Tere päevast, lugupeetud Riigikogu! Alustame Riigikogu täiskogu III istungjärgu 12. töönädala esmaspäevast istungit. Head kolleegid, kõigepealt palun kohaloleku kontroll.

Kohalolijaks on registreerunud 62 Riigikogu liiget, puudub 39.

Head kolleegid, asume päevakorra kinnitamise juurde. Teatavaks tehtud päevakorras on toimunud muudatusi. Väliskomisjon on teinud ettepaneku arvata selle töönädala kolmapäevase istungi päevakorrast välja neljas päevakorrapunkt, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud välissuhtlemisseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 385 esimene lugemine. Eesti Keskerakonna fraktsioon on teinud ettepaneku arvata selle töönädala kolmapäevase istungi päevakorrast välja kümnes päevakorrapunkt, milleks on Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud perehüvitiste seaduse muutmise seaduse eelnõu 388 esimene lugemine. Ja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon on teinud ettepaneku arvata selle töönädala kolmapäevase istungi päevakorrast välja 11., 12. ja 13. päevakorrapunkt, milleks on Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud koolieelse lasteasutuse seaduse § 27 muutmise seaduse eelnõu 319 esimene lugemine, Riigikogu otsuse "Rahvastikukriisi lahendamise probleemkomisjoni moodustamine" eelnõu 324 esimene lugemine ja perehüvitiste seaduse muutmise seaduse eelnõu 329 esimene lugemine. Seega jäävad need punktid päevakorrast välja.

Head kolleegid! Enne, kui me saame asuda hääletuse juurde ja laseme kõlada saalikutsungi, on küsimusi istungi läbiviimise protseduuri kohta. Erkki Keldo, palun!

Aitäh! Vabandust, ma tahtsin üle täpsustada. Kui kolmapäeval välja võtta punktid 11, 12, 13 – mitmed punktid on meil juba mitu nädalat päevakorras olnud –, siis ega need ju ei kao ära. See tähendab, et need tuleb järgmistel töönädalatel uuesti proovida päevakorda panna, uuesti proovida neid menetleda. Kas ma saan õigesti aru?

Aitäh, hea kolleeg! Tõepoolest, need ära ei kao, Riigikogu juhatus paneb nad jälle päevakorda, aga praeguse seisuga nad on selle nädala päevakorra projektist välja võetud. Kalle Grünthal, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta.

Aitäh! Küsimus on selles, et kas riigi eelarvepoliitika on nüüd niivõrd tuksis, et minu ja Jaanus Karilaiu kõrval olevad istmed on eelarve katteks rahaks tehtud. Need [kohad] on tühjad.

Hea kolleeg! Ma vaatan teie istumise suunas ja ka mind üllatab, tõepoolest, et seal neid toole ei ole. Aga selle võrra, ma arvan, on teie jalgadel rohkem ruumi. Ma julgen oletada, hea kolleeg, et kuna tegu on muinsuskaitse all olevate toolidega, siis tasapisi neid toole taastatakse ja renoveeritakse. Loodetavasti te saate selle tooli enda kõrvale üsna pea tagasi. Aga ma lasen kindlasti Riigikogu Kantseleil välja selgitada, mis nende toolidega konkreetselt on juhtunud.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta.

Jaa, mul on küsimus seoses teisipäevase päevakorrapunktiga nr 6, Vabariigi Valitsuse algatatud valimisseaduse muutmise seadus. Ma tean, et seal oli [hulk] muudatusettepanekuid, ja nüüd, kui ma vaatan neid muudatusettepanekuid, siis need on äkitselt kuidagi huvitaval kombel kokku seotud. Kokku seotud ei ole samalaadsed muudatusettepanekud, vaid ühte on seotud täiesti erinevad muudatusettepanekud. Kas saaksite äkki selgitada, mille alusel selline kokkusidumine toimus?

Aitäh! Kõige põhjalikuma ülevaate te saate loomulikult komisjoni ettekandest. Selle eelnõuga on kaasas ka komisjoni seletuskiri, kus on väga pikalt ja põhjalikult kirjeldatud, millistest kaalutlustest lähtuvalt on komisjon oma otsused teinud. Ja ma võin kinnitada, et juhatus arutas seda küsimust põhjalikult ja me jõudsime üksmeelsele seisukohale, et juhatusel ei ole alust eelnõu päevakorda mitte võtta.

Helir-Valdor Seeder, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta, palun!

Aitäh! Minu küsimus puudutab ka just nimelt teisipäeval viimase päevakorrapunktina päevakorda lülitatavat 344 SE‑d ja neid muudatusettepanekuid. Minule on jäänud need seletuskirja selgitused küll puudulikuks ja arusaamatuks. Tegemist on pretsedendiga, et niisugusel kujul muudatusi kokku seotakse. Mina sellel komisjoni istungil osaleda ei saanud. Täna käisin ja palusin, kas saab protokolliga tutvuda, et võib-olla saab sealt täiendavalt informatsiooni. Protokoll veel valmis ei ole, aga küllap see varsti saab valmis ja ma saan sealt ehk täiendavat informatsiooni. Aga seni jääb see küll täiesti arusaamatuks. Minu arust ei vasta see kehtivale kodu‑ ja töökorra seadusele ja seega on mul on ettepanek jätta [see eelnõu] sellel nädalal päevakorrast välja.

Aitäh! Ma olen selgitanud, et juhatus on oma ettepaneku teinud lähtuvalt komisjoni ettepanekust. Ja nii nagu te väga hästi teate, juhatus ei tööta kõiki eelnõusid üksipulgi läbi. Selleks meil komisjonid ongi. Me ei saa komisjonide tööd ära teha. Ja komisjon on seda väga põhjalikult selgitanud seletuskirjas, mis on enne teist lugemist lisatud selle [eelnõu] juurde. Aga selle ettepanekuga nüüd on nii, nagu te teate, et kui keegi ei ole selle ettepaneku vastu, siis on võimalik seda kaaluda, aga kui keegi on selle ettepaneku vastu, siis meil ei ole võimalik seda teistmoodi käsitleda.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta.

Jaa, no tõesti, tegelikult seletuskirjast selle kokkusidumise kohta ei ole midagi näha. Ja tekib probleem, et kui siin on üleüldse [juttu] e‑hääletamise turvalisusest, siis muu hulgas siin reguleeritakse ka m‑valimisi ja m‑hääletust. Nüüd on tekkinud selline olukord, et kui ma vaatan neid muudatusettepanekuid, siis [on näha, et] eraldi paragrahvid, eraldiseisvad lõiked ja paragrahvid, mis puudutavad m‑hääletust, on seotud kokku täiesti muude paragrahvidega, mis puudutavad muid e‑hääletamise asju. Ja nüüd me oleme olukorras, kus võib-olla teatud saadikud sooviksid eraldi hääletada m‑hääletust ja sellega seotud paragrahve, aga neil enam seda võimalust ei ole, kuna need on seotud absoluutselt kõikide muude paragrahvidega. Ehk siis te olete teinud sisulistest muudatusettepanekutest mittesisulised muudatusettepanekud, sest te olete need sidunud kokku teiste teemadega.

Aitäh, hea kolleeg! Ma pean küll ütlema, et mina ei ole siin komisjoni ettekandja ega komisjoni esindaja. Mis puudutab nüüd otseselt m‑hääletust ehk mobiiltelefoniga hääletust, siis seda selles eelnõus ei ole. Seda ma tean päris kindlasti. On kindlasti olulisi täpsustusi seoses e‑hääletamisega. Aga seda kõike te saate küsida juba selle arutelu käigus komisjoni ettekandjalt.

Erkki Keldo, sõnavõtt kohalt, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Tahtsin öelda Reformierakonna fraktsiooni nimel, et kahjuks ei saa nõustuda Helir-Valdor Seederi tehtud ettepanekuga, kuna antud eelnõu on väga oluline. Riigikohus on mitu korda maininud, et Riigikogu peaks e‑valimistega seonduvad regulatsioonid seaduse tasemele tooma, ja seda see seadus teeb. See on väga oluline ja selle tõttu me ei ole nõus seda välja võtma ega ka päevakorda muutma.

Aitäh, head kolleegid! Sõnavõtt kohapealt, Anastassia Kovalenko-Kõlvart.

Vabandust, tegelikult läks vale nupp.

Vale nupp, aga vajutage siis õiget nuppu.

Protseduuriline.

Hästi, läheme edasi, küsige. Ma arvestan seda protseduurilise küsimusena, ärge hakake vajutama. Küsige protseduuriline küsimus, palun!

Jaa, kahjuks ei saa praegu vajutada nuppu, aga jah, protseduuriline. Tegelikult ikkagi see puudutab ka m‑hääletust ja mobiilseadmetega hääletamist, sest eraldi tuuakse eelnõus välja, et luuakse erinevad rakendused, et need oleksid kättesaadavad mobiilseadmete operatsioonisüsteemidele. Ehk siis tegelikult me saame rääkida selle eelnõu puhul ka m‑hääletusest. Palun ärge eksitage täiskogu saali ja vaatajaid.

Hea kolleeg! Ma ütlen, et kõik need küsimused te saate komisjoni ettekandjale esitada siin, kui meil toimub see arutelu. Ja see on arutelu, mille raames ka kõik Riigikogu liikmed saavad läbirääkimistel osaleda. Nii et see arutelu kindlasti tuleb põhjalik ja põnev.

Head kolleegid, rohkem kõnesoove ja protseduurilisi küsimusi ei ole. Seega ma kuulutan välja hääletuse päevakorra kinnitamiseks.

Austatud Riigikogu! Väliskomisjon on teinud ettepaneku arvata kolmapäevase istungi päevakorrast välja neljas päevakorrapunkt, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud eelnõu 385 esimene lugemine. Eelnõu algatajad on teinud ettepaneku arvata kolmapäevase istungi päevakorrast välja 10., 11., 12. ja 13. päevakorrapunkt, milleks on eelnõude 388, 319, 324 ja 329 esimene lugemine. Koos nende muudatustega panen hääletusele Riigikogu täiskogu III istungjärgu 12. töönädala päevakorra kinnitamise. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Poolt on 49 Riigikogu liiget, vastu 17, erapooletuid 1. Päevakord on kinnitatud.

Ja nüüd, head kolleegid, on võimalik üle anda eelnõusid ja arupärimisi. Tundub, et kõnesoove ei ole, seega asume tänase päevakorra juurde.

Meie tänane esimene päevakorrapunkt on Riigikogu liikmete Evelin Poolametsa ja Anti Poolametsa 13. mail eelmisel aastal esitatud arupärimine vägivalla ohvrite abistamise kvaliteedi tagamise kohta. Ma palun ettekandjana Riigikogu kõnetooli Riigikogu liikme Evelin Poolametsa. Palun!

Vabandust, üks hetk, enne kui te alustate! Head kolleegid, saalis on liiga suur sumin, me ei kuule hästi ettekandjat. Nüüd läks juba oluliselt vaiksemaks. Aitäh teile! Ja palun, Evelin Poolamets!

Aitäh Riigikogu esimehele saalis korda loomast! Lugupeetud kolleegid! Esitan arupärimise proua Signe Riisalole vägivalla ohvrite abistamise kvaliteedi tagamise kohta.

Juba eelmise aasta aprilli algul allkirjastasite te ohvriabi osutava isiku erialase ettevalmistuse nõuded ja koolitused sätestava määruse. Selle määruse kohaselt võivad edaspidi vägivalla ohvritele vahetult teatud teenuseid osutama asuda ilma igasuguse erialase ettevalmistuseta, lihtsalt keskharidust omavad inimesed. Tõsi, nad peavad aasta jooksul tööle asumisest läbima Sotsiaalministeeriumi korraldatud vastava valdkonna täiendkoolituse ja ohvriabi põhikoolituse, kuid põhimõtteliselt aasta aega on lubatud nüüd töötada kõige haavatavamate sihtgruppidega, näiteks seksuaalvägivalla ohvrite, naistevastase vägivalla või perevägivalla ohvritega, ka ilma igasuguse ettevalmistuseta inimestel.

Tuginedes Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse §‑le 139 soovime vastuseid järgmistele küsimustele. Kas uute haridusnõuete määruse väljatöötamise käigus viidi läbi mõjuanalüüs ja kas selles analüüsis käsitleti ka ohtu, et eelneva täiendkoolituseta isikute kokkupuutumine traumeeritud ohvritega võib suure tõenäosusega kaasa tuua taasohvristamise? Kas uute haridusnõuete kinnitamise käigus kaasati ka puudutatud sihtgruppe? Kuidas kaasamine toimus, keda kaasati, kui pikk oli arvamuste esitamise tähtaeg ja kas esitatud arvamusi võeti arvesse või mitte? Sama määrusega on oluliselt karmistatud nõudeid ohvritele teenuseid osutavatele psühholoogidele ja psühhoterapeutidele. Millistest kaalutlustest ja analüüsidest lähtudes lähenetakse ühes ja samas määruses erinevatele töötajate gruppidele kardinaalselt erinevalt – ühtedel nõudeid karmistatakse, teistel kaotatakse? Kuidas on korraldatud erinevate ohvriabiteenuste kvaliteedi kontroll? Kuidas teie valdkonna eest vastutava ministrina tagate, et ilma igasuguse täiendkoolituseta tööle võetud vahetult traumeeritud inimestele ohvriabiteenuseid osutavad töötajad ei põhjustaks neile pöördumatut kahju? Aitäh!

