Tere päevast, austatud Riigikogu! Alustame infotundi. Kõigepealt kohaloleku kontroll, palun!

Infotunnis osaleb 26 Riigikogu liiget. 

Valitsusliikmed, kes vastavad teie küsimustele, on peaminister Kaja Kallas, justiitsminister Kalle Laanet ja terviseminister Riina Sikkut. Tänases infotunnis küsimuse esitamise soovi on avaldanud 16 Riigikogu liiget. Seetõttu annan iga teema arutelul võimaluse ühe täpsustava ja ühe lisaküsimuse esitamiseks. Nagu kodukord ette näeb, on küsimuse esitamiseks aega kaks minutit, vastamiseks kolm minutit.

Esimesena küsib Helir-Valdor Seeder, talle vastab peaminister Kaja Kallas ja teema on riigivalitsemine. Palun!

Aitäh! Hea peaminister! Mina olen mures selle kultuuri pärast, mis meil praegu on kujunenud riigivalitsemises ja riigijuhtimises. Eriti olen ma mures selle pärast, kuidas peaminister suhtub parlamenti ehk rahvaesindusse ja sedakaudu ka rahvasse. Te olete praeguse Riigikogu liikmeid võrrelnud Putiniga. Te olete praeguse Riigikogu liikmeid võrrelnud Hitleriga. Te olete toonud siinsamas saalis võrdlusi KGB‑ga. Oma esimesel esinemisel selle Riigikogu koosseisu ees, kui te saite Riigikogult volitused ja opositsioon ei olnud andnud mingisuguseid hinnanguid potentsiaalselt ametisse astuvale koalitsioonile, ei olnud rakendanud obstruktsiooni, te väljendasite, et opositsiooni liikmete lõustad on viltused, viidates vanasõnadele ja vanarahva tarkuseteradele. Nüüd olete te leidnud, et Eesti parlament koosneb valdavalt klounidest. Ma tsiteerin teid. Tallinnas rahvusvahelisel – rahvusvahelisel! – tehnoloogiakonverentsil hindate te Eesti Vabariigi parlamenti järgmiselt, andes laia maailma sellise sõnumi: "Meil on seal lauljaid küll, aga suures osas, pean kahjuks tõdema, on seal klounid." Seda loetelu võib jätkata. See on käekiri, see on muster, kuidas teie suhtute parlamentaarses riigis, Eesti Vabariigis, parlamenti.

Ma annan teile nüüd võimaluse vastata minu küsimusele, lähtudes teie enda algatusest, Riigikogu liikme heast tavast, kui te veel mäletate, mis seal kirjas on. Ma arvan, et te suudate seda meenutada küll ja teil on võimalus sellest lähtudes esineda avaldusega parlamendi ees.

Kaja Kallas, palun!

Jaa, aitäh! Kõigepealt tulen selle tehnoloogiakonverentsi juurde. Vaadake, ka nali on väga inimlik ja antud juhul oli selline olukord, kus laval oli bänd, ma läksin sinna lavale ja moderaator küsis, et kuidas teil on, kas te saaksite ka Riigikogus bändi kokku. Ma vastasin samamoodi naljatledes, et jah, lauljaid meil on, aga kloune on meil paraku rohkem. Tõepoolest, vaatame seda, mis on toimunud. Kuidas siis teie nimetaksite seda, kui Riigikogu liige küsib, kas pissile võib minna; kui Riigikogu liige küsib, mis päev täna on; kui Riigikogu liige küsib siin suures saalis, kus peaks tegelema seaduste menetlemisega, kuidas sahtel lahti käib, ja nii edasi ja nii edasi? Ja seda, kui üks Riigikogu liige – kusjuures see Riigikogu liige, keda ajakirjandus on nimetanud kõige Kremli-meelsemaks Riigikogu liikmeks – ütleb avalikult: "Me trollime Riigikogu, me trollime"? Vaadake õigekeelsussõnaraamatut. Trollimine, veiderdamine – see on põhimõtteliselt klounaad.

Aga ma ei mäleta seda – selle kohta mul on võib-olla küsimus ka –, et kuidas selle kahepalgelisusega praegu on. Ma saan aru, et opositsioon on niivõrd häiritud sellest, et mina viskasin nalja. Poliitikud, jah, nalja ei tohiks visata, aga ma ei mäleta, et te oleksite tauninud seda, kui teie koalitsioonipartner siitsamast ütles, et Riigikogu on ajusurnute kamp. Ei mäleta, et te oleksite seda tauninud.

Aitäh! Täpsustav küsimus, Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh! Kahju, et te ei kasutanud võimalust ja üldistate üksikute Riigikogu liikmete väljaütlemisi kogu [Riigikogu väljaütlemisteks]. Enamus kuulub siin täna koalitsioonile, ju te siis annate eelkõige hinnangu iseendale ja oma koalitsioonipartneritele.

Aga mul on valitsemisega seoses ka teine, väga praktiline küsimus. Nimelt, juba täna on Riigikogu saalis esimesel lugemisel valitsuse seaduse muudatused. Nii nagu kõigi ülejäänud väga oluliste eelnõude puhul, ei soovi te ka selle eelnõu üle parlamentaarset sisulist arutelu. Parlamendis on selle väga põhimõttelise ja Eesti riigi juhtimist oluliselt muutva eelnõu kohta muudatusettepanekute tegemiseks antud kaks päeva. Noh, eks me sellest lähtume ja kui on kaks päeva, siis on kaks päeva, kuigi kodu‑ ja töökorra seadus näeb ette kümme päeva ja erandina on võimalus, kui see on põhjendatud, anda vähem aega. Me püüdsime Riigikogu esimehelt teada saada siin esmaspäeval päevakorra kinnitamisel, et mis on need argumendid. Selgus, et tegelikult sisulisi argumente ei olnud. Aga hästi, see on nüüd asja parlamentaarne pool. See eelnõu, mille valitsus on ette valmistanud, lihtsalt ei ole sellisel kujul mõistlik. Ta on hästi ebaproportsionaalne: tekib kliimaministeerium, mis on hiidministeerium, samal ajal teie kõrval istuvale terviseministrile ei jäägi sisuliselt valitsemisala. Ta on nagu õhus olev minister, kelle [valitsemisalasse] jääb ainult Tervisekassa, sest ka tööturuamet viiakse sealt ära. Me teame, et Tervisekassas on olemas oma juht, oma nõukogu. Terviseministrist tehakse nii-öelda Tervisekassa ülemdirektor. Maavarade majandamine ja järelevalve jäävad ühte ministeeriumi, metsa majandamine ja järelevalve jäävad ühte ministeeriumi, ühistranspordist viiakse mingisugune tükikene regionaalministeeriumi alla, mis tähendab, et neid pädevusi tuleb erinevate ministeeriumide vahel hakata jagama ja dubleerima. Tervikuna on see hästi läbimõtlemata ja ebaefektiivne lahendus.

Aeg!

Öelge palun, kas te olete valmis ka sisuliselt menetluse käigus arvestama asjalike ettepanekutega ja seda [eelnõu] muutma.

Aitäh! Kaja Kallas, palun!

Ma tulen isiklikult kohe peale infotundi siia seda Vabariigi Valitsuse seadust kaitsma ja me saame siis debatti pidada. Tõesti, riikides on see erinevalt korraldatud. Ka Eestis on ju olnud ettepanekuid, et peaministril võiks olla suuremad volitused oma valitsuse kujundamisel. Meil on see pandud kirja seadusesse ja sellest tulenevalt ei saa teha selliseid kiireid muudatusi vastavalt poliitilistele prioriteetidele. Seetõttu me tuleme selle seadusemuudatusega. 

Miks sellega on kiire? Sellega on kiire sel põhjusel, et tuleb ümber tõsta ka eelarve[summasid], aga need arvestused on tehtud poolaasta seisuga. Sellest see kiirus tuleb. Kõikide eelnõude puhul, millega me oleme tulnud valitsusest siia Riigikokku, oleme me andnud muudatusettepanekuteks kümme tööpäeva, nii nagu tavaline praktika on olnud. Ometi ei ole see takistanud teil tõstmast kisa, et kellegagi ei arvestata ja kedagi ei kuulata. Vabariigi Valitsuse seadus puudutab Vabariigi Valitsuse töökorraldust. See ei puuduta tegelikult kellegi põhiõigusi ega kellegi põhivabadusi. See, et igal poliitilisel koalitsioonil peab olema võimalus oma prioriteetidest lähtuvalt ministeeriume ümber kujundada, on minu meelest mõistlik. Aga ma ütlen, et seda debatti me saame täna siin pidada. Tõesti, esimest korda tuleb peaminister isiklikult kaitsma Vabariigi Valitsuse seaduse muudatust, just sellel põhjusel, et ma olen need asjad läbi mõelnud ja mina seda valitsust juhin. Nii et igal juhul olen ma valmis seda debatti teiega [pidama] ja küsimustele vastama.  

Aga mis puudutab terviseministri portfelli, siis ärge tema pärast muretsege. Endiselt on [seal valitsemisalas] Ravimiamet, Terviseamet ja Tervise Arengu Instituut. [Mõte,] et terviseteema oleks eraldi ministeeriumis, tekkis ju COVID‑i ajal, just sellepärast, et neid tervisemuresid tekkis nii palju juurde. Kuna terviseministril on ka ülesanne vaadata üle kogu tervishoiu rahastamise korraldus, mis on väga suur pakett, siis tööpuudust terviseministril kindlasti ei ole.

Ma tahan veel rõhutada, et me kaotasime ju ka kaks ministrikohta ära. Tõsi, neil [ministritel] ei olnud ministeeriume. Aga ministeeriumide ümberkujundamisel me oleme püüdnud ikkagi lähtuda sellest, et [need uued ministeeriumid] oleksid [osa]kaalult võrreldavad. Regionaalministeerium on suur ministeerium, kliimaministeerium on tõepoolest ka suur ministeerium.

Aeg!

Aga me saame sellest rääkida.

Aitäh! Nii. Rohkem küsimusi ei ole. Ma lõpetan selle küsimuse käsitlemise. 

Tänane teine küsimus on samuti peaminister Kaja Kallasele, küsija on Riigikogu liige Tanel Kiik ja teema on rahvastiku‑, majandus‑ ja usalduskriis. Tanel Kiik, palun!

Austatud Riigikogu esimees! Hea peaminister! Ma pean tunnistama, et minu küsimus on oma taustalt paljuski sarnane härra Seederi poolt esitatuga, aga mõnevõrra võib-olla laiema vaatega. Minu meelest võiks ka olla selline hea tava, et peaminister ei tule parlamendi ette parlamendiliikmeid siunama, solvama, sõimama, kõikvõimalike repressiivorganitega võrdlema. See on elementaarne viisakus, milles võiks kokku leppida. Ma annaks ka teile võimaluse nüüd vahelduseks vastata sisuliselt küsimustele kolmel konkreetsel teemal ja mitte minna sellist teravuste vahetamise teed. 

Millised on teie valitsuse, ametisse astunud Vabariigi Valitsuse plaanid, kuidas leevendada rahvastikukriisi, mida kindlasti ju ainult võimendavad peretoetuste kärpe otsused ja laste [eest antava] täiendava maksuvabastuse kaotamine, mida te planeerite? 

Teiseks: mis on valitsuse konkreetsed sammud, et Eesti majandus langusest taas kasvuteele viia? Me teame, et mitu kvartalit järjest on majandus langenud, me teame, et eelmisel aastal oli Eesti Euroopa Liidu ainuke majanduslangusega riik, aga samal ajal ei ole olnud kuulda mingeid positiivseid meetmeid. Ma usun, et te olete ka ise seda meelt, et maksutõusud, mida valitsus plaanib, majanduskasvule kaasa ei aita. 

Kolmandaks sooviks teada saada teie konkreetseid samme, plaane ja tegevusi, kuidas leevendada seda usalduskriisi ühiskonnas, ja ma ütleksin, [usalduskriisi] ka Vabariigi Valitsuse ja parlamendi vahel, koalitsiooni ja opositsiooni vahel. Teie sõnavõtud, oleme ausad, on seda ainult hullemaks teinud, süvendanud: see Putiniga võrdlemine, Hitleriga võrdlemine, KGB‑ga võrdlemine ja nüüd see klouninali, nagu te ise seda nimetate. 

Millised on sammud nende kolme konkreetse kriisi lahendamiseks, mida teie valitsus, ametisse astunud valitsus on valmis astuma? 

Aitäh! Kaja Kallas, palun!

Aitäh! Küll teile need minu sõnad [lähevad] ikka väga-väga hinge! Esiteks, ma soovitan teil vaadata seda videot, kus ma seda nalja viskasin. See ei olnud kuidagi pahatahtlik. Ma tõepoolest ei eraldanud kuidagi opositsiooni‑ ja koalitsioonisaadikuid. Seda esiteks. Teiseks, see läbirääkimistaktika on täpselt punkt-punktilt sama, mida teie olete kasutanud. Kolmandaks, Hitleriga ma ei võrrelnud. Ma rääkisin sellest, kuidas ajaloos von Papen aitas tegelikult võimule Hitleri, kes ei saanud valimistel sugugi enamust. Ma rääkisin sellest ajaloolisest poolest ehk vähemusvalitsusest ja sellest, mida see endaga kaasa tõi. Ma ei võrrelnud teid konkreetselt sellega. 

Mis puudutab kahepalgelisust, siis ma ei mäleta, et härra Kiik oleks kuidagi tauninud seda, kui temaga samas valitsuses olnud siseminister siitsamast ütles, et Riigikogu on ajusurnute kamp. See teis kuidagi ei resoneerunud, küll aga see, kui kellelgi on huumorimeelt, ta üritab olla tegelikult inimene ja teha ka nalja. See on iseenesest huvitav kahepalgelisus. 

Nüüd nende küsimuste juurde. Tõepoolest, majanduslangus on. Meie majandus on väga palju seotud meie ekspordipartneritega, Soome ja Rootsiga, ja kui neil läheb halvasti, siis paraku läheb ka meil halvasti. Mida me saame konkreetselt teha? Eks see baas ole olnud see, et meie majanduskasv on olnud kiirem, kui on olnud meie partneritel. Kui teised toibusid COVID‑ist aeglasemalt, oli meie majanduskasv 8% ja üle selle, Rootsi ja Soome majanduskasv oli hoopistükkis väiksem. 

Mida me teeme nende erinevate teemadega? Kõigepealt, perede parem olukord. Pered ütlevad, et neid kõige rohkem puudutab teenuste kättesaadavus. Noori naisi paneb sünnitama see, kui neil on kindlustunne, et laste isa jääb nende kõrvale ka pärast seda, kui lapsed on sündinud, ja aitab need lapsed ka üles kasvatada, et kohustused oleksid võrdsemalt jaotatud. 

Jah, aeg saab siin kiiresti otsa, küsimus on teil väga mahukas, aga ma saan järgmise [vastuse] ajal vastata teie küsimuse teistele osadele.

Aitäh, proua peaminister! Ma tervitan ka meie külalisi rõdudel, aga palun katsume saalis vaikust pidada. Siin on niivõrd hea akustika, et ühel hetkel on meil keeruline üksteist kuulda, kui te rõdudel räägite. Katsume siin saalis vaikust pidada. Järgnevalt täpsustav küsimus, Tanel Kiik, palun!

Austatud Riigikogu esimees! Hea peaminister! Eks aeg saabki kiiresti otsa, kui te vastamise asemel poolteist minutit pühendate jälle sellele, kui rumalad, halvad ja kahepalgelised on teised peale teie. Seda te antud juhul tegite. 

Meenutades ajalugu, ma arvan, et valitsuse liikmena ma päris mitmel korral vaidlesin toonase siseministriga, seda ka avalikkuse ees – rääkimata sellest, mis toimus valitsuse istungitel –, kui rünnati vähemusi, kui minu hinnangul rünnati julgeoleku aluseid. Loomulikult, seda ma tegin korduvalt. Aga ma arvan, et see ei ole tänase arutelu teema. See on kummaline, et te jälle tahate palli kuhugi mujale põrgatada. 

Mu küsimus oli väga konkreetne, kolme konkreetse kriisi kohta. Me tahame, et kõigil lastel oleks pere ja et pere neid toetaks, seda me kõik tahame. Ma küsisin, mis on need valitsuse sammud nende kolme kriisi puhul. [Esiteks,] rahvastikukriis, sajandi madalaim sündimus, mille taustal te kärbite peretoetusi. Teiseks, majanduskriis, mis on süvenemas üle välja, nagu Statistikaamet ütleb, see on laiaulatuslik, mitte konkreetsetes sektorites. Kuidas see majanduskasvule pöörata? Need maksutõusud seda olukorda kindlasti halvendavad. Kolmandaks, seesama usalduskriis, mida te oma sõnavõttudega kahjuks pigem järjekindlalt süvendate kui püüate kuidagimoodi leevendada. Aga võib-olla teie hinnangul ongi see normaalne olukord, käibki selline, ütleme, polariseerumine ja seda tulebki võimendada. 

Väga palun nüüd, kui teil on veel kolm minutit aega vastata, et vastake nende kolme konkreetse kriisi kohta. Millised on Vabariigi Valitsuse konkreetsed sammud, et Eesti rahvastikukriis lahendada, iive taas positiivseks pöörata, mida pole tõesti aastakümneid näinud? Teiseks, kuidas taastada majanduskasv, kui majanduse olukord on pretsedenditult kehv võrdluses Euroopa Liidu teiste riikidega? Kolmandaks, kuidas taastada usaldust Eesti ühiskonnas Vabariigi Valitsuse ja parlamendi vahel ning ka koalitsiooni ja opositsiooni vahel? Mis on need sammud, mida teie juhitud valitsus ja teie peaministrina olete valmis astuma järgmistel nädalatel, järgmistel kuudel, järgmistel aastatel?

Aitäh! Kaja Kallas, palun!

Aitäh! Kui te oma kahest minutist ühe minuti pühendate minu seisukohavõttudele, siis pean ka mina sellele reageerima. Lihtsalt hästi huvitav oli kuulata seda, kuidas te nii-öelda süsteemi seestpoolt õõnestasite. Franz von Papen samamoodi justkui õõnestas seda süsteemi seestpoolt. Kahjuks tõi see kaasa selle, mille ta tõi. Lihtsalt väga huvitavad paralleelid. Ma loen praegu raamatut just selle kohta. Väga huvitav [oli teid kuulata], aga välja see ei paistnud, [mida te väitsite,] vaid te aitasite võimule need, kes ründasid vähemusi. 

Aga nüüd, mis puudutab iivet. Vaadake, ei ole ju võimalik tegelikult iivet märkimisväärselt kasvatada, kui meil on haritud naised ja meil on naised tööturul. Vaatame neid riike, kus iive on parem ja mis on meiega võrreldavad riigid. Need on riigid, kus on tõesti töö‑ ja pereelu paremini tasakaalus, emade ja isade vahel on parem tasakaal. Näiteks Taani. Seal on peretoetused, lastetoetused, palju-palju väiksemad, kui nad on Eestis. Ometi on tegemist palju rikkama riigiga. Ma maandusin paar tundi tagasi Tallinna lennuväljal, tulin just Singapurist. Singapuris, mis on väga edumeelne riik, on sündimuskordaja 1,1 ehk palju madalam kui meil. Kõik arenenud riigid on tegelikult selle murega silmitsi ja mingit võluvitsa ei ole ei mul ega ole ka teil. Kui tahta väga suurt võluvitsa, siis võib öelda, et nendes riikides, kus iive on väga kõrge, naised näiteks haridust ei saa. Aga ma arvan, et sellist süsteemi me keegi ju ette ei näe. 

Nüüd majanduse poole pealt. Majandus on tsükliline, mis tähendab seda, et meil ongi majanduskasvu ajad ja majanduslanguse ajad. Hetkel on meid räsimas mitu kriisi, mis toob endaga kaasa ebakindlust. Meil oli COVID‑i kriis, siis [tuli] energiakriis ja [algas] sõda. See kõik mõjutab majandust mitte ainult Eestis, vaid ka teistes riikides. Mida me saame teha selleks, et majandust kasvule pöörata? Meil on väga põhjalik pakett, mis puudutab roheteemadega kaasaminekut. Kui meie ettevõtjad jäävad seal maha, siis sealt seda kasvu ka ei tule. Jah, see ei too üleöö tulemust, aga kui me neid asju ei tee, siis selle eest me maksame hiljem palju kõrgemat hinda.

Aeg! Head valitsuse liikmed ja Riigikogu liikmed, jääme üksteise suhtes lugupidavaks! Varro Vooglaiul on käsi püsti. Ma saan aru, et on küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta.

Suur tänu, lugupeetud istungi juhataja! Ongi küsimus. Ma tahtsin lihtsalt juhtida teie tähelepanu sellele, et praegu ma sellist tähelepanelikkust …

Jaa, aitäh!

Ei, vabandust, ma ole ei saanud veel küsidagi. Te peate oma tähelepanelikkust tõstma. Kui peaminister on suutnud endast välja viia isegi kolleeg Tanel Kiige, kelle puhul me ei ole seda kunagi näinud, siis peab midagi siin saalis vist ikkagi üpris valesti olema. Olge võib-olla natukene tähelepanelikum.

Aitäh, Varro Vooglaid! Nagu te nägite, istungi juhataja on juhatamas istungit ja reageerib kõigele. Nii. Järgnevalt, Tõnis Lukas, üks lisaküsimus, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud peaminister! On tõesti tore – samas on kummaline, et peab seda tegema –, et siin räägitakse käitumuslikel teemadel. Juba eelmise koosseisu ajal [me kuulsime seda] päris palju ja nüüd selles koosseisus me väga palju kuuleme selles vastastikuses diskussioonis, kes kellele midagi on öelnud ja kuidas käitutud on. Võib-olla ei peaks seda meelde tuletama, aga mina siinsamas infotunnis olen teie kaitseks välja astunud, kui minu meelest teid kõnetati ebaviisakalt. 

Praegu on juhtunud küll selline lugu, et sama mõttekoda, kes teid nõustab ja aeg-ajalt on teiega kokku leppinud nii valimiste eel kui ka järel, mida te peate ütlema või mida teil ei tasu rahvale öelda, et valimistulemused oleksid võimalikult soodsad, need suhteliselt noored mehed sellest mõttekojast on sisuliselt teinud sotsiaalmeedias kambaka – ja ma arvan, et paljuski selle tõttu, et tegemist on naisega – Lea Danilson-Järgile ja käituvad temaga väga ebaviisakalt. Tuletage palun käitumisnorme ka neile meelde.  

Mina küsin teilt selle teemaasetuse kohta, mida valitsus prioriteetseks peab. Siin said mõned teemad üles loetud. Tõesti võib tuua esile, et te olete kliimateema üles võtnud, rõhutasite siin terviseteemat, regionaalpoliitikat on rõhutatud ka valitsuse struktuuris. Aga rahvastikuteema … Näiteks Paul-Eerik Rummo oli Reformierakonna ridades kunagi väga innukas rahvastikuminister. Eelmises koosseisus oli ühe valitsuse ajal rahvastikuminister, teie ajal nüüd ei ole. Aga rahvastikukriis meil on. Mis majandusest, mis kultuuri säilimisest, millest me veel räägime, kui meil ei ole tulevikus eestlasi siin maal? 

Aeg, Tõnis Lukas!

Miks rahvastikuministrit ei ole [valitsuse] struktuuris või kellele on pandud [ülesandeks] rahvastikuteemat selles valitsuses kõvasti vedada?

Aitäh! Kaja Kallas, palun!

Aitäh! Kõigepealt aitäh ka selle eest, et tõesti te olete ainsana mind siin kaitsnud, kui mind on solvatud. Ma olen selle eest väga tänulik. 

Mul ei ole ühtegi mõttekoda, mis mind nõustab. Ma saan aru, et teil on sellised mõttekojad, aga minu ainuke mõttekoda, mis mind nõustab, on Reformierakonna juhatus ja Reformierakonna fraktsioon. See on siis see mõttekoda. Aga te mäletate väga hästi, et kui me olime koos valitsuses, siis ma palusin sisuliselt üheksa kuud justiitsministrit, et ta tuleks erakondade rahastamise järelevalve seadusega valitsusse, just selleks, et kõik organisatsioonid, mis on erakondadega kuidagi seotud, oleksid avalikud, et nende rahastamine oleks läbipaistev ja inimesed saaks ka selle pildi selgemalt ette. Seda te paraku teha ei tahtnud. 

Mis puudutab neid teemasid, mis on valitsuse prioriteedid, siis need on meil loetletud. Sisuliselt me tahame teha riigi rahanduse korda. Me väga palju keskendume regionaalpoliitikale, et regionaalset ebavõrdsust vähendada. Me keskendume sellele, et tervena elatud eluiga pikeneks. Seal on väga palju erinevaid aspekte, ka haridus on osake sellest. Meil on rohereformid, mis [tähendavad ka] majanduspoliitikat selleks, et meie majandus oleks konkurentsivõimeline. Meil on personaalne riik, mis jällegi peaks olema majanduse mootor. Kõiki teemasid me tõepoolest siin ei ole loetlenud, aga see ei tähenda, et me nende teemadega ei tegele. Meil ei ole eraldi rahvastikuministrit, nii nagu ei olnud rahvastikuministrit ka meie ühises valitsuses, aga on erinevad töörühmad, kes nende asjadega tegelevad. Meil on Sotsiaalministeeriumi juures vastavad inimesed, kes rahvastikupoliitikaga tegelevad, meil on need programmid, milles me oleme kokku leppinud. Nende kõigega me tegeleme edasi. On ka näiteks vanemlusprogrammid, mis peaksid aitama vanematel paremini toime tulla laste kasvatamisega seotud muredega. Selle kõigega me tegeleme, aga tõesti, me ei saa kõiki teemasid, millega riik tegeleb, eraldi prioriteetidena esile tuua. Me lähtume põhiseadusest, lähtume sellest, et valitsus peab sisuliselt kõigega tegelema.

Aitäh! Tõnis Lukas, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta.

Jah! Ma küsisin, mis hinnangu te annate sellele, kui daami süsteemselt mõnitatakse. Te ütlesite, et aga ta tegi eelmises valitsuses võib-olla mingit sellist tööd, millega keegi mingis aspektis rahul ei olnud. See on täiesti möödarääkimine. Ma tahtsin küsida teie moraalset hinnangut, kuidas daami mõnitamisele reageerida.

Aitäh! Aga istungi juhataja ei saa sekkuda vastuste sisusse. Te teate seda ise ka väga hästi. Ma ei saa lugeda seda protseduuriliseks küsimuseks. Ma lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Siirdume tänase kolmanda küsimuse juurde. Sellele vastab samuti peaminister Kaja Kallas, küsija on Martin Helme ja teema on klounid. Martin Helme, palun!

Aitäh, lugupeetud spiiker! Lugupeetud Kaja Kallas! Täna istungi alguses juba käis korra see teema läbi. Te käisite avalikul esinemisel ja tsitaat sealt on selline: "Meil on seal [Riigikogus – M. H.] lauljaid küll, aga suures osas, pean kahjuks tõdema, on seal klounid." Nagu ma aru saan, ei ole te nõus olnud vabandama, nii et ma ei hakka vabandust küsima, aga oleks teretulnud, kui te tahaksite vabandada. Mitte minu ees – mis mul sellest! –, vaid Riigikogu kui institutsiooni ja kollektiivi ees. Ma saan aru, et keegi, ei teie ise ega keegi teine ei ole ümber lükanud seda, et need sõnad on tõesed. 

Sellest tulenevalt on mul mõned küsimused. Mõned on natuke suuremad ja mõned on väga konkreetsed. Rääkides klounidest, sellest suuremast osast, siis kas jutt käis Reformierakonna fraktsioonist, sest see on suurim fraktsioon Riigikogus, või käis jutt koalitsioonist? Kui see on suurem osa Riigikogust, siis opositsioon ei saa ju moodustada seda suuremat osa, see peab ikka koalitsioonist koosnema. Kas te olete oma koalitsioonikaaslasi ka kuidagi teavitanud, kuidas nende klounaadiga on? 

Eraldi küsimus on mul ka selle kohta, et kui Riigikogus suurem osa on klounid ja suurem osa valitsuse liikmeid tuli siit Riigikogust, kui palju kloune te siit Riigikogust võtsite siis kaasa oma valitsusse? Kas mõned neist istuvad praegu ka siin infotunnis vastamas? Väga hea oleks, kui te täpsustaksite, kes. 

No tegelikult on probleem muidugi laiem. Probleem on Kaja Kallase retoorika. See on täiesti pööraseks läinud. Me mäletame muidugi Kaja Kallase retoorikat ajast, kui ta oli opositsioonis. See oli ka väga äärmuslik ja kriiskav, aga valitsuses [olemise] ajal on see minu arust läinud veel palju hullemaks. Eriti pärast valimisi, kui me näeme, kuidas opositsiooni peetakse KGB‑ks ja süüdistatakse Hitleriks või Putiniks olemises. See ei ole tegelikult naljakas, sest see paljastab mingit mõtteviisi – mõtteviisi, mis on sallimatu ja vihkajalik ning leiab, et kõik teised on lollid.

Aeg, Martin Helme! Aitäh! Kaja Kallas, palun!

No kõigile on selge, et teie kohta see "kloun" küll ei käi (Naerab.), sest te olete nii kuri. Teate, tegelikult minu meelest on meil igapäevaselt liiga vähe nalja. Kui on selline huumoriga tehtud üritus, kus tehakse nalja … Poliitikud on ka inimesed või vähemalt võiksid olla. Mina pean lugu heast huumorist ja viskan nalja, alati kõik ei naera. Näiteks Riinal on väga head naljad. Ta suudab hea naljaga võtta igasuguseid pingeid maha. Nii et veel kord: ma soovitan teil vaadata tervet seda videot. See ei olnud kuidagi pahatahtlik, see oli sihuke sõbralik nöök, et lauljaid meil on, aga kloune on paraku rohkem. 

Tõepoolest, kuidas teie nimetaksite neid küsimusi, mida Riigikogu liikmed küsivad, et mis päev täna on ja mis mul sahtlis on ja ma ei tea, mis ilm väljas on, ja nii edasi ja nii edasi? Nii nagu üks Riigikogu liige ütles selle kohta, mida nad teevad: nad trollivad. Trollimine, veiderdamine on see, mida klounid teevad. Aga tõsiselt, kunagi, kui ma poliitikas alustasin, siis mulle öeldi, et, Kaja, ära tee nalja, sest iga nalja saab kontekstist välja võtta ja panna lausena [kirja]. Jah, ma niimoodi ütlesin, täpselt niimoodi, see vastab [tõele]. See ei olnud kuidagi pahatahtlikult mõeldud. Aga huvitav, et te sellest ennast nii puudutatuna tunnete, sest teie tõesti ju üldse nalja ei tee.

Aitäh! Martin Helme, täpsustav küsimus.

Mul on mitu lähedast sugulast, kes on Skorpionid, ja nende naljad on alati sellised, et ainult neil on naljakas. Ja siis tuleb välja, et see ei olnudki üldse nali. Probleem ei ole selles, et mina olen kuri või ei ole kuri, minu meelest on probleem hoopis mujal. Probleem on selles, et meil on peaministriametis inimene, kellel puudub empaatiavõime, kuigi ta ise arvab, et tal on empaatiavõime. Tal puudub empaatiavõime ja ta ei saa aru sellest, et ei ole kombekas öelda parlamendi kohta "klounaad", ei ole demokraatia reeglitega kooskõlas pidada opositsiooni KGB‑ks, Putiniks, Hitleriks. See on totalitaarse mõtteviisi väljendamine. See on selle mõtteviisi väljendamine, et kõik teised ümberringi on lollid ja segavad mind valitsemisel ning kui vaja on, siis ma panen nad paika. Ühes demokraatlikus riigis, kus on võimude lahusus, kus parlament paneb ametisse valitsuse, mitte vastupidi, see lihtsalt ei ole õige, see lihtsalt ei lähe. See mõtteviis, et valitsusjuht tuleb või ka ministrid tulevad parlamenti ja lihtsalt mõnitavad, ilguvad, plõksivad parlamendiga, see mõtteviis lõpeb seal, et meil ei ole enam parlamentaarne demokraatia, meil ei ole enam mingisugustki tegelikku põhiseaduslikku korda. Ja see on probleem. Kaja Kallase retoorika, tema naljad, nii-öelda naljad, eks ju, viivad meid totalitaarsesse ühiskonda. See tõepoolest puudutab mind väga rängalt, ma ei ole sellega nõus. Ma veel kord pakun võimalust: kui oli ebaõnnestunud nali, äkki vabandate?

Aitäh! Kaja Kallas, palun!

Eesti riik on küll valmis, kui põhiline teema, mis Riigikogus täna on, on see, et mina tegin ebaõnnestunud nalja. Kui see nali teid nii riivas – kuigi ise te ütlete, et see teie kohta ei käi –, siis ma kindlasti olen selle eest valmis vabandust paluma, aga tõepoolest see ei olnud … Vaadake seda videot. See on sõbralik nöök ja minu meelest võiks sellist asja rohkem olla. Ma mäletan väga hästi, kui mina istusin siin saalis ja teie isa ütles, et Riigikogu on ajusurnud seltskond. Ta isegi ei öelnud, vaid ta karjus seda. Ma ei mäleta, et te oleksite seda kuidagi tauninud. See ei olnud nali, ta ei teinud nalja, ta täiesti sisuliselt seda ka arvas. 

Ei, mina mitte kuidagi ei mõnita Riigikogu liikmeid, vastupidi, mul on väga suur austus Riigikogu liikmete suhtes. Ma olen püüdnud koostööd teha igas mõttes. Ka teiega olen istunud koos, kuulanud muresid, mis teil on erinevate seaduseelnõude pärast. Me oleme teatud juhtudel leidnud ka lahendusi ja ma tänan teid selle eest. Ma kuulan teie muresid ja püüan neid arvesse võtta. Niimoodi see koostöö peaks olema. Aga minu meelest ei ole see ka päris õige, et teie võite mind valimatult sõimata ja kui mina teen mingi nalja, siis see on kuidagi see, mis ainult Riigikogu erutab. 

Ausalt öeldes, paar tundi tagasi maandus lennuk ja ma tulin Singapurist. Ega see julgeolekuolukord, kui Nova Kahhovka tamm lastakse õhku ... Ma tulen siia Riigikogu ette ja loodan, et me arutame neid väga tõsiseid väljakutseid, mis meil on, mitte seda, et mina ühes sellises lõbusas formaadis tegin nalja, mis, ma sain aru, teile ei meeldi. Naljasoon ongi erinev ja nii nagu te ise ütlesite, naljad mõjuvad erinevalt, alati nad ei õnnestu. Aga see ei ole ju see, mis on praegu põhiline probleem maailmas või ka Eestis. Väljakutsed on meil hoopis teises kohas: tuleks vaadata, kuidas asjad liiguksid sinnapoole, et Ukraina võiks justkui kokku leppida, samal ajal Venemaa kasutab sisuliselt massihävitusrelva, kui ta sellist üleujutust korraldab. See on maailm, kus me elame, ja need on need probleemid, millega me peame tegelema, et oma vastupanuvõimet kasvatada, et oma kaitset tegelikult suurendada.

Aitäh! Üks lisaküsimus, Varro Vooglaid, palun!

Suur tänu, lugupeetud istungi juhataja! Austatud peaminister! Ma saan muidugi aru, et te räägite praegu peamiselt kaamerale, peamiselt publikule ja sellepärast lausute ka asju, mis minu kogemuse pinnalt küll kohe mitte kuidagi ei vasta tõele. Te räägite suurest austusest parlamendi vastu. Ma pole siin seda eriti kohanud. Te räägite kompromissivalmidusest. Ma pole seda mitte kuidagi täheldanud. Olen ise kuulnud, kuidas te võrdlete parlamendi opositsiooni tegevust siin Hitleri ja KGB meetodite kasutamise ja kõige sellisega. Minule ei vaata siit vastu mingisugune eriline austus parlamendi vastu. Ma olen muidugi teiega nõus, et huumor on igati tervislik, hea ja vajalik asi, see annab elule palju juurde, aga ma usun, et te nõustute ilmselt ka minuga, vähemalt printsiibis. Me ei räägi antud juhul kas või teie konkreetsest avaldusest, me räägime printsiibist, et on teatud piirangud naljategemisega seonduvalt, mis kohalduvad peaministrile, inimesele, kes on peaministriametis ja kes räägib Eesti Vabariigi põhiseaduslikest institutsioonidest. Naeruvääristada parlamentaarse demokraatia ideaalist lähtuvas riigis Riigikogu – see ei ole kohane, see ei ole peaministrile lihtsalt kohane. Ma olen pannud aastate jooksul väga sageli tähele, et kui inimesed ei julge otse mingisuguseid süüdistusi esitada ja üritavad vältida vastutust, mis sellega kaasneb, siis hakatakse neidsamu pilkeid, torkeid, süüdistusi esitama naljavormis. See võimaldab vastutust vältida. See ei ole eriti väärikas lähenemine asjadele. 

Mul on lõpetuseks veel kaks punkti, mida ma teile ütlen. Esiteks ütlen, siis küsin. Olukorras, kus te tegelete ka vaenukõne kriminaliseerimisega, sellega, et inimesi saaks hakata vangi panema lihtsalt mingisuguste avalduste tegemise eest, ei ole selline parlamendi opositsioonist naeruvääristava ja rahvavaenlase kuvandi loomine sugugi süütu ja naljakas tegevus. Aga lõpetuseks küsimus, et meil kõigil oleks selgem, milline on meie suhe teiega: võib-olla te olete nõus meile andma nimekirja sellest, keda te Riigikogus peate klounideks ja keda ei pea?

Aitäh! Kaja Kallas, palun!

Veel kord: Eesti riik on küll valmis, kui see on tänase Riigikogu infotunni kõige olulisem küsimus, millele teie arvates Eesti rahvas tahab vastuseid saada. Aga veel kord: ma olen inimene, mitte robot. Ma suhtlen nii, nagu inimesed suhtlevad. Inimesed teevad nalja, ma ei tea, minu tutvusringkonnas tehakse nalja, ka siis, kui pinged on väga-väga suured. Näiteks veel kord tunnustan Riinat, kes, kui meil on väga pingelised arutelud, suudab visata mingi sellise nalja, mis võtab seda pinget maha, ja me saame asju edasi arutada, ilma et pinge üles kruviks. Ma ei saa teile lubada, et ma edaspidi nalja ei tee. Ma ei saa ka seda lubada, et inimesed minu naljade peale naeravad. Tõesti, vahel tuleb paremini välja, vahel tuleb halvemini välja. Aga mulle lihtsalt see teemaarendus siin tundub kuidagi väga kohatu, arvestades seda, mis väljakutsed meie riigil praegu on. Te ütlete, et ma olen peaminister. Jah, ma kannan hetkel peaministriameti vastutust, see vastab tõele, aga inimene olen ma ikkagi. Amet tuleb ja läheb, aga inimeseks, nagu ma olen, ma jään, ma ei suuda mängida kedagi teist.

Mis puudutab vaenukõnet, siis vaadake, inimestel ei keela kriitikat või kriitiliselt või kurjasti kõnelemist mitte keegi ära. Vaenamine on see, mis viib välja selliste hirmsate asjadeni, nagu ajaloos on toimunud, kui on vaenatud mingit inimgruppi nii, et see on viinud kõigepealt diskrimineerimiseni. Seal on kuus erinevat astet, ma praegu kõiki peast ei mäleta, aga põhimõtteliselt üks samm viib järgmiseni, kuni jõuamegi [selliste asjadeni] välja.  

Nüüd see võrdlus Franz von Papeniga, mida ma ütlesin. Ma lihtsalt praegu seoses sellega, et ma võitlen selle eest, et ikkagi Putin ja muud Venemaa juhid, kes selle agressiooni [toimumise] otsustasid, võetaks vastutusele, loen Nürnbergi tribunali materjale. Seetõttu need paralleelid, mis mul tekivad nendest asjadest [kõneldes], on lihtsalt väga palju seotud ajalooga: kuidas Franz von Papen, kes oli väga korralik inimene, võimestas seda ja Hitler sai lõpuks võimule, kuigi ta ei olnud saanud valimistel enamust.

Aeg, proua peaminister!

Ja nii edasi ja nii edasi. Need on lihtsalt ajaloost tulenevad näited.

Aitäh! Ma loen selle küsimuse käsitlemise lõpetatuks. Küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta, Varro Vooglaid, palun!

Ma küsin kohe protseduurilise küsimuse, aga ma sinna ette mainin ära, et peaministri enda loogika kohaselt peaks võib-olla tegelikult tema enda vangi panema, sest kui ta nimetab inimesi klounideks, siis see võib viia väga tõsiste tagajärgedeni, väga tõsisteni. Võib-olla on see vaenu õhutamine. Vaat selles ongi nagu kogu selle asja probleem. 

Aga protseduuriline küsimus seisneb küll väga lihtsalt [öeldes] selles, et ma tahan aru saada, kas ma käitusin korrektselt. Ma küsingi teilt kui istungi juhatajalt. Ma vaatan infotunni küsimuste tabelit. See oli kolmas küsimus, mida me praegu arutasime, ja selle teema oli klounid. Hea peaminister tegi mulle etteheite, miks ma küsin kuidagi niivõrd ebaolulise teema kohta. Aga kas ma saan õigesti aru, et infotunnis ei tohi ma konkreetse küsimuse raames mingite teiste teemade kohta küsimust esitada, ma pean ikkagi jääma selle küsimuse temaatika raamesse? On nii?

Aitäh, Varro Vooglaid! Nagu te tähele panite, siis te saite ühe lisaküsimuse. See on minu vastus. 

Aga siirdume nüüd tänase neljanda küsimuse juurde. See on terviseminister Riina Sikkutile, küsija on Riigikogu liige Aivar Kokk ja teema on tervishoiuteenuse kättesaadavus. Aivar Kokk, palun!

Aitäh! Hea Riina! Meil on nüüd haigekassast saanud Tervisekassa. Võib-olla arutleks sel teemal, kas sellega midagi muutus peale selle, et endises haigekassas kulus palju raha selleks, et Tervisekassa nimetus saada. Kas terviseteenus on ka paranenud? Kuidas näed sina haigekassa nõukogu juhina, mida peaks järgnevatel aastatel tegema, et terviseteenus paraneks?

Üks pool on see, et meil on suured uhked haiglad Tartus ja Tallinnas, samas on meil maapiirkondades ka väiksemad kohad. Mingil ajal oli poliitika, et püüti seal kõik asjad ära likvideerida. Täna me näeme, et võib-olla seal maapiirkondades, kuhu arstid käivad Tartust ja Tallinnast, on järjekorrad lühemad ja me lähemegi ja püüame seda teenust sealt saada, sest Tartus mõne arsti juurde saamine ongi lootusetu. Kolm kuud on see aeg, kui on järjekorda võimalik panna, aga järjekorrad on lihtsalt pikemad.

Teine pool küsimusest on selle kohta, et tulevad ka hästi suured maksutõusud. Kas neist maksudest jääb midagi Tervisekassale, et seda teenust parandada? Ole hea!

Aitäh! Terviseminister Riina Sikkut, palun!

Aitäh, Aivar, tõesti väga hea ja sisulise küsimuse eest! Eks see Tervisekassa nime muutus oli märgiline. Seda tehti järkjärguliselt ja see ei olnud otseselt seotud kuludega. Kõik see toimub, asju muudetakse ja renoveeritakse. See tehti tavapäraste kulude raames.

Aga kui rääkida tervishoiuteenuste kättesaadavusest sisuliselt, siis ma ütleksin, et see on inimeste jaoks mure nr 1. Esiteks, tervishoiuteenuste rahaline kättesaadavus. Omaosaluskoormus on meil väga ebaühtlaselt jagunenud ja eakatel, krooniliste haigustega patsientidel läheb tõesti suur osa sissetulekust tervisega seotud kulutustele. Seal on mitmeid samme juba astutud, ma toon välja ainult täiendava ravimihüvitise.

Lisaks sellele kulupoolele on ka regionaalne kättesaadavus olnud aastaid jutuks, just ambulatoorse eriarstiabi puhul. Seal on kriisil olnud … Ma ei saa öelda, et tal on olnud positiivne mõju, aga seda, et haiglavõrk peaks olema tugev üle Eesti, pani kriis teistmoodi nägema. Meil on üks-kaks-kolm suurt haiglat, aga kriisiolukorras ei ole sellises mahus patsientidega võimalik toime tulla. Sellel, et meil on võimalik inimesi jagada, on nad siis haiglas nakkuse tõttu või teistel põhjustel, kui meil on näiteks masskannatanutega olukord, on väärtus lisaks sellele, et teenus oleks inimese kodule lähemal. Sellel on ka kriisiolukorras, ka julgeolekukriisi olukorras tähtsus tegelikult täiesti olemas.

Nüüd siis järjekorrad. Ehk lisaks rahalisele ja füüsilisele kättesaadavusele [on probleem] järjekordadega. Ühelt poolt on kehv uudis see, et meil kunagi ei saa olema nii palju arste ja õdesid, et nad ootaksid, uks lahti, et inimene ilma järjekorras ootamata sisse astuks. Aga samas me peame suutma, eriti praeguste tehnoloogiliste võimalustega, järjekordi paremini juhtida, et see, kellel on kiiresti abi vaja, saaks selle abi kiiresti, aga need, kes võivad oma tervisemurega oodata, ootaksid. Nii et järjekordadega, mida inimesed tajuvad väga suure murena, tuleb kahtlemata tegeleda.

Olukord on suuremates linnades ja maapiirkondades erinev. Tõepoolest on maal mõne eriala arsti juurde lihtsam pääseda, aga lisaks sellele on seal väike hoiakuline muutus ka. Kui varem oli arsti vastuvõtt alati füüsiline, siis koroona ja tehnoloogilised võimalused on viinud selleni, et palju rohkem tehakse e‑konsultatsioone. Kõigil erialadel nende osakaal kasvab, koroona ajal oli see sunnitud käik, aga tegelikult on see kasulik ka. Inimestel jääb visiite ja linnasõite vähemaks …

Aeg!

… ja samas arstiabi saab.

Aitäh, Riina Sikkut! Nii. Nüüd ma peaksin andma täpsustava küsimuse esitamise võimaluse Aivar Kokale, aga Rene Kokal on käsi püsti. Teie küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta, Rene Kokk.

Aitäh, austatud esimees! Mul on tõesti protseduuriline küsimus. Nimelt, hea kolleeg Varro Vooglaid küsis teie käest enne väga konkreetse küsimuse, kas infotunni raames peab küsija jääma või peavad küsijad jääma antud teemade raamesse või mitte. See puudutas seda klounide teemat. Aga klounide teemale vast saame vastuse. Lugupeetud Lauri Laats, meie hea kolleeg, on saatnud peaministrile arupärimise ja me saame teada ka selle nimekirja, kes need klounid siin siis on. Aga kas siis peab küsima lisaküsimusi teema kohta või võib küsida põhimõtteliselt ükskõik mis ala kohta? Teie vastust võis tõlgendada, et lisaküsimuse [võimaluse] saaja ei pea küsima küsimust antud teemal. Nii võis teie vastusest küll välja lugeda.

Aitäh, Rene Kokk! Nii nagu on meie kodu‑ ja töökorra seaduses öeldud, peab püsima teemas. Kui küsimus püsis teemas, siis tegu oli lisaküsimusega sellel teemal. Ma loen protseduuriliselt selle teema lõppenuks. Aga järgnevalt annan sõna Aivar Kokale. Teie täpsustav küsimus, palun!

Aitäh! Kõigepealt aitäh, Riina, sisuka vastuse eest! Kas on ministeeriumis ka arutletud selle üle, et alkoholiga on tehtud igasuguseid trikke? Aktsiisi on tõstetud ja langetatud, poodidesse on seinad pandud. Su eelkäija, su erakonnakaaslane on igasuguseid asju teinud ja eks te olete kaotanud selle pärast ka hääli ja kõike muud. Aga loeme statistikast, et alkoholisurmade arv viimasel viiel aastal on ainult kasvanud. Teine pool siin on see, et ka enesetappude arv, ma lugesin eile, on kasvanud. Kas siin on ka majandusmõjud või mis muud [põhjust] siin on? 

Aga kolmas teema on see, et me räägime, et raha on puudu, järjekorrad on pikad ja arste on vähe. Ma ükspäev just huvi pärast vaatasin, et tegelikult on eraarsti juurde võimalik saada kahe päevaga, enamiku arstide juurde. Neid teenuseid pakutakse. Vähemalt Tallinnas, ma vaatasin, on ikka väga palju polikliinikuid, kus neid pakutakse. Äkki peaks ikkagi natuke muutma seda haigekassasüsteemi? Jevgeni ajal muutus see selliseks, et kõik raha läks kahele-kolmele haiglale. Võib-olla võiks 25% Tervisekassa rahast olla ikkagi vabaturu peal vähempakkumisel, et millised arstid või polikliinikud või eriarstid siis seda teenust hakkavad riigile pakkuma. Teine pool oleks see, et mingi osa haigekassa või Tervisekassa rahast käiks minuga kaasas ja ma saaksin valida, millise arsti juurde ma lähen, kas ta töötab siis Tartu Ülikooli Kliinikumis või on mõni eraarst. Siis ma saaks õigel ajal arsti juurde. Oluline on see, et tervelt elatud aastad, iga tööpäev, mis me tööl käime, on ikkagi riigile kasulikud. Kui ma olen haige, siis need tulud jäävad saamata. Kuidas sa suhtud sellesse? Kas seda piskut, mis Tervisekassas on, võiks hakata tulevikus natukene teistmoodi jagama?

Aitäh! Proua minister, palun!

Aitäh! No see on nii hea küsimus, et kodu‑ ja töökord võiks pikemat vastust lubada. Ühelt poolt soovivad inimesed kahtlemata rohkem valikuvabadust. Eestis ongi see, millisesse haiglasse või kuhu vastuvõtule minna, patsiendi otsus, [mida tehakse] ka digiregistratuuri kaudu. 

Seda, et mõned arstid pakuvad teenust raha eest – eraturg on kõigis riikides olemas –, ei ole vaja kuidagi keelata või piirata. Aga Eesti tervishoiu kõige suurem mure on tervishoiutöötajate puudus ja sellest tingitud teenuste [halb] kättesaadavus eriti maapiirkonnas. Mida suurem osa [tervishoiuteenustest] läheb nii-öelda vabaks, patsiendi otsuse järgi kasutamiseks, seda rohkem on Tallinnas eriarstidel ambulatoorse vastuvõtu kohti, et noored ja jõukad inimesed saaksid seda valikuvabadust endale lubada. 

Aga riigina me peame tegelema eelkõige sellega, et meil oleks Ida-Virumaal kas või see üks ja ainus psühhiaater, sellega, et ka Meremäe inimesed saaksid aru, kas neil on lootust kunagi perearsti või pereõde näha, sellega, et Rakveres kardioloog ka edaspidi kohapeal vastu võtaks. Nii et jah, meil on mure tervishoiutöötajate järelkasvuga ja me peaks kindlustama, et nad kõik maksimaalselt töötaksid Eesti inimeste tervise nimel. Osa neist teeb seda eraturul, aga selle, ma ei tea, kasvatamine ei saa olla riigi esimene prioriteet, kuid seal tegutsemist me kuidagi otseselt ei takista. 

Aga see valikuvabadus ei saa piirneda Tallinna kesklinnaga, see peab olema inimeste hea tervise nimel tagatud teenuste kättesaadavusena üle riigi. Eks see kajastub osaliselt ka investeeringutes. Viljandi Haiglale pandi nurgakivi, nii haiglale kui ka tervisekeskusele. See on seal esimene kaasaegne haiglahoone. Kuressaare ja Narva jaoks on struktuurivahenditest investeeringuraha plaanitud ja eelmisest finantseerimisperioodist [said raha] tervisekeskused üle Eesti, seal on tervishoiutöötajatel kaasaegsed töötingimused, patsientidel on meeldiv keskkond. Ka on seal teist tüüpi teenus: tervisekeskuses ei ole ainult arst, seal on pereõed, on registraator, on vaimse tervise õde, füsioterapeut, mõnel pool teevad tööd veel teised spetsialistid. See väljakutse ei ole tegelikult kuidagi – ma ei oskagi öelda – mingi täiendava turu loomine, sest konkurentsi asemel on meil vaja koostööd, koostööd perearstide ja eriarstide vahel, aga koostööd ka sotsiaalhoolekande sektoriga, et inimesed, eriti eakad, kelle teenusevajadus kasvab, saaksid kodu lähedal mõistlikku abi, et me ei peaks neid vastu võtma EMO‑s ja liigutama edasi haigla statsionaari.

Aitäh, proua minister! Aitäh! Enne kui ma annan järgmisele küsijale sõna, annan teada, et meie tänane viies küsimus jääb käsitlemata põhjusel, et küsija Anastassia Kovalenko-Kõlvart andis teada, et ta ei saa täna seda küsimust küsida. Seega me liigume pärast seda vastust kuuenda küsimuse juurde, mille esitab Varro Vooglaid. Aga järgnevalt üks lisaküsimus, Rene Kokk, palun!

Tänan, lugupeetud esimees! Hea minister! No ei ole saladus, et meil on tervishoiu rahastamisega juba aastaid probleeme ja raha on vähe. Erakorralises meditsiinis on ka tõsised probleemid. Inimesed on väga pikalt pidanud ootama ja peavad ootama. Olen seda ka ise kahjuks kogenud. See ei ole normaalne. 

Siit tulen selle teema juurde, mis puudutab praegust ministeeriumide ümbernimetamist. Me teame, et see protsess läheb meil maksma – siin on erinevad hinnangud – kuskil 1,9 miljonit, pluss veel võimalikud koondamistasud. Me teame, et haigekassa ümbernimetamine Tervisekassaks maksis ka miljon ja rohkem. Ühiskonnas tervikuna on päris suur nõutus, kas tõesti ei ole võimalik tööd korraldada teistmoodi või paremini endise nime all, on see ministeerium siis keskkonnaministeerium või kliimaministeerium või on see siis maaeluministeerium või regionaalministeerium. Kas siis tõesti ei ole võimalik sisu muuta, nii nagu vaja on? Kas selleks on vaja panna hakkama maksumaksja raha miljoneid eurosid, selle asemel et oleks võinud selle kas või suunata tervishoiusüsteemi ja seda paremaks teha? 

Mind huvitab, Riina, sinu enda arvamus. Kas sa arvad, et see nimede muutmine on kõige õigem rahapaigutus, et miljonid sinna panna? Võib-olla oleks olnud mõistlik ikkagi vanade nimede all lihtsalt sisu muuta ja teha [seda tööd] paremaks ning selle raha panna tegelikult maksumaksja huvisid teenima?

Aitäh! Proua minister, palun!

Aitäh küsimuse eest! Ütlen lühidalt ka nende erakorralise meditsiini osakondade järjekordade kohta. See on tegelikult suuresti Tallinna spetsiifiline probleem ja otsused selle leevendamiseks on juba tehtud. Täiendavat triaažiõe vastuvõttu rahastab Tervisekassa, samamoodi arsti valveringi ja seda alates aprillist. Me näeme, et neid täiendavaid vastuvõtte tehakse ja järjekorrad on leevenenud. 

Nüüd nimevahetustest. Tervisekassa puhul, tõesti, liigutakse sellisest haigusele keskendunud asutusest asutuse poole, kes tegeleb ennetusega ja tõsiste haiguste ärahoidmisega. 

Nüüd need kaasnevad kulud. Tõesti, esialgu oli plaan teha nimevahetus hopp! korraga ära, aga tegelikult viidi see ellu järkjärguliselt. Ma ei tea, kui keegi näiteks tellis blankette, siis telliti need juba uue nimega. See oli mitmeaastane protsess ja mingisuguseid miljonitesse ulatuvaid ühekordseid kulutusi nimevahetusega ei tehtud. 

Aga valitsuse töö ümberkorraldamisega seoses, jah, kahjuks kaasnevad kulud, minu arust on need enamasti seotud IT‑ga, arvutitöökohtade liigutamisega ja muudatustega, mis tuleb IT‑süsteemides teha. Aga nimevahetus ei ole formaalne protsess. Ma pean sisuliselt õigeks, et valitsuse prioriteedid võiksid kajastuda ka selles, kuidas on ministeeriumid üles ehitatud, milliste teemadega nad tegelevad. See, et kliimaga tegelemiseks on vaja ühte ministeeriumi, või see, et tuua see teema juba ministeeriumi tasandil prioriteetsena välja, ma arvan, on sisuliselt õige. Jah, eriarvamused, mis täpselt kliimaministeeriumi vastutusalasse võiks kuuluda, on olemas, minul samamoodi, aga põhimõtteliselt pean ma kliimaministeeriumi ja regionaalministeeriumi moodustamist sisuliselt õigeks. Esimest korda saab regionaalpoliitika sellise tähtsuse valitsuse tasandil ja nii liikuvusteemad kui ka põllumajandusteemad viiakse kõik ühe ministri juhtimise alla kokku. 

Nii et kahjuks kaasnevad ümberkorraldustega kulud, aga need ei ole vormilised muutused, need on sisulised muutused, mis tegelikult peaksid valdkondlike poliitikatega edasiliikumist kiirendama. Samamoodi, Sotsiaalministeeriumist viiendik läks MKM‑i, aga tööandjad ja töövõtjad on nüüd ühes ministeeriumis koos kui võrdsed partnerid. Tööpoliitika või toetuste väljamaksmine ei ole sotsiaalhoolekande küsimus, me räägime töösuhetest, nende reguleerimisest. Ma arvan, et need muudatused, mis tehakse, on sisuliselt õiged.

Aitäh! Me lõpetame selle küsimuse käsitlemise.

Järgnevalt tänane kuues küsimus. Sellele vastab samuti terviseminister Riina Sikkut, küsija on Riigikogu liige Varro Vooglaid ja teema on sündide arvu drastiline langus. Varro Vooglaid, palun!

Suur tänu, lugupeetud istungi juhataja! Austatud terviseminister! Hiljuti avaldati Tervise Arengu Instituudi andmed, mille kohaselt sündis Eestis 2022. aastal kokku 11 571 last, mida on varasemaga, eelmise aastaga võrreldes ligi 13% vähem. Niivõrd tohutult suurt sündide arvu langust niivõrd lühikese aja jooksul ei ole minu teada Eesti Vabariigi ajaloos mitte kunagi varem ilmnenud, mistõttu peaks sellesse suhtuma täie tõsidusega kui kriitilisse olukorda. Tervise Arengu Instituudi selgituste kohaselt on see ennekõike tingitud fertiilses eas naiste arvu vähenemisest, esimese lapse sünni edasilükkamisest ning kolmandaks hiljutisest koroonapandeemiast, kui viirus avaldas kahjustavat mõju eriti Eesti meeste viljakusele. Nii on ERR vahendanud. Mida ei olegi üldse mainitud – isegi mitte mainitud! –, on eelnevatel aastatel valitsuse survel massiliselt populatsioonile manustatud uudsel mRNA-tehnoloogial baseeruvate niinimetatud koroonavaktsiinide võimalik mõju viljakusele, olgugi et neid aineid testiti turule toomise eel väga piiratud ulatuses ja rasedate peal üldse mitte. Selline praktika, muuseas, on ravimitööstuses täiesti pretsedenditu, et rasedatele soovitatakse manustada selliseid vaktsiine, mida ei olegi üldse testitud. Pidades silmas, et paljud teadlased erinevatest riikidest on löönud juba pikemat aega häirekella, rääkides palju sellest, kuidas mRNA-vaktsiinide manustamise ja viljakuse languse vahel on tõsine põhjuslik seos, palun teil selgitada, kas teie juhitavas ministeeriumis on sellele potentsiaalselt väga tõsisele ohule tõsist tähelepanu pööratud. Kui on, siis mida on selleks tehtud ja mida on tuvastatud?

Aitäh! Riina Sikkut, palun!

Tänan küsimuse eest. Tõesti, sündide arv on erakordselt madal, aga fertiilsesse ikka on tõesti jõudnud need vanuserühmad, kes on üheksakümnendatel sündinud. Need [vanuserühmad] olidki erakordselt väikesed. 

Teiseks, kriisi mõju. Jah, koroonakriis [mõjutas seda] üldise ebakindluse tõusmise kaudu, nii nagu me näeme ka vaimse tervise murede kasvu. Meil oli koroonakriis ja sellele on järgnenud täiemahuline sõda Euroopas. Ajalugu näitab, et sellises ebakindluse olukorras sündide arv vähenebki. See on inimlikult täiesti mõistetav, et sel selline mõju on. Kui see juhtub olukorras, kus meil on fertiilses eas väga väikesed vanuserühmad, siis seda [mõju] me näeme nendes sündide arvudes. 

Kui vaadata konkreetsemalt koroona ja koroonavaktsiiniga seotud temaatikat, siis ma tõesti ei saa kinnitada, et vaktsineerimise ja viljakusega seotud teemadega Sotsiaalministeeriumis kuidagi eriliselt oleks tegeldud. Vastupidi, kõigi ravimite, ka vaktsiinidega on seotud ju teatud terviseriskid. Me näeme, et kõrvalnähtude kohta on info ravimi infolehel, kõigi ravimite infolehtedel, ka aspiriini ja ibumetiini puhul on see info seal olemas. Jah, riskid on, aga samas ei saa mööda vaadata sellest, et eluiga on maailmas nii pikk ja me elame nii hästi suuresti tänu sellele, et vaktsiiniga välditavad haigused on paljuski läänemaailmast kadunud. Vaktsiinide kasu meie tervisele ja eluea pikenemisele on keeruline üle hinnata. Koroonavaktsiin, jah, tuli turule kiiresti, oli uudne, aga ühtlasi oli see erakordne teadusalane koostöö, mida maailmas tehti ja mis näitas, et kui Euroopa teadusraha selgelt suunab, siis meil on võimalik mõjutada seda, milliseid ravimeid ja vaktsiine turule tuleb. Seetõttu võtab Euroopa Komisjoni tutvustatud ravimipakett esimest korda selle teema ette ja hakkab selgelt suunama teadus‑ ja arendustegevust harvikhaiguste suunas, lastele mõeldud ravimite suunas ja suure katmata ravivajadusega haigusrühmade suunas, et oleks võimalik kiired lahendused patsientidele kättesaadavaks teha. Koroonavaktsiin pigem näitas, et ühiselt tegutsedes on võimalik saavutada kiiret mõju ja midagi sellist, mis patsientidele kiiresti kättesaadavaks muutub nii üle Euroopa kui ka üle maailma.

Aitäh! Varro Vooglaid, täpsustav küsimus.

Suur tänu, lugupeetud istungi juhataja! Esiteks tahaksin öelda seda, et kuivõrd sündide arvu suur langus on ilmnenud kõikjal, kus neid vaktsiine massiliselt süstiti, siis ei saa nii suurt ja järsku langust mitte kuidagi siduda sellega, et naised on hakanud sünnitama hilisemas eas või et sünnitusealiste naiste arv on vähenenud. See vähenemine ei ole kaugeltki mitte proportsioonis. Nii et ma selle arvele väga palju siin ei julgeks kirjutada. 

Mulle tundub, et te ei võta seda probleemi eriti tõsiselt. Te rääkisite meile siin ravimite positiivsest mõjust inimkonnale, elueale ja kõigele sellisele. Aga mõelge nüüd reaalselt selle peale, et kui eksisteerib põhjuslik seos, kas siis valitsusel ei oleks vastutustundlik hoiatada inimesi, hoiatada Eesti naisi, et kui te olete lapsesaamise eas ja plaanite lapsi saada või kui te juba olete lapseootel, ärge palun mingil juhul laske endale neid asju süstida, sest see võib lõppeda teie beebi surmaga. See on ju väga tõsine asi. Asi on naljast väga kaugel. 

Ma toon teile ühe näite. Briti väga kõrgelt hinnatud doktor Aseem Malhotra tõi just hiljuti välja, et pärast seda, kui populatsioonis on alustatud nende mRNA-tehnoloogial baseeruvate, vaktsiinideks nimetatud ainete massilist süstimist, näitab statistika 57‑kordset raseduste katkemise [arvu] kasvu ja 38‑kordset surnult sündide ja looteealiste surmade [arvu] kasvu. See on ju metsik. Nii et pidades silmas seda, et me räägime reaalselt elust ja surmast, sellest, kas lapsed surevad või ei sure, mulle tundub, et Sotsiaalministeerium peaks sellele küsimusele pöörama väga teravat ja tõsist tähelepanu. Mulle ei jäänud teie vastusest sellist muljet, et seda oleks siiani tehtud. Kas te leiate, et sellesse on võimalik põhjalikumalt süveneda ja veenduda, et põhjuslikku seost ei ole või kui see on, siis anda populatsioonile väga selged hoiatused sellega seonduvalt?

Terviseminister Riina Sikkut, palun!

Aitäh! Tõepoolest, mitmed, ma ei tea, asjad ajaloos on liikunud sarnaselt, aga see tingimata ei tähenda, et seal on põhjuslik seos. Vaktsiine manustati seetõttu, et eksisteeris koroona. Seda, et kõike saab siduda vaktsiiniga, on keeruline öelda. Mina ei ole ei immunoloog, viroloog ega meedik ja ei anna mittetõenduspõhiseid soovitusi. Ei ole ühtegi teadaolevat sellesuunalist soovitust, mida te palute. Eesti on aastaid olnud maailma tipus positiivses mõttes, me oma lapseootel naiste ja vastsündinute eest hoolitseme väga hästi. Meie imikute suremus on madal, meie vastsündinute suremus on madal. Me suudame oma naiste ja laste tervise eest tõesti maailma tipptasemel hoolitseda. Kui selgub infot, et tuleks rasedatele soovitada ühte või teist – omal ajal näiteks oli see foolhape või on need siis soovitused vaktsineerimiskäitumise kohta –, siis nii Eesti meedikud kui ka teadlased kahtlemata need soovitused Eesti emade ja laste tervise huvides annavad. See ei ole poliitiline otsus ja sellega tegelevad valdkonna teadlased. 

Lisaks sündide arvule ma tooksin eraldi välja, et on väga oluline, mis nendest sündinud lastest edasi saab. Eesti mure nii noorte kui ka täiskasvanute seas on näiteks suitsidiaalsus. Kaks kolmandikku noorte surmadest on põhjustatud suitsiidist. Nii et lisaks sellele, et me ootame iga lapse sündi, on väga tähtis pärast seda [tema eest] hoolitseda ja luua talle tervislik kasvukeskkond. Tegelikult selleks, et lapsed püsiksid tervena ja vaktsiinvälditavaid haigusi ei põeks, on laste tervise huvides väga oluline ka riiklikku immuniseerimiskava järgida. See on midagi, mida ma ministrina soovitada saan. 

Tõesti, koroonavaktsiinide ja selliste, ma ei tea, hirmude, mis rahvusvaheliselt väga kiiresti levivad ka sotsiaalmeedias, tagajärg on see, et me näeme laste vaktsineerituse langust, mis on ohtlik, see on ohtlik nii laste kui ka meie kõigi tervisele. Nii et vastutustundlik vaktsineerimiskäitumine ja riikliku immuniseerimiskava järgimine on väga tähtis.

Aitäh! Varro Vooglaid, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta.

Ma ikkagi pean selle küsimuse küsima, kuigi ma juba aiman teie vastust. Kui ikka üldse küsimusele ei vastata? Ma küsisin konkreetselt selle kohta, kas Sotsiaalministeeriumis on võimalik ikkagi seda kaaluda, tõsiselt sellesse probleemi süveneda ja anda avalikkusele teada, mida on tehtud ja mida on siis leitud. Äkki te saate ministrina midagi öelda? Võiks püüda ikkagi küsimusele ka vastata. Te rääkisite meile pikalt, kolm minutit täis, vaktsineerimise positiivsetest mõjudest üldiselt, aga ma ei küsinud üldse selle kohta. Me võime sel teemal ka rääkida, aga see minu küsimuse sisuks ei olnud. Ma tõesti lootsin, et te vastate.

Aitäh, Varro Vooglaid! Aga nagu te teate, siis istungi juhataja ei saa sekkuda vastuse sisusse, kui püsitakse teemas. Helle-Moonika Helme, palun, lisaküsimus!

Aitäh! Ma lihtsalt küsin Varro küsimusi jätkates ühe väga konkreetse küsimuse. Meil on ju teatavasti peale nende koroonavaktsiinide juurutamist loodud ka vaktsiinikahjustuste fond. On väga selge, et on olnud ka surmajuhtumeid ja need vaktsiinid ei ole tegelikult olnud teps mitte nii ohutud, rääkimata sellest – sellest on palju räägitud –, kui palju uuringuid on tegemata. Ühesõnaga, tegelikult ei tohiks neid üldse manustada kui ravimit, mida nad on. Äkki teil on andmeid, miks omal ajal rasedad seoti vaktsiinipassisüsteemiga ja kuivõrd suuri kahjustusi just nimelt selles küsimuses, mille kohta kolleeg Varro Vooglaid enne küsis, rasedatele seoses sellega tuli?

Aitäh! Riina Sikkut, palun!

Aitäh küsimuse eest! Tõesti, iga ravimi, ka vaktsiini ja ka meditsiinilise sekkumistega, raviprotseduuridega on seotud riskid. Seetõttu on mul väga hea meel, et aastaid arutatud selline mittesüüline vastutuskindlustuse süsteem on vaktsineerimiskahjude hüvitamise näol paika saanud. See on ühelt poolt vajalik, et inimestele seda hüvitada, kui on ilmnenud need kahjud, aga teiselt poolt on siin ka mõtteviisi muutus, see arusaam, et jah, meditsiiniliste sekkumistega ongi seotud riskid.

Teiselt poolt, Eestis pannakse kokku riiklikku immuniseerimiskava ja antakse vaktsineerimisalaseid soovitusi. Sellega tegelevad spetsialistid, kes kahtlemata võtavad arvesse parimat teaduslikku teadmist, mis maailmas parasjagu on. Nad suhtlevad ka kolleegidega. See info, mille kohta Varro Vooglaid küsis, liigub rahvusvaheliselt, need teemad on üle maailma arutluse all, seda nii desinformatsiooni kontekstis kui ka tõenduspõhise info patsientidele pakkumise kontekstis. Kui on päris riske, mis on vaktsineerimisega seotud, siis ka need võetakse arvesse ja tehakse muudatused vaktsineerimiskavasse, nendesse soovitustesse, mis inimestele antakse. 

Nii et Eesti teadlased ja meedikud tegelevad inimeste tervise eest seismisega, nende parimate huvide eest seismisega ja kui on riske, siis sellest kahtlemata inimesi teavitatakse. Praegu saan mina kinnitada ainult seda, et see info, mis on teadmispõhiselt olemas, puudutab see siis riiklikku vaktsineerimiskava või vaktsineerimissoovitusi täiskasvanuile, on see, millest lähtudes inimesed peaksid oma tervise huvides otsuseid tegema.

Aitäh! Ma lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Järgnevalt tänane seitsmes küsimus. Sellele vastab justiitsminister Kalle Laanet, küsija on Riigikogu liige Riina Solman ning teema on toetused ja järelevalve. Riina Solman, palun!

Austatud Riigikogu esimees! Lugupeetud justiitsminister! Esimene küsimus puudutab toetusi. Kolm nädalat tagasi oli Isamaa fraktsioonil üle videosilla kohtumine Slava Ukraini kohta avalikkusele olulisi andmeid edastanud Oleksandr Tšernoviga, kelle käest kuulsime täiendavat informatsiooni seoses selle juhtumi ja ka Johanna-Maria Lehtme tegevusega selle MTÜ juhtimisel, mis on jahmatanud Eesti avalikkust. Tšernoviga kohtumine jahmatas muidugi täiendavalt. Umbes kuu aega tagasi, kui me teiega siin infotunnis vestlesime, küsisin ma teilt sellesama juhtumi kohta. Kuna avalik huvi ei olnud veel nii suur, aga juba oli kõrvulukustavalt palju küsimusi, siis te andsite mõista, et küsimus on oluline ja sellega tuleb tegeleda. Tšernoviga kohtumisel tuli välja järgmine: Eesti uurimisorganid ei ole temaga ühendust võtnud. Meie oleme jätkuvalt ühenduses olnud Tšernovi perekonnaga ja saime veel eile sama informatsiooni, et keegi Eesti poole pealt pole nii-öelda vilepuhujaga kontaktis olnud. Aga ka Johanna-Maria Lehtme võimalike seadusrikkumiste kohta ei ole uurimistoiminguid teostatud.

Kas te oskate vastata, miks inimestelt 6 miljonit eurot annetusraha saanud ja sellega kontrollimatult, aga võib-olla ka kuritahtlikult ümber käinud [inimeste] juhtumis uurimisorganid olulist tunnistajat ei küsitle? Kui hetkeseisuga peaks mu info olema juba puudulik, siis palun andke Eesti rahvale teavet selle uurimise käekäigu ja asjade seisu kohta, kui see on võimalik. Kas on toimunud läbiotsimine? Kas on ära võetud andmekandjaid? Kas kellegi eraelu puutumatus on pandud löögi alla, sest iga iseseisva mõtlemisega inimene küsib täna, miks nii?

Aitäh! Justiitsminister Kalle Laanet, palun!

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Hea küsija! Head teised Riigikogu liikmed! Ma olen absoluutselt päri sellega, et avalikkuse huvi selle kaasuse vastu on ääretult kõrge. Täpselt samamoodi on ka minu kui Eesti Vabariigi kodaniku ja kui justiitsministri huvi antud kaasuse vastu kõrgendatud.

Ma olen rääkinud austatud peaprokuröriga vähemalt kolm kuni neli korda sellel teemal ja palunud, et uurimistoimingud viidaks läbi kiirendatud korras. Olen rääkinud ka siseminister Lauri Läänemetsaga, sest reaalseid praktilisi uurimistoiminguid viib läbi Keskkriminaalpolitsei. Juhul kui neil on vaja abi mis iganes kujul, kas suhtlemisel Ukrainaga poliitilisel tasandil, või on neil vaja abi finantsiliselt, et rohkem ressursse uurimisse panna, siis Justiitsministeerium on valmis toetama.

Kuid kindlasti ei saa justiitsminister ega Justiitsministeerium tervikuna konkreetsetesse uurimistoimingutesse sekkuda. Mul ei ole õigust küsida selle kaasuse uurimisplaani, millised toimingud mis ajaraamis on läbi viidud või läbi viiakse. Sellist õigust mul kahjuks või õnneks ei ole. Aga ma olen väga selgelt andnud edasi oma palve, et neid asju tehtaks kiirendatud korras. Sest Eesti inimeste usaldus annetamise vastu on saanud tõsise tagasilöögi. See puudutab siseriiklikku annetamiskultuuri ja loomulikult ka seda, mis konkreetselt Ukrainasse puutub. Minu sõnumid prokuratuurile peaprokuröri kaudu on olnud väga selged: palun vajutage gaas põhja, et me saaksime võimalikult kiiresti asjaoludes selgust.

Aitäh! Riina Solman, täpsustav küsimus, palun!

Täpsustav küsimus puudutab poliitilist kultuuri ja lobitööd, aga ka tasuta teenuste osutamist poliitikutele ja poliitilistele erakondadele. Poolt Eesti avalikkust jahmatas eelmisel nädalal Eesti Ekspressis avaldatud Eero Epneri aus kirjutis Salga ja sellega seotud poliitikute lobimisest ja toetamisest. Ilmnes, et MTÜ Salk soovis tahtlikult valimistulemusi moonutada. Meile edastati, et seda tehti kõrgtehnoloogilise andmeanalüüsi abil manipulatsiooniga. Seda teostati palgatööna ja selle palgatöö tulemused kas annetati rohkem või vähem varjatult kindlatele, liberaalse vaadetega erakondadele, kes on täna koalitsioonis. 

Minu kui endise ministri küsimus puudutab lobistidega suhtlemise head tava. Ametis oldud kaheksa kuu jooksul andsin ise mitmel korral aru toimunud kohtumistel osalenud isikute ja nendega seotud ettevõtete ja kohtumiste teemade kohta. Lobistide määratluse alla peaksid Salga puhul kuuluma poliitilise huvigrupina IT-ettevõtjad, kelle kui sponsorite abiga hangiti spetsiifilist kommertsiaalset tuge erakondadele, keda Salk soovis Riigikogus näha. Kui sellest ei ole ametkonnale aru antud, on eiratud lobitöö head tava, mis on leitav Justiitsministeeriumi koduleheküljelt. 

Palun öelge, kas kõnealuses Eero Epneri kirjutatud loos ära toodud head tänased teised infotunnis osalejad, peaminister Kaja Kallas ja terviseminister Riina Sikkut, on vastavalt lobireeglite heale tavale kohtumised Salgaga või IT-ettevõtjatega registreerinud. Kuidas te kommenteerite Salga poolt nii-öelda teatud poliitiliste erakondade varjatud rahastamist? Lehest lugedes jääb mulje, et see on olnud varjatud, sest rahastada võib erakonda füüsiline isik, mitte juriidiline. Faktiliselt võibki olla õige, et füüsiline isik on rahastanud, aga juriidiline isik on selle raha kogumist koordineerinud, selle tabelisse pannud ja suunanud kindla plaani alusel füüsilist isikut kindlat erakonda rahastama. Ekspressis kirjutatust selgus, et selle tõestuseks on olemas ka mingisugune tabel. Kui te täna ei tea veel seda, siis palun tehke see vajalik …

Aeg!

… küsitlus valitsuse liikmete hulgas, kes on kohtunud Salga lobigrupi või [sellega seotud] ettevõtjatega, ja andke mulle palun teada.

Aitäh! Justiitsminister Kalle Laanet, palun!

Aitäh, hea küsija! Austatud Riigikogu esimees! Mul on küll hea meel teile öelda, et olles kaitseminister, ma väga selgelt fikseerisin kõik kohtumised, mida võis liigitada lobikohtumiste alla. Täpselt samamoodi olen ma teinud ka, olles justiitsministri ametis. Ma usun, et see, et minister [märgib] need inimesed lobiregistrisse, kui ta tunnetab, et võib olla tegemist lobistidega, on ju tõesti eelkõige poliitilise kultuuri küsimus. 

Ma küll väga hästi ei kujuta ette, et ma hakkaksin küsima minu kõrval istuvalt Riina Sikkutilt valitsuse laua taga, kellega tema kohtub. Ma usun, et ta on piisavalt aus inimene ja panebki kirja, kui on vaja [midagi] lobiregistrisse kirja panna. Ma ei kujuta ette, et ma hakkan justiitsministrina läbi viima küsitlusi Vabariigi Valitsuse liikmete hulgas ja siis pärast teatama, kas üks inimene kohtus või ei kohtunud, kas see on tõene või mittetõene. See päris hästi minu ülesannetega kokku ei käi. 

Kuid mis puudutab kogu seda erakondade rahastamise temaatikat, siis esimene asi on see, et erakonnaseadust tõesti vaadatakse üle, kuidas oleks võimalik seda teha ka tänapäevasemaks. Kõiges, mis puudutab erakonna rahastamist, on väga selged reeglid, et füüsiline isik saab seda rahastada. Ma lugesin täpselt samamoodi seda Eesti Ekspressi artiklit. Ma sealt lugesin, et jah, tõesti oli olnud neid inimesi, kes olid annetanud füüsilise isikuna erakondadele raha, aga koordineeritustabelit ma ei oska küll kommenteerida. Ma olen enam kui veendunud, et siin saalis esindatud erakonnad on kõik vähemal või suuremal määral mõjutatud ja toetatud kaudsemalt või otsesemalt erinevate juriidiliste ja füüsiliste isikute poolt. Kas on tegemist konkreetselt erakonna rahastamise reeglite rikkumisega, see on teine küsimus, eks ju, aga neid näiteid võib tuua mitmeid.

Aitäh! Lisaküsimust sellel teemal ei ole. Ma lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Järgnevalt tänane kaheksas küsimus. Sellele vastab peaminister Kaja Kallas, küsija on Riigikogu liige Jaanus Karilaid ja teema on poliitilise kompromissi tähendus tänases Eestis. Jaanus Karilaid, palun!

Aitäh istungi juhatajale! Hea peaminister! Mind tõesti siiralt huvitab, kuidas teie ette kujutate, enda jaoks mõtestate poliitilise kompromissi tähendust. Kuna te täna väitsite, et te ei ole meie ees mitte ainult kui Eesti Vabariigi peaminister, vaid ka kui inimene, siis hetkel on mulje, et selline poliitilise kompromissi tähendus teie jaoks on kantud nostalgiast, [ajast], kui Eestit kahjuks valitses Eesti kommunistlik partei ning retoorika oli üks ja teod olid hoopis teised. Võib-olla selline kommunistliku partei väike nostalgia impulss on teis, et te praegu – vähemalt selline mulje on – ka nii käitute. 

Ma toon kolm näidet. Mõni aeg tagasi, pool aastat tagasi või natuke rohkem, aasta aega tagasi me alles vähendasime meediaettevõtete käibemaksu. Jäi mulje, et seda tehti just sellepärast, et valimised olid tulemas ja sooviti meediaettevõtetele rohkem mett moka peale määrida. Alles hiljuti lõi teie väljaütlemises välja ka väike ähvardus, et ärge siin midagi väga kritiseerige, me võime käibemaksu tõsta ka 20% peale. Seda enam, et peaministri arvates – te väitsite seda [kindlas] kõneviisis – opositsiooni kajastatakse liiga palju, aga teie väljaütlemisi mitte piisavalt palju. Sealt kumas läbi ähvardus, et kui te ei ole piisavalt leplikud ja mind positiivselt ei kajasta, siis 9% asemel võib tulla ka 20%. Väga heitlik poliitika! Alles langetasime, nüüd tõstame, aga ka ähvardus, et võime seda veel tõsta. 

Peretoetused – alles tõstsime, nüüd langetate. Abieluvõrdsus. Valimiskampaanias häbenesite sellest rääkida ja praegu on näha, et kompromiss oleks võtta vastu näiteks …  

Aeg, Jaanus Karilaid! 

… kooseluseaduse rakendussätted. Kompromisse te ei kuula. 

Üks lause veel. Te olete teinud korduvalt erakonna esimeeste koosolekuid, aga ei ole näha, et te seda kompromissi tegelikult ka otsiksite, on ainult teie partei arvamus. Ja nii läheme edasi.

Aeg! Aitäh! Kaja Kallas, palun!

Aitäh! Miks te panete mulle selliseid sõnu suhu? Tõesti, ei ole absoluutselt minu stiil kedagi ähvardada. Ma ei ole kunagi seda teinud ja ei tee seda ka edaspidi. See mind nii kohutavalt häirib, ma ei tea, mida te mulle projitseerite. See on nagu absurd. Võib-olla ma olen väsinud, sest lend oli 13 tundi ja ma tõesti ei jaksa sellise asjaga kogu aeg võidelda. Ma ei ähvarda kedagi, see pole minu stiil. Ma ei tee seda, ei ole seda teinud, ei tee seda ka edaspidi. 

Nüüd poliitilistest kompromissidest. Kõigepealt tuleb teha kompromisse koalitsiooni sees. Eestis on selline süsteem, et mitte keegi ei saa Riigikogus absoluutset enamust. Valitsuse moodustamiseks on sul vaja Riigikogu häälteenamust, mis tähendab, et sa pead leppima teiste erakondadega kokku ja leidma ühiseid lahendusi. Nii nagu siis, kui me olime teiega koos valitsuses: teil on omad poliitilised prioriteedid, meil on omad, otsisime kompromissi, tegime päris palju häid asju. Ka uues valitsuses on meil kolm partnerit. Kõigil on oma visioon, kuhu Eesti peaks liikuma. 

Tõsi on see, et kooseluseaduse rakendusaktide [vastuvõtmine] oli see, mille kohta meie ütlesime, et meie teeksime selle ära. Abieluvõrdsust meie ei lubanud, küll aga on meie kahele partnerile, nii Eesti 200‑le kui ka sotsiaaldemokraatidele, abieluvõrdsus oluline teema. Tõepoolest, kui olid läbirääkimised, siis ma kuulasin nende argumente ja sain aru, et see koera saba tuleks ükskord maha raiuda, et see teema oleks maas ja inimestel oleksid need õigused olemas. 

Mis puudutab maksupaketti või makse, mis me oleme välja pakkunud, siis vastupidi, me oleme väga kuulanud seda, mida on öelnud erinevad lobigrupid ja mida on öelnud ka opositsioon. Mis puudutab just majutusasutuste käibemaksu, seda, et seda nii palju tõsta ei oleks õige, siis me otsime kompromissi. Tõepoolest, kuna meil on seaduses sees või on lausa Euroopa nõue, et saab olla kaks erinevat määra, siis kui me ei tõsta majutusasutuste käibemaksu maksimummäärani, me peame tegema nendes määrades korrektuure. Näiteks EKRE fraktsiooni ettepanek oli tõsta meediaasutuste käibemaks täielikult 22%‑le. Nii et me oleme maha istunud [ja arutanud]. 

Aga tõesti, kompromissi on raske leida sellistes kohtades, kus üks ütleb, et seda ei tohi üldse teha, nagu näiteks abieluvõrdsuse puhul, ja teine ütleb, et seda on vaja teha.

Aeg! Aitäh! Jaanus Karilaid, täpsustav küsimus, palun!

Aitäh istungi juhatajale! Hea peaminister! Koalitsioonilepingust on midagi veel pühamat ja see on Eesti Vabariigi põhiseadus. See, et Eesti 200 ja sotsiaaldemokraadid nõuavad midagi, on nende erakonna poliitiline otsus. Aga põhiseaduses on § 27 lõige 2, mis annab perekonna mõistele väga selge tähenduse. Siis, kui rahvas käis hääletamas, sai rahvas väga selgelt aru nii, et abielu on mehe ja naise vahel. Nii et ma julgustaksin Reformierakonda, et see teie pakutud kompromiss ja lähenemine, et ära lahendada see küsimus kooseluseaduse rakendussätete abil, võiks olla tegelikult ühiskonna rahu mõttes lahendus, mitte lähtumine sellest, mida Eesti 200 ja teie paremal käel olev Riina Sikkut nõuavad. On midagi tähtsamat ja pühamat, see on rahva tahe ja see on tegelikult rahvahääletus, mis toimus 1992. aastal. Ma küll soovitaksin sellest lähtuda.

Teiselt poolt, kui me tõstsime peretoetusi pool aastat tagasi, detsembris 2022, siis tegid seda kõik viis erakonda, see oli parlamendi konsensus. Mina ei usu, et teie tõstsite peretoetusi ainult sellepärast, et lähetada Keit Pentus-Rosimannus Euroopasse ja ise jääda peaministriks. Ma olen täiesti veendunud, et te toetasite peretoetuste tõuse siiralt, et anda kindlustunne meie peredele. Ka sotsiaaldemokraadid toetasid peretoetuste tõusu, ma loodan, mitte poliittehnoloogiliselt, vaid samuti siiralt. Enne valimisi tõsta toetusi ja pärast langetada – see tõesti ei ole ilus.

Aitäh! Kaja Kallas, palun!

Teie küsimus oli poliitilise kompromissi kohta ja ma tõin näite poliitilise kompromissi kohta. On erinevad erakonnad, kellel on erinevad visioonid, ja me istusime kokku ja leidsime kompromissi, kompromissi selles, mida me selle valitsusega oleme suutelised tegema, ja teiseks selles, mida me ei ole suutelised tegema. See on poliitilise kompromissi hea näide. Minu meelest see, et meil on selline süsteem, et alati pead tegema kellegagi koalitsiooni, on tegelikult poliitilise kultuuri jaoks hea, sest ei teki sellist suurt vastandumist nagu näiteks nendes riikides, kus on kaheparteisüsteem, üks võidab ja teine kaotab. Ei ole seda, et saaks kellestki täielikult üle rullida.

Ma soovitan, et teie kui Riigikogu liige muidugi loeksite põhiseadust, mida te tsiteerite. Paragrahv 27 ei räägi mehest ja naisest. Ma loen teile selle ette: "Perekond rahva püsimise ja kasvamise ning ühiskonna alusena on riigi kaitse all. Abikaasad on võrdõiguslikud. Vanematel on õigus ja kohustus kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest. Seadus sätestab vanemate ja laste kaitse. Perekond on kohustatud hoolitsema oma abivajavate liikmete eest." Ei ole mitte midagi juttu ei mehest ega naisest, vaid on juttu perekonnast. Perekonnad on väga erinevad: on ühe vanemaga perekondi, kahe vanemaga perekondi, on perekondi, kus vanaema ja ema kasvatavad koos lapsi, on perekondi, kus lapsi üldse ei ole. Põhiseaduse loojad on olnud niivõrd ettenägelikud, et nad kaitsevad kõiki perekondi, sõltumata sellest, mida teie õigeks peate või ei pea. 

Positiivne on kuulda seda, et teist on nüüd saanud kooseluseaduse rakendusaktide tugev toetaja. Ma mäletan, kui me olime koos valitsuses ja mina ütlesin, et nüüd, kui [valitsuses] on kaks liberaalset erakonda, on meil võimalik see ebaõiglus lõpuks heastada ja teha ära kooseluseaduse rakendusaktid, mida ei ole kümme aastat tehtud, siis paraku oli jutt, et teie fraktsioonis sellele toetust ei ole, ja see jäi tookord tegemata. Aga see näitab omakorda seda, kuidas ühiskond on küpsenud. Ka näiteks Isamaa on öelnud, et nemad on valmis kooseluseaduse rakendusakte toetama, Keskerakond on öelnud, et nad on valmis kooseluseaduse rakendusakte toetama. Järelikult me oleme ühiskonnas liikunud edasi. Uskuge mind, ka abieluvõrdsus on midagi, mida te saate täpselt samamoodi toetada, et kõigil oleksid võrdsed õigused.

Aitäh! Jaanus Karilaid, käsi püsti. Küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta.

Just! Hea istungi juhataja! Ma arvan, et te oleks pidanud sekkuma. Ei ole ilus, kui peaminister tõstab koalitsioonilepingu ja oma poliitilised otsused kõrgemale põhiseadusest. Kui te küsiks rahva käest, nende käest, kes 1992. aastal käisid hääletamas, kuidas nemad mõtestavad perekonda ja perekonnast aru saavad, siis kindlasti ei oleks see [arvamus selline], kuidas Kaja Kallas täna sellest aru saab. Oleks vähegi julgust, riigimehelikkust, siis võiks ju rahva käest uuesti sedasama asja küsida. See oligi tegelikult see minu repliik ja põhiseadusel tallamine ei ole viisakas.

Aitäh! Aga ma ei saa lugeda seda kuidagi küsimuseks istungi läbiviimise protseduuri kohta. Järgnevalt lisaküsimus. Riigikogu liige Varro Vooglaid, palun!

Suur tänu, lugupeetud istungi juhataja! Austatud peaminister! Küsimuse teemaks oli küll poliitilise kompromissi tähendus Eestis ja ma saan aru, et me peame selle raames püsima, aga kuna peaminister ise rääkis siin ka juba põhiseaduses perekonna ja abielu kohta kirjutatust, siis ma eeldan, et ma võin selle kohta küsida.

Tegelikult ei ole ju mitte mingit vaidlust selle üle, et kui põhiseadus 1992. aastal vastu võeti ja kui seda teksti koostati, siis oli täiesti selge, et abielu ja perekonna all peeti silmas mehe ja naise vahelist liitu. Just eile õiguskomisjonis tõime ka selle esile, vaatasime eelnõu kohta esitatud arvamusi, vaatasime Justiitsministeeriumi kommentaare. Ma tsiteerin, mida kirjutab Justiitsministeerium oma kommentaaris: "Samas võib tõesti nõustuda väitega, et ajal, kui põhiseadus rahvahääletusel vastu võeti, mõistsid nii selle koostajad kui ka rahvahääletusel osalejad PS § 27 lg-s 2 nimetatud abikaasasid kui meest ja naist, sest selline oli tolleaegne arusaam abielust." Teie jutt sellest, et nad olid väga ettenägelikud ja pidasid silmas ka samasoolisi paare, lihtsalt ei vasta tõele. Seepärast, et mitte keegi, kes Põhiseaduse Assamblees osales, ei öelnud selle teksti koostamisel kunagi vastupidist. Mina rääkisin oma isaga, kes oli Põhiseaduse Assamblee liige – ma ei tea, kas teie ei isa oli ka, kui oli, siis te võite tema käest üle küsida, samamoodi nagu mina oma isa käest küsisin –, kas oli mingisugunegi kõige väiksemgi arutelu selle üle, et abielu ja perekonna all võiks pidada silmas midagi muud kui mehe ja naise vahelist liitu. Ei olnud. Tegelikult, kui me vaatame ka põhiseaduse teksti ennast, siis on täiesti selge, et seal on perekonna all peetud silmas mehe ja naise vahelist liitu: "Perekond rahva püsimise ja kasvamise ning ühiskonna alusena on riigi kaitse all." Homoseksuaalsed paarid on põhimõtteliselt viljatud. Sealt ei saa tulla mitte mingisugust rahva püsimist ega kasvamist – fakt! Järelikult on ilmselgelt peetud silmas mehe ja naise vahelist liitu, sest ainult sealt sünnivad lapsed.

Aeg, Varro Vooglaid!

See on ilmselge.

Aitäh! Kuna kompromiss on lai mõiste, siis peaminister Kaja Kallas, palun!

Jaa! Üldiselt on siin vabadus küsida [kõike], mida küsitakse. Põhiseadus on tõesti selline alusseadus ja konstitutsioon, mis tähendab seda, et see tegelikult sätestab need väärtused. Kui vaadata, mida kõike tegelikult põhiseaduse loomise ajal ette ei nähtud, siis neid asju on ju iseenesest palju. Võtame kas või sellesama meie e‑valitsemise. Seda ei ole põhiseaduses ette nähtud, sellepärast et need on uued asjad, mis on tulnud. Või digitaalsed isikutunnistused. Neid ei ole põhiseaduses ette nähtud, vaid on nähtud ette printsiibid, kuidas riiki valitsetakse, kuidas [toimib] võimude lahusus.

Samamoodi on perekonnaga: siin ei ole defineeritud, milline on õige ja milline on vale perekond. Perekondi on väga erinevaid. On perekondi, kes kasvatavad lapsi, keda nad ei ole ise sünnitanud või eostanud. On perekondi, kus lapsi üldse ei ole. Kas me tahame siis öelda, et nendele perekondadele, kus lapsi ei ole, põhiseaduse kaitse ei laiene? Me ju nii ei mõtle. Ma ei usu, et ka teie seda mõtlete. Jah, ma olen teiega selles mõttes nõus, et 1992. aastal, kui põhiseadus vastu võeti, siis tõesti neid teemasid niimoodi laual ei olnud. Tol korral oli arusaamine tõesti see, et on puhtalt mees ja naine ning see on abielu ja see on perekond. Aga tegelikult, kui te vaatate ajas tagasi, siis siin ei ole näiteks ka seda, kas perekond peaks olema siis … Kui me ütleme, et perekond on ainult see, mida teie peate õigeks – näiteks, et teie perekond on see õige perekond –, siis me jätame väga paljud inimesed põhiseaduse kaitse alt välja.

See põhiseaduslik kaitse ütleb seda, et abikaasad on sõltumata sellest võrdõiguslikud, siin ei ole abikaasade sugusid ära toodud. Siin on kirjas see, et vanematel on õigus ja kohustus kasvatada oma lapsi ja hoolitseda nende eest, see, et seadus sätestab vanemate ja laste kaitse, ja see, et perekond on kohustatud hoolitsema oma abivajavate liikmete eest. See tähendab ka seda, et kui on näiteks vanemad perekonnaliikmed, siis nende eest tuleb hoolitseda. Need on väga üldised põhimõtted. 

Nii nagu ajas on muutumas perekonna mõiste, on ajas muutumas ka igasugused muud asjad. Vaadake kas või ajas tagasi: kunagi olid abielulahutused keelatud, sellist asja ei olnud. Tänapäeval on väga palju perekondi …

Aeg, proua peaminister!

… kus ollakse juba teisel ringil.

Aitäh! Ma lõpetan selle küsimuse käsitlemise. Aga meil on siin käed püsti. Küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta, Kert Kingo, palun!

Tänan! Ma olen segaduses. Ma soovin teada saada, mis selle infotunni formaat on. Kas infotunni formaat on selline, et igale küsimusele – pean silmas konkreetse teema raames – peaminister vastab, kust tuul puhub? Kord vastab ühele sellel teemal ühtemoodi ja kolme minuti pärast vastab täpselt risti vastupidi. Mis selle infotunni mõte on? Minu arusaamist mööda peaks mõte olema see, et inimesed, kes seda jälgivad, saaksid selgust teatud teemades. Aga kui peaminister oma vastuseid kogu aeg 180 kraadi muudab, mis formaat see siis on? Äkki oskate mulle ära seletada?

Aitäh, Kert Kingo! Kuna küsimused ja vastused on teemasse, siis istungi juhataja ei sekku teemade käsitlemisse mitte ühelgi moel ja ei kirjuta ette ei küsimusi ega vastuseid. Varro Vooglaid, palun, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta!

Mul on hästi rangelt küsimus istungi või infotunni läbiviimise protseduuri kohta. Selgituseks ma lihtsalt ütlen, miks ma seda küsin. Küsimus sellest, kas põhiseaduse mõttest peab lähtuma või ei pea lähtuma, on fundamentaalse tähtsusega, eks, valitsuse poolt, koalitsiooni poolt, kõigi poolt. Kas me lähtume sellest, et põhiseadusele anti teatud mõte ja sellega ollakse riigivõimu teostamisel seotud, või me lähtume täiesti teistsugusest kontseptsioonist, et me lihtsalt mõtestame põhiseadust ümber, ütleme, et ajad on muutunud ja nüüd meie arvates põhiseadus tähendab midagi muud kui see, mida selle kirjutajad ja hääletajad silmas pidasid?

Ja nüüd küsimus. Pidades silmas selle küsimuse olulisust, kas me võib-olla saaksime siin saalis hääletada, kas me saame seda fundamentaalse tähtsusega küsimust pikemalt arutada? Ma selgitan veel. Ma tean, et otseselt kodukord sellist hääletust ette ei näe. Aga kodukord ei näe ette ka sellist hääletust, kas Riigikogu liikmed võivad esitada arupärimisi ja eelnõusid, ometi me sellise asja üle oleme hääletanud. Äkki me saame siis hääletada ka seda, et arutada seda väga fundamentaalse tähtsusega põhiseaduse tähendusesse puutuvat küsimust? Kas see on äkki võimalik? Äkki te istungi juhatajana võtate selle otsuse vastu või teeb seda juhatus?

Aitäh, Varro Vooglaid! Ma täpsustan, et kodukord näeb ette seda, et Riigikogu liikmed saavad esitada eelnõusid ja arupärimisi, aga teie küsimus ei ole käesoleva istungi protseduuri läbiviimise kohta. Kui te loete meie kodu‑ ja töökorra seadust, § 139, § 140, § 141, siis te saate täpselt teada, milline on infotunni formaat. Seal on ka vastus teie küsimusele. Varro Vooglaid, teine küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta.

Suur tänu, lugupeetud istungi juhataja! Me teame ju mõlemad ka seda, et Riigikogu kodu‑ ja töökorra seadus ei näe ette, et saaks korraldada hääletust selle küsimuse üle, kui palju ja kas üldse saavad Riigikogu liikmed esitada istungi rakendamise ajal eelnõusid ja arupärimisi. Ei näe sellist asja ette. Teie tuletasite Riigikogu juhatuses sellise õiguse endale kuidagi seaduse mõttest. Ma tahtsin samamoodi küsida, et äkki saab siin ka seaduse mõttest tuletada sellise võimaluse, et hääletame selle üle, kas me saame seda küsimust natuke pikemalt arutada.

Aitäh, Varro Vooglaid! Kui te vaatate meie kodu‑ ja töökorra seadust, siis [näete, et] me ei saa seda teha. See ongi vastus teie küsimusele. Ma ütlesin juba eelnevalt, et me oleme selle küsimuse käsitlemise lõpetanud.

Siirdume tänase üheksanda küsimuse juurde, millele vastab peaminister Kaja Kallas, küsija on Helle-Moonika Helme ja teema on olukord riigis.

Hea eesistuja! Hea Kaja Kallas! Infotunni alguses oli pikk jutt sellest, kas te oskate nalja teha ja kas teil on õigus nalja teha. Ega keegi ei kahtlegi selles, et te oskate nalja teha. Vaadake, see stand-up-komöödia tuleb teil väga hästi välja. Te võiksite proovida seda teha ka Euroopas, seal on rohkem rahvast ja suuremad lavad. Aga samas te tahtsite, et me arutaksime ka tõsiseid väljakutseid, ja ma tulen teile selles küsimuses vastu. Nagu te soovisite, räägime majandusest, selle olukorrast, ja räägime faktidest. 

Eesti jaekaubanduse mahu kukkumine oli aprillis Euroopa Liidu üks suurimaid. Eesti majanduse langus oli esimeses kvartalis laiaulatuslik, ütleb Statistikaamet. Liikmesriikidest langes enim Eesti tööstustoodang, taas kord Euroopa Liidu kõige halvem tulemus. Teie valitsuse laastamistöö on viinud meid näitajatelt täiesti põhja. Inflatsioonis me olime kaua esimesed, energiahindade poolest samuti ja on loogiline, et nüüd ka tööstustoodang on languses. Need on seotud asjad ja selle nimi on riigi konkurentsivõime. Valitsus on aga, nagu me näeme, vaid jälgimas asjade kulgu ja surumas ettevõtjaid ja inimesi põlvili üha uute maksudega. Ma küsingi, mis plaan teil on. Ettevõtlus on vabalanguses, majandus on vabalanguses. Kas tõesti ainuke plaan on maksutõusud, mis tapavad otseselt ja kaudselt sedasama majandust? Kui raha ei tule majandusest, siis kust see tuleb?

Aitäh! Kaja Kallas, palun!

Aitäh! Kõigepealt, ma just täna hommikul maandusin, tulin lennukiga Singapurist Aasia lavadelt, kus oli, muideks, tõesti väga palju publikut. Mitte ainult Euroopa lavad, vaid ka Aasia lavad on mulle avatud, mis on positiivne.  

Aga tulen teie küsimuse juurde. Esiteks, maksukoormus ei tõuse. Vaadake kõiki neid samme, mis me teeme. Maksukoormus jääb sinnasamasse vahemikku, kus ta on olnud. Lihtsalt meie kulutused on niivõrd palju kasvanud, et see peab protsentuaalselt tulema ka teiselt poolt vastu. Jah, see on tõsi, et meie tööstustoodang on langemas. Tööstustoodangu maht tõesti vähenes pea kõigis harudes. Suurema osatähtsusega tegevusaladest kasvasid ainult põlevkiviõli ning mootorsõidukite haagiste ja poolhaagiste tootmine. 

Selge on see, et meie majandus on väga palju seotud meie ekspordipartnerite majandusega. Praegu läheb nii Soomes kui ka Rootsis väga keeruliselt. Võtame konkreetselt, vaatame nendesse numbritesse sisse. Rootsis on näiteks kinnisvarasektoris suur langus, see automaatselt avaldab mõju meie puitmajade tootjatele ja kõigile, kes ehitussektorisse seal panustavad. Need asjad on omavahel väga seotud. Lisaks sellele on puidusektori olukord väga keeruline sellel põhjusel, et Venemaalt enam puitu ei saa.  

Vaatame kogu majanduse olukorda. Majanduslangus oli tõepoolest esimeses kvartalis püsivhindades 3,2% ja jooksevhindades kasvas SKP 9,3% ehk tegelikult teist kvartalit järjest tuli suurim positiivne mõju põllumajandusest ja suures osas toetas majandust ka kutse‑, teadus‑ ja tehnikaalane tegevus. Positiivne on see, et inflatsioon on alanemas. Need riigid, kes teile meeldivad, on seda inflatsiooni väga uhkelt eest vedamas, need, kes on teinud väga suuri toetuspakette, ometi ei ole see aidanud inflatsiooni alla tuua. Meie mõte on ikkagi see, et me oleme avatud majandusega riik, me peame tegelema nende väljakutsetega, mis meil on, ja sellega me selle valitsuse raames …

Aeg, proua peaminister!

… ka tegeleme.

Aitäh! Enne kui ma annan võimaluse esitada täpsustav küsimus, üks oluline protseduuriline täpsustus. Infotundi reguleerivad meie kodu‑ ja töökorra seaduse §-d 142–146. Eelnevalt ma mälu järgi ütlesin kolm paragrahvi, aga need puudutavad arupärimisi. Varro Vooglaid, küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta.

Suur tänu, lugupeetud istungi juhataja! Kuna te selle teema praegu üles võtsite, siis ma mõtlesin, et ma küsin ikkagi selgituseks. Me mäletame ju seda, et kui oli küsimus, kas Riigikogu juhatus saab võtta vastu otsuse piirata Riigikogu liikmete õigust esitada eelnõusid ja arupärimisi, siis – ma ei jõudnud nii kiiresti praegu võtta lahti kodu‑ ja töökorra seadust – te tuletasite selle ühe seaduse alguse paragrahvi punktist 18, et saab otsustada muid reguleerimata küsimusi. Minu protseduuriline küsimus oligi sellega seotud. Ma tean, et Riigikogu kodu‑ ja töökorra seadus seda otseselt ei reguleeri, aga muid reguleerimata küsimusi saab otsustada teie poolt kasutusele võetud tõlgenduse kohaselt, toetudes ka kodu‑ ja töökorra seadusele. See oli mu küsimuse mõte. Ma loodan, et te mõistate.

Aitäh! Aga ütlen veel kord, et ei ole plaanis seda analoogiat infotunnis kasutada, see on mõeldud ikkagi küsimusteks ja vastusteks. Ja küsimusi on täna väga palju – 16. Kui me kulutame väga palju aega protseduurilistele küsimustele, siis [nimekirjas] tagapool olevad inimesed ei saa küsida. Jätkame nüüd täpsustava küsimusega. Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh uuesti sõna andmast! Küsimus ikkagi on, peaminister, see, et tõepoolest, sellest loogikast küll keegi eriti aru ei saa, et maksud tõusevad, aga maksukoormus ei tõuse. See on hea, kui teie sellest aru saate. Ka rahandusminister Võrklaev, kes meile siin teie maksueelnõusid käis tutvustamas, ütles selge sõnaga, et maksukoormus tõuseb, sest maksud tõusevad. Kuidas siis tegelikult on? Te võiksite omavahel vähemalt retoorikas kokku leppida, kui tahate suurelt hämada. 

Teine küsimus on mul natukene teisest vallast, aga olukorrast riigis. Me oleme kahjuks olukorras, kus üks väike, kuid häälekas vähemus on valitsuse jõulise tegevuse tulemusena ühiskonda ümber korraldamas. Me näeme, kuidas abielu mõiste defineeritakse ümber, ema ja isa positsioon ühiskonnas ja sellega seoses ka perekonna mõiste ümberdefineerimine on käimas. Meieni on jõudnud info, et Sotsiaalministeeriumis survestatakse ametnikke kantsleri tasemel osalema homoparaadil. Ärme praegu üldse keskendume sellele küsimusele, kas see vastab tõele või ei vasta või mida te sellest arvate, aga ma lihtsalt palun vastust küsimusele, palun teilt vastust konkreetsele küsimusele. Kas kõigil ametnikel, ilma eranditeta, on põhiseadusest tulenev õigus – see põhiseaduse paragrahv on § 40 – oma veendumustele ja südametunnistusevabadusele toetudes mitte sellistes ettevõtmistes osaleda, ilma et sellega võiks kaasneda ükskõik millised repressioonid või et sellega võiks siduda ükskõik milliseid sanktsioone?

Aitäh! Kaja Kallas, palun!

Jah, on. Kõigil on õigus oma veendumustele, oma arvamustele.

Aitäh! Üks lisaküsimus. Kert Kingo, palun!

Ma tänan, lugupeetud istungi juhataja. Hea Kaja Kallas! Teie juhitavate valitsuste käekirjaks ongi kujunenud selline sund. Need, kes sellele sunnile ei allu, saavad erineval moel karistatud. Seda sundi te rakendasite koroonaterrori ajal, kui te survestasite riskianalüüsi abil inimesi sundkorras vaktsineerima. Kes sunnile ei allunud, need vabastati töölt. Ise te väitsite muidugi, et meil sundvaktsineerimist ei ole, kuigi tänaseks avaldatud kohtuotsustest ilmneb ilmselgelt vastupidine. Nüüd on välja ilmunud järjekordne selline tegevus, kui tõesti sunnitakse ametnikke käsu korras osalema üritusel, mis ei pruugi nende veendumustega ikkagi kooskõlas olla. Me teame ka, kuidas te siin seda homoabieluseadust läbi surute, rikkudes põhiseadust, väänates seda meelevaldselt, tõlgendades seda meelevaldselt või mis iganes, kõikvõimalikke õudusi tehes. Ma nüüd küsin, kuidas teil igasuguse sunniga on. Kas teie jaoks põhiseadus üldse midagi tähendab või ka sellele leiate te mingi sobiva tõlgenduse?

Aitäh! Kaja Kallas, palun!

Aitäh! Põhiseadus on kõige olulisem seadus riigis ja sellele tuginevad kõik teised seadused. Ja mingit sundi ju ei ole. Meil on arvamusvabadus, veendumuste vabadus, kõik saavad arvata, saavad olla nii, nagu nad on. Ma vastasin teie kolleegile: ametnikel ei ole mingit sundi. Kui nad kuskil tahavad osaleda, siis võivad osaleda, kui ei taha osaleda, siis ei osale. Mitte kedagi ei sunnita mitte millekski. Ma üritasin otsida siit lihtsalt seda, et maha lüüa seda palli, millega te kogu aeg mängite, aga ma ei leia seda hetkel, ma ei taha eksida nende numbritega, mis puudutavad – ahah, leidsin! – vaktsineerimist. Te ütlete, et näed, et kohtus on leitud – ahah, see ei ole siiski see –, et riik on käitunud valesti. Vastupidi, enamuses kohtuasjades on riik saanud õiguse, sealhulgas kolmandal kohtuastmel, kui on apelleeritud. Riigikohus on leidnud, et teiste inimeste tervise kaitseks sai valitsus kehtestada piiranguid. Te viitate paarile, kahele lahendile, mis on alama astme kohtulahendid, mis ei ole veel jõustunud. Aga enamuses kohtukaasustes on riigile jäänud õigus. Teiste inimeste elu ja tervise kaitseks oli COVID‑i ajal riigil õigus kehtestada piiranguid ja see on täiesti põhiseaduspärane.

Aitäh! Ma lõpetan selle küsimuse käsitlemise. Aga nüüd on käsi püsti ja küsimus istungi läbiviimise protseduuri kohta Mart Helmel. Palun!

Minu teada peaks eesistuja kutsuma korrale kõnelejat, kui kõneleja räägib ilmselgelt valet. Antud juhul Kaja Kallas rääkis ilmselgelt valet, kui ta ütles, et kedagi ei tohi sanktsioneerida ja kõigil on õigus südametunnistuse‑ ja arvamusvabadusele. Mina Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna pikaajalise esimehe ja praeguse aseesimehena võin öelda: Eestis on olnud süstemaatiline EKRE-vastase vaenu õhutamine, milles on osalenud ka Kaja Kallas, sõnaselgelt süüdistades meid küll putinismis, küll, ma ei tea, kagebismis …

Milles on …

… küll natsismis, küll rassismis, küll veel milleski, millel ei ole tegelikult mitte mingisugust alust. Kui ta ütleb praegu siin, et kõigil on õigus ja kedagi ei sanktsioneerita ega süüdistata …

Milles on protseduuriline küsimus?

 … siis see ei vasta tõele ja eesistuja ülesanne on korrale kutsuda …

Palun protseduuriline küsimus! 

… ja öelda, et ta ei räägi tõtt! 

Ma ei saanud aru, milles oli protseduuriline küsimus.

(Räägib kohalt.) Protseduuriline seisneb selles, et esiteks tuleb juhtida tähelepanu …

Aitäh! Aga ma ei saa lugeda seda protseduuriliseks küsimuseks, head kolleegid, sellepärast et nagu eelnevalt on korduvalt välja toodud, siis istungi juhataja ei sekku küsimuste sisusse, kui need püsivad teemas. Nagu öeldud, me oleme selle küsimuse käsitlemise praeguseks lõpetanud. 

Aga, head kolleegid, kuna meie aeg on täis ja me peame kaks minutit enne täiskogu istungi algust kutsuma Riigikogu liikmed saali, siis kahjuks me ei saa järgmisi küsimusi ajapuudusel enam käsitleda. Ma tänan valitsuse liikmeid, tänan kõiki Riigikogu liikmeid. Meie tänane infotund on lõppenud.