Tere päevast, head kolleegid! Alustame Riigikogu täiskogu I istungjärgu 5. töönädala kolmapäevast istungit. Kohaloleku kontroll, palun! 

Kohalolijaks registreerus 86 Riigikogu liiget, puudub 15. 

Järgnevalt on võimalus üle anda eelnõusid ja arupärimisi. Head kolleegid, ma tänan! Eelnõusid ja arupärimisi täna üle anda ei ole. Ma siiralt … (Saalist räägitakse.) Aa, väga vabandan! Marko Mihkelsonil ikkagi on üks eelnõu või arupärimine üle anda. (Elevus saalis.)

Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Head kolleegid! Mul tõepoolest on soov Riigikogu väliskomisjoni nimel üle anda Balti Assamblee delegatsiooni moodustamise otsuse eelnõu. See on üle antud digitaalselt. Aitäh!

Aitäh! Veel kord vabandan Marko Mihkelsoni ja kõikide kolleegide ees. Ma [arvasin], et Marko on juba valmis ette kandma järgmist päevakorrapunkti, aga minu viga, minu eksitus. Ma loodan, et te annate vähemalt selle mulle andeks. 

Nüüd üks teade, mille palus edastada Riigikogu esimees. Siin oli juttu, et kabinettides ei ole võimalik näha Riigikogu täiskogu istungi ülekannet. Tõepoolest, see probleem oli, et teatud päevadel seda ülekannet näha ei olnud, aga nüüd tema informatsiooni kohaselt peaks kõikides kabinettides see olema nähtav. (Hääl saalist: "Ei ole.") Nii. Ja tema palve oligi, et juhul kui kellelgi ei ole [nähtav], siis palun anda sellest haldusosakonnale teada ja see vaadatakse üle. Aga probleem suures plaanis on lahendatud. 

Head kolleegid! Läheme tänase esimese päevakorrapunkti juurde, mis on Riigikogu liikmete Marko Mihkelsoni, Siim Kallase, Maria Jufereva-Skuratovski, Enn Eesmaa, Kristo Enn Vaga, Erkki Keldo, Karmen Jolleri, Leo Kunnase, Eerik-Niiles Krossi, Margit Sutropi, Tõnis Lukase, Kristina Šmigun-Vähi, Urve Tiiduse, Aivar Sõerdi, Mario Kadastiku, Tiit Marani, Annely Akkermanni, Jaak Valge, Alar Lanemani, Anastassia Kovalenko-Kõlvarti, Aleksandr Tšaplõgini, Andre Hanimäe, Jaanus Karilaidi, Lauri Laatsi, Rain Epleri, Anti Poolametsa, Henn Põlluaasa, Irja Lutsari, Toomas Uibo, Tarmo Tamme, Hendrik Johannes Terrase, Valdo Randpere, Kalle Grünthali, Kadri Tali, Vilja Toomasti, Timo Suslovi, Ants Laaneotsa, Lauri Hussari, Jürgen Ligi, Siim Pohlaku, Evelin Poolametsa, Marek Reinaasa, Mait Klaasseni, Luisa Rõivase, Peeter Tali, Pipi-Liis Siemanni, Yoko Alenderi, Liina Kersna, Tanel Teini, Maris Lauri, Johanna-Maria Lehtme, Signe Kivi, Andres Metsoja, Helir-Valdor Seederi, Anti Allase, Toomas Kivimägi, Andres Suti, Igor Taro, Urmas Reinsalu, Kalev Stoicescu, Anti Haugase, Urmas Kruuse, Helmen Küti, Pärtel-Peeter Pere, Katrin Kuusemäe, Heljo Pikhofi, Priit Lombi, Õnne Pillaku, Eduard Odinetsi, Helle-Moonika Helme, Mart Helme, Riina Solmani, Reili Ranna, Aivar Koka, Mart Maastiku, Priit Sibula, Jaak Aabi, Meelis Kiili, Kersti Sarapuu, Tanel Kiige, Ester Karuse, Tõnis Mölderi, Aleksei Jevgrafovi, Jüri Ratase, Andrei Korobeiniku, Maido Ruusmanni, Kert Kingo, Arvo Alleri, Liisa-Ly Pakosta, Hanah Lahe, Vadim Belobrovtsevi, Raimond Kaljulaidi, Jevgeni Ossinovski, Ants Froschi ja Rene Koka esitatud Riigikogu avalduse "Ukraina NATO-liikmesuse toetuseks" eelnõu 90 esimene lugemine. 

Head kolleegid! Tutvustan teile mõne sõnaga selle päevakorrapunkti menetlemise korda. Esimesena teeb ettekande eelnõu esitajate esindaja. Ettekande pikkus on kuni 20 minutit ja seejärel saab talle esitada küsimusi. Järgmisena teeb ettekande juhtivkomisjoni esindaja. Tema ettekande pikkus on samuti 20 minutit ja ka talle saab ettekande lõpus küsimused esitada. Nüüd oluline [info], head kolleegid! Juhin tähelepanu, et kummalegi ettekandjale võib esitada ühe küsimuse. Kummalegi ettekandjale saab esitada ühe küsimuse. Pärast küsimustele vastamist avatakse läbirääkimised, kus võivad sõna võtta fraktsioonide ja komisjonide esindajad. Pärast läbirääkimiste lõppemist vaatame läbi muudatusettepanekud, kui neid on esitatud, ja seejärel toimub lõpphääletus. 

Palun nüüd ettekandeks Riigikogu kõnetooli eelnõu esitajate esindaja, Riigikogu liikme Marko Mihkelsoni. Palun!

Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Head kolleegid! Käesoleva avalduse eelnõu on menetlusse andnud 95 Riigikogu liiget. Nii suurt ja ühemõttelist toetust pole leidnud ükski varasem parlamendiliikmete algatus, mille eesmärk on avaldada Eesti rahvaesinduse seisukohta mõnes rahvusvahelises küsimuses. See väljendab Riigikogu uue koosseisu konsensuslikku toetust Ukraina rahva võitlusele oma maa ja ka meie vabaduse eest. Avalduses väljendab Riigikogu otsustavat tahet kindlustada Euroopas riikide suveräänsust ja territoriaalset terviklikkust ning saavutada püsiv rahu, sest üksnes selline strateegiline eesmärk aitab meil teostada sihikindlat poliitikat Ukraina toetamisel tema võitluses agressioonisõda pidava Venemaa vastu. Seepärast on Riigikogu liikmed veendunud, et üksnes strateegiline võit Venemaa üle ja sellele järgnev Ukraina liitumine NATO-ga on ainus tee reeglitel põhineva maailmakorra kestliku rahu ja Euroopa demokraatlike riikide julgeoleku tagamiseks. 

Eesti enda traagiline kogemus teisest maailmasõjast veenab, kui ohtlik on püsivalt impeeriumimeelse Venemaa naabruses olla neutraalne või Vahe-Euroopa halli tsooni kuuluv riik. Lähiajalugu on korduvalt kinnitanud, et Nõukogude Liidu lagunemine 1991. aastal ei kustutanud Moskva tahet taas luua riikide ja rahvaste suveräänsust hävitada püüdev impeerium. Etniliste konfliktide sütitamine ja oma sõjalise kohaloleku kindlustamine mitmel pool endise impeeriumi aladel on olnud osa Venemaa kavast tekitada mõjusfäärid nende hilisema reintegreerimise eesmärgil. 1994. aastal vallandunud Tšetšeenia sõjad olid esimeseks selgeks märgiks, et impeeriumi taasloomiseks on Venemaa valmis kasutama kõige brutaalsemat jõudu ega hooli rahvusvahelise õiguse põhimõtetest. 

Kahjuks olid reeglitepõhise maailmakorra kaitsjad naiivsed, kui eeldasid, et Berliini müüri ja eeskätt Nõukogude impeeriumi langemise järel on Venemaa valmis tunnistama mineviku kuritegusid ja lahti ütlema oma sajandeid väldanud ekspansionistlikust vallutuspoliitikast. 2008. aasta aprillis Bukarestis toimunud NATO tippkohtumisel tehti strateegiline viga, kui jäeti Ukrainale ja Gruusiale andmata liikmesuse tegevuskava. Kui allianss oleks seda toona teinud, poleks võib-olla olnud augustisõda Gruusias 2008. aastal ega 2014. aastal alanud Venemaa agressiooni Ukraina vastu. Kuid isegi Krimmi illegaalne annekteerimine ei tekitanud meie liitlaste ja partnerite seas sellist tähelepanu ja mõistmist, mis oleks olnud kohane reageering piiride jõuga nihutamisele Euroopas. Alles täiemahuline invasioon Ukraina riigi hävitamiseks, ukrainlaste vastu käivitatud genotsiid ning agressori sooritatud kümned tuhanded sõjakuriteod on sundinud kogu läänemaailma ümber hindama oma poliitikat Venemaa suunas. 

Selles olukorras on Eesti ja teiste meiega sarnaselt mõtlevate riikide roll lääneliitlaste strateegia kujundamisel ülimalt oluline. Meid kuulatakse täna rohkem kui kunagi varem ja seepärast on ka meie tänane avaldus osa Eesti diplomaatilisest jõupingutusest, mis teenib ka meie enda julgeolekuhuvisid. Riigikogu liikmed on veendunud, et mõjusfääride poliitika Euroopas on jätkuvalt ohuks kogu kontinendi ja ka meie enda julgeolekule, nii nagu see ei toonud rahu pärast teise maailmasõja lõppu. Seepärast tuleb teha kõik, et hallid alad Euroopa poliitiliselt kaardilt kaoksid. Meie meelest tuleb otsustavalt tugevdada Euro-Atlandi vabade ja demokraatlike riikide iseseisvust ja puutumatust hästi kaitsnud julgeolekuarhitektuuri, mille keskmes on Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsioon ehk NATO. Venemaa praeguse režiimi strateegiline eesmärk on see julgeolekuarhitektuur lõhkuda või isegi hävitada. See tähendaks ka meie iseseisvuse hävitamist. 

Alles mõni päev tagasi teatasid Vene propagandistid, et Balti riigid tuleb võimalikult ruttu vallutada ja teha Tallinn Bahmuti moel maatasa. Ainus, mis sellise musta stsenaariumi ellurakendamise saab ära hoida, on NATO heidutusvõime tugevdamine, sealhulgas liitlaste kohaloleku viivitamatu kasvatamine Eestis ja teistes Balti riikides vastavalt alliansi kaitse- ja heidutusmeetmetele. Kui meie huvides on kaitsta Eesti iseseisvuse püsimist, siis vastavate siseriiklike otsuste tegemisel peaksime endalt alati esmajärjekorras küsima, kas see aitab kaasa meie julgeoleku ja iseseisvuse tugevdamisele. Täpselt sama kehtib rahvusvahelist julgeolekut puudutavate küsimustes puhul. 

Ukraina valitsus esitas 30. septembril 2022. aastal ametlikult avalduse NATO-ga liitumiseks. Eeloleval suvel, juulis, kogunevad alliansi liidrid Leedu pealinnas Vilniuses. Pole paremat aega, võimalust ega kohta selleks, et teha Euroopa julgeoleku tugevdamiseks ajaloolise kaaluga otsused. On ilmselge, et Ukraina võidu järel tagab nende riikliku iseseisvuse ja ka rahu Euroopas üksnes Ukraina liitumine NATO-ga. Igasugune kõhklus NATO laienemise küsimuses julgustab Venemaad vaid uutele agressioonidele. Meie ja meie liitlaste kätes on praegu unikaalne võimalus kujundada selline vastastikuste julgeolekutagatistega ühtne Euroopa, millist pole varem nähtud ning mis looks vähemalt eeldused kontinendi julgeolekut ähvardava ja kogu reeglitepõhist maailmakorda häiriva Vene impeeriumi unistuse lõplikuks kokkuvarisemiseks. Seepärast rõhutavad Riigikogu liikmed oma tänases avalduses, et NATO Vilniuse tippkohtumisel peavad liikmesriigid sõnastama Ukraina kiireks NATO-ga integreerumiseks vajalikud konkreetsed ja ühemõttelised sammud ning andma Ukrainale alliansiga liitumise kutse. 

Ma tänan kõiki Riigikogu kolleege, kes andsid käesolevale avaldusele oma toetusallkirja ning kes täna teevad hääletamisega avaldust toetava otsuse. Aitäh!

Väga suur tänu ettekandjale! Üks hetk. Kas kolleegidel on küsimusi Markole? Küsimusi ei ole. Siis veel kord, suur aitäh! Nüüd palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli väliskomisjoni liikme härra Urmas Reinsalu. Palun!

Lugupeetav parlamendi aseesimees! Head rahvaesindajad! Marko avas idee, mida me taotleme selle peatselt hääletatava avaldusega. Selle avalduse menetlemise etümoloogia on selline, et kui aprilli keskel kogunes väliskomisjon, siis ma panin ette võtta vastu parlamendi esimese otsusena toetusavalduse Ukrainale, mis sisaldaks muu hulgas nii Ukraina NATO-liikmesuse toetust kui ka muid teemasid, mis on rahvusvahelise kogukonna arutelu all. Pärast töökorras arutelu me leidsime, et on asjakohane keskenduda justnimelt ühele kesksele küsimusele, mille puhul, tuleb ausalt tunnistada, lääne kogukonnas, NATO liikmesriikides, ei valitse sugugi konsensust. Ennekõike Lääne-Euroopa riigid, suuremad NATO liikmesriigid, sügavalt kõhklevad selles võimalikus otsuses, milleks me kutsume üles NATO liidreid Vilniuse tippkohtumisel.

Selles vaimus valmistas Marko Mihkelson ette avalduse projekti. Me arutasime seda töögrupis kõigi parlamendijõudude esindajatega. Lisaks stiililistele muudatustele oli põhiline aruteluküsimus, kuidas ja millise moodusega väljendada toetust Ukraina NATO-püüdlustele. Leedu parlament tegi juba aprillikuus meie praegu menetletava avaldusega analoogilise avalduse, kus ta samuti kutsub üles Vilniuse tippkohtumisel kutset andma. Läinud nädalal Poola senat, parlamendi ülemkoda, tegi avalduse, mis oli võrreldes meie avaldusega – selgesõnaline must valgel üleskutse, konkreetne otsus, poliitiline otsus, et anda Ukrainale NATO-ga liitumiskutse – veidi eufemistlikumas vormis ootus, et NATO tippkohtumisel astutakse konkreetsem samm kui varasem retoorika NATO avatud uste poliitikast või Marko Mihkelsoni viidatud Bukaresti 2008. aasta tippkohtumise järelmid.

Sellega seoses langetas väliskomisjon pärast arutelu otsuse, et me peame olema võimalikult selgesõnalised oma intentsioonis, mis väljendub lausega anda Ukrainale alliansiga liitumise kutse. Komisjoni liikmed kiitsid pärast fraktsioonide töörühma menetlust selle eelnõu konsensusega heaks ja muudatusettepanekuid selle eelnõu kohta ka parlamendiliikmetelt ei laekunud. Aitäh!

Väga suur tänu ettekandjale! Kas on Urmas Reinsalule küsimusi? Küsimusi ei ole. Siis aitäh! Head kolleegid, avan läbirääkimised ja sõna saavad fraktsioonide ja komisjonide esindajad. Raimond Kaljulaid Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel, palun! 

Austatud ametikaaslased! Ukraina NATO-liikmesuse küsimus ei ole lihtne küsimus – selles ei ole mingit vaidlust. See on mitme muutujaga võrrand, aga ka mitme muutujaga võrrandit saab teatavasti lahendada. Eesti ametlik positsioon on olnud see, et me toetame Ukrainat igakülgselt: sõjaliselt, majanduslikult, poliitiliselt. Tuleb nõustuda eelkõnelejatega, et selle poliitika eesmärk on kestev rahu Euroopas, mille eeldus loomulikult on see, et agressor lahkub Ukrainast, okupeeritud alad vabastatakse, kurjategijad võetakse vastutusele, kahju hüvitatakse. Sellele järgnevalt või sellega paralleelselt on ülioluline see, et edasised võimalikud kallaletungid Ukrainale muudetakse, no kui mitte võimatuks, siis äärmiselt vähetõenäoliseks, äärmiselt keeruliseks, sest meil ei ole ühtegi [põhjust] uskuda, et Venemaa isegi lüüasaanuna sellega lepib. Kindlasti ta asub oma jõudu taas koguma ja püüab hiljem uuesti oma eesmärke saavutada. Ja see tuleb välistada. NATO-liikmesusele ei ole tegelikult välja pakutud mingit alternatiivi, mis oleks ka päriselt usutav. On räägitud julgeolekugarantiidest, aga lõppkokkuvõttes saavad kõik aru, et vaid NATO-täisliikmesus on see, mis pikas perspektiivis Ukrainale tagab rahu ja võimaluse oma riiki taas üles ehitada. 

Ma tervitan seda avaldust ka sellest vaatenurgast, et see toob Ukraina teema meile siia täiskogusse. Olgem ausad, me räägime sellest tegelikult liiga vähe, ja kui räägime, siis pigem loosunglikult. Ja see on probleem. Ma arvan, et see Riigikogu koosseis peaks palju rohkem enda jaoks mõtestama neid muutusi, mida see sõda Ukrainas paratamatult kaasa toob. Hea kolleeg Marko mainis siin reeglitel põhinevat maailmakorda. Aus oleks tunnistada seda, et isegi Ukraina täielik võit ja Venemaa täielik kaotus ei tähenda seda, et probleemid, mis kogu teise maailmasõja järgses rahvusvaheliste suhete korralduses ja institutsioonides eksisteerivad, pühitakse laualt minema. Kui ÜRO Julgeolekunõukogu liikmed ise rahvusvahelist õigust mitte millekski ei pea ja seda rikuvad, siis on väga raske rääkida näiteks selle institutsiooni võimest tagada maailmas rahu. Eelmisel kuul oli Venemaa ÜRO Julgeolekunõukogu eesistujariik, nii absurdne, kui see ka ei ole. 

Me peame ausalt tunnistama, et mitu põlve Euroopa ja ka lääne poliitikuid on olnud naiivsed. Me oleme oma sõjaväed, oma kaitseväed jätnud ilma rahastuseta, relvastuseta, mehitamata ja väljaõppeta. Euroopa võime ennast kaitsta on kaugel strateegilisest autonoomiast, millest räägivad meie head liitlased prantslased. Meie Venemaa-poliitika on olnud tegelikult läbikukkumine – Euroopa Venemaa-poliitika siis. Aga meil on need, kes tahaksid selle juurde võimalikult kiiresti tagasi pöörduda. Tegelikult on üha suuremaks kasvanud ka lõhe lääneriikide ja muu maailma vahel. Meie jaoks Eestis on Ukraina sõda eksistentsiaalne küsimus, paljude meie liitlaste jaoks on see väga oluline küsimus, aga suur osa maailma kehitab õlgu: no veel üks sõda, mis seal ikka. See on tõsine probleem. 

Selles kaoses on tegelikult üks organisatsioon, kes on minu meelest näidanud ennast siiski küllalt tugeva ja tõhusana – ja see on NATO. NATO ja NATO liitlaste antav sõjaline abi Ukrainale on olnud märkimisväärne. Ja muide küsige endalt seda, kas Soome ja Rootsi – mõlemad väga targad riigid, targad poliitikud – kiirustaksid NATO-ga liituma, kui see oleks selline hääbuv ajusurmas aegunud organisatsioon, nagu mõned on rääkinud. Nii et Vilniuse tippkohtumine on üli-ülioluline meie jaoks kaitseplaanide seisukohast, aga ka Ukraina jaoks. See on selgelt üks nende prioriteete ja ma arvan, et meie tänane avaldus siin rubriigis poliitiline toetus Ukrainale on oluline, on tähtis, seda pannakse NATO-s tähele ja see aitab Ukrainal oma eesmärke Vilniuses saavutada. Aitäh! 

Aitäh, lugupeetud ettekandja! Järgnevalt palun kõnetooli Enn Eesmaa, kes saab sõnavõtu Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel.

Suur aitäh! Head kolleegid! Ukraina on Riigikogu liikmetel juba aastaid sügaval südames. Mina mäletan hästi seda aega, kui vabadustahe Ukrainas tõusis – peaaegu 75% või oli see protsent isegi kõrgem. Me käisime Kiievis Maidanil, vestlesime ukrainlastega ja saime veel kord tõestust sellest, et nad võtavad asja väga tõsiselt. Nad tahtsid saada vabaks ja nad saidki. Eelmises koosseisus me võtsime vastu viis Ukraina-teemalist avaldust. Nii mõnigi arvas, et võib-olla pisut palju, aga olukord nõudis seda. Ma arvan, et see ei ole hetk elokventsiks ja seepärast [räägin] suhteliselt lühidalt. 

Mul on hea meel, et meie fraktsioon üksmeelselt kirjutas sellele avaldusele alla. Mina kuulusin koos Maria Juferevaga sellesse rühma, kes redigeeris ja vaatas veel kord selle teksti läbi. Me tegime mõned õige väikesed parandused, sest peamises me olime ühel meelel. Me teame, et tänapäeva keerulises maailmas on väga raske leida neid teemasid, milles isegi perekonniti ollakse ühel meelel, rääkimata siis demokraatlikult valitud demokraatlikust parlamendist, Riigikogust. 

Me mäletame üsna hästi ka seda, kuidas aeg-ajalt on tõusnud niinimetatud Vene kaart ja see on tavaliselt kasutusele võetud selleks, et eraldusjoont rõhutada. Kui aga Vene geograafiline kaart on hõlmanud juba suure osa iseseisvast Ukrainast, siis see Ukraina olukord teeb tühiseks Vene kaardi kasutamise. Me kõik saame sellest ühtemoodi aru ja seda näitab ka nende allkirjade rohkus.

Ukraina väärib NATO‑liikmesust. Loomulikult! Kui meie saime NATO liikmeks, siis tunnistagem ausalt, see oli poliitiline otsus, mille me kõik väga hea südamega heaks kiitsime. Hiljem oleme tõestanud, et see otsus oli õige. Ukrainal on võimas sõjavägi, millest igasugusel militaarliidul, kaasa arvatud NATO-l, on reaalselt väga palju abi. Tarvis on ainult sõda lõpetada ja kõik me mõtleme ühtemoodi, kuidas see sõda peaks lõppema. Kui meie ühisavaldusest on natukenegi kasu selles suunas, siis ma arvan, et me oleme väga õigel teel. Aitäh!

Suur tänu! Eesti 200 fraktsiooni nimel saab sõna Peeter Tali. Palun!

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! See oli 2014. aasta kevadel kohe pärast Maidani ja pärast Krimmi annekteerimist, kui me olime Maidanil ja kaitseminister oli pannud vist pärja või lilled – Urmas Reinsalu oli siis vist ajutiselt kaitseminister –, siis me rääkisime seal paljude inimestega ja üks autojuht või taksojuht ütles, et teie, eestlased-lätlased-leedulased, olete nii targad, et te olete nüüd NATO-s, me oleks pidanud ammu NATO-s olema ja oleks pidanud seda kõike tegema. Ukraina inimesed olid šokis selle sõna kõige halvemas mõttes.

Tõesti, 2000-ndate alguses Eesti, aga ka Läti ja Leedu kasutasid meisterlikult võimaluse akent ja me saime maailma, ma ütleksin, poliitiliselt ja sõjaliselt kõige võimsama organisatsiooni liikmeks. Kõige võimsam organisatsioon selles mõttes, et seda organisatsiooni seovad väärtused, ja NATO-l on sõjalises mõttes jätkuvalt kõige rohkem rakette, tuumaallveelaevu, lihtsalt allveelaevu, lennukeid, tanke, suurtükke ja ka sõdureid. Tehnoloogiliselt on NATO ülivõimas. Nüüd, see poliitiline pool. Seitse aastakümmet on NATO olnud absoluutne edulugu. NATO territooriumil on valitsenud rahu, mitte ükski riik ei ole julgenud NATO-t rünnata. Mitte ükski NATO liige ei ole teist NATO liiget rünnanud, mida ei saa öelda SRÜ kohta.

Kuigi filosoofid ja ühiskonna asjadest arvajad ennustasid, et ajalugu on läbi, siis paraku ei ole ajalugu läbi ja ukrainlasi tabas eelmise aasta 24. veebruaril veel suurem šokk, kui hoogu sai täiemahuline sõda mitmelt rindelt. Väga ilmseks sai see, et Putini režiim aktsepteerib ainult jõudu, mitte enam poliitilist, majanduslikku ega informatsioonilist jõudu, aga ainult toorest sõjalist jõudu. Selle märk on ka see, et muidu neutraalsust hoidnud riigid Soome ja Rootsi on teinud avaldused. Meil on väga hea meel, et meie hõimuvennad, soomlased, on NATO 31. täisliige. Loodame, et Rootsi liitub meiega peagi.

Venemaa lubadused ei maksa muidugi midagi. Selge märk sellest on 1994. aastast Budapesti memorandum, mida Venemaa lihtsalt ei järgi ja üritab naeruvääristada. Täna panevad Vene sõjaväelased ja poolsõjaväelised organisatsioonid Ukraina territooriumil toime jätkuvalt sõjakuritegusid. Jah, Ukraina ei ole seda sõda võitnud, aga Venemaa on selle sõja juba kaotanud. Selleks, et Ukraina sõja võidaks, peab sõda lõppema Ukraina tingimustel ehk kogu Ukraina territoorium peab olema vabastatud ja Venemaa peab ka vastutama toime pandud sõjakuritegude ja -kahjude eest.

Veel kolm minutit, palun!

Palun, kolm minutit lisaks!

Kriitikud võivad täna öelda, et Ukraina NATO-liikmesus on võimatu. Seda ei ole meile vaja öelda selles mõttes, et väikese rahvana tõime me esimese maailmasõja ja vabaduse tulest välja oma riikliku iseseisvuse ja lõime Eesti riigi. Pärast poolesajandilist Nõukogude okupatsiooni tundus, et see on võimatu, aga me tegime seda uuesti. Seepärast me saamegi aru, miks Ukrainal on nii väga vaja NATO-ga ühineda – NATO on väärtustel põhinev poliitiline ja sõjaline liit. 

Tsiteerin: "Lepinguosalised kinnitavad oma usku Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni põhikirja eesmärkidesse ja põhimõtetesse ning soovi elada rahus kõigi rahvaste ja valitsustega. Nad on kindlalt otsustanud kaitsta oma rahva vabadust, ühispärandit ja tsivilisatsiooni, mis rajaneb demokraatia, isikuvabaduse ja seaduse ülimuslikkuse põhimõtetel. Nad püüavad suurendada stabiilsust ja heaolu Põhja-Atlandi piirkonnas."

Ukraina kuulub nii vaimselt kui ka füüsiliselt vabasse maailma. Selle allkirjastatud Riigikogu avalduse eesmärk – või peaeesmärk, ma rõhutaksin – on julgustada meie NATO liitlasi andma Ukrainale NATO-ga liitumise kutse. Eesmärk on toetada Ukrainat teo ja poliitilise jõuga, mis meil on, ja anda Putini režiimile selge märk, et meie ei murdu ega väsi. Tänan!

Aitäh! Isamaa fraktsiooni nimel palun kõnepulti Urmas Reinsalu. (Urmas Reinsalu küsib lisaaega.) Kolm minutit lisaaega ka. Palun!

2021. aasta detsembri keskel saatis Venemaa välisministeerium kahepoolse memorandumi ettepaneku Ameerika Ühendriikidele ja NATO liikmesriikidele [saatis] teise lepinguprojekti, mis esiteks nägi ette seda, et lepingute osapooled deklareerivad, et NATO ei laiene, võtavad ühepoolse kohustuse, ja teiseks seda, et pärast 1997. aastat NATO-ga liitunud liikmesriikide territooriumile – mäletatavasti enne 2019. aastat – ei vii NATO liikmesriigid oma sõjaväeüksusi, sõjaväebaase ega relvi. NATO liikmesriigid ja Ameerika Ühendriigid lükkasid need lepingud tagasi. 

See põhimõtteline Venemaa soov dikteerida teiste riikide elulaadi ja julgeolekukorraldust on olnud maksev Venemaa vaates kogu selle traagilise üheksa-aastase sõja jooksul. Milles seisneb lääneriikide kõhklus? See rajaneb minu hinnangul kolmel põhimõttelisel argumendil. Esimene argument on tegelikult see, et veel selle sõja kestel eeldatakse ja nähakse riski, et pärast seda sõda – ja mitte keegi, ka Ukraina ise realistlikult ei [arva] seda, et me kõneleme Ukraina NATO liikme staatusest käesoleva sõja ajal, vaid me räägime kohe pärast sõda realiseeruvast julgeolekugarantiist – on võimalik, et Venemaa alustab uuesti sõda Ukraina vastu. Selle tõenäosus on tegelikkuses suurusjärkudes suurem, kui me kujutame ette Venemaa täiemahulist invasiooni Rootsi või Soome suunas. Sellist kõhklust heakskiidu andmisel lääneriikidel, NATO liikmesriikidel, nende riikide saamiseks NATO-sse ei olnud. 

Järelikult on küsimus, meie ja lääne kogukond arutab täna, kuidas pärast seda sõda vältida uut sõda. Selge on see, et kõik teised julgeolekugarantiid, millest praegu kõneldakse, ja lepinguprojektid, Rasmusseni-Jermaki mudel ja muud ideed, mida on välja pakkunud ka lääneriigid, on tegelikult koopiaravimid, mis ei ole võimelised kuidagipidi sisuliselt asendama NATO-liikmesust. Tegelikkuses ka kõik need lepinguprojektid, kui me vaatame, kõnelevad sisuliselt üksnes konsultatsioonidest ja relvaabist. 

Teine argument, mida kõhklusena esile tuuakse, on hirm Venemaa-poolse eskalatsiooni ees, ennekõike tuumaeskalatsiooni ees. Kolmas argument, miks paljudel riikidel on kõhklusi – ennekõike Ameerika Ühendriikidel on kõhklusi –, on olukord, kus võimaliku separaatrahu läbirääkimistel, mingitel rahuläbirääkimistel võib see osutuda järeleandmiseks selle loogika põhjal, et nii-öelda Ukraina tulevane neutraliteet või NATO mittelaienemine Venemaa-Ukraina piirile. Meie vaates on selge, et Euroopa julgeolekukorralduse huvides ei tohi need argumendid olla determineerivad või maksvad – ei vaikiv aktsepteerimine huvisfääride suhtes ka selle hinnaga, et see võiks kaasa tuua nii-öelda taktikalise rahu saabumise, ega ka see, et me psühholoogiliselt mööname tulevase sõja võimalikkust ja selles hirmus välistame või väldime NATO laienemist.

Eelmise aasta jooksul oli ennekõike Ameerika Ühendriikide surve Ukrainale, et mitte NATO‑liikmesuse küsimust avalikult üles tõsta. Seda põhjendati sellega – Jake Sullivani tsitaat oli mäletatavasti see –, et me tegeleme praktilise abiga Ukrainale, NATO küsimustega tegeleme tulevikus, see ei ole praegu aktuaalne. Meie terve mõistusega, talupojamõistusega, seisukoht on, et samal ajal saab nätsu närida ja jalutada. Need asjad ei ole kuidagi üksteist välistavad, vaid vastupidi, üksteist täiendavad, üksteist sidustavad – nii praktiline relvaabi kui ka Euroopa tulevase julgeolekukorralduse huvides Euroopa selline ülesehitus, mis välistab tulevase sõja või muudab selle ülimalt ebatõenäoliseks. 

Mäletatavasti viitas Marko Mihkelson sellele, et samal päeval, kui annekteerimine realiseeriti, Ukraina president Zelenskõi vastus oli alla kirjutatud taotlus, et NATO liikmesriigiks [saada]. Samal päeval, 30. septembril, ainukene vastus lääneriikide poolt oli kolme Balti välisministri vastus, mis seda tervitas. Sellele järgnesid teatud diplomaatilised demaršid. Meie saadikud kutsuti välja Washingtonis, küsiti, miks te tegelete niisuguste küsimustega praegu, meil tuleb hoida liitlaste ühtsust. Ma arvan, et ühtsus ei saa olla minimaalne ühisosa. Euroopa Liidu välisministrite viimasel kohtumisel Brüsselis, kus ka Soome võeti vastu, ma seda rõhutasin, et ühtsusel peab olema ka teatud otsuste kvaliteet. Ei saa nii olla, et me lepime kokku selles, et tegelikult midagi ei juhtu. See ühtsus ei ole meie jaoks eesmärk iseeneses. 

Me praegu saame suurepäraselt aru, et hetkel NATO riikide strateegilist raskuskeset selle otsuse taga, et Vilniuses see kutse [esitada], ei ole. Aga kui meie siin maailmas, Euroopas seda ei nõua, kes siis veel. See on ka põhjus, miks Balti riikidel, Poolal selles julgeolekuvaakumis, kus me praegu asetseme, on selge arusaam ja me peame seda häälekalt väljendama kõikides diplomaatilistes vormides, sealhulgas loomulikult tippkohtumise laua taga ning ka vahetult enne tippkohtumist aruteludes. Mingitel hetkedel peame olema valmis, nagu me olemegi olnud, olema häälekamad Ukraina toetajad, kui seda on võib-olla Ukrainal ise mingis kontekstis keerulisem teha lääneriikide suunas, olukorras, kus ta vastupidamiseks sõltub ju olemuslikult igakülgsest abist ja toetusest. 

Nii et see otsus on selles mõttes ajaloolise kaaluga, nagu me varem oleme langetanud otsuse Venemaa genotsiidi kohta. Eesti on järjekordselt nende nelja riigi seas. Me oleme NATO kogukonnas esimese selge sammu astujad. See kutse tähendab seda, et see on poliitiline otsus, ja loomulikult selle kutsega paralleelselt me ootame ja eeldame, et NATO tippkohtumisel koostatakse praktiline integratsioonikava. Integratsioonikava selles mõttes, et me pakume enne, kui Ukraina saab NATO täisliikmeks, igakülgset võimalust integreeruda NATO institutsioonidesse: Ukraina esindus NATO juures, töörühmades osalemine, luureinfo jagamine erinevates formaatides. Sellise kodutöö tegemine nii Ukraina poolelt kui ka NATO institutsioonide poolelt [on oluline], et see otsus Ukraina võtta vastu NATO-sse realiseeruks pärast sõja lõppu ülimalt lühikese ajaviibega. See on see kontekst, millesse meie tänane otsus asetub. Aitäh!

Suur tänu ettekandjale! Eesti Reformierakonna fraktsiooni nimel saab sõna Eerik-Niiles Kross. Palun! (Eerik-Niiles Kross küsib lisaaega.) Kolm minutit lisa, palun!

Hea juhataja! Head kolleegid! Kui ma hakkasin 1995. aastal tulema Washingtonist Tallinnasse tööle, olles seal Eesti saatkonnas, siis üks vana Balti riikide sõber, USA riigiametnik tõmbas mu lahkumispeol kõrvale ja ütles: "Te räägite Eesti ja Balti riikide NATO-sse astumisest. Eerik, sa pead saama aru, Eesti ei saa mitte kunagi NATO liikmeks." Seda tuletasin ma talle meelde aastal 2004, kui me NATO-sse astusime, ja soovitan seda ka meeles pidada tänast avaldust lugedes. Eelkõnelejad on juba korduvalt öelnud, et lääneriigid, enamik NATO liikmeid, praegu veel ei toeta Ukraina NATO-sse võtmist. Meie peaksime olema viimased, kes sellest ideest loobuvad, ja esimesed, kes seda toetavad. Ja nõnda me täna tõesti oleme. On väga hea, et sellele avaldusele on peaaegu kõik Riigikogu liikmed alla kirjutanud. Ma saan aru, et puuduvad allkirjad on seal puudu pigem tehnilistel põhjustel, mitte põhimõttelistel. 

Natukene meenutan seda meie avalduste seeriat Ukraina toetuseks. Eelmises koosseisus võtsime me vastu viis avaldust, kui ma ei eksi, ja need on kõik olnud teed näitavad. Kõik need on olnud ühisavaldused selles mõttes, et kõik fraktsioonid, kõik Riigikogus esindatud erakonnad, on kaasa mõelnud, neid koos sõnastanud. Ja sellisena on see tõepoolest minu meelest Eesti julgeolekupoliitikas, vähemasti sellises parlamentaarses julgeolekupoliitikas, ainukene juhtum, kus Eesti rahvaesindus on täiesti ühemõtteliselt ja üheskoos riigi kurssi selles asjas suunanud. See on iseenesest suur väärtus. 

23. veebruar 2022 – see oli paar tundi enne suure sõja algust – võtsime me siin vastu avalduse, mis kvalifitseeris juba sel hetkel Vene Föderatsiooni tegevuse agressiooniks ja kuriteoks rahu vastu Nürnbergi harta sõnastuse järgi. Kasutasime Nürnbergi harta keelt täiesti teadlikult, olles niimoodi esimene, väljaspool Ukrainat vähemasti, seadusandlik kogu maailmas, kes seda tegi. Sealt edasi kvalifitseerisime genotsiidiks Vene relvajõudude, okupatsioonivõimude tegevuse, rääkisime sõjakuritegudest järgmistes avaldustes ja kutsusime üles rahvusvahelist eritribunali moodustama. Kõik need sammud olid tollal maailmast küllalt pikalt ees. Ma rääkisin pärast seda esimest, 23. veebruari avaldust paari kõrge Euroopa Liidu ametnikuga, küsides, millal võiks Euroopa Liit jõuda selleni, et me hakkame Nürnbergi harta keelt kasutama Venemaa suhtes, ja öeldi, et vaevalt kunagi, aga igatahes kindlasti mitte lähiajal. Läks paar kuud ja tänaseks on seesama keel, seesama õiguskeel, needsamad terminid Euroopa Liidus ja NATO-s pea pool. Kõik räägivad sõjast samamoodi. Nii et ei maksa kaotada lootust ka NATO[-liikmesuse] puhul. 

Kui meie senised avaldused on pigem kvalifitseerivad, on rääkinud sõjast ja rääkinud sellest, kuidas saavutada võit, siis tänane on meile otseselt veel tähtsam, sest tänane räägib tegelikult rahust. Tänane avaldus räägib sellest, kuidas saavutada kestlik rahu, sest ainukene võimalus seda teha – me oleme ise selles olnud veendunud aastakümneid –, on Ukraina võtmine NATO-sse. Kahjuks ei ole läänemaailmas siin üksmeelt, nagu on öeldud, kuigi Ukrainal läheb praegu väga hästi. Ma arvan, et Vene duuma planeerijatel on täna must päev, sest neid analooge mitteomavad Kinžalli rakette, millega ähvardatakse kõiki Euroopa pealinnu, lasti üleeile kuus tükki alla. Ukraina näitab lähiajal rinnetel märke edust. Sellele vaatamata lääne suurtes pealinnades, mida kaugemal rindest, seda vähem on suudetud leida endas jõudu võtta Ukraina NATO-sse, või vähemasti seda soovi väljendada, ja otsitakse pooliklahendusi. Seda vaatamata sellele, et juba 2008 me lubasime, NATO lubas, Ukraina võtta NATO-sse. See lubadus anti, kuigi me kukkusime täiesti läbi – meie, kollektiivne lääs – Budapesti memorandumiga. 

Ja tuleb tunnistada, et ka Eesti, Läti, Leedu, me võitlesime väga intensiivselt NATO laienemise eest, kui see meid endid otseselt puudutas. Aga kui me NATO-sse pääsesime, siis see külma sõja järel välja kuulutatud ühtne ja vaba Euroopa, mis pidi olema kõigi meie eesmärk … No me liiga palju ei ole [selleks] teinud. Tegelikult liiga palju ei ole teinud. Ei ole teinud piisavalt Ukraina ja teiste halli tsooni riikide aitamiseks. Pooliklahendused tähendavad igasuguseid asendusi, mitte NATO-liikmesust. Midagi muud Ukrainale NATO ja Venemaa vahel tähendab tegelikult Ukraina hülgamist. See tähendab tegelikult halli ala tunnistamist, ükskõik, millist ilukõnet me sinna juurde räägime. 

Lõpetuseks ma tsiteerin Lennart Merit aastast 1994. See on see kuulus Hamburgi kõne. Muide, seda kõnet kuulas ka tollane Peterburi linnaametnik Vladimir Putin, kes kõndis poole kõne ajal välja. Ja Meri ütles seal muuseas niimoodi: "Lääne ja eeskätt Saksa poliitika seisab saatuslikul teelahkmel: kas lepitakse Idas jõudu koguva suurriikliku imperialismiga, kas finantseeritakse seda, kas lõigatakse mõnda aega koguni kasu? See, austatud kuulajad, oleks poliitika, mis ei küüni isikliku supitaldriku servast kaugemale. Või jätkub meil tahet toetada demokraatia, vabaduse, vastutuse ja rahu väärtusi Läänemerest kuni Vaikse ookeanini sirutuval määratul alal? Kui me viimast soovime, peaks demokraatlik Lääs asuma kindlustama Saksa piirist ida pool asetsevate keskmiste ja väiksemate riikide stabiilsust. Pean silmas Kesk-Euroopat, mis minu jaoks algab Läänemere ääres Eesti piirilinnast Narvast ja ulatub Aadria ja Musta mereni, kaasa haarates Ukrainat. Kui meil läheb korda see riikide vöö sõlmida kokku demokraatliku maailmaga, kiirgab neist Venemaale soodne mõjuväli. [---] Kui aga Kesk-Euroopa riikide vöönd, mille hulka kuulub ka Eesti, jääb saatuse hoolde ja kaitsetuna Moskva võimalike impeeriumimeelsete tahtmiste meelevalda, kasvab hind selle poliitika eest nii meeletuks, et Euroopast ei oleks enam selle maksjat." Ja täna me oleme jätkuvalt väga lähedal sellele, et see hind on meeletuks kasvanud. Aitäh!

Suur tänu! Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel saab sõna Henn Põlluaas. Palun!

Austatud eesistuja! Head kolleegid! On äärmiselt kahetsusväärne, et maailma silmad ja lääne silmad avanesid Venemaa suhtes alles peale seda, kui Ukraina rahvas pidi maksma tuhandete ja tuhandete inimeste eluga, oma infrastruktuuri kaotuse ja meeletute kannatustega. Aga täna võime me mitte küll sajaprotsendiliselt, aga suures osas rahul olla, et need silmad on siiski avanenud – kõik mitte täielikult. Ja meil on põhjust iseenda üle head meelt tunda ja olla uhked selle üle, et meie pilk Venemaa ja tema ambitsioonide ja kavatsuste suhtes on olnud märksa selgem. Me oleme näinud ka Venemaa pikema perspektiiviga ambitsioone ja kavatsusi. Ega siin ei olegi midagi väga imestada, sest meie oleme oma ajaloos ju need asjad kõik läbi elanud. Ka meid on okupeeritud ja annekteeritud, osa Eestist on tänagi veel endiselt okupeeritud ja annekteeritud. Aga me oleme siiski iseseisev riik ja me oleme NATO liige. 

Ma arvan, et ei ole suurt vahet, kas Venemaa võidab sõja Ukrainas või ta kaotab – Venemaa jääb endiselt agressiivseks, enda naabreid mitte austavaks, rahvusvahelisele õigusele, normidele ja kokkulepetele sülitavaks riigiks. Ainus, mis seda vältida saab, ainus, mis päästab Venemaa naabrid uutest agressioonidest, kallaletungidest ja kannatustest, on see, kui Vene terroristlik režiim langeb. Ja see peab olema pikas perspektiivis põhieesmärk.

Vahetult enne seda viimast suuremahulist agressiooni Ukraina vastu, mis hakkas 24. veebruaril 2022 – sõda käis ju juba ammu –, ei adunud meie head lääneliitlased mitte midagi sellest, mis toimuma hakkab. Kõik, kes siin saalis välissuhtlusega tegelesid, me enda kurvastuseks pidime nentima, et ükskõik, kus me käisime, imestati meie juttu: no mis te räägite? Kui ma ütlesin, et vaadake, mis seal toimub, mis hakkab toimuma, kui palju vägesid on kontsentreeritud Ukraina piiri taha, siis vaadati ikka meile uskmatute silmadega otsa ja seljataga naerdi. Vahetult enne suurrünnakut oli meie Riigikogul tarkust teha avaldus, mõista hukka Venemaa kavatsused, kutsuda üles maailma avalikkust Ukraina eest seisma. Ja nii läkski, kahjuks. Vahetult peale seda olime me esimene riik, kes tegi uuesti avalduse Ukraina toetuseks.

Täna me näeme seda, et kuigi palju on räägitud sõjaväsimusest, sellest, kuidas meie liitlased ikkagi eelistavad rahumeelset lahendust, siis tõtt-öelda, jah, paljudes pealinnades sellest unistatakse [siiani], aga täna enam nii palju ei julgeta rääkida sellest. Täna me näeme seda, et tegelikult kõik need ettepanekud, soovitused, mida meie tegime läbi kõikide ...

Palun lisaaega.

Palun, kolm minutit lisaaega!

… läbi kõikide enda Ukraina toetusavalduste, suurem osa nendest on ju tegelikult tänaseks tõeks saanud. Ja me näeme seda, kuidas üha rohkem Euroopa riike annavad üha tõsisemat sõjalist abi Ukrainale. Ja loomulikult, et see sõjaspiraal, et need tulevikurünnakud katkestada, siis on ülioluline see, et Ukraina saab NATO liikmeks. Nii nagu meie regioonis on oluline Soome, väga oluline ka Rootsi, kes, ma loodan, saab peatselt NATO liikmeks, ka lõuna pool, Ukraina peab olema selles ühtses rindes. 

Selles suhtes, head kolleegid, mul on tõesti väga hea meel. Ma tänan teid, et kõik fraktsioonid toetavad Ukrainat sellel teel. Ja täpselt samamoodi, nii nagu kõik need meie eelnevad soovitused, mis siin eelkõnelejad on välja toonud, kuulutada sõda genotsiidiks ja karistada kõiki sõjakurjategijaid ja aidata Ukrainat ja nii edasi ja nii edasi, on realiseerunud, ma olen kindel, et me suudame oma avaldusega ka selle vaikimise müüri sisse, mis täna ümbritseb Ukraina NATO‑liikmesust, augu lüüa. Me oleme väikesed, auk kindlasti ei ole kuigi suur, aga me teame seda, et see on väga jõuline algus ja sellest algab selle vaikimise seina murenemine märksa kiiremini ja jõulisemalt, kui see on toimunud siiamaani. 

Tulevikku vaadates kaitseb Ukraina NATO-liikmesus meid ja kaitseb kogu Euroopat. Alles siis me saame rääkida tõepoolest, nii nagu Eerik-Niiles Kross siin tsiteeris Lennart Meri, ühtsest, turvatud ja kaitstud Euroopast. Kui seda ei juhtu, siis sõltumata sellest, et meie oleme NATO liikmesriik, peame me ikkagi kogu aeg üle õla vaatama ja mõtlema mitte kas Venemaa ründab, vaid millal Venemaa ründab. Selleks me peame üheskoos kõik Euroopa riigid, kõik NATO riigid tegema kõik, et seda ei juhtuks. Me peame panustama maksimaalselt enda kaitsevõimesse, toetama üksteist ja nagu ma juba ütlesin, mis kõige olulisem: Vene terroristlik režiim peab langema. Aitäh!

Suur tänu! Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Muudatusettepanekuid eelnõu kohta esitatud ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 90 lõpphääletus. Asume lõpphääletuse ettevalmistamise juurde.

Head Riigikogu liikmed, panen lõpphääletusele Riigikogu avalduse "Ukraina NATO-liikmesuse toetuseks" eelnõu 90. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Poolt on 92 Riigikogu liiget, vastu 0, erapooletuid 0. Riigikogu avaldus "Ukraina NATO-liikmesuse toetuseks" on vastu võetud. Head kolleegid, oleme esimese päevakorrapunkti menetlemise lõpetanud. 

Läheme teise päevakorrapunkti juurde, mis on Vabariigi Valitsuse algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu 145 esimene lugemine. Üks väike menetluslik täpsustus: selle päevakorrapunkti menetlemise juures on igal Riigikogu liikmel nagu tavaliselt kokku kaks küsimust mõlema ettekandja peale teie enda valikul. 

Aga enne, kui me saame anda sõna rahandusminister Mart Võrklaevale, on protseduurilised küsimused. Tanel Kiik, palun!

Austatud Riigikogu aseesimees! Rõõm, et Ukraina toetusavaldus ilusti konsensuslikult vastu võeti, aga sooviks teada, mis saab olema edasine tänase istungi toimumise kord. Te tutvustasite võimalust küsida kaks küsimust kokku kummaltki ettekandjalt. Igaks juhuks täiesti siiralt küsin, kas juhul, kui meie küsimused võtavad kaua aega ja vastused võtavad kaua aega, on oht, et Riigikogu juhatus koguneb erakorraliselt, et piirata parlamendisaadikute võimalust küsimusi esitada või ka läbirääkimistel sõna võtta nende punktide puhul. Olete sellele võimalusele meedias tegelikult viidanud, küll aga mitte pidades seda liiga mõistlikuks. (Saalis käib jutusumin. Juhataja helistab kella.) Tahaks loota, et me jääme selle meedias olnud teie käsitluse juurde, et selliseid piiranguid läbirääkimiste faasis ega küsimuste esitamise faasis ei tule.

Aitäh, hea kolleeg! Piirangud on ikka, aga need tulevad Riigikogu kodu- ja töökorra seadusest. Küsimuse esitamiseks on aega üks minut ja läbirääkimisteks 5 + 3 minutit. Need piirangud on, aga need tulevad Riigikogu kodu- ja töökorra seadusest.

Henn Põlluaas, palun!

Aitäh! Hea kolleeg härra Kiik küsis ilmselt selle kohta, et me oleme siin näinud, kuidas eelnevatel päevadel täiesti põhiseadust ja meie kodu- ja töökorra seadust rikkudes olete nii teie kui ka Riigikogu esimees katkestanud eelnõude ja arupärimiste vastuvõtmise ja (Saalis käib jutusumin. Juhataja helistab kella.) katkestanud protseduuriliste küsimuste vastuvõtmise. Härra Hussar keeldus vastamast ka protestidele, mida tuleb tegelikult seaduse järgi lahendada viivitamatult. Ma paluks selle kohta täpsustust ja küsiks, kas teil on kavas ka täna piirata Riigikogu liikmete põhiseaduslikku õigust esitada kõiki neid küsimusi ja esitada ka vastavaid eelnõusid ja arupärimisi.

Aitäh, hea kolleeg! Me selle menetlusetapi oleme juba läbinud. Teisele küsimusele ma olen juba vastanud eelpool. Andrei Korobeinik, palun!

Suur tänu, austatud istungi juhataja! (Juhataja helistab kella.) Teie vastus heale kolleegile Tanelile oli julgustav. Noh, ma peast arvutasin, et iseenesest võib minna üle poole tunni, aga erandkorras te lubate küsida ka rohkem. See on positiivne ja ma arvan, et see on suur samm lepituse suunas. Aga mul on küsimus sisu kohta. Te siin vahepeal klassifitseerite, et mõned küsimused on õiged ja mõned on valed. Kas ka päevakorrapunkti arutelu juures istungi juhataja ütleb, et sellele [küsimusele] tasub vastata ja sellele mitte, või seal on leebemad reeglid? Kas Riigikogu saadik võib küsida põhimõtteliselt lihtsalt seda, mis tal pähe tuleb?

Aitäh, hea kolleeg! Tegelikult ikka päris nii ei ole, et küsid seda, mis pähe tuleb. On ikkagi paslik küsida selle eelnõu kohta, mis on parasjagu menetluses. Aga istungi juhatajana ma kindlasti ei hakka korrigeerima. Selle minuti me, kui vaja – andke andeks! –, kannatame ära. 

Mart Helme, palun!

Härra eesistuja! Teie ei olnud küll sel hetkel puldis, oli Lauri Hussar, aga infotunnis võrdles Kaja Kallas opositsiooni KGB-ga, Hitleriga ja kellega veel.

Hea kolleeg! See ei ole …  

Ja mitte mingit reaktsiooni! Mitte mingit reaktsiooni istungi juhatajalt. Meil on ometi töö- ja kodukorras ju õigus ja isegi kohustus selliste isiklike rünnakute ja ebakohaste, küsijaid alandavate ja solvavate repliikide puhul korrale kutsuda.

Hea kolleeg, mul on palve küsida seda Lauri Hussari käest.

Kuidas palun?

Mul on palve seda küsida Lauri Hussari käest. See on minevik juba.

Ei, ma küsin teie käest. Mis on teie kui istungi juhataja seisukoht, kas Hussar oleks pidanud järgima töö- ja kodukorda ja sekkuma ning kutsuma peaministrit korrale? Ja kui ta seda ei teinud, siis võib-olla juhatuse liikmena tuletate talle kui noorele eesistujale, Riigikogu esimehele meelde, et tal see kohustus on.

Aitäh! Lauri Hussar peab järgima Riigikogu kodu- ja töökorra seadust täpselt samamoodi, nagu Toomas Kivimägi peab järgima Riigikogu kodu- ja töökorra seadust. Ja kindlasti ma olen valmis seda temaga arutama.

Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Mul oli väga hea meel kuulda, et te täna istungi algul tegite ettepaneku, et me võime üle anda eelnõusid ja arupärimisi. Tõepoolest, siin varasematel päevadel on jäänud selline mulje, et neid on juba nii palju, et ei taheta enam vastu võtta, ja ajab kuskilt üle ääre. Aga nii tore, et te tegite ise selle ettepaneku: tooge nüüd ikka neid arupärimisi ja eelnõusid. Ma küsingi. Kui me oleksime neid … Meil tõepoolest on neid. Noh, riigielu on selline, et seda tuleb ikkagi korda teha. Ja see õigus tuua eelnõusid ja arupärimisi meil on. Kui me oleksime neid toonud, siis kui palju te täna oleksite neid vastu võtnud?

Aitäh, hea kolleeg! See on hüpoteetiline küsimus. Ma väga tunnustasin teid kõiki, head kolleegid, et me saime täna mõnevõrra kiiremini minna päevakorrapunktide menetlemise juurde. Ma siiralt tänan. Mul ei ole põhjust [seda] öelda. Võib-olla oleks kümne minutiga ära lõpetanud [üleandmise] ja oleks kõik väga hästi olnud. Me ei ole teinud kaugemale ulatuvaid otsuseid. Need otsused, mis on juhatuses tehtud, käivad mineviku kohta: esmaspäevase ja teisipäevase istungi kohta. 

Kert Kingo, palun! Ma loodan, et viimane protseduuriline küsimus.

Jaa, see on protseduuri kohta tõesti. Kõigepealt aitäh, et võimaluse saan. Ma tõesti olen murelikult jälginud, kuidas nüüd kaks inimest, teie ja teie koalitsioonipartnerist erakonna esimees olete kahekesi võtnud selle voli ise hakata Riigikogu kodu- ja töökorda tõlgendama, uusi reegleid looma ja seda rakendama kahekesi. Sellest tulenevalt – kuna need piirid on nii laiaks venitatud, siis ma siin ükskord juba küsisin – ma küsin siin üle, kas on oht, et see teie kahe inimese tandem võiks hakata järgnevalt opositsioonisaadikute ebamugavate küsimuste korral kohaldama sellist reeglit ehk siis kodu- ja töökorra tõlgendust, et hakata meid välja hääletama siit saalist ühekaupa, et me ei takistaks teil teie tegevust siin.

Hea kolleeg! Teil ei ole vähimatki põhjust selle pärast muretseda. Seda plaani ei ole kohe kindlasti mitte kellelgi.

Aga nüüd annan sõna ettekandeks rahandusminister Mart Võrklaevale.

Aitäh, austatud juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Kuna meil täna on plaanis menetleda nelja maksueelnõu, siis ma sissejuhatuseks, kuna nad on kõik omavahel seotud, räägin ka kogu paketist natukene laiemalt ja siis kohe liigun konkreetse eelnõu juurde.

Aastatel 2020–2023 on Eestit ja kogu maailma tabanud üks kriis teise järel. Leiame end täna viimaste aastate kõige keerulisemast julgeolekuolukorrast. Sõja jätkumine nõuab meilt tugevdatud kaitsevõimet. Lähimate aastakümnete jooksul see ei muutu, kuna meie naabriks jääb endiselt agressorist Venemaa. Seetõttu on tänane koalitsioon seadnud üheks prioriteediks tõsta kaitsekulusid: järgmiseks neljaks aastaks 3% sisemajanduse kogutoodangust aastas. Rahavajadus selleks ulatub sadadesse miljonitesse. Sügava lünga on Eesti riigieelarvesse jätnud koroonamõju ja energiakriis ning nende mõju varjus tehtud kulutused. Riigieelarve kulude ja tulude vahe vähendamine on seetõttu hädavajalik. 

Eesti maksusüsteem on mitmeid aastaid olnud tituleeritud maailma konkurentsivõimelisimaks. Täna arutlusele tulevad maksueelnõud tõstavad maksusüsteemi efektiivsust veelgi, järgides kestlikku maailmavaadet, mille kohaselt tuleks maksustada pahesid ja tarbimist, samal ajal soodustades inimeste tulu teenimist. Lisaks eelnevale toob maksupakett eelarvesse ligikaudu 200 miljonit lisaeurot aastas, mis ajapikku aina suureneb. Ka pärast muudatusi on maksusüsteem jätkuvalt maailma konkurentsivõimelisim. On ka selge ja möödapääsmatu, et maksukoormus mõnevõrra tõuseb. Tõus on sellegipoolest mõõdukas: kuni 0,7% SKP-st. Peale kõiki valitsuse planeeritavaid maksumuudatusi – ka neid, mis täna siin ei ole – jääb maksukoormus prognoositavalt 33,4% piiresse SKP-st. See on võrreldav 2019.–2021. aasta maksukoormusega. Kokkuvõttes on maksupakett positiivse mõjuga, kuna lubab meil stabiliseerida laenukoormust ja seega loob riigi jaoks rohkem fiskaalpoliitilist ruumi tulevaste kriisidega toimetulekuks ning tulevikus vajalike investeeringute tegemiseks.

Maksupaketi raames esitab Vabariigi Valitsus neli eelnõu. Muudatused on plaanis nii tulu- ja käibemaksus kui ka aktsiisides ja hasartmängumaksus. Paketi meetmed jõustuvad järk-järgult: mõned 2024., mõned 2025. ja 2026. aastal. Kuna eelarve tulude lisavajadus on terav juba täna, teeme ettepaneku, et üks peamisi muudatusi, käibemaksumäära tõus 20%-lt 22%-le jõustuks juba järgmisel aastal. Inflatsiooni tõus on tänaseks pidurdunud, majandusseis on lootusrikas. 2023. aastal tabas meid mõningane madalseis, kuid 2024. aastaks prognoosime taas 3%-ni küündivat majanduskasvu. See loob piisava kindluse, et käibemaksutõus, mis lisab eelarvesse 233 miljonit eurot 2024. aastal ei osutu Eesti maksumaksjatele üle jõu käivaks. 

Ettevõtte tulumaksu puhul säilib investeeringuid ja ettevõtlust soodustav maksusüsteem, mis on Eestit hästi teeninud alates 2000. aastast. Eelarvetulude kasvu tagamiseks tõstame ka tulumaksu määra 22%-ni. Ettevõtete ja füüsiliste isikute võrdseks kohtlemiseks ja maksuvältimise vähendamiseks kehtib maksumäära tõus mõlemale. Samas taandab negatiivse mõju füüsilistele isikutele maksuvaba tulu reform, millega lõpetame alates 2018. aastast kehtinud keeruka ja tuluteenimist pärssiva regressiivse maksuvaba tulu süsteemi. Kõikidele maksumaksjatele hakkab laienema ühine maksuvaba tulu 700 eurot kuus, mille tulemusena võidab lisaraha peaaegu 500 000 inimest.

Järgmiseks kolmeks aastaks plaanime ka mõõdukat tubaka- ja alkoholiaktsiisi määrade tõusu. Kuna tõus on piiratud 5%-ga aastas ja hinnamõju seega väike, ei ole põhjust arvata, et aktsiisitõus tooks kaasa ulatusliku piirikaubanduse. Sama põhimõte kehtib hasartmängumaksu tõusu puhul, mis on kavandatud laugena järgmiseks kolmeks aastaks ja seega tagab meile stabiilselt kasvava maksubaasi.

Maksumuudatuste koondmõjul ootame riigieelarve tulude kasvu 19 miljoni euro võrra juba 2023. aastal. 2024. aastal paisub see 292 miljoni euroni, vähenedes 2025. aastal maksuvaba tulu reformi mõjul 89 miljonini ja siis taastudes 199 miljonini 2026 ja 227 miljonini aastal 2027. 2024. aastal kaasneb ka tarbijahinnaindeksi kasv 1,53%, mis järgnevatel aastatel väheneb 0,25% ja 0,13%-ni. 2024. aasta hinnatõusu mõju vähem kindlustatud leibkondadele aitavad samas suuresti kompenseerida tänaseks juba rakendatud meetmed: pensionäride maksuvabastus keskmise pensioni ulatuses – täna 704 eurot –, maksuvaba tulu tõus 500 eurolt 654 eurole, toimetulekutoetuse tõus, üksikvanema toetus ja lapsetoetuste tõusud.

Esimene eelnõu valitsuse heaks kiidetud maksupaketis on alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu. Nüüd ma räägingi sellest eelnõust lähemalt. Eile esitatud eelnõuga tõstetakse alkoholi- ja tubakatoodete aktsiisi määrasid. Aktsiisimäärasid tõstetakse 5% aastas järgmised kolm aastat. Aktsiisitõusud on planeeritud mõõdukad, et ei suureneks risk piirikaubanduse kasvuks. Aktsiisitõusude eesmärk on suurendada aktsiisitulu ning mõjutada alkoholi- ja tubakatoodete kättesaadavust nii, et see ei suureneks. Kavandatud aktsiisitõusud ei too kaasa äkilisi muudatusi alkoholi- ja tubakatoodete turul. Samas kasvab aktsiisitulu stabiilselt vähehaaval tõstetud aktsiisi tulemusena. Järgmiseks aastaks kavandatud aktsiisimuudatused mõjutavad käesoleva aasta maksulaekumist ettevõtjate aktsiisikaupade varude soetamise kaudu. Nii laekub aktsiisitõusu arvel 2023. aastal täiendavalt 18,6 miljonit eurot aktsiisi ja käibemaksu. 2024. aasta laekumine on mõjutatud 2023. aasta varudest. Maksutuluks on planeeritud 20,7 miljonit.

Kütusevaldkonnas kavandatakse jätta põllumajandussektoris kasutatava diislikütuse aktsiisi määr püsivalt tasemele 21 eurot 1000 liitri kohta, mis on Euroopa Liidus lubatud miinimumtase. Seega jäetakse selle kütuse puhul ära aktsiisimäärade lauge taastumine, mis oleks pidanud toimuma aastatel 2024–2027. See muudatus puudutab eeskätt põllumehi. Kavandatud aktsiisitõusu ärajätmise tõttu laekub 2024. aastal 3,7 miljoni euro võrra vähem aktsiisi, 2025. aastal on see summa 8,7 miljonit ja 2026. aastal 9,7 miljoni euro võrra vähem. Muudatus avaldab mõju kõigile põllumajandussektori ettevõtjatele, kellel on õigus kasutada eriotstarbelist diislikütust. Eestis on eriotstarbelise diislikütuse ostuõigusega põllumajandustootjaid ligikaudu 7000–8000 isikut. Balti riikide võrdluses on Eesti kavandatav eriotstarbelise diislikütuse aktsiisi määr 21 eurot konkurentsitult madalaim.

Seaduse jõustumise ajaks on planeeritud 2024. aasta 1. jaanuar. Eriotstarbelise diislikütuse aktsiisi langetus jõustub 2024. aasta 1. mail, sest kehtiv seadus võimaldab eriotstarbelist diislikütust kasutada soodusmääraga 21 eurot kuni 2024. aasta 30. aprillini. See on ülevaade konkreetsest seadusest ja hea meelega vastan teie küsimustele. Aitäh!

Aitäh, lugupeetud ettekandja! Läheme küsimuste juurde. Kolleeg Martin Helme, palun!

Aitäh! No ma ei hakka siin protseduurile tähelepanu juhtima. Lihtsalt ütlen, et kui ma loen neid eelnõusid, siis seletuskirjad kubisevad mingitest loogika- ja kirjavigadest, mida oleks saanud lihtsalt vältida, kui normaalses tempos liikuda. Teen ka märkuse selle kohta, et ministri ettekanne oli suures osas ikkagi kobareelnõu ettekanne. Lõpus mõningatel numbritel peatudes tutvustati seda eelnõu. 

Minu põhiline küsimus. Siin seletuskirjas on ilusti kirjas, et alkoholiaktsiisi tõstmisel riske ei ole, justkui meil ei oleks meeles, et meil alles äsja toimus "Maksud sõidavad Lätti". Siin seletuskirjas on isegi kirjas, et 2019. aastaga võrreldes, kui maksutõus oli toimunud, on 76% vähenenud Lätist ostmine ja oluliselt maksutulu Eestisse sellega tulnud. Ja nüüd me astume sama reha otsa uuesti. Missugusel loogikal teie meelest põhineb see jutt, et maksud ei hakka jälle Lätti sõitma?

Aitäh! Ma ühe asja ikkagi täpsustan ära, et ei, siin ei ole tegemist mingi kobaraga. Meil on neli erinevat maksueelnõu. Aga kuna nad on tervikpakett ja kuna ka opositsiooniridadest on kostunud [lauseid], et ei ole analüüsitud tervikmõju, siis minu esimene osa sellest kõnest just rääkis sellest tervikmõjust. Samasugune tervikmõju on eelnõude juures olemas, et oleks võimalik vaadata neid muudatusi koos. 

Aga riskidest. Kui me võrdleme neid maksumuudatusi, mida me planeerime aktsiiside puhul täna ja mis olid 2016 – kui tehti päriselt kobareelnõud ning 17 päevaga muudeti Riigikogus 10–11 seadust, ei olnud ühtegi mõjuanalüüsi ega mingit kaasamist, kaks päeva oli muudatusettepanekuteks –, siis tehti tõesti palju vigu. Ja siis, kui ma õigesti mäletan, tõusis õlleaktsiis üle 100% paari aasta jooksul. Mis on praeguste eelnõude sisu? Tubakaaktsiis on tõusnud viimastel aastatel igal aastal 5%. See on olnud mõõdukas tõus, käinud kaasas sissetulekute tõusuga, kuigi sissetulekud on olnud kiirema kasvuga, mis pole aga mingit negatiivset mõju avaldanud. Jah, teatud määral tarbimisele on, mis ongi aktsiisi mõte. Ja alkoholiaktsiisi pole samamoodi 2019. aastast muudetud. On plaan teha 5% kaupa kolmeks aastaks selline redel ja see tõus on väga mõõdukas. Mingit sellist piirikaubandust, nagu me mäletame Keskerakonna-aegsetest otsustest, see eelnõu kindlasti kaasa ei too.

Aitäh! Head kolleegid! Ma üldjuhul olen seda meelt, et kui me oleme menetluse juurde läinud ja me mingeid uusi, teisi toiminguid ei tee, siis ma väga ei võtaks protseduurilisi küsimusi vahele, välja arvatud, kui on mingid tehnilised [küsimused]: keegi segab, ei lase kuulata, mikrofon ei tööta. Need on kõik väga teretulnud ja oodatud. 

Rain Epler, palun, protseduuriline!

Aitäh! Kõigepealt on protseduuriline repliik selle kohta, et siin käis üks ulgumine ja hammaste kiristamine, et ei saa Riigikogu saalis tööd teha. Te võib-olla räägite oma fraktsioonis, et nüüd neid töötegijaid, kes tahtsid [tööd] teha, ei ole? 

Aga mu protseduuriline küsimus tuleb sellest, et eriti härra Hussar siin on asjade sisule viidanud ja ka teie täna ütlesite, et ei ole päris nii, et küsitakse, mis pähe tuleb. Võib-olla te juhite ka ministri tähelepanu sellele, et püsime selle eelnõu juures, mida ta siia on tulnud tutvustama. Mis me sest ajaloost rääkimisele siin aega kulutame! Ma arvan, see tähelepanu juhtimine oleks kohane.

Aitäh! Selge. Ma usun, et ettekandja võtab teie palvet arvesse. Tanel Kiik, palun!

Austatud Riigikogu aseesimees! Hea rahandusminister! Mul on tegelikult mitu küsimust, aga lähme järgemööda. See, et valitsus [tegi] need maksumuudatused opositsiooni survel eraldi eelnõudeks, on kindlasti mõistlik ja positiivne, sest tegemist on ikkagi väga selgelt erineva sisuga maksumuudatustega. Kui me räägime pahede maksustamisest, kui me räägime hiljem hoopiski käibemaksu tõstmisest, mis on diametraalselt erineva mõjuga elanikkonnale, ulatuslikult ja sihtrühmade [poolest erinev], siis on kummaline, et üldse neid alguses sooviti kuidagimoodi ühe suure kobarana menetleda. Mu küsimus eeskätt puudutab seda osa, kuidas on läinud see dialoog, mida lubati ka meie Balti kolleegide ja teiste riikidega, mis puudutab sellise võimaliku järkjärgulise ühiselt planeeritava maksutõusu korraldamist just nimelt selleks, et seda viidatud piirikaubanduse riski minimeerida.

Aitäh! Saan öelda, et ametnike tasemel on suheldud. Olen rääkinud nii Läti kui ka Leedu ministriga kohtumistel. Nüüd aeg natukene muutus. Mai lõpus pidime saama Riias kokku ja arutama seda Läti ministri ettepanekul. Nüüd ilmselt kohtume juunis ECOFIN‑il ja arutame naabrite plaane ja räägime täpsemalt enda omadest. Aga selles mõttes nii ametkonna kui ka poliitilisel tasemel on infot vahetatud, mida meie plaanime, ja on ka indikeeritud valmisolekut või valmisolekut mõelda, et oma aktsiisipoliitika üle vaadata. Ehk igal juhul on meie huvi see, et see oleks selline kokkulepitud – me ei saa teistele riikidele öelda, mida nad tegema peavad –, selline üksteist arvestav.

Aivar Sõerd, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Austatud minister! Mul on ka meeles ühest varasemast Riigikogu koosseisust, kui 2017. aastal ühekorraga tõsteti 70% õlleaktsiisi ja teisi aktsiise ka. No praegune 5% ühekorraga, 5%- line samm on ikka väga tagasihoidlik. See julgus on praegu ikka, ütleme, hoopis teisel tasemel. Aga meil oli rahanduskomisjonis ka natuke juttu Lätist. Te Läti kohta ütlesite. Aga no ka Soome on meil piiririik ja Soome aktsiisitase mõjutab näiteks Põhja-Eesti turismi. Kas vahepeal on Soome kohta mingit teavet tulnud?

Soome aktsiisiprotsentide kohta mul kohe teavet ei ole anda. Küll on see [info], et soomlaste tarbimine on praegu 20%, tippaegadel on olnud 30%. Nii et see aktsiisimuudatus võib seda mõjutada sinna 16–18% peale. Aga see on selline hinnanguline. See, mida täpselt Soome oma aktsiisipoliitikaga plaanib – ei ole sellist kontakti otse olnud, aga võime loomulikult seda uurida.

Raimond Kaljulaid, palun!

Aitäh! Kolleegid nii muretsevad Läti pärast. Tegelikult ka Lätil on oma kaitseväe ja kaitsevõime arendamiseks raha vaja. Ja see panustab ka meie julgeolekusse. Võib-olla see ei olegi nii halb asi, kui mõni inimene ka Lätist õlut ostab. Aga minul, hea rahandusminister, on küsimus. Kui vaadata tervikuna neid maksumuudatusi, siis tegelikult me vist päris kogu rehkendust veel ära ei tee, et Eesti riigi rahandust lõpuni korda teha. Mis see veidi pikem vaade on ja kuidas me edasi läheme? Kui need muudatused saavad üks hetk menetletud, loodetavasti vastu võetud ja jõustuvad, siis kas vaatame edasiste prognooside pealt, mida on täiendavalt vaja teha? Ja mis see ajaraam umbes on, millal me seda teeme?

Jaa, tõsi ta on, et see on üks osa uue valitsuse plaanist: need maksumuudatused üle vaadata. Oma kõnes ma nende sisu puudutasin. Mis on veel arutlusel? Avalikult on kõlanud automaksu teema, kuna erinevalt nendest, mida me praegu arutame, mis on juba olemasolevad maksud, on automaks selles mõttes eriline, et seda Eestis varem ei ole olnud. Me pidasime vajalikuks sel teemal võtta rohkem debatiks aega. Debatt on minu meelest kenasti avalikult käima läinud nii poliitikute kui ka Eesti inimeste seas. Sellega on plaan suvel tööd teha – kõik ettepanekud on väga teretulnud –, et sügisel Riigikokku jõuda. 

Kliimaminister tegeleb meil keskkonnapaketiga, vaatab üle erinevad keskkonnatasud, et liikuda rohelisema, puhtama keskkonna poole. Jäätmeteemad, kaevanduseteemad. Aga sellega tõesti tegeleb kliimaminister. Ja loomulikult erinevad kokkuhoiukohad. Ka täna on Riigikogu menetluses perehüvitiste eelnõu, mis muudab neid toetusi riigile jõukohasemaks. Samal ajal kõik, kellele on toetused määratud, saavad võrreldes eelmise aasta detsembriga jätkuvalt rohkem toetust. 

Mida valitsus veel plaanib? Ikkagi eelarvekulud üle vaadata. Rahandusminister on saatnud ministeeriumidele palve oma kulud eelarve tegemise ajaks ja RES-i kokkupaneku ajaks üle vaadata. Plaanime sellist suuremat eelarverevisjoni, nulleelarve kokkupanekut. Sügiseks proovime anda konkreetsed sisendid ja proovime nelja aasta jooksul igasse valdkonda sisse vaadata ja leida neid nii kokkuhoiukohti kui ka kohti, kus teenused saaksid olla efektiivsemad, ja otsustada, kas midagi on vaja pakkuda või mitte. Ma ütleksin, et selline eelarve kordategemise plaan ja tegevus on ikkagi mitmetasandiline: üks osa on maksud, teine osa on kulude ülevaatamine ja riigi efektiivsemaks muutmine.

Mart Maastik, palun!

Suur tänu, härra eesistuja! Härra minister! Me räägime siin jälle kütuseaktsiisi tõusust ja ka muudest tõusudest. Mind huvitab see, et praegu on meil nagu kaks maksupaketti, mis tegelikult on ju sarnased. Ühest küljest me räägime kütuseaktsiisi tõstmisest ja siis me räägime ka automaksust. Mis vahe seal on? Ma saan aru, et kütuseaktsiis ongi täpselt nii, et mida suurem auto sul on või suurema mootoriga auto, seda rohkem sa kütust ka tarbid ja seda rohkem maksad aktsiisi. Sisuliselt on sellega kaetud see, et rohkem saastavamad autod on ka rohkem maksustatud. Praegusel juhul ma ei saa aru. Tehakse uus automaks, mis iseenesest jälle hakkab sama asja nagu katma, CO₂ eraldumise järgi hakatakse seda maksu panema. Äkki te valgustate, mis on mõte niisugustel paralleelsetel maksudel?

Aitäh! Ma pean tunnistama, et siin eelnõus, mida me praegu arutame, ei ole ühtegi kütuseaktsiisi tõusu sees. Tõsi, on küll erimärgistusega diislikütuse aktsiisi jätmine sellele miinimumtasemele, mis ta täna on. Sellega ma oma vastuses ka piirduks. 

Jaak Aab, palun!

Tänan, austatud juhataja! Lugupeetud rahandusminister! Mul on küsimusi rohkem, aga ma üritan siis koondada kuidagi. Üks asi, millest me siin rääkinud oleme, on erinevad mõjud. Kuna te alguses rääkisite kogu maksumuudatuste mõjust ja maksumuudatuste taotlustest, siis esimene [küsimus] on ka niisugune üldisem. Ma leidsin ühe eelnõu. Nüüd on neljaks eelnõuks, eks ju, laiali löödud. Seda me soovisime siin opositsioonis, et me saaks neid eraldi käsitleda, sest ma võin öelda ka, et Keskerakonna fraktsioonil on erinevad vaated nende erinevate maksude suhtes. Kindlasti on käibemaksu tõus ja tulumaksu tõus problemaatiline. Aga kuskil koondmõjude hinnangus – tehti selline [hinnang] Rahandusministeeriumis, et kui kõiki neid makse muuta – oli sees üks selline lause, et sellel ei ole mõju kohalikele omavalitsustele ega regionaalarengule. Ma tean, et osa omavalitsusi on selle rehkenduse teinud. Käibemaksu tõus järgmine aasta tähendab päris tugevat lisakulu. Miks seal sellist hinnangut ei olnud?

Jah, käibemaksu tõusul on kindlasti mõju KOV-ide eelarvele. Minu teada on nüüd ka nende eelnõude kas seletuskirjas … Ühesõnaga, see mõju on olemas. Ja kui [KOV-idele mõju] praegu koondmõjus ei ole, siis on see tõesti, peab tunnistama, viga. Selle teema saab siin Riigikogus vajadusel lahti rääkida. Peast numbreid ei julge praegu öelda, aga kindlasti on käibemaksu tõusul mõju kohalikele omavalitsustele.

Rene Kokk, palun!

Tänan, austatud juhataja! Hea rahandusminister! Ma pean muidugi tunnistama, et ei ole ikkagi väga hea tava, et me VTK-d tegemata jätame eelnõudele, ehk väljatöötamiskavatsused. Siin on küll öeldud, et tegemist on kiireloomulise eelnõuga, aga me võime sisuliselt iga eelnõu juurde kirjutada, et tegemist on kiireloomulisega. 

Küll aga on huvitav see, et valitsus on meedias kogu aeg rääkinud, et valitsus on suhelnud erinevate partneritega – Lätist räägime –, et milline võiks olla see mõju piirikaubandusele. Aga nüüd tuleb välja, et te Läti ministriga ei ole kohtunud. Soome puhul te ütlesite, et ei ole läbirääkimisi olnud. Millised need analüüsid siis üldse on? Olete suhelnud ka mõne meie naaberriigiga, et ei juhtuks jälle seda, et tekib sama maksude liikumine meie naabrite juurde? Praegu tundub, et see töö on küll täiesti tegemata.

Ei, see töö ei ole tegemata. Ma juba korra vastasin, et olen suhelnud nii Läti ministriga kui ka Leedu asesiseministriga. Rahandusministriga otse kontakti pole olnud. Samamoodi on suhelnud ametkonnad omavahel. Läti ministri ettepanekul me esimesel kohtumisel ECOFIN-il leppisime kokku, et me saame mai lõpus kokku ja arutame konkreetselt aktsiise ja lähme teemasse süvitsi. Nüüd on see lihtsalt lükkunud juuni algusesse, keskpaika. Me saame veel kokku, aga oleme rääkinud. Ja see, mida siin kolleeg Raimond Kaljulaid ütles, et eks huvi oma eelarve paremasse seisu saada ja see, et kaitsekulud kõigil Balti riikidel tõuseks, on ühine mure. 

Rääkides piirikaubandusest, kui praegu on see hinnanguliselt umbes 5–7%, siis jah, selle aktsiisimuudatuse mõjul võib see tõusta kuskil sinna 8–10% peale, on Rahandusministeeriumi prognoos. Aga siin on jälle raske hinnata, kas see on seotud hinnaga. See piirikaubandus, mis praegu on, on see, et inimesed ikka liiguvad üle piiri ja tarbivad kaupu erinevates riikides. Aga see mõju võib olla. Kuid kui Läti tuleb aktsiisidega kaasa, siis on see mõju kindlasti väiksem. Aga sellist asja, mis juhtus 2016, kui õlleaktsiis tõusis üle 100% … Meie räägime 5%-st. Need on väga erinevad suurusjärgud. 

Henn Põlluaas, palun!

Aitäh! Sügava majanduskriisi ja -languse ajal makse tõsta on muidugi äärmiselt küündimatu ja sõna otseses mõttes hullumeelne, sest tagajärg on risti vastupidine. Inflatsioon, hinnatõus, ettevõtete konkurentsivõime – kõik langeb. Ja põhjus on ju ainult teie enda mingisuguste lubaduste elluviimine – mitte miski muu –, millega võidavad rikkad inimesed. Te rääkisite, et see aitab meie kaitsevõimele kaasa. Ma vaatasin kõik need neli eelnõu läbi, üheski ei ole poolt sõnagi ei kaitsekulutustest ega millestki. [Mõju on] hoopis vastupidine. Järgmisel aastal toimuv kütuseaktsiisi tõus, pluss käibemaksu tõus ja nii edasi ja nii edasi – inflatsioon tegelikult ju hävitab meie kaitsevõimet, süües ära suure osa meie kaitse-eelarvest. Kui suures osas see kahjustab meie kaitsevõimet?

Need maksumuudatused meie kaitsevõimet kindlasti ei kahjusta, vaid ikkagi parandavad. Eelarvele on ilmselgelt nendel maksumuudatustel, sealhulgas aktsiisimuudatustel positiivne mõju. Kordan igaks juhuks üle, et järgmisel aastal on mõju +292 miljonit.

Rain Epler, palun! 

Aitäh, hea istungi juhataja! Härra minister! Te olete siin viidanud sellele, et küll see menetlus on hästi läbi viidud, aga kui ma loen materjale, siis … Vot, ma nüüd ei teagi. Võib-olla ikkagi kiirmenetluses te oletegi tahtnud seda öelda, mida te siin ütlete. Sellisel juhul on see väga huvitav. Aga võib-olla on see kiirustamisest tingitud. Mu küsimus on see. Sellesama, praegu arutluse all oleva seaduseelnõu seletuskirja suhteliselt alguses ütlete te sellise lause: "Mõõdukas tempos aktsiisitõus […] vähendab survet suuremale hinnatõusule oludes, kus alkoholi tootmisega seotud kulud on kasvutrendis." Seletage mulle ära, kuidas surve hinnatõusule väheneb, kui kulud on kasvutrendis ja maksu ka tõstetakse. See on sihuke huvitav matemaatiline konstruktsioon.

Ma arvan, et selle lausega on eeskätt mõeldud ikkagi mõõdukat maksutõusu, mitte sellist maksutõusu, millest siin juba varem on räägitud, 2016, kui õlleaktsiis tõusis paari aastaga üle 100%, vaid kui me teeme seda etapiliselt. Aktsiisi peab tõstma selle pärast, et meie sissetulekud tõusevad ja pahesid tuleks maksustada sissetulekute tõusu järgi, et seal oleks selline mõistlik suhe. Ja kui me tõstame aktsiise prognoositavalt ja väiksemas mahus, mitte üks kord ja hästi jõuliselt, siis ongi sellel positiivne mõju. Siis tootmishinna kasvule ja toote hinna kasvule ei ole sellel nii suur mõju, vaid on mõõdukas ja prognoositav.

Martin Helme, palun!

Aitäh! No kuula ja imesta! Pahesid tuleb maksustada, et neid vähem oleks. Missugune pahe on juriidilise isiku tulu? Missugune pahe on füüsilise isiku tulu? Juriidiliselt isikult tahate saada mõne aasta pärast juba 100 miljonit. Jubeda pahega tegelevad küll! Tahate pahesid maksustada, maksustage homoabielusid. 

Aga selle mõjuhinnangu juurde tuleks tagasi. Teil ei ole mingit [mõjuhinnangut], ei tervikmõju ega mingit üksikmõju. Seesama küsimus, mida Rain Epler praegu küsis: inflatsiooni mõju. Te enda kooskõlastusringides ja enda memodes on selgelt kirjas, et inimeste ostujõud langeb, pensionäride elatustaset kogu see kobarpakett, mis nüüd tuleb siia nelja kaupa tükkidena, halvendab, inflatsiooni suurendab. Te olete lasknud majanduse 4%‑lisse miinusesse. Eesti majandus on Euroopas ainus, mis langeb, ja see on viinud eelarvest 500 miljonit. Nüüd te tahate maksutõusudega 300 [miljonit] asemele tuua. Kus te matemaatika on, inimesed? Aidake majandus käima, mitte ärge tapke hinnatõusudega ära!

Minu teada on matemaatikaga ühel teisel härral siin saalis probleeme olnud. Meil on sellega kõik hästi. Ma pean tunnistama, et kõik see, mis siin küsimuses praegu kõlas, ei ole kuidagi seotud aktsiisimuudatuse eelnõuga. Ei tee need aktsiisid pensionäre vaesemaks ega ei ole juriidiliste ja füüsiliste isikute maksutõus pahe. Pahed on ikkagi alkohol, tubakas – see, millest me antud eelnõu puhul räägime.

Martin Helme, palun, protseduuriline!

Aitäh! Minister ise hakkas rääkima tervikmõjust ja vastates minu eelmisele küsimusele, [rääkis] tervikmõjust. Ma küsisin selle tervikmõju kohta kokku. Nüüd tuleb välja, et sellest ei saa rääkida. No kus me nüüd siis seda arutelu peame?

Saab tervikmõjust ka rääkida. Opositsioon ise soovis eelnõusid ühekaupa arutada, mitte tervikuna. Aga tervikmõju on eelnõu juures olemas. Tõin ka oma kõnes välja, et 2024. aastal on mõju 292 miljonit, 2025. aastal 89, sealt edasi 199 ja 227 miljonit plussi aastal 2027. See, et hinnatõusudel on mõju inflatsioonile, on ka tõsi, loomulikult. Aga sinna juurde me olemegi selgitanud, et me tulumaksureformiga kaotame 2016. aasta lõpus otsustatud maksuküüru – ma juba infotunnis teile tsiteerisin –, mille vastu ka omal ajal EKRE volikogu tuliselt võitles. See jätab keskmist palka teenivale inimesele rohkem raha kätte, alandab tööjõumaksusid ettevõtetele ehk siis [jätab] inimestele rohkem raha kätte. Aga protseduurilise all tegelikult ma vist ei oleks pidanud üldse vastama.

Jaa, aga kui sa nii kiirelt ja lahkelt teed seda, siis selle vastu ei ole kellelgi midagi. Head kolleegid, hea kolleeg Martin ka! Möönan seda, et minister alustas tõepoolest üldmõju tutvustamisega, mistõttu ma olen igati päri, et see teie küsimus oli asjakohane. Aga me ei saa nüüd selle eelnõu juures minna ka väga sügavuti sellesse [teemasse], olgu see käibemaks või tulumaks või mis iganes. 

Aga, palun, viimane protseduuriline küsimus ja siis läheme edasi!

Jaa, aitäh! Ma lihtsalt tahtsin öelda seda, et protseduuriline küsimus või protseduuriline protest on istungi juhatajale. Tegelikult ma ei pöördunud ministri poole, vaid istungi juhataja poole. Aga lõpuks jõudis istungi juhataja ka sõna sekka [öelda].

Aitäh! Hea kolleeg, ära pahanda. Rahandusminister on nii hoos ja tahab täiendavalt vastata. Minu vastus ei jäänud ka tulemata. Ja ma ütlesin, et tõepoolest, minister puudutas seda nelja maksueelnõu mõju tervikuna oma kõnes, mistõttu tunnistan, et sinu küsimus ka laiemas tähenduses oli igati asjakohane antud eelnõu juures. 

Arvo Aller, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea minister! Loen seda eelnõu ja tõepoolest, mitte kuskilt ma ei näe, et see on seotud kuidagi meie kaitsevõime suurenemisega. Samas on siin mitmel pool viidatud, et see eelnõu on kooskõlas koalitsioonilepinguga. Samas tänu sellele, et see on selle koalitsioonilepinguga kooskõlas, siis väljatöötamiskavatsust ei tehtud, kuna sellega on kiire. Ma saan aru, et kiire on ja eelarvega koos tuleb asju menetleda. Aga küsiksin seda, et mille põhjal te väidate, et nüüd üks õlu, külm õlu saunalaval on pahe ja me peame seda maksustama. Selle hinnatõusuga me ju ka suurendame seda. Tuleb käibemaks sinna otsa, aktsiis tuleb otsa. Kas seda ühte õlut on palju võtta saunalaval?

Ei, inimesed on absoluutselt oma valikutes vabad. Ei, praegune minister küll kellelegi ei ütle, mida ta tohib tarbida või mida mitte, kui see on seaduse piirides. Küll aga on loogika see, et pahede, alkoholi, tervist kahjustavate tegevuste maksustamine ehk aktsiis käib kaasas sissetulekute tõusuga. Kas antud muudatustel on oluline mõju, et nüüd keegi jääb palju vaesemaks või ei jaksa seda saunaõlut osta? Ma toon välja, mis on eelnõu seletuskirjas kirjas. Koos aktsiisitõusu ja käibemaksu tõusuga tõuseb õllepudeli hind kuskil 4 senti, viinapudeli hind 36–40 senti ehk see mõju on võrdlemisi väike. See on ka vastuseks sellele, kui palju see võib piirikaubandust mõjutada. Need on ikkagi võrdlemisi väikesed tõusud, mis ilmselt kedagi kuskile Läti poole puht selle pärast sõitma ei pane. 

Tanel Kiik, palun!

Austatud Riigikogu aseesimees! Lugupeetud minister! Tulenevalt teie viimasest vastusest ja tegelikult ka varem väljaöeldud sellisest kindlustundest, et antud aktsiisimuudatused ei oma märkimisväärset mõju piirikaubandusele või seda ei hoogusta, ma küsin nii. Kas te lisaks juba ette pandud 5%-lisele aastasele redelile kaalusite ka alternatiivi, et tõsta näiteks just nimelt alkoholi-, tubakaaktsiisi, ehk sellist pahede maksustamist mõnevõrra rohkem ning selle võrra jätta peretoetused kärpimata või mõnda muud maksu mitte kehtestada? Ma tean, et need summad ei ole ilmtingimata omavahel täpselt proportsioonis, küll aga aitaks see siiski liikuda mõnevõrra edasi poliitilise kompromissi saavutamise teel. Kas selline variant oli kaalumisel või tundus see 5% kohe alguses selline ideaalne, õige number?

Eks me neid protsente ikka arutasime. Tubakaaktsiisi puhul on see 5% ennast iga-aastaselt õigustanud. Sel aastal see lõpeb. Kui üks asi töötab, siis arvame, et võiks samamoodi jätkata. Alkoholiaktsiis on natukene teine, see pole 2019. aastast muutunud. Siis toimus teatud aktsiiside alandamine. 

Me võrdlemegi aktsiise näiteks naabritega, et kui meil on praegu 12,7% õlleaktsiis, Lätis 8,2%, siis [tuleks] hoida sellist mõõdukat tõusutempot. Järgmisel aastal näiteks õllel ongi 13,34%, et me siis ei tekitaks seda olukorda, kus me soosime suurt piirikaubandust, mille mõju on lõpuks see, et inimesed ostavad üle piiri, maksud jäävad Eestisse laekumata, tervisekahjud ilmselt on sama suured või suuremad, alkoholi tarbimine võib ka veel tõusta. Suurusjärgud on muidugi nendel täiesti erinevad. Kui me räägime, et aktsiiside tõusu arvel nüüd natukene lisa võtta või [teha] muud maksumuudatused või kas või see perehüvitiste muudatused … Noh, ja aktsiisidega, jällegi, kui me läheksime neid oluliselt [rohkem] tõstma, siis võib sellel kokkuvõttes olla riigieelarvele hoopis negatiivne mõju, sest tarbimine väheneb Eestis niivõrd – ega see ei jää tarbimata –, et me hoopis kaotame. Täna oleme seda asja analüüsides, sisse vaadates proovinud leida mõistliku kesktee.

Kert Kingo, palun!

Ma tänan, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Te siin räägite väga ilusat illusiooni kokku, kuidas keegi ei hakka Lätti minema ja kõik. Olete selgitanud, et see summa on väga väike, mõni sent. Aga ma juhin tähelepanu, et alkoholi puhul on mõni sent, aga sigaretipakk on praegu juba 70 senti Lätis odavam, ühtedel sigarettidel. Osa puhul on euro odavam üks pakk. Ja nüüd te tõstate veel aktsiisi. Kui nüüd Lõuna-Eesti ja Kagu-Eesti inimesed lähevad sigarette sinna ostma, sest neid saab oluliselt odavamalt, siis nemad ostavad sealt ka alkoholi, ostavad ka ehituskaupasid ja ostavad ühtlasi ka kütust. Lisaks tuleb tagasi täpselt samamoodi selline koopereerumine, kus kogutakse kokku tellimused ja külast üks mees läheb oma bussiga [Lätti] või [läheb] siit Põhja-Eestist, nagu varasemalt juba oli. Ehk siis see rong "Maksud Lätti" ongi liikuma läinud. Seda ei saa ära hoida. Mida te siis teete, kui nad Lätti lähevad ja kogu see maksutulu, mida te siin suurelt plaanite, läheb Eestist mööda?

Meie analüüsid näitavad, et seda ikkagi ei juhtu. Sigarettide hinnad on tõusnud igal aastal 5% ja ei ole mingit meeletut rallit juhtunud. Samamoodi, kui me tõstame alkoholiaktsiisi mõõdukalt, siis ilmselt ka ei juhtu seda, see lihtsalt ei ole väga tasuv. Kas inimesed soovivad käia Lätis? Ma arvan, et inimestel on loomulikult vaba liikumine. Nad võivad käia Lätis, Leedus, Hispaanias, kus iganes. Ja kui nad sealt midagi kaasa ostavad, siis see on täiesti normaalne. [Oluline on] selline tasakaalukas, mõistlik maksupoliitika, kus meil ikkagi sissetulekute kasvuga käib kaasas pahede maksustamine. Ma arvan, et on täiesti mõistlik see, kui me teeme seda aastate lõikes etteaimatavalt ja mõistlikus tempos, mitte nagu varasemalt, kus tehti seda tõesti väga suurte hüpetega, mis tekitas turul moonutusi. Ma arvan, et on suur vahe inimeste käitumises [sõltuvalt sellest], kuidas seda tehakse.

Kalle Grünthal, kas kogemata on käsi läinud ekraani pihta või on protseduuriline? (Saalist räägitakse.) Vabandust! Palun, Kalle Grünthal, protseduuriline!

Aitäh! Kuulasin [rahandusministri] vastust analüüsi kohta praegu Kert Kingo küsimusele. Olge hea, palun öelge lugupeetud ministrile edasi, et las ta postitab tänase päeva jooksul selle analüüsi meie meilidesse.

Aitäh, hea kolleeg! See ei ole protseduuriline küsimus. Raimond Kaljulaid, palun!

Aitäh! Austatud minister! Ma väljendasin ennast pisut ebaselgelt ilmselt. Ma tegelikult mõtlesingi kõiki neid valitsuse kavandatavaid maksumuudatusi, ka neid, mille eelnõusid veel töötatakse välja – kõiki neid kokku. Kui nüüd selgub, et sellest siiski ei piisa, et Eesti mahuks selle 3%-lise eelarve puudujäägi reegli sisse, mis siis edasi saab? Te rääkisite, et on vaja valdkondlikke kulukärpeid ja nii edasi. Kas sel juhul lootus on ainult kärbetel või tegelikult tuleb selle maksupoliitika juurde ka millalgi tagasi tulla? 

Ja üks praktiline näide ka. Üks teie hea kolleeg valitsuses, Margus Tsahkna, rääkis mitmes debatis enne valimisi, et tegelikult on Eesti riigi kulud väga suured, neid oleks väga lihtne kärpida, ainult tahte küsimus. Ametnikke on liiga palju, kulutatakse liiga palju. Ma tahtsin küsida – ta on olnud pikka aega välisminister –, kas ta on juba tulnud teie juurde konkreetsete koosseisude vähendamise ettepanekutega, esinduste sulgemise ettepanekutega või muude kulusid vähendavate ettepanekutega.

Alustan lõpust. Pean tunnistama, et Margus Tsahkna on see minister, kes on juba minu juurde tulnud ja öelnud, et, Mart, saame – pean kalendrist vaatama – vist mai lõpus kokku, vaatame konkreetselt Välisministeeriumi üle, mul on seal rida ettepanekuid ja häid mõtteid, kuidas me saaksime olla see ministeerium, kes esimesena teeb ära nulleelarve. Pean tunnistama, et Margus on tõesti härjal sarvist haaranud.  

Mis puudutab seda üldist mõju, siis kui on küsimus, et miks me justkui kiirustame, siis ma tahaksin öelda, et, ei, me teeme seda päris mõistlikus tempos, arvestades ka varasemat ajalugu nii mitmete maksumuudatustega. Me oleme eelnõud välja töötanud, kaasanud, minister on kohtunud eri osapooltega, ametnikud on kohtunud. Nüüd me oleme Riigikogus, täna arutame siin. Komisjonis olen käinud kuskil kolm korda juba sellest rääkimas. Siis tuleb kümme päeva muudatusettepanekuteks. Selline protsess käib. 

Kuhu me tahame jõuda? Kuna meie eelarve on keerulises seisus ja järgmisest aastast jõustuvad ka eelarvereeglid ja majandusprognoos näitas, et järgmine aasta on nominaalne –4,3, siis meie võtsimegi eesmärgi jõuda –3 peale. Nii mitmedki otsused, mida me oleme plaaninud teha, peavad maksukorralduse seaduse järgi kuus kuud enne olema vastu võetud. Kui me tahame saavutada neid eesmärke juba järgmise aasta eelarves, mida me hakkame sügisel tegema, siis on sügisel hilja tulla nende maksumuudatustega, sest siis ei jää aega selleks kuueks kuuks, et ühiskonnal oleks aega nendega harjuda. Selleks me praegu arutamegi neid maksumuudatusi ja sügisel on eelarve menetlus. 

Kui nüüd vaadata seda pikemat plaani, siis need plaanid, mis meil täna on, –3, me saavutame loodetavasti 2024. Aga sealt edasi tuleb lisaks, nagu ma ütlesin, kokkuhoiukohtadega veel tööd teha, et seda eesmärki saavutada. Mina tahaks loota, et me suudame nii nende maksumuudatuste kui ka kokkuhoiukohtadega saavutada oma eesmärgi. Lisaks nendele tänastele maksumuudatustele, mis meil on kokku lepitud, ehk ei pea uusi tegema. Aga me peame ka vaatama üldist maksukoormust, see on meil langustrendis. Täna me viime selle sellisele, nagu ma oma kõnes ütlesin, ajaloolisele tasemele tagasi, kus ta oli 2019 ja 2021.

Jaak Aab, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Rahanduskomisjonis ma esmaspäeval seda KOV-i eelarvetele mõju [küsisin] ja riigiasutuste eelarvetele mõju küsis Aivar Kokk. Ma loodan, et me saame [mõjuanalüüsi]. Ametnikud võtsid selle palve meilt vastu ja lubasid. Ju nad teile ka edastavad selle palve. 

Aga tuleme aktsiisieelnõu juurde. Euroopa Liidus on tegelikult planeeritud teatud normide, teatud kauplemissüsteemide muudatused, mis puudutavad transporti, kütuseid, autodele esitatavaid tehnilisi norme. 2025–2027 need tulevad sealt. Kütuseturukonverentsil hinnati seda umbes 20–30 senti liitri kohta, mis lisandub kütusele. See on väga ümmargune hinnang. Jah, muidugi keskkonna mõttes on see hea, aga kui me nüüd läheme redeliga kütuseaktsiisi tõstma, siis kas koosmõjus ei või juhtuda nii, et leibkonnad lihtsalt ei suuda sellega hakkama saada aastal 2027 näiteks.

Eks me seda peame vaatama, mis 2027 endaga kaasa toob. Ma ütlen veel, et antud eelnõuga me ju kütuseaktsiise peale selle, et me erimärgistusega diisli otsustasime jätta miinimumtasemele, ei muuda. See, mis puudutab üldiseid kütuseaktsiisi muudatusi, siis need on Riigikogu eelmine koosseis otsustanud. Need peaksid minu teada rakenduma seal kuskil järgmise aasta aprillis. Sellise etteaimatava mõistliku redelina peaks need tõesti tõusma hakkama, sellepärast et see redel on juba, ma arvan, et tänaseks mingi 3–4 aastat tagasi otsustatud. Seda on siin kriisiaastatel peatatud, mis on ilmselt olnud ka mõistlik. Seda me oleme teinud ka koos Keskerakonnaga koalitsioonis. Aga nüüd on aeg, kuna ka meie majandusprognoosid näitavad, et järgmisest aastast meie majandus ikkagi kasvule pöördub. Kui see nii läheb, siis ma arvan, et selline mõõdukas tõus on seal mõistlik. Kuidas see nüüd täiendavalt Euroopa otsustega koostoimes on, eks me peame seda arutama, aga selleks on valitsus, selleks on Riigikogu, kus me neid asju räägime.

Kalle Grünthal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Kui raha ei ole, siis on riigil tõsine olukord, on erinevad maksud, makse on vaja tõsta. Minu jaoks on põhiline küsimus see, et kuhu see raha pannakse. Ma toon väga lihtsa näite praegu. Täiesti juhuslikult said Riigikogu liikmed teada, kui Ukraina raada asespiiker käis siin ja ütles, et Vabariigi Valitsus on lubanud toetada Ukraina Zõtomõri oblasti ülesehitamist täies mahus. Kui suur see maht on, ei tea. Nüüd on selgunud see – Signe Riisalo kaudu ma sain teada –, et sildade ja asjade ehitamiseks on läinud sinna 6,6 miljonit. Minu küsimused on sellised, et kui suures mahus on Eesti toetanud Ukraina ülesehitamist, kui suures mahus kavatseb ta seda veel teha ning miks sellest toetusest ei räägita Riigikogu liikmetele?

Aitäh! Kogu lugupidamise juures ma pean tunnistama, et puutumus selle eelnõuga sellel küsimusel puudub. Nii et ma jätan sellele vastamata.

Nii on tegelikult. Aga Kalle Grünthal, palun, protseduuriline!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Seal on vägagi puutumus, otsustada selle küsimuse lahendamine. Kui me menetleme aktsiise, siis me peame teadma seda, mispärast meil need aktsiisid tõusevad. Minister on kohustatud sellele vastama, sest tema on selles valdkonnas kuningas ja temal peab olema ülevaade, kui palju on toetuseks läinud välja. Nii et see on absoluutselt protseduuriline küsimus. Palun kohustada ministrit vastama.

Aitäh, kolleeg! Kindlasti see on seotud kõik, aga mitte konkreetselt selle eelnõuga. Ei ole põhjust eeldada, et ministril on paberil need numbrid olemas. Aga ma olen nõus sinu palvega. Ja palve ka ministrile, et tõepoolest, äkki kolleegid panid selle [küsimuse] kirja ja keegi selle numbri Kalle Grünthalile ka edastab. 

Rene Kokk, palun!

Tänan, austatud juhataja! Hea rahandusminister! Enne, kui ma küsimuse juurde lähen, ma tuletan meelde, et see matemaatikaoskuse võrdlemine, mida minister [tegi], kui hästi seda oskab, see on sihuke libe tee. Te alles hiljuti soovitasite 1992. aasta vana Audi maha müüa ja selle raha eest osta oluliselt uuem ja säästlikum auto. Nii et kui matemaatikast rääkima hakkame, siis see loogika väga tugevalt ei päde. Palun mitte märkusi teha teiste ministrite aadressil selle koha pealt, kui ise ei ole just etalon selles võtmes.

Aga kui vaatan seda kooskõlastusringi, siis siin Eesti Õlletootjate Liit ning Alkoholitootjate ja Maaletoojate Liit on [toonud välja], mis nende kui sektori esindajate arvates oleks mõistlik aktsiisi tõstmine ja millises tempos. Siin on igale poole pandud "ei, mitte arvestada". Miks te ei arvesta selle sektori esindajatega, tegelikult igapäevaselt selle teemaga kursis olevate ettevõtjatega?

Aitäh! Mis puudutab seda ajalugu ja arvutusoskust, siis sellele viitas Martin Helme, kes ütles, et meie oleme arvutustes eksinud. Sellest ka see vastus ja reaktsioon. Ei avanud ise seda teemat.

Me oleme vaadanud kõiki ettepanekuid, mis on kooskõlastusringil laekunud. Oleme ka varasemalt mitmete sektori esindajatega suhelnud ja oleme jõudnud enda analüüsi käigus selleni, et ei ole tingimata põhjust arvestada. Kas või seesama, et mitte tõsta õlleaktsiisi – loomulikult ei ole sektor kunagi huvitatud õlleaktsiisi tõusust. Ja siin on toodud, et Lätiga on liiga suur [vahe]. Meie hinnangul, kui me 5% aastas tõstame, see vahe ei ole liiga suur. Ma ütlen veel, et sihuke keskmise õlle hind tõuseb koos käibemaksu ja aktsiisi tõusuga 4 senti – see ilmselt ei ole määrav selleks, et piirikaubandus kohe tekiks. Eks selle kaasamisringi mõte alati ongi see, et koguda ideed kokku, lugeda nad läbi, arutada läbi. Mõnda neist on võimalik arvestada, mõnda mitte.

Henn Põlluaas, palun!

Aitäh! No eks isegi esimese kursuse majandustudeng teab seda elementaarset tõde, et kui kriisi ajal soovitakse riigi rahalaekumisi suurendada, siis tuleb majandust elavdada. Kõik need maksutõstmised, mis te teete, toimivad risti vastupidi ja täpselt samamoodi ka see … Te küll tunnistasite, et kriisi ajal ei ole mõistlik kütuseaktsiisi tõsta, aga ometigi järgmisest aastast see tõuseb. Teil ei ole plaaniski seda edasi lükata. Kuna te viitasite meie kaitse-eelarvele ja -rahadele, siis noh, ühe käega raha andmine ja teise käega tagasivõtmine – sest kütuseaktsiis tõuseb, sellega seoses tõuseb ka selle käibemaks, ma ei räägi eraldi käibemaksu tõusust –, see lööb väga tugevalt. Meil on tuhandeid väga januseid masinaid kaitsejõududes. Kui palju sellega tõuseb Kaitseväe kulu kütustele?

Aitäh! Mul seda numbrit hetkel ei ole, aga edastame selle numbri, kui palju hinnanguliselt see võib mõjutada kaitsekulusid.

Mart Helme, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud härra Võrklaev! Me kõik teame, et meil eksisteerib teatud kaupade puhul päris tõsine salakaubandus. Antud juhul ma pean silmas kõige enam sigarettide salakaubandust, mis toimub üle Vene-Eesti kontrolljoone. Puutudes kokku lihtsate inimestega, tööinimestega, ja küsides nende käest, kuidas sa suitsetad, see on nii jube kalliks läinud, ütlevad nad enamasti: "Ei no, ega ma siis poest suitsu ei osta." Ja minu küsimus ongi nüüd niisugune. Missugused on teie analüüsid, kuivõrd võib aktsiiside tõstmine suurendada mitte lihtsalt piiriülest kaubandust, vaid salakaubandust, mis on teatud piiriäärsetele inimestele täiesti sissetulekuallikas? Kuidas on see kooskõlas sellega, et me samal ajal paneme kinni piiripunkte ja vähendame piirivalvurite arvu?

Aitäh! Loomulikult, igasugune hinnatõus võib kaasa tuua piirikaubanduse või siis koguni salakaubanduse riski. Meie hetkel näeme, et sellisel määral tõus seda olulist riski seal kaasa ei too, seda enam, et meie oleme Baltikumis üks paremaid, kes suudab salakaubandust kontrollida. Siin teeb ikkagi meie Maksu- ja Tolliamet väga tänuväärset tööd kogu selle problemaatika tuvastamisel, jälgimisel ja ka salakauba nii-öelda ära korjamisel. Ma ei tea, mul endal on tunnetus, et kui parlamendiliige suhtleb inimestega, kes tarvitavad salakaupa, siis võib-olla oleks põhjust neile öelda, et ostame ikkagi poest, ostame ausalt, maksame maksud ja see maks on meie riigi hüvanguks ja ühise riigi jaoks.

Urve Tiidus, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud minister! Tubaka- ja nikotiinitoodete maksustamise teemal on küsimus. Selle aasta Balti Uuringute Instituudi uuringust ilmneb, et õpilaste seas on populaarsemad tooted just e-sigaretid. Iga kolmas 14–15‑aastane noor ütleb, et ta ostab tubakatooteid, neid tooteid saab vabalt kätte kuskilt. Maksupoliitika on teatavasti üks vahend tervisekäitumise mõjutamiseks. Ma loodan, et tubakatoodete aktsiis mõjutab noorte tervisekäitumist. Kas ma olen liiga idealistlik?

Jah, ka mina tahan loota, et ta seda mõjutab. Minu meelest kas sellest või eelmisest aastast kehtib uuesti ka e-sigareti vedelikele aktsiis. Vahepeal oli see peatatud. Seda me ka plaanime mõõdukas tempos tõsta. Aga siinjuures ma tean – juba eelmises valitsuses olid meil arutelud ja ma usun, et ka tänane terviseminister selle temaatikaga jätkab –, et just nende e-sigarettide ja noorte tarbimisega on see probleem, et neid ostetakse ka üle piiri e-kaubanduse teel. Ehk siin võib meie aktsiisipoliitikast üksi väheks jääda. Kindlasti on see üks komponent. Aga ma arvan, et see on suur probleem ja seda tuleb vaadata tervisevaldkonnas laiemalt, nii regulatsioonide osas kui ka ilmselt teadlikkuse tõstmise osas.

Arvo Aller, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea ettekandja! Kuulan siin teie vastuseid ja lõppkokkuvõttes taandub see ikkagi sellele, et ei ole tehtud väljatöötamiskavatsust ja mõjuhinnangut. See viieleheline koondmõju hinnang, mis siin on kõigi nelja paketis oleva, kuigi eraldi antud, aga vahepeal ka paketis olnud seaduseelnõu kohta, ei anna erilist hinnangut ja põhjust, miks neid aktsiise ja kõiki teisi makse tõstetakse. Nii nagu hea kolleeg Henn Põlluaas küsis Kaitseväe masinate kohta, millele te ei suutnud vastata ja tuleb hiljem võib-olla paberkandjal selgitus, palju see lisakulu on, ma ikkagi küsin: miks see on ikkagi toodud selliselt, et ilma mõjusid hindamata on tuldud kiirustades makse muutma?

Aga see ei vasta ju tõele, need mõjud on seal kirjas. Henn Põlluaas küsiski minu meelest kütuseaktsiisi mõju kohta Kaitseväele, aga selles eelnõus ja kogu selles paketis me ei muuda kütuseaktsiisi. Mul ei saagi seda numbrit siin kaasas olla, kui me räägime tubaka- ja alkoholiaktsiisi muutmisest, et kuidas see mõjub Kaitseväe autopargile. Ma oleksin võinud ka vastata, et tubaka- ja alkoholiaktsiisi tõusul Kaitseväe autopargile mõju puudub, sest ma usun, et see nii on. Aga kuna hea kolleeg küsis, teda huvitavad need numbrid, siis oli vastus, et need numbrid ministeeriumist lugupeetud parlamendiliikmele esitame. Aga need ei ole selle eelnõuga seotud. Ja veel kord: ka antud eelnõu puhul soovitan tõesti lugeda seletuskirja, soovitan lugeda koondanalüüsi ja kui midagi jääb siin arusaamatuks või tekitab küsimusi, siis proovin vastata.

Kert Kingo, palun!

Ma tänan, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Ma ütlen, et kogu see teie jutt, mis te minu eelmisele küsimusele vastasite, on ikka väga-väga sinisilmne. Planeerite usinalt suurt maksutulu selle pealt ja jagate karu nahka, kuigi karu kõnnib metsas alles ringi. See, mis te ütlesite piirikaubanduse võimatuse kohta, nagu teie nimetasite seda, näitab, et te olete lihtsalt eluvõõras selles osas, näitab, et te oletegi siit Põhja-Eestist pärit ja teil pole õrna aimu ka, milline tegelikult Lõuna- ja Kagu-Eestis see igapäevaelu on ja millest lähtutakse millegi tegemisel. Mina ütlen endiselt seda: suureneb piirikaubandus. Ei näe ühtegi põhjust, miks see ei suureneks. Mul tekibki küsimus. Te olete nüüd selle maksutulu juba eos ära planeerinud, kõik te selleks teete, aga seda raha nüüd Eestisse ei tule. Mis on teie plaan B?

Jaa, võin öelda, et lisaks Põhja-Eestile olen ka Lõuna-Eestis käinud, olen ka Lätis käinud, ikka üht-teist tean. Ja ei ole öelnud, et mingit mõju ei ole. Vastasin kas teie või mõne teie kolleegi küsimusele, et praegu hinnanguline piirikaubanduse maht on 5–7%, ja me prognoosime, et see võib kasvada 8–10%-le. Kas selles on nüüd antud muudatuste mõju, kas on midagi muud, kas see on nii suur, kas see on väiksem? Aga see ei ole midagi sellist, mis oli siis, mille pärast me muretseme. Ja ma nõustun ka teiega, selle murega, ka meile tekitas see omal ajal muret, kui aktsiise tõsteti väga järsult ja piirikaubandus lokkas. Aga selleks, et seda olukorda vältida, oleme me ka praeguse eelnõu puhul proovinud leida sellise optimaalse tee, selleks et aktsiise ikkagi mõistlikus tempos tõsta, kasvatada riigi tulusid, et need käiksid kaasas ka sissetulekute kasvuga, ja teinud selleks sellise mõistliku, keskpärase ettepaneku. Ma ütleks, et meil on ühine mure: et me ei soodustaks piirikaubandust. Ja ma julgen arvata, et nende muudatustega me seda suurel määral ka ei suurenda.

Rain Epler, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea minister! Nagu siin mõni nädal tagasi peaministergi tähelepanu juhtis, et vanasõnad on väärtuslik osa eesti keelest. Ja sellepärast ma alustan sellise lootust sisendava vanasõnaga: ega inimene enne tark ei ole, kui ta rumal ära ei ole olnud. Aga küsimus mul puudutab seda menetluspraktikat. Te siin olete mitmel pool arvamust avaldanud, et menetlus on olnud hästi hea ja on toimunud arutlusi. Aga tegelikkus nende maksueelnõudega oli ju see, et tehti erakorraline rahanduskomisjoni istung samal ajal, kui toimus vanematekogu, mistõttu ei saanud osaleda meie põhiliige, ja asendusliikmetele öeldi, et tutvumiseks aega pole vaja, sest teil peab see kõik selge olema. Te olete ka välja öelnud, et enne jaani te tahate selle asja üht- või teistpidi ära teha. Kas te jätkuvalt olete arvamusel, et see menetlus siin ei toimu kiirustades ja kõik on tehtud hästi ja on kvaliteetseks debatiks võimalus antud?

Jah, ma olen seda meelt, et kvaliteetseks debatiks on võimalus antud. See, kui me töötasime seda eelnõu välja ministeeriumis, ametnikud töötasid selle kallal, suheldi huvigruppidega, tulime me välja ettepanekutega eelnõu kohta. Selguse huvides olid ka need eraldi eelnõudega, aga et oleks aimdus kogu sellest asjast, olid nad paketina üheskoos, kui nad läksid kooskõlastusringile. Olen eri sektori esindajatega kohtunud ka isiklikult, kuulanud ära nende mured, ettepanekud, palunud tagasisidet, öelnud ka seda, et täname, need lähevad Riigikokku edasi. 

Riigikogus ma olen rahanduskomisjonis tänaseks kolm korda käinud. Esimest korda siis, kui need maksueelnõud olid alles väljatöötamisel. Majandusprognoosiga koos andsime üldise hinnangu eelmisel teisipäeval, kui eelnõud pidid Riigikokku tulema. Neid ei olnud võimalik üle anda, sest Riigikogu töö oli takistatud. Rahanduskomisjonis käisin, samamoodi andsime ülevaate maksumuudatustest. See eelnõu ja kogu sisu on olnud kättesaadav alates kooskõlastusringist, on olnud kättesaadav ka Riigikogu liikmetele alates eelmisest esmaspäevast. Ehk need on avalikult olnud kättesaadavad. Neljapäeval, kui maksueelnõud üle anti, olin samuti rahanduskomisjonis. Seal olite algul ka teie. Kahjuks sel hetkel, kui me alustasime sisulist arutelu nende üle, kui mina tutvustasin neid – meil olid kaasas ka ametnikud, juhuks kui on detailsemaid küsimusi, millele minister äkki ei oska vastata, et saaks küsida kõige kohta –, teie lahkusite. Aga sõltumata sellest, et opositsioon neljapäeval komisjonist lahkus, see arutelu kestis umbes tund või poolteist ehk see oli väga sisuline, praktiline ja huvitav ka. Selles mõttes töö käis, ma ütleks, täistuuridel.

Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Hea minister! Vaadake, ma arvan, et kõigi nelja eelnõu puhul hakkab kostma see retooriline küsimus taustal, kust tuleb tolm ja kuhu kaob raha. Sellest on teatavasti tehtud terve etendus ja ega vastuseid ju ei ole. Aga ma tulen selle eelnõu kohta tehtud märkuste ja ettepanekute tabeli juurde. Siin on kirjas – see on ministeeriumi vastus –, et teadaolevalt kaalub Läti aktsiisitõusu. Ja nüüd ma küsingi: kas lätlastega on mingeid kokkuleppeid, kui palju nad neid aktsiisitõuse kavatsevad teha? Ja kas ei saa olema niimoodi, et lätlased vaatavad ikka õunte pealt, et noh, las need eestlased tõstavad aktsiisid ära, neil on nagunii praegu madalamad, et siis vaatame, kui palju meile hakkab riigikassasse raha voolama ja võib-olla me ikka ei tee neid aktsiisitõuse? Kas on mingid kokkulepped olemas? Kalle küsis analüüsi, Kalle Grünthal, ja te ütlesite, et on olemas ja see ütleb, et piirikaubandusele mõju ei ole. Kas te saaksite seda analüüsi meiega jagada?

Ma alustan lõpust. Olen ka siin täna öelnud juba paar korda välja, et piirikaubandusele võib olla mõju, ja see on ka seletuskirjas minu teada kirjas. Meil on seletuskiri, meil on üldine analüüs. Ma olen öelnud korduvalt: piirikaubandus on täna ja mõju võib sellele ka olla. Vastus on olemas, materjalid on teil olemas. 

Mis puudutab seda, et tolmust ja rahast, siis [esiteks] seis on see, et meil on raha vaja kaitsekuludeks. Ja teiseks see, et kuna meie eelarve on sügavas miinuses, siis võib öelda, et raha on juba kulutatud. Pigem on küsimus selles, kust seda raha saada. Praegune valitsus sellega tegeleb. 

Läti aktsiiside kohta olen samuti täna juba vastanud. Oleme vaadanud, mis on Läti ja Leedu tase. Olen vestelnud Läti ministriga. Eraldi on plaan – Läti ja Leedu ministritega pidime mai lõpus kohtuma, nüüd kohtume juunis –, arutame seda. Info on see, et nendel on samamoodi soov aktsiise tõsta, et oma eelarveauku ja kulusid katta. Mina usun, et seal on võimalik läbi rääkida. Kas Eesti saab naabritele midagi ette kirjutada? Loomulikult ei saa. Aga seda ma olen rääkinud ka täna siin, et see aktsiisitõus on piisavalt mõõdukas, see teatud mõju avaldab, aga see ei ole kindlasti see, mis soodustaks sellist piirikaubandust, nagu meil oli 2016. aastal.

Jürgen Ligi, palun!

Härra minister! Siin saalis kõlas küsimus, aga minu teada on selle kohta ka hulk arupärimisi, et kuidas maksutõusud annavad põntsu riigisektorile. Öelge palun sellele saalile, kust riigisektor oma tulud saab. Mille arvel riigisektori kulusid rahastatakse?

Riigisektori kulusid rahastatakse ikka maksumaksja rahast. Selleks on meil maksud, mis toovad riigile tulusid – nii riigile kui ka omavalitsustele.

Mart Helme, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud härra Võrklaev! Tsiteerime klassikuid. Vahva sõdur Švejk teadis, et see valitsus, kes tõstab õlle hinda, kukub. Te kavatsete nüüd seda teha. Eks te ise teate, mis tagajärjed saavad olema. Aga ma toon teise paralleeli. Meie põhjanaaber Soome moodustab praegu valitsust ja Petteri Orpo, peaministrikandidaat, on selge sõnaga öelnud, et kuigi riigieelarve on defitsiidis, võetakse selle katteks laenu, mitte ei hakata tõstma makse. Soome laenukoormus on – kui ma ei eksi – neli või viis korda suurem kui Eesti Vabariigil. Miks te kõikide nende kobarkriiside sees panete selle koorma elanikele, mitte ei käitu sama arukalt ja elanikkonda säästvalt nagu Soome?

Kui riigieelarve on defitsiidis, siis me võime ju laenu võtta, aga seda suuremasse defitsiiti me selles suhtes läheme. Meie kulud ja tulud lähevad aina eri suundades ja laenukoormus kasvab. See poliitika on meid täna toonud nii kaugele, et samamoodi jätkates me juba 2027. aastal maksame 1% SKT-st laenudeks. Ma usun, et praeguseks peaks kõigile olema selge, et see, kui meil nullintresside puhul räägiti, et võtame aga laenu, seda kunagi tagasi maksma ei pea, intressi ei ole, ei vasta tõele. Täna on intressid oluliselt tõusnud ja me oma struktuurseid probleeme riigieelarves laenurahaga kuidagi ei lahenda. See on tee aina sügavamasse auku, kust välja tulla on seda raskem.

Protseduuriline küsimus, Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Ma tahaksin teie käest küsida protseduuriliselt. Siin oli just teema Soome versus meie, laenukoormus versus Eesti laenukoormus ja need erinevad teed, eks ole, mida mööda me võiksime minna ja silmanähtavalt ka läheme. Kas olete kuulnud, et Soomes elab juba mitme ja mitme statistilise küsitluse järgi maailma kõige õnnelikum rahvas, aga Eestis räägime me päevast päeva, kuidas tõuseb depressiooni ja stressi tase, enesetappude arv? Äkki te ütlete lugupeetud ministrile, kuidas meil oleks riigina targem käituda: kas õnneliku rahva suunas teha otsuseid, ka maksupoliitiliselt, või vastupidi?

Aitäh! Ma ei loe seda protseduuriliseks küsimuseks.

Anti Haugas, palun!

Lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Maksumuudatustega muutub mõnevõrra meie maksude struktuur, aga kõige parema pildi maksukoormusest annab ilmselt Eesti maksukoormuse suhe SKT-sse. Kuidas see lähiaastatel muutub? Ja milline see on võrreldes möödunud aastatega?

Jah, meie struktuur muutub. Tööjõumaksud tulumaksureformiga alanevad. See tähendab seda, et inimestele jääb rohkem raha kätte. Ma julgen arvata, et 2025. aastal ka palgatõusu surve – vähemalt keskmist palka teenivate inimeste vaates – ettevõtjatele väheneb.

Mis puudutab üldist maksukoormust, siis maksukoormus on meil praegu langustrendis, langenud alla 33%. Nüüd, nii nagu ma ka sissejuhatuses ütlesin, et nende maksumuudatustega, mis on täna meil arutelul, järgmised neli eelnõu, kui ka nendega, millest me oleme rääkinud – võimalik automaks, keskkonnatasud –, maksukoormus tõuseb umbes 0,7 protsendipunkti ehk umbes 33,5% peale, mis on sama tase 2019–2021 aastatega. See on enam-vähem sama ehk tegelikult me hoiame oma maksukoormuse pigem ajaloolisel tasemel. Ma arvan, et see on ka normaalne, et kui tõstetakse kulusid, siis peab ka tulubaas järgi tulema või vähemalt samal tasemel seda katma. Ei saa olla nii, et tõstame toetusi ja langetame makse. Riigipidamine ei tule hästi välja, kui me nende katteks lihtsalt laenu võtame.

Kalle Grünthal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Te olete toonud eelnõu siia saali. Ja siin on sihukene probleem, et ei ole väljatöötamiskavatsust. Ise märkisite siin samamoodi, et eelnõu kohta ei ole koostatud väljatöötamiskavatsust, sest tegemist on kiireloomulise eelnõuga. Aga asi selles, et Vabariigi Valitsuse vastu võetud hea õigusloome ja normitehnika eeskiri ütleb selgelt ära, et väljatöötamiskavatsus ei ole nõutav, kui eelnõu menetlus on põhjendatult kiireloomuline. Vaat neid põhjendusi mina ei näe siin praegu selles eelnõus. Miks te toote saali sellise eelnõu, mis ei ole kooskõlas Vabariigi Valitsuse vastu võetud hea õigusloome ja normitehnika eeskirjaga?

Aitäh! Väljatöötamiskavatsust siin tõesti ei ole, küll aga on olemas päris põhjalikud seletuskirjad. Nagu ma olen korduvalt öelnud, siis [neis on] ka selline koondmõjuanalüüs selle kohta, mida need eelnõud kaasa toovad. 

Nüüd küsimus, et mis [põhjendused] seal olid, et on kiireloomuline. Seda ma olen ka siit korra juba selgitanud, et tänane valitsus on endale võtnud prioriteediks viia järgnevatel aastatel kaitsekulud 3%-ni sisemajanduse kogutoodangust, pluss parandada eelarvepositsiooni. Tänane majandusprognoos näitab, et järgmisel aastal meil nominaalne puudujääk on –4,3%. Järgmisest aastast rakenduvad ka tänase teadmise kohaselt Euroopa eelarvereeglid ehk nominaalne peaks meil olema –3%. Kui me vaatamegi oma riigi tulude-kulude vahet, siis igal juhul on meil vaja liikuda tasakaalu poole, et suuta oma Eestit ülal pidada, et katta tekkivaid kohustusi, et olla valmis järgnevateks kriisideks. Ja see, kuidas läheb riigi rahandusel, mõjutab omakorda majandust, mõjutab meie võimalusi laenu saada ja nii edasi. 

Miks me need otsused teeme? Meil on maksukorralduse seadus, mis ütleb, et kuus kuud ette peavad olema maksumuudatused teada. Valitsusel on soov eelarve nominaalse –3%-ni jõuda juba järgmisel aastal ehk alustada nende sammudega võimalikult kiirelt ja arvestada sellega, et eelarvereeglid võivad taastuda. See tähendab seda, et need täiendavad tulud peavad meil järgmisel aastal tulema. Ja kui me hakkame neid eelarve menetluse käigus sügisel otsustama ja RES-i raames, siis meil peab olema võimalik nendega arvestada. Aga et täita tuleb maksukorralduse seaduse kuue kuu nõue, siis on meie soov need ka seaduse kohaselt enne ära menetleda.

Protseduuriline küsimus, Kalle Grünthal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Me kuulsime praegu lugupeetud ettekandja suulist selgitust selle kohta, et tegemist on kiireloomulise eelnõuga. Aga küsimus on praegu selles: milline on teie hinnang selle kohta, et siin ei ole toodud välja põhjendust, milles see kiireloomulisus seisneb selle seaduseelnõu puhul? Väljatöötamiskavatsus on väga oluline moment hea õigusloome ja normitehnika eeskirja juures, sest siin on näha kogu kontseptsioon ja selle seaduse mõju järelhindamine. Me teeme praegu kapitaalsed muudatused kogu meie maksupoliitikas. Ja tahaks öelda seda, et Riigikogu ametnikud on tihtipeale tagasi saatnud isegi selliseid eelnõusid, kus on mingisugune vale šrift või midagi muud sellist. Ja nüüd on selline põhimõtteline seaduseelnõu lubatud siia saali. Kuidas on see võimalikuks saanud?

Aitäh! Vabariigi Valitsuse eelnõu puhul Riigikogu juhatus määrab juhtivkomisjoni. See on määratud – nagu ikka, rahanduskomisjon. Aga selliseid [seisukohti] eelnõu kohta, mida te küsite, juhatus kindlasti ei võta. Kalle Grünthal, palun, protseduuriline küsimus!

Aitäh selgituse eest: juhatus ei võta seda! Aga millise institutsiooni poole ma siin Riigikogus peaksin pöörduma sellisel juhul, kui ma näen, et tegemist on normitehniliste eeskirjade väga-väga jämeda rikkumisega?

Aitäh! Igal eelnõul on juhtivkomisjon, nii et seda teemat tuleb minu arvates hinnata juhtivkomisjonis. 

Varro Vooglaid … Vabandust! Kalle Grünthal, palun, protseduuriline küsimus!

Aitäh nõuande eest! Aga ma olin ka rahanduskomisjonis ja seal seda teemat üldse ei saanudki käsitleda. Esimene asi, [mis tehti], kui me tulime komisjoni [istungile]: pandi hääletusele, millal saali saata. Ehk rikuti sisuliselt ka komisjoni head tava, kus kõigepealt arutatakse küsimus läbi ja alles siis otsustatakse, kas see saadetakse saali või mitte. See on praktiliselt kogu meie senise hea tava ja õigusloome nurka viskamine. Kuidas selline asi on võimalik?

Aitäh! Siis on võimalus võtta esimesel lugemisel sõna, väljendada oma positsioone fraktsiooni esindajal, teisel lugemisel kõikidel Riigikogu liikmetel ja kolmandal lugemisel taas fraktsiooni esindajal. Jürgen Ligi, palun, protseduuriline küsimus!

Aitäh! Ma proovin seda protseduuriga siduda. Kuidas me saaks nii, et Kalle Grünthal ei peaks siin lihtsalt mingit hala komisjoni tegevuse teemal näiteks? See ju tegelikult ei ole istungiga seotud küsimus. Komisjoni ta tuli asendusliikmena, ei teadnud ööd ega mütsi. Väitis, et ta pole pabereid näinud, kõik teised olid juba kaks korda näinud. Sellist arutelu protseduuriliste küsimustega ei peaks siin pidama, kui inimene näitab lihtsalt, et talle tehti liiga. Ta tuli spetsiaalselt asendusliikmena mitte midagi teades sinna protestima.

Aitäh! Palun säilitame lugupidava suhtumise oma ametikaaslastesse. Kalle Grünthal, palun, protseduuriline küsimus!

Aitäh! Ma muidugi olen harjunud Jürgen Ligi sellise kohatu keelekasutusega, aga ma ei hakka talle mingisugust väärtushinnangut andma, kuigi mul oleks neid kümneid teha. Aga ma tahan juhtida tähelepanu sellele, et kogu selle eelnõu menetlus oli absoluutselt ebaseaduslik selles mõttes, et kui see eelnõu anti üle kell 10.59, siis kell 11.10 saadeti meile teade, et tuleb erakorraline istung rahanduskomisjonis. Ei oma tähtsust, kas ma olen asendusliige või olen alaline liige, ühtemoodi on mul õigused olemas. Selline, ütleme, dembli ja salaboni sidumine on täiesti ainetu ning häbiväärne Jürgen Ligi poolt. Küll aga me saime näha esimest korda neid eelnõusid alles siis, kui hääletus saali saatmiseks oli lõppenud. Ehk me hääletasime tühja, teadmata, mis on olemas. Nii et ka siin Jürgen Ligi eksib väga suures vormis. See ei ole normaalne, et niimoodi eelnõusid menetletakse.

Aitäh! Palun, Varro Vooglaid!

Tänan, lugupeetud istungi juhataja! Austatud rahandusminister! Mina tõukun oma küsimuses ühest eelnevast küsimusest ja küsimus on võib-olla natuke laiema haardega, aga puutub kahtlemata sellesse eelnõusse. Ma mõtlesin küsida teilt selle kohta, kas pidada mõistlikuks maksude tõstmist või riigivõla kasvatamist. Minu arusaamise kohaselt on riikide ainukene võimalus suurtest riigivõlgadest vabanemiseks see, et inflatsioon sööb need võlad ära. Selle peale võlgu võtvad riigid mängivadki. Kui asjad tõesti nii lähevad, siis võidavad sellest ilmselgelt need riigid, kes on rohkem laenanud ja saanud seeläbi vähem laenanud riikidega võrreldes suure konkurentsieelise. Sellisel juhul osutuvad kaotajaks kõige vähem laenanud riigid ja ennekõike Eesti, kellel ongi kõige madalam maksukoormus Euroopas. Kas minu arusaamine, mida ma praegu lühidalt kirjeldasin, on teie hinnangul põhimõtteliselt vildakas või põhimõtteliselt adekvaatne? Kui see on põhimõtteliselt adekvaatne, siis miks te eelistate maksutõuse riigivõla suurendamisele, eriti pidades silmas, et inflatsioonitase ületab kaugelt laenuintresside taset?

Ei, ma ei pea sellist lähenemist õigeks. Ma arvan, et vastutustundlik rahanduspoliitika on ikkagi see, et sul on tulud ja kulud tasakaalus. Nii nagu, ma usun, on ka mõistlik pere eelarvet pidada: see, mis sul püsikuludeks ära kulub, selle sa ikkagi teenid, mitte ei võta laenu. Panustada selle peale, et laenu ei pea tagasi maksma, et inflatsioon selle ära sööb? Me oleme näinud mitmeid halbu kogemusi ka Euroopas ja lõpuks on pidanud teised riigid nende laene ikkagi kinni maksma. Pluss see, et kui me olime null-intresside olukorras, siis oli ka suur surve, et laene võtta. Täna on intressid kiirelt tõusnud. Intresse tõstetaksegi sellepärast, et inflatsiooni alla suruda, ehk inflatsioon ei söö meil neid laene ära, vaid me peame need tagasi maksma. 

Küll aga, kuhu me sellise käitumisega satume, on see, et meie laenukoormus kasvab ohjeldamatult. Me kulutame selle raha oma püsikuludeks ära. Lõpuks me võtame laenu selleks, et maksta tagasi ainult intresse. Sinna me oleme praegu teel. Ka Eesti võtab praegu laenu. Meie tempo on selline, et järgmise kolme-nelja aastaga meie laenukoormus kasvab 20%‑lt 30%‑le, ehk meie püsikulud on oluliselt suuremad kui meie tulud. Meie poliitika soov ongi see suund ümber keerata. Ma arvan, et lõputu võlgu elamine ei ole mõistlik riigi rahanduspoliitika. 

Ja kui me toome siia juurde veel võimalikud kriisid, mille puhul meil on kiiresti vaja reageerida, toetada oma inimesi ja ettevõtteid, aga me oleme suurtes võlgades, meil ei ole raha, me peame saama laenu, siis kas meile seda antakse? Sõltub julgeolekuolukorrast, sõltub meie riigi rahanduse olukorrast ja käitumisest. Mis intressiga meile seda antakse? Väikese riigina me peame minema, käsi pikal, kuskilt küsima, aga meile ei pruugita seda anda või antakse väga kehvadel tingimustel.

Siim Pohlak, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea minister! Ma arvan, et selles osas te mulle ikka vastu ei vaidle, et riigi kogu majanduspoliitikat puudutava osa üks peamisi eesmärke peaks olema meie ettevõtluse elavdamine, et ettevõtluse kaudu tuleks täiendavaid maksutulusid riigieelarvesse. Ma usun, et te olete minuga nõus selles osas, on ju. Põhimõtteliselt see on ju õige loogika. Kust mujalt see raha eelarvesse ikka tuleb kui ettevõtete taskust, kellel hästi läheb, ja kasumid ja käibed kasvavad. Aga ma … Jürgen Ligi siin segab. Kas ma saan oma aja tagasi või kuidas me nüüd teeme?

Ma palun vaikust saalis. Palun!

Ma jätkan oma küsimusega. Esimene osa sai küsitud või räägitud, et ettevõtluse elavdamine peaks olema üks esimesi asju, mille poole vaadata. Ja ma palun teilt nüüd näidet. Kas te tooksite mulle ühe näite elust enesest, päriselust, kus ja millal on maksutõusud aidanud kaasa ettevõtluse elavnemisele? Äkki toote mulle ühe näite?

Aitäh! Ma pean tunnistama, et ka see küsimus ei ole antud eelnõuga mitte kuidagi seotud. Ma jätan sellele vastamata.

Kersti Sarapuu … Vabandust! Siim Pohlak, palun, protseduuriline küsimus!

Lugupeetud juhataja! Küsimus puudutas ju otseselt maksutõusu. Kas teie olete päri härra ministriga, et see küsimus ei olnud antud eelnõuga seotud? Minister soovib makse tõsta ja mina küsisin, et kas ta palun tooks mulle ühe hea näite, kus maksutõusud on toonud kaasa ettevõtluse elavnemise. Minister ütleb, et see ei ole seotud antud eelnõuga. Ma olen nüüd küll nagu pahviks löödud.

Aitäh! Juhatajana ei ole mul võimalus öelda vastajale, et küsimus on otseselt seotud selle eelnõuga, palun vastata. Ju see on poliitiline tunnetus ja see oli vastaja hinnang. 

Kersti Sarapuu, palun!

Austatud juhataja! Hea minister! Olete täna pidevalt väitnud seda, et maksude tõusud on tingitud kaitsekuludest, ja te ei ole loomulikult kordagi väitnud seda, et tegelikult niinimetatud maksuküüru katteks. Aga minu küsimus on selline: äkki oleksite te võinud arutleda selle üle, et kehtestataks kas või ajutiselt kaitsekulude maks?

Aitäh! Siin pean vastama, et see väide, et need on maksuküüru katteks, ei vasta tõele. Selleks on ka koondmõjuanalüüs, mis näitab, et nende maksumuudatustega on see mõju eelarvele positiivne. 2024. aastal – vaatame kohe, kus mul need numbrid olid – on 292 miljonit, siis on 89 miljonit, siis on 199 miljonit ja 2027. aastal 227 miljonit.

Rain Epler, palun, protseduuriline küsimus!

Aitäh, hea istungi juhataja! Protseduuriline puudutab – kuidas ma ütlen siis? – valitsuse ja Riigikogu omavahelist suhet. Siin minister enne võttis voli – tal ongi see voli, vaba inimene – ja ütles, et küsimus ei ole tema arvates seotud ja ta ei vasta. Kas sul, hea Jüri, on näiteks mingi võimalus mitte lasta sellel juhtuda, kui minister peaks ütlema, et lihtsalt ei jaksa enam või on selline tunne, et nagunii sa ei küsi asjassepuutuvat küsimust, ma lähen nüüd ära? Kas me Riigikoguna saame valitsuse liikmele kuidagi öelda, et ta ei saa ära minna ja ta peab vastama küsimustele? Kui vaba see asi siin on?

Aitäh! Tulenevalt meie kodu- ja töökorra seadusest on Riigikogu liikmetel võimalus ettekandjate käest küsida teatud arv küsimusi – esimesel lugemisel kuni kaks küsimust. Siin ei ole Vabariigi Valitsuse liikmel õigust öelda, et ta ei vasta või nüüd talle aitab vastamisest. See, kui keskustelu on läinud pikaks ja valitsusliige konkreetselt selle protseduurilise küsimuse raames soovib korra puhkust, siis seda saab valitsusliige paluda ja istungi juhataja saab seda võtta kuni 30 minutit. 

Urmas Kruuse, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Auväärt rahandusminister! Aktsiisitõusudel kindlasti on erinevad mõjud. Kas teil oli arutluse all ka see, mis puudutab mõju tervist parendavale tulevikule? Üldjuhul aktsiisi tõstetakse ja hoitakse seda sissetulekuga teatud proportsioonis ka selle tõttu, et alkoholi tarbimine ei läheks liiga suureks. Kui suur võiks olla see prognoositav keskmine alkoholi tarbimine?

Jah, igal juhul aktsiiside mõte, nagu ma korduvalt olen öelnud, on ka inimeste käitumise mõjutamine ja sealt tervislikumate eluviiside poole suunamine. Ma korraks nüüd … (Vaatab märkmeid.) Meil jah, võib öelda, et tänu aktsiisimäärade kolme aasta jooksul toimuvatele tõusudele väheneb võrreldes kevadprognoosiga kange alkoholi deklareerimine circa 4,3% ja õlle deklareerimine 2,4%. Ehk jah, me näeme, et nendel muudatustel on teatud mõju tarbimisele. Ja see on ka loomulik, et aktsiisid seda teevad, et see käib koos sissetulekute tõusuga. See üks osa sellisest tervisepoliitikast kindlasti on.

Alar Laneman, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! Kuigi ma suhtun respektiga teie usku eelarve tasakaalu, siis see on siiski keerulisem. Tuleks arvestada ka ajafaktorit – raha väärtus ajas on erinev. Aga mu küsimus on sõjateemaline. Peaminister on korduvalt öelnud, et meie rahaline olukord vajab turgutust, ennekõike halvenenud julgeolekuolukorra tõttu, mille põhjus on sõda Ukrainas. Ja seda ütlesite ka teie täna siin, et see on üks põhjus. Siit minu küsimus. Kui võimalik, nimetage, millised muudatused maksudes on seotud sõjaga või julgeolekuolukorraga. Ja kas nad on ka kuidagi ajaliselt määratletud? Või muude tingimustega.

Ma julgeksin öelda, et kõik need muudatused on seotud, sest kui me praegu räägime aktsiisidest, siis aktsiisitõusud, nagu ka seletuskirjas toodud, toovad täiendavat raha riigieelarvesse. Kõikide nende maksumuudatuste mõju eelarve vaates on positiivne, see aitab katta meil kaitsekulusid ja parandada eelarvepositsiooni. See ongi see seos. Kui nüüd küsimuse teine pool on see, kas need mingid maksumuudatused võiksid olla ajutised, siis aktsiisid ikkagi käivad kaasas sissetulekute tõusuga. Aga praegu me oleme teinud redeli. Noh, eks aeg näitab. Ma arvan, et nendega on tark ajas edasi minna. Kes siis otsustab, mis siis debatid on, mis seis on? Noh, sinnani tuleb elada. Kui vaadata konkreetselt kaitse vaadet, siis ma arvan, et te nõustute minuga, et ei ole liiga palju lootust, et Eesti võiks unistada sellest, et me siin lähiaastatel võiks kaitsekulud lasta alla 3%. Kui me täna oleme järgmiseks neljaks aastaks selle võtnud, siis mina tunnen seda, et ju see on tulnud selleks, et jääda.

Siim Pohlak, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Ma täpsustan oma küsimust, et see oleks veel rohkem selle eelnõuga seotud. Austatud minister, kas te saaksite mulle tuua näite, kuidas on aktsiisi- või maksutõus aidanud kaasa Eesti ettevõtluse elavdamisele? Kas teil on tuua üks hea näide?

Aitäh! Ma siis vastan natukene põhjalikumalt sellele sinu eelmisele küsimusele ja siis sellele. Kõigepealt see väide, et kui majandus kasvab, ettevõtlus hoogsalt toimib, siis see lahendab meie eelarvemured. Kahjuks ei lahenda. Tõesti, majandus kasvab, eelarvesse tuleb rohkem tulu, aga kuna meie eelarve suuresti on seotud ka majanduse kasvunumbritega, siis ka kulud – erinevad palgad, toetused ja nii edasi, pensionid – omakorda söövad raha ära. Ehk meie eelarves liiga palju täiendavat raha ei ole. Majanduskasv toob riigi jaoks täiendavat kulu, ka palgatõusud riigisektoris. Kui me tahame tulude ja kulude vahet vähendada, siis me peame tegema struktuurseid muudatusi, põhimõttelisi otsuseid, kas me vähendame kulutusi või me suurendame riigi tulusid. Üks võimalus on maksumuudatused.

Nüüd, konkreetne küsimus, kas maksutõusud justkui ettevõtlust soodustavad. Jällegi, nüüd me peame vaatama natuke laiemalt seda maksupaketti. Meil on siin mitu asja. Meil on see, ka EKRE on öelnud, et teie olete maksutõusude vastu, maksud peavad langema. Mul on teile selles mõttes hea uudis, et tööjõumaksud langevad. See on küll paar eelnõu edasi, aga tulumaksureformiga tööjõumaksud langevad. See on ka see, mille eest te volikogul 2017. aastal – ma olen täna siin infotunnis juba tsiteerinud – seisite: ühetaoline maksusüsteem, mis ei karista keskklassi. Vaat täpselt see on see maksuküüru kaotamine. Siin ma pean, nii nagu ma enne ütlesin, tunnistama, et see on üks väheseid kordi, kui ma olen EKRE-ga ühte meelt. Ja see, kui tööjõumaksud langevad, on ettevõtetele positiivne.

Nüüd käibemaks. Käibemaksu tõus nendel, kes on käibemaksukohuslased, tegelikult ettevõtlust ei tohiks mõjutada. Aktsiiside tõusu mõju, jällegi, võib olla selles, et tarbimine väheneb, ettevõtetel tulud vähenevad. Ehk kui te küsite, kas maksutõus ettevõtteid mõjutab, siis selles osas ta mõjutab. Kuna meie paketis on see selles mõttes natuke laiem, et ühtesid makse me langetame, teisi me tõstame, siis kokkuvõttes on mõlemad komponendid siin olemas.

Siim Pohlak, palun, protseduuriline küsimus!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Kõigepealt tänan austatud ministrit, et ta nüüd juba põhjalikumalt võttis vaevaks vastata. Aga ikkagi ma ei saanud vastust sellele, kas on meil näidet tuua olukorrast, kus maksutõusud, konkreetselt maksutõusud on aidanud kaasa ettevõtluse elavdamisele Eestis. Mulle tundub, et seda vastust vist ei tule, nii et ma toon selle näite ise. Ühe korra on: kui Läti tõstis majutusasutuste käibemaksu, siis Eesti hotellide ja restoranide käive kasvas ligemale 20%. Nii et on küll selge näide olemas.

Aitäh! Palun, Varro Vooglaid!

Suur tänu, lugupeetud istungi juhataja! Austatud rahandusminister! Jätkaksin sealt, kus enne pooleli jäin. Tänan teid selle vastuse eest! Muuseas, mina nõustuksin teiega, et tulud ja kulud peavad olema tasakaalus, ei tohi kulutada rohkem, kui on tulud, kui me toimetaksime sellises rahandussüsteemis, kus rahal on reaalne tagatis ja seda ei saa vabalt ilma tagatiseta juurde trükkida. Sellisel juhul see oleks minu hinnangul ka mõistlik. Aga tõsiasi on ju see, et me ei ela sellise õiglase rahandussüsteemi tingimustes. Me elame hoopis teistsuguste alustega rahandussüsteemi tingimustes, mis baseerubki raha pideval juurdetrükkimisel. 

Ja just seda silmas pidades minu meelest ka pere eelarves on paljud inimesed just laenudega arvestanud. Kusjuures sageli ongi võetud laene selle arvestusega, et inflatsioon sööb neist suure osa ära. 20–30 viimase aasta kogemus just seda näitabki. Need inimesed, kes on võtnud laenu, et soetada endale kodu, on võitnud, võrreldes nende inimestega, kes on öelnud, et ei-ei-ei, meie ei tohi laenu võtta, me peame elama nendes piirides, mis meil on. Tulemus on see, et ühed on saanud suure inflatsiooni tõttu oma laenudest lahti, teised on jäänud olukorda, kus neil lihtsalt ei ole kodu. Ma hea meelega jätkaks küsimust, aga mu aeg on läbi.

Hea küsija, teie aeg!

Aitäh! Me vist küsimuseni nüüd ei jõudnudki. Mul on keeruline vastata, kui küsimust ei ole, aga me saame võib-olla jätkata seda arutelu ukse taga, kui istung läbi on.

Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh! Hea minister! Te siin jutustasite ja teie erakond jutustab seda tasakaalus eelarve juttu kogu aeg. See on olnud teie mantra. Täna olete samuti korduvalt rääkinud vastutustundlikust eelarvest. Aga nagu ma juba ütlesin, siis vastutustundliku eelarvega riigis nagu Eestis on inimesed õnnetud, stressis ja depressioonis, nad on olnud sunnitud lahkuma kodumaalt ja läinud just nimelt nendesse riikidesse, kus laen on võetud ja on suunatud oma inimeste hüvanguks ja kus tõepoolest elavad statistiliselt kõige õnnelikumad inimesed. Ma küsingi: kelle jaoks te seda riiki teete? Kas te teete seda õnnelike või õnnetute inimeste jaoks? Ja kas riigijuhtide eesmärk peaks olema õnnelike inimeste riik või õnnetute inimeste riik?

Ma nüüd katsun selle küsimuse siduda selle eelnõuga. Kuna me maksustame pahesid ja ilmselt pahed ikkagi mõjuvad meie tervisele halvasti, siis igal juhul meie eesmärk on õnnelik rahvas ja õnnelik riik.

Anti Poolamets, palun!

Aitäh, juhataja! Ma jätkan samal teemal, millega Varro Vooglaid alustas, ehk vaatame kas või seda Euroopa mastaapset rahatrükki. Need, kes selle raha kähku ära kasutavad otstarbekohaselt, olgu siis laenu või mingi muu nipiga, on võitjad reeglina, sest raha sulab. Praegu meie oleme kasinuspoliitika veduriks muutumas. Mingil ajal on see kindlasti põhjendatud, aga olukorras, kus raha sulab, kas ei oleks mõistlik seda kiiresti kulutada, kaasa arvatud riigikaitselistel eesmärkidel, panna ta kohe käiku – näete, kuidas laskemoona hinnad tõusevad ja kogu see inflatsioonimöll käib –, et võimalikult kiiresti reaalseid väärtusi saada selle eest?

Häda on selles, et seda raha meil ju ei ole, sellepärast et eks ole juba pidutsetud küll, eelarve on suures miinuses. Raha sulab – jällegi, ei sula, intressid ju tõusevad. Ma olen nõus, et selle rahatrüki poliitika võib olla see, et rahal ei olnud hinda, ja nüüd meil on inflatsioon, nüüd me tegeleme inflatsiooni allasurumisega, tõstame intresse. Ma arvan, et need, kes on rohkem laenu võtnud, peavad ka rohkem intresse maksma. Seda me juba näeme ja tunnetame oma nahal. Nagu ma olen siin täna öelnud, siis nelja aasta pärast 2027. aastal meie intressimaksed on juba 1% SKT‑st, ehk me peame seda võlga tagasi maksma. Ja lõpuks, kui me sisuliselt midagi ei muuda, siis me võtame laenu selleks, et laenu tagasi maksta. Esiteks, ma ütlen, meil ei ole midagi niimoodi kulutada, ja teiseks on see, et see poliitika ei ole jätkusuutlik. Nii see kahjuks on.

Aitäh, hea minister! Saalis on liiga suur lärm. (Helistab kella.) Head ametikaaslased, saalis on liiga suur lärm! Ma tänan teid! Hea minister, ma tänan! Küsimusi pole rohkem.

Aitäh!

Palun-palun! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli ettekandeks rahanduskomisjoni esimehe Annely Akkermanni. Palun!

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Tere päevast! Minister tegi ära suure töö ja vastas väga põhjalikult paljudele küsimustele. Seetõttu piirdun esialgu lühiülevaatega komisjonis toimunust. 

Rahanduskomisjon arutas käesolevat eelnõu 24. aprillil, 9. mail ja 11. mail, samuti 15. mail. Eelnõu tutvustas algataja esindaja, rahandusminister Mart Võrklaev 24. aprillil, kui ta andis ülevaate üldistest esimese poolaasta seaduseelnõudest, mida Rahandusministeeriumil on kavas rahanduskomisjoni Riigikogu juhatuse kaudu saata. 9. mail, 11. mail ja 15. mail tutvustas eelnõu Rahandusministeeriumi maksu- ja tollipoliitika osakonna juhataja Erle Kõomets. Eelnõu sisu väga lühidalt on sätestada alkoholi- ja tubakatoodete aktsiisitõusud edaspidisteks aastateks, et suurendada aktsiisitulu, vähendada aktsiisi reaalväärtuse langust ning mõjutada alkoholi- ja tubakatoodete kättesaadavust kooskõlas alkoholipoliitika rohelises raamatus ja tubakapoliitika rohelises raamatus sõnastatuga. 

Komisjon langetas järgmised otsused. Võtta eelnõu Riigikogu täiskogu päevakorda täna, 17. mail. See otsus sündis erakorralisel komisjoni koosolekul 11. mail. Poolt oli 6 ja vastu 3, erapooletuid ei olnud. Määrata juhtivkomisjoni esindajaks rahanduskomisjoni esimees, siinkõneleja. Seegi otsus tehti 11. mail. Poolt oli 6, vastu 3 ja erapooletuid ei olnud. Esimese lugemise lõpetamist arutati 15. mail selleks, et Riigikogu liikmed ja rahanduskomisjoni liikmed saaksid vahepeal eelnõu üle arutada oma fraktsioonides ja täiendavalt küsida ametnike käest tehnilisi täpsustusi. Esimene lugemine otsustati lõpetada 7 poolt- ja 5 vastuhäälega. Ja muudatusettepanekute esitamise tähtajaks vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele võiks olla 10 tööpäeva, see tähendab 31. mai kell 17.15. See oleks minu poolt kõik.

Hea ettekandja, teile küsimusi ... Üks hetk, palun! Jääge palun kõnetooli. Protseduuriline küsimus, Arvo Aller!

Aitäh! Mitu küsimust või kuidas see arvuliselt on, põhiettekandjale kui palju? Kas need küsimused liidetakse? On mul võimalus küsida ka komisjoni esindajalt midagi? Äkki täpsustaks siin uutele Riigikogu liikmetele.

Aitäh! Kõigepealt ma ütlen niiviisi. Ka minule oli see nagu üllatus, kui tulin siia kohalikust omavalitsusest, aga meil ei ole põhiettekannet ja kaasettekannet – siin on kaks ettekannet. See on infoks lihtsalt. Aga kui te küsite, kuidas selle küsimuste asjaga on, siis on nii, et kui on esimene lugemine, siis ettekandjatele kokku saab esitada kuni kaks küsimust. Ei ole fikseeritud, kellele kui palju – kas üks mõlemale või ühele kaks. 

Evelin Poolamets, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Mul on küsimus. Kas komisjonis oli ka juttu e‑sigarettidest või õigemini tubakavedelike aktsiisidest? Ma tegin siin arvutuse – võimalik, et ma eksisin – ja mulle tundub, et nende tubakavedelike aktsiis on nikotiini hulka arvestades kümme korda väiksem kui sigarettidel. Samas me teame, et tubakavedelikud on just noorte hulgas väga [populaarsed, ja need on väga] kahjulikud. Kas te ei arutanud seda, et võiks tubakavedelike aktsiisi tõsta?

Tubakavedelike aktsiiside tõstmist väga põgusalt puudutati 9. mai komisjoni istungil. Tubakavedelike aktsiis tõuseb sarnaselt teiste aktsiisidega 5% aastas, see redel saab olema sarnane teiste aktsiiside tõusudega. Aga tõsi, kõigile siin saalis viibijatele on ilmselt teada, et tubakavedelikud on saavutanud suurt populaarsust, eriti noorte hulgas, ja võib-olla peaksid olema kallimad, seda võiks arutada küll. Või võiks olla muudatusettepanek, kas mitte tõsta rohkem, aga see vajab võib-olla täpsemat juurdlemist. Nende tubakavedelike või kõikide aktsiisidega on ju piiriks see, kas on oht, et tekib piirikaubandus, või on oht, et ta läheb põranda alla. Seal on nagu mitmed kaalutlused. Aga põhimõtteliselt tõstetakse koos teistega samas rütmis.

Evelin Poolamets, palun! 

Aitäh! Jaa, väga huvitav. Ka meil oli ju siin mitmeid kordi jutuks, et aktsiisidega peaks mõjutama inimese tervislikku käitumist. Kas te ei pidanud õigeks nõuda mõjuanalüüsi just nende uute moodsate e-sigarettide puhul? Kui juba hakata aktsiise muutma, siis võiks ju korraga teha korralik seadus, mitte kogu aeg, iga natukese aja tagant parandada seda.

Selle eelnõu lisas on muidugi analüüs olemas, seletuskirja lisas on olemas kavandatavad mõjud ja mõjuulatused. Ma ei tea, kas te olete saanud seda vaadata. Üldiselt need ettepanekud on tehtud kooskõlas rohelise raamatuga, mis puudutab alkoholipoliitikat ja tubakapoliitikat.

Hea ettekandja, ma tänan teid! Rohkem küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Palun Riigikogu kõnetooli Eesti Keskerakonna fraktsiooni esindaja Tanel Kiige!

Austatud Riigikogu aseesimees! Head Riigikogu liikmed! Austatud minister on vist läinud saalist, aga hea küll. Riigikogu Keskerakonna fraktsiooni seisukoht on, et nende eelnõude laialitõstmine taas neljaks erinevaks maksuseaduseks on ainuõige. Mul on väga kahju, et valitsusel kulus selle mõistmiseks niivõrd pikk teekond. Oli vaja mitu päeva obstruktsiooni, et valitsus teeks ära vähima: annaks parlamendile võimaluse menetleda neid maksumuudatusi eraldiseisvana, nii nagu tegelikult algselt, nagu te ka kuulsite rahanduskomisjoni esimehe ettekandest, neid rahanduskomisjonile esitleti – üks seadus, üks maks. Aga pärast otsustati ringi – ainult selleks, et hiljem tagasi otsustada.

See, et meil on eraldi arutelud, ma arvan, on hästi oluline. Kõik saavad aru, et maksupoliitika ei ole koht, kus on kogu parlament – nii koalitsioon kui opositsioon – ühtne. Kindlasti on erinevad seisukohad erinevatel ministeeriumidel erinevate maksumuudatuste teemal. Minu erakond ja minu erakonna fraktsioon on sellise maailmavaatega, et oluline on eeskätt maksustada pigem keskmisest jõukamaid inimesi, pigem selliseid ettevõtteid ja tegevusi, mis viivad tulu riigist välja. Aga ka maksustada selliseid tarbimisharjumusi, mis on inimese tervisele kahjulikud: näiteks nagu alkohol, näiteks nagu tubakas ja tegelikult ka peagi järgnev hasartmängumaksude arutelu, mille puhul võib öelda, et tegemist on inimese vaba valikuga, kas seda teenust tarbida või mitte.

Küll aga oleme kindlasti vastu sellele, et tõsta käibemaksu. See tähendaks kõigi inimeste maksukoormuse kasvu, mis tähendaks nende inimeste jaoks täiendavat koormust, kellel on niigi raske toidupoes ja igapäevakuludega toime tulla. Ehk selles vaates ja nende maksumuudatuste eraldi menetlemine annab ka meile võimaluse oma poliitikat ja oma otsuseid teha lähtuvalt konkreetsest maksumuutusest – või aktsiisi muutusest antud juhul –, mitte hääletada paketi poolt kas poolt- või vastuskaalal. Nii et sellest võib öelda, et poolik tunnustus läheb Vabariigi Valitsusele. Poolik just seetõttu, et see vastutulek tuli niivõrd raske hinnaga ja niivõrd pika töö tulemusena.

Eelnõude sisu juurde minnes või antud eelnõu sisu juurde minnes, ma arvan, et see poliitika printsiibis, et me alkoholi- ja tubakaaktsiise samm-sammult tõstame umbes samas tempos elukallidusega, on iseenesest õige. Siin ka juba viidati varem jõustunud alkoholipoliitika rohelise raamatu põhimõtetele. Alkoholiaktsiisi puhul, nagu teate, on viimastel aastatel või nüüd juba mõni aeg tagasi olnud väga palju selliseid edasi-tagasi muudatusi, mis, ma arvan, kindlasti ei ole tegelikult head. Toona, 2016.–2019. aastatel tegutsenud valitsus tahtis parimat, tõstes erinevaid aktsiise, et vähendada kahjulikke tervisemõjusid, aga tõenäoliselt tõesti see piirikaubanduse mõju oli liiga suur ja oli ka mõistlik pärast seda aktsiisi langetada, kuigi isiklikult terviseministrina toona olin selle aktsiisilangetuse vastu, sest tervise seisukohast lähtuvalt on väga raske toetada tervisekahjulike toodete hinna odavamaks muutumist.

Aga ma arvan, et nüüd võiks jätta mineviku kõrvale ja keskenduda tulevikule, püüda kokku leppida sellises mõistlikus maksuredelis, et millisel määral neid alkoholi- ja tubakaaktsiise tõsta ilma piirikaubandust suurendamata, aga just nimelt ka vältides seda, et tekiks edasi-tagasi pendeldamine. Täpselt nii, nagu me oleme vastu edasi-tagasi pendeldamisele näiteks lasterikaste perede toetuse kärpimise puhul. Ei ole nii, et enne valimisi tõstan, pärast valimisi langetan. Samamoodi võiksime püüda tegelikult alkoholi- ja tubakaaktsiiside, ka teiste aktsiiside puhul vältida sellist edasi-tagasi muutmist. See ei ole riigi vaates mõistlik, see ei paku stabiilsust ega järjepidevust, see ei ole prognoositav ei inimeste ega ettevõtjate jaoks.

Nii et ma arvan, et see maksuredel, mille valitsus on välja pakkunud, on üldjoontes mõistlik. Kindlasti menetluse raames rahanduskomisjonis me teeme omalt poolt täiendusettepanekuid, teeme omalt poolt muudatusettepanekuid, mida siin võiks teisiti teha. Võib-olla isegi, kui räägime just nimelt tervisevaenulike toodete maksustamisest, võiks siin see maksusamm olla isegi kiirem. Ütlen praegu võib-olla, kuna seda tuleb ka analüüsida. Ja selle võrra saaks jätta ära näiteks mõne muu maksumuudatuse või vähemasti osa sellest rahast suunata näiteks lasterikaste perede paremale toetamisele.

Samamoodi on siin sees ka kütuseaktsiiside küsimus, mille kohta me kindlasti esitame oma nägemuse. Peame mõistlikuks, et teatud soodusmäärad jäävad, kui räägime eriotstarbelisest diislikütusest. Aga tegelikult kogu see aktsiisipoliitika tuleks vaadata üle ka valitsuse kavandatava automaksu kontekstis. Nii et me esitame omalt poolt komisjoni töös muudatusettepanekuid ja käesolevaga ei tee ettepanekut antud eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Ja kolme minutit ma hetkel ei vaja. Aitäh!

Aitäh! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Eesti Reformierakonna fraktsiooni esindaja Aivar Sõerdi. Palun! Ma küsin kohe, Aivar, ära: ka väike lisaaeg võib-olla?

Pane igaks juhuks. Aitäh! 

Palju paneme? Minuti, kaks, kolm? 

Kolm.

Teeme nii. Palun, kolm minutit!

Ma alustan sellest, et tõepoolest, nii nagu ka eelkõneleja kõneles, on käesoleva eelnõu puhul tegemist suhteliselt tagasihoidliku ja lauge aktsiisitõusuga aktsiisikaupadele, eelkõige alkoholitoodetele ja tubakakaupadele – 5% aastas kolme aasta jooksul. Aktsiisidega on maksustamispraktikas üldiselt nii, et neid korrigeeritakse arvestades inflatsiooni tempot. Kui käivet maksustatakse protsendina käibest, tulu protsendina tulust, siis aktsiis on fikseeritud eurodes ja sentides mingi mahuühiku kohta. Ehk inflatsioonilises keskkonnas on vaja neid määrasid korrigeerida, sest muidu aktsiisi reaalväärtus ajas lihtsalt langeb. Isegi Euroopa Liidus on aktsiiside miinimummäärad kokku lepitud ja neid kohustuslikke miinimummäärasid ka Euroopa Liidu tasandil korrigeeritakse inflatsiooni arvesse võttes. Nii et selles mõttes on meil selle eelnõu puhul tegemist teiste riikide praktikaga sarnase teemaga.  

Aga meil on paraku juhtunud ka nii, et kiiresti on hakanud kasvama valitsussektori võlg, eelarve puudujääk. On vaja parandada tulude-kulude tasakaalu ilmselgelt. Selleks, et seda tasakaalu parandada, on vaja suurendada tulusid. Üks võimalus on maksutulude suurendamine. Ja tegelikult on vaja ka, kindlasti on vaja ka riigieelarve kulude pool üle vaadata. Kui me midagi ei tee, siis tulude-kulude lõhe süveneb ja hiljem on palju raskem sellest olukorrast välja tulla. Ütlen siinkohal ka ära, et riigieelarve jooksvaid kulusid ei tohiks katta laenurahaga. Juhtuma hakkab see, mida me juba näeme: üks kuluartikkel eelarves, intressikulu, on hakanud kiiresti kasvama. Kasvab prognooside järgi ka edaspidi. See on äärmiselt ebasoovitav. Nii et eelarves on vaja tegeleda tulude poolega ja ka kulude poolega.  

Eelkõneleja rääkis sellest, et vaat, kui tore, et eelnõu löödi nüüd lahku. Jaa, on jaa. See on mõistlik, et meil on eraldi maksueelnõud siin menetlemisel. Aga ma tuletan meelde varasemaid aastaid. Ma olen ka töötanud siin varasemates koosseisudes. 1. detsembril 2016 – neljapäeval oli valitsuse istungi – kuulutati välja maksutõusud, ulatuslikud maksumuudatused, mis pandi kõik ühte komplekti või kobarasse. Ja juba järgmisel päeval, 2. detsembril – reedene päev oli, ma mäletan – olime rahanduskomisjonis, ja juba minister tegi ülevaadet. Esmaspäeval, 5. detsembril oli kobareelnõu juba ametlikult rahanduskomisjonis otsuste tegemisel. Kusjuures see sündis nii, et menetluses oli esimese lugemise läbinud üks väheoluline eelnõu, mis puudutas tervisekulude tulu maksustamist. Ja see oli läbinud esimese lugemise. Enne teist lugemist tehti muudatusettepanek ehk kogu see kobar, mille maht oli paberil väljatrükituna ligi 40 lehekülge, poogiti lihtsalt muudatusettepanekuna menetluses oleva eelnõu külge ja paari nädalaga võeti vastu. Ei hakka siin rääkima mõjuanalüüsidest, need olid olematud. Hiljem ma teabenõudega küsisin mõjuanalüüsi välja – see tehti alles aastal 2018. Aga aktsiisitõusud tookord jõustusid 1. jaanuarist 2017, kusjuures mitte 5% nagu praegu ei tõstetud alkoholiaktsiisi, vaid õllele 70%, järgmisel aastal veel paarkümmend protsenti otsa, kokku 100% kahe aastaga. Lisaks ka julged aktsiisitõusud teistele aktsiisikaupadele. Tulemus oli see, nagu konjunktuuriinstituut välja tõi oma uuringus, et 2017. aasta neljandas kvartalis 35% õlleturust, õlleostudest, ja 25% kange alkoholi turust oli liikunud Lätti.  

Sellest kogemusest, mis on äärmiselt negatiivne kogemus, tuleb õppida. Sellepärast tulebki aktsiisidega käituda väga ettevaatlikult, vaadata, mis toimub naaberriikides. Üldiselt on niimoodi, et näiteks õlle puhul peab vaatama, et hinna … Ma mäletan, et see kriitiline piir oli kolm eurot õllekorvi pealt. Kui sellest hinnavahe üle läks, siis hakkas tekkima piirikaubandus. Praegu on meil tegemist väga lauge ja väga tagasihoidliku aktsiisitõusuga. Aga nii nagu me ka rahanduskomisjonis arutasime, siis kindlasti tuleb jälgida, mida teevad naaberriigid, mitte ainult Läti, aga mida teeb ka Soome. Nii et praegune eelnõu parima teadmise juures väldib neid vigu, mis on varasematel aastatel tehtud, ja minimeeritud on negatiivne mõju ettevõtluskeskkonnale. Samas on see vajalik meede, et parandada riigieelarve seisu. Muidugi, kuna maksustatakse pahesid, siis see tagasihoidlik aktsiisitõus ikkagi ka vähendab kahjulike kaupade kättesaadavust. Tänan tähelepanu eest!

Aitäh! Protseduuriline küsimus, Evelin Poolamets, palun!

Aitäh! Uue Riigikogu liikmena ma pidevalt kuulen asju, mis on toimunud 2016. või 2017. aastal. Ma saan aru, et praeguseid otsuseid mõjutab see, mis toimus kümme aastat tagasi, noh, peaaegu kümme aastat tagasi. Kui kaugele praegune valitsus veel ajaloos minna võiks oma otsuste juures? Kas uue vabariigi loomise ajani või [esimese] vabariigi loomise ajani? Kui kaugelt võivad need mõjutused tänapäeva tulla?

Aitäh! Sellist protseduurilist piirangut, kui kaugele võib tagasi vaadata, kodu‑ ja töökorra seadus ei anna. Protseduuriline küsimus, Tanel Kiik, palun!

Austatud Riigikogu aseesimees! Mina kui tegelikult samuti uus Riigikogu liige – ja võib-olla siin saalis on neid veel – sooviks täpsustust. Kui mõni ettekandja või fraktsiooni esindaja oma sõnavõtus väga pikalt ja põhjalikult tõesti vaenab või kritiseerib varasemate valitsuste otsuseid ja samme ja mul tekib tahtmine sellele kuidagimoodi vastata, siis kas mul on selle töökorra alusel võimalik seda mingil viisil teha või peaks siin olema taktikaliselt kaval, tuleks panna ennast kohe igaks juhuks viimaseks fraktsiooni esindajaks kirja, et saada võimalus kõigile nendele eelnevatele kolleegidele vastata? Vastasel juhul tekib see võimalus alles järgmise eelnõu raames, aga see oleks justkui kohatu, kuna tegemist ei oleks siis ju enam selle pooleli jäänud aruteluga.

Aitäh! Selle vastamise osas on nii, et antud juhul sellele vastata ei saa, sest kellelegi ei viidatud, vastusõnavõttu teha ei saa. Samas, kas see on kavalus, kui te nüüd viimasena tulete siia kõnetooli läbirääkimiste voorus? See on, võib öelda, et ilu on vaataja silmades. Aga kus igal juhul saate vastata: esmaspäeviti on vaba mikrofon, siis on viis minutit aega vastata kõikidele maailma muredele ja õnnestumistele. 

Aivar Sõerd, palun, protseduuriline küsimus!

Aitäh! Ma protseduuriliselt juhin istungi juhataja tähelepanu sellele, et te oleksite pidanud ütlema, et mitte kumbki eelnenud küsimustest ei olnud protseduuriline küsimus. Aga protseduurilises mõttes siiski me peamegi käsitlema teemasid võimalikult kõikehõlmavalt ja ka mineviku vigadest õppimine on tuleviku maksupoliitika kujundamisel väga oluline.

Aitäh! Meil on protseduuriliselt kombeks üks juhataja korraga. Ja see, kuidas võetakse protseduurilisi küsimusi, on ette nähtud meie reeglites, aga on ka üsna tugevasti seotud juhataja sellise subjektiivse tunnetusega. 

Mart Helme, palun, protseduuriline küsimus!

Aitäh, härra eesistuja! Ma eelkõnelejale tahan täienduseks öelda, et tõepoolest, meil on kohustus minevikust õppida. Eriti Reformierakonnal, kelle ajal on väga palju kordi tõstetud erinevaid makse ja põhjendatud maksude tõstmist ka nii, et need tegelikkusele ei ole vastanud. Näiteks, kui kütuseaktsiis sisse viidi, oli põhjenduseks see, et see läheb maanteede remondiks ja ehituseks. See ei lähe maanteede ehituseks ja remondiks, see läheb riigi katlasse. Ja nagu me teame, selles eelarves, mis praegu on kinnitatud, maanteede ehitamiseks ja remondiks on näpuotsaga raha. Nii et õpime vigadest. Eelkõige Reformierakond, kui nad valitsuses on.

Aitäh! Tanel Kiik, palun, protseduuriline küsimus!

Jaa, austatud Riigikogu aseesimees! Mul oli korra võimalik isegi nõu pidada hea kolleegi Riigikogu esimehega oma eelmise protseduurilise küsimuse osas. Kuna see on otseselt seotud ju istungi läbiviimise korraga ja küsimusega, kas minul või teistel saadikutel on võimalik vastata teise fraktsiooni esindajale, siis ma ei saa aru härra Sõerdi kriitikast, et need kaks eelmist, sealhulgas minu oma, ei olnud protseduurilised küsimused. Ma väga selgelt protestin antud juhul. Ütleme, võrreldes võib-olla viimase pooleteise nädalaga oli see üks protseduurilisemaid küsimusi üldse. Nii et minu küsimus teile, hea istungi juhataja: kas teie hinnangul minu eelmine küsimus oli protseduuriline küsimus? Ja tõele au andes, kas see praegune küsimus sinna alla veel läheb või seda te peate nagu protesti avaldamiseks?

Aitäh! Ma arvan, et siin on olnud igas küsimuses mingi nurk protseduurilise küsimuse raames ja mingi nurk oma poliitilise väljaütlemise raames. Eks juhataja peab tegema seda, et kuidagi siit istungi menetluse käigust edasi liikuda. Ka see on juhataja üks roll. Ma tänan selle koostöö eest! Rohkem protseduurilisi küsimusi ei ole.

Ma palun Riigikogu kõnetooli Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esindaja Martin Helme. (Martin Helme küsib lisaaega.) Palun, kaheksa minutit!

Aitäh, lugupeetud spiiker! Head kolleegid!

Tervitame kindlasti spiikrit!

Vabandust, asespiiker! Kõigepealt tuleb muidugi alustada kõige olulisemast, mis on nii selle eelnõu kui ka järgnevate eelnõude puhul tekitanud kõige rohkem tüli. Mitte mingit mandaati selleks pööraseks maksuralliks, mille meile on toonud Reformierakonna, Eesti 200 ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna koalitsioon, ei ole. Mitte keegi teist ei võtnud valimistel mandaati sellist maksurallit korraldada. Teil ei ole õigust Eesti inimesi vaeseks teha, teil ei ole õigust Eesti ettevõtteid pankrotti ajada, teil ei ole õigust Eesti majandust konkurentsivõimetuks teha. Selle tõttu oleme sõdinud juba nädal aega ja sõdime veel, sõdime nii kaua kui vaja.

Nüüd, mis puudutab ajaloost õppimist. Kuulen kogu aeg, kuidas tuuakse paralleele 2016. ja 2018. aastast. No jälle, nagu tüüpiline Reformierakonnale: kõik õiged põhjendused, kõik valed arusaamised sellest, mida on vaja õppida. 2016. aastal tehtigi liiga kiiresti. Ei tehtud mõjuanalüüsi, tõsteti makse jutuga, et nüüd me teeme kiiresti-kiiresti, seda on vaja ja siis tuleb raha. Aga läks nii, nagu läks. Just see õppetund on varasematest kordadest: kui sa ei tee korralikku analüüsi, siis kogu see jutt, mis sinna juurde käib, mis meil ka siin eelnõus on juurde kirjutatud, et nii ja nii palju hakkab makse laekuma – see kõik on lõppkokkuvõttes fantaasia, sellel ei ole mingit pistmist sellega, kuidas pärast eelarve toimima hakkab.

Nii et vale järelduse olete teinud sellest 2016. aastast, kallid koalitsioonisaadikud. Õige järeldus on see, et ei tohi kiirustada. Aga mida te teete praegu? Kiirustate. Õige järeldus on see, et tuleb teha mõjuanalüüs. Mida te teete? Ei tee mõjuanalüüsi. Õige järeldus on see, et need numbrid, mis te oma tabelisse olete kirjutanud ja meile lauale panete, ei tule kokku. See raha, mis te kirjutate sinna eelarvesse laekumise poolele, ei tule kokku. Ja miks? Sellepärast et te keerate Eesti majanduse järjekordselt veel ühe vindi võrra tuksi.

Eesti eelarves 2023. aastal selle tõttu, et Reformierakond oma kangekaelse, rumala, küünilise ning Eesti inimesi ja majandust kahjustava energiapoliitikaga ajas [majanduse] langusesse, oli 4%‑line langus. Eesti on ainus riik Euroopa Liidus, kus majandus langeb sel aastal prognooside kohaselt. Selle tõttu jääb eelarvesse laekumata vähemalt 500 miljonit eurot. Eelarvesse, mille te tõite meile siia eelmise aasta sügisel ja kus meile näidati maru ilusat tulupoolt. Juba tookord ütlesime me, et mingit sellist tulupoolt ei tule. Kulupool on ära fikseeritud, kulupool kasvas 18% teil. Ei ole mõtet käia rääkimas siit puldist või kuskil ajakirjanduses, kuidas eelmised valitsused ajasid Eesti rahaasjad sassi. Ei, ei, ei, ei, ei! Eesti rahaasjad ajasid sassi Kaja Kallase esimene valitsus, Kaja Kallase teine valitsus ja Kaja Kallase kaks rahandusministrit. Igal aastal eelarve kulupoole kasv kahekordses numbris! Ja samal ajal palehigis töö tegemine, et Eesti majandus ajada langusesse, Eesti inimeste ostujõudu vähendada, Eesti ettevõtete konkurentsivõimet vähendada, Eesti ettevõtete palgamaksmisvõimet vähendada.

Ja nende eelnõudega, mis praegu siin on, me saame jälle sellesama. Majanduslangus viib eelarvest umbes 500 miljonit, aga võib-olla rohkemgi. Reformierakonna valimislubaduse täitmine viib 300 miljonit. Juba saame siin 800 miljonit, eks ole, eelarveauku. Ja siis te võtate lastelt, lastega peredelt 150 miljonit ära ja räägite, kuidas teie ajate eelarvet tasakaalu. Maksutõusudega planeerite 300 miljonit. Nalja teete või? See ei tule ju. See ei tule ju! Needsamad aktsiisid – ei tule need numbrid kokku. Needsamad hasartmängumaksud – ei tule need numbrid kokku. Ka käibemaks, mis on kõige tundlikum maks üldse majanduse käekäigule, ei tule kokku. Ei tule kokku! Te võite sinna tabelisse kirjutada, mida tahate. Te ei tegele eelarvepositsiooni parandamisega. Kui te tahaksite eelarvepositsiooni parandada, siis te mõtleksite, kuidas Eesti majandust kasvama panna. Kõik need maksutõusud, mis te siia toonud olete, ajavad Eesti majanduse olukorda hullemaks, Eesti inimeste toimetuleku olukorda hullemaks. Kõik need maksud, mis te siia toote. 

Mõtleme korra, mida teeb selle konkreetse aktsiiside tõusu peale inflatsioon, mida teeb käibemaksu tõusu peale inflatsioon. Te ju kütate inflatsiooni! Inflatsioon on maks kõikide inimeste toimetulekule. Inflatsioon võtab inimestelt ära kogutud raha ja sääste ja võtab nendelt ära tegelikku ostujõudu. Te kütate praegu nende maksutõusudega inflatsiooni. Ja need ei ole ju ainsad maksutõusud. Meil on praegu neli erinevat maksueelnõu Riigikogus, aga te plaanite ju tulla veel automaksuga, millele te ka ei võtnud mingisugustki mandaati. Vastupidi, Reformierakonna esindajad korduvalt kinnitasid, et neid makse ei tule. Te kavatsete mingisuguseid keskkonnatasusid, mis on eraldi maksud tegelikult, ja prügimakse. Te kavatsete maamaksu oluliselt suurendada. Te teete Eesti inimesi vaesemaks. Te ei ole selleks luba saanud Eesti inimestelt.

Mis ma ikka. Meie fraktsioon teeb tagasilükkamise [ettepaneku]. 

Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Isamaa fraktsiooni esindaja Mart Maastiku! Ja kindlasti siia tulekul annan edasi Riigikogu parimad soovid sünnipäeva puhul. Nii et palju õnne teile!

Suur tänu! (Aplaus saalis.) Suur tänu! Lugupeetud eesistuja! Head kolleegid siin saalis! Isamaa Erakond kindlasti ei toeta, samamoodi nagu kõik teised opositsioonierakonnad, seda maksurallit. Ja kui siin räägitakse kogu aeg, et ajaloost tuleb õppida, siis mina ütlen, et olen Riigikogus tõesti ka uustulnuk ja ma ei oska muust ajaloost õppida, kui ma loen näiteks Hašeki "Švejkist", et see valitsus, kes õlle hinda tõstab, kaua ei püsi. Seda ma oskan ajaloost küll öelda. 

Aga selle asemel, et tõsta makse, peaks tegelikult ju majandust turgutama. Olen ise ettevõtja, olen seda siit ka korduvalt välja öelnud. Kui 2008. ja 2009. aastal oli suur masuaeg, kõik pangad tõmbasid koomale, ettevõtted surid välja, paljud läksid pankrotti, siis mida tegi riik? Tõmbas ka koomale. Praegu on umbes samasugune seis, veel hullem, aga ei tõmmata koomale, kus peaks. Tegelikult just nimelt ka teedeehitusse võiks praegu raha süstida. Sel ajal, kui on nii palju järjest olnud kriise – oli COVID-i kriis, nüüd on sõda, majandus meil kidub –, tuleks tegelikult just nimelt võtta ka laenu. Ma olen täiesti seda meelt, et investeeringuteks tuleb õigel ajal laenu võtta. Seda oleks pidanud tegema varem juba – siis, kui laenud olid veel miinusintressiga. Ka täna ei oleks mitte midagi katki, kui laenu võtta, ja see turgutaks majandust. Aga selle asemel tõstetakse makse. Ja maksude tõstmine mõjub veel kord topeltkoormusena nendele samadele ettevõtjatele ja elanikele, kes siin elavad. Ja mis siis juhtub? Juhtub täpselt sama asi, nagu juhtus 2007, 2008, 2009, kui oli masuaeg: inimesed lihtsalt kolivad siit minema. Mitte ainult maksud ei koli Lätti, vaid ka inimesed kolivad ära. Mitte Lätti, aga lähimaadesse, kus on parem elu ja kus on inimestel suuremad sissetulekud. 

Kõik maksud järjest võetuna – automaks, aktsiisimaksud, käibemaks, tulumaks –, kogu see pakett kokku tegelikult tähendab seda – mingil hetkel toetusi ka veel vähendatakse –, et meie inimestel lihtsalt ei ole sissetulekuallikaid ja me ei suuda sellele vastu panna. Minu ettepanek kindlasti on, et mõelge läbi, enne kui te hakkate seda tohutut maksutõusu tegema. Seda enam, et põhjendus selleks maksutõusuks on ju äärmiselt vale. Ma saan aru, kui on vaja makse tõsta riigikaitseks, nagu te väidate. See on arusaadav, siis võiks ju teha ka vastava maksu näiteks. Aga me tegelikult ju üritame siin Reformierakonna valimislubadust täita ajal, kui on tegelikult raske aeg. Kui on hea aeg, kui meil on palju raha, no hea küll, siis võib ju igasuguseid asju ellu viia, kõiki valimislubadusi. Aga täna ei ole see aeg. Igal juhul Isamaa Erakond ei ole maksutõusude poolt. Aitäh!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Head ametikaaslased, juhtivkomisjoni seisukoht on, et esimene lugemine lõpetada. Samas on tulnud juhatajale kaks kirja. Kirjad on järgnevad. Kõigepealt Riigikogu juhatusele eelnõu 145 tagasilükkamise ettepanek, selle on teinud Isamaa fraktsioon. Teiseks, Riigikogu juhatajale EKRE fraktsiooni ettepanek seaduseelnõu 145 esimesel lugemisel tagasi lükata. Nii et kaks identset ettepanekut. Alustame nende ettepanekute hääletamise ettevalmistamist.

Helmen Kütt, palun!

Enne seda hääletuse kutset ma palun kümme minutit vaheaega.

Aitäh! Vaheaeg, mida on palunud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, kümme minutit.

V a h e a e g

Head ametikaaslased! Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni palutud vaheaeg on lõppenud. Panen hääletusele Isamaa fraktsiooni ja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni ettepaneku eelnõu 145 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Tulemusega poolt 21, vastu 54, erapooletuid ei ole, ei leidnud ettepanek toetust. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on selle aasta 31. mai kell 17.15. Eelnõu esimene lugemine on lõpetatud ja teise päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud. 

Liigume kolmanda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi … Vabandust, saalis on liiga suur lärm. Kõikidest ridadest tuleb seda lärmi. Kolmas päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud hasartmängumaksu seaduse muutmise seaduse eelnõu 146 esimene lugemine. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli rahandusminister Mart Võrklaeva. Palun!

Lugupeetud istungi juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Järgmiseks on hasartmängumaksu seaduse muutmise seaduse eelnõu. Lühike ülevaade, mis on selle sisu. Eelnõuga on plaan tõsta erinevate mänguliikide maksumäärasid. Selle peamine eesmärk on riigieelarve tulude suurendamine. Maksumuudatused kavandatakse viisil, et selle mõju turuosalistele ei oleks suur.

Hea ettekandja, ma vabandan teie ees. Head ametikaaslased! Mul on palve, et me austaksime ettekandjat ja neid, kes soovivad seda ettekannet kuulata. Kui teil on omavahel vaja juttu ajada, siis palun tehke seda siit saalist väljaspool. Ma olen teile tänulik. Hea ettekandja, palun!

Aitäh! Maksumuudatust kavandatakse viisil, et selle mõju turuosalistele ei oleks suur ega tooks kaasa vajadust teha põhimõttelisi ümberkorraldusi hasartmängukorraldajate majandustegevuses. Optimaalse maksutõusuga ei plaanita muudatuste esilekutsumist hasartmängumängijate tegevuses.

Ja sisust. Kaughasartmängu ja toto kehtivat 5%‑list maksumäära on plaan tõsta kahes etapis: 2024. aastal 6%‑le ja 2026. aastal 7%‑le. Loterii ja kaubandusliku loterii maksumäär [tõuseb] 2024. aastal 18%‑lt 22%‑le. Mängulaudade maksumäär tõuseb 2024. aastal 1278,23 eurolt 1406 euroni kuus. 

Kavandatava maksutõusuga prognoosime hasartmängumaksu lisalaekumist järgnevalt: 2024. aastal 8 miljonit, 2025. aastal 8 miljonit, 2026. aastal 12 miljonit ja 2027. aastal 13 miljonit. Seadusemuudatusega kaasneb positiivne mõju Eesti kultuurivaldkonnale. Mõju ulatust võib pidada oluliseks, kuna hasartmängumaksu lisalaekumisest suunatakse keskmiselt 5 miljonit eurot aastas Eesti Kultuurkapitali kaudu nii kultuuriehitiste rajamiseks ja renoveerimiseks kui ka kunstide, rahvakultuuri, kehakultuuri ja spordi toetamiseks. Aitäh!

Austatud minister! Ma vaatan korraks, kas teile küsimusi on. On. Kert Kingo, palun!

Ma tänan! Kui te seda eelnõu kokku panite, kas teil mõlkus meeles ka selline tegevus, mis Eestis on väga palju probleeme tekitanud ja mis on väga suurt traagikat tekitanud peredele ja ka ühiskonnale, nagu kiirlaenud? Ma sooviks küsida, et kunas teil on plaanis hakata kiirlaenufirmade tegevust piirama või neid kõvemini maksustama ja seda [tegevust] ohjama.

Aitäh! Antud eelnõu kontekstis me seda teemat ei vaadanud, aga ma nõustun, et selle teemaga on vaja samuti tegeleda.

Siim Pohlak, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea minister! Ma küsin, mis kaalutlused need täpselt valitsusel on, kui meil on mingid valdkonnad, mida maksustatakse nagu hästi lahjalt, ja siis on mõned ühiskonnagrupid, nagu suured, paljulapselised pered, keda nööritakse nii, kuidas annab. Miks te olete valinud selle tee? Tegelikult võiks seda hasartmängumaksu oluliselt suuremal määral küsida. Miks niimoodi?

Need maksumuudatused on ikkagi tehtud ja plaanitud selliselt, et nad eelarvele reaalset tulu tooks. Kui me läheksime neid maksumuudatusi väga jõuliselt tegema, siis suure tõenäosusega oleks eelarvemõju negatiivne. Siin on arvestatud ikkagi turu osapoolte käitumisega, ettevõtjatega, selle teenuse tarbijatega. See on mõistlik tõus: pahesid maksustatakse [rohkem], aga tehakse seda niimoodi, et see ettevõtluskeskkond oluliselt ei muutu ja sealt tuleb täiendav tulu riigieelarvele.

Evelin Poolamets, palun!

Aitäh, istungi juhataja! Lugupeetud minister! Kavandatavate maksutõusudega prognoositakse hasartmängu[maksu] lisalaekumisi järgnevalt: 2025. aastal 8 miljonit eurot, 2026. aastal 12 miljonit eurot ja juba 2027. aastal 13 miljonit eurot. Kas maksulaekumise nii järsu tõusu prognoos põhineb eeldusel, et hasartmängude tarbimine kasvab, või on sellel kasvul mingi muu prognoositud põhjus?

Selle kasvu põhiliseks põhjuseks võib pidada seda, et kaughasartmänguteenuse pakkujaid on viimastel aastatel Eestis oluliselt juurde tulnud. Võiks öelda, et isegi viimasel aastal on maksulaekumine sellest [valdkonnast] oluliselt kasvanud. Selle üheks põhjuseks võib olla see, et me oleme – Eesti ja Malta – kõige madalama hasartmängumaksu maksumääraga, 5%. Aga osapooltega suheldes oleme teada saanud, et meil on seal ka muid eeliseid, ka võitude maksustamisel peaks neid olema. Ehk me näeme, et sellise mõõduka maksutõusuga needsamad kaughasartmängu pakkujad jäävad suure tõenäosusega Eestisse ja me võime olla jätkuvalt see riik, kuhu soovitakse tulla. Valdavalt on see teenus suunatud väljapoole Eestit, nii et sellel ei ole olulist negatiivset mõju Eesti inimestele või nende hasartmängukäitumisele, küll aga võiks see tuua täiendavat maksutulu.

Priit Sibul, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Hea minister! Te oma sissejuhatavas sõnavõtus viitasite sellele, et kultuurivaldkond hakkab nüüd särama ja elama paremini kui kunagi varem. Aga möödunud nädalal ma kuulasin – see oli, ma arvan, Vikerraadios –, kuidas üsna murelikult kultuuriinimesed rääkisid – ma ei tea küll, kui palju nad suutsid arvestada selle fantastilise maksulaekumisega – väga murelikult käibemaksutõusust. Kuidas te seda koosmõju näete? Nende mure seisnes peamiselt selles, et piletihinnad tõusevad. Vaatame sedasama kultuuritegevust. Seal räägiti konkreetselt ka Saaremaa ooperipäevadest, sellest, mis hotellide käibemaksu tõusu kontekstis võib juhtuda, küll mitte sel suvel, aga järgmisel, kui te muudatust ei tee. Öeldi, et see mõjutab inimeste rahakotti väga. Kultuur tegelikult kokkuvõttes praeguste arusaamiste järgi pigem raha kaotab, kui võidab. Lükake ümber need väited, kui te …

Selle eelnõuga kultuur kindlasti raha võidab. Siin on prognoositud maksutõusud, 47,8% hasartmängutasust läheb kultuurkapitalile ehk sellest ta kindlasti võidab. 

Mis puudutab võimalikke käibemaksumuudatusi, siis meil vist on järgmine eelnõu sellel teemal ja siis me kindlasti saame rääkida sellest ja turismi käibemaksust samamoodi.

Kalle Grünthal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Minu küsimus puudutab natukene võrdlevat analüüsi. Te vastasite eelnevatele küsijatele, et see maksutõus ei oleks väga koormav ega tabaks seda sektorit väga põhjalikult. Asi on selles, et näiteks turismisektoris, mis annab SKP‑st, ütleme, 10%, tõuseb maks 9%‑lt 22%‑le. Seal te ei ole kasutanud sellist metoodikat, mis oleks võetav sellisel kujul, et ta ei tabaks seda sektorit väga valusalt. Aga selles hasartmängu turuosas on maksutõusud väga väikesed. Ma küsin, mitu protsenti SKP‑st annab see turuosa riigieelarvesse.

Kas kui mitu protsenti on kogu hasartmängusektori maht SKP‑st? Ma hangin selle numbri. Mul hetkel seda ei ole, aga ma tegelen sellega.

Siim Pohlak, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea minister! Ma jätkan Kalle Grünthali mõttekäiku. Tõepoolest, kui kõlaks samasugused põhjendused ka majutusasutuste käibemaksu tõusu juures, siis tunduks, et te mõtletegi päriselt asjadega kaasa. Aga praegu te räägite siin, kuidas need veebikasiinod kohe kõik Eestist ajama panevad ja ma ei tea ... Euroopa mõistes me oleme ikkagi päris mängupõrgute paradiis, seda maksuprotsenti vaadates. Äkki toote siis natuke võrdlusi, kuidas see mujal Euroopas on? Kuhu nad siis Eestist tõenäoliselt lahkuvad, kui te ütlete, et mingisugused mänguteenuse pakkujad hakkavad kohe ära minema, kui maks rohkem tõuseb?

Ma ütlen ikkagi seda, et nende maksutõusude tõttu nad suure tõenäosusega ei lähe ära. Kuna see [maksutõus] Eesti ühiskonnale, vähemalt praeguse teadmise põhjal, kahju ei too, aga toob täiendavat maksutulu, siis on see meie majandusele ja eelarvelaekumistele positiivne. Tõsi, need ei ole väga suured summad, see mõju on ikkagi pigem väike, 8–13 miljonit. Mõne muu maksumuudatuse mõju on kindlasti olulisem. 

Mis puudutab juba korduvalt kõlanud majutusasutuste käibemaksu, siis ma usun, et käibemaksu eelnõu arutelu ajal me saame seda täpsemalt vaadata, aga seal on samamoodi ikkagi proovitud analüüsida, kui palju ja kui täpselt majutusasutuste käibemaks nende ettevõtete käitumist või tegevust võib mõjutada.

Kert Kingo, palun!

Ma tänan! Ma ei ole nõus selle väitega, et veebikasiinod on lõpptulemusena majandusele kasulikud. Majanduse üks osa ja riigi üks osa on ühiskond ja hasartmängusõltuvus on ikkagi raske haigus, mis on laialt levinud. Eriti hakkab see vohama siis, kui on pingelisem, ütleme, õhustik ühiskonnas. See mõjub laastavalt perekondadele, see mõjutab üksikisikuid, mõjutab ettevõtteid, mõjutab ametiasutusi. Meenutage kas või Viioli juhtumit, kui kultuurkapitali raha eest käidi kasiinos ja see raha lihtsalt visati tuulde. Minu arvates on täiesti huvitav valik see, et te majandust oma sõnade kohaselt tahate justkui ergutada teiste õnnetuste arvel. Aga riik ja ühiskond koosneb inimestest. Selle valitsuse käekiri on selline, et inimesed jäetakse tagaplaanile ja mõeldakse enesekeskselt ainult mingitele numbritele. See ei tööta. (Juhataja helistab kella.) Ma leian, et see on põhjendamata. Põhjendage mulle palun ikkagi loogiliselt ära, miks selline valik.

Ei, inimeste sõltuvust me kindlasti suurendada ei taha. Ma selgitasin ka eelnõu tutvustavas tekstis, et nende maksumuudatustega me ei plaani valdkonnas suuri sisulisi muutusi. Ilmselt see valdkond areneb samamoodi edasi nii teenust pakkuvate ettevõtete osas kui ka teenuse tarbijate osas. Hasartmängumaksu on igal juhul mõistlik tõsta, selleks et sellest sektorist saada täiendavat tulu riigieelarvesse. Aga kui me teeksime seal väga suuri tõuse, siis ilmselt oleks mõju eelarvele negatiivne. Selle eelnõu mõte ei ole seda süsteemi ümber korraldada, vaid tõsta mõistlikus mahus makse, et saada täiendavat tulu riigieelarvesse.

Arvo Aller, palun!

Aitäh! Te räägite iseendale vastu, et siin mõjuanalüüsid ja muud tegevused. Eelmise eelnõu juures rääkisime pahede maksustamisest, samas hasartmäng on ka mingil määral pahe, aga siin me maksu nii palju ei tõsta. [Mu küsimus] haakub kolleegi küsimusega, mis oli kultuuri kohta. Me teame, et spordis on sama probleem. Hasartmängupakkujad toetavad erinevaid liigasid, võistkonnaalasid, nad toetavad Eesti Olümpiakomiteed. Kas te olete välja arvutanud selle mõju, kui sealt spordile mittelaekuv raha mängitakse ringi läbi Kultuuriministeeriumi lisatoetuse? Kui palju see riigile maksma läheb?

Antud eelnõuga me midagi ringi ei mängi, me maksustamegi jätkuvalt pahesid ja maksustame neid nii, et süsteemis suure tõenäosusega suuri ümberkorraldusi ei tule. Küll aga tõuseb maksutulu.

Rain Epler, palun!

Aitäh sõna andmast, hea istungi juhataja! Austatud minister! Küsimuse alustuseks ma korra mainin, et võib-olla oleks hea olnud seda menetlust rahulikumalt ja põhjalikumalt teha, teha asju õiges järjekorras, et oleks saanud kõik läbi arutada ja vajadusel muuta. Te enne ütlesite, et ühest küljest on laenuvõtmine nagu halb, ja teisest küljest, et Eesti võtab laenu ja laenukoormus suureneb. Te räägite ka sellest, et eelarvemiinusega tuleb tegeleda. Vaatame viimaste aastate eelarveid. Teie [erakonna] juhitud valitsused on miinust suurendanud ja see miinus ei kao kuhugi ka järgnevatel aastatel. Pisut tekitab see segadust. Mis eesmärgiga te siis kõiki neid maksutõuse teete, kui te samal ajal töötate ise vastu sellele, mida te räägite, et mis suunas peaks liikuma?

Aitäh! Kõige suurem miinus ikkagi oli 2020. aastal, –5,5% sisemajanduse kogutoodangust. Aga antud eelnõu kontekstis, veel kord: see eelnõu toob täiendavat tulu riigieelarvesse ja see parandab ka riigieelarve positsiooni. 

Henn Põlluaas, palun!

Kunagi oli meil täiesti selgelt määratletud, kuhu hasartmängumaks läheb, millistesse valdkondadesse. Need olid kultuur, haridus, sport ja nii edasi. 2021. aastal te poole sellest rahast, sellest potist võtsite ära – Reformierakonna valitsus – ja jagasite selle mujale. Nüüd on selline lugu, et see läheb nagu üleüldiselt kõik riigieelarve suurde potti ja selle tulude suurendamisse. 2021. aastal, kui teie valitsus selle otsuse tegi, kirjutas sotside esimees lehes: "Me ei lepi kuidagi valitsuse sooviga keerata pea peale hasartmängumaksu jagamise senised põhimõtted [---]. See tähendab päriselus vähem raha spordile, vähem haridus-, laste- ja noorteprojekte." (Juhataja helistab kella.) Kas sotsid enam ei hooli nendest asjadest? Ja ikkagi, kuhu see raha läheb?

Ma igaks juhuks täpsustan, et 47,8% hasartmängumaksust laekuvast rahast läheb jätkuvalt kultuurkapitalile. Ma tõin välja, et 2024. aastal 8 miljonit, 2025. aastal 8 miljonit, 2026. aastal 12 miljonit ja 2027. aastal 13 miljonit – sellest 47,8% läheb kultuurile. See hinnanguliselt toobki aastas kultuuri juurde 5 miljonit eurot. See ei ole muutunud. Kultuur selles eelnõus ettenähtud muudatustega, millega me hasartmängumaksu tõstame, saab täiendavalt umbes 5 miljonit eurot igal järgneval aastal juurde.

Priit Sibul, palun!

Suur tänu, istungi juhataja! Austatud minister! Eelnõu eesmärk on hästi lihtne ja selge. Isegi konkreetselt on välja toodud, et [eesmärk] ei ole käitumuslike muudatuste esilekutsumine hasartmängumängijate hulgas, vaid on ainult eelarveline eesmärk, nagu te viitasite. Ma püüan aru saada, kust te selle lauge ülemineku 1% võrra saite. Kui loteriide puhul toimub see ühekorraga ja kiiresti, siis miks ta nende kaugmängude puhul toimub laugjalt, 1% võrra? Miks te siin niimoodi eristate? Lätis on see määr 15%, Leedus 10%, Soomes 12%, Rootsis 18%, Saksamaal, tõsi küll, nagu meilgi 5%. Aga majutusasutustele järgmise eelnõuga, mida me hakkame arutama, lajatate 9%‑lt 22%‑le. Seal ei näe te konkurentsiprobleemi, aga siin arvate, et peaks protsendikaupa tõstma ja peaks ikkagi olema see määr partnerriikide määrast madalam. (Juhataja helistab kella.)

Me olemegi näinud, et siin selline protsendi tõus toob täiendavat tulu, aga ilmselt ei muuda turuolukorda. See on turuosalistega läbi räägitud, nii nagu ka teiste eelnõude puhul. Meile justkui heidetakse ette opositsiooni poolt, et me ei kaasa, me ei räägi läbi. Seda me oleme teinud ja see arusaam on ka sektori esindajatega koos tekkinud. Täpselt samasugune läbirääkimine on olnud turismisektoriga. Ma ütlen veel, et selle eelnõuni me jõuame. Ma arvan, et see arutelu, nii nagu ka praegune [arutelu], turismivaldkonna käibemaksu teemal siin Riigikogus jätkub ja tulevad ka lõplikud otsused.

Tanel Kiik, palun!

Austatud Riigikogu aseesimees! Hea rahandusminister! Taas tekib selline küsimus, et kuidas algselt võis Vabariigi Valitsus arvata, et on adekvaatne tulla parlamenti ühe suure maksukobaraga, kui nüüd, kui te ühekaupa olete siin kahte esimest seaduseelnõu tutvustanud, saab iga kuulaja-vaataja väga selgelt aru, et tegemist on täiesti erinevate sektoritega, täiesti erinevate valdkondadega, täiesti erinevate maksudega, kohati isegi, nagu eelmise eelnõu puhul, on tegemist aktsiisidega. See oli rohkem selline ääremärkus, kuid võite ka sellele vastata, loomulikult.  

Aga mu küsimus teile on see. Kas te koalitsioonilepingut kokku pannes arutasite lisaks nendele maksupoliitilistele mõjudele ikkagi ka hasartmängusõltuvusega seotud negatiivseid trende, murekohti? Te küll selle eelnõuga ei näe siin võimalust kuidagimoodi sõltuvusprobleemiga tegeleda, aga kas teil on mingeid muid algatusi, mida me võiksime parlamendisaalis huviga oodata? (Juhataja helistab kella.)

Aitäh! Selle eelnõuga me tõesti seda käitumuslikku muudatust ilmselt esile ei kutsu, aga see, mis puudutab sisulist [osa], pean tunnistama, on teise ministri teema. Ma arvan, et hasartmängusõltuvuse temaatikaga on kindlasti mõistlik tegeleda ja sinna sisse vaadata. Seda poliitikat ka Eesti Loto kaudu me tegelikult ju oleme teinud riiklikult ja ka laiemalt. See valdkond on päris tugevalt reguleeritud. 

Mis puudutab etteheidet jälle selle maksupaketi kohta, siis ei, seal ei olnud midagi eriskummalist. Olid väga selged ja konkreetsed maksumuudatused, mille üle me oleks saanud samamoodi siin debateerida. Aga see, mis on olnud, on olnud. Me oleme nüüd tulnud opositsioonile vastu ja oleme täna siin nelja eelnõuga, saame iga eelnõu põhjalikult arutada ja kaaluda. Kindlasti on see midagi sellist, mida parlamendi ajaloos pole just liiga tihti nähtud. Kas või meenutus 2016. aastast, kui 17 päevaga muudeti 11 seadust, pöörati tulumaksusüsteem pea peale, tõsteti aktsiise, mis soodustas piirikaubandust ja nii edasi. Aga see on ajalugu. Lihtsalt paneme need asjad konteksti. Tõesti, tänane valitsus ja minister on väga avatult nende eelnõude menetluse puhul käitunud ja minister on tulnud neid parlamenti tutvustama.

Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Hea minister! Ma loen siit, et hasartmängudel on madal, 5%‑line maksumäär. Me oleme Riigikogus korduvalt ja korduvalt debateerinud maksuerisuste teemal, just hotellide ja majutusettevõtete käibemaksu teemal. Kaja Kallas on öelnud, et maksuerisused ei tööta, seetõttu tuleb need kõik ühtlustada. Mina siis küsingi, miks te ei ühtlusta ka seda maksumäära. Ma arvan, et kultuurkapital ja sport oleksid väga tänulikud ning riikliku tähtsusega kultuuriobjektid saaks valmis ehitatud. Tegelikult peaks mõtlema nii nagu kunagi, kui kütuseaktsiis pidi minema teedesse, eks ole, et tegelikult võiks selle [määra] tõsta teistega samaväärseks ja selle suurema maksumäära abil võiks [aidata] neid, kes kannatavad mängusõltuvuse all, võiks toetada nende peresid ja lapsi.

Aitäh! See osa, mis läheb kultuurile, on 47,8%, ülejäänu läheb riigieelarvesse. Kindlasti osa sellest ka jõuab – ja kordades suuremate summadena – nende peredeni, sest teatavasti meie sotsiaaltoetused on väga suured ja märkimisväärsed. Väga suured summad sinna lähevad, kindlasti ei ole need üldse võrreldavad sellega, mis nüüd siit laekub.  

Mis puudutab ühtlustamist, siis te küll ei öelnud, mis tasemel seda peaks ühtlustama. Aga ma igaks juhuks toon välja, et kaughasart[mängu] ja ennustuste puhul, nii-öelda toto puhul, on ikkagi see arvestus, et maksu makstakse selle vahe pealt, mis on reaalselt müügitulu versus väljamakstavad võidud. Seal on teatud piir ees. Need on erinevad asjad, võrreldes tavalise käibemaksu ja selle arvestusega. 

Evelin Poolamets, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud minister! Peaminister põhjendas majutusasutuste käibemaksu tõusu järgmiselt: "Kui inimestel läheb keerulisemaks, siis ei ole õiglane, kui hotell, mis on luksuskaup, on madalamalt maksustatud. [--] See pole sama nagu ravimid." Ravimite käibemaksumäär on meil 9% ja nüüd tuleb välja, et hasartmäng on inimesele tähtsam või olulisem kui ravimid, kuna hasartmängu me maksustame palju väiksema protsendiga. Vaatame oma naabrite maksumäära. Kõigil – Leedus, Soomes, Rootsis – on see tunduvalt kõrgem. Miks te hasartmängudele nii väikese maksutõusu planeerisite?

Ma eelmises küsimuses selgitasin, et need ei ole võrreldavad: hasartmängumaks ja käibemaks. Maksustamise alused on teised. Selle muudatuse eesmärk on tuua täiendavat tulu riigieelarvesse. Kui me seda [maksu] tõstame kordades ja kordades rohkem, siis suure tõenäosusega see kaughasart[mäng] lihtsalt kas või kolib Eestist ära ja me saame eelarvesse miinuse, mitte plussmärgi.

Aitäh! Tanel Kiik, palun!

Austatud Riigikogu esimees! Hea minister! Ma lugesin ka seda seletuskirja. Siin on selline huvitav uuring välja toodud, "Eesti elanike kokkupuuted hasartmängudega", millega te kindlasti olete süvitsi tutvunud. Seal on ära toodud selline viide, et 2021. aastal oli info, et 15–74‑aastastest elanikest on hasartmängudega kokku puutunud 72% ning eelneva kahe aasta jooksul 49% ehk iga teine elanik. Esiteks ei saanud päris hästi aru, et kui on 72%, aga enne kahe aasta jooksul 49%, siis kuidas neid numbreid peaks tõlgendama. Kas 72% on siis kogu elu vältel ja 49% jooksvalt? Aga edasi viidatakse siin, et selline kasutajate hulk on märkimisväärselt väiksem. Püüaks aru saada, mida need numbrid tähendavad. Kas 72% tähendab, et inimene on üht või teist või kolmandat liiki hasartmängus osalenud või kuidas seda numbrit peaks tõlgendama?

Ehk saaks viite sellele seletuskirja leheküljele ja lõigule? (Hääl saalist.) Siin on öeldud, et uuringust selgub, et 72% on hasartmängudega kokku puutunud. Ma arvan, vaadates ka vanuselist ulatust ja arvestades, et ka Eesti Loto või nii-öelda tavaline lotomäng on suhteliselt populaarne – see on ka monopol, mis on riigi poolt teadlikult [loodud] hasartmängusõltuvuse kontrolliks ja teistpidi selle jaoks, et pakkuda võimalust seal mänguhimu maandada –, et nii ongi, eeskätt võib see käia loto kohta.

Arvo Aller, palun!

Aitäh! Nagu me teame, siis ikkagi osa hasartmängu[maksust] läheb ka spordile ja nüüd, kui seda maksu tõsta, siis tegelikult see maks makstakse riigile, aga spordile ja kultuurile ei pruugi sealt enam üldse minna. Ma loen siit, et läbi aegade on kõige stabiilsem olnud loterii maksumäär, vastavalt 16% ja 18%. Samas praegu on 5% ja me tõstame 6% ja 7% peale ehk 1 protsendipunkti võrra. Kuid me ütleme ka seda, et Eestis ei ole püütud hasartmängusõltuvuse vähendamiseks kõrget maksumäära kasutada. Saan ma [õigesti] aru, et see on puhtalt raha kokkukorjamine ja tegelikult hasartmängusõltuvusega ei soovita üldse tegeleda?

Hasartmängusõltuvusega kindlasti on tegeldud ja tegeldakse ka edaspidi. Seetõttu on meil hasartmäng võrdlemisi rangelt reguleeritud. Ma igaks juhuks viitan, et võib-olla ma sain küsimusest valesti aru, aga ikkagi lotol [tõuseb määr] 18%‑lt 22%‑le ning kaughasartmängul ja totol 5%‑lt 6%‑le ja 2027. aastal 7%‑le.

Oma küsimuse algul te ütlesite, et ei ole kindel, kuhu see raha läheb. Seaduses on väga selgelt fikseeritud, et 47,8% hasartmängumaksust läheb kultuurkapitalile, kultuurile. Seda ei plaani keegi selle eelnõuga muuta. See osa läheb jätkuvalt kultuurile ja see on suurusjärgus 5 miljonit eurot järgnevatel aastatel, igal aastal.

Mart Helme, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Just oli jutt, et umbes 45% läheb kultuurkapitalile, aga kultuurkapitalist ei tule ometigi ju kogu raha, mis läheb kultuurivaldkonna finantseerimiseks. Minu küsimus ongi: kui suur protsent kogu meie kultuurivaldkonna finantseerimisest tuleb hasartmängumaksust?

Aitäh! Seda numbrit mul hetkel ei ole, aga ma hangin selle numbri. Küsimus oli siis, et kui suur osa kultuuri rahast tuleb hasart[mängumaksust]. 

Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea juhataja! Hea minister! Te ütlesite siin paar vastust tagasi nii ilusti, et kui maksu tõsta, siis eelarvesse seda loodetavat tulu ei pruugi sugugi laekuda, nii nagu loodetakse. Te rääkisite põhimõtteliselt sama juttu nagu Martin Helme. Vaadake, rahanduses ja maksunduses on ju teatud universaalsed tõed ja tõepoolest on olemas erinevad koolkonnad, eks ole, kuidas poliitikud riikides maksupoliitikat kujundavad. Aga paistab, et teil on erinevad arusaamad. Räägime siin juba erinevate eelnõude kontekstis. Eelmise eelnõu juures te rääkisite ju ühte juttu, et maksutõus toob kindlasti kaasa eelarvelaekumise tõusu, ja nüüd te ütlesite – ma ei tsiteeri teid uuesti –, te möönsite, et kui maksu tõsta, siis eelarvelaekumine ei pruugi sugugi nii kena olla.

Aitäh! Ütlesin siin ja ütlesin eelmise eelnõu puhul, et seda tuleb teha mõistlikult, etteaimatavalt ja turule vastuvõetavates piirides, nii nagu oli aktsiiside puhul, et on 5%‑line redel, mitte nii nagu kunagi ajaloos, kui oli üle 100% korraga. Selgitasin seda siis ja olen selgitanud praegu. Täpselt nii see on, et kui teha seda etteaimatavalt ja turule vastuvõetavatel tingimustel, siis on võimalik maksutulu kasvatada, mitte me ei tekita maksuauku.

Jaak Aab, palun!

Tänan, austatud Riigikogu esimees! Hea rahandusminister! Siin on vaieldud ja tuuakse ikka näiteid, kus ja kuidas ja kui kiiresti on menetletud erinevaid eelnõusid. Nende nelja eelnõu juures, jah, eelmise nädala üks põhisõnumeid oli see, et võiks nagu eraldi arutada. Ma põhjendasin juba täna, et nendele eelnõudele ongi erinev vaade, Keskerakonna fraktsioonil näiteks igal juhul. Me ei lähe neid kõiki ju esimesel lugemisel tagasi lükkama. Nagu me siin näitasime, me soovime teha sinna muudatusi. Aga mõned [eelnõud] on ju [muudatus] positiivses suunas, hasartmängumaksu seadus tõenäoliselt ka suures osas. 

Aga ma lihtsalt küsin, miks sellega ikka nii kiireks läks. Need eelnõud kinnitati valitsuse istungil eelmise neljapäeva hommikul, kell 10.09 Heili Tõnisson andis need üle, kell 11.34 kutsuti kokku erakorraline rahanduskomisjoni koosolek kella 13.30‑ks. Kes sai selleks ajaks üldse selle eelnõu läbi lugeda?

Ma juhin tähelepanu, et tegelikult needsamad eelnõud, küll paketina, olid valitsuses ikkagi eelmisel esmaspäeval. Need olid sellest ajast nii-öelda ootel ka siin, et saaks need Riigikogule üle anda, kõigile kättesaadavad, kõigile loetavad. Tulime opositsioonile tõesti vastu, esitasime need nelja eelnõuna, kuna need olid juba enne Riigikokku saadetud. Mina olin käinud neid koos majandusprognoosiga varem tutvustamas, mitte küll nende detailset sisu, vaid olin andnud ülevaate, mida me plaanime. Eelmine teisipäev plaanisime tulla rahanduskomisjoni, seal ma olin. Ka eelmine neljapäev olin rahanduskomisjonis. Selles mõttes on materjalid olnud kättesaadavad, needsamad [materjalid] käisid kooskõlastusringil. 

Veel kord: ei tahaks selle ajaloo juurde kuidagi tagasi tulla, aga tegelikult on seda tehtud ikkagi, jah, ma ütleksin, tempokalt, aga võrreldes varasema ajaga ikkagi mõistlikus tempos. Täna me arutame siin seda esimesel lugemisel, siis tulevad muudatusettepanekud, 10 päeva. Komisjonis on võimalik veel arutada, muudatusettepanekuid on võimalik arutada, teisel lugemisel saab arutada. Ehk see on hoopis teine kui varasem praktika, kus teisel lugemisel lihtsalt pannakse eelnõule sappa 10 uut seadust ja need 17 päevaga ideest seaduseks saavad. Siin on ikkagi selles mõttes debatt ja arutelu Riigikogus alles ees ja täna ka käimas.

Aitäh, härra minister! Ma näen, et rohkem küsimusi teile ei ole. Aitäh selle ettekande eest! Head Riigikogu liikmed, ma palusin ka Riigikogu saali akna avada, et meile siia rohkem õhku tuleks. Kui te tunnete, et puhub peale, siis öelge ja me paneme akna kinni. 

Aga nüüd protseduuriline küsimus, Mart Helme, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Me oleme poolteist nädalat kuulnud koalitsiooni esindajate suust, et neil ei ole võimalik sisulist tööd teha. Nüüd on meil sisuline töö, on võimalik ministrile küsimusi esitada, on võimalik arutleda nende eelnõude üle, mis on ju koalitsioonile, nagu me kõik teame, äärmiselt olulised. Aga mida me ei näe, on sisulise töö tegemine koalitsioonisaadikute poolt. Kuna neid siin ka ei viibi peale paari esindaja, siis mul on küsimus, kas koalitsioonifraktsioonidel on äkki mingi paralleelne koosolek või istung, et neid siin saalis ei ole.

Aitäh! Ma ei loe seda protseduuriliseks küsimuseks. Aga kõik Riigikogu liikmed saavad parlamendi televisiooni[kanalis] seda istungit vaadata. Viimane hääletus näitas, et kõik on ka Riigikogu hoones täiesti selgelt olemas, vähemalt need, kes hääletasid, ja neid oli kindlasti üle poole Riigikogu liikmetest. 

Helle-Moonika Helme, palun, protseduuriline küsimus!

Ma küsin, kuidas teie defineerite ära sisulise töö. Mina olen aru saanud, et sisuline töö tähendab seda, mida praegu siin teeme meie, opositsioon, ehk me oleme saalis ja küsime sisulisi küsimusi ning saame loodetavasti ka sisulisi vastuseid. See on nagu see töö, mida on koalitsiooni poolt poolteist nädalat soovitud siin teha. Mina ei tea, kas ma olen siis millestki valesti aru saanud. Ega ainult teie kabinetis ja teiste fraktsioonide tubades ei ole ekraanid ja kõik muud sidevahendid. Ka meie võiksime istuda seal ja jälgida, mis siin saalis toimub, aga meie teeme sisulist tööd, nemad jälgivad. Kas see jälgimine, lihtsalt seal istumine on ka sisuline töö või kuidas te seda defineerite?

Aitäh! See ei liigitu jälle protseduurilise küsimuse alla, aga hindan kindlasti kõiki Riigikogu liikmeid, kes teevad sisulist tööd ja osalevad aktiivselt parlamendidebatis. 

Rain Epler, palun, protseduuriline küsimus!

Protseduuriline märkus võib-olla istungi juhatajale. Te teatavas mõttes andsite Mart Helme küsimusele vastates sisulise töö tegemise definitsiooni. Kui eelmine nädal ka teie kurtsite, et tööd ei saa teha, siis täna te ütlesite, et nad istuvad ja vaatavad ekraanilt. Neil oli võimalus ka eelmine nädal vaadata ekraanilt, kuidas antakse üle eelnõusid ja arupärimisi, mis tänase definitsiooni järgi kvalifitseerub sisuliseks tööks. Nii et nüüd nagu sai see ring kuidagi täis.

Aitäh! Aga see ei kvalifitseeru protseduuriliseks [küsimuseks], see kvalifitseerub pigem selliseks sisuküsimuseks. 

Nii. Aga kui rohkem küsimusi ei ole, siis ma palun kaasettekandeks Riigikogu kõnetooli Riigikogu rahanduskomisjoni esimehe Annely Akkermanni. Ettekanne kestab kuni 20 minutit. Palun!

Austatud Riigikogu esimees! Head kolleegid! 20 minutit väärtuslikku aega ma kulutada ei plaani, kuna minister äsja tutvustas eelnõu sisu vägagi põhjalikult. 

Rahanduskomisjon arutas hasartmängumaksu seaduse muutmise seaduse eelnõu nr 146 käesoleva aasta 24. aprillil, 9. mail, 11. mail ja 15. mail. Eelnõu tutvustas algataja esindaja, rahandusminister Mart Võrklaev kolmel korral: 24. aprillil ning 9. ja 11. mail. Veel kord tutvustas Rahandusministeeriumi maksu‑ ja tollipoliitika osakonna juhataja Erle Kõomets seda eelnõu 15. mail. 

Lühidalt eelnõu sisust. Eelnõuga kavandatakse hasartmängumaksu seaduses erinevate mänguliikide maksumäärade tõusu, mille peamiseks eesmärgiks on riigieelarve tulu suurendamine, et kindlustada Eesti julgeolek ning tagada riigirahanduse jätkusuutlikkus. Viimati nimetatud kaks olulist eesmärki on ilmselt ka Riigikogu prioriteetideks. 

Komisjon langetas järgmised otsused: võtta eelnõu Riigikogu täiskogu päevakorda kolmapäeval, 17. mail ehk täna, see otsus tehti 11. mail, poolt oli 6 ja vastu 3; määrata juhtivkomisjoni esindajaks rahanduskomisjoni esimees ehk siinkõneleja, see otsus tehti 11. mail, poolt oli 6 ja vastu 3 saadikut, erapooletuid ei olnud. Juba 15. mail olid Riigikogu rahanduskomisjoni liikmed saanud eelnõuga pikemalt tutvuda. Arutati esimese lugemise lõpetamise ettepanekut. Selle ettepaneku poolt oli 7 rahanduskomisjoni liiget, vastu 5 ja erapooletuid ei olnud. Muudatusettepanekute esitamise tähtaja kohta on vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele ettepanek jätta 10 tööpäeva, see tähendab, et tähtaeg võiks olla 31. mail kell 17.15. See on minu poolt kõik.

Aitäh, Annely Akkermann! Enne, kui me saame küsimusi hakata võtma, on Helle-Moonika Helmel protseduuriline küsimus.

Jaa, hea Riigikogu juhataja, hea Riigikogu esimees! Tavaliselt on meil niimoodi, et kui on puldis kaasettekandja, siis tema räägib pikalt-laialt sellest, mis toimus komisjonis. Meil on olnud siin nii, et kohe mitu lehekülge komisjonis toimunut on kõik ilusti ette loetud, et mida keegi küsis ja mida keegi ütles ning kuidas see arutelu käis ja lõpuks siis jõutakse selleni, kuidas hääletati. Aga me siin praegu kuulsime väga lühikest ettekannet ja lugupeetud ettekandja luges tegelikult ette lõike sellestsamast seaduseelnõust, mida meile juba härra minister esitles. Mul on küsimus, et kas komisjonis siis ei toimunudki midagi, kas ei toimunudki arutelu. Me oleme kuulnud, et rahanduskomisjonis tõepoolest jooksutati need asjad kiiresti läbi ja keelduti arutelust. Kas põhjus on selles?

Aitäh, Helle-Moonika Helme! Ma ei saa seda protseduuriliseks küsimuseks lugeda, aga järgnevate küsimuste raames on teil võimalik komisjoni esimehelt küsida nii komisjonis toimunud arutelu kui ka seisukohtade kohta. 

Rene Kokk, palun!

Suur tänu, hea esimees! Lugupeetud ettekandja! Ma siis jätkan siit, kus Helle-Moonika Helme lõpetas ja millele te ei saanud kuidagi vastata. Olles ise ka olnud rahanduskomisjoni liige, ma olen seal töötanud, siis tean, et meil on seal olnud ikka väga sisulised arutelud. Praegu jäi tõesti mulje, nagu sisuliselt poleks rahanduskomisjoni istungi ja arutelude kohta mitte midagi rääkida. Mul on küll palve, et palun avage ikkagi seda sisulist diskussiooni, mida keegi küsis, mida vastati, mis ettepanekuid tehti ka näiteks protsendi tõstmise kohta. Täitsa huvitaks. Varasemalt on rahanduskomisjon väga sisuliselt töötanud ja erinevaid sisulisi teemasid arutanud. Palun avage seda sisulist poolt, mis te siis arutasite seal.

Jaa, tõepoolest. Suur tänu küsimuse eest! Rahanduskomisjon arutas selle maksumuudatuste paketi kõiki nelja eelnõu kokku neljal istungil. Ma muidugi võiksin sellest palju detailsemalt rääkida, aga kogu informatsioon õigupoolest sisaldub ka selles eelnõus. Ma arvasin, et te olete selle läbi vaadanud. Aga sellegipoolest, kui on soovi, võin refereerida toimunud koosolekuid. 

Kõigepealt, 24. aprillil tutvustas rahandusminister 2023. aasta esimesel poolaastal ettevalmistatavaid eelnõusid ja seal samamoodi käidi üle kõigi nende nelja eelnõu põhijooned või põhivisioon. Juba 24. aprillil informeeriti rahanduskomisjoni liikmeid, et hasartmängumaksu seaduse muutmise seadusega tõuseb kaughasartmängumaksu määr praeguse 5% asemel 2024. aastast 6%‑le ja 2026. aastast 7%‑le, mängulaudadel tõuseb maksumäär 1278 eurolt ja 23 sendilt 1406 eurole mängulaua kohta ning loteriil tõuseb maksumäär praeguse 18% asemel 22%‑le. 

Aivar Kokk tundis huvi, miks hasartmängumaksu seaduse muutmise seadusega ei tõsteta kõigil maksumäära 22%‑ni ning miks ei tutvustatud automaksu, aga see ei puutu praegu asjasse. Hasartmängumaksu puhul analüüsiti erinevaid hasartmängumaksu liike ja sellest tulenevalt tehti selliseid ettepanekud, nagu eelnõus on. See analüüs on kirjas eelnõu lisana. 

Järgmine istung toimus 9. mail ja siis me panime tinglikult päevakorda selle maksupaketi, mida valitsus üritas siin nädala jooksul üle anda, et juhul kui üle antakse, see oli vist esmaspäeval, jah, 9. mail, et siis seda paketti arutatakse. Paraku valitsusel maksupaketti üle anda ei õnnestunud ja seetõttu käis rahandusminister komisjoni istungil ja tutvustas veel kord maksumuudatusi info ja muude küsimuste all. Ka Evelyn Liivamägi võttis sellest istungist osa. Seal räägiti, et hasartmängumaksu puhul on ettepanek tõsta kaughasartmängumaksu kahes jaos, kuna maksumäär Eestis – koos Maltaga – on Euroopa üks madalamaid ja me oleme selles mõttes atraktiivne riik kaughasartmängumaksu maksvatele ettevõtetele, kes seetõttu soovivad oma tegevust Eestis korraldada. Loterii kohta on ettepanek tõsta Eesti Lotol see maksumäär 18%‑lt 22%‑le. See maksutõus ei peaks jõudma lotopileti hinda. Komisjoni informeeriti, et nii hasartmängumaksust kui ka aktsiisist rahastatakse kultuurivaldkonda. 

Juttu oli ka sellest – Aivar Kokk küsis selgitust –, miks hasartmänge ühetaoliselt ei maksustata. Evelyn Liivamägi vastas, et need mängud on erineva iseloomuga, konkurentsisituatsioon on erinev ja [maksu] tõstetakse samuti erinevalt. Näiteks kasiino füüsiliste laudade pealt makstava maksu määra tõstetakse 10%. Kui 2021. aastal laekus loteriilt umbes 15 miljonit eurot ja kaughasartmängumaksu 7 miljonit eurot, siis eelmisel aastal oli kaughasartmängumaksu 14 miljonit eurot ja loteriist [saadi] samuti 15 miljonit eurot, mis iseloomustab seda, et Eesti on maksukonkurentsis väga atraktiivne kaughasartmängu mõttes, sest isegi selle 5%‑lise määra puhul laekus 2021. aastal 7 miljonit ja 2022. aastal juba 14 miljonit. 

Mina küsisin, kas kaughasartmängumaksu tõstmine võib kaasa tuua riski, et registreeritud ettevõtted hakkavad Eestist lahkuma, siit ära liikuma ning me jääme maksusummadest ilma. Sellele vastas Evelyn Liivamägi, et Eestit ja Maltat ei saa päriselt võrrelda. 5% ja 6% on küll väga sarnane maksumäär, kuid Maltal on ka iga-aastane tegevusloa määr ning Malta on langenud Moneyvali hinnangus halli nimekirja ja seoses sellega on seal tehinguid tegevatel ettevõtetel täiendav halduskoormus. 

11. mail anti Riigikogule üle eelnõud uuesti neljaks jaotatuna. Selle peale kutsusin kokku erakorralise rahanduskomisjoni istungi selle mõttega, et teha ära menetluslikud otsused, et oleks võimalik täna arutada kõiki neid maksueelnõusid esimesel lugemisel. Me jätsime tegemata ettepaneku esimese lugemise lõpetamiseks ja lükkasime selle üle nädalavahetuse edasi, et Riigikogu liikmed, rahanduskomisjoni liikmed, saaksid eelnõudega põhjalikumalt tutvuda. Me kiirustasime menetlusotsustega, et täna oleks need eelnõud päevakorras. See võimaldab meil anda väärika aja muudatusettepanekute esitamiseks. Täna on 17. mai ja muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on 31. mai. Kes ikkagi tahavad esitada muudatusettepanekuid, need saavad seda teha. 

Etteruttavalt võin öelda, et eile toimus suur kaasamisüritus ja ka järgmisel nädalal on sihtgruppidega kokku lepitud kaasamiskohtumised. Me varusime endale aega, et sihtgrupid saaksid oma muudatusettepanekuid esitada. Ütleme, need koosolekud ja arutelud olid pikad. 

Võib-olla ma siis vastan täpsematele küsimustele, kui keegi soovib veel midagi välja tuua. Muidugi on protokollid ka Riigikogu koduleheküljel saadaval. See protokollide ettelugemine ei ole võib-olla mõistlik ajakasutus siin saalis.

Aitäh! Rain Epler, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Hea ettekandja! Ma tulen oma küsimusega tagasi menetluspraktika juurde. Üleüldine foon on meil see, et meedias on ju välja öeldud kuupäevad, millal tahetakse [seadused] vastu võtta, usaldushääletusega sidumise ähvardus on jätkuvalt õhus ja nii edasi.

Aga ma küsin konkreetse mälestusväärse erakorralise istungi kohta, kus ma asendusliikmena pidin viibima, kuna Martin Helme oli vanematekogus. Teie seda juhatasite. Võib-olla kaks aspekti sealt. Üks aspekt oli see, et asju tehti sellises järjekorras, et enne hääletame ja siis arutame. Teine [aspekt], mis puudutas otseselt mind, oli see, et Jürgen Ligi pidas seal pika epistli ja rääkis, et obstruktsiooni on õige teha siis, kui tema arvab, et see on õige, ja kui teised arvavad, et on vaja vastu olla, siis see nii ei ole. Seal te ei andnud mulle sõna vastulauseks.

Need kaks aspekti, et hääletame enne, kui arutame, ja siis see, ütleme, (Juhataja helistab kella.) et kuigi ma hoidsin viisakalt kätt püsti, sõna mitteandmine. Kas te saate öelda, et see on hea näide komisjoni töö juhtimise kohta ja edaspidi võiks sellest juhinduda? Kes teab, elu võib pakkuda teistelegi siin saalis seda võimalust. Kas te ise olete tagantjärele selle metoodikaga rahul?

Aitäh, Rain Epler! Katsume ühest minutist kinni pidada. Annely Akkermann, palun!

Jah! Ma mäletan küll, et üsna pikalt, vähemalt pool tundi arutleti protseduuriliste küsimuste üle. Lugupeetud küsija, te saite ka päris mitu korda sõna. Aga me peame ikkagi tegelema komisjonides ka eelnõu menetlemise sisuliste küsimustega. Meie siin Riigikogu liikmetena oleme ametis 24/7 ja mõnikord ka tööl 24 tundi [järjest], aga me peame mõtlema nende sihtrühmade peale, kes asuvad väljaspool maja ja kelle päevatöö kulub ikkagi teenuseid osutades, kaupu müües ja tootes ning kes maksavad makse. Meil tuleks anda neile just nimelt see 13 päeva muudatusettepanekute tegemise jaoks. Seetõttu kasutatakse mõnikord võimalust, et tehakse ära menetluslikud otsused, et esimesel võimalusel saaks alata arutelu Riigikogu saalis, kus, nagu me kõik teame, me räägime kogu Eesti rahvaga ja arutleme siin kogu Eesti kuuldes. Ma arvan, et menetluslike otsuste ärategemine, et [eelnõu] oleks päevakorras võimalikult peatselt, on õige otsus, teenib riigi huve ja eelnõu menetlemise heade tavade huve.

Aitäh! Jaak Aab, palun!

Tänan, austatud Riigikogu esimees! No Annely, eks me teame küll, kuidas see rahanduskomisjonis käis. Endise rahandusministrina ja praeguse rahanduskomisjoni esimehena sa tead, et hea tava oleks muidugi ka enne esimest lugemist tegeleda kaasamisega, huvigruppidega ja nii edasi. Me oleme kohtunud fraktsioonis ka hotellide ja restoranide liiduga, see puudutab rohkem küll käibemaksu, eks ju, ka EVEA‑ga, see puudutab kõiki makse. Nad said vist selle [eelnõu] kirjalikult ja neil oli kolm päeva aega sellele otsa vaadata ja öelda oma arvamus. Kõike ei suuda [nii kiiresti] analüüsida ja isegi tööandjate keskliit on samamoodi öelnud. Sellepärast oleks olnud oluline ka enne esimest lugemist jätta aega, aga ma kirjeldasin seda ajagraafikut, kuidas need otsused tulid. Esimesed kaks korda rahandusminister käis tutvustamas kavandit, plaani, mitte eelnõu ega seletuskirja. Eelnõu ja seletuskirja me saime neljapäeval. Millal see siis oli? Kaks tundi enne komisjoni istungit. Niimoodi ei ole võimalik sellele mingit hinnangut anda. Nii et ma saan küll kõigest aru, aga püüame siis (Juhataja helistab kella.) esimese ja teise lugemise vahel kaasamist rohkem teha ja arutelu rohkem teha. 

Jah, kahtlemata on see märkus õige. See ei olnud niimoodi kavandatud, et te saate need eelnõud vaid kaks tundi varem. Aga me kõik teame ka, et Heili Tõnisson nende maksumuudatustega istus vist neli päeva siin tagapingis. Otsuseid tuleb teha asjaolude kontekstis. Ma arvan, et sisulise otsuse me ikkagi tegime esmaspäeval ja see on neli päeva peale eelnõude kättesaamist. Ma arvan, et need eelnõud ei olnud väga suuremahulised, neli päeva on täitsa mõistlik aeg, et need läbi vaadata, enne kui need esimesele lugemisele saata. Arutelu ju käib siin kuni teise lugemiseni, see on võib-olla kolm nädalat.

Kersti Sarapuu, palun! 

Aitäh, austatud esimees! Lugupeetud komisjoni esimees! Hasartmängumaksu muudatustest tulenevast tulust saab ligi poole kultuurkapital. Kas oskate mulle öelda, kui palju, niimoodi orienteeruvalt, peaks suurenema kultuuriehitistele kuluv summa?

Aitäh küsimuse eest! Kahjuks on see summaline küsimus, see on mulle vist liiga keeruline. Ma arvan, et seda ei olnud seletuskirjas … Jah, seda ei ole seletuskirjas välja toodud. Ma niimoodi peast seda ei tea. Seletuskirjas olid vist protsendid, kui mitu protsenti kusagile kulub. Jah, ma jään selle vastuse võlgu. Ma palun ministeeriumil see vastus koostada ja saata. 

Leo Kunnas.

Austatud istungi juhataja! Hea Annely! Minu küsimus on tegelikult universaalne, see puudutab kogu seda maksutõusupaketti. Põhiline põhjendus, miks seda on vaja, on see: riigikaitseks. See on väga õige põhjendus. Aga mu küsimus on, kas komisjonis arutati seda, kui palju umbes protsentuaalselt, näiteks 5% täpsusega, läheb sellest riigikaitseks? Kui palju sellest läheb niinimetatud maksuküüru kaotamise kompenseerimiseks? Ja kui palju läheb selle kompenseerimiseks, et majanduskasv ei ole see, isegi majanduse seis ei ole see, mida loodeti? Meil on ju tegu majanduslangusega, mille tõttu maksud ei laeku. Kuhu see raha siis läheb? Kui palju tegelikult umbes riigikaitsele läheb, proportsioonis, kui palju läheb maksuküüru kaotamise kompenseerimiseks ja kui palju läheb majanduslike olude ehk majanduslanguse kompenseerimiseks? See oleks kindlasti oluline teema. Kuna ma ei ole ise komisjoni liige, siis ma tahaksin teada, kas neid küsimusi seal niiviisi käsitleti. (Juhataja helistab kella.)

Hasartmängumaks läheb lõviosas kultuuri ja hariduse finantseerimiseks. Nii palju kui laekub, nii palju nendesse valdkondadesse läheb. Aga üldiselt riigieelarves need maksutulud, mis ei ole edasiantavad – näiteks sotsiaalmaks läheb pensionimakseteks ja haiguskindlustusmaks Tervisekassale –, lähevad üldistesse maksutuludesse, millest [rahastatakse] muu hulgas riigikaitsekulusid. Ükshaaval füüsilise isiku tulumaksu või käibemaksu või hasartmängumaksu või aktsiisimaksu niimoodi ei jagata, et nii mitu protsenti läheb kaitsekuludesse ja nii mitu protsenti läheb mõneks muuks kuluks, kui seadusega ei ole eraldi nii ette nähtud, nagu on hasartmängumaksu puhul, et seda kasutatakse valdavalt kultuuri ja hariduse toetuseks. Ma mäletan, et ma lugesin seda, aga ma praegu ei suuda siit seda leida. Ma lugesin seda sellest eelnõust, aga seda kohta ma praegu leida ei suuda. Jah. Ma ei leia seda kohta praegu üles, kuigi ma tean, et ma lugesin seda. Vabandust!

Aitäh! Protseduuriline küsimus, Rene Kokk, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Mul tekkis küsimus, tõesti protseduuriline. Eelmine nädal oli siin pidev arutelu selle üle, et ei tea, kas meie tööaeg läheb arvesse ja tahaks hirmsasti sisulist tööd teha, aga kuidagi ei saa. Praegu on olukord, kus saalis on jälle samad saadikud, kes tegid tööd ka eelmine nädal. Kui me täna ei oleks kohaloleku kontrolli enne istungit teinud, kas siis oleks põhimõtteliselt praegu jälle olukord, kus üks kontingent inimesi siin ei saagi tööd teha, et see ei läheks nagu arvesse? Täitsa mure on selle pärast, et ühed ja samad inimesed teevad tööd nädalast nädalasse, aga need, kes kogu aeg hädaldasid, on jälle ära. Kuidas seda nüüd võtta?

Aitäh, Rene Kokk! Niipalju kui mina näen, siis praegu käib siin saalis sisuline töö. 

Kuna rohkem küsimusi ettekandjale ei ole, siis aitäh, Annely Akkermann! Järgnevalt avan läbirääkimised ning sõna saavad fraktsioonide esindajad. Kõigepealt palun ma parlamendi kõnetooli Siim Pohlaku EKRE fraktsiooni nimel. Palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Head rahva teenrid, keda siin kahjuks väga vähe on! On üks hea ütlus, et vaadata tuleb tegusid, mitte sõnu. Kui me vaatame tänase valitsuse tegusid, siis joonistub väga kummaline pilt. Riigieelarve täitmiseks lükatakse bürokraatiamasina kärpimise asemel maksukoormuse raskuskese keskmisest väiksemat sissetulekut teenivate inimeste, paljulapseliste perede, majutusasutuste ning väikeettevõtluse peale. Löögi alla pannakse meie turismitalud, hotellid, üldse kogu turismisektor. Tõstetakse käibemaksu, mis toob kaasa üldise hinnatõusu ja lööb eriti valusalt madalama sissetulekuga inimesi. Kallinevad toidukaubad, kasvavad omavalitsuste kulud. 

Eelnevat arvestades jääb täiesti arusaamatuks, miks on meil eelisseisus mingid valdkonnad, mille maksustamisel neid käsitatakse justkui siidkinnastes, tehakse neile erandeid, nende valdkondade makse tõstetakse vaid vähehaaval. Üks neist valdkondadest on ajalehed ja ajakirjad ning teine on praeguse eelnõuga seotud hasartmängud. 

Veebikasiinode ja erinevate hasartmängurakenduste reklaame jookseb internetikeskkondades massiliselt, sealhulgas on selgelt alaealistele suunatud reklaame. Selles riik nagu probleemi ei näe, muretsetakse hoopis, et äkki lõpetab maksude liiga järsu tõstmise tõttu mõni veebikasiino Eestis oma tegevuse või kolib mujale. Aga selles, et maksuralli tõttu Eesti inimesed mujale kolivad, probleemi ei nähta. 

Hoolimatus oma rahva suhtes ja küüniline maksupoliitika on tänase valitsuse puhul kurb reaalsus. Pankade hiigelkasumite ja hasartmängude jõulise maksustamise asemel tegeldakse asendustegevusega ja võetakse raha paljulapselistelt peredelt. Kogu see maksupakett, olgu ta esitatud kobareelnõuna või eraldi eelnõudena, on lühinägelik, läbi mõtlemata ja Eestile kahjulik. See maksupakett süvendab majanduslangust, halvendab Eesti ettevõtluskeskkonda ja suurendab inimeste vaesust. 

Sellise jamaga tegelemise asemel tuleks jõuliselt kärpida riigi kulusid. Ametnike arvu, riigisektorit tuleks tõmmata kokku vähemalt 30%. Pankadele tuleks kehtestada täiendav maks. Pangad teenivad euribori tõusu pealt märkimisväärset kasumit. Leedu on juba seda teed läinud, seal juba tuleb täiendav pangamaks. See tuleks teha ka Eestis. Samuti tuleks ära jätta selgelt kõrgepalgalisi eelistav maksuküüru kaotamine. Selliste muudatuste korral vabaneva ja laekuva rahaga saaks kaetud meie riigikaitsekulud, saaks säilitada peretoetusi ja tõsta ka esimese ja teise lapse toetust, samuti võiks ära jätta plaanitud käibemaksutõusu ja automaksu. Lahendused on tegelikult olemas, aga valitsuskoalitsioon tegeleb asendustegevusega, mis läheb Eesti inimestele ja ettevõtetele väga kalliks maksma. 

Käesolevaga teengi EKRE fraktsiooni poolt ettepaneku eelnõu 146 esimesel lugemisel tagasi lükata. Samuti kutsun valitsust veel kord tõsiselt järele mõtlema, kas hasartmängud ei vaja suuremat maksumäära, ja kaaluma ka teisi eespool tehtud ettepanekuid, enne kui te Eesti riigilaeva lõplikult majanduskriisi karide poole pöörate. Aitäh!

Aitäh! Lugupeetud kolleegid! Rohkem kõnesoove ei ole. Ma sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 146 esimene lugemine lõpetada. Kuid meile on laekunud Isamaaliidu … Vabandust! … Isamaa fraktsiooni esimehe Helir-Valdor Seederi avaldus Isamaa fraktsiooni nimel: Isamaa fraktsioon teeb ettepaneku Vabariigi Valitsuse algatatud hasartmängumaksu seaduse muutmise seaduse eelnõu 146 esimesel lugemisel tagasi lükata. Täpselt samuti on meile laekunud Eestimaa Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni ettepanek: Eestimaa Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon teeb ettepaneku Vabariigi Valitsuse algatatud hasartmängumaksu seaduse muutmise seaduse eelnõu 146 esimesel lugemisel tagasi lükata. 

Head kolleegid! Me paneme selle ettepaneku nüüd hääletusele. Kas me oleme hääletamiseks valmis? (Hääled saalis: "Jaa!") Saalikutsung kaks minutit. 

Lugupeetud kolleegid! Panen hääletusele Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni ja Isamaa fraktsiooni ettepaneku Vabariigi Valitsuse algatatud hasartmängumaksu seaduse muutmise seaduse eelnõu 146 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Ettepaneku poolt oli 19 Riigikogu liiget, vastu 53, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust. 

Eelnõu suunatakse teisele lugemisele. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 31. mai kell 17.15. 

Head kolleegid! Me oleme kolmanda päevakorrapunkti menetlemise lõpetanud.

Siirdume meie neljanda päevakorrapunkti juurde. Neljas päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 147 esimene lugemine. 

Tutvustan teile lühidalt seda korda, mille järgi me seda eelnõu menetleme. Kõigepealt saab sõna algataja esindaja, tema ettekanne on kuni 20 minutit, seejärel on juhtivkomisjoni esindaja ettekanne, samuti kuni 20 minutit, ning seejärel saavad kõik Riigikogu liikmed esitada kuni kaks suulist küsimust ettekandjatele. Rõhutan: kas algataja esindajale või juhtivkomisjoni esindajale saate esitada kuni kaks suulist küsimust. Seejärel avame läbirääkimised. Kõigi fraktsioonide esindajad võivad võtta kõnepuldist sõna viis minutit ja saab veel küsida kolm minutit lisaaega. 

Asume neljanda päevakorrapunkti juurde ja ma palun ettekandjaks Riigikogu kõnetooli rahandusminister Mart Võrklaeva. Palun! Ettekanne kuni 20 minutit.

Aitäh, lugupeetud Riigikogu juhataja! Head kolleegid, Riigikogu liikmed! Esimesel lugemisel arutame siis praegu käibemaksu[seaduse] muutmise seaduse [eelnõu]. Eelnõuga kavandame alates 2024. aasta 1. jaanuarist kehtestada käibemaksu standardmääraks 22% senise 20% asemel ja alates 2025. aasta 1. jaanuarist tunnistada kehtetuks majutusasutustele kehtiva soodusmäära 9%. Muudatuste eesmärgiks on saada eelarvesse lisaraha. Nii nagu oleme maksumuudatuste kohta selgitanud, see raha on eeskätt mõeldud kaitsekulude katteks ja eelarvepositsiooni parandamiseks. 

Mõju riigieelarvele. Maksumäära tõus suurendab 2024. aastal maksutulu 233 miljoni euro võrra, mis on 0,6% SKP‑st, ja aastatel 2025, 2026, 2027 on seda vastavalt 261 miljonit, 269 miljonit ja 277 miljonit rohkem, võrreldes Rahandusministeeriumi kevadprognoosiga. Majutuse maksumäära tõus suurendab maksutulusid 2025. aastal hinnanguliselt 20 miljoni euro võrra. Aastal 2026 on see 21 miljonit, 2027. aastal 22 miljonit. 

Lühike tutvustus. Hea meelega ootan küsimusi. Aitäh!

Ja nüüd palun küsimusi. Jaanus Karilaid, palun!

Aitäh, istungi juhataja! Hea minister! Ma ei küsi terviklikku mõjuanalüüsi, mis mõju on sellel meie konkurentsivõimele ja ettevõtluskeskkonnale. Teen asjad natukene lihtsamaks ja küsin väikese lõigu kohta: milline mõju on antud seadusel kohalike omavalitsuste eelarvetele? Kindlasti olete võtnud ühendust ka ELVL‑iga ja saanud sealt mingid arvutused. Tehke meile siis see puust ja punaseks.

Jah, käibemaksu tõusul kindlasti kohalike omavalitsuste eelarvetele mõju on. Hinnanguline mõju 2024. aastal on 24 miljonit, 2025. aastal 25 miljonit.

Järgnevalt Rene Kokk, palun!

Aitäh, hea esimees! Lugupeetud rahandusminister! Teil on siin puldis võimalik rääkida, teha puust ja punaseks, mis siis ikkagi on selle ajakirjanduse käibemaksu tõstmata jätmise taga. Saate rahulikult rääkida. Valitsuse liikmed on välja toonud, et suurperede toetuse vähendamise puhul oli väga märgiline see, et see on nii vähe aega veel kehtinud ja ei ole õigustatud ootust ja siia-sinna, olete mingit häma rääkinud selle kohta, et sellepärast tuli see ära lõpetada. Täpselt sama argumenti olete kasutanud sellel puhul, teie isiklikult, miks ei saa tõsta ajakirjanduse käibemaksu nagu teistel 22% peale, mida te plaanite, et see on liiga vähe aega alles kehtinud ja oleks imelik seda muuta. Rääkige rahulikult lahti, mis tegelikult selle taga on, miks ajakirjandusel käibemaks ei tõuse ja mis on selle erisuse põhjus.

Aitäh! Ei meenu, et mina oleksin rääkinud seda, et ajakirjanduse käibemaksu[määr] on liiga vähe kehtinud, sellepärast ei saa seda muuta. Ajakirjandusel käibemaksu[määr] tõesti langes 2022. aasta 1. juulist ja see oli eeskätt selleks, et toetada meediaettevõtteid, soodustamaks ajakirjandusväljaannete kvaliteeti, nende väljaandmist ja kättesaadavust. See on see põhjus.

Priit Sibul, palun!

Aitäh! Sotsiaalkaitseminister oma kirjas on viidanud, et inimesi 1.–6. tuludetsiilis lööb see käibemaksutõus valusalt, kuigi tulumaksutõus kahes esimeses detsiilis on olematu, hiljem on see 100 eurot. Uues seletuskirjas miinusmärk tähendab, et võrreldes olukorraga majanduses sissetulekud küll vähenevad, aga nii-öelda punaste ja oranžide asjadega. 

Seletage, mis madalama palgaga inimeste elus juhtub, kui käibemaks tõuseb 2% võrra, aga nende tulud ei muutu. Mismoodi nad peavad hakkama saama? Rahanduskomisjoni esimees on öelnud, et neid aitab tulevikus toimetulekutoetus. Aga ma pole sugugi veendunud, et kõik need inimesed toimetulekutoetuse saajate hulka kuuluma hakkavad.

Aitäh! Käibemaksutõus suure tõenäosusega tõesti hindu 2024. aastast kasvatab. Meie hinnang on see, et 1,67% võivad kaubad ja teenused kallineda. Selge on ka see, et näiteks esmatarbekaubad väiksemat sissetulekut teenivatel inimestel moodustavad [väljaminekutest] suurema osa. 

Selle muudatuse teine pool, kui me vaatame maksupaketti tervikuna, ongi see tulumaksureform, kus kõigil on ühetaoline 700‑eurone tulumaksuvabastus, mis jätab keskmist palka – ja sealt pisut allapoole või ülespoole – teenivale inimesele rohkem raha kätte. Seal keskmise palga ümber ja 2000 euro juures kuskil 100 eurot on see summa nii-öelda mõlemale poole, palga tõustes või allapoole [langedes], kui see summa on väiksem. 

Tõsi on see, et alumistes detsiilides, mille kohta te küsite, on tulumaksumuudatuste mõju väiksem ja päris allotsas olematu. Aga nüüd me peamegi vaatama valitsuse otsuseid laiemalt. Tegelikult on see olnud teadlik valik. Varasemad valitsused, kuigi on ka jutuks olnud, et maksuküür tuleb kaotada ja tulumaksusüsteem korda teha, tegid seda etapiliselt. Mis on varasemalt valitsuses tehtud? On tõstetud toimetulekutoetust. Eelmises valitsuses me otsustasime koos Isamaaga tõsta tulumaksuvabastuse 500 eurolt 654 eurole, mis jällegi alumistes detsiilides jätab inimestele rohkem raha kätte. Võrreldes 2015. või 2016. aastaga on tulumaksuvabastuse tõus olnud 150–160 euro pealt 500 eurole, nüüd on see 654. 2025. aastal liigume 700 euro peale. Lisaks on tõstetud lastetoetusi, peretoetusi. Tulumaksureformi esimene samm on olnud keskmise pensioni tulumaksuvabastus, mis on praegu juba 704 eurot. Teistele inimestele rakendub 700 eurot 2025. aastast. Ehk me peame vaatama tervikuna neid otsuseid, mis on tehtud ja mis mõjutavad eeskätt madalamaid detsiile, ja nüüd siis järgmise eelnõu puhul, kui me vaatame, on 700 eurot ühtlane tulumaksuvabastus, mis puudutab keskmise palga saajat ja kõrgemaid detsiile.

Jaanus Karilaid, palun!

Aitäh juhatajale! Hea ettekandja! Tõesti vastab tõele, et antud eelnõu kahjustab kohalike omavalitsuste finantsmajanduslikku olukorda. Mind huvitab täpsemalt, mis see põhjus on, miks te lähete omavalitsuste olukorda halvendama, ja mis on need meetmed, kuidas te kavatsete seda heastada. 

Teile meeldib väga rääkida Rae vallast. Milline on selle mõju ka Rae valla eelarvele? Tooge praktilisi näiteid.

Aitäh! Ega keegi ei lähe ju kohaliku omavalitsuse tulubaasi selles mõttes kahjustama, nagu küsija ütleb. Me tõstame käibemaksu, seda sellepärast, et riigieelarve on suures miinuses, meil on vaja tõsta kaitsekulusid, parandada riigieelarve positsiooni. Erinevalt riigieelarvest peab kohaliku omavalitsuse [eelarves] põhitegevuse tulem olema plussmärgiga ehk on tehtud tark seadus, nii et see ei saagi miinusesse minna ja püsikulusid laenu arvel katta. Riigil nii kahjuks ei ole. Loomulikult on sellel KOV‑i tuludele negatiivne mõju, samal ajal omavalitsuste tulud jätkuvalt kasvavad, kui inimeste palgad kasvavad. Viimastel aastatel on kriisi valguses antud omavalitsustele täiendavat toetust, kaasa arvatud sel aastal. Lisaks me plaanime ka kohaliku omavalitsuse tulubaasis muudatusi, pensionimakse järgi toimub tulude ümberjaotamine. 

Küsimus oli Rae valla kohta. Ma ütlen, et Rae vald saab hakkama.

Leo Kunnas, palun!

Austatud istungi juhataja! Hea Mart! Minu küsimus on universaalne ja puudutab kogu maksupaketti, mitte ainult seda konkreetset eelnõu siin. Oskad sa öelda, kui suur osa proportsionaalselt, umbes 5%‑lise või vähemalt 10%‑lise täpsusega, läheb sellest planeeritud maksutõusust riigikaitse edendamiseks, finantseerimiseks, kui suur osa läheb niinimetatud maksuküüru kaotamise kompenseerimiseks ja kui suur osa läheb halvast majanduslikust seisust või majanduslangusest tingitud saamata tulude kompenseerimiseks? Seis ei ole nii hea, nagu ma arvasin. Mis see proportsioon umbes on, oskad sa öelda?

Nende numbrite põhjal saab siit tuletada. Seda tuleb vaadata tervikuna, aga sisuliselt on nii, et kui meil 2024. aasta majandusprognoos näitab, et me oleme 4,3%‑ga miinuses, siis nende maksumuudatustega ja ka tulevaste muudatustega, mida me ilmselt hakkame sügisel siin arutama, ja osalt ka kokkuhoiumeetmetega, mis on samuti Riigikogu menetluses, me plaanime jõuda 2024. aastal sinnani, et meie kaitsekulud on tõusnud, ma ütleksin, ligi 3,3%‑ni SKP‑st ja me oleme samal ajal parandanud eelarvepositsiooni samamoodi –4,3%‑lt 3%‑le, mis tähendab kuskil 600 miljonit. Siin tuleb vaadata kogu seda tervikmõju, väga raske on silti külge panna täpsele maksumuudatusele ja selle mõjule. Aga tervikpilt on see.

Kert Kingo, palun!

Ma tänan, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Ma tulen uuesti ajakirjanduse erikohtlemise juurde tagasi. Nendel on 5%‑line käibemaks, mitte isegi 9%‑line. Kaja Kallas ütles mingi aeg tagasi infotunnis, kui oli küsimus majutusasutuste käibemaksu tõstmise kohta, et erisusi maksutõusudes ei tehta, mitte kellelegi ei tehta. Ja ometigi ajakirjandusel see [erisus] on. Ajakirjandus ei ole esmatarbekaup, ajakirjandus on luksuskaup. Seal on kaks ettevõtet, keda te toetate. Ise olete nimetanud hotellide tegevust ja teenuseid ka luksuskaubaks. Kõige selle kokkuvõtteks: see asi on nii ilmne, mida te teete, miks nemad ainukesena nii suurt maksuerisust saavad. Minu küsimus on: milliseid eraettevõtteid – tuletan meelde, et need kaks ettevõtet on eraettevõtted, keda riik nii heldelt toetab – peale nende kahe – ma nimesid ei nimeta – meediaettevõtte madalama käibemaksumääraga toetatakse?

Käibemaksumäär, ajakirjandusest rääkides, puudutab kõiki neid ettevõtteid, kes ajakirjanduse alla lähevad ehk nemad selle maksumäära alla käivad. Minul puudub teave, kas neid on 2, 3, 10 või 30, seda on mul raske kommenteerida. Küll aga tõesti, täna on ajakirjandusel soodusmäär, see on kehtestatud selleks, et tagada kvaliteeti, muuta [ajakirjandust] kättesaadavamaks. 

Kas ajakirjandus on luksuskaup? Ma julgen arvata, et pigem pole. Pigem on vaba ajakirjandus ja info jagamine ikkagi toimiva demokraatia osa. Loomulikult on meil tark arutada kõiki maksumuudatusi ja ma arvan, et selleks Riigikogu debatt ongi, selleks on ka komisjoni töö. Kui teil on soov teha ettepanekuid, siis ma arvan, et kodukord seda võimaldab. Ma toon lihtsalt taustateadmiseks, et Euroopa Liidu reeglite järgi tohib meil olla kaks käibemaksu erandmäära ja need on meil 9% – majutusasutused, perioodika, ravimid – ja teiseks ongi ajakirjanduse 5%. Ehk kui me midagi muudame nendes erimäärades, siis me peame arvestama, et meil tohib olla kaks määra, ja vastavalt sellele tasub neid koos vaadata ja koos ettepanekuid teha. 

Andre Hanimägi, palun!

Lugupeetud Riigikogu esimees! Lugupeetud minister! Me oleme viimasel ajal näinud meeletuid hinnatõuse, energia hind on tõusnud, toiduainete hind on tõusnud, euribori kasv ja nii edasi ja nii edasi. Eesti teeb inflatsioonis rekordeid, absoluutseid rekordeid. Muu Euroopa on millegipärast võtnud sellise [hoiaku], et näiteks toiduainetele tehakse hoopis käibemaksuerisusi ja langetatakse käibemaksu. Eesti teeb täpselt vastupidi ehk tõstab käibemaksu 22%‑ni, sealhulgas toiduainetel. Ma küsin: millisele geniaalsele majandusteooriale Eesti tugineb või kes on need majanduseksperdid, kes on Eestil, aga keda ei ole muul Euroopal?

Aitäh! Eks need eksperdid, kes neid asju otsustavad, ole siinsamas saalis, need on Riigikogu liikmed. Meie seda Eesti riiki ehitame ja kujundame. 

Aga nüüd numbritest. Inflatsioon on tugevalt pidurdunud. Aprillikuus aeglustus see 1,8 protsendipunkti võrra, see on 14 kuu madalaim näitaja. Samamoodi langevad meil energiahinnad. Ehk lootust on, et hinnad tulevad ka allapoole. Eks see mõnevõrra võtab ka toiduainetööstusel ja kaupmeestel aega, et nendega allapoole tulla, kui sisendhinnad langevad, aga loodame, et nad sinnapoole liiguvad. 

Küsimus konkreetselt toiduainete käibemaksu kohta. Jah, paljudes Euroopa riikides on see madalam, aga teistpidi, Euroopa Liidus on 20 riigis toiduained jätkuvalt kallimad kui Eestis. Probleem selle puhul, mida on ka rahvusvaheline praktika näidanud, on see, et toiduainete alandatud käibemaksumäär, jah, suuresti läheb kas kaupmeeste või tootjate kasumiks, kahjuks see ei kajastu toote lõpphinnas. Seda näitab ka see, et kuigi meil on võrreldes mitmete Euroopa riikidega ka täna toiduainetel kõrgem käibemaksumäär, on 20 riigis [toiduained] veel hoopis kallimad.

Mart Helme, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Esineja siin natuke aega tagasi ütles, et ajakirjandusele on käibemaksusoodustus [tehtud] selleks, et tagada [ajakirjanduse] kvaliteet ja kättesaadavus. Möödunud nädalal kurtis Kaja Kallas, et ajakirjandus on obstruktsiooni puhul valinud vale positsiooni, ei toeta valitsust. See oli ju selge nördimusavaldus, et ajakirjandus ei ole kvaliteetne. Minu küsimus ongi nüüd, kas ajakirjanduse kvaliteedi ja kättesaadavuse kriteeriumiks on see, kui lojaalne on meie ajakirjandus Reformierakonnale ja Reformierakonna juhitavale valitsusele.

See nii absoluutselt ei ole. Vastuse te ütlesite juba oma küsimuses ära. Ma loodan väga, et me ei jõua sellise riigini, kus me oma maksuotsuseid teeme selle järgi – eriti vaba ajakirjanduse puhul ja demokraatia vaates –, kes poliitilistele jõududele meelepärasemaid kajastusi teeb. Ei, need asjad ei ole omavahel seotud. 

Üks täpsustus veel. Sadakond on neid ettevõtteid, mis meie hinnangul selle määra alla käivad. Neid ei ole kaks. 

Kersti Sarapuu, palun!

Aitäh, austatud esimees! Hea minister! Ka mina soovisin küsida kohalike omavalitsuste kommunaalteenuste ja kõikide muude kulutuste kohta, kuidas käibemaksu tõstmise puhul see neile kompenseeritakse, aga te just alles Jaanus Karilaidile vastasite. Siis ma lähen lihtsalt edasi ja küsin, kuidas mõjutab käibemaksu tõstmine 22% tasemele teie valdkonna asutuste tööd, ministeeriumi ja valdkonna asutuste tööd ja eelarveid. Kas olete ka natuke mõjuanalüüsi teinud? Kuidas te kavatsete oma eelarve piirides kõigest sellest välja tulla?

Kindlasti on käibemaksu mõju ka riigisektoris olemas. Nagu me oleme ka öelnud, eelarvepoliitika, kuna me peame otsima kokkuhoiukohti, on see, et sel aastal eelarves lisataotlusi üheski ministeeriumis ega valdkonnas ei esitata. Kui on soov teha täiendavaid kulusid, tuleb vahendeid leida [valdkonna] seest, pluss tuleb leida võimalusi kokkuhoiuks. See on see sisend ja sellega peavad ministeeriumid ja asutused arvestama.

Mart Maastik.

Suur tänu! Lugupeetud härra minister! Me siin ajame juttu kogu aeg ajakirjanduse käibemaksu teemadel, et see on nüüd 5% ja meil on kaks erisust ja me ei saagi justkui midagi muuta. Aga kas te olete mõelnud, et kui te olete lubanud ühetaolist maksusüsteemi, siis näiteks majutusasutustel ühtlustaks selle [määra] 5% peale? Nagu te mainisite, ajakirjanduse käibemaks on sellepärast madalam, et parandada kättesaadavust, kvaliteeti ja konkurentsivõimet. Kas hotellides ööbimise – kuigi see teie peaministri väljendi järgi on luksus – kättesaadavust ja kvaliteeti ei oleks tarvis parandada?

Aitäh! Ma ei ole öelnud, et midagi teha ei saa. Ma tõin selle lihtsalt informatsiooniks teile, sest kui on plaan teha muudatusettepanekuid, siis teil oleks teada, et võimalik on kaks erandlikku määra. See oli pigem info jagamine. 

Aga kuna nende maksumuudatuste eesmärk on tuua täiendavaid vahendeid riigieelarvesse, et katta kaitsekulusid ja parandada eelarvepositsiooni, siis see ettepanek, et majutusasutustel seda 9% pealt 5% peale langetada, oleks eelarve vaates kahjuks negatiivne tehing ehk meil laekuks selle võrra vähem makse. Kui sellist ettepanekut teha, peaks sinna kõrvale tooma, mille arvel seda miinust katta. 

Helle-Moonika Helme, palun!

Jaa, aitäh! Ma kuulsin siin jälle sellist väljendit ministri suust, et kaupmehed on ahned ning kui me toiduainetel ja esmatarbekaupadel käibemaksu langetaksime, siis nad paneksid selle raha oma tasku. Aga vaadake, Portugal just natuke aega tagasi langetas toiduainete ja esmatarbekaupade käibemaksu. Paljud eestlased elavad Portugalis ja kõik nad kirjutavad, kuidas kohe poodides langesid hinnad. Seal on toiduainete hinnad nagunii odavamad kui meil. Nii et saab küll. See on puhtalt administratiivse suutlikkuse küsimus. Tuleb selgeks teha, et see ei ole kaupmeeste raha, vaid see on nagu riigi raha. Kaupmehed on muuseas korduvalt üritanud sellesse maksudebatti siseneda ja nad on öelnud, et langetage käibemaksu, mitte ärge tõstke, me tuleme hindadega kaasa. Nad saavad ise ka aru, et kui käibemaks tõuseb, siis kõikide asjade hinnad tõusevad ka neil poes, tarbimine väheneb, samuti nende kasum. See on sihuke lihtne majandusloogika, aga te kogu aeg sõidate sellele normaalsele majandusloogikale vastassuunas. Miks te niimoodi teete?

Ei, me ei sõida vastassuunas. Nagu ma ütlesin, toiduained on 20 riigis jätkuvalt kallimad kui Eestis. Loomulikult võib [käibemaksu] alandamisel olla hetkeline efekt, aga teiste riikide kogemused on näidanud, et see kandub üpris kiiresti hindadesse tagasi. Aga jällegi, kui teil on selline ettepanek, siis kordan: nende muudatuste mõte on tuua eelarvesse täiendavaid vahendeid. Ehk kui me soovime teha maksuerisusi, siis palun pakkuda selleks ka katteallikaid.

Aitäh! Priit Sibul, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Hea minister! Kui võimalik, keskenduks tulevikule. Mina näiteks ei teadnud, kui me teiega eelmises valitsuses tõstsime maksuvaba miinimumi 500 eurolt 654 eurole, et tulevikus plaanitakse inimesi karistada käibemaksu‑ või tulumaksumäära tõusuga. Või kui pensionäridele tehti keskmise pensioni tulumaksuvabastus, et siis hiljem tahetakse see [raha] käibemaksuga neilt ära võtta. Võib-olla ma oleksin siis otsustanud teisiti ja rohkem teiega vaielnud.

Aga läheme tagasi sotsiaalkaitseministri kirja juurde, millest ma ei suutnud leida mingeid lahendusi ja kus räägitakse pensionäride probleemidest, sest keskmine pension on maksuvaba ja tulud tulumaksuseadusega ei suurene, aga kulud käibemaksumäära 2%‑lise kasvuga suurenevad. Teine probleem on see, et käibemaks tõuseb järgmisel aastal, aga tulumaksumuudatused, mis võiksid osale inimestele olla positiivsed, nii nagu te mitmel korral olete viidanud, jõustuvad alles aasta hiljem. Mida need inimesed vahepeal peavad tegema? (Juhataja helistab kella.)

Ma saan aru, et te küsite pensionäride kohta. Reaalsus ju ongi see, et kui selle aasta algusest on tulumaksuvabastus töötaval inimesel 654 eurot, siis pensionäril on see juba 704 eurot. Ehk tema saab juba sellest osa ja saab rohkem osa kui töötav inimene 2025. aastal. See ongi see, mida te küsite. Jah, pensionäril on see juba käes, ja aasta varem, kui tõuseb käibemaks. Kui me tõstame käibemaksu järgmise aasta alguses, kui see eelnõu saab seaduseks, siis selle peale tõuseb ka keskmine pension ja pensionär on jälle suurema tulumaksuvabastusega. Kui me selles osas seadust ei muuda – ma loodan, et me seda ei tee, kuigi kunagi tõesti, minu meelest oli see jälle 2016, Keskerakonna valitsus keskmise pensioni maksu alla pani –, siis tänase süsteemiga jääb pensionär alati võitjaks, sest pension tõuseb ja keskmine pension on tulumaksuvaba.

Arvo Aller, palun!

Aitäh! Vaatan seda seletuskirja ja kuulen teie sõnavõtust, et Eestis on kolm käibemaksumäära. Mina vaatan ja mõtlen, et tegelikult on meil neli määra: meil on 0%, 5%, 9% ja 20%. Võib-olla ma eksin, aga nii olen mina aru saanud. 

Kui minister räägib siin raha leidmisest, siis mina arvan, et raha leidmine majutusasutuste käibemaksu tõstmise abil toob suuremat kahju, kui tooks ajakirjanduse käibemaksu tõstmine 5%‑lt 9%‑le. Peaminister ütles 10. mai infotunnis, et käibemaksu tõstmine 5%‑lt 9%‑le toob 9–10 miljonit katet. Kas see 9–10 miljonit ei ole raha, mida me võiksime kasutada ja mida valitsus saaks kasutada riigieelarve nõndanimetatud tasakaalu viimiseks?

Aitäh! Igaks juhuks ma käibemaksuerisuste osa täpsustan ära. Jah, seda ma enne ei öelnud, et alla miinimumi ehk alla 5% võib neid määrasid ka minu teada olla veel, aga 5% ja 20% vahel saab olla kaks erisust. Kuid saab ka olla alla miinimummäära, see on oluline täpsustus. 

Aga võimalik käibemaksu tõus ajakirjanduse puhul. Kas te ütlesite, et tõsta see 5%‑lt 20%‑le või 9%‑le? Minu teadmine on see, et 9% peale tõstes on see mõju vist 3 miljonit. Kui te mõtlesite 20% või 22%, siis võib – ma eeldan, et peaministri andmed on selles mõttes õiged – see tõesti 10 miljonit olla. Aga igasugune täiendav tulu on riigieelarve tulu. Ma ütlen veel kord, et see ongi see debatt, mida me Riigikogus peame ja komisjonis saab teha muudatusettepanekuid. 

Järgnevalt Jaak Aab, palun!

Tänan, austatud Riigikogu esimees! Noh, ma ei tea. Järjekindlalt peaminister ja rahandusminister räägivad, kuidas riigikaitsesse saab raha ja igasugustesse valdkondadesse saab raha. No vaadates seda kogumõju, mis mitte ainult käibemaksutõusul, vaid ka teiste maksude muudatustel on, siis tegelikult on lootus, et see täidab selle augu, mida te teete tulumaksusüsteemi muudatusega, ja see otsene number – küsisin rahanduskomisjonis üle – on 494 miljonit. See on see tulumaksusüsteemi muudatus, mis võtab ära selle valikulise tulumaksuvabastuse, mis annab praegu täies hulgas või vähemalt osaliselt tulumaksuvabastuse keskmisest väiksema sissetulekuga inimestele. Võidavad 7.–9. tuludetsiili kuuluvad inimesed, üle 3000‑eurose palgaga inimesed. Miks on vaja seda teha nii kiirkorras? Majutusasutuste käibemaksust te lootsite saada 48 miljonit, nüüd RAM ütleb, et see on 20 miljonit, aga eksperdid arvavad, et sealt ei saa üldse lisatulu.

Mis puudutab majutusasutuse käibemaksu, siis seletuskirjas on tõesti ka selle kohta analüüse. Negatiivne stsenaarium on see, et 5% turistide arv väheneb ja siis on see mõju 20 miljoni juures. Igal juhul oleme me jõudnud oma analüüsides selleni, et see mõju riigieelarvele on positiivne. 

See, kuivõrd käibemaksutõus majutusasutuste teenuseid mõjutab, on ikkagi päris keeruline küsimus. Teatavasti näitavad numbrid, et majutusasutuste kulu ilma välisturistide transpordikuluta on kuskil 20%. Kui sinna panna transpordikulu juurde, siis see kukub 10–15% kanti. Kui võtta, et üks välisturist kulutab Eestis 500 eurot, aga selle ta kulutab Eestis, seal pole transpordi[kulusid] juures, siis majutusasutusel tõstab käibemaksutõus [ühe turisti] kogukulu 512 eurole. See on ilmselt raha, mille pärast ei jäta ükski turist siia tulemata. Majutusasutusele tehtud kulud moodustavad väga väikese osa turisti kogukuludest siin kohapeal, need on 2,4%.

Rain Epler, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud härra minister! Need mõjuanalüüsid on pehmelt öeldes lohakalt tehtud. Kui me näiteks vaatame, kuidas näitlikustada, ja ma loen kommentaare, mis puudutavad sektori sisendit ja konjunktuuriinstituudi analüüsi mõjude kohta majutussektorile, siis näen, et seal öeldakse, et raske on hinnata. Küll aga teises lõigus, kus lähtutakse Rahandusministeeriumi kevadisest prognoosist – me teame, kuidas nende prognooside täpsusega on –, niimoodi kohe julgelt lähtutakse sellest. Minu arust on see jälle üks kiirustamise märk. Ma ei tea, kas see on nüüd kiirustamise märk või on see lihtsalt ebaviisakus, aga siin parlamentääridele Leedust te panete lahtise tekstiga päris sihukese kõva paugu. Tsiteerin: "Leedu küll langetas majutusteenuste käibemaksumäära alates 2015. aastast, kuid selle põhjuseks ei olnud majandusanalüüsil põhinev otsus vaid huvigruppide surve." Ma nüüd küsin, et kui niimoodi lahtise tekstiga sõbraliku naaberriigi parlamendile sihuke pauk panna, siis kas sellel on ka mingit potentsiaalset negatiivset mõju meie headele suhetele.

Aitäh! Julgen arvata, et negatiivset mõju ei ole, sest huvitav juhus on see, et kui ma Leedu asesiseministriga kaks või poolteist nädalat tagasi kohtusin ja küsisin nende majutusasutuste käibemaksu muudatuste kohta, siis täpselt selline oli ka tema vastus, et jah, 2011. aastal käibemaksu vähendati, aga majutusasutuste hinnad ei langenud, see [raha] läks ettevõtjate kasumisse. Siis tõsteti tagasi ja mingit negatiivset efekti polnud, turistide arv kasvas, tulud kasvasid, ja siis mingil põhjusel langetati seda uuesti ja see ei tuginenud mingile arvutuslikule põhjusele. See, mis on siin seletuskirjas, tugineb ikkagi andmetele. Aga täpselt sama asja ütles mulle nende minister üks ühele vestluses esimese asjana, ilma et mina oleksin seda vestlust kuidagi suunanud.

Anti Poolamets, palun!

Tänan, juhataja! Austatud minister! Teile tuli väidetavasti üllatusena, et majanduslangus on nii ränk ja peab hakkama makse tõstma. Aga see ju näitab, et teie strateegia, et mitte puutuda energiahindu, mitte minna neid väga tõsiselt langetama, on viinud majanduslanguse süvenemiseni. Ei saa välistada, et see jätkub ja nendest lõigetest ja maksutõusudest ei ole ikkagi kasu, majanduslangus süveneb ja te olete samas tsüklis nagu 2008, kui masu oli meil üks kõige muljetavaldavamaid Euroopas. Kas teil on ka strateegia? Olete te arutanud, mis siis juhtub, kui teie plaan ei teostu, vaid masu süveneb? Kas te siis teete korrektuurid äkki juba aasta lõpul?

Praegu me ikkagi oleme veendunud, et meie analüüsid peavad vett. Me näeme, et ka majandusprognoosi järgi hakkab majandus juba teisel poolaastal taastuma, järgmisel aastal on prognoositav majanduskasv 3%. Eile avaldas ka Euroopa Komisjon oma majandusprognoosi ja see oli mõnevõrra positiivsem. Aga alati võib muidugi tulla ette ootamatusi, viimastel aastatel on kriisid meid kõiki üllatanud. Tahaks loota, et midagi sellist ei juhtu ja asi läheb plaanipäraselt. Kui juhtuvad ettenägematud sündmused, siis tuleb, ma arvan, nagu alati sellisel juhul otsused üle vaadata.

Varro Vooglaid, palun!

Suur tänu, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Mina pöördun sellesama küsimuse juurde, millest on juba mitu korda räägitud. Aga ma tõesti tahaksin sisuliselt aru saada, millega on põhjendatud meediaettevõtetele sellise erandi tegemine võrreldes kõigi teistega. Põhimõtteliselt ütleb ju põhiseadus seda, et kõik on seaduse ees võrdsed ja kedagi ei tohi diskrimineerida, kõiki tuleb kohelda võrdselt. Ma kujutan ette, et käibemaksusoodustuse tegemine on põhimõtteliselt mõeldav, aga selleks peab olema mingisugune väga oluline, sisuline ja mõjuv põhjendus. Ma täiesti siiralt ütlen, et mina ei saa aru, kuidas on näiteks olulisem see, kui 5%‑line käibemaksumäär on Ekspress Grupil, mitte aga väikeste turismitalude pidajatel kusagil Eesti perifeersetel aladel, kus see on võib-olla perekondlik ettevõtmine ja ainus võimalus üldse ellu jääda. Kuidas see olulisem on? Ma ei saa sellest aru. Saate te meile selgitada, millisele kriteeriumile tuginedes te neid otsuseid teete, et keda soodustada ja keda mitte soodustada?

Kui seadusandja on otsustanud, seesama Riigikogu, et teatud gruppe koheldakse nii-öelda erinevalt, aga selle grupi sees võrdselt, siis ma arvan, et see ongi seadusega kooskõlas. Sellise otsuse on ka parlament teinud ja president on selle seaduse välja kuulutanud. Nii nagu ma ka ütlesin, on olnud põhjuseks see, et soodustada kvaliteeti ja kättesaadavust. Sel ajal oli meil COVID‑i kriis ja reklaamitulud langesid, aga meil oli vaja jõuda laiemalt ühiskonnani ning oli probleem, kuidas jõuda Eestis ka muukeelsete inimesteni. Minu teada need olid need põhjused, miks me soovisime ajakirjandust kättesaadavamaks teha, muuta seda inimestele soodsamaks. Kas ajad on muutunud, kas olud on muutunud, kas see on enam põhjendatud? Ma olen juba öelnud, et see on debati osa ja siin saab teha ettepanekuid. Meie plaan on, nagu ma olen öelnud, anda kümme päeva muudatusettepanekuteks. Neid saab uuesti komisjonis ja siin saalis arutada.

Andre Hanimägi, palun!

Hea esimees! Hea minister! Mulle väga meeldib teie positiivsus, et hinnad hakkavad vaikselt langema, loodetavasti, ja tegelikult pensionärid on ka või sees, vaatamata sellele, et teie hea kolleeg ütleb, et päris nii see olema ei hakka. 

Aga minu küsimus puudutab ikkagi jätkuvalt töötlevat tööstust, eelkõige toiduainetetööstust Eestis. Kas te käibemaksu tõusu puhul olete kaasanud neid erinevaid liite, ka tööstust, toiduainetetööstust? Kas te ei karda, et tekib doominoefekt, nii et lõppkokkuvõttes Eesti kaup ei suuda lihtsalt oma kõrge hinna tõttu välismaiste kaupadega konkureerida? Ma saan aru, et hind tõuseb ju kõigil, eks ole, aga see tekkiv vahe on lihtsalt juba liiga suur. Kas te olete neid kaasanud ning mis on nende väited ja argumendid?

Jah, oleme ikka kaasanud. Kooskõlastusleht on eelnõu juures olemas, eelnõud on kooskõlastusringil käinud. Aga käibemaksu tõusu ja ettevõtete mõjutamise ja veel välisturgudel [tegutsevate ettevõtete mõjutamise kohta ütlen, et] käibemaksukohuslasi see käibemaksutõus ei mõjuta ja ka välisturgudel müüvaid Eesti ettevõtteid see käibemaksutõus ei mõjuta. 

Samal ajal ei ole mitte ainult mina positiivne, vaid ka andmed kinnitavad, et sisendhinnad on languses, energiahinnad langevad, kütusehinnad langevad. Kui meil hinnad tõusid, kui energiahinnad tõusid ja sellega tulid ka muud hinnad kaasa, siis just tööstusettevõtted, näiteks toiduainetetööstus, tõid seda ühe põhjusena, miks hindu tõsta. See oligi loogiline, sest kui sisendhinnad ikkagi oluliselt ja ootamatult tõusid, siis oli selge, et see kantakse hindadesse edasi. Täna on need kõik languses. See on ka rahvusvahelise konkurentsi vaates oluline, et meil on täna näiteks madalam elektri hind kui Taanis. See oli lihtsalt ühe näitena. Teiseks, meie tulumaksumuudatused alandavad tööjõumakse. See on samuti ettevõtetele positiivne, kui tööjõumaksud langevad.

Henn Põlluaas, palun!

Valetajate valitsuse üks suur vale on olnud ka see retoorika, kui te räägite, et käibemaks tõuseb ainult 2 protsendipunkti. See ei ole tõsi, käibemaks kasvab tervelt 10%. See on väga-väga suur tõus ja hoogustab veelgi inflatsiooni, mis, tõsi küll, on aeglustunud, aga mitte lõppenud. Hinnad lähevad endiselt suure mürinaga üha kallimaks. Kuna te olete kogu aeg rääkinud, et see raha läheb kaitsejõududele ja kaitsevõime arendamisele, siis ma tahaks teada, et kui meie kaitse-eelarve on üle miljardi, siis kui suurelt see käibemaksutõus lööb meie Kaitseväge. See puudutab absoluutselt kõiki hankeid, kõiki nende igapäevaseid kulutusi ja nii edasi. Kui rängalt te meie Kaitseväge sellega lööte?

Esiteks ei ole keegi valetanud, 2 protsendipunkti käibemaks tõusebki, tavamäär. Seda arvestust, kui palju ta mõjutab täpselt Kaitseväge, mul hetkel ei ole.

Evelin Poolamets, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea minister! Ma ei küsiks järgnevat küsimust, aga te ise olete toonud pidevalt näiteid, et toiduainete madalam käibemaksumäär läheks omaniku taskusse, aga ajakirjanduse madalam käibemaksumäär teeb ajakirjanduse kvaliteetsemaks ja parandab kättesaadavust. Millel põhineb teie arvamus, et ühel puhul juhindub omanik ahnusest ja teisel puhul mitte?

Ma arvan, et see on täiesti asjakohane küsimus. Need otsused on tehtud 1. juulist 2022. Ma arvan, et näiteks rahanduskomisjonis ja miks mitte ka Rahandusministeeriumis me võiks vaadata, kas maksualandus on mõjutanud kättesaadavust ja toote hinda või on see läinud kasumisse. Ma arvan, et see on vägagi asjakohane küsimus. Vaatame sinna sisse ja see võib olla üheks sisendiks edasises debatis ja otsuste tegemisel.

Mart Maastik, palun!

Suur tänu, härra eesistuja! Hea minister! Noh, praegu oleme siin tükk aega käinud nagu kass ümber palava pudru ja rääkinud ajakirjanduse käibemaksust. See on ju kõigile selge, miks ajakirjanduse käibemaksu tõsta ei saa: sellepärast, et siis lastakse teid kohe põhja – seda teeb seesama ajakirjandus. Siia ongi see koer maetud. 

Aga minu arvates ei tohiks tegeleda majanduse muutmisega, või ütleme, mängida majandusega katse ja eksituse meetodil. Reaalselt puuduvad majandusanalüüsid nende maksude tõusu kohta, eriti mis puudutab käibemaksutõusu just majutusasutuste puhul. Seal on 2,4‑kordne käibemaksutõus, kuigi see on COVID‑i ajal kõige rohkem pihta saanud sektor. Minu küsimus on see: kuidas te arvate, kas need majutusasutused hakkavad pankrotti minema? Kuidas see mõjuanalüüs on tehtud, kui te ütlete, et ainult 2,4% see mõjutab üldiselt meie majandust?

Aitäh! Kõigepealt kordan üle, mida ütlesin ka siin: ma arvan, et sellist Eestit me ei tahaks, kus poliitikud peavad ajakirjandusele meeldimiseks talle maksulangetusi tegema. Siin on ikkagi olnud omad põhjused, selle kohta ma vastasin. Nagu ma olen korduvalt öelnud, selleks debatiks peab alati avatud olema. Ei ole kuskilt otsast väitnud seda, [mida te ütlesite]. 

Nii, aga nüüd majutusasutuste käibemaksu juurde. Jällegi, loomulikult on see suur muudatus, käibemaksumuudatustest ilmselt ühe sektori jaoks suurima mõjuga. Sellepärast olemegi seda plaaninud rakendada 2025. aastast. Turismisektor sai COVID‑i kriisis tugevalt pihta. Nad on väga kenasti taastumas ehk nad on meil praktiliselt kõige kiiremini kasvav sektor nii majandustulemuste poolest kui ka tööjõu värbamise poolest. Statistikaameti andmetel peatus 2023. aasta märtsis majutusettevõtetes 226 000 turisti, kellest välisturiste oli 101 700 ja siseturiste 124 500. Seda oli 18% rohkem kui eelmisel aastal. Samal ajal on ööpäeva hind kallinenud 15%. Nagu näha, turismisektor jätkuvalt kasvab. Kui see käibemaksutõusu mõju maksimaalselt hindadesse üle kantakse, siis see saab hinda tõsta ainult 11,9%. Siin on juba toodud vastused, kui palju siit kandub edasi lõpphinda. Majutusasutused on üks väike osa nendest kulutustest, mida turistid siin teevad. 

Aga nagu me seletuskirjas oleme välja toonud, me oleme seda tõsiselt analüüsinud. On oht, et turistide arv väheneb, küll aga lõpptulemus, nende muudatuste tulemus, mida analüüs on näidanud, on see, et riigieelarve vaates on see jätkuvalt positiivne.

Järgnevalt Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea minister! Vaadake, teie jutu järgi on Eestis nii hea elada, parem kui kusagil mujal, vaat et nii hea, et Eesti inimesed ei vajagi toiduainete ja esmatarbekaupade käibemaksu langetamist, vaid seda tuleb koos üldise maksutõusuga hoopis tõsta. Ütlesite, et mujal riikides on toiduainete hinnad kõrgemad. Võimalik, aga ka sissetulekud on seal suuremad, nii et suhteline hind on mujal riikides seetõttu odavam. Toiduainete käibemaks on Eestis Euroopa üks kõrgemaid, aga sissetulekutega pole me veel esimese viie hulka jõudnud, kuigi Reformierakond seda kunagi inimestele lubas. 

Ma siis küsingi, et kui Soomes on toiduainete käibemaks 14%, meil saab see olema 22%, Soome keskmine palk on 3700 eurot, Eestis 1685, siis kellele on toit odavam: eestlastele Eestis või soomlastele Soomes? Või võtame bensiini: Soomes 1,9, Eestis 1,76. Kellele on kütus odavam: eestlasele Eestis või soomlasele Soomes? Oskate vastata või jääte enda juurde, et eestlastel on endiselt Eestis odavam elada kui soomlastel Soomes?

Ma vastan sellele, et Eesti ongi parim paik elamiseks, ma olen selles päris kindel. Sissetulekud loomulikult on erinevad, aga mina seda rääkisingi, et toiduainete hinnad, sõltumata sellest, kas toiduainetel on soodusmäär või mitte, on 20‑s Euroopa riigis kõrgemad kui Eestis, sealhulgas nimetatud Soomes.

Järgnevalt Jaak Aab, palun!

Ei tasu tuua võrdlusi selle kohta, mida tegelikult võrrelda ei saa. Soomes on ka sisendid kallimad, näiteks palgad, mis kindlasti kajastuvad ka nendes toiduainete hindades, teistes Lääne-Euroopa riikides on samuti. Sellegipoolest on meie toiduainete hinnad, kui arvestada neid sisendeid, ikkagi väga kallid ja sellepärast see toiduainete käibemaksuerisus oleks väga kohane.

Aga räägin jälle kohalikest omavalitsustest. Te olete kirjeldanud neid meetmeid. Selle 9 miljoni ümberjagamine omavalitsuste tulubaasist ei aita tegelikult mitte kedagi. Tuletan meelde, et omavalitsuste kogutulu maht on 2,4 miljardit. Jagada 9 miljonit sinna-tänna ümber tulubaasis, andmata juurde raha, ei aita midagi. Täiendava kulu toob ka näiteks käibemaksutõus. Haapsalu linn arvestas välja, et te soovitate võtta täismahus maamaksu, teete seadusemuudatused, ka kodualuse maa puhul – see toob mõne aasta jooksul sisse umbes sama palju, kui te järgmisel aastal käibemaksuga neilt ära võtate. Ehk omavalitsuste olukord halveneb.

Aitäh! Ma kõigepealt reageerin sellele küsimusele eelnenud jutule. Palgakulu meil langeb, tulumaksumuudatustega palgakulu langeb. Energiakulu on langenud. Mis puudutab Soomet, siis Soomes on eluasemekulud oluliselt kõrgemad kui meil. 

Omavalitsuste puhul ongi meil plaan seda tulubaasi ümber jagada ja on kena kuulda, et see maamaksumuudatus nii palju tulubaasi mõjutab. Aga, Jaak, sa ju oma jutus ei toonud välja seda, et me ka eakate tulukomponendi toome tulubaasi juurde ja omavalitsused, kus on rohkem eakaid ja vähem tööealisi, hakkavad ikkagi seetõttu oluliselt rohkem raha saama. Ma julgen arvata – kui ma siin mälu järgi öeldes numbritega ei eksi –, et konkreetselt Haapsalu näitel võib see olla kuskil 500 000 aastas. Võib-olla ma ei mäleta õigesti, aga see oli sihuke suurusjärk.

Arvo Aller, palun!

Aitäh, hea Riigikogu esimees! Lugupeetud minister! Oleme siin arutlenud analüüside vajalikkuse või mittevajalikkuse üle ja te olete väitnud, et analüüsi ei jõutud teha, kuna see on hästi kiireloomuline [eelnõu]. Samas ma loen siit, et Rahandusministeerium analüüsib hiljemalt 2027. aastal 2024. aastal jõustuvaid asju ja 2028. aastal majutusasutuste käibemaksumuudatuste mõju. Me teeme otsused ära ja hakkame hiljem analüüsima. See on nii nagu rahanduskomisjonis, kus oli ka nii, et kõigepealt teeme otsuse ära ja siis hakkame alles arutama, mida me otsustasime. Kas me natuke tagurpidi ei lähe? Kui ikkagi teeks selle eeltöö ära, et kui mõjusad ja kui efektiivsed nad on, ja siis tuleks maksumuudatustega?

Analüüs on absoluutselt tehtud, on olemas põhjalikud seletuskirjad ja koondmõju analüüs. Mina ei ole kuskil öelnud, et meil on kiire olnud ja me ei ole jõudnud analüüse teha. Oleme küll jõudnud teha ja ma arvan, et need on päris hästi ja põhjalikult tehtud. 

See, millele teie viitate, on järelanalüüs. Ma arvan, et seaduse rakendamisel ongi järelanalüüs väga vajalik. Siin juba teie kolleeg küsis ajakirjanduse kohta. Ma vastasin, et tasukski vaadata järelanalüüsi 2021. aasta kohta. Täpselt samamoodi on plaan ka nende maksumuudatuste kohta teha neid järelanalüüse ja vaadata, kuidas need on mõjutanud, kas need on mõjunud positiivsemalt, kui eeldati, või negatiivsemalt. Vajadusel saab siis ka seda poliitikat muuta.

Rain Epler, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea minister! Ma nüüd loen teile ette mõjuanalüüsist: "Kokkuvõttes, kui esitatud maksueelnõudele juurde arvestada ka koalitsioonileppe muud leibkondade sissetulekut muutvad suuremad muudatused sh lastetoetuse muudatused, maamaksu muutused ja automaksu kehtestamine, suurendavad meetmed tervikuna 2025. aastal Eesti elanike suhtelise vaesuse näitajat [---] 0,9%punkti, laste suhtelist vaesust 1,7%punkti võrra ja pensioniealistel 0,7%punkti võrra." Ja kui ma jõuan nüüd selle analüüsi lõppu, siis see asi läheb päris huvitavaks: "Pikemas perspektiivis on aga eelarve tasakaalu poole liikumine ning võlakoormuse kasvu stabiliseerimine makromajandusele positiivse mõjuga, sest see suurendab riigivõla kasvust tingitud probleemide riski, riigi intressikulusid [---]." Lühidalt kokku võttes: inimesed vaesuvad, riigirahanduse olukord halveneb. Miks te seda teete?

Ma arvan, et te seda viimast lauset lugesite valesti. Ei, riigirahanduse olukord ikka paraneb. Lugege seda ühe korra veel. 

See, mis puudutab inimesi, siis seal on olemas need detsiilide näited koondmõjus. On näha, et varasemad otsused, mis riik on teinud, on inimeste sissetulekuid tõstnud, ka just madalamates detsiilides: toimetulekutoetus, tulumaksuvabastuse tõus, keskmise pensioni tulumaksuvabastus. Kui me maksukoormust tõstame, siis loomulikult võtab see kõigilt inimestelt mingi osa ära, aga teise käega me ka tulumaksumuudatustega anname inimestele [raha] juurde. Ka [madalamates] detsiilides on varasemad otsused tehtud varem ja keskmist palka teenivate inimeste kohta me teeme neid nüüd. See on see vastus. Palun!

Aitäh! Rain Epler, protseduuriline küsimus, palun!

Jaa, see on seotud selle osaga protseduurist, kus minister arvas, et ma loen valesti, ja palus mul uuesti lugeda. Ma nüüd teen seda kõva häälega: "[--- ] sest see suurendab [Näete, mul on prillid ees, siia on nii kirjutatud. – R. E.] riigivõla kasvust tingitud probleemide riski, riigi intressikulusid [---]." Ja see dokument, lihtsalt, et viide oleks õige, loen selle dokumendi pealkirja … See on nüüd see koondmõju hinnang: "Maksuseaduste muudatuste koondmõju hinnang". Sõna-sõnalt loen, ei ole kirjutatud "parandab", on kirjutatud, et suurendab riski, intressikulusid.

Aitäh! Aga ma ei saa lugeda seda protseduuriliseks küsimuseks. Rene Kokk, palun!

Aitäh, austatud eesistuja! Hea minister! Te siin korra, kui me rääkisime ajakirjanduse käibemaksust, ütlesite, et teie ei taha elada sellises riigis, kus poliitikud kuidagi maksumuudatuste abil ostavad ajakirjanduselt soodsat kajastust. EKRE poolt võib öelda, et meie ka seda ei taha, aga meie oleme ka samme astunud, me oleme teinud ettepaneku tõsta käibemaks kõigil samale tasemele. Teie aga olete langetanud selle veel 9%‑lt 5%‑le. 

Nüüd tulen tagasi selle juurde, kas te kasutate seda põhjendust mõlemal juhul, nii lastetoetuste vähendamiseks lühikese ajaga, kui ka selleks, miks mitte tõsta ajakirjanduse käibemaksu. Kuna te ütlesite, et te ei mäleta, et te olete midagi sellist öelnud – ma vaatasin seda stenogrammist –, siis ma tsiteerin teile teie enda 21. aprillil Eesti Päevalehele antud intervjuud. Maksuküsimustele vastates te ütlesite: "Kui küsid konkreetselt majutusasutuste kohta, siis käibemaksuerandid ongi meil majutusel, ajakirjandusel ja ravimitel. Ajakirjandus ja ravimid jäid praegu puutumata. Ajakirjandus seepärast, et seda [maksu] me alles langetasime." Ehk just nimelt, täpselt sama põhjendusega, nagu oli vaja ära võtta suurperede toetus, (Juhataja helistab kella.) mille kohta te ütlesite, et see puudutab väga väheseid ja see on kehtinud väga vähe aega, sama põhjendusega ei saanud tõsta ajakirjanduse käibemaksu, (Juhataja helistab kella.) sest see on vähe aega [kehtinud]. See [intervjuu] on olemas, ma annan teile selle pärast kaasa, saate seda lugeda.

Aitäh!

Aitäh, Rene Kokk! Aga katsume küsimuste ajaraamist kinni pidada. Härra minister, kui …

Ma küsimust ei märganud. Minu arust küsimust ei olnud.

Kert Kingo, palun!

Tänan, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Ma tulen nüüd jälle selle ajakirjanduse teema juurde. Te vastasite mulle, et soodusmäär on ajakirjandusele kehtestatud selleks, et tagada kvaliteeti, muuta [ajakirjandust] kättesaadavamaks. Esiteks, meil on turg ja eraettevõtted peavad ise turul hakkama saama ehk tagama oma konkurentsi[võime]. See tähendab seda, et nad peavad tähelepanu pöörama sisule. Teiseks, ajakirjandus on luksuskaup, kuigi te vaidlesite sellele vastu. Kui on rahapuudus, mida te oma maksutõusudega ainult süvendate, on perekondadel esmajärjekorras ikka söök, eluase, riided, transport. Ajakirjandus on viimases järjekorras. Kolmandaks, meil on olemas Eesti Rahvusringhääling, kust saab vajalikud uudised kätte. Ei ole vajadust eraettevõtteid ehk kommertsmeediat toetada. Seletage mulle ära, miks te toetate ajakirjandust, kui selleks pole vajadust, selle asemel, et toetada näiteks Sihtasutust Kingitud Elu, [anda] käibemaksusoodustust, 5% võrra [käibemaksu] alandada.

Aitäh! Kipun ennast siin kordama, aga te tegelikult ütlesite juba ära, et see on selleks, et tõsta kvaliteeti ja parandada kättesaadavust. Jah, loomulikult on meil ERR. See on olnud Riigikogu otsus, et seda [maksumäära] alandada, ja see on see osa debatist, mida me võimegi pidada. Kui EKRE‑l on soov seda tõsta, siis on võimalik esitada muudatusettepanek ja seda muuta.

Varro Vooglaid, palun!

Suur tänu, hea istungi juhataja! Lugupeetud minister! Teate, mina mingis mõttes kordan oma eelmist küsimust, sest mulle tundub, et ma ei saanud teilt ikkagi vastust. Te ütlesite minu küsimuse peale, et ma võin muidugi esitada parandusettepanekuid ja küll te siis arutate edasi, aga ma tahaks teie käest praegu saada selgitust, et mida teie kui rahandusminister sellest asjast ikkagi arvate. Ma ei saanud teilt selgitust selle kohta, millega on põhjendatud see, et ainult ühele ettevõtlussektorile olete te valmis tegema sellist väga suurt kingitust, kui meediaväljaannetel on 5%‑line käibemaksu[määr], teistel kõigil on 22%. Väikesed pereettevõtted, turismitalud kuskil Võrumaal, Saaremaal, Hiiumaal … Me kohtusime – mis see oli – hotelliettevõtete liidu esindajaga ja küsisime, mis mõju sellel on. Nad ütlesid täiesti ausalt, et paljud väikesed tegijad on sunnitud kas asja kinni panema või hakkama majandama mustalt, sest lihtsalt ei tule enam ots otsaga kokku. Mind huvitakski teie vastus küsimusele, millega on see põhjendatud filosoofilises plaanis, mis on see eriliselt oluline hüve, mida pakub ühiskonnale ainult üks ettevõtlussektor – meediaettevõtlus. Ülejäänutest kellelegi ei ole vaja seda kingitust teha.

Turismisektoriga olen ka ise kohtunud, täiesti mõistan seda muret, ja ma arvan, et see on samamoodi teema, mille üle arutada.

Ajakirjanduse kohta: ajakirjanduse kättesaadavus ja kvaliteet on olnud see põhjus. Me oleme siin täna vestelnud ja ma rahandusministrina väga nõustun sellega, et kui meil on kuskil maksuerandid ja kui need on teatud aja kehtinud, siis on täiesti mõistlik vaadata, kas need erandid täidavad seda eesmärki, mille jaoks nad tehti, või mitte. Kas ajakirjandus on muutunud kättesaadavamaks, kas sellel maksumuudatusel oli ajakirjanduse kättesaadavusele ja hinnale mõju või läks see samamoodi lihtsalt ettevõtte kasumisse? Ühesõnaga, kas see on neid eesmärke täitnud? Selle põhjal tuleb teha otsus. Ma arvan, et Riigikogu töö ja selle debati [eesmärk] ongi selliseid küsimusi küsida ning vajadusel analüüsida. Ma arvan, et Rahandusministeeriumil ja rahanduskomisjonil tasukski sinna sisse vaadata ja hinnata, kas see on oma eesmärki täitnud või mitte.

Ants Frosch, palun!

Tänan, hea juhataja! Lugupeetud ministrile üks tähelepanek ja selle järel ka küsimus. Kuulasin teie selgitusi Rain Eplerile ja jäin mõttesse. Minule natuke tundub, et teie loogiline arutluskäik antud juhul on kantud laiemas plaanis mõttest, et me tõstame makse ja elu läheb paremaks. See meenutab mulle Uroborost ehk oma saba õgivat ussi. No kust see energia majandusse tulema peaks? Tõstame makse! See kõik ei tundu usutav. Konkreetselt mind nendes dokumentides, mis on esitatud eelnõu juurde, tõsiselt häiris, et on tehtud väga palju ettepanekuid, aga vastuseks on kirjutatud, et maksumäära tõusust loobumiseks puudub hetkel poliitiline kokkulepe. Minu küsimus on: millal see poliitiline kokkulepe tuleb?

Aga see poliitiline kokkulepe saabki tulla siin Riigikogus. See ongi see koht, kus neid poliitilisi kokkuleppeid tehakse. Selleks me siin arutame ja debateerime. 

Mis puudutab seda, et tõstame makse ja teeme kõik õnnelikuks, siis loomulikult, inimesed ei ole õnnelikud, kui maksud tõusevad. Me keegi ei ole. Aga miks me makse tõstame? Meil on vaja katta täiendavaid kaitsekulusid ja riigieelarve positsiooni parandada. Meie maksukoormus on langenud ja on langustrendis. Kui me need maksumuudatused teeme, siis me jääme sinna tasemele, mis oli aastatel 2019–2021. Samal ajal me tegelikult maksustruktuuri kujundame ümber ehk me langetame 2025. aastast tööjõumakse.

Aitäh! Protseduurilised küsimused. Mart Maastik, palun!

Suur tänu, hea eesistuja! Mul on üks protseduuriline küsimus. Kui esmaspäeval opositsioon lahkus peale teie jõuga pealesurutud eelnõu esitamist, siis küsiti, et miks me lahkusime, kas me ei taha debatti. Mul on protseduuriline küsimus. Nüüd, kui me oleme asunud debatti pidama, siis kellega me debatti peame? Siin pole mitte ühtegi koalitsiooni… Üks on, vabandust! Üks koalitsioonisaadik. Kas me oleme nad kuidagi välja vihastanud või milles on küsimus? Kellega me siin debatti peame?

Aitäh, Mart Maastik! Mina küll näen, et praegu käib elav arutelu ministri ja teie vahel. Järgnevalt Ants Frosch, protseduuriline küsimus, palun!

Jaa, aitäh! Ma oleksin küsinud protseduurilise küsimuse selle kohta, et ma ei näe, et oleks arvestatud Eesti erinevaid piirkondi. Siin kõik arvutused põhinevad mingil müstilisel keskmisel. Meil ei ole üldse mingeid arvutusi, mis näitaksid näiteks Kagu-Eesti või Ida-Eesti erisust. Ilma selleta ei ole see kõik ju tõsiselt võetav.

Aitäh! Ei saa seda kahjuks lugeda protseduuriliseks küsimuseks. Järgnevalt Henn Põlluaas, palun!

Aitäh! Tundub, et austatud ministri meelest ei ole peale ajakirjanduse muude kaupade ega teenuste kvaliteet ja kättesaadavus üldse oluline. Noh, me ju näeme ja teame, mida see käibemaksutõus toob kaasa meie ettevõtlusele, meie majandusele, meie inimeste toimetulekule. Tagajärg on katastroof. Te põhjendate seda ainult sellega, et on vaja saada rohkem [eelarve]vahendeid, ise teete tegelikult kõik, et maksulaekumisi jääks üha vähemaks ja ühiskond jääks üha vaesemaks. Kui teie koalitsioon on süüdistanud kogu aeg opositsiooni putinismis, siis mina küsin teilt ühe sihukese Vana-Rooma tarkuse abil: cui bono? Kellele on need maksutõusud kasulikud? Kui me seda vaatame, siis on selge, et see Eesti ühiskonna umbeajamine ja hävitamine on kasulik ainult Putinile. Kas te ajate Putini asja, küsin ma teilt.

Ei, me ei aja Putini asja. Need maksutõusud on vajalikud selleks, et katta meie tõusvaid kaitsekulusid, mis on mõeldud selgelt Eesti kaitsmiseks ja need on [kaitseks] Putini vastu. Samuti selleks, et parandada meie eelarvepositsiooni, mis on oluline selleks, et me oma väikese Eestiga siin päriselt ka toime tuleks, et me suudaks katta neid kulusid ja kohustusi, mida me oleme endale võtnud, et me oleks valmis ka võimalikeks kriisideks, nii et me saame iseendaga hakkama, mitte ei pea suures eelarvemiinuses ja suure laenukoormusega jooksma kellegi juurde abi küsima, paluma ja saama seda väga kalli [hinnaga]. Ehk selleks, et me suudaksime oma Eestit jõukohaselt ise päriselt üleval pidada, mitte ei peaks olema suures laenuorjuses ja elama kellegi armust.

Martin Helme, palun!

Aitäh, lugupeetud spiiker! Hea minister! Ausalt öeldes mina ei tea, me minu meelest viibime mingites paralleelreaalsustes. Enne te just märkisite, et tööjõumaksud langevad. No kus nad siis langevad, kui te kavatsete tulumaksu tõsta 2 protsendipunkti võrra? See, et me teeme kõik oma inimesed vaeseks … Mõjuanalüüsid – see ei ole sama asi muide. Ärge sogage meile siin. Väljatöötamiskavatsus on üks asi, mõjuanalüüs on teine asi ja seletuskirjas väljatoodud numbrid on kolmas asi. Need seletuskirja mingisugused lühikesed kokkuvõtted ei ole sama asi, mis on valitsuse tehtud mõjuanalüüs. Ei ole vaja meile puru silma ajada. Kui sul ei ole väljatöötamiskavatsust, kui sul ei ole algset mõjuanalüüsi, siis millega sa võrdled seda järelanalüüsi, mida te plaanite teha? Kui sul ei ole algset eesmärki, mida sa saavutada tahad, siis kuidas sa pärast tead, kas sa selle saavutasid? Kõik, mis te siia olete kirjutanud, ükskõik millise sihtgrupi võtad: madalama sissetulekuga inimeste toimetulek väheneb, jõukamate inimeste tarbimine väheneb ja seetõttu on oodata maksutulu vähenemist, siseturismi olukord [halveneb], ettevõtete konkurentsivõime väheneb, inimeste ostujõud [väheneb] (Juhataja helistab kella.) – kõik läheb halvemaks. Eelarvelaekumised ka ei lähe paremaks, sest majandus on tuksis. Kust te üldse saate mingisuguse mõju siit välja võtta? (Juhataja helistab kella.)

Need mõjud on kenasti seletuskirjades ja selles koondmõjus kirjas. Tööjõumaksud meil päriselt ka langevad. Me kaotame ära maksuküüru. See on see, mida ka EKRE on nõudnud, ja ma ütlen veel kord, et ma nõustun siin EKRE‑ga. See [küür] karistab ettevõtlikkust, see karistab tööinimest, see karistab keskmise palga saajat. Selle me likvideerime ära. See on olnud selline karistus, et isegi juhul, kui me tõstame tulumaksuprotsendi kõigil 20% pealt 22% peale, siis jätkuvalt tööjõumaksud meil langevad.

Tanel Kiik, palun!

Austatud Riigikogu esimees! Hea rahandusminister! Päris kummaline maksupakett on see, millega koalitsioon on tulnud parlamendi ette. Nagu viitasin, on positiivne, et need seaduseelnõud on eraldi [siia toodud], see võimaldab meil oluliselt põhjalikumalt seda debatti pidada ja nende maksumuudatuste sisu avada. Küll aga jääb silma selline loogika, et kõik hea, mis varasemates valitsustes tehtud on, näiteks peretoetuste tõstmine, samuti erakorralised pensionitõusud, et parandada perede ja eakate toimetulekut, soovitakse nüüd tagasi pöörata. Otseselt ei julge te pensione kärpima minna, seegi hea, aga te olete otsustanud algatada sellised maksumuudatused, mis selgelt [halvendavad] eakate toimetulekut, nagu on öelnud ka valdkonna eest vastutav sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo. Minu küsimus teile on lihtne: kas see on valitsuse teadlik poliitika, võtta rohkem raha ära lastega peredelt, eakatelt ja teistelt sihtrühmadelt, või on see teie puudulike mõjuanalüüside tagajärg?

Aitäh! See maksureform, mis puudutab tulumaksu ja inimeste toimetulekut, on olnud pikem kui ainult selles valitsuses ja selles on olnud [osaline] ka Keskerakond. Meil on olnud erakorralised pensionitõusud, pensioni tulumaksuvabastus, lastetoetuste tõusud, lasterikka pere [toetuse] tõusud, tulumaksuvabastuse tõusud. Need kõik meetmed on olnud eeskätt suunatud väiksema sissetulekuga inimestele, et tagada nende toimetulekut. Toimetulekutoetuse tõus ka, ütlen juhuks, kui ma seda ei maininud. Järgmine asi, mis on ka ajale jalgu jäänud, ongi seesama maksuküür, mis karistab eeskätt keskmist palka teenivat inimest. Nüüd on aeg ka see korda teha. Me teemegi seda etappide kaupa ja jõukohaselt, kõigepealt olid [sihtrühmaks] väiksemat palka teenivad või väiksema sissetulekuga inimesed ja nüüd on selleks keskmise palgaga inimesed. See on see poliitika. 

Tulen veel laste‑ ja peretoetuste juurde: isegi siis, kui me teeme need riigieelarvele jõukohasemaks, mida me praegu, küll teise eelnõuga, teemegi, on need jätkuvalt oluliselt kõrgemad, kui nad olid eelmise aasta detsembris.

Aitäh! Tanel Kiik, protseduuriline küsimus, palun!

Austatud Riigikogu esimees! Nüüd on kaks võimalust. Kas olen mina valesti aru saanud, mis päevakorrapunkti me käsitleme, või on austatud rahandusminister valesti aru saanud. Minu meelest me hetkel arutame 147 SE‑d, mis puudutab käibemaksuseaduse muutmist ehk antud juhul siis 10% võrra käibemaksu tõstmist. Sellest tingituna oli ka minu küsimus, mis viitas sellele, et see käibemaksu tõstmine võtab näiteks eakatelt ära raha, ja maksupakett laiemalt, võib öelda, [võtab seda ära] erinevatelt sihtrühmadelt.

Aga austatud minister oma vastuses rääkis ainult tulumaksumuudatustest, sealhulgas minevikus tehtud reformidest, millest ükski käesolevat eelnõu ei puuduta. Mu küsimus oli käesoleva eelnõu kohta. See käibemaksu tõus 2% võrra, nagu üldse tarbimismaksude tõus – nii on viidanud ka eksperdid –, mõjub rohkem madalapalgalistele, ka eakatele, peredele ja nende toimetulekule. Kas te palun täpsustaksite, kas me arutame praegu käibemaksu tõstmist või tulumaksureformi ja sealhulgas minevikus toimunud sündmusi? Emb-kumb, kas mina või minister oleme valel teel.

Aitäh, Tanel Kiik! Me arutame praegu seaduseelnõu 147. Järgnevalt Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh! Austatud minister! Praegune valitsus on otsustanud tõsta kõikvõimalikke makse, mida üldse on võimalik tõsta: käibemaksu, tulumaksu, hasartmängumaksu, tulemas on automaks ja nii edasi, aktsiisid sinna juurde. Võib ju arutada, eks ole, alkoholi‑ ja tubakaaktsiisi tõstmise teemat. Kõiki pahesid me tahame maksustada ja mõjutada inimeste käitumist. Kuid, auväärt minister, mu küsimus on üldine ja huvitab väga paljusid valijaid. On ka teisi pahesid, näiteks valetamine ja tõe salgamine. Kuidas neid pahesid on võimalik maksustada ja kas valitsusel on see plaanis? Valitsuskoalitsioon ju lubas, et maksud ei tõuse, ja lastetoetustest polnud juttugi. Aga niisugused valetamised mõjutavad ühiskonda palju rohkem kui näiteks tubakas, mida mina üldse ei tarbi.

Ei ole me valetanud. Reformierakonna programmis oli vähemalt kirjas see, et me teeme riigirahanduse korda ja hoiame maksukoormuse nii madala kui võimalik. Aga reaalne elu on see, et kaitsekulutuste jaoks ja riigieelarve kordategemiseks on vaja maksukoormust tõsta, sest maksukoormus on meil languses. Seda on vaja teha. Ma ise arvaks, et Isamaale võiks see olla südamelähedane, kuna teie olete tahtnud riigieelarve tasakaalu kirjutada põhiseadusesse. Sellest oleme me täna väga kaugel. Ka nendest muudatustest hoolimata on sinna ilmselt veel väga pikk tee minna ja tuleb veel palju vaeva näha.

Ester Karuse, palun!

Aitäh, hea Riigikogu esimees! Me teame, et palgatase on väga erinev, kui me räägime Tallinnast ja Harjumaast või Kagu-Eestist, kust ka mina pärit olen. Kagu-Eesti inimesel läheb toidukorvi peale suurem osa [sissetulekust], võrreldes Harjumaa inimesega. Aga toidu hind on ju igal pool sama, vaata, et see on veel kallim väikestes maapoodides võrreldes näiteks suure Prismaga siin Tallinnas. Selles eelnõus ei ole ju arvestatud regionaalse aspektiga ja pole ka ühtegi analüüsi seal välja toodud. Siit ka minu küsimus: kas see on valitsuse teadlik poliitika, et te suretategi maapiirkonnad lihtsalt välja?

Ei, valitsus ei sureta maapiirkondi välja.

Helle-Moonika Helme, protseduuriline küsimus, palun!

Aitäh! Ma küsiks protseduuriliselt. Ma ei tea, kas see on lubatud, aga kui ei ole lubatud, siis katkestage mind. (Naerab.) Seda te olete juba teinud siin nii palju, et see on teil käpas. Ma kuulen vist juba mitmendat korda ministri suust – võib-olla ma eksin jälle, võib-olla kuulen esimest korda –, aga igatahes olen ma seda ka varem kuulnud reformierakondlaste suust, et nemad ei ole lubanud makse tõsta ja nemad ei taha makse tõsta. Teie nende koalitsioonipartnerina, erakonna esimehena: kas siis teie tahate neid makse tõsta või miks nad seda teevad? Miks see minister siin praegu puldis on nende eelnõudega, mille alusel kõik maksud tõusevad?

Aitäh! Ei saa lugeda seda protseduuriliseks küsimuseks. Järgnevalt Martin Helme, palun!

Aitäh! No kuule, loomulikult te valetate. Te valetate hommikul, te valetate päeval, te valetate öösel ja valetate pärastlõunal. Valetasite enne valimisi, valetate pärast valimisi, valetate praegu ka siin, kurat!

Nüüd ma loen ette siit eelnõu seletuskirjast, et kõige väiksema sissetulekuga inimestel on käibemaksu osakaal 17,7% sissetulekust ja kõige jõukamatel 7,8% ehk üle kahe korra vähem. Võibki eeldada, et käibemaksutõus kandub täielikult edasi hindadesse. Edasi. Kui kaupade hinnad tõusevad, siis võib tekkida vajadus hinnatõusu kompenseerimiseks, see tähendab, et riigieelarves sotsiaalkulud suurenevad. Kui teil nii kavalad ja head analüüsid on, siis palun öelge mulle, mis teie analüüs ütleb. Kui palju te peate selle raha tõttu, mis te koorite inimestelt käibemaksutõusuga, eelarvest välja maksma, et inimesi sotsiaalselt toetada? Kui suur see number on teie suurepärases analüüsis?

Aitäh! Me ei koori inimesi.

Aitäh! Siim Pohlak, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea minister! Teie vastused hakkavad maru lakooniliseks ja lühikeseks muutuma, ma siis annan võimaluse natuke pikemalt arutleda. Lugesin sotsiaalmeediast, et üks valija, ma nüüd ei tea, kas ta on EKRE valija või Reformierakonna valija, kirjutas ja kurtis. Tegemist on neljalapselise perega, traditsioonilise perega, kus on ema, isa ja neli last. Nad on elanud üsna peost suhu, piiri peal, ja nüüd jaanuaris, kui peretoetused tõusid, või veebruaris, talvel – nii ta kirjutab –, nad kolisid kahetoalisest korterist neljatoalisesse üürikorterisse, mis on kallim kui varasem korter, aga vähemalt said suuremad lapsed oma toa. Te selleltsamalt perelt võtate ära märkimisväärse osa peretoetusest, virutate nende pihta käibemaksu ja automaksuga. Inimesed on ahastuses ja küsivad, mida nad peavad edasi tegema. Pange end korraks selle suurpere kingadesse ja kirjeldage mulle, kuidas nad nüüd saavad edasi elada, kui te võtate ära peretoetuse, neil tekivad raskused üüri maksmisega ja te virutate neile veel automaksu selga. Kirjeldage mulle, mida teie selle pere isana teeksite.

Mul on hea meel, et inimesed on saanud suurema pinna peale kolida ja nende elukvaliteet paraneb. Siinjuures ma ütlen, et me ei võta mitte midagi ära nii-öelda otse nendelt inimestelt. Me tõstame käibemaksu. Tõsi, hinnad mõnevõrra tõusevad, seda ma olen öelnud, et see kandub hinda edasi. Tõesti, tarbimismakse me tõstame. Samal ajal me tulumaksumuudatustega langetame tööjõumakse ehk inimesed hakkavad rohkem raha kätte saama. Mis perehüvitisi puudutab – see on küll teine eelnõu –, siis lastetoetused ja ka lasterikka pere toetused on kõrgemad ja jäävad kõrgemaks, kui nad olid eelmise aasta detsembris.

Head kolleegid! Ilma et ma oleksin midagi öelnud, on [tekkinud] protseduurilised küsimused. Aga ju ma olen olnud väga liberaalne nende protseduuriliste küsimuste vastuvõtmisel ja seetõttu kasutatakse seda hetke ära. Tanel Kiik, palun!

Aitäh, austatud Riigikogu aseesimees! Eks me meediast ka loeme, et me ju kogu aeg kuritarvitame koalitsiooni heatahtlikkust. Sellest lähtubki kindlasti meie soov edasi küsida. Aga ma igaks juhuks tahtsin juhtida rahandusministri tähelepanu sellele – aga võib-olla korrektsem oleks, kui teie istungi juhatajana seda teeksite –, et meil on istungi aega homme hommikul kella 10‑ni. Ehk ei ole mitte mingit põhjust anda koalitsioonisaadikutele täiesti sisuliste … Vabandust! Opositsioonisaadikutele (Naer saalis.) täiesti sisuliste ja ütleks, et igas mõttes teemakohastele küsimustele piltlikult ühe‑ ja kahesõnalisi vastuseid. Ehk kui tegelikult koalitsioonisaadik on … Ikka, uskumatu! Ma oleksin nagu poolt vahetanud. (Naer saalis.)

Ära häbene, Tanel! Ära häbene! 

Rahvasaadik, eks ole. Kõik on rahvasaadikud, kõik on võrdsed. Nii. Riigikogu liige on siiralt mures näiteks seetõttu, et kuidas see mõjub regionaalselt või kuidas see mõjub vaesemate inimeste sissetulekutele. Oleks ju korrektne, kui rahandusminister natukenegi avaks seda loogikat, mis on need leevendusmehhanismid, kuidas seda nähakse, et ta mitte lihtsalt ei vasta, et ei, me ei tee seda, olukorras, kus seletuskirjas on ju selgelt kirjas, et paraku käibemaksutõus mõjutab rohkem madalapalgalisi. See on fakt, see ei ole meie, opositsiooni mingi loosung.

Aitäh, hea kolleeg! Protseduurilise osa kohta väikese täpsustusena minu poolt, et meil on aega homme lausa kella üheni, kuna siis, kui see arutelu jääb meil pooleli, tuleb ju neljapäevane istung peale. Vähemalt kella üheni neljapäeval on meil võimalik sellega jätkata. 

Varro Vooglaid, palun!

Suur tänu, lugupeetud istungi juhataja! Minu küsimus mingis mõttes haakub sellesamaga, et ma kindlasti ei kuritarvita siin võimalust esitada protseduuriline. Mul on täitsa siiras küsimus ja ma olen küsinud ka teie kolleegilt, meie ühiselt kolleegilt härra Hussarilt seda, et kui ei vastata küsimusele, siis kust see piir läheb. Üks endine rahandusminister küsis praeguselt rahandusministrilt väga sisulise küsimuse. Mina, kes ma ei ole rahandusvaldkonna inimene, sain väga hästi aru, et siin on tõesti tõsine probleem: kas on olemas arvutust selle kohta, kui palju tuleb hakata maksma rohkem sotsiaaltoetusi, kui maksutõusude tõttu just vaesemad inimesed satuvad raskemasse olukorda. Seda küsimust püstitades kasutas minu kolleeg maksutõusude kohta väljendit "inimeste koorimine". Selle peale härra minister vastas, et nad ei koori inimesi, aitäh, järgmine küsimus. Minu küsimus on nüüd täiesti siiralt, ausalt: kui näiteks minister ei vastaks selle peale mitte nii, et me ei koori inimesi, vaid vastaks näiteks "muu" või "mää" või "tututuu", kas sellisel juhul teie istungi juhatajana sekkuksite ja ütleksite: "Kuulge, vabandust, teile esitati küsimus, niimoodi ei saa, et te lihtsalt jätate vastamata"? See jäeti sisuliselt täiesti vastamata. Ma olen kindel, et te nõustute minuga, et jäeti vastamata. Kas kuskilt läheb see piir või ei lähe? See on minu protseduuriline küsimus.

Hea kolleeg, selle tututuu koha peal on kindlasti piir. 

Siim Pohlak, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Jah, ma ei oska nüüd öelda, kas hea kolleeg Kiik juba reetis, et käivad koalitsiooniläbirääkimised Keskerakonna ja Reformierakonna vahel. Koridorivestlustes seda kõlab juba päris palju, et Eesti 200 saadetakse siis meiega opositsiooni. Aga need on ainult jutud. Ma tegelikult ei tahtnud sellest rääkida, aga kuna härra Kiik sellise olukorra tekitas, ma mõtlesin, et ma kirjeldan, mida siin koridorides sahistatakse. 

Ma tahtsin hoopis öelda härra Võrklaevale või [juhatajale] ja te saate äkki öelda edasi ministrile, et ikkagi mulle tundub, et see peretoetuste paarisajaeurone vähendamine suurel perel, neljalapselisel perel, võib tekitada probleemi, nii et see pere enam sellel suurel pinnal edasi ei saa elada ja visatakse sealt paari kuu pärast välja. Kas võib niimoodi olla, härra minister?

Hea kolleeg! Kogu lugupidamise juures, teie [küsimus] kahjuks ei kvalifitseerunud protseduuriliseks küsimuseks. Aga minister kuulis seda kindlasti, ta jätab selle meelde. 

Loodan, et viimane protseduuriline selles voorus praegu. Varro Vooglaid, palun!

No suur tänu! See, kas see on viimane või mitte, sõltub sellest, kas te vastate mu küsimusele või mitte. Mina küsisin selle kohta, kas minister peab vastama, ja selle asemel, et mulle vastust anda, jätsite ise ka mulle vastamata. Niimoodi ma ei saa ju öelda, kas see on viimane või mitte. Te võtsite samamoodi minu sõnast kinni, et tututuu, eks, nagu temagi tegi. Aga mina küsisin tegelikult täitsa sisulise küsimuse: kas läheb kusagilt piir, päriselt, kus te ütlete istungi juhatajana, et kuulge, Riigikogu liikmetel on õigus esitada küsimusi ja saada vastuseid, päris nii nüüd ka ikka ei saa, kui täitsa tuimalt jätta vastamata. Ma täitsa siiralt tahan teada, sest siis ma edaspidi tean paremini.

Jaa, otse loomulikult on see piir kuskil olemas. Aga, härra Varro Vooglaid, te mõistate kindlasti, et ei ole võimalik must valgel kirja panna ja kirjeldada ära, kus see piiri koht on. See on ikkagi tunnetuslik küsimus. Teiseks, kui jääb midagi ebaselgeks, siis ma küll ei taha öelda, et nüüd ei peaks saalis neid vastuseid saama, aga te saate ka aru, et kõikidele küsimustele ei ole vastuseid olemas, eriti kui need küsimused lähevad eelnõu [teemast] natukene välja. On ju võimalus esitada ka kirjalikke küsimusi, seda te ei ole veel piisavalt palju kasutanud, või esitada ka infotunnis küsimusi. Seal on võimalik … (Hääled saalis.) Ja arupärimisi esitada, mida te olete teinud. Ma arvan, et selle 500+ arupärimise hulgas on ka neid küsimusi ja vastused saavad teile antud. 

Siiralt palun, head kolleegid, et ärme nüüd pöörame seda … Küsimused on asjalikud, aga läheks selle väga hea debatiga siiski edasi. See on meie kõigi ühistes huvides. (Hääled saalis.) Aga mis need eelmised olid, Varro? Palun, Varro Vooglaid, protseduuriline, ja siis Kalle Grünthal ja siis, head kolleegid, saab sõna Tanel Kiik. Tal on väga hea sisuline küsimus, ma tean. Varro Vooglaid, palun!

Suur tänu võimaluse eest, armulik! Te ütlesite, et ei saa must valgel kirja panna, aga mina ei palunudki seda, et te must valgel kirja paneksite. Ma palusin, et te selgitaksite meile teie omaenda arusaamist istungi juhatajana, kust see piir läheb ja kas näiteks antud juhul see piir sai ületatud. Mina tõesti eeldan, et teie esindate meie kui parlamendiliikmete huve ja õigusi ning meil on õigus saada oma küsimustele vastuseid. Ma tahaksin ka konkreetsel juhul hinnangut teilt, kas antud juhul see olukord, mida ma ei hakka uuesti kirjeldama, ma juba seda kirjeldasin, eks, ning on ilmselge – ma saan aru, et mõnikord on vaieldav, kas vastati sisuliselt või ei vastatud – keskmisele mõistlikule inimesele, kelle hulka kindlasti kuulute ka teie, et küsimusele ei vastatud, kas siis ei peaks istungi juhataja sekkuma. Palun olge kena inimene, vastake nüüd küsimusele ikkagi ära!

Aitäh, hea kolleeg! Ütleme, jah, et nii suurt rolli ikkagi istungi juhatajale ei küsijate ega vastajate suhtes siiski päris antud ei ole. Aga otse loomulikult, ma ütlesin seda ka varem, kui oli üks [selline] küsimus, et eelnõu menetlemise juures peaks küsimused ikkagi seonduma konkreetse eelnõuga, mida me parasjagu menetleme, ja otse loomulikult peaks vastused haakuma küsimustega. See on üldine printsiip ja põhimõte. Nii et seda me peame kindlasti järgima. Aga ütlen ausalt, et ma ei saa siiralt kommenteerida ja ega mul polegi nagu voli väga kommenteerida, sest ma ei kuulnud seda küsimust, mida te küsisite ja mille pärast natuke pahurad olete. 

Tanel Kiik, palun!

Austatud Riigikogu aseesimees! Lugupeetud rahandusminister! Tundub, et ööistungid on meile kõigile oma jälje jätnud, nii et ma püüan olla võimalikult täpne. Mina kui opositsioonisaadik sooviksin teada rahandusministrilt, kas tõepoolest on nii, et eelmiste valitsuste poolt, tihti Keskerakonna initsiatiivil, tehtud positiivsed muutused, näiteks tulumaksureform, näiteks kolm erakorralist pensionitõusu, üksinda elava pensionäri toetuse tõstmine, üheskoos teiega tehtud keskmise pensioni maksuvabastuse tagamine, on teie hinnangul piisavad meetmed ühiskondliku ebavõrdsuse vähendamiseks ja just nimelt nende sissetulekuerisuste leevendamiseks, et nüüd tuleb asuda teistpidisele teele ehk astuda sihikindlalt samme, mis seda ühiskondlikku ebavõrdsust suurendavad, nagu on öelnud teie head kolleegid, ka näiteks terviseminister "Esimeses stuudios". Kas see ongi teadlik poliitika, et seda vahepeal vähenenud ühiskondlikku ebavõrdsust nüüd taas suurendama asuda?

Ei, me ei soovi ebavõrdsust suurendada. Ka praeguses maksude paketis, mille järgi teatud muudatused tulevad küll hiljem, on sees toitjakaotuspension, seal on sees elatisabi, seal on sees [vahendid] erinevate harvikhaiguste raviks, seal on sees haigushüvitise toetus. Üksikvanemad on kõige suuremas vaesusriskis ja konkreetselt seesama elatisabi seda puudutab. Ei, meil ei ole seda poliitikat, et me soovime nüüd ebavõrdsust suurendada. 

Miks me neid maksumuudatusi teeme? Ma olen korduvalt öelnud, et meil on vaja täiendavat tulu kaitsekuludeks, meil on vaja riigieelarve seisu parandada. Paratamatus on see, et käibemaksutõus, tõsi, mõjutab tarbimist ehk hindadele sellel mõju on. Teise käega, nagu ma ütlen, me reformime tulumaksusüsteemi, mis [jätab] keskmist palka teenivatele inimestele rohkem raha kätte, mis [jätab] ka [vähem] ja rohkem teenivatele rohkem raha kätte. Sinna juurde ma lihtsalt tõin need näited, kui on juba tegeldud ka väiksema sissetulekuga inimestega. Ehk me oleme proovinud igas nii-öelda sissetulekute grupis sissetulekuid suurendada ja lõhesid vähendada.

Aitäh! Pean väga vabandama Ants Froschi ees, kuna Tanel Kiigel on protseduuriline küsimus.

Austatud Riigikogu aseesimees! See on väga lihtne protseduuriline küsimus, te saate meid kohe aidata. Kas taas olen mina eksiteel või on võimalik, et minister [eksib], aga minu teada ükski nendest maksumuudatustest elatisabi ei puuduta. Minu teada elatisabi suurendamine on üldsegi sees peretoetuste kärpimise eelnõus, ainsa positiivse asjana selles eelnõus, kus võetakse lasterikastelt peredelt ära üle 150 miljoni aastast 2027, ja seal vist 6 miljoni euro võrra, kui ma peast õigesti mäletan, elatisabi tõesti suurendatakse, mis on iseenesest positiivne muutus, aga kogu selle ülejäänud paketi sees on see muidugi suhteliselt väike [asi]. Kas mina eksin antud juhul või eksib rahandusminister oma väites, et see maksupakett hõlmas elatisabi tõstmist?

Aitäh, hea kolleeg! See tegelikult pole protseduuriline küsimus. Ma arvan, et teie osundus oli õige, aga ka ministri vastus oli õige, ta vaatas sellele laiemalt, väljaspool seda eelnõu, mida me parasjagu arutame, nii nagu ta alustas tervet maksupaketti tutvustades. Nii et mõlemad vastused olid tegelikult õiged. 

Ants Frosch, palun!

Tänan, härra juhataja! Lugupeetud minister! Ma usun, et kuna me oleme nii erinevatest paikadest pärit ja valitud – teie olete tallinlane, mina olen kagueestlane –, siis meie ettekujutus toimetulekust ja nende inimeste toimetulekust, kelle kõrval me elame, on väga erinev. On selge, et elanikkonna hakkamasaamine ääremaal on äärmiselt keeruliseks muutunud. Neid lahenduskäikusid on Euroopas tegelikult katsetatud ja need on hästi töötanud. Te viitasite, et te olete ise ka Kagu-Eestis liikunud ja isegi Lätis käinud. Aga ma küsiksin teie käest, kui palju te teate Poolat, Poola majanduse ajalugu ja selle väljaronimist suurest august. Nimelt, poolakad rakendasid oma just vaesema rahva päästmiseks mõnikümmend aastat tagasi toidukaupade käibemaksu karmi alandamist ja see tõi Poola …

Hea kolleeg, küsimus!

Ja küsimus on nüüd selles: millal teie seda teete?

Aitäh! Toiduainete käibemaksu alandamisest on siin juba räägitud. Toiduained on 20‑s Euroopa riigis kallimad kui meil, ehk meil ei ole nad kindlasti kõige kallimad. Rahvusvaheline praktika on näidanud, et tihti käibemaksualandus lõpphinda ei jõua, vaid see mõne aja jooksul ikkagi läheb kas kaupmeestel või tootjatel toote hinda uuesti sisse. Aga laiem küsimus on pigem see, et kui te selliseid ettepanekuid teete, siis [tuleb mõelda sellele, et] nende eelnõude mõte on katta kaitsekulusid ja parandada eelarvepositsiooni. See, millest teie räägite, on eelarve mõttes miinusmärgiga. Kui selline ettepanek teha, siis mind väga huvitaks, mis on see katteallikas. Ma arvan, et sellist [ettepanekut] on võimalik muudatusettepanekute [esitamise] käigus siis teha, aga tuleks näidata ka seda, kuidas see riigi tulusid suurendab või mis on alternatiivid nende suurendamiseks.

Ester Karuse, samuti Kagu-Eestist, palun!

Aitäh! Väga meeldiv, et te selle ära märkisite. Aga minu hea kolleeg Jaanus Karilaid juba küsis varem teie käest kohalike omavalitsuste kohta, konkreetselt ka palus teil tuua näite Rae vallast ehk siis teie omavalitsuse kohta. Te ütlesite, et Rae vallal läheb hästi ja Rae vald saab hakkama. Ma üldse ei imesta selle üle, sest Rae vald on ju hoopis midagi muud kui näiteks Valga vald, kust mina pärit olen. Valga valla palgatase on hoopis teine ja ka Valga valla maksubaas on hoopis teine. Kohalikel omavalitsustel on niigi raske, sest neile ei ole ju juba pikemat aega appi tuldud ja nad on pidanud kärpima, koondama ning sulgema nii koole kui ka raamatukogusid. Siit ka minu küsimus: kuidas saavad hakkama omavalitsused? Võib-olla saaksite selgitada Kagu-Eesti näitel.

Aitäh! Käibemaksu tõusul kohalikele omavalitsustele mõju on. Samal ajal me – nüüd ma jälle väljun võib-olla selle eelnõu piiridest, aga see on laiem küsimus – oleme välja töötamas seda, kuidas kohalike omavalitsuste tulubaasi muuta ja muuta seda just selliselt, et ka nii-öelda pensionitulude pealt tuleks kohalikule omavalitsusele tulubaasi komponent. 

Te tõite võrdluse Rae vald versus Valga [vald]. Suure tõenäosusega – ma julgen seda arvata – on Valgas vanemaealisi rohkem. Tänu sellele muudatusele need omavalitsused saavadki vanemaealiste tulude alusel endale juurde tulumaksukomponenti ja nende tulud kasvavad. Samal ajal need omavalitsused, mille kohta te tõite näiteks Rae, kaotavad raha. 

Aga jätkuvalt, jah, me saamegi [Rae vallas] hästi hakkama. Ma arvan, et seda valda on pikalt hästi juhitud ja tehtud häid otsuseid.

Evelin Poolamets, palun!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud minister! Valed majandusotsused on loonud olukorra, kus Eesti on peaaegu ainus Euroopa Liidu riik, kus on majanduslangus. Kas ei oleks õigem ajastada maksutõusud majandustsüklitega ning jõustada olulisemad muudatused majanduskasvu algusesse?

Aitäh! Aga täpselt seda me ju teemegi. Meie majandusprognoos näitab, et teisel poolaastal hakkab meie majanduse olukord paranema. Järgmiseks aastaks prognoositakse 3%‑list tõusu ja siis me rakendame käibemaksutõusu. 2025. aastast peaks meie majandus [liikuma] tõusvas joones ja siis me teeme tulumaksureformi, jättes inimestele rohkem raha kätte ja tõstes ka tulumaksuprotsenti. Aga veel kord: inimestele jääb rohkem raha kätte. Ehk tegelikult me ju täpselt nii teeme, me arvestame sellega, et majandusolukord paraneb, ja siis planeerimine need maksumuudatused [selleks ajaks], mitte me ei tee neid nüüd täna ja kohe siin. 

Kersti Sarapuu, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Hea minister! Oled täna mitu korda siin toonitanud, kuidas tööjõumaksud langevad ja inimestele jääb rohkem raha kätte. Aga ma toon sulle mõned näited. Palgaga 750 eurot jääb siis kätte 8,74 eurot rohkem, 1132‑eurose palga juures jääb kätte 38 eurot rohkem. Kas tõesti need summad katavad kogu käibemaksutõusu nii toidukorvi, riietuse, kommunaalteenuste ja kõikide muude kulutuste puhul, et me saaksime väita, et elu on tõesti parem?

Aitäh! Kas need nüüd katavad või mitte, seda peab vaatama konkreetselt ka nende inimeste tarbimisharjumuste põhjal. Me täpselt ei tea, kui palju keegi neist millelegi kulutab. Tõsi, nende näidete puhul annab see maksuküüru kaotamine väiksema efekti, aga teistpidi, suurema efekti on nad saanud selle aasta algusest, kui tulumaksuvabastus tõusis 654 eurole. Ma näen, et hea kolleeg Tanel raputab pead, aga kuna te ise seote käibemaksueelnõu tulumaksumuudatustega, siis pean ka mina vastamisel seda tegema.

Kalle Grünthal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Kõigepealt tahaksin küsimuseväliselt lugupeetud Toomas Kivimäele märkida, et ma tulin teie palvele vastu, võtsin oma protseduurilise küsimuse maha, kui te mäletate, ja ootan, et ka teie tuleksite edaspidi opositsioonile vastu. Aitäh!

Nüüd aga küsimus ministrile. Rahanduskomisjonis ma kiitsin teid, et küll te olete tark minister rahandusministrina. Te vaatasite mulle väga imestunult otsa. Aga testime ära selle asja. Te olete vastanud vähemalt kolmele küsimusele, mispärast toiduainete käibemaks tõuseb, öeldes, et mujal Euroopa riikides on toiduainete hinnad palju kallimad. See eeldab seda, et te olete väga põhjalikult töötanud läbi ka teiste Euroopa riikide ostuvõime. Ma küsin, kui Eestis on keskmine brutopalk 1865 eurot, siis kui suur on keskmine brutopalk näiteks Šveitsis, Taanis, Soomes, ümardatult.

Aitäh! Pean tunnistama, et mul käibemaksu eelnõu juures selliseid andmeid ei ole. Võtan teie küsimuse teadmiseks ja kindlasti vastan teile.

Tanel Kiik, protseduuriline.

See on täiesti ausalt protseduuriline, austatud Riigikogu aseesimees. Kui te tähele panite – ja küllap te tähelepaneliku inimesena seda tegite –, siis rahandusminister oma vastuses kolleeg Kersti Sarapuule kasutas üks ühele minu nime, viidates sellele, et ma raputan pead ja pole nõus. Kas sellises olukorras on mul vastulausevõimalus, vastusõnavõtuvõimalus, või mul tuleb soovi korral püüda rahandusministrit kuskilt koridori peal, et viidata sellele, et antud juhul oli küsimus selles, et tema võrdleb minevikus juba seadustatud eelnõusid, aga mina räägin tulevikust ehk neist, mis on plaanis vastu võtta? Need ei ole päris üks ühele võrreldavad olukorrad. Kas mul on selline vastusõnavõtuvõimalus või seda Riigikogu kord ette ei näe?

Seda võimalust praegu ei ole, see puudutab läbirääkimisi. Kui läbirääkimiste käigus kõnes mainitakse teie nime või kui puudutatakse ka teie seisukohti sõnavõtus, siis on teil õigus vastusõnavõtuks, teil on ühe korra õigus seda teha. Aga praegu on kindlam viis püüda rahandusminister kinni. Ma arvan, ta tuleb sedasama rida pidi, nii et ole tähelepanelik. 

Kalle Grünthal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Vaadake, härra Võrklaev, siin me nüüd oleme siis. Räägite, et mujal maailmas on toiduained kallimad. Võib-olla. Aga te ei teadnud isegi seda, milline on keskmine palk Euroopa riikides. Te ei pea mulle seda vastust saatma. Kui Eestis on keskmine brutopalk 1865 eurot, peaks olema, siis Šveitsis on see jämedalt 7500 eurot, Taanis on 6000, Soomes on 4000. Ja te tulete mulle rääkima, et mujal riikides on toit kallim. Mis kuramuse mullis te elate? Te ju üldse ei valda neid andmeid, millest te siin räägite. Hakkame rääkima sellest, mida peavad toiduainete hinna tõusu tõttu tegema miinimumpalka saavad inimesed, kelle sissetulek on 725 eurot. Öelge mulle palun seda, kui palju läheb selle uue hinnatõusu tõttu inimesi prügikastist toitu otsima.

Aitäh! Ma ei oska seda öelda, kui palju nüüd läheb prügikastist toitu otsima. Ma arvan, et meie sotsiaalsüsteem on nii üles ehitatud, et kõik, kes soovivad abi saada, seda abi saavad ja ei pea minema prügikastist toitu otsima.

Väga tänan, lugupeetud minister! Rohkem küsimusi teile ei ole. Aga, Kalle Grünthal, palun, protseduuriline küsimus!

Jah, ma olen sunnitud protseduurilise küsimuse esitama. Asi on selles, et sellel eelnõul, mida siin praegu tutvustatakse, puudub väljatöötamiskavatsus, kus analüüsitaks kõiki sihtgruppe, mõjusid, tagajärgi, mis seadusest tulenevad. Seda ei ole tehtud. Me kuulsime praegu ministri vastust [küsimusele], mida peab tegema 725 eurot [teeniv] inimene pärast toiduainete hinna tõusu, kas ta peab minema prügikastist toitu otsima. Vastus oli tegelikult see, et meil on hea sotsiaalhoolekandesüsteem, selle jaoks antakse raha. See on ju tegelikult tahtlik inimeste vaeseks tegemine ja toiduainete …

Hea kolleeg! See läheb nüüd protseduurilise raamest välja.

Küsimus on praegu protseduuriline. Miks on selline eelnõu üldse menetluses, kui pole tehtud väljatöötamiskavatsust, kuigi hea õigusloome eeskiri Vabariigi Valitsuse poolt on välja töötatud ja kinnitatud?

Aitäh, hea kolleeg! Selle nädala päevakorra kiitis juhatus üksmeelselt heaks ja saatis suurele saalile ning suur saal kiitis selle häälteenamusega heaks. Minul ei ole võimu nende otsuste üle. 

Nüüd, head kolleegid, palun kaasettekandeks Riigikogu kõnetooli rahanduskomisjoni esimehe Annely Akkermanni.

Suur tänu, austatud juhataja! Head kolleegid! Annan lühikese ülevaate rahanduskomisjonis toimunud arutelust. 

Komisjon arutas eelnõu esitamist ja esimese lugemise ettevalmistamist oma 9., 11. ja 15. mai erakorralistel istungitel. 9. mai arutelu juures osalesid külalistena rahandusminister Mart Võrklaev, Rahandusministeeriumi finants‑ ja maksupoliitika asekantsler Evelyn Liivamägi, maksu‑ ja tollipoliitika osakonna juhataja Erle Kõomets, fiskaalpoliitika osakonna juhataja Raoul Lättemäe ja riigi rahanduse talituse juhataja Kadri Klaos. 11. mai arutelu juures osalesid külalistena rahandusminister Mart Võrklaev ning Rahandusministeeriumi maksu‑ ja tollipoliitika osakonna juhataja Erle Kõomets ja fiskaalpoliitika osakonna juhtivanalüütik Miko Tammik. 15. mail olid Rahandusministeeriumist eelnõusid tutvustamas Erle Kõomets ja Kadri Klaos. Siis ministrit ennast kohal ei olnud. 

Samamoodi nagu teiste eelnõude puhul alustasime tutvumisega ühest küljest varakult. Ka sellest muudatusest andis minister teada juba 24. aprillil, kui ta tutvustas käesoleva aasta esimese poolaasta seadusloomekavatsusi. 9. mail räägiti täpsemalt juba kogu maksupaketi sisust ja 11. mail oli erakorraline komisjoni istung selleks, et teha menetluslikud otsused, et saaks käsitleda seda eelnõu täna, 17. mail. 

Tekkis arutelu, umbes pooletunnine, kus kõige aktiivsemalt osalesid Jürgen Ligi, Rain Epler, Kalle Grünthal, Maris Lauri ja muidugi siinkõneleja, rahanduskomisjoni esimees. Arutati, kas on ikka vajalik teha menetluslikud otsused enne eelnõu kättesaamist ja sisulist arutelu. Aga Jürgen Ligi staažika rahanduskomisjoni liikmena ütles, et hea tava on olnud, et teatud olukordades tehaksegi istungi alguses menetluslikud otsused ära, sest arutelu võib minna pikemaks ja mõnel saadikul võib olla vaja lahkuda. 

Rahanduskomisjonis anti peale menetluslikke otsuseid ka sisuline ülevaade eelnõust. Kohal oli ka minister. Teist korda, selleks et teha suurele saalile ettepanek esimene lugemine lõpetada, arutati 15. mail täpsemalt veel eelnõu sisulisi aspekte. 

Pikem arutelu eelnõu sisu üle käsitles eelkõige mõju turismile, sest turismi või majutusteenuste käibemaks kasvab 9%‑lt 22%‑le. Arutati, kuidas ettevõtted sellega toime tulevad. Rahanduskomisjoni liikmed arutasid omavahel, kuivõrd see mõjutab hindu, kuivõrd see mõjutab sektorit ja kuivõrd on siin tegemist majandussektori lobiga. 

Jürgen Ligi soovis andmeid, kuidas jaguneb makstud käibemaksu summa detsiilide põhjal. Need andmed on tänaseks rahanduskomisjoni liikmetele laiali saadetud. 2020. aasta leibkondade netosissetulekute ning leibkondade tasutud tarbimismaksude suhtarve uurides näeb, et 1. ja 10. sissetulekudetsiili erinevus on 7,3 korda, aga käibemaksu tasumise erinevus on 3 korda, alkoholiaktsiisi puhul samuti 3 korda, tubakaaktsiisi puhul 1,3 korda ja mootorsõiduki kütuseaktsiisi puhul on vahe 2,4 korda. See ühest küljest ütleb kõigile teadaoleva tõe, et madalamate sissetulekutega inimesed kulutavad suhteliselt suurema osa oma rahast tarbekaupadele ja esmavajaduste rahuldamiseks, samal ajal suuremate sissetulekutega inimesed kasutavad tarbimiskulutusteks väiksema osa oma sissetulekutest. Aga siiski, sõltuvalt sissetulekutest on vahe tarbimismaksude maksmisel keskeltläbi kolmekordne. Kõrgemad tuludetsiilid maksavad ka tarbimismakse kolm korda rohkem. Seda on eelarve tasakaalu mõttes oluline teada.

Ma arvan, et see on selle eelnõu käsitlemise kohta rahanduskomisjonis lühidalt öeldes kõik.

Suur tänu! Nüüd on aeg küsimusteks.

Menetlusotsused otsused loen ka võib-olla enne ette. Komisjon langetas järgmised menetluslikud otsused. Teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda täna, 17. mail 2023. aastal. See otsus tehti 11. mail, poolt oli 6 ja vastu 3 rahanduskomisjoni liiget, erapooletuid ei olnud. Samuti otsustati 11. mail määrata juhtivkomisjoni esindajaks komisjoni esimees, siinkõneleja, samuti oli poolt 6 ja vastu 3 rahanduskomisjoni liiget ja erapooletuid ei olnud. 15. mail tehti ettepanek esimene lugemine lõpetada. Selle poolt oli 7 komisjoni liiget ja vastu 4, erapooletuid ei olnud. Vastavalt Riigikogu kodu‑ ja töökorra seadusele on palve jätta muudatusettepanekute esitamise tähtajaks seadusekohane 10 tööpäeva ja määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 31. mai kell 17.15. See on nüüd minu poolt küll kõik.

Suur tänu! Kolleegid, kas on küsimusi? Küsimusi ei ole. Veel kord suur aitäh ettekandjale! Avan läbirääkimised. Sõna saavad fraktsioonide esindajad. Esmalt Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel Jaak Aab. Palun!

Tänan, austatud juhataja! Head Riigikogu liikmed siin saalis või monitoride taga! Kõigepealt siis sellest eelnõust, mis on hetkel lugemisel, käibemaksuseaduse muutmise [seaduse] eelnõu. 

Mõned lihtsad näited. Eks kriitika, mis siin ka küsimustes kõlas, on see, et kõik need maksueelnõud, ka käibemaksuseaduse muutmine, on tehtud väga kiirustades, hindamata on mõjud ja kogu pakis ka mõju majandusele. Seda möönavad kõik need, kes eelnõusid koostada said, ja ka eksperdid. Nii eelarvenõukogu kui ka Eesti Pank ütlevad, et kogu ulatuses on mõju majandusele võimalik ehk kuidagi prognoosida augustiks, kui valmib sügisene majandusprognoos. Praegu me teeme nii, et võtame need seadused vastu, tõstame maksud ära, aga milline see tulemus on, me tegelikult ei tea. Me teame ainult seda, et eelarvesse võib-olla tuleb nii palju raha, aga kui majandus jahtub, siis ei pruugi tulla. 

Kõigepealt siis käibemaksust. Me kohtusime täna Eesti Väike‑ ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsiooniga, Keskerakonna fraktsioon kohtus. Nende nördimus on väga suur. Kõigepealt, nende kirjalikku arvamust küsiti kolme päeva jooksul. Sellise mahuga maksumuudatuste puhul, ka käibemaksuseaduse muudatuse puhul ei ole võimalik ju analüüsida ja anda seda vastust [nii kiiresti]. Küll tegid nad küsitluse oma liikmete hulgas. 61% vastajatest hindab, et käibemaksu muutus omab negatiivset mõju ettevõtetele olulisena või kriitilisena, ehk 61% väikestest ja keskmistest ettevõtetest ütlevad, et see tõsiselt halvendab nende olukorda. Enim paneb see muretsema just väikseid ettevõtteid, 40 000 – 500 000 euro suuruse aastakäibega ettevõtteid. Tihtipeale asuvad need väikeettevõtted ka maapiirkonnas. 

Jõuame järgmise muudatuseni, majutusasutuste käibemaksuerisuse kaotamiseni. Kui majutusasutuste käibemaks tõuseb 9%‑lt 22%‑le, see väga tõsiselt mõjutab maaturismi ehk konkurentsi tõttu teiste piirkondadega tuleb välisturiste vähem. Maksumuudatuste kogumõju siseturismile on see, et ega Eesti inimesel ka siis nii palju raha ei ole, et enam siseturismiga tegeleda. Nii et ega täpset mõju ei oska öelda, aga see on tõsiselt negatiivne, seda tunnetavad kõik. 

Majutusasutuste käibemaksuerisuse kaotamine tähendab seda, et käibemaks tõuseb 13%: 9%‑lt 22%‑le. Kui koalitsiooniläbirääkimiste ajal loodeti, et see toob eelarvesse 50 miljonit lisatulu, siis Rahandusministeerium üritas kiiresti analüüsida ka negatiivseid mõjusid ja sai tulemuseks, et kui riskistsenaarium ei käivitu, siis võib isegi 20 miljonit lisatulu tulla. Kui käivitub kõige kehvem stsenaarium ja meie turismisektor kaotab konkurentsivõimes rohkem, siis ei pruugi sealt mingit lisatulu tulla, pigem tuleb miinust. 

Miks selliseid asju tehakse? Üritan kirjeldada, mida ma olen siin saalis tunnetanud või nendel päevadel näinud ja kuidas olen nendest kiiresti koostatud seletuskirjadest aru saanud. Kõike seda tehakse ju selle nimel, et astmelise või valikulise tulumaksuvabastuse kaotamine jonniga kätte saada. Reformierakonna valimislubadus tuleb täita. Seda tõesti kõigi teiste arvel. See suurendab 2025. aastal riigieelarve miinust või defitsiiti ligi 500 miljonit. Rahandusministeeriumi andmetel on hinnang 494 miljonit. Rahandusminister püüab küll žongleerida numbritega ja näidata, et oi, see on ainult 300 miljonit millegagi. Aga sinna on arvestatud juurde ka tulumaksu tõstmine 2%, tulumaksusoodustuste kaotamine ja siis me saame seda 300 miljonit miinust ainult tulumaksumuudatusena 2025. Nüüd, et seda miinust katta …

Palun kolm minutit lisaaega. 

Palun, kolm minutit lisaks!

… ongi toodud meile see imeline pakett kõigi maksumuudatustega. Kogu see pingutus ja kogu see jutt sellest, et see aitab vähendada riigieelarve defitsiiti, et see aitab tõsta kaitsekulusid või et see kuidagi parendab kõigi valdkondade olukorda, on täielikult vale. Rahandusminister ja peaminister korrutavad seda juttu, nad on ise ka võib-olla seda uskuma jäänud. Aga meie seda ei usu, numbrid ju näitavad niimoodi. 

Reformierakonnast on võimalik aru saada. Ma tõesti ei saa aru ainult sellest, miks koalitsioonipartnerid koalitsioonilepingus sellega nõustusid. Tegelikult viib kõik see ajal, kui eelarve seis on raske, eelarve on koostatud defitsiidiga, on majanduslangus, eelarvest välja 500 miljonit ja siis me pingutame kõigi maksudega, et seda 500 miljonit sinna tagasi saada, mis kindlasti mõjub negatiivselt majandusele, inimestele, ettevõtjatele. See on ju numbrite alusel selge. 

Ma ei tea, Eesti 200 juba enne valimisi lubas jäägitult toetada Reformierakonna programmi. Neilt polegi midagi loota. Ei saa ainult aru, miks Eesti ühiskonnale ja demokraatiale on vaja teist Reformierakonda. Sotsid on aga täiesti loobunud oma maailmavaate ja valimislubaduste kaitsmisest. Selleks pole neile Reformierakond ka midagi lubanud. Ju siis on valitsusse kuulumise hind oma vaadetest loobumine. 

Kiirkorras kokkuklopsitud maksueelnõude kohta pole saanud arvamust avaldada huvigrupid ega isegi ministeeriumide ametnikud. Üks konkreetne näide. Käibemaksu tõstmise ja soodusmäärade kaotamise eelnõu seletuskirjas ja kõigi maksumuudatuste mõjude analüüsis on poliitikute tellimusel ametnikud kirja pannud, et maksude tõstmine ei avalda mõju regionaalarengule ja kohalikule omavalitsusele. No tule taevas appi! Isegi täna pidi rahandusminister tunnistama, et sellel on negatiivne mõju. Miks seda siis seletuskirjas välja ei ole toodud? Täpselt niisamuti on sel kõigi riigiasutuste eelarvetele negatiivne mõju. Käibemaksu[tõus] suurendab ju kulutusi. 

Ma lihtsalt ei usu seda Rahandusministeeriumi kohalike omavalitsuste poliitika [osakonnast] ja regionaalarengu osakonnast. Nüüd nad küll liiguvad kuskile regionaalministeeriumisse, võib-olla nad on segaduses, nad ei tea, kus nad asuvad, ja sellepärast pole lastud neil arvamust avaldada. Samuti ei ole regionaalminister öelnud ühtegi sõna käibemaksutõusu ega ka teiste maksude tõusu negatiivse mõju kohta kohalikule omavalitsusele või regionaalarengule. Kas see on siis ka ministeeriumide suukorvistamine, et ei tohigi neid analüüse siin olla? 

Suur küsimärk on mõju majandusele. Nii nagu ma ütlesin, seda prognoosi ei ole. Eelarvenõukogu ja Eesti Pank on öelnud, et hea, kui selle saab sügisprognoosi ajaks. Nüüd me teeme siis vastupidi, me ei tea, mis me sellega saavutame, kuid tõstame maksud ära, aga kui selgub, et majandus jaheneb veel kiiremini, siis ka nende maksude puhul, mille kohta siin näidatakse positiivset laekumist, seda ei tule, vähemalt mitte selles ulatuses. 

Sellepärast annan üle Riigikogu Eesti Keskerakonna fraktsiooni ettepaneku käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 147 esimesel lugemisel tagasi lükata. (Aplaus.)

Nüüd saab Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel sõna Arvo Aller. Palun! 

Palun lisa üks kolm minutit. 

Palun, kolm minutit lisaks!

Aitäh! Lugupeetud kolleegid! Hea istungi juhataja! Koalitsioonierakonnad ei olnud siin debateerimas, aga rõõm on näha, (Juhataja helistab kella.) et hakkate vaikselt saali tulema. Tõepoolest, valimiste võitmiseks tehakse igasuguseid trikke. On täiesti arusaadav, et maksude tõstmine ei ole valimiste eel ja valimisdebattides eriti hea teema. Seetõttu sellest ka enne valimisi ei räägitud, teades, mis olukord on majanduses ja Eesti riigi eelarvega. Reformierakonnast oli eelmine rahandusminister ja ka praegune rahandusminister on Reformierakonnast. Nad väga selgelt teadsid, mis olukord on. Ja et oleks olnud aus see asi, oleks pidanud inimestele, valijatele sellest varasemalt rääkima. Selle nime all, et riigirahandus tuleb korda teha, tulla käibemaksu ja kõiki teisi makse ja aktsiise tõstma – see ei ole valijate suhtes aus. 

Selle muudatusega, mis on praegu meil menetluses esimesel lugemisel, soovitakse käibemaksu tõsta ja peamiselt 22% peale, küll väikeste erisustega. Selle käibemaksu tõusuga 22%‑le on selline asi, et tegemata on praegu mõjuanalüüsid. Nagu sai ka öeldud ja ka eelmine kõneleja rääkis, et kui nii suuri muudatusi teha riigi majanduses ja riigi maksunduses, siis oleks tulnud kõigepealt väljatöötamiskavatsus teha, oleks tulnud teha mõjuanalüüsid, et mis see toob kaasa riigile, mis see toob kaasa kohalikule omavalitsusele, mis see toob kaasa Eesti inimesele, mis see toob kaasa sotsiaalvaldkonnale. Kui me ühelt poolt võtame raha ära, [siis teaksime,] kui palju tuleks teisele poolele juurde panna. 

Lugedes seletuskirja, on täiesti arusaamatu, kuidas suudetakse selgitada sellist asja, et käibemaksukohustuslastel on ainuke mõju, ainuke risk seotud hindade korrigeerimisega, mis võib mõjutada nõudlust. Loomulikult mõjutab see nõudlust. Kui korrigeerimine tõstab hindasid 10% ehk teenuse hinnale [lisandub] 20% asemel 22%, siis ega omahind selle võrra väiksemaks ei lähe. Pigem omahind veel tõuseb, kui kõik teenused maksustatakse kõrgema käibemaksumääraga. Nagu öeldud, valimised tuleb võita iga hinna eest ja selleks ka valetatakse. On arusaadav, et ebapopulaarne otsus ei ole see, mis viib valimisvõiduni. See ongi käesoleval koalitsioonil teadlikult tehtud, et ei oleks vaja pärast selgitada, kuidas see rahandus nii – kuidas see ongi – alla kukkunud on. 

Aga tegelikult tuleks praeguses olukorras soodustada ettevõtlust, mis tooks riigikassasse raha juurde. Oluline on see, et siin on pakutud erinevaid variante. On vaja debateerimist ja arutelu ning on vaja teha käibemaksuerisusi. Olulised on toiduainete käibemaksuerisused. Toiduainetel käibemaksu alandamine tagaks vähem kindlustatud peredele ja väiksema sissetulekutega inimestele palju [parema] toimetuleku. 

Rahandusminister jättis ütlemata, kui palju läheb raha välja sotsiaaltoetuste jaoks. Samas on teada, et käibemaksutõusuga tuleb sotsiaal[toetusi] vajavaid inimesi juurde ja see viib teistpidi raha riigi rahakotist välja.

Käibemaksumuudatus tabab väga rängalt meie majanduskeskkonda. Praegusel juhul, kui käibemaksu tõsta 20%‑lt 22%‑le, on tõus ju 10%. Kaks protsendipunkti on ilus number. Samas tõuseb see majutusasutustel 9%‑lt 22%‑le, mis tähendab ju tegelikult 2,4‑kordset tõusu ehk hinnatõusuks tuleb 144%. Selle peavad kinni maksma kõik tarbijad. 

Kuid millegipärast on jäänud niinimetatud pühaks lehmaks ajakirjandus, kellel käibemaks langetati 2022. aastal 5%‑le. Nagu ma ministrile enne ütlesin, peaminister väljendas 10. mail 2023 infotunnis, et ajakirjanduse käibemaksu tõstmine 5%‑lt 9%‑le toob 9–10 miljonit katet. See on stenogrammis kirjas. Kuid millegipärast ei soovita seda lisaraha riigieelarvesse tuua, vaid ollakse järjekindlalt selle 5% juures, et ajakirjandusel oleks eelised. Samas ei ole ma kusagil näinud, et ajakirjade ja ajalehtede hinnad oleksid langenud. Nii et kui me räägime kasumi jätmisest ettevõtlusesse ja välisomanike taskusse, siis täpselt nii see ajakirjanduses ka toimub. 

Käibemaksutõusu tõttu, nagu me teame, kohalike omavalitsuste finantsvõimekus väheneb. See tähendab seda, et kohalikud omavalitsused ei ole käibemaksukohustuslased ja neil tuleb täies mahus maksta käibemaks kinni, mis on sisuliselt samamoodi raha tõstmine ühest taskust teise, kuid kohalikele omavalitsustele lisarahastust ei pakuta. Kui me räägime investeeringutest kohalike [omavalitsuste] puhul, võtame investeeringu näiteks suurusjärgus 1 miljon, millele lisandub käibemaks, siis praegu tuleks käibemaksu juurde maksta 200 000 eurot, uue planeeritava muudatuse järgi aga 220 000 eurot. See 20 000 on ikka väga suur summa. Seda ei ole ükski omavalitsus oma eelarve tegemisel arvestanud. Samamoodi igapäevastele teenustele, on see siis elektrikulu, küttekulu või muud püsikulud, lisandub käibemaksutõusu protsent juurde. Nii et selles suhtes oleks see väga ränk koorem omavalitsustele. 

Et seda kõike takistada, teeb Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon ettepaneku seaduseelnõu 147 esimesel lugemisel tagasi lükata. Aitäh!

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel saab sõna Raimond Kaljulaid. Palun!

Austatud Riigikogu aseesimees, kas ma tohin paluda kolm minutit lisaaega?

Palun, kolm minutit lisaks!

Olen teile väga tänulik. Austatud ametikaaslased! Ma küsisin seda lisaaega muu hulgas selleks, et teid kõiki tänada. Vähemalt mina kandideerisin Riigikokku selleks, et saaksin kaasa rääkida Eesti elu puudutavate otsuste kujundamisel, ja see tänane tööpäev on olnud tõeliselt nauditav. Me oleme rääkinud eelnõudest sisuliselt. Minu meelest on kõigil erakondadel olnud väga sisulisi ja asjalikke tähelepanekuid nende otsuste kohta. Nii see peakski Riigikogus olema. Ma loodan, et selline hea koostöövaim meil siin jätkub ja me saame need vahepealsed probleemid ületatud.

Aga seda debatti kuulates tekkis mul tahtmine teile meelde tuletada Rahandusministeeriumi kevadprognoosis toodud numbreid. Meie SKP jah langeb sel aastal, kuid siis pöördub kasvule. Kuid kui me vaatame seda, milline on valitsussektori ülejääk või täpsemini puudujääk, siis need numbrid midagi positiivset Eesti jaoks ei tähenda. Me näeme, et valitsussektori puudujääk kasvab väga kiiresti 2 miljardi euro suunas. See on ikkagi väga-väga tõsine auk meie riigirahanduses ja sellest ei saa lihtsalt niisama mööda vaadata. Sellega seoses on Rahandusministeerium prognoosinud, et kui mingit muutust või korrektuuri rahanduse kursis ei toimu, jõuame me tänaselt 20%‑liselt võlakoormuse tasemelt juba õige pea, aastaks 2027, 33%‑ni SKP‑st. Ja loomulikult jätkab see kiiret kasvu. Me oleme paljudes teistes riikides näinud, et mida hilisemaks lükata nende korrektuuride ja paranduste tegemine, seda raskem ja seda võimatum see on, kuni ühel hetkel paistab, et seda ei olegi võimalik teha ja riigid jäävadki sellisesse suurde võlga kinni.

Rahandusministeeriumi sellessamas kevadprognoosis on ka välja toodud, mis on selle praeguse kehva olukorra põhjused. Välja tuuakse viimaste aastate otsused, mis on kasvatanud riigi püsikulusid, aga ka vähendanud tulusid, ning majanduse jahenemine. Ma olen korduvalt öelnud, et pole mõtet näidata üksteise peale näpuga ja küsida, kes on süüdi. Ma arvan, et siin võib öelda nagu Jeesus, et kes teie seast pole pattu teinud, see visaku esimene kivi. Tegelikult on see miinus kujunenud pika aja jooksul, aastast 2019, sellesse on mitmed varasemad valitsused suures üksmeeles erinevatel põhjustel panustanud. Võib-olla ainsana võib Eesti 200 siin saalis öelda, et sõbrad, meie pole sellega seotud, meie pole neid otsuseid teinud. Aga kõik meie ülejäänud oleme. Nüüd oleks minu meelest aus ja õiglane otsida ühiselt sellest olukorrast väljapääsu.

Ma tahaksin eraldi peatuda sellel, mida rääkis väga austatud härra Jaak Aab, kes pidas opositsiooni esindajana väga tulise, sellise võitlusliku kõne. See ongi õige. Jaak Aab on väga kogenud poliitik, suure valitsuskogemuse, parlamendikogemusega hea kolleeg. Aga ma mõnes küsimuses siiski sooviksin talle vastu vaielda. 

Kõigepealt, et ei tehta ainult nii-öelda küüru kaotamise pärast kõiki neid muudatusi. Seda tegelikult ka numbrid ei toeta. Meenutage, et eelmises koosseisus oli siin üks riigikaitse rahastamise teemaline arutelu, kuhu ma palusin ka Eesti Panga esindajad just selleks, et erakonnad ei saaks rääkida, kuidas nad tõstavad riigikaitsekulutused, ma ei tea, 3%‑ni või 3,5%‑ni või 3,6%‑ni SKP‑st, aga sealjuures absoluutselt ei teeks välja sellest faktist, et riigirahandus ei pruugi seda välja kanda. Reaalsus on see, et jah, see tulumaksureform on kulukas, aga me oleme siin kõik ühiselt konsensuslikult kokku leppinud väga suured kulutused eelkõige riigikaitse valdkonnas, kuid ka muudes küsimustes, ja ka neile on vaja katet leida. See puudujääk ikkagi, ma tuletan meelde, hakkas jõuliselt kasvama aastal 2019, nii et see ei ole ainult praegusel ajal tehtud otsuste tulemus. No sellest on räägitud, et kriisi ja languse ajal ei tohiks makse tõsta. Maksutõusud ju jõustuvad loomulikult siis, kui majandus on jälle pöördunud kasvule.

Minu meelest on selles debatis oluline markeerida, et kui me vaatame seda praegust maksumuudatuste paketti tervikuna, siis näeme, et see ei pruugi meile veel tagada kindlust, et me mahume sinna 3% sisse, kuhu me peame mahtuma. Ükskõik, kui rasked või ebameeldivad ja ebapopulaarsed ei ole praegu menetluses olevad otsused, siis hull lugu on see, et see ei pruugi veel olla kõik, et tegelikult on vaja vaadata siit edasi. Ma juhiksin tähelepanu ka sellele, et reaalselt ei lahendata nii mitte ühtegi sellist süsteemset probleemi, mis meil on näiteks tervishoius perearstide puuduse näol või hariduses õpetajate puuduse näol. Riigikaitsele me eraldame 3%, aga elanikkonnakaitse püsirahastuseks me praegu ei ole vahendeid leidnud. Nii et tegelikult nende väljakutsetega tegelemine, mis meil on, et tagada Eesti inimestele vajalike avalike teenuste kvaliteet ja kättesaadavus, ei ole isegi veel selle maksupaketi osa.

Mis puudutab kriitikat, mis opositsioonist tuleb, siis loomulikult see ongi opositsiooni roll: tuua välja otsuste nõrgad kohad ja juhtida neile tähelepanu. Aga mulle ei meeldi, et alternatiive ju keegi välja ei paku. Kahjuks ei ole nii, et saaks alati valida hea ja halva vahel. Teinekord tuleb valida halva ja halva vahel. Mina küll ootaks opositsioonilt ka ettepanekuid, et mis siis teha. Tooge see välja. Praegu, andke andeks, tuli ainus rahanduspoliitiline ettepanek Varro Vooglaiult, kes ütles, et võtame lihtsalt laenu ja ärme maksame seda tagasi. Kui nüüd Riigikogu opositsiooni tase on tervikuna see, et teil pole targemaid mõtteid kui Varro Vooglaiul, siis on minu meelest natuke kehvasti.

Viimase asjana ma tahan öelda, et siin on tehtud ettepanekuid, et lükkame selle eelnõu tagasi ja ärme seda arutame. No selge, et see ei ole mõistlik ja konstruktiivne ettepanek. Aga ma ütleksin, et kindlasti võiks hoida avatud meelt ja pidada siin saalis ja ka komisjoni tasemel erakondade vahel debatti, kas seda eelnõu on võimalik parandada. Ma arvan, sotsiaaldemokraadid ei pane seda ust sada protsenti kinni ega ütle, et see, mis valitsusest tuli, on aamen kirikus ja seda peab nüüd Riigikogu toetama. Ega me ju siin mingi kummitempel ei ole. Nii et jätame eelnõu menetlusse ja arutame asja edasi. See on üleskutse sotsiaaldemokraatide poolt. Aitäh teile!

Suur aitäh! Eesti Reformierakonna fraktsiooni nimel saab sõna Maris Lauri. Palun!

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Maksude tõstmine ei ole üldiselt kellelegi meeldiv tegevus. Keegi ei taha seda väga teha. Jah, kindlasti on inimesi, kes on valmis seda tegema. Ma näen siin kahte varianti. Ühed on need, kes loodavad maksutõusust ise kasu saada, ilma et nad ise midagi panustaksid, ja teised on need, kes tahavad maksutõusuga kedagi karistada.

Kuid iga tervemõistuslik inimene saab aru, et kui tahetakse pidada oma riiki, siis selle jaoks tuleb leida tulusid, sest kulud on ka olemas. Riigi tuludeks on maksud, riigi tuludeks ei ole laenud. Laen on tarbimine tuleviku arvel. Isegi kui loodetakse, et laenu ei pea tagasi maksma või see jääb nii-öelda igavesti ülerullimiseks, siis intressi tuleb maksta ja intresside jaoks tuleb kuskilt tulu teenida.

Kui me tahame Eesti riigis jagada rohkem toetusi, siis paratamatult tähendab see seda, et me peame koguma rohkem maksutulusid. Kui me tahame suuremaid kaitsekulutusi – ja mul on küll tunne, et siin saalis on selles üpris suur konsensus –, siis ka selleks tuleb meil ressurssi leida. Need ei ole ühekordsed kulutused, et teeme ära ja homme ei ole neid vaja teha. Need on püsikulud ja püsikuludel peavad olema kõrval ka püsitulud.

Viimastel aastatel, viimaste valitsuste ajal on kõvasti tõstetud sotsiaalkulutusi. Ma tuletan meelde, et kui me olime eelmise koosseisu lõpus perehüvitiste seadust vastu võtmas, siis esitati ka küsimus, kust sellele kate tuleb. Vastuseks pakuti, et küll järgmine Riigikogu otsib. Otsigem siis! See ongi see põhjus, miks me peame kahjuks tõstma makse, sealhulgas käibemaksu.

Kui me käibemaksu[tõusu] puhul vaatame seda, et see läheb meie riigikaitse tugevdamiseks, siis on oluline, et sellesse panustaksid kõik või võimalikult kõik inimesed. Jah, me võiksime kehtestada eraldi riigikaitsemaksu. Selliseid ideid on ju ringi hõljunud, kuid maksuadministratiivselt oleks see kulukas. Targem on tõsta maksumäärasid, see on lihtsalt lihtsam.

Kindlasti on vaidlusaluseid kohti. Meil on ka komisjonis olnud diskussioon erandite kaotamise ja eelkõige majutusteenuste küsimuse üle. Aga see ongi see koht, kus Riigikogu peab toimima ja arutelusid [pidama]. Kui tõesti mingil hetkel tundub, et mingi asi ei sobi ja see lahendus ei ole parim, siis leitaksegi teine lahendus. Seda on siin varem tehtud ja ma usun, et tehakse ka nüüd ja tulevikus.

Meile ei pruugi maksude tõstmine meeldida, aga see on kahjuks paratamatu, see on vajalik ja kindlasti [on vajalik] ka käibemaksumäära tõstmine. Väga palju on siinjuures juttu olnud inflatsioonist ja majanduskasvust. Keerulistel aegadel on inflatsiooni ja majandus[kasvu] prognoosimine keeruline. Eks erinevad institutsioonid olegi Eestile pakkunud mõnevõrra erinevat pilti, kuid kõik ütlevad, et olukord ei ole väga särav. Samas ei ole olukord ka nii hull, kui mõned armastavad ja tahaksid ette kujutada. Meil peab endis olema usku ja mina usun. Lisaks sellele usun, et Eesti inimesed tegelikult mõistavad, et sellise keerulise ja raske otsuse tegemine on vajalik. Aitäh!

Kuivõrd Raimond Kaljulaid mainis oma sõnavõtus kolleeg Varro Vooglaidu, siis on igati õigustatud tema soov esitada vasturepliik. Kaks minutit. Palun!

Suur tänu, lugupeetud istungi juhataja! Tõepoolest, aimasite õigesti, seda ma täpselt soovin. Kuulsin ebameeldiva üllatusena, et kolleeg Kaljulaid paneb mulle suhu sõnu, mida mina ei ole lausunud, rääkimata sellise mõtte väljendamisest. Üks võimalus on muidugi see, et ta ei saanud täpselt aru, mida ma rääkisin, teine võimalus on see, et ta sihilikult vääresitab minu positsioone. Aga õiendada igal juhul tuleb. Väide, nagu ma aru sain, kõlas umbes nii, et minul on ainukene lahendus, mis välja pakkuda on, ja see on see, et võtta laenu ja mitte seda tagasi maksta. Täitsa absurdne jutt! Ma pole sihukest asja kunagi ei öelnud ega mõelnud. 

Eelnevalt minister Mart Võrklaeva poole pöördudes, tõsi, püstitasin küsimuse, mille selgitusena rääkisin sellest, kas ei oleks mõistlik kaaluda siiski laenukoormuse suurendamist, pidades silmas tõsiasja, et Eesti laenukoormus on Euroopas üks väiksemaid, kui mitte üldse kõige väiksem, ja võttes arvesse, et inflatsioonitase on kõrgem kui intresside tase. Teisisõnu, see tähendab seda, et kui olukord sellisena püsib – ja võib eeldada, et püsib, võib-olla isegi süveneb –, siis inflatsioon sööb laenusid tasapisi ära. Riikide võimalus saada lahti oma laenudest seisneb ainult selles võimaluses. Rohkem võimalusi põhimõtteliselt ei ole. 

Sellises rahandussüsteemis, kus me elame, kus pidevalt trükitakse raha juurde, loodetakse sellele, et inflatsioon sööb laenud ära. Paljud inimesed, kes võtsid 20 aastat tagasi laenu, et kodu osta, teavad seda ju isiklikust kogemusest. On kahesuguseid inimesi. Ühed ütlesid: "Võtame laenu, ostame kodu." Tänaseks on inflatsioon suure osa nende laenust ära söönud. Teised olid need, kes ütlesid: "Ärme võtame laenu, meil ei ole võimalusi. Elame nende võimaluste piires, mis meil on." Ja nemad on täna olukorras, kus neil ei ole kodu. Esimesed on võitnud, teised on kaotanud, kusjuures esimesed on paljuski võitnud teiste arvel. Riikide puhul, ma arvan, toimib see paljuski sarnasel moel. 

Ma loodan, et see õiendus aitab mõista, mida ma tegelikult silmas pidasin. Aitäh!

Aitäh! Eesti 200 fraktsiooni nimel palun kõnepulti Igor Taro. Palun!

Austatud juhataja! Austatud kolleegid! Selle arutelu käigus kuulsime etteheiteid antud eelnõu mõjuanalüüside puudumise kohta ja ka küsimust, kas on võimalik arvutada, kui palju käibemaksumuudatus mõjutab perede kulutusi. Selleks, et seda teada saada, piisas väikesest taskuarvutist ja arvutusest. 1000 euro puhul kaupade ostmisel saab uue määra järgi lisakulu olema umbes 17 eurot. Igaüks võib ise hinnata, kas see 17 eurot on dramaatiline tõus või mitte. Samal ajal on siin kõneldud ka teistest rahanduslikest muudatustest, sellest, et need viivad riigieelarve tuludest raha välja. Aga see on see raha, mis jääb maksumaksja taskusse. Seega on tegu ju positiivse muudatusega maksumaksja jaoks. 

Arutelu käigus on mängitud erinevate ideedega, näiteks toidukaupade käibemaksu puhul, meedia käibemaksu puhul ja nii edasi. Mulle tundub, et see näitab, et kõik kolleegid teadvustavad probleemi ja seda, et sellega tuleb tegeleda. Antud eelnõu ongi üks nii-öelda poliitiliste valikute kogum. Tehakse poliitilised valikud, et millega tegeleda ja millega mitte ning milliseid valikuid maksumuudatuste puhul teha. Meedia kohta võib etteruttavalt ära öelda, et sealt ei ole võita nii palju, kui palju siin sellele küsimusele aega kulutati. 

Kokkuvõtteks tahaks öelda seda, et väited, nagu nende eelnõude või muudatuste arutelude käigus ei oleks huvigruppidega arvestatud, ei päde. Meie fraktsioon kohtus ja ma usun, et ka teised fraktsioonid ja saadikud kohtusid huvigruppidega, kuulasid ära ka majutusettevõtete juhid ja nende esindajad. Selleks, et me saaks nende aruteludega edasi minna ja leida antud probleemile parim lahendus, teemegi ettepaneku selle eelnõuga edasi minna. Aitäh!

Suur tänu! Palun Isamaa fraktsiooni nimel kõnepulti Priit Sibula.

Aitäh, austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Isamaa fraktsioon loomulikult ei toeta seda käibemaksuseaduse muutmist ja selleks on üsna mitu põhjust. 

Aga ma läheks kõigepealt tagasi ajalukku. Siin on täna üsna palju räägitud meediateenuste käibemaksu muutmisest, mida mina omal ajal toetasin, aga siis, kui minister käis seda tutvustamas, ütlesin, et nendel muudatustel peaksid olema õiged põhjendused. Kui minister ei oleks rääkinud meediateenuste käibemaksu vähendamise põhjendusena mitte sellest COVID‑i probleemist, vaid sellest, mis tegelikult sellesse valdkonda ammu puutub, et Euroopa ei suuda ühtselt suurtele gigantidele vastu saada ja tegelikult on turg ümber jagatud Google'ite ja Facebookide vahel, kuhu reklaamiraha liigub, ja seetõttu on järjest keerulisem klassikalise meediaga tegelda, siis sellest ma oleks aru saanud. Aga toodi mingi imepärane ja kummaline põhjendus, mida tänagi on palju toodud. 

Ma tsiteerin mõnda huvitavat seisukohta. Juba infotunnis ma rääkisin ühest uudisest, mis tuli eile kell 16.20: "Rahandusminister Mart Võrklaev kooskõlastas kohalike omavalitsuste tulumaksu eraldamise põhimõtete muutmise, kuid märkis selle juures, et eelnõu on koostatud liigselt kiirustades ja seda oleks pidanud plaanima koos 2025. aastaks kavandatud maksumuudatustega." Siis ta põhjendas, et see eelnõu ei käsitle 2025. aastal kehtima hakkavaid maksumuudatusi, sealhulgas kerkivat käibemaksu, mis mõjutab kohalike omavalitsuste kulusid, ja puudub mõjuanalüüs. Aga kuna see oli nii absurdne, siis oli ausalt öeldes endalgi raske esialgu aru saada, milles see probleem on. Kolmas lõik sellest eilsest uudisest algas nii: "Kõnealuse eelnõu koostas rahandusministeerium, [Mäletatavasti on rahandusminister Mart Võrklaev – P. S.] kooskõlastusele saatis selle regionaalminister Madis Kallas." Aga siis mulle meenus, et siiski on Rahandusministeeriumis ka mõni osakond, mis allub Madis Kallasele. Seega, seda eelnõu ei koostanud siiski Mart Võrklaev, vaid Madis Kallas, ja Mart Võrklaev kritiseeris seda ebapiisavat analüüsi, mille on sellesama käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu juures teinud ministrid Riisalod. 

Tegelikult sellest seletuskirjast, mis nüüd on, mina kahjuks nendele probleemidele lahendusi endiselt ei saanud. Aga [9.]mail Signe Riisalo, kes on sotsiaalkaitseminister, kirjeldas probleemi, mis puudutab madalamaid detsiile. 1.–6. detsiilini võib rahaline võit tulumaksuseaduse muudatuse korral olla küll 100 eurot, eks ju, esimeste detsiilide puhul on see 0, aga nende puhul ei ole käibemaksu muudatuste juures käsitletud rahalist kulu, mis võib olla suurem kui tulumaksumuudatuste rahaline tulu: "Seega käibemaksumäära suurendamine ja ühtse tulumaksuvaba summa loomine võib luua olukorra, kus suhteliselt suuremat koormat kannavad madalama sissetulekuga inimesed. See mõju oleks vastupidine tulumaksuseaduse seletuskirjas tulumaksuvabastuste kaotamise selgitustele, mille kohaselt "[s]oodustuste kaotamine seevastu aitab tasandada nende ebaühtlasest jaotusest tulenevat ebaõiglust"." 

Teine punkt. Eraldi murekoht on pensionäridega, kes enamasti kuuluvad sissetulekute järgi 3.–6. detsiili. Nende keskmine pension on tulumaksuvaba ja seega nende tulud tulumaksumuudatustega ei suurene, aga kulud käibemaksumäära 2%‑lise kasvuga suurenevad. "Seega pensionäride rahaline heaolu nendest muudatuste tulemusena ei parane. Lisaks halveneb pensionäride olukord võrreldes teiste sissetulekugruppidega, sest nagu ka seletuskirjas on kirjas, siis käibemaks on regressiivse mõjuga maks – madalama sissetulekuga grupid kulutavad suurema protsendi oma sissetulekust käibemaksule." Probleem, millele minister Riisalo veel viitab, on see … (Juhataja helistab kella.)

Vabandust!

Palun lisaaega ka.

Palun, kolm minutit lisa!

… et kui tulumaksumuudatused hakkavad kehtima alles 2025. aasta 1. jaanuaril, siis käibemaksumuudatused ehk kulud juba järgmise aasta 1. jaanuaril. Seda vahet ei ole kirjeldatud ja tänastes aruteludes mitte mingit mõistlikku selgitust sellele ei olnud, välja arvatud see, milliseid eelajaloolisi suuri tegusid Reformierakond on justkui teinud, kuidas ta aastaid tagasi lahendas kõik need probleemid, mida ta minu arvates nende maksumuudatustega alles tekitada plaanib. 

Teine minister on härra Riisalo Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeeriumist. See on eriti veider ja sellest ma tegelikult ka aru ei saa, miks koalitsioon väntsutab turismiettevõtjaid. Kui on valmidus muuta turismiettevõtetel käibemaksumäära, siis võiks selle ausalt välja öelda. Või siis oleks võinud selle paragrahvi koos nende muudatustega välja võtta, kuni koalitsioon saavutab selguse, kuidas see sektorit mõjutama hakkab. 

Aga majandusministeeriumi analüüsis on väga selgelt kirjas, kuidas see, kui maksumäär tõuseb 9%‑lt 22%‑le, turismisektorit mõjutab. Ööbimiste arv väheneb 4–11%. Näiteid on toodud 2009. aastast, kui see Leedus vähenes. Mingit loodetud laekumist, 20 miljonit või kuni 35 miljonit, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi analüüside põhjal küll kusagilt näha ei ole. Üsna mitmel leheküljel on toodud erinevaid põhjendusi, kuidas see muutub. Täna on õige mitmel korral räägitud, kuidas turismindust on mõjutanud viimased kriisid, nii COVID kui ka sõda. Tegelikult on turiste jäänud vähemaks, kuigi tõsi, rahandusminister ütles, et see olukord on viimasel aastal muutunud. Aga kui me vaatame tagasi, mida ka meeldib ministrile hästi teha, siis näeme, et 2019. aastal oli välisturistide osakaal 63%, möödunud aastal oli see 45%. Ehk see toimus siseturismi arvel. Kui minu eelkõnelejad siin rääkisid, kuidas kõik maksumuudatused mõjutavad [olukorda] hästi, siis me teame, et tegelikult kulud ja maksukulud kasvavad, hinnad on läinud kallimaks. On ilmselge, et ka siseturism väheneb. Vähemalt on lisaks minule samasugusel arusaamal Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeeriumi analüüs. 

Nii et seda eelnõu ei kannata mitte mingil tingimusel toetada. Tänan tähelepanu eest!

Suur tänu! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 147 esimene lugemine lõpetada, kuid laekunud on Isamaa fraktsioonilt, Eesti Keskerakonna fraktsioonilt ja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonilt samasisuline ettepanek: eelnõu 147 esimesel lugemisel tagasi lükata. Seda ettepanekut peame hääletama. Läheme hääletuse ettevalmistamise juurde. 

Head kolleegid, palun tähelepanu! Panen hääletusele Isamaa fraktsiooni, Eesti Keskerakonna fraktsiooni ja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni ettepaneku eelnõu 147 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Ettepaneku poolt on 29 Riigikogu liiget, vastu 54, erapooletuid 0. Ettepanek ei leidnud toetust. Eelnõu 147 esimene lugemine on lõpetatud ja muudatus… Palun vaikust! Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on 31. mai kell 17.15. 

Head kolleegid! Oleme neljanda päevakorrapunkti ammendanud.

Läheme viienda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud tulumaksuseaduse ja kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 148 esimene lugemine. Selle menetlemine toimub täpselt samamoodi nagu kolme eelneva eelnõu puhul. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli rahandusminister Mart Võrklaeva.

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! (Juhataja helistab kella.) Austatud Riigikogu liikmed!

Väga vabandan, ettekandja! (Helistab kella.) Palun vaikust saalis! (Helistab kella.) Olge hea!

Eelnõuga on plaanis kaotada 2024. aastast füüsilise isiku täiendav maksuvaba tulu lapse ülalpidamise korral ja abikaasa eest ning õigus arvata oma maksuvabast tulust maha eluasemelaenu intressid. Soodustuste kaotamise eesmärk on vähendada riigi maksukulu ning kaotada kulukad ja ebaefektiivsed maksusoodustused, mis ei teeni enam algset eesmärki. Maksusoodustuste lõpetamisega vabanevate vahendite arvel saab riik toetada inimesi tõhusamalt ja katta kaitsekulusid, parandada eelarvepositsiooni. Maksusoodustustest jäävad alles koolituste soodustused, ka abikaasade puhul, annetuste ja kingituste mahaarvamine ning kolmanda pensionisamba soodustus. Maksusoodustustest võidavad eelkõige rikkamad detsiilid, kellel on piisavalt tulusid, et neid kasutada. Seega aitab nende soodustuste kaotamine tasandada maksusoodustuste ebaühtlasest jaotumisest tulenevat ebavõrdsust.

Teiseks tõstetakse eelnõuga aastast 2025 senist füüsilise isiku ja äriühingu tulumaksu määra kahe protsendipunkti võrra 22%‑ni. Lisaks kaotatakse eelnõuga soodusmäär 14% äriühingute regulaarselt jaotatavalt kasumilt ja sellega seoses ka füüsilistele isikutele makstud dividendilt kinnipeetav 7%‑line tulumaks.

Kolmandaks kaotatakse eelnõuga aastast 2025 regresseeruv maksuvaba tulu ning kehtestatakse ühtne maksuvaba tulu 700 eurot ehk 8400 eurot aastas. Erandiks on vanaduspensioniealised, kelle maksuvaba tulu võrdub keskmise vanaduspensioniga ja on täna kõrgem kui 700 eurot.

Tulumaksumuudatustel on kokkuvõttes negatiivne mõju riigi eelarvepositsioonile, inimestele tähendab see aga omakorda, et neile jääb tulumaksumuudatuste tulemusel rohkem raha kätte. Tegelik tulumaksu määr langeb vähemalt 2% võrra, kui brutotulu on vahemikus 1430–3890 eurot kuus, kõige rohkem aga 2100 euro juures, 5,3% võrra. Teisisõnu, kõige rohkem suureneb sissetulek inimestel, kelle palk ületab 2100 eurot. Sel juhul suureneb netopalk 1362 euro võrra aastas. Samas võidavad muudatusest ka madalama sissetulekuga inimesed. Näiteks keskmist palka, 1837 eurot kuus teeniv inimene saab uue süsteemiga 964 eurot aastas rohkem kätte. Päästjale, kes teenib täna miinimumpalgana 1620 eurot, on uue süsteemiga kaasnev lisasumma 636 eurot aastas, ja miinimumpalka teenivale politseinikule 982 eurot aastas. Õpetaja, kes täna saab miinimumpalka, 1749 eurot, saab aastas juurde 831 eurot, ja keskmist palka, 2048 teeniv õpetaja 1283 eurot.

Tööjõu efektiivne maksumäär ulatus 2021. aastal Eestis 32,7%‑ni, mis oli Euroopa Liidus 17. kohal. Tänane eelnõu vähendab tööjõu efektiivset maksumäära alla 32%, mis annab pingereas 20. koha. Kui maksuvaba tulu ja maksumäärad paigal püsivad, siis tõstab palgakasv näitajat. Senine langev trend näitab, et tööjõu maksukoormust on alates 2000. aastast oluliselt vähendatud nii maksumäära langetamise kui ka maksuvaba tulu tõstmisega. Tänase eelnõu toimel see trend jätkub. Aitäh!

Aitäh! Küsimused palun! Siim Pohlak.

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea minister! See on selline põhimõttelist laadi küsimus rohkem, aga te ei saa ka öelda, et see ei ole seotud antud eelnõuga. See puudutab vägagi seda eelnõu ja eelmist kolme eelnõu, mis te ette kandsite, ja ka tulevasi eelnõusid, mille te valitsuskoalitsiooniga sisse olete andnud. Küsin, kas te tunnustate ka Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna õigust ühel päeval, kui EKRE on valitsuses ja otsustab pöörata kõik need teie halvad otsused tagasi, ja kas te võite lubada, et te ei tee parlamendis kauem kui nädal aega obstruktsiooni, juhul kui EKRE hakkab neid tagasipööramisi tegema. Selline hästi põhimõttelist laadi küsimus. Kas te ikkagi tunnustate ja tunnistate demokraatiat ja ka meie erakonna õigust näiteks tulevikus selliseid otsuseid teha, mis teie halvad otsused tagasi pööravad?

Absoluutselt! Ma tunnistan demokraatiat ja parlamendi debatti ja parlamendi enamuse õigust otsuseid teha. Mis konkreetselt seda seadust puudutab, siis kui see maksuküür tehti Keskerakonna eestvedamisel, siis EKRE volikogu võttis vastu otsuse, et see on vastuvõetamatu, keskmist palka teenivat inimest ei tohi karistada. Ehk see on täpselt see, mida me täna teeme: me lõpetame selle ebavõrdsuse, me lõpetame selle ebaõigluse ja kaotame maksuküüru.

Hea kolleeg Siim Pohlak! Ma kahtlen sügavalt, et on protseduuriline, aga vabandan, kui ma eksin. Palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! See on ülimalt protseduuriline. Teie kui parlamendi kirglik kaitsja peaksite vägagi mures olema, et härra Võrklaev ei vastanud küsimuse teisele poolele, mis puudutas obstruktsiooni. Kas sellel päeval, kui minu küsimuses kirjeldatud asjaolud teoks saavad, Reformierakond ka piirdub parlamendis ainult nädalase obstruktsiooniga? Ma arvan, et teie kui juhataja peaksite väga huvitatud olema sellele küsimusele vastuse saamisest.

Aitäh, hea kolleeg! Mart Võrklaev on saanud Riigikogu liikme mandaadi, aga antud hetkel ta ei ole Riigikogu liige, ta on Vabariigi Valitsuse liige. Nii et see on ikkagi parlamendi pädevus nende asjade üle arutleda ja hinnata seda tegevust. 

Rene Kokk, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud minister! Te rääkisite siin ettekandes tutvustades seaduseelnõu nendestsamadest maksuvabastuste kaotamistest, mis siin plaanis on ja mis ei täida enam oma eesmärki teie väite kohaselt. Palun tooge mingid elulised näited ühe keskmise Eesti pere kohta – ema, isa, kaks või kolm last –, kuidas see teie seadusemuudatus neid aitab. Kuidas aitab reaalselt ühte Eesti peret, mis on viieliikmeline, kus on ema, isa ja kaks või kolm last? Tooge mõni eluline näide ka.

Eluline näide on see, et kui meil on ema, isa ja kaks last, siis näiteks, kui need vanemad teenivad, ütleme, ma ei tea, 1700 eurot kumbki, siis on võit pere peale 1660 eurot. Kui kumbki vanem teenib 2000 eurot, siis on võit pere peale aastas 2566 eurot.

Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Minister! Nüüd te olete järgmise sellise kurja eelnõuga meie ees. Näited elust. Ma räägin ikkagi sellestsamast, et kaotatakse füüsilise isiku täiendav maksuvaba tulu lapse ülalpidamise korral ja abikaasa eest ning õigus maha arvata maksustatavast tulust eluasemelaenu intressid. See on väga-väga põhimõtteline muudatus. Ja mulle saatis kirja viie lapse isa, kes on väga kurb, ja terve nende pere on väga kurb selle suurperede petmise pärast, et te võtsite neilt suurperede raha ära. Aga ta ütles ka, et nad said tagasi tulumaksu tagastusega ja intressi tagastusega pere peale 2300 eurot ja see oli neile väga suur [asi]. Ja nad saavad hakkama. Ja see on tegelikult nii kurb, et te lükkate nad, nagu te ütlete, toetuste saajate hulka, kes saaksid sihitult ja vajaduspõhiselt. Te lükkate siis endaga hakkama saavad inimesed kerjama. Ja siin on väga pikk ja bürokraatlik, hingetu ja südametu põhjendus sellele …

Hea kolleeg, palun küsimust!

… et need muudatused on kurjad ja suurendavad veelgi stressi, depressiooni ja usaldamatust oma riigi vastu inimestes. Miks te seda teete?

Ei, nad ei suurenda seda, sellepärast et nende muudatuste mõju on see, et tegelikult me suurendame inimeste sissetulekuid. Ja kui me räägime maksuerandite kaotamisest, siis varasemates debattides siin on olnud probleem, et väiksemate detsiilide inimeste sissetulekuid me piisavalt ei suurenda. Ehk maksuerisused on need, mis tegelikult teenivad just nende inimeste [huve], kes saavad sellest mõjust osa, kui neil on sissetulekud. Aga meil on rida inimesi, kelle sissetulekud ei küündi nii kõrgele, et üldse neid maksuvabastusi kasutada.

Kert Kingo, palun!

Tänan, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Alles siin tänases infotunnis Kaja Kallas uhkeldas, kuidas Eestis on kõik üli-ülihelded lastetoetused ja kuidas me lastele ikka nii palju teeme ja anname ja kuidas tema peab lugu emadest ja naistest, kes sünnitavad, ja lapsed on nii tähtsad. Nüüd on järjekordne – rõhutan, järjekordne – seadus, mis on risti vastu Kaja Kallase sõnadele ehk siis valitsusjuhi sõnadele. Näiteks kavatsete kaotada eluasemelaenu intressidelt tagasimakstava tulumaksu. Seda me ju teame, et eluasemelaenu võetakse – juba sõnast tuleneb see – eluaseme soetamiseks ja kui peres on palju lapsi, siis eelkõige selle jaoks, et tagada lastele head elamistingimused. Ja see, et see tulumaksu [tagasimakse] laenu intressidelt ära kaotatakse, see on ju lastevaenulik. See näitab, et valitsus ei taha lastele paremat elu, ei taha head elu.

Palun küsimust, kolleeg!

Seletage nüüd ära oma loogika.

Intresside tagastusel on piir 300 eurot, mis sinna arvestusse läheb, ehk maksimaalselt on võimalik aastas tagasi saada 60 eurot sellel perel. Kogupiir on 1200 eurot, kus sees on eluasemelaenu intressid, annetused ja koolituskulud. See 1200 jääb alles ja samuti jäävad alles koolituskulud. Mina julgen öelda, et suurem osa lastega peresid kasutab seda tulumaksusoodustust selleks, et koolituskuludena arvestada seal lasteaia kohatasu, ja see jääb alles. Perel, kus on näiteks kaks last, selline keskmine lasteaia kohatasu ja kodulaen, ei ole olnud võimalik niikuinii kogu seda … Nende soovitav tulumaksuvabastus on olnud suurem kui seaduses see 1200 [euro] piir. Ehk nad ei kaota praegu mitte midagi, vaid nad saavad oma lasteaia koolituskulu tagasi 1200 euro pealt.

Vadim Belobrovtsev, palun!

Aitäh! Lugupeetud minister! Me teame, et te esindate Reformierakonda. Kui mu mälu mind ei peta, siis kunagi Reformierakond väga visalt ja vapralt võitles selle eest, et tulumaksumäär alandada 26%‑lt 20%‑ni, mis lõpuks ka õnnestus. Ja minu küsimus on väga lihtne: mis vahepeal on Reformierakonnaga juhtunud? Sest selle asemel, et alandada makse, nagu see kunagi oli, te tegelikult praegu, vastupidi, tahate neid tõsta. Sellest räägib see eelmine seaduseelnõu, mis meil siin saalis oli, käibemaksu tõus, ja sellest räägib nüüd ka tulumaksumäära tõus. Miks see lähenemine on nüüd diametraalselt teistsugune?

Vastupidi, selle muudatusega, mida me praegu plaanime, maksuküüru kaotamise ja tulumaksu tõusuga 22%‑le, tegelikult efektiivne tööjõumaksu määr, mis on praegu 32,7%, langeb alla 32%. Ehk me ikkagi alandame tööjõumakse.

Varro Vooglaid, palun!

Suur tänu, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Ma pean tunnistama, et minu mure ikkagi seondub sellesama asjaga, millest me rääkisime peretoetuste seaduse muutmise seadusega seonduvalt. Põhiseaduse § 28 kohaselt ikkagi peaks riigivõimu teostamisel lähtuma sellest, mis seal kirjas on, et lasterikkad pered ja üleüldse perekonnad on riigi erilise hoole all. Ma küsin sellesama asja kohta, mis me seal küsisime õige palju kordi. Kas laste pealt nüüd täiendava maksuvaba tulu ärakaotamine on teie arvates kooskõlas selle põhiseaduse sättega, mida ma just nimetasin, pidades silmas, et riigivõimu võib ju teostada üksnes põhiseaduse ja sellega kooskõlas olevate seaduste alusel? Minule paistab, et see ei ole vähemalt selle põhiseaduse normi sättega kooskõlas. Tegelikult mulle tundub, et see ei ole kooskõlas ka Reformierakonna kunagise varasema hoiakuga, et inimesi peaks toetama pigem maksuvabastustega kui sotsiaaltoetustega. Mulle tundub, et te liigute siin vastupidises suunas.

Vastupidi, ma arvan, et see on väga sellega kooskõlas, sest neid tulumaksusoodustusi saavad kasutada need inimesed, kellel on ka piisavalt tulusid. Ehk täna on tegelikult kas või seesama lapse eest tulumaksuvabastus 1800 eurot teise lapse eest, 3048 kolmanda lapse eest. Sinna juurde tuleb juba see, et sul on eelnevalt, eks ju, see 654 × 12 tulumaksuvabastus. Ehk probleem ongi selles, mida me näeme ka statistikast, et see pere, kellel on võib-olla kolm-neli last, aga kelle sissetulekud on väiksemad, ei saa sellest maksuvabastusest tegelikult kasu. Neile see ei rakendu, sest nendel ei ole nii palju tulusid. See maksuvabastus sellisel määral rakendub eeskätt neile, kellel on suuremad tulud. Ja siis me nende maksuerisustega kohtlemegi erinevalt neid lastega peresid, kellel on väiksemad sissetulekud, ja neid, kellel on suuremad. See on ebavõrdne just nende suhtes, kes on väiksema sissetulekuga või suurema sissetulekuga. 

Rain Epler, palun!

Ma alustaks ministri sõnadega: vastupidi. Kui me nüüd võtame siin näiteks Võrumaal elava pere, kus on õnnelikult ema ja isa ja neil on kolm last, ja need vanemad teenivad tolle maakonna keskmist palka, mis oli neljandas kvartalis 1340 eurot, siis nemad tänu teie tegevusele saavad vastu pükse circa 1000 euroga aastas. Ja ma ei räägi siin üldse sellest, et te tahate ka toetusi vähendada. Samal ajal ilmselgelt lastetu pere sellest muudatusest midagi ei kaota. Kuidas teil ikkagi see jutt on, et nagu paremaks läheb või nad ei kaota? 1340 [eurot] on Võrumaa keskmine paraku. Ta ei ole teab mis suur sissetulek ka võrreldes Eesti keskmisega.

Ma teie kolleegile vastates tõin võrdluse, et pere, kellel on sama palju lapsi, aga ühel oluliselt väiksemad sissetulekud kui teisel, siis selline maksuerisus tegelikult kohtleb neid peresid ebavõrdselt. See oli see vastus. Kui te võrdlete nüüd seda, et on lastega pere ja lasteta pere, siis jah, lasteta perele niikuinii need maksusoodustused ei ole rakendunud, lastega peredele need on rakendunud. Aga samal ajal on ka näide, et kui sul on üks laps, siis sa tulumaksuvabastust ei ole saanud, kui sul on kaks last, siis sa seda saad. See on jällegi ebavõrdne kohtlemine ka nende perede puhul, kus on üks laps või kaks last. 

Rene Kokk, palun!

Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud minister! Teie jutu jätkuks siit, et eks need maksusoodustused ongi ju selleks ellu kutsutud, et oleks rohkem lapsi peredes ja et soodustada ja toetada neid peresid, kus on lapsi rohkem. Ma pean kohe ära ütlema, et ma olen kindlasti selle eelnõu vastu. See laste pealt täiendava maksusoodustuse äravõtmine on jälle üks väike kivikene selles ahelas, mis annab rohkem ebakindlust meie peredele. Kas ma saan õigesti aru, et teie eesmärk ongi kuidagi vaikivalt see, et jagame jälle raha ringi, tekitame ebakindlust ja jagame raha sinna, kuhu me lõpuks nagu ise tahame või kuhu teie tahate, ütleme siis nii? Mina küll ei näe, et see kuidagi Eesti perede heaolu parandaks ja looks võimalusi selleks, et meil oleksid tugevad perekonnad, ja annaks õiguskindlust.

Meie eesmärk kindlasti ei ole kuidagi perede turvatunnet vähendada. Veel kord, need maksusoodustused töötavad nende perede puhul, kellel on reaalselt sissetulekud. Kui su sissetulekud on madalamad ja sul ei ole sellisel määral võimalik tulumaksuvabastust kasutada, kui sul on kaks last või kolm last või neli last, siis sa seda soodustust ei saa. Ehk see soosib selgelt neid peresid, kus on suuremad sissetulekud. 

Helle-Moonika Helme, palun!

Ja vaat nüüd ma tulen selle teie loogika juurde ja peegeldan teile tagasi. Vaadake, kui minul on õunapuu ja teil ei ole ja kui minu õunapuu saetakse maha, siis kuidas see teid aitab? Teil ju ka ei ole enam õunapuud, teil ju nagunii ei olnud seda. Kuidas see teid aitab? Ma loen siit, eks ole, et loomulikult, valitsusel on õigus teha neid [otsuseid] ja need kõik on poliitilised otsused, kuidas, milliseid ühiskonnagruppe eelistada või mitte. Aga te võtate ära, nagu ma ütlesin, kõige haavatavamatelt ühiskonnagruppidelt, peredelt, lastelt, abikaasadelt, kes kasvatavad lapsi, meie tulevikku, mitte ei orja kuskil miinimumpalga eest ega vii oma lapsukesi riigimajadesse, sõimedesse ja lasteaedadesse. Seletage mulle ära, ma ikkagi ei saa aru ja ma arvan, et väga paljud ei saa aru, ka inimesed, kes meid vaatavad, ei saa aru, kuidas raha äravõtmine inimestelt neile raha juurde annab. Seletage see loogika ära.

Maksuvabastused rakenduvad nendele peredele ja nendele inimestele, kellel on suuremad sissetulekud. Need, kellel on suuremad sissetulekud, saavad ka suuremat võitu sellest tulumaksureformist, mis kaotab maksuküüru. Ja nagu ma oma kõnes ütlesin, 2000 eurot teenivale inimesele toob see aastas 1300 eurot lisatulu. Ja samal ajal need, kelle tulud on väiksemad, nendest tulumaksusoodustustest osa ei saa. Ehk me tegelikult vähendame seda ebavõrdsust.

Priit Sibul, palun!

Aitäh! Üsna huvitavaks läheb. Kuna te väiksemate sissetulekutega inimeste ja perede probleemi ei suuda lahendada, siis olete otsustanud seda, mis on teie puhul üllatav, et hakkate karistama suuremate sissetulekutega inimesi. Vähemalt niiviisi te vastate õige mitmetele küsimustele ja isegi oma sissejuhatavas sõnavõtus püüdsite väita, et kuna nendest maksuerisustest saavad rohkem kasu suurema sissetulekuga inimesed, siis te võtate need ära, et olukord oleks võrdsem. Aga siis ma ei saa aru, miks te nendele inimestele selle 700 eurot maksuvabastust teete, sest see ju muudab taas kord ebavõrdseks, sest siiamaani nad ei saanud maksuvabastust, nüüd te võtate neilt need maksusoodustused ära ja annate neile 700 eurot maksuvabastust. Kus see loogika on, kuidas see võrdsus selles kontekstis tekib? Ei saa aru.

Aga minu meelest teie peaksite ära otsustama, et meie eelnevatel eelnõude arutlustel oli teil kogu aeg probleem, et me teeme liiga väiksema sissetulekuga inimestele ja me hellitame suurema sissetulekuga [inimesi]. Loogika ongi selles, mis on nende maksumuudatuste eesmärk. Maksumuudatuste eesmärk on tuua täiendavat raha riigieelarvesse ja sealjuures ... (Hääl saalist.) Ei, me ei toeta ju rikkaid. Hetk tagasi te ütlesite, et me võtame rikkamatelt ära. Ma ütlengi, et otsustage ära, kellelt me siis võtame, kellelt mitte.

Hea kolleeg Priit Sibul, laseme vastata!

Ma olen lõpetanud. Aitäh!

Anti Poolamets, palun!

Aitäh! Lubage alustada komplimendiga. Ehk 3% SKP‑st riigikaitsele. No see on hea asi! Läkski ainult 20 aastat, kuni te selleni jõudsite, aga jõudsite. Alustasite ajateenistuse kaotamisega 20 aastat tagasi, aga näete, nüüd on 3% SKP‑st. Tubli! Tubli, see on areng! Aga mind huvitab see, mida teha ikkagi teie argumentidega, et kõik need maksud on riigikaitse arendamiseks. Samas me näeme, et osa makse viivad majanduse pigem langusesse. Ja riigikaitse võib olla 3% SKP‑st, aga absoluutarvudes see kahaneb, sest praegu on ju nii tõsine majanduslangus. Ja see võib jätkuda, te ei ole ise ka kindel selles. Ehk siis tegelikult, kas ei oleks pidanud eraldi riigikaitsemaksu kehtestama? Kas te üldse arutasite selle üle, et siis oleks olukord ehk parem? Sügisel saame võib-olla vähem raha riigikaitsele, sest majandus muudkui kukub.

Riigikaitsekulud ei vähene, sellepärast et varasem loogika on ju ka olnud see, et see on 3% SKP‑st, ja kui see absoluutnumbrites peaks vähenema, siis tegelikult reaalselt tuleb riigikaitsesse rohkem raha. Jah, oli ka arutelul eraldi riigikaitsemaks, aga ma arvan, et siis oleks see debatt siin täpselt samamoodi, sest küsimus on selles, millisel kujul kõik võrdselt saavad riigikaitsesse panustada. Ja seda me oleme ka algusest peale öelnud, et siis käibemaksu ja tulumaksu tõus on kõige ühetaolisemad. See puudutab inimesi võrdselt. Ehk siis riigikaitsesse panustavad nii need, kes teenivad rohkem, kui ka need, kes teenivad vähem, nii tulumaksu kui ka tarbimismaksude kaudu.

Kersti Sarapuu, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Hea minister! Eelnõuga kaotatakse aastast 2024 füüsilise isiku täiendav maksuvaba tulu lapse ülalpidamise korral ja abikaasa eest ning õigus arvata oma maksustatavast tulust maha eluasemelaenu intressid. Peale selle lõpetatakse kõik niisugused ebaefektiivsed maksusoodustused. Minu küsimus on, kui palju me riigieelarvesse nende muudatuste kaotamisega tulu teenime, et me saaksime eelarve tasakaalule üha lähemale.

Jah, üks moment. (Lehitseb pabereid.) Kogumõju on järgmine: 2025. aastal füüsilise isiku tulumaksu maksusoodustuste kaotamine on 34 miljonit ja siis … Jah, see ongi, küsimus oligi maksusoodustuste kohta.

Jaak Aab, palun! 

Tänan, austatud juhataja! Hea rahandusminister! Just praegu te lugesite ette hulga numbreid, kuidas kõik võidavad tulumaksu muudatusest. Nüüd ma loen ette kogu teie maksumeetmete paketi mõju, mida on hinnanud Rahandusministeeriumi ametnikud. "Meetmetel on ümberjaotuslik mõju, mis tähendab, et mõju erineva tulutasemega leibkondadele on erinev. Enamiku tuludetsiilide /---/ netosissetulek väheneb muudatuste tulemusena. Maksuvaba tulu regressiooni (Ehk lemmikküüru. – J. A.) kaotamise tulemusel suureneb netosissetulek 7. kuni 9. sissetulekudetsiilis." Ehk selgelt keskmisest kõrgemat sissetulekut saavad inimesed võidavad teie muudatustepaketist juurde. Te räägite kogu aeg, et peaks nagu vajaduspõhiselt inimesi aitama, erinevaid gruppe aitama, aga nüüd te teete kingituse keskmisest suuremat tulu saavatele inimestele. Ma ei saa sellest silmakirjalikkusest aru.

Aitäh! Ma nüüd ütlen veel kord, et otsustage ära, kas me siis teeme rikkamatele inimestele kingituse või mitte. Ühel hetkel te ütlete, et me teeme rikkamatele kingituse, ja järgmine hetk ütlete, et me võtame rikkamatelt raha ära lastesoodustustega. Loogika ongi ju selles, et me kõikide maksumuudatustega kokku suurendame riigieelarve tulusid. Need on vajalikud kaitseks ja selleks, et eelarvepositsiooni parandada. Ja siin, kui vaadata konkreetselt tulumaksu puhul, siis jah, kõrgemates detsiilides sissetulekud tõusevad. Teistpidi me kaotame ära ebavõrdsust suurendavad tulumaksusoodustused, millest on rohkem kasu rohkem teenivatele inimestele ja vähem kasu vähem teenivatele inimestele, kes praktiliselt ei saa kasu. Ja sealjuures tuleb vaadata seda poolt, mis on olnud meie varasemad otsused: keskmise pensioni tulumaksuvabastus, tulumaksuvabastuse tõus, toimetulekutoetus, mis on kõik suunatud sinna alumistele detsiilidele.

Arvo Aller, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea ettekandja! Loen seda eelnõu ja seletuskirja ja varasemalt olen seda muudes kontekstides lugenud ning ma olen segaduses. Siin on praegu, lehekülg 16 joonis 3, marginaalne maksumäär 2025. Joonis 4 on tegelik tulumaksumäär 2025. Ja hakkasin mõtlema, mida see tähendab. Ülevalt loen, et marginaalne maksumäär väheneb tuluvahemikus 1200–2100 eurot varasemalt 34,5%‑lt 22%‑le ehk kaob niinimetatud maksuküür. Siin tekkis mul ka tõrge. Ma ka ei leia viidet, mis asi see on siin. Sulgudes on kirjas: "Tõrge! Ei leia viiteallikat." Kas 2025. aastal tekib see küür või on praegu see küür? Kas varasemad analüüsid, mis just praegu toimub, on ka kuskil olemas?

Aitäh! Maksuküür on meil ikka praegu olemas. Marginaalne maksumäär vahemikus 1200–2100 on 34,5%. See tähendab seda, et igalt eurolt, mis inimene seal juurde teenib, ta kaotab oma maksuvabast tulust 0,726 eurot. Ja see tähendab seda, et selles vahemikus igalt eurolt, mis sa teenid, tulumaksu arvestatakse selle 1 euro pealt 20%, ja lisaks, kuna sa kaotad oma tulumaksuvabastusest 0,726 eurot, siis selle pealt on omakorda 20% tulumaksu ehk selle küüru vahemikus ongi marginaalne maksumäär – see, kui palju inimene tulumaksu maksab – 34,5%.

Lauri Laats, palun!

Aitäh! Kui vaadata erinevaid prognoose, siis hetkeseisuga prognoositakse, et selle aasta nominaalne puudujääk jääb kuskil 4,3% juurde. Ja valitsus, nagu ma olen aru saanud, on võtnud plaani, et kuni 2027. aastani püüda seda –3% ehk saavutada lubatud protsent. Kas teil on olemas ka ülevaade meie naabrite rahaseisust ja ka üleüldiselt Euroopa Liidu teiste riikide rahaseisust? Kuidas nemad praegu talitavad? Kas nad ka on võtnud selle eesmärgiks või on neil teised eesmärgid? Kas või võtame näiteks Soome.

Aitäh! Järgmisest aastast on plaan uuesti jõustada Euroopa Liidu eelarvereeglid, mis selle –3% sisemajanduse kogutoodangust maksimaalse määrana ette näevad miinuse vaates. Seda reeglit peavad hakkama siis kõik Euroopa Liidu riigid täitma. Praegu need arutelud ka rahandusministrite vahel ja eri riikides käivad. Ja see suund kõigil on, sest kõigil on kohustus ja ka teised riigid peavad sinnapoole liikuma.

Kert Kingo, palun!

Ma tänan! Lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! No ma ei tea, see on nii segane asi ja see läheb järjest absurdsemaks. Te kavatsete kaotada ära täiendava maksuvaba tulu nii laste pealt kui ka abikaasa pealt. Siis räägite, et võidetakse selle arvelt, et on koolituskulud ja need saab lasteaiatasudeks kanda. Aga lasterikastes peredes on tihti ema kodune. Ta tööl ei käi, tal puudub vajadus lapsi lasteaeda viia. Ehk siis see argument ei päde. Teiseks tõite näite, et ebavõrdne kohtlemine on, kui peres on üks laps, siis seal maksuvaba tulu ei olnud, ja teises peres on kaks last. Aga see ongi ebavõrdne, sest sellel ühel lapsel on kaks vanemat, kes teenivad raha, ja tema elab palju jõukamas peres kui see pere, kus on kaks last ja kaks rahateenijat. Üleüldse, terves riigis on palgad erinevad ja ebavõrdsus ongi igal pool. Kuhu te oma võrdsuse jutuga nüüd tahate jõuda? Kas te hakkate palkasid ühtlustama või hakkate laste arvu piirama?

Ei, me ei hakka laste arvu piirama. Ja tegelikult sissetulekuid me tõstame. Aga see näide, mis te tõite, et kui on ema kolme lapsega kodus ja tööl ei käi. Siis peab ütlema, et sellel teisel vanemal peab olema ikkagi võrdlemisi suur sissetulek, et neid maksusoodustusi saada. Neid maksusoodustusi on võimalik ikkagi siis kasutada, kui sul on ka sellel määral tulusid.

Andre Hanimägi, palun!

Lugupeetud aseesimees! Hea minister! Ka eelmises punktis oli väga palju juttu sellest, et see maksupakett aitab inimesi ja toob raha juurde paljudele ja nii edasi ja nii edasi. Ma vaatan siit Statistikaameti lehelt: mediaantöötasu, neljas kvartal 2022, Valga maakond 1134 eurot; Võru maakond 1198 eurot; Põlva maakond 1241 eurot; Saaremaa ja nii edasi. Minu küsimus: mida need Valga‑, Võru‑, Põlva‑, Saaremaa, Hiiumaa, Jõgevamaa, Ida-Virumaa inimesed sellest maksupaketist, kus tõuseb käibemaks, kus tuleb tõenäoliselt automaks ja kus nüüd tuleb see tulumaksu pakett, täpsemalt võidavad?

Kui me räägime praegu tulumaksust, siis tulumaksuvabastus 700 eurot neid inimesi kindlasti mõjutab. Kui ma toon siin veel numbreid, siis miinimumpalka saav õpetaja, kes saab 1749 eurot kuus, saab aastas täiendavalt 831 eurot. Ja veel kord: need inimesed, kellel on madalam palk, nende jaoks me oleme tõstnud juba tulumaksuvabastust 500 eurolt 654 eurole. Keskmine pension on tõusnud juba üle 700. Ehk ka need on meetmed, mis annavadki nendele inimestele täiendavat tulu. Aga kokku võttes me loomulikult peame vaatama, et kuna me maksukoormust oma maksumuudatustega tõstame, siis eesmärk ongi ju see, et riigieelarvesse tuua täiendavaid vahendeid kaitseks ja eelarvepositsiooni parandamiseks. Loomulikult maksukoormus meil tõusebki. Samal ajal on meil täna maksukoormus languses, aga meie kulud tõusevad. Ehk eesmärk ongi viia maksukoormus sellele tasemele, mis ta on olnud ka perioodil 2019–2021, ehk seal kuskil 33,5% peale.

Tanel Kiik, palun!

Austatud Riigikogu aseesimees! Hea rahandusminister! Kui seda maksupaketti tervikuna käsitleda, nagu te tahtsite oma vastuses, siis mulle isiklikult jääb selline mulje, et valitsuskoalitsioon käitub justkui selline Robin Hoodi kuri kaksikvend. Robin Hood võttis jõukatelt, et jagada vaestele. Valitsuskoalitsioon käitub teistpidi ehk võtab vaestelt, et aidata jõukamat osa ühiskonnast. Seda näitavad ka teie enda seletuskirjad ja koalitsioonisaadikute ausad ülestunnistused, et see maksupakett tõesti süvendab ja suurendab ühiskondlikku ebavõrdsust. Need on täpsed tsitaadid. 

Aga küsimus teile. Kui see maksupakett on nii oluline, siis keskendume viilukaupa, võtame need tulumaksumuudatused. Kui palju konkreetselt see praegu meie ette toodav tulumaksureform ja tulumaksumuudatused riigieelarvele lisatulu toovad, millest te rääkinud olete? Ja kuhu see lisatulu, mis need tulumaksumuudatused, ma rõhutan, toovad, läheb? Kas see läheb riigikaitsesse, perede toetamisse või mis valdkonda see raha suunatakse?

Aitäh! See on olemas ka seletuskirjas, et võrreldes praeguse süsteemiga tulumaksumuudatused täiendavat tulu meil eelarvesse hetkel ei too. Küsimus on selles, et tulumaksu olemus kui selline on ikkagi täiendav raha eelarvesse. Ehk kui palju aastaid me veel võrdleme seda selle küüraka süsteemiga, kus meil osa inimesi pidi maksma tulumaksu 34,5%?

Martin Helme, palun!

Aitäh, hea asejuhataja! Minister! No selle õpetaja näite kohta, mis te siin just tõite. Kolleeg Hanimägi küsis maakonna keskmisi, mis on 500 eurot vähem kui see õpetaja palk. Ja see õpetaja saab kindlasti ainult sellisel juhul endale mingisugusegi kasu sellest maksulangetusest, kui ta on lastetu, mis paistab olevat teie valitsuse peamine eesmärk Eesti iibepoliitikas. Te enne ütlesite, et riigikaitsesse panustavad võrdselt nii need, kes on rikkamad, kui need, kes teenivad vähem raha. Ei, see on ju otsene vale! Panustavad ikka vaesed rohkem. Enne, kui me käibemaksust rääkisime, tõin välja seletuskirjast, et kõige väiksema sissetulekudetsiili inimesed maksavad oma sissetulekust kaks korda suurema summa käibemaksu ära kui kõige rikkama omad. Ja samamoodi, lastega pered kannatavad selle eelnõu puhul rohkem kui lastetud ehk siis need inimesed, kes on vähemas vaesusriskis. Teie enda seletuskiri – või vabandust – briif ütleb, et tegelik tulumaksumäär langeb oluliselt keskmise‑ ja kõrgemapalgalistel ehk 1430–3890 euro teenijatel. Ja see kulu riigieelarvele on 300 miljonit. Te ju tõesti võtate vaestelt ja annate rikastele.

Ei, me ei võta vaestelt ja ei anna rikastele, siin on neid nüansse natukene rohkem. Kõigepealt käibemaksumuudatused. Kui me vaatame protsentuaalselt, siis tõesti on seal nii, et kuskil 17% käibemaksust läheb nii‑öelda toiduainetele või toidukorvi jaoks või esmatarbekaupadele, aga samal ajal summaliselt kulutavad kõrgemad detsiilid absoluutsummades maksulaekumiste mõttes oluliselt rohkem käibemaksule ehk riigi vaates tuleb sealt reaalselt raha ikka oluliselt rohkem kui väiksemate [sissetulekutega] detsiilidest. Ja veel kord, et tulumaksuküüru kaotamine, see, mille eest on seisnud ka EKRE, jätab tõesti keskmist palka teenivatele inimestele rohkem raha kätte ja varasemad otsused, mida valitsus on teinud väiksema sissetulekuga inimestele, ongi olnud varasemalt tehtud ja selle jaoks, et nemad saavad selle võidu enne kätte.

Väga hea debatt on nii küsijate kui vastaja poole pealt. Aga, Tanel Kiik, protseduuriline.

Austatud Riigikogu aseesimees! Hea rahandusminister! Ma vabandan ette, kui nüüd ei peaks seda hinnatama protseduuriliseks küsimuseks, aga see on tõesti seotud otseselt istungi läbiviimisega ja konkreetselt rahandusministri vastustega. Kas on võimalik paluda, et rahandusminister vastaks uuesti Martin Helme küsimusele, sest, kogu austuses, mina tõesti ei saanud sellest vastusest aru?

Kui te ei oleks seda kuulnud, siis ma oleks võib-olla seda uuesti palunud, aga arusaamise tõttu mul ei ole põhjust [uut võimalust] anda. Aga ma arvan, et kindlasti tuleb sarnaseid küsimusi veel ja teil või teie kolleegidel on võimalus küsida, et saada uuesti täpsustust. 

Rain Epler, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Hea minister! Põhimõtteliselt võib öelda kõige selle kohta, mis te siin olete rääkinud, et vastupidi ... Ma nüüd siin tegin virtuaalse salvrätiku nuka peal arvutusi ja vaatasin, et kui on pere, kus on ema ja isa, kes mõlemad teenivad 700‑eurost brutotulu, siis neil on ka veel piisavalt raha, et sellest laste eest antavast tulumaksusoodustusest võita, ja seda juba alates teisest lapsest ja ka edasi. Ma ei saa hästi sellest jutust aru, et vähe on neid inimesi. Ja jällegi, teie selle seletuskirja tabelis on öeldud, et neid, kes deklareerisid laste olemasolu või taotlesid maksuvabastust, oli 72 000, ja rakendati seda 62 000 korral. Ma ausalt öeldes tõesti nagu Tanel Kiikki ei saa hästi aru, mis te seal räägite. Neid inimesi ei ole vähe ja 700‑se palga juures veel saab seda soodustust kasutada.

Need numbrid, mida te ütlete, näitavadki seda, et seda soodustust on soovinud rakendada suurem hulk inimesi, aga kuna nende sissetulekud ei ole piisavalt suured, siis nad neid soodustusi ei saa. Ehk need maksuvabastused ei rakendu väiksema sissetulekuga inimestele. Ja siin saalis on täna korduvalt kõlanud mure, et meie justkui rikkamaid inimesi soosime ja väiksema sissetulekuga inimestelt võtame midagi ära. Ei, need maksusoodustused, mis praegu on, just annavadki täiendavat tulu ja soodustust neile, kellel on suuremad sissetulekud. Need me nüüd kaotame. Ja samal ajal olemegi me suurendanud väiksema sissetulekuga inimeste sissetulekuid tulumaksuvabastuse tõusuga, teeme seda veel toimetulekutoetusega, keskmise pensioni tulumaksuvabastusega. See ongi see loogika. Ja veel kord nüüd täpsem vastus selle rikkamate käibemaksu panustamise kohta, et rikkamad maksavad ülemistes detsiilides kolm korda rohkem absoluutsummana käibemaksu kui alumised detsiilid.

Vabandan Priit Sibula ees. Kaks protseduurilist küsimust on tulnud ette. Rain Epler, palun!

Ma tänan sõna andmast! Ja ma ekstra protseduurilises korras tänan teid tähelepanu juhtimast, et debatt on kvaliteetne. Aga mul on teile protseduuriline ettepanek, et võib-olla tasub võtta vaheaeg, sest Riigikogu liikmed on siin ennast treeninud juba nädalate viisi ja tundub, et sihukese pika istungiga tulevad toime, aga minister on hakanud iseendale vastu rääkima ja, ütleme, pehmelt öeldes nii huvitavat juttu rääkima, et võib-olla väike võileib, vesi, ja paneme siis edasi.

Aitäh, hea kolleeg! Minister on väga heas vormis, nii et ma ei kahtle selles, et ta on valmis jätkama. Head kolleegid, mina veel kord tänan teid kõiki selle väga sisuka ja viisaka debati eest. Siiralt. Ja tänan ka ministrit sisukate vastuste eest. Ja annan nüüd protseduuriliseks küsimuseks sõna Tanel Kiigele, aga sellele vastab juba hea kolleeg Jüri Ratas.

Tanel Kiik, palun! Protseduuriline küsimus.

Austatud Riigikogu aseesimees! Ma pean tunnistama, et minu protseduuriline küsimus on kummalisel kombel ütlemata sarnane Rain Epleri omaga. Ehk ka mul tekkis tunne, et rahandusminister on täna tunde olnud siin ees ja see on arusaadavalt kurnav iga inimese jaoks, ta on pikalt vastanud. Ma võiksin öelda täitsa ausalt, et vastuste sisutihedus ja kvaliteet on ajas, ütleme, muutunud. Ja tõepoolest, võib-olla väike kohvipaus aitaks kaasa, sest ma küll püüdsin jälgida, ma üldiselt olen tähelepanelik inimene, aga paarist viimasest vastusest tõesti ei suutnud lõpuni aru saada. Ma kardan, et see debatt kestab veel pikalt. Ma näen, et siin on palju küsimusi, mitmed inimesed on veel oma teist küsimust küsimas või pole seda veel alustanudki. Äkki me teeme väikese vaheaja, kõik natuke turgutame üksteist ja ennast, siis rahandusminister saab tulla värskena uuesti ette ja selgitada, kuidas siis täpsemalt need maksumuudatused, mis suurendavad ühiskondlikku ebavõrdsust, ei võta ära vaesematelt ega anna seda rikkamatele?

Aitäh! Ma tahan öelda kõigepealt aitäh, head ametikaaslased, et meil on tulnud siia saali nii palju sellist märkamist ja, ma ütleksin, küünarnukitunnet. Me toetame üksteist ja seda on väga meeldiv näha ja tunnetada siin XV koosseisu alguses. Meil oli ministriga väga meeldiv keskustelu hetkel, kui ma küsisin, kas tal vett on. Vett on. Tunneb ta ennast hästi? Tunneb hästi. Tahab puhkust? Ei taha puhkust. Ja me saame edasi minna. Nii et ma tänan, et me märkame ja sellist ligimesearmastust siin pakume. See on väga meeldiv teist. 

Priit Sibul, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Mul on tehniliselt mõneti sarnane küsimus, mida siin küsiti. Ma tean teid targemana. Ma ei tea, miks te ennast sellisena näidata tahate, nagu te praegu küsimustele vastates näitate, aga eks see on teie valik.

Ma olen pärit Valgamaalt ja seal oli möödunud aasta neljanda kvartali mediaantöötasu 1134–1180 [eurot]. Hea oleks, kui te seletaksite, kuidas see tulumaksuseaduse pakett neid inimesi aitab.

Ja üks küsimus veel, mida ma jõuan küsida, mida pole täna arutatud. Ma ei tea, kas need Eesti Panga ettepanekud tõesti olid eraldi esitatud, nii nagu teil on kooskõlastustabelitesse pandud, et kõigepealt tegid nad ettepaneku kaotada krediidiasutuste avansilised maksed, mis on mittearvestatud, ja siis kaaluda regulaarse dividendi soodusmaksumäära põhjendatust ja selle kohta te olete entusiastlikult teatanud, et tehtud, te arvestasite, et eelnõuga kaotatakse need. Kas tõesti see oli Eesti Panga kompleksettepanek?

Eesti Panga ettepanek oli tõesti see, et avansilised kaotada ja kaaluda seda, kas madaldatud maksumäär regulaarsete dividendide eest on põhjendatud. Ja mis me oleme teinud? Avansiliste dividendimaksete puhul me ei ole õigeks pidanud nende kaotamist ja selle regulaarse dividendimakse puhul me oleme seda meelt, et need alandatud määrad ei ole põhjendatud, ja selleks on seal taga kirjas ka: tehtud.

Jaa. Läheme edasi mõnusa tempoga. Varro Vooglaid, palun!

Suur tänu, lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! Kõigepealt, täitsa siiralt ütlen, et mina ei saanud ka nendest viimastest vastustest enam aru. Tõesti pingutan, üritan aru saada, aga ei saa. Muidugi võib probleem ka minus olla, aga ma ei tea, ei oska kommenteerida. Fakt see on.

Nüüd minu küsimus. Kas te tunnistate seda, et planeeritav seadusemuudatus parandab üksikute inimeste ja lasteta paaride rahalist olukorda ning halvendab paljulapseliste perekondade oma, eriti paljulapselistes perekondades sageli esinevas olukorras, kus tulu teenibki vaid üks vanematest, seda näiteks kahe eest, summaarselt, sellepärast et teine pühendub perekonnale, laste ja kodu eest hoolitsemisele? Ma tean, et siin on erinevad sissetulekud, erinevad olukorrad, aga ütleme niimoodi, kõiki asjaolusid üldistades: kas see väide, et pigem soosib see üksikuid inimesi ja lasteta paare kui paljulapselisi perekondi, kus teenib tulu ainult üks vanematest, vastab tõele või mitte? Ja ehk põhjendate ka oma arutluskäiku.

Ma arvan, et see väide ei vasta tõele, sellepärast et kui on pere, kus üks vanem käib tööl ja teine ei käi tööl, siis peab selle vanema sissetulek olema ikkagi päris suur, et ta saaks kasutada neid täiendavaid tulumaksusoodustusi laste eest. Ehk kui siin on öeldud, et minu selgitus ei olnud arusaadav, siis [vastuseks] Rain Eplerile: kui kaks inimest teenivad kumbki 700 eurot ja 700 eurot on selle eelnõu järgi tulumaksuvaba, siis ei ole neil rohkem võimalik tulumaksuvabastust kasutada. Ehk nad ei saa mingit raha. See on see vastus ja see on see arvutus seal taga. Ja kui nüüd on küsimus, keda see soosib, siis pigem see võrdsustab seda olukorda, et kui madalama sissetulekuga inimestel on rohkem lapsi, siis nemad ei saa seda maksusoodustust kasutada. Küll aga saavad need, kellel on suuremad sissetulekud ja rohkem lapsi. Ehk see vähendab tegelikult ebavõrdsust sissetulekute järgi, kui sul on lapsi.

Nii. Ja nüüd läheme edasi protseduuriliste küsimustega. Tanel Kiik.

Austatud Riigikogu aseesimees! Ja kaudselt ikkagi ka hea rahandusminister! Te viitasite oma vastuses ... Õigemini, vabandust, istungi juhataja! Juhin teie tähelepanu, et rahandusminister viitas oma vastuses, et kaks täiskasvanut saavad mõlemad 700 eurot palka. Minu parim teadmine on, et alampalk juba täna on üle selle summa, rääkimata aastast 2025, kui peaks olema juba koalitsioonilepingu kohaselt alampalk mühinal kasvamas, lähenemas 60%‑le keskmisest palgast. Ehk see näide ei ole ju selles vaates relevantne, et see maksuvaba tulu 700 eurot ei saa kuidagimoodi olla sama suur või suurem kui nende kahe töötaja palk, eeldusel, et neile ei maksta alla alampalga, mis on üldiselt täistööaja puhul ikkagi seadusega keelatud. Äkki te, austatud Riigikogu aseesimees, täpsustaksite, kas mu loogika on õige või antud juhul siis rahandusministri arvutus viitega sellele, et kaks täiskasvanut võivad saada mõlemad 700 eurot aastal 2025, nii et nad ei saa kasutada seda täiendavat maksuvabastust laste eest, vastab hoopiski tõele ja mina olen valesti aru saanud.

Aitäh! Las ma vaatan korraks kodu‑ ja töökorra seadust. Jaa, aitäh! See on õige, et protseduurilisi küsimusi saate te küsida istungi juhataja käest, mitte esineja käest, see on punkt üks. Ja punkt kaks on see, et kodu‑ ja töökorra seadus ei näe ette protseduuriliste küsimuste raames sisulist debatti Riigikogu liikme ja istungi juhataja vahel, nii et see ei ole protseduuriline küsimus.

Liigume edasi. Protseduuriline küsimus, Priit Sibul, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Kuna minister mitmel korral vastas näiteks Epleri küsimusele teatud viibega ja ma olen näinud, et ta mitu korda on vaadanud seda enda kõrval olevat telefoni, siis kas istungi juhatajal on teada, kas need vastused, mis viibega tulevad, saabuvad tehisintellektilt, mõnelt Rahandusministeeriumi ametnikult või ministri nõunikult, ja kui tõepäraselt me neid vastuseid saame ja tohime võtta, kuivõrd need vastused ei saabu kohe ega põhine ei seletuskirjal ega nendel analüüsidel, mis meile on kätte jagatud?

Aitäh! Ka seda ei ole kodu‑ ja töökorra seaduses kirjas, et selline see protseduuriline küsimus saab olla. Nii et ma ei loe seda protseduuriliseks küsimuseks. Aga ma usun, et minister vastab oma parimas teadmises ja usus meile kõigile.

Jaak Aab, palun!

Tänan, austatud juhataja! Midagi teha ei ole, peaminister on öelnud, et kui ei kuule, loe huultelt. Umbes niimoodi pean ma mõningate küsimuste kohta, hea Mart, sulle ka vist ütlema. Kogu see vaidlus siin, ikkagi, ma tõin välja selle ametnike mõjuanalüüsi hinnangu, kõik nende erisuste kaotamised, käibemaksude tõstmised ja nii edasi ja nii edasi. Kogu selle maksueelnõude paketi kohta, mis siin on, on ametnikud öelnud: "Maksuvaba tulu regressiooni kaotamise tulemusel suureneb netosissetulek 7. kuni 9. sissetulekudetsiilis." Arvestades ka kõiki teisi neid käibemaksumuudatusi, erisuste kaotamisi ja nii edasi. "Teiste sissetulekudetsiilide jaoks on tulumaksumuudatuste netomõju positiivne, kuid see ei ole piisav, et tasandada muude muudatuste tulemusel vähenevat netosissetulekut." Ei tasu siin anda lubadusi ei õpetajatele, ei politseinikele, (Juhataja helistab kella.) sest nemad kogumõjus sellest ei võida.

Hea küsija, nüüd on küll üheksa sekundit juba üle läinud. Minister, palun!

Hea Jaak, aga õpetajad ongi juba 8. detsiilis. Ehk selles mõttes sinu märkused on korrektsed ja minu vastused selle kohta ka.

Vadim Belobrovtsev, palun! 

Aitäh! Hea minister! Mul on selline ettepanek teile. Kujutame ette, et on olemas üks selline tubli Eesti pere, kus on kaks või lausa kolm last. Ja mis seda perekonda ootab lähiajal? Käibemaksu tõus, mis tähendab, et kõik kaubad ja teenused kallinevad, nagu me teame. Kütuseaktsiisi muutmine, kõik kaubad ja teenused kallinevad. Tulumaksumäär tõuseb, mis tähendab, et väheneb vanemate palk selles perekonnas. Siis te tahate kehtestada automaksu, võib-olla selles peres on üks või lausa kaks autot. Kui selles peres on kolm last, siis nende paljulapseliste perede toetus väheneb 200 euro võrra teatavasti. Ja olukorras, kus eluasemelaenude euribori osa meil pidevalt tõuseb, ja tõuseb päris jõhkralt, siis selle eelnõuga kaotatakse täiendav maksuvaba tulu lapse ülalpidamise korral ja abikaasa eest ning õigus arvata oma maksustatavast tulust maha eluasemelaenu intressid. Kas teie arvates ei ole see, nagu inglise keeles öeldakse, too much ehk liiga palju ühe perekonna jaoks?

Hea küsija, teie aeg!

Tööjõumaksu efektiivne maksumäär meil langeb ehk selle muudatusega on 700 eurot tulumaksuvabastust kõigile. Ikkagi see pere hakkab rohkem raha kätte saama – sõltub muidugi tema sissetulekust. Ja mis puudutab kodulaenu intressi maksuvabastust, siis seal on maksimaalne võit 60 eurot, aga samal ajal jääb alles õigus arvata maha koolituskulusid kuni 1200 euro ulatuses. See pere, kus on lapsed, kus on kodulaen, kus lapsed käivad lasteaias, siis 1200 on olnud see piir, millest igal juhul on need koolituskulud pluss intressid üle olnud, ehk täies mahus on see juba kasutusse läinud ja suure tõenäosusega, kui seal on näiteks kolm last, on see lasteaiatasu kolme lapse pealt aastas ka üle 1200 [euro]. Ehk jätkuvalt ta saab selle täpselt sama maksimumi tulumaksuvabastust ära kasutada.

Henn Põlluaas, palun!

Aitäh! Mulle tundub ka, et see küsimuste-vastuste voor on läinud üsna krüptiliseks, sellepärast et minister midagi räägib, kord ühte, kord teist, ja meie, vaesekesed, siin lihtsalt ei saa aru. Võiks arvata, et viga on minus, aga kui keegi teine ka ei saa aru, siis on ilmselt see probleem ikkagi kuskil mujal. Elementaarne loogika ütleb, et kui maksu alandatakse, siis ettevõtted ja rahvas võidavad, kui tõstetakse, siis tõepoolest, nii nagu minister ütles, eelarve tulud kasvavad. Aga paraku eelarve tulud kasvavad ainult hetkeliselt, sellepärast et kõik need maksutõusud söövad need ära, sest nad panevad majandusele tõsise põntsu. Ja tõesti, seletuskiri räägib siin jumala tõtt, et tulumaksumuudatuste mõju võib olla positiivne mõnele, kuid see ei ole piisav, et tasandada muude muudatuste tulemusel vähenevat netosissetulekut. Nii et mida te püüate …

Hea küsija, teie aeg!

… kas kübarast jänest välja tõmmata mustkunstniku kombel või hoopis jänesest kübarat?

Hea küsija, teie aeg! Minister, palun!

Aitäh! Aga seda me oleme algusest peale öelnud, et see maksupakett on tervik. Ja siin ongi nii, et me tõstame käibemaksu, samal ajal me alandame tööjõukulusid. Üldine mõju riigieelarvele 2024. aastal on +292 miljonit, 2025. aastal +89 miljonit, 2026. aastal +199 miljonit, 2027. aastal +227 miljonit ja nii edasi. Ehk nendel muudatustel tervikuna on igal juhul positiivne mõju riigieelarvele ja konkreetselt tulumaksumuudatustel on suurele hulgale inimestele positiivne mõju sissetulekutele.

Pärtel-Peeter Pere, palun, protseduuriline küsimus! 

Aitäh, härra istungi juhataja! Ma tahtsin öelda, et ma saan kõigest aru, väga nauditav on. Kui midagi, siis palun tõstame tempot. Mu küsimus on, kas võib akna lahti teha, laseme värsket õhku sisse.

Aitäh! Tempo osas on nüüd nii, et küsida saab kuni 60 sekundit, vastustele hetkel ei ole ajalimiiti. Juhul kui Riigikogu juhatus seda soovib, hakkame seda arutama, võtame vaheaja ja hakkame arutama. Mina ütlen, et mina ei pea õigeks vastuste aja piiramist. Samas meie selle nädala praktika on näidanud, et siin ilmas on kõik võimalik. Aken lahti teha – ma tänan virgatsit, aken on lahti ja see oli väga hea ettepanek.

Lauri Laats, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea vastaja! Eelmisele küsimusele te tegelikult ei vastanud mulle täielikult. Minu küsimuse teine pool oli see: kas teil on olemas teiste riikide kohta infot? Kui teil on ja te ei tea seda, või on teil ministeeriumis, oleks kena seda saada. Ehk me räägime sellest, mis seisus nad praegu on, kui me räägime nominaalsest puudujäägist eelarves, ja mis on nende plaanid, kuidas ja kui kiiresti nad tahavad jõuda sinna 3% juurde. Aga teine pool küsimusest on see, et te räägite küll maksupaketist ja sellest, et füüsilisele isikule jääks siis rohkem raha kulutamiseks, aga samas, kui me vaatame kogu maksupaketti, siis tegelikult pere kulud suurenevad. Ja suurenevad ka ettevõtete kulud ja see mõjutab kindlasti konkurentsivõimet. Kuidas teie seda näete, kui suure löögi alla meie ettevõtted ja nende konkurentsivõime sattuvad?

Aitäh! Teiste riikide näidete kohta tõesti mul kogu seda paketti siin ees ei ole, kui on soov, saame saata nende eelarve seisu. Kuidas see mõjub ettevõtete konkurentsivõimele? Käibemaksumuudatused, kui me räägime paketist, siis kui need ettevõtted on käibemaksukohuslased, siis nende majandustegevust mõjutavad minimaalselt, pigem üldse ei mõjuta. Kui me räägime konkreetselt tulumaksumuudatustest, mis on selle eelnõu sisu, siis kuna tööjõumaksud langevad, peaks see ettevõtete konkurentsivõimele olema positiivne, kuna töö peale kulub neil vähem vahendeid.

Andre Hanimägi, palun!

Lugupeetud aseesimees! Hea minister! Eestis on 15 maakonda ja Statistikaameti järgi on vähemalt 12 maakonnas mediaanpalk circa 1200 eurot, mõnes vähem, mõnes rohkem. 1200 eurot. Nüüd, kuna kõigis meis pidavat olema natukene oravat, siis ka mina jälgin Reformierakonna [seina] Facebookis. Ja mina vaatan: "Vaata, palju võidad sina tulumaksureformist." Palk 1200, võit kuus 0,06 eurot. See peaks minu matemaatiliste teadmiste kohaselt olema kuus senti kuus. Nüüd, kuna see tulumaksupakett ei too ka eelarvesse mitte midagi, siis ma küsin siiralt: kas te päriselt südamest arvate, et 12 maakonna perede sissetulekute vähendamine on ülihea mõte? Kas te päriselt arvate, et see on hea suund, kuhu Eesti peaks liikuma?

Hea küsija, teie aeg!

Mina tean öelda seda, et nende muudatustega ligikaudu 500 000 inimest saab täiendavat tulu.

Tanel Kiik, palun!

Aitäh! No nüüd mul on tunne, et me lõpuks ometi jõudsime asja tuumani. Ehk kindlasti mingi osa inimesi saab täiendavat tulu, selles me ei kahtle. See tulumaksureform, nagu te nentisite, ka seletuskiri nendib, viib eelarvest raha välja. Käibemaksutõusud ja muud tõusud toovad seda teise käega tagasi. Ja asja point on väga lihtne ehk seesama Andre Hanimäe ja mitme teise saadiku poolt viidatud nüanss, et tulumaksureformist võidavad keskmisest suurema sissetulekuga inimesed ehk raha jaotatakse neile ringi, sealhulgas võetakse ära ka näiteks täiendav maksuvabastus laste eest, tähendabki sedasama, millele me oleme püüdnud terve õhtu siin vastust saada, et tegelikkuses see teie maksureform tervikuna võtab raha ära vaesematelt inimestelt, peredelt, eakatelt ning annab sellelesamale jõukamale osale ühiskonnast tagasi tulumaksumuudatuse kaudu, omamata tegelikult märkimisväärset positiivset mõju eelarvele (Juhataja helistab kella.) tervikuna. Ehk selle maksupaketi suurem mõju on ühiskondliku ebavõrdsuse kasv, mitte eelarvedefitsiidi parandamine.

Hea küsija, teie aeg!

Kogu maksupaketi mõju on eelarvele positiivse mõjuga, ma olen neid numbreid korduvalt öelnud. Järgmisel aastal 292 miljonit, siis 89 miljonit, siis 199 miljonit, 227 miljonit ehk kogu maksupaketi mõju on eelarvele väga suure mõjuga, väga positiivse mõjuga. Ja kui kolleegidel on häid mõtteid, kuidas see mõju võiks veel suurem olla, siis kindlasti on need teretulnud.

Ja nüüd läheme tõesti edasi, võiks öelda, nagu laulus, korra salmi juurde. Protseduuriline küsimus, Rain Epler, palun!

Aitäh, hea aseesimees! Seoses selle küsimuste ja vastuste pingpongi protseduurikaga ma tahaks teha teile ettepaneku. Võib-olla te saate natukene istungi juhatajana seda ohjata selles mõttes, et minister minu hinnangul kasutab sellist taktikat, et vahel ta oma vastuses ütleb, püsigem nüüd konkreetse eelnõu juures, ja siis vahel jälle, kui küsitakse konkreetse eelnõu kohta, ta ujub sinna tervikpaketi jutu juurde. Äkki te saate kuidagi seal veel väikse kiire vestluse maha pidada? Selle terviseküsimuse te lahendasite väga sujuvalt, ma pean kiitma teid selle eest. Äkki püüate ministriga kokku leppida, kas püsime konkreetse eelnõu juures või selle terviku juures, siis on meil ka lihtsam siin küsimusi formuleerida.

Aitäh! Eks ta ole tõesti nii, aga üldjoontes ma saan vastata sellele protseduurilisele küsimusele järgnevalt. Tulenevalt meie kodu‑ ja töökorra seadusest antud hetkel ajas ja ruumis me peame püsima eelnõu 148 juures. Samas, ma arvan, teha selliseid kõrvalepõikeid, mis on mõnikord ajaloolised, huvitavad seigad – ega see pole ka keelatud protseduur, see ei ole paha asi, jah, täpselt. 

Protseduuriline küsimus, Rain Epler, palun!

Ma vabandan kolleeg Grünthali ees, et ta ei saa oma küsimust esitada. Aga nõus, et kõrvalepõiked ajalukku on huvitavad, täiendavad seda diskussiooni, lisavad sisu. Seda on hiljem stenogrammist ja videolt huvitav vaadata. Aga kui see kõrvalepõige tähendab seda, et põigatakse kõrvale küsimusele vastamisest, siis võib-olla see ei anna seda kvaliteeti juurde. Selles mõttes siin peaks nende põigetega kuidagi püüdma ikkagi nagu rajal püsida.

Ta ei tohi nagu peateeks muutuda, on teie mõte. Jah, ma olen nõus sellega. Kalle Grünthal, palun!

Aitäh! Lugupeetud minister, rahandusminister! Ilmselgelt on praegu tekkinud olukord, kus saalis kõlavad küsimused on keerulisemad, kui te vastata oskate, ja ma lähen võib-olla lihtsamat teed, ma küsin teise-kolmanda klassi matemaatika tasemel natukene. Kuulake, palun, hoolega, saate äkki aru ka. Oletame, et peres on kaks inimest: ema ja laps. Palk on emal 1000 eurot. Kui see jagada kahe pereliikme vahel, siis kätte saab 500 eurot. Kahe lapse puhul kui kolme inimese vahel jagada, on 333 eurot, nelja inimese puhul – kolm last pluss ema – 250 eurot ja nii edasi. Kui me nüüd võtame tulumaksu sealt maha, siis palun selgitage arusaadavalt, (Naerab.) kuidas on võimalik, et see võrdsustab paljulapseliste perede sissetulekut?

Aitäh! Aga sellise sissetulekuga ja sellise laste arvu juures tulumaksuvabastust, ma julgen arvata, põhimõtteliselt kasutada ei ole võimalik. Sellepärast et see on täpselt see näide, kus ühel vanemal on sissetulek 1000 eurot kuus ja siis tal on kolm last, kelle pealt tulumaksuvabastus oleks justkui 3800 eurot, aga tema tulud on nii väikesed, et talle ei ole võimalik rakendada sellises mahus tulumaksuvabastust. Ehk ta ei saagi seda kasutada.

Ja nüüd läheme … Kalle Grünthal, palun, protseduuriline küsimus!

Selles mõttes on lugupeetud ministril õigus. Aga tähendab, ma tõin selle aritmeetilise lihtsuse huvides välja, et oleks lihtsam aru saada, et see on 1000. Aga ma pidasin silmas suuremaid summasid, muidu te poleks üldse sellest aru saanud.

Aitäh! Palun nüüd Martin … Aa, Tanel Kiik oli kiirem protseduurilise küsimusega. Palun! Midagi mikrofoniga on juhtunud võib-olla?

Väga vabandan! Austatud Riigikogu aseesimees! Kuna mul ei ole võimalik praegu pöörduda rahandusministri poole vastavalt kehtivatele reeglitele, tahtmata jumala pärast nende vastu eksida – kes teab, mis tehakse –, siis ma küsin teie käest: kas ma sain õigesti aru vastusest, et minister viitas, et 1000‑eurose sissetulekuga inimesel ei ole võimalik kasutada täiendavat maksuvaba tulu laste eest? Minu parim teadmine on see, et see vastus ei ole korrektne. Äkki annaks rahandusministrile võimaluse ennast parandada või siis jääme selle vastuse juurde ja ta parandab ennast järgmises faasis. Ilmselt ta tahtis öelda, et ei ole võimalik täies mahus kasutada. Aga antud juhul jäi kõlama, nagu ta ei saaks mitte midagi, mis lihtsalt faktiliselt tõele ei vasta. Kas on võimalik rahandusministril täpsustada – teil paluda seda teha – või kuidas me selle olukorra lahendame?

Aitäh! Tuleb kuidagi lahendada see olukord. Mina arvan järgnevat. Antud juhul see selles mõttes pole protseduuriline küsimus, sisusse ma ei saa juhatajana minna. Aga hetkel ma näen, et väga suure tõenäosusega on veel küsimusi, siin tahvlil [on näha]. Ja kui minister on oskuslik poliitik – ja kahtlemata on –, siis ta kindlasti vastab järgmisele küsimusele ja ta saab tulla korraks ka eelnevate vastuste juurde, kui tal see soov on. Aga ta ei pea seda tegema.

Martin Helme, palun!

Aitäh, lugupeetud aseesimees! Hea minister! Ega mina ei ole jõukuse vastu, vastupidi, ma arvan, et palgad võiksid või lausa peaksid kõigil tõusma ja olemagi kõrged. Aga mulle tundub, et te ei ole tegelikult neid eelnõusid ja nende eelnõude juurde pandud materjale läbi lugenud, sest me siin järjest esitame küsimusi, mille illustreerimiseks me pakume arve ja arvutusi, mille peale te lihtsalt teatate, et vastupidi. Aga teie enda ministeeriumist tulnud selgitused näitavad ära, et vaesed inimesed, [väiksema] sissetulekuga inimesed maksavad proportsionaalselt – väga põnev kontseptsioon, tasub selgeks teha teil endale – rohkem käibemaksu, lastega inimesed maksavad rohkem. Ja kõige suuremat kasu saavad 1430–3900 eurot teenivad inimesed. Ja selleks, et see kulu katta, mida nemad võidavad, riigieelarves 300 miljonit on see kulu, selle jaoks võetakse lapsetoetusi ära, võetakse laste soodustusi ära. Ma saan aru, et te seisate oma valijate eest. Aga ega Reformierakonna numbrinärijad ei ole lollid – lihtsalt südametud kaabakad.

Aitäh! Ma küsimust ei tabanud siin, aga ma vastan siis nüüd eelmisele küsimusele, mis oli Kalle Grünthalilt, ja Tanel Kiige täpsustus. Kui mul oli natuke rohkem siin aega arvutada ja kui mu kiire arvutus vett peab, siis ema kahe lapsega saab selle maksuvabastuse jah ära kasutada, kolme lapsega ka, aga neljanda lapse puhul jääb tal juba puudu.

Ester Karuse, palun!

Aitäh, hea Riigikogu aseesimees! Hea rahandusminister! Jällegi ma pean oma küsimust alustama sellega, et hea kolleeg Andre Hanimägi küsis juba varasemalt nende inimeste kohta, kes teenivad väiksemat palka, ehk Valga‑, Võru‑ ja Põlvamaa kohta. Sest näiteks Valgamaa keskmine palk on 1270 [eurot] ja sellise palgaga ei võida ju mitte midagi, nagu me juba kuulsime. Aa, jah, kuus senti, koguni kuus senti võidab, jah, õigus. Aga samas tõuseb ju neil inimestel maamaks, käibemaks ja ilmselt ka teised igapäevased maksud. Kui ma enne küsisin, kas see on valitsuse teadlik poliitika, maapiirkondade väljasuretamine, siis ma enam seda ei küsi, et kas, vaid ma küsin lihtsalt, miks te seda teete.

Aitäh! Kindlasti me maapiirkondi välja ei sureta. Tõsi on see, et see näide, mis te tõite, 1270 [eurot], mis see palk oli, et antud isik tulumaksumuudatusest ei võida. Aga nüüd ma jälle lähen sinna, kus ma räägin, mis on varem tehtud. Kas või see, et sellest aastast tõusis maksuvabastus 500 eurolt 654‑le, vot sellest see inimene võitis. Ja pikk poliitika ongi olnud see, kus me kõigepealt tegeleme madalama sissetulekuga inimeste sissetulekutega. Ja nüüd me oleme jõudnud sinna, kus me tegeleme keskmise sissetulekuga inimeste sissetulekuga, kellel täna on küüru all tulumaksu protsent 34,5.

Evelin Poolamets, palun!

Aitäh, istungi juhataja! Lugupeetud minister! Te tõite käibemaksu ja aktsiiside tõstmise juures näite, et madalamast määrast tekkiv tulu läheks omaniku taskusse. Aga kas te ei arva, et ka 700‑eurosest tulumaksuvabastusest tekkiv tulu läheb niinimetatud ahne tööandja taskusse ehk siis inimese palk ei tõuse sellest, vaid jääb samaks?

Aitäh! Eks see on tööandja otsustada. Nagu ma ütlen, tööjõukulud meil langevad. See, kuidas täpselt käitub tööandja 2025. aastal, kui töötaja, eeskätt just keskmist palka saav inimene, saab tänu maksuküüru kaotamisele, tänu maksumuudatustele endale selle palgatõusu, kas ta siis lisaks palka tõstab või mitte, või näiteks tööandja otsustabki, et ta sel aastal tõstab näiteks keskmist [palka] saaval inimesel palka vähem, aga panustab näiteks just madalama palga saajatesse ja tõstab nende palka, on tööandja otsus ja see sõltub ilmselt ka selle ettevõtte mudelist.

Henn Põlluaas, palun!

Aitäh! Ma loodan, et meil härra ministriga ei ole erinevat arusaamist sellest, et Eesti on väga-väga sügavas majanduskriisis ja allakäigus. Aga mind huvitab see, ma tean, see küsimus ajab ministri väga närvi, on seda alati [teinud]. Kui me meenutame eelmist kriisi, kui ka Reformierakond proovis seda ravida maksutõusude ja kärpimistega, siis tagajärg oli täielik katastroof. Kogu maailm, kõik teised riigid käituvad kriisiolukorras risti vastupidiselt teie valitsusele. Kriisis toetatakse ettevõtlust, inimesi, vähendatakse makse, kõik selleks, et teha kriisist väljatulekut kergemaks, elavdada majandust, aidata inimesi. Ja teie, vastupidi, just tõukate kõik maksuorjusesse ja hävitate võimaluse (Juhataja helistab kella.) sealt kriisist väljatulekuks. Miks te ei õpi?

Aitäh! See, et Eesti majanduskasv praegu on miinusmärgiga, on tõsi. Sellega, et ta on sügavas kriisis ja kõik läheb hullemaks, ma ei saa nõustuda. Majandusprognoos näitab seda, et teisel poolaastal läheb juba paremaks, inflatsiooninumbrid paranevad, energia hinnad langevad ja järgmisel aastal on oodata juba 3%‑list majanduskasvu. Ja need maksumuudatused puudutavadki järgmisi aastaid. Kui me räägime konkreetselt tulumaksust, siis kui te ütlesite, et maksud tõusevad, siis ei, tulumaksumuudatustega tööjõumaksud langevad. 

Anti Haugas, palun!

Aitäh, hea Riigikogu aseesimees! Hea minister! Juba algklassides me koolis õppisime Eesti Vabariigis, et head maksusüsteemi iseloomustab omadus stimuleerida sissetulekute kasvu. Ja ma küsingi, Mart, ka sinu käest, kuna siin on erinevaid mõtteid kõlanud. Kas astmelise maksuvaba tulu kaotamine stimuleerib Eesti inimeste sissetulekute kasvu ja kas sellest tulenevalt see stimuleerib ka pensionide indekseerimist ja kohaliku omavalitsuse tulubaasi kasvu?

Jah, absoluutselt, see motiveerib sissetulekute kasvu, sellepärast et me kaotame ettevõtlikkust karistava maksusüsteemi, kus iga täiendava euro teenimisel saad sa karistada sellega, et sinu tulumaksuvabastus väheneb. Ehk me loome lihtsa ühetaolise süsteemi: kõigile 700 eurot tulumaksuvaba. Inimesed ei pea muretsema selle pärast, et kui aasta sees nende palk tõuseb, siis äkki nad ületavad selle piiri, kus neil veel tulumaksuvabastus on, ja nad peavad tuludeklaratsiooni täites tagasi maksma. Sellepärast paljud inimesed hoiavad ka oma väljateenitud tulumaksuvabastust täna riigi käes, tasuta laenuna, ja nad ei saa seda kasutada oma igapäevategevusteks. Ehk kindlasti on sellel oluline mõju nende inimeste igapäevasele, igakuisele sissetulekule ja toimetulekule. 

Arvo Aller, palun!

Aitäh! Ida-Viru saadikuna vaatan, et meil oli ju keskmine mediaantöötasu 2022. aasta neljandas kvartalis suurusjärguna 1150 eurot, mis on Eesti riigi üks madalamaid. Ja võib-olla veel kord käiks selle arutluskäigu läbi, kuidas siis vaesemate või väiksema sissetulekutega inimeste aitamine käib suuremate sissetulekutega inimeste arvel, et see oleks meile üheselt arusaadav ja mul oleks viia sõnum ka Ida-Virumaa kohalikku kogukonda.

Aitäh! Antud tulumaksumuudatused suurendavad sissetulekuid eeskätt nendel, kes teenivad üle 1200 euro. See 700 euro tulumaksuvabastus annab täiendava sissetuleku jah ka alla 1200 euro teenivatele inimestele. Aga veel kord: need otsused, kas või see, et sellest aastast tõusis tulumaksuvabastus 654 [euroni], on aidanud ka neid inimesi, kellel sissetulek on seal, millest teie räägite.

Leo Kunnas, palun!

Austatud istungi juhataja! Hea Mart! Jätkan oma küsimusega sealt, kus ma eelmise eelnõu [juures] pooleli jäin. Loomulikult, meil on vaja suuremat tulubaasi, et riigikaitset rahastada. Aga ma kardan seda, et mitte ainult Eestis, vaid kõigis kolmes Balti riigis on olukord sõjalise riigikaitsega, eriti laiapõhjalise riigikaitsega, selline, et ei ole võimalik ühe korraga rahastada kõiki neid vajakajäämisi ja vajadusi ja samal ajal liikuda eelarve tasakaalu suunas ehk siis see 3% kriteerium ära täita järgmise kümne aasta jooksul. Hästi lihtsas maakeeles, et kümne aasta perspektiivis, kas me oleme rohkem võlgu ja rohkem kaitstud või vähem võlgu ja ohtlikult vähe kaitstud. See on mitte ainult Eesti, vaid tegelikult kolme Balti riigi ühine probleem. Lihtsalt lüngad on nii suured. Need on vaja täita nüüd nii äkki, et me lihtsalt ei suuda neid kriteeriume ära täita.

Hea küsija, teie aeg!

Kas me peaks küsima erandit järgmiseks kümnendiks Euroopa Liidult?

Hea küsija, teie aeg! Austatud minister, palun vastata!

Jah, Euroopa Liidus käivad ka need arutelud, kas eelarvereeglites peaks olema maksuerandid kaitsekulude puhul või siis näiteks roheinvesteeringuteks. Täna selliseid eelarvereeglite erisusi ei ole otsustatud. Aga mida me nende maksumuudatustega teeme, on ikkagi see, kus me oleme selgelt otsustanud: kaitsekulud on järgnevatel aastatel 3% SKP‑st. Ja samal ajal me parandame eelarvepositsiooni. Ja lisaks maksumuudatustele me tegeleme ka kokkuhoiumeetmetega ja riigi tõhusamaks muutmisega.

Evelin Poolamets, palun!

Aitäh, istungi juhataja! Lugupeetud minister! Seletuskirjas peetakse oluliseks ära mainida, et Rahandusministeerium võtab kohustuse kontrollida tulumaksuseaduse muudatuste eesmärgi saavutamist järelhindamise kaudu, ja ka veel seda, et järelhindamine eeldab lisaressurssi. Palun öelge, mis suurusjärgus lisaressurssi see järelhindamine võiks võtta.

Aitäh! Seaduste puhul ikka on mõistlik järelhindamisi teha ja me oleme sellest ka rääkinud, et nii mõnegi osas võiks tagasi vaadata, kas need mõjud on olnud sellised, nagu loodeti. Ma arvan, et see on selline ametkonna igapäevatöö. Ma seda summat ei oska välja tuua, aga ma kujutan ette, et see saab ikkagi tehtud sellise tavapärase ametkonna töö raames.

Mart Helme, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud kodanik Võrklaev! Ma siin olen nüüd aru saanud, et kolme kuu jooksul on Eestist saanud Aladini koobas. Kõik hakkavad juurde saama. Kõik hakkavad juurde saama, oi kuidas hakkavad juurde saama! Ainult et Reformierakonna pika juhtimise tulemusena on Eestist kujunenud kiirenevas tempos vaene arengumaa. Teie sellest muidugi aru ei saa, sest te käite silmaklappidega ringi, ja teie ei saa aru ka sellest, et kui tavaliste kodanikega kohtuda ja rääkida, on kõik nende maksueelnõude peale äärmiselt ärritunud. Ja minu küsimus on: miks te käite välja niisugused eelnõud, mis Eesti inimeste valdavat enamust šokeerivad, ärritavad, vihaseks ajavad ja vaesemaks teevad loomulikult?

Aitäh! Kõik ei hakka ikkagi rohkem saama. Oleme ka öelnud, et maksukoormus riigis tõuseb nende maksumuudatuste tõttu. Nende muudatuste eesmärk on see, et katta kaitsekulusid ja parandada riigieelarve positsiooni. Ja oleme ka inimestega suhelnud. Mina olen kohanud väga palju inimesi – loomulikult, kellele meeldiks maksutõusud, ei meeldi, alati on hea, kui rohkem raha jääb kätte –, aga nad mõistavad seda muret, mõistavad seda, et lõputult üle jõu ei ole võimalik elada, ja mõistavad seda, et me peame oma riiki kaitsma. Ja need muudatused ongi selleks, et kaitsta meie Eesti inimesi.

Ester Karuse, palun!

Aitäh! On selge, et see maksumuudatus maksab meeletult palju ja selle täitmiseks on vaja katet ja see raha võetakse kõigi Eestimaa inimeste taskust. Sellest reformist võidavad need, kes teenivad rohkem, aga need, kes vajaksid riigi tuge kõige rohkem, ei saa vajalikku soodustust. Samas, rohkem teenivatele inimestele annab riik lahkelt juurde. Minu arvates on need valed prioriteedid. Kas te ei arva, et me peaksime Eesti ühiskonda rohkem siduma, mitte võtma nendelt, kes teenivad raske töö eest niigi vähe? Me ei saa ju mitte keegi õnnelikumaks, kui meie ümber on palju inimesi, kes ei tule ots otsaga kokku.

Aitäh! Aga täpselt seda me olemegi ju teinud. Me oleme varasemates valitsustes tegelenud eeskätt nende inimestega, kes teenivad vähem, ja nüüd me oleme jõudnud nendeni, kes teenivad keskmist palka ja kes maksavad maksuküüru all rohkem. Ja seesama maksuküür ka demotiveerib inimesi rohkem pingutama ja tööd tegema. Ja veel kord ma ütlen, et siin saalis kõlavad väga erinevad väited. Ühel hetkel me kuldame nii-öelda rikkaid üle, kes on keskmist palka teenivad inimesed, ja teisel hetkel me justkui võtame neilt lastesoodustuste kaotamisega liiga palju ära. Siin võiks ka ära otsustada, kumb see siis on: kas me kuldame keskklassi ehk keskmist palka teenivad inimesed üle või vastupidi?

Andrei Korobeinik, palun!

Suur tänu, istungi juhataja! Tõepoolest väga hea küsimus Mart Helme ja Ester Karuse poolt. Selline kiire arvutus näitab, et inimene, kes teenib 1200 eurot, kui võtta arvesse kõik tema tööjõumaksud, siis ta kaotab aastas 4 eurot. Ja minister võidab pea 400. Kas te peate õiglaseks, et just see inimene, kes teenib 1200 eurot, maksab korraga nii-öelda sõjamaksu ja selle ministri palga maksu? Või te ikkagi arvate, et tulevikus võiks ühiskond olla võrdsem ja sellest võidavad kõik – nii inimene, kes teenib alla keskmise palga, kui ka Eesti Vabariigi minister?

Aitäh! Ma arvan, et seesama minister maksab ikkagi absoluutsummana oma palgast oluliselt suurema summa riigikaitseks kui madalapalgaline. Ja madalapalgalisel, veel kord, selle aasta algusest [tõusis] tulumaksuvabastus 500 eurolt 654 eurole.

Kalle Grünthal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud Mart Võrklaev! Teie vastate siin meie küsimustele, arusaadavalt on need natukene keerulisemad, kui te hoomate. Aga mis mulle natukene muret teeb, on see, et te olete minister, te tulete siia eelnõu kaitsma. No ma toon paar väga lihtsat näidet. Näiteks ma küsisin kolmanda klassi matemaatika tasemel, et kuidas on võimalik siin tulumaksu võrdsust näha. Teie ei saanud aru. Tanel Kiik juhtis protseduurilises küsimuses [tähelepanu], et siin on midagi ebaloogilist, ja siis te parandasite: jah, natuke on, osaliselt. Martin Helme tõi välja selle, et te räägite siin vastupidist sellele, mida ametnikud on seletuskirjas kirjutanud. Kuidas saab niimoodi asi olla, hea minister? Kas see tõesti natukene piinlik ei ole? Või te ei suuda tõesti aru saada, mis ametis te olete?

Aitäh! Ma saan väga hästi aru, mis ametis ma olen. Ma olen andnud täna, ma arvan, päris ammendavaid vastuseid. Ja kui mul on siin mõni arvutus võtnud hetke aega, siis ma olen need vastused teile öelnud või saanud aru täpselt küsimuse sisust. Võib-olla on detailid täpsustunud siin edasises arutelus, siis ma olen need arvutused teinud ja ka vastanud.

Erkki Keldo.

Aitäh, lugupeetud aseesimees! Lugupeetud minister! Kuna siin tõesti kõlavad erinevad väited uksest-aknast, räägivad risti vastu enda eelnevatele sõnavõttudele, siis ma igaks juhuks küsin üle, kas ma ikka mäletan õigesti, kui ma neid eelnõusid loen, et kõikide maksumuudatuste peale tervikuna kokku ja vaadates just seda viimast eelnõu, tulumaksuseadust, siis tulumaksumuudatustega võidavad võrreldes tänase süsteemiga kõik inimesed, kes teenivad alla 8000 euro. Ja see on üldise maksusüsteemi loogika, et me tegelikult tahame maksustada töötamist, seda, mis inimesed ise teevad, saavad otsustada vähem, et inimestele jääks rohkem raha kätte. Ja tegelikult me suuname maksukoormust rohkem sinna, mis tähendab saastamist, tarbimist, ehk inimesed saavad ise otsustada, kui palju ja mida nad ostavad, on see siis kütus, muud esmatarbekaubad ja kõik sellised, (Juhataja helistab kella.) et see süsteemi liikumine toimuks inimese enda otsustamise juurde rohkem.

Jah, täpselt nii, et võidavad kõik need, kes teenivad alla 8000 euro, ja need, kes teenivad üle 8000 euro, maksavad tõesti selle süsteemiga riigile rohkem. Ja tõsi on ka see, et maksuküüru kaotamine motiveerib rohkem töötamist, rohkem pingutamist, ja inimesed saavad otsustada, mida selle rahaga teha, kuidas seda täpselt kasutada.

Andres Sutt, ma vabandan! Protseduuriline küsimus, Tanel Kiik, palun!

Austatud Riigikogu aseesimees! Ma saan aru, et te ei saa sekkuda sisusse ja see on kahtlemata õige, et istungi juhataja on erapooletu, neutraalne. Aga kas hiljem [saaks täpsustada], kui istungi käigus kõlab ebatõeseid väiteid nii küsimustes kui ka vastustes, näiteks väited, et null eurot on võit, mis antud juhul selles küsimuses ja vastuses mõlemas sees oli, sest näiteks keskmist pensioni saav inimene ei võida sellest reformist tegelikult sentigi, eks ole? Seda nendivad ka erinevad ministrid ja seletuskirjad, aga antud juhul jäeti mulje, et kõik, kes alla 8000 [euro] teenivad, võidavad. See ei vasta tõele. Kas Riigikogu liikmetel on võimalus mingis faasis teha selliseid faktilisi täpsustusi lihtsalt selleks, et kui tulevikus inimesed loevad seda arutelu, nad saaksid aru, millised väited, mis esitati, on tõesed, mis mitte? Näiteks midagi sarnast, nagu on faktikontroll, mis aeg-ajalt Delfis on. Kas mingi sarnane mehhanism võiks toimida nii küsimuste kui ka vastuste puhul, et hiljem oleks võimalik inimestel saada objektiivset ja tõest infot, mitte pelgalt sellist võib-olla meelevaldset tõlgendust?

Aitäh! Ma korra vaatan meie kodu‑ ja töökorra seadusest. Jaa, on küll võimalus. Võimalus on esimesel lugemisel, kui fraktsiooni esindaja sõnavõtu [voorus] võtab sõna. Siis ta saab täpsustada, et kui tema fraktsiooni arvates, näiteks teie ütlete, et null eurot ei olegi võit. Siis läheb aega edasi, kuni see eelnõu jõuab siia teisele lugemisele, kui esimene lugemine lõpetatakse, ja siis saavad kõik sõna võtta kõnevoorus ja saab teha täpsustusi. Nii et neid võimalusi, ma ütleks, tuleb veel siin nagu maa ja ilm. 

Andrei Korobeinik, palun, protseduuriline küsimus!

Suur tänu, austatud istungi juhataja! Ma tutvusin eelnõuga ja eelnõus põhimõtteliselt on öeldud, et inimene, kes teenib 1200 eurot, kaotab 4 eurot aastas. Ja nüüd siin kõlas väide, et tegelikult kõik võidavad, kes saavad alla 8000. Mul on küsimus: kas on võimalik, et minister kaitseb mingit teistsugust eelnõu?

Aitäh teile! Ma ütlen nii, et see ei ole protseduuriline küsimus. Aga ma ütleks nii, et ega see raha alati, see 4 eurot siia või sinna, õnnelikuks ei tee. Nii et ei saa ka nii võtta. Palun protseduuriline küsimus, Erkki Keldo!

Aitäh! Ma tõesti igaks juhuks tahtsin protseduuriliselt üle küsida, et kui oli etteheide, räägiti sellest, et inimesed, kes teenivad tulu, ja siis endine tervise‑ ja tööminister toob tulu teenimise liigi alla pensioni, mis minu parimat teadmist mööda on juba välja teenitud töö eest saadav hüvitis. Mul on tõsine mure, kas ja kuidas ikkagi endine minister oma tööd sai teha, kui ta nii lihtsates asjades eksib.

Aitäh! Ma vastan ka teile, nii nagu teistele. Ma vastan, et ma ei saa minna siin sisusse ja hakata nagu sisuliselt kommenteerima. Aga samas ma ütlen, et see on väga meeldiv, kui tunnete muret siin üksteise pärast. See näitab sellist küünarnukitunnet, et võtame käest kinni, läheme koos edasi, veame vankrit. Praegu tuleb koos seda vankrit vedada. 

Tanel Kiik, palun, protseduuriline küsimus!

(Naerab.) Ma ei tea, mis faasis on võimalik omakorda täpsustada seda, et mul ei ole probleeme arusaamisega, mis on pensioni, peretoetuste ja muude tuluallikate erinevus. Aga ma kardan seda, et avalikkuse jaoks see debatt, nagu enne viitasin, võib jääda sisaldama valeinfot, kui me neid küsimusi ära ei täpsusta. Te viitasite siin võimalusele läbirääkimiste faasis seda teha. Näiteks, lisaks sellele pensionäri näitele on võimalik, et inimene töötab poole koormusega ja teenib ikkagi alla selle viidatud summa ja ta ei saa tegelikult sellest maksureformist võita. Siin on tegelikult erinevaid võimalikke variante, kus tulu saamist ei toimu. Sealhulgas ka Andrei näide tõenäoliselt on õige, kui inimene näiteks ei ole liitunud kogumispensioni teise samba süsteemiga, siis tema tulumaksustatav osa palgast on ju mõnevõrra kõrgem kui neil, kes on liitunud, tulenevalt maksuloogikast. Ehk ka siin tegelikult võib 1200‑eurose [sissetulekuga] inimese puhul olla see saldo erinev. Ma usun, et ka rahandusminister on minuga siin nõus. Nii et tahaks ikkagi protokollis selle ära märkida, et neid võimalikke variante, kus inimene ei võida sellest, on tegelikult rohkem kui minu poolt viidatud pensionärid. Nii et ma jään oma eelmise protseduurilise küsimuse juurde.

Aitäh! Ma ei loe ka seda protseduuriliseks küsimuseks. Samas, kui on soov teil omavahel keskustelu pidada, ma saan aru, et hetkel on see kolmnurk Erkki, Tanel ja Andrei, siis te võite omavahel rääkida, paluda korraks saalist väljaminekut. Minge välja, rääkige, siin on ruumi Toompea lossis, Riigikogu hoones maa ja ilm, saate need asjad ära sättida ja siis läheme edasi. 

Palun protseduuriline küsimus, Siim Pohlak!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Ma muutusin ka seal oma kabinetis murelikuks …

Tohoh, mis juhtus? 

… kui ma kuulsin, kuidas Reformierakonna fraktsiooni esimees tuli siia alla ministriga pahandama, et jutt on risti-rästi ja kõik siin imelikud asjad, ja hakkas seejärel korrigeerima ka ministri vastuseid, kuidas see maksuvärk tegelikult on. Ma mõtlesin, et äkki peaks ikkagi vaheaja vahepeal tegema, kümme minutit. Kuidas teile tundub?

Aitäh! Mul on see võimalus muideks, protseduuriliselt on kodu‑ ja töökorra seaduse järgi õigus võtta vaheaeg. Minister ütleb, et tal on kõik hästi ja ta on heas konditsioonis. Nii et ma ei võta hetkel vaheaega. 

Kalle Grünthal, palun, protseduuriline küsimus!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Mulle jäi väga kõlama teie lause, et katsume siit ikka asjaga edasi minna, võtame kõik käest kinni ja läheme koos edasi. Väga hea ettepanek Eesti rahvale seda teha, aga küsimus on praegu meie ministri renomees, kes nagu ei jaga seda matsu üldse, mida ta siin räägib. Mis on teie arvamus, kas me võtame ministri ka oma punti või laseme tal omaette käia?

Aitäh! Ma arvan, et mida rohkem me toetame elus üksteist, seda parem, rasketel hetkedel ikka me oleme saanud sellest ühiselt üle. Henn Põlluaas, palun, protseduuriline küsimus!

Aitäh! Jah, minu küsimus tõukub sellest, kas me oleme siin saalis ikkagi ühtses inforuumis. Ma olen olnud naiivses arusaamas, et Eestis on tulumaks 20%, ükskõik, palju keegi palka saab, ja siis on erinevad soodustused madalapalgalistele, aga sellele vaatamata tulumaks on 20%. Nüüd ta tõuseb muidugi. Aga minister väitis vahepeal, et osa maksid tulumaksu 34,5%. Ma oma küsimuses ei jõudnud sinna. Aga lihtsalt: kas me oleme ikkagi ühtses infosüsteemis ja samas riigis?

Aitäh! Siin me oleme kõik ühes ja samas riigis, mis on Eesti Vabariik. Andres Sutt, palun!

Aitäh, hea juhataja, sõna andmast! Hea minister! Kõigepealt üks faktitäpsustus, kuna siin kõlas väide, et Eesti majandusel on läinud viimasel kahel aastal väga halvasti. Kui me võtame mõõdikuks SKP, siis 2020 oli SKP suurus 27,5 miljardit, 2022. aastal oli see 36,1 miljardit. Ehk vaatamata väga keerulistele aegadele Eesti majanduse maht kasvas 31%. (Saalist räägitakse.) Ei, see oli tänu meie valitsusele, sellepärast et 2021 alustasime meie. (Saalist räägitakse. Juhataja helistab kella.)

Aga küsimuse juurde. Ja küsimus puudutab ettevaadet, mitte tagasivaadet. Selle tulumaksuseaduse mõju majanduse rahastamisele, nii pangaliit kui ka Eesti Pank on öelnud, et kui pankade avansiline tulumaks tõuseb 22%‑le, siis see ei mõju hästi või õigemini mõjub halvasti majanduse rahastamisele. Kuidas te seda hinnangut kommenteerite?

Aitäh! Jah, nii Eesti Pank kui ka pankade esindajad on sellele probleemile viidanud. Meil on üks ettevõtlussektor ehk pangandus, kellel on, võiks öelda, selline klassikaline tulumaks täna ehk nad maksavad kvartaalselt avansilist tulumaksu oma kasumilt. See on olnud 14%. Praeguse eelnõuga me plaanime tõsta seda 22%‑le. Pankade esmane eelistus on tõesti see, et kohelda ettevõtteid võrdselt ja see avansiline tulumaks kaotada. Miks see on omal ajal tehtud ja miks see ka täna vajalik on? Ka siin saalis on kõlanud mõtteid, et pangandussektoril justkui läheb täna hästi, tuleks neid ekstra maksustada. Tegelikult on see maks olemas, nemad maksavad kasumit välja võtmata avansilist tulumaksu. 

Nüüd on tõesti tulnud meilt ettepanek, et see 22% peale tõsta. See teeb murelikuks eeskätt Eesti pangad, kelle kapitaliseeritus sellega mõnevõrra võib väheneda, kui nad oma kasumi peavad avansiliselt välja maksma. Ma arvan, see on oluline teema, mida siin saalis arutada, mida komisjonides arutada ja kindlasti ka rahanduskomisjonis osapooltega veel läbi rääkida, sest tõsi, pangandusel on oluline roll meie majanduse käigushoidmisel, ergutamisel, seda eeskätt kriiside olukorras.

Mart Helme, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud Võrklaev! Ma loen siin praegu Delfi uudistest: "Eestlane USA kõrbest: õpime ameeriklastelt maksustama vahukomme ja kartulikrõpse, mitte leiba, piima ja ravimeid." Ja kui ma oma eelmises repliikküsimuses ütlesin, et inimesed on väga tigedad nende teie maksuasjade peale, siis see on just täpselt see, mille pärast nad tigedad on. Aga küsimus on mul teisel teemal ja küsimus puudutab seda, et Kaja Kallas on meile siin korduvalt ja korduvalt kinnitanud, et maksukoormus ei tõuse. Teie minu repliikküsimusele vastates ütlesite, et maksukoormus tõuseb. Kummal õigus on?

Aitäh! See sõltub taustsüsteemist, mida vaadata. Praegu on maksukoormus meil languses ja liigub alla 33%. 2019–2020 perioodil on ta olnud kuskil 33,4–33,5 peal. Ja see on see, kuhu siis nende maksumuudatustega, mida me praegu arutame, ja ka sellega, kui me jõuame sügisel automaksuni, meie maksukoormus tõuseb. Ehk et sellisel ajaloolisel tasemel ta püsib jätkuvalt, aga me lõpetame nende muudatustega maksukoormuse languse ehk hoiame seda ajaloolisel tasemel. Kui me oleme tõstnud oma kulutusi, siis on vajalik ka maksubaasi kasvatada.

Nüüd, mis puudutab seda kõrbejuttu, et vahukomme ja kartulikrõpse tuleks maksustada, siis ma kutsun siin üles EKRE saadikuid, et loomulikult me oleme arutanud, kust võiks täiendavaid vahendeid eelarvesse tulla, ja kui teil on ettepanek näiteks suhkru‑ või rasvamaksu kehtestada, siis ma ütleksin, et see on täiesti [hea ettepanek], ma tunnustaksin. See on üks esimesi ettepanekuid, mis ka raha reaalselt juurde toob, lisaks kõigile soovidele toetusi tõsta ja maksuerisusi teha.

Protseduuriline küsimus, Kalle Grünthal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Mart Helme siin vihjas asjaolule, et rahvas on väga tige selle maksude tõusu paketi peale, sest see praktiliselt teeb nad vaeseks ja neil ei ole võimalik midagi endale soetada, ka kõige hädavajalikumaid asju. Ja selle peale vastas lugupeetud minister, et oleneb sellest, mis taustsüsteemis me seda asja vaatame. Äkki te selgitate ministrile, et taustsüsteemiks on Eesti Vabariik ja käesolev seaduseelnõu, mida me praegu menetleme?

Aitäh teile! Ma hetkel ei loe ka seda protseduuriliseks küsimuseks. Rain Epler, palun, protseduuriline küsimus!

Aitäh! Pigem protseduuriline remark, kvalifitseerime protestiks võib-olla.

Vaatame ära. Küsige ära ja siis vaatame, kuhu me jõuame.

Minu arust on nüüd väga inetu lugu juhtunud selles osas, et Kaja Kallas suhteliselt alguses, kui ta jälle valitsejaks sai või oli saamas, ütles, et maksukoormus ei tõuse. Ta ütles seda ka täna infotunnis, et maksukoormus ei tõuse. Ja nüüd rahandusminister just ütles, et tõuseb ja et me peatame maksukoormuse languse, nii oli vist see sõnastus. Noh, ta on nagu osalt sisuga seotud, aga mõnes mõttes ikkagi on selline olukord, et … Kas siis peaminister valetas meile? Või kuidas te Riigikogu istungit juhatades nüüd kommenteeriksite seda omalt poolt?

Aitäh! Ma ei loe seda otse protseduuriliseks küsimuseks, aga ma ütleksin nii, et oma silm on kuningas ja kui ma vaatan, siis Riigikogu kõnetoolis on hetkel rahandusminister. Nii et ma ei saa mingeid teisi küsimusi ega teisi valitsuse liikmeid kommenteerida. 

Andrei Korobeinik, palun!

Suur tänu, austatud istungi juhataja! Te siin vahepeal ütlesite, et kui inimeselt raha ära võtta, siis ta võib-olla on endiselt õnnelik. Ja Erkki Keldo arendas seda teemat. Ta ütles, et kui poes on hinnad kõrgemad ja inimesel on vähem raha, siis ta lihtsalt tarbib niimoodi teadlikult, valib, mida osta, kas leiba või piima, ja võib-olla see teeb teda hoopis õnnelikumaks. Mul on sellega seoses küsimus austatud rahandusministrile. Ma saan aru, et teil oli kiire selle seaduseelnõuga, ajad ongi sellised teistsugused. Aga kas te olete jõudnud teha analüüse, kuidas see mõjutab ebavõrdsust Eesti ühiskonnas? Kui see pakett tervikuna rakendub, kas näiteks Gini indeks või mõni teine näitaja paraneb või halveneb?

Aitäh! See on ka selles maksumuudatuste kokkuvõttes kirjas, et teatud määral need muudatused ikkagi ebavõrdsust suurendavad. Aga jällegi, neid tuleb vaadata ka varasemate otsuste kontekstis, mida on tehtud. Ja kui siin oli väide, et kõigil sissetulekud langevad, siis ei, sissetulekud ei lange. Ma alustasin sellest ja kordan selle üle, et näiteks päästja, kelle miinimumpalk on 1620 eurot, saab aastas 636 eurot juurde, või õpetaja, kelle keskmine palk on 2048 eurot, saab aastas juurde 1283 eurot. 

Jah. Erkki Keldo, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Ma ei hakanud seda valet protseduurilist küsimust ka võtma, sellepärast et väga ebameeldiv oli kuulda, kuidas härra Korobeinik pani minu suhu sõnu, mida ma kindlasti ei öelnud. Minu mõte oligi selles, mida ka hea rahandusminister just ütles, et kui me võtame päästja, kes saab ühes kuus üle 50 euro senisest enam kätte, õpetaja saab circa 100 eurot senisest rohkem kätte. Need on need inimesed, ma arvan, keda me Eestis ka peame toetama. Ja kuna nad saavad tulumaksust rohkem endale raha reaalselt rahakotti, siis nad seda raha mingis osas kulutavadki ära poes, mingis osas kulutavad ära muid tarbeesemeid ostes, aga see on inimese enda vaba valik. Ta ei pea valima, kas piim või leib, vaid tal reaalselt jääb raha rohkem kätte. See on minu arust väga mõistlik maksusüsteem, kus me anname inimestele rohkem raha kätte ja inimene oma teadmistes, mis tal pere eelarves on vaja, kuidas on vaja, vastavalt sellele siis neid teisi kulutusi teeb.

Kas ma võin vastata?

Nojah, te ausalt öeldes lausa peate vastama, sest Riigikogu liige küsis teie käest. Hetkel on siin küsimuste-vastuste voor. Palun! 

Jaa. Suur aitäh! Ja ma kasutaksin siis võimalust kõiki selle sisuka ja pika debati eest tänada. Minu meelest oli huvitav arutelu ja palju asju, ma loodan, sai selgemaks. Mina sain küll palju tagasisidet, mida head parlamendiliikmed nendest maksueelnõudest arvavad ja millised on ka murekohad.

Aitäh, minister! Miks ta ei olnud. Aga ma nüüd veel ei saa öelda, et kõik on, sest siin on protseduuriline küsimus ja võib-olla tuleb veel küsimusi. Ma ei tea ju, mis hetkel on, võib-olla inimesel ei tööta mikrofon ja siis ta tahab teie käest küsida. Üks hetk läheb teil igal juhul veel siin aega. Tanel Kiik, palun, protseduuriline küsimus! Kas mikrofoniga on midagi juhtunud?

Ma väga vabandan, et ministrit kinni pean, aga ma tahtsin Riigikogu istungi juhatajale kinnitada, et me saime vahepeal Riigikogu liikme Erkki Keldoga arutatud, nagu te palusite, ning jõudsime selgusele, et lisaks minu poolt viidatud eakatele ka näiteks 1200 eurot teeniv inimene, kes pole liitunud kogumispensionisüsteemiga või on näiteks sealt väljunud, kaotab iga kuu 42 senti ehk aastas üle viie euro selle reformiga. Nii et see eelnev väide, et kõik alla 8000 euro teenivad [inimesed] võidavad, ei ole siiski korrektne ja sellega on ka härra Keldo nõus. Nii et selle võib nüüd protokolli märkida. See asi sai klaaritud, sellega on korras. Minister saab rahulikult nüüd minna puhkama.

Aitäh! Tore, et saite räägitud. Austatud minister … Aa, protseduuriline küsimus, Henn Põlluaas. On midagi mikrofoniga juhtunud?

Aitäh! Siin mitmed, nii minister kui ka teised koalitsioonipoolsed sõnavõtjad on väitnud, et väga tore, et kõike tulebki arutada ja diskuteerida. Ja no eks me seda siin olemegi üritanud teha. Aga kas sellel on ka mingisugust reaalset tulemit, et me nüüd näeme neid mingisuguseid muudatusi, mis tulenevad Riigikogu liikmete küsimustest, või mingisuguseid parandusi nendes eelnõudes koalitsiooni poolt, et nad ise täiesti vabatahtlikult [teeksid neid], olles aru saanud, et kõik ei ole päris kuld, mis hiilgab? Kas sellest ka mingit kasu on või me lihtsalt kulutame siin aega ja pärast see eelnõu nagunii hääletatakse sellisena, nagu ta on?

Aitäh! Kõigepealt, minister, ma tänan teid! Rohkem küsimusi ei ole. Aitäh teile!

Ma vastan teie protseduurilisele küsimusele, et jaa, kui meie kodu‑ ja töökorra seadust loodi, siis oli tõesti mõte see, et läbirääkimistes alati igal lugemisel püütakse teha seaduseelnõu paremaks. Siis saab valitsus kuulata, mis on Riigikogu liikmete või fraktsioonide mõtted, ja siis juhtivkomisjon saab seda parandada. Nii et ma loodan, et keskustelu teeb asju paremaks. 

Head ametikaaslased, nüüd on seis selline, et me oleme eelnõu 148 juures. Ja ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli ettekandeks rahanduskomisjoni liikme Maris Lauri. Palun!

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Rahanduskomisjon arutas nimetatud eelnõu oma istungitel mitu korda. Esimest korda tegi rahandusminister kavandatavatest muudatustest lühiülevaate juba aprilli lõpus, aga sisulisemad arutelud toimusid 9., 11. ja 15. mail. 9. mail olid arutelu juures rahandusminister Mart Võrklaev, Rahandusministeeriumi finants‑ ja maksupoliitika asekantsler Evelyn Liivamägi, maksu- ja tollipoliitika osakonna juhataja Erle Kõomets, fiskaalpoliitika osakonna juhataja Raoul Lättemäe ning riigi rahanduse talituse juhataja Kadri Klaos. Tegemist oli informatiivse punktiga, kus anti ülevaade kõigist neljast eelnõust. Ülevaade oli põhjalik, räägiti tulumaksuseaduse puhul sellest, millised muutused tehakse. Arutelu käigus tekkis küsimus pankade avansilistest maksetest, mis oli siin ka jutuks. Samuti oli küsimus tulumaksusoodustuste kohta ja kinnitati, et tulumaksu kogusoodustus 1200 eurot jääb järgi ja annab võimaluse laiemalt kasutada eralasteaia kohatasu, aga ka munitsipaallasteaia kohatasu selle jaoks. Küsimus oli ka riikidevahelise maksukonkurentsi teemal, millele saadi vastused. Räägiti jah väga palju ettevõtete maksustamisest, sealhulgas ka ülemaailmse tulumaksu piirmäärast ja ettevõtete kapitaliseeritusest. Jõuti lõpuks ka platvormide maksustamise juurde, need teemad olid käsitlusel ka hilisematel aruteludel.

11. mai arutelu juures oli rahandusminister Mart Võrklaev, Rahandusministeeriumi maksu‑ ja tollipoliitika osakonna juhataja Erle Kõomets ja fiskaalpoliitika osakonna juhtivanalüütik Miko Tammik. Veel kord tegi ülevaate minister ja arutelu käigus räägiti põhjalikult sellest maksueelnõust, tulumaksuseadusest ja küsiti ka eelnõus oleva ATAD2 korrektsiooni kohta. Küsiti ka informatsiooni oodatavate laekumiste kohta ja detailsemat ülevaadet, mis siis hiljem komisjoni liikmetele meilitsi edastati.

15. mail osalesid arutelul maksu‑ ja tollipoliitika osakonna juhataja Erle Kõomets ja riigi rahanduse talituse juhataja Kadri Klaos. Täpsustati erinevaid aspekte tulumaksu[seaduse] eelnõu muudatuste juures. Siin olid küsimused, mis puudutasid maksumuudatuste mõju omavalitsustele, uuesti kulutusi, mis erinevatest muudatustest tekivad, nii-öelda plussid ja miinused erinevate tulude hulgas, sealhulgas ka näiteks avansiliste maksete kohta. [Räägiti] ka sellest, et näiteks isiku tulumaksu puhul inimesed krediteerivad hetkel 170 miljoni euro ulatuses riiki, kuna nad ei suuda hinnata oma tulumaksuvabastuse suurust. Taas kord tuli jutuks panganduse küsimus ja panganduse maksustamine, sealhulgas väikeste pankade maksustamine. Oli ka küsimus selle kohta, millised on maksumuudatuste majanduslikud mõjud, kus osutati sellele, et majandusprognoose sellises keerulises olukorras on raske teha, aga nad on hinnanud, et see tuleb täpsemalt augustis. Teadaolevalt Rahandusministeerium teeb majandusprognoose kaks korda aastas: üks kord kevadel, mis on hiljuti tehtud, ja augustis.

Oma otsused langetas komisjon kahel istungil. 11. mail tehti otsus võtta eelnõu päevakorda 17. mail, selle poolt oli 6 ja vastu 3 kohalolnut, määrata juhtivkomisjoni esindajaks komisjoni liige Maris Lauri, poolt oli samuti 6 ja vastu 3 komisjoni liiget. Ja 15. mail, peale neid kõiki arutelusid tehti ettepanek esimene lugemine lõpetada, mille poolt oli 7 [komisjoni] liiget ja vastu 4. Lisaks siis otsustati, et muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on kümme tööpäeva vastavalt Riigikogu kodu‑ ja töökorra seadusele. Aitäh!

Hea ettekandja, ma tänan! Teile küsimusi ei ole. Aitäh! Nüüd avan läbirääkimised. Palun Riigikogu kõnetooli Eesti Keskerakonna fraktsiooni esindaja Kersti Sarapuu. Palun! (Kersti Sarapuu palub lisaaega.) Jaa, palun kaheksa minutit, ilusti, lahkesti!

Hea istungi juhataja! Kallid kolleegid! Täna arutusel olnud Vabariigi Valitsuse algatatud tulumaksuseaduse ja kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 148 keskfraktsioon ei toeta. Selle eelnõuga soovitakse esiteks kaotada aastast 2024 füüsilise isiku täiendav maksuvaba tulu lapse ülalpidamise korral ja abikaasa eest ning õigus arvata oma maksustatavast tulust maha eluasemelaenu intressid. Teiseks, tõsta aastast 2025 senist füüsilise isiku ja äriühingu tulumaksu määra 2% võrra 22%‑ni. Lisaks soovitakse kaotada eelnõuga soodusmäär 14% äriühingute regulaarselt jaotatavalt kasumilt ja sellega seoses ka füüsilisele isikule makstud dividendilt kinnipeetav 7%‑line tulumaks. Kolmandaks, kaotada eelnõuga aastast 2025 regresseeruv maksuvaba tulu ning kehtestada ühtne maksuvaba tulu 700 eurot kuus ehk 8400 eurot aastas. Erandiks on vanaduspensioniealised, kelle maksuvaba tulu võrdub keskmise vanaduspensioniga. 

Täna hommikul kohtusime EVEA juhtidega, kes andsid meile edasi ettevõtjate sõnumi tänaste maksutõusude seaduste mõjust majandusele. Maksude tõus toob lumepalliefektina kaasa elukalliduse tõusu ning tarbimise vähenemise. Ettevõtete käibed langevad ja see viib majanduse langusesse. Halveneb Eesti ettevõtete konkurentsisituatsioon võrreldes muu Euroopaga nii ekspordi kui ka turismi alal. Tunnetatakse ebaõiglust era‑ ja riigisektori vahel. Ettevõtja seisukohalt on riigiaparaati liiga palju ning see on üle makstud. Kõik maksud kahjustavad Eesti konkurentsivõimet ja lisaks suurendavad inflatsiooni. Igasugune maksutõus tõstab eraklientidele müüdava kauba hinda, mis mõjutab otseselt läbimüüki. Kui veel võtta arvesse, et inimestel hakkab vähem raha kätte jääma, sest kehtestatakse ka muud maksud ja tõusevad olemasolevad, siis koostoimes tekib katastroofiline käibelangus, mis toob omakorda kaasa majanduslanguse. Vastu tuleb ka inimeste füüsiline suutlikkus. Et palka teenida, tuleb rohkem müüa. Inimesed aga töötavadki juba võimete piiril ja üle oma tööaja. Igasugu maksutõusud neelavad osa kasumist ehk palgafondist. Kui firmad on sunnitud palka tõstma, siis reaalselt tuleb hakata inimesi koondama. 

Kavandatava niinimetatud maksuküüru kaotamise puhul on suurimad võitjad need, kelle palk on üle 2000 euro kuus. Palkade madalamat osa vaadates saavad 750 eurot teenivad [inimesed] palgale uues olukorras 8,74 eurot lisaks. Samas 1200‑eurosele palgale tuleb juurde ainult 6 senti, kuid sealt alates hakkab lisa ka kõige kiiremini kasvama. Näiteks 1700 euro puhul on see 63 eurot, 1900 euro puhul 88,3. Enim ehk 113,51 eurot palgalisa saavad need, kes teenivad 2100 eurot. Kui 1132 eurot teeniv inimene võidab aastas 38 eurot, siis 5166 eurot teeniv võidab aastas 851 eurot. Uue maksusüsteemiga ei teki pensionäridest kellelegi võitu ja kõik maksavad 2% rohkem tulumaksu. Selle eelnõuga minnakse selgelt appi ühiskonna osale, kes seda abi enim ei vaja. Väiksema palga saajad sellest ei võida ja [eelnõu] kasvatab seda enam ebavõrdsust meie ühiskonnas. 

Maksuküüru kaotamine vähendab riigi tulusid 490 miljoni võrra. Kuigi peaminister toonitab, et maksusüsteem muutub õiglaseks, eriti õpetajatel ja teistel, siis tegelikkuses võidu asemel tuleb suur kaotus, vaadates neid makse, mida tõstetakse – käibemaks ja varamaks –, või milliseid soodustusi kaotatakse, olgu need siis peretoetused, füüsilise isiku täiendav maksuvaba tulu lapse ülalpidamise korral ja abikaasa eest ning õigus arvata oma maksustatavast tulust maha eluasemelaenu intressid. 

Just ennist infotunnis kuulasin peaministrit, kes väitis, et enim võidavad nendest maksumuudatustest ettevõtjad ja nad on tänulikud tänasele valitsusele, kes neid makse kehtestab. Millegipärast Eesti Kaubandus-Tööstuskoda ning EVEA pole sugugi samal arvamusel. Ei tea, milliste ettevõtjatega peaminister kohtub. Vesteldes erinevate ettevõtjatega ja inimestega üle Eesti, väidetakse, et niinimetatud maksuküüru rakendamise võiks ära jätta ja siis poleks vajagi teisi makse tõsta. Põhjenduseks toodi, et selle väikese või olematu võidu tõttu kaotatakse palju enam ja jääks ka kaitsekulutuste jaoks enam raha. 

Mulle väga meeldis Indrek Neivelti soovitus valitsusele ja Riigikogu liikmetele lugeda korralikult läbi Rahandusministeeriumi prognoos. Erinevalt valitsusest on ministeerium pannud meie majanduse probleemile täpse diagnoosi. Tegelik eelarve planeeritust suurem puudujääk tuleb majanduslangusest, mitte lastetoetustest ega kaitsekulutustest. Kärpimise ja optimismi vähendamisega seda probleemi ei lahenda ja me teame, et haigust pole võimalik ravida, kui diagnoosi pole. 

Seetõttu annab Riigikogu Eesti Keskerakonna fraktsioon üle ettepaneku tulumaksuseaduse ja kaitseväeteenistuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 148 esimesel lugemisel tagasi lükata.

Aitäh! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Isamaa Erakonna fraktsiooni esindaja Priit Sibula. Palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Seda sisulist arutelu, mis siin oli, oli päris huvitav jälgida ja selles osaleda, aga ma ei ole kindel, et meist keegi nende tundide jooksul (Juhataja helistab kella.) väga palju targemaks oleks saanud.

Selle seaduse seletuskirja eesmärgina on toodud alljärgnev: "Kaotada kulukad ja ebaefektiivsed maksusoodustused, tõsta ja ühtlustada tulumaksu määra ning asendada regresseeruv maksuvaba tulu ühtse maksuvaba tuluga lähtuvalt koalitsioonileppest. Maksusoodustusi saavad kasutada eelkõige suurema sissetulekuga inimesed, kuid kõige rohkem riigi toetusi vajavad just väiksema sissetulekuga inimesed. Sel põhjusel ei ole inimeste toetamine maksusoodustuste kaudu kõige tõhusam viis. Otsetoetused on efektiivsemad ja võimaldavad saavutada inimeste võrdsema kohtlemise. Ka ühtne maksuvaba tulu tagab paremini inimeste võrdse kohtlemise, sõltumata nende sissetuleku suurusest." 

Ma loen selle viimase lause uuesti. "Ka ühtne maksuvaba tulu tagab paremini inimeste võrdse kohtlemise sõltumata nende sissetuleku suurusest." Ehk siis 700 eurot teeniv inimene ja 7000 eurot teeniv inimene, kui me teeme neile maksuvabastuse [700 eurot], siis me saame võrdsema ühiskonna, on selle lause mõte. Jääb mulle arusaamatuks. Võib-olla on hiline õhtutund või miski muu, aga päris täpselt ei ole võimalik aru saada selle võrdsuse taotlusest, mida Reformierakonna eestvedamisel rakendatakse. Täpselt niisamuti räägitakse võrdsusest, kui vähendatakse laste ja perede toetusi. See on huvitav taktika, mis sinna sõravarasse on tekkinud. 

Selle eelnõu ja selgituste puhul ei ole võimalik aru saada, kas suuremad võitjad on suuremate sissetulekutega inimesed, kellelt minister soovib võrdsuse tagamiseks raha ära võtta, aga ometi annab täiendava maksuvaba tulu kaudu neile hoopis raha juurde. Tõesti jabur on kaotada maksuvabastused laste ja abikaasa eest. Kusjuures, nii nagu me kõik teame, teiste eelnõudega vähendatakse nii laste‑ kui ka peretoetusi ja tõuseb käibemaks, mis lööb loomulikult ennekõike neid peresid, kus on rohkem liikmeid ja ülalpeetavaid. Kui varasemalt on Reformierakonna eesmärk olnud see, et inimestele jääks rohkem raha kätte, et nad ise saaksid otsustada, mida oma rahaga teha, siis nüüd näikse olevat see meel muutunud.

Teine teema, mis siin eelnõus on ja mis vähem tähelepanu pälvis, on veelgi huvitavam. See puudutab arusaamist, kus selle eelnõuga rakendatakse ettevõtetele tulumaks. Sest kuidas muidu seletada ühte sektorit, kus ettevõtte tulumaks taastatakse? Kaotatakse ära dividendide soodusmaksumäär ja jäetakse alles kohustuslik avansiline makse. Ehk sisuliselt peavad ettevõtted hakkama tulumaksu maksma jooksvalt. See on suhteliselt suur muutus meie tulumaksusüsteemis, millest ei ole võimalik aru saada. 

Nendel ja paljudel muudel põhjustel loomulikult Isamaal ei ole võimalik seda eelnõu toetada. Tänan tähelepanu eest!

Aitäh! Tahtsite veel öelda mingit kirja informatsiooni võib-olla juhatajale?

Kui ta tuleb, siis ma jätan talle.

Annate selle ka üle ilusti, jah? (Priit Sibul räägib saalist.) Jaa, ma lihtsalt mõtlesin, et ütlete ka võib-olla siit Riigikogu kõnetoolist. Nii, aitäh teile! Palun nüüd Riigikogu kõnetooli Eesti 200 fraktsiooni esindaja Hendrik Johannes Terrase. Palun!

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Eesti 200 tänab väga selle arutelu eest siin saalis kõigi viie tänase eelnõu puhul. Eesti 200 tänab kõiki, kes sellest arutelust osa võtsid, kõiki, kes osalesid arutelus ekraani vahendusel, ja kõiki, kes jälgisid meid kodudest. Täna oli siin saalis juba päriselt selline arutelu, nagu me oleme tahtnud. Küsitakse, vastatakse, selgitatakse, tuuakse murepunkte välja. Paljudes komisjonides on juba hulk tööd tehtud. Lõpuks ometi hakkab tööle ka Riigikogu suur saal ja mul on selle üle hea meel. 

Täna on siin palju muretsetud laste pärast ja ma usun, et see mure on siiras. Eesti riigi rahandus vajab kordategemist just meie laste ja lastelaste huvides. Me ei tohi pärandada tänastele noortele ja tänastele lastele ja nende lastele, kes veel sünnivad, võlgade hunnikut. See on vastutustunne meie laste ees. 

Eesti 200 töötab selle nimel, et need eelnõud oleksid vaid väike osa riigi rahanduse kordategemisest. Riigi rahanduse kordategemine ei tohi olla ainult tööinimeste õlgadel. Riigi rahanduse kordategemine on kõige rohkem riigi enda ülesanne. Töö nulleelarvega on juba alanud. See tähendab, et me kõigepealt teeme esimesed kärped ja seejärel ehitame terve riigieelarve nullist üles, kaotades ebavajalikud dubleerimised, ajale jalgu jäänu ja suuname rohkem raha sinna, kus seda on kõige rohkem tarvis: teenustele, lastele, eakatele ja teistele abivajajatele, laiapindsesse riigikaitsesse ja majanduse edendamisse. 

Eesti 200 rõhutab, et tänane arutelu siin saalis oli alles arutelu algus. Eesti 200 on loomulikult valmis neid eelnõusid paremaks tegema, aga lepime palun kokku, et parandusettepanekud näitaks ka ära, kust puuduolev raha võtta. Käitume nende eelnõudega nii, nagu meie lapselapsed tahaksid näha, et me otsustanud oleme. Aitäh!

Aitäh! Palun nüüd ... Palun korra mikrofon Martin Helmele.

Mulle tundub, et läbirääkimistel mainiti mind. Mitte nimeliselt. Ma tahaksin repliiki. 

Mis see oli? Mingi seisukoht või?

Jaa. Eelkõneleja rääkis väga südamlikult sellest, kuidas saalis olijad pidasid head debatti. Ma olin ka siin saalis, pidasin head debatti. Mul tekkis …

Aa, ei … Aitäh! Aitäh, Martin Helme! Te olete leidlik ja nutikas, ma tunnustan. Aga head debatti pidasid siin väga paljud, nii et ... Aga jah, sellest võiks muidugi minna siin edasi järgmised paar tundi protseduurilistega. (Naerab.) Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esindaja Rain Epleri. Palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Head kolleegid! On vast päev olnud! Hommikul teed uudised lahti, vaatad, et proua peaminister on opositsiooni võrrelnud Putini ja Hitleriga. Ja siis ta saabub lõuna paiku siia saali, kus talle pakutakse võimalust selle paralleeli eest vabandada. Aga oleks tal siis taktitunnet, et seda teha. Oh ei! Ta lisab sinna võrdlusesse veel võrdluse KGB‑ga. Ja seda kõike põhjustab lihtsalt see seik või asjaolu – kui teda ennast parafraseerida –, et ta ei ole nädal aega saanud rahulikult valitseda. 

Tõepoolest, suures saalis oli sisukas debatt, ma nõustun siin eelkõnelejatega. Aga ka sealt tahaksin mõned teemad ära markeerida. Siin kolleeg mainis, et ajaloos on olnud hetki, kus mõjuanalüüsid on puudunud. Noh, ega praegu ei ole suurt erinevust, need mõjuanalüüsid praegu on nii kiirustades tehtud, et sisu ei saa kuigi tõsiselt võtta. Illustreerin näitega. Räägitakse sellest, et kokku võttes maksumuudatused suurendavad suhtelise vaesuse näitajat, üldiselt laste suhtelist vaesust ja pensioniealiste suhtelist vaesust. Ja lõpetuseks öeldakse, et pikemas perspektiivis on eelarve tasakaalu poole liikumine ning võlakoormuse kasvu stabiliseerimine makromajandusele positiivse mõjuga, sest see suurendab riigivõla kasvust tingitud probleemide riski ja riigi intressikulusid. Ehk rahvas vaesub, riigil ka paremaks ei lähe, aga kiiresti on vaja teha. 

Ja eks analüüsi kvaliteeti näitab seegi, kuhu me lõpuks välja jõudsime. Ka täna infotunnis proua peaminister rõhutas, et maksukoormus väheneb. Aga lõpetuseks või üsna enne tänase küsimuste-vastuste vooru lõppu ütles rahandusminister, et vastupidi, maksukoormus tõuseb ja tegemist on maksukoormuse vähenemise peatamisega. 

Ma markeeriksin ära ka selle, et päris ohtralt on meedias ja ka siin majas kurdetud selle üle, et ei saa sisulist tööd teha, ei saa suures saalis debatti pidada. Täna debatt oli tõepoolest sisukas, aga need kurtjad, kes tahtsid siin suures saalis agaralt debatti pidada, valdavalt puudusid. Teise asjana ütlen seda, et tegelikult ka koalitsioonisaadikud oleks saanud rahulikult eelnõusid üle anda. Aga loomulikult ei tehtud seda, sellepärast et sellisel juhul oleks koalitsioonil kadunud ära see usaldushääletusega sidumise ähvarduskirves. Paslik on siin jälle peaministrit tsiteerida: ära sõima peeglit, kui oma lõust viltu. 

Aga nüüd ma tulen selle viimase eelnõu juurde, mis oli tulumaksuseaduse muudatuste eelnõu. Tänase Financial Timesi esiuudis räägib sellest, et rahvastiku vananemine juba lööbki riikide reitingute pihta, riikide finantsvõimekuse pihta. Siin saalis on samuti viimastel nädalatel päris palju räägitud teemal, mis puudutab rahvastikukriisi Eestis ja rekordiliselt madalat sündimust. Ja selles valguses, sellises kontekstis otsustab valitsus kiirkorras malakaga lajatada just nimelt lastega perede pihta! Kui siin toodi näiteid sellest, kuidas päästjate ja õpetajate elu läheb paremaks, siis täpsemad oleksid need väited olnud juhul, kui oleks sinna lisatud "lastetute päästjate ja õpetajate elu". Kui me vaatame seda, kuidas lastega perede olukord muutub, siis kui me võtame näiteks pere, kus nii isa kui ka ema teenivad Eesti keskmist palka, mis neljandas kvartalis oli 1775 eurot, ja neil on kolm last, siis tõepoolest, jämedalt võttes on niimoodi, et maksuküüru kaotamine toob neile raha juurde …

Palun lisaaega.

Jaa. Kui palju soovite? Kas 100, 120, 180, 60 sekundit? 

Kolm minutit.

Palun! Kolm minutit.

Aga samas, selle laste pealt saadava tulumaksuvabastuse kaotamine võtab 1000 [eurot], see tähendab, et mõju sellest on null. Kui me paneme sinna juurde suurte perede toetuse vähenemise, siis on –2400 [eurot] perekonna kogumõju nendest asjadest. Kui peres oleks viis last, oleks kogu negatiivne mõju 4600 eurot. Samal ajal lastetu pere võidab üle 2200 euro. 

Ja kui me liigume Võrumaale, kus keskmine töötasu on 1340 eurot, ja võtame sarnase perekonna – ema-isa, mõlemad keskmise töötasuga –, siis seal kolmelapseline pere saab 3700‑eurose löögi ja viielapseline üle 6000‑se. Lastetu pere võidab 700. Ma ei räägi siin käibemaksu tõusust, automaksust ja tulumaksu määra tõusust, mis veel omakorda tulusid vähendavad. 

Lisaks sellele, et te kämbla just sinna nende perede taskusse ajate, jätkub teil veel jultumust selle üle ironiseerida. Lugesin stenogrammist, kui Signe Riisalo vastas siin kolleegi küsimusele, mis puudutas mõjuanalüüside puudulikkust, ja ütles: "Nagu te enne kuulsite, siis negatiivset mõju eelmise aastaga võrreldes tegelikult peredele ei tule. Vastupidi, pered saavad raha rohkem ka igakuiselt kätte." Nii et kolleeg siin enne oli veidike tagasihoidlik, kui ta ütles, et Robin Hoodi kuri kaksikvend, mina ütleksin: nais-Ali-Baba ja 60 röövlit. Mina ega meie fraktsioon ei saa kuidagi nende muudatuste poolt olla. Sellega seoses annan üle ka tagasilükkamise ettepaneku. Aitäh!

Aitäh! Rohkem sõnavõtusoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni seisukoht on … (Saalist räägitakse.) Jürgen Ligi, palun! Vabandust, milles on küsimus? Hea Jürgen, mina ... Ma nüüd korraks, ma tahan korra rääkida. Eriti, hea Jürgen, sina tead seda, et kui ma olen selle protseduuri sulgenud, ma ju ei saa seda uuesti avada. Ma väga tahan seda uuesti avada, aga mul ei ole ju juhatajana … (Hääled saalis.) Ma küsin niiviisi siis, et kuna see ei olnud haamrilöök, see ei olnud hääletus, Eesti Reformierakonna fraktsioon soovib ka läbirääkimistel sõna, aga ma olen läbirääkimised sulgenud. Ma juhatajana küsin niiviisi, et kui keegi ei protesti kuuest fraktsioonist, siis ma palun Jürgen Ligi siia kõnetooli. Kui keegi selle vastu ei ole, siis ma annan selle võimaluse. 

Martin Helme, palun, protseduuriline küsimus!

Ei no meil on ikka reeglid siin majas, vähemalt vanasti olid. Ja see on nii lihtne. Avatakse läbirääkimised, fraktsioonide esindajad panevad kõne[soovi] kirja. Kõne[soove] kirjas ei ole, läbirääkimised suletakse. Kui läbirääkimised on suletud, siis see, et vahepeal muditi oma nutiseadmeid või jäädi tukkuma oma toas teleka taga, ausalt öeldes ei kõiguta meid. Kui Reformierakond suutis oma 37‑liikmelisest fraktsioonist panna kõne esinejaks inimese, kes ei jõua õigel ajal nuppu vajutada, siis – karm elu. Ei ole nõus.

Aitäh! Vastus. Jah, Riigikogu juhataja iga protseduuri, mille avab, peab ka lõpetama. Ma sulgesin läbirääkimised ja ütlesin, et kui keegi ei protesti … Ma ei ole seda tõesti kunagi varasemalt teinud, aga kui keegi ei protesti, siis ma olen valmis andma sõna Reformierakonna esindajale. Ma saan aru, et teie oma fraktsiooni nimel ütlete, et te ei ole nõus. Sain õigesti aru? Aitäh! 

Protseduuriline küsimus, Jürgen Ligi.

Aitäh, hea juhataja! Ma siiski arvan, et debati huvides on, et kõik fraktsioonid saaksid sõna. (Hääled saalis.) Kas te juhatajana siiski mõtleksite sedapidi, et ma ei kahjusta ühtegi kolleegi sellega, kui ma sõna saan? Ja juhul, kui ka EKRE usub, et ta seisukohad on siin piisavalt hästi põhjendatud, siis tema seisukohad jäävad ju kehtima, mina neid ju ei suuda ümber lükata.

Aitäh! Punkt üks, see ei ole muidugi protseduuriline küsimus, aga … Jah, ma olen valmis sõna andma, aga ma olen protseduuriliselt selle etapi lõpetanud selles menetluses ja ma tunnen nii, et ma saan seda uuesti tagasi võtta ainult juhul, kui keegi ei protesti. Selle vastu protestiti ja ma ei saa teile sõna anda. Sest olgem ausad, see on nii, et kui juhataja midagi lõpetab, siis ei saa Riigikogu istungil mitte kunagi tagasi minna. 

Anti Poolamets, palun, protseduuriline küsimus!

Austatud juhataja! Me nägime siin eelmisel nädalal suurt hulka saadikuid, kes kahe minuti täpsusega öö läbi suutsid nuppu vajutada. Ja nüüd on eriti privilegeeritud seltskond, kes ei viitsi, ei taha, näpib oma telefoni või ei tea mida, ja siis tehke kõik ümber. Ma nägin, kui täpselt kõik on võimelised reageerima, sellepärast ma arvan, et nüüd küll need privileegid ei ole põhjendatud. Eelmine nädal oleks lõpetatud sekundi pealt, kui siin mõned oleks magama jäänud, ja kogu lugu.

Aitäh! Head ametikaaslased! Ma ütlen teile ausalt, tunnetades seda, kui oluline see teema on ja kui keeruline see poliitiline olukord on olnud siin – ja see on olnud –, et ükskõik, mis fraktsioon täna oleks küsinud sarnaselt, nagu küsis hea ametikaaslane Jürgen, ma oleksin vastanud täpselt samamoodi kõigile kuuele fraktsioonile ja ma oleksin proovinud neid läbirääkimisi uuesti avada, kui keegi ei protesti. Ma ütlen ausalt, et ega see õige ei ole, aga sellisel puhul ma oleksin seda teinud, ükskõik missuguse [fraktsiooni puhul] kuuest. Selle vastu protestiti ja ma ei ava neid läbirääkimisi.

Protseduuriline küsimus, Jürgen Ligi, palun!

Aitäh! Ma panin tähele, et need sõnavõtud, mis siin kaks kolleegi tegid, ei olnud ju tegelikult protseduurilised küsimused. Nendele ei peaks tegelikult sedapidi reageerima, vaid ütlema, et need ei olnud protseduurilised küsimused. Küll aga oli protseduuriline minu küsimus. Kas te põhjendaksite, kuidas kahjustab see kolleege, kui kõik fraktsioonid saavad sõna? Kuidas see istungi läbiviimisele kahju teeb? See ei olnud ju pahatahtlik viivitus, vaid ma tegin hetkel märkmeid, kuulates kolleegide sõnavõtte. See on ju poleemika jaoks tarvilik, et ma reageeriks, et ma ei loeks ette valmis kirjutatud tekste, vaid tuleks ja debateeriks maksupoliitikast. Siin räägiti maast ja ilmast, aga mitte maksupoliitikast. Ja seda kõnet ma tegelikult oleks tahtnud pidada just nimelt teema kohta.

Aitäh! Ma vastan järgmiselt. Ma loodan, et kunagi ei ole juhataja ainult selline, kes punktuaalselt on selle protseduurilise küsimuse kallal. Protseduurilist küsimust vastatakse ka teatud juhtudel väga subjektiivselt ja ma mõistan seda muret. Ma ütlen veel kord, et ma sulgesin selle protseduuri. Ma saan aru, kui oluline on see teema, ja ma käituksin kõikide teiste fraktsioonidega sarnaselt, nagu hetkel teiegagi. Ma palusin Riigikogu, et kas te olete nõus, kui ma avan uuesti need läbirääkimised. Sellega ei oldud nõus. Ma ei saa seda teha. Ja see, kellel on rohkem protseduuriline küsimus või kellel on vähem – no me ei jõua selle vaidlusega kaugele. Mul on ettepanek, et juhataja saaks edasi minna. Ma näen … 

Tanel Kiik, palun, protseduuriline küsimus!

Austatud Riigikogu aseesimees! Kuna kellaaeg on tõesti hiline, siis ma ütlen kohe ära, et ma ei protesteeri ilmtingimata selle võimaluse vastu, et härra Ligi pulti tuleb, küll aga mulle tundub, et tänases olukorras oleks äkki mõistlik selline kompromiss, mida võiks kaaluda Reformierakonna fraktsioon. Kuna homme on meil siin Eesti Panga ettekanne, mille järel on igal fraktsioonil võimalik sõna võtta, siis äkki arutada seda, et härra Ligi saaks oma seisukohta väljendada siis. Kõik tulevad värske peaga siia, me oleme kindlasti valmis kuulama ka neid maksupoliitilisi sõnavõtte ja seisukohti Eesti Panga presidendi sõnavõtule järgneva sõnavõtu raames. Siis oleks võimalik täna äkki hääletuseni minna.

Aitäh! Palun, protseduuriline küsimus, Mart Helme!

Aitäh! Ma tegelikult palusin virgatsil tulla, et vormistada see konkreetselt protestina, kuna siin kõlas väide, et need ei ole olnud protestid, vaid on olnud protseduurilised küsimused. Ma palun, et see registreeritakse protokollis protestina.

Hea Mart Helme! Ma ütlesin veel kord, et ma ei ava läbirääkimisi, see on selge. Kas te võtate selle protesti tagasi või te soovite ... Ma ei ava neid läbirääkimisi. (Hääl saalist.) Aitäh teile! Virgats ei pea minema. Suur tänu!

Head ametikaaslased! Nüüd on selline seis, et juhtivkomisjon on teinud ettepaneku esimene lugemine lõpetada. Meile on laekunud kolm kirja, need kolm kirja on järgnevad. Kõigepealt, Isamaa fraktsioon on teinud ettepaneku eelnõu 148 esimesel lugemisel tagasi lükata. Siis on teinud Keskerakonna fraktsioon ettepaneku eelnõu 148 esimesel lugemisel tagasi lükata. Siis on teinud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon ettepaneku eelnõu 148 esimesel lugemisel tagasi lükata. Alustame nende ettepanekute hääletamise ettevalmistamist.

Head ametikaaslased, panen hääletusele Isamaa fraktsiooni, Eesti Keskerakonna fraktsiooni ja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni ettepaneku eelnõu 148 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Tulemusega poolt 27, vastu 54, erapooletuid ei ole, ei leidnud ettepanek toetust.

Nüüd on seis selline, et muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on 31. mai kell 17.15. Esimene lugemine on lõpetatud ja viienda päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud. 

Liigume edasi kuuenda päevakorrapunkti juurde, milleks on Riigikogu liikmete Riina Solmani, Urmas Reinsalu ja Helir-Valdor Seederi 20. aprillil 2023. aastal esitatud arupärimine suurperede toetuste vähendamise kohta, nr 6. Arupärimisele vastab sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo. Head ametikaaslased, saalis on meeletu lärm. Austame ettekandjat ja austame neid, kes soovivad kuulata! Ma tänan teid! Ja ma palun Riigikogu kõnetooli arupärijate esindaja Riina Solmani, et seda arupärimist Eestimaa avalikkusele tutvustada. 

Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud kolleegid, kes on veel saali jäänud! Head kolleegid, kes on tubades jälgimas! Ja head inimesed, kes te oma kodudes jälgite meid sidevahendite teel! Ma tutvustan teile arupärimist, mille Isamaa fraktsiooni liikmed andsid üle 20. aprillil sotsiaalkaitseminister Signe Riisalole. Arupärimise teema puudutab suurpere toetuste vähendamist. Riik ei saa käituda sõnamurdlikult, aga uus valitsus ja sotsiaalkaitseminister teevad seda, murdes sõna lasterikaste perede ees, kuigi põhiseadus kohustab just nende eest eriliselt hoolt kandma. 

Sotsiaalkaitseminister on selgelt väljendanud, et riik vähendab lasterikka pere toetust, vaatamata tõigale, et lasterikkad pered moodustavad rahvastikust hetkel vaid umbes 14%, ja vaatamata sellele, et suurperede vanemad kasvatavad üles ligikaudu pooled Eesti lapsed – tulevased õed, arstid, õpetajad, ehitajad, riigikaitsjad, teadlased ja teised ametimehed, kellest juba täna on vajaka. Kui me täna sündimuse toetamisega riigis ei tegele, on meil Eesti riigi edasiviijatest ja tulevastest maksumaksjatest 20 aasta pärast karjuv puudus. Ja siis lasub meie lastel tõesti suur maksukoorem. Sotsiaalkaitseministri juhitud ministeeriumi eestvedamisel ollakse põhjustamas olukorda, kus meil riigis enam järjepidevat poliitikat ei eksisteeri. Rahvas ei ole andnud sotsiaalkaitseministrile ega valitsusele mandaati vähendada toetust neil peredel, kus kasvab kolm või enam last ja kes panustavad keskmiselt enam eestlaste rahvaarvu üleval hoidmisse ehk eestluse ja Eesti riigi jätkusuutlikkusse. 

Kogu perehüvitiste tõstmise küsimuses olen ma kõrvalt näinud sotsiaalkaitseministri teatavat suurperevaenulikku suhtumist, justkui paljulapseliste perede toetamine, mida meilt ootasid ka põhiseaduse koostajad, oleks nende ülekuldamine. Sotsiaalkaitseministri jutupunktides räägiti söögi alla ja söögi peale heldetest hüvitistest, mis eelmine valitsus kehtestas suurperedele. Aga kui me jagame suurperede toetuse suude arvuga peres, siis näeme, et perele jääb ühe inimese kohta ikka vähem, kui mõnel väiksemal perel kasutada on. Ja mulle endale ei ole teada ühtegi korda kui, teie, sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo, oleksite selle eelnõu arutelu käigus päriselt ise käinud suurperedega vahetult kohtumas, nende muresid kuulamas, rääkimas nendega nende lastest, toimetulekust. Ja ma ei mõtle seda, et te kutsute ministeeriumisse lasterikaste perede liidu esindajad endaga kohtuma, et teavitada oma kärpeplaanidest. Just inimestega kohtumine ja nende murede ärakuulamine oleks olnud selle eelnõu koostamise ajal valgustav. 

Suurte perede toetamine eelmise valitsuse poolt oli signaal, et lapsed on teretulnud Eesti riiki. Niisamuti on signaal nüüd nende toetuste kärpimine, mille te algatasite. Sellest jääb mulje, et te ei hooli, sest te ei näe ega kuule, mistõttu te ka ei mõista, millised tagajärjed on sellel kärpimisel Eesti perede eludele. Ma ei tea, kas teil on ükskõik või te lihtsalt ei mõtle, mis toimub igapäevatasandil perede elujärjega. Suurperede toetamine on meie riigi elu ja surma küsimus. Me elame praegu ajalooliselt madala sündimusega ajal ja selle põhjuseid ei saa otsida üksnes sõjast või koroonakriisist ega ka väiksematest põlvkondadest, kes on täna jõudnud lapse saamise ikka. Poliitikute sõnumid mängivad inimeste otsustes samuti määravat rolli. Need [peavad] andma kindluse, et juba lubatut ei tule neilt keegi ära võtma, aga praegune valitsuskoalitsioon seda teeb. Praegune valitsuskoalitsioon käitub sõnamurdlikult. 

Sealjuures olete te seni hämanud oma jutupunktides, et raha, mis võetakse ära lasterikastelt peredelt, suunatakse teistesse poliitilistesse meetmetesse ja teenustesse peredele. Olete rääkinud sotsiaalkomisjonis, et ära võetavast rahast on ainult 30 miljonit suunatud muudesse tegevustesse. Huvigruppidega kohtumisel eelmisel nädalal paljastasite tegelikkuse. Te kavatsete Eesti peredelt ära võtta ainuüksi selle ühe muudatusega aastas üle 120 miljoni euro, aga suunata sellest vaid 24 miljonit muudesse projektidesse. Ülejäänud raha läheb järelikult Reformierakonna valimislubaduse, kõrgepalgaliste [täiendava] tulumaksuvabastuse elluviimiseks. 

Ja sellest lähtuvalt olid mul teile küsimused. Tooge palun ära täpne perede ja laste arv, kelle toetusi te vähendama lähete. Samuti tooge ära see kogusumma, kui suure rahahulga te kavatsete nelja aasta jooksul ära võtta. Ja nii edasi. Aitäh!

Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo, et vastata arupärimisele, mis kannab numbrit 6.

Austatud Riigikogu istungi juhataja! Austatud saali jäänud Riigikogu liikmed! Arupärimine nr 6 seoses suurperede toetuste vähendamisega. 

Küsimus nr 1: "Tooge palun ära täpne perede arv ja laste arv, kellel te toetust vähendate. Samuti tooge palun ära kogusumma, kui suure hulga raha te neilt ära võtate." Lasterikkaid peresid on Eestis kokku 24 846. Nendes peredes kasvab 80 739 last. Samal ajal on ühe- ja kahelapselisi peresid on 247 100. See on puudutatud perede ja laste arv. Milline on see kogusumma, mille te nendelt ära võtate? 2023. ehk käesolevat aastat puudutab eelnõus muudatus, mis mõjutab lasterikka pere toetusest astmelise väljumise tõttu neid peresid, kelle vanim laps saab 19-aastaseks pärast 1. juulit. Ja kui eelnõu sellisel kujul rakendub, siis on käesoleval aastal kokkuhoid 5,1 miljonit. 2024. aastal puudutab see eelnõu muudatus suuremat hulka peresid. See puudutab kõiki lasterikkaid peresid, sest vähendatakse lasterikka pere toetust nii kolme kuni kuue kui ka seitsme ja enama lapse puhul. Samamoodi jäetakse ära indekseerimine, mis oli kavandatud maikuust, ja jäävad ka välja maksmata astmelise väljumise tõttu need pikemad peretoetused, kus lasterikkasse perre on alles jäänud kas kaks last või lõpuks ka üks laps. 2024. aastal 86 miljonit. Täpselt samad muudatused järgnevatel aastatel: 2025. aastal 110,4 miljonit, 2026. aastal 131,9 miljonit ja 2027. aastal 151,8 miljonit. 

"Nimetage täpselt need summad, kuhu lasterikastelt peredelt ära võetud raha liigub ning tooge välja täpsed tegevused, kuhu need summad teie plaani järgi üle viiakse." Summad ma nimetasin eelmise punkti juures ja saan üle korrata juba komisjonis räägitu. Koalitsioonileppe kohaselt on 6 miljoni ulatuses kavandatud vajaduspõhise õppetoetuse kahekordistamine. Lasterikaste perede liiduga kohtumisel oli arutelu ka selle üle, et olemasolevad peresissetulekute piirmäärad, mis on aluseks vajaduspõhisele õppetoetusele, tuleb ümber vaadata. Ja sellest olen ka lubanud rääkida haridus- ja teadusministriga, et vajadused saaksid edaspidi paremini sihitatud. 

Koalitsioonileppe kohaselt toob haigus- ja hooldushüvitis vanemapuhkusejärgsel aastal, mis puudutab nii suurema kui väiksema arvuga lastega peresid, kaasa kulu 6 miljonit. Terviseministri soov on rakendada seda 2024. aastast. Nüüd juba Riigikogu menetluses olevas eelnõus on elatisabi tõus 100 eurolt 200 eurole. See on ette nähtud last üksi kasvatavale vanemale, kui teine vanem ei ole mingil põhjusel elatist maksnud. Selle maksumus on samamoodi 6 miljonit. Veel on soov järgmisest aastast rakendada ka toitjakaotustoetust, mis on seni olnud toitjakaotuspension. Need väljamaksed on sõltunud siitilmast lahkunud vanema varasemast sissetulekust. Selleks, et lapsed, kes on samas olukorras, oleksid koheldud võrdselt, soovime pensioni muuta toetuseks ja selle kulu on 2 miljonit. Lisaks on planeeritud koalitsioonileppes veel täiendavad kulud nii erivajadustega laste rehabilitatsioonile, asendushooldusele kui ka vanemluse toetamisele. Harvikhaigustega lastele on planeeritud anda 5 miljonit aastas, selleks et ennetada väga keeruliste haiguste kujunemist ja võimaldada lastele ravi saamist ja nende elujärge parandada. Elatisabist oli meil juba juttu, aga oluline on ka silmas pidada, et kasvavad pidevalt hariduskulud – me räägime eestikeelsele haridusele üleminekust, me räägime õpetajate palkadest – ja kasvavad tegelikult kulud ka tervishoius. Kui meil on tervishoid ja teadus paremini arenenud, siis me suudame rohkem abistada, aga seetõttu lähevad ka need kulud järjest suuremaks. 

Kolmas küsimus: "Olete kõnelenud õigluse loomisest ühe- ja kahelapselistele peredele. Kuigi just Isamaa seisis selle eest, et nende perede toetus oleks võrdselt suurperedega 100 eurot lapse kohta, seisis Reformierakond selle vastu. Te küll lubasite seda oma valimisprogrammis, kuid koalitsioonileppest ei leia punkti tõsta esimese ja teise lapse 80-eurost toetust võrdseks kolmanda ja järgnevate laste 100-eurose toetusega." Reformierakonna programmis oli punkt, mis ütles, et me tagame võrdsema toetuse lastega peredele, mis ei sõltuks laste arvust. Summasid ei ole Reformierakond lubanud, aga nende tegevustega, mis on eelnõus kavandatud, läheb laste kohtlemine võrdsemaks. Kui riigieelarve seda edaspidi võimaldab, siis, nagu ma olen ka siit puldist öelnud, ma isiklikult väga toetan, et kõik lapsed universaalse lapsetoetuse kaudu oleksid koheldud võrdselt ehk nende igakuine toetus, lapsetoetus oleks ühesugune. 

Nii. "Kuidas loob õiglust ühe- ja kahelapselistele peredele, kui lasterikastelt peredelt raha ära võetakse ning ka kahelapselised pered täiendava tulumaksuvabastuse kaotamise tõttu rahas kaotavad?" Nüüd, me oleme olukorras, kus meil on 1,7 miljardit riigieelarve defitsiiti ja me kaotame circa 4 miljonit päevas. Riigi tulud ei ole nii suured kui riigi võetud kohustused meie elanike vastu. Kui tehakse ettepanek katta riigi võetud kohustusi laenurahaga, siis igal juhul on meie lapsed ja lapselapsed need, kes neid laenusid tagasi maksavad. Laenu teenindamine oleks juba samas suurusjärgus kui tänane Kultuuriministeeriumi aastaeelarve. Riigirahandus aitab tõepoolest meil kriisidega paremini toime tulla ja ainult korras riigirahandus saab tagada meile võimaluse ja võimalikkuse [hakkama saada], kui Eestit peaks tabama järgmised kriisid, sarnased, mida me oleme näinud viimastel aastatel, alates COVID-ist, kus riik pidi tegema suuremaid kulutusi, samamoodi energia hindade tõus, kus riik pidi tegema ja tegi suuremaid kulutusi, või ka sõda Ukrainas, mis on pannud meile uued kohustused, seda nii siseriiklikult põgenikega toimetulekuks kui ka rahvusvaheliselt, aga ka meie enda julgeoleku täiendavaks tagamiseks tehtud hädavajalikud kulutused. 

Lasterikaste perede toetamise meetmed on algatanud ühiskonnas väga laialdase diskussiooni. Ja kui me kuulsime küsimuste esitajat rääkimas lasterikaste perede eestkõnelejana, siis on ühiskonnas ka teised huvigrupid, kes tunnetavad ebavõrdsust väga valusalt. Kui me vaatame ka statistiliselt, siis me näeme, et tegelikult kõige suuremas vaesuses on üksikvanemad, nende lapsed ja pered, mitte ilmtingimata lasterikkad pered. Ja kui me mõtleme, mis on lapsetoetuste või peretoetuste eesmärk, siis jah, toetamise eesmärk on toetada vanemaid laste kasvatamisel. Rõhuasetus on sõnal "toetama". Kui me vaatame põhiseadust, siis põhiseaduse kohaselt on vanematel nii õigus kui ka kohustus oma lapsi kasvatada ja nende eest hoolitseda. Sellesama põhiseaduse paragrahvi peale on üles ehitatud kogu perekonnaseaduse ülalpidamiskohustuse loogika. Eeskätt on õigus ja kohustus oma lapsi kasvatada ja neid ülal pidada vanematel ja riik toetab neid selle juures. 

Rääkides lasterikastest peredest ja põhiseadusest, siis lasterikkad pered on riigi erilise hoole all, ka kohaliku omavalitsuse hoole all muu hulgas, nagu ütleb põhiseadus. Riik väljendab lasterikaste perede toetuse kaudu oma erilist tähelepanu. Me võime vaielda ühiskonnas lõpmatult selle üle, millises suuruses seda lasterikka pere toetust maksta, kuid me saame teha siiski vaid selliseid makseid, mis on meile jõukohased ega tekita meie lastele ja lastelastele täiendavaid koormaid. Kordan seda, mida austatud Riigikogu liige EKRE fraktsioonist täna siin juba tsiteeris meie esmaspäevasest perehüvitiste seaduse esimesest lugemisest. Tõepoolest, kui me võtame arvesse tulumaksu tõusu, lastega perede tulumaksusoodustuse kaotamise ja ka niinimetatud maksuküüru koondmõju, siis me saame võrrelda 2022. aasta netosissetulekuid, samuti toona kehtinud peretoetuste suurusi. 2025. aastal, kui kõik need maksumuudatused on jõustunud, on suurim võit just kolmelapselistel peredel. Kolme lapsega pered võidavad eelkõige tänu lasterikka pere toetuse kasvule, see kasv on siis jätkuvalt eelmise aastaga võrreldes 150 eurot. Seitsme ja enama lapsega peredes on see 250 eurot. Brutopalgaga 2100 eurot on rahaline võit suurim, ühe tuluteenijaga peres on see siis 225 eurot, kahe tuluteenijaga peres 335 eurot. Vähem võidavad need perekonnad, kus vanema brutopalk jääb vahemikku 700–1200 eurot, nende võit on sõltuvalt palga suurusest 110–190 eurot. 

Ka koalitsioonilepet tuleb vaadata koosmõjus erinevate meetmetega. Samal ajal kui me räägime nendest maksumuudatustest ja kui me näeme, et väiksem on võit väiksema sissetulekuga leibkondades, on aga ka eesmärk leppida kokku [suuremas] alampalgas. Nagu tööandjad ja ametiühingud on avalikult teada andnud, loodavad nad juba jooksva kuu jooksul kokku leppida alampalga tõusus, mis peaks olema senisest kiirem ja aitab peredel sissetulekuid suurendada ja seeläbi saada ka suuremat võitu kogumõjus perehüvitised, tulumaksu tõus, lastega perede soodustused ja siis ka maksuküür. Aitäh!

Aitäh, proua minister! Järgnevalt saab iga Riigikogu liige esitada proua ministrile ühe küsimuse. Kõigepealt Riina Solman, palun!

Suur tänu, lugupeetud Riigikogu esimees! Austatud proua sotsiaalkaitseminister! Te armastate väga palju rääkida sellest sihtgrupist, kellel on kõige raskem, nimelt üksikvanemad. Kui te oleksite käinud selle sihtgrupiga kohtumas, kellelt te lähete praegu raha kärpima, ehk suurperedega, siis te oleksite kohtunud seal ka üksikvanematega, kes kasvatavad näiteks nelja last üksinda. Neid on seal mitmeid. Mis te arvate, kas on ühe lapsega üksikvanemal raskem kui nelja lapsega üksikvanemal? Kummal on raskem? Ja küsimus, millele ma tõesti ootan vastust: kas valitsuse sõnamurdlik käitumine on õigluse tagamine olukorras, kus te olete kõnelenud õigluse loomisest ühe- ja kahelapselistele peredele ja ma saan aru, ka üksikvanematele? Ka lasterikaste perede hulgas on üksikvanemaid. Me nägime siin nädalavahetusel aasta ema, üksikvanem 13 lapsega. Kas sõnamurdlik käitumine on õigluse tagamine? Te olete ju oma retoorikas ühe- ja kahelapselisi peresid vastandanud suurperedega. 

Aitäh! Proua minister, palun! 

Aitäh täiendava küsimuse eest! Sõnamurdlikkuseks … Ma oletan, te peate silmas siin seda, et eelmine valitsus eelmise Riigikogu ajal võttis vastu seaduse, mida käesolev valitsus tahab muuta. Lähtuvalt sellest saan ma kommenteerida järgmiselt. Kui peeti läbirääkimisi eelmise valitsuse moodustamiseks ja kui eelmine Riigikogu tegi otsuseid lasterikka pere toetuse, ja mitte ainult toetuse, vaid ka indekseerimise ja astmelise väljumise kohta, siis oli Reformierakond ainukene erakond, kes sisuliselt seda ei toetanud. Me olime tookord üsna sundolukorras, me olime sunnitud need seadused koos teiega vastu võtma. Ka siit puldist olen ma varasemalt öelnud, et see ei oleks minu valik. Minu valik oleks läheneda toetuste tõstmisele tasakaalukamalt ja juba toona tegin ma ettepaneku, et mõistlikum oleks lasterikaste perede toetuse indekseerimise asemel indekseerida lapsetoetust, mis aitaks nii lasterikkaid peresid kui ka ühe ja kahe lapsega peresid, samamoodi üksikvanemaid. Sõnamurdlikkust mina siin ei näe. 

Samamoodi ei ole sõnamurdlikkus kuidagi seotud Reformierakonna valimisprogrammiga, kus me ei ole lubanud toetusi täiendavalt tõsta mitte ühelgi grupil. Ja nagu ma ka varem ütlesin, me lubasime toetused muuta võrdsemaks, nii et need ei sõltu niivõrd laste arvust perekonnas. Kui me räägime lapse kasvatamisest ja keerukusest või majanduslikust survest, siis selle taandamine pelgalt rahale ei ole samamoodi korrektne. Pered ja leibkonnad on väga erinevad ja nende vajadused on väga erinevad. Iga lapse kasvatamine on keeruline. Mida rohkem on lapsi perekonnas, seda keerukam ta on. Kui perekonnas on vähem täiskasvanuid, kes laste kasvatamisega saavad tegeleda, või on ka vanem surnud, siis loomulikult see teeb olukorra ka keerulisemaks. Aga see ei tähenda seda, et vanemate kohustuse lapsi üleval pidada peaks riik ehk teisisõnu ülejäänud maksumaksjad enda kanda võtma. Ma kordan siinjuures, et lasterikaste perede toetus jääb Eestis kehtima, ja jääb kehtima suuremas määras kui eelmisel aastal.

Aitäh! Järgnevalt Leo Kunnas, palun!

Austatud istungi juhataja! Proua minister! Eelmise aasta sündimus teatavasti oli meil halvim kogu selle aja kohta, millal meil on kirjalikke andmeid sellest. See on halvem kui esimese maailmasõja ajal, teise maailmasõja ajal ja Stalini kõige hullema terrori aegadel. Kas suurperede toetuste vähendamine on selles olukorras õige, adekvaatne ja õiglane vastus sellele probleemile? Eelmisel aastal, kui oli teie obstruktsioon ja me väitlesime siin selle üle, meil teatavasti ei olnud veel eelmise aasta andmeid, et see langus on kahe viimase aasta jooksul olnud väga järsk.

Aitäh küsimuse eest! Teadupärast oleme me ka praegu perioodis, kus Eestis on vähe sünnitusealisi naisi. Me oleme olukorras, kus esimeste laste sünnid on lükatud palju kaugemale kui varasemalt ja see tegelikult, kui arvestada naiste fertiilset iga, eelduslikult võimaldabki vähem lapsi sünnitada. Tegelikult, kui me soovime sündide hulka suurendada, siis on meie esimene ülesanne esimese lapse sünnitamse vanus allapoole saada ja soodustada pigem esimeste ja teiste laste sündimist, mille järel on võimalik kolmandate ja enamate laste sündimine. Aga otsust perekonda laiendada ja lapsi juurde saada mõjutab kindlasti kogu see kontekst, milles me elame, ehk need erinevad kriisid. Me mäletame veel seda aega, kui meil tegeleti aktiivselt COVID‑i vastu vaktsineerimisega. Siis oli ka suur hirm, kuidas mõjutab see rasedust, loodet, kuidas see mõjutab sünnitusprotsessi, kas või emotsionaalselt, sest isad ei saanud juures olla. Sõda kindlasti ei ole see kontekst, kus pered tunnevad ennast turvaliselt ja soovivad perelisa planeerida. Ja kui me vaatame ka oma põhjanaabreid, siis ilmselt kõik needsamad põhjused on mõjutanud ka neid. Ka nemad on viimaste sajandite kõige väiksema sündide arvu juures.

Nii et naiste esimese lapse sünnituse iga oleks vaja alla tuua, turvaline keskkond tagada ja eeskätt [arendada] neid teenuseid, mis aitavad peredel lapsi turvaliselt kasvatada. Me räägime siin vanemapuhkusest, isapuhkusest, lastehoiukohtade ja lasteaiakohtade kättesaadavusest. Me räägime mõlema vanema kaasatusest lapse kasvatamise protsessi. Me räägime kvaliteetse haridus‑ ja tervishoiuteenuse kättesaadavusest. See on see, mille poole me püüdleme, ja selleks me oleme ka samme astunud.

Aitäh! Järgnevalt Varro Vooglaid, palun!

Suur tänu, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Võib vist teile ettekandja öelda, jah? Lugupeetud minister! Mina mõtlesin küsida teilt ühe sellise konkreetse ja lihtsa küsimuse. Te olete kindlasti vastavatele küsimustele muidugi vastanud, aga mina pole teie vastust kuulnud. Kas te olete teadlik ühestainsastki sellisest juhtumist Eesti Vabariigi ajaloos, kus loetud kuud enne valimisi on mingisuguse ühiskonnagrupi toetusi tõstetud ja vahetult pärast valimisi on need kohe kas täielikult või osaliselt tagasi pööratud? Mina ei tea. Ma küsin teilt, kas kunagi varem Eesti Vabariigi ajaloos on teile teadaolevalt midagi sellist juhtunud.

Aitäh küsimuse eest! Ma jään vastuse võlgu, ma ei tea seda. Aga see ei tähenda seda, et seda poleks tehtud. Ehk on tehtud, ma tõesti ei tea seda. Aga tulles selle juurde, kas see on ka õiguspärane tegevus – loomulikult me oleme diskuteerinud selle üle ja ka ise kaalunud, et inimestel on õigustatud ootus teatud hüvede saamiseks, mida riik on neile lubanud. Ja õigusteadlased on oma seisukoha siin andnud. Tegelikult on sellele eelnõule andnud esialgse õigushinnangu ka põhiseaduslikkuse mõttes Riigikogu [Kantselei] õigusosakond. Tõsi ta on, see ei ole meeldiv olukord. Aga minu jaoks ei olnud meeldiv olukord ka selle seaduse vastuvõtmisel eelmise aasta lõpus eelmise Riigikoguga. Kindlasti peretoetusi ja lapsetoetusi tuleb ajas ümber ja üle vaadata, aga sellises mahus muudatused olid ebaproportsionaalsed. 

Õigusteadlaste hinnang juba antud hüvede äravõtmisele ütleb meile seda, et riigil põhimõtteliselt on õigus hüvesid tagasi võtta, aga see peab arvesse võtma piisavalt pika etteteatamise aja, et muudatustega oleks võimalik kohaneda. Samamoodi öeldakse, et kui muuta [tahetakse], siis on mõistlik muudatusi teha võimalikult kiiresti, et see äraharjumise aeg liiga pikk ei oleks. Näiteks see indekseerimine, lasterikka pere toetuse indekseerimine ei tekita õigusliku ootuse vastuolu põhiseadusega, sest seda hüve ei ole keegi veel saanud. Teiste toetustega on keerulisem. Pool aastat etteteatamise aega lasterikka pere toetuse vähendamiseks on hinnatud ka põhiseadusega kooskõlas olevaks. Küll aga – ilmselt te olete saanud tutvuda õigusosakonna hinnanguga – on probleemikoht seaduses see regulatsiooniosa, et astmeline väljumine lasterikka pere toetusest makstakse välja aasta lõpus küll nendele peredele, kellele ta on 1. juuliks juba määratud, kuid uutele peredele, kelle lapsed siis vastavasse ikka jõuavad ja [toetussüsteemist] väljuma hakkavad, mitte. Selles osas, ma arvan, on meil mõistlik ka siin Riigikogus ühiselt muudatusettepanekuid kavandada.

Priit Sibul, palun!

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Hea minister! Te oma vastustes olite hästi sotsiaaltoetusekesksed ja kordagi ei viidanud laiemalt teie rahvastiku- ja sündimuspoliitika aspektidele. Ma ei tea, millest see tuleneb. Aga te korra viitasite [lähtumisele] riigirahanduse seisukohast ja võrdlesite neid laenusid Kultuuriministeeriumi mahuga. Aga täna näiteks tuli uudis, et rahvusvahelised reitinguagentuurid hoiatasid, et vananev rahvastik kohustab juba riikide rahandust. Meid see ühel ja teisel kujul mõjutab nii või teisiti. Sündimata lapsed muudavad samamoodi meie laenud kallimaks, nii nagu sündivatele lastele toetuste maksmine. Mul on küsimus, et see koalitsioon on leidnud ainult ühe kärpekoha, ja see on lasterikkad pered. Muidu räägitakse nulleelarvest, mida me veel kuuleme. Kas kaaluti ka vajaduspõhist toetust? Praegu minnakse lausaliselt kõikide lasterikaste perede kallale.

Aitäh! Kõigepealt selle esimese kommentaari kohta, et toetusi on vaja selleks, et sünniks lapsi. Meil tegelikult ei ole põhjapanevaid analüüse ja ega ei näita ka Eesti enda senine kogemus, et lastetoetuste või peretoetuste tõstmine püsivalt tõstaks sündide arvu. Eesti kogemus ja ka teiste riikide kogemus näitab, et need on ajutised sündide arvu suurenemised, kuid need stabiliseeruvad mõne aasta jooksul. Paraku on nii, et inimesed harjuvad hüvedega, mis tähendab seda, et paralleelselt toetuste määrade muutmisega, tõstmisega on tarvis vaadata ka teisi meetmeid, mis aitaksid kaasa peredele ja julgustaksid neid rohkem lapsi saama. 

Nüüd, kas kaaluti vajaduspõhisust? Jah, kaaluti. Ja just sellepärast ka need meetmed, mida ma siin varem ette lugesin. Need on grupid, kes vajavad teenuseid ja täiendavat tuge, et nendele ka ressurssi ümber jaotataks. Me räägime vanemapuhkusejärgsest aastast, kõikidest lapsevanematest, kellel on vajadus lapsega kodus olla haigushoolduspuhkusel, me räägime ka mõne harvikhaigusega lastest, puudega lastest, räägime ka väiksema sissetulekuga perede lastest, kes kõrgharidust omandavad. Nii et me räägime tegelikult vajaduspõhisest lähenemisest just nimelt, kui me neid koalitsioonileppe punkte kokku panime. Me kavandame abistada neid, kellel on häda ja vajadus objektiivselt suurem.

Aitäh! Rohkem küsimusi ei ole. Ja nüüd avan läbirääkimised. Aitäh, proua minister! Ja tuletan meelde, et esmalt saab sõna arupärijate esindaja. Palun Riigikogu kõnetooli Riina Solmani. 

Austatud Riigikogu esimees! Lugupeetud kolleegid, kes te olete saalis või jälgite sidevahenditest, ja ka inimesed oma kodudes, kes meid vaatavad! Sotsiaalkaitseminister on rääkinud. Ta on käinud ka sotsiaalkomisjonis rääkimas, me oleme saanud mõtteid vahetada ja me oleme väga eri meelt teatud küsimustes, mis puudutab sõnamurdlikkust. Jah, mis siis, et eelmise valitsuse lubadus oli tõsta lastetoetusi ja pered on saanud sellega ka arvestada. Paljud on teinud plaane, mõned pered on jäänud lapseootele – ja nüüd uus valitsus tuleb ja murrab sõna. See on sõnamurdlikkus.

Teine asi on see, mida räägivad Reformierakonna liikmed, ka sotsiaalkaitseminister, sellest, kuidas nemad olid sunnitud eelmise valitsuse koosseisus lapsetoetusi, peretoetusi tõstma. Andke andeks! Mitte keegi ei sunni teid olema sotsiaalkaitseminister, kui te tunnete ennast sunnitult. Ärge olge! Ärge tehke! Ja ka keegi ei sundinud peaminister Kaja Kallast jätkama peaministrina. See oli tema otsus jätkata peaministrina ja võtta koalitsioonipartnerid, asuda nendega läbirääkimistesse ja sõlmida koalitsioonileping ja kokkulepped. Keegi ei sundinud teid, keegi ei pannud püstolit teil meelekohale, et te peate nii tegema. See oli teie vaba tahe, vabad valikud, [soov] hoida peaministritooli. Ja nii see juhtub kõikide erakondadega.

Ma toon teile teise näite minevikust. Soovisite peaministrina jätkata, sõlmisite koos Isamaaga maamaksuvabastuse. Täna murrate jälle inimestele antud sõna, siis oli vaja jälle peaministritooli hoida. Aga mis mul veel on öelda. Ma ütlen nende eest, kes ei saa enda eest praegu ise rääkida. Need on lasterikkad pered. Nad on kirjutanud rahvaalgatuses nii. See on kogunud siin paari nädala jooksul üle 20 000 hääle, varsti 22 000 häält. Samal ajal on see teie enda üles ärgitatud ühe-kahelapseliste perede vastandamine suurperedele, mis on väga inetu. Ei ole vaja peretüüpe üldse vastandada, kõik pered on väga olulised Eesti riigile ja kõik lapsed on kulla kaaluga.

Ja see lasterikaste perede avaldus kõlab nii.

"Eesti riigi tulevik tugineb lastega peredel. Lapsevanemate igapäevane töö laste eest hoolitsemisel väärib seetõttu ka riigi poolt igakülgset tunnustust ja toetust. Paraku ähvardab ametisse asunud valitsus peresid hoopis kärpekääridega.

Valitsuskoalitsioon kavatseb kärpida lasterikaste perede toetusi ning pöörata tagasi perehüvitiste süsteemi täiendused, kaotada täiendava tulumaksuvabastuse kahe ja enama lapse korral ning tõsta ja kehtestada erinevaid makse. Kõik need muudatused tekitavad lapsevanemates sügavat nördimust, sest löövad lastega peresid väga valusalt, põhjustavad ebakindlust ning seavad küsimärgi alla perelisa saamise plaanid.

Ulatuslik kärpimine laste arvelt oleks Eestis esmakordne, seni ei ole riik selliselt toiminud isegi rasketes majandusoludes. Paraku, kui riik hoiab kokku, tuleb samal määral vahendeid asemele leida peredel endal, sest laste vajadused ei kao kuhugi ja jäävad endiseks. Kõrge inflatsiooni tõttu järsult kasvanud kuludega on peredel keeruline olnud toime tulla juba praegu, kuid riigipoolse toe oluline vähenemine muudaks selle veelgi raskemaks.

Kärbetega annaks valitsus lapsevanematele ühtlasi sõnumi, et lapsed ei ole olulised, et lastega pered ei ole enam riigi prioriteet. Ainuüksi lasterikaste perede rahakotti tekitaksid muudatused igal kuul keskmiselt 500 euro suuruse augu. Paljud täna enesega hakkama saavad pered sattuksid seisu, kus ots otsaga kokkutulemine muutub keeruliseks ning liigutakse vaesuse suunas. Kannatavad ju ka lapsed, sest paratamatult tuleb nendegi vajaduste arvelt kokku hoida.

Mõistame valitsuse soovi riigi rahandust ümber korraldada, kuid eelarvesse raha kogumine ei saa olla seadusloome ainsaks eesmärgiks. Muudatuste taga peavad olema ka mõjuanalüüsid, osapoolte kaasamine, väärtused ja tulevikuvaade. Ammugi ei tohi teha suure mõjuga otsuseid kiirustades, mõne nädalaga.

Lausaline kärpimine ja ulatuslikud maksutõusud teeksid karuteene nii tänastele väikestele, keskmistele kui suurtele peredele, aga ka Eesti riigi ja rahva kestmisele laiemalt. Seetõttu kutsume ühiskonda ja poliitikuid üles rutakalt tehtud plaanid kõrvale lükkama ning arutama asju sisuliselt. Riik ei tohi kokku hoida lastega perede ja Eesti tuleviku arvelt!" 

Selline oli lasterikaste perede liidu enda avaldus. Aitäh!

Järgnevalt palun siia parlamendi kõnetooli, Varro Vooglaid! 

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid, nii vähe kui teid siin saalis on! Suurem osa ilmselt vaatab meie ettekandeid ja sõnavõtte kabinettidest telefi kaudu, nagu meil öeldakse. 

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel tahan öelda järgmist. Meie kindla seisukoha kohaselt on ka see valitsuse plaan kärpida lasterikaste perede toetusi äärmiselt taunitav. Kuigi ma olen viimase kuu jooksul hakanud aru saama, et siin majas väga kahetsusväärselt palju valetatakse, petetakse ja räägitakse ebasiiralt asjadest, ma arvan, et tegelikult kõik, ka koalitsioonisaadikud, saavad aru, et selline käitumine, kus loetud kuud enne parlamendivalimisi tõstetakse lasterikaste perede toetust, hääletatakse selle poolt, ja kohe esimese asjana pärast valimisi, kui hääled on kätte saadud – sisuliselt pettuse teel sellest aspektist muu hulgas  – algatatakse eelnõu nende toetuste tagasipööramiseks. Ma ütlen, ükskõik mida me räägime, ükskõik kuidas me asju käsitleme, igale terve mõistusega ja elementaarse ausustundega inimesele on selge, et selline käitumine ei ole ausameelne. Ja niimoodi ei tohiks käituda. Valitsus ei tohiks sellisel viisil käituda, parlament ei tohiks sellisel viisil käituda, sest see õõnestab usaldust ühiskonnas. 

Kõige suurem probleem minu, meie hinnangul selle asjaga seonduvalt seisneb selles, et Eesti Vabariigi peamine ülesanne, lähtudes Eesti Vabariigi põhiseaduse preambulist, on tagada eesti rahvuse, keele ja kultuuri püsimine läbi aegade. Selle üle vaidlus puudub, eks ole. Nüüd me peame küsima, kes ja kuidas tagab eesti rahvuse, keele ja kultuuri püsimise läbi aegade. Ja jällegi, ma arvan, et on võimatu eitada, et seda tagavad need inimesed, kes saavad lapsi. Sellepärast, et kui ei ole lapsi, siis pole ka tulevasi eestlasi, kellele toetudes võiks püsima jääda eesti rahvus, keel ja kultuur läbi aegade. Selles võtmes – ma loodan, et kolleeg Leo Kunnas ei avalda protesti – minu hinnangul demograafiline probleem on Eesti ees seisvatest probleemidest konkurentsitult kõige suurem probleem, ka suurem probleem kui julgeolekuprobleem. Sest kui meil ei ole tulevikus eestlasi, kui meil ei ole Eesti inimesi, siis ei ole ka mõtet üldse rääkida sellest, kuidas me seda riiki siin kaitseme. Sest kelle jaoks me teda siis kaitseme? Niikuinii inimesi ei ole, nagunii suutlikkust seda riiki edasi pidada ei ole. Nii et kui me seda probleemi ei suuda lahendada, kui me ei suuda leida lahendust sellele probleemile, siis kõik muu muutub mõttetuks. Ja ongi mõttetu. 

Seda silmas pidades on muidugi äärmiselt kahetsusväärne ka see, kui vähe sellele probleemile tähelepanu pööratakse. Muu hulgas koalitsioonilepingus on seda praktiliselt täielikult ignoreeritud. See on tegelikult lihtsalt skandaalne. Skandaalne on muidugi ka see ettevõtmine põhiseaduse § 28 lõikes 4 sätestatu kontekstis. Seal nimelt on öeldud, et lasterikkad pered on riigi erilise hoole all. Jällegi, elementaarse ausameelsusega inimesed ei saa eitada, et selline käitumine, kus enne valimisi tõstetakse lasterikaste perede toetusi ja kohe pärast valimisi võetakse need toetuste tõstmised tagasi, ei ole kooskõlas paragrahvis sätestatuga. Seda on ju lihtsalt võimatu eitada. Ma saan aru, et saab rääkida vastupidist juttu ja nii edasi, aga ma ütlen: vähekenegi ausameelne inimene oma südames ei saa seda eitada. See on vale. See ei ole kooskõlas selle paragrahvi mõttega. 

Ja kindlasti ei saa kuidagi pidada ausameelseks jutte ka sellest, et lasterikastele peredele selliste toetuste määramine on ebaõiglane. Meenutame uuesti põhiseaduse preambulis öeldut. Eesti riigi esmane ülesanne on tagada eesti rahvuse, keele ja kultuuri püsimine läbi aegade. Kas tõesti see 200 eurot toetust rohkem kuus on ebaõiglane? Selle eest, et need perekonnad täidavad eesti rahvuse, keele ja kultuuri püsima jäämise ülesannet, väga suurt osa, peamist osa sellest ülesandest. Minu meelest, jällegi, see on absurdne väide.

Kõike seda kokku võttes ja silmas pidades võiks valitsuskoalitsioon meie hinnangul veel väga tõsiselt mõelda ja kaaluda võimalust loobuda sellest plaanist, sest see on vastuolus Eesti eluliste huvidega. Aitäh!

Järgnevalt palun parlamendi kõnetooli, Priit Sibul. Palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Hea Riigikogu esimees! Lugupeetud minister! Head kolleegid! Kurb on see, et hetkel, kui me räägime sajandi kõige madalamast sündimusest ja arutame selle üle, kuidas rohkem lapsi sünniks, kuidas nad sünniks peredesse varem, kuidas neid sünniks rohkem, me räägime ka sellest, et möödunud aasta lõpul [määratud] kellegi arvates ülemääraselt kõrge toetuse võiks võtta madalamaks. Loomulikult on selge, et see kuidagi sellele eesmärgile kaasa ei aita. Silmakirjalik on ka rääkida sellest, nagu siin saalis üsna tihti kuuleb, et need võlad jäävad laste kanda. Aga kui neid lapsi ei ole, siis kes neid kannavad?

Ja teiseks, seesama tänane uudis, millele ma viitasin enne küsimuses, kus rahvusvahelised reitinguagentuurid ütlevad, et juba täna arvestatakse raha hinda ja see vananev rahvastik ohustab riikide rahandust juba täna. Siin on konkreetne tsitaat: "Varem tuli demograafiat vaadata keskpikas ja pikaajalises perspektiivis. Nüüd on tulevik meiega ja juba tabab riigireitinguid." Meie kulud, mis on seotud … Tsiteerin veel: "Kuigi demograafiline olukord areneb aeglaselt, siis probleem muutub üha pakilisemaks. Oleme paljudes riikides nende kahjulike mõjudega hästi kursis ja need ainult kasvavad." 

Me teame, ka meil tervishoiu- ja sotsiaalkulud kasvavad ja küsimus on, kust need vahendid tekivad nii täna kui tulevikus. Kui me seda sündimuse probleemi ei aruta ja räägime lasterikka pere toetuse puhul vaid sotsiaaltoetusest kui meetmest, ilma et me kuidagigi räägiks ka rahvastikupoliitikast, sündimuspoliitikast, siis kindlasti mingeid adekvaatseid lahendusi ei ole.  Loomulikult, ma ei ole naiivne ja ei arva, et kuidagi saab tõmmata võrdusmärki. Küsimus on kindlustundes.

Omal ajal sai sisse seatud vanemahüvitis, mille kohta on räägitud, et see on parim. [On olemas] Sotsiaalministeeriumi enda analüüs, mida kahjuks selle eelnõu [seletuskirjas] ei ole, millega lasterikka pere toetust vähendatakse. Ametnikud rääkisid komisjoni koosolekul üsna üheselt, kuidas vanemahüvitisel on olnud positiivne seos sündimusega, kuidas lasterikka pere toetuse sisseseadmisel on olnud seos ja selle mõjud ulatusid 2017. ja 2018. aastast kaugemale 2020. ja 2021. aastasse. Need on olemas. Meil on vaja peredel kindlustunnet, et see oluline [toetus] on olemas. 

Kui me vaatame, mis perioodil me elame, siis on segased, keerulised ajad. Oleks vaja peredele toetust anda, aga tegelikkuses läheb kõik risti vastupidises suunas. Vaatame perede rahakotti ilma igasuguste maksumuudatuste ja koalitsioonilepeteta. Euribori tõus, mis otsustatakse meie eest, on ära napsanud juba üsna suure hulga eurodest. Nüüd, just eelmistel tundidel menetletud maksumuudatustega võetakse peredelt järgmine osa. Ja on ilmselge, et lastega peredelt võetakse rohkem. Erinevate tuludetsiilide puhul ju räägitakse, et madalamapalgalised ei võida tulumaksusüsteemi [muutmisest] nii palju, aga käibemaksumäära kasvuga seotud kulud kasvavad neil märksa enam. Ja loomulikult, mida rohkem suid ja inimesi, seda suurem on see käibemaksu osa. Eelnõuga, mis puudutab lasterikaste perede toetuse vähendamist, võetakse lasterikastelt peredelt ära 485 miljonit. See on nüüd ainukene kärpekoht, mis selles koalitsioonis on kokku lepitud. Mitte ühtegi muud kohta koalitsiooniläbirääkimistel ei leitud, kellelt vahendid ära võtta. Võetakse ära Eesti lasterikastelt peredelt. Loodetavasti meil mõne aja pärast on võimalik kuulda ka nulleelarvest, aga loomulikult ei saa kuidagi leppida ja pealt vaadata … 

Kas soovite lisaaega? 

Ei, aitäh! Ei saa kuidagi pealt vaadata ja leppida sellega, mis toimub. Tänan tähelepanu eest!

Aitäh! Täpselt viis minutit. Järgnevalt palun parlamendi kõnetooli Leo Kunnase.

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Head kolleegid! Tahaks siin käsitleda seda teemat natuke laiemalt. Valitsuse ees on suured finantsilised probleemid või väljakutsed. Küsiksime kõigepealt alguses, et kuidas me siiani jõudsime. Tegelikult, kui teha mingi viga, siis tavaliselt see toob kaasa järgmised vead. Ja see viga läheb tagasi eelmiste valitsuste energiapoliitikasse, õigemini puudulikule reageerimisele energiahindade kasvule. 

Tegelikult ega siin palju muid lahendusi ei olnud, kui kas toetada ettevõtteid, inimesi või siis teha radikaalsemaid lahendusi ehk muuta kogu elektribörsi hinnakujundusmehhanismi või kehtestada CO₂-kvoodile lagi, nii nagu näiteks Poola pakkus. Aga meie ei leidnud ühtegi lahendust ja see kutsus esile äkilise, hüppelise inflatsiooni, millega me olime isegi euroliidus vahepeal esimesed. Ja loomulikult see andis tagasilöögi majandusele. Ehk siis põhiline põhjus, miks praegu maakeeles öeldes raha on vähe, on see, et majanduse maht on lihtsalt väiksem. Ja sellest hakkab kõik peale. 

Nüüd tulebki otse välja öelda, et me eksisime selle prognoosiga, et majandus kasvab. Majandus hoopis vähenes mitu protsenti ja seepärast meil ei ole raha. Siis on need valikud, et kust me siis raha võtame. Samal ajal kui me räägime kriisist, sellest liitkriisist, mis hakkas peale koroonaga, on veel majandus- ja julgeolekukriis ja meil on ka süvenev demograafiline kriis. See on seesama, millest ma ka oma küsimuses rääkisin: meil on läbi aegade ehk siis sellest ajast peale, kui me kirjalikult oleme hakanud andmeid fikseerima, halvimad sündimuse näitajad. See tähendab, et siin on veel üks kriis, ja see kriis, ma olen täiesti nõus kolleeg Varroga, on meie kõige suurem probleem. Sest kui me ei suuda eestlaste vähenemist kui sellist peatada, siis me ei suuda mitte midagi muud teha. See on ju lihtne. Ja siis tasub majanduslikult sellele mõelda, kuidas me saame siin teha või mis me saame siin teha. 

Ma ei ole siit puldist nelja aasta jooksul tahtnud väga üldpoliitilistesse küsimustesse sekkuda, aga nüüd ma hakkan seda tegema. Ilmselt ma olen sunnitud seda tõsisemalt tegema.  

Inflatsioon, kuidas see üldse töötab? Ma näen, et tegelikult … Mul on kurb tõdeda, et enamikul saadikutel võib-olla ei ole sellest selget arusaama, kui nad ei saa täpselt aru, mis asi on liitprotsent. See on matemaatikas selline lihtne mõiste. Toon hästi lihtsa näite. Ma esimese palga kroonides sain, kui ma olin Kaitseliidu Tallinna maleva staabiülem, ja 1992. aasta suvel hakati kaaderkoosseisule palka maksma. See oli 240 krooni. Palju see on eurodes? Kui ma oleks säästnud sellest 10, 20 või 30%, mis oleks selle väärtus täna? Mitte miski! 

Kogu maailma finantspoliitika on praegu selline, nagu ta on, meie võimuses ei ole seda muuta. Seepärast me ei saa elada sellises illusioonis nagu Bretton Woodsi süsteem, mis 1944. aastal tehti. Dollar oli seotud kullaga ja kõik teised valuutad järgisid seda eeskuju. Seda süsteemi ei ole olemas, aga me elame selles illusioonis, nagu see süsteem läheks edasi. Kui Bretton Woodsi süsteem kehtiks, siis ma oleks esimene, kes pakuks välja, et liigume tasakaalu suunas. Aga praegu ei ole meil lihtsalt võimalik seda teha, sest teised ei tee seda ja meie ei suuda neid maailma trende mitte kuidagi mõjutada. Me oleme tõesti liiga väikesed.  

Ma palun ka lisaaega kolm minutit.

Lisaaeg kolm minutit, palun! 

Siin ongi meie probleem, kui me võtame needsamad suured väljakutsed. Meil on demograafiline kriis, mis on number üks, ehk raha on vaja selleks, et rahvas juurde kasvaks. Meil on julgeolekukriis, meil on vaja sõjalist riigikaitset ja laiapõhjalist riigikaitset järsult rohkem rahastada. Samal ajal on meil ka rohepööre. Ja samal ajal püüame me seda kõike teha eelarve tasakaalu tingimustes. Ma ütlen lihtsas maakeeles: see on võimatu, neid eesmärke korraga lihtsalt ei ole võimalik saavutada. Järelikult mingid eesmärgid tuleb seada esiplaanile ja teised tagaplaanile. Ja siis ongi küsimus, millised eesmärgid need on. Selgelt, noh, ma näen praeguse valitsuse poliitikast seda, et kõige tähtsam eesmärk ehk eestlaste [arvu] kasvatamine või kui me ei suuda seda kasvatada, siis vähemalt nende hulga säilitamine, ei ole tähtis. See kõige esimene eelnõu, mis meile toodi valitsusest, sisuliselt on just selle vastu. 

Jah, võib-olla kui me küsime, kui palju need [toetused] aitavad. Kui need isegi ajutiselt aitavad sündimuse vähenemist peatada, siis see on ka juba midagi. Sest kui me ei tee midagi, siis ei ole meil valitsust vaja, Riigikogu ega meid siin üldse riiki valitsema või juhtima ei ole vaja. Me lihtsalt ei tule sellega toime, sest me ei saa aru, mis meie põhilised probleemid on. 

Ma püüdsin panna seda nii-öelda laiemasse konteksti ja samas ma näen, et kui me [ei lähtu] nendest põhiprintsiipidest, kui me neid ei mõista või neid mõistame täiesti erinevalt, siis meil on väga raske leida mingit ühist lahendust, millega me võiksime kõik rahul olla ja rahvast juhtida ja meie elu edasi viia. Ja praegu ka see suur konflikt, mis meil siin on – tegelikult selle juurpõhjused lähevad ka siia, kuidas me üldse mõistame neid probleeme, mis meie riigi ees on, ja seda, mis me tahame nende lahendamiseks teha. Ja kui need seisukohad on niivõrd erinevad, siis on väga raske leida ühiseid kokkupuutepunkte ja siis ei ole imestada, et me oleme jõudnud sellisesse konfrontatsioonilise vastasseisu faasi, kus me praegu oleme. Meie maailmakäsitus ongi lihtsalt niivõrd erinev. 

Mis me siis teeme? Kas me püüame leida kompromissi või siis see, kes on hetkel võimul – teie täna, meie homme –, ütleb, et meie lihtsalt viime läbi selle, mis me tahame? Meil on rohkem hääli ja ei ole tähtis, kuidas me oleme need saanud, lihtsalt need on meie käes, meil on jõud, meil on võim ja me valitseme. Võib ka nii teha, aga see küsimus on siis, kuhu see meid viib, kuhu see viib meid lähemate nädalate, kuude, järgmise aasta, aastate jooksul. Mul on lihtsalt see retooriline küsimus praegu teile. Sellel kõigel on palju laiem kontekst ja me peaks püüdma seda kõike mõista. Ja võib-olla see on minu viga, et ma olen siiani seda liiga vähe teinud. Ma püüan ennast parandada. Aitäh!

Aitäh, Leo Kunnas! Riigikogu liikmetel rohkem kõnesoove ei ole. Kas proua minister soovib sõna? Palun, Riigikogu kõnetoolist!

Austatud Riigikogu juhataja! Riigikogu liikmed! Kuulan teid ja ma pean ütlema, et Leo Kunnasel on selles mõttes õigus, et me esindame erinevaid maailmavaateid. Ja loomulikult erinevate maailmavaadete esindamisel tekivad ka konfliktikohad, kui need maailmavaated väga erinevad on. 

Aga kuulates teid tundub, nagu me riigina püüaksime kuskile hunnikusse raha koguda, selleks et seda tuleviku tarvis säilitada. Ei ole ju nii. Nendel tänastel kuludel, mida me riigina oleme võtnud kohustustena kanda, ei ole reaalset katet. Defitsiit riigieelarves on 1,7 miljardit ja see samm, muu hulgas ka eelmised tänased päevakorrapunktid, pluss koalitsioonileppes muud kokkulepitud asjad, aitavad meil defitsiidi viia 1,2 miljardini. Ehk siis jätkuvalt on meil ressursse puudu. Siin mainiti rahvaalgatust. Tõsi, lasterikaste perede liit on algatanud rahvaalgatuse ja esindab just nimelt lasterikaste perede huve, kellel on teatud maailmavaade. Aga on ka teine rahvaalgatus, mis esindab teiste lastevanemate huve, kelle maailmavaade erineb mõnevõrra. Ja selles seltskonnas, selle rahvaalgatuse seltskonnas on nii lasterikkaid peresid, üksikvanemaid kui ka ühe ja kahe lapsega vanemaid. Nende mure on just nimelt ebaõiglus, mis on perede vahel sõltuvalt laste arvust.

Eesti oli juba eelmisel aastal, kui meil ei olnud peretoetusi ega lapsetoetusi tõstetud, kolme esimese riigi hulgas Euroopa Liidus oma toetuste suuruselt. Meiega konkureerivad seal esikolmikus Ungari ja Poola. Nüüd, kui me räägime nendest teenustest, mida ka kõikide uuringute kohaselt lastega pered on soovinud, siis nende teenuste pakkumise osas oleme me viimaste hulgas Euroopa Liidus. Just seetõttu on meil tarvis tegeleda peredele turvatunde loomisega, et pakkuda kvaliteetseid avalikke teenuseid, mis võimaldavad lapsi kasvatada. Ja sellega saame loomulikult pakkuda turvatunnet vanematele lapsi juurde sünnitada.

Kust see raha riigieelarvesse tuleb? See tuleb ju maksudest. Ja kes neid maksab? Tööealine inimene, tööline, inimene, kes on ise ka lapsevanem ja samal ajal peab tegema kulutusi laste kasvatamiseks. Ühe ja kahe lapsega peresid on meil palju rohkem, see tähendab, et nendelt tuleb ka suurem osa maksudest riigieelarvesse tagasi. Aga nemad saavad lapsetoetust 80 eurot lapse kohta, samal ajal kui hetkeseisuga kolmelapseline pere saab 910 eurot. Muudatus, mille me teeme, ei ole ju selle kolmelapselise pere vaesusesse viimine. Neile jääb 710 eurot toetust, ja see ei ole väike toetus, arvestades, et selle toetuse maksavad kinni maksumaksjad. See on meie ühine raha, mille jagamisel me peame olema vastutustundlikud. Aitäh!

Aitäh, proua minister! Sulgen läbirääkimised. Sellega oleme ka kuuenda päevakorrapunkti arutelu lõpetanud. 

Tänane viimane päevakorrapunkt on Riigikogu liikmete Riina Solmani, Andres Metsoja ja Helir-Valdor Seederi 25. aprillil esitatud arupärimine perehüvitiste vajaduspõhisuse kohta. Ja palun Riigikogu kõnetooli arupärijate nimel Riigikogu liikme Riina Solmani. 

Austatud Riigikogu esimees! Lugupeetud sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo! Kolleegid, kes on veel saali jäänud, aitäh teile! Ja ka need, kes on võib-olla kabinettides või ka kodudes jälgivad, mida me täna Riigikogus arutame öisel tunnil, sest teisiti me ei saa ja alla vanduda me ka ei saa, kuna on veel vaja veenda ka sotsiaalkaitseministrit mõne fakti või mõne tema väite peale veidi ümber. 

Te räägite, lugupeetud sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo, väga palju sellest, kuidas Eesti on esirinnas heldete peretoetuste maksmisel ja kuidas mujal, rikkamates riikides on need peretoetused palju väiksemad. Ometi te ei räägi mitte kunagi samas kontekstis vanemahüvitistest. Ka see on maailmas üks heldemaid süsteeme. Te olete väga uhke selle asja üle, kuigi kõrgemapalgalised saavad päris kõrget vanemahüvitist ja madalamapalgalised kahjuks mitte. Siin tundub teile kõik võrdne ja õiglane, siin te ei lähe õiglust ega võrdsust looma. Huvitav küll, miks. 

Te ei räägi kunagi sellest, et nende heldete – teie sõnul heldete – ja ülekuldavate peretoetuste puhul on rikkamate riikide keskmine palk kordi suurem. Nende heaolu on kordi suurem, kui see on Eestis. Meil on tegelikult [see toetus] suurperedele, nagu ka nende avaldus ütles, lasterikastele peredele toimetulekuks oluline aspekt. Nüüd te lähete seda ära võtma. Ja ma kordan: ühe- ja kahelapseliste perede vastandamine suurperedele on inetu. Seetõttu ka see rahvaalgatus on jaanuari algusest kogunud poole vähem hääli, kui nüüd lasterikaste perede rahvaalgatus vaid paari nädalaga on kogunud. Millest siin rääkida? 

Nüüd veel. Ma kuulasin teid, te rääkisite suurperede emadest, kes justkui peaksid nüüd selle helde hüvitise tõttu olema üle kullatud. Aga suurpere ema, ka kolme väikelapse ema ei saa tihti tööl käiagi, sest ta on lastega kodus, ta kasvatab lapsi. On väga hea, kui haritud emad kasvatavad kodus oma lapsi, kui nad seda soovivad. On väga hea, kui neil on see suurperetoetus. Kui nad soovivad tööle minna, tööd ja pereelu ühildada, nad saavad sealt tuge. Ja kui me räägime nendest teenustest, kuhu te, nagu te väidate, selle suurperedelt ära võetava kärpe suunate – me teame ainult 30 miljonit, millel on kate, ülejäänu jäi väga häguseks, kuhu see raha läheb, see läheb teie valimislubaduse ehk selle nii-öelda maksuküüru kaotamiseks –, siis siin on lihtsalt nii palju häma, millega nõustuda ei saa. 

Aga nüüd ma lähen selle arupärimise teksti juurde, mis on teine arupärimine seoses perehüvitiste vajaduspõhisusega. Te olete korduvalt rõhutanud vajadust tagada perehüvitiste vajaduspõhisus. Ka oma programmis lubasite tagada riigi täiendava toe lastele ja lastega peredele eelkõige vajaduspõhiselt. Ometi ei ole te koalitsioonilepingus fikseerinud laste- ja peretoetuste muutmist taotleja sissetulekust sõltuvaks, vaid soovite vähendada peretoetusi kõigil suurperedel ühtviisi, nii suure kui ka väikese sissetulekuga peredel. Samuti plaanib valitsus koalitsioonilepingu järgi teha tulumaksureformi, mis ei ole samuti vajaduspõhine, vaid suurendab ka kõrgepalgaliste, kuni 8000 eurot teenivate inimeste, sealhulgas valitsuse ja Riigikogu liikmete sissetulekuid. 

Ma lõpetaks siinpuhul Isamaa peasekretäri Priit Sibula sõnadega. Ta on väga andekalt ümber lükanud ühe teie põhilise süüdistuse, millega te olete peretoetusi materdanud. See on süüdistus, et toetuseks [vajalikud laenud] jäävad järeltulevate põlvede kanda, sellepärast ei saa neid teha. Aga sealjuures ei mõisteta, et Reformierakonna sammude tulemused vähendavad nende põlvkondade arvukust. Ja mida vähem on meil siin Maarjamaal tööealisi inimesi, seda suurem on neist igaühe maksukoormus. Just teie seate nende õlule lõputud kohustused. Aitäh!

Aitäh, Riina Solman! Ja järgnevalt ma palun siia parlamendi kõnetooli arupärimisele vastamiseks sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo. Palun!

Austatud Riigikogu esimees! Riigikogu liikmed! Nii nagu ma siin eelmise arupärimise lõpus ka ütlesin: jaa, me oleme eri meelt ja sinna ei ole midagi parata ja me viimegi ellu erinevaid poliitikaid, erinevad lähenemisviisid on meil. Ja kui lapsetoetust ja peretoetust seotakse ainult ja ainult sellega, et see ongi see meede, mis aitab meil lapsi juurde saada, siis mina sellega nõus ei ole. 

Esimene küsimus on, miks ei lähtuta peretoetuste muudatuste tegemisel vajaduspõhisusest, mida Reformierakond on varem rõhutanud ja oluliseks pidanud ning ka oma programmis lubanud. Kõigepealt ma tahan öelda, et sotsiaalosa programmist, sealhulgas ka peresid puudutava, kirjutasin mina ja ma tean täpselt, mida ma sinna kirjutasin: perede toetamine peab olema vajaduspõhine. Perede toetamine ei ole peretoetus, lapsetoetus ainult, vaid see on kogu täispakett, kuidas riik kohtleb lapsi ja lastega peresid. Rahaline toetus on ainult üks osa sellest. 

Klaariks ära ka selle: vanemahüvitis on hüvitis, millega kompenseeritakse puuduvat sissetulekut. Seda makstakse selle järgi, kui palju inimene teenis ehk kui palju inimene maksis riigile makse. Toetuste skeemide puhul aga on riigi otsustada, millised on summad. Neid makstakse sõltumata inimeste varasemast sissetulekust. 

Vajaduspõhisus. Nii nagu ma täna olen juba öelnud, koalitsioonileppes on kokku lepitud just nimelt vajaduspõhine lähenemine lastega perede toetamisele. See on elatisabi 6 miljonit, toitjakaotustoetus 2 miljonit, harvikhaigused 5 miljonit, lastekodulapsed, puudega lapsed, vanemluse toetamine, hooldushaigushüvitis 6 miljonit ja vajaduspõhine õppetoetus täiendavalt 6 miljonit. Kokku on kavandatud nendeks kuludeks 30 miljonit. 

"Miks plaanib valitsus ellu viia tulumaksureformi, mis ei lähtu vajaduspõhisusest, vaid suurendab eelkõige keskmisest paremini kindlustatud isikute sissetulekuid? Kuidas mõjutab selline tulumaksureform koosmõjus peretoetuste sõnamurdliku kärpimisega lastega perede toimetulekut?" Lastega perede toimetuleku kohta loen ette uuesti informatsiooni. Kui me võrdleme 2022. aasta netosissetulekuid ja arvestame kõiki 2025. aastaks jõustunud tulumaksumuudatusi, milleks on lastega perede tulumaksusoodustuse peatamine, tulumaksu tõus ja ka maksuküüru kaotamine, siis kõik lastega pered on tegelikult ressursse juurde saamas, mitte kaotamas. Suurim võit on just kolmelapselistes peredes. Kolme lapsega pered võidavad eelkõige tänu lasterikka pere toetuse kasvule 150 eurot, mis on 2022. ja 2025. aasta võrdluses. Brutopalgaga 2100 eurot on rahaline võit suurim. Kui peres on üks tulu teenija, siis on see 225 eurot kuus. Kui on kaks tulu teenijat, siis on see 335 eurot kuus. Vähem võidavad pered, kus vanema brutopalk jääb vahemikku 700–1200 eurot, nende võit sõltub palga suurusest ja jääb vahemikku 110–190 eurot. 

Ei saa öelda, et Reformierakonna juhitud valitsused ei oleks ka varem toetanud haavatavamaid gruppe. See küsimus puudutas nüüd laiemalt tulumaksureformi. Juba varem on Reformierakonna juhitud valitsus vabastanud tulumaksust keskmise pensioni, mille tulemusena tänu indekseerimisele ja 20-eurosele erakorralisele pensionitõusule käesoleval aastal tõusis pension eelmise aastaga võrreldes 19%. See on suurim pensionitõus viimase 15 aasta jooksul. Samamoodi on meil kavandatud hooldereform, mis aitab väga oluliselt peresid, muu hulgas lastega peresid, kes seni peavad tegema kulutusi ka oma vanemaealiste pereliikmete ülalpidamiseks hoolekandeasutuses. Siin on riik tulnud appi reformi täisaastal 57 miljoniga, mis aitab vähendada perede kulutusi. Ja tõepoolest, inimesed hakkavad saama hooldekodukohta oma pensioni eest. 

Kui me räägime nendest inimestest, kes sellest tulumaksureformist ka eelduslikult kõige rohkem võidavad, siis nad on töötav keskklass, need, kes on ka maksumaksjad. Ja enamasti sellesse palgavahemikku jäävad nii õpetajad, politseinikud, päästjad, õed kui ka sotsiaalvaldkonna töötajad. Nii et ma ei näe selles küll midagi taunimisväärset, et inimesed, kes pingutavad, teevad tööd, et nende palgatõusu ei söö tulumaksusüsteem ära, vaid nad saavad seda ressurssi kasutada oma perekonna, sealhulgas oma laste huvides. Aitäh!

Aitäh! Ja järgnevalt saab iga Riigikogu liige esitada proua ministrile ühe küsimuse. Kõigepealt Riina Solman, palun!

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Lugupeetud proua minister! Te olete korduvalt rääkinud, kui palju head teeb see suurperede toetuse kärpimine nendele, kellel on praegu raskem. Aga harvikhaigustele 5 miljonit, õppetegevuse toetuseks, vajaduspõhise õppetegevuse jaoks 6 miljonit, toitjakaotusele 2 miljonit ja pudin sinna, pudin tänna. Me saame kokku heal juhul 30 miljonit. Palun selgitage veel kord, kuhu need ülejäänud sajad miljonid liiguvad? Milliste tegevuste tegemiseks või millistele eelarveridadele?

Aitäh küsimuse eest! Taas kord jääb küsija küsimusest õhku arusaam, nagu see ressurss oleks riigieelarves olemas. Ei, riigieelarves on defitsiit 1,7 miljardit. Nende muudatuste tulemusena, mis valitsus on kokku leppinud koalitsioonileppes, kui me need suudame ellu viia, on defitsiit 1,2 miljardit. 1,7 miljardilt 1,2 miljardile. Sellest Riigikogu puldist on viimastel päevadel korduvalt öeldud: 4 miljonit on päevas tegelikult see kahju, mis meil tekib. Me kulutame rohkem, kui me tegelikult riigieelarvesse raha saame. Seega me ei räägi rahast, mille me kuskilt ära võtame ja ringi tõstame, vaid me räägime rahast, mida meil ei ole. (Saalist öeldakse midagi.) See on eelarves ette nähtud käesolevaks aastaks ja käesoleval aastal me need kulutused ka teeme. Järgmised aastad ei ole mitte riigieelarved, vaid riigi eelarvestrateegia. Ja tegelikult reaalset raha meil kasutada ei ole.

Aitäh! Järgnevalt Varro Vooglaid, palun!

Suur tänu, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Minu küsimus seondub natuke sellega, mida kolleeg Solman hetk tagasi küsis. Mul on hästi palju kordi see küsimus tekkinud, ma ei ole seda küsinud, aga ma olen kuulnud neidsamu jutupunkte rääkimas proua peaministrit ja erinevaid teie kolleege. On ilmselge, et teil on ühed ja samad need punktid, mida ei saa ka pahaks panna. Aga ikkagi, ma ei saa aru, miks te kogu aeg räägite seda, justkui ainuke võimalus leida raha harvikhaigust põdevate lastega peredele ja üksikvanematele ja ma ei tea, kes need grupid kõik on, mis te tavaliselt ette loete, on see, et kärpida lasterikaste perede toetusi. Need ei ole omavahel absoluutselt mitte kuidagi seotud. Miks te kuidagi loote niisugune mulje, et kui me nüüd lasterikaste perede toetusi ei vähendada, siis me neid teisi ka rohkem toetada ei saa. Näiteks jätke ära see oma niinimetatud maksuküüru plaan, ja raha jääb kümnekordselt ülegi nende vajaduste rahuldamiseks.

Aitäh küsimuse eest! On üsna loogiline, et samadele küsimustele tulevad samad vastused – kui teie pöördumise alguse juurde tulla. Ja mina ei ole seda seost loonud. Selle seose on loonud küsijad: mida te teete selle rahaga, mis jääb üle? Sellest on tulnud ka see teie tõlgendus. Mina ütlen, et see eelnõu, mis me võtsime vastu eelmises Riigikogus, ei olnud mõistlik. See oli ebaproportsionaalselt kaldu lasterikaste perede poole, tekitas ebavõrdsustunnet ühiskonnas, väiksema laste arvuga peredes, üksikvanemates. Nemad on täpselt samamoodi maksumaksjad, aga toetus, mida nemad riigilt saavad, on oluliselt väiksem ja see ebaõiglustunne oli tarvis ühiskonnas lahendada. Nii et me ei räägi sellest, et me vähendame lasterikka pere toetusi selleks, et oleks võimalik aidata teisi nimetatud gruppe. Neid gruppe tuleb aidata nii või naa. Ja lasterikaste perede ja väiksema laste arvuga perede võimalikult võrdne kohtlemine on see, mille eest me oleme püüdnud seista. Tuletan veel kord meelde: lasterikka pere toetus ja lasterikka pere sissetulek läbi toetussüsteemide jääb jätkuvalt suuremaks, kui see oli 2022. aastal. Need toetused kasvavad, kuid need ei kasva nii palju, kui vahepealne seadus seda võimaldas.

Rohkem küsimusi ei ole. Aitäh, proua minister! Nüüd ma avan läbirääkimised ja esimesena saab sõna arupärijate esindaja Riina Solman. Palun!

Austatud Riigikogu esimees! Lugupeetud minister! Kõigepealt sellelsamal teemal, millest me äsja rääkisime. Tõepoolest, valitsuse poolt vaadatuna on võimalik pilada kõike, mida opositsioon ütleb. Tõesti, kohutavalt naljakas on rääkida sellest, et kusagil ei jää midagi üle, kõik on defitsiidis. No ma ei tea, meie valitsuses teiega olime ka defitsiidis, aga siis me ei läinud kärpima mitte kusagilt laste ega ka perede arvelt. Aga nüüd leiab see valitsus ainsa kärpekoha suurperedelt ära võetava raha näol, kusagilt mujalt kärpida ei ole, aga vaat esimesena just sealt saab kärpida. 

Nüüd teine teema, mis puudutab seda vanemahüvitisega võrdlust. See oli ikka ka väga groteskne. Opositsioon küsib, miks te siis seal ei räägi samadest alustest: saab ju ülemine ots väga rikkalikku vanemahüvitist ja madalam ots saab väga vähe vanemahüvitist. Kuidas siis seal selle õigluse ja võrdsusega lood on? Kui riik on teinud vanemahüvitise maksmise skeemi, siis saab riik ka ümber vaadata vanemahüvitise maksmise skeemi, et see oleks võrdsem ja õiglasem. Aga oh ei, see on Reformierakonna enda valitsuses tehtud, Isamaa oli ka koalitsioonis, ja sellepärast seda ei puuduta, sest see on poliitiline otsus. Aga neid skeeme saab täpselt samamoodi mudida ja õiglasemaks teha, kui oleks soovi, sealt oleks ka teatavaid ümberpaigutusi võimalik teha. Võib-olla seal on ka vajaduspõhiselt selge, et mõni ei vajaks nii suurt vanemahüvitist. Aga olgu peale, vanemahüvitis olgu nii, nagu ta on, aga lihtsalt see, kuidas valitsuse esindaja midagi kord nii kord naa tõlgendab, on kummaline. 

Mida ma tahaksin öelda? Kogu see menetlusprotsess – te teete seda, alustasite seda protsessi täiesti võimust joovastunult, valelikult ja soovimata leida kompromisse. Te tallate tegelikult sellega maha kogu Eesti õigusloome praktika ja parlamentaarse kultuuri. Minul on seda valus vaadata, et see läheb lastega perede arvel, kes on andnud teada ja palunud: "Ärge tehke!" Te ei võta neid kuulda. Kaasamiskoosolekule tulevad väga naljakad esindajad, kes räägivad jälle meile võrdsusest ja õiglusest, ometi on Sotsiaalministeeriumi eestvedamisel õhutatud ainult kadedust lasterikaste perede vastu, üldse süvenemata, millised on lasterikka pere kulutused ja tegelik toimetulek või kuidas on nende logistika või millised on võimalused lasterikkal perel oma lastele huviringe pakkuda. 

Aga ma tahan teile nüüd siin ette lugeda kirja sotsiaalkomisjonile. Ma tõepoolest uurisin, kas nüüd selle eelnõu kirjutamise käigus konsulteeriti ka demograafidega. Mulle toodi näiteks, et demograaf, kellega konsulteeriti, oli Ene-Margit Tiit. Minu teada tema kvalifitseerub matemaatikuks ja parimal juhul rahvastikuteadlaseks. Küsimus oli ka Allan Puuri kohta. Mulle öeldi, et üks eelnõu kirjutajatest oli lugupeetud ametnik, kelle magistritöö juhendaja oli Allan Puur, kes on tõepoolest demograaf, aga tema eksperdina ei olnud eelnõu koostamisse kaasatud. Ja nüüd ma loen ette, mida Allan Puur asjast arvab. 

Soovin tähelepanu juhtida, et kolme või enamat last omavate perede suuremat toetamist põhjendab nende keskmisest märgatavalt suurem panus ühiskonna kestlikkusse. Sotsiaalkaitseminister proua Signe Riisalo on välja toonud, et kolme ja enama lapsega pered moodustasid viimasel rahvaloendusel 14% kõigist alaealiste lastega peredest. Sama näitavad ka rahvaloenduse andmed. Ja praegusel ajal perekasvu lõppu jõudvates aastakäikudes on ligi 50% lapsi ilmale toonud kolm või enam last saanud emad. Ehk siis pooled lapsevanemad kasvatavad üles ligikaudu pooled lapsed Eestis. Nende panus on nii palju suurem. Ja selle rühma panus ehk siis lasterikaste perede panus on 20. sajandi lõpuga võrreldes suurenenud. Mainitud protsentide võrdlus näitab, et selges vähemuses olevate lasterikaste perede panus ühiskonna kestlikkusse on sama suur kui väikese laste arvuga enamuse panus. Me räägime panusest ühiskonna kestlikkusse, rahva, kultuuri ja keele säilimisse. 

Kuidas te sellisel juhul ei räägi võrdsusest ja õiglusest, kui nende panus on nii palju suurem? Saate Puuri arvamust edasi lugeda. Seal on väga palju tähelepanekuid, mis ilmselt ei ole ka teie maailmavaatega kooskõlas. Aga aitäh ära kuulamast!

Aitäh, Riina Solman! Ja järgnevalt palun parlamendi kõnetooli Varro Vooglaiu.

Suur tänu, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Austatud minister! Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel mõned tähelepanekud seonduvalt eelnevalt kuulduga. Esimene asi, mis mulle torkas kõrva juba jällegi päris palju kordi, kui ma teie jutupunkte kuulasin, on ikka seesama ebaõigluse retoorika. Te kuidagi käsitlete seda sellise aksioomina ehk eeldusena, mis ei vaja tõestust, et paljulapselistele perekondadele antavad toetused on olnud ebaõiglaselt suured. Aga ma ei ole kuulnud siiamaani mitte kordagi sellist vähekenegi sisulist selgitust, mida te üleüldse õigluse all silmas peate.

Õiglus on teatavasti üks põhilistest sotsiaalsetest voorustest. Kuidas te määratlete õiglust ja kuidas selle määratluse taustal siis need toetused kvalifitseeruvad ebaõiglasena? Ma ei ole sellest kordagi mitte sõnagi kuulnud. Mina omalt poolt selgitasin, et Eesti Vabariigi põhiseaduse kohaselt on riigi üheks peamiseks ülesandeks tagada eesti rahvuse, keele ja kultuuri püsimine läbi aegade. Kui me küsime nõnda, et kas 200 eurot vähem või rohkem on see, mis muudab selle toetuse õiglaseks või ebaõiglaseks selle väga olulise ülesande täitmisel, väga kandva rolli etendamisel, siis mulle tundub see peaaegu et naeruväärne. Küsimus on selles, kas meie rahvuskeel ja kultuur jääb püsima, aga me ütleme, et ei, me leiame, et kuigi te täidate selles väga olulist rolli, sest nendest peredest tuleb suurem osa Eesti lastest, siis me arvame, et oleks ebaõiglane teile ikkagi kuus 200 eurot rohkem anda. Ma ei saa aru, me räägime siin kaitsekulutuste viimisest 3%‑ni ja muudest sellistest asjadest, kui me räägime hiiglaslikest summadest, väga palju suurematest summadest. Ja ometi siin on mingisugune selline täiesti erinev mentaliteet. Ma ei saa aru.

Ja muuseas, õiglusest rääkides, mina arvan, et väga paljude Eesti ühiskonnaliikmete õiglustunnet riivab ka näiteks see, et kõrgemate riigiametnike, kaasa arvatud meie siin, palgad tõusevad indekseeritult. Hiljuti just tõsteti teie palka samuti, proua minister. Ja see on indekseeritud. Äkki peaks selle asja ka ümber vaatama, et see ühiskondlik ebaõiglustunne kuidagi ära lahendada, nagu te ise ütlesite? Sest noh, ma ei tea, minul on küll imelik tunne. Mina ütleksin, et palun lõpetame pigem ära Riigikogu liikmete palkade tõstmise indekseerimise alusel, mitte ärme hakkame lasterikaste perede toetusi vähendama. Sest sellest, kas meie saame natuke rohkem palka või mitte, ei sõltu, kas eesti rahvus ja keel ja kultuur jäävad püsima. Küll aga sõltub see sellest, kas inimesed võtavad perekondadesse vastu rohkem lapsi. Ausalt öeldes viimasel ajal tundub, et sellest, mis me siin teeme, üleüldse väga palju ei sõltu, sest koalitsioonilepinguga on kõik otsused ette langetatud ja siin neid lihtsalt formaliseeritakse.

Kui ma nüüd kuulan teie selgitusi, siis ma mõtlen ka selle peale: te teate, me kõik teame, et Eestis ei sünni kaugeltki piisavalt lapsi selleks, et säilitada rahvastikutaset – fakt, eks ole, siin vaidlus puudub. Küsimus, mis mul paratamatult tekib, on see, kas me olemegi aktsepteerinud seda, et riik ei suuda täita oma põhiseaduslikku kohustust tagada eesti rahvuse, keele ja kultuuri püsimine läbi aegade. Kas me olemegi aktsepteerinud selle, et eesti keel hääbub, eesti kultuur hääbub, eesti rahvas hääbub, ühes sellega ka Eesti kui rahvusriik hääbub? Kas see on asi, millega me oleme leppinud? Kui me oleme sellega leppinud, siis tuleks see väga selgelt välja öelda nendel poliitilistel jõududel, kes on sellega leppinud: meie tõstame käed üles ja me oleme leppinud. Kõik, eesti keel, kultuur ja rahvus surevad välja.

Kui me ei ole sellega leppinud, siis peab ju küsima, aga mis siis on see plaan. Loomulikult me kõik oleme nõus sellega, mis te ütlesite, et ega siis need paljulapselise pere toetused või üldse peretoetused ei taga seda, et eesti rahvus, keel ja kultuur jäävad püsima. Aga see on üks meetmetest, mis on suunatud sellele, et riik suudaks oma seda eesmärki täita. Üks võimalikest meetmetest. Aga kui te ütlete, et see ei ole piisav või see pole isegi vajalik, siis tekib küsimus: aga mis te siis ette panete? Mis on teie plaan? Kuidas me teeme? Kuidas me selle eesmärgi poole pürgimine?

Kas ma tohin natuke lisaaega paluda?

Jaa, kolm minutit lisaaega, palun!

Aitäh! Ja see ei ole retooriline küsimus. Ma arvan, et me ei peaks siin üldse mitte mingisuguseid muid küsimusi arutama, kui me ei ole suutnud sellele küsimusele leida rahuldavat vastust, sest ma ütlen, et kõik muu muutub siis mõttetuks. Mitte et ma arvaksin, et see, mida ma teile ette panen, oleks kuidagi piisav. Ärge mulle seda ütelge, et see ka ei ole piisav. Ma tean seda. Aga mina paneksin ette näiteks alustada sellest, et teie seal Sotsiaalministeeriumis kaaluksite väga tõsiselt ühe sellise massiivse, suure kampaania korraldamist, võib-olla igal aastal sellise kampaania korraldamist. Te olete oma allasutuste kaudu korraldanud erinevaid igasuguseid inimeste käitumise mõjutamisele suunatud kampaaniaid. Ma kirjutasin üles. Koroona ajal me nägime: süstige kõik omale neid aineid, eks, ühiskonna hüvanguks. Veel oleme näinud erinevaid kampaaniaid alkoholi tarbimisega seonduvalt, tubaka tarbimisega seonduvalt, rohelise eluviisiga seonduvalt, sallivusega seonduvalt. Nimekiri on pikk.

Kaaluge äkki sellist kampaaniat: kutsuda üles ühiskonda, eriti noori inimesi, abielluge noorelt, ärge kartke võtta vastutust. Olge truud teineteisele, pühenduge, jääge kokku nii heas kui halvas, võtke vastu lapsi. See on ülimalt oluline, et te seda teeksite, muu hulgas selleks, et meie rahvuskeel ja kultuur võiks jääda püsima. Meie riigi poolt kuulame teid, kuuleme teie muresid, võtame neid arvesse ja püüame teile igakülgselt selles abiks olla. Ma arvan, et sellest võiks alustada. 

Aga küsimuseks jääbki, kas te olete suutelised või kas te üldse tahate astuda neid samme, mis ei ole kooskõlas teie ideoloogiliste veendumustega. Kogu see populatsiooni kontroll ja rohepöörde asi ja feministlikud hoiakud ja muud sellised asjad. Kas te olete üldse suutelised ja kas te tahate selliseid samme astuda, millel oleks potentsiaali liikuda selle poole, et riik suudaks täita oma põhiseaduslikku eesmärki, et eesti rahvus, keel ja kultuur jääks püsima? Mina julgustan teid sellele ja ma oleksin väga tänulik, meie oleksime väga tänulikud, paljud siit saalist, ma arvan, paljud Eesti inimesed oleksid väga tänulikud, kui riigivõim hakkaks käituma sellisel viisil, millest nähtuks reaalne soov selle eesmärgi saavutamise nimel pingutada. Aitäh!

Riigikogu liikmetel rohkem kõnesoove ei ole. Kas minister soovib sõna? Palun, parlamendi kõnetoolist!

Aitäh, Riigikogu esimees! Austatud Riigikogu liikmed! Kõigepealt etteheide Riigikogu praktika koha pealt. Selles, mis on seotud Riigikogu senise praktikaga ja kõnealuse eelnõu menetlemisega – selles praktikas küll vigu leida ei ole võimalik. Nii nagu on ette nähtud enne esimest lugemist Riigikogu suures saalis, mis käesoleva nädala esmaspäeval aset leidis, toimus eelnõu tutvustamine komisjonis ja minister osales kahel istungil. Tavaliselt ma olen ühel komisjoni istungil osalenud, seekord osalesin kahel, et vastata ka täiendavatele küsimustele. Toimus veel täiendav komisjoni arutelu, kus oli esindatud ka ministeerium oma ekspertidega. Samamoodi toimus kaasamise üritus, mis oli maksimaalselt kolmetunnine planeeritud. Ma ei tea, kui kaua ta teil lõpuks kestis. Samamoodi on antud kümme päeva muudatusettepanekuteks ja kuivõrd seaduse esimene lugemine viibis Riigikogus, siis sotsiaalkomisjoni esinaine Õnne Pillak tegi ettepaneku muuta muudatusettepanekute esitamise tähtaega, et ikkagi see kümme päeva Riigikogu liikmetele jääks. Nii et siin ma murekohti tegelikult ei näe. 

Siin oli juttu Allan Puurist. Kõik sotsiaalkomisjoni liikmed said endale kirjaliku vastuse Sotsiaalministeeriumist. Perehüvitiste seaduse koostamisel kaasatud teadlased on Age Viira, sotsioloogiamagister, Tallinna Ülikool. Samamoodi konsulteeriti Andres Võrguga, kes on sotsiaalpoliitika ekspert, analüütik, teadusmagister Tartu Ülikoolist. Hede Sinisaar, sotsiaalteaduste doktorant, Tallinna Ülikool. Samamoodi on kaasatud olnud Alis Tammur, rahvastikugeograafia teadusmagister, Tartu Ülikool, ja Tallinna Ülikooli Eesti demograafia keskuse doktorant professor Allan Puur. Teadmiseks võetud on veel, [mida arvavad] Mare Ainsaar, peresotsioloogia kaasprofessor Tartu Ülikoolist, ja Ene-Margit Tiit, matemaatilise statistika emeriitprofessor Tartu Ülikoolist, nagu juba öeldud. Ene-Margit Tiidu puhul tuleb küll öelda, et tema on olnud üks minu suuri eeskujusid, kes on väga pikka aega, läbi kümnete aastate, uurinud nii perefunktsioonide muutumist ajas kui ka Eesti noorte naiste valmisolekut ja soovi abielluda, luua perekonda ja saada lapsi. Ja tema tegemistest olen ma saanud kinnitust sellele, et need unistused, mis noortel naistel on pere loomiseks, abiellumiseks ja laste saamiseks, on kaunimad ja suuremad kui see, mis hilisem elu endaga kaasa toob. Ja see on üks meie ressurss tegelikult, et need unistused, mis noortel naistel on pere loomiseks, suurema arvuga lastega perede loomiseks, et need realiseeruks. Sellele, olen täiesti nõus, tuleb tähelepanu pöörata. 

Mis puudutab kampaaniaid, siis ma olen isiklikult seda meelt, et riik ei peaks eraellu sekkuma kampaania korras. Küll aga on riik teinud rahalisi eraldisi ja need mittetulundusühingud, kes on saanud riigilt tuge, nendelt ootame ka selliste tegevuste planeerimist ja kavandamist. Ja veel, kui siin oli juttu rahast, siis 2026. aastaks oleks kehtivate peretoetuste mõju riigieelarvele 225,8 miljonit. Kui me need muudatused, mis on planeeritud, ellu rakendame, siis on see kulu 94 miljonit ehk ka pärast muudatusi tehtavad kulutused jäävad riigile ikkagi väga suureks. Seda sellepärast, et me säilitame esimese ja teise lapse toetuse. Me säilitame üksikvanema lapse toetuse ja tegelikult on suurenenud ka lasterikka pere toetused. Ametnikkonna, ministrite või ka Riigikogu liikmete väiksem palk ei anna meile 131,9 miljonit eurot, mida oleks võimalik ümber jagada peredele toetuste kaudu. Aitäh!

Sulgen läbirääkimised. Oleme ka tänase seitsmenda päevakorrapunkti arutelu lõpetanud ja istungi päevakorra ammendanud. Istung on lõppenud. Rahulikku ööd ja olge hoitud!