Tere päevast, head kolleegid! Alustame Riigikogu täiskogu teisipäevast istungit. Kohaloleku kontroll, palun!

Kohalolijaks registreerus 68 Riigikogu liiget, puudub 33. 

Nüüd, head kolleegid, on võimalus üle anda eelnõusid ja arupärimisi. Aivar Kokk, palun!

Hea juhataja! Head kolleegid! Mul on au Isamaa Erakonna fraktsiooni nimel üle anda tulumaksuseaduse muutmise seaduse [eelnõu], millega täiendatakse § 13 lõiget 3 punktiga 1⁷ järgmises sõnastuses: "1⁷) välislähetuses viibivale rahvusvaheliste vedude autojuhile makstavat päevaraha kuni 75 eurot päevas kogu välislähetuse aja kohta." Põhjus on see, et rahvusvahelistele autovedudele kehtestati liikuvuspaketi kohaselt vastavalt direktiividele ja määrusele sõidukijuhtide lähetamist autovedude sektorist reguleerivad erinormid, ja neid nõudeid ei ole võimalik ignoreerida. Need on liikmesriikidele kohustuslikud. Seega tuleb ka Eestis kehtivate päevarahade suhtes kehtestada autojuhtide puhul erisus. Aitäh!

Head kolleegid! Olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud ühe seaduseelnõu.

Läheme tänase päevakorra juurde. Päevakorrapunkt nr 1 on Isamaa fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele loobuda plaanist anda omavalitsustele õigus uute maksude kehtestamiseks ja leida alternatiivseid võimalusi omavalitsustele tulubaasi tugevdamiseks" eelnõu 135. Palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks, Aivar Kokk!

Üks hetk, hea kolleeg Aivar, võtan ühe protseduurilise küsimuse. Kalle Grünthal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Kas ma magasin maha, kas kohaloleku kontrolli täna ei tehtagi? (Saalis kõneldakse: "Ammu tehti.") Tehti või? 

Jaa, te magasite maha küll midagi, jah.

Siis ma magasin maha. (Sumin saalis.)

Nii, aga veel kord vabandan, hea kolleeg Aivar Kokk! Nüüd on teie kord. Väga vabandan, et eksitasin teid. (Saalis kõneldakse.) Jah. Ole hea!

Aitäh, Toomas! Head kolleegid! Me teame, et selle aasta kevadel on siin Riigikogus praegune koalitsioon vastu võtnud mitu seadust, mis tõstavad järgnevatel aastatel erinevaid makse. Selliseid maksude tõuse on plaanitud veel nii riigieelarve vastuvõtmisega kui ka järgmisel aastal siia saali toodavate [eelnõude] vastuvõtmisega ajal, kui me teame, et energiahinnad on drastiliselt tõusnud juba viimased kaks aastat, ja võrreldes kahe aasta taguse [ajaga] on energiahinnad üle kahe ja poole korra kõrgemad ka täna. 

Võib ka teistpidi öelda, et näete, energiahinnad on langenud. Tõesti, gaasi hind oli vahepeal 285 eurot megavatt-tund ja nüüd on see langenud 75 euro peale, aga tihti unustatakse ära, et kaks aastat tagasi [maksis] see 30 eurot. Sama on elektriga. Ja kuna meil on sisendhinnad nii palju tõusnud, samas peaks tulumaksu laekumine 2025. aastaks ju paranema, kuna tulumaksumäär suureneb 10%, siis me ei näe võimalust, et omavalitsused võiksid veel makse tõsta.  

Me ei taha mitte kuidagi sekkuda omavalitsuste autonoomiasse – omavalitsusel on õigus enda territooriumi kohta erinevaid otsuseid teha ja kõike muud –, aga praeguses situatsioonis anda neile õigus oma nägemuse järgi makse tekitada ja tõsta [pole õige]. Ma tuletan meelde, et umbes 13 aastat tagasi tahtis Tallinna linn teha paadimaksu ja kõike muud, selle kohta on luuletusi ja laule tehtud. Tol hetkel jäeti [see] ära, sest oli kriisiaeg ja selliseid makse ei saanud teha. 

Täna on täpselt sama olukord. Riik on oma maksud juba ära tõstnud ja plaanib veel sadades ja sadades miljonites makse juurde teha, mis 2025. aastal tõstab igale töötavale inimesele maksumäära üle 2000 euro. Anda omavalitsusele võimalus veel makse tõsta tekitab olukorra, kus maal elavad inimesed ei suuda enam maal elada. Tegelikult on see ka väga oluline kaitseküsimus, sest riik peab olema kaetud inimestega igal pool. 

Kõige rohkem tekitab meile muret kindlasti see, et kui eelmise koalitsiooni ajal lepiti kokku maamaksuteemas, siis lepiti kokku ka see, et maamaks saab tõusta iga aasta 10% kaupa, mitte rohkem. Mõte, mis on koalitsioonilepingus kirjas, et võib-olla anname selle võimaluse ka vabaks ja [lubame] ühe aastaga maamaksu tõsta kas või 20%, 30% või 40% korraga uue määra poole, tekitab olukorra, kus põllumehed ei suuda sisendhindade tõttu enam oma kaupa müüa, või kui suudavad, siis poodides läheb Eestis toodetud kaup niivõrd kalliks, et meie inimesed ei suuda seda osta. Me näeme kaubandusvõrgus juba täna, et Eesti kauba müük on vähenenud ja mujalt toodud odava toiduaine – me ei tea, kuidas seda on toodetud – müük on kasvanud. Aga see tähendab seda, et Eesti majandus on langustrendis, ja nagu me teame, on majandus tänaseks olnud juba üle kuue kvartali miinuses. 

Seoses sellega ongi Isamaa Erakonna ettepanek valitsusele hetkel mitte mõelda sellistele teemadele, et anda võimalus omavalitsustele uusi makse määrata, sest ühegi maksuga pole ühtegi riiki ega omavalitsust rikkaks tehtud. Hetkel me näeme, et maksude tõus ja energiahindade sisendhind on [põhjustanud] selle, et Eesti majandus on väga viletsas olukorras. Aitäh!

Suur tänu, auväärt ettekandja! Teile on mõned küsimused. Varro Vooglaid, palun!

Suur tänu, lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Selleks, et mõista natuke paremini teie positsiooni, ma mõtlesin küsida sellise selgitava, laiema, taustavaba küsimuse. Kas te printsiibis toetaksite kohalikke makse, kui maksukoormus Eestis juba ei oleks nii kõrge? 

Ja nüüd teoreetiline arutelu. Kui me vähendaksime riiklikku maksukoormust ulatuslikult näiteks kolmandiku või poole võrra ja sellega seonduvalt annaksime kohalikele omavalitsustele nende autonoomiat toetades võimaluse otsustada ise, milliseid makse kehtestada ja milliseid mitte, nii et Eestis võiks erinevate omavalitsuste lõikes tekkida üsna erinev maksukliima, siis selle tõttu saaksid inimesed ja ka ettevõtted valida, kus nad tahavad tegutseda, kuhu nad tahavad kolida, kus nad tahavad elada ja kuhu nad tahavad oma makse suunata. Kas see printsiibis võiks olla midagi sellist, mida teie fraktsioon toetaks? Või te olete põhimõtteliselt selle vastu, et võiks olla võimalik kohalikul tasandil kehtestada, tõsta või ka langetada makse?

Aitäh väga hea küsimuse eest! Nii nagu ma oma kõnes ka mainisin, me austame kohalike omavalitsuste autonoomiat ja toetame omavalitsuste maksusüsteeme ja maksude kehtestamise õigust, aga sel juhul, kui riigis on see ka lahendatud nii, et riik ei [suurenda] omavalitsuste kohustusi ega ütle omavalitsustele, et nad leiaks ise raha nende kohustuste täitmiseks. Ja teiselt poolt, kui me näeme praegu, et püstloodis tekib maksuküür ehk maksude tõus, siis on väga halb anda omavalitsustele võimalus seda maksutõusu veelgi teravamaks teha ja meie inimeste [maksu]koormust tõsta. 

Meie erakond on olnud seisukohal, et kodukulud peaks olema minimaalsed ja sellepärast on ka Isamaa Erakonna eestvedamisel juba üle kümne aasta Eestis kodualune maa maksust vabastatud. Ja kui täna antakse võimalus, et omavalitsused võiksid selle maksustada ja hakata inimeste käest raha küsima, siis kindlasti me oleme selle vastu. Aga Ameerika Ühendriikides laekuvad kõik maksud maakonda, ka tulumaks laekub sinna, ja sealt läheb keskaparaati. Kui selline süsteem Eestis toimiks, ei olekski probleemi. 

Täna on probleem see, et eelmine koalitsioon leppis kokku, et tulubaas kohalikele omavalitsustele suureneb. Kevadel see tulubaas hoopis vähenes ja nüüd püütakse ümber mängida: vähem kui 20 rikkama omavalitsuse raha jagatakse ülejäänud enam kui 50 omavalitsusele – kes saab 30 000, kes saab 50 000, kes saab natuke rohkem.

Mart Maastik, palun!

Suur tänu, härra eesistuja! Hea Aivar! Väga õige, maksude tõstmine loomulikult ei aita kuidagimoodi kaasa omavalitsuste tulubaasi tõstmisele. Seda enam, et kui riik tõstab näiteks käibemaksu 10% võrra, siis kuna omavalitsused ei ole käibemaksukohustuslased, läheb elu nende jaoks aina raskemaks. Aga milline on sinu nägemus? Mida me peaksime ette võtma, et omavalitsuste tulubaasi saaks tõsta?

Aitäh! Väga lihtne: üksikisiku tulumaksust laekuvast summast, nii nagu me eelmises koalitsioonis kokku leppisime, oleks pidanud järgmine aasta laekuma üle 12%. Täna jääb see allapoole. Kui see tõus toimiks nii, nagu tol hetkel kokku lepiti, ei oleks võib-olla ka selliseid muresid, et näiteks Tartu linn peaks Eesti riigi vastu hooldereformi pärast kohtusse minema. Siis oli arvestatud selle tulubaasi tõusu sisse ka näiteks hooldereform. Oluline on see, et kui me paneme omavalitsustele kohustusi, siis peab omavalitsustel olema kohustuste katmiseks ka kuskil kate. Kui riik paneb kohustuse, siis riik peab nägema ka katet. 

Teine pool. Eelkõneleja küsis, kas omavalitsustel võiks olla rohkem autonoomiat. Mina olen ka selle poolt, et autonoomiat peaks omavalitsustel olema rohkem, aga sel juhul peab olema maksusüsteem hoopis teistsugune, kui täna Eestis on.

Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh, austatud ettekandja! Mina olen ka suur omavalitsuste autonoomia toetaja, sealhulgas finantsautonoomia toetaja. Aga kui me Eestis täna niimoodi lihtsustatult püüame kohalike omavalitsuste oma kehtestatud maksudega kuidagi tasakaalustada regionaalset erinevust, siis me tõenäoliselt saavutame vastupidise tulemuse. Mis sa seal Mõisakülas ikka maksustad või keda sa maksustad? [See on] kaugel turgudest, transpordisõlmedest, logistikast ja nii edasi. Nende kohalike maksudega sa ei suuna sinna kuidagi ka ettevõtlust. Kas ei oleks mõistlikum, et selle finantsautonoomia loob seaduse alusel ikkagi riik tulubaasina omavalitsustele? Ja siis muidugi jääb omavalitsustele [võimalus] lisaks teatud tegevusi suunates maksupoliitika kaudu kohalikku elu korraldada. Aga Eesti oludes luua kohalike maksudega piisav tulubaas kohalikele omavalitsustele tundub mulle utoopia. Kuidas sulle tundub?

Aitäh! Ma olen, Helir, sinuga nõus, et tänase maksusüsteemi puhul peab looma riik need võimalused. Kahjuks on Eestis omavalitsused väga erinevad. Kui me vaatame Tallinna ja Tallinna kuldset ringi, siis siin on üks mure: kuidas koole ja lasteaedu juurde ehitada. Eile oli meil omavalitsuspäeva kokkuvõtte ja deklaratsiooni üleandmine Riigikogule ja valitsusele. Sealsamas arutelus [selgus] väga lihtne [asjaolu]: kuldse ringi omavalitsusjuhid ütlesid, et inimesed ei tule sinna Võrust, vaid sinna tullakse Tallinnast. Aga Tallinnasse on nad enne tulnud Võrust. Nad on Tallinnas viis kuni kümme aastat elanud, ühel hetkel on nad soovinud päris oma kodu ja siis on läinud rõngasvaldadesse linna ümber. 

Loomulikult on siin tulubaas hea, sest [siin on] töökohad ja noored inimesed on kolinud pealinna poole, aga maapiirkondades tulubaasi ei ole – väga paljudes omavalitsustes on eakate protsent suurem kui tööl käivate inimeste protsent. Praegu on selge, et riik saab läbi oma maksusüsteemi toetada omavalitsusi niikaua, kuni seda süsteemi ei ole pea peale pööratud ehk teistpidi arvestatud nii, et oleks võimalik sätestada, et kohalike omavalitsuste kaudu liiguks raha riigile. Kõigepealt jõuaks [raha] näiteks maakonda ja maakonnast siis kantaks üle riigieelarvesse. 

Ütlen veel kord, rõhutan, et on riike, kus sellised süsteemid toimivad väga hästi, aga Eestis, ma kardan, ei ole see [meie] väiksuse tõttu mõistlik. Aga samas peab finantsautonoomia igal omavalitsusel olema. Esimene võimalus anda omavalitsustele finantsautonoomia on see, et praegu riigi antav raha omavalitsustele ei peaks olema sildistatud, vaid omavalitsus peaks ise suutma otsustada, kuidas ta täidab riigi antud ülesanded. Aga samas peab olema nende ülesannete täitmiseks ka finantspool [kaetud] riigieelarvest. 

Evelin Poolamets, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Väga õige, nagu te märkisite: riik arvab, et omavalitsus peab kõik probleemid lahendama, ja paljusid makse tõstetakse ilma mõjuanalüüsideta. Kuidas te hindate, mis muutub või millise signaali annab see maksumuudatus, et riiklikust pensionist eraldatava tulumaksu [protsenti] tõstetakse, samal ajal vähendatakse üksikisiku tulult arvestatud tulumaksu protsenti?

Ma pean vabandama. Kas on võimalik uuesti anda mikrofon küsijale, et viimased kaks lauset uuesti ütelda?

Jaa, palun taas mikrofon Evelin Poolametsale.

Aitäh! Ma kordan. Kuidas te hindate, mida toob kaasa see, et riiklikust pensionist eraldatavat protsenti nüüd tõstetakse ja samal ajal üksikisiku tulult arvestatud tulumaksu protsenti vähendatakse?

Sa nüüd midagi küsid …

Nii. Ma kordan. 

Ei, aitab küll. Selles mõttes … Sa küsid kuidagi valesti. Meil on pensioniga ju väga lihtne. Täna kehtiv seadus on selline, et Eesti keskmine pension on tulumaksuvaba ja ülejäänud summast, [keskmist pensioni] ületavast [summast] tuleb maksta praegu 20%. Aastast 2025 tõuseb see 22% peale ehk 10% tõuseb. Üksikisiku tulumaksuvabastus on 700 eurot [kuus] – ma võin eksida – aastast 2025 ikka, eks. Praegu on see 20%. (Evelin Poolamets selgitab kohalt.)

Head kolleegid, me ei saa päris sellist debatti pidada. Aitäh! Jaak Aab, palun!

Tänan, austatud juhataja! Hea ettekandja! Te viitasite õigesti ühele praegu akuutsele probleemile, mida on üritatud lahendama minna riigi abiga. See on hooldereform. Sellel aastal anti teise poolaasta peale 40 miljonit eurot, kogu järgmise aasta peale pandi tulubaasi 56 miljonit eurot. Need numbrid kuidagi ei klapi. On mõistetavad omavalitsuste arvestused, kust nad näevad, et nad peavad proportsionaalselt panema palju rohkem [raha] üldhooldusele juurde, kui nad seda varem on teinud, ja riik seda piisavalt ei kata. Te ütlete, et tulubaasi on vaja suurendada. Kas te oskate öelda, [kui suured on] nüüd juba olemasolevad kohustused ja võib-olla ka lisanduvad kohustused? Mis on vähemalt orienteeruvalt see maht, mida peaks riik üksikisiku tulumaksu ja tasandusfondi kaudu rohkem omavalitsustele eraldama?

Aitäh! Alustame sellest, et see arvutus tehti eelmise koalitsiooni ajal. Loomulikult, kui sa küsid praegu hooldereformi kohta, [siis vastan, et] selle aasta eelarves oli pea 50 miljonit eurot ja järgmise aasta eelarves peaks olema läbi tulubaasi üle 50 miljoni euro, aga selles ma ausalt öeldes natuke kahtlen, kuna üksikisiku tulumaksu protsent on väiksem kui [see, mille] eelmine koalitsioon RES-i pani. Siis oli see number üle 12%, aga täna on alla 12%.

Tegelikkuses, minu arvates on … Mulle meeldib, et meie rahanduskomisjoni esimees on mitmel korral rääkinud nulleelarvest, ja minu arvates on see ka kohalikele omavalitsustele üks [mõtlemise] koht. Ka riigil tuleks üks hetk võtta aeg maha ja teha selgeks, milliseid teenuseid pakutakse nende maksude eest nii omavalitsuste kui ka riigi tasandil.

Me pidevalt pakume uusi teenuseid, aga tegelikult tulubaasi sellele ei järgne ja nii on ka omavalitsustel. Sellesama hooldereformi puhul on kaks probleemi. Üks probleem on see, et kui selle aasta jaanuaris küsiti omavalitsuste käest, kui palju neil on hooldekodudes inimesi, siis enamik omavalitsusi luges kokku need inimesed, kelle eest nemad maksavad. Aga nad ei lisanud nende nimekirjade juurde neid inimesi, kelle eest olid maksnud nende lapsed, abikaasa või keegi kolmas. Kui jõudis kätte juulikuu, siis loomulikult ju läksid kõik need inimesed, kes olid aastaid ise oma taskust maksnud, omavalitsusse ja soovisid, et omavalitsus [koha] eest maksaks.  

Selge, et hooldereformi maksumus on kordades suurem, kui seda kuskil eelarves on planeeritud või arvestatud, aga samas tuleb arvestada, et [seni] maksidki kohalikud omavalitsused inimestele seda ju suures osas oma eelarvest. Juurde tulid need inimesed, kelle eest olid [varem] maksnud [lähedased]. 

Kui seda seadust täpselt lugeda, siis [on näha, et tegelikult] tuleks riigil ka ausalt ja selgelt öelda, mida peab omavalitsus kinni maksma ja millised summad jäävad omavalitsuse kanda. Aga see on oluline küsimus, Jaak, mis sa küsisid. See number saab selgeks alles siis, kui meil on väga selgelt paika pandud, millised kohustused ja millisel määral tuleb omavalitsustel täita. Kui see on paigas, siis [tuleb] sinna taha ka number.

Priit Sibul, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Hea ettekandja! Kas sulle, Aivar, ei tundu, et me oleme nagu püramiidskeemis? Tõstame makse, anname kohalikele omavalitsustele võimaluse makse tõsta, inimestel läheb järjest keerulisemaks, absoluutses vaesuses inimesi on järjest rohkem, anname uuesti kohalikele omavalitsustele võimaluse kehtestada makse ja veel suurem hulk inimesi langeb keerulisse seisu ja nii edasi.

Sa oled pikalt rääkinud hooldereformist. Nüüd, mõni aeg tagasi rääkis Kliimaministeerium, et ta hakkab tegema uut tohutut reformi jäätmemajanduses. Seal ei saa millestki muust aru kui ainult sellest, et tõenäoliselt on hirm Euroopa trahvide ees ja tahetakse taas delegeerida kohalikele omavalitsustele ülesandeid, mille puhul ei aita mitte miski, vähemalt mitte prügi ringlusse võtmisel. Hooldereformi puhul me nägime, et inimestele lubati pensioni eest hooldekodu kohta, aga tegelikkuses kasvas tasu nii inimeste kui ka kohalike omavalitsuste jaoks. Mis sellest olukorrast saab?

Aitäh hea küsimuse eest, Priit! Tegelikult algas ju kõik sellest, mida ma olen siin kõnepuldis korduvalt meelde tuletanud: energiahindade tõusust. Kahjuks mõjutasid riigiettevõtte Elering otsused, mis on viimase kolme-nelja aasta jooksul tehtud, väga palju Eestis energia hinda. 

Ühelt poolt räägitakse ühendustest, aga ühenduste puhul ei räägita, mis need maksavad. Jah, Eleringi kasum on kasvanud viimaste aastatega meeletult, kuna odavat elektrit Soomest ostes ja Lätti-Eestisse müües ja tänu sellele ka Eestis hinda tõstes teeniti sadu miljoneid. Ja gaasiterminal, haalamiskai, peaks ministri lause järgi, mis kuskil ajakirjanduses oli, laevu vastu võtma. Samas, kui sa küsid firmade käest, kes seda teenust pakuvad, siis nad ütlevad, et haalamiskai vastuvõtu võimekus, käpp ja kõik [muu] ikka veel päris paigas ei ole ja seda ei saa teha. 

Need hinnad tekitasid selle, et Eesti majandusest kadus 1,7 miljardit eurot gaasi ja elektri hinna tõusu tõttu. See mõjutas kõiki: nii tavakodanikke, pensionäre kui ka ettevõtjaid. Eelmise aasta lõpus ja selle aasta alguses tuli järgmine otsus: likvideerime Eestis raudteetranspordi, müüme maha vagunid ja vedurid. Kui me täna vaatame, siis mida selle tulemusena [näeme]? Kui Soomes vagunid maha müüdi, siis järgmine päev tõusis Soome firma aktsia üle 30% ehk vagunid müüdi maha tavaettevõtjana arvutades vähemalt 40% odavamalt. Eesti riik kaotas sel hetkel nende vagunite müügiga suurusjärgus 200 miljonit eurot. 

Kasahstanis, kuhu vaguneid enne renditi, oli aasta tagasi vaguni rendihind päevas 14 eurot – täna on 40 eurot. Ehk 2500 vagunit, mis maha müüdi, oleks teeninud Eesti riigile kolm korda rohkem kasumit kui aasta tagasi. Kui need numbrid kokku panna, siis need on rohkem kui 2 miljardit eurot. Me püüame nüüd läbi igasuguste maksude ja otsuste teatud inimeste, ametnike valede otsuste tõttu tekkinud miinust katta. 

Lõpetuseks, ma loodan, et Reformierakond saab oma suurkogul nädalavahetusel aru, et lineaarse maksutõusu ehk madalapalgaliste maksutõusu ja kõrgepalgalistele maksutõusu tekitamise võiks ära jätta ja sellega hoida kokku veel iga aasta pea pool miljardit. See oleks see, mis annaks võimaluse uuesti tekitada investoritele usku siia investeerida ja majandus uuesti tõusule pöörata. Siis, ma arvan, me ei peaks muretsema, et peame makse tõstma, vaid läbi majanduse elavdamise laekuvad riigieelarvesse maksud paremini. Ja kui riigieelarvesse laekuvad maksud paremini, siis laekuvad maksud paremini ka kohalikele omavalitsustele, sest üksikisiku tulumaksust ja maamaksust laekuv raha on ju omavalitsuste tulubaas.

Hea kolleeg Mart Maastik, siin on [lubatud esitada] küll kokku kaks küsimust, aga kummalegi ettekandjale üks küsimus. Te olete ühe küsimuse küsinud. Tanel Kiik, palun!

Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Hea ettekandja! Te olete juba jõudnud teemaga väga laiaks minna. Selline parlamentaarne debatt on iseenesest ju tervitatav, aga ma püüan natuke tulla tagasi selle otsuse eelnõu temaatika juurde, mis puudutab kohalikke omavalitsusi ja nende toimetulekut. 

Ma ütlen ausalt: teie ettepanek on selline kahekihiline või kahetahuline. Ühest küljest Keskerakond kindlasti toetab omavalitsuste tulubaasi [suurendamist] ja nendele suurema otsustusõiguse ja ka rahalise ressursi suunamist, aga teisalt me arvame, et omavalitsustel peaks olema ka pädevus teatud makse kehtestada, näiteks turismimaks, mida on Euroopas väga palju, aga Eestis sisuliselt ei ole. 

Selles valguses võib selle eelnõu kohta öelda, et on keeruline ühte- või teistpidi hääletada. Et te teeksite meile selle lihtsamaks, küsin ma küsimuse laiema pildi kohta. Mis on teie seisukoht, kas Eestis võiks olla kohalikel omavalitsustel jaotatud inimese tulumaksu makse erinevate elukohtade vahel? Kui inimesel on suvekodu, lisaks püsielamine näiteks Tallinnas, siis ta saaks [enda makstud raha] jaotada mõlemasse omavalitsusse, et seeläbi toetada erinevate kohalike kogukondade arengut.

Aitäh! Hea Tanel, see on väga hea küsimus, selline konksuga küsimus. Tean, et ka näiteks meie erakonnas ei ole sel teemal päris ühesugune arvamus. Kui sa küsid mu käest minu isiklikku arvamust, siis mul on lihtne vastata: mina seda ei toeta. Väga lihtsal põhjusel: peale seda lõpeb maapiirkondades tegevus üldse ära. Ütleme, et rõngasvaldadest või Raplamaalt sõidab väga suur osa [inimesi] siia, Tallinnasse tööle ja koju läheb tagasi Raplamaale. Kõiki teenuseid kasutavad nad aga Raplamaal, siin nad käivad lihtsalt palka saamas ja võib-olla ka riideid ostmas, aga soojamajandust, kanalisatsiooni, vett või õhtuti lapsega väljas mängimas käia soovivad nad Raplamaal. Tegelikult teeme me kohalikel omavalitsustel väljaspool kuldset ringi elu veelgi viletsamaks. See on minu isiklik arvamus, aga pean tunnistama, et meil erakonnas on sellest erinevad arusaamad ja praegu ei ole konkreetselt kokku lepitud, mis on erakonna lõplik, ühesugune seisukoht. Tundub, et rohkem on neid, kes arvavad, et ei peaks kahe tooli peal istuma, aga on ka neid, kes arvavad teistpidi. Aus on sulle niimoodi vastata.  

Aga täna, nii nagu ma ennegi oma kõnes ütlesin ja küsimusele vastasin: meie erakond toetab ka autonoomset omavalitsust ja [tema] õigust kehtestada makse, aga seda olukorras, kus riik ei ole meeletult makse tõstnud. Praeguses situatsioonis, kus maksukoormus on juba niivõrd suureks muutunud, anda veel võimalus mingit maksu tõsta – sa mainisid turismimaksu, samas me teame, et käibemaks turismisektoris tõuseb, ja kui sinna panna veel üks maks otsa, siis tekib küsimus, mida me siin saalis tegime: võitlesime turismimaksu vastu, käibemaksu tõstmise vastu ja siis järgmisel päeval andsime omavalitsusele õiguse seda vahet tõsta – [tähendab, et] siis me oleme ise kahepalgelised.  

Loomulikult, ühel hetkel tuleb võtta see süsteem ette ja vaadata, mis kulutused me oleme omavalitsustele määranud ja mis on nende tulubaas. Sellest me räägime juba aastaid, seda niinimetatud nulleelarvet ei ole omavalitsuste jaoks kordagi tehtud. Võib-olla ühel hetkel, nii nagu riik teeb kolmes ministeeriumis, on aeg ka omavalitsustes seda teha.

Tõnis Lukas, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ma küsin sult: milline peaks ikkagi maksupoliitiline paindlikkus olema? Loomulikult on üks asi, et riik ei saa lasta oma probleeme omavalitsustel lahendada nii, et koguge ise neid erinevaid makse. Aga samas: kas on ikka aus, kui maksude kehtestamise vabadus mingi nomenklatuuri järgi on omavalitsustel seni olnud ja riik mitte ei stimuleeri neid uusi makse tegema, vaid võtab neilt selle õiguse ära ja kehtestab ise vastava maksu? Näiteks automaksu puhul – see on ju klassikaline kohalik maks olnud, meie puhul on see ka niimoodi olnud. Nüüd riik võtab ja teeb selle ise. Kas see on aus käitumine?

Väga hea küsimus, Tõnis, filosoofiliselt, majanduslikult ja poliitiliselt. On väga keeruline sellele küsimusele vastata. Nii nagu me oleme mitmel korral siin maininud, me oleme ju erakonnana alati öelnud, et me toetame omavalitsuste autonoomiat mitte ainult majanduslikult, vaid ka finantsiliselt ja poliitiliselt. Ja ka erakonnana me ei ole tavaliselt sekkunud kohaliku omavalitsuse poliitikasse ülevalt allapoole, vaid altpoolt on ise tehtud otsused oma piirkonna kohta ja [leitud] lahendused. 

Loomulikult, kui praegu ei oleks riik sellist maksukoormust meile peale pannud, mida plaanitakse teha veel nii järgmisest kui ka ülejärgmisest aastast, siis oleks ju lihtne: omavalitsused saaksid mõelda oma makse [välja] – sa mainisid automaksu, aga võib ka olla selliseid asju, et kui piirkond soovib ühiselt mingit asja ära teha ja selleks tekitatakse kolmeks või neljaks aastaks koolimajamaks või lasteaiamaks või natuke kõrgem [maks], et see [hoone] valmis saaks, siis oleks loomulik, et omavalitsusel see võimalus on, kui kogukond on nii otsustanud. Aga tänases situatsioonis, kus me näeme, et iga töötava inimese kohta tõuseb 2025. aastast maksukoormus aastas üle 2000 euro, me ei näe võimalust, et omavalitsustele antaks veel [õigus uusi makse kehtestada]. Meie kõige suurem hirm on, et maamaks võib tõusta mitte 10%, vaid tunduvalt rohkem.

Aitäh, lugupeetud ettekandja! Küsimused said otsa või sai limiit täis. Nüüd palun kaasettekandeks Riigikogu kõnetooli juhtivkomisjoni esindaja, rahanduskomisjoni esimehe Annely Akkermanni.

Austatud juhataja! Head kolleegid! Käesolevat eelnõu arutas rahanduskomisjon esimeseks lugemiseks ettevalmistamiseks 19. septembril. Tegin päevakorrapunkti menetlemiseks ettepaneku tutvustada algataja esindajale eelnõu eesmärki ja sisu. Komisjonis jäi Aivar Kokk napisõnaliseks, aga mul on hea meel, et praegu siin ta selgitas põhjalikult selle eelnõu mõtet. Komisjoni liikmetel küsimusi ei olnud ja tehti järgmised menetluslikud otsused: võtta eelnõu päevakorda juba septembri lõpus – aga me ju teame, et meil on eelnõudel päris pikk järjekord – ja määrata juhtivkomisjoni esindajaks siinkõneleja. Peab veel lisama, et eelnõu vajab otsusena vastuvõtmiseks Riigikogu koosseisu häälteenamust. See on minu poolt kõik.

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! On küsimusi. Mart Maastik, palun!

Suur tänu, härra eesistuja! Hea kolleeg! Praegu on hariduses kriis, just rahastamise kriis. Meile ütles haridusminister seda just alles hiljuti. Õpetajad soovivad suuremat palka. Kohalike omavalitsuste õlgadel on aga huvihariduse õpetajate palkade maksmine, mis iseenesest tähendab ka seda, et kui riigi tasustatud õpetajate palkasid tõstetakse, peab ka omavalitsus seda tegema. Kui nüüd tulubaasi ei tõsteta ja te tõstate kogu aeg kobarate viisi makse, siis mille arvelt peaks toimuma huvihariduse õpetajate palkade tõstmine omavalitsustes?

Suur tänu küsimuse eest! See puudutab tõesti kohalike omavalitsuste tulubaasi. Ma vaatasin viimaseid eelarvelaekumise numbreid ja ka järgmiseks aastaks kavandatud eelarvet. Järgmiseks aastaks kavandatud eelarves on selline rida, mida saab Rahandusministeeriumi lehelt hästi mugavalt jälgida: edasiantavad maksud kasvavad 360 miljonit ja nende hulgas on ka kohalikele omavalitsustele see osa, mis füüsilise isiku tulumaksust kohalikele omavalitsustele edasi kantakse. Selle aasta üheksa kuu seisuga on palgafond, millest brutotulumaks kinni peetakse, kasvanud 11,6%, mis tähendab, et kohalike omavalitsuste tulud kasvavad umbes 10–12% lähtuvalt sellest, et nende elanike palgatulud on kasvanud.

Henn Põlluaas, palun!

Ja see ei ole sugugi väike number.

Väga vabandan! Henn Põlluaas, palun!

Aitäh, austatud eesistuja! Austatud ettekandja! Te ütlesite, et see vajab vastuvõtmiseks Riigikogu koosseisu häälteenamust. Just eile hommikul tõendas härra Helir-Valdor Seeder siin väga veenvalt põhiseaduse ja meie enda kodu- ja töökorra seaduse järgi, et tegelikult vajab see Riigikogu otsuse eelnõu mitte koosseisu, vaid kohalolijate [enamust], lihthäälteenamust. Millele tuginedes seal komisjonis sellisele otsusele tuldi?

Jah, komisjon arutas seda. Komisjon on saanud ka suunise 2022. aasta 15. veebruaril, et selliste otsuse-eelnõude puhul võiks küsida õigus- ja analüüsiosakonna arvamust. Õigus- ja analüüsiosakonna arvamus komisjonile oli, et see konkreetne eelnõu nõuab [vastuvõtmiseks] koosseisu häälteenamust. Ma ise mõtlen ka seda ja ma arvan, et samamoodi leidsid teised komisjoni liikmed, et kuna selle ettepaneku sisu on leida alternatiivseid võimalusi omavalitsuste tulubaasi tugevdamiseks, siis neid teisi või alternatiivseid võimalusi saab ikkagi leida seaduse alusel. Nii et see otsuse-eelnõu kindlasti vajab mingisugust seadusemuudatust kohalike omavalitsuste jaoks, et nad saaksid alternatiivseid tulusid leida.

Priit Sibul, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Hea ettekandja! Kas teil komisjonis oli juttu ka, kui palju on kohalikke omavalitsusi, kes on juba rakendanud seaduses olemasolevaid võimalusi kohalike maksude [kehtestamiseks] ja millisel kujul ja kus nad [neid] rakendavad? Minu poliitilis-ajaloolise mälu järgi meenub mulle [juhtum] ainult sealtsamast, minu sünnilinnast Valgast, kui omal ajal juhtis Valgat selline jõuline tandem nagu linnapea Meelis Atonen ja abilinnapea Kalev Lillo. Nad tahtsid koera‑ ja kassimaksu kehtestada. Ma mäletan, et siis olid kohalikus lehes pildid, kus ühel kiisul oli ühe mehe nägu ja kutsul teise mehe nägu. Aga mis sellest sai, ma enam ei mäleta. Äkki teil komisjonis oli juttu, milliseid kohalikke makse on erinevates omavalitsustes olnud?

Komisjonis sellest juttu ei olnud. Kohalikud omavalitsused, ma tean, on üsna tagasihoidlikud kohalike maksude kehtestamisega. Nad katsuvad hakkama saada üksikisiku tulumaksust neile eraldatud osaga ja samuti riigi toetustega: toetusfondi ja tasandusfondiga. Küll aga on mitmed omavalitsused varmad [nõudma] ja nüüd ka kohtu kaudu nõudmas riigieelarvest täiendavaid sissetulekuid.

Tanel Kiik, palun!

Austatud Riigikogu aseesimees! Lugupeetud ettekandja! Kas teil rahanduskomisjonis oli juttu ka sellest, kuidas koalitsioon on kokku leppinud … Ma tsiteerin: "Ääremaastumise vähendamiseks suurendame omavalitsuste tulubaasi, anname omavalitsustele võimaluse leida uusi maksutulusid ja suuname senisest suuremas mahus Euroopa Liidu rahalisi vahendeid maapiirkondade konkurentsivõime tugevdamiseks ja hoonete energiasäästu suurendamiseks." See on väljavõte teie koalitsioonilepingust. Kas selle punkti täitmisest oli ka juttu, kuidas konkreetne Isamaa otsuse-eelnõu aitab või ei aita selles suunas liikuda, et omavalitsuste tulubaasi suurendada ning samuti sedasama otsustusõigust laiendada, millele on viidatud ja mille olulisus on tegelikult veel suurem kui enne valimisi tulenevalt asjaolust, et omavalitsuste õlul on hooldereformi elluviimine ja üleminek eestikeelsele haridusele, ja tegelikult on üldse riigis väga keeruline majanduslik olukord? Ehk vajadus oma tegevuste jaoks tulusid ja lisatulusid leida on ju märkimisväärselt kasvanud.

Jah, suur tänu küsimuse eest! Tõepoolest, te lugesite lõigu koalitsioonilepingust ette. Üks eelnõu selles suunas on kevadel juba ka vastu võetud ehk muudatused tasandusfondis ja et kuidas teisiti ümber jagada füüsilise isiku osa tulumaksust. Aga konkreetne eelnõu on väga üldsõnaline, nii et selle järgi ei oskaks küll öelda, missugused need teised, alternatiivsed võimalused võiksid olla. Seetõttu pikemat arutelu komisjonis ei toimunud, küll aga koalitsioon tegeleb sellega, ma arvan, iganädalaselt.

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Teile rohkem küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Sulgen läbirääkimised. Juhin veel kord tähelepanu, et selle otsuse eelnõu vastuvõtmiseks on vaja Riigikogu koosseisu häälteenamust. Asume lõpphääletust ette valmistama. 

Head kolleegid, panen lõpphääletusele Isamaa fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele loobuda plaanist anda omavalitsustele õigus uute maksude kehtestamiseks ja leida alternatiivseid võimalusi omavalitsustele tulubaasi tugevdamiseks" eelnõu 135. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Selle ettepaneku poolt oli 11, vastu 0, erapooletuid 0, ent vaatamata sellele ei leidnud eelnõu 135 toetust.  

Läheme järgmise päevakorrapunkti juurde, mis on Isamaa fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele algatada perehüvitiste seaduse muutmise eelnõu, millega hakatakse lapsetoetusi indekseerima" eelnõu 138. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli Riigikogu liikme Riina Solmani.

Aitäh, lugupeetud Riigikogu aseesimees! Lugupeetud saalis viibijad, kolleegid, rõdul kuulajad ja kes interneti vahendusel meid kuulavad! Me oleme sellel kevadel palju rääkinud perehüvitistest, lastega peredest ja nende toimetulekust, kriisidest ja nendega seotud asjaoludest, et peredel, eriti lastega peredel, üksikvanematel läheb [perehüvitiste vähendamise] tõttu raskeks. Nende toimetulek on sattunud löögi alla ja valitsuse käitumise tõttu, kui nad kevadel võtsid ära perehüvitised ja tõstsid makse – me oleme tõusvate maksude maa, me kuuleme, et rahandusminister on rääkinud telekanalitele, et uued maksud on plaanis –, läheb olukord veelgi ja veelgi keerulisemaks. Seetõttu me soovime nüüd selle perehüvitiste muudatusega tegelikult tagasi pöörata seni tehtud valitsuse otsused ja anda lastega peredele tagasi need õigused, mida nad väärivad. Seega, minu soov ja palve on, et Riigikogu liikmed toetaksid seda [otsuse-]eelnõu, mida Isamaa on perehüvitiste puhul ette pannud, ette näinud. 

Me oleme selles saalis korduvalt ja korduvalt selle teema juurde tagasi tulnud ja leidnud väga paljude kolleegidega, et see [ei ole õige] käitumine, et valitsus on ainuisikuliselt otsustanud ja ei ole selleks mandaati küsinud, aga võttis nii-öelda eelarveaukude lappimiseks lastega peredelt raha ära. Me ei tea täpselt, kuhu see läheb. Nad on öelnud küll, et see läheb harvikhaiguste [ravimiseks], õpiraskustega lastele, aga me näeme, et need on sellest vaid pisikesed, väikesed tükid, [mis on] ära võetud sadadest miljonitest – 5 miljonit harvikhaigusteks, 3 miljonit õpiraskustega laste toetamiseks. Aga midagi muud me lastega perede toetuseks näinud ei ole. 

Veel, me nägime sügisel – ja see oli hiljuti, maksutõusude otsused olid juba tehtud –, et mindi veel kärpima lasterikaste perede huviringitoetust 100 000 euro võrra. See oli küll marginaalne summa ja sellest mingisugust eelarve tasakaalu ega õiglust juurde ei tekkinud, aga see oli täiendav hoop lastega peredele. See 100 000 eurot oli väga vajaduspõhine ja sihitud meede. See puudutas neid peresid, kus kasvab neli ja enam last, ja seda huviringitoetust maksti ainult koolilastele, isegi lasteaialastele sealt ei jagunud. 

Sellised sammud meie perede kindlustunde haavamisel, kui me teame, et me oleme sajandi madalaima sündimuse juures, on igati just õiglustunnet haavavad. Mõeldes selle peale, et lasterikkad pered – neid on 14% ja nad kasvatavad üles ligi pooled Eesti lastest – ehk 14% meie inimestest, peredest, tegelikult teeb ära selle töö, mis puudutab järelkasvu, poolte laste ulatuses, siis nende kohustused ongi suuremad, nende kulud ongi suuremad ja Eesti riik peaks [lasterikkust] igati soodustama ja tahtma oma inimeste turvatunnet tõsta, mitte [ei tohiks neid] veel kord oma otsustega haavata. Me näeme, et äravõetud summad on siin lõpufaasis tegelikult olnud marginaalsed ja pigem märgilised, ja kuhu täpselt need eelarveaugu tasandused on mõeldud, meile tegelikult ei räägita. Eelarve menetlus on piisavalt läbipaistmatu selle jaoks ja seetõttu on minu ettepanek, et me täna siin saalis võtame otsuse vastu ja taastame need perehüvitised. Palun teie toetust eelnõule 138. Aitäh!

Suur tänu ettekande eest! Teile on küsimusi. Tanel Kiik, palun! 

Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Austatud ettekandja! Peab tunnistama, et kogu laste- ja perepoliitika Eesti riigis on hästi kurb, tegelikult ka. Me oleme parlamendis teinud mitmeid otsuseid, näiteks enne valimisi, et suurendada nii [esimese] ja teise lapse toetust kui ka lasterikka pere toetust, ja pärast valimisi otsustas praegune valitsus lasterikka pere toetusest 200 eurot maha tõmmata. See on esimene kord Eesti ajaloos, kus peretoetusi kärbitakse, olukorras, kus Eesti riik on jõukam kui kunagi varem, ja olukorras, kus Eesti riik on sügavamas rahvastikukriisis kui kunagi varem. Täna hommikul – ma just vaatasin – tuli uudis, et oktoobrikuus sündis 980 last. See on tore! 980 armsat tüdrukut ja poissi juures, aga tegelikult me teame, et vaja oleks 30, 40, isegi võib-olla 50% rohkem. Kui me tahaksime, et sündide arv ületaks taas surmade arvu, siis me räägime kuskil ligi 50%-lisest tõusust. Mis te arvate, millised võiks olla riigi meetmed, et sellist tõusu saavutada, et umbes 1000 sünni pealt kuus jõuda 1300–1500 sünnini, et tagada loomulik positiivne iive?

Aitäh, austatud Tanel Kiik, selle väga hea küsimuse eest! Tegelikult me oleme kuulnud siit nii peaministrit kui ka koalitsioonipoliitikuid rääkimas, et raha ei pane sünnitama, ärge rääkige rahast, naised pole sünnitusmasinad. Me ei ole kunagi seda väitnud, et raha paneb sünnitama ja naised on sünnitusmasinad. On väga solvav ja haavav seda retoorikat üldse nii madalale sagedusele viia. Mida on proovinud näiteks Jüri Ratase teine valitsus, kus me teiega koos olime, kus oli ka rahvastikuminister – enne seda, üle-eelmises Riigikogu koosseisus me töötasime välja rahvastikupoliitika põhialused –, Jüri Ratase teises valitsuses me töötasime välja ka sündimuse pikaajalise arengukava ehk meetmete kompleksi, mis toetaksid peredel, kes soovivad lapsi saada, laste saamist. 

Täna me näeme, et kolme ja enamat last kasvatavaid peresid on 14%. Kui me oleme teinud uuringuid ja küsinud perede käest, mitu last nad saada sooviksid, siis on enamikul juhtudel öeldud, et kolm on täiesti ideaalne arv, mida saada soovitakse. Aga alates kolmandast tekivad majanduslikud raskused ehk perel on tegelikult vaja tuge ja võib-olla alati mitte kõigis asjades majanduslikku tuge, aga need takistused on kõrvaldatavad. See on näiteks haigus- ja hooldushüvitis: me nägime – see oli ka meie sündimuse pikaajalises kavas –, et kui ema jäi haiguslehele või lapsega hoolduslehele, siis varasemalt ta sai miinimum[palga] pealt arvestatud hüvitist. Nüüd oleme suutnud selle viia selleni, et ema hakkab saama hüvitist keskmise palga pealt. 

Need on kõik sellised väiksed riigi antavad signaalid, millega me saame sündimust toetada ja perede turvatunnet tõsta, sest tõepoolest, osa inimesi teostabki ennast läbi pereelu, läbi laste kasvatamise. Sellised inimesed on olemas, neid ei tohi naeruvääristada, neid ei tohi pidada sünnitusmasinateks, neid ei tohi sildistada. Ja samamoodi üks väga oluline tahk, mis oli pikaajalises sündimust puudutavas arengukavas, mille me omal ajal Jüri Ratase teise valitsuse ajal koostasime, puudutas vanemluse toetamist ja vanemluse väärtustamist. Me nägime, et Sotsiaalministeerium, kelle haldusalasse on nüüd tagasi kukkunud pere- ja rahvastikupoliitika, tegeles tegelikult väga palju õiguspoliitikaga – õiguspoliitikaga, sealjuures vähemuste õiguste poliitikaga, mis tegelikult kuulub väga paljudes Euroopa Liidu riikides justiitsministeeriumi pädevusse. Samal ajal tegeleti just peredele ja lastele suunatud õiguslike aluste väljatöötamisega minimaalselt, viies sellekohaste ülesannete [täitmine] ühele ametikohale.

Kui mina võtsin rahvastikuministrina perepoliitika üle, oli mulle Sotsiaalministeeriumist abiks pakkuda kõigepealt poolteist ametikohta. Me võitlesime selle suuremaks. Mõelge nüüd: võrdsuspoliitika [valdkonnas], mis on väga-väga oluline asi meie riigis, töötas üheksa ametnikku ja samal ajal tegeles perepoliitikaga poolteist ametnikku. See oli võrdlusmomendi koht. Ma toonitan: meil oli toona olemas ka võrdõiguslikkuse büroo seitsme ametnikuga. 

Nüüd, pärast Jüri Ratase teist valitsust on perepoliitika [ametikohtade] arv tõesti kasvanud. Sotsiaalministeeriumis on endised rahvastikuministri töötajad jäänud ametisse ja rõhku pannakse perepoliitikale veidi enam, aga siiski mitte piisavalt. Ja kuna rahvastikupoliitika põhialused on juba üle-eelmises koosseisus välja töötatud ja ka sündimuse pikaajaline arengukava ja meetmestik on kokku pandud, mis tegelikult annab inimestele kindlustunnet, et Eesti riik väärtustab vanemaid, laste saamist, laste üleskasvatamist, siis selle poliitikaga tuleks jätkata. Aga need signaalid, mille [andis] uus koalitsioon, praegune koalitsioon – võttes kevadel ära sõna murdes neile lubatud toetuse 200 eurot ja võttes sügisel ära huvihariduse toetuse 100 000 eurot, mis oli täiesti marginaalne summa ja täiendav alandav hoop lasterikastele peredele, kes seda väga-väga vajasid –, olid lihtsalt alatud ja inetud, ja ütleksin isegi, et kättemaksuhimulised. Ma kindlasti palun siinkohal kogu saali toetust sellele, et pöörata see ülekohus, mis nendele peredele põhjustati, tagasi.

Andre Hanimägi, palun!

Hea juhataja! Hea ettekandja, aitäh teile selle ettekande eest! Ma küsin tehnilise [küsimuse]. Teie eelnõu näeb ette teha valitsusele [ettepanek] indekseerida lastetoetused. Milline see indekseerimine teie nägemuses on, kas see on sarnane pensionide indekseerimisega? Ja mis oleks tegelikult selle kõige suurem pluss teie arvates? Kui me lastetoetused indekseeriksime, siis mida see ühiskonnale annaks?

Aitäh, lugupeetud Andre Hanimägi! See annaks kindlustunde tagasi. Nüüd, kõik need kolm kriisi: COVID-kriis; energiakriis, mis oli alguses tegelikult ka võib-olla valitsuste juhtimisvigadest põhjustatud; hiljem meie idanaabri poolt agressiivselt rünnatud Ukraina, on täiendavad riskifaktorid, mis võtavad inimestel kindlustunnet ära, et kui laps siia ilma sünnitada, siis kuidas edasi. Kui riik ütleb, et me indekseerime lapsetoetused – ja me näeme, et pensionide puhul see töötab kenasti, inimene saab kindel olla, et elukalliduse tõusuga on tema sissetulek indekseeritud ja ta kindlasti saab elukalliduse tõusu võrra pisut suurema pensioni –, siis see annab lastega peredele signaali, et riik väärtustab nende tööd. 

Ma rõhutan siinkohal veel üle, et ka mina elan nendele inimestele kaasa, kes on juba välja teenitud pensionil. Aga kui me nüüd mõtleme, et lapsi kasvatav pere kasvatab meile järeltulevat põlve ehk teeb Eesti jätkusuutlikkuse tagamiseks tööpäevale lisaks kodus õhtul teise tööpäeva ja maksab makse, millest me tegelikult maksame ka pensioni välja teeninud inimestele pensione, [siis saame aru, et] me võtame temalt mitu nahka. Lastetoetuste indekseerimine annaks inimestele täiendava lisagarantii ja signaali: jah, teie lapsed on Eesti Vabariigis oodatud; jah, te saate oma riigi peale loota; jah, teie riik soovib, et te saaksite lapsi ja kasvataksite lapsi. 

Nüüd ma toon ühe väikese mälukillu. Kevadel vaidlesime sotsiaalkaitseminister Signe Riisaloga sotsiaalkomisjonis selle üle, millised peavad olema sündimust parandavad meetmed, sest me teame, et oleme kivina kukkuvas sündimuse langustrendis. Tema ütles, et selleks on hoopis kontrollitud sisseränne – mitte meie oma laste kasvatamine, vaid inimeste siia importimine. Kui riik ei [tee neid] sotsiaalseid kulutusi alguses inimeste integreerimisel ja keele õpetamisel, siis juba järgnevad ja järgnevad põlved [kogevad probleeme]. Kui me vaatame teisi Euroopa riike, kus on sisserännanuid oluliselt vähem kui Eestis – Eestis, ma rõhutan, oli juba enne Ukraina ründamist 33% sisserännanuid –, [siis näeme], et nendes riikides, kus on praegu probleemid, näiteks Põhjala [riigid], Rootsi, on alla 10% sisserännanud inimesi. Ja nendel on probleemid sisserännanutega, täna seda juba tunnistatakse. Meil ütleb sotsiaalkaitseminister praegu üsna avalikult, et probleemi ei lahenda mitte oma laste saamine, vaid sisserändajate toomine. See ei ole adekvaatne olukorra lahendus ja sellega ei saa kuidagi nõustuda. 

Anti Poolamets, palun!

Aitäh, juhataja! Lugupeetud ettekandja! Kui seda laiemalt vaadata selles kontekstis, et Reformierakond tõmbas lastetoetustele lihtsalt jämeda kriipsu peale pärast valimisi, siis jutt on ju õigustatud ootusest, mis on õigusriigi printsiip. Väga suures erakondade koostöös võeti vastu [otsus] tõsta lastetoetuseid – aga ei, kriips tõmmati peale. Mis puudutab indekseerimist – see on omakorda ju seotud õigustatud ootusega, et summa jääks samaks, eriti kõrge inflatsiooni tingimustes, sest 20%‑lise inflatsiooni tingimustes sulab ju [raha] lihtsalt käest ära. Kuidas teie kommenteerite seda õigustatud ootust, et Reformierakond lubas ju maad ja ilmad kokku, andis allkirja koos teiste erakondadega ja siis vilistas sellele? Mida sellises olukorras õigusriigi kohta saab öelda?

See on minu hinnang, ma vastan teile väga otsekoheselt: mina arvan, et praeguse koalitsiooni juhterakond on ennekõike sõna murdnud, sest nad alguses [andsid] lubadusi. Inimesed planeerisid, nad teadsid, millega arvestada. Ma käisin ka lasterikaste perede liidu ja erinevate organisatsioonidega kohtumas, kus pered sõna otseses mõttes palusid ja anusid: "Palun peatage valitsuse käitumine, meil on seda raha väga vaja." Eriti [on seda vaja] maapiirkondade inimestel, kes ju peavad arvestama sellega, et ühistransport või liiklusvahendid ei ole nendele nii kättesaadavad kui linnaelanikele. Igati sooviti anda mõista, et me teeks midagi – et seda toetust, mis on neile lubatud, ära ei võetaks, sest nad on sellega arvestanud. Paljud pered jäid ka lapseootele, just teades, et riik ootab panust Eesti riigi jätkusuutlikkusse. Iseenesest oli lubamine ja siis sõna murdmine kõige valusam hoop. 

Aga loomulikult, kui me tuleme ajas tagasi ja mõtleme selle peale, et siin saalis andis enamus inimestest, saadikutest, allkirja peretoetuste tõusule ja sündimuse suurendamisele, siis minu küsimus on, kas selliste vahenditega juhitaksegi riiki. Need on ju võimuliialdused. Võimu nimel täna lubame ja homme juba mõtleme ümber. See ei ole riigijuhtimise hea tava. Teie rääkisite õigustatud ootustest – jah, inimestele lubati, see seadustati ja järgmisel hetkel murti sõna ja võeti toetus ära. See on väga inetu praktika, see ei ole riigimehelik käitumine.

Priit Sibul, palun!

Aitäh, austatud eesistuja! Hea Riina! Kui ma mõtlen selle debati peale, mida praegune koalitsioon [pidas] nii perehüvitiste tõstmise kui ka eriti äravõtmise juures, siis ma ei ole veendunud, kas koalitsioon on sellest probleemist lõpuni aru saanud. Räägitakse justkui, et meil on meede, seda kirjeldatakse sotsiaalpoliitika meetmena. Mis tunne sul on, kas inimesed on aru saanud, et tegelikkuses on see Eesti riigi kestmise, sündimuse ja iibepoliitika meede, meie nii-öelda ellujäämise ja allesjäämise küsimus, mitte ainult ühe või teise pere heaolu küsimus?

Aitäh, hea fraktsioonikaaslane Priit Sibul! Mulle on jäänud tunne, et Reformierakond ei vastuta põhiseaduse preambulis öeldu eest ega ole seda enda jaoks lahti mõtestanud. Jääb mulje, et nad käsitlevad ideoloogilisi väärtusi erinevalt ja ei näe, et meie oma eesti rahvas peaks tagama jätkusuutlikkuse oma laste saamise ja üleskasvatamise näol, vaid nendele sobibki – nii nagu sotsiaalkaitseminister mulle sotsiaalkomisjonis tunnistas küsimuse peale, mis on tema lahendus –, et lahendus on kontrollitud sisseränne. Aga vabandage väga, see ei ole kooskõlas põhiseaduse preambuli vaimuga, kus me oleme lubanud kindlas usus ja vankumatus tahtes seista Eesti riigi, eesti keele ja eesti rahvuse säilimise ja püsimajäämise eest. Seega, see on mõttekoht.

Mõtleme sellele ajale, kui kaks koosseisu tagasi prooviti siinsamas saalis vastu võtta rahvastikupoliitika põhialuseid, mida koos rahvastikuteadlaste, demograafidega koostati ja mis räägiti läbi – ma rõhutan, teadlastega koos tehti seda –, et anda suund eesti rahva püsimajäämisele. Ka siis oli selle töögrupi liige Reformierakonna liige, kes ei tulnud kaasa lõpliku hääletusega ja ei toetanud seda. Selles mõttes on tõesti Reformierakond ajalooliselt näinud mingisugust teist visiooni, aga see visioon ei ole vastavuses Eesti põhiseaduse preambulis öelduga. 

Ja mul on väga kurb sellepärast, et me siinsamas Riigikogu saalis ei jõua kokkuleppele elementaarses: eesti rahvas vastutab ise oma jätkusuutlikkuse eest. Me jõuame siin julgeolekuprobleemini: kes siis läheb, relv käes, kui näiteks meid oht ähvardab, ühel päeval Eesti riiki, eesti keelt ja kultuuri kaitsma? Kas teine rahvus, teist keelt kõnelev rahvus seda alati teeb? Me ei saa selle peale kindlad olla. Me oleme teistes ühiskondades siiski näinud, et teise kultuuri kandjad võivad osutuda nii [esialgu] sisejulgeoleku kui ka pärast välisjulgeoleku probleemiks.

Evelin Poolamets, palun! 

Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Riigieelarves on ette nähtud muljet avaldavad summad, mis ühel või teisel moel edendavad LGBT[-kogukonna] strateegiaid ja õigusi. Lisaks on olemas rida sihtkapitale: näiteks Kodanikuühiskonna Sihtkapital jagab LGBT[-kogukonna] õiguste edendamiseks 3 miljonit eurot, võrdõiguslikkust edendavate asutuste võimekuseks ja strateegiate väljatöötamiseks 4 miljonit eurot. Kas teile on teada, kas Eestis on olemas ka sarnaseid sihtkapitale, mis edendaksid näiteks peretoetuste või pereõiguste, suurperede õiguste strateegiaid?

Aitäh teile, lugupeetud Evelin Poolamets! Jaa, me oleme ju koos teiega juba mõned aastad tagasi, Jüri Ratase teise valitsuse ajal loonud Pere Sihtkapitali, mis seisab pereuuringute, demograafiliste uuringute ja [demograafia] aluspõhimõtete väljatöötamise eest, aga paraku on sellele asutusele Reformierakond väga julmalt pidurit vajutanud ja tõmmanud tikust tuld suurteks skandaalideks. [Need olid] asjaolud, mis võib-olla ei olekski väärinud nii suurt hukkamõistu, vaid olid inimlikud eksimused, mille eest ka vabandati ja mida tunnistati. 

Perepoliitikaga tegelemine ei ole olnud meie juhterakonna soov ja tahe. Nii ka aastal 2021, kui Jüri Ratase teine valitsus kukkus – seal oli rahvastikuminister ametis –, misjärel pakiti see portfell kokku ja pandi lihtsalt sotsiaalkaitseministri taskusse. Tema kutsus kahe järgmise aasta jooksul kokku täpselt kolm rahvastikupoliitika teemalist valitsuskomisjoni [istungit], kus ei käsitletud kordagi demograafiat, sündimusküsimusi, meie madalat iivet ega probleeme, mis on seotud Eesti eest seismisega. 

Kahetsusväärne on see, et me tegeleme tõepoolest Sotsiaalministeeriumis kõige muuga – õiguspoliitikaga –, mitte perepoliitika vundamendi tugevdamisega või selle uueks ehitamisega, milleks on kõik võimalused – teave ja teadlased, rahvastikuteadlased kahes ülikoolis – olemas. Need on riigi signaalid. Tähelepanu suunatakse pigem mujale, tegeletakse asjadega, mis on kellegi jaoks olulised. Nendega peab ka tegelema, aga Eesti riigi jätkusuutlikkusele pööratakse minu hinnangul liiga vähe tähelepanu. Samas tunnustan neid perepoliitika [valdkonna töötajaid], kes Sotsiaalministeeriumis on ja seda tööd siiski eest veavad ja hinges hoiavad. 

Aga mida ma nüüd küll ütleks, kui te küsite, kas midagi saaks veel teistmoodi teha: tõepoolest on võimalik teha ka kampaaniaid perepoliitika toetuseks. Ei ole ainult võimalik teha [kampaaniaid] ühe, teise või kolmanda haavatava sihtgrupi toetuseks – alati on tarvis kõiki aidata, kõiki toetada –, aga sellele olulisele vundamendi osale, et eesti rahvas koosneb tegelikult peredest ehk emast, isast ja lastest, tähelepanu tõmbamine on olnud puudulik ja pigem on olnud esiplaanil kõiksugu moevooludega kaasas jooksmine.

Mart Maastik, palun!

Suur tänu, härra eesistuja! Hea Riina! Meid on valitud siia Riigikokku ilmselt selleks, et me tegeleksime õigusloomega, mis peaks tagama riigi ausa ja targa juhtimise. Tark juhtimine on see, ma arvan, kui me mõtleme pikemalt ette kui üks samm. Selle jaoks on ka indekseerimine loodud. Arvestades, et inflatsioon sööb muidu sissetulekud ära, on indekseeritud pension ja paraku ka meie, riigikogulaste palgad, samas ei taheta seda millegipärast teha lastetoetuste puhul. Need jäävad varsti jälle ajale jalgu ja me peame tulema siia tagasi ja hakkama neid asju arutama. Kas sulle ei tundu, et osa meie seast, Riigikogu liikmetest, lihtsalt ei saa aru sellest, milleks mingeid asju tehakse? Just nimelt sellest, et lastetoetuste puhul on indekseerimist täpselt samamoodi vaja, et lapsed saaksid mõistlikult toetust ja toetuse summa ei jääks ajale jalgu.

Aitäh, hea fraktsioonikaaslane Mart Maastik! Mulle tundub, et täpselt nii ongi: osa inimesi ei suuda ennast asetada tavainimese kingadesse ja seda just juhterakonna hulgas – neid on saalis kõige rohkem. See suhtumine, et pered ja lapsed ei vaja ja ei vääri riigi toetamist ja et [hakkamasaamine] on iga perekonna enda asi, tõepoolest kõlab sellest ideoloogiast läbi. Aga nii see ei ole. 

Võib ju olla niimoodi tõesti, et ühte erakonda, juhterakonda ongi kogunenud selline hulk inimesi, kes saavad eluga nii hästi hakkama, et nad ei kujutagi ette, mis on teistmoodi hakkamasaamine: mis on äärealal elamine, äärealal suurperega toimetamine, näiteks kui sul on kolm või enam last, kümme last, kuidas sa siis üldse liikuda saad. Sul on vaja bussi, et oma perega üldse liikuda. Sul on vaja võib-olla lisasõidukit, et lapsi huviringidesse viia. 

Nüüd, kui me näeme, et käibemaks, tulumaks ja kõik maksud tõusevad, aktsiisid on tõusnud, kütuse hinnad tõusevad ilmselt elukalliduse tõusuga veelgi, leib, kõik toiduained on läinud kallimaks, siis võib-olla ei saagi enam lapsi huviringi viia. Sulle jääbki ainult elementaarne toit ja riided, mida sa saad oma perele lubada, aga sinna juurde mitte mingisuguseid huviringe, perega koos käimisi, kusagil väljas käimist. See on reaalsus ja äärealadel elavate perede igapäevane toimetulek. 

Ma ütleksin küll, et juhterakonnal on vähe empaatiat inimeste jaoks, kelle keskmine sissetulek ei ole isegi mitte Eesti keskmine sissetulek, vaid alla selle. Kindlasti on see nii. Ja just seepärast, et siin saalis ei pruugi seda arusaama olla, peamegi meie, teised, seisma selle eest, et lastetoetused saaksid indekseeritud ja et need oleksid kogu aeg kaasajaga vastavuses, mitte nii, et kui alates COVID-kriisist on üks kriis järgnenud teisele ja elukallidus on kordades tõusnud, siis me ei tee seda nägemagi või sellest aru saamagi, et kusagil on kellelgi, kes vastutab Eesti jätkusuutlikkuse eest ja [kelle peres] kasvavad Eesti elu tulevased edasiviijad, raske. Tegelikult peaks see arusaam tavainimese hakkamasaamisest olema iga rahvasaadiku südameasi ja pärisosa, sest ta on tulnud siia siiski kogu rahvast esindama, mitte ainult oma valijat ja jõukamat või eliiti kuuluvat valijat.

Annely Akkermann, palun! 

Suur tänu, austatud juhataja! Lugupeetud kolleeg! Te väga jõuliselt võtate sõna [teemal] Isamaa, Reformierakond ja lasterikkus. Kas te teadsite või panite tähele, et sellel ajal, kui Isamaa oli valitsuses 1990-ndatel, oli sündimus Eestis rekordmadal: 12 000 last ja sündimuskordaja 1,3? 2000-ndatel, kui Reformierakonna valitsuse ajal kehtestati emapalk, hakkas sündimus aastas kasvama tuhande kaupa: 13 000, 14 000, 15 000, 2008. aastal 16 000. Ja kas te teate, et Eesti on üks paremaid kohti maailmas laste kasvatamiseks? Sotsiaaltoetustest on just lastega seotud sotsiaaltoetused maailma tipus. Kas te olete sellega kursis? Te põhjate eelmiste valitsuste ja varasemal ajal tehtud tööd maapõhja, kuigi toetused on üsna kõrged ja tulemused üsna head.

Aitäh teile, lugupeetud rahvasaadik Annely Akkermann! See on teie hinnang mulle. Mina räägin teile faktidest, oma tööst siin Riigikogu liikmena ja mida ma näen ja kuulen. 

Kas ma mäletan neid aegu? Mäletan küll. Mäletan aega, kui teie olite Isamaa liige. Järelikult te teate neid fakte sama hästi kui mina ja teate, et Isamaa programmis on 30 viimast aastat olnud suurperede toetamise küsimus programmilisena lahti kirjutatud. Ma tean seda. Endise rahvastikuministrina tean ma statistikat, aga ma tean ka kurba statistikat. Elevandiluutornis elajatele, kes võib-olla koonduvad siia suurlinna ja peavad ennast Eesti eliidiks, ei lähe korda, mis toimub äärealadel, ja nad on viimastel aastatel järjest võtnud vastu otsuseid, mis halvendavad lastega perede toimetulekut ja olukorda. 

Ja nüüd te räägite, et meil on ühed maailma parimad toetused ja need on just Reformierakonna toel ellu viidud. Mitte ainult Reformierakonna, vaid ka Isamaa [toel]. Kui me läheme nüüd juurteni, kust tuli emapalga idee, [siis näeme:] minu andmetel on see tulnud siiski Isamaast. Reformierakond suures tarkuses ja kavaluses tegi selle lihtsalt ära koos Isamaaga, nii et see on tegelikult jälle Isamaa juur. 

Kui me räägime sellest, et meil on maailmas ühed parimad toetused, siis ma tuletan teile, proua Akkermann, meelde seda, et me oleme väike rahvas. Me oleme õrn rahvusriik. Ja kui teie sotsiaalkaitseminister räägib, et meie lahendus sündimuse parandamiseks on kontrollitud sisseränne, siis lubage mul temaga ja teiega mitte nõustuda, kui te täna nii arvate ja kui te oma isamaalisest juurest olete nii reformierakondlaseks kasvanud, et teile ei lähe see enam korda, mida te kunagi ise mõelnud ja viljelenud olete.

Aitäh! Rohkem küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Andre … Vabandust, vabandust taas kord! (Hääl saalist.) Jälle torman. Palun Riigikogu … Aitäh, Riina Solman! Rohkem küsimusi teile ei ole. Palun Riigikogu kõnetooli juhtivkomisjoni ettekandeks sotsiaalkomisjoni liikme Irja Lutsari.

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud liikmed! Hea ettekandja! Minu ülesanne on täna teile tutvustada selle eelnõu arutelu, mis toimus sotsiaalkomisjonis. Sotsiaalkomisjon arutas Isamaa fraktsiooni ettepanekut 12. septembril sellel aastal. Lisaks komisjoni liikmetele osalesid istungil Sotsiaalministeeriumi laste ja perede osakonna perepoliitika juht Kadri Raid ja analüüsi ja statistika osakonna nõunik Alis Tammur.

Sotsiaalkomisjonis oli tõsine arutelu selle eelnõu ettepaneku üle ja kuna samal istungil oli mitmeid sarnase sisuga ettepanekuid, siis siin ei saa neid väga hästi eristada. Osa probleeme arutati juba eelnevate eelnõude [menetlemise] käigus läbi, nii et kogu komisjoni istung oli pühendatud peretoetustele. Sotsiaalministeeriumi esindaja selgitas koosolekul, et arvestades riigieelarve hetkeolukorda, ei ole kahjuks võimalik suurendada püsikulusid lastetoetuste tõstmiseks indekseerimise näol. Samas mainis ta, et lapsed ja pered vajavad lisaks rahalisele toele ka teenuseid: raha suunatakse teenustesse, hooldus- ja haigushüvitistesse, laste ravi rahastamisse ja turvalise elukeskkonna [tagamisse]. 

Sotsiaalkomisjoni mitmed liikmed, mitte ainult opositsioonist, vaid ka koalitsioonist, on teadlikud praegusest kehvast demograafilisest olukorrast ja selle pärast mures. Ka Sotsiaalministeeriumi esindaja Alis Tammur kommenteeris, et rahvastikuanalüütikuna leiab ta, et toetustel on suur mõju sündimusele, aga see mõju ei ole nii üks ühele, et iga euro lisamine suurendab kohe sündimust. Ka teised komisjoni liikmed nentisid, et praegust kehva demograafilist olukorda mõjutavad mitmed faktorid, mitte ainult pelgalt peretoetused. Siin on juba juttu olnud varasemast madalamast sündimusest 20–30 aastat tagasi, ka koroonaviiruse pandeemia kahtlemata mõjutas nii sündimust kui ka suremust. 

Komisjoni esimees juhtis komisjoni tähelepanu, et Sotsiaalministeerium koostab suuremat analüüsi perepoliitika toetusmeetmete kohta, mis peaks valmis saama 2025. aastaks. Sellel koosolekul otsustas komisjon konsensuslikult teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda, viia läbi lõpphääletus – siin on küll 20. septembril 2023, aga täna ei ole 20. september, nagu kõik teavad – ja määrata juhtivkomisjoni esindajaks teie ees esineja. Ma tänan teid kuulamast!

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! On küsimusi. Mart Maastik, palun!

Suur tänu, härra eesistuja! Hea Irja! Reformierakond jagab tihtipeale enne valimisi kondoome ja ilmselt tema leiab lahenduse sel [viisil], kuidas iivet tõsta. Aga teie kui uus värske jõud, Eesti 200, tulite praegu valitsusse. Millega te tegelete? Te võtate ära peretoetusi, lastetoetusi, indekseerimisi. Milline on teie pikk plaan? Kuidas peaks Eesti sellestsamast raskest demograafilisest olukorrast, mida te just äsja siin kinnitasite, välja tulema? Kuidas me oleksime jätkusuutlikud ka edaspidi, arvestades, et meie sündimuskordaja on praegu 1,41?

Aitäh, Mart! Te teate väga hästi, et ma esitlen siin sotsiaalkomisjonis arutatut. Minu ülesanne on ette kanda see, mis seal parasjagu arutlusel oli. Ma antud juhul ei esinda Eesti 200 ja ei kommenteeri ka tema seisukohti, aga hea meelega olen nõus seda teinekord tegema. Meil kindlasti on plaan. Kondoome, ma arvan, jagas Reformierakond selleks, et vältida seksuaalsel teel levivaid haiguseid. Ma usun, et see oli see mõte, aga ma ei tea täpselt.

Aitäh, lugupeetud ettekandja! Igati korrektne vastus. Evelin Poolamets, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Mulle jäi kõrvu see: te tõite välja komisjonis ühe argumendina, et toetuste indekseerimine tõstab püsikulusid. Aga tegelikult on ju indekseerimise mõte selles, et see käib tuludega kaasas, koos palkadega ja hindadega. Seetõttu on meil ka pensionid ju indekseeritud. Inflatsiooniga koos kasvavad põhimõtteliselt ka tulud. Kas oli veel mõni argument, miks ei peaks peretoetusi indekseerima?

Aitäh küsimuse eest! Selle seisukoha esitas Sotsiaalministeeriumi esindaja Kadri Raid ja mina kandsin selle teile ette. Ma ei mäleta ega lugenud ka protokollist välja, et keegi oleks Kadri Raidi käest küsinud niisugust küsimust, nagu teie praegu siin küsite. Minu parema mäletamise järgi ei arutatud seda komisjonis niisuguses võtmes.

Riina Solman, palun!

Aitäh, hea kolleeg Irja Lutsar sotsiaalkomisjonist! Olen teile väga tänulik ka töö eest sotsiaalkomisjonis – [olete] alati selline heatahtlik ja konstruktiivne saadik, kellega asja arutada. Aga palun kommenteerige natuke ka seda, millised hääletustulemused olid. Me ju tegelikult küllaltki kirglikult arutasime seal ja me ei olnud üldsegi üksmeelel. Äkki toote need põhierinevused välja?

Aitäh! Minu arust olid need kaks ettepanekut, mille komisjon tegi – tulla suurde saali ja määrata ettekandjaks minu –, konsensuslikud. Seda ma ka oma ettekandes ütlesin ja see on niimoodi ka protokollis kirjas. Nagu sa, Riina, mäletad, oli sellel istungil palju sarnaseid perepoliitikat puudutavaid eelnõusid ja selle tõttu ma ise olin ka segaduses, et mida me soovitasime. Aga niimoodi oli protokolli järgi.

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Teile rohkem küsimusi ei ole. Nüüd avan läbirääkimised. Esmalt palun Riigikogu kõnetooli, Andre Hanimägi!

Lugupeetud juhataja! Head saadikud! Keskerakond toetab seda algatust. Kui me vaatame, kuhu selle algatuse juured tegelikult ulatuvad, siis loomulikult võib öelda, et see on alati olnud Eesti väga suur probleem ja murekoht, kuidas Eestis sünniks rohkem lapsi. Ma arvan, et see on meile kõigile üks kõige olulisemaid missioone siin saalis: tagada, et Eesti riik püsiks ja Eestis oleks palju eesti lapsi, kes on tulevikus loomulikult maksumaksjad ja need, kes seda riiki üleval peavad, kui meid ei ole. 

Nüüd, küsimus lähemas perspektiivis on ju see, mis toimus kevadel. Veel enne valimisi ütles kaks kolmandikku praegusest koalitsioonist, et lapsetoetus peab olema vähemalt 150 eurot. Keskerakond oli siin isegi tagasihoidlikum. Alati on süüdistatud opositsiooni, et ta näeb kusagil rahamägesid, aga meie ütlesime, et iga lapse [toetus] peaks olema vähemalt 100 eurot. Ometi on täna koalitsioonis need kaks erakonda, kes ütlesid, et see peaks olema 150 eurot, lisaks indekseerimine. See oli valimislubadustes kirjas. Need inimesed, kes läksid valima selle aasta märtsis, valisid nende lubaduste toel tänase Riigikogu koosseisu ja tänase valitsuse.

Mis juhtus pärast valimisi? Pärast valimisi oli olukord tavapärasest veelgi hullem, sest kuigi võib öelda, et valimised ongi selline pudrumägede kokku lubamine ja kõike ei saagi teostada – ja see on, ma arvan, Eesti inimeste jaoks juba enam-vähem pea et arusaam, et okei, kõike valimisplatvormist kindlasti ei teostata –, siis sellist olukorda, kus tehakse lausa vastupidi, ei ole üldjuhul olnud. Ei ole olnud, eriti sellises küsimuses. Selle asemel et peretoetust suurendada, seda hoopis vähendati. Muudeti otsust, mis tehti mõned kuud tagasi, mõned kuud enne valimisi. 

Siit me jõuamegi tänase otsuse-eelnõuni. Loomulikult ei ole raha, nii nagu ka siin mainiti, üks ühele seoses sündimusega, aga kindlasti on [sündimusel] väga tugev seos kindlustundega. Eesti perede kindlustunne sai aga sellel kevadel tohutu löögi, sellepärast et valitsus, keda nad äsja olid toetanud, tegi otsuse, mis võttis neilt hoopis raha ära. See tähendab, et tulevikus võiks küsida, kas ma ikka saan olla kindel, et see lapsetoetus, mis on praegu 80 või 100 eurot, ikka on järgmisel aastal ka nii, ja kas see on ka ülejärgmisel aastal nii – olukorras, kus me ju ei tea, mis seis on majanduses ja välispoliitikas, julgeolekus. See kahtlustunne loomulikult mõjutab ka pereplaneerimist. 

Me oleme selles saalis väga palju rääkinud ka majandusest ja ettevõtlusest. Ma tooksin siia paralleeli: ettevõtjad ütlevad ju samuti, et sõbrad, ainuke, mida me isegi tahaksime – me ei taha mingeid suuri toetusi ega hüvitisi –, on stabiilsus. Me tahaksime kindlustunnet, me tahaksime aru saada, mis hakkab juhtuma järgmisel või ülejärgmisel aastal või viie aasta pärast, et me saaksime planeerida. Pereplaneerimine käib täpselt samamoodi. Inimesed vaatavad praegu ju eriti just seda, kas nad suudavad oma lapsele pakkuda head haridust, head huviharidust ... 

Palun lisaaega kolm minutit.

Kolm minutit lisaks. 

… head huviharidust ja kõike seda, mida ta väärib. Aga kui me vaatame praegust majanduse seisu, inflatsiooni ja hindasid poodides, siis tekivad päris suured küsimused, et kas ma ikka julgen perelisa teha. Kas ma ikka julgen oma peret kasvatada olukorras, kus minu töökoht on võib-olla küsimärgi all, hinnad tõusevad, ja mis kõige kurvem, ka riik ise ei anna mulle mitte mingisugust kindlustunnet? 

Selle koha pealt on indekseerimine kahe plussiga. Esiteks oleks positiivne see, et me annaksime peredele selle kindlustunde, et lastetoetused kasvavad sõltuvalt hinnatõusust, neid indekseeritakse nii nagu pensione ja ei ole seda kartust, et ühel hetkel tuleb riik ja ütleb: "Aga teate, sõbrad, te peaksite ikkagi vähemaga hakkama saama", nii nagu juhtus kevadel. See ei ole utoopia. 

Teine suur pluss on, ma arvan, poliitilisele kultuurile, sest see, mis kevadel juhtus, oli riigile ja sellele saalile häbiplekk, piinlik. Eesti pered jäid kahe tule vahele. Esiteks jäid nad kahe tule vahele sellepärast, et said justkui väga suured toetused. "Oh, näed, suurpered saavad nii palju raha!" – see oli esimene tuli, mis nende peale langes. Teine oli seesama, kui otsus [muudeti] ja võeti raha ära. Tegelikult olid lapsed ja pered need, kes siin saalis ja ühiskonnas [toimunud] poliitilise kempluse tõttu jälle kahe tule vahele jäid. 

Ma arvan, et peaksid olema mingisugused küsimused, mis ei ole poliitilised – selles mõttes, et need ei sõltu sellest, kas sa oled vasakpoolne, parempoolne või tsentrist –, [mille puhul] me peaksime kõik koos mõtlema, kuidas neid lahendada. Ma arvan, et demograafia on kindlasti üks nendest [valdkondadest, millesse suhtumine] ei sõltu absoluutselt vaatest, kas sa oled ühele või teisele poole kaldu. Me peaksime kõik [olema seda meelt] – ja ma usun, et me kõik niimoodi mõtlemegi –, et Eesti laste arv peab kasvama. Kõik otsused, mis sellele veidigi kaasa aitavad, on head otsused, ja sellepärast me seda [eelnõu] ka toetame. Suur aitäh!

Suur tänu, lugupeetud ettekandja! Järgnevalt Anti Poolamets, palun!

Lugupeetud juhataja! Head kaasamõtlejad, kellel süda valutab Eesti laste olukorra pärast! Ma alustan siiski sellest, et tõepoolest on ka teisi väärtusi, mis panevad perekondi lapsi saama, ja vastupidi, on olemas propagandistlikud ideed, mis hirmutavad inimesi laste saamisest eemale. Siin oleme dramaatilises olukorras. Reformierakond, kes tõepoolest on oma helgematel hetkedel olnud emapalga poolt, on pannud leivad ühte kappi vasakäärmuslastega ja sellel on tagajärjed. Sellel on tagajärjed riigieelarves. Seda raha ei ole ega tule, kannatavad kõik: õpetajad, pensionärid, lapsed. Kõik kannatavad sõgeda majanduspoliitika pärast, sest te teete Greta Thunbergi kogu Eestile. Lõpetage ära! 

Sellel propagandal on tagajärjed eriti noorte mentaliteedile. Tsiteerin [Eesti] Ekspressi 2023. aasta [17.] mai artiklit. Ma olen ise selliseid argumente kooliõpetajana kuulnud. Miks siis Liisa lapsi ei taha: "Esimene põhjus on raha." On vaja rahalist vabadust. "Teine põhjus on kapitalismiviha. "Ei tahaks tuua siia ilmale ühte inimest juurde, kes peab sellesama jama sees surmani töötama."" Punamusta kapitalismi vastast raevu köetakse siin Eestis ka üles. "Kolmandaks kliima. "Mitte ükski kliimaraport ei anna inimkonnale lootust. Isegi kui Eestis on praegu okei, me kohe ära ei upu ja joogivesi otsa ei saa, siis tegelikult on see ka meie probleem, et Bangladesh upub .. ""

Nii et selline maailmalõpu propaganda, mida Jevgeni Ossinovski ja tema vasakäärmuslik erakond siin lõputult promob, hirmutab inimesi laste saamisest [eemale]. Sektantlik maailmalõpupaanika külvamine, eriti hull on rohepöördepaanika – sellel on reaalne mõju noorte mentaliteedile. Nüüd näitavad seda ka uuringud: [inimesed] teatud vanusegruppidest tahavadki vähem lapsi saada, kuigi reeglina tahavad Eesti pered palju rohkem lapsi saada, kui nad tegelikult saavad. 

Nüüd indekseerimise juurde. Vaatame inflatsiooni. 2022. aasta mais võrdles Statistikaamet hindu 2021. aasta omadega: torugaas oli kallinenud 217%, elekter 146%, bensiin 40%. Ja veel septembri puhul räägime sellest, et toiduained kallinevad 9%. See 25%-line inflatsioon on nüüd õnneks läbi, aga löök on peredel juba saadud. Nende raha on ära sulanud, nende toetused, mida ei indekseerita, on kokku kuivanud. See on suurtele peredele, ka kahe lapsega ja ühe lapsega peredele suur löök. Nii et kui tahetakse riigivõimu autoriteeti tõsta, siis ei [tuleks] indekseerida ainult riigikogulaste, ministrite ja kõrgemate riigiametnike palkasid, vaid alustama [peaks] lastetoetuste indekseerimisest. Kelle eest me siin majas siis võitleme, kas iseenda eest või Eesti inimeste eest? Pahatihti tundub, et paljud võitlevad iseenda eest, oma kohakese eest, nagu peaminister, kes on kõikides punktides läbi kukkunud, kõikide valedega vahele jäänud, idavedudega vahele jäänud. Ta võitleb iseenda poliitilise tuleviku eest, aga lammutab oma parteid ja laseb allavett Eesti laste heaolu. 

Rõhutan: õigustatud ootus on väga oluline õigusprintsiip. See omamoodi liigutav kõikide erakondade solidaarsus hetkel, kui me kirjutasime alla lasterikaste perede toetusele –, oli väga liigutav vaatamata kõikidele vaidlustele. Selles osas, nii nagu ka riigikaitse teemal, oleme me olnud ühtsed, aga selle ühtsuse lõhkus Reformierakond ära. Ta ei taha põhimõtteliselt lasterikkaid peresid toetada, ta ei taha indekseerida, aga küll on vaja mingit küüru ära kaotada. 

Hea kolleeg, aeg on täis. Kas on soovi saada lisaaega?

Palun lisaaega.

Kolm minutit, arvestades sellega, mis on juba kulunud.

Nii et meil on hädavajalik mõelda süsteemselt. Mitte ainult riigikogulaste ja ministrite palgad ei pea olema indekseeritud, vaid ennekõike lastetoetused. Ja mitte ainult solidaarsuse ja õigluse mõttes, vaid ka äärmiselt pakilise probleemi tõttu: meil on sajandi väikseim sündimus. Kui meil on kuskil probleem, siis siin on probleem, mitte mingites Bangladeshi üleujutustes. Ookeanide pind ei ole millimeetrit ka tõusnud, see on lihtsalt paanika külvamine. Aga Eestis on sellel tagajärjed: Eesti noored ei taha lapsi saada.  

Nii et väga suur vastutus on igal sõnal. Nii nagu ka Siim Kallasel, kes siitsamast puldist ütles … Olin täiesti sõnatu pärast selle kuulmist. Kuidas ta ütleski? "See on talibanilik suhtumine, et eesti naine on nagu vasikas, nagu Talibani perekond, kes peab igal aastal ilmale tooma ühe vasika." Vaat see võtab tegelikult kokku Reformierakonna mõtlemisviisi perekondade kohta. "Ja kui enam muu ei aita, siis toome [inimesi] sisse ükskõik kust kohast: Kongost, Bangladeshist või mujalt." Aga vaat, kui Eesti lapsed saavad raha, siis tõmbame pidurit, peaasi et küürudest lahti saaks. Aitäh!

Aitäh! Riina Solman, palun!

Suur tänu, lugupeetud Riigikogu aseesimees! Lugupeetud saalis viibijad ja need, kes meid jälgivad rõdudelt, aga ka interneti vahendusel! Mina tulen ikka veel selle teema juurde tagasi, et meil on täna harukordne võimalus taastada indekseerimine lastetoetustele. Me juba oleme siin saalis korduvalt kuulnud ja hea kolleeg Andre Hanimägi ka meenutas, et valitsusliidu kolmest erakonnast kaks, Erakond Eesti 200 ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond, lubasid oma valimisprogrammides lastetoetuste indekseerimist. 

Erakonna Eesti 200 valimisprogrammis on fikseeritud: "Väärtustame iga last! Alates 2024. aastast on toetus esimese ja teise lapse kohta 150 eurot kuus, üksikvanema toetus 150 eurot kuus. Indekseerime kõik lastetoetused ning arendame vajaduspõhiseid peretoetuseid kõikidele peredele." Hea Eesti 200, kes sa kuulad mind praegu sidevahendite kaudu, kuna ma saalis sind ei näe, tule aita teoks teha see oma programmiline lubadus. Täna on võimalus siin saalis hääletada eelnõu poolt ja taastada peredele lubatu ehk toetuste indekseerimine, et lastel peredes oleks turvaline kasvada.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna valimisprogrammis on fikseeritud, et nad tõstavad lapsetoetuse 150 euroni alates esimesest lapsest. Iga laps on võrdselt oluline ja nad indekseerivad lapsetoetuse tõusu. Nii tõuseb lapsetoetus edaspidi iga aasta automaatselt. Hea Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni liige, kui sa kuuled mind sidevahendite kaudu, tule peagi saali ja aita oma programmiline lubadus ellu viia. Ära kohku koalitsiooni juhterakonna, Reformierakonna lastega perede vastalisusest. Me teame, et ega ainult lasterikaste perede olukorda ei halvendatud. Võeti ära huvihariduse toetus, võeti ära tulumaksuvabastus alates teisest lapsest, abielus [inimeste] tuludeklaratsiooni võimalused – kõigi lastega perede olukorda halvendati.  

Praeguse koalitsiooni poliitika – kui sa seda tagasi ei pööra, hea sotsiaaldemokraat ja hea Eesti 200-lane – tähendab seda, et te halvendate lastega perede olukorda järsult. Meie Isamaas, ja ma usun, et ka inimesed, kes meid kuulavad Keskerakonna ja EKRE fraktsioonist, selle lähenemisega nõustuda ei saa. Me teeme veel kord Vabariigi Valitsusele ettepaneku seda eelnõu, mille me juba algatanud oleme, toetada. Hakkame taas lapsetoetusi indekseerima, sest tõusvate maksude valitsus halvendab täna inimeste toimetulekut ja käekäiku ja lastega perede olukord seatakse ohtu, nende turvatunne langeb.

Ma soovin veel midagi öelda. Hea kolleeg Annely Akkermann Reformierakonnast meenutas siin aega, kunas kehtestati meil esimest korda vanemahüvitis. Iseseisvuse taastamisest möödunud ajaga on aga sündimus drastiliselt vähenenud. Ka siis, nagu Annely Akkermann viitas, nägi ilmavalgust vähem lapsi ja midagi tuli ette võtta. Kuigi vanemahüvitise idee vastased tulevad täna välja tuttavate ja kõlavate argumentidega, et lapsi saadakse ainult selleks, et ei peaks tööl käima ja nii edasi, siis kuulake, mida ütles Siim Kallas, keda siin eelnevalt tsiteeriti Talibani ja sünnitusmasinaid meenutamas, 8. oktoobril 2003: "On ebainimlik ja totalitarismile omane, et meie oponendid tahavad naised jagada kahte kasti: need, kes toetuste toel sünnitavad, ja töömesilased, kes neid oma teenistuse kaudu teenindavad. Iga tõsine eelnõu sünnib kokkuleppe, demokraatia tulemusena, nii ka vanemahüvitise eelnõu. See on samm lasteta maailma tragöödia vältimise suunas."  

Palun lisaaega.

Kolm minutit lisaks.

Nii on Siim Kallas öelnud, et lasteta maailm on tragöödia, omal ajal, kui sündimus oli madalseisus. Ta on väärtustanud sündimust ja toetanud vanemahüvitise kehtestamist, mis, nagu me teame, ei olnud ka nende endi erakonna idee, aga viidi küll tänuväärselt nendega koos ellu. Reformierakond on ka kodulehel uhkeldanud sellesama meetmega: "Vanemahüvitis andis kindlustunnet, et riik suudab rahvastiku vähenemise protsessi sekkuda." Nii on Reformierakond öelnud ja vahepealsed 20 aastat on meie demograafiat märgatavalt muutnud, kuid Signe Riisalo aetav demograafiaküsimus on muutunud. Tema ütleb sotsiaalkomisjonis, et madala sündimuse lahendab ära hoopiski kontrollitud sisseränne. Sellega meie nõustuda ei saa.

Koalitsioonierakonnad, te lubasite oma programmides toetused ühtlustada, nii nagu oli Isamaa ettepanek: igale lapsele võrdselt 100 eurot. Te ei täitnud oma lubadusi. Teeme nüüd siis selle ära! See on teie võimalus näidata, et te tegelikult hoolite Eesti peredest. Lapsetoetuse indekseerimine aitab lapsevanematel paremini toime tulla lastega seotud kulude kandmisega praeguse kiire elukalliduse kasvu tingimustes. 

Statistikaameti andmetel on tarbijahinnaindeks kasvanud 2019. aasta algusega võrreldes ligi 40%. Ja vaatamata lapsetoetuste summa suurenemisele on 2023. aastal ostujõud elukalliduse tõusu tõttu juba praegu väiksem, kui see oli 2019. aastal. Hinnakasv ei ole lõppenud, see jätkub ning toetuse samaks jäädes langeksid pered vaesuslõksu – paljud pered, mitte kõik. Jõukamaid peresid, kes hakkama saavad, see võib-olla ei puuduta, aga meie teiega peaksime toetama kõiki peresid, kus kasvavad lapsed, ja andma neile võimaluse ilusamaks tulevikuks, kui see praegu nende tagasi pööratud otsuste tõttu on.

Head koalitsiooni- ja opositsioonierakonnad, kutsun teid toetama eelnõu 138. Aitäh!

Suur tänu! Tanel Kiik, palun! Vabandust! Läbirääkimistel saavad osaleda üksnes fraktsioonide esindajad. Kahjuks selline, jah … Te olite kirjas, ma nägin, aga teadmata põhjusel te lahkusite saalist vahepeal, nii et Andre võttis selle au endale. 

Head kolleegid, sulgen läbirääkimised. Eelnõule muudatusettepanekuid esitatud ei ole. Juhin veel kord tähelepanu, et selle otsuse-eelnõu vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 138 lõpphääletus. Asume seda hääletust ette valmistama. 

Head kolleegid, panen lõpphääletusele Isamaa fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele algatada perehüvitiste seaduse muutmise eelnõu, millega hakatakse lapsetoetusi indekseerima" eelnõu 138. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt oli 27 Riigikogu liiget, vastu 0, erapooletuid 0. Eelnõu 138 ei leidnud toetust. Oleme teise päevakorrapunkti menetlemise lõpetanud. 

Läheme kolmanda päevakorrapunkti juurde, mis on … Üks hetk! Tanel Kiik, küsimus istungi läbiviimise reeglite kohta. Ma saan aru, et see on kompensatsiooniks selle eest, et te ei saanud läbirääkimistel osaleda. Palun!

Austatud Riigikogu aseesimees! Eks ma raske südamega olen leppinud sellega, et Riigikogus on sõnavõtud piiratud, ja püüan selle teadmisega elada. 

Aga küsimus teile on hästi lihtne. Viimane eelnõu sai 27 poolthäält ja 0 vastuhäält. Teatavasti oleks selleks, et see oleks ametlikult läbi läinud, vaja 51 [poolthäält]. Moraalselt aga andis Riigikogu saal sellele ju väga selgelt oma hinnangu ehk Riigikogu liikmed domineerivas enamuses hääletusel osalenutest – võib lausa öelda, et sajaprotsendiliselt – toetavad lapsetoetuste indekseerimist. Kas Riigikogu poolt on võimalik saata näiteks teie allkirjaga kiri Vabariigi Valitsusele, sotsiaalkaitseministrile, et tuua ära: Riigikogu arutas üle tunni aja tõsiselt seda otsuse-eelnõu, mis ongi sisuline otsuse-eelnõu, ja tegelikult parlamendiliikmed selgelt toetasid seda? Siis oleks valitsusel moraalselt õige ja korrektne hakata tegutsema, isegi kui juriidiliselt seda kohustust [neile] ei tule. Kas te olete nõus sellise kirja saatma või muul viisil selle info valitsuse liikmetele edastama?

Aitäh, hea kolleeg! Kahjuks ma ei saa teie ettepanekuga arvestada, sellepärast et Riigikogus on jätkuvalt 101 liiget. 27 [liiget] väljendasid oma toetust, aga mul puudub ettekujutus, mida arvavad 74 Riigikogu liiget, ja neid on oluliselt rohkem. (Hääl saalist.) Viimane küsimus istungi läbiviimise reeglite kohta, Kalle Grünthal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Ma puudutaks praegu põhiseaduse § 73, mida eile Isamaa saadik Helir-Valdor Seeder mainis. Nimelt sätestab see seda, et Riigikogu aktid võetakse vastu poolthäälte enamusega, kui põhiseadus ei näe ette teisiti. Ma tahan nüüd väita seda, et praegune saal hääletas ju poolthäälte enamusega ära. Siin peaks olema praegu selline moment, et seda otsuse-eelnõu mitte ei tuleks tagasi lükata, vaid see [tuleks] vastu võtta.

Aitäh, hea kolleeg! Kahjuks olete te maha maganud ka debati eilse istungi alguses. On ka põhiseaduse § 103, mis ütleb: "Riigikogul on õigus koosseisu häälteenamusega tehtud otsuse alusel pöörduda Vabariigi Valitsuse poole ettepanekuga algatada Riigikogu poolt soovitav eelnõu." Antud juhul ei ole küll vähimatki kahtlust selles, et soov on olnud algatada eelnõu. 

Head kolleegid, läheme kolmanda päevakorrapunkti juurde, mis on Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele elektri üldteenuse klientide universaalteenuse hinnalt börsipõhisele hinnastamisele viimiseks" eelnõu 244 esimene lugemine. Taas on vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamust selle otsuse vastuvõtmiseks. Palun ettekandjaks Riigikogu kõnetooli, Riigikogu liige Lauri Laats!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Head külalised! Ma olen teie ees hästi olulise küsimusega: see küsimus puudutab 200 000 elektritarbijat. Me kõik mäletame 2022. aastat, kui elektrihinnad olid kõrged. Siis võttis Vabariigi Valitsus vastu otsuse, kujundas seisukoha ja pakkus leevendust inimestele universaalteenuse näol. Kuigi tõesti, universaalteenuse hind kujunes lõpus päris kalliks, lausa 19,24 senti [kWh] eest, oli see siiski suur leevendus, vaadates olukorda, mis kestis kolm kuud. Tegelikult pakkuski see hind leevendust ainult kolmel kuul, peale seda hakkasid hinnad langema.

Vaadates praegu börsil toimuvat, viimase 12 kuu hindu ja arvestades praegust universaalteenuse kehtivat hinda, mis on 19,24 senti [kWh], ja börsihinda, mis on kuude lõikes küll erinev, [näeme, et börsihind] on siiski 2,5 korda soodsam. Ehk meie ettepanek Vabariigi Valitsusele ongi töötada välja meede, mehhanism, mille abil viia kõik inimesed ehk elektritarbijad, keda on 200 000, universaalteenuselt üle börsipaketile. Selleks on vaja muuta seadusi. Loomulikult, kogu selle protsessi raames oleks vaja läbi viia ka analüüs, kas selline meede, universaalteenuse hinna kujundamine, oli kooskõlas kõikide seaduste ja võimalustega. Loomulikult tuleb [luua] mehhanism, mis töötaks ka vastupidisel viisil, ehk kui börsihinnad peaksid minema kõrgemaks kui universaalteenuse [hind], siis inimeste ehk elektritarbijate [kalli paketi] saaks automaatselt [asendada] soodsama paketiga. 

Vaadates praegust olukorda, paneb imestama, et Vabariigi Valitsus suudab küll tõsta erinevaid makse väga kiiresti, aga kui [on vaja] pakkuda leevendust elektritarbijatele, siis seda oskust neil ei ole. Juba üle kümne kuu kestab olukord, kus 200 000 elektritarbijat maksavad 2,5 korda rohkem elektri eest, kui nad võiksid maksta. Ma toon näite, mida see reaalselt rahas tähendab. Eesti Energia on välja toonud nende tarbijate keskmise kulu: kuu tarbimine on 224 kWh. Nende arvutuste kohaselt, kui võtta aluseks universaalteenuse tariif 19,24 senti [kWh], kulutavad nemad iga kuu keskmiselt 44 eurot. Kui välja tuua praegu kehtivad börsihinnad ja võtta [aluseks] 12 kuu keskmine, siis needsamad 200 000 elektritarbijat maksaks sama koguse eest – 224 kWh, see on keskmine tarbimine – 20 eurot. Ehk võrdluseks: 44 eurot versus 20 eurot. 

Majanduskomisjonis kerkis ka küsimus, kes kõik need inimesed on ja miks nad praeguseks ei ole soodsamatele pakettidele üle läinud. Tuleb minna tagasi selle perioodi juurde, kui kehtestati universaalteenus, ja kuidas see kehtestati. Me kõik mäletame, et meile saatis Eesti Energia või mõni teine ettevõte kirja, milles anti teada: on kehtestatud universaalteenuse hind ja kõik, kes ei soovi universaalteenusega liituda, peaksid andma teada. Väga paljud seda tegid. Aga väga paljud ka andsid teada, et nad soovivad [liituda], ja kui isegi teada ei andnud, siis igal juhul viidi nad universaalteenusele üle. Miskipärast ei ole seda nii-öelda tagurpidi protsessi võimalik rakendada, kuna selles olukorras puuduvad asjakohased seadusepügalad. Kuivõrd see kõik toimus nii automaatselt, siis me peame tegema sellest järelduse, et väga paljuski need inimesed, kes selle kirja said ja kes viidi automaatselt üle universaalteenusele, suure tõenäosusega seda kirja ei ole näinudki ega lugenudki. Kellest ma siis räägin? Ma räägin tõenäoliselt vanematest inimestest, kellel võib-olla ei ole arvutioskust või ei ole isegi elektronposti. Ma räägin tõenäoliselt inimestest, kes elavad võib-olla maapiirkondades ja kel samuti ei ole oskust kasutada arvutit või ei olegi elektronposti, ehk sellest elanikkonnast, kes on haavatavam. Praegu maksabki haavatavam elanikkond tegelikult 2,5 korda rohkem elektri eest ja see ei ole normaalne. 

Jõuan tagasi selle juurde, et Eesti Vabariigil oli küll võimalus hästi kiiresti võtta otsuseid vastu, mis puudutasid maksutõuse – see tehti ju usaldushääletusega, väga kiiresti toodi saali, koalitsioonisaadikud kinnitasid ära ja otsused olid tehtud –, aga me ei suuda ära lahendada riigi jaoks mitte kõige suuremat probleemi. Olemuselt on ta küll suur probleem, aga just tehnilise poole pealt [ei ole]. Ja selleks on kulunud rohkem kui kümme kuud ja ma ei näe ka siin praegu, et Vabariigi Valitsus oleks kiirendanud seda protsessi. Kahjuks praegu see nii on. Keskerakond kindlasti soovib kiiremas korras üle viia peaaegu 200 000 elektritarbijat odavamale tariifile. Seda peaks tegema Eesti Vabariigi valitsus väga kiiresti. See ongi eelnõu sisu, nii et palun [seda] toetada. Aitäh teile!

Aitäh, hea ettekandja! Teile on ka küsimusi. Tanel Kiik, palun!

Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Austatud ettekandja! Küsimus on natuke laiem. See konkreetne otsuse-eelnõu on igati positiivne, seda loomulikult toetan, olles ka selle algatanud fraktsiooni liige. Kuidas te hindate tervikuna praeguse valitsuse energeetikapoliitikat? Kas te näete, et siin on selge arusaam, siht, eesmärgid, investeeringud ja rahastusmudelid, või meenutab see pigem, nagu me just nägime, perepoliitika arutelu, kus enne valimisi tõstetakse toetusi ja pärast valimisi langetatakse neid, räägitakse, et raha ei tee kedagi õnnelikuks, ja võetakse inimestelt ja lastelt raha ära. Ka hariduspoliitikas: seal lubati 120% keskmisest palgast õpetajate alammääraks, tegelikkuses seda ei tehta ja veel mõnitatakse neid õpetajaid, kes julgevad streikima minna. Kuidas energeetikapoliitika sellesse pilti sobitub? On see pigem nagu haridus- ja rahvastikupoliitika või on siin valitsusel mingi selge plaan, siht ja visioon?

Aitäh, hea küsija! Väga hea küsimus. Tegelikult peab ju tõdema, et suurt pilti Eesti Vabariigi valitsusel ees ikkagi ei ole. Mis suunad täpselt võtta selleks, et tagada varustuskindlus tarbijale? Ega ka [suurt pilti] ei ole. Arutelude käigus [riigi]eelarve [kontrolli] erikomisjonis ja majanduskomisjonis on ka Kliimaministeerium tõdenud, et suurem plaan tuleb alles 2025. aastal. Samas, me teame väga hästi, et meil aega oodata ei ole. Me peame tegema otsused praegu. See loomulikult puudutab suuresti rohepööret: mis suuna me võtame, kas me hakkame rohkem arendama maismaatuulikuid või meretuulikuid, päikesepaneelid on kindlasti üks teema. 

Minu arust on kõige suurem küsimus, mis on siiani lahendamata ja millele üldse ei ole häid vastuseid, et kuidas seda elektrit salvestada. See tehnoloogia on praegu lapsekingades. Tegelikult on järgmine väga-väga suur küsimus juhitavad võimsused ja millisest toorainest me juhitavaid võimsusi saame. Selge on see, et ainult roheenergiast kogu energiasüsteemis ei piisa. Igal juhul tuleb veel leida lahendused kahele olulisele küsimusele: kuidas [elektrit] salvestada ja kuidas tagada juhitavaid võimsusi. Nii et kui lühidalt öelda, siis see poliitika on täiesti puudulik.

Kersti Sarapuu, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Tõepoolest, see on väga hea otsuse-eelnõu ja minu arust vajab see väga tugevat toetamist, sest elu on tõesti näidanud ka seda, et väga paljud on kas teadmatusest või otsustamatusest jätnud endid universaalteenusele. Aga elu on näidanud ka seda, et börsihind on aasta jooksul kõige soodsam olnud, nii et selle kasutamist võin julgelt soovitada. Minu küsimus on: kas universaalteenuse hind on liiga kõrge ja kas on ka näha, et seda võidakse alandada?

Aitäh, hea küsija! Väga hea küsimus. Tuletame meelde seda perioodi: 2022. aasta oktoobrikuus võeti otsused lõplikult vastu, üleminek oli võimalik ja kujundati universaalteenuse hind. Loomulikult oli see tunduvalt kõrgem, kui oli elanike nii-öelda lootus ja ootus. Kui vaadata tolleaegseid börsitariife, nii öö- kui ka päevatariife, siis [näeme, et] hinnad olid kuskil 24–25 [senti/kWh] juures. Ehk leevendus tuli oma 5 või 6 senti/[kWh] kohta.

Võibki öelda, et väga suurt leevendust ei olnud, aga lisaks universaalteenusele oli ka üleüldine toetus. See loomulikult natuke ikkagi leibkondi abistas. Nii et igal juhul on praeguseks – arvestades ka majandust – üleüldiselt meie energiatarbimine ju ühe kolmandiku võrra vähenenud. Mis see tähendab ja mille arvelt see on vähenenud? See on eelkõige loomulikult vähenenud tööstuse arvelt. Ja kui elektritarbimine on tööstuse arvelt vähenenud, mis tähendab, et tööstus on allakäigul, siis see on seesama, mis väljendub ka majanduses: majandus on ju tegelikult väga halvas olukorras.

Ma kindlasti rõõmustaks, ja ma arvan, et ka teie siin, head kolleegid, kui järsku hakkaks meil elektritarbimist rohkem olema. See tähendaks, et tööstused lähevad uuesti käima, mis annaks ju ka päris hea tõuke majandusele, aga paraku on nii, et me jälgime juba kuuendat kvartalit, kuidas elektritarbimine langeb ja kuidas ka majandusnäitajad langevad.

Jaak Aab, palun!

Tänan, austatud juhataja! Hea ettekandja! Me mäletame seda situatsiooni eelmine aasta, kui Kaja Kallase eelmine valitsus, mis äsja-äsja oli kogunenud, lubas tohutut elektriturureformi. Välja tuldi parasjagu kobarkäkiga ehk sellesama universaalteenusega, muud varianti ei olnud. Isegi meie toetasime tookord seda kiiret sisseviimist, et võtta riskid maha. Aga mis juhtus peale seda? Kaja Kallas hoiatas, et kohe kustuvad üldse lambid ära. Siis oli valitsuse kogu retoorika selline, mis pani inimesed täielikult oma tulevikku kartma, ja sellepärast väga paljud universaalteenusega muidugi ühinesid. Kas te oskate hinnata, kui palju on selle aasta jooksul inimesed, ka väikeettevõtjad ja mõned kohalike omavalitsuste asutused, kes ühinesid, võrreldes börsihinnaga kokku rohkem maksnud ja miks [universaalteenust] juba kevadel ära ei kaotatud?

Aitäh, hea küsija! Need arvud on täitsa olemas. Tegelikult, kui me liidame ja teeme väikesed arvutused tariifide, tarbija ja keskmise tarbimise põhjal, mis on ilusti välja toodud, siis 200 000 elektritarbijat, kes on praegu universaalteenusel, maksavad kuus jämedalt 8 000 800 eurot. Kui needsamad tarbijad oleks börsipaketis, siis nad maksaks alla 4 miljoni euro. Kui me räägime kogu perioodist, mis on kümme kuud, siis on tarbijad üle maksnud oma 40 miljonit eurot. Need 40 miljonit on võetud tegelikult jällegi meie tarbijate taskust. 

Ma kordan üle: ma arvan, et need 200 000 elektritarbijat, kes on praegu siiani universaalteenusel, tõenäoliselt ei ole kõige jõukamad inimesed. Tõenäoliselt, nii nagu ma ütlesingi, on nad võib-olla maalt ja eakamad inimesed, kellel ei ole arvutioskust, et kogu protsess läbi teha. Ikkagi võeti see raha jälle kõige nõrgematelt ja see teebki selle probleemi veelgi suuremaks. Seetõttu me olemegi siin ja Keskerakond on selle ettepaneku teinud, et anda valitsusele ülesanne, et võimalikult kiiresti viidaks need peaaegu 200 000 tarbijat üle börsitariifile.

Andre Hanimägi, palun!

Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Need numbrid, mille kohta te ütlesite, et need on nii-öelda ülemakstud, on päris suured. Aga ma püüan elus alati vaadata positiivset poolt, mitte ainult negatiivset poolt. Ma küsin siis niimoodi. Te olete seda ka Eesti Energiaga arutanud, nii et võib-olla läheb raha vähemalt õigesse kohta. Kas see läheb meie energiajulgeoleku tagamiseks, pannakse juurde rohkem liine, tehakse mingeid muid häid asju või läheb see eelarve tasakaalu jaoks? Kuhu see hea suur summa tegelikult siis läheb ja kuhu see teie arvates peaks minema?

Jaa, võtame selle perioodi, eelmise aasta perioodi, kui hinnad olid tunduvalt kõrgemad: me oleme näinud elektrimüüjate aastaaruandeid ja loomulikult oli kõige suurema kasumiga Eesti Energia. Kui ma nüüd ei eksi, oli kasum ikkagi 100 miljonit ja kõrgemgi. Loomulikult, see 40 miljonit, mis on ülemakstud, on Eesti Energial valdavalt ikkagi ka läinud. Ja kui me nüüd räägime ka käibemaksust, siis mida rohkem sa maksad teenuse eest, seda rohkem maksad ka käibemaksu. Rusikareegli alusel: 40 miljonit, 20% käibemaksu – see 20% kukub ka riigile.

Nüüd, kui me räägime, kas [sellest rahast] on midagi tehtud ka, et tagada parem elektri varustuskindlus, siis ma arvan, et need sügistormituuled, mis meil siin olid, näitasid, kas on või ei ole. Kui saared on ikkagi elektrist ära [lõigatud] ja Kagu-Eesti tarbijatele samuti ei ole elekter tagatud, ka Harjumaal olid ju päris suured katkestused, siis see ongi vastus. Ma arvan, et see raha ei ole läinud elektrivarustuse tagamiseks.

Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Kuidas te hindaksite valitsuse kommunikatsiooni selles küsimuses? Me mäletame, et kui universaalteenus sisse viidi ja seda inimestele esimest korda pakuti, siis sellest räägiti päris palju. Inimesed olid teadlikud, et selline võimalus on olemas ja on võimalik seda kasutada, mis on tingimused ja nii edasi. Kui ühel hetkel enam ei olnud suurt vajadust universaalteenuse järgi, siis haihtus kommunikatsioon minu meelest üldse kuidagi ära. Inimesed ei olnud enam teadlikud, et tegelikult võib sellest loobuda ja see oleks nende jaoks isegi kasulikum kui seda ka edaspidi kasutada. Kuidas te hindate valitsuse kommunikatsiooni?

Aitäh! Ma arvan, et mis puudutab universaalteenuse rakendamise kommunikatsiooni, siis see oli hästi tehtud ja tegelikult ka protsess oli hästi läbi viidud. See oli selles võtmes, et sulle pakuti teenust – ja sel hetkel oli see nii-öelda hea kaup, kui nii saab öelda: see oli soodsama tariifiga elekter – ja sa ei pidanud tarbijana [selle saamiseks] täitma hunnikut pabereid. Iseenesest oli see hästi läbi viidud protsess, aga tagurpidi võetavat protsessi ei saadud nüüd rakendada, kuna seaduses puuduvad punktid, mis võimaldaks seda teha. See ongi see, mille me Vabariigi Valitsusele ülesandeks soovime anda: viia sisse elektri[turu]seadusesse vastavad punktid. 

Nüüd, tõesti, kui me vaatame perioodi, mis puudutab seda aastat ja eriti kevadet, siis alati võib öelda, et protsess oleks võinud olla tunduvalt ladusam. Aga ma ei näinud väga suuri probleeme ka seal, sellepärast et kui tuletada meelde, siis erinevad kanalid kajastasid ju seda ikkagi üpriski hästi. Minu arust tuli põhisignaal ikkagi ettevõtetelt, kes seda teenust vahendasid. Minu arust, jõudes jällegi tagasi, on kõige suurem probleem aga eelkõige nendelsamadel tarbijatel, kellel tõenäoliselt suuremalt jaolt puudub info, kuidas [paketti] tagasi [vahetada]. Sellest lähtuvalt võib tõesti ju järeldada, et kommunikatsioon oleks võinud ikkagi parem olla.

Enn Eesmaa, palun! 

Suur aitäh! Tänan sind, hea kolleeg, selge sõnavõtu ja asjatundlike vastuste eest meie küsimustele! Meil on praegu käsil esimene lugemine. Mõistlik ettepanek, kui see lõpuks saab mitte eelnõuks, vaid otsuseks. Kas olete seda arutanud ka oma komisjonis ja mida sa ise arvad? Tõenäoliselt ei ole see olukord, mis praegu Eestis on, täielikult ainulaadne. Milliseid teisi riike tasuks eeskujuks võtta?

Aitäh! Me oleme tõesti seda küsimust majanduskomisjonis arutanud. Peab tõdema, et mis puudutab just nimelt universaalteenust ja selle rakendamist või tagasipööramist, siis me ei ole väga häid näiteid väljaspool meie riiki leidnud ja ei ole ka käsitlenud.

Aga mis on komisjonist läbi käinud: kui me seda küsimust arutasime, oli kohal ka Kliimaministeeriumi esindaja, ja mina ütlen, et Kliimaministeeriumi esindaja oli samuti meie arvamusega suuresti nõus, et see pööre tuleb kiiresti vähemalt ära teha ja praegune olukord tuleks lõpetada. Mis kindlasti on veel hästi vajalik: kui tekibki selline olukord – aga ma usun, et lähiajal sellist olukorda ikka ei teki –, et börsihinnad lähevadki ülespoole, siis oleks tarbijatel ka võimalus kiiresti ja automaatselt üle minna soodsamale tariifile. Aga kui [küsiti] Kliimaministeeriumi esindajalt ajagraafiku kohta, et millal valitsuse või ministeeriumi arvates oleks üleminek võimalik, siis kostus selline tähtaeg nagu järgmise aasta märts või aprill. See ei ole kindlasti vastuvõetav. Veel kord, jõudes tagasi Vabariigi Valitsuse osa otsuste juurde, mis on väga kiiresti vastu võetud, [näiteks] maksutõusud, siis me saame aru, et tegelikult on ju võimalik [neid otsuseid teha]. Ja nüüd, kui [on vaja] nii‑öelda abimeetmena tarbijaid aidata, ei ole see nii kiiresti võimalik ehk võtab tunduvalt rohkem aega. Ma arvan, et hea juhtimise korral oleks need küsimused juba lahendatud ja siis ei oleks ka mind siin puldis.

Jürgen Ligi, palun!

Aitäh, hea ettekandja! Sel aastal on meil harva põhjust siia saali tulla ja kuulata, mis räägitakse. Tulin vaatama, mis päevakorras on. Tavaliselt me ei kuula ennast ja peame siin monoloogi, või õieti teie, opositsioon, aga nüüd ma vaatan, et täiesti mõistlik mõte on see iseenesest. Selle universaalteenuse kuulutasime meie küll surnult sündinud vasikaks kohe alguses, see oli valitsuses raske kompromiss. Nüüd ma tahaks aru saada, millised need jõujooned on. Vaevalt me nüüd opositsiooni eelnõule taha tuleme. Valitsus peab neid asju enne analüüsima ja [eelnõu] ise algatama. Aga kuidas teil opositsioonis on? Kas teil on üksmeel selles, et saata universaalteenus ajalukku?

Aitäh, hea küsija! Eks hääletus näitab – me oleme alles esimese lugemise juures –, siis on selge, kas on üksmeel või ei ole. Aga ma arvan, et ka Reformierakond ja koalitsioon võiks ikkagi liituda selle hea algatusega ja samuti nii-öelda positiivselt [sellesse suhtuda].

Hea ettekandja, ma tänan teid! Rohkem küsimusi ei ole. Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli ettekandeks majanduskomisjoni liikme Mario Kadastiku. Palun!

Aitäh! Majanduskomisjon on seda otsuse-eelnõu arutanud komisjoni kahel istungil: kõigepealt 9. oktoobril, kus määrati juhtivkomisjoni esindajaks konsensuslikult siinkõneleja, ja pikemalt 6. novembril, kuhu oli lisaks komisjoni liikmetele kutsutud Kliimaministeeriumi energeetikaosakonna energiaturgude valdkonnajuht Karin Maria Lehtmets. 

Eelkõneleja tegi ülevaate sellest otsuse-eelnõust: [eesmärk on] kliendid üle viia tagasi börsipaketile. Kliimaministeeriumi esindaja seletas, et tegelikult on selline eelnõu juba praktiliselt välja töötatud. Täpselt samamoodi viiaksegi inimesed üle universaalteenuselt börsihinnaga [paketile], kui viimase kahe kuu [elektri] keskmine hind on olnud börsipaketil madalam võrreldes universaalteenusega. Seega on see põhimõtteliselt juba lahendamisel olev probleem.

Lauri Laats tundis huvi ajaraami kohta, et mis hetkel on see eelnõu plaanis [esitada]. Vastus oli, et see tahetakse tuua Vabariigi Valitsusse esimesel võimalusel. Algne plaan oli seda teha juba, kui ma õigesti mäletan, eelmisel nädalal. Jõustumise arutelus [räägiti], et 1. jaanuariks ei ole seda vist tõesti võimalik efektiivselt teha, aga eesmärk on [eelnõu esitada] niipea kui võimalik. Lihtsalt realistlik hinnang oli märtsi ajaskaalasse. Oli ka huvi, mis on spetsiifilised tegevused. Tegevus on see, et need 200 000 või vähem klienti, kes on endiselt universaalteenusel ja kelle viimase kahe kuu [elektri] keskmine hind oleks börsipaketis olnud madalam, saavad teavituse. Kui nad teavitusele eitavalt ei vasta, siis nad viiakse üle börsipaketile – ehk analoogne protsess universaalteenusele minekuga vastassuunas. Oli ka küsimus reageerimistähtaja kohta. Universaalteenusele üleminekul oli see kaks nädalat. Selles planeeritavas eelnõus on neli nädalat, selle üle toimus ka mõningane arutelu. Leiti, et kaks nädalat võib-olla oleks olnud liiga [lühike aeg], ja inimestele jäetakse neli nädalat reageerimisvõimaluseks. Seda on arutatud ka elektrimüüjatega. 

Mart Maastik [algatas] arutelu sel teemal, kas oleks mõistlik planeerida teist sorti pakett, mingisugune komplekspakett, mis võtaks [aluseks] börsihinna või universaalteenuse [hinna] sõltuvalt sellest, kumb on madalam. Ministeerium vastas, et nende nägemus ei ole, et riik peaks päris kõike inimeste eest ära otsustama. Sellised paketid on turul juba olemas, inimesed saavad nendega ise [liituda] ja riik ei peaks seda tegema. Oli ka küsimus, kas peaks üldse kehtestama piirhinna, aga selle üle suuremat arutelu ei toimunud. 

Teemaga edasi liikumise kiiruse kohta [öeldi], et seda võiks kiiremini teha. Arutelu oli ka selle üle, kas riik peaks või ei peaks üldse kriisiolukordades seda niimoodi edasi-tagasi reguleerima, et pidevalt toimuks muutus, sest tegelikult on turul niivõrd palju pakette, et seda ei ole otseselt võib-olla vaja riigil reguleerida. Arutati, et paljud võib-olla ei ole sellepärast ise paketti vahetanud, just nagu eelkõneleja välja tõi, et neil lihtsalt ei ole digivõimekust või nad ei saa kirju kuidagiviisi loetud ja neile vastatud. Selle taha jääb asi ja seetõttu on mõistlik ikkagi vähemalt ühe korra teha [börsipaketile] tagasi liikumine poolsunniviisiliselt, aga ka täna ei ole elektrimüüjatel tegelikult takistust saata selline infokiri. Takistuseks on lihtsalt see, et selles infokirjas ei saa olla jõuga üleviimist, kui kirjale ei vastata. Näiteks Andres Sutt tõi välja, et Eesti Energia on juba teinud sellise teavituskirja augustikuus kõigile oma universaalteenuse klientidele. 

Siis oli arutelu selle üle, kas on tehtud piisavalt teavitus- ja selgitustööd universaalteenuse hinna ja börsihinna vahe kohta. Ministeeriumi esindaja vastas, et nad on teinud mitmeid artikleid, intervjuusid ja on teavitanud. On näha, et on toimunud langus: universaalteenuselt on inimesed püsivalt järjest ära liikunud. Kevadine [universaalteenuse kasutajate arv] 200 000 – selle üle oli arutelu, et see on tänaseks vähenenud suurusjärku 170 000. Peale komisjoni istungi lõppu me leidsime tegelikult veel uuema allika, mille kohaselt see [arv] oli veel langenud. See trend on pidevalt olemas. 

Korraks arutati selle üle, kas võiks olla vastutus juhul, kui me oleme viinud inimesed üle börsipaketile, börsihind läheb kõrgeks ja inimesed ei reageeri – kas siis peaks olema mingi vastutus. Aga ministeeriumi esindaja arvas, et tegelikult on pikalt olnud börsihind madalam ja inimestel on endal alati võimalus tagasi pöörduda börsihinnale. Arutati ka selle üle, et kuna universaalteenuse loomisel ja sinna üleviimisel tehti ka muudatus üldteenuses, siis kas see eelnõu toob kaasa üldteenuse [muutmise]. Ja vastus oli, et selle puhul liigutakse tagasi varasema skeemi juurde, mis ongi börsihind pluss marginaal, mille defineerib Konkurentsiamet. 

[Küsiti] ka, kas eelnõu vastuvõtmiseks on 51 hääle nõue. Lauri Laats kinnitas, et jah, sellel on 51 hääle nõue. Just. [Arutelu] tulemusena tehti kaks otsust. Üks oli võtta eelnõu täiskogu päevakorda tänasel päeval, 14. novembril, konsensuslikult ja [teine oli] teha ettepanek viia läbi eelnõu lõpphääletus [ja see ettepanek] oli samuti konsensuslik.

Aitäh, hea ettekandja! Teile on ka küsimusi. Andre Hanimägi, palun!

Hea juhataja! Hea ettekandja! Kusagil sai üks ingel täna tiivad, sest härra Ligi vist isegi kiitis natuke seda eelnõu.

Minu küsimus on seotud sellega, mis te alguses ütlesite, et tegelikult on seesama mõte juba ka töös ja [eelnõu] peaks tulema. Minu küsimus on teile see: miks on see kõik nii kaua aega võtnud? Nii nagu ka härra Laats välja tõi, inimesed on ju juba pikka aega üle maksnud. Kas see idee siis sündis nüüd alles seoses Keskerakonna algatusega? Kui kaua seda mõtet on keerutatud ja miks see on nii kaua aega võtnud?

Seda konkreetselt, miks seda [eelnõu] alles nüüd [koostatakse], meil komisjoni menetluse käigus otseselt ei küsitud, mistõttu ma ei oska öelda, mis oleks olnud ministeeriumi esindaja vastus sellele. Eks seda pikaajalist trendi on tõenäoliselt ka jälgitud, mis see börsihind teeb, aga see on minu spekulatsioon. See on võtnud aega, et võtta see otsus vastu, ja seejärel eelnõu ette valmistada. Aga seda peate küsima täpsemalt juba Kliimaministeeriumist.

Tanel Kiik, palun!

Austatud Riigikogu aseesimees! Lugupeetud ettekandja! Küsin teilt sama küsimuse mis oma kolleegilt Lauri Laatsilt. See puudutab valitsuse energeetikapoliitikat. Ma saan aru, et te eeskätt räägite siin komisjonis arutatust, aga selles valdkonnas olete ju ilmselgelt pädev ja kindlasti omate ka head infot, mida jagada Riigikogu kolleegidega. Kuidas teie hindate praeguse valitsuse terviklikku energiapoliitikat? Kas on välja valitud mingid selged suunad näiteks energiatootmise viiside või energiavarustuskindluse puhul, sealhulgas salvestusvõimalused, millest on palju räägitud? [Kas on olemas] pikem vaade tarbija jaoks kindlasti olulistest elektrivõrkudest ja nende püsivusest näiteks tormikahjustuste ajal ja loomulikult ka hinnapoliitikast? See on tegelikult väga kompleksne. Üks asi on, et elektrit oleks, teine asi, et see ka kohale jõuaks, ja kolmas asi, et see oleks mõistliku hinnaga kättesaadav. Võib-olla toote välja peamised edusammud, mida valitsus on teinud?

Jah, minu roll siin on [olla] siiski rohkem komisjoni ettekandja, aga ma saan sellele küsimusele [vastata] ka komisjoni mõningate arutelude [põhjal], mis küll ei ole selle konkreetse punkti kohta olnud. Meil komisjonis on tõepoolest käinud ka Elektrilevi esindajad ja teised rääkimas sellest, mis on nende konkreetsed plaanid kas või varustuskindluse tagamiseks: viia rohkem kaableid maa alla, et vähendada õhukaableid. Seda kõike on arutatud. Ka valitsuse üldises energeetikaplaanis on toodud väga selged eesmärgid taastuvenergeetika, salvestusvõimsuste ja ka varustuskindluse ja süsteemi reguleerimise koha pealt. Eks me kuuleme sellest täpsemalt tõenäoliselt ka homses Konkurentsiameti raporti [tutvustuses] ja sellele järgnevas arutelus. Ma siin majanduskomisjoni esindajana võib-olla ei hakkaks rohkem spekuleerima.

Aitäh! Rohkem küsimusi ei ole. Ma tänan teid! Avan läbirääkimised. Palun Riigikogu kõnetooli Isamaa Erakonna fraktsiooni esindaja Mart Maastiku. Palun!

Suur tänu, härra eesistuja! Head kolleegid! Siit kõlas täna päris huvitavaid ütlusi. Jürgen Ligi kohta, kes ka vahetevahel saalis käib, Andre Hanimägi nimetas isegi, et ta sai nüüd tiivad. Ma ei tea, kas tema sai tiivad või sai erakond tiivad sellest, et ta arvas, et universaalteenus oli surnult sündinud vasikas. 

Ma mäletan, et kui veel aasta tagasi olid Reformierakonna, Sotsiaal[demokraatliku] Erakonna ja Isamaa Erakonna vahelised koalitsiooniläbirääkimised, siis tõesti me arutasime, kuidas saaks leevendada seda elektrienergia kriisist tekkinud probleemi ja kuidas me saaksime tagada meie ettevõtete konkurentsivõime ja seda, et meie inimesed saaksid kodudes hakkama – et nad suudaksid neid absurdseid elektriarveid maksta. Jah, tõesti, Reformierakonna poolt ei tulnud sealt suurt üldse midagi. Esialgu ei tahetud üldse millestki rääkida, hiljem nad arvasid, et lihtsam variant oleks see, et kellel on probleem, see hakkab kirjutama palvekirjasid. Siis hakkab mingi komisjon neid palvekirju üle vaatama ja selline tohutu bürokraatiaaparaat pidi aitama probleemi lahendada. 

Isamaa ettepanek oli teha universaalteenus. Sotsid kiirelt venitasid sellele oma nime: sotsiaalelekter või midagi taolist, aga idee oli iseenesest ju õige. Meil on tegelikult olemas elektrimonopol Eesti Energia näol, meil on olemas ka põlevkivi, millest saab energiat toota, ja riigil on võimekus oma otsustega muuta elektri hinda, sest sisendid, mis elektri hinna teevad, on tegelikult ju riigi tööriistad. Me ei pea ju põlevkivi [töötlemiselt] võtma maavaramaksu sel hetkel, kui tõesti on riigil häda käes. Meil on igasuguseid muid instrumente. 

Peale selle me tegelikult nägime ju väga hästi, et börsil aeti elektri hind kunstlikult üles. Hiljem on mõned inimesed minu teada isegi vangi pandud selle pärast, et nad börsihinna üles kruttisid. See hind oli nii absurdselt kõrge. Meil, Eesti riigil olid tegelikult tööriistad olemas. Pikkade läbirääkimiste käigus õnnestus lõpuks [luua] universaalteenus. Minu arvates oli see hind ikkagi liiga kõrge. Põhihinna üleskruttija on ju tegelikult seesama müütiline CO₂-kvoot, mida tegelikult saab ka samamoodi vajadusel ju kokku leppida. Eesti riigi rahakotti laekub seesama CO₂-kvoodi maksust laekuv raha. See oligi ettepanek: selle kvoodi arvelt või sellega kompenseerides viia universaalteenuse hind odavamaks. 

Tänane idee viia need pensionärid või inimesed, kes on unustanud või ei ole julgenud ära [minna] universaalteenuselt, tagasi börsipaketile, kuna börsihind on praegu palju odavam, iseenesest ei ole paha, aga ma arvan, et me jälle ei mõtle tuleviku peale. Kui juhtub, et nüüd talvel tuleb jälle analoogne situatsioon, mis siis saab? Kas me hakkame jälle mõtlema uut universaalteenuse varianti välja või mingit kolmandat, neljandat varianti? Peaks ikkagi olema pikaajaline vaade ja selles mõttes võiks universaalteenus kui selline iseenesest jääda ja peakski jääma. Aga seesama pakett, mis praegu on ainult ühesuunaline, võiks olla kahesuunaline: riik võiks tagada variandi, et kui kriisimomentidel on vajadus, siis on olemas universaalteenus, mille hind on elektrile loodud lagi. Kui oled börsihinnal, tekib kriisimoment ja elektri hind aetakse kunstlikult üles, siis on ka tagurpidi [võimalik]: sa lähed automaatselt üle universaalteenusele. 

Ma palun lisaaega.

Palun, kolm minutit!

Aitäh! Selle küll naersid mu noored kolleegid majanduskomisjonis välja, väites, et praegu on paketid juba olemas ja [paketi üleviimist] saavad kõik energiat müüvad ettevõtted juba teha. Ma siiski väidan, et nad ei saa seda teha. Ainukene, kes saab reguleerida elektri hinda, on riik, sest riigil on hoovad. Seda ei saa ükski pakkuja teha. Ega me ju ei tee neid hoobasid sellepärast, et kellelegi justkui väga meeldiks turumajandusse sekkuda. See on vajalik sellepärast, et kui naaber[riigid oma tarbijaid] toetavad ja meie seda ei tee, siis on meie ettevõtjad ebavõrdses olukorras. 

Sellepärast on minu ettepanek selline. Kindlasti on see Keskerakonna esitatud eelnõu hea, kuid vajaks läbimõtlemist ja natukene parandamist. Katsume mõelda ikkagi riigimehelikult: mis saab siis, kui peaks jälle tulema sama situatsioon. Sama ootaksin ma ikkagi ka Jürgen Ligilt: et ta peale selle, et ta siin selliseid, kuidas öelda, huvitavaid fraase välja hüüab nagu "surnud vasikas", võib-olla äkki mõtleks, kuidas sünnitada ka mõni hea idee. Tehke ka Reformierakonna poolt mõni samm selleks, et aidata rasketel hetkedel inimesi ja ettevõtjaid. Suur tänu!

Aitäh! Head ametikaaslased, meile on tulnud väike kiri. Me peame enne, kui ma teid, härra Jürgen Ligi, siia kõnetooli palun, seda kirja arutama. Nimelt, Reformierakonna fraktsioon on teinud ettepaneku 2023. aasta 14. novembri istungit pikendada kuni päevakorra ammendumiseni, kuid mitte kauem kui 14-ni. Alustame selle üle hääletamise ettevalmistamist. 

Head ametikaaslased! Panen hääletusele Eesti Reformierakonna fraktsiooni ettepaneku pikendada tänast istungit kuni päevakorra ammendumiseni, kuid mitte kauem kui 14-ni. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Tulemusega poolt 52, vastu 10, erapooletuid ei ole, leidis ettepanek toetust.  

Palun Riigikogu kõnetooli Eesti Reformierakonna fraktsiooni esindaja Jürgen Ligi. Palun!

(Juhataja helistab kella.) Austatud juhataja! Austatud kolleegid! Ma vabandan kõigi ees, kes on nördinud, sest ma jätan mulje, nagu me teeksime siin tõsist tööd mitu kuud. Et see ei oleks lihtsalt näitemäng: asi ongi selles, et selles reeglis on erandid, ja siin on tegemist ühe erandiga. Ma oma küsimuses seda juba väljendasin. Selle jama ja pahna sisse satub ka asju, mida peaks tegelikult arutama, sealhulgas universaalteenuse teema. Ei saa salata, et me olime kriitilised selle suhtes algusest peale. On väga meeldiv näha, et Keskerakond tegelikult mõtleb samas suunas. See on tegelikult tarbijate petmine. Ja on hämmastav – tegelikult vist viimasel ajal enam mitte –, et sellistest Eesti ühiskonna aluspõhimõtetest irdub Isamaa Erakond nii kaugele.

Siin on kaks asja. Mart Maastik väga kenasti ju tegelikult markeeris seda, et tema on see, kes aitab inimesi. Tema on see, kes, ebameeldiv küll, sekkub turgu. Ta tegelikult ei taha, aga ta tahab ise otsuseid teha – tuleb lihtsalt otsused teha ja ise sekkuda, tema on suur heategija. Eesti riiki ehitasime meie küll teistpidi: me ehitasime sellel põhimõttel, et majandus oma olemuselt on vaba. Sinna sekkutakse juhtudel ja meetoditel, mille puhul see tõesti on mõistlik.

Energia tootmine on paraku kauba tootmine. Selle hinnatõusu probleem ja inimeste toimetulekuraskuste probleem on ikkagi olnud kauba vähesus. Kauba vähesus tingib hinnatõusu ja seda hinnatõusu ei saa ohjeldada dotatsioonidega, kunstliku hinnakujundusega odava hinna kaudu, sest sedakaudu saab rohkem toetust see, kes jaksab rohkem osta. See on nii elementaarne. Kahju, et Mart Maastik ei ole absoluutselt isegi oma erakonna ajalugu ja mõttekäiku uurinud. 

Teine asi on see, et riik ei ole primaarne kodanike aitaja, vaid primaarselt on ta kodanike koostöö korraldaja. Kodanike koostöö hulka kuulub ka nende abistamine, kes tegelikult abi vajavad. Praegusel juhul abistatakse tagurpidi: kes vähem vajab, see rohkem saab. Seda küll tingimusel, et universaalteenus üldse odavamat hinda pakub. Praeguseks on olukord küll selline, mis oli väga prognoositav, et turg reageerib adekvaatselt: pakkumine suureneb, inimesed muutuvad säästlikumaks ja me saame sellest hinnatõusust üle. See järsk hinnatõus oli ju sõja tõttu. Ümberkorraldamine võttis aega, aga kokkuvõttes tagab meile turg odavamat hinda kui see käkk, mida Isamaa markeerib universaalteenusena. 

Ma väga tahaks, et me arutaksime teemat edasi. Sümboolselt ma toetan seda eelnõu, aga ma ei saa tagada koalitsiooni toetust. Nii et aitäh, Keskerakond! Te olite seekord Isamaast suuremad, palju suuremad. Aitäh!

Aitäh, hea ettekandja! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 244 lõpphääletus, nii et alustame lõpphääletuse ettevalmistamist. 

Head ametikaaslased! Niipalju veel enne hääletust informatsiooniks, et eelnõu 244 vastuvõtmiseks on vaja Riigikogu koosseisu häälteenamust. Panen lõpphääletusele eelnõu 244. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Tulemusega poolt 20, vastu ja erapooletuid ei ole, ei leidnud otsuse-eelnõu 244 toetust ja langeb menetlusest välja. Kolmanda päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Liigume edasi neljanda päevakorrapunkti juurde, milleks on kultuurikomisjoni esitatud Riigikogu otsuse "Riigikogu liikmest Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu liikme nimetamine" eelnõu 342 esimene lugemine. Ma palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks, kultuurikomisjoni liige Tanel Tein. Palun!

Hea eesistuja! Riigikogu kultuurikomisjon otsustas oma 7. novembri istungil esitada Riigikogu otsuse eelnõu Riigikogu liikme Andre Hanimägi Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu liikmeks nimetamiseks. Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu koosneb Riigikogu liikmetest ja rahvusringhäälingu (Juhataja helistab kella.) tegevusvaldkonna tunnustatud asjatundjatest. Riigikogu nimetab Riigikogu kultuurikomisjoni ettepanekul nõukokku ühe esindaja igast Riigikogu fraktsioonist Riigikogu koosseisu volituste lõppemiseni ning neli rahvusringhäälingu tegevusvaldkonna tunnustatud asjatundjat, kelle volitused kehtivad viis aastat. 

Riigikogu liikme Andre Hanimägi Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu liikmeks nimetamise põhjus on rahvusringhäälingu nõukogu senise liikme Tõnis Möldri Keskerakonna fraktsioonist lahkumine, mille on Riigikogu juhatus registreerinud 26. septembril 2023. Eesti Keskerakonna fraktsioon tegi 30. oktoobril 2023 ettepaneku nimetada Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu uueks liikmeks fraktsiooni liige Andre Hanimägi. Andre Hanimägi esitas omalt poolt kirjaliku nõusoleku nõukogusse nimetamiseks 30. oktoobril käesoleval aastal ning kinnituse, et puuduvad seaduslikud takistused tema nimetamiseks Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu liikmeks. 

Komisjon teeb ettepaneku viia läbi eelnõu lõpphääletus.

Hea ettekandja, ma tänan teid! Küsimusi ei ole. Aitäh teile! Kas soovite avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ka ei soovita. Protseduuriline küsimus, Andre Hanimägi, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! [Küsin] värske liikmena, kuna tegemist on … (Hääl saalist: "Sa ei ole veel ju …") Ei, täpsustan: värske Riigikogu liikmena. Kuna tegemist on küsimusega, kus on minu nimi sees, siis kuidas on see juriidiliselt ja eetiliselt siin tavapäraselt olnud? Kas ma saan hääletada või pigem ei saa või kas ma peaksin või ei peaks hääletama? Milline on teie seisukoht, lugupeetud juhataja, et [tegevusviis] oleks nii-öelda hea tavaga kooskõlas ja loomulikult ka juriidiliselt korrektne?

Lähtuge palun vaba mandaadi põhimõttest. [Mandaadi] on teile andnud kõrgeim võim. Nii, juhtivkomisjon palub läbi viia lõpphääletuse. Alustame lõpphääletuse ettevalmistamist.

Head ametikaaslased, panen lõpphääletusele eelnõu 342. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Tulemusega poolt 58, vastu ja erapooletuid ei ole, on kultuurikomisjoni esitatud Riigikogu otsuse "Riigikogu liikmest Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu liikme nimetamine" eelnõu 342 otsusena vastu võetud. Neljanda päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.  

Liigume edasi viienda päevakorrapunkti juurde, mis on rahanduskomisjoni esitatud Riigikogu otsuse "Riigikogu liikmest Eesti Panga Nõukogu liikme tagasikutsumine ja uue liikme nimetamine" eelnõu 343 esimene lugemine. Ma palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks, rahanduskomisjoni aseesimees Jaak Aab. Palun!

Austatud juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Rahanduskomisjoni esindajana tutvustan Riigikogu otsuse "Riigikogu liikmest Eesti Panga Nõukogu liikme tagasikutsumine ja uue liikme nimetamine" eelnõu. Komisjon arutas eelnõu esitamist ja esimesele lugemisele saatmist 8. novembri istungil.

Taust on selline: Eesti Panga Nõukogu on Eesti Panga järelevalveorgan ja see koosneb esimehest, Riigikogu fraktsioonide esindajatest ja valdkonna asjatundjatest. Eesti Panga Nõukogu moodustamisel lähtutakse põhimõttest, et iga Riigikogu fraktsioon esitab ühe [oma] liikme ja nõukogu esimees esitab neli valdkonna asjatundjat. Eesti Panga seaduse § 12 lõike 3 kohaselt võib Riigikogu fraktsiooni esindaja Eesti Panga Nõukogust tagasi kutsuda, kui fraktsiooni esindaja lahkub fraktsioonist, ja nimetada fraktsiooni uue esindaja.

Rahanduskomisjoni esimees Annely Akkermann teavitas komisjoni, et Eesti Keskerakonna fraktsioon Riigikogus on teinud kirjaliku ettepaneku kutsuda tagasi Eesti Panga Nõukogust Jaanus Karilaid ja nimetada uueks liikmeks Ester Karuse, kuna Jaanus Karilaid ei ole enam Keskerakonna fraktsiooni liige. 

Otsused, mille komisjon langetas: esitada eelnõu Riigikogu menetlusse, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 14. novembril 2023, teha ettepanek viia läbi eelnõu lõpphääletus ja määrata juhtivkomisjoni esindajaks eelnõu tutvustamisel siinkõneleja. Aitäh!

Hea ettekandja, aitäh! Küsimusi teile ei ole. Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Juhtivkomisjoni seisukoht on viia läbi lõpphääletus. Alustame lõpphääletuse ettevalmistamist.  

Head ametikaaslased, väike informatsioon ka enne hääletust: hääletus on salajane. Panen hääletusele eelnõu 343. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Tulemusega poolt 52, vastu 0 ja erapooletuid 2, on rahanduskomisjoni esitatud Riigikogu otsuse "Riigikogu liikmest Eesti Panga Nõukogu liikme tagasikutsumine ja uue liikme nimetamine" eelnõu 343 otsusena vastu võetud. Viienda päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Liigume hea tempoga edasi kuuenda päevakorrapunkti juurde, mis on Vabariigi Valitsuse algatatud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu 341 esimene lugemine. Ma palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks, regionaalminister Madis Kallas. Palun!

Lugupeetud juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Oleme valitsusega teie ette toonud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu. Muudatustel on kolm peamist eesmärki: esiteks luua nõuandeteenuse osutamiseks toetuse andmise tingimuste erisused, teiseks luua põllumajandusandmete varamu andmestik ja reguleerida selles hoitavate andmete haldamist ja kolmandaks luua õiguslik alus Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika Eesti strateegiakava toetuste vähendamisega seonduva täpsustamiseks. 

Kõigepealt nõuandeteenuse osutamisega seotud muudatustest. Strateegiakava sekkumist "Nõuandetoetus" hakatakse rakendama kaheastmelise taotlemise teel Maaelu Teadmuskeskuse ja PRIA koostöös. Esmalt hinnatakse esitatud taotluse põhjal isiku ja kavandatava tegevuse vastavust toetuse saamise nõuetele. Seejärel, pärast nõuandeteenuse osutamist esitatakse toetuse maksmiseks maksetaotlus, mille põhjal tehakse kindlaks nõuande osutamise rahastamiskõlblikkus. Eelnõu muudatuse eesmärk on anda toetuse menetluse esimese etapi läbiviimine Maaelu Teadmuskeskusele. 

Teiseks on oluline mainida ka seda, et eelnõu võimaldab jaotada taotlemise kaheastmeliseks, mis vähendab halduskoormust. Maksetaotluse menetlemine ja toetuse maksmine jääb PRIA kui makseasutuse kanda ja Maaelu Teadmuskeskus saab keskenduda vormi asemel sisule. Siinkohal pean ma oluliseks märkida, et muudatustega ei ole plaanitud nõuandeteenuse kättesaadavust kuidagi vähendada ega piirata [nende jaoks], kes soovivad seda kasutada. 

Liikmesriikidel on kohustus luua põllumajandustootjatele ja teistele ühise põllumajanduspoliitika raames toetuste saajatele nõuandeteenuse pakkumise süsteem. See kohustus on kõigil riikidel, Eestis on nõuandesüsteem loodud. Praegu paigutatakse nõuandesüsteem ümber ühtsesse põllumajandust toetavasse innovatsioonisüsteemi ehk teisisõnu laiendatakse ja kohandatakse nõuandesüsteemi muudatustega, et me suudaksime tulevikus sektorile osutada majanduse ja teaduse arenguga koos toimivat nõuandeteenust. [Euroopa Liidu] ühise põllumajanduspoliitika strateegiakava 2023–2027 meetmete rakendamisel on kriitilisim seis nõuandeteenuse osutamisega, sest praegu kehtiv nõuandeteenuse osutamise leping lõpeb selle aasta lõpus ehk 31. detsembril 2023. Arvestades uue perioodi nõuandeteenuse osutamise tähtaega, mis on 2024. aasta 1. jaanuar, on eelnõu kiire menetlemine ja seaduse vastuvõtmine meile väga oluline. 

Teise punktina selgitan natuke põllumajandusandmete varamu temaatikat. Varamu kohta selgitan, et uus andmestik luuakse peamiselt veeseaduse alusel peetava põlluraamatu andmete ühtseks ja keskseks elektrooniliseks haldamiseks. Samuti luuakse võimalused põllumajandustoetuste registri, PRIA e-teenuste keskkonna ja eraõigusliku andmekogu vaheliseks andmevahetuseks. Pilootprojektina rakendatakse kavandatavat põlluraamatu elektroonilise pidamise kohustust 2024. aastast kohustusena keskkonnasõbraliku majandamise toetuse taotlejatele. Põllumajandusandmete varamus hakatakse hoidma ka põllumajandusloomade terviseandmeid. Põllumajandusandmete varamu andmed on lisaks eelnimetatule vajalikud põllumajanduspoliitika kujundamiseks, kestliku põllumajanduse soodustamiseks, riiklikuks statistikaks ja teadustööde läbiviimiseks. 

Viimane muudatus on luua õiguslik alus strateegiakava toetuste vähendamise tingimuste täpsustamiseks. Võrreldes eelmise programmiperioodiga on Euroopa Liidu õigus toetuste vähendamisega seotu puhul väga üldine. Seetõttu võib tekkida vajadus kehtestada siseriikliku määrusega toetuste nõuete rikkumisel [toetuste] vähendamise ühtsed ja selgemad alused. 

Kokkuvõtvalt saab öelda, et muudatused võimaldavad Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika Eesti strateegiakava veel tulemuslikumalt rakendada. Aitäh!

Hea ettekandja, tänan! Aa, teile on ka küsimusi. Rain Epler, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Lugupeetud minister! Minu küsimus on selline. Siin vabas ja demokraatlikus läänes tihti räägitakse, et isegi kui andmeid kogutakse, siis sellist asja nagu Hiina teeb – on selline sotsiaalkrediidisüsteem, kus hakatakse inimesi või ettevõtteid hindama ja selle alusel nende tegevust kas piirama või midagi muud taolist –, kindlasti ei tehta. Aga nüüd, kui ma vaatan seda eelnõu, siis [tundub], et põllumeeste puhul me tahaks liikuda sinna suunas, et teha peaaegu kõik andmed reaalajas jälgitavaks, ja selle jälgimise alusel rakendab, ütleme, riiklik institutsioon ka mingeid tagajärgi. Kuidas te seda vastuolu põhjendate? Võib-olla selgitate? Äkki mu hirm on hoopis asjatu.

Aitäh! Kõigi nende murekohtade peale on mõeldud. Esiteks, andmed peavad olema kättesaadavad ainult nendele osapooltele, kellel on selleks õigus. See seadusemuudatus ei sea mitte kuidagi ohtu põllumeeste või teiste, kolmandate osapoolte andmete kasutamist [õigetel] alustel. Siis ma saan küll kinnitada, et kõigile nendele nüanssidele on mõeldud, nii IT‑lahenduste kui ka andmete kasutamise koha pealt. Jah, see on praegu kõik.

Arvo Aller, palun! 

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Hea minister! Lähtuvalt Rain Epleri küsimusest ma jätkan. Kui me vaatame selle muudatuse eesmärki, siis [näeme], et siin on välja öeldud: eesmärk on välistada ÜPP abinõus osalemisega seotud dokumentide muutmine või tagasivõtmine eesmärgiga vältida toetuse vähendamist. See tähendab, et ministeerium või riik on juba nagu eos kindel, et tootjad hakkavad oma dokumente muutma või tagasi võtma. Minu küsimus on sellega seoses. Põlluraamatukohustus on veeseaduses olemas. Mis andmeid me siis lisaks võtame? Teine asi: kui me räägime eraõiguslike põlluraamatute kasutamisest, siis [teame, et] andmed liiguvad ühepoolselt. Kas on võimalik ka teistpidi liikumine, et erapõlluraamatu kasutajad saavad ka teistpidi andmeid kätte?

Aitäh! Jään praegu täpse vastuse võlgu, et kuidas oleks andmete nii-öelda teistpidi kasutamine ja kas seda on sellisel kujul võimalik teha. Selle kohta me saame Riigikogu liikmele kirjalikult vastata. [Küsimuse] esimese poole [vastuseks]: me oleme öelnud nende teemade kohta – need on läbi käinud ühte- või teistpidi ka selle seadus[eelnõu] ettevalmistamisel – ja me saame ka praegu rahustamiseks öelda, et meil on üleminekuperiood. Siis me saame veel neid asju täpsustada ja võimalikud ohud välja tuua, et ei tekiks teie kirjeldatud muresid seoses sellega, mida ettevõtjad võiksid täiendavalt teha, kui ma sain küsimusest õigesti aru.

Urve Tiidus, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud minister! Selle seadus[eelnõu] sihtrühm on eelkõige toetuste taotlejad, kes peavad toetuse saamiseks neid nõudeid täitma, kui me selle seaduseks teeme. Minu küsimus on järgmine. Te ise Saaremaalt pärit mehena ja tundes hästi kaugemate regioonide eluolu, [mõistate, et] see eeldab siiski ka kõikide põllumajandusega tegelevate inimeste interneti- ja digitaalset võimekust. Kas see aitab info liikumisele kaasa või võib kujuneda takistuseks? Ma saan aru, et andmebaas on digitaalne.

Aitäh! Jah, selles osas mingeid täiendavaid kitsendusi või nõudeid ei tule. Ka seni on kõik käinud elektrooniliselt ja need, kellele me seda teeme, ehk põllupidajad, põllumajandussektor on sellega arvestanud. Siinkohal on igasugune toetus nii Maaelu Edendamise Sihtasutuselt kui ka PRIA-lt jätkuvalt tagatud igas Eestimaa piirkonnas. Seetõttu julgustame kõiki ühendust võtma, kui peaksid tekkima mingid küsimused. Aga see on ka varasemalt olnud elektrooniliselt korraldatud ja seal ei tohiks olla ühelegi nii-öelda regionaalsuse aspektile täiendavat mõju juurde antud. Jah, sellega on arvestatud.

Rene Kokk, palun!

Aitäh, austatud aseesimees! Lugupeetud minister! Mina olen natuke kriitiline selle eelnõu suhtes ja minu arust oleks pidanud seda veel huvigruppidega arutama, enne kui see siia saali jõudis. Seda ma väljendasin ka komisjonis. Kas te oskate öelda, millal me näeme komisjoni liikmetena maaelukomisjonis seda määrust, mille kohaselt ministeerium plaanib hakata konsulentide ametialast pädevust hindama või seda selgeks tegema? Mina neid vastuseid komisjonis päris lõpuni ei saanud, ma pean tunnistama. Minu teada ei ole seda määrust veel tulnud. Oleks siis kas või määruse kavand [saadetud] ja me komisjoni liikmetena oleks saanud seda näha. Täna ma olen väga skeptiline. See on ainult üks punktidest. Aga [kuidas] konsulentide pädevust hindama [hakatakse] või mis seis sellega praegu on?

Aitäh! Me arutasime seda ka veel täna hommikul enne Riigikogu suurde saali tulekut, et millal ja kuidas me saaksime teile, komisjoni liikmetele ja teistele Riigikogu liikmetele, kellel on huvi, [selle teabe anda]. Me saame määruse edastada hiljemalt järgmise nädala alguses. [Eelnõu] teiseks lugemiseks oleks siis võimalik see üle vaadata ja teha ettepanekuid. Siis peaks olema tõesti lihtsam ka Riigikogu liikmetel selle üle otsustada. Ma kaalusin ka selle täna siia kaasavõtmist ja teile esitlemist, aga ma arvan, et see ei oleks olnud õige. Ilma sellega tutvumata ei oleks te saanud küsimusi ikka [esitada]. Pigem anname teile aega. Saate seda täiendada, teha [selle kohta] ettepanekuid, küsida küsimusi ja meie oleme vajadusel igati valmis küsimustele vastama.

Rain Epler, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Härra minister! Ma jätkan oma eelmise küsimusega. Ma ei pidanud silmas, et andmed kuskile lekiksid, vaid ma pidasin silmas sellist PRIA suure venna rolli kasvu. PRIA ju hakkab nende andmete alusel [otsuseid tegema]. Seletuskirjas küll räägitakse, et [andmeid kogutakse] teadustööks ja kõigeks muuks, milleks muidugi on andmeid vaja, aga üks suur aspekt on ka see, et PRIA hakkab selle alusel mingeid otsuseid tegema. Kas see on vajalik ja põhjendatud? 

Teine küsimus [tuleneb] kolleeg Alleri küsimusest. Püütakse välistada, et andmeid saab muuta, aga me ju teame, et inimesed on ekslikud: kogemata sisestatakse valed andmed, mingi viga tuleb sisse. Kas nende korrigeerimiseks tuleb siis [läbida] mingi mahukas bürokraatlik protsess, et kuskilt tuleb taotleda õigust muuta, põhjendada, miks muuta, ja nii edasi? Või on see ajaliselt reguleeritud? Äkki räägite sellest natuke?

Aitäh! Kõigepealt, mis puudutab andmete kasutamist teadustööks või millekski muuks, milleks on seaduslik alus olemas, siis praegu me näeme, et PRIA-l on tegelikult väga suures koguses andmeid, mida saaks Eesti regionaal- või põllumajanduspoliitika arendamiseks kasutada. Kuidas me saaksime sisuliselt sadu tuhandeid ühikuid andmeid kasutada nii, et regionaalne ebavõrdsus [oleks] väiksem ja põllumajandus areneks [kiiremini] – see on suur eesmärk, kuidas me saame PRIA andmeid paremini kasutada.  

See, mis puudutab [küsimuse] teist poolt, et kuidas käib andmete parandamine või täpsustamine, kui on juhtunud eksitus – ka selle puhul on meil soov vähendada bürokraatiat. Me saame koostöös taotlejaga seda lihtsamini teha. PRIA-s on olemas vastav kompetents ja inimesed, kes saavad aidata. Oluline on omavaheline suhtlus. Kutsun veel kord üles, et kõik, kes seda teenust ja nõustamist vajavad, suhtleksid vahetumalt PRIA-ga ja METK-iga, et kõigile küsimustele oleks lahendus. Eesmärk on jah, et bürokraatiat ei tuleks juurde ja igale probleemile oleks konkreetne lahendus just nii-öelda kliendi vaatevinklist. 

Arvo Aller, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Lähtuvalt Rene Koka küsimusest olen ma mures konsulentide pärast. See uus määrus ja praegune seadus[eelnõu] annavad võimaluse METK‑il määrata ja välja valida asjakohaste teadmiste ja kogemustega nõustajad. See tähendab seda, et sisuliselt tuleb konsulentide eelneva 20 aasta töö visata kutsestandardi ja kutsekvalifikatsiooni saamiseks prügikasti, sest METK valib nad välja. See näitab, et tegelikult sul ei pea olema kvalifikatsiooni, sul ei pea olema teadmisi. Kui sa osutud valituks, siis on sul võimalik anda nõu põllumeestele, kes tänu sellele võivad kas nõndanimetatud käsi kullas olla või hävida. Minu küsimus on see: kas kutsestandard ja konsulentidele kutse andmine jäävad [alles] või saab igaüks tulla nõustajaks?

Aitäh! Kutsestandard ja kutsetunnistusega [konsulendid] jäävad [alles]. Neid muudatus selles vaates kuidagi ei mõjuta. Pigem näeme, et nõu soovijaid ja erineva nõuvajadusega valdkondi tuleb pidevalt juurde. On vaja leida täiendavaid eksperte-nõuandjaid, kes võiksid olla õppejõud. Me tunnistame, et [neid] on võib-olla lihtsam hinnata või nende pädevuse kohta öelda, kas nende nõu on aktsepteeritav sellisel kujul, et me saame selle eest ka tasu maksta. 

Ja teine või kolmas grupp, kes tulevad juurde või kelle puhul on võib-olla vaja natukene hindamist täpsustada, on ettevõtluskogemusega hindajad. [Nende üle] otsustamise õiguse sooviksime anda METK‑ile: nemad kirjeldavad kõigile nähtaval kujul, kõigile arusaadavas vormis, mis kujul ja mismoodi nad ettevõtluskogemusega nõustajat tulevikus hindavad, et kõik saaksid aru, milline ettevõtluskogemus annab piisava teadmise ja kogemuse, et olla nõustajana aktsepteeritav. 

Jah, kolm gruppi: kutsetunnistusega või viimase 12 kuu jooksul nii-öelda kutsetunnistuse tähtaja ületanud [konsulendid], kes seda loomulikult soovivad, jäävad [alles], õppejõud ja ettevõtluskogemusega nõustajad. See on praegu see alus, mismoodi võiks sellega edasi minna.

Rene Kokk, palun!

Aitäh, austatud aseesimees! Lugupeetud minister! Palun nimetage need punktid, mis muutuvad selle praeguse Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse muutmisega paremaks – paremaks põllumehele ja paremaks nõuandeteenistuse valdkonnale. Tooge palun need punktid välja – meid vaatab päris suur hulk selle valdkonna inimesi –, et meil oleks ministri sõna. Mõne aja pärast saab vaadata, kas neid lubadusi, mida me siin täna arutame ja mis peaks paremaks muutuma, tegelikult ka [peeti] või äkki rakendusid need hirmud, mida sektor on tegelikult välja toonud.

Aitäh! Ma esmalt võib-olla tookski välja kõige suurema kasuteguri, mis puudutab sektorit: just see, et me avardame nõuandeteenuseid ehk nõustamine läheb laiemaks. Hakatakse nõustama ka nendes valdkondades, milles seni võib-olla ei ole nii palju nõustatud, näiteks sotsiaaltugi, töötervishoid, tööohutus, kohalikud energeetikaprojektid, mis võib-olla seni ei ole olnud konsulentide igapäevaste tegevuste või nõustamisteenuste hulgas. 

See loetelu võib olla veel pikem ja selleks ongi meil soov laiendada nende nõustajate ringi, kes saaksid anda soovijatele just sellist nõu, mida nad vajavad, ja seda meie hinnangul ka tippkompetentsi määral. Me oleme ära hinnanud, et see nõu, mida nad saavad, on tõesti õige ja see nõu, mida nad hiljem saavad rakendada põllumajanduse hüvanguks, toob nendele ka kasu. Võib-olla see on see, mis ma tahaks, et jääks siin kõlama. Me ei taha kuidagi piirata nõuandeteenust, me ei taha kuidagi kitsendada neid valikuid, ei taha kuidagi halvendada põllumajandusnõustamise olukorda, vaid vastupidi, me tahame seda laiendada ja anda veel paremat nõu lisaks juba praegustele väga headele [konsulentidele] täiendavate ekspertide kaasamisega.

Andrus Seeme, palun!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Hea minister! Kas ministeerium on valmis tähtajaks seda uut toetussüsteemi rakendama, kui me selle seaduse vastu võtame?

Ministeerium on valmis, aga ennekõike on valmis ka METK ja PRIA, kes on juba mitmeid ja mitmeid kordi teinud sellel teemal erinevaid istumisi ja nii-öelda proovipäevi, et näha, kas kusagil võiks olla mingisugused ohukohad. Need kõik on nende tagasiside põhjal nii-öelda laualt maas ja nad on kinnitanud, et nad on kõigiks muudatusteks valmis.

Ahti Haugas. Vabandust, Anti Haugas!

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea minister! On väga palju eelkõige väikeseid põllumehi, kelle töövahendid on jätkuvalt paber ja pastakas. Kas te näete, et põllumajandusandmete varamu loomine ja nii-öelda poolkohustuslikus korras e-teenuste kasutusele võtmine võiks heas mõttes nügida ka väikepõllumehi rohkem kasutama digiteenuseid ja seeläbi tootlikkuses kasvama?

Aitäh! Loomulikult, kõik need variandid, mida on praegu võimalik teha elektroonilisel teel, olgu see andmetele ligipääs, andmete kasutamine või see, millele Riigikogu liige Urve Tiidus vihjas, on tegelikult need, mis on juba praegusel hetkel sisuliselt kõigi põllumeeste laua peal. See võiks olla [nii ka] tulevikus üha rohkem ja rohkem, sest seda saab teha väga hästi ka erinevate konsulentide juures, suuremates gruppides, meiega seotud asutuste juures. Minu hinnangul küll: mida parem on põllumehe IT-kompetents, seda avaramad on tema võimalused ükskõik milliste teenuste rakendamisel ja arendamisel. Ma arvan küll, et see võiks olla üks nii-öelda lisanügimine, et suunata nad just sinna, kus võiks olla suurem kasu nendele ka tulevikus.

Austatud minister, ma tänan! Rohkem küsimusi ei ole. Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli ettekandeks, maaelukomisjoni esimees Urmas Kruuse. Palun!

Austatud istungi juhataja! Auväärsed Riigikogu liikmed! Hea minister! Tõepoolest, seda teemat käsitleti maaelukomisjoni istungil 7. novembril, teisipäevasel päeval. Arutelu oli sama tihe nagu siin saalis praegu ja minister koos kolleegidega ministeeriumist andis [eelnõust] ülevaate. Teemad, mis üles kerkisid sellel istungil, olid enam-vähem samad. Üks oli konsulentide teema: nende pädevus, võimalik tulevane tööturg, töö kvaliteet ja vastupidi, teiselt poolelt kvaliteet, mida töötegijad ehk ettevõtjad ise võiksid sellest saada. Ja nii nagu minister ütles, komisjon soovib ka ülevaadet sellest võimalikust määrusest, et olla ühtepidi selle arutelu juures.

Teine on see, et me kõik mõistame ja saame aru, et selle seaduse muudatust on vaja ka lähtuvalt uuest rahastusperioodist ja uutest vaadetest, kus ühelt poolt liigub nõuandeteenus METK-i ehk Maaelu Teadmuskeskusesse ja teiselt poolt me peame arvestama, et uues perioodis on keskkonna hüvanguks tehtavate toetuste ja tegevuste osakaal kogu süsteemis kasvanud, ja tegelikult on sellisest vastavuse [hindamisest] liigutud rohkem tulemuspõhise [hindamise juurde]. Tulemuspõhisus tähendab seda, et me peame monitoorima erinevaid andmeid, karakteristikuid selleks, et mõista ja saada aru, kas me liigume õiges suunas ja kas toetatavatel tegevustel on ka mingi mõju. 

Komisjon tegi selgelt ka otsused, mille ma tahan auväärsele kogule ette lugeda: esimene oli teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda – siin oli 5 poolthäält ja 1 vastu, erapooletuid ei olnud; teha ettepanek esimene lugemine lõpetada – samamoodi poolt 5, vastu 1 ja erapooletuid ei olnud; määrata juhtivkomisjoni esindajaks maaelukomisjoni esimees Urmas Kruuse. Aitäh!

Hea ettekandja, ma tänan teid! Teile küsimusi ei ole. Nüüd soovitakse avada läbirääkimised. Avan läbirääkimised ja palun Riigikogu kõnetooli Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esindaja Arvo Alleri. Palun!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Hea minister! Lugupeetud saalis olijad, kolleegid! Selle Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse muutmise seadusega me loome nüüd aluse kolleegi mainitud nõndanimetatud suure venna jälgimiseks. Selleks me loome Põllumajanduse Registrite ja Informatsiooni Ameti juurde varamu, kuhu on põllumehed kohustatud oma andmeid sisestama. 

Esimeseks pääsukeseks või linnukeseks seal on nõndanimetatud e-põlluraamat. Seletuskirjas on ilusti räägitud, et seda peavad täitma pilootprojekti raames keskkonnasõbraliku majandamise taotlejad, keda on suurusjärgus 2500–3000. Kuid kui me juba selle linnukese oleme lendu lasknud, siis on taotlejaid meil 16 000 ja isegi rohkem. See tähendab seda, et kui esimene proov on tehtud, siis 2024. aastal on e-põlluraamatu pidamine e-PRIA-s küll pilootprojekti raames KSM-i taotlejatele kohustuslik, aga see on ikkagi kohustuslik. Kui nüüd see esimene samm ära tehakse, siis ma arvan, et järgmine aasta oleme olukorras, kus juba hakatakse nõudma kõikidelt põllumajandustootjatelt, et nad sisestaksid oma andmeid e-PRIA-sse läbi e-põlluraamatu. Siin tekibki kolleegi mure väikepõllumajandustootjate pärast, sest nemad jäävad selles üldiselt hätta. 

Põlluraamatuga on veel see, et selle [pidamise] kohustus on veeseaduse kohaselt juba varasematest aegadest ja põlluraamatu täitmine on kohustuslik kõikidele põllumajandustootjatele, kes taotlevad pindalatoetusi. See tähendab, et seal peavad olema kajastatud põllul tehtavad tööd kõigi oma võlude ja vaevadega. Siin on [toodud] põhjenduseks see, et siis saavad põllumehed oma andmete alusel näiteks väetamis-, lupjamis-, koristusaja soovitusi – ma mõtlen, et varamu kaudu ei hakka küll ükski põllumees oma [põldu] külvama, vaid pigem ikkagi [valib] kevadel kõige optimaalsema külviaja. Taimekaitsetöid tehakse siis, kui selleks on vajadus. Väetatakse vastavalt taimede kasvufaasile. Sellest lähtuvalt ma leian, et see asi tundub [olevat] puhtalt kontrolli jaoks.

Mis on eriti huvitav: selle lämmastiku bilansi koostamisel, mis on nüüd juurde tulnud, kus rakendatakse lämmastiku põllule andmist ja nõndanimetatud äraviimist, samas ei arvestata teisi olulisi mineraalväetiseid ja mineraalväetiste osasid, nii et see tekitab jälle palju küsimusi. 

Nõuanne. Nõuanne on üks selline igipõline ja igavene teema, mis veeretatakse ühelt ministrilt teisele. Ja ministrile: põllumajanduses on konsulendid, nad on kutsetunnistusega nõustajad. Te ütlesite konsultandid või kuidagi selliselt. Juba esimese Eesti Vabariigi ajal olid konsulendid. Praegusel Eesti ajal on konsulendid kutsetunnistusega nõustajad – see näitab, et nad on pidanud oma kutse saamiseks [omandama] kutsekvalifikatsiooni ja tõendama enda pädevust sellel erialal. Praeguse muudatusega tekib [olukord], et kui sa piltlikult öeldes saad METK-iga hästi läbi, siis ta võib su valida teatud nimekirja, teadmata, kas seal on ka pädevusvaldkonnad kirja pandud või on seal lihtsalt nimi. Ja tema puhul saab rakendada [teatud] nõuannet. 

Nüüd, huvitav on veel see, et kui praeguse …

Palun lisaaega.

Jaa, § 69 lõike [5] kohaselt on teil kolm minutit lisaaega. Palun!

Tänan! See on väga hea idee. Ma arvan, et siiamaani on nõuandeteenust osutatud väga kvaliteetselt ja asjakohaselt, aga nüüd nagu tekib konsulendinduse ja nõustamise juures see, et kui seni oli toetuse taotleja Maaelu Edendamise Sihtasutus, siis uuel perioodil on toetuse taotleja konsulent ise ehk see inimene, kes on saanud sinna nimekirja. PRIA mõistes tähendab see seda, et kui enne oli PRIA-l üks klient, Maaelu Edendamise Sihtasutus, ja PRIA tegeles temaga, ühe kliendiga, siis nüüd, kui on näitlikult 100 konsulenti või nõustajat – vabandust! – uue sõnastuse järgi, siis PRIA-l ongi 100 klienti, kelle puhul peab PRIA hakkama kontrollima, kas nõuandetoetus on läinud määruse kohaselt õigesse kohta. Nii et sellega, et [seadusemuudatusega] väheneb bürokraatia ja suureneb haldusmenetluse võimekus, ma nõus olla ei saa. See toob PRIA-le töökoormust juurde, ehkki nad on juba praegu väga üle koormatud. Nii et selles suhtes jään ministriga eriarvamusele. 

Nüüd, sellesama PRIA puhul [tehakse] praegu ju kaugseiret ja nõndanimetatud kohapealset kontrolli ja põllumehed peavad ise pilti tegema. Ma näen praktikas seda, et e-põlluraamatu rakendamisega tekivad samad situatsioonid, kus tootjatele tulevad automaatkirjad, et taotlus ei ühti põlluga looduses, ja kui kiri tuleb augusti keskel, kui taliraps on juba ära korjatud, siis pilt ei saagi ühtida sellega, mis on taotluse peal, kuna taliraps on ära koristatud ja sinna on juba külvatud mõni muu talivili või vahekultuur. 

Sellest lähtuvalt, et asja natuke parandada ja seadust veel asjakohasemaks ja paremaks [muuta], teeb Eesti Konservatiivne Rahvaerakond [ettepaneku] seaduseelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata.

Aitäh! Rohkem kõnesoove – vaatan üle saali – ei näe, vaatan veel korraks. Vaatan ministrile otsa – ei midagi. Selge, kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjon on olnud väga selgesõnaline. Ta on öelnud, et eelnõu 341 esimene lugemine [tuleks] lõpetada. Samas on tulnud kiri Riigikogu [istungi] juhatajale, mille on teinud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon, ja selles on järgmine ettepanek: eelnõu 341 esimesel lugemisel tagasi lükata. Alustame selle hääletamise ettevalmistamist.

Head ametikaaslased! Panen hääletusele Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni ettepaneku eelnõu 341 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Tulemusega poolt 11, vastu 52 ja 1 erapooletu, ei leidnud ettepanek toetust. Head ametikaaslased, muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 28. november kell 17.15. Eelnõu 341 esimene lugemine on lõpetatud. On veel üks uudis: tänane istung on lõppenud. Ma tänan teid ja soovin teile jõudu meie töös! Aitäh!