Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

header-logo

09:58 Istungi rakendamine

10:00 Aseesimees Jüri Ratas

Tere hommikust! Head ametikaaslased, austatud Riigikogu! Austatud välisminister, saadikud, kogu diplomaatiline korpus! Alustame Riigikogu täiskogu II istungjärgu 1. töönädala neljapäevast istungit. Ja kõigepealt viime läbi kohaloleku kontrolli. Kohaloleku kontroll. 

10:00 Aseesimees Jüri Ratas

Kohalolijaks registreerus 73 Riigikogu liiget ja puudub 28. 

Head ametikaaslased! Nüüd on võimalus üle anda eelnõusid ja arupärimisi. Nii et palun andke märku, kes soovivad seda teha. Sõnavõtusoove ei ole. 

Siis läheme edasi teadete juurde, neid on täna kaks. Täna pärast täiskogu istungi lõppu toimuvad siin istungisaalis [ühe] toetusrühma ja [ühe] parlamendirühma moodustamise koosolekud. Esiteks, okupatsiooniohvrite ühingute rahvusvahelise koostöö toetusrühm, kokkukutsuja Urve Tiidus. Teiseks, Eesti-Albaania parlamendirühm, kokkukutsuja Eerik-Niiles Kross. Ootame aktiivset osavõttu. 


1. 10:01 Välisminister Margus Tsahkna poliitiline avaldus seoses välispoliitilise olukorraga

10:01 Aseesimees Jüri Ratas

Läheme nüüd tänase päevakorra juurde. Esimene päevakorrapunkt on välisminister Margus Tsahkna poliitiline avaldus seoses välispoliitilise olukorraga. Ettekandjaks on välisminister Margus Tsahkna. Lubage mul lühidalt tutvustada ka välispoliitilise avalduse arutelu korda. Kõigepealt on poliitiline avaldus kuni 30 minutit, seejärel on küsimused, üks suuline küsimus [igaühelt], ja siis on läbirääkimised. Peale avalduse esitamist avatakse läbirääkimised, mille käigus võivad esineda sõnavõtuga fraktsioonide esindajad. Palun Riigikogu kõnetooli välisminister Margus Tsahkna. 

10:02 Välisminister Margus Tsahkna

Lugupeetud istungi juhataja! Riigikogu liikmed, diplomaatiline korpus, välispoliitikahuvilised! Pean vajalikuks täna siin teie ees esineda välisministri poliitilise avaldusega, kuna Eesti on sisepoliitilises kriisis, kus peaminister annab jätkuvalt selgitusi ning opositsioon on blokeerinud parlamendi tavapärase tegevuse. 

Rahvusvaheline julgeolekuolukord on keeruline ning seetõttu on oluline, et sisepoliitilised vastasseisud ei nõrgestaks Eesti välispoliitilisi eesmärke ja nende saavutamist. Eestis on olnud konsensuskokkulepe, et välispoliitikas hoiame seljad koos ning seisame ühe eesmärgi, Eesti iseseisvuse nimel kõik koos. Arvatavasti, head sõbrad, olen ma ainuke inimene, kes siit kõnepuldist teile midagi kiitvat ütleb. Aga siiralt: suur tänu, et te olete seni välispoliitiliste teemade puhul sisepoliitilise vastasseisu kõrvale jätnud ning olnud oluliste otsuste langetamisel ühtsed ja ühehäälsed! Ma väga loodan, et selline koostöö välispoliitilistel teemadel jätkub, kuna tulemas on palju olulisi ja suuri väljakutseid, mida Eesti rahvusvaheliselt eest veab. 

Enam kui poolteist aastat on möödunud päevast, mil Venemaa alustas laiaulatuslikku agressiooni Ukraina vastu, lootes nõnda hävitada Ukraina riigi ja rahva, aga veidi pikemas perspektiivis ka Euroopa julgeolekuarhitektuuri korralduse. Putini rünnaku peamine raskus langes ukrainlaste õlule. Kuid kaalul on selles sõjas kaugelt enamat kui Ukraina tulevik. Kui sõja lõpuks kujuneb rahvusvahelise elu normiks see, et suurriigist agressor saab relva jõul hävitada oma väiksemaid naabreid, muuta nende piire ja tühistada lausa rahvaid, siis on rahvusvahelisel õigusel põhinev maailmakord mööndusteta lõppenud ja jõhker jõupoliitika koos kõige selle juurde kuuluvaga tagasi. Sellises maailmas kannataksid kõigepealt väikeriigid. Seejärel aga, nagu me oleme näinud korduvalt ajaloost, ka suurriigid ise. Nii ründabki Putin Ukrainat, aga tegelikult ka kogu praeguse rahvusvahelise elu nurgakive, suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse printsiipe, reeglitel ja rahvusvahelisel õigusel põhinevat maailmakorda, ÜRO ja OSCE aluspõhimõtteid. 

Eesti jaoks on selles sõjas seetõttu kaalul ei vähem ega rohkem kui eksistentsiaalsed julgeolekuhuvid. Poolteist aastat pärast laiaulatusliku rünnaku algust peab Ukraina endiselt vastu. Erinevalt paljude skeptikute hinnangutest püsib lääs ühtselt ja kindlalt agressioonivastasel kursil ning maailma riikide enamus väljendab järjepidevalt oma hukkamõistu agressioonile ning toetust suveräänsuse ja territoriaalse terviklikkuse põhimõtetele. Putini algne plaan vallutada mõne päevaga Kiiev ja sundida Euroopa seejärel laiematele järeleandmisele on selgelt läbi kukkunud. Tänaseks on ukrainlased rohkem kui poolteist aastat agressori vastu võidelnud. Lühikesest plaanist ei ole midagi enam alles. 

Sõja tekitatav surve Venemaa režiimile on aga juba avalikult nähtav. Prigožini niinimetatud marss Moskvale oli ju vaid jäämäe veepealne osa neist pingetest, mis Moskva ladvikus kasvamas on. Venemaa eliit mõistab hästi tupikut, kuhu Putini sõjapoliitika riigi viinud on. Puudub igasugune lootus helgemale tulevikule. Ühiskonnas valitseb tardunud hirmuõhkkond. Ja unistus Venemaa rahvusvahelisel areenil taas suureks teha on asendunud isolatsiooniga, kus almust tuleb palumas käia juba Põhja-Korea käest. Sellest hoolimata ei tohi meie loorberitele puhkama jääda, sest sõjas loeb vaid tulemus ja see pole hoolimata kõigest veel saavutatud. Sõda kestab, inimesed hukkuvad, genotsiid käib, lapsi küüditatakse jätkuvalt. Ukrainlased läbivad meeter meetri haaval kümnete kilomeetrite ulatuses miinivälju, olles väga raske tule all ja makstes väga ränka hinda. Kuid nad liiguvad edasi. 

Kutsun üles tugitoolikriitikuid enne järgmise ukrainlastesuunalise kriitikanoole väljalaskmist korraks süveneda. Ukrainlased liiguvad edasi. Putin, olles aru saanud oma algse plaani läbikukkumisest, loodab sellele, et pikas kurnamissõjas töötab aeg tema kasuks, et demokraatlik maailm ei suuda hoida fookust, ühtsust ja kurssi ning et Ukraina rahvas väsib pidevast terrorist. Aga meie teame, et Putin eksib jälle. Me teame, et tänapäeva avatud ühiskondades ei lähe enam Müncheni-taolised sobingud läbi. Me teame, et püüd teiste rahvaste vabaduse hinnaga enesele stabiilsust osta on määratud läbikukkumisele. Ja me teame ka seda, et ukrainlased ei väsi. 

Ei, aeg ei tööta Putini kasuks, nagu väga paljud arvavad, kuid sõda ei lõpe enne, kui seda mõistab ka kriitiline osa Venemaa enda otsustajatest. See ongi meie tänase välispoliitika peamine ülesanne: kindlustada üheskoos liitlaste ja partneritega nii tegude kui ka sõnadega, et Venemaa mõistab oma kursi perspektiivitust, lõpetab agressiooni ja korvab tekitatud kahju. Mida rutem, seda parem. 

Daamid ja härrad! Eesti välispoliitika tugevus seisneb põhimõttekindluses ja järjepidevuses. Eksistentsiaalsetes julgeolekuküsimustes räägime maailmas alati kindlameelselt ühel häälel, jättes sisepoliitilise parteidevahelise konkurentsi koduseinte vahele. Mul on hea meel tõdeda, et see taasiseseisvumisest alates paika pandud põhimõte kehtis ka sellel kevadsuvel, kui parlament kiitis hoolimata tulisest sisepoliitilisest vaidlusest ühehäälselt heaks mitu välispoliitikaavaldust, kus kutsusime üles andma Ukrainale NATO-perspektiivi ning nõudsime, et tagataks Venemaa liidrite vastutuselevõtmine agressioonikuriteo eest. See saatis maailmale tugeva sõnumi: oma elulistes välis- ja julgeolekupoliitika küsimustes on Eesti ühtne ja vankumatu. 

Ka eelolev välispoliitikaaeg tuleb intensiivne. Seetõttu kutsun välisministrina täna üles parlamenti ja kõiki siin esindatud poliitilisi jõude, aga ka kõiki põhiseaduslikke institutsioone jätkama Eestile seni edu toonud poliitilist kultuuri, jätma sisemised vaidlused koduseinte vahele ja tegutsema maailmaareenil ühise jõuna. 

Lugupeetud parlament! Lubage mul lühidalt peatuda olulisematel välispoliitilistel sõlmküsimustel, mis eeloleval hooajal meie tähelepanu vajavad. Oleme Venemaa laiaulatusliku rünnaku algusest keskendunud kolmele suurele poliitikasuunale: agressiooni hinna tõstmine, Ukraina toetamine ning võitlus karistamatusega. Need suunad jäävad meie prioriteediks ka sellel poliitikahooajal. Eesti sõnum on ühene: meie eesmärk on sanktsioonide ja igakülgse isoleerimisega agressorriiki maksimaalselt kahjustada. Mis seni tehtud, peab jätkuma ja saama tõhustatud. Lisaks tuleb sanktsioonirežiimi pidevalt karmistada, et jõuaks kohale meie sõnum: Putini lootus, et aeg toob leevendust, on alusetu. Kuni agressor oma kursil jätkab, karmistub pidevalt ka tema vastu suunatud poliitika. 

Lähinädalail töötame me Välisministeeriumis välja oma täiendavad sanktsiooniettepanekud, millele Euroopa Liidus toetust otsima hakkame. See on juba 12. sanktsioonide pakett Euroopa Liidu poolt. Lisaks otsime täiendavaid võimalusi piiririikide ühiseks tegutsemiseks nii Euroopa Liidu laua taga kui ka eraldi, et sanktsioonirežiim karmistuks. Selleks toimus minu initsiatiivil eile Venemaa piiririikide esindajate nõupidamine, kus me arutasime ka, kuidas rakendada ühiselt Venemaa numbrimärki kandvate sõidukite sissesõidukeeldu. Eesti viis selle otsuse ellu eile kell 10 hommikul. 

Kõik võimalused on meie laual, miski ei ole tabu, alates maismaatranspordi täiendavast piiramisest kuni sanktsioonialuse kauba transiidini. Seda kõike tehes aga peame silmas, et meie meetmed oleksid võimalikult tõhusad. Üksi tegutsedes suuname kaubavood naabrite juurde, kahjustades Venemaa asemel omaenda ettevõtteid. Seetõttu peangi esmatähtsaks koostööd piiririikidega, aga ka laiemalt Euroopa Liidus. Kui ka kõigi meie ettepanekute puhul kohe rahvusvahelist konsensust ei teki, on meie sõnum siiski ühemõtteline: mis tahes tehing, mis edendab agressorriigi majandust, aitab tarbida tema tooteid või viia temani kaupu, on määritud ukrainlaste verega ning seega taunitav. (Saalist hüütakse midagi vahele. Juhataja helistab kella. Plaksutatakse.) See on minu sõnum, see on valitsuse sõnum ja see on kogu Eesti sõnum. Kõik ettevõtjad, ka rahvusvahelised suurkorporatsioonid, kes Venemaaga endiselt kaupa teevad, peavad saama meilt sama ühemõttelise sõnumi. (Saalis räägitakse.)  

10:13 Aseesimees Jüri Ratas

Austatud välisminister, ma korra vabandan. Head ametikaaslased! Mulle tundub, et me kuulame kõnet väga hoolikalt, ja see on väga tore, aga need emotsioonid – ma palun, et hoiame saalis vaikust. Austame neid, kes soovivad kuulata, ja austame ettekandjat. Aitäh! Palun, välisminister!

10:13 Välisminister Margus Tsahkna

Suur tänu! Kui te suudate veel 15 minutit vastu pidada, oleksin tänulik. 

10:13 Aseesimees Jüri Ratas

Teil on kuni 18 minutit ja circa 40 sekundit. Palun!

10:13 Välisminister Margus Tsahkna

Aitäh! Kõik ettevõtjad, ka rahvusvahelised suurkorporatsioonid, kes Venemaaga endiselt kaupa teevad, peavad saama meilt ühemõttelise sõnumi: teie tegevus aitab agressorit sõjas, mida ta peab ka meie julgeoleku aluseks olevate rahvusvaheliste reeglite vastu. Väga selge põhimõte. Minu sõnum on väga selge: lõpetage selline äri ära, mida rutem, seda parem. Ja kui ka meie täiendavate sanktsioonide kehtestamine aega peaks võtma, siis tuleb arvestada sellega, et Euroopa tarnijad karistavad teid ise, hoides verega määritud toodetest eemale. 

Tänan siinkohal ka kodanikuühiskonda ja ajakirjandust, kes agressoriga kaupa tegevad ettevõtted ja nende tooted meile kõigile pidevalt teatavaks teevad, et ka meie ise kodanikena oma tarbimisharjumusi kohandada saaksime. 

Hea seadusandja! Veel sel sügisel toob Välisministeerium valitsusse Euroopale suunda näitava seaduseelnõu, mis loob Eestile ja pretsedendina kogu Euroopale õigusliku mehhanismi Venemaa külmutatud varade kasutuselevõtuks Ukraina ülesehitamiseks. Venemaa külmutatud varade kasutuselevõtmisest Ukraina ülesehitamise toetamisel on räägitud väga palju, kuid seni ei ole mitte midagi tegelikult ette võetud. Oleme samasuguse mehhanismi loomist Euroopa Liidus pikalt taotlenud. Nüüd oleme valmis seda ka ise oma tegudega näitama ja andma suuna. 

Poliitiliselt on küsimus lihtne: agressor peab aitama oma varaga agressioonikahjusid korvata. Õiguslikult on tegu aga küllaltki keerulise eelnõuga. Veel enne valitsuse lauale jõudmist on selle kallal väga tõsist vaeva näinud nii Välisministeeriumi kui ka teiste ministeeriumide juristid ja eksperdid. Ja siinkohal ma kutsungi üles parlamenti seda eelnõu menetlema viivituseta, aga samal ajal kaaluma kõiki kaasnevaid õiguslikke aspekte täie tõsidusega, nagu küpsele parlamentaarsele riigile on kohane. Hea Riigikogu! Selle eelnõuga kehtestame me midagi unikaalset ja midagi suunda näitavat kogu Euroopale ja arvatavasti kogu maailmale. 

Head rahvaesindajad! Lisaks agressori majandustiibade kärpimisele tuleb kärpida tema osalust laiemas rahvusvahelises elus. Oleme siingi olnud suunanäitaja, kui kehtestasime Venemaa diplomaatilisele esindatusele Tallinnas pariteetsuse. See oli samm, mis raskendas Venemaa eriteenistuste Eesti-vastast tegevust ning millega on nüüdseks ühinenud mitmed meie liitlased, saates oma pealinnadest välja diplomaadimaski taha varjunud luurajaid. Ja siin ma kiidan kõiki oma eelkäijaid välisministri ametis. 

Olime suunanäitajate seas ka siis, kui vedasime Venemaa väljaheitmist Euroopa Nõukogust, kus õhk nüüd tõesti on palju puhtam ja fookuse seadmine lihtsam. Samuti siis, kui hääletasime Venemaa välja ÜRO Inimõiguste Nõukogust, mille liikmete sekka agressorriik kunagi ei tohiks kuuluda. Isoleerimise tööga me ka jätkame, suunates oma pilgu aina enam valitsusväliste ringkondade poole. Soovingi siin teie ees täna korrata Eesti üleskutset: kuni agressioon jätkub, ei tohi Venemaa ja teda abistava Valgevene sportlased rahvusvahelisel areenil võistelda. Ja ma palun siin teie kõigi, samuti meie spordiringkondade abi. Hoidkem põhimõttekindlat joont! Nõudkem Venemaa ja Valgevene eemalejäämist Pariisi olümpiamängudest! 

Head Riigikogu liikmed! Teise olulise poliitikasuunana jätkame me Ukraina toetust. Me kutsume kõiki maailma riike üles andma Ukrainale kogu seda varustust, mida nad lahingutegevuses vajavad, ning tegema seda kiiremini kui seni. Jah, me peame oma otsused hoolikalt läbi kaaluma, enne üks kord lõikamist üheksa korda mõõtma, kuid sama oluline on mõista, et iga viivitatud päev, nädal või kuu tähendab kaotatud inimelusid ja pikemaks veninud sõda. Me ei tohi tunda piinlikkust selle tõe väljaütlemise pärast. Piinlik peaks olema hoopis nendel kommentaatoritel, kes, teades tõenäoliselt väga hästi seda, kui kaua võtab meil aega Ukrainale relvade tarnimine, kurdavad maailma meedias anonüümselt tempo üle, millega Ukraina sõjaväelased praegu oma maad vabastavad. 

Nagu sõjalise abi puhul, on Eesti tabude murdja ka Ukraina ülesehituses. Me oleme esimeste seas, kes saanud hakkama reaalse ülesehitusprojekti lõpuleviimisega, ja seda hoolimata sellest, et sõda veel kestab. Mul oli au olla välisministrina Eesti ehitatud lasteaia avamise juures ja näha seda vaprust ja südikust, mis peegeldus ka väikelaste silmadest. Oktoobris avame rekonstrueeritud silla ning jätkuvad lasteaedade ja orbudekodude projektid. 

Ukraina ülesehitamine aga pole pelgalt humanitaarkaalutlustest lähtuv tegevus. On Eesti ja kogu Euroopa strateegilistes majandushuvides, et Ukrainat taastamine lähtuks euroopalikest, õigusriigile omastest turumajanduse reeglitest, kus võrdsed ettevõtlusvõimalused oleksid ka meie enda ettevõtetel. Ukraina potentsiaal on tohutu, rasketööstusest põllumajanduseni. Selle potentsiaali vallapäästmine eeldab muidugi sõja võitmist, kuid lisaks sellele kiiret ja efektiivset õigusriiki tugevdavat ülesehitust, mis saab Euroopa suurimaks strateegiliseks majandusprojektiks pärast Marshalli plaani. Selle õnnestumine loob eelduse ka meie enda majanduse uueks kasvupotentsiaaliks ja annab võimaluse Eesti ettevõtetele. Väikeriigile ei avane just tihti võimalus sedavõrd olulistes protsessides kaasa lüüa, meie jaoks see aga avaneb, kui kasutame oma eeliseid, milleks on kiirus, nutikus ja tulemustele orienteeritus. 

Seetõttu kutsun ma ka meie parlamenti üles riigieelarve menetlemisel arvestama, et praegu Eesti poolt arengukoostöösse suunatavad vahendid pole Eesti majandusele kulu, vaid strateegiliselt oluline investeering. Vastavad ettepanekud järgmiseks neljaks aastaks olen ma välisministrina riigi eelarvestrateegiasse teinud, sest ilma pikaajalise panuseta Ukraina ülesehitamise protsessi ei saa meie väikese riigina kohta selle suure laua taga, kus langetatakse olulisi poliitilisi ja majanduslikke otsuseid järgmisteks kümnenditeks. 

Lugupeetud parlament! Teie toetus Ukraina euro-atlantilistele püüdlustele on olnud selge ja kindlameelne. Meie sõnum Ukrainale, aga ka teistele Euroopa Liitu ja NATO-sse pürgivatele riikidele on olnud ühemõtteline: meie toetame laienemist, kuid teie peate mõistma, et ajalooline võimaluste aken avaneb vaid viivuks, nagu ta avanes vaid viivuks ka meie enda jaoks toona, mil Eesti NATO-sse ja Euroopa Liitu pääses. Nagu meie toona, peate ka teie olema õigel hetkel valmis. Me aitame teid igati nii poliitilistes debattides, nende ühenduste sees kui ka praktilise abiga. Kuid pingutama peate ka teie ise, sest ajalugu allahindlust ei tee. 

Aga ajalugu ei tee allahindlust ka meile endale. See võimalus, mis kandidaatriikidele vaid viivuks avaneb, avaneb samamoodi viivuks ka meile endale, NATO-le ja Euroopa Liidule. Sisuliselt meie huvides on see, et demokraatia, stabiilsuse ja julgeoleku vöönd Euroopas laieneks, aga Euroopa Liidu ja NATO laienemise kõrval selleks teist vahendit ei ole, nagu pole NATO kollektiivkaitse kõrval ühtegi teist toimivat ja tõsiseltvõetavat julgeolekugarantiid. NATO on ainukene reaalne julgeolekugarantii, mis tagab stabiilsuse kogu meie regioonis, ja mitte ainult Ukrainale. 

Hallide tsoonide aeg Venemaa naabruses peab läbi saama. Seepärast on oluline, et Soome ja Rootsi on otsustanud liituda NATO-ga, muutes meie regiooni julgeolekuolukorra veelgi kindlamaks ning Läänemere NATO sisemereks. Seetõttu peab Eesti oluliseks, et ka meie ise, NATO ja Euroopa Liit, hoiaksime nendes ajaloolistes protsessides initsiatiivi. Ma luban veendunult, et Eesti jätkab mõlema organisatsiooni laienemise kindlat toetamist, ja loodan ka teie kindlameelsusele, lugupeetud rahvaesindajad. 

Olulise sammu Ukraina NATO-liikmesuse teel saavutasime sellel suvel NATO Vilniuse tippkohtumisel, kus lepiti kokku järgmised praktilised sammud. Ja minul välisministrina oli väga hea oma tööandja, Riigikogu avaldusele toetuda. Suur tänu selle eest veel kord! Samuti otsustas Vabariigi Valitsus ühineda G7 Ukraina deklaratsiooniga, et osaleda pikaajaliste julgeolekutagatiste andmises ning sõjalise ja rahalise toe tagamises Ukrainale. 

Head kuulajad! Venemaa agressioonist rääkides ei saa mööda vaadata tõsiasjast, et agressioon on kuritegu, ja sellele kuriteole peab järgnema karistus. Vastasel juhul taandame rahvusvahelise õiguse ja reeglitel põhineva maailmakorra vaid paljasõnaliseks ilukõneks, libisedes tegelikkuses tagasi jõupoliitika püünistesse. Kuhu see meid nüüd viib, teame meie siin Eestis väga hästi, olles elanud läbi selle, kui suured riigid 1939. aastal üle meie pea meie saatuses omavahel kokku leppisid ja meie toona Rahvasteliidu-liikmesusest hoolimata omavoli ja türannia küüsi langesime. 

Me ei ole kunagi enam üksi, on meie põhimõte. Jõupoliitika kaoses puhkenud sõja eel ja ajal kannatasid esmalt need, kes olid väikesed või haavatavad, hiljem aga kogu inimkond. Ütlen otse välja: praeguste tegudega, eelkõige aga sellega, milliseid tulemusi saavutame, loome me tegelikult ise tulevast maailmakorda. Eesti jaoks on oluline, et selles maailmakorras kehtiks endiselt territoriaalse terviklikkuse ja suveräänsuse põhimõtted, agressiooni lubamatus ja reeglite ülemuslikkus. Kas nii ka kujuneb, sõltub muu hulgas sellest, milliseid tagajärgi saavad tundma need, kes praegu agressiooni- ja sõjakuritegusid sooritavad. 

Seetõttu toetab Eesti kõigiti sõjakuritegude uurimist ja nende toimepanijate vastutusele võtmist, aga ka agressioonikuriteo tarbeks rahvusvahelise eritribunali moodustamist, mis peab riigijuhtidele immuunsuse andmise asemel kindlustama selle, et kurja teinud saaksid õiglase karistuse. Ja uskuge mind, head sõbrad, see on väga raske töö globaalselt. Võtku see aega 5 aastat või 50 aastat, maailma riikide hoiak peab olema kindel: agressioon ei tohi korduda, agressioon ei tasu ära. Ja me ei korda oma varasemaid vigu, sest me teame, et see, mida me teeme, määratleb lõpuks ka meid endid, määratleb reeglitel põhineva maailma kaitsjana või siis hoopis millegi muuna. 

Eesti seisab kindlalt reeglitel põhineva maailma kaitsel. Mõni võib ju küsida, miks võtab üks väikeriik nii suurtes asjades üldse rääkida. Ehk tuleks olla tasa ja vaikida, olla mugavustsoonis? Aga ma vastan: vaikimist me oleme juba proovinud. Nüüd olgem targemad. Ajaloo eest me ennast ära ei peida. Meie kohus on rääkida, sest kaalul on ka meie enda maailm. 

Sel sügisel plaanime me neil teemadel jõuliselt rääkida ja liitlasi otsida nii väikeste kui ka suurte seast, nii meie maailmajaost kui ka kaugemalt. Sest Venemaa agressioon on ilmsiks teinud, kui haavatav on meie maailmakord just sellistes olukordades, kus agressoriks on ÜRO Julgeolekunõukogu vetoõigusega liige. See haavatavus on praeguseks läinud maksma lugematul hulgal ukrainlaste elusid ja toonud kaasa kannatusi kogu maailmas. Sellise haavatavusega tegelemata jätmine ohustab aga pikemas perspektiivis meid kõiki. 

Järgmisel nädalal osalen ÜRO Peaassambleel, kus Eesti üheks peamiseks eesmärgiks on hoida tähelepanu Venemaa agressioonisõjal Ukraina vastu ning kutsuda üles Ukraina tugevamale toetamisele. Selle nädala raames on võimalik kõrgel tasemel tõstatada Eestile olulisi küsimusi. Samuti tuleb ära küsida küsimused, mis puudutavad ÜRO peasekretäri salajast kirjavahetust Venemaa välisministriga. Eesti sõnum on väga selge: agressorile järeleandmisi tehes agressioon ei lõpe, vaid laieneb. Mingeid kokkuleppeid ja initsiatiive Ukraina territoriaalse terviklikkuse ja suveräänsuse arvel teha ei tohi. Meie ühine kohustus on otsida lahendusi, mis tagaksid rahu ja stabiilsuse ka edaspidi, mis muudaksid maailma turvaliseks ja vabaks.

Head kolleegid! Eesti välispoliitika oluline osa on ka meie majanduse toetamine. Me teame, et meie ettevõtetel on keerulised ajad, eriti eksporditurgudel. Koostöös majandusminister Tiit Riisalo ja teiste ministritega oleme moodustanud valitsuskomisjoni, mille eesmärk on suunata Eesti majanduse arengut senisest strateegilisemalt, kasutades ära nii välisturgude kui ka sisemise teadmise potentsiaali. Selle komisjoni töö on koordineerida muude ministeeriumide ja Välisministeeriumi, sealhulgas välisesinduste tööd selle nimel, et meie ettevõtjad saaksid uksed lahti, pideva toetuse ja meetmed vallutada maailm ja muutuda globaalseks. 

Meil on, mida maailmale pakkuda. Meil on uuenduslikud lahendused, meil on paindlikkus, meil on haritud ja targad inimesed ning meil on julgus mõelda suurelt. Eesti on praegu maailmas esirinnas ükssarvikute loomisel, kuid potentsiaal on veelgi kaugemaks ja enamaks. See potentsiaal on meie inimestes ja ettevõtjates. Riigi roll on mitte segada, vaid toetada ja võimestada, eriti välisturgudele sisenejaid. Hiljutise ettevõtjana tean ma ise, kui oluline on see, kui Eesti ettevõttele aitab uksi avada meie suursaadik. Seetõttu on äridiplomaatia iga meie saadiku põhiülesanne ja valitsuskomisjoni peamine eesmärk on majanduskasvu strateegilise hoogustamise plaan, millesse kutsun üles panustama kõiki ministreid, kõiki Eesti saadikuid, aga ka teid, head Riigikogu liikmed. 

Lugupeetud rahvaesindajad! Ma tahan lõpetuseks peatuda veel mõnel olulisel eelnõul, millega Välisministeerium lähiajal valitsusse ja seejärel teie ette tuleb. Välisteenistuse seadus, mis kunagi jäi välja kuulutamata. Selle eelnõuga soovime vähendada oluliselt sisemist bürokraatiat, mis praegu meie välisteenistust kammitseb, ning muuta meie teenistuse korraldus moodsamaks ja paindlikumaks, et iga diplomaat, iga saadik ja iga välisteenistuja tunneks ennast vajalikuna, et ta tunneks ennast isiklikult kohelduna ja toetatuna. 

Peagi esitame välissuhtlemisseaduse muutmise eelnõu, millega taotleme riigiasutuste vahel asjatu bürokraatia vähendamist, lühendades oluliselt aega, mis kulub näiteks välislepingute menetlemisele. Seegi saab olema oluline kokkuhoid rahas, aga tegelikult eelkõige ajas, andes suuremaid ja paindlikumaid võimalusi meie majanduskoostööks teiste riikidega. 

Juba on valitsuse heakskiidu saanud ja teie poole teel isikut tõendavate dokumentide seaduse eelnõu, millega lihtsustame ühekordselt kasutatava asendusdokumendi väljastamist inimesele, kes on reisil olles oma reisidokumendi kaotanud. Võtame osaliselt kasutusele kaugtuvastuse võimaluse ja kullerteenistuse, vabastades inimesed igakordse füüsilise kohaleilmumise nõudest. Tundub väike asi, aga tegelikult nendes riikides, kus meil ei ole konsulaaresindust või saatkonda, on see hätta sattunud inimestele suureks abiks. Selliselt asjatut bürokraatiat vähendades me hõlbustame nende inimeste elu, aga samal ajal hoiame kokku omaenda maksumaksja poolt meile antud raha kulutamist. 

Rahvusvahelise sanktsiooni seaduse eelnõust ehk siis Venemaa külmutatud varade kasutusele võtmise eelnõust ma juba rääkisin. See on üks olulisemaid eelnõusid, mida see Riigikogu välispoliitiliselt saab menetlema hakata. 

Ja kõige lõpuks, nagu välispoliitika teemade puhul üldse, kutsun teid üles toetama neid eelnõusid. Kutsun teid üles edaspidigi hoidma ühtset meelt välispoliitika ja kaitsepoliitika ajamisel, vaatamata kõigele, mis meil riigis sees, kodus toimub. Arutame asju omavahel kas või kirglikult, kuid lõpuks, maailma ette minnes hoidkem ühte ja liikugem koos edasi. Suur tänu!

10:31 Aseesimees Jüri Ratas

Austatud välisminister, ma tänan teid! Teile on ka palju küsimusi. Anti Poolamets, palun!

10:31 Anti Poolamets

Lugupeetud minister! Te kasutasite oma kõnes baptisti preestri paatost ja korduvalt kasutasite sõna "piinlik". Ja mina kasutan siis ka. Teie jutus oli ääretult palju piinlikku. Nimelt, teie moraalse majaka lasi põhja juba teie enda erakonna liige Johanna-Maria Lehtme, kes diskrediteeris Ukraina abistamist nii põhjalikult, et raha kuivas armetult kokku. Aga teist korda kukkusite läbi põhja ja moraalse majaka staatuse kaotasite nüüd hiljuti, kui te ei ole siiamaani hukka mõistnud peaministri vereraha teenimist Venemaal, tema abikaasa äri Venemaal. Te julgete seda baptisti preestri hoiakut siin [kasutada] olukorras, kus te ei ole valitsusest ära tulnud või peaministrit hukka mõistnud. See oleks ainuke tee sellise paatose võtmisele. Kas te mõistate peaministri tegevuse hukka või mitte?

10:32 Välisminister Margus Tsahkna

Lugupeetud küsija! Ma olen vahepeal siit saalist päris mitmeid aastaid eemal olnud, aga ma saan aru, et see kultuur on läinud sinna, kuhu ta on läinud. Ja sellepärast mul on ka piinlik. Nagu teil on piinlik oma põhjustel. Ma olen väga selgelt väljendanud, ja seda ka siin kõnes täna, mis on põhimõtted, millest meie lähtume selles valitsuses. Ma ei taha välisministrina tulla kaasa just nimelt selle poolega teie mängust, mis puudutab seda sisepoliitilist kemplust. Ma olen öelnud väga selgelt: igasugune äritegemine Venemaaga on vale, see toidab Vene sõjamasinat. Mis puudutab peaministri otsuseid, mis puudutab Reformierakonna otsuseid edasi‑ või tagasiastumise suhtes, siis nendega tegelevad need inimesed ja see erakond. Mina olen siin selleks ja saanud teilt mandaadi, et ellu viia välispoliitikat, mis tegelikult Eesti iseseisvust tagab. Ma ei tule kaasa selle intrigeeriva mõtteavaldusega.

10:33 Aseesimees Jüri Ratas

Marek Reinaas, palun!

10:33 Marek Reinaas

Margus, väga hea kõne! Päriselt! Aitäh! Nii nagu sina oma kõnes kiitsid palju parlamenti ja parlamendiliikmeid, tahaks mina kiita seda kõnet. Ma saan aru, et Ukraina ülesehitamine saab olema Eesti majandusele ja Eesti ettevõtlusele tõepoolest ajalooline võimalus. Ettevõtjana oskan ma öelda, et paku õigeaegne ja täpne tabamine on ilmselt ettevõtluses kõige olulisem. Ja seepärast küsingi: millal käib stardipauk ehk millal ja mis tingimustel sinu arvates Ukraina selle sõja võidab?

10:34 Aseesimees Jüri Ratas

Head ametikaaslased, ma palun, saalis on liiga suur lärm. Palun austame küsijaid ja austame neid, kes soovivad kuulata, ja austame ettekandjat. Ja see lärm tuleb igast reast. Aitäh! Palun, välisminister!

10:34 Välisminister Margus Tsahkna

Aitäh, hea küsija! Kui mina teaks või kui keegi teaks, kunas täpselt lõpeb Ukraina sõda, siis see oleks suurepärane. Mida me teame, on see, et see sõda ei lõpe niipea. Ja millega me peame kõik koos tegelema, ongi see, et meie lääne demokraatlik ühiskond ei väsiks toetamast. Siin ja seal aeg-ajalt vupsavad välja erinevad arvamused või algatused otsida rahu iga hinna eest. Aga me oleme näinud ka seda, mis peale 2014. aastat juhtus. Tegelikult see rahu iga hinna eest tähendab agressiooni jätkumist ja kordumist. Siin ei tohi olla mitte mingit kompromissi.  

Nii et meie tänane peamine tegevus ikkagi on suunatud sellele, et me maksimaalselt suure ja laiapindse jõuga toetaksime Ukraina sõjalist tegevust. Aga samal ajal, nagu ma ka ütlesin siin kõnes, ülesehitusprotsess on juba alanud. Eesti oli esimene riik, kes koostöös Ukrainaga ehitas lasteaia Žõtomõri oblastis. See tundub võib-olla väike asi – üks lasteaed kõikide nende suurte purustuste taustal –, aga tähtis on see, et me suutsime seda teha kiiresti. Me suutsime seda teha valitsuselt valitsusele, nii-öelda ringkonna ja kohaliku omavalitsuse tasemel koostööna. See hange toimus Eestis ehk siis Euroopa Liidus läbipaistvalt, vastavalt kõige karmimatele reeglitele, ja see viidi ellu Eesti erasektori ettevõtetega, koostöös Ukraina poolega. Ja see praegu töötab. Selle lahenduse ja skeemi vastu on väga suur huvi väga suurtel riikidel, G7 riikidel ja Euroopa Komisjonil, sest meil on see teadmine ja kogemus, kuidasmoodi kiiresti päris asju teha. Ja see annabki meile võimaluse mitte ainult moraalselt, vaid ka praktiliselt olla selle laua taga, kus hakatakse üles ehitama Ukrainat, olla osa sellest suurest protsessist. 

10:36 Aseesimees Jüri Ratas

Tanel Kiik, palun!

10:36 Tanel Kiik

Austatud Riigikogu aseesimees! Hea välisminister! Teie sõnavõtuga ja peamiste rõhuasetustega saab üldjuhul ainult nõustuda. Mõnes kohas võib-olla tahaks natuke vaielda, see puudutas kas või seda ajakava, kui kaua me anname teistele riikidele aega agressiooni hukkamõistuks. Ma arvan, et meil ei ole viitekümmet aastat. Aga mis teie kõnes väga selgelt puudus ja paratamatult ka siin saalis elevust ja teatud mõttes nõutust tekitas, on väga selge seisukohavõtt praeguses välisjulgeolekupoliitikat kahjustavas kriisis, mille on esile kutsunud peaministri abikaasa äritegevus Venemaa suunal. Te olete varem avaldanud jäägitut toetust peaministrile. Täna ütlesite siin vastates justkui, et te ei võta nagu seisukohta või et see on justkui Reformierakonna siseasi. Välisminister, kuidas saab välisjulgeolekupoliitikat kahjustav kriis, Eesti mainet kahjustav kriis olla ühe erakonna siseasi? See ei vasta ju tõele. Palun, mis on teie konkreetne seisukoht praeguses skandaalis: kas see on kahjustanud Eesti välisjulgeolukupoliitikat (Juhataja helistab kella.), meie mainet? Ja millised on lahendused, mida teie näete välisministrina selle [maine] taastamiseks? 

10:37 Välisminister Margus Tsahkna

Aitäh! Nüüd, võtame liistude kaupa. Hea Tanel, me tunneme teineteist aastaid ja ma tean, mida sa ootad, et ma siin ütleksin. Ma ei ütle seda, sest see on sisepoliitika, mida sina hetkel teed. Mina teen praegu välispoliitilist avaldust välispoliitika kohta ja selles suhtes ma välisministrina ütlen, et see skandaal või kriis, mis puudutab tänast peaministrit, ei ole kuidagi mõjutanud meie välispoliitikat ja julgeolekupoliitikat. Meie välispoliitika ja julgeolekupoliitika on täpselt sama. Ja veelgi enam. Ma tegin täna selle poliitilise avalduse just nimelt sellepärast, et sisepoliitilise kemplemise kõrvale panna teile kõigile laua peale ja ka saadikutele, kes esindavad väga paljusid riike ja kes on täna siin kohal, milline on Eesti Vabariigi välispoliitika, millised on need eesmärgid. Ja see on kompromissitu võitlemine Ukraina toetamise eest, see on kompromissitu võitlemine selle eest, et rahvusvahelise õiguse kord püsiks, see on võitlemine selle eest, et rahvusvahelise õiguse rikkujad saaksid karistatud. Ja selles mõttes Eesti Vabariigi valitsuse ja Eesti Vabariigi välis- ja julgeolekupoliitika ei ole mitte kuidagi muutunud. 

Ma saan ka aru soovist sisepoliitilistel eesmärkidel võimalikult palju ka rahvusvahelisele tasemele seda teemat lükata. Ma saan sellest aru, sest opositsioon peabki tegema tööd [selle nimel], et maha võtta peaministrit, maha võtta valitsust. See ongi teie töö. Aga minu poliitilise sõnavõtu mõte on see, et täna, ja mitte ainult Eestis, vaid globaalselt, on palju rohkem kaalul kui see, kas Eesti Vabariigi peaminister on Kaja Kallas või keegi teine. See rahuldus, mida te võib-olla saate, võib-olla ei saa  – mina ei tea seda –, ei kaalu üles Eesti Vabariigi välispoliitilisi ja julgeolekupoliitilisi huvisid. Ma palun teil tõesti, head rahvasaadikud, aru saada, et me ei ela mingis iseenesest mõistetavas maailmas, kus Eesti riigi olemasolu on tuhandeteks aastateks tagatud. See nõuab igapäevast tööd. 

Jah, me peame tõesti saama selguse kõigi asjaolude kohta, mis on seotud peaministri abikaasa äritegevusega Venemaal ja nii edasi. See töö käib ja selles te olete väga osavad. Aga palun, kui me räägime välis- ja julgeolekupoliitikast rahvusvahelisel tasemel, siis ärge tooge alla seda madalal [kasvavat] õuna, tuues selle kättesaamise nimel ohvriks kogu meie 32 aastat kestnud töö, mida me oleme ühiselt ja konsensuslikult teinud. Siin on palju rohkem mängus.

10:40 Aseesimees Jüri Ratas

Toomas Uibo, palun!

10:40 Toomas Uibo

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea välisminister! Minu küsimus tuleb külmutatud varade kohta, terroristliku riigi Venemaa külmutatud varade kohta läänes. Esiteks, kas me teame seda summat? Kas me oleme kaardistanud ära kõik need varad? Kusmaal on see protsess läänes, et neid varasid kasutada Ukraina heaks? Ja küsimuse teine pool: kui palju neid varasid on Eestis teadaolevalt ja kuidas me saaksime neid vahendeid kasutada Ukraina abistamiseks?

10:41 Välisminister Margus Tsahkna

Aitäh! Külmutatud varad on kõik registreeritud vastavas registris, need on Vene riigi külmutatud varad, pankade varad, rahalised varad, aga on ka tegelikult nii-öelda füüsilised varad. Me kõik oleme kuulnud erinevatest jahtidest, aga neid varasid on erinevaid ja veel. Nende üle peetakse registrit rahvusvahelisel tasemel ja sealt tuleb ka meie enda seadusandlusesse, kui me hakkame siin Riigikogu saalis seda arutama, see alus, mis on külmutatud vara, ja mis ei ole külmutatud vara. Sellel peab olema rahvusvaheline juriidiline alus, mis asi on külmutatud vara, et me saaksime ta võtta kasutusele.

Nüüd, need summad globaalselt on ikkagi röögatud, mis on külmutatud. Eestis konkreetselt meil neid varasid nõnda palju ei ole olnud, me räägime suurusjärgust 35–40 miljonit eurot tänase seisuga. Nii et meie enda seadusandlus, kui me selle kehtestame, annab mingi tulemuse Ukraina ülesehitamise protsessis praktiliselt, kui me nende varade võõrandamisest saadud raha anname Ukrainale konkreetsete ülesehitusprojektide jaoks. Aga tegelikult see meie seadusemuudatus, selle juriidilise aluse loomise mõte, et võtta kasutusele Venemaa külmutatud varasid, on luua pretsedent, luua pretsedent Euroopas, mis põhineb meie väga rangel põhiseadusel, mis põhineb Euroopa Liidu õigusel. See on suunanäitaja ja nii-öelda konkreetne kaasus, et teised ei saaks enam pugeda selle kivi taha, et ei ole juriidiliselt võimalik seda teha. Kanadas on olemas selline lahendus. Kanada on teistsuguse õigussüsteemiga riik, aga Kanadas on olemas legaalne skeem, kuidasmoodi Venemaa külmutatud varasid kasutusele võtta. Ja mul on plaanis minna sinna visiidile, et seda protsessi lähemalt uurida. Nii et Eesti riigi panus on eelkõige süsteemi loomise, juriidilise skeemi loomisega olla eeskujuks teistele ja anda oma panus.

10:43 Aseesimees Jüri Ratas

Züleyxa Izmailova, palun!

10:43 Züleyxa Izmailova

Aitäh, austatud minister! On suur au ja rõõm olla osa nii vahvast rahvast, kes viib Ukraina abistamise ja Kremli alistumise tegudes täiesti uuele tasemele. Eelmisel nädalal teatas Joe Bideni administratsioon 5,4 miljoni dollari andmisest Ukraina veteranidele, Vene oligarhide külmutatud raha andmisest Ukraina veteranidele. Te rääkisite eelmisele küsimusele vastates põgusalt ka sellest, aga küsiksin, kuhu teie meelest peaks Eesti neid külmutatud varasid täpsemalt suunama ja milleks.

10:44 Välisminister Margus Tsahkna

Aitäh! Me oleme mõelnud nõndamoodi, ja see on kõige õigem, kuidasmoodi see juriidiline skeem hakkab välja nägema. Esiteks on külmutatud varade register, aga teiseks on agressiooni tulemusena tekitatud kahjude register, mis on dokumenteeritud ja rahvusvaheliselt on kinnitatud, et need kahjud on tekkinud agressiooni tulemusena. Selle üle, mida täpsemalt ja mis järjekorras tuleb taastama hakata, peab olema õigus otsustada ukrainlastel endal. Ehk siis, kui me selle seadusemuudatuse siin vastu võtame ja kehtestame, siis see saab olema nõndamoodi, et Eesti ja Ukraina vahel sõlmitakse vastav leping ja Ukraina küsib meie käest juba konkreetselt, mille jaoks neil on [abi] vaja. Meie asi on juriidiliselt, õigussüsteemi kasutades need varad vabastada ja anda üle Ukrainale. Ma arvan, et kõige õigem on usaldada ukrainlasi, mis järjekorras mida on vaja teha.

10:45 Aseesimees Jüri Ratas

Protseduuriline küsimus, Jürgen Ligi, palun! 

10:45 Jürgen Ligi

Vabandust, see on tehniline viga! 

10:45 Aseesimees Jüri Ratas

Selge. Liigume edasi. Rene Kokk, palun!

10:45 Rene Kokk

Aitäh, austatud juhataja! Hea välisminister! Sellega ei saa küll nõustuda, et praegune skandaal peaministri perekonnaliikme äritegevusest Venemaaga on kuidagi ainult siseriiklik. Sellest peaks te ikka küll aru saama. Aga küsimus teile on see: kas teile on teada, mis riigid need on, millele peaminister on viidanud, [öeldes], et on hulk lääneriike, kelle moraalne kompass või moraalsed standardid on oluliselt madalamad kui Eestis? Ma usun, et teil välisministrina on teada, millele peaminister on viidanud.

10:45 Välisminister Margus Tsahkna

Aitäh, hea küsija! Ma pean täiesti ausalt tunnistama, et ma ei saanud aru, millele küsimus viitas. Ma pean tunnistama, et ma ei jõua kõike detailselt jälgida, ühte või teist lauset või fakti, kes mida on öelnud. Minu ülesanne välisministrina on tegeleda Eesti välissuhtlusega, välispoliitikaga. Ja ma ütlen teile täiesti ausalt: see ei ole teema, millega tegeletakse välispoliitilistel kohtumistel ükspuha millise ministri või mis iganes tasemel. 

Pigem, ma ütlen ausalt, on tekkinud väike segadus sellest, et Eesti Vabariigi president tegi avalduse, mida on võib-olla erinevate õiguskordade ja riigikorralduse mõttes globaalselt erinevalt mõistetud. Kui president ütleb, ja tegelikult ta ütles: kui mina oleksin olnud peaminister, siis ma oleksin tagasi astunud. Seda on mõnikord tõlgendatud ka nõnda, et meie president on öelnud midagi sellist, et peaminister peab tagasi astuma. Päris paljudes riikides president otsustab, kas peaminister astub tagasi või mitte. Eesti puhul me oleme parlamentaarne riik ja teie otsustate selle üle. Nii et seda teemat olen pidanud paar korda selgitama. 

Aga ma ütlen teile uuesti, mida rohkem meie siin puskleme omavahel, seda rohkem see teema muidugi jõuab rahvusvahelisele tasemele. Mina ei ole välisminister, kes ütleb teile, et seda pole üldse olemas. See on üks paha lugu, see on üks väga ebamugav lugu. Saate aru? See on kõigile väga ebamugav, halb lugu, ja just nimelt sellepärast, et see puudutab moraalset põhimõtet, et Venemaaga äri ajamine on halb. Venemaa sõjamasina toetamine läbi kaubanduse, majandustegevuse on halb, moraalselt vale. Aga mis puudutab siseriiklikke protsesse, siis see on väga paljuski parlamendi kätes. 

10:47 Aseesimees Jüri Ratas

Lauri Hussar, palun!

10:47 Lauri Hussar

Aitäh, lugupeetud Riigikogu aseesimees! Hea välisminister! Suur tänu teile väga põhjaliku ja hästi ette valmistatud ja hästi esitatud kõne eest, millest me saime väga sügava sissevaate Eesti välispoliitilistesse prioriteetidesse, milles loomulikult kesksel kohal on Venemaa sõda Ukraina vastu ja selle agressiooni ohjeldamine. Ja ma tahan teid tunnustada selle väga selge teekava eest, millega te tahate külmutada Vene varade kasutamise. See on loomulikult äärmiselt oluline, et Venemaa oleks kõikvõimalikul moel isoleeritud, et Venemaa oleks välja lülitatud rahvusvahelisest elust selleks, et Ukrainal oleks või tekiks võimalus sõja võitmiseks. Margus Tsahkna, minu küsimus puudutab meie Euroopa liitlasi. (Juhataja helistab kella.) Milline on teie informatsioon selle kohta, kuidas meie Euroopa liitlased saavad täpselt samamoodi kaasa aidata sellele? Milline on teie viimane teadmine selles osas?

10:49 Välisminister Margus Tsahkna

Aitäh! Külmutatud varade, Venemaa külmutatud varade kasutusele võtmisest räägitakse palju ja on põhimõtteline otsus, et need tuleb kasutusele võtta. Nüüd, probleem on olnud selles, et – ma tegelikult arvan, et see ei ole probleem, see on meie tugevus –, et meie oleme kõik õigusriigid, vastupidiselt Venemaale. Me peame järgima omaenda seadusi, me peame järgima omaenda regulatsioone ja need külmutatud varad kasutusele võtma vastavalt sellele. Ma ütlen nüüd väga siiralt ja ausalt, et mida ma näen, on see, et külmutatud varade kasutusele võtmine on võib-olla kõige valusam samm, kui me räägime sanktsioonidest Venemaa vastu, tegelike varade kasutusele võtmine, mis on riiklikud varad, mis on raha, mis on pankades külmutatud tohututes summades.

Aga teine pool on see, et need on ka sanktsioneeritud isikute [varad]. Need on tavaliselt väga selgelt Putini režiimiga otseselt seotud isikud, kes aitavad kaasa agressioonile, kes saavad sellest agressioonist kasu, kes on saanud aastakümneid kasu selle režiimi kuritegelikust tegevusest. Ja nende varade äravõtmine tähendab seda, et nad neid varasid kunagi tagasi ei saa. Isegi, kui see lootus on neil praegu olemas, et äkki, kui sõda kuidagi lõpeb ühte- või teistpidi, saavutatakse rahu, siis äkki on see osa mingisugusest kokkuleppest läänemaailmaga, Ukrainaga, kellega iganes, et me saame normaalset elu edasi elada. Ei saa! Ja see ongi meie sõnum. 

Ma olen kogenud, et on pisut ettevaatlikkust, ja üks argument on olnud, et õiguslikult on seda väga keeruline või väga raske saavutada. Siinkohal ongi teil, kallis Riigikogu, suurepärane võimalus see seadustada ja näidata kogu maailmale, eriti Euroopale, et Venemaa külmutatud varasid on ka kõige karmima põhiseaduse alusel, mis Eestis on, võimalik [kasutusele võtta]. Nii et siin me oleme lipukandjad.

10:50 Aseesimees Jüri Ratas

Igor Taro, palun!

10:50 Igor Taro

Aitäh, hea istungi juhataja! Austatud välisminister! Küsin rahvusvahelise tribunali algatuse kohta, võib-olla saaksite natuke rohkem avada. Eesti on siin olnud üks eestvedaja. Kuidas see algatus on rahvusvahelisel tasemel kujunenud ja kuhu me lõpuks sooviksime praktikas välja jõuda sellega?

10:51 Välisminister Margus Tsahkna

Aitäh! Hästi lühidalt, et kõigil oleks selgem, rahvusvaheline avalik õigus on paratamatult keeruline. Meile kõigile, kõigile inimestele tundub täiesti iseenesestmõistetav, et kui Putin on otsustanud agressiooni ellu viia, ja kõik faktid on ju teada, on tõestatud, siis ta võetakse selle agressioonikuriteo eest vastutusele rahvusvahelisel tasemel. Aga tegelikult on nõnda, et seda ei ole nii lihtne teha. Ja üks põhjus on see, et see peaks kindlasti toimuma võimalikult laia rahvusvahelise toetuse ja legitiimsuse alusel, kuid kuna Venemaa on ÜRO Julgeolekunõukogu liige, kes saab vetostada kõikvõimalikke selliseid mandaadi andmise otsuseid, siis see lihtsalt ei ole võimalik. Seda ei ole võimalik ellu viia.

Nüüd, me oleme rahvusvahelises töögrupis välja töötanud juriidilise aluse, kuidas oleks võimalik see tulemus saavutada. Ja see on nõndamoodi, et ÜRO Peaassamblee, kuhu kõik riigid kuuluvad, annab mandaadi moodustada eritribunal, mis ei ole seotud liidritele kuuluva immuunsusega. Praegu on riikide liidrid agressioonikuritegude puhul immuunsed, neid ei saagi nende kuritegude eest vastutusele võtta. Ja peaassamblee annab selle mandaadi ÜRO peasekretärile, kes sõlmib vastava lepingu Ukrainaga. Selle mandaadi alusel kutsutakse kokku eritribunal, kes hakkab menetlema Putini, välisministri ja peaministri agressioonikuritegusid. See on üks teema, mida me ka peaassambleel nüüd selgitame.

Reaalsus on see, et põhjustatuna erinevatest ajaloolistest põhjustest, hirmudest või ka tegelikult sellest, et ei olda kindel, et täna on nii suur toetus globaalselt olemas, et ÜRO Peaassambleel oleks see mandaat tugev. Ei ole sellele protsessile nii suurt toetust olemas. Nii et me jätkame seda tööd, otsides liitlasi mitte ainult Euroopast, mitte ainult tavapäraste liitlaste seast, vaid väga oluline on teha seda tööd ka teistel kontinentidel, ka nende riikide puhul, kes on meist kaugemal, et nad saaksid aru, kui oluline see on kõigi jaoks.

10:53 Aseesimees Jüri Ratas

Tanel Tein, palun!

