Tere hommikust, head kolleegid! Alustame Riigikogu täiskogu IX istungjärgu 4. töönädala teisipäevast istungit. Kas kolleegidel on soovi anda üle eelnõusid ja arupärimisi? Ei ole eelnõude ja arupärimiste üleandmise soovi. Siis teeme kohaloleku kontrolli. Palun!
Kohalolijaks registreeris ennast 56 Riigikogu liiget, puudub 45.
Tänases päevakorras on meil kolm päevakorrapunkti. Esimene päevakorrapunkt on Riigikohtu esimehe Villu Kõve esitatud Riigikogu otsuse "Margit Vuti Riigikohtu liikmeks nimetamine" eelnõu 752 esimene lugemine. Head kolleegid, enne kui me läheme selle päevakorrapunkti menetlemise juurde, ma tutvustan selle menetlemise korda. Kõigepealt on põhiseaduskomisjoni esindaja ettekanne kuni 20 minutit, seejärel on Riigikohtu liikme kandidaadi ettekanne kuni viis minutit. Siis on võimalik igal Riigikogu liikmel kummalegi ettekandjale esitada üks suuline küsimus. Läbirääkimistel võivad osaleda üksnes fraktsioonide esindajad. Ja juhin tähelepanu, et lõpphääletus on salajane.
Läheme tänase esimese päevakorrapunkti juurde, milleks on Riigikohtu esimehe Villu Kõve esitatud Riigikogu otsuse "Margit Vuti Riigikohtu liikmeks nimetamine" eelnõu 752 esimene lugemine. Ma palun ettekandjaks põhiseaduskomisjoni esimehe Eduard Odinetsi.
Tere hommikust, lugupeetud kolleegid! Mul on au tutvustada teile põhiseaduskomisjoni istungi materjale, kus käsitleti Margit Vuti nimetamist Riigikohtu liikmeks. (Sumin saalis. Juhataja helistab kella.) Nagu eelnõu ütleb, on vastava ettepaneku Riigikogule teinud Riigikohtu esimees Villu Kõve. Põhiseaduskomisjon käsitles eelnõu oma istungil 24. jaanuaril käesoleval aastal ja istungil viibisid komisjoni liikmed Toomas Kivimägi, Eduard Odinets, Marko Torm, Jaak Valge ja Mart Võrklaev, külalistena Riigikohtu esimees Villu Kõve ja Riigikohtu liikme kandidaat Margit Vutt ise.
Istungil tutvustas kandidaati ja oma ettepanekut Riigikohtu esimees Villu Kõve, kes märkis oma tutvustuses, et Margit Vutt on läbinud kõik protseduurilised etapid, mis Riigikohtu liikmeks saamiseks on vajalikud. Toimus avalik konkurss, kus oli kaks kandidaati. Mõlemat kandidaati kuulasid ka Riigikohtu üldkogu ja kohtute haldamise nõukoda, kus mõlemas sai Margit Vutt tuntava enamuse toetuse. Margit Vutti on tutvustatud ka kõikidele Riigikogu fraktsioonidele, kust negatiivset tagasisidet samuti ei tulnud. Villu Kõve lisas, et Margit Vutt on töötanud eraettevõtluses, Riigikohtus nõunikuna, esimese astme kohtus ja ka teise astme kohtus. Samuti on ta kaitsnud doktoritöö ja on Tartu Ülikooli õppejõud. Riigikohtu esimehe sõnul on Margit Vutt tunnustatud jurist ja loodetavasti sobib ta Riigikogu arvates riigikohtunikuks.
Kandidaat Margit Vutt ise mainis, et soovib saada riigikohtunikuks, sest teda on alati paelunud kõige keerulisemad õiguslikud küsimused. Samuti on ta alati püüelnud selle poole, et maksimaalselt anda enda panus kohtusüsteemi seal, kus sellest kõige rohkem kasu on. Ta arvas, et kõigest sellest, mis ta on varasema elu ja kogemuse jooksul kogunud, on kõige rohkem kasu just Riigikohtus. Riigikohtu juures paelub teda ka paljude kaasuste interdistsiplinaarsus ja teatud põimumine, kui mõnes õiguslikus küsimuses saavad kokku erinevad õigusharud ja neid tuleb kõiki koos arvestada.
Olles ära kuulanud Riigikohtu esimehe ettekande ja Margit Vuti mõtted, tegi põhiseaduskomisjon järgmised otsused. Põhiseaduskomisjon tegi otsuse lülitada see küsimus istungi täiskogu päevakorda ja viia läbi lõpphääletus 7. veebruaril käesoleval aastal ehk täna. See oli konsensuslik otsus. Samuti konsensuslikult otsustati määrata juhtivkomisjoni esindajaks põhiseaduskomisjoni esimees Eduard Odinets. Samuti tegime ettepaneku, et Margit Vutt ise võiks esineda siin kuni viieminutilise ettekandega, ja selle ettepaneku poolt olid kõik kohal olnud põhiseaduskomisjoni liikmed. Aitäh!
Aitäh, auväärt ettekandja! Teile on ka küsimusi. Kalle Laanet, palun!
Aitäh, hea juhataja! Hea põhiseaduskomisjoni esimees! Võib-olla selle sumina tõttu läks mul kõrvust mööda, aga ma ei kuulnud, kas põhiseaduskomisjoni liikmetel oli ka küsimusi Riigikohtu liikme kandidaadile. Seda ma ei kuulnud. Kas neid oli?
Aitäh! Neid tõepoolest oli. Ma ei hakanud siin [neid küsimusi] tsiteerima, sest kõik saavad tutvuda põhiseaduskomisjoni protokolliga, mis on avalik, ja minu arvates need ka komisjoni istungil ei olnud ehk väga asjakohased, sest nad puudutasid väga keerulisi ja üksikasjalikke juriidilisi kaasuseid. Üks puudutas Tartu rahulepingu piiri ja teine puudutas kooseluseadust. Ja nagu me aru saame, eks ju, tekkisid siin ka komisjoni liikmete omavahelised diskussioonid, kas meil on piir või ei ole piiri ja kas meil on kooseluseadus, kas see kehtib või ei kehti ja nii edasi. Ma ei pidanud praegu oma ettekandes väga vajalikuks nendel teemadel siin diskussiooni avada. Margit Vuti kui isiku, tema kogemuse ja elukäigu kohta küsimusi ei olnud.
Aitäh, austatud ettekandja! Teile rohkem küsimusi ei ole. Ma palun nüüd ettekandjaks Riigikohtu liikme kandidaadi Margit Vuti.
Tere! Lugupeetud istungi juhataja! Head Riigikogu liikmed! Mul on väga suur au seista täna siin teie ees. Ja ma tahan tänada kõiki neid, kellega ma juba olen jõudnud fraktsioonides kohtuda ja olulisi õiguslikke küsimusi seal arutada. Lubage mul jagada mõningaid mõtteid, mis mul on tekkinud, kui ma olen vaadanud Eesti elule kohtusüsteemi seest, kus ma nüüdseks olen tegev olnud juba 16 aastat.
Minu töövaldkond on eraõigus. See on üksik[isikute] omavaheline õigus ja üks murekoht, mis mulle tsiviilasju lahendava kohtunikuna on silma hakanud, on tarbijakrediit. Ma räägin sellest seetõttu, et minu meelest see on valdkond, kus osa probleeme saab lahendada kohtusüsteem, aga mõnes kohas on meil vaja seadusandja abi.
Eraõiguses on lähtekohaks lepinguvabadus, poolte võrdsus. See lähtub eeldusest, et inimene teab ise kõige paremini, kellega ta lepingu sõlmib, millise lepingu ta sõlmib ja mis tingimustel ta lepingu sõlmib. Aga kui üks lepingupool on füüsiline isik, tarbija ja teine on finantsteenuse osutaja, siis tekib küsimus, kas see on ikka ainult võrdsete poolte omavaheline asi.
2021. aasta lõpus avalikustati krediidituru uuring ja sealt vaatavad vastu muret tekitavad numbrid, sest igal aastal algatatakse üle 72 000 täitemenetluse. Ja on väga palju inimesi, kellel ei ole üks täitemenetlus, kellel on neid mitu, ja nad jäävad pikaks ajaks.
Eestis on väga kerge ja väga kiire laenu saamise võimalusi. Meil on võimalik ühe minutiga saada kiirlaen. Kohtunikuna ma näen seda, et tarbijakrediidi vaidlusi on väga palju ja see koormab süsteemi. Ma näen tõsistes raskustes inimesi ja ma näen, et liiga palju on neid, kes ilmselt ei oleks tohtinud laenu saada.
Kaks mõtet seoses sellega. Esimene on positiivne krediidiregister. Kuidagi tuleb ära hinnata, kas inimene on võimeline laenu tagasi maksma või mitte. Praegu on meil selleks kehvad võimalused. Inimene peab ise näitama oma majanduslikku seisundit, aga kui ta tahab laenu saada, siis ta näitab seda paremana, kui see on. Laenuandjatel on praegu keeruline endal päris kindlaid andmeid saada. Ja see praktika, kuidas neid andmeid kogutakse, ei ole ühtlane. Positiivne krediidiregister aitaks vähendada riski, et laenu antakse inimestele, kes ei suuda seda tagasi maksta ja satuvad raskustesse.
Teine mõte: viivise määr tarbijakrediidi lepingutes. Siin sügisel oli diskussioon selle üle, et kohtud mõistavad välja liiga suured viivised ja sealt tekib see probleem, et inimesed jäävad võlavangi. Tegelikult tuleneb see probleem sellest, et meie intressimäär on väga kõrge. Meil on Euroopas üks kõrgemaid intressimäärasid. Ja kohus ei saagi vähem välja mõista, sest seadus ütleb, et sama suurt viivist tohib küsida, nagu on intressimäär. Jah, meil kaalumisruumi väga palju ei ole. Aga siin on jällegi seadusandjal ehk kaalumisruum. Võib-olla tasuks teiste riikide eeskujul, näiteks Saksamaa eeskujul vähendada natukene seda tarbijakrediidi viivise määra. Seda võiks kaaluda.
Sellised kaks mõtet täna minu poolt. Austatud Riigikogu liikmed, tänan teid tähelepanu eest ja lõpetan sellega. Aitäh!
Aitäh, lugupeetud ettekandja! Teile küsimusi ei ole.
Jaa.
Kas fraktsioonidel on soovi avada läbirääkimised? Läbirääkimiste soovi ei ole. Me saame minna lõpphääletuse juurde.
Austatud Riigikogu, panen hääletusele Riigikohtu esimehe Villu Kõve esitatud Riigikogu otsuse "Margit Vuti Riigikohtu liikmeks nimetamine" eelnõu 752. Palun võtta seisukoht ja hääletada! (Sumin saalis.) Hääletus on salajane.
Otsuse eelnõu poolt hääletas 55 Riigikogu liiget, vastu oli 10, erapooletuid ei olnud. Otsus on vastu võetud. Soovime Margit Vutile jõudu tööle Eesti õigusriigi kaitsel. (Aplaus.)
Nii, läheme edasi tänase päevakorraga. Teine päevakorrapunkt on Eesti Vabariigi presidendi Alar Karise esitatud Riigikogu otsuse "Janar Holmi riigikontrolöri ametisse nimetamine" eelnõu 769 esimene lugemine. Enne kui me läheme selle päevakorrapunkti menetlemise juurde, ma lühidalt tutvustan ka selle päevakorrapunkti menetlemise korda. Kõigepealt on põhiseaduskomisjoni esindaja ettekanne kuni 20 minutit, seejärel riigikontrolöri kandidaadi ettekanne kuni viis minutit. Kummalegi ettekandjale on võimalik Riigikogu liikmetel esitada üks küsimus. Seejärel on läbirääkimised, kus saavad osaleda fraktsioonide esindajad. Lõpphääletus on salajane.
Nii. Läheme päevakorrapunkti arutelu juurde, milleks on Eesti Vabariigi presidendi Alar Karise esitatud Riigikogu otsuse "Janar Holmi riigikontrolöri ametisse nimetamine" eelnõu 769 esimene lugemine. Ma palun ettekandjaks põhiseaduskomisjoni esimehe Eduard Odinetsi.
Lugupeetud kolleegid! Mul on au tutvustada teile põhiseaduskomisjonis toimunud arutelu presidendi ettepaneku üle, selle otsuse eelnõu üle nimetada Janar Holm uueks perioodiks riigikontrolöriks.
Põhiseaduskomisjon arutas seda küsimust oma istungil 24. jaanuaril käesoleval aastal. Istungil viibisid komisjoni liikmed Toomas Kivimägi, Eduard Odinets, Paul Puustusmaa, Marko Torm, Jaak Valge ja Mart Võrklaev. Külalistena osalesid istungil Vabariigi Presidendi õigusnõunik Hent Kalmo ja Vabariigi Presidendi Kantselei siseosakonna juhataja asetäitja Mall Gramberg ja riigikontrolöri kandidaat, riigikontrolör Janar Holm ise.
Kõigepealt sai sõna presidendi õigusnõunik Hent Kalmo, kes sõnas, et see ettepanek või see otsus oli presidendi jaoks lihtne, sest konsulteerides erakondadega jäi presidendil mulje, et Janar Holmi riigikontrolöriks nimetamiseks on üsna suur üksmeel. See ilmselt peegeldab ka rahulolu tema senise tööga. Presidendi õigusnõunik tõi esile Janar Holmi auditi, mis oli seotud koroonakriisimeetmetega, ja samuti riigikontrolöri tähelepanujuhtimise riigieelarve läbipaistvuse küsimustele.
Riigikontrolöri kandidaat Janar Holm ise selgitas, et on teemasid, millega ta jätkaks ka uuel ametiajal, ja need on enamasti seotud Eesti inimeste igapäevaelu küsimustega. Ta arvas, et viimase nelja ja poole aasta jooksul on ta sellele ka üsna palju tähelepanu juhtinud. Eelkõige pidas Janar Holm silmas tervishoiuküsimusi, sotsiaalküsimusi ja haridustemaatikat. Tervishoiuteema on kõige teravamalt üleval ja sellega on tal plaan jätkata. Samuti on olulised suurinvesteeringutega seotud teemad. Riigikontrolli poolt soovitakse näha edenemist ja raha kasutamist, et sellest saaks ka Riigikogu ja valitsust informeerida. Samuti puudutas ta oma esinemises põgusalt Riigikontrolli töövorme ja arvas, et võiks olla rohkem selliseid lühivorme, mis annaksid kiiremini võimaluse informeerida mõnest teemast või probleemist Riigikogu, valitsust, avalikkust. Kuid kiirete lühivormide probleem on see, et peab väga selgelt järgima reegleid, kus auditeeritavatel peab jääma teatud aeg Riigikontrollile vastamiseks. Mahukate auditite puhul on see aeg, mis auditeeritavatel peab vastamiseks olema, 2,5 kuud.
Nii et sellised olid lühidalt Janar Holmi enda mõtted. Presidendi õigusnõunik oli ka suhteliselt lakooniline. Komisjon seejärel, olles kuulanud ära presidendi esindaja ja riigikontrolöri kandidaadi, tegi menetluslikud otsused. Esiteks, võtta eelnõu täiskogu päevakorda ja viia läbi lõpphääletus 7. veebruaril käesoleval aastal ehk täna, selle poolt olid kõik kohal viibinud komisjoni liikmed, määrata komisjoni ettekandjaks põhiseaduskomisjoni esimees Eduard Odinets, sellega oldi ka nõus konsensuslikult, ja samuti tegime ettepaneku, et riigikontrolöri kandidaat võiks esineda täiskogu ees kuni viieminutilise ettekandega. Selle ettepaneku poolt olid samuti kõik kohal olnud põhiseaduskomisjoni liikmed. Aitäh!
Aitäh, lugupeetud ettekandja! Teile küsimusi ei ole. Ma palun nüüd ettekandjaks riigikontrolöri kandidaadi, riigikontrolör Janar Holmi.
Austatud istungi juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Olen tänulik Vabariigi Presidendile, et ta on andnud mulle võimaluse seista siin parlamendi ees teist korda riigikontrolöri kandidaadina. Tänan loomulikult ka Riigikogu põhiseaduskomisjoni, kes on leidnud, et mu senine teenistus riigikontrolöri ametis võimaldab täna tuua Riigikogu ette teie ees oleva otsuse eelnõu. Ja muidugi ei oleks ma siin, kui mul poleks olnud Riigi[kontrollis] toetavaid kolleege, kellele siinkohal ääretult suur aitäh nende senise töö eest, mille tulemusi ma olen püüdnud oma ametis Riigikoguni, valitsuseni ja avalikkuseni tuua.