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Arupärimisele vastamiseks palun Riigikogu kõnetooli sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo. Palun!

Suur aitäh, austatud Riigikogu esimees! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Asume arupärimistele vastama.

Kõigepealt esimene küsimus: "Kas uute haridusnõuete määruse väljatöötamise käigus viidi läbi mõjude analüüs ja kas selles analüüsis käsitleti ka ohtu, et eelneva täiendkoolituseta isikute kokkupuutumine traumeeritud ohvritega võib suure tõenäosusega kaasa tuua taasohvristamise?" Kõigepealt ma soovin öelda, et taasohvristamine on üks äärmiselt keeruline ja valulik probleem meie abistamise, aga eeskätt õigusemõistmise süsteemis. Naiste varjupaigad on läbi aegade välja toonud seda riski, et taasohvristamine kõige suurema tõenäosusega [võib] aset leida mitte professionaalsete sotsiaalsektori abistajate tõttu, vaid just nimelt kriminaalmenetluse ja hiljem juba kohtumenetluse käigus, kus tõepoolest on võistlev kriminaalmenetlus ja mõlemad osapooled peavad korduvalt ütlusi andma. Seal on see risk kõige suurema tõenäosusega peidus.

Aga tulles nüüd ohvriabiteenuste juurde, siis tõepoolest, haridusnõuete määruse väljatöötamise käigus analüüsiti psühholoogilise nõustamise eesmärgipärasust traumast taastumise kontekstis. Psühholoogiline nõustamine on eesmärgipärane vaimse tervise abi osutamine tulenevalt kliendi probleemist. On hästi oluline, et traumast taastumise kontekstis, mis tähendab, et psühholoogiline nõustamine keskendub traumajärgsete probleemidega toimetulekule, arvestades seejuures abivajaja seisundit, toimimist laiapõhjaliselt, on eeldus, et spetsialisti võimekus psühholoogilise nõustamise teenust osutades on kohandada see traumat kogenud inimese vajadusele. Psühholoogiline nõustamine kui protsess sisaldab ärakuulamise, emotsionaalse toetamise kõrval kliendi seisundi ja vajaduste süsteemset hindamist, probleemide kontseptualiseerimist, kohase sekkumisplaani koostamist, kliendi harimist tema probleemi kohta ja kohaste võtetega sekkumist. Psühholoogiline nõustamine baseerub inimese psühholoogiat, arengut ja toimimist selgitavatel teooriatel. See tähendab, et nõustaja rakendab eespool nimetatud protsessisamme, tõenduspõhiseid teoreetilisi teadmisi, mille ta on omandanud kutset omandades, olgu see siis, nii nagu on ette nähtud, kliiniline psühholoog, psühholoog-nõustaja või koolipsühholoog. Ja tõsi on, et just nimelt need baasharidusnõuded teenuse osutajale on sätestatud. Ohvrid ei sattu seetõttu haavatavasse olukorda, kuna määrusega on kehtestatud ohvriabi vahetult osutavatele isikutele ranged haridusnõuded. Ainuüksi juba need baasharidusnõuded annavad selle tagatise, et ohvritega töötavad meil professionaalid. Ühesõnaga, esimene eeldus on baasharidus, tõenduspõhised sekkumised, mida psühholoogiaõpingute käigus on omandatud, ja sellele lisanduvad Sotsiaalkindlustusameti täiendkoolitused.

Teine küsimus: "Kas uute haridusnõuete kinnitamise käigus kaasati ka puudutatud sihtgruppe? Kuidas kaasamine toimus, keda kaasati, kui pikk oli arvamuste esitamise tähtaeg ja kas esitatud arvamusi võeti arvesse või mitte?" Kõigepealt, üldise kommentaarina soovin ma öelda, et ohvriabi seadust, mis ei olnud poliitiline seadus ega olnud ka selles mõttes ajalise surve all, et kiiresti menetleda, valmistati ette väga pikka aega. Nii nagu hea kaasamise tava ette näeb, [tehti] väljatöötamiskavatsus koos kõikide erinevate osapoolte, nii naiste varjupaikade kui ka teenuseosutajate kaasamisega. Sobivate psühhoteraapiate kaardistamine toimus 2022. aastal koostöös Tartu Ülikooli psühholoogia instituudi ning 20 Eestis registreeritud ja tegutseva psühholoogide ja psühhoterapeutide erialaliidu ja vaimse tervise valdkonna asutusega. Ehk see koostöö ja ettevalmistus oli tõepoolest põhjalik. 22. detsembril 2022. aastal saadeti erialaliitudele Sotsiaalministeeriumi poolt välja päring, kus vastamistähtaeg oli 27. jaanuar 2023. aastal. Koostöö tulemusel sõnastati ohvriabi pakkuva isiku baashariduse – sellest me siin eelmise küsimuse juures rääkisime – ning psühhoteraapia väljaõppe nõuded, mis said sisendiks uuele ohvriabi seadusele ja seal sätestatud kvalifikatsiooninõuetele. Nii et see on tõepoolest tehtud koostöös, arvestades erinevaid osapooli.

Kolmas küsimus: "Sama määrusega on oluliselt karmistatud nõudeid ohvritele teenuseid osutavatele psühholoogidele ja psühhoterapeutidele. Millistest kaalutlustest ja analüüsidest lähtudes lähenetakse ühes ja samas määruses erinevatele töötajate gruppidele kardinaalselt erinevalt, ühtedel nõudeid karmistatakse ja teistel kaotatakse?" Kõigepealt on nii, et nõudeid ei ole kaotatud mitte kellelgi. Need ohvriabi vahetult osutavad isikud, kes osutasid teenust enne 31. märtsi 2023. aastal, peavad vastama määruses sätestatud haridusnõuetele hiljemalt [1.] aprilliks 2024. aastal. Ehk seadusega [ettenähtud] haridusnõuete omandamise üleminekuaeg on üks [aasta], millest te siin ka rääkisite. Ja see üks [aasta] saab täis paari nädala pärast, või vabandust … Jah, üks [aasta] saab täis paari nädala pärast. Selleks hetkeks peavad kõik teenuse osutajad vastama uue seaduse alusel antud määruse nõuetele. Lisaks tuleb samaks tähtajaks läbida määruses sätestatud koolitused, millele te oma küsimuses viitasite. See säte on mõeldud nende jaoks, kes varasema seaduse järgi teenust osutasid, et tagada järjepidev teenuse toimimine. Ja kui me mäletame seda varasemat olukorda, siis oli meil ju vastupidine mure pidevalt …

Kas nad peavad rääkima seal kolmekesi või? Ausalt natuke segab.

Lugupeetud kolleegid! Proua minister ütles, et see arutelu, mida te seal väga elavalt pidasite, segas teda. Kui teil on võimalik seda jätkata kas saali ukse taga või teha seda arutelu nii vaikselt, et see proua ministrit ei sega, siis saame istungit jätkata. Palun, proua minister!

Aitäh! Ma vabandan. Kuna mul on kuulmislangus, siis müra segab mul tegelikult nii kuulmist kui suhtlust.

Erisus on toodud naiste tugikeskuste teenust osutavate isikute puhul, kes osutasid teenust enne 31. märtsi 2023. aastal. Nendel ei ole tarvis uuesti läbida ohvriabi põhikoolitust ja naistevastase vägivalla koolitust, kuivõrd teenuse osutajad on need koolitused juba varasemalt läbinud ja koolituse õppekava me muutnud ei ole.

Aga ma hakkasin enne ütlema, kui mul see mõte kinni jooksis, vabandust, et meil varasemalt, enne seaduse vastuvõtmist oli ju pidev probleem sellega, et nõuded teenuse osutamisele olid nii kõrged, et meil ei jätkunud teenuse [pakkujaid]. Nüüd on need nõuded ühtlustatud, korrastatud. Samal ajal korrastatakse tegelikult ka tervishoiuteenuse osutajate loetelu ja [selgitatakse, mida] tähendab üleüldse psühhosotsiaalne nõustamine. Kliiniline psühholoog ja psühhiaater olid ka varasemalt teada, pluss erinevad teraapiad, mida Eestis palju rakendatakse, aga on olnud nurinat, et kompetents ja töökogemus on terapeutidel olemas, aga tegelikult need nõuded, mis varasemalt olid, ei lubanud neil ohvritega toimetada. Nüüd on kehtestatud nõuded, mille täitmine – seesama koolitus, kus üleminekuaega anti üks aasta – võimaldab siis teenust osutada. Paljud neist on tegelikult teenust ka siiamaani osutanud.

Nii, siis on meil küsimus neli: "Kuidas on korraldatud erinevate ohvriabi teenuste kvaliteedi kontroll?" Teenuse kvaliteeti jälgitakse teenuse juhtimisprotsesside kaudu. See tähendab, et me jälgime pingsalt riikliku järelevalve raamistikus, mida teostab Sotsiaalkindlustusamet, tagasisidet juhtumite kohta, aga samamoodi statistikat, ja analüüsime seda pidevalt. Koostöökohtumised teenuse osutajatega. Teenuste ja protsesside kirjelduste kaudu täpselt samamoodi. Ja kõige paremad indikaatorid on meil tegelikult ju naiste varjupaikadest. Varjupaigad on teatavas mõttes muutunud ka ohvrite nii-öelda eestkostjaks – mitte selle sõna juriidilises tähenduses, vaid sisulises tähenduses. Ehk kõige paremini seda huvikaitset teevad sagedasti just nimelt naiste varjupaikade töötajad, kes on vahetus kokkupuutes ohvritega, ja seda tagasisidet me võtame väga tõsiselt arvesse. Lisaks on Sotsiaalkindlustusametis tervikuna käivitatud strateegilised protsessid, mis korrastavad nii teenuste enda süsteemi kui ka kvaliteedijuhtimist ja selle tagamist.

Teenuste puhul, mida korraldame väliste teenuseosutajate kaudu, rakendub samamoodi vastavalt lepingutüübile kas haldus‑ või lepinguline järelevalve. Ja nende väliste teenuseosutajate hulka kuuluvad just nimelt naiste tugikeskused, seksuaalvägivalla kriisiabi ja traumast taastumist toetav vaimse tervise abi. Nemad ei ole meil nii-öelda Sotsiaalkindlustusameti palgalised töötajad, vaid on haldus‑ või lepinguline järelevalve, mis nendele kohaldub. Aga nagu ma juba ütlesin, esimene neist, naiste tugikeskused, on tegelikult need, kes on võib-olla kõige paremad valvekoerad heas mõttes, et seda teenuse kvaliteeti või selle langust meile ka meelde tuletada, sõrme peale panna.

Nii. Ja siis viies küsimus: "Kuidas Teie valdkonna eest vastutava ministrina tagate, et ilma igasuguse täiendkoolituseta tööle võetud vahetult traumeeritud inimestele ohvriabiteenuseid osutavad töötajad ei põhjustaks neile pöördumatut kahju?" Ma juhin uuesti tähelepanu, et just kvalifikatsiooninõuete ja täiendkoolituse kohustuse täiendav sätestamine on üheks selleks meetmeks, et tagada spetsialistide piisav ettevalmistus ja seeläbi ka ohvrite turvalisus. Kvalifikatsiooninõuded on seatud piisavalt kõrged, et nõutud baasharidus oleks minimaalselt piisav sihtgrupiga töötamiseks. Tuleme selle esimese küsimuse juurde. Ehk tõepoolest, psühholoogiaharidus magistritasemel on esimene eeldus. Ma arvan, et viis aastat psühholoogiaõpinguid, mille juurde alati käivad ka erinevate nõustamiste või tõenduspõhiste teraapiate oskuste omandamised, on selleks piisav alus.

Aga kokkuvõtlikult ma soovin öelda, et kuigi statistiliselt me nägime, et 2023. aastal olid lähisuhtevägivalla juhtumid paari protsendipunkti võrra languses – see on muidugi minimaalne langus ja me teame, et on tegemist väga varjatud kuriteoliigiga –, siis kahetsusväärselt eelmine nädalavahetus tõi avalikkuse ette ainuüksi Tallinnas kaks perevägivalla juhtumit, mis nõudsid ka politsei suuremahulist sekkumist. See ilmestab meie tegelikku olukorda, mis tähendab seda, et ühiskonna teadlikkus, ka noorte harimine juba koolis on väga-väga oluline. Ja lõppeks, mis minu jaoks on alati kõige keerulisem, ja see oli ka nende nädalavahetuse juhtumite puhul – seal on juures lapsed. See, et me suudaksime aidata lapsi, nii et nemad omakorda seda lapsepõlvekodu mustrit oma ellu kaasa ei võtaks, on meie jaoks kindlasti kõige olulisem ja suurem väljakutse. Suur aitäh!

Suur tänu, lugupeetud minister! Teile on ka küsimusi. Evelin Poolamets, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Ma täpsustavalt küsiks üle. Kas see baaskoolitus tähendab seda, et inimene, kellel on keskharidus, läbib Sotsiaalministeeriumi tehtud täiendava koolituse ja see ongi siis ettevalmistatud spetsialist ohvritega töötamiseks?

Ma tänan küsimuse eest. Ma ütlen uuesti, et see baasharidus, mis on ette nähtud selleks, et oleks võimalik pakkuda psühholoogilist nõustamist, on oluliselt kõrgema nõudega ja see tähendab magistrikraadi kliinilises psühholoogias, psühholoog-nõustajat või koolipsühholoogi. Nii et need nõuded on päris kõrged. Ja sellele lisandub spetsiaalne Sotsiaalkindlustusameti täiendkoolitus, mille omandamiseks anti üleminekuaega üks aasta ja see saab otsa 1. mail, jah, 1. mail.

Helle-Moonika Helme, palun!

Jaa, aitäh! Muidugi, kui me räägime vägivalla ohvritest, siis me tavaliselt mõtleme, et naised on need vägivalla ohvrid, ja suures osas tõepoolest see nii ongi. Aga me teame, et aina rohkem satub ka mehi perevägivalla ohvriteks. Kuidas on tagatud nende abistamine ja selle abistamise kvaliteet?

Suur aitäh küsimuse eest! See laiendus on hästi oluline, sellepärast et vägivald tõepoolest ei tunne sugu. Ohvrid on ka mehed, kuigi vähemas mahus. Aga täiesti uue ja hirmuäratava trendina me näeme ka vanemaealisi, kes on oma pereliikmete poolt väärkoheldud. Nüüd, sõltumata soost on kõik ohvriabiteenused kättesaadavad, välja arvatud ainult üks teenus, ja selleks on naiste varjupaiga teenus, mida meestele ei pakuta. Ülejäänud teenused on sõltumata soost ja vanusest kättesaadavad kõigile. Siin võib kohe küsida järgmise küsimuse: no kuhu me paigutame need mehed? Kohalikel omavalitsustel on kohustus ja ka võimalus sotsiaaleluasemeid pakkuda ja nendel juhtudel, kui on vajadust olnud, on püütud seda niimoodi lahendada. Aga enamasti on tõepoolest selline olukord, et naised on sunnitud kodust kas ajutiselt või siis pikemaajaliselt või päris lõplikult lahkuma koos lastega. Sellepärast ka need naiste varjupaigad, kuhu on võimalik koos lastega minna, et oma elu uuesti järje peale saada.

Kert Kingo, palun!

Tänan, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Mäletan eelmise aasta eelarve arutelusid ja seal oli ka teemaks naiste varjupaikade rahastamine. Paraku on nende rahastamine tõesti miinimumpiiri peal, sellega ei ole võimalik korralikke teenuseid tagada. Arvestades, et nüüd on vägivallaohvrite arv oluliselt kasvanud, öelge, kas te olete uue eelarve raames, mis varsti jõuab ka meile siia mingil kujul arutelule, raha sinna juurde sättinud või jagate ikka selle raha sellistele sihtasutustele ja MTÜ‑dele, mis tegelevad kõige muuga, aga mitte ohvrite aitamisega.

Suur aitäh küsimuse eest! Koos seaduse vastuvõtmisega me natukene saime lisa ka eelarvesse. 2023. aastal oli kogu eelarve ohvriabiteenustele, sealhulgas naiste varjupaikadele, 1 388 000 eurot, käesoleval aastal on see 1 410 000 eurot. Nii et teatav tõus on toimunud. Kui ma õigesti mäletan, sest neid numbreid mul tõesti kaasas ei ole, me tegelikult saime naiste varjupaikadele seaduse muutmisega juurde circa 100 000 eurot. Meil ei ole mitte ükski teenus kogu riigis rahastatud nii, nagu me ideaalis unistaksime, mis puudutab sotsiaalvaldkonda. Igale poole oleks ressurssi juurde vaja, aga ma usun, et see rahastus, mis meil on, on piisav, sest me näeme, et kokku 2023. aastal tasuti teenuste eest 858 458 eurot. Ja ma tuletan meelde, et eelarve oli peaaegu 1,4 miljonit eurot. Kuna tegemist on selle eelarvereaga, kus [on rahastus] teenuse eest, mida inimestel on õigus saada, siis on kõik pöördujad selle teenuse kätte saanud ja me tegelikult kogu eelarvet ära kulutanud ei ole.

Suur tänu, lugupeetud minister! Rohkem küsimusi teile ei ole. Järgnevalt avan läbirääkimised. Kõnesoove ei ole, läbirääkimisi ei avata ja lõpetan meie tänase esimese päevakorrapunkti käsitlemise.

Tänane teine päevakorrapunkt on Riigikogu liikmete Anti Poolametsa ja Evelin Poolametsa 13. mail eelmisel aastal esitatud arupärimine perevägivalla ohvrite ja nende lastele vaimse tervise toe pakkumise kohta Lääne-Virumaal. Palun ettekandjana Riigikogu kõnetooli Riigikogu liikme Anti Poolametsa. Palun!

Tänan, juhataja! Arupärimine on meil 13. maist aastast 2023. Muidugi ma loodan, et selle aastaga on asjad paremaks läinud, mitte halvemaks. Aga mis protseduure puudutab, siis ma kahjuks ei näe mingeid koalitsiooni pingutusi, et täita kodu‑ ja töökorra seadust. Kus on need lisaistungid? Ööistungitest ma ei räägigi. Meil on olnud reedeseid päevi, meil on olnud neljapäevaseid päevi, mida pikendada. Mitte midagi! See on info meile ka edaspidiseks praktikaks, et tegelikult isegi ei pingutata. Kodu‑ ja töökorra seadus on lihtsalt üks tore paber, mida võib väänata, nagu tuju tuleb. Nii nagu põhiseaduski on üks üsnagi tühjaks kaevatud paber Eestis, mida siis, kui kellelegi tuleb uus marksistlik idee, turgatus pähe, võib väänata, murda ja kokku kägardada. Selline olukord on Eesti põhiseadusega täna.

Aga räägime mitte ainult põhiseadusest, vaid ka perevägivalla ohvritest. Ja seetõttu me tegimegi arupärimise, mis on eelmise arupärimise jätk. See on osalt suunatud meie kodumaakonnale, meie valimisringkonnale. Me tahame teada, kuidas läheb naistele abi osutamine Lääne-Virumaal. See küsimus tulebki möödunud aasta [kevadest], kui te allkirjastasite määruse nr 20, millega sätestatakse ohvriabi osutava isiku erialase ettevalmistuse nõuded ja koolitused. Oluliselt kitsamate haridusnõuete tõttu jäävad nüüd psühholoogilise abi osutamisest kõrvale paljud psühholoogid ja psühhoterapeudid, kes seni Sotsiaalkindlustusameti tellimusel maakondades on abi osutanud. Nendega enam lepinguid ei sõlmita.

Seetõttu me küsimegi viis küsimust. Kas uute haridusnõuete kehtestamise käigus viidi läbi mõjuanalüüs ja kas arvestati ohtu, et uued nõuded võivad muuta väljaspool Harju‑ ja Tartumaad vaimse tervise abi perevägivalla ohvritele ja nende lastele senisest veelgi halvemini kättesaadavaks? Kui paljude psühholoogilise nõustamise ja psühhoteraapia teenuse osutajatega on Sotsiaalkindlustusametil sõlmitud lepingud Võrumaal? Kui palju on nendest teenuse osutajatest pädevad ja valmis nõustama vägivalla ohvrite lapsi? Kui suur on Sotsiaalkindlustusameti selleks aastaks planeeritud psühholoogilise nõustamise ja psühhoteraapia teenuse eelarve kokku? See küsimus järelikult on suunatud nüüd juba aastasse 2024. Ja viimane küsimus on Lääne-Virumaa kohta täpsustustega. Aitäh!

Suur tänu! Ja arupärimisele vastamiseks palun Riigikogu kõnetooli tagasi sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo. Palun!

Austatud Riigikohtu … Riigikogu esimees! Issand, mul on homme Riigikohtusse vaja minna ja praegu tuli üle huulte. (Naerab.) Lugupeetud Riigikogu liikmed! Kõigepealt ma võtan selle vabaduse, et kommenteerin härra Poolametsa küsimuse või arupärimise esitlemise algust, mis puudutab võimalikke täiendavaid istungeid ja muud säärast. Riigikogu korraldab oma tööd ise. Ma olen olnud alati valmis Riigikogu ette tulema, kui selleks on võimalus avanenud. Nii et ma personaalset süüd siin väga enda kanda võtta ei tahaks. Aga selge on ka see, et arupärimiste hulk oli üsna suur, ja on kahetsusväärne tõesti, et me täna, märtsikuu … Issand, ma olen, jah, märts, aprill, jaa, ma olen täiesti segamini. … aprillikuus arutame sisuliselt 11 kuud vanu arupärimisi. Selles mõttes ma olen teiega täiesti päri.

Esimene küsimus puudutab haridust. Me rääkisime sellest pikalt esimese arupärimise juures. Aga tõepoolest, oluline on siin see, et nõutud baasharidus on kliiniline psühholoog, psühholoog-nõustaja, koolipsühholoog, mis on kõrgharidus, ja sellele lisandub Sotsiaalkindlustusameti täiendkoolitus, milleks anti üks aasta üleminekuaega, et teenuse osutajad ka selle hariduse omandaksid. Nii et ma ei saa öelda, et tegemist oleks ilma erialase hariduseta inimestega, kes teenuseid pakuvad. Haridusnõuete määruse väljatöötamise käigus analüüsiti põhjalikult psühholoogilise nõustamise eesmärgipärasust ja traumast taastumise konteksti. Nii nagu ma siin ka ütlesin, tõesti 2022/2023 aastavahetuse paiku koostöös Tartu Ülikooli psühholoogia instituudi ja 20 Eestis registreeritud ja tegutseva psühholoogide ja psühhoterapeutide erialaliiduga need otsused ja valikud tehti, eeskätt loomulikult ohvri abistamise parendamiseks.

Kui paljude psühholoogilise nõustamise ja psühhoteraapia teenuste osutajatega on Sotsiaalkindlustusametil sõlmitud lepingud teenuse osutamiseks Võrumaal? 7. märtsi seisuga pakub traumast taastumist toetava vaimse tervise teenust kokku Eestis 88 ettevõtet, kus on 134 spetsialisti. Võrumaal pakub psühholoogilise nõustamise ja psühhoteraapia teenust viis ettevõtet kuue spetsialistiga. Kõik teenuseosutajad kõikides maakondades pakuvad teenust nii kohapeal kontaktnõustamisena kui ka veebi teel kaugnõustamisena, kui inimesele selline lähenemine on sobilikum või tal ei ole võimalik kohale tulla.

Kui paljud neist teenuse osutajatest on pädevad ja valmis nõustama vägivalla ohvrite lapsi? Teenuslepingu sõlmimisel on teenuse osutajal õigus nimetada sihtrühmad, kellega töötamiseks on neil sobiv väljaõpe ja kogemus. Kuuest Võrumaal traumast taastumist toetava vaimse tervise teenust pakkuvast spetsialistist on viis need, kes on kinnitanud, et neil on pädevus ja kogemus, see tähendab ka vastav ettevalmistus töötamiseks laste ja noortega.

Kui suur on Sotsiaalkindlustusameti selleks aastaks planeeritud psühholoogilise nõustamise ja psühhoteraapia teenuste eelarve kokku ja kui suur osa sellest on planeeritud laste nõustamiseks? 2023. aastal oli riigieelarves ohvriabiteenusele planeeritud 1 388 000 eurot. Teenuse eelarve on riigieelarves arvestusliku kuluna. See tähendab seda, et kui peaks juhtuma, et teenuse vajajaid on rohkem, siis teenus pakkumata ei jää ja see ressurss riigieelarvest on õigustatud [kasutada]. Eraldi sihtgruppide lõikes teenust me ei eelarvesta ja riigil on kohustus teenuse eest tasuda kõigi teenusele suunatud õigustatud isikute eest vastavalt ka seaduses toodud piirangutele. Aga ma saan öelda, et 2023. aastal tasuti alaealistele osutatud teenuste eest 397 253 eurot. Kokku oli teenuse kulu, nagu siin varem juba öeldud, 858 458 eurot. Nii et ka selle arvestusliku eelarve järgi me oleksime suutnud inimesi rohkem abistada. Järgmise aasta, vabandust, käesoleva aasta eelarves on teenusele planeeritud natukene üle 1,4 miljoni euro.

Kui suur osa sellest eelarvest on planeeritud kasutamiseks Lääne-Virumaal? Jällegi, me ei jaota eelarveid piirkonniti, sest riigil tervikuna on kohustus igale seaduses õigustatud isikule teenust pakkuda ja selle teenuse eest tasuda. Ja kuivõrd tegemist on arvestusliku eelarvereaga, mille puhul me küll suurusjärku prognoosime, siis õigustatud isikud saavad kõik teenust ja ei ole ka seda murekohta, et me peame ütlema, et raha on otsas. Seda olukorda ei saa tekkida tulenevalt nii ohvriabi seadusest kui ka riigieelarve loogikast. Aitäh!

Suur tänu! Teile on vähemalt üks küsimus. Kert Kingo, palun!

Tänan, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Ma tuleksin selle rahastuse poole juurde. Te rääkisite siin küll ilusatest uhketest numbritest, üks koma millegagi miljonit, aga jätsite mainimata selle, et suurem osa sellest rahast läheb kas IT‑lahenduste jaoks või ministeeriumi ametnike tarbeks. Tegelikult naiste varjupaikadele ehk ohvriabile läks seal minu arust mingi 20 000 ainult, väga olematu summa. Mu küsimus ongi, et kas sellest rahastusest on planeeritud varjupaikadele suurem ja mõistlikum summa, et nad saaksid vajalikke teenuseid vägivalla ohvritele ilusti pakkuda nii psühholoogi, nii juristi kui ka kõigi teiste asjapulkade tarbeks.

Aitäh küsimuse eest! Varjupaigateenuse puhul on alati võimalik ohvril saada juurde kõiki neid ülejäänud teenuseid, see on psühholoogiline nõustamine või midagi muud, mis ei pea tulema ilmtingimata varjupaiga eelarvest. Ja tõepoolest, seaduse Riigikogus vastuvõtmise järel – see jõustus eelmise aasta 1. aprillil – said naiste varjupaigad raha juurde.

Aga ma tulen oma eelmise arupärimise juures antud vastuse juurde tagasi. Meil on riigis terve hulk teenuseid, mille puhul me sooviksime, väga sooviksime, et teenuse hinnad oleksid kõrgemad. See on lihtsalt see olukord, milles me täna oleme. Usutavasti on inimesi olnud võimalik aidata ja on võimalik ka tulevikus aidata.

Rääkides veel ohvriabist, tuleb siia kõrvale panna, et kõikide nende inimeste puhul on tegemist mõne kohaliku omavalitsuse elanikuga ja lisaks sellele abile, mida see kohalik omavalitsus oma elanikule pakub, on tal veel õigus loota täiendavat abi.

Aitäh, proua minister! Rohkem küsimusi teile ei ole. Järgnevalt avan läbirääkimised. Kõnesoove ei ole, seega läbirääkimisi ei avata. Lõpetame meie teise päevakorrapunkti käsitlemise.

Meie kolmas päevakorrapunkt on Riigikogu liikmete Lauri Laatsi, Aleksei Jevgrafovi, Aleksandr Tšaplõgini, Anastassia Kovalenko-Kõlvarti, Vadim Belobrovtsevi ja Andrei Korobeiniku 17. jaanuaril käesoleval aastal esitatud arupärimine Eesti elamufondi renoveerimise kohta. Selle puhul pidi ettekandja olema Riigikogu liige Lauri Laats, aga istungi ajal jõudis mulle teave, et arupärijad istungi ajal saalis viibida kahjuks ei saa. Seega on meil tekkinud selles küsimuses arutelu võimatus, mistõttu seda päevakorrapunkti me ei ava.

Liigume edasi tänase neljanda päevakorrapunkti juurde, milleks on Riigikogu liikmete Rain Epleri, Helle-Moonika Helme ja Rene Koka 17. jaanuaril käesoleval aastal esitatud arupärimine Eesti liikluse olukorra kohta. Mul on väga hea meel kutsuda Riigikogu kõnetooli ettekandjaks Riigikogu liige Rain Epler. Selle arupärimise kohta on korduvalt siin saalis küsimusi kõlanud. Rain Epler, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Head kolleegid! Härra minister! Tõepoolest on olnud meil siin paar korda arutelul küsimus, miks sellele arupärimisele vastamine ei ole päevakorda jõudnud. Mäletan, et härra spiiker tõi põhjenduseks selle, et vall on ees. Ma praegu, vaadates selle arupärimise sisu, mille ma 17. jaanuaril esitasin, mõtlesin, et ei tea, kas minister tahtiski, et need lumevallid Eesti teedelt oleks sulanud, ja saavutas vastava sisuga kokkuleppe Riigikogu juhatusega, et teeme kevadel, siis on teeolud juba paremad.

Aga tõepoolest, möödunud aasta lõpp ja selle aasta algus tõid liiklusest muret tekitavaid uudiseid. Mõned näited. Näiteks 23. novembri Virumaa Teataja kirjutab, et läbimatute teeolude tõttu olid Lääne-Virumaal Padaorus liiklusele suletud mõlemad sõidurajad. 12. jaanuari ajalehed kirjutasid Eesti suurimast ahelavariist, mis toimus Tallinna ringteel. Juba mõni päev hiljem kirjutati jälle sellest, et libedus katab maad ja teeolud on ohtlikud, kirjutati teedelt välja sõitnud autodest. Ja nii edasi.

Ja teine mure, mida aina rohkem inimestelt, kes liikluses osalevad, kuulda on, [seondub] erinevate ümberehitustega, mida Transpordiamet teeb, [põhjendades seda] sõnumiga, et [tahetakse] muuta liiklus ohutumaks. Aga kui me vaatame näiteks ringristmikke ja teedelt mahasõite, siis need tihti on tehtud nii kitsad, et suuremal tehnikal on seal keeruline liikuda. Kui me vaatame, mil moel lisatakse ohutussaari kiirete lõikudega kohtadele, maanteedel paigaldatakse sõiduradade vahele teetõkkeid ja nii edasi, siis liikluses osaledes tekib palju küsimusi, kas liiklus on ikka muudetud tänu sellistele tegevustele ohutumaks.

Seetõttu me koos kolleegidega esitasime ministrile mõned küsimused. Osa nendest puudutab seda, et kuna eelarves on teehoolduse raha vähendatud, siis milline on ministeeriumi ja ministri nägemus selle kohta, milline võib olla selle mõju, ja kas vajadusel on olemas mingi plaan juhuks, kui raha otsa saab. Ja teine pool küsimustest puudutab seda, mil moel tehakse järelevalvet selle üle, kuidas Transpordiameti ehitatud innovaatilised lahendused tegelikult teede ohutusele mõjuvad. Ühe värske näite toon paari päeva tagusest ajast oma kodumaakonnast Võrumaalt, kus ehitati ümber Tallinna–Tartu–Luhamaa teel ristmik ja peale ümberehitust on seal pidevalt avariisid. Ma loodan sellekohase statistika Transpordiametilt peatselt saada. Aga jah, ministrile on küsimused pigem sellest, kas tegevuste tulemusi mõõdetakse, jälgitakse ja vajadusel tehakse korrektuure.

Aga huviga kuulame ministri vastuseid. Aitäh!

Suur tänu! Arupärimisele vastamiseks palun Riigikogu kõnetooli kliimaminister Kristen Michali. Palun!

Austatud Riigikogu esimees! Austatud Riigikogu liikmed! Austatud arupärijad! Vastan nendele küsimustele ja selguse huvides loen ka need küsimused ette, siis on vastused võib-olla lihtsamalt mõistetavad.

Enne ütlen lihtsalt kaks sõna märkuseks. Arupärijate esindaja ütles, et teede rahastust on vähendatud. Ma siiski meenutan, et RES‑i 2024–2027 läbirääkimiste tulemusel suunati teehoidu kokku 680,5 miljonit eurot. Võrreldes eelmise teehoiukavaga, see oli planeeritud aastateks 2023–2026, on järgmise nelja aasta teehoiukavas riigieelarve osakaal 76 miljoni võrra suurem. Vähenenud on välisvahendite osakaal, kuid uue perioodi eelarve kokku on siiski 37 miljoni võrra suurem. See on faktikontrolli mõttes, seda esiteks. Teiseks, vahepeal on lisandunud ka militaarse mobiilsuse rahastust täiendav tee-ehituse raha. Nii et pilt täna on parem, kui ta oli varem.

Aga nüüd arupärimise juurde. Esimene küsimus: "Milliseid täiendavaid meetmeid on kavas ministeeriumi poolt rakendada, et äsja alanud talv ei kujuneks liikluses traagilisemaks, kui prognoositud?" Meenutan, et see on jaanuaris esitatud arupärimine. Ja vastus. Tulenevalt Eesti geograafilisest asukohast on talvised liiklusolud tavapärased ja sarnased samas kliimavööndis asuvate riikidega. Majandus‑ ja taristuministri määrusega nr 92 on sätestatud tee seisundinõuded – edaspidi määrus –, mille kehtestamisel on teehoiu otstarbekaks korraldamiseks ja ligipääsetavuse tagamiseks arvestatud meie kliimavööndis esinevate muutlike ilmaoludega. Nõuete sätestamisel on lähtutud eelkõige liiklusohutuse aspektist ja eelarvelistest võimalustest, arvestades seejuures erialaspetsialistide seisukohti. Samuti on arvestatud teiste riikide kogemust, eriti Põhjamaades kasutatud põhimõtteid. Riigiteede korrashoid on hangitud viisil, mis tagab nõutud seisunditaseme kõikidel riigiteedel aastaringselt, ning korrashoiulepingute teenindamiseks on tagatud ka piisavalt vahendeid. Igal aastal riigiteede teehoiukava uuendamisel hinnatakse riigiteede korrashoiu vahendite vajaduse suurust tulenevalt muutustest majanduses ning vajalikud vahendid eelarvestatakse vastavalt. Näiteks, Vabariigi Valitsuse korraldusega kinnitatud riigiteede teehoiukavas 2024–2027 suurendati teede korrashoiuks ettenähtud vahendite mahtu kuni 49 miljoni võrra aastas. Riigiteede teehoiukava 2023–2026 nägi teede korrashoiuks ette 41–43 miljonit eurot aastas.

Samas võivad esineda ka tavapärasest keerulisemad ilmastikuolud, mil sätestatud nõudeid ei ole etteantud aja jooksul võimalik täita. Selleks on määrusega defineeritud rasked ilmastikuolud ja reguleeritud tee omaniku ja hooldaja kohustused ja vastutus selliste olude ilmnemisel. Juhul kui raskete ilmaoludega võib kaasneda reaalne oht liiklejate elule või varale või ei ole tagatud elutähtsa teenuse toimepidevus, lähtutakse teehoiu korraldamisel hädaolukorra seadusest.

Teine küsimus: "Kas Kliimaministeeriumil ja Vabariigi valitsusel on olemas varuplaan juhuks, kui teede talviseks korrashoiuks eelarves ettenähtud raha saab otsa juba aasta alguses ning aasta lõpuks on vaja lisada sinna täiendavaid vahendeid? Kui selline plaan on, palume seda Riigikogule tutvustada." Riigiteede korrashoiu korraldamine ja vajalike vahendite kavandamine, sealhulgas ka erijuhtudeks, on kirjeldatud riigiteede teehoiukavas 2024–2027. Teede korrashoid jaguneb tava‑ ja perioodiliseks hooldeks. Tavahoole jaguneb omakorda suviseks ning talviseks hooldeks. Teede korrashoid ning teede seisundinõuete tagamine on korraldatud korrashoiulepingutega. Korrashoiulepingud seisundinõuete tagamiseks riigiteedel on sõlmitud viieks aastaks. Neid on võimalik pikendada kuni 12 kuuks, kui järgmise riigihankega ei õnnestu sõlmida uut korrashoiulepingut. Korrashoiulepingud on sõlmitud algusajaga 1. oktoober, kuid erinevatel aastatel ja vastavalt lepingu lõppemisele korraldatakse uued hanked. Korrashoiukulude prognoosimisel on arvestatud iga-aastase lepingute kallinemisega hinnaindeksi ja uute lisandunud teelõikude võrra. Lisaks on iga-aastaselt arvestatud reserviks kuni 1% kõigist korrashoiukuludest. Reserv on vajalik ettenägematute kulude ja eriolukordade tarbeks, mida ei ole võimalik lepingute raames ette näha.

Kolmas küsimus: "Kas ministeerium on andnud Transpordiametile selge suunise, et amet jälgiks teede ja ristmike ümber ehitatud kohtade liiklusõnnetuste statistikat ning liikluse sujuvust ning esitaks analüüsi põhjal järeldusi edasiste tegevuste jaoks?" Teehoiu korraldamise põhimõtted, kasutatavad metoodikad, teehoiuks eraldatud vahendite maht aastate lõikes on sätestatud Vabariigi Valitsuse korraldusega kinnitatud riigiteede teehoiukavas 2024–2027. Seda uuendatakse igal aastal vastavalt riigi eelarvestrateegiale. Liiklusohutuse parandamiseks teeb Transpordiamet järjepidevalt tööd liiklusohtlike lõikude ja ristmike väljaselgitamiseks ning ümberehitamiseks. Objektide määramise aluseks on metoodika teehoiukavas liiklusohtlike kohtade ümberehitamiseks ettenähtud vahendite kasutamiseks. Selle alusel kogutakse riigiteede liiklusohtlike lõikude ja ristmike kohta infot kolmest peamisest allikast. Esiteks, riskiarvutused: tõenäosusliku arvutuse alusel kõige suurema vigastatuga liiklusõnnetuse toimumise riskiga kohad. Teiseks, maakondade liikluskomisjonide kvalitatiivne hinnang: maakondlikele liikluskomisjonidele eraldatud vahendite ulatuses kohaliku kogukonna esile tõstetud kõrge riskiga kohad. Kolmandaks, muu kvalitatiivne hinnang: juhtunud liiklusõnnetuste hinnangul põhinevad kolmandate osapoolte esitatud, näiteks Politsei‑ ja Piirivalveamet, raskete liiklusõnnetuste uurimise komisjon, kohalikud omavalitsused ja paljud teised, kõrge riskiga kohad. Tuvastatud liiklusohtlikke kohti analüüsib Transpordiameti liiklusohtlike kohtade tehniline töögrupp, kes pakub kohapealse ülevaatuse ja juhtunud liiklusõnnetuste analüüsi tulemusel välja rakendamiseks sobivad liiklusohutusmeetmed või liiklusohtliku koha ümberehitamise lahendused ja maksumused. Liiklusohtlike kohtade ümberehitamise nimekirja uuendatakse igal aastal. Ehitus‑, rekonstrueerimis‑ või katte taastusremondi objektiga kattumise korral ehitatakse liiklusohtlik koht ümber samaaegselt. Liiklusohtlike kohtade ümberehitamise objektide nimekiri ja valikupõhimõtted on leitavad transpordiameti kodulehel.

