Tere päevast, austatud kolleegid! Hea peaminister! Avan Riigikogu täiskogu teisipäevase istungi. Kohaloleku kontroll, palun! 

Kohalolijaks registreerus 62 Riigikogu liiget, puudub 39. Nüüd on võimalus anda üle eelnõusid ja arupärimisi. Annely Akkermann, palun!

Austatud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Riigikogu rahanduskomisjon on algatanud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu ja see puudutab kolme aspekti. Huvikoolis õppimise eest [makstud tasu] tuleks käsitleda koolituskuluna, millega on võimalik vähendada maksustatavat tulu kuni noore üldhariduskooli lõpetamiseni. Samuti me peame kahjuks jätkama Ukraina toetamist ja veel ühe aasta saab teha annetusi ja kingitusi. Me ei tohi enne väsida, kui see sõda on võidetud. Ja üks aspekt on veel, see puudutab investeerimisriskiga elukindlustuslepingu alusel saadud tulude maksustamist. Aitäh!

Rain Epler, palun!

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Proua peaminister! Praegune koalitsioon on võtnud Eestile suured eesmärgid ja ka neid suurendanud, mis puudutavad päikese- ja tuuleenergia tootmise mahtu. Aga minu kogemus, kui ma olen seda otse küsinud ja ka avalikku diskussiooni jälginud, ütleb, et väga vähe on infot selle kohta, millised on plaanid selleks vajalike elektrivõrgu arendustega: millised on vajalikud investeeringud, milline on üldse visioon sellest, mida tuleks võrgus teha, et nii suures mahus päikese- ja tuuleenergiat võrku mahuks, millised on plaanid seoses baasvõimsustega, milliseid tehnoloogiaid seal plaanitakse kasutada ja nii edasi. Ja sellega seoses annan ma koos kolleegidega üle arupärimise meie kliimaministrile. Aitäh!

Head kolleegid, olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud ühe seaduseelnõu ja ühe arupärimise.

Saame minna tänase päevakorrapunkti juurde, milleks on peaministri 2023. aasta ettekanne riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" elluviimisest. Kahe sõnaga tutvustan menetlemise korda. Ettekandeks on aega kuni 30 minutit, igal Riigikogu liikmel on õigus esitada üks küsimus ja läbirääkimistel saavad osaleda üksnes fraktsioonide esindajad. Palun Riigikogu kõnetooli peaminister Kaja Kallase.

Tere hommikust kõigile! Austatud Riigikogu! 12. mail 2021. aastal leppisime siinsamas saalis kokku Eesti strateegilised sihid ja nende saavutamiseks vajalikud muutused. Mõtlen sellele päevale tagasi peaaegu et heldinult. See oli aeg, kui Riigikogu veel töötas, oli hea arutelu, olid sisukad ettepanekud, oli lõpphääletus, mille tulemusel 71 poolthäälega võeti vastu dokument nimega riigi pikaajaline arengustrateegia "Eesti 2035". Selle poolt, et Eesti peaks arenema ja edukas olema ka aastal 2035, olid nii Reformierakonna kui Isamaa, Keskerakonna ja sotsiaaldemokraatide saadikud. Ainsad, kes toona in corpore vastu olid, olid EKRE fraktsiooni liikmed. Aga nemadki tegid seda tookord viisakalt. Olid ajad, kui Riigikogus ei lõhutud mööblit, ei räusatud, ei ähvardatud istungi juhatajat aknast välja visata. (Lärm saalis.) Nagu öeldud, olid ajad. (Hüüded saalist: "Lõpeta ära!")

(Helistab kella.) Palun vaikust! Palun vaikust, head kolleegid!

12. mail 2021. aastal vastuvõetud strateegiaga loodi raamistik, mis koondab riigisiseselt kokkulepitud ning … (Sumin saalis.) No vat, näete, olid ajad kunagi, olid head ajad. (Juhataja helistab kella.) Aga nüüd on sellised ajad, nagu juuresolevalt pildilt näha võib.  

Niisiis 12. mail 2021. aastal vastuvõetud strateegiaga loodi raamistik, mis koondab riigisiseselt kokkulepitud ning rahvusvahelisi kohustusi arvestavad olulisemad Eesti strateegilised sihid ja tegevussuunad ning seob pikaajalise strateegia rahastamisega, see tähendab, arvestab ka riigi rahanduse väljavaadetega ja võimalustega ning on aluseks eelarveliste otsuste tegemisel. Seda pikaajalist strateegiat koostati tuhandete inimeste koosloomes ja mitme aasta vältel. Seega on "Eesti 2035" meie ühine kokkulepe, meie ootus Eesti tulevikule, aga ka meie lubadus meie lastele.  

"Eesti 2035" seab viis võrdväärset ja üksteisega seotud strateegilist sihti. Kõigepealt, Eestis elavad arukad, tegusad ja tervist hoidvad inimesed. Teiseks, Eesti ühiskond on hooliv, koostöömeelne ja avatud. Kolmandaks, Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik. Neljandaks, Eestis on kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne elukeskkond. Ja viiendaks, Eesti on uuendusmeelne, usaldusväärne ja inimesekeskne riik. Neid sihte kannab aluspõhimõttena kindel veendumus, et Eesti on ja jääb vabadusele, õiglusele ja õigusele rajatud demokraatlikuks ja turvaliseks riigiks, kus säilib ja areneb eesti keel, kultuur ja rahvus. 

Ma keskendun täna kolmele teemale, mis mõjutavad olulisel määral seda, milline on Eesti 2035. Need on usaldusväärne riik ja turvaline elukeskkond, teiseks, vastutustundlik, uuendusmeelne ja teadmistepõhine majandus, ning kolmandaks, arukas, tegus ja tervist hoidev inimene.  

On hea meel, et enamikus näitajates liigume me oodatava tulemuse poole või on seatud sihttase juba saavutatud. Need on Statistikaameti rakenduses Tõetamm märgitud kas kollase või rohelisega. Kuid tuleb tunnistada, et mitmes valdkonnas on soovitud tulemus kaugenemas, ja need on ennekõike seotud halvenenud julgeolekuolukorra ja ühiskonna polariseerumisega. Samuti on arenguruumi kliima‑ ja majandusnäitajates, kus me oleme seadnud endale väga ambitsioonikad eesmärgid.  

Keeruline julgeolekuolukord ei jäta kahtlust: kaitses ja julgeolekus praegu allahindlust teha ei saa. Eestile on eksistentsiaalselt oluline, et Ukraina võidab sõja Venemaa vastu, ning me peame jätkama eestkõnelejana neile igakülgse abi andmiseks. Seda enam, et julgeolekuolukord on halvenenud ka teistes regioonides, mis vajab samuti meie liitlaste tähelepanu. 

Eesti riigikaitse aluseks on tugev iseseisev kaitsevõime ja NATO heidutus. Nii riigikaitse kui ka siseturvalisuse planeerimisel on jätkuvalt oluline võimete eesmärgipärane ja pikaajaline elluviimine ning tervikuna Eesti kriisikindluse suurendamine. Seetõttu on järgmisel neljal aastal riigikaitsekulud üle 3% sisemajanduse kogutoodangust, millele lisanduvad liitlaste vastuvõtmisega seotud kulud. 

Oleme otsustanud, et Eesti idapiiri maismaataristu peab valmima 2025. aasta lõpuks ehk esialgsest kavast ligi aasta varem. Esimene piirilõik on juba välja ehitatud ning sellele hakatakse paigaldama seiretehnikat. Selle aasta lõpuks saab kokku valmis 60 kilomeetrit piiri ning juba on sõlmitud lepingud ka järgmiste lõikude kohta. Samas, viimaste nädalate sündmused Lähis-Idas tõestavad, et ainuüksi tehnikale piirikaitses lootma jääda ei saa. Seda silmas pidades vaatame üle kriitiliselt ka praeguse parima teadmise põhjal tehtavad investeeringud idapiiri taristusse. 

Jätkame ka laiapõhjalise küberkaitsevõime tugevdamist, et tagada olulised küberturvalisuse teenused ning neid pakkuvate organisatsioonide toimimine. Me peame olema valmis ulatuslikeks küberintsidentideks, et vältida mis iganes kahju. Siin on oluline roll Riigi Infosüsteemi Ameti kureeritud kolmetasandilisel küberreservil.  

Kuigi pidev rääkimine julgeolekuohtudest ning erinevatest võimalikest kriisidest loob ühiskonnas ärevuse fooni, ei saa me praegu endale silmaklappe lubada, sest nii meie riigi kaitse kui ka kriisivalmidus sõltub iga inimese teadlikkusest ja valmisolekust neisse panustada. Eestit turvaliseks riigiks pidavate inimeste protsent on jätkuvalt kõrge: 90. Ja hea meel on tõdeda, et Eesti inimesed teadvustavad aina enam oma rolli olulisust Eesti turvalisena hoidmisel. 2022. aasta uuringu järgi on tervelt 90% inimestest veendunud, et nad peaksid ise aktiivselt osalema enda ja oma kodukoha turvalisuse tagamisel. Suur tänu kõigile neile, kes on seda juba teinud! 

Siin on kindlasti oma roll sellelgi, et inimeste usaldus siseturvalisust tagavate ametite vastu on jätkuvalt kõrge. Politsei‑ ja Piirivalveametit usaldab 94%, Päästeametit ja Häirekeskust 93% Eesti inimestest. Need on endiselt kolm kõige enam usaldatud asutust Eestis. Usaldusväärne riik on eelduseks koostöömeelsele ühiskonnale. 

Lugupeetud saadikud! Oluline osa Eesti julgeoleku tagamisel on energiavarustuskindlus. Saan kinnitada, et kui midagi juhtub, kas pahatahtliku tegevuse või õnnetuse tagajärjel, siis oleme me valmis reageerima. Käesoleva aasta augustis leppisid Balti peaministrid kokku Mandri-Euroopa elektrivõrguga liitumise kiirendamise tegevustes ja tähtajas. Eesti lahkub Venemaa elektrivõrgust plaanitust ligi aasta varem ehk 2025. aasta alguses. Seni jätkavad Baltimaade ja Poola süsteemihaldurid süsteemi tugevdamist, mis on vajalik, et vähendada riske, nagu elektrikatkestused, aga ka hinnatõus.  

Energiavarustuskindluse tagamisel on olulised kaks aspekti: meid liitlastega ühendavate energiataristute turvalisus ja meie enda võimekus toota meile vajaminevat energiat. Energiavarustuskindlus on Eestis tagatud, aga me saame teha veel enam selleks, et vähendada sõltuvust teistest riikidest. Me peame selleks ära kasutama rohepöörde pakutavaid võimalusi.  

Eestil seisavad ees suured muutused, aga nutikalt tegutsedes saame pöörata kliimaneutraalsuse eesmärgi meie majanduse konkurentsivõime suurendamiseks. Kinnitan veel kord: põlevkivist elektri tootmisse investeerimine on minevik. See polnud eriti efektiivne ja kindlasti mitte keskkonnasõbralik viis elektrit toota, aga ta oli mingil hetkel hädavajalik. Tulevik kuulub puhtamatele ja efektiivsematele energiaallikatele. Eesti vajab edukaks arenguks odavat ja puhast energiat, mitte muinasjutte kolmest sendist ja rohepestud põlevkivist.  

Taastuvenergia osatähtsus energia lõpptarbimises oli eelmisel aastal 38%. Seda on küll 6 protsendipunkti võrra enam kui strateegias "Eesti 2035" ettenähtud lähtetase, kuid meie siht on, et taastuvenergia osatähtsus lõpptarbimises oleks vähemalt 65%. Selle sihi saavutamiseks kiirendame loa‑ ja planeeringute menetlust ja tugevdame võrke, et rohkem väikeseid taastuvenergiatootmise seadmeid saaks liituda. Väljatöötamisel on ka pikaajaliste tootja ja tarbija vaheliste taastuvenergia otseostulepingute soodustamise mehhanism.  

Head kuulajad! Üks oluline aspekt meie julgeoleku ja turvalisuse taseme tõstmisel on eestikeelsele õppele üleminek, mida alustame juba sellel aastal. Me oleme sellega algust teinud ja me viime selle ka lõpule. Tegelikult on eestikeelsele haridusele üleminek halvas mõttes väga hea näide nendest otsustest, mida eelmised valitsused oleks pidanud juba ammu-ammu ära otsustama. Meie teeme, mitte ainult ei räägi. 

Vaatamata riigieelarve ülipingelisele seisule on praegu Riigikogu menetluses oleva 2024. aasta riigieelarve eelnõus lisaks juba varem otsustatule eestikeelsele haridusele üleminekuks ette nähtud veel 27 miljonit eurot. Valitsus on eraldanud vahendeid, et tagada selleks üleminekuks vajalike õpetajate olemasolu. Alates sellest õppeaastast rakendame Ida-Virumaal piirkondlikke meetmeid: 1,3 korda suurem lähtetoetus, 1,3 korda suurem palga alammäär lasteaiaõpetajatele ning 1,5 korda suurem palga alammäär koolide õpetajatele. Uuringud tõestavad, et eesti keele oskus ei ole mitte ainult julgeolekutagatis, vaid see parandab ka noorte võimalusi ennast tööturul ja hariduses teostada.  

Strateegia "Eesti 2035" ühe aluspõhimõttena on sõnastatud: aastaks 2050 on Eesti konkurentsivõimeline, teadmistepõhise ühiskonna ja majandusega kliimaneutraalne riik, kus on tagatud kvaliteetne ja liigirikas elukeskkond ning valmisolek ja võime kliimamuutuste põhjustatud ebasoodsaid mõjusid vähendada ja positiivseid mõjusid parimal võimalikul viisil ära kasutada.  

Kliimaneutraalsuse eesmärgi saavutamine vajab otsustavat tegutsemist paljudes valdkondades. Selleks oleme algatanud kliimaseaduse väljatöötamise ja loonud tugeva Kliimaministeeriumi. Kliimaseadus annab raami selleks, kes mida ja millal teeb, et vähendada kliimamõjusid. Õnnestunud kliimaseadus on ühine arusaam viisidest, kuidas leida väiksemas keskkonnajalajäljes konkurentsieelis ning suurendada majanduse lisandväärtust, aga ka seda, kuidas igaüks meist saaks elada paremini ja tervemalt koos puhta loodusega. See kokkulepe annab kindluse Eesti inimestele, ettevõtjatele, organisatsioonidele ning avalikule sektorile, et rohereformid ja kliimamuutusi pidurdavad sammud seavad eesmärgiks Eesti pikaajalise jätkusuutliku arengu ja heaolu ning tagavad eesmärgistatud ning selgelt koordineeritult elluviidud tegevused.  

On selge, et Eesti majanduse konkurentsivõime suurendamiseks peame jätkuvalt toetama teadus‑ ja arendustegevust ning innovatsiooni. Nii saavutame ka strateegias "Eesti 2035" seatud sihi: Eesti majandus on tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik.  

Eesti on äsja avaldatud innovatsiooniindeksi edetabelis tõusnud väga kõrgele, 16. kohale. Euroopas oleme 9. kohal. Selles võrdlevas aruandes on analüüsitud 132 riigi innovatsioonivõimekust. Eesti tugevusena tuuakse välja meie e-valitsemine, info‑ ja kommunikatsiooniteenuste eksport, riskikapitalitehingud ning ükssarvikute väärtus SKP suhtes. Nendes valdkondades on Eesti esimesel kohal kõikide riikide arvestuses. Tugevustena nimetatakse Eesti puhul ka ettevõtluskultuuri ja e-osalust. Nõrkustena on Eesti puhul välja toodud siseturu väiksus, üleilmsete kaubamärkide vähesus, intellektuaalomandiga tehtavatest tehingutest saadav tulu ja energiatarned SKP kohta. Paranenud koht innovatsiooniindeksi tabelis näitab siiski, et oleme teinud õigeid valikuid.  

Kui minult küsitakse, mis on valitsuse pikaajaline majanduse arengu plaan, kuhu edasi, siis vastuseks on suunata majandus kohanema muutuvate ärimudelitega ja suurendada investeeringuid teadus‑ ja arendustegevusse. Seda rõhutab ka strateegia "Eesti 2035". Selleks on suurendatud riigipoolset tuge ettevõtetele ja arendustegevusele. 

Teadusleppe vahendite toel käivitatud rakendusuuringute programmi vastu on Eesti ettevõtted ilmutanud oodatust suuremat huvi. Konkurents vahendite saamiseks on olnud märkimisväärne. Eesti ettevõtjad on valmis teadus- ja arendusmahukateks arenguteks ja see on oluline eeldus, et pöörata järgmiste aastate muutused võimalusteks. Käivitasime sel aastal ka kauaoodatud rakendusuuringute keskuse töö, et pakkuda püsivamat tuge kõige suurema ettevõtluse potentsiaaliga arenguvaldkondadele. Meil on väga head teadlased, aga liiga vähe meeskondi, mis aitaksid alusteaduse avastused tööstuslikule tasemele arendada, viia nii-öelda laborist turule. Rakendusuuringute keskus on loodud just seda tühimikku täitma ning aitab ettevõtetel luua prototüüpe, korraldada simulatsioone, katsetada tootmist ja arendada protsesse enne masstootmiseni jõudmist. Keskuse loomise raames läbi viidud analüüsi tulemusel selgitati välja viis valdkonda, kus riigi täiendav panus on kõige otstarbekam ning tühimik kõige suurem. Nendeks on biorafineerimine, droonitehnoloogiad, autonoomsed sõidukid, vesinikutehnoloogiad ja terviseandmed. Teadus‑ ja arendustöö tulemusteni ei jõuta aga üleöö, sest uuest tehnoloogiast tootmiseni jõudmine võtab aega. Uute meetmete ja SKP-st 1% teadusraha mõju teadus‑ ja majandusnäitajatele ilmneb alles aastate pärast. 

Hea näide teadusmahukast ettevõttest, mida riik on toetanud rakendusuuringute programmi kaudu ning mis toetab ringmajanduse ja rohelisema tööstuse teket Eestis, on Ragn-Sells, mis on saanud ehitusloa põlevkivituha väärindamise tehase ehitamiseks Narva lähedale Balti Elektrijaama territooriumile. Tehase rajamine loob Ida-Virumaale hinnanguliselt 250 miljonit eurot investeeringuid. Kokku luuakse umbes 100 otsest ja 400 kaudset töökohta. Sel suvel algas sealsamas Narvas ka Silmeti emaettevõttele NPM kuuluva magnetitehase ehitamine. Magnetite toorainet, haruldasi muldmetalle, toodab Euroopas tööstuslikus mahus ainult Eestis asuv Silmet. Toodetavaid magneteid vajatakse enim elektriautode ja tuuleturbiinide tootmiseks. Esimese etapi ehitus maksab üle 100 miljoni euro ning riik toetab seda õiglase ülemineku fondist 18,75 miljoni euroga. Enam kui 300 inimesele tööd andev teadusmahukas magnetitehas on kavas avada juba 2025. aastal.  

Head kuulajad! "Eesti 2035" strateegiline siht ütleb: "Arukas inimene hindab teadmisi, hoiab ennast, teisi ja (elu)keskkonda ning suhtub toetavalt kõikidesse ühiskonnarühmadesse. Ta on teadmistehimuline, loov ja ettevõtlik, tahab õppida ning on valmis töö olemuse muutumiseks." Meie kõigi teadmistehimu ja õpitahe on eelduseks muutustega kohanemiseks, arenguvõimaluste kasutamiseks ning uute lahenduste loomiseks. Riik on siin inimesele toeks olnud. 

Alates 2017. aastast pakume Eesti Töötukassa kaudu lisaks töötutele erinevaid täiend‑ ja ümberõppevõimalusi ka töötavatele inimestele, nii selleks, et kohaneda tööturu muutuvate vajadustega kui ka töötuse ennetamiseks. Meie lähenemine on teaduspõhine ehk ümber‑ ja täiendõppes keskendume me neile erialadele, kus OSKA prognooside kohaselt on lähiaastatel kasvav tööjõuvajadus ja tööjõunõudlus pakkumisest suurem. Töötust ennetavad teenused on omakorda suunatud inimestele, kelle positsioon tööturul tulenevalt nende madalast või aegunud haridusest, probleemidest tervisega või vanusega võib olla nõrgem. 28. septembril kinnitas Vabariigi Valitsus uue tööhõiveprogrammi aastateks 2004–2029, mis annab töötukassale võimaluse osutada järgmisel viiel aastal tööle rakendumise ja tööl püsimise toetamiseks 29 erinevat tööturuteenust ja ‑toetust. Suurimad muudatused on seotud tööturukoolituse korraldusega. Muutuste eesmärk on just nimelt rahastada eelkõige koolitusi, mille läbimisel omandatakse oskused, mis parandavad oluliselt inimeste tööalast konkurentsivõimet või toetavad karjääripööret. 

Lisaks töötukassa meetmetele on veel mitmeid programme, mis aitavad tööjõu vajadustele operatiivselt reageerida. Lihtsalt mõned näited. IT-valdkonnas pakutakse tööjõupuuduse kiireks leevendamiseks programmi "Vali IT". Programmi "Õed tagasi tervishoidu" eesmärgiks on tuua valdkonnast eemal olnud õed, ämmaemandad, velskrid tagasi erialasele tööle. Haridusvaldkonnas on mitmeid programme, mille eesmärk on uusi inimesi õpetajakutse juurde meelitada, näiteks "Noored kooli", "Tagasi kooli", asendusõpetajate programm, "Edumus", õpetajate akadeemia. Lisaks on ülikoolide ja teiste õppeasutuste pakutavad erineva mahuga kursused ja mikrokraadi programmid, mille pakkumine on viimastel aastatel hüppeliselt kasvanud.  

Selleks, et Eesti inimesed saaksid end ühiskonnas teostada, peavad nad püsima terved nii vaimselt kui ka füüsiliselt. Kuigi tervena elatud aastate näitaja on paranemas, on see jätkuvalt märkimisväärselt madalam eeldatavast elueast. Viimane Eesti kooliõpilaste tervisekäitumise uuring näitas, et just tütarlaste hinnangud enda vaimsele tervisele on halvenenud. See on põlvkond, kelle igapäevaelu on olnud otseselt mõjutatud nii koroonaviiruse pandeemiast, Ukraina sõjaga kaasnenud ärevusest kui ka nüüd hiljuti üle-eestiliste pommiähvarduste lainest. See kõik on raske elukogemusega täiskasvanutelegi, rääkimata siis lastest ja noortest. Me peame tagama neile kindlus‑ ja turvatunde. Riigieelarves on kavandatud alates järgmisest aastast 3,7 miljonit eurot vaimse tervise edendamiseks ja toetamiseks, mida on 1,5 miljonit enam kui käesoleval aastal. Raviteenuseid ja ennetust rahastatakse ka Tervisekassa ja Tervise Arengu Instituudi eelarvest.  

Seejuures on oluline pingutada ka selles, et ligipääs kvaliteetsetele terviseteenustele oleks tagatud, sõltumata elukohast. Seepärast investeerime järgmise nelja aastaga ligi 5 miljonit eurot õdede ja apteekrite lähtetoetustesse, et motiveerida neid asuma tööle nendes Eesti piirkondades, kus töötajate leidmine on keerukas. 

Lugupeetud Riigikogu! Pingeline eelarve nõuab strateegilisi otsuseid, millel on pikaajaline mõju. "Eesti 2035" strateegilised sihid aitavad meil silme ees hoida seda, millist riiki me soovime. Valitsus on oma sihid ja eesmärgid seadnud, et Eestis oleks turvaline elukeskkond, uuendusmeelne ja teadmistepõhine majandus ning siin meeldiks elada arukatel, tegusatel ja tervist hoidvatel inimestel.  

Tänan teid ja olen valmis vastama küsimustele ning kuulama teie ettepanekuid initsiatiividest, mida riik võiks võtta ette või toetada selleks, et Eesti, mille me oma lastele pärandame, oleks veelgi edukam, turvalisem, sõbralikum ja tervem. Aitäh!

Suur tänu, lugupeetud peaminister! Mõtteid ja küsimusi on. Anastassia Kovalenko-Kõlvart, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Lugupeetud peaminister! Strateegias on välja toodud ja te ise ka mainisite mitu korda, et Eesti peab olema usaldusväärne riik ja võimu tuleb teostada avalikes huvides, ausalt, läbipaistvalt, järgides õigusriigi põhimõtteid. Sellega on nüüd küll viimasel ajal natukene halvasti läinud. Me näeme päris mitut erinevat näidet, kus riik annab sõna ja riik võtab sõna. Lasterikkad pered said enne valimisi lisatoetusi, pärast valimisi need võeti ära. Nüüd kõik need maksutõusud – paljud inimesed ei tea, kuidas nad lähiajal toime hakkavad tulema. Ja õiguskantsler on tegelikult selle kohta öelnud väga olulised sõnad, et inimeste õiguspärase ootuse kaitse on riivatud. Kuidas teie näete, kuidas saab sellisel alusel ehitada usaldusväärset riiki?

Aitäh! Eesti riik on rajatud õiglusele, õigusele ja demokraatia põhimõtetele. Ka Riigikohus on öelnud, et on õigus reegleid muuta, muidu lihtsalt ei oleks üldse võimalik riiki valitseda. Tõsi on see, et meil on erakordselt keerulised ajad olnud, ja seetõttu on valitsus pidanud tegema ka väga raskeid otsuseid. Kui te arvate, et ma väga tahan neid otsuseid teha, et ma olen mingi enesepiitsutaja, siis ma kinnitan, et ma ei ole seda. Lihtsalt tulevikku vaadates meile ei jää muid valikuid.

Minu jaoks on väga oluline see, et riigi juhtimine on läbipaistev ja arusaadav. Selle jaoks oleme me ära kaotanud ka näiteks katuserahad, et oleks väga selge, kuhu riigi raha läheb, et kui inimesed maksavad makse, siis [nad teavad], mis nad selle eest nii-öelda vastu saavad. Riigikaitse, julgeolek – üle 3% SKT-st läheb riigi sõjalise kaitse tagamisse. Meil on viimastel aastatel pensionid ja erinevad toetused oluliselt tõusnud, et inimesed saaksid paremini hakkama, aga see tuleb ka maksumaksja taskust. 

Aga selles ma võin kindel olla, et meie ei ole teinud ja ka ei kavatse teha selliseid otsuseid, mis soodustavad ühte, ma ei tea, ettevõtet, mis võib-olla ei ole kuidagi nagu läbipaistev. Kui me mõtleme kas või koroonaaegsetele rahaeraldustele, mis olid väga suured summad ja läksid ei tea kuhu, Ameerika advokaatidele ja erinevatesse kohtadesse, kuhu nad ei oleks pidanud minema. Selliseid otsuseid me ei tee, me käitume maksumaksja rahaga vastutustundlikult. 

Aleksandr Tšaplõgin, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud peaminister! Mida tähendab usaldusväärne riik, kui ettevõtted oma lepingute puhul käsitlevad riigi maksupoliitikat kui peamist riskifaktorit?

Meil ei ole kaheksa aastat maksudes mingit muutust toimunud, samal ajal kui toetused, pensionid, kõik väljamaksed eelarvest on oluliselt suurenenud. Meie maksukoormus on püsinud madalal ja ka sellel aastal püsib seal 33–34% vahemikus. See on täiesti tavapärane riigi toimimine. Ma saan aru, et maksutõusud inimestele ja ettevõtetele ei meeldi, mulle ka ei meeldi. Lihtsalt olukorras, kus me praegu oleme, ei ole meil muid valikuid. Ma küsin teie käest: kust siis nendeks kõikideks kulutusteks raha võetakse? See ei tule kuskilt välismaa onu käest või seina seest. See tuleb maksumaksja taskust. Seetõttu minu meelest on aus inimestele väga selgelt ja läbipaistvalt näidata, mille jaoks see raha läheb.

Nüüd oleks Anti Poolametsa kord, aga ma ei näe teda saalis. Kuna ta jääb jätkuvalt ekraanile, siis ma ei hakka teda iga kord nimetama ja annan talle sõna siis, kui ta on saali saabunud. Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh! Lugupeetud peaminister! Aastal 2007 tollane Reformierakonna esimees ja peaminister Andrus Ansip ütles, et Eesti viiakse viie Euroopa Liidu ja Euroopa rikkaima riigi sekka. Ja idee järgi see pidi toimuma 15 aastaga. Nüüd on 16 aastat möödas, olukord on peaaegu sama, mis oli siis. See eesmärk on sama kaugel. Ja minu küsimus on väga lihtne. Kas aastal 2035 Eesti on viie rikkaima Euroopa riigi hulgas või mitte?

Aitäh! Aastal 2000 oli Eesti SKP inimese kohta 36% Euroopa keskmisest. 2004, kui me liitusime Euroopa Liiduga, oli see 48% Euroopa keskmisest. Tänaseks on see 87% Euroopa keskmisest. Ehk siis me liigume rikkamate riikide hulka. Me oleme väga selgelt kõikide nende aastate jooksul liikunud õiges suunas ja selle poole, et varsti oleme me Euroopa kõige rikkamate riikide hulgas. Aga loomulikult me peame tegema selle jaoks täiendavaid samme ja neid samme me ka teeme, et sinnapoole liikuda.

Anti Haugas, palun! 

Aitäh! Üks väga ilus eesmärk on tervena elatud aastate arvu kasv. Eelkõige [ma pean silmas] maapiirkondi, tervena elatud aastate arvu erinevat kasvu maapiirkondades versus Eestis keskmiselt. Aga et selle eesmärgini jõuda, ma ise näen ja tunnetan kagueestlasena, et on väga oluline piirata maapiirkondades alkoholi tarbimist. Aga vaatame, mida teeb meie aktsiisipoliitika ja milline on kange alkoholi hind. Lihtsalt võtsin sellise kerge väljavõtte, et aastal 2010 sai miinimumpalga eest 64 pudelit Lauaviina, täna saab 127. Milline on teie tunnetus? 127 on üle kahe korra rohkem. Milline on teie tunnetus, kas aktsiise peaks tõstma? Võib-olla peaks siin naaberriikidega tegema mingit koostööd, et seda probleemi lahendada?

Aitäh! Me oleme naaberriikidega seda ühist probleemi arutanud ja koos praegu ka liigume. Lihtsalt siin on aastatetagune otsus, mis tõi meile kaasa piirikaubanduse, mida keegi tagasi ei taha, ja mis otseselt inimeste alkoholitarbimist ei vähendanud. Ehk siis me peame vaatama, et meie hinnavahed naabritega oleksid 20% piires. Kui läheb üle selle, siis tekib piirikaubandus. Aga ma olen nõus, et see on suur probleem ja seetõttu need aktsiisid tasapisi tõusevad. Kas nad võiksid tõusta rohkem? Praegu on riigieelarve Riigikogu käes. Te võite seda siin arutada ja neid ettepanekuid teha, sest tõesti seal on ju ka tervise aspekt väga selgelt mängus.

Tanel Kiik, palun!

Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Austatud peaminister! Kõigepealt pean ääremärkuse korras ära mainima, et tundub, et teil on EKRE-ga selline kokkulepe, et teie tulete pulti ja hakkate pahandama, nemad saavad välja marssida, ja vastupidi. Minu hinnangul selline vastastikune laiamine, ütlen ausalt, ei sobi tegelikult Riigikogu saali. Võiksime keskenduda tänasele päevakorrapunktile, mitte hakata arutama minevikku, tulevikku või seda, kelle või mille pärast parlament praegu, võib öelda, täisväärtuslikult ei tööta ega toimi. 

Aga mu küsimus teile on "Eesti 2035" strateegia kohta. Kui vaadata neid eesmärgiks seatud numbreid, näiteks kohortsündimust ja laiemalt rahvastikunäitajaid, siis me liigume nendest eesmärkidest kaugemale. Olukord on halvenenud, võrreldes algselt eesmärgiks seatuga. Millised on need valitsuse rahvastiku- ja perepoliitika meetmed, mille abil me "Eesti 2035" strateegias seatud eesmärke võiksime saavutada?

Aitäh! Kõigepealt, kui teile tundub, et Riigikogu toimib tavapäraselt ja mingit põhjust mureks ei ole, siis minu arvates ei ole see õige. Ei ole mõtet oma silmi sulgeda selle ees, mis toimub. Lihtsalt toon selle näite, et 2011. aastal ma algatasin Riigikogu liikme eetikakoodeksi, mis on tänaseks Riigikogu liikme hea tava. Ja kui te seda loete, siis need mured, mis tol korral olid, olid hoopis teised, see käitumine oli hoopis teine, mis ta praegu on. See on kindlasti murekoht, millega Riigikogu peab tegelema. 

Nüüd, mis puudutab sündimust, siis sündimus on vähenenud Euroopas igal pool, ja just sellepärast, et sündimust mõjutavad väga palju sellised faktorid nagu üleüldine ärevus ja majanduslik foon. Kui inimesed ei tea, kas julgeolekuolukord muutub halvemaks või paremaks, siis inimesed ei julge ka selliseid suuri otsuseid teha. Asi ei ole ainult toetustes. 

Mida me selle huvides teeme? Me teeme neid samme, mis võimaldavad eelkõige ühildada töö- ja pereelu, sest eelkõige emad on need, kes praegu meil seda koormust kannavad. Kui see koormus oleks jaotunud ühtlasemalt, siis naised julgeksid rohkem lapsi saada. Perelepitusega tegeleme just selleks, et väga palju on ikkagi probleem, et eelkõige isad lähevad perede juurest ära. Kui esimene laps saadaksegi, siis järgmised lapsed jäävad tulemata selle tõttu, et pere on lagunenud. See on probleem. Meil on ülevaatamisel meetmed, kuidas vähendada soolist palgalõhet, et tegelikult naised saaksid rohkem tööhõives osaleda. Alles eile oli selle kohta arupärimine ja ma teile kõike uuesti ette lugema ei hakka, mida me saame veel teha selle jaoks, et lapsi rohkem sünniks. See probleem on praegu igal pool. Alati, kui on sellised ärevad ajad, siis sündimus väheneb.

Anti Allas, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Austatud peaminister! Oma ühes varasemas vastuses te ütlesite nende katuserahade kohta – see on lihtsalt selle küsimuse taustaks, mis mul kohe tuleb –, et tegelikult nendega tehti väga palju hädapäraseid asju ära. Eriti just kaugematele piirkondadele, mille omavalitsused on suhteliselt näljapajukile jäetud, olid need väga suureks abiks. Lihtsalt taustaks [ütlen], et need ei olnud ainult halvad, nendes oli ka head väga palju. Aga minu küsimus on selline. Kas te oleksite nii hea ja kirjeldaksite, milline on teie sõnum Eesti kaugematele piirkondadele? Kas neil ehk siis piirkondadel, kust mina tulen, on lootust? Kui jah, siis mida riik soovib järgmise kümne aasta jooksul nende piirkondade [elanikkonna] kahanemise tõrjumiseks päriselt ette võtta? Ja teistpidi ka: mida riik ja teie peaministrina ootate nendelt piirkondadelt? Mida meie "Eesti 2035" strateegia edukaks elluviimiseks saaksime rohkem teha? 

Aeg!

Aitäh! Kõigepealt, katuserahadega on kindlasti tehtud palju head, aga etteheide on see, et see ei ole läbipaistev. Palju sõltub sellest, kas organisatsioon saab mõne Riigikogu liikmega nii-öelda jutu peale või ei saa. Seal on palju selliseid küsitavusi olnud aastate viisi. 

Aga mis puudutab regionaalset arengut, siis praeguses valitsuses on üks eesmärk tagada parem regionaalne tasakaal. Ja mida me selle jaoks teeme? Võtame erinevad valdkonnad. Haridusvaldkonnas näiteks me muudame või juba muutsime koolide rahastamise skeemi, mis soodustab 6-klassiliste koolide pidamist kodu lähedal, seda just selleks, et väikeseid maakoole ei pandaks kinni. Siis ettevõtlus: kõikvõimalike ettevõtlustoetuste puhul, mis meil on, näiteks Euroopa rahastutest, me oleme kokku leppinud, et vähemalt 40% nendest läheb maapiirkondadesse. Ehk siis Tallinn, Harjumaa, Tartu, Tartu ümbrus ei saa neid esmajoones taotleda, vaid ainult siis, kui kaugemad piirkonnad neid ära ei kasuta. [See on] just selleks, et jällegi sinna suunata rohkem ettevõtlust, rohkem töökohti. Või võtame kohalike omavalitsuste rahastamise mudeli. Jällegi oleme selle teinud ümber selliselt, et see soodustaks just kaugemaid omavalitsusi ja nii-öelda jagaks seda baasi ümber. Regionaalpoliitika on olnud üks olulisi eesmärke või suundi, et elu maal ja igal pool mujal oleks võimalikult tasakaalustatud. Hea meel on näha, et see on ka ju vaikselt ikkagi muutunud. Tegelikult inimesed leiavad võimaluse ka mujal Eestis elada. Näiteks see pandeemia selles mõttes töötas hästi, tõestades, et inimesed saavad teha kaugtööd igalt poolt, kus Eestimaal elada saab. Nii et see on üks prioriteete.

Priit Sibul, palun! 

Aitäh, austatud istungi juhataja! Hea valitseja! Te sissejuhatuses ütlesite, et üks probleemidest on see, et ühiskonnas on vastandumine kasvanud. Minu meelest, valitseja, te ise ei ole mitte lahendus, vaid osa probleemist. Kui ma mõtlen sellelesamale sissejuhatusele, millele Tanel Kiik viitas, või sellele, kuidas te olete võidelnud sanktsioonide eest ja Venemaa vastu, samal ajal ei ole see teil seganud Vene-suunalist pereäri ajada. Aga minu küsimus on hoopistükkis teist laadi. Teie sissejuhatavas sõnavõtus oli ka temaatika, mis puudutas odavat ja keskkonnasõbralikku energiat. Mul on küsimus, milline on teie arusaam. Esiteks, mulle tundub, seal on pisuke vastuolu, aga võib-olla te suudate selle lahti harutada, et seal pole vastuolu, et on võimalik nii odav kui ka keskkonnasõbralik ühekorraga. Aga mis see hind sel juhul odava puhul on? Teine teema on see, kas teie hinnangul peaks meie tootmisvõimsused olema ühiskonnas tarbimist arvestavad ehk siis sama palju peame tootma ise ja olema ka ekspordivõimelised või mitte.

Aitäh! Kõigepealt, mis puudutab tootmist ja tarbimist, siis loomulikult me püüame sinnapoole, et meil oleks rohkem taastuvenergiast kohalikku tootmist, väiksemaid tootmisüksusi. Ja muidugi, küsimus on selles, kas me toodame rohkem, nii et me saame seda ka ekspordiks ära anda. Igal juhul võiks võimekus olla üle selle, kui me ise tarbime. Aga siis peab muidugi vaatama, kas maksumaksja raha peab sellele peale maksma, mis tegelikult ekspordiks läheb. Seetõttu me oleme teinud erinevaid samme selle jaoks, et taastuvenergiaplaneeringuid kiirendada ja et meil oleks see energia siin olemas eelkõige meie enda tarbimise katteks. Aga loomulikult suund peab olema ka sellele, et ekspordiks olla võimelised ilma maksumaksja raha toeta.

Leo Kunnas, palun!

Austatud istungi juhataja! Hea peaminister, tänan ettekande eest! See, mis te julgeolekupoliitika kohta ette kandsite, ei ole mitte strateegia elluviimine, vaid erinevate valitsuste otsuste elluviimine, sest midagi sellist siin strateegias küll kirjas ei olnud. 

Minu kriitika omal ajal selle strateegia kohta oli see, et see on lihtsalt väga üldine dokument. Seal oli 2% kaitsekuludeks ja et meil on kaitsevägi olemas. See oli kõik, mis seal kirjas oli. Kui me pakkusime välja, et teeme mitu muudatusettepanekut, näiteks, et tõstame kaitsekulud 2,6%-le, siis selle hääletas koalitsioon maha, kuigi kaks aastat hiljem me jõudsime väga kenasti 3%-ni. Me tegime rea ettepanekuid võimearenduste kohta, et loome miiniveeskamise, rannakaitse ja keskmaa-õhutõrje võimekuse ning viime lõpuni soomusmanöövrite võimekuse arendamise, loome tankiüksuse, samuti loome lähiõhutõrje võimekuse Kaitseliidus. Just kõigi nendega me töötame, välja arvatud tankidega. Loomulikult ma olen isiklikult rõõmus, et neid asju ellu viiakse, aga neid strateegias lihtsalt ei olnud kirjas. See strateegia ei suutnud palju midagi ette näha.

Aitäh! Eks muidugi see strateegia ja igasugu sõjalised võimekused on tegelikult meil NATO erinevates sammudes ja erinevates sõjalistes plaanides kirjas. Ma ei ole lõpuni kindel, et see peaks kõik selles "Eesti 2035" strateegias olema. Aga strateegiliselt on oluline just see, et me vastavad rahad eraldame selle jaoks. Ma alguses ütlesin, et selle strateegia mõte on ju see, et seada sihid ja raamistik, mille sees me teeme otsuseid, mis puudutavad investeeringuid riigieelarve raames. Seda me teeme. Aga hea meel on tõdeda, et tegelikult palju teie kriitikast on ju selles küsimuses arvesse võetud. Asjad on liikunud õiges suunas, me oleme teinud õigeid otsuseid.

Maria Jufereva-Skuratovski, palun! 

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud peaminister! Kui ma vaatan neid materjale, mis meile on pakutud, siis ma näen, et taastuvenergia osatähtsus energia lõpptarbimises 2021. aastal oli 38%, aga kahjuks siin ei ole näitajaid, mis olid peale Venemaa invasiooni Ukrainasse. Tahaksin teada, kas selle osatähtsus energia lõpptarbimises jäi samaks või vastupidi, vähenes. Ma oletan, et tegelikult see vähenes. Ja samas ma tahtsin öelda, et ma tean, et Saksamaal otsustati uuesti käivitada kivisöeelektrijaamad. Pärast Venemaa agressiooni tuli välja, et gaasi enam ei ole ja on vaja toetuda oma elektriallikatele. Ühesõnaga, ma tahtsin küsida: ega Eesti jaoks ei oleks mõistlik pöörata rohkem tähelepanu meie põlevkivielektrijaamadele ja mitte pöörata tähelepanu ainult taastuvenergiale?

Aitäh! Meil tõesti taastuvenergia osakaal on 38%, kui eesmärk on 65%. Miks põlevkivi on minevik? Just sellel põhjusel, et kui me võtame kas või finantseerimise, siis sellele enam pankadest raha ei saa või on see raha väga kallis, et sinna investeerida. Mida me oleme teinud? Me oleme astunud erinevaid samme näiteks eelminegi nädal selleks, et taastuvenergia kasutuselevõttu kiirendada, planeeringuid kiirendada, lubade menetlust kiirendada, et saaks kiiresti selliseid väikeseid tootmisi turule, mis asendavad. Just tootmisallikate paljusus, aga ka tootmisallikate erinevates kohtades paiknemine on tähtis. Kui me vaatame kas või näiteks Ukrainat, siis on üks julgeoleku tagatis, et sul ei ole üks suur elektrijaam, mis kõiki varustab ja mille pihta vaenlane saab väga selgelt sihtida ja kõik jääb pimedaks, vaid sul on palju erinevaid allikaid. Lisaks nendele allikatele on tegelikult [tähtsad] meie ühendused teiste riikidega, kust me saame samamoodi vajadusel energiat. Peab olema erinevatele energiaallikatele ligipääs. Aga siiski meie siht on see, et me tahame kliimaneutraalsuse poole pürgida. See tähendab seda, et need energiaallikad peaksid olema ikkagi kas taastuvad allikad või siis allikad, mis CO₂ selliselt ei emiteeri.

Jaak Aab, palun!

Tänan, austatud juhataja! Jah, te rääkisite regionaalpoliitilistest probleemidest. Ja siin on üks mõõdik ka, mis on väljaspool Tallinna, Harjumaa ja Tartu linna piirkonda elavate inimeste arv. 2020 oli vastav statistiline näitaja 42,9% ja 2022 oli 42%. Ehk ikkagi see vähenemine on toimunud, kuigi tõenäoliselt mitte nii kiiresti kui varasematel aastatel, sest me oleme viimastel aastatel regionaalpoliitikasse palju panustanud. Koroonakriisi ajal tegime seda ka investeeringutoetustega omavalitsustele ja nii edasi. Eurorahad tõesti on planeeritud ka regionaalsete portfellidena ja seda tehti juba nii enne teie valitsust kui ka teie esimese valitsuse ajal. See oli selge joon, et piirkonnad ja omavalitsused väljaspool Tallinna ja Harjumaad saaksid suurema osa sellest rahast. Aga teedeehituses on suur auk. 2027 on selleks praktiliselt neli korda vähem raha, kui nüüd Euroopa rahad lõppevad. Mis on plaan?

Aitäh! No kõigepealt, inimesed ikka liiguvad paraku linnadesse. Linnastumine on igal pool Euroopas trend, seda kuidagi vägisi pöörata ei saa. Aga tõesti, me oleme teinud neid samme. Mis puudutab nüüd eurorahasid, siis üks on see, et need tõesti on olnud piirkondadele eraldi ette nähtud, aga me otsustasime, et kogu sellest rahast, mis on nii-öelda üldine pott, sellest me 40% suuname maale. Juhul kui seda teatud aja jooksul ära ei kasutata, alles siis saab Harjumaa, Tallinna ümbrus seda taotleda. Seal on seda toetust vähem vaja. Mis puudutab teedeehitust, siis konkreetseid numbreid mul hetkel siin käepärast ei ole. Teedeehitus saab küll raha, aga tõepoolest, vajadused on suuremad. Kui te tulete kenasti kaasa automaksu toetamisega, siis kindlasti ka sealt saab vahendeid teedeehitusele lisaks. 

Margit Sutrop, palun!

Austatud eesistuja! Lugupeetud peaminister, aitäh teile ettekande eest! "Eesti 2035" strateegias räägitakse päris põhjalikult tööjõuturust. Räägitakse sellest, et automatiseerimine ja uued majandusharud kujundavad seda ümber ja tuleb ka õpe ümber seada. Te rääkisite oma ettekandes õppe vajadusest, kuidas inimesi nii-öelda uute oskuste juurde viia. Aga minu küsimus puudutab uute tehnoloogiate kasutuselevõttu. Kahe nädala eest toimus Riigikogus väga huvitav teaduspoliitika konverents, kus põhitähelepanu oli tehisintellekti kasutuselevõtul. Nende viie haru hulgas, mida te nimetasite, tehisintellekti ei olnud. Aga tundub, et on väga suur ootus just nimelt meie väga suure tööjõupuudusega erialadel ja ka uute tehnoloogiate kasutuselevõtul, et Eesti rakendaks kõige enam samme selleks, et me tehisintellekti võtaks kasutusele, olgu hariduses, meditsiinis või kõikvõimalikel muudel aladel. Kas te selles osas, nii-öelda teaduse planeerimisel näete ka mingit kohta, kus võib-olla riiklik tellimus …

Aeg!

… või teadusrahade suunamine aitaks meid edasi?

Jaa, need valdkonnad, mis ma välja tõin, on rakendusuuringute keskuse puhul. Rakendusuuringute mõte on just see, et sul nii-öelda laborist läheks mingi toode päris tootmisesse. [Kui tegu on näiteks] biorafineerimisega, droonidega, kus sul on teatud intellektuaalne omand, siis sa ei taha seda võib-olla ülikoolides edasi uurida või edasi arendada, katsetada või sa ei saagi seda teha, sellepärast et see on seotud su intellektuaalse omandiga. Tehisintellekt ei ole seotud ühegi otsese tootega, mida sa välja töötad, seetõttu see sinna rakendusuuringute keskusesse kindlasti ei sobi, küll aga sobib see kõige selle hulka, mida me teeme IT-valdkonnas. Eraldi ei ole meil selle jaoks küll mingit raha otseselt ette nähtud, aga kindlasti on see asi, millega ülikoolid oma autonoomsuse raames ju ka tegelevad. Ma olen teiega absoluutselt nõus, et tehisintellekt on midagi, millega me peame arvestama, mida me peame õppima ja mida me ei saa ignoreerida. Me ei saa seda nii-öelda surnuks reguleerida, et seda nagu pole, vaid me peame pigem arvestama, mida see endaga kaasa toob. Nii et seda saab veel eraldi vaadata. 

Aleksei Jevgrafov, palun!

Aitäh! Lugupeetud peaminister! Teie sõnade järgi põlevkivi on minevik, mõisted "rohepööre" ja "õiglane üleminek" on kõikides pealkirjades. On näha, et paljud poliitikud peavad seda imerohuks. Kuid vaatame, mida pakutakse Ida-Virumaal tavainimestele, kes igapäevaselt käivad tööl erinevates ettevõtetes, mis on nii või naa seotud põlevkiviga. Neid inimesi on tuhandeid ja nendele juba öeldi, et nende normaalse palgaga töökohad kaovad. Kuid keegi ei ole nendele öelnud, mida konkreetselt antakse asemele. Need üksikud lahendused, nagu teie mainitud magnetitehas, ei saa pakkuda leiba kõigile, kes jäävad töökohast ilma. On selge, et õiglase ülemineku programmi raames loodavate hästi tasustatud töökohtade arv on oluliselt väiksem, kui on tegelik vajadus. Austatud minister, mida te ütlete inimestele, kes rohepöörde reformide tõttu ei saa tagada oma peredele korralikku sissetulekut?

Aitäh! Kõigepealt, meie mure Ida-Virumaa pärast on täpselt sama, mis nende inimeste mure. Seal on väga spetsiifiliste oskustega inimesed, väga tublid töökäed, aga neil on väga spetsiifilised oskused, nad ei õpi ümber IT-spetsialistideks. Me saame sellest kõigest aru. Selle jaoks me olemegi mõelnud, kuidas sinna meelitada töökohti, kus vajataks võimalikult sarnaste oskustega tööjõudu. Et need oskused, mis seal piirkonnas on, klapiksid võimalikult hästi nende ettevõtetega. 

Nüüd, õiglase ülemineku fond on mõeldud seemnerahaks. Seesama magnetitehas: 18,75 miljonit läks sellest seemnerahast, mis riik pani, aga 80 miljonit pani see ettevõte, et meelitada ettevõtteid sinna piirkonda. Väga palju räägitakse sellest, et töökohad kaovad, aga palju vähem räägitakse sellest, kui töökohad tekivad. Delovõje Vedomosti artikkel oli selle kohta, kuidas vist viis töökohta või viis tehast oli suletud, aga samal ajal on 12 uut avatud. Tegelikult neid numbreid ma mäletan, seal on üle tuhande töökoha üldiselt, mis on Ida-Virumaale juurde tulnud. Tasub ka sellele keskenduda. 

Aega on veel sellel põlevkiviga seotud üleminekul, see ei juhtu üleöö. Sellepärast me teemegi ja tegutsemegi praegu. Kui te vaatate kogu maailma, sealhulgas Euroopa trende, siis on selge see, et fossiilsetesse kütustesse investeerimine on kas liiga kallis või isegi täiesti võimatu. Neid tooteid ei osteta enam ja pangad ei anna enam selleks laenu. Meil ei ole võimalik olla täna silmaklappidega ja öelda, et põlevkivi jääb. Me ei tee sellega mitte midagi. Me peame olema inimeste ees ausad ja ütlema, et me põlevkivitootmisest väljume. Aga me üritame sinna piirkonda meelitada uusi investeeringuid, mis annaks nendele ettevõtetele ja inimestele tööd. See mure on meil ühine. Me tahame, et oleks hea palgaga töökohad Ida-Virumaal, nii nagu need praegu on.

Siim Pohlak, palun! 

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea peaminister! Küsimus on: kuhu me aastaks 2035 siis välja jõuame ka siin parlamendis? Kui teie erakonnakaaslane Anti Haugas muretses, et Lõuna-Eestis juuakse palju, siis tegelikult on probleemid ka meile oluliselt lähemal. Teie valitsuse eelarvega seotud seaduste esimese lugemise ajal oli märkimisväärne hulk koalitsioonisaadikuid joobetunnustega. Kas võib olla, et see eelarve ja maksutõusud on nii rängad, et ajavadki saadikud jooma? Ja kuidas see kõik läheb kokku Riigikogu liikme hea tavaga, millest te enne rääkisite? Ma saan aru, et inimesed küsivad õigustatult, millisel töökohal veel Eestis niimoodi juua saab. Võib-olla mõni muusik midagi endale enne kontserti lubab, seda ei panda pahaks. Kuidas teie oma koalitsioonikaaslaste tegevusele vaatate? Ja ma tõesti palun, et ärge hakake praegu vastuses EKRE-t siunama, räägime päriselt asjast.

Aitäh! Riigikogu korraldab oma tööd ise. Ei ole minu asi siit kantslist õpetada, kuidas keegi käituma peab tööajal või väljaspool tööd.

Jah, hea kolleeg, see on meil endal peeglisse vaatamise koht ja meie enda korraldada. Aga, Arvo Aller, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Järjekordselt te ütlesite, et teie ei pea mingit sõnavõttu sealt kantslist, aga avasõnades te näitasite uut taset: koalitsiooni võimumängudelt, probleemidelt suunati fookus eemale teistele sihtmärkidele. Aga samas tuletan meelde, et Reformierakond tegi ju abielureferendumile suurusjärgus 10 000 muudatusettepanekut, väga erinevaid, sisusse ma ei lange praegu. Aga "Strateegia 2035" tegevustes ei ole ma näinud kuskil, et on eesmärk Eesti rahva vaeseks maksustamine, mida praegune koalitsioon teeb ja valitsus teeb. Te tõite oma ettekandes ilusti välja järelkasvu vajaduse õpetajate osas, arstide osas, päästjate-politseinike osas. Kuid ma vaatasin strateegiat, seal pole ühtegi sõna põllumajandusest, mis tagab meie toidujulgeoleku. Ja minu küsimus on see: milliseid tegevusi näeb strateegia ette põllumajanduse ja põllumajanduse toiduvaru osas?

Aitäh! Kõigepealt, 2024. aastal tõuseb 2 protsendipunkti käibemaks. See ei ole nüüd küll kuidagi inimeste vaeseks maksustamine. Teiseks on oluline see, et inimeste ostujõud on märkimisväärselt kasvanud ja erinevad toetused, pensionitõusud, mida me kõik oleme otsustanud, on tegelikult maksukoormust viinud alla. Kõik muu, mis eelarvest läheb, on niivõrd palju suurenenud. 

Nüüd, mis puudutab konkreetselt põllumajandust, siis põllumajanduse osakaal kogu majanduses on muidugi üsna väike. See on osa majandusest ja me ei ole siin ju välja toonud muid majandusharusid täpselt samamoodi. Põllumajandust mõjutab investeerimine teadus- ja arendustegevusse. Meil on väga palju häid näiteid sellest, kuidas näiteks tehisintellekti või tehnoloogiaid saab põllumajanduses paremini ära kasutada selle jaoks, et efektiivsemalt toota. Meil on puhtam elukeskkond, seal on konkreetselt põllumajandus ja ökotootmine, liigirikkus – see kõik on põllumajandusega seotud. Selles mõttes jah, sellist konkreetset pealkirja "Põllumajandus" eraldi ei ole, aga ei ole ka paljude teiste majandusharude kohta eraldi. See ei tähenda seda, et seda eesmärki "Eesti 2035" kuidagi ei käsitle.

Kalle Grünthal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Eile viibis samas puldis rahandusminister Mart Võrklaev ja vastas arupärimistele automaksu kohta. Ja ta ütles ühe väga märgilise lause: automaksu on vaja kehtestada sellepärast, et täita riigieelarvet ja vähendada autostumist ehk siis vähendada autode arvu Eestis. Ja kuna, ütleme, seesama automaks on teil eelarves väga olulisel kohal, pluss veel menetlemine, siis mina sooviks teada, millises hulgas protsentidena on arengustrateegias ette nähtud vähendada Eestis olevate autode arvu.

Aitäh! Kõigepealt, riigieelarves automaksu veel ei ole, eks ole. Riigieelarvet automaks ei puuduta. Automaksu arutame siin rahulikult, et kõike arvesse võtta, erinevaid mõtteid on. Automaksuga koos valmistab regionaalministeerium ette ka liikuvusreformi, just selle jaoks, et inimestel oleks mugavam kasutada ühistransporti, et liikuda punktist A punkti B just sellel hetkel, kui neil on seda vaja. See tõesti vähendab autostumist ja autostumise vähendamine vähendab kahjulikku keskkonnamõju. Ja me tegelikult teame, kui palju inimesed oma autodele kulutavad, see vähendab ka nende kulutusi. Aga sellist protsenti mul teile öelda ei ole.

Andre Hanimägi, palun!

Aitäh! Kogu see strateegia ja need head asjad, millest ka teie olete rääkinud, magnetitehas ja kogu tulevik tegelikult ju ikkagi sõltub meie energiavõimekusest, elektrist. Kuulates ka neid eesmärke, mis on seotud roheenergiaga, tekib ikkagi küsimus, mis on juhitav elektriallikas meil aastal 2035. Kas see on tuumaenergia, on see mingi muu energia, on see põlevkivi jätkuvalt? Mis on juhitav energiaallikas 2035?

Aitäh! No tuumaenergia ei ole juhitav muidugi. Selles mõttes, kui te mõtlete seda, et mida on võimalik kergesti tööle lülitada ja välja lülitada. Selle jaoks on teised energiaallikad. Aga jah, eelmine nädal me arutasime kogu taastuvenergia kiirendamise programmi ja neid punkte, mida Kliimaministeerium ette valmistab. Tõesti on [seisukoht], et arutame seda suuremat pilti, kus on kõik erinevad energiaallikad sees, ja kuidas sinna sisse mahub näiteks tuumajaam. Kas tuumajaam üldse on Eestis mõistlik või on mingid muud juhitavad võimsused veel, mida saaks kasutada ka taastuvenergiavõimsuste tasakaalustamiseks? Ja seal on väga suur osakaal ikkagi sellel, mis puudutab energia salvestamist. Mul on hea meel tõdeda seda, et Eesti ettevõtjad on väga tublid olnud ja neid tehnoloogiaid edasi arendanud, olgu see siis vesinikutehnoloogia või superkondensaatorid, mis tegelikult aitaksid neid probleeme lahendada. Aga jah, tervikpilti energiast me veel saame siin arutada, et mis sinna hulka veel kuuluda võib. Aga selge on see, et taastuvenergia osakaalu me peame suurendama. See on odavam, see on lihtsasti kasutatav ja see on oma. 

Andres Metsoja, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud peaminister! Eesti keskkonna seisund on Euroopa riikidega võrreldes hea või väga hea. Sellegipoolest on Eestis kohaldatavate keskkonnatasude hulk ja tasumäärad ühed kõige kõrgemad Euroopa riikide seas, kuigi Eesti elatustase on Euroopa keskmiste seas. Selline riigi poliitika on Eesti ettevõtetele koormav ja nõrgestab nende konkurentsivõimet. Me tegeleme saastetasu määradega. Saastetasu määrade tõstmise vajaduse primaarseks eelduseks saavad olla üksnes keskkonnakaitselised vajadused. Ma usun, et siin me oleme täielikult ühel meelel. Ometi on nii, et eelnõus põhjendatakse kogu selle saastamise loogika kontekstis ja pika vaate kontekstis, et saastetasu määrad pole 2015. aastast saati tõusnud. Vahepeal on tarbijahinnaindeks tõusnud 50%. Kas see poliitika selliselt äkki kukub meil läbi?

Aitäh! No me oleme võtnud valitsuses selle eesmärgi, et tõesti me maksustame saastamist ja selliseid tegevusi, mis tegelikult keskkonnale ja ühiskonnale kuidagi koormavad on. See saastaja-maksab-printsiip on ju väga õige. See, et need saastetasud ei ole tõusnud, on ju ka fakt, ja see, et tegelikult meil on vaja saastamist vähendada, on ju ka teada. Motivatsiooni, rahalise motivatsiooni abil seda üldiselt teha saab.

Hanah Lahe, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Austatud peaminister! Minu küsimus puudutab kliimamuutusi. Me liigume Eestis ambitsioonikalt kliimapoliitikaga edasi, me oleme õigel kursil, aga kliimamuutused on meist ammu ette jõudnud. 2015. aastal, kui sõlmiti Pariisi kliimakokkulepe, oli selle eesmärk hoida sel sajandil ülemaailmne temperatuuri tõus alla 1,5 kraadi. Nüüd, kaheksa aastat hiljem me oleme jõudnud 1,3 kraadi võrra soojenemiseni ja eeldatakse, et sellel kümnendil jõuame juba 1,5 kraadini. See kõik tekitab noortes kliimaärevust, sealhulgas minus. See paneb mõtlema, milline tulevik on meil juba järgmistel kümnenditel tegelikult käes. Õnneks noored on aktiivsed, tahavad ise muutust luua, näiteks mina tulin poliitikasse, kui Fridays For Future aktivistid kaebasid õlitehase kohtusse. Noored valivad keskkonnateadliku eluviisi, aga kliimamuutustega võitlemine ei peaks olema noorte kohustus. Minu küsimus ongi, mis on teie sõnum nendele noortele, kes on kliimamuutuste tõttu mures enda ja planeedi tuleviku pärast.

Aitäh! Kõigepealt, kindlasti me oleme tänulikud, et noored teevad neid samme, ja ma loodan, et nad tegelikult õpetavad ka oma vanemaid ja harivad selles osas. Kui mul on olnud noortega kohtumisi, siis väga paljud erinevatest piirkondadest pärit noored on öelnud, et nende loodusõpetuse õpetajad ei usu sellesse. See on kindlasti suur probleem. Me oleme seda ka arutanud, et tegelikult teadlikkuse tõstmine algab koolis, aga praegu see käib kuidagi vastupidi, et noored pigem õpetavad vanemaid. 

Ma tahan küll omalt poolt öelda seda, et nagu ma kõnes ka ütlesin, me oleme loonud tugeva Kliimaministeeriumi, kes valdkondadeüleselt selle teemaga tegeleb. Me tuleme välja kliimaseadusega, mille üks osa on ka teadlikkuse tõstmine, et kõik ettevõtjad, inimesed tuleksid pardale ja mõistaksid, et see on tegelikult ka majandusele võimalus. Sellepärast et kogu majandus, kogu maailm liigub sinnapoole, et olla keskkonnateadlikum, keskkonnasäästvam. Need ettevõtjad, kes sellest aru ei saa või seda hetkel ei taba, jäävad selles olukorras maha. Seetõttu see struktuurne muutus, mille me peame majanduses saavutama, nõuab meie kõigi panust. Aga sõnum noortele on küll see, et aitäh, et te sellel teemal tegutsete. Kindlasti saate siis rohkem koolitada kõiki meid ja me saame üheskoos nende muredega tegeleda.

Igavesti noor Enn Eesmaa, palun!

Tänan! See oli ootamatu. Lugupeetud peaminister! Vaatamata sellele, et ma esindan opositsioonilist erakonda, püüan vältida küsimuste esitamist süüdistavas kõneviisis. Seepärast küsin üldisemalt. Kas te olete mõelnud, et sellised väga pikad perspektiivid, nagu nüüd aasta 2035, on pisut nagu no mitte ulmelised, aga siiski natukene teoreetilised? Lõppkokkuvõttes ei tea ju Eestis praegu ükski erakond, millal võib tulla see õnnetu päev, et satutakse koalitsiooni ja võib-olla isegi peaministri erakonnaks, ja siis on olud hoopis teised. See on selge, et peab olema ka koalitsioonil ja juhterakonnal oma kindel siht, kuhupoole minna. Ma mäletan, et Andrus Ansipit kritiseeriti aastaid selle eest, et ta kunagi julges arvata, et Eesti võiks olla viie rikkaima hulgas. Kuigi ta ei mõelnud seda nii-öelda absoluutselt, sada protsenti ühes suunas. Kas tosina aasta perspektiiv on äkki liiga teoreetiline?

Aitäh! No vot, see on pikk plaan. Ja pikk plaan on riigile vajalik. Miks ma seda kõnet alustasin tagasiviitega 2021. aasta 12. mai peale, oli just see, et seda strateegiat on tegelikult valmistatud ette aastaid. Ja seda on valmistatud ette ka siis, kui valitsuse juhterakond oli hoopis Keskerakond. Seal on erinevad grupid, kes on kõik oma panuse andnud. Ja mille üle mul oli väga hea meel, et me tegelikult tol hetkel, 2021. aastal, valdava enamusega Riigikogus esindatud erakondadest ehk 71 poolthäälega võtsime selle strateegia vastu. Ja just sellepärast, et ei oleks sellist virvendamist. Loomulikult, meil on erinevad poliitilised arusaamad maksupoliitikast näiteks, aga kui meil on sihid paigas, siis need sammud, mis me teeme selle sihi poole, lähevad ikkagi õiges suunas. Sa võid ju erinevaid poliitikaid valida, et sinna suunda jõuda, aga meil on sihid paigas. Selline pikk plaan on just nimelt vajalik, et hoida seda fookust, kes iganes juhib parasjagu valitsust. 

Züleyxa Izmailova, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Hea peaminister! Mul on tõesti rõõm kuulda, et meie riiki juhib niivõrd kliimateadlik ja energeetikat väga hästi jagav peaminister. Kui siin võtta mõned eelkõnelejate küsimused kokku, siis mind pani mõtlema, et me oleme küll riigina võtnud väga selge suuna oma kliimajalajälje vähendamise poole, aga mis puudutab meie riigi tegusid, siis nüüd on õhus uus põlevkiviõlitehas, mis annab väga suure osa Eesti heitmest aastal 2040, kui see peaks tööle minema. See on koguni 25% meie riigi koguheitmest. Mis te arvate, kui mingil põhjusel see tehas siiski peaks tööle hakkama, kas oleks võimalik kaaluda seda, et mõni varem püstitatud ja saastavam tehas kinni panna?

Aitäh! See õlitehas on hästi raske küsimus selles mõttes, et kui me 2021. aastal valitsuse moodustasime, siis oli tegelikult meie soov, et me jätame selle õlitehase ära. Aga tol hetkel öeldi, et see ei ole enam võimalik, need otsused on tehtud, seda raha nagu tagasi võtta enam ei saanud. Ja õlitehast asutigi rajama. Tänaseks on see sisuliselt valmis. Aga ma olen teiega nõus, et probleemid sellega jätkuvad. 

Küsimus on, mida me sellega teha saame. Kas tõesti võiks olla lahenduseks see, et me paneme mõne teise, vanema kinni? Loomulikult, selle otsuse peab tegema Eesti Energia. Selle peavad tegema Eesti Energia juhatus ja Eesti Energia nõukogu – Eesti Energia aktsionäri esindaja on Rahandusministeerium –, et vaadata, millised on need valikud. See mõjutab suurt pilti palju laiemalt kui ainult see väike – tegelikult vale on öelda väike – õlitehas, eks ole. 

Nii et jah, olukord on keeruline. Ma olen ise olnud siin väga suures kahvlis. Ma isiklikult õlitehast ei ole algusest peale toetanud. Me olime opositsioonis, väga kõvasti võtsime sel teemal sõna, et see on kahjulik, see läheb vales suunas võrreldes kõige sellega, mis maailmas toimub, ja see läheb meile liiga kalliks maksma. Nüüd me oleme olukorras, kus ta juba on olemas, ja püüame anda parima, et keskkonnamõjusid vähendada. Aga olete teretulnud kaasa mõtlema. See on keeruline mure meil.

Varro Vooglaid, palun!

Suur tänu, lugupeetud istungi juhataja! Austatud peaminister! Kõigepealt ma pean ütlema, et see oli inetu, kuidas te alustasite oma sõnavõttu sellise laimuga EKRE fraktsiooni suunal, nagu oleks keegi meist lubanud istungi juhataja aknast välja visata. Sellist asja ei ole mitte kunagi toimunud. Te võite seda videosalvestistest ise üle vaadata. Ju peab teile meenutama teie enda poolt kevadel öeldud sõnu, et teiste inimeste, ka poliitikute laimamiseks ei ole mitte mingit õigustust kellelgi – ei advokaatidel, ajakirjanikel, kolleegidel, poliitikutel ega ükskõik kellel, kelle sõna ja mõte ühiskonnas levivad. Palun käituge omaenda sõnade kohaselt selles osas ka. 

Minu küsimus puudutab seda. Ma ei ole kindel, et ma kõike kuulsin, mis te rääkisite, kuigi ma üritasin ka saalist väljaspool viibides kõrva peal hoida. Aga ma ei pannud tähele, et te oma ettekandes oleksite sõnagagi puudutanud küsimust demograafilisest probleemist. Mõtlesin küsida teie käest: kui Eestis on rekordmadal sündimus – sündimus on kolmandiku võrra madalam kui taastetase –, siis mis arengustrateegiast me räägime, kui me sellist elevanti toas täielikult ignoreerime?

Aitäh! Me ei ignoreeri seda elevanti toas. Ma kõigepealt ütlen, et ma alustasin oma kõnet selle tõdemusega, et 12. mail 2021. aastal, kui me seda "Eesti 2035" strateegiat arutasime, oli siin väga viisakas ja üksmeelne õhkkond ja seda strateegiat toetasid erinevad erakonnad. Jah, teie erakond seda ei toetanud, aga kõik teised toetasid, sõltumata sellest, kas nad olid koalitsioonis või opositsioonis. Ja just sellepärast, et need on pikad sihid, pikad sihid Eestile. 

Selles strateegias loomulikult on ka demograafilised mõõdikud paigas. Oma kõnes ma ütlesin, et ma keskendun kolmele asjale. Ma ei jõua siin kõigest rääkida, ajaline piiratus on. Vastuseks Tanel Kiige küsimusele ma tegelikult tõin ka välja asju, mis sündimust mõjutavad. Üks sündimuse mõjufaktor on see, et meil on väga ärevad ajad, ja kuna on väga ärevad ajad, noored pered kardavad rohkem lapsi saada. 

Aga mida me selle [leevendamiseks] teeme? Töö- ja pereelu paremini ühildamine, et emadelt võtta rohkem koormust ära, samuti perelepitused. Valdavalt on paraku isad need, kes lähevad pere juurest ära. Ja kui peale esimest last läheb isa ära, siis naine tõenäoliselt enam rohkem lapsi ei saa. Teenuseid, mida me pakume peredele, on erinevaid. Aga lõpuks see demograafiline probleem, sündimuse vähenemine on probleem igal pool Euroopas. Keegi ei ole leidnud ühtegi võluvitsa selle vastu.

Valdo Randpere, palun! 

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Hea ettekandja! Kõigepealt ma pean Varrot natukene parandama. Ega peaminister ei öelnud oma sissejuhatuses, et EKRE lubas kedagi aknast välja visata. Öeldi, et Riigikogus tuleb sellist asja ette. Kui te tunnete ennast sellest puudutatuna, siis otsige põhjust oma hingest. Aga minul on ka küsimus. Selles strateegiadokumendis ei olnud sõnagi tegelikult tuumajaamast. Võib-olla ei peagi olema üksikasju, aga põhimõtteliselt, kas riik ei peaks siin panema kuidagi gaasi juurde natukene? Ma ei tea, mulle meeldib ka mõelda, et erasektor kõik asjad lahendab, aga mõned asjad on niivõrd strateegilised ja niivõrd keerulised, et võib-olla peaks riik kuidagi õla alla panema ja kaasa tulema ja võib-olla isegi mingis omandivormis kaasatud olema tuumaelektrijaama loomisel. Kas sellele olete mõelnud?

Aitäh! Jaa, me oleme kiirendanud seda protsessi, et analüüsida tuumajaama vajalikkust ja võimalikkust Eestis. See uuring peaks valmima järgmisel aastal. Esimesed arutelud selle üle on plaanis. Ka eelmine neljapäev me arutasime eelkõige taastuvenergia poolt ja tekkis täpselt seesama küsimus, et milline kogu energeetikapilt on ja kas sinna sisse mahub ka tuumajaam. Neid analüüse on tehtud, me oleme seda protsessi kiirendanud, et jõuda varem nende vastusteni. Ja kui me oleme analüüsid saanud, oma otsused teinud, siis teatavasti on Eesti Vabariigi seadustes kirjas, et tuumaenergeetika kasutuselevõtu üle peab otsustama Riigikogu. Ja sellisel juhul, kui me sellise ettepaneku teeme, peab Riigikogu arutama, kas see on õige või ei ole. Ja kui me siis otsustame, et tuumaenergial on oluline koht Eesti energeetikas, siis saab sealt juba edasi arutada, kas seda teeb puhtalt erasektor või erasektor riigi toega, nii et riik panustab sinna. Me ei ole veel sealmaal, aga me oleme neid protsesse kiirendanud.

Rohkem küsida soovijaid saalis ei viibi. Aitäh, lugupeetud peaminister! Läheme läbirääkimiste juurde. Aitäh veel kord, lugupeetud peaminister! Aga küsimus istungi läbiviimise reeglite kohta. Kalle Grünthal, palun!

Aitäh! Meie kodu‑ ja töökorra § 155 lõige 5 sätestab seda, et läbirääkimistel saavad osaleda ainult fraktsioonide esindajad. Nii on see kirjas. Aga praegu on tekkinud olukord, kus näiteks mina, kes ma ei kuulu fraktsiooni, olles Riigikogu liige, ei saa läbirääkimistes osaleda. Ja sama situatsioon on ka näiteks sellisel juhul, kui kellelgi õnnestub üksikkandidaadina Riigikokku saada. Ka temalt on läbirääkimise võimalus ära võetud. Kuidas seda olukorda lahendada? Ma oleksin ikkagi huvitatud, et ma saaksin ka läbirääkimistes osaleda. Ilmselt ei osanud selle seaduse eelnõu koostajad ette näha võimalust, et on ka nii-öelda fraktsioonituid Riigikogu liikmeid. See ei ole nagu võrdne kohtlemine.

Hea kolleeg! Tervelt 95 Riigikogu liiget ei saa täna osaleda läbirääkimistel. Nii et sa ei ole ainus. See on kollases raamatus kirjas, et see õigus on tõepoolest ainult fraktsioonide esindajatel. Kui on tahtmist seda muuta, siis loomulikult tuleb seda arutada ja selline võimalus tekitada, kui selline soov ja tahtmine on. Aga minul ei ole õigust ega võimalust ainuisikuliselt seda kollast raamatut ümber kirjutada. 

Teine protseduuriline küsimus, Kalle Grünthal, palun!

Aitäh! Ma ei kiusaks teid sellega, aga ma lihtsalt tahaks asjas selgust saada. Põhimõte on ju tegelikult see. Teie ütlete, et teil ei ole õigust. Ma isegi mõistan ja ma usun seda, aga ma mäletan veel seda hetke, kui te hakkasite siin piirama vastusõnavõttude arvu. See oli vastuolus selle kollase raamatuga. Nii et siin on olnud mõningaid [juhtumeid], kus Riigikogu juhatus on mõnedest seaduses sätestatud asjaoludest mööda läinud. Ma siiski paluksin võimalust, et ka minul oleks nii-öelda võrdsuse printsiibist lähtudes õigus osaleda läbirääkimistel.

Veel kord, hea kolleeg, sellist õigust ei ole. Ja mitte ainult sinul, vaid tervelt veel 94 Riigikogu liikmel sellist õigust ei ole. Ja mina sellist õigust tekitada ei saa. Mis puudutab vastusõnavõtte, siis seaduses on väga selgelt kirjas, et istungi juhataja võib anda loa, mis tähendab, et istungi juhatajal on voli seda otsustada. Nüüd enne läbirääkimisi viimane küsimus istungi läbiviimise reeglite kohta. Valdo Randpere, palun!

Ütlen lihtsalt abivalmis inimesena nii koosoleku juhatajale kui ka Kalle Grünthalile abiks tulles, et tegelikult sõnavõttude võimalus ei ole piiratud fraktsiooni kuulumise või mittekuulumisega. See on piiratud sellega, kas fraktsioon annab sulle volituse või ei anna. Nii et põhimõtteliselt, Kalle, sina võid saada igalt fraktsioonilt volituse ja minna pulti kõnet pidama. Aga kui sul seda volitust ei ole … Tavaliselt eeldatakse, et see volitus on olemas. Kui läheb näiteks fraktsiooni esimees sinna kõnet pidama, siis keegi ei küsi ta käest, kas sa oled volitatud. Seda eeldatakse niimoodi by the fault. Aga kuna sa oled fraktsioonitu, siis seal on küll tõesti probleem. Sa pead volitust näitama. Näiteks Raimond Kaljulaid, kui ta oli fraktsioonitu, esines väga mitmel korral sotsiaaldemokraatide fraktsiooni volitusel, kuigi ta tegelikult ei olnud selle fraktsiooni liige.

Aitäh, hea kolleeg, selle täpsustuse eest! Tõepoolest, ma veel ei näe ekraanil EKRE läbirääkijat, nii et see võimalus on õhus. Aga tuleb EKRE fraktsiooni juhtidega läbi rääkida. 

Aga nüüd, head kolleegid, avan läbirääkimised. Palun Riigikogu kõnetooli Eesti Reformierakonna fraktsiooni nimel kõnelema Yoko Alenderi. 

Aitäh, austatud juhataja! Austatud peaminister, aitäh ettekande eest! Head kolleegid! Strateegiat "Eesti 2035" asuti tõepoolest koostama juba tükk aega tagasi. Sellest ajast saadik, umbes kuue aastaga, on meil riigieelarves kulupoole tõus olnud circa 70%, mis on umbes 10 miljardilt järgmiseks aastaks 17 miljardini. On tõusnud kaitsekulud, peretoetused, pensionid, avaliku sektori palgad, teadus- ja arendusraha, kõrghariduse toetus ja nii edasi, tulumaksuvaba miinimum. Nüüd aga võib ju rääkida, et oleme justkui jõudnud paljus lähemale eesmärkidele, mis siin arengukavas on seatud. Aga kindlasti peame vaatama ka veel rohkem sisse sinna, millises elukeskkonnas hakkavad meie lapsed siis tõepoolest elama. Oleme justkui tahtnud oma väärtustelt liikuda Põhjamaade sekka. Kindlasti soovime riigilt tuge, kui me millegipärast hätta jääme. Ja muidugi tahame olla haritud. Sellest on ka olnud ajendatud need tõusud. 

Aga loomulikult on olemas ju ka tulude pool. Siin on juba räägitud maksudest. 2024. aastal käibemaks tõuseb 2% võrra, 2025. aastast hakkab aga maksukoormus langema. Maksuküür kaob, see aitab eelkõige keskmise sissetulekuga inimesi. Tõuseb tulumaksuvaba miinimum, sellest võidavad enim madala sissetulekuga inimesed.

Nüüd, palju on öeldud, et tõmmake majandus käima, sealt tulevad tulud. Tõepoolest, 2027. aastast vähenevad meile antavad Euroopa Liidu toetused ilmselt drastiliselt. Seega, meie rikkus saab edaspidi tulla ainult ekspordist. Seda on oluline rõhutada. Mida me saame selle huvides teha? Kindlasti on julgeolek kahjuks siin teema nr 1. Samas on põhjust öelda, et meil on ka lootust. Tööturul on päris hea olukord, meil on 17 000 töötajat rohkem kui kunagi varem.

Räägime natuke lähemalt Kliimaministeeriumi suurest valdkonnast, kus investeeringuid, mis on järgmiseks aastaks heaks kiidetud, on lausa miljard – peaaegu miljard. Väga palju vahendeid läheb elamute renoveerimisse, taastuvenergia arengusse, õiglaseks üleminekuks Ida-Virumaal, mida peaminister oma kõnes puudutas, elukeskkonna kaitseks, elurikkuse kaitseks, parema, inimnäolisema elukeskkonna jaoks. Hariduse ja teadus- ja arendustegevuse rahastus kasvab ka, peaminister peatus sellelgi. 

Nii palju rahast. Kas raha on vahend millekski või on majanduskasv eesmärk iseeneses? Teadlased on uurinud neid väärtusi, mis panevad inimesi tegutsema. Mis neid motiveerib? Miks me tuleme siia Riigikokku? Miks Hanah Lahe 23-aastaselt otsustas võtta selle vastutuse ja kandideerida Riigikokku? On erinevat sorti väärtusi, kaks eri gruppi. Teadlased on jõudnud arusaamale, et inimesed üsna selgelt jaotuvad nendesse kahte gruppi. Loomulikult on mõlemaid väärtusi mõlemal grupil, aga üks pool justkui domineerib. On sisemised väärtused, nagu eneseareng, tervis, lähedased ja hoolivad suhted, panustamine kogukonda. Ja on välised väärtused: raha, võim, populaarsus, atraktiivsus, kuulsus, staatus. Teadlased ei uurinud seda mitte lihtsalt sellepärast, et inimesi kuidagi gruppidesse jagada, vaid neid huvitas tegelikult see, kumb gruppidest on õnnelikum. Kumb gruppidest on tervem? Vaimsest tervisest me räägime palju. Ja ennäe, selgus, et nendel inimestel, kellel valdavalt nende püüdlusi … 

Palun lisaaega. 

Palun, kolm minutit lisaks!  

… juhivad sisemised väärtused, on vaimne tervis parem, nende õnnetunne on suurem. Ja see on ka üsna loogiline, sest neid asju saab inimene ise võib-olla rohkem mõjutada. Nad tunnevad, et nende tegevusel on tähendus. 

Ja meie suur väljakutse siin on kliimakriis. On vaid üks planeet, kus inimkond teadaolevalt saab eksisteerida. Me ei pea mitte planeeti päästma, vaid püüdma tagada meie inimeste kestmist siin. Kui me soovime kaitsta inimese eksistentsi, siis kindlasti on meil vaja õppida paremini just nende sisemiste väärtuste alusel tegutsema. 

Kuidas siis vaadata, milliseid otsuseid on selles vallas tehtud? Õlitehast mainiti, noorte õiglustunne oli nii riivatud, et nad tundsid, et nad peavad pöörduma Riigikohtusse. Ja Riigikohus viitas kahele väga olulisele paragrahvile põhiseaduses: 5 ja 53. Me kõik oleme kohustatud seda elukeskkonda hoidma ja me kõik oleme ka sunnitud enda tehtud kahju hüvitama. Miks me automaksu tahame kehtestada? Sellepärast, et see ülesanne on tohutu kulu ühiskonnale. 

Ütleksin veel siinjuures, et on oluline teada, et kahjuks on üks näitaja, mis tõestab, et meil ei lähe hästi: 52% Eesti inimestest on ülekaalus. Me peame pakkuma paremaid lahendusi rohkemaks liikumiseks just argipäeval. Ja mitte selleks, et autoga trenni sõita. Selle nimel ongi välja töötatud liikuvusreform. Lõpuks ometi tegi Transpordiamet kindlaks, et tegelikult kasutab 75% inimestest linnakeskkonnas ja 52% maal alternatiivseid, kestlikumaid liikumisviise. Selle nimel me kindlasti ka arengukava alusel töötame edasi. Tahan ka välja tuua ruumiameti loomise, mis peaks meie elukeskkonna kujundamist paremaks tegema. 

Ja viimaseks: hoolivus ja koostöö. Need on aspektid, kus me oleme oma mõõdikutega alles täiesti punases. Aga, head kolleegid, ühe olulise sammu me tegime abieluvõrdsuse kehtestamisega ja ma arvan, et mitte kellelgi elu Eestis ei läinud halvemaks, küll aga paljude elu läks paremaks. Me peame seda õppima ja pakkuma valikuid, mis aitaks kõigil rohkem erinevate inimeste arvamusi kuulda, aidata inimesi enda ümber, arvestada teiste inimeste seisukohtadega ja leida kompromisse. Ja siin eelkõige vaatame kõik iseenda otsa, sest tõesti, meie asi siin ei ole õpetada, vaid pakkuda paremaid valikuid. Töötame selle nimel edasi – ma loodan, et ühel hetkel ikkagi ka üheskoos ja normaalse debatiga! Aitäh!

Suur tänu! Eesti 200 fraktsiooni nimel Hendrik Johannes Terras, palun! (Hendrik Johannes Terras palub lisaaega.) Palun, kolm minutit lisaks.

Lugupeetud istungi juhataja! Austatud peaminister! Head kolleegid ja kõik teised kuulajad! Tänan peaministrit põhjaliku ettekande eest ning lisan siia mõned mõtted Eesti 200 poolt juurde. On öeldud, et keegi meist ei tea, milline saab olema elu aastal 2035, kuid me anname endast parima, et see saaks olla selline, nagu me suudame ette kujutada elu ühes riigis, kus me sooviksime elada. See nägemus, mis on "Eesti 2035" dokumenti koondatud, on justkui noorte unistus Eestist. Klõpsame tammelehele, ja igaüks võib näha, milline saab Eesti selle nägemuse kohaselt olema aastal 2035. 

Vaadates materjale, mis näitavad meie edenemist eelmise ja üle-eelmise aasta näitajate põhjal, olen siiski veidi murelik. Oleme sõnastanud viis suurt töösuunda ja neist igaühes on aspekte, mis põhjustavad murekortse. Liigume järgemööda. On viis pikaajalist sihti. Esimene: inimene – arukas, tegus ja tervist hoidev. See tähendab, et sihiks on arukas, tegus ning tervist hoidev Eesti inimene. Selle sihi saavutamist jälgime Eesti elanike tervena elada jäänud aastate arvu, tööhõives, kultuurielus, spordis ja vabatahtlikus töös osalemise ning täiskasvanute elukestvas õppes osalemise määra [alusel]. Vaadates statistikat näeme, et muutused ei ole küll teab mis suured, kuid rahvastikupoliitikas torkab silma trend, mis on "Eesti 2035" sihtidega vastassuunaline. Eesti keelt emakeelena kõnelejate osatähtsus rahvastikus väheneb. Eesti keelt rääkivate inimeste osakaal küll kasvab, kuid seda emakeelena rääkijate osakaal väheneb. 

Teine punkt: ühiskond – avatud, hooliv ja koostöömeelne. Meie sihiks on hooliv, koostöömeelne ja avatud ühiskond. Selle sihi saavutamist jälgime hoolivuse ja koostöömeelsuse mõõdiku, ühiskonnarühmadevaheliste kontaktide ning püsiva suhtelise vaesuse määra [alusel]. Tänane päev toob ilmselt selles vallas veel uudiseid, kuid vähemalt Statistikaameti eelmise aasta arvud ütlevad, et soolise võrdõiguslikkuse osas oleme liikunud paremuse poole. Ja 2021. aasta andmete järgi on suhtelise vaesuse määr vähenenud. Kui need andmed pole viimase kahe aastaga väga palju hullemaks muutunud, siis võime 2035. aasta eesmärkide valguses rahul olla.

Kolmas punkt: majandus – tugev, uuendusmeelne ja vastutustundlik. See tähendab, et sihiks on tugev, uuendusmeelne, teadmistepõhine ning vastutustundlik majandus. Selle sihi saavutamist jälgime tööjõu tootlikkuse osakaalu näitaja, väljaspool Harjumaad loodud SKP suuruse, erasektori teadus- ja arendustegevuse kulude mahu ning ressursitootlikkuse alusel. Siin on olukord parem, kuid meid mõjutab selgelt ebakindlus ümbritsevas majanduskeskkonnas. Mõõdikud näitavad, et inimeste mure toimetuleku ja tervise pärast ja hirm töö kaotada on hüppeliselt suurenenud. Just igapäevaste kulutuste katmise probleemid on üle pea kasvamas. 2035. aasta eesmärkide saavutamine on kahjuks pigem kauge eesmärk. 

Neljas: elukeskkond – kõigi vajadusi arvestav, turvaline ja kvaliteetne. See tähendab, et meie sihiks on kõigi inimeste vajadusi arvestav, turvaline ning kvaliteetne elukeskkond. Selle sihi saavutamist jälgime elukeskkonnaga rahulolu näitaja, keskkonnatrendide indeksi ning vigastuste, mürgistuste ja muude põhjuste tõttu surnud inimeste suhtarvu alusel. Ühest küljest väheneb väljaspool Harju- ja Tartumaad elavate inimeste osatähtsus rahvastikus, mis näitab elanike koondumist kahte või pigem isegi ühte punkti. Teisalt me näeme, et vaatamata riigi pingutustele peavad inimesed nii Eestit üldiselt kui ka konkreetsemalt enda kodukohta vähem turvaliseks kui varem. Põhjuseid oskab igaüks nimetada, kuid eesmärgist liigume igal juhul eemale. 

Riigivalitsemine – uuendusmeelne, usaldusväärne, inimesekeskne. See tähendab, et Eesti on uuendusmeelne, teadmiste loomist ning kasutamist väärtustav riik. Selle sihi saavutamist jälgime globaalse kohalolu ja hea valitsemise indeksite, riigi institutsioonide usalduse näitaja ning kohaliku omavalitsuse üksuste investeeringute osakaalu näitaja alusel. Viimased mulle kättesaadavad andmed ütlevad, et vähenenud on usaldus nii omavalitsuste, valitsuse kui ka Riigikogu vastu. Sealjuures on suur langus ja vahe 2035. aasta eesmärkidega praegu dramaatiline. Pilt on eriti nukker, kui vaadata usaldust Riigikogu vastu, mis langeb. Me peaksime seda 2035. aasta eesmärkide saavutamiseks pea 20% tõstma. Aga teades, mis siin saalis on viimased pool aastat tehtud, kardan, et olukord on veel hullem. 

Kuidas edasi? Nagu arengudokument ütleb, sihtideni jõudmise aluseks on vabadusele, õiglusele ja õigsusele rajatud demokraatlik ja turvaline riik, kus austatakse õigus- ja sotsiaalriigi põhimõtteid ning kus säilib ja areneb eesti rahvuskeel ja kultuur. Mitte kõigis neis aspektides pole seis kahjuks kiita. Kahanenud on tajutav turvalisus, eesti keele rääkijate hulk on vähenenud ning häirivalt palju on kasvanud inimeste toimetulekumured ning usaldamatus omavalitsuste, valitsuse ja kõige rohkem Riigikogu vastu. Võib vist öelda, et palju on meie enda kätes. Kuid mul on lootust, et me saame sellega kindlasti hästi hakkama. Aitäh ja palju jõudu meile kõigile!

Suur tänu! Isamaa fraktsiooni nimel Urmas Reinsalu, palun! (Urmas Reinsalu palub lisaaega.) Palun, kolm minutit lisaks.

Proua peaminister! Rahvaesindus! Selles ettekandes, mille peaminister meile esitas, me ei kuulnud riigi või organisatsiooni liidri visiooni. "Eesti 2035" on baasdokument, mis on suure parlamendienamuse toel jõustatud. Loomulikult on see sellise konsensusbaasi puhul võrdlemisi suure üldistusjõuga, markeerides ära teatud kategooriad, millele riigi efektiivne ühistegutsemine peab olema suunatud. Kuid peaminister kirjeldas tehniliselt üksikuid detaile, sisulist käsitlust andmata.  

Kõigepealt ma pean vajalikuks osutada sellele, et nii geopoliitilise olukorra kui ka mitmete megatrendide muutumise tõttu vajab kahtlemata revideerimist ka "Eesti 2035" lähtedokument. [Osundan] ainuüksi sellele, et selles dokumendis on viidatud, et baaskulutused riigikaitsele on 2%. See ei vasta enam muutunud oludele. Riigijuhtimise küpsust näitab see, et me suudame tagasisidestada ka strateegiliste juhtimisdokumentide keskkonnas.  

Kui vaadata neid baasväärtusi, baaseeldusi, mida see dokument parlamendi ülekaaluka toetusega vastuvõetuna kirjeldab ja Eesti riigile poole inimpõlve perspektiivis sihiks seab, siis tuleb tunnistada, et selle aasta jooksul on, proua peaminister, teie juhitav valitsus neid põhimõtteliselt ja süsteemselt rikkunud ja neid habrastanud.  

Kõigepealt, "Eesti 2035" lähtekeskkond on kaasav riigijuhtimine. Seda dokumenti koostati väga paljudes erinevates mõttekodades inimesi kaasates, huvirühmi, ettevõtlusorganisatsioone kaasates. Kuid sellest kaasamiskeskkonnast, minimaalse kaasamise keskkonnast meie demokraatlikus riigis on jäänud järele varemed. Seaduste kooskõlastamisel antakse aega juba kiirenenud tempos. Kui me kevadel kõnelesime viiest päevast, siis nüüd oleme jõudnud 48 tunnini. 

Teine märksõna puudutab meie majanduskeskkonda ja rahanduspoliitikat. "Eesti 2035" selge eesmärgipüstitus on see, et maksukoormus peab langema, bürokraatiat tuleb vähendada, inimeste ja vabakonnaga tuleb läbi viia koosloomelist poliitika kujundamist. Kõikide nende märksõnade puhul liigub riik paraku valitsuse käsitluse järgi vastupidises suunas. Tegelikkuses on need parameetrid arenenud halvenevas suunas mitte objektiivsete, turu või ühiskonna objektiivsete muutuste tõttu, vaid valitsuse poliitilise käsitluse tõttu. Seda kindlasti ei saa aktsepteerida.  

Eraldi kategooria on valitsuse perepoliitika. Senisele kokkulepitud perepoliitikale süsteemse intensioonina planeeritud vastutöötamine peegeldub paraku ka üldistes näitajates.  

Mida me vajame? Me ei vaja praeguses olukorras ilukõnelisi loosungeid pikaaegses sihis, millel ei ole sisulist tähendust või mille puhul tegelikkuses rakendatakse hoopis teistsugust poliitilist käekirja. Praeguses olukorras on meie kõige praktilisem ülesanne riigi julgeolekuriskide maandamise kõrval enesestmõistetavalt majandus. See oli ka põhjus, proua peaminister, miks ma pakkusin eelmisel nädalal olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelul, [kui teemaks] oli majanduse olukord, Isamaa nimel välja, et vaja on sõlmida erakondadeülene majanduskokkulepe. Me vajame Eesti majanduse arenguks uut narratiivi. Ma kordan üle enda käsitluse põhipunktid, proua peaminister, mida ma pean oluliseks rõhutada. 

Esiteks, riigi konkurentsivõime tuleb muuta esimeseks prioriteediks. Koostöö riigivõimu ja ettevõtlusorganisatsioonide vahel peab olema sisuline, kõikehõlmav ja tegelik. Riigi toimimine vajab sisulist reformi ja debürokratiseerimist. Riigirahanduse juhtimine vajab muutmist ning eurotsooni põhimõtteid arvestades uut vaadet. Rohepööret ei tohi teha meie konkurentsivõimet lammutades. Eesti energeetika vajab tegelikku pikaajalist plaani, mis tagab konkurentsivõimelise ja varustuskindla elektri. Eesti majandussektorid vajavad hoolikalt ja targalt disainitud partnerlust riigiga. Euroopa Liidu raha peab olema kiiremini rakendatav ja tegelikult majanduse arengut toetama. Poliitika, kuidas riik taristusse investeerib, peab olema prognoositav.  

Praeguses olukorras markeerib üks näide kõige paremini seda juhtimiskvaliteedi totaalset puudumist, mis meil on. Selle keskmes on teie isiklik poliitiline kriis, mis samuti läheb vastuollu "Eesti 2035" eesmärgiga, et Eesti peab olema välissuhtluses usaldusväärne partner. Sellest on saanud ka valitsuse juhtimiskriis. [Toon näiteks] uue õlitehase. Juulikuus esitas Eesti Energia teie valitsusele uuringuloa menetluse taotluse, milleks on seaduse järgi ette nähtud 30 päeva. See on 350 miljoni eurone investeering, mis tehase [tööle hakkamise] korral tähendab suurusjärgus 250 000 tonni põlevkiviõli ehk puhtalt eksporti minevat toodangut. Kui me võtame aluseks maailmaturuhinnad ehk 400–500 eurot tonn, siis tähendab see üle 100 miljoni euro eksporditulu. See tähendab mida? See tähendab seda, et ainuüksi tehase perimeetris luuakse selles väärtusahelas juurde 250 uut töökohta ja kaugemas perimeetris allhankijate näol selles väärtusahelas veel täiendavalt 250 töökohta. 500 töökohta on laual, aga teie valitsuse tegevusvõimetuse tõttu ei suudeta seda tehast õigeaegselt käivitada. Veelgi enam, õhus on reaalne oht, et kogu see investeering tuleb maha kanda. See halvendab oluliselt riigi majanduspoliitilist vaadet, mis puudutab tulusid, mis riigile laekuksid: hinnanguliselt 50 miljonit eurot konsolideeritud tulu, kui see tehas töötaks. Ning kindlasti halvendab see ka olemuslikult, ma eeldan, Eesti Energia dividendivõimekust. 

Vaadake, kui lihtne! Isegi mitte tegevuse tõttu kõikides muudes asjades, kui te habrastate riigi majandusruumi, vaid lihtsalt tegevusetuse tõttu, mingite loosungite tõttu on praegu suurusjärgus 1% SKP-st, selline investeering, külmutatud. Ja selle tulemusena, ma juhin tähelepanu, proua peaminister, teie valitsus kannab ka vastutust selle eest, et kui praeguse hinnangu järgi tähtajal ehk kevadel ei suudeta seda tehast käivitada, siis ka põlevkiviressursi väärindamise puhul ootavad meid neljandas kvartalis ees sadade inimeste koondamised. See on reaalne juhtimisvõimetuse probleem, millega Eesti riik praktiliselt on silmitsi. 

Me ei vaja ilukõnet. Me vajame juhtimisotsuseid, mis minimaalselt vastavad Eesti ühiskonna, Eesti ettevõtluse ootustele. See on tõsine, keskne probleem. Ja see on ka lähtealus, miks valitsus ja parlament koostasid selle "Eesti 2035". Aga lisaks tekstile see eeldab ka juhtimiskvaliteeti …

 Aeg, hea kolleeg!

… mida meil täna ei ole – nii valus, kui mul seda täna siin öelda ka ei ole. Aitäh!

Aitäh! Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel Tanel Kiik, palun! 

Austatud Riigikogu aseesimees! Lugupeetud kolleegid! Austatud peaminister! Palun samuti igaks juhuks kolm minutit lisaaega.

Kolm minutit lisaks, palun!

Minu soov oli keskenduda täna peaasjalikult "Eesti 2035" mõõdikutele, eesmärkide saavutamisele. Aga tulenevalt peaministri sõnavõtu sissejuhatusest olen sunnitud natuke ka seda kommenteerima. Ma arvan, et tulla Eesti pikaajalise strateegia arutelule ja alustada oma sõnavõttu sellise moraalilugemise või näpuviibutusega parlamendi poole ei ole tegelikult adekvaatne. Olukorras, kus meil on tegemist peaministriga, kes on ise väga palju pingutanud selle nimel, et seda konflikti, seda vastasseisu opositsiooni ja koalitsiooni vahel võimendada, laiendada, eskaleerida, ei ole alust arvata, et sellised sõnavõtud aitavad seda ühel või teisel moel lahendada.

Peaminister on võrrelnud tänast opositsiooni Hitleri Saksamaaga, Putini Venemaaga, KGB-ga. Seejuures on ta keeldunud sel puhul vabandamast ja on igas järgmises kommentaaris niisuguseid võrdlusi veel juurde toonud. Peaministri sõnavõttudest on veel teisigi Hitleri Saksamaa aegseid riigitegelasi läbi käinud. Ja selles olukorras tulla rääkima mingist poliitilisest kultuurist ja ilusast toredast ajast, mis valitses "Eesti 2035" vastu võttes – tsiteerides peaministrit ennast, siin tuleb kohati äkki ka ise peeglisse vaadata. 

Kui me räägime Eesti elanike hoiakutest valitsuse suhtes, Riigikogu suhtes, siis loomulikult igaüks meist vastutab selle eest, millisena tajutakse poliitikuid, poliitilist kultuuri. Aga väga suurel määral, võib-olla üksikisikuna tegelikult [teistest rohkem] vastutab selle eest peaminister. Tema sõnavõtud, tema tegevused, sealhulgas temaga seotud idavedude skandaal paratamatult mõjutavad inimeste hoiakuid, inimeste suhtumist oma riiki ja seda, kui palju usaldatakse peaministrit, valitsust, sealhulgas ka parlamenti. 

Küsitlused näitavad, et kaks kolmandikku inimestest on seda meelt, et peaminister peaks ametist lahkuma. See number räägib enda eest. Kaks kolmandikku ei ole tänase opositsiooni toetus – kahjuks või õnneks. Kaks kolmandikku on domineeriv ülekaal, valdav enamus Eestimaa elanikest, Eestimaa kodanikest, kes on oma seisukoha, oma hinnangu erinevate küsitluste kaudu korduvalt andnud. Ja kui seda ei taheta kuulda võtta, siis juhtub see, millest kirjutas täna väga hästi sotsioloog Juhan Kivirähk. Me oleme näinud iga natukese aja tagant selliseid olukordi, kus üleolev hoiak ja võib-olla liigne enesekindlus toob paratamatult kaasa rahva võõrandumise riigist ja poliitikutest. Näitena on toodud 2000. aastate algus, näitena on toodud kuulus "Harta 12". Need on olnud erinevad olukorrad, kus on tulnud kas presidendil või ühiskonna arvamusliidritel sekkuda.

Eks me tegelikult oleme jõudnud sarnasesse olukorda ka praegu. Vaatame kas või meedias kõlanud presidendi ja mitmete ajakirjanike, väljaannete seisukohavõtte, mis on olnud ülikriitilised ja väga selgelt erinevad tänase peaministri ja valitsuse seisukohtadest. Nii et selles kontekstis ma arvan, et oleks olnud mõistlik alustada "Eesti 2035" aruannet ikkagi viisakal, austaval toonil, mitte üleolevas stiilis moraali lugeda parlamendi liikmetele. 

Aga nüüd tulen selle teema sisu juurde: "Eesti 2035" mõõdikud, "Eesti 2035" arengustrateegia. Kui vaadata, kuidas me oleme nende seatud eesmärkide suunas liikumas, siis kahjuks tuleb tõdeda, et mitte liiga hästi. Kui praeguse koalitsiooni poliitikat võrrelda nende seatud sihtidega, siis on aus öelda, et väga mitmes kohas – ma ei ütle, et kõigis, aga mitmes kohas – me liigume tegelikult risti vastupidises suunas. Kohe kindlasti praeguse koalitsiooni poliitika ei aita näiteks tagada, et väljaspool Harju- ja Tartumaad elavate inimeste osatähtsus rahvastikus ei vähene, nagu on seatud eesmärgiks. 

Kui me räägime automaksu kehtestamisest, tasuta ühistranspordi kaotamisest, siis võime olla täiesti kindlad, et need mõlemad sammud veelgi suurendavad ääremaastumist, väljarännet keskustesse. Need mitte ei vähenda, vaid vastupidi, suurendavad Harju- ja Tartumaa osakaalu, kui jutt on Eesti elanike arvust kusagil. Tegelikkuses liigume risti vastupidi sellele, mis "Eesti 2035" strateegias sai kokku lepitud. 

Kui me räägime sündimuse näitajatest, mille kohta ma ka peaministrilt küsisin, siis on täpselt samamoodi. Loomulikult, raha ei tee lapsi, keegi meist ei ole nii naiivne, et seda arvata. Aga ebausaldusväärne valitsus, järjestikused sõnumid, mis tegelikult ühe käega annavad, teise käega võtavad, loomulikult õõnestavad perede kindlustunnet. On see juba korduvalt räägitud lasterikka pere toetuse kärpimine vahetult pärast valimisi, on see täiendava maksusoodustuse kaotamine laste eest ja muud sellised perepoliitilised meetmed – need annavad selge signaali, et kahjuks, ma ei ütle, et riiki, aga vähemalt praegust valitsust ei saa usaldada. Enne valimisi antakse, pärast valimisi võetakse, ja siis öeldakse, et aga kuidas te seda programmist välja ei lugenud. Mina olen lugenud Reformierakonna programmi. Seal räägitakse, kuidas me tõstame lastetoetusi – see on must valgel kirjas – ja pensione. Kumbagi pole valitsus teinud, kui jätta kõrvale indekseerimine, mis pensione puudutab. 

Liigun edasi. Kui me räägime tajutavatest riskidest, inimeste arusaamast, kas suudetakse katta kõik oma kulud, ja ka näiteks töökaotuse [hirmust], siis eesmärk on see, et me jõuame paremale tasemele, kui olime 2018. Toona näiteks riski, kas [suudetakse] kulusid katta, tajus 48,4% ja töökaotust [kartis] 47,6%. Kui praegu vaatame mõlemat numbrit, siis need on hüppeliselt kasvanud: kulude katmise risk pea 20% võrra ja töö kaotamise risk suurusjärgus 10% võrra.  Ma tean, et valitsusele meeldib öelda, et no see on majanduskonjunktuur, tõusud ja langused käivadki tsükliliselt. Aga tegelikkuses see on valitsuse tegemata töö. Pole püütud ei inflatsiooni pidurdada, ei inimeste toimetulekule lisakindlust anda ega ka tööpuuduse kasvuga tegeleda. Lohutatakse ennast sellega, et võiks ka hullemini olla, polegi nii kiiresti tööpuudus kasvama hakanud, kui kardeti. Aga ta kasvab. Ta kasvab järjekindlalt ja kindlasti see inimeste hulk, keda see puudutab, kahjuks saab ainult tõusta. Nii et kui me räägime nendest riskidest, nendest eesmärkidest, siis siin on valitsus must valgel mõõdetavalt oma tegevuses läbi kukkunud.

Räägime inimeste tervisest, mulle südamelähedane teema. [Võtame] tervena elatud aastate arvu – kahjuks ka selle koha pealt pole koalitsioonil oma tervisepoliitikas seni midagi positiivset ette näidata. Haiguspäevade hüvitamise süsteemi keelduti pikendamast, kuigi see oli inimeste seisukohalt soodsam ja aitaks tervist hoida. See võimaldaks inimestel haigena kohe koju jääda ja vältida tüsistuste teket. Mingisuguseid lahendusi pikaaegse rahastusmudeli leidmiseks tervisevaldkonnas me kuulnud ei ole. Jutud eraravikindlustusest aitavad väheseid, selline võimalus suurendaks ebavõrdsust ja kindlasti ei ole see lahendus, mida tegelikult ühiskond vajab. 

Isegi kui me räägime turvalisusest, palju räägitud kriisidest ja riskidest …

Aeg, hea kolleeg! 

… siis kuidas aitab inimeste turvatunnet tõsta teadmine, et Eesti riik 2023. aastal ei suuda enam pidada üleval seda komandode võrgustikku, mida ta seni on alati suutnud. Kahjuks mul rohkem aega pole, teemasid oleks rohkem. Tänan tähelepanu eest! 

Suur tänu! Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel Mart Helme, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud Kaja Kallas! Ma saan aru, et te olete ülitöökas inimene ja teil on ka praegu seal väga tähtis töö teha. Aga te siiski võiksite, eriti pärast seda, kui te siin parlamendi liikmeid mõnitasite, kuulata, mida parlamendi liikmetel öelda on. Äkki tuleb kasuks? Äkki tuleb kasuks, ja äkki tuleb kasuks ka selles mõttes, et rohkem sellist plõksimist ei ole, kui rahvakeeles öelda. 

Aga tulles teema juurde, noh, ma olen ammu tähele pannud, et kui asjad on halvasti, siis hakatakse rääkima suurtest utoopilistest plaanidest. Strateegia 2035 – mis aasta meil praegu on? Meil on aasta 2023. 2023! Mõtleme nüüd 12 või 15 aastat tagasi. Mis siis oli? Kas me siis oskasime ette kujutada, mis olukord on maailmas, sealhulgas Eestis 15 aasta pärast? Ega ikka ei osanud küll. Aga näed, nüüd me oskame! Nüüd me oleme vahepeal targemaks saanud ja teame, et aastaks 2035 on niisugused asjad ja naasugused asjad. Aga tegelikult ju elu teeb oma korrektiivid, nagu rahvasuus armastatakse öelda. Ei ole meil Rail Balticut, mis pidi juba, ma ei tea, kohe-kohe valmis saama. Ei ole meil Helsingi tunnelit, mis pidi ka kohe-kohe hakkama tulema. Ei ole meil seda, teist ja kolmandat, mis kõik pidi olema ja pidi tulema ja Eesti rahva õnnemaale viima. No ei ole lihtsalt!

Ja seetõttu ma alustan praktilise poole pealt ühest tõdemusest. Just praegu ma natuke aega tagasi istusin üleval fraktsioonis ja meil oli kohtumine Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsiooni esindajatega, kes puust ja punaseks tegid selgeks, kuidas see konkreetne majandusharu on Eestis määratud hääbumisele. Jaa, need, kes on meil erikohtlemise osalised, nagu Stark Logistics ja mõned teised firmad, hoiavad nina vee peal. Aga need, kes sõidavad Lääne-Euroopa poole, jäävad selgelt konkurentsis alla. Palju nutikamalt käitunud ja Euroopa seadusi palju omakasupüüdlikumalt ära kasutanud riikidele, nagu Leedu, Poola, Rumeenia, Bulgaaria, me lihtsalt kaotame konkurentsis. See majandusharu hääbub ja sellega seoses loomulikult vähenevad ka maksutulud. Aga raha on see, mis on ju teie valitsuse fetiš, ja teie valitsuse fetiš just nimelt selles negatiivses tähenduses. Rahvalt on vaja raha ära võtta selleks, et riik saaks laristada. Aga riik ei saa ka laristamisega hakkama. 

See on ju skandaalne. Te olete meile kaks aastat rääkinud sellest, kuidas me oleme sõjas. Meil on sõjamaks – käibemaksu tõus pidi olema sõjamaks. Tore! Aga kui me räägime sellest, kuidas me elanikkonda kaitseme ja Siseministeerium esitab peaaegu 200-miljonilise taotluse, et varjumiskohti kaardistada ja sisse seada, siis seda raha ei leita. Ei ole! Ei ole teil tarvis midagi, vaadake ise, kuhu põõsa alla te poete, missugusesse lepikusse te lähete. Ei ole teil tarvis midagi! Aga, kallid sõbrad, varjumiskoht ei ole varjend. 

Eile õhtul ma vaatasin uudiseid ja seal oli kaader sellest, kuidas Iisrael hävitas, ma ei tea, kas suurtükirünnakuga või raketirünnakuga suure, ma arvan, mingi 8- või 10-korruselise maja, mis varises kokku nagu kaardimaja üheainsa pauguga. Kui seal oleks olnud varjumiskohas – aga võib-olla olidki – inimesed, siis need inimesed oleks seal lõksu jäänud. Need inimesed oleksid lõksu jäänud ja võib-olla mingi murdosa nendest oleks päästetud. Varjumiskoht ei ole varjend evakuatsioonivõimalustega, inimeste laialipaigutamisega, nende varustamisega elektriga, toiduga, medikamentidega … 

Paluks lisaaega.

Palun, lisaaega kolm minutit! 

Aa, ma mõtlesin, et siin polegi kedagi. 

On ikka, sa ei ole, Mart, üksi siin. 

Kõik see on meil ripakil. Sõna otseses mõttes ripakil! Ja ometi see valitsus on rääkinud meile: me oleme sõjas, me valmistume elanikkonna kaitseks ja nii edasi ja nii edasi. Aga no ei valmistu. Ei ole midagi, ei tee midagi. Tegelikult ei tee mitte midagi. 

Ja nüüd veel. Olukorras, kus … Jällegi, kõik on avalikes allikates. Sõitsin eile hommikul tööle ja kuulasin raadiost uudiseid. Seal meie ehitusfirmade esindajad rääkisid sellest, kuidas ehitus on kriisis. Ehituses on praegu hõivatud umbes 60 000 inimest ja umbes kolmandiku võrra on ettenähtavalt juba lähemal ajal vaja neid töötajaid vähendada. 

Kui ma vaatan, näiteks võtsin ühe ajalehe lahti. Seal oli mingi puitmajade reklaam: 25% hinnalangust, 50% hinnalangust, 45%. Jumala eest, tulge ja ostke, me oleme tootnud lattu, meil ei ole seda kuskile panna! Tulge ostke, päästke meid, et me natukenegi saaksime nina vee peal hoida! See on ju katastroof, kallid sõbrad! Kallis Kaja Kallas, see on katastroof, mille te olete küpsetanud meile! 

Ma saan aru, et te teete tööd praegu. Ma saan aru, et te teete tööd, palehigis teete tööd. Ärge tehke! Äkki on parem, kui te ei tee tööd, teete vähem paha. Täiesti veendunult ütlen seda. 

Ja mis siin kokku võtta? Unistada? No venelased ütlevad, et unistamine ei ole kahjulik. Ma ei hakka vene keeles ütlema, siis hakkavad kohe teie erakonna esindajad rääkima punalippudest ja Putini-meelsusest ja muud täiesti idiootlikku juttu ajama. See idiootlik ühiskonna lõhestamine selles keerulises olukorras, kus me oleme, võiks ära lõppeda. Aga te ei oska teistmoodi. Teil peab olema sisevaenlane. Teil peab olema keegi, kes on paha, kes lööb rusikaga laua peale, kui te teete siin midagi, mis ei ole tegelikult seadustega kooskõlas. 

See katastroofikurss, millele te olete viinud Eesti demograafiliselt, majanduslikult, julgeolekupoliitiliselt – see on andestamatu. Ja seepärast ma ütlen teile: te saate ilusaid auhindu ja preemiaid, andke need muuseumisse ja minge ise ka muuseumisse. Laske riiki juhtida kellelgi, kes sellega tegelikult hakkama saavad ja kes julgevad teha raskeid otsuseid, aga raskeid otsuseid, mis inimeste elu paremaks teevad, mitte inimesi jalge alla ei talla. Aitäh!

Aitäh! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esindaja Reili Ranna. (Reili Rand palub lisaaega.) Jah, palun, kaheksa minutit!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Austatud peaminister! Head kolleegid! Aasta 2035 võib tunduda mõnedele kauge, raskesti hoomatav tulevik. Minu paari kuu pärast nelja-aastaseks saav vanem laps lõpetab tol aastal kohustusliku osa kooliteest. Päevapoliitika köidab pahatihti nii siin saalis kui ka ajaleheveergudel enam kui pikem vaade Eesti riigi käekäigule. Lihtsam on ette kujutada, mis juhtub homme, mitte 10 või 12 aasta pärast. Kuid ilma kaugema visioonita liigume kiirelt ummikteele. 

Umbes aasta tagasi pidasime siin saalis samasisulist debatti riigi pikaajalise arengustrateegia üle. Meeleolu oli siis mõneti rõõmsam. Tagantjärgi tarkusega saab öelda, et toonane positiivsus oli ülepingutatud, kui mõelda tänastele riigieelarve ja riigi eelarvestrateegiaga seotud väljakutsetele. 

Läinud aastal küsisin siit kõnepuldist, et kui objektiivselt läheb Eestil paremini kui kunagi varem, siis mis kasu on sellest tavalisel tööinimesel Kärdlas või Rõuges, kui ta ei tunne, et tema sellest osa saab ja et riik hoolib tema toimetulekust. Parim toimetuleku tagaja on töö ja selle eest saadav väärikas palk. Siinkohal on mul hea meel sotsiaaldemokraatide nimel veel kord edastada tänusõnad ametiühingutele ja tööandjatele ajaloolise alampalgakokkuleppe eest, mille tulemusel tõuseb järgmisel aastal miinimumtasu [95] euro võrra. Ühtlasi kinnitasid tööturu osapooled, et aastaks 2027 peab alampalk jõudma 50%‑ni keskmisest palgast. Seeläbi tõuseb palgatulu kõigil kuni keskmist palka teenivatel inimestel. 

Arengudokument kuni aastani 2035 sõnastab selgelt, et otsuseid tehes tuleb seada eesmärgiks vähendada piirkondade sotsiaal-majanduslikku ebavõrdsust. See siht ei tohi meil silmist kaduda. See siht kätkeb endas tasuvaid töökohti kõikjal Eestis. See tähendab kiireid ja mugavaid ühistranspordiühendusi nii maakonnasiseselt kui ka maakondadeüleselt. Sotsiaaldemokraatidel on plaan, kuidas ühistranspordireformiga pakkuda paremat võimalust ühistranspordi kasutamiseks ning siduda eri transpordiliigid – rongid, bussid, praamid – terviklikuks ja veel loogilisemaks süsteemiks, mis vastaks inimeste tegelikele vajadustele tööl, koolis, arsti juures käimiseks. 

Selle asemel et lühikest aega rõõmustada maksukoormuse languse üle, tuleks riigijuhtimise fookus meil ühiselt hoida sellel, mida me kodanikena maksuraha eest vastu saame. Kui me ei suuda õpetajatele, päästjatele ja politseinikele maksta väärilist palka, kas siis on põhjust tunda uhkust vaid lühiajalist populaarsust taga ajavate põhimõtete üle? 

Vaadates riigi arengut pikemaajaliselt mõjutavaid teemasid, tuleb sotsiaaldemokraatide hinnangul keskenduda järgmisele. Esimene neist puudutab haridust. Haridustöötajate palga ja järelkasvu kõrval on oluline, et suures kärpimise tuhinas ei mindaks üle võlli ning kogukondade hingeks olevad koolimajad jääks avatuks. Meie nõudmisel tuleb riik kohalikele omavalitsustele maakoolide elus hoidmisel appi. 

Eesti edasist käekäiku kavandades ei saa kuidagi mööda meie tervisest. Inimeste hea tervis on ühiskonna jõukuse ja majanduse arengu olulisim eeldus. Vananevas ühiskonnas nõudlus ja vajadus tervishoiuteenuste järele järjest suureneb. Tervishoiule lisaraha leidmine, et enam tähelepanu jaguks ennetusele ja et ka arsti juurde saaks vajadusel kiiremini, on praegu üks keskseid väljakutseid.

Kolmandana toon riigi pikaaegse arengu vaatest välja keskkonnaaspekti. Millise tuleviku jätame me oma lastele ja lastelastele? Konkreetsematest tegevustest pean silmas näiteks valitsuse püüdlusi hoida meie metsi, aga samal ajal ka puidusektori hoidmiseks väärindamist tagant tõugata. Või siis puhtama taastuvenergia kiirema kasutuselevõtu nimel tehtavad sammud, mis tooks kaasa elektri hinna alanemise nii eratarbijatele kui ettevõtjatele, olles seeläbi ka üheks majanduse arengu hoovaks. 

"Eesti 2035" pikaajaline eesmärk on kasvatada ja toetada meie inimeste heaolu nii, et Eesti oleks ka veidi enam kui kümne aasta pärast parim paik elamiseks ja töötamiseks. Sotsiaaldemokraatide eesmärk on, et seda põhimõtet järgitaks kõikjal Eestis. Valitsusvastutust kandes töötame selle nimel, et riik ei jätaks kedagi maha – ei Võrus ega Hiiumaal. Aitäh!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised ja nii nagu ikka, selle arutelu lõppemisel Riigikogu otsust vastu ei võta. Tänan peaministrit, tänan kõiki ametikaaslasi, kes selles punktis kaasa rääkisid ja sõna võtsid ja mõtlesid. Esimese punkti menetlemine on lõpetatud.

Läheme edasi teise päevakorrapunkti juurde, selleks on Vabariigi Valitsuse algatatud looduskaitseseaduse ja kinnistusraamatuseaduse muutmise seaduse eelnõu 301 esimene lugemine. Ma palun Riigikogu kõnetooli kliimaminister Kristen Michali. Palun!

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Olen teie ees täna looduskaitseseaduse ja kinnistusraamatuseaduse muutmise seaduse eelnõuga 301. Tutvustan teile selle seaduse eelnõu olulisemates detailides. See eelnõu ise on seotud ka 2024. aasta riigieelarve seaduse eelnõuga. Käesolevas eelnõus on koondatud väiksemad muudatused looduskaitseseaduses ja kinnistusraamatuseaduses ja selle peamine eesmärk on vähendada tarbetuks osutunud bürokraatiat ja selle abil kahandada Keskkonnaameti töökoormust. Lisaks käsitleb eelnõu muudatusi loomakahjude hüvitamise korras.

Kõigepealt lähemalt halduskoormust vähendavatest väiksematest sammudest. Esimese muudatusena lubatakse Keskkonnaametil vastavalt vajadusele otsustada, kas teade loodusobjekti kaitse alla võtmise menetluse algatamise kohta peaks ilmuma üleriigilises ajalehes või kohalikus ajalehes. Seni oli kohustus avaldada teade mõlemas. Muudatus toob kokkuhoidu ligikaudu 6000 eurot aastas. Teise muudatusena jäetakse looduskaitseseadusest välja nõue küsida riiklikuks seireks või kaitseala valitseja tellitud teadustöö läbiviimiseks liikumispiiranguga aladel liikumiseks eraldi luba. Loa taotlemine on ülearune aja- ja ressursikulu olukordades, kus liikumise vajaduse on riik juba niikuinii ette näinud. Kokkuhoid on ligikaudu 3000 eurot aastas. Kolmas muudatus on suuresti sõnastuslik: täpsustatakse looduskaitseseaduse praegust pisut segadust tekitavat lauset, mis ütleb, et piiranguvööndis ei tohi kaitseala valitseja poolt tähistamata kohas telkida, lõket teha ega rahvaüritust korraldada. Tegelikkuses kaitseala valitseja küll planeerib tähistamist, kuid ise neid lõkke- ja telkimiskohti ei tähista. Pisut eksitav sõnastus on nüüd parandatud. 

Halduskoormust vähendava, aga ehk pisut põhimõttelisema muudatusena näeb eelnõu ette riigi ostueesõiguse kaotamise kaitstaval alal või ranna ehituskeeluvööndis oleva kinnisasja võõrandamisel. Keskkonnaamet on aastate vältel hinnanud ostueesõiguse rakendamist tuhandete ostu- ja müügitehingute puhul, kuid kasutanud seda ei ole. Ostueesõigus ei ole ilmtingimata loodusväärtuste säilimise eelduseks. Kaitseväärtuse säilimise tagavad nii era- kui ka riigimaadel ikka teised mehhanismid. Vajalikud muudatused tuleb sellega seonduvalt teha nii looduskaitseseadusesse kui ka kinnistusraamatuseadusesse. Kinnistusraamatuseadust täiendatakse uue paragrahviga, mis annab aluse riigi ostueesõiguse kohta kantud märkus kinnistusraamatust kustutada. Kokkuhoid on ligikaudu 5000 eurot aastas. 

Eelnõu viimased punktid on seotud loomakahjude ja nende ennetamisega. Neist esimene muudatus käsitleb hundi, ilvese ja pruunkaru tekitatud kahju hüvitamisele rakendatava omavastutuse määramise põhimõtet. Hetkel on omaniku omavastutuseks määratud konkreetne summa, 64–128 eurot. Ettepanek on asendada see protsendiga kogu kahjust ehk omavastutus oleks 10–50% kogu kahju suurusest. Muudatus võimaldab määrata omavastutuse proportsionaalselt kahju suurusega, tagada kahjude õiglasem hüvitamine, arvestades sealjuures ka omaniku poolt varasemalt vara kaitseks kasutatud abinõusid. 

Teiseks lisatakse looduskaitseseadusesse uus säte, mis annab võimaluse olemasoleva eelarve ulatuses prioritiseerida loomakahjude hüvitamist vastavalt riiklikele eesmärkidele. Seadusemuudatus loob võimaluse Kliimaministeeriumi määrusega panna paika eelisjärjestuse kriteeriumid, mille alusel rahuldatakse loomakahjude hüvitamise ennetamise taotlused. Esialgse visiooni kohaselt rahuldatakse esmajärjekorras need taotlused, mis keskenduvad loomakahjude ennetamisele. Juba tekkinud kahjudest hüvitataks eelistatud kaitsealuste liikide ning suurkiskjate tekitatud kahjud. Tõhusamaks ennetamiseks tõstetakse ka ennetamise tasumäära ülempiiri. Vastupidi levima hakanud arusaamale ei kaotata ära rändel olevate sookurgede, luikede, hanede ja laglede tekitatud kahju hüvitamist, kuid need taotlused rahuldatakse juhul, kui ennetusest ja kaitstavate liikide või suurkiskjate tekitatud kahjude hüvitamisest eelarvevahendeid üle jääb. Hüvitamine sõltub selleks igal aastal eraldatud eelarvest ning laekunud taotluste mahust. Aitäh!

Hea ettekandja, ma tänan teid! Küsimusi teile ei ole. Aitäh! Palun nüüd Riigikogu kõnetooli ettekandeks keskkonnakomisjoni esimehe Igor Taro. Tere! Minister tegi siin põhjaliku ettekande, nii et palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Vabariigi Valitsuse algatatud eelnõu 301 esimese lugemise ettevalmistamine toimus keskkonnakomisjoni istungil 10. oktoobril. Lisaks ministrile jagasid eelnõu kohta selgitusi elurikkuse ja keskkonnakaitse valdkonna asekantsler Antti Tooming ja elurikkuse kaitse osakonna peaspetsialist Mariliis Paal. 

Komisjoni arutelu selle eelnõu üle oli üsna napp. Tõstatatud oli vaid loomakahjude hüvitamise teema, sest eelnõus on pakutud lahendus, et riik ei hüvitaks edaspidi kahjusid, kui eelarvevahendid selleks otstarbeks on otsas. Samas kõlas komisjoni liikmetelt ka arvamus, et tegu on mõistliku eelnõuga, kuna praegu ei ole enam otstarbekas kulutada niimoodi kahjusid hindavate inimeste aega ning ka riigi rahalisi vahendeid. Küll aga tasuks kaaluda hanede heidutusjahi lubamist. Minister selgitas komisjoni liikmetele, et rändlindude põhjustatud kahjude hüvitamine on olnud ka varem pigem sümboolne. Lindude heidutusjahi lubamine on arutelu teema, sest kõik osapooled seda siiski ei toeta. Samuti tuleb tänases olukorras arvestada riigieelarveliste vahendite piiratusega. 

Pisut tekitas kõneainet eespool kirjeldatud muudatustega seostunud kaasamisprotsess. Minister tuletas meelde, et see kärbe lepiti kokku juba eelmise valitsuse ajal ja toona räägiti see sektoriga läbi. Saan omalt poolt kinnitada, nagu teisegi komisjoni menetluses oleva eelnõu puhul, et komisjon annab kõigile huvigruppidele võimaluse eelnõu kohta arvamust avaldada nädala aja jooksul, misjärel kutsume kõiki arvamuse avaldanuid komisjoni istungile. Kaasamiskirjad on juba välja saadetud. 

Muude menetlusotsuste hulgas tegi komisjon ettepaneku selle eelnõu esimene lugemine lõpetada ning jääda vastavalt Riigikogu kodu‑ ja töökorra seadusele kümnepäevase muudatusettepanekute tähtaja juurde. Aitäh!

Aitäh, hea ettekandja! Teile on ka küsimusi. Andres Metsoja, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Austatud komisjoni esimees! Tõepoolest, pisut tekitas arutelu ka kaasamise protsess. Äkki te saate täpsustada, kui pisut arutelu see siis tekitas ja kui pikk see kaasamise protsess oli – ehk see oleks vähe täpsem [pilt] menetluse käigust. Aga minu küsimus tuleb veelgi laiem. Looduskaitseseaduse kontekstis me oleme mitmel korral [üht teemat] arutanud – tõsi, see ei olnud nüüd konkreetse eelnõu menetlusel, ma olengi tihti kimbatuses, millal neid küsimusi küsida, aga ma küsin siiski. Riik on võtnud vastu otsuse panna Natura aladel majandustegevus 28 kuuks kinni. Nüüd me menetleme ühte eelnõu, mis ütleb, et metsateatis läheb tasuliseks. Kas teie arvates on õige, et metsateatis, mille eest on tasu makstud, lubab raiuda, aga riik tegelikult ütleb, et me muutsime oma seisukohta, enam ei või? Kas selle metsateatise tasu peaks omanik tagasi saama?

Aitäh küsimuse eest! Hea komisjoni aseesimees, te olite sellel komisjoni istungil. Seega on teil täielik ülevaade sellest, kui pisut see arutelu kaasamise üle kestis, mis oli selle sisu ja olemus. Küsimuse teine pool ei puuduta käesolevat eelnõu, seetõttu ei ole võimalik sellele komisjoni tolle arutelu põhjal vastuseid anda.

Rain Epler, palun! 

Aitäh, hea istungi juhataja! Härra Taro! Minu küsimus puudutab rändlindude heidutust. Räägime just hanede heidutamisest. Te märkisite, et riigieelarve seis on kitsas ja hoiame sealt raha kokku. Väga paljud valitsuskoalitsiooni tegevused otsivad praegu kokkuhoidu või lisamakse sellistest kohtadest, et see pikas jooksus Eesti majandustegevust kuidagi ei soodusta. Ja nii ka siin. Kas oli arutelul ja milline on teie isiklik seisukoht selles osas, et kui meil esitatakse mingid suured kahjunõuded tulenevalt sellest, et rändlindude tõttu on põllumehed kandnud kahju ja põllumajandusest saadavad tulud jäävad väiksemaks, mis tähendab negatiivset mõju kogu meie majandusele, siis võib-olla ikkagi jätkata selle heidutusega? Milline on teie isiklik seisukoht?

See arutelu oli selline, nagu ma juba ülevaate tegin. Kõlas üks arvamus, et see heidutus võiks olla lubatud. Minister selgitas, et kõik osapooled sellega nõus ei ole. Samuti tuli sellest arutelust välja, et see kahjude katmine on ka siiamaani olnud pigem sümboolne. Mis puudutab minu isiklikke seisukohti, siis siin puldis olen ma komisjoni esindajana ja mul ei ole volitust isiklikke seisukohti avaldada.

Rain Epler, protseduuriline.  

Lihtsalt tahan täpsustada, et me härra Taroga saaksime ühtemoodi aru. Kas tal tõepoolest ei ole volitust isiklikku seisukohta väljendada või pigem on see, et tal on õigus loobuda isikliku seisukoha väljendamisest? Kui ta tahaks seda väljendada, siis kas tal oleks volitus Riigikogu töö- ja kodukorra raames küsimusele vastates ka isiklikku seisukohta väljendada? Ma tahan lihtsalt aru saada: kui tal tõesti ei ole volitust, siis on üks olukord, kui ta ei taha isiklikku seisukohta väljendada, siis on teine olukord. Mida see regulatsioon meil ütleb? 

Aitäh selle küsimuse eest! Meie kodu- ja töökorra seaduse mõte on see, et kui on komisjonipoolne ettekandja, siis ta edastab arutelu komisjonis. Isiklikke seisukohti saab avaldada läbirääkimiste voorus. Arvo Aller, palun! 

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Mina seal komisjoni koosolekul ei viibinud ja võib-olla te Andres Metsoja küsimusele ikkagi vastaksite. Mis sest, et tema aseesimehena võib-olla küsis komisjonis seda, aga millised olid need pisut [avaldunud] erimeelsused või arusaamatused kaasamise osas olid ja kas tõesti kogu selle muudatuspaketi suurusjärk on 15 000 eurot aastas? See on siis kogu kokkuhoid, mis me riigieelarvest leiame?

Aitäh küsimuse eest! Ma ilmselt pean natuke täpsustama, et see 15 000 eurot aastas puudutab selles eelnõus ühte osa, mis käib eelisostuõiguse menetluste kohta. Seal ilmselt ei ole oluline mitte see rahaline pool, vaid ajaline kokkuhoid. Aga seda komisjon ei arutanud. Mis kaasamist puudutab, siis tundub, et ma oma ettekandes tegin juba ammendava ülevaate sellest, mida arutati kaasamise teemal. Ma saan aru, et see kaasamise tähtaeg huvigruppidele oli analoogne teiste eelnõudega, mida me komisjonis arutasime. See kaks päeva tekitas huvigruppides selgelt frustratsiooni ja see leidis kajastust kõigi nende eelnõude, ka käesoleva eelnõu arutelul. Ja nagu ma ütlesin, me märkisime ka komisjoni istungil, et komisjon annab omalt poolt huvigruppidele võimaluse veel nädala jooksul täiendavalt oma arvamusi saata. Ja esimese ja teise lugemise vahel me vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele huvigruppide ärakuulamisega tegeleme.

Andres Metsoja, palun!

Aitäh! No eks ta nii on, et oli analoogne, aga tegelikult on meil ju teatud normid, teatud päevad, mis peaks olema sektoritele antud, et kaasa rääkida. Seda tuleb võtta tõsiselt ja see on kindlasti praegu probleem. Selles mõttes on hea, et te annate aega juurde. 

Aga ma ikkagi tuleksin oma eelmise küsimuse juurde tagasi, sest tegelikult see on küsimus. Jah, tõepoolest öeldakse, et selle eelnõu raames teemat ei arutatud. Aga me arutame looduskaitseseaduse muutmist. Looduskaitse on ülimuslik, me oleme sellest väga palju rääkinud. Näiteks üks looduskaitseseaduse punkt puudutas väga konkreetselt 848 metsateatist, millel ei olnud tasu, riigilõivu. Nüüd see tekib. Ja kui riik ühe käega võtab tasu ja teise käega peatab, siis mis on teie põhimõtteline seisukoht endise põhiseaduskomisjoni esimehena: kas selle raha peaks tagastama nendele omanikele?

Mulle tundub, et me just pidasime selle diskussiooni Rain Epleriga ära: komisjoni esindaja peegeldab siin komisjonis toimunud arutelu ja ei saa siin puldis selles rollis tegeleda muude küsimuste käsitlemisega.

Protseduuriline küsimus, Andres Metsoja. 

Hea istungi juhataja! Ma tahaksin tõesti aru saada. Komisjon käsitleb väga paljusid erinevaid eelnõusid, mis tegelikult on oma sisult kogumis ka teisi seadusi muutvad. Üks konkreetne seadus muudab väga mitut seadust. Ja kui me selle raames tegelikult arutame erinevates punktides ka looduskaitseseaduse muutmist näiteks nii, et see annab põhjuse tegevuseks A ja B, me arutame seda erinevatel komisjoni istungitel ja tegelikult, kui me lõpuks oleme saalis, siis minu meelest, ma olen nii aru saanud, selline arutelu peaks peegeldama tervikut, mitte ainult ühte detaili. Kas ma olen õigesti aru saanud, et tegelikult on komisjoni esimehel või mõnel teisel ettekandjal õigus komisjonis toimuvat peegeldada erinevate eelnõude kogumis? 

Aitäh! Punkt üks: ma juhatajana kindlasti sellesse diskussiooni ei sekku. See, mida komisjoni esindaja peab siin tegema minu meelest minimaalselt, on see, et ta peab kajastama seda arutelu, mis komisjonis toimus. Kui palju ta paneb sinna juurde oma isiklikku tunnetust ja arvamust – no reeglina juhataja sellesse ei sekku. Kas ta peab vaatama pilti tervikuna? See on nagu maitse küsimus, kuidas komisjoni esindaja neid vastuseid siin soovib anda. On olnud, et komisjoni esindaja ütleb, et ma isiklikult arvan nii või naa, ja ma ei mäleta, et juhataja oleks sekkunud ja öelnud, et seda ei tohi teha. 

Rain Epler, palun!

Minu küsimus on selle komisjoni arutelu kohta, mis toimus antud eelnõu raames. Noh, mõnes mõttes see puudutab ka arutelusid teiste eelnõude raames. Mu küsimus on selline: milline on teie kui komisjoni juhi lähtekoht neid arutelusid läbi viies? Kas te katsute tegutseda niimoodi, et tõesti viia läbi arutelu, või teie arutelu läbiviimise raamistik tuleneb sellest, et valitsus on saatnud parlamenti eelnõu, millega on kiire, nagu me näeme ka kaasamisprotsessist? Kas te siis ei lähtu komisjonis arutelu läbi viies mitte nii väga eelnõu sisust, mida oleks vaja arutada, vaid lähtute sellest, et vaja on kiiresti asi saali viia? Kummast aluseeldusest te lähtusite, kui te komisjonis seda arutelu juhtisite?

Aitäh küsimuse eest, hea kolleeg! Nagu te ilmselt ise ka teate, esimese lugemise ettevalmistamise arutelu mõte komisjonis on hinnata, kas eelnõul on üldse perspektiivi, et see viia suures saalis esimesest lugemisest edasi. Selles valguses need arutelud läbi viiakse. Soov on saada esialgne ülevaade valitsuse esindajatelt või ükskõik millise eelnõu esindajalt, kui see ei ole valitsuse eelnõu, esitada vajalikud küsimused ja seejärel teha komisjoni menetluslik otsus, kas eelnõu jääb menetlusse või teha ettepanek see tagasi lükata. See on kogu esimese lugemise ettevalmistamise sisu.

Rain Epler, protseduuriline küsimus, palun!

Jaa, see puudutab küll komisjonide töö protseduurikat, aga mõnes mõttes ikkagi ka selle saali tööd. Härra Taro just ütles, et esimese lugemise [eelne] arutelu komisjonis keskendub küsimusele, kas eelnõul on perspektiivi suures saalis. See vastus on ju lihtne: kui koalitsioonil on hääled koos ja valitsus on eelnõu algatanud, siis on. Kas see ei ole nagu liiga lihtsustatud, selline ühekülgne lähenemine? Võib-olla peaks komisjonis juba esimese lugemise eelsel arutelul keskenduma sellele, kas eelnõu väljatöötamise protsess on olnud kvaliteetne, ja nagu siin kolleeg Metsoja juba viitas, [pöörama tähelepanu ka] kaasamisprotsessi pikkusele. See ainuüksi oleks võinud olla piisav põhjus paluda ettevalmistuse kvaliteeti tõsta ja saata eelnõu tagasi. Kas te saate siin aidata komisjoni esimeest ja ka mind, vastates, mis see kandev lähtekoht võiks olla neis aruteludes?

Aitäh! See on üldpõhimõte, et komisjonid on autonoomsed oma aruteludes, juhatus või juhataja nendesse aruteludesse selles mõttes ei sekku. Kvaliteedi tõstmine on alati hea mõte. 

Hea küsija, ma tänan teid! Rohkem küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Palun Riigikogu kõnetooli Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esindaja Arvo Alleri. Palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Valitsuse välja käidud looduskaitseseaduse ja kinnistusraamatuseaduse muutmise seaduse eelnõu 301 on toodud meile siia esimesele lugemisele. Ja nii nagu meil ka siin praegu debatis kõlas, on olnud juttu, et kaasamisprotsess oli arusaamatu. Nüüd siis mõned mõtted selle eelnõu kohta. 

Et liigset bürokraatiat vähendada, võetakse nüüd maha [üks nõue] ja enam ei pea üleriigilises ja kohalikus lehes teavitama. Tegelikult see vähendab kohalike inimeste, kohalike elanike informeeritust. Nad ei pruugi teada saada, et mõni loodusobjekt võetakse kaitse alla. Me võime siin põhjendada, et teavitatakse erinevate elektrooniliste kanalite kaudu ja kirjadega, aga meie postiteenus on selline, nagu ta on, alati ei pruugi kirjad postiga kohale jõuda.  

Nüüd, küsimusi tekitab ka riigi ostueesõiguse kaotamine. Riik nagu enam ei olegi huvitatud kinnisasja võõrandamisest, kui see asub rannakaitse ehituskeeluvööndis, esimese kaitsekategooria liigi püsielupaigas, kaitstava looduse üksikobjekti piiranguvööndis, kaitsealal või hoiualal. Tundub nagu, et need kaitsealused maatükid lastakse vabasse ringlusesse. Võib-olla ka see on üks põhjendus, et nii saab riigieelarve raha kokku hoida. Riigieelarves raha suurt niikuinii ei ole ja siis ei ole ka seda kohustust ja vajadust neid maid välja osta. Aga kui me anname eraomanikele need looduskaitsealad, siis me saame neile peale panna erinevad nõuded, mida eraomanik peab täitma. Ja kui eraomanik neid ei täida, siis on võimalik teda trahvida. On see siis majandustegevuse keelamine antud vööndites, on see ehitamise keelamine või erinevate muude kitsenduste pealepanek. Ja kui riik nüüd ütleb, et tal seda ei ole vaja teha, siis minule jääb küll vägisi mulje, et see on puhtalt sel põhjusel, et raha ei ole ja riik püüab looduskaitseseaduses võetud kohustused veeretada eraomanike kaela. 

Ettekandjad kirjeldasid siin, et eelarvega on raske. Aga varasematel aastatel on samamoodi [olnud], ent eelarvereegleid on järgitud ja eelarvepõhiselt tehtud erinevaid kahjude kompenseerimise otsuseid. 

Nüüd, eriti põnevalt on kirja pandud küttimised ja loomakahjude kompenseerimine. Väidetakse küll, et rändel olevate lindude kahjude kompenseerimine ära ei kao. Samas tõepoolest, sõnastusest ta ära ei kao, kuid tekib ühtne pingerida, kuhu siis paigutatakse suurulukid esmajärjekorras: hundi, ilvese ja pruunkaru tekitatud kahjud. Ja huvitav on see, et kui eelnevalt oli 100% ulatuses kahju kompenseerimine, millest arvestati maha omavastutus, siis nüüd on see pruunkaru puhul kuni 100%, ehk see võib olla ka 0%, mis tähendab seda, et kompenseerimist ei pruugi üldse toimuda. Jäetakse endale võimalus määruse alusel, kui on eelarves nullrida, selle nullrea alusel ka mitte kompenseerida. 

Nüüd, rändel olevate lindude puhul võib-olla komisjonis oli üks inimene, kes oli selle heidutusjahi vastu, kuid kui rääkida sektori inimestega ja reaalselt põllul toimetavate tootjatega … 

Palun kaks minutit juurde.

Palun, kaks minutit! 

… põllul toimetavate põllumeestega, siis heidutusjaht on üks efektiivsemaid kultuuride säästmise viise. Sellisel juhul jäävad ära ka kulukad lindude eemalepeletamised põldude pealt, on see siis ATV-dega, on see autodega või siis ka ennetusmeetmena nõndanimetatud vanemate autode viimisega põldudele. Nüüd siis ennetusmeetmetesse pannakse raha juurde, kuid see suurem rahastus tekib täpselt samamoodi ainult juhul, kui riigieelarves leitakse selleks vahendeid juurde. Ja kuna heidutusjaht oli keelatud, siis ootasid tootjad hoopis vahendite suurendamist. Kuna ei tohi heidutusjahti teha, siis kahjude kompenseerimine oleks olnud igati mõistlik ja teostatav. 

Ning veel mitmeid erinevaid nüansse siin vaadates teeb Eesti Konservatiivne Rahvaerakond ettepaneku Vabariigi Valitsuse algatatud looduskaitseseaduse ja kinnistusraamatuseaduse muutmise seaduse eelnõu 301 esimesel lugemisel tagasi lükata. Aitäh!

Aitäh! Head ametikaaslased! Enne kui läheme edasi, on tulnud Eesti Reformierakonna fraktsiooni avaldus juhatusele. On ettepanek tänast istungit pikendada. Alustame selle ettepaneku hääletamise ettevalmistamist. 

Head ametikaaslased, panen hääletusele Eesti Reformierakonna fraktsiooni ettepaneku, mille sisu on järgmine: teeme ettepaneku tänast, 24. oktoobri 2023. aasta istungit pikendada kuni päevakorra ammendumiseni, kuid mitte kauem kui kella 14-ni. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Tulemusega poolt 53, vastu 11, erapooletuid ei ole, leidis ettepanek toetust. Palun Riigikogu kõnetooli Isamaa fraktsiooni esindaja Andres Metsoja. Palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid ja austatud minister! Jah, looduskaitse on tähtis ja alati looduskaitsega seonduv tekitab kirgi, eelkõige nendes, kelle omandile piiranguid pannakse. Ja ilmselt sellepärast on ka õiguskantsler alati rõhutanud, et piiranguid pannes peavad need olema läbi kaalutud, koheselt hüvitatud, kompenseeritud. Ja see on tihti jutt, mis omanikele meeldib, aga kuidagi õigusruum sageli ei tule sellele järele. Ja eks häda sageli on see, et see nõuab ressurssi, rahalist ressurssi, ja kui on võimalik hoiduda selle ressursi andmisest riigieelarvest välja omanikule, siis seda sageli nii ka käsitatakse ja seda raha teps mitte riigieelarvesse ei anta. 

Aga see tekitab omakorda probleemi, et looduskaitse justkui baseerub omaniku rahakotil. Ja selliselt need probleemid ainult kuhjuvad ja lahendusi järgnevate eelnõudega on raske pakkuda. Halb näide antud eelnõu kontekstis on kindlasti taas see, et kaasamise aeg on olnud ülilühike. Kindlasti ei saa heaks näiteks tuua tegelikult seda, et loomakahjude hüvitamisel näitab riik halba eeskuju, tuues sisse selle printsiibi, et kahjusid … 

Vabandust, saalis on sumin! Ma palun vaikust.

Jaa, putukad peaks olema tegelikult juba läinud talvituma, aga eks proovime edasi.

Põhimõtteliselt on tõepoolest nõnda, et see eelnõu annab halva sisendi loomakahjude hüvitamiseks. See annab sõnumi, et neid võib hüvitada kuni 100%. "Kuni" on muidugi selline sõna, mis annab väga suure õiguse kaalutlemiseks, mis see "kuni" siis on. Ja kaalutlusõigust sageli meil kasutada ei taheta. Aga probleem tegelikult seisneb selles, et kahjude hüvitamise kohustus on pandud jahiseltsidele. Ja kui nüüd jahiseltsid vastutavad oma jahipiirkonnas maaomanikele nende kahjude hüvitamise eest, siis kui riik näitab eeskuju ja ütleb, et meil riigieelarves ei ole selleks vahendeid, et kahjusid hüvitada, siis ma küsiksin vastu, kuidas siis jahiseltsil peab enda eelarves olema see raha, et kahjusid hüvitada. Äkki me avame siin sellise akna, mida pärast on väga keeruline sulgeda. Sellepärast peaks selliste otsuste ja ettepanekute seadusesse vormimine olema väga tõsiselt läbi räägitud ja läbi kaalutud, aga mulle tundub, et selle eelnõuga seda teps mitte tehtud ei ole.

Ja miks ma natuke kiusasin terve looduskaitse kontseptsiooni kontekstis oma küsimustega meie head keskkonnakomisjoni esimeest: just sellepärast, et kogu selle arutelu kontekstis on siitsamast puldist öelnud ka õiguskantsler, et see ei ole õigusriigis normaalne, et me anname sektorile arvamuse andmiseks või eelnõu kooskõlastamiseks kaks päeva. Ja kui juba õiguskantsler siit nõnda ütleb, siis me ei tohi opositsiooni poole pealt seda lihtsalt rahulikult pealt vaadata ja öelda, et ei ole midagi hullu, see on sihukene süütu eelnõu, eks ole, sellel võib olla väga lühike kaasamise aeg. Me sellega kuidagi rahul olla ei saa. Samas on komisjoni esimees öelnud, et kaasamise ring tuleb komisjonis väga laialdane ja kindlasti kuulatakse osapooled ära. Seetõttu leiab ka Isamaa fraktsioon, et see eelnõu võiks jääda menetlusse ja seda võiks koos teha paremaks, kuulates ära ka osapoolte arvamused. Aitäh!

Aitäh! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli kliimaminister Kristen Michali. Palun!

Aitäh, hea juhataja! Head Riigikogu liikmed! Lihtsalt kaks märkust siia. Kui ma vahepeal õigesti kuulsin, siis väideti, et looduskaitsealuste maade omandamine lõpetatakse. Seda muidugi ei juhtu, see väide tõele ei vasta. Omandatakse, ja omandatakse isegi kõrgema hinnaga aja jooksul. Nii et see on esimene ümberlükkamine. Ja teine: mis puudutab menetluse tähtaega, siis jah, selle kohta ma ütleksin küll, et menetluse tähtaeg on olnud lubamatult lühike. See ei ole kindlasti mõistlik ja selline praktika ei tohiks korduda. Eeskätt on selle tinginud eelarve menetluse kiirus. Aga neid valdkonna küsimusi on arutatud. Küsisin just järele varasematelt kolleegidelt Keskkonnaministeeriumis, [neid on arutatud] 2020. aastal, 2021. aastal ja viimati 2022. aastal. Seda arutelu on peetud ja tegelikult need otsused tehti varem. Lihtsalt see praegune, viimane eelnõu versioon sai tõepoolest lühikese kooskõlastusaja, sellepärast et see oli juba varem läbi arutatud. Kõik muu, mis puudutab prioriseerimist, kahjusid ja kõiki muid asju, et on eelisjärjekord – see tuli juba selle eelarve menetluse käigus. Aitäh!

Suur tänu! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et esimene lugemine tuleb lõpetada. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni ettepanek on eelnõu 301 esimesel lugemisel tagasi lükata. Alustame selle ettepaneku hääletamise ettevalmistamist. 

Head ametikaaslased, panen hääletusele Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni ettepaneku eelnõu 301 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Tulemusega poolt 11, vastu 52, erapooletuid ei ole, ei leidnud ettepanek toetust. Määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks käesoleva aasta 7. novembri kell 17.15. Esimene lugemine on lõpetatud ja teise päevakorrapunkti menetlemine samuti. 

Head ametikaaslased, kolmanda päevakorrapunkti juurde me ei lähe, sest meil seda kolmandat päevakorrapunkti päevakorras ei ole. Istung on lõppenud. Jõudu teile meie töös. Aitäh!