Riigikogu
Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

header-logo

XV Riigikogu, III istungjärk, täiskogu istung
Kolmapäev, 06.03.2024, 14:00

Toimetatud

13:58 Istungi rakendamine

14:00 Aseesimees Toomas Kivimägi

Tere! Kaunist kolmapäeva! Head kolleegid, alustame Riigikogu täiskogu istungit. Kohaloleku kontroll, palun!

14:01 Aseesimees Toomas Kivimägi

Kohalolijaks jõudis registreeruda 56 Riigikogu liiget, puudub 45. 

Ja nüüd on aeg eelnõude ja arupärimiste üleandmiseks. Esimesena Rain Epler, palun!

14:01 Rain Epler

Aitäh, hea istungi juhataja! Head kolleegid! Teatavasti jäi meil eile pooleli kahe eelnõu käsitlemine, millega püütakse kiirendada tuule‑ ja päikeseenergia tootmisvõimsuste arendamist, ja see on hea hetk anda üle arupärimine. Üks teema, mille puhul seda taastuvenergeetika edendamist [käsitledes] jäävad eestkõnelejate vastused pehmelt öeldes ebaveenvaks, on küsimus elektrivõrgu arendamise vajadusest ja sellega seotud kuludest. Näiteks esmaspäeval, kui kliimaminister Michal tutvustas nii majanduskomisjonis kui ka riigieelarve kontrolli erikomisjonis koos [ministeeriumi] kantsleriga plaane sellest, kuidas riik plaanib vähempakkumistega osta 4 + 4 teravatt-tundi tuuleenergiat – neli maismaalt ja neli merelt –, küsisin selle kohta, kui palju võrguarendus maksab, et see energia kõik võrku tuua. Kantsler vastas: 360 miljonit. Eile majanduskomisjonis ütles energeetikaosakonna juhataja, et see on ainult maismaa osa. 

Teine asi, mis siin viimasel ajal tähelepanu on köitnud, on see, et valitsus algatas eriplaneeringu Eesti–Läti neljanda elektriühenduse loomiseks. Eile arutati seda majanduskomisjonis. See ühendus läheb Paidest Sõrve ja pole teada, kas ta kunagi ka Lätini jõuab. Selle hinnaks öeldi miljard, aga küsimus selle kohta, kust selle finantseerimiseks raha tuleb, jäi lahtiseks. Ja sellega seoses annan üle koos kolleegidega koostatud arupärimise härra kliimaministrile, et need asjad selgeks saaksid. Aitäh!

14:03 Aseesimees Toomas Kivimägi

Aitäh! Anti Poolamets, palun!

14:03 Anti Poolamets

Lugupeetud juhataja! Head saadikud! Annan üle üheksa Riigikogu liikme arupärimise siseminister Lauri Läänemetsale ja see käsitleb Ukrainast pärit mobilisatsiooniealiste meeste hulka Eestis. Nimelt on Eesti ajutise ja rahvusvahelise kaitse saanute proportsioonilt maailmas esirinnas. Siseministeeriumist saime 12. jaanuaril vastuse päringule ning saime teada, et Ukraina kodanikel on kehtivaid elamislubasid ajutise kaitse alusel 35 817. Nende inimeste hulgas on 18–[60]-aastaseid Ukraina mehi 6888. Ehk siis ajutise kaitse alusel [on siin] 6888 meest. Rahvusvahelise kaitse alusel [elab siin] 5305 inimest, neist 3864 on 18–60-aastased Ukraina mehed. Kokku on Eestis 10 752 [võitluseas meest] ehk neid on terve diviisi jagu. 

Me küsime kuus küsimust. Küsime ministrilt ka seda: kas te eksitasite avalikkust ja Riigikogu, kui te esitasite väite, et meil on 7000 sellist meest? Ja kas te olete avalikkust vähendatud arvudega desinformeerinud või ei ole üldse teadlik, kui palju siin mobilisatsiooniealisi mehi on? Ootame sellele kiiret ja konkreetset vastust. Aitäh!

14:05 Aseesimees Toomas Kivimägi

Igor Taro, palun!

14:06 Igor Taro

Austatud istungi juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Keskkonnakomisjon algatab atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmise seaduse eelnõu. Õiguskantsler on oma 21. aprilli kirjas Riigikogu keskkonnakomisjonile analüüsinud müra normtaseme regulatsiooni sätteid ja leidnud, et atmosfääriõhu kaitse seadusest ei selgu üheselt, millisel juhul tuleb rakendada müra sihtväärtust. Sellest aga võib sõltuda, kas mõnda kohta saab planeerida näiteks elamuid või hooneid, milles on nii äri- kui ka eluruume. Keskkonnakomisjon on seda kirja arutanud eelmise aasta mais ja leidnud, et niisugune eelnõu tuleb algatada. Vahepeal oleme tegelenud selle eelnõu ettevalmistusega koostöös ministeeriumidega ja täna on see loodussäästlikul viisil elektrooniliselt ka ära saadetud. Aitäh!

14:07 Aseesimees Toomas Kivimägi

Aitäh! Head kolleegid! Olen Riigikogu juhatuse nimel võtnud vastu kaks arupärimist ja ühe seaduseelnõu, mis on esitatud elektrooniliselt.  

Päevakorra täpsustamine. Tänase 11. päevakorrapunkti juures, mis on Riigikogu liikmete Helle-Moonika Helme ja Henn Põlluaasa algatatud korrakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu 163 esimene lugemine, teeb komisjoni nimel ettekande õiguskomisjoni esimees Eduard Odinets. Ja tänase 12. päevakorrapunkti juures, mis on kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 246 esimene lugemine, teeb algatajate nimel ettekande Riigikogu liige Henn Põlluaas. 


1. 14:07

Energiamajanduse korralduse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (356 SE) esimese lugemise jätkamine

14:07 Aseesimees Toomas Kivimägi

Head kolleegid, jätkame nüüd eilsel täiskogu istungil pooleli jäänud Vabariigi Valitsuse algatatud energiamajanduse korralduse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 356 esimest lugemist. Teadupärast eile jõudsime lõpetada ka läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 366 esimene lugemine lõpetada, aga meile on laekunud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonilt ettepanek eelnõu 356 esimesel lugemisel tagasi lükata. Asume selle ettepaneku hääletamist ette valmistama.  

Head kolleegid, panen hääletusele Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni ettepaneku Vabariigi Valitsuse algatatud energiamajanduse korralduse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 356 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

14:11 Aseesimees Toomas Kivimägi

Selle ettepaneku poolt oli 11 Riigikogu liiget, vastu 52, erapooletuid 0. Ettepanek ei leidnud toetust. Eelnõu 356 esimene lugemine on lõpetatud. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on selle aasta 20. märts kell 17.15. 


2. 14:11

Energiamajanduse korralduse seaduse ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse täiendamise seaduse eelnõu (359 SE) esimene lugemine

14:11 Aseesimees Toomas Kivimägi

Läheme teise päevakorrapunkti juurde: Vabariigi Valitsuse algatatud energiamajanduse korralduse seaduse ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse täiendamise seaduse eelnõu 359 esimene lugemine. Palun ettekandjaks hea kolleegi kliimaminister Kristen Michali.

14:11 Kliimaminister Kristen Michal

Aitäh, austatud juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Esitlen teile Vabariigi Valitsuse 15. jaanuaril algatatud energiamajanduse korralduse seaduse ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse täiendamise [seaduse] eelnõu. Eelnõu eesmärk on kohaldada Eesti õigusruumis nõukogu määruse 2022/2577 artikleid 3 ja 6 ehk lihtsustatult öeldes hõlbustada taastuvenergia ehk täpsemalt maismaa tuuleparkide, päikseparkide ning soojuspumpade arendamist. Ühtlasi [hõlmab] lihtsustamine nimetatud arendustega seotud võrguühenduste rajamist.

Taastuvenergia arendamise lihtsustamiseks ja kiirendamiseks näeb eelnõu ette järgmisi lahendusi. Esiteks, võimalus rakendada taastuvenergia projektide arendamisel looduskaitsega [seotud] leevendus- ja hüvitusmeetmeid. Leevendusmeetmed on näiteks tuulikute seiskamine teatud perioodidel, labade värvimine või muu selline. Hüvitusmeetmed on näiteks taimeliigi ümberasustamine. Teiseks, võimalus keskkonnamõju hindamine loamenetluses ära jätta, kui arendaja on planeeringus detailse lahenduse koos uuringuga juba välja toonud. Arendajad teevad juba täna planeeringuid vastava detailsusega. Kolmandaks, ülekaaluka avaliku huvi rakendamine. Seame taastuvenergia arendamise ülekaalukaks avalikuks huviks ning võimaldame sellega arendamise piirkondades, kus see tavaliselt keelatud oleks. Seda loomulikult juhul, kui puuduvad vähem kahjustavad alternatiivid ning mõju loodusele on selgelt hinnatud. 

Muudatused seadustes on vajalikud, kuna tegemist on Euroopa Liidu Nõukogu otsekohalduva määrusega, mille alusel on tarvis rakendada piiranguid, et vältida mõne liigi seisundi halvenemist, kui ülekaaluka avaliku huvi korral rakendatakse leevendus- või hüvitusmeetmeid või mõlemaid. Palun eelnõu toetada! Aitäh!

14:14 Aseesimees Toomas Kivimägi

Suur tänu, auväärt minister! Kas on küsimusi? Küsimusi ei ole. Vabandust, Kalle Grünthal! Härra minister, väga vabandan, minu tähelepanematus. Kalle Grünthalil on küsimusi ja on teistelgi küsimusi. Kalle Grünthal, palun!

14:14 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ma vaatan, selles eelnõus on kirjas, et kiirendatakse taastuvenergia projektide läbiviimist, et need asjad korda saaksid. Igasugune selline tegevus juba ka praegu näitab negatiivset mõju ühiskonnale. Minu küsimus on selline. Loetlege palun üles, millist negatiivset mõju avaldab see meie majandusele.

14:14 Kliimaminister Kristen Michal

Aitäh! Taastuvenergia või taastuvenergeetika, mille vastu te ilmselt korduvalt sõna olete võtnud, siiski toob inimestele odavama elektrihinna ja puhtama looduse. Fossiilsed jaamad, nagu me ka Eesti Energia näitel näeme, tihtipeale oma hinnaga enam võrku ei pääse ja sellest on tingitud ka nende varade allahindamine. Nii et majandusele kahtlemata soodsam on puhtam energia. See on kasulik ja annab ka ekspordivõimele juurde.

14:15 Aseesimees Toomas Kivimägi

Tiit Maran, palun!

14:15 Tiit Maran

Aitäh! Minu küsimus puudutab [energiamajanduse korralduse seaduse] üht punkti. [Eelnõu kohaselt hakkab seaduses olema] § 3211 lõige 3, mille järgi on välistatud ehitamine Natura [2000] võrgustiku alale, kui see on alale ebasoodne. Aga samal ajal, kui tegu on muude Eestis olevate kaitsealadega, välja arvatud siis, kui on mõne liigi püsielupaik, piirangut ei ole. Kas see on juhuslik näpuviga, mis tuleb meil parandada, või on siin mingi loogika, miks on need kaks eraldi käsitletud?

14:16 Kliimaminister Kristen Michal

Aitäh! Ma loodan, et siin näpuviga ei ole, tegelikult on ikkagi püütud [kõik täpselt] kirja panna. Aga tegemist on eelnõu esimese lugemisega, nii et me saame parlamendis kõike parandada või täpsemalt, teie saate parandada. On kirjas, milliste piirangutega tuleb arvestada isegi ka lihtsama rajamise korral, aga samuti kiirendatud rajamise võimaluste korral ja leevendus- ning hüvitusmeetmete rakendamisel. Me võime selle eraldi üle käia.

14:16 Aseesimees Toomas Kivimägi

Anti Poolamets, palun!

14:16 Anti Poolamets

Tänan, juhataja! Hea ettekandja! Ma tahtsin kõigepealt parandada, et EKRE ei ole kindlasti taastuvenergia kasutuselevõtu vastu, aga seda tuleb teha mõistlikul määral ja mitte lammutada baastootmist, nagu teil siin praegu on plaanis päris suurel määral teha. Küsimus selle eelnõuga seoses. Võtame ühe näite. Tuulepargid tulevad merre, näiteks Lääne-Eestisse, kus on suured kuulsad rändlindude peatumise alad ja muidugi ka Natura alad. Kuidas see selle eelnõuga haakub? Kommenteerige selle näite põhjal: meretuulepark ja lindude rändeteed. Kas see asi läheb kuidagi lihtsamaks nendel aladel ka või kaob üldse võimalus meretuuleparke sellistesse kohtadesse ehitada?

14:17 Kliimaminister Kristen Michal

Aitäh! Iga pargi puhul muidugi tehakse eraldi hindamine. Ka selle eelnõu kohaselt tuleb erinevate rajatiste tegemisel ja planeerimisel riskid ära hinnata ja läbi mõelda võimalikud leevendusmeetmed. Kui ei ole võimalik leevendada, siis tuleb hüvitada. Selleks see eelnõu ka on. Ja mul on hea meel, et te mainisite, et EKRE on asunud taastuvenergeetikat toetama ja te erinete sellega oma varasemast kolleegist Kalle Grünthalist.

14:18 Aseesimees Toomas Kivimägi

Aivar Kokk, palun!

14:18 Aivar Kokk

Hea juhataja! Hea minister! Natukene tahaksin rääkida kõigepealt, et [selleks, et meil elektrit üldse oleks], oleks ka juhitavat elektrit vaja. Me oleme sinuga vestelnud teemal, et Eestis toodetakse pelleteid, mida viiakse mitmesse Euroopa riiki, kus vanades kivisöekateldes toodetakse elektrit. Eestis on samasugused põlevkivikatlad. Me tahame põlevkivikatlad kinni panna. Samas ma saan aru, et väga tõsiselt ei ole arutatud seda, et asendada põlevkivitolm pelletitolmuga. Siis oleks rohelist energiat piisavalt. Ma igaks juhuks rõhutan seda, et meil Eestis toodetakse pelletit peaaegu poolteist korda rohkem, kui Eestis nendes kateldes vaja oleks. 

Teine terav teema selle juurde on seesama Eleringi kaabel, mis puruneb. Mis jama see on, et seitse kuud parandatakse ühte kaablit, kui meres 50 meetri sügavusel saadakse gaasitoru kiiremini ära parandada? Iga päev võtab see raha Eesti ettevõtjate taskust.

14:19 Kliimaminister Kristen Michal

See on tore, et te saate kõik küsimused ära küsida. Peaministrile te esitasite need küsimused umbes viie minutiga. (Saalist öeldakse midagi.) Käskis küsida? Siis ma ka vastan, kui peaminister käskis. Kaabli parandamisega Elering muidugi tegeleb. Kalle Kilk parandas selle teie väite ära, mille te enne esitasite siin, justkui nad teeniksid selle võrra rohkem. Ei, nad ei teeni. Ja homme on Kalle Kilk siinsamas puldis energeetika kui olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelul. Ma olen talle [selle küsimuse] edasi öelnud, ta saab teile siin pikalt seda kirjeldada, et teil oleks kogu pilt ees. Seda esiteks.

Teiseks, kaabli paranduse tempo ei sõltu hingesoojusest ega poliitilisest tahtmisest. Kui see sõltuks poliitilisest tahtmisest, siis see kaabel oleks juba otsapidi kokku joodetud. Ilmselt teie oleksite teinud seda muidugi hulga kiiremini kui meie. Aga seda parandavad siiski Elering ja tema partner ja kõik on sõltunud eeskätt sellest, kui kiiresti viga leiti. Viga on nüüd leitud. Loodetavasti seal rohkem vigu ei ole. Palju sõltub sellest, kui kiiresti nad saavad ettevõtte, kes selle kaabli ühendamisega toimetab, siia – tegemist on väga nõutud parandamistöödega –, ja paljudest muudest asjaoludest. Optimistlik vaade on, et see on sügise alguseks korras. Aga veel kord, seda saab Elering ise toimetada. Valitsuse poolt on edasi antud sõnum, et kui me saame midagi teha, kaasa arvatud rahaliselt kaasa aidata või mingil muul moel kaasa aidata, siis me seda kindlasti teeme. Nii et selle taga see ei ole.

Mis puudutab teie juttu puidugraanulitest, siis noh, puiduturg üldiselt tulevikus liigub ikkagi selles suunas, et [siht on] puidu kõrgem väärindamine: järjest vähem ahju, järjest vähem põletamisse. Nii et see madalama kvaliteediga puidumass tõenäoliselt tulevastel aastatel pigem suundub puidukeemiasse, mis annab kõrgema lisandväärtuse. Aga selle teie mõtte ma olen edasi andnud meie energeetikutele ja eks nad siis võtavad ühendust. Kui selles on mingi iva, siis seda kindlasti kasutatakse. Kui ei ole, siis see kasutust ei leia.

14:21 Aseesimees Toomas Kivimägi

Helle-Moonika Helme, palun!

14:21 Helle-Moonika Helme

Aitäh, hea eesistuja, sõna andmast! Ministrile: te sõnastasite elektri hindadest rääkides ära sellesama turumoonutuse aspekti, mis taastuvenergia eelisarendamisega kaasas käib. Turule pääsemine või mittepääsemine sõltub CO2 hinnast, mis on ju kunstlik lisand ja muudab elektri hinda, mis omakorda mõjutab majandust, sest võtab raha päris majandusest välja. Tallinna börsi juht Kaarel Ots on Postimehes kirjutanud, et juba ongi näha, kuidas Euroopa ambitsioonikate plaanidega läheb: need kahjustavad majandust, töökohad kaovad, tööstust viiakse riikidest välja. Ja ta ütleb ka seda, et me ju hävitame oma majandust ja konkurentsivõimet. Kas keegi on näinud mõnda õitsva majandusega sotsialistlikku riiki? Tema sellist ei tea. Ta ütleb, et kliimavõitlus maksab palju raha, mida ei kipu kusagil olema. Aga kust teie selle raha võtate? Turumoonutuste hinnaga inimeste taskust ja ettevõtjatelt, see on ju ilmselge.

14:22 Kliimaminister Kristen Michal

Aitäh! Kõigepealt, Tallinna börsi kliendid oleme me kõik, kes seal aktsiaid ostavad. Aga see ei tähenda seda, et me Kaarel Otsa arvamuslugudega peame nõustuma või neid lugema. Mina ei loe neid juba sellest ajast, [kui selgus, et] tegemist on arvajaga, kes väga aktiivselt või väga intensiivselt võttis sõna vaktsineerimise vastu. Aga ma mõistan, milles teie vaated kattuvad. Seda esiteks. 

Teiseks, taastuvenergeetika ikkagi annab maailmale võimaluse kliimamuutuse põhjustega vähegi tegeleda. Meie loodus kannatab, planeet muutub soojemaks, ilmastik muutub turbulentsemaks, mõnes kohas on kuumalained, teises kohas tungib vesi üle jõgede kallaste. Sellega saab tegeleda. Ja samal ajal on võimalik sellele puhtale energiale rajada, kui te Eesti asukohta vaatate, ka eksporti. Kui seda energiat on piisavalt, siis meil on võimalik oma tooteid müüa näiteks Skandinaaviasse. See on meie ettevõtluse lisandväärtuse loomiseks väga oluline. Väga palju jälgitakse seda, millisest allikast energia on toodetud. Ja isegi kui see mõnele ei tundu täna oluline, siis ma arvan, et suurele hulgale investoritele, pankadele ja muudele finantsasutustele on väga tähtis, millise energiaga ja millise jalajäljega toimetatakse. 

Nii et seda sotsialismiks nimetada, kui planeeti päästetakse või toodetakse puhtamat energiat, mis pealegi on soodsam fossiilsetest ja jätkusuutlikum, ma arvan, on üsna suur eksitee. Tegemist on meie jaoks konkurentsivõime küsimusega ja võimalusega oma majandust kasvatada, tagada meie tootjatele ja inimestele parem elujärg.

14:24 Aseesimees Toomas Kivimägi

Kalle Grünthal, palun! 

14:24 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Täheldan siin saalis praegu väga huvitavat fenomeni. Näen küll kujult Kristen Michalit seal puldis, aga vastused tulevad nagu Kaja Kallase suust. Küsid ühte, aga saad vastuse teise kohta. Millest see tuleb? Ma olen teist rohkem lugu pidanud ausalt öelda. 

Ma küsisin teie käest, millist negatiivset mõju toob kaasa majandusele see, et me kiirendatud korras hakkame üle minema taastuvenergiale. Teie vastus oli, et hakkame saama odavamat energiat. Mina küsisin hoopis seda, millist negatiivset mõju toob see majandusele kaasa. Ma usun, et see, millele börsi juht viitas, et siin on väga suured probleemid, ei ole lihtsalt laest võetud. Ja viide vaktsineerimisele, mis te siin välja ütlesite, ei ole ka asjakohane, sest ma vaatan, et need, kes ennast on vaktsineerinud, panevad päris segast siin saalis.

14:25 Kliimaminister Kristen Michal

Aitäh! No, me võime kokku leppida, et ma väga ei kurvasta, kui te minust lugu ei pea. Meie vaated erinevad, ma saan sellega elatud. Ja oma vastuses ma kirjeldasin positiivseid mõjusid majandusele ja loodusele. 

14:25 Aseesimees Toomas Kivimägi

Henn Põlluaas, palun!

14:25 Henn Põlluaas

Aitäh, austatud eesistuja! Hea minister! Praegu ei võimalda Eesti õigus tegevust, mis kahjustaks kaitsealuseid looma- või taimeliike, ja see on absoluutselt normaalne ja õige praktika. Aga peale selle seaduse vastuvõtmist on seda võimalik teha: seda on võimalik teha ülekaaluka avaliku huvi korral. Mind huvitab, mis on see ülekaalukas avalik huvi sellise tegevuse korral, mis kahjustab meie kaitsealuseid looma- ja taimeliike. Ja mind huvitab see, kes defineerib selle täpsemalt ja kes on need, kes otsustavad.

14:26 Kliimaminister Kristen Michal

Aitäh! Tegelikult see kõik on siin seaduseelnõus kirjas. Siin on kirjas, et taastuv[energia] ehk puhtama, loodust vähem saastava energia tootmine on ülekaalukas avalik huvi. Ülekaalukas avalik huvi ulatub teatud piirideni. Ka see, mille kohta siin kolleeg Tiit Maran küsis: Natura 2000 võrgustiku ala jääb sellest välja, mõne kaitsealuse liigi püsielupaik ja kaitseala ja nii edasi. Siin on see kirjas. Defineeritakse ikkagi selle järgi, mis on selle tootmise ja tegevuse ja loastamise eesmärk. See on siin kenasti kirjas. Ja noh, pikemas plaanis ja laiemalt vaadates selle tegevuse tulem on inimtegevuseks, erinevateks tootmisteks ja teenusteks puhtama energia saamine ja puhtam loodus tervikuna nii Eestis kui mujal maailmas. Nii et ma arvan, et see on looduse tulevikuga kenasti kooskõlas tegevus. Ette on nähtud leevendus- ja hüvitusmeetmed juhuks, kui see peaks kohapeal loodust kahjustama. Seda on võimalik leevendada või hüvitada.

14:27 Aseesimees Toomas Kivimägi

Aivar Kokk, palun! 

14:27 Aivar Kokk

Aitäh! Täpsustame seda eelmist teemat natukene. Kui minister veel ei tea, siis ma võin ütelda, et väga paljud Euroopa elektritootmised, endised kivisöejaamad täna on pelleti peal, toodavad Eestis toodetud pelletiga elektrit. Need on näiteks Rootsi, Taani, Suurbritannia, Belgia. Ja see ei ole väärispuit, millest me räägime. Me loodame loomulikult, et kui otsitakse [võimalusi] ja osatakse puiduga parimini raha teenida, siis see ei ole üldse halb. Aga kui internetis surfata, siis [näeme, et] pelletitootjad arvavad, et 20 aastat nad veel suudavad toota nii palju, kui Eestis seda vaja on. Ehk 80 miljonit investeeringut versus 2 miljardit. Me räägime siin küll meretuuleparkidest ja kõigest muust, aga see on juhitav [energia]. Ja teine pool, kui Eleringist rääkida, siis ega sealt ei saagi midagi tõtt tulla. Eelmine aasta oli peaaegu 190 miljonit erakorralist tulu, ja just ainult sellepärast, et seal oli see soolikas. 

14:28 Aivar Kokk

See aasta seitsme kuuga, ma arvan, tuleb peaaegu 100 miljonit.

14:28 Kliimaminister Kristen Michal

Aitäh! Ega me vist omavahel liiga palju ka ei väitle. Ma kirjeldasin teile ja mulle tundus, et te ka nõustusite sellega, et kui puitu või mis tahes vara või ressurssi, mis Eesti loodusest tuleb, on võimalik kõrgema väärindamisega kasutada, on see arukas tegevus. Selles me oleme ühel nõul. Ma arvan, et ilmavaatest sõltumata me ei peaks Eesti varasid ja varusid kuidagi odavalt kasutama või eelistama odavamat või lihtsamat kasutamist keerulisemale. Veel kord, et kui teie kirjeldatud mudelit on võimalik kuidagi kasutusele võtta ja saada sellest praktilist kasu, siis energeetikud seda kindlasti kasutavad. Kui mitte, siis mitte. 

Ja tegelikult seda Eleringi ülekandevõimsuse tasu saab Kalle Kilk homme siin [selgitada], aga tema hinnangul on see praeguses olukorras pigem väiksem, kui oleks toimiva kaabli korral. Nii et selles mõttes teie hüpotees ilmselt paika ei pea.

14:29 Aseesimees Toomas Kivimägi

Martin Helme, palun!

14:29 Martin Helme

Aitäh! Minu meelest on küll süüdimatult vale see jutt, et kui me teeme [energiat] tuule ja päikese abil, siis see annab meile puhtama looduse. Seda minu meelest isegi ei ole väga vaja tõestama hakata, aga no räägime siis üle. Need muldmetallid ja kemikaalid, mida on vaja päikesepaneelide jaoks, samuti see kogus betooni, metalli ja plastikut, mis on vaja tuulikute jaoks – see on kohutavalt keskkonnakahjulik ja keskkonnaintensiivne. On välja arvutatud, et see kahju on väga suur, need tuulikud ja päikesepaneelid oma eluea jooksul ei jõua tagasi teenida seda keskkonnajalajälge, kui me fossiilkütused nendega asendame. Nii et seda juttu tegelikult ei peaks ajama, see on puhas inimestele näkku valetamine. 

Aga ma tuleksin odavuse juurde. Ka see on vale, et see on odav. Te ise räägite, et 2 miljardit on vaja maksumaksjalt võtta, et [seda] edendada. Aga see on ju meie kõigi raha ja see on väga kallis elekter. Ma küsin poliitilise vastutuse kohta. Kui kümnendi lõpuks tuleb välja, et ei ole odav ja on loodust rüüstatud ja me jääme ilma elektrita või see elekter on kallis, siis kust saavad inimesed kätte kliimaminister Kristen Michali, et ta tõrva ja sulgede sisse kasta?

14:30 Kliimaminister Kristen Michal

Aitäh! Noh, ütleme nii, et kui me oleme edukad ja siin huvitavat debatti peame, siis äkki me oleme veel nii noored mehed, et meid mõlemat saab siit parlamendist kätte. Aga kui ei saa, no küllap mujalt leitakse üles. Eesti on nii väike, et ega keegi siin naljalt kaotsi ei lähe. Seda esiteks. 

Teiseks, mis puudutab taastuvenergeetika arendamist ja selle investeeringuid, siis jaa, need investeeringute numbrid on suured. Muidugi, kahtlemata ongi suured. Aga vigur on selles, kas me lähtume sellest, et meie majandus kasvab, või sellest, et ei kasva. Kui majandus kasvab kiiremini, on meil vaja investeerida ka mereparkidesse. Homme me kirjeldame, ma näitan isegi pilti selle kohta, saate parema ülevaate. Jah, investeeringud sinna on mitu miljardit, aga raha, kui me peame silmas elektri hinna alanemist, hoiab kokku rohkem. Kui me investeerime 2 miljardit, aga tegelikult ühiskonnale hoiame selle tulemusena kokku rohkem raha, siis ühiskond rahaliselt võidab taastuvenergia arendamisest. 

Ja ütleme nii, ma siiski julgen arvata, et ka EKRE liikmed ja teie elektoraat tarbib nii tuumaenergiat, mis tuleb Olkiluotost, on rõõmus selle üle, kui ka taastuvenergiat, mille hind on oluliselt odavam fossiilsest, hoolimata teie poliitilistest vaadetest ja veendumustest. See on reaalne elu, see on puhtam ja soodsam.

14:32 Aseesimees Toomas Kivimägi

Helle-Moonika Helme, palun!

14:32 Helle-Moonika Helme

Aitäh! No ma kordan siis veel kord üle. Nagu teie olete rikkis grammofon, ma vastan teile samamoodi. Taastuvenergia elektri hind ei ole odav, see on saavutatud turumoonutuse abil, lisades [muu elektri hinnale] kunstliku lisandi CO2 maksu näol. Kui keskkonnast ja puhtast loodusest rääkida, siis tuuleparkide rajamisega kaasnev keskkonnakahju on tegelikkuses meeletu. Metsad võetakse maha, et ajada püsti betoonist hiigelpostid, mis kannavad hiiglaslikke plastist labasid. Kuidas see justkui keskkonda ei reosta, on täiesti arusaamatu. Kas te tõesti ei ole näinud neid puruks jahvatatud linnuparvi, vigastatud, kuid veel elus olevaid merikotkaid, keda veterinaarid päästa üritavad? Teie jutt ei ole tegelikult ilus, täpselt nagu see pilt, mis avaneb päriselt looduses tuuleparkide rajamise korral.

14:33 Kliimaminister Kristen Michal

Hea küsija, mulle tundub, te üritate seda pilti kuidagi moonutada, ma saan aru, oma poliitilisest vaatest lähtuvalt. Kui te vaatate naftaga kaetud linde või teate, et Ida-Virumaal sündinud lapse eeldatav eluiga sünnihetkel on viis aastat lühem kui Tallinnas või Tartus sündinud lapsel, osaliselt ka hingamisteede haiguste tõttu, siis ehk peaksite oma vaateid muutma ja saama aru, et tossutamine, mis tahes saastav fossiilne energia ei ole taastuvast parem. Ja taastuv energia on tänases maailmas ja tulevikus kindlasti ka hinna poolest soodsam. Soovitan selle poole vaadata.

14:33 Aseesimees Toomas Kivimägi

Martin Helme, palun!

14:33 Martin Helme

Aitäh! No ma ausalt öeldes ei ole küll varem näinud, et reformierakondlastele lapsed korda läheksid, ammugi [ei lähe] Ida-Viru lapsed. Aga majandus ei kasva ju. Teie juhtimisel majandus kaheksandat kvartalit järjest langeb ja selle põhipõhjus on teie hullumeelne energiapoliitika. Me võime väga täpselt minna tagasi aastasse 2021, kui te ebaadekvaatselt või, ütleme siis, Eesti majandust hävitavalt reageerisite energiakriisile. Ja te süvendate kõiki neid halbu asju, mis tol korral meile tegid energiakriisi, nüüd oma pöörase fanatismiga minna edasi meretuuleparkide tegemisel. Muide, Saksamaal eelmisel aastal oli 1400 juhtumit, kus tuli käivitada fossiiljaamad, et stabiliseerida päikese- ja tuuletootmist. See lõi nende võrgud korduvalt rivist välja ja selline asi teeb selle kõik veel kallimaks. Mina tahaksin aru saada, missugune see võlumajandus on, mis võimaldab öelda teil, et päikese- ja tuuleenergia on odavam. Mis see võlumajandus on?

14:35 Martin Helme

Kas see on subsiidiumid ja trahvid fossiilidele?

14:35 Kliimaminister Kristen Michal

Aitäh, hea küsija! Ega energeetika ei [tugine] üheski riigis ainult juhitamatul energial. Tuul ja päike on sõltuvana ilmastikust juhitamatud. Meil on ka juhitavad jaamad olemas. Homme kirjeldame neid, vaadake seda pilti, kindlasti näitame. 1000 megavatti on olemas ja tulevikus on isegi rohkem, see käib koos taastuvenergia arendamisega. Energiasüsteem on kenasti terviklik ja tasakaalus. Sinna tuleb juurde salvestust, tuleb erinevaid uusi võimalusi. See teie soov välja võtta pildist üks killukene ja öelda, et sellel peab kogu maailm baseeruma ja muu teile ei meeldi – see on pigem poliitiline [lähenemine] energeetikale, mitte sisuline valdkonna tundmine. Seda esiteks. 

Ja teiseks, kui see oleks nii lihtne, et Eesti valitsus paneb majanduse seisma ja paneb majanduse käima – seda öeldes meie võimed kogu maailma jahutada, intresse kõigutada on ikka tõepoolest selgelt [üle]hinnatud.

14:36 Aseesimees Toomas Kivimägi

Mart Helme, palun!

14:36 Mart Helme

Jah, aitäh! No me saame aru, me kuulsime infotunnis seda ka Kaja Kallase käest, et kõik teised on süüdi: opositsioon on süüdi ja rahvas on süüdi ja ettevõtjad on süüdi. Tegelikult muidugi ei ole ja tegelikult majandust saab kasvama panna, kui majandust ei tapeta maksudega ja kõikide muude [ettevõtmistega], mida teie ideoloogilise eksperimendi korras praegu selles valitsuses Eestis läbi viite. Ma tsiteerin siin praegu hoopiski Indrek Neiveltit, kes konkreetselt meretuuleparkide kohta ütleb, et vaja oleks anda ülevaade, mis on meretuuleparkide kogukulu ühiskonnale, ja arvestada tuleks nii elektri hinna, ülekandetasu, taastuvenergia tasu kui ka muude võimalike toetustega. Majanduse konkurentsivõime seisukohast loeb ainult kogu ürituse kogutulu. Mida te ütlete selle kohta, mis see kogukulu ühiskonnale on ja mis see kogutulu ühiskonnale on? 

14:37 Kliimaminister Kristen Michal

Aitäh! Indrek Neivelt on palju erinevaid asju kirjutanud. Muu hulgas ta kirjutas, et ta ei saa aru, kuidas salvestus saaks tekkida turu vastu. Salvestus energeetikas siiski tekib ja ma olen kindel, et salvestusettevõtjad Eestis, salvestus energeetikas liigub kenasti. Talle seda selgitatakse nii Energiasalvest kui ka Eveconist ja Corsica Solest. Eestis on salvestus väga kiiresti arenemas.

Nüüd, mis puudutab taastuvenergeetikat ja meretuuleparke, siis homme kirjeldame seda pikemalt. Elektri hind, mis eelmisel aastal oli 9 senti kilovati kohta, on projitseeritud, see ei ole täpne, see on ligikaudne ennustus, võiks olla orienteerivalt 6,6 senti kilovati kohta. Taastuvenergia tasu, mis on tasu selle eest, et neid võimsusi arendatakse ja tagatakse nende olemasolu ka sellel hetkel, kui hinnad all on, on täna umbes 1 sent kilovati kohta. See võiks olla projitseeritud 1,3 senti kilovati kohta. Selline on umbes see ülevaade. Ja kõik muud arengud, mis puudutavad teisi turge, võrkude arendusi – kõik need tegevused toimuvad sõltumata sellest, kui palju me arendame taastuvenergiavõimekust. Ja mis puudutab taastuvenergiaarendusi, siis nende kohta, nagu teie kolleeg siin enne märkis, saadi komisjonis vastused, mis on rajaja ülesanne ja mis läheb tariifi.

14:38 Aseesimees Toomas Kivimägi

Jürgen Ligi, palun!

14:38 Jürgen Ligi

Hea ettekandja! Ma näen ikkagi, et te ei tule toime opositsiooni küsimustele vastamisega. Ühes ma aitan. Äsja esitati teile süüdistus energiakriisi tekitamises. Te ei suutnud sellele vastata. Öelge, kuidas see energiakriis tegelikult tekkis nüüd viimase kahe aasta jooksul. Mida te olete selleks teinud?

14:38 Kliimaminister Kristen Michal

Aitäh! Ma ei ole kindel, et ma suudan praegugi vastata, aga ma juhin tähelepanu, nagu hea küsijagi viitas, et see on väga paljuski tekkinud meie naabri erinevate manipulatsioonide ja mängude tulemusena. Ja eks maailmas energia hinnad ja nende kõikumine on mingil määral sõltuvuses ka majandustsüklist ja energeetika ja tehnoloogia arengutsüklitest. Aga selles, ma arvan, on teil õigus, et tihtipeale kipub üks erakond siin ajama sassi meie idanaabrit ja meid oma riigi [kohta arvamuste avaldamisel].

14:39 Aseesimees Toomas Kivimägi

Mart Helme, palun!

14:39 Mart Helme

Aitäh! No see loend, mis te tõite meile, missugused sendid on kuskil kellegi poolt välja arvutatud, on ju ebapiisav. Kas te olete arvutanud välja ka selle, mis jääb meie järeltulevatele põlvedele kanda, kui neid meretuuleparke ja päikeseparke ja muid parke tuleb hakata utiliseerima? Ma kardan, et seda arvestust ei ole küll keegi teinud. Seda ei oskagi keegi teha, sest me ei tea, mis raha on sel ajal kasutusel, mis hinnad on, kuhu kõik transportida tuleb, missugused maad võivad olla need, kes neid utiliseerima hakkavad, ja nii edasi ja nii edasi. Me oleme ikkagi globaalses majandussituatsioonis ja näeme ju praegu, kuidas Euroopa sodi veetakse Aafrikasse. Seal on tohutute mägede kaupa igasuguseid Euroopast välja veetud kantud rõivaid ja kasutatud autosid ja nii edasi ja nii edasi. Nii et Euroopa pühib oma käekesed puhtaks ja räägib sellest, kuidas me elame ilusat rohelist elu, aga Aafrika sureb Euroopa saasta sisse. Kas ka sellega on arvestatud selle kogukulu juures?

14:40 Kliimaminister Kristen Michal

Tuulikute utiliseerimine on ikkagi arendaja ja selle pargipidaja ülesanne ja vastutus või siis tootja vastutus, kuidas iganes nad omavahel on kokku leppinud. Selles mõttes tulevikku vaadates mina loodan, et sellel hetkel, 12, 15 või 20 aasta pärast me oleme ikkagi Euroopa Liidus, raha on euro ja elu on üldiselt mõistlik ja turvaline. Aga selles võivad meie vaated erineda, selle üle me siin täna ei diskuteeri. 

Ja pigem ikkagi see utiliseerimine, ma arvan, annab tulevikus ka võimaluse materjalide taaskasutuseks. Miks see oluline on? Kui me vaatame täna või oleme varem vaadanud erinevaid olmejäätmeid, näiteks plastikut kui probleemi, siis tulevikus on plastik majanduses väga oluline. Ettevõtjatel on võimalus seda ümber töödelda uueks plastikutooraineks näiteks. Seda Eestis juba kaalutakse. Üks Eestis tegutsev ettevõte vaatab täna Ida-Virumaal neidsamu aherainemägesid, mida samamoodi on ju aastaid peetud väga suureks keskkonnaprobleemiks – ja mitte asjata –, selle pilguga, et sealt on võimalik tehnoloogilise protsessi käigus välja võtta mineraale, mida maailmaturule müüa. Nii et tegelikult jäätmetest saab ühel hetkel ressurss. 

Raske öelda, mis saab täpselt tuulikutest, aga nende utiliseerimine on samamoodi selle pargi valdaja või tootja kohustus. See tegelikult käib selle hulka. Ja kes teab, võib-olla neistki on võimalik midagi uut toota.

14:42 Aseesimees Toomas Kivimägi

Arvo Aller, palun!

14:42 Arvo Aller

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Loen seda seaduseelnõu teksti, siin on kirjas ka mõju majandusele. On kirjeldatud taastuvenergia projektide arendamist ja [öeldud], et selle käitamine on oluline ja ülekaalukas avalik huvi, sest see loob juurde töökohti ning ühiskondlikku heaolu. Olles näinud Ida-Virumaal Viru-Nigulas ja Aseris tuulikute ehitust ning päikeseparkide ehitust Püssi piirkonda, ei ole mina seal küll ühtegi kohalikku inimest tööl näinud. On teil kuskil välja arvutanud – ma siit ei leidnud –, mitu töökohta toob juurde üks, ma ei tea, megavatt? Mitu püsivat töökohta seal tekitatakse?

14:43 Kliimaminister Kristen Michal

Aitäh! Sellist arvutust mul hetkel käepärast ei ole, aga ma hea meelega püüan otsida andmeid, mis sellele viitavad. Saan need edastada. Seda esiteks. Ja teiseks, loomulikult, mis tahes rajatiste loomine annab töökohti Eestis, nende hooldamine ja arendamine annab töökohti Eestis, annab meile teadmisi ja [uusi] võimalusi. Ütleme nii, et meil on kõrgharidusasutusi, mis on juba asunud meretuuleparkide hooldamist ja inseneeriat propageerivaid erialasid õppekavasse panema. Tegelikult see areng on võib-olla stardis. Aga ma arvan, et Eesti majandusele ja Eesti haridusele ja teadmistele annab see muidugi juurde.

14:44 Aseesimees Toomas Kivimägi

Urmas Kruuse, palun!

14:44 Urmas Kruuse

Aitäh, austatud istungi juhataja! Auväärt ettekandja! Ma tahtsin küsida seda. See ei ole ilmselt saladus, et meretuulepargi investeering on kallim, ja loogiline ongi, et ta kallim on. Aga ma ei ole selles debatis tähele pannud seda, kas meretuuleparkide puhul on veel oluline strateegiline [argument] see, et merel on tuult statistiliselt selgelt rohkem kui maismaal ja see annab võimaluse rohkem energiat toota. Ega ma ei ole millestki valesti aru saanud?

14:44 Kliimaminister Kristen Michal

Ei ole. Erinevad energeetika liigid ja võimalused pakuvadki erinevat tootmiskõverat. Päikest meil ilmastikuoludest tingituna on ikkagi, kui aasta kvartaliteks jagada, aasta keskel rohkem. Selle joonis on ühesugune. [Maismaa] tuuleparkide joonis on veidi teistsugune ja meretuuleparkide joonis on veel kolmas. Iga selline lisanduv tootmine mitmekesistab portfelli ja energiatootmist. Mereparkide puhul ongi eripära see, et nende maht on võib‑olla suurem: tootmismaht on suurem, võimsus ka. Aga mõte on ikkagi selles, et kui meie tarbimismaht kasvab, nagu prognoosib Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, siis siia tulevad uued tooted-teenused seda tarbima. Ja kui nii juhtub, siis see kasvatab meie majandust ja elujärge. See tegelikult ongi eesmärk. Ja Eesti inimesed saavad soodsama hinnaga elektrit.

14:45 Aseesimees Toomas Kivimägi

Rain Epler, palun!

14:45 Rain Epler

Aitäh, hea istungi juhataja! Härra minister! Teised siin alustavad sõnadega "hea minister". Ma ütleks, et te teete selliseid 10–15 aastat [ette] vaatavaid otsuseid ja selle "hea" või "halb" juurde tulekski [siis]. Ma olen sellega nõus, et – te olete noor mees – teie käest saab 15 aasta pärast küsida, kuidas rahule olete jäänud. Mulle jäi teie vastustest kõrva see jutt, et utiliseerimise kohustus on ikkagi pargi arendajal või ehitajal või kuidas nad kokku lepivad. Mind huvitab, kuidas on riigi poolt tagatud, et see kohustus realiseerub. Kui me võtame kõrvale näiteks fossiilse energia tootjad, siis nemad panustavad ühiskonda CO2 tasu makstes kõvasti. Kui me võtame tuumaenergeetika, siis põhimõtteliselt on nii, et kui hakkad jaama käivitama, siis hakkad kohe maksma jäätmete ladustamisse. Tuule ja päikese puhul seevastu me maksame subsiidiumi, et siis need [rajatised] pannakse püsti. Rääkige lahti, mis juriidiline skeem seal taga on, et nad selle kohustuse kindlasti täitma peavad!

14:46 Kliimaminister Kristen Michal

Ma täpselt ei saanud aru, mis kohustuse nad täitma peavad. (Saalist kommenteeritakse.) See tegelikult on mis tahes rajatise omaja, ka tuulepargi puhul nende ülesanne, kuidas iganes nad kokku lepivad tootjaga. Tuuleparkide ja ka päikeseparkide päikesepaneelide ringmajanduses utiliseerimine on täiesti kasvav tööstusharu. See ei ole maailmas midagi erakordset.

14:47 Aseesimees Toomas Kivimägi

Aitäh, härra minister! Rohkem teile küsimusi ei ole. Juhtivkomisjoni otsuseid ja arutelu tutvustab majanduskomisjoni liige Mario Kadastik. Palun! 

14:47 Mario Kadastik

Aitäh, härra eesistuja! Seda eelnõu arutasime majanduskomisjonis esmaspäeval, 12. veebruaril, kui minister seda tutvustas. Meil oli kaks põhilist küsimust, mille üle arutelu toimus. Üks mure oli keskkonnamõjude hindamise ärajätmise võimaluse pärast. Meile seletati, et seda ei jäeta ära niisama, vaid see võimalus antakse juhul, kui samaväärses mahus on keskkonnamõjusid hinnatud juba varasemas planeeringuetapis. Teine küsimus oli ülekaaluka avaliku huvi [määratluse] kohta: kuidas selle ülekaaluka avaliku huvi üle otsustatakse ja kas kohaliku omavalitsuse autonoomia säilib. Vastus oli, et see [regulatsioon] seisneb selles, et on teatud tehnoloogiad, mille puhul see küsimus liigub KOV-i menetlusprotsessis lihtsalt menetlusjärjekorra ette. Aga kohaliku omavalitsuse autonoomia säilib selles osas, kas see menetlus üldse algatada või mitte. Muid olulisi teemasid ei olnud. Oli ka komisjoni nõunike küsimus määrusega seotud [Euroopa Komisjoni] otsuse kohta, sellele oli ministeeriumipoolne vastus, et [regulatsiooni] pikendamise otsus on juba tehtud. 

Võeti vastu neli otsust: määrata juhtivkomisjoni esindajaks siinkõneleja, mis oli konsensuslik; teha ettepanek võtta eelnõu päevakorda 5. märtsil, mis oli konsensuslik; teha ettepanek esimene lugemine lõpetada, mille poolt oli 7 liiget, vastu 3; ja küsida eelnõu kohta arvamust ka Riigikogu keskkonnakomisjonilt, mille osas oli konsensus.

14:49 Aseesimees Toomas Kivimägi

Aitäh! On küsimusi. Rain Epler, palun!

14:49 Rain Epler

Aitäh, hea eesistuja! Kolleeg Kadastik, me oleme sinuga arutanud hinnatemaatika üle – küll mitte majanduskomisjonis, vaid muudes vestlustes – ja mulle on jäänud meelde, et sina oled seda meelt, et taastuvenergeetika ei tee hinda odavamaks, et tuumaenergeetika oleks lahendus, mis odava ja kättesaadava energia toob. Võib-olla kommenteerid seda?

Ja teine küsimus. Ma kordaksin oma küsimust, mille ma ministrile esitasin. Tundub, et minister ei saanud lõpuni aru. Ma küsisin, mis see hoob on, et tagada [rajatiste] utiliseerimine 10 või 20 aasta pärast. Nagu ma ütlesin, fossiilse [energia tootjad] maksavad kohe CO2 tasuna kõvasti ühiskonnale ja muude keskkonnatasudena, [tuumaenergia tootja] hakkab kohe, kui jaam püsti pannakse, panustama jäätmekäitlusfondi, aga tuule ja päikese puhul me maksame toetusi peale, ehitame võrku ja nii edasi. Äkki sina oled teadlik, kas on mingisugune juriidiline skeem ja mingi rahaline skeem see utiliseerimine tagada?

14:50 Mario Kadastik

Ma ei ole teadlik täpsest skeemist, aga ma usun, et ministeerium saab selle esimese ja teise lugemise vahepeal kindlasti meile edastada, milline see skeem on. Nüüd selle esimese küsimuse kohta: jaa, loomulikult, tuumaenergia tõenäoliselt oleks üks soodsaimaid meetodeid, sellele ma ei vaidle vastu. Tuule puhul on hind väga erinev: maismaatuul on kindlasti odavam kui meretuul, juba tulenevalt ehitusest. Aga sellegipoolest on see turuhinnalt odav. Turg sõltub marginaalist. Nii tuule, päikese kui ka teiste puhul on marginaalkulu hästi väike, pakkumine turul on madal ja seetõttu hind igapäevase elektri hinnana on kindlasti madal. Küsimus on kogupildis, mis on võrgu väljaehitamise tasu, kui suur on toetuste osa ja salvestuse osa. Need kõik on kogupildi mõttes vaja loomulikult täpsemalt läbi vaadata, aga selles skeemis, nii palju kui minister seda tutvustas, oli tegelikult salvestuse komponent teatava meetmena sees. Ma saan aru, et homme seda olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelul tutvustatakse täpsemalt.

14:51 Aseesimees Toomas Kivimägi

Arvo Aller, palun!

14:51 Arvo Aller

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Loen seda seletuskirja ja siin muudatusena on planeeritud ka taastuvenergiaprojektide KMH ärajätmine. Kas komisjonis oli juttu sellest, et on osa sihtrühmi, sihtrühma suurusi, mille puhul keskkonnamõjude hindamine jäetakse ära? Siin on välja toodud ka võimalik ettevõtjate arv. Aga ma küsiksin selle kohta, et üks asi on ettevõtjad, ent kas oli ka juttu, kui suurest pargi võimsusest alates ei nõuta keskkonnamõjude hindamist. On seal mingi alampiir või on seal mingi ülempiir? Millest alates keskkonnamõju hindamist ei teostata?

14:52 Mario Kadastik

Seda konkreetselt komisjonis ei arutatud, seda pargi suuruse küsimust. Küll tõepoolest Mart Maastik küsis ka selle ärajätmise võimaluse kohta. Rein Vaks vastas, et keskkonnamõju hindamist ei jäeta lihtsalt ära. Tingimuseks on, et kui eelnevates protsessides on mõjusid piisavalt, sama detailsusastmega hinnatud, nagu keskkonnamõjude hindamisel tavaliselt tehakse, siis on võimalik see ära jätta. Seal on tegelikult see tingimus peal. Lihtsalt mõte on selles, et ära jätta topelttöö. Nii et kui eelnevas planeeringuetapis on see juba sama detailsusastmega läbi käidud, siis selle saab ära jätta, vastasel juhul ei saa.

14:52 Aseesimees Toomas Kivimägi

Aitäh, lugupeetud ettekandja! Teile rohkem küsimusi ei ole. Aga on küsimus istungi juhatajale. Rain Epler, palun!

14:52 Rain Epler

Aitäh, hea istungi juhataja! Ma alustan oma küsimuse sissejuhatuses positiivselt. Ma kiidaksin minister Michalit selle eest, et ta on alati aruteludes tähelepanelikult kuulanud ja teinekord, kui on jäänud üles [palveid], et ministeerium saadaks midagi, siis ta on andnud näiteks peanoogutusega märku. Aga nüüd mulle tundus, et hetkel, kui härra Kadastik ütles, et ministeerium kindlasti saadab selle skeemi, ministri tähelepanu köitis miski muu ja ma ei saanud seda noogutust. Kas me teie abiga saame kuidagi märgi maha ministeeriumis, et meile tuleks materjal selle utiliseerimise skeemi kohta?

14:53 Aseesimees Toomas Kivimägi

Aitäh! See märk sai maha juba teie sõnavõtuga. Ja minister on noogutanud korduvalt, rohkem isegi, kui on palutud.

Aga nüüd, head kolleegid, avan läbirääkimised. Esmalt Isamaa fraktsiooni nimel Aivar Kokk, palun!

14:53 Aivar Kokk

Hea juhataja! Austatud minister! Alustan sellega, et eelnõu on hea eelnõu. Isamaa Erakonnal on küll erinevaid mõtteid ja arusaamisi ja küsimusi meretuuleparkide ja kõige muude kohta, aga selge, et erinevaid võimalusi ja variante elektri tootmiseks tuleb anda. Aga seal on juures see "aga" ehk küsimärk, millistel tingimustel. Nii nagu siin mõned kolleegid küsisid, et mõne tootmise juures pead sa CO2-kvoodi eest kohe maksma ja kuskil pead teist ja kolmandat maksma, ent millegipärast tuule- ja päikeseenergia tootmise puhul peab maksumaksja seda igasuguste maksudega toetama. 

No me siin arutame võimalust, et Narva vanades elektrijaamades põlevkivikateldes pelletitolmu kasutada. Ma pean tunnistama, et ma ei ole kunagi olnud pelletimeeste suur fänn, sest praktiliselt kogu pelletikaup on läinud Eestist välja, Eestisse on jäänud sellest toodangust ainult 5%. Kuid nüüd me näeme, et Taani, Rootsi, Belgia ja Suurbritannia on oma kivisöekatlad elektri tootmisel kõik üle viinud pelletitolmu peale ja see investeering on kordades väiksem kui ükskõik mis muu roheelektri tootmise investeering. Minu arvates seda võimalust tuleks tõsiselt kaaluda. Kui need katlad vähegi kannatavad kas või 5–10 aastat kasutada, siis 80-miljoniline investeering on väga pisikene kulu, et me saavutaksime selle, et meil on endal juhitav elektrivõimsus. 

Homme me kuuleme muidugi, kuidas kõik need 1000 megavatti kindlustatakse. Sellel talvel oli ühel hetkel tippkoormuse ajal vaja pea 1500 megavatt-tundi elektrit. Kuuleme, kuidas see siis kindlustatakse. Me teame seda, et üks on selge: mingisuguste ühenduste puhul kindlust olla ei saa. 5. jaanuaril oli Estlink 1 rikkis, küll õnneks lühikest aega. Jaanuarikuu lõpust on Estlink 2 rikkis. Ja on vastatud, eest lugesin, et vahepeal arvati, et ikka märtsikuus saab see korda. 

See, et Elering ei saa tulu, kui mõni kaabel katki on – ma võin ministrile öelda, kuidas ta seda tulu saab. Seda on võimalik ümber lükata. See on ju lihtne, alati [on oluline], kust nurgast sa vaatad. Kui järgmisel päeval, 27. jaanuaril oli elektri hind 35 eurot megavatt-tunni eest kõrgem, siis selle Soome ja Eesti hinna vahe pealt teeniti. Ja kui sa vaatad, et on loogiline, et 35-st 20 eurot võiks olla see, mis teenib, ja see seitsme kuu peale ära jagada, siis ma mõtlen, et peaaegu on nii, et järgmised 100 miljonit võetakse meie püksitaskust. 

Eleringi täna uskuda on väga keeruline. Eleringi [tegevuse] tulemusena on viimase kahe-kolme aastaga meie püksitaskust võetud lausa 2 miljardit ära. Mitte keegi ei räägi sellest. Andres [Sutt] ei saa aru. Ma räägin Andresele: sa olid küll ka valitsuses, aga see ei olnud sinu valdkonnas, oli teine minister, küll samas ministeeriumis, aga teine minister. Asekantsler töötab tänaseni seal. LNG-terminali ehitamine – ettevõtjad tegid kiiremini, kui nüüd käib seitsme kuu jooksul kaabli parandamine. Ehitati terminal valmis, aga Eleringil võttis aega lausa 18 kuud – rõhutan, 18 kuud! – et saada käpp sadamasse. Nüüd on meil gaasitoru katki. Kui juhtuks midagi, nii et ei tuleks Läti poolt ka elektrit …

Palun kolm minutit. 

14:58 Aivar Kokk

Mis siis saaks, kui seda terminali ei oleks? Siis võeti see jõuga ettevõtjate käest ära, seati sihukesed tingimused, et eraettevõtjatel ei olnud mõtet sellega tegeleda. 

Teine samasugune teema on kõrgepingeliin Läti poole. Selle asemel me täna näeme, et odav elekter tuleb Põhjamaadest. Estlink 3-ga oleks pidanud tegelema hommikust õhtuni ja paralleelselt siis Eesti ja Läti vahelise kõrgepingeliiniga. On selge, et seda liini on ka vaja, sest kui me soovime Venemaa elektrisüsteemist välja lülituda, siis seda liini on vaja. Aga ei saa tekitada pudelikaela Eesti ja Soome vahel. Selle tõttu maksame meie [rohkem]. Tegelikult meile kõigile, kes me siin istume, tundub küll, et kõik on hästi, samuti kõigile, kes ka eelmine koosseis siin istusid. Õnneks mina saan öelda, et ma peaministri käest korduvalt küsisin 2023. aasta kevadel, miks gaasiterminali ei tehta, miks Soome poolega ei tegelda, vaid ainult Läti poolega. 

Nüüd räägitakse neljandast kõrgepingeliinist seal. Ma ütlen, et kui sa vaatad, siis eelmisel aastal pea 190 miljonit Elering teenis selle pealt, et Eesti ja Soome vahel on pudelikael. Aga sellest ei räägi keegi. Täna peaks istuma laua taga ja arutama seda väga selgelt. Ma loodan, et homme see tuleb. Kahjuks mul ei ole võimalik homme arutelus osaleda. Reformierakonnal on selle üle hea meel, ma saan aru, Andres ütleb, et see on hea. Aga keegi ei kritiseeri. Ei olegi [vaja] kritiseerida, vaid peaks kõik alternatiivid täna laua peale panema. Oluline on see, et me teame, et järgmise kümne aasta jooksul mingisugust uut mõistliku hinnaga juhitava elektri tootmist me ei ole tänase seisuga välja mõelnud. Isegi kui keegi räägib tuumajaamast, siis see lähima kümne aasta jooksul ei saa valmis. 

Ja kui keegi minu käest küsib tuumajaama kohta, siis ma ütlen, et ma ehitaks mõned kaablid veel Soome ja osaleks Eesti riigina seal mõnes tuumajaamas osanikuna. Kui kaabel läheb katki, no siis elektrit ei tule, aga kui tuumaelektrijaamaga midagi juhtub … Praegu Ukrainas on enamus probleeme ju seotud kohtadega, kus on tuumajaamad: kas seal sõjaajal ikka on võimalik jahutussüsteemid korras hoida või mitte, kas välja lülitatakse või mitte. Need on aruteluteemad. 

Ma pean tunnistama, et selles suures toredas komisjonis, kus energeetikateemasid arutatakse ja kus mul on ka au olnud osaleda, on töö natuke keeruline. Kes on vesinikutootja, see ütleb, et see on ainuke, kes toodab tuuleenergiat, see ütleb, et see on ainukene, keegi ütleb, et päikeseenergia on kõige parem. Mulle meeldib Eesti Energia lahendus: kui tuulepargid on, siis seal all on ka päiksepargid. Sest elu on näidanud, et kui tuult on, siis tihti päikest ei ole. Ja kui päikest on, siis ei ole tihti tuult jälle. Nii et on võimalik talvel ka tuulega elektrit toota ja suvisel ajal päikeseenergiat toota. Ja alajaama võimsust on sinna vaja poole vähem kulutada, sest kui on päike, siis kasutatakse …

15:01 Aivar Kokk

… päikeseenergiat, ja kui on tuult, siis tuuleenergiat. Aitäh! 

15:02 Aseesimees Toomas Kivimägi

Aitäh! Martin Helme EKRE fraktsiooni nimel, palun! (Martin Helme palub lisaaega.) Kolm minutit lisaks, kokku kaheksa minutit.

15:02 Martin Helme

Aitäh, head kolleegid! Ja midagi teha ei ole, kui me räägime energeetikast, siis tänase valitsuse positsioon on meile lihtsalt tuimalt, küüniliselt ja jultunult näkku valetamine. Jälk! Taastuvenergia ei ole odav, taastuvenergia on palju kallim kui olemasolevad energiaallikad. Me võime siin ju lolli mängida mingisuguse ühest või teisest kohast võetud sendihinnaga, aga fakt on see, et taastuvenergiat subsideeritakse pööraselt. Ja mitte ainult elektri tootmist ennast, vaid taastuvenergia jaoks vajaliku võrgu väljaehitamist ja taastuvenergia jaoks vajaliku muu infrastruktuuri väljaehitamist. Taastuvenergia tootmiseks on tühistatud erinevaid keskkonnapiiranguid ja [tehtud] muid asju. See on kõik subsideerimine. Meile räägitakse, et selle jaoks, et minna Eestis üle taastuvenergiale, on riigieelarvest vaja vähemalt 2 miljardit. 2 miljardit! See on metsik raha. Kui me selle kümne aasta peale ära jagame, siis iga-aastane automaks läheb sinna, aga võib-olla tegelikult läheb rohkemgi, sest see on ainult üks jupikene, mis meile on avaldatud. 

Samal ajal suretatakse teadlikult erinevate trahvide, erinevate lõivude ja erinevate regulatiivsete koormistega välja tavalist, normaalset Eestit juba sada aastat teeninud põlevkivielektri tootmist. Kõige selgemini arusaadav on vast CO2‑trahv, mis moodustab umbes kaks kolmandikku või veel rohkem kui kaks kolmandikku elektri sisendhinnast. Aga kaevandustasud, keskkonnatasud, erinevad aktsiisid, mis sinna juurde krutitakse, erinevad keskkonnanõuded, mis sunnivad tootmise jaoks tegema pidevalt uusi ja väga kalleid investeeringuid – lõppkokkuvõttes läheb see kõik samuti elektri hinna sisse ja see teebki meie põlevkivielektri nii pööraselt kalliks. Kui me räägime ainult tootmisest, kus on juba ka kapitalikulu sees, siis põlevkivi hind võiks olla 2–3 senti kilovati pealt. Just praegu ütles Kristen Michal, et tuule puhul oleks hind umbes 9 senti kilovati pealt. Ja ometi räägitakse meile siin lakkamatult, et tuul ja päike on odavamad kui fossiilkütus. Ei ole! On mitu korda kallimad, aga silmamoondusega, regulatiivselt on see tehtud justkui odavamaks, meilt aga võetakse erinevate maksude ja erinevate lõivudega, kaasa arvatud näiteks võrgutasudega, see raha lihtsalt muul moel ära. 

Nüüd, täpselt samasugune tuim jõhker vale on jutt, et taastuvenergia on puhas. No ei ole puhas, mitte mingist otsast ei ole puhas! Alustame sellest, millest minister ka ei tahtnud rääkida, kuidas tuulikud rapivad puruks linnuparvesid. Päris jälk vaatepilt on! Kes vähekenegi tahab sotsiaalmeedias ringi vaadata, leiab väga kiiresti [vaevlevaid] linde ja linnulaipade kuhjasid, mis on tuulikute all. Keskkonna seisukohalt võigas tehnoloogia. Jah, muidugi võib sinna kõrvale öelda, et aga meil on kuskil kunagi olnud õlileke ja siis olid kajakad õlised. On küll olnud, aga see ei ole igapäevane. Õlileke ei ole nii-öelda osa protsessist, see on ühekordne õnnetus. Aga tuulik teeb iga päev seda hakkimistööd. 

Samal ajal on publitseeritud kümneid erinevaid uuringuid, mis näitavad ära ja milles on arvutatud väga selgelt välja, et kliimapöörajate enda eesmärk vähendada CO2 tuulikute abil ei päde. See ei vasta tõele. Vastupidi, tuulikutele [tuginevale] energeetilisele baasile üleminek suurendab CO2 kahel erineval põhjusel. Esiteks, tuulikuid toodetakse fossiilenergia abil. Tuuliku laba on ju põhimõtteliselt naftast ehk plastmass. Kogu see betoon, mida seal [vaja on], tuleb ju vanast fossiilenergiast. Kogu see kokkupanemisprotsess, kaevandamine – kõik fossiilenergia. Ümbertöötlemine – kõik fossiilenergia. Tootmisprotsess ise – fossiilenergia. Transport: 93% maailma laevatranspordist käib jätkuvalt fossiilenergia toel ja umbes sama suur osa ka maanteetranspordist. Ärge saage minust valesti aru. Mina ei arva erinevalt hüsteerikutest kliimahulludest, et CO2 on mürk, millest me peame lahti saama. CO2 on loomulik looduse osa, atmosfääri osa, taimede toit ja ilma selleta oleks planeedil Maa elu võimatu. Minu arust CO2-ga võitlemine on kõige napakam tegevus, mida on võimalik välja mõelda. Aga isegi selle teie enda mõõdupuu järgi, kui eesmärk on vähendada CO2, on tuulikutega tehtavale elektrile üleminek tegelikult CO2-jalajälje suurendamine. 

Ja paneme siia kõrvale nende tootmisvõimsuste elukaare. Päikesepaneelid heal juhul peavad vastu 25 aastat, tegelikult ilmselt mitte. Tuulikud peavad vastu umbes 30 aastat. Meie põlevkivikatlad peavad rahumeeli vastu 50 või 60 aastat. Tuumajaam peab rahumeeli vastu 100 aastat. Ja selle 20 või 30 aasta jooksul ei ole need tuulikud ja päikesepaneelid oma nii-öelda puhta energiaga isegi mitte oma tootmiskulu CO2 mõttes tasa teeninud. Ei ole! Me võime siin statistikaga silmamoondust teha, aga tegelikult ei ole. Ja siis tuleb sama ports uuesti jälle ehitada. 

Mis meil toimub? Mis on meie riigi poliitika? No riigi poliitika on kuritegelik. Reformierakond on kuritegelik gäng, loomulikult nad teevad kuritegelikku poliitikat. Nad tahavad maksumaksjatelt ära nihverdada miljardeid mingitele oma huvigruppidele. Kaja Kallas töötas pikki aastaid tuuleenergia lobistina. Miljardeid kanditakse meie kõigi taskust, kõige vaesema Eesti inimese taskust, tööstuse taskust – igalt poolt! Sellele järgneb püsivalt kallis, püsivalt kallim elekter, kui meil praegu on. Oluliselt kallim elekter! 

Selle jaoks, et järgmine, normaalne valitsus, mis igal juhul pärast teid tuleb, ei saaks kõike seda maha kriipsutada, teie hiigelsuurt rikkuse ümberjagamise projekti ära tühistada, selle jaoks te praegu lammutate palehigis normaalselt toimivat energiatootmissüsteemi Eestis, mis meil põhineb põlevkivil. See, kuidas praegu kantakse maha või arvestatakse nulli põlevkivikatlaid Eesti Energia jaamades, on ju ettevalmistus selleks, et saaks need ära lõhkuda, maha lammutada, maha kanda, vanarauaks teha, et jumala eest ei oleks võimalik neid käima panna, kui normaalsed inimesed uuesti võimule saavad. Kuritegelikku poliitikat ajate! Ühel päeval saavad inimesed teid kätte ja panevad teid tõrva ja sulgede sisse. Aitäh!

15:09 Aseesimees Toomas Kivimägi

Suur tänu! Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel Priit Lomp. 

15:09 Priit Lomp

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Sotsiaaldemokraadid toetavad seaduseelnõu, mille eesmärk on taastuvenergia kasutuselevõttu kiirendada. Toetame nii käesolevat eelnõu kui ka paljusid teisi vajalikke algatusi. Eksivad need, kes püüavad jätta muljet, et hetkel arutataval taastuvenergia [arengu] kiirendamisel ei pea enam näiteks arvestama keskkonnamõju [hindamise] läbiviimisega, ja püüavad jätta muljet, justkui oleks tegu äärmiselt keskkonnavaenuliku tegevusega. 

Keskkonna- ja inimvaenulik on olnud energiapoliitika, mida Eestis on aastakümneid viljeletud ja mille jätkamist enamus opositsioonipoliitikuid kahjuks jätkuvalt soovib. Siin saalis töötab neid, kelle arvates Eesti energiavajadus tuleb märkimisväärses mahus jätkuvalt rahuldada põlevkivi abil. Samas iga nädal toob meile uudiseid selle keskkonda saastava tootmise aegumisest. Kui näha selles üldse midagi vastutustundlikku, siis on see ainult soov säilitada sektori töökohti. Aga sunniga need, sõbrad, ei säili. Just nimelt taastuvenergia toob teiste piirkondade hulgas ka näiteks Virumaale uued energiamahukad ettevõtmised, mis saavad oma peamise elektri taastuvatest [allikatest], välisühendusest ja salvestustest. Just nimelt need ettevõtted loovad uued ja parema palgaga ametikohad ja võtavad ametisse ka põlevkivisektori senised töötajad. 

Kas see kõik oleks võinud juhtuda kiiremini? Kindlasti oleks võinud. Aga siin saalis on ka hulk saadikuid, kelle jaoks taastuvenergeetika on tähendanud ja kahjuks tähendab ka täna jätkuvalt Eesti puidu, eriti traagilisel moel ka ümarpalgi [põletamist] Narva kateldes. See mentaliteet ei ole neil kahjuks muutunud, seda kinnitavad nii suure saali kui ka komisjonide istungite protokollid. 

Meie prioriteet peab olema palju suurem puidu väärindamine, näiteks puidukeemia abil, ja sellega koalitsioon ka tegeleb. Õigete otsuste tegemise aeg oli tegelikult juba palju varem, aga üle väga pika aja on olnud võimalik moodustada koalitsioon, kus pole kohta ei ümarpalgi põletajatel ega põlevkivinostalgikutel. Selles ei ole ruumi ühelegi opositsiooniparteile, sest kõik kolm – Isamaa, Keskerakond ja EKRE – on nii üheskoos kui erinevatel aegadel ka ühekaupa olnud vastutavad taastuvenergeetika kasutusele võtmise takistamise eest. Nii vastutavad nad tegelikult ka viimaste aastate kõrgete energiahindade ja Eesti ettevõtete konkurentsivõime vähenemise eest. Just nimelt minevikus elamine ja vajalike investeeringute pidurdamine takistab uute ja paremat palka pakkuvate töökohtade loomist. 

Kas tõesti eelnõus loetletud avalikku huvi pakkuvad taastuvenergia projektid rullivad loodusest ja inimestest üle? Ei rulli! Keskkonnamõjude hindamisi ei jäeta massiliselt ära. Ärajätmise tingimus on, et eelnenud protsessides on mõjusid piisaval määral hinnatud samal detailsusastmel, nagu KMH-ga seda tavaliselt tehakse. 

[Piisab] ainuüksi sellest viimasest näitest, et kinnitada: eelnõu [käsitleb] vähemalt kaht peamist probleemi, mida Eesti ettevõtjad ja ettevõtlusorganisatsioonid kõigil kohtumistel enim esile on tõstnud: tahetakse kiiresti rohelist ja taskukohasemat energiat ning soovitakse, et bürokraatiat oleks vähem. 

See on lihtne eelnõu, mida ma kutsun üles toetama. See tegeleb samal ajal nii taastuvenergeetika kiirema turule jõudmisega kui ka vähendab mõttetut paberimäärimist, mille korral tuleb uuesti ja uuesti läbi viia uuringuid, mille küsimustele on juba eelnevates menetlusetappides vastatud. Kutsun sotsiaaldemokraatide nimel üles eelnõu toetama.

15:13 Aseesimees Toomas Kivimägi

Suur tänu! Eesti Reformierakonna fraktsiooni nimel Andres Sutt, palun!

15:13 Andres Sutt

Aitäh, hea juhataja! Head kolleegid! Kindlasti saame kõiki neid küsimusi veel põhjalikumalt homme arutada, aga ma arvan, et ka selle eelnõu juures on oluline mõned rõhuasetused ära märkida. Number üks: puhas energia on konkurentsieelis. Sellest on saanud aru kõik juhtivad riigid, kõik riigid, kes vaatavad tulevikku. Me võime alustada siitsamast kõrvalt Põhjamaadest, ei pea kaugele minema. McKinsey on hinnanud, et Põhjamaades kasvab energiatarbimine aastaks 2040 vähemalt poolteist korda, võib-olla ka kaks. Ja mis on selle kasvu allikas? Energiatootmises puhas energia.

Kõik need, kes on õppinud majandust kas koolis või kõrgkoolis, teavad, et selleks, et hakata raha teenima, tuleb kõigepealt investeerida. Näiteks Arenguseire Keskus on hinnanud, et iga euro, mis investeeritakse taastuvenergeetikasse, toob tagasi 1,2 eurot – ehk tubli 20% tootlust. Kõik, kes on õppinud majandust, ma arvan, saavad aru, et see on mõistlik tegevus.

Viimased aastad ja kõrge energiahind on näidanud ühte väga selget asja: me vajame rohkem omatootmist. Selle vastu siin vist väga palju vaidlust ei ole, küll on erinevad hinnangud, milline on kõige konkurentsivõimelisema hinnaga energiatootmine. Eelkõneleja ütles siit puldist maha hulga väiteid, aga ei esitanud mitte ühtegi allikaviidet. Mina viitan Lazardile, Lazardi koostatud ühikuhinna tasuvusanalüüsile. Igaüks võib … Vabadust, üle-eelmine kõneleja ütles, [kriitikanool] läks praegu ebaõiglaselt eelkõneleja suunas.

15:15 Aseesimees Toomas Kivimägi

Priit oli juba ärevil.

15:15 Andres Sutt

Jaa! Priit oli ärevil, just. Vabandan! Igaüks võib internetti toksida "Lazard, LCOE", ja saate vaadata sedasama tabelit, mis näitab väga üheselt, et kõige odavam on maismaatuul, sealt edasi tuleb päike, seal on väike vahe, siis tuleb meretuul ja meretuule järel on tegelikult tuumaenergia. Nii et ka puhtalt rahanduslikust vaatest on need asjad korrektsed. 

See väide, et Eesti Energia suudab kapitalikulu arvestades toota elektrit hinnaga 2–3 senti kilovatt-tunni kohta, lihtsalt ei päde. Te võite vaadata Eesti Energia majandusaasta aruandeid, kus on toodud ka ilma CO2-kvoodita elektri tootmise kulu, ja te näete, et see on palju kõrgem kui 2–3 senti. Sellest, kas meretuulepargid on vajalikud või mitte, me kindlasti homme ka põhjalikumalt räägime. Kui me näeme Eestis samaväärset tarbimismahu kasvu nagu näiteks Põhjamaades, siis on selge, et maismaatuuleparkidest üksi ei piisa ja oluline on [tegutseda] kohe ja kiiresti.

Oli küsimus sellest, kas on vaja ühendust Lätiga. Kui me desünkroniseerime oma elektrisüsteemi Venemaast, siis muutuvad järjest olulisemaks ühendused Mandri-Euroopaga ja seetõttu on väga loogiline, et me arendame ühendusi mõlemas suunas: nii Läti ja sealt edasi Mandri-Euroopaga kui ka samamoodi Soomega Estlink 3 abil.

Mis puudutab keskkonnajalajälge ja utiliseerimist, siis nii päikesepaneelide kui ka tegelikult tuulikute puhul – tuulikulabade, tuuliku rootorite, seal sees olevate püsimagnetite puhul – järjest olulisemaks muutub taaskasutus. Jalajälg on sellel aga kindlasti palju väiksem kui fossiilenergiajaamal. Ma ei ole näinud ühtegi fossiilenergiajaama, kus ei oleks betooni, kus ei oleks metalli. Olulisim erinevus ongi, et kui taastuvenergeetika kasutab kas tuult või päikest, et energiat toota, siis fossiilenergeetika kasutab selleks fossiilkütuseid. Nii et see jalajälg on kindlasti palju suurem. 

Reformierakonna nimel julgustan kõiki seda eelnõu kindlasti toetama, sest see aitab parandada Eesti majanduse konkurentsivõimet.

15:18 Aseesimees Toomas Kivimägi

Suur tänu! Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 359 esimene lugemine lõpetada, aga meile on laekunud ettepanek EKRE fraktsioonilt see eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Asume selle hääletuse ettevalmistamise juurde.

Head kolleegid, panen hääletusele Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni ettepaneku Vabariigi Valitsuse algatatud energiamajanduse korralduse seaduse ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse täiendamise seaduse eelnõu 359 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

15:20 Aseesimees Toomas Kivimägi

Selle ettepaneku poolt oli 14 Riigikogu liiget, vastu 59, erapooletuid 0. Ettepanek ei leidnud toetust. Eelnõu 359 esimene lugemine on lõpetatud. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 20. märts kell 17.15. Oleme teise päevakorrapunkti menetlemise lõpetanud.


3. 15:21

Eesti Vabariigi valitsuse ja Korea Vabariigi valitsuse vahelise lennuteenuste lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu (357 SE) esimene lugemine

15:21 Aseesimees Toomas Kivimägi

Läheme kolmanda päevakorrapunkti juurde: Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi valitsuse ja Korea Vabariigi valitsuse vahelise lennuteenuste lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu 357 esimene lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli auväärt kliimaministri Kristen Michali.

15:21 Kliimaminister Kristen Michal

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Tegemist ei ole üldse mitte vähem põneva punktiga. Eelnõu 357 eesmärk on ratifitseerida Eesti Vabariigi valitsuse ja Korea Vabariigi valitsuse vaheline lennuteenuste leping. Selle tulemusel luuakse õiguslik alus lennuühenduse pidamiseks riikide vahel. 

Selle lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu hõlmab vastastikuse juurdepääsu tagamist lennuliinidele, võrdsete võimaluste tagamist ettevõtjatele ning aluseid diskrimineerimise vältimiseks, arvestades Euroopa Liidu aluslepingutes sätestatud põhimõtet. Samuti reguleeritakse maksuküsimusi, mis tuleb põhiseaduse kohaselt sätestada seadusega. Seetõttu tuleb leping Riigikogus ratifitseerida. 

Lennuteenuste leping sisaldab muu hulgas lennuettevõtja liinile määramise standardklauslit, mis tagab selle, et lepingut ei kohaldata mitte ainult lepingu sõlminud Euroopa Liidu liikmesriigi lennuettevõtjate suhtes, vaid ka kõikide teiste Euroopa Liidu lennuettevõtjate suhtes. 

Eesti alustas läbirääkimisi Korea Vabariigiga lennuteenuste lepingu sõlmimiseks 2018. aastal, arvestades Eesti lennuettevõtjate tollast huvi Aasia vastu. Eesti oli Korea Vabariigist saabuva reisija jaoks 2020. aasta pandeemiani atraktiivne sihtkoht. Samuti reisisid Eestisse Korea Vabariigi ärireisijad. Lepingueelsed läbirääkimised Korea Vabariigiga olid ladusad. Lepingule kirjutasid alla Eesti Vabariigi erakorraline ja täievoliline suursaadik Korea Vabariigis Sten Schwede ja Korea Vabariigi välisminister Jin Park 12. oktoobril 2023 Soulis Eesti Vabariigi presidendi visiidi raames. 

Lennuühendused, mis on seotud reisija- ja kaubaveoga, avaldavad positiivset mõju Eesti majandusarengule. Lepingu ratifitseerimise järel on lennuettevõtjatel võimalus avada regulaarne lennuühendus Souli ja Souli kaudu teistesse sihtkohtadesse nii Korea Vabariigis kui ka mujal Aasias. See loob Eesti äri- ja turismireisijatele paremad võimalused Aasiasse lennata ning tõstab Tallinna lennuühenduste kvaliteeti. Eesti on sõlminud lennunduslepingu kümmekonna Euroopa Liidu välise riigiga, sealhulgas Türgi, Araabia Ühendemiraatide ja Hiinaga. 

Seadus jõustub üldkorras. Leping jõustub päeval, kui saadakse kätte viimane kirjalik teade diplomaatilise noodiga, milles kinnitatakse, et lepingupooled on lõpetanud kõik lepingu jõustamiseks vajalikud riigisisesed menetlused. Palun eelnõu toetada. Aitäh!

15:24 Aseesimees Toomas Kivimägi

On kaks küsimust. Rain Epler, palun!

15:24 Rain Epler

Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud minister! Mu küsimus on selle kohta, et kas te olete ka ise sellel teemal korealastega suhelnud ja kas seal oli ka mingit ärevust tunda. Eesti riiklik lennundus on siin mitu ringi paljaks varastatud ja kas korealased ei karda, et kui nad lendavad lennukiga siia, siis pärast ei ole tagasi millegagi lennata? Ega neil ei ole mingeid ärevaid tundeid seoses Eesti lennundusega?

15:25 Kliimaminister Kristen Michal

Aitäh! Ei, ma ei ole Korea Vabariigiga ise läbirääkimisi pidanud.

15:25 Aseesimees Toomas Kivimägi

Arvo Aller, palun!

15:25 Arvo Aller

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Kas ma saan õigesti aru, et praegu Eestis ei ole võimalik Tallinnast Koreasse lennata isegi mitte ümberistumisega? Meil on vaja selleks eraldi ratifitseerida see lennundusleping, et Eesti inimesed, turistid saaks sealkandis käia, et ettevõtjad saaksid sealkandis käia. Muid lennuvahendeid ei ole. Kas Läti on teinud selle lepingu ja kuidas üldse meie naabritega on, kes on need lepingud Koreaga teinud?

15:25 Kliimaminister Kristen Michal

Aitäh! Täna saab ühekordseid tellimuslende teha, kuniks see leping ratifitseeritakse. Regulaarset ühendust saab vastavalt Chicago konventsioonile ikkagi pidada kahe riigi vahelise lennunduskokkuleppe alusel. Sellepärast see ratifitseerimise seaduse eelnõu ka siin on.

15:26 Aseesimees Toomas Kivimägi

Aitäh! Rohkem küsimusi ei ole. Juhtivkomisjonipoolse ettekande teeb hea kolleeg Tarmo Tamm, majanduskomisjoni liige.

15:26 Tarmo Tamm

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Esmaspäeval, 12. veebruaril käesoleval aastal toimus tõepoolest majanduskomisjoni istung. Komisjoni istungil andsid kliimaminister Kristen Michal ja Kliimaministeeriumi lennundusosakonna juhataja Taivo Linnamägi ülevaate 357 SE‑st. Ülevaade oli niivõrd ammendav, põhjalik ja hea, et komisjoni liikmetel täiendavaid küsimusi ei tekkinud. Kõik kiideti konsensuslikult heaks ja etteruttavalt ütlen, et midagi ka ei arutatud. Aitäh!

15:27 Aseesimees Toomas Kivimägi

Suur tänu! Teile küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 357 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 20. märts kell 17.15. Oleme kolmanda päevakorrapunkti menetlemise lõpetanud.


4. 15:27

Vangistusseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (vangistusseaduse kaasajastamine ja digilahenduste kasutusele võtmine) eelnõu (227 SE) kolmas lugemine

15:27 Aseesimees Toomas Kivimägi

Läheme neljanda päevakorrapunkti juurde: Vabariigi Valitsuse algatatud vangistusseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (vangistusseaduse kaasajastamine ja digilahenduste kasutusele võtmine) eelnõu 227 kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. Läbirääkimiste soovi ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 227 lõpphääletus. Asume seda hääletust ette valmistama. Head kolleegid, juhin esmalt teie tähelepanu sellele, et eelnõu 227 seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus. 

Panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud vangistusseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (vangistusseaduse kaasajastamine ja digilahenduste kasutusele võtmine) eelnõu 227. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

15:30 Aseesimees Toomas Kivimägi

Napilt, aga kindlalt: selle ettepaneku poolt oli 54 Riigikogu liiget, vastu 0, erapooletuid 0. Eelnõu 227 on seadusena vastu võetud. 


5. 15:30

Veeseaduse muutmise seaduse eelnõu (346 SE) kolmas lugemine

15:30 Aseesimees Toomas Kivimägi

Läheme järgmise päevakorrapunkti juurde. See on Vabariigi Valitsuse algatatud veeseaduse muutmise seaduse eelnõu 346 kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. Sulgen läbi … Vabandust! Eesti Reformierakonna fraktsiooni nimel Hanah Lahe, palun! (Hanah Lahe soovib lisaaega.) Kolm minutit lisaks.

15:31 Hanah Lahe

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Kuna see eelnõu on oluline, siis tahaksin pidada lühikese kõne, et te teaksite, miks eelnõu peaks toetama. 

Kuigi vesi katab 70% maakerast, on sellest vaid 2,5% magevett ja vaid 1% mageveest on kergelt ligipääsetav inimestele tarbimiseks. Ülejäänud magevesi on liustikes ja lumeväljadel. Viimaseid suvesid on saatnud aina enam uudiseid veekriisist kõikjal üle maailma ja meil Eestiski on saanud suviti üsna sagedaseks teated kuivadest kaevudest ja veekasutuse piiramisest liigtarbimise tõttu. Näitena toon Viimsi, kus kohalik vallavalitsus on saatnud elanikele korduvalt palveid mitte kasta kuumade ilmadega muru ning vältida basseinide täitmist joogiveega. Aina sagenevad kuivad perioodid mõjuvad veevarudele üha laastavamalt. Tarbimise trend näitab ainult kasvu ning rahvusvahelised veevarude analüüsid kinnitavad veepuuduse suurenemist. Kliimaministeeriumi andmetel ennustatakse aastaks 2040 koguni, et Eestis ületab vee tarbimine 40–80% looduslikust taastumisvõimest. 

Ja viimaste aastakümnete järsk rahvastiku kasv suurendab vee tarbimist veelgi. Aga mure pole mitte rahvastiku kasvus, vaid vee kui ressursi ebavõrdses jaotuses maailmas. Paraku eelmainitud 1% inimestele sobivast mageveest ei ole kõikidele inimestele maailmas võrdselt kättesaadav. ÜRO andmetel elab 2025. aastal 1,8 miljardit inimest veekriisiga aladel ning kaks kolmandikku inimkonnast kannatab vähemalt ühe kuu jooksul veepuudust. Nendest omakorda 26% on inimesi, kellel on kehv ligipääs puhtale ja ohutule joogiveele. Aga Eestis on meil loodusvarasid rikkalikult ja sestap tundub, et joogiveest meil puudust ei ole ega tule ning et veepuudus ja -mured jäävad meie kodumaast kaugele. Ent mida rikkamad oleme, seda enam peaksime oma rikkusi väärtustama, sest paraku pole mitte iga riik maailmas sama privilegeeritud. 

Maa kuivendamine ja vee ärajuhtimine on jõudnud tasemele, kus kliima soojenedes ja kriiside ilmnedes peame veelgi rohkem keskenduma mitte üksnes joogivee kättesaadavusele, vaid veele kui ressursile tervikuna, näiteks, kuidas säilitada vett põuaperioodide ajal. Lisaks sellele peame mõtlema, kuidas tulla toime suurte üleujutustega. 

Käesolev veeseaduse muutmise eelnõu on oluline samm, säästmaks vähenevaid veevarusid. Eelnõu [seadusena] jõustudes loome Eestis õigusraamistiku vähe kasutatud veeressursside taaskasutuseks. See aitab meil veeressursside tarbimist ümber kujundada, kasutades rohkem ära vähe kasutatud veeressursse sademetest, kaevandustest, tööstusest ja olmest, suunates need uuesti ringlusse. Eelnõu toetab ka mitut ÜRO kestliku arengu eesmärki, täpsemalt numbriga 6, 9, 12 ja 14. Need puudutavad puhta joogivee kättesaadavust, kestlikku veemajandust, säästvat majandusarengut, kestlikku tööstuse arengut, säästvat tarbimist ja tootmist ning veeressursside kestlikku kasutamist. 

Seni kehtiv seadus võimaldab kasutatud vett, näiteks heitvett, karjääri- ja kaevandusvett ja vesiviljelusest pärinevat vett juhtida, vaid suublasse, milleks võib olla veekogu või pinnas. Uue seadusega tekib võimalus anda kasutatud vett puhastatuna üle kolmandatele isikutele, kes saavad seda kasutada näiteks niisutuses põllumajanduses või haljastuses, tänavapuhastuses või tööstuslikes protsessides. Taaskasutatava vee koguste võrra tarbitakse edaspidi vähem esmast veeressurssi ehk teisisõnu võimaldab seadusemuudatus puhta vee varude säästlikumat kasutust.

Taaskasutatud vesi on seni olnud kasutamata potentsiaal, mis pakub uusi majandusvõimalusi ning aitab vähendada joogivee kasutust tööstus- ja põllumajandustöödes. Seni on veekäitlusjaamad ja linnaruumilised sademeveelahendused vältinud ressursile täiendava väärtuse loomist, uus seadus aga toob kaks märgilist muutust. Esiteks väheneb veekäitlussüsteemide koormus ja teiseks hoitakse aina kasvavat veepuudust ohjes. Seega, seadusemuudatus on väike, ent oluline ja märgilise tähtsusega samm pikal teekonnal, rakendamaks meie riigis ringmajanduse põhimõtteid. Olukorras, kus liigume ökoloogilisest küllusest kitsikusse, on puhas vesi mitte enesestmõistetav, vaid [kriitilise tähtsusega ressurss], mille olulisus ajas vaid kasvab. 

Ja lõpetuseks. Eesti veeressursid on küll piisake kogu maailma ookeanis, aga seesama piisake on eestlaste jaoks terve ookean. Palun teil, head kolleegid, eelnõu toetada. Aitäh!

15:36 Aseesimees Toomas Kivimägi

Nüüd sulgen läbirääkimised ja asume eelnõu 346 lõpphääletust ette valmistama. 

Panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud veeseaduse muutmise seaduse eelnõu 346. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

15:38 Aseesimees Toomas Kivimägi

Selle ettepaneku poolt oli 59 Riigikogu liiget, vastu 0, erapooletuid 0. Eelnõu 346 on seadusena vastu võetud.  


6. 15:39

Lennundusseaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (347 SE) kolmas lugemine

15:39 Aseesimees Toomas Kivimägi

Järgmine päevakorrapunkt numbriga 6: Vabariigi Valitsuse algatatud lennundusseaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu 347 kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 347 lõpphääletus. Asume seda hääletust ette valmistama. 

Panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud lennundusseaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu 347. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

15:42 Aseesimees Toomas Kivimägi

Selle ettepaneku poolt oli 55 Riigikogu liiget, vastu 1, erapooletuid 0. Eelnõu 347 on seadusena vastu võetud. 


7. 15:42

Välisteenistuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (353 SE) esimene lugemine

15:42 Aseesimees Toomas Kivimägi

Läheme järgmise päevakorrapunkti juurde, see on numbriga 7: Vabariigi Valitsuse algatatud välisteenistuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 353 esimene lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli auväärt välisministri Margus Tsahkna.

15:42 Välisminister Margus Tsahkna

Austatud koosoleku juhataja! Lugupeetud Riigikogu! Välisteenistuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu põhineb mitmes punktis Riigikogu 10. juunil 2020. aastal vastu võetud välisteenistuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusel. Tuletan meelde, et Vabariigi President otsustas 25. juunil aastal 2020 selle seaduse välja kuulutamata jätta vastuolu tõttu Eesti Vabariigi põhiseadusega. Pikaajalisse välislähetusse saadetud teenistujaga kaasas olevale abikaasale ette nähtud sotsiaalsed tagatised ei laienenud toona kooseluseaduse alusel registreeritud elukaaslastele. Käesoleva eelnõu kohaselt on põhiseaduspärasus tagatud perekonnaseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega, mis jõustus 1. jaanuaril käesoleval aastal. Abikaasad ja registreeritud elukaaslased on alates sellest välisteenistuse seadusest väljas ja võrdselt koheldud. See konkreetne eelnõu on välja töötatud eesmärgiga ühtlustada välisteenistus võimalikult ulatuslikult üldise avaliku teenistusega ning muuta kehtiv regulatsioon selgemaks. Samuti on arvestatud vajadusega reageerida paindlikumalt nii rahvusvahelisele keskkonnale kui ka teenistujate vajadustele.

Eesmärgiga ühtlustada välisteenistust võimalikult palju avaliku teenistusega minnakse eelnõu kohaselt muu hulgas üle avaliku teenistuse seaduse palgasüsteemile. Kuna avaliku teenistuse palgakorraldus on pärast ATS-i jõustumist 2013. aastal detsentraliseeritud ning jätab ametiasutustele piisavalt ruumi kujundada oma palgasüsteem, tuuakse praegu välisteenistuse seaduses sätestatud palgaastmed ministeeriumi palgajuhendisse. Uues välisteenistuse palgasüsteemis võetakse aluseks ATS-i palgasüsteemi põhipalgaastmestiku vahemikud, arvestades välisteenistuse ametikohtade gruppe nii Välisministeeriumi peamajas kui ka välisesindustes. Lisaks kaotatakse lisatasud välisteenistuse staaži, akadeemilise kraadi ja võõrkeelte eest ning eraldi diplomaatilise au‑ ja teenistusastme tasu. Neid komponente arvestatakse edaspidi põhipalga määramise kriteeriumides. Kinnitan siinkohal, et uuele palgasüsteemile üleminek ning osa seniste lisatasude kaotamine ei too teenistujatele kaasa palga vähenemist. Eesmärk on lihtne ja selge palgasüsteem ning palgaandmete võrreldavus avalikus teenistuses.

Teise põhimõttelise sammuna muudetakse eelnõus abikaasa ja registreeritud elukaaslase tasu maksmise korda. Kehtiva seaduse kohaselt makstakse abikaasa ja registreeritud elukaaslase tasu ainult teenistujaga pikaajalises välislähetuses olevale mittetöötavale abikaasale. Eelnõu kohaselt hakatakse kaasasolevale abikaasale või registreeritud elukaaslasele abikaasa ja registreeritud elukaaslase tasu maksma ka siis, kui ta lähetuse ajal töötab või teenust osutab. Seda makstakse 100% ulatuses, kui ta saab töötasu alla 50% abikaasa ja registreeritud elukaaslase tasust, ning 50% ulatuses, kui ta saab tasu, mis on suurem kui 50% abikaasa ja registreeritud elukaaslase tasust. Seni saab kaasasolev abikaasa või registreeritud elukaaslane seda tasu vaid mittetöötamise korral. Muudatuse eesmärk on soodustada perekondade koos olemist ning abikaasa või registreeritud elukaaslase töötamist kas välislähetuse asukohariigis või kaugtööna Eesti tööandja heaks. Abikaasa tööturult sunnitud eemalejäämine on pikaajalisse välislähetusse minemisel aina suurenev takistus. 

Nüüd, erinevalt 2020. aasta välja kuulutamata jäänud välisteenistuse seadusest ei too käesolev eelnõu kaasa olulisi muudatusi välisesindustes töötavate diplomaatide ja haldusteenistujate ning nende pereliikmete kulude katmise põhimõtetes. Tähtis on, et pikaajalise välislähetusega seotud kulude katmine oleks tagatud nii teenistujale kui ka perekonnaliikmetele. See tagab tugeva välisteenistuse.

Uuendusena luuakse eelnõuga võimalus võtta pikaajalisse välislähetusse kaasa tugiisik, kes hoolitseb teenistujaga kaasas oleva alla 13‑aastase lapse, puudega lapse või vähenenud töövõimega täisealise lapse eest, kui teenistuja on lähetuses ilma kaasasoleva abikaasata või registreeritud elukaaslaseta. Kaasasolev tugiisik loetakse kaasasolevaks pereliikmeks ning talle kehtivad välisteenistuse seaduses ette nähtud õigused ja sotsiaalsed tagatised.

Eelnõuga suurendatakse paindlikkust välisteenistuses. Üldisest avalikust teenistusest jäävad erisused, mis on välisteenistuse puhul olemuslikult vajalikud. Eelnõu loob võimaluse tähtajaliselt kuni üheks aastaks töömahu ajutise suurenemise tõttu ja ajaliselt piiritletud ülesannete täitmiseks võtta teenistusse varasema välisteenistuses töötamise kogemusega inimese ilma konkursita. Rahvusvahelise keskkonna muutlikkus nõuab kiiret reageerimist, milleks on vahel vajalik paindlikult varasema kogemusega teenistujaid täiendavalt appi võtta.

Rotatsioonisüsteemi toimimise soodustamiseks muudetakse Välisministeeriumi peamaja ametikohad tähtajaliseks. Seni on tähtajalised olnud vaid lähetatud teenistujate ametikohad välisesindustes. See tähendab seda, et tähtaja möödudes kandideerib teenistuja uuele Välisministeeriumi ametikohale, kuid talle on tagatud tähtajatu teenistus. Välisteenistus jääb jätkuvalt tähtajatuks teenistuseks nagu üldine avalik teenistus.

Välisteenistuse seadusesse lisatakse säte, mille kohaselt tekib ametisse nimetamise õigust omaval isikul õigus asukohariigi ebaturvalisuse tõttu mitte lubada diplomaadi perekonnaliikmetel välisesindusse pikaajalisse lähetusse kaasa minna. Säte ei keela perekonnaliikmetel sellesse riiki reisida. Muudatuse eesmärk on, et juhul kui asukohariik tunnistatakse piisavalt ebaturvaliseks, oleks ametisse nimetamise õigust omaval isikul õigus otsustada, et turvariskide vähendamiseks ei soodusta ega toeta riik perekonna kaasaminekut. Kui diplomaat on lähetuses kaasasolevate perekonnaliikmetega, annab säte ühtlasi võimaluse seda otsust muuta tulenevalt muutunud olukorrast lähetuse ajal. Sellisel juhul on perekonnaliikmetele ette nähtud sotsiaalsete tagatiste säilimine.

Eelnõu eesmärk on ka bürokraatia vähendamine erialadiplomaatide lähetamisel välisesindustesse. Välisministeerium tagab lähetajaministeeriumi lähetatud teenistujale välisesinduses töökoha, töövahendid ja teenused ning lähetajaministeerium korraldab teenistuja lähetamise. Erialadiplomaat allub lähetajaministeeriumile ning välispoliitikas ja esinduse töökorraldust puudutavates küsimustes välisesinduse juhile.

Viimase eesmärgina võib välja tuua õigusloome mahu vähendamise. Loobutakse seaduste dubleerimisest ja vähendatakse välisteenistuse seaduses tehnilisi sätteid, [mille sisu] on mõistlik sätestada rakendusaktides. Pikaajalise välislähetusega seotud hüvitiste ja tasude sätted tunnistatakse avaliku teenistuse seaduses kehtetuks ja asendatakse viitega välisteenistuse seadusele, kus see on juba reguleeritud.

Eelnõu muudatused on kavandatud selliselt, et need ei tooks kaasa märkimisväärset rahalist lisakulu ning on kaetavad ministeeriumide olemasolevast eelarvest. Tegelike kulude suurus sõltub enim lähetusse saadetud isikust ja tema otsusest, millise perekoosseisuga ta lähetusse suundub, mitte eelnõu muudatustest. Algselt oli seadus kavandatud jõustuma 2024. aasta 1. aprillil, kuid nüüd selle jõustumisaeg sõltub sellest, kuidas Riigikogu menetlust läbi viib ja määrab jõustumise tähtaja. Aitäh!

15:51 Aseesimees Toomas Kivimägi

Suur tänu, lugupeetud minister! Teile küsimusi ei ole. Palun nüüd juhtivkomisjoni seisukohtade ja otsuste tutvustamiseks Riigikogu kõnetooli auväärt väliskomisjoni esimehe Marko Mihkelsoni.

15:51 Marko Mihkelson

Lugupeetud istungi juhataja! Austatud Riigikogu aseesimees! Hea välisminister! Tegemist on vaieldamatult väga olulise seadusemuudatusega, mille eesmärk, nagu minister ka kirjeldas, on meie välisteenistuse tugevdamine. Nii nagu minister oma tutvustavas kõnes eelnõu kirjeldades ütles, on selle eelnõu ettevalmistuse protsess olnud kaugelt pikaajalisem kui ainult see, mida me oleme näinud nüüd käesoleva Riigikogu koosseisu jooksul. Riigikogu väliskomisjon tegelikult töötas kavandatud esialgsete muudatuste kallal väga põhjalikult juba aastatel 2019 ja 2020. Nagu te teate, 2020. aastal Riigikogus vastu võetud välisteenistuse seadus jäi presidendi poolt välja kuulutamata. Täna on eelnõu uuesti meie ees ja usutavasti paremas redaktsioonis, seonduvalt sellega, et selle aja jooksul on muutmist vajavad küsimused väga detailselt ja põhjalikult kas läbi arutatud või ministeeriumis juba lahenduse leidnud.

Riigikogu väliskomisjon arutas eelnõu 353 esimese lugemise ettevalmistamist 12. veebruaril 2024 toimunud istungil, kus eelnõu tutvustasid välisminister Margus Tsahkna, Välisministeeriumi juriidilise osakonna peadirektor Kerli Veski ja 3. büroo ehk riigisisese õiguse büroo jurist Perit Soininen.

Komisjon valmistus selleks esimeseks kuulamiseks põhjalikult. Meil oli ette valmistatud terve rida küsimusi ja aja kokkuhoiu mõttes me suunasime need küsimused Välisministeeriumile kirjalike vastuste saamiseks. 21. veebruaril tegelikult me saime ka oma 15 täpsustavale küsimusele vastused, mis kindlasti aitavad meil eelnõu edasist menetlemist sisukalt edasi viia.

Komisjon pidas arutelu ja tegi konsensuslikud otsused, nende hulgas otsuse küsida Riigikogu sotsiaalkomisjonilt arvamust välisteenistuses kaasasoleva töötava abikaasa või registreeritud [elukaaslase] tasu suuruse piiramise kohta lähtuvalt kaasasoleva abikaasa või registreeritud [elukaaslase] teenitavast tulust. Samuti otsustasime konsensuslikult küsida Riigikogu õigus- ja analüüsiosakonna arvamust välisesinduses töötava teenistuja ja kaasasoleva pereliikme kulude katmist käsitleva volitusnormi kohta. 

Komisjon tegi konsensusliku otsusena ettepaneku võtta eelnõu täiskogu päevakorda 6. märtsil 2024. Samuti konsensusega määrati juhtivkomisjoni esindajaks siinkõneleja. Konsensuslikult toetati ka ettepanekut esimene lugemine lõpetada. Aitäh!

15:55 Aseesimees Toomas Kivimägi

Suur tänu ettekandjale! Teile küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Eesti 200 fraktsiooni nimel Liisa-Ly Pakosta, palun!

15:55 Liisa-Ly Pakosta

Aitäh! Ja suur tänu eelmistele ettekandjatele! On kaks väärtushinnangut, mida ma Eesti 200 nimel sooviksin selle eelnõu puhul rõhutada. Esiteks on tõepoolest ajalooline hetk, kus 2019. aastast menetluses olnud välisteenistuse seadus saab lõpuks lõpliku kindluse selles osas, et olgu sinu pere, milline ta on, sa saad Eesti eest seistes, Eesti väärtusi kaitstes Eesti diplomaatilises korpuses välisteenistuses töötades toetuda oma lähedasele inimesele, oma pereliikmele, oma kõige kallimale. 

See turbulentne maailm, kus me praegu elame, ja need täiesti muutunud julgeolekuriskid, millega meie esindused silmitsi seisavad, tähendavad tegelikkuses üha pikemaid tööpäevi. Olen ise ka välisteenistuse kogemusega ja võin oma kogemusest kinnitada, et välisteenistuses töötamine tähendab seda, et sa ei loe ei nädalapäevi ega töötunde. See töö võib olla väga kurnav. Ja on väga oluline, et pikka ja rasket tööpäeva või ka töö-ööd lõpetades on sul seal asukohariigis, kus sa parasjagu oled, koju tagasi tulles ootamas sinu kõige kallim inimene, kes sind turgutab, julgustab ja sulle toeks on. 

Eestis kehtib abieluvõrdsus alates 1. jaanuarist tänavusel aastal. Ja kõik need turbulentsed arutelud, mis on ka siinsamas saalis selle teema üle olnud, ka seoses sellesama välisteenistuse seadusega, kõik see põhiseadusvastasuse tuvastamine, mis siin on olnud, on nüüd saanud oma lõpliku, õiguskindla, inimväärika ja põhiseaduspärase lahenduse. Eesti Vabariik toetab kõiki perekondi, kes seisavad meie välisteenistuses Eesti eest. 

Aga siin on üks teine aspekt veel, mis sai täiesti põhjendamatult vähe tähelepanu. Ma tahaksin rääkida soolisest võrdõiguslikkusest ja sellest, millised kohustused on Eesti avalikul sektoril soolise võrdõiguslikkuse seaduse järgi ja kuidas Välisministeerium neid nõudeid selle eelnõuga tänuväärselt täidab. 

Tuletan teile meelde, et soolise võrdõiguslikkuse seaduse kohaselt on riigiasutustel eriti suur roll selles, et tagada lapsevanematele tegelikkuses võrdsed töötingimused ja võrdsed võimalused vaatamata perekondlike kohustuste täitmisele ehk vaatamata sellele, et sul on näiteks laps, kes vajab tavapärasest rohkem hoolt. See kohustus on sõnaselgelt kirjas alates 2004. aastast soolise võrdõiguslikkuse seaduse § 11 lõike 1 punktis 3. Selles [lõikes] on öeldud, et tööandja peab naiste ja meeste võrdõiguslikkust edendades tõhustama töö- ja pereelu ühitamist, arvestades sealjuures töötajate vajadusi. 

Ehk siis tööandjal on kohustus võtta kasutusele selliseid meetmeid, mis tegelikkuses viivad selleni, et see lapsevanem, kes töötab välisteenistuses ja kellel on erivajadustega laps, saaks täpselt sama palju tööle pühenduda kui tema kolleeg, kellel üldse lapsi pole. Ja nüüd selle eelnõuga, mis on meil täna esimesel lugemisel – ja ma loodan, et see läheb lõpuni välja –, saab see probleem lahenduse. 

See tugiisiku [kulu] hüvitamine, tugiisiku kaasas olemise [võimaldamine] Eesti Vabariigi poolt on [väga hea] meede. Tegelikult tuleks kõikidel riigiasutustel oma tööpraktika üle vaadata selles mõttes, kas see või teine riigiasutus, ministeerium on ikka võtnud kasutusele kõik vajalikud meetmed selleks, et need töötajad, need ametnikud, kes on lapsevanemad, saaksid tööl täies ulatuses panuse anda. Inimestel, kellel on lapsed ja kes töötavad Eesti riigiasutustes, on õigus kehtiva seaduse järgi kasutada omale eripäraselt vajalikke meetmeid, et see tööpanus anda. 

Ja lisaks on siin veel sees, et lapsehoidja palgast on saanud lapsehoiuteenuse kulu, mis on ka väga hea. Nii et mul on hea meel, et see eelnõu muu hulgas aitab kaasa Eesti iibe tõusule ja lapsevanemate toetamisele. Aitäh teile!

16:00 Aseesimees Toomas Kivimägi

Suur tänu! Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 353 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 20. märts kell 17.15.


8. 16:00

Ravikindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (töövõimetuse ennetamine) eelnõu (377 SE) esimene lugemine

16:00 Aseesimees Toomas Kivimägi

Me hakkame valmistuma järgmise päevakorrapunkti juurde minekuks. See on Vabariigi Valitsuse algatatud ravikindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (töövõimetuse ennetamine) eelnõu 377 esimene lugemine. Auväärt terviseminister tuleb Stenbockist jala ja see võtab natukene rohkem aega, kui planeeritud. Aga paari minuti pärast peaks minister kohale jõudma, siis me saame jätkata. Et mitte tekitada segadust, ma ei võta siinkohal juhataja vaheaega. Kui nüüd härra Jüri Ratas seda teeb, siis see on tema õigus, aga muidu tekitab segadust – inimesed ei tea, milles asi on. Paari minuti jooksul peaks minister saabuma. Aga ma annan nüüd juhatamise heale kolleegile üle.

16:02 Aseesimees Jüri Ratas

Oleme eelnõu 377 juures. Juhatajana ma sisusse väga ei lähe, aga kui sellest sisust lühidalt rääkida, väike ettekanne teha … Samas on võimude lahusus ja ma ei saa siin seda valitsuse esindaja [rolli] võtta. Aga hea meel on, et terviseminister Riina Sikkut on ilusti jõudnud siia Riigikogu hoonesse, Lossi plats 1a. Palun teid Riigikogu kõnetooli! Tulge rahulikult. Rahulikult, ei pea hingeldama. Lihtsalt infoks teile, et oleme eelnõu 377 juures, et te sassi ei ajaks. Tere päevast!

16:03 Terviseminister Riina Sikkut

Tere! Aitäh, hea istungi juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Tutvustan teile ravikindlustuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Lühidalt ütleme selle kohta, et see on töövõimetuse ennetamise eelnõu. 

Praegu kehtiva ravikindlustuse seaduse kohaselt haiguslehel olija ei tohi haiguslehe perioodil töötada ega saada sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu. Nüüd on ettepanek seda korda muuta ja võimaldada peale 60 päeva ehk 2 kuud haiguslehel olemist inimestel jätkata töötamist näiteks osalise tööajaga või kergemaid ülesandeid täites. Praegu me näeme, et igal aastal on olnud umbes 17 000 pikaajalisel haiguslehel olijat ja neist hinnanguliselt umbes 5000 inimest võiks kasutada haiguslehe ajal töötamise võimalust ning seeläbi vähendada töötuse riski, püsiva töövõimetuse riski ja vaesusesse sattumise riski. Samas umbes 1800 inimesel oleks selleks, et töötamist jätkata, vaja toetavaid teenuseid, näiteks töökoha kohandamist. 

Me pakume välja sellise lahenduse, mis ühelt poolt on, ma ütleksin, keeruliselt rakendatav, samas on see paindlik ja võimaldab paljudel inimestel hoida töökohaga sidet ka haigusest taastumise perioodil ja naasta tööle, selle asemel et jääda püsivalt töövõimetuks. Nii et kui praegu on inimene näiteks operatsioonijärgselt kodus, taastub luumurrust, siis tõepoolest, mu välismaa kolleegid küsivad: "Te ei luba? Kas te tõesti karistate, kui inimene sel ajal tulu teenib? Kõlab kummaliselt." Ma ütlen: "Nojah, me võtame talt hüvitise ära, et haigusraha siis ei saa, kui sa teenid sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu." Samas me näeme, et igal aastal umbes 40% neist, kes on olnud pikaajalisel haiguslehel, jääb püsivalt tööturult eemale. Arvestades töökäte nappust, me tegelikult ei saa lubada, et kord haigestunud inimene suure tõenäosusega tööturult püsivalt eemale jääb. Meil on vaja neid töökäsi ja samas inimestel on vaja sissetulekut, et tagada parem toimetulek. 

Mis on see väljapakutud muudatus? Kui pärast kaht kuud haiguslehel viibimist inimene soovib osalise koormusega või kergemate tööülesannetega töötamist jätkata, tema tööandja on sellega nõus ja raviarst ka ütleb, et tõepoolest see ei sega paranemist, siis on võimalik inimesel naasta tööle. Ta võib tööd teha ka kodust kaugtööna. Tervisekassa maksab hüvitist 50% ulatuses, nii nagu ta oleks maksnud muidu haiguslehel olijale 70% ulatuses. Tööandja maksab 50% töötasust. Inimene säilitab oma sissetuleku, mis oli enne haigestumist, töötab vähem kui enne haigestumist, samas tööandja võidab, et ta ei pea otsima asendajat. Ja Tervisekassa võidab, sest 70%-lise haigushüvitise asemel ta maksab 50% nii-öelda töötamise toetust. Tundub selline lahendus, millest põhimõtteliselt võiksid kõik võita ja meil väheneks nende inimeste arv, kes püsivalt tööturult eemale jäävad. 

Lisaks sellele me teeme ravikindlustuse seaduses ka järgnevad muudatused. Võimaldame kõikide laste põetamise puhul lapsevanemal saada hooldushüvitist kuni 60 kalendripäeva. Praegu on hõlmatud vaid onkoloogilised haigused ehk siis vähidiagnoosi saanud lapse vanem saab 60 päeva hoolduslehel olla, et lapse eest hoolitseda. Samas on väga palju teisi raskeid lapseea haigusi, mille puhul vanema tugi on vajalik. Teiseks me muudame ravikindlustuse seadust selles osas, et täiendava ravimihüvitise skeemile lisame meditsiiniseadmed ja muudame [täiendava ravimihüvitise] täiendavaks ravimi- ja meditsiiniseadmehüvitisteks. 

Samuti muudame sotsiaalmaksuseadust ja laiendame sotsiaalmaksuvabastust kõigile ajutise töövõimetuse hüvitistele, mille puhul tööandja kompenseerib vabatahtlikult töötajale ajutise töövõimetuse tõttu saamata jäänud töötasu. 

Kui rääkida kuludest, siis töövõimetuse ennetamisega, kui haigushüvitise asemel maksta palgavahe hüvitist ehk 70% asemel 50% eelnevast töötasust, peaksid Tervisekassa kulud aastas kujunema 6–7 miljonit väiksemaks. Seda olukorras, kus inimesed jätkavad töötamist. Samas laekub riigile täiendavat maksutulu. Kui inimesed edasi töötavad ja teenivad sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu, siis riigi lisatulu on 5–7 miljonit eurot aastas. Hooldushüvitise pikendamisel 14 päevalt 60 päevale on mõju Tervisekassa eelarvele umbes 615 000 eurot aastas. Täiendava ravimi- ja meditsiiniseadmehüvitise muudatusega kaasneb kulu umbes 750 000 eurot aastas. Need kaks täiendavat kulu on võimalik katta tänu sellele kokkuhoiule, mis töövõimetuse ennetamise skeemi rakendamisel tekib. 

Arvestades, et töövõimetuse ennetamise puhul me pakume täiendavaid teenuseid – töötervishoiuarstidel on oluline roll, nii perearstid, tööandjad, töötervishoiuarstid kui ka Tervisekassa ja töötukassa peavad olema teadlikud muudatusest oma töös –, on kahtlemata vaja ka täiendavat rahastust, et need muudatused juurutada. Väga paljude teiste sotsiaalvaldkonna reformide puhul me kasutame selleks eurovahendeid, ja nii ka nüüd. Tööturumeetmeteks on plaanitud aastate jooksul 7 miljonit Euroopa Sotsiaalfondi vahendeid. Samuti rahastatakse sotsiaalfondist töötervishoiuarstide konsultatsioone järgmise viie aasta jooksul kokku kuni 10 miljoni euro ulatuses. Need on kulud, mida Euroopa maksumaksja teeb, et meil töövõimetuse ennetamise süsteemi juurutada. 

Jõustumise aeg sõltub siin menetluse tempost, ilmselt on see juba maikuu kuupäev, on see siis 1. või 15. mai. Aga selleks, et süsteem käivituks – ma ütlen selle siia juurde –, me viime läbi neljas Eesti piirkonnas kahepäevased infopäevad, mis on suunatud nii raviarstidele kui ka perearstidele, tööandjatele ja personalitöötajatele. Üks selline [üritus] toimub just praegu, kui meie seda eelnõu siin saalis arutame. Arstidele tehakse eraldi koolitusvideo, koostatakse infomaterjalid patsientidele jagamiseks. Nende infopäevade salvestused, näiteks Tallinna infopäeva salvestus, on järelvaadatavad. Nii et need, kellel ei õnnestu konkreetsel infopäeval osaleda, saavad selle info tagantjärgi. 

Pärast seaduse jõustumist me teeme meedias teavituskampaania, sest tõepoolest, tegemist on vabatahtlikkusel [põhineva] skeemiga. Kui inimene on pikaajalisel haiguslehel, siis keegi ei suuna teda tööle, tal ei teki mingisugust töötamise kohustust. See peab olema inimese soov, tööandja peab oma rollist aru saama ja vastu tulema. Töötervishoiuarstide ja perearstide vahel peab olema hea koostöö ja info liikumine. Samamoodi raviarst: kui tegemist on eriarsti otsusega, siis ka raviarst peab olema informeeritud ja andma nõusoleku, et patsiendi taastumist tõepoolest ei kahjusta see, kui ta osaliselt töötamist jätkab. 

Siin on seega oluline nii teadlikkus kui koostöö. Seetõttu teeme täiendavad investeeringud IT-lahendustesse, et infovahetus perearstide ja töötervishoiuarstide vahel oleks olemas. Praegu sellist head infovahetust ja koostööd ei toimu. Aga see ei ole tähtis mitte ainult töövõimetuse ennetamiseks, vaid ka väga paljude teiste tervisemurede korral. Seda töötervishoiuarstide ja perearstide koostööd oleks tarvis. 

Eurorahadest me rahastame päris palju ka töötukassa pakutavaid teenuseid. Kui me räägime toetavatest teenustest, siis need on näiteks tööalane rehabilitatsioon, kogemusnõustamine, tööalane tugiisik, tööruumide ja töövahendite kohandamine, tööalaste abivahendite pakkumine. Selle teenuse vajaduse selgitab välja töötukassa juhtumikorraldaja ja õiguse sellele teenusele antud juhul annabki haiguslehe väljastamine arsti poolt. Ja vastavalt arsti kirjeldatud piirangutele või kohanduste vajadustele otsustatakse, millist teenust konkreetsele inimesele pakkuda ja ka rahastada. 

Nii, aga nüüd ma hea meelega vastan küsimustele.

16:14 Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh, austatud minister, teie ettekande eest ja ka selle eest, et te olete hea meelega nõus küsimustele vastama! Ja neid teile on. Arvo Aller, palun!

16:14 Arvo Aller

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Jah, see arutelu käis ka sotsiaalkomisjonis. Iseenesest väga mõistlik eelnõu ja nüüd tänase ettekandega tuli väga palju uut informatsiooni, mis komisjonist läbi ei käinud. See on muidugi väga tervitatav, et kaasatud on nii perearstid kui ka töötervishoiuarstid ja et neljas piirkonnas tulevad kahepäevased infopäevad või tutvustavad päevad. Ma küsiksin seda, kas need piirkonnad, kus need tehakse, on välja valitud. Ja üks asi on, et arstid on kaasatud, aga kas ka tööandjad on oodatud ja kaasatud selle info saamise üritustele?

16:15 Terviseminister Riina Sikkut

Aitäh küsimuse eest! Ma tean, et Pärnu piirkonna infopäevad on toimunud, Tallinnas tulevad. Ma ei oska nüüd kahe ülejäänud koha osas siin pead anda, aga ma arvan, et Ida-Virumaa ja Lõuna-Eesti on need kohad, kus veel infopäevi tehakse. Tööandjad on kaasatud, aga lõpuks on organisatsioonid ja ettevõtted väga erineva suurusega. Sellest sõltubki, et kui on väiksem asutus, siis võib-olla omanik või tegevjuht ise osaleb. Aga need võivad olla ka personalitöötajad või raamatupidajad, kes nendel infopäevadel osalevad. Uksed on kõigile lahti, selles mõttes me vahet ei tee, võib osaleda ka ettevõtte juht ise.

16:16 Aseesimees Jüri Ratas

Eero Merilind, palun!

16:16 Eero Merilind

Lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Aitäh, väga põnev ettekanne! Ma toetan kindlasti sellist seaduseelnõu. Minu küsimus puudutab täiendavat ravimi- ja meditsiiniseadmehüvitist. Kas selle taotlemine muutub keerulisemaks või on see niisama lihtne nagu praegu?

16:16 Terviseminister Riina Sikkut

Aitäh küsimuse eest! See jääb sama lihtsaks, kui ta praegu on. Kui praegu inimene läheb apteeki ja ostab ravimeid, siis mõned ravimid on meil 50%-se ja teised 75%-se või 90%-se soodusmääraga ja neile lisandub omaosalus, retseptitasu ja piirhinda ületav osa. Kui aasta jooksul summa, mis inimene on ise kõigi erinevate ravimite eest omaosaluse korras maksnud, ületab 100 eurot, siis Tervisekassa katab sellest ületavast osast 50%. Kui inimese makstud summa jõuab 300 euroni, siis Tervisekassa katab 90%. Seni kehtis see automaatselt ainult ravimite puhul. Nüüd kehtivad samad reeglid ka meditsiiniseadmete puhul, ja samamoodi automaatselt. Inimene võib apteegist soetada näiteks diabeetikutele vajalikke testribasid, nõelu – need lähevad sama skeemi alla ja inimene ei pea küsima hüvitist. See on mugav ja automaatne.

16:17 Aseesimees Jüri Ratas

Helmen Kütt, palun!

16:17 Helmen Kütt

Suur aitäh selle põhjaliku ülevaate eest! Ja ei läinudki väga palju aega – 12 aastat –, ja õnneks laieneb 60‑päevane võimalus raskes seisundis laste vanematel ka haigushüvitist saada. Minu küsimus on selle teksti tõlgenduse puhul raskes seisundis laste põetamise kohta. Kes selle raske seisundi määrab ja kas see on diagnoosipõhine või see on mingi seisundi põhine? Kes selle määrab? Ilmselt raviarst. Või on seal ka arvestatud lähtumist mingist diagnoosist, nii nagu praegu on onkoloogilised haigused?

16:18 Terviseminister Riina Sikkut

Aitäh küsimuse eest! Kui praegu on tõesti see piirang väga range, onkoloogilised haigused, siis edaspidi see rakendub laste kõigi diagnooside puhul. Ei piira, ja lisame neuroloogilised haigused. On see tervisemure lapsel, mis on, vanem saab, kui raviarst otsustab, et hooldusleht on põhjendatud, olla kuni 60 päeva hoolduslehel.

16:18 Aseesimees Jüri Ratas

Aleksei Jevgrafov, palun!

16:18 Aleksei Jevgrafov

Aitäh, lugupeetud juhataja! Austatud minister! Tänan ülevaate eest! Küsimus on selline: kas ma saan õigesti aru, et see on täiesti vabatahtlik meede? Keegi ei saa sundida selleks, et liituda selle protsessiga? Ja mis on selles kohaliku omavalitsuse roll? Kuidas kohalikud omavalitsused on kaasatud? Mis abi te ootate linnavalitsustelt, kuidas me võime teile abiks tulla?

16:19 Terviseminister Riina Sikkut

Aitäh küsimuse eest! Tõesti, ma kohalikke omavalitsusi ei maininud, aga kahtlemata kohalikel omavalitsustel on kokkupuude väga paljude inimestega, ka nendega, kellel on pikaajaline haigusleht või kujunema hakanud töövõimetus. Nad võivad tõepoolest ka kohaliku omavalitsuse abi vajada. Ma arvan, et eelkõige on tähtis, et omavalitsus teaks, et nüüd on meil uus skeem, et inimene ei pea pool aastat kodus istuma. Kui raviarst ütleb, et tõepoolest sa võid teha kaugelt tööd või kontorisse minna, teha seal lihtsamat tööd, siis on võimalik töötamist jätkata. Kohalike omavalitsuste roll info jagamisel, ma arvan, on väga tähtis. Tänan küsimuse eest ja loodan heale koostööle!

16:19 Aseesimees Jüri Ratas

Rain Epler, palun!

16:19 Rain Epler

Aitäh, hea istungi juhataja! Lugupeetud minister, kõigepealt aitäh põhjaliku ettekande eest! Ma jõudsin hakata mõtlema, et infopäevade vajadus isegi väheneks tuntavalt, kui teavitus teha, et minister tuleb põhjaliku ettekandega, kõik saaksid lülituda kanalile ja oleks juba suur osa infost jagatud. Aga mul läks kaotsi senine kogunumber tulud versus kulud. Teil numbreid oli päris suur hulk. Kumba pidi ta nüüd on: on ta prognoositavalt kulu või tulu meie Tervisekassale? Ja kui suur see number on?

16:20 Terviseminister Riina Sikkut

Aitäh! Tervisekassa jaoks, kui tõesti see oodatud kolmandik inimestest jätkab pikaajalise haiguslehe ajal töötamist, on aastane kulude vähenemine 6–7 miljonit eurot. Samas, selle arvel me võimaldame pikemat hoolduslehte vanematele ja meditsiiniseadmed lülitame täiendava ravimihüvitise skeemi. Netomõju on positiivne, kulud kujunevad väiksemaks umbes 4,5–5 miljoni euro võrra. Nii et selles mõttes positiivse märgiga. 

Samas me peame arvestama, et teenuseid me pakume euroraha eest, teist tüüpi kulud on, ja tööandja maksab inimesele töötasu. Nii et selle asemel, et asendaja võtta ja asendajale maksta, maksab ta sellelesamale inimesele töötasu. Eelkõige me räägime siin käitumise muutusest, mitte niipalju kulu- või tulumeetmest.  

Lisan selgituseks, et infopäevade kõige suurem kasu on võib-olla selles, et tulevad kokku suuremad tööandjad, arstid ja muud huvilised, kes saavad küsida väga konkreetseid küsimusi, näiteks, kas konkreetset tüüpi diagnoosiga töötaja puhul on eetiline, kui tööandja ise küsib töötaja käest, kas ta soovib töötamist jätkata. On väga palju selliseid muresid, mis võivad olla konkreetse inimesega seotud või konkreetse diagnoosigrupiga seotud, ja siis saab neid detailsemaid küsimusi infopäevadel arutada. Eks ta ole selline nõuandmise koht ka tööandjatele ja arstidele. 

16:22 Aseesimees Jüri Ratas

Õnne Pillak, palun!

16:22 Õnne Pillak

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Muidugi on osalise haigushüvitise rakendamine selle eelnõu tuum ja väga oluline [muudatus]. Minul aga on võib-olla isegi pisut parem meel selle üle, et pikem hooldushüvitis laieneb nüüd võimalusena kõigile vanematele, kelle lapsed on haiged. Ma igaks juhuks küsin üle, kas ma sain õigesti aru, et see tõesti [ei olene] diagnoosist. Näiteks kui lapsel on kopsupõletik väga pikka aega ja tal on vaja ka sihukest järeltaastumist, kas ka sellisel juhul on lapsevanemal võimalus olla oma lapsega pikemalt kodus?

16:22 Terviseminister Riina Sikkut

Aitäh! Minu teada küll. Saab olla hoolduslehel selles mõttes, et arst väljastab haiguslehe. Arst saab otsustada, kas teatud diagnoosi korral on vanemal vaja lapsega pikemalt kodus olla. See pigem on meditsiiniline otsus, mitte niipalju tervishoiupoliitiline otsus. Ja minu arusaam on küll, et kui hooldusleht väljastatakse, siis saab erinevate tervisemurede korral lapsele hoolt ja tuge pakkuda. Omakorda tänan sotsiaalkomisjoni, kes tõesti on eelnõu suhtes olnud väga toetav. Ma saan aru, et see pikem hooldushüvitis erineva diagnoosiga laste vanematele on midagi, mille eest sotsiaalkomisjon on tegelikult juba kaua seisnud. Nii et aitäh!

16:23 Aseesimees Jüri Ratas

Rain Epler, palun!

16:23 Rain Epler

Aitäh, hea eesistuja! Seda on hea kuulda, et lisaks kõigile pehmetele mõjudele on see ka rahalises mõttes – circa 3–4 miljonit on prognoositud – Tervisekassa rahakotile positiivse mõjuga. Mul on küsimus selle kohta, et kui inimloomuse pahupoolele mõelda, kas mingi analüüs on selle kohta tehtud. Võib-olla ma saan üldse valesti aru, aga see, et sa saad töötada ja samal ajal haiguslehel olla, kusjuures pool palka maksab ettevõte ja pool maksab Tervisekassa, [tekitab ehk küsimusi]. Näitena võib võtta murtud jalaluuga programmeerija. Kas seal on ka oht mingisuguseks nagu töötasu "optimeerimiseks" selles mõttes, et tööandja saab [töötajalt] täis tööajaga töö, aga palgast maksab pool ja pool maksab Tervisekassa. Kas on mingisugune analüüs, mis need mõjud võivad olla?

16:24 Terviseminister Riina Sikkut

Aitäh! See on üks põhjus, miks seda palgavahe hüvitist makstakse pärast kahte esimest kuud. Suur osa luumurdudest paraneb kahe kuu jooksul ja väga paljud inimesed taastuvad kahe kuu jooksul ja lähevad tööle tagasi. Nendel juhtudel, kui haigusleht on pikem kui kaks kuud, tehakse lõpuks meditsiiniline otsus. See on arsti otsus, kas haiguslehte pikendada. Iga kuu seda pikendatakse, kui on meditsiiniline põhjus. Kui luu on kokku kasvanud ja lahas maha võetud, siis haiguslehte enam ei pikendata. Seega kaob ära alus palgavahe hüvitise saamiseks Tervisekassast. Aga kahtlemata, ka selle meetme puhul tuleb järelevalvet teha.

Samas on olnud ka teistsuguseid küsimusi. Näiteks seesama, et on luumurruga inimene või mõne teise tervisemurega inimene, kes kodus taastub, aga sooviks osalise koormusega töötada. Miks ta ei või seda teha juba esimesel kuul? Nii et on küsitud ka vastupidiseid küsimusi. Ma olen nõus, et need on õigustatud, aga selsamal põhjusel, et me kardame, et keegi võib leida viisi skeemitamiseks, me paneme selle kahe kuu piiri. Aga kui see hakkab hästi tööle ja ka järelevalvet tehes me ei leia, et süsteemi kasutatakse ära, siis me ehk arutaks seda, et võib-olla on võimalik seda piiri ettepoole nihutada ja lubada ka varem kui kahe kuu täitumisel töötamist jätkata.

16:26 Aseesimees Jüri Ratas

Aleksei Jevgrafov, palun!

16:26 Aleksei Jevgrafov

Aitäh! Austatud minister! Kas on teada, kui palju inimesed saavad kasu sellest eelnõust?

16:26 Terviseminister Riina Sikkut

Aitäh! Kui Tervisekassa kulud ja täiendav maksulaekumine ja tööandja kulud on võimalik numbritesse panna, siis inimese puhul see, mida tööandja maksab, on tema jaoks täiendav sissetulek. Kui inimene on haigena kodus, siis ta saab 70% senisest sissetulekust, kui ta jätkab töötamist, siis 50% varasemast sissetulekust maksab Tervisekassa ja 50% tööandja. Ehk siis inimese igakuine sissetulek peaks olema haigestumiseelsel tasemel. Me võime öelda, et ta võidab 30%. Aga selle eelnõu rakendamise eesmärk on pigem see, et hoida inimesed tööturuga seotud, kauem töötamas. Ja see pikem mõju võiks olla kiirem taastumine, parem vaimne tervis ja pikaajaliselt suurem sissetulek. Aga neid asju me numbritesse täpselt panna ei suuda. Samas, seaduse rakendamise eesmärk on just pikemaajalise ja kaudse kasvu kättesaamine.

16:27 Aseesimees Jüri Ratas

Helle-Moonika Helme, palun!

16:27 Helle-Moonika Helme

Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud minister! Ma kõigepealt tahan teid kiita. Ma olen teile tahtnud ammu öelda, et erinevalt teistest ministritest, kes on käinud siin nii infotunnis kui ka eelnõusid esitlemas, te olete Riigikogu küsijate vastu väga viisakas ja alati väga kenasti ja arusaadavalt selgitate ja pikalt põhjendate. Te ei ole kordagi laskunud ebaväärikale tasemele, et hakkate sildistama, sõimama ja õiendama.

Aga minu küsimus on selline. Te rääkisite siin, vastates eelmisele küsimusele, täiendavatest maksulaekumistest, millega hakatakse katma kulusid, mis selle seaduseelnõuga kaasnevad. Aga me teame, et meil majandus langeb ja need maksutulud ei pruugi laekuda. Kas te olete arvestanud ka sellega, mis siis saab ja mille arvel neid väljamakseid tegema hakatakse?

16:28 Terviseminister Riina Sikkut

Aitäh teile! Kahtlemata võib juhtuda, et see skeem ei käivitu oodatud tempos. Ühelt poolt võib-olla tööandjad ei ole huvitatud, võib-olla, ma ei tea, arstid ei ole piisavalt hästi informeeritud, info ei liigu – siis me tõesti oleme olukorras, kus tööandjad omalt poolt töötasu ei maksa, seda täiendavat maksulaekumist ei tule ja Tervisekassa kulud kujunevad kõrgemaks. Samas ma ütlen, et nii see täiendava ravimihüvitise skeemi kui 60-päevase hoolduslehega seotud kulud kahe peale kokku on kuni poolteist miljonit. See on väga väike kulu. Isegi kui see skeem rakendub nii, et Tervisekassa kokkuhoid ei ole mitte 6–7 miljonit, vaid ainult osa sellest, näiteks poolteist miljonit, siis ka sellisel juhul me katame need täiendavad kulud ära.

Aga see küsimus – ma ka tänan nende kiidusõnade eest –, see küsimus on õigustatud. Mina ise olen ka natuke mures, kui hästi see skeem käivitub, sest neid osapooli, kes peavad oma käitumist muutma, on väga palju. Seetõttu ma arvan, et teavitustegevus, infopäevad, kuigi me võime võib-olla natuke muiata nende üle, on tegelikult tähtsad, et [töötajad] ja tööandjad saaksid oma küsimustele vastused, arstid saaksid oma küsimustele vastused ja võib-olla julgemalt suunaksid inimesi pikema haiguslehe ajal tööd tegema.

16:29 Aseesimees Jüri Ratas

Austatud minister, aitäh! Küsimusi rohkem ei ole. Suur tänu teile! Palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks sotsiaalkomisjoni esimehe Õnne Pillaku. Palun!

16:29 Õnne Pillak

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head Riigikogu liikmed! Terviseminister! Sotsiaalkomisjon arutas antud eelnõu oma 20. veebruari istungil ja arutelul osalesid lisaks komisjoni liikmetele terviseminister Riina Sikkut ning Sotsiaalministeeriumi ametnikud Lii Pärg ja Susanna Jurs. Terviseminister siin juba põhjalikult tutvustas selle eelnõu kohaseid muudatusi ja vastas küsimustele. Samamoodi tegi ta seda komisjonis ja ma ei hakka siin seda üle kordama. Pean küll ütlema, et komisjonis esitatud küsimustest nii mõnigi ühtis sellega, mis siin saalis kõlasid. 

Komisjoni liikmete küsimused jagunesid kolme plokki selliselt, et üks osa oli uue võimaluse kasutamise aeg, teine oli tööandjate seisukohad ja kolmas koostöö töötervishoiuarstide ja perearstide vahel. Kõigepealt, mis puudutas osalise töövõimetuslehe kasutamise võimalust, siis küsiti, miks see võimalus tekib alates 61. päevast, mitte kohe esimesest päevast. Minister selgitas, et kui luua see võimalus esimesest päevast, siis võib juhtuda, et inimene, kes on saanud raske diagnoosi, aga soovib oma suuremat sissetulekut säilitada, ei pruugi saada vajalikku ravi ja seda me kindlasti ei soovi. 

Siis küsiti, kas tööandjad on nende muudatustega päri. Minister selgitas, et tegu on vabatahtliku skeemiga. Kui üks osapooltest, näiteks raviarst, ütleb, et osaline töövõimetusleht ei ole inimese tervise seisukohast hea, siis ei saa seda kasutada. Ja samamoodi ka, kui tööandja ei ole nõus katma kulusid, mis kaugtööga kaasnevad, siis sellisel juhul ei saa seda kasutada. Kuid minister juhtis veel tähelepanu, et töökoha kohaldamise kulude katmist toetab ka töötukassa. 

Pisut pikemalt me komisjonis arutasime seda, mis puudutas töötervishoiuarstide ja perearstide koostööd: kuidas toimub töötukassa teenuste vajalikkuse hindamine, kelle pädevusse see peaks jääma. Oli mure ja toodi välja, et perearstidel puudub selleks vajalik pädevus, sellega peaks eelkõige tegelema töötervishoiuarstid. Lisaks toodi murekohana välja perearstide juhtumite ülevõtmine töötervishoiuarstide poolt, sealhulgas e-konsultatsioonid, mille puhul ülevõtmise võimalus üldse puudub. E-konsultatsioonide puhul märgiti veel ära nende tasustamise erisus, et kui praegu eriarstid saavad e-konsultatsiooni eest tasu, siis perearstid seda ei saa. Kindlasti on oluline ka see rahastuspool üle vaadata. Kuid komisjonis me leidsime ühiselt, et planeeritud muudatused on vajalikud, ent vaja on ka terviklahendusi. Minister nõustus, et töötervishoiu reformimine tervikuna on vajalik, perearstide ja töötervishoiuarstide vaheline info jagamine ja patsientide üleandmine tuleb paika saada. 

Üks teema, mille ma komisjoni arutelust veel välja tooksin, on järelanalüüs ja ka see, et antud meetmeid praegu rahastatakse Euroopa Liidu struktuurifondidest. Me küsisime seda, kas on planeeritud järelanalüüs, ning mis saab pärast seda, kui Euroopa Liidu vahendid lõpevad. Minister andis teada, et hiljemalt 2029. aastal on planeeritud teha järelhindamine, kus vaadatakse inimeste tööturul püsimist, aga ka küsitakse tagasisidet perearstidelt ja töötervishoiuarstidelt ning hinnatakse, kas skeemis on vaja muudatusi teha. Ta tõi välja, et 2029. aastal on veel võimalik käesoleva perioodi Euroopa Liidu struktuurifondide vahendeid kasutada. Sotsiaalministeeriumi ametnik Lii Pärg lisas omalt poolt selle teema arutelu juurde, et lisaks mõjude hindamisele perioodi lõpus on planeeritud teha ka vahearuandeid ja mõjuanalüüse. Näiteks aasta pärast rakendumist on kavas ka raviarsti ja töötervishoiuarsti koostöömudeli hindamine ja edasiarendamine arstide tagasiside põhjal. 

Me tegime komisjonis järgmised menetluslikud otsused. Kõigepealt, teha ettepanek võtta eelnõu esimeseks lugemiseks täiskogu päevakorda 6. märtsil käesoleval aastal ja määrata juhtivkomisjonipoolseks ettekandjaks mind, Õnne Pillakut. Need kaks otsust olid mõlemad konsensuslikud. Kolmanda otsusena otsustasime 7 poolthääle ja 1 vastuhäälega teha täiskogule ettepaneku eelnõu esimene lugemine lõpetada. Aitäh!

16:35 Aseesimees Jüri Ratas

Hea ettekandja, ma tänan. Küsimusi teile ei ole. Aitäh! Avan läbirääkimised ja palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks Eesti 200 erakonna fraktsiooni esindaja Irja Lutsari. Palun! (Irja Lutsar palub lisaaega.) Palun, kaheksa minutit!

16:36 Irja Lutsar

Lugupeetud juhataja! Lugupeetud kuulajad! Arutlusel olev seaduseelnõu, mille üks olulisi muudatusi on see, et alates 61. haiguspäevast on võimalik inimesel tema soovi korral ja kui tervis seda lubab, osaliselt töötada ja tööandjal osaliselt palka maksta, on kindlasti samm õiges suunas ja väärib toetust. Selle rakendumisel ei jää inimene haiguse tõttu liiga kauaks tööprotsessist eemale. Samas on oluline rõhutada, et lõpliku otsuse teeb siiski inimene ise koos oma raviarstiga ja jätkub ka vajalik ravi. Nii et inimese seisukohalt ei peaks muret olema.

Nagu siin korra juba üles tõstetud sai, oleks seaduseelnõu minu arvates võinud olla hoopiski ambitsioonikam: osalist töötamist töövõimetuslehe ajal võiks alustada märksa varem kui 61. haiguspäeval. Praeguseks on paljude tööde iseloom oluliselt muutunud. Raske füüsilise töö on osaliselt asendanud robotid ja töötaja on liikunud tööpingi tagant arvutiekraani taha. Lisaks oleme tänu koroonapandeemiale kiirelt omandanud nõndanimetatud hübriidtöö ehk siis kodukontoris töötamise oskused. Elu näitab, et kaugtöö on tulnud, et jääda. Seega võiksime muutunud olukorras arvestada ka [teistsuguseid võimalusi] töövõimetuslehtede väljastamisel. Muidugi, ikka ennekõike lähtudes inimese enda soovist ja arstlikust hinnangust. 

Toon siin ühe näitena jalaluumurru valdavalt arvutiga töötaval inimesel. See on lihtsalt üks näide paljudest. Praeguse korra järgi on inimene sunnitud töövõimetuslehele jääma, kuna päris sajaprotsendiliselt ta töötada ei suuda, aeg-ajalt jalg valutab, siis tuleb võtta paus, liikumine isegi kodus on raske ja vaevaline ja aeganõudev ning samuti tuleb alustada varakult taastusravi. Siiski pole selline inimene täielikult töövõimetu ja tööülesannete täitmisega osalise koormusega võib ta probleemideta hakkama saada. Kui inimene jätkaks poole koormusega töötamist, võidaksid kõik: Tervisekassa peaks töövõimetuslehe 70%-lise kompenseerimise asemel kompenseerima 50%, tööandja ei kaotaks täielikult väärtuslikku töötajat ega peaks mõtlema, kuidas töö tehtud saab, samuti saab ta täiesti seaduslikult töötajale tehtud töö eest tasuda. Inimene ise aga pole tööst kõrvale jäänud, tunneb end vajalikuna ning 70% töötasu asemel saab 100%. Seega ei jää inimene haiguse ajal vaesemaks. 

Siinjuures on siiski oluline mainida, et otsuse, kas jääda täielikult töövõimetuslehele või jätkata osaliselt töötamist, teeb ikka inimene ise koos oma raviarstiga. Ja jalaluumurd pole ainuke seisund, mille korral edasi töötada saab. Terve rida elukutseid on ju sellised, kus saab osalise koormusega töötada, kui haigusseisund seda võimaldab.

Ja lõppkokkuvõtteks: ka töövõimetuslehtede väljastamisel peame ajaga kaasa liikuma ja uusi töötamise võimalusi ka selles protsessis arvesse võtma. Ma esitasin selle küsimuse ka sotsiaalkomisjonis terviseministrile. Mina mäletan, et terviseministril ei olnud hirmu, et inimesed hakkavad skeemitama. Kes skeemitada tahab, see skeemitab niikuinii. Tema arvas, et see on väga hea mõte. Ja ta arvas – kui mu mälu mind ei peta –, et see on kindlasti ettepanek, mis vääriks edasi arutamist. Aga mina tänan teid tähelepanu eest. Aitäh!

16:40 Aseesimees Jüri Ratas

Suur tänu teile! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esindaja Helmen Küti. Palun!

16:40 Helmen Kütt

Austatud eesistuja! Lugupeetud ametikaaslased! Sotsiaaldemokraatidel on muidugi väga hea meel, et terviseminister sellise eelnõuga siia on jõudnud. See muudab inimeste elu kergemaks kahtlemata. Kehtiva ravikindlustusseaduse järgi ei tohi haiguslehe ajal töövabastuse perioodil töötada ja nii ei saada sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu. Muudatuse kohaselt võimaldatakse kohe pärast kaks kuud ehk 60 päeva haiguslehel olemist töötada haiguslehe alusel terviseseisundiga kohandatud tingimustes – on see siis osaajaline tööaeg või kergemad tööülesanded. Siin on räägitud jalaluumurrust. Ma toon siis ka selle näite, et nii nagu hea kolleeg Irja Lutsar enne ütles, meil on nüüd ka telesilla abil töötamise võimalus, kaugtöö võimalus, ja tegelikult jalaluumurru korral väga paljud asutused kasutavadki oma töötajate korral kaugtöö võimalust ja inimene ei pea üldse sinisele lehele minema, vaid ta teebki 100%, saades palka. Ta teeb seda tööd, kui tema tervis seda võimaldab, tema raviarst seda [lubab] ja ta ise seda soovib. Jalaluumurd on üks vähestest juhtumitest, mille korral saab seda võimalust kasutada.

Aga mille üle sotsiaaldemokraadid on eriti rõõmsad? 2014 oli see [aasta], kui hea ametikaaslane, tollal tervise‑ ja tööminister Urmas Kruuse ja mina sotsiaalkaitseministrina kohtusime vähihaigete laste vanemate ühingu liikmetega ja pärast seda sai seadusesse sisse ka see, et 60 kalendripäeva jooksul on õigus hooldushüvitist saada onkoloogilise diagnoosiga laste vanematel. Ja näete, nüüd me laiendame selle kõigi raskes seisundis olevate laste põetajatele. Nii nagu minister siin juba ütles, et selle eelnõu seadusena jõustumine sõltub sellest, kuidas Riigikogu seda eelnõu menetleb. Ma arvan, et Riigikogu menetleb seda väga konstruktiivselt, kiiresti. 

Meil oli sotsiaalkomisjonis väga hea arutelu. Ja üks on kindel: sõltumata sellest, millal teised punktid jõustuvad ja hakkavad kehtima, on väga oluline ka see täiendav ravimi‑ ja meditsiiniseadmehüvitis, mis jõustub 1. jaanuaril 2025 ehk järgmise aasta alguses. Praegu on kasutuses universaalne täiendav ravimihüvitis, mitterahalist ravimihüvitist ehk soodustust ostu tegemisel saavad ravikindlustatud inimesed, kes tasuvad soodusretseptide eest kalendriaastas vähemalt 100 eurot. Nagu öeldud, alates 1. jaanuarist 2025 laiendatakse täiendav ravimihüvitis ka meditsiiniseadmetele ja see on päris suure ja olulise tähtsusega. 

Nii et kutsun kõiki häid ametikaaslasi üles üksmeeles ja üllas rahus seda head eelnõu toetama. Suur aitäh!

16:43 Aseesimees Jüri Ratas

Suur tänu teile, hea ettekandja! Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et 377 SE esimene lugemine tuleb lõpetada. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 20. märts kell 17.15. Esimene lugemine on lõpetatud ja kaheksanda päevakorrapunkti käsitlemine samuti.


9. 16:43

Eesti Vabariigi valitsuse ja Pakistani Islamiriigi valitsuse vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise ja maksupettuste tõkestamise lepingu ja selle juurde kuuluva protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu (368 SE) esimene lugemine

16:43 Aseesimees Jüri Ratas

Liigume edasi üheksanda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi valitsuse ja Pakistani Islamiriigi valitsuse vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise ja maksupettuste tõkestamise lepingu ja selle juurde kuuluva protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu 368 esimene lugemine. Palun Riigikogu kõnetooli rahandusminister Mart Võrklaeva. Palun!

16:44 Rahandusminister Mart Võrklaev

Lugupeetud istungi juhataja! Head Riigikogu liikmed! Vabariigi Valitsus on esitanud Riigikogule ratifitseerimiseks Eesti ja Pakistani vahel sõlmitud topeltmaksustamise vältimise lepingu. 

Eesti sõlmib topeltmaksustamise vältimise lepinguid, et tagada maksukeskkonna stabiilsus nii Eestisse investeerivate välismaiste ettevõtjate jaoks kui ka Eesti ettevõtjate jaoks, kes laiendavad oma tegevust välisturgudele. Maksulepingute eesmärk on kõrvaldada kahe riigi seaduste koosmõjust tekkida võiv rahvusvaheline topeltmaksustamine. Lepinguga jagatakse maksustamisõigusi lepingupoolte vahel, hoitakse ära diskrimineerivat maksustamist ning tõkestatakse maksudest kõrvalehoidumist. Leping ei anna lepingupooltele täiendavaid võimalusi maksustamiseks, vaid piirab juba olemasolevat riigisisese õigusega kehtestatud maksustamisõigust. 

Maksuleping kohaldub isikule, kes on Eesti või Pakistani resident. Eesti ja Pakistani vaheline leping allkirjastati 20. novembril 2023. aastal Tallinnas ning see põhineb Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni tüüplepingul. 

Eesti ja Pakistani vahelise lepingu olulisemad punktid on järgmised. Tuluallikariigil on dividenditulu piiratud maksustamise õigus. Kinnipeetava tulumaksu ülempiir on 12,5% dividendi brutosummast. 

Intressitulu puhul ei või teise riigi residendile makstavalt intressilt kinnipeetava maksu määr samuti ületada 12,5% intressi brutosummast. Tuluallikariigil ei ole õigust maksustada intresse, mille saajaks on teine riik või selle keskpank. Tuluallikariik ei või maksu kinni pidada ka valitsuse või täielikult valitsuse omandis oleva institutsiooni antud, tagatud või kindlustatud laenult makstavalt intressilt. 

Litsentsitasude ja tehnilise teenuse tasude puhul on tuluallikariigil õigus maksu kinni pidada kuni 10% litsentsitasu või tehnilise teenuse tasu brutosummast. Pensioni ja muu sedalaadi tasu maksustamise ainuõigus on pensionisaaja residendiriigil. 

Eesti ja Pakistani vaheline leping sätestab maksuhaldurite põhjaliku teabevahetuse kohustuse, mis ei ole piiratud ainult lepingupoolte residentide saadud tuludega ega ka lepingus nimetatud maksudega. Lisaks teabevahetusele reguleerib see leping maksuhaldurite koostööd maksude sissenõudmisel. Tänan.

16:47 Aseesimees Jüri Ratas

Hea ettekandja, austatud minister! Teile on vähemalt kaks küsimust. Rain Epler, palun!

16:47 Rain Epler

Hea istungi juhataja! Härra minister! Lihtsalt ülevaate saamiseks [küsin,] kui paljusid Eesti ettevõtteid ja inimesi see umbkaudu mõjutab. Ja milline on selle [lepingu] rahaline mõju riigieelarvele, kui see nüüd ratifitseeritud saab, võrreldes tänase seisuga? Mingid orienteeruvad suurusjärgud.

16:47 Rahandusminister Mart Võrklaev

Jah! Täpseid ettevõtete numbreid mul ei ole, aga Pakistan on suuruselt Eesti 75. ekspordipartner. 2023. aastal oli Pakistani eksporditud kaupade väärtus 5,9 miljonit eurot ja Pakistanist imporditud kaupade väärtus 10,3 miljonit eurot, mille tõttu oli kaubavahetuse puudujääk 5,14 miljonit eurot. Eesti ekspordib Pakistani peamiselt rafineeritud naftatooteid, puidutselluloosi, malmi ning terase- ja rauajäätmeid. Eesti impordib Pakistanist peamiselt nahast rõivaid, rõivalisandeid, kootud kangast ja tekstiilitooteid. Ehk et kaubavahetus käib ja loodetavasti areneb edasi pärast [lepingu] ratifitseerimist.

16:48 Aseesimees Jüri Ratas

Arvo Aller, palun!

16:48 Arvo Aller

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Loen seda eelnõu või seda – mis ta siis on? – lepingut, mis on koostatud 20. novembril 2023. aastal. Margus Tsahkna on sellele Eesti Vabariigi nimel alla kirjutanud. Siin on protokoll, mille punkt 3 ütleb, et artikli 11 suhtes on valitsuse omanduses olev üksus või finantsasutus Eestis – mina loen siit välja sellise ettevõtte – Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus. Minu teada ühendati Ettevõtluse Arendamise Sihtasutus KredExiga ja nüüd on [ettevõtte] lühend EISA. Kas on oluline, et siin oleksid õiged nimed – juba 2023. aastal toimus ühendamine –, või ei mängi see antud lepingu kontekstis mingit rolli?

16:49 Rahandusminister Mart Võrklaev

Kuna selle lepingu läbirääkimised, eks ju, käisid päris pikalt, siis ma arvan, et see ei mängi siin rolli. Tegelikult on EAS-i ja EISA järglus kenasti ka jälgitav ja tuvastatav. Ma arvan, et see antud lepingu kontekstis probleeme pigem ei tekita.

16:49 Aseesimees Jüri Ratas

Austatud minister, aitäh! Rohkem küsimusi ei ole. Palun Riigikogu kõnetooli rahanduskomisjoni liikme Marek Reinaasa! Palun!

16:50 Marek Reinaas

Hea juhataja! Head kolleegid! 19. veebruaril toimus rahanduskomisjoni istung, kus arutati Eesti Vabariigi valitsuse ja Pakistani Islamiriigi valitsuse vahelise tulumaksudega topeltmaksustamise vältimise ning maksudest hoidumise ja maksupettuste tõkestamise lepingu, selle juurde kuuluva protokolli ja ratifitseerimise seaduse eelnõu üle. 

Komisjon tegi ettepaneku võtta eelnõu täiskogu päevakorda 5. märtsil, aga see juhtus 6. märtsil, kuna minister ei saanud eile tulla. Juhtivkomisjoni esindaja – Marek Reinaas. Ja kui tuleb muudatusettepanekuid, siis nende esitamise tähtaeg on kümme tööpäeva. 

Arutelu oli põgus. Rahandusminister, ma arvan, tutvustas siit kõnetoolist isegi rohkem seda lepingut. Aga kõik oli arusaadav. Toimus ka lühike ja intensiivne, aga oluline debatt, kus oli kaks teemat. Esimene oli see, miks on kinnipidamise puhul protsent 12,5. Aivar Sõerd tõstatas selle küsimuse. Tavaliselt on analoogsete lepingute puhul see väiksem. Ja vastus oli see, et kuna Pakistan on riik, mis soovib kinnipeetavatest maksudest väga kinni hoida, siis nendega pikkade läbirääkimiste tulemusel jõuti 12,5%-ni. 

Teine küsimus oli seesama, mida Rain Epler siin küsis, et kui oluline see leping Pakistaniga on. Saime teada, et Pakistan on praegu küll väike kaubanduspartner, aga loodetavasti hakkab tänu sellele lepingule kaubavahetus nendega õitsema.

Selle peale otsustati teha ettepanek esimene lugemine lõpetada. Selle ettepanekuga, ma arvan, võiksime me siin saalis ka nõustuda. Aitäh! 

16:52 Aseesimees Jüri Ratas

Evelin Poolamets, palun!

16:52 Evelin Poolamets

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Nagu te ise ka siin tutvustuses viitasite, tekkis küsimus, kui paljusid inimesi see puudutab. Minister ei osanud sellele vastata. Kas te ei saanud komisjonis siis vastust sellele lihtsale küsimusele, kui paljusid inimesi see [leping] puudutab?

16:53 Marek Reinaas

Lugesin praegu protokolli ja sobrasin oma mälus, kas selline küsimuse püstitus [komisjonis] üldse oli, [kui paljusid] inimesi see leping puudutab. Ma arvan, et konkreetset numbrit selles arutelus, mis toimus rahanduskomisjonis, ei [öeldud]. Pigem oldi üllatunud ja võeti teadmiseks info, et Eesti ekspordib Pakistani peamiselt rafineeritud naftatooteid, vanametalli, rauajäätmeid ja puidutselluloosi ning hangib sealt nahatooteid. Ma arvan, et pigem need olid sellised faktid, mille rahanduskomisjoni liikmed kõrva taha panid.

16:53 Aseesimees Jüri Ratas

Hea ettekandja, ma tänan teid. Rohkem küsimusi ei ole. Aitäh! Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Juhtivkomisjoni seisukoht on eelnõu 368 esimene lugemine lõpetada. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on 20. märts kell 17.15. Esimene lugemine on lõpetatud ja üheksanda päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.


10. 16:54

Maksualase teabevahetuse seaduse, maksukorralduse seaduse ja tulumaksuseaduse täiendamise seaduse eelnõu (379 SE) esimene lugemine

16:54 Aseesimees Jüri Ratas

Liigume edasi 10. päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud maksualase teabevahetuse seaduse, maksukorralduse seaduse ja tulumaksuseaduse täiendamise seaduse eelnõu 379 esimene lugemine. Ma palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks rahandusminister Mart Võrklaeva. Palun!

16:54 Rahandusminister Mart Võrklaev

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head Riigikogu liikmed! Esimesele lugemisele esitatud eelnõuga võetakse üle raamatupidamise direktiivi muudatused ja miinimummaksu direktiiv. 

Raamatupidamise direktiivi muudatused puudutavad hargmaiste äriühingute kohustust esitada maksuhaldurile nõndanimetatud riikidepõhist teavet. Tegemist on tulumaksualase teabega, mida esitavad kontsernid, mille müügitulu ületab 750 miljonit eurot aastas. Seda esitatakse lisaks tavalisele tuludeklaratsioonile. Sellise teabe esitamise kohustus on hargmaistel äriühingutel juba olemas, kuid muudatuse tulemusena hakkab maksuamet riikidepõhist aruannet avalikustama. Selle lihtsa muudatusega, mis tehakse maksukorralduse seadusesse ja maksualase teabevahetuse seadusesse, ongi raamatupidamise direktiivi nõuded täidetud.

Miinimummaksu direktiiv võetakse seadusega üle ainult osaliselt ja selleks muudame tulumaksuseadust. Direktiiv paneb Euroopa Liidu riikidele ette koguda suurkontsernidelt tulumaksu vähemalt 15%-lise efektiivse määraga. Eestis on äriühingu tulumaksu nominaalmäär 20%, kuid aastatel, kui äriühing kasumit ei jaota või jaotab vähe, võib efektiivne määr jääda alla 15%. Järgmistel aastatel, kui jaotatakse mitme aasta kasumit, võib efektiivne maksumäär jälle tugevalt ületada 20%. Miinimummaksu maksjateks on nagu raamatupidamise direktiivi puhul kontsernid, mille müügitulu on vähemalt 750 miljonit eurot. Eestis on ainult viis sellist kontserni.

Direktiivi läbirääkimistel analüüsisime võimalikku mõju nii maksukoormusele kui ka eelarve tuludele. Andmed näitasid, et iga-aastane 15%-line maksukohustus eelarvelist võitu ei annaks, küll aga kasvaks oluliselt maksumaksjate halduskoormus, sest nad peaksid iga-aastaselt läbi viima keerulisi miinimummaksu arvestusi. Seetõttu taotlesime väiksematele riikidele lisaks võimaluse esimese kuue aasta jooksul ehk kuni aastani 2030 miinimummaksu mitte kohaldada. Erandi kohaldamine võimaldab vähendada maksuhalduri töökoormust ja maksumaksjate halduskoormust Eestis ning edasi lükata keeruka ja kuluka IT-süsteemi arendamist miinimummaksu kogumiseks.

Erand ei vabasta Eesti kontserne miinimummaksu kohustusest teistes riikides. Et neil oleks võimalik oma potentsiaalset maksukohustust täita, peame tagama, et info liiguks kontserni erinevates riikides asuvate üksuste vahel. Eelnõu näebki selleks ette vajalikud seadusemuudatused. Eelnõu kohaselt peavad Eesti kontserni emaühingud määrama teises riigis miinimummaksu deklaratsiooni esitava üksuse ja edastama sellele üksusele deklaratsiooni esitamiseks vajaliku teabe. Teises riigis miinimummaksukohustuse vältimiseks on Eesti äriühingutel võimalik Eestis rohkem kasumit jaotada, et efektiivne maksumäär oleks vähemalt 15%.

Samas on tõenäoline, et tegelikult saavad kontsernid jätkata oma tavapärase dividendipoliitikaga. Nimelt kehtib miinimummaksu arvutamisel niinimetatud tegeliku majandustegevuse erand, mis võimaldab teha lisamahaarvamisi materiaalse põhivara ja tööjõukulude arvel. Kuna Eesti kontsernidel on tegelik majandustegevus Eestis ning tööjõukulud ja materiaalse põhivara bilansiline väärtus on väga suured, siis pärast tegeliku majandustegevuse erandi kohaldamist ei jäägi miinimummaksuga maksustatavat kasumit üle. Sellist seisukohta kinnitab ka Rahandusministeeriumi tellimusel Tartu Ülikooli läbi viidud uuring. Seega on olemas suur risk, et potentsiaalne maksulaekumine ei kata miinimummaksu toimimiseks vajaliku IT-süsteemi arendamise ja ülalpidamise kulusid. Sellest tulenevalt ei tasu miinimummaksu varasem kehtestamine ennast Eestis ära – esialgu oleks meil sellest ainult kulu, mitte tulu.

Lisaks halduskoormuse vähendamisele võimaldab erandi kasutamine oodata, kuni kõik miinimummaksu puudutavad reeglid on kokku lepitud. Miinimummaksu direktiiv põhineb OECD kokku lepitud mudelreeglitel ja OECD koostab jätkuvalt mudelreeglite tõlgendamise suuniseid. Seetõttu on mõistlik praegu üle võtta nii vähe reegleid kui võimalik ja oodata ülejäänuga, kuni selgus on käes. Aitäh!

16:59 Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh! Küsimused teile. Rain Epler, palun!

16:59 Rain Epler

Aitäh! Härra minister! Hea eesistuja! On küsimus selle perioodi kohta, [mille jooksul] me – oli vist kuni 2030. aastani – ei soovi siin üht-teist üle võtta. Miks me siin ei lähe … Ütleme, energeetika arendamise ja kliima parandamise puhul me vaatame palju pikemaid ajahorisonte. On ju teada, et Eesti on pikalt Euroopa Liiduga võidelnud sellel teemal, et me oma maksusüsteemi saaksime ise kujundada. Miks me siin [tähtajaks] 2040 või 2050 ei pannud? Aasta 2030 ei ole enam nii kaugel. Oskate kommenteerida, kas arutelu selle üle üldse oli ja miks see periood siis nii lühike on?

17:00 Rahandusminister Mart Võrklaev

Aitäh! Tegelikult on Eesti olnud just see, kes seda erandit taotles, ja selle erandi me ka saime 2030. aastani. Eks see oli kompromiss. Minu meelest paar valitsust tagasi neid arutelusid peeti ja siis selline kokkulepe saavutati.

17:00 Aseesimees Jüri Ratas

Martin Helme, palun!

17:00 Martin Helme

Aitäh! No mitte nüüd paar valitsust, aga juba neli valitsust tagasi oli aeg, kui mina olin rahandusminister, ja siis oli seesama teema üleval. Tol ajal oli seisukoht, et OECD meile makse, miinimummakse ega mingisuguseid maksureegleid sellisel moel kehtestada ei saa, sest ei ole olemas sellist kohta, kuhu Eesti valija saaks minna ja hääletada neid maha. Sõltumata sellest, kas me saame OECD huultelt lugeda, et maksud ei tõuse, või mitte, vähemalt järgmine kord saab need valetajad meil Eestis maha hääletada. Aga kui mingisugused rahvusvahelised organisatsioonid teevad meile oma reeglid, siis justkui ei olegi vahet, keda me valime siin Eestis. Kuskilt tuli meile mingi reegel, nüüd nii on ja me siin parlamendis võime niisama sooja õhku võngutada. Kuidas nüüd on selle eelnõu valguses lugu Eesti maksusuveräänsusega?

17:01 Rahandusminister Mart Võrklaev

Aitäh! Me võtame direktiivi üle minimaalselt. Me täpselt seda teemegi, et me lükkame [direktiivi] rakendamist Eestis edasi. Ehk ma võiks öelda küll, et me oleme maksuotsustes ikkagi suveräänsed.

17:01 Aseesimees Jüri Ratas

Arvo Aller, palun!

17:01 Arvo Aller

Aitäh, hea istungi juhataja! Minister! [Küsimus] miinimummaksu kohta. Esimese deklaratsiooni esitamise tähtaeg on 18 kuud pärast miinimummaksu kehtivuse esimese majandusaasta lõppu ehk siis 2024. aasta miinimummaksu deklaratsiooni tähtaeg on 30. juuni 2026. Edaspidi on deklaratsiooni esitamise tähtaeg 15 kuud pärast majandusaasta lõppu. Meil ju on äriühingutel kohustus majandusaasta aruanne esitada äriregistris 6 kuud peale majandusaasta lõppu. Aga mis saab siis, kui majandusaasta lõpeb näiteks 30. juunil, aasta keskel? Kas siis hakkavad need 18 kuud jooksma majandusaasta lõpust või on see 30. juuni 2026 konkreetselt seadusesse raiutud?

17:02 Rahandusminister Mart Võrklaev

Aitäh! Ma ausalt ei saanud praegu sellest lõpuni ... (Saalist räägitakse.) Jah.

17:03 Aseesimees Jüri Ratas

Ei, nii ei saa. 

17:03 Rahandusminister Mart Võrklaev

Ühesõnaga ma saadan selle vastuse kirjalikult. Siin oli päris palju detaile. Kuna ma ei jõudnud seletuskirjast seda jälgida, siis ma saadan vastuse kirjalikult. Saab konkreetse ja selge vastuse.

17:03 Aseesimees Jüri Ratas

Martin Helme, palun!

17:03 Martin Helme

Einoh, Arvo küsimus oli see, et kui mõnel ettevõttel majandusaasta ei lõppe 31. jaanuaril, aga seaduses on kirjas konkreetne kuupäev, mis ajaks tuleb [deklaratsioon] esitada, kas siis ta peab ikkagi selleks kuupäevaks esitama, ehkki temal see [tähtaeg] kuude poolest on teistsugune. Aga tühja temaga! Mul on küsimus. Direktiivi võtame üle nii minimaalselt kui võimalik, nii vähe kui võimalik, aga see on maksudirektiiv ja maksudirektiive võetakse jätkuvalt vastu ühehäälselt. Miks me sellega nõus olime, kui see meile tegelikult ei meeldi või ei sobi? Me ei pea olema nõus maksusuveräänsuse nihkumisega Brüsselile isegi minimaalselt või nii vähe kui võimalik.

17:03 Rahandusminister Mart Võrklaev

Aitäh! See otsus on vastu võetud Euroopas ja eks sellele küsimusele [oskab] vastata eeskätt valitsuse minister, kes tol hetkel läbirääkimisi pidas. Küll aga me saime sealt endale erandi ehk et [saame] lükata lõplikku jõustumist Eestis edasi. Direktiivi me võtame üle praegu miinimummahus.

17:04 Aseesimees Jüri Ratas

Aivar Sõerd, palun!

17:04 Aivar Sõerd

Austatud juhataja! Austatud minister! See, et Eesti soovib kasutada erandit, toob kaasa ühe probleemi. Asi on selles, et erandi kasutamisel võib tekkida olukord, kus Eesti peab loovutama maksutulu teistele riikidele. Ehk hargmaise lõpliku emaühingu puhul Eestis, kui tal efektiivne maksumäär ei tule 15% täis, siis teisipidi arvutatult jääb dividendi väljamakse määr väiksemaks kui 53%. Seda ma küsisin rahanduskomisjonis ja siis vastati, et saab veel korrigeerida maksustatavat tulu tööjõukulude ja materiaalse põhivara arvel. Aga ikkagi võib jääda nii-öelda efektiivsest 15%-lisest miinimummaksu[määrast] puudu ja selle maksustab ära näiteks Soome. Kas see on see olukord, mida me tahame?

17:05 Rahandusminister Mart Võrklaev

Aitäh! Teoreetiliselt võib see juhtuda, kuigi see on vähetõenäoline. Esiteks ei teki enamikul Eesti äriühingutel miinimummaksukohustust, eelkõige tegeliku majandustegevuse erandi tõttu, millele te juba viitasite ja mida rahanduskomisjonis sai ka selgitatud. Teiseks on Eesti äriühingutel võimalik Eestis rohkem kasumit jaotada, et saavutada 15%-line efektiivne maksumäär. Nominaalse maksumäära 22% juures on vaja jaotada 53% kasumist, et saavutada efektiivne määr. Hargmaisesse kontserni kuuluvad äriühingud üldiselt jaotavad üsna suure osa oma kasumist. Jah, see on selle regulatsiooni mõte. Aga siin on erinevad võimalused, et see ei rakendu või nad maksavadki siin Eestis suurema osa oma kasumist. Ja me räägime hetkel viiest ettevõttest, kellel suuresti on välja kujunenud ja kokku lepitud dividendipoliitika, mille kohaselt suurem osa kasumist jaotatakse.

17:06 Aseesimees Jüri Ratas

Hea minister! Rohkem küsimusi ei ole. Aitäh teile! Palun nüüd Riigikogu kõnetooli ettekandeks rahanduskomisjoni liikme Aivar Sõerdi. Palun!

17:06 Aivar Sõerd

Aitäh, austatud aseesimees! Head kolleegid! Rahanduskomisjon arutas antud eelnõu oma 19. veebruari istungil. Sellel istungil osalesid ka rahandusminister Mart Võrklaev ja Rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika osakonna nõunik Inga Klauson. Eelnõu sisu ma ei hakka üle kordama, minister sellest rääkis. Seda eelnõu tutvustati meile ka rahanduskomisjonis. 

Komisjon langetas järgmised konsensuslikud otsused: teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 5. märtsil käesoleval aastal, aga Riigikogu juhatus otsustas suunata eelnõu täiskogu 6. märtsi päevakorda, teha ettepanek esimene lugemine lõpetada ja määrata juhtivkomisjoni esindajaks komisjoni liige Aivar Sõerd. Ja vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele on muudatusettepanekute esitamise tähtaeg kümme tööpäeva ehk [tähtpäev on] 20. märts 2024. aastal kell 17.15. Need otsused olid meil konsensuslikud. 

Ja ma annan ülevaate rahanduskomisjoni arutelust. Minister tegi meile ülevaate eelnõu sisust. Seda me siin ka hetk tagasi kuulsime. Komisjoni liikmed küsisid järgmisi asju. Kõigepealt, kuidas defineerida hargmaiseid kontserne? Vastus on, et hargmaine kontsern on piiriüleselt tegutsev kontsern, mille konsolideeritud müügitulu on vähemalt 750 miljonit eurot. 

Ma ise küsisin selle aspekti kohta, et võib juhtuda, et efektiivne 15%-line miinimumtulumaksumäär ei tule täis mõnel selle direktiivi kohaldumisalasse langeval kontsernil, kuna ettevõtte kasumi jaotamise määr 53% on küllaltki kõrge määr. Ja vastus oli, et on olemas Tartu Ülikooli uuring, millest selgub, et Eesti äriühingutel see üleliigne kasum on üsna väike või üldse puudub. Peale selle tähendab üleliigne kasum veel seda, et maksustatavast kasumist on võimalik maha arvata 5% materiaalse põhivara väärtusest ja 5% tööjõukuludest, ehk maksustatavat kasumit saab veel korrigeerida. Kuna Eesti kontsernide puhul on tööjõukulud reeglina suured ja ka materiaalset põhivara on üsna palju, siis kui need korrigeerimised ja mahaarvamised teha, ei pruugi lõplikku maksustatavat kasumit üle jääda. Selle uuringu andmed näitavad, et Eesti äriühingutel ei tule teistes riikides miinimummaksu üldjuhul maksta. 

Siis ma [ütlesin] veel seda, et selle direktiivi kriteerium 750 miljonit eurot on eurodes fikseeritud ja seda ei korrigeerita inflatsiooniga. Hetkel on viis äriühingut, millele direktiiv kohaldub, aga neid võib tulla ajas juurde ja siis on juba uus olukord. Rahandusministeeriumi esindaja vastus oli, et jah, tõenäoliselt tulebki neid juurde, aga üldiselt ka nendel äriühingutel, mis võivad tänase teadmise juures kvalifitseeruda, on palju töötajaid ja palju materiaalset vara, nii et üleliigset kasumit ei pruugi nendel tekkida. Ja tõenäosus, et tuleb teistes riikides tulumaksu maksta, on väike. 

Ja siis ma [ütlesin] veel, et praegu kehtib regulaarsetele dividendimaksetele veel soodusmäär ja see on soodustanud dividendide maksmist, aga kui see soodusmäär kaob ja üldine tulumaksumäär tõuseb, siis väheneb stiimul dividendide maksmiseks. Vastus oli, et suurte ettevõtete puhul on dividendipoliitika üldiselt kokku lepitud ja tulumaksumuudatused ei tohiks aktsionäride kokkuleppeid väga palju mõjutada. 

See oligi kokkuvõte rahanduskomisjoni arutelust. Tänan siinkohal tähelepanu eest ja vastan küsimustele.

17:12 Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh! Evelin Poolamets, palun!

17:12 Evelin Poolamets

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Kuna selle direktiivi eesmärk on avalikustada ja see puudutab viit äriühingut, siis kas teil oli komisjonis juttu ka, kes need äriühingud nimeliselt on?

17:13 Aivar Sõerd

Jaa! See on teada. Need on Eesti Energia AS, Tallinna Kaubamaja Grupp AS, MM Grupp OÜ, Bolt Grupp OÜ ja AS Infortar.

17:13 Aseesimees Jüri Ratas

Hea ettekandja, ma tänan. Rohkem küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Palun Riigikogu kõnetooli Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esindaja Martin Helme. Palun!

17:13 Martin Helme

Aitäh! Ega mul väga pikka juttu ei ole. Selle teemaga olen ma kursis sellest ajast, kui ma ise olin rahandusminister. Loomulikult pressivad seda nii Brüsseli ametnikud kui ka OECD ja tegelikult on seal otsapidi-näppupidi-käppapidi sees ka ameeriklased, kes tahavad oma maksurežiimi teha selliseks, et see kogu muud maailma kataks. Siis neil on lihtsam makse kokku korjata. Seda kõike võib kokku võtta lihtsate sõnadega: globalism steroidide peal. Nii tehaksegi, nii ehitataksegi ülemaailmset globaalset hargmaiste suurfirmadega kaetud majandust, kus Eesti valijal ei ole kobiseda midagi. 

Enne valimisi Eestis tegi Kaja Kallas stand-up'i meile siin ja ütles, et lugege mu huultelt, kas oli liiga lihtne, ma räägin lihtsate sõnadega, maksud ei tõuse. Tegelikult niisuguste otsustega edasi minnes pole vahet, kas loeme huultelt või ei loe. See, millised maksud on, kuidas neid arvestatakse ja kui suured need on, ei jää enam Eesti valitsuse ja Eesti parlamendi [otsustada]. Selle kõige võtab kokku üks sõna: maksusuveräänsus. 

Maksusuveräänsus ei ole niisama sõnakõlks. Ameerika Ühendriigid sündisid sellest, et nad nõudsid endale maksusuveräänsust. Ehk need, kes maksavad, peavad saama ka otsustada, mida nad maksavad ja kuidas nad maksavad. See direktiivi mustand keerles juba tol ajal ringi ja tol ajal oli küll seisukoht selline, et meie seda ei toeta ja kõik. Muidugi räägiti, et teeks erandi ja teeks pika ülemineku[aja], nii ja naa, aga vähemalt sel ajal oli seisukoht, et see riivab meie maksusuveräänsust ja me seda ei toeta. Millalgi pärast seda, kui reformierakondlased võtsid üle Rahandusministeeriumi, on siiski sellele nõusolek antud ja oldud enda meelest jõle kaval, et kaubeldi välja mingisugused erandid. 

Aga mis on selle direktiivi tulemus, mida me siin nüüd justkui suveräänse parlamendina saame valida, kas toetame või ei toeta? Tulemus on rohkem bürokraatiat, vähem maksutulu Eestile, rohkem võimu ja rohkem raha Brüsselile. See on selle asja tulemus. Miks peaks mõni terve mõistusega parlamendisaadik selle poolt hääletama, mina aru ei saa. Me teeme ettepaneku [eelnõu] tagasi lükata.

17:16 Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni seisukoht on eelnõu 379 esimene lugemine lõpetada, aga Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonilt on tulnud ettepanek, mille sisu on eelnõu 379 esimesel lugemisel tagasi lükata. Alustame selle hääletuse ettevalmistamist. 

Head ametikaaslased, panen hääletusele Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni ettepaneku, mille sisu on järgmine: eelnõu 379 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

17:19 Aseesimees Jüri Ratas

Tulemusega poolt 13, vastuolijaid 46 ja erapooletuid ei ole, ei leidnud ettepanek toetust. Head ametikaaslased, juhtivkomisjoni seisukoht on eelnõu 379 esimene lugemine lõpetada. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 20. märts kell 17.15. Esimene lugemine on lõpetatud ja kümnenda päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud. 


11. 17:19

Korrakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu (163 SE) esimene lugemine

17:19 Aseesimees Jüri Ratas

Liigume edasi 11. päevakorrapunkti juurde, milleks on Riigikogu liikmete Helle-Moonika Helme ja Henn Põlluaasa algatatud korrakaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu 163 esimene lugemine. Palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks Riigikogu liikme Henn Põlluaasa. Palun!

17:20 Henn Põlluaas

(Saalis räägitakse. Juhataja helistab kella.) Austatud eesistuja! Austatud Riigikogu! Mul on au Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel tõusta siin piltlikult öeldes barrikaadidele naiste õiguste ja võrdse kohtlemise eest. Nimelt puudutab konkreetne eelnõu üsna aktuaalseks saanud teemat Eestis ja laiemalt Euroopas, nimelt burka ja nikaabi kandmist. Selgituseks [ütlen, et] burka on selline kott, mis islami naistele topitakse selga ja milles on ainult väike silmapilu, kust nad saavad maailma jälgida, ja nikaab on tavaliselt ristkülikukujuline riie, mis pannakse näo ette ja kus on ka kitsas vaatepilu. Mõnikord on burkal ees ka võrgutaoline avaus, kust läbi ei näe.

Tegemist on tõeliselt radikaalsete islamiusuliste kasutatava naiste mahasurumise ja diskrimineerimise vahendiga, et naised ei puutuks mingil juhul maailmaga kokku ja ammugi ei satuks kellegi teise silma alla. Just nimelt sellised fanaatilised islamiusulised suruvad seda naistele peale. Seda kasutatakse just nimelt radikaalsetes islamiriikides. Kusjuures tegelikult islami usk ega nende pühakiri koraan ei reguleeri mitte mingisugusel määral burka ega nikaabi kasutamist ega kohusta selleks. Seetõttu ei saa nende keelamist, nende kasutamise keelamist avalikes kohtades kuidagi käsitleda (Saalis räägitakse. Juhataja helistab kella.) usuvabaduse, põhiseaduslike õiguste ega inimõiguste rikkumise ega diskrimineerimisega. Vastupidi, see just nimelt vabastab islami naisi diskrimineerimisest. 

Ja tegelikult nii palju kui see võimalik on, on ju ka islamimaades olemas naiste liikumised, mis sõdivad selle keskaegse sunni vastu. Burka ja nikaab on keelustatud väga paljudes Euroopa riikides, sest tõepoolest, need ei kuulu kokku meie traditsioonide ega väärtusruumiga, kus mehed ja naised on võrdsed. Näiteks on need keelustatud Belgias, Hollandis, Prantsusmaal, Šveitsis, Bulgaarias, Austrias ja nii edasi. Osaliselt [keelustatud] on mitmetes teistes riikides: Itaalias, Hispaanias, Šveitsis ja nii edasi. Paljudes riikides on selle kandmise eest avalikus ruumis määratud ka üsnagi märkimisväärne trahv. Kui Prantsusmaa selle keelustas 2014. aastal, siis arutas seda ka Euroopa Inimõiguste Kohus, kes leidis, et Prantsusmaal kehtestatud burkakeeld või selle kasutamise keeld on täiesti legitiimne.

(Saalis räägitakse. Juhataja helistab kella.) Tõepoolest, me ei saa ju lubada, et ka Eestis, meie riigis oleksid naised vangistatud peakatete ja selliste võrkude taha ning eraldatud ühiskondlikust elust ja jäetud ilma oma identiteedist. Burka ei ole mitte usu sümbol, vaid see on allutatuse sümbol. Meil on siin Riigikogus mitmeid erakondi, kes enda lipukirjaks on võtnud just nimelt soolise võrdõiguslikkuse, naiste diskrimineerimise teemad ja nii edasi. Ma usun, et kõik need erakonnad, kes meil siin saalis on, on selles suhtes ühel meelel. Me elame 21. sajandil, elame Eesti Vabariigis, kus kõik on võrdsed ja kus mitte kedagi ei tohi sundida mingisuguste selliste alandavate, inimest peitvate riiete taha, seda enam, et see on ju meie sotsiaalses ruumis igasuguste normide vastane. 

Ja me räägime siin ainult avalikust ruumist. Me ei räägi kodudest või sellest, kui islamiusulised on omavahel kuskil oma palvemajas või külas kellelgi – kui nad soovivad, siis nad võivad seda kanda ööpäev läbi. Aga teema on just nimelt see, et avalikus ruumis ei oleks see lubatav.

Täna ei ole see Eestis võib-olla tõesti veel väga suur probleem, aga see kasvab ja kasvab väga intensiivselt, sest meil siia sisse rännanud ja siin elavate islamiusuliste arv on plahvatuslikult kasvanud. Kui mõni aasta tagasi oli neid siin alles paar-kolm tuhat, siis täna on kapo andmetel juba üle 10 000. See kasv on olnud täiesti hämmastav.

Eelnõuga nähakse ette trahv burka kandmise eest. Korrakaitseseaduse alusel kaitstakse kaaskodanikke või avalikku korda teistegi häirivate või ohustavate tegevuste eest. Burka keelustamine on kooskõlas meie korrakaitseseaduse eesmärkidega. Trahvi selle ebaseadusliku kandmise eest võimaldab teha karistusseadustiku § 262, mille järgi avalikus kohas teiste isikute rahu või avaliku korra muu rikkumise eest karistatakse rahatrahviga kuni 100 trahviühikut või arestiga, ja seda muuta ei ole vaja. 

Nii et ma loodan, et me tuleme Eestis tänapäeva, 21. sajandisse. Sellised islami fundamentalistlikud, äärmuslikud ja radikaalsed kombed ja tavad siia ei kuulu. Me tõesti tuleme appi kõikidele naistele, keda sunnitakse seda kotti kandma, nii islamiusulistele naistele kui ka nendele naistele, kes on äärmusislamistiga abiellunud, ja päästame nad sellest taagast üheskoos. Aitäh!

17:28 Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh! Teile on ka küsimusi. Evelin Poolamets, palun!

17:28 Evelin Poolamets

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Nagu te väga õigesti märkisite, ei nõua islam burkat. Tegelikult on tegemist väikese grupi riietusliku eripäraga, kusjuures sellisega, mis assotsieerub verejanuliste ekstremistidega. Kõik pantvangide tapmise videod kujutavad endast islamiste, timukaid, kes kannavad nii-öelda meeste burkat. Seetõttu kujutab burka ka sõjaka islamismi manifesteerimist nagu me ka Georgi lindi puhul oleme Eestis näinud. Kas võiks luua seose, et Georgi lint on sama nagu burka?

17:29 Henn Põlluaas

Jah, loomulikult! Burka on ju mitmeti kasutatav. Ja me teame ju, et seda on kasutanud ka islamiterroristid. Selle alla on suurepärane peita pommivööd. Kahjuks seda on tehtud ja ilmselt tehakse ka tulevikus. Burka ei võimalda identifitseerida inimest, kes selle taga peidus on. 

Ja kui nüüd selle kasutamise ja pealesunni juurde tagasi tulla, siis väga-väga ilmekas näide on see, mis juhtus Afganistanis, kui rahvusvahelised väed sealt välja tulid ja Taliban võimu võttis. Riigis, kus ei pidanud varem burkat kandma, tehti see jälle sunduslikuks. Nii et see on tüüpiline rõhumise ja naistevastase diskrimineerimise vahend. 

17:30 Aseesimees Jüri Ratas

Mart Helme, palun!

17:30 Mart Helme

Aitäh! No see on muidugi väga kõnekas, et sel ajal, kui meie liberaalsed erakonnad siin võitlevad ninast veri väljas homode abiellumise õiguse eest, neid üldse ei huvita see, et 21. sajandil Euroopas, sealhulgas Eestis, naiste alandamine ja sellisesse poolorjanduslikku seisu surumine burkade, nikaabide ja muude neid muust maailmast ebaõiglaselt eristavate ja eraldavate riietusesemete näol keelustada. See on selles mõttes väga kõnekas. Ma tean ka, et on ju vist tehtud komisjonis ettepanek see eelnõu tagasi lükata. Millest see sinu meelest räägib? Kas see räägib meie liberaalide rumalusest, harimatusest, empaatiavõimetusest või kahepalgelisusest?

17:31 Henn Põlluaas

Aitäh! Tõepoolest, kui jäetakse lihtsalt vaateväljast välja sadu miljoneid naisi, võib-olla isegi miljardeid – kes oskab kokku lugeda? –, ma ei mõtle ainult Eestis, vaid ka terves islamimaailmas, ja räägitakse, et inimõigused ja sooline võrdõiguslikkus ja diskrimineerimise keeld kehtib ainult, ma ei tea, meile, ja niivõrd suur hulk õnnetuid naisterahvaid lihtsalt hüljatakse, siis räägib see nii kahepalgelisusest kui ka rumalusest ja millest iganes. Sellised inimesed, kes lasevad ühtedele liiga teha ja siis tõstavad kilbile mingisuguseid teisi kildkondi ja gruppe, kelle eest nad veri [ninast] väljas sõdivad, ei ole tõsiselt võetavad. See näitab tõesti kahepalgelisust. Ja nüüd olekski tegelikult meil kõikidel, ka liberaalsetel erakondadel, võimalus näidata, et nad tõesti hoolivad, mitte ei võta ainult poose.

17:32 Aseesimees Jüri Ratas

Kert Kingo, palun!

17:32 Kert Kingo

Ma tänan, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Ma sisuliselt jõuan sama teema juurde, millest sai juba pealiskaudselt räägitud. Liberaalid hirmsasti võitlevad siin läänelikkuse eest. Kõige olulisemad märksõnad on võrdsus, võrdõiguslikkus, eriti veel sooline võrdsus, tehti abieluvõrdsus – need olevat kõik läänelikud väärtused. Kas sul on ülevaadet ka, kuidas nikaabi ja burka kandmine harmoneerub näiteks soolise võrdõiguslikkusega ja võrdse kohtlemise printsiibiga? Mida see meile ütleb, kui [neid printsiipe] toetatakse, samas muu koha pealt räägitakse teist [juttu]?

17:33 Henn Põlluaas

Noh, olgem ausad, kui burka ja nikaabi keelamist, selle kandmise keelustamist avalikes kohtades vastustatakse, siis tegelikult näitab see ju seda, et inimesed, kes lubavad islami naisi diskrimineerida, taga kiusata ja alandada – mis vahet on nendel mingisuguste natsidega, rassistidega, juudivihkajatega või ma ei tea kellega. Tegelikult sügavamalt on tegemist sama teemaga, et hakkame eristama inimesi: islami naised ei vääri normaalset elu, neid võib diskrimineerida ja taga kiusata selle eest. Kui naine burkat ei kanna, võib mees ta põlema panna, läbi peksta või mis iganes. No see ei ole ju normaalne! Sellepärast ma tõesti väga loodan, et ükski erakond siin sellele vastu ei hääleta ja me ühel häälel oleme naiste õiguste eest.

17:34 Aseesimees Jüri Ratas

Rene Kokk, palun!

17:34 Rene Kokk

Aitäh, hea aseesimees! Hea ettekandja! Siin on täna juttu olnud ka sellest, et kahtlemata on tegemist meie kultuuriruumis julgeolekuküsimusega, kui me oma kultuuriruumis sunnime neid selgelt naiste õigusi piiravaid riideesemeid kandma. Sellest tulenevalt ongi huvitav aru saada. Ma olen küll naiivne ilmselt, kui ma seda praegu küsin, aga mis need argumendid olid seal komisjonis? Kas sa oskad öelda, miks koalitsioon sisuliselt tagasilükkamise ettepaneku tegi? Siin on täna kõlanud päris palju argumente, kuidas me kõikvõimalike õiguste eest kogu aeg seisame ja võitleme. Aga praegu on arutelu all väga mõistlik eelnõu ja selle puhul tehti ettepanek tagasi lükata. Kas sa oskad avada, millistele eesmärkidele ja ettepanekutele tugineti, et seda eelnõu ei peaks edasi menetlema?

17:35 Henn Põlluaas

Kahjuks ma ise komisjonis ei olnud, ma olin haige. Täpselt kõike, mida seal arutati, ma ei tea. Aga see ei ole esimene kord, kui me seda eelnõu esitame. Varem poeti selliste igasuguste otsitud põhjenduste taha, et see oleks justkui usuvabaduse küsimus ja justkui sellega rikutaks nende põhiseaduslikke õigusi ja nii edasi. Aga see ei vasta absoluutselt tõele. Ma siin lugesin ette ka, mida Euroopa Inimõiguste Kohus leidis. Ei ole nende usu ja islami pühakirja poolt peale pandud kohustust kasutada burkat või nikaabi. Nii et kõik need põhjendused on täiesti tühjad. 

On räägitud ka sellest, et see olevat kuidagi, noh, liialt järsk ja et äkki keelustame üleüldse näokatted. See on täiesti absurd, sest siis me peaksime ka mardisandimaskid, suusamütsid, mootorrattakiivrid ja ma ei tea, mis asjad, ära keelama. Kui seadusega keelatakse kõik nägu katvad peakatted ja muud asjad, siis me peaksime hakkama sinna erandeid sisse kirjutama, sada erandit selle kohta, mida võib ja mida ei või. See on täiesti nonsenss. Tegelikult on paljudes Euroopa riikides tehtud niimoodi, et ongi keelustatud konkreetselt burka ja nikaabi kandmine, ja ma ei näe mitte vähimatki põhjust, miks seda ei võiks teha. Nii et tegelikult need põhjendused taanduvadki silmakirjalikkusele, et laskem aga osa inimesi, naisterahvaid vabalt diskrimineerida, aga tõstkem kisa paljude muude asjade puhul. 

Sa puudutasid oma küsimuse alguses julgeolekuteemat. See läheb üha teravamaks. Nagu ma mainisin, kapo andmetel on Eestis üle 10 000 islamiusulise. Nendest märkimisväärne osa on radikaalsed ja nendel on täheldatud väga tihedaid sidemeid Rootsi ja muude maade islamiäärmuslaste ja terroristlike ringkondadega. Nii et küsimus, kas islamiterrorism siia jõuab, ei ole tänapäeval üldse adekvaatne, vaid õige küsimus on, millal see jõuab. Ja nagu me teame, on burka olnud kahjuks üks vahend enesetaputerrori[rünnakute] korraldamisel.

17:39 Aseesimees Jüri Ratas

Anti Haugas, protseduuriline küsimus, palun!

17:39 Anti Haugas

Protseduuriline märkus: Henn Põlluaas tegelikult oli komisjonis täitsa kohal. Protokollist võib lugeda, et ta võttis ka palju sõna ja osales päevakorrapunkti menetlemisel. Henn mainis, et ta oli haige sel päeval, aga oli täitsa kohal. (Henn Põlluaas naerab.)

17:39 Aseesimees Jüri Ratas

Lähme edasi küsimustega. Helle-Moonika Helme, palun!

17:39 Helle-Moonika Helme

Aitäh, lugupeetud eesistuja, et te järgite kenasti töö- ja kodukorda! 

17:39 Henn Põlluaas

Oli vist, jah.

17:39 Helle-Moonika Helme

Teiste eesistujate [juhtimise ajal] saavad protseduuriliste küsimuste [esitajad] sõna alles siis, kui kõik [sisulised] küsimused on otsas. Aga lugupeetud ettekandja, näete, milline silmakirjalikkus kuubis saab nüüd tänu sellele eelnõule siin ilmsiks! Liberaalid, eriti sotsid, kaeblevad siin kogu aeg, eks ole, kuidas oi, naine on rusika ja pliidi vahel, aga islami kultuuri puhul on see täiesti normaalne ja selle vastu neil ei ole midagi. Palgalõhe, eks ole. Aga nikaabi ja burka kandjad ei tohi üldse tööl käia. Jällegi, eks ole, siin nad mingit probleemi ei näe. Soodustavad ja toetavad immigratsiooni, mis kõik need probleemid meile siia koju kaasa toob, ja siis järsku kaitsevad Eestis kõiki neid inimvaenulikke ja äärmiselt diskrimineerivaid väärtusi, mille vastu nad nagu …

17:40 Aseesimees Jüri Ratas

Hea küsija, teie aeg!  

17:40 Helle-Moonika Helme

… meie oma kultuuriruumi puhul on väga. On ju silmakirjalik?

17:40 Henn Põlluaas

Aitäh! Ma olen absoluutselt sama meelt. Tõepoolest, kui me seisame rõhumise, alandamise ja diskrimineerimise vastu, siis me ei saa jätta sealt ühte gruppi, tohutu suurt gruppi naisi kõrvale ja lihtsalt öelda, et neid võib kiusata taga ja mida iganes. See on kahepalgeline.

Aga aitäh tähelepanu pööramise eest! Mul tuleb ka meelde, et tõepoolest, ma olin seal komisjoni istungil. Aga see eelnõu on esitatud eelmise aasta maikuus ja paraku on võimul olev koalitsioon seda kinni hoidnud nii kaua, et peaaegu aasta aega hiljem on see alles jõudnud siia saali. See komisjon oli ka ikkagi üsna ammu, et mul ei tulnud kohe meelde. Aga vahet ei ole ka, ega sealt ei tulnud ju ka praktiliselt mitte ühtegi sisulist põhjendust, miks me ei võiks seda vastu võtta ja miks me peame laskma islamiusulisi naisi taga kiusata. Nii et selles suhtes mu vastus oli põhimõtteliselt väga täpne.

17:42 Aseesimees Jüri Ratas

Evelin Poolamets, palun!

17:42 Evelin Poolamets

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Burka kandmine ei ole ju puhtalt naiste diskrimineerimine ainult moraalselt ja vaimselt, vaid ka füüsiliselt, sest ma olen näinud, kui hädas oli Tallinki laeva kohvikus burkat või nikaabi kandev naine, kelle ees oli muffin ja kohv. Kas te kujutate ette, kuidas ta peaks seda sööma, kas silmade pilust või sealt serva alt, mis ulatub maani? Aga kuidagi ta seda muffinit sinna rüü alla peitis. Jah, see oli kurb vaatepilt. 

Aga veel teisest küljest, Taani ja Norra on võtnud vastu selle seaduse ja meie oleme ju soovinud saada Põhjamaaks ja seadnud Põhjamaad eeskujuks. Kas selles küsimuses võiks ka Põhjamaad eeskujuks seada? 

17:43 Aseesimees Jüri Ratas

Hea küsija, teie aeg!

17:43 Henn Põlluaas

Aitäh! Jah, ka mina olen näinud neid vaesekesi koos perega kuskil kohvikus või restoranis [söömas]. See vaatepilt, kuidas mees ja lapsed söövad isuga ja see vaene naisterahvas püüab endale mingisuguseid palukesi selle katte alla poetada, on kirjeldamatu. Ja seda uskumatum on, et keegi arvab, et nii võikski jätkuda.

17:43 Aseesimees Jüri Ratas

Hea ettekandja, ma tänan teid! Rohkem küsimusi ei ole. Aitäh! Palun …

17:43 Henn Põlluaas

Ma ei jõudnud vastata veel.

17:43 Aseesimees Jüri Ratas

Aa, selge. Ma vaatasin, et te ei jäite nagu seisma, aga vastake ära ilusti.

17:43 Henn Põlluaas

Olgu pealegi! Ma arvan, et ma olen tegelikult enamiku juba ära rääkinud. Ja kui see eelnõu nüüd tagasi lükatakse, siis see näitab meie liberaalsete erakondade tegelikku palet.

17:44 Aseesimees Jüri Ratas

Suur tänu teile! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli ettekandeks õiguskomisjoni esimehe Eduard Odinetsi. Palun!

17:44 Eduard Odinets

Aitäh, härra eesistuja! Head kolleegid! Õiguskomisjon arutas seda eelnõu tõepoolest väga pikka aega tagasi, nimelt 26. septembril eelmisel aastal. See arutelu ja ka esimesele lugemisele täiskogusse saatmine mahtus enam-vähem seadusega ette nähtud piiridesse, siin ei ole komisjonipoolseid takistusi olnud. Aga ma lihtsalt tuletan meelde, et pikka aega ei saanud me seda eelnõu siin arutada arutelu võimatuse tõttu, sest ükski eelnõu algatajatest ei viibinud sellel ajal saalis. Õnneks oleme täna selle [eelnõu menetlemiseni täiskogus] jõudnud ja mul on hea meel tutvustada teile selle eelnõu arutelu käiku õiguskomisjonis.

Tõepoolest vastab tõele, et härra Põlluaas oli täiesti isiklikult [komisjonis] kohal. Minu visuaalse vaatluse kohaselt ei olnud ta haige, oli täiesti terve ja ilmselt ka terve mõistuse juures. Ma ei hakka ümber jutustama seda mõttekäiku, mida härra Põlluaas rääkis meile komisjonis, seal ta kordas sama argumentatsiooni, mida tänagi siin. Aga peatuksin sellel arutelul, mis komisjonis aset leidis. 

Kolleeg Valdo Randpere meenutas aega, millal sarnane eelnõu oli juba kord menetluses ja seda küsimust arutati – see oli aastal 2016. Tuletan meelde, et juba siis eelnõu algatajad tõid välja täpselt samasugust argumentatsiooni: julgeolekuohtu, massilist naiste õiguste rikkumist Eestis ja nii edasi. Igaüks meist saab hinnata, kas olukord aastast 2016 praeguseni on oluliselt muutunud või mitte, mis puudutab moslemitest tulenevat julgeolekuohtu ja ka naiste õiguste massilist rikkumist. 

Härra Valdo Randpere tõi välja ka seda, et arutelu all oli tõepoolest juba aastal 2016 see, et koos burka ja nikaabiga peaks keelama ka kõik teised näokatted, näiteks jõuluvana habeme ja muud asjad. Siis härra Põlluaas pareeris ja vastas, et lahendus keelata kõik nägu katvad riideesemed ei ole aktsepteeritav. Ta tunnistas, et Eestis ringi käies ei näe me tõepoolest massiliselt burka või nikaabi kandmist, aga eelnõu eesmärk ongi mitte lahendada eksisteerivat probleemi, vaid vaadata tulevikku, et juba eos takistada selle nähtuse levimist Eesti avalikus ruumis. Härra Põlluaas rõhutas korduvalt, et kui probleem on juba suureks läinud, siis on hilja hakata selle lahendamisega tegelema. 

Nii nagu ka täna siin tõi komisjonis ettekandja härra Põlluaas korduvalt välja, et Prantsusmaal on burka ja nikaabi kandmine keelatud. Komisjoni istungil parandas kolleeg Liisa-Ly Pakosta, et Prantsusmaal ei ole keelatud burka või nikaab, Prantsusmaal on keelatud kõik näokatted, mis ei [luba] isikut tuvastada, ehk siis see keeld on kõikidel sellistel juhtudel. Kolleeg Liisa Pakosta rõhutas oma sõnavõtus ka seda, et kui rõhuda turvalisuse aspektile ja kui vaadata statistikast kuritegusid, mida [tehakse] nägu kattes, või ka näiteks terrorismiakte, siis selle järgi peaks just meestel näokatted ära keelama, mitte naistel. Statistika seda ei toeta. 

Vabariigi Valitsus andis ka oma arvamuse selle eelnõu kohta. Arvamus on negatiivne, valitsus ei soovita seda eelnõu toetada. Valitsuse arvates ei ole Eesti ühiskonnas sellist trendi näha, mistõttu puudub vajadus kavandatavaid muudatusi teha. Samuti rõhutab valitsus, et näokatted võivad põhjustada liiklusohtu ja julgeolekuohtu, kuid samas saavad põhjustada ka teised meie kultuuriruumis kasutatavad näokatted, näiteks suusamaskid, karnevalimaskid ja mootorrattakiivrid, mis samaväärselt burka ja nikaabiga nägu varjavad. Millegipärast me ei räägi, et see oleks kuidagimoodi suur probleem meie ühiskonnas ja et ka need peaks keelama. 

Mis puudutab naiste osa, siis valitsus kiidab algatajate seisukohta ja kinnitab, et Eesti tavad, kultuur ja seadusandlus tunnistavad sugudevahelist võrdõiguslikkust. Just selle tõttu, et meil on naiste õigused kaitstud, diskrimineerimine on keelatud ja sundimine on keelatud, on põhjendamatu leida, et Eestis sunnitaks naisi selliseid näokatteid kandma ja on põhjendamatu vajadus selline naistele peale surutud riietumine keelustada. Justiitsministeerium, kes edastas meile valitsuse seisukoha, arvab, et Eesti õiguskorras ei ole vaja reguleerida, milliseid riideid, sealhulgas pea- ja näokatteid, on naistel avalikus ruumis lubatud kanda. Selline oli meie arutelu komisjonis algatajate esindaja juuresolekul ja valitsuse seisukohaga tutvumisel. 

Selle järel tegime me menetlusotsused. Kõigepealt otsustasime võtta eelnõu täiskogu päevakorda 11. oktoobril eelmisel aastal, nüüd varsti saame tähistada poole aasta [möödumist] sellest hetkest. See otsus oli konsensuslik, selle poolt olid Anti Haugas, Kert Kingo, Eduard Odinets, Liisa-Ly Pakosta, Mati Raidma, Valdo Randpere, Vilja Toomast ja Varro Vooglaid. Kuulates istungil kõlanud argumentatsiooni ja tutvudes ka valitsuse seisukohaga, otsustas komisjon teha täiskogule ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Selle poolt oli 6 komisjoni liiget, Anti Haugas, Eduard Odinets, Liisa-Ly Pakosta, Mati Raidma, Valdo Randpere ja Vilja Toomast, ning selle vastu oli 2 komisjoni liiget, Kert Kingo ja Varro Vooglaid. Juhtivkomisjoni esindajaks otsustati määrata Valdo Randpere, see oli konsensuslik otsus. Valdo Randpere kahjuks täna täiskogu istungil ei viibi ja sellepärast tegin ettekande mina. 

Tänan tähelepanu eest! Hea meelega vastan küsimustele, kui neid on.

17:52 Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh! Protseduuriline küsimus, Henn Põlluaas.

17:53 Henn Põlluaas

Aitäh, austatud eesistuja! Ma olen väga kimbatuses.

17:53 Aseesimees Jüri Ratas

Tohoh! Mis juhtus?

17:53 Henn Põlluaas

Komisjoni esimees väitis, et neil on valitsuse seisukoht ja et valitsus ei toeta kõnealust eelnõu. Ma ei tea, mitu valitsust meil siin Eesti riigis on, sellepärast et alles eile – oli see vist eile või oli see esmaspäeval – oli meil siin minister Signe Riisalo, kellelt ma küsisin selle kohta, et kas tema toetaks seda eelnõu. Tema väitis – ma kirjutasin selle isegi üles, stenogrammist saab kontrollida täpsemat sõnastust –, et burkade keelustamist ei ole valitsus üldse arutanudki ja tema isiklikult pooldab nende keelustamist küll, vähemalt koolides ja lasteaedades. Nüüd on meil siin komisjoni esimehe väidetu, et valitsus on seda arutanud. Kas meil on erinevad valitsused riigis? Sellisel juhul on see ju täiesti skandaalne olukord.

17:54 Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh! Eestile on kombeks üks valitsus korraga. Mart Helme, palun!

17:54 Mart Helme

Ma tahaksin küsida lugupeetud ettekandja käest, kas komisjonis pandi ka mingisugused kriteeriumid paika, millal see probleem tekib. Me teame, et üks süürlane sidus oma naise radiaatori külge ja pani ta põlema siin mõned aastad tagasi ja mingisuguseid peksmisjuhtumeid on moslemite hulgas veel olnud. Kaitsepolitsei on juhtinud tähelepanu, et moslemi kogukond on mõne aasta jooksul kasvanud, ma ei mäleta, 10 000 või 12 000 inimeseni. Kas oli mingitest kriteeriumitest juttu, millal see siis probleemiks [muutub]? Ja kui see probleemina Eesti ühiskonnas juba manifesteerub, kas siis praegused liberaalsed koalitsiooni moodustajad leiavad, et on õige aeg hakata keelustama [burkat ja nikaabi] ja reguleerima seda valdkonda?

17:55 Eduard Odinets

Aitäh selle küsimuse eest! Ei, komisjoni istungil ei püstitatud mingeid kriteeriume, millal see probleem on. Aga tuletan meelde, et me ei arutanud naiste peksmist või süütamist või mingeid muid kuritegusid ega vägivalda naiste vastu, me arutasime avalikus ruumis burka ja nikaabi kandmise keelamist, muud midagi. Ja me leidsime, et praegusel ajahetkel Eesti õigusruum ja korrakaitsereeglid ei vaja burka ja nikaabi kandmise keelustamist ja sellest keelust üle astunud naiste trahvimist kuni 100 trahviühiku või arestiga, nii nagu eelnõu autorid pakuvad. Mul ei ole isiklikult praegu tõendusmaterjali, et need kuriteod naiste vastu olid seotud burka või nikaabi kandmisega.  

Aga see, mis puudutab seda, mitu valitsust meil on, siis valitsusest komisjoni laekunud teksti kohaselt valitsus otsustas – ilmselt kollegiaalselt ja konsensuslikult, ma loodan – mitte toetada Riigikogu liikmete Henn Põlluaasa ja Helle-Moonika Helme 12. mail 2023. aastal algatatud korrakaitseseaduse muutmise [seaduse] eelnõu. Mina kujutan ette, et minister Riisalol on õigus, et valitsus ei ole arutanud burka ja nikaabi keelamist, vaid valitsus arutas Henn Põlluaasa ja Helle-Moonika Helme esitatud eelnõu. Need on kaks erinevat asja.

17:57 Aseesimees Jüri Ratas

Kert Kingo, palun!

17:57 Kert Kingo

Ma tänan, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Komisjonis arutati väga pealiskaudselt seda teemat. Kuna teie olete valitsuserakonna liige, siis ma küsingi teie käest. Äkki te olete valitsusega põhjalikumalt rääkinud. Teie nimetasite pealesunnitud riietumist. Valitsuse üks prioriteet on perevägivallaga tegelemine ja vaimse vägivallaga tegelemine. Vähemalt nii te räägite. Ja iseenesest juba väljend "pealesunnitud riietumine" ongi üks vaimse vägivalla vorm ja fakt on see, et nikaabi ja burka [kandmise pealesundimine] on vaimne vägivald. Kas ma saan õigesti aru, et valitsus tegelikult tolereerib islamiusuliste naiste kallal vaimse vägivalla läbiviimist? Kas ma saan õigesti aru, et ta on nõus sellega, et neid võib niimoodi diskrimineerida, neid võib ebavõrdselt kohelda, kõike seda, ja nad aktsepteerivad vägivalda nende suhtes?

17:58 Eduard Odinets

Aitäh! Mina ei ole Vabariigi Valitsuse liige ja komisjon ei ole seda teemat niimoodi arutanud. Aga kui te soovite, siis ma võin väljendada oma isiklikku seisukohta ja tunnetust, mida ma arvan, kuidas valitsus mõtleb. Ma arvan, et valitsus mingil juhul ei tolereeri, ei aktsepteeri ega soosi naistevastast vägivalda. Nii nagu on valitsus oma prioriteetides paika pannud ja valitsuses olevad erakonnad korduvalt kinnitanud, me seisame igasuguse naistevastase või lähisuhtevägivalla vastu, resoluutselt, igal juhul. Küsimus on siin järgmine. Kujutame ette, et kui naine, keda sunniti kandma nikaabi või burkat, ilmub sellega Eesti avalikku ruumi, siis Eesti riik karistab teda arestiga või trahviga kuni 100 trahviühikut. Kas see on see, mida meie soovime, või peaksime me tegelema sellega ja tegema kõik endast oleneva selleks, et see naine, keda sunnitakse midagi tegema või kuidagimoodi käituma, mis läheb vastuollu tema arusaamadega asjadest, ei oleks sunnitud ja et naisel oleks õigus keelduda sellest, mida ta ei soovi teha? Meie ülesanne on harida seda naist, aidata seda naist, pakkuda talle varjupaika ja nii edasi. Sellega me peame tegelema, mitte karistama naist, keda tema abikaasa on juba kord karistanud.

17:59 Aseesimees Jüri Ratas

Rene Kokk, palun!

17:59 Rene Kokk

Aitäh, hea aseesimees! Te ütlesite siin, et ministeeriumi seisukoht oli, et meil ei ole vaja tegeleda praegu selle eelnõuga, kuna meil ei ole probleemi. Vaadake, tark ongi just vaadata ette tulevikku, mis võib hakata juhtuma. Me oleme praegu päris hädas sellega, et meil elavad Eestis Valgevene ja Venemaa [kodakondsusega inimesed] ja kodakondsuseta inimesed, kelle käest me relvalubasid ja relvi tahame ära võtta. Tegelikult on aastaid räägitud sellest, et me ei peaks neid üldse andmagi, ja täna me oleme hädas, politsei on hädas sellega, et neid kätte saada. Me räägime, kui palju see probleemi tekitab ja kui halb ja keeruline see on, politseil on lisaülesanded. Burkade ja nikaabide puhul on just praegu see aeg, kui me peaksime seda arutama, et mitte luua olukord, kus ühel päeval, kui see on tõesti suur probleem, [peame] konstateerima fakti, et me ei näinud seda ette, nüüd on väga raske ja me riivame väga paljude huvisid siin kultuuriliselt või mida iganes. Kas teil oli ka sisuline arutelu selle üle või te tõesti lihtsalt läksite üle ja otsustasite opositsiooni eelnõu tagasi lükata?

18:00 Eduard Odinets

Minu meelest oli meil arutelu ja päris … Ma siin tsiteerisin Valdo Randperet ja Henn Põlluaasa vastuseid, et kui akuutne see murekoht on. Aga ka seesama näide aastast 2016, kui EKRE tuli esimest korda selle ideega, et keelame need näokatted ära. Praegu me oleme aastas 2024. Mul ei ole täit statistikat korrakaitseorganitelt või midagi sellist, aga vähemalt minu tunnetus ei ütle ja tänavapilt ei [näita], et see on muutunud massiliseks probleemiks ja murekohaks. See, mida tähendab islami usu kandjate arvu kasvamine Eestis ja nii edasi, ei ole see koht, kus me karistame naisi selle eest, et nad kannavad mingeid riideesemeid. Statistika näitab, ka Eesti statistika näitab, et need naised ei ole Eesti Vabariigi suurim julgeolekuoht.

18:01 Esimees Lauri Hussar

Aitäh! Arvo Aller, palun!

18:01 Arvo Aller

Aitäh, Riigikogu esimees! Hea ettekandja! Teie tunnetus ei maksa ju selles osas mitte midagi. Kas te tunnetate seda või ei tunneta, see ei lähe eriti kellelegi korda. Aga me räägime burka ja nikaabi avalikus kohas kandmise keelamisest. Kui võtta nagu laiemalt, kas siis diskrimineeritakse või mitte … Meil on varsti laulupidu ja tantsupidu tulemas. Kui me paneme eesti rahvariided selga ja näokatted ette, kas siis see on avalikus ruumis õigustatud lähenemine, et austada islami põhimõtteid, kui nad on sunnitud neid näokatteid kandma ja tegelikult me tahame neid Eesti ühiskonda integreerida? Ma saan aru, et sellest komisjonis pole räägitud, aga mida teie tunnetus ütleb, kas see oleks aktsepteeritav Eestis või mitte?

18:02 Eduard Odinets

Aitäh! No ühelt poolt te ütlete, et minu tunnetus ei maksa mitte midagi, see ei huvita kedagi, aga samas esitate küsimuse, et mis on minu tunnetus. Siin on väike loogikaviga, eks ju. Aga tõepoolest, komisjon seda ei arutanud. Mina lähtun sellest, et see korrakaitseseaduse paragrahv, mida soovitakse täiendada, räägib avalikus kohas käitumise üldnõuetest. See konkreetne punkt läheks sinna kohta, kus karistatakse või on keelatud teist isikut häiriv või ohtu seadev käitumisviis. Vastan teie küsimusele nii, et me peamegi mõtlema, et kui täiskasvanud või noor inimene tuleb laulupeole ja tema nägu on kaetud mingi riideesemega, mis on iseloomulik tema enda kultuurile ja usule, siis kas see on teisi isikuid häiriv või ohtu seadev. Ma ei oska öelda. Aga nagu te ise ütlesite, minu tunnetus ei loe siin saalis midagi.

18:03 Esimees Lauri Hussar

Helle-Moonika Helme, palun!

18:03 Helle-Moonika Helme

Aitäh, hea eesistuja! Hea ettekandja! Ütlesite, et seisame igasuguse naistevastase vägivalla vastu. Vaadake, sõnad ja tegelikkus lähevad siinjuures väga lahku. Te ütlesite, et ei taha neid naisi karistada, okei, aga kuidas me oma kultuuriruumis nende perevägivallaga tegeleme? Kui islami mees peksab kodus naist, siis ma tahaks näha, kes julgeb teda puutuda, nii nagu eesti meest puututakse. Ma tõesti tahaks seda näha. Me ju teame, et immigrante ei tohi sõrmeotsagagi puutuda. 

Ja juurpõhjustest rääkides, äkki tegeleks immigratsiooniga! Moslemi kogukond on jõudsalt Reformierakonna kolme valitsuse all kasvanud. Meie julgeolekuorganid löövad juba avalikult hädakella ja on avalikult öelnud, et see on suur probleem. Äkki tegeleks juurpõhjustega sellel tasandil, et ei lasekski islami kultuuri meie kultuuriruumi niimoodi sisse? Kas see teema ei olnud komisjonis arutlusel?

18:04 Eduard Odinets

Aitäh! Nagu te õigesti märgite, ei tegele see eelnõu probleemi juurtega, vaid tegeleb konkreetsete naiste konkreetse teo eest karistamisega. Sellepärast me [juurpõhjusi] komisjonis loomulikult ei arutanud. Kui teil on algatusi, eelnõusid, mõtteid, ideid, mis tegelevad mingite muude küsimustega, migratsiooni, integratsiooni või emigratsiooni küsimustega, siis tulge nendega välja ja arutame kas õiguskomisjonis või mingis muus komisjonis. 

Ja teie väitega, et islami meest, kes peksab oma naist, keegi ei julge puutuda, ei saa mingil juhul nõustuda. Ma arvan, et meie korrakaitseorganid suhtuvad igasse mehesse, kes tõstab oma naise vastu kätt, samaväärselt ja ta saab karistatud. Meie töö peaks olema selline, et iga naine, sõltumata tema kultuuritaustast või usulistest veendumustest, teaks, et sellised teod ei ole Eestis aktsepteeritavad ja Eestis saab sellisel juhul abi, ja iga naine teaks, kuhu ta saab pöörduda, kust ta saab abi ja kuhu ta saab vajadusel ka oma lastega varjuda. See on meie töö ja selleks meil on vastavad kohanemis- ja lõimumisprogrammid, kus ka islami usu naised saavad vastavat informatsiooni. Ma väga loodan, et nad on teadlikud oma õigustest Eestis.

18:06 Esimees Lauri Hussar

Henn Põlluaas, palun!

18:06 Henn Põlluaas

Aitäh! Eks öeldakse ju, et loll on see, kes põhjust ei leia. Igasuguseid otsitud põhjusi, miks lasta islami naisi diskrimineerida, tuleb teil nagu varrukast. Sama loogika järgi, miks üleüldse igasuguseid rikkumisi karistada – sellest pole ju mingisugust tolku. Te tõite siin esile nii nagu minagi selle karistusseadustiku paragrahvi. See on ainult näitena toodud siia. Lugege seda teksti, võib ka muid karistusi seada. Teades seda, et islami naistel reeglina ei lastagi tööl käia, selle trahvi maksab seesama mees, kes sunnib teda burkat kandma, ja naisel on vabadus avalikku ruumi tulles see peast ära võtta. Nii et kõik need on niivõrd otsitud teemad, et lihtsalt peita oma kahepalgelisust. See, kus on tegelik diskrimineerimine, tegelik alandamine ja tagakiusamine, teid ei huvita. Vaadake kasvõi Rootsit. Miks te sealt eeskuju ei võta? Vaadake, mis toimub.

18:07 Eduard Odinets

Nii! Ma kordan juba mitmendat korda, et nii mina isiklikult kui ka, ma usun, suurem osa Eesti avalikkusest taunib igasugust naistevastast vägivalda, naiste diskrimineerimist. Ja mina isiklikult ning suurem osa Eesti avalikkusest kindlasti soovib ka seista selle eest igasuguste meetmetega. Mina väidan, et see teie pakutud meede keelata naisel riideesemeid kanda, mis on iseloomulikud tema kultuurile ja religioonile, ei aita seda naist.

Mis puudutab karistust, siis see ei ole mingi näide – see on konkreetselt teie eelnõus. Teie eelnõu täiendab korrakaitseseaduse § 55 lõiget 1. Lõige 1 räägib avalikus kohas käitumise nõuetest. Karistusseadustiku § 262, mida te siin ette tõite, räägib karistustest avalikus kohas käitumise nõuete rikkumise eest. Nii et see ei ole mingi näide, need on otseses omavahelises seoses. Kui me rikume avalikus kohas käitumise nõudeid, siis on ette nähtud karistus: [trahv] kuni 100 trahviühikut või arest. Ja see ongi see kuni, loomulikult kuni, see on maksimaalne karistus. See on see, millega – teie pakute seda – karistada naisi, keda üks kord juba sunniti, teie väitel, neid näokatteid kandma. Nii et siin ei ole vähemalt minu poolt mingeid vasturääkivusi.

18:09 Esimees Lauri Hussar

Suur tänu! Henn Põlluaas, teine küsimus, palun!

18:09 Henn Põlluaas

Aitäh! Ma ei tea, kus teie liigute ja kus te olete ja elate. Võrreldes sellega, kui viimati – 2016 vist oli – see eelnõu siin laual oli, on meie tänavapilt radikaalselt muutunud. Minnes linna, toona veel ei võinud iga päev näha, aga nüüd näete kindlasti iga päev mõnda või isegi rohkem burkas naisterahvaid. Minnes kuskile teatud linnaossa, kus neid islamiusulisi rohkem elab, seda rohkem seal neid ahistatud naisi on. Ja me näeme ju väga hästi, mis toimub mujal. See, et me ei võta eeskuju väga suurest osast Euroopa Liidu riikidest, kes on seda väga suureks probleemiks pidanud ja selle ära lahendanud, on äärmiselt vastutustundetu. Miks te ei taha ennetada suurt probleemi?

18:10 Eduard Odinets

Aitäh! Nii nagu ma olen korduvalt tsiteerinud komisjonis toimunud arutelu, me ei näe hetkel siin probleemi, mida peaks lahendama nende meetmetega, mida eelnõu algatajad meile pakuvad. Vastates küsimusele, kus mina liigun, siis ma liigun enamasti nagu teiegi, ma usun, Toompea ja kodukoha vahel. Suurema osa ajast veedan Ida-Virumaal. Ja tõepoolest, minu silme ette ei ole tulnud sellist pilti, mis [näitaks] nende üksikute naiste näol ohtu Eesti julgeolekule või midagi sarnast, mida te oma eelnõu seletuskirjas ette toote. Tegeleme probleemiga siis, kui see muutub tõesti probleemiks. Aga nagu ma juba ütlesin, kaheksa aasta jooksul ei ole see jätkuvalt probleemiks [muutunud] Eestis.

18:11 Esimees Lauri Hussar

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Rohkem küsimusi teile ei ole. Järgnevalt avan läbirääkimised ja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel palun siia Riigikogu kõnetooli Anti Poolametsa. Palun! (Anti Poolamets küsib lisaaega.) Kolm minutit lisaaega, palun!

18:11 Anti Poolamets

Seda teemat, lugupeetud saadikud, võiks käsitleda julgelt mõne tunni, sest me oleme ühe kultuurikonflikti keskmes. Mul on raske varjata oma hämmingut eelmise ettekandja kõnest, kuidas leiti põhjendusi sellele, mis on kõigi meie, kultuuriliste vaatlejate silme ees visuaalselt. See ehmatab loomulikult, kui Stockholmi tänaval või mõnes Tallinna kaubanduskeskuses on naine sunnitud oma nägu varjama. Sellist variserlikku naiste kaitset esindataksegi siin saalis. See on äärmiselt variserlik, äärmiselt variserlik! Lõpuks öeldakse, et ahistav jälitamine on ka nende kultuuriline komme. Naiste suguelundite moonutamine on ka kultuuriline komme. Halal-tapmine on ju ka kultuuriline komme. 

Teistpidi ma saan aru, miks te seda teete. Te peate, eriti sotsiaaldemokraadid, ju sõda rahvusriigi vastu. Teie paleus on ebapõhiseaduslik multikultuuriline riik, kus kõigil teistel on rohkem õigusi kui põlisrahval, kus kõik sisserändajad on priviligeeritumad kui need, kes on siin 1000 aastat elanud, kus kõigi teiste kombed on ülemad kui nende omad, kes on siin 1000 aastat elanud. Kurb! Sellist düstoopiat te oma seltsimees Ossinovskiga siin ehitategi. Sellist düstoopiat te ehitategi! Ossinovski, teie erakonna juht kuulutas meie põhiseadusliku rahvusriigi düstoopiaks. Teie eesmärk on see düstoopia ehk põhiseaduslik riik likvideerida. Selle nimel te siin võitletegi. Selleks on sotsiaaldemokraadid oma punase lipu lehvides siia tulnud, et teha sedasama, mida kommunistid: luua internatsionaalne riik, nagu nad seda nimetasid, hävitada rahvused ja rahvuskultuurid. Ja nüüd on multikultuuriline riik seesama asi, mida teie ellu viite. Ja te räägite midagi vabadustest. 

Häbi! See on naiste alandamine. See on häbi ka sellepärast, et meil ei ole oma kultuuriruumi väärikust. Jah, ma olen käinud Saudi Araabias, ma olen käinud mitmetes Araabia riikides. Teie õigus, teie maa. Maassa maan tavalla, nagu soomlased ütlevad. Igal maal omad reeglid. Ei, te leiate, et meile üdini võõrad kõrberahvaste kombed, mis meie silmis alandavad naisi – jah, las nad teevad. Vabandage, see on teadlik naiste alandamine, mida teie siin teete! Me oleme selles mõttes teisel pool kuristikku. Teie olete nende poolel, kes seda lubavad. 

Me elame ka terrorismiajastul. Ma saan aru, et Henn Põlluaasa kõnetab see teema rohkem kui ehk mõnda teist, sest tema tütar oli üksnes mõnesaja meetri kaugusel [kohast] Pariisis, kus [samal ajal] tapeti massiliselt automaatidest tänaval inimesi. Kas see teema on meil lähedal või ei ole, kui Stockholmis aeti inimesi alla veoautodega ja kui Turus lõigati tänaval läbi naisterahva kõri? Jah, see on meile väga lähedal. Ja te toote seda meile oma Ossinovski suure plaaniga üha lähemale, sest te olete oma partneritega aidanud tõsta siin kümne aastaga islamiusuliste [arvu] 1500-lt 10 000-le, kelle hulgas võib olla äärmuslikult meelestatud isikuid, mida kinnitab ka kaitsepolitsei viimane aruanne. 

Mida ütles kaitsepolitsei aruanne? Islamiusuliste suurenenud kogukonnaga kaasnevad paratamatult teised ohutegurid, tihenevad konfliktkontaktid riskiriikidega, päritoluriikide probleemid kanduvad Eestisse ja suureneb radikaliseerumise tõenäosus. Seda ütles Kaitsepolitsei[ameti] peadirektor. Eestisse tuleb õppima tuhandeid tudengeid kolmandatest riikidest ja kapo hinnangul on immigratsioonipumbad ülikoolid, kuna välistudengid katkestasid kiiresti peale sissesaamist õppimise. Margo Palloson on öelnud, et Eesti moslemi kogukond kasvab ja see toob kaasa riske. Ja ta ütles, et mõned aastad tagasi olid peamised pumbad ülikoolid, täna annavad rohkem tooni töö- ja pereränne. Te olete kunstlikult meile riski maale toonud. Jah, see ei oleks probleem, kui meil ei oleks terrorismiajastut, ehk ei oleks probleem, et toimub ajutine tööränne. Aga me ei näe siin ajutist töörännet, me näeme seda, et ülikoolid on migratsioonipumbad, mille kaudu tahetakse siia maale tulla ja oma reeglid kehtestada. 

Ja loomulikult tahame me naisi kaitsta, naiste väärikust kaitsta. Lääne-Euroopas on terved linnaosad, kus kehtib šariaad. Kehtibki ja ükski võim ei suuda sinna sekkuda. Te tegelikult ehitate siia juba väikest šariaadiühiskonda. Selles ei ole kahtlustki. See on siis naiste kaitse sotsiaaldemokraatide moodi. Muidugi ei ole ka Eesti 200 kunagi häbenenud eestlastele jätta pastlad ja kannel, sest ülejäänu peab olema multikultuuriline riik. Me ei või ennast, oma kultuuriruumi loomulikult kaitsta, küll aga teeb seda islami kogukond. Küll aga teevad nemad. Meie peame Saudi Araabias nende reegleid järgima. Me ei lähe alkoholipudelitega tänavale laamendama. Me täidame nende reegleid, sest alkohol on seal keelatud. Nad on väärikad omal maal ja meie austame nende reegleid, aga siin teete te miskipärast kõik, et võõras kojas saaks teiste reegleid ellu viia. 

Jah, mitmed Euroopa riigid on väga otsustavalt võtnud teema kätte. Prantsusmaa keelas näokatted, Taani keelas näokatted, Norra keelas näokatted. Ja nii peabki see edasi minema terrorismiajastul ja sellel ajastul, kui hävitatakse rahvusriike ja meie kommetest ei hooli enam mitte keegi. Kahjuks on seda näha ka siin saalis. Aitäh!

18:19 Esimees Lauri Hussar

Suur tänu! Järgnevalt palun siia Riigikogu kõnetooli Reformierakonna fraktsiooni nimel Anti Haugase. Palun!

18:19 Anti Haugas

Aitäh! Head eelnõu esitajad, ettekandjad, küsijad! Ma arvan, et meil on kõik Riigikogu fraktsioonid, kaasa arvatud eelnõu esitajad, arvamusel, et naisi tuleb austada, naisi tuleb kaitsta, neisse tuleb lugupidavalt suhtuda ja igasugune vägivald naiste suhtes on äärmiselt taunitav. Ja kui me ise oma käitumise ja sõnavõttudega seda väljendame, siis mul on tõesti selle üle hea meel.

Mis puudutab antud eelnõu, siis ma olen päri nii valitsuse seisukohaga kui ka Eduardiga, et täna ei ole meil tegelikult riigis piisavalt suurt moslemi kogukonda, et tekiks avalik hirm. Meil ei ole olnud ka põhjust pidada avalikku debatti mingite sündmuste puhul, kus oleks burka kandmine või nikaabi kandmine kedagi häirinud või päriselt kellegi kindlus- ja julgeolekutunnet kahjustanud.

Kui vaadata natuke maailmas ringi, siis läänelik mentaliteet islamiriigist tulnud noorte seas lääne ühiskonnas [levib] üha enam. Üha enam tuleb ka islamiusulisi noori, mõjuisikuid nii-öelda kapist välja, kes räägivad läbielatust, mille on neile pealesurutud kombed põhjustanud. Üha enam julgevad nad näidata enda juukseid. Nad kasutavad ära seadusi, mis [kehtestavad], et sugude vahel eksisteerib võrdõiguslikkus täpselt samamoodi nagu Eestis. Nõnda nagu mujal Euroopas, on ka Eestis sugudevaheline võrdõiguslikkus ja just see keskkond on neile noortele naistele soodne pinnas selleks, et ennast väljendada ja mitte kanda nikaabi ja burkat, kui nad seda ei soovi.

Ma ei tea, kui palju on eelnõu esitajad kokku puutunud erinevate lähisuhtevägivalla juhtumitega. Ma olen kaheksa aastat olnud abipolitseinik. Kui tihti öösiti patrullis käia, siis eks neid lähisuhtevägivalla juhtumeid ikka leidub. Pahatihti kipub olema nii, et lähisuhtevägivalda pannakse toime naiste vastu, kes on avalikust suhtlemisest ja ühiskonnast eemale tõrjutud, välja lõigatud. Üha süveneva lähisuhtevägivalla puhul on naise kõrvalejätmine ühiskonnast üks esimesi samme.

Ma isiklikult leian ka, et kui me peaksime keelustama burka ja nikaabi, siis ma ei ole päris kindel, et see päriselt perekonnas mehe ja naise vahelisi suhteid kuidagi parendab ja naine seeläbi vähem kannatab, kui tal ei ole lubatud avalikus ruumis nikaabi või burkat kanda. Ma kardan, et sellisel juhul võib juhtuda, et see naine ei pruugi kodust välja saada ja ka meie avalikele asutustele, abi- ja tugiorganisatsioonidele võib jääda see naisterahvas varjatuks ja peidetuks. Kahjuks ei ole selliseid juhtumeid mitte ainult islamiusuliste seas, vaid need on meie ühiskonnas igapäevased, igas Eestimaa paigas. Need võivad toimuda ka meie endi naabermajades.

See probleem ei ole Eestis veel väga suur ja kui see on tekkimas, siis ma usun, et probleemiga oleks vaja tegeleda eelkõige rohujuuretasandil. Kui tuleb kooli laps, kes kannab burkat või nikaabi, siis ma arvan, et selle lapsega oleks vaja eelkõige suhelda ja uurida, kuidas ta ennast tunneb, kui ta seda kannab, ja kas see tekitab temas mingit kindlustunnet või tekitab see temas ebakindlust. Vastavalt sellele on võimalik noort aidata, sest ka vanemad ei saa sundida last nikaabi kandma.

Paluks lisaaega.

18:24 Esimees Lauri Hussar

Lisaaeg kolm minutit, palun!

18:24 Anti Haugas

Tänane õigusraamistik ei anna luba ühelegi lapsevanemale oma last sundida nikaabi või burkat kandma. Niisamuti ei anna tänane seadusandlus luba ega võimalust mehele oma naist sundida seda kandma. Võib-olla tõesti Prantsusmaal, kus on moslemi kogukond oluliselt suurem, oli see probleem pisut teistsugune, aga ma tõesti usun, et rohujuuretasandil lähisuhtevägivallaga tegelemine on alati kõige efektiivsem.

Ma ei tea, kus te liigute. Ma olen kolme lapse isa nüüd ja pereisana ei käi võib-olla õhtuti väga palju väljas. Kaubanduskeskustes käin ma lastega siiski ja mul ei tule ette, et ma oleksin Eestis näinud täielikult kaetud näoga naisterahvaid. Ma olen, tõsi, näinud mosleminaisi, kellel on kaetud juuksed ja pealagi, aga mul ei tule ette, et ma oleks Eestis näinud naisterahvast kandmas burkat või nikaabi. Ma arvan, et statistiliselt näen ma aastas kümneid tuhandeid inimesi, kaasa arvatud naisterahvaid, kui ma kaubanduskeskustes käin, ja statistiliselt see number ei saa olla suur. Vaevalt minu käimisteed on nii erinevad teie omadega võrreldes.

Tõesti, jah, ei toeta ma selle kriminaliseerimist või korrakaitseseadusesse keelu sisseviimist, sest karistamine võiks olla viimane abinõu, siis kui me tunnetame, et meie sotsiaalsüsteem ja tugivõrgustikud ei suuda vägivalla all olevaid naisi enam kaitsta. Esmalt, ma arvan, et [võiksime] tegeleda [probleemiga] rohujuuretasandil. Ja ärgem karistagem naisi selle eest, kui nad potentsiaalselt võivad juba praegu vägivalla all kannatada. Ja tõesti on trend selline, et üha enam moslemi naisi ja ka lapsi keelduvad ise burka kandmisest, üha rohkem räägivad nad avalikult kaasa, üha rohkem näitavad ennast avalikus ruumis, üha rohkem tahavad iseenda juukseid paljastada. Ja üha rohkem on see naiste endi vaba tahe. Aitäh teile!

18:27 Esimees Lauri Hussar

Suur tänu! Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 163 esimesel lugemisel tagasi lükata. Asume hääletamise ettevalmistamise juurde. 

Austatud Riigikogu, panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku eelnõu 163 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

18:30 Esimees Lauri Hussar

Ettepaneku poolt on 40 Riigikogu liiget, vastu 10 Riigikogu liiget, erapooletuid ei ole. Eelnõu 163 on esimesel lugemisel tagasi lükatud ja langeb menetlusest välja.


12. 18:30

Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (246 SE) esimene lugemine

18:30 Esimees Lauri Hussar

Järgnevalt tänane 12. päevakorrapunkt, milleks on Riigikogu liikmete Henn Põlluaasa, Helle-Moonika Helme, Mart Helme ja Jaak Valge algatatud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 246. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli Riigikogu liikme Henn Põlluaasa. Palun!

18:30 Henn Põlluaas

Aitäh! Selle just olnud hääletusega seoses ma avaldan veel kord oma täielikku hämmeldust, kuidas võimul olev koalitsioon toetab äärmusislamiste naiste rõhumisel, diskrimineerimisel ja alandamisel. 

Aga läheme nüüd seaduseelnõu 245 juurde. See käsitleb niinimetatud kahe tooli seadust ehk seda, et Riigikogu liikmed võivad samaaegselt kuuluda nii Riigikokku kui ka kohaliku omavalitsuse volikogusse. See oli lubatud kuni 2005. aastani. Lubati nii kandideerida kui ka valituks osutununa osaleda volikogu töös. 

Aga ka siis oli juba pikalt üleval arutelu, kas selline ametite ühildamine ei ole mitte vastuolus põhiseadusega ja kas seda olukorda ei peaks likvideerima. 2005. aastal jõutigi seisukohale, et see seadus on vastuolus kohaliku omavalitsuse autonoomia, võimude lahususe ja tasakaalu ning ametite ühildamatuse põhiseaduslike põhimõtetega, ja kahel toolil istumise [õigus] tühistatigi ära. 

Nii [oli see] üsna pikalt. Seda küll vaidlustati, järgmine koosseis pööras selle tagasi, aga president seadust välja ei kuulutanud ja ka Riigikohus leidis, et mandaatide ühitamise taaslubamine ei ole vastavuses meie põhiseadusega. Ka õiguskantsler leidis, et Riigikogu liikmete kuulumine kohaliku omavalitsuse volikogusse on põhiseadusega vastuolus ja et omavalitsuse autonoomia põhimõte on vertikaalse võimude lahususe printsiibi väljendus, mis seisneb omavalitsustele kohaliku elu küsimuste lahendamisel otsustusõiguse tagamises. 

See õigus oli tühistatud, kuni aastal 2017 leidis võimul olev koalitsioon taas, et seda võiks lubada, et ka Riigikogu liikmed ja ministrid korjaksid väga suure hääle[saagi] kohalikel valimistel. Võetigi vastu see otsus ja jälle lubati samaaegselt kuuluda volikogusse ja Riigikogusse. 

See, nagu me näeme oma igapäevases töös, ei ole tegelikult mõistlik ka puhtpraktilistel põhjustel, sest seeläbi kannatavad mõlemad tööd. Volikogud on reeglina kolmapäeviti või neljapäeviti. Tahes-tahtmata tuleb Riigikogu liikmel, kes on valitud volikogusse ja osaleb selle töös, valida, kas teha riigikogulase tööd või teha omavalitsuse esindaja tööd. Üks neist paratamatult kannatab, sellepärast et siis ei saa osaleda kas omavalitsuse volikogus, selle komisjonides, Riigikogus või Riigikogu komisjonide töös. 

Selleks, et seda vältida, et vältida ka kohalike omavalitsuste parteistamist, võimuvertikaali kehtestamist ja et nende autonoomia ikkagi säiliks, ongi see eelnõu esitatud. Selle eesmärk on parandada Eesti poliitilist kultuuri ja likvideerida väljakujunenud peibutuspartide institutsioon, mis vähendab kohalike volikogude iseseisvust. 

Mul on hea näide 2013. aastast, kui kohalikel valimistel kandideeris näiteks 93 Riigikogu liiget, kellest valituks osutus 60. Ainult üks neist võttis omavalitsuse volikogu mandaadi vastu ja ainult üks asus abilinnapeana tööle. Nii et tegelikult me näeme, et see osalemine ja [osalemise] soov ei ole sugugi tõsiseltvõetavad, vaid tegemist on tõesti sõna otseses mõttes peibutuspartidega. 

See eelnõu ei võta kelleltki ära õigust kandideerida. Kui ta soovib kohalikel valimistel kandideerida, siis ta võib seda teha, aga kui ta osutub valituks, siis tuleb tal ette valikumoment, kas ta jätkab tööd Riigikogu liikmena või loobub sellest mandaadist ja läheb kohalikku omavalitsusse sealset tööd tegema. 

Ja olgu lõpetuseks öeldud, et selline kord on kehtestatud ka mitmetes teistes Euroopa riikides. Näiteks Lätis on just nimelt niimoodi see sätestatud. Aitäh!

18:37 Esimees Lauri Hussar

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Küsimusi teile ei ole. Suur tänu! 

18:37 Henn Põlluaas

Aitäh! 

18:37 Esimees Lauri Hussar

Järgnevalt palun siia Riigikogu kõnetooli põhiseaduskomisjonis toimunud arutelu tutvustama põhiseaduskomisjoni liikme Pipi-Liis Siemanni. Palun!

18:37 Pipi-Liis Siemann

Aitäh! Hea istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Riigikogu põhiseaduskomisjon käsitles seda eelnõu oma istungil, mis toimus neljapäeval, 14. septembril 2023. aastal. Tegu ei ole esmakordse aruteluga. Nii nagu eelmine ettekandja siin viitas, on [teemat] korduvalt käsitletud ja on olnud erinevaid praktikaid. Nendest kõigist komisjoni arutelus räägiti. Komisjonis oli Henn Põlluaas, kes kandis eelnõu ette ja selgitas selle motivatsiooni. 

Meil oli [komisjonis] ka Vabariigi Valitsuse esindaja, kes tutvustas Vabariigi Valitsuse seisukohta. Sellest tekkis omakorda väike diskussioon, kas Vabariigi Valitsusel on asjakohane siin üldse arvamust avaldada. Ja tegelikult jäid kõik sellele meelele, et on küll traditsioon, et valitsus oma seisukohta väljendab, kuid see tegelikult ei mõjuta seda, et lubatavus ja mittelubatavus kujuneb ikkagi parlamentaarse arutelu ja kaalumise tulemusena. Seda on varasemalt hinnanud ka Riigikohus ja andnud praegu kehtivale seadusele oma hinnangu.

Siis oli meil muidugi jutuks ka seesama asjaolu, et mitmed inimesed on üheaegselt valitud nii Riigikogusse kui ka kohaliku omavalitsuse volikogusse, nagu ka siinkõneleja. Pean kohe tõdema, et selline huvide kokkulangevus siin minu kui ettekandja puhul on olemas. Loomulikult nõuab see pühendumist mõlemale ülesandele. Arutelu oligi selle üle, kas see on võimalik ja kas need ametid on ühitatavad. Üldiselt jäädi eri arvamusele.

Aga selle arutelu tulemusena tehti ka menetlusotsused. Tehti ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 20.09.2023. [Aeg] on nüüd läinud küll veidikene või isegi rohkem kui veidikene edasi. Tehti ettepanek eelnõu tagasi lükata, mille poolt oli 6 komisjoni liiget, vastu 4 ja 1 komisjonis osalenud liige jättis hääletamata. Ja juhtivkomisjon määras esindajaks siinkõneleja. See [otsus võeti vastu] ühehäälselt, kuigi ka hääletamata jätnud komisjoni liikmeid oli. Selline oli lühikene ülevaade. Ootan küsimusi.

18:40 Esimees Lauri Hussar

Aitäh, lugupeetud ettekandja! Küsimusi teile ei ole. Järgnevalt avan läbirääkimised. Palun Riigikogu kõnetooli Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel Arvo Alleri. Palun!

18:40 Arvo Aller

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna [algatatud eelnõu] 246 puudutab kohaliku omavalitsuse volikokku valitud Riigikogu liikmete [tööd], kahe tooli jagamist. Valitsust see tõepoolest ei peaks puudutama, see on Riigikogu enesemääramise õigus. Kui me [tahame] otsustada, et Riigikogu liikmed ei saa osaleda kohalike omavalitsuste töös volikogude kaudu, siis nii me saame ka otsustada. Seda praktikat on ka varasemalt teostatud ja see praktika, nagu on teada, ei löönud sassi kohalike omavalitsuste volikogude tööd ega andnud ka mingeid suuri tagasilööke Riigikogu liikmete tööle.

Ametite ühildamise keelu eesmärk, nagu ka eelnõu ettekandja ütles, on see, et Riigikogu liikmed pühenduksid parlamenditööle. On selge, et kohalik omavalitsus on tähtis. Pühendudes Riigikogu tööle, tuleb leida võimalus käia ka kohaliku omavalitsuse volikogus. Üldjuhul on [volikogu istung] kas kolmapäeviti või neljapäeviti. Kõik sõltub sellest, kas oled koalitsioonis või opositsioonis. Koalitsioonis olles saab kohaliku omavalitsuse põhimäärust muuta selliselt, et teha [istungeid] näiteks neljapäeviti õhtupoole. Kui satud olema opositsioonis, siis teeb koalitsioon üldjuhul volikogu istungid kolmapäeviti, kui Riigikogus on täistööpäev. Ja võib tekkida olukord, et kolmel järjestikusel volikogu istungil mitteosaledes volikogu liikme volitused peatuvad. See on järjekordselt selline näide, mida ei tohiks lasta juhtuda, et pead hakkama enda [volitusi] peatama või asendusliikme tooma.

Eelnõu [seletuskirjas] on välja toodud ka ilusti, et olid ajad, kui Tallinna volikogus 79 volinikust oli 53 asendusliikmed mis iganes põhjusel. Praegu on nii, et kui allasutuse töötaja saab valituks volikokku, siis ta peab valima, kas ta jääb allasutusse tööle või ta toimetab volikogus. Riigikogu valimised on teistmoodi üles ehitatud kui kohalike omavalitsuste valimised. Kohalike omavalitsuste valimistel peab su rahvastikuregistrijärgne elukoht olema omavalitsuses, kus sa kandideerid. Riigikogu liikmena on sul mandaat üle-eestiline ja sa võid ka kandideerida teises ringkonnas. Sellisel juhul oleks mõistlik, et see niinimetatud kahel toolil olemine saaks ära lõpetatud.

Kui sa oled Riigikokku valitud oma valimisringkonnas ja oma elukohajärgses piirkonnas oled ka volikogu liige ja näiteks on sind valitud ka Riigikogu komisjoni esimeheks, siis võib tekkida pahatihti olukordi, kus esimees peab ära käima ja ei saa juhtida Riigikogu komisjoni tööd. See pärsib Riigikogu liikme ülesannete täitmist Riigikogus.

Võttes seda teemat nüüd üldiselt kokku, paluksime suurel saalil toetada seda eelnõu, mis loob järgmisteks kohalike omavalitsuste valimisteks parema selguse, et kandidaadid saaksid juba varakult ennast määratleda. Aitäh!

18:44 Esimees Lauri Hussar

Suur tänu! Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 246 esimesel lugemisel tagasi lükata. Asume hääletamise ettevalmistamise juurde. 

Austatud Riigikogu, panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku eelnõu 246 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

18:47 Esimees Lauri Hussar

Ettepaneku poolt on 46 Riigikogu liiget, vastu 10 Riigikogu liiget, erapooletuid ei ole. Eelnõu 246 on esimesel lugemisel tagasi lükatud ja langeb menetlusest välja.  

Järgnevalt tänane 13. päevakorrapunkt, milleks on Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 276. Ettekandeks pidi siia tulema Riigikogu liige Ants Frosch, aga Ants Frosch andis meile teada, et ta ei saa täna ettekannet [teha]. Kuna ettekandjaks ei ole ka kedagi teist määratud, siis tekib meil arutelu võimatus ja seda päevakorrapunkti me ei ava. 


13. 18:48

Kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (290 SE) esimene lugemine

18:48 Esimees Lauri Hussar

Tänane 14. päevakorrapunkt on Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu 290. Palun ettekandjana siia Riigikogu kõnetooli Riigikogu liikme Martin Helme. Palun!

Vabandust, Martin Helme! Enne kui te tulete, on Henn Põlluaasal küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta.

18:48 Henn Põlluaas

Aitäh! Ma vabandan Martin Helme ees, et ta nüüd peab natuke ootama. Te olete olnud selle koosseisu algusest peale Riigikogu esimees. Lihtsalt tänaste korduvate opositsiooni eelnõu tagasilükkamiste valguses [küsin] – kokku on neid ju ilmselt kümneid ja kümneid olnud –, kas te mäletate ühtainustki opositsiooni eelnõu, mille koalitsioon oleks heaks kiitnud?

18:49 Esimees Lauri Hussar

Aitäh, Henn Põlluaas! Te kindlasti mäletate hääletust poliitilise kultuuri parandamise osas. See on vähemalt üks väga konkreetne näide, mis mul tuleb kohe meelde, kus on toetatud opositsiooni algatust. 

Martin Helme läks juba oma koha peale tagasi, aga nüüd tõepoolest, palun, Martin Helme Riigikogu kõnetoolist! Jaa, Martin, kõnejärjekorras sa olid juba olemas. Palun, Martin Helme!

18:50 Martin Helme

Aitäh! Head kolleegid! Jah, meil on täna olnud siin mitu kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse [muutmist], KOKS-i [muutmist], nagu seda nimetatakse. See seadus on tegelikult väga päevakohane. Nimelt kuulsime – see vist oli nädalavahetusel või mõned päevad tagasi –, kui Kaja Kallas rääkis sellest, kuidas temal on EKRE abi vaja selleks, et muuta kohaliku [omavalitsuse] valimise seadust niimoodi, et Vene kodanikud ei saaks Eestis hääletada kohalikel valimistel. No seda positsiooni on meie erakond väljendanud ju nüüdseks juba vähemalt, ma ei tea, kolm Riigikogu koosseisu. 

Aga on oluline vahe või täpsustus siin. Kui Kaja Kallase poliitiline elu püsib üldse selle peal, et ta võimalikult palju suudab russofoobset retoorikat suust välja ajada, siis meie jaoks ei ole küsimus mitte ühe või teise riigi või ühe või teise rahvuse mitteosalemises Eesti valimistel, vaid küsimus on selles, et Eesti valimistel saaks osaleda ainult Eesti kodanikud ja üldse teiste riikide kodanikud, kaasa arvatud kolmandate riikide kodanikud, osaleda ei saaks. Siin tuleb muidugi täpsustada, et Eesti liitumisleping Euroopa Liiduga ütleb, et Euroopa Liidu riikide kodanikud peavad saama Eestis hääletada. Siin on ka omad nüansid, aga põhimõtteliselt nad peavad saama hääletada. Nii et kui me räägime valimisõigusest, siis Eesti ja Euroopa Liit on need kaks, kes saavad ja võivad, ja kolmandad riigid ehk kõik ülejäänud riigid maailmas ei peaks saama hääletada kohalikel valimistel Eestis. See peaks olema nii lihtne. 

Ei ole loomulikult tõsi see, et meie põhiseadus ei luba meil piirata sellisel viisil kohalikel valimistel osalemise õigust. See on, ütleme niimoodi, äärmiselt elav tõlgendus asjasse mittepuutuvatest põhiseaduse paragrahvidest. Tegelikult on meie põhiseadus väga selgelt rahvusriigikeskne põhiseadus ja see ütleb väga selgelt, et kodanikud peavad saama valida. Ja kui riik otsustab nii, kui Riigikogu otsustab nii, siis me võime teiste riikide kodanikelt – aga näiteks ka mittekodanikelt, kui me seda sooviksime – valimisõiguse ära võtta, nii nagu Riigikogu valimistel see on. Kohalikel valimistel saab [praegu] valida Eestis igaüks, kes Eestis elab, kas ta on Vene kodanik või ta on Süüria kodanik või ta on, ma ei tea, Sri Lanka kodanik, ja samuti [inimene], kes on üldse kodakondsusetu. Selline praktika on maailmas üliharv. Reeglina on teistes riikides, kaasa arvatud Euroopa riikides, valimisõigus piiratud kodakondsusega. 

Taoline hääletamisõiguse andmine ainult elamisloa alusel ei ole teinud, muide, meie riigivalitsemist paremaks, vaid meie hinnangul ikkagi vastupidiseks. Meil on omavalitsusi, kus mittekodanike suure osakaalu tõttu on võimul jõud, mis esindavad mõtteviise, mis on vaenulikud põlisrahva suhtes. See on vastuolus meie põhiseaduse aluspõhimõtetega, eelkõige põhiseaduse preambuliga, mis ütleb, et Eesti riigi mõte on eesti keele, kultuuri ja rahvuse säilitamine läbi aegade. Kui me räägime põhiseaduslikest aluspõhimõtetest, siis hierarhiliselt on preambul kõige tähtsam üldse. Seal on kirjas meie riigi põhieesmärk. 

Teiseks tuleb arvestada seda, et kui me räägime hääletamisõiguse äravõtmisest või hääletamisõiguse piiramisest Eesti kodanikega, siis me kuidagi instinktiivselt või inertsist räägime peamiselt venelastest, Vene kodanikest või endise NSV Liidu aladele tekkinud riikide kodanikest, kes siin olid Nõukogude okupatsiooni järel ja on jäänud siia alaliselt elama või kes on tulnud hiljem siia järgi. Aga meie arusaam on see, et me räägime ikkagi hallipassimeestest ja Vene kodanikest. 

Tegelikult on asi palju hullem. Eestis on käivitunud viimastel aastatel massiimmigratsioon. Selle erakordselt halva kingituse tegi Taavi Rõivase valitsus. See oli üks viimaseid asju, mille ta suutis meile kaela veeretada. 2016. aastal muudeti meil välismaalaste seadust ja selle järel on Eestis plahvatuslikult kasvanud sisseränne nii ida pool olevatest riikidest kui ka kaugematest riikidest maailmas. Kui rahvastikuregistri andmeil tuli 2016. aastal Eestisse elama üle 6000 välisriigi kodaniku, kelle hulgas oli umbes 1000 venelast, üle 1000 ukrainlase, üle 100 nigeerlase ja samas suurusjärgus indialasi, siis aastatel 2016–2021 saabus väljastpoolt Euroopa Liidu riike Eestisse elama juba 36 600 inimest. Ja nendel inimestel loomulikult – sõltumata sellest, kas nad on ukrainlased, venelased, nigeerlased, indialased või srilankalased, meil on väga suureks läinud ka moslemi kogukond – puudub igasugune kultuuriline side Eestiga ja tegelikult puudub ka lojaalsus Eestile. Nad tekitavad meile avalikus ruumis erinevaid probleeme. 

Kui nüüd rääkida sellest, et kellegi vastu ollakse äkki ebaviisakas või inetu või saadetakse inimestele välja mingisugune sõnum, et neid siin ei taheta, siis see on selline tüüpiline vasakpoolne kiun. Tegelikult on ikkagi niimoodi, et Eesti riik kehtestab ennast ja kehtestab niimoodi, et ta ütleb selgelt välja, mis on need nõuded ja need tingimused, mille täitmisel nad Eesti ühiskonnas omaks võetakse. Sellise piirangu kehtestamine, vastupidi, tegelikult tugevdab ja suurendab sisserändajatel motivatsiooni Eesti ühiskonda sulanduda või lõimuda. Ja eriti inimestele, kes soovivad siia pikemaks ajaks paigale jääda, peaks see olema väga selge signaal, et kui nad tahavad osaleda ühiskonna poliitikas, peaksid nad tegema läbi naturalisatsiooniprotsessi, mis tähendab keele õppimist ja kodakondsuseksami tegemist. 

Nii. Oluline aspekt, mida väga tihti ei panda tähele, on see, et kui me laseme võõrriigi kodanikel hääletada kohalike omavalitsuste valimistel, siis sisuliselt laseme me neil võõrriigi kodanikel valida Eestis presidenti. Nimelt, presidendi valimise kord näeb Eestis ette, et kui presidendikandidaat ei saa Riigikogus kahekolmandikulist toetust ehk 68 häält, siis see läheb valimiskogusse. Valimiskogu koosneb tänasel päeval umbes poole ulatuses kohalike omavalitsuste volikogude saadetud valijameestest. Valijamehed peavad olema volikogu liikmete hulgast valitud. See tähendab seda, et mittekodanike valitud volikogude delegaadid või valijamehed tulevad Eestile presidenti valima. See kindlasti ei ole kooskõlas põhiseaduse mõttega ja rahvusriigi mõttega. Nii et Kremli-meelsetele isikutele sobivad ja nende valitud omavalitsuste esindajad võivad sellisel juhul hakata valijamehi valima ja presidendivalimistel osalema. Meie arvates ei ole selline asi mõistlik ega aktsepteeritav. 

Ja sellega ma tõmbaks otsad kokku. Veel kord rõhutan, et me ei räägi ühe, kahe või kolme riigi kodanike valimisõiguse piiramisest, vaid me räägime sellest, et valimisõigus on eksklusiivne privileeg, nii nagu Riigikogu valimistel on valimisõigus ainult Eesti kodanikel. Kõikide kolmandate riikide kodanikelt peaks selle eelnõu järgi valimisõiguse ära võtma. Aitäh!

18:58 Esimees Lauri Hussar

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Teile on ka mitmeid küsimusi. Henn Põlluaas, palun!

18:58 Henn Põlluaas

Aitäh! Mitmete riigiõiguse ekspertide sõnul, näiteks vandeadvokaat Paul Kerese sõnul, ei ole kohalike omavalitsuste valimistel hääletamine põhiõigus. See ei olegi seda. Nende sõnul võib kohalikku valimisõigust kolmandate riikide kodanikele piirata mis tahes põhiseadusega kooskõlas oleval eesmärgil, sest see õigus on antud püsivalt siin elavatele inimestele mitte põhiseaduses, vaid valimisseaduses sätestatud tingimustel. Kuidas sa hindaksid seda tralli, mis meil täna käib, kus koalitsioon kord ütleb, et on võimalik valimisõigust ära võtta ilma põhiseadust muutmata, aga siis räägitakse, et selleks on vaja ikkagi põhiseadust muuta. Selle teeb eriti keeruliseks see, et räägitakse ajutisest ja valikulisest äravõtmisest. Kas koalitsioonil on üldse mingisugust soovi seda teha või on see lihtsalt järjekordne häma?

18:59 Martin Helme

Aitäh! No saame näha – varsti tuleb hääletus –, kuidas Reformierakond hääletab. Reformierakond tõepoolest käib ringi ja räägib, kuidas nemad nii kangesti tahaks [seda teha], aga vot, need punased ei taha. Muidugi punased ei taha! Aga ma ei pea absoluutselt siiraks neid poose, mida Reformierakond võtab seoses valimisõiguse piiramisega, ajutise piiramise või äravõtmisega – need ei ole siirad. See on puhas poliittehnoloogiline signaliseerimine, klassikaline ka pealekauba – kõige ehedamal kujul klassikaline reformierakondlik võte ühiskonna erinevate osade vastandamiseks. Antud juhul on välja valitud kaks riiki, kelle suhtes mul puudub vähimgi sümpaatia, Venemaa ja Valgevene. Nende kodanikelt nad siis võtaks ära, aga noh, näiteks Gruusia, Armeenia, Aserbaidžaani või Kirgiisia kodanikud saaksid rahulikult edasi hääletada. India kodanikud, mõne suvalise Mali või, ma ei tea, Lähis-Ida riigi kodanikud võiksid edasi hääletada. Ma ei näe siin mingit loogikat. Ma näen siin küünilist jaga-ja-valitse-taktikat, et ühiskond jaotatakse väikesteks tükkideks, ühed on halvad ja teised on head, ning head ässitatakse halbadele kallale ja nii edasi.

Kõigele lisaks ma ei näe siin mingisugust vähimatki soovi seda asja tegelikult ära teha. Toimub mu meelest kõige läbinähtavam lollimängimine. Ja mis on muidugi kõige selle juures veel: selline lollimängimise lahendus, mis meil on lauale pandud, võib tõepoolest olla vastuolus põhiseadusega. See lahendus, mis meil on, et valimisõigus ongi ainult kodanikel, pluss siis Euroopa Liidu riikide kodanikel, päris kindlasti ei ole põhiseadusega vastuolus. Siin võib ju mingeid udupeeneid konstruktsioone teha, võttes appi, ma ei tea, mingi ÜRO põhiõiguste konventsiooni või harta või põhiseaduse § 12, mis on iga liberaali jaoks igaks elujuhtumiks vajalik asi nagu nuusksool. Tegelikult ei ole mingisugust põhiseaduslikku takistust sellele, et valimisõigus oleks ainult kodanikel. Kui me hakkame siin kuidagi jagama ja midagi ajutiselt tegema, siis selle puhul ma ei ole enam nii kindel. 

Aga see, mida Keres ütles, vastab täiesti tõele. Kohalike omavalitsuste valimiste mehhanism ei ole põhiseaduses kirjas sellise täpsusastmega, vaid on kirjas just nimelt kohalike omavalitsuste valimise seaduses. Jah, mitte KOKS-is, vaid valimisseaduses. Ma enne ütlesin KOKS. Seda seadust me võime siin Riigikogus muuta iga jumala päev.

19:02 Aseesimees Toomas Kivimägi

Mart Helme, palun!

19:02 Mart Helme

Aitäh, härra eesistuja! Me oleme meediast lugenud, et meid vist oleks ka vaja Vene ja Valgevene kodanikelt hääleõiguse äravõtmiseks kohalikel valimistel. Mina ei kuulu selle rankiga poliitikute hulka, kelle poole Kaja Kallas pöörduks või Reformierakonna fraktsiooni juhid pöörduks, et läbirääkimisi pidada ja välja selgitada, kas me tõepoolest töötaks nendega koos selles küsimuses. Praegu jääb küll selline mulje, et [see on] tüüpiline reformierakondlik ülbus. Punane mantel ei sobi, kui punane mantel ei sobi, ei ole nõus selga tulema, siis võtame sinise mantli, küll see sinine mantel meile selga tuleb. Kas on sinu poole pöördutud ja sinuga konsulteeritud, mis on meie positsioon?

19:03 Martin Helme

Aitäh! Jah, mina olen ka sellest ainult lehest lugenud ja ausalt öeldes pani see veidike kulme kergitama, mitmes plaanis pani kulme kergitama. Esiteks, tõesti, üldine reegel poliitikas on selline, et kui sa tahad midagi saavutada, siis kõigepealt lepitakse kokku ja siis minnakse kaagutama. Aga siin tundub, et seda kokkuleppimise osa ei tehtud ja mindi lihtsalt kaagutama, mis tähendab seda, et tegelikult ei taheta midagi saavutadagi. Mulle jääb väga selline mulje. 

Ja teine muidugi on see arrogants, mis siia juurde käib. Põhimõtteliselt meie erakonna hääled oleksid lihtsalt nagu väike manus või, ma ei tea, teljepikendus, et kui Reformierakonnal on vaja, siis need hääled on ka tal olemas. No ei ole! Kõigepealt tuleb ikka asjades kokku leppida. Ei ole printsipiaalset vastumeelsust või soovimatust meil piirata kohalike omavalitsuste valimistel hääleõigust ainult kodanikega. 

Aga see lahendus, millest räägitakse – me eelnõu ju ei ole näinud –, ei ole isegi mitte poolik lahendus, vaid on, ma ei tea, üks sajandik lahendusest. Kui maailmas on umbes 200 riiki ja kahelt tahetakse ära võtta valimisõigus, kahe riigi kodanikelt … No okei, veel 30 riiki. Euroopas on 25 või 26 riiki veel, eks ju. Nendelt ka ei võeta ära. See lahendus on nii lahja, kui üldse olla saab, ja nii halvasti läbi mõeldud ning nii halvasti sõnastatud, et see tegelikult ei pruugi üldse toimiv olla. See ei jäta mingit muljet tõsiseltvõetavast tegevusest. 

Aga ei ole keegi tulnud küsima, maad kuulama või uurima, missugune see meie mõte oleks või kuidas me saaks edasi liikuda. Aga mul on selle eest hea meel, et meil on olemas eelnõu, täiesti lihtne, arusaadav ja rakendatav eelnõu. Siin on kohe võimalik kolleegidel teistest erakondadest kaasa tulla.

19:06 Aseesimees Toomas Kivimägi

Arvo Aller, palun!

19:06 Arvo Aller

Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Väga mõistlikud mõtted. Mina nimetaksin Reformierakonna tegevust võõraste sulgedega ehtimiseks, sest EKRE on seda hääleõigust siin mitmed korrad välja toonud. Nüüd [õiguse äravõtmist] kitsendatakse Vene ja Valgevenega, et võib-olla asja venitada ja mitte seda ära teha. Täna Põhjaranniku peatoimetaja kirjutab Valgevene ja Vene kodanikelt [õiguse] äravõtmise kohta selliselt: "Ekslik oleks arvata, et kohalik võim tegeleb ainult tänavaaukude lappimise ja muude kommunaalteenustega. Omavalitsused kujundavad muu hulgas haridus- ja kultuurielu, tegelevad maaküsimustega ja planeeringutega […]." Kas sa leiad ka, et see on otseselt või kaudselt seotud Eesti julgeolekuga, kui me seda valimisõigust ära ei keela?

19:07 Martin Helme

Jaa, leian. Ma olen täiesti nõus sellega, mida Põhjaranniku peatoimetaja kirjutab, et [kohalik võim] ei ole redutseeritav, ütleme, tänavaaukude lappimiseks ja ülekäiguradade [hoolduseks]. Väga oluline punkt: haridusteemad on ikkagi suures osas praegu veel kohaliku omavalitsuse käes. Jah, me teame, tänane valitsus tahab neid tsentraliseerida ja riigistada, mis on eraldi teema ja väga halb plaan, aga praegu on see ikkagi kohaliku omavalitsuse käes. Samamoodi ajab kohalik omavalitsus väga palju kultuuripoliitikat. Kultuurimajad on nende juhtida ning kultuurimajade personalipoliitika ja rahastamine [on nende otsustada], kõik see asi. 

Ja planeeringud ei ole nali. Avalikkus puutub planeeringutega viimasel ajal kokku loomulikult, ütleme, energiapoliitika seisukohalt: kuhu võib ja kuhu ei või teha tuulikuid. Mõned aastad tagasi oli tohutu suur teema, et tuulikuid ei tohi teha, sest need segavad radareid, eks ju. Aga vähem ollakse teadlikud ja vähem räägitakse sellest, et meil on tegelikult Eestis jätkuvalt terve rida selliseid objekte, mille puhul me tegelikult ei taha, et vaenulikud või kontrollimatud elemendid saavad lähedusse kinnisvara. Piiri ääres piiravad paljud riigid üldse igasugust kinnisvara. See on suures osas kohaliku omavalitsuse pädevuses. 

Ja see presidendi valimise mõõde on siin veel lisaks. See ei ole sugugi lihtsalt niimoodi, et kohalik omavalitsus tegeleb mingisuguste, ma ei tea, bussigraafikutega ja muu polegi nende mure. On ikkagi küll. Praeguses julgeolekuolukorras, praeguses maailma seisus puudutab see meid nii otseselt, kui üldse saab.

Ja see ei ole ainult Vene ja Valgevene. Mõnes mõttes ma küsiks, et mis see Valgevene siia asjasse puutub. Venemaa on Eesti poolt kuulutatud terroristlikuks riigiks, siinsamas parlamendis kuulutasime, ja Venemaa osaleb agressioonisõjas Ukrainas. Okei, Valgevene on lähedane ja liitlassuhetes olev riik, aga Venemaal on lähedasi ja liitlassuhetes olevaid riike maailmas ikka hulganisti, alates Kuubast ja lõpetades Lähis-Idaga. Terves reas Aafrika riikides on viimase aasta jooksul viidud läbi riigipöördeid, kus üllataval kombel on võimule tulnud seltsimehed, kes on lähedastes suhetes Moskvaga või Vene eriteenistustega. Neid riike, kes samamoodi teevad Moskvaga väga lähedast julgeolekualast koostööd, on veel terve rida. Miks selles nimekirjas, millest Reformierakond räägib, ei ole Malit, kus Wagner käis ja sõdis kõrvuti Eesti sõduritega mõnda aega? 

Noh, see on nagu arusaamatu natukene. Ma ütleks, et [see on] arusaamatu ainult sellisel juhul, kui me ei saa aru, mis on neil asja eesmärk. Asja eesmärk on propagandistlik, mitte sisuline. See ei ole nii lihtne, et paugutame siin, et me tahame midagi teha, ja see juba Eesti julgeolekut parandab. Ei paranda.

19:10 Aseesimees Toomas Kivimägi

Helle-Moonika Helme, palun!

19:10 Helle-Moonika Helme

Aitäh, hea eesistuja! Hea ettekandja! See on täiesti selge, et meil, eestlastel, põlisrahval, kelle kodu- ja sünnimaa on Eesti olnud sajandeid, meil, kelle esiisade hauad on siin maal olnud juba sajandeid, meil, kes me oleme seda maad ja seda kultuuri üles ehitanud sajandeid, ainult meil peab olema sõnaõigus ja süvaõigus korraldada oma elu ja poliitikat siin maal ja seda eriti demokraatlike valimiste kaudu. Meie oleme selle põhimõtte eest seisnud läbi kõigi enda osalusega Riigikogu koosseisude. Aga kogu aeg on vastupunnimisel üks põhiväide olnud – seda ütles Kaja Kallas meile ka täna infotunnis –, et juba antud õigusi ei saa kelleltki enam ära võtta. No me ju teame, et peredelt võeti ära seadusega määratud ja ka mingi perioodi jooksul juba välja makstud toetused nagu naksti. Ei olnud mingit probleemi. Kuidas sa selle dissonantsi ära seletaksid ja kas seda on üldse võimalik kuidagi ratsionaalselt seletada?

19:11 Martin Helme

Jaa. No liberaalid räägivad jah meile, kuidas õigusi ei saa ära võtta, ja siis võtavad kahe käega, mitte ainult lastetoetusi, vaid võtavad ära relva, piiravad relva omamise õigust, piiravad auto omamise õigust. No täna kuulsime, kuidas piiratakse limonaadi joomise õigust maksustamise kaudu, eks ole. Piiratakse meil siin igasuguseid asju, piiratakse iga päev. Sõnavabadust tahetakse oma nii-öelda vihakõne- ehk tsensuuriseadusega piirata. Noh, ma ei tea, suuremat ja põhimõttelisemat õigust kui sõnavabadus [ei ole], aga nad arvavad, et selle võib täiesti möödaminnes meilt ära võtta. Liikumisvabadust piirati koroona ajal. Piirati, ma ei tea, peaaegu kõiki vabadusi nii, et silm ka ei pilkunud. Aga siis, kui on mingi asi, mille puhul neil on vaja ühiskonda lammutada ja selle jaoks mingisuguseid nii-öelda õigusi laiali jagada, siis järsku on tee ainult ühesuunaline. Tagurpidi, teises suunas enam liikuda ei saa. 

Ma muidugi ütleks, et me ei ole siin mitte aastasadu, vaid lausa aastatuhandeid elanud. See tähendab seda, et me oleme põlisrahvas. See on ainus riik maailmas, ainus maa maailmas, kus eestlastel on võimalik olla peremees, peremeesrahvas. See eelnõu, mis meil siin on, tugevdab ja kinnistab peremeesrahva staatust. Jagades otsustusõigust valimisõiguse kaudu absoluutselt igaühele, kes põhimõtteliselt siia riiki sisse saab – ja sisse saab siia tänasel päeval väga kergelt –, võetakse tegelikult meilt riik ära, võetakse eestlastelt nende riik käest ära. See ongi ju liberaalide-globalistide poliitika, vaenulik poliitika oma rahva, põlisrahva vastu selle jaoks, et ehitada siin mingisugust globalistlikku provintsi, kus inimestel puuduvad juured. Seda nad teevad. 

19:13 Aseesimees Toomas Kivimägi

Anti Poolamets, palun!

19:13 Anti Poolamets

Hea ettekandja! Just eile andsin üle arupärimise, kust oli näha, et Läti Vabariik on palju paremini oma rahvastikupoliitikat ajanud, kuigi nende lähtepunkt on palju halvem olnud. Neil oli 11 koma millegagi väljaspool riiki sündinud rahvastiku protsent, meil on juba 15 koma millegagi. See tähendab, et me oleme robinal kukkunud Lätist halvemasse seisu ka integreerimise ja kõige muu osas. Läti on ju see riik, kes on näidanud meile naaberriigina eeskuju. Neil ei ole üldse sellist trikki tehtud, et igaüks võib kohalikel valimistel valida. Kuidas sa võrdleksid meie kahe riigi olukorda? Kas Läti poliitika on vilju kandnud? Minule tundub, et on.

19:14 Martin Helme

Jaa, ma tuletan meelde, et Läti seis aastal 1991, kui me taastasime iseseisvuse, oli meiega võrreldes oluliselt kehvem. Lätis oli lätlaste osakaal rahvastikust palju väiksem kui Eestis. Ja laias laastus kuni veel nullindate lõpuni või, ütleme, kümnendate alguseni liikus ka Eesti sellel trajektooril, et eestlaste osakaal rahvastikus pidevalt kasvas erinevate mõjude tagajärjel. Esiteks väljarände tagajärjel. Mitte-eestlaste väljaränne andis 1990-ndatel suurt panust siia. Teiseks, okupatsiooniaegsete immigrantide rahvastiku struktuur ise oli vanemaealine, neid suri kiiremini kui eestlasi. Ja [kolmandaks] loomulikult meie range immigratsioonipoliitika. 

Tegelikult käis krõks ära 2009.–2010. aastal majanduskriisi tagajärjel, kui plahvatuslikult kasvas eestlaste endi väljaränne. Põhiliselt läksid eestlased Soome ja üldiselt jäidki sinna või suur osa neist on jäänud sinna või pendeldavad. Lätil ei olnud Soomet külje all. Ja on selline vanasõna või rahvatarkus: Eestis on parem elada kui Lätis, sest Eesti külje all on Soome. Muidugi, Lätist oli ka väljaränne suur pärast seda suurt majanduskriisi. 

Aga meie teed läksid lahku just kümnendatel, kui meie lõdvendasime oluliselt oma rahvastikupoliitikat, Läti mitte. Eriti drastiline vahe on sisse kärisenud Ukraina sõja ajal, kui Eesti tegi kõik piirid kõigile lahti, aga lätlased kontrollisid üsna rangelt. Ja tulemus on see, et Läti on meist küll palju suurem riik, aga seal on mitu korda vähem nii-öelda ukrainlasi, kes küll kõik räägivad puha vene keelt ja millegipärast hoiavad pöialt Putinile.

Ühtlasi tuletan meelde, et lätlased tegid palju kiiremini, palju jõulisemalt ja palju läti keele kesksemalt ära haridusreformi. Muide, Lätis on selle tagajärjel, mis poliitikat nad on ajanud, olnud palju kauem valitsuses – eelmisel kümnendil olid pikalt valitsuses – rahvuslikud jõud, kes väga rangelt immigratsioonipoliitikat, rahvastikupoliitikat ja keelepoliitikat ajasid. Sellist nalja nagu Tallinnas, et igal pool on vene keel, Riias ei ole. Kes ei usu, sõidab Riiga. Riia on lätikeelne linn. Murra pead ja kasuta Google'it, kui tahad, aga [kõik on] lätikeelne. 

Ja muidugi, lätlased on meist ka majanduslikult mööda läinud. Me kõik kujutasime siin ette ja irvitasime, et Balti riigid, seal on kuuevarbalised või mida iganes. Ei ole! Ammu enam ei ole meil siin midagi irvitada või ülbitseda. Lätlased ja leedulased on meist majanduslikult mööda läinud.

19:17 Aseesimees Toomas Kivimägi

Mart Helme, palun!

19:17 Mart Helme

Aitäh! No ma tooks julgeolekuaspekti ka siia, sisejulgeoleku[aspekti]. Ma ei hakka rääkima meie suhetest idanaabriga, mis oleks väga lai teema. Me näeme mitmetes Euroopa riikides, sealhulgas naaberriigis Rootsis, kuidas moslemi vähemused on omavalitsusi üle võtnud sellesama liberaalse sisserändepoliitika, valimispoliitika, kodakondsuspoliitika ja kõige selle tulemusena. Mitmed linnaosad ja linnad on muutunud selle tulemusena sisuliselt elamiskõlbmatuteks, vähemalt rootslaste jaoks elamiskõlbmatuteks. Rootsis on praegu Rootsi enda hinnangul umbes 62 000 jõuguliiget. Iga päev on tulistamised, igasugused aumõrvad, prostitutsioonikaubandus, relvakaubandus ja narkokaubandus. See destabiliseerib ühiskonda ja tegelikult on tõrjunud väga suurel määral põlisrahva otsustamisest kõrvale. 

19:18 Mart Helme

Paralleel meiega.

19:18 Martin Helme

Jaa. Siin on eraldi veel [see teema] – ma tahan uuesti tagasi tulla selle juurde –, et kui meie eelnõu räägib sellest, et valimistel valimise õigus on privileeg ja see privileeg on kodanikel, siis me ei tee vahet, ei näita näpuga, ei võta poose siin, kes on halvem või kes on parem kolmanda maailma immigrant, kas see on venelane või on see jaapanlane. Lihtsalt nemad ei ole selle riigi kodanikud, kui nad naturalisatsiooniprotsessi ei ole läbinud, ja siis neil ei ole siin valimisõigust, ei kohalikel valimistel, ei Riigikogu valimistel, ei europarlamendi valimistel ega ka kaudselt presidendivalimistel. 

Ja see on suur vahe võrreldes sellega, mida Reformierakond oma propagandas kasutab, et on kaks riiki, millega on eestlastel ajalooliselt – või, ütleme, Vene riik, sest Valgevene on lihtsalt sinna, ma ei tea, mingisuguse kalkulatsiooniga juurde pandud –, pikk ja valus kogemus, on tohutu pagas väga valusaid mälestusi suhetest Venemaaga. Sel teemal on alati väga hea sihukest ürgnärvi torkides saada avalikkuse reaktsioon. See on minu meelest kogu nende tegevuse põhiiva. Meie sellega ei tegele. Meie tegeleme eestlaste peremeheõiguse tugevdamisega. See tähendab seda, et mitte ühel või teisel riigil, vaid mitte ühelgi teisel riigil ei ole võimalik oma kodanike abil siin poliitikat teostada.

Mis me võime Rootsi kohta öelda? Paralleel on hirmuäratav. Ega nalja ei ole, me liigume seda paralleeli mööda vaikselt, võtame neile järele. Kuskil kümme aastat tagasi oli Eestis umbes 1500 moslemit. Need olid peamiselt Nõukogude okupatsiooni perioodil siia rännanud inimesed. Kõige suurem kogukond oli Aserbaidžaani kogukond, aga oli ka Kaukasuse erinevaid rahvaid. Mõned kuud tagasi andis kapo meile teada, et Eesti moslemi kogukond on viimase paari aasta jooksul – ehk siis nende aastate jooksul, kui Reformierakond on jälle võimul olnud, sest kui meie olime võimul, siis see oli rangelt kontrolli all – kasvanud 10 000-ni. 10 000‑ni! No päris kümnekordne kasv ei ole [toimunud] mõne aastaga, aga kaheksakordne kasv, eks ole. Läheme edasi, kolm aastat veel ja korrutame 10 000 jälle kaheksaga, saame 80 000.

Maailmas on üle miljardi moslemi. Lähis-Idast tuleb Euroopasse igal aastal üle miljoni neid, erinevaid kanaleid pidi. Tegelikult veel rohkem, kuna neid kõiki ei kontrollita. Euroopa sees tiirleb neid juba erineva legaalsusastmega: kellel on mingid ajutised dokumendid, kellel on lihtsalt alalised dokumendid juba antud kätte ja kes on puhta illegaalid. Kümneid miljoneid võib siia tulla ilma igasuguse piiri‑ või immigratsioonikontrollita, nimetades ennast Euroopa Liidu kodanikuks. Aga 10 000 on juba praegu. Ja kui samas tempos jätkub see kasv, siis on see number üsna varsti juba 100 000 või vähemalt 50 000 – 60 000. Me räägime mingist [väikesest arvust] aastatest.

Ega meil ei ole vaja mingisugust vandenõuteooriat ega fantaasiat kasutada selle jaoks, et teada saada, missuguseks meie ühiskond muutub. Täpselt see, mis Rootsis toimub – selline see ongi. Tegelikult on ju Rootsis sisuliselt tekkinud eksterritoriaalsed piirkonnad, kus Rootsi riigivõim ei kehti ja kehtib põhimõtteliselt moslemi maffia võim. Loomulikult on nad seal ka ideoloogiliselt radikaliseerunud. Sama lugu on Prantsusmaal, sama lugu on Hollandis, sama lugu on Belgias, sama lugu on osa piirkondades Saksamaal. Inglismaa liigub väga kiiresti sinna. On piirkondi, kuhu kiirabi kohale ei sõida, kuhu politsei kohale ei sõida, kuhu tuletõrje kohale ei sõida. On piirkondi, kuhu sotsiaalametnik ei tõsta oma jalga. Lihtsalt kõik. 

Kui sind ära röövitakse ja sinna [viiakse] – ja inimröövid on nende üks bisnismudel –, siis keegi sulle sinna järele ei tule. Kui sind seal lihtsalt paljaks röövitakse, siis ega keegi sinu vara või midagi seal otsima ei hakka. Lihtsalt nii on ja kõik. Tüübid, kes läksid ja lasksid maha Charlie Hebdo toimetuse, elasid üle tänava politseijaoskonnast. Kolm aastat olid nad tagaotsitavate nimekirjas, kõrge väärtusega terroristide tagaotsitavate nimekirjas, ja nad elasid üle tänava politseijaoskonnast. Keegi ei hakanud uurima, küsima ega kontrollima, kas sa oled legaalselt siin riigis või kuidas [sa siia said]. Tegelikult on ju loobutud riigi territooriumi üle kontrolli omamisest mingites piirkondades. 

Meil ei saada tihtilugu aru, miks me räägime kogu aeg venelastest. Jaa, Venemaal on veel neid mingisugune 130, ma ei tea mitu, miljonit, eks ole. Kui isegi väike osa neist otsustab siia tulla, ja meil on avatud piiride poliitika, siis ujutavad nad meid üle vaevatult, ühe hetkega. Täpselt sama võib öelda Ukraina kohta. Praegu on meile sealt tulnud 100 000 inimest, aga Ukrainas on veel 25 miljonit ukrainlast. Just täpselt nii vähe. Kui veel enne seda nii-öelda Krimmi sõda elas Ukrainas umbes 45 miljonit [inimest], siis tänaseks päevaks on neil järel 25 miljonit, peaaegu pool rahvast on sealt juba ära jooksnud. Aga see teine pool on täitsa piisav arv, et Eestis oleks neid ikka mitmekordselt eestlastest rohkem.

Lahendus on ikkagi väga range immigratsioonipoliitika. Aga praeguses eelnõus me immigratsioonipoliitikast ei räägi, me räägime valimisõigusest. Valimisõiguse puhul tuleb ka aru saada, et see on üks motiveeriv signaal, mis läheb välja nendele inimestele, kes otsivad, kuhu minna. Kui nad näevad, et siin on pagulastele kas head sotsiaaltoetused – ja Eesti on üks heldemaid sotsiaaltoetuste maksjaid tegelikult, me ei usu seda, pööritame silmasid, aga nii on – või siin on kohalikul valimisel [hääletamise] õigus ja asjad, siis see on signaal, et tulge siia. Tulge siia – seda signaali ei tohiks me mingil juhul välja saata.

19:25 Aseesimees Toomas Kivimägi

Evelin Poolamets, palun!

19:26 Evelin Poolamets

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Kas omavalitsuse valimise õigus võiks olla ka motivatsiooniks Eesti kodakondsuse taotlemisel, Eesti Vabariigi põhiseaduse tundma [õppimisel] ja eesti keele õppimisel? Kas te näete, et kui see seadus kehtima hakkaks, tekiks ka suurem kodakondsuse taotlemise laine?

19:26 Martin Helme

Jaa. Ma ei tea, kas laine tekiks, aga kindlasti on see selge motivaator. Tegelikult tuleb ka seda öelda, et on inimesi, kellel, ma ei tea, pole vajadust olnud, kes ei ole selle peale üldse mõelnudki, kes on elanud siin juba 20 aastat või 30 aastat. Nad saavad ju valimas käia kohapeal, kuid me niikuinii teame, et valimisaktiivsus näiteks hallipassimeeste puhul on väga madal. Neile ei lähe see niikuinii väga korda ja neil ei olegi vaja. Aga kui see muutub neile vajalikuks, siis nad peavad selle peale mõtlema. 

Minu meelest alates 2022. aasta veebruarist on seis selline, et kõik need inimesed, kes Eestis on, peavad valima poole, kas nad on Eesti poolt või ei ole Eesti poolt. Kui nad ei ole Eesti poolt, siis tegelikult ei ole neil vaja siin olla. Ja kui mõni inimene leiab, et teda kuidagi hingepõhjani solvab, et talt küsitakse, kas sa ikka oled Eesti poolt ja kas sa oled valmis seda ka meile näitama – õpi keel ära, tea kohalikku põhiseadust, tea kohalikke kombeid –, see on kole solvav talle, siis tegelikult see inimene ei pea Eestis edasi elama. Nii lihtne see tegelikult ju ongi. Ja mina küll ei arva, et see kedagi solvab. Mina arvan, et need inimesed, kes ei ole siiamaani pidanud selle peale mõtlema, peavad nüüd mõtlema. 

Kindlasti see motiveerib integratsiooni. Aga siin tuleb ka seda öelda, et tegelikult integratsioon on vale eesmärk, eesmärk peab olema assimilatsioon. Hea küll, ühe põlvkonnaga me ei assimileeri ära, ühe põlvkonnaga me integreerime ära. Aga paari põlvkonnaga peaks ikkagi inimesed ära assimileerima, et sõltumata sellest, kuidas kõlab su perekonnanimi, sa tegelikult näed välja, käitud ja mõtled nagu eestlane.

19:28 Aseesimees Toomas Kivimägi

Leo Kunnas, palun!

19:28 Leo Kunnas

Austatud istungi juhataja! Hea Martin! Ka minu küsimus on natuke laiem. Arvestades nõukogudeaegset suurt välispäritolu rahvastiku osakaalu, kui palju võiks meil olla välispäritolu rahvastiku protsent, mida me üldse suudame põlistada? Arvestades 0,1%-list aasta kvooti elanikkonnast – ehk 1300 [inimest] –, siis loogiliselt me üldse võiks suuta põlistada 130 000 inimest sajandis. Ehk siis sellel sajandil me suudaksime need inimesed niiviisi põlistada, et nad muutuksid osaks meie ühiskonnast ja riigist. Mis on sinu hinnang, kas see [arv] on selles suurusjärgus, ja kui palju me seda kvooti oleme juba täitnud?

19:29 Martin Helme

Täiesti selge on see, et mingi kriitiline piir on ees, kust maalt edasi ei ole see tõsiseltvõetav ja ei saa sirge näoga rääkida mingist integratsioonist või assimilatsioonist. Lihtsalt meie rahvuskehand ei ole mingist piirist edasi võimeline enam kedagi integreerima ega assimileerima. Selge on see, et need arvud, mis meil on olnud … Kui me vaatame nii-öelda üht põlvkonda, mil Eesti on olnud iseseisev ja mingisugust teadlikku rahvastikupoliitikat justkui oleks saanud, pidanud ja võinud ajada, siis selle 25–30 aasta jooksul me oleme tegelikult väga väikese hulga inimesi ära integreerinud, veel väiksema hulga inimesi ära assimileerinud. Põhimass ei ole ju ei integreeritud ega assimileeritud. Põhimass lihtsalt elab siin. Tihtilugu öeldakse selle kohta, et elab paralleelmaailmas.

Meil on Eestis naturaliseeritud kodakondsust selle viimase põlvkonna jooksul olnud kusagil 150 000 inimest. Ja ma julgen arvata, et see hulk inimesi on meil ka enam-vähem see integreeritud hulk. Need inimesed on need, kes räägivad eesti keelt ja peavad Eestit oma kodumaaks. Nad ei saa olla Eesti rahvuslased, aga nad saavad olla Eesti patrioodid. Selliseid inimesi on Eestis küll ja küll, kümneid tuhandeid vähemalt. Aga seal kõrval on vähemalt sama palju neid, kes on Vene kodakondsuse võtnud. Natuke vähem, ütleme, mingi 70 000 [inimest] on see hulk, kes ei ole üldse midagi valinud ehk on jäänud halli passiga. Laias laastus kaks kolmandikku või veidi vähem kui kaks kolmandikku ei ole olnud meie absorbeerimisvõime kohane ja seda olukorras, kus eelmise kümnendi keskpaigani ei olnud meil massiimmigratsiooni. 

Laias laastus viimased kaheksa aastat on meil olnud tegelikult massiimmigratsioon. Kogu aeg on peale tulnud ja see, kes on nüüd peale tulnud, on ju isegi veel võõram kontingent. Meil on olnud seesama hallipassivenelane, kes elab, ma ei tea, Kohtla-Järvel, on elanud seal juba 1960. aastast. Ta on siiski kuidagi kohanenud Eestiga rohkem kui keegi, kes tuleb, ma ei tea, Moskva äärelinnast või Harkivist. Need on nähtavalt ja tuntavalt teistsuguste hoiakutega, kommetega ja temperamendiga inimesed. Rääkimata nendest, kes on tulnud kuskilt Helmandist. Nende puhul ei ole mingisugust võimekust neid kuidagigi integreerida. See ei ole kohe üldse mitte kuskil välja tulnud, ei üheski lääneriigis samamoodi.

Nii et laias laastus, kui me tahame sellest rääkida, milline meie võimekus on, siis tegelik vastus on põhimõtteliselt nullimmigratsioon. Üldse ei tohiks peale tulla. Teiseks [peaks] soodustama emigratsiooni nende inimeste puhul, kes ei ole põlisrahvastiku [osa]. Siis me saaksime sellega hakkama võib-olla järgmise 60 aastaga. Aga me praegu liigume kõikides neis punktides täpselt vastupidises suunas.

19:32 Leo Kunnas

Austatud istungi juhataja! Hea Martin! Kas see tähendab, et sisuliselt viimase 80 aastaga me olemegi [täis võtnud] selle 130 000-lise kvoodi, mis me üldse suudaks [põlistada] lisaks sellele, mis meil on põlistamata? Kas see tähendab seda, et me oleme selle kvoodi täis võtnud?

19:33 Martin Helme

Jaa, muidugi, nendes arvudes blufitakse meile. Rahvastiku loenduses blufitakse meile ja Siseministeeriumi rahvastikuregistri andmetes blufitakse meile. Kaja Kallas tuimalt valetab meile. Kui temalt Riigikogus küsitakse, kui palju ukrainlasi [siin] on, siis ta räägib meile ühest spetsiifilisest kategooriast, rahvusvahelise kaitse saanutest. Ja kui temalt küsitakse Müncheni julgeolekukonverentsil, kui palju Eesti on ukrainlasi aidanud, siis ta teatab rõõmuga, et 6% elanikkonnast on tulnud juurde. Siis ta teab hoopis teistsugust numbrit öelda. Ma arvan millegipärast, et ta meile siin andis vale numbri ja seal Münchenis rääkis täpsema numbri välja, kui nüüd küsida, kumb siis tõele lähem number on. 

Alates 2016. aastast on 36 000 inimest alaliselt tulnud riiki juurde. Me räägime lõppnumbrist, eks ole, me ei räägi käibest. Tulnud on rohkem, aga ära on ka läinud. Osa, kes on läinud, on olnud ka eestlased, läinud ja tulnud. Aga me räägime sellest, kes on kolmandatest riikidest tulnud ja siia jäänud. Neid on plussis 36 000. Tegelikult on ju kümneid tuhandeid rohkem siia vahepeal tulnud, mõni on vahepeal ära läinud, mõni on [siiajäämist] pikendanud ja nii edasi. See saldo on 36 000. 

Sellele lisandub 100 000 Ukraina sõja ajal Eestisse tulnut, kellest väga suur hulk ei ole kuidagi meil arvestuses sees. Jah, see ongi see 130 000, mis on lihtsalt viimastel aastatel tulnud juurde. Ja kui sa käid Tallinnas ringi … Mis ainult Tallinnas? Käi Kuressaares ringi ja sa saad aru, et Eesti rahvastiku pilt on muutunud. Üleöö on sisuliselt muutunud. Eesti keelt kuuled vähem, inimesi, kes näevad välja nagu eestlased, näed vähem.

19:35 Aseesimees Toomas Kivimägi

Suur tänu! Rohkem küsimusi ei ole. Juhtivkomisjonipoolse ettekande teeb põhiseaduskomisjoni liige, hea kolleeg Urve Tiidus.

19:35 Urve Tiidus

Lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud kohaliku omavalitsuse volikogu valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu oli põhiseaduskomisjonis arutusel 21. novembri istungil. Komisjonis tutvustas seda eelnõu Ants Frosch. 

Kuna EKRE esindaja Martin Helme siin juba tutvustas selle eelnõu sisu väga põhjalikult ja selle eesmärki pikemalt, siis seda juttu ma üle ei korda, aga lühidalt kokku võttes soovitakse jätta kohaliku omavalitsuse volikogu valimise õigus ainult Eesti kodanikele ja Euroopa Liidu [riikide] kodanikele. 

Istungil osales Justiitsministeeriumi avaliku õiguse talituse nõunik Mariko Jõeorg-Jurtšenko. Tema tõdes, et teema tõstatamine on põhjendatud ja seetõttu on ka koalitsioonilepingus, mis on sõlmitud aastateks 2023–2027, sisuline punkt, mille kohaselt töötatakse koostöös riigiõiguse ekspertidega välja õiguslik raamistik Venemaa Föderatsiooni ja Valgevene kodanike valimisõiguse peatamiseks. 

Väga pikka debatti meil ei tekkinud. Tehti menetlusotsused: võtta eelnõu täiskogu päevakorda 7. detsembril, see oli konsensuslik otsus; teha ettepanek eelnõu tagasi lükata, selle poolt oli 6, vastu 4, jättis hääletamata 1; ja määrata juhtivkomisjoni esindajaks põhiseaduskomisjoni liige Urve Tiidus, otsus oli konsensuslik. Riigikogu liikmed teavad, et see järjekord on edasi lükkunud ja sellepärast on [eelnõu] päevakorras täna. Suur tänu kuulamast! 

19:37 Aseesimees Toomas Kivimägi

Aitäh! On mõned küsimused. Helle-Moonika Helme, palun!

19:37 Helle-Moonika Helme

Aitäh! Ma küsiksin [küsimuse]. Te ütlesite, et riigiõiguse ekspertidel olid mingid oma põhjendused, miks nad selle eelnõu tagasi lükkasid või ütlesid, et see ei sobi. Kas riigiõiguse ekspertidega oli ka komisjonis juttu sellest, kellel peaks olema suurem õigus Eestis määrata meie elu, tegevust ning poliitikat, kas meil, eestlastel, kes me oleme tõesti, nagu Martin Helme ütles, juba tuhandeid aastaid siin maal elanud, kes me oleme selle riigi ja selle maa üles ehitanud, meie esiisad on siia maetud ja nad on vaeva näinud selle maa nimel, või kõikidel, kes vähegi ükskõik kust maailma nurgast siia kokku tulevad? Kas oli teemaks, et meil on ainult üks Eesti?

19:38 Urve Tiidus

Suur tänu küsimuse eest, proua Helme! Nüüd ma natuke täpsustan. Istungil osales Justiitsministeeriumi avaliku õiguse talituse nõunik proua Jõeorg-Jurtšenko. Ta ütles, et sõlmitud koalitsioonilepingus aastateks 2023–2027 on sisuline punkt, mille kohaselt töötatakse koostöös riigiõiguse ekspertidega välja õiguslik raamistik Venemaa Föderatsiooni ja Valgevene kodanike valimisõiguse peatamiseks. Komisjoni istungil riigiõiguse eksperte ei olnud kohal. Samuti on komisjonile saadetud Justiitsministeeriumi kiri, kus öeldakse, et seni ei ole selles küsimuses Vabariigi Valitsus veel otsuseid vastu võtnud. Ma meenutan, et komisjoni istung oli 21. novembril.

19:39 Aseesimees Toomas Kivimägi

Arvo Aller, palun!

19:39 Arvo Aller

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Kuna teema on praegu hästi aktuaalne ja ka Reformierakonna eeskõnelejad on öelnud, et selle teemaga tuleks edasi minna, ja Eesti Konservatiivne Rahvaerakond on ka varasemalt selle teema välja toonud, siis oleks nüüd paslik seda ka toetada. Aga ma küsin seda, kas siis valitsus ja Justiitsministeeriumi esindaja, kes seal kohal oli, lähtuvad oma töös koalitsioonilepingust või nad lähtuvad sellest, mis on Eesti riigile parim? Kas me ei saa seda koalitsioonilepingut laiendada ja teha sinna linnukese taha, et see on nüüd tehtud? Võtame selle seaduse vastu ja see koalitsiooni[lepingu] punkt ongi täidetud. Sellele saavad kõik kaasa aidata – koalitsioonipartnerid, opositsioon tuleb kaasa – ja saame kõik ühiselt tõdeda, et me oleme hea asja eest väljas.

19:40 Urve Tiidus

Suur tänu, Arvo Aller! Väga hea küsimus. Vastus on selline, et mina ei ole Vabariigi Valitsuse liige ega tööta ka Justiitsministeeriumis. Nagu ma ütlesin, vastus tuli komisjonile 21. novembri istungi jaoks. Praegust seisu – vabandust! – minule teada ei ole. 

19:40 Aseesimees Toomas Kivimägi

Henn Põlluaas, palun!

19:40 Henn Põlluaas

Aitäh, austatud eesistuja! Hea ettekandja! Tõepoolest, teie ei ole valitsuse liige ja ka komisjon ei ole osa valitsusest. See otsus peaks tulema ikkagi eeskätt komisjonist ja kõiki neid otsuseid peaks põhjendama. Meie arusaamise järgi ja paljude riigiõiguse asjatundjate [arvamuse] järgi on tõesti võimalik meie eelnõu alusel valimistel osalemine paika panna kolmandate riikide elanike jaoks. Millised olid komisjoni argumendid ja põhjendused, miks leiti, et see eelnõu tuleks tagasi lükata? Seda ma kahjuks ei kuulnud enne. Või lihtsalt ongi nii, nagu meil siin tavaks on, et kõik opositsiooni eelnõud tuleb lihtsalt a priori tagasi lükata?

19:41 Urve Tiidus

Suur tänu, Henn Põlluaas! Jah, komisjonis esitati mõned küsimused. Just nimelt eelnõu esitleja Ants Frosch kommenteeris, et küsimuste puhul, mis ei oma Eesti rahvale eksistentsiaalset mõju – seal ta tõi mõned näited –, tehakse vahel [otsused] väga kiiresti ära, aga see küsimus on kiireloomuline. Tema kommentaar oli, et sellega ei taheta tegelda. Mina siiski kinnitan, et küllap sellega tegeldakse. See on üsna … Kuidas ma teile nüüd ütlen? Kohaliku omavalitsuse volikogu elektoraadi korrigeerimine on mõneti ka poliitiline, mitte ainult riigiõiguslik küsimus ja selle puhul on erinevad lahendused. Ma eeldan, et valitsus või täpsemalt Justiitsministeerium sellega tegeleb. Ma ei küsinud üle, mis seisus see on.

19:42 Aseesimees Toomas Kivimägi

Suur tänu! Rohkem teile küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. EKRE fraktsiooni nimel Mart Helme, palun!

19:42 Mart Helme

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud kolleegid! Ma lähen tagasi ajalukku, taasiseseisvunud Eesti Vabariigi ajalukku ja meenutan, et kui Eesti taasiseseisvus, siis oli meil väga range kodakondsuspoliitika. See väga range kodakondsuspoliitika, ja immigratsioonipoliitika, peegeldus ka meie valimisseaduses. Algselt ei olnud kolmandate riikide kodanikel valimisõigust, ei olnud isegi – kui ma õigesti mäletan, võib-olla ma eksin – nii-öelda hallipassimeestel.

Siis saabus siia aga üks legendaarne Max, OSCE rahvusvähemuste volinik või mis iganes nimetust see tähtis tegelinski kandis. Maxi perekonnanimi oli van der Stoel. Ja see Max van der Stoel hakkas ajama meile kärbseid pähe sellest, kuidas me diskrimineerime siin ikkagi venelasi ja kõiki kohalikke elanikke ja kuidas ka neile peab andma valimisõiguse. Millega siis Eesti valitsust [veendi]? Tol ajal, kui ma õigesti mäletan, oli jällegi välisministriks Toomas Hendrik. Mis oli see porgand, aga ühtlasi ka ora, mis tagumikku lükati? See oli see, et te tahate ju saada Euroopa Liitu. Euroopa Liidus ei saa olla niimoodi, et on mingid teisejärgulised kodanikud ja esmajärgulised kodanikud ja et ühtedel on valimisõigus ja teistel ei ole valimisõigust.

Ja selle Euroopa Liiduga meelitamisega, aga ka ühtlasi Euroopa Liidust väljajäämisega hirmutamisega saavutati see, et meie tollased valitsused murdusid ja langetasidki otsuse, võtsid vastu vastavad seaduseparandused, et kõik kohapeal elavad elamisluba omavad inimesed saaksid meie kohalikel valimistel valida. Selle tulemus ei andnud ju kaua oodata. Selle tulemusena me näeme seda, mis toimub praegu Tallinnas, me näeme, mis toimub mitmetes Ida-Viru omavalitsustes. Aga ajalugu ei lõpe kunagi. Ajalugu ja demograafilised muutused on lõppematu protsess. Me oleme lapsikud, kui me arvame, et see lõppematu protsess jääb niisuguseks, nagu ta mingil konkreetsel ajahetkel on. Ei ole jäänud ja ei jää.

Siinkohal on mul muidugi võimalus teha väike irooniline kõrvalepõige. Täna hommikul lõin lahti [uudiste]portaalid ja lugesin, et üks Reformierakonna liige tahab saada Kõlvarti pead. Ja siis mul kohe kangastus see, missugust tralli reformierakondlased ja sotsid ja muud tegelinskid lõid selle ümber, kui Martin Helme ütles, et tema tahab veeretada kohtunike päid. "Martin Helme kutsub üles vägivallale. Martin Helme on niisugune ja naasugune. Kohe hakatakse tapma, kohe hakkab veri voolama." No kallikesed, kus on meie vaba ja erapooletu ajakirjanik? Praegu võiks ju ka karjuda, kuidas Reformierakonna liige kutsub üles vägivallale ja ähvardab Kõlvartit ja Kõlvart peab ennast nüüd hakkama varjama, Kõlvart peab kartma oma elu pärast ja siin on juba tegemist materjaliga, [mille põhjal] saaks kriminaalasja algatada. Tuletage meelde, missugune tants käis Martini ümber, kui ta ütles, et kohtunike pead peavad veerema. Aga praegu ei ole skandaali. Ei ole skandaali! Kõlvarti pea ei ole püha. Selle võib maha lüüa, selle võib kotti pista, mida iganes. Noh, niisugune tore kõrvalepõige lihtsalt. 

Aga Kõlvart on ju linnapea just nimelt selle pärast, et meil saavad kohalikel valimistel valida kõik need, kes on nõukogudeaegse okupatsiooni järglased ja nende järglased, kellel on siin alaline elamisluba.

Paluks lisaaega.

19:47 Aseesimees Toomas Kivimägi

Kolm minutit lisaks.

19:47 Mart Helme

Siin ongi nüüd kogu see temaatika. Reformierakondlased ja sotsid mängivad praegu oma elektoraatide peale sellist jube toredat poliittehnoloogilist pingpongi. Reformierakondlased räägivad, kuidas valimisõigus tuleb ära võtta ainult kahe riigi kodanikelt, sest need riigid on pahad. 

Aga ma küsin teilt, kallikesed, kas need riigid … Näiteks Iraan, kus rangelt jälgitakse, et naised kannaksid burkasid, nende pead oleksid kaetud, kus on tulnud viimastel aastatel ette seda, et abielu rikkumiselt tabatud naised on hukatud ja hukatud väga julmal moel. Kui Iraani kodanikud tulevad Eestisse ja saavad siin elamisloa, siis kas selle riigi kodanikud ei ole halva riigi kodanikud? Seda enam, et Iraan varustab Venemaad ründedroonidega, teeb Venemaaga koostööd tuumaenergeetika valdkonnas, on tõenäoliselt praeguseks juba küps tuumariik ja ähvardab kogu aeg maa pealt pühkida Iisraeli riiki. Iraani kodanikud koos oma islami fundamentalismi ja šariaadiga sobivad meile ja võivad valida meil siin kohalikke omavalitsusi. 

Ärge unustage, et Venemaa elanikke on kuskil 140 miljonit, Valgevenes alla 10 miljoni, aga Iraanis on praegu juba üle 80 miljoni [elaniku]. Ma täpselt ei tea, 88 miljonit või midagi niisugust. See ju suurusjärgult läheneb juba sinnasamasse, kus on Venemaa, kui me [arvestame] maha vene vähemused, väga agressiivsed islami vähemused nagu tšetšeenid, ingušid ja dagestanlased.

Siin on kognitiivne dissonants väga tugevalt sees. Ühed me kuulutame agressoriteks, kurjategijateks, inimsusevastasteks ja euroopalikke norme mittetäitvateks, aga teised, kes on tegelikult samasse lahtrisse paigutatavad, nende puhul pole küsimust. Hamasi tüübid võivad siia tulla, hakata pomme panema ja me ei tee nagu probleemi. Las tulevad, las panevad pomme! Me ei näe nendes probleemi. Neid ei ole nii palju, nagu me täna ka kuulsime sotside esindaja suust. Ei näe praegu, et see oleks probleem.

Seega, vaadake, kui me tahame ühte küsimust lahendada ja lahendada nii, et see saab tegeliku lahenduse, siis ei ole võimalik seda teha nii, nagu Reformierakond siin sotsidega pingpongitades [teeb]. Lõpuks lasevad nad sellel pallil kukkuda kahe tooli vahele ja tegelikult ei lahenda mitte midagi. See lahendus peab olema niisugune, nagu meie praegu selle välja pakume. Loomulikult ei vaidle me absoluutselt vastu sellele, kui tehakse parandusettepanekuid ja kui tehakse teistsuguseid ettepanekuid.

19:51 Mart Helme

Kui teie, lugupeetud koalitsiooniliikmed ja ka siin selja taga istuv Riigikogu aseesimees pidevalt räägite, et sisulist tööd pole võimalik teha, siis me praegu pakume teile sisulise töö tegemise võimalust. Te ju keeldute sellest! 

19:51 Aseesimees Toomas Kivimägi

Aitäh, hea kolleeg! 

19:51 Mart Helme

Miks te keeldute? Miks te ei taha lahendada tegelikult ka tulevikus kumuleeruvat probleemi nii, et see saaks tõesti lahenduse? Aitäh!

19:51 Aseesimees Toomas Kivimägi

Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 290 esimesel lugemisel tagasi lükata. Asume hääletust ette valmistama. 

Head kolleegid, panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku eelnõu 290 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

19:54 Aseesimees Toomas Kivimägi

Selle ettepaneku poolt oli 38 Riigikogu liiget, vastu 10, erapooletuid 0. Eelnõu 290 on esimesel lugemisel tagasi lükatud ja langeb menetlusest välja. 

Tänane istung on lõppenud. Aitäh teile!

19:54 Istung lõppes

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee