Tere päevast, head kolleegid! Alustame Riigikogu täiskogu kolmapäevast istungit. Kohaloleku kontroll, palun!

Kohalolijaks registreerus 68 Riigikogu liiget, puudub 33. 

Nüüd on võimalus anda üle eelnõusid ja arupärimisi. Vadim Belobrovtsev, palun!

Lugupeetud kolleegid! Keskerakonna fraktsiooni nimel anname sisse eelnõu, mille pealkiri on "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele õpetajate palgatõusu rahastamise kohta". Me teeme Riigikogule ettepaneku teha omakorda Vabariigi Valitsusele järgmised ettepanekud: leida 10 miljonit eurot õpetajate palga tõusuks 2024. aastaks vastavalt Eesti Haridustöötajate Liidu kompromissettepanekule, viia läbi haridustöötajate kollektiivlepingu sõlmimise läbirääkimised järgmise kolme aasta palgakokkuleppe üle, sõlmida kollektiivleping Eesti Haridustöötajate Liiduga ning töötada kiiresti välja tõhusad meetmed haridustöötajate töötasu ja töökoormuse kaasajastamiseks ning piisava õpetajate järelkasvu tagamiseks, et tagada kvaliteetse hariduse jätkusuutlikkus Eestis. Aitäh!

Lauri Laats, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Mul on üle anda arupärimine kliimaminister Kristen Michalile ja teema on Eesti elamufondi renoveerimine. Nagu me teame, meil seisab ees hästi suur väljakutse. Meil on hästi palju korterelamuid, mida ei ole siiamaani korda tehtud, nende arv on üle 14 000. Euroopa Parlamendi menetluses olev hoonete renoveerimisplaan on seadnud meile eesmärgiks kõik need majad korda teha. Selge on see, et kui me vastavalt KredExi plaanile, mis on praegu välja töötatud, selle rahaga, mis on eraldatud hoonete renoveerimiseks, selle plaaniga jätkaksime, siis me renoveeriksime neid maju 70 aastat. 

Sellest lähtuvalt on meil neli küsimust. Esimene küsimus. Ambitsioonika plaani kohaselt on Eestil kavas renoveerida 4000 korterelamut. Praeguse renoveerimistempo juures kulub selle eesmärgi saavutamiseks 70 aastat. Millised on valitsuse plaanid ja strateegia selle tempo kiirendamiseks, et tagada kiirem ja tõhusam renoveerimisprotsess? Kuidas kavatseb valitsus pakkuda lahendusi, et toetada neid kogukondi, kellel on suurim vajadus, kuid väiksem võimekus renoveerimist rahastada? Paljud Nõukogude ajal ehitatud kortermajad vajavad mitte ainult kosmeetilist uuendust, vaid täisrenoveerimist. Samuti on maapiirkondades palju maju, mille korterid on väga odavad ja seetõttu ei kvalifitseeru need pangalaenudele. Millised erilahendused on valitsusel plaanis välja töötada nende olukordade lahendamiseks? Ja nii edasi. Ehk siis väga olulised küsimused ja ootame neile vastuseid. Aitäh!

Rain Epler, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Austatud kolleegid! Nii nagu sellel korral, nii ka sadu aastaid varem saabus Eestisse taas talv. Aga uudised, mis tulevad meile Eesti liiklusest, Eesti teedelt, meenutasid mulle kangesti uudiseid, mis aeg-ajalt ka Eestis uudisekünnise ületavad: siis, kui näiteks Itaalias või Kreekas lumi maha sajab, näidatakse meile pilte, kuidas hulgakaupa autosid kokku põrkab, teed on läbimatud ja nii edasi. 

Selle aasta alguse ja möödunud aasta lõpu uudised on üsna muret tekitavad. Nagu me teame, järgmise aasta eelarves on valitsus päris oluliselt vähendanud teede arendamiseks ja säilitamiseks kulutatavat raha. Transpordiamet hindab, et vaja oleks 200 miljonit aastas, tegelikkus on 100 miljoni peal. Võib arvata, et olukord halveneb veelgi. Ja täiendav faktor, mis minu hinnangul võib liiklusohutusele halvasti mõjuda, on need ümberehitused, mida Transpordiamet on viimastel aastatel teinud, olgu füüsiline teepiire tee keskel 1 + 1 teel, aina kitsamaks minevad mahasõidud, ohutussaared kiiretel lõikudel ja nii edasi. Annan üle arupärimise kliimaminister Kristen Michalile, paludes tal vastata küsimustele, mis neid teemasid puudutavad. 

Ja üks märkus veel. Esmaspäeval ütles Lauri Hussar järgmist: "Olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud kaks eelnõu ja ühe arupärimise. Juhatus otsustab nende edasise menetlemise vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele." Loodan ka enda arupärimise kohta kuulda selliseid sõnu. Aitäh!

Olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud ühe otsuse eelnõu ja kaks arupärimist. Mul ei olnud plaanis seda öelda, aga kui Riigikogu liige seda soovib, siis: juhatus otsustab nende edasise menetlemise vastavalt Riigikogu kodu‑ ja töökorra seadusele. See on küll tavapärane, me peaksime olema sellega harjunud, ja selle rõhutamine ei anna eriti palju juurde. Otse loomulikult me peame [seda tava] järgima. Aga teie palve on täidetud. 

Head kolleegid! Nüüd saame minna tänaste päevakorrapunktide juurde. Esimene päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuudi muudatuste ratifitseerimise seaduse eelnõu 226. Vilja Toomast juba tuleb, aga ma ütlen veel kaks sõna, kuna see ei ole kõige tavapärasem menetlus, tegemist on ratifitseerimisega. Ettekandeks on aega 20 minutit, seejärel küsimused, kõigil on võimalus küsida kaks küsimust, ja läbirääkimised on kõigile. Ettekande teeb ainult õiguskomisjoni liige Vilja Toomast ja sellele järgneb lõpus ka eelnõu hääletus. Palun Riigikogu kõnetooli, Vilja Toomast, õiguskomisjoni liige!

Aitäh, austatud esimees! Head kolleegid! Kannan teile ette õiguskomisjoni 9. jaanuari protokolli, mis puudutab Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuudi muudatuste ratifitseerimise seaduse eelnõu numbriga 226. 

Nii palju ütlen, et Justiitsministeeriumist viibis selle arutelu juures kriminaalpoliitika osakonna karistusõiguse ja menetluse talituse nõunik Martin Ziehr. Ütlen kohe ära, et ega meil selle eelnõu üle pikka arutelu ei olnud. Komisjoni esimees Eduard Odinets tegi meile teatavaks, et muudatusettepanekute tähtajaks mitte ühtegi muudatusettepanekut ei esitatud. Ka Justiitsministeerium ei teinud oma täiendusi ega parandusi. Eelnõu tekst on normitehniliselt [korrektne] ja selle on läbi vaadanud ka keeletoimetaja. Nii ei jäänudki meile üle muud, kui teha õiguskomisjoni otsused. Need on järgmised: võtta eelnõu täiskogu päevakorda 17. jaanuaril käesoleval aastal ja teha ettepanek teine lugemine lõpetada. Kuna seda eelnõu käsitletakse ainult kahel lugemisel, tehti ettepanek juhul, kui teine lugemine lõpetatakse, viia täna läbi ka lõpphääletus. See ongi lühidalt kõik, mida me seekord arutasime selle päevakorrapunkti juures. Tänan!

Suur tänu! Teile küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Ka läbirääkimiste soovi ei ole. Eelnõu kohta, nagu Vilja Toomast äsja ütles, muudatusettepanekuid ei esitatud. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 226 lõpphääletus. Asume seda hääletust ette valmistama. 

Head kolleegid, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud Rahvusvahelise Kriminaalkohtu Rooma statuudi muudatuste ratifitseerimise seaduse eelnõu 226. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Poolt on 60 Riigikogu liiget, vastu 0, erapooletuid 0. Eelnõu 226 on seadusena vastu võetud.  

Saame minna järgmise päevakorrapunkti juurde. See on Vabariigi Valitsuse algatatud asendustäitmise ja sunniraha seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 340 teine lugemine. Palun ettekandjaks Riigikogu kõnetooli riigikaitsekomisjoni liikme Kristo Enn Vaga.

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Eelnõu algatas Vabariigi Valitsus eelmise aasta 6. novembril. Eelnõu esimene lugemine lõpetati eelmise aasta 13. detsembril. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks ei esitatud väljastpoolt juhtivkomisjoni eelnõu kohta ühtegi muudatusettepanekut. Riigikaitsekomisjon juhtivkomisjonina esitas neli muudatusettepanekut. Riigikaitsekomisjon arutas neid enne teist lugemist käesoleva aasta 8. ja 15. jaanuari istungil. Riigikaitsekomisjoni esitatud neli muudatusettepanekut täpsustavad eelnõu ja lükkavad edasi jõustumisaega. Eelnõu algatajat esindanud Kaitseministeeriumi esindajad toetasid kõiki riigikaitsekomisjoni langetatud otsuseid muudatusettepanekute kohta. 

Juhtivkomisjoni menetluslikud otsused ja ettepanekud eelnõu kohta olid sellised: 2024. aasta 15. jaanuari istungil kiitis riigikaitsekomisjon konsensusega heaks eelnõu teise lugemise teksti, muudatusettepanekute tervikloetelu ja seletuskirja. Riigikaitsekomisjon otsustas 8. jaanuari istungil konsensuslikult: teha Riigikogule ettepanek eelnõu teine lugemine lõpetada. Aitäh!

Suur tänu! Nüüd on võimalus esitada küsimusi, aga neid ei ole. Aitäh teile! Avan läbirääkimised. Sulgen läbirääkimised. 

Ja nüüd asume läbi vaatama muudatusettepanekuid. Muudatusettepaneku nr 1 on esitanud riigikaitsekomisjon, juhtivkomisjoni otsus on seda arvestada täielikult. Muudatusettepaneku nr 2 on samuti esitanud riigikaitsekomisjon, juhtivkomisjoni ettepanek on arvestada täielikult. Ka muudatusettepaneku nr 3 on esitanud riigikaitsekomisjon, juhtivkomisjoni ettepanek on arvestada täielikult. Ja muudatusettepanek nr 4, selle on esitanud samuti riigikaitsekomisjon ja juhtivkomisjoni otsus on arvestada täielikult.  

Head kolleegid, oleme kõik muudatusettepanekud läbi vaadanud. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 340 teine lugemine lõpetada. Eelnõu 340 teine lugemine on lõpetatud.

Läheme järgmise päevakorrapunkti juurde. See on Vabariigi Valitsuse algatatud tolliseaduse muutmise seaduse eelnõu 350 esimene lugemine. Palun ettekandjaks Riigikogu kõnetooli, auväärt rahandusminister Mart Võrklaev!

Lugupeetud istungi juhataja! Head Riigikogu liikmed! Tolliseaduses tehakse kaks muudatust, mis on seotud postisaadetiste läbivaatuse ja tollikontrolliga. Eesmärk on postisaadetiste läbivaatuse lihtsustamine nii tolli- kui ka postiteenuse osutaja jaoks ning tollijärelevalve parandamine keelatud kaupade Eestisse saatmise üle. Vajadus seadust muuta on tingitud internetikaubanduse mahtude jätkuvast suurenemisest, mis omakorda on toonud kaasa keelatud kaupu sisaldavate postisaadetiste mahu suurenemise. Tollijärelevalve parandamisel on oluline jälgida, et tasakaalus oleks väikesaadetiste logistika kiirus ja tollitoimingute lihtsus ning teisalt oleks tagatud optimaalne riiklik järelevalve. 

Esimene muudatus on seotud postiveo kiiruse tagamisega. Kehtiva seaduse järgi peab toll koostama iga postisaadetise avamise kohta protokolli ehk läbivaatuse akti, mille vormistamine võtab aega ligikaudu 30 minutit. Kui saadetis avatakse ning selles ei ole keelatud kaupa, siis puudub vajadus üksikasjalikult kirjeldada haldustoimingut ja postisaadetises sisalduvaid kaupu. Sellist protokollimist ei tehta ka teistes riikides. Rahvusvahelise praktika kohaselt sulgeb toll saadetise ning kleebib sellele kollase sildi, millel on kiri "Tollis avatud". 2023. aastal vaatasid tolliametnikud läbi üle 5000 postisaadetise ja 1317 korral avastasid nad rikkumise. See tähendab, et 74% juhtudest teeb toll üleliigseid toiminguid, kui koostab läbivaatuse akte saadetiste kohta, millega on kõik korras. Seadust muudetakse selliselt, et edaspidi tehakse postisaadetise läbivaatuse akt ainult saadetise kohta, milles avastatakse keelatud või piiranguga kaubad. 

Teise muudatusega täpsustatakse Euroopa Liidu liikmesriikide vahel transporditavate postisaadetiste läbivaatuse reegleid. Tolliseadus reguleerib kaubavahetust Euroopa Liidu ja kolmandate riikide vahel, mitte aga Euroopa Liidu sees. Samas pannakse mitmete eriseadustega Maksu- ja Tolliametile kohustus teha järelevalvet keelatud ja piirangutega kaupade üle ka Euroopa Liidu liikmesriikide vahel toimuva kaubavahetuse raames. Sellised kaubad on näiteks narkootilised ained, ravimid ja tubakatooted. Maksu- ja Tolliametil peavad olema selged volitused riskihinnangu alusel läbi vaadata teisest liikmesriigist Eestisse saadetud postisaadetisi, kui on alust arvata, et saadetises sisaldub keelatud kaup. Tolliseadust täiendatakse vastavalt. Sellisel viisil, kui toll tõkestab keelatud kaupade Eestisse saatmist, kaitseme ühiskonda, eeskätt meie noorte ja laste tervist. 

Tollijärelevalve toimub endiselt tolli riskianalüüsi alusel. Tolli õigusi postipakkide avamisel ei laiendata, ainult menetlus lihtsustub. Posti- ja kullerisaadetistes ei tohi saata ega tellida e-vedelikke, veipe, nuusktubakat ja suukaudseks kasutamiseks mõeldud tubakat. Hetkel on probleeme tubakatoodete tellimisega teistest liikmesriikidest, näiteks tuuakse e-vedelikke ja Eestis keelatud maitsevedelikke Lätist, narkootilisi aineid Hollandist ja Saksamaalt ning huuletubakat Rootsist. Vabaneva ressursi saab toll suunata probleemsete valdkondade tugevamaks kontrolliks. Tänan!

Suur tänu! On aeg ja võimalus küsimusteks. Martin Helme, palun!

Aitäh! Mul on ikkagi küsimus selle kohta, et kui nüüd lõpetatakse ära see akt, mis kirjeldab lahtivõetud paki sisu, siis kuidas on tagatud, et see sisu ei muutu. Meil inimesed saadavad paki välja, teavad, mis nad sinna panid, teisel pool inimene lõpuks saab selle paki kätte, aga vahepeal on see lahti tehtud. Inimesed, kes Vene aega mäletavad, teavad, et vahel võetigi tollis sealt asju ära ja saadeti rahulikult see pakk edasi. Sellist aega me ju tagasi ei taha. Mis siis tagab selle, et midagi seal ei muutu? Ja teine küsimus: kuidas on tagatud sellises olukorras privaatsus? Mitte lihtsalt see, et seal asjad on privaatsed, vaid tihtilugu me räägime ju tegelikult ka korrespondentsist, kirjavahetusest.

Aitäh! Vene aega meil õnneks enam ei ole ja midagi tollis pakkidest ära ei kao. Kui sealt kaoks, siis juhtuks see ka praegu, aga seda ei ole juhtunud. 

Ehk kuidas see protseduur praegu välja näeb? Kui on kahtlus, et pakki on vaja avada, sest seal on keelatud aineid, siis seesama postiteenuse osutaja koos tollitöötajaga avab selle ja tollitöötaja koostab akti selle kohta, mis seal sees on. Praegu tehakse seda ka sellisel puhul, kui rikkumist ei ole. Eelnõu mõte ongi siin selles, et akti pole vaja koostada siis, kui postipakis ühtegi rikkumist pole, ja sel juhul pannakse sinna peale kleepekas "Tollis avatud". Ehk igal juhul saab postisaadetise adressaat teada, et pakk on avatud. Ilmselt ta ka teab, mis seal sees oli, või kui tal tekib probleeme, kaebusi, siis ta saab pöörduda [teenusepakkuja poole], kui sealt peaks midagi kadunud olema. Aga seda teevad koos postisaadetise teenusepakkuja ja tolliametnik, kes on – ma usun seda ja olen selles päris kindel – ausad inimesed. Ehk midagi ära ei kao. Aga märk igal juhul jääb, et pakk on avatud, ehk pretensioonide korral on võimalik ka sellega tegeleda. 

Ja privaatsusega on samamoodi nagu praegustes oludes. Kõiki postisaadetisi ju ei avata, avatakse ikkagi teatud riskihinnangu või mingi info põhiselt. Selles mõttes midagi ei muutu. Ehk avamine toimub sama loogika alusel ja kui pakk on avatud, siis see igal juhul märgitakse paki peale, seega adressaat saab igal juhul teada, kui tema postipakk on avatud.

Arvo Aller, palun! 

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! See [pakkide] avamine on see kõige suurem probleem. Nagu te ütlesite, oli vist üle 5000 postisaadetise ja neist 1317 sisaldasid keelatud asju. Aga kui ma saan avatud paki, siis mind ikkagi huvitab, mille alusel minu pakk avati. Praegune protokoll annab sisulise põhjenduse, miks pakk sattus riskihinnangu [alusel avatavate pakkide] hulka. Kui ma saan näiteks järgmisel korral paki kleepsuga, [mis teavitab,] et see on avatud, siis mul ei ole mitte mingit alust öelda või mõelda, mille alusel on pakk avatud. Kuidas ikkagi tagada see, et avatud paki saaja saab pärast minna küsima riskihinnangut ja põhjust, miks tema pakk avati? 

Aga selles ei muutu midagi. Lihtsalt enam ei koostata protokolli, kus kirjeldatakse paki sisu, sellisel juhul, kui rikkumist ei olnud. Kui on rikkumine, siis koostatakse igal juhul akt. Nii nagu praegu on võimalus minna küsima, miks seda tehti, jääb see ka edaspidi alles. Selles mõttes kelleltki ühtegi õigust ära ei võeta. Ja ühtegi õigust ei anta ka juurde, nii et nüüd võiks kuidagi lausaliselt või lihtsamalt postipakke avama hakata. 

Kalle Grünthal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Üldjuhul on teada, et pakk tuleb postiteenistusse kinnises olekus ja mitte keegi ei tea, mis seal sees on. Aga küsimus on praegu põhiseaduse §-s 43, mille alusel on sõnumite saladuse õigus sätestatud meie põhiseaduses. Erandeid võib teha vaid kohtu loal või kuriteo tõkestamiseks või kriminaalmenetluses tõe väljaselgitamiseks seadusega sätestatud juhul ja korras. Ehk sisuliselt eelnõu läheb vastuollu põhiseadusega, kuna tollitöötajad ei tea, mis seal pakis on, ja võimalik, et sellega rikutakse ka posti teel edastatud sõnumite saladust. Mis te selle peale kostate?

Aitäh! Ei, põhiseadusega see eelnõu vastuolus ei ole. Kordan veel üle, et selle seaduseelnõuga ei anta mingeid lisaõigusi postipaki avamiseks. Need on praegu meil eriseadustega antud. Te ise viitasite ka põhiseadusele, kus on öeldud, et seadusega võib erandeid. Täpselt samamoodi ongi seadusega reguleeritud need juhtumid, kui tohib pakke avada. Nii nagu on olemas sõnumisaladus, on teisalt vastu[kaaluks] see, et ebaseaduslikku kaupa ei tohi saata ning teatud alustel peab riigil olema õigus seda kontrollida ja salakaubavedu tõkestada. See tasakaal on meil seaduses kokku lepitud ja selle eelnõuga seda ei muudeta. Lihtsalt muudetakse protsessi lihtsamaks, kiiremaks ja bürokraatiavabamaks nii ühelt poolt ametkonnale kui ka teiselt poolt paki saatjale ja selle saajale.

Martin Helme, teine küsimus, palun!

Aitäh! Ma selles mõttes kindlasti ei sea kahtluse alla seda, et meil on vaja piiril kontrollida kaupa. Toll teeb oma tööd ja peabki tegema. See on üks riigi funktsioon, et meile ei tule salakaupa üle piiri ja nii edasi. See kõik on arusaadav. Minu probleem on see, et me usume ja eeldame, et kõik on alati ausad. Aga tegelikult tuleb, vastupidi, just nimelt kahtlustada ja eeldada, et kus on süsteemid, seal saavad olla ka kuritarvitused. Nende kuritarvituste vastu luuakse riske maandavad mehhanismid. Ja need riske maandavad mehhanismid ka riigiasutuste puhul tähendavad seda, et meil on jälgitavus, me teame, kes, millal, mida tegi ja kes mille eest vastutas, ning meil on mingi kontrollitavus. Kõnealune eelnõu seda jälgitavust ja kontrollitavust vähendab jutuga, et me tahame vähendada bürokraatiat. Bürokraatia on aeg-ajalt vajalik asi, et tagada see, et süsteemid töötavad ausalt ja läbipaistvalt. Minu küsimus on see: kas see tõesti on praegu põhjendatud, et me vähendame jälgitavust ja kontrollitavust selle bürokraatia jutuga?

Aitäh! Meie hinnangul on see põhjendatud, just sellepärast, et tegelikult inimeste vaates õigusi kuidagi ei halvendata. Kui pakk lahti tehakse ja kui see on ebaseaduslik kaup, siis tehakse selle kohta akt; kui seal seda ei ole, siis pannakse märge peale, et see pakk on avatud, seda on kontrollitud. Inimene saab teada, et tema pakk on avatud, kontrollitud. Tema eest midagi ei varjata, midagi sealt ära ei võeta. Ja kui inimesel on mingid probleemid või kahtlused, siis ta saab – nii nagu praegugi – selle kohta aru pärida. Või kui inimene tunneb, et tema õigusi on riivatud, siis ta saab sellega tegeleda. Selles mõttes ei muutu midagi, lihtsalt me võtame [vähemaks] ebavajalikku paberimajandust ja kokku võttes tõhustame kontrolli, sest tolliametnikud saavad edaspidi paberite täitmise asemel tegeleda täiendava kontrolliga. Me tõkestame rohkem salakaubavedu, seda eeskätt olukorras, kus see selles mõttes on kasvanud, et digikaubandus on kasvanud ja saadetisi on rohkem.

Kert Kingo, palun!

Tänan, lugupeetud istungi juhataja! Hea eelnõu tutvustaja! Loomulikult tahame me kõik heausksed olla, aga igal pool võib olla üks tõrvatilk meepotis. Selles mõttes tuleb eriti kriitiliselt kõiki muudatusi vaadata. Te kasutasite väljendit "inimeste vaatest". Inimese vaatest võib olla selline asi, et jah, ta saab selle paki, millel on kleepekas peal, et seda on avatud, ja nüüd ta avastab, et sealt pakist on puudu üks või kaks asja. Talle on eelnevalt ehk kirjutatud: panin sinna selle, selle ja selle. Mind huvitab, kuidas see edasine käekäik käib. Kes vastutab selle eest, kui sealt on näiteks kaks asja kadunud? Kuidas see tõendamine käib? Ja kuidas see vastutuse tuvastamine käib?

See kõik käib kehtiva seaduse alusel jätkuvalt edasi. 

Mart Helme, palun!

Aitäh! Minu meelest me elame kaasaegses maailmas ja meil ei ole enam selliseid musti ruume – või kuidas neid nimetati Vene ajal? –, kuhu igasugused asjapulgad läksid ja kirju lahti võtsid ja pärast kinni kleepisid. On ju võimalik pakke läbi valgustada. Kas peab alati avama? On võimalik läbi valgustada ja siis võib ka panna sinna juurde sildi "Teie pakki on kontrollitud, see on läbi valgustatud. Midagi kahtlast ei leitud, aga informeerime teid, et niisugused protseduurid on toimunud". Minu meelest see lahtikiskumine on küll, ma ei tea, kuidagi väga 19. sajandi ohranka stiilis.

Aitäh! Selle eelnõuga me ei muuda postisaadetiste läbivalgustamise ega avamise koha pealt mitte midagi. Me muudame seda, et kui pakk on avatud – selleks peab olema ka selge põhjus, riskihinnang –, siis selle kohta kas koostatakse dokument, kui sealt midagi ebaseaduslikku [leitakse], või sinna pannakse lihtsalt peale kleebis, info pakisaajale selle kohta, et pakk on avatud. Ehk me ei anna mingeid õigusi juurde [ega luba] postipakke rohkem või kergekäelisemalt avada. 

Kalle Grünthal, teine küsimus.

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ma soovitan teil vaadata ja lugeda põhiseaduse kommenteeritud väljaannet, sest see, millest te praegu räägite siin puldis, kujutab endast salajast läbivaatust ehk jälitustoimingut. See on asja varjatud läbivaatus ja selle toimingu tegemise otsustab kriminaalmenetluses ainult prokuratuur. Keegi teine ei saa seda teha, mitte keegi ei tohi siin, ütleme, sekkuda postisaadetisse. Lisaks §‑le 43 rikutakse sellega perekonna ja eraelu puutumatust. Ma olen täiesti nõus sellega, et siin peaks kasutama täielikult kaasaegseid tehnilisi vahendeid ehk siis asja läbivalgustust nagu, ütleme, lennujaamades või kuskil mujal. See on väga tõsine põhiseaduse riive probleem praegu.

Aitäh! Olen juba päris mitu korda siit puldist öelnud ja ütlen veel, et nende pakkide avamise koha pealt ei anta selle eelnõuga mitte kellelegi ühtegi õigust juurde. Selle eelnõu sisu on täiesti teine.

Helle-Moonika Helme, palun!

Jaa, aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Siin on natuke selline vastuolu sees. Siin on kirjutatud, et selle seaduse muutmisega tõhustatakse keelatud ja piirangutega kaupade Eestisse saatmise tõkestamist, aga samas lihtsustatakse riiklikke järelevalvetoiminguid ja kontrolli postisaadetiste läbivaatuse puhul. Mainitud sai ka, et eesmärk on kokkuhoid. Tõsi, lihtsustamisega peaks kokkuhoid alati kaasas käima. Aga ma siiski küsin, kui suur hall ala sinna vahele tekib, lihtsustamise ja tõkestamise tõhustamise vahele. Me teame, et sellised hallid alad alati tekitavad korruptsiooni. Kas on tehtud ka mingisugune analüüs selle seaduseelnõu puhul, kui suur see võib olla, ja kuidas sellega siis tegeleda?

Aitäh! Ei tekitata mingit halli ala. Selgitan veel. Ka praegu on seaduse järgi kahtluse korral õigus postisaadetist avada ja vaadata, kas seal sees on keelatud tooteid. Seda tehakse koos postisaadetise ettevõttega ja tollitöötaja kutsutakse sinna juurde ehk just riiklik järelevalve on seal juures. Selles protsessis me ei muuda selle eelnõuga mitte midagi. Mis muutub, on see, et kui postipakk tehakse lahti ja kui seal midagi keelatut ei ole, siis selle kohta akti ei koostata. Küll pannakse sinna peale silt selle kohta, et pakk on avatud, et inimestele oleks see teada.  

Mis puudutab tõhusust, siis kuna langeb ära suure hulga aktide koostamise vajadus, siis see on puhas ajaline kokkuhoid. Ja selle ajaga saavad needsamad tollitöötajad, keda meil on piiratud hulk, kontrollida ja teha oma tööd tõhusamalt ehk avastada rohkem rikkumisi. Mingit halli ala kuskilt juurde ei teki.

Arvo Aller, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Eks ma saan aru, et see on seotud ka riigieelarvega ja kokkuhoiumeetmetega – mida vähem on teha, seda rohkem ametnikke jääb üle ja siis on Maksu- ja Tolliametil võimalik inimestest vabaneda, nad lihtsalt ära saata. Seletuskiri ütleb ilusti, et sihtrühma suurus on üks riigiamet, Maksu- ja Tolliamet. Mõju puudutab Maksu- ja Tolliameti teenistujat, kahest erinevast osakonnast kokku umbes 50 ametnikku. Kas aktide mittetegemine tähendab seda, et need 50 ametnikku liiguvad väljaspoole Maksu- ja Tolliametit ehk nad koondatakse ja sellega tagatakse riigi rahaline kokkuhoid? Ja kui suur on selle eelnõu mõju riigieelarvele?

Aitäh! Ei ole minu teada siin kirjas, et see oleks riigieelarvega seotud ja et see oleks seotud kokkuhoiuga. Maksu- ja Tolliametist selle eelnõuga seoses kedagi ära ei saadeta. Jälle kordan ennast: tollitöötajate töö muutub tõhusamaks, sest kontrolli läbiviimine muutub tõhusamaks, enam ei pea iga kord koostama akti, ei pea sellele aega kulutama. Kuna samal ajal on meie e-kaubanduse mahud oluliselt tõusnud, siis tekib nendelsamadel ametnikel võimalus teha oma tööd tõhusamalt, nii riskihinnangu põhiselt kui ka vajadusel pakke täiendavalt kontrollida. Rahalist kokkuhoidu selle eelnõuga ei teki. Inimesi kuskile ära ei saadeta. Küll aga muutub järelevalve tõhusamaks ja postipakkide saatmine nii saatja kui ka saaja jaoks kiiremaks.

Jaak Valge, palun!

Lugupeetav juhataja! Lugupeetav minister! Siin selle eelnõu seletuskirjas on märgitud: "Kasvav rahvusvaheliste postisaadetiste maht tähendab paratamatult ka seda, et samamoodi kasvab rikkumiste ja konfiskeeritud kaupade arv. Rikkumiste sagenemine ongi põhjus, miks on üle vaadatud tolli töökoormuse vähendamise ning tollijärelevalve parandamise võimalused." Ma täitsa usun seda, et see kõik on kasvanud. Aga ma küsin, kas teil on olemas ka andmed selle kohta, kui palju on rikkumine suurenenud – kas korrelatsioonis pakkide saatmisega või üldise kuritegevuse kasvuga – ja kustkohast [saabunud] pakkidest on kõige rohkem ebaseaduslikke saadetisi leitud. Kas teate seda?

Aitäh! Nii detailseid andmeid mul siin hetkel kaasas pole. On see info, 2023. aastal vaatasid tolliametnikud läbi üle 5000 saadetise ja 1317 korral avastati rikkumine. Muude küsimuste kohta, mis te esitasite, mul sellises detailsuses andmeid pole, aga me saadame need teile. 

Erkki Keldo, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Hea minister! Küsin igaks juhuks üle, kuna mitmel kolleegil tekkis segadus. Siin oli mure, et äkki siis ei teata, kas pakist on midagi ära võetud, mis seal paki sees oli või ei olnud. Ise loen eelnõu seletuskirja. Selle eelnõu mõte on ainult see, et Maksu‑ ja Tolliameti ametnik ei pea tegema juhul, kui pakk on korrektne, mingit täiendavat deklaratsiooni. Küll aga eelnõu seletuskiri ütleb: "PostiS § 32 lõike 4 kohaselt märgistatakse avatud postisaadetis ja avamise kohta koostatakse protokoll postiteenuse osutaja kehtestatud korras. See tähendab, et iga postisaadetise avamise kohta koostatakse siiski protokoll […]" Seega, see protokoll on olemas ja selle seaduseelnõu muudatus on lihtsalt see, et Maksu‑ ja Tolliamet ei pea duubeldama sisutühja protokolli, aga inimene saab postiteenuse osutajalt selle protokolli välja nõuda, kui on tekkinud mure. Kas ma saan õigesti aru?

Jah, te saate õigesti aru. Seal on kaks osapoolt: postiettevõtte töötaja, kes postisaadetise avab, ja tollitöötaja, kes on seal juures. Tollitöötaja ei pea tegema täiendavat akti, kui rikkumist ei ole.

No näed, mitmed küsimused kohe kadusid ekraanilt. Tanel Kiik, palun!

Lugupeetud aseesimees! Austatud minister! (Saalis on sumin.) 

Palun vaikust, head kolleegid! Tanelil on asjakohane küsimus. Palun, Tanel!

Aitäh! Ma lugesin selle kohta ja tundub, et majanduskomisjoni läbis see eelnõu konsensuslikult. Selles mõttes on päris üllatav, et siin saalis on selline torm tekkinud, sest tegemist tundub olevat igati mõistliku eelnõuga. Äkki te aitate mind ja teisi Riigikogu liikmeid ja valgustate meid: kas ma saan õigesti aru, et laias laastus me selle eelnõuga tõesti vähendame tarbetut bürokraatiat – ei vormista protokolle, kui ei ole midagi fikseerida või protokolli mingit fakti märkida – ja seeläbi tegelikult suuname ressurssi sinna, kus seda on vaja, näiteks kontrollima, et illegaalsed tubakatooted või muud sellised noortele, lastele ja laiemalt elanikkonnale kahjulikud ja illegaalsed kaubad ei jõuaks väikesaadetistena Eestisse? Kas see on peamine suund?

Jah, täpselt nii. Te olete väga õigesti aru saanud. See nii on, et me tarbetut tööd vähendame. Kellegi õigusi me ei piira, küll aga tekib tollitöötajatel rohkem ressurssi avastada keelatud saadetisi. Sellega me kaitseme oma ühiskonda, oma noori. Nagu ma ka oma ettekandes nimetasin, kahjuks keelatud kaupu meile ikkagi saadetakse ja neid tellitakse, olgu need e-vedelikud, veibid, snus'id, huuletubakad või muud sellised. Meie tollitöötajad peavad sellega tegelema, keelatud ainete Eestisse saatmist tõkestama.

Rene Kokk, palun!

Aitäh, hea aseesimees! Lugupeetud minister! Mul tuli vana hea Savisaare aeg meelde: kui Savisaar midagi ütles, siis oli terve hunnik inimesi, kes pärast tõlgendasid, mida ta tegelikult mõtles. Praegu juhtus sama: minister midagi vastas ja siis tuli Erkki Keldo, kes tormas enda esitluse ajast ettepoole ja hakkas tõlgendama, mida minister mõtles. No tore! 

Aga palun ikkagi vastust sellele, kuidas on lugu vastutusega. Kui pakid avatakse ja midagi on kaduma läinud, siis kuidas see vastutus käib? Küsimus ei ole selles, kas meie siin midagi teame või ei tea. Lisaks nendele inimestele, kes siin saalis istuvad, on Eestis terve hulk inimesi, kes vaatavad meie ülekandeid meedia vahendusel. Ka selleks küsivad saadikud küsimusi, et saada vastuseid. Selles mõttes hea kolleeg Erkki Keldo saab kindlasti oma ettekande teha järgmisena, pärast ministrit, aga enne jäi vastamata kolleegi küsimusele, mille esitas Kert Kingo. Palun vastust!

Aitäh! Ei, vastamata ei jäänud. Ma arvan, et Erkki Keldo oma küsimust esitades muretseski selle pärast, et üks ja sama küsimus oli korduvalt saalis kõlanud, aga tundus, et osa saadikute jaoks jääb see ikka segaseks. Võib-olla oli ka minu vastus segane. Erkki Keldo aitas ja küsis üle, kas ta sai õigesti aru, ja mul oli võimalus sellest veel kord rääkida. Saan ka selle üle korrata, mis on teie mure, et kui saadetisest peaks midagi kaduma minema, siis selle koha pealt ei muutu selle eelnõuga mitte midagi ja kõik õigused[, mis olid] inimestel [juba enne,] säilivad.

Ants Frosch, palun!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud minister! Mina pööraksin tähelepanu postisaadetise ühele alaliigile, mis on kiri. Tõenäoliselt antud juhul on [nii, et] postisaadetise avamisel ei pruugi midagi isegi kaduma minna, kuid eraelu puutumatust on siiski rikutud. Kas ministeeriumil on plaanis rakendada mingeid täiendavaid kontrollimeetmeid, mida tolliamet võiks kasutada, et tagada eraelu puutumatuse säilimine?

Aitäh! Postisaadetisi ei avata lihtsalt kellegi huvist või uudishimust. Neid avatakse ikkagi teatud riskihinnangu põhjal ja [ainult] põhjendatud juhtudel. Selle eelnõuga me kellelegi mingeid õigusi juurde ei anna ehk selles mõttes midagi ei muutu. Ja kui teie küsimus oli, kas on soov kuidagi karmistada saladuse reegleid, siis [vastan, et] ei, sellega see eelnõu ei tegele.

Helle-Moonika Helme, teine küsimus, palun!

Aitäh! Te siin pahandasite, et miks me muudkui küsime justkui ühte ja sama asja mitu korda üle. Ma arvan, et see tuleb sellest, et võib-olla minister ei oska niimoodi vastata, et see sõnum jõuaks nii saali kui ka avalikkuseni. Nagu Rene Kokk ütles, tegelikult vaatab meid ka Eesti avalikkus ja tahab teada neid asju. Üks asi on see, mida me seletuskirjast loeme, eks ole, seda ei saa avalikkus lugeda. Erkki Keldo tormas teile appi.

Ma küsin siiski ühe asja veel kord üle. Te ütlesite, et see seadus sellisel uuel kujul kaitseb meie noori ja ühiskonda. No ma arvan, et nii oli see ometigi ka varem. Ma küsin ikkagi üle: kuidas see muudatus kaitseb meie noori ja ühiskonda nüüd rohkem?

Aitäh! Alustan sellest, et ma ei ole pahandanud teiega. Riigikogu saadiku küsimus ministrile on puhas rõõm ja ma hea meelega selgitan nende asjade sisu. 

Nüüd, kuidas see rohkem kaitseb meie ühiskonda ja noori? Täpselt seeläbi, et nende postipakkide puhul, mis kahtluse korral avatakse, aga kus rikkumist ei ole, ei pea tollitöötaja enam koostama akti, kuhu ta kirjutab, et saadetis avati, aga rikkumist ei [tuvastatud]. Küll aga posti- ja kullerteenuse osutaja selle kohta protokolli siiski teeb. Ehk me vähendame dubleerimist. Selle aja, mis tollitöötaja hoiab kokku paberite täitmiselt ja dubleerimiselt, saab ta tegeleda oma põhitööga ehk ta saab kontrolli tõhustada. Sellega me kaitsemegi oma ühiskonda, et me tõhustame kontrolli ja meile siia jõuab vähem keelatud aineid.

Minister on kenasti öelnud tänase päeva parima kalambuuri. Ants Frosch, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea minister! Ma tulen ikkagi tagasi kirja juurde. Kirjas sisalduv on eraeluline teave ja kirja avamisel tegelikult luuakse võimalus selle eraelulise teabe vahelt haaramiseks. Nimelt, julgeolekuasutused kasutavadki sõnumi vahelt haaramiseks kirjade avamist. Põhimõtteliselt, kui julgeolekuasutuste puhul on rakendatavad kontrollimeetmed, siis kas selliste avamiste puhul oleks vaja ja oleks siiski mõistlik, selleks et vältida eraelulise info vahelt haaramist, rakendada ka tolli puhul kontrollimeetmeid?

Aitäh! Selleks, et pakki avada, peab olema ju ikkagi põhjus. Selles midagi ei muutu. Kui kellegi pakk on avatud – või siis teie näitel kiri –, siis sinna peale märgitakse, et see on avatud. Järelikult on inimesel ka õigus põhjendatult küsida, miks seda tehti. Ehk seda ei ole võimalik kuritarvitada nii, et inimene sellest teada ei saaks. Ja kui ongi lihtsalt üks kiri, mis on avatud, siis ilmselt peab selleks olema hea põhjus või siis tulebki välja, et seda on tehtud ilma põhjuseta. Ehk selle eelnõuga me ei anna mingeid õigusi kellelegi juurde, inimene saab igal juhul teada, kui [tema saadetis] on avatud, ning jätkuvalt peab avamine olema põhjendatud, seda tehakse praegu ja tulevikus ikkagi teatud riske hinnates.

Tanel Kiik, teine küsimus, palun!

Lugupeetud aseesimees! Austatud minister! Ma lugesin hoolega seda seadust, et olla ikka kursis, mida toetada, mida mitte. Ja siin on ka viide tolliseaduse § 66 täiendamisele, see on lõige 6, mis peab silmas keeldude ja piirangutega seotud kaupade üle järelevalve teostamist. Seda mõtet laiendatakse nüüd ka liikmesriikide vahelisele kaubaveole ehk järelevalve käib selles valguses. 

Kas ma saan õigesti aru, et see punkt on rohkem õigusselguse ja õigusliku, ma ei tea, korrektsuse huvides sinna pandud ja tegelikkuses seda järelevalvet ka praegu teatud määral ikkagi teostatakse, mis puudutab just neidsamu keelatud aineid, olgu narkootikumid illegaalsed ravimid või muu seesugune? Sisuliselt praktikas tegelikult väga palju vist ei muutu, küll aga on lihtsalt seadus rohkem kooskõlas päris eluga. Saan ma õigesti aru sellest loogikast? 

Jah, aitäh! Te saate väga õigesti aru. Juba praegu on Maksu- ja Tolliametil tegelikult kohustus [jälgida], et ka üle liidu piiride ei tuleks meile keelatud kaupa. Aga õigusselguse huvides me nüüd täpsustame selle ära tolliseaduses, et jah, Maksu- ja Tolliametil on see õigus, Maksu- ja Tolliamet võib seda teha. Ja siin on ka lisapunktid, et tõkestada kauba edasiliikumist. See on õigusselguse huvides.

Siim Pohlak, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea minister! Te enne ütlesite, et pakkidele, millega probleemi pole, läheb kleepekas peale, et toimus mingisugune läbivaatus, ja need lähevad omaniku juurde edasi, nagu ma saan aru. Aga kui tekib mingisugune probleem, näiteks sealt pakist on – ma ei ütle kohe, et pahatahtlikult, aga on – mingi asi kadunud, midagi välja kukkunud, midagi on juhtunud, kuidas siis sellisel juhul tuvastatakse, kes seal juures olid ja kuidas see protseduur täpselt käis? Kas siin ei teki risk lihtsalt sellest, et võib kas või hooletusest tekkida mingi segadus? Inimene hakkab pärast oma asju taga otsima, aga kuna protokolle enam ei ole, siis ei leia üles seda, kes toimetas, kuidas toimetas ja mis täpselt tehti.

Aitäh! Ma olen seda paar korda siin saalis selgitanud, aga hea meelega selgitan veel. Posti- ja kullerteenuse osutaja ning Maksu- ja Tolliameti ametnik, kui on põhjust arvata, et pakis on keelatud kaupa, selle koos avavad. Posti kullerteenuse osutaja teeb protokolli selle kohta ja praegu teeb selle kohta akti ka Maksu- ja Tolliameti töötaja, aga sel juhul, kui seal ühtegi keelatud asja ei ole. Eelnõu mõte on vähendada dubleerimist. Maksu- ja Tolliameti töötaja seda akti enam ei tee, juhul kui rikkumist ei ole. Teenuseosutaja jätkuvalt oma protokolli teeb. Kui on rikkumine, siis teeb ka Maksu- ja Tolliameti töötaja akti. Inimese jaoks pannakse saadetisele peale kiri või kleepekas selle kohta, et pakk on avatud. Kui sellega on probleeme, siis on inimesel võimalik pöörduda ja kõik, mis on selle pakiga toimunud, on tuvastatav. Ehk inimeste õigusi kuidagi ei halvendata.

Suur tänu, lugupeetud minister! Rohkem teile küsimusi ei ole. Järgnevalt palun ettekandjaks Riigikogu kõnetooli juhtivkomisjoni nimel majanduskomisjoni liikme Erkki Keldo. Palun!

Aitäh, lugupeetud aseesimees! Tuleb tõdeda, et komisjonis ei käsitletud seda seaduseelnõu veerandki sellise detailsuse põhjalikkusega kui siin suures saalis. On hea meel tõdeda, et suure saalis saadikud on huvilised. 

Eelnõu arutati majanduskomisjonis 9. jaanuaril. Kutsutud olid rahandusminister Mart Võrklaev ja Rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika osakonna nõunik Eve-Ly Kübard. Rahandusminister tutvustas nii nagu täna teile siin ka komisjonis selle eelnõu põhisisu. Seda, ma arvan, ei ole vaja üle käia, sai üpriski selgeks, missugused on seadusmuudatused. 

Komisjonis Rain Epler uuris, millised on põhilised probleemsed kaubagrupid. Nagu siin sai öeldud, [öeldi ka komisjonis, et] tihti on tegemist narkootiliste ainetega või muude tubakate ja ainetega, mis ei tohiks olla Eesti riigis kättesaadavad. Kaido Rosin tundis huvi, et kui kaob ära tolliametniku läbivaatuse akt – ka siin samamoodi kolleegid uurisid selle kohta –, kuidas siis täpselt teatakse, [mis on toimunud]. Kui avastatakse näiteks, et kaup on katki, vigastatud või riknenud, siis kas muutub ka menetlus? Sai mitu korda öeldud, et menetlust reguleerib postiseaduse § 32, kui ma peast õigesti ütlen, aga kolleegid kindlasti võivad selle veel üle vaadata. Tõesti, protokoll jääb ja sellega muret ei ole. 

Rohkem komisjonis arutelu ei toimunud. Otsustati määrata juhtivkomisjoni esindajaks siinkõneleja, see otsus oli konsensuslik. Tehti ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 17. jaanuariks, samuti konsensuslikult. Kolmandaks tehti ettepanek esimene lugemine lõpetada, samamoodi konsensuslikult. Aitäh!

Suur tänu! Teile on vähemalt üks küsimus. Rene Kokk, palun!

Aitäh, hea aseesimees! Hea ettekandja! Tegelikult mul ei olegi niivõrd küsimus, kuivõrd ma tahan tänada teid hea töö eest. Ikkagi olete fraktsiooni esimehe ülesannete kõrgusel, aitasite ka ministri välja. Ütlesite ka, et suur saal tundis palju rohkem huvi, kui komisjonis tunti. Jah, tõsi, suures saalis tundsid huvi täna küll ainult EKRE liikmed ja üks sotsiaaldemokraat ka minu paremal käel. Kahjuks ei olnud koalitsioonil see huvi nii suur. Aga tänan teid ministri mõtete tõlkimise eest. Head koostööd!

Jah, see küsimus ei olnud. Siiski, ka Reformierakond tundis huvi, tuleb lihtsalt täpsustada, mitte ainult sotsiaaldemokraadid ja EKRE. Aga väga tore, et sai arutelu pidada.

Nii. Kas ka Kert Kingo tahab tänada?

Jaa. Tänan, et anti sõna mulle! Ma tahaks ka tänada. See oli selline eelnõu, mis meelitas saali isegi   kümmekond – nii palju vist küll ei ole – koalitsioonierakonna saadikut, kes nüüd lausa istuvadki siin. Meie EKRE-ga üksi siin istudes ja üksi arutades neid asju – no me ei pea seda päris õigeks. Nüüd said ka koalitsioonisaadikud lõpuks tööd teha, kuigi nad ei küsinud midagi ja võib-olla isegi ei süvenenud, aga vähemalt nad olid saalis. Tänan, et tõite nii huvitava eelnõu siia saali!

Aitäh, lugupeetud kolleeg! Ma usun, et nii nagu mina tean, teate ka teie ja siin saalis viibijad, et väga palju sisulist tööd tehaksegi eelnõuga ära enne, kui see üldse suurde saali jõuab. Me komisjonides arutleme, kutsume inimesi, kaasame. Selles mõttes öelda, et inimesed tööd ei tee, oleks natuke liialdus. Ma arvan, et meid nii koalitsioonis kui ka opositsioonis on siia valitud tööd tegema, ning mina usun ja loodan, et kõik seda oma parima äranägemise järgi ka teevad. 

Suur tänu! Teile rohkem küsimusi ei ole. Nii palju omalt poolt lisan, et küsida on põhjust siis, kui asi on ebaselge. Aga mul on põhjust arvata, et koalitsiooni liikmetel on asi selge ja sellepärast ei ole ka küsimusi. Ei pea esitama küsimust küsimise pärast. Nii et ma arvan, et etteheide koalitsioonisaadikutele selle pärast, et nad pole küsinud, ei ole asjakohane. 

Teiseks, me oleme palju kordi rääkinud ka sellest, et meie töö tegemise koht ei ole mitte ainult see suur saal siin, vaid kabinettides on meil televiisorid ja ka seal on võimalik istungit jälgida. Ma olen täiesti kindel, et enamik koalitsioonisaadikuid, keda saalis ei ole, seda teevad. 

Ja kolmas selline repliik ja palve ikkagi suure saali aja säästlikkuse mõttes. Vaatame kas või tänast päevakorda, meil on kokku tervelt 33 päevakorrapunkti. Komisjonides oleks paslik ikkagi enamikule küsimustele juba vastused saada, siis läheb saalis selle võrra vähem aega. Aga ma sain aru, et komisjonis oli seekord mingil põhjusel hästi lühike arutelu. See ei ole mingi etteheide, vaid see on lihtsalt palve vaatena tulevikku. 

Aga Helle-Moonika Helmel on nüüd selle peale üks küsimus istungi juhatajale. Palun!

Jaa, see on küsimus juhatajale. Ma võtan natukene sõnasabast kinni, see riivas natukene mu kõrva. Minu meelest oli meil siin väga asjalik debatt, me küsisime ju asjasse puutuvaid ja väga asjalikke küsimusi ning saime ka asjalikke vastuseid kas ministri suust või komisjoni esindaja suust. Mida tähendas see teie väide, et siin küsiti küsimusi küsimise pärast? Kuidas te saate istungi juhatajana nüüd järsku selliseid hinnanguid anda? Ma ei arva, et see oli päris kohane, minu meelest see oli natuke kohatu. 

Aitäh, hea kolleeg! Mul ei olnud ühtegi etteheidet teie küsimustele selle päevakorrapunkti juures. Saite valesti aru minu mõttest. Ma rääkisin sellest, miks koalitsioonisaadikud ei küsi. Selle juurde oli minu kommentaar, et kui asi on selge, siis ei ole põhjust küsida. Küsida küsimise pärast – pidasin silmas koalitsioonisaadikud – ei ole mingit mõtet. Nii et siin ei olnud vähimatki etteheidet teie esitatud küsimuste sisule täna selle päevakorrapunkti menetlemisel. Täiesti asjata selle märkuse tegite. Arvo Aller, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Mul on tõesti asjasse puutuv küsimus. Millel põhineb teie teadmine, et koalitsioonisaadikutel on kõik asjad selged? Kas see tähendab siis seda, et neil, kes küsivad küsimusi, ei ole asjad selged? Mina näiteks ei ole selle komisjoni liige ja ma ei saa komisjonis neid asju küsida. Me võime fraktsioonis rääkida omavahel, aga selleks see küsimuste voor siin suures saalis ongi, et me saaksime küsida. Väita, et küsijad ei tea asjast midagi, ei ole asjakohane.

Jään enda seisukoha juurde, et küsida on põhjust siis, kui asi on ebaselge, küsida küsimise pärast ei ole põhjust. Aga mul ei ole teile ühtegi etteheidet selle päevakorrapunkti juures teie esitatud küsimuste kohta. 

Nii. Head kolleegid, nüüd saame avada läbirääkimised. Läbirääkimised on avatud fraktsioonidele. Fraktsiooni esimehe volituse alusel, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel, Tanel Kiik, palun! Volitus on minu laua peal.

Austatud Riigikogu aseesimees! Austatud kolleegid! Volitus on tõesti saadetud digitaalselt. Keskkonnakomisjoni liikmena on ikka kohane paberit kokku hoida. Aga rääkides sellest eelnõust, ma arvan, et see eelnõu on päris hea näide just nimelt bürokraatia vähendamisest, mida saab toetada nii koalitsioon kui ka opositsioon. Põhimõte ja loogika, mida ka rahandusminister kirjeldas, on ju arusaadav. Ja nagu näha, seda põhimõtet toetas majanduskomisjon konsensuslikult, sealhulgas opositsioonierakondade esindajad. 

Protokolle vormistada, mis tahes akte riigil vormistada – kas seda teeb Maksu- ja Tolliamet või muud riigiasutuse järelevalveorganid – on mõtet ainult siis, kui sellel aktil on ka mingisugune lisandväärtus. Teha seda niisama, sellepärast et seadus nõuab, olukorras, kus, nagu siin viidati, kolmveerandil juhtudel, kui me räägime postisaadetistest, tegelikult ei fikseerita rikkumisi, on ju täiesti tarbetu maksumaksja raha ja sisuliselt inimjõu ja aja raiskamine. Selles valguses väga toetan seda eelnõu ja seda printsiipi, et me otsime neid kohti, kus päriselt tehakse tarbetut tööd, selle mõttega, et sedasama ressurssi suunata sinna, kus sellest on kasu. 

Kui räägime postisaadetistest ja üldse väikesaadetistest, siis ma võin endise terviseministrina ja sotsiaalministrina võin öelda, et see on päris tõsine teema. Näiteks illegaalsed ravimid, tubakatooted ja ka muud keelatud ained jõuavad Eestisse loomulikult väga palju musta turu kaudu, kasutatakse alternatiivseid sisseveo kanaleid. Aga arvestataval hulgal liigub neid tegelikult ka kõikvõimalike väikesaadetiste kaudu, sealhulgas mitte ainult Euroopa Liidu väliselt, vaid ka liikmesriikide vahel, kuna liikmesriikides teatavasti on erinevad seadused, erinevad õiguslikud normid. Mõned konkreetsed tooted, mis võivad olla mõnes Euroopa Liidu liikmesriigis lubatud, on Eestis keelatud. Võib isegi juhtuda, et kauba tellija ei pruugi seda teada, aga võib-olla ta ka teab ja teeb seda teadlikult. Sel juhul on tõesti riigi kohus ja roll kauba riiki jõudmist tõkestada. 

Loomulikult on oluline ka teadlikkuse tõstmine, aga järelevalveressursi teraviku suunamine sinna, kus tegelikult on probleemid – konkreetselt toome näiteks kõikvõimalikud tubakatooted, mis jõuavad lasteni ja mille tarvitamine ühiskonnas kasvab –, on hästi mõistlik. 

Kuna tegemist on praegu eelnõu esimese lugemisega, siis kindlasti on võimalik seda eelnõu vajaduse korral veel parandada ja täiendada. Ma kutsungi üles majanduskomisjoni keskenduma mitte ainult võimaliku aja ja ressursi kokkuhoiu mõttes vaatama ka seda, mil määral tegelikult on võimalik läbi seadusandlike normide kohandamise paremini kaasa aidata sellele, et kõik needsamad ravimid, tubakatooted, kõikvõimalikud illegaalsed pakid ja muud saadetised ei jõuaks meie kodudesse. Probleemid, millele ma enne viitasin, on seotud just nimelt terviseriskidega ja tervisekäitumisega, kõikvõimalike e-sigarettide, snus'ide, huuletubakatega ja tegelikult on need märkimisväärsed. Seda võite küsida tervisevaldkonna käest. 

Ma julgustan majanduskomisjoni sel teemal kaasa mõtlema, võib-olla küsima ka sotsiaalkomisjonilt nõu ja sisendit, mil määral ja kuidas saaks tegelikult vähendada nende jõudmist meie lasteni ja tegelikult ka meie täiskasvanuteni, eakateni, et seeläbi rahva tervist parandada. See on minu poolt kõik. Kutsun üles seda eelnõu toetama ja kahe lugemise vahel võib-olla veelgi paremaks tegema. Aitäh!

Suur tänu, Tanel Kiik! Rohkem sõnavõtusoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 351 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud ja muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 31. jaanuar kell 17.15. Oleme kolmanda päevakorrapunkti menetlemise lõpetanud.

Läheme neljanda päevakorrapunkti juurde. See on Riigikogu liikmete Kert Kingo, Kalle Grünthali ja Martin Helme algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 102 esimene lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli Riigikogu liikme Kert Kingo.

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Head istungi jälgijad! Esitasime eelnõu 10. mail 2023. aastal ja soovisime sellega muuta tulumaksuseaduse 1. aprillil 2023. aastal jõustunud redaktsiooni. Plaan oli, et muudatuse tulemusena väheneks füüsilise isiku ja mitteresidendi tulult maksustatava tulumaksu määr. Sel hetkel oli see 20%, aga meie oleks vähendanud seda 18,8%-le. Aitäh!

Teile on ka vähemalt üks küsimus. Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Meil on täna arutlusel 30 erinevat tulumaksuseaduse muudatuse eelnõu, mis on teie fraktsiooni esitatud. Kindlasti kõik need on väga head ja vajalikud eelnõud, kuigi väga sarnased – erinevus seisneb tulumaksumääras. Äkki te oskate kohe juba praegu välja tuua ja soovitada, milline on teie hinnangul see kõige parem tulumaksumäär, ja milline on kõige parem eelnõu, mida võiks ka koalitsioon toetada? Lihtsalt, nagu praktika näitab, eelmistel kordadel on koalitsioon kõik need maha hääletanud, aga võib-olla lihtsalt neil on väike segadus, kuna sarnaseid eelnõusid on niivõrd palju. Võib-olla te oskate välja tuua, milline tulumaksumäär ja milline eelnõu nendest kõige parem on, mida ka koalitsioon võiks toetada?

Tänan küsimuse eest! Minule teadaolevalt ja nagu tõenäoselt kõik on näinud, komisjonis hääletati kõik need eelnõud maha. Kõik need erinevad protsendid ongi erinevad alternatiivid. Me tõesti siiralt lootsime, et mõni variant nendest on koalitsioonile ka vastuvõetav. Aga hetkel on koalitsioon väga selgelt näidanud, et vahet ei ole, mis number seal on, nagunii opositsiooniga ei arvestata. Siin ei sõltu kahjuks minu soovitusest midagi. Kõik, mis oleks väiksem kui 20%, oleks meie jaoks väga sobiv.

Aitäh! Rohkem teile küsimusi ei ole.

On, üks küsimus on veel.

Vabandust! Lauri Laats. Lauri Laats, vabandust!

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea ettekandja! Soovin teada teie arvamust astmelisest tulumaksust ehk siis progressiivsest tulumaksust. Kuidas te sellesse suhtute? Ja kas oleks õiglane ka kehtestada astmeline tulumaks? Ja kui …

Aitäh! Saan teie huvist aru, aga hetkel on meil käimas eelnõu 102 tutvustamine ja see küsimus kindlasti selle teemaga otseselt ei haaku.

Aitäh! Rohkem teile küsimusi ei ole. Nüüd tahaksin ma paluda Riigikogu kõnetooli rahanduskomisjoni esimehe Annely Akkermanni, aga ma usun, et see loetelu on nii pikk, et tal see ettevalmistus võtab võib-olla rohkem aega, kui ta on arvestanud. 

Head kolleegid, olen sunnitud võtma juhataja vaheaja viis minutit. Juhataja vaheaeg viis minutit.

V a h e a e g

Head kolleegid, juhataja võetud vaheaeg on lõppenud, jätkame täiskogu istungit. Palun juhtivkomisjoni ettekandjaks Riigikogu kõnetooli rahanduskomisjoni esimehe Annely Akkermanni.

Tere päevast ja tuhat vabandust hilinemise pärast! See punkt läks nii ruttu, et ma ei jõudnudki kabinetist siia joosta. 

Aga Riigikogu liikmete Kert Kingo, Kalle Grünthali ja Martin Helme algatatud tulumaksuseaduse muutmise eelnõu 102 arutelu toimus komisjonis 26. septembril. Komisjon langetas menetluslikud otsused ja soovis eelnõu näha päevakorras juba 10. oktoobril, aga eelnõude järjekorraga meil on siin, nagu on. Juhtivkomisjon määras komisjoni esindajaks siinkõneleja. Ja tehti ettepanek eelnõu tagasi lükata. Valitsus seda eelnõu ei toeta. Siim Pohlak tutvustas eelnõu komisjonis, aga komisjoni liikmetel eelnõu algatajatele küsimusi ei olnud. Ja sarnaseid eelnõusid sellel päeval komisjonis oli veel üle kümne, nii et järgmised ettekanded on selle võrra napimad. See on minu poolt kõik. Suur tänu!

Aitäh! Teile küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 102 esimesel lugemisel tagasi lükata. Asume seda hääletust ette valmistama. 

Head kolleegid, panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku eelnõu 102 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Selle ettepaneku poolt oli 55 Riigikogu liiget, vastu 18, erapooletuid 0. Eelnõu 102 on esimesel lugemisel tagasi lükatud ja langeb menetlusest välja.

Päevakorrapunkt nr 5: Riigikogu liikmete Helle-Moonika Helme ja Varro Vooglaiu algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 103 esimene lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli Riigikogu liikme Helle-Moonika Helme.

Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud kolleegid! Olen siin teie ees eelnõuga 103, mis käsitleb tulumaksuseaduse muutmist ja mille sisu on selles, et muudetakse tulumaksuseaduses maksumäära, mis varem oli 20%, praeguseks on tõstetud 22% peale. Seda alandatakse, sest madalad maksumäärad on toimiva ja kasvava majanduse alus. Aitäh!

Teile on vähemalt üks küsimus. Lauri Laats, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Ma küsin siis niimoodi. Te olete sellise huvitava eelnõuga – ja ma arvan, et väga vajaliku eelnõuga – Riigikogus. Aga mida see siis kokkuvõttes ühele inimesele tähendaks, kui ikkagi see tulumaks langeks? Ma saan aru, et alates 2025. aastast hakkab meil tulumaksumäär olema vastavalt praeguse koalitsiooni otsusele 22%, hetkel ta on 20%, ja teie eelnõu ütleb, et sooviks veel 0,8% võrra langetada ehk viia 19,2% peale. Aga kui vajalik see inimeste jaoks on?

Aitäh! Väga hea küsimus, hea Lauri! Meil ongi ju tegelikult kaks erinevat kontseptsiooni olenevalt maailmavaatest ja olenevalt sellest, mis me arvame, kuidas majandus peaks toimima. Praegune valitsus, [eelkõige] peaminister ja ka rahandusminister on meil siin kogu aeg korrutanud, et kui me räägime maksutõusudest, mis on nende poliitiline prioriteet, siis jääb inimestele kuidagi rohkem raha kätte. Meie, vastupidi, arvame – ja ka selle seaduse eesmärk tegelikult on see –, et kui maksud vähenevad, vaat siis jääb inimestele rohkem raha kätte.

Aitäh! Rohkem teile küsimusi ei ole. Suur tänu! Palun nüüd ettekandeks juhtivkomisjoni nimel rahanduskomisjoni esimehe Annely Akkermanni.

Head kolleegid! Rahanduskomisjon arutas ka seda eelnõu samal komisjoni istungil ja otsustas soovitada eelnõu tagasi lükata. Aitäh!

Teile küsimusi ei ole. Aitäh! Avan läbirääkimised. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 103 esimesel lugemisel tagasi lükata. Asume seda hääletust ette valmistama. 

Head kolleegid! Panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku eelnõu 103 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Selle ettepaneku poolt oli 45 Riigikogu liiget, vastu 19, erapooletuid 0. Eelnõu 103 on esimesel lugemisel tagasi lükatud ja langeb menetlusest välja.

Päevakorrapunkt nr 6: Riigikogu liikmete Martin Helme, Kert Kingo ja Helle-Moonika Helme algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 114 esimene lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli Riigikogu liikme Martin Helme.

Aitäh! Meil on rahandusgeeniusest ja majandusgeeniusest peaminister, kes kõigepealt lasi energiakriisi käest ära, sellele järgnes kumulatiivselt 40%-line inflatsioon. Ja siis hakkavad inimesed streikima, kuna ei tule enam rahaga välja. Ja ta ütleb: aga raha ei ole. Raha ei ole, minul ei ole 50 miljonit! Teate mis: kui raha nagunii ei ole, siis langetaks parem makse ja aitaks majandust. Siis hakkab raha tulema ka. Meil on selle jaoks suurepärane eelnõu, tulumaksuseaduse muutmise eelnõu, millega me tahaksime langetada tulumaksumäära. Ja kutsun teid üles seda eelnõu toetama. Aitäh!

Aitäh! Teile on vähemalt kaks küsimust. Aleksei Jevgrafov, palun!

Aitäh! Hea Martin! Teie eelnõu on hästi läbi mõeldud ja kaalutletud. Aga palun ütle, mida te mõtlete astmelisest tulumaksust. Kas te toetate seda? Mis on teie nägemus?

Jaa. Meie erakonna programmis on kirjas, et me pooldame ühetaolist tulumaksu. Praegu Eestis sisuliselt astmeline tulumaks kehtib. Oleme sellega ka elanud, ei läheks seda muutma, aga ideeliselt, maailmavaateliselt pooldame ühetaolist.

Tanel Kiik, palun!

Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Austatud ettekandja! Teie fraktsioon on esitanud päris palju seaduseelnõusid ja te vist ei varjagi, et võib-olla osa neist võivad olla obstruktsiooni eesmärgil esitatud. Aga kui nüüd peaks küsima teie kui erakonnajuhi ja rahanduskomisjoni liikme käest, mis siis on Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ettepanek, mis peaks olema tegelikult Eestis kehtiv tulumaksumäär[, siis mis te vastaksite?] Meil on olnud läbi aja see 26%, vahepeal langetati 20% peale, nüüd tõusis see, tõuseb õigemini, tagasi 22% peale. Mis siis on teie ametlik seisukoht või programmiline platvorm? Millist neist eelnõudest peaks nagu tegelikult siis kõige tõsisemalt võtma? Või on nad kõik võrdselt head, sõltumata ettepaneku sisust?

Jaa. Aitäh, Tanel! Juhin tähelepanu, et need ei ole fraktsiooni eelnõud, need on Riigikogu saadikute eelnõud. Ja neid on erinevaid ja valik on lai. Mine sa nüüd võta kinni, milline siis nüüd see trolliv on ja milline siis päris on, eks. Minule meeldib see eelnõu ka väga. Aga nali naljaks, tegelikult oleks võinud jätte selle määra torkimata, siis ei oleks pidanud hakkama esitama hulgaviisi uusi eelnõusid erinevate määradega.

Lauri Laats, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea ettekandja! Te andsite just oma vastuses teada, et astmelist tulumaksu te ei toeta, aga mainisite ka ära, et sisuliselt Eestis kehtib väike astmeline tulumaks seoses maksuküüruga. Reformierakond kaotab maksuküüru ära. Aga ma olen aru saanud, et teie selle maksuküüru kaotamise suhtes väga positiivselt [meelestatud] ei ole, pigem negatiivselt. Mis siis ikkagi teie seisukoht selle maksuküüru suhtes on?

Kui me olime valitsuses, siis me seda kangutama ei läinud. Ei hääletanud. Tookord, kui see kehtestati, siis me hääletasime sellele vastu. Meie fraktsioon ei toetanud sellisel viisil tulumaksusüsteemi muutmist. Aga selle ümbertegemine või tagasitegemine, eriti kui seda teha veel koos tulumaksuvaba määra kõrgele tõstmisega, tekitab segadust ja riigieelarvelist miinust oluliselt juurde, nii et eriti praeguses majandusolukorras see ei ole mõistlik.

Aitäh! Rohkem teile küsimusi ei ole. Palun juhtivkomisjoni nimel Riigikogu kõnetooli rahanduskomisjoni esimehe Annely Akkermanni.

Head kolleegid! Komisjon arutas seda eelnõu. Komisjonis arutelu ei tekkinud ja otsustati teha ettepanek eelnõu tagasi lükata. Aitäh!

Aitäh! Teile küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 114 esimesel lugemisel tagasi lükata. Asume seda hääletust ette valmistama. 

Head kolleegid, panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku eelnõu 114 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Selle ettepaneku poolt on 44 Riigikogu liiget, vastu 16, erapooletuid 0. Eelnõu 114 on esimesel lugemisel tagasi lükatud ja langeb menetlusest välja.

Seitse: Riigikogu liikmete Henn Põlluaasa, Kert Kingo ja Rain Epleri algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 115 esimene lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli, Riigikogu liige Kert Kingo!

Lugupeetud istungi juhataja! Head saadikud! Head istungi jälgijad! 11. mail 2023. aastal esitasime tulumaksuseaduse muutmise eelnõu nr 115. Ja olemegi nüüd kaheksa kuud hiljem lõpuks jõudnud selle menetlemiseni. Vahepeal on jõustunud maksutõusu ja tulumaksuprotsendi tõusu seadused. Aga nüüd menetleme seda. Selle eelnõu kohaselt muudetakse tulumaksuseaduse 1. aprillil 2023. aastal jõustunud redaktsiooni ja selle muudatuse tulemusena väheneks füüsilise isiku ja mitteresidendi tulult maksustatava tulumaksu määr 19,8%-ni. Eelnõu kohaselt juriidilise isiku tulumaksu määra ei muudeta. Aitäh!

Aitäh teile! Teile küsimusi ei ole. Palun juhtivkomisjoni nimel, Annely Akkermann!

Head kolleegid! Ka seda eelnõu arutas rahanduskomisjon ja otsustas teha ettepaneku eelnõu tagasi lükata. See on minu poolt kõik.

Aitäh! Teile küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 115 esimesel lugemisel tagasi lükata. Asume seda hääletust ette valmistama. 

Panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku eelnõu 115 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Poolt 40 Riigikogu liiget, vastu 10, erapooletuid 0. Eelnõu 115 on esimesel lugemisel tagasi lükatud ja langeb menetlusest välja.  

Kaheksa: Riigikogu liikmete Kert Kingo, Arvo Alleri ja Rain Epleri algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 118 esimene lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli, Riigikogu liige Arvo Aller!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu aseesimees! Head kolleegid! Jah, nüüd ongi käes see aeg, kus 11. mail 2023. aastal esitatud seaduseelnõu tulumaksuseaduse muutmiseks on meil esimesel lugemisel. Sellega me tahame tulumaksumäära tuua alla 19,7%-ni, et raskenenud majandusolukorras jääks inimestele rohkem raha kätte ja et nad oleksid võimelised ise toime tulema. Palun seda eelnõu toetada. Aitäh!

Aitäh! Kalle Grünthal, küsimus, palun!

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Teatavasti majandusõpikud ütlevad väga selgelt, et kui tulumaksumäära tõstetakse, siis inimeste netosissetulek väheneb, kuna nad peavad maksma suurema osa oma sissetulekust maksudena. Aga kui tulumaks on väiksem, siis on, nagu majandusõpikud ütlevad, suurem tarbimine ja investeeringud, tööhõive suureneb ja see soodustab ettevõtlust ning toimub ka majanduskasv. Kas see on selle eelnõu üks printsiip, mille pärast seda esitatakse?

No me ikkagi tuleme sellega välja sellepärast, et kui tulumaksumäära alandada, siis jääb inimestele raha rohkem kätte ja nad saavad esmajärjekorras rahuldada enda elementaarseid vajadusi. Osaliselt suureneb selle võrra ka tarbimine.

Aitäh! Rohkem teile küsimusi ei ole. Palun juhtivkomisjoni ettekandeks Riigikogu kõnetooli rahanduskomisjoni esimehe Annely Akkermanni.

Head kolleegid! Komisjon arutas seda eelnõu ja otsustas teha teile ettepaneku eelnõu tagasi lükata. See on minu poolt kõik. Aitäh!

Aitäh! Kalle Grünthal, küsimus!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja Annely Akkermann! Küsimus on selles, et ma ei saa praegu aru teie mõttekäigust. Mispärast lükata tagasi see eelnõu? Teatavasti igasugune maksude alandamine soodustab ettevõtlust. Praegu lähevad meie ettevõtted üksteise järel pankrotti. Miks te viljelete valitsuses ja koalitsioonis sellist poliitikat, et ettevõtted peavad sisuliselt oma uksed kinni panema, kuna see teie rahanduspoliitika on inimvaenulik?

Jutt käib selles eelnõus füüsilise isiku ja mitteresidendi tulult makstava tulumaksu määrast. Eestis on niimoodi seatud maksude kogumise kord, et tööandja peab maksu kinni ja kannab maksuametile riigieelarvesse üle. Ettevõtluse tulumaksu see ei puuduta.

Aitäh! Rohkem teile küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 118 esimesel lugemisel tagasi lükata. Asume hääletust ette valmistama.

Panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku eelnõu 118 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Poolt 34 Riigikogu liiget, vastu 11, erapooletuid 0. Eelnõu 118 on esimesel lugemisel tagasi lükatud ja langeb menetlusest välja.

Üheksa: Riigikogu liikmete Arvo Alleri ja Kert Kingo algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 122 esimene lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli, Riigikogu liige Kert Kingo!

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Tore on näha, et teid nii palju on siin, aga ma mõistan: selleks et hääletusnuppu vajutada nii väikeste vahedega, hoiate jalavaeva kokku ja sellepärast siin selline rõõm ongi. Tulumaksu muutmise seadus, 11. mail sai see esitatud ja meie eesmärk on see: me ei ole nõus, et tulumaksumäära tõstetakse. Kuigi seaduse järgi on see juba jõustunud, 2025. aastast see tõuseb. Me ei ole nõus sellega, et Eesti inimene maksustatakse vaeseks, et neid kurnatakse erinevate maksutõusudega. Ja see eelnõu näebki ette tulumaksumäära vähendamist seniselt 20%-lt 18,2%-le. Aitäh!

Aitäh! Küsimusi teile ei ole. Palun juhtivkomisjoni ettekandjaks Riigikogu kõnetooli, Annely Akkermann!

Head kolleegid! Komisjon arutas eelnõu ja otsustas teha teile ettepaneku eelnõu tagasi lükata. See on minu poolt kõik.

Aitäh! Küsimusi teile ei ole. Avan läbirääkimised. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 122 esimesel lugemisel tagasi lükata. Asume hääletust ette valmistama.  

Panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku eelnõu 122 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Poolt 35, vastu 11, erapooletuid 0. Eelnõu 122 on esimesel lugemisel tagasi lükatud ja langeb menetlusest välja.

Kümme: Riigikogu liikmete Arvo Alleri ja Anti Poolametsa algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 128 esimene lugemine. Palun ettekandjaks Riigikogu kõnetooli Riigikogu liikme Anti Poolametsa.

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Tulumaksuseaduse muutmise seadus on suunatud sellele, et vähendada inimeste maksukoormust. Ja kui me räägime tavapärasest majanduse olukorrast Eesti riigisisesest vaatest lähtudes, siis on muidugi elementaarne, et me parandame inimeste toimetulekut. Oludes, kus me ei suuda isegi ühte väikest maakooli üleval pidada, tuleb siia siseminister, kes ütleb: jah, vargused on järsult kasvanud toidupoodides ja mujal. See on ka indikaator, et inimeste olukord on läinud kehvaks. 

Aga veel üks vaade sellele on Ukraina sõda. Ehk oludes, sõjaoludes, mis on tegelikult depressiivsed igas mõttes, ei [tohiks] oma inimesi pigistama hakata. Kui me tahame ka oma inimeste moraali üleval hoida, siis tuleb neile rohkem õhku anda, mitte öelda niimoodi, et järgmised viis-kümme aastat säästate. Ja säästmise juttu aetakse ju kogu aeg, sellepärast et rohepööre käib ja öeldakse, et maailmalõpp on lähedal. See langetab ka moraali. Pidevalt depressiivsete sõnumitega inimeste ülekülvamine ja nende pigistamine on halb lähenemine. Aitäh!

Aitäh! Küsimusi teile ei ole. Juhtivkomisjoni nimel palun Riigikogu kõnetooli Annely Akkermanni.

Head kolleegid! Rahanduskomisjon on seda eelnõu arutanud ja otsustanud teile teha ettepaneku eelnõu tagasi lükata. See on minu poolt kõik.

Aitäh! Küsimusi teile ei ole. Tänan! Avan läbirääkimised. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 128 esimesel lugemisel tagasi lükata. Asume seda hääletust ette valmistama.

Panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku eelnõu 128 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Poolt 38, vastu 9 ja erapooletuid 0, eelnõu 128 on esimesel lugemisel tagasi lükatud ja langeb menetlusest välja.

Üksteist: Riigikogu liikmete Kert Kingo, Arvo Alleri ja Rain Epleri algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 153 esimene lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli Riigikogu liikme Arvo Alleri.

Aitäh, lugupeetud Riigikogu aseesimees! Head kolleegid! Ja siin me nüüd oleme järjekordselt 11. mail 2023. aastal esitatud [eelnõuga] 153. Eelmine oli 128, nii et me liigume päris tõhusas tempos. Ja sellega me tahame tulumaksumäära alla tuua, põhjendusega, et viimase kolme aasta inflatsioon on olnud ikkagi 40%. Et natukenegi leevendust anda inimestele, tuleks tulumaksumäär tuua alla 19,1%‑le. Aitäh!

Aitäh! Küsimusi teile ei ole. Rahanduskomisjoni nimel, palun, Annely Akkermann!

Rahanduskomisjon arutas eelnõu ja otsustas teha teile ettepaneku eelnõu tagasi lükata.

Aitäh! Küsimusi teile ei ole. Avan läbirääkimised. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 153 esimesel lugemisel tagasi lükata. Asume seda hääletust ette valmistama.  

Panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku eelnõu 153 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Poolt 39, vastu 10, erapooletuid 0. Eelnõu 153 on esimesel lugemisel tagasi lükatud ja langeb menetlusest välja.

Kaksteist: Riigikogu liikmete Arvo Alleri ja Leo Kunnase algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 178 esimene lugemine. Palun ettekandjaks Riigikogu kõnetooli Riigikogu liikme Leo Kunnase.

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Analoogne eelnõu eelnevatega, füüsilise isiku tulumaksu määr konkreetses eelnõus on 18,3%. See on kõik.

Aitäh! Küsimusi ei ole. Palun kaasettekandeks Riigikogu kõnetooli rahanduskomisjoni esimehe Annely Akkermanni.

Head kolleegid! Rahanduskomisjon arutas eelnõu ja otsustas teha ettepaneku eelnõu tagasi lükata. Aitäh!

Aitäh! Küsimusi teile ei ole. Avan läbirääkimised. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 178 esimesel lugemisel tagasi lükata. Asume seda hääletust ette valmistama. 

Panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku eelnõu 178 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Poolt 38, vastu 8, erapooletuid 0. Eelnõu 178 on esimesel lugemisel tagasi lükatud ja langeb menetlusest välja.

Kolmteist: Riigikogu liikmete Leo Kunnase, Arvo Alleri ja Anti Poolametsa algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 183 esimene lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli Riigikogu liikme Anti Poolametsa.

Aitäh, juhataja! Lugupeetud kolleegid! Esitlen järjekordset tulumaksu vähendamise eelnõu. Aga mu mõtted on julgeolekuolukorral ja riigikaitsel. Praegune säästuprogramm sellisel ajal ei ole motiveeritud. Reformierakonna jutud, et laenuraha, õletuli – vaadake, julgeolekuolukord on selline, kus me peame tegema otsuseid, kas me tahame riigina püsima jääda või mitte. 

Mulle tuleb meelde üks nukker episood Heremi lahkumisega seoses. EKRE osalusega koalitsioonis Jüri Ratase valitsuse ajal oli äärmiselt madala intressimääraga laenu võimalik võtta taasterahastuga seotult. Ja selleks me pakkusime välja keskmaa õhutõrje soetamise. Kahjuks õnnestus ainult laevatõrjerakettide hange. Aga keskmaa õhutõrje jäi soetamata. Ma sealsamas fraktsiooni laua ääres kuulsin Kaitseväe juhatajalt Heremilt, et meil ei ole seda vaja. Meil ei ole keskmaa õhutõrjet vaja, [meil on] liitlased, küll me vaatame. Aga nüüd me oleme selle tõttu hilinenud ei tea, mitu aastat ja vaatame silmapiirile, millal kunagi see kõik laekub. Ja veel loetud kuud pärast Ukraina-vastast invasiooni tuli Jürgen Ligi siia pulti ja ütles, et meil ei ole ikka vaja. Meil on ju liitlased. Aga mul on hea meel, et koalitsioon kainenes ja leidis, et neil ikka on midagi vaja. Sest mida me oma maaväega teeme, kui õhk on täiesti kaitseta? Õnneks me oleme sinna teel. 

Aga ma tahaksin rõhutada seda, et meil ei ole aega jorutada, meil ei ole aega oodata. Meil on ka teised võimed puudu. Heremil oli ka üks õige sõnum: me vajame vähemalt tankipataljoni. Ehk on ammu aeg see hankida? Ja alustame siis riigikaitsehangetest. Me ei ole ju halvemad, kui oldi esimese vabariigi ajal, kui hangiti kaks ultramoodsat talvelaeva. Nad tulid sellega toime, 1937. aastal läksid nad merele ja valvasid meie merepiiri. See on võimalik. Aitäh! 

Aitäh! Küsimusi teile ei ole. Palun nüüd juhtivkomisjoni ettekandjaks Riigikogu kõnetooli Annely Akkermanni.

Head kolleegid! Selle eelnõu sisu oli füüsilise isiku ja mitteresidendi tulult makstava tulumaksumäära vähendamine 19,9%-le. Sisu rahanduskomisjon arutas ja otsustas teha teile ettepaneku eelnõu tagasi lükata.

Aitäh! Küsimusi teile ei ole. Avan läbirääkimised. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 183 esimesel lugemisel tagasi lükata. Asume seda hääletust ette valmistama.

Head ametikaaslased, panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku, et eelnõu 183 SE esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!  

Tulemusega poolt 47 ja vastu 6, erapooletuid ei ole, on eelnõu 183 esimesel lugemisel tagasi lükatud ja langeb menetlusest välja. 13. päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.   

Liigume edasi 14. päevakorrapunkti juurde. See on Riigikogu liikmete Leo Kunnase ja Rene Koka algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 187 esimene lugemine. Ma palun Riigikogu kõnetooli ettekandjaks Riigikogu liikme Rene Koka. Palun!

Tänan, austatud aseesimees! Head kolleegid! Tutvustan siin tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu, millega tehakse ettepanek füüsilise isiku tulumaksu määra vähendada 18,4%-le. Ettepanek on tingitud sellest, et nagu me kõik teame, on viimastel aastatel olnud väga suur inflatsioon ja inimeste [majanduslik] olukord on keeruline. Selle muudatuse heakskiitmine annaks võimaluse inimestele rohkem raha kätte jätta. Palun seda toetada. Aitäh!

Aitäh, hea ettekandja! Teile küsimusi ei ole. Ma tänan teid. Palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks rahanduskomisjoni esimehe Annely Akkermanni. Palun!

Head kolleegid! Rahanduskomisjon arutas seda eelnõu ja otsustas teha ettepaneku eelnõu tagasi lükata. See on minu poolt kõik.

Aitäh, hea ettekandja! Ka teile küsimusi ei ole. Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada samuti ei soovita. Alustame juhtivkomisjoni ettepaneku hääletamise ettevalmistamist. 

Head ametikaaslased, panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku eelnõu 187 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Tulemusega poolt 40, vastu 7, erapooletuid ei ole, on eelnõu 187 esimesel lugemisel tagasi lükatud ja langeb menetlusest välja. Päevakorrapunkt 14 on käsitletud.

Päevakorrapunkt 15: Riigikogu liikmete Rene Koka ja Leo Kunnase algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 195 esimene lugemine. Palun Riigikogu kõnetooli ettekandjaks Riigikogu liikme Leo Kunnase. Palun!

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Sarnane eelnõu eelmistega. Selles eelnõus füüsilise isiku tulumaksu määr konkreetselt 18%. See on kõik.

Aitäh! Küsimusi teile ei ole. Palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks rahanduskomisjoni esimehe Annely Akkermanni. Palun!

Head kolleegid! Komisjon arutas seda eelnõu ja otsustas teha teile ettepaneku eelnõu tagasi lükata.

Aitäh! Teile ka küsimusi ei ole. Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Ei soovita. Alustame hääletamise ettevalmistamisega. 

Head ametikaaslased, ma korra küsin, kas me võime minna hääletuse juurde. (Saalist vastatakse: "Jaa!") Aitäh teile! Panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku eelnõu 195 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Tulemusega poolt 34, vastu 4 ja erapooletuid ei ole, on eelnõu 195 esimesel lugemisel tagasi lükatud ja langeb menetlusest välja. 15. päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud. 

Läheme edasi. 16. päevakorrapunkt on Riigikogu liikmete Jaak Valge, Arvo Alleri ja Varro Vooglaiu algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 198 esimene lugemine. Ma palun Riigikogu kõnetooli ettekandjaks Riigikogu liikme Jaak Valge. Palun!

Hea juhataja! Head kolleegid! Selle eelnõu sisuks on tulumaksumäära alandamine 18,5%-le ja motiiviks on see, et kriisi ajal jääks kodanikele rohkem raha kätte. See elavdaks tarbimist, mis omakorda elavdaks majandust ja leevendaks kriisi mõjusid. Aitäh!

Aitäh! Teile küsimusi ei ole. Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli ettekandeks rahanduskomisjoni esimehe Annely Akkermanni. Palun!

Head kolleegid! Rahanduskomisjon arutas seda eelnõu ja otsustas teha teile ettepaneku eelnõu tagasi lükata.

Aitäh! Teile ka ei näi küsimusi olevat. Suur tänu! Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Ei soovita. Alustame siis juhtivkomisjoni ettepaneku hääletamise ettevalmistamist. Head ametikaaslased, sealhulgas ka eelnõu algatajad! Ma korra küsin, kas me võime minna hääletuse juurde või ... (Hääled saalist.) Eelnõu algatajate poole ma vaatan ka. Kas võib minna hääletuse juurde? (Hääled saalist.) Eeskätt vaatan Jaak Valge poole praegu. Lubate minna hääletuse juurde, Jaak Valge? (Hääled saalist.) Suur tänu! Panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku eelnõu 198 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Tulemusega poolt 34, vastu 5, erapooletuid ei ole, on eelnõu 198 esimesel lugemisel tagasi lükatud ja langeb menetlusest välja. 16. päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Liigume edasi 17. päevakorrapunkti juurde. See on Riigikogu liikmete Martin Helme ja Rain Epleri algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 233 esimene lugemine. Palun Riigikogu kõnetooli ettekandjaks Riigikogu liikme Martin Helme. Palun!

Aitäh! Pean tunnistama, et ma olen kergelt pettunud: no ei ole ühegi eelnõu hulgas leidunud midagi, mida ülejäänud kolleegid võiksid toetada. No me nii pakume, nii häid asju pakume – ei võta vedu. Aga me pakume edasi. Pakume tulumaksu määra langetamist ja arvame, et see võiks mõjuda hästi Eesti inimeste ostujõule, toimetulekule ja lõppkokkuvõttes majandusele tervikuna.

Hea ettekandja, teile on küsimusi. Kalle Grünthal, palun! Aa, võtsite maha. Nojah. Aga tuli tagasi, te olete harjunud nii kiiresti reageerima. Nüüd võtsite jälle maha? Väike mängimine käib. Jürgen Ligi, palun!

Aitäh! Mina tegelikult ei võtnud maha, aga kadus ka minu nimi. Aga mu küsimus jah on, härra Helme, debati huvides. Siiani on peetud ju kõigi eelnõude puhul vihast debatti, on käinud siin, kulm kipras, Anti Poolamets ja iga kord tsiteerinud mind. Millal teie siis asja nagu sisuliselt ette võtate? Kas toote vihatud isikuid sisse – Martin Heremi, minu isiku – ja midagi siis nagu eelnõust ka räägite sellega seoses?

Jaa, ma saan aru, et Heremi teema puudutab teid, ta on ju sugulane, eks ju, Jürgen. Aga kõik siin maailmas ei keerle Jürgen Ligi ümber. Tuleb hakkama saada.

Hea ettekandja, ma tänan. Rohkem … Ei, üks ikkagi on veel. Jürgen Ligi, teil on teine küsimus. Aga ma palun, et see ei peaks niivõrd minema meie suguvõsade liini pidi, vaid puudutama eelnõu 233. Jürgen Ligi, palun!

Just nimelt. Ettekanne minu arust oli liiga lühike ja liiga pealiskaudne. Mina ei rääkinud, et kõik peab minu ümber käima. Ma küsisin, et kui Poolametsal tiirleb kõik ümber minu igas ettekandes juba teist päeva, siis miks teie ei võiks seda teha. Kus on parteiline järjepidevus?

Jah, parteilist järjepidevust tagan teiste meetmetega. Aga need on siiski Riigikogu liikmete eelnõud, mitte fraktsiooni eelnõud. Ma seda rõhutan üle. Siin praegu on algatajateks Martin Helme ja Rain Epler. Ja Poolametsa sõnavõtud on tema eelnõude puhul. Iga algataja räägib sellest, mis tal hinge peal.

Head ametikaaslased, läheme selle sisulise debatiga edasi. Kalle Grünthal, palun!

Aitäh! Ma lähen sisulise debatiga edasi, jätame selle suguvõsa asja pooleli praegu. Kuidas te kommenteerite (Juhataja helistab kella.) seda olukorda, et osa Riigikogu istungi juhataid hakkas rääkima sellest, et me menetleme neid eelnõusid siin kevadeni, ja selle varjus hakati Riigikogu kodu- ja töökorda rikkuma? Te teate seda väga täpselt. Ja nüüd selgub, et siin eelmised korrad läks kahe tunniga mingi 15 eelnõu, ja ma vaatan, et praegu ka sihuke kiirendus on peal. Mis te arvate, kustkohast nad võisid võtta sellise narratiivi, et nüüd me menetleme neid asju kevadeni?

Ma ise arvan, et nad hirmutasid ennast ise meiega nii ära, et kaotasid mõistuse.

Hea ettekandja, tänan teid. Rohkem küsimusi ei ole. Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli ettekandjaks rahanduskomisjoni esimehe. Annely Akkermann, palun!

Nii. Head kolleegid! Selle eelnõu sisu on vähendada füüsilise isiku ja mitteresidendi tulult makstava tulumaksu määra 1,1%-le. Tõepoolest, väga helde eelnõu EKRE-lt, aga rahanduskomisjon kogunes, arutas ja otsustas teha teile ettepaneku eelnõu tagasi lükata. See on minu poolt kõik.

Hea ettekandja! Ma tänan ka teid. Teile küsimusi ei ole. Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Läheme siis juhtivkomisjoni ettepaneku hääletamise ettevalmistamise juurde.  

Panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku eelnõu 233 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Tulemusega poolt 35, vastu 8, erapooletuid ei ole, on eelnõu 233 esimesel lugemisel tagasi lükatud ja langeb menetlusest välja. 17. päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Liigume edasi ilusasti 18. päevakorrapunkti juurde, mis on Riigikogu liikmete Martin Helme ja Varro Vooglaiu algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 234 esimene lugemine. Ma palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks, Riigikogu liige Martin Helme. Palun!

Aitüma! Ega ta väga palju ei erine eelmisest, millega ma siin just olin. Lihtsalt algatajad on veidi teised ja protsent on ka veidi teine, aga siiski soodsam kui praegu. Palun eelnõu toetada.

Hea ettekandja, ma tänan. Küsimusi teile ei ole. Palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks, rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann. Palun!

Head kolleegid! Rahanduskomisjon kogunes, arutas ja otsustas teha ettepaneku eelnõu tagasi lükata.

Aitäh! Teile ka küsimusi ei ole. Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Ei soovita. Alustame siis juhtivkomisjoni ettepaneku hääletamise ettevalmistamist. Kas võime minna hääletuse juurde? (Saalist vastatakse.) Aitäh teile! 

Panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku eelnõu 234 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Tulemusega poolt 33, vastu 7, erapooletuid ei ole, on eelnõu 234 esimesel lugemisel tagasi lükatud ja langeb menetlusest välja. 18. päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud. 

Liigume edasi 19. päevakorrapunkti juurde, see on eelnõu 235, algatajad on Arvo Aller ja Rain Epler, esimene lugemine. Palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks, Riigikogu liige Arvo Aller. Palun!

Aitäh, lugupeetud aseesimees! Head kolleegid! Ja nüüd me oleme juba kuuajase tempoga läinud, et on 12. juuni 2023. aasta eelnõu, kus me Rain Epleriga oleme teinud ettepaneku muuta tulumaksuseadust ja seda tulenevalt raskest olukorrast, inimeste toimetulekust ning kõigest sellest lähtuvalt. Nii et palun toetada seda eelnõu. Aitäh!

Hea ettekandja, ma tänan teid. Teile küsimusi ei ole. Ma palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks rahanduskomisjoni esimehe Annely Akkermanni. Palun!

Head kolleegid! Komisjon arutas seda eelnõu ja otsustas teha teile ettepaneku eelnõu tagasi lükata.

Hea ettekandja, ma tänan teid! Teile on küsimus. Kert Kingo, palun!

Ma tänan, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Me oleme nüüd palju neid komisjoni otsuseid kuulnud erinevate meie pakutud variantide puhul. Kas te oskate öelda, mis need põhjendused ja argumendid olid, miks seda eelnõu ei toetata?

Komisjonis ei tekkinud arutelu. Algatajaid esindas Siim Pohlak, kes tutvustas eelnõu üsna lühidalt. Ja rohkem arutelu ei tekkinud. Minu ülesanne on komisjoni arutelu edasi anda ja mul ei ole midagi rohkem öelda.

Hea ettekandja, ma tänan! Teile rohkem küsimusi ei ole. Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Ei soovita. Aitäh, hea ettekandja! Ja läheme juhtivkomisjoni ettepaneku hääletamise ettevalmistamise juurde. Kas võime minna hääletamise juurde? (Saalist vastatakse jaatavalt.) Aitäh!

Panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku eelnõu 235 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Tulemusega poolt 37, vastu 7 ja erapooletuid ei ole, on eelnõu 235 esimesel lugemisel tagasi lükatud ja langeb menetlusest välja. 19. päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud. 

Head ametikaaslased, ma näen, et te mõnikord jooksete siia oma kohtadele. Lihtsalt tahan öelda teie tervise huvides: tehke seda ikka ettevaatlikult, et te oma hüppeliigeseid ära ei murraks. Nii et ma palun, arvestage ka sellega.

Liigume edasi. 20. päevakorrapunkt on Riigikogu liikmete Arvo Alleri ja Ants Froschi algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 242 esimene lugemine. Ma palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks Riigikogu liikme Ants Froschi. Palun!

Head kolleegid! Kuna ma läinud nädalal ei osalenud Riigikogu istungitel, siis minu jaoks on see tänane olukord suhteliselt uus. Ja ütleme, see kogemus on uus. Aga ma olen ka oma elus ühe analoogse kogemuse läbi elanud. See juhtus nimelt 2000-ndate alguses Strasbourgis, kui Euroopa Nõukogu Parlamentaarse Assamblee ees pidid esinema rahvastikuministrid ja Eestit esindas rahvastikuminister Katrin Saks ja tema nõunik Jarno Laur. Nimelt oli kõnedeks ette nähtud 15 minutit, aga kuna kõned venisid, siis lõpuks korraldajad piirasid kõned kolme minuti peale. Ja tõepoolest, siis Eesti rahvastikuminister koos oma nõunikuga üritasid seda kõnet kokku tõmmata. Nende kõne tõmbus kokku järgmiseks fraasiks: "Daamid ja härrad, tänan tähelepanu eest!"

Hea ettekandja! Ma tänan ka teid. Teile küsimusi ei ole. Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli rahanduskomisjoni esimehe Annely Akkermanni. Palun!

Head kolleegid! Ega rahanduskomisjoniski, ma arvan, ei ole olnud eelnõu, millega soovitakse tulumaksumäära alandada 1,4%-le, mis on selle eelnõu sisu. Komisjon arutas ja otsustas teha ettepaneku tagasi lükata.

Hea ettekandja, tänan ka teid. Teile ka küsimusi ei ole. Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Ei soovita. Läheme hääletamise ettevalmistamise juurde.  

Panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku, et eelnõu 242 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Tulemusega poolt 38, vastu 7, erapooletuid ei ole, on eelnõu 242 esimesel lugemisel tagasi lükatud ja langeb menetlusest välja. 20. päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Läheme edasi 21. päevakorrapunkti juurde, milleks on Riigikogu liikmete Helle-Moonika Helme ja Arvo Alleri algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 247 esimene lugemine. Ma palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks, Riigikogu liige Helle-Moonika Helme. Palun!

Aitäh, istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Olen teie ees, et ette kanda eelnõu 247, mille sisu on enam-vähem sama, mis on olnud kõikidel teistel eelnõudel siin enne. Ehk siis maksumäära, tulumaksu määra muutmine ja seda allapoole. Palun seda toetada. Aitäh!

Hea ettekandja, ma tänan! Küsimusi teile ei ole. Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli ettekandjaks, rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann! Palun!

Head kolleegid! Rahanduskomisjon arutas seda eelnõu ja otsustas teha teile ettepaneku eelnõu tagasi lükata.

Aitäh! Ka teile küsimusi ei ole. Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Ei soovita. Alustame hääletamise ettevalmistamist. Kas võime minna hääletuse juurde? (Hääl saalist.) Aitäh teile!

Panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku, et eelnõu 247 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Tulemusega poolt 38, vastu 9, erapooletuid ei ole, on eelnõu 247 esimesel lugemisel tagasi lükatud ja langeb menetlusest välja. 21. päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud. 

Liigume edasi 22. päevakorrapunkti juurde. See on Riigikogu liikmete Arvo Alleri ja Rene Koka algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 249 esimene lugemine. Ma palun Riigikogu kõnetooli ettekandjaks, Riigikogu liige Rene Kokk. Palun!

Tänan, austatud aseesimee! Lugupeetud kolleegid! Olen sedakorda tulumaksu muutmise eelnõuga, mis sai sisse antud 13. mail 2023, siin teie ees. Kui enne olin ettepanekuga vähendada füüsilise isiku tulumaksu määra, siin nüüd on eelnõu ettepanek vähendada juriidilise isiku tulumaksu määra, et ettevõtjaid toetada raskes olukorras, mis on tingitud viimaste aastate suurest inflatsioonist, aga muidugi ka maksutõusudest ja üleüldisest olukorrast majanduses. Palun seda toetada. Aitäh!

Kas ettekandjale on küsimusi? Ei ole. Aitäh! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli ettekandjaks, rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann. Palun!

Head kolleegid! Rahanduskomisjon arutas ja otsustas teha teile ettepaneku eelnõu tagasi lükata.

Aitäh! Ka teile küsimusi ei ole. Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Ei soovita avada. Alustame hääletamise ettevalmistamist. Kas võime minna hääletuse juurde? (Saalist vastatakse jaatavalt.) Suur tänu selle loa eest! Aitäh teile! 

Panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku eelnõu 249 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Tulemusega poolt 39, vastu 10 ja erapooletuid ei ole, on eelnõu 249 esimesel lugemisel tagasi lükatud ja langeb menetlusest välja.

22. päevakorrapunkt on menetletud. Liigume edasi 23. päevakorrapunkti juurde, mis on Riigikogu … Vabandust! Protseduuriline küsimus, Kert Kingo.

Tänan! See ongi seotud istungiga. Ma tahaksin tunnustada istungi juhatajat hea mõõduka tempo eest, et kõik läheb ilusti ladusalt ja piisavalt tempokalt. Aitäh teile!

Ma tänan selle sõnavõtu eest, aga kindlasti see on ikkagi koostöö, mis praegu toimub. Teie teete seda ja mina lihtsalt siin kõrvalt vaatan pealt.

Nii. Läheme edasi 23. päevakorrapunkti juurde. See on Riigikogu liikmete Siim Pohlaku, Martin Helme ja Evelin Poolametsa algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 107 esimene lugemine. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli Riigikogu liikme Evelin Poolametsa. Palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Käesoleva eelnõuga muudetakse tulumaksuseaduse 1. aprillil 2023 jõustunud redaktsiooni. Seaduse eesmärk on vähendada Eesti ettevõtete maksukoormust, et parandada nende konkurentsivõimet. Aitäh!

Hea ettekandja, ma tänan teid. Küsimusi teile ei ole. Aitäh! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli ettekandjaks, rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann. Palun!

Jah, nüüd, head kolleegid, me asume teise sellise ploki seaduseelnõude juurde, millega tehakse ettepanek vähendada juriidilise isiku tulumaksu määra jaotatud kasumilt ja sarnastelt väljamaksetelt. Komisjon arutas eelnõu 2023. aasta 10. oktoobril ja suunas selle täiskogu päevakorda. Otsustati määrata juhtivkomisjoni esindajaks siinkõneleja, samuti tehti ettepanek eelnõu tagasi lükata. Valitsuse käest küsiti ka arvamust. Valitsus ei toeta seda ega järgmisi eelnõusid, mis kohe arutlusele tulevad. Komisjonis esindas algatajaid Siim Pohlak, kes lühidalt tutvustas kõiki neid eelnõusid. Komisjoni liikmetel eelnõu algatajate esindajale eelnõu kohta küsimusi ei olnud. Seetõttu jääb minu see ja jäävad ka järgmised ettekanded napiks. Aitäh!

Hea ettekandja, ma tänan teid. Teile küsimusi ei ole. Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Ei soovita. Läheme hääletamise ettevalmistamise juurde. Kas võime minna hääletuse juurde? (Hääl saalist.) Suur tänu!  

Panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku eelnõu 107 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Poolt 36, vastu 8 ja 1 erapooletu, on eelnõu 107 esimesel lugemisel tagasi lükatud ja langeb menetlusest välja. 23. päevakorrapunkt on menetletud.

24. päevakorrapunkt on Riigikogu liikmete Siim Pohlaku, Martin Helme ja Evelin Poolametsa algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 109 esimene lugemine. Palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks Riigikogu liikme Siim Pohlaku. Palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Head rahva teenrid! Käesoleva seadus[eelnõu]ga soovime muuta tulumaksu määra. 109 SE materjalid on olnud kättesaadavad ja ma usun, et kolleegid on nendega tutvunud. Ja kui toetate mõtet, et ükski riik ei ole ennast rikkaks maksustanud, siis palun hääletage selle eelnõu poolt. Aitäh! 

Hea ettekandja, tänan teid! Küsimusi ei ole. Palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks, rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann! Palun!

Head kolleegid! Rahanduskomisjon arutas eelnõu ja otsustas teha teile ettepaneku eelnõu tagasi lükata.

Hea ettekandja, ka teile küsimusi ei ole. Aitäh teile! Soovitakse avada läbirääkimisi? Ei soovita. Läheme siis hääletamise ettevalmistamise juurde. Kas võime minna hääletuse juurde? (Hääl saalist.) Ma tänan.  

Panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku, et eelnõu 109 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Poolt 35, vastu 9, erapooletuid ei ole, on eelnõu 109 esimesel lugemisel tagasi lükatud ja langeb menetlusest välja. 24. päevakorrapunkt on käsitletud. 

25. päevakorrapunkt on Riigikogu liikmete Evelin Poolametsa, Henn Põlluaasa, Ants Froschi, Kert Kingo ja Rain Epleri algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 113 esimene lugemine. Ma palun Riigikogu kõnetooli ettekandjaks Riigikogu liikme Kert Kingo. Palun!

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid, head istungi jälgijad! Käesolev eelnõu 113 on esitatud 11. mail 2023. Selle eelnõu eesmärk on vähendada Eesti ettevõtete maksukoormust ja parandada nende konkurentsivõimet. Aitäh!

Hea ettekandja! Ma tänan teid! Teile küsimusi ei ole. Palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks, rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann! Palun!

Head kolleegid! Rahanduskomisjon arutas eelnõu …

Hea ettekandja, ma korraks segan vahele. Kui teil on soov oma ettekannet pikendada rohkem kui 20 minutit, siis põhimõtteliselt kodu- ja töökorra seaduse alusel on see võimalik, kui meie teineteisevaheline läbirääkimine lõpeb edukalt. Lihtsalt väike informatsioon, tahtsin teile teada anda enne ettekande algust.

Jaa, suur tänu lahke pakkumise eest, hea juhataja! Aga ma jätan praegu selle vastu võtmata või selle võimaluse kasutamata. Aga rahanduskomisjon arutas ja otsustas teha teile ettepaneku eelnõu tagasi lükata.

Aitäh teile! Hea ettekandja, ma tänan teid. Küsimusi teile ei ole. Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Ei soovita. Läheme ettepaneku hääletamise ettevalmistamise juurde. Kas võime minna hääletuse juurde? (Hääl saalist.) Aitäh teile!

Panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku eelnõu 113 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Poolt 35, vastu 9 ja erapooletuid ei ole. Eelnõu 113 on esimesel lugemisel tagasi lükatud ja langeb menetlusest välja. 25. päevakorrapunkt on käsitletud. 

26. päevakorrapunkt on Riigikogu liikmete Arvo Alleri ja Anti Poolametsa algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 131 esimene lugemine. Ma palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks Riigikogu liikme Arvo Alleri. Palun! Siin on samuti võimalik võtta lisaaega, kui te soovite. Andke mulle teada ja hakkame siis läbirääkimisi pidama.

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Oleme eelnõu 131 juures esimesel lugemisel. See on esitatud 11. mail 2023. aastal. Sellega me tahame parandada ettevõtete seisu, tuues tulumaksu alla, ja tagada ettevõtete jätkusuutliku arengu. Palun seda toetada. Aitäh! 

Hea ettekandja, ma tänan teid. Teile küsimusi ei ole. Aitäh! Palun nüüd Riigikogu kõnetooli ettekandjaks rahanduskomisjoni esimehe Annely Akkermanni. Palun!

Head kolleegid! Rahanduskomisjon arutas seda eelnõu ja otsustas teha teile ettepaneku eelnõu tagasi lükata.

Hea ettekandja, tänan teid. Teile küsimusi ei ole. Läbirääkimiste alustamise soove ei ole, seega läheme hääletamise ettevalmistamise juurde. 

Panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku eelnõu 131 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Tulemusega poolt 35, vastu 9, erapooletuid ei ole, on eelnõu 131 esimesel lugemisel tagasi lükatud ja langeb menetlusest välja. 26. päevakorrapunkt on käsitletud. 

27. päevakorrapunkt on Riigikogu liikmete Leo Kunnase ja Anti Poolametsa algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 134 esimene lugemine. Ma palun Riigikogu kõnetooli ettekandjaks Riigikogu liikme Anti Poolametsa. Palun!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Selles eelnõus on selline paras number praeguste olude jaoks: 20% tulumaksumäära. Igati mõistlik. Kutsun üles praegu vaesuva, kiirvaesuva elanikkonna pigistamine lõpetama, sest see tuleb teie enda poliitikast, see tuleb teie rohepöördest, see tuleb energiahindadest. Vaadake eksportööride hävingut. No tõesti! Ma lihtsalt tuletan meelde, et kunagi reklaamisite end ettevõtjate erakonnana. Mis sellest järgi on jäänud? 

Ja muidugi näiteks Jürgen Ligi reklaamis ennast ju professionaalse palgaarmee loojana. Paugutas uksi kaitseväe osades, et paneme kinni ajateenistuse. Kujutage ette! Me likvideerime seda kahju siiamaani. Kui ta midagi muud ei suutnud teha, siis ta surus alla aastakäigud. Võttis paartuhat poissi, kui oli võimalik võtta 4000–5000 noormeest teenistusse. Kümme aastat võitles Jürgen Ligi oma sõpradega (Juhataja helistab kella.) kaitsevõime likvideerimise eest sisuliselt. Ja siin on mehed, nagu Leo Kunnas, kes aitasid seda sigadust ära hoida. Selle pärast nad ongi poliitikas, et hoida ära sellised hullumeelsused, mida te kunagi planeerisite.

See ei ole väljamõeldis, Jürgen Ligi, tunnistage üles, et te paugutasite uksi, tahtsite Eesti kaitseväge viia mõnetuhandemeheliseks. Mida me täna teeksime? Mida me teeksime? Te oleksite turvamehe kostüümis. (Juhataja helistab kella.) Ja kuidas te sattusite Reformierakonda selle mehega kokku, kes peaaegu likvideeris kaitseväe?

Hea ettekandja! Ma juhin teie tähelepanu, et hetkel me oleme eelnõu 134 [juures], see on tulumaksuseaduse …

Jaa, ma tahtsin jõuda selleni, et siiamaani me likvideerime seda kahju, mida te tekitasite. Ja nüüd mul on palve: pattu kahetseda ja teha korralikke investeeringuid riigikaitsesse. Korralikke investeeringuid ja selle investeeringu juurde käib võimelünkade likvideerimine, näiteks soomusmanöövervõimekuse tekitamine. Soomusmanöövervõimekus ei tähenda neid soomukeid, see tähendab ka tanke. Vähemalt üks tankipataljon. Selle arendus võib võtta kümme ja rohkem aastat. Alustama peab täna. Ja ma arvan, et Jürgen Ligi saaks nii mõnegi patu andeks, kui ta julgeks selle ette võtta, ei pigistaks meie inimesi ega oleks nii hädine. Aitäh!

Hea ettekandja, küsimusi teile – kõnetoolist te olete juba ära läinud – ei ole. Aitäh! Palun nüüd Riigikogu kõnetooli ettekandeks rahanduskomisjoni esimehe Annely Akkermanni. Palun!

Nii, head kolleegid! Niimoodi seda eelnõu rahanduskomisjonis ei tutvustatud. Ja ma märkasin, et eelnõu tutvustaja ei pannud tähele, millest (Juhataja helistab kella.) see eelnõu kõneleb. Nii et ma selgitan võib-olla selle eelnõu sisu. Eelnõu on esitatud 11. mail 2023 ja selle sisu on tegelikult see, et füüsilise isiku tulumaksu määr jääks 20% juurde, nii nagu ta oli siis, aga juriidilise isiku tulumaksu määr väheneks 12%-le. See oli selle eelnõu iva. Komisjon arutas seda ja otsustas teha teile ettepaneku eelnõu tagasi lükata.

Hea ettekandja! Ma tänan ka teid. Teile küsimusi ei ole. Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Läheme hääletamise ettevalmistamise juurde. 

Panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku eelnõu 134 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Poolt 37, vastu 9, erapooletuid ei ole. Eelnõu 134 on esimesel lugemisel tagasi lükatud ja langeb menetlusest välja. 27. päevakorrapunkt on käsitletud.

Läheme edasi 28. päevakorrapunkti juurde. Riigikogu liikmete Kalle Grünthali ja Varro Vooglaiu algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 172 esimene lugemine. Ma palun kõnetooli ettekandeks Riigikogu liikme Kalle Grünthali. Palun! 

(Üritab veepudelit lahti keerata.) 

Andke siia, ma aitan. Ma aitan. See on mullita vesi.

Aga mulliga ei ole või?

Ei. Rasked ajad.  

(Joob vett.) Lugupeetud kolleegid! Ma väga kiidan esimese asjana siin praegu Jürgen Ligit, väga tubli ja hea kolleeg. Ta tegi ettepaneku, et võiks olla sisuline arutelu, ja ma üritan seda lünka täita. Loomulikult ma jätan tähelepanuta Juku-Kalle Raidi selgituse selle kohta, et Jürgen Ligil tuleks esinemine ja rääkimine ära keelata. Juku-Kalle on noorem inimene, aga mina olen natuke vanem [ja ütlen, et] Jürgeni mõte oli väga õige.  

Nii. Ja meie Varro Vooglaiuga otsustasime siis sellist asja, et me peaksime muutma tulumaksuseadust ja nimelt § 4 lõiget 1 muudetakse ja seda, kuidas see sõnastatakse, te saate lugeda sellest eelnõust.  

Ja miks ma seda praegu kõike räägin ja mispärast see eelnõu esitati? Küsimus on tegelikult väga pragmaatiline. Teatavasti käis siin Riigikogu puldis ka väga austatud rahandusminister ja tema ütles sellise lause, et maksutõusud jätavad inimestele rohkem raha kätte. Vastupidi lugupeetud Mart Võrklaevale oleme meie Varroga hoopis teisel arvamusel. Sellepärast, et teatavasti majandusõpikud, mis käsitlevad maksutõuse, annavad tulumaksutõusu kohta väga erinevaid seisukohti, aga need erinevad just, ütleme, Mart Võrklaeva seisukohtadest.  

Kõigepealt, mida siis tulumaksutõus endaga kaasa toob? Kõigepealt toimub sissetulekute vähenemine. Sest ilmselge on see, mida ka lugupeetud hea kolleeg Annely Akkermann rahanduskomisjoni esindajana peaks teadma, on tegelikult see, et kui tulumaksumäära tõstetakse, siis inimeste netosissetulek väheneb, kuna nad peavad maksma suurema osa oma sissetulekust ära maksudena. Ja see võib mõjutada ka nende võimet katta igapäevaseid elamiskulusid, nagu toidu-, eluaseme-, transpordikulusid ja nii edasi. Nii et selles mõttes on see Varro Vooglaiu ja minu esitatud eelnõu äärmiselt vajalik. Sellepärast et praegune maksutõus, mida toetab valitsuse koosseis, Reformierakonna, Eesti 200 ja siis ka – no üks oli veel, jah – ei ole nagu õige praegu, eks ju. Mina arvan ka. Sotsiaaldemokraadid, muidugi. Ma näen, et hea kolleeg naeratab selle peale, et äkki jääb sellest patukoormast välja. No ei jää, ausõna, sotsid on ka seal taga ikka.  

Teine asi, mis on nüüd väga oluline. Eelnevalt me rääkisime lugupeetud kolleegi, kindral Ants Laaneotsaga. Ta sellepärast tegigi mulle enne märkuse, et mida ma siin niimoodi siis teen, hakaku ma ruttu peale. Kohe hakkan, Ants! Tegemist on tarbimise ja investeeringute vähenemisega. Õigus. Me vaidlesime sinuga tükk aega, niimoodi omavahel, aga tegelikult mina jäin ju peale, Ants, sest kõrgem tulumaks võib vähendada inimeste tarbimis‑ ja investeerimisvõimet, kuna neile jääb vähem raha kätte. Jah, ja lõpuks sa ütlesid: "Sul on õigus, Kalle." Väga hea oli tunda vanema kolleegi tunnustust, mida mina nii harva saan.  

Aga tulles nüüd tagasi selle teema juurde, see võib omakorda mõjutada majanduskasvu, ettevõtlust, eriti kui tulumaks mõjutab ka ettevõtete kasumit ja kapitalitulu. Nii et ma tänan sind, Ants. Me saime selle nii-öelda maksunduse vundamendi ikkagi õigesse kohta ehitatud.  

Kindlasti on väga oluline ka tööjõuturg. Tulumaksutõus võib mõjutada tööturgu ja see muidugi on otseses seoses ettevõtete tuludega. Äkki nüüd lugupeetud spiiker ei ütle siin taga, et …

Me tervitame spiikrit. 

Me tervitame spiikrit ka. Aga ehk ta ei ütle, et see ei seondu sellega. Nagu Anti Poolamets sai siin riielda, et räägib valet asja. Aga ma tuletan meelde, et Riigikogu liikme sõna on ju vaba, selle kohta ei saa ju niimoodi öelda, et ära sa täna seda räägi või räägi teist asja. 

Niisiis, tööjõuturg. Tulumaksutõus võib mõjutada tööjõuturgu. Mõned inimesed võivad otsustada töötada vähem või leida viise maksude vältimiseks. Ümbrikupalgad – see on ju teada asi. Annely Akkermann, kuidas sa sellise lihtsa asja jätsid tähelepanuta? Lasid sellise asja läbi rahanduskomisjonist. No ei ole võimalik. Ma tõesti arvan, et see ei ole võimalik. 

Aga oluline moment selles asjas on veel see, et samuti võib maksutõus, mida praegu valitsus teeb, mõjutada tööandja võimet palka maksta ja uusi töökohti luua. Ja siin me nüüd olemegi, head kolleegid, ettevõtted lähevad ju pidevalt pankrotti. Iga päev tulevad teated, et [keegi] lõpetab töö, koondab [inimesi]. Eriti raske on [olukord] puidusektoris. Kõrge tulumaks ei ole ikkagi üldse hea.

Ja nüüd ma tulen väga olulise momendi juurde: millist mõju avaldab riigi majandusele tulumaksu alandamine? See on väga oluline moment. Nii. Ma saan aru, et mu jutt on väga igav, ma siin vaatan, et Reformierakonna teises pingis lugupeetud tohter loeb juturaamatut. Aga kuulake parem mind. See ei ole tänase päevakorra teema, muuseas, ma tahaksin juhtida tähelepanu. Millist mõju avaldab riigi majandusele tulumaksu alandamine? Tulumaksu alandamine võib avaldada erinevaid mõjusid riigi majandusele, aga seda me, head kolleegid, tegelikult praegu tahamegi, me tahame alandada tulumaksu selleks, et riigil läheks hästi. Ei, me ei pea ootama siin aastani 2025, meil on täna see võimalus olemas, me saame täna selle ära teha. Kuid siin on üks moment: sellel võib olla mitmeid võimalikke tagajärgi, mis võivad sõltuda paljudest teguritest ja kontekstidest.  

Tulles nüüd selle juurde, ma tahaksin öelda ära ka mõned peamised viisid, kuidas tulumaksu alandamine võib mõjutada riigi majandust. Ma saan aru, et lugupeetud Sõerd teab seda kõike, ta ei jää muidugi kuulama. Ma väga hindan teda üldiselt, ausalt, ta on üks ausamaid Reformierakonna saadikud, muuseas. Aga näed, minu jutt läks huvitavaks. Endine kesk ja praegune sots tuli ka siia kuulama seda juttu, ilmselt ta tahab küsimusi esitada.  

Aga mis on siis positiivne tulemus? Suurem tarbimine ja [rohkem] investeeringuid. Tulumaksu alandamine suurendab inimeste netosissetulekut – sellest ma juba eelnevalt, nagu kindlasti teate, rääkisin – ning see omakorda võib suurendada tarbimist ja investeeringuid. Nii lihtne see ongi, see majandustemaatika. Nii lihtne see ongi! Ja ma ei mõista, mispärast Reformierakonna juhitud valitsus ei suuda sellistel elementaarsetel aabitsatõdedel näpuga lugedes järge ajada. No ei saa aru. Ma tõesti ei saa aru. Sellepärast et inimesed võivad kulutada rohkem raha kaupadele, erinevatele kaupadele muuseas ja teenustele, ning ettevõtted võivad investeerida rohkem tootmisesse ja laienemisse.  

Ma vaatan, et mu jutt läheb igavaks. Osa jookseb minema. Aga, head kolleegid, kus on siis see sisuline arutelu, mida hea kolleeg Jürgen Ligi välja pakkus, ah? Lähete lihtsalt minema, ei taha arutleda teemat. Ja enne ma vaatasin, et Annely Akkermann kogu aeg iga esineja puhul oli kõpsti siin esimese pingi juures, minu esinemise ajaks jäi sinna taha, hoiab tagasi ennast, ta ei taha lihtsalt praegu tulla. Ta teab, et need asjad, mis mina räägin, on õiged, aga see, mis tema räägib, ei ole päris õige. 

Aga läheme edasi. Niisiis, tööhõive suurenemine. Mul on veel ligi 10 minutit aega või?

Jah, 9 minutit ja 28 sekundit.

Aa, see on hea. On ju hea Riigikogus tööd teha, lugupeetud Reformierakonna kolleegid? 

Nii. Aga nüüd me teeme huvitava asja. Nüüd me teeme sellise asja, teeme: "Pinn!" ja asi on lõpetatud. Palun eelnõu vastu võtta. Jookske tagasi. Aitäh!

Hea ettekandja, aitäh! Teile küsimusi ei ole. Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli ettekandeks rahanduskomisjoni esimehe Annely Akkermanni. Palun!

Head kolleegid! Selle eelnõu sisuni eelnõu tutvustaja kahjuks ei jõudnudki. Selle eelnõu sisu on tegelikult ettevõtetele, juriidilistele isikutele tulumaksumäära vähendamine 3%-ni. Eelnõudega peaks kaasas käima ka analüüs, kuidas kaetakse mõne miljardi suurune eelarveauk juhul, kui tulumaksust vabastatakse ettevõtlus. Ja teine aspekt on veel see, et tulumaksumäär ühtegi ettevõtet Eestis kindlasti pankrotti ei aja, sest tulud maksustatakse alles siis, kui need dividendidena välja võetakse. Nii et ma ei tea, missugust majandusõpikut ettekandja on lugenud. Igatahes komisjon arutas seda ja otsustas teha ettepaneku eelnõu tagasi lükata.

Hea ettekandja, ma tänan. Teile on ka küsimus, vähemalt üks. Kalle Grünthal, palun!

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Tegite väga tõsist kriitikat praegu selle eelnõu kohta, et puudub majanduslik analüüs, eks ju. Aga nii palju kui mina olen näinud siin teie eelnõusid, mis on seotud koalitsioonilepingu ja kõikide muude asjadega – seal praktiliselt pole üldse sellist analüüsi, mida nõuab meil eelnõude menetlemise eeskiri. Nii et mina olen õppinud teilt. Küsimus teile: miks te kritiseerite? Kuidas see vanasõna ongi? Et oma silmas palki ei näe, aga teise silmas pindu näeb. 

Ega ma ei kritiseerigi. Ma lihtsalt juhtisin tähelepanu, et kuna te ei kasutanud võimalust eelnõu tutvustada, siis ma ütlen, et tulumaksumäär 3% juriidilistele isikutele on selle eelnõu sisu. Ja kui see peaks seadusena vastu võetama, siis see lükkaks riigieelarve totaalselt külili. Seetõttu rahanduskomisjon eelnõu ei toeta ja teeb ettepaneku selle tagasi lükata.

Hea ettekandja, ma tänan teid. Rohkem küsimusi ei ole. Aitäh! Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Ei soovita. Läheme hääletamise ettevalmistamise juurde. Kas võime minna hääletuse juurde? (Saalist vastatakse jaatavalt.) Aitäh! 

Panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku, et eelnõu 172 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Tulemusega poolt 32, vastu 5, erapooletuid ei ole, on eelnõu 172 esimesel lugemisel tagasi lükatud ja langeb menetlusest välja. 28. päevakorrapunkt on käsitletud.

29. päevakorrapunkt on Riigikogu liikmete Ants Froschi, Leo Kunnase ja Anti Poolametsa algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 200 esimene lugemine. Palun Riigikogu kõnetooli ettekandjaks Riigikogu liikme Leo Kunnase. Palun!

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Ka see eelnõu käsitleb juriidilise isiku tulumaksumäärade alandamist. Ei lähe rohkem detailidesse. See on kõik.

Hea ettekandja, tänan! Küsimusi teile ei ole. Palun nüüd Riigikogu kõnetooli ettekandjaks rahanduskomisjoni esimehe Annely Akkermanni. Palun!

Head kolleegid! Rahanduskomisjon arutas seda eelnõu ja otsustas teha teile ettepaneku eelnõu tagasi lükata.

Aitäh, hea ettekandja! Teile küsimusi ei ole. Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Ei soovita. Läheme hääletamise ettevalmistamise juurde. 

Panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku eelnõu – ma rõhutan: eelnõu – 200 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Poolt 32, vastu 5, erapooletuid ei ole. Selle tulemusega on eelnõu 200 esimesel lugemisel tagasi lükatud ja langeb menetlusest välja. 29. päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

30. päevakorrapunkt on Riigikogu liikmete Rene Koka ja Arvo Alleri algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 201. Ma palun Riigikogu kõnetooli ettekandjaks Riigikogu liikme Rene Koka. Palun!

Aitäh! Kas lisaaega ka saab?

Saab.

Igaks juhuks võtaks kolm minutit.

Seda arutame siis, kui te jõuate sinnamaani, aga ma võtan selle teie ettepaneku hetkel lauale ja siis püüame hakata kokkulepet sõlmima.

Aitäh! Teie lahkus on piiritu. Aga nali naljaks. Olen siin teie ees tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõuga, mille number on 201 ja mille sisu on juriidilise isiku tulumaksu määra vähendamine. Palun teil kõigil seda toetada. Aitäh!

Hea ettekandja, suur tänu teile! Küsimusi ei ole. Palun nüüd Riigikogu kõnetooli ettekandeks rahanduskomisjoni esimehe Annely Akkermanni. Palun!

Rahanduskomisjon arutas eelnõu ja otsustas teha teile ettepaneku eelnõu tagasi lükata.

Hea ettekandja! Ma tänan teid. Teile küsimusi ei ole. Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Ei soovita. Siis läheme hääletamise ettevalmistamise juurde. Võime minna hääletuse juurde. Suur tänu teile! 

Panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku eelnõu 201 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Tulemusega poolt 35, vastu 6, erapooletuid ei ole, on eelnõu 201 esimesel lugemisel tagasi lükatud ja langeb menetlusest välja. 30. päevakorrapunkt on käsitletud.

31. päevakorrapunkt on Riigikogu liikmete Helle-Moonika Helme ja Siim Pohlaku algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 211 esimene lugemine. Palun nüüd Riigikogu kõnetooli ettekandjaks Riigikogu liikme Siim Pohlaku. Palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Head rahva teenrid! Eelnõu on kõigile kättesaadav, kõik on tutvunud, ma usun. Palun toetada eelnõu numbriga 211. Aitäh! 

Hea ettekandja, tänan selle põhjaliku ülevaate eest! Küsimusi ei ole. Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli ettekandjaks rahanduskomisjoni esimehe Annely Akkermanni. Palun!

Head kolleegid! Rahanduskomisjon arutas eelnõu ja otsustas teha teile ettepaneku eelnõu tagasi lükata.

Tänan ka teid selle sisulise arutelu ja ettekande eest! Küsimusi ei ole. Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Neid ei soovita avada. Alustame hääletamise ettevalmistamist. Kas võime minna hääletuse juurde? (Saalist vastatakse jaatavalt.) Aitäh!

Panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku eelnõu 211 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Poolt 36, vastu 6, erapooletuid ei ole. Eelnõu 211 on esimesel lugemisel tagasi lükatud ja langeb menetlusest välja. 31. päevakorrapunkt on käsitletud. 

32. päevakorrapunkt on Riigikogu liikmete Henn Põlluaasa, Ants Froschi, Kert Kingo ja Rain Epleri algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 252 esimene lugemine. Palun Riigikogu kõnetooli ettekandjaks Riigikogu liikme Kert Kingo. Palun!

Tänan, lugupeetud istungi juhataja! Head saadikud! Puhas rõõm on näha sellist olukorda, mida ei mäletagi siin, kus koalitsioonisaadikuid on saalis rohkem kui EKRE liikmeid. Tunnustus teile! Aga eelnõust. Eelnõu 252 eesmärk on vähendada Eesti ettevõtete maksukoormust ja sellega parandada nende konkurentsivõimet, mis omakorda mõjutab Eesti majandust positiivses suunas. Aitäh!

Suur tänu, hea ettekandja! Küsimusi ei ole. Palun Riigikogu kõnetooli ettekandjaks rahanduskomisjoni esimehe Annely Akkermanni. Palun!

Head kolleegid! Rahanduskomisjon arutas eelnõu ja otsustas teha teile ettepaneku eelnõu tagasi lükata.

Aitäh, hea ettekandja! Ka teile küsimusi ei ole. Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Ei soovita. Alustame ettepaneku hääletamise ettevalmistamist.  

Panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku eelnõu 252 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Poolt 36, vastu 5, erapooletuid ei ole. Eelnõu 252 on esimesel lugemisel tagasi lükatud ja langeb menetlusest välja. 32. päevakorrapunkt on käsitletud.

33. päevakorrapunkt on Riigikogu liikmete Henn Põlluaasa, Ants Froschi ja Leo Kunnase algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 254 esimene lugemine. Palun Riigikogu kõnetooli Riigikogu liikme Leo Kunnase. Palun!

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Ka selle eelnõu eesmärk on juriidilise isiku tulumaksumäära alandamine. Ei lähe siin rohkem detailidesse. See on kõik.

Suur tänu, hea ettekandja! Küsimusi ei ole. Palun nüüd Riigikogu kõnetooli ettekandeks rahanduskomisjoni esimehe Annely Akkermanni. Palun teid! Ärge kiirustage, teeme rahulikult, aega on küll.

Jah, oleme liikunud mõnusas tempos. Head kolleegid! Rahanduskomisjon arutas eelnõu ja otsustas teha teile ettepaneku eelnõu tagasi lükata.

Hea ettekandja! Tänan teid. Küsimusi ei ole. Soovitakse avada läbirääkimisi? Ei soovita. Alustame ettepaneku hääletamise ettevalmistamist. Kas võime minna lõpphääletuse juurde? (Saalist vastatakse.) Aitäh teile! 

Panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku eelnõu 254 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Tulemusega poolt 37, vastu 5, erapooletuid ei ole, on eelnõu 254 esimesel lugemisel tagasi lükatud ja langeb menetlusest välja. Seega on 33. päevakorrapunkt käsitletud. 

Head ametikaaslased! Meil rohkem päevakorrapunkte ei ole, seega on istung lõppenud. Ma tänan teid selle töö eest ja soovin teile jõudu meie töös. Aitäh!