Kahtlemata on eriti need viimased viis aastat olnud omamoodi ka ebaharilikud, aga üldjoontes on riigi probleemid jäänud samaks, ainult et paljud neist on veel teravamaks muutunud. Viis aastat tagasi siinsamas ma rõhutasin, et Riigikontrollil on oluline tegeleda riigi tuumikülesannetega, mis inimeste elu enim puudutavad: tervishoid, hariduskorraldus, sotsiaalhoolekanne. Ressursimahukad on taristuarendused, suurinvesteeringud, energeetika, kaitsevõime arendamine.
Riigikontroll on kõigil nendel teemadel saatnud Riigikogu ette hulga aruandeid. Ja kõik need teemad peaksid olema Riigikontrolli fookuses ka edaspidi. Lisaks veel kõigi meie raha jaotamise selguse küsimused ja riigieelarve arusaadavus otsustajate jaoks.
Ja muidugi peab tähelepanu jätkuma kõiki eluvaldkondi puudutavale protsessile, mille mastaape on isegi raske tajuda – see on rohepööre. Ma rõhutan siinkohal, et vaid sisulistes vaidlustes saab tegelikult selgeks, mis on reaalne ja ratsionaalne, mis on kavandatud ajaraamis päriselt jõukohane ja võimalik, ning mis mitte. Ehk tuleks selles valdkonnas minna senisest märksa valdkonnapõhisemaks ja täpsemaks, rääkides sellest, mida me konkreetselt teeme energeetikas, transpordis, põllumajanduses, jäätmemajanduses, ehituses, tööstuses – et oleks selgus ja kindlus nii ettevõtjatel, ühiskonnal kui ka riigiaparaadil?
Riigikogu liikmetel ja valitsusel peaks olema Riigikontrolli töö tulemustest abi poliitika kujundamisel ja tegevuste kavandamisel. Kuna üha enam tuleb otsustajatel teha otsuseid suure ajasurve all, on oluline, et Riigikogu ning ka valitsus ja avalikkus saaks Riigikontrolli hinnanguid senisest mõnevõrra kiiremini ja kontsentreeritud esituses, et info edastuse vormid oleksid mitmekesisemad ja paindlikumad.
Selles suhtes on üha olulisemaks operatiivse info arutamise paigaks pea iganädalaselt kujunenud Riigikogu riigieelarve kontrolli erikomisjon, mis on omamoodi vahelüli Riigikogu ja Riigikontrolli vahel.
Riigikontrolör saab Eestis osaleda valitsuse istungitel ja see annab võimaluse ka teatud juhtudel ennetada probleeme, tuues võimalikud riskid ja probleemid välja juba ühe või teise otsuse või plaani ettevalmistamise ajal. Seda võimalust olen püüdnud jõudumööda ka kasutada.
Samas tuleb mõista, et riigikontrolörina saan ma küll nõu anda või probleemile osutada, kuid otsustamisõigus ja vastutus on nendel, kes on selleks valitud ja seatud. Arvan ka, et riigikontrolöri töö olemuse hulka kuulub sõltumatu kriitiline pilk. Aga see pilk peab olema õiglane. Ja kuigi Riigikontrolli rõhuasetus on enamasti ja peamiselt probleemidel, on oluline, et leiaksime selle kõrval aeg-ajalt ruumi ka tunnustusele edu ja otsustusjulguse korral.
Riigikontrolörina töötatud viie aasta pikkune ja varasem ministeeriumi kantslerina töötamise kogemus on minus kinnistanud veendumust, et riigis kõike ja kõikjal võrdselt hästi teha ei ole jõukohane, ükskõik kui efektiivseks me süsteemi ka muudaksime. Riigikontroll püüab siin olla otsustajatele nende probleemide lahendamisel oma nõu ja kogemusega toeks. Tänan lõpetavat Riigikogu koosseisu ääretult asjaliku koostöö eest! Aitäh!
Aitäh! Teile on ka küsimusi. Siim Kallas, palun!
Auväärt juhataja! Auväärt riigikontrolör! Te mainisite, et on väga hea, et te osalete valitsuse istungitel. Minu arvates on see üsna vastuoluline küsimus ja mina olen alati selle vastu olnud, ükskõik mis positsioonis, sest te ju jagate siis valitsusega seda vastutust. Ja kui te näiteks annate meile siin ülevaate riigieelarve täitmisest, siis te olete ju ise olnud selle riigieelarve vastuvõtmise kõigi detailide juures. Kas te tõesti ei näe siin, et lihtsam oleks siiski mitte osaleda valitsuse istungitel ja omada vabadust kõiki otsuseid kritiseerida? Meie küsime alati, et kuulge, te olite ju ise seal ja jagasite seda otsust. Siin neid konflikte on lugematu arv juba olnud.
Aitäh! Loomulikult on võimalik riigikontrolörina tööd teha ka nii, et valitsuse istungil ei osale. Mis puudutab konkreetset viidet riigieelarve aruteludele, siis ma olen viie aasta jooksul tegelikult just nimelt riigieelarve küsimustes vältinud nende detailsete arutelude juures osalemist. Ma ei ole nendel valitsuse istungitel osalenud. Tõepoolest, viimasel valitsuse istungil, lõpphääletusel ma olen kohal olnud. Just nimelt, et mitte jätta muljet, et ma saan aru, mida otsustatakse, kui tegelikult, nagu te ka ise teate, on eelarve kokkupanemisel ääretult palju nüansse [ning jooksvalt istungil tehtavatest otsustest ja aruteludest ei ole võimalik sisukalt aru saada, kuna suur osa kokkuleppeid sünnib istungiväliselt poliitilistel aruteludel. – Kõneleja hilisem lisandus.] Aga ma mõtlen, et positiivne pool on selle puhul see, et me saame paljudele küsimustele, millega tõenäoliselt tuleks tegeleda, vastuse juba seal istungil. On asju, millega tegeleda ja millega mitte tegeleda, ja see aitab valikut teha. Ja mida ma rõhutada tahan: riigikontrolör ei osale otsustusprotsessis, vaid ta on seal juures ja tal on võimalik kaasa rääkida nendes küsimustes, mis Riigikontrolli tööd puudutavad.
Marko Šorin, palun!
Tänan, eesistuja! Hea riigikontrolör! Viie aasta jooksul te olete näinud kahte Riigikogu koosseisu ja mitut valitsust. Kas te võiksite välja tuua ühe sellise raporti või aruande, kus teie organisatsioon tunneb, et nüüd me oleme leidnud üles ühe väga valusa punkti ja saame juhtida otsustajate tähelepanu nende probleemide kõrvaldamiseks, ja peale seda näete, et see lendab nagu herned vastu seina ja mitte midagi ei toimu? Kas on mõni selline teie asutuse tipphetk ja te olete näinud, et see lihtsalt kustub teiste inimeste laudade peal?
Et see kustub laudade peal? Eks Riigikontrolli asi on probleemidele tähelepanu juhtida. Esmalt tajuda ära, mis on need olulised küsimused, mis vajavad lahendamist, ja tuua välja selge informatsioon. Loomulikult on auditeid, mis pärast väljaandmist kustuvad otsustajate laual. Aga on ka teemasid, võtame sellesama tervishoiuteema, mille puhul me oleme mitte ainult eelmisel aastal, kui ma siin aastaaruannet esitasin, vaid selle viie aasta jooksul järjekindlalt rääkinud nendest asjadest, mis ka praegu üleval on. Ja mina tunnen missioonina, et me jagame informatsiooni selle kohta, mis olukorras me oleme ja mida teha tuleks. Kas otsustatakse või mitte, see on, nagu ma tähelepanu juhtisin, otsustajate kohustus ja vastutus. Meie eesmärk on anda informatsiooni, mis on otsustamiseks olulistes küsimustes vajalik.
Margit Sutrop, palun!
Austatud eesistuja! Lugupeetud riigikontrolör, ka mina sooviksin tänada teid väga meeldiva koostöö eest ja väga hästi koostatud raportite eest. Aga erinevalt opositsioonist küsiksin ma just positiivse kohta. Kui te vaatate tagasi käidud teele ja sellele olulisele informatsioonile, mis on saanud kaante vahele, kas te oskate öelda, nagu rõõmuga vaadates, milline aruanne on toonud kaasa just nimelt olulise muutuse, kus see informatsioon on võetud teadmiseks ja selle alusel tehtud positiivseid otsuseid, mis Eesti elu edasi viivad?
Aitäh! Ma olen ise töötanud ministeeriumis ja ma suurepäraselt tegelikult saan aru sellest, et selles rollis riigikontrolöril on väga keeruline öelda, mis on täpselt see, mis tänu Riigikontrollile on [otsustatud]. Sest väga paljud probleemid, mida me välja toome, ei ole uudiseks otsustajatele, vaid meie oleme need, kes seda täiendavat informatsiooni ja tausta kõrvale annavad. Ja öelda nüüd, kas tänu meile toimus muutus või tänu sellele, et aeg oli küps, selleks oli ressurss eraldatud, on ääretult keeruline. Aga on kindlasti mitmeid rahalisi küsimusi, kus meie aruannete tagajärjel on riik rahas võitnud, ja on mitmeid erinevaid suuri küsimusi, mille me oleme nii-öelda uuesti toonud avalikkuse ette. Suurem osa neist, kuigi mõned mõne aja pärast vaibuvad, tulevad tagasi.
Tarmo Kruusimäe, palun!
Tänan, hea aseesimees! Hea riigikontrolöri kandidaat, tänan ja tunnustan selle konstruktiivse koostöö eest! See niimoodi kõlab hästi. Aga lahkuvale koosseisule paluks kolm sellist esmast sammu, mis pähe tulevad, et me jõuaksime tehtud-mõeldud protsessis sinnamaale, et oleks mõeldud-tehtud.
Lahkuvale koosseisule? Te ei jõua enam midagi otsustada, teil on kolm nädalat järele jäänud. Uusi ettepanekuid arutada ei jõua, aga ma soovin teile edu selleks viimaseks kolmeks nädalaks, et te need eelnõud, mis teil ees on, jõuaksite konstruktiivselt läbi arutada.
Henn Põlluaas, palun!
Aitäh, hea eesistuja! Austatud riigikontrolör! Ka mina tänan selle pika koostöö eest, aga mul on üks küsimus. Lahkuv valitsus – peale valimisi on meil uus valitsus nii või teisiti, ükskõik, kes ta siis saab olema – on võtnud enda kätte õiguse otsustada järgmise valitsuse eest väga mitmete väga oluliste ametikohtade täitmise üle, mis tegelikult peaksid olema järgmise valitsuse ja ka Riigikogu pädevuses: kapo peadirektor, PPA peadirektor, kaitsejõudude juhataja ja nii edasi. Mis te arvate sellisest käitumisest, kui lihtsalt võetakse kätte ja tehakse ette otsused ära, milleks tegelikult mingisugust põhjendust ei ole, ja võetakse seega järgmiselt valitsuselt ja Riigikogult igasugune võimalus otsustada?
Aitäh! Vaieldamatult on valitsusel õigus selliseid otsuseid praegu teha. Seetõttu on mul keeruline kommenteerida, kas on liiga vara või liiga hilja. Selline õigus on.
Hea kolleeg Siim Kallas, selle päevakorrapunkti juures on igal Riigikogu liikmel võimalus esitada ainult üks küsimus. Aga ma usun, et [küsimuse] võib heale kolleegile Jürgen Ligile delegeerida, tema on alati valmis häid küsimusi esitama, ka teiste eest. Signe Kivi, palun!
Suur aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud ettekandja, ka mina tänan tehtud töö eest. Aga kuna te töötasite enne pikemat aega haridusvaldkonnas, siis milliseid kõige suuremaid probleeme näete praegu Riigikogu poolt vastuvõetud otsuses eestikeelsele haridusele ülemineku kohta? Ja mis on kõige suurem pluss?
Kõige suurem pluss on see, et see otsus on lõpuks tehtud ja ta ei ole enam õhus. See, mis riskid siin on, on loomulikult seotud õpetajatega – see on seletuskirjas tegelikult väga selgelt öeldud –, kas meil on õpetajaid, kes on võimelised seda koormat kandma. Ma arvan, et see on väljakutse, kui nii tohib öelda, haridusministeeriumile, kõigile, kuidas seda probleemi lahendada. See ei ole lahendamatu ülesanne, lihtsalt sellega tuleb vaeva näha.
Jüri Jaanson, palun!
Aitäh, austatud istungi juhataja! Hea riigikontrolör! Mu küsimus on veidi teistsugune. Ma muidugi väga tänan senise koostöö eest. See teie amet on andnud teile kindlasti väga palju teadmisi riigi toimimisest erinevates valdkondades, süvendatud informatsiooni. Te olete väga lähedalt näinud seda riigijuhtimise protsessi valitsuse kõrval ja nii edasi. Ja siin on juttu olnud valimistest. Ma küsiksin teilt võib-olla niiviisi, et kogu informatsiooni taustal, mida te valdate Eesti riigi kodanikuna, kas te enne valimisi tunnete ennast ise turvalisena selle kõige taustal, mis on. Kas te tunnete turvalisena, kuidas Eesti riiki juhitakse ja kuidas see edasi võiks areneda?
Mina isiklikult tunnen ennast turvalisena, kui te minu isiku kohta küsite.
Riho Breivel, palun!
Hea juhataja! Austatud riigikontrolör! See on hea, et te ennast turvaliselt tunnete. Minu küsimus on selles, et ma olen ka varem pöördunud riigikontrolöri poole küsimusega piirivalve üleviimisest politsei alluvusse. Ja minu arust, see oli küll ammu, aga vastus oli, et see on nüüd toimunud. Aga tänaseks on sündinud selline tõde, et nagu Ukraina kogemus näitab, piirivalve peab olema sõjaväeliselt üles ehitatud, muidu tema, kuidas öelda, võimekus piiril vastu seista on problemaatiline.
Peaminister ütleb, et meil on selleks moodustatud üksus, kes suudab operatiivselt tegutseda, aga tegelikult see üksus on selleks, et riigisiseselt lahendada probleeme. See piirile ei jõua. Nüüd räägime NATO standarditest ja kõigest muust, millest ma olen korduvalt ja korduvalt [rääkinud], mis igal ohvitseril peab olema, sest muidu ei suuda ta planeerida lahingut ega suuda ka relvastust kasutada. Kuidas te täna suhtute sellesse, et piirivalvele tagasi tuua sõjaväestatud struktuur ja käsuliin?
Aitäh! See on küsimus, mida peab otsustama siin saalis Riigikogu, kas ta peab olema ühte‑ või teistpidi. Kui on küsimus selles, kas piirivalve saab praeguses struktuuris oma ülesannetega hakkama, siis seda on kindlasti põhimõtteliselt võimalik auditeerida. Sellega on võimalik tegeleda, aga siis ma saan selle vastuse anda pärast auditeerimist. Aga see, kuidas ta on, peaks olema kindlasti selle saali küsimus ja otsus.
Peeter Ernits, palun!
Hea juhataja! Hea ettekandja! See, et riigieelarve on raskesti hoomatav, on vist kõigile selge. Aga seal on ju ropult mõõdikuid, viimased 41 lehekülge. Kõik need, et tuulekaera pindala peab suurenema väga täpselt ja kutselise kaluri keskmine vanus peab olema 54 aastat ja muu selline jama. Ma olen aru saanud, et ministrid isegi ei tea, mis mõõdikud seal on. Sina oled valitsuse istungitel olnud. Kas tõesti Eesti Vabariigi valitsuse liikmed ei tea, mis mõõdikud nad sinna lasevad sisse kirjutada?
Keeruline öelda, kui head ülevaadet üks või teine minister oma mõõdikute kohta omab. Ma ei julge öelda seda, et ministrid ei tea neid. Ma arvan, et palju olulisem küsimus riigieelarve puhul on see, kas me neid tegelikult otsustusprotsessis kasutame, enne ja pärast, ja kuidas me nende põhjal rahastamist kujundame. Ma arvan, et selles mõttes on nendele mõõdikutele mõtet kriitilise pilguga peale vaadata, et mis on nende otstarve sellisel kujul ja sellises mahus, nagu nad on.
Õnne Pillak, palun!
Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Minu küsimus puudutab tulevikuvaadet. Siin põhiseaduskomisjoni esimees tõi välja, et komisjonis te rääkisite sellest, millele tuleb järgnevate auditite puhul tähelepanu pöörata, ja kindlasti üks on sotsiaalvaldkond ja tervishoid. Äkki te tooksite mõned näited, millele te täpsemalt olete mõelnud? Lihtsalt üks mõte, mis ma ise [pakuksin], näiteks mis puudutab ravimeid, nende kättesaadavust – viimasest auditist on möödas kümme aastat. Kas on ka seda valdkonda plaanis auditeerida või mida te täpsemalt silmas pidasite?
Aitäh! Mis puudutab nüüd võib-olla natuke kitsamalt näiteks kriisideks valmisolekut ka ravimite mõttes, siis tõepoolest, kriisideks valmisoleku audit, riigi kaitsetegevuse kava audit – see on mittesõjaline osa – on praegu tegemisel, ta on üsna lõpusirgel ja seal puudutame ka ravimite varu selles tähenduses. Loomulikult see ravimite küsimus on laiem. Mis tervishoiuküsimusi puudutab, siis on töös praegu tervishoiu kvaliteedi hindamise süsteem. Need teemad tulevad. Me teeme aastapõhiselt tööplaani. Ma kinnitan teile, et see saab olema jätkuvalt, nagu ta on viiel aastal olnud, väga selges fookuses.
Heiki Hepner, palun!
Suur tänu, hea istungi juhataja! Austatud riigikontrolöri kandidaat! Minu küsimus tuleb süsinikukaubanduse kohta või Eesti võetud kohustuste kohta just selle müstilise sõna LULUCF valguses. Me oleme võtnud siduvaid kohustusi ja samas tegelikult puudub selge plaan, kuidas neid kohustusi peaks täitma. Selle üle on nüüd ka esimesed vaidlused tekkinud, mis valdkonnas ja kes peaks järele andma või kas üldse peaks järele andma. Kuidas te seda situatsiooni ette kujutate? Kas kõigepealt võtame kohustused ja siis hakkame mõtlema, kuidas neid kohustusi täita?
See on teema, mida ma puudutasin ka äsja oma viieminutilises kõnes. See on teema, kus kindlasti on suuremat selgust vaja. Kui ma olen lugenud erakondade programme, siis tegelikult ma näen seal, et on eesmärk selgemalt see teekaart lahti kirjutada, ja ma arvan, et see on hädavajalik. Ega ainult seaduste ja reeglite ja tegevuskavade koostamisest ei piisa, neid tuleb ka väga selgelt rakendada. Olgu siin näitena kas või olmejäätmete sorteerimine, mis on üle kümne aasta meil juba kuskil õigusaktides kirjas olnud, aga jätkuvalt lahendamata probleem, kus me lubatud tähtaegadeks tõenäoliselt oma eesmärki ei saavuta. Nii et ühelt poolt tuleb vaadata, kas on olemas selge teekaart, ühine arusaamine sellest, selge rakendamine, ja siis võib tulemust loota.
Jürgen Ligi, palun!
Härra riigikontrolör! No uksepoolne rida nagunii personalihääletamistel põhimõtteliselt hääletab enamasti vastu. Nii et ma julgen teilt küsida ebamugava, aga minu arust väga põhimõttelise küsimuse. Seesama partei on ju ähvardanud, et ta kõik julgeolekuasutuste juhid laseb peale valimisi lahti, sest need ei ole nende määratud. Mina näen selles parteilise diktatuuri pealetungi ja väga põhimõttelist probleemi Eesti juhtimisel, väga põhimõttelist riski – vaat et kõige suuremat –, kus ekspertiisi, sõltumatust, kõike rünnatakse. Öelge, kas teie ka näete, kas te olete pannud tähele, et julgeolekuasutuste juhid on kuidagi ilma konkursita, kuidagi parteiliselt suunatult paika pandud, või siiski on oluline see, et protseduur on tehtud, valitsus peaks otsustama ja partei ei dikteeri.
Mul ei ole informatsiooni selle kohta, et need oleks parteiliselt paika pandud kandidaadid. Minu teada on tegemist sõltumatute isikutega nendel ametipostidel ja ma ei oska siin rohkem kommenteerida.
Aitäh, auväärt riigikontrolör! Riigikogu liikmetel teile rohkem küsimusi ei ole. Head kolleegid, kas fraktsioonidel on soov avada läbirääkimised? Lugupeetud riigikontrolör võib nüüd kohale minna. Jaa, on. Henn Põlluaas, palun, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel!
Austatud eesistuja! Head kolleegid! Austatud riigikontrolör! Ka mina ühinen nende tunnustavate sõnadega, mis siin küsimuste voorus Janar Holmi kohta öeldi. Tõepoolest, olin ka eelmises koosseisus riigieelarve kontrolli erikomisjonis ja kiidan igati koostööd Riigikoguga, Riigikogu liikmetega, kõike seda Riigikontrollis tehtud tööd ja objektiivsust ja kallutatust. Selles suhtes ma täiesti toetan ja ka meie fraktsioon toetab Janar Holmi jätkamist Riigikontrolli esimehena.
Aga ma esitasin siin küsimuse Holmile, kuidas tema suhtub sellesse, et võimul olev valitsus on võtnud endale voli nimetada juba ette väga mitmete erinevate struktuuride juhte, kui nende teenistusaeg ei ole veel lõppenud, nende valimise ja vahetuse aeg langeb alles järgmise valitsuse tööperioodi. Kahjuks ma ei saanud härra Holmilt sellele vastust. Või õigemini, sain küll: see on legitiimne. Jah, tõepoolest, see on legitiimne, aga see ei ole sugugi ilus. See ei ole sugugi kooskõlas meie riigi demokraatia ja demokraatlike printsiipidega ega ka hea tavaga.
Härra Ligi siin proovis kuidagi kahtluse alla seada või esitada küsimust, kas ikka tõesti need jõustruktuuride juhid on kuidagi parteiliselt valitud. Loomulikult on! Opositsioonil ei ole siin olnud mitte kõige vähematki sõnaõigust. Need ongi just nimelt esitatud eeskätt Reformierakonna, aga ka siseturvalisuse eest vastutavate sotside poolt, ja nii edasi. Nii et tegelikult nad ongi täiesti parteilised ja selles suhtes on, ma ütleksin, täiesti sümptomaatiline, kuidas tänane valitsus käitub. Sellised demokraatlikud printsiibid, head tavad ei maksa mitte midagi.
Me oleme näinud seda ju läbi kõikide nende aastate, kuidas rahumeelsetele demonstrantidele saadetakse kallale koerad ja kumminuutidega eriüksuslased ja kuidas püütakse vihakõneseadust sätestada, tsensuuri kehtestada ning viia Eesti sellisesse tõelisesse liberaalsesse demokraatiasse, kus kõigil teisitimõtlejatel ja ammugi ‑ütlejatel topitakse suu kinni ja varem või hiljem hakkavad ilmselt järgnema ka repressioonid. Me näeme ju tegelikult neid algeid pea kõikides asjades, mis viimasel ajal siia Riigikokku on tulnud. Neid püütakse sisse panna kõikvõimalikesse erinevatesse eelnõudesse, mis tegelikult justkui oleks täiesti normaalsed ja asjalikud ja vajalikud, aga siis peidetakse nendesse mingisuguseid pomme, tõrvatilku.
Täpselt sama on nii kapo kui ka PPA peadirektori ja Kaitseväe juhataja määramisega, mis on eriti arusaamatu just nimelt Kaitseväe juhataja puhul, kes veel detsembrikuus esitas arengukava, enne Ukraina sõda, kui me ju tegelikult teadsime, et sõda hakkab.
Palun lisaaega.
Palun, kolm minutit lisaaega!
Seal arengukavas ei olnud absoluutselt mitte mingisuguseid võimekusi, mida meil vaja on. Ei soomusvõimekust, keskmaa õhutõrjet, mitte midagi. See oli kõik kuskile 2030‑ndatesse aastatesse lükatud. Ja siis käivad meil kaitseminister ja peaminister siin rääkimas, kuidas nemad toetuvad Kaitseväe juhataja ekspertiisile erinevate hangete ja muude teemade tõstatamisel! See näitab, et tegelikult ei ole meie võimuerakonnal sellist ekspertiisi, teadmist, oskust, arusaama, et neid protsesse normaalselt juhtida.
Kahjuks on nii ka tänase teemaga, riigikontrolöri ametisse kinnitamisega. President on meil läinud kahjuks kaasa sellesama tänase Kallase valitsuse jokk‑skeemitamisega. Tegelikult saab ju ka [Riigikontrolli] esimehe ametiaeg läbi järgmise [Riigikogu] koosseisu ajal. Jah, 8. aprill on väga lähedal, aga ometi ei ole see mingi takistus. Tõenäoliselt on Riigikogu selleks ajaks juba ametis. Uus Riigikogu koosseis saaks kinnitada ka riigikontrolöri. Ma ei usu, et kellelgi midagi tema isiku, väljakäidud persooni vastu oleks, ja me saaksime teha need asjad kõik ausalt ja ilusalt, õigeaegselt. Isegi kui mingite protseduuriliste asjade tõttu see peaks venima, siis nii kaua senine riigikontrolör lihtsalt täidab neid kohustusi ja lahti ei ole mitte midagi.
Nii et kahjuks ma pean, härra Holm, teid kurvastama: EKRE ei saa teie poolt hääletada, kuigi me seda südames teeksime. Just nimelt selle tõttu, et Reformierakonna valitsus on omavolitsenud, võtnud endale õiguse järgmiste koosseisude, järgmise valitsuse eest otsuseid teha. See ei ole inetu, see on lubamatu! Meie selle mänguga kaasa tulla ei saa ja seetõttu me püüamegi sellisele lubamatule olukorrale tähelepanu suunata ja seda esile tuua. Seetõttu me hääletame vastu. Aga samas teame, et kuna siin saalis on meie opositsioonist alati üle sõidetud, saab härra Janar Holm siiski valitud ja kinnitatud. Aitäh!
Aitäh! Eduard Odinets, protseduuriline küsimus, palun!
Aitäh, härra juhataja! Ma lihtsalt igaks juhuks palun mulle meelde tuletada või selgitada, kas ma sain valesti aru, et meil on salajane hääletus. Või see ei ole salajane, kõik fraktsioonid saavad väljendada oma meelsust kõnedes? Ja kas praegu oli tegemist salajasuse rikkumisega?
Jah, tõepoolest on meil tegemist salajase hääletusega. Aga ega kodu‑ ja töökord ei keela siiski inimesel avaldamast oma meelsust või seda, kuidas ta hääletab. Oluline on, et protseduuriliselt me järgime kodu‑ ja töökorda ja hääletame salajaselt. Nii et kui te hääletate, vaadake, et naaber ei näe, kuidas te hääletate. (Naer saalis.) Jürgen Ligi, õigus repliigiks. Palun!
Jah, ma väga tänan Henn Põlluaasa, et ta andis kinnituse kõigele, mille eest ma hoiatasin. Nii et lapsesuu ei valeta ja palju õnne, Henn Põlluaas! Tõepoolest, ma juhtisin tähelepanu sellele, et tema arusaamine volitustest on see, et partei dikteerib ja valitsus ei tohi otsustada. Valitsusel on otsustusõigus tema arvates ainult siis, kui EKRE on valitsuses. Ja kui EKRE on valitsuses, siis nemad lasevad lahti kõik juhtivad ametnikud, nii nagu nad on avalikult öelnud, kes on eelmise valitsuse määratud.
Selles mõttes suur tänu jällegi Henn Põlluaasale, et ta sellist minu kontseptsiooni partei diktatuuri pealetulekust või pealetungist kinnitas. Aga muidugi, kus ta võib-olla liigselt rääkis, oli see, kui ta ütles, et EKRE teadis, et sõda algab. Luure ei teadnud, aga eks tal ole otseallikatest tõenäoliselt täpsem informatsioon. (Naer saalis.)
Henn Põlluaas, protseduuriline küsimus, palun!
Aitäh! Jah, no eks muidugi see teadlikkus meil siin Riigikogu liikmete seas on erinev ja kas nad tahavad midagi teada ja kuulata, mis neile räägitakse. Jürgen Ligi ilmselt ei ole olnud huvitatud välispoliitikast ja üldse sellistest julgeolekuteemadest, et tema ei teadnud. Aga tegelikult ma tahtsin öelda seda, et kas tõepoolest siis nüüd, nagu ma saan aru Jürgen Ligi jutust, on tänane valitsus need tähtsad ametid mahitanud sellel eesmärgil, et EKRE saaks need järgmises valitsuses kõik lihtsalt lahti lasta. Kas tõepoolest Reformierakond on kasutanud sellist kummalist teed, et näiliselt öelda, et need isikud on sobilikud, aga tegelikult nendelt vaiba alt ära tõmmata? Väga jesuiitlik või ma ei oska öeldagi, väga kummaline käitumine tänase valitsuse poolt.
Aitäh, hea kolleeg! See oli väga tõsine küsimus, aga see ei olnud protseduuriline küsimus. Peeter Ernits, palun!
Hea juhataja! On juba vana asi, et sugulasi ja hõimlasi tuleb kaitsta. Ja kolleeg Jürgen Ligi lähedane inimene on ka kindral Herem. Tänage teda – ikkagi hoiab omi ja astub kaitsele.
Aitäh! Head kolleegid, püüame protseduuriliste küsimuste raames protseduurilisi küsimusi esitada. Ärme arvamusi avaldame, selleks on läbirääkimised. Ja neil, kes läbirääkimistel sõna ei saa, on komisjonides võimalus arvamust avaldada. Kodukord näeb need võimalused ette. Kert Kingo, protseduuriline küsimus, palun!
Ma tänan. Ma tahan üle küsida, kas meil ikka hääletus toimub. Ma vaatan, et Postimees on pannud juba kell 9.47 üles artikli, et Janar Holm nimetatakse ametisse uueks ametiajaks. Kõik on justkui juba ära otsustatud. Kas meil ikka toimub hääletus, sest ajakirjanduses on juba info olemas, kes kuidas on kuskil hääletanud?
Aitäh! Hea kolleeg, ma kinnitan, et hääletus toimub. Ajakirjandus on sündmustest ette jõudnud ja teab alati paremini kui see saal siin asjadest, mis tulevad. Jürgen Ligi, protseduuriline küsimus, palun!
Aitäh! Ma ei saanud päris hästi aru sellest üle-eelmisest protseduurilisest küsimusest. Mis puutus siia kindral Herem? Kas me praegu kinnitame riigikontrolöri, kes on mulle lähedane inimene, kes on olnud minu kantsler, või me kinnitame Kaitseväe juhatajat?
Aitäh küsimuse eest! Me nimetame ametisse riigikontrolöri. Kaitseväe juhatajaga me täna ei tegele. Aitäh! Tundub, et rohkem läbirääkimiste soovi fraktsioonidel ei ole ja me saame minna lõpphääletuse juurde. Head kolleegid, tuletan meelde, et hääletus on salajane.
Austatud Riigikogu, panen hääletusele Eesti Vabariigi presidendi Alar Karise esitatud Riigikogu otsuse "Janar Holmi riigikontrolöri ametisse nimetamine" eelnõu 769. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Otsuse eelnõu poolt hääletas 61 Riigikogu liiget, vastu oli 14, erapooletuid ei olnud. Otsus on vastu võetud. Aitäh! Soovime riigikontrolörile ametis jätkamiseks jõudu ja jaksu! (Aplaus.)
Head kolleegid, läheme edasi. Tänane kolmas päevakorrapunkt on Vabariigi Presidendi poolt välja kuulutamata jäetud välisteenistuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse uuesti arutamine. Ma palun ettekandjaks põhiseaduskomisjoni esimehe Eduard Odinetsi.
Aga enne, head kolleegid, tutvustan veel menetlemise korda. Kõigepealt on meil põhiseaduskomisjoni esimehe Eduard Odinetsi ettekanne kuni 20 minutit. Seejärel on väliskomisjoni esimehe Andres Suti ettekanne, samuti kuni 20 minutit. Iga Riigikogu liige võib kummalegi ettekandjale esitada ühe suulise küsimuse. Läbirääkimised toimuvad Vabariigi Presidendi poolt seaduse välja kuulutamata jätmise motiivide kohta, head kolleegid. Sõna võivad võtta Riigikogu liikmed ning komisjonide ja fraktsioonide esindajad. Ja seejärel toimub hääletus. Vabariigi Presidendi poolt välja kuulutamata jäetud seadus loetakse muutmata kujul uuesti vastuvõetuks samasuguse häälteenamusega, mis oli nõutav selle seaduse esmakordsel vastuvõtmisel. Ehk see on poolthäälteenamus. Juhul kui Riigikogu jätab seaduse muutmata kujul vastu võtmata, menetletakse seadust edasi vastavalt Riigikogu kodu‑ ja töökorra seadusele ehk tuleb määrata muudatusettepanekute esitamise tähtaeg ja tegemist on seega teise lugemisega. Juhtivkomisjon on sama, mis seaduse Riigikogu menetluses olnud eelnõu puhul, ehk siis antud juhul väliskomisjon.
Ma palun nüüd Eduard Odinetsi kõnepulti.
Austatud Riigikogu aseesimees! Head kolleegid! Tegemist on presidendi poolt välja kuulutamata jäetud välisteenistuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusega, mille Riigikogu võttis vastu 10. juunil 2020. aastal. Kahenädalase [kaalumise järel] president oma otsusega 25. juunist 2020. aastal jättis selle välja kuulutamata. Presidendi seisukohalt on see seadus vastuolus Eesti Vabariigi põhiseaduse kolme paragrahviga: §‑ga 12 – igaks juhuks tuletan meelde, et see räägib võrdsest kohtlemisest – ja §‑dega 26 ja 27, mis räägivad perekonnast ja perekonnaõigusest.
Presidendi põhiline etteheide oli selles, et välisesinduses töötava pikaajalisse välislähetusse saadetud teenistuja ja ametnikuga kaasasolevale abikaasale ette nähtud sotsiaalsed tagatised ei laiene kooselulepingu sõlminud partneritele. Üksnes abikaasadele ette nähtud abikaasatasu ja muude sotsiaalsete tagatiste laienemine ainult abikaasadele ja mittelaienemine kooseluseaduse alusel sõlmitud partnerluse partneritele on vastuolus vastavate põhiseaduse punktidega.
Põhiline argument, millele president toetub, on mitmed Riigikohtu otsused, mis on oma olemasoluga võrdsustanud perekonnaseaduse alusel abielus olevate isikute õigused ja kooseluseaduse alusel sõlmitud partnerluses [olevate isikute õigused], ja seda mitmes erinevas kaasuses.
Põhiseaduskomisjon arutas presidendi otsusega seonduvat oma istungil 24. jaanuaril käesoleval, 2023. aastal. Kohal viibisid komisjoni liikmed Toomas Kivimägi, Eduard Odinets, Paul Puustusmaa, Marko Torm, Jaak Valge ja Mart Võrklaev. Külalistena selle küsimuse juures viibisid presidendi õigusnõunik Hent Kalmo ja Vabariigi Presidendi Kantselei siseosakonna juhataja asetäitja Mall Gramberg.
Kõigepealt anti sõna presidendi esindajale ja Mall Gramberg selgitas neidsamu asjaolusid, miks president Kersti Kaljulaid seaduse välja kuulutamata jättis, peaaegu samas sõnastuses, mis mina oma praeguses sissejuhatuses tegin, et need välisteenistusse saadetud isikutega kaasasolevate isikute hüvitised laienevad ainult abikaasadele, mitte aga registreeritud elukaaslastele. Ja just lähtuvalt sellest ja mitmest Riigikohtu lahendist, nagu ma ka mainisin, otsustaski president seaduse Riigikokku tagasi saata. Seda eelkõige põhiseaduse §‑s 12 toodud võrdse kohtlemise põhimõttega vastuolu tõttu. Ja kui vaadata presidendi otsust, siis on näha, et president viitabki mitmele Riigikohtu lahendile, mitmele Riigikohtu määrusele, milles on ka kohus jõudnud täpselt samasugustele järeldustele.
Järgnenud diskussioon põhiseaduskomisjonis toimus põhimõtteliselt kahe komisjoni liikme vahel, kelleks olid Paul Puustusmaa ja teie ees seisev Eduard Odinets. Üritati teineteisele selgeks teha, kas Riigikohtul on õigus või Riigikohus eksib. Paul Puustusmaa viitas mitmes sõnavõtus sellel põhiseaduskomisjoni istungil ühele ajakirjas Juridica avaldatud uurimusele, mille on teinud ühelt poolt Riigikohtu analüütik ja teiselt poolt Tartu Ülikooli semiootika ja kultuuriteooria õppejõud, kus nad analüüsisid seda Riigikohtu otsust, mis on aluseks kogu sellele abielu ja kooselu võrdsustamisele. Nad analüüsisid seda kultuurilistest funktsioonidest lähtuvalt, et milline jõud on kultuuriliselt nendel Riigikohtu otsustel.
Ma ei hakka väga pikalt [peatuma] Paul Puustusmaa tsitaatidel, aga kõikidel kolleegidel, kes on huvitatud sellistest Riigikohtu otsuste kultuurilis-poliitilistest põimingutest ja semiootilistest tähendustest, soovitan seda Juridica artiklit lugeda. Võite ka minu käest küsida täpsemaid viiteid. Aga ma lihtsalt tuletan meelde seda protokolli ja Pauli tsitaati, et igal Riigikohtu otsusel on tegelikkusesse modelleerimise funktsioon, tõesuse funktsioon, identiteedi kujundamise funktsioon, sotsiaalse kommunikatsiooni funktsioon ja mälufunktsioon. Kõigest sellest rääkis meile ka istungil Paul Puustusmaa.
Presidendi otsuse sisulistele argumentidele pühendasin oma sõnavõtu sellel põhiseaduskomisjoni istungil mina ise. Ma toetasin presidendi argumentatsiooni ja samuti olen seisukohal, et välisteenistuse seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus ei vasta Eesti põhiseadusele. Olen täiesti nõus presidendi osundustega ja ka Riigikohtu otsustega.
Olen põhjalikult tutvunud kõigi nende Riigikohtu otsustega, mis seda teemat käsitlevad. Riigikohus on korduvalt teinud otsuseid, et kooseluseaduse alusel registreeritud partnerid ja perekonnaseaduse alusel registreeritud abikaasad on võrdsete õiguste ja kohustustega. Lisaks sellele Riigikogu ise, meie, kolleegid, oleme mitmesse seadusesse sisse kirjutanud registreeritud elukaaslaste ja abiellunud isikute võrdsed õigused: näiteks perehüvitiste seadusesse, töölepingu seadusesse. Kõigest sellest lähtuvalt ei ole meil õiguslikult mingit võimalust jätta see seadus muutmata kujul edasi kehtima. Ehk siis muutmata kujul vastu võtta ei ole seda võimalik.
Aga lisaks sellele juhtisin ma põhiseaduskomisjoni istungil tähelepanu kahele tehnilisele aspektile, mis on selle seadusega seotud ja mis samamoodi ei anna meile võimalust seda muutmata kujul vastu võtta. Üks on seaduse jõustumise tähtaeg. Seadus pidi jõustuma 1. augustil 2020. aastal ja juba seetõttu me ei saa seda muutmata kujul vastu võtta. Ja teine on asjaolu, et selle seadusega üritati muuta isikut tõendavate dokumentide seadust. Need muudatused on hilisemate isikut tõendavate dokumentide seaduse muudatustega juba tehtud ja ka sellepärast ei saa muutmata kujul seda seadust vastu võtta.
Aga need on tehnilised argumendid ja ma väljendasin komisjoni istungil oma kindlat seisukohta, et isegi vaatamata tehnilistele argumentidele minu jaoks kaaluvad üles need õiguslikud argumendid ja presidendi otsuses välja toodud asjaolud ning Riigikohtu mitmes lahendis ja määruses välja toodud seisukohad. Seetõttu ei saa välislähetusse minevat abikaasat kohelda erinevalt välislähetusse minevast registreeritud elukaaslasest.
Ja sellepärast tegingi komisjoni istungil ettepaneku Vabariigi Presidendi poolt Riigikogule tagasi saadetud välisteenistuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadust muutmata kujul uuesti mitte vastu võtta.
Diskussiooni lõpu poole toonitas Paul Puustusmaa veel korduvalt, et tegemist pole mitte õigusliku diskussiooniga, vaid poliitilise diskussiooniga. Paul Puustusmaa arvates on nii Riigikogu kui ka Riigikohtu üldkogu kujundanud poliitilise seisukoha ja teinud korduvalt ühte ja sama viga ning produtseerinud seda viga edasi ka oma järgnevates otsustes. Minu isikliku seisukoha kohaselt, mida ma väljendasin ka põhiseaduskomisjoni istungil, ei saa kuidagimoodi nõustuda, et Riigikohtu üldkogu teeb poliitilisi otsuseid. Sellega mina nõus ei ole. Aga nagu ma juba mainisin, põhiline diskussioon käiski Paul Puustusmaa ja minu vahel.
Kogu selle pika diskussiooni lõpus komisjon tegi ka otsused ja otsused on sellised. Teha täiskogule ettepanek mitte toetada Vabariigi Presidendi poolt Riigikogule tagasi saadetud välisteenistuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse muutmata kujul uuesti vastuvõtmist. Selle ettepaneku poolt olid Toomas Kivimägi, Eduard Odinets, Marko Torm, Mart Võrklaev, vastu keegi ei olnud, erapooletuks jäid Paul Puustusmaa ja Jaak Valge. Ja siis tehti konsensuslik otsus määrata põhiseaduskomisjoni ettekandjaks põhiseaduskomisjoni esimees Eduard Odinets. Aitäh!
Aitäh, auväärt ettekandja! Teile küsimusi ei ole. Ma palun nüüd ettekandjaks väliskomisjoni esimehe Andres Suti.
Aitäh, hea juhataja! Head kolleegid! Väliskomisjonis arutasime sedasama eelnõu ehk välisteenistuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu uuesti arutamist 16. jaanuari istungil. Komisjoni [istungi] alguses tuletasin meelde, mis põhjustel president jättis välisteenistuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse välja kuulutamata. Edasi oli arutelu ja küsimus selle kohta, mis on olnud praegune praktika välisteenistujate kohtlemisel. Seda küsis Indrek Saar. Ja komisjonis leppisime kokku, et küsime selle kohta Välisministeeriumist kirjaliku vastuse, mis meile on ka laekunud. Täpsemalt me küsisime, kuidas on korraldatud pere sotsiaalsed tagatised, kui pikaajalisse välislähetusse saadetud teenistuja või ametnik ei ole abielus, kuid on registreeritud kooselus. Teiseks palusime täpsustada, kuidas on korraldatud pere sotsiaalsete tagatiste süsteem, kui pikaajalisse välislähetusse saadetud teenistuja või ametnik on selle pikaajalise välislähetuse ajal registreerinud oma kooselu. Ja kolmandaks, milliseid erisusi on rakendatud pikaajalisse välislähetusse saatmisel abielus olevate isikute käsitlemisel võrreldes registreeritud või registreerimata kooselus olevate isikutega. Välisministeerium vastas meile ja kinnitas, et neil ei ole nimetatud ajaperioodist ehk siis alates 2020. aasta suvest teada juhtumeid, kus pikaajalisse välislähetusse suunduv teenistuja oleks soovinud registreeritud elukaaslase pikaajalisse välislähetusse kaasa võtta, ja samuti ei ole neil teada juhtumeid, kus pikaajalises välislähetuses olev teenistuja oleks pikaajalise välislähetuse kestel soovinud vormistada kaasasolevaks perekonnaliikmeks registreeritud elukaaslase. Küll möönis Välisministeerium, et tegemist on delikaatsete isikuandmetega ja see info saab Välisministeeriumile teatavaks ainult siis, kui need registreeritud elukaaslased seda ise avaldavad.
Me kuulasime 12. detsembril ka põhjalikumat ülevaadet Välisministeeriumi kantslerilt, kuidas on toimunud struktuurireform Välisministeeriumis ja kuidas välisteenistuse seadust on rakendatud. Kantsler Vseviov kinnitas, et praktika on näidanud, et kehtiv seadus on moraalselt vananenud, reguleerib asju, mida Eesti seadused enam ei reguleeri, ning sunnib kohati tegema topelt paberitööd ja paneb muu hulgas ka näiteks ette palgaregulatsiooni raamistiku, mida üldiselt Eesti avalik teenistus enam ei kasuta. Aga viimased aastad on näidanud, et praktilised asjad ei ole siiski selle kehtiva seaduse tõttu tegemata jäänud ja on suudetud ära lahendada. Välisministeeriumi poolt vaadates oleks kõige parem, kui Riigikogu uue koosseisu ajal saaks alustada seaduse mõttes puhtalt lehelt just nende asjade muutmisega, mis tõukuvad praktilistest vajadustest. Ja selle seisukohaga me olime ka komisjonis üldiselt päri.
Komisjon võttis vastu ka menetluslikud otsused. Esiteks, mitte toetada Vabariigi Presidendi poolt Riigikogule tagasi saadetud välisteenistuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse muutmata kujul uuesti vastuvõtmist. See otsus oli konsensuslik. Poolt hääletasid Enn Eesmaa, Eerik-Niiles Kross, Mihhail Lotman, Marko Mihkelson, Indrek Saar ja siinkõneleja. Teiseks, määrata juhtivkomisjoni esindajaks siinkõneleja. Ka see otsus oli konsensuslik. Ja kolmandaks, küsida Välisministeeriumilt kirjalikku ülevaadet välisteenistuse seaduse rakenduspraktika kohta, mida ma teile just ennist tutvustasin. Ka siin oli otsus konsensuslik. Aitäh!
Aitäh! Teile on ka küsimusi. Helle-Moonika Helme, palun!
Aitäh! Hea ettekandja! Üldiselt sellistest praktikatest diplomaatilistes ringkondades hoidutakse. Isegi eri soost kooselupartnerit tegelikult ei [peeta] päris võrdväärseks [abikaasaga. Tehakse vahet,] kui näiteks saadik läheb oma abikaasaga või ta läheb kellegagi, kellega ta lihtsalt koos elab. Aga diplomaatilistes korpustes üle maailma on riike, kus homokooselu ei ole aktsepteeritav. Kui Eesti nüüd selle korra siin ära muudab, siis kas see ei kahjusta meie suhteid tulevikus paljude potentsiaalsete rahvusvaheliste partneritega, sest meie väärtusruum ei ole neile enam aktsepteeritav ega tõsiselt võetav?
Aitäh küsimuse eest! Selliseid murekohti meil komisjoni aruteludel välja ei tulnud.
Aitäh, lugupeetud ettekandja! Rohkem küsimusi teile ei ole. Kas Riigikogu liikmetel ja fraktsioonide esindajatel on soovi läbirääkimisteks? Läbirääkimiste soovi ei ole. Siis, head kolleegid, me saame minna lõpphääletuse juurde.
Head kolleegid, enne kui me läheme lõpphääletuse juurde, ma selgitan igaks juhuks üle, millise teksti ma hääletusele panen, et me kõik oleksime ühises inforuumis ja saaksime ühtemoodi aru. Ma panen hääletusele Vabariigi Presidendi poolt Riigikogule tagasi saadetud välisteenistuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse muutmata kujul uuesti vastuvõtmise. Ehk siis Riigikogu liikmed, kes hääletavad selle poolt, toetavad muutmata kujul seaduse vastuvõtmist. Kes hääletavad selle vastu, soovivad seda seadust muuta.
Austatud Riigikogu, lähtudes Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse § 114 lõikest 3 panen hääletusele Vabariigi Presidendi poolt Riigikogule tagasi saadetud välisteenistuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse muutmata kujul uuesti vastuvõtmise. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
Seaduse poolt hääletas 21 Riigikogu liiget, vastu oli 35, erapooletuid ei olnud. Seadus jäi muutmata kujul vastu võtmata. Määran välisteenistuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse muudatusettepanekute esitamise tähtajaks käesoleva aasta 21. veebruari kell 17.15.
Head kolleegid, tänane päevakord on läbitud ja istung lõppenud. Aitäh kõigile! Kohtumiseni homme!