10:53 Tanel Tein

Aitäh, austatud juhataja! Austatud välisminister! Ma tahaksin ka tänada väga õige ja jõulise ettekande eest. Aga vaadates tulevikku, kui sõda Ukrainas on lõppenud Ukraina võiduga, milline võiks olla Euroopa ja maailma, sealhulgas ka just Eesti uus olukord? Eesti on piiririik Venemaaga, need piirid on kinni, mis on siis kohapeal selline Eesti võimalus? Ja mis on murekohad?

10:54 Välisminister Margus Tsahkna

Aitäh! Kui me ühiselt selle sõja võidame, siis siin on mitu aspekti. Kõige tähtsam minu arvates on see, et me saame aru, et me peame täna ehitama üles uue Euroopa julgeolekuarhitektuuri, mis tähendab seda, et halle tsoone ehk neutraalseid riike Venemaa piiridel ei ole. Kõik need neutraalsed riigid lõpuks on saanud agressiooni osaliseks. Ja siin on väga palju samme ju astutud. Ma ütlen tõsiselt: see, et Soome rahvas ja eriti Rootsi rahvas peale oma peaaegu 300 aastat kestnud neutraalsuspoliitikat otsustasid astuda NATO-sse, on väga suur märk. Sellest saavad aru ka end väga turvaliselt tundvad rahvad. Ja eriti saavad sellest aru kindlasti ukrainlased, aga ka paljud teised, kes näevad, mida Venemaa on võimeline tegema. 

Teine pool on kindlasti see, et me peame aru saama, et kuni see režiim Venemaal kestab, ei lange julgeolekuoht, ei lange agressioonioht. See tähendab ka seda, et me peame jätkuvalt investeerima oma riigikaitsesse, oma julgeolekusse. See puudutab samamoodi sanktsioonipoliitikat. Ehk siis mina ei näe siin võimalust, et tehakse lihtsalt mingisugused kokkulepped, et saabuks rahu. Meie eesmärk on tegelikult väga selge ja lihtne: suruda Venemaa tagasi Venemaale ja kindlustada oma julgeolek teadmises, et see oht on jätkuv. 

Kolmas [eesmärk] on võtta sellesama õigusemõistmise abil venelastelt, Venemaalt, Putinilt või kes iganes sõjarežiimi seal veab ja toetab, tahe tulevikus agressiooni korrata. Selle hind peab olema võimalikult selge. Seepärast me ei otsi mitte ainult rahu, vaid me otsime tegelikult selle sõja selget lõppu. 

Oleme ausad, viimane kord, kui sõda selgelt ära lõpetati, oli teine maailmasõda ja oli ka Nürnbergi protsess. Kõik järgnenud konfliktid, sõjalised konfliktid, kus on läänemaailm osalenud ühte- või teistpidi, on alanud ja lõppenud kuidagi niimoodi, et nendest ei ole tehtud ühtegi konkreetset järeldust ja neid pole ära lõpetatud ka selles suhtes, et näiteks liidrid on pandud agressioonikuritegude eest vastutama. See on ka põhjus, mispärast neid asju, neid agressioone tuleb uuesti ette. Teise maailmasõja järel ei antud rahvusvahelist hinnangut Nõukogude Liidu agressioonikuritegudele, mis toimusid, ja me näeme nüüd, et õigusjärglane Venemaa paneb neid absoluutselt rahulikult jälle toime. Seda teadmist, et midagi on valesti tehtud ja et see on karistatav, seal ei ole. 

10:57 Aseesimees Jüri Ratas

Kalev Stoicescu, palun!

10:57 Kalev Stoicescu

Suur tänu, austatud istungi juhataja! Hea välisminister! Suur tänu väga võimsa, väga hea ja sisuka kõne eest! Kõigepealt mul on siiski üks ettepanek, mis lähtub … (Saalis räägitakse.) Jah, kodune kasvatus jätab soovida.

10:57 Aseesimees Jüri Ratas

Ma palun saalis vaikust! 

10:57 Kalev Stoicescu

Kõigepealt esitaksin ettepaneku, mis lähtub pinginaaber Toomase küsimusest teile Venemaa külmutatud varade suuruse ja kasutusele võtmise kohta. Kui see eelnõu siia saali jõuab, siis ma loodan, et me võtame selle sobival kujul võimalikult kiiresti vastu ja me saame ka need mõnikümmend miljonit eurot seda vara kasutusele võtta. Ettepanek olekski suunata see Ukraina sadamate infrastruktuuri parandamiseks. Just nimelt see infrastruktuur, mida Venemaa nüüd agaralt hävitab, et takistada viljaeksporti nendesse riikidesse, kus seda vilja kõige rohkem vaja on. (Juhataja helistab kella.) Nüüd, küsimus seondub …

10:58 Aseesimees Jüri Ratas

Hea küsija, palun küsimus!

10:58 Kalev Stoicescu

Küsimus seondub NATO liikmesusega. Me oleme siin kevadel vastu võtnud …

10:58 Aseesimees Jüri Ratas

Hea küsija, teie aeg!  

10:58 Kalev Stoicescu

Mis tingimustel Ukraina saab NATO liikmeks?

10:58 Välisminister Margus Tsahkna

Aitäh! Lihtsalt kommentaariks. Nii nagu ma ütlesin, kui me selle seadusemuudatuse vastu võtame ja rakendame päris tegevuses, siis kindlasti on Ukraina see, kes saab öelda, kuhu kõige rohkem on vaja tuge külmutatud varade arvelt saada. Aga ma pean selle ettepaneku meeles.

Nüüd, mis puudutab Ukraina NATO-liikmesust, siis [sel teemal] oli päris tõsine töö samameelsete riikidega koos. Tuginedes tegelikult teie enda kui tööandja otsusele, millest minul ei olnud võimalik kuskile tagasi nihkuda, [tuli] Vilniuse tippkohtumisel, mis toimus selle aasta suvel – NATO tippkohtumine –, saavutada selle protsessi algus. Ehk siis on kokku lepitud, esiteks, kordan üle, et Ukraina koht on NATO-s; teiseks, Ukraina-NATO nõukogu süstemaatiline töö; kolmandaks, välisministrite süsteemne kokkusaamine, mis toimub esimest korda juba oktoobris ja kus eraldi käsitletaksegi Ukraina NATO liikmeks saamist, ja rida teisi tegevusi.

Ma võin öelda nõndamoodi, et NATO liikmeks on mõnes mõttes lihtsam saada kui näiteks Euroopa Liidu liikmeks. Kõik NATO riigid lihtsalt peavad nõndamoodi otsustama. Ja minu seisukoht on väga selge, et praeguse kuuma sõjakonflikti ajal selle konsensuse saavutamine on väga raske või võimatu. Seda on väga selgelt välja öelnud ka meie suured partnerid. Kuid meie tegutseme selle nimel, et see liikmesus või järgmine samm kas või ametliku kutse näol saabuks võimalikult kiiresti.

Järgmine NATO tippkohtumine toimub Washingtonis järgmisel aastal, ja väga pineval ajal, vahetult enne Ameerika Ühendriikide presidendivalimisi, mis paratamatult mõjutavad kogu maailma välispoliitikat. Ehk siis me peame nüüd iga päev tegema tööd selle nimel, et Ukraina saaks NATO täisliikmeks. Ka näiteks Rootsi, kellele ju kellelgi sisuliselt ei olnud ühtegi etteheidet, ei ole tegelikult veel NATO täisliige. Türgi parlament minu hinnangul ja minu info kohaselt peaks nüüd oktoobris selle otsuse ratifitseerima, ja samamoodi Ungari. Ehk siis, liikmeks saamiseks on vaja kõikide NATO täisliikmete nõusolekut. Aga see protsess on alanud ja see ongi kõige olulisem. 

11:01 Aseesimees Jüri Ratas

Tarmo Tamm, palun!

11:01 Tarmo Tamm

Aitäh, hea istungi juhataja! Aitäh välisministrile hea kõne eest! On täiesti arusaadav, et igasugune ettevõtlus agressorriigiga on taunitav. On ka täiesti arusaadav, et ettevõtjatel, kes oma ettevõtluse rajasid [suhetele] Venemaaga, on nende äririskid realiseerunud. Aga on ka selge, et [soovitud] efekti annab ainult ühine äritegevuse lõpetamine. Ja ainult sellest ei piisa, kui Eesti ettevõtted lõpetavad oma äritegevuse. Milline võiks olla Eesti roll või mida Eesti peaks tegema, et me suudaksime käituda selles vallas ühiselt?

11:01 Välisminister Margus Tsahkna

Siin on kaks poolt. Üks pool on see, et ettevõtjad ise peavad otsustama, kas see on moraalselt õige või vale. Ma ei räägi siin mitte majandustegevusest raha teenimise eesmärgil, vaid et kas see on õige või vale. Ka minule väga lähedal seisvad inimesed, kes on ettevõtjad globaalsel ja rahvusvahelisel tasemel, enamus nendest lihtsalt otsustas ise ilma igasuguse avaliku surveta peale 24. veebruari eelmisel aastal äritegevuse ära lõpetada. Nende tegevus ei ole ja arvatavasti kunagi ka ei saa sanktsioonide osaliseks, aga see oli nende moraalne kompass, nende otsus. See on see, millel tegelikult peaks kõik baseeruma. 

Nüüd, teistpidi ma saan aru ka nendest ettevõtjatest, kes on Venemaal, kes on sinna teinud investeeringuid ja kes ei ole täna sanktsioonide all. See ongi selline moraalne kahvel. Aga kõikvõimalike piirangute rakendamine, nagu ma ütlesin täna ka oma poliitilises pöördumises – need peavad olema ühised. Ehk siis me võime siin näidata lippu ja teha üksinda neid otsuseid, aga meie maismaapiir Venemaaga on ju suhteliselt lühike, kui võrrelda mõne teise maaga. Ja kui me ei tee ühiseid piiranguid, siis see majandustegevus ju jätkub, aga see läheb lihtsalt Eestist mööda kuskile mujale. Ja selle tulemusena mitte ei kahjustu Putini sõjamasin, vaid saavad kahju meie ettevõtted. Ja siin ma ütlen väga selgelt välja, et me peame ka oma ettevõtjate eest seisma. Seetõttu ongi väga tähtis Euroopa Liidu tasemel töö, mida Eesti teeb aktiivselt, ja tegelikult ka piiririikidevaheline koostöö. Eile toimus üks selliseid ühiseid koosolekuid, kus me arutasime järgmisi samme. Eesmärk ei ole mitte omaenda ettevõtete hävitamine, vaid eesmärk on ikkagi Putini sõjamasina aeglustamine. See on tegelikult eesmärk. Ja siin ongi see dilemma, mis peaks muidugi lähtuma moraalsest majakast. 

Üks asi veel. Nimelt, Eesti valitsuses, majandus- ja IT-ministeeriumi juures EISA-s – see on tore nimi ja sealt saab aeg-ajalt midagi ka – on tegelikult üks meede, mida on vähe kasutatud, aga mis on just nimelt mõeldud nende ettevõtete toetamiseks, kes on jäänud Venemaa agressiooni tõttu nende sanktsioonide ja piirangute hammasrataste vahele. Tuleb aidata neil see agressiooniaeg üle elada. Seda meedet ei ole tegelikult väga aktiivselt kasutatud. Seal on täna suurusjärgus 12 miljonit eurot ja seda summat on vajadusel võimalik suurendada. See on siis meie enda pool. Ühtpidi me peame väga selgelt nõrgestama Vene sõjamasinat, aga teistpidi me peame aru saama omaenda ettevõtetest, ettevõtjatest. Nemad ju maksavad tegelikult neid makse, mille raha teie hakkate siin riigieelarvega ümber jagama ja mida vajavad meie lapsed hariduses ning inimesed sotsiaaltoetustena või mida iganes. Sellest ju tegelikult kõik oma jõu saab. See on keeruline [probleem], kus ei ole mustvalgeid lahendusi. Aga mustvalge on põhimõte, ja see põhimõte on see, millest võiks lähtuda.

11:05 Aseesimees Jüri Ratas

Kert Kingo, palun!

11:05 Kert Kingo

Ma tänan, lugupeetud istungi juhataja! Hea peaminister! See tundus lausa uskumatu, et te õigustasite siin ja kaitsesite agressorriigiga äri ajamist, nimetades Kaja Kallase osavõtul toimunud Venemaa-äri sisepoliitikaks ja sisemiseks vaidluseks. Ei, see ei ole sisemine vaidlus ega sisepoliitika. See on rahvusvaheline skandaal, mis on Eesti mainet seniolematult kahjustanud, sest äri toimub agressorriigiga, mitte Eesti-siseste ettevõte vahel. Ja üldjuhul oleks olnud viisakas pärast Slava Ukrainiga toimunut ja nüüd Kaja Kallase tegevust, et te mõistaksite selle ka avalikult hukka. Aga seda te ei ole teinud. Ja seetõttu see teie tulihingeline kõne agressorriigivastaste sõnavõttudega ja samal ajal Kaja Kallase tegevuse õigustamine, kaitsmine ei ole tõsiselt võetav. Te ei ole usutav. Ma tahaksin veel kord üle täpsustada: kas te tõesti leiate, et sõja ajal Venemaaga äritsemine on kõigest sisemine vaidlus?

11:06 Välisminister Margus Tsahkna

Aitäh! Ma lihtsalt fakti täpsustuseks, et ma ei ole peaminister, ma olen välisminister. Ma olen teine isik siin puldi taga.

Te pöördusite minu poole kui peaministri poole. Ma ei ole peaminister. Teiseks, need hinnangud, mida teie annate, mina ei pea neid kommenteerima, need on teie hinnangud poliitiliselt laetud või isiklikult laetud hinnangud ükspuha, mille kohta. Mul on väga kahju tegelikult, et ka Slava Ukraini ja Johanna Lehtme teema on täna siin millegipärast jälle suul. Palun öelge mulle täpselt, mis siis juhtus Slava Ukrainiga. Öelge, palun, mis on täpselt need asjaolud, mis on juhtunud. Ma olen väga hoolikalt lugenud neid auditeid, minu teada ei ole täna ka prokuratuur midagi suutnud öelda. Mis siis on tegelikult juhtunud? Mina tahan teada fakte. Ja täpselt samamoodi ma olen öelnud, mis puudutab peaminister Kaja Kallase abikaasa äriajamist Venemaaga, mida iganes, ma tahan teada fakte. Moraalse hinnangu olen ma siit väga selgelt välja öelnud, öelnud ka, mis on välispoliitiliselt Eesti valitsuse seisukoht, mis on meie kõigi ühine seisukoht. Venemaaga äri ajamine on moraalselt vale – vastab tõele.

Nüüd, muidugi see kahjustab. Muidugi see avaldab mõju rahvusvahelisel tasemel, aga ma ei näe ka teie enda siirast muret Eesti rahvusvahelise maine pärast, vaid teie siiras mure on seotud sellega, et peaminister Kaja Kallas tuleb lihtsalt ametist maha saada. Ja teine on see, et kasutada nüüd uut malakat ütlemaks seda, et muidu Riigikogu tööd teha ei saa. Ja see on sisepoliitika, seda ma ütlengi. Muidugi on mõjud. Kõik, mis Eesti sees toimub, mõjutab meid rahvusvaheliselt – absoluutselt. Ja mina ei süüdista teid, te teete oma tööd. Mulle ei meeldi see lugu lihtsalt, mulle ei meeldi see Kaja Kallase abikaasa lugu üldse mitte, see on väga ebamugav kõigile. Valdo Randperele samamoodi. Kõigile on. Kõigil on ebamugav, väga halb on. Aga mis teha?

Mina seisan nende asjade eest, mis on Eesti riigi püsimajäämiseks väga tähtsad, mis on Eesti välispoliitilised eesmärgid, mis on need kavad, mis me oleme teinud. Ja ma tõesti siiralt tunnustan ka teid selle eest, et siis, kui need otsused on siin saalis, mis mõjutavad Ukraina toetamist või meie välispoliitilisi põhimõtteid, siis palun visake need sisepoliitilised asjad kõrvale ja toetage – nii, nagu te olete seni teinud. Ja tõsiselt, see on see, mis meid edasi viib.

11:08 Aseesimees Jüri Ratas

Juku-Kalle Raid, palun!

11:08 Juku-Kalle Raid

Aitäh! Margus, minu meelest oli väga selge ja konkreetne kõne. Ja seda toredam oli vaadata, kuidas riigialam Poolamets arvas, et ta on sattunud baptisti kirikusse. Aga võib-olla Helle-Moonika Helme, selle asemel et siin lapsikult naeru lagistada, võtab kokku oma alles jäänud vaimujõu ja räägib Poolametsale, kus ta tegelikult on. 

Minu küsimus puudutab tegelikult ÜRO-d – sihuke oluline rahvusvaheline, sõnaliselt äärmiselt pateetiline, üle maailma suure templiga organisatsioon, nagu me teame, eks. Aga ütleme, konkreetse käitumise ja selle mentaalsuse mõttes, mis nende sõnade taga on, on ta ikkagi nagu nihukene läppunud švamm või kohati isegi ajusurnud. Sest kuidasmoodi muidu selgitada seda, et julgeolekunõukogus peetakse ikka veel Venemaad? Margus, ütle mulle, kas on mingigi võimalus Venemaa julgeolekunõukogust kuidagi välja arvata, minema peksta. (Juhataja helistab kella.) Ja kas on mingi moodus, kuidas Eesti saaks sellele kaasa aidata?

11:09 Välisminister Margus Tsahkna

Aitäh! ÜRO reformist on räägitud minu arvates juba aastakümneid. Kui ma õppisin Toronto Ülikoolis rahvusvahelist avalikku õigust 1999. ja 2000. aastal, siis juba olid väga valmis ÜRO reformi plaanid. Ja see oli aeg, kui ajalugu oli nii-öelda lõppenud ja kõik rahvad olid kätest kinni võtnud ja elasid "sõbralikult", aga ikkagi midagi ei juhtunud. Tõepoolest, julgeolekunõukogu liikme võimalus vetostada otsuseid on see, mis ühtpidi hoiab mingit tasakaalu, aga kui ta ise on agressorriik, siis see ju sisuliselt välistab sellesama riigi kuritegudega tegelemise. See on selle süsteemi error, see viga seal sees.  

Mida küll Eesti riik tõmbab eest ja milles me otsime liitlasi, on ÜRO reform – me kutsume seda nõndamoodi –, et vähemalt teatud küsimustes oleks võimalik julgeolekunõukogu vetost mööda minna. Eriti puudutab see agressiooni teemasid, just nimelt neid teemasid, mis on seotud teiste riikide suveräänsuse printsiibi rikkumisega. Üks riik, kes on ise agressor, ei saa otsustada teise riigi õiguse üle – selline on see loogika. Aga ma pean tunnistama, et päriselus on seda väga keeruline saavutada.  

Samas peab ütlema, et väga hea, et ÜRO on olemas. See on see globaalne jututuba, see on see globaalne organisatsioon, kus me tegelikult kõik kokku saame, ükspuha, mispidi me mõtleme. Minu kava järgmiseks nädalaks on täis kohtumisi teiste riikide välisministrite ja delegatsioonidega, kellega me tavaliselt kokku ei saa, ja just nimelt, et selgitada. See on tegelikult ka üks roll: näost näkku selgitada seda, kes on koloniaalriigid. Venemaa on võidelnud koloniaalriikide vastu, aga samal ajal meie saame rääkida sellest, mis tunne oli olla ühe agressorriigi okupatsiooni all. Ja nii edasi. Ehk siis see on teema, mida arvatavasti, hea sõber, me sinuga menetleme veel pikalt, aastaid. 

11:12 Aseesimees Jüri Ratas

Riina Solman, palun!

11:12 Riina Solman

Aitäh, lugupeetud Riigikogu aseesimees! Hea välisminister! Teie kõnes öeldud sõnumid olid väga õiged, aga see, mis puldist on järgnenud, kõneleb millestki muust. Teile on välisministri kingad selgelt veel suured. Te tulete saali koostöösooviga, aga taote välisministrina vastu pulti ja manitsete meid siin patroneerivalt sisepoliitika küsimustes, selle asemel et öelda Eesti 200 nimel niiditõmbajana välja, et te ei aktsepteeri peaministri pereäri ajamist koalitsioonipartnerina ja lõpetate Eesti 200 poolt selle välispoliitiliselt piinlikuks muutunud olukorra. Ka viin teid kurssi, te ministrina võiksite oma erakonnakaaslase tegemistega kursis olla. Johanna-Maria Lehtme suhtes on kriminaalasi algatatud, see on fakt.  Ja nüüd küsimus. Rääkisite, et sanktsioonipoliitikat tuleb karmistada. See on õige. Tuleb otsida võimalusi piiririikide režiimi karmistamiseks – ka õige. Ütlesite, et tehingud on halvad. Aga kui me ei ole ennast Eesti riigina Venemaa elektrivõrgust lahti ühendanud, mida te ütlete selle kohta … (Juhataja helistab kella.) Kuidas on Eesti teie hinnangul toiminud Venemaa elektrisüsteemist lahtiühendamisel? 

11:13 Aseesimees Jüri Ratas

Hea küsija, teie aeg!

11:13 Välisminister Margus Tsahkna

Aitäh! Ma ei kommenteeri teie hinnanguid ja ma ei tea, kas need faktid kriminaalasja algatamisest või uurimise algatamisest … Need on erinevad asjad. Aga see ei ole minu pädevuses, mis puudutab Johanna Lehtmet. 

Aga küsimus oli väga asjakohane. Tõsiselt, hea küsimus! Siin on tehtud päris palju ja alles poolteist kuud tagasi toimus Balti riikide peaministrite kohtumine sel teemal, et kiirendada desünkroniseerimise protsessi. Seda on täna eest vedanud Leedu eelkõige. Ja siin on puhtalt julgeolekuküsimused, mis on tehnilised küsimused, ja on tegelikult ka hinna küsimus: millist hinda siis, kui me lahti ühendame ja kui me ei ole selleks veel valmis, peavad meie inimesed maksma elektri eest. Aga igal juhul me peame sealt ennast lahti ühendama, selles suhtes töö käib. Tänane plaan, mis on kokku lepitud kolme riigi vahel, Eesti, Läti ja Leedu vahel, kuna me ei saa üksi seda teha, on 2025. aasta jaanuar. Tegelikult see on kiireim aeg, mida me oleme suutnud [kavandada], vaadates üle kõikvõimalikud tehnilised võimekused, kõik need tööd, mis on praegu käimas. Ja me tõmbasime seda aega lühemaks koostöös Läti ja Leeduga. Nii et igatahes kiidan selle küsimuse eest, see on sisuline teema. Energiasõltuvus Venemaast on üks julgeolekuteemasid igal juhul.

11:14 Aseesimees Jüri Ratas

Arvo Aller, palun! 

11:14 Arvo Aller

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea välisminister! Siin on teiepoolne vastandumine selle sise- ja välispoliitika osas: väidate, et tegelikult teete välispoliitilist tööd, kuid samas Kert Kingole vastuseks ütlesite, et ei süüdista kedagi. Ja oma kõnes te väitsite, et opositsioon blokeerib parlamendi tööd. See on puhas sisepoliitika, mis te praegu siin teete. Veel manitsesite meid, et ebamugavaid teemasid ei ole soovitatav käsitleda. Lõppkokkuvõttes oli see kõne selline hüplev ja kaootiline. Te rääkisite pikalt Vene varade külmutamisest. Minu küsimus on hoopis teistlaadne. On teil oma kolleegidega rahvusvahelisel tasandil olnud arutelusid teemal, et peale sõja algust, alates 24. veebruarist 2022 Venemaal teenitud raha tuleks kasutada Ukraina ülesehitamiseks ja taastamiseks?

11:15 Välisminister Margus Tsahkna

Aitäh! Ma selle hinnangu andmist [ei kommenteeri], see ongi parlamendiliikme õigus anda hinnang. Tuletan lihtsalt meelde, mida ma ütlesin. Ma ütlesin hoopis, vastupidi, et vaatamata sellele, et on olemas sisepoliitilised debatid, et on erinevad meetmed, mida saab opositsioon kasutada kas parlamendi blokeerimiseks või mida iganes, vaatamata sellele on see parlament, mis valiti selle aasta märtsis, olnud välispoliitilistel teemadel konsensuslik. Ja see on see, mille eest ma teid kõiki tänasin ja tänan. Ja ma palun selle avaliku poliitilise pöördumisega, et palun jätkake sama liini. Mina ei tulnud siia teid manitsema, et ärge tehke sisepoliitikat. See ongi teie töö, selleks te oletegi siia valitud ja igaüks seisab oma erakonna, oma huvide ja oma valijate huvide eest. 

Nüüd, mis puudutab seda, kas me oleme arutanud, kuidas võtta kasutusele Venemaaga äri ajamisest saadud tulu, siis see ühendub selle teemaga, milliseid tulusid me tegelikult sanktsioneerime. Kui teatud tegevused on sanktsioonide all olevad tegevused, kui teatud isikud on sanktsioonide all olevad isikud, siis on alus ka need varad külmutada. 

Neid otsuseid on väga palju tehtud ja sealt edasi on küsimus, kas me suudame võtta need varad kasutusele, ja sellega Riigikogu hakkabki nüüd tegelema. Aluseks on see, kas teatud äritegevus on olnud seaduse rikkumine, sanktsioneeritud või mitte. Ja see ongi see regulatsioon, mis rahvusvahelisel tasemel on. 

Mida me teeme, on see, et püüame järjest sanktsioone laiendada – tõepoolest sanktsioone laiendada ja ka vaadata, et olemasolevad sanktsioonid peaksid. Väga-väga suur teema on tegelikult see, et läbi Eesti läheb ju tegelikult transiit. Veidi üle 75% sellest kaubast, mis läheb Venemaale, on tegelikult transiit, mis ei ole absoluutselt seotud Eesti ettevõtetega. Kaup läheb siit läbi ja öeldakse, et see on tegelikult transiit läbi Venemaa kolmandatesse riikidesse. Ja nüüd me peame kinni panema need kaubagrupid, mis on tundlikud kaubagrupid. See on kaup, millest saab Venemaal midagi teha, sest väga paljud nendest kaupadest, mis peaks jõudma kolmandatesse riikidesse läbi Venemaa, sinna ei jõuagi. Ehk neid auke, mida lappida, on meil tegelikult väga palju. Nii et tööd on igal juhul kõvasti sellel teemal. 

11:18 Aseesimees Jüri Ratas

Mario Kadastik, palun!

11:18 Mario Kadastik

Tere! Aitäh! Tänud selle hea kõne eest! Tahtsin täpsustada, et esimese sammuna sai see Venemaa registrinumbritega autode keelamine eile ära tehtud. Aga seal on erisus, et üle 9‑kohalistele sõidukitele see ei kehti. Ja me oleme lugenud, et Lux Express omab Venemaal registreeritud busse, millega ta Peterburi vahet sõidab. Kas sellel teemal on ka tulemas mingisuguseid jätkutegevusi? Ma eeldan, et see on üle liidu, mitte ainult meil. Siin on ka natuke moraalne küsimus. Kui nad teeksid neid vedusid Eesti numbriga bussidega, ei oleks neil seda probleemi, aga nad sõidavad Vene numbritega. See on üks koht. Ja teine on sarnane. Hiljuti, veel suve alguse poole oli Vene piiri ääres tohutu hulk kaubikuid kombainide osadega. See tegelikult toetab Vene riigi jätkusuutlikkust. Need osad, täpselt nii, nagu te mainisite, võib-olla lähevad teistesse riikidesse, aga praktikas ei pruugi minna. Mis on siin järgmised sammud?

11:19 Välisminister Margus Tsahkna

Aitäh! See, mille me eile rakendasime, põhines Euroopa Komisjoni tõlgendusel. Eesmärk pigem ei olnud mitte inimeste liikumise piiramine, kuna selles on Eesti [niigi] olnud väga karmide reeglitega. Me ei anna ju välja viisasid ja me ei lase inimesi nii lihtsalt üle piiri tulla, kui tegu ei ole just humanitaarpõhjustega, humanitaarviisaga. Eesmärk oli ikkagi lõpetada kaupade liikumine ja nende autode liikumine, mis on mõnes mõttes, selle tõlgenduse järgi ka kaup. Nüüd, tõepoolest kuni kümnekohaliste sõidukiteni tegelikult on see piirang, liinibussid sinna alla ei lähe. Mõte ongi selles, et see ei ole nii-öelda kaup, see on teenust osutav vahend. Aga igal juhul hea tähelepanek. 

Tänasel kabinetiistungil me arutame järgmisi tegevusi ka, see puudutab eelkõige seda, mida teha nende Vene numbrimärgiga sõidukitega, mis juba Eestis on. Mis me nendega siis teeme? Siin on erinevaid võimalusi kuni konfiskeerimise otsuseni välja. Kui sõiduk on tegelikult kaup, kui ta on sanktsioneeritud kaup, siis on võimalik sinna välja jõuda. Nii et töö jätkub. Üks tähtis asi on see, et me peame saavutama ka selle, et kõik piiririigid kehtestavad samamoodi Vene numbrimärgiga autode sissesõidukeelu. 

Nüüd, mis puudutab neid kombaine, siis nagu ma oma eelmises vastuses ka mainisin, me arutasime eile piiririikide esindajatega seda, et neid nii-öelda tundlikke kaubagruppe, seda nimekirja, saab tõlgendada nõndamoodi, et juhul kui neid osi on võimalik kasutada sõjategevuse või teatud tehnoloogia kasutamise toetamiseks – mida iganes –, siis tuleks need eraldi sanktsioneerida, isegi kui kaup on transiidipaberitega. Siin on veel vaja kõvasti tööd teha, eelkõige piiririikides, aga ka Euroopa Liidus. Kahetsusväärselt on nõndamoodi, et transiidi sildi all viiakse kaup Venemaale ja see jääbki Venemaale. Mõtlen ka neid kaubagruppe, mis tegelikult toetavad Vene sõjamasinat.

11:21 Aseesimees Jüri Ratas

Alar Laneman, palun!

11:21 Alar Laneman

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Suur tänu kõne eest! On õige fokuseeruda uuesti välispoliitikale, ajad on rasked. Ja see oli hea sooritus, ma ütleksin, et sõjaväes oleks sellise hea soorituse eest pidulikul rivistusel väeosa ülem kiitust avaldanud. Aga mõne asjaga ma siiski ei ole nõus. Välispoliitikat ei ole võimalik sisepoliitikast lahutada, kas või seepärast, et välispoliitika tegijad sünnivad sisepoliitiliste protsesside tulemusel. Ja kui me räägime riigikaitsest, siis riigikaitsjate moraalile mõjub äärmiselt halvasti teadmine, et meie seas, nende kõrval on inimesi, kes vaenlasega äritsevad ja selle alusel rikastuvad. Aga küsimus on selline. Nüüd on meetmed nende Vene numbrimärkidega autode osas, aga on võimalik, et Venemaa võtab mingeid vastumeetmeid tarvitusele. Kuidas me kaitseme oma kodanikke, kes on praegu Venemaal?

11:22 Välisminister Margus Tsahkna

Aitäh! Tänud heade sõnade eest! Ma saan väga hästi aru sellest, et kui te räägite kaitseväelastest, siis tegelikult see meie debatt või meie arutelu siin ongi õige teema üle, kui me räägime peaministriga seonduvast. See probleem on ju nii-öelda moraalne konflikt ja need hinnangud tuleb langetada inimestel endil. Mina olen välja öelnud oma isiklikud seisukohad ja ka, millised on Eesti valitsuse välispoliitika põhialused, mis puudutavad äritegevust Venemaaga.

Milliseid vastumeetmeid Venemaa meie kodanike vastu võib ette võtta? Nad on juba ka võtnud ja meie väga selge soovitus on Eesti kodanikel mitte Venemaale minna, mitte Venemaal reisida, mitte Venemaal äri ajada – see ei ole turvaline. Meil on hästi keeruline tagada [meie inimeste] julgeolekut lihtsalt väga praktilistel põhjustel. Ma ei kujuta ette, kas Venemaa meie vastu võtab mingisuguseid erilisi meetmeid kasutusele, aga avalikest allikatest on näha, et võib-olla seoses meie mõtetega võtta Venemaa külmutatud varad kasutusele on teatatud, et Venemaa hakkab ära võtma rahvusvahelisi ettevõtteid – neid natsionaliseerima, et neid tulevikus kauplemisel kasutada. Et kui te vabastate mingi osa minu külmutatud varadest, siis te võite tagasi saada selle või tolle ettevõtte.

Noh, siin ei ole mingit pistmist ei rahvusvahelise õiguskorra ega õigusriigiga. Aga sellega me peame arvestama, et lisaks moraalsele küljele, kui aetakse äri Venemaaga, on seal ka väga selged äririskid, mis pole minu arvates seotud ainult 24. veebruaril taas käivitunud sõjalise tegevusega. Venemaal on äri väga tihti ka poliitiline. Ma ise mäletan, et peale 1999. aasta majanduskriisi, mis suuresti oli Venemaalt tulnud ka meie aladele, kaotasid väga paljud Eesti ettevõtted oma investeeringud ja ärid Venemaal ja mitte majanduslikel põhjustel, vaid tegelikult poliitilistel põhjustel. Nii et Venemaaga äritegemine on lisaks moraalsele hinnangule alati olnud ka totaalne äririsk. Ja minu soovitus Eesti Vabariigi kodanikele on see, et ärge minge praegu Venemaale. Ärge minge Venemaale! Euroopas on turvalisem.

11:24 Aseesimees Jüri Ratas

Valdo Randpere, palun!

11:24 Valdo Randpere

Aitäh! Mul on kaks küsimust, katsun kiiresti esitada. Esimene on see moraalne hinnang ja Venemaal äri lõpetamine – täitsa nõus. Sa ütlesid ka, et EISA-l on üks meede, mis aitab leevendada seda kaotust, aga see kehtib ju ainult sanktsioneeritud äri puhul. Kas on mõttes kusagil Euroopa Liidus või Eestis kas või Venemaa külmutatud varade arvel kuidagi aidata ka neid Eesti ettevõtteid, kes tegelikult teevad legaalset äri? Nad tahaks Venemaalt ära tulla, aga Venemaa takistab neid. Mida ta teeb? Võtab neilt vara ära. Kas on mingi meede, kuidas aidata Eesti ettevõtteid?  

Ja teine küsimus täiesti teiselt poolt. Rootsis on ka valitsus praegu eelarvega hädas, kärbib igalt poolt, kärbib ka rahvusgruppide, selliste etniliste gruppide toetusi. Eestlased, Rootsi Eestlaste Liit ehk REL, kaotab sellega tõenäoliselt raha, aga nemad on üks organiseerijaid ka ESTO-2025 puhul, mis toimub Stockholmis ja Narvas. Kas Eesti riik saaks kuidagi aidata REL-i või mõjutada äkki Rootsi valitsust? (Juhataja helistab kella.) Mul paluti seda sinu käest küsida.

11:25 Aseesimees Jüri Ratas

Hea küsija, teie aeg!

11:26 Välisminister Margus Tsahkna

Aitäh! Esiteks, suund ongi see, et kui me ajame sellist kompromissitut välispoliitikat, nagu Eesti on ajanud, mis puudutab Venemaale agressiooni ja sõja hinna võimalikult kõrgeks viimist, siis see peab olema väga selge, must ja valge. Ja midagi pole teha, sellega seoses kannatavad väga paljud ettevõtted ja ettevõtjad mitte ainult Eestis, vaid laiemalt. Lihtsalt soovitus on oma ärimudel üle vaadata. Mis puudutab nende isikute abistamist, kes on jäänud Venemaal hammasrataste vahele, kas neilt on ärid ära võetud või takistatakse nende äratulekut, siis siin me saame nii palju aidata, kui Eesti riik suudab anda sellist riiklikku toetust või nõuannet või mida iganes. Aga oleme ausad, meie suhted Venemaaga on praktiliselt miinimumis, nullis. Tegelikult meie võimekus seal meie inimesi aidata ei ole väga kõrge, kuna see soov teiselt poolt on ju samasugune, täiesti null. Ja tegu on agressiooniriigiga.  

Nii et mingisuguseid selliseid meetmeid arutatud otseselt ei ole, küll aga just nimelt mõeldakse selle peale, kuidas meie enda, üldse Euroopa majandus selle üle elab. On aru saadud, et Venemaa jääb pikaks ajaks agressorriigiks, seal ei ole oodata mingisuguseid muutusi. Ma peame lihtsalt riikidena ja võib-olla ka suurte ettevõtluskeskkondadena aru saama, et Venemaa ei ole meie perspektiivne ärisuund. Ka see, et me oleme ennast suutnud järjest rohkem ära lõigata sõltuvusest Venemaaga, näiteks energiasõltuvusest – oleme ausad, Euroopa Liit on suutnud päris lühikese ajaga väga palju teha –, on kindlasti väga paljudele suurettevõtetele väga tõsine äriline probleem olnud. Ja riikides on neid ettevõtteid toetatud, on see Saksamaa või kes iganes. 

See on siseriiklik küsimus ja seesama EISA meede ongi mõeldud selleks, et aidata Eesti ettevõtetel, kes ajavad või kes on ajanud äri Venemaal, muuta oma äriskeemi, et nad ei peaks uksi kinni panema. Aga aus vastus on see, et Venemaal äri ajamine on igal juhul totaalne risk, isegi kui moraalne hinnang välja arvata. 

Aa, ESTO. Vabandust! Ma panin kirja. Ma sain ESTO korraldajatega kokku ja ma olen igatpidi toetamas ja valmis toetama seda, et ESTO toimuks ka Narvas. Me kindlasti suhtleme Rootsi valitsusega. Ma ei kujuta ette, kas ma saan Rootsi valitsust mõjutada, aga meie jaoks on ESTO korraldamine ja see, et ESTO tuleb Eestisse, väga tähtis. Nii et minu kui välisministri tähelepanu ESTO protsessile on olemas, me oleme pidevas suhtluses. Ma loodan, et ükspuha milline majandusprognoos või valuutakursid või mis iganes ei mõjuta meie ESTO toimumist. 

11:28 Aseesimees Jüri Ratas

Andres Sutt, palun!

11:28 Andres Sutt

Aitäh! Hea minister! Mainisite oma kõnes ka äridiplomaatia olulisust ja kindlasti on just praegusel ajal, kui meie lähiturgude väljavaated on üsna kasinad, väga oluline toetada oma ettevõtteid uute turgude avanemisel või olemasolevatel tegevuse laiendamisel, samamoodi välisinvesteeringute siia meelitamisel. Selle kõigega ma olen sada protsenti päri. Minu küsimus on: kuidas sobitub sellesse äridiplomaatia olulisuse pilti otsus mitte osaleda Osaka Expol 2025. aastal?

11:29 Välisminister Margus Tsahkna

Praktiliselt sobitub, nii-öelda retooriliselt ei sobitu. Ega see Expol mitteosalemine suurepärane välispoliitiline läbimurre kindlasti ei ole. Ja austatud küsija, kes on ise pidanud sama ametit, mis mina ja tegelikult ka ettevõtlusministri ametit, teab seda küll. Lihtsalt need tehiolud, mis seal taga olid, ja tingimused ja see hind, mis Eesti riik maksumaksja rahakotist oleks pidanud maksma, ei läinud kokku sellega, mida me oleksime saanud. Minu ettepanek on olnud selline ja tegelikult sellel moodustatud valitsuskomisjonil, kuhu kuuluvad majandus- ja IT-ministeerium, Kaitseministeerium, Kliimaministeerium, haridusministeerium ja nüüd ka Regionaal- ja Põllumajandusministeerium, on ka ülesanne välja töötada pikaajaline süsteemne Expo-poliitika, kas me osaleme ja kunas me osaleme. Mitte niimoodi, nagu me oleme tegelikult kõikidel Expodel osalemise või mitteosalemise [otsustanud] viimasel minutil ja [osalenud] teinekord mingitest reservi rahadest. Selles mõttes ma olen küsijaga täiesti nõus, et Expo on väga tähtis. 

Meie suhted Jaapaniga on väga praktilised ja head, lähen ka ise sinna visiidile. Aga et tulevikus selliseid asju ei juhtuks, peab meil olema pikaajaline plaan ja väga selge positsioon, kus Expo asub äridiplomaatias, milline roll on seal ettevõtjatel, millise rolli võtab riik, millised kohustused mõlemad pooled võtavad. Mina ei tahaks, et korduks selline olukord, kus valitsusse läinud, just ametisse asunud minister peab nädala ajaga andma vastuse teemal, mis oleks pidanud olema korralikult ette valmistatud ja ka rahastatud juba mitmeid aastaid ette. 

11:31 Aseesimees Jüri Ratas

Helle-Moonika Helme, palun!

11:31 Helle-Moonika Helme

Aitäh! Vaadake, poolteist aastat ja rohkem on käinud täiemahuline sõda Ukrainas ja agressioon selle riigi vastu. Ja nagu augusti lõpus selgus, on sama kaua käinud ka Eesti peaministri pere äritegevus Venemaal. See on fakt, mitte hinnang! Peaminister on ise rahastanud 370 000 euroga Putini sõjamasinat oma abikaasa firmade kaudu. Ja ka see on fakt, mitte sisepoliitika! Kas te saate aru, et juurprobleem ongi hetkel see, et Eestil, kel Kaja Kallase näol on olnud eestkõneleja, eestvedaja roll, ei ole enam seda positsiooni ja ei ole mitte mingit kredibiilsust, sest Kaja Kallas on selle kõik allavett lasknud? Moraalne kahvel, millest te natuke aega tagasi rääkisite, on tegelikult teil valitsuses laual. Ja mitte keegi ei tohiks sellist ebamoraalset valitsust toetada siin parlamendis ega ka laiemalt ühiskonnas. Kas te mõistate, et ka teie sõnadel ei ole selles olukorras enam mitte mingit kredibiilsust? Isegi, kui te olete öelnud siin õigeid asju, on see tulnud valest suust.

11:32 Välisminister Margus Tsahkna

Aitäh! Minu suust tulid need sõnad. Ma arvan, et need on tulnud õigest suust. Ja Eesti valitsuse poliitika, välispoliitika ja julgeolekupoliitika on väga selge. Ma olen korduvalt öelnud, ütlen uuesti: halb lugu. Aga hea Riigikogu, teie käes on see otsus. Teie käes on see otsus! Või Kaja Kallase enda käes. Kui kõik saavad ühtemoodi aru, siis on teie käes see otsus. Mina olen siin, teie olete minu tööandja. Nii et, proua Helme, teie käes on see otsus, teie käes on see pall. 

11:32 Aseesimees Jüri Ratas

Anti Allas, palun!

11:32 Anti Allas

Aitäh, austatud eesistuja! Hea välisminister! Ka mina tänan siiralt selle eest, eriti et te kirjeldasite seda olukorda, kuidas ukrainlased täna meeterhaaval meeletute kannatuste hinnaga peavad oma riiki vabaks võitlema ja läbi selle ka meile lootust andma, et agressor kunagi ei tungi mujale. Aga minu küsimus on see. Suheldes mitmete väga arukate Eesti inimestega, nii-öelda tavainimestega, [olen näinud], et nende jaoks on veidike mõistmatu – me oleme seda vähe selgitanud –, miks see majandustegevus siiski jätkub. Ja minu küsimus ongi see: kas on mingeid reaalseid algatusi või lootust, et need demokraatlikud, mõistlikud piiririigid rohkem seda nööri kinni tõmbavad, et see majandustegevus lõppeks? Kas on lausa mingeid algatusi?

11:34 Välisminister Margus Tsahkna

Aitäh! Kui rääkida lihtsate inimestega, kes jälgivad seda õudust, mis toimub, ongi arusaamatu, mille üle me üldse vaidleme. Aga päriselu on natuke teistsugune. Olukorra lahendaks totaalne piiride sulgemine, totaalne embargo. Aga see tuleb saavutada ühiselt. Kui Eesti seda teeks, siis kindlasti me tõmbaksime moraalse lipu hästi kõrgele, aga see ei muudaks kuidagimoodi Putini olukorda. Samas me selles suunas ju ka töötame. Kapitalil on suur jõud ja Venemaa on olnud väga tugevalt seotud Euroopa erinevate riikide ja praktiliselt kõikide riikidega. Ja peab tunnistama, et mingi ajani tundus, et mõne suurema Euroopa riigi arusaamine, kuidas ohjeldada Venemaad ja Putinit – nad saavad küll aru, et tegu ei ole demokraatiaga, tegu on diktaatoriga –, oli see, et äkki omaks võimalikult palju majandussidemeid, energiasidemeid, et siis oleks võimalik seda ohjeldada. See prognoos osutus valeks. Ja nüüd on see hind, mida makstakse. Aga need protsessid võtavad aega ja me liigume samm-sammult edasi.

11:35 Aseesimees Jüri Ratas

Maria Jufereva-Skuratovski, palun! 

11:35 Maria Jufereva-Skuratovski

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud välisminister! Tahan ka küsida nende autode kohta, mis sõidavad Vene registrinumbriga. Kas hetkel on teada, mitu sellist autot sõidab Eestis? Kuidas teil on plaanis tuvastada, kumb on kaup, kumb on lihtsalt auto, mis on eraomandis? Kas ma saan õigesti aru, et meie eesmärgiks on see, et Eestis ja üldse Euroopa Liidus ei oleks selliseid autosid, millel on Vene registrinumber?

11:35 Välisminister Margus Tsahkna

Aitäh! See Euroopa Komisjoni tõlgendus ongi mõnes mõttes hästi lihtne: seesama Vene numbrimärgiga ehk siis Venemaa registris olev sõiduk on kaup. Vahet pole, kas ta on eraomandis või kus omandis ta on, väikeste täpsustustega. Nii palju, kui mul on infot, suurusjärgus 40 autot või sõidukit ööpäevas oli see, mis tavaliselt Eestisse tuli, ja suurusjärgus sama palju läks tagasi. Täna ma jään teile võlgu vastuse, kui mitu sellist sõidukit konkreetselt praegu Eestis on. Seda saab kindlasti täpsustada, see teadmine on meil olemas, kuna need autod on registreeritud. Aga sellel, kas auto on eraomandis või mitte, pole mingit vahet. Registri numbrimärk ütleb, see on kaup. 

Ja nüüd on tõesti teine asi, mis me teeme nende autodega, mis siin juba on. Seda me arutame valitsuses ka, mis on nii-öelda juriidiline alus ja mida me saame teha. Variandid on anda mingi aeg, mille jooksul nad peavad lahkuma, kuni tõesti selleni välja, et kui nad ei lahku ja kui on juriidiline alus ja võimalus olemas, siis konfiskeerida.

11:37 Aseesimees Jüri Ratas

Rain Epler, palun!

11:37 Rain Epler

Aitäh, hea istungi juhataja! Härra välisminister! Meie peaminister on seda moraalse majaka oreooli ehitanud nii suhtluses välisriikide esindajatega kui ka oma sõnumites välismaa ja Eesti ettevõtjatele. Ja siis on selgunud tema enda kahepalgelisus, tema enda topeltmoraal. Ma usun, et te nõustute, et presidendi sõnal on välispoliitiliselt kindlasti kõla ja kaalu, ja tema on andnud väga selgelt mõista, et see skandaal kahjustab Eesti mainet. Pikalt Euroopa keskustes toimetanud Andrus Ansip on kinnitanud, et tegu on suurima skandaaliga, mis Eestit puudutab. Ma olen tänastest vastustest aru saanud, et te ei suuda moraalset hinnangut anda. See on nagu selline isiklik küsimus. Aga andke hinnang välisministrina, professionaalne hinnang, kas ja [kui, siis] kuidas meie riigil on võimalik edaspidigi olla moraalimajakas ja anda sõnumit, et Venemaaga tuleb olla karm, seni kuni meie peaminister ei ole tagasi astunud.

11:38 Välisminister Margus Tsahkna

Peaministri tagasiastumine on peaministri otsus, peaministri tagandamine on teie otsus. Riigikogu annab peaministrile tööd ja mandaadi, ja ka välisministrile. Ma ei oleks siin teie ees, kui ma ei peaks üle kordama, mis on Eesti välispoliitilised seisukohad, millised on meie initsiatiivid ja mis on meie moraalne alus selle poliitika ajamiseks. Ma ka oma kõnes kordasin korduvalt kõike seda, mis puudutab äritegevust Venemaaga. See on moraalselt vale ja seda ma väga selgelt ütlen. 

Nüüd, tulles praktika juurde tagasi: meie välispoliitiline ja julgeolekupoliitiline suund ei ole kuidagi muutunud. Täpselt samamoodi jätkame seda. Ja nüüd ma ütlen täiesti siiralt, olles olnud kaks päeva Hispaanias Euroopa Liidu välisministrite kohtumisel, et meie vastu oli huvi seoses külmutatud varade kasutusele võtmise eelnõuga. Kordagi ma ei pidanud sellel kohtumisel vastama küsimusele, mis puudutanuks meie peaministri skandaali. See on aus vastus. Ma ei kaitse peaministrit, vaid selgitan, mis tegelikult toimub. Mul on ebamugav seoses peaministriga seotud teemaga. Vastab tõele, et mul on väga ebamugav. Ausalt on, kõigil on. Aga minu töö on meid teistel teemadel edasi viia. Ja siin ma kordan veel kord teie kiitmist ja palun vähemalt nende otsuste ja eelnõude puhul, mis puudutavad välispoliitikat, olla ühtsed. See on tähtis riigile, see on tähtis Ukrainale. See oli sõnum, mida ma tulin teile ütlema.

11:39 Aseesimees Jüri Ratas

Andre Hanimägi, palun!

11:39 Andre Hanimägi

Hea juhataja! Hea ettekandja! Mul on kindlasti hea meel, et maailm ja Eesti on nii küpseks saanud, et võib öelda, et sisepoliitika ja välispoliitika on kaks täiesti erinevat asja. Ma mäletan, et 2019–2021 oli küll olukord, kus iga lause, mis oli öeldud sisepoliitiliselt, oli tohutu katastroof välispoliitiliselt. Ju siis aastatega on asjad paremaks läinud. 

Aga minu küsimus puudutab sanktsioone. Nagu te ise ka ütlesite, sanktsioonid on eesmärgipärased siis, kui me suudame neid Euroopas ühiselt teha. Ja loomulikult on need õiged. Aga vaadates seda Venemaa numbrimärkide küsimust ja ka midagi muud, tundub, et me alati ei suuda seda teha. Ma küsin seda: kas te näete probleemi, et Eesti tegelikult on eestvedaja, aga teised riigid ei tule kaasa? See tähendab seda, et me ei suuda neid eesmärke täita ja Venemaad kahjustada, küll aga kahjustada enda majandust? Ja mida me peaksime tegema, et ühtsus oleks suurem?

11:40 Välisminister Margus Tsahkna

Aitäh! Me peame vaatama, mis on viimase pooleteise aasta jooksul toimunud, ehk kus me olime, ütleme, mõned päevad enne 24. veebruari ja kus me täna oleme. Nagu ma ka oma pöördumises ütlesin, meid ei rahulda need tempod, millega meie initsiatiividele järele tullakse, aga lõpuks tullakse. Mingil hetkel olid kõvad vaidlused piiririikidega, kas panna piir kinni füüsilistele isikutele, kes on Venemaa kodanikud. Lõpuks pandi. Ja mida tuleb teha, ongi pidevalt rääkida, pidevalt selgitada ja ise oma otsused ära teha. Seesama Vene numbrimärgiga autode piirang – me tegime selle ära, tegid ka Läti-Leedu. Ja ma olen täitsa veendunud, et ülejäänud riigid tulevad samamoodi järgi. Siin ongi vaja kannatlikkust ja selgitust ja argumente ja enda otsuseid. Need tempod võiksid olla kiiremad, alati. Eesti on väike ja kiire riik. Mõned riigid mõtlevad rohkem, aga lõpuks nad tulevad kaasa. Kui te mõtlete sellele, et Euroopa Liit varem enamiku oma eelarvest andis põllumeestele, siis tänane Euroopa Liit annab otsest sõjalist abi kolmandale riigile ehk Ukrainale. Ja see muutus on toimunud natuke rohkem kui aastaga. Nii et muutused on. Aga võtab aega.

11:42 Aseesimees Jüri Ratas

Ants Frosch, palun!

11:42 Ants Frosch

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud välisminister! Ma alustaks võib-olla väikesest remargist, mis on seotud teie vastusega kolleeg Rain Eplerile. Te mainisite, et teie hiljutisel kohtumisel Madridis ei tõusetunud Eesti idavedude probleem. Tõenäoliselt on tegemist ikkagi selgelt diplomaatilise viisakuse ja etiketiga ja ametlikul kohtumisel sellist asja vaevalt et üles tõusebki. Küll aga ma olen kindel, et seda teemat keegi omavahel seal arutas. Teie lihtsalt ei saanud sellest teada. Aga minu küsimus, mis ma tahtsin küsida, on seotud selle värske sammuga. Meedias on see ka rahvusvaheliselt ära mainitud, see on Vene numbriga autodele sissesõidukeelu rakendamine ja ... (Juhataja helistab kella.)

11:43 Aseesimees Jüri Ratas

Hea küsija, teie küsimus on juba 12 sekundit üle läinud.

11:43 Ants Frosch

Ma väga vabandan! Tähendab, küsimus on selles, kas on meil pädev professionaalne hinnang selle kohta, milliseid samme Venemaa ette võtab?

11:43 Aseesimees Jüri Ratas

Palun väliministril vastata. Head ametikaaslased, ma saan aru, et on sissejuhatused, on selgitused, see kõik on mõistetav. Küsimiseks on aega 60 sekundit. Te võite teha sissejuhatust 57 sekundit, aga siis on vaja kolme sekundiga küsimus öelda. Mu soovitus on öelda küsimus natuke pikemalt ja rahulikumalt. Palun, välisminister, sõna on teil!

11:43 Välisminister Margus Tsahkna

Aitäh! Meie hinnang on see, et see konkreetne otsus Euroopa Komisjoni tõlgenduse elluviimiseks kindlasti muudab Vene kodanike elu ebamugavamaks. [On raskem] olla Vene kodanik Venemaal ja käia Euroopas, vabas maailmas, nautida neid hüvesid, mida meie saame nautida, kuna me pole agressor[riigist]. Need mõjud on meil hinnatud olemuslikult, samamoodi kaupade liikumine. Me kindlasti ei hinda, milliseid meetmeid Venemaa võtab meie vastu. Venemaa kindlasti on juba võtnud ja võtab veel igasuguseid meetmeid, kui nad vähegi suudavad. Meil ju neid suhteid ei ole. Kui küsimus on selles, kas Venemaa viib selle otsuse tõttu ellu Eesti-suunalise sõjalise agressiooni, siis ma arvan, et see olukord ei ole muutunud. Seda ma ei näe. Minu selge soovitus välisministrina Eesti kodanikele on, et ärge minge Venemaale. Ärge ajage seal ka äri, sest me ei saa tagada meie kodanike julgeolekut seal.

11:44 Aseesimees Jüri Ratas

Evelin Poolamets, palun!

11:45 Evelin Poolamets

Aitäh, istungi juhataja! Lugupeetud välisminister! Peaministri Venemaa ettevõtlust puudutav skandaal on kõige laiema rahvusvahelise meediakajastuse saanud Eestiga seotud rahvusvaheline skandaal. Eurosaadik Andrus Ansip on öelnud, et on pidanud sellest skandaalist rääkima oma kolleegidega ja see on olnud ebamugav. Ka president Alar Karis on öelnud, et välismaa kolleegidega kohtudes on ta pidanud sellest skandaalist rääkima. Küsimus: kui palju teie välisministrina olete pidanud oma välismaa kolleegidega idavedude skandaalist rääkima ja kuivõrd on see teie tööd seganud?

11:45 Välisminister Margus Tsahkna

Aitäh! Ma ei oska kommenteerida Andrus Ansipi suurejoonelisi kogemusi Euroopa Parlamendis, ta ise räägib nendest kindlasti. Küll aga võin kommenteerida, kuna tuli ajakirjandusest päring presidendi suhtluse kohta kuni selle hetkeni, kui "Pealtnägijas" oli tema intervjuu. Välisministeeriumis nimelt kord on selline, et riigipea rahvusvaheline suhtlus – telefonikõned, kohtumised teiste riigipeadega – on registreeritud, sest see on Eesti välispoliitiline tegevus. Võin öelda, et sellel ajal ei olnud ühtegi sellist kohtumist ega jutuajamist, kui just ei olnud presidendil mingisuguseid teisi jutuajamisi, millest Välisministeerium ei tea. 

Nüüd, ka minul välisministrina ei ole ühtegi ametlikku kohtumist ega telefonikõnet sel teemal olnud. See on tõesti nii, te võite teha infopäringu Välisministeeriumisse, kus iga liigutus on memodesse kirja pandud, ja selle info te saate. Mõnel juhul on lihtsalt küsitud, et mis teil seal toimub, teil juba president ütleb, et peaminister peab tagasi astuma. Ehk siis muidugi teatakse ja jälgitakse ka neid sisemisi asju. Me teame väga hästi, mis toimub Lätis ja Leedus ja Poolas ja Soomes. Me ju teame seda. Aga kui küsimus on see, kas see on seganud minu kui välisministri tööd meie visiooni elluviimisel, siis vastan, et ei ole seganud. Aga minu kui välisministri käest muidugi küsitakse, mis teil seal kodus toimub. 

Kunagi aga küsiti minu käest, mitte kui välisministri käest, vaid täiesti tavalise Eesti kodaniku käest, kas meie valitsus on otsustanud USA presidendivalimisi mitte tunnustada. Päris tõsiselt! See oli suur skandaal, ilma naljata. Ma ei olnud üldse poliitikas, ma olin täitsa poliitikast väljas, tavaline Eesti kodanik eraettevõtluses. Aga küsiti. Küsiti, kas Eesti valitsus tunnustab teatud valitsusliikmete välja öeldud mõtteid, et USA valimised ei olnud õiged. Neid asju ongi vaja selgitada. 

11:47 Aseesimees Jüri Ratas

Henn Põlluaas, palun!

11:47 Henn Põlluaas

Aitäh! Jätkuks sellele vastusele. Ka presidendil on isiklikku suhtlemist, nii nagu Kaja Kallas eile ju meilegi ütles, et tal on isiklikud suhtlemised olnud need, kus talle on justkui öeldud, et ärgu astugu tagasi. Ja mina kui endine Riigikogu esimees, mul on ka olnud isiklikku suhtlemist sellelsamal teemal ja on küsitud küll ja küll. Nii et ei ole see kõik nii ilus sugugi. Aga küsida tahtsin hoopis selle Vene riigi ja kodanike varade konfiskeerimise kohta. Jumala õige otsus on need külmutada, jumala õige põhimõte on need Ukraina ülesehitamiseks anda. Aga kas tõesti Eesti peab olema see esimene riik? Sest olgem ausad, me oleme kui kirp venelaste kaenlaaugus. Kas ei oleks õigem ikkagi oodata, kui selleks tuleb kõrge [otsus] Euroopa Liidu tasandilt ja Saksamaa ja (Juhataja helistab kella.) Prantsusmaa ja teised riigid astuvad selle esimese sammu ja siis meie?

11:48 Aseesimees Jüri Ratas

Hea küsija, teie aeg! Ma palun välisministril vastata.

11:48 Välisminister Margus Tsahkna

Aitäh! Ma arvan, ei me ole kirp venelase kaenlaaugus. Me oleme ikkagi, vaatamata oma rahvaarvule, väga suuri asju eest vedanud ja vedamas. Näiteks kas või see otsus, et anda miljon 155 mm mürsku Euroopa Liidu poolt Ukrainale. Noh, oleks ka võib-olla pidanud ootama, et keegi teine teeb seda. Ei, seda tegi Eesti ja kõik tulid järele. Nüüd me proovime seda päriselt ellu viia ja päris mitmed sajad tuhanded mürsud on juba läinud. 

Ma olen absoluutselt vastupidisel seisukohal just seetõttu, et me oleme ajanud konsensuspoliitikat välispoliitikas, meil on ühtsed seisukohad. Ja suur tänu toetuse eest tulevikus siia saabuva eelnõu mõttele. Kui meie ei tee, siis me võib-olla ei panegi mingisuguseid protsesse liikuma. Küll vastab aga tõele, et Euroopa Komisjoni ja Euroopa Liidu tasemel arutatakse näiteks, mida teha külmutatud varade mõttes nende pangakontodel oleva raha intressidega. [Ei taheta] minna otse selle raha kallale, aga mida teha intressidega? Kas äkki neid kasutada Ukraina ülesehitamiseks? Ehk siis meie initsiatiiv kuidagi ei sega teisi initsiatiive, mis kuskil käimas on. Meie tahame luua juriidilise aluse, et oleks võimalik edasi liikuda ka siis, kui sõda veel käib ja ei ole rahu saavutatud. Nende külmutatud varade kasutusele võtmisega me saaksime anda Ukrainale tuge niimoodi, et me ei maksa seda oma maksumaksja taskust, vaid selle maksab kinni tegelikult Venemaa, agressor ise. 

11:50 Aseesimees Jüri Ratas

Peeter Tali, palun!

11:50 Peeter Tali

Tänan, austatav juhataja! Hea välisminister, tänan väga sisulise, professionaalse ja ausa kõne eest ja ka nende vastuste eest küsimustele! Aga nüüd sõjalisest vaatevinklist. Siin Läänemere piirkonnas on meie kõige haavatavam liitlane praeguses olukorras Rootsi. Ungari ja Türgi president, Viktor Orbán ja Recep Tayyip Erdoğan jätkavad tembutamist. Te siin küll mainisite, et Türgi parlament juba arutab midagi, ja Ungari diplomaadid on ka öelnud, et see on nagu no‑brainer, et ärge muretsege, küll ka Ungari ütleb jaa. Aga ikkagi, millised on Eesti võimalused koos liitlastega [mõjutada] selliseid juhte (Juhataja helistab kella.) nagu Viktor Orbán ja Recep Tayyip Erdoğan?

11:51 Aseesimees Jüri Ratas

Hea küsija, teie aeg! Palun välisministril vastata!  

11:51 Välisminister Margus Tsahkna

Aitäh! Vastab tõele, et kuni NATO tippkohtumiseni Vilniuses ka Eesti diplomaatia täisvõimsusel kasutas kõiki võimalusi, et argumentide ja selgitustega mõjutada kaht riiki, kes ei olnud selleks ajaks ratifitseerinud Rootsi otsust liituda NATO-ga, nii Türgit kui ka Ungarit. Aga mul ei ole täna põhjust Eesti Vabariigi välisministrina kahelda president Erdoğani sõnades. Ta on lubanud, et see ratifitseerimine tuleb. Ja kui vaadata seda, mis Türgis käimas on, siis tõepoolest, oktoobris peaks parlament kogunema ja ma loodan, et see kõik juhtub. Samamoodi on Ungari kinnitanud, et nende taha see asi ei jää. Ehk siis see on osa meie diplomaatiast. Tulebki teha tööd, tuleb kannatlikult selgitada. On oluline, et Rootsi saab NATO liikmeks, ja ma olen täna selles täiesti veendunud. Ja Läänemerest saab tegelikult NATO sisemeri. Siin saalis on ka kõrgeid sõjaväelasi, endisi sõjaväelasi, kes kinnitavad, et see muudab hoopis teistsuguseks meie julgeoleku, sõjalise julgeoleku olukorra ja annab palju suuremaid võimalusi. Nii et oleme kannatlikud, teeme tööd, ja need otsused tulevad.

11:53 Aseesimees Jüri Ratas

Leo Kunnas, palun!

11:53 Leo Kunnas

Austatud istungi juhataja! Hea välisminister! Mida Eesti Välisministeerium saaks ette võtta, et motiveerida meie liitlasi suurendama laskemoona tootmist siin? See on mu esimene küsimus. Ja teine: selleks, et me ise saaks siin trotüüli, suurtükimürske ja miinipilduja miine toota, meil oleks vaja rahvusvahelist majandusalast koostööd, ütleks niiviisi. Mida sa nendel kahel suunal oled saanud ette võtta? 

11:53 Välisminister Margus Tsahkna

Aitäh, väga oluline teema! Ühtpidi me oleme olnud eestvedajad, et anda need miljon mürsku Ukrainale, aga see on toonud veel valusamalt esile selle, et me ei ole võimelised Euroopas piisavalt palju lahingumoona tootma. Mida me oleme tänaseks saavutanud, on see, et on otsustatud 3,5 miljardit eurot rahurahastusse anda. Just nimelt ühtpidi anda abi Ukrainale, aga teistpidi investeerida omaenda Euroopa tootmisvõimekusse, mis puudutab eelkõige lahingumoona, jämedat lahingumoona. Ja mis on läinud aeglaselt, see on tegelikult selle raha rakendamise pool, ja suuresti seetõttu, et ei ole sõlmitud lepinguid suurte tootjatega. 

Teine küsimusepool puudutas Eesti ja regionaalset tootmisvõimekust. Ma olen sellega tänu oma eelmisele ametile avalikus sektoris hästi kursis, kuna ma olin kaitseminister 2016–2017. Ja see oli minu jaoks kummastav teadmine tookord, kui ma asusin ametisse, et Eestis seaduste järgi erasektor ei tohtinudki toota ja käidelda lahingumoona ja lahingurelvi. Õnneks me suutsime koos Riigikoguga seaduse ära muuta ja alates 2018. aastast, kui ma õigesti mäletan, see võimalus on olemas.

Ma mainisin sedasama valitsuskomisjoni, kuhu kuulub ka Kaitseministeerium. Meie sõnum on olnud väga selgelt ka see, et Eesti riigi strateegiline huvi on omada siin meie territooriumil samamoodi jämeda moona tootmise võimekusi ja teha seda koostöös eelkõige suurte rahvusvaheliste ettevõtetega, aga muidugi ka koostöös Eesti ettevõtluspoolega. 

Üks asi, mis on kokku lepitud ka koalitsioonilepingus – kindlasti kaitseminister oskab anda täpsemaid selgitusi, kui kaugel see protsess on –, on [soov] vähendada investeeringute mahtu ja kallidust ja bürokraatiat ning luua Tapa sõjaväelinnaku läheduses nii-öelda strateegiline ala, kus oleks võimalik sellist ettevõtlust pidada niimoodi, et meil tegelikult on tagatud ka turvalisus. See on üks komponent selle ettevõtluse investeeringute ja arendamise mõttes. See ettevõte peab tagama turvalisuse, mis on väga kallis ja bürokraatlik. Lõpuks jõuab see selleni välja, et kas mõni omavalitsus annab nõusoleku oma territooriumile selline tehas ehitada. Nagu me oleme näinud, not in my backyard on päris oluline asi. 

Aga me igal juhul sellega tegeleme ja see on ülitähtis mitte ainult ettevõtluse võtmes, vaid ka julgeolekustrateegiliselt, et meie regioonis, meil endal on olemas tootmisvõimekused. 

11:56 Aseesimees Jüri Ratas

 Hendrik Johannes Terras, palun!

11:56 Hendrik Johannes Terras

Hea istungi juhataja! Austatud välisminister! Te mainisite oma kõnes, et kavatsete muuta välissuhete, välissuhtlemisseadust. Mida see meile annab ja kuidas see aitab vähendada bürokraatiat?

11:56 Välisminister Margus Tsahkna

Välissuhtlemisseadus on mõnes mõttes selline seadus, mida keegi tavaliselt ei märka, et ta üldse olemas on. Sellepärast et see käsitleb eelkõige ministeeriumide ja erinevate asutuste vahelist suhtlust. Ja seal on sellised protseduurid ette nähtud – ma ei hakka detailidesse minema –, kuidasmoodi näiteks rahvusvaheliste lepingute ja välislepingute menetlemine käib. Seal on hästi pikad bürokraatlikud kooskõlastusringid ja arvamuste andmise ootamiste ringid. See on täiesti puhas bürokraatia. Ma ei väida, et see on nüüd tohutu läbimurre välispoliitiliselt, aga see on lihtsalt üks nendest sammudest, millega me peaksime bürokraatiat maha võtma, muutma protsessid kiiremaks ja paindlikumaks. Väga tihti näiteks, kui on tegu mõne riigiga, kellega meil ei ole tavalisi suhteid läbi Euroopa Liidu või NATO või kuidas iganes – tavaliselt on need mõned kaugemad riigid –, ja kui nendega on erinevate maksukoostöölepete või erinevate majanduskoostöölepete arutelud, siis selle asemel, et see kiiremas tempos ja väiksema bürokraatiaga ära teha, võtab see mõnikord isegi mitmed aastad aega. Samal ajal me võiksime kõike seda juba praktiliselt ellu viia. See on selline bürokraatlik, aga õiges suunas astutud samm, et muuta paindlikumaks ja kiiremaks protsesse, mis aitaksid päriselu toimimisele kaasa.

11:57 Aseesimees Jüri Ratas

 Urmas Reinsalu, palun!

11:58 Urmas Reinsalu

Aitäh, härra välisminister, sihukese põhjaliku kõne eest! Minu küsimus puudutab praegu seda, et Eesti majandusveed on muutunud Vene laevadele turvapaigaks, kus tegelikult Ust-Luga suunas liikudes oodatakse oma järjekorda ja kaikohta. Ja augustis leidis aset ka õlireostus. Ma olen korduvalt meie ametkondade tähelepanu selle poole aasta jooksul juhtinud selle keelamiseks, kahjuks ma ei ole näinud selget otsust. Mu küsimus on, mille taga see otsus on. Ja teiseks, see puudutab külgvööndi kehtestamist Soome lahes. Eesmärk [on], et meie ja Soome külgvööndid puutuksid kokku, nõnda et meil tekiks täiendav kontrolliruum, [täiendav kontroll] Venemaa Föderatsiooni siirduvate ja sealt tulevate aluste üle Läänemerel. Sellel on väga tähtis julgeolekuline ja muus mõõtmes strateegiline funktsioon ja selle kohta olid ettepanekud ette valmistatud. Kui kaugel külgvööndi kehtestamine on?

11:59 Välisminister Margus Tsahkna

Aitäh! Väga hea küsimus. Me tegeleme nii selle vööndi teemadega kui ka sellega, kuidas me saame [olukorra] ebamugavamaks teha ja kontrolli alla võtta sellesama tankerite parkimisplatsi, mis ühtpidi on julgeoleku, aga teistpidi ka keskkonnaoht. Mul oli vastav koosolek selle nädala esmaspäeval meie inimestega koostöös Kliimaministeeriumi, Siseministeeriumi ja ka Kaitseministeeriumiga. Ma arvan, et lähiajal me tuleme nende otsustega välja. See analüüs on päris kaugele jõudnud. Ja siin ei ole midagi jokutada. Eesti saab ka ise otsuseid langetada, alati ei ole tegu rahvusvahelise koostöö otsimise kohaga. Tähtis on see, et asjad oleks läbi mõeldud. Nii et varsti, ma loodan, te neid otsuseid näete.

12:00 Esimees Lauri Hussar

Järgnevalt Marko Mihkelson, palun!

12:00 Marko Mihkelson

Aitäh! Kui ma hiljuti Ukrainas käisin, siis üks Ukrainat kaitsva brigaadi komandör küsis minu käest otse, kas Eesti on sõjaks valmis. Ta teab väga hästi, et kui nemad ebaõnnestuvad, siis on sõda kindlasti ka meie õuel. Et seda ei juhtuks, nagu sa oma kõnes ka [ütlesid], on ülimalt oluline, et me aitaks kõigiti, et Ukraina selle sõja võidaks. Kahjuks me ei näe meie liitlaste seas samasugust tahet. Hiljuti ühel rahvusvahelisel konverentsil küsiti kõigi käest, kas te teate, mis on meie strateegia selle sõja võitmiseks. Ja keegi ei osanud sellele vastust anda. Ma arvan, et see on üks kõige kriitilisema [tähtsusega] välispoliitiline eesmärk meie suhtluses liitlastega, et saavutada see selgus, et kõik, eriti meie suured partnerid ja liitlased mitte ainult ei teaks seda, vaid teeks kõik selle nimel, et see sõda lõppeks Ukraina võiduga ja Venemaa strateegilise lüüasaamisega. Ehk sa kirjeldad, mis sinu arvates need olulisemad komponendid on, milles me peaksime oma liitlasi veenma, et nad ei kardaks Venemaad?

12:01 Välisminister Margus Tsahkna

Marko, hea sõber, lugupeetud küsija! Sa tead ise väga hästi seda seisu palju laiemalt ja ka pikemat aega. Aga on ka edu näidata [võrreldes] selle vaimse seisundiga, mis võib-olla oli natuke rohkem kui poolteist aastat tagasi. Aga mida me peame tegema, on see, mis ma siin ette kandsin. Kolm suurt asja. Tingimusteta kohene kõikvõimalik sõjaline ja rahaline toetus Ukrainale. Mida kiiremini, seda parem. Eesti on andnud kõik, mis meil vähegi on anda, üle 1% SKT-st, ja anname veel. Käime selgitamas, oleme toeks Ukrainale. Meil on tegelikult kõikidel erinevatel tasemetel Ukrainaga suurepärased suhted. Nad räägivad meiega otse ja halastamatult ja me anname selle info edasi. 

Me ei ole rahul nende tempodega, ei ole rahul. Tegelikult iga viivitatud päev ja tund tähendab kaotatud elusid Ukrainas. Aga tuleb olla kannatlik. Kõik ei saa samamoodi aru – kellel on ajalooline taust teine, kellel mingi muu taust. Aga me liigume, ma arvan, õiges suunas. See on üks.

Teine on muidugi julgeolekugarantiid, kogu see teema, mis puudutab ikkagi kompromissitut võitlust selle eest, et halle tsoone tulevikus ei ole, et täisliikmesus on näiteks Ukrainal NATO-s ja Euroopa Liidus. Ka sama küsimus: Euroopa Liit peab selle aasta lõpuks otsustama, kas alustatakse ametlikke liitumisläbirääkimisi Ukrainaga. See on ülitähtis samm, mille puhul me näeme palju-palju vaeva. Ja kindlasti ka NATO-tee, see on selline pikk protsess. Ja ma võin öelda, et kuskil kuu-poolteist enne Vilniuse tippkohtumist oli pilt rahvusvahelisel tasemel hoopis teistsugune, kui me tegelikult Vilniuses saavutasime. Nii et ma arvan, et meie tööst on kasu. Me ei tee seda üksi, meil on liitlased, meiega samamoodi mõtlevad riigid. 

Ja kolmas muidugi on seesama väärtusküsimus, mis puudutab vastutusele võtmise teemat. See on ülitähtis. Seal on võib-olla isegi palju raskem mõnedes küsimustes, näiteks eritribunali teemal tööd teha, kuna see tundub abstraktsena. Aga me teame oma ajaloost, et see ei ole midagi abstraktset. Agressioonikuritegu on üks jõhkramaid kuritegusid, mis mõjutab teisi rahvaid. Kui selles küsimuses on riigijuhil immuunsus, siis meil ei ole võimalik seda oma inimestele selgitada. Mõnes teises maailmajaos võib-olla on. 

Need on need kolm suurt teemat iga päev töös. Ja siin ma järjekordselt kiidan väliskomisjoni, et on olnud väga praktilised, väga head arutelud. Kõikidel tasemetel me teeme minu arvates täpselt sama tööd.

12:03 Esimees Lauri Hussar

Rohkem küsimusi ei ole. Aitäh, härra välisminister! Järgnevalt avan läbirääkimised, sõna saavad fraktsioonide esindajad. Esimesena ma palun siia Riigikogu kõnetooli Isamaa fraktsiooni esindaja Urmas Reinsalu. Palun!

12:04 Urmas Reinsalu

Palun kolm minutit lisaaega.

12:04 Esimees Lauri Hussar

Kolm minutit lisaaega, palun!

12:04 Urmas Reinsalu

Lugupeetav härra välisminister! Austatud rahvaesindus! Miks seda kõnet täna vaja oli? Eesti välisteenistus on mures selle skandaali pärast ja meie rahvusvahelise autoriteedi ja maine pärast. Ja kuna peaminister on diskrediteerinud oma positsiooni ka suhtlemises välisruumis, siis oli vajalik välisministri poolt korrutada üle, et Eesti ei tagane nendest põhimõtetest, mis on seotud Venemaa tõkestamise ja isoleerimisega. Ja selleks oli täna palutud siia diplomaatiline korpus, et see sõnum edasi anda. Kuid kahetsusväärselt on see loomulikult ka märk sellest, kui tõsises kriisis me oleme.

Täna pool kümme andsin ma intervjuu Valgevene opositsiooni telekanalile. See puudutas Venemaa Föderatsiooni numbrimärkidega autode sanktsioneerimist eile hommikul jõustunud valitsuse otsuse alusel. Mul oli piinlik ajakirjaniku ees, kes küsis: te tegelete nende Vene autodega, aga teie peaministri abikaasa on finantsdirektor ettevõttes, mis ajab nende vedude äri. See on tegelikult resonants, mis on jõudnud ka nii kaugete kanaliteni.

Härra välisminister viitas, et temal ei ole olnud kohtumisi, mis on puudutanud peaministriga seotud skandaali, ja presidendil ei ole olnud ametlikult registreeritud mingisuguseid kohtumisi sellel teemal. Ma usun presidendi sõnu, kindlasti president on sellel teemal vestelnud. Veelgi enam, ma võin öelda, et minul on olnud Euroopa Liidu välisministritega selles skandaalis küsimusi. Nemad on minu poole pöördunud, nii-öelda tsiviilisiku poole, ja küsinud: mis teil Eestis toimub? Mis teil Eestis toimub?!

Nii et selles küsimuses, kui me kõneleme kogu sellest retoorikast, siis andke andeks, Ukraina selja taha pugemine selles skandaalis on kõige piinlikum ja häbiväärsem. Ja ma mõistan selle jäigalt ja ühemõtteliselt hukka. Meie peame olema Ukraina ees selles rahvusvahelises võitluses, mitte selles piinlikus skandaalis, kus poliitiline eliit, kes täna riiki juhib, on võimetu otsuseid langetama, poeb Ukraina selja taha. Ukraina Ülemraada liige ütles ühemõtteliselt: kui selline skandaal oleks olnud Ukrainas, oleks Ukraina valitsuse liige ametist lahkunud. Võtkem selles küsimuses õppust, kui me retoorikas ja tegudes seisame Ukraina kõrval, ka Ukraina riigist, et me nende põhimõtteid ei reeda!

Küsimus, mis puudutab praktilist valitsuse agendat tegevuses, siis Isamaa toetab kõiki valitsuse samme, mis on suunatud Venemaa Föderatsiooni tõrjumisele ja Ukraina toetamisele. Ma kutsun ühemõtteliselt üles taastama Eesti eestvedaja rolli maailmas nendes initsiatiivides.

Ma [tõin] siin konkreetse näite, mis puudutas külgvööndit. Külgvööndi ettepanekud olid laual juba kolmveerand aastat tagasi, aeg on see venitusteta jõustada. Tegelikkuses seal suurt eraldivõetud analüüsikohta ei olegi, see on õiguslik säte meie riigipiiri seaduses. Teiseks, viivitamatult peab valitsus praktikas rakendama selle, et turvapaik Vene laevadele, mis praegu Eesti majandusvees on tekkinud, nagu ma viitasin, Ust-Luga suunal liikudes, see turvapaik tuleb koheselt lõpetada. Siin ei ole mingisugust eraldi analüüsi küsimust, Eesti majandusvööndis ökoloogilisi ja muid ohutusnõudeid tagades on võimalik seda teha. Kolmandaks, mis puudutab praktilisi samme, siis varade äravõtmise seaduseelnõu oli meil valmis juba aasta algul. Ma kutsun üles esitama see venitusteta parlamenti, et me saaksime selle jõustada. Eesti ei ole siin pretsedenti loonud, rahvusvaheliselt on meile selle koha pealt abiks Kanada kohtupraktika.

Samamoodi ma kutsun üles siiski seisma selle eest, et taotletaks Saksamaalt luba Saksamaal toodetud kassettmoona andmiseks Ukrainale. Miks me seda luba ei ole praegu taotlenud, on minu küsimus. See moon peab minema Ukrainasse. Kassettmoona tõhusus, ma tunnustan Ameerika Ühendriikide suvist otsust, on ennast ilmselgelt pealetungil positiivselt näidanud.

Nüüd, puudutavalt eelseisvat ÜRO Peaassambleed, on minu üleskutse välisministrile otsida liitlasi ja mõista Guterrese initsiatiiv hukka. Kui mitte meie seda ei tee, agressori naaberriik, siis kes veel maailmas seda teeb? Üks asi on üldine retoorika, et me ei taha Ukraina suveräänsuse arvel järeleandmisi, teine on selge positsioon, et Guterrese initsiatiiv oli viga, ja seda peavad välja ütlema Balti riikide presidendid Guterresega assambleel kohtudes ja seda peab välja ütlema ka Eesti Vabariik oma ametlike suhtluskanalite kaudu.

Teiseks, mis puudutab ÜRO reformi, ma kutsun üles Eestit ühinema ja väljendama toetust Ukraina ametlikule positsioonile ja juriidilisele käsitlusele, et Venemaal ei tohi olla kohta julgeolekunõukogus. ÜRO reformi jutud Aafrika Liidu esindajast või India liikmesusest, avarama, rahuaja reformi retoorika on tegelikkuses hoopis teise tähendusväljaga. Meie jaoks on eluline küsimus, mida Eesti Vabariik peab määratlema: Venemaal ei tohi olla ÜRO Julgeolekunõukogus kohta. See on meie kavatsus, see on meie taotlus. Ja kui keegi ütleb – esmaspäeval komisjonis ametnikud ütlesid –, et see ei ole realistlik, siis meie ülesanne ongi olla see, nagu siin kõlavalt mõned minutid tagasi öeldi, moraalne kompass, mis peab määratlema selle, mis on tegelikult asjakohane, mis on mõistlik. Eesti peab taastama oma aktiivsuse ja initsiatiivi välispoliitikas selles sõjakeskkonnas.

Nüüd, kui kõneleda tribunalist, siis ka tribunali küsimuses on tempo maha käinud. Ja sellega rahvusvahelises keskkonnas mitte mingil juhul ei tohi nõustuda. G7 eitav seisukoht agressioonikuritegude tribunali osas ei ole meile vabandus sellega intensiivsemalt mitte tegeleda. See peab olema meie ühemõtteline kohustus öelda välja tõtt ka suurematele liitlastele: see tribunal, agressioonikuritegude tribunal tuleb moodustada, ja seda kahtlemata tuleb teha peaassamblee formaadis.

Küsimus, mis puudutab Vene autosid, mille konfiskeerimisega Saksamaa hakkas tegelikult reaalselt pihta juba juulikuus. Meie tegime otsuse piiri sulgemise kohta nii-öelda sanktsioneeritud kaubana nendele sõiduautodele eile. Ma kutsun üles valitsust koheselt kehtestama põhimõtet, et need Venemaa Föderatsiooni elanike autod, mis on Vene registris ja asuvad meie territooriumil, et ka nende suhtes seda sanktsiooni rakendada, nii nagu Saksamaa on selle aluseks võtnud.

Nii et kokku võttes tuleb öelda, et Eesti välispoliitika loogikale, põhimõtetele, millest härra välisminister rääkis, mul ei ole etteheiteid. Küll aga on mul [tungiv] üleskutse intensiivsusele ja söakusele oma seisukohtade väljendamisel. Ja teiseks, see välisministri kõne oli ajendatud sisepoliitilisest kriisist, et anda diplomaatilisele korpusele signaal, et Eesti poliitika on muutumatu.

12:12 Urmas Reinsalu

Kuid minu sõnum on ühemõtteline. Eesti usaldusväärsuse, just nimelt Eesti välispoliitiliste huvide ja Ukraina …

12:12 Esimees Lauri Hussar

Aeg, Urmas Reinsalu!

12:12 Urmas Reinsalu

… toetamise huvides peab peaminister Kaja Kallas oma ameti maha panema. See ei ole ainult sisepoliitika küsimus …

12:12 Esimees Lauri Hussar

Aitäh, Urmas Reinsalu!

12:12 Urmas Reinsalu

… see on Eesti julgeolekuhuvide ja Eesti välispoliitika küsimus. Aitäh!

12:12 Esimees Lauri Hussar

Aitäh, teie aeg on täis! Järgnevalt palun siia Riigikogu kõnetooli, Kalev Stoicescu Eesti 200 fraktsiooni nimel!

12:12 Kalev Stoicescu

Suur tänu, lugupeetud Riigikogu esimees! Austatud välisminister! Head kolleegid ja külalised! Välisminister Margus Tsahkna esitas Välisministeeriumi ja kogu valitsuse välispoliitikaotsuseid, arvestades väljakujunenud julgeolekuolukorra tõsidust ja selle perspektiive, mis kahjuks ei luba positiivseid arenguid idasuunalt. Erakonna Eesti 200 fraktsiooni nimel soovin pöörata tähelepanu mõnele olulisele aspektile.

Esiteks, erakondadeülene koosmeel, mis peegeldab kogu meie rahva ühtsust, on eluliselt tähtis, seda eriti kriitilistel aegadel. Me räägime Eesti iseseisva ja demokraatliku riigi püsimajäämisest. Nii oli see enam kui 30 aastat tagasi, kui me taastasime oma riikliku iseseisvuse, ja nii on see ka praegu ja ettenähtavas tulevikus. Me ei oleks saavutanud eksistentsiaalseid eesmärke, eeskätt Vene vägede väljaviimist Eesti territooriumilt ning Euroopa Liidu ja NATO liikmesust, kui sisepoliitiline maastik oleks olnud nii lõhestunud ja sisepoliitiline võitlus oleks olnud nii terav, nagu see on kahjuks praegu. 

Toona, 1990. aastate alguses rahvaste vanglas nimega Nõukogude Liit ei puhkenud verine kodusõda, nagu see toimus endises Jugoslaavias. See andis meile võimaluse ellu jääda, vabaks saada ja oma tulevikku kindlustada. Kuid see, mis jäi toona õnneks ära, toimub nüüd Ukrainas. See on Vene impeeriumi agoonia. See on ülimalt agressiivsete impeeriumimeelsete putinistide jõhker kallaletung kõige selle vastu, mis on meie jaoks elu mõte: vabadus ja iseolemine, demokraatia.

Head kuulajad! On ütlematagi selge, et Ukraina toetamine nii kaua kui tarvis ning Venemaa igakülgne nõrgestamine ja vastutusele võtmine on Eesti välispoliitika peamise telje harud. Me ei täida neid eesmärke täna üksi, vaid liitlaste ja partneritega koos, keda on maailmas vähemalt 50 riiki. Me oleme andnud Ukrainale, arvestades oma rahva ja majanduse suurust, märksa rohkem kui paljud teised. Kuid see on meie huvides. Niimoodi me anname oma mõtte- ja tegevuskaaslastele eeskuju ning julgustame neid rohkem panustama Ukraina kaitsesse ja meie kõigi tulevikku.

Me ei tea, millal ja kuidas see kole sõda lõpeb, kuid me teame peamist kaalutlust: see sõda ei lõpe viigiga. Ukraina ja kogu demokraatlik maailm ei saa lubada endale kaotust, näiteks tunnustades mis tahes Ukraina territooriumi osa kuulumist Venemaale. Venemaa peab sõjast väljuma kaotajana ja vastutajana. Me ei tohi väsida kordamast oma liitlastele neid kaalutlusi, mis tunduvad küll ilmselged, kuid vahel kipuvad tahaplaanile jääma, kui tekivad paraku põhjendamatud lootused õiglase, püsiva lahenduse leidmise võimalikkusest läbirääkimiste kaudu Putini Venemaaga. 

Me oleme andnud valitsusele täie voli Venemaa vastutusele võtta, mida tuleb teha iseseisvalt, kuid ka kollektiivselt. Välisministeerium tegeleb aktiivselt nende küsimustega. Mitte lääs ei hävita Ukrainat, vaid Venemaa, ning tema peab selle eest maksma. Kui on poliitilist tahet, siis leiab igal juhul õigusliku viisi, kuidas sundida Venemaad vastutama. Sõjakuritegude sooritamise ja agressiooni eest vastutavad isikud lihtsõduritest Putinini välja peavad saama süüdistusi ja karistusi Haagi Rahvusvahelise Kriminaalkohtu ja rahvusvahelise eritribunali poolt, mille eest me peame seisma lõpuni.

Palun lisaaega. 

12:17 Esimees Lauri Hussar

Lisaaeg kolm minutit, palun!

12:17 Kalev Stoicescu

Austatud kolleegid! Oleme samuti Venemaa vastu suunatud sanktsioonide karmistamise poolt. Kõige olulisem on see, et me astume vajalikke samme liitlastega, eriti naaberriikidega koos. On ju selge, et Venemaa ei lõpeta agressioonisõda, kuniks tal on veel majanduslikku jõudu seda jätkata, mürske, tanke, rakette ja sõjalennukeid toota. Samuti on sulaselge, et igasugune äritegevus Venemaaga olgu mitte keelatud, vaid ka [tunnistatud] sügavalt ebamoraalseks praegustes oludes. Ja see on üha ebamoraalsem iga päeva möödudes, niikaua kui see tragöödia ja Ukraina rahva kannatused jätkuvad. Võtkem Venemaaga mis tahes majandustegevuse lõpetamist tõsiselt ja püüdkem liitlasi, eriti oma naabreid veenda, et muudmoodi me ei saa Venemaad sundida sõda lõpetama kui majandusliku isoleerimise ja kurnamise abil. Läänemaailmal tervikuna on piisavalt hoobasid ka kolmandate riikide mõjutamiseks, kes kipuvad Venemaad toetama. 

Lõpetuseks. Tuleval aastal möödub 20 aastat Eesti ühinemisest Euroopa Liidu ja NATO-ga. Ukraina sõda teeb meile ja paljudele teistele puust ja punaseks ette, mis on liikmesuse väärtus nendes kahes organisatsioonis, mis moodustavad demokraatliku maailma selgroo. Hinnakem oma staatust, hoidkem oma liitlasi ja liitlassuhteid ning kasutagem oma võimalusi targalt! Aitäh!

12:19 Esimees Lauri Hussar

Aitäh, lugupeetud kolleegid! Ma tänan teid selle väga põneva arutelu eest, aga meil on täna veel väga mitmeid olulisi eelnõusid, sealhulgas Vahur-Peeter Liini Riigikohtu liikmeks nimetamise otsuse eelnõu. Ja Riigikogu istungi juhatajale on laekunud ettepanek pikendada käesoleva aasta 14. septembri istungit kuni päevakorra ammendumiseni, kuid mitte kauem kui kella 14‑ni. Ja, head kolleegid, ma panen selle ettepaneku praegu hääletusele, selleks et me jõuaksime kõik need tänased olulised päevakorrapunktid ära menetleda. Palun hääletuse ettevalmistamiseks saalikutsungit.

Head kolleegid, panen hääletusele Reformierakonna fraktsiooni ettepaneku pikendada käesoleva aasta 14. septembri istungit kuni päevakorra ammendumiseni, kuid mitte kauem kui kella 14‑ni. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

12:22 Esimees Lauri Hussar

Ettepaneku poolt on 45, vastu 12 Riigikogu liiget, erapooletuid ei ole. Ettepanek leidis toetust. Head kolleegid, me pikendasime tänast istungit kuni kella 14‑ni või kuni päevakorra ammendumiseni. 

Järgnevalt palun Riigikogu kõnetooli, Keskerakonna fraktsiooni nimel Enn Eesmaa. Palun!

12:23 Enn Eesmaa

Auväärt kolleegid! Hea välisminister! Ma alustan tänusõnadega. Sa tunnistasid üles, et sinu arvates oled sa ainukene, kes soovib südamest õnne Riigikogule meie töös. Ma julgen arvata, et see oli ilmselge liialdus. Mulle läks sügavasti hinge üks vanapaar, kes mulle sedasama ütles, ja mitte ainult mulle, vaid kogu Riigikogule. Ja see ei olnud mitte tunamullu, vaid üleeile. Nii et ühtemoodi mõtlejaid siiski veel on. 

Ma alustan oma arvamusavaldust sellest, et ka kaheksa minutiga vähegi tõsisemat analüüsi välispoliitikast on raske teha, ja seepärast ma lihtsalt ütlen välja mõned mõtted. Pealegi ma tahan alustada kahe trafaretiga. Nendest esimene kõlab nii: ega ma tegelikult ei tahtnudki siia kõnepulti täna tulla. Ja teine on see, et midagi uut pärast neid, kes on enne kõnelenud, on raske öelda. Ja see peab kindlasti paika, sest paljud üldtunnustatud arvamusliidrid on oma arvamuse juba öelnud või seda küsimuste kaudu avaldanud. Seepärast ma tuletan meelde võib-olla mõnda vana asja, ennekõike kindlasti seda, et nii mina kui kogu meie fraktsioon on seda meelt, et välispoliitilist kurssi on Eesti ajanud õigesti. Me oleme selles suhtes ühel meelel ja kauaaegse väliskomisjoni liikmena ma võin seda ainult kinnitada.

Loomulikult see, mis on juhtunud praegu sisepoliitiliselt välispoliitilisel tasandil, ei ole Eestile hea. Ma olen kolme Eesti presidendiga käinud riigivisiidil, Lennart Meri puhul koguni tema nõunikuna, ja ma tean, mida tähendab poliitiline viisakus, diskreetsus, ja millistel teemadel riigipead omavahel räägivad. Ma olen kindel, et Margus Tsahkna rääkis õigust, kui ta ütles, et tema ei ole nendel teemadel vestelnud. Ma mõtlen peaministri probleeme praegu. Aga kui president Alar Karis on avalikult tunnistanud, et tema käest on korduvalt küsitud, lihtsustatult öeldes, mis teil seal Eestis toimub, siis see on kahtlemata signaal. See ei ole hea märk. 

Meie oleme teatud määral punnseisus, kuid Euroopa ja kogu maailm on veelgi suuremates punnseisudes olnud. See on see vana asi, mida ma tahtsin meelde tuletada. Paraku on need punnseisud, millest mina tahan rääkida, olnud alati seotud Venemaaga, eelmise nimega Nõukogude Liit, ja ühe linnaga, see on Berliin. Mäletate Berliini blokaadi? Siis tuli president Kennedy ja ütles, et, head berliinlased, täna olen ka mina berliinlane. Läksid mõned aastad edasi ja president Reagan ütles ju lausa geniaalse lause: "Härra Gorbatšov, lõhkuge see müür maha!" Hästi öeldud. 

Elokventsusest jääb tõenäoliselt meil paljudel puudu, kui me oleme püüdnud selgeks teha, mida praegune olukord, mis on ennekõike sisepoliitiline, tähendab ka välispoliitiliselt. Eesti on alati olnud esirinnas, Eesti on alati olnud initsiaator, meie lipp on olnud kõrgel. Ja peab tunnistama, et väga palju on selleks teinud tänane peaminister. Seda piinlikum on, et praegu on probleemi lahendajast saanud teatud määral probleem.  

Ma tunnen, et ma lähen hoogu, paluks kolm minutit juurde. 

12:27 Esimees Lauri Hussar

Kolm minutit lisaaega, palun! 

12:28 Enn Eesmaa

Tänan! Ja sellepärast kahtlemata tuleb teha kõik, et see probleem ja punnseis laheneks. Paraku ei õnnestu see tõenäoliselt meil siin Riigikogus, sest täna hommikul lükati üks minu arvates mõistlik ettepanek moodustada vastav uurimiskomisjon tagasi. Mis oleks selle komisjoni positiivne võimalus? Oleks see, et seal tuleks välja tuua ka need materjalid, mida sellises tavalises keskustelus ja dialoogis ei pea välja tooma. Ja selle pärast on kahtlemata kahju. Võib-olla on tarvis järjekordselt presidenti, et sellest punnseisust lahti saada? Alar Karis on ääri-veeri midagi sarnast juba öelnud. Kuid tulen jällegi tagasi selle juurde, et punnseisud lõppkokkuvõttes on ikkagi ju lahenenud. Berliin on vaba. Berliini müürist on ainult mingid kivikamakad alles. Nendest üks on ju kiviviske kaugusel meil siin parlamendist. Tõenäoliselt me saame ka sellest punnseisust üle.

Ja veel tuli mulle meelde üks vanasõna ja see on: keel viib Kiievini. Kui me nüüd räägime sellest suurest probleemist ja suurest globaalsest punnseisust, siis äkki te mõtlete edasi, mis ei vii ega viiks Kiievini. Aitäh!

12:29 Esimees Lauri Hussar

Aitäh! Järgnevalt palun Riigikogu kõnetooli, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel Raimond Kaljulaid. Palun!

12:30 Raimond Kaljulaid

Austatud Riigikogu esimees! Head ametikaaslased! Kui ma sain õigesti aru, siis välisminister soovis tulla meie ette muu hulgas ka selleks, et [teemat] pisut laiendada ja panna meid mõtlema suurele pildile ja pikale plaanile Eesti välispoliitikas. See on igati õige ja kiiduväärt eesmärk. 

Tõepoolest, kui me mõtleme selle peale, mis on need kõige olulisemad väljakutsed, mis meie riigi ees seisavad, siis täna ongi need peamiselt välispoliitilised väljakutsed. Jah, loomulikult, kõige nurgakivi on meie iseseisva kaitsevõime tugevdamine, sõjalise kaitse tugevdamine, aga ka elanikkonnakaitse, mittesõjalise kaitse valdkonnas. Selle osaks on ka ühiskonna sidusus, on ka majandusliku ebavõrdsuse ja kõigi muude selliste sotsiaal-majanduslike tegurite tasandamine, mis vähendavad meie ühtsust ja meie vastupanuvõimet, ka ebavõrdsuse ja erinevuste tasandamine. 

Loomulikult on meie prioriteediks NATO-liitlaste võimalikult suur panus mitte ainult Eesti riigikaitsesse, vaid tegelikult kogu NATO idatiiva julgeoleku tugevdamisse. Selle nimel on teinud järjestikused valitsused tööd ja see valitsus jätkab seda tööd samamoodi. Ja loomulikult on meie väga oluliseks prioriteediks Ukraina sõjaline, poliitiline ja majanduslik toetamine. Siin on samuti mitmed järjestikused valitsused teinud palju ja see on tõesti olnud erakondadeülene eesmärk. Ja muide, ma juhin tähelepanu, et mitte ainult Eestis. Hiljuti oli BBC-s pikem intervjuu USA Senati vabariiklaste esindaja Lindsey Grahamiga, kes on suur Donald Trumpi toetaja, aga sellele vaatamata ta korduvalt kiitis president Joe Bidenit tegevuse eest Ukraina toetamisel ja rõhutas, et selles osas tehakse vabariiklaste ja demokraatide vahel erakordselt tõhusat erakondadeülest koostööd. Nii see peaks olema ka Eestis ja on seni olnudki. 

Mis osas ma julgen jääda välisministriga lugupidavalt eriarvamusele? Sise- ja välispoliitika paratamatult on lahutamatult seotud. See on teatud illusioon, et neid on võimalik üksteisest lahutada. Kui te vaatate ka välissuhtlemisseadust, mida välisminister kindlasti väga hästi teab, siis selle § 8, mis sätestab Vabariigi Valitsuse pädevuse, näeb ette, et Vabariigi Valitsuse välissuhtlemist juhib peaminister ja peaminister esindab Eesti Vabariiki. Seega kõik, mis puudutab peaministrit, puudutab ka Eesti välissuhtlust. Peaministri usutavuse küsimus on ka Eesti Vabariigi usutavuse küsimus. Midagi pole teha, nii see lihtsalt on. 

Ei saa eitada ka seda, et välispoliitikal ja julgeolekupoliitikal oli küllalt oluline roll eelmistel parlamendivalimistel, mis olid kevadel. Selle saali koosseis ja need, keda me näeme siin istumas täna, on päris suuresti määratud ka sellest, milline on välis- ja julgeolekupoliitiline olukord Eesti jaoks praegu. 

Välisminister rääkis ka sellest, et tuleb olla ühtne. Ma olen sellega nõus. Me peame kindlasti mõtlema ka sellele, kuidas suurendada ühtsust riigisiseselt. Välisminister viitas korduvalt Riigikogu otsusele ja avaldusele, milles me toetasime Ukraina NATO liikmesust, ja ütles, et see oli talle Vilniusesse minnes aluseks. Kui te nüüd meelde tuletate, siis Riigikogu oma avalduses ütles, et Ukraina peab saama kutse NATO-ga liitumiseks Vilniuses. Kummalisel kombel Vabariigi Valitsuse seisukohtades see nõudmine pärast ei kajastunud. Nii et ka oma riigisisese ühtsuse nimel, et me kõik astuksime ühte jalga – Riigikogu, valitsus, Vabariigi President, Välisministeerium –, tuleb jätkuvalt meil kõigil tööd teha. Ja meie oleme kindlasti valmis seda tööd tegema. 

Mis veel puudutab ühtsust …

Kui tohib, austatud Riigikogu esimees, palun kolm minutit lisaaega. 

12:34 Esimees Lauri Hussar

Kolm minutit lisaaega, palun! 

12:34 Raimond Kaljulaid

Ma tänan teid selle eest! Välispoliitikas tõepoolest väljapoole tuleb rääkida ühel häälel, nagu ütles omal ajal president Meri. Kuid see ei tähenda, et meil siin saalis ja vastavates komisjonides ei peaks olema väga tõsine debatt, kui lauale pannakse argumendid poolt ja vastu ja erinevate seisukohtade toetamiseks. Me peame kindlasti vältima seda, et ühtsuse ja üksmeele nimel me loome ise sellise kõlakoja, kus me võimendame üksteise seisukohti, mis meile võib-olla meeldivad, aga selle juures ei oska alati tajuda õigeaegselt ja õigesti seda, mis toimub laiemas maailmas, millised asjaolud võivad olla olulised ka meie liitlaste ja partnerite jaoks. Tekib oht, et me oma välispoliitikaga satume sellisele muinasjutumaale, kus see, mida me soovime, läheb segamini sellega, milline on tegelik olukord. 

Aga veel kord: ma kindlasti väga tänan ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon tänab kõigiti välisminister Tsahknat selle eest, et ta Riigikogu ette tuli. Maailmas on ka parlamente, näiteks Ühendkuningriigi parlament, kus ministritel ja peaministril on kohustus olulistest arengusuundadest, olulistest sündmustest kõigepealt teavitada parlamenti – loomulikult juhul, kui see on võimalik, kui parlament parasjagu on Westminsterisse kogunenud –, tulla kõigepealt parlamendi ette. Eestis on traditsioon selline, et kõigepealt pannakse uudis Facebooki. Võib-olla Eesti parlamendil on siin mõttekoht, ehk peaks siiski parlamentaarne foorum olema sotsiaalmeediast mõnevõrra olulisem ja kaalukam. 

Aga välisminister Tsahkna on siin teinud minu meelest väga tänuväärse avalduse. Härra välisminister, ma loodan, et tulevikus, kui on olulisi välispoliitilisi arengusuundi, siis tõepoolest te tulete kõigepealt siia majja, Toompeale, kus te, nagu ise ütlesite, pole mõnda aega olnud ja tunnete kindlasti puudust siin viibimisest, ja jagate kõigepealt neid olulisi välispoliitilisi uudiseid meiega. 

Igal juhul ma tänan välisministrit selle põhjaliku ettekande eest ja kolleege selle arutelu eest, mis oli väga sisuline ja üllatavalt tore siin neljapäevasel päeval. Aitäh teile!

12:36 Esimees Lauri Hussar

Järgnevalt palun siia Riigikogu kõnetooli Anti Poolametsa EKRE fraktsiooni nimel kõnelema. Palun!

12:37 Anti Poolamets

Lugupeetud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Ega ma ei saanud aru, miks härra Tsahkna täna siia tuli. Tal oleks olnud kasulikum istuda maha, võtta ennast kokku ja vestelda peaminister Kallasega. Sest me näeme juba mitmendat nädalat, kuidas valitsus vangub valede virna all. Vaadake, kuidas Eesti 200 hakkas lagunema pärast Slava Ukraini skandaali ja ei saa jalgu alla, kukub ja kukub. Moraalne majakas, nagu Johanna-Maria Lehtmet kunagi esitleti, uppus ära. Majakas läks põhja, ankur rebiti puruks. Ja kõik!

Ja sama lugu juhtub terve valitsusega. Te ei suuda praegu saada aru, et majakas on oma ankru lahti rebinud. Midagi ei ole teha, see on läinud. Mis läinud, see läinud, ainuke võimalus on teha otsustav samm ja saada maine tagasi. See tänane etteaste, abiratta etteaste ei aita. Üks võimalus, lugupeetud välisminister, on tulla abiratta staatusest välja ja mitte mängida seda mängu, et tegelikult oli tegu kõrvalise sündmusega. Ei, tegu oli kogu Eesti välispoliitilise kapitali mahamängimisega, mida me kõik koos siin kogusime. Me tegime kõik koos neid avaldusi. Ja mida te räägite ühtsusest, nagu see oleks teema!? Nende avalduste taga on kogu see saal olnud. Mitu avaldust me oleme vastu võtnud? Ühtsust on küll ja küll.

Siis teete näo, et siin on mingi sisepoliitiline probleem. Jah on, aga see ei ole välispoliitiline. Teie olete välispoliitiline probleem. Senikaua, kuni te Kallasest ei vabane, senikaua te Eesti mainet tagasi ei saa. Ei saa! Isegi presidendi väga tähtsat märkust pisendate, ajate järge, et ta ei ole kellegagi kohtunud. Nagu president oleks tühi koht, kellele võib samamoodi näidata nagu siin suve alguses, et ta on mittekeegi. Ei, ta on meie välissuhtlemise põhiline institutsioon. Te ütlete, et tal ei ole kusagil mingit kohtumist olnud, tal pole õigust sellisel teemal midagi öelda. Teil ei ole õigust praeguses olukorras talle midagi nina peale visata. President käitus riigimehena ja ütles: Kallas oleks pidanud kohe tagasi astuma.

Ma ei imesta, et diplomaatiline korpus läks päris kiiresti siit ülevalt minema, sest nad teavad, mis toimub. Nad kirjutavad ettekandeid. Ja seda kinnitas ka reformierakondlane Andrus Ansip, et nii hullu rahvusvahelist skandaali, meie moraalset kapitali hävitavat skandaali ei ole olnudki. Reformierakonna sees järelikult keeb, ja õigusega. Leidke oma moraalne kompass üles! Välisminister tunnistas, et Kallase vereraha on moraalne kahvel tema jaoks. Aga kurb on see, et te istute koos selle kahvliga ja püüate edasi süüa. Moraalne kompass on lihtsalt põrandal! Mitte midagi ei ole teha. 

Ma tahaks ka uhkust tunda selle üle, et meie välispoliitika hoiab Ukrainat ja see kapital tekkis meile. Tõsi, ta tekkis. Sellepärast me kõik oleme nende avalduste taga olnud. Kõik! Mitu korda me oleme Ukraina delegatsioone siin tervitanud? Mitu korda me oleme seal kohapeal käinud ja õhuhäireid kuulnud? See on läinud! Me peame liikuma sellesse punkti tagasi ...

Palun lisaaega.

12:41 Esimees Lauri Hussar

Lisaaeg, palun, kolm minutit!

12:41 Anti Poolamets

… kus me saame alustada normaalselt, usutavalt, välispoliitiliselt. Kusjuures te olete meid isegi naerualuseks teinud. Viimati Deutsche Welle tegi naljasaate Eesti Ukraina reetmisest ja Venemaa-suunalisest korruptiivsest käitumisest. Iltalehti kirjutab sellest iga päev. Financial Times avaldas kohe uudise. Kõik see keerleb ümber maailma. Ei aita rusikaga pulti löömine, ei aita täna, härra Tsahkna! See rusikaga löömine tuleks teha valitsuses, mitte imiteerida võitlusvõimet, kui see on kadunud. Seda tuleks teha valitsuse istungil, koalitsiooninõukogus, öelda, et me ei saa niimoodi edasi minna, otsime kellegi teise. Näete, Andres Sutt istub seal, [endine] väliskaubandusminister. Miks mitte? Ta ei ole Venemaaga äri ajanud minu andmetel. Leidke keegi, kelle rinnaesine on puhas – see on nii lihtne.

Mul on häbi Ukraina ees, sest me tõstsime lipu väga kõrgele ja meist oli abi. See lipp on alla lastud ja see lipp tuleb uuesti üles korjata. Mul on hea meel, et ma näen siin Signe Kivi, kes ainukesena julges teha häält selles olukorras. Mul ei ole selle üle hea meel, et näete, Reformierakond kõrbeb. Ma ei saa naerda selle üle, kui meil on jutuks välispoliitika. See on meie kõigi ühine paat, kus me sõidame. Ja see on meie julgeolek ja see on meie iseseisvus. Ja kui see paat lekib, siis meil on igaühel kohustus reageerida. 

Tegelikult praegune olukord tõi meie maines jälle esile korruptiivse Ida-Euroopa riigi lõhna. Alles see oli, kui keerles ümber maailma uudis, et me oleme suur rahapesukeskus. See hakkas juba ununema, aga nüüd jälle. Ei õnnestu meid uue Põhjamaana maha müüa. Ei õnnestu! Muide, hea välisminister, mis on teie välihaiglate ärist saanud? Andsite naisele üle ja nüüd on kõik jokk või? Ja kõik läheb nii edasi nagu enne. Jutt on sama nagu Kallasel, et mina ei tea midagi, mul siin perekonna teises otsas käib mingi teine äri. Mina ei tea sellest mitte midagi. Nende topeltstandarditega lihtsalt ei saa edasi liikuda. Kui poliitikud käituvad bütsantslikult, käituvad kõik bütsantslikult. 

Te meenutate Arvo Hallikut, kes ütles, et see äri ei olnud õige, aga autod vuravad ikka edasi. Ega Stark Logisticsit minu arusaamist mööda piirilt tagasi ei pöörata. Jutt käib ikkagi Vene transpordist. Peeter Tali ütles, et teie jutt oli sisuline, aus ja professionaalne … 

12:45 Esimees Lauri Hussar

Teie aeg! Aitäh! 

12:45 Anti Poolamets

Aga ta ei olnud aus, ta ei olnud professionaalne ega sisuline. Aitäh! 

12:45 Esimees Lauri Hussar

Järgnevalt palun siia Riigikogu kõnetooli, Marko Mihkelson Reformierakonna fraktsiooni nimel. Palun!

12:45 Marko Mihkelson

Lugupeetud Riigikogu esimees! Hea välisminister! Ma arvan, et meil on olnud väga huvitav arutelu väga kriitilistel teemadel, mis puudutavad meie julgeolekut, meie tänast päeva ja meie tulevikku. 

Augusti lõpus ma liitusin vabatahtlikega Ukrainas, et nendega koos viia abi meie kaitsjatele – Ukraina kaitsjatele, kes on ka meie kaitsjad. Ma sõitsin läbi rindepiirkonna enam kui 1000 kilomeetri ulatuses Harkivist kuni Orihhivini. Ööbisin koos Ukraina kaitsjatega. Ja mul on hea meel öelda: Eesti lipp on väga kõrgel. Eestit teatakse kui üht kõige olulisemat Ukrainale mitte ainult kaasaelajat, vaid ka abi andjat. Väga südantsoojendav oli näha Ukraina võitlejate ööbimispaikades seintel Eesti lippe. Sest nad teavad, et ei ole väga palju riike maailmas, ei ole väga palju rahvaid maailmas, kes teavad selle sõja tegelikku tähendust, millest sõltub mitte ainult Ukraina ja Ukraina rahva saatus, vaid ka meie saatus. 

24. üksiku mehhaniseeritud brigaadi komandör on Ukraina kangelane, kolonel. Kui me kohtusime ühel hommikul, et koos hommikust süüa, siis ta küsis mu käest alustuseks: "Marko, kas te olete ikka sõjaks valmis?" Ja see polnud lihtsalt suusoojaks öeldu, vaid tema brigaad on võidelnud ühes rindelõigus Donetski lähedal peamiselt kaitselahingutes enam kui kümme kuud järjest. Tõsi, nüüd ta on lõpuks välja roteeritud. Aga ta teab, millest ta räägib ja miks ta selle küsimuse esitas. Tema teine küsimus mulle oli: "Kui suur on Eesti armee?" Ütlesin, et meie esimene selline mobiliseeritav operatiivvõimekus võib olla 25 000 või 30 000 meest ja naist. Siis ta hetke mõtles ja ütles mulle: "Sellest piisab kaheks nädalaks." 

Ma arvan, et mitte keegi siin saalis – ka mina, kes ma olen seal rindepiirkonnas käinud – ei kujuta ette, milline sõda iga hetk, iga tund, iga minut käib. Ka praegu, kui meie lubame siin endale rahulikult arutleda välispoliitika üle – see on kindlasti vajalik ja oluline –, meie kaitsjad hukkuvad selle eest, et me saaksime siin rahulikult arutleda oma tänase päeva, oma tuleviku üle. Aga mul on tunne, et ka tänasest arutelust ma ei saanud päris kindlat veendumust, et me kõik teame, kui kriitiline on tegelikult meie julgeolek ja tulevik. 

Jah, sisepoliitika ja välispoliitika on kindlasti seotud. See on üks kogu. Me tegutseme nii kodus kui ka piiri taga. Ja oleme seda teinud tegelikult läbi 30 aasta väga edukalt. Uskuge mind, ma arvan, et ükski sisepoliitiline kriis – ei praegune ega ka kõik varasemad, mis 30 aasta jooksul on Eestis olnud – pole tegelikult murendanud rahvusvahelist teadmist Eestist kui edukast, edasipüüdlikust, oma julgeolekut … 

Palun lisaaega. 

12:50 Esimees Lauri Hussar

Kolm minutit lisaaega.

12:50 Marko Mihkelson

… hindavast ja vabadust hindavast riigist. Ja ma olen täiesti veendunud, et me liigume siit edasi, ainult tugevdades oma positsioone rahvusvaheliselt. Me ei pea ise ennast maha tegema. Rahvusvaheliselt Eestit teatakse, teatakse, et siin on väga palju poliitikuid, diplomaate, meid kõiki Eesti inimestena, kes selle riigi eest seisavad ja seisavad ka tulevikus. 

Mis mind muretsema paneb, on see, et mitte ainult siin saalis mitte kõik ei taju selle olukorra kriitilisust, kus me oleme, just nimelt julgeoleku kontekstis, vaid ka meie liitlaste seas on veel väga palju neid, kes kardavad – kardavad Venemaad, kardavad, et Ukraina selle sõja võidab. Needsamad Ukraina kaitsjad ütlesid mulle: "Lõpetage meie najal oma relvade katsetamine. Saatke meile päriselt relvi. Ärge rääkige, et te olete saatnud 10 tanki või 100 suurtükki, ja olete selle üle uhked. Saatke 1000 tanki, saatke 10 000 suurtükki." 

Me teame, et Venemaa on oma sõjatööstuse käima saanud ja nende võimekus, nagu me loeme täna ajakirjandusest, on mitmekordselt ületamas lääne praegust võimekust toota moona, toota relvi. See sõda on pikk sõda, ja sõda ei ole ainult Ukraina pärast. See sõda on meie maailmakorra tuleviku pärast. See võib olla maailmasõda. Me ei tea seda veel. 

Ja kui me seda ei taju ja kui me selle nimel ei tööta siin kodus ja koos liitlastega, et seda sõda võita, siis meie tulevik on väga must. Sellepärast ma kutsun üles lähtuma nendestsamadest põhimõtetest, mida on Riigikogus ka selle koosseisu ajal ju selgelt näha olnud. Me suudame olla ühtsed, me suudame olla oma sõnumis selged, ka rahvusvaheliselt, kui mängus on meie julgeolek, meie põhiväärtused. Seda on teinud ka väliskomisjon. Väliskomisjon kindlasti jätkab samade põhimõtete järgi oma tegevust, kus peaeesmärk on saavutada meie välispoliitilises ja julgeolekupoliitilises tegevuses konsensus. See on meile edu toonud ja see toob meile tulevikus edu. Elagu Eesti! Elagu Ukraina!

12:52 Esimees Lauri Hussar

Aitäh! Sulgen läbirääkimised. Aitäh, härra välisminister, selle avalduse eest! Aitäh selle põneva arutelu eest! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


2. 12:52 Riigikogu otsuse "Vahur-Peeter Liini Riigikohtu liikmeks nimetamine" eelnõu (213 OE) esimene lugemine

12:52 Esimees Lauri Hussar

Me läheme edasi tänase teise päevakorrapunkti juurde, milleks on Riigikohtu esimehe Villu Kõve esitatud Riigikogu otsuse "Vahur-Peeter Liini Riigikohtu liikmeks nimetamine" eelnõu 213. See on selle otsuse eelnõu esimene lugemine. Kõigepealt ma palun siia Riigikogu kõnetooli ettekandjaks põhiseaduskomisjoni liikme Timo Suslovi. 

12:53 Timo Suslov

Austatud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Kannan ette põhiseaduskomisjonis [arutatud] eelnõu. Eelnõu oli põhiseaduskomisjonis menetluses 12. juunil, see oli esmaspäev, kaua aega tagasi juba. Osalesid kõik põhiseaduskomisjoni liikmed ja [kohale] olid kutsutud Riigikohtu esimees Villu Kõve ja ka Riigikohtu liikme kandidaat. 

Lühidalt komisjonis [toimunust]. Kuulati Villu Kõve ettekannet kandidaadi kohta, samamoodi sai kandidaat ennast esitleda. Ja esitati ka mõned küsimused. Küsimused olid pigem sellised isiklikku laadi ja puudutasid tema eelnevat töökogemust. Ja siis lõpuks tehti kolm otsust. Need otsused olid kõik konsensuslikud. Üks otsus oli see, et teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda ja viia läbi lõpphääletus täna. See oli konsensuslik otsus. Teiseks, määrata juhtivkomisjoni esindajaks põhiseaduskomisjoni liige Timo Suslov. See oli samamoodi konsensuslik. Ja viimane otsus oli see, et teha ettepanek võimaldada vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 117 lõikele 3 Vahur-Peeter Liinil esineda täiskogu ees kuni viieminutise ettekandega. Ka see oli konsensuslik. Ja sellega koosolek meil ka lõppes. Aitäh!

12:55 Esimees Lauri Hussar

Aitäh! Kas ettekandjale on küsimusi? Kui küsimusi ei ole, siis aitäh, Timo Suslov! Järgnevalt palun Riigikogu kõnetooli Riigikohtu liikme kandidaadi Vahur-Peeter Liini. Aega on kuni viis minutit. Palun!

12:55 Riigikohtu liikme kandidaat Vahur-Peeter Liin

Lugupeetud Riigikogu istungi juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Mul on väga suur au täna siin teie ees seista. Olen oma senise 15 aasta pikkuse karjääri jooksul kohtusüsteemis tegelenud peamiselt tsiviilasjadega, see tähendab eraõiguslike isikute vaheliste vaidluste lahendamisega. Kuivõrd ma kandideerin samuti Riigikohtu tsiviilkolleegiumi liikmeks, siis on mu järgnevad mõtted suuresti seotud ka tsiviilkohtumenetlusega. 

Kandideerides Riigikohtu kohtunikuks, ei ole mul juba kohtunikutöö olemusest tulenevalt võimalik anda valimislubadusi. Kohtuniku töö on tellija materjalist. Kohtunik ei saa ise valida, milliseid asju ta lahendab, vaid peab lahendama neid asju, mille menetlusosalised tema ette on toonud. Ma saan seetõttu üksnes lubada, et lähtun õigusemõistmisel kohtunikuvandest, seadustest ja südametunnistusest ning lahendan asju enda parimaid teadmisi ja oskusi kasutades. 

Minu jaoks eristab riigikohtuniku tööd minu senisest kohtunikutööst eelkõige see, et Riigikohtu oluliseks rolliks on lisaks konkreetse asja lahendamisele kujundada ka ühtset kohtupraktikat. Ühtsel kohtupraktikal on suur väärtus. See tagab õiguskäibes osalejatele ettenähtavuse, milline tulemus nende vaidlusel tõenäoliselt kohtus võiks olla. See võiks soodustada kohtuväliseid kokkuleppeid ja aidata vältida kohtuvaidlusi. Seega on oluline Riigikohtu praktika järjepidevus. On aga ka mitmeid valdkondi, kus Riigikohtu praktikat on vähe või see puudub üldse. Seega on Riigikohtu ülesanne jälgida ka seda, kas on ühtse kohtupraktika kujundamiseks vaja võtta seisukohti küsimustes, mida Riigikohus pole varem käsitlenud. Näiteks võiks tuua tarbijakrediidi valdkonna, kus oleks vaja Riigikohtu seisukohta, kuidas tuleks kohtumenetluses kontrollida vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist nii, et see vastaks Euroopa Liidu õigusele. 

Puudutan ka ühte küsimust, mis mulle Eesti tsiviilkohtumenetluses on silma jäänud. Nimelt, kohtumenetluse efektiivsus ja kohtute töökoormus. Iseenesest on meie tsiviilkohtumenetlus praegu kiire ja efektiivne. Eesti kulutab kohtutele vähem kui Euroopas keskmiselt, kuid sellele vaatamata on Eesti menetluse kestus Euroopa riikide võrdluses paremate seas ehk kiiremate seas. Ei ole aga garanteeritud, et see nii ka jääb. Nimelt on kohtusse jõudvate tsiviilasjade hulk viimase kümne aasta jooksul olnud pidevalt tõusvas trendis. See on hakanud mõjutama ka kohtuasjade menetlemise kiirust. Viimase paari aasta jooksul on see läinud allapoole. 

Ilmselt ei saa loota, et kohtusüsteemi luuakse juurde rohkelt uusi kohtuniku- ja kohtuametnike kohti. Seega tuleb mõelda sellele, kuidas olemasolevate ressurssidega asju tõhusamalt menetleda. See ei ole lihtne ülesanne. Raske on muuta juba niigi efektiivset süsteemi veelgi paremaks. Siiski võiks selleks olla võimalusi kohtunike koolituse kaudu, viies praktilisi menetluse juhtimise koolitusi rohkemate kohtunikeni ja jagades kohtunike vahel paremaid praktikaid. Ka kohtupraktika kujundamisel tuleb arvestada, et kõrgema astme juhised alama astme kohtutele oleksid selged ja võimaldaksid asju lihtsalt lahendada. 

Oma roll on ka seadusandlusel. Näiteks võiks täiendavalt lihtsustada väikese hinnaga tsiviilasjade menetlust. Seejuures on aga väga oluline silmas pidada, et ei saaks kahjustatud inimeste õigus kohtusse pöörduda ja tagatud oleksid menetlusosaliste menetluslikud õigused. Tänan kuulamast!

13:00 Esimees Lauri Hussar

Aitäh! Kas ettekandjale on küsimusi? Kert Kingo, palun!

13:00 Kert Kingo

Hea juhataja! Hea kohtunikukandidaat! Ma mäletan, kui te käisite EKRE fraktsioonis kohtumisel ja tutvustamas ennast, siis oli seal teie sõnastuses läbiv [põhimõte], et teie lähtute oma töös seadustest ja poliitilisest suunast. Kuidagi niimoodi oli. Mul on ikka endiselt see küsimus, mis meil ka fraktsioonis peale selliseid väljendusi väga palju segadust tekitas: kohtunik, kes peaks olema sõltumatu, kes ise peaks kaalutlusotsusest lähtuma ja tõendeid hindama, räägib poliitilisest suunast! Seletage mulle ära, mida te sellega silmas pidasite.

13:00 Riigikohtu liikme kandidaat Vahur-Peeter Liin

Ma väga vabandan, aga mina küll ei mäleta seda, et ma oleksin rääkinud seda, et ma lahendan kohtuasju sõltuvalt poliitilisest suunast. Ma rääkisin kindlasti seda, et kohtuasju tuleb lahendada lähtuvalt seadusest. Teie küsimused, mis seal fraktsioonis esitati, olid suuresti suunatud poliitilistele küsimustele, ja ma ütlesingi, et see ei ole nagu kohtuniku teema.

13:01 Esimees Lauri Hussar

Aitäh! Järgnevalt Igor Taro, palun!

13:01 Igor Taro

Aitäh, austatud juhataja! Austatud kohtunikukandidaat! Te mainisite, et me peame tegutsema efektiivsemalt sama ressursi juures. Kohtunikukohti juurde ei tule. Kas te näete mingeid tehnoloogilisi võimalusi, kuidas tagada seda, et kohtunikud jõuaksid rohkem teha ja inimeste nii-öelda kohtusse pöördumise õigus samal ajal säiliks, selle õiguse tagamine?

13:01 Riigikohtu liikme kandidaat Vahur-Peeter Liin

Ma ise ei ole IT-spetsialist, aga tehnoloogilisi lahendusi kindlasti tuleb kasutada. Ja minu arvates, minule on kohtunikuna silma jäänud, et Eestis on IT-arendused väga kõrgel tasemel. Jällegi, kui võrrelda Euroopaga, oleme tegelikult esirinnas. Aga mida võiks paremini teha, on IT-arendusi planeerides rohkem nende rakendajatega suhelda ehk konsulteerida kohtunikega, mitte et need tuleksid juba valmis kujul kohtunike lauale ja siis tuleb hakata jooksvalt nendes olevaid probleeme lahendama. 

13:02 Esimees Lauri Hussar

Aitäh! Arvo Aller, palun!

13:02 Arvo Aller

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea kohtunikukandidaat! Loen seletuskirja, kus praeguse olukorra valguses on teid iseloomustatud kogenud ja tunnustatud juristina. See juristi teema on meil siin läbi käinud. Kuidas te ise iseloomustaksite oma tegevust juristina ja selles valdkonnas?

13:03 Riigikohtu liikme kandidaat Vahur-Peeter Liin

Nagu ma ütlesin, minu kogemused juristina on 15 aastat tööd kohtusüsteemis: Riigikohtu nõunikuna, maakohtunikuna, ringkonnakohtunikuna. Lisaks sellele ma olen tegelenud ülikoolis õigusteaduskonnas erinevate ainete seminaride läbiviimisega. See on minu tegevus juristina. Peale selle olen avaldanud ka mõned artiklid Eesti teadusajakirjas Juridica ja osalenud mõningate seaduste kommenteeritud väljaannete kirjutamisel.

13:03 Esimees Lauri Hussar

Rohkem küsimusi ma ei näe. Aitäh ettekandjale! Järgnevalt avan läbirääkimised. Läbirääkimiste soovi ma ei näe, seega sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 213 lõpphääletus. Asume hääletuse ettevalmistamise juurde. 

Lugupeetud Riigikogu, me asume eelnõu 213 lõpphääletuse juurde. Ma juhin tähelepanu, et selle päevakorrapunkti juures on hääletus salajane. Austatud Riigikogu, panen lõpphääletusele Riigikohtu esimehe Villu Kõve esitatud Riigikogu otsuse "Vahur-Peeter Liini Riigikohtu liikmeks nimetamine" eelnõu 213. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

13:07 Esimees Lauri Hussar

Poolt on 51 Riigikogu liiget, vastu on 10 Riigikogu liiget, erapooletuid ei ole. Eelnõu 213 on otsusena vastu võetud. 


3. 13:07 Puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse muutmise seaduse eelnõu (8 SE) esimene lugemine

13:07 Esimees Lauri Hussar

Läheme tänase päevakorraga edasi. Järgnevalt meie tänane kolmas päevakorrapunkt: Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduse muutmise seaduse eelnõu nr 8. See on selle eelnõu esimene lugemine. Ma palun Riigikogu kõnetooli ettekandjana Riigikogu liikme Andre Hanimäe. Palun!

13:07 Andre Hanimägi

Aitäh, head kolleegid! Olen täna teie ees eelnõuga, mille puhul ei saa kindlasti öelda, et tegemist on küsimusega, mida on viimasel ajal lahendatud või millele on piisavalt tähelepanu pööratud. Eile me nimelt rääkisime erakorralistest pensionitõusudest ja seda võis pareerida sellega, et erakorralised pensionitõusud on tänu Keskerakonna initsiatiivile toimunud, pensionid on tõusnud. Puuetega inimeste toetus paraku on hoopis teisest puust. 

Ma toon teile välja, et sotsiaaltoetuste määra, mille järgi arvutatakse puuetega inimeste toetust, ei ole 2006. aastast muudetud. 2006. aasta oli krooniaasta, siis oli toetuse määr 400 krooni. Kui 2011 mindi eurole üle, siis see summa teisendati 25,57 euroks, kuhu ta on jäänud ka aastal 2023. Tõsi, aastal 2020 tõsteti puudega laste toetust, mis oli ülimalt oluline samm. Ka siis oli kas juhuse tahtel või tõenäoliselt mitte Keskerakond valitsuses ja heade erakondade ja eelmise koosseisu poolt see otsus langetati, mis oli kahtlemata ülimalt oluline. 

Nüüd, selle eelnõu eesmärk on suurendada puuetega inimeste sotsiaaltoetuste seaduses olevat puuetega laste toetust, puudega tööealise inimese toetust, puudega vanaduspensioniealise inimese toetust, puudega vanema toetust, õppetoetust ja täienduskoolitustoetust. Eelnõu kohaselt tõstetakse kõiki eelnimetatud toetusi kaks korda. Ehk siis see määr jääb küll samaks, kuid protsent, millega arvutatakse puuetega inimeste toetust, tõuseb kaks korda, seega kasvab ka toetuse summa. 

Nüüd ma toon mõningad näited, millest on tegelikult juba palju räägitud. Kindlasti sõltub toetus puude astmest, sellest, kas oled tööealine või oled pensionär. Neid asju saab siit eelnõu seletuskirjast lähemalt lugeda. Aga ma toon teile näite, et raske puudega tööealine inimene saab 50+ eurot kuus. Võite ette kujutada, millised on hinnatõusud, millised on tänased vajadused nii ravimite kui ka [abi]vahendite järele ja kas see 50 eurot kuus katab selle ära. Muidugi võib küsida, kas see kahekordne tõus 103 euroni raske puudega tööealise isiku puhul katab neid vajadusi. Loomulikult mitte, aga me lähtume Keskerakonnas tõesti sellest põhimõttest, et me ei esita utoopilisi eelnõusid siin saalis, vähemalt ma püüan seda mitte teha. Ma näen, et siin on mõningad [küsimused] minu suunas, et kas see pole utoopiline. Ei, ma arvan, et see ei ole utoopiline. See eelarvemaht, mis me oleme arvutanud – loomulikult ministeerium peab üle täpsustama –, on 60–70 miljonit eurot. Head sõbrad, samal ajal, kui aastast, nagu ma ütlesin, 2006 seda määra ei ole muudetud, on tarbijahinnaindeks tõusnud üle 200%, täpsemalt 282,40%. Aga toetused on jäänud samaks, välja arvatud laste puhul. 

Võib-olla on siinkohal paslik välja tuua statistika, mis on pärit puuetega inimeste kojast Sotsiaalkindlustusameti andmetel 31.06 seisuga. Eestis on kokku 120 658 puudega inimest, kellest sügava puudega inimesi on 10% ehk 12 569, raske puudega on 62 032, keskmise puudega 45 995, lapsi vanuses 0–17 aastat 10 148, tööealisi 42 382, eakaid 68 128. Puuetega inimeste osakaal kogu Eesti rahvastikus on 9,3%. Seega te näete, et see sihtrühm, kellest Riigikogu ja valitsuserakonnad on vaadanud juba liiga pikalt üle, on väga suur sihtgrupp. Ja me tegelikult peaksime mõistma seda, et kui kõikidel juhtudel, olgu see pension või mis iganes muu, oleme vähemalt mingeid samme teinud, nii nagu koalitsioon on öelnud, siis siinkohal ei ole neid samme tehtud ja need sammud peame me tegema. 

Me vaatame, mis oli enne valimisi 2023. Siin on üks kena artikkel Õhtulehes, kus Kadri Kuulpak küsis koalitsioonierakondade liikmetelt, ja mitte ainult koalitsiooni kuuluvatelt, vaid kõikidelt erakondadelt, kes ka täna on siin esindatud: kas need toetused on ajale jalgu jäänud? Ja kõik vastasid, et loomulikult. Kas see vajab süsteemsemat lahendamist või mittesüsteemsemat? Kõigi erakondade esindajad, olgu ta Reformierakond, EKRE, Keskerakond või kes iganes, ütlesid, et loomulikult on need toetused ajale jalgu jäänud, puhtalt juba sellepärast, et hügieenitooted, abivahendid, funktsionaalse voodi või ratastooli rent, mis iganes – kõik asjad on loomulikult läinud kallimaks. 

Mina kutsun teid tõepoolest üles seda eelnõu toetama. Ja kui mingil põhjusel otsustatakse, et seda eelnõu ei saa toetada, ja ma kujutan juba ette, et koalitsiooni hinnangul ei saa seda toetada, sest eelarve on väga pingeline ja nii edasi ja nii edasi, siis ma rõhun küll kõigi südametunnistusele. Kui see eelnõu täna ei leia toetust, siis ma väga-väga loodan, et ühel või teisel moel puuetega inimeste toetuste küsimus jõuab väga-väga ruttu väga-väga oluliste laudade peale, olgu see Vihulas või mujal. Sest tõesti, mina ei tea isegi seda, et meil oleks mingisugused süsteemsed või suured reformid [plaanis] sellega seoses. Mul on tunne, et see küsimus on jäänud liiga pikalt, liiga kauaks kusagile õhku rippuma. Ometigi puudutab see ligi 10%, täpsemalt 9,3%, Eesti inimestest. Minu suur soov on, et seda eelnõu toetataks. Kui leitakse, et ei toetata, siis ma väga palun, et see küsimus ei jääks järgmiseks 20 aastaks kusagile laua peale. Aitäh!

13:15 Esimees Lauri Hussar

Aitäh ettekandjale! Ja nüüd küsimused. Kõigepealt Vadim Belobrovtsev, palun!

13:15 Vadim Belobrovtsev

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Te mainisite, et sai räägitud ka puuetega inimestega, nende esindajatega sellest praegusest olukorrast, aga kas sai räägitud ka järgmisest aastast näiteks, kui meil hakkavad maksud tõusma, kui meil käibemaks tõuseb 22%‑ni, kui meil tulumaks tõuseb, kui meil aktsiisid tõusevad? Kuidas muutub nende inimeste olukord alates järgmisest aastast?

13:16 Andre Hanimägi

Aitäh, hea küsija! Hea küsimus! Ma olen siin saalis olnud küllaltki kriitiline ja tegelikult kogu paketi korduvalt küsimuste-vastuste voorus lauale pannud just selles võtmes, et kui me vaatame, kes on tegelikult kaotajad järgmiste maksutõusude puhul, aga tegelikult ka sellesama maksureformi puhul, siis need ongi ju madalamat palka teenivad inimesed. Ka sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo ise on öelnud, et käibemaksu tõus ilmselgelt just eakaid kõige rohkem puudutab, sest nende raha läheb kõige rohkem just kommunaalkuludele, toidukorvile ja nii edasi ja nii edasi. Loomulikult ka puuetega inimeste puhul kehtib seesama loogika, et kui me jääme selle juurde, et meil on aastast 2006 – mitte 2016, vaid aastast 2006! – toetuste määr, mis on juba täna totaalselt ajale jalgu jäänud, siis nende uute maksutõusudega, mille korral käibemaks tõuseb ja see käibemaks puudutab otseselt inimese toidukorvi, otseselt mõjutab neidsamu vahendeid, mida on vaja, nende inimeste olukord halveneb. Ja mul on hästi kahju, et kogu see poliitika täna läheb niivõrd kaldu ja teeb niivõrd palju just haiget nendele, kelle sissetulek on tänases seisus niigi väike. Nende inimeste olukord halveneb tegelikult ja ma ei näe ühtegi ees ootavat reformi või otsust või isegi lubadust mitte, et keegi ütleks, et teate, me hakkame selle küsimusega jõuliselt tegelema järgmisel aastal. Ma ei ole sellist asja näinud. Kui saaks sellisegi lubaduse, oleks see, ma arvan, siin saalis juba väga suur asi.

13:17 Esimees Lauri Hussar

Maria Jufereva-Skuratovski, palun!

13:17 Maria Jufereva-Skuratovski

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! See [põhimõte] ühiskonnas on justkui päris mõistlik, et tugevamad peavad kaitsma ja toetama nõrgemaid. On ilmselge, et puuetega inimestel on eriti keeruline meie ühiskonnas elada selle tõttu, et need toetused on päris väiksed. Aga samas ma täiesti mõistan, et mõte seisneb selles, et need inimesed võiksid mingisugust tööd teha. Ja ma tahtsin küsida, kas teil on info selle kohta, kui suur on tööandjate soov päriselt selliseid inimesi tööle võtta. Kas nendel inimestel on üldse mingisugune võimalus tööle asuda või see on päris välistatud?

13:19 Andre Hanimägi

Aitäh, hea küsimus! Mul ei ole sellist statistikat hetkel, kui suur on see soov ja millised on need uuringud. Kindlasti neid uuringuid on tehtud. Ma pean tunnistama, et kindlasti on selge ka see, et peab olema väga spetsiifiline tööandja ja väga spetsiifiline töö, kuhu saab tööle võtta inimese, kellel on ükskõik millise raskusastmega puue. Ja taas, see raskusaste mängib siin ju tegelikult väga suurt rolli. Loomulikult on neid inimesi, kellel on kergem puue, kes saavad tööd teha, aga sügava puudega inimestel sellist võimalust sisuliselt ju ei olegi. Ma tean, et riik on sellele tähelepanu pööranud, et parandada tööandjate soovi ja parandada puuetega inimeste võimalusi tööle asuda. Neid meetmeid on, aga selge on see, et need meetmed, isegi kui need on, need on ikkagi vähestele. 9,3% ei saa minna tööle ja, ütleme, suur osa peab elama kas siis oma perekonna toel või sellesama 13 euro või 50 euro või mis iganes toel. See on probleem küll.

13:20 Esimees Lauri Hussar

Aitäh! Tanel Kiik, palun!

13:20 Tanel Kiik

Lugupeetud Riigikogu esimees! Austatud ettekandja! Ilmselgelt see eelnõu väärib toetust, kuna, nagu te õigesti ütlesite, need puuetega inimeste toetused on väga pikalt paigal seisnud. Erandiks ongi need lapsed, kelle puhul õnneks seda toetust mõni koosseis tagasi suurendati vastavalt puude raskusastmele. Aga ma küsin teilt niimoodi: kas komisjoni aruteludes või kogu selle komisjoni töös, kuhu me teiega kuulume, te olete kuulnud mingeid konkreetseid suundasid, ettepanekuid Vabariigi Valitsuselt, mis puudutavad puuetega inimeste olukorra parandamist, toetuste määra ülevaatamist, teenuste kättesaadavuse parandamist? Mis on valitsuse sammud või mingid alternatiivsed ettepanekud sellele [eelnõule]? Praegu on [laual] konkreetne toetuse tõus, mida ma isiklikult toetan ja pean õigeks, aga kui nüüd peaks juhtuma mingi halb ime ja Riigikogu koosseis ei toeta seda eelnõu, kas siis on oodata mingit oluliselt paremat ja veelgi terviklikumat lahendust, mis lähiajal tuleb? Või sellist asja pole seni kuulda olnud?

13:21 Andre Hanimägi

Aitäh, hea küsija! Tegelikult te jõudsite selleni, mida ma ka enda ettekandes natukene puudutasin. Tihtipeale on olnud see vastus, näiteks kui ka teie esitasite eile erakorralise pensionitõusu eelnõu, siis oli vastus, et me oleme sellega tegelenud. Erakorraliselt pensionid on tõusnud Keskerakonna initsiatiivil. Kui me räägime näiteks toitjakaotuspensionist, eks ole, siis oli sotsiaalkomisjonis alles ettekanne, kuidas ka siin tuleb reform. Kui me räägime perehüvitistest, siis ka selle puhul on alati öeldud, et näete, me selle suure tõusu nüüd lükkasime tagasi, aga meil tuleb suur analüüs ja reform ja me tegelikult saame selle raha panna [kasutusse] hoopis spetsiifilisemalt, hoopis paremini. 

Aga ma pean tunnistama, et puuetega inimeste heaolu [parandamisest], nende toetustest ma ei ole kuulnud, et kas tuleb selline reform või on hea mõte, millal see tuleb. Ja taas kord, ma ütlesin ka seda ettekannet pidades, et ma loodan väga, et me järgmised 20+ aastat ei istu sellesama toetusmäära otsas. Või kui istume, siis me vähemalt teeme kõik selleks, et nende inimeste heaolu teisel moel paraneb. Nagu ma ka siin eelnõus olen välja toonud, et see määr jääb küll samaks, aga protsent kahekordistub, eks ole.  

Ma väga ootan, et sotsiaalkomisjoni ettekandjal on oma nägemus. Loodetavasti antakse selles [ettekandes] parem ülevaade, kas riigil on mingisugune konkreetne plaan, mis on parem kui see eelnõu. Ja kui ei ole, siis ma loodan, et seda eelnõu toetatakse. Ja kui ikkagi ei toetata, siis ma loodan, et väga-väga kiiresti, eriti nendesamade maksutõusude valguses, millest Vadim Belobrovtsev rääkis, vägagi kiiresti see plaan valitsuselt meie lauale tuleb. Meil tegelikult ei ole aega.

13:23 Esimees Lauri Hussar

Tanel Kiik, palun!

13:23 Tanel Kiik

Austatud Riigikogu esimees! Hea ettekandja! Tegemist on tegelikult hästi olulise teemaga ja väga sisulise aruteluga. Mul on kahju, et taas kord on koalitsiooni read niivõrd hõredad. Ja mis seal salata, tundub, et see kehtib terve parlamendi kohta. Aga ma loodan, et kõik kuulavad tähelepanelikult oma tubades, see võimalus tõesti on. Ja ma tervitaksin kõiki Riigikogu liikmeid selles valguses, et ei maksa pahandada, et Riigikogus ei peeta sisulist debatti. Näete, peetakse ja käib ka reaalne eelnõu arutelu, erinevalt sellest, mida püütakse meedias kuidagi rääkida, et kõik seisab ja on obstruktsioon. Tegelikult on päris debatt.

Aga minu küsimus teile on lihtne. Te ütlesite õigesti, et need toetused on pikalt paigal püsinud ja seal ei ole ka indekseerimist, erinevalt pensionidest, mille puhul on indekseerimine pluss erakorralised tõusud aset leidnud. Kui nüüd selle menetluse käigus esitatakse mingid alternatiivsed ettepanekud selle eelnõu [muutmiseks], näiteks viia sisse hoopis indekseerimine või tõsta väiksema sammuga või jagada see ära, kas te olete valmis ettekandjana ja algatajana sellist rahulikku debatti pidama, võtma pardale mingeid alternatiivseid, natuke teistsuguseid lähenemisi, muudatusi selle eesmärgiga, et selle eelnõu menetlusega saaks ikka jätkata, et seda keegi ometi ei lükkaks esimesel lugemisel kohe tagasi?

13:24 Andre Hanimägi

Aitäh! Ma arvan, et indekseerimine on väga hea mõte. Ja tegelikult ma tõin ka enda ettekandes välja selle, kuidas veel enne Riigikogu valimisi poliitikutelt küsiti, kas see on normaalne, mis seis meil puuetega inimeste toetustega on. Ja taas kord suur osa ütles, et indekseerimine on tegelikult vajalik. Miks me üldse peame arutama [muudatust], mis on niivõrd loogiline, mis on niivõrd vajalik? See tegelikult ei peaks sõltuma meie kui poliitikute suvast, kas nüüd Hanimäe eelnõu kohaselt tõsteti toetust 10 eurot või oli see hoopis kellegi teise eelnõu või mis iganes, eks ole. Tegelikult oleks absoluutselt loogiline, kui see oleks indekseeritud, nii nagu on pensionid. Nagu ma ütlesin, tarbijahinnaindeks selle ajavahemiku jooksul, mis on 2006–2023, on peaaegu 300% kasvanud. Puuetega inimeste toetused järele ei ole tulnud. Siin on täiesti ebanormaalsed käärid, mida me minu arust siin saalis ei peakski üldse arutama, see peaks toimuma loogilist ja normaalset rada pidi.

13:25 Esimees Lauri Hussar

Jaak Aab, palun!

13:26 Jaak Aab

Tänan, austatud Riigikogu esimees! Hea ettekandja! Jah, siin on kindlasti palju olnud juttu, et [toetus] on püsinud kaua samana. Noh, puudega laste toetust vist veidi tõsteti, see oli kindlasti õige otsus. Aga ka mind teeb murelikuks just viimase kahe aasta trend. Kui me lööme puhtalt niimoodi suuremas numbris kokku eelmise aasta inflatsiooni ja selle aasta inflatsiooni prognooside põhjal, siis see on kokku 30%. Ehk siis tegelikult isegi sellest väiksest summast on ju kolmandik ostujõudu kadunud. Noh, see inflatsiooninumber on nii tõsine löök kõigi, ka teiste inimeste ja ettevõtjate sissetulekute pihta. Kahjuks ei ole midagi üritatud teha ennetamise või leevendamisega. Nii et mina kindlasti pean õigeks seda indekseerimist. Kuidas see indeks võiks välja näha? On sul pakkuda mingi valem lihtsalt käigult?

13:27 Andre Hanimägi

Ma arvan, et see oleks seesama valem, mis arvestab tarbijahinnaindeksi kasvu ja hindade kasvu üldisemalt. Ma arvan, et loomulikku rada pidi tõenäoliselt saabki see olema nii, nagu meil on ka pensioniindeks. Eks see valem nii- või naapidi sinnakanti läheb. Kas see on mingisuguse erisusega või mitte, peab vaatama. Loomulikult täna ainult indeksist ei piisa, eks ole, kuna see määr on aastast 2006. Siin on vaja ka mingisugust teistsugust lahendust juurde, [pluss] indeks. Nii et see kasv peab tulema ikkagi kuidagi eraldi. 

Te ütlesite ka, et selline väike [laste toetuse] kasv oli 2020. Ega ta nüüd nii väike ei olnudki. Keskmise ja raske puudega laste puhul toetusmäär [sai] kahekordseks. Sügava puude puhul kuni 2019 oli toetus 80 eurot, siis läks 241 euro peale. Ma usun, et tegelikult oli see hästi oluline ja vajalik tõus. 

Aga ma ka ettekandes ütlesin, et ma ei ole tulnud välja sellise eelnõuga, mis oleks kuidagi utoopiline. Loomulikult võib küsida, et kui tööealise puudega inimese toetus on täna 53 eurot ja läheb nüüd, eks ole, 100 euro kanti, kas see on siis piisav. Loomulikult ei ole see piisav. Aga samas ma saan aru, milline on täna riigirahanduse seis ja milline on tänase valitsuskoalitsiooni selline suund, eks ole. Suuri kulutusi ei saa võtta. Aga samas see on jälle poliitiliste valikute koht. Kas [eraldada] see 60–70 miljonit eurot puuetega inimestele olukorras, kus aastast 2006 on need toetused jäänud samaks, või [teha] seesama maksureform, millest siin on juba räägitud küll ja veel? Kaalukausil on 500 miljonit versus 60 miljonit. Kus siin siis see tasakaalukoht on? Minu arust on see tasakaalust totaalselt väljas. Ja kui ühiskonnas minnakse tasakaalust nii palju välja, siis ma arvan, et see on tegelikult kogu ühiskonnale ja kogu riigile ohtlik tee.

13:29 Esimees Lauri Hussar

Aitäh! Rohkem küsimusi ei ole. Aitäh ettekandjale! Järgnevalt palun siia Riigikogu kõnetooli sotsiaalkomisjoni esimehe Õnne Pillaku. 

13:29 Õnne Pillak

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head Riigikogu liikmed! Kõigepealt sissejuhatuseks, et üks, milles ma eelkõnelejaga olen küll täiesti nõus, on see, et puuetega inimeste toetused tulebki üle vaadata. Nemad on kindlasti see sihtgrupp, kes vajavad riigi tugevamat õlga, kuid samal ajal me ei saa seda teha hoogtöö korras. Me peame, kui me tahame seda tõsiselt teha, vaatama need asjad läbimõeldult üle ja tagama ka selle, et nendeks toetuste muudatusteks oleks riigieelarves vajalikud katteallikad olemas. 

Aga kui nüüd sotsiaalkomisjoni arutelu juurde tulla, siis me arutasime seda eelnõu selle aasta 12. juunil. Arutelu juurde oli kutsutud ka Sotsiaalministeeriumi hoolekande ja sotsiaalse kaasatuse osakonna nõunik Kadri Mets. Eelnõu sisu juba algataja väga põhjalikult tutvustas ja ma ei hakka seda üle kordama. Annan ülevaate ainult sellest, mida me komisjonis arutasime. 

Kõigepealt, komisjoni liikmetel oli selline küsimus. Nagu ka eelnõu algatajad tähelepanu juhtisid, puuetega inimeste toetused on sama suured olnud aastast 2006, kuid selle aja jooksul on ka Keskerakond olnud valitsuse juhterakond ja miks siis nende aastate jooksul ei leitud eelarvest piisavaid vahendeid, et neid toetusi tõsta. Vastus oli, et tegu on pikaajalise probleemiga ja alati võib ju arutada, miks ei tehtud varem, aga praegu on viimane aeg antud muudatus teha. 

Teine küsimuste plokk puudutas rahaliste toetuste kõrval vajaminevaid teenuseid, abivahendeid, hooldust ja vajalike ravimite kättesaadavust. Komisjoni liikmed tõid välja, et kindlasti tuleb leida lahendused, kuidas puuetega inimesed saaksid teenuseid, mis on neile väga vajalikud, sest tänu teenustele tõuseb inimeste elukvaliteet ja heaolu. Samuti leiti, et tuleks leida kompromiss, et hooldamisega tegelevad hooldajad, hooldustöötajad ja tugiisikud, keda kohalikud omavalitsused suudavad pakkuda, oleksid peredele abiks, mitte pereliikmed ei peaks ise selle tööga tegelema, sest nii jääks neil võimalus pühenduda professionaalselt oma karjäärile ja elule. See on äärmiselt oluline ka nende vaates. Nende mõtetega eelnõu algatajad nõustusid, et tuleb jah investeerida ka tugiteenustesse, aga kuna toetus on rahaliselt niivõrd väike, siis ei ole võimalik seda valikut teha, kas [suurendada] raha või [parandada] teenuseid. Tuleb ka toetusi tõsta lisaks teenustele. 

Sotsiaalministeeriumi esindaja tõi välja, et mis puudutab teenuseid, siis rehabilitatsiooniteenuste osas on plaanis välja töötada väljatöötamiskavatsus selle aasta novembriks. Veel tõi ta välja, et üks oluline samm puudutab omastehooldust. Suvel jõustus hooldusreform, millega tullakse appi inimestele hoolduse eest maksmisel, ja see puudutab ka puuetega inimeste peresid. Ja igal aastal aprillis tõuseb pensioni indekseerimisega ka töövõimetoetus. Lisaks on järgmistel aastatel plaanis suunata olulisi lisavahendeid erivajadustega lastele, sealhulgas sellele, et harvikhaigusega laste tugiteenused oleksid paremini kättesaadavad. Lõpetuseks andis ministeeriumi esindaja teada, et kuna muudatused toovad kaasa lisakohustusi riigieelarvele, siis praegustes kitsastes eelarvetingimustes kahjuks ei ole võimalik seda eelnõu toetada. 

Seejärel tegime menetluslikud otsused. Konsensuslikult otsustasime teha ettepaneku saata eelnõu täiskogule arutamiseks 14. septembril. Samuti konsensuslikult otsustasime määrata juhtivkomisjoni ettekandjaks mind, Õnne Pillakut. Ning 6 poolt- ja 4 vastuhäälega otsustas komisjon teha ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Aitäh! Ja vastan küsimustele.

13:34 Esimees Lauri Hussar

Aitäh! Ja nüüd küsimused. Andre Hanimägi, palun!

13:34 Andre Hanimägi

Aitäh! Hea ettekandja! Mis puudutab seda, miks Keskerakond ei ole [midagi] teinud, siis Keskerakond on küll teinud. Lapsi puudutav toetus tõusis vähemalt kaks korda 2020. aasta 1. jaanuarist. Siis oli Keskerakond valitsuses. Ja ka Tallinna Linnavalitsuses, kus on Keskerakond olnud võimul, on samamoodi puuetega inimeste toetus ikkagi kasvanud. See on üks vastus. 

Aga ma küsiksin teie käest seda. Kas sotsiaalkomisjon võtab siin ikkagi sellise tugeva juhtrolli ja püüab [tõsta] seda puuetega inimeste toetust, mis on tõesti ülemäära pikalt püsinud sama koha peal ja on täiesti absurdne? Kas me saame siin sellise kokkuleppe, et kui seda eelnõu ei toetata, siis see [idee] ei jää sahtlisse järgmiseks paarikümneks aastaks, vaid tegelikult võetakse seda asja tõsiselt ja igal juhul mingi reform ootab juba lähiajal ees?

13:35 Õnne Pillak

Aitäh! Kui ajalukku tagasi vaadata, siis puudega laste toetus tegelikult ju tõusis tänu sellele, et Riigikogu sotsiaalkomisjonis oli selles osas üksmeel. Esialgu siiski valitsus, millele te viitasite, ei leidnud neid lisavahendeid, aga kui otsus oli tehtud, siis leiti. Mis puudutab tulevikuvaadet, siis mul ei ole südametunnistust anda katteta lubadusi. Küll aga võin öelda, et me pingutame muidugi selle nimel, et puuetega lapsed, aga ka täiskasvanud inimesed saaksid riigi poolt suuremat tuge.

13:36 Esimees Lauri Hussar

Jaak Aab, palun!

13:36 Jaak Aab

Tänan, lugupeetud esimees! Hea ettekandja! No mis teha, jälle ajalooline mälu siin istub: et need aastad ja kes siis on valitsenud ja kes on peaminister olnud. 2006 tõesti siinkõnelejal oli au olla sotsiaalminister ja ma suutsin Reformierakonna surnuks rääkida valitsuses. Siis tõstsime puudega inimeste toetusi. Hea küll, olid ka head ajad ja tõesti need otsused sai teha, kui me [peame silmas] maksulaekumisi. Aga tunnustan, et tookord me koos seda tegime. Vahepeal siiski on peaministri portfell ja väga paljus ka sotsiaalministri portfell 2006.–2023. aastani, minu arvutuste järgi 12 aastat 16 aasta jooksul olnud Reformierakonna käes. Ei saa öelda, et Keskerakond ei ole midagi teinud. Me tõime selle näite, jah. Sotsiaalkomisjonis tõesti otsustati, me leidsime need rahad valitsuses, ja see oli hea otsus. Kas praegu ei ole võimalik täpselt niisamuti teha, et valitsus ei ole küll toetanud, aga sotsiaalkomisjonis võiks seda edasi menetleda ja selle lahenduse leida ja valitsus leiab siis ka rahad?

13:37 Õnne Pillak

Aitäh! Selle otsuse õige pea langetab Riigikogu täiskogu saal, ma ei oska kõigi eest rääkida. 

13:37 Esimees Lauri Hussar

Aitäh! Andre Hanimägi, palun!

13:37 Andre Hanimägi

Hea Jaak Aab jõudis tegelikult sinnasamma. Mulle väga meeldis teie vastus, et saal otsustas, komisjon oli ühtne ja valitsus leidis raha. Ma tahtsingi tegelikult sedasama küsida. Mis te arvate, kui ikkagi saal nüüd otsustaks [eelnõu poolt]? Kui rahaküsimus jätta kõrvale – see on valitsuse töö, varsti Vihulas vist juba istutakse kokku ja mina küll ei tea saalis kedagi, kes oleks selle vastu, et puuetega inimeste toetus tõuseb –, siis kas me saaks otsustada, et jah, tõuseb, ja valitsus leiab raha, nii nagu vanasti? Kordame ajalugu.

13:38 Õnne Pillak

Aitäh, hea Andre! Sa tead ju ise suurepäraselt, et Riigikogu liikmed on oma valikutes vabad. Mina ei saa kedagi sundida ei ühte- ega teistpidi nuppu vajutama.

13:38 Esimees Lauri Hussar

Rohkem küsimusi ei ole. Ma tänan Õnne Pillakut ja avan läbirääkimised. Kõigepealt palun siia Riigikogu kõnetooli Anti Poolametsa EKRE fraktsiooni nimel kõnelema. 

13:38 Anti Poolamets

Suur tänu Keskerakonna fraktsioonile tõsise teema tõstatamise eest! Probleem on tõsine. Selle [mõistmiseks] ei olegi vaja muud teha, kui vaadata, kui suured need toetused on. 50 eurot või natuke vähem, natuke rohkem. Raske puudega inimese korral alla 100 euro. Tänase inflatsiooni juures see on korra poes käia. Raske puudega inimesel on vaja invatransporti, vahel on vaja taksoga sõita. Paar korda, ja see raha on läinud. Millest me räägime?! Need summad on täiesti kapitaalselt ajale jalgu jäänud. Ja muidugi põhiline häda on rahapuudus.

Rahapuudus ... Kas ikka on rahapuudus? Ma ei hakka kogu majanduspoliitikat lahkama, aga selge on see, et rahapuuduse on tekitanud see majanduspoliitika, mille tõttu üks ettevõte teise järel läheb pankrotti. On täiesti selge, et ei ole, mida jagada. Aga samal ajal väsimatult jagatakse teatud ideoloogilist raha. Siin seletuskirjas viidati, et mõju riigieelarvele võib aastas olla 60–70 miljonit eurot, ja see tundub oi kui suur summa.

Ma vaatasin Kodanikuühiskonna Sihtkapitali ideoloogilise raha kasutamist. Tõsi, seal on asjalikke projekte ka. Aga põhiliselt hämmastas mind üks ligi 20‑miljoniline kulu ainuüksi ühes voorus juunikuus. Selle nimi oli võrdõiguslikkuse taotlusvoor. Kirjas oli: võitlus ksenofoobia vastu, mustanahaliste diskrimineerimise vastu – 11 500 000 eurot. Võrrelge nüüd: üle 120 000 puudega inimese, kellel on päriselt puue! Aga juba on 11 miljonit laual, mida võiks saada, ja siis väljamõeldud mustanahaliste diskrimineerimine Eestis. Mitu tuhat neid siin üldse on? Suurem osa on ikkagi üliõpilaste hingekirjas kuskil. Väntavad väga hea tempoga siin mööda tänavaid. Samas raske puudega inimestele me ei leia mitte midagi. Aga ideoloogilist raha – 11 miljonit nagu varrukast.

Läheme edasi. Sellessamas võrdõiguslikkuse projekti voorus 3 miljonit LGBTIQ‑inimeste diskrimineerimise vastu. Iga aastaga see nimekiri pikeneb, IQ‑d ei olnud varem. Vaevalt et te teategi, mis see tähendab. Ma ka ainult oletan, mis see Q on täpselt. Kolm miljonit! Aga raske puudega inimestele mitte midagi. Ei, ideoloogiline seiklemine, pumpame raha klubitamistele, isegi okupatsioonimuuseum ehk Vabamu on muudetud mingisuguseks vikerkaareklubiks. Seda raha jätkub. Päris asjade jaoks ei jätku. Julgeoleku jaoks ei jätku, politseinike palkade jaoks ei jätku, päästjate palkade jaoks ei jätku, meditsiini jaoks ei jätku, hambaravi jaoks ei jätku. LGBTIQ‑inimene – me isegi ei tea, millele see raha antakse! Kes need Q‑inimesed on? Kolm miljonit! Jätkub! Mitmekesisuse juhtimine, sama projekti all, 1,5 miljonit. Võrdõiguslikkuse edendamise strateegia …

Palun lisaaega.

13:43 Esimees Lauri Hussar

Lisaaeg kolm minutit, palun!

13:43 Anti Poolamets

Võrdõiguslikkuse edendamise strateegia, 4 miljonit asutustele. Ma tean, et need ettevõtted ka ei tea, mida selle rahaga teha, aga kui antakse, siis tuleb ju võtta. Strateegiad kõigepealt mõeldakse välja 4 miljoni eest. Tegevus alles tuleb, sinna läheb ilmselt paarkümmend miljonit jälle.

Ainuüksi ühe pilguga ühe ideoloogilist raha pumpava asutuse lehekülgedele leidsime me kolmandiku sellest rahast, mis seaduse mõjuna kirjas on. Mul läks ainult kümme minutit selle töö peale. Meie hästi tasustatud ametnikud võiksid samamoodi pingutusi teha. Vihulas käiakse tähtsa näoga ümber mõisa ringi ja öeldakse, et raha pole, mitusada miljonit on muudkui puudu. Siin on kõik olemas, 20 miljonit leidsin ma kümne minutiga.

Tulge meile appi, leiame need 60 miljonit kõige haavatavamate inimeste jaoks! Nad on päriselt kõige haavatavamad. Ja mõtleme ka sellele, et meist igaüks võib sama haavatav olla. Kõigil meil tuleb vanus peale, kõigil meil võib midagi juhtuda. See peaks süvendama meie mõistmist, et see ei ole mingi võõras teema. See ei ole mingi kauge teema. See valu ja see kannatus, mida puudega inimesed peavad läbi tegema, ja nende probleemid töö leidmisel – see kõik on kurb. Ja kurb on see, et meie oleme ükskõiksed. Aitäh!

13:45 Esimees Lauri Hussar

Rohkem läbirääkimistel kõnesoove ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu nr 8 esimesel lugemisel tagasi lükata. Head kolleegid, asume hääletuse ettevalmistamise juurde. 

Lugupeetud Riigikogu, panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku eelnõu nr 8 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

13:48 Esimees Lauri Hussar

Ettepaneku poolt on 31 ja vastu 13 Riigikogu liiget, erapooletuid ei ole. Eelnõu nr 8 on tagasi lükatud ja langeb menetlusest välja.  

Head kolleegid, meie neljas päevakorrapunkt on Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud kõrgharidusseaduse muutmise seaduse eelnõu nr 9, aga selle eelnõu arutelu ei saa ma avada, kuna ettekandjat ei ole. Seega on tänane istung lõppenud.

13:49 Istung lõppes

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee