Tere päevast, head ametikaaslased! Austatud Riigikogu! Alustame Riigikogu täiskogu III istungjärgu 1. töönädala kolmapäevast istungit. Kõigepealt viime läbi kohaloleku kontrolli. Kohaloleku kontroll.

Kohalolijaks registreerus 76 Riigikogu liiget, puudub 25. Head ametikaaslased, palun nüüd anda märku, kui on soov üle anda eelnõusid või arupärimisi. Kõnesoove ei ole, seega võime minna päevakorrapunktide menetlemise juurde. 

Esimene päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse ülevaade Euroopa stabiilsusmehhanismi antud stabiilsustoetustest ja Eesti Vabariigi osalemisest Euroopa stabiilsusmehhanismis. Ettekandja on rahandusminister Mart Võrklaev. Lühidalt tutvustan seda menetlemise korda. Kõigepealt on rahandusministri ettekanne kuni 20 minutit, seejärel küsimused. Riigikogu liige võib esitada ettekandjale ühe suulise küsimuse. Ja siis on läbirääkimised, sõnavõttudega esinevad fraktsioonide esindajad. Arutelu lõppemisel, kui väga me ka seda ei sooviks, Riigikogu otsust vastu ei võta. Palun Riigikogu kõnetooli rahandusminister Mart Võrklaeva. Palun!

Lugupeetud juhataja! Head Riigikogu liikmed! Olen teie ees ülevaatega Euroopa stabiilsusmehhanismi ehk ESM‑i tegemistest. Nagu ka minu eelkäijad rahandusministrid on seda teinud, annab valitsus kord aastas ülevaate ESM‑ist. Ülevaate esitasime Riigikogule küll juba novembris ja rahanduskomisjon kuulis ülevaadet detsembris, aga teie mahuka päevakorra tõttu seisan siin alles nüüd, uue aastanumbri sees.

ESM‑i 11 tegutsemisaasta sisse on mahtunud mitmeid eripalgelisi kriise. Esimene neist ja peamine ajend, miks ESM üldse loodi, oli 2008. aastal alguse saanud finantskriis, mis kasvas kogu euroala kriisiks. Tänase seisuga suudavad kõik toona abi vajanud ja ESM‑ist ning selle eelkäijast EFSF‑ist tuge saanud euroala riigid ennast jälle ise rahastada. Rahaliit elas selle katsumuse üle ja usaldus taastus. Koroonapandeemia puhkedes oli ESM valmis ka selles kriisis liikmesriikidele abi pakkuma. Ehkki seda võimalust vaja ei läinud, aitas ainuüksi ESM‑i olemasolu finantsturge neis keerulistes oludes rahustada. Praegu ei ole ESM‑il ühtegi aktiivset abiprogrammi. Kõik finantskriisi ajal ESM‑ist ja ESM‑i eelkäijast EFSF‑ist antud tugilaenud on programmijärgse seire faasis. Riske, mis võiksid ohustada abi saanud riikide võimet laene tagasi maksta, ei ole tuvastatud. Euroala rahandusministrid saavad ESM‑ilt selle kohta regulaarseid ülevaateid. Alanud on ka tagasimaksed. Hispaania alustas neid 2022. aastal ning 2023. aastal hakkas Kreeka tegema oma EFSF‑i laenu tagasimakseid.

ESM‑i reform, millest on siin saalis räägitud rohkem Riigikogu eelmise koosseisu ajal, on jõudnud niikaugele, et ESM‑i aluslepingu muutmise lepingu on ratifitseerinud kõik osanikud peale Itaalia. Meenutan, et olulisim muudatus, mis selle reformiga kaasneb, on ESM‑ile pangandusliidu kriisilahendusfondi kaitsemehhanismi rolli andmine. See tähendab, et juhul, kui võimalikus panganduskriisis Euroopa kriisilahendusfondi pankadelt kogutud vahenditest kohe ei piisaks, saaks ka ESM ajutiselt appi tulla. Lisaks täpsustuvad ESM‑i lepingu muudatuste jõustumisel ESM‑i laenuinstrumentide tingimused ning roll abiprogrammides.

ESM on 11 tegevusaasta jooksul säilitanud oma kõrge krediidireitingu, mis on oluline turgudelt laenamisel. Maksimaalselt võib ESM laene välja anda 500 miljardi euro ulatuses. Sellest mahust on 82% ehk 413 miljardit eurot praegu vabad laenuvahendid, mida saaks vajadusel kasutada. Oma vabad vahendid investeerib ESM konservatiivse investeeringupoliitika järgi, aga ka nõnda käitudes on ESM‑i reservi kogunenud juba 3,2 miljardit eurot. ESM on kindlasti täitnud oma rolli euroala stabiliseerimisel senistes kriisides. Elame ka praegu keerulistel aegadel ning ei saa välistada, et mõni euroala riik tulevikus ESM‑i abi vajab. Ja nagu viitasin, on edaspidi ESM‑il suurem roll ka Euroopa pangandusliidu arhitektuuris. Tänan kuulamast!

Hea ettekandja, ma tänan teid! Teile on vähemalt üks küsimus. Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Austatud minister! Nagu te oma sõnavõtus mainisite, on Itaalia praegu meil ainus liikmesriik, kes pole ESM‑i aluslepingu muudatusi ratifitseerinud. Kas teil on teada need näited või põhjused, mida nad kardavad ja miks nad ei taha seda reformi toetada? Kas see tähendab, et kuni nende allkirja ei ole, see [dokument] ka ei jõustu? Ja kas on oodata, et hakatakse veel midagi seal muutma, et saaks lepingule lõpuks ka Itaalia heakskiidu?

Aitäh! Minu teada jah, Itaalia pelgab seda või mõtleb selle üle, kas nii-öelda täiendavate kohustuste või võimaluste võtmine ESM‑il on ikkagi mõistlik ja kas see on selleks, milleks see loodud on. Aga mul puudub info, et nad selle ratifitseerimiseni ei jõuaks või et seal tuleks veel mingeid muudatusi teha.

Urve Tiidus, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Sel korral, kui ESM‑i [küsimust] menetleti siin Riigikogu saalis, olid väga suured hirmud ja riskihoiatused õhus ja kõlasid sõnavõttudes. Sellest tänasest tabelist ma näen, et need ei ole teostunud. Kas võib ka tuleviku suhtes sellist kindlust jagada, et see nii jätkub?

Aitäh! Ega me keegi tulevikku ette ei näe, aga tõsi on see, et ESM on aidanud meid nendest kriisidest läbi ja tegelikult kogu rahanduse olukorda stabiliseerida. Ja võiks ju tuleviku osas lootust olla, et juba [ESM‑i] olemasolu, see, et on kindlus, et vajadusel on olemas abi, tagab piisava stabiilsuse selleks, et mingeid suuri ootamatusi ja kulusid kokkuvõttes meile ei tule. Aga ega me tulevikku ette ei näe.

Hea minister, ma tänan teid! Rohkem küsimusi ei ole. Aitäh! Soovitakse avada läbirääkimisi. Avan läbirääkimised ja palun Riigikogu kõnetooli Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esindaja Anti Poolametsa. Palun!

Tänan lugupeetud ministrit. Hakkame siis otsast vaatama, kui vahva programmiga tegu on ESM‑i näol. Muidugi tuletame meelde algust. Nimelt, kuna Euroopa Liidu õigus otseselt ei lubanud sellist asja teha, siis muidugi leiti, et kui ei saa, siis kuidagi ikkagi saab, ja leiutati Euroopa Liidu õiguse vastane instrument ja tehti see ära, sest nii on ikka läinud. Nii on ikka läinud. Euroopa Liit jõhkralt kaaperdab liikmesriikidelt õigusi – kui vaja, siis õiguse hallis tsoonis või lausa liikmesriikide põhiseaduse vastaselt. Aga selleks meil on Jürgen Ligi ja selleks meil on Märt Rask, kes istus põhiseaduskohtus. Nemad korraldavad võimu kaaperdamist ja Eesti majandusliku iseseisvuse lammutamist. Nii et hätta ei jää ükski vasakliberaal, sest neile lihtsalt ei kehti ei põhiseadus ega ka terve mõistus.

Nimelt, kui ESM läks kaalumisele Riigikohtus, siis oli kriitilise tähtsusega Reformierakonna hääl ehk Märt Raski hääl selleks, et see põhiseadusvastane leping üldse käivituks. See on hea näide sellest, et erakond, kes saab ebaausal teel võimule, valib siin saalis endale sobiva riigikohtuniku ja saab sobiva lahendi. Siinsamas saalis [on nii, et] kes valetab rohkem, võidab valimised ja saab oma presidendi, saab oma õiguskantsleri. See tähendab, et tegelikult me oleme oma põhiseaduse järelevalvega kriisis. Valgete kampsunite partei lihtsalt saab endale õigussüsteemi tipud ja teeb, mis tahab. Teeb, mis tahab! Ja ärge rääkige, et need kohtunikud on üdini ausad väärtusküsimustes. Me oleme ka oma fraktsioonis neid küsitlenud – liberaalid ja reformi lemmikud, kes on valmis põhiseadust väänama väga hea meelega.

Aga siiski, 2012 läks Riigikohus pooleks. Nii et siis oli veel riigikohtunikel suveräänsuse tunnetust. Jah, ja kohus võttis selle kokku nii: Euroopa Liidu ajaloos on liikmesriigid ka varem sõlminud lepinguid Euroopa Liidu õigusruumist väljaspool olevate Euroopa Liidu eesmärkide horisontaalseks saavutamiseks. Ka selliseid lepinguid peetakse Euroopa Liidu õiguse allikateks. Sellest juriidilisest tekstist loeme välja, et kui lepingud keelavad, siis leiutame mingisuguse valeliku lahenduse.

Ma küsin kohe lisaaega.

Ja mina küsin vastu: kui palju? 

Kolm.  

Palun, kolm minutit!

Vaatame nüüd mõnda üksikut programmi. Küprose programm. Huvitav, kas sellelt kuulsalt Vene rahapesukeskuselt äkki ei peaks küsima, kas nad lõpetaksid rahapesu ja Putini rahakotiks olemise, selle asemel et sinna põhjamaa töökate rahvaste raha matta. Ei, Jürgen Ligi haaras kohvri ja läks neile raha külvama.

Kreeka esimese programmi laenujääk (Juhataja helistab kella.) on 59 miljardit, mille tagasimakse kestab 2060. aastateni. Me käisime väliskomisjoniga visiidil Kreekas. Kreekas on varimajandus kuni 30%. Nad ei suuda maksegi kokku koguda, aga meie, põhjamaade töökate sipelgate ülesanne on nende tankiarmaada kinni maksta. Neil on üle 800 tanki, Euroopa suurim tankiarmaada. Mitu on Eestil? Endine kaitseminister Jürgen Ligi, mitu tanki te siis meile ostsite? Selle asemel te maksite isegi Kreeka intressid lahkelt tagasi. Vaat meil ju ajab üle ääre siin katlas. Me ei suuda isegi Metsküla kooli pidada, aga meie intressid muidugi kingime Kreekale ära. "Nad ei viitsi maksu koguda. Palun vabandust! Nad on pisut lõunamaised." Maksame. Soome maksab, Eesti maksab, Rootsi maksab, Norra maksab. Ikka nagu muiste: töökad sipelgad maksavad kõik teiste laiskuse kinni.

Kreeka teine programm, tagasimaksed kuni aastani 2070, 130 miljardit on veel maksta. Aga mida ütles Jürgen Ligi 2010. aasta 13. mail? Et Kreeka abistamisest hakkab Eesti veel teenima. No mis siis sellest sai? See oli labane vale. Just nimelt selle intresside kinkimisega Kreekale. Nii et häbi peaks olema Eesti rahvale näkku valetada, kui meid pannakse maksma teiste laiskust kinni. Ja mida veel Jürgen Ligi ütles? See kõik väärib meeldetuletamist. "[…] Kreeka laenurahade puhul on teatud riskid, ent veel hullem oleks, kui kreeklasi ei aitaks. [---] "Jääksime tigeda riigi staatusesse," nendib Ligi." Jah, te olete lahke jagaja, aga vaadake nüüd, kuidas te Eesti rahva püksirihma pingutate. Päris toorelt. Te ei suuda isegi meie riigiametnike inflatsiooniga kaotatud raha neile palgaks maksta, nad vaesuvad meie kõigi silme all, te võtate isegi lastetoetused ära. Aga ma saan aru, Kreeka tankiarmaadat on vaja ülal pidada. Eks ikka! Eks ikka, meie kingime kõik ära.

Muidugi jätkub meil raha ka Aafrika diktatuuridele, arenguabi on vaja anda. Jälle, lahke Reformierakond avab meie rahakoti, sest diktaatoritel kulub raha igale poole. Saage aru: igale poole.

Mis üldse eurotsooni olukorda puudutab, siis seda käsitles Telegraphis tabavalt üks paremaid Briti analüütikuid, kes ütles, et euroliidu, Euroopa rahaliidu majanduslikud eesmärgid on täitmata, olukord on pigem hullemaks läinud. Mitmed liikmesriigid on kukkunud. Jõukad liikmesriigid, nagu Prantsusmaa ja Saksamaa, on kukkunud eurotsoonis oleku ajal. Ta tõi võrdluse USA osariikidega ja selle järgi oli Prantsusmaa kukkunud ... Kohe ütlen. (Lehitseb pabereid.) Nii, Prantsusmaa kukkus (Juhataja helistab kella.) 48. kohale USA osariikidega võrdluses ja Saksamaa 38. kohale.

Hea ettekandja, teie aeg!

Nii et olukord on sant. Euroopa rahaliit ei ole oma eesmärke täitnud.

Hea ettekandja, teie aeg! Aitäh! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Eesti Reformierakonna fraktsiooni esindaja Jürgen Ligi. Palun!

Austatud juhataja! Austatud kolleegid! 12 aastat tagasi ajas siin Riigikogus ESM‑i teemal soga üks teine erakond, nüüd on kogu lolluse filtreerinud kokku EKRE. Mul on muidugi Anti Poolametsast isiklikult kahju. Nii palju soppa ja sappi ja jama siit kaheksa minutiga välja laduda on ikka tõeline meistriklass. Ilmne on mingisugune isiklik tragöödia siin taga.

Aga ma teeks ka tagasivaate sellele ajale. Tõepoolest, seda ESM‑i tuli kaitsta ka Riigikohtus, lihtsameelsust jagus ka riigiõiguslaste seas, kes kahtlesid selles, et Eestil on õigus enesekaitsele ja kollektiivsele majanduskaitsele. See oli väga hämmastav protsess ja väga nõrgad argumendid tegelikult olid selle vastu. Jah, peaaegu pooleks läks see hääletamine, aga terve mõistus võitis. Ja ESM on ikkagi olnud algusest peale käsitletav kui Euroopa Liidu IMF. Keegi pole vaidlustanud IMF‑i. Kui eelkõneleja siin väitis, et kõik oli isegi põhiseadusega vastuolus, Euroopa Liidu õigusega vastuolus, siis tegelikult on pigem vastupidi, teoreetiliselt rahaliit nõuab sellist fondi. Niimoodi on teoreetikud tagantjärgi rääkinud, et algusest peale oleks pidanud selline asi olema. Ja rahaliit on kindlasti üks selline kollektiivse toimetamise koht, kus suveräänsus ei ole mitte see primitiivselt tõlgendatav väärtus. Koos ollakse tugevamad.

Selliseid raha kokkupanekuid ja ühiseid kulutusi, mis justkui oleksid eelarvekoormad, on ju veel, on investeerimispangad ja nii edasi. Aga eelkõige on nii, et iga riik tegelikult selle asjaga on kaitsnud oma rahvuslikke huve, aga kaitsnud ka oma liitlaste huve ja oma liitlasi kaitstes kaitsnud taas teistpidi iseennast. Nii nagu on ka meie Euroopa Liiduga, nii nagu on NATO‑ga, mida kõike muidugi EKRE põlgab. Aga eks me põlgame neid ka.

Kuidas selle Kreekaga siis täpselt on? Kreeka kohta ei ole mina kunagi öelnud, et me tema abistamises osaleme selleks, et intressi teenida. See on selline legendaarne uhuudiste müüt, kus pannakse kokku minu ja peaministri juttu. Mina iseenesest seletasin seda asja nii, nagu ma seletaksin ka praegu: ei, see ei ole Kreekale raha andmine, see on Kreekale raha laenamine ja seda tõendab intress. Ja intress tõepoolest on laenudel, mitte abil. Sotsiaalvõrgustikes uhuudiste seinal üles kasvatatud hullumeelsed viskavad mulle siiamaani nina peale seda, kuidas ma andsin Kreekale raha. Minu isik ei mänginud seal rolli, tegelikult oli see Eesti riik, kes osales kollektiivses tegevuses. Vähe sellest, kogu see aktsioon algas ammu enne meid ja ka 2010 ei olnud meie selle asja juures, vaid me liitusime selle kollektiivse tegevusega hiljem. Ja mitte midagi kahetseda ei ole. Selle investeeringu mõte oli investeerida majanduskeskkonda. See on hoidnud ära tohutud majanduskahjud sellest, kui turud kokku kukuksid, sellest, kui riigid ei saaks enam laenu, tohutud poliitilised kahjud, kui näiteks Kreekas või mõnes teises riigis oleks ekstremism võimule saanud. Kreekas me arutasime rahandusministritega seda ja need pilgud on mul meeles, kui murelikud olid inimesed …

Palun lisaaega.

Palun, kolm minutit!

… laua taga ehk kui murelikud need riigid laua taga olid, kui nad kirjeldasid, millised alternatiivid Kreekas on. Oli fašistlik liikumine, mis tõstis pead nendes majandusraskustes, ja olid kommunistid. Mõlemaid põlati, kardeti ja leiti, et me peame kollektiivselt appi minema. Ja loomulikult, ainuüksi IMF‑i olemasolu, rahandusminister mainis seda, on hoidnud ära hilisemaid võlakriise. Riigid on saanud ennast rahastada. Aga tähtsamad veel – eriti eredalt käib see Kreeka kohta – olid need tingimused, millega nad laenu said. Need tingimused tähendasid väga totaalseid reforme ja minu rahandusministriaja kõige huvitavam osa oli see, kuidas me vaatasime nende riikide reformiplaane, kuidas neile seati tingimused ja kuidas nad vastu ajasid ning kuidas me neid veensime, et nad teeksid suured reformid ära.

Mis on tulemus? Meie rollid on pöördunud. Kreeka on eeskujuliku eelarvepoliitikaga riik, aga vähe sellest, ta on ka teinud väga palju sisemisi struktuurseid reforme, mis väga on sarnanenud Eesti riigiehitusega, sealhulgas ka eelarve kärbete osas – täiesti nagu meilt oleks snitti võtnud. Ja maksutõusude koha pealt on programmiriigid hoidunud tulumaksu tõstmisest, aga käibemaksu tõstmisest mitte. Ja Kreeka, kuigi ta maksab või teenindab neid laene nii et kole, on sellega suurepäraselt hakkama saanud, tema majanduses on avanenud uus potentsiaal. Ja Kreeka on praegu kõige suurema majanduskasvuga Euroopa [Liidu riik] paari kuu vanuste andmete järgi.

Nii et igal juhul on ESM olnud nii riigiti väga viljastav kui ka meie majanduskeskkonnale viljastav, Eesti on saanud sealt väga suurt kasu. Kuidas nende intressidega on? Jah, neid intresse mingil hetkel kustutati, aga need ei ole olnud kunagi primaarsed. Ja mingil määral, ma usun, maksab Kreeka neid siiamaani. Osa nendest kindlasti on kustutatud. See pole ka kunagi meie huvi olnud, need intressid oleksid laekunud ESM‑i, aga ESM‑i majanduspotentsiaalis ei ole kahtlust, seal kapitali on piisavalt. Aitäh!

Suur tänu! Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Nii nagu eelnevalt tutvustasin, selle arutelu lõppemisel Riigikogu otsust vastu ei võta. Esimese päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Liigume edasi teise päevakorrapunkti juurde, mis on Vabariigi Valitsuse algatatud Euroopa Rekonstruktsiooni‑ ja Arengupanga asutamislepingu artikli 1 ja artikli 12 lõike 1 muudatuste heakskiitmise seaduse eelnõu 352 esimene lugemine. Ma palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks rahandusminister Mart Võrklaeva. Palun!

Lugupeetud istungi juhataja! Head Riigikogu liikmed! Muudatused puudutavad, esiteks, panga tegevuspiirkonna laiendamist ja teiseks, kapitali kasutamise piirangu otsustamistasandi muutmist. Eelnõu vastuvõtmiseks on vaja Riigikogu poolthäälte enamust.

EBRD tegevusala laiendamisest. Põhikirja muudatusega tekitatakse panga valmisolek laiendada tegevust Sahara-taguse Aafrika riikidesse ja Iraaki, et võimaldada ka neil riikidel struktuursete ja majandusreformide elluviimiseks laenu võtta ning panga töös osaleda. EBRD laenudest ja investeeringutest huvitatud riik peaks kõigepealt saama panga liikmeks. Iga soovija liikmelisus otsustatakse eraldi. Meenutuseks, et iga riigi puhul peab vähemalt 60% projektidest olema erasektorist.

Kui küsida, miks ikkagi Sahara-taguse Aafrika piirkonna ja Iraagiga tegeleda, siis vastus on nagu varemgi geopoliitiline: nende piirkondade tähtsus Euroopa jaoks on pidevalt kasvanud ja Euroopa majandussidemed nende riikidega on tihenenud. Nii majandussidemete kui ka üldisema poliitilise mõju mõttes ollakse neis riikides tugevas konkurentsis teiste jõududega, eriti Hiinaga. Euroopa Liidus on võetud strateegiline suund ülemaailmset koostööd kolmandate riikidega laiendada ning EBRD on üks selleks koostööks sobiv platvorm. Pangal on mandaat, mis aitab riikidel liikuda turumajanduse poole. Pangal on ka 30 tegutsemisaasta jooksul kogunenud kompetents ja hästi töötav ärimudel – keskendumine eeskätt erasektori arendamisele –, mis sobivad ka uutes riikides tegutsemiseks. Pole ka vähem tähtis, et Aafrika majanduse areng aitaks vähendada rändesurvet Euroopale.

Lisan veel selgituseks, et kuigi see põhikirja muudatus lubaks laiendada tegevust paljudesse riikidesse, siis EBRD osanike ringis on kokku lepitud, et aastani 2030 piirdutakse kuni kuue riigiga.

Asutamislepingu teise muudatusega soovitakse võtta asutamislepingust välja kapitali piirang. Vastav asutamislepingu artikli 12 lõige 1 asendatakse uue sõnastusega, mille kohaselt usaldatakse kapitali adekvaatsuse parameetrite asjakohaste piirmäärade kehtestamine panga direktorite nõukogule. Teisisõnu, see piirang ei kao kuhugi, muutub lihtsalt otsustustasand. Liikmesriikidel säilib oma esindajate kaudu direktorite nõukogus endiselt kontroll panga finantspoliitiliste otsuste üle. Sarnased protsessid on toimumas ka teistes arengupankades, kes kõik lähtuvad G20 raames kogunenud ekspertrühma soovitustest. Tänan!

Hea minister, ma tänan teid! Küsimusi teile ei ole. Aitäh! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli ettekandeks rahanduskomisjoni liikme Jürgen Ligi. Palun!

Austatud juhataja! Austatud kolleegid! Komisjon arutas seda asja 18. detsembril ja langetas konsensuslikud otsused: esimene lugemine lõpetada, [saata] päevakorda tänaseks, ettekandja määras mõistagi ka ja muudatusettepanekute tähtajaks kümme tööpäeva ehk siis 24. jaanuari kell 17.15. Konsensus muidugi tuli sellest, et õnneks ei olnud komisjonis neid, kes alati kõige vastu on, kuigi siin oleks ju vaielda ka.

Komisjonis tegelikult arutelu oli tänu sellele, et neid polnud, väga konstruktiivne. Küsiti erinevaid küsimusi, näiteks, mis kriteeriumide alusel tehakse valik, milliste riikidega koostööd tehakse. Minister vastas, et pank hindab iga kord projektide riske ja vajadusi ja üritab säilitada kindlasti AAA reitingut. Võib ka lisada, et siin on loomulikult poliitiline valik, milliseid riike aidata. Esimene valikukriteerium on astumine panga liikmeks.

Sarnaseid küsimusi oli veel. Küsiti rohepöörde teemal. Vastus oli, et kindlasti see on pank, mis järgib rohe-eesmärke, nagu Euroopa väärtused ette näevad. Aktsiakapitali kohta küsiti. Siis küsiti, kas Eestil on nõukogus esindus. Panga juhtimisstruktuur on selline, et seal on juhatajate nõukogu, kuhu kuuluvad kõigi riikide rahandusministrid, ja teine on direktorite nõukogu. Seal on need valijaskonnad, millest ühte kuulub ka Eesti.

Räägiti ka natuke ajaloost, et see laienemine on olnud pikaajaline ambitsioon. Kahtlemata selle Aafrika piirkonna tähendus otseselt Euroopa heaolule on aina kasvanud, nii et varem või hiljem pidi selle otsuse ilmselt langetama. Aitäh!

Suur tänu, hea ettekandja! Teile küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Palun Riigikogu kõnetooli Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esindaja Martin Helme. Palun!

Aitäh! Muidugi oli komisjonis hea rahulik, EKRE inimesi ei olnud koosolekul kohal. Aga mis sa seal komisjoni koosolekul kohal oled, kui kodukorda nagunii ei järgita ja seadusloomes osaleda ei saa? Selle eest tuleks siin natukene avada seda juttu, millest siin kaks väga lühikest ja pealiskaudset ja ka ebasiirast ettekannet meile rääkisid.

Plaan laiendada panga tegevust Aafrikasse on habemega. Seda plaani on tõuganud eelkõige Prantsusmaa, aga võib-olla mõned teised lõunapoolsed Euroopa riigid veel, kellel on ärihuvid Aafrikas, erinevad korporatiivsed ärihuvid Aafrikas, endised kolooniad. Ja sinna juurde käib selline jutt, et kui meie sinna ei lähe oma rahaga, siis lähevad sinna hiinlased ja venelased. Noh, võin lohutada, hiinlased ja venelased on sinna juba ammu läinud.

Ja mitte kuidagi tegelikult ei suudeta ära selgitada, kuidas Euroopa arengu‑ ja rekonstruktsiooniprojektid hakkavad edenema Aafrikas ilma korruptsioonita, ilma et see raha jõuaks kohvriga Šveitsi pangaarvele, kuskile eraarvele tagasi. See tegelikult on kõik täielik jamps. Täielik jamps! Jälle meie rahaga minnakse kuhugi Musta Mandri kasiinosse.

Ja see jutt sellest, et meil on olemas valijaskond, kelle [abil] kamba peale kokku me saame sinna direktorite nõukogusse koha, see on ka … Seda võib rääkida inimestele, kes mitte midagi mitte millestki ei tea või sellest konkreetsest pangast mitte midagi ei tea. Jah, see valijaskond on, ütleme, regionaalne, meie puhul Balti ja Põhjala riigid. Ja pole veel juhtunud, et näiteks Eesti saaks selle koha. Ikka tavaliselt rootslane, aga vahel ka mõni teine selline Põhjala riik saab seal oma kohakese ja meile jääb rõõm toetada tema kandidatuuri entusiastlikult.

Omal ajal, kui ma olin rahandusminister, käidi ka seda plaani sokutamas. Ma nägin selle plaani loomulikult kohe läbi ja panin kohe kiiresti ka kalevi alla. Aga näe, tuli kehvem valitsus, tulevad kehvemad otsused. Teeme ettepaneku see eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Aitäh!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen … Ei ole veel sulgenud läbirääkimisi. On [kõnesoove]. Ma palun Riigikogu kõnetooli Eesti Reformierakonna fraktsiooni esindaja Jürgen Ligi. Palun!

Austatud juhataja! Austatud kolleegid! Kui ikkagi puldis käib jälle mees, kes teab kõike, aga tegelikult ei midagi, ja lihtsalt kedagi abstraktselt sõimab, siis mõni asi on teinekord praktiline paika panna. Euroopa tegevus Aafrikas ei ole loomulikult nii, ütleme, sihikindel olnud kui Hiinal või Venemaal, aga samas Euroopa mõju Aafrikas on väga suur. Tegemist on ju vanade kolooniatega ja kogu selle kultuuriga. Öelda, et seal hiinlased ja venelased valitsevad, on muidugi jama. Lihtsalt Euroopa eesmärgid on aatelisemad, üldised Euroopa väärtused. Aga mis võiks ka EKRE‑t natukene liigutada, on see tohutu demograafiline pomm, mis seal Aafrikas ju jõudu kogub. Ja Euroopa pingutused Aafrika suunas on aina rohkem selleks, et inimeste heaolu paraneks seal, et nad ei kipuks sealt ära. Äkki see liigutab teid natukene.

[Keegi] ei ole suuteline ilmselt kuulipildujatega eemale hoidma aafriklasi, kui neid on miljardeid ja neil kliimamuutuste tõttu ei ole võimalik seal enam elada. Ainus võimalus on muuta natukene nende elustiili, parandada nende heaolu ja anda neile lootust hakkamasaamiseks seal. Euroopa seab tegelikult ka omakasupüüdlikke eesmärke, aga üldjoontes ikkagi hoiab seda Aafrika eluolu parandamise kaudu. See on Aafrika projektide sügavam, selline omakasupüüdlik sisu. Aitäh!

Aitäh! Protseduuriline küsimus, Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh! Ma väga tänan eelnevat ettekandjat sisuka arvamusavalduse eest ja täpselt samamoodi Martin Helmet väga sisuka arvamusavalduse eest. See on see arvamuste pluralism, mis meil siin saalis peabki olema. Väga tasakaalukalt kumbki oma vaateid esitas. Ainuke asi, mis jäi mul natuke kõrva kriipima: äkki te suudaksite ära defineerida sellise sõna nagu "sõim", mida eelnev ettekandja kasutas üle-eelmise ettekandja [sõnavõtu] kohta? Ma tean, et õigekeelsussõnaraamat defineerib sõimu ikkagi kuidagi selliselt, et see on nagu suhteliselt äärmuslik eneseväljenduse viis. Kas teie kuulsite või nägite sellist väga äärmuslikku eneseväljenduse viisi siin Riigikogu puldis üle-eelmise ettekandja puhul?

Suur tänu selle küsimuse eest, aga see ei ole protseduuriline küsimus! Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku esimene lugemine lõpetada, aga Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonilt on tulnud ettepanek, mille sisu on lühidalt see, et eelnõu 352 esimesel lugemisel tagasi lükata. Alustame selle ettepaneku hääletamise ettevalmistamist.

Head ametikaaslased, panen hääletusele Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni ettepaneku eelnõu 352 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Tulemusega poolt 13, vastu 55 ja erapooletuid ei ole, ei leidnud ettepanek toetust.

Head ametikaaslased, juhtivkomisjoni seisukoht on, et esimene lugemine lõpetada. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 24. jaanuar kell 17.15. Esimene lugemine on lõpetatud ja teise päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Liigume edasi kolmanda päevakorrapunkti juurde, mis on Riigikogu liikmete Helle-Moonika Helme, Martin Helme ja Siim Pohlaku algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 87 esimene lugemine. Ma palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks Riigikogu liikme Helle-Moonika Helme. Palun!

(Saalis on lärm.) Äkki need, kes lahkuvad, lahkuvad ja need, kes jäävad, need on?

(Helistab kella.) Head ametikaaslased! Ma palun saalis vaikust. Aitäh! Palun!

Aitäh, hea Riigikogu aseesimees Jüri Ratas! Head kolleegid! Olen esitlemas käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 87. Selle sisu on lühidalt väga lihtne. Me andsime selle seaduseelnõu sisse juba 10. mail 2023 ja kusagil on ta nii kaua oma aega veetnud, et on jõudnud [alles] praegu meile laua peale. Asjaolud on natukene muutunud, aga seda teemat me siin siiski arutame.

Selle eelnõu sisu on käibemaksulangetus. Selle seaduseelnõu kohaselt muudetakse käibemaksuseaduse § 15 lõiget 1 ja vähendatakse käibemaksu standardmäära, mille suurus on praegu 22%, aga siin on veel kirjas 20%. Teatud kaupadele ja teenustele kehtivaid vähendatud määrasid, mis on selle eelnõu seletuskirja kohaselt 9% ja 5%, selle eelnõuga ei muudeta. Seaduse jõustumine, siin on kirjas "on", aga nüüd peaks juba ütlema, et oli kavandatud 2024. aasta algusest. Eelnõu ei sisalda uusi, vähetuntud ega võõrkeelseid termineid ja on vastavuses Euroopa Liidu õigusega. Seaduse mõjud on loomulikult ilmselged, et eelnõu seadusena vastuvõtmise tulemusel peaksid langema kaupade ja teenuste hinnad, kasvama elanike ostujõud ja toimetulek ja samuti paranema Eesti ettevõtete konkurentsivõime, mis soodustab üldist majanduskasvu, mis omakorda suurendab inimeste sissetulekut ja tarbimist – kõik väga lihtsad majandustõed. Aitäh!

Hea ettekandja, ma tänan! Küsimusi teile ei ole. Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli ettekandjaks rahanduskomisjoni esimehe Annely Akkermanni. Palun!

Head kolleegid! Eelnõu esimest lugemist ettevalmistav arutelu toimus rahanduskomisjonis 12. septembril. On ka teada, et Vabariigi Valitsus eelnõu ei toeta. Komisjonile tutvustas eelnõu eesmärki ja sisu algatajate esindajana Martin Helme. Komisjoni liikmetel algatajale küsimusi ei olnud. Langetati järgmised otsused: teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda küll juba 19. septembril, määrata juhtivkomisjoni esindajaks siinkõneleja ja teha ettepanek eelnõu tagasi lükata. Selle üle toimus ka hääletus, tagasilükkamise poolt oli 7 [komisjoni liiget] ja vastu 4 opositsiooni liiget. See on minu poolt kõik.

Aitäh, hea ettekandja! Küsimusi teile ei ole. Ma tänan. Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Ei soovita, neid ma ei ava. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et eelnõu 87 tuleb esimesel lugemisel tagasi lükata. Alustame selle hääletamise ettevalmistamist.

Head ametikaaslased, panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku eelnõu 87 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Tulemusega poolt 44, vastu 14 ja erapooletuid ei ole, leidis ettepanek toetust. Selle tulemusena on eelnõu 87 esimesel lugemisel tagasi lükatud ja langeb menetlusest välja. Kolmanda päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Liigume edasi neljanda päevakorrapunkti juurde, mis on Riigikogu liikmete Kert Kingo ja Leo Kunnase algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 108 esimene lugemine. Palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks Riigikogu liikme Leo Kunnase. Palun!

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Kuna kolleeg Kert Kingo, kes pidi seda eelnõu esialgu [tutvustama], on haigestunud, siis ma teen seda tema nimel. Eelnõu on analoogne sellega, mida äsja Helle-Moonika Helme tutvustas, nii et ma ei hakka teie aega kulutama nende detailide ülekordamisele. See konkreetne eelnõu ehk 108 SE käsitleb käibemaksumäära alandamist 17,5%-le.

Minu kommentaar siia juurde. Praegune käibemaksutõus 2 protsendipunkti ehk siis 10% ehk ühe kümnendiku võrra praeguse majanduslanguse tingimustes tõenäoliselt ei anna mingit efekti, sest käive lihtsalt selle võrra väheneb. Pluss see, et mõningad ostjad Lõuna-Eestist kolivad üle Lätti. Ehk siis loota käibemaksu laekumise olulist paranemist käibemaksu tõusu tõttu – mul ei ole sellesse väga usku. Aga see on minu poolt kõik. Tänan!

Aitäh! Lihtsalt täpsustus, hea ettekandja, et te Kert Kingo nimel ei saa seda esitleda, sest te olete ise ka algataja, nii et ikkagi mõlema nimel. Au kuulub mõlemale.

Ei, ma ei maininudki … Ma lihtsalt ütlesin, et ta pidi seda algselt tegema, aga ta on haigestunud.

Selge. Arusaadav. Aitäh teile! Küsimusi ei ole. Suur tänu! Palun nüüd Riigikogu kõnetooli ettekandjaks rahanduskomisjoni esimehe Annely Akkermanni. Palun!

Head kolleegid! Ka seda eelnõu arutas rahanduskomisjon 12. septembri istungil. Valitsus eelnõu ei toeta. Küsimusi algatajate esindajale Martin Helmele ei olnud. Ja langetati samuti menetluslikud otsused eelnõu täiskogu päevakorda võtmise kohta, juhtivkomisjoni esindaja määramise kohta ja [otsustati] teha ettepanek eelnõu tagasi lükata. See on minu poolt kõik.

Hea ettekandja, aitäh! Küsimusi teile ei ole. Aitäh! Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Ei soovita. Alustame juhtivkomisjoni ettepaneku [hääletuse] ettevalmistamist, [ettepaneku] sisu on, et eelnõu 108 esimesel lugemisel tagasi lükata.

Head ametikaaslased, panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku eelnõu 108 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Tulemusega poolt 43, vastu 15, erapooletuid ei ole, on eelnõu 108 esimesel lugemisel tagasi lükatud ja langeb menetlusest välja. Neljanda päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Läheme edasi viienda päevakorrapunkti juurde, milleks on Riigikogu liikmete Leo Kunnase ja Alar Lanemani algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 132 esimene lugemine. Palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks Riigikogu liikme Leo Kunnase. Palun!

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Selle eelnõu erinevus eelmisest on see, et eelnõu 132 puhul alandataks käibemaksumäära 19,5%‑le . See on kõik. Tänan!

Hea ettekandja, tänan teid! Küsimusi ei näi olevat hetkel. Aitäh teile! Palun nüüd Riigikogu kõnetooli ettekandeks rahanduskomisjoni liikme Annely Akkermanni. Palun!

Head kolleegid! Ka seda eelnõu rahanduskomisjon on arutanud ja teinud ettepaneku see esimesel lugemisel tagasi lükata. See on minu poolt kõik.

Aitäh, hea ettekandja! Küsimusi teile ei ole. Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Ei soovita. Alustame juhtivkomisjoni ettepaneku [hääletamise] ettevalmistamist.

Head ametikaaslased, panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku eelnõu 132 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Tulemusega poolt 44, vastu 14, erapooletuid ei ole, on eelnõu 132 esimesel lugemisel tagasi lükatud ja langeb menetlusest välja. Viienda päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Liigume edasi kuuenda päevakorrapunkti juurde, mis on Riigikogu liikmete Kert Kingo, Arvo Alleri ja Rain Epleri algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 149 esimene lugemine. Ja palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks Riigikogu liikme Arvo Alleri. Palun! Ma palun saalis vaikust, oleme nüüd täiesti uue eelnõu juures, nii et austame neid, kes soovivad kuulata, ja austame ettekandjat. Palun!

Tõepoolest! Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Me oleme eelnõu 149 esimese lugemise juures. Riigikogu liikmed Kert Kingo, Arvo Aller ja Rain Epler on teinud ettepaneku käibemaksuseaduses viia käibemaksumäär allapoole, mis parandaks inimeste elujärge. Nii nagu me teame, on Euroopa Liidus kehtestatud harilik käibemaksumäär minimaalselt 15%. Me tahame praeguse muudatusega selle 16,5% peale viia, mis on isegi kõrgem kui Euroopa Liidu kehtestatud miinimum. Aitäh!

Aitäh selle põhjaliku ettekande eest! Küsimusi teile ei ole. Palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks rahanduskomisjoni esimehe Annely Akkermanni. Palun!

Head kolleegid! Ka seda eelnõu rahanduskomisjon arutas ja tegi ettepaneku see tagasi lükata. See on minu poolt kõik.

Aitäh! Teile on küsimus. Kalle Grünthal, palun! [Annely Akkermann,] ärge minge Riigikogu kõnetoolist ära. Palun, Kalle Grünthal!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Eelnõu algataja ütles, et Euroopa Liidus on kehtestatud mingid käibemaksumäärad, eks ju. Kas meie riigis enam iseseisvalt ei või käibemaksumäära kehtestada? Kas me peame ainult Euroopa Liidu juhiseid järgima?

Käibemaksu direktiiv kehtib juba mõnda aega ja seal on antud määrade vahemikud ja ka erisused. Aga see konkreetne eelnõu või eelnõuga väljapakutud käibemaksumäär mahub nendesse vahemikesse kenasti. Sellega ei ole muret.

Anti Poolamets, palun!

Ma tahaksin samal teemal jätkata. Lugupeetud ettekandja! Kui meile on antud ette määrad, hulk, kui palju me võime käibemaksuerisusi rakendada, siis kuidas me saame rääkida asjaolust, et maksuõigus kuulub täiel määral liikmesriikidele? Mis mõttes ta kuulub, kui me ei saa isegi käibemaksuerisusi määrata, näiteks inimese elu paremaks teha toiduainete käibemaksu, raamatute käibemaksu või mõne muu käibemaksu osas? Miks meile valetatakse, justkui meile, liikmesriikidele kuulub maksuõigus Euroopa Liidus?

Tegelikult saab küll liikmesriik teha maksuerandeid, kahte erinevat maksujärku üldisest käibemaksust. Saab küll teha. See on ka ravimitel näiteks.

Tundub, et debatt on läinud väga sisuliseks ja keskustelu jätkub. Kalle Grünthal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Minu mäletamist mööda, kui me liitusime Euroopa Liiduga, siis sellisest kohustusest Euroopa Liidu direktiive järgida sellises kontekstis, nagu praegu on, meile ei räägitud sõnagi. Kuidas see nüüd äkki lubatuks sai?

Ma arvan, et need direktiivid tulevad ikka Euroopa Liiduga liitumise lepingutest ja peatükkidest. Ma neid küll kahjuks ei mäleta ja ilmselt ei ole kõiki lugenud ka. Ja eelnõu arutelul neid küsimusi ei esitatud komisjonis.

Hea ettekandja, tänan! Nüüd tõesti rohkem küsimusi ei ole. Aga palun, head ametikaaslased, nüüd on võimalik avada läbirääkimisi. Seda soovitakse. Aga jälle ei soovita. Olete, Martin Helme, kindel? Soovite? Ei soovi? Ei soovi. Selge. Läbirääkimisi siis ei ava. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 149 esimesel lugemisel tagasi lükata. Alustame selle hääletamise peaaegu ettevalmistamist. Martin Helme, palun! Ikka soovite? Palun! Palun mikrofon!

Aitäh! Fraktsioon soovib kümme minutit nõu pidada. Palun kümme minutit vaheaega.

Palun! Vaheaeg kümme minutit.

V a h e a e g

Head ametikaaslased, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni palutud vaheaeg on lõppenud. Panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku eelnõu 149 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Tulemusega poolt 43, vastu 17, erapooletuid ei ole, on eelnõu 149 esimesel lugemisel tagasi lükatud ja langeb menetlusest välja. Kuuenda päevakorrapunkti menetlemine on lõpetatud.

Liigume edasi seitsmenda päevakorrapunkti juurde, mis on Riigikogu liikmete Henn Põlluaasa, Kert Kingo ja Rain Epleri algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 169 esimene lugemine. Palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks Riigikogu liikme Rain Epleri. Palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Austatud kolleegid! Mul on hea võimalus põgusalt rääkida ajaloost. Kui mäletate, siis 2009. aastal, kui Reformierakond tõstis käibemaksu 18%‑lt 20%‑le, ütlesid nad, et see tõuseb ajutiselt. Ja kui siin oli eelnõu, mis tõstis käibemaksu 20%‑lt 22%‑le, siis ma tuletasin samuti seda meelde ja tõepoolest, mõnes mõttes võib ju tõdeda, et see ajutisus sai läbi, ja käibemaks tõusis veelgi. Ma siiski julgen arvata, et enamus Eesti inimesi tookord mõistis seda ajutisust sellisena, et see läheb ühel hetkel 18% peale tagasi. Nii et, austatud Reformierakond kui koalitsiooni juhtiv jõud, nii nagu 2009 lubasite, toetage seda ettepanekut, langetame tagasi 18%‑le. Pikemalt võib-olla ei räägikski. Aitäh!

Aitäh! Kurb küll, aga küsimusi tõesti teile ei ole. Pikemalt te ei olnud nõus rääkima, aga kutsume nüüd Riigikogu kõnetooli ettekandeks rahanduskomisjoni esimehe Annely Akkermanni. Palun! Vaatame, mis komisjonis toimus, andke palun ülevaade.

Head kolleegid! Rahanduskomisjon tõepoolest arutas seda eelnõu. Valitsus eelnõu ei toeta ja ka Martin Helmele ei olnud komisjonis küsimusi. Ning tehti ettepanek eelnõu tagasi lükata. See on minu poolt kõik.

Aitäh, hea ettekandja! Küsimusi ka teile ei ole, imelikul kombel. Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Ei soovita. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et eelnõu 168 – vabandust, 169 SE! – esimesel lugemisel tagasi lükata. Alustame hääletamise ettevalmistamist.

Head ametikaaslased, panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku eelnõu 169 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Tulemusega poolt 41, vastu 12, erapooletuid ei ole, on eelnõu 169 esimesel lugemisel tagasi lükatud ja langeb menetlusest välja. Seitsmenda päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Liigume edasi kaheksanda päevakorrapunkti juurde, mis on Riigikogu liikmete Leo Kunnase, Siim Pohlaku ja Anti Poolametsa algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 184 esimene lugemine. Ja ma palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks Riigikogu liikme Anti Poolametsa. Palun!

Head kolleegid! Annan üle 184 SE, mis puudutab käibemaksumäära viimist 18,5% juurde maksustatavast väärtusest.

Ma korraks segan vahele, et meil ei tekiks siin täielikult tehnilist küsimust.

Ma juba jõuan ennast parandada.

Ülevaate annate ikkagi.

Jaa! Ma juba jõudsin parandada.

Ei anna üle, vaid annate ülevaate. Selge! Nii, palun!

Meie eelnõu käsitleb käibemaksumäära viimist 18,5% juurde. Mida ma tahtsin selle eelnõu puhul rõhutada? Siin on koalitsiooni mure obstruktsiooni pärast – arusaadav. Aga mulle on mõistatuslik koalitsiooni võimetus korraldada praktiliselt ühtegi täiendavat istungit, selleks et täita kodukorra nõudeid, selleks et täita põhiseaduse nõudeid. Vaat siis ma ei usu seda, ma lihtsalt ei usu seda, et obstruktsioon on teie töö vussi keeranud. Ei usu! Meil on reedesed päevad, meil on vabad nädalad. Võib-olla piisaks paarist-kolmest-neljast täiendavast istungist ja need nõndanimetatud tropid oleks ammu eest ära. Ehk kui on keerulisemad ajad, siis tuleb mõistagi rohkem tööd teha. Aga ma näen tõelist mugavuslust. Ei mingeid täiendavaid istungeid. Peaasi, et saaks soojal maal käia. Peaasi, et ei peaks rohkem pingutama. Selle tõttu jutt obstruktsiooni raskustest ei veena mind mitte kuidagi.

Imelik on see, et siin eelmiste sarnaste eelnõude puhul väideti Annely Akkermanni suu läbi otsest valet, et Euroopa Liit ei kehtesta meile makse. Ta ise luges ette, millised määrad on lubatud, millised on mitte lubatud. See on ju valetamine, vabandage väga! Ja siin saalis valetatakse selle kohta veel, et Euroopa Liit justkui ei kehtesta meile makse. Mis asi see siis on? Mis vaba maa see on, kellele pannakse ette, et te võite ainult kolm käibemaksuerisust teha? Mis mõttes me oleme siis suveräänne saal? Mis mõttes? Seletage mulle! Lugege Euroopa Liidu aluslepinguid. Lugege käibemaksumäärade kehtestamise reegleid. Me ei ole ju suveräänsed maksuõiguses. Seda ei ole mõtet rääkida. Aitäh!

Aitäh! Teile küsimusi ei ole. Palun nüüd Riigikogu kõnetooli rahanduskomisjoni esimehe Annely Akkermanni. Palun!

Ka seda eelnõu arutas rahanduskomisjon. Samamoodi ei olnud küsimusi algatajate esindajale Martin Helmele. Ja valitsus eelnõu ei toeta. Aga ma pean ilmselt tagasi lükkama süüdistamise valetamises. Käibemaksu direktiiv on tõepoolest Euroopas olemas. Lubatud on kaks maksuerandit ja osale kaubagruppidele ka supererand 0% ja 4% vahel. See on sulatõsi. See on minu poolt kõik.

Aitäh! Ärge teie palun nii kiiresti ära minge, kui eelmine ettekandja läks, ei jõua muidu istungi juhatamisega kaasa tulla, olete nii operatiivsed kõik. Rene Kokk, palun, teie küsimus!

Aitäh, hea aseesimees! Mul on kaks kiiret küsimust. Esimene …

Ei, ei! Üks. Üks korraga.

Esimene: kas see eelnõu jõudis siia saali õigel ajal, nii nagu kõik reeglid ette näevad? Seda te kindlasti komisjonis arutasite. Ja teine küsimus teile kui komisjoni esimehele ja pikaajalisele Reformierakonna liikmele. Kas tollel ajal, kui 2009 tõsteti käibemaksu 18%‑lt 20%‑le, oli juba selge, et see ajutine tähendab seda, et ühel päeval te katsute kindlasti tõsta seda rohkem, 22%‑le või veel kõrgemale, või oli siiski mõte langetada 18% peale tagasi? Kas see arutelu oli? Või äkki räägite oma kogemustest pikaajalise erakonna liikmena?

Jaa, me saatsime küll õigel ajal saali poole teele selle eelnõu, aga nagu te väga hästi teate, on Riigikogu täiskogu päevakord väga ülekoormatud. Oleme küll istunud siin mitmeid kordi hommikuni, aga järjekord siiski nihkub nendest nädalatest mööda, mis on ette nähtud eelnõu suurde saali jõudmiseks. Ja ega Riigikogu juhatus ei saa nagu aega kuidagi suuremaks puhuda. Aga komisjonis ei olnud kõne all käibemaksumäära tagasimuutmine 18% peale.

Mart Helme, palun!

Aitäh! Mul on selline küsimus. 18. sajandi keskel oli Inglismaal teemaks käibemaksu ja ka tulumaksu kehtestamine kodanikele, kuid kodanike suure vastuseisu tõttu, aga ka lordide suure vastuseisu tõttu, kes parlamendis istusid, jäid need ära. Aga kuna riigil oli raha vaja, siis kehtestati terve rida muid makse, näiteks telliskivimaks ja klaasimaks ja koldemaks ja seal oli veel terve rida muid toredaid makse. Ja kui 19. sajandi keskel jõuti juba sinnamaale, et kehtestati need tänapäeva mõistes tavapärased tulu‑ ja muud maksud, siis need ülejäänud maksud – telliskivimaks, klaasimaks ja muud, mida ma loetlesin – kaotati. Kuidas nüüd on teie valitsuse mõttelaad, kas tõstame käibemaksu ja tõstame ka muid makse, aga (Juhataja helistab kella.) ühtlasi kehtestame äkki veel ka muid makse, võib ju habememaksu kehtestada ja nii edasi? Kuidas see teie loogika tundub?

Aitäh! Teie aeg on täis.

Komisjonis seda küll ei arutatud, aga ma tean, et koalitsioon peab silmas, et kõikide maksude koosmõjus Eesti maksukoormus SKP‑st jääks 33–34% piiridesse, välja arvatud riigikaitsemaks, kus tuleb kolmas protsent SKP‑st lisaks NATO lepingu 2%‑le. Sellest on väga palju räägitud ja nii see sellel aastal ka on. Maksukoormus üldiselt jääb 33,8%‑le. Ja ma arvan, et nii nagu elu läheb edasi, ka maksud kohanevad ülejäänud elu ja majandusmudelitega ajas ja need on täiesti normaalsed muutused.

Hea ettekandja, ma tänan! Rohkem küsimusi ei ole, aga eelnevast küsimusest tekkis mul endal mõte, et võib‑olla võiksite komisjonis arutada üle aja mineva sõnavõtu maksu. Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Ei soovita. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et eelnõu 184 tuleks esimesel lugemisel tagasi lükata. Alustame selle hääletamise ettevalmistamist.

Panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku eelnõu 184 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Tulemusega poolt 41, vastu 13, on eelnõu 184 esimesel lugemisel tagasi lükatud ja langeb menetlusest välja. Kaheksanda päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Liigume edasi üheksanda päevakorrapunkti juurde, mis on Riigikogu liikmete Ants Froschi ja Rain Epleri algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 193 esimene lugemine. Palun Riigikogu kõnetooli ettekandjaks Riigikogu liikme Rain Epleri. Palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Austatud kolleegid! Ma isegi mõistan, et Reformierakonnal oli raske toetada minu ettepanekut, mille ma kümmekond minutit tagasi tegin, sest see oleks loonud pretsedendi. Nad oleksid täitnud oma lubaduse – kuigi ammuse, aga ikkagi. Aga läheme väiksemate sammudega. Antud eelnõu teeb ettepaneku alandada käibemaksumäära 19%‑ni. Loodan sellele teie toetust. Aitäh!

Aitäh, hea ettekandja! Küsimusi ei ole. Ja palun nüüd Riigikogu kõnetooli ettekandeks rahanduskomisjoni esimehe Annely Akkermanni. Palun teid siia Riigikogu kõnetooli! Eelnõu 193.

Head kolleegid! Ka seda eelnõu on rahanduskomisjon arutanud ja teinud ettepaneku Riigikogu täiskogule lükata eelnõu tagasi.

Aitäh! Küsimusi teile ei ole. Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Ei soovita. Alustame hääletamise ettevalmistamist.

Panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku eelnõu 193 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Tulemusega poolt 39, vastu 13, erapooletuid ei ole, on eelnõu 193 esimesel lugemisel tagasi lükatud ja langeb menetlusest välja. Üheksanda päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Liigume edasi 10. päevakorrapunkti juurde, mis on Riigikogu liikmete Jaak Valge, Kalle Grünthali ja Varro Vooglaiu algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 196 esimene lugemine. Palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks Riigikogu liikme Jaak Valge. Palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Selle eelnõu sisuks on ka käibemaksumäära alandamine. Ja põhjuseks on asjaolu, et me oleme jõudnud majanduslangusesse oma Eesti majandusega ja ilmselt paisub see ka majanduskriisiks. Ma teen ka lühikese tagasivaate ajalukku.

Vaadake, moodsa ajaloo kõige rängem majanduskriis toimus aastatel 1929–1933. Miks ta oli sedavõrd ränk? Põhjuseks oli vale majanduspoliitika. Selles on kõikide majandusteadlaste sead, ütleme, täielik konsensus. Põhjuseks oli see, et föderaalreserv, selle asemel et majandust elustada raha pakkumist suurendades ja kaubandust avades, tegi täpselt vastupidi: kitsendas raha pakkumist, tõstis makse. Tulemuseks oli mitte ainult kõigi aegade kõige rängem majanduskriis, vaid ka tohutud sotsiaalsed vapustused. Sellesama vea tegi ka Eesti tolleaegne valitsus, lükates edasi majanduse elavdamist, mida toona sai devalveerimisega teha. Ütleme, see ajaloo põhjuslike seoste kett ei ole nii ühene, aga kindlasti teravdas see Eesti sotsiaalset olukorda sedavõrd, et tulemuseks oli riigipööre. Rumal on see, kes ei õpi teiste vigadest, ja eriti rumal on see, kes ei õpi oma vigadest. Pärast seda suurt majanduskriisi on üldiselt kujunenud see arusaamine, et kriisiaegadel elavdatakse majandust, mitte ei suruta teda kokku. Hääletage selle eelnõu poolt! Aitäh! 

Aitäh, hea ettekandja! Teile küsimusi ei ole. Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli ettekandeks rahanduskomisjoni esimehe Annely Akkermanni. Palun!

Head kolleegid! Ka seda eelnõu on rahanduskomisjon arutanud. Komisjoni istungil küsimusi ei tõusetunud ja komisjon tegi ettepaneku eelnõu tagasi lükata. See on minu poolt kõik.

Aitäh teile! Teile küsimusi ei ole. Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Ei soovita. Alustame hääletamise ettevalmistamist.

Panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku eelnõu 196 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Tulemusega poolt 39, vastu 13, on eelnõu 196 esimesel lugemisel tagasi lükatud ja langeb menetlusest välja. Kümnenda päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Liigume edasi 11. päevakorrapunkti juurde, mis on Riigikogu liikmete Helle-Moonika Helme, Mart Helme ja Kalle Grünthali algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 220 esimene lugemine. Palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks Riigikogu liikme Helle-Moonika Helme. Palun! Ma võin anda teile eelnõu, Helle-Moonika Helme. Tulge-tulge! 220 SE, palun! Ma teen ringi ka ümber sellele protsendile, siis näete ilusti ära.

Hea eesistuja, aitäh seda paberit mulle pakkumast! Kui ma panen prillid ette, siis näen seda paberit ja ma näen ka kogu seda saali, mille üle on mul väga hea meel. Ühesõnaga, esitleme järjekordset käibemaksu alandamise eelnõu ja mul on väga kahju, et Riigikogu komisjon seda eelnõu ei ole toetanud. Suurel saalil on nüüd see võimalus, sest et käibemaksu alandamine igal juhul teeb meie majandusele head, teeb tervele riigile head, teeb meie inimestele head. Nii et palun seda eelnõu toetada. Aitäh!

Aitäh! Teile küsimusi ei ole. Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli rahanduskomisjoni esimehe Annely Akkermanni. Palun teid Riigikogu kõnetooli. 220 SE. Kui ka teil ei ole seda, siis mul on olemas ja juba eelnevalt ring siin ümber.

Head kolleegid! See eelnõu oli rahanduskomisjonis arutelu all hoopis teisel kuupäeval, 25. septembri istungil. Tehti ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 10. oktoobril. See õigupoolest täitis seda seitsme nädala reeglit, mis meil on, aga täiskogu päevakord on ta toonud tänasesse päeva. Juhtivkomisjoni [esindajaks määrati] siinkõneleja, samuti on tehtud ettepanek eelnõu tagasi lükata. Valitsus ei toetanud eelnõu ja komisjonis eelnõu tutvustajale Martin Helmele küsimusi ei olnud. See on kõik.

Aitäh! Teile on ka küsimus. Mart Helme, palun!

Jaa. Kas te olete ka teinud arvutusi, kui palju teie poolt, teie valitsuse poolt käivitatud ja käivitatavate maksude ja maksutõusude rakendamine ajab kallimaks riigieelarvele, aga võib-olla ka tarbijatele ühenduse väikesaartega, sealhulgas Kihnuga?

Teate, ei ole seda arvestanud.

Hea ettekandja, ma tänan! Rohkem küsimusi ei ole. Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Alustame ettepaneku hääletamise ettevalmistamist.

Head ametikaaslased, panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku eelnõu 220 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Tulemusega poolt 38, vastu 13, erapooletuid ei ole, on eelnõu 220 esimesel lugemisel tagasi lükatud ja langeb menetlusest välja. 11. päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Liigume edasi 12. päevakorrapunkti juurde. See on Riigikogu liikme Martin Helme algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 236 esimene lugemine. Palun Riigikogu kõnetooli ettekandjaks Riigikogu liikme Martin Helme. Palun!

Suur aitäh, lugupeetud aseesimees! Mul on küll palve veidi vähem vuristada, et me jõuaksime järge pidada, mis eelnõuga tegemist on. Väga hea eelnõu! Mul on kahju, et ühtegi neist eelnõudest ei toetatud ei valitsuse poolt ega koalitsioonisaadikute poolt. Aga lühidalt kokku võttes on meie eelnõu sisu see, et langetatakse käibemaksumäär 19,2% peale. Parem ikka kui praegu. Palun toetada! Aitäh!

Hea ettekandja, teilegi küsimusi ei ole. Aitäh teile! Palun nüüd Riigikogu kõnetooli ettekandeks rahanduskomisjoni esimehe Annely Akkermanni. Palun!

Sarnaselt eelmise eelnõuga on rahanduskomisjon ka seda eelnõu arutanud ja leidnud, et eelnõu tuleb tagasi lükata. See on minu poolt kõik.

Aitäh! Tundub, et ettekanne oli väga põhjalik, nii et küsimusi ei ole teile. Aitäh! Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Ei soovita. Alustame hääletamise ettevalmistamist.

Head ametikaaslased, panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku eelnõu 236 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Tulemusega poolt 41, vastu 13, erapooletuid ei ole, on eelnõu 236 esimesel lugemisel tagasi lükatud ja langeb menetlusest välja. 12. päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Liigume edasi 13. päevakorrapunkti juurde, mis on Riigikogu liikmete Martin Helme ja Rain Epleri algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 238 esimene lugemine. Palun Riigikogu kõnetooli Riigikogu liikme Rain Epleri. Kuna tempo oli liiga kiire, siis tuletan meelde, et oleme eelnõu 238 juures. Palun!

Aitäh, hea eesistuja! Ma juba siin mõni aeg tagasi märkasin, et tempo on nii kiire, ma valmistasin ennast materjalide põhjal ette ja eelnõu oli käepärast. Kutsun üles kolleege toetama seda eelnõu, millega vähendada käibemaksumäära 19,6%‑ni. Aitäh!

Suur tänu selle ettekande eest! Küsimusi, hea ettekandja, teile, kes te olete seal Riigikogu kõnetoolis, hetkel ei ole. Ma tänan teid! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli rahanduskomisjoni esimehe Annely Akkermanni. Palun!

Head kolleegid! Rahanduskomisjon arutas seda eelnõu ja otsustas teha ettepaneku eelnõu tagasi lükata. See on minu poolt kõik.

Suur tänu, hea ettekandja! Küsimusi ka teile ei ole. Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Ei soovita. Alustame hääletamise ettevalmistamist.

Head ametikaaslased, panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku eelnõu 238 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Tulemusega poolt 38, vastu 11, erapooletuid ei ole, on eelnõu 238 esimesel lugemisel tagasi lükatud ja langeb menetlusest välja. 13. päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Liigume edasi 14. päevakorrapunkti juurde, mis on Riigikogu liikmete Martin Helme ja Mart Helme algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 239. Palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks Riigikogu liikme Martin Helme, et tutvustada meile eelnõu 239. See puudutab käibemaksu teemat. Palun!

Aitäh! Meil oli komisjonis ka selline küsimus, et no kas ei tahaks välja valida ühte neist erinevatest määradest ja selle juurde jääda, siis saaks sellega saali minna. No esiteks, algatajad on erinevad. Näe, praegu oleme kahe saadiku eelnõuga siin. Teiseks, me anname suurele saalile võimaluse valida: nii palju häid valikuid, no mõne puhul te ju peate leidma võimaluse toetada. Enne oli mul eelnõu, milles ma pakkusin teile välja käibemaksu 19,2%, nüüd on 19,3%. Ma saan aru, et nõksa kõrgem, aga ikka parem kui praegu. Palun toetada!

Hea ettekandja, tänan! Küsimusi teile ei ole. Palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks rahanduskomisjoni esimehe Annely Akkermanni. Palun!

Head kolleegid! Rahanduskomisjon arutas seda eelnõu ja tegi ettepaneku, lugupeetud täiskogu, eelnõu tagasi lükata. Ja nii kaua, kui EKRE saadikud erinevates seltskondades erinevaid maksumäärasid toetavad, on ülejäänutel mõtet võib-olla oodata, kuni nad lõpuks kokkuleppele saavad. See on minu poolt kõik.

Aitäh! Küsimusi teile ei ole. Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Ei soovita. Alustame hääletamise ettevalmistamist.

Mart Helme, protseduuriline küsimus, palun!

Jaa! Mul on selline küsimus, et kas lugupeetud eesistuja ootab meeleheitlikult keskerakondlasi saali hääletama, et ta nii pikalt kutsungit laseb.

Aitäh! Ootan kõiki, lisaks endale 100 Riigikogu liiget siia selle olulise küsimuse puhul oma tahet näitama.

Panen hääletusele eelnõu 239 juhtivkomisjoni ettepaneku, mille sisu on see, et eelnõu 239 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Tulemusega poolt 40, vastu 11, on eelnõu 239 esimesel lugemisel tagasi lükatud ja langeb menetlusest välja. 14. päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

15. päevakorrapunkt on Riigikogu liikmete Rain Epleri ja Varro Vooglaiu algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 240 esimene lugemine. Palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks Riigikogu liikme Varro Vooglaiu. Palun!

Lugupeetud istungi juhataja! Austatud kolleegid! Käesolev eelnõu lähtub eesmärgist langetada käibemaksumäär 18,8%‑le. Palun teid eelnõu toetada. Aitäh!

Hea ettekandja, tänan teid! Küsimusi teile ei ole. Palun nüüd Riigikogu kõnetooli ettekandeks rahanduskomisjoni esimehe Annely Akkermanni. Palun!

Head kolleegid! Selle eelnõuga toimus rahanduskomisjonis sama protseduur, mis eelmisega: arutati ja tehti ettepanek tagasi lükata. See on minu poolt kõik.

Aitäh! Küsimusi teile ei ole. Läbirääkimisi avada ei soovita. Alustame hääletamise ettevalmistamist.

Head ametikaaslased, panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku eelnõu 240 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Tulemusega poolt 44, vastu 9, erapooletuid ei ole, on eelnõu 240 esimesel lugemisel tagasi lükatud ja langeb menetlusest välja. 15. päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Liigume edasi 16. päevakorrapunkti juurde, mis on Riigikogu liikmete Martin Helme, Leo Kunnase ja Alar Lanemani algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 241 esimene lugemine. Ma palun Riigikogu kõnetooli ettekandjaks Riigikogu liikme Alar Lanemani. Palun!

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! On äärmiselt sümpaatne, kuidas Riigikogu pingsalt otsib seda õiget protsenti. Palungi teie toetust eelnõule, kus võib-olla on see vastus olemas. Ettepanek on käibemaksumäära uueks protsendiks määrata 19,4. Palun seda toetada!

Aitäh! Küsimusi teile ei ole. Järgnevalt palun Riigikogu kõnetooli ettekandjaks rahanduskomisjoni esimehe Annely Akkermanni. Palun!

Head kolleegid! Ka seda eelnõu arutas rahanduskomisjon ja leidis, et eelnõu tuleks tagasi lükata. See on minu poolt kõik.

Aitäh, lugupeetud ettekandja! Küsimusi teile ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 241 … Enne avan läbirääkimised. Läbirääkimiste soovi ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 241 esimesel lugemisel tagasi lükata. Asume hääletamise ettevalmistamise juurde.

Austatud Riigikogu, panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku eelnõu 241 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt on 45 Riigikogu liiget, vastu 9, erapooletuid ei ole. Eelnõu 241 on esimesel lugemisel tagasi lükatud ja langeb menetlusest välja.

Järgnevalt 17. päevakorrapunkt, mis on Riigikogu liikmete Arvo Alleri ja Alar Lanemani algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 245. Palun ettekandjana Riigikogu kõnetooli Riigikogu liikme Arvo Alleri. Palun!

Jaa, Marko Mihkelson … (Saalist öeldakse: "Kogemata.") Kogemata protseduuriline küsimus, jah selge. Siis Arvo Aller, palun, Riigikogu kõnetoolist!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Päris mõnusas tempos läheme. Eelnõu 245, mille me andsime sisse 14. juunil, ja täna alustasime päeva eelnõuga 87, mis oli [sisse antud] 15. mail. Siin me oleme praktiliselt tunni ajaga päris tugevalt tööd teinud, nii et keegi ei saa öelda, et me tööd ei tee. Ja selle käesoleva eelnõuga me soovime langetada käibemaksumäära 19,1%‑le. Palun toetada! Aitäh!

Aitäh! Küsimusi teile ei ole. Järgnevalt palun Riigikogu kõnetooli ettekandjana rahanduskomisjoni esimehe Annely Akkermanni. Palun!

Head kolleegid! Rahanduskomisjon arutas seda eelnõu ja otsustas teha ettepaneku see tagasi lükata. See on minu poolt kõik.

Aitäh, lugupeetud ettekandja! Küsimusi teile ei ole. Küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta. Kalle Grünthal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Me oleme nüüd siin põhimõtteliselt tunni ajaga menetlenud ära 17 eelnõu. Millest tuleneb see väide, et meil jookseb see asi kuni kevadeni välja, mille põhjal te eirasite, ütleme, meie kodukorda?

Aitäh! Nagu ma näen, Riigikogu teeb praegu tööd nii, nagu Riigikogu liikmed on ühiselt otsustanud, et nad seda tööd teevad. Antud juhul ma ei oska kuidagi kommenteerida seda väidet. See ei ole ka protseduuriline küsimus tänase istungi läbiviimise protseduuri kohta.

Nii, head kolleegid! Järgnevalt avan läbirääkimised. Läbirääkimiste soovi ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 245 esimesel lugemisel tagasi lükata. Asume hääletuse ettevalmistamise juurde.

Austatud Riigikogu, panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku eelnõu 245 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt on 45 Riigikogu liiget, vastu 10, erapooletuid ei ole. Eelnõu 245 on esimesel lugemisel tagasi lükatud ja langeb menetlusest välja.

Järgnevalt tänane 18. päevakorrapunkt, mis on Riigikogu liikmete Leo Kunnase, Alar Lanemani ja Anti Poolametsa algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 250. Palun ettekandjana Riigikogu kõnetooli Riigikogu liikme Anti Poolametsa. Palun!

Suur tänu, hea juhataja! Austatud kolleegid! Antud eelnõu käsitleb käibemaksumäära langetamist [18,6]% peale, mis on mõistlik määr. Ma tahan rõhutada seda teemat, mida siin on käsitletud. Annely Akkermann on siin rääkinud, kuidas Euroopa Liit ju ei piira mitte midagi meie maksuõiguses, ja siis loeb uhkelt ette, et lausa mitu käibemaksuerisust on lubatud. Lausa mitu! Kahjuks räägib lugupeetud kolleeg Akkermann endale otsesõnu vastu. See on liikmesriigi suveräänsuse piiramine. Ei maksa ennast eksitada.

Aga siiski ma tahtsin rääkida ka obstruktsioonist üldiselt, et on igasuguseid obstruktsiooni viise. Ehmatusega avasin ma ühe lehekülje, kus olid näiteks sellised küsimused kirja pandud. Nii on seal kirjas. Kivimägi, Laaneots ja veel keegi. Jah, Kivimägi ja Laaneots on esitanud sellise abielureferendumi parandus[ettepaneku], nagu: kas abielu võib sõlmida alates 14. eluaastast? Selliste hiilgavate ettepanekutega pöörduti rahvaesinduse poole, rind kummis, kiidetakse siiamaani oma kuldseid mõtteid. Siis Tiidus, Kranich, Sõerd esitasid Riigikogule eelnõu [kohta muudatusettepaneku] huvitava küsimusega: ""Gravitatsioon ei vastuta armumise eest," ütles Albert Einstein. Kas ta eksis?" Kas ta eksis – see oli meile arutamiseks antud. Ja me räägime, et ametnikud saavad palka, riigikogulased saavad palka – kõik need kuldsed mõtted veeretati siia kohale, laamendati, häbistati rahvaesindust.

Mida te räägite obstruktsioonist? Millest te räägite? Te panite ju selle kõige madalama lati paika, mida siin majas ei ole kunagi enne tehtud. Loodetavasti ei tehta ka, seda latti ju ei ole, see visati põrandale Siim Kallase suurel juhtimisel, kes seal seina ääres imiteeris tõsidust, sest teil ei olnud julgust isegi öelda, et te teete obstruktsiooni. Te ei kasutanud kordagi seda sõna. Valetamine jõudis sellele tasemele, et seda sõna oli teil lausa keelatud kasutada. Kas abielluda soovivate inimeste sugutunnused on avalik huvi? – Akkermann, Võrklaev. Kas abielluda peaks saama inimene, kes on juba abielus? – Kaja Kallas ja proua Riisalo.

Sellised kuldsed ideed. Teie idee oli pedofiilia legaliseerimine, 14‑aastasega abiellumine. (Lärm saalis.) Aga miks te tegite seda? Kuidas ei ole, me räägime obstruktsioonist. Vabandage selle eest vähemalt, et te solvasite rahvaesindust. Te solvasite rahvaesindust! Miks te ei häbene seda? Te uhkeldate sellega, te kiidate takka! Muidugi, minge ära, sest teil peaks häbi olema. Teil peaks häbi olema rahvaesinduse mõnitamise pärast. Te räägite obstruktsioonist. (Juhataja helistab kella.) Te purustasite Riigikogu maine ja te ei häbene seda. Kas te olete kordagi häbenenud? Mitte kordagi!

Head kolleegid ja lugupeetud ettekandja! Palun jääme selle eelnõu raamesse!

See ongi meie eelnõu. See on jutt teie obstruktsioonist, häbitust Riigikogu alandamisest. Neid ettepanekuid on veel, tuletage meelde. Härra kindral tegi pedofiilia legaliseerimise ettepaneku. Muidugi tal on häbi, ta läks minema. Kas abiellumisel võiks olla ea ülempiir? (Naer saalis.) Kas teil on naljakas? Minul küll naljakas ei olnud. Venemaaga liitumise ettepanek – tõstke käsi, kes tegi? Kindral Laaneots. Kes tegi vene keele riigikeeleks kehtestamise ettepaneku? Ega see, härra Kruuse, teie ei olnud? Kes seda tegi? Kas te olete vabandanud rahvaesinduse ees? Ei ole ja te ei kavatsegi seda teha. Te viskasite puruks Riigikogu maine.

Aitäh! Head kolleegid, mul on edaspidi palve, et katsume jääda ikkagi nende konkreetsete eelnõude raamesse, mida te siia Riigikogu kõnetooli tutvustama tulete. Järgnevalt palun Riigikogu kõnetooli ettekandjana Riigikogu rahanduskomisjoni esimehe Annely Akkermanni. Palun!

Head kolleegid! Seda eelnõu arutas rahanduskomisjon 25. septembri istungil. Eelnõu tutvustas Martin Helme ja sellist kõnet nagu eelkõneleja ta ei pidanud. Ja komisjoni liikmetel ei olnud talle ka küsimusi. Jutt käis sellest, et kehtestada käibemaksumäär 18,6% maksustatavast väärtusest. See on minu poolt kõik.

Aitäh, lugupeetud ettekandja! Küsimusi teile ei ole. Järgnevalt ma avan läbirääkimised. Läbirääkimiste soovi ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 250 esimesel lugemisel tagasi lükata. Asume hääletamise ettevalmistamise juurde.

Austatud kolleegid, panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku eelnõu 250 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt on 42 Riigikogu liiget, vastu 9, erapooletuid ei ole. Eelnõu 250 on esimesel lugemisel tagasi lükatud ja langeb menetlusest välja.

Lugupeetud kolleegid! Tänane päevakord on ammendunud ning istung on seega lõppenud. Kohtume homme hommikul kell 10.