Riigikogu
Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

header-logo

13:58 Istungi rakendamine

14:00 Aseesimees Toomas Kivimägi

Tere päevast, head kolleegid! Alustame Riigikogu täiskogu kolmapäevast istungit. Kohaloleku kontroll, palun! 

14:00 Aseesimees Toomas Kivimägi

Kohalolijaks jõudis registreeruda 68 Riigikogu liiget, puudub 33. 

Nüüd on võimalus anda üle eelnõusid ja arupärimisi. Seda soovi ei ole. 

Head kolleegid, enne kui me läheme päevakorra juurde, ütlen Varro Vooglaiule, et meil jäi üles üks igati protseduuriline debatt sellel teemal, kuidas saaks anda märku, et on tehniline probleem, et ei ole hästi kuulda. Teadupärast ma ei ole debati huvides kuigi aldis andma protseduuriliste küsimuste luba debati ajal. Aga tegelikult on parim lahendus sel juhul kasutada virgatsi abi. Teie ekraanil on selline ikoon nagu "Virgats". Lepime kokku, et kui on mingi tehniline probleem, kui ei ole kuulda või teie mikrofon ei tööta või midagi sarnast, siis kasutagem julgemini virgatsit. See on suurepärane võimalus ja tagab meile töö efektiivsema tegemise. 

Aga nüüd on küsimus istungi läbiviimise reeglite kohta ka Urmas Reinsalul. Palun!

14:01 Urmas Reinsalu

Aitäh, austatud juhatuse liige, selle praktilise info eest kõigepealt! Teiseks, minu küsimus, mille ma esitasin ka esmaspäeval härra Riigikogu esimehele selle kohta, et ilmselgelt see poliitiline vastasseis, mis siin saalis on, ja praegune kaskaad valitsuse usaldusega seotud eelnõusid, millest osa ei ole sugugi seotud riigieelarvega, ei ole normaalne parlamentaarne praktika. Kindlasti peaksid kõik poliitilised jõud otsima lahendust läbi dialoogi. Riigikogu esimees suhtus minu hinnangul kuidagi apaatselt ettepanekusse olla valmis püüdma seda koostööd teha, olgu vanematekogu või erakondade esindajate kaudu. Minu küsimus teile on: kas Riigikogu juhatus on arutanud mingisugustki opositsiooni- ja koalitsioonierakondade niisuguse dialoogi võimalust, et sellist väga halba parlamentaarset praktikat, mis siin on välja kujunemas, vältida? Ja arvestada võiks ka seda asjaolu, millest ma võin informeerida, et vabariigi president on erakondade esindajad, tõsi küll, eraldi, palunud enda juurde. Aga see [dialoog] minu meelest näitaks minimaalsetki empaatiat poliitilises ruumis selles usalduskriisis, kus me praegu asetseme. Milline on teie kui juhatuse liikme hinnang ja kas juhatus – minu andmetel te eile kogunesite juhatusega – seda arutas?

14:03 Aseesimees Toomas Kivimägi

Aitäh, hea kolleeg! Ma olen selles teiega igati nõus, et igal hetkel tuleb proovida otsida kokkulepet ja kompromissi, ükskõik kui lootusetu see ka ei tundu. Aga me ei saa sellega tegeleda loomulikult 24 tundi ööpäevas, sest meil on vaja muude asjadega ka tegeleda. Ent sellega olen päri, et see ei ole normaalne. See aga on üks osa lahendusest praegu, millega me tegeleme, ehk siis usaldusküsimusega sidumine, mis võimaldab ikkagi riigi jaoks väga olulised eelnõud vastu võtta. Ja see on igati põhiseaduspärane tegevus, kuigi seda püütakse näidata just nagu parlamendi tasalülitamist. Ma selgitasin ka eile korduvalt, et menetlus on täpselt samasugune nagu tavapärane teine lugemine. Iga Riigikogu liige saab esitada kaks küsimust, kõik Riigikogu liikmed saavad võtta sõna, kui nad seda soovivad. Lisaks sellele saavad sõna võtta ka fraktsioonide esindajad, nii et mõni hea kolleeg saab käia siin kaks korda, nagu me oleme selle tava kokku leppinud. 

Nii et selles mõttes need võimalused on kõik olemas. Täna võis Postimehest lugeda, just nagu valitsus on võtnud parlamendi rolli üle. See ei vasta kuidagi tõele, sellepärast et seaduseelnõu võtab vastu parlament, ei keegi teine. Küsimusi esitavad parlamendi liikmed, läbi räägivad parlamendi liikmed, eelnõu poolt või vastu hääletavad samuti parlamendiliikmed. 

Aga eilsel juhatuse koosolekul sellest juttu ei olnud. Ent ma nägin, et kolleeg Lauri Hussar oli saalis, ma olen igati seda meelt, et me arutame seda sinu ettepanekut. Aitäh! 

Urmas Reinsalu, küsimus istungi läbiviimise reeglite kohta.

14:04 Urmas Reinsalu

Aitäh selle sisulise vastuse eest! Tõsi küll, see on ühelt poolt ka formaalne vastus, sest teie osundus sellele, et see, mis toimub, on tavapärane ja järelikult võiks nagu muutuda parlamendi töö praktikaks – ma ei tahaks sellega põhimõtteliselt nõustuda. See on praegu erakordne ja see erakordsus kindlasti [seisneb] halveneva Eesti poliitilise kultuuri suunas liikumises, mitte tavapärasuse suunas. Ja kui seda püütakse kujutada kui uut normaalsust, siis ma kindlasti arvan, et see ei vasta Eesti ühiskonna huvidele. Kas seda lugeda normaalsuseks? Vähe on elus olnud hetki, kui ma olen nõustunud Andrus Ansipiga, aga teie enda erakonna [kunagine] esimees Andrus Ansip tõi eile väga tabavalt välja hinnangu, et see, mis toimub, on tegelikult parlamentaarse debati tasalülitamine sisuliste valikute mõttes. Ja ma pean tõdema, et täiesti objektiivselt tuleb minu meelest tema sõnadega nõustuda.

14:05 Aseesimees Toomas Kivimägi

Aitäh, hea kolleeg! Ma päris kindlasti ei kasutanud sõna, et see on tavapärane. Ma ütlesin, et see on põhiseaduspärane. Ma kindlasti ei öelnud, et see on tavapärane, ei öelnud seda, et see on normaalne – kumbagi sõna ei kasutanud. Vastupidi, ma ütlen, et see ei ole tavapärane ja see ei ole normaalne. Küll on see põhiseaduspärane. Seda ma pidasin silmas. 

Ja kindlasti ei ole, hea kolleeg, normaalne ka usaldusküsimusega sidumine. Ma olen seda korduvalt öelnud, et see on millegi tagajärg. Hea kolleeg Signe Riisalo kasutas eile veel võrdlust, et see on nagu ahelreaktsioon. Ei ole ju normaalne esitada ka 2700 muudatusettepanekut nende 13 eelnõu kohta. Ja siin ei jäänudki midagi üle, te ei jätnudki ühtegi muud võimalust. Isamaa ja keskfraktsiooni liikmed, teie saite kohe aru, et see annabki meile ainult ühe võimaluse: siduda usaldusküsimusega. Aga ka teie olite väga kriitilised selle peale, et neid eelnõusid nii palju esitati. Aga see ei jätnud meile muud võimalust ja teistpidi andis indulgentsi siduda need usaldusküsimusega. Aga ka see ei ole normaalne. Ma kindlasti seda sõna ei kasutanud, see ei ole normaalne, see ei ole tavapärane. (Keegi küsib saalist, kelle tegevus ei ole normaalne.) Ma arvan, et ikka süüdi on mõlemad osapooled. Siin ei saa öelda, et ainult üks osapool on süüdi. (Saalist öeldakse midagi.) Jaa, aga see on suures pildis.

Võtan kaks viimast küsimust istungi läbiviimise reeglite kohta ja siis läheme istungi juurde. Henn Põlluaas, palun!

14:06 Henn Põlluaas

Aitäh! Te ikkagi andsite mõista, et tegemist on täiesti tavapärase protseduuriga, et see usaldushääletusega eelnõude vastu võtmine teisel lugemisel ei erine millegi kombel tavalisest teisest lugemisest, saab esitada küsimusi ja pidada kõnesid. Aga see on ainult osaline tõde, kõige olulisema asja jätsite te välja. Usaldushääletusega on koalitsioon võtnud ära igasuguse võimaluse arutada ja ka hääletada muudatusettepanekuid, ükskõik kas need on obstruktsioonilised või on nad sisulised. Ja see teeb sellise istungi ja usaldushääletuse absoluutselt teistsuguseks. Mitte mingisugust sisulist kattuvust tegelikult ei ole. Ja nii nagu siin ka eelküsija viitas, sellega koalitsioon ikkagi väga jõhkralt tallab meie parlamentarismi ja demokraatiat jalge alla.

14:08 Aseesimees Toomas Kivimägi

Aitäh, hea kolleeg! Selle viimase repliigiga ma kuidagi nõustuda ei saa. Ma ütlen veel kord: usaldusküsimusega sidumine on millegi tagajärg, on selle 2700 muudatusettepaneku esitamise tagajärg. Siin ei ole põhjust koalitsiooni süüdistada. Kindlasti ma ei ole kasutanud sõna – veel kord kordan –, et see on tavapärane. Küll ma rõhutasin seda, et menetlus on sarnane sellega, mis on tavapärasel teisel lugemisel. Vaat seal ma tõenäoliselt kasutasin sõna "tavapärane", mis jäi ka Urmasele kõrva. See on sarnane nagu tavapärasel teisel lugemisel. Ma pidasin silmas menetlust. Selles ei ole erisusi, parlamendi liikmeid ei ole kuidagi ahistatud selle tõttu, et eelnõu on usaldusküsimusega seotud. Jah, ei hääletata muudatusettepanekuid, aga see ongi usaldusküsimusega sidumise mõte. See on väljapääs obstruktsioonist. Ja teine asi: see, et neid üldse koalitsioon ei aruta, ei vasta tõele. Komisjonid sinnamaani, kuni valitsus võttis juhtivkomisjoni ülesanded enda kätte ehk sidus eelnõud usaldusküsimusega, tegelesid muudatusettepanekute menetlemisega. Mil määral ja kes rohkem, kes vähem, on iseasi, aga sellega on tegeletud. 

Kalle Grünthal, palun!

14:09 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Te viitasite oma vastustes sellele, et usaldusküsimusega sidumine on põhiseaduspärane. Aga ma juhiksin tähelepanu, et võib-olla te, hea istungi juhataja, ei ole tutvunud meie kollase raamatuga. Vaadake siiapoole, palun! Siin on väga konkreetselt öeldud niimoodi, et eelnõu vastuvõtmise sidumine usaldusküsimusega võimaldab vältida teatavaid menetlustoiminguid, sealhulgas paljude muudatusettepanekute hääletamist. Aga siiski, nagu on viidatud ka õiguskirjanduses, ei pruugi käsitletava menetluse kasutamine pelgalt selleks, et tagada eelnõu kiire vastuvõtmine parlamendis, olla legitiimne, kuivõrd see kärbib oluliselt ennekõike opositsiooni õigusi. Ja siin on konkreetne viide ka, ma ütleksin, Eesti riigiõiguse spetsialistile Taavi Annusele, kes on nimetatud asjaolu kirjeldanud "Riigiõiguse" raamatus aastast 2006. Tema hinnangul on taolise abinõu legitiimsus põhiseaduse seisukohalt kaheldav. 

Ja nüüd on minu küsimus see. Praegu ma siiski arvan, et mina ei küüni Taavi Annuse tasemeni, ja ma arvan, et ka teie ei küüni selle tasemeni. Tema seisukoht põhiseaduse seisukohalt on hoopis vastupidine teie järeldustele. Palun öelge mulle, lugupeetud istungi juhataja, millistele allikatele tuginedes te saate väita, et see on põhiseaduspärane. 

14:10 Aseesimees Toomas Kivimägi

Aitäh, hea kolleeg! Me igaüks võime otsida endale sobivaid tsitaate või lõike kuskilt seletuskirjast. Aga ma võin teile lihtsalt tsiteerida ühte Riigikohtu üldkogu otsust, milles on öelnud niimoodi, et eelnõu usaldusküsimusega sidumine obstruktsiooni vältimiseks või ületamiseks on põhiseaduspärane. Punkt. See on Riigikohtu otsus. Nii et nagu ikka, erinevates küsimustes on väga palju erinevaid seisukohti, erinevaid arvamusi. Ma ei kahtle hetkekski, et nende eelnõude sidumine usaldusküsimusega on kooskõlas põhiseadusega. 

Võtan päris viimase. Lubasin, et lõpetame ära, aga Kert Kingo, viimane küsimus istungi läbiviimise reeglite kohta.

14:11 Kert Kingo

Ma tänan, lugupeetud istungi juhataja! Teil käis enne läbi selline lause, et ei ole normaalne esitada sellises koguses muudatusettepanekuid. Loen ERR-ist 30. detsembri 2020. aasta uudist, kus on Reformierakonna esimees Kaja Kallas öelnud: "Kuna meie eesmärk on see planeeritav rahvahääletus ära hoida, mis on korraga nii mõttetu, naeruväärne kui ka julm, siis me oleme valmistanud ette ligi 3500 muudatusettepanekut." Sotside kohta on öelnud Indrek Saar, kes oli nende esimees, et nemad on valmistanud ette 5800 ettepanekut. Kas ma nüüd saan õieti aru, et te peate seda ebanormaalseks, mida teie erakond tegi kolm aastat tagasi, need [3500] muudatusettepanekut? Ja kas te peate ebanormaalseks sotside 5800 muudatusettepanekut või te leiate, et ainult EKRE esitatud muudatusettepanekud on ebanormaalsed?

14:12 Aseesimees Toomas Kivimägi

Ei. Ei, ma leian, et ka see ei olnud normaalne.


1. 14:12

Sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (295 SE) teise lugemise jätkamine (usaldusküsimusega seotud eelnõu)

14:12 Aseesimees Toomas Kivimägi

Aitäh, head kolleegid! Saame minna nüüd tänase istungi juurde. Nimelt, eilsel istungil jäi pooleli Vabariigi Valitsuse algatatud sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 295 teine lugemine. Jätkame läbirääkimisi. Registreerimise järjekorras oli esimesena ja palun siinkohal Riigikogu kõnetooli Riigikogu liikme Henn Põlluaasa. (Henn Põlluaas küsib lisaaega.) Palun, kolm minutit!

14:13 Henn Põlluaas

Austatud eesistuja! Austatud kolleegid! Meie ees on seekordne esimene eelnõu, mille valitsus on sidunud usaldushääletusega. Kui lugeda selle seletuskirja, siis on kavandatud muudatusi teha viies seaduses. Sotsiaalhoolekande seaduse muutmisega lõpetatakse välismaalt tagasipöördujate toetuse maksmine inimestele, kes asuvad Eestisse elama pärast 2024. aasta 1. jaanuari. Sotsiaalhoolekande seaduses, puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduses ja riikliku pensionikindlustuse seaduses nähakse ette põhimõte, et rahaliste hüvitiste väljamaksmisel on hüvitise andjal õigus kanda kõik hüvitised hüvitise saaja ühele arvelduskontole. Juhul kui hüvitise saajale makstakse juba mõnda hüvitist arvelduskontole, ei hakka Sotsiaalkindlustusamet enam korraldama teiste hüvitiste, näiteks pensionide posti teel kojukannet. 

Ma olen seisukohal, et eelnõu seletuskiri peab sisaldama kõike, mida kõnealune eelnõu muudab. Aga antud juhul on täiesti selge, et siin on selgitustest jäetud välja mitmed aspektid, näiteks see, kuidas sõna otseses mõttes halvendatakse puuetega inimeste olukorda, nende toetamist, tugisüsteeme. [See puudutab ka] selles valdkonnas töötajaid. Nii et tegelikult me näeme, et eelnõu ja selle seletuskiri on valelik. 

Ja täpselt sama valelikud on olnud kõik kolm koalitsioonierakonda: Reformierakond, sotsid ja Eesti 200, sest neid muudatusi, [plaani] mitte toetada enam Eestisse tagasi pöörduvaid isikuid, nende peresid, vähendada puuetega inimeste toimetulekut, piirata inimeste pensionide ja muude teatiste ja hüvitiste posti teel kojukannet ei olnud mitte ühegi koalitsioonierakonna valimislubadustes. 

Kui vaadata koalitsioonilepet, siis me näeme, et neid asju ei ole ka koalitsioonileppes sees. Need on lihtsalt laest võetud nagu kõik ülejäänudki, need maksumuudatused ja -tõusud, aktsiiside tõusud, riigilõivude tõusud, keskkonnatasude tõusud ja nii edasi. Neid ei ole rahvale selgitatud enne valimisi. Reformierakonna esimees Kaja Kallas valetas nahaalselt ja häbematult, teatades siinsamas Riigikogu saalis, et maksud ei tõuse. "Lugege mu huultelt." 

Jah, selline valelik ja alatu käitumine, mida on saatnud süüdistused kõikide teiste, eeskätt just nimelt opositsioonierakondade suunas, Keskerakonna, EKRE ja Isamaa valitsuse suunas. Need on susserdamise, valetamise ja vassimise musternäited, mille puhul unustatakse ära, et tegelikult ju meie valitsus viis Eesti majanduse 8,7%-lisse tõusu. Peale seda on olnud kolm Reformierakonna valitsust, kelle juhtimisel me olemegi tänasesse kriisi jõudnud – olukorda, kus meil on Euroopa kõige suurem majandus[langus], kus meil inflatsioon on ära söönud pea poole meie inimeste palkadest ja säästudest ja ostujõust, kus meie majandus ja ettevõtlus on kaotanud igasuguse konkurentsivõime, seda eeskätt alates just nimelt energiahindade tõusust. 

Ja kõike seda on püütud põhjendada lisaks opositsioonierakondade süüdistamisele Ukraina sõjaga. Aga see ei vasta tõele. Energiahindade ralli algas juba enne Ukraina sõda. Reformierakonna juhtimisel ei ole tehtud absoluutselt mitte kõige väiksematki sammu selleks, et meie ettevõtlust, meie inimesi hoida ja kaitsta, meie majandust turgutada. Vastupidi, nüüd on tuldud välja terve rea erinevate sõna otseses mõttes laest võetud maksutõusudega, mille puhul puuduvad igasugused põhjendused, igasugused mõjuanalüüsid. Lihtsalt istume maha ja mõtleme mingi maksu välja ja kehtestame. Ja siis vaatame, mis saab. 

Tegelikult ei ole mitte mingisugust põhjust nendeks maksutõusudeks. Kui jätame ära Reformierakonna juba naeruväärseks muutunud idée fixe'i maksuküürust, kui jätame ära Keskkonnamaja 40-miljonilise kulutuse, paneme kontrolli alla meie energeetika, lõpetame ära selle CO2 ja börsi spekulatsioonid, vaatame üle Rail Balticu nüüd juba neljakordseks kujunenud kulutused, mis on sajad ja sajad miljonid, mida meie maksumaksja peab maksma, ja nii edasi ja nii edasi, siis tegelikult mitte mingeid maksutõuse ei ole vaja. Eesti peab, vastupidi, makse alandama, et meie majandust elavdada, sest jõukus ja heaolu tekib ainult ettevõtluses, mitte varade ümberjagamises, mis on nüüd muutunud Reformierakonna tegutsemissuuniseks. 

Me oleme tagasi vasakpoolses sotsialistlikus majanduses, kus me ümberjagamisega teeme kõik ühtemoodi vaeseks kuni selle hetkeni, kui ei olegi enam mitte kelleltki mitte midagi võtta. Ja tagajärg on see, nagu me nägime eelmise majanduskriisi ajal, aastail 2008, 2009 ja 2010, kui Reformierakond või valitsus Reformierakonna juhtimisel täpselt samamoodi kärpis ja tõstis makse ja ligi 100 000 inimest pidi Eestist põgenema, et saada perele leib lauale. Nüüd viiakse meid täpselt sama teed mööda alla kuristikku. See ei saa jätkuda. Aitäh!

14:21 Aseesimees Toomas Kivimägi

Aeg! Ma pean vajalikuks juhtida tähelepanu, et me menetleme Vabariigi Valitsuse algatatud sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, ja ma väga loodan, et järgnevad ettekanded on kuidagigi seotud selle eelnõu sisuga. Palun, Evelin Poolamets!

14:21 Evelin Poolamets

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Head istungi jälgijad! Seletuskirjast võib lugeda, et eelnõu eesmärk on luua riigi rahaliste ressursside säästlikuma kasutamise võimalused tagasipöörduja toetuse uute määramiste lõpetamise ning ühele arvelduskontole hüvitise maksmise õiguse andmise kaudu. Selle eelnõuga hoitakse raha kokku ja selle eelnõu kaugemad eesmärgid on seotud optimeerimisega ja vastavate kulude vähendamisega. 

Küsisin ministrilt korduvalt, kuidas on tagatud kontroll, et toetuste saajad on tõepoolest Eestis. Toon näiteks, et ajutise kaitsega isikutel on võimalus saada samu toetusi, mida saavad Eesti elanikud. Näiteks maksab Sotsiaalkindlustusamet ajutise kaitse saajatele perehüvitisi lastega peredele, puudetoetusi puuetega inimestele ning toetusi ja pensioni vanemaealistele inimestele. Aga selle toetuse üheks tingimuseks on see, et toetuse saaja viibib Eestis.

Minister andis selle peale erinevaid vastuseid. Esimene kord ütles ta, et seda peab kontrollima omavalitsus ja samuti koolijuht. Kui laps ei käi koolis, siis see tähendab seda, et tema vanematel ei ole õigus saada hüvitisi ja peretoetusi. Samas on väga palju neid inimesi, kellel lapsed puuduvad. Viimane kord vastas minister, et seda kontrolli peaks teostama Siseministeerium. Seega politsei peaks kohal käima ja vaatama, kas inimene, kellele on need toetused määratud, ikka Eestis viibib. Aga samas ei ole näha, et Siseministeeriumi eelarvereal oleks kirjas vastav kulu.

Kui nüüd vaadata Sotsiaalministeeriumi koostatud ülevaadet, mis hõlmas perioodi 2022. aasta märtsist kuni 2023. aasta märtsini, siis maksti neile ajutise kaitse saajatele välja perehüvitisi 16,5 miljonit eurot, vanemahüvitisi 3,9 miljonit eurot, puudetoetusi 360 000 eurot, majanduslikult raskesse olukorda sattumise korral maksti toimetulekutoetust 25,5 miljonit eurot. Samal perioodil makstud toimetulekutoetuse puhul moodustasid ajutise kaitse saajad circa 47% kõigist toetuse saajatest. Ehk siis aasta jooksul kulus ajutise kaitse saajatele 46,26 miljonit. 

Novembri seisuga on ajutise kaitse saajaid juba 50 000 inimest ja kui arvata, et kulud on sama suured olnud, siis on see tähendanud Eesti riigile 64 miljonit. Mis tähendab seda, et väga oluline on jälgida, kas need inimesed tõesti viibivad Eestis või on lahkunud juba kas tagasi kodumaale või liikunud edasi teistesse riikidesse. Tegu on tõesti probleemiga, et inimesed võtavad vastu meie sotsiaalkindlustushüvitisi, aga samas on …

Palun lisaaega kolm minutit.

14:26 Aseesimees Toomas Kivimägi

Kolm minutit lisaks.

14:26 Evelin Poolamets

Ja tegu ei ole mitte ainult Ukraina inimestega. Ajutist kaitset on soovinud inimesed Türgist, Iisraelist, Vene kodakondsusega, Tuneesiast, Süüriast, Kamerunist, Gruusiast, Bangladeshist ja ka ühe teadmata riigi kodaniku taotlus on. Ka koolid on olnud hädas sellega, et Ukrainasse on sõjapõgenikud tagasi pöördunud, aga nad ei ole sellest teada andnud ei koolipidajale ega ka kohalikule omavalitsusele. Ajutise kaitse saajatel on võimalus käia teistes riikides, kodumaale tagasi pöörduda. 180 päeva jooksul on neil õigus viibida 90 päeva kuskil mujal kui Eestis ja see tekitab võimaluse, et need inimesed, kes on Eestist taotlenud ajutist kaitset ja saanud selle, ei olegi enam Eestis, vaid näiteks Ukrainas. See tekitab võimaluse, et me ei kontrolli oma kulusid. Me selle eelnõuga püüame tagasipöördujate pealt kokku hoida 1 miljon eurot, aga samas meil puudub igasugune ülevaade, mis puudutab lausa sadu miljoneid. Me ei tea, kas need inimesed, kes neid toetusi saavad, ka tegelikult Eestis viibivad. Ja see ei puuduta ainult pensioneid, vaid Eesti maksab näiteks ajutistele pindadele paigutatud inimeste majutamise eest 41,2 miljonit, üüritoetust on antud 5,3 miljoni eurot.

Ehk siis väga oluline on meil oma kuludel silma peal hoida. Ma tean, eestlased on head inimesed, me annetasime väga hea meelega Slava Ukrainile 6 miljonit ja olime väga kurvad ja väga pettunud, kui see raha ei läinud õigesse kohta. Ehk ka nende toetustega on nii, et kui neid kasutatakse ära, meie riiki kasutatakse ära, siis lõppkokkuvõttes jäävad toetustest ilma need inimesed, kes tõepoolest vajavad neid. Kahjuks on nii, et meie ressursid on piiratud. Me peame leidma vahendeid, võimalusi tagada, et toetused jõuaks õigete inimesteni, ja kõike kontrollima. Paraku inimesed kord juba on sellised, et kui neid ei kontrollita, siis võivad nad neile määratud toetusi [seadusvastaselt] kasutada. Aitäh!

14:29 Aseesimees Toomas Kivimägi

Aitäh! Kalle Grünthal, palun! 

14:30 Kalle Grünthal

Palun lisaaega kõigepealt, kolm minutit. 

14:30 Aseesimees Toomas Kivimägi

Kolm minutit lisaks. 

14:30 Kalle Grünthal

Hea Eestimaa rahvas! Eile käivitus siin saalis poliitiline teatrietendus nimega "Eesti parlamentarismi lõpp ehk Diktatuuri algus". Etenduse autor, dramaturg, stsenarist ja täideviija on Kaja Kallas. Kaasa teevad Reformierakond, Eesti 200 ja sotsiaaldemokraatide poliitikud. Pealtvaatajaks Eesti rahvas. 

Miks ma tegin sellise dramaatilise alguse? Põhjus on selles, et tänasel istungil, kui olid protseduurilised küsimused, nii Isamaa kui ka EKRE saadikud juhtisid ja ka mina ise juhtisin tähelepanu sellele, et eelnõude läbisurumine usaldusküsimusega ei pruugi olla põhiseaduspärane. Istungit juhatanud Reformierakonna saadik Toomas Kivimägi ütles, et ta ei kahtle selles hetkekski, et see on põhiseaduspärane. Väga raske on lihtsalt sõna sõna vastu midagi öelda. Aga ma tsiteerin sedasama Riigikogu kodu- ja töökorra seadust, sest siin on must valgel kirjas hoopis vastupidine: eelnõude usaldusküsimusega läbisurumine teeb eelnõude vastuvõtmise korra valitsuse jaoks lihtsaks. See tähendab seda, et kui koosseisu enamus ei ole mingile eelnõule vastu, siis eelnõu läheb läbi. 

Kui me vaatame praegu koalitsiooni- ja opositsioonisaadikute arvu, siis me näeme, et ükskõik, mis eelnõu siia esitatakse, see läheb lihtsalt läbi. Sisuliselt aga tekib olukord, kus eelnõusid hakkab tegema valitsus, mitte parlament. Ja kuna enamus parlamendis ei ole Kaja Kallase vastu, siis saab ta need asjad nagunii läbi suruda. Järgmine tsitaat kuulub kunagisele riigikogulasele Illar Hallastele, kes ütles järgmised sõnad: "Ma nimetaksin seda tegevust parlamendi näppude väänamiseks." 

Tegelikult on usaldushääletusega seotud [eelnõude] ajalugu hoopis teistsugune. Põhjus on selles, et siin seatakse küsimuse alla see, kas Riigikogu toetab teostatavat poliitikat või mitte. Kõnealune võimalus – ma rõhutan, et ma tsiteerin jälle seda raamatut – on mõeldud kasutamiseks eelkõige vähemusvalitsusele, kellel muidu võib olla raskusi oma poliitikat ellu viia. Aga küsimus on selles, et niisugusel moel eelnõude läbisurumine, nagu seda praegu siin saalis tehakse, see sidumine usaldusküsimusega võimaldab lihtsalt vältida teatavaid menetlustoiminguid, sealhulgas paljude muudatusettepanekute hääletamist. Aga nagu on viidatud ka õiguskirjanduses, ei pruugi käsitletava menetluse kasutamine pelgalt selleks, et tagada eelnõu kiire vastuvõtmine parlamendis, olla legitiimne. Seda vastupidiselt sellele, mida rääkis mõni hetk tagasi lugupeetud Toomas Kivimägi. See ju kärbib oluliselt ennekõike opositsiooni õigusi. 

Ja selles kollases raamatus on viide. Ma arvan ja vähemalt ka Villu Kõve kinnitas seda, et Taavi Annus on üks tugevamaid riigiõiguse spetsialiste. Ta on märkinud 2006. aastal ilmunud raamatus "Riigiõigus", et eelnõu sidumist usaldusküsimusega kasutatakse kahel põhjusel. Esiteks võimaldab usaldusküsimus ebaselges poliitilises olukorras selgust saada, nagu ma juba rääkisin. Valitsus peab teada saama, kas ta oma poliitikat võib ellu viia või mitte. Ja valitsuse poliitika seisukohast oluliste eelnõude usaldusküsimusega sidumine annab võimaluse veenduda, et Riigikogu enamus poliitikat toetab. Teiseks on usaldusküsimusega seotud eelnõu puhul menetlus Riigikogus palju kiirem ja ka valutum, näiteks kui on keelatud menetlusettepanekud. Ja nüüd jõuab lugupeetud riigiõiguse spetsialist Taavi Annus väga õigele järeldusele: usaldusküsimusega sidumine võimaldab eelnõusid läbi suruda ning takistada parlamentaarset obstruktsiooni. Ja nüüd tuleb see kõige olulisem lause: taolise abinõu legitiimsus on põhiseaduse seisukohalt kaheldav. Ma arvan, et ei mina ei ole see spetsialist, kes saaks seda öelda, ja arvan, et ka lugupeetud Toomas Kivimägi ei saa olla see spetsialist, kes julgeks praegu Taavi Annusega vaielda. Nii et see on praegu sisuliselt parlamentarismi lõpp Eestis, kui me seome kõik vajalikud eelnõud usaldushääletusega. 

Ja nüüd ma tulen tagasi Illar Hallaste lause juurde, mis ta ütles: eelnõu kiire vastuvõtmine parlamendis võib küll olla legitiimne, kuivõrd kärbib oluliselt ennekõike opositsiooni õigusi, aga seda nimetatakse … Ta nimetas seda parlamendi näppude väänamiseks. Antud olukorras ma nimetan seda parlamendi kägistamiseks. Aitäh!

14:38 Aseesimees Toomas Kivimägi

Aitäh! Rain Epler, teie kõnet me oleme korra kuulnud. Kas nüüd on teil fraktsiooni volitus fraktsiooni nimel rääkida või mis plaan teil on? Äkki te valgustate juhatajat? EKRE fraktsiooni nimel? EKRE fraktsiooni nimel Rain Epler, palun!

14:38 Rain Epler

Aitäh, hea istungi juhataja! Ma palun ka lisaaega kolm minutit. Enne kui ma kõne juurde lähen, kuidas selle lisaajaga on? Kas te alles kaalute otsust või?

14:38 Aseesimees Toomas Kivimägi

Ma mõtlesin, et vaatan õunte pealt. Kolm minutit lisaks.

14:39 Rain Epler

Enne kõne juurde minekut vastan teie küsimusele. Te küsisite kuidagi imestunud näoga, kas [ma tahan rääkida] EKRE fraktsiooni nimel. Ikka EKRE fraktsiooni nimel! Teised ei ole praegu volitusi veel teinud, kes teab, mis minu kõne jooksul juhtuda jõuab, midagi Andres Metsoja vormistab. 

Aga nüüd asja juurde. Head kolleegid! Ja eriti ka head Eestimaa inimesed, kes seda Riigikogu istungit jälgivad! Minu kõne loomulikult puudutab vähem eelnõu sisu, aga rohkem seda, et me oleme siin nende usaldusküsimusega hääletusele pandud eelnõude rivi alguses. Ja kui me vaatame päevakorda ja neid kaht eelnõu, mis on järgmisena päevakorras, siis ilmselgelt valitsuskoalitsioon on valmistanud päevakorra ette selliselt, et oleks võimalik siit puldist konkreetse näite varal lahti seletada termini "poliittehnoloogia" tähendus ja näidata ka seda, milliste propagandistlike võtetega püütakse inimesi eksitada. Ma siiralt tänan selle võimaluse eest ja omalt poolt selle selgituse nüüd esitan. 

Nimelt, kaks järgmist eelnõu on sellised, mida võib nimetada headeks eelnõudeks ehk eelnõudeks, mille mõte on selline, millele võiks isegi oodata tuge opositsioonist. Samas on nad seotud valitsuse usaldamisega. Ja siit ma jõuangi oma esimese punkti juurde. Valedega võimule saanud valitsuskoalitsioon on selgelt obstruktsiooniga hädas, vaatamata sellele, et nad on jõuliselt asunud seadusi väänama, et opositsiooni võimalusi obstruktsiooniks vähendada. Ma loetlen vaid mõned näited. Riigikogu komisjonides näiteks otsustatakse enamuse häältega. Selle enamuse vastu mõnes ideoloogilises küsimuses võideldakse väga kirglikult, öeldakse, et enamus ei tohiks vähemust niimoodi alla suruda, aga komisjonides otsustatakse, et opositsioon peaks võtma näiteks kuu aega mõtlemisaega, et oma muudatusettepanekuid kaaluda. Piiratakse ka eelnõude üleandmist, on rikutud väga räigelt arupärimistele vastamise ja eelnõude menetlemise tähtaegu. Samas, meediasse paisatud info ja propagandavõtete abil on küll oluliselt vähendatud isamaalaste ja keskerakondlaste soovi obstruktsiooni toetada, ent ikkagi saab valitsuskoalitsioon aru, et üks erakond, EKRE, on valmis oma põhimõtete eest seisma. Ja nii ollakse plindris. Seetõttu ei mõelda koalitsioonis enam niivõrd riigi juhtimisele kuivõrd võtetele, millega saaks vastuseisu murda. 

See viib mu teise punktini ja ka jutu alguse juurde. Tundub, et tagatoa nupumeeste salk, kui nii võib öelda, on koalitsioonipartneritele pakkunud välja hiilgava, jutumärkides loomulikult, idee, et seoks usaldusega ka mõne hea eelnõu. Sel juhul me saame arvestada järgmisega. Opositsioon ei saa sellele vastu hääletada ega obstruktsiooni teha, sest siis me laseme meedial kirjutada, et opositsioon ei toeta näiteks apteekrite ja õdede puuduse probleemi lahendamist või ei taha toetada väikeste laste vanemaid. Kindlasti nii arvatakse. Leiame saadiku, kes õnneliku näoga pillaks siit mõne mürgise repliigi, mida me saame levitada ja enda huvides kasutada, ja siis hakkab meie reiting jälle tõusma ja saame mured seljataha jätta. Või siis mõeldakse, et kui siiski peaksid opositsioonisaadikud nende nii-öelda heade eelnõude poolt hääletama, siis saame me öelda, et isegi opositsioon usaldab valitsust, ja eluga edasi minna. 

Muidugi selliste eelnõude usaldusega sidumine näitab seda, et valitsus on üsna ebakindel ja tegelikult on lahkhelid valitsuskoalitsiooni sees meile iga päevaga aina enam ja enam nähtavad. Nad ei ole päris lõpuni kindlad, et hääled kokku tulevad, ja siis nad proovivad sellise trikiga osta mõne täiendava hääle. Ja need eelnõud on pandud järjekorras selle rivi ette lootuses, et opositsioon kas lööb araks ja koalitsiooni teerull saab muretult edasi sõita, või siis hakkab vastu ja koalitsioon saab meedia abil opositsiooni halvas valguses näidata. Aga seda valitsust ei saa usaldada ja need trikid ei aita. Need hääletused on valitsuse usalduse üle, mis meil siin tulemas on. 

Ja on ka aru saada, et loodetakse, et Eesti inimesed on kas rumalad või lühikese mäluga või mõlemat korraga. Aga mina olen täiesti kindel, et eestlased ei ole lollid. Väga suur hulk Eesti inimesi on tõsiselt pettunud selle valitsuskoalitsiooni valelikkuses, selles, kuidas kiirustades ja jõuga on juba läbi surutud valesid otsuseid ja plaanitakse neid teha jätkuvalt. Eesti inimesed vaatavad väga murelikult tulevikku ja saavad aru, et kui seda hullust ei õnnestu peatada, siis on perspektiiv väga nukker. Ja selle pärast saavad inimesed ka aru, et loomulikult ei ole meil võimalik hääletada ühegi eelnõu poolt, mis on valitsuse usaldusega seotud. Sellist valitsust ei saa usaldada. 

Loomulikult ei ole me nõus maksude tõstmisega majandussurutise ajal. Me ei ole nõus sellega, et maksumuudatused ja muud usaldusküsimusega seotud otsused halvendavad eelkõige väljaspool suuri linnu elavate inimeste ning lastega perede elutingimusi. Me ei ole nõus sellega, et kiirkorras viiakse ellu rohepöörde projekti, millel on pöördumatult halvad tagajärjed kogu riigile. Me ei ole nõus seadusemuudatustega, mis muudavad ettevõtjate jaoks keskkonda väga ootamatult ning seeläbi seavad tõsisesse ohtu edaspidised investeeringud Eesti ettevõtete poolt. 

Meil on valitsusele väga selge sõnum. Lõpetage ära see Eesti-vaenulik tegevus! Ärge minge jõuga jõustama meile võõrast ja siia imporditud ideoloogiat! Ärge kägistage oma otsustega inimesi ja ettevõtjaid! Jätke alles sõnavabadus ja visake see vaenukõneseadus prügikasti! 

Head inimesed, ma kutsun teid üles, kasutage iga võimalust selleks, et anda Kaja Kallasele ja tema juhitavale valitsusele mõista, et neil on aeg lahkuda. Kordan üle seda, mis ma eile ütlesin. Kaja Kallas oma nädalavahetuse kõnes viitas sellele, et Eesti jaoks tekkisid probleemid siis, kui Reformierakond lühikest aega varumeeste pingil oli. Tegelikkus on loomulikult vastupidine: probleem on selles, et Reformierakond on liiga vähe varumeeste pingil olnud. Head kolleegid siin saalis, leidke iseennast üles ja hääletage valitsuse usaldamise vastu! Aitäh!

14:46 Aseesimees Toomas Kivimägi

Anti Poolamets, palun!

14:46 Anti Poolamets

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Kõige murettegevam asi, mis vaatab sellest eelnõust vastu, on tagasipöörduja toetuse kadumine sellisel kujul. Minu meelest on tegu tugeva signaaliga. See olukord on ju selline, mida peaks vaatama mõnevõrra tagasi ja mõnevõrra edasi. Nimelt, kunagi, kui Reformierakond oli valitsuses ja hakkas sügavat kriisi lahendama, siis oli see kriisi lahendamine üks tõeline kirvetöö. Eesti majandus kukkus kõige rohkem Euroopas. Minu arust see [fraas] – kõige rohkem Euroopas – on juba iseenesest kõhedust tekitav, nii nagu ka viimase pooleteise aasta jooksul läbi käinud [sõnumid], et tööstustoodang kukkus kõige rohkem Euroopas just meil või et meie inflatsioon oli kõige kõrgem Euroopas. Sellised punased tuled peaksid olema väga suureks hoiatuseks, et meie poliitika oli vale ja on vale.

Ja just siis, 2009. ja 2010. aasta paiku, jäime me kriisi lahendamise vale metoodika tõttu ilma kümnetest tuhandetest kaasmaalastest, kes elavad nüüd Soomes, töötavad Soomes või kuskil mujal ja tihtipeale maksavad oma maksud sinna. Me oleme väga suurest ressursist ilma jäänud. Ja nüüd mitte anda neile signaali, et riik toetab nende tagasitulekut, on vale.

Tagasipöördumistoetust on saanud määrata Eesti kodakondsusega või Eesti elamisluba omavale etnilisele eestlasele. Kas pole tähelepanuväärne: etnilisele eestlasele? Kuidas selline vahetegu? Tegelikult see näitab, et siinkohal on olnud ka rahvusriigi põhimõte täidetud, et on tahetud eestlasi tagasi saada oma ajaloolisele kodumaale, see ei ole olnud mõeldud kõigile laialijagamiseks. Kui me tuletame põhiseaduse teksti meelde, siis seal on väga märgiline paragrahv: igal eestlasel on õigus asuda Eestisse. See tähendab, et meil on kohustus tagada see õigus sellega, et me loome selleks soodsad tingimused, nii majanduslikud kui psühholoogilised, [näidates, et] me ootame oma inimesi tagasi.

Ka nendel väliseestlastel, kes läksid siit aastal 1944, oli paljudel aastaid ja aastakümneid see tunne, et ma tahan tagasi. 1990-ndate alguses me nägimegi, et nii mõnigi, kellel see tuluke põles kõige kõvemini hinges, tuligi tagasi. Näiteks tuli Jüri Estam oma perega ja elab siiamaani siin. Kas see ei ole hea näide, et ta andis hiljem suure panuse Eesti ühiskonnale ajakirjanikuna, mõtlejana? Üleminekuajal oli tal eriti suur roll.

Tagasipöördumistoetuse juures on veel üks oluline moment: selle kehtivuse puhul on silmas peetud seda, et see kehtib [vähemalt] seitsme aasta eest emigreerunud või välisriigis sündinud isikule, kes tuleb Eestisse tagasi koos alaealiste lastega või oma alaealiste laste juurde.

Palun lisaaega.

14:51 Aseesimees Toomas Kivimägi

Kolm minutit lisaks.

14:51 Anti Poolamets

Lisaks [saab seda] välisriigis sündinud ning püsivalt Eestisse naasnud kuni 40-aastane välismaal magistri- ja doktoriõppe läbinud või Eestist vähemalt seitsme aasta eest emigreerunud või välisriigis sündinud osalise või täieliku töövõime puudumisega isik. Või siis veel üks tingimus: see isik peab vajama majandusliku ja sotsiaalse seisundi tõttu toetust Eestisse tagasipöördumiseks, sest tema perekonna käsutuses on igapäevaseks toimetulekuks vahendid, mis jäävad Eestis kehtestatud toimetuleku piirmäärast allapoole. Alla 40-aastane noor, kes on läbinud välismaal nii magistri- kui doktoriõppe, ei pea olema võõrsil elanud [vähemalt] seitse aastat. Üsnagi läbimõeldud toetus hulga tingimustega – ja meie tõmbame sellele pidurit!

Kes käib lahtiste silmadega ringi, teab väga hästi, kui paljud inimesed töötavad Soomes, kui paljud lapsevanemad seal on, kui paljud sellisel moel, et lapsed ei näe mitu nädalat oma isa. Sellel on tagajärjed. Paljud perekonnad lähevad lõhki, sidemed nõrgenevad, toimub võõrandumine. See on üks muljetavaldav tark meede, mida me oleme rakendanud. Sellest ei tohiks üheski punktis loobuda.

Kui vaadata üldisemalt, siis rahvuskaaslaste programm on olnud üks hädavajalik asi. Aga kui ma käisin hiljuti Helsingis mardilaadal ja kohtusin eestlastega, siis ikkagi ma nägin, et meie tähelepanu ei ole piisav nendele tuhandetele eestlastele, kes töötavad ja elavad välismaal. Mulle tuleb meelde ka vaatepilt Suurbritannias Leicesteri linnas, kus oli hämmastav näha imekaunist Eesti Maja, kus küll aktiivne tegevus oli kokku kuivanud, aga ma tundsin, et ma olen sattunud Eesti saatkonda täiesti ootamatus kohas. Ja selle tõttu ma ütleksin nii, et iga Eesti Maja on ju Eesti saatkond. Kui me aitame kaasa nende püsimisele ja samal ajal ka inimeste tagasitulekule, siis me hoiame alternatiivset saatkondade võrgustikku üleval. Peangi uurima, mis on Leicesteri Eesti Majast saanud, mida teeb Välisministeerium selle alleshoidmiseks. Sama kehtib paljude teiste teemade kohta, kaasa arvatud väliseesti ajakirjandus. Meie side väliseesti kogukonnaga peab olema tugev ja meie signaal peaks olema: me ootame oma inimesi tagasi. Aitäh!

14:54 Aseesimees Toomas Kivimägi

Aitäh! Varro Vooglaid, palun!

14:54 Varro Vooglaid

Suur tänu, lugupeetud istungi juhataja! Austatud kolleegid ja head kohalviibijad rõdudel! Täna meil toimub seaduseelnõu 295 teine lugemine. See seaduseelnõu räägib sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmisest. Sulgudesse on [esimese lugemise pealkirja] kirjutatud selgituseks "tagasipöörduja toetus, kojukanne, arvelduskonto küsimused". Ehk siis sellesse eelnõusse on kokku seotud need kolm küsimusteringi. 

Ma saan aru ka istungi juhataja sellistest viisakas toonis üldsõnalistest märkustest, et üks või teine kõne pole ehk olnud sisulises plaanis selle eelnõu temaatikaga tihedalt seotud. Aga ma omalt poolt ütlen küll kohe algatuseks ära, et minu parima arusaamise kohaselt see asjaolu, et valitsus on sidunud enda algatatud eelnõu usaldusküsimusega, on sedavõrd oluline faktor selle eelnõu menetlemise juures, et mitte kuidagi ei saa mitte kellelegi pahaks panna seda, kui oma kõnes ja muudes sõnavõttudes keskendutakse just nimelt sellele usaldusküsimusele. Sest täna on ju meie ette asetatud mitte ainult küsimus sellest, mida arvata sellest konkreetsest seaduseelnõust, vaid ka küsimus sellest, kas me usaldame seda valitsust, kes on selle eelnõu siia saali toonud, või ei usalda. Kas meil on põhjust usaldada seda valitsust või mitte? Ja sellest tulenevalt on ühelt poolt loomulik, et kõnedes keskendutakse just sellele viimasele küsimusele. Mina ise soovin teha täpselt sama. 

Kas EKRE fraktsioon on teinud mingit saladust sellest, et me viime Riigikogus läbi obstruktsiooni? Ei ole. Kas selle tõttu vastab tõele istungi juhataja ja teiste koalitsiooni esindajate öeldu, et neil ei ole mitte mingisugust muud võimalust selle obstruktsiooni tingimustes, kui siduda järjest ja järjest uusi eelnõusid usaldusküsimusega? Ei vasta. Kuidagi mängleva kergusega jäetakse märkimata ja tähelepanuta väga oluline tõsiasi, et on olemas alternatiivne võimalus sellest tupikseisust väljatulemiseks, on olemas alternatiivne võimalus ka nende eelnõude menetlemiseks. See seisneb reaalses pingutuses otsida kompromissi, otsida sellist lahendust, mis ei seisneks lihtsalt arusaamises, et meil on jõud, järelikult on meil ka õigus. Me suudame, järelikult me teeme [kõike] ükskõik kui jõhkralt vähemusest üle sõites ja öeldes sisuliselt vähemusele: "Kui ei meeldi, siis nutke, krigistage hambaid, trampige jalgu, kitkuge juukseid – meid ei huvita." See kindlasti on reaalne võimalus, kui hakatakse otsima kompromissi ja kui võetakse seda tõsiselt. 

Ma mõtlesin siin isekeskis – vaadates, et valitsus sidus seitsme eelnõu menetlemise usaldusküsimusega – Riigikogu esimehe Lauri Hussari hiljuti öeldule, et tema astub ühe valitsuserakonna, täpsemalt Eesti 200 esimehe kohalt tagasi, selleks et pühenduda Riigikogu kordategemisele. Võiksime küsida, kas keegi oskab nimetada mingisuguseidki samme, mis sellest ajast alates on siinsamas Riigikogus astutud, selleks et Riigikogu korda teha. Kas keegi oskab nimetada mingisuguseid samme, mis on astutud selleks, et otsida kompromissi? Päris siiralt küsin. Võib-olla on need sammud astutud sellisel viisil, et mina pole neid märganud. Aga tõepoolest, minu parima arusaamise kohaselt ei ole probleem mitte lihtsalt selles, et on küll astutud mingisuguseid samme, aga need pole kandnud vilja, vaid probleem seisneb selles, et mitte mingeid reaalseid samme tegelikult astutud ei ole. 

Milles need sammud võiksid siis seisneda? Ma olen täiesti siiras, kui ma ütlen, et alates kevadest, kui see tüli siin parlamendis tekkis, on opositsioonil olnud pidev valmisolek kompromissi sõlmimiseks. 

Ma palun lisaaega, kolm minutit. (Juhataja annab.) 

Kogu aeg on olnud see võimalus õhus, et leiame ühisosa, leiame üksmeele ja ärme sukeldume sellisesse üha süvenevasse tupikseisu. Mäletan, kuidas kevadel oli meie fraktsioonis täiesti tõsine arutelu selle üle, et koalitsiooni poole pealt oli tulnud signaal, et kompromiss võiks seisneda selles, et loobutakse abielu väärastamise ehk perekonnaseaduse muutmise seaduse läbisurumisest usaldusküsimusega seotuna ja loobutakse ka sõnavabaduse radikaalseks mahasurumiseks eelduste loomisest selle niinimetatud vaenukõne kriminaliseerimise eelnõu läbisurumisega. 

Ma mäletan seda sisulist arutelu ja ma mäletan ka seda, et meie poolt täiesti selgelt prevaleeris arusaam, et kui tõsiselt tehakse selline ettepanek, siis me pigem oleme sellega nõus, olgugi et tegelikult tehti kevadel ju mitmesuguseid teisigi sigadusi, millega sisuliselt eraldi võetuna ei tohiks mitte mingil juhul leppida. Meenutame näiteks paljulapselistele peredele vahetult enne valimisi antud täiendavate toetuste tagasivõtmist kohe esimese asjana, kuigi Reformierakond ise oli hääletanud nende täiendavate toetuste andmise poolt – loomulikult selleks, et paista suuremale ringile valijatest erakonnana, kes hoolib Eesti rahva demograafilisest tulevikust, sealhulgas sündimusest. Olgugi et tegelikult oli ju Kaja Kallas enne valimisi öelnud [umbes nii]: "Lugege mu huultelt: maksud ei tõuse. Punkt. Kas see oli piisavalt arusaadavalt öeldud teile?" Pärast valimisi tuli välja, et tegelikult hakatakse tõstma põhimõtteliselt kõiki olemasolevaid makse ja kehtestama veel uusigi. Ja nagu sellest oleks vähe, kaotame ära erinevaid maksusoodustusi ja tõstame ka kõikvõimalikke lõivusid, tasusid ja muid asju. 

Tegelikult me sellise asjaga ei tohiks leppida. Seda enam, kui Kaja Kallas läheb riigitelevisiooni stuudiosse ja ütleb: "Me tegime seda sellepärast, et vastasel juhul ei oleks ju meie poolt valimistel hääletatud." No kuulge! See on kõige elementaarsem valimispettus! Sa petad valijaid sellega, et sa vaikid maha oma sigaduslikud plaanid, ja pärast veel tunnistad: jah, me tegimegi nii, sellepärast et vastasel juhul me oleksime saanud vähem hääli ja siis me ei oleks saanud ju nii võimsat võimupositsiooni, mille pinnalt seda kõike tegema hakata. 

Ehk veel kord: opositsioonil, vähemalt EKRE fraktsioonil, oli kevadel olemas valmisolek kompromissiks. Ja ma olen täiesti kindel, et on ka praegu olemas valmisolek kompromissiks. Aga tõsiasi on loomulikult see, et igasuguse sisulise kompromissi saavutamise eeldus on mõlemalt poolt valmisolek astuda reaalseid samme tagasi. Kahjuks siiani ei ole olnud näha koalitsiooni poolt mingisugustki valmisolekut sisuliselt mingiski osas tagasi astuda. Seetõttu loomulikult pole ka eeldusi mingisuguse kompromissi saavutamiseks. 

Need on need probleemid, mille tõttu tegelikult ei olegi suurt vahet, mis eelnõu me siin täna arutame. Seda valitsust me usaldada ei saa. Aitäh!

15:03 Aseesimees Toomas Kivimägi

Aitäh! Siim Pohlak, palun!

15:03 Siim Pohlak

Aitäh! Lugupeetud juhataja! Head rahva teenrid! Sotsiaalkaitseminister, kes eile seda eelnõu ette kandis, ei tule kahjuks oma tööga toime. Sotsiaalse kaitse korraldamise asemel kulub enamus auru suurperede toetuste vähendamisele ning valitsuse halbade otsuste õigustamisele ja läbisurumisele. Reaalsete probleemidega tegelemiseks aega või tahtmist ei jätku. Probleeme aga on, ja mitte vähe. Eesti inimeste toimetulekuraskused suurenevad ja järjest enam inimesi, sealhulgas paljulapselised pered ja eakad, on aina suurenevas vaesusriskis. Ja maksutõusud ei ole veel jõustunudki.

Oleme ausad, Reformierakond maksustab Eesti inimesed vaeseks. Juba see peaks olema piisav põhjus mitte toetada valitsust sellel usaldushääletusel – usaldushääletusel, millega Reformierakond on võtnud pantvangi koalitsioonipartnerid Eesti 200 ja sotsiaaldemokraadid ja ka oma erakonna liikmed, kes võib-olla sooviksid eelarve puhul rohkem kaasa rääkida. Lihtsalt, kas usaldate Kaja Kallast või ei usalda – rohkem valikuid lauale ei panda, rääkimata sellest, et erinevaid eelnõusid, ka neid, mis siin usaldushääletusega on seotud, ei arutata põhjalikult ja sisuliselt huvigruppidega läbi. Kogu kaasamine, mida koalitsioonierakonnad harrastavad, on täiesti formaalne, mitte sisuline, ja see ainult suurendab Eesti ühiskonnas pettumust riigi parlamendis. Inimesed võõranduvad riigist, samal ajal ka vaesuvad ning näevad, et valitsejatele ei lähe reaalsed probleemid korda.

Õhtuleht avaldas mõned päevad tagasi intervjuu Pärnu kodutute varjupaiga elanikuga, kes kirjeldas, kuidas ta tänavale jõudis. "Ma ei jõudnud enam üüri maksta, omanik muudkui tõstis hinda ja palk oli nii väike. Mul oli vaja ju endale ka süüa osta. Siis ei jätkunud seda raha ka enam. Mind tõsteti koos minu asjadega tänavale ja teha polnud midagi. Minna polnud kuhugi," rääkis mees. Ja nüüd kodutuna ei taheta teda enam tööle võtta. Vaadates saabuvaid maksutõuse, juba toimunud intressitõuse, inflatsiooni, võime analüütikute hinnangul sarnaseid lugusid kahjuks lähiaastatel aina enam kuulda.

Reformierakonna juhtimisel on alates 2022. aastast Eesti inimeste vaesusnäitajad mitmekordistunud. Mitmekordistunud! Eesti inimesed on jäänud reaalselt vaesemaks. Ning tööturg, mis on tegelikult pikalt vastu pidanud, hakkab ka vaikselt majanduslangusele alla jääma. Tänavu kolmandas kvartalis oli mullusega võrreldes ligemale 15 000 töötut enam. Kokku oli ilma tööta suurusjärgus 55 000 inimest. Ehk siis kusagile on kadunud 15 000 töökohta, see on Paide ja Türi linna jagu rahvast. Kui see pole ohu märk, siis mis veel? Kuhu need töökohad kaovad? Ettevõtjad, kes uksi kinni pole veel pannud, peavad kuidagi vastu. Aga tegelikult, vaadates neidsamu töötuse kasvu numbreid, on selge, et ettevõtluses on suurem tagasilöök juba tõenäoliselt järgmisel kevadel tulemas. Ja maksutõusud annavad sellele ainult hoogu.

Ja kui riigieelarvest rääkida, siis maksutõusudega loodetava lisatulu söövad ära vähenevad laekumised riigieelarvele. Laekumiste vähenemine on seotud ettevõtlusse jõudnud majanduse jahtumisega, mida maksutõusud ainult suurendavad. Lisaks suurenevad riigi kulud töötutoetustele ja tööturuga seotud meetmetele, sest nagu eespool viitasin, töötute arv kasvab.

Palun kolm lisaminutit.

15:07 Aseesimees Toomas Kivimägi

Kolm minutit lisaks.

15:07 Siim Pohlak

Kokkuvõtteks. Valede otsuste tagajärjel vaesub peale rahva ka Eesti riik ja eelarve puudujäägist, mida üritatakse maksutõusudega katta, saab valede otsuste tagajärjel alguse hoopis allakäiguspiraal, mis nõuab järgnevatel aastatel üha karmimaid meetmeid, ja kui vaadata tänase valitsuskoalitsiooni lähenemist, siis võib kahjuks arvata, et ka uusi maksutõuse. Kuigi ma hästi ei kujuta ette, mis makse või mida võiks siin veel tõsta. 

Statistikaameti andmetel oli 2022. aastal absoluutses vaesuses ligemale 48 000 Eesti inimest. Aasta varasemaga võrreldes on absoluutsesse vaesusesse langenud inimeste hulk kasvanud 2,5 korda. 2,5 korda! Jälle üks reaalne signaal, faktid, numbrid, mida ainult seotud silmadega valitseja võib eirata. Ei suudeta vaadata hoiatavaid märke. Kui rääkida kaupluste juhatajatega ja kaupluste töötajatega, siis on kuulda, et poevarguste arv kasvab. Ja politseistatistikast on näha, et ka muude varavastaste kuritegude arv kasvab. Ilmselgelt on siin lisaks toimetulekuprobleemidele oma roll ka võõrpäritolu isikutel, aga igal juhul on majanduslanguse ajal alati toimunud kuritegevuse kasv ja see trend on juba selgelt nähtav.

Oluline on vaadata ka seda, kes tänase valitsuse ajal, mida siin õige varsti kas usaldatakse või umbusaldatakse, kõige suuremasse hätta on sattunud. Suhteline vaesus on kasvanud statistika põhjal kõige enam lastega peredes, eelkõige kolme ja enama lapsega peredes, kelle toetusi eelmisel aastal tõsteti. Nüüd neid toetusi kahetsusväärselt Reformierakonna eestvedamisel ning sotside ja Eesti 200 heakskiidul vähendatakse. Valitsus ja sotsiaalkaitseminister võivad peretoetuste vähendamisest rääkides püüda inimesi eksitada, nimetades seda toetuste võrdsemaks tegemiseks, aga see asja sisu ei muuda. Tegelikult minnakse suurperede toetuste vähendamisega kõige haavatavama sihtgrupi kallale, nagu kuulsime, kõige suuremas absoluutse vaesuse riskis ühiskonnagrupi kallale ehk suurperede ja nende laste kallale.

Reformierakond valitseb Eesti inimesed vaeseks Eesti 200 ja sotsiaaldemokraatide häältega. Kurb on näha, et kaks väiksemat valitsuspartnerit ei usu endasse, ei usu, et on võimalik teha Eesti rahva jaoks parem valitsus, valitsus, mis töötaks ennekõike Eesti rahva ja Eesti majanduse huvides, Eesti riigi huvides. Kutsun tungivalt üles Riigikogu liikmeid mitte toetama valitsust sellel usaldushääletusel. Aitäh!

15:10 Aseesimees Toomas Kivimägi

Mart Maastik, palun!

15:10 Mart Maastik

Suur tänu, härra eesistuja! Head kaks Riigikogu saadikut saalis ja proua terviseminister Riina Sikkut! Rõõm on teile, nüüd kolmele inimesele, rääkida täna siin siis meie sotsiaalhoolekande seaduse muutmise eelnõust 295 teisel lugemisel. 

Ja mida ma siit loen? Esiteks, eelnõuga on kavandatud muudatused viies seaduses. Sotsiaalhoolekande seaduse muudatusega lõpetatakse välismaalt tagasipöörduja toetuse maksmine inimestele, kes asuvad Eestisse elama pärast 2024. aasta 1. jaanuari. Mõned aastad tagasi tegi president Toomas Hendrik Ilves tugevat kampaaniat "Talendid koju!", kui ma õigesti mäletan. Siis ilmselt loodigi selline toetusmeede, et kes tagasi tahavad tulla, saavad ka mingit toetust. Saan aru, et nüüd seda toetust enam vaja ei ole, sellepärast et kõik on aru saanud, et mis sa sellisesse riiki ikka tagasi tuled – riik üritab meid maksustada "rikkaks" ja töökohad kaovad, majandus vajub sohu.

Loomulikult on siin ka teine punkt. Viie seaduse muudatused on seotud kõik ühte paketti. Ja üks neist on ka lisaks, kohe loen ette: 2024. aasta riigieelarve seaduse eelnõu kohaselt plaanitakse eraldada erihoolekandeteenuste baaseelarvesse lisavahendeid kokku 6,11 miljonit eurot, millest plaanitakse rahastada ka vähemalt 170 töötamise toetamise teenuse kohta. Nii palju kui mina tean, on siiamaani toetatud vähemalt 400 kohaga seda toetamisteenust. Laekunud informatsiooni kohaselt ei ole enam võimalik nii palju inimesi toetada selle pärast, et väidetavalt ei küsitud Euroopa Liidust õigel ajal vastavat toetust. Ehk siis tegemist on kas puhtalt laiskusega või on see nii mingil muul põhjusel. Aga isegi kui meil on võimalik mingit raha Euroopa Liidust toetamiseks saada, siis seda millegipärast ei küsita. Samas on selge, et psüühiliste erivajadustega inimesi on vaja toetada neile töökohtade leidmisel. 

Kurb on muidugi selle asja juures see, et 295 SE seotakse usaldusküsimusega, kuna eelnõu on väidetavalt seotud 2024. aasta riigieelarve seadusega. No nii võib põhimõtteliselt kõik siduda riigieelarvega – kokkuvõttes on ju kõik seotud rahaga. Paraku kogu kokkuhoid, sealhulgas tagasipöördujate toetuse maksmisest loobumisega [saadav], on ju tegelikult marginaalne. No see ei saa olla kuidagi seotud riigieelarvega. On arusaadav, et kõiki muudatusi üritatakse nüüd teha usaldushääletusega. Koalitsioon on omandanud väga arrogantse, ma ütleksin, isegi ülbe juhtimisstiili. Opositsiooniga absoluutselt ei arvestata ja soovitakse jõuga ära teha kõik maksumuudatused, mis teevad Eesti rahva vaeseks. 

Siin on hirmsasti kirutud obstruktsiooni. Kuna opositsioonierakonnad tegelevad obstruktsiooniga, siis parlament ei ole enam töövõimeline. Urmas Reinsalu on siin kaks päeva järjest küsinud ka juhatuse liikmetelt, kas on ühtegi sammu tehtud selleks, et lepitada või leida mingit lahendust, et parlamendi töö oleks sujuvam ja et arvestataks ka opositsiooniga. Paraku siiamaani ei ole seda toimunud. 

Paluks lisaaega. 

15:15 Aseesimees Toomas Kivimägi

Kolm minutit lisaks.

15:15 Mart Maastik

Varro Vooglaid siin märkis ka oma kõnes, et kui algselt öeldi niimoodi, et lugege mu huultelt, et maksud ei tõuse – tähendab, peaministri huultelt –, siis tegemist on tegelikult valimispettusega. Tõesti, selle jaoks, et saada võimule, peab petma. See on umbes sama, et ma lähen poodi, varastan limonaadi ja pärast ütlen politseis, et aga saage aru, mul teisiti poleks võimalik kõhtu täita olnud. 

Ei ole normaalne, et kolm punkti järjest ühel ja samal päeval tulevad usaldushääletused. Ma saan aru, et üks kord, et nüüd siis koalitsioon peab ennast kokku võtma ja usaldama. Aga kuidas me saame usaldada kolm korda järjest? Kuidas kõik need asjad on seotud usaldusega? Esimene kord saate usalduse kätte, edasi võiks nagu tööle hakata. Teil on usaldus olemas ja arutame parlamentaarselt kõiki muudatusettepanekuid, ka opositsiooni ettepanekuid. 

Rääkimata sellest, et meil on nagu tekkinud selline arusaam Eestis, et me olemegi nüüd jõudnud viie rikkaima Euroopa riigi hulka. Rikastel riikidel on kombeks tegeleda heategevusega, aga, ütleme nii, vaesed riigid ei saaks tegeleda niisuguste asjadega. Ometi meie oleme hakanud ka tegelema selliste asjadega. Võib-olla on vaja eelkõige ära lahendada majandusküsimused ja alles siis hakata tegelema selliste kolmanda-neljandajärguliste küsimustega. 

Eesti tõstab makse kujuteldamatult palju, meie inimesed sisuliselt peavad peost suhu elama. Ma toon näite lihtsalt metsanduse valdkonnast. Metsas 1 miljoni tihumeetri vähem raiumine nagu annaks riigile 250 miljonit sissetulekut. Seda tehakse lihtsalt sellel põhimõttel, et kõik me oleme nii targad, me teame, et metsa raiuda on halb. Aga seda me ei tea, et meil on olemas inimesed, kes on haritud selle jaoks, kes ütlevad, et vaat nii palju on õige. Ja kui me teeme majanduslikke otsuseid sellelt baasilt, et me kõik oleme targad, mitte ei usalda oma teadlasi, siis tulebki selline eelarve, mida me peame hakkama täitma inimeste arvelt, inimeste tasku arvelt. 

Seega ei saa kuidagimoodi usaldada seda valitsust ja ma teengi ettepaneku hääletada nende kobareelnõude vastu.

15:18 Aseesimees Toomas Kivimägi

Aitäh! Rain Epler, te olete rääkinud enda nimel, te olete rääkinud fraktsiooni nimel. Mis ajendil te olete pannud üles enda nime, palun? Palun mikrofon korra Rain Eplerile.

15:18 Rain Epler

Jaa! Eks ikka sellel ajendil, et asi saaks põhjalikult arutatud ja läbirääkimised meil ju on. Kuna läbirääkimistel antud formaadis ka komisjonide esindajad saavad sõna võtta, siis ma olen siin terve hulga majanduslikke aspekte tegelikult välja kirjutanud. Kuna saalis teisi majanduskomisjoni esindajaid praegu ei ole, siis ma tegelikult majanduskomisjoni esindajana – aa, siiski härra Maastik on, vabandust! – käiksin need punktid üle. Sirvisin siin ka kollast raamatut, see on üsna lakooniline, ütleb, et komisjonide esindajad saavad sõna võtta. Sellepärast ma nüüd tegin ka eeltöö, et neid aspekte kajastada.

15:19 Aseesimees Toomas Kivimägi

Aitäh! Komisjoni nimel saab võtta sõna siis, kui on komisjoni liikmete käest seda õigust küsitud või esindamist soovitud. Antud juhul keegi seda teinud ei ole. Te ei saa esineda komisjoni nimel, kui te pole komisjoni liikmete käest seda nõusolekut küsinud. Nii et mingit võimalust teil komisjoni nimel esineda ei ole, juhul kui teil volikirja ei ole.

Siim Pohlak, küsimus istungi läbiviimise reeglite kohta korra, palun!

15:19 Siim Pohlak

Mul on tegelikult kohe mitu asja. Ma tahaksin osaleda selles vaidluses, mis teil Rain Epleriga komisjoni teemal on. Aga tegelikult kõige enne veel: Mart Maastik mainis nimeliselt Riina Sikkutit ja ütles ka äratuntavalt, et siin saalis on kaks saadikut lisaks temale veel. Ma usun, et nii teie kui Riina Sikkut kui ka meie saime aru, kellest jutt käis. Kas mul on võimalik ka kohapealt vasturepliik öelda, kuna härra Maastik mind mainis? Kõigepealt klaarime selle ära. Ma sooviks siis vastusõnavõttu kohapealt.

15:20 Aseesimees Toomas Kivimägi

Aitäh! Me lõpetame kõigepealt ära läbirääkimiste kõned ja seejärel otsustame, kas me lähme vastusõnavõttude juurde või mitte. Rain Epleril volitust komisjonilt ei ole, komisjoni vastavat otsust ei ole. (Rain Epler räägib pikalt midagi kohapealt.) Aitäh! Juhin veel kord tähelepanu, et komisjoni nimel saab esineda üksnes siis, kui on komisjoni käest luba saadud ehk komisjoni liikmed on saanud osaleda selle hääletamisel. Toon analoogiana näiteks § 97, mis räägib eelnõu esimese lugemise päevakorda võtmisest. Siin on kirjas, et juhtivkomisjon teeb seoses eelnõu esimese lugemisega otsuseid järgmistes küsimustes: juhtivkomisjoni esindaja määramine. Ehk see on komisjoni pädevus, komisjon seda otsustab. Kui komisjon on nii otsustanud, siis on teil see õigus olemas, kui komisjon seda otsustanud ei ole, siis igal suvalisel liikmel ei ole võimalust komisjoni nimel esineda. Te saate kõneleda iseenda, aga mitte komisjoni nimel. 

Head kolleegid, ma olen selle otsuse langetanud. Kui volitust ei ole, kui komisjoni otsust ei ole, siis sellisel juhul Rain Epleril sõna võtta ei ole võimalik. 

Ants Frosch, palun! Kas Ants Frosch soovib osaleda läbirääkimistel või mitte? Jaa, palun! (Saalist öeldakse midagi.) Jah, kuulan protesti. Vabandust, Ants Frosch! Siim Pohlak, palun!

15:22 Siim Pohlak

Jah, ma ikkagi protestin selle vastu, et majanduskomisjoni liikmel Rain Epleril ei lasta kõneleda. Mul on kompromissettepanek ka tegelikult: teeme väikese vaheaja, et majanduskomisjon saaks koguneda ja arutada, kas härra Epler sobib nende nimel kõnelema selle eelnõu juures või mitte. Mul on selline kompromissettepanek. Liigume äkki kompromisside teel hoopis?

15:22 Aseesimees Toomas Kivimägi

Ma jätan selle protesti rahuldamata. Palun, Ants Frosch!

15:22 Ants Frosch

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud saalis viibijad! Head kolleegid! Lugupeetud minister Riina Sikkut! Kummardus teile teie kindlameelsuse eest, et te siin meiega koos hoopis teisi teemasid arutate.

Aga tuleme eelnõu 295 juurde. Paraku on eelnõu seotud usaldushääletusega ning kuigi siit kõnetoolist on usaldushääletusest ühte- või teistpidi räägitud juba kümneid ja kümneid kordi, ei pääse sellest mööda ka mina. Samas ma luban, et lähenen täiesti selgest ja konkreetsest aspektist sellele seaduseelnõule, ka on mul selle ettevalmistusprotsessi kohta üks väga oluline tähelepanek. 

Ma meenutan kolleegidele ja ka nendele inimestele, kes jälgivad seda ülekannet mujalt, Leo Kunnase sõnavõttu siin saalis sellesama eelnõu arutamisel. On täiesti selge, et parlament liigub järjest sügavamal konfrontatsiooni kursil. Ja see usaldushääletusega sidumine kindlasti ei anna võimalust selle poliitilise patiseisu deeskaleerimiseks. Ometi peaks see olema praegu Eesti riigijuhtide ja parlamendi liikmete, kõigi poliitikute eesmärk: deeskaleerida see vastastikune konfrontatsioon, jõuda tavalisse poliitilisse debatti. 

Sellisest olukorrast, nagu ajalugu ja rahvusvaheline praktika kinnitab, on ainult üks väljapääs: tavaliselt õnnestuvad lahendused siis, kui tugevam pool ehk koalitsioon teeb esimese sammu tagasi. Siin võiks ka ju prantsuse keeles öelda noblesse oblige – see on kohustus neile, kes on võimul. Ja need, kes on opositsioonis, saavad selle palmioksa vastu võtta või tagasi lükata. 

Täna ma rõhutaksin ühte momenti, mis eristab kevadisi usaldushääletusi praegustest. Nimelt on rahvusvaheline olukord edasi arenenud ja see dünaamika ei ole olnud positiivne. Ukraina sõjas on olukord selline, kus oodatud edu on Ukrainal saavutamata ja aina rohkem kõlab kahtlevaid hääli, kas Ukraina üldse edu saavutab. Loomulikult, Eesti toetab koos oma liitlastega Ukraina võitlust, me toetame ukrainlaste võitlust. Aga rahvusvaheline olukord, mis on halvenenud ka peale Hamasi terrorirünnakut ja massimõrvu Iisraelis, on ärev. Ja sellises ärevas olukorras viia oma sisepoliitika veel rohkem krampi – ja see, et esitatud on usaldushääletusega seotud eelnõud, viib meie sisepoliitika olulisel määral krampi – ei ole vastutustundlik. 

Ma olen kuulnud, et Eesti poliitilises – nimetame seda nii – pealisehituses ehk erinevates poliitilistes institutsioonides on võetud seisukoht, et Riigikogu ise peab leidma lahenduse. Täna ei paista küll seda Riigikogu ise lahenduse otsimist eriti välja, nii et paratamatuks osutub teiste põhiseaduslike institutsioonide roll.

Ma paluksin kolm minutit lisaaega.

15:27 Aseesimees Toomas Kivimägi

Kolm minutit, palun! 

15:27 Ants Frosch

Aitäh! Tõepoolest ei ole ju selles aina halvenevas rahvusvahelises julgeolekuolukorras Eesti rahva põhiprobleem mitte erinevad seaduseelnõud, mida siin saalis on menetletud, aga mis ei tegele peaasjaga. Ja peaasi on praegusel hetkel siiski Eesti rahva toimetulek. Meie valijad, meie rahvas ootab meilt kahte asja: et Eesti riigi julgeolek oleks tagatud ja et Eesti rahva heaolu oleks tagatud. Käesolev eelnõu ei tegele sellisel moel usaldushääletusega seotuna ei ühe ega teisega. Seetõttu ei saa ma selle poolt olla.  

Aga nüüd konkreetse detaili juurde, millest ma lubasin rääkida. Nimelt on otsustatud selle eelnõu arutamise käigus, et ühe aasta võrra lükatakse edasi kinniste lasteasutuste teenusega seonduvate varem vastu võetud muudatuste jõustumise aeg. See tähendab tegelikult väga konkreetseid probleeme, ja konkreetseid probleeme just nendele kinnistes lasteasutustes viibivatele lastele, samuti nende vanematele ja loomulikult nende lasteasutuste töötajatele. 

Selle debati käigus sai ministrilt päritud, mis põhjustel selline aastane nihutamine ja nihkumine on vajalik. Vastust me ei saanud. Jäigi selgusetuks, kas on tegemist mõne ministeeriumiametniku ametialase saamatusega või milles see probleemi keerukus on seisnenud. Sellele me kahjuks vastust ei saanud. Paraku ei ole ilmselt võimalik seda vastust saada ka ajakirjandusel.  

Aga mina tänan teid tähelepanu eest, oma seisukoha eelnõu suhtes ütlesin ma välja. Aitäh! 

15:29 Aseesimees Toomas Kivimägi

Aitäh! Urmas Reinsalu, palun! (Urmas Reinsalu küsib lisaaega.) Kolm minutit lisaks.

15:30 Urmas Reinsalu

Lugupeetav rahvaesindus! Eestis on poliitiline usalduskriis ja see väljendub ka parlamendi vastasseisus, mille puhul me oleme jõudnud olukorda, kus parlamendi töö meetodiks – tavapäraseks meetodiks, nagu siin istungi algul kõneleti – on muutumas sisulise parlamentaarse debati taandamine usaldushääletuste konveieriks. See ei ole asjakohane, see ei vasta Eesti ühiskonna ootustele ja see kindlasti halvendab ühiskonna efektiivsust ja lõhub usaldust.

Kuidas on võimalik poliitilisest vastasseisust väljuda? Ei ole alternatiivi poliitilisele dialoogile ja Isamaa on selleks valmis. Poliitilise dialoogi lähtekoht on, et see peab olema erakondadeülene, hõlmates nii opositsiooni kui koalitsiooni, ja see peab olema kantud ka sellest arusaamast, et kõikidel osapooltel tuleb pingutada.

Augusti keskel saatsin ma kirja viie parlamendierakonna esimeestele ja pakkusin välja püüda enne istungjärku saavutada minimaalne poliitiline kokkulepe parlamendi toimimiseks. Sellele oli vastus koalitsiooniparteide poolt vaikus. Ma sain aru, et kuigi sõnades ja, usun, heauskselt väljendasid oma valmidust kohtumiseks kahe väiksema koalitsioonipartei juhid, siis samas nad möönsid, et nad ei saa seda teha, kui koalitsiooni juhtpartei võimuvertikaalis, Reformierakonna esinaine sellega nõus ei ole.

Alles kuu aega hiljem, septembrikuus, kui parlament oli juba rakendunud, toimus Riigikogu esimehe koosolekuruumis erakonnajuhtide arutelu ja see kestis tund aega. Erinevad erakonnad väljendasid oma seisukohti, kõikidel erakondadel oli oma erineva hoiakuga vaatenurk ja lepiti kokku, et kogunetakse uuesti, selleks et seda vastasseisu probleemi arutada. Sest dialoogile jõudmine, olgu ta inimestevahelistes suhetes eraeluliselt, olgu ta riikidevahelistes suhetes diplomaatias, olgu ta poliitilises vastasseisus, eeldab tegelikult seda, et on olemas ehe suhtluskanal ja minimaalne empaatia.

Kahjuks on septembrikuu keskel toimunud kohtumine jäänud viimaseks. Möödunud on kaks kuud ja selle aja jooksul on küll kohtunud ka teine parlamendi töökogu, Riigikogu vanematekogu, kuid siis on tegeletud kuluhüvitiste nüanssidega, mis kindlasti vajavad ka vastuseid avaliku õiglustunde vaates, kuid need ei ole keskse raskuskeskmega, kui asi puudutab poliitilise juhtimise kvaliteedi tagamist ja parlamendi toimimise tagamist. Ja see on ebamõistlik.

Isamaa ei toeta selle valitsuse poliitikat ja Isamaa ei toeta seda stiili, kuidas see valitsus oma poliitikat teerullimeetodil jõustab. See on põhjus, miks me hääletame valitsuse usaldusega seotud eelnõude puhul nii sellele kui järgnevatele eelnõudele vastu. Valitsus on asetanud ka sisulised eelnõud pantvangikriisi, kus parlamendil on jäänud üks valik: kas olla poolt või olla vastu, kas usaldada seda valitsust või mitte.

Poliitilise usalduskriisi keskmes on peaministri isik, peaministri isiklik usalduskriis, tema usalduse kaotus. Jätkuvalt rohkem kui kaks kolmandikku Eesti inimestest on seisukohal, et ta peaks oma ameti maha panema. Sellest johtuvalt Isamaa läinud nädalal tegi kõikidele parlamendijõududele ettepaneku. Aega on antud. Aega on antud mitu kuud nii peaministrile kui koalitsiooniparteidele peaministri isiku küsimus lahendada ja esimese sammuna usalduskriisi lahendamisel lahendada see peaministri ametist lahkumisega. Seda aega on antud, aga seda aega on raisatud. Ja parlamentaarses riigis ei saa parlament jääda kõrvale peaministri küsimuse [lahendamisel]. Meie veendumus on ja ma kutsun kõiki poliitilisi jõude üles selleks, et ühineda Isamaa ettepanekuga peaministri usalduse küsimuses: avaldame peaministrile umbusaldust.

Valitsus eeldatavasti kavatseb siduda ka tervikuna järgmise aasta riigieelarve eelnõu usaldusega. Me oleksime eelistanud sisulist debatti. Ka meie [nägime probleemi] ja osundasime EKRE muudatusettepanekute massiivsele [hulgale], mis tegelikult sisulise debati [võimalusi] teiselt poolt ahendab ega võimalda rahvaesindusel eraldi ettepanekute puhul langetada valikuid, mis puudutavad konkreetseid valupunkte või kriitilise raskuspunktiga küsimuste lahendamist.

Üks nendest on sama teema, mis on seotud koolides töörahu tagamisega. Valitsus arutas õpetajate ettepanekuid kompromissiks ja kõikidel parteidel valitsuses on erinevad seisukohad. [Valitsuses] puudub tegelikult üksmeel ka selles loogikas, et otsida kompromissi. Juhtimiskriis on jõudnud ühiskonnas [maad võtta] ka selles küsimuses ja enesestmõistetavalt tekitab see stressi ega vasta ka laiemalt inimeste ootustele.

Mul on hea meel, et esimese koalitsioonisaadikuna väljendas Liina Kersna täna seisukohta, et koolides tuleb töörahu tagada ja kompromiss tuleb leida. Just nimelt selle kompromissi ongi Isamaa sõnastanud ühe ettepanekuna järgmise aasta riigieelarve [kujundamisel], kuid kui valitsus seob selle ühte pakikesse kokku, siis ei ole parlamendil võimalik ka eraldivõetuna selles küsimuses sisulist lahendust leida.

Võtame kokku. Isamaa ei toeta seda valitsust, sest selle valitsuse poliitika on ebakvaliteetne ega laienda usaldust ja kindlustunnet ühiskonnas. See ei stabiliseeri objektiivselt keerulistes olukordades ühiskonna ja majanduse toimimist, vaid destabiliseerib seda. Meie üleskutse kõigile poliitilistele jõududele on mitte jätkata seda stiili parlamendi toimimises, usaldushääletuste kaskaadi, vaid otsida poliitilises vastasseisus poliitilist lahendust. Aitäh teile!

15:38 Aseesimees Toomas Kivimägi

Aitäh! Aivar Kokk, palun!

15:38 Aivar Kokk

Austatud juhataja! Head kolleegid! Räägime sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse [eelnõust] ja vaatame siis, mis koha pealt püütakse kokku hoida ja kuhu raha panna. Räägime kokkuhoidudest. Selle eelnõu kohaselt on nii mitmelgi real [kokkuhoid] suurusjärgus 5000, 10 000. Samas täna ma peaministri käest küsisin, kas valitsus on ka arutanud, et need apsud, mis on tehtud, et järgmine kord selliseid vigu ei tehtaks. 

Me räägime, et energia poole pealt on 1,7 miljardit eurot kadunud inimeste taskust viimase kahe aasta jooksul selle tõttu, et valede otsuste tulemusena on energiakandjate hinnad kõrged olnud. Valitsejatele meeldib öelda, et võrreldes eelmise aastaga on energia hinnad pea kaks korda madalamad, aga unustatakse põhiline tõsiasi, et tegelikult võrreldes kahe aasta taguste hindadega on ka täna elektri ja gaasi hind 2–2,5 korda kõrgem. Need otsused on tehtud ja neid tagasi pöörata on väga keeruline. Õnneks haalamiskai on valmis ehitatud ja ma loodan, et ikkagi lõpuks Elering suudab ka selle ühenduse sellise teha, et kui ühel hetkel peaks midagi halba juhtuma, siis on võimalik LNG-laeval Paldiskisse tulla ja me gaasi saame.

Kui vaadata seda eelnõu sotsiaalhoolekande poole pealt, siis ega ma väga hästi aru ei saa, mida siis tegelikult soovitakse, kuhu raha soovitakse panna või kust raha soovitakse ära võtta. Ja kui me vaatame nüüd riigi otsuseid eelmise aasta detsembrist ja selle aasta jaanuarist, siis võtame Eesti Raudtee ja vagunite müügi. 2500 vaguni müügi pealt teenis riik kahjumit 200 miljonit. 200 miljonit! Kui me vaatame praegu, mis toimub vagunite rendi hinnaga, siis eelmine aasta oli Kasahstanis ühe vaguni päevatasu – rõhutan, päevatasu – 14 eurot. Täna on see 40 eurot. Väga lihtne arvutada. Kui see vahe korrutada 2500 vaguniga ja aasta päevade arvuga, saame aru, et kümned ja kümned miljonid on jälle Eesti riigis kadunud.  

Ja siis me püüame selle väga olulise eelnõuga kokku hoida, vaatan siin numbriliselt, tagasipöörduja toetuse taotlemise vallas 4490 eurot ja kojukandeteenuse piiramisega kokku lausa 600 eurot. Ja kui siis lüüa siin inimestele natuke juurde, siis saame 8932 eurot. Täna peaminister ütles, et väga hea on rääkida majandust tundva inimesega, ja küsis, kui rikas ma olen. Kindlasti ma ei ole nii rikas, kui palju tema perefirma on viimase pooleteise aasta jooksul teeninud kaubaveoga Venemaale. Aga jah, ma julgen öelda, et ma olen ettevõtja ja majandusinimesena kaaluv ja vaatav ja teen otsuseid prognoosi põhjal. Mul on hea meel öelda, et siinsamas Riigikogus me oleme debatti pidanud nende erinevate teemade üle. Aga [mis puutub] tänasesse arutelusse, kõnede pidamisse ja küsimuste otsustamisse usaldushääletusega, siis ma olen ausalt öeldes nõus mu selja taga oleva juhatajaga, kes täna istungi alguses ütles, et mõlemad pooled on teinud apse. Ma usun, et aeg oleks mõlemal poolel korra maha istuda ja püüda leida lahendusi. Tegelikkuses oleme täna ummikteel ja see tulemus ei ole kindlasti ühele parlamentaarsele riigile kõige parem. Aga veel kord tahaks lihtsalt öelda seda, et me oleme üle 2 miljardi euro …

Ma võtaks kolm minutit juurde. 

15:43 Aseesimees Toomas Kivimägi

Kolm minutit lisaks. 

15:43 Aivar Kokk

… inimeste taskust ära võtnud, sest ka Eesti Raudtee, [endine EVR] Cargo – need ettevõtted on ju meie enda ettevõtted, need ei ole kellegi teise omad. Meil on Eesti Energia, meil on Elering, kus raha on võetud ühelt poolt ja pandud teise poole taskusse. Tegelikkuses, kui me lihtsalt unustaks ära selle kõrgepalgaliste tulumaksusoodustuste tegemise 700 euro peale, siis ma arvan, et me ei peaks täna siin paljude teemade puhul vaidlema ja ei peaks 2025. aastal keskmist palka saav Eesti inimene lihtsa arvutuse järgi maksma üle 2000 euro makse rohkem kui täna.

Meile on oluline Eesti majanduse tõstmine. Kohe on kätte jõudmas seitsmes kvartal järjest, kui majandus on languses. Täna tuleks vaadata, mida naabrid teevad. Järjest kuuleme, et kõik naabrid vähendavad makse, näiteks rootslased teevad madalapalgalistele tulumaksusoodustuse. Ja siis me unustame ära, et meie enda valitsuse otsustega on meie riigieelarvest viimase pooleteise aasta jooksul kadunud 2 miljardit eurot. Aitäh!

15:44 Aseesimees Toomas Kivimägi

Aitäh! Lauri Laats, palun!

15:45 Lauri Laats

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Rain Epler ütles, et siin ei ole majanduskomisjonist rohkem Riigikogu liikmeid kui tema. Vaadates seda istungit televiisorist ja oma kabinetis tööd tehes mõtlesin, et tulen ka ja ütlen mõned sõnad, ja just majanduse vaatevinklist. Me ju igapäevaselt jälgime pilti ja nii nagu eelkõneleja ütles, juba seitsmendat kvartalit on majandus languses ja lõppu hetkel ei paista. Iga päev saavad Riigikogu liikmed kirju ettevõtetelt ja organisatsioonidelt, kes esindavad erinevaid ettevõtteid, et ärge tehke seda, mida te praegu teete. Ja need sõnumid on selgelt suunatud valitsusele. Just saabus meile murelik kiri VKG-lt, kus juhiti tähelepanu, kui palju tegelikult põlevkivitööstusest iga-aastaselt riigieelarvesse makse laekub. Ja nüüd valitsus tahab uuesti nende jaoks makse tõsta ehk kindlasti ka sellel alal läheb keerulisemaks. 

Aga kui me jätame korraks kõrvale ettevõtted ja räägime inimestest, siis ma arvan, et üks uudis, mis kõlas 10. novembril, jäi kuidagi tagaplaanile. 10. novembril räägiti sellest, et inimeste vaesus on kasvanud. Me räägime absoluutsest ja suhtelisest vaesusest. Loomulikult, see on ju kõik seotud majandusega ja nende otsustega, mida igapäevaselt Riigikogu ja riigi valitsus teevad. Muidugi ei saa mitte mingil juhul nõustuda sellega, et rida otsuseid siin Riigikogus seotakse usaldushääletusega. Seda tehakse seetõttu, et ei soovita dialoogi ja debatte pidada. Need on aga olulised küsimused ja tegelikult see puudutab meie inimeste tulevikku, eelkõige kui me räägime kõikide maksude tõusudest, samas teades olemasolevat situatsiooni vaesuse osas.

Ma toon välja mõningad arvud, mis puudutavad 2022. aastat. Absoluutses vaesuses elas 2022. aastal 48 000 inimest. 48 000 inimest! Need on inimesed, kes igapäevaselt ei saa endaga hakkama, need on inimesed, kes iga päev mõtlevad, kuidas saada toit lauale, kas täna ikkagi toit lauale tuleb. 2021. aastal oli neid inimesi 18 000 ehk siis tegelikult on kasv meeletu: 2,5 korda. 2,5 korda! Meil on juures 30 000 vaest inimest. 30 000! 

Kas on tendents, et neid tuleb juurde nende otsustega, mida valitsus soovib läbi suruda? Loomulikult! Kõik maksutõusud ju ütlevad selgelt, et inimestel läheb keerulisemaks, ettevõtetel läheb keerulisemaks ja loomulikult tuleb ka vaeseid inimesi juurde. Ja eriti kurb on noorte olukord. Statistika näitab selgelt, et kõige rohkem on pihta saanud noored vanuses 18–24 aastat. Nende seas on kasvanud suhteline vaesus ja ka absoluutne vaesus. Ja kui me räägime suhtelisest vaesusest, siis kõige rohkem on pihta saanud pered, kus on palju lapsi, kus on kaks või kolm või neli last või enamgi. Ehk siis lasterikkad pered on need, kes on kõige rohkem pihta saanud. Ja suhtelises vaesuses elab meil 303 000 inimest. Ehk siis kokku on Eestis umbes 350 000 inimest, kes ei saa igapäevaselt hakkama ja vajavad abi. Ja nüüd siis võetakse vastu otsuseid, millega tõstetakse … 

Sooviks kolm minutit juurde. 

15:49 Aseesimees Toomas Kivimägi

Kolm minutit lisaks.

15:49 Lauri Laats

… millega soovitakse 1. jaanuarist tõsta käibemaksu. Tarbimismaks – see on ju see, millega on iseenesest väga lihtne inimeste taskust rohkem raha riigikassasse ära võtta. See on kõige lihtsam maks tõenäoliselt. Ja kui Keskerakond on juhtinud tähelepanu ja teinud ettepanekuid, et käibemaksus võiksid olla erisused, on need siis toiduained või ravimid, et need võiksid olla väiksema käibemaksu määraga, siis valitsus on selle peale öelnud: ei, me ei soovi neid inimesi aidata. Me ei soovi aidata 350 000 inimest, kes elavad suhtelises või absoluutses vaesuses. Me ei soovi neid aidata ja me ei langeta ei toiduainete ega ravimite käibemaksu, vastupidi, me tõstame seda 2% võrra 22%-ni. 

Kui me vaatame järgmisi samme, siis loomulikult aktsiisid, näiteks kütuse omad, mõjutavad inimeste igapäevast elu. Aga me oleme juba kuulnud, et ka energia hindade puhul soovitakse muuta aktsiisipoliitikat. See teeb loomulikult murelikuks. Ma arvan, et need inimesed loodavad aina enam ja neil on õigus nõuda sellises olukorras peaministri tagasiastumist. Minu arust on selge, et meie majandus on praegu haige. Jah, me kasutame sellist väljendit, et majandus on haige, me võrdleme teda patsiendiga. Kui patsient on haige, siis tuleb teda ravida, see on selge. Aga kui sa patsienti ravid valede ravimitega, siis ega sealt head nahka ei tule. Ja minu arust meie majandust ravitaksegi valede ravimitega. Selle asemel et doseerida õigeid annuseid õigeid ravimeid, me hakkame hoopis teisest otsast teda ravima ja räägime, kuidas me võiksime ära lappida selle augu, mis meil on eelarves tekitatud. 

Kui me räägime eelarveaugust, siis peame ka aru saama, kust see on tulnud. See on tulnud juba 2022. aastast, kui toimus selle aasta eelarve menetlus ja kinnitamine. Eelarvet ei tõstetud mitte tavapärase sammuga, mis on meil umbes miljard tulude ja kulude pool, vaid tõsteti lausa kahe ja poole miljardi võrra tulude ja kulude poolt. Loomulikult oli seal hästi palju õhku sees. Ja nüüd jõuame tagasi selle ajani, kui meil oli valimiskampaania, oli valimiste-eelne aeg. Siis küsiti, ega teil eelarves õhku ei ole, kas saate hakkama, kas rahaasjad on korras. Öeldi: jah, rahaasjad on korras, majandusega on korras, selle pärast ei ole vaja muretseda. Nädal aega või isegi vähem pärast valimisi oli hoopis teine jutt: siiski raha on puudu. 

Nii et mitte mingil juhul me ei saa sellist eelnõu toetada ja loomulikult me ei avalda usaldust peaministrile. Aitäh!

15:53 Aseesimees Toomas Kivimägi

Aitäh! Kas Riina Solmanil on soov ja volitus rääkida Isamaa fraktsiooni nimel? Palun, Riina Solman, Isamaa fraktsiooni nimel! (Saalist öeldakse midagi.) 

15:53 Riina Solman

Mina võiks küll lasta, aga lugupeetud aseesimees on vist otsustanud teistmoodi. Aitäh lugupeetud aseesimehele mulle kui Isamaa fraktsiooni esindajale sõna andmise eest! Tervitan ka kõiki saalis viibijaid ja meid interneti teel jälgijaid! 

Kõigepealt sellest usaldushääletusest. Koalitsioonierakonnad ei ole ju soovinud otsida ühisosa, nad ei ole proovinudki opositsioonierakondadega läbi rääkida. Käiakse ajakirjanduses kaebamas, kuidas küll keegi kiusab, keegi teeb obstruktsiooni, aga lihtsaid läbirääkimismeetodeid ei ole tarvitusele võetud. Ja enne valimisi nendest asjadest, mida täna siin üritatakse seaduseteerulliga ehk usaldushääletusega läbi viia, ei räägitud. 

Ja mis on kõige hullem nende seaduste puhul: paraku sotsiaalpoliitika poole pealt [seisab ees] kõigi inimeste toimetuleku halvenemine ja ettevõtjate käekäigu halvenemine. Kõige enam kannatavad pered, kus kasvavad lapsed, ennekõike maapiirkondades elavad paljulapselised pered, kelle toimetulekut ja eluviisi halvendatakse mitme kandi pealt. Miks seda tehakse? Miks need maksutõusud? Kõige kallim, niinimetatud maksuküüru lubadus on seotud Reformierakonna kõige kallima valimislubadusega. Igal aastal järgnevatel aastatel võetakse selle lubaduse täitmiseks 400 miljonit eurot maksumaksjate taskust. Samal ajal räägib peaminister ja räägib rahandusminister, et nad tahavad Eesti riigi korda teha, eelarve korda teha. Ja samal ajal lüüakse seda uppi. 

Kokku võttes ma ütleksin, et see usaldushääletuste laine, mida planeeritakse täna ja järgnevatel istungitel, on võtnud pandeemilise mõõtme. Ja kannatavad kõige haavatavamad. Toompea lossi väliselt kogub hoogu uus koroonalaine, aga meid siin saalis kimbutab Reformierakonna algatatav usaldushääletuste laine. Sümptomid on päris rängad. Koalitsioonipoliitikud suruvad oma tahet jõuga peale, kardavad huvigruppe kui katku, ei kutsu neid ärakuulamiselegi, näidates tegelikult hoolimatust ligimeste vastu, vaadates mööda üksikisiku traagikast. Ja kõike seda soovist valitseda. 

Ma tooksin erilisena esile sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo, kes eile siitsamast puldist hurjutas meid. Me küsitlesime teda opositsioonisaadikutena. Ta ütles järgmist: vaatame nendele eelnõudele otsa, mis on seotud riigieelarvega, ja küsige iseenda käest ausalt, kas need eelarved on tõesti Eesti inimestele kahjulikud. Muidugi on! Võtame ju inimestelt raha ära, lastega peredelt raha ära. 

Me räägime sotsiaalhoolekande muutmisest. Kas see on kahjulik? Riina Sikkut tuleb järgmiste eelnõudega, mis räägivad inimestele terviseteenuse paremast pakkumisest. Signe Riisalo küsib, kas need eelnõud siis tõesti ei ole midagi, mis aitavad inimesi. Noh, nagu on ametis olevale valitsusele tavaks, uputatakse see killuke tõtt siiski ohtra häma sekka. Nii tuleb öelda, et ravikindlustusseaduse muutmine, millega saavad vanemapuhkuselt naasvad emad ja isad edaspidi haigus- ja hoolduspäevade hüvitist varasema palga, mitte miinimumpalga pealt, on tõesti positiivne. See oli ka üks Isamaa valimislubadusi ja neli aastat tagasi oli see rahvastikuministeeriumis üks meie sündimuse pikaajalise kava meetmetest. Täna aitasime ka meie seda menetleda ja oleme selle poolt. Aga miks seda on tarvis siduda Riigikogu saalis usaldushääletusega? 

Üks hea muudatusettepanek on justkui viigileht valitsuse usaldamise küsimuse puhul, kuid samal ajal ei ole seda valitsust võimalik usaldada, sest selle hea kavatsuse varjus tehakse palju kurja. Huvigruppe enam isegi ei kuulata, rääkimata nendega arvestamisest. Haavatavatelt sihtgruppidelt võetakse üsna kummaliste üldiste ... 

Palun lisaaega. 

15:58 Aseesimees Toomas Kivimägi

Kolm minutit lisaks.

15:58 Riina Solman

… võetakse küllaltki kummaliste põhjenduste saatel ära marginaalne rahasumma. Loomulikult tekib kahtlus, et seda tehakse pigem avaliku arutelu vältimiseks.  

Meeleheitel sihtgruppe on surutud alla viisil, et nende mured ei jõua suurde saali arutlusele enne, kui usaldushääletuse teerull on nende üldiseks kasuks mõeldud rahasumma juba ära võtnud. Eelnõude sidumine usaldusega takistab parlamentaarset arutelu. See pärsib opositsiooni võimalusi sõna võtta, aga ennekõike tasalülitab huvigrupid, keda need eelnõud valusalt otseselt puudutavad. 

Hea näide on riigi toetatud töökohad erivajadustega inimestele, mida seni on olnud 400. Nendest on nüüd alles jäänud vaid 170. See tabab eriti valusalt psüühikahäiretega inimesi, kellel on toetatud töökoht olnud sageli ainuke lootuskiir väljas käimiseks ja toimetulekuks, see on nende ainus võimalus muu ühiskonnaga suhtlemiseks. Samuti on puudega inimeste ning erivajadustega inimeste õigusnõustamiselt ära võetud 40 000 eurot, mille eest oleks osutatud tasuta õigusnõustamist, et nad saaksid oma õiguste eest seista. 

Neid kahte teemat seob läbiva joonena see uudne valitsemistava, et puudutatud osapooli pole kutsutud ärakuulamisele. Huvirühmadega järelikult selles küsimuses arvestatud ei ole ja teerull tahab sellest nüüd usaldushääletusega üle sõita. Maksnud on ametnike sõna, kes viivad ellu poliitilise sotsiaalkaitseministri tahet. See on ülalt alla valitsemine, mitte ühiskondlik kaasamine.  

Sarnaseid näiteid on veel ja veel. Minu jaoks oli groteskne, kuidas Sotsiaalministeeriumi ametnikud avaldasid sotsiaalkomisjonis tänu ministrile, kes läbi raskuste leidis toetust 170 eelnimetatud töökoha jaoks. Muidugi tore, et ta leidis sellegi raha, aga seda varasema 400 toetatud töökoha asemel, tuletan ma meelde. Üle poolte nendest inimestest jäävad koju järjekorda ootama. Tänumeele avaldamine ministrile, justkui elaksime nõukogude ajal ... Ka toona tuli parteibosside ees alandlikult kummardada ja ovatsioone tekitada selle eest, et nad suvatsesid utoopilise kommunismi ehitamise ja ülistamise kõrval natuke ka rahva peale mõelda. Aga kas selle natuke rahva peale mõtlemise puhul ei olnud asi hoopis selles, et midagi väga olulist jäi õigel ajal tegemata? Ehk magati midagi Sotsiaalministeeriumis maha? Sellele küsimusele ootan ma jätkuvalt vastust. 

Üle poole huvigrupist on jäänud olulise teenuseta. Kevadel olid sarnased ohvrid suurpered, nüüd on erivajadustega inimesed. Ühesõnaga, selles punktis me oleme juba korra olnud. Tegu on samasuguse käekirjaga, mida me nägime kevadel sõnamurdliku valitsuse käitumise juures.  Mäletatavasti … Nii, kas mul hakkab aeg läbi saama, jah? … toimus ka siis ärakuulamine mitu kuud hiljem. Enne seda rulliti siit usaldushääletusega inimestest üle. 

Igal juhul me näeme taas, kui kaugel on teineteisest juhterakonna ja paraku ka tema satelliiterakondade sõnad ja teod. Ma küsingi lõpetuseks: kallid koalitsioonierakonnad, kus on teie prioriteedid? Aitäh!

16:01 Aseesimees Toomas Kivimägi

Aeg! Aitäh! Alar Laneman, palun!

16:01 Alar Laneman

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Sooviks kõneleda kahest asjast: konkreetselt sellest eelnõust ja samuti selle eelnõu menetlemise viisist, ennekõike seotusest usaldushääletusega. Eelnõust rääkides peab kahjuks tunnistama, et järjekordselt on tegemist eelnõuga, mis teeb [olukorra] keerulisemaks inimestele, keda see uus regulatsioon puudutab, kes sõltuvad sotsiaalhoolekandest, ja teeb lihtsamaks ametnikele, kes selles valdkonnas töötavad. Ja seda võib näha nii eelnõu sisust endast kui ka seletuskirjast.

Kuidas ta teeb inimeste elu keerulisemaks? Paar näidet. Nähakse ette põhimõte, et rahaliste hüvitiste väljamaksmisel on hüvitise andjal õigus kanda kõik hüvitised hüvitise saaja ühele arvelduskontole. Ja teine näide: kui seda tehakse, kui makstakse mõnda hüvitist arvelduskontole, siis ei hakka Sotsiaalkindlustusamet enam korraldama teiste hüvitiste, näiteks pensionide posti teel kojukannet. Inimesele keerulisemaks, ametile lihtsamaks. 

Seda, et inimestel läheb keerulisemaks, tõendavad kaks järgmist näidet. Kui lubate, siis ma toon need välja seletuskirjast. Eesti Pensionäride Ühenduste Liit on vastu pensioni tasuta kojukande tingimuste kitsendamisele hajaasustuse tingimustes. Nad leiavad, et selline otsus on seotud otsitud põhjendusega. See näeb tõesti välja otsitud põhjendusena, arvestades kokkuhoiu suurust. Ja see kontokorralduse muutmine võib tuua kaasa olukorra, kus [muudatust] hakatakse mitte headel eesmärkidel kasutama. Tegemist võib olla tingimuste loomisega pettusteks, varikontode kasutamiseks.

Nüüd, eelnõu menetlemine on kahtlematult tõsisem ja pikema mõjuga küsimus. Esiteks, kergekäeline sidumine usaldushääletusega on järjekordne samm parlamentarismi kahjustamise suunas ja see mõju on pikaajaline. Eelnõu ettekandja soovis arutelu käigus püsida ainult kitsalt eelnõu raames, ei tahtnud rääkida laiemast mõjust. See on arusaamatu, sest et eelnõu ise muudab juba viit seadust, aga ilmselgelt mõjub ühiskonnale tervikuna, ja ennekõike signaalina. Korduvalt on siin saalis öeldud, et meie kõigi ühine mure – vähemalt sõnades on see nii – on see, et me ei taha lubada parlamendi muutumist kummitempliks või selle rolli süvenemist.

Ettekandja, kuigi olles valitsuse liige, ei soovinud minna selle mõju kirjeldamiseni laiemalt, põhjendades, et ta ei tohi ega taha minna seda teed, et [hakata arutama], kes alustas või millest see algas. See on samuti arusaamatu, sest me võime ju valida käesoleva hetke ja hakata otsima kompromissi. Kui üldse kompromissist rääkida Vabariigi Valitsuse sammusid ja ka Riigikogu juhatuse sammusid [silmas pidades], siis on kummaline, et kui me vaatame proportsioone, siis rohkem on aega kulutatud teisejärguliste küsimuste peale, võrreldes selle arutamisega, mis praegu toimub. Näiteks kuluhüvitised ja Riigikogu umbe jooksmine – need on ju kaalult täiesti erineva raskusega.

Kas tohib lisaaega paluda?

16:06 Aseesimees Jüri Ratas

Tohib paluda. Palun, kolm minutit!

16:06 Alar Laneman

Aitäh! Kurb on tõdeda, et kahjuks selline koalitsiooni käitumine näeb järjest rohkem välja kui käitumine, milles on raske näha sisemist loogikat. Natuke meenutab see olukorda, kui õues suurem poiss kiusab väiksemat. Kui küsida, miks sa seda tegid, siis on vastus, et oh, lihtsalt kui ma saan kiusata väiksemat, siis ma teen seda. Me näeme seda kahjuks ka oma idanaabri käitumises, kes ahistab oma naabreid, kuni otsese sõjalise rünnakuni välja, omamata selleks tegelikult mitte mingit sisulist õigustust või põhjust.

Seda, et meil on vaja ühiselt leida [lahendus], kuidas demokraatlikku protsessi päästa, me näeme ka viimaste päevade sündmustes, kus aktiviseerus grupp ühiskonnategelasi, asudes sisuliselt Hamasi kaitsma. Ma küsiksin, aga kus on grupi ühiskonnategelaste kiri demokraatia kaitseks Eestis. Kus on riigiteadlaste pöördumine või tähelepanu juhtimine? Tundub, et see, et on võimalus ära teha ühele poliitilisele jõule, on olulisem kui demokraatia päästmine riigis. Ja võib-olla on selle põhjus võimetus mõista põhitõdesid.

Me oleme kuulnud korduvalt retoorikat, et peale valimisi on võim koalitsiooni käes ja nüüd me võime teha neid asju, mis me teeme. Võim on alati rahva käes. Põhiseaduse paragrahv, mis ütleb, et kõrgeima võimu kandja on rahvas, kehtib ka üks sekund peale valimistulemuste väljakuulutamist. Ja valitsus täidesaatva võimu instrumendina [peaks] ellu viima seda, milleks ta on volituse saanud kõrgeima võimu kandjalt. Nii et selline retoorika ei ole õige, ei ole põhiseadusega kooskõlas ja see on ka praktiliselt kahjulik. Ja see kahjulik mõju, tahame või mitte, võib ulatuda pika aja peale. Aitäh!

16:09 Aseesimees Jüri Ratas

Suur tänu! Ma saan aru, et nüüd on siin vastusõnavõtud. Siim Pohlak, palun!

16:09 Siim Pohlak

Aitäh, lugupeetud juhataja! Siin, jah, härra Maastik mainis puldist kahte saadikut, kes olid saalis: mind ja Raini. Ja ma saan aru, et ka teie tundsite ära, et meist oli jutt, ja annate võimaluse vastusõnavõtuks. Ma tänan selle eest! Ja lihtsalt tahtsingi öelda veel härra Maastikule vasturepliigi, et ma olen temaga absoluutselt nõus, et mitte kedagi pole veel rikkaks maksustatud: ei ühtegi inimest, ei ühtegi ettevõtet, ei ühtegi riiki. Nii et selles mõttes ma olen absoluutselt, täiesti nõus selle seisukohaga. Ja see maksupoliitika, mida tänane valitsus ajab, on täiesti vastuolus Eesti riigi ja rahva ja ettevõtete nii lühiajaliste kui pikaajaliste huvidega. Seetõttu ma veel kord palun valitsuse usalduse hääletusel mitte usaldust avaldada. Nii et kõik head Riigikogu liikmed, kes te ka oma kabinettidest vaatate seda, ma arvan, et selline majanduspoliitika viib Eesti ainult suuremasse kriisi ja tegelikult tekitab ka sotsiaalkaitsevaldkonnas üha uusi ja uusi probleeme. Ehk see on selle sõnavõtu puhul puutumus praeguse eelnõuga. Nii et aitäh ja veel kord kutsun üles mitte toetama valitsust sellel usaldushääletusel!

16:10 Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma palun nüüd, Rain Epler, vastusõnavõtt.

16:10 Rain Epler

Aitäh, hea istungi juhataja! Mina oma üllatuseks kuulsin, et suurte kogemustega poliitik ja riigimees kolleeg Reinsalu eksis oma kriitilises hinnangus, öeldes, et kui esitada palju obstruktsioonilisi muudatusettepanekuid, siis see pärsib sisulist debatti. Tegelikkus on ju otse vastupidine. Isamaa ise on näiteks öelnud ei automaksule ja esitanud kogunisti alternatiivse riigieelarve, millest mina loen välja, et me ei peaks arutlema mitte niivõrd selle üle, kas Volkswagenil või Škodal on kõrgem maks, või mõnda väikest rida eelarves ümber tõstma, vaid just nimelt obstruktsioonilise tegevusega panema koalitsiooni olukorda, kus neil ei jää muud üle, kui astuda tõsisesse sisulisse debatti selle üle, kuidas see ummikseis siin Riigikogus lõpetada. 

16:11 Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh! Leo Kunnas, ma palun informatsiooni. Mis teie mure on praegu?

16:11 Leo Kunnas

Kolleeg Ants Frosch mainis minu nime.

16:11 Aseesimees Jüri Ratas

Üks hetk, palun! Ma vaatan oma paberitest, kuidas see seis on. Jaa, loomulikult, palun, Leo Kunnas!

16:11 Leo Kunnas

Tänan! Kuna kolleeg Ants Frosch mainis minu nime seoses minu sõnavõtuga, siis ma saangi oma sõnavõtu jätkuks tuua välja selle, et eile oli riigikaitsekomisjoni liikmetel võimalus kohtuda härra presidendiga. Ma sain seal kasutada võimalust härra presidendile anda edasi palve, et kuna me oleme jõudnud tupikseisu ja meil ei ole ei Riigikogu juhatus ega vanematekogu suutnud lahendust leida sellele tupikseisule ja kahjuks ka mina näen, et koalitsioon ei ole väga püüdnud [selleni jõuda], apelleerides, et neil on võim ja nad võivad teha, mida nad peavad õigeks ja paremaks, siis kui tal oleks võimalik, ehk ta võtaks oma südameasjaks selle vastasseisu lahendamise. Ma tõesti kasutasin seda võimalust ja pöördusin härra presidendi poole sellise palvega. Selle peale muidugi härra president märkis, et loomulikult on Riigikogu küsimused suures plaanis Riigikogu siseasi ja Riigikogu peaks suutma ise oma probleemid lahendada. Aga siiski ma loodan, et härra president kasutab oma ametipositsiooni selleks, et aidata meile kaasa kompromissi leidmisel.

16:13 Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh! Sama küsimus: Urmas Reinsalu, teil on soov vastusõnavõtuks või mis see soov on?

16:13 Urmas Reinsalu

Jah, ma formuleeriks selle niimoodi.

16:13 Aseesimees Jüri Ratas

Jah, aga kellele? Kes teid mainis? Ma vahetasin [eelmise juhataja välja].

16:13 Urmas Reinsalu

Eelkõneleja minu seisukohti …

16:13 Aseesimees Jüri Ratas

Kes see oli? 

16:13 Urmas Reinsalu

Üks eelkõnelejatest. Härra Rain Eplerile ma viitan. 

16:13 Aseesimees Jüri Ratas

Selge. Palun! 

16:13 Urmas Reinsalu

Jah, tänan! Milles seisnes tegelikult see strateegiline vaade Isamaa positiivses alternatiivses eelarves? Meie mõte oli see, et panna valitsusliit valiku ette, kus esitatakse selline kompleks muudatusettepanekuid, mida ka katteallikate vaates on võimalik täies mahus rakendada. Tõepoolest, erinevad erakonnad valisid erineva joonise. EKRE valis selle nii-öelda blokeeriva tee, eesmärgiga saavutada erakorraliste valimiste esilekutsumise või eelarve menetlemise blokaad. Meie hinnangul see ei ole realistlik, mis puudutab poliitilist kavatsust, kuna me näeme, et valitsus kasutab sellest ülesõitmiseks usaldusmeetodit. Keskerakond esitas rohkem kui 700 miljoni euro ulatuses erinevaid nende jaoks prioriteetseid, ennekõike sotsiaalkulusid, kuid nägi neile ette ühe ja sama katteallika, mis tähendab, et ka kõige heausksema toetuse korral need ettepanekud ei oleks puhtaritmeetiliselt rakendatavad. 

Nüüd, see olukord, kus meil esimest korda meie nii-öelda moodsas parlamendis ei ole võimalik sisulist debatti pidada eelarvevalikute üle, ka konkreetsete liigenduste osas, ei ole kahtlemata minimaalseltki aktsepteeritav. Parlamendil on kolm tuumülesannet meie riigis. Esiteks, teha seadusi, teiseks, valvata valitsuse tegevuse üle ja kolmandaks, võtta vastu eelarve. (Juhataja helistab kella.) Ja olemuslikult see kahjustab seda viimast ülesannet.

16:15 Aseesimees Jüri Ratas

Suur tänu! Rain Epler, teil on protseduuriline küsimus. Palun!

16:15 Rain Epler

Mul on kolm protseduurilist küsimust, need on siin kogunenud.

16:15 Aseesimees Jüri Ratas

Meil on kombeks üks protseduuriline küsimus korraga. Palun!

16:15 Rain Epler

Hakkame siis otsast peale. Esimene küsimus on see: küsiks istungi läbiviimise metoodika kohta, kuidas me edasi liigume. Härra Kivimägi enne ei andnud, nagu tal kombeks on, protseduurilisi küsimusi ja soovitas küsimuste esitamiseks kasutada virgatsit. Ja siis ma märkasingi, et virgatsit ei ole, ja tahtsin küsida, et kuidas … Või sina jätkad, Jüri, seda joont, et saab küsida ka protseduurilisi küsimusi, kui neid tõepoolest tekib?

16:15 Aseesimees Jüri Ratas

Vastus esimesele küsimusele. Kui on protseduuriline küsimus, siis Riigikogu liige peab seda küsima ja loomulikult ma püüan sellele oma teadmiste järgi vastata. Teine protseduuriline küsimus, palun, Rain Epler!

16:16 Rain Epler

Teine protseduuriline küsimus puudutab seda, kas ma saan vastata ka härra Reinsalule. Kas me saame seda …

16:16 Aseesimees Jüri Ratas

Vastus: ei saa. Kolmas protseduuriline küsimus. Palun mikrofon Rain Eplerile! 

16:16 Rain Epler

Kolmas protseduuriline küsimus on see, et võib-olla mulle näis valesti, aga kuidagi aeg lendas kiiresti, kui ma vastusõnavõttu pidasin, ja mulle tundus, et mulle anti minut. Vaataks selle korraks üle! Ma nagu tundsin, et polnud veel jõudnud alustadagi, kui juba aeg hakkas lõppema.

16:16 Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma vastan sellele nagu natukene filosoofilisemalt: eks aeg lendab ikka linnutiivul. Aga me hetkel ei saa kontrollida, kas teil oli vastusõnavõtuks 120 sekundit, nagu peab, või oli 60. Aga jah, vastusõnavõtt on kaks minutit. Rain Epler, nüüd te ise lähete enda palvest mööda. Te ütlesite, et teil on kolm küsimust, no nüüd tuleb neljas. Hea küll, neljas protseduuriline küsimus, Rain Epler, palun!

16:17 Rain Epler

No neljas tuleneb otseselt teie vastusest kolmandale küsimusele. Kuna me töötame siin usalduslikus õhkkonnas ja kontrollida ei ole võimalik, siis tõesti ma tundsin, et ma pidin küsimuse lõpu ära lõikama. Aeg tõesti lendas liiga kiiresti. Võib-olla ma saaksin siis võimaluse vastusõnavõtt uuesti esitada, siis saaks selle korrektselt teha?

16:17 Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh! Sain just informatsiooni, et olidki kaks minutit, ja selles mõttes ei saa. Nii, sulgen läbirääkimised. Ja me oleme jõudnud sinnamaani … Ahah, Siim Pohlak, miskit on teil praegu öelda. 

16:17 Siim Pohlak

Aitäh, lugupeetud juhataja! Ma mõtlesin jah, et kas me oleme juba jõudnud sinnamaani, et EKRE fraktsioon võtab kümme minutit vaheaega. 

16:17 Aseesimees Jüri Ratas

Veel ei ole. Ma saan aru, et te olete nii kiire, et ma ei tule selle tempoga lihtsalt kaasa. Ma püüan olla natuke tempokam. Nii, me oleme eelnõu 295 juures. Me teame, et see eelnõu on seotud usaldusküsimusega, ja tõsi on see, et me peame seda hääletama, nii nagu seadus ette näeb. Ja nüüd, palun, Siim Pohlak!

16:18 Siim Pohlak

Aitäh, lugupeetud juhataja! EKRE fraktsioon võtab enne hääletust kümme minutit vaheaega. 

16:18 Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh! Vaheaeg kümme minutit.

V a h e a e g

 

16:28 Aseesimees Jüri Ratas

Head ametikaaslased! Oleme eelnõu 295 juures. Väga lühidalt: valitsus on palunud selle siduda usaldusküsimusega. Kui juhataja paneb eelnõu hääletusele ja kui on rohkem poolt- kui vastuhääli, siis on see seadusena vastu võetud. Kui on poolthääli vähem kui vastuhääli, siis on eelnõu tagasi lükatud ja langeb menetlusest välja. Seejärel peab Riigikogu esimees viivitamatult sellest teavitama Vabariigi Presidenti ja valitsus peab põhiseaduse § 88 lõike 2 teise lause kohaselt tagasi astuma. Nii on lühidalt see meie kord.  

Head ametikaaslased, panen lõpphääletusele eelnõu 295. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

16:29 Aseesimees Jüri Ratas

Tulemusega poolt 58, vastu 35, erapooletuid ei ole, on Vabariigi Valitsuse algatatud sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 295 seadusena vastu võetud. Esimese päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud. 


2. 16:29

Ravimiseaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse (lähtetoetused) eelnõu (293 SE) teine lugemine (usaldusküsimusega seotud eelnõu)

16:29 Aseesimees Jüri Ratas

Liigume kiires tempos teise päevakorrapunkti juurde. See on Vabariigi Valitsuse algatatud ravimiseaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse (lähtetoetused) eelnõu 293. See seaduseelnõu on samuti usaldusküsimusega seotud. Oleme selle eelnõu teise lugemise juures. Ma palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks terviseminister Riina Sikkuti. Palun! Ja saalis palun vaikust! Palun austame neid, kes soovivad kuulata, ja austame ka ettekandjat. Palun, minister!

16:30 Terviseminister Riina Sikkut

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! (Juhataja helistab kella.) Ravimiseaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu puudutab lähtetoetusi. Eelnõu algatas 25. septembril Vabariigi Valitsus ja eelnõuga tehakse kolm suuremat muudatust. 

Apteekrite lähtetoetus, mis on olemas olnud juba 2015. aastast, muudetakse paindlikumaks. Kolmeaastase töötamise korral saab lähtetoetuseks taotleda 15 000 eurot ja viieaastase töötamise puhul 25 000 eurot. 

Lisaks luuakse uue lähtetoetusena õdede lähtetoetus, sest õdede nappus on tõsine. Erinevalt kõigist teistest lähtetoetustest me [selle toetuse abil] mitte ei suuna Tallinnas ja Tartus töötavaid õdesid maapiirkondadesse, vaid toetame [õdede] naasmist tervishoidu. Terviseameti registris on üle 15 000 õe, aga 40% neist ei tööta tervishoius, vaid ilusalongides või kuskil mujal. Nende naasmine, eriti kui nad läheksid tööle maapiirkondadesse, oleks väga kasulik meie kõigi jaoks. 

Kolmas muudatus: kuna lähtetoetuste arv, nii taotluste arv toetuse saamiseks kui ka erinevat liiki lähtetoetuste arv kasvab, viime lähtetoetuste menetlemise üle Sotsiaalministeeriumist Terviseametisse. Seni on tõesti minister igale lähtetoetuse otsusele alla kirjutanud, aga sellist haldusotsust saab teha ka Terviseamet ja me viime selle menetluse sinna üle.

Eelnõu esimene lugemine toimus 18. oktoobril. Kui täpne olla, siis istung, mille ajal toimus esimene lugemine, algas 18. oktoobril, aga kui ma õigesti mäletan, siis teie küsimustele vastasin ma öösel kella nelja ajal. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg oli 2. november ja muudatusettepanekuid laekus. Laekus 100 muudatusettepanekut Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonilt ja 100 muudatusettepanekut Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni liikmetelt. Sotsiaalkomisjon palus lisaks huvigruppide arvamusi ja need arvamused esitasid Eesti Perearstide Selts ja Eesti Arstide Liit.

Sotsiaalkomisjon arutas nii huvigruppide ettepanekuid kui ka muudatusettepanekuid oma 7. novembri istungil ja seal osalesid ka Sotsiaalministeeriumi esindajad. 

Ütlen lühidalt, et vaatamata sellele, et Eesti Perearstide Selts eelnõu toetas, oleksid nad eelistanud, et kõigi lähtetoetuste tingimused oleksid olnud sarnased, sealhulgas soovisid nad seda, et apteekritel ei oleks seda kolme aasta töötamise erisust. Sotsiaalministeeriumi esindaja selgitas, et selline diferentseerimine on tehtud selleks, et apteekreid motiveerida. Apteekide võrk on tervishoius kõige tihedam võrk ja seal on erinevates kohtades töötamise võimalusi palju. Kuna seni ei ole apteekrid lähtetoetust taotlenud, vaatamata sellele, et erialase pädevusega farmatseute ja proviisoreid on vaja ka haruapteekides ja maapiirkonnas asuvates apteekides, siis selleks, et motiveerida selle [toetuse] kasutuselevõttu, on vaja suuremat paindlikkust.

Arstide liit soovis lähtetoetusi suunata ka õdedele, kes on kooli värskelt lõpetanud. Aga ka sellele Sotsiaalministeeriumi spetsialistid vastasid, et suur osa [õdedest] õpib Tallinnas või Tartus, osa ka Kohtla-Järvel, Pärnus või Narva haiglas, ja ka seda on vaja, et värskelt lõpetanu läheks tööle Tallinnasse või Tartusse. Me ei soovi õdesid suunata Tallinnast või Tartust ära, kõige suurem õdede puudus on numbrite järgi just seal. Aga meil on vaja motiveerida neid, kes on omal ajal selle pingutuse teinud, erihariduse omandanud ja nüüd oleksid valmis tagasi tervishoiusüsteemi tööle tulema.

Arstide liidul oli ka ettepanek lähtetoetusi ühtlustada. Praegu on need kõige kõrgemad perearstidel, 45 000 eurot. Aga lähtetoetus ei pea olema sõltuvuses isiku sissetulekust. Pigem on seda rakendatud sellel põhimõttel, et neil, keda on kõige rohkem vaja maapiirkonda suunata, on see toetuse määr kõrgem.

Ehk pakub huvi, et arstide lähtetoetus on meil olemas aastast 2012 ja oktoobri seisuga oli aastate jooksul seda toetust taotletud või välja makstud 102 korral. Nii et me oleme suutnud maapiirkonda tööle suunata 102 arsti, mis on tegelikult väga hea tulemus. Sealjuures on 43 neist peremeditsiini eriala lõpetanud ja 20 on sisehaiguste eriala arstid. Need on täpselt need pädevused, mida maakonnahaiglates või tervisekeskustes vaja on. Sealjuures on [näha], et huvi lähtetoetuse vastu selgelt kasvab. Kui esimesel aastal oli ainult üks lähtetoetuse saaja, siis näiteks 2023. aastal me oleme jõudnud – aasta ei ole veel läbi – 22 lähtetoetuse saajani.

Kokku tuli 200 muudatusettepanekut. Sotsiaalkomisjon jättis häältega 3 poolt ja 6 vastu muudatusettepanekud arvestamata. Muudatusettepanekute selgitused on kõik muudatusettepanekute loetelus olemas. Need [ettepanekud] olid kõik samasisulised: apteekrite lähtetoetuse määrasid 15 000 ja 25 000 tõsteti ühe euro kaupa. Mõnes muudatusettepanekus muudeti seda 15 000, teistes muudeti seda 25 000, aga üle 25 100 minu meelest ükski muudatusettepanek ei ulatunud.

Menetluslikud otsused, mis tehti. Vabariigi Valitsus otsustas 16. novembril siduda Riigikogule esitatud eelnõu vastuvõtmise usaldusküsimusega enne teist lugemist ja tegi samal istungil ettepaneku võtta eelnõu Riigikogu täiskogu 21. novembri istungi päevakorda. Seda seetõttu, et muudatused on seotud riigieelarvega. Apteekrite lähtetoetuse muudatused rakenduvad 1. jaanuarist 2024, õdede lähtetoetus rakendub 1. juulist 2024 ja need kulud on riigieelarvesse plaanitud, aga et neid saaks teha, siis tuleb need seadusemuudatused vastu võtta enne riigieelarvet.

Eraldi ütleksin, et tõesti on kaks aspekti, mis ka eelmise eelnõu menetlemisel [kõne alla] tulid. Ühelt poolt koalitsioonileppes apteekrite lähtetoetuse paindlikumaks muutmist ega õdede lähtetoetust mainitud ei ole, aga selles ei ole midagi valesti. Need ongi valdkonna poliitilised, tehnilised küsimused ja need ei ole kuidagi õhust tulnud. Õdede lähtetoetuse loomine ja rakendamine on näiteks kirja pandud taaste‑ ja vastupidavusrahastu plaani kui element, mis võimaldab meil ikkagi tervisesüsteemi murekohta ehk õdede nappust [leevendada] ja süsteemi tervikuna paremini tööle panna. 

Lõpetuseks kiidan, et selle eelnõu esimene lugemine oli väga positiivne. Nii esitatud küsimused kui ka üldine hinnang muudatuste vajalikkusele olid minu meelest läbivalt toetavad. Tõepoolest loodan, et te toetate seda eelnõu ka teisel lugemisel. Seadusena vastuvõtmiseks on nõutav poolthäälte enamus. Aitäh! Hea meelega vastan küsimustele.

16:39 Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh, hea minister, teile ettekande eest! Tõesti oli põhjalik, kuid siiski mõned küsimused, tundub, on tekkinud. Hakkame nendega pihta. Kert Kingo, palun!

16:39 Kert Kingo

Ma tänan, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Iseenesest on algatus tõesti praktilise väärtusega. On oluline, et ka väljaspool tõmbekeskusi oleks mingi kättesaadavus nii apteegiteenuse kui ka õendusteenuse puhul. Aga eelnõus on kirjas, et lähtetoetuse suurus on 15 000 eurot töötamiskohustusega kolm aastat ja 25 000 eurot töötamiskohustusega viis aastat. Mind huvitab, mis saab peale seda, kui näiteks see apteek ei ole hästi käivitunud ehk tal ei ole piisavalt kliente ja käivet, ta ei suuda enda majandamisega hakkama saada. Mis saab siis nendest peale seda?

16:39 Terviseminister Riina Sikkut

Aitäh! Ühelt poolt, lähtetoetus on tõepoolest ka õdedel ja arstidel viieaastasega töötamiskohustusega. Enamasti, kui inimene on maapiirkonda kolinud, ta jätkab seal töötamist ka edaspidi. Samas ei ole meil plaani kedagi elu lõpuni siduda. 

Apteegi majanduslik toimetulek on eraldi küsimus. Seni on meil maapiirkondades apteeke aasta-aastalt pigem juurde tulnud. Ilmselt on sellel majanduslik põhjus. Ei oska konkreetset hinnangut anda, võib tõesti juhtuda, et mõni apteek oma uksed sulgeb, aga vajadus proviisori‑ ja farmatseudiharidusega inimeste järele on olemas ja kahtlemata nad saavad leida uue töökoha.

16:40 Aseesimees Jüri Ratas

Rene Kokk, palun!

16:40 Rene Kokk

Tänan, austatud aseesimees! Lugupeetud minister! Te tõite oma kõnes välja Eesti Arstide Liidu ettepaneku, et võrdse kohtlemise tagamiseks võiks olla selline meede ka nendele õdedele, kes on värskelt kooli lõpetanud. Pean ütlema, et minu arust on see väga mõistlik ettepanek. On ju selge, et maakonnahaiglad nii Raplas, Paides, Kuressaares kui ka mujal Eestis vajavad noori õdesid. Mul on äärmiselt kahju, et seda meedet ikkagi ei laiendatud. Küsingi, kas ei olnud arutelu selle üle, et tegelikult me loome veidikene ebavõrdse olukorra. See tahe, mis siin kirjas on, on iseenesest hea ja tervitatav. Aga ma arvan, et oleks olnud mõistlik seda laiendust, mille kohta sektori inimesed ise ettepaneku tegid, arvesse võtta, sest nad on ikkagi selle valdkonna spetsialistid.

16:41 Terviseminister Riina Sikkut

Tänan küsimuse eest. Ma ei välista, et me tuleme selle muudatuse juurde mõne aasta pärast tagasi. Samas, arstide lähtetoetusega me startisime nii, et kvalifitseerusid ainult viimase viie aasta jooksul lõpetanud noored, [me soovisime] nende maapiirkonda minekut toetada. Selgus, et noored soovivad töötada pigem suures haiglas, et omandada kogemusi. Maakonnahaiglas või tervisekeskuses on meeskond väiksem ja seal on julgem töötada, kui on juba erialane kogemus suuremast haiglast olemas. Arstide puhul me tegime vastupidise muutuse: lähtetoetust võivad taotleda arstid, kes on õpingud lõpetanud, ma ei tea, 20 aastat tagasi ja soovivad maapiirkonda tööle minna. Tuli välja, et see ei ole nagu noorte maale suunamise meede. Noortel ei ole seda huvi. Võib-olla ongi hea, kui nad esimesed aastad töötavad suures haiglas ja alles seejärel otsustavad maale minna. Me praegu Sotsiaalministeeriumis arvame, et sama printsiip kehtib ka õdede kohta. Kui selgub, et ei kehti, siis tuleme muudatusettepanekuga. 

16:42 Aseesimees Jüri Ratas

Rain Epler, palun!

16:42 Rain Epler

Aitäh, hea istungi juhataja! Austatud minister! Minu küsimus keskendub [eelnõu] sisu asemel usaldusküsimusega sidumisele. Nagu siin ka kolleegid on maininud, iseenesest ju selles eelnõus [esitatud] algatus ei ole paha. Minu arvates me olime siin ka üsna toetavad, kui me esimest lugemist läbi viisime. On küll mõningast kriitikat huvigruppidelt, aga vähemasti on see samm õiges suunas. Nüüd on see eelnõu seotud [valitsuse] usaldamisega. 

Mul ongi küsimus. Esiteks, miks selline otsus on sündinud, et see usaldamisega siduda? Teine küsimus on, et kuidas teie erakonnas tegelikult on usaldusega valitsemises [osalemise] vastu koos sellise seltskonnaga. Ma mäletan, et alles vähem kui nädal tagasi ütles Läänemets maru bravuurikalt, et tema läheb nüüd valitsuse istungile ja nõuab palgatõusu päästjatele ja õpetajatele. Peale seda ei ole ta enam midagi öelnud. Kuidas teil läheb, kuidas selle usaldusega omavahel on?

16:43 Terviseminister Riina Sikkut

Aitäh! Kõigepealt, arvestades, et see on sisuliselt vajalik eelnõu ja selle vastuvõtmine on eelduseks, et saaks järgmisel aastal rakendada paindlikumaid apteekrite lähtetoetusi ja luua õdede lähtetoetus, on see pigem nagu tehniline küsimus. Neid häid asju tuleks rakendada, aga praegu on olukord parlamendis selline, et ilma usaldus[küsimusega] sidumata seda head asja teha ei saa. 

Sotsiaaldemokraadid ei plaani hakata valitsuspartnereid vahetama, vaatamata sellele, et meil on eriarvamusi õpetajate palga tõusu tempo kohta või teiste [töötajate], on need siis politseinikud või päästjad, palga tõusu tempo kohta. Neid arutelusid me valitsuses peame. Pidasime eelmisel neljapäeval, eks peame ka edaspidi ja kuidagi tuleb need kompromissid saavutada.

16:44 Aseesimees Jüri Ratas

Alar Laneman, palun!

16:44 Alar Laneman

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! Tuleb tunnistada, ja seda kiitusega, et teist on jäänud mulje kui Vabariigi Valitsuse ühest aktiivsemast ja lahendusi otsivast ministrist. Aga see seab ka väga kõrged ootused selle vastuse suhtes, mida ma teilt [soovin saada]. 

Riigikaitsekomisjonis on riigikaitse lai käsitlus viimasel ajal saanud väga palju tähelepanu ja see tuli jutuks ka eile Vabariigi Presidendi juures, kui komisjon presidenti külastas. Sellega seoses on mul küsimus. Julgeoleku lai käsitlus ei ole midagi eraldiseisvat, see hõlmab meie igapäevaelu. Kuidas on 293 SE selle julgeoleku laia käsitlusega seotud, sest see eeldab meditsiini‑ ja apteegisüsteemi paindlikkust?

16:45 Terviseminister Riina Sikkut

Aitäh küsimuse eest ja tänan komplimendi eest! Tõesti, eelnõu 293 on selle laia käsitlusega seotud. Mina ise arvan, et ei tervishoius ega mujal ei ole meil vaja luua eraldi kriisistruktuure tavapärase struktuuri kõrvale. Me suudame tervishoius igasuguse kriisiga – on see siis koroona, sõjaolukord või mõni muu kriis – paremini toime tulla, kui meil on piisavalt arste ja õdesid, kui meil on kaasaegne taristu ja on moodustatud tegevusvarud, nii riiklik ravimivaru ühe kuu ulatuses kui ka haiglate tegevusvarud. Kõigi nende toimepidevuse tagamise investeeringutega sektoris tegeldakse, puudutab see siis internetti, elektriühendust või muid lahendusi. Nii et jah, kõik otsused, mis muudavad tervishoiusüsteemi tugevamaks, tegelikult tähendavad, et ka riigikaitse jaoks kriitilistes oludes tuleb sektor paremini toime.

16:46 Aseesimees Jüri Ratas

Evelin Poolamets, palun!

16:46 Evelin Poolamets

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Väiksematesse kohtadesse tööle läinud apteekritel on juba 2015. aastast olnud võimalus taotleda 15 000 euro suurust lähtetoetust. Küsinud on seda ainult üks inimene ja temagi jäi sellest ilma, mis näitab, et tegu oli praakseadusega, mis ei vastanud ei taotlejate vajadustele ega võimalustele. Kas ei ole jälle sama olukord? (Juhataja helistab kella.) Me oleme teinud järjekordse praakseaduse, kus on ilusad numbrid, [on tehtud] palju tööd ja [nähtud] palju vaeva, aga kas lõpuks [ei selgu], et need tingimused ja see summa ei ole motiveerivad? Ega me ei ole samas olukorras nagu 2015. aastal, nii et ükski proviisor ei hakka seda [toetust] kasutama?

16:47 Terviseminister Riina Sikkut

Aitäh! Tõesti, omal ajal neid lähtetoetusi disainiti kõiki erinevalt ja nüüd me muudame proviisorite lähtetoetuse mõnes mõttes [teistega] sarnasemaks. Näiteks selleks, et arst või perearst saaks toetust, ei pea ta olema tervisekeskuse esimene perearst, aga seni me maksime lähtetoetust ainult esimesena apteegis tööle asuvale apteekrile, nüüd me võtame selle tingimuse maha. Samuti said seni toetust taotleda vaid need apteekrid, kes olid värskelt [kooli] lõpetanud. Nüüd me loome võimaluse seda taotleda ka neile, kes on erihariduse omandanud ammu, on võib-olla töötanud Tallinnas või Tartus ja soovivad kodukohta naasta. Varem oli ka see kriteerium, et kui viit aastat maapiirkonnas ei töötata, siis tuleb toetus tagastada täies mahus. See on ebaproportsionaalne, sest elu teeb keerdkäike. Nüüd on nii, et kui sa töötad ära viiest aastast neli, siis ei tule tagastada kogu toetust, vaid ainult proportsionaalselt see ühe aasta osa. Ma arvan, et see on samm õiges suunas, ja me ootame, et see lähtetoetus aitab apteekreid maapiirkonda [leida].

16:48 Aseesimees Jüri Ratas

Anti Poolamets, palun! 

16:48 Anti Poolamets

Austatud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Me tõesti loodame, et seekord läheb see toetus käima. Aga küsimus on ju laiem. Arstide, samuti õdede välismaale minek on jätkuvalt suur probleem. Kas kogu seda probleemi ei tuleks kompleksselt vaadata? See on küll suunatud kuidagi kodukohta liikumisele, väiksemasse kohta liikumisele, aga meil on niikuinii inimesi puudu, väga palju on inimesi puudu, kui neid läheb sadade kaupa Soome. Kas me ei peaks alustama üldise väljavoolu peatamist sellest, et lõpetajad peaksid vähemalt 5–10 aastat Eestis õppima, vastasel korral peaksid nad kogu õppetasu tagasi maksma?

16:49 Terviseminister Riina Sikkut

Aitäh! Meil ei ole enam see olukord, kus sadade kaupa välismaale lahkutakse. Aga tõesti, 15 aastat tagasi me olime sellises olukorras. Seejärel on tervishoiutöötajate palka oluliselt tõstetud, on üldiselt rahastamist parandatud ja töötingimusi kaasajastatud, nii et sellist välismaale lahkumise lainet enam ei ole. See küsimus aeg-ajalt kerkib, kas peaks olema selline, noh, sunnismaisus või kohustuslik Eesti süsteemis töötamine pärast tasuta õpet. Mina isiklikult ei ole seda seni toetanud. Praegu on tervishoiuerialad populaarsed. Kui ainult ühel erialal kehtestada töötamise kohustus, siis see kindlasti hakkab mõjutama noorte valikuid, aga me soovime, et tervishoidu tuleksid parimad lõpetajad ja et neid oleks piisavalt.

16:50 Aseesimees Jüri Ratas

Priit Sibul, palun! 

16:50 Priit Sibul

Aitäh, austatud Riigikogu aseesimees! Hea minister! Mõned aastad tagasi toimus teie erakonna eestvedamisel sihuke apteegi …

16:50 Terviseminister Riina Sikkut

… reform.

16:50 Aseesimees Jüri Ratas

Austatud minister, palun, teie praegu ei kommenteeri.

16:50 Priit Sibul

… mis puudutas omandiküsimust. Mul ongi küsimus, et teadupärast on meil apteekide omanikud proviisorid ja kas see [reform] aitas kuidagi seda probleemi lahendada, et apteeke maale juurde tekiks, või mitte. Aga nagu te ütlesite, see lähtetoetus siiamaani ei toiminud, ja nüüd te teete igal juhul mõistlikke samme erinevate tõkete ja tõrgete mahavõtmiseks. 

Aga mul on küsimus, kas teile on teada – ma ei eelda, et te peate seda peast teadma –, milline see vajadus erinevates maa-apteekides on, näiteks ealises mõttes, või kas on teile teada inimesi, kes soovivad lõpetada töö apteekrina, ja seal on seesama omandiküsimus, et kas apteek jääb alles, ja siis otsitaksegi sinna uut inimest. Kas teil on mingit statistikat või ei ole?

16:51 Terviseminister Riina Sikkut

Aitäh! Apteekrite vanuselist infot mul teile anda ei ole või [infot] nende pensionile mineku plaanide kohta. Samas, arvestades apteegivõrgu suurust – ligi 500 apteeki –, on loogiline, et igal aastal mõned inimesed pensionile lähevad ja on uut apteekrit vaja. Aga teiseks, eriti näiteks ostukeskustes on apteegid pikalt lahti, seal on vaja rohkem kui ühte apteekrit. Nii et tuge on ka kasvavasse apteeki jooksvalt kindlasti vaja. 

Apteegireformiga tõesti juriidiliselt muutus toimus, sisulise hinnangu konkurentsiolukorrale saab anda Konkurentsiamet. Sotsiaalministeerium analüüsib, apteekrid on [leppinud kokku] juurdehindluse piirmäärasid ja selliseid asju, et tagada nii õiglase tulu teenimise võimalus kui ka ravimite rahaline kättesaadavus patsientidele. Aga jah, see konkurentsipoliitika jääb Konkurentsiameti teha.

16:52 Aseesimees Jüri Ratas

Arvo Aller, palun!

16:52 Arvo Aller

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Õdede ja arstide lähtetoetuste kohta tegi Eesti Arstide Liit ettepaneku, nagu ka eelkõnelejad on rääkinud, neid ühtlustada. Ühtlustamise mõte ongi see, et need ei oleks seotud sissetulekuga. Samas, eelnõu väljatöötaja küll ütleb, et ei tohiks olla seotud sissetulekuga, kuid me näeme, et praegu selle lähtetoetuse kaheks jagamine, 30 000 ja 45 000, otseselt näitab, et need on sissetulekuga seotud. Ma saan aru, et lähtetoetus ei ole ju [kehtestatud] eesmärgiga, et mingit leiba-saia osta, seda [saab] küll ka selle raha eest, aga see on ikkagi näiteks püsiva elukoha eest sissemaksu või auto või liikumisvahendi jaoks. Millest tuli ikkagi see, et seda ühtlustamist ei toimunud? See oleks olnud hea signaal kõigile.

16:53 Terviseminister Riina Sikkut

Aitäh! Tõepoolest, praegu ei ole see seotud sissetulekuga, on pigem seotud eluasemekulude katmisega, sissemakse tegemisega laenu jaoks või auto soetamisega. Need kulud on inimestel sarnased. Aga see diferentseerimine oli omal ajal ilmselt tehtud selle järgi, et keda meil on rohkem vaja. Perearstide [puudus] maapiirkondades on kõige suurem ja suurem summa võiks olla suurem motivaator.

16:54 Aseesimees Jüri Ratas

Helle-Moonika Helme, palun!

16:54 Helle-Moonika Helme

Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud minister, hea Riina! Me juba puudutasime teemat "Arstid ja õed Soomes". Tõepoolest, neid on välja rännanud päris palju. Aga minu meelest ei ole me seda teemat siin puudutanud. See küsimus [tekkis] mul ka alles praegu: see arst või õde, kes on näiteks viis aastat töötanud Soomes ja tahab tulla tagasi, ta on saanud väga hea ettevalmistuse ja perearstina palju kogemusi, tahab elu sisse seada maal, näiteks oma lapsepõlvekodus, oma kodukohas, kas ta saab seda toetust? Ta on ju ka süsteemist väljas olnud. Kas nemad kvalifitseeruvad sellele toetusele?

16:55 Terviseminister Riina Sikkut

Aitäh! Minu arusaama järgi jah. Inimene ei tohi olla Eestis haiglas töötanud, näiteks et läheb Tallinna haiglast Põlva haiglasse, aga kui ta naaseb Eestisse või tuleb mõnest teisest sektorist ja läheb haiglasse või tervisekeskusesse [tööle], siis ta tõesti saab [seda] toetust. Kui tegemist on uue inimesega Eesti tervishoiusüsteemi jaoks, siis ta saab [seda] toetust.

16:55 Aseesimees Jüri Ratas

Jaak Valge, palun!

16:55 Jaak Valge

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Selle eelnõuga suurendatakse apteekrite lähtetoetust ja muudetakse paindlikumaks selle saamise tingimusi. Lisaks apteekritele saavad lähtetoetust taotlema hakata õed. Ma tänan teid, et te olete sellise eelnõu siia suurde saali toonud. See on täiesti okei eelnõu, aga seda saaks kindlasti veel paremaks teha. Kuid ei saa teha, sest muudatusi ei saa sisse viia. 

Nüüd ma küsin, kas te olete nõus, et usaldushääletust, [mis on ette nähtud] praegusel juhul, kasutatakse parlamentaarses praktikas ikkagi väga suurte erandite puhul. Kas ma saan õigesti aru ja kas ma võin teha järelduse, et kui juba see korralik eelnõu usaldus[küsimusega] seoti, siis te kavatsete valitsuses siduda usaldus[küsimusega] ka kõik järgmised eelnõud? Kuidas teie ise suhtute ja üldse sotsiaaldemokraadid suhtuvad niisugusesse parlamentarismi allasurumisse?

16:56 Aseesimees Jüri Ratas

Austatud minister, ma korra vabandan. Hea ametikaaslane, ma lähtun nüüd selles küsimuses põhimõttest, et ei peaks risustama meie armsat eesti keelt. Kas te mõtlesite sõna "OK" all, mida te hääldasite "okei", et see on hea eelnõu? Kas ma sain õigesti aru? Palun mikrofon Jaak Valgele!

16:56 Jaak Valge

Lugupeetud juhataja! Ma väga nõustun teie sellise korrigeerimisega. 

16:57 Aseesimees Jüri Ratas

Ma tänan teid. 

16:57 Jaak Valge

Ma ei oleks pidanud seda sõna kasutama. Ma püüan edaspidi igati vältida kõiki anglitsisme ja kõiki russisme, et mitte risustada meie ilusat ja puhast eesti keelt. Ma veel kord väga tänan.

16:57 Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh teile!

16:57 Jaak Valge

Ja kui ma tohin ennast parandada, siis ma ei ütleks mitte OK, vaid ütleksin, et see on väga hea eelnõu.

16:57 Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh teile! Austatud minister, palun!

16:57 Terviseminister Riina Sikkut

Aitäh! See on väga hea eelnõu. See konkreetne eelnõu, kuna siin ei ole poliitilist vaidlust, on usaldus[küsimusega] seotud pigem tehnilistel põhjustel. Seadus tuleb vastu võtta enne riigieelarvet, et oleks võimalik seda head eelnõu päriselt rakendama hakata. Selles minu arust ei olegi nagu mingisugust arutelu[teemat] või küsimust. 

Eraldi küsimus on, kas riigieelarvet oleks võimalik menetleda ilma usaldus[küsimusega] sidumata. Mulle väga meeldiks, kui see nii oleks. Ma arvan, et meile kellelegi ei meeldi see praegune töötamise viis ja vorm siin. Aga noh, eks erakondade esimeestel või kellelgi tuleb saavutada see kokkulepe, et jõuda valimiste-eelsesse aega ja menetleda eelnõusid, mis kõigile ei pruugi meeldida ja millele saab vastuhääle anda, aga me ei räägiks siis iga kord sadadest muudatusettepanekutest.

16:58 Aseesimees Jüri Ratas

Varro Vooglaid, palun! 

16:58 Varro Vooglaid

Suur tänu, lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! Mina mõtlesin teie käest küsida tõesti praktilise suunitlusega küsimuse, mis ilmselt ei puutu mitte ainult minusse, vaid puutub ka teistesse opositsioonisaadikutesse, kes vaatavad ja loevad seda eelnõu ja mõtlevad nende lahenduste üle, mis te siin ette olete pannud. Tundub, et laias laastus on need väga mõistlikud ettepanekud, hea meelega hääletaks nende poolt. Aga nüüd on valitsus pannud meid keerulisse olukorda: kui hääletada eelnõu poolt, siis ühtlasi avaldad usaldust valitsusele, mida nagu kuidagi teha ei saa praeguses olukorras, sest valitsuse käitumine üldisemalt ei ole meile ju absoluutselt vastuvõetav. Mida te soovitaksite meile sellises olukorras, sest me oleme kimbatuses? Ühelt poolt ei tahaks, et jääks selline mulje, nagu me seda eelnõu ei toetaks. Aga teiselt poolt ei taha ka valitsusele usaldust avaldada. Kuidas teie ise käituksite sellises olukorras sellise eelnõu puhul?

16:59 Terviseminister Riina Sikkut

Aitäh küsimuse eest! Nii nagu minu arust mitmed presidendid ja õiguskantsler on öelnud, et eks tuleb hääletada südametunnistuse järgi. Ükskõik kumba pidi te hääletate – mina loodan muidugi, et te toetate eelnõu –, oma suulise selgituse saate anda siin mõne küsimuse näol või hiljem sotsiaalmeedias.

16:59 Aseesimees Jüri Ratas

Ants Frosch, palun!

16:59 Ants Frosch

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud minister! Kuna ma paraku ei saanud esimesel lugemisel osaleda, siis ma võib-olla murran sisse lahtisest uksest. Aga minu küsimus on selline. Me räägime väljaspool tõmbekeskusi olevatest kohtadest nii apteekrite kui ka õdede puhul. Aga Eesti on väga mitmekesine. Tõepoolest, ka [elanike] terviseseisundit on võimalik Eestis piirkondade kaupa hinnata, see statistika on olemas. Kas poleks meie, ütleme siis, IT-võimekust arvestades olnud mõeldav seda [toetust] ikkagi kontsentreerida sinna, rohkem tõsta nendes kohalikes omavalitsustes, kus on tõeline [meditsiinitöötajate] puudus ja tõeline häda? See tundub teil natuke üldise lähenemisena. Kas tulevikus oleks võimalik veel diferentseeritum lähenemine?

17:00 Terviseminister Riina Sikkut

Aitäh! Suurepärane küsimus! Seda aspekti ma esimesel lugemisel katsin, aga ma arvan, et on oluline see ka nüüd ära rõhutada. Kuna lähtetoetuse taotlemise tingimused pannakse paika ministri käskkirjaga, siis siin me loome aluse ka selleks, et oleks võimalik seda piirkondlikult diferentseerida. Praegu on kõik lähtetoetused üle-eestilised, aga välja jäävad Tallinn, Tartu ja [nendega] piirnevad vallad ehk kaks suuremat keskust ja kuldne ring. Aga mõnes piirkonnas ongi tervishoius see erialaspetsialistide puudus suurem. Selleks, et oleks võimalik [neid töötajaid selle järgi] suunata, me määrusega loome aluse, et oleks võimalik õdede lähtetoetuse abil näiteks ühel aastal suunata õdesid Hiiumaale, teisel aastal mujale. Andmed puuduolevate õdede kohta on meil olemas.

17:01 Aseesimees Jüri Ratas

Kert Kingo, palun!

17:01 Kert Kingo

Ma tänan, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Ma ei tea, võib-olla see tuli jutuks esimese lugemise ajal, aga ma ei mäleta ja võib-olla istungi jälgijad ka ei mäleta, nii et küsin üle. Kuidas need summad, need 15 000, 25 000 ja 30 000, on kujunenud? Millistele faktoritele on tuginetud nende leidmisel? Kas on arvestatud ka seda, et eri piirkondades on erinev elukalliduse seis?

17:02 Terviseminister Riina Sikkut

Aitäh! Alustan lõpust. Elukallidus on tõesti üldiselt Tallinnas ja Tartus ning selles Tallinna kuldses ringis kõige kõrgem. Aga elukalliduse mõttes me ülejäänud piirkondi ei diferentseeri ega ole plaaninud seda teha. 

Omal ajal said need lähtetoetuse suurused – 25 000, 30 000, 45 000 – paika ilmselt selle järgi, keda me soovisime kõige rohkem motiveerida. Saada perearste maapiirkonda on olnud kõige suurem väljakutse ja seetõttu on see lähtetoetus kõige suurem. Apteekrite puhul on see vajadus olnud väiksem ja seetõttu jääb nende lähtetoetuse suurus arstide omast maha. See on pigem tunnetuse küsimus, miks see niimoodi on paika pandud ja välja kujunenud, aga praegu tundub see mulle mõistlik.

17:03 Aseesimees Jüri Ratas

Rene Kokk, palun!

17:03 Rene Kokk

Tänan, hea aseesimees! Lugupeetud minister! Ausalt öeldes on isegi kahju, et see eelnõu on usaldusküsimusega seotud, sest tegelikult on ta päris mõistlik. Aga noh, on, nagu on. 

Tulen tagasi nende summade juurde, millised on need õdede võimalikud toetused, kui töötamise aeg on kolm või viis aastat. Ma näen siin seda kohta, kus oleks võimalik tegeleda ka regionaalpoliitikaga. Kas oli ka arutelu selle üle, et kui luua võimalus, et inimesed ikkagi maale läheks ja sinna jääks, siis võiks see summa olla suurem, näiteks 80 000 või 100 000? Kui ikkagi inimene [valib] elukohaks maapiirkonna, siis võib eeldada, et pikas perspektiivis ta sinna ka jääb. Nii me lahendame ka regionaalpoliitiliselt vajalikke küsimusi. Kas see arutelu üldse oli või ikkagi on nii, et iga ministeerium on oma silotornis ja vaatab ainult oma haldusala?

17:04 Terviseminister Riina Sikkut

Aitäh! Iseenesest me lähtetoetustega regionaalpoliitikat teeme, sest nad on suunatud kõik Tallinnast, Tartust ja kuldsetest ringidest välja.

Seda, et lähtetoetused võiksid olla heldemad, võib tõepoolest arutada. Praegu on üks argument see, et näiteks perearstidel on lisaks 45 000 [euro suurusele] lähtetoetusele teised tasud, näiteks kaugusetasu maal töötavale perearstile. [Lähtetoetus] ei ole ainus regionaalpoliitiline meede tervishoiusüsteemis. Kui neid komplektina vaadata, siis see [komplekt] võiks olla juba päris motiveeriv.

17:04 Aseesimees Jüri Ratas

Rain Epler, palun!

17:04 Rain Epler

Aitäh, hea istungi juhataja! Austatud minister! Te ütlesite enne, ma ütleksin, võrdlemisi bravuurikalt, et sotsid ei plaani valitsuspartnereid vahetada. Minu hinnangul ei ole sotsid täna ka võib-olla sellises rollis, et nad seda teha saaksid. Siis te ütlesite veel, et teile ei meeldi see töötamise meetod, mis meil siin kevadest saadik on olnud ja mille on põhjustanud praegune valitsuskoalitsioon. Omal ajal te ju ka ise mõlgutasite mõtteid, et saada sotside juhiks, ja teil oli seal pingeline võitlus. Kas te sellest tulenevalt vahest vaatate seda asja sellise pilguga ja kujutlete, et kui teie olnuks sotside juht, siis võib-olla oleks sotsid saanud kas nii palju väiksema fraktsiooni või just nii palju suurema fraktsiooni, selline toksiline koalitsioon ei oleks saanud tekkida ja me ei peaks siin arutama, kas usaldada valitsust või mitte?

17:05 Terviseminister Riina Sikkut

Aitäh! Küsimused lähevad järjest paremaks. See, et sotsid ei plaani koalitsioonipartnereid vahetada – see oligi peenike huumor. 

Aga ei, ma ei ole mõlgutanud mõtteid selle üle, mis oleks, kui esimehe valimised oleks läinud teistpidi. Ma arvan, et sotsiaaldemokraatidel läheb Lauri Läänemetsa juhtimisel väga hästi, ja isegi reitingunumbrid näitavad, et meie toetus püsib. 

17:06 Aseesimees Jüri Ratas

Evelin Poolamets, palun!

17:06 Evelin Poolamets

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Tervise Arengu Instituudi andmetel on meil peaaegu 9000 õde, aga puudu on 4000 õde. Seletuskirjas on öeldud, et õena ei tööta umbes 40% tervishoiukorralduse infosüsteemis õena registreeritud isikutest. Vaatamata sellele, et meil on nii sügav ja suur probleem, ei võtnud eelnõu algataja arvesse Eesti Arstide Liidu ettepanekut. Minule jääb vägisi tunne, et järjekordselt on tegu praakseadusega, kus on ilusad numbrid, aga mis tegelikkuses ei toimi. Me ei saa neid õdesid oma tervishoiusüsteemi tagasi. See [eelnõu] ei [paku] ka lahendust. (Juhataja helistab kella.) Nii et põhjendage, miks te raskele olukorrale vaatamata ei võtnud neid ettepanekuid arvesse.

17:07 Terviseminister Riina Sikkut

Aitäh! Kui me arstide lähtetoetuse ja apteekrite lähtetoetuse rangelt suunasime äsja lõpetanud noortele spetsialistidele, siis selgus, et nemad ei ole need, kes soovivad eelkõige maapiirkonda tööle minna. Me oleme kõigi teiste lähtetoetuste [tingimusi] laiendanud ja rakendame [neid toetusi] juba tööl olevate spetsialistide suhtes. Tõesti, Sotsiaalministeeriumi arvates kehtib see reegel ka õdede puhul. Pigem me räägime, et maapiirkonda võivad [tööle minna] need, kellel on olemas töökogemus kas varasemast [ajast] või mõnest teisest sektorist. Nii et rakendame sarnaseid tingimusi nagu teiste lähtetoetuste puhul. 

Teiseks, nii nagu te õigesti ütlesite, erinevalt teistest spetsialistidest või teistest erialadest on õdede puhul omapärane see, et väga paljud hariduse omandanud inimesed töötavad väljaspool tervishoiusektorit. Õdede lähtetoetus on iseloomult naasmistoetus, me ei liiguta inimesi linnade vahel, vaid me tahame motiveerida inimesi naasma tööle tervishoiusüsteemi. Tõesti, numbrid näitavad, et need inimesed on olemas, me räägime vist ligi 6000 õest, kes võiksid potentsiaalselt hüvitist taotleda. Kui ka ainult osa neist saab tervishoiusüsteemi [tööle tulemiseks] motiveeritud, siis on see suurepärane tulemus.

17:08 Aseesimees Jüri Ratas

Alar Laneman, palun! 

17:08 Alar Laneman

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! Kõigepealt tänan eelmise vastuse eest ja julgustan teid, et selles ei ole midagi ootamatut ega halba, kui mõnikord tuleb valitsuspartnereid vahetada. Ideoloogilised sildid on alati teisejärgulised, programmiline sisu on esikohal. 

Ma küsiks eelmise küsimusega seotult: kas te selle eelnõu ettevalmistamisel – ma saan aru, te olete selle sidunud laiapindse riigikaitsega – olete kuidagigi mõelnud näiteks valdkondade erisustele? Tulevikus on oluline, et meil oleks katastroofimeditsiini spetsialiste või [spetsialiste] pandeemiate vastu võitlemiseks, saarte eraldatust tuleks silmas pidada ja nii edasi. Kas te selliseid asju ka kaalusite?

17:09 Terviseminister Riina Sikkut

Aitäh! Tõepoolest, tervishoiusüsteem peab olema valmis mitmesugusteks kriisideks, sest nii nagu tervishoius öeldakse, iga kriis on lõpuks tervisekriis. See, et inimeste tervis saab õnnetuse või tahtluse või looduslike tingimuste või millegi muu tõttu kannatada, juhtub tavaliselt niikuinii. Üks näide, mida tuua, on Tartusse rajatav katastroofi‑ ja sõjameditsiini keskus. Sellega tegeleb küll Kaitsevägi, aga seal hakkavad koolitust saama ka tervishoiutöötajad, kes igapäevatööd teevad näiteks haiglates. Kriisiolukorras on neil siis vastavad oskused, kuidas toimetada. Seda koostööd on ja kriisiks valmistutakse.

17:10 Aseesimees Jüri Ratas

Leo Kunnas, palun!

17:10 Leo Kunnas

Austatud istungi juhataja! Hea Riina! Minu küsimus ei puuduta otseselt selle eelnõu teksti, vaid seda vastasseisu, mis meil praegu on. Küsisin sama küsimuse sotsiaalkaitseminister Signe Riisalolt. Ma formuleerin nüüd selle nii. Kevadel ja suvel sidus valitsus seitse eelnõu usaldus[küsimusega], nüüd on siin järgmised seitse ja tõenäoliselt tuleb neid detsembris veel. Mis on valitsuse eesmärk sinu hinnangul? Kui palju te olete [eelnõusid] valmis usaldus[küsimusega] siduma, kas 20, 50, 100? Kui kaua te olete valmis niiviisi jätkama, kas kolm kuud, kuus kuud, aasta, neli aastat? Millal saabub hetk, mil koalitsioon on valmis opositsiooni juurde tulema ja ütlema, et hästi, me sooviksime leida mingit kompromissi? Kas see on teil üldse eesmärgiks seatud?

17:11 Terviseminister Riina Sikkut

Aitäh! Mingisugust numbrilist maksimumi või taluvuspiiri usaldus[küsimusega] seotud eelnõude mõttes ei ole me arutanud ega seadnud. Mul on väga raske näha, et see võiks olla tavapärane toimetamine, et kõik eelnõud niimoodi vastu võetaksegi. Lihtsalt eelarve, ma ütleksin, on kõige tähtsam iga-aastane seadus, mis väga paljudes valdkondades võimaldab üldse järgmisel aastal töid ja tegemisi jätkata ning sealhulgas võimaldab rakendada uusi algatusi, näiteks nagu õdede lähtetoetus. Seetõttu on riigieelarve ja sellega seotud eelnõud usaldus[küsimusega] seotud. Aga valitsus ei ole otsustanud ega arutanud, et ka mõni järgmine eelnõu peale eelarve vastuvõtmist tuleks kindlasti usaldus[küsimusega] siduda. Samuti ei ole me otsustanud, et me seda kindlasti ei tee. Ma väga loodan, et on võimalik saavutada kompromiss või kokkulepe ja minna sellise mitteobstruktsioonilise töö juurde tagasi, aga ma ei oska ennustada, millise ajagraafiku järgi see juhtub.

17:12 Aseesimees Jüri Ratas

Anti Poolamets, palun!

17:12 Anti Poolamets

Aitäh, juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ei saa nõus olla, nagu riigieelarve oleks kõige tähtsam. Teile olid kõige tähtsamad homoabielude läbisurumised ja tsensuuriseaduste Riigikokku toomine. Riigi normaalne toimimine on teil alles teises järjekorras, peaasi et te oma ülitähtsad ideoloogilised kultuurisõja elemendid ja tsensuuriseadused saaks läbi viidud. 

Aga te ütlesite, et teie sunnismaisust ei poolda. Sellegipoolest tahaksin ma teada, kui palju õdesid ja arste, Eestis hariduse saanud õdesid ja arste välismaal on. Mul on raske teiega nõus olla, et see ei ole probleem. Need numbrid on ju erakordselt suured.

17:13 Terviseminister Riina Sikkut

Aitäh! On kaks erinevat asja. Üks on tõesti see arv, kui palju näiteks õdesid välismaal töötab, ja teine küsimus on see, kui palju eelmisel aastal [sinna] läks või sel aastal läheb või järgmisel aastal plaanib lahkuda. Mina väitsin seda, et 15 aastat tagasi oli olukord hull, praegu sellist massilist lahkumist enam ei toimu. Eraldi statistikat [ei ole] ja tegelikult ei ole võimalik sellist infot ka koguda. Me ei tea, kui mitu arsti või õde viibib parasjagu välismaal ja kui paljud neist teevad erialast tööd. Info, mis Eesti riigil on, on [saadud nii], et välismaale tööle minemiseks tuleb tõendada oma, ma ei tea, kutset või erialast haridust. Neid tõendeid Terviseamet väljastab. Nii et ka kõigil varasematel aastatel hinnati seda, kui paljud arstid ja õed plaanivad välismaale minna, selle järgi, kui palju oli neid tõendeid küsitud. Ma ei oska öelda selle aasta numbrit, kui palju neid [tõendeid] on küsitud, aga see [näitab] sellist hinnangulist lahkujate arvu. See on see ainus info, mis Eestil olemas on. Välisriikide tervishoiustatistikat rahvuse järgi me ei kogu ja sellist täpsust me [statistikas] taga ei aja.

17:14 Aseesimees Jüri Ratas

Priit Sibul, palun! 

17:14 Priit Sibul

Aitäh, austatud Riigikogu aseesimees! Hea minister! Kui tohib, siis mõni küsimus ka selle eelnõu kohta. Ma juba enne ka küsisin. Küllaltki hea näitena selle kohta, kuidas see lähtetoetus on toiminud, te tõite perearstide puhul välja, et oleme saanud maapiirkonda 102 arsti. Ma ei suuda päris täpselt aru saada, kuidas või mille alusel neid tervishoiutöötajaid selekteeritakse. Perearstidel on üks lähtetoetus, proviisoritel ja farmatseutidel teine. Ma siit eelnõust päris täpselt ei suutnud leida – ju see on siiski kuskil olemas –, kui suur see saab olema pereõdedel. Te ütlesite, et arstid ja õed ei taha kohe pärast kooli lõpetamist [maale tööle] minna, et nad tahaks suures haiglas töötada. Farmatseutide ja proviisorite puhul te olete aga [tingimusi] leevendanud ja toonud sinna juurde, et nemad saaks kohe pärast esimest aastat [maapiirkonda tööle] minna. Kust see vahe tuleb või kuidas need tervishoiutöötajad nii erinevalt mõtlevad, et ühed tahavad ja teised ei taha kohe maale põrutada?

17:15 Terviseminister Riina Sikkut

Aitäh küsimuse eest! Ei, apteekrite ja proviisorite ja arstide puhul on reegel sama. Ta võib olla ka [just] kooli lõpetanud. Selles mõttes, et me varem piirasime [toetusele] kvalifitseerumist kooli lõpetamise [ajaga]. Nüüd me oleme piirangu maha võtnud, [toetust saada] võib ka pikemalt valdkonnas töötanud spetsialist, me käsitleme kõiki ühtemoodi. Õdede puhul on iseenesest samamoodi, me ei pane piirangut lõpetamisega seoses, aga me paneme piirangu, et viis aastat ei tohi olla sektoris töötanud. Õdede lähtetoetus on iseloomult naasmistoetus ehk me tahame valdkonda juurde tuua inimesi, kes varem on [seda eriala] õppinud. See on tõesti iseloomult erinev ja seetõttu on see viie aasta kriteerium ja see ei ole seotud [kooli] lõpetamisega. Võib muidugi juhtuda, et on õehariduse omandanud noor spetsialist, kes näiteks on olnud viis aastat lastega kodus peale [kooli] lõpetamist. Tema saab taotleda lähtetoetust, kui ta ei ole viis aastat töötanud ja soovib maapiirkonda [tööle] minna.

17:16 Aseesimees Jüri Ratas

Henn Põlluaas, palun!

17:16 Henn Põlluaas

Aitäh, austatud eesistuja! Austatud ettekandja! Jah, tõepoolest, nii nagu siin ennegi on kõlanud, tegemist on ju põhimõtteliselt hea eelnõuga. Ja sanitaride puudus on suur. Kuid selle eelnõu usaldushääletusega sidumine on täiesti põhjendamatu ja tegelikult teeb sellele eelnõule karuteene, sest me ei saa lihtsalt selle tõttu selle poolt hääletada. 

Kuid õdede puudus on seotud ka sellega, kuidas kogu tervishoiusüsteem on üles ehitatud ja korraldatud. Meil on seda süsteemi nagu haridussüsteemigi pidevalt reformitud ja raske on ausalt öeldes aru saada, kas see on lõpptulemusena valdkonda paremini toimima pannud. Ma ei oska sellele vastata. Aga ma tahaksin küsida, kas on plaanis tulevikus Ravimiamet ühendada Terviseametiga. (Juhataja helistab kella.)

17:18 Terviseminister Riina Sikkut

Aitäh! Sellist konkreetset otsust ei ole tehtud. Seda, et asutusi, ma ei tea, nimetatakse ümber või liidetakse või kolitakse ühest linnast teise, on 32 aasta jooksul ette tulnud. Praegu asub Ravimiamet Tartus, tal on oma väga selge või spetsiifiline vastutus. Liitmise plaane Sotsiaalministeerium praegu otseselt ei pea.

17:18 Aseesimees Jüri Ratas

Jaak Valge, palun!

17:18 Jaak Valge

Suur tänu, austatud juhataja! Lugupeetud minister! Anti Poolamets juba küsis meedikute lahkumise kohta ja te vastasite, et lahkumislainet ei ole, aga mingeid arve te ei esitanud ja ma sain aru, et neid arve ei olegi.

Minu esimene küsimus ongi ausalt öeldes see, miks siis neid arve ei teata. Kuidas te üldse saate nii mingit analüüsi teha ja poliitikat kujundada? 

Edasi küsin, kas on kaalutud ka seda varianti, et juhul kui Eestis hariduse saanud meedik siirdub mujale riiki tööle, siis peab see riik, kuhu see väljaõppinud meedik siirdus, Eestile tema õppekulud kinni maksma, nagu mõni teine riik teistel juhtudel seda nõuab. Siis ei oleks tegemist sunnismaisusega, mida te enne mainisite, vaid ausa õppekulude kinnimaksmisega. Niisiis, kaks küsimust.

17:19 Terviseminister Riina Sikkut

Aitäh! Kõigepealt, meil ei ole infot – ja seda ei saagi olla – välismaal töötavate Eestis hariduse omandanud inimeste kohta. Meil ei ole ligipääsu teiste riikide andmebaasidele, et teha kindlaks, kas nad teevad erialast tööd. (Hääl saalis.)

17:19 Aseesimees Jüri Ratas

Austatud minister, palun vastata. Nii ei saa.

17:19 Terviseminister Riina Sikkut

Need andmed, mis meil olemas on, on selliste taotluste kohta, mis tehakse Terviseametile, et saada tõend, mida on vaja välismaale tööle minemiseks. Need andmed on Eestil olemas, need on regulaarselt Terviseameti poolt, ma ei tea, kokkupandavad. Lihtsalt ma ei teadnud, et te täna seda küsite, mul ei ole neid numbreid kaasas, aga tegelikult on need olemas. 

See õppekulude tagasimaksmine teise riigi poolt on huvitav mõte, aga ma tõesti ei kujuta selle rakendamist ette. Kui Eesti spetsialist läheb, ma ei tea, Hollandisse erakliinikusse tööle, kuidas siis Hollandi riik selle vastutuse võtab ja hüvitist maksab? Huvitav mõte, aga seni on osutunud rakendamatuks.

17:20 Aseesimees Jüri Ratas

Riina Solman, palun!

17:20 Riina Solman

Aitäh, lugupeetud Riigikogu aseesimees! Austatud minister! Minul on ka küsimus selle eelnõu kohta, aga mitte ainult. Teie terviseministrina ilmselt vist ise ei ole meditsiinilise haridusega inimene. Teil kindlasti meeskonnas vähemalt selle eelnõu koostamise ajal olid asjatundjatest abilised. Teil [ministeeriumis] oli pikalt tööl asekantsler Heidi Alasepp, kes on ju tegelikult erialalt arst. Ta on väga tuntud koostöö tegija riigikaitsealal. Teda tuntakse vigastatud sõduritele taastusravi loojana Eestis, väga armas ja hea inimene, kelle kohta on kantsler teile öelnud, et ta ei saanud inimestega läbi, mida mul on väga keeruline uskuda. Pigem usuks ma vastupidist juttu, et kantsler võib-olla ise ei soovinud [temaga] koostööd jätkata. Mul ongi küsimus, miks ta levitab sellist juttu. 

Aga teie käest ma küsin, kui palju teil on nõuandjate hulgas, kes selliseid eelnõusid koostavad, üldse järel erialase haridusega inimesi. Heidi, eks ole, oli. Kas on arsti‑ või meditsiiniharidusega [inimesi] veel järel, kes nõustavad?

17:21 Terviseminister Riina Sikkut

Aitäh! Tõepoolest, mina ise ei ole meditsiiniharidusega, aga teen erialast tööd, olen saanud tervisepoliitikas magistrikraadi. Samas, tervise valdkonnas Sotsiaalministeeriumis [on tööl], sealjuures osalesid nad selle konkreetse eelnõu ettevalmistamisel, ametnikud, kes on pikaajaliselt töötanud näiteks õena, ka arstiharidusega inimesi meil majas endiselt on. Heidi Alasepaga kohtusin mina esimest korda siis, kui ta juhtis ITK‑s taastusravikeskust. Nii et on arstiharidusega inimesi, on õeharidusega inimesi Sotsiaalministeeriumis aastate jooksul töötanud ja ka praegu on nii eriarste, perearste kui ka õdesid meie ametnike seas.

17:22 Aseesimees Jüri Ratas

Ants Frosch, palun!

17:22 Ants Frosch

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud minister! Ma pean tõdema, et vaatamata meie ideoloogilistele ja poliitilistele [erimeelsustele] tuleb olla seisukohal, et teie empaatiavõime ja sobivus sildade ehitamiseks on täiesti ilmne. 

Aga nüüd konkreetne küsimus teile selle eelnõu põhjal. Mulle jäi silma, et proviisoril või farmatseudil on summeeritud tööaeg, vähemalt 24 tundi nädalas, selleks et kvalifitseeruda, aga õdedel on töökoormus lausa 30 tundi. Millest see erinevus tuleneb?

17:23 Terviseminister Riina Sikkut

Aitäh! See on proportsioonis toetuse suurusega: seal, kus me eeldame suuremat tööpanust, on ka lähtetoetuse summa tervikuna suurem, 30 000 versus 25 000. Võib-olla on see seotud ka sellega, millised on need koormused seni olnud. Kui inimene töötab ühes apteegis, siis [tuleb arvestada, et] maapiirkonnas ei pruugi apteek olla iga päev avatud, aga on tähtis, et seal proviisor oleks ja apteek oleks. Ka minu kodukandis ei ole apteek igal tööpäeval avatud, aga kõik kohalikud teavad, millal apteek lahti on ja millal sealt ravimeid soetada saab.

17:24 Aseesimees Jüri Ratas

Varro Vooglaid, palun! 

17:24 Varro Vooglaid

Suur tänu, lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! Ma mõtlesin teie käest küsida, kas te olete valitsuses või ministeeriumis kaalunud alternatiivseid lahendusi sellele probleemile, et maapiirkondades ei ole piisavalt apteekreid, õdesid, arste ja teisi tervishoiutöötajaid. Kas võiks olla mõeldav selline lahendus, et need ettevõtted, kes on apteekide pidajad, selleks et saada luba pidada teatud hulk apteeke piirkondades, kus seda teha on väga kasumlik, oleksid kohustatud hoidma lahti näiteks ühte apteeki ka piirkonnas, kus see on vähem kasumlik või võib-olla isegi üldse mittekasumlik? Sellisel juhul, ütleme, maksumaksjate koormus oleks väiksem, koormus nendele ettevõtjatele, tõsi küll, oleks suurem, aga samal ajal, pidades silmas, et tegemist on väga kasumliku valdkonnaga, võib-olla mitte üle jõu käiv.

17:25 Terviseminister Riina Sikkut

Aitäh! Tõepoolest, sellise kohustuse panekut arutati ja sellise kohustuse võimalus isegi seaduses loodi enne apteegireformi, kui ettevõtted olid apteekide omanikud. Kuna nüüd on see juriidiline muutus toimunud ja apteekide omanikud on proviisorid, siis sellise kohustuse panekut neile me praegu ei kaalu.

17:25 Aseesimees Jüri Ratas

Arvo Aller, palun! 

17:25 Arvo Aller

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Õdede lähtetoetuse puhul on pandud [kirja], et viis aastat ei tohi olla töötanud Eestis ja samal ajal peab kehtima registreering. Registreeringuid peetakse selles tervishoiusüsteemi rakenduses ja see asub Terviseameti juures. Ma küsin, kas õdede registreeringutel on ka mingi tähtaeg või on see seal kuni lõpuni, mis iganes ajani, kui sa ise seda maha ei võta, või on mingi aeg, kui registreeringu [kehtivus] lõpeb. Ta peab ju oma kutset ja oma pädevust kogu aeg täiendama ja tõendama. Kas seal on mingi seos?

17:26 Terviseminister Riina Sikkut

Aitäh! Tõesti, kõik lõpetajad – lõpetavad nad arsti või õe või füsioterapeudi või farmatseudina – saavad endale tervishoiuteenuse osutaja koodi ja kantakse registrisse. Ma ei oska neid reegleid peast öelda, aga see info näitab, et meil on registris ligi 16 000 õde, neist tervishoius töötab ligi 9000. Sa võid olla registris ja see kood säilib sul seal ka juhul, kui sa töötad mujal või oled lapsega kodus või oled mingil muul põhjusel, näiteks tervise tõttu, erialasest tööst eemal. Registreering on seotud erialase hariduse omandamisega. Aga tõesti, nii arstidel kui ka õdedel, kui nad töötavad, on kohustuslikud koolitusnormid aasta jooksul, mis tuleb pädevuse hoidmiseks [täita], ja kui inimene tööle naaseb, siis need reeglid kehtivad tema kohta edasi.

17:27 Aseesimees Jüri Ratas

Leo Kunnas, palun!

17:27 Leo Kunnas

Austatud istungi juhataja! Hea Riina! Enne kui ma lähen küsimuse juurde, ma tunnustan ka, et see on hea eelnõu, ja mul on kahju, et ma ei saa selle poolt hääletada, kuna see on seotud Vabariigi Valitsuse usaldamisega. 

Aga ma lähen edasi oma küsimuse jätkuküsimusega. Teatavasti viisid Jüri Ratase viimase valitsuse lagunemiseni mitmed faktorid. Üks nendest oli tugev obstruktsioon, mida sel ajal tegid Reformierakond ja ka sinu koduerakond: 3000 muudatusettepanekut Reformierakonnalt ja 5000+ teilt. See oli üks tegur, kahtlemata, mis valitsust lagundas. Seal oli muidugi ka teisi [tegureid]. Aga nüüd on ka teil valitsuses mitmeid olulisi kaalutluslikke tegureid, kaasa arvatud proua peaministri abikaasa idavedude skandaal. Kuidas te üldse hindate (Juhataja helistab kella.), kas te olete võimelised seda obstruktsiooni lõpuks tõrjuma või mitte? Mis on sinu strateegiline hinnang?

17:28 Terviseminister Riina Sikkut

Aitäh! Ma pean ennast küll nooreks poliitikuks, viis ja pool aastat staaži, aga vaat seda olen õppinud, et olukord poliitikas on nii dünaamiline, et väga keeruline on hinnata, mis juhtub nädala, kuu või poole aasta pärast. Nii et mina töötan Eesti inimeste tervise heaks, püüdes võimalikult kaua oma ametis maksimaalset panust anda. Seetõttu pingutangi iga päev, et ei tea, mis homme juhtub.

17:29 Aseesimees Jüri Ratas

Henn Põlluaas, palun!

17:29 Henn Põlluaas

Aitäh, austatud eesistuja! Austatud minister! Ma pean taas nentima, et on äärmiselt kahetsusväärne, et valitsus on läinud seda teed, torpedeerides parlamentarismi ja demokraatiat. 

Aga mul on ka küsimus, mis haakub õdede lähtetoetusega. Ma saan aru küll, et see on natuke laiem [küsimus] ja see ei ole otseselt teie valdkonnast, kuid valitsuse esindajana te oskate kindlasti ka sellele vastata. Meil on täpselt samasugune puudus ka teiste valdkondade spetsialistidest ja töötajatest, koolis näiteks tugispetsialistidest, psühholoogidest, logopeedidest, eripedagoogidest ja nii edasi. Miks te olete valitsuses selle sihtrühma nii kitsalt valinud? Toetust vajaks ju palju [rohkem] valdkondi (Juhataja helistab kella.) ja nende esindajad.

17:30 Terviseminister Riina Sikkut

Aitäh! Täiesti nõus, et toetust vajab laiem ring erialaspetsialiste. Sotsiaalministeeriumi vastutus ja eelarvekulu puudutab tervishoiuvaldkonna spetsialiste. Haridusvaldkonnas makstakse lähtetoetusi ka kooli tugispetsialistidele ja õpetajatele. Tõesti, ma kvalifitseerumise tingimuste kohta ei oska praegu vastata, aga lähtetoetus on olemas ka teistel spetsialistidel, haridusvaldkonnas samamoodi.

17:30 Aseesimees Jüri Ratas

Rain Epler, protseduuriline küsimus.

17:30 Rain Epler

Aitäh, hea istungi juhataja! Ma selle kellukesehelina peale, mis on siin õige mitu korda kostnud, hakkasin mõtlema, et küsimused lähevad nagu pisut [ajast] üle, aga tõepoolest üsna pisut, niimoodi neli-viis sekundit võib-olla, tuleneb see siis keele omapärast või eestlaste geneetikast. Aga võib-olla tasuks kaaluda, kas võtta juhatuses arutlusele see, et äkki küsimuse aeg peakski olema näiteks üks minut ja kuus sekundit. Mõtlesin, et annan selle [mõtte] edasi, siis saame siin aruteluga edasi minna.

17:31 Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma arvan, et see on tõesti protseduuriline küsimus, kas seda juhatuses kaaluda või mitte. Aga kokkuvõttes see juhatuse otsus ju ei ole, see on seaduse küsimus ja seaduses on see nii kirjas. See 1 minut on teisendatuna 60 sekundit. Kui me püüame väga täpselt sissejuhatust teha ja võib-olla mitte seda küsimust jätta 57.–58. sekundile, vaid alustada küsimusega hiljemalt 52. sekundil, siis saame hakkama.

Rene Kokk, palun, protseduuriline küsimus!

17:32 Rene Kokk

Aitäh, austatud aseesimees! Mul on üks protseduuriline küsimus jah. Avastasin nimelt, et Maria Jufereva-Skuratovski on muutnud oma kohta siin saalis. Äkki te räägite lahti, kuidas sellega on? Ma olen siiamaani aru saanud nii, et kes akna alla lähevad, peavadki seal istuma. Kui saadik ei ole kandideerinud sama erakonna ridades, mille fraktsiooni ta läheb, siis ta peaks istuma akna all. Kas on midagi muutunud kodu‑ ja töökorra seaduse tõlgendamises?

17:32 Aseesimees Jüri Ratas

Lühivastus: meil ei ole selles küsimuses kodu‑ ja töökorra seaduses midagi muutunud. Aga sisuliselt vastates: Maria Jufereva-Skuratovski lahkus Keskerakonnast ja lahkus keskfraktsioonist. Tõsi, teil on õigus, need inimesed, kes ei ole fraktsioonis, reeglina istuvad juhataja poolt vaadates kõige vasakpoolsemas pingireas, aga kui inimesed liituvad mõne erakonnaga, siis nad loomulikult ei saa liituda selle fraktsiooniga, ütleme siis, de jure, aga de facto, me teame, nad hakkavad selle erakonna fraktsioonis tööd tegema. Kui vähegi saab, siis loomulikult on, ma arvan, mõistlik, et need inimesed pannakse [siin saalis] istuma selle erakonna fraktsiooni [kohtade] juurde. See ongi see selgitus. Aga muutunud midagi ei ole.

Rain Epler, palun, protseduuriline küsimus!

17:33 Rain Epler

Aitäh, hea istungi juhataja! Mul tekkis selle teie ja Rene Koka viimase mõttevahetuse peale küsimus selle kohta, et teie endised võitluskaaslased Jaanus ja Tõnis istuvad seal akna all. Ega mina ei tea, kas nad ei ole tahtnud siia Isamaa juurde tulla või neid ei ole siia lastud. Aga jällegi, ütleme, et kahtlusi ei ole, aga kõhklusi on. Riina pearaputusest ma loen välja, et vist ei ole lastud. Siis mu küsimus ongi, et kas sina, Jüri, oled selle taga, et neid siia ei lasta, et sina oled nende peale pahane, või on põhjus selles, et koalitsioon, kui endal on vaja kedagi pinginaabriks võtta, siis nagu lubab, aga opositsiooni kuuluvate inimestega käitub kuidagi teisiti.

17:34 Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh! Ei, miks mina siin pahane olen. Aga see palve on esitatud Isamaa fraktsiooni poolt ja see on, kuidas öelda, hetkel töös ja menetluses.

Riina Solman, palun!

17:34 Riina Solman

Aitäh, austatud Riigikogu aseesimees! Lugupeetud minister, hea Riina! Tõesti, mina ühinen ka komplimentidega nagu teisedki eelkõnelejad, kes on kiitnud sinu head koostöövõimet, koostöötahet ja ‑soovi. 

Selle eelnõu puhul, mida me kõik ju opositsioonierakondadena oleme toetanud, me näeme, et tegelik põhjus on olla justkui viigileht Kaja Kallasele, et teda ei saaks ametist maha võtta. Ma usun, et kui sa ka ise paned käe südamele, siis sa tunnistad seda. Nii ma küsingi, milliseid samme sa oled ise astunud, et opositsiooniga ikkagi koostööd teha ja seda head seadust mitte usaldushääletusega siduda ehk jätta selliseks naeruväärseks viigileheks Kaja Kallase usaldamise küsimusele.

17:35 Terviseminister Riina Sikkut

Aitäh! Tegelikult me lihtsalt kõiki riigieelarvega seotud eelnõusid oleme kohelnud, käsitlenud, menetlenud sarnaselt. Obstruktsiooni käigus on tehtud sadade kaupa muudatusettepanekuid kõigi eelnõude kohta. Nii et valitsuse tasandil me ei kaalunud, et vaat, see on sisuliselt väga hea eelnõu, seda võiks opositsioon toetada, aga vaat see on sotsiaalhoolekande seadus ja sellele me opositsiooni toetust ei saa. Me kõiki riigieelarvega seotud eelnõusid käsitlesime ühtemoodi, kõik on ühtmoodi usaldus[küsimusega] seotud, et nad saaks vastu võetud enne riigieelarvet ja neid häid asju saaks järgmisel aastal rakendada.

17:36 Aseesimees Jüri Ratas

Rene Kokk, palun! Teil on nüüd uuesti protseduuriline küsimus. Kelle pärast te nüüd muret väljendate? Palun!

17:36 Rene Kokk

Tänan, austatud aseesimees! Vabandan minister Riina ees, aga ma ei saanud ikkagi ammendavat vastust eelmisele küsimusele. Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse [kommentaar] § 42 kohta sätestab punktis 5: "Fraktsiooniga liitumiseks ei pea Riigikogu liige või asendusliige olema erakonna liige, kuid RKKTS § 40 lõike 1 kohaselt peab ta olema kandideerinud Riigikogu valimistel fraktsiooni moodustanud Riigikogu liikmetega sama erakonna valimisnimekirjas. [Minu teada kandideeris ta Keskerakonna nimekirjas. – R. K.] See tingimus välistab nn poliitilised ülehüppamised ühest fraktsioonist teise." Minule tundub, et praegu on tegemist just nimelt poliitilise ülehüppamisega ühest fraktsioonist teise. Loomulikult on inimestel vaba valik ja mul pole midagi selle vastu, kui keegi kuhugi läheb. Aga mulle tundub, et me praegu kamraade Keskerakonnast, kes on akna alla kolinud, kuidagi diskrimineerime, sest nendele ei anta [sellist] võimalust, kuigi, ma saan aru, nad on taotlenud [kohta] Isamaa [fraktsiooni pingiridades]. Aga kuidagi teeme kellelegi ikka selle erisuse. Millest see tingitud on?

17:37 Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh! Ega ma nüüd täpselt teie murest aru ei saanud, aga lühidalt öeldes: te leiate kindlasti ka seadustest Riigikogu liikme vaba mandaadi põhimõtte. Ma arvan, et siin saalis on väga oluline ka mõistlikkuse põhimõte. Me saame aru, et kui Riigikogu liikmete otsused on selliselt läinud, et nad on ühinenud mingi teise erakonnaga, ja on võimalik, kuidas ma ütlen, eeskätt logistiliselt või tehniliselt panna inimesi selle fraktsiooni [pingiridadesse istuma], siis ma arvan, et see võiks nii olla. 

Helir-Valdor Seeder, palun, teie küsimus!

17:38 Helir-Valdor Seeder

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud minister! Mul on ka väga kahju, et olen sellele eelnõule sunnitud vastu hääletama, sest ta on seotud valitsuse usaldamisega. Nii nagu senine praktika on näidanud, valitsus seda usaldust välja ei ole teeninud. 

Aga mul on konkreetne küsimus eelnõu kohta. Kas ma sain teie ettekandest õigesti aru, et arstide liit on teinud ettepaneku lähtetoetuste ühtlustamiseks? Need on erineva suurusega, ma ei tea, ka need tingimused, eks ole, on erinevad. Kõige suurem vist oli perearstide [toetus], 45 000, siis olid 25 000 ja 15 000. Mis see arstide liidu ettepanek siis on, kas ühtlustada need suurused või mingisugused tingimused, ja mis on valitsuse seisukoht, kas peaks ühtlustama või mitte? Ma saan aru, et valitsus praegu vastu ei tulnud, ei ühtlustanud. Mis on need argumendid, miks kõik peaks jääma nii, nagu on? Või on mingisugune kolmas plaan, mis ei ole otseselt arstide liidu ettepanek, aga et kõik need proportsioonid ja tingimused ei pea jääma ka nii, nagu on praegu selles eelnõus, vaid valitsusel on mingi kolmas seisukoht?

17:39 Terviseminister Riina Sikkut

Aitäh! Kõigepealt alustan hea uudisega: käesoleval aastal, 2023. aastal, on kõige rohkem lähtetoetusi, viis tükki, antud Viljandimaale tööle minevatele arstidele. 

Arstide liidul oli kaks ettepanekut. Ühelt poolt [sooviti] laiendada lähtetoetuse [taotlemise õigust] värskelt [kooli] lõpetanud õdedele. Tõesti, seda Sotsiaalministeerium ei toetanud. See [toetus] õdede puhul on iseloomult naasmistoetus, et motiveerida tulema tervishoidu tööle neid, kes selle hariduse on omandanud, aga [tervishoius ei tööta]. Värskelt lõpetanud õed lähevad enamasti tööle tervishoidu. Isegi kui nad lähevad Tallinnasse või Tartusse, siis need on kaks linna, kus õdede puudus on kõige suurem. Me ei soovi [selle toetuse abil] seda rahaliselt toetada, me soovime rahaliselt toetada maapiirkonda minekut. 

Teine [ettepanek] oli tõesti lähtetoetuse erinevate määrade kohta. Lähtetoetuse määr 45 000 rakendub ainult perearstide suhtes. Nende nappus on kõige suurem ja ka soov nende maapiirkonda minekut motiveerida on suurem. Teiste, nii õdede kui ka eriarstide puhul, on summa 30 000. Ühelt poolt sooviks seda perearstide [toetuse] kõrgemat määra hoida. Küsimus on, kas kogu süsteemi [saaks] heldemaks muuta. See on seotud eelarveliste vahenditega. Praegu me tegutseme nende vahendite piires, mis eelarveseaduses olemas on.

17:40 Aseesimees Jüri Ratas

Kalle Grünthal, protseduuriline küsimus.

17:40 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Ma olen pikalt vaadanud sellel sügishooajal, mismoodi teie istungit juhatate. Kui on protseduurilised küsimused, siis te annate [õiguse neid esitada], kui on vasturepliigid, [siis annate selle õiguse] saalis viibivatele saadikutele. Ei taha väga lihtsameelseks minna, aga selline hea soe Riigikogu vaimu tunne tuleb peale, [vaadates,] mismoodi peab istungeid juhtima. Kui tuua võrdluseks kaks teist spiikrit või istungi juhatajat, siis nemad, ütleme, käituvad hoopis teistmoodi. Ükskõik millise küsimuse peale ütlevad, et see ei ole protseduuriline, see ei sobi siia, ja nii edasi, vastusõnavõtuks [õigust] ei anta, protseduuriliste [esitamise õigus] antakse siis, kui on juba nii-öelda õige aeg möödas, või üldse ei anta, pannakse veto peale. Ma tahan teid tänada selle hea Riigikogu vaimu hoidmise eest. 

Aga et ma ei jääks lihtsalt kiidusõnade juurde, tahan küsida sellist asja. Öelge, palun, lugupeetud Jüri Ratas, kui teie toimetate ühe Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse järgi, mis on avalikult vastu võetud, siis milline võiks olla see teine Riigikogu kodu‑ ja töökord, mille järgi nii Lauri Hussar kui ka Toomas Kivimägi toimetavad. Teie juhtimisstiil on kardinaalselt erinev.

17:42 Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh hea sõna eest! Mina toimetan Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse järgi, mis on avalik. See on seesama, mis on ka teie laual kommenteeritud väljaandena. Aga ma tõesti pean ühte asja juhatajana veel väga oluliseks. See on see praktika, mis siin saalis on välja kujunenud. Ma arvan, et Eesti Vabariigi Riigikogu peab nendes küsimustes olema pigem väga konservatiivne ja lähtuma sellest, kuidas ka varasemalt on siin asju aetud ja tehtud. 

Helle-Moonika Helme, palun!

17:42 Helle-Moonika Helme

Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud minister! Ma tulen tagasi selle usaldushääletusega sidumise juurde, et miks see eelnõu ikkagi usaldusega seoti. Kes eeldas, et need 200 muudatusettepanekut saavad probleemiks, ja sellest eeldusest lähtuvalt otsustas menetleda seda eelnõu usaldushääletusega [sidumise teel]? Ma tuletan meelde, et muudatusettepanekute hääletamisele panemine ei ole muudatusettepanekute tegijatele kohustus. Me oleme oma head tahet näidanud. Ühe eelnõu puhul läks meie muudatusettepanekute menetlemine siin saalis täpselt nii kiiresti, kui kiiresti suutis lugupeetud eesistuja neid ette lugeda. Kes siis täpselt ja miks [otsustas panna] selle eelnõu, mis tegelikult on hea eelnõu, sellise eeldusega usaldushääletusele? Sellega tekitati ka selline, kuidas ma ütlen, täiesti põhjendatud obstruktsioon selle eelnõu puhul.

17:43 Terviseminister Riina Sikkut

Aitäh! Ma tõesti saan aru sellest pahameelest, kui sisuliselt tahaks toetada eelnõu, kuid mitte toetada valitsust usaldushääletusel. Aga valitsus ei kaalutle eelnõusid sisu järgi, et see on väga hea eelnõu ja teine mitte väga hea eelnõu. Kõigi kohta on ühtemoodi tehtud mitusada muudatusettepanekut. Tõesti, kõiki eelnõusid, mis tuleb vastu võtta enne riigieelarvet ja mis on sisuliselt seotud riigieelarve rakendamisega järgmisel aastal, on käsitletud ühtemoodi. Muidu oleks väga keeruline selgitada, miks me ühte eelnõu menetleme ühel viisil, teist teisel viisil. Nüüd me oleme lähenenud kõigile ühtemoodi.

17:44 Aseesimees Jüri Ratas

Head ametikaaslased! Ma lihtsalt informatsiooniks ütlen, et kui me tahame olla väga täpsed, siis [tuleb meeles pidada, et] meie kodu‑ ja töökorra seadus – ka mina olen selle vastu eksinud – ei räägi mitte usaldushääletusest, vaid räägib usaldusküsimusest. Lihtsalt informatsioon meile kõigile. 

Mart Maastik, palun!

17:44 Mart Maastik

Suur tänu, härra eesistuja! Lugupeetud terviseminister! Mul on iseenesest väga hea meel, et mõeldakse selle peale, kuidas motiveerida arste ja apteekreid, et nad saaksid maapiirkondades tööd teha või et nad sinna üldse [tööle läheksid]. 

Aga mul on küsimus. Me ju harime arste ja apteekreid viis, seitse või rohkem aastat riigi kulul. Kas ei ole mõeldud ka mingile teisele variandile, et siduda neid oma maaga? Näiteks lähevad paljud peale kõrghariduse omandamist Eesti riigi arvel naaberriikidesse tööle. [Kas ei võiks olla] kuidagi nagu Nõukogude ajal? Ma ei taha öelda, et Nõukogude aeg oli hea aeg, aga siis [arste] suunati tööle. Ka minu ema, kes on arst, suunati Orava haiglasse arstina tööle ja ta oli kohustatud olema seal teatud aja. Kas on vähemalt mõeldud selle peale?

17:45 Terviseminister Riina Sikkut

Aitäh! Tõesti, nii nagu ka selle eelnõu menetluses, see küsimus aeg-ajalt kerkib. Aga tõepoolest, Nõukogude Liidu teene on ka see, et Eestis, ma arvan, veel kümmekond, aga võib-olla paarkümmend aastat me suunamisest rääkida ei saa ja selle rakendamine ei ole vastuvõetav.

17:46 Aseesimees Jüri Ratas

Kalle Grünthal, palun!

17:46 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Usaldusküsimusega seotud eelnõude vastuvõtmine teeb valitsuse [elu] väga lihtsaks. See tähendab, et kui koosseisu enamus ei ole mingile eelnõule vastu, siis see eelnõu läheb läbi. Kui me vaatame praegu saalis olevat opositsiooni‑ ja koalitsioonijõudude vahekorda, siis [näeme, et] praktiliselt kõik eelnõud lähevad sisuliselt läbi. See tekitab olukorra, kus parlamendi, ütleme, opositsiooni osa lülitatakse välja. Lihtsalt parlament ei saa enam tegutseda. Kunagine Riigikogu liige Illar Hallaste ütles oma kõnes siit puldist, et seda nimetatakse näppude väänamiseks. Praegu on ridamisi tulemas usaldusküsimusega seotud hääletusi. Miks te tahate parlamenti täielikult ära kägistada?

17:47 Terviseminister Riina Sikkut

Aitäh! Tõesti, ka mulle meeldiks, kui me saaks teha siin tavapärases vormis tööd, kõik muudatusettepanekud oleksid sisulised, me hääletaksime, arutaksime. Kahjuks tõesti juba üle poole aasta olukord selline ei ole. Selle konkreetse eelnõuga me seda kuidagi ei muuda. Samas, selle eelnõuga õnnestub mul teie ette tulla kaks korda ühe korra asemel. Kuna opositsioonil ei ole ka sisulist muret selle eelnõu rakendamisega, siis siin võib-olla sellist riivet või õiguste piirangut nii selgelt ei tajuta. Aga kahtlemata on eelnõusid, mida teie või mõned teised opositsioonisaadikud ka sisuliselt ei toeta. Sellisel juhul on see küsimus palju teravam.

17:48 Aseesimees Jüri Ratas

Helir-Valdor Seeder, palun!

17:48 Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Auväärt minister! Lähtetoetus on kindlasti vajalik. Küllap te olete ka mingisuguse mõjuanalüüsi teinud, milline see mõju pikemas perspektiivis on. Lähtetoetuse abil lühiajaliselt võib-olla õnnestub inimene kuhugi ametisse saada, näiteks maapiirkonda, aga pikemas perspektiivis need inimesed ikkagi sealt lahkuvad. Kas selline mõjuanalüüs on olemas? 

Küsimuse teine pool väljub küll selle seaduseelnõu raamidest, aga eesmärk on siiski sama. Milline on ikkagi see pikk perspektiiv? Me teame, et järjest probleemsem on perearste maapiirkondadesse saada, sõltumata sellest lähtetoetusest ja muudest tingimustest. Probleem on ka linnades ja kasvav probleem on see seal, kus on venekeelne elanikkond. Me teame, et noored arstid, kes [ülikooli] lõpetavad, vene keelt ei valda. Seal ei aita ka lähtetoetus ega muud asjad. Mis see lahendus võiks teie arvates selles olukorras üldse olla? Mis see pikema perspektiiviga jätkusuutliku lahenduse võti võiks olla?

17:49 Terviseminister Riina Sikkut

Aitäh! Tõesti, lähtetoetus eeldab piirkonnas töötamist 5 aastat. Seda statistikat, kui paljud jäävad 20 aastaks ja kui paljud lahkuvad pärast 5 aastat, me teinud ei ole. Aga iseenesest on see huvitav küsimus. Üks inimene, esimene lähtetoetuse taotleja, saab olla töötanud juba 13 aastat. Võib-olla, kui mõni aasta möödub ja kuna nüüd viimastel aastatel on arvukalt [seda toetust] taotletud, [saab] hinnata, mis see pikaajaline mõju on olnud. Samas on tähtis ka see, kui 102 arsti on maapiirkonda läinud 5 aastaks. See on oluline leevendus ja tagab selle [teenuse] kättesaadavuse inimeste jaoks. 

Vene keele mitteoskamise probleemi noorte arstide puhul meie tervishoiusüsteemis me kuidagi eraldi leevendada ei plaani. Tartu Ülikoolis on võimalik tudengitel keeleõpet saada, [õppida] nii vene keelt kui ka teisi keeli. Eks see rohkem sõltub inimese enda huvist. Meil on arstidel töötamiseks eesti keele [oskuse] nõue, ühegi teise keele oskust me ei eelda. Ma ei näe ka, et venekeelse teenuse pakkumine peaks olema tervishoiusüsteemis prioriteet. Kahtlemata, kui mõnel patsiendil on see mure, siis saab kaasa võtta lähedase, kes oskab riigikeelt, või siis saab kohalik omavalitsus pakkuda tõlgiteenust, kui tõesti on mingi tõsine juhtum. Aga üldiselt Eestis me eelkõige pakume teenust eesti keeles.

Pikaajalisi lahendusi ei saa olla üks. Kui eriala on atraktiivne, koolitustellimus piisav, töötasud kasvavad iga aasta ja maapiirkonda [tööle minekut] motiveeritakse nii lähtetoetuse kui ka kaasaegsete töötingimustega – lõpuks see kõik komplektis peab mõjuma. 

17:51 Aseesimees Jüri Ratas

Mart Maastik, palun!

17:51 Mart Maastik

Suur tänu, härra eesistuja! Lugupeetud minister! Ma jätkan sealt, kus pooleli jäi. Ma küsin teise nurga alt, et kas näiteks teha stipendiaadisüsteem. Üliõpilane läheb õppima, ta teeb kindla haigla, apteegi või mingi maapiirkonnaga nagu lepingu, et ta läheb sinna tööle, ja saab juba õppeajal toetust. Ma mäletan seda – kahjuks ütlen seda jälle – Nõukogude ajast. Aga siis see süsteem mõnes mõttes toimis. Nii või naa me üritame [neid inimesi meie tervishoiuga] siduda, nüüd ka ostame maapiirkondadesse töötajaid juurde. Miks ei võiks näiteks olla nii, et nad teevad oma valiku varem ja saavad varem ka selle eest toetust?

17:51 Terviseminister Riina Sikkut

Aitäh! Ma ei oska öelda, see võib-olla ei ole ka praegu kuidagi piiratud, kui mõni haigla või omavalitsus soovib teha kokkulepet tudengiga, kellele maksta õpingute ajal lisatasu või midagi sellist. Aga olen rääkinud dekanaadiga – see oli kas eelmisel või üle-eelmisel nädalal – residentuuritsüklitest, et õppe jooksul võiksid kõik residendid jõuda ka maakonnahaiglatesse. Nii saaks laiendada residentuurihaiglate baasi. Siis tekib inimlik kontakt, siis sa kujutad paremini ette tööd konkreetses haiglas ja on suurem tõenäosus, et sa lähed sinna [tööle], ehk ka lähtetoetuse toel.

17:52 Aseesimees Jüri Ratas

Kalle Grünthal, palun! 

17:52 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Küsin [ministri] käest sellise huvitava küsimuse. Te võite mulle praegu noogutada, siis ma tean, mismoodi ma seda küsimust serveerin. Kas te teate sellist inimest nagu Taavi Annus? 

17:52 Terviseminister Riina Sikkut

Jaa. 

17:52 Kalle Grünthal

Teate. No siis te teate seda, et tegemist on ühe riigiõiguse korüfeega. Selliselt hindas teda Riigikohtu esimees Villu Vane … Riigikohtu esimees. 

17:53 Aseesimees Jüri Ratas

Villu Kõve.

17:53 Kalle Grünthal

Villu Kõve, jah. Jah. Ta ütles, et [Taavi Annus on] üks parimaid riigiõiguse asjatundjaid. Tema on lähtunud sellest printsiibist, et tõepoolest, Riigikogus on usaldusküsimusega seotud eelnõude menetlemine palju kiirem ja valutum, sest muudatusettepanekud on keelatud, kuid see võimaldab ka eelnõusid läbi suruda ning seega takistab parlamentaarset obstruktsiooni. Tema hinnang on, et taolise abinõu legitiimsus on põhi[seaduse] seisukohalt kaheldav. Miks te lähete sellise asja peale välja?

17:53 Terviseminister Riina Sikkut

Aitäh! Entusiastlikult vastasin jah, aga järelikult on Taavi Annuse nimelisi inimesi Eestis mitu. Mina rääkisin teisest Taavi Annusest. 

Aga jah, juristide hinnangud ka, ma ei tea, obstruktsiooni, ma ei tea, õigustatusele, selle kasutamisele kas siis eelarve vastuvõtmiseks või teiste [eelnõude puhul], võivadki olla erinevad. See on intellektuaalselt huvitav arutelu. Aga praegu on eelarves kokku lepitud muudatuste rakendamiseks vaja tõesti teatud seadusemuudatusi, sealhulgas seda konkreetset, mida mina tutvustan, mis puudutab ravimiseadust ja tervishoiuteenuste korraldamise seadust. Ei ole võimalik neid häid asju teha, kui me seadusemuudatust vastu ei võta.

17:54 Aseesimees Jüri Ratas

Austatud minister, ma tänan teid! Teile rohkem küsimusi ei ole. Aitäh teile! Head ametikaaslased, on olnud ettekanne, on olnud palju asjalikke, sisulisi küsimusi, [on olnud] head vastused, kuid siiski soovivad Riigikogu liikmed anda ka läbirääkimiste voorus oma sõnumeid, mis ongi ju seaduseelnõu menetlemise üks peamisi mõtteid. Ma avan läbirääkimised ja palun Riigikogu kõnetooli Rain Epleri. Palun!

17:55 Rain Epler

Palun lisaaega kolm minutit.

17:55 Aseesimees Jüri Ratas

Jaa, palun, kaheksa minutit!

17:55 Rain Epler

Aitäh, hea istungi juhataja! Austatud kolleegid! Umbes paar tundi tagasi me [tegime ära] ühe hääletuse, mis oli seotud usaldusküsimusega. Otseselt mitte üllatusena saabus see tulemus, et valitsust siin saalis koalitsioonipartnerid usaldasid. Kurb oli see küll.

Kontekstist. Töötuse määr on kolmandas kvartalis 30,4% suurem, kui see oli möödunud aasta samas kvartalis. Iga nädal loeme uudiseid ettevõtete kohta, kes uksi sulgevad või tegemisi koomale tõmbavad. Elu läheb raskemaks. Inflatsioon oli oktoobris 5%. Vahepeal siin peaminister käis ja hõiskas, et inflatsioon on kontrolli alla saadud ja langemas. Kurb uudis on see, et septembris oli see 3,9%, oktoobris 5%. Aga selle juures ei tohiks ära unustada, et inflatsiooni vähenemine eelmise aastaga võrreldes ei tähenda ju, et elu oleks taskukohasem. Möödunud aastal jõudis inflatsioon 25%‑ni. Kuna on laialt levinud teadmine, et matemaatika tundmine Eesti inimeste hulgas aasta-aastalt halveneb, siis ma igaks juhuks räägin selle 25% kiiresti lahti. See on veerand. See on niimoodi, et kui mingi asi maksis näiteks neli eurot ja sinna tuli veerand otsa, tähendab, üks euro tuli otsa – viis eurot. Kui nüüd sellel aastal inflatsioon on küll madalamal tasemel, aga jätkub, siis selle aasta lõpuks on see hind viis ja pool eurot. Elu läheb raskemaks.

Mida teeb samal ajal valitsus? [Kehtestab] maksutõusud majanduslanguse ajal – seda on kritiseerinud kõik ühiskonnagrupid – ja ka uued maksud lisaks olemasolevate tõstmisele. Kui me neid maksuotsuseid vaatame, siis [näeme, et] pihta saavad ühiskonna nõrgemad liikmed, olgu need madalama palgaga inimesed, olgu need maapiirkondades elavad inimesed, ja eriti valus on see tõdemus, et pihta saavad lastega pered, lapsed.

Ettevõtete poolt vaadates on investeerimisotsuste juures alati üks oluline aspekt see, mida nimetatakse riigiriskiks või poliitiliseks riskiks. See põhiliselt adresseerib majanduskeskkonna stabiilsuse küsimust. Kas on piisavalt pika aja jooksul ettenähtav see reeglistik, mille järgi tuleb toimetada, ja kas valitsuse käitumine lubab arvata, et äkilisi ja kiireid muudatusi ei tehta? Meie tänane valitsus murrab lubadusi, mis on [antud] ettevõtjatele või muudele ühiskonnagruppidele, kehtestab uusi reegleid ja piiranguid väga lühikese etteteatamisajaga ja nii edasi. See kindlasti ettevõtjate vaates ei tähenda, et olukord oleks stabiilne, et see poliitiline või riigirisk oleks madal.

Samal ajal, kui pankurid tahavad peaministriga kokku saada, siis leitakse selleks väga kiiresti aeg ja juba peale lühikest kohtumist saavad pankurid kallite pintsakute hõlmade lehvides ja naerul nägudega peaministri juurest lahkuda ja teatada rõõmusõnumit – jällegi jutumärkides, kuid jutumärkides mitte pankurite jaoks. Neil õnnestus lühikesel kohtumisel kohalikule kupjale selgeks teha, et õige on lasta raha plaanitust kiiremini Eestist välja viia, siis ei pea Eesti eelarvesse piisaval määral panustama. See visuaal, mis tookord oli, tekitas tõesti piinlikkust.

Rääkides sellest, miks me siin saalis oleme: usaldus[küsimusega] seotakse ka eelnõusid, millele tegelikult oleks Riigikogu saalis olemas päris lai toetus, ja mingi poliittehnoloogilise võtte tõttu pannakse opositsioon olukorda, kus ilmselgelt ei saa valitsust usaldada ja tuleb ka mõistlike eelnõude vastu hääletada. 

Kõigi nende valede ja kahjulike otsuste taustal tegutseb meie peaminister, rünnates erinevaid ühiskonnagruppe. Kõigil on ilmselt meeles see, kui Kaja Kallas hiljaaegu arvas, et toetusstreigi ajal peaksid õpetajad automaksu reklaamimisega tegelema. Hiljem vabandades ütles, et tegelikult peaksidki, aga ta vabandas selle eest, et ta selle välja ütles.

Nüüd, nädalavahetusel, otsustas ta minna kõige nõrgemate, laste kallale. Kaja Kallas oma kõnes ironiseeris jõuluvanasse uskumise üle, andis mõista, justkui jõuluvana ei oleks olemas. Meil on teatavasti tulemas täna öösel torm, lubatakse, et isegi 15 sentimeetrit lund sajab maha, ja ma saan aru, et pääste‑ ja siseturvalisuse valdkonnas ning üldse täiskasvanute hulgas see võib-olla tekitab mõningast muret, aga lapsed ärkavad hommikul üles, lumi katab maad ja see on neile selgeks märgiks, et jõuluvana on varsti kohal. Jõulud on tulemas, tuleb see vahva taat, toob kingitusi, piduroog on laual. Eriti [oluline on see] sellel aastal, kui, ma olen üsna kindel, kodudes räägitakse üsna murelikke jutte. Ma olen oma lastegi pealt näinud, et nad saavad aru, et õhkkond on stressirohke ja murelik. Siis aga tuleb peaminister ja lajatab, et jõuluvana justkui ei ole olemas. On küll! Ärge uskuge peaministrit, lapsed!

Lõpetuseks tahaks öelda lühidalt seda, mida, ma arvan, korratakse siin veel õige mitu korda: kallid kolleegid Riigikogus, ärge usaldage seda valitsust, kui me hääletuseni jõuame! Aga ma tahaksin meelde tuletada ka ühte seika ajaloost. 18. oktoobril 2012 tõmbas Kristen Michal selga valge kampsuni ja läks telekasse rääkima, kui aus mees ta on. Ja 49 päeva hiljem astus Kristen Michal tagasi. Täna tuli Kaja Kallas Riigikokku valge kampsuniga rääkima, kui tubli ta on.

18:03 Esimees Lauri Hussar

Aitäh, hea kolleeg, aga teie aeg on läbi.

18:03 Rain Epler

Hiljemalt 10. jaanuariks, kui ajalooline paralleel …

18:03 Esimees Lauri Hussar

Hea kolleeg, ma vabandan!

18:03 Rain Epler

… töötab …

18:03 Esimees Lauri Hussar

Härra Epler, palun, palun, teie aeg on läbi. 

18:03 Rain Epler

… on Kaja Kallas ilmselt läinud. Aitäh!

18:03 Esimees Lauri Hussar

Aitäh! Nii. Järgnevalt palun siia Riigikogu kõnetooli Rene Koka. Palun!

18:03 Rene Kokk

Palun igaks juhuks kolm minutit lisaaega.  

18:03 Esimees Lauri Hussar

Kolm minutit lisaaega, palun! 

18:03 Rene Kokk

Aitäh, austatud esimees! Lugupeetud saadikud, keda siin saalis on küll vähevõitu, aga ehk olete tubades ja vaatate meid! Hea minister! Algatuseks peab ütlema, et tegelikult on päris kahju, et see mõistlik eelnõu usaldusküsimusega seoti, sest eelnõu sisu on selline, et [seda seadust oleks] tegelikult hädasti vaja. Alati võib kõike paremaks teha, aga tegelikult on tegemist õige asjaga. Iga ettepanek, mis aitab meil nii meditsiinivaldkonda kui ka regionaalpoliitikat tervikuna paremaks teha, on igal juhul mõistlik. Küll aga on väga kahju, et praegu seotakse selle eelnõu vastuvõtmine usaldusküsimusega. No mitte kuidagimoodi ei ole võimalik praegust valitsust kahjuks usaldada, peamiselt just peaministri käitumise pärast. Ja kahjuks ei ole võimalik ka seda [eelnõu] toetada.  

Seda enam on kahju, et opositsioonisaadikud on pandud praegu olukorda, [et kui nad ei toeta seda eelnõu, siis] saavad [koalitsiooni]saadikud jälle kurbade nägudega [anda] intervjuusid, kuidas mõistlikku asja ei toetatud ja küll on kahju. Oh seda nuttu ja hala! Ilmselt tuleb seda nüüd mitu päeva pärast neid hääletusi. See kahvel on loomulikult pandud ju välja teadlikult ja sihilikult, sellest me saame siin kõik aru.  

Aga nüüd sellest eelnõust. Jaa, täna ka arutasime seda, et Eesti Arstide Liit on teinud ettepaneku, et võrdse kohtlemise printsiipi järgides peaksid lähtetoetust [saama taotleda] ka need õed, kes on värskelt kooli lõpetanud. Ma olen täiesti üheselt [arstide liiduga] samal seisukohal, sest tegelikult vajavad õdesid mitte ainult suurlinnade haiglad, vaid ka maakonnahaiglad, on see [haigla] siis Raplas, on see Paides, Kuressaares või kuskil mujal Eestis. See probleem on aktuaalne igal pool. [Minister] vastas, et noored tahavad kindlasti ainult suurlinnades õppida või seal kogemust saada. Kindlasti neid [noori] on, aga ma olen üsna veendunud, et on ka inimesi, kes läheksid esimesel võimalusel hea meelega tagasi oma kodukohta, kasutaksid selle võimaluse ära ja rajaksid oma [kodu seal].  

See on üks näide selle kohta, millest me tihti räägime, et meil on ministeeriumid nagu niinimetatud silotornid. Ma arvan, et praegu on täpselt see koht, kus selle eelnõu puhul peaks erinevad ministeeriumid tegema koostööd ja leidma sünergia, kuidas toetada neid noori, ka kooli lõpetavaid õdesid, anda [neile] see võimalus ja leida need vahendid, et [nad saaksid] minna väljapoole kuldse ringi piirkonda ja suurlinnasid, [saaksid minna] maapiirkondadesse ja sinna oma elamise rajada. 

Me teame, et kui teenused lähevad kuskilt piirkonnast ära, liiguvad kaugemale – ja mitte ainult apteegiteenus, vaid ka haiglateenus –, siis kuigi riik näiliselt võib saada ühe või teise teenuse konsolideerimisest kasu, tegelikult see kulu, mis sellega kaasneb, pannakse ju inimeste [kanda], kes seda [teenust] tarbivad. Inimesed peavad hakkama [teenuse saamiseks] käima kaugemal. Paratamatult see sedasi on. Eks see ole selge, et mingisugune ülevaatamine tuleb teha ja konsolideerimise ja kulude kokkuhoiuga peab tegelema, see on täiesti mõistlik. Aga tuleb väga hoolega vaadata, kuidas seda teha, ja otsida parimaid lahendusi.  

Väga mõistlik on siin see punkt, mis räägib sellest, et arstide ja õdede lähtetoetus on 30 000 ja 45 000 eurot, olenevalt sellest ajast, [kui kaua] piirkonnas töötatakse. Aga siin on ka see koht, mille puhul ma arvan, et oleks täiesti mõistlik kaaluda, kas see summa ei peaks olema suurem. See ei ole kindlasti ainuüksi sotsiaalministri pärusmaa, see on tegelikult terve valitsuse ülesanne tervikuna. 

Me räägime pidevalt sellest, et kui maalt kaob kool, siis kaovad sealt ka noored inimesed, kaovad lõppkokkuvõttes ka töökohad, sest pole inimesi, kes tööd teeks, ja nii edasi. Nii et kõik asjad on üksteisega seotud, kaasa arvatud see, et peaks olema kvaliteetne arstiabi maapiirkondades. 

Ma arvan, et see on lõppkokkuvõttes suhteliselt väike kulu riigile, kui mõelda vähemalt selle peale, et tuunida seda meedet sedasi, et oleks võimalik seda summat suurendada näiteks kas 80 000 või 100 000 peale või siis luua väga soodsatel tingimustel laenuvõtmise võimalus. Sellega me tekitame olukorra, kus me vähemalt püüame riigi poolt luua võimaluse, et meditsiinitöötaja või ka apteeker läheks ja jääkski sinna maapiirkonda, arendaks sealset kogukonda ja seisaks selle eest, et elu maal ikkagi jätkuks. See on terve valitsuse ülesanne. Ma saan väga hästi aru, et see ei ole ainult ühe ministeeriumi ja ühe ministri ülesanne, siin peaks väga selgelt tulema appi ka regionaal‑ ja põllumajandusminister ning loomulikult peaks kogu seda protsessi ja tervikut vaatama peaminister, kes seda peaks juhtima. See on täpselt see koht, kus saaks neid otsuseid teha ja saaks [lüüa] nii-öelda kaks kärbest ühe hoobiga, et luua võimalused maale minemiseks.  

Aga lõpetuseks tulen ikkagi tagasi selle juurde, et on tõesti kurb, et me arutame neid sisulisi eelnõusid, mida [opositsioon] oleks valmis täiesti toetama, usaldusküsimusega seoses. See on väga halb praktika. Meil on täna siia tulemas veel mõned eelnõud, mis oma sisu poolest on ju täiesti mõistlikud ja opositsioon kindlasti toetaks neid hea meelega, aga kuna nüüd on opositsioon sundviskesse pandud, siis kuna meil ei ole kuidagi võimalik tänast valitsust usaldada, ei saa me ka neid eelnõusid toetada. Selles mõttes peab koalitsioon kindlasti peeglisse vaatama. Kui tulevad jälle need kurvad jutud meedias sellest, kuidas halb [opositsioon] ei luba tööd teha ja küll tahaks siin saalis tööd rabada – mida me kahjuks ei näe siis, kui see võimalus on, siin koalitsiooni poolt nii väga –, siis tooge ka ausalt välja, et tegelikult te ei taha seda seadust vastu võtta mõistlikult ja ka opositsiooni häältega, sest te seda võimalust ei anna ja seote selle usaldusküsimusega. See tegelikult ei ole okei. Tänan praegu. Aitäh!

18:11 Esimees Lauri Hussar

Aitäh! Järgnevalt palun Riigikogu kõnetooli Kert Kingo. Palun!

18:12 Kert Kingo

Palun kolm minutit lisaaega.

18:12 Esimees Lauri Hussar

Kolm minutit lisaaega, palun!

18:12 Kert Kingo

Lugupeetud istungi juhataja! Head istungi jälgijad! Kõigepealt, ma loodan väga, et istungi juhataja Lauri Hussar laseb minul poolelioleva lause korrektselt lõpetada, mitte ei hakka niimoodi oma jutuga vahele segama, nagu ta tegi minu kolleegi Rain Epleri puhul, kes enne rääkis. See oli väga ebaviisakas, kui istungi juhataja lihtsalt hakkas üle rääkima. Püüame jääda siin saalis viisakaks ja korrektseks!

18:12 Esimees Lauri Hussar

Hea kolleeg! Teil on kaheksa minutit. Palun kasutage seda otstarbekalt. Palun!

18:12 Kert Kingo

Jaa, ma tean. Tänan! Taas ebaviisakus. Aga kutsun istungi juhatajat üles viisakalt käituma, sõltumata sellest, mis tema mõtetes ka on.

Teiseks tahaks öelda, et tunnustan ministrit selle eelnõu eest. Väga tore on tõdeda, et siin Tallinnas suudetakse ka siit väljapoole mõelda ja adutakse, et tõesti ka väljaspool seda kuldset ringi, Tallinna ja Tartut, on ka elu ning nendel inimestel on ka õigus saada mingeid teenuseid ja neil on vajadus neid saada. See on haruldane eriti valitsusliikmete seas, nagu ma olen tähele pannud, et nad sellist asja märkaksid. Minu tunnustus! See on üks pisikene sammukene paremuse poole.

Aga kriitikat teen ka. Küsisin siin küsimuste voorus sellise küsimuse, et kuidas need summad on kujunenud, et apteekritele lähtetoetus on 15 000 ja 25 000 eurot ning õdedele, kes on tervishoiust eemal olnud, on mõeldud [toetuseks] 30 000. Kuidas need summad on kujunenud? Sain vastuseks, et võeti ühe mõõdupuuga kõiki ja ei arvestatud erinevate piirkondade elukallidust. Selles mõttes ma julgeksin nimetada seda eelnõuga [tehtud] kodutööd poolikuks. Ei tohiks olla uudiseks, et eri piirkondades on erinevad hinnatasemed – kui näiteks apteeker tahaks [apteegile] ruume rentida või õde tahaks sinna [piirkonda] elama asuda – ja need [tasemed] erinevad kordades. Seetõttu võib tahes-tahtmata tekkida olukord, kus mõnda piirkonda, kus on näiteks kõik odavam, kogu elu, jääbki apteek tekkimata, kuigi see oleks väga vajalik ja elanikkond on seal olemas – eriti [oluline oleks see siis, kui seal on] vananev elanikkond –, või siis ei ole õde nõus sinna [tööle] minema. Ma usun, et motivaator selle summa näol peaks olema ikkagi sõltuv piirkonnast. See oleks väga oluline.

Samamoodi väitis minister, et selle [summa] kujundamisel lähtuti vajadusest, et õdede järele on suurem vajadus ja apteekrite järele väiksem vajadus. Mina julgen öelda, et need on omavahel seotud. Kui minnakse õe vastuvõtule, siis on tõenäoliselt tegemist terviserikkega ja [vastuvõtule] järgneb ka ravimite väljakirjutamine. Ehk üks ei välista teist ja ma julgeksin nad panna suhteliselt ühele nõudluse tasemele.

Minul on küsimus muidugi ka selle kohta, mis, ma mäletan, eelmise Riigikogu koosseisu ajal oli meil sotsiaalkomisjonis teemaks, et kui ajutise kaitse saanud isikute seas tuli siia õe kvalifikatsiooniga [inimesi], siis meie tervishoiusüsteem nende kvalifikatsiooni tunnustas. See eelnõu on keskendunud eelkõige tervishoiust eemal olnud õdedele. Vähemalt eelmise koosseisu ajal ei aktsepteerinud meie riik seda kvalifikatsioonitunnistust, mille olid eestlased omandanud näiteks Inglismaal või Soomes. Siis tekib küsimus, kas meil õdesid on vaja või ei ole. Minule teadaolevalt – ma ei saa kindlalt öelda, võib-olla on vahepeal midagi muutunud – seda kvalifikatsiooninõuete [tunnustamist] ei ole muudetud. Ehk kui meie oma inimesed on [omandanud kogemusi], nad on töötanud näiteks Inglismaal või Soomes pikka aega õdedena, neil on kvalifikatsioon olemas, [siis nende kvalifikatsiooni] meie riik ei aktsepteeri ja ei tunnusta. Mina ütleksin, et see on see sõel, kus meil kaovad need spetsialistid ära.

Pluss muidugi see, et valitsus ei soosi oma tegudega mitte kuidagimoodi seda, et teise riiki elama asunud eestlane saaks ja tahaks kodumaale tagasi tulla. Alles eile siin saalis me menetlesime eelnõu, millega võeti igasugused toetused ära, ka vanemaealistelt. See on see kriitika, mida ma valitsuse kohta teeksin. Samamoodi saan öelda, et selle valitsuse puhul ei ole siin mitte midagi imekspandavat, loomulikult. See valitsus ongi ainult Eesti-vastaselt, Eesti inimeste vastaselt tegutsenud.

Veel tahaks ära märkida seda, et endine tervise‑ ja tööminister Signe Riisalo rääkis ilusti, et ega ei olegi ju mingit probleemi, kui väikestes kohtades ei ole neid nii-öelda arstipunkte, sest nüüd on ju tervisekeskused. Aga paraku need tervisekeskused on kindlas piirkonnas, suuremas piirkonnas. See tähendab seda, et sinna need kaugemal [elavad inimesed] ei jõua [hästi] kohale. Ei ole õige mõte koondada kõik teenused ühte suurde mammuttervisekeskusesse. Pigem ma loodan, et see eelnõu hakkaks töötama selles suunas, et tõesti [tekiksid] ka need väikesed apteegid, mis ei peaks suures tervisekeskuses olema. Sel juhul oleks mõttetu see, kui me koondame kõik ikka ühte ja samasse keskusesse. Siin on vastuolu.

Mis ma ütlen selle teema kokkuvõtteks? See on hea algatus, aga tõesti, ma soovitaksin valitsusel mõelda natukene ka väljapoole oma poliitikast ja hakata piirkonniti aktsepteerima seda, et meie inimeste elatustase on erinev. Vaatamata sellele, et tahe on hea ja positiivne, siis paraku ei saa meie siin – ma julgen ka teiste nimel rääkida – seda eelnõu oma häältega toetada just nimelt seetõttu, et see on seotud usaldusküsimusega. 

Meie loomulikult seda valitsust ei usalda. Meie ei usaldada teda selle tõttu, et see valitsus sai üldse võimule valedele tuginedes. See valitsus on valetanud. See valitsus ei ole seisnud Eesti huvide eest ja Eesti inimeste huvide eest. See valitsus on rikkunud põhiseadust, ta on meelevaldselt tõlgendanud põhiseadust. Nagu me näeme, siis ka siin Riigikogu saalis regulaarset rikutakse Riigikogu kodu‑ ja töökorra seadust, rikutakse põhi[seadust]. Mingi aeg tagasi nägime ka, kuidas istungi juhataja käitus lihtsalt ebaviisakalt. Seda oodatud uut poliitkultuuri selles positiivses mõttes me ei ole näinud, me oleme näinud ainult selle negatiivset kuvandit. See kõik kokku viib kahjuks sinna, et vaatamata eelnõu sisule, me seda [eelnõu] siiski kuidagimoodi toetada ei saa ja selle poolt hääletada ei saa. Aitäh!

18:19 Esimees Lauri Hussar

Aitäh! Lugupeetud kolleegid! Teile on läbirääkimistel antud viis minutit ja te saate küsida veel lisaks kolm minutit. Ma loodan, et kaheksa minutit on piisav [aeg], mille jooksul te suudate oma väga selge seisukoha eelnõu kohta välja öelda. Sellepärast on ka meie kodu‑ ja töökorra seaduse järgi antud juhul kehtestatud ajalised piirangud. Need kehtivad kõikide kohta, sealhulgas muuseas näiteks Riigikogu infotunnis peaministri kohta ja nii edasi. Kõigi kohta kehtivad need ajalised piirangud, millest lähtuvalt on meie kodu‑ ja töökord kokku pandud. 

Aga järgnevalt palun Riigikogu kõnetooli Jaak Valge. Palun! (Hääl saalis.) Ma ei võta praegu protseduurilisi, sest meil ei ole protseduurilist probleemi. Kõne oli kaheksa minutit, kaheksa minutit sai täis ja järgmine inimene tuli Riigikogu kõnetooli. Jaak Valge, palun tulge Riigikogu kõnetooli, teil on kõnesoov. Palun! (Hääl saalis.) Jaa, me jõuame selleni, praegu ma palun Riigikogu kõnetooli Jaak Valge. Jaak Valge, palun!

18:20 Jaak Valge

Aitäh, hea juhataja! Ma olin nüüd sellise ebameeldiva alternatiivi ees, kas tulla siia pulti või mitte. Mulle oleks küll meeldinud, kui te oleksite Riigikogu liikmete soovidesse kuidagi vastutulelikumalt suhtunud. Aga mis teha, ega ma oma kõnest ei saa ära öelda. Palun kolm minutit lisaaega ka. 

18:21 Esimees Lauri Hussar

Kolm minutit lisaaega, palun! 

18:21 Jaak Valge

Jah, nii nagu paljud eelkõnelejad on märkinud, tegemist on korraliku eelnõuga, millega luuakse õdedele lähtetoetus ja mis annab võimaluse motiveerida [tervishoiust] eemal olnud õdesid naasma tööle tervishoiusüsteemi ja valima endale erialane töökoht väljaspool tõmbekeskusi. See kõik on täiesti arusaadav. Ma ei pea siin üle kordama, et see on korralik eelnõu, kus oleks muidugi tahtnud tõenäoliselt teha veel mingeid parandusi. Selles mõttes on see tavaline eelnõu. Küll aga ei ole tavaline see, et see eelnõu on [pandud] usaldushääletusele. Õigemini ei ole see tavaline parlamentarismi puhul, küll aga on paraku tavaline praeguse valitsuse puhul.  

Enne oli korra diskussioon selle üle, mis on parlamentarismi puhul tavaline ja kas see on normaalne. Mina ütlen, et kui mingit asja mitu korda korratakse, siis muutub see tavaliseks ja tavaliseks muutumisega tekibki uus normaalsus. Meenutagem, et see uus normaalsus ehk usaldushääletustega sidumine on selle koosseisu uus normaalsus. Eelmises koosseisus [kasutasime] ka meie obstruktsiooni, aga see lõppes üldjuhul sellega, et valitsus tuli läbirääkimistele. Mul oleks hea meel, kui seda eelmise koosseisu praktikat võtaks kuulda ka praegune Riigikogu esimees. Toona leiti kompromiss näiteks meediateenuste seaduse puhul ja parlamentarism jäi ellu. Selle koalitsiooni puhul see aga nii ei ole. Nii nagu märkisid Varro Vooglaid, Rain Epler ja Rene Kokk ning nagu mitu korda on öelnud Helle-Moonika Helme, pole valitsus sisulisi läbirääkimisi üleüldse pakkunud.  

Aga selle uue normaalsuse iseloomulikuks jooneks on ka see, et parlamendis on valitsuse toetus praeguse seisuga 62%, aga ühiskonnas 36%. Parlamendis 62, aga ühiskonnas 36. See poliitiline võim, mis tegutseb parlamentarismi jalge alla tallates, omab ainult kolmandiku ühiskonna toetust. Kolmandiku ühiskonna toetust või pisut rohkem. Selle nimi on poliitiline võõrandumine. See on ühiskonnale äärmiselt ohtlik, see õõnestab ühiskonna sidusust. Selle olukorra strateegiliseks lahenduseks on see, kui me muudame põhiseadust niimoodi, et meil oleks võimalik algatada siduvaid rahvahääletusi. See oleks ennetav meede, see tugevdaks parlamentarismi. Referendumeid ja parlamendi volitusi ei saa omavahel vastandada. See oleks ennetav meede, see tähendaks seda, et parlament ei saaks tegutseda risti vastupidi ühiskonna enamuse tahtele.  

Aga samal ajal ei ole mul loomulikult illusioone, nagu seda võimalust, mis meie demokraatia tegelikult võiks päästa, niipea realiseeritaks. Loomulikult on veel ka teisi meetmeid, mida saaks kohe rakendada, et parlamentarism, võib-olla [küll ühte] jalga longates, vähemalt pisutki toimima [hakkaks]. Aga ma räägin sellest edaspidi, mõnes teises kõnes.  

Nii. Nüüd ma tulen tagasi põhiteema juurde ja küsin ajaloolasena, kuidas me oleme jõudnud sinna, et usaldushääletustest on saanud uus normaalsus. See on olnud tegelikult pikem tee ja ma toon algatuseks, nii-öelda kontekstualiseerimiseks ühe tsitaadi. See on ühe parlamendiliikme tsitaat ja see on järgmine: "Võisin ka ise sõna võtta või niisama hästi jätta võtmata – see ei muutnud midagi. Suur masin liikus omasoodu nagu vabrikus käimapandud kangasteljed, kududes vastavamustrilisi seadusi. Ma muutsin neis vahel tähti ja asetasin komasid ühest paigast teise. Palk ja komisjonidetasu selle eest olid rahuldavad." Niimoodi kirjeldas oma tegevust parlamendis üks kirjanik. See kirjanik oli August Mälk. Ent aasta oli siis 1938 ja tegemist oli autoritaaraja parlamendiga. Demokraatiat ei olnud, parlamenti kasutati demokraatia etendamise fassaadina.  

Nüüd tuleks küsida, kas see praegune olukord ei tule teile tuttav ette. Tegelikult on demokraatlikus parlamentaarses riigis esinduskogu roll hoopis teistsugune. Parlamentarism on võimu jagamise ja koostöö süsteem, kus võimud on lahutatud ja valitsus tegutseb seadusandliku esinduskogu määratud raamides. Parlamentaarse loogika kohaselt peab seadusandja ehk parlament keskenduma eelkõige pikemaajalisema ja olulisema mõjuga küsimustele, koormamata ennast komade ja teiste haldusdetailidega, nagu autoritaaraja parlamendis pidi tegema August Mälk. Täidesaatev võim ehk valitsus seevastu peab parlamendi suuniseid, olgu need antud seadustena või muul kujul, ellu viima.  

Nii. Paraku on bürokraatia ja võimu suurenemise tingimustes parlamenti valitud rahvaesindajate tegelik võim järsult vähenenud. Poliitikud on seda demokraatiast kaugenemist nimetanud ka ametnike võimuks või süvariigiks. Keskerakonna, Isamaa ja EKRE võimuleppes oligi omal ajal deklareeritud, et tugevdatakse parlamentaarset demokraatiat ja suurendatakse Riigikogu võimekust. Ega me sellega eriti kaugele ei jõudnud, aga vähemalt oli selline eesmärk teadvustatud. Kaja Kallase valitsustel pole minu teada selliseid eesmärke olnud. Küll aga on peaminister kiitnud oma välisväljaütlemistes Singapuri, mis on teatavasti poolvaba riik. Poolvaba riik ehk isegi selle vasakpoolse Freedom House'i …

18:29 Jaak Valge

… hinnangu järgi ebademokraatlik riik. Nii, edasisest parlamentarismi allakäigutrepist …

18:29 Esimees Lauri Hussar

Jaak Valge, teie aeg!

18:29 Jaak Valge

… räägin edaspidi. Aitäh!

18:29 Esimees Lauri Hussar

Aitäh! Järgnevalt palun Riigikogu kõnetooli Henn Põlluaasa. Palun! (Hääl saalist.) Praegu ei ole üldse protseduuriliste küsimuste koht. Meil ei ole praegu mingeid küsimusi istungi läbiviimise protseduuri kohta, sest Henn Põlluaas tuleb ja osaleb läbirääkimistel täpselt samamoodi nagu kõik teised. (Henn Põlluaas räägib kohalt.) Head kolleegid, palun! Palun, me lõpetame läbirääkimiste protseduuri ära ja siis me saame rääkida protseduuridest. Palun, teil on aega läbirääkimistel, ma saan aru, viis minutit vähemalt, kui te juurde ei küsi.

18:30 Henn Põlluaas

Palun kolm minutit lisaaega.

18:30 Esimees Lauri Hussar

Kolm minutit lisaaega, palun!

18:30 Henn Põlluaas

See on muidugi enneolematu, kui üleolevalt Riigikogu esimees käitub Riigikogu liikmete suhtes, teades justkui ette, kas neil on protseduurilised küsimused või ei ole, kas need [küsimused] vastavad protseduuriliste küsimuste nõuetele. No see on täiesti enneolematu, nagu mingisugune džungliparlament siin. 

Aga kahjuks ei ole tegemist mitte ainult džungliparlamendiga, vaid meil on tegemist ka džunglivalitsusega, sest me näeme seda, kuidas täiesti häbenemata, kõige arrogantsemal kombel lükatakse kõrvale kõik meie parlamentaarsed tavad, kombed ja kord ning valitsus püüab taas kehtestada sellist vaikivat ajastut, nagu meil oli peale 1934. aasta riigipööret. Ainuke erinevus on ehk selles, et toona saatis Päts ka parlamendi laiali, nüüd lubatakse meil vähemalt siin kohapeal olla, aga sisu on sama. 

Tuleme nüüd selle kõnealuse eelnõu juurde. Seda oleme ju ka siin meie, opositsioon, tunnustanud, sest tegemist on ju tegelikult täiesti mõistliku ja hea eelnõuga. Tõepoolest on probleem selles, et meil ei jätku meditsiinitöötajaid igal pool, kus neid vaja oleks, eriti maapiirkondades. Neid inimesi, kes oleksid nõus sinna minema, kes ei taha mitte ainult linnadesse jääda, tuleb stimuleerida, ja me oleme valmis seda igati toetama. Aga jälle seesama probleem: kuna valitsus on sidunud selle [eelnõu] usaldushääletusega, siis me seda teha ei saa. Meie seaduste järgi on võimalik usaldushääletusega siduda tegelikult ainult riigielule olulisi eelnõusid. See [eelnõu] on küll iseenesest olulisel teemal, aga see ei ole riigi kestmise ja toimimise mõttes kaugeltki mitte sedavõrd oluline, et seda oleks võimalik siin Riigikogus võtta vastu usaldushääletusega. 

Kahjuks ei ole see mitte ainukene eelnõu, mida usaldushääletusega läbi surutakse. See on esimene pakett, kui me ei arvesta neid kevadisi eelnõusid, see on sügisel esimene pakett, aga siia tuleb ju teist sama palju juurde. Kui Riigikogu aseesimees Kivimägi püüdis istungi alguses selgitada, et miks te protesteerite, tegelikult usaldushääletus teisel lugemisel ei erine mitte millegi poolest tavapärase eelnõu teisest lugemisest, et te saate ju küsida, te saate ka kõnesid pidada, siis oli see väga silmakirjalik, kui mitte öelda, et valelik avaldus. Kõige olulisem siinjuures on see, et Riigikogu liikmetelt on võetud ära võimalus arutada muudatusettepanekute üle, neid hääletada, ükskõik, kas need muudatusettepanekud on obstruktsioonilised või on need sisulised. Sellega võetakse parlamendi suurelt osalt ära võimalus normaalset tööd teha ja tegelikult topitakse parlamendi suu jõhkralt kinni. Sellise praktikaga ei ole võimalik loomulikult nõustuda. 

Ma loodan presidendile, kes peaks olema siin see viimane instants. President kinnitab kõik Riigikogus vastuvõetud seadused, temal on õigus jätta sellised [seadused] kinnitamata. Kui ta kevadel ütles, et usaldushääletustega ei tohi mitte mingil juhul liiale minna, siis täna me näeme, et on mindud juba palju kaugemale kui liiale: usaldushääletusega seotakse ka eelnõusid, mis tegelikult ei vaja seda. Presidendi otsene kohustus oleks kõik need usaldushääletusega vastuvõetud seadused tagasi lükata, kui ka temal on vähegi soovi, et me naaseksime normaalse parlamentaarse praktika juurde. 

Küsimus ei ole ju selles, nagu opositsioon takistaks parlamendi tööd, nagu opositsioon teeks niivõrd suurel määral muudatusettepanekuid erinevate eelnõude kohta [selleks], et valitsus ja koalitsioon ei saaks tööd teha. Väidetakse isegi, justkui me oleksime peatanud riigi toimimise. See ei vasta absoluutselt tõele. Esiteks, põhjus, miks me obstruktsiooniga tegeleme, on see, et me kaitseme oma riiki. Me kaitseme oma rahvast valitsuse ja koalitsiooni hukatuslike kavade eest, nende sõna otseses mõttes hullumeelsete maksutõusude eest, millel puudub igasugune mõjuanalüüs. Me ei taha, et meie inimesed vaesuksid, et meie inimesed pankrotistuksid koos ettevõtetega, et nad põgeneksid siit elamisväärset elu [otsides] välismaale. Selline valitsuse poliitika on viinud meid tohutusse majanduskriisi, inflatsiooni ja enneolematusse vaesuse kasvu. 

Lisaks kõigele: selles, mida opositsioon teeb obstruktsiooni näol, ei ole mitte midagi ebaseaduslikku, need on kõik meie põhiseaduses, meie töö‑ ja kodukorra seaduses ette nähtud töövahendid ja võimalused, mida opositsioon kasutab, sest teist võimalust ju koalitsiooni ja valitsuse mõjutamiseks meil pole. Mitte ühtegi meie ettepanekut ei ole kuulatud, mitte ühegi meie kompromissettepanekuga ei ole nõus oldud ja nüüd ei jää meil midagi muud üle …

18:38 Henn Põlluaas

… kui jätkata obstruktsiooni ja hääletada kahjuks selle eelnõu vastu. Aitäh!

18:38 Esimees Lauri Hussar

Aitäh! Hea kolleeg Andre Hanimägi, enne kui ma teid Riigikogu kõnetooli kutsun, võtan ma kaks protseduurilist küsimust. Varro Vooglaid, palun!

18:38 Varro Vooglaid

Suur tänu, lugupeetud istungi juhataja! Väga tore on näha, et te ikkagi muutsite oma meelt, sest ega see ei võta ju tükki küljest ära, kui me lahendame need teatud protseduurilised küsimused siin ära, ilma et sellepärast mingi suurem vaidlus või tüli tuleks. Minu protseduuriline küsimus ei sündinud ka mitte tühja koha pealt. Ei olnud ju nii, et peetakse kõnesid ja järsku tahaks hakata protseduurilistega jaurama. Te ise tegite väga selge protseduurilise märkuse saalile ja reaktsioonina sellele soovisin mina küsida oma protseduurilise küsimuse.

Minu protseduuriline küsimus seisneb selles. Loomulikult on teil õigus, et seadusega on ette nähtud, et kõne kestab viis minutit ja võib küsida lisaaega kolm minutit. Selle üle vaidlus puudub. Aga ma tahtsin teie käest küsida, kas siin saalis lisaks sellele, mida seadus täpselt reguleerib, kehtib ka mingi elementaarne viisakus, selline härrasmehelikkus, à la kui tõesti on saanud viis või kaheksa minutit täis, aga inimene ei ole saanud oma lauset lõpetada, kas siis nendest normidest, viisakus‑ ja härrasmehelikkuse normidest tulenevalt võiks lasta lause ära lõpetada ja siis öelda, et vabandust, nüüd on küll aeg lõpetada. Ma saan väga hästi aru, et kui inimene jätkab, jätkab, jätkab, siis muidugi te teete märkuse, peategi tegema, see on teie ülesanne. Aga tõesti, see küsimus konkreetselt seisnebki selles, kas niisugused elementaarsed viisakusreeglid siin ka kehtivad või kehtib ainult kodukorraseadus.

18:39 Esimees Lauri Hussar

Aitäh! Nagu ma juba eelnevalt ütlesin, kehtib loomulikult see reegel, mis ütleb, et kui ettekanne, sõnavõtt või küsimus kestab kauem, siis nõuab istungi juhataja ettekande, sõnavõtu või küsimuse lõpetamist. See on väga selgelt kirjas. Antud juhul ma küll nägin, et ettekandjal või läbirääkijal oli plaanis veel edasi rääkida. Kui ma oleks ka tänases infotunnis muuseas liiga palju lasknud aega väärkasutada ega oleks juhtinud tähelepanu nii ministrite kui ka küsijate puhul sellele, et lubatud ajast on üle mindud, siis me ei olekski teie küsimuse juurde jõudnud, härra Vooglaid. See oli aja optimaalse kasutamise eesmärgil. Mul on väga hea meel, et me jõudsime tänases infotunnis käsitleda ära kõik kümme küsimust. See on hea näide, kuidas me ühiselt kokku leppides suudame aega otstarbekalt kasutada. 

Helle-Moonika Helme, palun! Küsimus istungi läbiviimise … Ma lubasin kaks protseduurilist võtta, Varro Vooglaid, ja ma võtan Helle-Moonika Helme küsimuse ka. Andre Hanimägi juba ootab jälle. Helle-Moonika Helme, palun! Küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta.

18:40 Helle-Moonika Helme

Jaa, väga suur aitäh mulle sõna lõpuks andmast! Ma oleksin tulnud või tahangi tulla selle viisakuse teema juurde tagasi. Meil on kolm istungi juhatajat: Riigikogu esimees ja kaks Riigikogu aseesimeest. Eile oli meil selline juhus, kui Riigikogu aseesimees Jüri Ratas – meil oli [kõne all] istungi pikendamine, Reformierakonna ettepanek oli läbi kukkunud, istungit ei pikendatud ja istung pidi kestma kella 13‑ni – viisakalt andis sõna veel ühele ettekandjale, kelle kõne läks selgelt üle kella 13. Ta alustas kaks minutit enne kella ühte ja lõpetas kuus minutit peale kella ühte. Tema käest ma siis küsisin, kuidas see niimoodi on, ja ta ütles väga selgelt, et protseduur peab saama lõpule viidud. Ta oleks võinud samamoodi öelda, et jätkake homme, kaks minutit saate praegu, kuus minutit [homme], aga tema lasi viisakusest [edasi kõnelda], ütles, et temal on hea lastetuba ja tema laseb viisakalt inimesel oma jutu ära rääkida. 

Mõni inimene on jutukam, mõni mitte nii jutukas, osa on kõne valmis kirjutanud, osa räägib jooksvalt ja sujuvalt peast. Ma olen ise ka teinekord vaadanud, et tahaks nagu lause ära lõpetada, aga juba tuleb meeldetuletus. Mina olen alati viisakalt ära lõpetanud. Ma arvan, et me kõik, Riigikogu liikmed, selles mõttes ei kasuta seda kurjasti. Te ütlesite ka, et Riigikogu kodu‑ ja töökorras on kirjas sõna "nõuab". Ma siiski palun, ma väga palun: austage Riigikogu liikmete suveräänsust ka selles mõttes, et teie nõudlikkus meie vastu ei oleks jõhker ega ebaviisakas.

18:43 Esimees Lauri Hussar

Aitäh! See ei olnud nüüd küll küsimus tänase istungi läbiviimise protseduurireeglite kohta, aga vastan, et jah, Riigikogu aseesimees toimis korrektselt, sest meie kodu‑ ja töökorra seadus tõesti ütleb, et kui istungi aeg saab täis, siis viiakse protseduur lõpuni. Antud juhul oli soov 5 + 3 läbirääkimiste raames pidada kõnet ja see 8 minutit sellel hetkel ka istungile lisati. Ma saan aru, et sinna lisandus veel üks protseduuriline küsimus selle kohta, miks istungi ajast mindi üle. Riigikogu aseesimees käitus vastavalt meie kodu‑ ja töökorra seadusele ja lubas selle protseduuri lõpetada. 

Nii. Aga, head kolleegid, ärme laseme Andre Hanimäel rohkem oodata. Ma palun Riigikogu kõnetooli hea kolleegi Andre Hanimäe. Palun!

18:43 Andre Hanimägi

Aitäh, lugupeetud esimees, selle suure usalduse eest! Lugupeetud minister ja head kolleegid! Tõepoolest, ma olen selles mõttes kimbatuses, et ootus minu kõne suhtes on hästi suur, aga ma kardan, et ma tõenäoliselt seda päris hästi ei täida. 

Miks ma siin saali ees olen? Keskerakond on selles küsimuses kimbatuses. Me oleme tegelikult selle eelnõu poolt, [eelnõu tutvustuse] ette kandnud minister on sümpaatne, ka see eelnõu ise on sümpaatne, ja me oleme seda komisjonis [tunnustanud], ka mina isiklikult komisjoni liikmena olen seda [eelnõu] tunnustanud. Aga nagu siin on korduvalt mainitud, siis tõepoolest, eelnõu on seotud usaldushääletusega ja see tekitab meis probleeme. 

Vägikaikavedu tegelikult algas, võib öelda, enne valimisi ja see jätkub. See on tekitamas olukorda, kus Riigikogu liikmetel, sealhulgas minul, on käed seotud. Mul ei ole otseselt sellist vaba mandaati, nagu ma tahaks, et mul oleks. 

See eelnõu, mida me praegu siin arutame, on ju väga hea eelnõu. Mitte ainult tervishoiule, aga ka regionaalpoliitikale on see eelnõu, ma arvan, vajalik. Proviisorite [toetuse] paindlikumaks muutmine, aga ka õdede tagasitoomine ükskõik millistelt erialadelt, juhul kui nad ei ole viis aastat [tervishoius] töötanud – kõik need meetmed ju toetavad seda, et maapiirkondades oleksid vastavad spetsialistid olemas. Ma arvan, et nii see saal kui ka valitsus ja minister peavad seisma hea selle eest, et Eestis oleks kõikjal hea elada, et Eestis saaks kõikjal elada. See on alati olnud Keskerakonna tuummõte, et elu peab olema ka väljaspool Tallinna. 

Seetõttu ei ole mul ühtegi halba sõna selle eelnõu kohta öelda. Komisjonis – ma usun, et kolleegid võivad tunnistada – on Keskerakond erinevate eelnõude puhul olnud väga konstruktiivne. Neid eelnõusid, kus meil on põhimõtteline vastasseis tänase valitsusega, me selgelt ei toeta ja me püüame teha neid ka erinevate muudatusettepanekutega paremaks. Sealhulgas tegime riigieelarve kohta mõnikümmend muudatusettepanekut, mitte mõni tuhat, aga kõik need mõnikümmend muudatusettepanekut olid väga sisulised. Need ei olnud eelarvet ülemäära koormavad, need olid meie väga põhimõttelised tähelepanekud. Loomulikult oli ka meie ootus ja soov, et me saaksime neid asju siin saalis mõistlikult arutada ja leida mingisuguseid väljundeid, kui isegi mitte kõigi [ettepanekute puhul], siis leida mingisuguseidki väljundeid, kuidas opositsioon saab ka eelarve [tegemises] kaasa lüüa. Tegelikult on alati olnud omavalitsustes, aga ka siin Riigikogus mingil määral nii, et opositsiooni mõtteid võetakse kuulda, kui mitte kõiki, siis kas või osaliselt. 

Me tegime selle arvestusega ka oma muudatusettepanekud ja me oleme selle arvestusega teinud muudatusettepanekuid erinevate eelnõude kohta. Paraku oleme me olukorras, kus tõenäoliselt, vägagi tõenäoliselt need muudatusettepanekud arutluse alla lihtsalt ei tule, sest kõik [eelnõud] seotakse usaldushääletusega, nii nagu ka see eelnõu. 

Me ei saa tänast valitsust usaldada, mitte kuidagi ei saa. Me saame rääkida maksutõusudest, aga me saame rääkida ka valitsuse erinevatest tegevustest, sealhulgas peaministri tegevusest, sellest, kuidas on suheldud sidusrühmadega, sihtrühmadega, kuidas on siin saalis Riigikogu liikmetega suheldud ja millised on põhimõttelised vastasseisud. Sellest kõigest on juba piisavalt räägitud. [Selle usaldamatuse tõttu] ei saa me paraku vajutada täna siin saalis rohelist nuppu, kuigi eelnõu seda kindlasti vajaks. Me paneme punast, aga taas kord ütlen, et mitte ministri või eelnõu pärast, vaid selle valitsuse poliitika pärast. Aitäh!

18:49 Esimees Lauri Hussar

Aitäh! Järgnevalt palun Riigikogu kõnetooli kolleeg Evelin Poolametsa. Palun! (Evelin Poolamets küsib lisaaega.) Kolm minutit lisaaega, palun!

18:49 Evelin Poolamets

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Selle eelnõu kõige parem osa on seletuskiri, sest seletuskiri ütleb väga lihtsalt ja otse, et anname apteekritele, õdedele ja arstidele lähtetoetust, et lahendada probleemi. Aga tegelikult, kui vaadata seda eelnõu ennast, siis on näha, et selle meetodiga ei lahendata probleemi. Meil on juba 2015. aastast kogemus olemas. Kui oli samasugune eelnõu, samasugune seadus, et proviisoritele saaks maksta lähtetoetust, siis tulemus oli selline, et üks proviisor taotles, kuid kuna taotlemistingimused olid väga keerulised, siis ta lõpuks ei täitnud neid ja ei saanud toetust.  

Me juba siit algusest loeme, kui palju tingimusi peab apteeker [täitma], et seda toetust saada. Ta peab olema Terviseameti nimekirjas registreeritud. Ta peab asuma proviisori või farmatseudina tööle ühes või samale omanikule kuuluvas mitmes üldapteegis või haruapteegis, mis asub linnas kui asustusüksuses, kus ei ole teist üldapteeki või haruapteeki, või asub muus asustusüksuses, mis on linnast kui asustusüksusest vähemalt kümne kilomeetri kaugusel ja olemasolevast üldapteegist või haruapteegist vähemalt viie kilomeetri kaugusel, ning peab töötama nimetatud apteegis kohapeal proviisori või farmatseudina summeeritud tööajaga vähemalt 24 tundi nädalas. Ja nii edasi ja nii edasi.

Seda, kas see meede töötab, kontrollitakse alles 2028. aastal, [siis vaadatakse,] kas selle seaduse rakendamisega on kaasnenud mõju ning esitatakse vajaduse korral ettepanekud regulatsiooni muutmiseks. Aga kui see ei tööta, siis mida me niikaua teeme? Praegu on aasta 2023. 

Et see meede ei tööta, näitab see, mis toimub meie põhjanaabrite juures Soomes. Neil on sama probleem. Kui me küsisime ministrilt, kui palju arste ja proviisoreid on Soome tööle läinud, siis ega me õiget vastust ei saanud. Tegelikult olid tal vastused kuskil olemas, aga ju ei olnud piisavalt huvi, sest minister ei [osanud neid arve] kohe peast öelda. Miks meil on see probleem ja miks jätkub see probleem, et meil on maapiirkondades puudus apteekritest ja õdedest? Seetõttu, et ka Soomes on neid puudu. Soome on lahendusena pidanud lahtiolekuaegu lühendama, kuna personali on puudu vähemalt 70%‑l [nendest asutustest]. 

Samuti on küsitud meie värsketelt tudengitelt, kas nad lähtetoetuse tõttu läheksid maale elama. Tudengite vastus on olnud, et raha ei ole see, mis paneb neid otsuseid tegema, pigem töökeskkond ja muud väärtused. Ka Soomes on samamoodi, et apteekrieriala lõpetajad jäävad sageli elama linna, kus nad eriala õppisid. 

Kui nüüd mõelda, et Soome, kus [elu] on kordades paremini organiseeritud, eriti tervishoiu alal, on sama probleemiga hädas ja ka meie proviisorid on Soomes tööl, siis võib küsida, mida me võiksime Soomest üle võtta. Näiteks tasakaalustab Soome suurte ja väikeste apteekide tulusid vastavalt apteegimaksusüsteemile. Apteegid maksavad riigile apteegimaksu, mille suurus sõltub ravimimüügi käibest. Kõige väiksemad apteegid on sellest maksust vabastatud. Sel moel saavad apteegid toimida ka hõredalt asustatud piirkondades. 

Nagu meilgi, nii ka Soomes on üha suureneval linnastumisel oma täiendav mõju maapiirkondade paiguti niigi hajusa elanikkonna veelgi kiiremale kahanemisele ning samamoodi on küsimuse all maapiirkondades kvaliteetsete ja jätkusuutlike teenuste pakkumise tagamine, [kusjuures need teenused peaksid olema] ka majanduslikult võimalikult tasuvad. 

Kui ma võrdlen Eesti ja Soome apteegisüsteemi, siis näen, et suurim erinevus on inimeste ootuses apteegi kui tervishoiuasutuse suhtes. Eestlaste jaoks on apteek pigem rohuostmise pood ning üldjuhul ei tulda selle pealegi, et see on lähim koht, kus saab professionaalset tervisealast nõu. Soomes seevastu ollakse väga teadlikud, et apteekrid on pädevad, nad suudavad adekvaatselt nõustada. Sageli inimesed tulevadki oma tervisealaste muredega esmalt hoopis apteeki nii-öelda eelkonsultatsioonile nõu ja arvamuse saamiseks. Samas on apteekrid nii-öelda viimane kontroll-lüli pärast arstivisiiti, kindlustamaks parimad ravitulemused. Arstilt saadud juhiseid toetatakse ning kinnistatakse täiendava ravinõustamisega. Tihti pöörduvad kliendid apteekri poole, et too neile määratud raviskeemi ka oma pilguga üle vaataks, ning selle eest on patsiendid alati äärmiselt tänulikud. 

Kuna selline korraldus suurendaks apteekide töökoormust, ühe kliendi teenindamisele kuluv aeg kasvaks, eeldaks see ka apteegiteenuse riigipoolset tasustamist. Soomes pakutava teenuseni on meil veel pikk tee minna, aga see eelnõu ei ole hea. See on läbi mõtlemata, lohakas, laisalt tehtud.

18:57 Evelin Poolamets

Selles peegeldub meie Reformierakonna valitsus, mis on sama laisk ja lohakas ning ei paku lahendusi, samuti nagu see eelnõu. Aitäh!

18:57 Esimees Lauri Hussar

Järgnevalt Priit Sibul, palun!

18:57 Priit Sibul

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Selle eelnõu kohta on siit saalist öeldud palju häid sõnu. Põhimõtteliselt võin ma öelda, et eelnõu adresseerib õiget probleemi, aga pigem ma julgeks olla nõus eelkõnelejaga, kes ütles, et see eelnõu ei ole hea. Seda õige mitmel põhjusel. 

Oma eelmise ameti ajast – see ei olnudki ürgajal, see oli 2007–2011, kui ma olin Põlva maavanem – mäletan, et kui Ahjalt läks ära perearst, siis pidi maavanem välja kuulutama konkursi. Meetmeid või õigemini mingeid instrumente ei olnud sisuliselt võimalik [kasutada]. Õnneks tookord küll Ahjale perearst tuli. Ta tuli sellepärast, et Ahja on Tartule piisavalt lähedal ja oli üks resident, kes oli valmis tulema ja sai residentuuris olles seda tööd teha. Aga tegelikkuses häid lahendusi ei ole.

Me oleme pikki aastaid tegelenud selle küsimusega, mis puudutab regionaalpoliitikat. Ilmselgelt, mulle tundub, oleks selle eelnõu võinud esitada parlamendile hoopistükkis maaelu‑ või põllumajandusminister, mitte terviseminister, sest küsimus on pigem regionaalpoliitilises meetmes. Põhimõtteliselt see [eelnõu] adresseerib õiget probleemi, aga küsimus on selles, kas me pole hiljaks jäänud ja kas me niimoodi üksikute erialade kaupa toetusmeetmeid määrates suudame probleemi tegelikult lahendada. See on see küsimus, mida, ma kujutan ette, ka eelkõneleja siin [silmas pidas]. 

Maapiirkondades on niimoodi, et aastaid ja aastaid, valimistest valimistesse me räägime sellest, mis maakonnast ära kaob ja mis kinni pannakse. Õige mitu minu last on sündinud Põlva Haiglas, kus enam seda teenust ei osutata. Selleks, et tagada head arstiabi, mõeldi välja haiglate võrgustamise kava, ja nüüd on paljud maakonnahaiglad seotud kas Põhja-Eesti Regionaalhaigla või Tartu Ülikooli Kliinikumiga, et hoida teenuseid tasemel. 

Eile korraldas Eero Merilind toetusrühmas kohtumise ja meil oli hea võimalus kohtuda haiglate liidu juhiga. Tema ütles ka, et omal ajal, me mäletame, kui töötati välja see niinimetatud rootslaste haiglavõrgu plaan, siis seal väga suurt perspektiivi ja rolli maakonnahaiglatel ei nähtud, aga tänaseks, pärast COVID‑it ja muid kriise ja läbielamisi on selge, igaüks saab aru, et maakonnahaiglaid on vaja. 

Küsimus on selles, millised on nende ülesanded, kuidas ja mis funktsiooni nad täidavad. See on vaja kõigepealt kokku leppida ja siis me saame ka erinevaid meetmeid [võtta]. Võib-olla siis ei olegi vaja enam [võtta] täiendavalt neid meetmeid arstide [maapiirkonda] toomiseks. Kui meil on teada, mis teenuseid haigla peab osutama, siis peaks ka kokkuleppeliselt olema meil need vahendid haiglale kaasa [anda], ühe või teise inimese meelitamiseks ei oleks neid meetmeid siis vaja ja tõenäoliselt on erinevates Eestimaa paikades üldse erinevad probleemid. 

Ma küsimuste käigus küsisin ka ministrilt nende erakonna eestvedamisel aastaid tagasi tehtud apteekide omandireformi kohta, millega püüti Eestis [apteekide omandivormi] ümber hakata korraldama ja seda tehti ka. Ta ütles täna mulle vastuseks, et formaalselt on see toimunud, sisuliselt ta ei oska kommenteerida. Kõikide selliste ümberkorralduste ja reformide puhul peaks meil olema ikkagi esmalt küsimus, mis on see emaprobleem või peamine probleem, mida me lahendada suudame. Tol korral jäi mulle arusaamatuks, mis selle omandireformi tegemise mõte on. Mina selle eelnõu … 

Ma paluksin ka lisaaega.

19:02 Esimees Lauri Hussar

Kolm minutit lisaaega, palun!

19:02 Priit Sibul

… puhul ei suuda lõplikult aru saada, kas kuidagi püütakse selle meetmega ka apteegivõrku mõjutada või muuta, kas meil on kusagil apteeke puudu, kuhu soovitakse neid saada, või [jääb] nii, nagu on. Me ei saanud ka ülevaadet, kas kusagilt on proviisorid või farmatseudid lahkumas, meil oleks vaja neid ilmselgelt kuhugi saada, et seal, kus apteegid juba olemas on, need säiliksid. Milline see probleemi ulatus on, seda kahjuks ei saanud teada. 

Kui me mõtleme, mis on apteekide kõige suurem probleem, siis nii nagu täna konverentsisaalis õpetajate järelkasvust rääkides öeldi, et küsimus ei ole ainult palgas, siis ka siin ei ole küsimus ainult proviisorites ja nende olemasolus, vaid praegu on apteekide kõige suurem probleem ravimite puudus. See ei ole mitte Eesti probleem, see ei ole mitte hulgimüüjate ja maaletoojate probleem, vaid see on globaalne probleem, mis on pärast COVID‑i kriisi tekkinud, ja sellele probleemile ei ole lahendust. Tegelikkuses, kas meil proviisoreid on või ei ole, [aga olulisemgi on, et] meil pole ravimeid, mille kasutamisel nad saaksid meid nõustada. Mulle möödunud nädalal arsti juures öeldi, et aasta lõpus on see olukord veel kriitilisem. Nende küsimustega me parlamendis ei tegele, vaid tegeleme tervishoiuministri eestvedamisel regionaalpoliitikaga, mis on iseenesest, nii nagu oli öeldud, justkui õige asi, kui selleks poleks liiga hilja. 

Mure kohta, mis mul selle konkreetse eelnõuga on, ei saanud ma ka lõplikku vastust. Minister tõi [positiivse] näitena perearstid, et seda meedet on kasutanud 102 perearsti. Perearstide toetus on 45 000 eurot, eriarstidel on 30 000, õdedel on 30 000, farmatseutidel ja apteekritel on kolmeaastase töötamiskohustusega 15 000 ja viieaastase tööperioodi puhul 25 000. Mis on selle analüüsi aluseks, et erinevate tervishoiutöötajate toetused on erinevad? Kas see kaalutlus selles kontekstis midagi muudab või mõjutab? 

Kui me teame, et siiamaani on seda [toetust] taotlenud üks proviisor ja ta ei saanud seda, sest see oli liiga keeruline, siis igal juhul on [nende tingimuste] muutmine leebemaks mõistlik ja asjakohane. Aga ma pole veendunud, et see vabastab meid probleemist, mis puudutab perspektiivis maapiirkondades tervishoiuteenuse paremat kättesaadavust. Sellepärast ja ennekõike sellepärast, et tegemist on halva, Kaja Kallase juhitava valitsuse eelnõuga, ma seda eelnõu ei toeta. Aitäh!

19:05 Esimees Lauri Hussar

Aitäh! Järgnevalt palun Riigikogu kõnetooli kolleeg Ants Froschi. Palun!

19:05 Ants Frosch

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Inimesed telekate taga, arvutiekraani juures! Head kolleegid ka kabinettides! Meditsiinitöötaja, proviisor, apteeker on Eesti rahvale olnud alati hingelähedane. Need on ametid, mis on auväärsed. Nii Eesti kirjanduses kui ka filmikunstis on täiesti selgelt leidnud kehastamist äärmiselt inimlik, rahvast abistav, inimestele avatud apteekri kuju. Ma viitan siin Oskar Lutsu "Suve" ja "Tootsi pulma" ainetel vändatud filmile "Suvi", mis ilmus ekraanidele 1976 ja kus surematu Kaarel Karm mängis proviisori, apteekri rolli niivõrd hingelähedaseks, et see on meie kõigiga kogu aeg.  

Ma tahaks teha veel ühe kultuurilise ääremärkuse. Nimelt on Eestis olemas ka Apteekrimägi. Apteekrimägi asub Otepää kõrval, tegemist on väikese mäekese, künkaga ja oma nime on ta saanud Otepää esimese proviisori Jürgensoni järgi, kes paraku leiti sellelt mäelt surnuna. Ta oli ilmselt sooritanud õnnetu abielu tõttu enesetapu. Nii et meil on kirjanduses ja filmis, aga ka lausa kohanimedes apteekreid mainitud.  

Aga nüüd konkreetse eelnõu juurde. Ma tõesti tahan siit puldist tänada minister Riina Sikkutit, kes siin saalis on täna näidanud üles empaatiavõimet, on olnud avatud, lahke, sõbralik ja toetanud diskussiooni. Temaga oli seda meeldiv pidada. Ma usun, et enamus opositsiooniliikmeid on samal arvamusel. Paraku koalitsiooniliikmete seisukohta me ei saagi teada, sest nemad selle diskussiooni ajal saalis ei viibi.  

Kahjuks ei olnud võimalik esitada muudatusettepanekuid. See seadus saanuks ilmselt täpsem, palju-palju parem, kui me oleksime saanud siiski muudatusettepanekuid teha. Minu muudatusettepanek oleks olnud seotud konkreetselt sellega, et Eesti piirkondlikud erisused on ikkagi äärmiselt suured ja sügavad ning ka arvestades meie andmebaase ja võimekust nende andmebaaside loomisel, oleks kindlasti saanud neid toetusmeetmeid palju täpsemalt sihitada ja suunata nad tõesti ikkagi suurusjärkude võrra suuremalt nendesse kohalikesse omavalitsustesse, kus on häda kõige suurem ja mure tõsine. Paraku seda võimalust ei olnud, kuna eelnõu on seotud usaldushääletusega. 

Ausalt öelda jääb mulle täiesti arusaamatuks, miks valitsus võttis kätte ja sidus selle usaldushääletusega, mitte mingit vajadust selle järele ei olnud. Siit kumab läbi pigem sisulise arutelu tasalülitamise ja koha kättenäitamise soov, soov olla tugevama positsioonis.  

Kui me vaatame kevadel või kevadsuvel toimunud usaldushääletusega seotud eelnõude vastuvõtmist, siis näeme, et tänaseks on ju olukord teine. Olukord on teine päris mitmete asjaolude tõttu.  

Ma küsin kohe kolm minutit juurde. 

19:10 Esimees Lauri Hussar

Kolm minutit lisaaega, palun!

19:10 Ants Frosch

Need kevadised usaldushääletused toimusid veel ikkagi väga-väga selgelt sellises rahvusvahelises olukorras, kus eeldati Ukraina kiiret edenemist suvise pealetungi käigus. Tänaseks on see kahjuks osutunud saavutamatuks eesmärgiks. Uue, lisandunud riskina on meil tegemist Lähis-Idas lahvatanud terrorisõjaga Hamasi poolt Iisraeli vastu. See barbaarsus, mida islamiterroristid Iisraeli vastu on rakendanud, on tervet maailma ehmatanud. Samas on moodustumas uus kurjuse telg: Venemaa, Iraan ja ka Põhja-Korea. Kusagil seal taustal võivad varjuna olla ka veel Hiina ambitsioonid. 

Meie olukord ei ole enam selline, nagu ta oli kevadel. Eesti riik peab omaenda julgeoleku, omaenda rahva turvalisuse nimel suutma lõhestatust ületada. Selle lõhestatuse ületamine poliitikamaastikul saab toimuda ja peab toimuma parlamendis. See on see koht, kus peab olema võimalik leida ühine lahendus. Paraku see meetod, mille valitsus on valinud oma teerullipoliitika täiesti valimatu rakendamisega – ja konkreetse seaduse puhul ei oleks seda kindlasti olnud vaja teha –, näitab, et meie riigijuhtideni, valitsuseni ei ole jõudnud arusaam, et me elame siiski juba teises maailmas, kui me olime veel juunikuus.

Paraku ei saa ma seda eelnõu toetada, vaatamata sümpaatsele esitlusele ja sellele, et see on sisuliselt igati vajalik eelnõu. Ma olen sunnitud hääletama vastu. Aitäh!

19:12 Esimees Lauri Hussar

Aitäh! Järgnevalt palun Riigikogu kõnetooli Mart Maastiku. Palun!

19:12 Mart Maastik

Suur tänu, härra eesistuja! Lugupeetud kolleegid! Siin on korduvalt kõlanud, et tegemist on hea eelnõuga. Samas mainis minu kolleeg Priit Sibul minu arvates väga õigesti, et rohkem on siin tõesti tegemist regionaalpoliitika probleemiga. 

Teatavasti koolitavad meie ülikoolid igal aastal väga palju arste, farmatseute ja medõdesid. Samas neid ei jätku, eriti just maapiirkondades. Seetõttu loodi 2023/24. aastal stipendiumid näiteks Saaremaal. Sihtasutuse Kuressaare Haigla Toetusfond ja Saaremaa valla ühise stipendiumifondi eesmärk on toetada arstiteaduse integreeritud õppe, residentuuri ja doktoriõppe üliõpilasi, kellel on väljapaistvad tulemused õppe‑ või teadustöös ning valmisolek – väga oluline! – siduda oma erialane praktika Kuressaare Haiglaga. On kaks stipendiumi: üks on integreeritud õppe üliõpilasele, kuni 2000 eurot aastas, ning doktoriõppes õppivale üliõpilasele [on stipendiumi suurus] kuni 3000 eurot aastas.

Kohalikud omavalitsused praegu juba tegelevad riigi probleemidega ja see lähenemine on huvitav. Ma lugesin oma lemmiklehest Saarte Häälest, et kogemused näitavad ka seda, et Kuressaares praktika‑ või residentuuritsükli läbinud noor otsustab suurema tõenäosusega Saaremaal töötamise ja elamise kasuks. Ehk ma tahan oma jutuga jõuda sinna, et meil oleks mõtet mõelda ka meie ülikoolisüsteemi muutmise peale. Eelnevalt on kolleegid rääkinud sellest, et me koolitame arste koos residentuuriga kaheksa, võib-olla isegi rohkem aastat. Medõdedel on küll [õpe] lühem, apteekritel ka pisut lühem, aga ikkagi on see väga pikk õppetsükkel, see on veel riiklik, tasuta õpe, ja väga paljud nendest [spetsialistidest] lahkuvad hiljem tööle välismaale, lähivälismaale, kus on kõrgemad palgad ja paremad tingimused.

Kas ei oleks mõistlik mõelda sellele, et meil on vaja seda süsteemi muuta? Tõesti, me võime [toetada] ja peakski toetama seda, et maal oleks perearste, oleks apteekreid, ja me võime motiveerida siin 30 000 euro suuruste stipendiumidega, kuid see ei lahenda üldist probleemi. Täpselt samasugused probleemid on õpetajatega, ka õpetajaid ei jätku. Ka õpetajatel ei ole eluaset, samamoodi nagu nendel arstidel, kes tulevad maapiirkonda [tööle]. Siin on vaja kompleksset lähenemist. Neile oleks vaja luua mingisugune võimalus saada eluaseme jaoks laenu toetatud tingimustel, sest reeglina on maapiirkonnad turutõrkepiirkonnad, kus pangad eluaseme jaoks laenu ei anna.

Süsteem võiks olla mitmesugune. Ma enne küsisin ka terviseminister proua Sikkutilt, kas oleks võimalik näiteks suunamise süsteem, nii nagu oli Nõukogude ajal. Mitte et ma seda Nõukogude aega väga taga igatseks, aga samas mu enda ema lõpetas ülikooli Tartus, küll väga palju aastaid tagasi, ta suunati Oravale haiglasse tööle, sisuliselt praktikale, kuid ta pidi kohe olema ka haigla peaarst, visati nii-öelda vette. Ta tegi oma kohustusliku aja seal ära, edasi liikus Tartusse. Aga ikkagi, meil on olemas riiklikult toetatud …

Ma paluksin lisaaega. 

19:17 Esimees Lauri Hussar

Kolm minutit lisaaega, palun!

19:17 Mart Maastik

… haridussüsteem ja me võiksime mõelda selle peale, et kui me anname tasuta hariduse, siis me võiksime siduda selle [saamise tingimuse] ka tulevase töökohaga. See ei pea olema sunnismaisus, aga võiks olla mingi toetav meetod, näiteks stipendium, mida haiglad [maksavad], nii nagu Kuressaare Haigla Sihtasutus [maksab] stipendiumi, et noor tuleks tagasi, kui ta on sealt pärit, või tuleks lihtsalt sinna elama. Tõesti, ma usun sellesse, et kui ta on juba sinna tööle läinud, seal olnud kolm või viis aastat, nagu praegu on lähtetoetuse tingimused, siis ta loob seal pere, lapsed lähevad kooli ja suure tõenäosusega ta võibki sinna elama jääda. 

Kõige kurvem selle asja juures on see, et meil on järjekordne usaldushääletus. Kuidas saab selliseid asju siduda usaldushääletusega? Üldse, kuidas saab usaldada valitsust, kes on nii ebakindel, et küsib iga paari tunni tagant, kas teda ikka usaldatakse? Sellist valitsust ei saa ju usaldada. Kolm korda küsib päeva jooksul, järgmistel nädalatel jälle küsib, et kas te ikka usaldate meid. No ei usalda ja ei soovita teistel ka [seda teha]. Aitäh!

19:18 Esimees Lauri Hussar

Järgnevalt palun Riigikogu kõnetooli Helle-Moonika Helme. Palun!

19:18 Helle-Moonika Helme

Palun kolm minutit lisaaega.

19:18 Esimees Lauri Hussar

Kolm minutit lisaaega, palun!

19:18 Helle-Moonika Helme

Aitäh, hea eesistuja! Andsite mulle kolm minutit lisaaega. Ma loodan, et ma kasutan need kaheksa minutit ilusti ära ja üle aja ei lähe. 

Mul on väga kahju, et minister on hetkel saalist lahkunud. Ma oleksin tahtnud teda kiita. Mõned eelkõnelejad on seda juba teinud, nad on kiitnud ministrit selle eest, et tõenäoliselt on tema olnud selle eelnõu eestvedaja ka Vabariigi Valitsuses, et teha ära see väga vajalik samm õiges suunas. 

Siin on tänase õhtu jooksul juba puudutatud [regionaalpoliitikat] ja ma arvan, et ka järgnevates kõnedes räägitakse sellest veel eraldi ja päris palju. See eelnõu on täiesti kindlalt üks nendest eelnõudest, mis kas või natukenegi aitab tagada seda, et meie maapiirkondades säiliks elu. Loomulikult on selle eelnõu kontekstis ülioluline, et maapiirkondades oleks tagatud nii õendus‑ kui ka arstiabi ja loomulikult ka apteegiteenus. Seda olukorras, kus meil suletakse kiirkorras, tundub, et hüperhelikiirusel, väikseid maakoole, kauplused on juba suletud. On suletud palju postkontoreid. Heakene küll, asemele on tulnud pakiautomaadid, aga ka väga paljud muud tugiteenused tõmbuvad järjest enam maapiirkondades kokku ja elu muutub seal üha raskemaks ja raskemaks. 

Aasta pärast kehtestatakse ka veel automaks. Ma muidugi väga loodan, et kas see valitsus tuleb mõistusele või siis tuleb vahepeal uus valitsus, kes selle automaksu ära jätab. Meie kindlasti, kui meie peaks olema sellises olukorras, et meil oleks võimalus seda teha, esimese asjana selle automaksu ära jätaksime. 

Aga kui rääkida maapiirkondade säilimisest ja elust maapiirkondades, siis räägime kõigepealt apteekidest. Need on selle seaduseelnõuga siin väga kenasti reguleeritud. Vajadus apteekide järele on maapiirkondades tegelikult väga suur, arvestades just eelkõige seda, et maal elab väga palju eakaid inimesi, pensionäre, kellel on ilmselgelt terviseprobleeme, millele pakuvad lahendusi kodulähedased apteegid. Vanadele inimestele on teinekord lausa eluliselt vajalik, et apteegiteenus oleks võimalikult kiiresti, võimalikult lihtsalt kättesaadav. See, et selle eelnõuga pakutakse meie inimestele seda võimalust, et apteeker koos apteegiteenusega tuleb neile lähemale, on samm väga-väga õiges suunas. 

Siin oli enne küsimus, kuidas lahendada ära see, et mis juhtub, kui apteek ei saa näiteks majanduslikult jalgu alla. Teatavasti elab maapiirkondades järjest vähem ja vähem inimesi, kõikidel nendel põhjustel, millest ma siin juba enne kõnelesin. Regionaalpoliitika on olematu. Võib-olla tõesti ei tule apteek majanduslikult toime. Apteeker, seaduse kohaselt farmatseut või proviisor, on ju tegelikult eraettevõtja, kellel on kohustus teenida kasumit. Minister vastas umbes nii, et küllap nad ikka maale jäävad, kui nad on juba sinna läinud. See võib nii olla, aga see ei pruugi nii olla. Muidugi ei peaks selle pärast väga muretsema, sest ravimid on meil teatavasti väga kallid ja kindlasti maainimesed häda korral viivad kas või oma viimased veeringud apteeki, et sealt abi saada. 

Me oleme teinud ka siin Riigikogus ettepaneku ravimite käibemaksu vähendamiseks. Ma arvan, et seda ei ole teinud mitte ainult meie fraktsioon, vaid seda on teinud erinevad fraktsioonid läbi aegade, et vähendada ravimite käibemaksu, et hinnasurvet Eesti inimestele vähendada. Aga kahjuks – ma räägin nüüd sellest, mis on toimunud viimasel ajal ja meie ettepanekuga – ei ole valitsus seda ettepanekut toetanud, nagu ka kõiki teisi häid ettepanekuid, mida Riigikogu fraktsioonid või saadikud on teinud, mis oleks ka teinud viisil või teisel Eesti inimeste elu paremaks ja kergemaks ning parandanud kõigi igapäevast toimetulekut.

Eelnõust veel niipalju, et meil oli siin [juttu] – minu küsimus vähemalt puudutas neid – Soomest tagasipöördujatest. Minister oli natuke ebalev selle koha pealt, et jaa, tõenäoliselt nad on selle eelnõu subjektid. Arstid ja õed, kes on Eestist ära olnud, on haritud, nad on spetsialistid ja nad on saanud väga hea kogemuse. Soomes on palju suurem elanikkond ja ka haiguste hulk on suurem, see aitab seal praktiseerida. Kui nad tulevad tagasi, siis nad soovi korral võiksid tõesti saada selle toetuse osaliseks, kui nad tahavad minna näiteks tagasi oma kodukohta. 

Ma muidugi loen siit, et lähtetoetus on olemuslikult sotsiaalne toetus, aga me teame, et Eestis on sotsiaalsed toetused väga olulises osas seotud ka sissetulekute kontrolli ja selle tõendamisega. Ma väga loodan, et mingil hetkel see valitsus ei tule mõttele, et näiteks Soomest tagasipöördujatelt tuleks nõuda pangaväljavõtet. Kui keegi soovib seda [toetust] saada, et siis talle ei öeldaks – nagu öeldakse paljudele Eesti inimestele, abivajajatele, kes taotlevad sotsiaaltoetusi, sest nad ei tule muidu toime –, et peab ette näitama kõik oma pangaväljavõtted, kõik oma tulud, ja kui need ületavad teatud piiri, siis toetust ei saa. Ma väga loodan, et see valitsus, kes on tuntud oma kokkuhoiu‑ ja kröönimispoliitika poolest, ei lähe seda teed, et ütleb ka nendele inimestele, et teil on pangakontol nii palju raha, et teie seda toetust ei saa. 

Kuna see eelnõu, iseenesest väga hea eelnõu, on seotud usaldusküsimusega ja me hakkame seda jälle usaldushääletama, siis me seda eelnõu kahjuks toetada ei saa, kuigi väga tahaks. Aitäh!

19:26 Esimees Lauri Hussar

Aitäh! Nüüd palun Riigikogu kõnetooli Riina Solmani. Palun!

19:26 Riina Solman

Aitäh teile, lugupeetud Riigikogu esimees! Head saadikud siin saalis! Hea minister! Sa ilmselt oled praegu kusagil ekraani taga ja jälgid meid. See on ka mõistetav, sest siin saalis on väga külm. Selle tõttu ma tervitan kõiki saadikuid, kes vapralt siin istuvad ja koos minuga tööd teevad. Tervitan ka neid, kes jälgivad meid sidekanalite vahendusel. 

On väga kurb, et usaldamatuse tont kõnnib siin saalis ringi ja kogub jõudu juurde. Eile alustas see tont oma ringkäiku sotsiaalkaitseministri ülesastumisega, kes tõi meile siia usaldushääletuseks sotsiaalhoolekande seaduse muutmise seaduse eelnõu koos ministri manitsustega, et need muudatused tegevat ju ainult head ja peaksid kuidagi taastama opositsiooni usalduse valitsusjuhi Kaja Kallase suhtes, kelle kohta kaks kolmandikku Eesti inimesi leiab, et ta peaks tagasi astuma.

Kuid sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo eelnõuga olid lood täbarad, sest eelnõus [ettenähtud] muudatustega otseselt pihta saavad sihtgrupid ei olnud saanud enda kaitseks häält teha. Erivajadustega inimestele [mõeldud] 400 toetatud töökohta on ministeeriumis ministri puuduliku töötegemise tõttu kahanenud 170‑ni. Need on psüühikahäirete ja erivajadustega inimesed, kellele toetatud töökoht on ainuke lootuskiir ühiskonnaga suhtlemiseks.

Aga on kurb, et usaldamatuse tont kõndis tänagi siin saalis ringi ja kogus jõudu juurde, kui tore ja tubli terviseminister Riina Sikkut tutvustas meile eelnõu 293. Kuigi siin täna on korduvalt kõlanud väited, et tervishoiutöötajate lähtetoetuste küsimused on igati õiged ja opositsiooni toetus eelnõule, selle sisule mõeldes, on olemas, siis me näeme taas, et see eelnõu seotakse peaministri usaldamise küsimusega. 

Regionaalpoliitikale mõeldes, meedikutele ja apteekritele ning rahva tervisele mõeldes on eelnõul ju kogu aeg olnud olemas terve saali toetus. Mõistlikud ettepanekud olid kirja saanud eelnõu koostajatelt, arstide liidu ja erialainimeste täiendused olid samuti asjakohased. Kogu arutelu ja selle olukorra teadvustamine, milline on elu maapiirkondade inimestel, aitab meil kõigil paremini korraldada regionaalpoliitikat, viia maapiirkondadesse rohkem arste, õdesid ja apteekreid. Me teame ju hästi, et Eesti rahvas sooviks elada maapiirkonnas looduskaunis kohas, kui seal oleks tagatud eluks olulised hädavajalikud tingimused: elementaarse meditsiiniteenuse kättesaadavus, toidukaupade kättesaadavus, läbitavad teed ja infra, ilma milleta kaasajal on üldse keeruline ühiskonna elus ja tööelus osaleda.

Terviseminister Sikkut on saanud Riigikogu ees kiitust ja ühinen ka mina komplimendiga selle eest, et ta peab vajalikuks viisaka suhtlusmaneeriga vastamist ning soovib ja suudab oma eelnõuga seonduvat asjatundlikult selgitada. Selle eest on õige tunnustada, sest mitte kõik ministrid ei pea Riigikogu liikmetest lugu ning näitavad aeg-ajalt üleolekut välja. Aga ikkagi kõnnib siin saalis ringi usaldamatuse tont ja kogub jõudu juurde.

Me kõik siin saalis toetame ravimiseaduse ja tervishoiu[teenuste] korraldamise [seaduse] eelnõu. Miks seda on ikkagi vaja siduda usaldushääletusega, kui kõik kahe käega toetavad arstide, õdede ja apteekrite maapiirkondades [tööle asumise soodustamist]? Sellele vastamisega jäi paraku ka meie hea ja koostööaldis terviseminister kimpu. Tal tuli täna korduvalt vastata küsimusele, miks ta seob selle hea eelnõu usaldushääletusega, kui kõik seda [eelnõu] toetavad. Saal kuulis tema korduvat vastust justkui grammofoniplaadilt: kui käesolevat eelnõu õigeaegselt vastu ei võeta, ei ole võimalik ka õdedele lähtetoetust maksta. Aga see on tegelikult usaldamatuse ülesnäitamine Riigikogu vastu. Ma ei saa mingil juhul nõustuda Riigikogu liikmete alahindamisega ministri poolt, eriti kui Riigikogu liikmed kinnitavad kõik oma tahet see eelnõu vastu võtta. Nad kinnitavad tahet hädapärase meditsiiniteenuse kättesaadavust tõmbekeskustest väljaspool parandada ning paluvad menetlust tavapärasel moel.

Usaldushääletusega sidumine peab olema korraldatud kaalukal põhjusel ja need tänased põhjendused ei ole olnud kaalukad. Ka terviseminister teab, et opositsioon ei usalda peaministrit ning soovib tema tagasiastumist. Seda kurvem on tõdeda, et terviseminister, nagu tegi eile ka sotsiaalkaitseminister, ei proovigi Riigikogu usaldada. Koostöö otsimine parlamendiga on tegelikult see võti …

Palun lisaaega.

19:31 Esimees Lauri Hussar

Lisaaeg kolm minutit.

19:31 Riina Solman

… mida me parlamendis usalduse ja koostöö parandamiseks vajame. Miks otsustavad ministrid võtme keeramise asemel tee riigikogulaste südamesse hoopis ukse kinnivirutamisega sulgeda? Mõni teeb seda prõmmides, Riina Sikkut sulgeb seda ust küll kindlasti viisakalt, kuid see [ukse sulgemine] tekitab usaldamatust juurde. Te ju ei proovigi eelnõu läbirääkimiste käigus normaalsel kombel menetleda ja usaldamatuse tont kasvab veelgi suuremaks.

Hea terviseminister! Kaitstes Kaja Kallast tervisealase, rahvale vajaliku eelnõuga, te katate teda justkui viigilehega. See, et te ei tee koostööd oma tööandja Riigikoguga, [põhjustab] selle, et me usaldame valitsust veelgi vähem. Te ju teate hästi, et me ei usalda valitsust peaministri tõttu, kes kolistab edasi, ämber ämbri järel, see algas idavedude skandaaliga ja varemgi. See ei aita, kui te terviseministrina prožektorite valguses viite nagu näpuotsaga ellu paar head asja, aga valitsusjuht suretab samal ajal välja maapiirkondade ettevõtlust, muudab maksutõusudega võimatuks lastega peredel maal elamise ega võta kuulda ettevõtjaid ja nende tarku nõuandeid.

Oleme olukorras, kus usaldusega seotakse eelnõusid, millele Riigikogu saalis on olemas lai toetus, ning opositsioon pannakse olukorda, kus just opositsiooni püütakse näidata halvas valguses, sest opositsioon ei saa peaministri usaldamisega seotud eelnõusid mitte kuidagi toetada, kuna peaminister peaks tagasi astuma. Ei tohiks lükata tervishoiutöötajaid – arste, õdesid, apteekreid – justkui inimkilpi enda ette, et jätkuvalt oma toolist kinni hoida, kuigi kaks kolmandikku rahvast on juba ammu näidanud [peaministrile] punast tuld.

Ma olen tänulik võimaluse eest anda täna siin saalis heale terviseministrile Riina Sikkutile edasi mõned meie sõnumid, mida [ta võiks] valitsusjuhile edasi öelda. Äkki see veel muudab meelt? Maksutõusud majanduslanguse ajal on väga halb mõte. Ärge tehke neid! Uued maksud lisaks olemasolevatele, mida plaanivad nii rahaminister kui ka peaminister, panevad raskesse seisu kogu Eesti elanikkonna, kuigi kindlasti on siin mõni tuludetsiil erandiks. Juba praegu saavad pihta ühiskonna nõrgemad liikmed ja kui valitsuse ignorantne käitumine jätkub, hakkavad pihta saama ka ülemisse tuludetsiili [kuulujad].

Ja veel üks asi. Naispoliitikud ja naised üldse on nii ühiskonnas, pereringis kui ka valitsuses jõud. Keerulistel aegadel on olnud just naised meeste kõrval need, kes otsustavalt tegutsevad. Näiteks Isamaa naiskogu naised tunnevad sügavat vastutust oma riigi ja pere ees ja osalevad ühiskonna valupunktide lahendamisel, sest naispoliitikutelt oodatakse hoolivust, mõistmist, empaatiat. Teie, hea terviseminister, näite seda mõistvat, mistõttu palun: viige seegi sõnum edasi peaministrile. Aitäh!

19:34 Esimees Lauri Hussar

Aitäh! Järgnevalt palun Riigikogu kõnetooli Varro Vooglaiu. Palun!

19:34 Varro Vooglaid

Palun lisaaega kolm minutit.

19:34 Esimees Lauri Hussar

Kolm minutit lisaaega, palun!

19:34 Varro Vooglaid

Aitäh! Suur tänu, lugupeetud istungi juhataja! Austatud kolleegid! Nagu siin saalis on küsimuste sõnastamisel ja ka kõnede ettekandmisel juba korduvalt kõlanud, on selles eelnõus ju iseenesest päris mõistlikud ettepanekud. Eelnõu räägib teatavasti lähtetoetustest ja on suunatud sellele, et leevendada seda probleemi, et maapiirkondades ei ole piisavalt apteekreid, õdesid ja teisi tervishoiutöötajaid. Kui me vaatame seda eelnõu sisulises plaanis, siis mina võin küll öelda, et ma oleksin täitsa hea meelega valmis selle poolt hääletama. 

Aga nagu me teame, meile opositsioonisaadikutena ei ole seda võimalust paraku enam pakutud, sest valitsus on eelnõu otsustanud siduda usaldusküsimusega, mis teisisõnu tähendab seda, et me võime valida kahe variandi vahel. Esimene variant on see, et toeta eelnõu sisuliselt ja ühtlasi avalda valitsusele usaldust, või siis avalda valitsusele usaldamatust ja sellega seonduvalt oled vastu sellele eelnõule. Selles mõttes on tegemist ebameeldiva kahvliga. Kuigi, nagu juba sai öeldud, selle [eelnõu] poolt võiks ju sisuliselt hääletada, aga see on praeguses olukorras paraku võimatu, sest ametis olevat valitsust me usaldada ilmselgelt ei saa, valitsuse vastu puudub meil elementaarne usaldus. 

Ma mõtlesin oma kõnes juhtida tähelepanu sellele, mida kirjutas oma juhtkirjas Postimees. Ma täpselt ei saagi aru, kas see on tänane juhtkiri või on see eilne, sest see avaldati eile, aga see on tänases lehes. Nii et see vist ikkagi kvalifitseerub tänase juhtkirjana, eile avaldati see veebis, täna avaldati lehes. Aga see tõstatab väga tõsise küsimuse, millele me peaksime siin Riigikogus päriselt vastuseid otsima. 

Juhtkiri kannab pealkirja "Demokraatia lagunemine [riigikogus]" ja ma tsiteerin seda veidi pikemalt, sest see tõesti väärib seda. 

"President Alar Karise ees seisab ülesanne, mis on veelgi keerulisem kui Lääneranna vallavalitsuse veenmine, et nad Metsküla kooliperega räägiksid. Kuidagi tuleks peatada Eesti parlamentarismi erosioon.

Erosioon on loodusnähtus, kus vesi, tuul või lained pinnast tasapisi minema kannavad. Ühel hetkel nõlv variseb ning seni mäekünkal uhkelt kasvanud mänd kukub jõkke. Praegusel juhul räägime loomulikult poliitikast ja tegevusest parlamendis. Allakäik areneb tasapisi ning viimaks üksnes imestame, kuidas me nii kaugele oleme jõudnud.

Kuna meil on tegemist parlamentaarse, mitte presidentaalse riigiga, siis on presidendi võimalused olukorda parandada väga piiratud. Ehkki presidendi teovõimetuse korral võtab tema rolli üle parlamendi spiiker, ei saa president teha sama, kui teovõimetu on parlament. Peamiselt piirdub tema arsenal manitsuste jagamise ja hindamisega, kas riigikogus vastu võtud seadused on kooskõlas Eesti põhiseadusega.

Meenutame, et juunis allkirjastas president kaheksa riigikogus vastu võetud koalitsiooni seadust, nende seas samasooliste abielu seadustamise, mitmesugused maksutõusud ja peretoetuste vähendamise, mille koalitsioon surus parlamendis läbi usaldushääletuse abil. Seaduseid allkirjastades märkis president Alar Karis, et talle meeldiks, kui usaldushääletused ei muutuks parlamendis tavapäraseks, sest see oleks vastuolus põhiseaduse mõttega ja tähendaks parlamentaarse demokraatia tasalülitamist.

Nüüd on see juhtumas, sest valitsus plaanib lähiajal siduda eelnõude vastuvõtmise seitsme usaldushääletusega ja protsess riigikogus teisipäeval juba algas. Opositsioon on pöördunud presidendi poole abipalvega. Tõenäoliselt kutsub president peagi parlamendierakondade esindajad Kadriorgu konsultatsioonidele.

Postimees on olukorrast parlamendis juhtkirjas varem kirjutanud. Me ei poolda valitsuse teerullipoliitikat – eriti olukorras, kus valitsuse poliitikal napib legitiimsust –, aga me ei poolda ka opositsiooni valimatut obstruktsiooni. Kordame, et mõlemad pooled peaksid sammu tagasi astuma. Ent kuidas seda teha olukorras, kus valitseb usaldamatus peaministri ja valitsuse suhtes ning osa opositsioonist sooviks näha erakorralisi valimisi?

Põhiseadust lugedes on võimalik mõista, millal midagi kasutatakse. Kui valitsus hakkab kõiki eelnõusid läbi suruma usaldushääletuse abil, võtab ta üle parlamendi rolli ning see on vastuolus võimude lahususe printsiibiga. Teiseks on praeguses julgeolekuolukorras vaja parlamendis rahvuslikku kokkulepet. See tähendab regulaarseid konsultatsioone kõigi parlamendierakondade vahel ning selle protsessi algatajaks ja eestvedajaks saab tõesti olla president.

Teise võimaluse annab põhiseaduse paragrahv 105: panna eelnõud rahvahääletusele ning kui need läbi kukuvad, tulevadki erakorralised valimised."

See eriti oluline osa sellest juhtkirjast, millest me peaksime edasistes aruteludes tõukuma, seisneb selles lauses: "Kordame, et mõlemad pooled peaksid sammu tagasi astuma." Kuigi minu aeg on juba napiks jäänud – mul on ainult veidi üle kahe minuti alles –, mõtlesin ma oma kõnes tõstatada just nimelt selle küsimuse: mida võiks see tähendada, milles võiks see seisneda, et mõlemad pooled näitavad üles valmisolekut sammu tagasi astuda? 

Mina võin küll, käsi südamel, kinnitada, et opositsiooni poole peal on meil pidevalt olnud valmisolek samm tagasi astuda. Palju on ju räägitud sellest, et EKRE teeb nüüd sellist lausalist obstruktsiooni, lähtudes eesmärgist jõuda erakorraliste valimisteni. Paljuski on see tõene, aga lihtsalt selle tõttu, et valitsuskoalitsioon on siiani näidanud täielikku valmisoleku puudumist mingitki sammu tagasi astuda, ja nii me jätkata ei saa. 

Aga see valmisolek on meie poolt endiselt olemas. Me pakkusime kevadel, me pakkusime ka sügisel välja väga konkreetseid ettepanekuid. Näiteks: pange perekonnaseaduse muutmine, see fundamentaalne muutmine, millega pööratakse abielu mõiste pea peale, rahvahääletusele. Me isegi ei nõua, et tühistage see seadus, mille te vastu võtsite, vaid pange see rahvahääletusele. Las rahva enamus otsustab, rääkides ühiskonna moraalsetest aluspõhimõtetest ja alusväärtustest, kuidas me tahame Eesti ühiskonna elu korraldada. Kui te seda teete, oleme meie vägagi valmis kaaluma obstruktsiooni lõpetamist. See ettepanek tehti kevadel, see ettepanek tehti sügisel. Ja mis on olnud vastus? "Unustage ära, seda ei tule mitte mingil juhul."

Noh, aga siis ju selgub, et tegelikult ei ole koalitsioon valmis midagi tagasi võtma, ei ole valmis [sammugi] tagasi astuma. Loobuge mõningatest maksutõusudest, peamistest vähemalt, loobuge uute maksude kehtestamise plaanist: automaksust, kodualuse maa maksu kehtestamisest. Ei, see ei tule kõne allagi. Meie oleme välja pakkunud: lõpetage ära e‑valimised. Ei, see ei tule kõne allagi. Seda jada võib jätkata, aga sisuliselt on ammu selgeks saanud, et päris kompromissivalmidust me ei ole näinud. 

Ma lõpetan oma kõne sellega, et teie, lugupeetud spiiker härra Hussar, ütlesite Eesti 200 juhi kohalt taandudes, et te tahate pühenduda Riigikogu kordategemisele. Minu tungiv üleskutse teile on, et järjekordsete usaldushääletustega sidumiste heakskiitmise asemel asuge päriselt tegelema sellega, et me jõuaksime kokkuleppele, nii et mõlemad pooled astuvad sammukese tagasi. Aitäh!

19:42 Esimees Lauri Hussar

Aitäh, lugupeetud kolleeg! Nagu te nägite, siis ma lubasin teil lause lõpetada. 

19:42 Varro Vooglaid

Suur tänu teile! 

19:42 Esimees Lauri Hussar

Võtke heaks! Nii, Alar Laneman, palun, Riigikogu kõnetoolist!

19:43 Alar Laneman

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! [Toetades] eelkõneleja väga väärtuslikku ettepanekut, pean kahjuks rõhutama, et rahvahääletuse vältimine tähendab demokraatia vältimist selle kõige ehedamas ja otsesemas vormis.  

Antud eelnõuga on meil praegu ju nukker lugu. Tegemist on hea ja vajaliku seaduseelnõuga, kuid selle eelnõu toetamise asemel tuleb üldist poliitilist konteksti arvestades hääletada selle vastu, kuna selle poolt hääletamine tähendaks Vabariigi Valitsuse ja tema poliitika toetamist. Aga me ei saa ju toetada seda, mis on toimunud ja mis jätkub. Me ei saa toetada valetamist enne valimisi ja peale valimisi, sohitegemist valimiste ajal, manipuleerimist valeinfoga, valimisprotsessiga kaasnenud Ukraina kaardi kasutamist kelmuseks. Me ei saa nõustuda ju ka sellega, et seda defineeritakse valimisvõiduna. Tuues paralleeli näiteks jalgpallimaailmast, kus on olemas videokohtunike süsteem: ma arvan, et kui videokohtunik vaataks neid valimisi, siis ta ütleks, et ei, tulemus tuleb tühistada. Võib-olla määraks kellegi kasuks hoopis penalti. 

Me ei saa aktsepteerida ega toetada seda, et võetakse vastu ühiskonda lõhestavaid seadusi. Me ei saa loomulikult toetada jätkuvat kompromissi vältimist, rääkimata kavandatavast maksutormist ja süvenevast majanduslangusest.  

Kui me vaatame seda eelnõu, mida tegelikult on meile vaja, mis on hästi koostatud, ajakohane, seotud sellega, mida meil hetkel ühiskonnas vaja on, siis on kahjuks olematu see rõõm, et me saaksime selle vajaliku asja oma ühiskonna teenistusse võtta. Huvitav oli ka see, et ettekandja, kes tegi väga head tööd, esitas seda [eelnõu] väga positiivses vormis ja asjalikult, rõõmustas mind ka vastusega, et see [eelnõu] on seotud julgeoleku laia mõistega ning arvestab võimalikke tekkivaid riske ja nende tõrjumise vajadust. 

Kui me vaatame, kuidas selle ettekande järel toimus eelnõu arutelu saalis, siis minu arust on see olnud eeskujulik, ja ma loodan, et Vabariigi Valitsuse teised liikmed suudavad siit võtta eeskuju. Tore oli kuulata sisulisi vastuseid, mitte formaalseid või sellised vastuseid, mida me ka tihti siin saalis oleme kuulnud, kui rünnatakse küsijat, halvustatakse, naeruvääristatakse teda või jäetakse üldse vastamata.  

Sidumine julgeoleku laia mõistega on mitmes plaanis eeskuju vääriv. Viimasel ajal on näiteks riigikaitsekomisjonis see teema üles tõusnud ja see tõusis üles ka eile riigikaitsekomisjoni kohtumisel vabariigi presidendiga. Meie häda julgeoleku laia mõiste rakendamisel on just see, et seda on vaadeldud kuidagi eraldiseisva protsessina, unustades tõsiasja, et tegemist on orgaanilise, igast ühiskonna toimimiseks vajalikust eluvaldkonnast lahutamatu aspektiga. 

Paluks lisaaega.

19:47 Esimees Lauri Hussar

Kolm minutit lisaaega, palun!

19:47 Alar Laneman

Ma arvan, et seda eeskuju tasub järgida, ja loodan, et tänane arutelu ka neid mõtteid tekitas. Me ei saa ju eitada seda, mis toimub meie ümber, ja selle võimalikku laienemist ka meieni. Seega peavad meil olema olemas kõik vajalikud instrumendid ja võimed juhuks, kui meil tuleb tegeleda evakuatsiooniga, kui meil tuleb vastu võtta põgenikke, nii siseriiklikke kui ka välismaalt saabunuid. Meil on kahjuks juba kogemus olemas Ukraina sõjapõgenike näol. On oluline, et meil on valmisolek katastroofiolukorraks, et katastroofimeditsiin on tasemel. See kõik peab olema paindlik ja spetsialistide olemasolu tagatud. 

Ma ütleks, et me nägime täna siin arutelus palju head, oli hea ettekanne, see on hea eelnõu, vajalik, päevakohane, aga kahjuks ei ole võimalik eelnõu toetada, sest selle eelnõu toetamine, nagu ma ütlesin sissejuhatuses, tähendaks Vabariigi Valitsuse poliitika, nii [tehtud sammude] kui ka kavandatavate sammude toetamist. Ja ka selle toetamist, et ei otsita kompromissi olukorras, kus seadusandlik võim on umbe jooksmas. Aitäh! 

19:49 Esimees Lauri Hussar

Aitäh! Järgnevalt palun Riigikogu kõnetooli Riigikogu liikme Arvo Alleri. Palun!

19:49 Arvo Aller

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Lugupeetud minister! Kolleegid, kes on saalis! Kolleegid, kes on ekraanide taga ja jälgivad pingsalt seda arutelu oma tubades või telefonide kaudu! 

Praegu on jah eelnõu 293 teine lugemine ja kurb on tõdeda, et see on seotud usaldusküsimusega. Lähtetoetused on spetsialistide maapiirkonda leidmiseks olulised. See tingimuste [muutmine] ja nende kaasajastamine on igati tervitatav. Tõepoolest, väga kurb, et see on seotud usaldushääletusega. 

Kindlasti ei saa seda usaldushääletust heaks kiita. Kevadel sai see alguse, juunikuus, kaheksa eelnõuga, mis seoti samuti usaldus[küsimusega]. Nendest kaheksast eelnõust, mis kevadel olid usaldushääletusel, üks oli hästi põhimõtteline, see oli perekonnaseaduse muutmine, millega kiideti heaks homoabielud. Aktsiisid olid samamoodi kevadel usaldushääletusel ning sellest lähtuvalt see muster jätkub.

Selle lähtetoetuse eest tuleb kiita. Olen olnud ka tegev maapiirkonnas ja põllumajanduses. On näha, et toetused piirkonda tulijatele või noortele on üks oluline asi. Noore põllumehe toetus on väga tugevalt ja väga hästi käima läinud ja toonud noori just põllumajandusse. 

Aga eks selle praeguse seaduse muutmisega ole nii, et [eelnõu] on vaja veel täiendada. Siin on nii, et apteekrite ja proviisorite lähtetoetust võib taotleda ühe aasta jooksul. Samas, miks just üks aasta? Kui [inimene on] juba näiteks kaks või kolm aastat kohapeal olnud, siis ta on ennast sinna kinnistanud ja see annab talle motivatsiooni lisavahendeid taotleda. 

Teistpidi: apteekritel, farmatseutidel ja proviisoritel on nõndanimetatud ühe tööaasta lähtetoetuse suurusjärk 5000 eurot, [toetus] sõltub sellest, kas [töötamise periood] on kolm või viis aastat. Samas, selle sa pead enne [kindlaks määrama]. Kui sa näiteks [saad toetust] viieaastase [tööperioodi jaoks], aga otsustad kolme aasta pärast ära minna, siis sa maksad [osa toetusraha] tagasi, aga kui sa võtad kolmeaastase töötamiskohustuse ja töötad kümme aastat, siis sa oled nagu kahe aasta võrra mööda prognoosinud.

Natuke selgusetuks jäi mulle ka, millal siis loetakse see töötamine peatunuks. Minu jaoks tunduvad [need võimalused] natuke erinevad. Peatunuks loetakse see siis, kui isik on ema‑, isa‑ või vanemapuhkusel või ajateenistuskohustuste täitmise korral. Need ei pruugi olla samaväärsed. Samas, kui olla haiguslehel üle kolme kuu, siis see töötamise aeg samamoodi pikeneb. Iseenesest on ju hea, kui inimesed on ema‑, isa‑ või vanemapuhkusel, see võiks olla selle töötamise aja sees, see annab veel rohkem võimalusi, et need inimesed kohapeale jääksid. See oleks nii rahva jätkusuutlikkuse kui ka piirkonna arengu mõttes väga oluline.

Nii nagu farmatseutide ja proviisorite lähtetoetus, on ka õdede ja eriarstide lähtetoetus samamoodi väga üllas idee. Ma ei hakka nüanssidesse minema, kuidas siin tunde on arvestatud. Nii et seal on need summad ka erinevad.

Paluks kolm minutit lisaaega.

19:54 Esimees Lauri Hussar

Jaa, kolm minutit lisaaega, palun!

19:54 Arvo Aller

Siin on arvestuslikult välja toodud, et õdedel on see lähtetoetus 30 000 eurot. Ma ei saagi aru, natuke nagu segadus tekkis, et perearstidel või eriarstidel on 45 000, et kellel kui palju on. Lähtetoetus on ikkagi [mõeldud] niinimetatud elu alustamiseks ja enda elu kinnistamiseks selles piirkonnas, saad sa siis selle eest eluaseme jaoks algkapitali, transpordivahendi jaoks algkapitali või saad kapitali muude pereasjade jaoks. See tahaks veel kord selgitamist. Ehkki seletuskiri ütleb, et see ei ole palgast [sõltuv], siis minule tundub, et kui sa oled eriarst või perearst, siis sissetulekud on erinevad ja toetused on täpselt samamoodi erinevad. See ühtlustamine oleks kõige mõistlikum, selle kaudu tekiks spetsialistidel võimalus tulla maapiirkonda ja leida omale erialane töö.

Nüüd räägin veel sellest õdede viieaastasest mittetöötamisest. See mittetöötamine viie aasta jooksul, et registris sa oled, aga töötanud ei ole, on muidugi üllas idee, sest [tahetakse] tuua erialase [haridusega] inimesed tagasi süsteemi. Kuid võiks ju mõelda ka sellele, et kasutada ära olemasolevat potentsiaali ja registri alusel võtta [tööle kas] töötervishoiuarste või töötervishoiuteenuse osutajaid, kes saaksid õendus[teenuse osutamisega] hakkama, kui häda või suur mure käes on. See võimaldaks asju paindlikumalt lahendada. Nii et nende registrite puhul on jah nii, et sa oled seal sees ja viis aastat [ei ole töötanud] ja [süsteemi] tagasi tulles sa saaksid seda [toetust] kasutada. Peale viie aasta möödumist on õdedel ja eriarstidel võimalik sellest niinimetatud lähtetoetusest priiks saada, olles võimeline [süsteemis] edasi toimetama.

Aga mõjude selline hiline hindamine tundub ka olevat nagu tagantjärele selgitamine, et kas asi läks nässu. Mõlema eelnõu puhul tehakse 2028. aasta 1. jaanuariks analüüs, kas eesmärk saavutati ja kas rakendamisel on ka mõjusid. Kui mõjud on positiivsed, siis eeldatavalt võime järgmist mõjude analüüsi oodata samamoodi viie aasta pärast. Nii et regulatsioonide muudatustega oleks võimalik seda parandada. 

Aga tahan ikkagi öelda, et usaldushääletusega ei saa sellist head asja siduda. Sellepärast ei ole ka konservatiividel võimalik seda eelnõu toetada. Aitäh!

19:57 Esimees Lauri Hussar

Aitäh, hea kolleeg! Järgnevalt palun Riigikogu kõnetooli kolleeg Kalle Grünthali. Palun!

19:57 Kalle Grünthal

Algatuseks palun kolm minutit lisaaega.

19:58 Esimees Lauri Hussar

Kolm minutit lisaaega, palun!

19:58 Kalle Grünthal

Hea Eestimaa rahvas! Algab poliitteatri "Eesti parlamendi hukk" teine vaatus. Lavastaja, stsenarist ja peaosatäitja on Kaja Kallas. 

Miks selline algus? Sellepärast, et see eelnõu, mille minister Sikkut siia tõi, on tegelikult väga hea ja väärib kiitmist, aga ... Nagu ütlevad klassikud, et kõik see, mis on enne "aga", on tegelikult tähtsusetu. Kahjuks on see eelnõu seotud sellise asjaga nagu usaldusküsimus. 

Usaldusküsimuse eriline märk on see, et see teeb eelnõude vastuvõtmise valitsuse jaoks lihtsaks. See tähendab seda, et kui koosseisu enamus ei ole mingile eelnõule vastu, siis eelnõu läheb läbi. Sisuliselt tekib aga olukord, kus eelnõusid hakatakse valitsuses tegema arvestusega, et kui enamus parlamendis ei ole vastu, siis saab ta need asjad nagunii läbi suruda. Kunagine Riigikogu liige Illar Hallaste ütles oma kõnes, et seda nimetatakse näppude väänamiseks.

Aga meil on praegu juba teine usaldusküsimusega seotud eelnõu, mis tähendab, et valitsus on otsustanud parlamendi suu sulgeda selliselt, et opositsioon ei saaks selles asjas tegelikult ühtegi sõna öelda. Ma tsiteerin seda kõike meie armsast Riigikogu kodu‑ ja töökorra seadusest, mida on siin saalis lintšitud täpselt samamoodi nagu opositsiooni tegevust.

Aga mis ma tahan öelda? Tegelikult ei ole Eesti parlament ainuke, keda siin saalis kägistatakse. Toon võrdluseks kaks ajaleheartiklit. Esimese [teksti] on saatnud Metsküla kooli inimesed lühendatud vormis Eesti Vabariigi presidendile, Eesti Vabariigi peaministrile, Riigikogule, Vabariigi Valitsusele, Eesti Vabariigi õiguskantslerile ja lasteombudsmanile. Tekst lühendatult: "Teie poole pöörduvad meeleheite sügavikust tavalised Eesti Vabariigi kodanikud, Metsküla Algkooli õpilaste pered, kes on riigi poolt jäetud üksi olukorda, milles peame oma lapsi võimu kuritarvitamise eest kaitstes igapäevaselt taluma sellesama riigi kiusu. [---] tavakodaniku jaoks on see kõik üks riik, mis on viimase aasta jooksul sundinud meid – seadusekuulekaid, makse maksvaid, oma kohustusi riigi eest täitvaid lapsevanemaid – enneolematusse olukorda. [Raha ei jätku kooli pidamiseks. – K. G.] Metsküla kool lamab veritsedes keset teed ja inimesed jalutavad mööda arvates, et ehk keegi ikka tegeleb asjaga ja ehk läheb mööda." Riik ei leia 40 000 eurot selle kooli jaoks.

Võtan lahti teise uudise. Eile kell 6.41 teatas ERR, et riik paneb 300 000 eurot Keenia e‑teenuste arendamisse, et aidata Keenia valitsusel kasvatada infosüsteemide koostöövõimet, et pakkuda seal kodanikukeskseid e‑teenuseid. Eesti panus ettevõtmisesse on 300 000 eurot. Kogu projekti eelarve on 2,4 miljonit eurot, millest 2,1 miljonit on välisrahastus ja 300 000 Eesti rahastus. Selle valdkonna juht räägib ERR‑ile, et tegu on rahvusvahelise projektiga, mida rahastavad lisaks arengukoostöö keskusele, kes selle projekti ka ellu viib, Euroopa Liit ja Saksamaa arengukoostöö agentuur. Tema sõnul peaks projekt aitama Keenia kodanikukeskset e‑valitsemist võimestada ja lisaks koosvõimeraamistiku loomisele, mida soovitakse alanud hankega saavutada, toetatakse Keenia avalikku sektorit kolme kodanikukeskse e‑teenuse loomisel, heade e‑valitsemise tavade juurutamisel ning nende võimekuse kasvatamisel. "Eesti tuntus ja kuvand Aafrikas on hea ning ka selle projekti käigus avame uksi Eesti ettevõtetele Keenia/Aafrika turule sisenemiseks või olemasoleva tegevuse laiendamiseks." 

Öelge, hea Eesti rahvas, mida selle uudise taustal peaks mõtlema sellesama Metsküla kooli rahvas. Me anname Aafrikasse, Keeniasse 300 000, aga 40 000 eurot oma inimeste jaoks ei leia.

Ma enne tsiteerisin siin Illar Hallastet, kes ütles, et tegemist on näppude väänamisega. Nende eelnõude usaldusküsimusega sidumine on parlamendi kägistamine. Ja mitte ainult parlamendi, vaid ka Eesti rahva kägistamine, sest see eelarve, millega see kõik seotud on, mõjutab kõiki eluvaldkondi. Kui Illar Hallaste ütles, et see on näpuväänamine, ja mina ütlesin teist asja, siis tegelikult on kõik see usaldusküsimusega seotud eelnõude menetlemine ebaseaduslik. Riigiõiguse spetsialist Taavi Annus on öelnud, et usaldusküsimusega sidumine võimaldab [eelnõusid] läbi suruda ning takistada parlamentaarset obstruktsiooni ning taolise abinõu legitiimsus on põhiseaduse seisukohalt kaheldav. See on asja sisuline külg. Ma ei saa aru, miks seda eiratakse. Aitäh!

20:06 Esimees Lauri Hussar

Järgnevalt palun Riigikogu kõnetooli Leo Kunnase. Palun!

20:06 Leo Kunnas

Austatud juhataja, palun kohe kolm minutit lisaaega.

20:06 Esimees Lauri Hussar

Kolm minutit lisaaega, palun!

20:06 Leo Kunnas

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Hea Riina! Ütlen siit puldist kohe ka omalt poolt, et see on hea eelnõu, aga paraku ei ole kujunenud asjaolude tõttu ka minul võimalik seda toetada. 

Tahaksin siit puldist oma eelmise kõne jätkuks veel üle korrata seda, mida ma juba rääkisin. Kuna meie patiseis on jõudnud staadiumi, kus Riigikogu juhatusel ja vanematekogul ei ole ilmselgelt võimekust seda patiseisu lahendada, siis peaks härra president selle ülesande enda peale võtma. Kasutades võimalust, mis mul oli eile, kui riigikaitsekomisjon kohtus härra presidendiga, ma loomulikult tõstatasin selle teema ka seal ja palusin härra presidenti, et ta sekkuks ja püüaks omalt poolt kompromissi [saavutamist] vahendada.

Aga nüüd ma jätkan oma eelmises kõnes alustatud teemakäsitlust, räägin praegusest patiseisust. Te kõik kindlasti teate kuulsat Shakespeare'i Hamleti ütlust, et olla või mitte olla. Kui seda parafraseerida, siis, meil, Riigikogu liikmetel, peaks see kõlama nii, et olla või mitte olla kummitempel, selles on küsimus. Seda nii Riigikogu suhtes tervikuna kui ka iga liikme jaoks eraldi. Paraku on meie taasiseseisvumisjärgse aja jooksul Riigikogust rahva silmis kujunenud kummitempli mainega asutus ja seetõttu on Riigikogu kahjuks ka üks kõige vähem usaldatud institutsioone meil riigis. Riigikogu ei peaks kummitempel olema. 

Ma toon ühe näite ajaloost, kui Riigikogu kui kummitempel ei suutnud kahjuks oma kohast rolli täita. See puudutab 2008.–2010. aasta majanduskriisi. Riigikogu läks sellega kaasa, kuigi Ansipi valitsus oli praktiliselt vähemusvalitsus, ilma roheliste toetuseta ei oleks ta suutnud kogu oma poliitilist programmi läbi viia. Riigikogu läks sellega kaasa. Opositsioon ei suutnud täita oma kohast rolli ehk tõkestada neid otsuseid, mis tehti. Need otsused, mis siis tehti, olid omakorda 2006. aasta vale otsuse tagajärg. See puudutas võimalust eurole üle minna. Siis jäeti see tegemata, hiljem püüti seda teha totaalse kärpimise kaudu ja riigi majandus langes 17%. Majanduslangus on üks külg, aga suurim kaasnev kahju, mis sündis, oli see, et me ei tea, kui palju, kui mitmeid kümneid tuhandeid inimesi lahkus riigist, mis põhimõtteliselt lõi kogu meie tööjõuturul jalad alt ära. Kuna inimesed läksid minema, hakati otsima inimesi asemele. Ukraina töötaja teeb tööd palju väiksema palga eest. Kui Ukraina töötaja peab sõtta minema, siis võib usbekid asemele võtta, nemad teevad veelgi odavamalt tööd. Siia me oleme selle otsuse tagajärjel jõudnud. Kui sellal oleks olnud tugevam obstruktsioon, oleks võidud vältida seda kurssi ja neid vigu, mida me siiamaani ju lapime. 

Eelmises Riigikogu koosseisus töötada – mina olen Riigikogus teist koosseisu – oli väga õpetlik, kuna just eelmises koosseisus leidis aset see muutus, et Riigikogu lakkas olemast kummitempel. Ma toon siin näiteks ja eeskujuks obstruktsiooni, mille Reformierakond ja sotsiaaldemokraadid panid toime toonase Ratase valitsuse vastu. Asi puudutas abieluküsimuse referendumile panemist. Obstruktsioon oli väga intensiivne, Reformierakond tegi 3000 pluss muudatusettepanekut ja sotsiaaldemokraadid tegid 5000 pluss muudatusettepanekut. Ehk kõik praegused arvud on väga tagasihoidlikud sellega võrreldes. Suured meediamajad toetasid neid. Ja millega see lõppes? See lõppeski sellega, et see oli kindlasti üks tegur, mis sundis Jüri Ratast tagasi astuma. Loomulikult oli [oluline põhjus ka] kohtuasi, mis Keskerakonna vastu siis tõstatati. See on küll esimeses kohtuastmes ümber lükatud, tegelikult seal ei olnud korruptsiooni, aga peaminister Jüri Ratas tajus moraalset vastutust, et ta ei saa sellises olukorras peaministrina jätkata, ja astus tagasi. Ehk kõik need tegurid koos – obstruktsioon, moraalne surve, meediamajade negatiivne suhtumine – mõjutasid seda, miks Jüri Ratas astus tagasi. 

Kui me vaatame seda täna, siis loomulikult see obstruktsioon on meile eeskujuks selles mõttes, kuidas obstruktsiooni läbi viia nii, et eesmärk, et valitsus astub tagasi, mis kahtlemata opositsioonil oli, täitukski. Ega obstruktsioonil iseenesest ei ole ju mingit mõtet ega mingit väärtust. Obstruktsioonil saab mõte olla ainult siis, kui sellel on selged eesmärgid. 

Praegu me oleme analoogses olukorras. Kuigi Kaja Kallas peaministrina ei tunnista oma moraalset probleemi seoses tema abikaasa niinimetatud idavedudega, ega see probleem sellepärast ei lakka olemast, et ta seda ei tunnista. Väga tähtis on ka see, et koalitsioon on kaotanud suurte meediamajade toetuse. Mis tahes koalitsioonil on ilma meedia toetuseta või vähemalt neutraalse suhtumiseta väga raske valitseda kauem kui kuus kuni üheksa kuud selle toetuse kadumisest alates. 

Praegu ma püüan täiesti neutraalse kõrvaltvaatajana analüüsida, mis see olukord on ja mida peaks edasi tegema. Seepärast ma ka küsin, mis on siis valitsuse strateegiad, mis on valitsuse kavatsused pärast jõulukuud, pärast jõule, kui näiteks need eelnõud siin on käsitletud, et mis siis edasi. Ma ei ole neid vastuseid saanud. Tänan!

20:14 Esimees Lauri Hussar

Aitäh! Head kolleegid, juhin tähelepanu, et me menetleme eelnõu nr 293. Ma loodan väga, et järgmised sõnavõtud ka seda eelnõu puudutavad. Aga järgnevalt palun Riigikogu kõnetooli Helir-Valdor Seederi. Palun!

20:14 Helir-Valdor Seeder

Palun kaheksa minutit. 

20:14 Esimees Lauri Hussar

Jaa, palun, kolm minutit lisaaega!

20:14 Helir-Valdor Seeder

Aitäh, auväärt Riigikogu esimees! Puude taga tuleb ikka metsa näha. Need kõned on olnud just nimelt seotud selle eelnõuga ja selle eelnõu ümber kujunenud olukorraga, nad on olnud igati teemakohased ja asjakohased. 

Aga rahvatarkus on see, mis on põlvkondade viisi ühiskonda ladestunud. Erinevatel rahvastel, erinevatel kultuuridel on erinevad rahvatarkused. Siinkohal on paslik headele kolleegidele, ministrile ja Riigikogu juhatajale meelde tuletada eesti rahvatarkusi: kuidas metsa hõikad, nõnda vastu kajab; kuidas küla koerale, nõnda koer külale; mida külvad, seda lõikad; kes tuult külvab, see tormi lõikab. Ja nii edasi. See on igati asjakohane seetõttu, ma tuletan meelde, et praegu me oleme olukorras, kus valitsus on pidanud seitse eelnõu siduma usaldusküsimusega, ja on tekkinud niivõrd suur vastasseis. Peame pöörduma tagasi just nimelt selle koalitsiooni sõlmimise ja valimiste aega. 

See koalitsioonileping, mis sõlmiti, ja see poliitika, mida praegune valitsus hakkas pärast valimisi ellu viima, olid karjuvas vastuolus sellega, mida enne valimisi lubati. See tõi ühiskonnas kaasa pettumuse, frustratsiooni, kibestumise ja valitsuskoalitsioonierakondade usalduse kaotuse. See tõi kaasa ka opositsioonierakondade vastava käitumise ehk vastureaktsiooni. 

Praegu tasuks koalitsioonisaadikutel lugeda peaministrikandidaat Kaja Kallase kõnet Riigikogu ees, kui ta taotles Riigikogult volitusi valitsuse moodustamiseks. See oli ju väljakutse, see oli provokatiivne kõne. Pärast valimisi, kui ka koalitsioonis olid asjad kokku lepitud, ma ütleksin, oli see lausa inetu tülinorimine. Need juured ulatuvad tegelikult sinna. 

Praeguses olukorras, kus peaministri isik on kujunenud iseenesest suureks probleemiks, ma ei arva, et peaministri tagasiastumine oleks lahendus kõikidele Eesti probleemidele. Oh ei, kaugel sellest! Aga peaministri [tagasiastumine] oleks lahenduse alguseks ehk tema tagasiastumine avaks võimaluse dialoogiks ja edasiseks arenguks, et me jõuaksime mingisuguste lahendusteni. Poliitilist vastasseisu ei ole võimalik lahendada lihtsalt parlamendist ja parlamendi opositsioonist teerullimeetodil üle sõites, sidudes eelnõud usaldusküsimusega ja vältides niimoodi ka sisulist arutelu parlamendis ehk tasalülitades parlamentaarset demokraatiat. See ei ole lahendus, ma võin kinnitada. 

Seda me nägime kevadistungjärgul. Mõned lootsid, et suvel asjad vaibuvad. Tegelikult mingisugust dialoogi ei toimunud, kuigi opositsioonierakonnad tegid korduvalt ettepaneku, tegin korduvalt ka mina endise erakonna esimehena, et saame esimeeste tasemel kokku ja otsime lahendusi. No ei saanud. Esimene ja ainus kohtumine toimus 27. septembril, kuigi me tegime ettepaneku kohtumiseks kevadel. Isegi ümarlaua taha ei olda võimelised istuma. Niimoodi lahendusi loomulikult ei leia. 

Aga nüüd eelnõust 293, mida me praegu arutame. Ma ministrile [ütlesin], et tegelikult me vajaksime pikaajalist lahendust. Eesti 200 on rääkinud mingisugusest müstilisest pikast plaanist, mida keegi näinud ei ole. Ei näe me ka selle eelnõu puhul pikaajalist lahendust. Ütlen kohe, et Isamaa fraktsioon konkreetse eelnõu sisu väga toetab. Kuigi see ei ole pikaajaline lahendus, on see kindlasti õige samm õiges suunas. Aga me ei saa seda hääletusel toetada, sest [eelnõu] on seotud usaldusküsimusega. 

Küll aga pikaajalist lahendust see eelnõu ju ka ei paku. Ma tahaksin täpsustada seda küsimust, millele minister vastas. Võib-olla ma ei väljendanud ennast õigesti, aga kahjuks on küsimiseks ainult üks minut ja ei ole võimalik pikalt seletada. See puudutab venekeelsetes piirkondades arstide, eelkõige ma pean silmas perearstide puudumist. Olen ministriga täiesti nõus. Isamaa Erakond ei arva, et tervishoiupoliitika üheks prioriteediks peaks olema vene keele õpetamine. Kaugel sellest. Vastupidi, meie soov on ikka, et me kasutame riigikeelt, et kõik Eesti kodanikud ja ka elanikud oskaksid eesti keelt ja suudaksid ennast väljendada eesti keeles, eriti suheldes arstiga, mis on eluliselt oluline igale inimesele. Aga nagu me täna näeme, siis isegi Tallinnasse – alles hiljuti oli "Aktuaalses kaameras" selle kohta uudis – ei soovi noored arstid, perearstid, asuda tööle sellel põhjusel, et nad pelgavad, et nende nimekiri on suuresti venekeelne, neil tekivad suhtlemisraskused, see on ebamugav ja ka ebaefektiivne. 

Nii et see ei ole küsimus mitte perearstidele, kes peaksid vene keelt õppima, vaid see on väga sügav etteheide meile kõigile, kes me oleme aastakümnete jooksul viinud ellu sellist poliitikat, mille tõttu on tekkinud selline olukord, et siin alaliselt elavad inimesed, neist väga paljud ka Eesti kodanikud, ei valda piisavalt eesti keelt, et tulla toime igapäevases elus vajalike toimingutega. See on see probleem, milleni me oleme jõudnud. 

Selles piirkonnas, kuhu perearste ei tule, elavad venekeelsete elanike kõrval ka eestikeelsed elanikud, kes ka ei saa korralikku arstiabi ja perearstiabi. See on see probleem, mille ma tahtsin tõstatada, mitte viidata kuidagi sellele, et Tartu Ülikooli arstiteaduskonnas tuleks hakata vene keelt õpetama. Oh ei! Kaugel sellest. 

Aga siit tuleneb veel kord järeldus, et me peame oluliselt kiiremini püüdma minna üle eestikeelsele haridusele. Sotsiaaldemokraadid on olnud väga skeptilised ja öelnud, et kõik need püstitatud tähtajad on täiesti ebarealistlikud ja see pole võimalik. Aga pingutame üheskoos, pingutame selle nimel, võib-olla sünnib ime ja see on siiski võimalik. Tuleb uskuda, auväärt minister, siis saab ka tervishoius mõni probleem lahendatud ja perearstid tulevad isegi Tallinnasse, võib-olla. See oli minu küsimuse mõte ja üleskutse. 

Lõpuks ütlen veel kord, et kui tegelikult tahetakse lahendust kujunenud poliitilisele vastasseisule, siis astugem läbirääkimistesse. Täna on valitsuse esindajana siin terviseminister. Mul on palve: terviseminister, viige see sõnum peaministrile, et erakonnaesimehed istuksid laua taha ja otsiksid läbirääkimistel lahendust poliitilisele vastasseisule. Uskuge, opositsioon ei murdu selle tegutsemise tulemusena, kui püütakse lihtsalt vältida sisulist arutelu ja parlamentaarset väitlust siin Riigikogu saalis. See ei ole lahendus ei ühele ega teisele poolele. Aitäh!

20:22 Esimees Lauri Hussar

Aitäh, hea kolleeg! Järgnevalt palun Riigikogu kõnetooli Anti Poolametsa. Palun! 

20:22 Anti Poolamets

Lugupeetud Riigikogu esimees! Lugupeetud minister! Lugupeetud kolleegid! Ennekõike hea Eesti rahvas, kes te muretsete arvutiekraanide ja telekate taga Eesti tuleviku pärast! Me esindame siin siiski teid, mitte iseennast. 

Jaa, mure, probleem, millega minister siia tuli, on tõsine. Nagu on palju korratud, selle teema lahendamisele tuleb tähelepanu pöörata. Aga probleem on tegelikult milleski muus. 

Lugupeetud koalitsioon – see käib kõigi koalitsioonierakondade kohta –, te raiskate oma energia ära kultuurisõdades. Me istume siin praegu õhtul teie algatatud sõja tõttu, kultuurisõja tõttu, põhiseaduse lammutamise tõttu. See on teie valik. Revolutsioonid nõuavad ohvreid. Antud juhul on see teil kerge ohver, teil on padi ja tekk kaasas. Aga te olete ise revolutsiooniga välja tulnud. See ei ole naljaasi. 

Te küll räägite siinkohal hellalt mingite müütiliste vähemuste õigustest, eriti nende omadest, kes keldribaarides koos käivad, aga tegelikkus on midagi muud. Te raiskate ära väetitele mõeldud aja, lastele mõeldud aja, tegelikele abivajajatele mõeldud aja. Üks teema on siin meditsiin. 

Seesama kehtib ka minu selja taga oleva Riigikogu esimehe kohta. Ta tegi väga head tööd Soomes, esindas riiki. Aga siis libastus ikkagi kultuurisõdade teemale. See ongi meie aja äraraiskamine, ühiskonna aja äraraiskamine, ekraani täitmine tarbetu informatsiooniga, kahjuliku informatsiooniga. 

Arstide ja proviisorite teema on üleüldine, sest tegelikult on jutt lihtsalt sellest, kas eestlane tuleb endaga toime või ei tule. See kunstlik mõtlemine üksnes abistamisele, inimestele, kes käivad tööl, see ei päästa. Aga antud juhul on sellel siiski mõte. Soome on lahendanud olukorra selliselt, et mida kaugemal arst Helsingist töötab, seda kõrgem on koefitsient. Väga leidlik, Lapimaa arst saab rohkem. Aga meie probleem on laiem. Eesti on väike, isegi Ida-Virumaal töötav arst võib rahumeeli tulla nädalavahetusel Tallinnasse teatrisse. Ei ole probleemi. 

Mida siis teha? Minu meelest tuleb kõigepealt peatada arstide ja õdede väljavool välismaale. Eesti maksumaksja kulul kalli hariduse omandamine ja juba ülikooli ajal soome keele õppimine ei lähe kokku sellega, et meil on pidev arstide ja õdede põud. See ei lähe kokku. Meil on kohustus tagada arstiabi, meil on kohustus tagada hooldus. Ei ole nii, et minister ütleb moka otsast, et tema ei toeta sunnismaisust. Eesti keelde tõlkides tähendab see, et te toetate seda, et Eesti inimesed on pahatihti ilma perearstita või ilma hooldajata, et inimesed seisavad järjekordades, väga pikkades järjekordades. Kogu aeg peab teie teksti päris eesti keelde tõlkima.

Palun lisaaega.

20:26 Esimees Lauri Hussar

Kolm minutit lisaaega, palun!

20:27 Anti Poolamets

Me peame lahendama olukorra tervikuna, mitte üksnes olukorra apteekritega, meelitades apteekreid maakohtadesse. Perearstide põud on meil oluliselt kasvanud. 

Ma toon mõne näite arstide puuduse kohta piirkonniti. Geograafiliselt on suuremad probleemid Ida-Virumaal, Lõuna-Eestis ning saartel. Näiteks Ida-Viru Keskhaiglas töötab palju kolmandatest riikidest tulnud arste. Osa arste, kes on registreeritud erialata arstina, teevad tegelikult eriarsti tööd. Väikestel haiglatel ei jätku [teatud] eriala arste vajalike valveringide katmiseks, mistõttu mõnel pool on arstid pidevalt koduvalves. Erialadest rääkides nimetab Eesti Haiglate Liidu esimees puudujääki sisehaiguste arstide, nahaarstide, erakorralise meditsiini osakonna arstide, neuroloogide, onkoloogide ja psühhiaatrite puhul. Lugupeetud minister, pöörake nägu Eesti inimeste poole, kes seisavad väga pikkades eriarstijärjekordades! 

Sotsiaaldemokraadid on oma lipukirjas öelnud, et inimeste eest. No ma ei tea, milliste inimeste eest, kas nende LGBT+‑ide eest. Aga need on kõigest imelikud sättumused, need sättumused ei tee inimest. Inimeseks olemine on midagi muud kui mingid sättumused, mida te olete leiutanud lääne marksistide abiga ida marksistide õõnestustöö tulemusel kuuekümnendatest, seitsmekümnendatest aastatest alates. Ehk teate, punane lipp on ähvardus. Vahetage oma sümboolika välja ja meil on kõigil turvalisem tunne. Mind hirmutab see punase lipuga vehkimine, punased revääriõiekesed. Kõhe tunne on. Eesti NSV lipp virvendab kogu aeg silme ees. Kust te selle punase värvi üles leidsite, mis instinkt teid sinnapoole tõmbab? Nii nagu Marju Lauristini tõmbab instinkt punalipu poole, geneetiline instinkt. 

Kui me nüüd obstruktsiooni juurde jõuame, siis teate, see on nagu eskalaatoril praegu käima pandud. Ma ei näe teie algatatud kultuurisõdades, et te oma kuulipildujatuld oleksite grammi võrragi vaiksemaks võtnud. Seetõttu ei ole teil pääsu patjadest, tekkidest ja sellest, et Eesti demokraatia teie enda käe läbi nõrgeneb. Jõudu teile!

20:30 Esimees Lauri Hussar

Aitäh, hea kolleeg! Järgnevalt on kõnesoov Riigikogu liikmel Rain Epleril. Ma saan aru, et seekord on soov esineda Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel, jah. Palun Riigikogu kõnetooli Rain Epleri.

20:30 Rain Epler

Palun lisaaega kolm minutit.

20:30 Esimees Lauri Hussar

Kolm minutit lisaaega, palun!

20:30 Rain Epler

Aitäh, hea istungi juhataja! Austatud kolleegid! Head külalised! Enne kui ma lähen ettekande sisu juurde, pean kulutama pisut aega protseduurikale. Just kuulsin siin kümmekond minutit tagasi, [kuidas] lugupeetud istungi juhataja juhtis kolleegide tähelepanu sellele, et peaks rääkima eelnõust. Absoluutselt nõus, et võib rääkida eelnõust, aga ma tuletan meelde, et meile on pandud ette – on neid nüüd kuus või seitse – terve rodu eelnõusid, mida seotakse usaldus[küsimusega]. Nii et igati põhjendatud on rääkida ka sellest, mis puudutab seda teerulli, mis meil siin jälle käima on pandud. 

Teise protseduurikateemalise märkusena tahtsin öelda, et ma enam ei mäleta, mille peale ma vastusõnavõtu soovi kirja panin, aga ma mäletan, et ma panin selle kirja sellepärast, et siit puldist öeldi midagi, mis puudutas minu seisukohta. Ma tahtsin sellele vastata. See käsitlus, et peame enne kõik kõned ära ja siis hakkame vastama sellele, mida siin poolteist, kaks või kolm tundi tagasi käsitleti, ei ole minu arvates mõistlik ja ei aita debatile kaasa. 

Niipalju ka veel, et huvitav oli see, kui kogenud kolleegid, nii istungi juhataja kui ka kolleeg Sibul, kergitasid kulmu, et miks sa, Epler, jälle pulti lähed, sa korra juba käisid. Tõepoolest käisin, aga fraktsioon palus, et ma mõned asjad üle räägiksin fraktsiooni nimel. Ma saan aru, et see töö‑ ja kodukorra seadus on olnud üsna muutumatul kujul päris pikalt olemas, nii et selles ei ole midagi ebaloomulikku, et ma teist korda siia pulti tulin. 

Aga nüüd: lugesin ERR‑ist pealkirja "Koalitsioon kaalub obstruktsioonist jagusaamiseks uut moodust", Keldo pilt juures. Siis ma mõtlesingi, et koalitsiooni jaoks on see justkui muutunud mingisuguseks asjaks iseeneses, nende põhitegevus siin Riigikogu saalis justkui on obstruktsiooni murda, mõelda välja uusi mooduseid obstruktsioonist jagusaamiseks. Aga tegelikult peaks fookus olema mujal. Ei ole niimoodi, et EKRE saadikud või Isamaa saadikud või ka mõned üksikud Keskerakonna saadikud ei ole siin nõus millegagi, mida valitsus teeb. Kõigist ühiskonnagruppidest juhitakse tähelepanu sellele, et need otsused, mida soovitakse teha ja mida soovitakse ilma aruteluta läbi rullida, ei ole Eestile head. Obstruktsioon on lihtsalt tööriist, et valitsuskoalitsiooni tähelepanu jõuliselt sellele juhtida. Mis on valitsuskoalitsiooni vastus? Seome 14 eelnõu usaldusega ja muudkui aga rullime. Aga tahaks rullida veel kuidagi niimoodi mugavalt, et ei oleks nagu see teerullijuht seal narmendava tooli peal, kabiini ka ümber ei ole. Sellega võib võrrelda seda, et öösiti tuleb siin olla ja ei saa magama minna. Tahaks, et niimoodi mõnusalt oleks: istusin tugitoolis, ütlesin kaks sõna, siis siin ülejäänud kamp vajutas nuppu ja läksime eluga edasi. 

See obstruktsioon ja sellega võitlemine ei ole asi iseeneses. Küsimus on selles, et need otsused, mis kevadel tehti, ja mida nüüd tahetakse teha, ei ole mõistlikud. Eelarvega sidumine on olnud põhjenduseks, miks terve rida eelnõusid seotakse usaldus[küsimusega]. Ma vaatasin neid eelarvemõjusid ja ma tahtsin nendest enne rääkida majanduskomisjoni nimel, just nimelt majanduslikest mõjudest. Härra Kivimägi otsustas kollast raamatut tõlgendada nii, et ma ei saanud seda teha.

Aga ma mainin nüüd ära, et näiteks selle seadusega, mis siin ära koputati nii-öelda, hoitakse kokku 4490,95 eurot järgmine aasta, kui üks inimene ei saa enam tagasipöörduja toetust. Lisaks tuleb veel märkimisväärne kokkuhoid väljamaksete pealt, see on 600 eurot. Kokku oleme jõudnud 5000‑ni. Pensioniteenuse arvestuslike kulude kokkuhoid aastas on ligi 9000 [eurot]. Me siin tegeleme jutu järgi justkui maailma muutvate ja eelarve jaoks väga oluliste tegevustega, aga kui hakkad numbreid vaatama, siis näed, jällegi, minu arust võiks nii öelda, et uskumatult palju valetatakse. Tegelikult on terve rivi palju olulisemaid küsimusi, millega tuleks tegeleda, aga selle asemel tegeldakse 15 000 euro kokkuhoidmisega, siis seotakse see usaldus[küsimusega] ja minnakse ajakirjanikule kurtma, et elu on raske ja peaks kuidagi uusi mooduseid leidma, et opositsiooni käsi väänata.

Lõpetuseks mõned märksõnad veel, [kuna] ikkagi on tegemist läbirääkimistega. Ma ei saanudki päris täpselt aru, kas kolleeg Sibul tahtis öelda, et kui niikuinii on ravimite defitsiit, siis ei olegi maale apteekreid vaja, või oli mõte milleski muus. 

Siin meenutati ka apteegireformi. Ma hakkasin mõtlema, et värskelt endas konservatiivi avastanud kolleeg Mölder juhtis isegi apteegireformiteemalist töögruppi omal ajal siin Riigikogus, kui seda reformi tehti. Äkki Mölder oskab kommenteerida, kas see, et praegu on kõigest puudu ja kõik on halvasti, on selle reformi tagajärg? 

Siis veel selline remark. Ma tean, et Jaak Aab on hea inimene, ja mina küll ei usu, et ta seda valitsust usaldab, aga millegipärast on Jaak otsustanud jätta selle siin selgesõnaliselt välja ütlemata. Ma kutsun üles, hea Jaak, vajuta nuppu ja looda sellele, et Hussar on lahke ja annabki sõna. Nii et ma arvan, et meil on siin arutamist veel õige mitmeks tunniks õige mitmetel teemadel. Praegu tänan ja läheme edasi. Aitäh!

20:38 Esimees Lauri Hussar

Aitäh, Rain Epler, ja aitäh selle eest, et me jäime ajaraami! Tõesti, kaheksa minutit oli kõneks ette nähtud. Nii, nüüd ma palun Riigikogu kõnetooli Aivar Koka. Palun!

20:38 Aivar Kokk

Aitäh, austatud juhataja! Ma igaks juhuks võtan kohe kolm minutit juurde.

20:38 Esimees Lauri Hussar

Kolm minutit lisaaega, palun!

20:38 Aivar Kokk

Austatud juhataja! Head kolleegid! Hea minister! Kui vaadata seda eelnõu ja ettepanekuid, mis selle eelnõu kohta tehtud on, siis tekib küsimus. Ma saan aru, et kui Riigikogu liikmed teevad parandusettepanekuid, siis kuna opositsiooni [liikmed] ju ei tea midagi, nende [ettepanekuid] ei arvestata. Aga siin on ka arstid teinud parandusettepanekuid ja ka neid ei ole arvestatud, nagu ma siit loen. Siis ma loen seletuskirjast, et üks apteeker soovis ühte inimest tööle võtta, ta ei võtnud tööle, aga nüüd tehakse [seetõttu] seaduse[muudatus]. Vaadake, ma ei näe selle seaduseelnõu juures mitte ühtegi sõna sellest, kas apteekritega, kas proviisoritega on ka räägitud, kas nad on huvitatud kuskil mujal, välja arvatud suurlinnade kaubanduskeskused ja veel mõned kohad, apteekide rajamisest.

Meil ei ole küsimus alati mitte niipalju rahas, vaid selles, et proviisoreid lihtsalt ei ole. Proviisoriks õppimine on väga keeruline. Kes teab, milline on proviisori diplomieksam, see teab, et [proviisoriks saada ei ole] mitte kergem kui arstiks saada. Siin on küsimus selles, mis tingimused [on kehtestatud] ja mis nõuded on pandud nendele inimestele, kes seal töötavad. Mul on tunne, et nende nõudmiste ja tingimuste [puhul pole mõeldud sellele], et kõrgharidusega inimene, kes tahab saada korralikku palka, tõesti ei lähe tööle sinna, kus käivet ei ole, sest kui käivet ei ole, siis ei ole võimalik kasumit saada, ja kui kasumit ei ole võimalik saada, siis ei ole võimalik ka palka maksta. Kui keegi arvab, et 15 000 [eurot] kolme aasta peale on see, mille pärast kõik inimesed jooksuga tööle lähevad, siis – ma küll loodan, et ma eksin – ma kardan, et sellist asja ei ole.

Eelkõneleja rääkis ka nendest numbritest, mis siin taga on. Hirm on selles, et Euroopa Liidust jäävad mingid muud rahad saamata. Need numbrid on tõesti suured, juba lausa üle 30 miljoni. Rohkem tekib küsimus, kas kuskil ametkonnas ei ole midagi tegemata jäänud. Ma juhuslikult aitan praegu ühte projekti lõpetada. Ma naeran, et projekti toetus on 160 000, projekti on tehtud 600 000 eest ja siis küsitakse 27 korda, kas see, teine või kolmas asi on ikka selline. Selle asemel, et korra Tallinnast [kohale] sõita, vaadata objekt üle ja väga selgelt aru saada, et kõike on tehtud neli korda rohkem, kui projektitaotluses oli. Aga no kaks kuud on võimalik ametnikel tööd teha ja siis lõpuks, võib-olla kahe kuu pärast, saab ka selle projekti vedajatele raha üle kanda.

Siin on seesama asi. Me otsime sente, aga räägime ju sellest, miks meie majandus on sellisesse olukorda [jõudnud]. Me räägime sellest, et 1,7 miljardit eurot on inimeste taskust ära võetud kahe aasta jooksul lihtsalt elektri ja gaasi hinna pärast. Need otsused on teinud sama peaministri juhtud valitsus, mitte küll tänane valitsus. 

Sama on selle asjaga, et me siin räägime, et raha on vähe, aga kiirkorras kästi maha müüa 2500 vagunit, millega tekitati Eesti firmale, meie enda firmale 200 miljonit miinust. Kui me täna peaministri käest küsisime, miks need vagunid maha müüdi, siis öeldi, et need sõitsid Venemaal. Tõesti, vagunid ei saa sõita Kasahstani nii, et nad ei sõida läbi Venemaa. Aga oleks võinud lihtsalt küsida firma käest, mille aktsiad on sada protsenti riigi käes, kas peatusi ka Venemaal tehakse. Kui tehakse, siis võib-olla mõni üksik peatus, kui mõnest vagunist tõstetakse üks kast maha, aga ülejäänud 54 vagunit sõidavad ikka Kasahstani. Need rongid ei ole hakanud sõitma sellepärast, et nüüd puhkes uuesti sõda Ukrainas, vaid need sõitsid enne ka. 200 miljonit eurot! Me otsime siin 5000 euro kaupa, kust raha kokku hoida. Aasta tagasi, kui need vagunid olid Eesti omad, oli Kasahstanis päevarent 14 eurot, täna on 40 eurot. Lihtne arvutus: päevas [40 eurot ja] 2500 [vagunit]. Korrutage, siis saate nagu sipsti üle 20 miljoni.

Ei ole vaja siin teha pikki istungeid ja kõnesid pidada ja arutleda mõne kopika eest. Lõpuks, kui Reformierakond ka sellest aru saaks, aga näiteks mina ei tea enam kedagi, kes teaks kedagi, kes sooviks kõrgepalgalistele 700‑eurost tulumaksuvabastust. No kas olete näinud ühtegi ettevõtjat, keda see otseselt mõjutab ja kes seda sooviks? Saaks jälle iga aasta pool miljardit kokku hoida. 

Tekib küsimus, kellele või milleks kõike seda, mis me siin täna arutame, [on vaja]. Kevadel tegime maksu[tõusud]. Nüüd kuuleme uutest maksudest. Viimane uudis on see, et kohe hakkab meile laua peale tulema elektriaktsiisi tõus, sest vaadake, elektri hind on, näete, poole võrra odavam kui aasta tagasi. Aga peaminister unustab ära selle, et see on 2,5 korda kõrgem kui kaks aastat tagasi.

Sihuke tunne on, nagu arvataks, et Eesti tavakodanikul ja Eesti ettevõtjatel on kuskil madratsi all veel suured summad, mis on vaja sealt kätte saada. Sõbrad, ei ole! Kaks rasket talve on üle elatud. Küttekulud on olnud kordades suuremad kui tavaliselt. Ma tuletan meelde, et gaasi hind oli 30 eurot megavatt-tunni eest ja me maksime siin ka 285 eurot megavatt-tunni eest. Elektri [hind] oli tavaliselt 50 euro juures ja kes börsil mängisid, said veel odavamalt. Täna kuulsime, et õhtul tuleb 700 eurot. Aga keskmine on 100 ± 10 eurot megavatt-tunni eest. 

Lihtsalt tuleks vaadata, kes need otsused tegid, ja võtta ka vastutus. Kui keegi ütleb, et me siin saalis pole seda öelnud, siis vähemalt saan mina enda kohta öelda. Samuti nagu gaasiteema, siiamaani ei ole haalamiskai nii korras, et sinna laev juurde saaks, vähemalt pole mitte keegi julgenud seda öelda. Käppa ei ole seal täna. Elektrist räägitakse, et põlevkivielekter tuleb 2027 kinni panna ja mitte ühtegi juhitavat elektrivõimsust Eestis ei ole.

20:46 Esimees Lauri Hussar

Teie aeg! Aitäh!

20:46 Aivar Kokk

Mõelge natukene selle peale. Aitäh! Aga eelnõu ei ole halb.

20:46 Esimees Lauri Hussar

Aitäh, hea kolleeg! Rohkem kõnesoove ei ole. Ja meil on … (Hääl saalist.) Nii, Siim Pohlak, viimasel hetkel. Me juba vaatasime, et plats on puhas, aga Siim Pohlak, palun, Riigikogu kõnetoolist! (Siim Pohlak seletab kohalt.) Jaa.

20:47 Siim Pohlak

Aitäh, lugupeetud juhataja! Head kolleegid, rahva teenrid! Kuna tegemist on usaldushääletusega seotud eelnõuga, siis on usaldushääletuse soovijad andnud ka kõnepidajale voli rääkida sellest, miks valitsust ei peaks usaldama. Isegi kui eelnõu ise on mõistlik, siis kahjuks me oleme sunnitud usaldushääletuse tõttu keskenduma sellele, miks ei peaks valitsust antud usaldushääletusel toetama, olenemata sellest, kas seda eelnõu toetatakse või mitte. 

Apteegiteenus on loomulikult oluline ning muude probleemide kõrval tuleb leida lahendus ka sellele, kuidas valveapteegiteenus oleks kättesaadav ka mujal Eestis, lisaks Tallinnale. Ideaalis võiks valveapteek olla igas maakonnakeskuses, aga alustuseks vähemalt Põhja‑, Lõuna‑, Lääne‑, Ida‑ ning Kesk-Eesti piirkondades, et inimestel väljaspool Tallinna oleks võimalik vajaduse korral ka öösiti ravimeid osta. 

Aga edasi ma räägin usaldushääletusega seotult nendest põhjustest, miks valitsust järgmisel hääletusel ei peaks usaldama. Kõigepealt sisseränne, õigemini, kontrollimatu sisserände soosimine. Ma käisin hiljuti ühes suures Tallinna kaubanduskeskuses. Rahvast oli tohutult palju, aga mida ma ei juhtunud seal kuulma, oli eesti keel. Kõlas ohtralt vene keelt ja ukraina keelt. Korjasin oma kauba kokku, panin letile, müüja piiksutas ära ja ütles mulle vene keeles summa, mis tabloo peale tekkis. Küsisin: "Kuidas, palun?" Selle peale tuli vastuseks vaikselt pomisedes: "Njelikjümmjend kjaks kjolmkjümmjend." Eesti pealinnas, Tallinna suurimas kaubamajas – häbi peaks olema! 

Samuti on tänase valitsuse selge probleem kitsa vaatega juhtimine ja ka visiooni puudumine. Puudu on suur pilt sellest, kuidas riik toimima peaks. Suurt eesmärki pole ammugi, käib hädine maadlus Exceli tabeliga, mida tänane valitsus kaotama kipub. Maksutõusudega loodetakse tabelilahtrites auke täita või lõppsummasid tasakaalu saada, aga kuidas see majandusele tegelikult mõjub või mis pikas perspektiivis edasi saab, selle peale ei mõelda. Sellest ei taheta või isegi ei suudeta aru saada. Mitte kedagi ei ole veel rikkaks maksustatud, nagu täna mitu korda öeldud on. Eesti huvid on jäetud viimasele kohale, Eesti inimeste vajadused, probleemid ja mured. Eelistatakse käia ja jagada abi teistele, näida suuremeelne, korjata valitsusjuhi isiku abil aurahasid ja tänusõnu, aga samal ajal on omal püksipõlved katki, piltlikult öeldes. 

Meil on omal Eestis probleeme ja asju, mis vajaksid kiirkorras lahendamist. Tänane valitsus ajab perevaenulikku poliitikat. See on täpselt üks koht, kus me saaksime seda väljapoole jagatavat abi kasutada ennekõike hoopis oma inimeste jaoks. Absoluutsesse vaesusesse on langemas just eelkõige kolme ja enama lapsega pered. See on see sihtgrupp, see osa ühiskonnast, kelle toetusi valitsus peab kõige õigemaks vähendada. Suurperede toetuste vähendamine on kõige perevaenulikum samm, mis Eesti poliitikas sellel sajandil tehtud on. 

Kuna tänasele valitsusjuhile ja Reformierakonnale üldse meeldib kõlavaid tiitleid ja aurahasid vastu võtta, siis ma kasutan siinkohal võimalust anda valitsusele üle sajandi kõige perevaenulikuma valitsuse tiitel. Muidugi, alati saab hullemaks minna, nagu Reformierakonna viimased valitsused on näidanud, aga vähemalt senimaani on küll see valitsus teeninud välja sajandi kõige perevaenulikuma valitsuse tiitli. 

Kui keegi soovib siin saalis vastu vaielda, siis tehke seda kohe. Vaikus. Erkki Keldo, Helmen Kütt, Hendrik Johannes Terras, kas ma eksin? Vaikiv nõusolek. Saate ise ka aru, et te ei aja õiget asja. 

Palun lisaaega kolm minutit. 

20:51 Esimees Lauri Hussar

Kolm minutit lisaaega, palun!

20:51 Siim Pohlak

Aga loetelu võib jätkata ja ma kardan, et sellest kolmest minutist jääb ka puudu. 

Siseturvalisuse õõnestamine. Sümboolne näide on Kopli päästekomando. Kas valitsus on mõelnud, miks see komando sinna Koplisse üldse rajati? Äkki oli seal mingi praktiline põhjus ka lisaks? Mõelge, mis tüüpi majad Koplis ja Kalamajas domineerivad. Puitmajad. Ilmselgelt on see komando sinna rajatud põhjusega. Kui Kalamajas tuli lahti läheb, siis enne, kui päästeautod läbi ummikute teisest linna otsast kohale jõuavad, on pool linnaosa maha põlenud. Nendel asjadel on põhjus, miks midagi nii on. Kopli komandot on just nimelt sel põhjusel hoitud läbi erinevate võimude, ka Nõukogude ajal. See on juba tsaariajal rajatud komando, seda on kogu aeg säilitatud, sest on aru saadud, miks seda vaja on. Aga nüüd vaadatakse, et saab jälle paarsada tuhat kokku kraapida. 

Järgmine probleem on maakoolivaenulikkus. Jälle on sümbolnäide olemas: Metsküla algkool. Tegevus sinna juurde, mis iseloomustab tänast valitsust hästi: tuuakse pakett, millega toetatakse üheksaklassiliste kodulähedaste põhikoolide muutmist kuueklassiliseks ja siis esitatakse seda kui mingit ilmatuma suurt võitu ja heategu. Ma tulin just ühest vallavolikogu komisjonist. Seal ka arutati eelarvet ja öeldi, et aga näete, valitsus annab nüüd toetust kuueklassilistele koolidele, ikka peame vist ka hakkama arutama, et see üks põhikool kuueklassiliseks teha. Eks näis, mis nende õpetajate palkadega saab, aga selline arutelu juba käis, et varsti hakatakse kuueklassiliseks tegema, ja toodi välja just nimelt seesama toetus. 

Lisaks läbimõtlemata ja mõjuhinnanguteta maksutõusud, mida me oleme näinud. Ma täna infotunnis kuulasin, kuidas peaminister rääkis, et põllumajandusel läheb hirmus hästi, et seal on tööd kõvasti ja kõigil kasumid jooksevad. Ma juba hirmuga mõtlesin, kas järgmine sektor, kes maksudega paugu saab, on põllumajandussektor, sest peaminister infotunnis ütles, et seal läheb maru hästi ja raha liigub hästi. Aga nagu me teame, siis raha läheb igale poole, selles mõttes ei või ilmselt ükski sektor end turvaliselt tunda. 

Kõik see suretab ettevõtlust. Meie asukohas, vastupidi, me peaksime tuginema väikeettevõtlusele, pereettevõtlusele. Me ei ole asukoha poolest kusagil Euroopa keskel, meil ei ole [palju] maavarasid. Meie võimalus on, et meie oma inimesed saaksid ennast ära elatada oma ettevõtete, väikeste kohalike ettevõtete tegevusest. Aga meie valitsus, vastupidi, on keskendunud suurkapitalile, selle asemel et eelistada meie oma rahvuslikku kapitali ja kodumaist väikeettevõtlust. Kogu meie ettevõtluse maksukeskkond on kujundatud selliseks, et see soosiks suurkapitali. 

Mulle tundub, et ma pean vist kokku võtma hakkama ja jätkama järgmise punkti juures. Aga ma igatahes ütlen, et riigi edukuse mõõdupuu ei saa olla avatus välismõjudele, vaid Eesti rahva elukvaliteet, õnnelikkus ja jõukus. Põhiseaduse preambulis toodud eesti rahvuse, keele ja kultuuri kestmine peab olema meie valitsuse eesmärgiks. Kuna tänane valitsus ei suuda seda eesmärki täita, siis ma palun usaldushääletusel valitsust mitte toetada. Aitäh!

20:54 Esimees Lauri Hussar

Aitäh, hea kolleeg! Nüüd tõepoolest rohkem kõnesoove ei ole. Kuna istungi juhataja võib anda sõna vastusõnavõtuks, siis annan vastusõnavõtuks sõna. Aga et Rain Epler ei jõua oma kohale, siis läheb [see õigus] Moonika Helmele. Palun! Moonika Helme, palun, vastusõnavõtt! Head kolleegid, kuna siin ei ole kõlanud neid nimesid, siis ma annan [sõna] Helle‑Moonika Helmele. Palun, Helle‑Moonika Helme!

20:55 Helle-Moonika Helme

Aitäh sõna andmast, lugupeetud istungi juhataja! Sellest on nüüd küll juba palju vett merre voolanud, kui minu nimi kõlas. Teema oli minu mäletamist mööda Jaak Valgel see, kas meil on kompromissivõimalus või mitte, et miks me oleme siia jõudnud. Ma lihtsalt tahtsin ära markeerida, et tegelikult see vastasseis, see kompromissitu, just nimelt kompromissitu vastasseis sai alguse siis, kui Kaja Kallas alustas oma välistamist. Sealt edasi ongi tegelikult asjad läinud ainult väga halvaks ja aina halvemaks. Praeguses olukorras, maksutõusude puhul me ei saa mingit kompromissi teha, sest kõik need maksutõusud on täiesti ebavajalikud. Me kõik teame, et Reformierakonna maksuküüru kaotamise lubadus ehk kingituse tegemine eelkõige jõukatele viib riigieelarvest välja pea pool miljardit eurot. Ei pea kellelegi rohkem ütlema, et ka automaksu suhtes ei tule meilt kohe mitte mingit kompromissi. Aga nagu ma ütlesin, see jäik meie välistamine ja tegelikult mitte ainult meie, vaid ka suure osa ühiskonnaliikmete välistamine, meie toetajate ja üldse konservatiivse maailmavaatega inimeste toetajate välistamine, see ongi see olukord, kus me praegu oleme. See on toonud meid siia ja see kohe kindlasti ei vii meid enam edasi. Seetõttu me oleme siin selles olukorras. Aitäh!

20:57 Esimees Lauri Hussar

Aitäh! Head kolleegid, muuseas, ma tuletan nüüd ühte asja meelde. Me oleme seda eelnõu menetlenud juba ligemale neli tundi ja me oleme olukorras, kus istungi juhataja ei pea andma, vaid ta võib anda sõna vastusõnavõttudeks. Rain Epler, me juba kuulsime teie vastusõnavõttu Riigikogu kõnetoolist. Seetõttu ma ei saa teile seda vastusõnavõttu enam anda, te olete kasutanud oma võimaluse fraktsiooni esindajana Riigikogu kõnetoolis ära. (Rain Epler räägib saalist.) Ei, head kolleegid, kuna on ilmselge soov kasutada seda vastusõnavõttu ajaraiskamiseks, siis ma ei saa seda lubada. Kelle puhul ma selgelt näen, et tal on vastusõnavõtuõigus, on Jaak Aab, sest Jaak Aabi puhul oli see [kõneleja väide] selgelt teda vastustav. Nii et Jaak Aab minu hinnangul väärib selgelt vastusõnavõttu. Palun, Jaak Aab!

20:58 Jaak Aab

Tänan, austatud esimees! Tõesti, oma kõnes Rain Epler kahtles selles, kuidas konkreetselt Jaak Aab või Keskerakonna fraktsioon selles situatsioonis käituvad. Meil oli isegi meie fraktsiooni nimel sõnavõtt, aga kuna neid [sõnavõtte] on nii palju, siis keegi neid ei mäleta. Sellepärast tuletan meelde, et minu seisukoht selle menetluse kohta, mida ma olen ka varem öelnud, on see, et nii nagu on ka kõlanud, nendes eelnõudes, konkreetselt ka selles eelnõus, on positiivset sisu, mida Keskerakonna fraktsioon oleks tahtnud toetada, kuna aga sisulist arutelu usaldus[küsimusega] sidumisega praktiliselt tapetakse, siis me oleme otsustanud, et lõpphääletusel me seda [eelnõu] kindlasti ei toeta. Nii et Rain Eplerile kinnitan ka, et me ei saa seda toetada nendel teistel põhjustel, mitte sisulistel põhjustel. Kahju ongi, et need eelnõud ja ka positiivsed arendused, mis nendes eelnõudes on, jäävad nüüd toetamata, kuna on tehtud selline käik, et kõik eelnõud on seotud usaldus[küsimusega]. Valitsust me kahjuks ei usalda.

20:59 Esimees Lauri Hussar

Aitäh, hea kolleeg! Ja aitäh väga sisulise vastusõnavõtu eest! Rain Epler, te saite vastusõnavõtu õiguse ka Riigikogu kõnetoolist, ometigi te üritate [oma sõnavõttu] jätkuvalt läbi suruda. See ei ole kolleegide suhtes lugupidav. Hästi, ma saan aru, et käsi on püsti. Olgu peale. Nii. Jah, palun! Andke Rain Eplerile mikrofon.

20:59 Rain Epler

Ma tahtsingi markeerida ära selle, et Riigikogu kõnetoolist ma pidasin kõne fraktsiooni nimel. Ma tahtsin teiseks öelda seda, et ma panin üles oma vastusõnavõtu [soovi] kohe siis, kui mind puudutav sõnavõtt puldist kõlas. Siis te ütlesite, et me jõuame selleni. Nüüd oli situatsioon, kus härra Pohlak oli lõpetanud kõne ja ma kõndisin oma tooli poole. Ma ei tea, kas teie nägemuses oleks ma pidanud sinna tooli poole jooksma. Siis te ütlesite, et te ei anna mulle sõna, ja hakkasite tegema seal mingisuguseid valikuid, et teie arvates ühele saadikule võiks [sõna] anda, sest tema äkki ei taha venitada, teisele ei võiks. Ma lihtsalt tahtsin protestida, sest minu arust see ei ole tõsiselt võetav istungi juhtimine. 

21:00 Esimees Lauri Hussar

Aitäh! Hea Rain Epler! Te kasutasite selle vastusõnavõtu võimaluse ära siin Riigikogu kõnetoolis, esinedes fraktsiooni nimel, ja te markeerisite selle teema väga täpselt ära. Te isegi teadsite täpselt, mis see teema on. Hästi! Head kolleegid, võtan nüüd viimase vastusõnavõtu. Lauri Laats, palun!

21:01 Lauri Laats

Aitäh! Ma lihtsalt samuti soovisin kinnitada Jaak Aabi sõnu, et oleme tõesti Keskerakonna fraktsioonis arutanud antud küsimust, kaasa arvatud ka selle eelnõu osas. Kuna tõesti on Vabariigi Valitsus sidunud selle usaldushääletusega, siis me fraktsioonina ei saa loomulikult seda eelnõu toetada, sest me antud valitsust ei usalda. 

Aga ma tahtsin kiita Siim Pohlakut, kes tõi välja väga valusa punkti, mis puudutab Põhja-Tallinna komando sulgemist. See on tõesti väga suur probleem. Ega seda komandopunkti sinna Põhja-Tallinnasse ole ilmaasjata rajatud. Loomulikult, see on poolsaar ja see, et praegu Vabariigi Valitsus otsustas selle komando sulgeda, ei ole kindlasti jätkusuutlik. See võib – jumal hoidku selle eest – ka halvasti lõppeda. Aga Aivar Pohlak mainis ära või …

21:02 Lauri Laats

Aivar Kokk, tähendab, mainis … Kuidas?

21:02 Esimees Lauri Hussar

Siim Pohlak, mitte Aivar.

21:02 Lauri Laats

Vabandust! Siim Pohlak. Aga Aivar Kokk mainis ära – no hiline tund ka, püüdke aru saada –, et energeetika on kindlasti väga oluline küsimus praegu. Ma loodan tõesti, et me homme kell 10 saame keskfraktsiooni algatatud riiklikult oluliselt tähtsat küsimust arutada, just energeetikamajandust. Nii et püüame teha sõbralikult tööd ja juba homme saame ka energeetikast rääkida. Nii et kutsun üles kindlasti osalema homsel istungil. Aitäh!

21:02 Esimees Lauri Hussar

Aitäh, hea kolleeg! Sulgen läbirääkimised. Enne, kui me asume hääletusprotseduuri ettevalmistamise juurde, on küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta Kalle Grünthalil. Palun!

21:02 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Siis, kui teid puldis ei olnud ja istungit juhatas Jüri Ratas, pidin ma talle kiitust avaldama. Alati, kui tekib protseduuriline küsimus, siis ta annab selleks loa. Alati, kui on tegemist vastusõnavõtuga, ilma igasuguse vaidlemiseta annab ta selleks loa. Kui ma küsisin, et huvitav, kas Riigikogu istungi juhatajatel on kaks Riigikogu kodu‑ ja töökorda, siis ta ütles, et ei ole. Aga pikaaegse parlamendisaadikuna ütles ta, et Riigikogus kehtivad reeglid lähtuvad alati ka konservatiivsuse põhimõttest. Ehk siis, kui on tekkinud probleem või küsimus, nagu ma siin ütlesin, nii sõnavõtu kui ka, ütleme, protestiküsimuse näol, siis need tuleb alati kohe ära lahendada. 

Ma tahaksingi tähelepanu juhtida sellele, et see, mis te tegite praegu Rain Epleriga, et ei andnud talle sõna, ma leian, ei olnud päris kooskõlas istungi läbiviimise [korraga]. Vastusõnavõtu kohta ütleb § 70 väga selgelt – me ju juhindume mõlemad sellest samast raamatust –, et vastusõnavõtt võeti kasutusele 1994. aastal ja istungi juhataja võib piiranguteta anda vasturepliigi korras sõna Riigikogu liikmele, kelle nimi kõlas kas ettekandes, kaasettekandes, kõnes või sõnavõtus. See on absoluutne küsimus, me ei saa ju neid asju käigu pealt ringi muuta. Ma avaldasin Jüri Ratasele selle eest kiitust, et ta järgib kodu‑ ja töökorda selliselt, nagu seal on reguleeritud.

21:04 Esimees Lauri Hussar

Aitäh, hea kolleeg! Ma olen sellele küsimusele juba vastanud. Istungi juhataja võib anda, ta võib anda [sõna]. See on minu hinnangul piisavalt kaalukas argument, et me suhtuksime ka üksteise aega lugupidavalt ja et seda vastusõnavõtu õigust ei kasutataks viisil, milleks ei ole vastusõnavõtt ette nähtud. Ma tunnustasin siin ka Jaak Aabi väga täpse sõnastuse eest just vastusõnavõtu puhul. 

Head kolleegid! Nüüd me oleme jõudnud küll olukorda, kus annan sõna Siim Pohlakule. Enne seda aga teatan, et tulenevalt Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse § 137 lõikest 6 me eelnõu 293 muudatusettepanekuid ei hääleta. Me asume lõpphääletuse ettevalmistamise juurde, aga enne seda sõna Siim Pohlakule. Palun!

21:05 Siim Pohlak

Aitäh, lugupeetud juhataja! Esiteks ma protesteerin väga jõuliselt selle vastu, et neid muudatusettepanekuid ei hääletata ja et kogu see asi on üldse usaldushääletusele pandud. See ei ole üldse hea parlamentaarne tava, mul on selle tõttu väga-väga kahju ja ma avaldan valjuhäälselt protesti. Aga teine pool on see, et ma palun ühtlasi EKRE fraktsiooni nimel võtta aja järelemõtlemiseks, kas selline taktika ikkagi ülejäänud eelnõude puhul on mõistlik või ei ole, ja palun 10 minutit vaheaega.

21:06 Esimees Lauri Hussar

Aitäh! See, mis puudutab muudatusettepanekuid, on kõik seaduses kirjas. Aga 10 minutit vaheaega.

V a h e a e g

 

21:16 Aseesimees Toomas Kivimägi

EKRE fraktsiooni võetud vaheaeg on lõppenud, jätkame täiskogu istungit.

Panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud ravimiseaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse (lähtetoetused) eelnõu 293. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

21:17 Aseesimees Toomas Kivimägi

Selle ettepaneku poolt on 58 Riigikogu liiget, vastu 31, erapooletuid 0. Eelnõu 293 on seadusena vastu võetud. 


3. 21:17

Ravikindlustuse seaduse täiendamise seaduse eelnõu (294 SE) teine lugemine (usaldusküsimusega seotud eelnõu)

21:17 Aseesimees Toomas Kivimägi

Läheme järgmise päevakorrapunkti juurde. See on Vabariigi Valitsuse algatatud (Helistab kella. Saalis on suur sumin.) ravikindlustuse seaduse täiendamise seaduse eelnõu 294 (usaldusküsimusega seotud eelnõu) teine lugemine. Palun saalis vaikust! (Helistab kella.) Enne kui läheme selle juurde, võtan ühe protseduurilise küsimuse. Siim Pohlak, palun!

21:18 Siim Pohlak

Aitäh, lugupeetud juhataja!

21:18 Aseesimees Toomas Kivimägi

(Helistab kella.) Palun vaikust saalis, head kolleegid!

21:18 Siim Pohlak

Aitäh! Kas nüüd on kuulda?

21:18 Siim Pohlak

Jah, mul on protseduuriline küsimus. Ma küsin selle juhataja vahetamise protseduuri kohta, mis vahepeal toimus. Kas see oli korraline? Härra esimees lahkus nii nukral pilgul siit saalist. Või oli see erakorraline juhataja vahetamine? Lihtsalt selle protseduuri kohta tahaksin teada, pole seda väga tihti näinud siin saalis. Milline protseduur see täpselt oli?

21:18 Aseesimees Toomas Kivimägi

See oli tõepoolest protseduuriline küsimus. See oli korraline vahetus. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli terviseminister Riina Sikkuti. Riina Sikkut, palun kõnetooli!

21:19 Terviseminister Riina Sikkut

Aitäh, hea juhataja! Head Riigikogu liikmed! Kõigepealt tänan tõesti sisulise toetuse eest eelmisele lähtetoetuse eelnõule. Aga ega eelnõu 294 ei ole kuidagi kehvem. Ravikindlustuse seaduse täiendamise seaduse eelnõu, mille Vabariigi Valitsus algatas 25. septembril, reguleerib olukorda, kus haiguslehele jäämisele eelnenud kalendriaastal on vanem alla kolmeaastase lapsega kodus olnud ja tal ei ole olnud sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu. Seetõttu maksab Tervisekassa praegu lapsevanemale esimesel tööaastal pärast vanemapuhkuselt naasmist haigus- ja hooldushüvitist mitte rohkem kui töötasu alammääralt. Aga nüüd luuakse Tervisekassale seaduslik alus arvutada haigus- ja hooldushüvitist kas sotsiaalmaksuga maksustatud tulu järgi või vanemahüvitise järgi, võttes aluseks inimese jaoks soodsama variandi. 

Eelnõu esimene lugemine toimus 18. oktoobril alanud istungil, aga eelnõu ennast arutasime 19. oktoobri varahommikul siin saalis. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg oli 2. november ja muudatusettepanekuid tõesti laekus – Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna Riigikogu liikmetelt tuli 100 tükki, Tervisekassa tegi ühe muudatusettepaneku ja ühe sisulise ettepaneku ja Sotsiaalministeerium tegi samuti ühe muudatusettepaneku.

Sotsiaalkomisjon arutas eelnõu 6. ja 7. novembril ning 7. novembril otsustas esitada eelnõu kohta ühe muudatusettepaneku, mis tugineb Sotsiaalministeeriumi ja Tervisekassa arvamuses sisaldunud ettepanekutele. Need tähendavad sisuliselt seda, et nii nagu Tervisekassa välja pakkus, tuleks koos ravikindlustuse seadusesse lisatava paragrahviga – § 55 lõige 2, millega reguleeritakse uuel viisil lapsehoolduspuhkuselt naasvale vanemale haigus- ja hooldushüvitise arvutamise korda – muuta ka lõiget 1 ja lisada § 55 lõikesse 1 õigusselguse huvides ja võimalike kuritarvituste vältimiseks uue hüvitise saajate sihtrühma ulatuse juurde viide lapsevanemate ravikindlustuskaitse õiguslikule alusele. 

See õiguslik alus tuleneb sotsiaalmaksuseaduse § 6 punktist 1, mille alusel riik maksab sotsiaalmaksu ühele alla kolmeaastase lapse kasvatajale talle ravikindlustuse tagamiseks. See muudatus loob õigusselgust ja on kooskõlas eelnõu koostamise esialgse mõttega. Selle mõte on toetada just pikalt tööturult eemal olnud lapsevanemaid, nende tööle naasmist ning töö- ja pereelu ühitamist. 

Ravikindlustuse seadusesse lisatava § 55 lõike 2 tekstis täpsustatakse eelnõu esialgset sõnastust – see on teine muudatus –, kuna see välistab soodsama hüvitise arvutamise rakendamise neile lapsevanematele, kes asuvad peale vanemapuhkust tööle aasta keskel ja vajavad töövõimetuslehte juba samal, vanemapuhkuselt naasmise kalendriaastal. Uus sõnastus on selline, mis tagab soodsama hüvitise arvestamise korra ka sellisel juhul, kui lapsevanem naaseb aasta keskel ja tahab samal kalendriaastal kohe jääda haigus- või hoolduslehele, nii et ka tema puhul oleks võimalik soodsamat arvutamise alust kasutada. 

Need 100 muudatusettepanekut, mis olid EKRE fraktsiooni liikmete esitatud, puudutasid haigus- ja hooldushüvitist saavate isikute ringi ning seda, kui mitmel aastal enne haigus- või hoolduslehele jäämist on neile makstud vanemahüvitist. Praegu on öeldud, et kolmel kalendriaastal enne tööle naasmist, sest kolm aastat on see periood, mida käsitletakse lapsehoolduspuhkusena. Muudatusettepanekud olid sellised, mis muutsid kolmeaastast perioodi üheaastaseks või kuni saja‑aastaseks. EKRE muudatusettepanekuid ei võetud arvesse, välja arvatud muudatusettepanek nr 4, mis hõlmas kolme kalendriaastat vanemahüvitise maksmist. See tegelikult klapib selle ettepanekuga, mis on esitatud eelnõus olemas, ajaperiood on sama. Nii et 99 muudatusettepanekut jäi arvestamata. 

Vabariigi Valitsus otsustas 16. novembril siduda Riigikogule esitatud eelnõu vastuvõtmise usaldusküsimusega enne teist lugemist ja tegi samal istungil ettepaneku võtta eelnõu Riigikogu täiskogu 21. novembri istungi päevakorda. Pikkade ja põhjalike arutelude tulemusena oleme jõudnud selleni, et eelnõu on küll 22. novembri istungi päevakorras, aga see on endiselt seotud usaldusküsimusega. Ja usaldusküsimusega on see seotud seetõttu, nii nagu eelmise eelnõu puhul, et tõepoolest, ka need seadusemuudatused, mis võimaldavad lapsehoolduspuhkuselt tööle naasvale vanemale maksta haigus- ja hooldushüvitist senisest heldemalt, on seotud järgmise aasta riigieelarve seadusega ja tuleb võtta vastu enne riigieelarve vastuvõtmist.

Mõju kohta enamasti küsitakse ka. Kui vaadata 2022. aasta andmeid, siis see eelnõu mõjutab umbes 11 000 lapsevanemat, neist 89% on emad. See on väga suur hulk inimesi, kelle jaoks olukord muutuks järgmisest aastast soodsamaks. Seega, tõepoolest, ma arvan, et selle muudatuse rakendamine on tähtis. Saame sisuliselt arutada selle üle. Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on nõutav poolthäälte enamus. Aga nüüd hea meelega vastan teie küsimustele.

21:25 Aseesimees Toomas Kivimägi

Suur tänu, lugupeetud minister! Rene Kokk, palun!

21:25 Rene Kokk

Aitäh, hea aseesimees! Lugupeetud minister! Kõigepealt pean ennast parandama. Ma olen täna sind, Riina, mitu korda nimetanud sotsiaalministriks. Vabandust! Tegemist on meil terviseministriga. Aga ma tahan tegelikult sind tunnustada, enne kui ma küsin, ikkagi selle eest, et sa püüad sisuliselt vastata küsimustele ega ole üleolev. Ausalt öeldes see on ise juba väärtus omaette. 

Aga nüüd küsin seda. Mul on väga kahju, et tegelikult mõistlik eelnõu on usaldusküsimusega seotud. Ja ma arvan, et me kõik saame väga hästi aru, et opositsioonil ei ole võimalik seda eelnõu mitte kuidagi toetada, kahjuks. Missugune su enda hinnang on? Kas sa ise oled rahul selle protsessiga? Või mis hinnangu sa annaksid? Tegelikult on see halb. Sellega oleks, ma arvan, opositsioon tulnud ilusti kaasa. Aga millise hinnangu sa ise annad sellele protsessile, et te nüüd ikkagi sidusite ka selle usaldusküsimusega?

21:26 Terviseminister Riina Sikkut

Aitäh! Nii nagu täna õhtu jooksul olen korduvalt öelnud, mulle meeldiks samuti tavapärane menetlemine, ilma obstruktsioonita, ja vajaduse korral kompromisside või kokkulepete tegemine. Mõistlikke muudatusettepanekuid tuleb siit- ja sealtpoolt koalitsiooni joont, eesmärk peaks ju olema võimalikult hea sisuline muudatus, mis tõesti aitab töö- ja pereelu ühitada ning toetab ka väikeste lastega perede toimetulekut. 

Keeruline on ühe eelnõu kontekstis seda lahendada. Mina näen, et tõesti ei piisa ühest heast eelnõust või kahest. Peab oleme laiem kokkulepe opositsiooni ja koalitsiooni vahel, seejärel saab seda eelnõude puhul rakendada. Siin on väga keeruline ennustada, milline eelnõu on opositsiooni jaoks piisavalt hea, et seda toetada. Obstruktsioonilisi muudatusettepanekuid tehti kõigi eelnõude puhul, ka rasedate ebavõrdse olukorra, ebavõrdse kohtlemise lõpetamise ja sotsiaalmaksuseaduse muudatuste kohta, mis siin arutelu all olid. Üks hea eelnõu ei ole piisav, et obstruktsioonilist olukorda vältida. See kokkulepe peab olema siin Riigikogus laiem.

21:28 Aseesimees Toomas Kivimägi

Evelin Poolamets, palun! 

21:28 Evelin Poolamets

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Teadupärast jõustus vanemahüvitise seadus 2004. aastal 1. jaanuaril. Kas te oskate hinnata, kuidas on võimalik, et see eelnõu, mis meil praegu laual on, jõudis siia alles 20 aastat hiljem?

21:28 Terviseminister Riina Sikkut

Aitäh! Väga paljudes valdkondades, ma ütleks isegi, et kõigis valdkondades on asju, mida me omal ajal oleme ühtemoodi otsustanud ja nüüd vaatame, et oleks vaja muudatusi. Ükskõik, kas see puudutab maksuseadusi või toetusi, teemegi samm-sammult asju paremaks. See ei erine kuidagi teistest valdkondadest, ükskõik, kas me räägime õpetajate palgast või mõnest muust teemast, [mille puhul võiks küsida] samamoodi, et miks me omal ajal ei sidunud seda mingisuguse kindla protsendi tõusuga seaduses. Neid olekseid on väga palju. Tõepoolest, siis, kui vanemahüvitis rakendati, sellist ebaõiglust niimoodi ei tajutud. Aga nüüd, sissetulekute kasvades on see probleem muutunud teravamaks – lõhe miinimumpalga ja vanemahüvitise vahel on väga suur. Ja nüüd on see ka avalikkuse taju. Nii et see murekoht, mis vajab lahendamist, on selgelt siia saali ka jõudnud, juba eelmises koosseisus oli, ja seetõttu me sellise muudatuse teeme.

21:29 Aseesimees Toomas Kivimägi

Varro Vooglaid, küsimus istungi läbiviimise reeglite kohta.

21:29 Varro Vooglaid

Suur tänu, lugupeetud istungi juhataja! Vabandust, minister, et ma pean korraks protseduurilisega selle arutelu katkestama! Aga minu tähelepanu juhiti asjaolule, et rõdul keegi pildistab meie käes olevaid seadmeid ja dokumente, mida me vaatame. Siin on sõnumivahetuse puutumatuse rikkumise probleem ka tegelikult. Ma ei saa hästi aru, miks me ei saa lõpuks ometi panna rõdudele kas või silte, et on keelatud pildistada saadikute ekraanidel ja töölaudadel olevaid asju. Kaua me selle asjaga jamame? Minul on küll küsimus, kas ma saan siin saalis viibides usaldada, et ei pildistata näiteks seda, milliseid sõnumeid ma vahetan, ma ei tea, kolleegidega või oma abikaasaga või kellega iganes. See ei ole normaalne olukord. Ma tahaksin teie kommentaari sellele, kuidas te selle probleemi praegu lahendate ja kuidas seda printsipiaalselt tuleks lahendada.

21:30 Aseesimees Toomas Kivimägi

Aitäh, hea kolleeg! Praegusel hetkel on vist see probleem lahenenud, fotograaf on rõdult lahkunud. Me oleme selle üle arutanud. Eks see on niisugune kahe otsaga küsimus. Kord on vist niisugune, kui ma ei eksi, et pildistada saab istungi juhataja loal. Aga meil on ka vaikiv kokkulepe selles, et tegelikult me oleme aktsepteerinud pildistamist, kui Riigikogu liikmed näiteks omavahel pildistavad, selleks ei pea eraldi luba küsima. Selles mõttes keegi ei ole praegu käitunud meie kokkulepitud korra vastaselt. See on, head kolleegid, selline valikuküsimus. 

Ma möönan, teie asukohta silmas pidades, et te olete võib-olla kõige rohkem tähelepanu all, et mitte öelda tule all. Aga teistpidi, te saate ka aru, et kui me ütleme, et siin saalis pildistada ei tohi – meil käivad [siin külas] ka koolilapsed või kes iganes –, siis jääb neil ka palju mälestusi siit saamata. Nii et ma ikkagi ei kiirustaks pildistamist päris ära lõpetama. 

Loomulikult, me oleme valmis seda arutama, võtame veel korra [selle teema ette], neljapäeviti on juhatuse [koosolek], nii et kas sel neljapäeval [või mõnel muul korral] me arutame korra veel ja ootame teie ettepanekut. Aga meil oleks ikka vaja leida kesktee, sest ma arvan, et me ei saa lugeda ennast ka suletud asutuseks [ega öelda], et siin ei tohi pilte teha. 

Üks repliik veel, Varro Vooglaid, ja siis läheme edasi.

21:32 Varro Vooglaid

Jaa! Suur tänu! Hästi konkreetselt. Ma ei ole ju absoluutselt seda seisukohta väljendanud, et siin saalis üldse pildistada ei tohiks. Jumala pärast! Las lapsed pildistavad ja las teised ka pildistavad, mis siin toimub. Aga ma arvan, et meil on olnud üksmeel selles, et saadikute ekraanidel olevat lähemale suumitult pildistada ei tohi. Nii palju, kui me oleme sellest rääkinud – ma ei mäleta, kas teiega või mõne teise istungi juhatajaga –, on öeldud: jaa, seda ei tohi teha. Ja vajaduse korral on tehtud selle kohta märkusi.

Aga ma olen ka varem küsinud, miks ei saa panna sinna rõdule ja sinna rõdule selget silti: saadikute ekraanidel toimuvat ja nende dokumente, laual olevat, ei tohi suumitult filmida sellisel viisil, et tekst oleks reprodutseeritav. See on ju nii lihtne lahendus! Kaua me jändame selle üle? Nüüd on härra jälle seal rõdul, eks ole, oma pika objektiiviga, suumib ja pildistab meie ekraanidel olevaid asju. See on tegelikult lubamatu. See on vastuolus meie põhiseaduslike õigustega, mis tagavad õiguse sõnumisaladusele.

21:33 Aseesimees Toomas Kivimägi

Jaa! Selle märkusega ma printsiibis olen nõus. Kui te oma telefoniekraani või arvutiekraani [vaatate] – ma arvan, et see ei ole tõepoolest asi, mida publitseerida ja millest peaks fotosid tegema. Aga loomulikult fotosid tehes jäävad need ka peale. Sel juhul peaks olema kokkulepe, et seda materjali tõesti ei tohi publitseerida. Muidu on raske seda joont tõmmata, kes pildistab ekraani, kes ei pildista ekraani, kes pildistab inimest ja nii edasi. See on arutelu koht. 

Aga hea kolleeg, kuna on hiline õhtutund, siis lepime kokku, et kolme-nelja minuti jooksul tehakse oma pildid ära ja siis jätame tänaseks fotode [teema] sinnapaika.

Kert Kingo, palun!

21:33 Kert Kingo

Ma tänan, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Nagu siin juba jutuks on olnud, see eelnõu on ka seotud usaldusküsimusega, ja te ise selgitasite, et seda seetõttu, et see on ka seotud riigieelarvega. Ma nüüd sooviksingi üle täpsustada, et ka vaatajad, kes jälgivad istungit, [saaksid teada], milline see mõju riigieelarvele siis on. Millistest summadest me selle eelnõu puhul räägime?

21:34 Terviseminister Riina Sikkut

Aitäh küsimuse eest! 2024. aasta eelarves on üle 4 miljoni, täpsemalt 4,8 miljonit, selle kulu, et lapsehoolduspuhkuselt naasvatele vanematele makstakse soodsamat hüvitist, järgmistel aastatel seoses palgakasvu prognoosiga see kulu kasvab. Aga see jääb vahemikku 4,8–5,5 miljonit eurot. 

21:34 Aseesimees Toomas Kivimägi

Siim Pohlak, palun!

21:34 Siim Pohlak

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea minister! Ma loen seda eelnõu ja seletuskirja ja kõike seda. Siin on põhjusena, miks EKRE muudatusettepanekud ei sobi, muu hulgas välja toodud, et bioloogiliselt ei ole võimalik kellelgi nii kõrges vanuses väikelapsi saada ja üldse vähesed inimesed elavad nii kaua, kui on meie numbrid muudatusettepanekutes. Ma lihtsalt nüüd küsin. Alles õige hiljuti teid ja teie valitsust bioloogia absoluutselt ei takistanud – teadlased pole veel suutnud leida ühtegi meest, kes suudaks lapse sünnitada, aga ometigi samasooliste abielu legaliseerisite ära, nii et tolmas. Kas nüüd on mingisugused hoiakute muutused toimunud? Ja kas võiks tulla siia uuesti, teie hinnangul, eelnõuga, mis selle samasooliste abielu ära tühistab? Või kuidas need asjad on? Ja te rääkisite ka emast. Üks Eesti 200 kõneisikutest siin kevadel rääkis, et ema on ema ja isa on ema. Millisest emast teie rääkisite? Te rääkisite ka emast. Kas me saame ühtemoodi aru …

21:35 Siim Pohlak

… millist ema te silmas pidasite, või mitte?

21:35 Terviseminister Riina Sikkut

Aitäh! Nüüd muudatusettepanekutest, mis on seotud sellega, mitu aastat inimene on saanud vanemahüvitist. Kolm aastat on see aeg, kui lapsehoolduspuhkusel ollakse, ja sel perioodil on võimalik saada ka vanemahüvitist. Kuna vanemahüvitis rakendus 1. jaanuarist 2004, siis 100 aastat ega 80 aastat tagasi ei olnud kellelgi võimalik vanemahüvitist saada, selles mõttes see maksimaalne piirang tuleb tõesti 19 aasta puhul praegu ette. 

Teine asi on seotud selle eelnõu või muudatuse eesmärgiga. See on mõeldud esimeseks tööaastaks peale lapsehoolduspuhkuselt naasmist. Kui keegi on lapsega 50 aastat kodus olnud, siis ilmselt ei ole enam tegemist lapsega, kelle haiguse tõttu ta jääb hoolduslehele. Nii et tõepoolest, toetada väikelapse kõrvalt tööle naasmist, kui enne tööle naasmist on saadud vanemahüvitist, ja vanemahüvitise saamine on aluseks, et oleks võimalik arvutada heldemat haigus‑ ja hooldushüvitise määra – need on põhjused, miks teie muudatusettepanekuid tõesti ei arvestatud.

21:37 Aseesimees Toomas Kivimägi

Alar Laneman, palun! 

21:37 Alar Laneman

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Ma väga paluksin, kui võimalik, rääkida asjaoludest. Miks just nüüd tekkis vajadus selline lahendus leida? Kuidas oli enne ja mis oli nüüd see ajend, mis käivitas selle lahenduse otsimise? Sest ma saan aru, et see vajadus ei ole ju täna tekkinud. Tegelikult on see juba jupp aega olnud. Mis need asjaolud olid?

21:37 Terviseminister Riina Sikkut

Aitäh! Tõesti, enamasti need seadusemuudatused ei tule ootamatult, nende taga on olnud mõjuanalüüsid, pikk töö. Nii nagu esimesel lugemisel Riina Solman ilusti välja tõi, juba tema rahvastikuministrina plaanis sellise muudatuse tegemist. Aga lõpuks on vaja eelarvelisi vahendeid ja poliitilist konsensust. Ja see oli üks muudatus, milles me koalitsiooniläbirääkimistel kokku leppisime, et tõesti, see on midagi, mis [toetab] lastega perede toimetulekut ning aitab töö- ja pereelu ühildada.

21:38 Aseesimees Toomas Kivimägi

Arvo Aller, palun!

21:38 Arvo Aller

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! See on küll huvitav arusaam, et koalitsiooniläbirääkimistel leppisime kokku, et paneme raha sinna. Samas, 19 aastat on olnud see erisus. Ma ei usu, et 19 aasta jooksul pole leitud vahendeid, et neid 11 000 lapsevanemat õiglasesse seadusraamistikku panna. Tõepoolest, siin on kirjas, et 89% on emad, seega, ma saan aru, et 11% on isad, kes [kaotavad haigus- ja hooldushüvitise suuruses]. Aga siin järel on selline huvitav lause: "Samuti mõjutab eelnõu vastu võtmata jätmine ka hooldatavaid väikelapsi ja muid pereliikmeid (näiteks vanavanemaid)." Mina tean küll, et vanavanemad võivad olla 99-aastased, [ja siin on öeldud,] et neid ta mõjutab. Kuidas te sellest lähtute? Kuidas ta mõjutab vanavanemaid?

21:39 Terviseminister Riina Sikkut

Aitäh! Õigus vanemahüvitisele on ka näiteks lapsendajal. Kui näiteks vanavanem kasvatab last, siis on ka temal õigus vanemahüvitisele. Aga muudatusettepanekud, [mida te tegite] 100, ei puuduta kellegi vanust, vaid vanemahüvitise saamise perioodi. Ükskõik, kui vana on vanavanem, 100 aasta jooksul ei ole ta ikkagi vanemahüvitist saanud.

21:39 Aseesimees Toomas Kivimägi

Helle-Moonika Helme, palun!

21:39 Helle-Moonika Helme

Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud minister! Me teame, et kui me võtame mingid seadused vastu, siis nad üldiselt peaksid üksteise suhtes relevantsed olema ehk nad peaksid olema täiesti kooskõlas, igatepidi. See seadus hakkab kehtima 2024. aasta 1. juulil, aga meil on siin juba vastu võetud – kusjuures samuti usaldushääletusega – abieluvõrdsuse seadus, mis rakendub 1. jaanuarist 2024. Selles seaduses on põlvnemissüsteemid täitsa sassi aetud ja seal on üldse kõik väga keeruline. Seal on ka selline tore lause, mis ütleb, et isa vanemahüvitist on õigus saada vanemal, kes ei ole selle lapse ema. Öelge palun mulle, kuidas siis, kui see seadus kehtima hakkab, selline lause hakkab mõjutama seda seadust.

21:40 Terviseminister Riina Sikkut

Jaa, aitäh! Nüüd selle konkreetse ravikindlustuse seaduse täiendamise seadusega me kuidagi põlvnemist või vanemlust ei muuda ega defineeri. Tõepoolest, see inimene, kes saab vanemahüvitist, on lapsehoolduspuhkusel ja seejärel naaseb tööle, saab nüüd soodsamatel alustel [haigus- ja hoolduspäevade hüvitist]. Kas tegemist on lapse bioloogilise ema või isaga või on tegemist lapsendajatega või on tegemist last kasvatava kahe samast soost inimesega, perekonnaseaduse muudatuse alusel – selle seaduse mõttes me neid ei erista. Sellel, kes on saanud vanemahüvitist, tekib võimalus saada soodsamatel alustel haigus- ja hoolduspäevade hüvitist. Selles mõttes me siin midagi eraldi ei defineeri või mingisuguseid erisusi ega uusi aluseid ei loo. Sõltub sellest, kellele on vanemahüvitis välja makstud ja kes on lapsega kodus olnud. 

21:41 Aseesimees Toomas Kivimägi

Rain Epler, palun!

21:41 Rain Epler

Aitäh, hea istungi juhataja, sõna andmast! Aitäh, hea minister! Tõesti on tore näha, kui minister on puldis eelnõuga, mis on tõepoolest hea eelnõu – siis ta räägib sellest rõõmsalt ja vastab sisukalt küsimustele. Pärast tuleb [siia pulti] teie kolleeg Võrklaev, tema on tihtilugu kuri. Aga ma hakkasin mõtlema, et Mart ise ehk pole kuri, võib-olla ainult sellepärast, et ta peab kogu aeg siin esitlema halbasid eelnõusid, on natuke pahuramas tujus. Eks ikkagi see, millega sa tegeled, mõjutab. 

Siis ma tahtsin veel [öelda], et eelmise eelnõu arutelu juures me siin arutlesime ka sotside fraktsiooni suuruse üle, aga ma nüüd vaatasin selle üle ja mõtlen, et tegelikult teie fraktsiooni liikmetele – võib-olla saate neile edasi öelda – võiks ju hääletamine olla vaba, nii et nad saaksid hääletada südametunnistuse järgi, sest isegi kui teie kõik valitsuse usaldamise vastu hääletate, siis ikkagi jätkub neil veel hääli. 

Aga küsimus on see. Kaks eelnõu – emadele palka, valitsusele malka – on seotud niimoodi kokku, et kui otsustada …

21:42 Aseesimees Toomas Kivimägi

Aeg, hea kolleeg!

21:42 Rain Epler

… anda valitsusele malka, ei saa emad palka ja vastupidi. Kas on mõistlik neid asju niimoodi siduda?

21:42 Terviseminister Riina Sikkut

Aitäh! Vaat see oli nüüd küll tänase õhtu kõige värvikam küsimus. Tõepoolest, saan aru keerulisest olukorrast: kui tahaks emadele palka ja valitsusele malka anda, siis on väga keeruline leida sobivat nuppu hääletamiseks. Aga Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, ma usun, toetab selle tegelikult sisuliselt väga hea muudatuse vastuvõtmist. Ja võib-olla ka teie südametunnistus lubab seda teha. Kui mitte, võib jääda erapooletuks, ka see on positiivne märk. 

21:43 Aseesimees Toomas Kivimägi

Henn Põlluaas, palun!

21:43 Henn Põlluaas

Jah, aitäh! Ma olin muuseas ise EKRE esindajana komisjonis, kui seda eelnõu arutati. Ja ka komisjonis ma väljendasin seisukohta, et me toetame seda, see on täiesti mõistlik. Seda üllatavam on, et nüüd te tegelikult toote selle siia Riigikokku sellises olukorras, kus me ei saa selle poolt hääletada. Ma ei tea, kas see on nüüd koalitsiooni tahtlik tegevus mitme eelnõu puhul, et näidata, justkui meie oleksime mõistlikele asjadele vastu. Tegelikult see absoluutselt paika ei pea. Teie olete tekitanud selle olukorra, kus me lihtsalt peame olema vastu. 

Aga ma ei leia siit mõjuanalüüsi. Kui palju see meie riigikassale maksma läheb?

21:44 Terviseminister Riina Sikkut

Aitäh! Kinnitan, et ei ole soovi näidata, et opositsioon on mõistlike asjade vastu. Aga seetõttu, et eelnõu peaks tõesti saama vastu võetud enne riigieelarvet, on see usaldusküsimusega seotud. Selle muudatuse mõju eelarvele on järgmisel aastal 4,8 miljonit, koos palgakasvuga see järgmistel aastatel veidi kasvab ja jõuab umbes 5 miljonini. Nii et selline suurusjärk. 

21:44 Aseesimees Toomas Kivimägi

Rene Kokk, palun!

21:44 Rene Kokk

Aitäh, hea aseesimees! Lugupeetud minister! Kuna sina valitsusliikmena oled siin just käepärast võtta, siis ma küsin hoopis niipidi. Väga kahetsusväärne, et me seda eelnõu jälle siin usaldusküsimusega seome. Aga ma loen meediast tihti, kuidas koalitsioon peaministri suu läbi ütleb, et ta on pakkunud opositsioonile igasuguseid lahendusi, kuidas sellest patiseisust välja tulla, aga opositsioon ei tule kuidagi järgi. Aga huvitav on see, et meie opositsiooni liikmetena ei tea, mida peaminister pakkunud on. Meile ei ole küll teada mingisuguseid kompromissi pakkumise momente. Kas sina tead, mida te arutanud olete? Mida valitsus on arutanud, mida pakutakse või mis tuleks opositsiooniga läbi rääkida, et me saaksime sellest patiseisust välja ja tavapärase töö siin Riigikogus jälle käima? Äkki sul on rohkem infot kui peaministril?

21:45 Terviseminister Riina Sikkut

Aitäh! Siin me oleme samas seisus. Mina ka peaministri suhtlust ei oska kommenteerida. Minu teada arutelud või kohtumised toimuvad erakondade esimeeste tasandil. Aga rohkem ma kommenteerida ei oska.

21:46 Aseesimees Toomas Kivimägi

Evelin Poolamets, palun!

21:46 Evelin Poolamets

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Seletuskiri peaks toetama eelnõu. Aga minule jääb ikkagi arusaamatuks seletuskirjas ära toodud lause "Samuti mõjutab eelnõu vastu võtmata jätmine ka hooldatavaid väikelapsi ja muid pereliikmeid (näiteks vanavanemaid)." Kuidas seda mõista?

21:46 Terviseminister Riina Sikkut

Siin ilmselt on mõeldud seda, et osa vanavanemaid võib olla oma lapselapse eestkostja. Või vanavanemad võivad olla ka lapse lapsendanud. Tõepoolest, selline otsene mõju võib üksikutele inimestele olla. Samas, kui laps haigestub, siis tihtipeale on vanaemad-vanaisad need, kes haige lapse eest hoolitsemise üle võtavad, et lapsevanemad sissetulekus ei kaotaks ja saaksid tööl edasi käia. Võib-olla siin on arvestatud ka kaudset mõju vanavanematele, sest neil on haige lapse eest hoolitsemise koormus suurem, juhul kui vanemad ei saa, kartes sissetuleku olulist vähenemist, koju jääda. 

21:47 Aseesimees Toomas Kivimägi

Leo Kunnas, palun!

21:47 Leo Kunnas

Austatud istungi juhataja! Hea Riina! Ka see eelnõu kuulub heade eelnõude kilda ja tõesti on kahju, et ei ole võimalik praegu selle poolt hääletada. Aga ma jätkaks oma eelmiste küsimuste teemat. Ja nüüd, kui ma pidasin kõne, siis ma kasutasin sellist parafraasi Shakespeare'i "Hamleti" ainetel, et olla või mitte olla. Aga meie kui Riigikogu liikmete jaoks on küsimus, kas olla või mitte olla kummitempel. Nüüd me püüame kompromissi leida. Ja põhimõtteliselt sul ei olnud väga head vastust selle kohta, mis teie strateegia on. Aga ma küsiksin siis teistpidi: mis oleks sinu kui valitsuse liikme või valitsuse ootused meie suhtes? Mida te meilt ootate, mis peaksid olema need sammud, mis võiksid viia selle patiseisu lahendamiseni?

21:48 Terviseminister Riina Sikkut

Aitäh! Väga keeruline on öelda, kus see kompromiss võiks erakondade esimeeste kokkuleppes olla. Mulle tundub, et vaja oleks vaadata edasi, millised on järgmised tulevikuotsused ja kokkulepped. Nii kaua, kui me räägime kevadel tehtud otsuste ümbertegemisest, on see selline tupiktee. Aga küsimus on selles, mida me saame koos muuta või tulevikus teha teistmoodi.

21:49 Aseesimees Toomas Kivimägi

Varro Vooglaid, palun!

21:49 Varro Vooglaid

Suur tänu, lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! Mina mõtlesin küsida teilt sellise küsimuse, millel on kaks poolt nagu mündil. Veel enne, kui ma sõnastan küsimuse, ütlen, et vajadus selle seadusemuudatuse järele on ju ilmselge, siin vaidlust ilmselt ei ole, mitte keegi siin saalis ei eita seda. Aga nüüd ongi see küsimus kahe poolega. Esimene: kuidas selline rumal viga sai üldse juhtuda, et tekkis vajadus sellise seadusemuudatuse järele? Ja teine aspekt on see: kas on tehtud mingi analüüs ja mingisugused järeldused, millele toetudes oleks suurem lootus, et tulevikus nii rumalaid vigu seadusesse sisse ei satu?

21:49 Terviseminister Riina Sikkut

Aitäh! Mul on tunne, et esimesel lugemisel me arutasime sama aspekti üle. Tõepoolest, meile võib see praegu tunduda veana, aga me hindame paljusid asju ümber ja võib-olla tol ajal – ma ei oska öelda, ma ei olnud selle vanemahüvitise rakendamise juures – tundus see õiglane lahendus. Tihtipeale, näiteks ravikindlustuse puhul, on väga paljud inimesed siiamaani seda meelt, et kui sa panustad, siis saad ligipääsu arstiabile, kui sa ei panusta, siis sul seda õigust ei ole. Sedasama põhimõtet rakendati haigus‑ ja hoolduspäevade hüvitamise puhul: kui sa ei ole palka teeninud ja sotsiaalmaksu maksnud, siis ei saa ka hüvitist. Praegu me tajume, et see on ebaõiglane lahendus lapsevanemate suhtes, kelle laps just esimesel lasteaia-aastal on haige, ja seetõttu me teeme selle otsuse ümber. Aga võimalik, et 20 aastat tagasi oli ühiskonna pilk sellele teistsugune.

21:50 Aseesimees Toomas Kivimägi

Kert Kingo, palun!

21:50 Kert Kingo

Ma tänan, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! See, et riik on ootamatult nii helde, tekitab minus küsimusi. See ei ole sellele valitsusele [ega ole olnud ka teistele] Kaja Kallase juhitud valitsustele üldse omane. Seetõttu ma huvi pärast lihtsalt täpsustan üle: kas see eelnõu puudutab ainult Eesti inimesi või see hõlmab ka ajutise kaitse või rahvusvahelise kaitse saanud inimesi?

21:51 Terviseminister Riina Sikkut

Aitäh! Nii nagu me ei defineeri siin kuidagi põlvnemist või vanemlust, ei tee me ka mingisuguseid erisusi inimeste kodakondsuse või päritolu põhjal. See on seotud vanemahüvitise saamisega. Seega, kui inimene on – ükskõik, kust ta pärit on – Eestisse elama asunud, siin kõigepealt tööd teinud, lapse saanud, vanemahüvitisele kvalifitseerunud, lapsega kodus olnud ja seejärel naaseb tööle, siis tal tõepoolest tekib õigus saada soodsamal määral haigus- ja hoolduspäevade hüvitist. Inimene, kes tuleb Eestisse, peab ikka kõigepealt siin töötama, vanemahüvitist saama ja kogu selle protsessi läbi tegema. Aga tõepoolest, kui ta asub püsivalt Eestisse elama ja hakkab siin last kasvatama, siis on ka temal võimalik saada uutel alustel haigus- ja hoolduspäevade hüvitist.

21:52 Aseesimees Toomas Kivimägi

Priit Sibul, palun!

21:52 Priit Sibul

Aitäh, austatud Riigikogu aseesimees! Hea minister! Te vastasite just hea kolleegi Varro Vooglaiu küsimusele ja vist isegi arvasite, et mitte esimest korda, sest selline arutelu on juba esimesel lugemisel olnud. Ma tahtsin sellest johtuvalt küsida, kas äkki ei olegi tegemist vea parandamisega. Teadupärast, kui vanemahüvitis rakendati, siis seda süsteemi, mis nüüd kehtib, vedasid eest ennekõike parempoolsed erakonnad, [nemad soovisid,] et see oleks seotud vanemapalgaga. Sotsiaaldemokraatide idee on varem olnud see, et vanemahüvitis võiks olla ühtne. Kas sotsiaaldemokraadid võtsid koalitsioonikõnelustel ka selle teema uuesti üles, et ei peaks seda probleemi selliselt lahendama, nagu me täna siin lahendame, vaid võiks lahendada nii, nagu on olnud sotside igipõline unistus?

21:52 Terviseminister Riina Sikkut

Aitäh! Koalitsiooniläbirääkimistel me otseselt sotsiaaldemokraatide 20 aasta taguse plaani järgi vanemahüvitise süsteemi ümbertegemist ei arutanud.

21:53 Aseesimees Toomas Kivimägi

Rain Epler, palun!

21:53 Rain Epler

Aitäh, hea istungi juhataja, sõna andmast! Austatud minister! Teie vastus kolleeg Kunnase küsimusele oli selles mõttes väga huvitav, et teil siiski oli mingi visioon, kust seda kompromissi otsimist alustada. Võib-olla vaataks tulevikku ja äkki saaks [ette võtta] need asjad, mis on veel tegemata, ja seal esimese sammuna midagi kokku leppida. Ja siis ma hakkasin mõtlema, et võib‑olla tõesti maailm olekski parem paik, kui omal ajal oleksite hoopis teie sotside juhiks saanud. Läänemets tundub nagu palju kangem. Teisipidi jälle mõtlesin, et Läänemets eelmisel nädalal ju ütles, et ta läheb päästjatele ja õpetajatele palka nõudma, ehkki peale seda ei ole ta enam midagi öelnud, aga tegelikult ta võib-olla ikkagi on kompromissivõimeline. Selle kohta ei oskagi nüüd midagi öelda.

Aga mu küsimus: kas ma sain teie vastusest õigesti aru, et teie oleksite valmis, ütleme, vaenukõneseaduse ja terve rodu usaldusega seotud hääletusi laualt maha võtma, sellise hea tahte sammuna, et kompromissi otsida?

21:54 Terviseminister Riina Sikkut

Aitäh! Tõepoolest, lisaks esmamuljele inimesest kujuneb mulje aja jooksul. Eks siis teie arusaam Lauri Läänemetsast kujuneb ka veel aja jooksul ja lõpuks loksub paika.  

Kuidas seda ummikseisu lahendada? Siin on väga palju tarku inimesi saalis koos. Kui see oleks lihtne ülesanne, oleks seda juba tehtud. Eks alustada tuleb sellest. Minule ei meeldinud EKREIKE valitsus, aga see kahtlemata oli legitiimne valitsus. Ka nüüd on võimalik kompromissi saavutada, kui valitsemise legitiimsust tunnistatakse. Seejärel saab tõepoolest arutada, mis on need kriitilised kohad. Aga siis peavad kõik aspektid laual olema. Vaenukõneseaduse vastuvõtmist mina isiklikult näiteks toetan, ma tõesti arvan, tulevikku vaadates, et seal on ühiskondlik kasu sees. 

Aga aspekt, mis on varju jäänud, on see, et meil on tegelikult terve rida seadusemuudatusi, mille puhul meil on rikkumismenetlus ja iga päev trahv jookseb, nii et lõpuks on see eelarvele päris korralik koormus. See peabki olema teadlik otsus: me oleme selle asemel, et näiteks haigus- ja hoolduspäevade hüvitist heldemaks muuta või vanemahüvitist muuta, otsustanud maksta mingisugust trahvi või teha seda tüüpi kulutusi. Selliseid otsuseid tuleb ka teadlikult teha. 

21:55 Aseesimees Toomas Kivimägi

Henn Põlluaas, palun!

21:55 Henn Põlluaas

Aitäh! Hea minister! Vaadake, sellel ei olegi sisulist tähtsust, kas meie tunnustame valitsuse legitiimsust või mitte, selle fakti kõrval, et valitsus on iseenda legitiimsuse väga sügavalt kahtluse alla pannud, valetades enne valimisi oma kavatsuste kohta ja peale [valimisi] tegutsedes absoluutselt teistmoodi. Normaalses elus nimetatakse seda kuritegelikuks käitumiseks, aga ilmselt valitsuse kohta see ei [käi].  

Aga ma tahtsin küsida hoopis teist asja. Meil on kevadest alates terve rida eelnõusid, mida ei ole siia suurde saali lastud, küll erinevatel põhjustel, on hoitud komisjonis kinni või mis iganes. Aga see esitati 25. septembril, kuu aega tagasi, ja täna on ta juba … 

21:56 Henn Põlluaas

… usaldushääletusega siin. Kas te ei oleks võinud seda ka varem teha, näiteks kevadel? 

21:56 Henn Põlluaas

Miks sihuke kiirustamine?

21:56 Terviseminister Riina Sikkut

Aitäh! Tahtsin alustada teie küsimuse esimesest poolest. Aa, jaa. Ühesõnaga, kui ma oleksin üksi koalitsioonilepet koostanud, siis oleks see kahtlemata teistsugune olnud. Samas, sotsiaaldemokraatide valimisprogrammiga on ta suuresti kooskõlas. Ja seda etteheidet, et ei olnud neid punkte valimisprogrammis kajastatud, suuresti teha ei saa. Nii et ei ole südametunnistuse muret selles mõttes.  

See konkreetne eelnõu oli seotud ka eelarve kokkulepetega, mis lõplikult tehti Vihulas, seetõttu kevadel me ei menetlenud neid asju, mille suhtes otsuse tegemine oli veel lahtine. Tõesti, hinnang sellele eelarvemõjule oli Vihula ajaks olemas ja seal me tegime lõpliku kokkuleppe. Ja pärast seda, kui see olemas oli, valmistasime ette ka eelnõu ja tõime selle, mina tõin valitsusse ja sealt edasi tuli see Riigikokku. 

21:57 Aseesimees Toomas Kivimägi

Leo Kunnas, palun!

21:57 Leo Kunnas

Austatud istungi juhataja! Hea Riina! Ma jätkan jälle sealt, kus pooleli jäi. Ehk siis, sa tõid välja, kuidas oleks võimalik kompromissi teha. See pakkumine oli selline: unustagem kõik vana, unustagem see, mis oli, ja alustagem puhtalt lehelt, nii et kaalume, et ehk võiks midagi ära jätta. Aga siin on selline huvitav aspekt, et see võib luua Vabariigi Valitsusele võimaluse tuua sisse veel uusi, põhimõttelisi teemasid, mis võiks teoreetiliselt olla opositsioonile täiesti vastuvõetamatud, ja siis luua sellise ähvarduse meie suhtes, kes me niikuinii oleme nõrgemas positsioonis: "Me toome teile veel uue malaka, üks, kaks ja kolm, mida me siis võiksime potentsiaalselt teie vastu rakendada." Kas siit ei või jääda sellist muljet?

21:59 Terviseminister Riina Sikkut

Aitäh! See on täitsa huvitav, lausa ilukirjanduslik mõttekonstruktsioon. Ei, valitsus ei ole midagi sellist arutanud. Ma tahaks küll öelda, et kellelgi sellist plaani ei ole. Nii et huvitav pakkumine, aga see ei ole reaalsusega kooskõlas.

21:59 Aseesimees Toomas Kivimägi

Anti Poolamets, palun!

21:59 Anti Poolamets

Ma kuulsin jah, et suur eelarvekoormus olevat vihakõneseaduse mitterakendamise korral. No see on nüüd küll liialdus, sest see eelarvekoormus, mida sotsiaaldemokraadid on ajast aega riigieelarvetele tekitanud, ei ole mitte millegagi võrreldav, see on üks pidev raha laiakslöömine ja majanduse kidutamine. Ja tõesti, ärge nutke. Ärge nutke! Las teie kaasvõitlejad nutavad patja, kui teie siin täna öösel toetate vihakõneseadust. Ärge muretsege, obstruktsioon läheb veel kõvemaks ja see ei kesta mitte neli aastat, vaid nii kaua, kui on vaja, kuni teie põhiseaduse lammutamise ära lõpetate. 

Aga mida ma tahtsin teilt küsida konkreetselt, on see. Siin seletuskirjas on mingi pajatus sellest, kuidas usaldusküsimusega sidumise põhjuseks on opositsiooni poolt kasutusele võetud obstruktsioonitaktika, mis takistab eelnõu menetlemist.

22:00 Anti Poolamets

Kes selle kokku kirjutas ja kas see on adekvaatne? Äkki peaksid sellega poliitikud tegelema?

22:00 Terviseminister Riina Sikkut

Aitäh selle küsimuse eest! Küsimuse esimese poolega ma ei saa absoluutselt nõus olla. Sotsiaaldemokraadid on läbi ajaloo teinud Eesti riigi jaoks väga palju head: lisaks põhiseaduse koostamisele ja kirjapanekule maareform, hariduskohustus, alusharidus üle Eesti kõigile, ja see on see, mille peal meie edu püsib. Täpselt samamoodi ravikindlustus, töötuskindlustuse süsteemi loomine. Nii nagu Priit juba ütles, väga head ettepanekud olid meil ka vanemahüvitise süsteemi loomise juures. Kõiki häid mõtteid ei ole õnnestunud ellu viia, aga üldiselt on ühiskond ikka väga sotsiaaldemokraatide nägu, see on hea, hooliv ja inimlik ühiskond.

22:01 Aseesimees Toomas Kivimägi

Varro Vooglaid, palun! (Keegi räägib saalist.) Varro Vooglaid, palun!

22:01 Varro Vooglaid

Jah. Noh, nüüd ma olen kaotanud juba ära nii palju aega, et ma vist ei jõuagi oma küsimust sõnastada korralikult, aga proovime. 

22:01 Aseesimees Toomas Kivimägi

Saate kümme sekundit juurde.

22:01 Varro Vooglaid

Ma mäletan, kui 11. septembril siinsamas saalis president Alar Karis pidas oma kõnet meie selle istungjärgu avaistungil, siis ta ütles niimoodi: "Ehkki põhiseadus ei tõmba täpset piiri – ja seda olekski võimatu tõmmata –, olen ma arvamusel, et usaldusküsimusega saab siduda vaid selliseid eelnõusid, milleta valitsus ei saaks teostada isegi oma programmi tuuma." Ja ma mõtlesin, et äkki teie jagate meiega oma mõtteid selle kohta, kuidas see eelnõu on nüüd niisugune – valitsuse, koalitsiooni hinnangul –, mis peaks puudutama teie valitsemisprogrammi tuuma.

22:02 Terviseminister Riina Sikkut

Jaa, aitäh! Valitsemisprogrammi viib iga valitsus suuresti ellu eelarve kaudu. Riigieelarve jõuab menetlemisele mõne nädala pärast. Ja see seadusemuudatus on seotud riigieelarve rakendamisega järgmise aasta 1. jaanuarist. Kui seda seadusemuudatust ei võeta vastu, siis ei ole võimalik ka eelarvet plaanitud viisil ja sellises mahus rakendada. Nii et jah, see seos on mõneti tehniline – kui vaadata ainult seda eelnõu, siis võib tekkida see küsimus –, aga kuna ta on riigieelarve seadusega seotud, siis seetõttu.

22:02 Aseesimees Toomas Kivimägi

Priit Sibul, palun!

22:02 Priit Sibul

Aitäh, austatud istungi juhataja! Hea minister! Te hakkate väsima või? Selles mõttes, et ma olen vähe märganud, et te eksite. Aga ma kindlasti ei ole pidanud sotsiaaldemokraatide ideid heaks ja seda, mis ma enne näiteks tõin, ma ka heaks ei pea. Te olete kuidagi hajevil või [midagi] unustanud või tegite meelega selle vea. Ma olen teid näinud varasemalt koalitsioonikõneluste laua taga, seekord ei näinud – ma ei tea, kas te olite seal või ei olnud, aga mind seal ei olnud, tõenäoliselt selle pärast ma teid ei näinud. 

Aga mu küsimus on see. Ma tahaksin aru saada, kes seal olid ja kuidas te jõudsite sellisele seisukohale, et te ei suuda tõsta lastetoetusi 100 eurole, nagu teie programmis kirjas oli, ja et te vähendate lasterikaste perede toetust, mille te olite enne koos meie ja Reformierakonnaga vastu võtnud, et te võtate ära peredelt laste [eest saadava] tulumaksuvabastuse ja siis otsustate 11 000 perele anda sellise väikse mööndusega kompensatsiooni.

22:04 Terviseminister Riina Sikkut

Aitäh! Tõesti, aeg on hiline. Vabandan, ei tahtnud … See kõlas võib-olla tõesti ülemäära tugevalt, et tunnustasite sotsiaaldemokraate, seda tõepoolest ei ole vist kunagi juhtunud. Võtan need sõnad tagasi. Mina olin koalitsiooniläbirääkimiste laua taga – tõesti, teid ei olnud – ja seetõttu tuleb see üle rääkida: laste ja perede heaolu ja toimetulek on tähtis, see on ka valitsuskoalitsiooni jaoks tähtis. 

Aga see ei väljendu ainult ühes konkreetses hüvitises või lasterikka pere hüvitises. Nende muudatustega, mida tehti hüvitise vähendamise näol, kaasnes tõepoolest haigus- ja hooldushüvitiste süsteemi heldemaks muutmine. Aga näiteks Sotsiaalministeeriumis, minu [haldusala] eelarves on ka 20 miljonit harvikhaigustega laste ravi ja toetavate teenuste kättesaadavuse parandamiseks. Samamoodi elatisabi, 100 eurot kahekordistub [ja tõuseb] 200 eurole. Puuetega laste või erivajadusega laste toetuste skeemides on soodsaid muudatusi. See haavatavatele sihtrühmadele suunatud meetmete pakett, mis koalitsiooniläbirääkimistel kokku lepiti, on päris põhjalik, see ei puuduta ainult väikelapsi. Kuna lasterikka pere toetuse puhul oli arutelu, kas toetatakse ka juba õppivaid, vanemaks saanud lapsi, siis näiteks vajaduspõhised õppetoetused sotsiaaldemokraatide ettepanekul järgmisel aastal kahekordistuvad. Me tegelikult räägime väga suurtest ja olulistest muudatustest nii noorte täiskasvanute kui ka lastega perede toimetuleku tagamiseks. 

22:06 Aseesimees Toomas Kivimägi

Riina Solman, palun! (Keegi räägib saalist.) Riina Solman, palun!

22:06 Riina Solman

Aitäh teile, lugupeetud Riigikogu aseesimees! Hea minister Riina Sikkut! Otsisin üles ka meie rahvastiku ja sidusa ühiskonna arengukava – selle valitsuse oma, mis teile küll ei meeldinud, aga mida te siiski legitiimseks pidasite. See tõesti on sellele eelnenud perepoliitika pikaajalises visioonis toodud meede. Mul on hea meel, et te terviseministrina selle eelnõu ellu kutsusite ja kulutate riigieelarvest miljoneid lastega peredele. Samas, ma küsiksin teie käest seda, mida ka Priit Sibul küsis. Samal ajal, kui teie teete selliseid meetmeid, mis peresid toetavad, on teie ministeeriumis teine minister, sotsiaalkaitseminister, kes veel sel sügisel võttis ära 101 000 eurot lasterikaste perede huviringitoetust. Kuidas on võimalik selline kakofoonia, et teie toetate lastega peresid, aga samal ajal teine minister võtab [raha] ära, nagu Priit Sibul ka eelnevalt ütles? Kuidas siis on, kelle jalas on teie ministeeriumis püksid, kas võib olla, et need on hoopis kantsleri jalas, kes ühelt poolt võtab …

22:07 Riina Solman

… lasterikastelt peredelt [raha] ära ja teistele siis antakse juurde? Või kuidas te seal kolmekesi toimetate? Ma paluksin selle kohta selgitust.

22:07 Terviseminister Riina Sikkut

Aitäh! Ma selle konkreetse huvitegevuse toetuse kohta ei tea tõesti midagi selgitada. Aga nii nagu varem on olnud teistes ministeeriumides, on Sotsiaalministeeriumis praegu kaks ministrit, mõlemal on oma konkreetne vastutusvaldkond ja eelarve. Ja tõesti, mis puudutab haigus- ja hooldushüvitisi või harvikhaigustega laste ravi, siis nende vahenditega eelarves tegelen mina. Nii et peate Signe käest küsima huvitegevuse toetuse kohta.

22:07 Aseesimees Toomas Kivimägi

Helle-Moonika Helme, palun! (Keegi räägib saalist.) Helle-Moonika Helme ja peale seda võtan. Palun!

22:07 Helle-Moonika Helme

Aitäh! Kas ma saaksin nüüd oma 5 sekundit tagasi?

22:07 Aseesimees Toomas Kivimägi

No ikka saate.

22:07 Helle-Moonika Helme

Sellepärast, et siin käis debatt. Hea minister! Te ütlesite, et ühiskond on sotsiaaldemokraatide nägu. Vaadake, inimesed on siiamaani väga pahased, et pensioniarvestus tehti sots Nestori juhtimisel selliseks, et arvesse ei lähe enam töötatud aastad, mistõttu väga paljud inimesed, kes on küll töötanud terve elu, teinud rasket, aga vähetasustatud tööd, on praegu pensionäridena näljapajukil. Samuti on seesama hooldusreform, mida te trummide põrinal vastu võtsite, viinud selleni, et hooldekodukoht pensioni eest ei ole teostunud ega teostu mitte kunagi. Kuigi ma usun, et te jääte ka seda läbi ajaloo kiitma ja tooma kui head näidet, kuidas ühiskond on sotsiaaldemokraatide nägu. Vaat, see nägu on sellisel juhul haiguse, vaesuse ja nälja nägu. 

Ühesõnaga, miks me peame pärast seda kõike arvama, et ka see eelnõu on päriselt kantud selle seaduse eesmärgi heast vaimust, mitte ei ole nii, et tahtsite parimat, aga välja kukub nagu sotsidel alati?

22:08 Terviseminister Riina Sikkut

Aitäh küsimuse eest! Lõpuks jõuamegi aruteluni selle üle, mis on õiglane, nii nagu Varro Vooglaiu küsimusele vastates selgus. Pensioni puhul tõesti mina oleksin toetanud ka seda, et esimene sammas põhineks puhtalt staažil. Praegu on nii, et 50% sõltub staažist ja 50% sõltub inimese töötasust. Esimene sammas [võiks] olla ainult staažil põhinev, teine sammas on see, kuhu inimene saab vastavalt sissetulekule koguda. Kuna teise sambaga läks nii, nagu läks, siis on keeruline ette näha, et esimest sammast hakataks kiiresti ainult staažiga siduma. Aga mina solidaarsuse suurendamist esimeses sambas toetan. 

Teiseks, hooldekodukoht pensioni eest. Aastate, isegi aastakümnete jooksul on lähedaste, enamasti laste ja lastelaste koormus hooldekodukoha eest tasumisel kasvanud. Me räägime kümnetest ja kümnetest miljonitest eurodest aastas. Aga seoses hooldereformiga on laste koormus üle Eesti vähenenud. Ma olen nõus, et mõned omavalitsused ei ole oma võimalusi eesmärgipäraselt rakendanud ja nad ei ole võtnud eesmärgiks maksimaalse toe pakkumist lähedastele. Aga suures osas Eestis on see reform ilusti rakendunud ja lähedaste kohustus maksta hooldekodukoha eest on ikkagi oluliselt vähenenud.

22:10 Aseesimees Toomas Kivimägi

Ma olen sunnitud debati katkestama. Küsimus istungi läbiviimise reeglite kohta, Henn Põlluaas, palun!

22:10 Henn Põlluaas

Aitäh, austatud eesistuja! Mulle tundub natukene kummaline, et te ajate kiusu ega anna võimalust küsimuseks, aga aitäh, et nüüd andsite! Ma olen registreerinud kõne ja minu küsimus puudutabki istungi läbiviimist. Ma olen registreerinud ennast kõnelejana, aga kahjuks siit, meie puldist ei ole võimalik vaadata, mitmes ma järjekorras olen. Ma tean, et teil on ees täpsem nimekiri, teie sealt näete seda. Mul on vaja lahkuda siit saalist edasilükkamatutel põhjustel, tähtsatel oludel. Kas te olete nii hea ja ütlete, mitmes ma seal järjekorras olen? Siis ma saan välja arvutada, millal ma pean siia tagasi tulema.

22:11 Aseesimees Toomas Kivimägi

Jah, te olete viies. Arvo Aller, palun!

22:11 Arvo Aller

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Seda on rõõm kuulda, et see seadus nüüd lõpuks saab oma õiglase lahenduse ja lahendatakse ära see 11 000 pere või ema või lapsevanema mure. Ja teiseks peab kiitma ka sotsiaalkomisjoni, kes on ühte EKRE ettepanekut nendest sajast toetanud. Selle eest tunnustus. Me sotsiaalkomisjonis seda toetasime ja andsime sellele oma heakskiidu. Aga minu küsimus tuleneb sellest, miks on ikkagi see usaldusküsimus sinna lõppu pandud. Ei tahaks uuesti hakata kordama kolleeg Raini, aga tõesti tahaks anda lapsevanematele õiglaselt raha juurde, ja samas me ei saa mitte kuidagi praegusel juhul …

22:12 Arvo Aller

… tunnustada seda valitsust.

22:12 Terviseminister Riina Sikkut

Aitäh! Tõesti, saan aru sellest keerulisest valikust, mille ees opositsioonisaadikud on. Kahju, et selline olukord on. Aga praegu te olete saanud väljendada oma sisulist toetust eelnõule ja selle eest tänan.

22:12 Aseesimees Toomas Kivimägi

Riina Solman, palun!

22:12 Riina Solman

No teeme siis nii, et kordamine on tarkuse ema. Mul ei olnud tõesti õrna aimugi, et Arvo Aller sarnase küsimuse, nagu ma plaanisin küsida, teie käest küsib. Aga te saate korrata oma vastust. Ma loen ette. Kui eelnõu ei võeta seadusena vastu, mõjutab see 11 000 lapsevanemat, neist circa 89% emasid. Kuidas tulla üldse selle peale, et meie opositsioonina või Riigikogu saadikutena ei taha aidata 11 000 lapsevanemat, kellest 89% on emad? Ja te ütlete veel siin eelnõus, et selle vastu võtmata jätmine mõjutab hooldatavaid väikelapsi ja muid pereliikmeid. See on tõesti meeleheitlik mõtteviis, justkui meie siin ei taha seda toetada. Me ju tahame. Me tahame neid aidata. Miks teie tahate seda siduda usaldushääletusega, kui me tahame normaalses korras toetada seda eelnõu?

22:13 Terviseminister Riina Sikkut

Jaa, aitäh! Tõesti, kirja on pandud – ma arvan, et see ei ole üldse kuidagi opositsioonikriitiline – lihtsalt faktid. Ja kuna mõjuhinnangu kohta palju küsitakse, siis on siin ka mõjutatav sihtrühm ära toodud. Väga keeruline on ennustada, milliseks meelsus siin saalis kujuneb ja kas ilma usaldushääletusega sidumata õnnestub see eelnõu ära menetleda ja vastu võtta enne riigieelarvet. Lõpuks oleks meil kõigil – nii koalitsioonil kui ka opositsioonil – kahju, kui eelarve võetakse vastu, aga selline suurepärane paljude perede toimetulekut tagav muudatus jääks vastu võtmata.

22:14 Aseesimees Toomas Kivimägi

Anti Poolamets, palun!

22:14 Anti Poolamets

Ma tahaksin teada järgmist. Nimelt on jagatava vanemahüvitise kasutamise õigus nii lapse isal kui ka emal. Ja vanemad ise otsustavad, kumb vanematest hakkab vanemahüvitist saama. Aga kuidas toimub jagatava vanemahüvitise korral haigus- või hooldushüvitise arvutamine?

22:14 Terviseminister Riina Sikkut

Aitäh! See jagatava vanemahüvitise ettepanek või see pakkumine, mis lapsevanemale on saadetud, kui suur tema vanemahüvitis on – selle alusel arvutatakse haigus- ja hoolduspäevade hüvitis. Kui jagatavat vanemahüvitist on kasutanud ema, kes naaseb tööle ja soovib näiteks haige lapse kõrvalt hoolduspäevi võtta, siis võetakse aluseks see jagatud vanemahüvitis, mida ta kasutas. Kui jagatud vanemahüvitisega oli kodus isa, kes naaseb tööle, siis saab seda heldemat hüvitist kasutada isa. See sõltubki pere valikutest, kes on lapsehoolduspuhkusel olnud ja seejärel tööle naaseb.

22:15 Aseesimees Toomas Kivimägi

Helir-Valdor Seeder, palun! 

22:15 Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Austatud minister! Ma olen veidi üllatunud teie vastuste peale, mille te andsite minu kolleegidele Priit Sibulale ja Riina Solmanile. Te ütlesite, et te ei tea midagi sellest, et lastega peredelt on järgmisest aastast ära võetud huvihariduse raha, mis ei ole väga suur, 100 000, kuid mis on üks vähestest sihitud ja vajaduspõhistest toetustest. See on sihitud ja vajaduspõhine toetus! Te olete ühes valitsuses ja see on eelarve küsimus. See küsimus oli riigieelarve arutelu ajal korduvalt üleval, sellest on räägitud ka ajakirjanduses. Nüüd on meie ees minister, kes koos teise ministriga tegeleb perepoliitikaga, ja ütleb, et ta ei tea sellest midagi. Mul on palve: viige ennast kurssi, see ei ole niimoodi tühi-tähi või ükskõik, mis juhtub. Seda enam, et ta on täiesti karjuvas vastuolus selle eelnõuga, mida teie siin praegu kaitsete, mis peaks lastega perede heaolu kasvatama. Aga öelge palun mõjuanalüüsi kohta, kas sellel on mõju sündimusele ja perede toimetulekule.

22:16 Helir-Valdor Seeder

Ja milline see mõju on?

22:16 Terviseminister Riina Sikkut

Aitäh! Tõesti, eelmise eelnõu puhul proovisin ka nalja teha, aga seda ei võetud hästi vastu. Ka siin kahtlemata selline tavateadmine mul huvihariduse toetuse kohta on olemas. Aga neid detaile, mis kaalutlustel see muudatus eelarves tehti, keda see täpselt mõjutab, millised on selle väljamaksmise tingimused, ma tõesti selgitada ei oska, peate küsima vastutavalt ministrilt. Nüüd, mõju puhul pigem, nii nagu siin saalis on arutelu all olnud, me näeme, et see on õiglane. Aastal, kui lapsevanem tõenäoliselt on haigus- ja hoolduslehel palju, saab ta oma senisest või varasemast sissetulekust madalamas määras hüvitist – see tundub ebaõiglane. 

Otsest mõju sündimusele ei oska välja tuua, ei ole ka seda tüüpi mõju selle eelnõu puhul vaadanud. Aga nii nagu pikas plaanis on vaja tervishoiutöötajate järelkasv tagada, on ka sündimuse tagamiseks vaja tervet komplekti meetmeid. Mõnel juhul töötab üks meede, mõnel juhul teine, ja täpselt samamoodi on sündimusega. Sellele, et Eestis oleks hea ja turvaline lapsi kasvatada – osa sellest on tööle naasmise sujuvaks muutmine, töö- ja pereelu parema ühitamise võimaluste loomine –, aitab see eelnõu kaasa. Kahtlemata see üksi sündimuse muret ei lahenda, aga on oluline pusletükk.

22:18 Aseesimees Toomas Kivimägi

Kalle Grünthal, palun!

22:18 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! Nagu te teate, mina alati loen väga põhjalikult teie esitatud materjali, ka seekord lugesin seletuskirja. Ma saan peaaegu kõigest aru, aga mulle jääb arusaamatuks selle seletuskirja kolmandal leheküljel kirjeldatu. "Selliste muudatusettepanekute enamik ei ole praktikas teostatav ja esitatud obstruktiivsetel kaalutlustel, kuna […]" Nüüd on küsimus minu jaoks see, et mina ei teadnud, mis see sõna ["obstruktiivne"] tähendab. Ma vaatasin Vikipeediast järele ja seal on kirjas selline selgitus: "Krooniline obstruktiivne kopsuhaigus (lühend KOK) on krooniline süvenev kopsuhaigus, mida iseloomustab hingatava õhuvoolu kiiruse järkjärguline ja tavaliselt pöördumatu vähenemine. Haiguse peamised sümptomid on õhupuudus ja köha koos röga eritumisega." Ma saan aru, kui te oleksite kirjutanud siia sõna "obstruktsiooniline" …

22:19 Kalle Grünthal

… aga mis seos on sellel eelnõul kopsuhaigustega? 

22:19 Terviseminister Riina Sikkut

Aitäh! Tõesti, kopsuhaigustega sellel eelnõul seost ei ole. Võib-olla tõesti "obstruktsiooniline" oleks olnud täpsem sõnastus.

22:19 Aseesimees Toomas Kivimägi

Kalle Grünthal, palun!

22:19 Kalle Grünthal

Aitäh! Ma tänan teid muidugi selgituse eest. Aga nii suurte vigadega ei saa ju tulla. Tähendab, obstruktsioon on parlamendi töö … Noh, ütleme, teate, mis see tähendab, eks ju. Obstruktiivne, mis on siin kirjas, on hoopis krooniline kopsuhaigus. Kuidas te saate sellise eelnõuga välja tulla, kus on nii kardinaalsed vead? Aga kena, te ütlesite, et ma olen nagu peaaegu õiget juttu rääkinud, ja teil on väike apsakas sees. Mind huvitaks sellisel juhul esimesel leheküljel toodud selgitus selle kohta. Muudatusettepanekute lõpuosas on kirjas: "Uus sõnastus tagab soodsama hüvitise arvestamise korra rakendamise ka sellisel juhul." Kirjeldage praegust hüvitamise arvestamise korda ja kirjeldage hüvitamise arvestamise korda pärast seda, kui see seadus on vastu võetud.

22:20 Terviseminister Riina Sikkut

Jaa, aitäh teile! Kui lapsehoolduspuhkusel olnud vanem naaseb tööle ja soovib haigestunud lapsega kodus olemiseks hoolduslehte võtta, siis juhul, kui ta tõesti on saanud varem ainult vanemahüvitist, ei ole lapse kõrvalt tööl käinud, ta saab miinimum- või alampalga järgi hooldushüvitist. Nüüd, kui see muudatus jõustub, siis tööle naasnud lapsevanem saab hooldushüvitist oma varasema vanemahüvitise põhjal, mitte alampalga põhjal. Ja paljudel inimestel on vanemahüvitis kõrgem kui alampalk.

22:21 Aseesimees Toomas Kivimägi

Siim Pohlak, palun!

22:21 Siim Pohlak

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea minister! Ma kasutan võimalust ja küsin ka ikkagi selle eelnõuga otseselt puutumuses oleva teema kohta, kuna siin räägitakse ka perehüvitistest. Paar päeva tagasi tuli välja uudis, et 2022. aastal on langenud Eestis kõige enam vaesusriski ja ka kõige rohkem absoluutsesse vaesusesse just kolme ja enama lapsega pered. Nendelt teie valitsus võtab nüüd uuest aastast ära ühe olulise lisatoe ehk selle perehüvitiste suurenenud osa, te teete seda vähemaks. Kas te ise tunnete muret ka sellepärast, kuidas need pered tegelikult hakkama saavad? Kolm ja enam last on tänasel päeval, kui vaadata statistikat, nii-öelda otsetee vaesusesse. Minu meelest see on väga halb lugu. Meil on siin veel eelarve menetlemata. Äkki ikkagi toetate ka teie seda: peaks selle eelarve praegu korraks kinni, teeks need peretoetused suuremaks ja ajaks selle asja korda, et päästa meie suured pered vaesusriskist?

22:22 Terviseminister Riina Sikkut

Aitäh! Eesti on seni olnud tõesti edukas just absoluutse vaesuse vähendamisel. Suhtelise vaesuse puhul on väga vaevaliselt tehtud samme. Üksi elavatest pensionäridest ligi 80% elab suhtelises vaesuses, nii et meil on väljakutse ka suhtelise vaesusega. Aga absoluutne vaesus on kahtlemata muret tekitav. Sinna tuleks põhjalikumalt sisse vaadata – milline on see hüvitis, mis nendele peredele tuge ja abi pakuks? Aga kahtlemata, lõpuks on kõigile ligipääsetav või saadaolev võimalus toimetulekutoetus. Küsimus on, kas toimetuleku[toetuse] piirmäära tõsta ja mil viisil saaks tagada nende perede parema toimetuleku. Sekkumise võimalusi on mitmeid lisaks lasterikka pere hüvitisele.

22:23 Aseesimees Toomas Kivimägi

Rohkem küsimusi teile ei ole. Suur tänu, lugupeetud minister! Avan läbirääkimised. Rene Kokk, palun!

22:23 Rene Kokk

Aitäh, austatud aseesimees! Head saadikud siin saalis ja oma tubades! Kõigepealt ma tahan tulla selle protseduurilise teema juurde, mis meil siin on. Hea kolleeg Rain Epler enne ütles, et kuna siin saadikud küsimuste küsimisel tihti saavad hurjutada, et nad ei kasuta seda aega ratsionaalselt või küsivad liiga pikalt, enamik küsimusi kipub olema minut ja kuus sekundit või minut ja kaheksa sekundit, siis võib-olla tõesti oleks juhatusel mõistlik arutada, et äkki oleks vaja teha selleks küsimuse pikkuseks minut ja kümme [sekundit] näiteks. Oleks vähem riidlemist, kõigil oleks närvid rohkem hoitud ja läheks hästi. 

Aga nüüd tulles selle eelnõu juurde, jaa, oli hästi humoorikas kuulata, kui minister ütles seda, et hooldushüvitis ja haigushüvitised lähevad heldemaks. No kui mingi asi läheb heldemaks, siis see eeldab seda, et ta on enne ka olnud helde. Kui mingi asi heldemaks läheb, siis ta järelikult oli ka enne helde. Ma julgen natuke kahelda, kas me ikka saame öelda selle kohta, et see praegune ülearu helde on. Aga igal juhul on ju positiivne, et see eelnõu püüab muuta jälle natukene mõne sihtgrupi olukorda paremaks. 

Siit tulenevalt on jälle väga kahju tõdeda, et eelnõu, mis võiks ju tegelikult saada siin ka opositsioonisaadikute toetuse, on seotud usaldusküsimusega. Ja need usaldusküsimusega sidujad saavad ju väga hästi sellest aru, et meil ei ole võimalik kuidagi seda kahjuks toetada, me kindlasti seda ei toeta. Jõuamegi jälle siia välja, et tegelikult on see väga silmakirjalik käitumine. Kui oleks tahetud ka sisuliselt opositsiooni ettepanekuid arutada, neid kuulata ja arvesse võtta, siis me oleksime võinud seda rahulikult menetleda. Aega selleks oleks olnud. Ei ole see ajasurve praegu veel nii hull ühtegi. 

Nüüd, tulen veel selle juurde, et usaldusküsimusega sidumine on põhjendatud sellega, et opositsioon on paha, ei tee siin koostööd ega kuula midagi. Me loeme pidevalt peaministri juttu sellest, kuidas halb opositsioon ei võta ühtegi ettepanekut teatavaks, ei aruta ega taha kuulata. Hea minister vastas ka, et ilmselt on erakonna esimeestele [mingeid lahendusi] pakutud. No kuulu järgi ei ole küll erakonna esimeestele tehtud ühtegi mõistlikku pakkumist, mis oleks tõsiselt arutatav ja arvestatav, mille üle võiks läbi rääkida. Peaministri tonaalsus on olnud väga ühene ja selge: "Võta või jäta. Mina tahan, et te teete nii, nagu mina tahan, ja ega mind ei huvita, mida teie tahate." Ma arvan, et ma väga palju üle ei pinguta, kui ma nii ütlen, sest suhteliselt selline see suhtumine praegu on. 

Ja tegelikult peaksime rääkima täna majandusest ja majandusteemadest. Meil on täna siin saalis juba mitu korda olnud arutelu selle üle, kui palju on meil aastaga juurde tulnud töötuid inimesi, siin on käinud läbi arv üle 15 000. Meil on teada juba, et meil on üle 50 000 töötu, mõned tuhanded üle isegi. Ja siis me kuuleme valitsusjuhi juttu sellest, kuidas kõik on väga hästi, viga pole midagi, riigis on kõik parimas korras ja tulebki harjuda, me oleme isegi nautinud väga häid energiahindasid. Me peaksime ennast nagu süüdi tundma selle pärast, et me oleme nautinud ja meie ettevõtlus on nautinud odavaid elektrihindasid. Ja nüüd ongi tasumise aeg käes, rohepöörde ja muude asjade näol. No see ei ole adekvaatne jutt olukorras, kus me näeme, kuidas tööstused panevad ennast kinni. 

Ma palun lisaaega kolm minutit. 

22:28 Aseesimees Toomas Kivimägi

Kolm minutit lisaks. 

22:28 Rene Kokk

Sisuliselt tuleb iga päev uudiseid sellest, kuidas üks või teine sektor on löögi all. Meil oli alles siin info selle kohta, et puidusektor, puidutööstus lõpetab oma tegevust, sest neil lihtsalt ei ole võimalik enam praeguses olukorras toimetada. Me ei räägi üldse sellest, mida teevad põlevkivisektor ja rasketööstus Ida-Virumaal. 

Või vaatame taristut, teetaristu ja taristu investeeringuid. Siin on välja toodud erinevaid protsente. Aga väga suur osa taristuehituse rahast tuleb riigieelarvesse tagasi tööjõumaksude kaudu ja läbi selle sektori, mis siia riiki maha jääb. Aga nüüd on võetud selge plaan, et me hävitame [selle valdkonna ettevõtluse] ära. Me juba teame, kuidas suured Eesti taristuettevõtjad lõpetavad oma tegevust, müüvad oma tehnikat, müüvad oma krunte. Ei pea olema selles valdkonnas ülearu hea spetsialist, et aru saada aru: ühel päeval, kui valitsus muutub ja prioriteedid muutuvad, saadakse uuesti aru, et teid on meil vaja ka hiljem, olenemata sellest, kas me sõidame vesiniku-, elektri- või sisepõlemismootoriga autodega või sõidukitega. Ühel päeval on vaja uuesti hakata [teid] ehitama. 

Aga kuna juba praegu on sektor selgelt hääbumas, siis me võime arvata, mis saab siis, kui veel mõned aastad mööda lähevad. Kui ühel hetkel tuleb valitsus, kes saab aru, et need prioriteedid tuleb uuesti lauale võtta ja taristuid tuleb hakata ehitama, et meie riik oleks igas suunas läbitav ja toimiks ilusti, siis meil ei ole enam ettevõtteid, kes Eestis taristuobjekte ehitaks, sest need on maha müüdud, ja me hakkame seda teenust sisse ostma välismaalt, olgu Saksamaalt, Soomest, Rootsist või Poolast. Me oleme enda sektori ära hävitanud. See on kuritegelik käitumine. Selle asemel, et siin umbusaldusega siduda mõistlikke eelnõusid, tuleks teha mõttetööd ja mõelda, kuidas majandus tööle saada, nii et see uuesti toimima hakkaks. 

Ja toon siin lihtsalt näiteid. Ühest meie koalitsioonierakonnast astus hiljuti välja Joakim Helenius, kes on viidanud ka Eesti 200 endise liikmena sellele, et meie majandus ja valitsuse majanduspoliitika vajavad kiiret ja kohest sekkumist, sest me oleme brutaalsel hukukursil. Aga teda lihtsalt ei kuulata, sellepärast et Eesti 200 juhtpoliitikud lubasid "Meiega on kõik võimalik" – või kuidas see oli? – ja Eesti 200 on praegu lihtsalt suurima koalitsioonierakonna, Reformierakonna abiratas, kes aitab kõik need asjad läbi viia. Kummaline on see, et siiamaani pole järeldusi tehtud reitingutest. Kui me vähegi vaatame seda, mida reitingud näitavad, siis oleks viimane aeg aru saada, et see on hukule määratud poliitika. 

Ajage ennast sirgu, hakake seisma Eesti rahva eest ja nende asjade eest, mida te lubasite. Kus on teie pikk plaan? Tulge oma pika plaaniga välja ja aidake siis tegelikult ka majandus õigele kursile viia. Aga selle asemel te lasete erakonnast ära minna inimestel, kes üldse midagi taipavad sellest, mis majandus on ja kuidas midagi paremaks teha. Miks te ei küsinud siis? Miks te ei teinud oma töögruppe? 

Aga tulles tagasi selle seaduseelnõu juurde, usaldusküsimusega sidumine teeb kahjuks võimatuks selle seaduseelnõu toetamise. Ja kahjuks pole võimalik siin ka jääda erapooletuks või mitte hääletada, sellepärast et me kindlasti ei toeta praegust valitsust. Aitäh!

22:31 Aseesimees Toomas Kivimägi

Aitäh! Andre Hanimägi, palun!

22:32 Andre Hanimägi

Aitäh, lugupeetud aseesimees! Hea minister ja head kolleegid! Ka minu ülesanne on tagada see, et ükski koalitsioonisaadik või opositsioonisaadik või meedia ei saaks öelda, et Keskerakond seda eelnõu ei toeta. Seda on siin vahepeal püütud teha küll, et öelda, et näete, kuidas ikkagi takistatakse Eesti inimeste aitamist ja heaolu kasvu, pannakse punast. Aga loomulikult Keskerakond seda eelnõu toetaks. Ka komisjonis, mille liige ma olen, on Keskerakond loomulikult seda ka toetanud, kui see arutelu on olnud. Me ei ole mitte kuidagi püüdnud seda torpedeerida. Vastupidi, see on igati mõistlik eelnõu, sest see annab ju perekondadele kindlustunnet, praegustele emadele juurde paindlikkust ja loomulikult ka suurema sissetuleku, juhul kui – paraku neid päevi on – laps jääb haigeks ja tuleb haiguslehte võtta, samuti [annab see kindlustunde] tulevastele emadele. 

Tõsi on see, kui mõelda neile aruteludele, mis siin täna olid, et Keskerakond on olnud praeguse valitsuse perepoliitika suhtes kriitiline. Need mõned head eelnõud, mis meil siin täna on, ei kaalu kindlasti üles seda kahju, mis valitsus on juba teinud, kas või perehüvitiste edasi-tagasi pingpong. Aga ka neid lubadusi, mis on antud varem, enne valimisi, ei ole ju täidetud. 

Keskerakond on teinud riigieelarve kohta muudatusettepanekud, nendest mõned on väga seotud perepoliitikaga. Üks on olnud see, mida on toetanud kõik erakonnad, sealhulgas koalitsioonierakonnad. See on esimese ja teise lapse toetuse võrdsustamine. Me ütlesime enne valimisi, et see võiks olla 100 eurot, täpselt selline on ka muudatusettepanek. Tõsi, siin on kaks koalitsioonipartnerit, kes lubasid selle tõsta 150 euroni. Nüüd loomulikult seda ei juhtu. Aga ehk on väike lootus, et valitsus siiski tuleb välja mingite muudatustega, sest on vägagi tõenäoline, et meie siin neid muudatusi arutada ja nende üle debateerida ei saa. 

Samuti on Keskerakond olnud kriitiline sellesama, Isamaa tõstatatud küsimuse suhtes, mis puudutas suurperede huviringide toetust, see on natuke üle 100 000 euro. Ka selle kohta tegi Keskerakond oma muudatusettepaneku riigieelarvesse, sest tõepoolest, eriti tänases seisus, kus meil on demograafiline kriis, sündimus on aegade madalaim, tuleb perepoliitikat teha ikkagi kompleksselt. Ehk siis ei peaks vaatama mitte ainult ühe-kahe eelnõu kaupa, vaid tegelikult tuleks mõelda ikkagi sellele, kuidas kindlustunne oleks tagatud mitte ainult ühele väikesele osale, vaid kõikidele Eesti peredele. Ma tahaks väga loota, et ühel või teisel moel me sinna ka jõuame ning teeme otsuseid, mis Eesti tuleviku tagavad. 

Ma olen siinsamas puldis öelnud korduvalt seda, et lõppkokkuvõttes me peame arvestama, kes on need inimesed, kes tulevikus hakkavad tööle, hakkavad pensionit maksma, hakkavad õpetama, on politseinikud ja nii edasi ja nii edasi. Me näeme, et need küsimused tegelikult ongi need, mis on, ma arvan, meie saadikute jaoks kõige olulisemad, nagu Eesti rahva püsimajäämine, ja selle nimel me peame kõik pingutama. 

Aga tõsi on muidugi see …

Üks minut juurde palun.

22:36 Aseesimees Toomas Kivimägi

Palun, üks minut juurde!

22:36 Andre Hanimägi

… et see eelnõu on seotud usaldushääletusega, aga Keskerakond ametis olevat valitsust ei usalda, ei usalda ka peaministrit. Me oleme tõdenud seda, et olukorras, kus meil on valida hea eelnõu ja halva valitsuse vahel, ei ole need valikud tegelikult õiglased, selles mõttes, nii nagu siin enne öeldi, et me peame valima, kas peredele palka või valitsusele malka. Tegelikult see ei ole saadikute suhtes õiglane. Tõepoolest, me väga tahaks seda eelnõu toetada, aga juba siin kõlanud etteheidete tõttu ning meedias ja igal pool mujal kõlanud põhjenduste pärast, mida on tohutult, alates majandusest ja lõpetades usalduskriisiga, ei saa Keskerakond seda eelnõu paraku toetada. Aitäh!

22:37 Aseesimees Toomas Kivimägi

Suur tänu aja tõhusa kasutamise eest! Kert Kingo, palun! (Kert Kingo palub lisaaega.) Kolm minutit lisaks.

22:37 Kert Kingo

Lugupeetud istungi juhataja! Head istungi jälgijad! Head kolleegid! Järjekordne eelnõu paistab pealt vaadates väga-väga hea, aga ka siin on sees negatiivsed nüansid. Esmalt tekib mul kohe küsimus, miks sellega tegeldakse alles nüüd. Kus oldi siiamaani? Kaja Kallasel on kolmas valitsus juba. Mitte mingit huvi ei olnud aidata neid inimesi või vastu tulla neile, kes on olnud lastega kodus, nende sissetulekuid ja, ütleme, turvatunnet suurendada. Ja see tähendab seda, et tegelikult ei ole ju see eelnõu inspireeritud meie inimestest, see ei ole selle pärast tekkinud. Tunduski liiga helde, et nüüd leitakse kohe riigieelarvesse 4,8 miljonit ja edaspidi 5,5 miljonit. Alles meil oli siin saalis eelnõu, mille puhul oli kokkuhoid ligemale 100 000 eurot, ja see oli hirmus suur kokkuhoid. Aga nüüd oli kohe olemas 5 miljonit, ümmarguselt. 

Jõudsimegi selleni, et see eelnõu on tulnud tänu sellele, et meile Eestisse on saabunud ka väga palju ajutise kaitse saanud ja rahvusvahelise kaitse saanud inimesi. Nemad olidki motivatsiooniks. Meie oma inimesed tulid lihtsalt sellega kaasa. Väga hea, et ka oma inimesed kaasati, aga see algpõhjus ikkagi ei ole olnud õige ja aus, ei ole olnud soovi oma inimestele kohe mõelda. Ühesõnaga, kõik, mis paistab helde ja hea, ei ole kindlasti seotud sellega, et meie oma inimeste elu paremaks teha. 

Muidugi, viimased valitsused ongi näidanud seda, et meie oma inimestele ei mõelda üldse, nendega ei taheta arvestada, nende heaks ei taheta midagi teha. Sama on toimunud ju haiguspäevade hüvitamisega. Koroona ajal siin muudeti seda süsteemi nii, et hakati haiguspäevade hüvitist maksma teisest päevast alates, niimoodi inimesed kaotasid rahaliselt ainult ühe päeva. Siis räägiti inimeste tervisest, ja mitte ainult koroona valguses, vaid üldiselt inimese tervisest ja sellest, et ei ole hea, kui inimene tõbisena, haigena tööl käib. Ei ole hea, kui käiakse tööl nohuga, ei ole hea, kui käiakse tööl köhaga või palavikuga, olgu see gripp või paragripp või mis iganes nakkushaigus. Veel räägiti väga usinalt sellest, kuidas see ei mõju hästi töökollektiivile, võib nakatada teisi. Ja nüüd, kui hakkas see suur raha kärpimine – selle valitsuse oma, eelmise valitsuse oma, üle-eelmise valitsuse oma –, siis leiti, et need mõtted enam ei ole olulised. Las inimesed käivad haigena tööl, kuritarvitavad meie meditsiinisüsteemi. Tuldi välja lausa sellise väitega, et inimesed polegi haiged, võtavad muudkui aga haiguslehte, et lihtsalt kodus olla. See on ju absurdne jutt. Inimesed said selle eest ainult 70% palgast, rahaliselt nad ju kaotasid. Ja tõesti, ega kõik ei ela Tallinnas mitmetuhandese palga peal. Väga paljud inimesed saavad väga väikest palka ja nende jaoks on väga tuntav isegi see, kui palk natukene väheneb.

Ja mis siis tehti? Muudeti ära haigus[päevade] kompenseerimise ja hüvitise väljamaksmise periood. Nüüd on nii, et kui inimene jääb haigeks, siis ta hakkab haigushüvitist saama alles neljandast päevast. Ehk siis esimesed kolm päeva inimene põhimõtteliselt rahaliselt kaotab, ja kaotab väga palju. Seda enam, et neljandast päevast kuni kaheksanda päevani maksab seda summat, inimese haigushüvitist ettevõte ise. Ehk ettevõttele tuleb see koormus, et ta peab maksma haigushüvitist, ta peab maksma töötaja sotsiaalmaksu ning siis ta peab palkama veel [haigestunu asemele] uue töötaja, et keegi selle töö ära teeks, ja maksma temale palka. Järjekordne koormus ettevõtjatele. 

Jälle, Kaja Kallase valitsustel ongi selline käekiri: kõiki koormame nii palju, kui on võimalik. Haigekassal, mis on nüüdseks Tervisekassaks nimetatud, on nüüd üsna olematu roll, tema hakkab üheksandast päevast [haigusraha] maksma. Kuigi, ma mäletan, sotsiaalkomisjonis oli juttu sellest eelmise valitsuse ajal, et tegelikult Tervisekassal on vahendid olemas ja Tervisekassa oleks võinud vabalt ise hakata neljandast haiguspäevast maksma haigushüvitisi. Aga ei! Koormame ettevõtjaid, hävitame kõik, teeme neil elu kibedaks. Sest nagu Kaja Kallas on siin öelnud, me oleme kõik liiga head elu näinud ja nüüd tuleb selle eest lõivu maksta. Need mõtted on mul haiguspäevade hüvitiste suhtes. 

Kogu see lihvimine ja reformimine sotsiaalsüsteemis ongi olnud väga konarlik. Mina leian, et kui juba teha, siis võiks teha ikkagi hästi, mitte nii, et kogu aeg on uus ebaõnnestumine teise ebaõnnestumise järel. Sama on ju toimunud ka näiteks hooldekodudes, kus nüüd tehti reform. Me kõik oleme meediast näinud, kuidas hooldekodudest on saanud surmakodud, matusekodud, inimesi näljutatakse, inimesi piinatakse, inimesi pekstakse. Aga räägitakse kõlavaid loosungeid, kuidas nüüd on meil kõik nii hästi, elu parim reform on tehtud, me oleme hoolekandesüsteemi reformima hakanud. See on küll teise ministri valdkond, aga me räägime üldises mõistes. Aga see on ju puhas vale, sest see reformimine on toonud ainult häda ja viletsust. Inimene ei tunne ennast isegi hooldekodus enam turvaliselt. Omaksed ei julgegi oma perekonnaliiget hooldekodusse panna, sest nad ei ole kindlad, et ta seal ellu jääb. See on tänane reaalsus. Ja täpselt sama on osaliselt kõikide nende eelnõudega ja seadustega, mis on tehtud – küll hoolekandeseadus, küll ravikindlustuse seadus, mis iganes seadus –, kogu aeg on midagi valesti. Aga väline fassaad paistab välja nii, nagu oleks tehtud paremaks, justkui tehakse paremaks.

Täpselt samamoodi on selle eelnõuga: on hea, et üldse midagi tehti, kui jätta tagaplaanile see, et ilma õige põhjuseta ei oleks sedagi tehtud. Seetõttu, tegelikult võiks seda seaduseelnõu toetada, aga tuletan meelde, et hetkel see hääletus, mis tuleb, ei ole mitte hääletus selle seaduseelnõu üle, vaid see on valitsuse usalduse küsimus. On väga inetu, et sellised eelnõud seotakse valitsuse usaldusega. Seega, kuna on tegemist sellise hääletusega, aga mina ei usalda valitsust, ka EKRE ei usalda valitsust, siis ei saa me kahjuks selle poolt hääletada, ükskõik kui palju me seda ei sooviks ja kui palju me ka ei kiidaks heaks sellist eelnõu. Ma tänan.

22:45 Aseesimees Toomas Kivimägi

Aitäh! Evelin Poolamets, palun!

22:46 Evelin Poolamets

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Head istungi jälgijad! Kui eelmise eelnõu puhul sain ma kiita seletuskirja ja laita eelnõu ennast, siis nüüd on vastupidi: tegu on väga hea eelnõuga. Kuigi see eelnõu on 20 aastat hiljaks jäänud, aga parem hilja kui mitte kunagi.  

Aga jõudes seletuskirja juurde, on mul tunne, et selle on kirja pannud mõni tubli töövari, sest viimasel ajal kipuvad töövarjud igal pool liikuma. Nii emotsionaalselt ja poliitiliselt laetud seletuskirja annab otsida. Võtan kas või ühe näite siit: "Usaldusküsimusega sidumise põhjuseks on opositsiooni poolt kasutusele võetud obstruktsioonitaktika, mis takistab eelnõu menetlemist. Riigikohtu üldkogu otsuse nr 5-20-3 punkti 39.2 kohaselt on eelnõu usaldusküsimusega sidumise eesmärk võimaldada valitsusel viia ellu oma poliitikat […] punkti 39.5 kohaselt järgib eelnõu sidumine usaldusküsimusega põhiseadusest tulenevat eesmärki, kui seda kasutatakse parlamendi ja valitsuse suhtes tekkiva ummikseisu lahendamiseks ja eelnõu vastuvõtmine on valitsuse hinnangul tema poliitika elluviimiseks vältimatu. [---] EKRE esitatud muudatusettepanekud ei ole sisulised ega tõsiseltvõetavad. Tegemist on obstruktsiooniga, mis halvab Riigikogu töö."

Tõesti tundub, et seletuskirja kirjutas tulevane poliitik, mitte ametnik, või tubli töövari, kes püüdis vastavalt soovile tellimust täita. Võimalik, et tegu oli isegi arstiteaduskonnast pärit töövarjuga – sõna "obstruktiivne" oli võib-olla kopsuhaiguste loengust meelde jäänud ja leidis õige koha – või mitte õige koha, vaid tuttava koha – siin ärakasutamiseks. 

Aga jah, kui nüüd eelnõust rääkida, siis 20 aastat hiljem lõpetatakse ebavõrdsus, lõpetatakse 11 000 lapsevanema ja ka vanavanemate ebavõrdne kohtlemine. Jälle natukene naljakas, mõnikord võiks ikkagi vanem juhendaja selle seletuskirja loomingulise poole pealt üle vaadata. Mõnes mõttes see jälle peegeldub laiskust, rumalust ja lohakust, mis on juba saanud sünonüümiks Reformierakonna valitsusele. 

Mis on tegelikult laiskuse ja rumaluse tagajärg? Loomulikult vaesus. Rumalalt juhitud, laisalt juhitud ettevõtegi läheb lõpuks pankrotti, rääkimata riigist. Kui ei viitsita korralikult asju teha, siis ei ole vaja teha. Ei pea olema peaminister, kui ei tule välja, kui ei ole oma erakonna toetust. Oma erakonnas oled sa kaotanud 30% toetust. Riigis …  

Palun veel kolm minutit.

22:50 Aseesimees Toomas Kivimägi

Kolm minutit lisaks.

22:50 Evelin Poolamets

… oled sa kaotanud toetust. Üle 60% arvab, et peaminister peaks tagasi astuma. Ta võikski tagasi astuda, mitte lasta laiskusel ja lohakusel vohada. Ja nüüd siis lõpuks – tore! – avastati, et on ebavõrdsus. Nüüd selle väikese seadusemuudatusega seda parandatakse. Samas võeti nendeltsamadelt lastega peredelt, emadelt, kes said lapsed, ja suurperedelt lastetoetused ära, perehüvitisi kärbiti. Siis ei olnud nagu korraga seda teemat, et vanavanemad kannatavad. Kes veel? Lapsed kannatavad, emad, 89%. 

Väga paljud inimesed, väga paljud pered, suurpered, said puudutatud sellest, et valitsus pettis neid – võttis tagasi lubatud perehüvitised ja lastetoetused, pettis nende ootusi. Sellest me ei rääkinud täna sõnakestki. Küll on kahju, et selliseid seaduseid, mis on 20 aastat hiljaks jäänud, aga parandaks ebavõrdsust, me peame vastu võtma usaldushääletusega. Tundubki, et head seadust hoiti nii kaua kuskil sahtlis, et seda masendavat olukorda natukene helgemaks teha. Vähemalt seadus on hea, kui meil midagi muud head ei ole. Aitäh!

22:52 Aseesimees Toomas Kivimägi

Suur tänu! Henn Põlluaas, palun!

22:53 Henn Põlluaas

Palun kolm minutit lisaaega. 

22:53 Aseesimees Toomas Kivimägi

Kolm minutit lisaks. 

22:53 Henn Põlluaas

Austatud eesistuja! Austatud kolleegid! Head vaatajad ja kuulajad! Eesti on sajandi suurimas demograafilises kriisis. See tähendab seda, et meil ei ole iialgi nii väikest sündimust olnud, vähemalt mõõdetava aja jooksul, kui meil on andmeid kogutud. Selle taustal tundub ju see eelnõu, ravikindlustuse seaduse täiendamise seadus suurepärane, sest sellega "luuakse Tervisekassale seaduslik alus arvutada haigus- või hooldushüvitist kas isiku sotsiaalmaksuga maksustatud tulult või vanemahüvitiselt, võttes aluseks inimesele soodsama variandi", justkui väga ilus, väga hea. Aga samal ajal on valitsus ja valitsuskoalitsioon – Reformierakond, sotsid ja kahesajalased – vähendanud ju lastele ja peredele varem määratud toetusi, kaotanud tulumaksuvabastuse laste eest, vähendanud huvihariduse raha laste arvel ja nii edasi ja nii edasi. Nii et tegelikult tundub see lihtsalt sellise propagandistliku trikina, et näidata: valitsus siiski hoolib meie lastest ja meie peredest.  

Kui me küsisime, kui suur see summa on, mida võivad saada lastega emad või isad või ka näiteks vanavanemad, kes hooldavad väikelapsi, siis räägiti 5 miljonist, ümmarguselt. Ainult viiest miljonist. Aga samal ajal on valitsus tõstnud makse ja tõstab neid veelgi. Eri aegadel jõustuvad erinevad seadused ja seal hulgas on käibemaksu tõus, tulumaksu tõus, aktsiiside tõusud, riigilõivude tõusud, keskkonnamaksude tõusud, plastimaks, elamualuse maa maks ja nii edasi ja nii edasi. Ja kui me lööme kõik selle kokku, siis me saame kümnetes ja kümnetes kordades suurema summa. Nii et tegelikult see väike näpuotsaga pudistamine meie emadele mõjub pigem mõnitusena, sest see ei ole kõikide nende hinnatõusude kõrval absoluutselt arvestatavgi. Seda enam, et tänu Reformierakonna viljastavatele tingimustele on Eestis Euroopa suurim majandus[langus]. 

Me oleme nautinud sõna otseses mõttes hullumeelseid elektri hindu, milles pidi süüdi olema Ukraina sõda, aga millegipärast hakkas hinnatõus hoopiski enne, kui sõda oli alanud. Me oleme läbi elanud sõna otseses mõttes hullumeelse inflatsiooni, mis on ära söönud meie säästud, meie palgad. Aga sellel ei ole veel lõppu. Kuigi [hinnatõus] on aeglustunud, ei tähenda see ju veel seda, et oleks millegi üle rõõmustada. Ega hinnad odavamaks ei lähe, inflatsioon möllab edasi. Kõik see on kaasa toonud selle, et meie ettevõtted kiratsevad ja inimeste ostujõud väheneb. Kuna valitsus ei ole absoluutselt panustanud meie majanduse edendamisse, siis on meie konkurentsivõime ja eksport drastiliselt langenud, töötus kasvab, vaesuses elavate inimeste arv kasvab. 

Nii et täna on olukord hull, aga [selleks ajaks,] kui kõik need maksutõusud jõustuvad, oleme me sõna otseses mõttes katastroofis. Aga see ei loe valitsusele mitte üks gramm. Neid ei huvita, kuidas Eesti rahvas või Eesti riik või meie majandus toime tuleb. Nemad on võtnud endale mingisugused idée fixe'id, eesotsas Reformierakonnaga, et kaotada mingisugune fiktiivne maksuküür ja laristada ja laristada ja laristada, teha mõttetusi, ehitada tänaseks absoluutselt igasuguse mõtte kaotanud Rail Baltic, ehitada mingisuguseid 40-miljonilisi keskkonnahooneid ja mida iganes, samal ajal ahistades kogu meie ettevõtlust. Ma ei tea, mis eesmärk saab sellel olla. Kui lollus on muutunud süsteemseks, siis tegelikult saab selle süsteemsuse taga näha ainult teadlikku tegevust. 

Ja kui pahameel on ühiskonnas kasvanud taevani – lisaks valitsuse hävitavale tegevusele ka peaministri Vene-äride tõttu –, siis süüdistatakse kõiges kunagist EKRE, Isamaa ja Keskerakonna valitsust, unustades, et meie viisime majanduse 8,7%-lisele tõusule. Peale seda on olnud kolm Reformierakonna valitsust, kes ongi meid sellesse hädaorgu toonud. Ja siis süüdistatakse opositsiooni, et opositsioon ei ole nõus Eestit tohutul allakäigutrepil kaasa lükkama. Kuulutatakse, et me takistame parlamendi tööd, ja nii edasi ja nii edasi. Tegelikult sõidetakse lihtsalt opositsioonist üle, tegelikult lihtsalt sülitatakse meie parlamentarismile ja demokraatiale ning surutakse usaldushääletusega läbi Eesti riigile ja rahvale kahjulikke eelnõusid, põhimõttel, et peale meid tulgu või veeuputus. 

Aga meie ei lase sellel veeuputusel sündida. Me oleme viimane kaitseliin Eesti rahva ja Eesti Vabariigi eest. Iseenesest hea eelnõu, me võiksime seda toetada, aga valitsus on ise meelega tekitanud olukorra …

23:01 Henn Põlluaas

… kus me seda teha ei saa. Aitäh!

23:01 Aseesimees Toomas Kivimägi

Aitäh! Varro Vooglaid, palun! (Varro Vooglaid palub lisaaega.) Kolm minutit lisaks.

23:01 Varro Vooglaid

Suur tänu, lugupeetud istungi juhataja! Austatud kolleegid! Peab alustama oma kõnet samamoodi, nagu siin juba eelneva eelnõu menetluse ajal peetud kõne puhul sai seda tehtud. Nimelt, sisuliselt on tegemist toetust vääriva eelnõuga ja kindlasti hääletaksime selle poolt, kui ei oleks meid pandud sellesse olukorda, kus me ei saa seda teha sel lihtsal põhjusel, et hääletades eelnõu poolt, me ütleksime ühtlasi, et me usaldame praegu ametis olevat valitsust, aga seda me ilmselgelt ei tee. Sellist valitsust ei saa usaldada. Ma oma kõnes keskenduksin sellele küsimusele, miks ma hääletan selle eelnõu vastu. Just nimelt põhjusel, et usaldus selle valitsuse vastu puudub. 

Küsigem, kuidas saakski usaldada sellist valitsust, kes on tegutsenud viisil, mis on vastuolus elementaarse ausameelsuse põhimõttega. Võtame näiteks selle asjaolu, et eelmise aasta sügisel siinsamas istungisaalis praegune peaminister Kaja Kallas ütles selgesõnaliselt nii, tsiteerin: "Aitäh! Kuna te mõistate ainult lihtlauseid, siis kordan üle ja lugege mu huultelt: maksud ei tõuse. Punkt. Kas oli liiga keeruline? Maksud ei tõuse. Punkt." Ja mida me nägime pool aastat hiljem? Ilma mingisuguse pikema mõtlemiseta, nii kui oli valimised võidetud, oma võimupositsioon uuesti tsementeeritud ja seda isegi parandatud, kasvatatud ja tugevdatud, tuldi kohe välja teatega, et hakatakse tõstma põhimõtteliselt kõiki makse, ja nagu sellest oleks veel vähe, kehtestatakse ka uusi makse. 

Mida võib sellises olukorras väga selgelt järeldada? Võib järeldada seda, et valitsus ei ole käitunud ausalt. Ja valitsus, mis ei käitu ausalt, ei vääri usaldust. Nii lihtne see asi ongi. Seda silmas pidades pole ime, et kui valimistulemuste kohaselt – ma loodan, et ma praegu detailides numbritega ei eksi – oli sedasi, et koalitsioonierakondadel on parlamendis 61 kohta ja opositsioonierakondadel 40 kohta, siis praeguste reitingute kohaselt oleks koalitsioonil parlamendis 36 kohta ja opositsioonil 65 kohta. See näitab väga selgelt, et küsimus ei ole ainult selles, kas meil opositsioonierakondadena on säilinud usaldus või kas eksisteerib üldse usaldus valitsuse vastu või mitte, vaid küsimus on selles, et ühiskonnas tervikuna ei ole usaldust selle valitsuse vastu. 

Nüüd edasi, personaalsest vaatepunktist ka. Olles seisnud 10 aastat Eestis perekonna, abielu ja nendega seonduvate väärtuste eest, mina isiklikult ei saa mitte kuidagi seda valitsust usaldada, sel lihtsal põhjusel, et tegemist on Eesti Vabariigi ajaloos kõige perekonnavaenulikuma valitsusega. Ilma kahtlusteta, ükski valitsus ei suuda sellele konkurentsi pakkuda. Mäletame seda, kuidas kohe kevadel tuldi välja plaaniga – ja suruti see plaan ka läbi, kiirkorras, ilma väljatöötamiskavatsuseta, ilma kohaselt kaasamata, ilma kohaselt ühiskondlikku arutelu pidamata – väärastada põhimõtteliselt abielu mõiste Eestis kehtivates seadustes. Seejuures teati väga hästi, et sellega lõhestatakse teadlikult ja tahtlikult Eesti ühiskonda, sellepärast et abielu on suure osa ühiskonna jaoks siiski midagi sellist, mida peetakse pühaduse sfääri kuuluvaks. Ja käik, mis tehti, oli see, et see, mida paljud inimesed peavad rüvedaks homoseksuaalsete suhete näol, segati kokku sellega, mida paljud peavad pühaks abieluliste suhete näol. Ühtegi vastuargumenti ei kuulatud, kõige vähemalgi määral kriitikaga ei arvestatud ja lihtsalt rammiti teerulliga see asi läbi. Näidati suhtumist: "Meil on piisavalt jõudu, ja kuna meil on see jõud, siis me võime teha vähemusega, mida tahame, meid ei huvita." Sellise käitumisega loomulikult kaotatakse suure osa ühiskonna usaldus. 

Seda enam, et tegemist oli ju selge rünnakuga ka põhiseaduses sätestatu vastu. Põhiseadus ütleb ju §‑s 27, et perekond rahva püsimise ja kasvamise ning ühiskonna alusena on riigi kaitse all. Abielu on perekonna alus, perekonnaga väga tihedalt seotud. Seega, rünnak abielu vastu on ilmselgelt ühtlasi rünnak perekonna vastu, millele põhiseadus nimetatud paragrahvis pakub erilist kaitset ja nõuab, et riik pakuks seda erilist kaitset. 

Vaatame edasi, kuidas see perekonnavaenulik programm on avaldunud. Mida tehti lasterikaste perede toetusega? Vaid mõned kuud enne valimisi Reformierakond ise hääletas selle poolt, et tõsta lasterikaste perede toetusi, ja kohe pärast valimisi tuldi välja plaaniga lasterikaste perede toetuste tõstmine tagasi võtta. Kusjuures mitte ükski valitsuserakond, nii palju kui mina mäletan – kui ma nüüd ei eksi –, sotside erandiga ei kirjutanud oma programmis selgesõnaliselt, et seda tahetakse teha. Mäletame, mida kostis selle peale Eesti Lasterikaste Perede Liidu juhataja Aage Õunap, tsiteerin: "Olete andnud peredele selge signaali, et riiki ei saa kunagi usaldada. Ükski otsus pole garanteeritud täitmiseks, sest kolm kuud tagasi antud lubadust on murtud. Murdis selle meie oma riik, keda oleme valmis toetama ja kelle liidrid oleme ise valitsusse hääletanud, kuid kindlasti mitte sellise ülesandega." 

Nii. Lasterikastele peredele anti hoop. Aga sellega jällegi perekonnavaenulikud sammud ei ole piirdunud. Kaotati ära ka täiendav tulumaksuvabastus abikaasa ja laste pealt – täiesti ühemõtteliselt ja selgelt perekonnavaenulik samm. Ja kuigi kevadel juba sai sellele probleemile tähelepanu juhitud, et vastupidi Eestis kehtivatele seadustele ei ole valitsus mitte midagi teinud selleks, et tagada, et lastele ei oleks Eesti Vabariigis kättesaadavad pornograafilised materjalid, ei ole absoluutselt mitte midagi selleks tehtud. Vastupidi, peaminister on tunnistanud, et tegemist on reaalse probleemiga, sotsiaalkaitseminister on tunnistanud, et tegemist on reaalse probleemiga, aga mõlemad laiutavad käsi ja ütlevad, et nad ei kavatsegi midagi sellega peale hakata. See on ka ilmselgelt perekonnavaenulik käitumine. 

Nüüd meenutame seda, mida ütles president Alar Karis 9. septembril siinsamas istungjärgu avaistungil, tsiteerin: "Ehkki põhiseadus ei tõmba täpset piiri ja seda olekski võimatu tõmmata, olen ma arvamusel, et usaldusküsimusega saab siduda vaid selliseid eelnõusid, milleta valitsus ei saaks teostada isegi oma programmi tuuma." Mõtleme nüüd tagasi nende eelnõude peale, millest siin juttu oli – lasterikaste perede toetused, abielu määratlus perekonnaseaduses. Kas need olid sellised eelnõud, mille sidumine usaldushääletusega, valitsuse usaldusküsimusega oli selle määratluse, selle kriteeriumi kohaselt põhjendatud? Ilmselgelt ei olnud. Ja muidugi on siin ka koht, kus peaks olema kriitiline presidendi suhtes. Kui ta ise avaistungil ütleb, et sellisel viisil ei tohiks eelnõusid valitsuse usaldusküsimusega siduda, aga ometi selliselt valitsuse usaldusküsimusega seotud eelnõud kuulutab välja, siis ta käitub omaenda sõnade vastaselt. Aga fakt on see, et presidendi antud kriteeriumi kohaselt valitsus neid asju tehes ei käitunud kooskõlas põhiseaduse mõttega, kuritarvitades usaldushääletusega sidumise võimalust.

Ja kõiki neid asju silmas pidades ei saa kahjuks selle eelnõu poolt hääletada, sest see valitsus ei vääri usaldust. Aitäh!

23:09 Aseesimees Toomas Kivimägi

Aitäh! Anti Poolamets, palun!

23:09 Anti Poolamets

Tänan, juhataja! Hea Rain Epler, hea Riina Solman, hea Varro Vooglaid, kes te siin olete ja võitlete! Mille eest? Võitlete lasterikka Eesti eest, võitlete mõistliku ja normaalse riigi eest, võitlete isegi Reformierakonna eest, et tuua teda meeleparandusele. Sest mina usun meeleparandusse. Eks meil ole ka selline kultuur, kus kristluses on patu mõiste ja patukahetsuse mõiste. Inimestel ja ehk ka organisatsioonidel on võimalus teha sisekaemust ja leida: "See, mis ma tegin, ei olnud õige", ja hakata ennast muutma. 

Seesama eelnõu on sammukene õiges suunas, aga õige pisikene sammukene võrreldes sellega, mis toimus kevadel. See oli radikaalne samm, millega murti lubadust, mis oli mõni kuu enne antud meie kõige haavatavamatele ehk lasterikastele peredele. Minu jaoks on psühholoogiliselt arusaamatu, miks sajandi madalaima sündimuse juures see tegu tehti. Ma proovin seda endale seletada ja osaliselt tundub, et tegu on ikkagi ideoloogilise suunitlusega. Rahvusriik on midagi, mis on praeguse koalitsiooni jaoks võõras, ja selle asemel tuleb luua läbi halli kivi multikultuuriline moodustis, millel ei ole riigi tunnuseid. 

Praegune suund viib Eesti liibanoniseerumise suunas, kus kasvavad konfliktid, kus riik on nagu etniline, kultuuriline ja rassiline lapitekk, kus need rühmad ei usalda üksteist, ja pinged kasvavad nii nagu kunagi Taavi Rõivase poolt ülistatud uuel põhjamaal. See on nagu sõjatsoon, kus isegi sotsiaaldemokraadid, Ylva Johanssoni isikus, Euroopa Komisjonist hüüavad, et Rootsi eesistumise prioriteet Euroopa Liidus olgu organiseeritud kuritegevuse vastu võitlemine. Vaat sinna on jõutud sellesama ideoloogia elluviimisega. 

Aga ma kutsun teid patukahetsusele. Praegu istume me siin selle pärast, et revolutsioonidel on oma hind. Ja kui te olete võtnud vasakpoolsetelt sealtsamast (Osutab käega saali vasakule poolele.) kõige äärmuslikumad ideed ja toonud siia Riigikogu keskele, kus nad ei tohiks olla, siis sellel on hind. Me ei istu siin mitte viimast korda. Revolutsionäärid on teinud teistele haiget, aga ka endale. Me teame seda, kuidas Prantsuse revolutsioonis juhtus, et ühiskonna pahupidi keeramise tõttu kannatasid ka revolutsionäärid ise. Ja mul on küsimus: kuhu te lähete, Reformierakond? Teie olete valitsuse juhterakond. Tõmmake pidurit, astuge vasakäärmuslaste paadist maha! Jõudu teile selleks! 

23:14 Aseesimees Toomas Kivimägi

Suur tänu! Rain Epler, palun!

23:14 Rain Epler

Aitäh, hea istungi juhataja! Head kolleegid! Hea minister, kes, ma loodan, siiamaani kuulab läbirääkimisi ja mine tea, ehk ka veel osaleb nendes. Hetkel teda küll saalis näha ei ole, aga ma tegelikult …

23:15 Aseesimees Toomas Kivimägi

Lugupeetud ettekandja, annan teada, et minu loal tõepoolest minister jälgib kabinetis seda ülekannet ja ta on majas täiesti olemas.

23:15 Rain Epler

Aitäh! See on hea, sellepärast et ma tahtsin kõnet alustada tegelikult just ühe mõttega, mis puudutab ministrit. Me ennist siin paar või kolm tundi tagasi ministriga ajasime põgusalt koridoris juttu ja ta avaldas arvamust, et ta saab ilmselt …

Ja näete, minister jõudis saali. Väga tore, suur rõõm! Hea Riina, sa avaldasid enne arvamust, et sa saad täna ilmselt suhteliselt mõistlikul ajal koju. Ma siin vahepeal, kui mul oli hea hetk, sirvisin päevakorda. Mulle siiski tundub, et me saame siin üheskoos päikesetõusule vastu minna, kui nii võib öelda. Sõna otseses tähenduses muidugi me kahjuks ei saa päikesetõusule vastu minna, sest teatavasti torm on juba kohale jõudnud, lumesadu peaks järgnema, küll aga peaks diskussioonide lõpuks katma maad kaunis lumevaip. Ma ütleksin, et meie kultuuris ja selles paigas, kus me elame, alati, kui see kaunis lumevaip maha tuleb, siis see sümboliseerib teatavas mõttes rahulikuma aja algust. Kahjuks sellel aastal ei sümboliseeri, sest kas või siin saaliski on tegelikult üsna pingeline seis ja rahu saabumist veel ei ole väga lähedases perspektiivis ette näha. 

Kuigi ma pean teid kiitma, te omalt poolt üsna julgelt, ma ütleks, siiski avaldasite arvamust selle kohta, kust seda kompromissi võiks otsima hakata. Miks ma ütlen, et üsna julgelt? Kolleeg Tarmo Tamm Eesti 200-st möödunud nädalal näiteks tegi majanduskomisjonis ühe vägagi sisuka ja asjaliku ettepaneku. Aga hiljem, peale vestlusi peaideoloogidega oli ta sunnitud oma arvamust muutma ja selle ettepaneku tagasi võtma.

Nüüd, küsimustele vastates, proua minister, te ütlesite, kui oli juttu valitsuse tegevuse tuumast, et laste ja perede toimetulek on väga oluline. Kui me vaatame valitsuse otsuseid, mis puudutavad näiteks suurte perede toetusi, laste pealt täiendava tulumaksu mahaarvamise võimaluse kaotamist, aga ka uute maksude kehtestamist ja olemasolevate maksude tõstmist, siis on, ma ütleksin, siililegi selge, et sõnad ja teod ei lähe omavahel kokku. 

Nüüd, selle eelnõu kohta saab tõepoolest öelda, et tegu on hea eelnõuga, hea algatusega, mis likvideerib pikalt eksisteerinud seaduseaugu, ja ma isegi ütleks, seadusandliku praagi. Ma ühele aspektile siiski hakkasin mõtlema. Huvitav, kas valitsus mõistab ka ise, et nende tegevus põhjustab Eestimaa inimestele nii palju kannatusi, et see võibki hakata inimeste tervisele halvasti mõju avaldama, ja kas on oodata suure hulga inimeste haiguslehele minekut, sealhulgas suure hulga emade haiguslehele minekut, ning siis püütakse selle eelnõuga nende valede otsuste kõrval, mida on terve pinu, pisutki inimesi aidata. Ma loodan, et see nii ei ole. Nii et tõepoolest on tegu mõistliku eelnõuga ja selle sisu nii mina kui ka minu fraktsioonikaaslased kindlasti toetame.

Ma palun kolm minutit lisaaega.

23:19 Aseesimees Toomas Kivimägi

Kolm minutit lisaks.

23:19 Rain Epler

Aga ma jõuan nüüd selleni, mis ma siin juba küsimuste ja vastuste voorus ütlesin ja mis puudutab seda kompotti: ühelt poolt tuleks anda emadele palka, aga teisalt on vaja anda valitsusele malka. Ei taha siin ennast väga kiita, aga see tundub iseenesest hea kujundlik väljend. Rõõm oli kuulda, et juba kolleeg Hanimägigi võttis selle kasutusele. 

Ja nüüd kõigepealt, eks ole, me tahaksimegi aidata emasid, kelle tööd, ma ütleksin, kõige olulisemat tööd – seda tööd, kui emad on olnud lastega kodus – ei ole väärtustatud võrdselt kõigi muude töödega. Need muud tööd on sellised, mida klassikaliselt töödeks nimetatakse ja mille eest palka makstakse. Kui sealt töölt lähed haiguslehele, on su hüvitis seotud palgaga. Aga kui ema on olnud lastega kodus – see ongi väga tänuväärne ja meie tulevikule mõeldes kõige olulisem töö –, siis tema, jäädes peale kodus olemise perioodi haiguslehele, saab vähem haigushüvitist. Seda [eelnõu] tahaks toetada. 

Aga jällegi, see valitsus – siin juba kolleegid [valitsuse öeldut] tsiteerisid, ma ei hakka seda kõike kordama – on saanud võimule valedega. Valetamist on jätkunud ka selleks ajaks, kui juba on võimul oldud. Ja neile piltlikult öeldes tahakski malka anda, tahakski neile öelda, et me ei usalda neid. Kindlasti sellel hääletusel me seda teeme. Aga sellest ei maksa välja lugeda, justkui me ei toetaks seda, et emade haigushüvitiste lugu tuleks korda teha. 

Ma tõepoolest kordan veel üle oma lootust, et võib-olla me jõuame siin saalis täna või homme selleni, et see asi laguneb koost. Ja võib-olla see optimism päris asjatu ei olegi. Sirvisin siin Financial Timesi. Sealt saab lugeda, et Saksamaal võttis parlament riigieelarve eelnõu menetlusest välja, see lõpetati, sest Saksamaa on poliitilises kriisis. Ja miks ta seal on? Sest seal on ka kokku klopsitud kirev koalitsioon, kelle moodustamise eesmärk on olnud võimul püsimine. Minu arust ei ole keeruline näha siin sarnasust Eestiga. Nüüd ongi asi jõudnud sellisesse punkti, kus kohus on selle koalitsiooni otsused vaidlustanud, ja ongi kriis. Ja ongi eelarve menetlusest väljas. Nii et lootkem parimat. Kutsun üles valitsust mitte usaldama. Aitäh!

23:22 Aseesimees Toomas Kivimägi

Aitäh! Helle-Moonika Helme, palun!

23:23 Helle-Moonika Helme

Ma võtan lisaaja ka kohe.

23:23 Aseesimees Toomas Kivimägi

Kolm minutit lisaks.

23:23 Helle-Moonika Helme

Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud kolleegid, kes on siin saalis! Lugupeetud minister, kes istub ka saalis! Ja kõik, kes meid hilisel tunnil veel jälgivad! Sellest on siin juba päris palju räägitud, et see on tegelikult väga hea eelnõu ja iseenesest tahaks seda eelnõu väga toetada. Aga selle eelduseks, et me võiksime seda toetada, oleks üks teine asi, millest on ka täna palju räägitud, ja see on kompromiss. 

Ma ei teagi, kas kiita siinkohal või kuidas sellesse suhtuda, et Vabariigi Valitsus on selle eelnõu käigus EKRE muudatusettepanekutest ühe heaks kiitnud. Kuigi see on seekord küll täiesti äraspidine heakskiit, sest vaadake, see muudatusettepanek kiideti heaks seetõttu, et selle sisu on sama, mis on Vabariigi Valitsuse ettepanek. Ehk siit me näemegi, mis on selle valitsuse käekiri, ka kompromisside leidmise mõttes. Ei saa eitada, et on proovitud laua taha maha istuda ja on vastastikku kombatud, mis võimalus oleks leida mingisugunegi ühisosa. Aga paraku on kõik need üritamised lõppenud ikka nõnda, et valitsus – ja räägime siin eelkõige peaministrist – paneb laua peale ainuvõimaliku variandi: kompromiss on ainult selline, nagu mina/meie ütlen/ütleme. Selline suhtumine on täiesti selgelt vastaspoolt alandav. Meid pannakse fakti ette: rahu tuleb maa peale siis ja ainult siis, kui te vabatahtlikult alla annate, ennast taandate ja ära tühistate. On täiesti selge, et nii nagu liberaalid kogu maailmas harrastavad tühistamiskultuuri, on sellest vaimust kantud ka Eesti liberaalide valitsuse eksistents.

Alates kevadest on käinud Eesti Vabariigis Reformierakonna ja Kaja Kallase valitsuse jõudemonstratsioon: me teeme, sest me võime, ja kui ei meeldi, on see teiste probleem. Vingu, nuta, inimene – ei huvita. Ei mingit empaatiat, ei mingit huvi üldse sildu ehitada. Tuletame meelde, et meie ühiskond on niigi väga-väga lõhki. Kogu see kriisist kriisi kulgemine on viinud stressi kogu ühiskonna. Valitsuse arrogantne, üleolev ja ennast kiitev suhtumine ei tee asja sugugi paremaks.

Me mäletame neid aegu, kus võimu lipukirjaks oli "Vait olla ja edasi teenida", samuti "Kel jõud, sel õigus". On täiesti ilmselge, et praegune valitsus on need mõlemad lipud masti tõmmanud ja võtnud ühtlasi hoiaku, et peale neid tulgu või veeuputus. Nemad lihtsalt peavad oma tahtmise saama, surudes vastu seina Riigikogu opositsiooni ja isegi Vabariigi Presidendi, keda suvel survestati usaldushääletusega seotud suure hulga eelnõude vastuvõtmisele. Isegi praegu käiakse ringi näoga, et oh, mis Vabariigi President, see on meil üldse mingi tühi-tähi. Küll ta heaks kiidab. Teeme, mis tahame, sest me saame.

Mitu usaldushääletust on meil praegu siin käimas ja sama palju on ees ootamas. Kolleeg Mart Maastik korra juba esitas retoorilise küsimuse, et mitu korda ühe õhtu jooksul see valitsus siis peab endale usaldust küsima. See on nagu ühes kultusfilmis, kus küsitakse: "Mitu korda ma ühte ja sama meest pean maha lööma?" Või siis on seal ka teine stseen. Kuigi Pirita klooster juba vaata et põles ja vabad mehed olid kloostri värava all, teatas Pirita kloostri abtiss meelekindlalt: "Mina oma otsust ei muuda."

Vaadake, see on täpselt nagu Kaja Kallas. Terve riik on varsti meeleheite äärel, aga temal on ikka vaja läbi viia meie majandust, energeetikat ja kõigi inimeste igapäevaelu tugevalt mõjutama hakkavat, loomulikult halvemuse ja raskuste poole viivat rohepööret. Samuti on vaja rahvale just nüüd, kui üks kriis teise järel on niigi räsinud inimesi materiaalselt ja ka vaimselt, suruda peale üks maks teise järel ja suurendada lõivusid iga liigutuse peale. Tuhanded ja tuhanded inimesed käivad juba praegu ringi väga suure murega hinges: mis saab neist aasta pärast, kui tuleb see jube ja õudne automaks?

Seda rida võiks veel pikalt jätkata, aga saate aru, tegelikult on kõigile ju selge, et klooster põleb. See on selge kõigile teistele peale Kaja Kallase, Reformierakonna ja tema satelliitide, kes iseenese võimu ja oma erakonna soojade kohtade nimel suurest ahnusest ja küünilisusest seda kloostri põletamise mängu süüdimatult kaasa teevad ja heaks kiidavad. Ja sellele hoiakule, suhtumisele "Ma teen, sest ma saan" on üles ehitatud kogu see usaldushääletuste farss. See on üles ehitatud oma koalitsioonipartnerite ahnusele, küünilisusele, arrogantsusele, nende hirmule tegelikult kaotada võimu, ametikohti ja sissetulekuid. Ja see on see, mis neid kõiki liidab, täna siin, ilmselt mitu korda järjest, ja ka edaspidi, kui eeldatavalt veel vähemalt seitse eelnõu tuuakse siia täpselt samamoodi usaldusküsimusega seotult.

See kõik, mis ma siin enne ette lugesin, paneb meid kõiki üheskoos tegema otsuseid, mis hävitavad Eestit ja hävitavad meie inimeste viimsegi usalduse oma riigi vastu. Nad ei mõtle sellele, et sellel võivad olla kaugeleulatuvad tagajärjed, ka julgeolekulised, sest omaenda rahva meelsuse omaenda riigi vastu pööramine on täpselt sama suur julgeolekuoht kui Putini droonid ja pommid. Aga nad ei mõtle sellele, nad ei oskagi niimoodi mõelda. Aitäh!

23:31 Aseesimees Toomas Kivimägi

Riina Solman, palun!

23:31 Riina Solman

Aitäh, austatud Riigikogu aseesimees! Lugupeetud rahvasaadikud siin saalis! Austatud minister! Tunnustan, et te jaksate veel siin külmas ruumis vastu pidada. Väga tublid! Ja muidugi tervitan kõiki, kes jaksavad meid sidevahendite kaudu jälgida. 

Ma annan teada, et Isamaa toetab selle eelnõu sisu, sest selle eelnõu sisu on selline, mida toetavad kõik opositsioonierakonnad. Aga ometi olete koalitsioonis aheldanud selle vajaliku eelnõu peaminister Kaja Kallase külge, öeldes, et eelnõu peab seadustama ainult Kaja Kallase külge aheldatuna talle usaldust vandudes. Meie ei ole sellega nõus. 

Ma ei ole nõus, et valitsus on sidunud selle lastele ja peredele vajaliku eelnõu usaldushääletusega Kaja Kallasele, kellele opositsioon on teinud ettepaneku tagasi astuda ja keda kaks kolmandikku Eesti rahvast ei soovi peaministrina näha usalduse puuduse tõttu. Eelnõu valitsuse usaldushääletusega sidumine on seetõttu küünilisim tegu, mida minu kui algaja rahvasaadiku silmad on siiani näinud. Siduda laste ja perede toetamise eelnõu Kaja Kallase külge kilbina, mis peab kaitsema teda tagasiastumise eest, on lisaks küünilisusele ka häbematu tegu, sest just Kaja Kallas on see valitsusjuht, kes võttis ära tulumaksuvabastuse ühe ja kahe lapsega peredelt ning kärpis 200 eurot suurperede toetust, kaotas abikaasade ühise tuludeklaratsiooni, käitus sõnamurdlikult suurperede suhtes, kes näevad pärast päevatööd keskmiselt ka rohkem vaeva pea poolte Eesti laste üleskasvatamisel ja Eesti kestlikuna hoidmisel. 

Kõigepealt soovis peaminister Kaja Kallas peaministritoolist ja võimust kinnihoidmiseks suurperede toetuse tõusu, seadustas selle tõusu, aga hiljem võttis ta oma sõnad tagasi, võttis ka toetust ära. Aga sellest jäi talle väheks. Sügisel võttis Kaja Kallase valitsuse sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo suurperedelt veel ära 101 000 eurot suurperede huviringitoetust, mida riik oli maksnud enam kui 15 aastat nelja ja enama lapsega pere koolilastele, rohkemaks ei jagunud. Seesama valitsus eesotsas peaministri ja sotsiaalkaitseministriga, kellelt rahvas ootab hoolivust, mõistmist, perede ja laste suhtes ka erilist empaatiat – ma juhin tähelepanu, et naispoliitikutelt eeldab rahvas rohkem hoolivust ja empaatiat, keskmisest enam –, läks ära kiskuma seda kõige vajadusepõhisemat pisikest toetuseliiki suurperede käest alles sellel sügisel. Sellisest käitumisest jääb paratamatult mulje, et konkreetselt nende naisministrite puhul oleks tegu justkui lastevihkajatega, kes tahavad suurperedele meelega haiget teha, sest muud seletust selle 100 000 lisaeuro äravõtmisele suurperedelt ma lihtsalt ei oska leida. 

Jah, Isamaa toetab terviseminister Riina Sikkuti eelnõu sisu, sest see on meie programmiline ettepanek ja aastaid tagasi, kui olin rahvastikuminister, sai see kirjutatud ka sündimuse pikaajalisse kavasse sisse. Otsisin üles Jüri Ratase teise valitsuse ajal koostatud kodanikuühiskonna ja huvigruppidega koos tehtud rahvastiku ja sidusa ühiskonna arengukava. Selle koostamise käigus olid kaasatud kõik organisatsioonid, kes asjasse puutusid, ja see üldine sõnastus oli jätkuks meie rahvastikupoliitika meeskonna perepoliitika visioonile. 

Mul on hea meel, et just teie, Riina Sikkut, terviseministrina olete selle eelnõu ja ka selle meie meetme ellu kutsunud ja need miljonid riigieelarvest lastega perede peale kulutate. Aga mul on ka väga kahju, et te seisate selle eest, et eelnõu peab kaitsma hoopis Kaja Kallase võimulpüsimist. Isiklikult minu jaoks on see groteskne kübaratrikk. Olete sellega seadnud terve opositsiooni täbarasse olukorda, sest teate, et me Kaja Kallast peaministrina toetada ei saa. Ma soovin väga näha, kuidas te järgnevatel päevadel selgitate seda kübaratrikki avalikkusele. Kas proovite tõmmata opositsioonile ka avalikkuse ees mütsi silmini või jääte, nagu me neid tunneme, ausaks ja südamlikuks ministriks, kellena te ka täna olete siin üles astunud? 

Palun veel lisaaega.

23:36 Aseesimees Toomas Kivimägi

Kolm minutit lisaks. 

23:36 Riina Solman

Ära märkima peab veel kummalise ülesannete jaotuse teie kahasse juhitava Sotsiaalministeeriumi sees, kus rahvastiku- ja perepoliitika eest vastutab tegelikult sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo, kelle portfelli rahvastiku- ja perepoliitika anti pärast Jüri Ratase teist valitsust. Te jagate temaga ühte kantslerit, kes, nagu paistab, teeb vähemalt ühe poliitilise ministri tahtmisel lastega perede kohta samal ajal teie positiivsete eelnõudega väga kahjulikke ja perepoliitikale halbu signaale saatvaid otsuseid, lausa kiuslikke otsuseid. 

Ma juhin tähelepanu, et Signe Riisalo ajal on toimunud rahvastikupoliitikas mõned valitsuskomisjoni [istungid] paljude osapooltega. Seal küll kahjuks lastega perede toetusmeetmeid ei arutata, ei arutata meie kivina kukkuvat sündimust, ei toetata seda kuidagi, ei tasandata, nagu praegu teie oma meetmega teete, kuid need komisjonid on siiski koos käinud ja arutanud kõike muud peale madala sündimuse ja perede toetusmeetmete. Teie ministeeriumi sotsiaalkaitseminister, kellega te jagate kärpekantslerit, võttis paar kuud tagasi ära 101 000 eurot lasterikaste perede huviringitoetust. Ma küsin, kuidas on võimalik selline kakofoonia, et üks ja sama ministeerium ühe käega toetab lastega peresid, samal ajal kui teine minister võtab ära tulumaksuvabastuse alates teisest lapsest, samal ajal räägib, kuidas lasterikaste perede hüvitisi tuleb vähendada just ühe-kahelapseliste perede õiglustunnet silmas pidavalt, justkui raha äravõtmine lasterikastelt tagaks õiglustunde väiksematele peredele ja äravõtmine ühe-kahelapselistelt jääks justkui üldse tähelepanuta.  

Täna ei valitse mitte siin Riigikogu saalis, mida koalitsioon armastab sarjata, vaid valitseb just Sotsiaalministeeriumis skisofreeniline olukord. Jumal tänatud, teie annate lastega peredele justkui hingamist. Aga samal ajal võtab teine minister raha ära ja ta võtab selle ära kõigilt lastega peredelt, ka ühe- ja kahelapselistelt, kelle õiglustunde eest ta väidetavalt seisab. See on skisofreeniline olukord, kui ühes ministeeriumis tunduvad vastutavad kärpekrokodillid vihkavat enim just lasterikkaid peresid, kes kannavad endi õlul pea poolte Eesti laste üleskasvatamise koormust. Siiani jääb saladuseks, kelle jalas on teie ministeeriumis püksid selliste üksteisele vastukäivate otsuste langetamisel. Kes ikkagi kokkuvõttes langetab Sotsiaalministeeriumis kogu Eesti rahvastikku puudutavaid perepoliitilisi otsuseid?  

Siiski ma soovin teid, hea terviseminister Riina Sikkut, kiita, et te selle meetme ellu viite. Eesti kestlik rahvastik ning laste- ja peresõbralik riik peaks olema aga iga Eesti ametniku südameasi. Fakt, et Eesti rahvastiku kestmist väärtustatakse, lapsi selle eelnõuga väärtustatakse, on kiiduväärne. Laste olemasolu ei tohi halvendada perede sotsiaalset seisundit ega põhjustada majanduslikke raskusi. Seda eesmärki see eelnõu ka täidab. Ja ma loodan, et te liigute samal kursil edasi. Meie aga siin, selle tõttu, et see eelnõu on aheldatud peaministri külge, just tema usalduskriisi tõttu, seda toetada ei saa. Ja sellest on kahju. Aitäh!

23:39 Aseesimees Toomas Kivimägi

Aitäh! Kalle Grünthal, palun!

23:39 Kalle Grünthal

Palun kolm minutit lisaaega. 

23:39 Aseesimees Toomas Kivimägi

Kolm minutit lisaks.

23:39 Kalle Grünthal

Võib jah?

23:39 Kalle Grünthal

Aitäh! Hea Eesti rahvas! Käimas on poliitilise teatri kolmas vaatus. Dramaturg, lavastaja ja peaosatäitja: peaminister Kaja Kallas. Kaasa löövad massistseenides: Reformierakond, Eesti 200, sotsiaaldemokraadid. Etenduse nimi: "Eesti parlamendi lõpp ja diktatuuri algus". 

Sest see, mis praegu siin saalis toimub, on vastuolus põhiseadusega, selle seaduse seisukohalt äärmiselt kaheldav. On ju riigiõiguse üks spetsialistidest, Taavi Annus, öelnud selgelt välja ja ka siinsamas, hea Toomas Kivimägi, sellessamas kollases raamatus – sellessamas, näed, naeratad, aga ei taha lugeda – on väga selgelt öeldud seda, et eelnõu sidumist usaldusküsimusega kasutatakse vaid kahel põhjusel. Esiteks võimaldab usaldusküsimus ebaselges poliitilises olukorras selgust saada, sest valitsus peab teadma, kas ta saab oma poliitikat ellu viia või mitte. Valitsuse seisukohalt annab poliitika seisukohast oluliste eelnõude usaldusküsimusega sidumine võimaluse veenduda, et Riigikogu enamus poliitikat toetab. 

Siit ma jõuan esimese küsimuse juurde, mida Taavi Annus on, ütleme, oma riigiõiguse raamatus öelnud. See on juba kolmas oluline eelnõu. Aga tegelikult on lugupeetud minister Riina Sikkut öelnud, et ka talle meeldiks seda asja menetleda hoopis tavalises korras. Ja ma pean teda tunnustama, ta on täiesti adekvaatselt rakendanud parlamentaarses väitluses normaalset debatti, vastanud küsimustele ja tunnistanud ka oma vigu, kui vahel on olnud vead sees, nii nagu ma viitasin obstruktiivsele kopsuhaigusele ja küsisin, miks see on toodud sinna sisse. Selgus, et tema abilised on natuke üle pingutanud selle asjaga, sest ei olegi kopsuhaigusega tegemist, vaid on mõeldud hoopis obstruktsioonilist, sõnast "obstruktsioon". 

Teiseks on usaldusküsimusega seotud eelnõu puhul menetlus Riigikogus palju kiirem ja valitsuse jaoks kindlasti palju valutum. Näiteks on usaldusküsimusega seotud eelnõu menetlusel keelatud muudatusettepanekud. Ja tegelikult, mõtleme, kui palju on praegu ikkagi olnud häid mõtteid – ma ei pea silmas obstruktsioonilisi –, kui palju on siin saadikute häid mõtteid lihtsalt visatud prügikasti. Sellepärast, et suruda see eelnõu läbi usaldusküsimusega seotuna. 

Ma ei usu, et siit saalist ei ole tulnud ühtegi sellist muudatust, mis oleks olnud täiesti vastuvõetav ka valitsusele. Ma ei usu seda. Ja kui ma nüüd õigesti mäletan, siis isegi minister Sikkut mainis seda, et on mõningaid häid mõtteid tulnud, aga midagi pole teha. Teile, Riina Sikkut, ei ole veel peaministri kohta antud, kuigi te seda nii hirmsalt tahaksite. On ju? Ei taha või? Raputab pead. Selge. Ma saan aru, nii palju ei suuda teie valetada, kui peaminister Kaja Kallas seda teeb. Mõistan teid täiesti. 

Aga okei, läheme edasi. Nüüd ütleb Taavi Annus välja ühe väga-väga olulise asja. Nimelt, usaldusküsimusega sidumine võimaldab küll eelnõusid läbi suruda ning takistada parlamentaarset obstruktsiooni, aga taolise abinõu legitiimsus on põhiseaduse seisukohalt ikkagi kaheldav. Mida see tegelikult tähendab? See tähendab seda, et usaldusküsimusega hääletamine kärbib oluliselt ennekõike opositsiooni õigusi. Mismoodi me saame üldse parlamentaarsest olukorrast ja debatist ja valitsemisest rääkida, kui opositsiooni suud lihtsalt suletakse? Suletakse selliselt, et meil puudub riigielu ja seaduste puhul kaasarääkimises võimalus. Aga see ei ole ju parlamentarism, mida me oleme tahtnud, mille eest meie isad ja vanaisad seisid lauluväljakul, hoidsid kätest kinni ja soovisid saada vaba Eestit.

Kuramus, ma pean ütlema, et tegelikult sõnal on ikka suur jõud. Ma mäletan, et vist Edgar Savisaar küsis niimoodi: kas te olete vabaduse nimel valmis sööma ka kartulikoori? Ja rahvas karjus: "Jaa!" Nüüd ongi see kartulikoorte söömise aeg, sellepärast et rahalised vahendid, mis peaks minema tegelikult Eesti inimeste eluolu parandamiseks, ei pruugi minna ja tegelikult ei lähegi inimeste heaks. Ma oma eelmises kõnes tõin juba välja selle Metsküla kooli probleemi – 40 000 eurot, et kool saaks jätkata. Aga ei, valitsus annab hoopis 300 000 eurot Keeniasse interneti arendamiseks. Yes! Te olete õigel teel, valitsus! Aga minge Keeniasse valitsema. Aitäh!

23:47 Aseesimees Toomas Kivimägi

Alar Laneman, palun!

23:47 Alar Laneman

Austatud istungi juhataja! Hea minister! Head kolleegid, kuulajad ja vaatajad! Proovin koos teiega kanduda nüüd Keeniast tagasi siia saali ja Eesti asjade juurde. Mul on plaanis rääkida sellest eelnõust, rääkida selle tehnilisest küljest ja rääkida sellest, millega see eelnõu on seotud koostajate esindajate tahtel, ning mis on need mõningad mõjud, mis selle eelnõuga kahjuks kaasnevad. 

Kuna täna siin saalis on juba kultusfilme tsiteeritud, siis lubage palun, et ma teen ka seda. Tundus, et see on töötav võte. Teame ühest kultusfilmist sõnu "See ei ole lõpp. Kõik kestab edasi". Tundub, et need on väga asjakohased sõnad. Öeldakse, et hilisel tunnil on inimene tundlikum. Ma loodan, et see ehk aitab meil paremini tunnetada neid võnkeid ja asju, mis hetkel meie ümbruses ja kahjuks ka meie osalusel toimumas on. 

Aga asume asja kallale. Meil on sel hilisel õhtutunnil arutluse all tehniliselt vaadates ju väga konkreetne ja asjakohane ravikindlustuse küsimust lahendav eelnõu. Eelnõu, millel on konkreetne põhjus ja mis tagab, et vanemahüvitist saanud isikuid koheldakse õiglaselt ja võrdselt, koheldakse inimlikult. Lihtne eelnõu. Ma arvan, et selle muudes tingimustes menetlemine oleks läinud siin saalis väga kiiresti. Ei ole välistatud, et teatud diskussiooni ja elevust tekitaks arutelu mõistete üle – ema ja isa, isa ja ema ning nende erinevad variatsioonid –, aga sellele vaatamata oleks see arutelu siiski läinud üksteise mõistmise õhkkonnas. Vähemalt seni on mulle sellest saalist selline mulje jäänud, et terve mõistus ei ole siit lahkunud. 

Aga poliitilises elus on harva selline olukord, et üks küsimus on vaadeldav ja lahendatav isoleeritult. Asjad on alati seotud. Need seosed võivad mõnikord olla intensiivsemad ja toksilisemad kui mõnes teises olukorras. Selle seose on ennekõike tekitanud Vabariigi Valitsuse otsus siduda see usaldusküsimusega. Eelnõu heakskiitmine tähendaks muidugi automaatselt kõige selle heakskiitmist, mis seostub Vabariigi Valitsuse tegudega. 

Ma luban endale lühikese meenutuse, mida ma silmas pean. Erinevad signaalid, et mitte öelda valetamine ja vale mulje jätmine enne valimisi ja peale valimisi – erinevus on ju äärmiselt silmatorkav. Selle eelnõu heakskiitmine tähendaks heakskiitu sellele, mis seoses valimistega tehti. Ma pean silmas Ukraina kaardi väljamängimist ja sellega omakorda seotud kummalist, tundub, et kelmust, mida ei ole uuritud, mis ei ole lahendust leidnud ja mida ei ole ka hukka mõistetud. 

See tähendaks ka heakskiitu sellele, et valimiste ajal võib astuda üle lubatud piiri ja oma poliitilisi vastaseid rünnata mitte poliitiliste argumentidega, vaid otseselt valeargumentidega, tuues sisse ka rahvusvahelise dimensiooni, tuues sisse kahjuks ka idanaabri, mis on omaette tegelikult mitmeski mõttes halb. Me kõik teame seda vana lugu …

Kas tohib paluda kolm minutit? 

23:52 Alar Laneman

… kus karjapoiss hunti välja kutsus. Sellepärast ma arvan, et igasugune mängimine idanaabri ohtudega on kurjast ja võib meile hiljem väga halvasti kätte maksta. Seepärast ma arvan, et eriti see Prigožini-kaardi väljamängimine oli vastutustundetu, see oli inetu ja see läks üle teatud seni eksisteerinud piiri. 

Ja see tähendaks, et me kiidaks heaks selle, mis toimus peale valimisi, see maksutorm, selle kaelatõmbamine majanduslanguse tingimustes. Lugege praeguseid meediaväljaandeid – need on täis kurbi ja nukraid sõnumeid sellest, kui halvad on lood majanduses. Me kõik teame, kuidas mõõdetakse tegelikult, kas valitsemine ja valitsus on hea. Väga lihtne: rahvas on eluga rahul, rahva elu läheb paremaks, homme on parem kui täna ja ülehomme on parem kui homme.

On üks näitaja, millest me siin ka mõni päev tagasi meedias kahjuks lugesime: meil on katastroofiliselt suurenenud absoluutses vaesuses elavate inimeste arv. Ma ei ole näinud valitsuselt sellele mitte mingit reageeringut. Ma julgen öelda, et selliste tehniliste eelnõude tegemine aitab väga vähe, kui me suuri asju korda ei aja.

Aga mõjudest. Kui me nüüd kõigest sellest mööda vaatame, ei anna mingit reageeringut sellele, mis valitsus on teinud, siis me oleme ju nõus sellega, et valitsus võibki teha asju, mis toob kaasa rahva usalduse kaotamise oma riigi ja oma valitsuse vastu. Ja sellises rahvusvahelises turbulentses olukorras, mis kahjuks meie ümber süveneb, on see ju absoluutselt lühinägelik, ma ütleksin isegi, et rumal käitumine. Me kõik teame, et usaldus on väga habras asi, selle murdmine toimub ühekorraga, aga taastamine võtab väga palju aega ja väga palju vaeva, ja mõnikord see ka ei õnnestu. 

Me ei saa ju lubada seda, et me õõnestame rahva usaldust selle peamise, ja võib öelda, päris ainsa instrumendi vastu – valimised. Rahvahääletust meil valitsus kardab. Aga valimine – miks me seda teeme? Ma arvan, et kui üksikult rääkida, niimoodi nelja silma all siin saalis olevate inimestega, siis ei leidu neid, kes ütlevad, et ei olegi vaja seda valimist nii tähtsaks pidada. Ma arvan, kõik mõistavad ka päriselt, kui tähtsad valimised on. Järelikult me ei saa kiita heaks seda, kui valimisi naeruvääristatakse ja peale valimisi, kui inimesed on teadlikud, et nad on mingi suuna valinud, selgub, et valitsus ütleb, et neil on võim ja nad teevad midagi muud. Võim on alati rahva käes, valitsus saab võimu kasutada ainult jupikese ja nende asjade jaoks, mida on enne valimisi lubatud. 

Nii et nendest asjadest lähtudes kahjuks me ei saa toetada Vabariigi Valitsuse tegevust, ja kuna see on eelnõuga seotud, me ei saa toetada ka eelnõu. Aitäh!

23:55 Aseesimees Toomas Kivimägi

Aitäh! Rain Epler, kas teile on voli ja volitus ja soov esineda EKRE fraktsiooni nimel läbirääkimistel? Rain Epler, palun, EKRE fraktsiooni nimel.

23:56 Rain Epler

Aitäh, hea istungi juhataja, sõna andmast! Ja tõepoolest, ma kuidagimoodi ei kuritarvita teie usaldust ja ma tänan, et te usaldate ega küsi mingeid kirjalikke tõendeid, aga tõepoolest, me fraktsioonis nii otsustasime, et mina fraktsiooni nimel selle kõne pean.

Head kolleegid! Ma alustan taas pöördumisest austatud ministri poole. Teda on suur rõõm siin saalis näha. Ma igaks juhuks teen lühikese kokkuvõtte nendest küsimustest, mis on siin läbirääkimiste käigus kõlanud. Ma küll usun, et ega sa ei ole ju oma väärtuslikku aega panustamas siin lihtsalt selleks, et kuulata neid läbirääkimisi, vaid sa ikkagi plaanid neis ka osaleda. Ja see kokkuvõte, hea Riina, aitab sul lihtsamaks teha küsimustele vastamist. Kõned on ikkagi pikad, aga siis sa ei pea seda kõike meenutama ja sa ei pea ka märkmeid tegema. Sa kindlasti oled muidugi suure kogemusega ja tead seda isegi, aga hiline tund, tuletan meelde. Ja vaatan seda kõnede kava: selleks ajaks, kui jõuab kätte sinu kord, peaks stenogrammist ilusti kokkuvõte loetav olema, siis on hea nendele küsimustele loodetavasti oma sõnavõtus vastata.

Ma ise küsisin, kas valitsus näeb ette, et meil on oodata haiguslehele jäävate inimeste arvu olulist kasvu, ja kas on näha, et emade ja isade hulgas, kellel on väikseid lapsi, on sellist kasvu oodata. Teiseks tõstatus mitmel kolleegil küsimus, milles ikkagi väljendub see, et valitsuse jaoks on oluline laste ja lastega perede toimetulek olukorras, kus suurte perede toetused vähenevad, plaanitakse kaotada lastega seotud tulumaksuvabastus, plaanitakse kehtestada automaks, mis ei võta absoluutselt arvesse seda, et suurel perel on vaja suurt autot, ja kui pere juhtub elama maapiirkonnas, siis on selle kõrvale vaja veel teistki autot. Ei maksa unustada ka kolleeg Solmani tõstatatud küsimust, mis minu mälu järgi [kõlas] isegi mitu korda: kelle jalas on teie juhitavas ministeeriumis püksid?

Aga nüüd jõuan ikkagi selle poole juurde sellest eelnõust, mis puudutab seda valitsuse malka. Enne lihtsalt sai aeg otsa ja jäi käsitlus võib-olla liiga pealiskaudseks. Rändan korraks Saksamaale. Ei hakka Keeniasse minema, jään palju lähemale. Saksamaa sai endale kaks aastat tagasi valitsuse, mida nimetati valgusfoorivalitsuseks. Minu hinnangul see metafoor tegelikult pehmendas asja ja püüdis seda näidata tegelikust võib-olla kristlikuma ja konservatiivsemana. Aga juba pool aastat hiljem eesriie langes ja too kirev Saksamaa valitsus otsustas, et ministeeriumidele tuleks panna vikerkaarelipud, et toetada LGBT – ja kogu see tähestik, mis sinna järgneb – seltskonda. Nii et võib-olla oleks olnud ausam kohe alguses välja öelda, et tegu on vikerkaarevalitsusega, siis oleks valijatel pilt selgem olnud ja ka nende valitsusel enesetaju parem.

Aga kas pole hämmastav paralleel meiega? Meilgi sündis kirev koalitsioon sel kevadel.

Ma palun kolm minutit lisaaega. 

00:00 Aseesimees Jüri Ratas

Palun, kolm minutit!

00:01 Rain Epler

Punased, kollased ja siis mõnevõrra, ma ütleksin, amööbne ja raske on öelda, millist värvi, aga kahtlemata mingit värvi seltskond, kes tegelikult on võib-olla ka enda sees värviline. Meil juhtusid asjad palju kiiremini kui Saksamaal. Saksamaal läks pool aastat aega, et panna vikerkaarelipud ministeeriumimajadele. Meil läks palju vähem aega, et muuta abielu millekski vikerkaarevärviliseks. Ja nüüd, tänased uudised Saksamaalt – möödunud on kaks aastat – räägivad meile, et asi on lõhki minemas. Riigieelarve menetlus peatati teadmata ajaks. See peatati sellepärast, et koalitsioon, mis ongi sündinud läbi selle ühise mõtte, et võimul tuleb olla, mitte läbi sisuliste või väärtustel põhinevate ühiste mõtete, proovis teha Antsu, kui eestikeelset slängi kasutada. Ja mõtles, et sai pandud 60 miljardit COVID‑i fondi, aga COVID ju enam muret ei tee, paneme selle 60 miljardit sealt nüüd rohepöördesse. Saksamaal, ma ütleks, et veidi erinevalt meist on veel säilinud tugeva selgrooga kohus. Ja kohus ütles: ei, nii ei tohi teha.

Ja nii nagu meil juhtus see vikerkaare vales kontekstis esiletõst palju kiiremini, kui see oli juhtunud Saksamaal, mina siiralt usun, et ka valitsuskoalitsiooni lõhkiminek ei vaja kahte aastat, vaid jõuab kätte juba varem. Ja nagu ma siin enne juba ütlesin – esitasin ministrile palve, et ta annaks oma erakonna Riigikogu fraktsioonile edasi selle mõtte –, tegelikult väga hullu ei olegi, kui valitsust mitte usaldada siin mõne eelnõu juures. Ma saan aru, et kõnealune eelnõu on ka sisu poolest hea eelnõu. Ma saan aru, kui te siin veel ei ütle välja, et te tegelikult seda valitsust ei usalda, aga siin on tulemas veel eelnõusid, mille puhul ilmselgelt on näha, et sotsid on pidanud oma põhimõtetest loobuma. Võib-olla ei ole paha nende juurde tagasi tulla. Tihti sotsid räägivad endast kui empaatiavõimelistest. Ega see veel ei pruugi tähendada, et valitsus kukub. Saate ikkagi südametunnistuse järgi hääletada. Aitäh!

00:04 Aseesimees Jüri Ratas

Aeg! Aitäh! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Arvo Alleri. Palun!

00:04 Arvo Aller

Aitäh, hea istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid ja head inimesed ekraanide taga, ilusat uue päeva algust kõigile! Nagu siin kuulda on, väljas on maru, nii et püüame jääda siseruumidesse, et ei tekiks eluohtlikke olukordi. 

Aga praegu [arutame] seaduseelnõu 294, mis kahetsusväärsel kombel on jälle tulnud usaldushääletusega valitsuse vastu. Peab mainima, et sisult on see hea eelnõu. Sisult on see hea eelnõu ka selle poolest, et sotsiaalkomisjon toetas Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ühte ettepanekut. See on ilusti läinud siia kirjeldusse ja seda minister ka mainis. 

Tõepoolest oli väga hea kuulata ministri ettekannet ning tema põhjalikke ja sisukaid vastuseid küsimustele selle eelnõu kohta. Ei hakanud minister laveerima, ei ümber lükkama, ei vastu vaidlema, vaid ta põhjendas oma seisukohti. Tõesti oli näha, et talle see eelnõu meeldib, ja sellepärast oli ka juttu natuke rohkem ja laiemalt. See avas kindlasti paljude Riigikogu liikmete silmi. Samas, midagi sellist ei saa öelda rahandusministri kohta, kes siin aeg-ajalt käib meil rääkimas eelnõudest, mis talle endale ka ilmselgelt ei meeldi, siis ta püüab meile vastu vaielda siin saalis ja ta peab tõestama seda, mida ta ise ka tegelikult ei usu. 

Aga kus on nende asjade algus või põhjus? Kahjuks on eile võetud juba kaks eelnõu vastu usaldushääletusega. Kevadel tuldi saali kaheksa usaldusega seotud seaduseelnõuga. See tegelikult lõi kogu selle kaadervärgi tasakaalust välja. Ja nüüd, valitsuse ja koalitsiooni seisukohtade jäikusele tuginedes, ei olda valmis tegema ühtegi sammu tagasi, isegi mitte paigal seisma, pigem rullitakse ja rammitakse edasi. Nii et sellest on tingitud vastasseis praeguses olukorras. 

Kahju, et saalis on koalitsioonist ainult kaks inimest, opositsioonist on ka kolm inimest, aa, ei, tagapool on veel kaks. Eelneva kahe eelnõu puhul, mis meil saalis olid, me ei ole kuulnud läbirääkimiste ajal koalitsioonisaadikutelt sisulisi argumente nende toetuseks. Tundub, et nad kõik tuginevad valitsuse ettepanekule ja valitsuse sõnadele. Mis selleks siis võib olla? Ei oska öelda. Nii et kahjuks ma ei ole kuulnud ühegi koalitsioonisaadiku arvamust läbirääkimiste käigus ei eelneva kahe eelnõu ega ka praeguse eelnõu kohta. Samas on veel aega kõnede ja läbirääkimiste pidamiseks, ka koalitsioonisaadikutel on võimalus osaleda. 

Nüüd, eelnõu sisu juurde minnes on põhjendatud, miks ei ole EKRE ettepanekuid arvestatud, välja arvatud ühte ettepanekut. Noh, siin kõlas põhjendus, et bioloogiliselt ei ole võimalik, et kellelgi on kõrges vanuses väike laps. Samas on selgitatud, et nimetatud seaduse mittevastuvõtmine mõjutab ka vanavanemaid, sest vanavanemad kasvatavad ka väikeseid lapsi. 

Ma paluks kolm minutit.

00:09 Aseesimees Jüri Ratas

Jaa, te saate seda paluda, aga enne, kui ma need kolm minutit teile annan, läheme selle matemaatika juurde ikkagi. Ma olen juurelnud teie matemaatika üle. Te ütlesite niiviisi, et saalis on opositsioonist kolm inimest. Koalitsioonist, te ütlesite, on kaks inimest – nimetasite ministrit ja ühte Riigikogu liiget. Siis te ütlesite, et seal saali taga on veel kaks opositsiooni inimest. See teeb kokku üks-kaks-kolm-neli-viis-kuus-seitse. Aga tegelikult on ju kaheksa inimest, järelikult kuskil on arvutusviga. Kas me saaks selle asja korda ajada praegu?

00:10 Arvo Aller

Jah, matemaatikaga ma ei hakka teiega vaidlema, teil on õigus.

00:10 Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh! Aga palun, teil on nüüd kolm minutit lisaaega ja lisaks veel üks minut ja 14 sekundit lisaaega. Nii et kokku 4.14. Palun!

00:10 Arvo Aller

Läks käima. Aitäh! Selle matemaatikaga on tõesti nii, et vahel siin võib tulla eksimus sisse, praegusel hilisel öötunnil veel eriti. 

Aga nüüd eelnõu juurde. Selle eelnõu väga oluline mõte on ikkagi see, et 19 aastat kehtinud seadus saab lõpuks ära parandatud. Selle üle saab olla ainult hea meel. Ja selle eest tuleb tunnustada ka ministrit, kes läbirääkimistel seisis selle eest, et see näpukas saaks ära parandatud. Samas ei saa teda kiita selle eest, et suurperede toetus ära võeti ja kärbiti ka teisi peredega seonduvaid toetusi, nagu tulumaksu [arvestus] ja maksuvabastus, mis on seotud laste arvuga. See kindlasti ei tee au ei käesolevale koalitsioonile ega ka selle valdkonna eest seisvale ministrile. 

Nüüd, me ei saa seda eelnõu toetada ainult sellel põhjusel, et see on seotud usaldushääletusega. Ametis olevat valitsust ei saa usaldada sellepärast, et esimese kolme kuu jooksul hakkasid nad kohe maksutõususid tegema, toetusi vähemaks võtma ja sellega Eesti rahvast vaeseks maksustama. Praegusel, 2023. aastal kehtivad maksud veel vanas headuses, aga selle vana headusega me peame kahjuks hüvasti jätma 1. jaanuarist 2024. See raskendab tuntavalt Eesti inimeste olukorda. 

Kokku võttes ütlen, et seaduse sisu on asjakohane, aga paraku ei saa seda eelnõu toetada, sest see on seotud usaldushääletusega. Aitäh!

00:12 Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh teile! Suur tänu! Rain Epler, teil on protseduuriline küsimus. Mis juhtus? Nii hilisel õhtutunnil …

00:12 Rain Epler

Aitäh, Jüri! Ei juhtunud midagi.

00:12 Aseesimees Jüri Ratas

Selge, siis on hästi. 

00:12 Rain Epler

Aga mul küsimus on. 

00:12 Aseesimees Jüri Ratas

Ahah, selge, jah. Palun! 

00:12 Rain Epler

Küsimus on. Ja küsimus tuleneb sellest, et väga erinev on istungi juhatajate käekiri ja meil see kollane raamat ei kehti nagu niimoodi üksüheselt. Üks vaatab niipidi ja teine naapidi. Ma siin tegelikult valmistasin ette just nagu majandusliku mõju vaate nendele usaldusega seotud eelnõudele. Kui härra Kivimägi oli enne siin puldis, siis ma panin ka kõnesoovi üles, et majanduskomisjoni esindajana need majanduslikud aspektid üle käia. Ja Kivimägi millegipärast arvas – ma tuhnisin selles kollases raamatus, aga ega ma päris lõpuni aru ei saanud, millele tema arvamus tugines –, et ma nagu ei saaks majanduskomisjoni esindajana kõnet pidada. Kui me saali vaatame, siis näeme, et majanduskomisjonist kedagi ei ole, enamikust komisjonidest enamikku liikmeid ei ole. Ma ikkagi debati sisukuse huvides esindaksin majanduskomisjoni. Ja siis, kuna see käekiri on nii erinev, ma küsin, milline on, Jüri, sinu interpretatsioon. Kas ma võiksin ennast siia kõnejärjekorda panna või ei ole mõtet siin seda nuppu asjatult pressida? 

00:13 Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh! Mina arvan, et lootus on alati. Ega mina ei ütle, et ei tasu seda nuppu [vajutada]. See on Riigikogu liikme vaba tahe. Aga selge on see, et kui te siia majanduskomisjoni esindajana tulete, siis ma väikese küsimuse teile siiski esitaksin enne, kui te seda minu arust väga olulist majanduslikku analüüsi ja ülevaadet hakkate andma. Nimelt, teil peab lihtsalt see komisjoni otsus kaasas olema, muud midagi. Kui seda otsust ei ole, siis ei saa [komisjoni] esindajana tulla. 

Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Priit Sibula. Palun!

00:14 Priit Sibul

Aitäh, austatud Riigikogu aseesimees! Armas minister! Head kolleegid! Ei saaks öelda, et siit kõnepuldist poleks täna kuulda olnud kiitust, märkamist ja arusaamist. Loomulikult ei ole räägitud mitte ministri kaunitest silmadest ja rõõmsast meelest või heast hoiakust, vaid sellest seadusloomest ja eelnõust, mis minister meie ette tõi. Tahan minagi liituda selle kiitjate kooriga. 

Eelnõul pole ju häda midagi. Aga ma tahaksin ikkagi tagasi minna sellesse aega, kust selle koalitsiooni asjad alguse said. Selle kohta ma ka ministrilt küsisin. Kuidas jõuti selliste perepoliitiliste meetmeteni selle koalitsiooni kontekstis? Ja tegelikkuses, ütleme, elus on paraku nii, et sa võid teha miljon head asja ja ühe halva, aga meenutama jäädakse seda ja tänitatakse sind ikka selle pärast, mis kihva läks või mis halvasti oli. 

Vaatame koalitsioonis kokku lepitud, osaliselt ellu viidud, osaliselt veel planeeritavat arusaamist. Vähendatakse lasterikaste perede toetusi, lastetoetusi ühele tasemele ei tõsteta, kuigi valimistel erakonnad seda lubasid. Mitte kusagil polnud juttu sellest, mis realiseeriti tulumaksuseaduse muutmisega. Ehk peredelt võeti ära lastega seotud tulumaksuvabastus. Huvihariduses väheneb raha. Ja siis justkui ühe võimaliku kompensatsioonimeetmena leiti üks koht, mida võiks parandada: väikelastega kodus olnud vanemad, kes on saanud vanemahüvitist – nende puhul hakatakse tulevikus [haigus- ja hoolduspäevade arvutamisel] arvestama soodsamat kalendripäevade tulu. See on igati positiivne, aga nagu ma ütlesin, see kõik ei kaalu kuidagi üle seda, mida katastroofilist see koalitsioon Eesti perede suhtes korda saadab.

Miks ma nii dramaatiline olen? Põhjust ei ole vaja kaugelt otsida. Me teame, et 2022. aasta sündimus oli sajandi madalaim, meil sündis 11 588 last. Käesoleva aasta kaheksa kuu statistika, mida ma vaatasin, on selline, et esimese kaheksa kuuga ehk augusti seisuga oli meil sündinud võrreldes eelmise aastaga 692 last vähem. Ehk on täiesti selge, et me püstitame uuesti negatiivse rekordi. Ja me ei räägi meetmetest, me ei räägi sellest, kuidas ja kas on seda võimalik kompenseerida, ega sellest, mis olid need põhjused. Kui palju [kahju] on põhjustanud palju räägitud COVID, möödunud aastal alanud sõda ning COVID-i vaktsiinid ja nendega seonduvad potentsi- ja terviseprobleemid? Neid küsimusi me ei aruta, mis on ühiskonna tegelikud valuküsimused. Me oleme teinud peredele palju liiga, koalitsiooni eestvedamisel on tehtud peredele palju liiga. 

Ilmselgelt muutub kõik veel drastilisemaks ja dramaatilisemaks, kui me räägime automaksu vastuvõtmisest ja kui me räägime käibemaksu tõusust, mis kindlasti aitab veel võimendada inflatsiooni ja muudab perede olukorra veelgi keerulisemaks. Töötus kasvab, majandusprobleemid kerkivad. Täna tuli uudis, et lätlased plaanivad võtta järgmisel aastal kolm miljardit laenu oma probleemide lahendamiseks. 

Igaks juhuks võtan lisaaega.

00:19 Aseesimees Jüri Ratas

Jah, palun! Kolm minutit.

00:19 Priit Sibul

Meie lahendus on see, et me kärbime, oma eelarvepoliitikat korda ei saa ning ei olegi võimalik aru saada, kes ja milles süüdi on. Teid nuheldakse praegu siin selle koalitsioonilepingu ja koalitsioonipartneri ja Kaja Kallase pärast. Kaja Kallas on mitmel korral öelnud, nii nagu ka Eesti 200, et nemad tahaksid kärpida, mõni mees tahaks eriti kõvasid kärpeid teha, aga välja pole millegipärast tulnud. Nüüd jääb paraku mulje – see, mille kohta me siin oleme küsinud –, näikse siis, et Kaja Kallas on pantvangis. Ma nüüd ei saagi aru, kas ta on sotsiaaldemokraatide või ainuüksi teie pantvangis. Sellele küsimusele võib-olla õnnestub teil mingil hetkel vastus anda. Kas Kaja Kallasel on võimalik teie haardest ja pantvangi staatusest pääseda või mitte?

Kuivõrd see eelnõu on seotud usaldusküsimusega, ma ütlen, et see, mida koalitsioon korda saadab, milline mõju on sellel Eesti perede heaolule, milline mõju on Eesti majandusele ja kuidas need koos toimivad, ning kui me vaatame, kuidas naabrid reageerivad sellele võimsale tõusule – ma kardan, et järgnevatel aastatel me näeme õige palju probleeme. Ja see statistika, millele te siin arutelu käigus viitasite, kus me rääkisime, et absoluutsesse vaesusesse langenud inimeste hulk on kasvanud kordades – kahjuks kasvab see tõenäoliselt teie valitsemisajal veelgi. Ja me peame tulema siia päris probleemidega, et arutada, kuidas neid inimesi vaesusest välja tuua, aidata neil eksisteerida ja elada. 

See on põhjus, miks loomulikult ei saa seda ega teisi teie valitsuse toodud eelnõusid siin toetada. Tänan tähelepanu eest!

00:20 Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Tõnis Lukase. Palun!

00:21 Tõnis Lukas

Austatud juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Peaaegu et oleksin öelnud ka, et lugupeetud minister. Aga küll ta tuleb veel saali tagasi. Igal asjal on oma aeg. Ja peab tõele au andma, et selle praeguse eelnõuga, mille sisu on loomulikult õige ja õiglane, on valitsus jäänud hiljaks. Seda oleks saanud menetleda ükskõik millisel teisel ajal, mitte viimasel hetkel koos riigieelarvega. Kuigi riigieelarvet see ju puudutab, kui näha selle alusel ette vahendid, aga neid vahendeid on võimalik ette näha mingi aasta algusest ka varem menetletud eelnõude puhul. 

See eelnõu algatati ju Sotsiaalministeeriumis mõnda aega tagasi, juba rahvastikuminister Riina Solman tegi vastava algatuse. Nii et nagu ikka jäi ametkond selle asjaga hiljaks ja nüüd sidus selle eelnõu lugemise eelarvega. Täis indu viimasel hetkel see läbi viia, on see seotud usaldushääletusega. Aga see on täiesti asjatu. See ei tekita usaldust ei valitsuse vastu ega sellise menetlemise korra vastu. 

Ka normaalsete eelnõude puhul on ju see traditsioon, mille praegune valitsus on algatanud. Kevadistest usaldusega seotud eelnõudest oli enamik tõepoolest ajaliselt mingi aastaga seotud – kuigi, kui ei saa õigel ajal, siis võib ju panna kehtima või rakendada mõnel järgmisel aastal –, seega siis kiirustati vähemalt mingi põhjendusega. Aga samasooliste abielu seadustamise puhul ei olnud mitte mingisuguseid tähtaegu, see ei olnud ajaliselt millegagi seotud, sellega ei pidanud kiirustama, kuid selleks, et see läbi viia, seoti see – täiesti põhiseaduse mõtte vastaselt – usaldushääletusega. Nii on ka praeguses paketis seadusi, mida oleks võinud menetleda väljaspool usaldushääletusega sidumist. 

See tekitab üldise küsimuse, kas see ongi nüüd tulevikus traditsioon, et kui ametkond jääb mõne eelnõu esitamisega hiljaks – tööplaanis on, aga näete, kooskõlastusringid võtsid rohkem aega –, siis teeme triki, seome usaldusega. Tegelikult ei juhtuks ka eelarvega midagi ... Ma rääkisin oma jutu juba ära, ma ei hakka seda, Riina, kordama. Aga ütlen, et eelarvega ei juhtuks midagi, kui konkreetne eelnõu jääks praegu vastu võtmata. Lihtsalt ametkond hilines sellega. Aga selle eelarveline mõju on kaunis väike, jäädi hiljaks, rakendub mõnel järgmisel eelarveaastal. Kahju muidugi, sest sisu on ju hea. Sellest ma juba eelnevalt rääkisin. Aga põhiseaduse mõtet rikkudes selliste väikeste sutsakate sidumine usaldushääletusega on väga halb praktika, seda ei ole vaja. Te olete praegu teel selleni, et tekib sõltuvus – jäime millegagi (Juhataja helistab kella.) hiljaks, mõtlesime välja, lahendus on usaldusega sidumine. Ärge tehke seda. Ärge tehke seda!

00:25 Aseesimees Jüri Ratas

Vabandust, kas soovite lisaaega või oligi kõik?

00:25 Tõnis Lukas

Ei, ma ei taha lisaaega, ma sain oma mõtte väljendatud. 

00:25 Aseesimees Jüri Ratas

Selge. Selge. See on väga hea. Väga hea! Siis on tipp-topp, saame edasi minna. Rain Epler, protseduuriline küsimus.

00:25 Rain Epler

Vot, Jüri, nüüd on küll protseduuriline küsimus seotud sellega, mis juhtus. See juhtus küll mitu tundi tagasi, aga ma usun, et sa mäletad. Mul oli vastusõnavõtt. Ja siis tekkis küsimus, et ega äkki ometi mulle kogemata ei antud kahe minuti asemel minutit.

00:25 Aseesimees Jüri Ratas

Oli küll selline asi. 

00:25 Rain Epler

Ja see lahenes niimoodi, et … Ja siin ma kuidagi ei vihja sellele, et sa oleksid tahtnud mulle valetada, Jüri. Ma arvan, et ametnikud tegid vea seda kontrollides, sest vaadates videot üle, selgus, et oligi minut. Ega ma ei hakka nüüd … Noh, mis sest vanast asjast. Selles mõttes, et ma ei hakka Reinsalule nüüd uuesti kordama põhjalikumalt seda, mida ma enne pidin kaks korda kokku suruma. Tahtsin lihtsalt tähelepanu juhtida, et see on siin saalis päris jõhker Riigikogu saadiku debati pidamise võimaluse piiramine. See on poole vähem aega, kui seaduses on sõnaselgelt kirjas. Tahtsin selle lihtsalt ära markeerida. Proovime kuidagi edasi minna ikkagi niimoodi, et kõik saavad siin [sõna] niimoodi, nagu kirjas on.

00:26 Aseesimees Jüri Ratas

Jaa. Aitäh! Ma olen igal juhul sellega päri, et vastavalt korrale tuleb seda asja ajada. Samas, kui ma mõtlen teie protseduurilise sõnavõtu peale, siis see oli ka nagu vastandlik. Ühelt poolt te ütlesite, et mis seda vana asja meelde tuletada – mul tuli kohe see tarkus meelde, et kes vana asja meelde tuletab, sel silm peast välja –, aga teiselt poolt te ikkagi ütlesite lõpuks, et peaks selle reegli järgi käituma. Ma olen nõus, me peame reegli järgi käituma.

Nii, nüüd läheme edasi. Siim Pohlak, palun! Teil ka miskit puldiga viga, ei tööta, või mingi protseduuriline mure? (Siim Pohlak koputab vastu mikrofoni.) Töötab?

00:26 Siim Pohlak

Tundub, et töötab.

00:27 Aseesimees Jüri Ratas

Selge. Siis saame … 

00:27 Siim Pohlak

Lugupeetud juhataja, aga mul on ikkagi protseduuriline küsimus. 

00:27 Aseesimees Jüri Ratas

Palun-palun! 

00:27 Siim Pohlak

See jätkub ikkagi sellega, mille Rain Epler juba tõstatas. Ma võin teile kinnitada: üks legendaarne korvpallikohtunik kirjutas meile, et ta mõõtis oma stopperiga ära sealt videost – ainult 58 sekundit sai Rain Epler rääkida. Ma ikkagi küsin, mis saab. Kas teil on võimalik anda talle mõnes järgmises sõnavõtus minut lisaks? Ma küsiksin küll sõbralikult: äkki selline kompensatsioon või kompromiss näitaks head tahet meil siin parlamendis? Mina teeks ettepaneku panna härra Eplerile mõnel järgmise kõne puhul minuti juurde.

00:27 Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh! No kui seda arvas korvpallikohtunik, siis on ka minu austus tema vastu. Samas, teoreetiliselt see võis nii olla, et Rain Eplerile anti minuti juurde ja ta pidas kõnet, aga lihtsalt ta lõpetas selle kõne üks minut ja kaks sekundit enne lõppaja saabumist ise ära. Ka nii võis olla. Nii et tundub, et seda juurdlust tuleb tõesti siin tõsiselt pidada, inimestega vestelda ja küsimusi esitada, et teada saada, kuidas sellega täpselt oli. Kas saaks nüüd järgmises punktis anda nagu hea tahte märgiks 60 sekundit juurde? Ei saa, kahjuks, seda võimalust ei ole. Rain Epler, palun! Protseduuriline küsimus.

00:28 Rain Epler

Jaa. Mõnes mõttes on meil nüüd kummaline kokkusattumus, eks ole, et meil on tekkinud usaldusega seotud küsimus ka nende asjade kohta, mida me siin saalis ajame. Ausõna, ma ei valeta, see aeg tiksus puldis niimoodi minu jaoks üllatavalt kiiresti. 

Ma hakkasin nüüd mõtlema selle vana asja meeldetuletamisega seoses, et tõepoolest, ma ju nagu seda vana asja, et selle ajaga oli jama, tuletasin meelde, ja siis ütlesin, et aga mis me seda Reinsalu asja meelde tuletame. Ja mõnes mõttes ju tegelikult kohtlesin sind, Jüri, võib‑olla ebaõiglaselt selles mõttes, et seda sinu asja nagu tuletasin meelde. Ja ma jätsin selle alles, mõtlesin, et äkki protseduur on selline, et mulle nüüd antakse need kaks minutit ja siis ma saan rahulikult ja põhjalikult selle vastulause Reinsalu ka ära öelda. Tegelikult täitsa positiivse üllatusena terve hulk isamaalasi on nüüd liitunud nende läbirääkimistega. Võib-olla Reinsalu jõuab ka kohale ja siis ta saab omakorda vastata veel sellele ja siis me saame ära lahendatud selle asja. Ma lihtsalt küsin, kuidas kõige mõistlikum oleks. Iseenesest Siimult muidugi oli ka väga sümpaatne ettepanek, et võib-olla ma teen ühe üheksaminutilise kõne pärast näiteks.

00:29 Aseesimees Jüri Ratas

Jah, sümpaatne küll, aga kodu- ja töökorra seadus seda võimalust ei anna. Neid võimalusi kahjuks ei ole hetkel. Rene Kokk, palun! Protseduuriline küsimus.

00:29 Rene Kokk

Aitäh, austatud aseesimees! Ka protseduuriline küsimus päevakorra kohta. Mul on hakanud tekkima kõhklused, et me ei pruugi seda päevakorda läbida …

00:29 Aseesimees Jüri Ratas

Kas tõesti? 

00:29 Rene Kokk

… nii tempokalt, kui me tahaksime. Ma vaatan, et neljapäeva hommikuks on meil planeeritud Keskerakonna fraktsiooni algatatud olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelu "Energeetika tulevik on pime?", mis on kahtlemata väga oluline ja tähtis. Ja oleks küll väga kurb, kui esinejad ei saa tulla või kui esinejad tulevad siia, aga ei saa esineda, ja meil jääb see menetlemata. Mis meie päevakava ette näeb juhul, kui me ei jõua mingil põhjusel seda päevakorda, mida me praegu menetleme, läbida?

00:30 Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh! Samas on ikkagi ju päris mitu tundi meil veel kella kümneni aega. Võib üldse juhtuda nii, et saame kiiresti selle asja siin tehtud, kõik punktid ära menetletud, need 17 päevakorrapunkti, ma mõtlen ka kolmapäevast ja teisipäevast, ka selle viimase punkti. Siis ei saagi kohe alustada seda OTRK-d pealkirjaga "Energeetika tulevik on pime?", tuleb oodata ära kella kümneni, kui neljapäevane istung algab, alles siis saab. Aga kui peaks minema nii, nagu teie kirjeldasite – see on tegelikult päris tõsine küsimus, mis siis saab –, siis suure tõenäosusega fraktsioon ja juhatus peavad arutama, kas üldse on sellel kalendriaastal võimalik seda arutelu pidada või enam ei ole. 

Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Siim Pohlaku. Palun!

00:31 Siim Pohlak

Aitäh, lugupeetud juhataja! Head kolleegid, rahva teenrid! Minister! See eelnõu räägib lastega peredest ja peretoetustest, aga kahjuks on see seotud valitsuse usaldusega. Ja valitsust, mille esimene eelnõu oli peretoetuste vähendamine, ei saa me mitte kuidagi usaldada. Lapsed ja pered on taandatud tänase valitsuse jaoks üheks ebaoluliseks arvuks Exceli tabeli ridades ja suurperede toimetulek on valitsusele ilmselgelt vähem oluline kui välismaiste suurpankade kasumid.

Sellises mahus kärpimist laste arvel ei ole Eestis seni toimunud isegi mitte väga-väga rasketes majanduslikes oludes. Arvestades saabuvatest maksutõusudest … (Juhataja helistab kella.) Läheb jah jutt päris elavaks, saan ma ehk natuke aega juurde.

00:32 Aseesimees Jüri Ratas

Oli jah, ma püüdsin ka saalis vaikust paluda. Saate nüüd edasi minna.

00:32 Siim Pohlak

Sellises mahus kärpimist laste arvel ei ole Eestis seni toimunud, isegi mitte rasketes majanduslikes oludes. Ja arvestades saabuvatest maksutõusudest tingitud kasvavaid kulusid, lööb peretoetuste vähendamine Eesti paljulapselisi peresid väga-väga tugevalt. Vastu võetud ja plaanis olevate maksutõusude tagajärjel kestva hinnatõusu tingimustes on suurperede toimetulek juba praegu keeruline ja toetuste vähendamine halvendab olukorda veelgi. Kõik selle halva saaks ära hoida sellega – ilmselt ka tagasi pöörata –, kui valitsusel selle eelnõuga seotud usaldushääletus läbi kukub.

Paljud ka täna toime tulevad lasterikkad pered satuvad peretoetuste vähendamise tagajärjel seisu, kus ots otsaga kokku tulemine muutub raskemaks ja suureneb vaesusrisk. Seda kinnitab ka statistika. Värsked uudised ütlevad, et 2022. aastal suurenes kõige rohkem kolme ja enama lapsega perede vaesusrisk. Kõige rohkem oli absoluutsesse vaesusesse langenud perede hulgas just neid, kus kasvab kolm ja enam last. Ja kannatavad lapsed, sest pere-eelarveid vähendades hoitakse ju ka nende pealt kokku. Kui arvestada, et eelmisel aastal registreeriti Eestis vaid 11 588 sündi, mis on viimase saja aasta madalaim näitaja, siis on peretoetused viimane koht, mille arvel kärpida. Nii et veel kord: ma kutsun üles seda valitsust mitte usaldama. Reformierakond, Eesti 200 ja sotsiaaldemokraadid on ilmselgelt kaotanud Eesti suurperede usalduse ega saa seda ilmselt enam kunagi tagasi. Loodan, et ka nende perede lapsed mäletavad seda siis, kui nad valimisikka jõuavad. Nii et veel kord kinnitan üle: see valitsus ei ole usaldust väärt ja on läinud suurperesid kahjustavate sammudega vastuollu põhiseaduse mõttega, et suured pered on riigi erilise hoole all.

Ma arvan, et ka härra Keldo siin saalis võiks anda Reformierakonna vaate. Praegu mulle tundub, et vaikimine on nõusolek, ehkki ka Reformierakond tegelikult ise saab aru, et on mindud rappa. Seetõttu ma loodan – meil on veel hulgaliselt eelnõusid tulemas –, et ehk te ühel hetkel ikkagi otsustate ka tagasi pöörata. Ma ei näe ka siit saalist vastuväiteid. Kui teil on soov, siis läbirääkimiste ajal saate neid teha, aga kui ei soovi, siis ilmselgelt olete nõus minu arvamusega. Ja mul on selle üle ainult hea meel.

Aga et mitte ainult valitsust kiruda, siis räägime ka positiivsest, mida EKRE teistmoodi teeks. EKRE tegutseks vastupidi, jätaks ära maksuküüru kaotamise, looks lastega peredele välismaiste suurpankade kasumite maksustamise järel sellest maksust laekuva tuluga hoopis toetusmehhanismi kodulaenumaksete osaliseks hüvitamiseks iga lapse sünni järel. Me eelistame pika perspektiiviga rahandus‑, majandus‑ ja perepoliitikat, et aidata taas käima Eesti rahvuslik majandus ja anda hoogu väikeettevõtlusele, et Eesti kodud oleks täidetud eesti lastega. 

EKRE vähendaks bürokraatiat, vaataks üle avaliku sektori. Tegelikult peaksime me riigina küsima, milliseid määrusi ja regulatsioone ning nende järelevalvega seotud ametikohti meil tegelikult vaja on, millised on täiesti kasutud ja mille arvel saaks kokku hoida. Siis me saaksime taas suunata vahendeid suurperede toetamiseks. 

Eesti peab olema peresõbralik riik. Kohe lõpetan ka. Asju tuleb vaadata pika perspektiiviga ja põhiseaduse vaimus, et tagatud oleks Eesti riigi, eesti rahvuse, eesti keele ja kultuuri kestmine. Ma usun, et ka fraktsioonikaaslased Leo Kunnas, Varro Vooglaid ja Helle-Moonika Helme on minuga sama meelt ja ka kolleegid Isamaast – näed, Priit Sibul tõstis pilgu, nii et ma usun, et ka Isamaa on tegelikult EKRE-ga suhteliselt samal lainel selles küsimuses. Aitäh!

00:36 Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh! Varro Vooglaid, protseduuriline küsimus. Palun mikrofon Varro Vooglaiule.

00:36 Varro Vooglaid

Suur tänu, lugupeetud istungi juhataja! Ma tegelikult mõtlesin omalt poolt mõned sõnad lisaks ütelda ja küsida teie käest selle teema kohta, mille tõstatas kolleeg Rene Kokk. Ma vaatan ka siin seda päevakorda. Täitsa siiralt, ilma igasuguse tagamõtteta või püüdluseta kuidagi humoorikas või vaimukas olla, see on ju päris näotu, kui juba pikka aega tagasi kokku lepitud olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelu peaks edasi lükkuma sellepärast, et tänane istung läheb liialt pikale. 

Ma natuke oma kogenematuse pinnalt küsin. Kas selline asi ei ole võimalik, et me härrasmehelikkuse taotlusest lähtuvalt hääletaksime siin saalis, kas meil on Riigikogu enamuse poolehoid sellele ettepanekule, et OTRK arutelu ikkagi võiks toimuda? Sest tegelikult on siia kutsutud inimesed väljastpoolt meie maja, väga lugupeetud inimesed: Eesti Energia juhatuse esimees, AS Utilitase kontserni juht, Tallinna Tehnikaülikooli energiatehnoloogia instituudi direktor. Inimesed on ju arvestanud sellega, et see asi siin toimub, nad on oma plaanid selle järgi seadnud. Mina ütlen küll, et ma arvan, et see ei oleks sugugi halb mõte: viisakalt, väärikalt, härrasmehelikult otsustada ühiselt, konsensuslikult – kui mitte konsensuslikult, siis vähemalt häälteenamusega –, et teeme nii ja lükkame pigem nende eelnõude menetlemise edasi, mitte OTRK oma. On see võimalik või ei ole?

00:38 Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma kõigepealt tänan teid sellise proaktiivse kaasamõtlemise eest! Aga kodu- ja töökorra seaduse järgi, vastates teie protseduurilisele küsimusele, see ei ole võimalik. Sellist hääletust teha kahjuks ei saa. Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Leo Kunnase. Palun!

00:38 Leo Kunnas

Paluks kohe kolm minutit lisaaega ka.

00:38 Aseesimees Jüri Ratas

Teeme ära, siis on kokku kaheksa minutit. Palun!

00:38 Leo Kunnas

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Hea Riina! Veel üks hea eelnõu, juba teine täna. Sa nagu ei kuulukski sellesse valitsusse, vaid oleksid natuke sellest kõrgemal. Seda on rõõm tõdeda. 

Aga ma lähen nüüd tagasi meie vastasseisu ja kompromissi otsimise teema juurde. Teatavasti 40‑minutilist kõnet pole võimalik pidada, aga on võimalik see jagada viieks kaheksaminutiseks kõneks. Eelmine kord ma jõudsin välja sinnani, et parafraseerisin Shakespeare'i. Kas olla või mitte olla, see küsimus meie jaoks formuleerub nii: kas olla või mitte olla kummitempel? Ja ma tõdesin rõõmuga, et kummitempli aeg on tõenäoliselt igaveseks läbi, seda just tänu nendele arengusuundadele, mis meil on olnud kahes viimases Riigikogu koosseisus, eelmises ja selles. 

Eelmises koosseisus teatavasti oli väga jõuline obstruktsioon Jüri Ratase teise valitsuse vastu. Lõpuks, ühe tegurina lisaks kõigele, see viiski valitsuse tagasiastumiseni. Ehk siis see oli näide edukast obstruktsioonist, mida tasub eeskujuks võtta. Aga eelmises koosseisus teatavasti oli meil ka veel teine edukas obstruktsioon. Kaks või kolm obstruktsiooni ei ole kunagi täpselt ühesugused, omavahel sarnased. Igaühel on mingid oma erilised jooned. Ja teine obstruktsioon paistis silma selle poolest, et Kaja Kallase teine valitsus, täpsemalt üks selle valitsuspartner, juhtivpartner Reformierakond, tegi obstruktsiooni iseenda vastu. Ja see lõppes meil ju samamoodi Kaja Kallase teise valitsuse lõpuga, ehkki küll mitte selle tagasiastumisega kohe obstruktsiooni käigus. Siis teatavasti toimus Keskerakonna ministrite väljaarvamine valitsusest. Aga lõpuks ikkagi loodi uus valitsus, juba teises koosseisus, kuhu kuulusid lisaks Reformierakonnale Isamaa ja sotsiaaldemokraadid. Aga kaks obstruktsiooni on mänginud väga olulist rolli kahe valitsuse kukkumisel. See tõestab, et obstruktsioonid on edukad. Loomulikult me siin saadikutena õpime, õpime igast asjast, õpime sellest, mida on teinud hästi meie partnerid või ka meie oponendid. 

Nüüd, selles kontekstis on mul ka huvitav küsimus. Kui ma sinult, Riina, küsisin, mida sul on pakkuda meile, siis sa pakkusid meile välja, et jätame kõik vanad asjad kõrvale ja alustame nii-öelda puhtalt lehelt ja vaatame seda, mida me võiks tulevikus ehk ära jätta, või lepime kokku, mille võiks valitsuskoalitsioon ära jätta. 

Aga kahe eelmise näite valguses on mul tegelikult teistmoodi küsimus. Ma olen küsinud nii sinult kui ka sotsiaalkaitseminister Signe Riisalolt, mis on teie strateegiline vaade valitsuse tulevikule, ja ma ütlen nüüd välja oma strateegilise vaate. Kaja Kallase kolmandat valitsust järgmise aasta sügisistungjärgu alguseks tõenäoliselt enam ei eksisteeri. Ehk siis ma küsin teilt, mida teil on meile pakkuda üldse või miks meie peaksime midagi pakkuma. Loomulikult, minu olukorrahinnang võib kardinaalselt erineda sellest, mis on proua peaministril, valitsusel või valitsuse liikmetel. Ma ei pretendeerigi minu olukorrahinnangu pädevusele, ammugi mitte absoluutsusele. 

Aga ma tõin näite Jüri Ratase teise valitsuse langemisest ja sellest, et selle põhjustasid mitmed tegurid, mille hulgas kaks kõige olulisemat olid jõuline obstruktsioon ja olukord, kus peaministril tuli teha moraalseid valikuid. Jüri Ratase tunnustuseks peab ütlema, et see valik ise võis olla sel hetkel raske, aga tegelikult Keskerakond on nüüd esimeses kohtuastmes õigeks mõistetud. Kui oli küsimus, kas sellises olukorras saab edukalt riiki valitseda, siis sinu vastus oli, et ei saa. Aga praegu proua peaministri vastus on, et saab, väga hästi saab. Küsimus ongi, kas see ka tegelikult nii on, kui ta on kaotanud suurte meediamajade toetuse. ERR-i ma ei loe meediamajaks, kuna ta on ikkagi riigi oma. Ja rahva usalduse küsitlused, rahva arvamusküsitlused näitavad seda usaldust negatiivsena. Ehk siis umbes kaks kolmandikku küsitlustele vastanutest ei usalda proua peaministrit ja sooviksid näha tema tagasiastumist. See ei ole ajas muutunud, õigemini see on muutunud natuke, aga see on muutunud negatiivsemas suunas. 

Ehk siis ma püüan nüüd teie eest teha teie analüüsi, mida te tegelikult valitsuses ja koalitsioonis ise peaksite tegema. Või peate te vajalikuks oodata ära, millal Reformierakonna reiting langeb alla 15% ja Eesti 200 reiting langeb alla valimiskünnise? Ka see on võimalik. Mina loomulikult ei ole võimeline neid ennustusi tegema, aga trendid näitavad pigem seda suunda. 

Aga ma muidugi eeldan ka oma lugupeetud oponentidelt, et kui riiki juhitakse, siis suudetakse seda teha vähemalt mingil minimaalsel mõistlikul tasemel. Praegu on probleem selles, ma näen, et seda päriselt ei suudeta. Sest te ei suuda strateegiliselt ette näha, mis järgmise aasta jaanuaris toimub, kui te tahate lihtsalt selle detsembri nüüd üle elada nii nagu ka kevadel. Teil ei olnud edasist plaani, kui te tegite need otsused, ja te ei teadnud, mida need otsused kaasa toovad. Nii teil ei ole ka praegu plaani, kuidas te hakkate edaspidi toimima ja mis kokkuleppeid te sõlmite. Püüate mingit kompromissi saavutada? Ei püüa. Teil ei ole mingit plaani. Loodan seda plaani siiski näha, sest kompromiss on igal juhul parem kui see olukord, mis meil praegu on. Mina isiklikult püüan ka nende analüüsidega ikkagi seda otsida ja viia meid samm-sammult sinnapoole, et me kuskile välja jõuaksime, et see seis siin lõpeks. Tänan!

00:46 Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Mart Maastiku. Palun!

00:46 Mart Maastik

Suur tänu, härra eesistuja! Head kolleegid saalis! On käimas juba neljapäev, kes võib-olla ei ole märganud, vahepeal on muutunud kuupäev ja ikka me räägime samadel teemadel, mida me oleme siin juba pikalt arutanud, ja suhteliselt tühjale saalile. Ma mõtlen, on niisugune tunne, et kui mina jõudsin Riigikogusse, siis olid kõik mõistlikud asjad siin juba ära tehtud. Siit oleks justkui lahkunud selline normaalne parlamentaarne töövorm. Ma ei tea, miks ma nii hilja siia jõudsin. Aga natukene kurb on ka selle pärast, et kui menetluses on üks vähestest positiivsetest ja normaalsetest eelnõudest, mida tahaks toetada, pean ma tulema siia ette ja hakkama mingisugust muud juttu rääkima, et juhtida tähelepanu sellele, miks ma peaksin selle vastu hääletama. Seda on teinud ka kõik teised, kes on siin enne kõnelenud. 

Aga ma arvan, et see on üldse väga keeruline situatsioon, kuhu me oleme jõudnud. 1990. aastate alguses, kui me saime iseseisvaks ja alustasime kõigi seaduste loomet siin Riigikogus, siis olid kõik entusiasmi täis, aeti õiget asja, tehti Eesti riigile vajalikke seadusi. Ma ei kujuta ette, et siis oleks keegi pööranud nii palju tähelepanu sellele, kuidas [mingi eelnõu] meile hääli toob või erakonnale kasulik on. 

Praegu me oleme jõudnud sellisesse situatsiooni, kus meil on vastu võetud häid seadusi, vajalikke seadusi, kuid me peame kogu aeg lubama oma valijatele midagi uut, selleks et saada hääli, olla tähelepanu keskpunktis, seejuures märkamata, kas [püsib] see rahu – me oleme rääkinud siin maksurahust, aga tegelikult ka muus mõttes rahust –, selline rahulik kulgemine, kus on kindlustunne, et sa tead, et midagi, mis on juba lubatud ja mis on hea, ka jääb. 

Kahju, et tänane valitsus ei saa sellest aru, et lastetoetused ja peretoetused on tegelikult ääretult vajalikud. Mulle isiklikult tundub, et nende toetuste vähendamine on nagu Isamaa Erakonna karistamine, kuna Isamaa nõudis eelmisesse valitsusse minekul liiga palju. Katsuge ikka kuidagi riigimehelikumad olla ja mõelda sellele, et kannatajad ei ole ju meie. Meie siin oma arvates nüüd kannatame, kui me oleme öösel siin ja peame rääkima tühjale [saalile ja kurtidele] kõrvadele, aga tegelikult kannatajad on need inimesed, kes peavad selle kõik üle elama. Selline pidev katsetamine, et täna teeme ühe seaduse ja homme teeme teise seaduse, nii et inimestel enam mingit kindlustunnet ei ole, on kõige hirmsam selle praeguse farsi juures, mida me nimetame rahanduse kordategemiseks. 

Me oleme siin kogu aeg rääkinud – praktiliselt kõik, kes on käinud siin puldis – ühte ja sama juttu. Aga ma arvan, et tunni aja pärast tuleb siia saali suurem osa Riigikogu liikmetest, kes võib-olla isegi kuulavad televiisorite vahendusel – saalis neid eriti ei ole, on mõned üksikud –, ja ikkagi hääletavad [poolt]. Nad hääletavad nii sellepärast, et see on selline kambavaim, selline vajadus, et me peame näitama koha kätte: meil on õigus seda teha. Ei ole vaja oma õigust peale suruda, vaatamata sellele, et teil on häälteenamus. 

Ja ma olen seda siin enne ka juba öelnud, et kurb on see, et need kõik, sellised ääretult vajalikud eelnõud nagu see praegune, on seotud veel usaldushääletusega. Olen ise näinud, kuidas abikaasa peale teise lapse sündi kaotas … 

Ma palun lisaaega, kolm minutit.

00:51 Aseesimees Jüri Ratas

Palun, kolm minutit!

00:51 Mart Maastik

Tal oli emapuhkusele minekul peaaegu samaväärne [sissetulek] nagu töötu abiraha saajal. Ta kaotas selle emapalga, mis ta oli teeninud enne oma tööd tehes, sest teatud aja möödudes see kadus. No praegu on hea, et see nüüd taastatakse ja tehakse seda seadust paremaks. 

Aga ikkagi, ma kutsun üles kõiki. Ma arvan, et kolmas usaldushääletus – no ma ei tea, kui kaua te siis peate tõestama, et te ikka usaldate seda valitsust? Lõppkokkuvõttes võiks hakata mõtlema, et ainult usalduses ei ole küsimus. Küsimus on selles, mida me ikkagi siin teeme ja milliseid seadusi me vastu võtame. Ja kuigi ma küsisin kolm minutit, siis, kuna mul on väga kahju Rain Eplerist, kes kaotas ühe oma minuti, kui tohib ja ma saaksin talle delegeerida, ma annaksin oma kõnest [osa aega] talle. Aitäh!

00:52 Aseesimees Jüri Ratas

Suur tänu! Vastus: seda ei saa delegeerida. Palun Riigikogu kõnetooli, Helir-Valdor Seeder! (Helir-Valdor Seeder palub lisaaega.) Palun, kaheksa minutit!

00:52 Aseesimees Jüri Ratas

Jah, no viis pluss kolm on kaheksa, vanasti nii oli.  

00:52 Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Head kolleegid! Me arutame eelnõu 294, ravikindlustuse seaduse täiendamise seadust. Kui lugeda seletuskirja, siis siin on öeldud, et 294 seotakse usaldusküsimusega, kuna eelnõu on seotud 2024. aasta riigieelarve seadusega. 

Tõepoolest, sellel eelnõul on olemas seos riigieelarve seadusega. Ma ei hakka siinkohal ennast kordama [ega uuesti ütlema seda], mis ma eelmise eelnõu puhul rääkisin algpõhjustest ja sellest, miks see ei ole mõistlik. Aga ma juhin tähelepanu, et sellel istungil on tervelt seitse eelnõu, mis on usaldusküsimusega seotud, kusjuures vähemalt kaks nendest ilmselgelt ei ole seotud eelarvega. Ometigi, me oleme küsinud korduvalt siin peaministrilt ja koalitsioonisaadikutelt kommentaare ja nad on andnud neid ka läbi ajakirjanduse, meedia, ja kinnitanud, et praegusel istungjärgul seotakse usaldusega ainult need eelnõud, mis on seotud riigieelarvega ja on seetõttu kiireloomulised. 

Aga eelnõu 299, Vabariigi Valitsuse algatatud ravimiseaduse, ravikindlustuse seaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu ei ole seotud eelarvega. Enamgi veel, siin on niimoodi kirjas, ma loen: "Eelnõu ei ole seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga. Eelnõu ei ole seotud teiste menetluses olevate eelnõudega." Ja samamoodi on menetluses eelnõu 297, Vabariigi Valitsuse algatatud maamaksuseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu, kus on kirjas: "Käesolev eelnõu ei ole seotud ühegi muu eelnõuga, samuti ei ole sellel seost Euroopa Liidu õigusega."

Nii et ka siin tuleb meil kokku puutuda valedega, pooltõdedega. Ja see näitab, et head tahet, et leida siin saalis konsensus või leida siin saalis mingisugust ühisosa, koalitsioonierakondadel ju ei ole. Opositsioonisaadikud näitasid esmaspäeval üles head tahet. Planeeritud oli 15 päevakorrapunkti, aga kui ma õigesti mäletan, siis 11 neist võtsid opositsioonisaadikud tagasi ja hiljem osutus istung lühemaks, nii et kell kolm alanud istung lõppes umbes poole viie paiku ära. 

Me oleme püüdnud teha erinevaid lähenemiskatseid koalitsioonisaadikutele ja valitsuse liikmetele, et leida ühisosa. Ei ole leidnud. Nüüd, ma ütlesin eelmine kord siin puldis käies, et kes tuult külvab, see tormi lõikab. Ma tuletan meelde, kust said alguse massilised protseduuriliste küsimuste esitamised: Reformierakonna fraktsioonist. Varem ei ole eri koosseisude ajal mitte kunagi sellist asja olnud, et kümnete ja kümnete protseduuriliste küsimuste kaupa juhatajat pommitati. See oli esimest korda siis, kui seda kasutas Reformierakond eelmises koosseisus. 

Aga kust sai niisuguses mastaabis obstruktsiooni muudatusettepanekute esitamine alguse? Eelmises koosseisus, kui Reformierakond esitas 3500 muudatusettepanekut ühe eelnõu kohta ja sotsiaaldemokraatidel oli ette valmistatud 5800 muudatusettepanekut. Ei enne ega pärast pole sellises mahus muudatusettepanekuid obstruktsiooni eesmärgil siin saalis ja Riigikogus esitatud. 

Nüüd, sellel nädalal me arutame eelnõusid, näiteks 295 SE, mille kohta opositsioon esitas kokku 50 muudatusettepanekut, ja valitsus leiab, et seda on liiga palju. Ja mina küsin, kust läheb tänasel valitsusel see lävend. Kas 10 muudatusettepanekut, kas 20 muudatusettepanekut? Kui palju on [sobiv]? Minu soovitus oleks olnud see, mina oleksin koalitsiooni liikmena valitsusele soovitanud seda, et [võtame] hea tahte märgina [saaliarutelule] vähemalt ühe eelnõu või kaks eelnõu, mille kohta on esitatud mõistlikul hulgal muudatusettepanekuid, mitte sadades, vaid mõnikümmend muudatusettepanekut. Teeme katse ja vaatame, kas me leiame ühisosa siin saalis.

Tuletan meelde, et eelmisel nädalal, kui me arutasime 2023. aasta riigieelarve muutmise eelnõu, mille kohta oli esitatud ka hulgaliselt muudatusettepanekuid, siis opositsioon väga paljude hääletamisest siin saalis loobus, ei nõudnud nende hääletamist. Nii et tegelikult on opositsioon päris heatahtlikult tahtnud teha koostööd ja näidanud üles tahet tulla sellest olukorrast parlamentaarses arutelus välja. Kahetsusväärselt me ei näe, et koalitsioon tahaks ühtegi väiksematki sammu vastu astuda. Enamgi veel, vassitakse ja öeldakse, et kõik eelnõud on eelarvega seotud. See aga ei vasta tõele. 

Nüüd konkreetselt sellest eelnõust, mis praegu arutluse all on. Loomulikult, selle eesmärk on õige, sisu on igati mõistlik ja vajalik. Isamaa seda sisu igati toetab. Kuid me ei saa toetada valitsust, kes niisugusel kujul Eestit valitseb, mitte ei teeni, ja kes ei soovi parlamentaarset demokraatiat Eestis näha. Ja see sunnib meid kahjuks täna selle eelnõu vastu hääletama.

Küll aga tahan lühidalt üle korrata, et mulle jääb täiesti arusaamatuks selle valitsuse perepoliitika. Selle eelnõuga toetatakse perepoliitikat ja vanemaid ja vanemahüvitist muudetakse peredele soodsamas suunas – see kindlasti parandab perede toimetulekut ja on praeguses keerulises olukorras väga vajalik. Samas, seesama valitsus sama ministeeriumi kaudu ajab täiesti perevaenulikku poliitikat, nagu täna korduvalt öeldud, tühistab ära vajaduspõhise ja sihitud toetuse, ehkki ise on rääkinud, et me tahame rohkem just nimelt vajaduspõhiseid ja sihitud toetusi. Valitsus tühistab ära selle toetuse, mis on mõeldud lasterikastele peredele. Tulumaksuvabastus pere teisest lapsest kaotatakse ära. 

Mõned aastad tagasi, kui võimul oli sotsiaaldemokraatide ja Reformierakonna valitsus, kaotati ära lühikest aega kehtinud tulumaksuvabastus pere esimesest lapsest. Ma rõhutan, et just Reformierakond ja sotsiaaldemokraadid, kes enne valimisi ja eelmises koosseisus rääkisid, kuidas lapsed on võrdsed, kuidas tuleb esimese ja teise lapse eest seista, kuidas see perepoliitika, mis soodustab kolme ja enama lapsega perede toetamist suuremal määral ja on mõeldud eelkõige sündimuse suurendamise meetmena ka lisaks nii-öelda majandusliku olukorra parandamisele, käituvad nüüd vastupidi, ka praeguses valitsuses. Varem tühistati esimesest lapsest soodustus, nüüd tühistatakse teisest lapsest soodustus. 

Nii et koalitsioonierakondade teod ja sõnad ei lähe perepoliitikas absoluutselt kokku. Kahjuks piiratud aeg ei võimalda rohkemat, aga küllap järgmiste eelnõude puhul saame rääkida nendest aspektidest edasi. Veel kord: kahjuks on Isamaa Erakond sunnitud hääletama selle eelnõu vastu. Aitäh!

01:00 Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh! Head ametikaaslased, olen saanud ühe kirja, nimelt vastavalt Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse §‑le 48 teen ettepaneku muuta Riigikogu töö ajagraafikut ja lühendada Riigikogu istungi aega ning lõpetada istung 23. novembril kell 1.30. Sellise kirja on teinud Isamaa Erakonna fraktsioon. Nii et alustame selle hääletamise ettevalmistamist. (Hääl saalist.) Jah, palun Toomas Uibo! Palun mikrofon Toomas Uibole.

01:01 Toomas Uibo

Võtame Eesti 200 nimel kümneminutise vaheaja.

01:01 Aseesimees Jüri Ratas

Ahah. Helle-Moonika Helme, teil oli küsimus. Helle-Moonika Helmele mikrofon, palun!

01:01 Helle-Moonika Helme

Jaa, ma tegelikult vaatan, et läbirääkimised on lõppenud, aga mul oli vastulause või vastu … Ei ole või?

01:01 Aseesimees Jüri Ratas

Ma ei tea, kust te seda vaatate. Läbirääkimised on jätkuvalt avatud. Läbirääkimised lõpevad siis, kui istungi juhataja sulgeb läbirääkimised. Üldiselt Riigikogu istungi juhataja peab alati lähtuma ühest lihtsast põhimõttest: kui ta midagi avab, siis ta midagi ka lõpetab või sulgeb. Ma ei ole seda teinud. 

Vaheaeg Eesti 200 fraktsiooni palvel kümme minutit. 

V a h e a e g

 

01:12 Aseesimees Jüri Ratas

Head ametikaaslased! Eesti 200 palutud vaheaeg on lõppenud. Tervitan teid kõiki ka 23. novembril juba. Kalle Grünthal, teil on protseduuriline küsimus. (Kalle Grünthal räägib, aga midagi pole kuulda.) Palun mikrofon Kalle Grünthalile!

01:12 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Ma siin tükk aega lappan raamatut, meie kodu- ja töökorda, aga ma kuidagi ei suuda seda punkti leida. Asi on nüüd selles, et minu selja taga istub siin lugupeetud minister Riina Sikkut, kes enne oli nagu lahjemas riietuses, aga nüüd on ta kasuka omale selga ajanud. Kuidas nüüd nende inimlike tingimustega siin on? Millal siis, ütleme, see istung ära võiks lõppeda (Juhataja helistab kella.) juhul kui, ütleme, tõesti sellised ministri jaoks ebainimlikud tingimused on?

01:12 Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma arvan, et see on tõsine protseduuriline küsimus. Tingimused on täpselt nii nagu Issanda aastal 1922 valminud hoones saavad olla.  

Panen nüüd hääletusele Isamaa fraktsiooni ettepaneku vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §-le 48 muuta Riigikogu tööajagraafikut ja lühendada Riigikogu istungi aega ning lõpetada istung 23. novembril kell 1.30. Palun võtta seisukoht ja hääletada! (Helistab kella.)

01:13 Aseesimees Jüri Ratas

Tulemusega poolt 30, vastu 54, erapooletuid ei ole, ei leidnud ettepanek toetust. Nii et jõudu tööle meile edasi! Palun Riigikogu kõnetooli, Aivar Kokk! (Helistab kella.)

01:14 Aivar Kokk

Hea juhataja! Head kolleegid! Mul on hea meel, et kõik on oma tubadest saali jõudnud, aga eks veel on aega paarkümmend minutit, kuni hääletamiseks läheb. 

Me räägime ravikindlustuse seaduse täiendamise seadusest. Ja ma pean, Riina, ütlema, et ühtepidi on see väga hea ettepanek, aga [teistpidi] poolik. Me ei ole ikka päris hästi aru saanud … Kuigi ma tean, et Riinal endal on kodus vähemalt kolm last ja ta teab, mida tähendab laste sünnitamine ja kuidas käib nende üleskasvatamine, missugune on rahaline pool. Me oleme teinud ühest küljest väga hea ettepaneku ja selle seadusega me parandame ära ühe lünga, mille üle on aastaid käinud vaidlus. Kui haiguspäevad tulevad, ühel hetkel, kui [väikese lapse] ema on jõudnud tööle, siis arvestatakse tema haigus[raha] ikka kõrgeima võimaliku teenitud summa pealt. Aga teine pool on siit välja jäänud. Me nagu tahame, et meie naised peaksid sünnitama tihedalt, iga pooleteise aasta järel. Kui vahe jääb juba üle kolme aasta, siis on kõik, siis ta läheb tööle, ükskõik mis palka ta saab. Aga kui naine peaks kogemata jääma ka kohe lapseootele, siis hakatakse emapalka arvutama eelneva aasta pealt, mitte selle aasta pealt, mille ajal ta läheb sünnitusmajja ja toob rõõmsalt ilmale järgmise ilmakodaniku, kes tulevikus on meie elu parandaja. 

Ma küll lootsin, et kui see eelnõu tuleb [uuesti] siia saali – kuna valitsus võttis selle [vahepeal] tagasi, kõik Riigikogu liikmed seda toetasid –, siis on see üks rida sinna juurde kirjutatud. Aga praegu me teeme ikka poolikut tööd. Ühe poole me täidame – selle eest ma tänan ministrit oma kolme tütre nimel –, aga teine pool on tegemata. Ja minu arvates on see teine pool väga oluline, sellele võiks mõelda. 

Ja kui keegi küsib minu käest, kust raha saada, siis ma räägin teile. Väga lihtne. Tänane peaminister on oma kolme valitsemisaja jooksul tekitanud Eesti riigile vähemalt 2 miljardi euro eest miinust. Kõigepealt oli elektri hinna tõus Eleringi halva juhtimise tõttu, ja teiseks, gaasiterminali ehk LNG‑terminali puhul kiuslik tegevus, et see Soome ajada ja mitte siia Eestisse tuua. Mõlemal puhul tõusid elektri hind ja gaasi hind kordades. See viis Eesti majandusest, nii inimeste kui ka ettevõtjate taskust ära 1,7 miljardit eurot. Te kuulsite õigesti: 1,7 miljardit. Ja seda me püüame nüüd ei tea mis maksudega tagasi tuua. 

Aga ma räägin nüüd teile veel sellest, kuidas praegu võetakse iga päev meie taskust ära 100 000 eurot. Teate, kuidas 100 000 eurot ära läheb? Eelmisel aastal ütles peaminister – äkki ühel pressikonverentsil –, et jõle jama on, Eesti raudteevagunid sõidavad Venemaal. Kohe tuleb need maha müüa. Ta unustas ühe asja: nad sõitsid tõesti Venemaal, et sõita Soomest Kasahstani, aga nad ei peatunud Venemaal. Nad ei teinud ühtegi äritehingut Venemaaga. Siis müüdi kiirendatud korras maha 2500 vagunit 3000-st. Ja kui üks Soome firma need ära ostis, siis järgmisel päeval – võite vaadata börsitulemusi – selle Soome firma aktsia väärtus kasvas üle 30%. Kõige lihtsama arvutuse järgi, iga ettevõtja ütleks, et vähemalt 40% soodsamalt müüdi need maha. Aga see ei ole veel midagi. 200 miljonit nagu sipsti läinud. Ma saan aru, et meie riigieelarves on raha küll, tõstame makse … 

Palun kolm minutit [lisaks]. 

01:18 Aseesimees Jüri Ratas

Jaa, palun! Kolm minutit.  

01:19 Aivar Kokk

… ja küll me selle raha kuskilt kätte saame. Ainult et seitse kvartalit oleme me miinust teeninud. 

Aga kas te teate seda, et neid vaguneid renditi enamasti Kasahstanis? Aasta tagasi maksis Kasahstanis ühe päeva vagunirent 14 eurot. Täna maksab see 40 eurot. Kes peast ei oska arvutada, võtke arvuti, 2500 × 40, see teeb 100 000 eurot iga päev. Me siin arutasime kahe eelneva eelnõu juures, kuidas 5000 eurot kokku hoida. Aga 2 miljardit eurot on meie majandusest, inimeste ja ettevõtete taskust ära viidud. Ja siis tullakse siia rääkima, et majandusega on jama, kõik otsused on jamad. Aga tegelikult on kõik need otsused tehtud sellesama peaministri juhtimisel kolme valitsuse ajal. Ja siis me räägime, et raha ei ole.  

Mul on lihtne öelda, et ma olen kõikidel nendel kordadel siitsamast pukist vähemalt viiel-kuuel korral peaministri käest selle kohta küsinud. Kui oli LNG-terminali teema, [siis ma küsisin,] miks me teeme seda, kui Eesti ettevõtjad palusid ainult ühte tingimust: Venemaalt järgneva 10 aasta jooksul gaasi ei osteta. Mitte ühtegi muud tingimust ei olnud. Nad olid valmis ostma Ameerikast laeva – kas ostma või 10 aastaks rentima, see oleks olnud nende otsus – ja tegema gaasilepingu. Siis oleks gaas maksnud meile 50 eurot megavatt-tunni eest. Me maksime 285 eurot tippajal. Ei olnud vaja seda kolmandat kõrgepingeliini. Nüüd tahetakse teha neljas kõrgepingeliin Läti ja Leedu vahele. Kas keegi on vaadanud, kui jäme kaabel, õigemini kaks kaablit, tuleb Soomest ja kui palju voolu nüüd saab müüa Lätti? Või millega Läti ja Leedu elektrit toodavad? Kui avati kolmas kõrgepingeliin, siis – vaadake oma börsiarveid – kaks päeva hiljem 30 eurot megavatt-tunni hind tõusis, ainult ühe liigutuse peale, mida pidanuks tegema alles 2025. aastal, mitte ei pidanud tegema 2021. aasta sügisel.  

Ja kes peab selle kinni maksma? Enamikul juhtudel meie enda Eesti inimesed ja oma ettevõtjad. Ja nagu sellest oleks veel vähe, nüüd me tahame teha tulumaksutagastuse kõigile, ka Riigikogu liikmetele. Meeletu heategu, iga Riigikogu liige hakkab saama 100 eurot rohkem raha kätte. Kas tõesti ongi nii, et kuigi 75% Eesti elanikkonnast saab palka alla Eesti keskmise, hakkavad nende arvel veel rohkem teenima ülejäänud 25%, kellel ei ole tegelikult seda tulumaksuvabastust vaja? Rootsi [tõstab] uuest aastast madalapalgaliste sissetulekuid, teised meie naaberriigid vähendavad makse. Eesti on ainuke riik, kes tõmbab kõigile mütsi niimoodi silmini pähe, et sellest august [me enam nii kergesti] välja ei tule. Kas tõesti seitsme kvartali miinus ei pane ühtegi koalitsioonipartnerit mõtlema? Aitäh!

01:22 Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh! Erkki Keldo, teil on protseduuriline küsimus. Miskit juhtus?

01:22 Erkki Keldo

Jaa. Ma tahtsin küsida, kas mul on midagi vahepeal vahele jäänud. Me oleme juba päevakorrapunktis 14, mis on taastuvenergia kasutuselevõtu kiirendamine. Kuna kõne oli siin väga palju energeetikas toimetamisest. Te saate võib-olla mu irooniast aru – see on juba vähemalt, ma ei tea, kümnes kõne, mis isegi ei proovi menetletava eelnõu sisu puudutada. Teie pikaaegse kogemusega juhatajana teate, et tegelikult see on ikkagi hea tava selge rikkumine. 

Ja teine küsimus: kas on ka mingi protseduurika puhuks, kui puldist ka konkreetselt valeväiteid öeldakse? Mina ei tea ühtegi Riigikogu liiget, kes hakkab tulumaksureformiga 100 eurot juurde teenima. Ei, seda ei juhtu mitte kellegagi meist, kahjuks või õnneks. Lihtsalt kaks sihukest protseduurilist küsimust.

01:23 Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh! Esimese protseduurilise küsimuse vastus. Palun saalis vaikust! Me ei ole selles 14. päevakorrapunktis, kui ma mäletan õigesti, mis numeratsiooni te ütlesite, me oleme jätkuvalt tegelikult teisipäevase päevakorra juures, 21. novembri päevakorra juures, ja eelnõu on 294, mis toona oli kolmas päevakorrapunkt. 

Teiseks, kas siin sõnavõtud peavad käsitlema teemat, mida me hetkel menetleme? Jah, peavad.

Ja kolmandaks te küsisite, kas on võimalik kuidagi sekkuda siia. Juhataja saab seda alati paluda, jah, et jääme teema piiresse. Aga see, mis te ütlesite, et kas ma saan sisuliselt hinnata, kas on 100 eurot või mingi muu summa – seda ma ei saa. 

Vastusõnavõtt, Rain Epler, palun!

01:24 Rain Epler

Aitäh! Kolleeg Maastik märkis oma kõnes, et tal on minust kahju, et mul üks minut kaotsi läks, ja sellele ma mõtlesingi reageerida. Ega tegelikult pole hullu, läks üks minut, elan üle. Hullem lugu on muidugi sellega, et inimeste eludest hakkab tundide viisi aega kaotsi minema, kui me siin läbi rullime kõik need eelnõud, mida koalitsioon on hakanud suruma. Toimetulekuks tuleb võib-olla mõnel vanemal inimesel hakata mitmel töökohal rabama. Suurematest linnadest väljas elavatel inimestel kindlasti ahenevad võimalused laste koolidesse ja huviringidesse vedamiseks. Siin küll optimistid räägivad 15 minuti linnadest ja tõemeeli loodavad, et kas või tänase talvise [ilmaga] hakatakse lapsi jalgsi trenni saatma kümnete kilomeetrite taha, aga nii see kindlasti ei ole. Ja nii edasi ja nii edasi. 

Nii et jah, Mardile vastuseks: sümpaatne märkamine, aga muidugi on murekoht meil täna selgelt mujal. Kutsun kolleege üles siin tarmukalt debatti jätkama. Ja ehk see aitab lõpuks olukorra viia selleni, et ka koalitsiooniosalistest terve hulk saab aru, et usaldus on tegelikult kadunud. 

01:26 Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh! Vastusõnavõtt, Helle-Moonika Helme, palun!

01:26 Helle-Moonika Helme

Aitäh! Minu vastusõnavõtt tuleb seoses sellega, et Siim Pohlak rääkis peretoetustest ja selle valitsuse küünilisest perepoliitikast ning mainis mind selles kontekstis ära. Ma kindlasti arvan ka niimoodi. Tõepoolest, ma olen sama meelt – suurperedelt raha äravõtmine oli ennekuulmatu ja enneolematu häbematus, sest kelleltki juba antud hüve ei [tohi] ära võtta. 

Muidugi, me oleme palju kuulnud seda väidet meelevaldselt esitatuna, kui me näiteks ütleme, et abieluvõrdsuse seaduse peaks tagasi pöörama, sellepärast et me arvame tõepoolest, et sellisel kujul ei tohiks see üldse eksisteerida, sest see, et surrogaatemad homopaaridele lapsi sünnitavad, ei ole selline hüve, mida ilmtingimata peaks lubama. 

Küll aga sai suurperedelt ja suurperede lastelt neile väga olulise hüve ära võtta ja panna nad ootamatult raskesse olukorda. Kõik olid selle [rahaga] juba arvestanud. Nii et minu meelest siin on tegemist ikkagi sellega, et see valitsus käitub just suurperedega äärmiselt häbematult ja vastutustundetult, aga samal ajal annab hüvesid elanikkonnagrupile, kes võib-olla neid üldse nii väga ei vaja.

01:27 Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh! Sulgen läbirääkimised. Head ametikaaslased, oleme nüüd hääletuse eel ja alustame eelnõu 294 hääletamise ettevalmistamist. Siim Pohlak, palun!

01:27 Siim Pohlak

Aitäh, lugupeetud juhataja! EKRE fraktsioon ei ole absoluutselt õnnelik, et eelnõud on niimoodi usaldushääletusega seotud, ja me leiame, et see ei ole üldse hea tava ja praktika, ning soovime enne hääletust kümme minutit vaheaega, et ka valitsuskoalitsiooni saadikud saaksid mõelda selle üle järele, kas tasub ikka niimoodi jätkata.

01:28 Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh! Vaheaeg kümme minutit.

V a h e a e g

 

01:38 Aseesimees Jüri Ratas

Head ametikaaslased! Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna palutud vaheaeg on lõppenud. Panen hääletusele eelnõu 294. See on lõpphääletus. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

01:38 Aseesimees Jüri Ratas

Tulemusega poolt 54, vastu 30 ja erapooletuid ei ole, on Vabariigi Valitsuse algatatud ravikindlustuse seaduse täiendamise seaduse eelnõu 294 seadusena vastu võetud. Kolmanda päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.


4. 01:39

2023. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu (303 SE) kolmas lugemine

01:39 Aseesimees Jüri Ratas

Liigume edasi neljanda päevakorrapunkti juurde, mis on Vabariigi Valitsuse algatatud 2023. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu 303 kolmas lugemine. Mul on hea meel paluda Riigikogu kõnetooli ettekandeks rahanduskomisjoni liige Aivar Sõerd. Palun!

01:39 Aivar Sõerd

Aitäh, austatud Riigikogu aseesimees! Head kolleegid! Riigikogu rahanduskomisjon ...

01:39 Aseesimees Jüri Ratas

Hea ettekandja, ma pean teie ees korra vabandama, siin on tekkinud protseduuriline küsimus. Võib-olla mingi tehniline asi ei tööta Riigikogu liikmel ja tuleb see kohe korda ajada. Rain Epler, palun, protseduuriline küsimus!

01:39 Rain Epler

Aitäh, istungi juhataja! Ongi protseduuriline. Milline see protseduur meil siin on? Kas ma saan kolleeg Aivarilt küsida? Kuidas on kõnedega ja nii edasi? Võib-olla kiire ülevaade, enne kui saame edasi minna.

01:39 Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh! Kiire ülevaade on see, et rahanduskomisjoni esindaja ettekanne on kuni 20 minutit. Seejärel on küsimused, iga Riigikogu liige võib esitada kuni kaks küsimust – ei pea, see võimalus on. Ja siis on loomulikult läbirääkimised, sõna võivad võtta üksnes fraktsioonide esindajad. See on vastus teie küsimusele.

Aivar Sõerd, palun!

01:40 Aivar Sõerd

Jah. Alustan uuesti. Riigikogu rahanduskomisjon arutas eelnõu 303 kolmandaks lugemiseks ettevalmistamisel oma 16. ja 20. novembri istungil. Eelnõu muudatusettepanekute esitamise tähtajaks, mis oli 15. november kell 17.15, laekus kaks ettepanekut Isamaa fraktsioonilt. Rahanduskomisjon ise koostas ühe mitmest muudatusest koosneva kulusid täpsustava muudatusettepaneku ja lisas eelnõusse sätte, et käesolev seadus jõustub Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval. Rahanduskomisjon viis eelnõusse sisse ka keelelised ja tehnilised täpsustused. 

Komisjon jättis kaks Isamaa fraktsiooni esitatud muudatusettepanekut arvestamata ja neid ei toetanud ka Vabariigi Valitsus. Vastavalt Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse § 120 lõikele 5 ei kuulu need hääletamisele Riigikogu täiskogus.

Komisjon langetas järgmised konsensuslikud otsused: võtta eelnõu Riigikogu täiskogu päevakorda kolmapäeval, 22. novembril – nüüd on see meil liikunud tänasesse päeva – ja kolmas lugemine lõpetada ning viia läbi lõpphääletus. 

Annan ülevaate ka komisjoni arutelust. 16. novembri komisjoni istungil kõigepealt komisjoni esimees andis teada, et kaks ettepanekut on laekunud Isamaa fraktsioonilt, ja Rahandusministeeriumi ettepanek on komisjoni muudatuste kavandi aluseks. Ja komisjoni esimees veel lisas sinna juurde, et komisjonil on vaja lisada eelnõusse muudatus jõustumise kohta, et see jõustub järgmisel päeval peale Riigi Teatajas avaldamist, tagamaks seaduse võimalikult kiire jõustumine nende riigieelarveliste vahendite kasutamise eesmärgil. Komisjon toetas seda ettepanekut, poolt oli 8 liiget, vastu 2. 

Mis puudutab Isamaa fraktsiooni esitatud muudatusettepanekuid, siis esimest ettepanekut komisjon ei toetanud. Selle vastu oli 5, poolt oli 3. Ja teist samuti ei toetanud, vastu oli 5, poolt 3. Ja esimese muudatusettepaneku sisu ma ütlen ka ära. Selle sisu oli, et vähendada keskvalitsuse kulusid 70 miljoni euro ulatuses. Ja teise muudatusettepaneku sisu oli piirata käesoleva aasta riigieelarvest 2024. aasta riigieelarvesse üle laekuvaid kulusid 160 miljoni euro võrra. Nagu ma ütlesin, komisjon neid ettepanekuid ei toetanud. 

Aga mis puudutab komisjoni enda ja Rahandusministeeriumi ettepanekul tehtud muudatusettepanekuid, siis seda oli meil selgitamas Rahandusministeeriumi esindajana Tanel Ross. Ta rääkis meile, et see muudatusettepanek puudutab Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeeriumi kulude jaotuse täpsustamist eelarve mahtu muutmata. Tulenevalt ministeeriumide tegevuse ümberkorraldamisest on MKM teinud selle ettepaneku, et täpsustada kulude jaotamist programmi tegevuste vahel. Täpsustatavate kulude kogumaht on 5,6 miljonit eurot. Samuti on tehnilised täpsustused, tehnilised parandused sisse viidud teisele lugemisele esitatud eelnõusse, kuna ilmnesid mõned tehnilised vead, aga samas seaduse mahtu ja summasid ei ole muudetud. 

Komisjon otsustas Rahandusministeeriumi ettepanekute põhjal koostatud muudatusettepanekut täielikult arvestada, selle poolt oli 8 komisjoni liiget, vastu 2. Sellega meie komisjoni arutelu piirdus. Ja 20. novembril komisjon kiitis heaks kolmanda lugemise teksti. Selle poolt oli 10 komisjoni liiget ja vastu 1. See on minu kokkuvõte komisjoni arutelust. Tänan tähelepanu eest!

01:45 Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh, hea ettekandja, teie põhjaliku ettekande eest! Kuid siiski tundub, et on mõned küsimused, täpsustavad küsimused. Alar Laneman, palun!

01:45 Alar Laneman

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Kui tohib, siis ma küsin selle kohta, et Kaitseministeeriumi valdkonnas on üsna suured muudatused. Mind konkreetselt huvitab, kuna varsti on käes aasta lõpp, kas on mingite nende numbrite või tegevuste taga näha ka Eesti riigi reageeringut meie strateegilise infrastruktuuri vigastamisele, pean silmas neid veealuseid infrastruktuurielemente. Kas on siin näha Eesti riigi mingit reageeringut selle kaitseks ja valveks tulevikus, mis iganes vaja teha on?

01:46 Aivar Sõerd

Hea kolleeg, aitäh küsimuse eest! Aga meie rahanduskomisjonis seda teemat ei avanud ja me seda ei käsitlenud.

01:46 Aseesimees Jüri Ratas

Leo Kunnas, palun!

01:46 Leo Kunnas

Aitäh, austatud istungi juhataja! Hea Aivar! Mul on samast valdkonnast küsimus, et Kaitseministeeriumi valitsemisalas on muudatused üsna ulatuslikud ja siin on ka investeeringute osas tehtud muudatusi. Ukraina sõja viimase perioodi üks peamisi õppetunde on see, et hästi palju kasutatakse droone, kusjuures ka üsna odavaid tsiviilsektori droone. Praktiliselt see läheb rühma jao tasemeni välja. Ma osalt juba tegelikult kuulsin, et teil sisulisi arutelusid väga ei olnud, et mis on ümber tõstetud või mis mitte, aga me ei suuda ka ise välja lugeda siit, mis täpselt on ümber tõstetud, kuna lihtsalt neid ridasid on päris võimatu leida. Mis nende arvude muutuse taga on ja mis selle sisu on?

01:47 Aivar Sõerd

Jah, kolmandaks lugemiseks ettevalmistatud muudatusettepanek ei puuduta Kaitseministeeriumi valitsemisala. Ja veel kord, jutt on selle aasta eelarve muudatustest. Kui me räägime droonidest ja nendest suurtest teemadest, need on kõik järgmise aasta eelarve teemad. Seda aastat on jäänud veel loetud nädalad. Kolmandaks lugemiseks esitatud muudatusettepanek puudutab tehnilisi ümbertõstmisi programmi tegevuste sees ja ainult Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisala, mitte Kaitseministeeriumi.

01:48 Aseesimees Jüri Ratas

Hea ettekandja, jah, teil on õigus. Võiks öelda, et viis nädalat ja kolm-neli päeva on jäänud, nii et loetud nädalad, see vastab tõele. Rain Epler, palun!

01:48 Rain Epler

Aitäh, hea istungi juhataja! Austatud ettekandja! Mina küsin haridusvaldkonna kohta. Ma küsisin selle küsimuse siin juba ka varasemalt ja sealt ka minu lootus, et võib-olla komisjonis leiti aega selle küsimuse üle arutada. Nimelt on haridusministeeriumi haldusalas selline muudatus, et 14 miljonit suunatakse sektoritevahelise teadmussiirde toetamise programmist teadusasutuste ja teadlaskonna arengu toetamisse. Ja eriti kõnekas on muudatuse põhjus: muudatus on vajalik, kuna vahenditest kavandatud rohetehnoloogiate teadmuskeskuse tegevus dubleeriks Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeeriumi kavandatud rakendusuuringute keskuse tegevusi. Ometi, uue aasta eelarves – mis küll otseselt tõesti ei ole seotud, aga selle punkti kaudu on seotud – on sinna, kus praegu öeldakse, et dubleerib ja on kasutu, pandud 17 miljonit. Kas see tuli arutlusele ja mis siis toimub?

01:49 Aivar Sõerd

Hea kolleeg! Seda küsiti esimesel lugemisel ja seda me käsitlesime esimesel lugemisel. Ja isegi teiseks lugemiseks ettevalmistamisel ma ise tegin selle kohta eraldi veel küsimuse Rahandusministeeriumile ja Rahandusministeerium saatis kirjaliku vastuse. See vastus mul oli siin teisel lugemisel kaasas ja ma seda põgusalt käsitlesin. Nii et seda teemat oleme kahel eelmisel lugemisel, esimese ja teise lugemise ettevalmistamisel põhjalikult käsitlenud. See praegu enam … Ütleme, kolmandaks lugemiseks [ettevalmistamisel] rahanduskomisjonil seda teemat enam ei olnud, kuna see oli meil juba esimesel ja teisel lugemisel käsitletud.

01:50 Aseesimees Jüri Ratas

Kalle Grünthal, palun!

01:50 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Kui te vaatate paremale praegu, siis te näete istumas seal Riigikogu tublit ametnikku, kui te vaatate vasakule, siis te näeksite seal virgatsit, kes praegu käib ringi kuskil. Ja kui te vaatate üle oma vasaku õla, siis te näete kolmandat tublit Riigikogu ametnikku, kes tänu meie, Riigikogu liikmete, hullustele peavad siin nii-öelda oma öid veetma. Aga see on ainult fassaad. Tegelikult on terve maja täis väga asjalikke inimesi, kes meid aitavad ja toetavad. Minu küsimus seisneb selles, et kui ma nüüd vaatan seda Riigikogu eelarve rida, ma saan aru, et valitsus võib-olla ei tunne huvi, aga kas, ütleme, Riigikogu komisjoni liikmed ei tundnud huvi selle vastu, et äkki võiks see summa olla natuke suurem, et teha nendele ametnikele ka mingisugune jõulupreemia?

01:51 Aivar Sõerd

Ei olnud sellist ettepanekut.

01:51 Aseesimees Jüri Ratas

Arvo Aller, palun!

01:51 Arvo Aller

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Tõepoolest, siin on kaks lugemist juba olnud ning erinevaid arvamusi ja ettepanekuid on tehtud. Kui ma võtsin lahti Kliimaministeeriumi valitsemisala, mis muudatused on teise ja kolmanda lugemise vahel tulnud, siis on siin selline asi, et teisel lugemisel oli puudu selline valdkond nagu põllumajandus ja kalandus. Ja nüüd kolmanda lugemise juurde tekkis teksti juurde põllumajandus ja kalandus, suurusjärk 237 miljonit. Kuidas selline apsakas või millest selline erinevus seal tekkis?

01:52 Aivar Sõerd

Me ei käsitlenud kolmandaks lugemiseks ettevalmistamisel enam üksikuid kuluridu.

01:52 Aseesimees Jüri Ratas

Helle-Moonika Helme, palun!

01:52 Helle-Moonika Helme

Aitäh! Ma küsiksin lugupeetud ettekandjalt selle kohta, miks jäeti arvestamata muudatusettepanek nr 68, mille sisu oli, et suurendada 300 000 euro võrra Haapsalu raudteega seotud programmi. Siin oli juttu, et aega on liiga vähe järele jäänud, aga see 300 000 eurot ei ole nii suur summa, et seda ei saaks veel sisestada sellesse Haapsalu raudtee arendusse. Tegelikult see oleks väga suureks abiks väga olulise infrastruktuuriobjekti edasiarendamisel. Kuna see on minu valimisringkond, siis ma pidin seda küsima.

01:53 Aivar Sõerd

Aitäh, hea kolleeg! Aga see oli meil teise lugemise teema. See oli EKRE muudatusettepanekutes üks nendest 88‑st, mis te esitasite. Seda me käsitlesime teisel lugemisel. Komisjon seda ei toetanud ja üks põhjus oli see, et seda juba tehniliselt ei ole võimalik realiseerida ajaraami tõttu.

01:53 Aseesimees Jüri Ratas

Priit Sibul, palun!

01:54 Priit Sibul

Austatud istungi juhataja! Hea ettekandja! Teid rahandusministrina on pärjatud erinevate tõsiste tiitlitega. Aga üks hea kolleeg siin 2022. [aasta eelarve] ja sellesama eelnõu menetlemise ja arutamise juures kirjeldas seda, kuidas tulemuspõhises eelarves me muudame ridu, mille puhul, kuna read on tuhandetes eurodes, on seal [13] eurot, mida me siis muudame ja millega toimetame. Kas või kuivõrd teie hinnangul on võimalik meil siin parlamendisaalis aru saada, mida me täpselt nende ridade muutmisega korda saadame?

01:54 Aivar Sõerd

Aitäh selle komplimendi eest, aga see nüüd ei puutu antud eelnõu menetlemisel asjasse. Aga seda teemat me ka põgusalt käsitlesime teise lugemise ettevalmistamisel. See, et summad olid tõesti … Mulle endale jäi see silma, komisjonis ma selle kohta ka küsisin, et üldiselt on summad 1000 euro täpsusega, aga mõned muudatused olid 100 ja isegi vist oli 10 euro täpsusega. See tuleneski tegevuspõhise eelarve eripärast, aga eelnõu lõppversioonis on kõik summad ümardatud tuhandetesse eurodesse.

01:55 Aseesimees Jüri Ratas

Kert Kingo, palun!

01:55 Kert Kingo

Tänan, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! No see eelarve loomulikult on üldjoontes. Siin on mingid alasektorid pandud ja sihuke üldine lause. Mind huvitab näiteks Sotsiaalministeeriumi valitsemisala puhul, et äkki teie oskate öelda, millisel kulureal on kajastatud kulud erinevate ühingute tegevusele, eelkõige just näiteks LGBT ühingute tegevusele. Milliselt kulurealt ma need leiaksin?

01:56 Aivar Sõerd

Aitäh, hea kolleeg! Vaat seda oleks tulnud komisjonis küsida. Teie esindajad on ka rahanduskomisjonis, teil on kaks liiget lausa. Aga seda keegi ei küsinud paraku. Ma võin peast öelda, et need on valdavalt tehnilist laadi ümbertõstmised, ja mulle küll ei meenu, et seda LGBT teemat oleks need muudatusettepanekud üldse käsitlenud. Kolmandaks lugemiseks ettevalmistamisel me eraldi kuluridasid enam ei käsitlenud. Nii et kui on selle kohta täpsustav küsimus, siis tuleb see eraldi rahanduskomisjoni kaudu Rahandusministeeriumile esitada.

Meil muuseas oli ka koolitus. On olemas, Riigikogule on tehtud nüüd selline, ütleme, abivahend. Ja on võimalik paroolidega siseneda eelarve infosüsteemi ja minna mõne konkreetse rea peale, siis see rakendus avab detailselt, millest selles tegevuspõhises eelarves üks või teine programmiline tegevus koosneb. Selline rakendus on olemas. Teie esindajad sellel koolitusel millegipärast ei olnud, aga selline võimalus on nüüd loodud. Nii et soovitan need paroolid hankida ja seda kasutada.

01:57 Aseesimees Jüri Ratas

Varro Vooglaid, palun!

01:57 Varro Vooglaid

Suur tänu! Lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Kas teie saate aidata minul kui suhteliselt vähekogenud – või mitte suhteliselt, vaid väga vähekogenud – Riigikogu liikmel natuke aru saada, mida see seadus täpsemalt tähendab? Võtame ühe näite. Lehekülg 8, tabel "Sotsiaalministeeriumi valitsemisala", ja kohe ülevalt loeme: "Laste ja perede programm, hüvitised ja toetused lastele ja peredele" – miljon vähemaks. Ja edasi, "Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise programm, võrdse kohtlemise valdkonna arendamine" – 130 000 juurde, "Soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinik" – 26 000 juurde, "Soolise võrdõiguslikkuse valdkonna arendamine" – 203 000 eurot juurde. Millelt siis raha ära võeti konkreetselt, rääkides hüvitistest ja toetustest lastele ja peredele, ja mille jaoks konkreetselt anti juurde nendeks kolmeks tegevuseks, mida ma nimetasin? Kas teie olete aru saanud sellest? Mina ei oska aru saada. Loen seda tabelit, loen seletuskirja, vastust kuskilt ei leia.

01:59 Aivar Sõerd

Jah, aga kolmandaks lugemiseks ettevalmistamisel me ei käsitlenud enam üksikuid ridu. Ütleme, suures plaanis need muudatused, mis on selles 2023. aasta eelarvet muutvas seaduses, on eelarve kogumahtu mitte suurendavad ministeeriumisisesed vahendite ümbertõstmised või ümbersuunamised. Palju, ütleme, suur osa nendest on tingitud sellest, et meil on muudetud ministeeriumide pädevusi, on ümberkorraldused ministeeriumide struktuurides. Siis on tavapärased muudatused, mis on tegelikult igal aastal. Mõnel real jääb näiteks mõni investeering tegemata ja see suunatakse kuhugi mujale, või on ministeeriumide valitsemisalades majandamiskulusid kokku hoitud ja see on suunatud IT‑kuludesse. Aga seda me kõike käsitlesime teisel lugemisel. Ja neid küsimusi oleks tulnud esitada komisjonis. Teil on komisjonis kaks liiget, aga keegi mitte midagi ei küsinud. See on minu vastus. See on selle eelarve sisu, suures osas tehnilised vahendite ümbertõstmised ministeeriumide sees.

02:00 Aseesimees Jüri Ratas

Rene Kokk, palun!

02:00 Rene Kokk

Tänan, hea juhataja! Hea Aivar! Meil teise lugemise juures oli siin igati sisuline debatt nende teemade üle, milliseid EKRE ettepanekuid oleks saanud või jõuaks menetleda veel selle aasta sees. Ja me jõudsime järeldusele, et siin oli mitmeid eelnõusse juba valitsuse poolt [tehtud] erinevaid muudatusi, mille puhul võis ka olla skeptiline, kas need tegelikult on enam selle aasta sees tehtavad asjad või vormistatakse tagantjärgi lihtsalt ära. Ja ma küsingi: kas teil pärast seda teise lugemise arutelu, mis oli meil siin päris tugev ja sisuline, tekkis komisjonis arutelu selle üle, kas kõik need asjad, mis siin eelnõus sees on, on tegelikult teostatavad veel sel aastal või ei ole?

02:01 Aivar Sõerd

Meil oli põgus arutelu selle üle, mis puudutab jõustamist, et [see toimub] Riigi Teatajas avaldamise päeval, just sellel eesmärgil, et ministeeriumidel jääks maksimaalselt seda vähest aega nende vahendite kasutamiseks. Aga kolmandaks lugemiseks ettevalmistamisel, pean teile ütlema, me enam neid teemasid ei avanud. Need olid juba läbi arutatud teiseks lugemiseks ettevalmistamisel.

02:01 Aseesimees Jüri Ratas

Henn Põlluaas, palun!

02:01 Henn Põlluaas

Aitäh, austatud eesistuja! Austatud komisjoni ettekandja! Mul on küsimus, et kuidas on nende kasutamata jäänud summadega, mis juba eelmise aasta eelarvest liikusid üle käesolevasse eelarveaastasse, aga lisaeelarvest on näha, et nad liiguvad ka nüüd järgmisesse eelarvesse üle ehk jäid ka nüüd kasutamata. Kui palju sellist raha eelarves on ja mis põhjusel need summad on kasutamata jäänud? Ja kui raha on püsivalt kasutamata jäänud juba teist aastat vähemalt, siis kas on ikka mõttekas seda aastast aastasse edasi lohistada? Ehk oleks otstarbekas neid kasutada kusagil mujal, näiteks huvihariduse toetamiseks või muudes mõistlikes kohtades?

02:02 Aivar Sõerd

Jaa, selliseid muudatusi ongi ministeeriumide valitsemisalades, neid võib isegi siit leida. Aga neid me käsitlesime esimesel ja teisel lugemisel. Üks näide oli kas või see, et majandamiskulusid on hoitud kokku ja see [raha] on suunatud IT‑projektidele, või on investeeringuid muudetud või ümber klassifitseeritud. Ja tõesti on ka selliseid olukordi, kus hanked on veninud, hanked on kallinenud, neid on tulnud tühistada. On Euroopa Liidu rahaga seotud teemasid ja seda, et neid vahendeid tuleb järgmisse aastasse eriti just investeeringutega seotud osades üle viia. Seda juhtub, jaa. Aga vahendite üleviimine vormistatakse rahandusministri käskkirjaga. Kui see käskkiri valmis saab, siis selle võib välja nõuda ja sealt saab juba detailsemat infot.

02:04 Aseesimees Jüri Ratas

Alar Laneman, palun!

02:04 Alar Laneman

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Suur osa sellest küsimusest ei ole loomulikult sisuliselt mõeldud teile, teie olete siin komisjoni esindajana selleks kanaliks, kelle kaudu ma pean seda küsima. 

Aga kõigepealt kommentaar. Kui me vaatame, siis jääb mulje, et riik ei reageeri paindlikult ja elab natuke teises ajalises dimensioonis, kui tegelikult ümbritsev keskkond nõuaks. Kui me ei reageeri paindlikult strateegilise infrastruktuuri kahjustamisele, siis on meie lood kehvad. Päevalehe tänane juhtkiri muide räägib järgmisest teemast, et nüüd tuleb küll piir kinni panna. Ja iseloomustuseks: viis nädalat aasta lõpuni on tegelikult väga pikk aeg. Viis nädalat kestis liitlaste sissetungioperatsioon Sitsiiliasse 1943. aastal. Ja see oli strateegiline ettevõtmine. Küsin: ega ei ole võimalik öelda, et on mingeid meetmeid kavandatud piiri tugevdamiseks selle tekkiva ohu tingimustes?

02:05 Aivar Sõerd

Jaa, no see ei saa olla selle eelarvemuudatuse teema. Aga ega sellistel puhkudel riik toimimata ei jää. On olemas Vabariigi Valitsuse reserv ettenägemata kuludeks ja just need piiriga seotud teemad, ma arvan, selleks kvalifitseeruvad. Kui on ikka erakorraline olukord, siis reservi vahendeid selleks kasutada saab. Reservi vahendid ongi mõeldud olukordadeks, mida ei ole võimalik eelarves ette näha, mis tekivad täiesti ootamatult, kas või see piiriprobleem, ja selleks on Vabariigi Valitsuse reserv. Ma arvan, et ka Politsei‑ ja Piirivalveametil on sellisteks puhkudeks tegevused, ressursid ja ka rahaline kate olemas. Aga kui on vaja, siis on selleks otstarbeks Vabariigi Valitsuse reserv.

02:06 Aseesimees Jüri Ratas

Siim Pohlak, palun!

02:06 Siim Pohlak

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Tegelikult, äkki härra Lanemani küsimusele vastamisele aitab kaasa ka see rida: migratsioonijärelevalve Siseministeeriumi valitsemisalas. 502 000 euro võrra liigub seal raha. Võib-olla seda tasuks ka korra vaadata. 

Aga ma küsin teilt kui pikaajaliselt rahandusspetsialistilt ja eksperdilt, komisjonis te tõstatasite erinevaid teemasid selle eelnõu juures ka, kui mu mälu ei peta, äkki te natuke avate enda vaadet, et mis siin eelkõige teie jaoks küsimusi tekitas. Komisjonis oli minu meelest ikkagi paar sellist küsimust ja arutelu, millele valitsuse esindajad vastasid. Äkki te seda poolt ka natuke avate? Ma täitsa stenogrammi ei oota, aga ehk natukene neid teemasid vähemalt avate. Teil on alati ju sisulised küsimused rahanduskomisjonis.

02:07 Aivar Sõerd

Jah, aga see nüüd ei ole kolmanda lugemise teema enam. Me käsitlesime üksikuid asju, üksikuid teemasid esimesel ja teisel lugemisel. Teid huvitavate asjade kohta te oleksite võinud ise rahanduskomisjonis küsida, aga kolmandaks lugemiseks ettevalmistamisel te seda ei teinud. Kui ma nüüd õigesti mäletan, te ei küsinud kulukirjete kohta komisjonis, kuigi olite kohal. Nii et need on kõik juba käsitletud teemad. Praegu ei ole see koht, kus uuesti avada neid asju, mis olid meil siin esimesel ja teisel lugemisel päevakorral.

02:07 Aseesimees Jüri Ratas

Protseduuriline küsimus, Siim Pohlak, palun!

02:07 Siim Pohlak

Aitäh, lugupeetud juhataja! Ma ei leidnud paremat viisi kui küsida, et kas härra Sõerd vastas nüüd oma vastusega minu küsimuse esimesele poolele, mis puudutas seda migratsioonijärelevalve summat, või oli see vastus minu küsimuse teisele poolele, kus ma küsisin tema isiklikku seisukohta ja kommentaari. Kummale härra Sõerd vastas, äkki ma saaks sellest siis vähemalt aru?

02:08 Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma ei loe seda protseduuriliseks küsimuseks. Leo Kunnas, palun!

02:08 Leo Kunnas

Austatud istungi juhataja! Hea Aivar! Ma küsiks muudatusettepanekute nr 2 ja 3 kohta, mille on teinud Isamaa fraktsioon. Ettepanek 2 on, et Vabariigi Valitsusel vähendada keskvalitsuse kulusid 70 miljoni euro ulatuses. Number 3 on, et Vabariigi Valitsusel piirata 2023. aasta riigieelarvest 2024. aasta riigieelarvesse ülekantavaid kulusid 160 miljoni euro võrra. Siin on määratletud ka erandid, kellele piiranguid ei kehtesta, muu seas riigikaitsekulude rahastamiseks. Mul ongi küsimus, et kas te arutasite neid ettepanekuid komisjonis. Ja kas selliseid suuri muutusi on üldse teoreetiliselt võimalik teha?

02:09 Aivar Sõerd

Aitäh selle küsimuse eest! Ma oleks komisjonis lausa ise tahtnud küsida selle kohta ka muudatusettepaneku esitajalt, nende mõlema muudatusettepaneku esitaja oli Isamaa fraktsioon, aga Isamaa fraktsioonist polnud mitte kedagi neid muudatusettepanekuid esitlemas, nii et kelleltki polnud küsida. Lihtsalt Isamaa esindajaid ei olnud komisjonis, polnud mitte kelleltki küsida. Aga ma võin vastata ka sisulise poole pealt. Kui me käsitlesime seda teiseks lugemiseks ettevalmistamisel, siis ma küsisin, et kui te ütlete, et 70 miljonit on vaja kärpida, siis peaks ütlema ka, milliste programmide ja milliste ministeeriumide valitsemisalast need kokkuhoiukohad teil mõeldud on. Sellele oli muudatusettepaneku esitaja vastus, et kõige õigem on, kui valitsus ise otsustab. Kolmandaks lugemiseks ettevalmistamisel ei olnud enam kellegi käest küsida, sest muudatusettepaneku esitaja komisjonis ei olnud.

02:10 Aseesimees Jüri Ratas

Rain Epler, palun!

02:10 Rain Epler

Aitäh, hea istungi juhataja! Austatud ettekandja! Kuulan siin teie juttu ja tegelikult ka esimese ja teise lugemise juures oli sellest asjast juttu, et paindlikkust võib-olla oleks nagu vähevõitu. Geopoliitiline olukord meie ümber ei ole just hea. Aga vastused kipuvad olema sellised, et aasta lõpuni on vähe aega ja üht-teist ei jõua enam teha. Te nüüd õnneks mainisite küll, et on olemas ka reserv, mida saab kiiresti kasutusele võtta, aga siiski. Gaasitoru näide on selles mõttes hea. Gaasitoru läks katki. Teie vastustest ma saan aru, et kui ta oleks läinud [katki] esimese ja teise lugemise vahel, siis oleks olnud võimalik ressursse paremini ümber sättida, aga kui ta läks teise ja kolmanda vahel, siis ei olnud. See ei ole üldse kuidagi irooniline. Ja miks ma teie käest küsin? Selleks, et aru saada, kuidas see süsteem on, kas ta liiga jäik ei ole. Ja kahtlemata, nagu siin kolleeg Sibul viitas, et teie erakonnast mõni kolleeg arvab, et tema on kõige parem rahandusminister, aga tiitlite järgi olete see teie. Teie võib-olla oskate lahti seletada mulle selle paindlikkuse.

02:11 Aivar Sõerd

Aitäh! See on kolmanda riigi laeva poolt tekitatud kahju gaasitrassile. Minu parima teadmise järgi tegeleb selle remontimisega Elering, kulu peaks katma üldse kindlustus ja ehitaja leidmiseks alles hanget ju korraldatakse. See ei saa mitte kuidagi olla 2023. aasta eelarve teema. See teema läheb kaugelt mööda sellest eelnõust, mis meil siin praegu menetlemisel on.

02:12 Aseesimees Jüri Ratas

Rain Epler, protseduuriline küsimus!

02:12 Rain Epler

Jaa, kaks teemat isegi selles küsimuses. Üks on see, et võib-olla peaks mõtlema selle küsimuste esitamise aja pikendamisele. Siis saaks rohkem selgitusi jagada, sest mu viide gaasitorule ei olnud niivõrd gaasitoru remondist rääkiv, kui viitas sellele, et näiteks kui turvata gaasitoru edaspidi, siis on vaja rohkem ressursse sinna panna ja nii edasi. See ei ole otseselt küsimus, see on selline märkus. Aga kuulates kolleeg Aivari juttu sellest, mis toimub rahanduskomisjonis – kes saaks küsida, need ei küsi, Aivar tahaks küsida, aga tema jälle ei saa –, võib-olla juhatus peaks korraks arutama seda ja ka komisjoni juhiga vestlema. Äkki seal annab töökorralduses midagi paremaks teha. Praegu kuidagi tundub, et nagu nokk kinni, saba lahti.

02:13 Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh! Me lähtume põhimõtteliselt sellest loogikast, et komisjonid on oma töös autonoomsed, aga teiselt poolt, paremaks saab alati midagi teha. Nii et seda head üleskutset ma kindlasti maha ei löö.

Kalle Grünthal, palun!

02:13 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea Aivar! Ma tuletan meelde oma esimest küsimust. Ma küsisin seda, kas komisjon ei mõelnud selle peale, et võiks meie Riigikogu ametnikele natuke suuremat summat pakkuda, et nad saaksid ka jõulurõõmu tunda. Teie ütlesite selle peale väga lakooniliselt, et komisjon seda ei arutanud. Aga võib-olla ikkagi see mu küsimus langeb viljakasse pinnasesse ja edaspidi, järgmisel aastal oleks see küsimus teil meeles. Omasid tuleb hoida, siis hoiavad nemad meid veel rohkem. Aga ma küsiksin ikkagi täpsemalt. Te olete ka ise kurtnud, et see riigieelarve on absoluutselt läbipaistmatu. Ja kui ma vaatan praegu Riigikogu kulusid, siis äkki te suudaksite lahti rääkida selle, millest ta koosneb, et meil [tekiks] arusaam, kuhu ja mille jaoks kulude osa [on mõeldud]. Aga mitte investeeringute osa, see mind praegu ei huvita.

02:14 Aivar Sõerd

Aitäh küsimuse eest! Mis puudutab põhiseaduslikke institutsioone, sealhulgas ka Riigikogu ja Riigikogu Kantselei poolt koostatavat eelarvet, siis siin rahanduskomisjon kavandab suuremaid muudatusi. Põhiseaduslike institutsioonide eelarve menetlus hakkab ilmselt tulevikus veidi teisiti toimuma, see on praegu rahanduskomisjonis eraldi teema, aga 2023. aasta eelarve muudatustega ta paraku otseselt ei haaku. 

02:15 Aseesimees Jüri Ratas

Arvo Aller, palun!

02:15 Arvo Aller

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Lähtuvalt minu eelmisest küsimusest ma võtsin nüüd järgmise ministeeriumi, Regionaal‑ ja Põllumajandusministeeriumi. Te ütlesite, et te ei vaadanud, mis nende ridade vahel toimub. Ma nüüd vaatan, mis on esimese lugemise ja teise lugemise muudatus, read on samad, aga Regionaal‑ ja Põllumajandusministeeriumis on kolmandaks lugemiseks tulnud investeeringute reale juurde 1,3 miljonit. Enne oli seal 266 000, oli ainult käibemaksu rida. Mina oma peas mõtlesin, et see on käibemaks, mis on tõstetud ringi teatud investeeringutest, aga nüüd on tulnud juurde veel 1,3 miljonit. Ma oleksin teinud ka muudatusi võib-olla, kui ma oleksin teadnud, et see investeeringute rida on seal sellises suuruses. Kas te oskate natuke seda seletada? See on leheküljel 5. 

02:16 Aivar Sõerd

Mis puudutab Regionaal‑ ja Põllumajandusministeeriumi valitsemisala, siis tehti ainult üks tehniline täpsustus. Ja see ei muuda kulude majanduslikku sisu.

02:16 Aseesimees Jüri Ratas

Helle-Moonika Helme, palun! 

02:16 Helle-Moonika Helme

Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Ma tuleksin ikkagi tagasi nende muudatusettepanekute nr 2 ja 3 juurde, mille tegi Isamaa fraktsioon ja mille komisjon jättis arvestamata. Te ütlesite, et Isamaa tegi ettepanekud, aga ei tulnud neid kaitsma. Samas ma saan aru, et nad olid samasisulist arutelu pidanud komisjonis esimese ja teise lugemise vahel ja teinud ettepaneku, et valitsus leiab sealt kokkuhoiukohad. Ja see on tõesti selge, et valitsus ise oskab kõige paremini sisse vaadata, kust neid kulu vähendamise ridu leida. Mina küsin, miks valitsus ei olnud huvitatud sellest 230 miljoni suurusest kokkuhoiust. Kogu aeg käib mingisugune hirmus nutujoru, kuidas riigikassa on tühi ja peab makse tõstma, kuigi ometi ju lubadus oli, et maksud ei tõuse.

02:17 Aivar Sõerd

Tõepoolest, nii see oli, et Isamaa esitas samasisulised ettepanekud, mis nad olid teinud teiseks lugemiseks. Võib-olla sellepärast nad ei tulnud enam komisjoni neid kaitsma, kuna need olid juba käsitletud teiseks lugemiseks ettevalmistamisel. Aga kulude kokkuhoid – ma vastan teile üldiselt, et kulude kokkuhoid on väga oluline teema. Midagi on ministeeriumid juba teinud, aga suurem töö kulude kokkuhoiu valdkonnas seisab veel ees. Kas see toimub selle nulleelarve või eelarve revisjoni raames või tegevuste ümberkorraldamise või suuremate reformide raames, aga see on lähitulevikus väga oluline, et ministeeriumid ja valitsus tervikuna jõuliselt sellega edasi läheksid.

02:18 Aseesimees Jüri Ratas

Priit Sibul, palun!

02:18 Priit Sibul

Aitäh, austatud aseesimees! Hea ettekandja! Ma ei tea, kas te äkki saate öelda, kuidas teie oma fraktsioonis arutatakse neid kärpekohti. Hea valitseja Kaja Kallas on öelnud, et tema tahaks kärpeid teha rohkem, kui praegu saab. Eesti 200 uus esimees on juba varasemalt Eesti 200 valitsusdelegatsiooni juhina öelnud, et tulevad räiged kärped. Aga kusagilt ei tule. Ja meie ettepaneku peale, nii nagu te viitasite, ei tahetud midagi leida. Meie ettepanekutes oli üks konkreetne viide, et neid kokkuhoiukohti ei tohiks otsida Kaitseministeeriumist. See on üks pool.

Teine pool on see, et te minu esimesele küsimusele [vastates] viitasite õigesti. Teie olitegi see kolleeg, kes minu tähelepanu juhtis sellele 13 eurole. Te ütlesite, et alguses olid need 10 ja 100 euro täpsusega ja nüüd ümardati 1000‑le. Ma päris täpselt ei saa aru, kuidas see eelarves käib. Kuhu need vahepealsed kümned ja sajad eurod kaovad selle ümardamise käigus?

02:20 Aivar Sõerd

Aitäh küsimuse eest! Kõigepealt kärbetest, mis me fraktsioonis arutame. Muidugi, ka fraktsioonist tulevad ettepanekud ministritele. Miks mitte? Meil on väga suur fraktsioon, meil on erinevate valdkondade inimesed. Me oleme teiega koos ju maksuametis töötanud, te teate, et e‑maksuamet loodi aastal 2020. See oli juba selline reform, mis andis suurt kulude kokkuhoidu. Selliseid [samme] tuleks ette võtta. 

Aga mis puudutab summade ümardamist, siis see praegu ei ole koht, kus hakata seda seletama. Piltlikult on see niimoodi, et on näiteks üks töökoht, mis panustab erinevate programmide erinevatele tegevustele, võib sellist olukorda [ette tulla], aga seesama töökoht viiakse ühest ministeeriumist teise. Siis on vaja muudatused sisse viia kümnetesse programmidesse ja sellepärast kulude jagamisel tekivad sellised anomaaliad.

02:21 Aseesimees Jüri Ratas

Varro Vooglaid, palun!

02:21 Varro Vooglaid

Suur tänu, lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Mina läheksin oma küsimusega teatud mõttes teisele katsele. Ma eelnevalt küsisin Sotsiaalministeeriumi valitsemisala kohta ja selle kohta, mida siis ühele või teisele reale kirjutatuga päriselt on silmas peetud. Mulle tundub, et te ikkagi vist päris sisuliselt mu küsimusele ei vastanud. Ma saan väga hästi aru, et kolmandal lugemisel me võiksime rääkida konkreetsemalt nendest asjadest, mis siin teise ja kolmanda lugemise vahel on toimunud. Aga siiski, pidades silmas, et te olete endine rahandusminister ja [praegune] rahanduskomisjoni liige, ma oleksin tänulik, kui te aitaksite minul siin lõpliku hääletuse eel aru saada, mida selles eelnõus ikkagi on silmas peetud. See vastus, et seda oleks pidanud küsima komisjoni istungil, ei ole ju selles mõttes rahuldav, et mina ei ole komisjoni liige, mul ei ole kunagi seda võimalust olnudki. 

Mida ikkagi tähendab näiteks see, et soolise võrdõiguslikkuse valdkonna arendamisele on pandud juurde 203 000 eurot? Kas Riigikogu liikmetele peaks teie hinnangul olema arusaadav, kuidagi lahti kirjutatud ja selgitatud, mida on silmas peetud, või ei peagi seda olema?

02:22 Aivar Sõerd

Aitäh! Jah. Seda oleks võinud komisjonis küsida üksikute kirjete kohta. Komisjonis on meil ka Rahandusministeeriumi ametnikud ju vastamas. Väga paljudel juhtudel, mul on oma kogemus, ka ministeeriumi ametnikud ei saa vastata kohe komisjonis kohapeal iga üksiku kirje kohta, vaid nad saadavad kirjalikult vastuse tagantjärgi. Nii et see on kõik komisjoni töö. Aga teie esindajad olid komisjonis, kolmandaks lugemiseks ettevalmistamisel üksikute kirjete kohta küll keegi midagi ei küsinud.

02:23 Aseesimees Jüri Ratas

Varro Vooglaid, palun, protseduuriline küsimus!

02:23 Varro Vooglaid

Jah, suur tänu! Ma ei ole päris kindel, et see nüüd kvalifitseerub päris korrektse protseduurilise küsimusena, aga ma just kuulsin praegu austatud ettekandjalt, et minul olevat esindajad rahanduskomisjonis. Ma tahtsin küsida, et kas on mingisugune võimalus, et mul võivad isiklikult kuskil esindajad komisjonides olla. Minule on see võimalus jäänud seni nagu märkamata. Võib-olla te oskate juhtida mu tähelepanu, kui see kuidagi eksisteerib.

02:23 Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma arvan, et võib-olla oli mõte lihtsalt see, et igal fraktsioonil, kui tal on rohkem kui kümme liiget, on seal inimesed. Võib-olla see oli see mõte. Aga personaalselt jah, seda nii ei saa võtta. Kert Kingo, palun!

02:23 Kert Kingo

Tänan, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Me siin vist see nädal arutasime eelnõu, millega lõpetati ära Eesti kodanikest tagasipöördujate toetuse maksmine, ja sellega hoiti prisked 100 000 eurot kokku riigieelarves. Aga samal ajal sel nädalal tuli uudis, kuidas Eesti riik pani 300 000 eurot Keenia – Keenia! – e‑teenuste peale. Äkki te oskate öelda, millistel kuluridadel me neid summasid näeme, mida suunatakse igale poole maailma sadades tuhandetes, kokku miljonites [eurodes], mida oma inimestele ei jätku, aga mujale igale poole jätkub. Kus kulureal sellised kogusummad võiksid kajastuda, oskate äkki öelda?

02:24 Aivar Sõerd

Aitäh küsimuse eest! Ma kasutan kõigepealt võimalust ja vastan Varro Vooglaiu küsimusele. Ta läks küll saalist välja. Aga ma pidasin silmas mitte tema esindajat, vaid EKRE esindajaid rahanduskomisjonis. Nii.

Aga mis puudutab seda Keenia projekti, siis seal on ilmselt tegemist europrojektidest rahastatava programmiga, millel on Eesti riigi osalus 300 000 eurot. Tegemist on ilmselt välisabiprogrammiga Välisministeeriumi eelarves, aga see ei ole meil praegu 2023. aasta eelarve muudatuste teema.

02:25 Aseesimees Jüri Ratas

Rene Kokk, palun!

02:25 Rene Kokk

Aitäh, hea eesistuja! Hea Aivar! Sa võid mind parandada, kui ma nüüd eksin. Ma lõpuni ei ole kindel, et mu summa õige on, aga kui ma õigesti mäletan, siis selle aasta Vabariigi Valitsuse reserv oli suurusjärgus 130 miljonit ja natuke peale alguses eelarves. Ja nüüd ma vaatan, et praegu on järele jäänud sellest 9 551 000. Kas oli ka arutelu teisel ja kolmandal lugemisel, kas see summa, mis reservides praegu olemas on, on piisav? Kas ei olnud näiteks vajadus seda tõsta? Me vaatame, et meil on olnud aasta lõpus erinevaid erakorralisi sündmusi. Kas see 9,5 miljonit on praegu piisav? Äkki oleks tulnud seda natuke tõsta, veel ringi tõsta seal kontode vahel?

02:26 Aivar Sõerd

Aitäh! See ei olnud aruteluks kolmandaks lugemiseks ettevalmistamisel.

02:26 Aseesimees Jüri Ratas

Henn Põlluaas, palun!

02:26 Henn Põlluaas

Aitäh! Täienduseks, et Riigikontrolli audit leidis, et valitsus on neid reservis olevaid rahasid kasutanud omavoliliselt ja ebaseaduslikult. Nii.

Aga kas te peate normaalseks, et eelarvemuudatus tehakse vaid kaks kuud enne aasta lõppu ja rahalised vahendid, kohati väga suured, tõstetakse ümber kiirustades? Tegelikult peaks kõik olema planeeritud ja muudatused juba ammu ära tehtud, aga nüüd esitasid ministeeriumid kahe lugemise vahel veel mitukümmend lehekülge erinevaid muudatusi, mida võib-olla ei jõutagi ära teha või siis on tehtud olemasolevat eelnõu rikkudes. Nii ei peaks see toimuma. Ja tegelikult on see probleem veelgi laiem. Isegi teiste eelnõude puhul on praktika, et valitsus esitab eelnõu, mille puhul ta juba teab ette, et hakkab Riigikogus kahe lugemise vahel seda parandama. Kas te ei leia, et valitsuse töö on puudulik?

02:27 Aivar Sõerd

Aitäh! Ei leia. Selliseid olukordi tekib, et aasta lõpus, paar kuud enne aasta lõppu on ministeeriumil vaja oma valitsemisala eelarve raames ilma üldist kulude mahtu suurendamata vahendeid ümber tõsta. Selliseid olukordi tekib paraku ja on tekkinud ka varem.

02:27 Aseesimees Jüri Ratas

Evelin Poolamets, palun!

02:27 Evelin Poolamets

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Seda eelarvemuudatust on raske jälgida, võib-olla mitte igas tulemusvaldkonnas, aga ma vaatan seda digiühiskonna muudatust, kus teisel lugemisel tehti muudatus, et Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalasse tõsteti 1 254 500 eurot m‑valimiste arenduseks. Samas, m‑valimised on midagi uut, mida me ei ole ju kuskil [näinud], ma ei tea, kas see on äkki kuskil strateegias kirjas. Ma nüüd siin vaatan, et küberturvalisuse pealt on läinud arenguhüppele. Kuidas on võimalik, et nii suured muudatused tulevad enne aasta lõppu? Kas need valdkonnad ei suuda oma tegevust planeerida või milles probleem on?

02:28 Aivar Sõerd

Aitäh! Rahanduskomisjonis kolmandaks lugemiseks ettevalmistamisel keegi seda teemat enam ei tõstatanud, ja kuna seda ei tõstatatud, siis ma ei saa ka siin edastada selle teema käsitlusi, kuna me seda ei käsitlenud.

02:29 Aseesimees Jüri Ratas

Riina Solman, palun!

02:29 Riina Solman

Aitäh, lugupeetud Riigikogu aseesimees! Lugupeetud ettekandja! Mina ka uue rahvasaadikuna palun, et te ei pahandaks sealt puldist, miks komisjonis ei küsitud ja esindajad pidid küsima. See ei ole päris õigustatud. Ma tahan tegelikult kuulda teie arvamust. Nimelt on Signe Riisalo öelnud kevadel pärast homoabielude seadustamist, et järgmisena tuleks ära lahendada soolise enesemääramise küsimused. Ta on öelnud intervjuus, et sellega tuleb edasi liikuda rahvatervishoiu seaduses ja sooandmete muutmine peaks põhinema inimese enesemääratlusel, mitte sõltuma arstide otsusest. Ta ütleb, et see eelnõu on juba Riigikogus käinud, ja ilmselt see peaks siin kuskil olema.  

Ja nüüd ma küsin. Kas see 203 000 [eurot], mis on antud soolise võrdsuse ja võrdse kohtlemise programmile juurde, on teie hinnangul nüüd selle küsimuse lahendamiseks mõeldud? Sest siin on veel kaks rida: võrdse kohtlemise valdkonna arendamisele ja soolise võrdõiguslikkuse ja võrdse kohtlemise volinikule on raha juurde antud. Samal ajal, kui me tõepoolest näeme, et lastelt (Juhataja helistab kella.) on ära võetud miljon, 66 000, 672 000.

02:30 Aseesimees Jüri Ratas

Hea küsija!

02:30 Riina Solman

Ühesõnaga, meeletult on lastega peredelt ära võetud.

02:30 Aseesimees Jüri Ratas

Hea küsija, teie aeg! Palun vastata!

02:30 Riina Solman

Tahan teie hinnangut saada, kas see, millest Signe Riisalo siin räägib, võib olla …

02:30 Aseesimees Jüri Ratas

Hea küsija, teie aeg!

02:30 Aivar Sõerd

Aitäh küsimuse eest! See on kindlasti väga huvitav teema, aga mul ei ole teile rohkem midagi muud vastata kui seda, et komisjonis me seda ei käsitlenud. 

02:30 Aseesimees Jüri Ratas

Anti Poolamets, palun!

02:30 Anti Poolamets

Lugupeetud ettekandja! Ma tahan rõhutada seda, et te olete siin keset ööd sellepärast, et te olete kultuurisõdades jäänud valele poole rindejoont. Mul on sellest väga kahju. Ja see põhjendab ka meie kõrgendatud huvi teemade vastu. Kuigi ma tunnustan, et te vähemalt oma isikliku soorituse tegite ära ja ei alandanud ennast ega oma südametunnistust. Aga siiski, valel pool rindejoont olemine on raske katsumus. Teil ei ole olnud mehisust õigesse kaitsekraavi liikuda. 

Aga ma tahtsingi küsida sellega seoses: kas komisjonis tuli kordki jutuks, et teha opositsioonile kas või üks järeleandmine, et te ei peaks siin keset ööd praegu küsimustele vastama, ja liikuda kas või mõningase kompromissi või kokkuleppe suunas?

02:31 Aivar Sõerd

Aitäh küsimuse eest! Aitäh komplimendi eest kõigepealt, aga see ei puutu antud eelnõu teemasse. 

Aga mis puudutab opositsiooni muudatusettepanekuid, siis tegelikult Kaitseministeeriumi valitsemisalas, see oli Kaitseliidu valdkond, oli Siseministeeriumil juba valitsuse ettepanekus üks muudatus, mis osaliselt kattus ühe EKRE esitatud Kaitseliitu või kaitsevaldkonda puudutava ettepanekuga. Aga paraku jah, need muudatusettepanekud üksikult või eraldi komisjonis toetust ei leidnud.

02:32 Aseesimees Jüri Ratas

Siim Pohlak, palun!

02:32 Siim Pohlak

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Ma küsin, kuidas peaks suhtuma sellesse, et mingeid varem tehtud kulutusi nüüd aetakse aasta lõpus kiiruga veel lisaeelarvega sirgeks. Kui vahepeal oleks näiteks vahetunud valitsus või midagi muud juhtunud, et ei saaks heakskiitu sellele lisaeelarvele, siis tegelikult olekski jäänud paljud asjad õhku rippuma. Kas see on ikkagi hea praktika? Kuidas teie sellele vaatate?

02:32 Aivar Sõerd

Ei, ma ei näe praegu siin antud eelnõu puhul probleemi, sest kulude üldmahtu ei suurendata. Tegemist on ministeeriumide sisemiste ümbertõstmistega. Ja pealegi suurem osa nendest on üsna tehnilist laadi. Ei, ma ei näe probleemi.

02:33 Aseesimees Jüri Ratas

Riina Solman, palun!

02:33 Riina Solman

Aitäh, lugupeetud Riigikogu aseesimees! Austatud eesistuja! Siin [tabelis] Välisministeeriumi valitsemisalas on ka üks rida: juriidiliste, konsulaar‑, sanktsiooni‑ ja strateegilise kauba küsimuste all on saadud 68 000 juurde. Mina küsin, kas see võib olla seotud ka selle uudisega, mida väliseestlased meilt väga ootavad, et me New Yorgi ja San Francisco konsulaati ei sule. Nad veel täna on kirjutanud mulle kui endisele rahvastikuministrile ja paljudele Riigikogu liikmetele, et seda ei tehtaks. On teil selle kohta mingit aimdust, mis siin raha juurde saab? Konsulaarteenused on märkena ära toodud.

02:33 Aivar Sõerd

Aitäh! Mis puudutab järgmise aasta eelarves käsitletud konsulaaresinduste teemat, siis see on järgmise aasta eelarve valdkond ilmselgelt.

02:34 Aseesimees Jüri Ratas

Evelin Poolamets, palun!

02:34 Evelin Poolamets

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Tekkis huvi, kas komisjonis käisid korra läbi ka võimalused, kuidas kulusid kokku hoida. Vaatan, et on jäetud arvestamata Isamaa fraktsiooni tehtud ettepanek vähendada Vabariigi Valitsuse keskvalitsuse kulusid 70 miljoni euro ulatuses. Teades, kui pingeline on meie eelarve olukord, kas tuli ka komisjonis jutuks, et kas on tõesti võimalik kuskilt kulusid kokku hoida ja need summad, mis on jäänud investeerimata, pigem järgmise aasta eelarvesse kanda?

02:35 Aivar Sõerd

Kolmandaks lugemiseks ettevalmistamisel [see jutuks] ei tulnud, sellepärast et ettepaneku esitajat ei olnud komisjonis kohal, polnud lihtsalt kellegi käest küsida. Aga teiseks lugemiseks ettevalmistamisel oli see teemaks põgusalt küll. Ettepaneku tegijalt küsiti, kas ta äkki oskab täpsustada ja öelda, millistes valdkondades, millistes ministeeriumides, millised kulud – meil on tegevuspõhine eelarve –, millistest tegevustest, millistest programmidest need kokkuhoiud võiksid tulla. Aga selle ettepaneku tegija vastas, et las valitsus ise otsustab.

02:35 Aseesimees Jüri Ratas

Mart Maastik, palun! 

02:35 Mart Maastik

Suur tänu, härra eesistuja! Lugupeetud ametikaaslane! Mul on selline küsimus. Isamaa tegi kaks muudatusettepanekut. Üks neist oli see, et kulude kokkuhoidu alustada juba sel aastal. Miks te sellise hea ettepaneku vastu olite komisjonis? Kas seda arutati ka?

02:36 Aivar Sõerd

Aitäh! Ma olen sellele küsimusele täna juba mitu korda vastanud, et me ei saanud arutada, sest oli arutamise võimatus. Ettepaneku tegijat ehk siis teie fraktsiooni esindajat lihtsalt ei olnud komisjonis kohal. Polnud kelleltki küsida.

02:36 Aseesimees Jüri Ratas

Helir-Valdor Seeder, palun!

02:36 Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Kui muudatusettepanek on tehtud, siis seda saab arutada, isegi siis, kui ei ole esitajat kohal. Seda on võimalik ikka komisjonis arutada, kui on tahtmist. Aga mul on küsimus selle kohta, et mitmel viimasel aastal on väga suuri summasid üle viidud järgnevasse aastasse. See on muidugi krooniline probleem ka varasemalt olnud ja teed nii või naa, kokkuhoidu ikka ei saa. Kui piirad, tehakse kulutusi, ja kui ei piira, viiakse üle. Kas te komisjonis seda arutasite? Ja kui suur oli 2022. aastal see 2023. aastasse üle toodud summa? Oskate öelda ja kirjeldada, mis see lahendus võiks olla? See on krooniline probleem, millele head lahendust ei ole olnud.

02:37 Aivar Sõerd

Põgusalt arutasime ja tegelikult oli see pigem riigi majandusaasta aruande arutelu teema. Seal oli Riigikontrolli aruanne juures ja Riigikontrolli aruanne käsitles ka vabariigi reservi kasutamisega seotud probleemistikku ja puudusi. Ja seal olid Riigikontrollil mõned ettepanekud ülekantavate vahenditega seoses. Nii et me seda käsitlesime selle eelarve arutelu juures, aga ka riigi majandusaasta aruande otsuse eelnõu juures.

02:37 Aseesimees Jüri Ratas

Mart Maastik, palun!

02:37 Mart Maastik

Suur tänu! Ma ikkagi jätkaksin oma küsimusega. Ma ei saanud vastust selles mõttes, et ma saan aru, et ei olnud esindajat kohal. Aga Reformierakonna eestvedamisel on valitsus võtnud endale prioriteediks nulleelarvepoliitika ja selle jaoks peale maksude tõstmise te üritate ju ka – ma loodan vähemalt – kulusid kokku hoida. Isamaa ettepanek oli alustada kulude kokkuhoidu praegu ja olenemata sellest, kas seal oli meie esindaja kohal või mitte. Nagu minu kolleeg juba ütles, meie muudatusettepanek oli selline. Miks te selle vastu olete? Kui te üldse ei aruta seda asja, siis mis alusel te selle vastuolemise endale selgeks tegite?

02:38 Aivar Sõerd

Aitäh küsimuse eest! Ei, põhimõtteliselt ei saa niimoodi öelda, et oleks mingisugune selline hoiak, et kulude kärpimise teemat mitte käsitleda. See on väga oluline teema. Mis seda nulleelarve asja puudutab, siis sellega alustati juba Jüri Ratase esimese valitsuse ajal. Tehti suured tegevusprogrammid ja moodustati töörühmad. See on küllaltki visalt läinud, aga see ei tähenda, et teema oleks vähe oluline. Ja seda tingimata ei pea nulleelarveprojektiks nimetama, see on selline suurem riigireformi teema pigem. Aga ta on ka kulude kokkuhoiu teema ilmselgelt.

02:39 Aseesimees Jüri Ratas

Hea ettekandja, ma tänan teid! Rohkem küsimusi ei ole. Aitäh teile! Ma nüüd avan läbirääkimised ja palun Riigikogu kõnetooli Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esindaja Siim Pohlaku. Palun!

02:40 Siim Pohlak

Aitäh, lugupeetud juhataja! Head kolleegid, rahva teenrid! Sellest eelarvest leiame hulgaliselt asendustegevusi ja kasutuid või sisutühje rahaeraldisi, mis ei muuda mitte kuidagi paremaks Eesti inimeste elu ajal, kui riigi majandus on viimase kümne aasta suurimas languses. Eesti ettevõtlus kiratseb, suurettevõtjad ütlevad, et töötus on võtnud kriisi näo.  

Statistikaamet toob välja, et meil on ligemale 15 000 töötut rohkem võrreldes aastataguse ajaga. Peaminister ütles tänases infotunnis, et kõik on kõige paremas korras ja töötusega ei ole meil mingeid probleeme. See, et meil on tänaseks juba 54 000 töötut, ei ole seega tema jaoks probleem. Ta ei mõtle selle peale, et tegelikult iga töötu lisandumisega kasvavad ka valitsuse kulud töötukassa kaudu – inimeste ümberõpe, erinevad koolitused. Ja 15 000 kadunud töökohta aastaga, 15 000 kadunud töökohta! See on väga halb märk, sellepärast et ettevõtjad koondavad ikkagi viimasel võimalusel ja sellest edasi järgmine võimalus on üldjuhul uste sulgemine. Nii et vaadates saabuvaid maksutõuse, [võib öelda, et] 2024. aasta kevadeks ei ole midagi ilusat Eesti majanduses oodata.

EKRE on varemgi hoiatanud selle eest. Täna peaminister hurjutas meid, et mis me siin värvime asju mustadesse toonidesse. Ma vaatasin siin – ööistungi ajal oli aega – huvi pärast meie kõnesid 2022. aasta sügisel, kui räägiti riigieelarvest, 2021. aasta sügisel, kui me hoiatasime, et elektrihindadega tuleb talvel kriis, ja pidevalt öeldi meile sedasama, et me räägime niisama hullu juttu, hirmutame inimesi, aga tegelikult on kõik kõige paremas korras. Mis päriselt juhtus? Tulid pöörased elektri hinnad, nägime hinda 4000 eurot megavati eest. Ja tegelikult ka juba sel sügisel, eile oli elektri hind 800 eurot megavati eest, nii et ilmselt on sel talvel taas tulemas need probleemid. Aga mida ma tahtsin öelda, ongi see, et vastupidi, EKRE ei värvi siin asju kuidagi tumedates toonides, vaid meie näeme asju ette ja oskame tunnetada ühiskonnas toimuvaid protsesse järelikult paremini kui Vabariigi Valitsus. Seda on näidanud reaalne elu.  

Veel kord, praegu tuleks kiirkorras tegeleda sellega, kuidas turgutada Eesti majandust, kuidas turgutada sisetarbimist. Ja olukorras, kus riigieelarve on Reformierakonna poolt suurde miinusesse lastud, arutame me siin mingeid näpuotsaga muudatusi ministeeriumide sees, selle asemel et teha ära olulisi asju, suuri asju, tegeleda täiendavate taristuinvesteeringutega, et aidata ettevõtlust käima [lükata]. Eestis tuleb käivitada kiiresti neljarealiste maanteede väljaehitamine, suurendada kohalike teede remondifondi ja eraldada valdadele ja linnadele täiendavaid vahendeid investeeringuteks. See raha jõuab kõik ringiga riigieelarvesse tagasi. Ettevõtjad saavad tööd, inimesed saavad tööd, koondamised jäävad ära. Nii et see on viis, kuidas tegelikult lahendada praegu majanduses probleeme, mitte maksutõusud ja ettevõtjate kägistamine, inimeste kägistamine täiendavate maksutõusude ja bürokraatiaga.  

Kus on täiendavad infrastruktuuri ehitusprojektid? Ei ole. Mida tehakse kodulähedaste põhikoolide säilitamiseks, et maapiirkondades inimestel töökohad ja elu säiliks? Ei ole siin lisaeelarves selliseid asju, mis toetaksid maapiirkondades koolide säilimist. Erinevalt peaministri nägemusest ei toimu Eesti majanduses täna mitte liikumine kõrgemate palkade poole, vaid hoopistükkis kodumaise ettevõtluse väljasuremine ja inimeste vaesumine. Kui vaadata viimaste kuude ajalehtede pealkirju, siis me loeme sealt ainult: lõpetas töö ettevõte see ja see, koondati nii palju inimesi, järgmine suurettevõte tõmbab otsad kokku. See on massiline ja peab olema pime või seotud silmadega, et seda mitte näha …

Palun lisaaega kolm minutit.

02:44 Aseesimees Jüri Ratas

Jah, palun, lisaaeg kolm minutit!

02:44 Siim Pohlak

… ja veel hullem, et sellega mitte tegeleda. Praegu ei ole kindlasti peenhäälestuseks õige aeg. Tegeleda tuleks olulisega, seadusemuudatustega, mis aitaksid meie majanduskeskkonda parandada ja selle kaudu ka majanduse taas kasvama. Toetada on vaja rahvusliku kapitali kasvu, soodustada sisetarbimist. Aga valitsus tegutseb vastupidi. Sealt, kus raha on, kuhu raha on liikunud, ei julgeta seda võtta. Euribori tõusu kaudu on raha liikunud suurpankadesse, välismaistesse suurpankadesse. Aga selle asemel, et minna maksutõusudega raha järele sinna, kuhu raha on inimeste käest liikunud, on valitsus otsustanud hoopis maksustada Eesti inimesed ja ettevõtted sisuliselt surnuks. 

Samuti halvendab valitsus Eesti inimeste olukorda peretoetuste vähendamisega. Täiesti ebamõistlik samm, mille tagajärjeks on suurperede vaesusriski kasvamine. Suurpered peaksid olema valitsuse erilise hoole all. Ja Eesti riigi, eestlaste riigi pidamise ainus põhjus saab olla see, et meie järel tulevad järgmised põlvkonnad eestlasi, eestikeelseid, eestikultuurseid lapsi, meie lapsi ja lapselapsi, kellele me oma riigi edasi anname. Kui me kärbime laste arvel, perede arvel, siis see on lühinägelik.

Aga veel kord lisaeelarve juurde tagasi tulles, sellega klaaritakse tagantjärele juba tehtud ja märkimisväärses osas ebamõistlikke kulutusi. Samas ei lahendata ühtegi ühiskonna ees seisvat kiireloomulist probleemi. Nii et sellest tulenevalt kutsun üles lõpphääletusel mitte toetama käesolevat riigieelarve seaduse muutmise seadust. Aitäh!

02:46 Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh! Palun nüüd Riigikogu kõnetooli Isamaa fraktsiooni esindaja Urmas Reinsalu! (Urmas Reinsalu palub lisaaega.) Jah, palun, kolm minutit lisaaega!

02:47 Urmas Reinsalu

Lugupeetav rahvaesindus! Ei olnud piisavad ja sisulise kvaliteediga – kogu lugupidamise juures Aivar Sõerdi vastu – need vastused. Ja ei olnud ka veenev see valitsusepoolne 2023. aasta eelarve seaduse muutmise seaduse menetlus. Isamaa ettepanek oli selge ja ühemõtteline: riigi keskvalitsuse bürokraatiakulusid tuleb vähendada, ja mitte mingis abstraktses tulevikuvisioonis, nagu näeb ette valitsuse esitatud riigi eelarvestrateegia, et viidatud nulleelarve projektiga soovitakse aastatel 2025–2027 vähendada keskvalitsuse kulusid 625 miljonit euro võrra. 

Andestust, kui see on ambitsioon kulude kokkutõmbamiseks, siis minu küsimus on, miks me sellist ambitsiooni ei leia järgmise aasta eelarves, ja kui meil on praegu õigustatult ülesanne vastutustundlikult riigi rahandusega ja ka maksumaksjate ja avaliku sektori, valitsemissektori kuludega ümber käia, miks me ei näe ka kulude piiramist keskvalitsuse bürokraatias käesoleval eelarveaastal. Me näeme tegelikult seda, et valitsus planeerib – mitte valitsus ei planeeri, vaid erinevad eelarvet haldavad keskvalitsuse asutused planeerivad – ka sellel aastal ulatuslikke vahendite ümbertõsteid 2024. aastasse. 

Esmaspäeval ma küsisin Rahandusministeeriumi analüütikute käest – asi, mille tegelikult jättis tegemata rahanduskomisjon selle eelarve muutmise seaduse menetlemisel –, kas Rahandusministeeriumil on üldse ülevaade, millises mahus kavatsetakse keskvalitsuse vahendeid tõsta 2024. aastasse. Analüütikute vastus, kindlasti asjatundlike ekspertide vastus oli, et tegelikult tsentraalne ülevaade sellest puudub. Prognostiline lähtejoonis on, et see on tõenäoliselt suurusjärgus 3–3,5% eelarve kogumahust. Nii et me opereerime siin praegu suurusjärguga pool miljardit eurot. 

Isamaa ettepanek oli, et vähendada seda ületõstmise võimalust üksnes 1% jagu suures plaanis eelarve kogumahust. Mis oleks tähendanud seda, et see oleks andnud riigile keskvalitsuse kulude kokkuhoidu suurusjärgus 160 miljonit eurot. Ma tuletan meelde, et 2023. aastasse tõsteti konsolideeritult 2021. ja 2022. aastast – tõsi, sisaldades ka finantseerimistehinguid – vahendeid kokku 958 miljoni euro ulatuses. Meie teine ettepanek oli konkreetne: vähendada ka ministeeriumide lõikes keskvalitsuse bürokraatiakulusid 70 miljoni euro ulatuses. Kokku oleks see tähendanud kokkuhoidu riigile rahaliselt 230 miljoni euro ulatuses. 

Ma küsisin härra rahandusministrilt, meie kõigi poolt armastatud härra Võrklaevalt, et miks siis tegelikult 2023. aasta lisaeelarves seda ette ei ole nähtud. Ja mida vastas meie rahandusminister? Mu küsimus puudutas ka seda, miks 2024. aastal ei ole piisava ambitsiooniga, nagu planeeritakse tulevikku alates 2025. aastast, nulleelarvega ette nähtud samamoodi reaalajas toimuvat keskvalitsuse bürokraatiakulude vähendamist, nii nagu seda praegu peavad tegema eksportivad tööstusettevõtted reaalajas. Mida vastas härra Võrklaev? Ta vastas, et 2023. aasta kärped tehti juba varem ära. Naljanumber! Järelikult käesoleva aasta keskvalitsuse kulude vähendamist me ei saa teha sellepärast, et see tehti juba minevikus ära. 

Ja kui küsimus oli ka selle kohta, miks seda ei ole piisava ambitsiooniga tehtud 2024. aasta eelarves – ka järgmise aasta eelarvesse on Isamaa vastava muudatusettepaneku teinud –, siis tema vastus oli, et sellega tegeldakse 2025. aasta eelarvet kokku pannes. Ehk teisisõnu, selles juhtimisperimeetris, kus me asetseme, nii-öelda eelarve valikute tegemisel valitsus on võimetu sisulisi otsuseid langetama nii reaalajas käesoleva eelarve ulatuses kui ka järgmise aasta eelarve ulatuses. Jäänud on vaid poliitilised loosungid, mis kõnelevad meile [ajast] 2025. aastast alates ja mis on sisustatud üksnes sellega, et täita ära riigi eelarvestrateegia. 

Sellest johtuvalt Isamaa fraktsioonil ei ole kuidagi võimalik seda 2023. aasta eelarve muutmise seadust toetada. See on ebakvaliteetne dokument, see ei vasta ühiskonna vajadustele ja see ei anna ka Eesti ühiskonnale ja ettevõtjatele signaali, et valitsus on võimeline kokkuhoidlik olema ja korrigeerima senist kokkupandud eelarvet. Kahjuks on valitsus lati alt läbi jooksnud ja kahjuks – kogu lugupidamise juures nii tõsise institutsiooni suhtes nagu rahanduskomisjon – pean ma tunnistama, et ka rahanduskomisjon jooksis lati alt läbi. Rahanduskomisjoni töö kvaliteet ei vasta minimaalsele nõudlikkusele, millega tuleks opereerida riigi praeguses rahanduslikus ja majanduslikus olukorras. Sellest tuleb teha – andke andeks, härra Sõerd – väga tõsised järeldused. 

Isamaa tõepoolest kutsub üles hääletama selle eelarve vastu. See on ebakvaliteetne eelarve, mis tähendab seda, et kui see eelarve on läbi kukkunud, kutsume üles valitsust viivitusteta esitama uut 2023. aasta lisaeelarvet korrigeeritud juhtimissuunisega keskvalitsusele. Andke andeks nende karmide sõnade pärast, aga ajad on sellised, et me ei saa ümbernurgajutuga piirduda. Turundusprojekt ei ole eelarvepoliitika riigis ei käesoleva aasta eelarvevalikute kujundamisel ega järgmise aasta eelarve tegemisel. Aitäh!

02:53 Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Me oleme eelnõu 303 kolmanda lugemise juures ja peame alustama muudatusettepanekute läbivaatamist. Neid on selle eelnõu kohta laekunud neli. Nii et hakkame sellega pihta. Muudatusettepanek nr 1 on rahanduskomisjonilt. Juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Siim Pohlak, palun! Palun mikrofon Siim Pohlakule! 

02:54 Siim Pohlak

Aitäh, lugupeetud juhataja! Sooviksin selle muudatusettepaneku hääletusele panna ja võtta enne hääletust kümme minutit vaheaega.

02:54 Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh! Vaheaeg kümme minutit.

V a h e a e g

 

03:04 Esimees Lauri Hussar

Austatud kolleegid, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 1, mille on esitanud rahanduskomisjon. Juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

03:05 Esimees Lauri Hussar

Ettepaneku poolt on 54 Riigikogu liiget, vastu 18, erapooletuid ei ole. Ettepanek leidis toetust.

Järgnevalt teine muudatusettepanek, esitanud on selle Isamaa fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata ja see ei kuulu hääletamisele vastavalt Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse § 120 lõikele 5. Kolmas muudatusettepanek, esitanud Isamaa fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. See ei kuulu hääletamisele vastavalt Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse § 120 lõikele 5. Neljas muudatusettepanek, mille on esitanud rahanduskomisjon, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Siim Pohlak, palun! 

03:06 Siim Pohlak

Aitäh, lugupeetud juhataja! Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon palub kümme minutit vaheaega enne seda hääletust.

03:06 Esimees Lauri Hussar

Et te palute siis seda ka hääletada?

03:06 Siim Pohlak

Jaa, palume ka hääletada. Täpselt.

03:06 Esimees Lauri Hussar

Selge. Siis kümme minutit vaheaega.

V a h e a e g

 

03:16 Esimees Lauri Hussar

Austatud kolleegid, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 4, mille on esitanud rahanduskomisjon. Juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

03:17 Esimees Lauri Hussar

Ettepaneku poolt on 57 Riigikogu liiget, vastu 13, erapooletuid ei ole. Ettepanek leidis toetust.

Seega on kõik muudatusettepanekud läbi vaadatud. Head kolleegid, juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 303 lõpphääletus. Asume lõpphääletuse ettevalmistamise juurde. Siim Pohlak, palun!

03:17 Siim Pohlak

Aitäh! Lugupeetud juhataja! Palun enne hääletust kümme minutit vaheaega.

03:17 Esimees Lauri Hussar

Nii et te palute seda hääletada, jah?

03:17 Siim Pohlak

Jah, täpselt.

03:17 Esimees Lauri Hussar

(Naerab.) Hääletus tuleb nagunii. Kümme minutit vaheaega, palun!

V a h e a e g

 

03:27 Esimees Lauri Hussar

Lugupeetud kolleegid, EKRE fraktsiooni palutud vaheaeg on lõppenud.

Järgnevalt panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud 2023. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu 303. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

03:28 Esimees Lauri Hussar

Poolt on 55 Riigikogu liiget, vastu 21, erapooletuid ei ole. Eelnõu 303 on seadusena vastu võetud.


5. 03:28

Maamaksuseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (297 SE) teine lugemine (usaldusküsimusega seotud eelnõu)

03:28 Esimees Lauri Hussar

Järgnevalt, head kolleegid, meie viies päevakorrapunkt, Vabariigi Valitsuse algatatud maamaksuseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu 297. See eelnõu on samuti usaldusküsimusega seotud eelnõu ning hetkel on meil käsil selle teine lugemine. Ma palun Riigikogu kõnetooli ettekandjana rahandusminister Mart Võrklaeva. Palun!

03:29 Rahandusminister Mart Võrklaev

Lugupeetud Riigikogu esimees! Head Riigikogu liikmed! Eelnõuga ajakohastatakse dokumentide elektroonilise kättetoimetamise reegleid selleks, et suurendada Maksu‑ ja Tolliameti võimekust täita oma ülesandeid eesmärgipäraselt ja efektiivselt, vähendada paberdokumentide koostamisele ning nende kättetoimetamisele kuluvat ressursikulu ja töökoormust, samuti panustada läbi süveneva digitaliseerimise keskkonnakaitsesse ja säästlikku arengusse ning loomulikult võimaldada maksuametil tegeleda nende põhilise tööga, maksude kokkukogumisega, mis praeguses eelarveolukorras on äärmiselt oluline. 

Eelnõu sisu juurde. Väga lihtsustatult hakkab asi edaspidi välja nägema nii, et juriidilisele isikule laaditakse e‑maksuametis üles dokument. Seejärel saadetakse juriidilisele isikule teade, et talle on dokument üles laaditud. Kui viis tööpäeva möödub selle teate edastamisest, loetakse e‑maksuametisse üles laaditud dokument kättetoimetatuks. Elektronpostiga on sama lugu. Kui maksuhaldur saadab dokumendi juriidilise isiku äriregistris olevale e‑mailile, siis loetakse see viie tööpäeva möödumisel kättetoimetatuks. Juriidiline isik võib anda maksuhaldurile ka muu e‑maili, aga ka sellisel juhul rakenduks sarnane viie tööpäeva reegel. Selle seadusemuudatuse tulemusena vähenevad juriidiliste isikute võimalused hoiduda kõrvale dokumentide kättesaamisest. Samuti võimaldab see teataval määral kokku hoida ka maksuhalduri ressurssi, rahaliselt hinnates umbes 25 000 eurot otsest kulu aastas. 

Eelnõu esimene lugemine toimus 18. oktoobril. Muudatusettepanekute tegemise [täht]ajaks esitas EKRE 200 muudatusettepanekut, mis on praktiliselt samasisulised, üksteist välistavad ja selgelt kannavad eesmärki teha obstruktsiooni. Midagi sisulist seal ei ole. Kõnealuse eelnõu vastuvõtmine on aga vajalik Vabariigi Valitsuse poliitika elluviimiseks. Samuti on seda vaja Maksu‑ ja Tolliametil, kes on lähtunud eeldusest, et seadus jõustub 1. jaanuaril 2024. aastal, ning on seega asunud ka vastavaid ettevalmistusi selleks oma tööprotsessides tegema. Kui eelnõu jätta usaldusküsimusega sidumata, on tõsiselt võetav oht, et vajalikud muudatused jäävad 1. jaanuaril 2024 jõustumata. Ja loomulikult on eelnõu seotud riigieelarvega. Seega palun eelnõu toetada. Aitäh!

03:32 Esimees Lauri Hussar

Aitäh, lugupeetud minister! Teile on ka küsimusi. Kõigepealt Alar Laneman, palun!

03:32 Alar Laneman

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! Eelnõu eesmärgid ja ka teie ettekandes kirjeldatud kavatsus tagada vastavate ametiasutuste sujuvam töö, vähendada kulusid – see kõik kõlab loogiliselt. Aga ma küsiks selle kohta, et kas olete arvestanud kõiki reaalsuses esineda võivaid asjaolusid. Esiteks, tehnoloogilised rikked, pluss näiteks ka hübriidohtude tekkimise võimalus – meie naabruskonnas toimuv ju annab alust niimoodi oletada. Kui ühel hetkel on tegemist massilise tehnoloogilise häirega, mis kestab kaua, kas siis see ei sea suurt hulka inimesi keerulisse olukorda?

03:33 Rahandusminister Mart Võrklaev

Aitäh! Ootamatusi võib ikka ette tulla, kuid alati jääb võimalus vajaduse korral jätkuvalt saata see teade paberkandjal. Aga ootamatuste hirmus ei peaks me jätma tegemata tegevusi, mis protsessi tõhustavad ja kõigi jaoks bürokraatiat ja rahakulu vähendavad.

03:33 Esimees Lauri Hussar

Rene Kokk, palun!

03:33 Rene Kokk

Aitäh, lugupeetud esimees! Hea rahandusminister! See 25 000 tundub tegelikult üsna väike summa, mida me aastas kokku hoiame selle eelnõu seletuskirja järgi. Muidugi võib öelda, et iga summa on oluline ja peabki vaatama sisse. Aga kas te olete selle ka sisuliselt läbi arutanud, kui palju tuleb võimalikke vaidlusi, vähemalt esimeste aastate jooksul, selle üle, kas ikkagi saadi [teave] kätte, kas keegi, kes ei saanud kätte seda teavitust ja loeti kättesaanuks, tegelikult objektiivsetel põhjustel ei saanud seda kätte saada? Mul on küll selline tunne, et me näeme palju suuremas hulgas riigipoolset kulu hagemistega selle kättesaamise või mittesaamise üle, kui on see, mis me siin praegu rahaliselt kokku hoiame. Kusjuures see viis päeva on minu arust ikka päris lühike aeg. Praegu on selline tunne, et Maksu‑ ja Tolliamet tahab käed puhtaks saada. Lihtsalt on tehtud ja lükatakse kogu see kulu jälle kuidagi ettevõtja kanda.

03:34 Rahandusminister Mart Võrklaev

Aitäh! Ei jää ettevõtja kanda mingit kulu. Ettevõtjale tuleb e‑kiri ja siis saab ta maksuteate kätte. Haldusmenetluse seadus sarnaselt juba toimib ehk see ei ole midagi uut, e‑kanalid on valdav suhtluskanal meie juriidiliste isikute puhul. Ja ma igaks juhuks kordan üle, et see muudatus puudutab juriidilisi isikuid.

03:34 Esimees Lauri Hussar

Leo Kunnas, palun!

03:34 Leo Kunnas

Austatud istungi juhataja! Hea rahandusminister! Minu küsimus ei puuduta otseselt selle eelnõu sisu, küll aga praegust vastasseisu, kuna ma püüan ka leida sellist võimalikku kompromisslahendust. Obstruktsioon kui vahend – teatavasti eelmises koosseisus toimus kaks väga edukat ja väga jõulist obstruktsiooni. Esimene neist mängis tähtsat rolli Jüri Ratase teise valitsuse kukutamisel. See oli suunatud abielureferendumi vastu ja selle panid toime sotsiaaldemokraadid ja Reformierakond. Ja teise pani ka toime Reformierakond, aga juba valitsuses olles, ja see kutsus esile Kaja Kallase esimese valitsuse nii-öelda järkjärgulise vahetuse, kui alguses vahetati välja Keskerakonna ministrid ja pärast toimus juba uute partnerite sissetoomine.

03:36 Leo Kunnas

Selles valguses mul ongi küsimus. Kuna ma näen, et need obstruktsioonid olid täiesti legitiimsed, siis kuidas te vaatate praegust obstruktsiooni võrreldes nendega?

03:36 Rahandusminister Mart Võrklaev

See ei ole nüüd eelnõuga kuidagi seotud ja pean tunnistama, et selline lausobstruktsioon minu hinnangul ei ole põhjendatud. Ja veel vähem on see põhjendatud sellise tehnilise eelnõu puhul, kus me lihtsalt protsessi muudame efektiivsemaks ja tegelikult hoiame riigi raha kokku ja võimaldame maksuametil tegeleda kõige olulisema tegevusega, et saab ressurssi juurde maksude kokkukogumiseks.

03:36 Esimees Lauri Hussar

Kert Kingo, palun! 

03:36 Kert Kingo

Tänan, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! On plaanitud, et see eelnõu jõustuks juba 1. jaanuaril 2024. Tegelikult on tegu ju üsna olulise muutusega, aga ülemineku ja kohanemise aega nagu ongi jäänud circa kuu. Miks nii kiire selle kõigega on?

03:37 Rahandusminister Mart Võrklaev

Aitäh! Eks see, et eelnõu on menetluses ja maksuamet nende ettevalmistustega tegeleb, on avalikkusele teada. Ja nagu ma ütlesin, midagi uut siin selles mõttes ei ole, et haldusmenetluse seaduses täna sarnane teavitusskeem kehtib. See on pigem ühe ajale jalgu jäänud seaduse ajakohastamine kui millegi väga uue loomine. Ja kui meil seda obstruktsiooni siin ei oleks, siis me saaksime selle kiiremini vastu võtta ja oleks ka avalikkusele kiiremini teada, et see tuleb.

03:37 Esimees Lauri Hussar

Helle-Moonika Helme, palun!

03:37 Helle-Moonika Helme

Aitäh, hea ettekandja! Praegu te rääkisite iseendale vastu. Kõigepealt te ütlesite, et avalikkus juba teab sellest, ja teises lauses te ütlesite, et me peame selle seaduse kiiresti vastu võtma, et avalikkust sellest teavitada. Aga mu küsimus on selles, et siin on selline väga huvitav väljend nagu "Eesti teabevärav". Äkki te seletaksite selle lahti, selle kohta ei ole siin midagi. Ja teiseks, kui me räägime mingisugustest meetmetest, siis ma küsiksin, et missugused on sanktsioonid, kui see kättetoimetamine ei peaks õnnestuma. Võidakse lugeda küll kättetoimetatuks, aga tegelikult pole kohale jõudnud erinevatel põhjustel. Missugused on sanktsioonid? Kes neid sanktsioone hakkab läbi viima? Nii et kaks küsimust.

03:38 Rahandusminister Mart Võrklaev

Aitäh! Ei, ma ei rääkinud iseendale vastu. See, et debatt eelnõu üle käib, on avalikkusele teada. Ootus on olemas. Siis, kui seadus vastu saab võetud, on kindlus, et see ka päriselt tuleb. See oli see, millele ma viitasin, et mida kiiremini me saame selle vastu võetud ja et kui seda obstruktsiooni poleks, siis see juhtuks kiiremini ja oleks õigusselgus olemas. Teabevärav on üks kanal, kustkaudu riik saab esitada inimestele samamoodi teavet ja infot. Seda võib guugeldada ja siis näeb, mis see täpselt on. Ja sanktsioonide kohta: teade toimetatakse kohale, sellega kaasnevad vastavad tegevused, mis on selle teabe sisu. Kui nüüd loetakse kättetoimetatuks, siis kaasnevad sellega need juriidilised tagajärjed, mis antud kirjaga koos on. Kui on seal maksuteade, et tuleb maks maksta, siis tuleb see ära maksta. Kui seda ei maksta, siis ilmselt on kordusteade, proovitaksegi uuesti ühendust saada.

03:39 Esimees Lauri Hussar

Kert Kingo, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta.

03:39 Kert Kingo

Ma tänan! Mul on tõesti küsimusi istungi läbiviimise kohta. Ma olen aru saanud, et ministri roll on hetkel siin tutvustada eelnõu. Aga nüüd tema on hakanud hoopis siin tänitaval toonil opositsiooni tegevust kritiseerima ja lugema ette, mida peaks, mida ei pea või mis on valesti ja mis takistab. Kuidas see asi peaks olema? Mis tema roll ikkagi seal puldis on?

03:40 Esimees Lauri Hussar

Ministri roll on vastata küsimustele ja ma saan aru, et minister praegu sellega tegeleb. Läheme edasi. Kalle Grünthal, palun!

03:40 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Ma vaatan praegu seda [kohta], kus on kirjas, et kui e‑maksuameti juriidilisest isikust kasutaja ei ole üles laaditud dokumenti avanud, loetakse dokument talle kättetoimetatuks viie tööpäeva möödumisel. Ma näen siin teatud mõttes ebakõla. Siin on küll ka juriidiline isik märgitud, aga on väga palju juriidilisi isikuid, kes tegelikult on ju ühemehefirmad, osaühingud ja nii edasi. Juriidiline isik võib olla näiteks haiglas, ta võib olla kuskil välisreisil ja nii edasi, kus tal ei ole juurdepääsu sellele dokumendile, et seda avada. Lugeda seda kättetoimetatuks ei ole korrektne. Sellisel viisil ei ole võimalik lahendada seda küsimust, mis on tõusetunud.

03:41 Rahandusminister Mart Võrklaev

Aitäh! Eks siin on ikkagi selline juriidilise isiku hoolsuskohustus ka. Veel kord, haldusmenetluse seaduses juba on selline võimalus või põhimõte, et kui see on ametlikule aadressile, mis on äriregistrisse kantud, kohale toimetatud, siis loetakse see teatud aja jooksul kohaletoimetatuks. See on see, kuhu me oleme oma digiriigiga liikunud, et e‑kanalid on üks põhilisi suhtluskanaleid. Ja loomulikult, kui on tõesti midagi erakordset juhtunud, näiteks teie viide haiglale, küll siis on ka võimalik hiljem, kui peaks probleem olema, seda tuvastada, tõendada ja see küsimus lahendada.

03:42 Esimees Lauri Hussar

Arvo Aller, palun!

03:42 Arvo Aller

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Te ütlesite oma avasõnades, et seadusemuudatus kaitseb keskkonnakaitselisi eesmärke. Ja tõepoolest, väga põnevad keskkonnakaitselised eesmärgid või keskkonnaalased eesmärgid. Seletuskirjas ütleb üks lõik siin, et kõnealuse eelnõu vastuvõtmine on vajalik valitsuse poliitika elluviimiseks, samuti on seda vaja Maksu‑ ja Tolliametile, kes lähtub eeldusest, et seadus jõustub kavandataval kuupäeval ehk 1. jaanuaril, ning on asunud vastavaid ettevalmistusi tegema. Te ütlesite, et selle seadusega on võimalik kokku hoida 25 000 eurot. Kui juba ettevalmistused on tehtud, siis kui palju need ettevalmistused sel aastal maksavad?

03:43 Rahandusminister Mart Võrklaev

Aitäh! Jah, see on otsene kokkuhoid, mis on puhtalt kättetoimetamisest. Ilmselt on seal ka kaudselt tööaeg ja nii edasi. Seda, mis on see täpne summa ettevalmistuse kohta, mul siin hetkel pole, saan selle teile hiljem saata.

03:43 Esimees Lauri Hussar

Järgnevalt Alar Laneman, palun!

03:43 Alar Laneman

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! Seletuskirjas on öeldud, et Vabariigi Valitsus möönab, et eelnõu sidumine usaldusküsimusega piirab parlamentaarset debatti ja sekkub sellega seadusandja tegevusse, küll aga on see antud juhul põhjendatud, arvestades laekunud muudatusettepanekute ebakonstruktiivset sisu ning hulka, mille menetlemine tavamenetluse raames ilmselgelt ei ole otstarbekas ega muude argumentidega põhjendatud. Need hinnangud, et ei ole otstarbekas ja sisu on ebakonstruktiivne, on muidugi subjektiivsed, sõltub ju sellest, kes hindab. Aga isegi lähtudes nüüd sellest, mis siin kirjas on, on minu küsimus: kas astuti mingeid samme, et näiteks võtta tagasi või muuta seda ebakonstruktiivset sisu või muuta hulka, et oleks võimalik eelnõu vastu võtta tavamenetluse raames?

03:44 Rahandusminister Mart Võrklaev

Aitäh! Aga see on ju näha, et eelarvega seotud eelnõude kohta on EKRE esitanud minu teada 2700 muudatusettepanekut. Antud eelnõu kohta, mis on tehniline ja tegelikult bürokraatiat vähendav ja raha kokku hoidev, tehti 200 muudatusettepanekut, mille sisu on ainult ühe numbri muutmine ühest päevast kuni 200‑ni, millal loetakse dokument kättetoimetatuks. Seal ei ole mingit sisu. Ma ei tea, 197 päeva, kui lugeda kättetoimetatuks, on väga pikk aeg, menetluslikult ja riigi selle nõude vaates täiesti absurdselt pikk aeg. Ehk kahjuks need ettepanekud räägivad ise enda eest. See on puhas obstruktsioon, seal ei ole midagi sisuga pistmist. Kui oleks sisu, kui oleks põhjust eelnõu paremaks teha, arutada, siis loomulikult valitsusel see tahe oleks.

03:45 Esimees Lauri Hussar

Rain Epler, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta.

03:45 Rain Epler

Isegi võib-olla mitte laiemalt istungi läbiviimise, vaid konkreetse seaduseelnõu menetluse protseduuri kohta. Minister ütles, et tal ei ole numbreid kaasas selle ettevalmistuste kulu kohta. Me oleme sellistesse situatsioonidesse alati väga konstruktiivselt suhtunud, et minister saadab info järgi. Aga nüüd me oleme erinevas situatsioonis, sest see on usaldusega seotud eelnõu. Me saame teada, et 25 000 [eurot] on kokkuhoid, ja saame teada, et tehakse kulusid. Ja nüüd on väga relevantne see info teada saada enne, kui me selle seaduse siin usaldusega vastu võtame. Mul on lihtsalt küsimus, võib-olla mõni mõte pakkuda. Üks võimalus on võtta vaheaeg, et minister saaks paluda see info saata. Teine võimalus on, mida me oleme ka valmis pakkuma – see ei ole küll päris korrektne –, et me suudame kõnedega siin, ütleme, aidata ministril aega võita. Minu arust see info, kui me ütleme, et me teeme kulusid, aga ei ütle numbrit, ja see loodetav kokkuhoid on üsna väike ... Me oleme siin kuulnud puldist teistelt ministritelt, kui palju nende IT-süsteemide arendusse raha kulub. Kuidas me selle info enne hääletust teada saame, et me saaks nagu õige otsuse teha.

03:47 Esimees Lauri Hussar

Aitäh! See nüüd ei ole küll otseselt istungi läbiviimise protseduuri kohta, aga nagu te ise mainisite, seisavad ees veel läbirääkimised, ka härra minister saab veel täiendavalt anda oma selgitused, nii et ma usun, et siin on veel ka selle arutelu käigus kindlasti piisavalt ruumi, et need lahendused leida. 

Rene Kokk, palun!

03:47 Rene Kokk

Aitäh, hea esimees! Lugupeetud rahandusminister! Te olete täna siin nii kidakeelne, et ma saan juba väga hästi aru, miks teie oma valitsuses olevad teised ministrid ütlevad, et teiega kuidagi kokku ei saa, ei saa rääkida mingeid asju. Mitu päeva järjest on välja tulnud, et pole saanud rahandusministriga kokku ja pole saanud arutada. Mulle tundub, et kui te nii vähe räägite, nagu te täna räägite, siis tõenäoliselt on kokkusaamisest ka vähe kasu. 

Aga ma jätkuvalt olen ikka sellel [seisukohal], et see viis päeva ei ole ratsionaalne aeg. See peaks olema ikkagi miinimum 7–10 päeva. Praegu karistatakse tegelikult jälle neid ettevõtjaid, kes on seaduskuulekad. Mind huvitabki, et mis see analüüs ütleb, kui palju on kõigist ettevõtjatest neid, kes kuidagi eiravad või mängivad sellega, et ei võta vastu neid Maksu‑ ja Tolliameti teatisi, ja venitavad sellega. Kui suurest grupist me räägime, kelle pärast me seda praegu muudame?

03:48 Rahandusminister Mart Võrklaev

Aitäh! Esiteks ei vasta tõele see, et kellelgi ei ole minuga võimalik kohtuda või rääkida. Nii ministrite, ettevõtjate, kodanike ja tegelikult ka opositsioonisaadikutega olen alati valmis kohtuma ja rääkima. Kalender on tihe, loomulikult, aga aja me alati leiame.

Nüüd, seda muudatust me ikkagi eeskätt teeme just selleks, et mugavamalt teateid kätte toimetada, mitte selleks, et tegeleda otseselt nendega, kes sellest kõrvale hiilivad. Jah, see on üks osa sellest eelnõust, et kui [teavitus] on saadetud, siis loetakse see kohaletoimetatuks. Aga selle eelnõu esmane mõte ja eeldus on see, et vähendada bürokraatiat ja teha maksuteate kättetoimetamine nii Maksu‑ ja Tolliameti vaates lihtsamaks ja vähem aega, tööd ja raha nõudvamaks kui ka ettevõtja jaoks [lihtsamaks], et see tuleb sulle e‑kanalisse, sul on kohustus riigile oma meiliaadress anda äriregistris. Ehk see on selline üks osa digiriigist, riigi ja ettevõtja üksteisele lähemale viimine.

03:49 Esimees Lauri Hussar

Kolleeg Leo Kunnas, palun!

03:49 Leo Kunnas

Austatud istungi juhataja! Hea rahandusminister! Seda eelnõu ennast ma pigem kiidaksin. Mingis teises olukorras võiksin seda toetada. 

Aga mu jätkuküsimus tõukub sinu vastusest. Tegelikult ma üldse ei kritiseerinud eelmise Riigikogu koosseisu ajal aset leidnud obstruktsioone, vastupidi, need olid täiesti legitiimsed, ma tahtsin tunnustada, et need olid eesmärgipäraselt ja jõuliselt läbi viidud ja kutsusid esile nii Jüri Ratase teise valitsuse kui ka Kaja Kallase esimese valitsuse lahkumise ja vahetuse. Ehk need olid täiesti tugevalt läbi viidud. 

Aga nüüd, kui vaadata seda obstruktsiooni suurust puhtalt matemaatiliselt, siis näiteks Jüri Ratase valitsuse vastane obstruktsioon koosnes enam kui 5000 ettepanekust sotsiaaldemokraatidelt ja enam kui 3000 ettepanekust teie fraktsioonilt. Arvu poolest on 2700 ka kahetsusväärselt suur, aga see jääb veel üsna palju maha [eelmistest].

03:50 Rahandusminister Mart Võrklaev

Aitäh! Ma tänan heade sõnade eest selle eelnõu kohta ja kindlasti kutsungi üles seda toetama.  

Jah, obstruktsioon on üks töövahend Riigikogus, aga jätkuvalt arvan, et selle kasutamine peaks olema pigem erakordne ja selle vastusamm usaldushääletus peaks olema samuti erakordne. Kui see läheb ühelt poolt massiliseks ehk tehakse obstruktsiooni massiliselt Riigikogu töö seismapanekuks, siis ei jää lihtsalt muud üle, kui tulebki teha korduvalt usaldushääletusi. Küll peaksin ma mõistlikuks, et on mõlemat vähem ehk et parlamendis tavapärases olukorras tehakse ikkagi tavapärast tööd ja peetakse debatti.

03:51 Esimees Lauri Hussar

Kert Kingo, palun!

03:51 Kert Kingo

Tänan, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Ma lugesin seletuskirjast, et kooskõlastuseks saadeti see eelnõu ainult Eesti Kaubandus-Tööstuskojale ja Eesti Maksumaksjate Liidule. Aga see on ju vähe. Miks ei kaasatud näiteks erinevaid erialaliitusid, mingeid ühingute liitusid? Neid puudutab ju see eelnõu ka. Miks nemad jäeti välja?

03:52 Rahandusminister Mart Võrklaev

Aitäh! Eelnõu on olnud päris pikka aega avalik. Eks see ring on alati teatud eeldustel, et keda see hinnanguliselt kõige rohkem puudutab. Aga loomulikult on kogu selle menetluse ajal, kui [eelnõu] on kooskõlastusringil, võimalik kõigil oma ettepanekuid saata. Riigikogu menetlus on meil teatavasti avalik ja ka siin on võimalik komisjoni kaudu oma ettepanekuid teha ja kaasa rääkida. Kindlasti ei saa siin nüüd välja tuua, et selle eelnõu puhul oleks vähe kaasatud. Vastupidi, ma arvan, et siin on kaasamised ära tehtud ja vajalik tagasiside saadud neilt, kellel on olnud soov kaasa rääkida.

03:52 Esimees Lauri Hussar

Kolleeg Helle-Moonika Helme, palun!

03:52 Helle-Moonika Helme

Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud minister! Sellest on siin nüüd päris palju juba räägitud, et kuidas saab lugeda ikkagi dokument kättetoimetatuks, kui seda ei ole avatud. See on natukene, ma ütleksin isegi, ebainimlik. Eriti, kui me räägime näiteks mikroettevõtjatest, kes igapäevaselt e‑maksuametis küll uudistamas ei peaks käima, et äkki on seal talle mingisugune kiri või teade jäetud. See viiepäevane periood on ikka väga lühike aeg ja sellepärast me tegimegi muuseas need muudatusettepanekud. Need on tõesti sisulised selles mõttes, et viis päeva on ilmselgelt liiga lühike aeg. Aga siin on väga palju erinevaid variante. Need on tegelikult tehtud sellepärast, et te oleksite saanud näiteks meiega tulla mingisugust kompromissi tegema. Viis päeva on vähe, aga näiteks ma ise olen siin teinud ettepaneku, et 11–20 päeva. See oleks juba natukene mõistetavam, et tõesti ka mikroettevõtja jõuab siis e‑maksuametist võib-olla korra nende päevade jooksul läbi käia. Miks te ei mõelnud selle peale, et see viis päeva on liiga lühike, ja ei võtnud siit meie ettepanekutest näiteks mõnda ettepanekut arvesse?

03:54 Helle-Moonika Helme

Siis me ei oleks praegu siin sellises vastasseisus, eks ole, et teeme nüüd siin usaldushääletust.

03:54 Rahandusminister Mart Võrklaev

Aitäh! Oleksime ikka. Teil ei olnud mingit huvi läbi rääkida. Seda näitab ka nende ettepanekute arv. Kui me räägime 11 päevast, võib-olla 10 päeva, 11 päeva olekski arutatav, aga 195 päeva ei ole. Ehk mingit tahet siin kokku leppida ei ole. Sellesse ma kohe kindlasti ei usu. 

Nüüd, kas see on ebainimlik, et kättetoimetamine loetakse teatud päevade puhul nii-öelda isegi avamata kättetoimetatuks – seesama põhimõte on haldusmenetluse seaduses täna olemas. Äriühingutel on kohustus äriregistrisse oma aadress anda ja haldusmenetluse seaduse järgi äriühingu puhul loetakse dokument kättesaaduks siis, kui see on edastatud tema äriregistrijärgsele elektronposti aadressile. Ehk see on juba kehtivas seaduses sees ja me tegelikult ühtlustame siin erinevaid seadusi ja loome ühtse põhimõtte. Ma arvan, et see teeb ka ettevõtjale olukorra lihtsamaks, kui seadused on sarnased ja ühtemoodi arusaadavad ja riik nii-öelda käitub ühetaoliselt.

03:55 Esimees Lauri Hussar

Kalle Grünthal, palun!

03:55 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Kindlasti on seaduse koostamise üheks motiiviks ja kohustuslikuks vormiks see, et seaduse kasutaja ehk siis ka lugeja saab kogu informatsiooni kätte sellestsamast seadusest, mis antud küsimust tema suhtes puudutab. Ma küsisin teie käest, et kui viie tööpäeva jooksul loetakse see dokument kättesaaduks, aga mis siis saab, kui inimene on haige või haiglas või kuskil välisreisil või on mingi muu kaalukas põhjus, et ta ei saa seda avada. Te ütlesite, et noh, siis ta võib esitada [põhjenduse], asja vaadatakse uuesti. Aga miks ei ole te ikkagi siia märkinud sisse kohe menetlustähtaja, ütleme, sellise ennistamise võimaluse, mis teeks arusaadavamaks kogu selle küsimuse, selle seaduse …

03:56 Kalle Grünthal

… kasutaja jaoks?

03:56 Rahandusminister Mart Võrklaev

Aitäh! Vastan uuesti, et minust valesti aru ei saadaks. Selle seaduse järgi loetakse dokument kättetoimetatuks ja sõltuvalt sellest, mis dokument see on, mis on selle dokumendi sisu, on siis tagajärjed sellel, kui sellele ei ole reageeritud. Need võivad olla väga erinevad dokumendid. Ja nüüd sealt edasi, kui tõesti inimene ütleb, et ta pole seda kätte saanud, siis sõltub konkreetse dokumendi sisust, mis saab. Seda ei saa ette näha, mis täpsed järelmid konkreetse dokumendi justkui mitte kättesaamisel on. Noh, seal tuleb vaadata case-by-case. Aga selle seaduse mõte on ikkagi see, et viie tööpäeva jooksul loetakse kättetoimetatuks, see on siin väga selgelt kirjas.

03:57 Esimees Lauri Hussar

Kolleeg Arvo Aller, palun!

03:57 Arvo Aller

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Tõepoolest loetakse kättetoimetatuks viie päeva jooksul. Aga ma küsin seda, et siin ühes punktis, § 2 punkt 1, ütlete, et jäetakse välja see sõnastus. Punktis 4 on, et adressaat või e-maksuameti kasutaja annab elektronposti aadressi või mobiiltelefoni numbri – kas see või teine. Ja kui ma annan oma mobiiltelefoni numbri, siis kuidas loetakse see maksuameti teade või e‑maksuameti teavitus mulle kättetoimetatuks, kui mul on võimalus anda kas elektronposti aadress või mobiiltelefoni number?

03:58 Rahandusminister Mart Võrklaev

Aitäh! Selle eelnõuga nüüd on kaks võimalust. Üks, et saadetakse dokument elektronposti aadressile ja kui see on sinna saadetud, loetakse see viie päeva jooksul kättetoimetatuks. Teine variant, et kui juriidiline isik on e‑maksuameti kasutaja, sinna on edastatud tema kontaktandmed, meiliaadress, telefoninumber, siis samamoodi, viie päeva jooksul [e‑maksuametisse] üleslaadimisest loetakse see dokument kättetoimetatuks. Kuidas see juriidiline isik teada saab? Kui ta on e‑maksuameti kasutaja, siis talle kas saadetakse e‑mail [aadressile], mis ta on sinna märkinud, või [teade] telefoninumbrile, mille ta peab sinna märkinud olema, et e‑maksuametis on talle teade tulnud. Ehk ei oleks seda olukorda, kus e‑maksuametis on teade, aga [inimene] sellest ei tea.

03:59 Esimees Lauri Hussar

Henn Põlluaas, palun!

03:59 Henn Põlluaas

Aitäh! Austatud rahandusminister! Tundub, et teie suust tuleb küll seda tõde nii vähe kui vähegi võimalik. Selline kättetoimetamine ei vähenda bürokraatiat mitte kuidagi. Kas see on viie või kümne päevaga, on bürokraatia suhtes absoluutselt tähtsuseta. Aga piinlik peaks teil olema selle pärast, et te otseselt valetasite Moonika Helme küsimusele [vastates]. Kui ta ütles, et viis päeva on liialt väike aeg, see võiks olla pikem, siis teie ütlesite, et aga täna on täpselt samamoodi. Ei ole, sugugi mitte! Täna on niimoodi, et see teade loetakse kättesaaduks siis, kui ta on selle avanud e‑maksuametis või kinnitab meilis kättesaamist. Selle eelnõu järgi seda vaja ei ole. Nii et ma küsin teilt, miks te valetate. Või te ei ole lihtsalt kursis eelnõuga, mida te siin esitate meile?

04:00 Rahandusminister Mart Võrklaev

Aitäh! Ei ole mõtet alusetuid süüdistusi siin loopida. Võib-olla on tund hiline ja väsimus, aga proovin uuesti öelda teile, et te ei saanud minu vastusest aru. Ma tõin paralleeli, et samasugune kättetoimetamise põhimõte on haldusmenetluse seaduses, ehk dokument loetakse kättetoimetatuks, kui ta on selle subjektini … (Hääl saalis.) Ei, ma kordan, et ma räägin haldusmenetluse seadusest. Võrrelgem seda haldusmenetluse [seaduse] §‑s 27 sätestatud regulatsiooniga, kus adressaadi eraldiseisvat nõusolekut ei ole vaja dokumendi edastamiseks tema elektronposti aadressile ning kus äriühingute puhul loetakse dokument kättesaaduks siis, kui see on edastatud tema äriregistrijärgsele elektronposti aadressile. Ma tõin võrdluse haldusmenetluse seaduse ja maksukorralduse seaduse vahel. Me ei ole rääkinud päevadest, vaid see on põhimõte, mis kehtib haldusmenetluse seaduses selles osas, kus dokument loetakse kättetoimetatuks siis, kui ta on elektronpostile saadetud. Sama põhimõtet me rakendame maksukorralduse seaduses, ja maksukorralduse seaduses me toome sinna juurde selle viis päeva, et kui on [teade saadetud], siis viie päeva [möödudes] loetakse see kohaletoimetatuks. Ma loodan, et mu selgitus oli nüüd arusaadav. Ei ole ma valetanud, võib-olla oli mu eelmine vastus kuidagi halvasti arusaadav.

04:01 Esimees Lauri Hussar

Aitäh! Siim Pohlak, palun!

04:01 Siim Pohlak

Aitäh! Lugupeetud juhataja! Hea minister! Selle valitsuse, mille liige ka teie olete, üks halb praktika on olnud see, et ei kooskõlastata ega arutata huvigruppidega eelnõusid, ei räägita läbi nendega, keda need eelnõud mõjutavad, kelle elu keerulisemaks teevad. Täna on siin kõlanud juba mitmeid väga loogilisi ja väga mõistlikke selgitusi, miks selline automaatne kättetoimetamise viis ei ole mõistlik, ei ole tegelikult ka õiglane ja teeb inimestele hoopis probleeme juurde. Mina tahaksin teada, kas ja milliste huvigruppidega seda teemat arutati valitsuses selle eelnõu väljatöötamise ajal või ka pärast. Millised olid mõjuhinnangud ja mis tagasiside tuli nendelt huvigruppidelt? Kas ja kui palju seda arvesse võeti? Nii et sellised lihtsad ja konkreetsed küsimused.

04:02 Rahandusminister Mart Võrklaev

Aitäh! Jällegi ei vasta tõele, et valitsus ei kooskõlasta. Valitsus kooskõlastab, valitsus kaasab, valitsus suhtleb osapooltega. Ei ole mõtet levitada siin valesid. Ja seletuskirjas on kenasti kirjas, et eelnõu esitati kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi kaudu, kus ta on kättesaadav kõigile osapooltele, ja eraldi veel Eesti Kaubandus-Tööstuskojale ja Eesti Maksumaksjate Liidule. Lisaks loomulikult avatud menetlus Riigikogus, kus on võimalik alati kõigil kaasa rääkida ja oma arvamust esitada.

04:03 Esimees Lauri Hussar

Kolleeg Rain Epler, palun! 

04:03 Rain Epler

Aitäh, hea Riigikogu esimees! Härra minister! Üks teie vastus pani mind mõtlema, kui erinevates maailmades me elame. Te ütlesite, et tund on hiline, mina ütleksin, et tund on varane. Kuu ja päike, Koit ja Hämarik. Ma hakkasin mõtlema, et võib-olla ei olegi tõesti kompromiss võimalik ja me peaksimegi liikuma erakorraliste valimiste suunas. Aga kui ma kuulasin teie vastuseid, siis te ütlesite muudatusettepanekute kohta, et midagi sisulist ei olnud, olid obstruktsioonilised. Jällegi siin tuleb üks vastuolu esile. Mina ütleksin, et obstruktsioon on sisuline, selles mõttes, et kogu see asi ongi sisuline. Aga küsida ma tahaksin seda. Moonika Helmele vastates te ütlesite, et võikski olla 11–20 päeva ja et see isegi kõlab mõistlikult. Tegelikult nüüd eelnõu usaldusega sidudes te oleksite saanud selle ära muuta ja sellisena siia tuua. Miks te seda ei teinud? 

04:04 Rahandusminister Mart Võrklaev

Aitäh! Ma ei ole öelnud, et see on mõistlik. Ma ütlesin, et kui ta oleks teinud sellise ettepaneku, ühe või kaks, siis seda oleks võinudki arutada. Aga teie otsustasite selgelt teha obstruktsiooni, 200 ettepanekut, kus need [päevad] varieeruvad 10-st 195-ni – näha on, et need ei ole sisulised. Ja see Riigikogu töö takistamine on kahjuks süsteemne teie fraktsiooni poolt.

04:05 Esimees Lauri Hussar

Varro Vooglaid, palun! (Saalis räägitakse midagi.) Head kolleegid, tund on varajane, aga hästi, Siim Pohlak, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta.

04:05 Siim Pohlak

Aitäh, lugupeetud juhataja! Tõesti, mul on sisuline küsimus. Mul oleks soov üle anda istungi enneaegse lõpetamise avaldus fraktsiooni nimel. Kuidas see protseduur täpselt välja näeb, kui me soovime teha selle hääletuse, et istung lõpetada 10 minuti pärast või 15 minuti pärast? Ma tahaksin selle teile üle anda. Mis protseduur selleks on? Kas ma toon selle lihtsalt sinna teie juurde paberi peal või palun selleks sõnavõttu? Milline on see protseduur täpselt?

04:05 Esimees Lauri Hussar

Hea kolleeg, me oleme ühe korra selle hääletuse juba läbi viinud. Me oleme ühe korra selle hääletuse läbi viinud ja ülekaaluka enamusega otsustati, et Riigikogu istung jätkub. Mul on väga konkreetne ettepanek, et lähtume Riigikogu täiskogu soovist jätkata käesolevat istungit. (Siim Pohlak räägib saalist.) Ei, mul oleks sellisel juhul teile väga konkreetne ettepanek, et me teeme selle hääletuse siis, kui oleme jõudnud selle päevakorrapunkti menetlemise lõpuni. See oleks aus härra ministri suhtes, oleks aus menetlusnormide suhtes. See oleks väga konkreetne ettepanek. Sellisel juhul me saame seda kaaluda. 

Jätkame küsimustega. Varro Vooglaid, palun!

04:07 Varro Vooglaid

Suur tänu, lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! Mina mõtlesin küsida sellise hästi praktilise küsimuse. Kui see tähtaeg on nii lühike, viis päeva, siis mis ikkagi juhtub sellistes konkreetsetes olukordades, kui näiteks on tegemist pisikese ettevõttetega, seda nimetatakse vist mikroettevõtteks, ja see üksainus juhatuse liige näiteks on haiglas, ütleme, ta on operatsioonil, nii et tõesti paar nädalat ta ei ole võimeline arvutit või üldse internetti kasutama, rääkimata siis veel äriühingu asjade ajamisest. Või siis näiteks, et ta on tõepoolest reisil. On ju selliseid reise, kus minnakse täitsa mägedesse matkama, polegi internetti. Kas selline väikeettevõte põhimõtteliselt ei saagi lubada endale näiteks reisile minekut? Kas te olete need praktilised probleemid läbi mõelnud, mida sellistel puhkudel teha?

04:08 Rahandusminister Mart Võrklaev

Aitäh! Saab ikka ja praktikas on ju tegelikult elu pigem sinna suunda läinud, et sa võidki ringi reisida ja tegelikult on sul see info alati taskus olemas. Sul on ettevõtte meil ja riigi poolt on kohustus oma meiliaadress äriregistrisse anda. See on ametlik kanal riigi ja ettevõtte vaheliseks suhtluseks. Ja kolleeg juba küsis selle kohta, et tõesti, kui on midagi erakorralist, nagu te tõite näite, et inimene on haiglas. Selle seaduseelnõu järgi loetakse viie päeva jooksul kättetoimetatuks sõltuvalt sellest, mis see teade on. Kui on erakorralised olud, ju siis saavad osapooled hiljem ka omavahel suhelda ja selle ära lahendada sõltuvalt sellest, milline see teade täpselt on või mis selle tagajärjed on. Loomulikult on elus mingeid erakorralisi olukordi, aga ma arvan, et riigi ja isiku suhetes on võimalik need alati mõistlikult ära lahendada, kui need on tõesti tõendatavad. 

04:09 Esimees Lauri Hussar

Henn Põlluaas, palun!

04:09 Henn Põlluaas

Kõigepealt lükkan ümber Mart Võrklaeva väite, et me obstruktsiooniga takistame Riigikogu tööd. Ei, kategooriliselt! Me teeme siin tööd. Teie obstruktsioonilised ettepanekud omal ajal, et astume NATO‑st välja, ühineme Venemaaga – see oli takistamine ja see oli riigireetmine ka veel pealekauba. Aga küsin, nagu küsisin ka eelmisel korral, kui seda arutati. Praegu ilmaennustus räägib, et saartel on tuul 23 meetrit sekundis ja see läheb üha kõvemaks. Alles olid tohutud elektrikatkestused üle Eesti. Kui see juhtub, [mis siis saab?] Teie ütlesite, et küllap siis on võimalus see hiljem lahendada, kui midagi juhtub. Aga force majeure'i ei ole selles lepingus sees. Teil oleks olnud vahepeal võimalik see muudatus teha, see sisse panna. Siin ei ole mitte mingisuguseid selliseid inimestest, firmadest ja kõigest sõltumatuid juhtumeid. Nii et te hakkate täie rauaga lajatama kohe, kui see aeg läbi saab. Miks nii?

04:10 Rahandusminister Mart Võrklaev

Aitäh! Ei ole riigi poolt mingit täie rauaga lajatamist. Ja ma igaks juhuks ütlen, et tegemist ei ole lepinguga, nagu te ütlesite. Tegemist on seaduseelnõuga, mida me siin Riigikogus praegu arutame.

04:10 Esimees Lauri Hussar

Siim Pohlak, palun!

04:10 Siim Pohlak

Aitäh, lugupeetud juhataja! Mul on üks oluline protseduuriline küsimus, aga ma küsin kõigepealt ära selle küsimuse, mis läheb härra Võrklaevale. Isegi kui meil ei ole force majeure või erakorraline olukord, aga mõtleme, täiesti levinud olukord Eestis, kus meil on ühe mehega osaühing, üks mees teeb seal tööd, maksab omale palka, tal on õigus võtta 28 päeva puhkust. Ja see ettevõtja läheb nüüd puhkusele juulikuus, tal on niimoodi korraldatud, et ta ei pea tööasjadega tegelema, ta on 28 päeva puhkusel, see on tema seaduslik õigus. Ja nüüd tuleb talle esimesel puhkusepäeval või teisel puhkusepäeval kuskile e‑maksuametisse mingi teade. 26 päeva läheb mööda. Võib-olla arestitakse selle ettevõtja konto vahepeal juba, kuna ta pole oma teadet vastu võtnud. Aga samal ajal ta ilmselgelt oma närvide huvides tahab olla koos oma perekonnaga, käib reisimas, hoiab üldse eemale töömeilidest. Minu meelest ei ole siin mingit force majeure'i isegi vaja. Mis sellises olukorras saab?

04:12 Rahandusminister Mart Võrklaev

Aitäh! Ettevõtte tegevuse eest vastutab juhatuse liige ja juhatuse liige peab selle olukorra lahendama.

04:12 Esimees Lauri Hussar

Evelin Poolamets, palun!

04:12 Evelin Poolamets

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud minister! E‑maksuametisse üleslaaditud dokument loetakse kättetoimetatuks selle avamisel, selle registreerib infosüsteem automaatselt. Te tõite enne selle seadusemuudatuse põhjenduseks raha kokkuhoiu, 26 000 [eurot]. Kas sinna sisse oli juba arvestatud ka infosüsteemide arendamine selliseks, et see registreeriks neid kättetoimetatud dokumente?

04:12 Rahandusminister Mart Võrklaev

Aitäh! See 25 000 kokkuhoidu on ikkagi puhtalt otsene kulu. See on ka suurusjärk, mis hoitakse kokku paberteadete pealt. 

04:13 Esimees Lauri Hussar

Anti Poolamets, palun!

04:13 Anti Poolamets

Ettekandjale niipalju, et me ei saa ühtegi sõna uskuda, mida te räägite. Te ju enne valimisi ütlesite, et ükski maks ei tõuse. No millest me räägime? Ja siis te arvate, et ei pane täie rauaga inimestele. Kaja Kallase maksuaruandeid otsides me näeme, et aastaid on olnud lihtsalt nendest aruannetest puudu, ja ta keeldub neid esitamast. Tundub, et te teete lihtsalt meelega kiusu teistele, et käige meie sõnade, mitte meie tegude järgi. Käige sõnade, mitte tegude järgi. Nüüd läheb käte väänamiseks, muidu on Kallasel, ma ei tea, mitu aastat tal puudu oli neid deklaratsioone. Siis on nali, siis on kõik nali, dokumendid ei loe midagi, jumal nendega, tagasi ei astu, bisnis Venemaaga, kõik loeb.

Ma küsin: kas te siiamaani julgete öelda, et see viis päeva on pehme variant maksumaksja suhtes tänasel päeval?

04:14 Rahandusminister Mart Võrklaev

Aitäh! Viis päeva, ma arvan, on mõistlik ja optimaalne. Ärikeskkonnas, ma arvan, ettevõtjad suhtlevad mitte päevades, vaid tundides, vastavad oma e‑kirjadele, kui nad äri ajavad. Ehk ma arvan, et see viis päeva on igati mõistlik ja korrektne kättetoimetamiseks. Igal dokumendil on ju veel omakorda see aeg, millal sellest tulenev nii-öelda kohustus tekib. Ma arvan, et kättetoimetamiseks viis päeva on igati optimaalne.

04:14 Esimees Lauri Hussar

Head kolleegid, mul on ettepanek, et võtame need küsimused ära, kolm küsimust, ja siis võtame küsimused istungi läbiviimise protseduuri kohta. Rain Epler, palun!

04:14 Rain Epler

Aitäh, härra istungi juhataja! Härra minister! Tegelikult selle kevadel alanud kiirkorras teerullipoliitika üle on palju arutamist olnud nii siin saalis kui ka avalikkuses, ja üks aspekt, millele on tähelepanu juhitud lisaks sellele, et see ei ole korrektne, on ju ka see, et kvaliteet kannatab. Te tulete siia pulti ja ütlete, et justkui sihuke pisike tehniline eelnõu ja obstruktsiooni ei tohiks teie arvates teha ja nii edasi. Aga kui ta nii lihtne ja tehniline on, siis võiks olla [teada] ka mõju, et mis on need kulud ettevalmistuste jaoks. Seda ei ole. Ja siis, kui küsitakse, kuidas olukord laheneb, kui inimene on kuu aega haiglas, te ütlete, et noh, küll me leiame lahenduse. Kirjeldage seda protsessi, kuidas see lahenduse leidmine käib.

04:15 Rahandusminister Mart Võrklaev

Aitäh! Selle eelnõu järgi loetakse teade viie päeva jooksul kättetoimetatuks. Kui on tõesti olukord, kus inimene on haiglas, eks siis tuleb seda vaadata selle juhtumi põhiselt. Nüüd öelda, et on haiglas … Ma ütlen, juhatuse liige on vastutav, võib-olla on seal mitu juhatuse liiget, need on kõik erinevad olukorrad. Me ei saa iga elujuhtumit kirjutada seadusesse. Eks siin jääbki nii nagu iga seaduse puhul selline mõistlik tõlgendus ja teatud juhtudel erijuhtumid. Aga öelda, et kuidagi debatti oleks vähe või mingi teerullipoliitika, mida te üritate väita, siis midagi sellist ju ei ole. Need eelnõud on läbinud kooskõlastusringid. Ja ka seda, et teisel lugemisel on minister teist korda siin ja annab vastuseid, tavaprotsessis Riigikogus pole. Nii et vastupidi, selle usaldushääletusega tegelikult me arutame kaks korda kõiki neidsamu küsimusi siin ministriga. Tavamenetluses oleks üks kord, esimesel lugemisel. See teerullipoliitika jutt ei vasta absoluutselt tõele.

04:17 Esimees Lauri Hussar

Varro Vooglaid, palun!

04:17 Varro Vooglaid

Suur tänu, lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! Ma kõigepealt ütlen seda, et mulle tundub, et te ei vastanud kolleeg Siim Pohlaku minu meelest väga põhjendatud sisulisele küsimusele piisava põhjalikkusega. See küsimus on ju täiesti põhjendatud, et kui ongi mikroettevõttel üks juhatuse liige, kas tal ei olegi võimalik võtta 28 päeva puhkust, ilma et ta peaks siiski täitma neid töökohustusi, muu hulgas kontrollima pidevalt meili, et kas on mingeid teateid, ja äriregistris käima. Tegelikult siin on kontseptuaalne põhimõtteline probleem, kas saab minna puhkusele, ilma et peaks tööasjadega tegelema, või ei saa. See tekitab probleemi ka töö‑ ja puhkeaja printsiipidest lähtuvalt. Esiteks seda. Oleks väga kena, kui te natukene lähemalt sellele küsimusele vastaksite. 

Ja teiseks, enda esimese küsimuse jätkuks ma küsiksin, et te ütlesite, et ettevõte peab lihtsalt lootma sellele, et riigi poolt käitutakse vastutustundlikult ja tullakse talle vastu, kui ta objektiivsetel põhjustel pole saanud [teadet] vastu võtta. Kas ei oleks mõistlikum ikkagi kirjutada seadusesse sisse, et loetakse kättetoimetatuks, välja arvatud juhul, kui eksisteerivad kaalukad põhjused, mis ei võimaldanud päriselt seda teadet vastu võtta, sellega tutvuda?

04:18 Rahandusminister Mart Võrklaev

Aitäh! Seadusesse me ikkagi kirjutame reegli, mis on reegel ja millest tuleb lähtuda. Mis puudutab seda juhatuse liiget, siis juhatuse liikmel seaduse järgi ongi teistsugused kohustused kui töölepingu alusel töötaval isikul, ehk juhatuse liige teadlikult vastutabki selle ettevõtte tegevuse ja korralduse eest.

04:18 Esimees Lauri Hussar

Aitäh! Evelin Poolamets, palun!

04:18 Evelin Poolamets

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Arvatavasti peab ikkagi selle seadusega kaasnema infosüsteemide arendamine, sest kui hiljem on vaidlus, siis peab see infosüsteem ju tõendama, et ühepoolselt on dokument kohale toimetatud, samas kui saaja ütleb, et tema ei tea midagi. Kas te oskate hinnata, kui palju võiks maksma minna selline infosüsteemi arendus?

04:19 Rahandusminister Mart Võrklaev

Aitäh! See küsimus on siin saalis juba kõlanud ja ütlesin ka, et vastan sellele tagantjärgi, mul ei ole seda täpset numbrit praegu siin olemas.

04:19 Esimees Lauri Hussar

Anti Poolamets, palun!

04:19 Anti Poolamets

Loen seadust ja vaatan neid kuupäevi, kohaletoimetamisi. Muidugi, tehniline seadus. Samas ma imestan, et kõik sellised tehnilised seadused, ilma milleta on siiamaani hakkama saadud, lähevad ka usaldushääletusele. Varsti lähevad mingid kaalikate kasvatamise seadused ka usaldushääletusega, varsti ei ole enam midagi, mis ei lähe. 

Mina tahaksin teada, mis siis inimesega juhtub, kui ta seda viie päeva eeskirja ignoreerib ja tegelikult tal on mõjuvad põhjused. Mis siis juhtuma hakkab? 

Ja äkki teil tuleb ühtlasi meelde ka see, milliseid muudatusettepanekuid te abielureferendumile tegite ja mitusada tükki te tegite, kui te siin praalite obstruktsiooni teemal. Eks meil on ka mingi ajalooline mälu olemas, kuidas te seda ühiskondlikku tüli olete siin majas üles kiskunud kõikide vahenditega. Ärge võtke suud täis, ärge üldse kunagi võtke suud täis pärast seda oma obstruktsiooni.

04:20 Rahandusminister Mart Võrklaev

Aitäh! Minu ettepanek oleks jääda viisakaks. Ja siis, kui ma pidin obstruktsiooni kommenteerima, teid minu meelest ei olnud saalis, aga seda küsis teie kolleeg.

Kui te ütlete, et see on tehniline eelnõu ja miks seda usaldusega siduda, siis võiks küsida, et kui see on tehniline eelnõu, siis miks sellele teha sellist põhjendatud obstruktsiooni. Aga see ongi teie idee, et parlamendi tööd takistada. 

Eelnõu sisu on, et viie päeva jooksul loetakse teade kättetoimetatuks ja sõltuvalt sellest, mis on selle teate sisu, on sellel vastavad edasised tegevused või tagajärjed.

04:21 Esimees Lauri Hussar

Aitäh, lugupeetud minister! Rohkem küsimusi teile ei ole. Ja enne, kui me asume läbirääkimiste juurde, on kaks küsimust istungi läbiviimise protseduuri kohta. Kalle Grünthal, palun!

04:21 Kalle Grünthal

Aitäh! Ma tänan teid, lugupeetud istungi juhataja, aga mul on väga tõsine küsimus praegu tekkinud. Nimelt selles seletuskirjas, sellesama eelnõu [seletuskirja] kolmandal lehel on kirjas, et Vabariigi Valitsus möönab, et eelnõu sidumine usaldusküsimusega piirab parlamentaarset debatti ja sekkub selliselt seadusandja tegevusse. Siis aga – ma teen nüüd natuke lühemalt, kui siin kirjas on – viitab see seletuskiri sellele, et ka Riigikohus on oma 5‑20‑3/43 otsuse punktis 39.5 märkinud, et usaldusküsimusega sidumine on legitiimne viis obstruktsioonilise takistuse ületamiseks. Siis on selle usaldusküsimuse selgitus selles punktis, et eelnõu sidumine usaldusküsimusega järgib põhiseadusest tulenevat eesmärki, kui seda kasutatakse parlamendi ja valitsuse suhtes tekkiva ummikseisu lahendamiseks ja kui seal on liiga palju eelnõusid. 

Kõige suurem probleem, lugupeetud istungi juhataja, on selles, et sellist Riigikohtu lahendit 5‑20‑3/43 ei olegi olemas. Esiteks, kontrollisin. Ma tean, et Riigikohtu lahendid ei käi murruga, lõin sisse kriipsuga, 3‑43, mitte murd. Ka sellist lahendit ei ole olemas. Kuidas on võimalik praegu antud olukorda selgitada, kui meile tuuakse valeväite alusel siia eelnõu ja hakatakse menetlema ja öeldakse, et obstruktsioon on keelatud, kuna Riigikohtu üldkogu – ka see definitsioon ei ole siin minu hinnangul päris õige – on andnud sellise hinnangu. Siin on keegi täiesti tahtlikult valetanud ja lõpetanud nende, ütleme, muudatusettepanekute menetlemise. Küsimus ei ole praegu muudatusettepanekutes, küsimus on valetamises täiesti ametlikus korras. Kuidas te seda kommenteerite? Kas meil on üldse võimalik praegu enam edasi minna, kui meile, parlamendile esitatakse valeväiteid?

04:24 Esimees Lauri Hussar

Aitäh! Istungi juhataja assistent ütles, et temal tuli selle numbriga lahend välja. Ta võib teid aidata. Ma usun, et Riigikogu istungiosakond saab kindlasti selles küsimuses aidata.

Nii. Siim Pohlak, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta.

04:24 Siim Pohlak

Aitäh, lugupeetud juhataja! Jah, ma kõigepealt põikan teise teema juurde, mis Kalle Grünthal tõstatas. Kui see peaks tõepoolest nii olema, et seal paberites on vale aadress või vale number või veel hullem, ei eksisteerigi sellist numbrit, siis sellisel juhul ju kogu see usaldushääletusega sidumine vähemalt nende paberite järgi ei ole põhjendatud. See tuleks kindlasti selgeks teha. Võib-olla tasuks kaaluda juhataja vaheaeg võtta, et välja selgitada, kuidas selle asjaga on.

Teiseks, ma lisaks ütlen, et ma vahepeal uurisin ja tegelikult ikka igal fraktsioonil on võimalik omale sobival ajal teha istungi lõpetamise [hääletust], oleneb olukorrast ja oludest. Näiteks praegu on õues tohutult vali lumesadu ja kui me siin kahe tunni pärast hakkame [hääletama] seda istungi [lõpetamist], siis võib juhtuda niimoodi, et saadikud ei pääse autoga enam hoovist välja. Mina leian, et see [lõpetamise] hääletus tuleks teha juba kell 4.35 või vähemalt lõpetada istung 4.35. Kui ma toon sellekohase ettepaneku, siis ma ei näe kuidagi, kuidas me seda kell pool kuus hääletada saame, kui on ettepanek lõpetada istung kell 4.35. Selles suhtes ma ikkagi leian, et me võiksime lähtuda sellest, mida fraktsioon oma avalduses soovib. Kui fraktsiooni tahteavaldus on lõpetada 4.35 või 4.45, siis me peaksime seda hääletama ikkagi sellises ajaraamis, et me hääletame seda tulevikuvõtmes, mitte minevikku vaadates, et kas istung oleks lõppenud või mitte.

04:25 Esimees Lauri Hussar

Aitäh! Paar olulist märkust. Esiteks tuleb istungiaja pikendamise ettepanek panna hääletusele aegsasti ja istungi juhataja paneb ettepaneku hääletuse aja oma äranägemisel. Ehk siis minu ettepanek on siiski, head kolleegid, et menetleme selle päevakorrapunkti ära ja siis hääletame EKRE fraktsiooni ettepanekut. 

Varro Vooglaid, palun, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta!

04:26 Varro Vooglaid

Suur tänu, lugupeetud istungi juhataja! Ega mul tegelikult küsimust ei olegi. Ma loodan, et te ei loe seda nüüd kuritarvitamiseks sellest hoolimata. Aga ma lihtsalt osutan, et selle kohtuasja number on tegelikult 5‑23. Ma ei tea, mida see murd 43 seal täpselt tähendab. Selle kohtuasja raames on erinevad eriarvamused vormistatud või konkureerivad arvamused kohtunike poolt. Aga kes iganes otsib, siis leiab selle. Tegelikult on olemas selline kohtuasi.

04:26 Esimees Lauri Hussar

See on olemas, jah, aitäh! Aitäh, hea kolleeg!

Siim Pohlak, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta.

04:26 Siim Pohlak

Aitäh, lugupeetud juhataja! Aitäh vastuse eest sellele küsimusele, mis puudutab istungi erakorralist lõpetamist! Ma siis talitan niimoodi, et teen selle paberi valmis ja eeldan, et see siis aegsasti pannakse hääletusele.

04:27 Esimees Lauri Hussar

Jaa, mul on ettepanek, et teeme nii, et viime läbirääkimised läbi ja siis ma panen hääletusele teie ettepaneku istungiaja pikendamiseks. Aitäh!

Aga järgnevalt … Nii, Rain Epler ka veel.

04:27 Rain Epler

Jaa, aitäh sõna andmast!

04:27 Esimees Lauri Hussar

Küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta, stenogrammi huvides väga oluline täpsustus ju.

04:27 Rain Epler

Ikka-ikka, jaa, loomulikult. Kuidas saakski teisiti olla? Ma tegelikult olin süvenenud siin, valmistumas läbirääkimiste vooruks, aga taustal ikka kuuled, mida siin arutatakse. Ja ma tahan, et te täpsustaksite nüüd seda, kuidas see teie interpretatsioon on? Ütleme, kui tuleb ettepanek lõpetada istung kella viiest, aga läbirääkimised lähevad sellest ajast üle, siis, ma kuidagi teie vastusest sain aru, te ikkagi ei pea lähtuma sellest "aegsasti", vaid võite näiteks 6.30 panna hääletusele ettepaneku, mis oli, et [lõpetada] kell viis. Mulle see tunduks nagu ebaloogiline. Kui tuleb ettepanek mingil ajal lõpetada, siis justkui enne seda peaks ikkagi hääletama, sest muidu tagantjärele …

04:28 Esimees Lauri Hussar

Absoluutselt! Absoluutselt, aga samas ütleb meie kommenteeritud väljaanne, et istungiaja pikendamise ettepanek tuleb teha aegsasti. Ja istungi juhataja valib ettepaneku hääletamise aja oma äranägemisel. Ehk siis nii on.  

Aga, head kolleegid, alustame läbirääkimisi ja mida kiiremini me alustame, seda kiiremini me lõpetame. Ma palun Riigikogu kõnetooli Henn Põlluaasa. Palun! 

04:28 Henn Põlluaas

Palun lisaaega!

04:28 Esimees Lauri Hussar

Lisaaeg kolm minutit siis, jah? Kolm minutit lisaaega, Henn Põlluaas, palun!

04:28 Henn Põlluaas

Aitäh, austatud esimees! Austatud kolleegid! Hea minister! Ma kõigepealt oma ettekandes tahaks lükata ümber mõned valed, mida me oleme täna siin Reformierakonna aparatšikute käest kuulnud. 

Alustame sellest, kuidas Toomas Kivimägi, asespiiker, korduvalt kinnitas siin saalis ja on teinud seda ka meedias, et [usaldushääletusega] seaduseelnõu vastuvõtmine teisel lugemisel ei erine mitte mingilgi kombel tavapärasest menetlusest, sest samamoodi saab küsimusi esitada ja kõnesid pidada. Aga kõige olulisema momendi jättis Kivimägi targu välja – see on võimalus menetleda muudatusettepanekuid. Ja see on üks olulisemaid momente kogu eelnõu menetlemise käigus. Aga loomulikult, ega siis tõde ja see, et Riigikogu liikmed saaksid normaalselt tööd teha, ju kedagi ei huvita.  

Ja teine vale, mida ma tahan ümber lükata, on rahandusminister Võrklaeva väide, justkui meie obstruktsiooniga takistame Riigikogu tööd. Sellele vaidlen ma kategooriliselt vastu, sellepärast et me teeme siin tööd ja märksa sisukamalt, märksa intensiivsemalt, kui ükskõik milline tavapärane menetlus oleks olnud. Me tutvume väga põhjalikult eelnõudega, me küsime väga põhjalikult eelnõude kohta. 

Ja minister rääkis, kuidas tohutu kaasamine on toimunud. Ma ei tea, kas seda saab kaasamiseks nimetada, kui sa saadad teate välja, et esitage oma seisukohad eile. Kui palju sellest tegelikult kasu on, kui minister kiitles siin, et, näete, ta on juba teist korda siin selle teemaga puldis, aga mitte ühtegi nendest kitsaskohtadest, mida me oleme ka esimese lugemise ajal välja toonud, ei ole lahendatud. Nii et lihtsalt tuima näoga teerullitatakse üle ja tuuakse meile siia eelnõu, mis kubiseb igasugustest vastuoludest.  

Esiteks väidetakse, et kokkuhoid olevat 25 000 eurot. Aga kulud? Kui palju see maksma läheb? Kujutage ette – rahandusminister laiutab käsi: "Mul pole aimugi". No kuulge, andke andeks! See ju näitab taset, mis sa muud oskad öelda.  

Ja obstruktsiooni juurde tagasi tulles, jah, selles suhtes võin ma küll rahandusministriga nõus olla, et Reformierakonna ja sotside obstruktsioon, mida nad tegid [samasoolise] perekonna seadustamiseks või rahvahääletuse vastu, need ettepanekud, mis seal esitati, et astume NATO‑st välja, ühineme Venemaaga, naised ei tohi olla presidendid ja mis iganes – see oli tõesti kõike muud kui töö. Need [ettepanekud] olid absurdsed ja oma sisult olid nad tegelikult täiesti riigivastased. Ja need esitati, ma tuletan meelde, kõik ametlikult, allkirjadega varustatult, mitte lihtsalt niisama.  

Aga tuleme nüüd natuke selle eelnõu juurde. Me teame, et on juhtumeid, kus torm lõhub kogu elektrivõrgu, ei ole mingit internetti, ei ole mingit võimalust neid kirju saata ega ka kätte saada. Ja minister ütleb: "Kui midagi juhtub, küllap siis on võimalus see hiljem lahendada." See on üks moment, millele ma ka eelmise arutelu ajal juhtisin tähelepanu, et seaduses, seaduseelnõus puuduvad igasugused võimalused seda probleemi hiljem lahendada. Kui saadetakse [teade] välja, mis sest, et inimene tegelikult kätte ei saa, tulevad sanktsioonid. Küsiti talt siin selle kohta, et kui on tegemist väikeettevõtjaga – minu naine on mikroettevõtja, ta on iseenda tööandja ja ainukene töövõtja –, mis siis saab, kui ta kasutab oma seaduslikku õigust minna puhkusele ja kui vahepeal tulevad need kirjad, mida ta ei vaata. Andke andeks, aga ministri vastus oli ju allpool igasugust taset. "Aga nõukogu liige, selle firma nõukogu liige peab selle vastu võtma ja vastutab selle eest." Üheinimese[firmas], ühemehefirmas ei ole nõukogu ja ei ole ka juhatust. Kui see on ühe inimese firma, siis ongi see üks inimene, kes on juhatus ja on töövõtja, ja ta läheb puhkusele ja saab täie rauaga.

Siin on niivõrd palju selliseid nõrku kohti sees. Seesama viis päeva – miks viis päeva, miks mitte kuus-seitse? Kui me vaatame muu maailma praktikat, siis ametlike kirjade liikumisele ja kõikidele nendele reeglistikele on ikkagi märksa pikemad tähtajad antud. Miks peame meie olema sellised, kes kohe [nõuavad]? Aga ilmselt eesmärk ongi see, mitte midagi muud, et saada represseerida meie ettevõtjaid ja saada igasuguseid viivistasusid ja trahve. See on lihtsalt jälle üks meetod, kuidas nöörida, kiusata ja kahjustada meie ettevõtlust.  

Ja jutt, et see nüüd vähendaks kuidagi bürokraatiat – kirja saatmine on täpselt üks ja sama, ükskõik, kas sul on aega vastamiseks viis päeva või on sul rohkem. Ka see väide ei vasta absoluutselt mitte ühelegi kriteeriumile ega ammugi tõele.  

Nii et tegelikult öelgem, et meie valitsus ja Rahandusministeerium tegelevad makromanageerimise asemel mikromanageerimisega, tegelevad tühiste pisiasjadega, millel ju riigi seisukohalt puudub igasugune tähtsus. Aga seadused nõuavad, et usaldushääletusele võib panna ainult selliseid küsimusi, mis on riigi toimimise jaoks olulised. Eks paraku see näitab valitsuse ja meie ministrite taset. Pudi-padi, pisiasjad on nende tase. Suuremat, globaalsemat, paremat, laiemat pilti lihtsalt ei ole. Aitäh!

04:37 Esimees Lauri Hussar

Aitäh! Järgnevalt palun Riigikogu kõnetooli hea kolleegi Rain Epleri. Palun!

04:37 Rain Epler

Aitäh! Ma tegelikult täitsa lähtudes sellest, et läbirääkimised saaks sujuvalt kesta, paningi protseduurilise küsimuse üles enam-vähem sellel hetkel, kui kolleeg Põlluaas oli kõnet lõpetamas, et siis võib-olla kahe kõne vahel seda klaarida. Nüüd varastan enda kõneajast natuke selle protseduurilise märkuse jaoks, mis ma tahtsin teha. Võib-olla tasub see läbirääkimiste formaat korraks üle korrata. Ta ju ei ole päris nii paindlik, et kõneleja räägib ja siis minister kohe vastab laivis ja kommenteerib, nagu siin toimus. Pigem ikka ju saab minister pärast jälle tulla ja ka läbirääkimistes osaleda. Ma ei pahanda, kui te nüüd vastate, kas see on nii.

04:38 Esimees Lauri Hussar

See on nii, härra Epler, härra minister saab osaleda läbirääkimistel. Väga õige märkus. Aitäh!

04:38 Rain Epler

Suurepärane. Ma nüüd ei pahanda, võib selle maha võtta sealt, aga võin ka ise pärast võtta.  

Ma alustan sellest, mis puudutab diskussiooni selle eelnõu üle just täna siin saalis. Härra Võrklaeva ühest väljaütlemisest jäi mulle mulje, et tema arvates on kuidagi sihuke suur kingitus, kui minister teise lugemise ajal saalis on, et see on ebatavaline ja tavaliselt nii ei ole ja näed täna, palju õnne meile kõigile, minister on teist korda juba sama eelnõuga siin ja küll me peaksime tänulikud olema. Aga ei ole ju kingitus, sest asja sisust on teadmised puudulikud.  

Üks küsimus, mida küsiti vist isegi paar korda, on see, et kui suured need kulud on, mis praegu ettevalmistusteks juba kuluvad, kuna maksuamet, nagu ma seletuskirjast loen, juba tegeleb nende ettevalmistustega. Minister ütles, et seda infot tal ei ole. Ühtpidi mõistetav, et kogu infot ei saagi kaasas olla, aga tsiteerides teda ennast, et tegu on ju lihtsa ja tehnilise eelnõuga, siis võiks ettevalmistus parem olla. Tõepoolest on eelnõu seletuskirjas mõni number, mis ütleb, et seaduse rakendamisel vähenevad Maksu‑ ja Tolliameti otsesed kulud suurusjärgus 25 000 eurot aastas ja säästetud paberikulu on 5635 eurot pluss käibemaks ja ümbrikukulu 741,38 eurot pluss käibemaks, mis kokku hoitakse, aga need on kulude vähenemine järgmisel aastal. Ehk see puudutab järgmise aasta eelarvet. Aga eelnõus on selgesõnaliselt öeldud, mitte eelnõus, vaid seletuskirjas: "Kõnealuse eelnõu vastuvõtmine on aga vajalik Vabariigi Valitsuse poliitika elluviimiseks, samuti on seda vaja Maksu‑ ja Tolliametil, kes on lähtunud eeldusest, et seadus jõustub kavandataval kuupäeval, ning on seega asunud ka vastavaid ettevalmistusi selleks oma tööprotsessides tegema." Iseenesest julge oletus maksuametilt, aga teisipidi, eks neil ole ka teadmine sellest, kuidas kevadel asjad käisid, nii et mingitpidi ka loogiline oletus, et need asjad läbi rullitakse. 

Teine küsimus, millele püüdsime ka mitu korda vastust saada, on see, et kui objektiivsetel põhjustel tõepoolest ettevõtja ei saa teadet kätte, olgu nendeks, nagu siin näiteid toodi, tervisepõhjused või ka see, et ettevõtja on peale pikka rügamist otsustanud teha näiteks pika või mitte eriti pika, näiteks ühekuuse puhkuse kusagil looduses matkates, nii-öelda juhtmevaba puhkuse.

Ma paluksin lisaaega kolm minutit. 

04:42 Esimees Lauri Hussar

Kolm minutit lisaaega, palun! 

04:42 Rain Epler

Ma küll ei ole nõus sellega, ma ütleksin, et minister oli nagu veidi irooniline või üleolev ja ütles, et nojah, kui on selline ühe inimesega mikroettevõte, siis seal ta ise peabki olema juhatuse liige ja juhatuse liikmel ongi justkui selline vastutus, ta ei peagi puhata saama. Tegelikult ei maksaks niimoodi üleolevalt suhtuda. Riik peaks soodustama ja tervitama seda, kui inimesed suudavad iseendale tööd anda, ennast ära elatada ja ei koorma riigi sotsiaalsüsteemi. 

Minister ütles nende küsimuste peale, et me ei saa iga elujuhtumit kirjutada seadusesse, ja sealt edasi veel põhjendusi. Ma olen tõepoolest sellega nõus, iga elujuhtumit ei saa kirjutada seadusesse ja ei ole vaja seaduste muutmisega tekitada ebavajalikke elujuhtumeid. Sest kui me nüüd mõtleme korraks selle küsimuse peale kehtiva seaduse kontekstis, siis täna on niimoodi, et kui ettevõtja ei saa teadet kätte, siis ei loeta ka, et ta oleks selle kätte saanud, ja siis ei hakka järgnema mingisuguseid tagajärgi. Tõepoolest, nagu minister ütles, teated võivad olla väga erinevad, aga kindlasti võib Maksu‑ ja Tolliametist tulla teade, mis kohustab näiteks mingit tasu maksma või ettevõtjat midagi muud sellist tegema, millega võib kaasneda rahaline kulu. Siis tuled haiglast välja või matkalt tagasi ja saad teada, et kontod on arestitud. Ja minister ütleb, et küll me siis ära lahendame, ega iga elujuhtumit ei saa seadusesse kirjutada, küll me siis mingi lahenduse välja mõtleme. Seda on kerge siit puldist öelda. Aga esiteks, see tekitab ettevõtjatele teatava riski ja kui keegi tõepoolest peaks sellisesse situatsiooni sattuma, siis ka otsese tagajärje. Lisaks võib ette näha jällegi koormuse kasvu kohtutes, kui neid asju seal vaidlema hakatakse, sest mis muu lahendus see ikka saab olla. Kui mina küsisin ministrilt, kas on arutatud, mis protseduur lahendamiseks on, siis tegelikult ma vastust ei saanud. Ehk vastus oli see, et seda pole arutatud. No kuidas siis ikka see asi ära lahendatakse, kui maksuamet on sul näiteks kontod arestinud ja su tegevust oluliselt piiranud, kuna sa ei ole reageerinud teatele, mis loeti kättesaaduks juba tükk aega tagasi, enne seda, kui sa ta tegelikult kätte said?

Nii et tõepoolest lühike, mitte väga mahukas seadus, küll aga palju vastamata küsimusi. Ja mina seetõttu küll arvan, et me ei peaks seda kiirkorras siin läbi rullima. Selle seaduse puhul on hea asi, et siin ei ole tegu hea seadusega ja lisaks ta on seotud valitsuse usaldusega. Nii et siin vastu hääletamine on igati kohane. Aitäh!

04:45 Esimees Lauri Hussar

Aitäh, hea kolleeg! Järgnevalt palun Riigikogu kõnetooli Evelin Poolametsa. Palun!

04:45 Evelin Poolamets

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Järjekordne seaduseelnõu, mille kohta võib öelda, et tegeldakse asendustegevusega. Kui nüüd lugeda selle maamaksuseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu seletuskirja, siis arvatavasti saab iga inimene aru, miks on meil valitsemiskulud nii kõrged. Sest meil on hulk ametnikke, kes loovad selliseid tekste, ja tõesti, kui ma nüüd kokku loen, siis selle tekstiga on tegelenud vähemalt viis ametnikku. 

Ehk siis alustan. Sisukokkuvõte: käesoleva eelnõuga ajakohastatakse maksukorralduse seaduses (edaspidi MKS) sätestatud dokumentide elektroonilise kättetoimetamise reegleid selleks, et suurendada Maksu‑ ja Tolliameti (edaspidi MTA) võimekust täita oma ülesandeid eesmärgipäraselt ja efektiivselt, vähendada paberdokumentide koostamisele ning nende kättetoimetamisele kuluvat ressursikulu ja töökoormust, samuti panustada läbi süveneva digitaliseerimise keskkonnakaitsesse ning säästlikusse arengusse. 

Me võime ainult eelarve muudatustest välja lugeda, kui palju kulub digiarendustesse. Rohkem kui me ettegi suudame kujutada. Ka selles viimases 2023. aasta eelarve muudatuses oli sees, et digilahenduste arendustesse läheb jälle, viiakse mingid investeeringud üle ja nende summa oli näiteks 1,6 miljonit. Kahjuks ei osanud minister välja tuua, kui palju läheb maksma sellise süsteemi loomine, mis fikseerib, et kiri on jõudnud adressaadini viie tööpäeva jooksul, arvestanud välja pühad ja loonud ka representeerimise võimaluse, et kui on vaidlus, siis nähtavasti soovib teine pool ka veenduda selles, et kiri on välja saadetud.

Ja loen siit edasi, et ennekõike kehtestatakse juriidilisest isikust dokumendi adressaatidele nii e‑maksuameti kui ka elektronpostipõhise dokumentide kättetoimetamise õiguslik fiktsioon ning piiratakse isikute ringi, kellel on õigus nõuda MTA‑lt dokumentide kättetoimetamist posti teel paberkandja kujul. Muudatuse tulemusel tõhustub maksumenetlus ning väheneb dokumentide kättetoimetamisele kuluv ressurss. 

Siin on jälle teatud määral ennustusega tegemist. Me ei näe ühtegi mõjuanalüüsi, millel põhineb see arvamus, et muudatuse tulemusel tõhustub maksumenetlus. Võimalik, et just need viie päeva jooksul mitte kätte saadud maksuteated pigem tekitavad segadust, tekitavad probleeme ja sellega seoses ka maksude mittelaekumist.

Palun kolm minutit lisaaega.

04:50 Esimees Lauri Hussar

Kolm minutit lisaaega, palun!

04:50 Evelin Poolamets

Eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud Rahandusministeerium. Eelnõu juriidilise ekspertiisi tegi jälle Rahandusministeerium. Selle väljatöötatava seaduse aluseks on 9. märtsil 2023. aastal eelnõude infosüsteemis kättesaadavaks tehtud väljatöötamiskavatsus, milles kaardistati MKS‑i kohaldamisel tõusetunud praktilisi probleeme ning nende potentsiaalseid lahendusi. 

Vaatame, mida sisaldab endas see väljatöötamiskavatsus. Ma arvan, et siin saalis pole paljudel aimu, et vahepeal on välja töötatud väljatöötamiskavatsus. Seesama väljatöötamiskavatsus on järjekordne kabinetis sündinud loominguline teos, kus on öeldud, et juurdepääs maksusaladustele on info‑ ja sidesüsteemide hooldamise ja arendamisega tegelevatel riigiasutuste töötajatel ulatuses, mis on vajalik riigiasutuse info‑ ja sidesüsteemide hooldamiseks ja arendamiseks. See on kehtiv regulatsioon. 

Aga siin on ka probleem. Ja probleem on selles, et maksuhalduril on info‑ ja sidesüsteemide hooldamisel ja arendamisel praktikas tihtipeale vaja töödelda maksusaladust sisaldavaid andmeid, sest süsteemide veatus toimimises veendumiseks on neid vaja katsetada ja testida reaalandmetega. See tähendab seda, et ka need viiepäevased kirjad peaks ju olema testitud. Võimalik, et selline test toimub, võimalik, et ei toimu, sest neid töid teeb ka peamiselt Rahandusministeerium. Ja nüüd siis reguleeritakse kõnealuse seadusega olukorda, et suudetaks luua vastavus väljatöötamiskavatsusega. Ehk jälle üks asendustegevus, milleks ei ole praktikas suurt vajadust. Aitäh!

04:53 Esimees Lauri Hussar

Aitäh! Järgnevalt palun Riigikogu kõnetooli Anti Poolametsa. Palun!

04:53 Anti Poolamets

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud EKRE kolleegid! Lugupeetud tehniline personal, kes te nii hästi jaksate! Lugupeetud minister! Mul on teile üks verbaalne mõistatus. Pange pea tööle. Ma loen teile ette huvitavaid mõtteavaldusi mitte just ammusest ajast, see oli abielureferendumi muudatusettepanekute aeg, kui Reformierakond esitles ennast kõrgelennuliselt riigi maine päästjana ja mitmesuguste muude romantiliste tiitlitega. Näiteks Mart Võrklaev ütles järgmist: "Tänane abielureferendumi arutelu põhiseaduskomisjonis oli piinlik palagan. Tegime koalitsioonierakondade esimeestele ettepaneku aega maha võtta ning tegeleda koos hetkel kõige tähtsamaga – kriisi lahendamisega." Kaja Kallas: "Saatsime koos Indrek Saarega teistele erakonna esimeestele alljärgneva ettepaneku. "Oleme olukorras, kus Eestis purunevad uued koroonaviirusega nakatumise rekordid. [---] Leiame, et sellises õhkkonnas on vastutustundetu minna edasi vaidlusega abielu mõiste üle. Tänane põhiseaduskomisjon oli piinlik ja kiskus väga kuumaks ning näitas selgelt, et koalitsioonierakonnad on võtnud vastu otsuse minna abielureferendumi läbisurumiseks seaduserikkumise teed. Opositsiooni vaigistades, saadikutele mitte kõneaega andes rikutakse nii Riigikogu kodu‑ ja töökorra seadust, Riigikogu liikme staatuse seadust kui ka põhiseadust."" Oli hirmus aeg. 

Nüüd see verbaalne mõistatus. Kes tegi abielureferendumi kohta järgmised ettepanekud, muudatusettepanekud? Küsimus: kas Eesti haridus tuleks muuta täielikult venekeelseks? Kas Eesti kodanikel tuleks keelata autoga sõitmine? Kas Eesti mees on kelgunöör? Kas Eesti rahvuslill peaks olema Rakvere raibe? Kas Eestis peab olema keelatud diivanil lamamine? Kolleegid, mõelge kaasa, väga tähtis teema! Kas Eesti peaks tunnistama abielu ainult paremakäeliste inimeste vahelise liiduna? Mõelge kaasa, kolleegid, see on väga tähtis teema! Üks väga oluline isik, kes viibib täna siin ruumis, pakkus selle välja Eesti Vabariigi parlamendile muudatusettepanekuna referendumile. Kas abielu mõiste Eestis peaks sisult langema kokku abielu mõiste ja sisuga Brunei Darussalami Riigis? Selline ettepanek. Kas abielu peaks jääma mehe ja naise liiduks Eestiga? Kas apelsinide diameeter Eestis peaks olema riiklikult reguleeritud? Kas armastus on moraaliga vastuolus? Kas BMW‑ga sõitmine peaks olema Eestis keelatud? Kas Eestis peaks tunnistama abielu ainult selliste inimeste liiduna, kellel on kaks kätt ja kaks jalga?

Jah. Need on ainult mõningad näited ja nende autor on praegune rahandusminister isiklikult. Jah, härra Võrklaev, sellepärast ma ütlesin, ärge pruukige suud obstruktsiooni teemal, kui te olete Eesti Vabariigi parlamendi sellise sogaga üle külvanud. Ma arvan, et te ise ka vastu ei vaidle, et see oli soga, millega te üle külvasite. Lugege, lugege uuesti, tuletage meelde! Tõesti, seda peaks raamatus …

04:58 Esimees Lauri Hussar

Kas soovite lisaaega?

04:58 Anti Poolamets

Jah, palun!

04:58 Esimees Lauri Hussar

Kolm minutit lisaaega, palun!

04:58 Anti Poolamets

Ettepanekuid oli üle 9000. Ja praeguse rahandusministri ettepanekuid ei ole ma siin kõiki välja toonud. Teie siin ägate, võtate poose, valate krokodillipisaraid. Kes seda usub? Kes seda usub, kui te võtsite ära rahvalt rahvahääletusõiguse? Võtke tekk kaasa, võtke padi kaasa! Revolutsionääride saatus ongi selline nagu teil. Te peate nüüd olema omaenda revolutsiooni ohvrid. Teil puudus ju häbitunne! Sellise materjaliga Eesti parlamenti üle kallata! Ja unustamatu hetk oli see, kui ma ütlesin Kaja Kallasele, et võtke välja vähemalt see Venemaaga ühinemise ettepanek. Nad sattusid segadusse, võtsid paarikümneminutilise vaheaja. Aga kivinäoga Kaja Kallas ütles, et ei, me ei võta seda välja, Eesti parlament peab saama seda menetleda nagu aastal nelikümmend. Ja nad tulevad midagi obstruktsioonist rääkima. Vabandage, te olete selle parlamendi väärikuse maatasa kiskunud ja me teeme kõik, et te seda parlamentaarset korda ei saaks likvideerida. Te juba likvideerisite koos oma käsilastega rahvahääletuse võimaluse, mis oleks need ühiskondlikud konfliktid lahendanud. Te ei tahtnud neid lahendada. Te ei ole millimeetritki liikunud ausa diskussiooni suunas, mitte millimeetritki. See tähendab, et teil ei ole ka millimeetri võrra poliitilist kultuuri.

05:00 Esimees Lauri Hussar

Aitäh! Järgnevalt palun Riigikogu kõnetooli Varro Vooglaiu. Palun!

05:01 Varro Vooglaid

Suur tänu, lugupeetud istungi juhataja! Austatud kolleegid ja ka rahandusminister! Ma nüüd enam päris täpselt ei mäletagi, mitmendat valitsuse usalduse küsimusega seotud eelnõu me menetleme, on vist kolmas või juba neljas. Aga mis ma ikka oskan muud öelda kui seda, et ega meile opositsioonisaadikutena ei ole jäetud mitte mingisugust muud võimalust kui hääletada sellele eelnõule vastu. Sel väga lihtsal põhjusel, et eelnõu poolt hääletamine tähendaks valitsusele usalduse väljendamist ja seda me loomulikult teha ei saa, sellepärast et see valitsus ei vääri usaldust. 

See ei ole mitte üksnes meie seisukoht, vaid see on ka Eesti ühiskonna seisukoht üldiselt. Reitingutestki nähtub see, et kui valimiste tulemusel kujunes Riigikogus jõudude vahekord selliseks, et koalitsioonil on 61 kohta ja opositsioonil 40, siis kui täna oleksid valimised, oleks koalitsioonil 36 kohta ja opositsioonil 65. Noh, see räägib väga selget keelt, et ühiskonnas ei ole selle valitsuse vastu enam usaldust. Sama kehtib muuseas peaminister Kaja Kallase kohta, sest küsitlused on näidanud, et enamik Eesti Vabariigi kodanikest pooldab tema tagasiastumist. 

Aga mina kasutaksin võimalust selgitada, miks me ei usalda seda valitsust. Seda ma olen juba eelnevates kõnedes teinud. Aga siin kõnes paneksin rohkem rõhku sellele, et nende eelnõude valitsuse usaldusega sidumise kaudu läbirammimise asemel võiksime me tegelikult proovida näidata üles suuremat riigimehelikkust ja keskenduda päriselt küsimusele, kuidas võiks Riigikogu sellest surnud seisust, sellest patiseisust, Eesti Vabariigi ajaloo kõige sügavamast patiseisust välja tulla. 

Ma eelnevas kõnes ütlesin, et EKRE fraktsiooni poolt vaadatuna on vähemalt meil küll olnud pidevalt valmisolek kompromissi saavutamiseks. Kõik sellised süüdistused, et EKRE teeb obstruktsiooni obstruktsiooni pärast ja ei ole nõus mitte mingitel tingimustel kompromissi saavutama, et on ainult üks eesmärk, erakorralised valimised – see ei vasta tõele. See lihtsalt ei vasta tõele! See ei vastanud tõele kevadel ja see ei vasta tõele ka praegu, sügisel. Ma ei väsi seda kordamast. 

Mõne hetke pärast räägin konkreetsetest ettepanekutest, mis võiksid olla aluseks kompromissi saavutamisele. Aga ma arvan, et ka koalitsioon peab ju tegelikult ausalt sellele küsimusele silma vaadates tunnistama, et ega lõputult niimoodi jätkata ei saa. No ei saa niimoodi jätkata! Praegu te seote seitse eelnõu valitsuse usalduse küsimusega. Hea küll, rammite need läbi, seote veel ühe portsu eelnõusid usaldusküsimusega, ütlete, et need on ka kõik eelarvega seotud, eks – no hea küll, rammite ka need läbi. Siis tuleb jõulupaus. Ja mis siis uuel aastal saab? Eelarve on vastu võetud, enam ei saa uute eelnõude usaldusküsimusega sidumist põhjendada sellega, et need on seotud eelarvega. Mis siis saab? Kujutame ette, et sel aastal saab siin usaldusküsimusega seotuna läbi rammida umbes – ma ei tea, kui palju teil on kavas seda teha – 15 eelnõu. Jaanuari lõpuks on võib-olla juba 30 eelnõu, märtsikuuks 50 eelnõu. See ei ole ju jätkusuutlik olukord. 

Ja kui jääbki selline olukord, et valitsuskoalitsioon, kes on jõupositsioonil, ütleb, et meie ei ole nõus mitte üheski tõsiselt võetavas küsimuses järeleandmisi tegema, ja opositsioon ütleb samamoodi, et meie ka ei ole nõus järeleandmisi tegema – sellisel juhul ongi parlamentarism Eestis surnud, täielikult. Ühtegi eelnõu enam sisuliselt menetleda ei saa, sellepärast et surnud seis seda ei võimalda, ja kõik eelnõud lähevadki sidumisele valitsuse usalduse küsimusega. 

Ma palun lisaaega 30 minutit. 

05:05 Esimees Lauri Hussar

Kolm minutit lisaaega, palun!

05:05 Varro Vooglaid

Kolm minutit, vabandust! Kellaaeg on hiline.

05:05 Esimees Lauri Hussar

Jaa, kolm minutit lisaaega, palun!

05:05 Varro Vooglaid

No pun intended öeldakse selle kohta inglise keeles. Aga ma tulen uuesti selle juurde, mida teie, härra Hussar, ütlesite, kui te taandusite erakonna Eesti 200 esimehe kohalt. Nimelt, te ütlesite, et kavatsete pühenduda lahenduse leidmisele parlamendi surnud seisule. Ja mina tõesti kutsuksin teid üles päriselt aktiivseid samme selles suunas astuma, sest see on tegelikult meie kõigi kohus parlamendiliikmetena selles olukorras. See ongi see koht, kus peaksime päriselt püüdma näidata üles riigimehelikkust. Ja riigimehelikkuse all ma pean selles olukorras silmas, ütleme, riigi huvide, sealhulgas parlamendi huvide kõrgemale seadmist erakondlikest huvidest. 

Ja ma pean tunnistama, et mina küll ei ole märganud teie poolt, härra Hussar, mitte mingisuguseid samme alates sellest hetkest, kui te seda mainisite, ega tegelikult üldse selle sügisistungjärgu jooksul, mida võiks käsitleda päris pöördumisena parlamendiliikmete poole, kantuna eesmärgist leida päris lahendust. Ma ei tea, ühtegi üleskutset pole olnud, et istume maha selles ja selles ruumis, sellel ja sellel kellaajal, väiksemates gruppides, suuremates gruppides, kuulame ära, mida erinevatel parlamendiliikmetel on öelda, milliseid ettepanekuid tehakse, kaardistame kõik need ettepanekud, kaalume, vaatame, milliseid ettepanekuid on rohkem, milliseid on vähem, millised tunduvad olevat tõenäolisemad, millised vähem tõenäolised. 

Pole olnud mitte mingisugust sellist kohtumist ja arupärimist. Minult kui parlamendiliikmelt näiteks ei ole ei esimees ega mitte keegi teine küsinud mitte kordagi seisukohta, kuidas minu arvates võiks sellest patiseisust välja tulla. Mitte ühtegi korda! Ja ma arvan, et teised võivad sama öelda, enamik meist vähemalt, et mitte ühtegi sellist püüdlust ei ole olnud. 

Ja noh, ma siin koridoris enne rääkisin, ma ei hakka nime nimetama, sest see oli mingis mõttes privaatne vestlus, ühe suhteliselt olulisel positsioonil oleva koalitsioonisaadikuga. Ma ütlesin, et kuulge, mis oleks, kui paneks sellesama abieluküsimuse referendumile. Me isegi ei nõua seda, et tühistage see eelnõu, tehke nii, nagu meie tahame. Aga kui me oleme jõudnud sellisesse surnud seisu selle asjaga seonduvalt, mis on ühiskonnas väga lõhestav olnud, las rahva enamus otsustab. See võiks olla üks sellistest asjadest, mis võiks olla patiseisu lahenduseks. Ei saa teha nii, nagu tahab opositsioon, ei saa teha nii, nagu tahab teha koalitsioon, aga las siis peremees otsustab. Põhiseaduse kohaselt rahvas on peremees, meie nii-öelda tööandja, see, keda meie ju tegelikult esindame. Anname peremehe kätte selle otsuse, las peremees otsustab. Mina oleks küll sellega nõus. 

Ja ma ei näe põhjust, miks ei võiks see nii olla, aga see koalitsioonisaadik ütles, et see on kuuendajärguline küsimus, mis me sellega tegeleme. Aga minu jaoks on see selline informatiivne moment, sest see näitabki suhtumist. Esiteks ei ole mingit empaatiavõimet selles mõttes, et aru saada, et meie jaoks see on päriselt ka oluline küsimus. Aga teiseks nähtub sellest, et ei ole tegelikku valmisolekut päris lahendusi kaaluda. Ma tõesti siiralt kutsun üles: hakkame neid päris lahendusi otsima, selle asemel et siin eelnõusid usaldusega seotuna läbi rammida. Aitäh tähelepanu eest!

05:09 Esimees Lauri Hussar

Aitäh! Järgnevalt palun Riigikogu kõnetooli Siim Pohlaku. Palun!

05:09 Siim Pohlak

Aitäh, lugupeetud juhataja! Head rahva teenrid! Lugupeetud minister! Alustuseks ma juhin veel kord tähelepanu sellele olulisele asjaolule, et antud juhul ettevõtjal, kes on üksi ettevõtte omanik ja selle ettevõtte ainus töötaja, kui ta soovib minna suvel 28-päevasele puhkusele, võib jääda kätte saamata see teade, kui see tuleb e‑maksuametisse või kui see tuleb e‑kirjaga. Minu meelest tuleks tõsiselt mõelda, kuidas neid probleeme ära hoida. See ei ole läbi mõeldud. 

Räägin nüüd natukene pikemalt maamaksuga seotud teemadel, sellepärast et kaudselt puudutab see eelnõu ka maamaksu ja maamaksu on tänane koalitsioon tõstmas, õigemini, maamaksu tõusu 10%‑list piirangut kaotamas. Selle kohta on mõni aeg tagasi, tänavu suve alguses teinud avalduse Eesti Erametsaliit, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda, Eestimaa Talupidajate Keskliit, nad on saatnud koalitsioonierakondadele ühispöördumise. Ma kasutan võimalust see siin ette lugeda. 

Pöördumise saatjad annavad valitsusele teada, et maamaksu tõusu piirangu kaotamine uue koalitsiooni poolt seab tõsise löögi alla põllumajandustootjate konkurentsivõime, mõjub negatiivselt metsakasvatusse tehtavatele investeeringutele ning soodustab väikemaaomanike ja maaelu hääbumist. Maa‑ ja metsaomanike esindusorganisatsioonid pöördusid koalitsioonierakondade poole, tuletamaks meelde poliitikute poolt valimiseelsel perioodil antud lubadusi, mis puudutavad nii maamaksu tõusu kui looduskaitseliste piirangute õiglast hüvitamist. 

"Maaettevõtjate konkurentsivõime on otseses seoses maaomandile seatavate koormistega. Maamaksu järsk ja ebaproportsionaalselt kõrge tõus paneb põllumajandustootjad ja talupidajad ebasoodsasse olukorda ja halvendab nende finantsvõimekust, kuna ettevõtted ei suuda aina kasvavate kuludega sammu pidada," on selgitanud põllumajandus-kaubanduskoja juhatuse esimees Ants Noot. "Riikliku toidujulgeoleku tagamiseks vajab põllumajandussektor stabiilsust ja kindlustunnet, mida maksutõusud kindlasti ei paku."

Mina lisan omalt poolt juurde, et tegelikult lisaks põllumajandustootjatele on valitsuse maksupoliitikat laiemalt vastustanud märkimisväärne hulk erialaliite. Kui rahandusminister rääkis siin enne küsimuste-vastuste voorus kaasamisest, kiitis, kui suurepäraselt valitsus kaasab erinevate eelnõude juures osapooli, siis olles rahanduskomisjonis näinud mõnda sellist kaasamist, on minu meelest tegemist ikka räigelt formaalse üritusega. Hulk inimesi kutsutakse kohale, erinevate erialaliitude ja organisatsioonide esindajad pannakse sellel rahanduskomisjoni koosolekul ritta, igaühele antakse mõni minut oma seisukohtade tutvustamiseks. Ja näiteks viimasel kaasamiskoosolekul, mis oli riigilõivude ja tasude tõstmisega seotud, ütlesid ka needsamad kaasatavad, et tegelikult ei ole tegemist mingi päris kaasamisega, see on lihtsalt näitemäng või auru väljalaskmise üritus. Nii et siinkohal ei saa ministriga küll mitte kuidagi nõustuda, et tänane valitsus kaasaks kuidagi eriti hästi. Vastupidi, ka vastamiseks, arvamusavalduste saatmiseks jäetakse mõni üksik päev – mõni üksik päev – ja kõik kaasatavad ei jõudnudki seetõttu tagasisidet anda erinevate eelnõude puhul. Nii et see on tõsine probleem, siit ei saa tulla mitte midagi head. 

Palun kolm minutit lisaaega.

05:10 Esimees Lauri Hussar

Kolm minutit lisaaega, palun!

05:17 Siim Pohlak

Esiteks tuleks vaadata tõsiselt üle see, kuidas eelnõusid ette valmistatakse. Praegu ongi aru saada, et selle eelnõu puhul pole tegelikult räägitud sihtgruppidega, keda see otseselt mõjutab, aga ka paljude teiste eelnõude puhul on sama probleem, et ei kaasata neid, keda see mõjutab, kes võiksid anda seda päriselulist sisendit. Ja siis tehaksegi selline vahva kolmeminutiline juturing komisjonis ja võetakse kõikidelt e‑kirjaga tagasiside ja tegelikult sisusse üldse ei mindagi. Tehakse lihtsalt formaalsuse pärast mingeid asju, mis tegelikult kas või ettevõtluses oleksid täiesti mõeldamatud, et raisatakse ressurssi, raisatakse aega. Aeg on ainus mittetaastuv loodusvara. Raisatakse aega lihtsalt selle peale, et võngutada õhku, kuigi tegelikult on kõigil juba tulemus ette teada. Nii et sellega absoluutselt ei saa nõus olla, mida minister siin küsimustele vastates väitis, et kaasamisega on tänasel valitsusel kõik hästi. 

Ja kui tagasi tulla selle pöördumise juurde, mis maamaksu tõusu kiirendamisega seoses erinevad organisatsioonid tegid, siis ütlevad nad veel, et 2022. aastal läbi viidud maa korralise hindamisega kasvas maamaksu arvutamisel aluseks olev maa maksustamishind varasemaga võrreldes paiguti kuni paarikümnekordseks. Maa hindamise seaduse, maamaksuseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse ettevalmistamisel kinnitati maaomanike esindusorganisatsioonidele korduvalt, et maamaksu liigse tõusu pärast ei ole muretsemiseks põhjust, kuna seadusesse kirjutatakse ka maamaksu tõusu piirang: mitte rohkem kui 10% aastas. 

Värske koalitsioon – praeguseks küll enam mitte nii värske, kuna see pöördumine on tehtud kevadel, on siin veel selliseid sõnu kasutatud – plaanib aga niinimetatud piirangust loobuda ja jätta maamaksu suuruse kohaliku omavalitsuse otsustada, mis tähendab, et omavalitsuse otsusega võib maamaks kerkida senisega võrreldes kohe mitmekordseks. Ja organisatsioonid näevad siin probleemi. Lisaks juhitakse veel valitsuse tähelepanu sellele, et maaomanikud on aastaid tõstatanud looduskaitseliste piirangute ebapiisava hüvitamise probleemi ning kõik erakonnad on valimiste eel lubanud hüvitised õiglasele tasemele tõsta. Valimiste järel sellest enam ei räägita. 

Ja siin jälle peegeldub üks selle valitsuse kurbadest tõsiasjadest: seda, mida enne valimisi lubati, ei tehta – Reformierakonna puhul loomulikult see ei üllata –, aga tehakse asju, millest keegi enne valimisi ei rääkinud. Maksutõusud, sellega ettevõtluse ja Eesti inimeste olukorra halvendamine, suurperedelt toetuste äravõtmine – mitte keegi ei lubanud seda. Mitte ükski valija ei saanud anda mandaati sellisele poliitikale. Seetõttu EKRE teeb jätkuvat obstruktsiooni, sest tegelikult ei ole tänasel koalitsioonil rahva mandaati tõsta makse, vähendada peretoetusi ja viia ellu teisi poliitikaid, milleks inimestelt enne valimisi luba ei küsitud. Aitäh!

05:17 Esimees Lauri Hussar

Aitäh, Siim Pohlak! Järgnevalt on kõnesoovijärjekorras Rain Epler. Ma saan aru, et seekord terve fraktsiooni nimel. Nii. Palun Riigikogu kõnetooli Rain Epleri EKRE fraktsiooni nimel. Palun!

05:18 Rain Epler

Aitäh, austatud istungi juhataja! Tõepoolest fraktsiooni nimel. Ma ei hakanudki teiega jällegi konstruktiivsuse ja efektiivse ajakasutuse huvides lahkama küsimust, kas ma võiksin ka komisjoni, majanduskomisjoni nimel [sõna võtta], sest kaks teie kolleegi juhatusest on juba ei öelnud. Nii et isegi kui teie suhtuksite sellesse soosivalt, siis minu hinnangul teil jääks jõust puudu, te jääksite 2 : 1 vähemusse. Nii et selle, nimetagem seda väikeseks kaotuseks, ma olen alla neelanud.  

Teine asi veel, enne kui ma kõne juurde lähen. Ma siin ette valmistades pöörasin tähelepanu sellele, et jagada käsitlus enam-vähem pooleks, ei julge öelda, et just sekundi pealt see nii läheb, aga enam-vähem pooleks, et oleks juttu eelnõust ja teisipidi ka sellest valitsusest ja tema usaldusest. Sest tegelikult nendes usaldusküsimusega seotud eelnõudes on need mõlemad pooled olulised. Aga jah, et ei räägiks siis ainult ühest või teisest, sest kui siin kolleege tsiteerida, me oleme hea tempoga liikunud, ja kolleeg Keldo võib-olla on juba ärganud ja kuulab. Ta enne oli siin natuke pahur, kui räägiti kas ainult ühest aspektist või teisest. Püüdsin pooleks jagada. Tal ka parem ärgata. 

Nüüd siis sisu juurde. See käsitlus, mida me siin täna ministriga diskuteerides kuulsime ja mis ütleb, et teate kättesaaduks lugemine, ilma et see tegelikult kätte saadud on, on justkui täiesti probleemideta ja ettevõtjate jaoks hea ja peaaegu ei muudagi midagi, kui [üldse], siis seda, et aitab kulusid kokku hoida, ei ole aktsepteeritav. Neid probleeme – ma ei hakka pikalt neid üle kordama, sest neid on juba mitu korda esile toodud – siin täna ka saalis arutati ja ministril tegelikult ei olnud vastuseid, kuidas võiks neid olukordi lahendada. Tema vastus oli, et küll me siis, kui olukord tekib, lahendame. 

Ma ei pea seda heaks õigusloomeks, kui me oleme probleemid endale teadvustanud, aga ikkagi otsustame kiirkorras seaduse jõustada, et hakata siis hiljem vastavalt sellele, mis elu ette toob, neid asju kuidagi lahendama. See võib olla ettevõtjate jaoks tegelikult lõppkokkuvõttes liiga koormav. Parem oleks võtta ikkagi aega ja need lahendused leida. Siis me peaksime ka üldse vähem seadusemuudatusi siin saalis menetlema ja elu saaks olla stabiilsem, sellepärast et siis ei oleks nii, et kiiruga tegime, poole aasta või aasta või paari pärast peame paremaks tegema. Teeme kohe hästi. Võtame selleks selle aja.  

Nüüd see teine pool. Ma siin ühe teise seaduseelnõu kohta käivas kõnes juba rääkisin ka probleemidest, mis on Saksamaal ja mis on seotud sellega, kui riiki on valitsemas vikerkaarekoalitsioon. Vikerkaarekoalitsioon mitte ainult selles mõttes, et suur osa aurust läheb igasuguste kummaliste moodsa aja probleemidega tegelemisele, nagu on seesama LGBT ja sealt edasi kogu see nimekiri, vaid kirev ka selles mõttes …

Ma palun lisaaega kolm minutit.

05:22 Esimees Lauri Hussar

Kolm minutit lisaaega, palun!

05:22 Rain Epler

… et väga erinevad asjad on kokku segatud. Ma tooksin paralleeli, et see on nagu ühepajatoit. Teate ju, paned kaalikat, kartulit, sibulat, porgandit, liha, mõni paneb lambaliha, mõni sealiha, paned tulele podisema ja tükk aega pead tuld all hoidma, ta podiseb seal ja tegelikult saab hea asi. Aga ei ole niimoodi, et seda siis jaksaks näiteks aasta aega või mõni kuugi järjest süüa. On ikkagi nii, et natuke sööd ja ta on hea. Ja teine asi on see, et kui sa nüüd seal tule alla unustad, siis ta võib põhja kõrbeda ja siis ta ei ole kohe üldse hea. 

Ja nüüd kui seda ühepajatoidu tegu natuke võrrelda obstruktsiooniga, siis seos on selles, et praegu, tundub, on koalitsiooni sees ka ületatud see piir, kus see ühepajatoit oleks hea. Ja mida nüüd teeb opositsioon? Opositsioon hoiab tuld all. Ja see asi seal podiseb ja keegi tuld alt ära ei keera. Siin on juhitud tähelepanu, et üks tähtis kokk, kes meie elutee asju keedab, istub Kadriorus, tema saaks võib-olla selle tule alt ära keerata. Ja teisipidi, see asi veel on pandud nagu kiirkeetjasse. See mitte ainult ei kõrbe põhja, kui tuli nüüd alt ära ei lähe, vaid lendab laiali.

Selles mõttes võib-olla parem variant oleks, kui valitsus oleks nagu moos. Võtad palju maitsvaid marju, paned õiges koguses suhkrut, keedad natuke ja siis viid keldrisse, ja sa saad tegelikult mitu aastat nautida head asja. Ja ei ole ohtu, et seal midagi lõhki lendab või kuidagi muul moel liiga ruttu hukka läheb. Noh, aususe huvides, et see käsitlus ei jääks kuidagi ühekülgseks, peab ütlema, et eks ka moosiga tegelikult ju juhtub nii, et nelja aastaga läheb see hallitama.  

Aga jällegi, kui tuua see nüüd tagasi valitsuse juurde, eks see ongi paras aeg. Sellepärast ongi valimised iga nelja aasta tagant, et rahulikult saad nautida stabiilselt head asja ja kui ta nelja aasta pärast hakkab juba mingit lõhna või hallitust võtma, jõuabki kätte valimiste aeg ja ei ole vaja millegi erakorralisega nende aastate jooksul tegeleda. 

Nii et mina kutsun üles: ärme usaldame seda valitsust. Ja kui me saame uued läbirääkimised, siis ärme teeme ühepajatoitu, vaid teeme hea moosi. Aitäh!

05:26 Esimees Lauri Hussar

Aitäh, Rain Epler! Järgnevalt palun Riigikogu kõnetooli kolleeg Arvo Alleri. Palun!

05:26 Arvo Aller

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kohalolijad! Lugupeetud minister! Meile abiks olev tehniline personal! Nii hästi paitasid kõrva ja hinge põllumajandusteemad ja põllumajandussaadused, et me sellest ühepajatoidu põhjakõrbemisest siin räägime, aga vot moosiga on ka see, et võib põhja kõrbeda. Ja kui hallitus peale tuleb, siis ta on [liiga] kaua säilinud ja see on puhas penitsilliin seal.

Aga nüüd see seaduseelnõu 297, praegu on teine lugemine. Kui minister rääkis, et see on normitehniline seadus, paremaks tegemine, siis ma ei näe mingit põhjust, et selle oleks pidanud siduma usaldusküsimusega. Kuid kui ikkagi sellisena on see üles pandud, siis tuleb seda ka selliselt käsitleda, et nende seaduste muutmisega antakse ka usaldus valitsusele. Ja lähtuvalt sellest, et see on usaldusega seotud, ei saa seda eelnõu hetkel toetada.

Muidugi, kui võtta haldusmenetluse seadus aluseks, siis see maamaksuseaduse ja maksukorralduse seaduse kooskõlla viimine on ideeliselt hea. Täpselt seesama nüansside [asi]. Saatan peitub nüanssides, nagu me teame, ja siit tekivadki kohalolijatel küsimused. Ja ministril on mõnedele asjadele vastused, aga mõned asjad on vastusteta. Minister selgitas, et kui on e‑maksuametisse antud ettevõtja kontaktid, on selleks siis postiaadress, e‑post või telefoninumber, siis teate lisandumisel maksuametisse tuleb teavitus kas e‑postile või telefonile SMS‑iga. Ma mõtlen, et mis teateid maksuamet võiks saata. Kas on maksuvõlgnevused, on need tähtaegade kukkumised? Kohtukutseid vaevalt sealtkaudu saadetakse. Pigem on ikkagi maksualased teavitused. Meil on ju põhiline maksumure väikestel ettevõtjatel, mikroettevõtjatel käibemaks ja see on niinimetatud igakuine tegevus, mida peaks käima vaatamas.

Aga erisuste kohta ma tooksin välja põllumajandusettevõtted, kelle e‑posti kasutamine on vastavalt hooajale väga erinev. Oma kogemusest tean ja ka suhtlusest põllumajandustootjatega, et on kaks kiiret perioodi: kevadine ja sügisene. Kui kevadel toimub põldude ettevalmistus külviks, väetamised, taimekaitse – üldjuhul põllumajandusettevõtted on pereettevõtted, kus ei ole palgatud eraldi inimest, kes tegeleb dokumentide koostamisega, vaid see [teenus] ostetakse aeg-ajalt sisse –, siis neil tekibki aeg-ajalt selline mure, et nad ei pruugi kahe nädala, kolme nädala jooksul oma e‑posti vaatamaski käia. Ja kui selle aja jooksul juhtub see, et tuleb maksuametist mingi teade, siis võib tekkida olukord, kus ta ei olegi seda informatsiooni e‑maksuametist kätte saanud. Sama teema on sügisese perioodiga, mis võib venida palju pikemaks, kui on see kevadine, aprilli teine pool kuni mai lõpp.

Palun kolm minutit.

05:31 Esimees Lauri Hussar

Kolm minutit lisaaega, palun!

05:31 Arvo Aller

Kevadine periood on aprilli teine pool kuni mai lõpp, ütleme poolteist kuud. Sügisene koristusperiood, kui võetakse saaki, kui toimub nagu oma töö viljade ja töö tulemuste teadasaamine, ja ettevalmistused taliviljade külviks võivad alata juba … Juuli teisel poolel on koristus, taliraps näiteks, ja septembri lõpus on lõpukülvide ja lõputööde tegemine, mis on hilised väetamised või taimekaitse. See poolteist kuud võib olla tõesti selline aeg, kus ei pruugita intensiivselt külastada maksuametit või iseenda e‑posti. Samas on [need põllumehed] väga seaduskuulekad, teevad oma deklaratsioonid ära, vahel ka hilinemisega, mida maksuamet on aktsepteerinud. Nii et selles suhtes, ma arvan, see viiepäevane aeg ei ole hetkel nii väga õigustatud.

Eelnõu seletuskiri räägib, et need muudatused on seotud 2024. aasta eelarvega. Samas ka 2023. aasta eelarve eelnõust, mida me muutsime eelmise seadusega, ei lugenud välja, kui palju läheb muudatuste tegemine Maksu‑ ja Tolliametile maksma, et see asi jõustada 1. jaanuaril 2024. Võib-olla minister on nüüd poole kuue aeg hommikul juba teada saanud, kas on mingid numbrid selle tehnilise lahenduse leidmiseks, et edastada kõikidele uutele klientidele e‑maksuameti kaudu teateid. Näidatakse, et 25 000 on kokkuhoidu. Nüüd, selle kokkuhoiu kasutamine … Kas ta jääb maksuameti rea peale või laotatakse üle eelarve laiali, sest raha läheb vaja igale poole. Sellega küll maailma ei päästa, aga ikkagi see rohepöörde ja rohehulluse teema, et sellega parandatakse keskkonda ja see on keskkonnakaitseline meede, tundub jälle populistlik, millega saab lõigata kõiki ahelaid läbi, et seda on vaja teha.

Ja sellest tulenevalt, kuna see seaduseelnõu teine lugemine on nii hüplik ja kaootiline ja ta on veel seotud valitsuse usalduse hääletusega, siis saame öelda ainult seda, et Eesti Konservatiivne Rahvaerakond ei toeta selle seaduse jõustamist sellisel kujul. Aitäh!

05:34 Esimees Lauri Hussar

Aitäh! Ja järgnevalt palun Riigikogu kõnetooli Rene Koka. Palun! 

05:34 Rene Kokk

Aitäh, austatud esimees! Lugupeetud saadikud siin saalis ja tubades! Kui täna on mitmel korral saanud öelda, et tegelikult on tegemist hea eelnõuga, aga seda ei saanud toetada sellepärast, et valitsus sidus mõned eelnõud usaldusküsimusega, siis kahjuks selle eelnõu puhul ma seda öelda ei saa. Kui ma selle eelnõu sisu vaatan, siis mulle kangesti assotsieerub selline mõte, et riik tahab kuidagi saada jälle mingi asja kaelast ära või linnukese tabelisse tehtud.

Täna on siin palju räägitud sellest viie päeva perioodist, mille jooksul loetakse kättetoimetatuks üks või teine näiteks e‑maksuametis üles pandud teade või e‑postiga saadetud teade. Mulle tundub, et need inimesed, kes selle eelnõu kokku on pannud, ise ettevõtlusega kokku puutunud küll ei ole. Iga inimene, kes vähegi on ettevõtlusega kokku puutunud, saab väga hästi aru, et need võimalikud eriolukorrad, mida täna siin mitmel juhul on välja toodud, ei ole kuidagi [välja toodud] kiusu pärast, et opositsioon tahab siin kuidagi kiusata ministrit või eelnõude koostajat. Need on elulised situatsioonid, kus tõesti võibki juhtuda, et seesama mikroettevõtja satub mingil põhjusel haiglasse või võtabki välja oma puhkuse 28 päeva, mida küll kahjuks väga vähesed [endale] lubada saavad tänases Eestis. Siis ei saa küll kuidagi öelda, et tal peab olema kohustus kuskil kaugel mägedes, kus internetti ei ole, olla kogu aeg valmis selleks, et riik teda üllatab ühe või teise sõnumiga ja ta peab viie päeva jooksul reageerima. Ma ei saa mitte kuidagi sellega nõus olla. Minister ütles, et nii on, igal pool on [inimesel] tänapäeval telefon taskus ja põhimõtteliselt peate kohe reageerima. Päris nii see asi ikka ei käi. 

Huvitav on veel see, ma julgen küll väita, et üle 90% Eesti ettevõtjatest, nii mikroettevõtjatest kui ka väikeettevõtjatest ja suurtest on tegelikult seaduskuulekad. Ja ma arvan, et kui neile üks või teine maksuameti või riigi kiri või sõnum tuleb, siis ilmselt nad reageerivad sellele kohe, kui nad seda näevad, ja tegelevad selle probleemi või küsimusega, mille kohta kiri tuli. Aga praegu on täpselt see linnukese moment, et saadame selle kirja ära riigi poolt ja ausalt öelda enam see meid riigi vaates ei huvita. Viie päeva pärast loeme selle rahulikult kättesaaduks ja pole meie asi, hakkame menetlema ja hakkavad tähtajad jälle edasi kruttima. See ei ole riigi poolt mõistlik lähenemine.

See vägisi assotsieerub muude analoogsete lähenemistega riigi poolt. Maaelukomisjonis just sellel nädalal oli arutelu seakasvatuse teemadel, murede ja rõõmude üle. Seal jäi kõlama selline temaatika, et kui aastaid tagasi sai ettevõtja oma karja andmed, suuruse [andmed] anda ära mingi aja jooksul korra ja tegeleda seejärel põhitööga, siis ilma suurema naljata, see ei ole ainuke sektor, kus ettevõtjad ütlevad, et nad ei suuda enam lihtsalt suurenenud hoolduskoormuse pärast täita kõikvõimalikke blankette täpselt sama sisuga erinevatele riigiasutustele. See on täiesti üle mõistuse läinud. Ja see on väga mitmetes sektorites nii. 

Me kogu aeg räägime sellest, kuidas me parandame ja parendame suhtlust erinevate andmebaaside vahel. Tegelikkus on see, et ettevõtjad ütlevad, et nad ei suuda enam, nad peavad võtma lihtsalt lisainimesi. Esiteks, nad ei saa enam aru aruandevormidest, mis on läinud nii keeruliseks, et nad vajavad tuge. Teiseks, lihtsalt dubleerivaid andmeid tuleb anda nii mitmele erinevale riigiasutusele, kes omavahel andmeid ei jaga. Lihtsalt see ei ole mõistlik enam. See käib üle jõu.

Palun lisaaega. 

05:39 Esimees Lauri Hussar

Kolm minutit lisaaega, palun!

05:39 Rene Kokk

Ja kui ma nüüd vaatan sedasama eelnõu, siis mulle assotsieerub täpselt sama tunne. Mul on raske aru saada, miks oli keeruline panna pikem aeg või võtta [arvesse] opositsiooni tehtud ettepanekuid. Me tegime siin tõesti päris mitmeid ettepanekuid erinevas ajalises mõõtmes, millise aja jooksul võiks [teate] kättesaaduks lugeda. Ma ei eita, et jah, me astume edasi ja aeg muutub. Ilmselt ongi mõistlik see mingi aja jooksul lugeda kättesaaduks, sest kindlasti on ka neid ettevõtjaid – kindlasti väga väike grupp –, kes eiravad. Aga viis päeva – see ei ole mõistlik. See ei ole kuidagi mõistlik aeg. Ma ise ka ettevõtlusega tegelenud inimesena arvan, et see aeg peaks olema minimaalselt 30 päeva. 

Nagu ma enne ütlesin, ma olen täiesti veendunud, et üle 90% Eesti ettevõtjatest on igati seaduskuulekad ja tegelikult reageerivad sellele riigipoolsele kirjale kohe, kui see kiri tuleb, ja ei hakka kuidagi veiderdama sellega. Aga praegu on selline tunne, et kõik on veiderdajad. Viie päeva pärast teeme käed puhtaks ja ütleme, et nii, pole meie asi. Kui te ei vasta sellele, siis me hakkame kohe menetlema. See ei ole kuidagi aktsepteeritud käitumine riigi poolt.

Ja kahju küll, aga ma pean tunnistama, et see langeb täpselt kokku selle muu temaatikaga. Esiteks, väga palju on räägitud sellest, kuidas väljatöötamiskavatsusi eelnõudele ei tehta. Ettevõtjad ja üldse huvigrupid ütlevad, et kaasamist sisuliselt ei ole. Neid markantseid näiteid on. Minister võib siin rääkida sellest, kuidas kaasatakse, aga päriselu on teistsugune. Me oleme lugenud meediast kordi ja kordi, kuidas kaasamiseks antakse aega mingi mahuka dokumendi läbitöötamiseks heal juhul kolm päeva, halvemal juhul üldse üks ööpäev. Ja see ei ole kuidagi minu väljamõeldis, vaid need on faktid. 

Vaatame tõele näkku. Kahjuks on see viimaste valitsuste ajal ainult süvenenud ja see probleem on väga suur. Tuletame meelde erinevaid maksuarutelusid: küll turismimaksud, ajakirjanduse maksustamised, käibemaks, rääkimata sellest, mida on teinud meil inflatsioon. Meil peaminister armastab rääkida sellest, kuidas inflatsioon ei olegi enam nii suur, ja nii edasi. Aga ta unustab rääkida sellest, et inflatsioon oli eelmine aasta sisuliselt 20–25%. Sellest ei taha ta enam midagi rääkida, et selle inflatsiooni mõju Eestis, Euroopa suurima inflatsiooni mõju, on meie majanduses sees. Tuleb aru saada, see tänane inflatsioon tuleb eelmise aasta inflatsiooniga liita, aga sellest minnakse sujuvalt üle ja räägitakse, kui hästi meil praegu läheb. 

Üldine probleem on minu arust see, et tänasel valitsusel olukorra hinnang on alla igasuguse arvestuse. Ja nagu öeldakse, kui sa ei suuda tajuda seda olukorda, milles sa oled, siis ei ole ka imestada, et valitsus ei suuda vastu võtta adekvaatseid otsuseid. Ja kahjuks on tõesti juhtunud nii, et opositsioonilt tulnud kriitika, juba viimaste aastate vältel, on alati tõeks saanud. Nii et ma arvan, et tuleks rohkem kuulata opositsiooni ettepanekuid. Aitäh!

05:42 Esimees Lauri Hussar

Aitäh! Järgnevalt palun Riigikogu kõnetooli Kalle Grünthali. Palun!

05:42 Kalle Grünthal

Palun lisaaega.

05:43 Esimees Lauri Hussar

Jaa, kolm minutit lisaaega, palun!

05:43 Kalle Grünthal

Aitäh! Lugupeetud Eestimaa rahvas! Poliitteatris on käivitunud neljas vaatus, peaosas, dramaturgiks, lavastajaks meie peaminister Kaja Kallas. Massistseenides löövad kaasa Eesti Reformierakond, Eesti 200 ja sotsiaaldemokraadid. Eesmärgiks on kägistada Eesti parlamendi demokraatiat. Aga kuidas me siia jõudnud oleme? Väga lihtsalt. Tegelikult selle demokraatia tasalülitamise kohta on väga selge vihje andnud ja isegi opositsioonile teejuhiks [olnud] selle eelnõu, mida me praegu menetleme, seletuskiri. Ja nüüd ma loen selle ilusti-kenasti teile ette, et saaksite aru, et see, mis praegu Vabariigi Valitsus siin teeb eelnõusid usaldusküsimusega sidumise kaudu läbi surudes, on tegelikult põhiseadus‑ ja demokraatiavastane.

Nimelt, Vabariigi Valitsus möönab, et eelnõu sidumine usaldusküsimusega piirab parlamentaarset debatti ja sekkub selliselt seadusandja tegevusse. Küll aga on see antud juhul põhjendatud – eelnõu seletuskirja järgi –, arvestades laekunud muudatusettepanekute ebakonstruktiivset sisu ning hulka, mille menetlemine tavamenetluse raames ilmselgelt ei ole otstarbekas ega muude argumentidega põhjendatud. Usaldusküsimusega sidumise instituut eksisteeribki eelkõige selleks, et tagada valitsuse poliitika elluviimine olukorras, kus parlamentaarset debatti kasutatakse teadlikult ja tahtlikult instrumendina obstruktsioonilise ummikseisu tekitamiseks. Ja siis selles seletuskirjas Vabariigi Valitsus viitab väga julgelt Riigikohtu lahendile 5‑20‑3/43, ja märgib veel täpsustavalt ära otsuse punkti 39.5, kus on märgitud, et usaldusküsimusega sidumine on täiesti legitiimne viis obstruktsioonilise takistuse ületamiseks.

Ega midagi, võtame lahti selle 39.5 ja vaatame, mis seal siis kirjas on. Ja seal on kirjas järgmine: "Üldkogu leiab, et eelnõu usaldusküsimusega sidumine obstruktsiooni vältimiseks või ületamiseks ei ole iseenesest põhiseadusega vastuolus. Obstruktsioon võib ülemäära takistada parlamendi tööd, mille tõttu võib valitsuse esitatud eelnõu vastuvõtmine jääda venima, samuti ei aita see kaasa sisulisele parlamentaarsele debatile. Eelnõu sidumine usaldusküsimusega järgib põhiseadusest tulenevat eesmärki, kui seda kasutatakse parlamendi ja valitsuse suhtes tekkiva ummikseisu lahendamiseks ja eelnõu vastuvõtmine on valitsuse hinnangul tema poliitika elluviimiseks vältimatu."

Sa kuramus küll, loed ja jäädki uskuma! Nii on kirjas Riigikohtu otsuses. Aga vaesed valitsuse ametnikud ja lugupeetud Mart Võrklaev, kes on selle siia seletuskirja kokku kirjutanud, või vähemalt tema ametnikud, koos Kaja Kallasega on teinud pöördumatult suure vea. Viga seisneb selles, et nad tegelikult on osundanud opositsioonile selle lahenduse, mida ma olen kogu aeg siin saalis rääkinud, et Vabariigi Valitsus kägistab praegu Eesti parlamenti. Nad on jätnud välja punkti 39.3, mis eelneb sellele seletuskirjas märgitud Riigikohtu seisukohale. Aga see on tänuväärt tegu nende poolt.

Ja mida siis ütleb see Riigikohtu lahendi punkt? Ta ütleb väga selgelt ära: "Usaldusküsimusega seotud eelnõu menetlus Riigikogus on tõesti palju kiirem kui tavamenetlus ja kärbib eelkõige opositsiooni võimalusi eelnõuga seotud parlamentaarseks debatiks." Jumala õige, ei vaidle vastu! Aga nüüd tuleb see puänt, milles teie praegu olete eksinud. "Eelnõude liiga sage sidumine usaldusküsimusega või selle meetme kasutamine põhiseadusest mitte tulenevate eesmärkide saavutamiseks võib tuua kaasa valitsuse liigse sekkumise seadusandja tegevusse ning kitsendada põhiseaduse § 65 punktis 1 sätestatud Riigikogu pädevust vastu võtta seaduseid või otsuseid."

Ja veel lisab seesama Riigikohtu otsus, et see võib rikkuda ka põhiseaduse §‑st 4 tulenevat võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõtet ning põhiseaduse §‑st 10 tulenevat demokraatia põhimõtet. Ja nüüd tuleb selle asja puänt, mis on tegelikult tahtlikult jäetud sellest eelnõu [seletus]kirjast välja. Riigikohtu üldkogu on asunud seisukohale: "Seepärast saab seda menetlust kasutada üksnes erandlikel juhtudel." Ja teine lause, mis on väga määrava tähtsusega: "Eelnõu usaldusküsimusega sidumist ei tohi kasutada parlamentaarse debati ja sellega ka demokraatia tasalülitamiseks."

Aga vot just seda praegu teie, härra minister Mart Võrklaev, teete. See on neljas kord selle nädala jooksul, kui te olete sidunud eelnõu usaldusküsimusega. Kui te oleksite teinud seda üheainsa korra, näiteks esimesel või viimasel korral, aga teil on see regulaarne ja siin te eksite ja lähete vastuollu põhiseadusega. Riigikohus on selle väga ilusti ära argumenteerinud. Nii et teie viite ikkagi läbi katse – kägistame seda Eesti parlamenti, äkki president ei tee sellest väljagi. Väga alatu käitumine! Ärge unustage siiski, et Eesti parlament on see, kes annab välja seadusi ja otsuseid. Teie ei saa parlamenti tasalülitada. Aitäh!

05:51 Esimees Lauri Hussar

Aitäh! Ja järgnevalt palun Riigikogu kõnetooli Helle-Moonika Helme! Palun!

05:51 Helle-Moonika Helme

Aitäh! Ma küsiksin kolm minutit juurde.

05:51 Esimees Lauri Hussar

Kolm minutit lisaaega, palun!

05:51 Helle-Moonika Helme

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Lugupeetud minister, kes on saalis! Hea Kert Kingo, kes on ka üksinda veel saalis peale minu! Ja loodetavasti on ka mõned Riigikogu liikmed, kes meid unise peaga või läbi une jälgivad. Aga sellest pole midagi, sest kõik nende kõnede sisud jäävad meil ju stenogrammi ja need jäävad ajalukku igal juhul.

Vaadake, selles eelnõus, mida me siin praegu menetleme, on seletuskirja suur osa pühendatud põhjendamisele, miks antud eelnõu on seotud usaldushääletusega. Ja tegelikkuses – sellele on täna palju vihjatud – see on täiesti naeruväärne, sest selle asemel, et rääkida asjast ehk sellest, et tegemist on suhteliselt tehnilise eelnõuga, sülitatakse opositsioonile seletuskirjas lihtsalt näkku, hõõrudes nina alla Riigikohtu otsust, millega Riigikohus andis, ma ei tea, kas telefoniõiguse kasutamise läbi või mitte, õiguse valitsusele ja koalitsioonile kasutada opositsiooni ja obstruktsiooni mahasurumiseks usaldushääletust. Ja seda Riigikohtu otsuse viigilehte kasutatakse siin ikka päris meelevaldselt. Vaatame siis, mis siin seletuskirjas kirjas on, vaatame siia natuke sisse ja närime tähte.

Siin on nimelt kirjas: "Usaldusküsimusega sidumise instituut eksisteeribki eelkõige selleks, et tagada valitsuse poliitika elluviimine." Vaadake, valitsuse poliitika elluviimine ei saa küll kunagi olla ülem või kõrgem põhiseadusest. Põhiseaduses on kirjas ka paragrahvid, mis räägivad sellest, milles seisneb demokraatia ja parlamentarism. Hea kolleeg Kalle Grünthal just mainis § 10. Ja põhiseaduses on kirjas nii mõndagi, mis neid mõlemaid, demokraatiat ja parlamentarismi, kaitsevad. Ja kui seletuskirjas deklareeritakse just Vabariigi Valitsuse poolt, et nad võtavad endale õiguse interpreteerida nii meelevaldselt usaldushääletusega antavaid võimalusi, siis, no ma ei tea, kujutame näiteks ette, et Vabariigi Valitsus tuleb ühel päeval meie ette eelnõuga, mille sisu on Venemaa Föderatsiooni koosseisu astumine. Sellise muudatusettepaneku on muuseas Reformierakond ju teinud ja see on fakt. Nii et neilt võib eeldatavasti oodata ka sellesisulist valitsuse poliitikat. Ja siis saab selle usaldushääletusega läbi suruda. Mis me teeme siis? Kas teeme siin meeleheitlikult obstruktsiooni, nagu praegu teeme valitsuse inimvaenuliku riigieelarve ja sellega orgaaniliselt seotud eelnõude vastu? Aga samamoodi väidetakse meile näiteks Venemaa Föderatsiooni astumise eelnõu seletuskirjas ja viidatakse ka Riigikohtu täpselt sellelesamale üldkogu otsusele, et obstruktsiooni vältimiseks või ületamiseks võib siduda valitsuse poliitikate elluviimise eelnõud usaldushääletusega. Ja siinkohal ma arvan, et te kõik saate aru, et seda pretsedenti, mille loomise juures me praegu oleme, saab tulevikus ükskõik mis ajahetkel ära kasutada just täpselt sellisel viisil. Ja hopsti, olemegi siis Reformierakonna soovitud paradigmas ühinenud Venemaa Föderatsiooniga, seda enam, et peaministri pereäri on oma veoautodega tee sinna juba lahti lükanud.

Või võtame näiteks hüpoteetilise olukorra tulevikus, millele luuakse samuti praegu pretsedenti. Üks Reformierakonna muudatusettepanek oli muuseas lubada abielluda alla 14‑aastastega. Praegu me näeme, kuidas moslemikogukonnad, kus lapsabielud, muuseas, ongi traditsioon, suurenevad meie lähiriikides hirmuäratava kiirusega. Ja pole absoluutselt mitte mingit põhjust mitte arvata, et see ei lähe nii ka meil Eestis. Eriti arvestades seda, kuidas Reformierakond kohe, kui ta sai võimule, lükkas laualt maha meie ülimalt ettenägeliku välismaalaste seaduse eelnõu, millega meie tahtsime sisserännet piirata ja selle üle kontrolli kehtestada, nii et selliseid olukordi ei saakski tekkida. Aga nemad avasid väravad praktiliselt kõigile, kes siia tulla tahavad. Ehk lühidalt öeldes, ühel päeval me võimegi Eestis olla olukorras, kus nii-öelda integreeritud moslemitel on oma esindajad valitsuses ja selle valitsuse poliitikad näevad ette juba seadusandlikul tasemel sedasama lapsabielude võimalust. Ja kuna meie siin praegu oleme neile etteulatuvalt loonud pretsedendi, kus võetaksegi sahtlist välja see paber, kus on kirjas: "Usaldusküsimusega sidumine on legitiimne viis obstruktsiooniliste takistuste ületamiseks." Ja viide Riigikohtu otsusele, mis ütleb, et usaldusküsimusega sidumine ongi legitiimne viis. See on seletuskirjas kirjas. Ja voilà! Ongi tehtud! Abielu alla 14‑aastase lapsega on hoolimata obstruktsioonist – no ma eeldan, et ka siis on olemas meil veel rahvuslik ja kriitiline opositsioon – usaldushääletusega läbi surutud.

Miks ma neid näiteid toon? Aga ikka selleks, et te, head kolleegid, ja kõik, kes meid kuulavad või pärast järgi vaatavad seda istungit, saaksite aru, millele just eelkõige koalitsioon oma võimuihas ja võimu säilitamise meeleheites on teed sillutamas. See on sõna otseses mõttes ohtlik ettevõtmine ja ma soovitan kõigil väga tõsiselt järele mõelda, millega te ennast seote, kui te lähete kaasa ja toetate usaldushääletust ka selle eelnõu menetlemisel, sellepärast et me oleme siin loomas pretsedenti. Ja mul on hea meel, et mul oli võimalus tuua need minu arust vägagi hoiatavad näited. Andku jumal, et see nii ei läheks. Aga võimalus selleks igatahes on suur. Aitäh!

05:58 Esimees Lauri Hussar

Aitäh! Järgnevalt palun Riigikogu kõnetooli Kert Kingo! Palun! (Kert Kingo palub lisaaega.) Kolm minutit lisaaega, palun!

05:58 Kert Kingo

Lugupeetud istungi juhataja! Head istungi jälgijad! See eelnõu on sellise sisuga, et selle kohta ei oska isegi öelda, kas ta teeb asja paremaks või hoopis halvemaks. Üldjuhul peaks ikkagi olema nii, et kui midagi hakatakse muutma või mingeid uuendusi sisse viima, siis peab see olema tehtud korralikult, mitte ei peaks olema poolik lahendus ja ainult ühe vaatevinkli huvidest lähtuv.

Kõigepealt, kui ma hakkaksin selles eelnõus näpuga järge ajama, on mul esimene küsimus – siin on räägitud üldplaanis dokumendi kättetoimetamisest. Sõna "dokument" on ju üldine. Minul tekib küll küsimus, et millist dokumenti silmas peetakse, sest ka maksuameti väljastatavad ja edastatavad dokumendid on erineva tähtsusega, erineva kategooriaga, erineva sisuga. On üldteavitavaid dokumente, nagu maamaksuteatis või mingi maksutähtaja saabumise teatis. Samamoodi on olemas mitmesuguseid korralduslikke dokumente – maksukorraldus, vastutusotsus –, mis on väga olulised. Nende puhul on väga tähtis, et oleks selge, et adressaat on need kätte saanud, sest teatud dokumentide puhul – eriti, mis on korralduslikud – on tähtajad hoopis lühemad kui näiteks maamaksuteatise puhul, mis saadetakse ikka mitu kuud varem kohale. Ja sellel kohal ma leian, et see on üks suur puudujääk, et ei ole täpselt välja toodud, milliseid konkreetseid dokumente see muudatus puudutab. Ma saan aru, et need maksuameti kasutatavad dokumendid on maksukorralduse seaduses üles loetletud ja välja toodud, aga kui me sellise muudatuse teeme, siis peaks need olema siin ka täpsemalt välja toodud.

Teine probleem on minu hinnangul selline, et siin eelnõu § 2 punkt 7 ütleb, et e‑maksuametisse üleslaaditud dokument loetakse kättetoimetatuks selle avamisel, mille registreerib infosüsteem automaatselt. Kui e-maksuameti juriidilisest isikust kasutaja ei ole üleslaaditud dokumenti avanud, loetakse dokument talle kättetoimetatuks viie tööpäeva möödumisel arvates käesoleva seaduse §‑s 2 nimetatud teate edastamisest, kui ei ole tõendatud dokumendi varasem kättesaamine. Viie päeva jooksul ja loetakse automaatselt kättetoimetatuks. Senine praktika üldjuhul ja ka kohtupraktika halduskohtutes on olnud ikkagi selline, et peab olema võimalik tõendada, et adressaat on selle dokumendi kätte saanud. Ma ei kujuta ausalt öeldes ette, kuidas kohtusse maksuvaidlusesse minnes maksuhaldur suudab ära tõendada ja olla veendunud, et vot just nimelt sellest hetkest oli [teade] käes, isik sai teada ja teadlikult ja tahtlikult eiras mingit tähtaega. Selle regulatsiooniga ei saa sellist asja kindlasti tõendada ja selline regulatsioon ei aita kindlasti maksuhalduril kohtutes oma seisukohtade ja põhimõtete eest seista. See hakkab lihtsalt endale tagasi tulema palju negatiivsemalt, kui te üldse oskate ette kujutada. See võis ministeeriumi laual väga geniaalse ideena paista, aga päriselus ta selline ei ole.

Eelnõu § 2 punktis 8 on öeldud, et elektronposti aadressil saadetud dokument loetakse kättetoimetatuks järgmisel juhul, ja siin on öeldud, et viie tööpäeva möödumisel arvates dokumendi edastamisest juriidilisest isikust adressaadi äriregistrisse kantud elektronposti aadressil või muul maksuhaldurile teatavaks tehtud elektronposti aadressil, mille kasutamiseks on juriidilisest isikust adressaat olnud varem nõusoleku andnud. Mis tähendab varem? See peaks olema ka sel juhul täpsemalt ära reguleeritud. Kui tihti peaks oma andmeid uuendama, kui tihti peaks nende päevakohasust kontrollima? See "varem" võib olla kümme aastat tagasi. Meenutame, et alles hiljuti lõpetas oma tegevuse hot.ee portaal, ja kui see maksumaksja kümme aastat tagasi edastas maksuhaldurile oma meiliaadressi, siis nüüd enam ei ole seda meiliaadressi, aga tema on oma kohustuse täitnud. Ja siin eelnõus käis veel läbi lause, et on kohustatud hoidma ajakohasena ja toimivana, aga võib-olla see ettevõtja uskuski, et see toimib ja töötab, ta ei kasuta igapäevaselt e‑posti, tal ei ole vajadust selleks. Siin on jälle see koht, ma kujutan ette, kus maksuhaldur, kui halduskohtus on vaidlus, ei suuda seda ära tõendada, et see nii täpselt on.

Veel mainiksin ära kindlasti selle, mida ma küsimuste voorus mainisin, et jõustumine on 1. jaanuaril. No see on küll nüüd jälle Kaja Kallase juhitud valitsuste käekiri, et me anname vaevalt kuu aega ülemineku‑ ja kohanemisaega. Ja see rahandusministri väide, et ettevõtjad on teadlikud, et selline eelnõu on menetluses – aga ei ole! Isegi kõik Riigikogu liikmed ei ole sellest teadlikud, kui nad just ei ole selles komisjonis, kus seda eelnõu arutati. Ja ütleksin, et see on ülbus ja üleolevus. Kõik on teadlikud. Ei ole! Üks kuu üleminekuajaks, kohanemisajaks ettevõtjatele. Ja nüüd on ju sinna kaasatud ka mitte-äriühingust juriidilised isikud. Kaja Kallase käekiri, reformierakondlik käekiri, igal sammul ükskõikne, ülbe, hoolimatu.

Mainiksin ära veel kindlasti ka selle, et kooskõlastusse kaasati ainult Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ja Eesti Maksumaksjate Liit. Valitaksegi sobivad, enda jaoks sobivad, ma ei tea, tõesti äkki telefoniõigust kasutades, et tuleksid sealt sobivalt toetavad seisukohad, et kiidusõnad tuleksid. Kuhu on jäänud erinevate erialade liidud, kuhu on jäänud erinevate ühingute ühingud? Ei huvita! Ei huvita, sest seda valitsust ei huvita, kuidas miski kedagi mõjutab! Neid ei huvita asjade tegelikkuses paremaks tegemine, vaid neil on vaja lihtsalt kõigist üle sõita. Ülbelt ja arrogantselt! Suhtutakse ettevõtjatesse niimoodi, suhtutakse üksikisikutesse niimoodi, ja tullakse meile sellise valejutuga, kuidas see on väga hea ja see teeb ainult paremaks. Ei tee see eelnõu ainult paremaks, sellega kaasneb ka väga palju probleeme. Ja tõesti eeldaks, et minister oskaks neid asju ette näha, mitte nii, et tagantjärgi hakatakse neid klaarima ja klattima ja kiruma ja siis kümme korda veel seadusemuudatusi tegema. Ettenägemisvõimet natuke! Teil peaminister ütles, et tema arvab, et ta oli väga hea advokaat. Kuhu need hea advokaadi oskused ja teadmised jäänud on? Kuskilt otsast ei paista välja.

Kokku võttes võin öelda, et järjekordne eelnõu, kus räägitakse kõik väga ilusaks, aga tegelikult on nii, et tõesti ei oskagi öelda, kas ta siis on hea ja kellele ta hea on ja mida ta üldse head teeb. Laest võetud tähtajad. Ja tore on näha, et rahandusminister, hambad paljad, naerab, sest temal on lõbus seda ilusat teerulli mängida ja ta on omas elemendis. Jõudu Reformierakonnale teerulli mängimisel! Aitäh!

06:06 Aseesimees Toomas Kivimägi

Leo Kunnas, palun! (Saalis räägitakse.) Võiks olla teada, et kui üldse vastusõnavõtud, siis peale läbirääkimisi. (Leo Kunnas palub lisaaega.) Jah, kolm minutit lisaks.

06:07 Leo Kunnas

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Hea minister! Kahjuks ei ole mul ka seda eelnõu võimalik toetada, kuna see on seotud valitsuse usaldamise küsimusega. 

Ma jätkan sealt, kus ma eelmise kõne lõpus pooleli jäin, ehk kuna siit pole võimalik pidada 40‑minutilist kõnet, siis võib selle jagada viieks 8‑minutiliseks kõneks. Ja nagu ikka, käsitleme praeguse vastasseisu ja obstruktsiooni olemust ja võimalikke lahendusi, kuidas me võiks siit välja tulla. Sellest tõukusid ka minu küsimused lugupeetud ministrile. Kuidas me seda obstruktsiooni näeme? Kas sellest vaatepunktist, kes parajasti seda läbi viib, vaatab, mis talle on kasulik, või siis me püüame seda objektiivselt vaadata?

Ma tõesti tunnustasin kahte eelmise koosseisu obstruktsiooni. Mõlemad teatavasti saavutasid oma eesmärgi ehk kutsusid esile – see ei olnud ainuke faktor, aga kindlasti väga mõjus faktor – nii Jüri Ratase teise valitsuse kui ka Kaja Kallase esimese valitsuse lahkumise ametist ja valitsusvahetuse, mis sellele erineval moel järgnes. Seda need obstruktsioonid ju saavutasid ja tuleb tunnistada, et nad olid efektiivsed ja täitsid oma seatud eesmärgi. Eesmärgiks oli ilmselt seatud valitsuse kukutamine või sellele kaasa aitamine, ja nii kahel korral läkski. Nüüd on sama küsimus praeguse obstruktsiooni kohta, et mille poolest see on halvem, parem, teistsugune obstruktsioon kui kõik varasemad. Ei, see ei olegi teistsugune, kuigi, nagu ma juba ütlesin, obstruktsioonid ei ole vennad, neis on siiski midagi sarnast, ehk siis neil on tõsised ja kaugeleulatuvad eesmärgid. 

Ma püüangi nüüd seda objektiivsuse-subjektiivsuse vahekorda ja erinevaid hinnanguid analüüsida. Kui kevadel algas obstruktsioon praeguse valitsuse vastu, siis lugupeetud peaminister ja ka saadikud, mõned koalitsioonisaadikud, olid selle suhtes väga kriitilised ja võrdlesid seda lausa Venemaa ja Talibani tegevusega. Ma kardan, et Venemaa ja Taliban, mitte konkreetselt Taliban, aga üldiselt poliitilised islamiäärmuslikud liikumised jäävad NATO suurimateks vastasteks – suurimateks vaenlasteks terveks käesolevaks sajandiks. Ühe tagasihoidliku erakonna võrdlemine nii suurte jõududega, nii suurte poliitiliste jõududega on mõnevõrra meelevaldne. 

Mida ma tahan öelda? Ei saa hinnata nii, et kui me teeme ise obstruktsiooni ehk mingi poliitiline jõud teeb obstruktsiooni, siis see on igati legitiimne, seaduslik ja õigustatud, aga kui poliitiline oponent seda teeb, siis see on absoluutselt vastuvõetamatu, kuni sellesama võrdluseni välja, mis oli üsna äärmuseni viidud. Loomulikult, ka mina võtan seda väikese huumoriga, ei võta väga südamesse või tõsiselt, aga kui me siin emotsionaalseks läheme, siis loomulikult see kutsub esile teatud vastureaktsioone ehk ka teine pool läheb emotsionaalseks. Siis tulebki selliseid vastastikku võib-olla liiga tugevaid süüdistusi, millest on jälle raske samm, kaks või kolm tagasi minna, kuigi see oleks mõnel juhul vajalik. Sellised liiga kaugeleulatuvad ja põhjapanevad süüdistused ei ole siiski asjakohased. 

Ega selle obstruktsiooni eesmärk ei ole ju miski muu kui praeguse valitsuse tagasiastumine. Sellest ei ole keegi saladust teinud. Nii see on. Aga kui ma toongi selle võrdlusmomendi, et kui kaks obstruktsiooni on kaasa toonud edu, siis kuidas näiteks mina konkreetse saadikuna saan seda vaadelda. Ma saan loomulikult vaadelda seda kui teatud mõttes eeskuju. Kui mingi meetod siin parlamentaarses elus toimib ja seda on rakendatud, on rakendatud mitmel korral, miks siis ei ole legitiimne ja asjakohane seda rakendada? Loomulikult on. Ma ise vaatan, et võib-olla ma sattusin Riigikokku heal või õnnelikul ajal, mitte varem, kui opositsioon tegelikult ei suutnudki koalitsiooni tegevust kuidagi tõkestada, kui ka oli näha, et on sündimas ilmselge kahju nende tegevuse tagajärjel. Ma olen ka ise toonud selle kohta näite. Näiteks 2008. ja 2010. aasta majanduskriisi ajal oleks pidanud olema opositsioon aktiivsem, tugevam ja püüdma mõjutada selles suunas, et ei tehtaks teatud otsuseid, mille tagajärjed ulatuvad meile siiamaani. 

Kuhu me oleme jõudnud? Üks on kindel, kui ma esitasin selle hamletliku küsimuse parafraasina meile kui Riigikogu liikmetele, et olla või mitte olla kummitempel, siis on selge, et mingisuguse põhimõttelise kummitempli ajajärgu juurde tagasipöördumine ei ole enam mitte kunagi võimalik. See tähendab tegelikult seda, et ükski järgmine valitsus ega ka käesolev valitsus ei saa nii valitseda, et ta ei püüaks leida mõistlikku kompromissi opositsiooniga. See olukord on arenenud nii kaugele, et edaspidi selline valitsemine, lähtudes ainuüksi oma erakondlikest või koalitsiooni huvidest, lihtsalt ei saa olla võimalik, kuna vastutegevuse võimalused on niivõrd tugevad ja arenenud. See on nagu võidurelvastumine lahinguväljal: üks võtab kasutusele ühe meetodi, teine vastab, sellele vastatakse omakorda, nii veel kord – ja siis see jõuabki sellisesse olukorda välja, nagu me oleme jõudnud praegu. Loomulikult on vaja de-eskaleerida seda olukorda ja ma püüan ise ka analüüsida ja mõelda, kuidas me kõik koos selleni jõuaksime, et see osutuks võimalikuks. Aitäh!

06:15 Aseesimees Toomas Kivimägi

Aitäh! Kahjuks ettekandel puudus igasugune puutumus eelnõu sisuga. Kurb. Alar Laneman, palun!

06:15 Alar Laneman

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Austatud minister! Palun kohe kolm minutit lisaks.

06:15 Aseesimees Toomas Kivimägi

Kolm minutit lisaks.

06:15 Alar Laneman

Tsiteerides meie kultusteost: siin me juba olime, aga teisiti ei ole ka võimalik. Mul on plaanis rääkida eelnõust 297, selle puudustest, selle seotusest Vabariigi Valitsuse usaldamisega ja mida see tähendab, ja kogu selle loo koondmõjust. 

Eelnõu iseenesest on lihtne, selge arusaam probleemist, lakooniline lahendus, selge sõnastus, ettekanne tehtud selgelt, küsimused vastatud – kahjuks liialt lühidalt. Aga kokku võttes võib öelda, et põhimõtteliselt on leitud probleemile õige lahendus, välja arvatud mõningad asjaolud, millega ma kahjuks nõustuda ei saa. Ja minu veendumus põhineb suures osas ka saadud vastustel. 

Esiteks, tähtaeg on vaieldav.

06:17 Aseesimees Toomas Kivimägi

Ma vabandan! Ettekandja, kas see vestlus saali taganurgas segab teid?

06:17 Alar Laneman

Ma võin, kui nad kannatavad, natukese aja pärast ühineda selle vestlusega. Aga nüüd on jälle korras. Aitäh!  

06:17 Aseesimees Toomas Kivimägi

Jaa, palun jätkake!

06:17 Alar Laneman

See tähtaeg on natukene läbimõtlematult määratud liialt lühike. Ministri vastus ka kinnitas seda. Minu arust ei ole arvestatud võimalusega, et võib tekkida tehnoloogiline häire, kas siis looduslik või inimeste põhjustatud. Meil ei ole kahjuks uudne see lugu, et tormi tagajärjel on terved piirkonnad pikaajaliselt ilma vooluta, ja me kõik teame, et tehnoloogilised lahendused tõenäoliselt siis ei tööta. Ja kahjuks on viimasel ajal lisandunud oht, et sellised tehnoloogilised häired võivad olla inimeste põhjustatud hübriidrünnaku tagajärjel, ja tõenäoliselt, kui tegemist on juba hübriidrünnakuga, võime arvestada, et see ei ole üheplaaniline. Reeglina hübriidrünnakuga kaasnevad teised samalaadsed häiringud ja need samamoodi ei võimalda tehnoloogilisi lahendusi rakendada. Ja kokku võttes: eesmärk tagada funktsiooni sujuv toimimine, nagu põhjendati, ei ole võib-olla saavutatav. 

Teine asi, kus ma arvan, et eelnõu, eriti selle menetlemine, oleks võib-olla võinud olla kvaliteetsem, on liialt kergekäeline sidumine usaldushääletusega. Esiteks seab see kogu selle diskussiooni hoopis teise valgusesse. Me ei räägi enam eelarvest, me oleme sunnitud rääkima ka Vabariigi Valitsusest ja kõigest sellega kaasnevast. Ja teiseks, see on tehtud väga kergekäeliselt. Vastates minu küsimusele, andis minister teada, et see sidumisotsus tehti kohe. Sellega, ma arvan, on näidatud natuke läbimõtlematut tegutsemist. 

Ma tsiteerin seletuskirja: "Vabariigi Valitsus möönab, et eelnõu sidumine usaldusküsimusega piirab parlamentaarset debatti ja sekkub selliselt seadusandja tegevusse." Minu kommentaar siin oleks, et parlamentaarse debati piiramine on ju äärmiselt tõsine teema. Ja see on meie kõigi ühine huvi, et parlamentaarse debati säilimise eest võidelda. Aga lahendus on järgmises lõigus. "[Küll aga on see antud juhul põhjendatud arvestades laekunud] muudatusettepanekute ebakonstruktiivset sisu ning hulka, mille menetlemine tavamenetluse raames ilmselgelt ei ole otstarbekas ega muude argumentidega põhjendatud."

Minu küsimus oli, et kas otsiti siiski muid teid, et näiteks esitajad võtavad tagasi. Vastus oli, et hinnati koheselt, et see on nii halb asi, ja mindi sidumise teed. Ma ei loe seda põhjendatuks, eriti kui ma olen kuulnud ja ma arvan, et kolleegid samamoodi on korduvalt kuulnud, et kõik otsivad meeleheitlikult kompromissi. Selle näitaja põhjal võib öelda, et tegelikult kompromissi otsitud ei ole. Tavapäraselt ikkagi algab ju diskussioon, kui selliseid häireid või muudatusettepanekuid obstruktsiooni eesmärgil tehakse, siis algab ju mingi protsess, algavad mingid kontaktid ja arutelud ja tihti me oleme ka näinud, et [eelnõu] võetakse tagasi. See küsimus oleks olnud lahendatav teistmoodi ja see oleks ka selle debati seadnud hoopis teise valgusesse. Ma loodan, et me tulevikus õpime sellest. 

Aga kogumõjust tuleb samuti rääkida. Kahjuks ma pean osaliselt kordama ja ma ka vabandan selle eest, et sidudes [eelnõu] usaldushääletusega, sidus valitsus automaatselt otsustamise hinnanguga, mis tema poliitikale on antud, nii valimiste ajal, vahetult enne, inimesed, kes hetkel on valitsuses, eriti pärast valimisi. Ja loomulikult me ei saa toetada eelnõu, sest me ei saa toetada seda, et valimisi naeruvääristati. See on ainuke tõsine otsene demokraatia instrument, aga valimisi kahjuks naeruvääristati sellega, et rahvas tegelikult ju ei saanud otsustada. See, mida valitsus asus nüüd ellu viima, on ju hoopis midagi muud, kui see kuvand, mis loodi valijale otsustamise hetkeks. Ja see on äärmiselt halb praktika. Me ei saa nõustuda sellega, et valimistega ei kaasnenud mitte ainult selline pettus, vaid kaasnes ka hoopis teist sorti pettus, kelmus – valimiskampaania külge rakendati Ukraina toetamise teema, millega kaasnes kelmus. Seda ei ole hukka mõistetud, seda ei ole seniajani lahendatud, ei ole uuritud. Samuti äärmiselt halb. Ei saa nõustuda sellega, kuidas koheldi meie paljulapselisi peresid. Ei saa nõustuda ka sellega, kuidas kergekäeliselt rakendati valimisvõitluse ette julgeolekuteema.

Me kõik teame lugu karjapoisist, kes hüüdis, et hunt karjas. Kui hunt on karjas, siis me võime avastada, et me oleme osaliselt selle probleemi endale oma kergekäelisusega ise raskemaks teinud. Seepärast kahjuks me toetada ei saa. Aitäh!

06:23 Aseesimees Toomas Kivimägi

Aitäh! Mart Maastik, palun!

06:23 Mart Maastik

Suur tänu, härra eesistuja! Head kolleegid saalis ja ka need, kes tubades võib-olla vaatavad seda pikale veninud istungit! Ma olin oma toas ja jälgisin ka istungit ja kuna on öine, hiline tund, siis vahepeal tukastasin, siis jälle vaatasin ja mul tekkis selline assotsiatsioon, nagu Martin Luther King ütles: "I have a dream!" Aga mul tekkis see seoses kallite kolleegide erinevate kõnedega, see oligi selline küll läbi une, vahepeal ma ärkasin korraks üles, kuulasin, kuidas Othello kägistab Desdemonat, ja sain aru, et hetkel käib "Othello" lavastamine Ülemkolka külas.

Mõtlesin, et täitsa huvitav, Riigikogus ei olegi võib-olla nii igav olla. Päris huvitav, erinevad žanrid, eriti öötundidel, televiisorist nagu midagi vaadata ei ole, teed lahti Riigikogu otseülekande ja on huvitavad jutud. Siis korraks jälle suigatasin ja kuulasin kokandussaadet. Päris huvitav oli jälle. Kõigepealt keedeti ühepajatoitu ja kui tuli pikalt all oli, siis soovitati teha juba hoopis moosi. Ise olen ka väga suur magusaarmastaja ja mõtlesin, et aga miks ka mitte, kui seda veel edasi keeta, kui see tuli veel kauem all on, mis siis saab, siis võib-olla tekib juba komm. See säilib võib-olla veel kauem ja seda võiks kauem närida ja lutsutada. Ma ei tea, kuidas tehakse närimiskummi, aga ma kujutan ette, et kui seda kommi lõpuks päris pikalt tulel keeta, siis võib-olla tekib ka näts. Ja vot, kui see näts liiga kaua suus ringi käib, nagu meil praegu see arutelu käib ümber palava pudru kogu aeg, siis näts kaotab maitse. Nii on ka tegelikult kogu selle istungiga ja kogu selle valitsuse taktikaga, kuidas meie poliitkemplus siin saalis käib. See on ammu igasuguse maitse kaotanud.

Rääkides nüüd sellest praegusest eelnõust, mis on järjekordselt usaldusega seotud, jääb mulle ka arusaamatuks, kuidas ma saan ettevõtjana mõnele oma meiliaadressile teoreetiliselt mingisuguse teate, näiteks maksuteate, ma ei tea, mingi muu teate ja kui ma juhuslikult ei vaata seda meili või see meili[aadress] on mul aegunud, siis viie päeva pärast loetakse, et see on mul kätte saadud. Kummaline, siiamaani on asi käinud kuidagi teisiti, tuleb tähtkiri või sa pead digiallkirja andma sellele või avama mingisuguse saidi ja siis loetakse asi kättesaaduks. Ma väga loodan, et see eelnõu ei ole mõeldud ettevõtjate kiusamiseks, vaid see on võib-olla väike näpukas või viga, ja et ikkagi mõeldakse paremini läbi need asjad, enne kui need siia Riigikogu ette tuuakse otsuste tegemiseks. Paraku praegu jääb küll selline mulje, et tahetakse jälle paremini, aga välja tuleb nagu ikka.

Praegusel hommikusel tunnil, kui nüüd rääkida edasi televisioonisaadetest ja unenägudest siin poolunisel tööpäeval, tegelikult tahaks juba praegu "Terevisiooni" näha ja uudiseid. Mida me siit ei näe, on uudised, mitte ühtegi head uudist ei tule. Kogu aeg on negatiivsed uudised. Ei tule ühelt ega teiselt poolt. Ühed räägivad ühte juttu, teised suruvad oma peale. Millal me saame häid uudiseid kuulata, et meie rahva elu läheb paremaks, et meie maksud ei tõuse?

Ma paluks veel kolm minutit.

Ehk mõtleksime lõpuks natukene kaugemale omaenda ninast ja mätta otsast vaadatuna, vaataksime sinna allapoole, mis Toompealt, kõrgelt mäelt tundub võib-olla kõik ilus – kuigi ega see ka ilus ei ole, mis siin praegu toimub. Aga siiski tahaks, et mingid muinasjutud hakkaksid olema ka parema lõpuga. Võib-olla Eesti rahvas lõpuks ongi selles muinasjutus, et kui nad pole maksudega välja suretatud, siis nad elavad veel tänapäevani. 

Loodan väga, et see usaldushääletus, mis muuseas … Minu andmetel on iga usaldushääletusega järjest vähem toetajaid, see opositsiooni töö siin päris tühja pole läinud. Tilkhaaval, iga hääletusega on üks või kaks häält vähemaks läinud. Praegu on siis neljas usaldushääletus tulemas, kui eelmisel oli vist 53 [poolthäält], siis järgmisel on 52. Ma arvan, et seitsmendaks on valitsus kukkunud. Nii et palju õnne kõigile, saame sellest agooniast lahti! Kõigile jõudu tööle ja ärme rohkem usaldushääletustega siia saali tuleme. Aitäh!

06:29 Aseesimees Toomas Kivimägi

Aitäh! Kuna minu kolleegid juhatajatena on olnud palju liberaalsemad, kui peaks, siis võtan kaks vastusõnavõttu ja seejärel sulgen läbirääkimised. Kalle Grünthal, palun!

06:29 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Minu nime nimetati siin just ja räägiti mõne sõnaga sellest, mida ma oma kõnes olin [rääkinud], ehk viide oli põhiseaduse §‑le 10. Ja viide oli demokraatia põhimõte. Ma olen sellega absoluutselt nõus, mida minu nime nimetaja lausus, et demokraatia on siitsamast Riigikogu saalist kadumas. Ma muidugi ei vaidle vastu sellele, et usaldusküsimusega seotud menetlus Riigikogus on palju kiirem kui tavamenetlus ja kärbib eelkõige opositsiooni võimalusi eelnõuga seotud parlamentaarseks debatiks. Aga puänt on selles, et Riigikohus on sellessamas lahendis, millele on seletuskirjas [viidatud], öelnud väga konkreetselt: "Eelnõude liiga sage sidumine usaldusküsimusega või meetme kasutamine põhiseadusest mittetulenevate eesmärkide saavutamiseks võib tuua kaasa liigse sekkumise valitsuse poolt seadusandja tegevusse ning kitsendada põhiseaduse § 65 punktis 1 sätestatud Riigikogu pädevust vastu võtta seaduseid või otsuseid." Ja see põhimõtteliselt võib rikkuda ka põhiseaduse §‑st 4 tulenevat võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõtet. Järg on minu nimele osundanud kõnepidaja [viide] põhiseaduse §‑le 10, demokraatia põhimõttele. Nii et tegelikult ma möönan, et see seletuskirjas [toodud] viide Riigikohtu lahendile on õigustatud, kuid me ei tohi seda kuritarvitada.

06:31 Aseesimees Toomas Kivimägi

Aeg, hea kolleeg! Aitäh! Helle-Moonika Helme, vastusõnavõtt, palun!

06:31 Helle-Moonika Helme

Aitäh! Tegelikult mul ei ole vastusõnavõtt, vaid ma tahan teha ettepaneku, tuginedes Riigikogu kodu‑ ja töökorra [seaduse] § 48 punktile 3, mis sedastab, et ettepaneku töö ajagraafiku muutmiseks võib teha iga Riigikogu liige mis tahes ajal. Vorminõuet sellisel ettepanekul ei ole, mis tähendab, et see võib olla nii suuline kui ka kirjalik. Seoses sellega teen ma suulise ettepaneku käimasolevat istungit lühendada nii, et istung lõppeks kell 7.00. Ja palun teha ka sellekohane hääletus.

06:32 Aseesimees Toomas Kivimägi

Jah, see õigus on teil olemas, aga mul juhatajana on siiski palve vormistada see kirjalikult. Seal on küll nii [öeldud], aga praktikas on tehtud kirjalikult. See on siiras palve. Te jõuate vormistada selle kirjalikult. Muidu ma ei pruugi sõnastada seda täpselt nii, nagu teie tahate seda hääletusele panna. Sellepärast ma sooviksin, et te teeksite selle kirjalikult. (Saalis räägitakse.) Ärge palun … See ei ole liiga keeruline ja ma ei hakka otsima ortograafiavigu või mida iganes. Palve on teha seda kirjalikult. Kas ma saan [õigesti] aru, et protseduuriline küsimus on maas? 

Seega, head kolleegid, sulgen läbirääkimised. Tulenevalt Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse § 137 lõikest 6 muudatusettepanekuid ei hääletata. Asume lõpphääletust ette valmistama.

Jah, vabandust, Helle-Moonika Helme, palun!

06:33 Helle-Moonika Helme

Ma saan aru, et mind on siin võib-olla teie jaoks natukene liiga palju olnud viimasel ajal, aga kuna see aeg on nüüd kätte jõudnud, et te panite selle eelnõu lõpphääletusele, siis ma kasutan seda võimalust ja võtan kümme minutit vaheaega enne hääletust.

06:33 Aseesimees Toomas Kivimägi

Jah, ja mul on siiras palve, et kui te olete jätkuvalt selle juures, et muuta ka istungi tööaega, vormistada vaheajal see ettepanek kirjalikult ära. Siis me saame seda hääletada vahetult peale selle eelnõu lõpphääletust. Kui te teete seda hiljem, siis ma teen seda peale seda, kui me oleme lõpetanud järgmise päevakorrapunkti menetlemise. Aga teil, head kolleegid, on kümme minutit aega seda vormistada, ei ole mingit probleemi.

Vaheaeg kümme minutit.

V a h e a e g

 

06:44 Aseesimees Toomas Kivimägi

Head kolleegid! Kõigepealt, Helle-Moonika Helme, ma usun, et selle musta käe võib maha võtta, me vist saime klaariks selle teema. Palun mikrofon Helle-Moonika Helmele! Palun veel kord, mikrofon Helle-Moonika Helmele!

06:44 Helle-Moonika Helme

Aitäh, kolmandat korda! Mul on tõesti protseduuriline küsimus. Mul on ka hea meel, et kõik kolleegid on saalis ja saavad selle protseduurilise küsimusega nagu kaasas käia ja kaasa mõelda. Meil on tegelikult terve istung protseduuriliselt enne jõule tõenäoliselt pühendatud sellele, et meile tuleb jõuluvana. Aga kuna nüüd peaminister Kaja Kallas on avalikult oma kõnes välja öelnud, et jõuluvana ei ole olemas – suve ta juba ükskord tahtis meilt ära võtta, nüüd võttis ka jõuluvana ära –, siis minul on protseduuriline küsimus istungi läbiviimise korra kohta: kas meile jõuluvana tuleb või ei tule?

06:45 Aseesimees Toomas Kivimägi

Hea kolleeg, see ei olnud väärikas kolleegide suhtes.  

EKRE fraktsiooni võetud vaheaeg on lõppenud. Panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud maamaksuseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu 297. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

06:46 Aseesimees Toomas Kivimägi

Selle ettepaneku poolt oli 56 Riigikogu liiget, vastu 26, erapooletuid 0. Eelnõu 297 on seadusena vastu võetud.

Head kolleegid, Riigikogu juhatusele on laekunud avaldus: "Teen ettepaneku, tuginedes Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse § 48 punktile 3" – sellist sätet küll meil ei ole, § 48 punkti 3, § 48 on olemas, aga punkti 3 ei ole, aga ma ei lase end sellest liigselt segada –, "lühendada käesolevat istungit ja teha seda nii, et see lõppeks 7.15." Alla on kirjutanud Helle-Moonika Helme. Me peame seda muudatusettepanekut hääletama. Helle-Moonika Helme, palun!

06:46 Helle-Moonika Helme

Jaa, aitäh! Tõepoolest, me peame seda muudatusettepanekut hääletama ja enne seda hääletust ma võtan kümme minutit vaheaega.

06:46 Aseesimees Toomas Kivimägi

Vaheaeg kümme minutit.

V a h e a e g

 

06:56 Aseesimees Toomas Kivimägi

Head kolleegid, EKRE fraktsiooni võetud vaheaeg on lõppenud, jätkame täiskogu istungit.

Panen hääletusele Helle-Moonika Helme ettepaneku, et tuginedes Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse §‑le 48 – juhataja täpsustus: maha on võetud siit "punkt 3" –, lühendada käimasolevat istungit ja teha seda nii, et see lõppeks 7.15.

Palun võtta seisukoht ja hääletada!

06:57 Aseesimees Toomas Kivimägi

Selle ettepaneku poolt oli 26 Riigikogu liiget, vastu 54, erapooletuid 0. Ettepanek ei leidnud toetust. 


6. 06:57

Ravimiseaduse, ravikindlustuse seaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (299 SE) teine lugemine (usaldusküsimusega seotud eelnõu)

06:57 Aseesimees Toomas Kivimägi

Läheme järgmise päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud ravimiseaduse, ravikindlustuse seaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu 299 (usaldusküsimusega seotud eelnõu) teine lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli terviseminister Riina Sikkuti.

06:58 Terviseminister Riina Sikkut

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Ravimiseaduse, ravikindlustuse seaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu on oluliselt mahukam kui kaks eelmist eelnõu, mida ma öösel tutvustasin. Ühelt poolt tegeldakse ravimite kättesaadavuse parandamisega. Müügiloata ravimite puhul, mida on rohkem kui 4000 juhul arsti taotlusel 2022. aastal Eestisse toodud, lüheneb protsess mõnelt nädalalt mõne päevani. Patsientide tervise huvides on see kahtlemata hea. Teise plokina arendatakse apteegiteenuseid. Ravimijäätmeid on võimalik apteekidesse lihtsamini viia, ravimitega reisimise puhul saab tunnistuse edaspidi apteegist ja ravimite hulgimüügi või tootmise tegevusloa puhul eriluba sisse- ja väljaveo puhul enam ei nõuta. Üldine suund on halduskoormuse vähendamine, kättesaadavuse parandamine ja kriisikindluse tõstmine, andes Ravimiametile võimaluse kriisiolukorras piirata ravimite kogust, mida ühele inimesele müüakse, ning reguleerida seda, milliste diagnooside puhul konkreetset toimeainet saab [müüa].

Lisaks me arutasime enne esimest lugemist pikalt juurdepääsu uutele väljatöötatavatele ravimitele olukorras, kus teist võimalust eluohtliku või kroonilise haiguse ravis ei ole. See on nii-öelda compassionate-use, mida Eestis võib-olla vajab 10–20 inimest aastas. Nüüd luuakse neile võimalus saada kiiremini sellised eksperimentaalsed ravimid kätte. 

Eelnõu esimene lugemine toimus 18. oktoobril. Muudatusettepanekuid sai esitada 1. novembrini ja neid tuli kokku 203. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon esitas 100 muudatusettepanekut, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni liikmed esitasid 100 muudatusettepanekut ja Isamaa fraktsioon esitas kolm muudatusettepanekut. Sotsiaalkomisjon kaasas ka huvirühmasid ja küsis tagasisidet eelnõu kohta. 

Kahel sotsiaalkomisjoni istungil arutati ka osapoolte tagasisidet näiteks videokõne regulatsioonile. Siin saalis me esimesel lugemisel samamoodi arutasime seda ja ma rõhutan üle, et videokõne puhul me ei räägi kuidagi maapiirkondades proviisori asendamisest ekraaniga. Tegemist on väga piiratud juhtudega, mille puhul on kriteeriumid määruse tasandil paika pandud, et oleks võimalik apteegiteenust osutada ka piirkonnas, kus ei asu ühtegi teist apteegiteenuse osutajat ja teatud põhjusel on ajutiselt vaja näiteks raviminõustamist teha video vahendusel. See on võimalik ainult üldapteegi [haru]üksuses ja asukohas, kus ei ole teist apteeki. Videokõne vahendusel peab nõustama proviisor või farmatseut. Kui piirkonnas on teine apteek olemas, ei ole võimalik videokõne vahendusel apteegiteenust osutada ilma erialatöötaja kohalolekuta. 

Me räägime erandkorras rakendatavast lahendusest vähem asustatud piirkonnas, kui olemasolevas apteegis on selle lahti olles inimesel vaja teatud ravim kätte saada ja küsida ravimi kohta nõu proviisorilt või farmatseudilt. Me loome seadusliku aluse videokõne rakendamiseks, nii nagu ka kaugvastuvõtte põhimõtteliselt seadus võimaldab. See ei ole tavateenuse osutamine, see on erandlik ajutine lahendus, mis on võimalik ainult haruapteegis kättesaadavuse ja pädevuse nõuete täitmise korral. 

Osapooled tegid ettepanekuid ka rakendusaktide kavandite kohta ja neid arutame edasi rakendusaktide väljatöötamise käigus. Sotsiaalministeeriumist tuli ettepanek muuta eelnõu § 1 punktis 53 toodud ravimiseaduse § 77, lisades paragrahvi ühe uue lõike veterinaarravimite jaoks ja täpsustades volitusnormi. Tegemist on õigusselguse loomise, mitte uue kohustuse panemisega. 

Ja kokkuvõttes. EKRE fraktsiooni ja selle liikmete muudatusettepanekute sisuks oli Ravimiameti tasulise teenuse maksimaalse summa vähendamine 1-eurose sammuga kokku 200 euro ulatuses. Need on esimesed 200 muudatusettepanekut. Isamaa fraktsiooni muudatusettepanekutest esimene puudutas videokonsultatsiooni ja sellele seadusliku aluse mitteloomist. Järgmine ettepanek puudutas jäätmeid, et jäätmete utiliseerimise kulu võtaks enda kanda kohalik omavalitsus. Ja kolmas Isamaa ettepanek oli tunnistada üldapteegi omanikust pädeva isiku keeld töötada teises apteegis kehtetuks. Sellise piirangu võiks kaotada. 

Ükski nendest ettepanekutest, ei 1 euro kaupa tasulise teenuse maksimaalse summa vähendamine, videoteenuse mittelubamine, kohalikule omavalitsusele jäätmete utiliseerimise kohustuse panek ega üldapteegi omaniku tegevuspiirangu kaotamine ei leidnud toetust. Sotsiaalkomisjon otsustas esitada Sotsiaalministeeriumi ettepaneku põhjal ettepaneku täiendada ravimiseaduse § 77, see puudutab veterinaarravimeid. Ühe muudatusettepaneku esitas ka Vabariigi Valitsus, aga see on tehniline, keeletoimetaja parandus, et lause oleks grammatiliselt õige. 

Vabariigi Valitsus arutas eelnõu vastuvõtmise usaldusküsimusega sidumist 17. novembril ja otsustas siduda eelnõu enne teist lugemist usaldusküsimusega. Koostati teise lugemise jaoks vajalikud dokumendid ja tehti ettepanek võtta eelnõu Riigikogu täiskogu 22. novembri istungi päevakorda. Sellest on tänaseks saanud 23. november. Sellega ma nüüd nende muudatuste tutvustamise lõpetan ja hea meelega vastan teie küsimustele. 

07:06 Aseesimees Toomas Kivimägi

Suur tänu, lugupeetud minister! Küsimused. Siim Pohlak, palun!

07:06 Siim Pohlak

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea minister! Teie valitsus on kahjuks paistnud silma erakordselt nigela kaasamispoliitikaga. Erinevate eelnõude kohta arvamuse avaldamiseks antakse huvigruppidele väga lühikesed muudatustähtajad. Ja sageli on nii, et kui huvigrupid komisjonidesse kutsutakse, siis on see kaasamine äärmiselt formaalne. Antakse mõni minut kõneaega. Üldiselt jätab väga kehva mulje. Sa natuke juba rääkisid põgusalt sellest kaasamisest, aga äkki avad seda tausta natuke põhjalikumalt, kui pikalt anti osapooltele aega oma arvamust avaldada? Ja kuidas siis osapooled selle kaasamisega rahule jäid?

07:07 Terviseminister Riina Sikkut

Aitäh! Väga hea küsimus, tuletas meelde olulise aspekti, millele ma tahtsin ka [tähelepanu juhtida]. Tõnis Lukas kahtles oma sõnavõtus, mis puudutas eelnõu 294, kas sellel on seos eelarvega. Ma kinnitan üle, et tõepoolest on seos eelarvega olemas. Ja kui me räägime riigi tõhusamast juhtimisest ja majandamisest, siis siin on terve rida meetmeid – reklaamiaruannete kaotamine, apteegistatistika esitamise sageduse vähendamine –, mis võimaldavad kokkuhoidu saavutada. Kõik see, näiteks ka lubasid puudutavad ettepanekud tähendavad väiksemat halduskoormust, vähemat bürokraatiat hulgimüüjate ja tootjate jaoks ja vähem ülesandeid ka Ravimiametile. Väga paljud andmed on digitaalselt olemas ja jälgitavad, ei ole vaja ka paberaruandeid esitada.

Nii et seos eelarvega on olemas. Ja see seadusemuudatuste pakett ei ole koostatud kiirkorras sügise jooksul. Seda on väga pikalt ette valmistatud, et tõesti kriisikindlust suurendada ja ravimite kättesaadavust parandada, samuti võimaldada paindlikkust uute ravimite [hankimisel]. Need otsused ja plaanid on viimaste aastate jooksul osapooltega läbi räägitud. Kooskõlastusringil käis eelnõu nüüdki ja nende muudatusettepanekute esitamise perioodil sotsiaalkomisjon küsis ka kirjalikke arvamusi. Neid tuligi, aga osapooled said oma arvamusi esitada ka sotsiaalkomisjoni istungil. Nii et kaasamine on toimunud, on toimunud pika aja jooksul. Vaatamata sellele mõned eriarvamused on üleval, aga need ei ole nii põhimõttelised. 

07:09 Aseesimees Toomas Kivimägi

 Arvo Aller, palun!

07:09 Arvo Aller

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister, loodan, et te olete saanud ka natuke puhata ja nüüd olete värskena jälle meie ees. See seletab ka teie sisulist selgitust eelnõu kohta. Kui teie eelkäija Mart Võrklaev rahandusministrina tegi neli minutit sissejuhatust, siis teie oma oli oluliselt sisukam, oli kaheksa minutit pikk. Aitäh selle eest! Ja esimene vastus Siim Pohlakule oli ka väga põhjalik.  

Aga ma küsiks seda. Seletuskiri ütleb, et Ravimiametile antakse erandlikel juhtudel õigus ajutiselt piirata apteegist väljastatavaid ravimite koguseid või lubada väljastamist vaid teatud diagnooside puhul. Mismoodi seda õigust siis teatud juhtudel antakse või kuidas see sätestatakse? 

07:10 Terviseminister Riina Sikkut

Aitäh! Jaa, tõepoolest, vahepeal magasin neli tundi, Mart Võrklaeva sõnavõtte ja vastuseid ma ei jälginud. 

Aga nagu oli COVID-i kriisi puhul, võib ka käsimüügiravimitega [varustamisel] olla palju ebakindlust. Kui on ravim, mille kättesaadavus on vaja tagada, on tarvis vältida olukorda, kus keegi kümnete pakkide kaupa midagi kokku ostab. Ka koroonakriisi ajal piirati teinekord müüdavat kogust kahe pakini. Nüüd me loome selleks seadusliku aluse ja Ravimiamet saab oma otsusega reguleerida koguseid, mida apteegis väljastatakse. Minu arust me esimesel lugemisel arutasime, et üks selline ravim on Ozempic, mis sobib diabeedipatsientidele haiguse kontrolli all hoidmiseks, aga seda on ka kaalulangetamise eesmärgil laialdaselt kasutama hakatud. Ühel juhul on tegemist raviotstarbega ja ravimile alternatiive ei ole, teisel juhul on tulemuse saavutamiseks alternatiivseid viise ka. Sellisel juhul Ravimiamet saab otsustada. Ja võib olla ka olukord, kus mõne diagnoosi puhul on mitu toimeainet, mida saab kasutada, teise diagnoosi puhul on ainult üks toimeaine. Siis tuleb eelistada seda toimeainet ning arvestada meditsiinilist põhjust ravimi kasutamiseks. Tarneraskuste või vähese kättesaadavuse puhul tuleb ära hoida ravimi väljastamist teistel eesmärkidel.

07:11 Aseesimees Toomas Kivimägi

Priit Sibul, palun!

07:11 Priit Sibul

Aitäh, austatud istungi juhataja! Hea minister! Ma küsin meie esimese muudatusettepaneku kohta. Te pingsalt selgitasite, millistel äärmuslikel tingimustel seda videonõustamist tehakse. Seda praktiliselt ei olegi, seal on mingid äärmuslikud juhud ja mingid tingimused, millele see peab vastama. Mulle hakkab see säte meenutama seda, mida me just parandasime, seda proviisorite ja farmatseutide lähtetoetust, mis tegelikkuses ei toimi. Mulle tundub, et selle videovärgiga me saavutame sama tulemuse, et tegelikkuses Eesti on väga paljudes valdkondades igasuguste digiteenuste ja nii-öelda kaasaegsete lahenduste peale läinud, ja siin me tekitame ühe võimaluse, mis, noh, ma ei tea … Äkki te suudate kuidagi konstrueerida, milline see juhtum on, mis nendele tingimustele vastab? Te kirjeldasite, millistel juhtudel seda teha ei saa, aga kus saab ja millised tingimused peavad olema täidetud, et see teie meelest kehtima hakkaks? 

07:13 Terviseminister Riina Sikkut

Aitäh! Kui asulas on üks apteek, näiteks üldapteek, ühtegi teist apteeki ei ole, apteegi lahtioleku aeg on piiratud ja võib-olla siis õhtul viimastel tundidel on proviisor tervislikel põhjustel või mingil muul põhjusel kodus. Patsiendil aga on vaja tõesti tema tervise jaoks olulist ravimit. Selle asemel et suunata teda, ma ei tea, linna sõitma või kuhugi mujale kaugele minema, on võimalik erandkorras, kui tõesti ravimit on inimesel vaja, [see talle anda]. Video kaugusel on kvalifitseeritud proviisor või farmatseut, asulas aga ei ole ühtegi teist apteeki. Sellisel juhul saab võimaldada ravim väljastada. 

Nüüd, küsimus on, kas seda saab kasutada ka kriisiolukorras. See ei ole tavateenuse asendamine apteegis. Liigume selles suunas, et laiendada farmatseutide-proviisorite pädevust ja võimalusi, kuidas nad inimesi aidata saavad. Raviminõustamine ja kõik nii edasi. Suund ei ole kuidagi inimest apteegist ära viia ja kõike video teel pakkuda, vaid seaduses sellise aluse loomine. Nii nagu me e-valimiste puhul räägime, et saduses peab see alus olemas olema, on ka siin: kui on vaja videokõne teel erandkorras teenust osutada, siis seadus seda lubab. 

07:14 Aseesimees Toomas Kivimägi

Rain Epler, palun!

07:14 Rain Epler

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea minister! Vanasti, kui mina minister olin ja teie veel Riigikogus, siis kogenumad kolleegid rääkisid ja tõesti ma ka oma nahal tundsin seda, et Riigikogus on selline hea, sulnis töötempo, ministri töö aga on intensiivne. Tõepoolest see nii oli. Nüüd on koalitsiooni jõupingutuste tulemusena see asi vastupidi keeratud. Te saite isegi puhata. Ega ma tegelikult kade ei ole. Töö on töö ja töö tahab tegemist ja mul on tegelikult hea meel, et te saite välja puhata, saame siin nüüd arutada. Mul on küsimus eelnõu kohta. Kui erakorraline meditsiin välja arvata, siis, ütleme, sellised sõnad nagu "kiirus" ja "eksperimentaalsus" ja "ajutisus" ja nii edasi ei kõla meditsiini kontekstis just julgust sisendavate sõnadena. Kuidas selle ohutuse poolega on? Võib-olla räägite selle ka lahti?

07:15 Terviseminister Riina Sikkut

Aitäh! Tõepoolest, ravimite puhul on ohutus patsiendi jaoks äärmiselt tähtis. See on aspekt, mida kõigi ravimite puhul turule lubamiseks hinnatakse. Nüüd, erandkorras, kui alternatiivset ravimit tõesti ei ole, ja patsient ja tema raviarst otsustavad, et eksperimentaalne ravi on ainus võimalus sellise diagnoosi puhul, siis on võimalik kasutada ravimeid kliiniliste uuringute faasis. Seda tehakse, teistes riikides on see seaduslik alus loodud juba, Eesti patsientidele ei ole. Kahtlemata ka need 10–20 inimest aastas väärivad paremat ravi kättesaadavust, eriti kui tegemist võib olla elupäästva ravimiga.

07:16 Aseesimees Toomas Kivimägi

Varro Vooglaid, palun! 

07:16 Varro Vooglaid

Suur tänu, lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! Noh, eks selle eelnõu menetluse puhul on praegu ühelt poolt selle sisuline aspekt oluline, aga teiselt poolt ikkagi see aspekt ka, et see on järjekordselt seotud valitsuse usalduse küsimusega. Ma mõtlesin küsida teie käest sellist asja. President Alar Karis ütles 11. septembril, kui ta siin istungjärgu avaistungil meile kõnet pidas, et "ehkki põhiseadus ei tõmba täpset piiri – ja seda olekski võimatu tõmmata –, olen ma arvamusel, et usaldusküsimusega saab siduda vaid selliseid eelnõusid, milleta valitsus ei saaks teostada isegi oma programmi tuuma." Ja nüüd ma loen siit seletuskirjast leheküljelt 4 märkuste alt, punkt 1.3, et eelnõu ei ole seotud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammiga ehk ei ole seotud mitte ainult selle tuumaga, vaid ei ole üldse tegevusprogrammiga seotud. Kui ta ei oleks eelarvega seotud, kas siis teie arvates oleks õige selle sidumine usaldusküsimusega või mitte?

07:17 Terviseminister Riina Sikkut

Aitäh! Tõepoolest, ma ei tea, compassionate-use'i seadustamist või selliseid teemasid me koalitsiooniläbirääkimistel ei käsitlenud ja see ei ole seotud otseselt koalitsioonilepingu sisu punktidega. Samas me leppisime koalitsiooniläbirääkimistel kokku kulude ülevaatamise kõigis valdkondades. Sotsiaalministeeriumi tervisevaldkonnas need otsused, kuidas tõhusamalt toimetada, puudutavad Ravimiameti tööd väga paljuski, sealhulgas aruandluskohustuse ja statistika sageduse esitamise ülevaatamist. Ja see kõik nõuab seaduse muutmist, halduskoormuse vähendamist. Tõhusama riigijuhtimise põhimõtted on koalitsioonileppes kirjas, neid rakendatakse ka selle seaduse kaudu. Neil on eelarvele mõju ja selle mõjuga on eelarve seaduses arvestatud. Nii et see seadus tuleks vastu võtta enne eelarve vastuvõtmist ja seetõttu on see usaldusega seotud. 

07:18 Aseesimees Toomas Kivimägi

Anti Poolamets, palun! 

07:18 Anti Poolamets

Tänan! Hea ettekandja! Ma näen, et siit eelnõust käib läbi selline termin nagu "müügiloata ravimid", [samuti on jutt] müügiloast [teatud] tingimustel. Ja teisalt ma kuulsin Euroopa Liidu asjade komisjonis, et tulemas on Euroopa Liidu ravimimäärus, kus on plaan teha nii, et hädaolukorras võib anda erakorralisi müügilubasid, mille puhul ei ole täielikult kvaliteeti käsitlevaid kliinilisi lisaandmeid. Need ravimid ei ole [ametlikult] veel kättesaadavad ehk tegelikult võib kontrollimata ravimeid turule paisata. Kas neil on mingi seos ka omavahel? Kuidagi hakkab pihta see, et müügiloata ja kontrollimata ravimid jõuavad igal pool müügile. 

07:19 Terviseminister Riina Sikkut

Aitäh! Ei, neil ei ole omavahel seost olemas. Eesti on väike turg ja kõik tootjad siia meie turule ei tule. See ei tähenda, et meie patsientidel ei ole neid ravimeid vaja, kuigi Eestis neid turul ei ole. Kui me räägime müügiloata ravimist, siis see peab ikkagi olema ravim, millel on Euroopa Liidu mõnel turul müügiluba olemas ja seda turustatakse. Nii et tegemist on kõik kliinilised uuringud läbinud ravimiga ja mingisuguseid erandeid ei tehta. See on täiesti standardselt turule tulnud ravim, aga Eesti patsientide jaoks on vaja seda sisse tuua erandkorras. Seda on aastaid tehtud. Protseduur on võtnud aega mõne nädala, nüüd me lühendamise seda mõne päevani. Ja ei saa öelda, et see puudutaks väikest hulka patsiente. 1922. aastal oli 245 erinevat toimeainet ja üle 4000 müügiloata ravimi sellise erandkorras sissetoomise juhtumina kirjas. Tegelikult väga palju inimesi sai sellest abi ja nende jaoks lähevad protsessid kiiremaks.

07:20 Aseesimees Toomas Kivimägi

Evelin Poolamets, palun! 

07:21 Evelin Poolamets

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Mu küsimus küll kattub eelkõneleja omaga, aga ma loen seletuskirjast, et eelnõuga reguleeritakse täpsemalt võimalust tagada Eesti patsientidele juurdepääs uutele väljatöötatavatele ravimitele olukorras, kus puuduvad muud võimalused kroonilise või eluohtliku haiguse raviks ning innovaatiliste ravimite ja meetodite kättesaadavus on jäänud patsiendile ainsaks võimalikuks lahenduseks. Aga kui ma nüüd seda eelnõu ennast vaatan, siis ma seda punkti siit üles ei leia. Äkki aitate mind? Millise seadusega reguleeritakse seda olukorda, mille ma just siit seletuskirjast teile ette lugesin? Aitäh! 

07:22 Terviseminister Riina Sikkut

Ma täpsustan, et on kaks kättesaadavust parandavat muudatust. Üks puudutab Eestis müügiloata ravimeid, mida Eesti turul ei ole, aga mis Euroopas on müügil ja tuuakse konkreetse patsiendi jaoks sisse. Ja teine puudutab kliiniliste uuringute faasis olevaid ravimeid, mille vajadus elu päästmise eesmärgil mõnel patsiendil võib olla. Seetõttu luuakse selleks alus. See erand enamasti riikide seadusandluses on olemas ja Eesti patsientide võrdse kohtlemise huvides loome seadusliku aluse selliseks compassionate-use kasutamiseks Eestis. Nüüd, mis puudutab rohkem kui 4000 müügiloata ravimi sissetoomist aastas, siis seda käsitleb 2. jaos eraldi paragrahv 17. Ja teine puudutab … (Lehitseb pabereid.) Ma vaatan, et teine tuleb hiljem, see on vist 5. jaos. Aga konkreetse paragrahvi saan teile saata. 

07:22 Aseesimees Toomas Kivimägi

Ants Frosch, palun!

07:23 Ants Frosch

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud minister! Ma olen oma lugemises natuke kinni jäänud § 21 "Müügiloata ravimi turustamise luba". Siit ühtpidi selgub, et on olemas mehhanism, mille kohaselt müügiloata ravimit saab turustada, ja samas taustal antakse ka regulatsioon, kus kirjeldatakse müügiloata ravimi turustamise võimatust või õigustamatust, kui esineb üks järgmistest asjaoludest. Ja siin nende asjaolude loetelus punktis 4 on kirjas, et ravimi kasutamine ei ole meditsiiniliselt põhjendatud. Minu küsimus on selles, et kui üks arst on hinnanud, et on …

07:24 Ants Frosch

… põhjendatud, ja teine hindab, et ei ole põhjendatud, siis kes lahendab need eriarvamused.

07:24 Terviseminister Riina Sikkut

Aitäh! Ravimiamet vajadusel väljastatavaid koguseid piirab. Need on Ravimiameti otsused. Ja siin tegelikult on ka kirjas, et kui Ravimiametile teadaolevalt ei ole ravimi kvaliteedi kohta piisavalt andmeid või ravim ei vasta nõuetele, siis nemad saavad selle otsuse teha. Müügiloata ravimi puhul turustamisluba, mille Ravimiamet annab, ma saan aru, on see alus. Ja selle otsuse Ravimiamet teeb ühte- või teistpidi. Kahtlemata patsiendi tervist peetakse silmas, aga jah, üldiselt erandkorras luba antakse siis, kui turul vajalikku toimeainet või samaväärset ravimit ei ole olemas. 

07:25 Aseesimees Toomas Kivimägi

Siim Pohlak, palun!

07:25 Siim Pohlak

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea minister! Te rääkisite ettekande ajal ka sellest kaugapteegi teenusest. Äkki te oskate ka arvuliselt välja tuua, kui palju on Eestis tegelikult selliseid kohti, mida see võiks puudutada, millest te kõnelesite? Kui palju on selliseid apteeke ja milliseid lisavõimalusi mõnes hetkel veel mitte sellist võimalust kasutavas apteegis võib juurde tekkida? Kui palju neid apteeke otseselt on, mida see võiks puudutada?

07:26 Terviseminister Riina Sikkut

Aitäh! Kuna apteeke on ligi 500, siis me ei räägi konkreetsetest apteekidest, vaid nagu kordadest, millal patsiendil seda vaja on. Sotsiaalministeeriumis eelnõu ettevalmistamise faasis peetud aruteludel me rääkisime mõnest korrast aasta jooksul.

07:26 Aseesimees Toomas Kivimägi

Arvo Aller, palun!

07:26 Arvo Aller

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Minu teine küsimus tõukub sellest eelmise küsimuse vastusest, kus te ütlesite, et on Ravimiameti otsus apteegist väljastatavaid koguseid piirata ja [arvestada ka] diagnoose. Aga ma küsin selliselt: kas järelevalvet Ravimiameti üle teostab ministeerium või teeb seda tehnilise järelevalve amet? Küsimus: kes siis nagu vaatab Ravimiameti otsuseid üle, on need ikka õiglaselt tehtud ega piira neid koguseid ilmaasjata, on need igati õigustatud?

07:27 Terviseminister Riina Sikkut

Aitäh! Tõesti, ühelt poolt, nii nagu õigusriigis ikka, võib kohtusse pöörduda. Igaühel, kes tunneb, et tema õigusi on riivatud, on see inimene või tootja või kes iganes, see kaebamise võimalus on olemas. Tegemist on erandliku olukorraga ja nii, nagu me praegu vaatame COVID-i kriisile tagasi, peaks ilmselt iga järgmise kriisi puhul õppetundide [hindamine] ja tagasivaatamine toimuma. Üldiselt järelevalvet tervisevaldkonnas teostab Terviseamet. Ka COVID-i kogemuse kokkuvõtte, mida sel nädalal tutvustati, tegi Terviseamet. Nii et kui me jõuame olukorda, kus sellist kriisimeedet rakendatakse, siis [hinnangust] sõltubki, kas tegemist on lühiajalise lahendusega, kas tegemist on kellegi kurtmisega, kas tegemist on kriisiõppetundide kokkuvõtmisega, kellel see vastutus on või kes seda ülesannet täidab.

07:28 Aseesimees Toomas Kivimägi

Helir-Valdor Seeder, palun!

07:28 Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Austatud minister! Isamaa fraktsioon esitas kolm muudatusettepanekut. Need kolm ei ole üldse esitatud obstruktsiooni muudatusettepanekutena. Te oma ettekandes tutvustasite muudatusettepanekuid ja ma vaatan seletuskirja, siin on ka see ära mainitud. Aga teie oma ettekandes ei põhjendanud või ei argumenteerinud, mis põhjustel otsustas nii sotsiaalkomisjon kui hiljem ka valitsus, kes juhtivkomisjoni rolli üle võttis, jätta need muudatusettepanekud arvestamata. Ei ole põhjendatud seletuskirjas ja ka teie ei ole põhjendanud. Kusjuures seletuskirjas on peetud vajalikuks märkida, eraldi on välja toodud, et EKRE ettepanekud kogumina on käsitletavad obstruktsioonina, mis takistab ülejäänud Riigikogu tööd. Aga meie sisuliste ettepanekute kohta mitte ühte sõna. Palun, kas te oskate öelda, mis põhjusel meie ettepanekuid ei arvestatud?

07:29 Terviseminister Riina Sikkut

Aitäh! Tõesti, Isamaa esitas kolm muudatusettepanekut. Esimene puudutas videokonsultatsiooni või teenuse osutamist videokõne vahendusel, mida me täna oleme siin juba korduvalt käsitlenud. Isamaa ettepanek oli jätta välja kõik see, mis videokonsultatsiooni puudutab. Nii valitsuse seisukoht kui ka Sotsiaalministeeriumi seisukoht on olnud, et erandkorras antav seaduslik alus video teel teenuse osutamiseks apteegis võib olla teatud piirkondades patsientidele vajalik, ja me seaduses selle aluse loome.

Teine ettepanek puudutas jäätmeid, et kohalik omavalitsus saaks kohustuse apteegis kogutud ravimijäätmeid utiliseerida. Apteegid võtavad aegunud ravimeid vastu ka praegu ehk apteekide jaoks kohustus ei muutu. Nad ei pea enam üleandmise-vastuvõtmise akti täitma ja neid ravimeid kelleltki isiklikult vastu võtma, selle asemel luuakse võimalus panna ravimijäätmete kogumise kast apteegi müügisaali. Paindlikkust tuleb juurde. Aga jäätmete kogumine kasti ei ole kohustus ja seega ka kohalikule omavalitsusele me otseselt ei pane uut kohustust, millega, ma ei tea, mingisugust kulude katmise võimalust ei kaasne. Samas, kohalik omavalitsus korraldab jäätmete kogumist jäätmejaamadesse. Ka praegu saab sinna viia ka ravimijäätmeid. Nüüd, tulevikus seda, et jäätmemajandus ümber korraldatakse ja kohalik omavalitsus saab suurema rolli võib-olla ka ravimijäätmete kokkukogumisel, ma ei välista. Ent seda kohustust me ravimiseaduse muudatusega praegu omavalitsustele ei pane.

Ja viimane ettepanek, kolmas ettepanek Isamaa fraktsioonilt puudutas praegu kehtiva tegevuspiirangu kaotamist, mis puudutab üldapteegi omanikuks oleva pädeva isiku keeldu töötada ka teises apteegis. Ja tõesti arvestades, et meil on proviisoriapteegid, on eeldus, et üldapteegi juhatamine on üldjuhul täiskohaga töö ja see pädev isik apteegis peaks kohal olema. Temal on vastutus, et apteek täidaks seaduses pandud nõudeid. Ja seni tõesti seadusandja on pidanud vajalikuks, et apteegi juhataja keskendub täistööajaga ühe apteegiteenuse osutamise tegevusloa alusel tegutseva apteegi juhtimisele. Seda piirangut, et üks juhataja ei või mitut apteeki juhtida, arvestades, et seda ei ole võimalik täisajaga teha mitmes kohas, tõesti Sotsiaalministeerium ei pidanud mõistlikuks kaotada.

07:29 Aseesimees Toomas Kivimägi

Helle-Moonika Helme, palun!

07:32 Helle-Moonika Helme

Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud minister! Eesti Proviisorapteekide Liit on teinud ettepaneku täiendada eelnõu uue punktiga, milles nad soovivad kaotada üldapteegi omanikust pädeva isiku keelu töötada teises apteegis. Vastav keeld on sätestatud aastal 2014 ja selle keelu aluseks on seadusandja soov, et apteegi juhataja pädeva isikuna peaks keskenduma apteegi juhtimisele. Kuidas siis apteekrite tegevust edasi piiratakse? Näiteks perearstide puhul sellist ühe töökoha nõuet pole. Meil on siin Riigikogus nimelt kaks perearsti, kes ei ole loobunud perearstipraksisest, saavad selle eest Tervisekassast oma nimistu eest päris korralikku tasu, olles samas paralleelselt ametis Riigikogus ja saades ka selle eest päris korralikku palka. Kas on võimalus, et nimetatud perearstid ei keskendu siiski piisavalt emmale-kummale tööle ja saavad seega ebaõiglaselt mõlemast kohast täistöötasu, Riigikogust vähemalt? Kui eetiliseks te seda peate, sest ühte tasu nad võtavad ju tegelikult teie haldusalast, kus ka tegelikult pole ju rahaga priisata?

07:33 Terviseminister Riina Sikkut

Aitäh küsimuse eest! Tõesti, see ei puudutanud ravimiseadust. Aga Riigikogu liikmetel on seaduse alusel võimalik jätkata näiteks teadustööd. Ma arvan, ka siin saalis on inimesi, kes õpetavad. Samamoodi on võimalik arstidel jätkata oma erialast tööd. Omal ajal on seadusandja näinud, et nii õpetamine kui meditsiiniline töö on kaks asja, mille puhul, ma ei tea, pädevuse hoidmiseks ja ühiskondliku kasu nimel on neid ülesandeid võimalik täita ka Riigikogu liikme kohustusi täites. 

Perearstide puhul seda, kuidas perearst oma tööd korraldab, kui palju, mitu tundi ta vastuvõtte teeb ja kuidas ta nimistu patsientide teenindamise tagab, on [võimalik korraldada]. Tervisekeskuses, kus ta töötab, võib olla rohkem perearste, õdesid, registraatoreid, füsioterapeut, ämmaemand, vaimse tervise õde – seda tööd on võimalik korraldada mitmel viisil. Ja eks tuleb [vastavalt] tasu maksta neile inimestele, kes tööd teevad. Ma rohkem ei oska konkreetseid kaasuseid kommenteerida. 

07:34 Aseesimees Toomas Kivimägi

Priit Sibul, palun!

07:34 Priit Sibul

Aitäh, austatud juhataja! Hea minister! Veel kolmandat korda sellesama küsimuse juurde, millega te tegelete. Kas siin ei ole pisuke vastuolu sellesama reformi osas, mida tehti? Me taotlesime seda, et apteegid kuuluks proviisorile, me ei pannud keeldu, et proviisor ei tohiks omada mitut apteeki. Omada võib mitut, aga töötada ja vastutada saab ainult ühes. Mu meelest on siin vastuolu. See on see, millest me rääkisime ka siis, kui seda reformi tehti. Kui me hakkame midagi piirama ja ei tee seda absoluutselt, siis tõenäoliselt varem või hiljem mingid probleemid tekivad. 

Teine teema, mis varasemalt, eelmises koosseisus oli selles eelnõus sees, puudutas haiglaapteekide täiendavaid võimalusi. Ma saan aru, et seda siin eelnõus nüüd enam ei ole.

Ja kolmas küsimus on mul eksperimentaalsete ravimite kiirema kättesaamise teemal. Ma ei saa aru, kas Ravimiametile tekib ka mingi hetk võimalus olla ise nii-öelda maaletooja?

07:35 Terviseminister Riina Sikkut

Aitäh! Tõesti, haiglaapteekide õiguste laiendamist ei ole. Minu teada Ravimiamet ei saa mingeid täiendavaid võimalusi juurde. Aga tõepoolest, minu meelest aastaid tagasi arutati, kas üks proviisor võib pidada ühte apteeki või mitut. Lepiti kokku, et võib pidada kuni nelja. Omanik võib ta olla, aga kuna me räägime esmatasandi teenusest, siis eeldus on, et proviisor või farmatseut on kohapeal, et raviminõu anda. Kui sa juhatad ühte apteeki ja vastutad selle eest ja annad seal proviisorina nõu, siis sa saad seda teha ühes kohas. Kui sa omad teist apteeki, siis sa seal võtad tööle proviisori või farmatseudi, kes on kohapeal ja saab seal nõu anda. Nii et mulle tundub see piirang väga pädev, et vaatamata sellele, et inimene võib omada nelja apteeki, ta ei saa neis neljas apteegis korraga kohal olla ja täistööajaga panustada.   

07:36 Aseesimees Toomas Kivimägi

Rain Epler, palun!

07:36 Rain Epler

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea minister! Nagu kolleeg Sibulal, on mulgi kolm küsimust ühes. Tähelepanu peab olema fokuseeritud. Esimene küsimus: kas seos eelarvega ei ole mõnevõrra kunstlikult tekitatud? Kui ma löön kokku, et kokkuhoid on umbes 67 000 ja natuke peale, maksumus 17 000, no ütleme, 50 000 nagu plussi. Samal ajal uudistest jookseb läbi, et üks ministeerium uurib mingit kerksust kuskil 140 000 eest ja see Keenia 300 000-eurone internetiprojekt käis läbi. Teine küsimus on: ega seotuna apteekrite lähtetoetusega mingit kuritarvituse ohtu ei ole? Näiteks kirja pannakse, et läks apteeker, tegelikult läks video. Ja kolmas küsimus. Me seda Läänemetsa teemat oleme käsitlenud, siin on töö intensiivne olnud. Jõudsin nii palju näha, et Läänemets oli telekas. Kas teie jõudsite natuke rohkem vaadata, kas need teie mõistlikud mõtted …

07:37 Rain Epler

… kompromissi otsimisest on ka Läänemetsani juba jõudnud ja on ta neid avanud teleekraani vahendusel?

07:37 Terviseminister Riina Sikkut

Aitäh! Tõesti, ravimiseaduse muutmise seaduse eelnõu on seotud kokkuhoiu saavutamisega tervisevaldkonnas. See seos ei ole kunstlik. Arvestades, et peale koalitsiooni moodustamist jäi eelarve kokkupanekuni vähem kui pool aastat, ma tervisevaldkonnas ei pidanud õigeks teenuste piiramist inimeste jaoks. Seega, kokkuhoidu on võimalik saavutada, vähendades halduskoormust, muutes tööprotsesse, aruandluskohustust. Need muudatused olid varem pikalt ette valmistatud. Muidu me võib-olla menetleks seda eelnõu järgmisel või ülejärgmisel aastal, aga seoses sellega, et kokkuhoiukohad tuleks rakendada selle aasta eelarveläbirääkimiste käigus uue aasta eelarve jaoks, on need varem ette valmistatud muudatused jõudnud nüüd Riigikogu menetlusse. 

Nüüd, video ja lähtetoetus. Kolm kuni viis aastat peab inimene lähtetoetusega töötama maapiirkonnas. Ei ole võimalik selle aja jooksul teenust pakkuda ainult video vahendusel. Ma ei näe kuritarvitamise ohtu. 

Ja tõesti, vahepeal ma magasin neli tundi, ei vaadanud Lauri Läänemetsa artikleid ega mingeid saateid, nii et väljaütlemisi ei oska kommenteerida.

07:39 Aseesimees Toomas Kivimägi

Varro Vooglaid, palun!

07:39 Varro Vooglaid

Suur tänu, lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! Kõigepealt ma juhin tähelepanu asjaolule, et te tegelikult enne minu küsimusele ei vastanud päris sisuliselt. Ma ütlesin seda, et president on osutanud, et ei tohiks eelnõusid siduda valitsuse usalduse küsimusega, välja arvatud juhul, kui see seondub valitsuskoalitsiooni programmi tuumaga. Aga siin on öeldud, et üldse ei seondu. Ma küsisin seda, et kui eelnõu ei oleks seotud eelarvega, kas siis teie hinnangul oleks põhjendatud selle usaldusküsimusega sidumine. 

Ja ma täpsustaksin seda küsimust. Kolleeg Rain Epler osutas sellele, et seotus eelarvega tundub ikkagi olevat tõesti natuke kunstlik, sellepärast et eelarveline mõju on kaunis tagasihoidlik tegelikult. Ma küsingi siis niipidi, et kui tagasihoidlik peaks eelarveline mõju olema, et te ütleksite, et tõepoolest tuleb nentida, et see on ikkagi kunstlik. Kui see oleks, ma ei tea, 500 eurot või 1000 eurot, kas siis võiks öelda, et see on küll kunstlik?

07:40 Terviseminister Riina Sikkut

Aitäh! Valitsusprogrammi tuum oli tõhusam riigivalitsemine ja kokkuhoiukohtade leidmine. Need kokkuhoiukohad on fikseeritud riigieelarves ja nende saavutamiseks on ka neid seadusemuudatusi vaja, mis siin ravimiseaduses tehakse. Tervisevaldkonna kogu eelarve on suur, üle 2 miljardi euro: enamasti on tegu Tervisekassa kaudu osutatavate terviseteenuste rahastamisega. Nii et tõesti tervisevaldkonnas see kuskil 67 000 siin ja 50 000 seal tundub väike summa, aga suur osa kuludest on seotud teenuste osutamisega inimestele. Ma ei pea praeguses olukorras õigeks teenuste kärpimist. Tervisevaldkonna pingutus puudutas tõesti ainult halduskoormuse vähendamist, administratiivseid kulusid, mida tehakse. See oli maht, mille ulatuses on võimalik see pingutus järgmise aasta eelarve jaoks ära teha. Selles valguses on see eelnõu koostatud. Vaatamata sellele, et võib-olla mõnele tundub väike [kokkuhoiunumber], ma arvan, et sisuliselt on see õige samm. Teised otsused valdkonnas oleks olnud inimeste jaoks kehvemad.

07:41 Aseesimees Toomas Kivimägi

Evelin Poolamets, palun!

07:41 Evelin Poolamets

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Eesti Ravimitootjate Liit tegi ettepaneku, et muudetaks ravimiseaduses § 86 lõiget 1, millega keelataks kingitused, ja § 86 lõikes 6 märgitud meelelahutus, aga seda ei võetud arvesse. Samas me teame, see on ka meediasse jõudnud, et võib tekkida huvide konflikt ja korruptsiooni võimalus. Kas oli mingi oluline põhjus, miks te neid ravimitootjate liidu ettepanekuid ei arvestanud?

07:42 Terviseminister Riina Sikkut

Aitäh! Ravimitootjate liit tegi tõesti terve rea ettepanekuid, seda mitte nüüd enne teist lugemist, vaid juba menetluse varasemas faasis. Need puudutasid väga erinevaid aspekte. Ühelt poolt toetas Sotsiaalministeerium raviminäidiseid puudutavat ettepanekut, et näidiseid jagatakse kuni kaks aastat esimese raviminäidise väljastamisest või uue näidustuse kinnitamisest. Samuti toetas Sotsiaalministeerium ettepanekut, et samade toimeainete uus tugevus ilma uue näidustuseta ei anna õigust näidiseid uuesti jagama hakata. Näidiste roll üldiselt on Eesti tervishoiusüsteemis väike. Teatud juhtudel seda kasutatakse. Eelnõu teksti ja seletuskirja muudeti vastavalt ravimitootjate liidu ettepanekule. 

Teine ettepanek, mis puudutas igasuguses väärtuses kingituste keelamist, ka õppematerjale ja meditsiiniliseks kasutamiseks mõeldud esemeid – seda tõesti ei arvestatud. Kuigi põhimõtteline alus on ka direktiivis keeluks olemas, leidis Sotsiaalministeerium, et tuleks laiem ring osapooli ära kuulata ja mõjuanalüüs teha. Aga tulevikus tõepoolest võime kaaluda nende piirangute rakendamist. 

07:44 Aseesimees Toomas Kivimägi

Ants Frosch, palun!

07:44 Ants Frosch

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud minister! Ma olen paraku sunnitud tagasi tulema selle küsimuse juurde, võib-olla küll teise nurga alt. Me räägime [ravimiseaduse] §‑st 21. Kõigepealt esimeses lõikes antakse lahendus, et Ravimiamet annab ravimi väljakirjutamise õigust omava arsti meditsiiniliselt põhjendatud taotlusel loa müügiloata ravimi turustamiseks. Ning sama paragrahvi lõike 5 punktis 4 räägitakse sellest, millal ravimit turustada ei tohi, ja seal on kirjas, et kui ravimi kasutamine ei ole meditsiiniliselt põhjendatud. Minu küsimus on selles, kes seda hindab. Meil on siin kaks erinevat arstide arvamust, Ravimiameti oma ja raviarsti oma. Kes siis nende vaidluse lahendab, kui neil on erinevad seisukohad?

07:45 Terviseminister Riina Sikkut

Aitäh! Teate, ma jään vastuse võlgu, et kui tõesti on selline erialainimeste omavaheline vaidlus, kuidas see siis lahendatakse. Mina arvan, et üldiselt võiks patsiendi huve silmas pidada ja kui vähegi võimalik, siis anda võimalus ravimi kasutamiseks. Kui tegemist on patsiendi kaebuse või murega ja selgub hiljem, et võib-olla ravim ei olnud meditsiiniliselt põhjendatud, siis meil on tervishoiuteenuste kvaliteedi ekspertkomisjon, kus on arstid, es hindavad nende tehtud otsuste õigsust patsiendi raviskeemi mõttes. Aga selle Eesti turule toomise vaidluse kohta saan kirjalikult vastata, kes sellises olukorras selle vaidluse lahendab.

07:45 Aseesimees Toomas Kivimägi

Anti Poolamets, palun! 

07:46 Anti Poolamets

Tänan, ettekandja! Loen ja loen, proovin aru saada, kuidas ikkagi saab selle seaduse alusel neid odavamaid ravimeid. Mis viib nende odavamate ravimite kättesaadavuseni?

07:46 Terviseminister Riina Sikkut

Aitäh! Müügiloata ravimid, mis ei ole kallid või eksperimentaalsed? (Saalist selgitatakse midagi.) Kui me räägime üldiselt ravimite kättesaadavuse parandamisest ja võib-olla ka hinna allatoomisest, siis Eestil kui väikesel turul on seda ise väga keeruline saavutada. Eelmise küsimuse puhul te viitasite ravimipaketile, mida ELAK-is on arutatud ja mida tõesti Euroopa tasandil ette valmistatakse. Komisjoni ettepanek on väga patsiendisõbralik ja väikeste turgude peale mõtlev. Nii et see, et vähendada, ma ei tea, halduskoormust ja menetlustega seotud kulusid, mis lõpuks vähendavad kulusid tootja jaoks, võimaldavad hinda alla tuua ja kindlustada, et ravim tuleb ka väikestele turgudele – need on kaks sammu, mida Euroopa-üleselt proovitakse astuda. See menetlus kestab ilmselt veel paar aastat, aga ka ravimite hinna mõttes lahendus saab tulla sealt ravimipaketi kaudu. 

07:46 Aseesimees Toomas Kivimägi

Kert Kingo, palun!

07:47 Kert Kingo

 Tänan, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Loen siit seletuskirjast: Ravimiametile antakse erandlikel juhtudel õigus ajutiselt piirata ravimite apteegist väljastatavaid koguseid. Äkki te seletaksite täpsemalt lahti, millised need erandlikud juhtumid peaksid olema, mis sellise õiguse annavad?

07:47 Terviseminister Riina Sikkut

Jah, aitäh! Toon siin jälle koroona näite. Koroona ajal piirati paratsetamooli väljastatavaid koguseid kahe karbini, et kindlustada selle käsimüügiravimi kättesaadavus tol hetkel teadmata pikkusega kriisi jooksul. Eks need seda tüüpi olukorrad on, kas kriis või tootja tarneraskustest tingitud kättesaadavuse või varustamise mured. Selleks et kindlustada, et kõik patsiendid saaksid endale vajaliku ravimi, ei saa lubada ebamõistlike koguste kokkuostmist, ma ei tea, mitme aasta varu soetamist. Sellistel juhtudel on Ravimiametil õigus sekkuda.

07:48 Aseesimees Toomas Kivimägi

Kalle Grünthal, palun! 

07:49 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Te olete siin täna kolmas kord usaldushääletusega. Ma istun siinpool! (Riina Sikkut noogutab.) Ja nüüd on tekkinud olukord, et Riigikohus on oma lahendis öelnud järgmist: kuna Riigikogu pädevusse kuulub seaduste ja otsuste vastuvõtmine, siis valitsuse liigne sekkumine seadusandja tegevusse kitsendab põhiseaduse § 65 järgi Riigikogu otsustusõigust ja põhiseaduse §-st 4 tulenevat võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõtet ja muidugi ka demokraatia põhimõtet. Ja ta on öelnud niimoodi, et seepärast saaks kasutada usaldusküsimust üksnes erandlikel juhtudel. Öelge palun, mis on need erandlikud põhjused, miks see eelnõu praegu siin [sellisena] on. 

07:49 Terviseminister Riina Sikkut

Aitäh! Jaa, tõesti, olen kolmanda eelnõuga täna puldis ja ka sedasama küsimust me arutame teiega kolmandat korda. Antud eelnõu on nii nagu kaks varasematki seotud riigieelarvega. Riigieelarve on üks valitsuse olulisimaid dokumente koalitsioonileppes kokkulepitu elluviimiseks. See konkreetne seadus puudutab nii ravimite kättesaadavust, kriisiolukorras Ravimiameti sekkumise võimalusi kui ka halduskoormuse vähendamist, samuti kokkuhoiukohti tervise valdkonnas. Nende rakendamiseks on vaja seadusemuudatus vastu võtta enne eelarvet ja seetõttu on see seotud usaldusega. Nii nagu kahe eelneva eelnõu puhul, mida mina olen tutvustanud, tehti ka selle eelnõu kohta rohkelt muudatusettepanekuid, konkreetselt oli neid vist 203. Nende muudatusettepanekute obstruktsiooniline sisu viitab sellele, et tavatempos eelnõu ilmselt edasi ei liiguks ja seda ei oleks võimalik enne eelarvet vastu võtta. Et seda siiski kindlustada, on valitsus sidunud selle usaldusega.

07:50 Aseesimees Toomas Kivimägi

Helle-Moonika Helme, palun!

07:50 Helle-Moonika Helme

Aitäh sõna andmast! Hea Riina! Ma tulen oma eelmise küsimuse juurde tagasi. Kindlasti on perearstidel võimalik oma tööd kuidagi jagada, ega nimetatud perearste siin eriti tihti näha ei ole ka. Eks see jäägu nende südametunnistusele, kumba tööd nad päriselt südamega teevad. Aga ma küsin siis edasi. Selle eelnõu kohaselt on apteegi juhatajal kohustus keskenduda apteegi juhtimisele ja tal on keeld töötada mujal. Kui apteegi juhataja osutub näiteks valituks Riigikokku, kas siis see keeld selle seaduse järgi temale kohalduks? Kui jah, siis miks on selline apteegi juhatajatest apteekrite ebavõrdne kohtlemine seaduse tasandil võrreldes teiste elualadega? Te rääkisite siin ka teadlastest, õpetajatest ja nii edasi.

07:51 Terviseminister Riina Sikkut

Aitäh! Kui apteeker osutub Riigikokku valituks, siis see seadus tema toimetamist minu arusaama järgi kuidagi ei piira. Need piirangud minu meelest paneb Riigikogu liikme staatuse seadus. Ravimiseadus ei puuduta seda, millist tööd võivad teha Riigikogu liikmed. [Mis saab,] kui proviisor osutub Riigikokku valituks? Minu meelest on võimalik jätkata arstitööd ja teadustööd, aga ei ole võimalik tegutseda, sa ei tohi omada … Riigikogu liige võib seaduse järgi teha teadustööd ja töötada arstina. Mina ei tea, et seadus lubaks jätkata töötamist proviisorina. Kui Riigikogu liikme staatuse seadus lubab, siis on võimalik seda teha. Ma ei oska öelda.

07:52 Aseesimees Toomas Kivimägi

Henn Põlluaas, palun!

07:52 Henn Põlluaas

Aitäh! Te just ühes oma vastuses teatasite, et valitsuse soov siduda see [riigieelarvega] tingib selle usaldushääletusega läbipressimise. Aga ma ei leia peale nende sõnade, et see on seotud riigieelarvega, kus on planeeritud selle eelnõuga kavandatud kokkuhoiumeetmed ja riigi tulude suurendamine seoses ravimite sisse- ja väljaveo lubade regulatsiooni lihtsustamisega ja nii edasi ja nii edasi – sellega seotult ei leia ma mitte ühtegi analüüsi või kalkulatsiooni selle kohta, milliseid tulusid ja kulusid selle eelnõuga eeldatakse.

07:53 Terviseminister Riina Sikkut

Aitäh! Tõesti, selle eelnõu kohaselt muudetakse Ravimiameti protseduure, erinevaid menetlusi lihtsamaks, lühemaks, vähendatakse mingi statistika esitamise sagedust, kaotatakse reklaamiaruanded. Nii et terve hulk sellist administratiivse koormuse vähenemist ja kõigi sellega seotud inimeste, ma ei tea, tööaeg, töötunnid, töötasu – selle kaudu see kokkuhoid saavutatakse. Tõepoolest, see ulatub, ma ei tea, 50 000-st kuuekümne midagi tuhandeni vist aasta kohta järgmise nelja aasta jooksul. See on see suurusjärk, aga see tuleb tõesti väga erinevate menetluste pealt kokku.

07:54 Aseesimees Toomas Kivimägi

Jaak Aab, palun!

07:54 Jaak Aab

Tänan, austatud juhataja! Lugupeetud minister! See eelnõu korrastab jah teatud asju ravimiturul või selle korraldamisel. Aga viimasel ajal on olnud palju uudiseid ja ka eksperdid ütlevad, et mitte ainult koroona ei olnud see põhjus, et teatud ravimid hakkavad kuskil otsa lõppema. Neid uudiseid tuleb küllalt tihti ja see ei ole vist ainult Eesti mure. Eesti on väga väike turg ja võib-olla need mured võimenduvad siin, aga ei ole saladus, et Euroopa Liidus tekivad teatud ravimite vajakud. Mida siis Euroopa Liit või ka Eesti on ette võtnud, kui sellised päris tavalised ravimid nagu antibiootikumid ja valuvaigistid kipuvad mingil hetkel otsa lõppema ja nendega on tarneraskusi? Kas midagi on selles osas ka süstemaatilist ette võetud?

07:55 Terviseminister Riina Sikkut

Aitäh! Tõesti, tarneraskused on üleeuroopalised, näiteks antibiootikumide puhul, ka lastele mõeldud antibiootikumide puhul. Olukord muutub ja neid tarneraskustega seotud teatisi Ravimiametile esitatakse. Nii et ülevaade on kogu aeg olemas. Sekkumised on eriliigilised. Eesti on soetanud Eesti Varude Keskuse kaudu riikliku ravimivaru ühe kuu käsimüügi‑ ja retseptiravimite vajaduse ulatuses. Ja tõesti, meil on ka esimene näide, kus neerupuudulikkuse ravimi tarneraskuse korral anti varudest välja patsientide tervise ja elu seisukohast väga tähtsat ravimit. Ent üks asi on varude moodustamine, aga ega see meid Euroopas tervikuna tarneraskustest lõplikult üle ei aita, aga teatud juhtudel on abi võimalik.  

Teiselt poolt on parem monitoorimine, et see eelhoiatus oleks olemas.  Kolmandaks suund, et rohkem ravimitootmist oleks Euroopas kohapeal, investeeringud sellesse. Lisaks sellele, et liikmesriigid vahetavad infot, räägitakse ka seda, et võiks kokku leppida, et üks liikmesriik saab teisele ravimit anda, kui ühel on varud olemas ja mingil põhjusel neil tarneraskus ei ole nii tõsine. Siis saavad liikmesriigid teineteisele appi tulla. Teatud kriisiolukorra kokkulepped on sõlmitud, aga tõesti, arvestades tarneraskuste ulatust, on sellisel riikidevahelisel solidaarsusel ja koordineerimisel ka tähtis roll. 

07:57 Aseesimees Toomas Kivimägi

Rene Kokk, palun!

07:57 Rene Kokk

Aitäh, hea esimees! Tere hommikust, lugupeetud minister! Tore jälle näha! Jah, selle riikidevahelise solidaarsusega on muidugi niisugune lugu, et kahjuks me nägime COVID‑i ajal, kuidas see kõikuma lõi. Kui häda käes oli, siis kippusid kõik ikkagi vaatama enda poole kõigepealt. Ja siit mul ongi küsimus. 

Vaatame nüüd seda, et me anname Ravimiametile õiguse erandkorras ajutiselt piirata erinevate ravimite apteegist väljastamist. Ma eeldan, et ettepanek tuleb ilmselt apteekide poolt, kui nad näevad, et olukord on mingi pandeemia ajal raske. Kas aga ei või juhtuda, et hüpoteetiliselt tekib apteekidel äkki huvi piirata riigis teatud ravimite väljaandmist? Neil võib tekkida soov müüa kuskile naaberriiki kallima raha eest seda ravimit. Oled sa kindel, et kontroll selle protsessi üle on nii tugev, et seda ei saa juhtuda?

07:58 Terviseminister Riina Sikkut

Aitäh! Tõesti, nii ravimitootjad kui hulgimüüjad võivad olla rahvusvahelise taustaga ja küsimus on, kuidas kriisiolukorras käitutakse. Aga Ravimiametil on lisaks sellele, et inimene ei saa kümne aasta ravimivaru koju soetada, kui meil on kriisiolukord, õigus ka väljavedu sellises olukorras tõkestada. 

07:58 Aseesimees Toomas Kivimägi

Kert Kingo, palun!

07:58 Kert Kingo

Tänan, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Ma esmalt korrigeerin sellise asja ära, et te räägite kogu aeg, et EKRE esitatud 200 muudatusettepanekut oleks nagu erakordne. Tuletan meelde, et sotsiaaldemokraadid esitasid abielureferendumi eelnõule 5800 muudatusettepanekut. Nii et EKRE muudatusettepanekud on köömes selle kõrval. Aga seletuskirjast ma loen, et Ravimiametile antakse erandlikel juhtudel õigus ajutiselt lubada teatud ravimite väljastamist vaid teatud diagnooside puhul. Kas need diagnoosid on eraldi välja toodud? On need mingid kindlad, konkreetsed diagnoosid? Kes selle valiku teeb sel juhul?

07:59 Terviseminister Riina Sikkut

Aitäh! Tõepoolest, sotsiaaldemokraadid on ajaloos ühe eelnõu kohta esitanud üle 5000 muudatusettepaneku. Eks ta nii ongi, et see eristab praegust olukorda, et 200 muudatusettepaneku kaupa on EKRE fraktsioon esitanud muudatusi põhimõtteliselt kõigi eelnõude puhul, mis Riigikogus on. Lõpuks, ma ei tea, kui palju see summa summarum kokku teeb, aga olukorrad on erinevad. Jah, ma olen nõus. 

Nüüd, see teatud diagnoosidega piiramine. Samamoodi nagu väljastatava koguse piiramine, on see kriisimeede, erandkorras rakendatav. Mõne diagnoosi puhul ongi ainult üks toimeaine, mis patsienti aitab. Teise diagnoosi puhul on mitu erinevat toimeainet, mida selle diagnoosiga patsiendid saavad kasutada. Ja sellisel juhul, kui on tegemist tarneraskuse või kriisiolukorraga, saab diagnoosi puhul, kui aitab ainult üks ravim, üks toimeaine, seda väljastada ainult selle diagnoosi korral. Ja teine olukord on teatud ravimite puhul, mida kasutatakse nii meditsiinilise diagnoosi puhul kui ka muuks. Ozempic on hea näide: seda kasutavad diabeedipatsiendid, aga seda kasutatakse ka kaalu langetuseks. Kriisiolukorras on tõesti võimalik müüki piirata, et diagnoosiga patsiendid saaks ravimi kätte, aga teised jäävad ootama kriisi möödumist või tarneraskuste leevenemist.

08:00 Aseesimees Toomas Kivimägi

Kalle Grünthal, palun! 

08:00 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ma küsisin teie käest seda, miks see eelnõu on seotud usaldusküsimusega. Te ütlesite, et see on seotud riigieelarvega. Samas ei osanud te vastata Henn Põlluaasa küsimusele, kus on tulude-kulude aruanne, millest nähtuks, et eelnõu on seotud riigieelarvega. Te tõite sellise suht hädise selgituse, et seal on palgad ja teenuste kokkuhoid ja mis kõik veel. Fakt on see, et seda tulude-kulude aruannet ei ole. Lähtudes teie loogikast saaks tegelikult absoluutselt igasuguse seaduseelnõu siduda riigieelarvega, aga see ei ole õige. Sisuliselt te olete vahele jäänud sellega, et teil pole põhjendust selle kohta, teie selgitused selle kohta on ainetud. Rääkige, mis ma ütlesin valesti!

08:01 Terviseminister Riina Sikkut

Aitäh küsimuse eest! Seaduse rakendamisega seotud kokkuhoid aastate kaupa ja tegevuste kaupa on esimesele lugemisele esitatud eelnõu seletuskirjas leheküljel 72. Tõesti, loobumine reklaamiaruannetest tähendab säästu 2024. aastal 1281 eurot. Nüüd, Schengeni tunnistuste väljastamine Ravimiameti asemel apteekides annab kokkuhoidu 29 613 eurot 2024. aastal. See ülevaade kuludest tegevuste ja aastate kaupa on seletuskirjas olemas. 

08:02 Aseesimees Toomas Kivimägi

Henn Põlluaas, palun!

08:02 Henn Põlluaas

Aitäh! Vanu aegu meenutades tuli mulle teie vastuse peale meelde, et kui ma olin Riigikogu esimees ja algas koroonapandeemia, siis ma viisin sisse sellise korra, kus me iga nädal mitu korda vanematekoguga istusime kokku ja arutasime omavahel, mis on need kõige vältimatumad, kõige kiiremad, olulisemad eelnõud, mida saali tuua. Mõte oli, et me lihtsalt kõike ei tooks, oleksime võimalikult vähe ninapidi koos. Ja muuseas sotsidest läks lahti see ja Reformierakond tuli järgi, et nad hakkasid seda kuritarvitama. Nad hakkasid tagasi lükkama kõiki eelnõusid, mis koalitsiooni poolt tulid, et need ei ole üldse vajalikud. Lõpuks olime sunnitud selle formaadi ära lõpetama. Aga küsida tahaks seda, et äkki te toote lühidalt välja selle eelnõu kõige positiivsemad küljed ja ka negatiivsed, isegi kui need ei pruugi teostuda.

08:03 Terviseminister Riina Sikkut

Aitäh! Kõige positiivsemana ma ikkagi toon välja ravimite kättesaadavuse parandamise patsiendi jaoks. Need on nii kliiniliste uuringute faasis olevad ravimid kui müügiloata ravimid, mida Euroopas turustatakse, aga mis Eesti turule ei ole tulnud. See tõesti aitab väga paljusid patsiente. 

Nüüd, mis need negatiivsed pooled võivad olla? Ma arvan, et needsamad kaks teemat, mida siin saalis on arutatud. Üks puudutab videokõnesid. Tõesti, üht arusaama või üksmeelt selle osas ei ole, eriarvamused on olemas. Tõesti tuleb kindlustada, et seda rakendatakse erandjuhtudel. Määruses rakendatavad tingimused on karmid, see ei saa inimese jaoks kuidagi vähendada proviisori kättesaadavust maapiirkondades. Ta ei koli ekraani taha. Teiseks kõik see, mis puudutab ravimijäätmeid. Ka keskkonna mõttes on vajalik, et ravimijäätmed ei jõuaks looduskeskkonda, et need kogutaks kokku ja utiliseeritaks ohtlike jäätmetena. Aga kuidas seda nii korraldada, et inimesed tõesti viivad need apteeki? Apteekri jaoks see ei tähenda ülemäärast koormust ja vajadusel saab ka omavalitsus osaleda jäätmete utiliseerimises. See on, ma arvan, küsimus, mida me ka edaspidi arutame.

08:04 Aseesimees Toomas Kivimägi

Rene Kokk, palun!

08:04 Rene Kokk

Aitäh, hea aseesimees! Hea minister! Ma vaatan, et kehtiva korra täiendamisega kaasneb ravimite hulgimüügi või tootmise tegevusloaga automaatselt kauba sisse- ja väljaveo õigus. Seda pole vaja eraldi taotleda, nii et kehtiksid sätestatud eritingimused. Mis selle juurpõhjus on? Miks see üldse vajalik oli? Kas selle tõid välja sektoris olevad ettevõtjad, et see vajadus oli, või millest see tingitud on, et see punkt sees on? Äkki sa räägid sellest lähemalt? 

08:05 Terviseminister Riina Sikkut

Aitäh! Eks aastate jooksul on neid lubasid loodud ja regulatsiooni detailsemaks muudetud. Aeg-ajalt on kasulik tagasi vaadata, kas need 32 aasta jooksul kujunenud erinevate kategooriate load on endiselt otstarbekad. Tõepoolest, ravimite sisse- ja väljavedu on väga spetsiifiline tegevus. Ettevõtteid, kes seda teevad, on meil piiratud arvul, ja tõesti teatud juhul piisab teavitusest, ei pea loamenetlusse minema ja eraldi ekspordiluba taotlema. Kui meil erand on loodud, siis seda laiendatakse päästemeeskondadele ja kaitseväele. Mulle tundub see mõistlik. Tõesti, meil on ekspordiload, turustusload, sisse- ja väljaveo load ja õigused ja eriload. Seda ongi vaja lihtsamaks muuta. See seadusemuudatus on osapooltega läbi räägitud ja tundub praeguses olukorras mõistlik lihtsustus, et sisse- ja väljaveo jaoks ei ole lubadel vaja enam sätestada mingisuguseid eritingimusi. 

08:06 Aseesimees Toomas Kivimägi

Leo Kunnas, palun!

08:06 Leo Kunnas

Austatud istungi juhataja! Hea Riina! Lähen meie tänase ööpäeva peateema juurde jälle tagasi. Pean rõõmuga ütlema, et sel teemal on tegelikult kõik arutelud toimunud pigem vaoshoitud õhkkonnas. Pinge ei ole edasi eskaleerunud, mis on väga hea. Aga ma vaatasin hommikul oma toas uudiseid ja nägin seal endise õiguskantsleri Allar Jõksi hinnangut praegusele olukorrale. Ma nüüd sõna-sõnalt ei tsiteeri, aga tema hinnangul on olukord kahjulik juba tervele Eesti riigile. Muidugi, kui nüüd vaadata seda eraldi koalitsiooni ja opositsiooni vaatepunktist, siis opositsioon ei juhi midagi. Valitsus juhib. Ja Riigikogu juhatus juhib Riigikogu. Mida te kaasa võtaks proua peaministrile edasi ütlemiseks tänasest ööpäevast?

08:07 Terviseminister Riina Sikkut

Aitäh! Tõepoolest, istung on küll pikk, aga õhkkond on hea olnud. Nii et tänan selle eest. Ma omalt poolt pean kinnitama, et see usaldusega sidumine vaatamata sellele, et siin on seitse eelnõu, mis on eelarvega seotud, ei ole kuidagi tehtud kergekäeliselt. Sotsiaalministeeriumis on väga palju eelnõusid, mille vastuvõtmist me tahaksime, mille puhul me näeme, et see muudab inimeste jaoks olukorda paremaks. Aga kahtlemata nad kõik ei ole sellised, ma ei tea, ajakriitilised või valitsusprogrammiga seotud või eelarvega seotud ja nad on pandud ootele, et tavapärane toimimine Riigikogus taastuks. Ka valitsus peab seda väga tähtsaks ja me oleme tõesti läbi mõelnud, millised eelnõud usaldusega siduda. See on piiratud nende eelnõudega, mis on eelarvega seotud. Ma saan aru, et selliste eelnõude arv on suur, ja seda mõistmist, kuidas nad on eelarvega seotud või miks on just nende vastuvõtmine vajalik, avalikkuses ei pruugi olla. Eks tuleb seda paremini selgitada. 

08:09 Aseesimees Toomas Kivimägi

Riina Solman, palun!

08:09 Riina Solman

Aitäh, lugupeetud Riigikogu aseesimees! Austatud minister! Paraku Leo Kunnas küsis sama küsimuse. Minagi mõtlen selle peale, kui tervendav on selline omavaheline arutelu ja dialoog siin saalis. Kui teie olite läinud, tuli Mart Võrklaev ja hakkas jälle rääkima, et kui teie teete obstruktsiooni, siis meie teeme niimoodi vastu. Paraku kõlas ka valitsuse poolt ebamõistlikke noote selle ööpäeva jooksul ikka veel. Aga mina küsin teie käest seda. Kui te nüüd tagasi vaatate ja põhjendate, kuidas te hoolikalt [neid eelnõusid] valisite, kas teile endale ei tundu, et valida inimkilbiks lapsed, pered, ravimiseaduse, apteekrid, õed-arstid ja aheldada nad Kaja Kallase külge, kas see ei olnud küüniline tegu? Tegelikult te ju näete, et opositsioonil ei ole nende heade eelnõude vastu midagi, need oleks saanud normaalmenetluses normaalajaga tehtud.

08:10 Terviseminister Riina Sikkut

Aitäh! Tõesti, valitsuses me kuidagi ei kaalunud seda, kuidas panna opositsioon keerulisse olukorda ja siduda usaldusega head eelnõud: et sisu soovitakse toetada, aga valitsust mitte. See tõesti ei olnud kaalutlus. Kaalutlus on piiratud selle tehnilise poolega, mis puudutab eelarve tulude või kuludega seotust. See eelnõude ring on kujunenud rangelt vastavalt sellele. Ühtegi teist kaalutlust nende eelnõude väljavalimisel, mida usaldusega siduda, ei olnud. 

08:10 Aseesimees Toomas Kivimägi

Jaak Aab, palun!

08:11 Jaak Aab

Tänan, austatud juhataja! Eks ma pean mainima, et ka selles eelnõus on palju selliseid kohti, mida ka Eesti Keskerakonna fraktsioon toetaks. Kahjuks see olukord on kujunenud selliseks suhteliselt jaburaks, et me ei saa ka mõistlikke asju toetada, sest mängus on teised põhjused. Mu küsimus aga puudutab seda, et ma rääkisin ka esimeses küsimuses ravimite kättesaadavusest. Üks asi on füüsiline kättesaadavus, teine on rahaline kättesaadavus, me teame väga hästi. Muidugi nõudlus tõuseb, tulevad head, paremad ravimid ja nii edasi. Rahasumma on alati piiratud ja teatud riskilambid põlevad ka Tervisekassa kohal, sest lõppude lõpuks soodustus tuleb Tervisekassast. Mida te plaanite ette võtta selleks, et need riskid ei süveneks, et ravimid ei kallineks? Inimeste toimetulek on kahjuks kehvemaks läinud nende hinnatõusude tõttu. Kas te olete kaardistanud, mida oleks võimalik teha, et ravimid oleksid rahaliselt kättesaadavad? 

08:11 Terviseminister Riina Sikkut

Aitäh! Tõesti, ma saan aru Keskerakonna fraktsiooni sisulisest toetusest nendele muudatusettepanekutele. Minul on võimalik need muudatused järgmisel aastal rakendada, sest seda eelnõu valmistati ette ka minister Tanel Kiige ajal. 

Nüüd, ravimite hind kahtlemata on probleem. Lahendused on töös praegu kahes suunas. Ühelt poolt [pingutatakse] üleeuroopaliselt selle nimel, et geneerilised ravimid saaksid kiiremini turule tulla ja et ohutuse hindamise bürokraatiat vähendada ja menetlusi ühtlustada, andmeid paremini jagada. Need muudatused liiguvad koos Euroopa ravimipaketiga. Teisalt on Sotsiaalministeeriumi tellitud analüüs, mis puudutab juurdehindlusi nii hulgimüügis kui ka apteekides, kuidas on see teistes riikides korraldatud ja kuidas meie saaksime olukorda paremaks muuta. Juurdehindlused on olnud 20 aastat samal tasemel ja sisuliselt on nende kaudu väga keeruline ravimite hinda mõjutada, nii nagu Konkurentsiamet on tähelepanu pööranud. Aga järgmise aasta jooksul me juurdehindluse süsteemi analüüsime ja pakume välja muudatused.

08:13 Aseesimees Toomas Kivimägi

Leo Kunnas, palun!

08:13 Leo Kunnas

Austatud istungi juhataja! Hea Riina! Nüüd ma olen nii palju küsimusi küsinud, et mul on küsimused otsas tegelikult. Aga mul on üks ettepanek. Erakondade juhid pole ammu kohtunud ja kuuekesi maha istunud, et seda olukorda tõsiselt ja konstruktiivselt ja ka rohkem kui mingi 15 minuti või poole tunni jooksul arutada. Mida ikkagi teha? Mul on ettepanek: kas sa ei sooviks endale võtta sellist vahendaja rolli, et aidata see kohtumine läbi viia? Võib-olla õnnestuks saavutada mingite seisukohtade lähenemine ja otsida konstruktiivseid lahendusi. Nagu siin mitu sõnavõtjat on maininud, seda lihtsalt ei ole viimastel kuudel toimunud ja siis on ka raske nagu millestki rääkida. 

08:14 Terviseminister Riina Sikkut

Aitäh! Jaa, tõesti, ma olen teiega nõus, et lahendus saab tulla erakondade juhtide tasandil. Selle ettepaneku ma neile teen, annan info edasi neile, kes siin saalis praegu ei viibi. Aga eks lõpuks juhid peavad omavahel kohtuma ja läbi rääkima need kompromissikohad. 

08:14 Aseesimees Toomas Kivimägi

Riina Solman, palun!

08:14 Riina Solman

Aitäh, lugupeetud Riigikogu aseesimees! Austatud minister! Kordamine on tarkuse ema. Mina rõhutan teile, et apteekrite ja arstide ja laste ja perede peaministri külge aheldamine ei olnud adekvaatne lahendus, isegi kui te mulle ütlete, et kaalutlused olid teil õilsad. Mina muidugi usaldushääletusega kaasa ei saa tulla ja ka ei usalda teie vastust. Seetõttu ma küsin, mida te teeksite teistmoodi, et siin saalis enam sellist meie-teie vaidlust, mis on väga ebaväärikas ega ole konstruktiivne, ei kujuneks?

08:14 Terviseminister Riina Sikkut

Aitäh! Nii nagu ma Leo Kunnasele vastasin: tõesti, see lahendus saab tulla erakondade juhtide kokkuleppe kaudu. Ja seda, et see ootus on, me saame kõik oma erakondade juhtidele väljendada.

08:15 Aseesimees Toomas Kivimägi

Suur tänu, lugupeetud minister! Rohkem teile küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Varro Vooglaid, palun!

08:15 Varro Vooglaid

Suur tänu, lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! Head kolleegid! No vot, siin me nüüd siis oleme hommikul kell – mis ta nüüd ongi juba? – veerand üheksa. Ma ei mäleta, ei oskagi nii kiiresti arvutada, pea on ka väsinud, mitu tundi me nüüd juba istungit oleme pidanud. Kokkuvõttes on olukord selline, et ei mäletagi enam, mitmendat valitsuse usaldusküsimusega seotud eelnõu me täpselt menetleme. 

Ega midagi muud öelda ei saa kui eelmistelgi kordadel: seda eelnõu me toetada ei saa. Isegi kui sisuliselt toetaks, aga valitsust ei usalda, ja sellega ongi küsimus ammendatud. See on praegusel hetkel opositsiooni vaatevinklist palju olulisem küsimus kui see, millega siin eelnõus sisuliselt tegeldakse. Aga enne, kui ma tulen oma planeeritud tähelepanekute juurde, ma ütlen ühe asja lõpetuseks, jätkuna sellele, mida me siin ka ministrilt kuulsime: see lahendus peab ikkagi tulema erakonnajuhtide tasandilt. Ma jäin mõtlema seda kuulates, et aga võib-olla see ei olegi tõsi. Võib-olla on hoopis sedasi, et erakondade juhtide tasandil on vastastikune antipaatia nii sügavalt sisse küntud, et oleks parem, kui mingi teise ešeloni seltskond üritaks neid asju omavahel arutada. Võib-olla oleks lihtsam jutule saada ja jõuda sisulise mõttevahetuseni, mis ei takerdu sellisesse tõesti aastatepikkusesse isiklikku antipaatiasse. 

Aga nüüd siis tagasi teema juurde. Põhjuseid, miks ametis olevat valitsust ei saa usaldada, on nii palju, et tegelikult on päris hea, et meile on pakutud mitmeid võimalusi kõnet pidada. Lihtsalt kaheksa minutiga ei jõua isegi väikest osa küsimustest ära katta. Ma ise olen ka siin oma kõnedes erinevaid aspekte esile toonud ja saan tuua jätkuvalt. Ma mõtlesingi enne seda kõnet pidama tulemist, millisele aspektile keskenduda. Juba on räägitud sellest, et Kaja Kallas enne valimisi ütles, et lugege mu huultelt, maksud ei tõuse. Noh, pärast valimisi ta kohe ütles, et tõusevad küll, ja ühtlasi teatas, et see plaan vaikiti maha sellepärast, et muidu poleks ju valimistel nii palju hääli saadud. Olen rääkinud sellest, kuidas mindi abielu institutsiooni väärastamise peale välja, mis oli Reformierakonna poolt eriti näotu järjekordselt sellepärast, et Reformierakonna esimees Kaja Kallas oli mitte kuigi ammu öelnud, et Eestis polegi ühtegi poliitilist jõudu, kes tahaks abielu määratlust muutma hakata. Selle tõttu sai EKRE soovitud abielureferendum tema poolt tembeldatud täiesti mõttetuks ja sisutühjaks. Jällegi valelik käitumine! Millest veel on räägitud? On räägitud lasterikaste perede toetuste tagasivõtmisest, olgugi et ise vahetult mõned kuud enne valimisi hääletati selle poolt. On räägitud muudest perekonnavaenulikest sammudest.

Aga siinkohal ma peatuksin sellel, et viimased nädalad on ju väga selgelt esile toonud, et valitsuskoalitsioon tegutseb viisil, millest lihtsalt ei nähtu elementaarne austus põhiseaduse vastu. Ma toon siinkohal välja kaks näidet kahest eelmisest nädalast. Üle-eelmisel nädalal, mäletate, olid minu hinnangul kõige olulisemaks teemaks, mida me käsitlesime, need Riigikogu otsuste eelnõud, mis puudutasid välismissioonide pikendamist. Seal tuli väga selgelt esile, et mitmed eelnõud, mis siia Riigikogu ette olid toodud, ei ole lihtsalt elementaarselt kooskõlas põhiseadusega. Ma unustasin maha oma telefoni, kus mul oli põhiseadus lahti tehtud, nii et ma pean põhiseadust tsiteerima mälu järgi. Aga § 128 ütleb täiesti ühemõtteliselt ja selgelt, et kaitseväe kasutamise väljaspool Eestit otsustab Riigikogu. Ometi need eelnõud, mis meie ette toodi, olid sellised, et Riigikogult paluti blanketset volitust, et kasutada Eesti Vabariigi kaitseväge sõjalistes konfliktides, mille puhul me ei tea, millistes konfliktides, kus kohas, millisest eesmärgist lähtudes, kellega koos, kelle vastu. Täiesti uskumatu! Minu hinnangul ei ole üldse küsimustki …

Ma palun lisaaega kolm minutit.

08:20 Aseesimees Toomas Kivimägi

Kolm minutit lisaaega.

08:20 Varro Vooglaid

Minu hinnangul ei ole üldse küsimustki, et see on täiesti ühemõtteliselt põhiseaduses sätestatuga vastuolus. Me ju kõik saame tegelikult aru, mida on põhiseadusesse kirjutatud. Põhiseadusesse on kirjutatud see, et kui Eesti Vabariigi kaitseväge tahetakse kasutada kusagil väljaspool Eestit, siis peab Riigikogu andma selleks nõusoleku. Ja see nõusolek ei saa olla antud sellises vormis: jah, kasutage ükskõik kus, ükskõik millal, ükskõik mis kontekstis, meie oleme nõus. See tähendab seda, et Riigikogu tegelikult loovutab oma otsustusõiguse valitsusele. See on selgelt põhiseadusega vastuolus olev tegevus ja ma ütlen veel kord: ma olen kindel, et asjaosalised ise saavad sellest aru, ometi teevad seda ikkagi.

Nüüd teine näide, tuleme nädala võrra edasi ehk eelmisesse nädalasse. Siis toodi meie ette valitsusest see – kuidas see täpselt oligi, ei mäleta peast seda pealkirja – sanktsioonide eelnõu. Ja sanktsioonide eelnõu peamine sisu on see, et Välisministeeriumis või ma ei tea, kusagil mujal on mõeldud välja mehhanism, mille abil hakata sisuliselt võõrandama sanktsioonide alla pandud Venemaa kodanike Eestis omatud vara. Noh, täiesti lahus olevalt sellest, mida arvata selle plaani suunitlusest, on meil jällegi tõsine vastuolu põhiseadusega. Ma tsiteerin jälle või isegi ei tsiteeri, vaid meenutan mälu järgi, et põhiseaduse § 32 ütleb täiesti ühemõtteliselt ja selgelt, et igaühe omand on – igaühe ehk sõltumata sellest, mis riigi kodanik keegi on – Eestis kaitstud ja omandit võib võõrandada üksnes kohese ja õiglase hüvitise eest. See mehhanism, mis on välja mõeldud, nägi ette mida? Nägi ette seda, et omandi võib võõrandada ja selle kohese ja õiglase hüvitisena peaks kvalifitseeruma mingisugune paber, mis antakse inimestele, ja sinna paberi peale on sisuliselt kirjutatud, et te võite minna ja küsida endale kompensatsiooni Venemaalt, eks. 

Noh, kõik teavad, et selle paberi alusel ei saa mitte keegi mitte kunagi mitte mingisugust kompensatsiooni. Kõik teavad, et Venemaa ei hakka mitte kunagi hüvitama mitte mingisuguseid sõjakahjusid Ukrainas ega mitte kellelegi midagi välja maksma. Tegelikult on tegemist fiktiivse hüvitisega. Täiesti selge! Ja ometi tullakse sellise eelnõuga siia parlamenti ja palutakse parlamendil selline eelnõu heaks kiita. 

Kaks konkreetset näidet, millest nähtub täiesti ühemõtteliselt, et põhiseadusesse suhtutakse kui tühja sõnakõlksu. Ja selline hoiak on väga-väga ohtlik. See on õigusriigi põhimõttega täiesti ühitamatu hoiak. Minu meelest me peaksime ühemõtteliselt seisma sellele vastu, et see hoiak muudkui levib ja levib ja levib.

Tegelikult põhiseadus enam ei olegi see, mis ta peaks olema – meie riigielu korralduse alusdokument, mis ei ole lihtsalt mingi soovituslik orientiir, vaid rangelt kohustuslik standard, väljaspool mida ei tohi tegutseda. Tänan tähelepanu eest!

08:23 Aseesimees Toomas Kivimägi

Aitäh! Rain Epler, palun!

08:23 Rain Epler

Aitäh, hea istungi juhataja! Enne kui ma kõne juurde lähen, ütleksin ka oma arvamuse sellest, kuidas seda olukorda, seda nii-öelda punnseisu klaarida võiks. Kolleeg Vooglaid arvas, et võib-olla võiksid sellega tegeleda teise ešeloni mehed. Ega ei või teada. Aga mäletatavasti kolleeg Hussar kutsus mõni aeg tagasi kokku endise ešeloni mehed. Sellest midagi ei tulnud. Nii et mina pigem jätaks selle erakondade esimeeste asjaks. 

Teisipidi jälle tundub, et mõnedel erakondade esimeestel võib olla kord käest ära, mis näitab sellist kehva juhtimiskvaliteeti. Nagu Riina siin rääkis, ega ta ei teagi, mida Läänemets eile rääkis. Mina mäletan jälle, et vanasti, kui Isamaa oli valitsuses, siis oli niimoodi, et ministrid olid valitsuses, aga Seeder ei olnud valitsuses, ja no seal küll ei olnud mingit juttu, et keegi minister oleks julgenud iitsatada, et tema küll ei tea, mida Seeder rääkis. Selles mõttes ikkagi oli kord majas ja asjad tegelikult toimisid.  

Nii, nüüd kõne juurde, [mida ma tahaksin kuidagi] raamistada. Kui ma kuulasin siin neid selgitusi selle eelnõu kohta, siis mulle meenus lühike hea luuletus Charles Bukowskilt "tähendus jäi hämaraks": "me oleme juba kolmkümmend aastat abielus, / ütles mees. // kuidas see teil küll õnnestub? / küsisin mina. // hambapastatuubi pigistame mõlemad / alumisest otsast, / ütles tema. // järgmisel hommikul / pesin hambaid / ja pigistasin hambapastatuubi / alumisest otsast. // muidugi, mina elan üksi, ja nii / jäi tähendus / hämaraks // nagu harilikult / ikka." Ja nüüd ma siin kuulan, mida räägitakse eelnõu kohta, loen ka seletuskirja, kus on otsesõnu öeldud, et eelnõu ei ole üldse seotud valitsuse tegevusprogrammiga, aga leitakse ikkagi aega, et tegeleda. Ja teiselt poolt, peaaegu kõik see, mis on programmiga seotud, on kehva kvaliteediga ja sõnamurdlik. Sõnamurdlik ses mõttes, et tehakse asju, aga enne valimisi lubati, et tehakse teisi asju.

Ja kui eelnõu ei ole seotud programmigagi, siis otse loomulikult ei saa ta olla seotud selle programmi tuumaga. Aga president jällegi on öelnud, et eelnõu sidumiseks usaldusküsimusega peaks olema mõjuv põhjus. See eelnõu peaks olema seotud programmi tuumaga, peaks olema oluline asi valitsuskoalitsiooni jaoks. Aga selle asendamiseks on nüüd koalitsioon toonud tuuma asemel eelarve.  

Minu arvates selle eelnõu puhul siiski seos eelarvega on kunstlik, summa summarum circa 50 000 eurot. Ja nagu siin kolleeg Vooglaid küsis, retooriliselt sama küsimuse tõstatas, et kus siis see piir on, kuni saab veel lugeda eelarvega sidumiseks, kas see ongi siis 100 või 500 eurot. Ma usun, et 100 euro puhul kõik nõustuksid, et tegemist on kunstliku ja otsitud seosega, et kuidagi põhjendada usaldusega sidumist. 

Nii et ma ausalt öeldes ei saa üldse aru, miks selle eelnõuga praegu tegeldakse. Ja veel vähem saan ma aru, miks on see usaldusküsimusega seotud. Aga kui nüüd klassikut parafraseerida, siis muidugi, mina ei ole koalitsiooni liige ja nii jääb tähendus hämaraks. 

Ma palun lisaaega kolm minutit. 

08:28 Rain Epler

Jaa.

08:28 Aseesimees Toomas Kivimägi

Kolm minutit lisaks. (Rain Epler joob vett.) Hea vesi tundub olevat siin. 

08:28 Rain Epler

Kuidagi sattus pausi koht täpselt.  

Ja kui me tõesti ühel hetkel peaksime jõudma hääletuseni – ma hindan tõenäosust üsna suureks, et me jõuame selle hääletuseni, kas või seetõttu, et juba nii pikalt on tööd tehtud, kes see nüüd ikka poolel teel püssi põõsasse viskaks, ja tegelikult, kui me nende usaldusega seotud eelnõude menetlust alustasime, siis minu arust oli just härra Kivimägi puldis, kes selgitas, et ega nüüd enam taganemisteed ei ole ka valitsusel, nüüd ei saa poole peal öelda, et kuulge, hea küll, jätame pooleli, et nüüd tuleb minna selle asjaga hääletusele –, ja kui siis hääletuse tulemusena jällegi selgub, et valitsust usaldatakse siin saalis, siis jõuab järjekordne usaldusküsimusega seotud eelnõu presidendi lauale. Ja kui siis president peaks selle välja kuulutama, no siis tuleb veelgi rohkem pöörduda tagasi klassiku juurde, keda ma alguses tsiteerisin, ja öelda, et muidugi, mina ei ole president ja nii jääb tähendus hämaraks.  

Aga mina tegelikult siiralt loodan, et see ei lähe nii. Sest tõepoolest, [seda pole vaja] eelnõu rahalise mõju mõttes, mis on eelarve seisukohalt tühine, ega ka selles mõttes, et kõik see, mida eelnõuga reguleeritakse, ei ole nii kriitiline, et seda peaks tänases keerulises olukorras menetlema, ja veel kiirkorras menetlema. Nii et mina loodan, et siin ei jõuta kohta, kus oma sõnu süüakse, vaid lõpuks jõuabki kätte see punkt, kus see usaldusega sidumisega konveieri piir on käes.

Ja mõnes mõttes oleks Riigikogu poolt tegelikult korrektne ja viisakas mitte saatagi seda presidendile. Siin on täna juba mitu korda tsiteeritud, kuhu president selle piiri tõmbas, mis juhul peaks, või, õigemini, mitte "peaks" ei öelnud ta, vaid mis juhul võiks üldse eelnõu usaldusega siduda. Selle eelnõu puhul täiesti selgelt minnakse nendest piiridest välja, joostakse lati alt läbi. 

Nii et mina kutsun üles kolleege siin saalis: ärge toetage seda eelnõu, ärge usaldage valitsust, ja kõik läheb ainult paremaks! Aitäh!

08:31 Aseesimees Toomas Kivimägi

Aitäh! Arvo Aller, palun!

08:32 Arvo Aller

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Hea minister! Kahju, et selle arutelu juures ei ole meil siin teist poolt, koalitsioonisaadikuid, kes saalis oleksid. Välja arvatud muidugi istungi juhataja, kes väga kindlakäeliselt istungit juhatab, tulles aeg-ajalt vastu ka sõnavõttude andmisel. Aga ma tahaksin tänada ikkagi ministrit, kes väga põhjaliku ülevaate on teinud ja andnud põhjalikke selgitusi meie esitatud küsimustele. Võrdluseks, nagu ma ka küsimise ajal ütlesin, on see, et eelmine ettekandja, või tähendab, üle-eelmine ettekandja rahandusminister Võrklaev tegi eelnõu ülevaate nelja minutiga, siis praegu saalis olev terviseminister tegi seda tervelt poole kauem ehk kaheksa minutit. 

Aga kust see tuleb meil, et praegu, hommikul pool üheksa toimub ikka veel eelnõu menetlemine ja oma kõnedes me selgitame neid põhjuseid? See tuleb ikka kevadest, kui toodi esimesena lauale kaheksa eelnõu, mis seoti valitsuse usalduse hääletusega. Need õnnestusid, mis seal parata. Sellest vist saadi indu juurde ja nüüd tullakse jälle uuesti. Praeguseks on juba neli eelnõu hääletuse läbinud, kolm tükki ootavad veel ees. See siin oleks üleeilsest alates viies eelnõu ja see tähendaks seda, et lõpuks see arv kasvab üle kümne.

Eelnõu 299 puhul on välja toodud, et muudatustega, mis tehakse ravimiseaduses, viiakse [seadus] kooskõlla Euroopa Liidu õigusega ning see vähendab ebavajalikku halduskoormust. Arusaamatu on see Euroopa Liidu õigusega kooskõlla viimine. Kas meil siiamaani ei ole see seadus kooskõlas Euroopa Liidu õigusega? Siis peaks meil olema ka trahviraha eelarvesse sisse kirjutatud, et see trahviraha oleks õigesti kajastatud meie kohustusena. Kuidagi normiks on saanud, et eelnõude vajadus seotakse Euroopa Liiduga: alati [on justkui] hirm, et kui me seda [või teist] vastu ei võta, siis tuleb Euroopa Liit, kes hakkab meid trahvima. Sama põhjendusega tuli siia ka justiitsminister, kes hakkas vaenukõneseadust tutvustades ütlema, et Euroopa Liidu trahv tuleb peale. Meie leiame, et Eesti seadused vastavad Euroopa Liidu õigusele ning ei ole mitte mingit põhjust hirmutada Euroopa Liiduga, et kui me seda seadust vastu ei võta, siis juhtub midagi väga halba. 

Küsimused, mis ma esitasin ministrile, ja need käidi siin paar korda veel üle, on õiguste andmine Ravimiametile erandjuhtudel piirata ravimite apteegist väljastatavaid koguseid ja lubada [teatud ravimeid] väljastada vaid teatud diagnooside puhul. Siin toodi näide koroonaajast, kus tuli mõnedest asjadest puudu, ja limiteeriti neid [koguseid]. Seda järelevalvet teostab Terviseamet, kes on [asjaga] seotud, ja [tema puhul] on nagu väga, no mitte just kaheldavad, aga pigem sellised küsitavad järelevalvemeetodid. Koroona[kogemuste] kohta tulevad ka ülevaated, vaatame, mis nendest välja koorub. 

Ma paluks kolm minutit lisaaega. 

08:32 Aseesimees Toomas Kivimägi

Kolm minutit lisaks.

08:32 Arvo Aller

Eelnõu kohta tehti muudatusettepanekuid. Tõepoolest, EKRE tegi ligi 200 ettepanekut, mis olid obstruktsioonilised, ja seda puhtalt sellepärast, et meil oleks võimalik seda asja siin saalis arutada. Peale EKRE tegi veel ka Isamaa ettepanekuid, mis olid oma sisult väga mõistlikud, ja sotsiaalkomisjonis neid hääletati. Nii et oleks võinud ka sotsiaalkomisjon süveneda nendesse. Näiteks oli ettepanek tegevuspiirangu kaotamise kohta: et üldapteegi omaniku pädevust saaks laiendada teistegi apteekide peale, et see ei oleks piiratud ühe apteegiga. Selle oleks võinud tuua siia saali ja hääletada, see laiendab konkurentsi ja on paindlikum lahendus. 

Veterinaaria poole pealt tehti ettepanek muuta § 53, kus oli oht, et nimetatud tasud on nagu … Ühel pool oli haldustasu ja teisel pool oli müügil hoidmise tasu. Selgitused olid küll, et need tasud ei ole teineteisega sarnased, nad ei ole topelttasud, vaid need tasud on erinevate toimingute eest, antud veterinaarravimi registris olemiseks. Nende tasudega on üldse nii, et kui see omab olulist rolli riigieelarvele, siis mõju siin välja arvutatuna tuli suurusjärgus mingi 50 000 eurot. Samas oli seletuskirjas ka välja öeldud, et see otseselt ei paranda eelarvepositsioone ega ole ka eelarve eesmärkidega seotud. Usaldusega sidumine ja viide eelarvele ei näi asjakohane, pigem on sellega kiirustatud. 

Võib-olla oleks mõistlik eelnõus mõned asjad veel läbi käia ja hakata neid siis rakendama, aga kuna see on seotud usaldushääletusega, siis kahjuks või õnneks me ei saa eelnõu toetada, ei saa toetada selle vastuvõtmist. Aitäh!

08:39 Aseesimees Toomas Kivimägi

Aitäh! Järgnevalt palun Riigikogu kõnetooli Kert Kingo. Aga ma ei näe teda saalis. Loodame, et ei ole mingi terviserikkega tegemist. Kalle Grünthal, palun! Ka teda kahjuks ei näe. Siis Rene Kokk. Ka teda kahjuks ei näe. Head kolleegid, see ei ole nüüd väga korrektne. Aga vahepeal on saali jõudnud Kert Kingo. Nii et, palun, Kert Kingo! (Kert Kingo palub lisaaega.) 

Kolm minutut lisaks.

08:40 Kert Kingo

Lugupeetud istungi juhataja! Head istungi jälgijad ja head fraktsioonikaaslased, kes te ainukestena siin olete! No jälle on eelnõu, kus on vajalikke tegevusi, mis on tõesti väga tervitatav. Ja samas on ka selliseid muudatusi, mis tekitavad minus üksjagu küsimusi. 

Esmalt räägin nendest headest osadest. Väga tore on see, et retsepti alusel valmistatud ravimeid saab nüüd ka teistest apteekidest. See aitab eriti neid inimesi, kes elavad maapiirkondades ja kellel võib-olla senini ei olnud kodukoha lähedal apteeki, kus võib retsepti alusel ravimeid valmistada. Selline apteek on natuke liiga kaugel, samal ajal kui nii-öelda tavaline apteek on lähemal. Nende jaoks on see tõesti väga suur lahendus, et nad saavad võimalikult kodu lähedalt neid ravimeid kätte, seda takistust enam ei ole. 

Nüüd, see teine osa, et ravimite hulgimüügi või tootmise tegevusloaga kaasneb automaatselt eriluba nõudva kauba sisse- ja väljaveo õigus, et seda saab ka kergemalt – ma kujutan ette, et see vähendab veidi bürokraatiat. Tahaks väga uskuda, et nii nagu ta siin kirja on pandud, hakkab see ka tegelikus elus tööle. Kui see nii on, siis seda ma nimetaksin ka heaks muudatuseks.

Aga küsimusi on minus tekitanud eriti see koht seletuskirjas, et Ravimiametile antakse erandlikel juhtudel õigus ajutiselt piirata ravimite apteegist väljastatavaid koguseid. No ma jõuan jälle sellesse punkti, et need inimesed, kes elavad tõmbekeskustest eemal ja kellel ei ole kodukoha vahetus läheduses apteeki, käituvadki niimoodi, et kui nendel on ravimid, mida nad igapäevaselt peavad tarvitama, siis nad ostavad korraga mitme kuu varu välja. Kui nüüd ajutiselt piiratakse müüki mis iganes põhjusel – noh, need piiramise põhjused on ju tihti küsitavad, need sageli ei ole piisavalt argumenteeritud –, siis see raskendab nende inimeste olukorda väga palju. On ju teada, kui palju ravimit kulub kuu ajaga. Hakata kuu aja pärast jälle seda teekonda ette võtma ja otsima seda ravimit – see tekitab probleeme. 

Kusjuures, nagu siin ka ministri vastustest välja tuli ja nagu me oleme varemgi kuulnud, viimasel ajal eriti on tekkinud selline probleem nagu tarneraskused. Ma ei kujuta ette, millest need tarneraskused siis nüüd üleöö on tekkinud. Aga kui hakatakse müügikoguseid piirama ja kujutame ette, et inimene saabki osta ainult ühe kuu varu välja, ent ta igapäevaselt tarvitab mõnda ravimit ning kui ta järgmine kord läheb seda ostma, siis tuleb välja, et on tarneraskused olnud, nii nagu meil väga mitmete ravimitega on juba olnud, mis siis saab? 

Me ju teame ka, et ega perearsti juurde väga kergelt ei pääse. Jah, on võimalik meili teel paluda retsepti pikendada. See eeldab, et perearstil on täpne ülevaade, millised sama koostisega ravimid veel kuskil saada on. Aga seda ülevaadet ju tihti lihtsalt ei ole, ei ole ka perearstidel. Mul on omalt poolt üks näide tuua. Oli üks preparaat, mida pidi iga päev kasutama. Ravimiameti poolt oli see alguses lubatud ja retsepti alusel sai seda osta. Aga kui tekkis vajadus osta uus kogus, siis tuli välja, et Ravimiamet otsustas kehtestada nõudmise, et selleks peab olema Ravimiameti luba. Siis tuli perearstil teha Ravimiametile taotlus, et patsient saaks selle loa. Seda luba võimaldab seadus menetleda 30 päeva. No ja Ravimiamet menetleski 30 päeva, 30. päeval andis loa. Aga seda ravimit pidi iga päev kasutama. Ja sellega kõik veel ei lõppenud. Ilmnes, et apteeki minnes ei ole nii, et lähen ja ostan. Kõigepealt tuli apteegile anda tellimus. Ja apteegist sai selle ravimi viie nädala pärast. 

Jaa, tegemist ei olnud, ütleme, eluohtlikku olukorda sattumisega, kuna seda preparaati ei saanud kohe, aga see ei ole ju normaalne olukord. Ja mitte ühtegi põhjendatud argumenti, miks on nii, et kord on ilma Ravimiameti loata, kord on Ravimiameti loaga, ei olnud. Lihtsalt tehti nii. Ja see on vaid üks näide. Aga kui selliseid asju hakatakse tegema ravimite puhul, mis tõesti väga mõjutavad inimese tervislikku seisundit, siis see teeb olukorra halvemaks, mis iganes ettekäändel seda ka ei tehta. 

Sama ma ütleksin nende tarneraskuste kohta. Ma arvan, et ma mäletan ikkagi õieti, et kui ma sotsiaalkomisjonis eelmise koosseisu ajal olin, siis Ravimiameti juht rääkis, et need on tingitud sellest, et nad on nüüd koondanud ravimite soetamise kahe hulgimüügifirma kätte, sest niimoodi on otstarbekam. See turg on kahe firma käes. Ja selle võrra muidugi patsientide ja muude tarbijate, ütleme, ravimivalikud oluliselt vähenevad. Just nimelt, kui need kaks [hulgimüügi]firmat, kes suurtes kogustes muretsevad ravimeid, mille kohta on lepingud tehtud, ei saa oma kanaleid pidi neid ravimeid, siis ka teisi kanaleid pidi ei saa, sest lepinguid ei ole. Ja kaotajaiks on isikud, kes vajavad neid ravimeid iga päev. Selline korraldus minu arvates ei ole aktsepteeritav. See ei aita inimesi. See tähendab seda, et inimestele ei ole arstiabi põhimõtteliselt kättesaadav, neile ei ole ravimid kättesaadavad. Selline korraldus jätab mulje, et hulgimüügifirmade huvid on seatud ettepoole ravimeid vajavate inimeste huvidest. 

Ja siin on muidugi kohe teine probleem, et see läheb vastuollu ka üldise arstiabi andmise põhimõtetega. 

Need on probleemid. Ma võiks sel teemal veel väga palju näiteid tuua, mis minu arvates on kitsaskohad, aga nagu me näeme, aega ei ole. Ja vaatamata sellele, et eelnõul on kaks head külge, arvestades sellega, et see on seotud usaldushääletusega, ei hääleta meie mitte selle eelnõu sisu üle, vaid me hääletame selle üle, kas me usaldame valitsust või mitte. Tänast valitsust me mitte mingil juhul ei saa usaldada ja seetõttu meie hääletame selle eelnõu vastu. Aitäh!

08:48 Aseesimees Toomas Kivimägi

Aitäh! Ajapuuduse üle ei saa küll kurta. Ma saan vastata Varro Vooglaiu küsimusele, et me oleme nüüd õige pea 19 tundi pidanud seda istungit. 

Aga järgnevalt Kalle Grünthal, palun!

08:49 Kalle Grünthal

Palun kolm minutit lisaaega.

08:49 Aseesimees Toomas Kivimägi

Kolm minutit lisaks. 

08:49 Kalle Grünthal

Tere õhtust, hea Eestimaa rahvas! Just selline on meie olukord praegu siin saalis.

08:49 Aseesimees Toomas Kivimägi

Vahepeal on küll hommik saabunud.

08:49 Kalle Grünthal

No teie olete maganud vahepeal. Meie ei ole, meie teeme tööd, vastupidiselt koalitsioonile. 

Aga ma tahan head Eestimaa rahvast teavitada, et siinsamas saalis jätkub viies vaatus draamast "Eesti parlamentarismi lõpp ehk Diktatuuri algus". Etenduse autor, dramaturg ja peaosatäitja: Kaja Kallas. Kaasa löövad Reformierakonna saadikud, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna saadikud ja Eesti 200 saadikud. Teie, hea Eesti rahvas, olete lihtsalt pealtvaatajad sellele, kuidas parlamentarismi tegelikult kägistatakse. 

Ja miks ma sellise lause välja ütlesin? Sest pärast seda, kui siia Riigikogusse on laekunud juba viies eelnõu, mis on seotud usaldusküsimusega, ei saa sellele teistsugust vastust lihtsalt anda. Oleme vahepeal saanud targemaks, mispärast siis seda usaldusküsimust kogu aeg rakendatakse. Ja ühe eelnõu puhul, tegelikult neljanda eelnõu puhul tõi Mart Võrklaev ära, et ametnikud olid märkinud ka põhjuse: et Vabariigi Valitsus möönab, et eelnõu sidumine usaldusküsimusega piirab parlamentaarset debatti ja sellega sekkutakse seadusandja tegevusse. See tähendab, et valitsus tegelikult teab täpselt, et ta rikub põhiseaduslikke printsiipe. Aga siis ta muidugi leiab jälle, et antud juhul on see siiski põhjendatud, arvestades laekunud muudatusettepanekute ebakonstruktiivset sisu ning hulka, nii et menetlemine tavamenetluse raames ilmselgelt ei ole otstarbekas ega muude argumentidega põhjendatud. Usaldusküsimusega sidumise [võimalus] eksisteeribki eelkõige selleks, et tagada valitsuse poliitika elluviimine olukorras, kus parlamentaarset debatti kasutatakse teadlikult ja tahtlikult instrumendina obstruktsioonilise ummikseisu tekitamiseks. 

Vaat see on nüüd üks väga huvitav ja uus lähenemine, sest üks Eesti riigiõiguse autoriteete Taavi Annus on öelnud hoopis teised põhjused. Nimelt, eelnõu sidumist usaldusküsimusega kasutatakse kahel põhjusel. Esiteks võimaldab usaldusküsimus ebaselges poliitilises olukorras selgust saada. Ja see on eelkõige mõeldud tegelikult vähemusvalitsusele, kellel muidu oleks raske oma poliitikat ellu viia. Ja teine põhjus on see, et menetlemine saab sel juhul olema Riigikogus palju kergem, kiirem ja valutum – muudatusettepanekuid lihtsalt ei ole. 

Taavi Annus märgib ka sellessamas kollases raamatus, mis on meie püha piibel ja mille järgi me peaksime tegelikult kogu aeg käituma, väga olulise fakti: usaldusküsimusega sidumine võimaldab eelnõusid läbi suruda ning takistada parlamentaarset obstruktsiooni. Ta märgib, et taolise abinõu legitiimsus on põhiseaduse seisukohalt kaheldav. Ja tal on absoluutselt õigus, sest et valitsus on küll praegu toonud siia, ütleme, oma ideoloogilise põhjenduse, miks ta seda usaldusküsimust kogu aeg kasutab: see on Riigikohtu lahend 5-20-3/43. Lühidalt öeldes on Riigikohus seal märkinud, et usaldusküsimusega sidumine on legitiimne viis obstruktsiooniliste takistuste ületamiseks. Aga ta jätab märkimata selle olulise punkti sellessamas Riigikohtu lahendis, et usaldusküsimusega seotud eelnõu menetlus Riigikogus on jah palju kiirem kui tavamenetlus ja kärbib eelkõige opositsiooni võimalusi eelnõuga seotud parlamentaarseks debatiks, ent eelnõude liiga sage sidumine usaldusküsimusega või selle meetme kasutamine põhiseadusest mitte tulenevate eesmärkide saavutamiseks võib tuua kaasa valitsuse liigse sekkumise seadusandja tegevusse ning kitsendab põhiseaduse § 65 punktis 1 sätestatud Riigikogu pädevust vastu võtta seaduseid ja otsuseid. Ja sellest tulenevalt võib see rikkuda ka põhiseaduse §-st 4 tulenevat võimude lahususe ja tasakaalustatuse põhimõtet ning ka põhiseaduse §-st 10 tulenevat demokraatia põhimõtet. Riigikohus ütleb väga olulise ja lühikese lause: seepärast saab seda menetlust kasutada üksnes erandlikel juhtudel. Ja lisab: eelnõu usaldusküsimusega sidumist ei tohi kasutada parlamentaarse debati ja sellega ka demokraatia tasalülitamiseks. Aga vaadake, hea Eesti rahvas, just praegu see siin toimub. Parlamentaarset debatti ei lasta teha ja sisuliselt toimubki demokraatia tasalülitamine. Valitsus on sellest Riigikohtu järeldusest lihtsalt üle sõitnud. 

Täna sai küsitud ka lugupeetud ministrilt Riina Sikkutilt, kes oli kolmas kord juba usaldusküsimusega seotud eelnõuga meie ees: öelge, miks te tegite sellise kolmanda usaldusküsimusega eelnõu. Andke mõista, mis on põhjus! Ja tema vastus oli: see on seotud riigieelarve menetlemisega, me peame selle enne vastu võtma. Henn Põlluaas küsis: aga öelge meile siis, milline on tulude-kulude vahe, tasakaal selles. Vastust ei tulnud. Tuli mingi hädine selgitus, et seal on inimeste palgad ja nii edasi. Sisuliselt on praegusel juhul absoluutselt põhjendamatu siduda see eelnõu usaldusküsimusega. Seetõttu ei ole võimalik seda asja menetleda ja loodan, et president teeb vastavad järeldused. Aitäh!

08:57 Aseesimees Toomas Kivimägi

Aitäh! Rene Kokk, palun!

08:57 Rene Kokk

Tänan, hea juhataja! Head Riigikogu liikmed ja kõik, kes meid vaatavad! Jaa, siin vahepeal oli juhataja mures, et ei olnud ettekandjaid. Ei, kõik on hästi, ettekandjad on olemas ja tulevad, kui vaja, kohe oma kõnet pidama.

Tulles selle eelnõu juurde, peab tõdema, et kahjuks on meil tegemist jälle usaldusküsimusega seotud eelnõuga, mis paneb opositsioonisaadikud olenemata selle sisust olukorda, kus me seda toetada ei saa. Ja täna on kahjuks tulnud päris mitme eelnõu puhul tõdeda, et nii see on. 

Aga nüüd tuletan meelde ja see on tänases debatis läbi käinud ka, mis toimus siis, kui COVID-i pandeemia tippaeg oli. Väga palju on räägitud sellest, et meil on ühtne Euroopa Liit ja teeme koostööd, aitame üksteist. Kõik see on mõistlik. Aga siis, kui häda käes oli, me nägime, et tihtipeale igasugused kokkulepped ja koostöölepingud, mis me oleme sõlminud, heas usus uskudes, et neid täidetakse, ei pruugi teps mitte paika pidada. See juhtus ka COVID-i pandeemia ajal, kui teatud ravimeid ei lastud liikuma. Küll olid probleemid seoses sellega, et ei saanud maske kätte, kellel maske oli, hoidis maske endale, ei lasknud neid lahti. 

Sellest tulenevalt on muidugi oluline, et iga riik ikkagi vaatab eelkõige enda poliitika ja enda vajadused üle. Loomulikult aitame ka naabreid, kui see võimalik on, aga regulatsioonid peavad olema sellised, et see võimaldab eelkõige meie oma inimestel ja oma riigil toime tulla. 

Nüüd, vaatame üle kolm peamist asja, mis siin eelnõus on. Hakkame tagantpoolt pihta. Ravimiametile antakse erandlik õigus piirata apteekidest ravimite väljastamise koguseid, kui on tegemist mõne sellise olukorraga, kus on ravimite väljastamist vaja hakata limiteerima. Küsisin selle kohta ministri käest, sest ma näen siin teatud murekohti. Nimelt, just seesama lugu, et kui tekib olukord, kus mingid ravimid on turult kadumas – on see siis mõni pandeemia või mingisugune [muu] ebatavaline olukord –, siis peab olema kindlasti tagatud see, et ei teki võimalust [seda ära kasutada]. Me eeldame, et meie apteegiärimehed on kõik ausad inimesed, ja ilmselt see nii ka on, aga siiski võib tekkida hüpoteetiline võimalus, et juhul, kui turul on kuskil väga suur puudujääk ja meil on mehhanism, mille abil saab riigis teatud põhjuse korral mingite ravimite kättesaadavust piirata, siis võib tekkida risk, et ettevõtjal tekib soov hakata neid ravimeid turutingimustes kallima hinna eest müüma välja sinna, kus nende eest oluliselt paremat hinda makstakse. Ja siinkohal on küll lootus, et minister on veendunud, et ta suudab tagada selle, et Ravimiamet selle kontrolli tagab ja et selleks on olemas piisavad ressursid nii rahaliselt kui ka inimeste näol, et see kontroll tagada ja me sellisesse olukorda ei satu. 

Palun lisaaega kolm minutit. 

09:01 Aseesimees Jüri Ratas

Paar või kolm? Palun, kolm minutit! 

09:01 Rene Kokk

Ühe teise suurema muudatusena on meil tegemist sellega, et [kehtivat korda] täiendatakse sellega, et ravimite hulgimüügi või tootmise tegevusloaga [kaasneb automaatselt] eriluba nõudva kauba sisse- ja väljaveo õigus. Tulevikus seda luba ei ole enam vaja, see eritingimus võetakse ära. No ilmselt tuleb uskuda ministrit, et tegemist on ajale jalgu jäänud regulatsiooniga, mis on ajas muutunud ja tuleks ära muuta. Loodame, et see nii on. Seda enam kahju ongi tõdeda seda, et tegelikult võiks eelnõu iseenesest toetada, kui see sektorile vajalik on ja teeb asju paremaks, aga see seoti jälle usaldusküsimusega. Sisuliselt pandi suur osa Riigikogu liikmetest sõna otseses mõttes kahvlisse: usaldusküsimuse korral ei ole meil võimalik eelnõu toetada, isegi kui me seda tahaksime. Ja sellest on väga kahju. 

Ja muidugi omaette teema veel, mis kindlasti vajab arutelu ja millest ei saa valitsus mööda minna, on ikkagi praegune majandusolukord, need hinnatõusud, mis on olnud viimastel aastatel, ja see, mis meid ees ootab. Tegelikult tuleks võtta kohe uuesti lauale ravimite käibemaksu alandamise küsimus. See tuleks tuua Euroopa Liidu miinimumi peale: 5% protsendi peale tuleks ravimite käibemaks langetada esimesel võimalusel, et inimesi vähegi aidata ja neile vastu tulla. 

Vähem tähtis selle juures ei ole kodumaise kvaliteetse toidu käibemaksu toomine miinimumile. Võib esmapilgul tunduda, et mis seos siin on, aga tegelikult on seos väga ilmne: kui inimene sööb kodumaist kvaliteetset toitu, siis lisaks majanduslikule aspektile, et me aitame enda majandusel rasketest oludest läbi tulla ja hoiame enda majandust vee peal, on ikkagi see, et inimene saab tarvitada meie oma kodumaist toitu, mis on kvaliteetne ja tänu sellele kindlasti oluliselt tervislikum kui see, mida inimesed on sunnitud ostma puhtalt hinnalipiku peale vaadates. Tõsi on ka see, et tihti see odav toit vastab sisult ka hinnale, mida me seal lipiku peal näeme. 

Nii et siin on kindlasti mõttekoht, kuidas leida võimalusi tulla vastu meie oma Eesti inimestele ja [teha ära] nii ravimite käibemaksu kui ka kodumaise toidu käibemaksu alandamine, et see oleks kõigile Eesti inimestele taskukohane. Ja muidugi sinna juurde ka erinevad koolitoiduprogrammid, mis kindlasti peavad jätkuma ja vajavad lisarahastust, et meie lapsed saaksid süüa kvaliteetset eestimaist toitu. 

Aga kahjuks pean tõdema, et seda eelnõu ei ole mul võimalik toetada, kuna see otsustati siduda usaldusküsimusega. Kahjuks nii on. Tänan!

09:05 Aseesimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma vaatan korraks, Rain Epler, teile otsa. Kas ma saan õigesti aru, et te tulete nüüd Riigikogu kõnetooli kui Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esindaja? Selge, teoreetiliselt on teil võimalus ka kolmas kord tulla komisjoni esindajana, aga siis peab olema komisjoni otsus, nagu me rääkisime. Ja ma palun Riigikogu kõnetooli Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esindaja Rain Epleri.

09:05 Rain Epler

Aitäh, härra Ratas, sõna andmast! Ja tere hommikust! Oleme tulnud hea tempoga, nagu te ise olete siin mõnikord öelnud, ja ma usun, et me läheme hea tempoga ka edasi. Ma mõtlesin, et ei hakka ekstra majanduskomisjoni liikmeid kokku ajama, ei ole ju vaja käia kolm korda ühest eelnõust puldis rääkimas. Piisab kahest küll. Aga fraktsiooni nimel rääkides ma kasutaksin seda kõneaega selleks, et teha väikene vahekokkuvõte, mis hõlmab endas seda eelnõu, mis praegu menetluses on, aga vaatab natuke tervikuna kogu seda usaldusega seotud eelnõude portsu, mis alates teisipäevast päevakorras on. 

See oli vist üleeile, kui minister Signe Riisalo ütles, et tõsiasi on see, et riigieelarve vastuvõtmise eel on Riigikogul kohustus riigieelarvega seotud eelnõud vastu võtta või õigemini, see on eeldus, et üldse saaks riigieelarve vastu võtta. Talle sekundeeris siit juhataja toolist härra Kivimägi, kes ütles, et tegemist on kõigi jaoks väga oluliste eelnõude vastuvõtmisega. Vaadakem siis nende eelnõude olulisust läbi eelarvele [avaldatava] mõju prisma. 

Kõigepealt, esimesena oli meil siin sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 295. Loen mõju kohta eelarvele. Katsun püsida 2024. aasta eelarve juures, ei hakka RES-ist rääkima. Nagu näiteks õpetajate palgakaasus tõestas, siis see jutt, mis RES-i kirjutatakse, on rohkem nagu selline, et see on vaja sinna RES-i ka kirjutada. Kui võtta eelduseks, et igal aastal oleks üks inimene, kes oleks tagasipöörduja toetust taotlenud, siis oleks kulude kokkuhoid järgmine: 2024. aastal 4490,95 eurot. 

Seoses kojukandeteenuse piiramisega hoitakse SKA väljamaksete tegevuse pealt kokku 600 eurot aastas. Lisaks on pensioniteenuse arvestuslike kulude kokkuhoid aastas 8932,44 eurot. Ametnikud on väga täpselt, sendi pealt, välja arvestanud eelarvemõju. 

Teisena tuli siia ravimiseaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu. Vabariigi Valitsus on otsustanud eraldada õdede lähtetoetuseks 2024. aastal 1,21 miljonit eurot. 

Järgmine, ravikindlustuse seaduse täiendamise seaduse eelnõu 294: 2024. aastal täiendav kulu circa 2,25 miljonit. Infosüsteemide arenduseks kulub esialgsel hinnangul 290 000 eurot. Lisatud on ka tabel. 

Maamaksuseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu 297. Seaduse rakendamisel vähenevad Maksu- ja Tolliameti otsesed kulud suurusjärgus 25 000 eurot aastas, kui muudatuse tulemusel ei oleks vaja enam välja saata circa 30 000 saadetist, eeldades, et postitus tehakse lihtkirjaga. Säästetud paberikulu on 5635 eurot pluss käibemaks ja ümbrikukulu – jälle on tehtud väga täpne mõjuanalüüs, sendi pealt – 741,38 eurot pluss käibemaks.

Ravimiseaduse, ravikindlustuse seaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu 299 – jõudsime siis käesoleva eelnõuni – arendustööde eeldatav maksumus on circa 17 000 eurot ja kokkuhoidu nähakse võimalik olevat saavutada 67 851 eurot. Liidame need numbrid kokku, saame kokkuhoiu circa 50 000 eurot.

Ja ees on ootamas maapõueseaduse … 

Ma palun lisaaega kolm minutit.

09:10 Aseesimees Jüri Ratas

Jah, see on päris üllatav, et soovitakse lisaaega, aga loomulikult see võimalus on. Nii et palun, kolm minutit lisaaega.

09:10 Rain Epler

Maapõueseaduse muutmise seaduse eelnõu 296: lisatulu järgmisel aastal nähakse 50 000 eurot. Ja selle paki lõpetuseks: liiklusseaduse ja autoveoseaduse muutmise seaduse eelnõu 302. Selle kohta võib öelda, et see on mõnevõrra tummisem. Eelnõu seadusena rakendamisel suureneb teekasutustasust laekuv tulu eeldatavalt 11,8 miljoni euro võrra. Trahvidest laekuv tulu sõltub liiklusjärelevalve sagedusest ja isikute seaduskuulekusest, kuid arvestades trahvide maksmise senist statistikat, võib trahvidest laekuv tulu suureneda circa 400 000 euro võrra. 

Kui me need numbrid nüüd kokku lööme, siis tulu poole peal, mis koosneb kas lisatulust või kokkuhoiust, saame 12 364 526 eurot. Ja kulub selle saavutamiseks, eelnõude eesmärkide saavutamiseks 3 767 000 eurot. Jälle, vaadates nüüd koondmõju, palju see kokku on, siis circa me hoiame kokku või teenime lisatulu 8 miljonit eurot. 

Kui üksikult neid seadusi vaadata, siis praegu menetluses oleva seaduse puhul juba oli jutuks, et Keeniasse interneti peale läheb 300 000. Ja üks ministeerium uurib, kas mitte uurida seda majandussurutise ajal, kuidas järgmise surutise ajal oleks majandus kerksem – sinna kulub 140 000 eurot. Nii mõnegi eelnõu tulupoole kataks uhkelt ära, kui jätaks need asjad uurimata. 

Ja näiteks, kui koondmõju 8 miljonit vaadata, siis aja tikutulega seadustest seda kõike taga ja siis veel usaldusega menetle ka. Ma vaatasin suurt riigieelarvet – mina julgen öelda, et seal on CO2 tulud 100 miljoniga vähemalt alaprognoositud. Astu analüütikute kabinetist läbi, vaata veebis saadaolevat oksjoniinfot – isegi minister ei pea olema, et aru saada, et see prognoos on vale. Ja oleks kõik need mured lahendatud. Nii et minu arvates on väga küsitav see põhjendus nende eelnõude usaldusega sidumisel, et need on eelarve vaates väga olulised. 

Ja kõne lõpetuseks ma ütlen – see on ilmselt nii mõnelegi rõõmusõnum, ma eelkõige pean silmas oma fraktsioonikaaslasi –, et ma siin kahe päeva jooksul olen üsna monopoliseerinud need fraktsiooni nimel kõnede pidamised, aga nüüd ma lasen teistel inimestel ka fraktsiooni nimel läbirääkimistes osaleda. Omalt poolt tänan. On olnud tegus tööpäev. Aitäh!

09:13 Aseesimees Jüri Ratas

Suur tänu! Aitäh! Ja läheme edasi. Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Evelin Poolametsa. Palun!

09:13 Evelin Poolamets

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Hea minister! Ravimiseadust muudeti viimati 2022. aastal. Me oleme näinud sellel aastal seadusi, mida on viimati muudetud 2006. või 2004. aastal. Mõned riigilõivud on isegi aastast 1996, aga ravimiseadus on nii hea seadus, mida siis tasub iga natukese aja tagant muuta, ja ikka sellepärast, et olla kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. 2022. aastal muudeti ravimiseadust just Euroopa Liidu uute, otsekorralduvate määruste 536/2014 ja 2019/6 rakendamiseks. 

Kui me 2004. aastal liitusime Euroopa Liiduga, siis lubati meile majanduskeskkonda, vaba majandusühendust. Inimesed unistasid reisimisest ilma viisata. Aga nüüd oleme jõudnud olukorda, kus Euroopa Liit iga natukese aja tagant saadab meile määruseid, mille järgi me peame oma seaduseid muutma. Lisaks on meil ka huvitavad uued ametikohad ja näiteks koputajate seadus. See on pikk seaduse nimetus, aga ülesanne on kontrollida, kas Euroopa Liidu õigus, seadused ikkagi asutuses [kehtivad]. Ja ka vihakõne seadus pole kaugel. Ehk siis kontrollitakse ka mõtlemist. Suhkrutrahvidest ma ei räägigi. Ehk siis, kui ei mõtle õiges suunas, saad Euroopa Liidu poolt trahvitud. 

Ja kui vaadata tagasi, mida 2022. aastal muudeti, siis uue Euroopa Liidu määruse kehtima hakkamisel lihtsustub kliiniliste uuringute loa taotlemise protsess. Taotleja saab kogu protsessi vältel suhelda ühe liikmesriigi ravimiametiga, kes koordineerib menetlust ja infovahetust taotleja ning teiste liikmesriikide vahel ja kes koostab ka uuringutaotluse teadusliku hindamise aruande.

Lisaks ravimiuuringute nõuete uuendamisele loodi muudatusega ka võimalus valmistada ja kasutada haiglates erandkorras uudseid ravimeid. Uudsed ravimid on geeniteraapia, somaatilise rakuteraapia ja koetehnoloogilised ravimid. Muudatus võimaldab pakkuda patsientidele ravivõimalusi, mis ei olnud seni kättesaadavad. 

Nüüd, aasta või poolteist hiljem, on uus seaduseelnõu, mis ajakohastab jälle ravimiseadust ja oh üllatust, viib selle kooskõlla Euroopa Liidu õigusega, samuti vähendab see ebavajalikku halduskoormust ravimituru osapooltele. Eelnõus ette nähtud muudatused parandavad ravimite kättesaadavust ning arendavad apteegiteenuseid. Eelnõu kohaselt võimaldatakse edaspidi tarbijatel ravimijäätmeid apteekidesse tagastada lihtsustatud korras. Praegu tuleb ravimite tagastamisel koostada üleandmise-vastuvõtmise akt. 

Palun kolm minutit lisaaega.

09:18 Aseesimees Jüri Ratas

Palun, kolm minutit lisaaega!

09:18 Evelin Poolamets

Aitäh! Samuti antakse apteekidele võimalus viia läbi ravimitega reisimise nõustamist ning väljastada ravimitega reisimiseks vajalikke Schengeni tunnistusi. Lisaks võimaldatakse apteegis arsti retsepti alusel valmistatud või jaendatud ravimeid ka teistele apteekidele väljastada. Aga see, mida selles uues seaduses ei muudetud, ei võetud arvesse, oli Ravimitootjate Liidu ettepanek keelata ravimeid tutvustavatel üritustel igasugune meelelahutus. Ravimitootjate Liit tuli ettepanekuga välja juba 2018. aastal ja ka nüüd tulid nad selle ettepanekuga välja. Nad soovisid kaotada seadusest võimaluse teha arstidele kingitusi. Samas tõdes ka liidu tegevjuht, et korruptsiooni selliste muudatustega lõpuni välja ei juuri. 

Meelehea, mida ravimifirmad võivad tervishoiutöötajatele pakkuda, on küll juba praegu piiratud. Näiteks on ravimiseaduses koguni eraldi jagu pealkirjaga "Ravimi väljakirjutamise ja müügi mõjutamine kingitustega". Selle pealkirja all ütleb seaduse säte, et kingitus ei tohi olla kallim kui 6 eurot ja 40 senti. Ravimitootjate Liit aga ütleb, et nende eetikakoodeks ei luba ammu isegi nii väikseid kingitusi ja sestap võiks muudatuse teha ka seaduses. Ravimitootjate Liidu juht Riho Tapfer tõi näitena, et patsiendina ei ole meeldiv minna arstikabinetti, kui kabineti seinal ripub suurte ravimifirmade logodega kalender või kui arst või õde kirjutab teile soovitusi märkmepaberile, kus ilutsevad samuti mõne ravimifirma logod. Ta lisas, et nendele ravimifirmadele, mis Ravimitootjate Liitu ei kuulu, tekitab praegune seadus ebaõiglase eelise. Niisuguste firmade käes on Tapferi hinnangul Eesti ravimiturust umbes 10%. 

Küsisin ka selle muudatuse kohta ministrilt. Minister ütles, et siin tuleb rohkem hinnata mõju, mis see endaga kaasa toob. Aga nagu ikka Eestis kombeks, see, kes maksab, tellib ka muusika. Aitäh!

09:21 Aseesimees Jüri Ratas

Suur tänu teile! Aitäh! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Helle-Moonika Helme. Palun!

09:22 Helle-Moonika Helme

Aitäh! Palun kolm minutit lisaaega.

09:22 Aseesimees Jüri Ratas

Jah, palun, kaheksa minutit!

09:22 Helle-Moonika Helme

Ma tänan, Riigikogu aseesimees! Ja tänan ka ministrit, et ta hoolimata sellest, et me oleme siin väga varasel hommikutunnil ja minister ise on siin juba mitu korda Riigikogu eest läbi käinud, ta ikkagi istub veel saalis ja kuulab ja vaatab ka meie kõnesid. 

Ma tegelikult alustaks positiivsest. Jällegi, selles seaduseelnõus on väga palju asju, mis on absoluutselt väga head ja teevad meie kõikide elu kergemaks. Kui siit järjest minema hakata, siis näiteks selline võimalus, et edaspidi võimaldatakse tarbijatel tagastada ravimijäätmeid apteekidesse lihtsustatud korras. Ma käisin praegu just ministri juures selle kohta küsimas, olles natukene vaadanud ka seda praegust korda. Ka praegune kord on tegelikult just nimelt tarbija jaoks, inimeste jaoks väga lihtne. Aga kuna seda teemat ei puudutatud siin küsimuste-vastuste voorus, siis ma küsisin ministri käest üle. Tõepoolest, see läheb veelgi lihtsamaks. Kui praegu peab ravimijäätmetega minema apteeki, siis apteeker peab seal pabereid täitma, kõik kohapeal arvele võtma. Nüüd tehakse asi tõesti sama lihtsaks, nagu sa lähed näiteks ehituspoodi ja annad oma vanad patareid või siis luminofoorlambid ära. Nüüd lähed ka nende ravimijääkidega või tarbimisaja ületanud ravimitega apteeki ja paned need sinna kusagile nurka korvikesse ja ongi see asi tehtud. Väga hea! 

Siis loomulikult see, et apteekrid saavad võimaluse läbi viia ravimitega reisimise nõustamist ja väljastada ka reisimiseks vajalikke tunnistusi ja dokumente. Ka see on väga hea, sellepärast et meie inimesed väga palju reisivad ja loomulikult, kui kellelgi on väga tõsine haigus ja neil on teinekord ka väga tugevad valuvaigistid või muidu sensitiivsed ravimid, mida võib-olla mõnda riiki ei taheta üle piiri lubada, siis võib tekkida küsimusi. Jällegi, väga hea, ei pea perearsti käest seda tõendit saama, saab apteegist. 

Siis see punkt, et lisaks võimaldatakse apteegil väljastada retsepti alusel valmistatud ravimeid ka teistele apteekidele. Patsient saab selle ravimi kätte talle sobivas apteegis – jälle väga hea! See parandab igakülgselt ravimite kättesaadavust. Samuti see, et enam ei ole vaja ravimite hulgimüügil või eriluba nõudva kauba sisse- või väljaveo puhul lubadele sätestada eritingimusi. Ka see toob need ravimid ju palju kiiremini tarbijale kätte.

Aga siin on üks selline punkt, mida me tegelikult vist natukene käsitlesime ka esimese ja teise lugemise vahel. Nimelt, esmapilgul tundub väga hea, et eelnõuga reguleeritakse täpsemalt võimalus tagada Eesti patsientidele juurdepääs uutele, väljatöötatavatele ravimitele olukorras, kus puuduvad muud võimalused kroonilise või eluohtliku haiguse raviks ning innovaatiliste ravimite ja meetodite kättesaadavus on jäänud patsiendile ainsaks võimalikuks lahenduseks. 

Loomulikult, meil on autoimmuunhaigusi, meil on vähktõbi, mis teinekord on sellises faasis, kus patsiendi ainukene võimalus kas terveneda või ellu jääda on siis, kui ta saab katsetamata ravimi ruttu kätte. Ta katsetab selle enda peal ära ja kui läheb hästi, siis saab terveks, jääb ellu, ravimifirma aga saab selle, kuidas ma ütlen, katse oma ravimi lehele kirja panna, märkides ka kõrvaltoimed ja kõik muu. Iseenesest see on väga hea – hundid söönud, lambad terved. 

Aga kui me läheme tagasi koroonaaega ja vaatame, mis toimus meil koroonavaktsiinidega, siis tegelikult ka koroonavaktsiinid olid ju liigitatud ravimiteks. Nende puhul ei olnud läbi viidud nõuetekohaseid uuringuid, neid ei olnud katsetatud nii, nagu on katsetatud vanu tuntud vaktsiine. Vaktsiinidega üldiselt võib minna kümme aastat, et jõuda tulemuseni, et need oleks tõesti ohutud nii laiadele massidele manustamiseks, nagu koroonavaktsiinide puhul oli. Me nägime, et koroonavaktsiinide puhul kasutati täpselt sedasama argumenti, et puuduvad muud võimalused. Koroona oli tunnistatud uudseks eluohtlikuks haiguseks ja tõesti, inimesi nakatus kiiresti, inimesi suri. Sellele tuginedes öeldi, et vaat nüüd on see hetk, kus me peame nende läbikatsetamata, läbiuurimata vaktsiinidega turule tulema, ja ühesõnaga, tulge siis kõik. 

Tegelikult sellest on nüüd nii palju räägitud, et see võib-olla ei olnud päris õige ja me päris täpselt ei tea, mis selle käigus inimestega tegelikult tehti. Asi läks ehk natuke käest ära. Ja mis on võib-olla kõige halvem selle asja juures: [kadunud on] inimeste usk tõeliselt elupäästvatesse vaktsiinidesse, millega on põlvkondi vaktsineeritud ja millega tõepoolest on globaalselt elimineeritud väga tõsised haigused, nagu katk ja koolera. Ja on veel palju selliseid haigusi, mis on ajaloo jooksul väga laialdaselt surmavad olnud – need on elimineeritud. Näiteks ka lastehalvatus, eks ole. Selles mõttes tegi koroonavaktsiinide selline kasutamine tegelikult kõige suuremat kurja sellega, et inimestel kadus ära usk vaktsiinidesse, kadus ära usaldus. Neid tulemeid me näeme. Ühiskonnad on lõhki ja süüdistatakse ühte ja teist poolt: kes levitab valeinfot ja kes ei täida, ütleme, mingisuguste ravimiametite soovitusi ja kohustusi.

Ravimiametile on ka antud – sellestki on täna palju räägitud – erandlikel juhtudel õigus ajutiselt piirata ravimite apteegist väljastatavaid koguseid, ühesõnaga, piirata kättesaadavust. Ja siin on mõningad aspektid, millele tahaksin kiiresti tähelepanu juhtida. Nimelt, maainimestel (Juhataja helistab kella.), kes on harjunud suuri koguseid korraga välja ostma, läheb ehk raskeks. Ja teiseks võib tekkida ravimiturism ja ravimite võltsimine. (Juhataja helistab kella.) Selle teadmise paluks ministril siit kaasa võtta. Aitäh!

09:30 Aseesimees Jüri Ratas

Suur tänu! Head ametikaaslased, ma võtan nüüd tehnilise vaheaja, et tänane istung infotehnoloogiliselt üles laadida. Ja võib-olla on hea mõte see pool tundi ära kasutada hommikuseks virgutusvõimlemiseks. Nii et juhataja vaheaeg.

V a h e a e g 

09:30 Istung lõppes

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee