13:58 Istungi rakendamine
14:00 Aseesimees Toomas Kivimägi
Tere päevast, head kolleegid! Alustame Riigikogu täiskogu kolmapäevast istungit. Kohaloleku kontroll, palun!
14:00 Kohaloleku kontroll
14:01 Aseesimees Toomas Kivimägi
Kohalolijaks registreerus 65 Riigikogu liiget, puudub 36.
Nüüd, head kolleegid, on võimalus anda üle eelnõusid ja arupärimisi. Tõnis Lukas, palun!
14:01 Tõnis Lukas
Austatud juhataja! Head kolleegid! Isamaa fraktsiooni nimel annan ma üle keeleseaduse ja ühistranspordiseaduse muutmise seaduse [eelnõu], mida me oleme ühes versioonis juba ka selles koosseisus siin saalis arutanud. Aga [arutelu] ei jõudnud kuhugi, sest enamus otsustas, (Juhataja helistab kella.) et selle teemaga seaduse tasemel pole mõtet edasi minna.
Aga kus me siis praegu oleme? Eesti keele roll ühiskonnas, avalikus ruumis on nähtavalt kahanenud, näiteks teeninduses – [selle kohta] ilmub artikleid, tuleb Keeleametilt informatsiooni – on kahanenud. Meie eelnõu [eesmärk] ongi eesti keele rolli avalikus ruumis uuesti valgusvihku tõsta ja selle eest ka seista. Me näeme, et (Juhataja helistab kella.) informatsiooni saab Eestis kätte ka teistes keeltes …
14:02 Aseesimees Toomas Kivimägi
Head kolleegid, palun vaikust!
14:02 Tõnis Lukas
… vene keeles, inglise keeles. See on kõik hea, aga hea ei ole see, et majandusmigrantide hulk ju suureneb, [kui nad] teavad, et siin saab näiteks vene keeles hakkama. See on konkreetne väide: me tulime siia sellepärast, et siin saab vene keeles kõik asjad aetud ja eesti keelt ei pea õppima. Jällegi, kas me tahame siin sellist migratsioonipumpa tekitada ja kas me tahame niisugust vähemust, kes hoiab omaette? Tõenäoliselt mitte.
Ministeerium lubas töötada välja oma eelnõu, komplekssema, nagu me oleme alati kuulnud. Ametnikud käisid ministeeriumis ja kinnitasid, et nende kulmud kuumavad töös ja tehakse igasuguseid uuringuid, kas eesti keele roll ikkagi on nii taandarenenud ja kuidas seda parandada, ja eelnõuga tullakse [Riigikokku] kevadel. No nüüd on kevad käes. Me esitame omapoolse eelnõu, et tõesti eesti keele staatust Eestis [kõrgel] hoida ja seda tugevdada.
14:04 Aseesimees Toomas Kivimägi
Head kolleegid, olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud ühe seaduseelnõu.
Head kolleegid! Nimelt, esmaspäeval ja teisipäeval tõusetus küsimus, kes saab olla ühe või teise eelnõu puhul ettekandja. Riigikogu juhatus arutas seda eile väga põhjalikult ja sisukalt ning on vankumatul seisukohal, et Riigikogu fraktsiooni algatatud või esitatud eelnõu puhul saab olla ettekandja üksnes fraktsiooni esitatud fraktsiooni liige. Võttes seda veel laiemalt, teadupärast saavad eelnõusid algatada lisaks fraktsioonidele ju ka Riigikogu liikmed. Ka siin on selge seisukoht, et eelnõu saab ette kanda vaid see Riigikogu liige, kes on nimeliselt selle eelnõu algataja või on selle fraktsiooni liige, kes eelnõu on algatanud.
Me tegelikult, kolleegid, oleme seda arutanud ka komisjonide kontekstis, kui te mäletate. See oli eelmisel aastal ja kuupäev on 26. september 2023. See teema tõusetus ka komisjonides, kas komisjonis saab algatajate nimel teha ettekannet keegi teine, kes ei olnud algataja. Juba siis tegelikult Riigikogu juhatus võttis väga selge seisukoha, et ettekandjaks komisjonis saab olla üksnes see, kes on ise algatajate seas, ja fraktsiooni algatatud eelnõu puhul sama fraktsiooni liige. See on selline väga üldine põhimõte. Ma ütlen veel kord, et Riigikogu juhatus on täiesti ühel meelel selles ja siin kõhklusi ega kahtlusi tegelikult ei ole.
Kui me nüüd jõuame tänase kaheksanda päevakorrapunktini, mille üle oli päris palju vaidlust, mis puudutab Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele vähendada kohtutäituritel sissenõude summast sõltuvaid põhitasu määrasid poole võrra" eelnõu, siis see on mõnevõrra diskuteeritav teema. Nimelt, me päevakorda hääletades … Õigemini, seal kollasel paberil, mille te saite kõik esmaspäeval lauale, on päevakorra kinnitamise juures muude oluliste materjalide hulgas ka see, kes on ettekandjad. Tegelikult me päevakorda kinnitades ei kinnita ega hääleta selle üle, kes on ühe või teise päevakorrapunkti ettekandja. Seda Riigikogu kodu- ja töökorra seadus ei eelda ega nõua. Ja see, ma arvan, on väga pragmaatiline. Esiteks, ma ütlen, Riigikogu kodu- ja töökorra seadus seda de jure, formaalselt ei nõua. Ja teiseks, see on ka väga pragmaatiline sel põhjusel, et me oleme tõesti märganud, et tihtipeale – mitte küll liiga tihti, aga aeg-ajalt siiski – vahetub ettekandja võrreldes sellega, mis oli sellel kollasel paberil, mille me esmaspäeva hommikuks või lõunaks teile kõigile laua peale oleme pannud. Nii et seetõttu, ma arvan, on see igati pragmaatiline.
Ja ka edaspidi, mul on palve, et kui me räägime sellest, [mida me] päevakorra puhul hääletame, siis me räägime ikkagi arutusele tulevatest päevakorrapunktidest: mis päeval nad tulevad arutusele, muu hulgas ka kuupäevast ja järjekorrast. Ja sealhulgas on üks väga oluline asi, mis puudutab seda, kas üks või teine eelnõu eeldab koosseisu häälteenamust või mitte. Need on need, mida, head kolleegid, me edaspidi päevakorda hääletades hääletame ja kinnitame. Me edaspidi hääletades ei kinnita ettekandjaid. Ma palun seda silmas pidada ja sellega arvestada, sellepärast et me ei hakka panema edaspidi kahte paberit laua peale, et üks on see formaalne päevakord, mida me hääletame, ja teine on informatiivne osa, kes on ühe või teise päevakorrapunkti juures ettekandja. Ärme sellist koormust tekita, vaid oleme teadlikud ja selles kokku leppinud, et päevakorda hääletades me hääletame, veel kord, [päevakorrapunktide] loetelu, nende arutamise kuupäeva, nende järjekorda ja sealhulgas seda, kas [on vaja] koosseisu häälteenamust, kui teatud eelnõude puhul on see vajalik.
Aga antud juhul, mis puudutab päevakorrapunkti nr 8, on mitmeid erinevaid argumente, mistõttu juhatus on seda meelt ja on valmis erandit tegema, et selle antud eelnõu puhul on fraktsioonipoolne ettekandja siiski Kalle Grünthal, kes tänasel päeval ei ole enam fraktsiooni liige. Ja seda mitmel põhjusel. Esiteks tõepoolest see, et meie kõigi arusaam sellest, mille üle me esmaspäeviti hääletame, võis olla mõnevõrra erinev. Ma arvan, et on igati õigustatud kolleegidele öelda, et mina, hääletades päevakorra kinnitamise poolt või vastu, lähtusin sellest kollasest paberist, mis meil esmaspäeval laua peale pandi, ja seal olid kirjas ka ettekandjad. Sealt võis tekkida selline ootus, et just nii see on. Ma möönan, et teatud mõttes, lähtudes üldprintsiibist, oli tegemist eksitusega, et selle otsuse eelnõu puhul oli pandud ettekandjaks Kalle Grünthal.
Samas, ütleme, kui minna juriidiliste nüanssideni, siis kui ma ei eksi … Ma palun, et Kalle Grünthal noogutab, kas sel hetkel, kui see otsuse eelnõu algatati, oli ta EKRE fraktsiooni liige. Tõepoolest, kui me võtame § 154, mis räägib otsuse eelnõust ja sellest, kes on selle ettekandja, siis seal [on kirjas, et ettekandja on] otsuse eelnõu esitaja. Ja siin me võime tegelikult tõdeda seda, et tol hetkel Kalle Grünthal oli tegelikult selle otsuse eelnõu esitaja. Jah, see ei lange kokku üldprintsiibiga, põhimõttega, millest ma alustasin, et fraktsiooni poolt algatatud eelnõu puhul saab olla ettekandjaks üksnes fraktsiooni liige. See on üldprintsiip, üldpõhimõte. Aga antud juhul on tõepoolest see repliik, mida ma ütlesin, et tol hetkel Kalle Grünthal oli EKRE fraktsiooni liige. Ja võtame Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 154, mis peaks minu teada rääkima otsuse eelnõust. Paragrahvi 154 lõige 5 ütleb – see räägib otsuse eelnõust ja antud juhul ongi tegemist otsuse eelnõuga –, et eelnõu lugemise käigus esineb ettekandega eelnõu esitaja … Eelnõu esitaja! Kalle Grünthal tol hetkel oli eelnõu esitaja. Selles mõttes ei ole vastuolu. Jah, võib diskuteerida üldpõhimõtte vaates, et ta ei ole täna enam fraktsiooni liige, ja tegemist on fraktsiooni eelnõuga. See nagu ütleks, et Kalle Grünthal ei saa olla ettekandja. Aga lugedes seda erinormi otsuse eelnõu puhul, mis räägib esitajast, siis selle puhul kellelgi kahtlust ei ole, et Kalle Grünthal oli tol hetkel eelnõu esitajate hulgas. Nii et selles mõttes on see nii või naa. Juhatus näeb, et see ei ole … Kui keegi leiab, et see on õiguslikult vaidlustatav, siis see ei ole nii suur rikkumine, et pärast peaksime kartma seda, et antud juhul on selle eelnõu ettekandjaks ikka Kalle Grünthal.
Ja teine põhjus, ma ütlen, on ka see, veel kord, et päevakorda hääletades võis Riigikogu liige eeldada seda, et ta hääletas ka ettekandjat. Ja kuna me oleme selle hääletusega kinnitanud, siis sellisel juhul on õigustatud ootus, et tal on see võimalus ettekandja olla. Võtkem seda kui Riigikogu juhatuse ja istungiosakonna väikest eksitust. Aga veel kord, edaspidi saab ikkagi fraktsiooni poolt algatatud eelnõu puhul olla ettekandjaks saalis ja ka komisjonis üksnes selle fraktsiooni liige.
Nii. Võtan nüüd protseduurilised küsimused. Helir-Valdor Seeder, palun!
14:11 Helir-Valdor Seeder
Aitäh, austatud juhataja! Mul on nüüd mitu täpsustavat küsimust teie avalduse kohta. Ma ei taha üldse rääkida härra Grünthali juhtumist ja mul ei ole midagi selle vastu, kui tema ette kannab. Aga kas ma sain õigesti aru, et me nüüd muudame senist praktikat, mida on siin mitmes koosseisus viljeletud, ja edaspidi saab fraktsioonide algatatud eelnõude puhul olla ettekandja ainult de jure fraktsiooni liige, mitte de facto [liige], mida siiamaani on aktsepteeritud? See on esimene täpsustav küsimus. Seda küll kodukorraseadus täpselt lõpuni ei sätesta sellisel kujul, see on nüüd juhatuse tõlgendus ja iga muutuva koosseisuga võib juhatus tulevikus jälle seda praktikat muuta. See iseenesest on väga halb.
Teine [küsimus] on see, et kas ma sain õigesti aru, et te tõlgendate niimoodi, et päevakorra kinnitamisel me kinnitame ka selle, millised eelnõud vajavad [vähemalt] 51 häält? See on põhiseadusvastane, seda ei kinnitata suures saalis, vaid selle näeb ette ikkagi põhiseadus, mis seda nõuab. Seda ei tee ka komisjonid. Näiteks on meil ju pretsedent praegu menetluses: eelnõu [vastu võtmiseks], mis näeb ette ettepaneku tegemist Vabariigi Valitsusele mitte esitada ja mitte välja töötada vastavat maksueelnõu, nähakse ette [vähemalt] 51 häält. See on täiesti absurdne. See on täiesti absurdne! Ja see on otseses vastuolus põhiseaduse nõudega.
Ja kolmandaks, kuidas lahendada [probleemi] ja kuidas te selgitate seda, te ütlesite, et muudatusettepanekuid saavad ka [esitleda] ainult need, kes on algatajad? Muudatusettepanekuid on seal nimekirjas praegu massiliselt ja muudatusettepanekuid tutvustavad hoopis teised isikud. Seda on põhiseaduskomisjonis korduvalt tehtud, et fraktsiooni üks liige tutvustab fraktsiooni teise liikme tehtud muudatusettepanekut, mida ta ise ei ole esitanud. See on praegu massiline, mis meil komisjonides toimub. Kuidas seda mõista?
14:13 Aseesimees Toomas Kivimägi
Aitäh! Esiteks, me ei muuda seni kehtinud korda, Helir. Vähemalt selle Riigikogu koosseisu ajal ei ole kunagi olnud fraktsioonipoolne ettekandja inimene, kes ei ole fraktsiooni liige. Kalle Grünthali viited ja väited, just nagu tema oleks kahel korral olnud ettekandja, kui ta ei olnud selle eelnõu algataja, ei vasta tegelikult tõele. Mõlema eelnõu puhul, millele ta eile viitas, oli ta ise algatajate hulgas. Me ei ole seda muutnud, see on täpselt niimoodi olnud. Nii et mingit uut paradigmat me sellega ei loo.
Teine küsimus, mis puudutab 51 hääle [nõuet], on pikk ja omaette teema, mille üle vaielda. Minu selge seisukoht ja ka kolleegide seisukoht juhatusest on ikkagi see, et see on väga oluline informatsioon Riigikogu liikmetele, kas üks või teine eelnõu eeldab koosseisu häälteenamust või mitte. Ja päevakorda kinnitades on väga oluline seda ikkagi Riigikogu liikmetel ettevaatavalt teada. Seetõttu, jah, ma olen seda meelt, et me selle ikkagi kinnitame. Samas, ma ütlen veel kord, see on omaette vaidlus. Ma kordan veel seda, mida on varem öeldud, et on olnud aegu, kus kõik otsuse eelnõud olid 51 hääle [nõudega], aga siis on olnud ka teisi äärmusi. Tänane juhatus on pigem seisukohal, et me ei taha väita ega väidagi, et kõik otsuse eelnõud peaksid olema 51 hääle [nõudega]. Me oleme selle delegeerinud tegelikult komisjonidele otsustada. Ja ma olen täiesti seda meelt, et kindlasti on tulemas saali otsuse eelnõusid, mis ei eelda [vähemalt] 51 [häält]. Nii et selles mõttes me oleme pigem võtnud paindlikuma joone.
Ja kolmandaks, mis puudutab muudatusettepanekuid, ma ütlen ausalt, ma sellega ei ole kursis. Ma arvan, et see juhatuse otsus, millele ma viitasin, mis puudutas komisjoni, [seisnes] selles, et kes tutvustab eelnõu algatajate nimel. Vaat, selle puhul oli juhatuse seisukoht, et eelnõu saab komisjonis tutvustada ikkagi see inimene, kes on algatajate hulgas. Muudatusettepaneku puhul tõepoolest ma ei tea seda praktikat. Möönan, et ma ei tea. Me võime seda hinnata ja võib-olla ongi paslik, et juhatus hindab seda uuesti. Kui see on väga levinud ja massiline [praktika], siis ma ilmselt möönan, et me ei hakka seda muutma. Aga veel kord, eelnõu saab tutvustada ikkagi üksnes see inimene, kes on algatajate hulgas fraktsiooni liikmena, või kui [eelnõu] on esitanud Riigikogu liikmed, siis ta on nimeliselt Riigikogu liikmete hulgas, kes on [eelnõu] algatanud.
Tanel Kiik, palun!
14:16 Tanel Kiik
Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Ma ei taha kuidagimoodi vaidlustada teie ja juhatuse arutelus [sündinud] otsust, aga lihtsalt enda harimiseks, selle koosseisu esmase liikmena küsin, kas te olete tegelikult hinnanud, milline oli see praktika varasemates parlamendi koosseisudes. Igas Riigikogus on olnud ju fraktsioonidest lahkujaid ja igas Riigikogus kindlasti on olnud ka neid olukordi, kus mõni fraktsioonitu liige [esitleb] erinevaid eelnõusid. Ehk tunduks nagu mõistlik, kui see praktika oleks ühetaoline, mitte nii, et iga koosseis ise otsustab. Või olete te jõudnud selgusele, et võibki nii olla, et iga parlamendi koosseis iseseisvalt otsustab, kuidas selles koosseisus neid küsimusi lahendatakse?
14:16 Aseesimees Toomas Kivimägi
Aitäh, hea kolleeg! Ütlen ausalt, et minul selline pikk vaade ja analüüs puudub [selle kohta], kuidas on [varem] tehtud. Küll ma möönan seda, et kui esmapilgul võib see tunduda piiranguna nende Riigikogu liikmete jaoks, kes ei kuulu ühte või teise fraktsiooni, siis tegelikult see nii ei ole. Kui me räägime näiteks mõne eelnõu algatamisest [tulevikus], siis võivad täiesti rahumeeli algatajad olla Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon ja Tanel Kiik lisaks, mis annab võimaluse olla ka Tanel Kiigel sellesama eelnõu ettekandja. Nii et selles mõttes ei tähenda see ilmtingimata piirangut Riigikogu liikme jaoks.
Kalle Grünthal, palun!
14:17 Kalle Grünthal
Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Kõigepealt ma tänan väga nii teid kui ka kogu Riigikogu juhatust, samuti istungiosakonda, kes siiski leidsid, et ma võiksin [esitleda] eelnõu, mis on pealkirjastatud selliselt: "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele vähendada kohtutäituritel sissenõude summast sõltuvaid põhitasu määrasid poole võrra". Ma olen väga tänulik, et te andsite mulle selle võimaluse. Ja ma tahaksin väga-väga siiralt seda ette kanda, sest [eelnõu] on väga oluline Eesti rahva jaoks. Aga kuulates nüüd, ütleme, teie selgitusi, et te olete valmis tegema väikest erandit, siis vaat, see asi mulle enam ei meeldi. Sellepärast et, vaatamata minu kõige suuremale soovile, ma leian siiski, et kui seadus sätestab teatud tingimused, millisel juhul on võimalik sellist ettekannet teha, siis ma ei taha olla mingisuguseks pretsedendiks, mille alusel jällegi muudetakse ja kohaldatakse Riigikogu kodu‑ ja töökorda omatahtsi. Ma arvan, vaatamata minu suurele soovile, et me peaksime ikkagi lähtuma regulatiivsest õigusaktist, mis ütleb konkreetselt asjad ära. Ma mõistan, aga ma ei taha, et jälle rikutaks seadust siinsamas saalis. See on [saanud] juba päris tavaks. Mina ei taha olla selle osaline ja ma ei saa minu hinnangul seda ettekannet täna teha. Ja kuna see [eelnõu on esitatud] Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna poolt, siis peaks [ettekande] tegema kindlasti keegi Eesti Konservatiivsest Rahvaerakonnast. Aga ilmselgelt ei ole ka nemad praegu selleks valmistunud. Nii et mul on selline palve, et selle punkti, tänase kaheksanda punkti arutamine lükataks edasi. Rõhutan veel kord, et ma ei taha, et siin rikutaks täna seadust.
14:19 Aseesimees Toomas Kivimägi
Aitäh, hea kolleeg! Miks ma sõna "erand" kasutan? Kasutan sel põhjusel, et keegi ei saaks hiljem viidata, et näete, Kalle Grünthal sai. Me ei loo sellega pretsedenti, see on tegelikult diskuteeritav küsimus. Ma ütlen veel kord, et üldpõhimõte ütleb, et tegemist on fraktsiooni eelnõuga, ja üldpõhimõte ütleb väga selgelt ja üheselt, et fraktsiooni eelnõu saab tutvustada üksnes fraktsiooni liige. Punkt. Selle järgi te nagu ei tohiks seda teha.
Samas, veel kord, ma tõin need argumendid, miks me [tegime] sellise kompromissi – kuna see tõde on kuskil vahepeal. Miks ma seda nimetan erandiks ja miks ma lähen vastuollu selle põhimõttega – üks põhjus on see, et päevakorda kinnitades oli tõepoolest seal ettekandjana Kalle Grünthal. Me ei ole väga selgelt omavahel kokku leppinud, mida me päevakorda kinnitades tegelikult hääletame, kas ainult neid eelnõusid, mis on päevakorras, järjekorda ja kuupäevi, või me hääletame ka ettekandjaid. See on üks põhjus.
Ja teine, tõepoolest, millele ma viitasin, on see § 154, mis räägib, et ettekandjaks on eelnõu esitaja. Selles mõttes tol hetkel, ma kordan veel, Kalle Grünthal, te olite minule teadaolevalt selle eelnõu esitaja ja tol hetkel te olite fraktsiooni liige. Nii et see erinorm ütleb, et just nagu võiks. Üldnorm ütleb, et nagu ei võiks, aga § 154 ütleb, et just nagu võiks. Seepärast ma kasutan sõna "erand".
Ja kolmas, mis puudutab [edasilükkamist], siis sellist formaati nagu edasilükkamine ei ole. See on nüüd EKRE fraktsiooni otsustada. Meil istung hakkab, te saate seda omavahel arutada. Selle eelnõu saab tagasi võtta, päevakorrast välja võtta üksnes EKRE fraktsioon, kui ta seda soovib. Aga siis peab vastav soov mulle laekuma. Kui seda ei laeku, siis läheme päevakorra järgi.
Helir-Valdor Seeder, palun!
14:21 Helir-Valdor Seeder
Aitäh! Mul on täpsustav küsimus. Ma ei taha siin diskussiooni pidada 51 hääle [nõude] ja veel mõne nüansi üle. Siin me oleme ilmselt eri meelt ja jäämegi eri meelt. Ma olen jätkuvalt seda meelt, et kehtivad seadused ja põhiseadus, mitte ei saa suur saal siin seda hääletada ja otsustada. Aga olgu sellega, kuidas on. Kas see põhimõte, et komisjonides tohib algatatud eelnõusid tutvustada ainult algataja, nii nagu te ütlesite, hakkab rakenduma ka valitsuse eelnõude puhul, mis tähendab, et [komisjonis] peab olema valitsuse liige, mitte ametnikud? Pahatihti juhtub, et [eelnõu] tutvustamisel ei ole kohal ministrit, vaid on ametnikud.
14:22 Aseesimees Toomas Kivimägi
Jah, ka see, kolleeg, on üks palju diskuteeritud teema. Juhatus on selgelt seisukohal, me ei ole sellest küll omavahel rääkinud, aga ma olen veendunud selles, et kõik juhatuse liikmed on seda meelt, et üldreegel ja üldnorm peaks olema see, et Vabariigi Valitsuse algatatud eelnõu tutvustab ikkagi minister. See on üldreegel. Aga me siiski mööname, et teatud erandid on vahel paratamatud, nii et siin ma näen võimalust ka ikkagi kellelgi esindada [ministrit]. Aga see teine pool on minu isiklik arvamus ja seisukoht. Ma ütlen veel kord, üldreegel on see, juhatus on valmis seda kinnitama, et minister peaks [eelnõu] tutvustama. See on ikkagi üldine põhimõte. Me mööname mõningaid erandeid, aga need ei tohi muutuda normiks. See on juhatuse seisukoht.
Kalle Grünthal, palun!
14:22 Kalle Grünthal
Lugupeetud istungi juhataja! Ma sain aru, te põhjendasite ära selle erandi. Te viitasite sellele, et üks norm ütleb konkreetselt kõik ära, punkt, ja teine annab mingisuguse möönduse, eks ju. Ma arvan, et te mõistate mind juristina selles mõttekäigus, mida ma praegu teen. Üks nendest normidest on põhinorm: [ettekande teeb] erakonna liige ja punkt. Teine on täpsustav norm, mis annab võimaluse selleks, et see, kes on seotud selle esimese normi kategoorilise väitega, on … Seesama [§] 154, millele te viitate, on põhimõtteliselt täpsustav norm. See minu hinnangul ei anna võimalust ikkagi kõrvale kalduda seaduse mõttest. See konkreetne esimene punkt, mida te ütlesite, on ikkagi obligatoorne. Ma arvan, et te ei saa siin praegu mulle eriti vastu vaielda. Ei saa olla niimoodi, et kaks normi on teineteisega vastuolus. Ja ma saan ainult praegu, ütleme, nii ideoloogilist kui ka grammatilist tõlgendamist kasutades eeldada seda, et üks on norm ja teine on täpsustav norm.
14:24 Aseesimees Toomas Kivimägi
Suurepärane, hea kolleeg! Ma ütlen veel kord, et juhatuse eelduslik ootus ongi seda erandit mitte teha. Miks ma sellest erandist rääkisin? Rääkisin põhjusel, et päevakorda kinnitades oli teie nimi seal eelnõu juures ettekandjana. Ma kasutaksin [sõna] "eksitus". Seda tegelikult üldnormist tulenevalt ei oleks pidanud seal olema. Nii et selles mõttes on juhatus väga õnnelik, kui seda eelnõu kannab ette EKRE fraktsiooni liige. See on kooskõlas selle üldpõhimõttega, mida ma tutvustasin ja mis on ülimuslik kõige selle suhtes.
Ja teine täpsustus, hea kolleeg. Hea kolleeg kõrvalt täpsustas, et kui me oleme päevakorra kinnitanud, siis sellisel juhul seda enam päevakorrast välja võtta ei saa. Aga arutelu võimatuse tõttu loomulikult jääb see punkt arutamata. Nii et välja võtta seda enam ei saa, aga arutelu võimatus on võimalik tekitada ja siis see läheb järgmise nädala päevakorda. Siis on võimalik seda menetleda.
Aivar Kokk, palun!
14:25 Aivar Kokk
Aitäh! Sa mainisid, et enam ei ole tähtis, kes ettekandja on sellel kollasel lehel. Siiamaani on olnud süsteem selline, et kui komisjon on määranud ettekandja ja see ettekandja millegipärast ei ole saanud sel päeval [saalis] olla, siis on [ettekande tegemise] õigus olnud alati komisjoni esimehel. Kuidas sa nüüd aru saad, et määratakse ettekandja, kui kinnitamisel ei ole ettekandja oluline? Või ma sain su ettepanekust kuidagi valesti aru?
14:25 Aseesimees Toomas Kivimägi
Aitäh, hea kolleeg! See, kes on ettekandja, on otse loomulikult oluline, aga see ei ole osa päevakorrast, mida me hääletame, mida me kinnitame. Seda esiteks formaalsel põhjusel, et Riigikogu kodu- ja töökorra seadus ei näe ette seda, et me päevakorra kinnitamisel peaksime kinnitama ka ettekandjad. Teine on seesama pragmaatiline põhjus. Ütleme, üks teema, mille sina tõstatad, on komisjonipoolne ettekandja, aga teine on see [olukord], kui Riigikogu liikmed on [eelnõu] algatanud. Näiteks tänagi tuleb üks selline täpsustus, et on vahetunud komisjonipoolne ettekandja. Saate aru, kui me loeksime ettekandjad päevakorra osaks, siis peaks iga kord päevakorda ümber hääletama hakkama, kui vahetub ettekandja. See on väga ebapraktiline ja see ei ole ratsionaalne. Ja veel kord ma ütlen, et seadus seda ka ei eelda, et me [ettekandjaid] kinnitame. See on oluline osa, aga see on informatiivne osa.
Tõepoolest, kui siin muutub ikkagi ettekandja, siis juhataja istungi alguses annab kõigile teada muutusest. Loomulikult, komisjoni esimehel, me kõik seda teame, on alati võimalus tulla ja olla ise ettekandja ühe või teise päevakorrapunkti juures, kus komisjonipoolne ettekanne on. Nii et selles mõttes on see informatiivselt oluline. Veel kord, kolleegid, me jagame selle kollase paberi jätkuvalt välja sellisena, nagu see on siiamaani olnud. Aga lihtsalt teadmiseks, et kui me päevakorda hääletame, siis me hääletame ikkagi päevakorrapunkte, [nende menetlemise] aega, järjekorda ja kas on [vaja] koosseisu häälteenamust või mitte. Me ei hääleta ettekandjat. See on üks kokkulepe. Siis me teame ja siis on võimalik ettekandjat paindlikult muuta.
Nonii, head kolleegid! Ma arvan, et selline arutelu oli vajalik selguse mõttes, ja ma arvan, et edaspidi on meil palju parem ja vähem küsimusi nendel teemadel. Kusjuures üks omapärane nüanss on veel, mille ma ütlen teile otse välja, et miks ma päevakorra ja Kalle Grünthali puhul erandist räägin. Meil on tavaks olnud, et kui vahetub ettekandja, siis selle [nimetus] meie juhise järgi on päevakorra täpsustamine. Tegelikult minu hinnangul ei saaks see olla enam päevakorra täpsustamine, sest ettekandjad ei ole osa päevakorrast. Nii et ilmselt me muudame ka seda formuleeringut. Aga noh, antud juhul ka minul selles juhises on sees päevakorra täpsustamine, mille sisu on tegelikult ettekandja muutmine.
Tegelikult mina ütleks: päevakava täpsustamine või siis juhataja informeerib – nüüd lähme ametlikult selle osa juurde –, et tänase seitsmenda päevakorrapunkti juures, milleks on Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud Riigikogu valimise seaduse, kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse ja Euroopa Parlamendi valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu 292 esimene lugemine, teeb komisjonipoolse ettekande põhiseaduskomisjoni esimees Hendrik Johannes Terras. See on nüüd üks konkreetne näide, kus juhataja informeerib, et ettekandja on muutunud.