Neljas küsimus: "Mil moel teostab ministeerium järelevalvet Transpordiameti tegevuse osas aspektis, mis puudutab teedel liiklemise ohutumaks muutmist teede ja liiklussõlmede ümberehituse käigus?" Ehitusseadustiku § 92 kohaselt täidab riigiteedel tee omaniku ülesandeid Transpordiamet. Ehitusseadustik sätestab tee omanikule konkreetsed nõuded, mis puudutavad tee ohutut planeerimist, projekteerimist, ehitamist, seisundit ning vastavat riikliku järelevalve teostajat. Kliimaministeeriumile ei ole seadusega pandud riikliku järelevalve teostaja pädeva asutuse ülesandeid nimetatud tegevuste normidele vastavuse kontrollimiseks ja me ei pea mõistlikuks ministeeriumisse dubleerida Transpordiametis juba loodud tee omaniku ülesannete täitmiseks vajalikke insener-tehnilisi võimekusi. Seega saab Kliimaministeerium kõnealuste tegevuste üle järelevalvet teostada eelkõige Vabariigi Valitsuse seadusega ettenähtud teenistusliku järelevalve korras. Transpordiamet täidab tee omaniku ülesannete täitmisel seaduse nõudeid, mistõttu Kliimaministeerium ei ole näinud alust kõnealuses küsimuses teenistusliku järelevalve algatamiseks.

Ja sellega on arupärimisele vastatud. See, mis puudutas teede erinevaid ümberehitamisi, ilmselt tuleb teemaks juba järgmise arupärimise juures. Aitäh!

Suur tänu, lugupeetud minister! Teile on ka küsimusi. Kõigepealt Rain Epler, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Härra minister! Erinevaid küsimusi kerkis pähe, aga valisin välja sellise tulevikku vaatava küsimuse. Kui siin viimase aja sõnumeid valitsuse liikmetelt lugeda või kuulata, siis räägitakse sellest, et vist ikka tuleb kärpima hakata, sest majanduslangus on suur, maksutulud vähenevad ja nii edasi. Minul on lihtne küsimus teile. Kas te täna saate kinnitada, et kui kärpimiseks läheb, siis teede hooldus ja korrashoid sellesse nimekirja ei satu, kust kärpima hakatakse?

Aitäh! Valitsus teeb eelarveotsuseid terviklikult, aga minu soovitus, kui te küsite minu isiklikku arvamust, on see, et teed vajavad lisaraha. Aga see on minu isiklik arvamus. Eks tuleb eelarve reaalsusele otsa vaadata. Kui raha on vähe, siis ilmselt on prioriteetsemad Eesti riigis riigikaitsevaldkond, haridus ja paljud muud valdkonnad. Nii et eks me seda debatti peame. Aga minu arvamus on, jah, et teed vajavad lisaraha.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh, austatud minister! Meil tuleb homme õiguskomisjonis arutlusele eelnõu, mis puudutab erinevate trahvimäärade kahekordseks tõstmist. Ja kui ma lugesin seletuskirja, väljatöötamiskavatsust, siis seal kirjutatakse eelnõu eesmärgi kohta, et eelnõu on koostatud tulenevalt eelarveprobleemidest. Täpsemalt kirjutatakse, et väljatöötamise vajadus tuleneb riigi eelarvestrateegia rakendamisest. Tegelikult on kahju, et eelnõul on vaid eelarve täitmise eesmärk. Samas ei tooda seletuskirjas midagi välja selle kohta, et tegelikult oleks seda vaja teha selleks, et väärtegude hulk väheneks ja samuti väheneks liiklusrikkumiste hulk. Selliseid analüüse tehtud pole. Kas teile ei tundu, et trahvide suurendamise eelnõu oleks pidanud kooskõlastama teiega, teie ministeeriumiga, et sellel oleks mingi mõju liikluskäitumisele? Oleks vastav analüüs tehtud, siis tegemist poleks ainult eelarve täitmise eelnõuga, nagu see tänaseks on koostatud.

Aitäh! Ma arvan, et küllap ta ikkagi käis kooskõlastusringil, aga ma siit puldist ei oska öelda, mul ei ole seda eelnõu ega tema töölehte või nii-öelda teelehte ees. Ma saan seda hiljem järgi vaadata. Ja loomulikult, kindlasti mis tahes trahvide tõstmine peaks olema seotud eesmärgiga mõjutada võimalikke rikkujaid õiguskuulekamalt käituma ja seeläbi saavutada suurem ohutus liikluses. Loomulikult see eesmärk peaks olema. Nii et ma eeldan, et kui seda ei ole piisava selgusega sõnastatud, siis saab seda alati komisjonis ja parlamendimenetluse käigus sõnastada.

Arvo Aller, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu juhataja! Hea minister! Seda on rõõm kuulda, et rahastus ainult suureneb kogu aeg. See on täiesti arusaamatu, miks me siis üldse arupärimisi teeme, kui kõik asjad suurenevad. Talv tuleb ja lumi sulab praegu, vall on eest läinud, nüüd me saame seda jälle arutada. Aga ma küsiksin selliselt. Üks asi on riigiteed, aga kas riik on plaaninud minna kohalikele omavalitsustele appi kohaliku tähtsusega teede paremas seisundis hoidmiseks? Tulenevalt käibemaksu tõusust, aktsiiside tõusust peaks ju raha laekuma riigieelarvesse ja sealt oleks võimalik ka näiteks kohaliku tähtsusega teedele leida lisarahastust nii hoolduseks kui ka võimalusel investeeringuteks.

Aitäh! Rahanumbris, mida ma siin alguses hea arupärijate esindaja Rain Epleri sõnavõtus parandasin, oli kahe erineva riigi eelarvestrateegia aasta võrdlus ehk 2023–2026 ja 2024–2027. Selle tulemusena, ehkki välisvahendite osakaal küll väheneb, teede rahastus tõepoolest suureneb 37 miljoni võrra. Ja lisaks on ka Euroopa ühendamise sõjalise liikuvuse meetmest tulnud täiendav võimalus teid ehitada, nii et tõepoolest, veidi on juurde tulnud. Aga ütleme nii, et soovid kindlasti on suuremad kui see summa, pluss see, kui arvestada ka hindade tõusu ja kõike muud.

Kohalikke teid on varasemate aastate käigus rahastatud erinevatest meetmetest, muu hulgas on olnud juhtumipõhised lahendused, on olnud ka niisugune üldine toetus. Praegu, ütleme nii, eelarvedebatid on alles algamas, nii et ma ilmselt sügisel oskan täpsemalt öelda, mis on meie võimalused ja kuhu me selle aruteluga jõudnud oleme.

Anti Poolamets, palun!

Tänan, juhataja! Hea ettekandja! Te märkisite õigesti, et praegu on palju erinevaid olulisi prioriteete, nagu riigikaitse, ja peabki olema. Nüüd märkisite ära ka selle sõjalise liikuvuse meetme. Kas me ei peaks üldse sinna rohkem energiat kulutama – igal kümnendil on omad prioriteedid – ja mõtlema selle palju põhjalikumalt läbi, mitte mõtlema ainult eurorahale, vaid tegema siin ka hüppe sõjalise liikuvuse huvides? Ja kas on mõni hea näide tuua praegu, mis on juba hästi käima läinud?

Aitäh! Ma siiski julgeks öelda, et Eesti riik – ja ma arvan, et see on valdav poliitiline konsensus, olenemata kellegi maailmavaatest – mõistab, on läbi aastate mõistnud idanaabrist tulenevat ohtu tsiviliseeritud maailmale ja on panustanud riigikaitsesse väga palju, ja tõenäoliselt panustab veel. Riigikaitsekulutused on ju kasvanud ja sellest hoolimata, et majanduses on keerulisemad ajad, on õnnestunud neid päris hoolega kasvatada. Nii et siin ma pigem võtaks kiita Eesti riiki, Eesti ettevõtjaid, Eesti maksumaksjaid ja Eesti poliitikuid, et neid otsuseid on koos tehtud, olenemata sellest, kes parajasti kuskil rollis on olnud.

Militaarse mobiilsuse programmi raha on minu teada Euroopas – vähemalt see voor, mis on olnud – ära otsustatud ja Eesti sai sealt päris arvestatava summa, mis läheb teedeehitusse ja mis katab poole sellest teelõigu finantseerimisest. See on mälu järgi 40 miljonit, kokku siis 80 miljonit, mis läheb täiendavalt teedeehitusse.

Suur tänu, lugupeetud minister! Rohkem küsimusi teile ei ole. Järgnevalt avan läbirääkimised. Palun Riigikogu kõnetooli Anti Poolametsa. Palun!

Ei plaaninud kõnet pidada, aga see viimane vastus pani mind mõtlema. See lõpuosa oli positiivne, meetmes on juba raha, seda on vaja. Ma panen teile südamele, et te hoiaksite seda oma erilise tähelepanu all. Millele ma tahan oponeerida? Sellele eleegiale, mida te oma vastuse esimeses pooles ütlesite, et kõik on ju kogu aeg ometigi mõelnud riigikaitsele. Tuletame meelde: kümme aastat pidasite te lakkamatut lahingut. Mille vastu? Ajateenistuse vastu, mis on meie kaitsevõime, kaitsetahte selgroog. Kümme aastat! Kogu teie erakond. Võib-olla mõni üksik julge tõrkus fraktsiooni laua ääres, aga teie suund oli kutseline armee, professionaalne. Milleks meile ajateenistus, milleks koormata noori sellega? Kui te oleksite oma tahte läbi surunud, siis me alustaksime varemetest.

Reformierakond on olnud Eesti riigikaitsele ohtlikum kui Herman Simm selle ideega, et kaotada ära ajateenistus. Herman Simm varastas uksekoodi, võib-olla andis üles mõned agendid, aga see idee oli kurjakuulutav. Mul on hea meel, et see läbi ei läinud, muidu me räägiksime täna kindlas kõneviisis sellest, et te oletegi olnud ohtlik võim. Praegu te pääsete kergema karistusega, sest siin EKRE fraktsiooni ridades istuvad inimesed, kes, hambad ristis, oma karjääri ohverdades võitlesid teie riigikaitset laastava idee vastu, et kaotada ära ajateenistus. Ja kui te mind ei usu, siis pöörduge siinsamas Leo Kunnase poole, pöörduge Alar Lanemani poole. Küsige, kuidas teie kaitseminister Jürgen Ligi uksi paugutas, nõudes ajateenistuse likvideerimist. Jätke see paatos ära! Patte saab kahetseda, on võimalik. Tehke seda! Pingutage nii palju kui võimalik, raputage tuhka pähe, aga ärge kiidelge selle kümneaastase perioodiga, kus te panite kogu Eesti hirmuhigi pühkima – äkki neil õnnestubki riigikaitse lammutada. Lätlased alustavad täna kust? Otsast peale, ajateenistuse taastamisega. Nii et me oleksime samas seisus, ka relvastusele ei jätkuks raha, mitte millelegi. Mida te praalite? Häbenege!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Kas härra minister soovib sõna? Jaa. Härra minister, palun, Riigikogu kõnetoolist!

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Austatud arupärijad! See täiesti meelevaldne jamps, mida siit puldist räägitakse, ei ole kindlasti väärt Riigikogu liikme palka ja kuluhüvitisi. Aitäh!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised ja lõpetan neljanda päevakorrapunkti käsitlemise.

Järgnevalt meie viies päevakorrapunkt, mis on Riigikogu liikmete Kert Kingo, Martin Helme, Siim Pohlaku, Jaak Valge, Ants Froschi, Varro Vooglaiu, Alar Lanemani, Arvo Alleri, Leo Kunnase, Rene Koka ja Henn Põlluaasa 14. veebruaril käesoleval aastal esitatud arupärimine riigiteede liikluskorralduse kohta. Palun ettekandjaks Riigikogu kõnetooli Riigikogu liikme Kert Kingo. (Saalist öeldakse midagi.) Aa, teie soovite, ma saan aru, küsimust esitada istungi läbiviimise protseduuri kohta. Selge, siis paneme Kert Kingo ootele. Vabandust! Kert Kingo ootab ja küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta, Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja, hea eesistuja ja Riigikogu esimees! Minul on selline protseduuriline küsimus tõepoolest. Kuidas meil need suhted siin on, kas Riigikogu on ministrile tööandja või on see vahepeal kuidagi vastupidi meil siin läinud? Kes on siin nagu hierarhiliselt ülem ja alam? Kas see, mis me siin just kuulsime, et valitsuse liige, minister, läheb pulti ja lihtsalt ütleb Riigikogu liikmete suunal seda, mida ta ütles, on kuidagi teie meelest ilus, kena, asjakohane ja käib protseduuri juurde või mitte?

Aitäh, hea kolleeg! Istungi juhataja on alati seda meelt, et me võiksime olla ja peaksime olema vastastikku lugupidavad. Anti Poolamets, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta.

Jaa. Me tulime siia arupärimist kuulama ja küsima ka riigikaitse kohta. Kas siis nüüd oligi selline vastus? Kas me sellises stiilis suhtlust jätkamegi? Ma ei hakka sedasama välja ütlema, mida minister siin ütles. Kui ma talle samaga vastaksin, siis no kuhu me jõuame.

Ja teine asi on see, et ma saan aru, et inimese närvid ei pea [vastu], eriti kui räägitakse tõtt, et tema erakond võitles kümme aastat riigikaitse vastu, tahtes ajateenistuse ära kaotada. Mis tal viga on, miks ta neid fakte tahab eirata? Mis tal viga on, miks ta tahab sellest teemast mööda hiilida?

Aitäh, hea kolleeg! Ma vaatan seda arupärimist, see on Eesti liikluse olukorra kohta. See küll ei puuduta seda teemat, mida teie mainisite. Ma usun, et see võib olla ka mõneti see põhjus, miks siin praegu debatt käib. Antud juhul arupärimine oli tõesti Eesti liikluse olukorra kohta.

Arvo Aller, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta.

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Ma natuke vaidleksin vastu. Tegelikult, kui minister laiendas seda [teemat] ja tõi välja, et riigikaitseliselt tuleb raha juurde ja nemad on kõige suuremad Eesti riigikaitse eest võitlejad, siis Anti Poolamets tõi just välja, et seda ei saa faktitäpseks lugeda. Tõepoolest, Reformierakond oli see, kes võitles selle eest, et ajateenistus ära kaotada. Lihtsalt täpsustuseks.

Aitäh! Antud juhul, kui te panite tähele, istungi juhataja ka ei sekkunud sellesse arutelusse.

Nii, head kolleegid, läheme edasi meie viienda päevakorrapunktiga, mis on Riigikogu liikmete Kert Kingo, Martin Helme, Siim Pohlaku, Jaak Valge, Ants Froschi, Varro Vooglaiu, Alar Lanemani, Arvo Alleri, Leo Kunnase, Rene Koka ja Henn Põlluaasa 14. veebruaril käesoleval aastal esitatud arupärimine riigiteede liikluskorralduse kohta. Palun ettekandjaks Riigikogu kõnetooli Riigikogu liikme Kert Kingo. Palun!

Lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Head fraktsioonikaaslased, kes te ainukesena siin saalis viibite! Viimasel ajal on paigaldatud riigimaanteedele, põhimaanteedele täpsemalt, 1 + 1 sõiduradadele keskpiirde tähisposte. Ja kuigi riigiteede liikluskorralduse juhendi kohaselt peab tähispost olema liiklejatele võimalikult ohutu ja need teetähised ei tohiks segada turvalist liiklust, siis ometigi Tallinna–Rapla maanteel just nimelt need keskpiirde tähispostid on olnud põhjuseks, miks seal on [juhtunud] vähemalt kolm väga suurt liiklusõnnetust. Neid keskpiirde tähisposte on paigaldatud nii Tallinna–Tartu maanteele, nii Tartu–Jõgeva maanteele kui ka Tallinna–Rapla maanteele ja kindlasti veel mõnda kohta, ka kõige kitsamatesse kohtadesse. Meil on nende kohta mõned küsimused.

Näiteks me soovime teada, kuidas on võimalik nendel teelõikudel, kus lisaks keskpiirde tähispostidele, mis hiljuti on paigaldatud, on olemas ka teeäärt märgistavad tähispostid, tagada liiklejate turvalisus olukorras, kus metsloom jookseb ootamatult teele, kui samal ajal ei ole nendel tunnelteedel, mis on nüüd tekitatud, võimalik tee äärde keerata. Ja ei ole ka taskuid peatumiseks. Ma tean, et see täpselt nii on.

Samamoodi tahame teada saada, et kuigi vastavalt liiklusseadusele peab liikleja andma teed operatiivsõidukile ja vajaduse korral peab liikleja tee andmiseks seisma jääma, siis kuidas sellistel lõikudel saab liikleja seadusega kooskõlas käituda, ilma et ta takistaks liiklusvoolu. Lihtsalt ei ole võimalik kuskile tee pealt kõrvale keerata.

Ka soovime teada, kuidas peab tegutsema, kui tekib ootamatu vajadus hädapeatamiseks, see on siis sõiduki seismajätmine või ‑jäämine, kui sõidu jätkamine on ohtlik või tehniliselt võimatu. Kuidas on sel ajal tagatud liiklemise võimalikkus, kuidas seda korraldatakse? Ka soovime teada, kuidas käituda sellistel lõikudel, kus on need keskpiirdepostid ja teeäärepostid, siis, kui seal satub liiklema põllutöömasin, näiteks traktor või kombain, või teetöömasin, näiteks teerull, mille kiirus on maksimaalselt 25 kilomeetrit tunnis. Kuidas on tagatud sujuv ja ühtlane liiklusvool, ilma et tekiks liiklusummik? Ja samamoodi [küsime] seda, kuidas on tagatud sujuv liikumine, kui teel liigub näiteks suur veos.

Nendele küsimustele soovime arusaadavaid vastuseid – mitte teemal, et need keskpiirde tähispostid on turvalisuse tagamiseks. Ei, tänaseks päevaks [on selge, et] nad tekitavad pigem rohkem ebaturvalisust, tekitavad liiklusohtlikke olukordasid ja takistavad oluliselt liiklust. Ja juhin veel kord ministri tähelepanu, et selle asemel, et siin ülbitsema hakata, nagu te eelnevalt tegite, sooviksime asjakohaseid vastuseid. Palun mitte hämada, kuidas igal sellisel teelõigul on olemas tasku, kuhu saab kõrvale keerata või sõita tee äärde. Aitäh!

Aitäh! Arupärimisele vastamiseks palun Riigikogu kõnetooli tagasi kliimaminister Kristen Michali. Palun!

Austatud Riigikogu esimees! Austatud arupärijad! Loen küsimused ette ja püüan neile vastata. Ei luba muidugi, et vastustega jäädakse rahule, aga vastused lähtuvad siiski reaalsusest, sellest, mis on teada Kliimaministeeriumile, teede ehitajatele ja liiklusanalüütikutele.

Esiteks: "Kuidas on võimalik tagada teelõikudel, kuhu on paigaldatud lisaks teeäärt märgistavatele ["Margistavatele" on siia kirjutatud. – K. M.] tähispostidele ka keskpiirde tähispostid ehk loodud nö tunnelsõidurada ja pole võimalik kokkupõrke vältimiseks oma sõidurajalt kõrvale keerata, teiste liiklejate turvalisus olukorras, kus metsloom jookseb ootamatult teele?" Sõiduki vastassuunavööndisse sattumise tagajärjel toimunud laupkokkupõrked on sageli väga raskete tagajärgedega ning erinevate piirete ja püsttähiste paigaldamise eesmärk on ära hoida just neid kõige raskemate tagajärgedega õnnetusi. Niinimetatud tunneliefektid tekivad mis tahes materjalist postide, tähiste või piirete puhul. Kõik piirded, postid ja tähised on helkurribadega tähistades tehtud sõidukijuhtidele nähtavaks. Juhul, kui teele on paigaldatud painduvad püsttähised, siis neile otsasõit ei tekita tähisele ega sõidukile olulisi kahjustusi. Loomale otsasõidu vältimiseks on juhil seega samasugused sõiduki peatamise või manööverdamise võimalused kui püsttähisteta teel. Piiretega teelõikudel on õnnetuse korral võimalik liikluse taastamiseks piirded lahti lõigata. Tallinna–Rapla–Türi maanteel on kasutatud ka keskpiiret, mida saab teatud vahemaa tagant suhteliselt hõlpsasti lahti võtta, et tagada õnnetuskohast möödapääs. Ka piireteta teelõikudel võivad õnnetusse sattunud sõidukid sulgeda kogu tee ning paratamatult tuleb oodata tee vabastamist.

Teine küsimus: "Vastavalt [liiklusseaduse] § 17 lõikele 2 peab liikleja andma teed sõidukile, millel on sisse lülitatud sinine vilkur või sinine märgutuli koos erilise helisignaaliga või ilma, ja niisuguse sõidukiga saadetavale sõidukile, samuti teel töötavale sisselülitatud kollase vilkuriga sõidukile ja niisuguse sõidukiga saadetavale sõidukile. Vajaduse korral peab liikleja tee andmiseks seisma jääma. Kuidas saab liikleja sõidutee lõikudel, kuhu on paigaldatud lisaks teeäärt märgistavatele tähispostidele ka keskpiirde tähispostid ehk loodud nö tunnelsõidurada ja pole võimalik oma sõidurajalt kõrvale ega tee äärde keerata, seadusega kooskõlas käituda ilma, et takistaks liiklusvoolu?" Piiretega ja püsttähistega teelõikudel nagu ka kõigil teistel teelõikudel saab liikleja eritalituse sõidukitele tee andmiseks hoida teel võimalikult paremale ja vajadusel peatuda selleks sobilikus kohas, näiteks peatuda bussipeatuse teelaiendil või sõita tee vabastamiseks teega külgneval alal. Painduvate püsttähistega teedel on alarmsõiduki juhil vajadusel võimalus sõita ka üle püsttähiste, kui kiireloomulisele sündmusele reageerimine on olulisem kui püsttähisega kokkupõrkel sõidukile või tähisele tekkida võiv kahju. Meile teadaolevalt ei ole alarmsõidukeid kasutavad asutused osundanud sellele, et piiretega või püsttähistega teedel puuduksid võimalused eritalituse sõidukitele sõidueesõiguse andmiseks.

Kolmas küsimus: kui liiklejal tekib ootamatu vajadus hädapeatamiseks, kuidas on sel ajal keskpiirde tähispostiga teelõikudel tagatud liiklemise võimalus, kuidas seda korraldatakse? Selliseid hädapeatumisi, kus sõidukijuhil ei ole võimalik valida seisma jäämiseks ohutut kohta ja tuleb seda teha keset sõidurada, tuleb ette väga harva. Liiklemise korraldamine piirete või püsttähistega teelõikudel ei erine teistest teelõikudest, kus hädapeatunud sõiduk muudab ühel sõidusuunal liiklemise võimatuks. Vajaduse korral asub teelõigul liiklust reguleerima politsei või korraldab ümbersõidu riigiteid korras hoidev ettevõte. Painduvate püsttähiste puhul on viimase võimalusena takistusest möödapääsemiseks võimalik sõita ka üle painduvate püsttähiste.

Neljas küsimus: kui teelõikudel, kuhu on paigaldatud lisaks teeäärt märgistavatele tähispostidele ka keskpiirde tähispostid ehk loodud nii-öelda tunnelsõidurada, satub liiklema põllutöömasin või teetöömasin, mille kiirus on maksimaalselt 25 kilomeetrit tunnis, siis kuidas on sellel ajal tagatud sujuv ja ühtlane liiklusvool, ilma et tekiks liiklusummikut? Keskpiirde ja püsttähisega teelõikudel nagu ka kõigil teistel teelõikudel saab aeglaselt sõitev liikurmasin teistele sõidukitele tee andmiseks hoida teel võimalikult paremale ja vajadusel peatuda selleks sobilikus kohas, näiteks bussipeatuse teelaiendil, või sõita tee vabastamiseks teega külgneval alal. Aeglase sõiduki liikumisel maanteedel võivad tekkida liiklusseisakud ka püsttähisteta maanteelõikudel sõidukite kiiruse suure erinevuse tõttu. Püsttähistega teelõike on Eesti teedevõrgul väga piiratud ulatuses, kokku 11,3 kilomeetri ulatuses. Riigiteede võrk kokku on 16 700 kilomeetrit. Seega on tegemist vaid lühikestel teelõikudel tekkiva võimaliku kiiruse langusega, mille mõju ei erine oluliselt suurema sagedusega keskpiireteta muu tee sarnasest mõjust.

Viies küsimus: kuidas on tagatud teelõikudel, kuhu on paigaldatud lisaks teeäärt märgistavatele tähispostidele ka keskpiirde tähispostid ehk loodud on nii-öelda tunnelsõidurada, suurveoste – veosega või veoseta sõiduki ja nii edasi – liikumine? Suurveoste liiklemine avalikult kasutataval teel on lubatud ainult tee omaniku eriloa alusel ja tee omaniku seatud tingimustel. Kui konkreetse eriveosega ei ole võimalik ohutult läbida keskpiirdega või püsttähisega teelõiku, suunab tee omanik eriveose alternatiivsele teekonnale. Sarnaselt ei ole näiteks kõrge veosega võimalik sõita madalate viaduktide või elektriliinide alt läbi või raske veosega ületada sildu, mille kandevõime ei ole piisav. Ka neis olukordades tuleb kasutada alternatiivseid teekondi. Selgitan, et laiu veoseid vedavad sõidukid ise ei ole reeglina oluliselt laiemad tavapärastest veokitest. Laiem on enamasti vaid veetav veos, mis asetseb haagisel ja seega maapinnast kõrgemal, ning keskpiirded või püsttähised, mille ettenähtud kõrgus on umbes 800–1000 millimeetrit, eriveoste liiklemist ei takista.

Kuues: "Vastavalt Liiklusohutuse programmile 2016–2025 on eesmärgiks seatud ohutum ja tõhusam liikuvus, mis on sotsiaalselt ja ökoloogiliselt vastuvõetav ning erinevate aastaaegade liikluseripärasid arvestav. Kuidas sobituvad põhimaanteede teelõigud, kuhu on paigaldatud lisaks teeäärt märgistavatele tähispostidele ka keskpiirde tähispostid ehk loodud nö tunnelsõidurada selle eesmärgiga?" Liiklusohutusprogrammi 2016–2025 aluseks on nullvisioon, mille eesmärgiks on liiklussurmade ja raskesti vigastatute arvu vähendamine. Liiklussüsteemis on liiklusõnnetused, isegi väiksemad vigastused, kahjuks vältimatud. Kuid sündmuste ahel, mis viib inimelu või tervise jäädava kaotuseni, on katkestatav. Tegevuste kavandamisel ja realiseerimisel on põhirõhk inimelu säilimisel ja tervisekahjustuste vältimisel ka siis, kui liikleja teeb vea või isegi eirab mõningaid reegleid. Sõiduki vastassuunavööndisse sattumise tagajärjel toimunud laupkokkupõrked on sageli väga raskete tagajärgedega ning keskpiirete ja püsttähiste paigaldamise eesmärk on ära hoida just neid kõige raskemate tagajärgedega õnnetusi.

Nullvisiooni kohaselt on inimese elu ja tervis tähtsamad kui mobiilsus ja teeliiklussüsteemi toimimise eesmärgid. Samas, kõigi liiklusõnnetuste ärahoidmine ei ole alati võimalik, sest inimesed, nagu teada, on ekslikud. Seetõttu tuleb liikluskeskkond kujundada selliseks, et see vähendaks maksimaalselt inimlike eksimuste võimalusi ja liiklusõnnetustega kaasnevaid kahjusid. Liikleja peab olema kaitstud ka siis, kui mõni liiklussüsteemi komponent alt veab. Seega on piirete ja püsttähiste paigaldamisel lähtutud just nullvisioonist ja liiklusohutusprogrammi eesmärkidest. Need aitavad vähendada hukkunute ja raskelt viga saanute arvu. Painduvaid püsttähiseid kasutatakse paljudes Euroopa riikides. Eestil on kogemus riigiteedel kasutatavatest püsttähistest alates aastast 2017. Järelduseks saab öelda, et painduvad püsttähised on head sõidusuundade või ka tee külgruumi eraldajad madalamatel sõidukiirustel, soodsa paigaldusmaksumusega ja kergelt asendatavad. Suurtel sõidukiirustel painduvad püsttähised ei peata vastassuunda kalduvat sõidukit ega hoia ära vastassuuna kokkupõrkeid. Suurtel kiirustel tuleks pigem kasutada sõidusuundade eraldamiseks teras‑ või trosspiirdeid. Aitäh!

Suur tänu, lugupeetud minister! Teile on ka mitmeid küsimusi. Kõigepealt Martin Helme, palun!

Aitäh! Mul on kaks küsimust. Esimene on sihuke protseduurilise moodi. Arupärimine on esitatud 14. veebruaril. Põhiseaduse ja kodukorra järgi peaks 20 istungipäeva jooksul sellele vastama tulema. See aeg sai täis meil mõni nädal tagasi. Ehk meil on rikutud seadust – nii põhiseadust kui ka kodukorda. Mul on lihtne küsimus. Me oleme siin palju vaielnud Riigikogu juhatajaga, et kus see tõrge on siis. Ma igaks juhuks küsin üle: kas minister oli valmis tulema 20 päeva jooksul või jäi see ministri soovi taha, et Riigikogu juhatus ei suutnud ministrit siia kohale saada? Või kes siis süüdi on?

Ja teine küsimus on see, et minu teadmist mööda on need plastmasspostid, mida pannakse, kuskil 80 eurot tükk. Tundub, eks ju, et tee-ehituses, kus miljonid, kümned ja sajad miljonid lendavad vasakule-paremale, polegi see suur raha, aga kui me vaatame, kui tihedalt ja kui palju neid pannakse, on päris suur raha. Äkki oleks riigi seisukohalt mõistlikum ehitada neljarealisi teid, mitte toppida kalleid plastmassposte teede peale?

Aitäh! Ma nüüd ei oskagi öelda, kas esimesele küsimusele pean vastama mina või on see protseduuriline. (Hääl saalist.) Kui vastuste saamine on meie taga olnud, siis ma kindlasti vabandan. Loodan, et [ei ole olnud]. Käime alati või mina käin alati esimesel võimalusel [vastamas]. Aga kuna arupärimisi ja tööd on palju, siis nagu ikka, esimene võimalus võib olla ka mõni nädal hiljem kui soov.

Nüüd sisuline vastus. Neidsamu püsttähistega teelõike, ma siiski rõhutan üle, on Eesti teedevõrgul väga piiratud ulatuses, 11 kilomeetril, 11,3 kilomeetril. Riigiteedevõrk on kokku 16 700 kilomeetrit. Nii et ma julgeks öelda, et kindlasti needsamad püsttähised ei ole Eesti teedeehituse peamine probleem. Vastupidi, tegemist on vajalike ja praktiliste liikluskorraldusvahenditega, mida rakendatakse vastavalt sellele, kuidas erinevad liikluseksperdid hindavad, kus ja millised vahendid aitavad säästa inimelusid.

Kert Kingo, palun!

Tänan, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Teie jutt, et neid on ainult 11 kilomeetrit pandud, ma ei tea, kust see on võetud. Näiteks mina rääkisin Lähte päästekomandoga, mis asub Tartu linna piirist 11 kilomeetri kaugusel. Nende sõidul Lähtelt Tartu linna on kolm sellist teelõiku, kus on need postid. Ja teiseks nad ütlesid, et nemad ei mahu seal niisamagi üldse sõitma, nad peaksidki ainult nende postide otsas sõitma. Kus on see loogika? Teed on kitsad, teeäärt piiristavad postid on ka veel lisaks. Ta ütles, et nende töö on takistatud. Lähtelt Tartusse 11 kilomeetri jooksul on kolm sellist lõiku! See on absurdne. See on kabinetivaikuses välja mõeldud mingi, ma ei tea, ulme, ja siis räägitakse ohutust liiklusest. Seletage mulle ära, kuidas te saate väita, et see on ohutu, ja kuidas see aitab päästeteenistuse autodel liikuda. Kas nad peavadki sõitma otse need postid kõik maha või?

Aitäh! Kõigepealt, need numbrid on pärit Transpordiametist. Vajaduse korral võin üle kontrollida, seda kindlasti teen pärast seda väidet. Kui siin on ebatäpsust, annan kindlasti teada. Teiseks, kindlasti kontrollin üle ja palun Transpordiametil vestelda Lähte päästekomandoga, kui te sellise väite esitate, et nad ei saa sõita. Ja kolmandaks, sellised teede eraldajad, on nad siis plastikust, painduvad või mingid muud, ehk hoiavad ära selle, et mõni päästekomando peab sõitma mõnele liiklusõnnetusele, kus on tõsised tagajärjed. Proovige ka seda mõista. Seda ma ka enne kirjeldasin.

Aitäh! Arvo Aller, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Lugupeetud minister! Noh, need painduvad – see on hästi selline ametkondlik termin. Rahvakeeles nimetatakse neid seal kahe tee vahel luttideks. Kunagi oli Haljala ja Aaspere vahel, ma arvan, neid seal kaheksa kilomeetrit, teeäär oli täis. Või tähendab, tee keskel. Ja siis tekkis situatsioon, kus teeääri tuli hakata niitma. Narva poole sõites tekkis, ma arvan, mingi neljakilomeetrine järjekord [traktori] taha. Ja ma arvan, et see traktorist, kes teeääri [niitis], oli päris õnnetu seal roolis, poole peal ta lõi käega, keeras tee pealt maha ja [läks] oma kohale tagasi. Aga selle lahenduseks oli 2 + 2 tee, mis ehitati, ja seda situatsiooni seal [enam] ei ole. Ma küsingi, et millal hakkab sellel 11,3 kilomeetril riigi poolt 2 + 2 teede ehitus.

Aitäh! Ma ei tea, kui palju teil on kogemusi 2 + 2 teede ehitusel. Kahtlustan, et vaba Eesti seni suurim teedeehitus ehk Koselt Mäole on sellest ajast, kui mina majandus‑ ja taristuministri tööd tegin. See eeldab loomulikult kokkulepet rahastuse kohta ja arusaamist planeerimise, teede võimekuse ja kogu ehitusvõimekuse osas. Ja ma arvan endiselt, et suur osa kogu meie põhivõrgust tulekski 2 + 2 või mõnel lõigul ka liikluskoormuse tõttu 2 + 1 ehitada. Seda loomulikult säästlikult ja mõistlikult ja vastavalt rahastuse olemasolule. Need postid ei ole kuidagi vastuolus selle eesmärgiga.

Helle-Moonika Helme, palun!

Jaa, vaat siin on nüüd juba mitu asja. Kõigepealt, ma arvasingi, et te tulete pulti ja ütlete umbes nagu Kaja Kallas, et ma tean, et minu jutt teile ei meeldi, aga ma räägin ikka, eks ju. Ja hakata siin nokkima selle kallal, kas on "margistus" või "märgistus", kas ä‑l täpid on või ei ole – näete, me kõik vaatasime selle veel üle, meil on kõigil täpid olemas, mina ei tea, mis paber teil seal on –, aga hakata nokkima sellise asja kallal, no ausalt öeldes see ka näitab midagi, tõepoolest.

Tulles tagasi selle juurde, mida teie tulite meie suunal puldis ütlema, mina ütleksin: niisugused vastused ei vääri küll ministripalka ja autojuhti. Täpselt sama mõõduga!

Õigesti ütlesite, et laupkokkupõrked möödasõitudel vastassuundades on üliohtlikud ja niimoodi need kõige suuremad õnnetused juhtuvad. Selle asemel, et tegeleda jaburustega, nende postide sinna vahele paigaldamisega, tõepoolest, nagu eelnev küsija, mu fraktsioonikaaslane Arvo Aller ütles, peaks ehitama sinna neljarealised teed. See ei käi ju riigile üle jõu. Või käib? Või kuidas sellega on? Ja tegelikult nendeks 4 + 4 maanteedeks, mida praegu ehitatakse ja mis on peaaegu valmis, eraldas meie valitsus raha ja tegi planeeringud.

Teie aeg!

Nii et ei tule siin rääkima, et me ei tea asjast midagi!

Palun, härra minister!

Nii, aitäh! Jah, võin kinnitada, kui te juba parandasite mind, siis aitäh, siin olid need ä täpid. Seda on hea teada, esiteks. Ja teiseks, need ei ole 4 + 4, need on 2 + 2 või 2 + 1 teedeehituses.

Aitäh! Rain Epler, palun!  

Aitäh, härra juhataja! Härra minister! Eelmises päevakorrapunktis oli küsimus ka järelevalve teostamise kohta Transpordiameti üle ja siis te ütlesite, et saab teenistuslikku järelevalvet teha ja te ei pea vajalikuks sellist pidevat monitoorimist. Aga ma hakkasin mõtlema, et võib-olla [ütlete oma] isikliku arvamuse ministri rollis. Meil põllumehed, päästjad, muud suure tehnikaga sõitjad ütlevad, et ristmikud tehakse liiga kitsaks, raske liigelda, needsamad küsimused teede vahetõketest ja muu selline innovatsioon. Võib-olla tasub mõelda sellele, et mingisuguse asekantsleri või osakonnajuhataja kaudu korraldada mingi regulaarne selline [järelevalve], et tuleb Transpordiamet, ütleb, näete, suuremad ümberehitused olid sellised, tegime seal uusi asju ja jälgime mingid aastad või kuud, kuidas see seal toimib. Kuidas teie suhtute? Äkki uuendada veidi seda ametiülest kontrolli?

Aitäh! No see suhtlus muidugi, ma arvan, erinevate osapoolte vahel on üsna ladus. Ma julgeksin küll öelda, et ka parlamendis olles, kus teiegi praegu olete, näiteks majanduskomisjonis me pidasime päris hulga debatte sellel teemal, mismoodi põllutöömasinad võiksid ühelt objektilt teisele sõita. Otse öeldes, põllumajandus ei ole minu eriala, pigem majandus ja muud valdkonnad. See debatt oli üsna avatud, kirjeldati ära probleemid, otsiti ühiselt lahendust. Samamoodi on ilmselt nende ristmike ja kõikide muude võimalustega. Kui keegi ütleb, teie kolleeg, et kuskil mõni päästeauto ei saa nende piirete tõttu sõita, siis me kindlasti kontrollime seda. Ja kui selline info on, siis tasub seda anda ka otse Transpordiametile, nad kindlasti kontrollivad seda. Nende unistus ei ole kindlasti ehitada teid, kus keegi sõita ei saaks. Ärme seda ka koos arvame.

Aitäh, lugupeetud minister! Rohkem küsimusi teile ei ole. Järgnevalt avan läbirääkimised ja palun esimesena Riigikogu kõnetooli Mart Helme. Palun!

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud minister! Ehkki keel natuke tõrgub seda "lugupeetud" ütlemast, kuna te ei oska absoluutselt käituda. Te arvate, et te olete mingi universumi direktor – kliimaminister! No terve planeedi kliima on teie kamandada ja siis te arvate, et te võite kõiki solvata ja pilduda siin mingisuguseid repliike, mis ei puutu absoluutselt asjasse ja käivad pigem teie kohta kui meie kohta. Aga see selleks.

Mis me oleme täna arupärimiste puhul siin teada saanud? Me oleme teada saanud seda, mida me kogeme iga päev, igapäevaselt liikluses olles, igapäevaselt kauplustes käies, igapäevaselt inimestega suheldes, igapäevaselt siinseid poliitilisi protsesse jälgides: Eesti riik on jõudnud allakäigu ja lagunemise faasi. Kindlate kätega juhitakse Eesti riiki katastroofi poole. See, et te loete meile siin – ja mitte eriti soravalt – ette ametnike poolt kokku kirjutatud jutupunkte, ei varja ju seda, et mingisuguste plastmasspostikeste paigaldamine kusagile maantee peale on tegelikult tati ja traadiga paikamine, paikamine selle asemel, mida ei ole suudetud ega tahetud aastate ja aastakümnete jooksul, mis Reformierakond on võimul olnud, Eestis ära teha. See on ju see, et meil ei ole ikka veel välja ehitatud neljarealisi maanteid. Viimased tee-ehitused, mis praegu toimuvad, on need tee-ehitused, mis meie osalusega valitsuse ajal leidsid rahastuse ja jõudsid projekteerimisega lõpule. Rohkem ju midagi ei tule. Vastupidi, tee-ehitusest võetakse koguni raha ära. Maantee asjatundjad ütlevad, et isegi teede paikamiseks enam ei ole raha. Vaat nii palju siis kliimast, nii palju siis Kliimaministeeriumist! Loomulikult, kliima kõrval Eesti teed on tühiküsimus, tühiasi. Eestis kas on teid või ei ole, planeet sellest hukkumata või pääsemata ei jää, see on ju päevselge. Selline on ka suhtumine. Ja see ongi see, mida me näeme.

Tuleme korraks ka kohaliku poliitika juurde, mis samuti iseloomustab seda totaalset allakäiku, demokraatia normide, tavade ja seaduste jalge alla tallamist. No mismoodi siis see kõige eestimeelsem [linna]valitsus, kus kõige eestimeelsem rahvusriiki düstoopiaks nimetav tegelane linnapeaks sai, paika sai? Senikaua hääletati, kuni tuli õige tulemus. Ja õige tulemus tuli tänu sellele, et korruptiivselt osteti üks tüüp üles. Vaat see on demokraatia kindlates kätes! See on see, kuhu te meid juhite. Paneme Narva elektrijaamad kinni ja teeme tuulepargid, ainult et elekter on kallis, ebastabiilne ja seda ei jätku kõigile.

Mis me räägime? Me räägime sellest, et meil on natuke alla kolme aasta jäänud järgmiste valimisteni. Valimisvõltsingu tulemusena ei ole võimalik selle Riigikogu koosseisuga sisuliselt moodustada normaalset, mõistlikku, tervest mõistusest, inimeste vajadustest ja tegelikult ka riigi võimalustest ausalt lähtuvat valitsust. Ei ole võimalik moodustada! Ja see tähendab seda, kallis minister, et teie Kliimaministeerium jätkab järgneva kolme aasta jooksul riiklikku lammutustööd, sülitades vanadesse kaevudesse, ilma et teil mingisuguseidki uusi valmis oleks. Ja me jõuame järgneva kolme aasta jooksul viie vaesema riigi hulgast tõenäoliselt Euroopa kõige vaesemaks riigiks. Kõige vaesemaks riigiks ilma korras eelarveta, ilma korras teedeta, ilma rahul inimesteta. Väljarändega, venestamisega jõuame sellisesse seisundisse, kus iga normaalne inimene ütleb, et issand jumal, kuidas see võimalik on, et 1991. aastal Nõukogude Liidus …

Kas soovite lisaaega?

Kohe lõpetan. … kõige paremat stardipositsiooni omanud riik on langenud sisuliselt mudaliigasse. Aga selle eest aitäh teile! Aitäh teile Kliimaministeeriumis, aitäh teile Stenbocki majas, aitäh teile valimisteenistuses ja igal pool mujal, kus te oma korruptiivseid skeeme kokku keevitate!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole. Kas härra minister soovib sõna? Palun!

Austatud esimees! Austatud arupärijad! Selle jutu peale ma ütleksin küll, et hoolimata sellest, et Kliimaministeeriumil ei ole veel aastatki täis, oleme me juba Eesti Vabariigi tuksi keeranud. 1. juulil saab terve aasta täis. Ja eks siis teeme ka kokkuvõtteid. Vastutame ka kaevude eest, sinna ei sülita, luban.

Teede rahastuse puhul ma juhiksin tähelepanu sellele, mida ma vastasin eelmise arupärimise juures teie kolleegile, Rain Eplerile vist. Selles RES‑is on teedehoidu raha suunatud 37 miljonit rohkem kui eelmises ja lisanduvad veel tulevikus militaarse mobiilsuse arendamise meetmed või sõjalise liikuvuse arendamise meetmed. Loomulikult on rohkem raha vaja, selles pole mingit kahtlust. Minu sõnum kindlasti on eelarve läbirääkimistel, et teedele tasuks raha juurde otsida.

Nüüd, isiklikult arvan küll, et need ajad on ikka üsna hullud, kui painduvate püsttähiste – ma ei mäleta, kuidas teie kolleeg Arvo Aller neid nimetas – teedele püstitamine on demokraatia allakäigu algus. Ma arvan, et painduvad püsttähiseid teedel ei ole demokraatia algus ega lõpp. Ja seetõttu soovitan täitsa sõbralikult päris mured sellest sõnavahust või sõnasalatist siin eraldada. Kui kellelgi on reaalselt liiklusohutusalaseid ettepanekuid, siis Transpordiamet, erinevad liiklusspetsialistid on alati olemas. Piisab ainult meilist või telefonikõnest ja kindlasti parlamendiliikmetele see vastus tuleb. Aitäh!

Suur tänu! Ma sulgen läbirääkimised ja lõpetan meie viienda päevakorrapunkti käsitlemise. Meie tänased päevakorrapunktid on käsitletud.

Aga, head kolleegid, meil on veel üks väga oluline protseduur, mille nimeks on vaba mikrofon. Nüüd on kõigil soovijail võimalus pärast haamrilööki registreeruda sõnavõtuks vabas mikrofonis. Kõnesoove on. Palun Riigikogu kõnetooli Rain Epleri. Palun! Ette on nähtud tervelt viis minutit.

Aitäh, härra eesistuja! Möödunud nädala vaba mikrofoni formaati ma kasutasin selleks, et täita tühimikku, mis Eesti inforuumis on. Maailmas on palju olulisi uudiseid, mis paraku meil kajastust ei leia. Kuna see leidis positiivset vastuvõttu, siis teen seda ka täna. Uudiseid on muidugi rohkem, aga kuna formaat on kõigest viieminutiline, siis on tulnud teha valik. 

Kõigepealt minu lemmikteema rohepööre, parema nimega rohepöörasus – elu aina rohkem seda kinnitab. Saksamaa rohepöörasus kompab nüüd uusi äärmusi. Sel ajal, kui Ukrainas käib sõda, Saksamaa ise deindustrialiseerub ja kogu Euroopa majanduslik konkurentsivõime langeb, leidub ikka poliitikuid, kes ei saa aru, et need rohepöörased tegevused ja plaanid tuleks prügikasti saata. Saksamaa transpordiminister, vabade demokraatide liige Volker Wissing saatis möödunud neljapäeval oma koalitsioonipartnerite liidritele kirja, milles ähvardas, et kui seadusi ei muudeta ning rohepöörased reeglid jäävad kehtima, siis tuleb Saksamaal transpordisektori rohe-eesmärkide täitmise nimel keelata laupäeval ja pühapäeval autodega sõitmine üleriigiliselt.

Ka meil leidub hulgaliselt neid, kes autosid ei salli, ja ega ma ei imesta, kui need "vahvad ideed" peatselt meile jõuavad. Vaadates muidugi tänase koalitsiooni tegevust, võib arvata, et ega ei taheta autode hulka vähendada, sest nende pealt ju plaanitakse ohtralt maksu võtta. Ilmselt meie reformierakondlaste, sotside ja Eesti 200‑laste ideaal oleks midagi sellist, et inimestel oleks autod, neilt makstaks makse, aga nendega sõitmine oleks keelatud. Elame-näeme!

Teine uudis on Inglismaalt. Inglismaal avalikustati möödunud nädalal soolise identiteediga seotud meditsiiniteenuste analüüsi raport. Selle peamised järeldused kinnitavad, et need hoiatused, mida konservatiivid on siin viimastel aastatel [teinud] seoses sooideoloogia ja sellega seotud meditsiiniteenuste võimalike negatiivsete tagajärgedega, ongi tõeks osutunud. Olulisimad järeldused seal raportis on sellised. Inglismaa tervishoiusüsteem on tuhandeid lapsi alt vedanud ja neile kahju teinud. Puberteeti blokeerivate hormoonravi preparaatide manustamine ja hullematel juhtudel kirurgiliste protseduuride läbiviimine soo muutmiseks – sellel puudub igasugune teaduslik alus. Uurimise käigus selgus veel, et neid arste, kes on avaldanud eriarvamust ja ideoloogilistele ravivõtetele vastu seisnud, püütakse vaigistada, neid kiusatakse taga ja neid on ka vallandatud.

Ja kui paljud eestlased arvavad, et see niinimetatud woke-ideoloogia, sealhulgas soolise identiteediga seonduv, on mingi välismaine hullus ja meid see ei puuduta, siis nad eksivad. Me peame valvel olema, et selline lastevastane kurjus meile ei jõuaks. Ohumärgid on juba õhus. Mäletatavasti rääkis möödunud nädalal siinsamas puldis haridusminister Kristina Kallas sellest, et lisaks bioloogilistele sugudele on olemas ka sotsiaalsed sood, ja neid võib olla palju. Nii et olgem valvel!

Ja viimane uudis, mis silma jäi. Soome president andis möödunud neljapäeval Financial Timesile intervjuu ja rõhutas vajadust säilitada kaine mõistus. Ta ütles, et Euroopa võiks vähem rääkida ja rohkem teha. Alexander Stubb sõnas, et NATO riikide liidrid võiksid Venemaa suunal vaenulike sõnumite pildumise asemel keskenduda oma riikide kaitsevõime tugevdamisele. Ja Stubb lausus, et teda teeb murelikuks sõjakas jutt sellest, et Venemaa hakkab kohe testima NATO 5. artikli toimimist ja ründab peatselt mõnda Euroopa riiki. Seda intervjuud lugedes oli tunne, nagu pöördunuks põhjanaabrite president meie peaministri poole, et tuletada talle olulist meelde. Peaministri töö ei ole sõja Eestisse kutsumine ja vaenulikule retoorikale aja kulutamine. Keskenduma peaks meie tegelikule riigikaitse tugevdamisele.

Ja viimaseks lühiuudiseks nii palju, et hiljuti NATO‑ga liitunud Rootsi keskpangal on raha nii otsas, et nad lähevad valitsuselt raha juurde küsima. Ja see rahanumber on circa 3,8 miljardit eurot. See on umbes pool Rootsi möödunud aasta kaitse-eelarvest. Nii et rootslased on raskes olukorras: ühelt poolt tuleb tugevdada keskpanka, aga teiselt poolt sõjalist võimekust. Aitäh!

Aitäh, hea kolleeg! Rohkem kõnesoove ei ole. Seega on meie tänane istung lõppenud. Kohtume siin Riigikogu täiskogu saalis juba homme hommikul kell 10. Head õhtut!