Head ametikaaslased, tere päevast! Austatud Riigikogu! Alustame Riigikogu täiskogu VIII istungjärgu esimese töönädala kolmapäevast istungit. Kõigepealt palun kõnetooli neid Riigikogu liikmeid, kes soovivad üle anda eelnõusid või arupärimisi. Palun Riigikogu kõnetooli Mart Helme.

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna saadikute nimel annan üle arupärimise peaminister Kaja Kallasele. See puudutab kontrollikoja uue liikme määramist. Ma ei hakka neid küsimusi ette lugema, neid saab olema huvitav ette lugeda peaministril, kui ta vastama tuleb. Ja loomulikult saame huviga kuulata neid "juriidiliselt on kõik korrektne" põhjendusi. Aga mida ma tahan lisada, on see, et me näeme siin banaanivabariigilikku skeemi. Endine haridus‑ ja teadusminister sisuliselt pääseb [vastutusest] seadusevastaste hangete läbiviimise eest. Ja nüüd tahetakse kontrollikotta saata inimene, kes sisuliselt on ennast ise sinna määranud, mis on selge toimingupiirangu rikkumine, ja kelle puhul väga selgelt tuleb esile ühe nõude rikkumine: see on laitmatult puhas renomee. Keit Pentus-Rosimannusel ei ole laitmatult puhas renomee. Ükskõik, kas ta on kohtus süüdi mõistetud ja karistada saanud või mitte, aga laitmatult puhast renomeed tal ei ole. Ja see on äärmiselt oluline detail kogu selle määramise juures, mis on küsitav kogu protseduuri ulatuses, algusest lõpuni.

Aitäh! Liina Kersna, palun!

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Annan kultuurikomisjoni poolt üle kaks eelnõu. Üks eelnõu puudutab rahvusraamatukogu nõukogu liikme tagasikutsumist ja nõukogu uue liikme määramist ja teine eelnõu puudutab rahvusringhäälingu eksperdist liikme määramist. Aitäh!

Olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud kaks eelnõu ja ühe arupärimise. Riigikogu juhatus menetleb neid vastavalt Riigikogu kodu‑ ja töökorra seadusele. Head kolleegid, kohaloleku kontroll, palun!

Kohal on 76 Riigikogu liiget, puudub 25.

Tähelepanu, head kolleegid, päevakorra täpsustamine! Kuna eile jäi eelnõu 561 esimene lugemine pooleli sealmaal, kus komisjoni ettekandja vastas Riigikogu liikmete küsimustele, siis palun küsimustele vastamiseks Riigikogu kõnetooli põhiseaduskomisjoni esimehe Eduard Odinetsi. Me jätkame eile pooleli jäänud päevakorrapunkti arutelu. Nii, esimeseks küsijaks oli end registreerinud Priit Sibul. Palun, Priit Sibul!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Hea ettekandja! Ma kuulasin teid eile ja vaatasin seda valitsuse seisukohta ja [hakkasin] mõtlema, et siin koridoris ka räägiti vahepeal ja viidati, et tegemist on nagu kuidagi põhiseadusvastasusega. Aga selles Vabariigi Valitsuse seisukohas ja selles arutelus, mida teie kirjeldasite, seda ei ole [mainitud]. Nii et ma eeldan, et lihtsalt koridoride peal inimesed ajavad, ma ei tea, kas mingeid eelnõusid sassi [või mis]. Igal juhul ma ei ole tuvastanud, et mingi põhiseadusvastasus oleks kusagilt läbi käinud. Aga teine küsimus on see. Millega valitsus siis selle eelnõu mittetoetamist põhjendas? Kuidas see teie hinnangul mõistlik on, et valitsus jõudis sellisele seisukohale, et nad seda eelnõu ei toeta?

Aitäh selle küsimuse eest! Mina ka üldiselt ei leia vähemalt nendest paberitest, mis minu käes on, otsest viidet põhiseadusvastasusele. Ilmselt on aetud tõepoolest segamini ühe teise, samuti Isamaa fraktsiooni algatatud eelnõuga, mida me menetleme järgmine teisipäev. Seal mina näen küll põhiseadusvastasust.

Aga mis puudutab seda, miks valitsus eelnõu ei toetanud, siis sellest ma rääkisin eile päris pikalt. Ent kordan veel kord. Põhipõhjus on selles, et olemasolev välismaalaste seadus annab samasugused võimalused viisade tühistamiseks, viisade mitteandmiseks, ajutise Eestis viibimise lõpetamiseks, pikaajalise elamisloa ja tähtajalise elamisloa mitteandmiseks ja tühistamiseks. Selleks ei ole vaja eraldi kitsast regulatsiooni, mis puudutab ainult ühte sündmust, mis küll meie lähedal, aga [mujal] maailmas toimub.

Kalle Grünthal, protseduuriline küsimus, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Ma ütlen, et probleem on selles, et siia taha ei olnud absoluutselt kuulda, mida hea kolleeg Priit Sibul küsis. Seal mingi vaikne mõmin ainult oli. Kas oli see tingitud sellest, et see volüüm on nupust natukene liiga vaikseks keeratud, või siis oli saal suminat täis, aga täiesti jäi arusaamatuks, milles küsimus seisnes. Kas saaks nagu tähelepanu pöörata, et kõik kuuleksid?

Aitäh! Mul on siis ettepanek tehnikameestele, et keerake natukene häält juurde, et oleks paremini kuulda. Saalile palve, et oleme kõik vaiksed ja keskendame tähelepanu sellele arutelule. Ja Priit Sibulale palve, et rääkige kõva selge häälega. Palun, Priit Sibul, teine küsimus!

Aitäh! Ma kinnitan, et ma ei mõmisenud eelmise küsimuse ajal. Aga 24. veebruaril lisaks sellele, et oli Eesti Vabariigi aastapäev, juhtus maailmas kohutav sündmus ja minu hinnangul on küll põhjust nii oma siseriiklikke regulatsioone kui ka muid asju ümber vaadata. Kas ka teie hinnangul oli see sündmus selline, millest lähtuvalt me peaksime erinevaid otsuseid ümber vaatama ja sellelesamale detailile tähelepanu pöörates teatavaid tingimusi karmistama, mis puudutavad vene elanikke, eriti neid, kes sõja osas on teistsugust meelt, kui meie ühiskonnas mõistlik on?

Aitäh! Ühinen seisukohaga, et see, mis toimus 24. veebruari varahommikul, on kohutav sündmus. Täiesti olen teiega ühel meelel. Teiselt poolt on minu kui seadusandja jaoks küsimus selles, kas me peame seaduse tasandil kehtestama üldised regulatsioonid ja üldised normid, mis laienevad kõikidele ka tulevikus juhtuvatele kohutavatele või vähem kohutavatele sündmustele, nii mujal maailmas kui ka Eestis, või me peaksime iga konkreetse juhtumi puhul tulema [seaduse juurde] tagasi ja seda muutma.

Ma eile tsiteerisin korduvalt ka komisjonis kõlanud komisjoni liikmete näiteid teiste riikide agressioonidest kolmandates riikides ja nii edasi. Tegelikult Riigikogu on reageerinud sellele sõjale Ukraina territooriumil ja on viinud muudatused näiteks karistusseadustikku, näiteks kriminaalmenetluse seadustikku ja näiteks väärteomenetluse seadustikku. Selles mõttes on meil loodud väga laiad instrumendid ja mehhanismid, kuidas karistada neid inimesi, kes õigustavad Venemaa agressiooni Ukrainas, toetavad Venemaa agressiooni Ukrainas. Nii komisjoni kui ka valitsuse ja ka minu isiklik seisukoht on see, et neid instrumente on meil juba praegu piisavalt ja üle reguleerida neid ei ole vaja.

Heiki Hepner, palun!

Suur tänu, hea istungi juhataja! Hea ettekandja! Kas ma saan teie väidetust õigesti aru, et me oleme nagu piisavalt juba teinud ja justkui enam mitte midagi rohkem ei ole vaja teha, sest oleme oma meelsust väljendanud ja kogu seadusloome on meil praegu valmis? Ja see puudutab ka välismaalastega ja viisadega seonduvat, sest justkui kõike saab teha? Kas meie seadusloome on siis nüüd, võiks ütelda, tänase hetkeseisuga justkui täielikult valmis ja ei ole ka [uute] probleemide tekkimisel ühtegi nüanssi või detaili, mis võib olla väga kaalukas mingi konkreetse sündmuse asetleidmise korral? Kas ka sellistel juhtudel meil tulevikus üldse midagi vaja teha ei ole?

Aitäh selle küsimuse eest! Ma ei tea, millised sündmused võivad tulevikus ette tulla. Mina räägin sellest konkreetsest sündmusest, millele viitab see konkreetne eelnõu, ehk siis sõda Ukrainas, mida on alustanud Vene Föderatsioon. Ja kindlasti ei ole Eesti seadusandlus sugugi valmis mitte ainult selle teema [vaatevinklist], vaid ka kõikide teiste teemade [vaatevinklist]. Mina rääkisin sellest konkreetsest [eelnõust]. Juhul, kui keegi õigustab ja toetab avalikult Venemaa agressiooni Ukrainas, siis selle inimese karistamine või [muul moel] riigi poolt sellistele väljaütlemistele reageerimine on juba piisavalt reguleeritud nii välismaalaste seadusega kui ka teiste seadustega. Juba praegu tühistatakse elamislubasid, juba praegu ei anta elamislubasid, juba praegu tühistatakse viisasid, ei anta viisasid, saadetakse inimesed Eestist minema, lõpetatakse nende ajutine siin viibimine. Kõike seda juba tehakse olemasoleva õigusruumi raames ja hetkel mina ei näe, et reageerimaks sellele sündmusele, millele algatajad viitavad, on vaja täiendavalt [õiguskorda] reguleerida.

Aivar Kokk, palun!

Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Kuidagi umbmääraselt kogu aeg räägitakse, et [neid ja neid] me ei toeta. Siin on kaheksa konkreetset parandusettepanekut tehtud välismaalaste seadusesse. Äkki sa ikkagi räägid need kaheksa punkti lahti, kuidas komisjoni liikmed sellele [otsusele] jõudsid, et ükski nendest punktidest ei sobi selleks, et teemaga saaks edasi minna?

Alati on väga hea tulla järgmisel päeval sama eelnõuga siia saali. Me oleme tegelikult kõik need asjad eile läbi võtnud. Kõik need kaheksa [muudatust], mida algatajad pakuvad välismaalaste seadusesse viia, reguleerivad juhtumeid, millal ajutine viibimine Eestis lõpetatakse, millal viisa andmisest keeldutakse, millal viisa tühistatakse, millal elamisloa andmisest keeldutakse nii tähtajalise kui ka pikaajalise elamisloa puhul, millisel juhul tähtajaline või pikaajaline elamisluba tunnistatakse kehtetuks. Kõigi nende asjade puhul täiendatakse seadust veel ühe alusega, millisel juhul need toimingud riik võib teha, ja see alus on Vene Föderatsiooni agressiooni avalik toetamine. Kõik need asjad on juba kaetud samades paragrahvides, samades lõigetes juba olemas olevate punktidega, mis räägivad ohust Eesti riigile, Eesti turvalisusele, avalikule korrale ja nii edasi. Juba praegu saab kõikide nende inimeste puhul, kelle tegevus – on see avalik või salajane – ohustab Eesti riiki, neidsamu sanktsioone rakendada. See punkt katab kõiki juhtumeid, ka seda juhtumit, millele viitavad algatajad.

Henn Põlluaas, palun!

Aitäh, austatud eesistuja! Hea komisjoni esindaja! Te kogu aeg räägite, et meil olemasolevad seadused võimaldavad juba karistada ja ära võtta elamislubasid ja viisasid ja puha. Aga palun öelge siis, kui palju selle agressiooni ja genotsiidi ja massimõrvade õigustamise ja kaitsmise pärast on Eestis ära võetud nii alalisi kui ka ajutisi elamislubasid siin elavatelt putinistidelt.

Aitäh selle küsimuse eest! Minul selline informatsioon puudub. Ma arvan, et kui teil on huvi selliste numbrite vastu, te võite esitada näiteks Siseministeeriumile kirjaliku küsimuse. Ma usun, et teile kui Riigikogu liikmele vastatakse üsna kiiresti. Need numbrid ei kõlanud komisjoni istungil. Aga tuletan meelde, et komisjoni istung toimus 30. mail. Võib-olla siis ei olnud neid juhtumeid veel palju.  Aga ma usun, et igaüks meist on meediast vähemalt ühest juhtumist lugenud või kuulnud. Mina olen kuulnud mitmest juhtumist, aga täpset numbri mina ei oska teile vastata ja ma ei ole ka pädev sellele vastama.

Heiki Hepner, palun!

Suur tänu, hea istungi juhataja! Austatud ettekandja! Te viitate, et Eestis on olemas praegust, kui me räägime välismaalastega seonduvalt, need punktid kõik olemas. On olemas üldine norm, mis võimaldab teatud samme astuda. Kuid siin on üks eripära ja see ei puuduta ainult välismaalaste seadust. Nimelt, üsna tihti meie seadustes tegelikult tuuakse välja teatud olulised rõhuasetused loeteluna, mis ei pruugi olla lõplik. Vahel on ka lõplik, aga ei pruugi olla lõplik. Ja see põhimõte kehtib just eelkõige selleks, et vähendada menetlustel bürokraatiat. Aga nüüd minu küsimus. Kas te olete hinnanud seda või kas komisjonis oli arutelul, et kui nüüd ikkagi see konkreetne eelnõus toodud sõnastus jõustuks, kas siis bürokraatia võiks väheneda? Kas otsuse tegemine oleks lihtsam ja selgem? Kuidas selle aspektiga on arvestatud?

Aitäh! Valitsuse seisukoht [oli] ja me ka komisjoni diskussioonis jõudsime seisukohale – mitte küll kõik komisjoni liikmed, aga hääletustulemused [olid sellised] –, et olemasolevad välismaalaste seaduse punktid, mis käsitlevad kõiki neid äravõtmisi, mitteandmisi ja nii edasi, katavad kõiki juhtumeid, kaasa arvatud seda juhtumit, millele algatajad viitavad. Ja mis puudutab täiendavat bürokraatiat, siis sõltumata sellest, mis on elamisloa andmise või tühistamise või viisa mitteandmise või mille iganes alus, mis on seaduses üles loetud, bürokraatia on üks ja sama. Kehtib kaalutluspõhimõte, sa pead [oma otsust] kaaluma vastavalt teo raskusastmele ja põhjendama, miks sa seda teed. Vahet ei ole, bürokraatia on täpselt sama. Ma kujutan ette, et toimik on sama paks.

Siim Kiisler, palun!

Aitäh, juhataja! Austatud ettekandja! Konkreetne eelnõu viitab väga konkreetsele alusele, et välismaalane toetab avalikult Vene Föderatsiooni agressioonisõda Ukraina vastu. Te oma vastustes kogu aeg viitate erinevatele alustele, mida kõike olemasolev seadusandlus katab. Öelge palun see üks konkreetne alus, mis katab seda eelnõus ette pandud sõnastust täielikult. Te viitate siin, et oht avalikule korrale, julgeolekule ja nii edasi, ja nii edasi, kogu aeg räägite loetelust. Öelge palun see täpne alus ära, siis on selgus.

Aitäh! Piisab ühe nimetamisest, mitte kaheksa. Jaa, siin on kaheksa [punkti], kuna need asuvad välismaalaste seaduse kaheksas eri paragrahvis. Aga ma tsiteerin näiteks esimest ehk [seda, mis on] §-s 52. See alus on siin, et välismaalase Eestis viibimise aega saab [ennetähtaegselt] lõpetada, kui välismaalane võib kujutada ohtu Euroopa Liidu mis tahes liikmesriigi avalikule korrale, riigi julgeolekule, rahvusvahelistele suhetele või rahva tervisele. See katab päris palju võimalikke juhtumeid. Või näiteks tähtajalise elamisloa kehtetuks tunnistamise [üldalused], § 135. Toon teise näite, kuigi te palusite ühte ainult. Nimelt § 135 ütleb: tähtajaline elamisluba tunnistatakse kehtetuks, kui välismaalase tegevus kujutab ohtu avalikule korrale või riigi julgeolekule. Katab kõiki võimalikke juhtumeid, kaasa arvatud seda, et toetatakse Venemaa agressiooni Ukrainas.

Aivar Kokk, palun!

Aitäh! Komisjonis oleks võinud seletuskirjas olla ka need paragrahvid, mida te ette toote, ja siis ka kirjas see, et kõik, mis paragrahvid te ette toote. Kas ma olen õigesti aru saanud, et need on kõik kohtu otsused? Aga see eelnõu kohtu välistab, ei pea kohtusse minema. Ja kui te toote Euroopa Liidu riike, siis Ukraina on küll kandidaatriigiks nimetatud, aga ta ei ole veel Euroopa Liidu riik, eks. See on väga suur ja oluline vahe, kas mõned aastad käia heade advokaatidega kohtuuksi kulutamas või teha see otsus ilma kohtuta.

Ma ei jõua praegu läbi vaadata kõiki neid aluseid, meil on siin kaheksa paragrahvi. Aga tulen tagasi sellesama viibimisaja ennetähtaegse lõpetamise juurde ehk siis kui inimene on Eestis viisaga, millal saab ta välja saata. Olemasolev seadus ei räägi kohtust. Selle ajutise viibimise lõpetamise pädevus on Välisministeeriumil, Politsei‑ ja Piirivalveametil ja Kaitsepolitseiametil. Siin isegi ei ole öeldud, et nemad teevad ettepaneku, nemad lõpetavadki ajutise viibimise Eestis. Ma soovitan teil kõigil vaadata välismaalaste seaduse kehtivat redaktsiooni. Nendes paragrahvides toodu puhul on konkreetselt öeldud, kes seda teeb. Aga loomulikult kõiki otsuseid, mida Eesti riigi institutsioonid teevad, saab vaidlustada. Ja seda ka siis, kui me kirjutame siia sisse eraldi alusena elamisloa tühistamiseks Venemaa agressiooni toetamise. Ka sellisel juhul jääb inimesele õigus pöörduda kohtusse ja [otsus] vaidlustada. Igal juhul! Täpselt sama menetlus on kõigi nende asjade puhul. Te ei too oma seaduseelnõuga eraldi välja mingit erisugust menetlust sellisel juhul, kohapeal ilma kohtuta või, ma ei tea, kolme kohtuniku otsusega. Neid ei ole siin olemas. Te lihtsalt toote üldistele alustele ühe konkreetse kitsa aluse juurde. Minu arvates see ei ole hea õigusloome.

Siim Kiisler, palun!

Aitäh, juhataja! Austatud ettekandja! Ma täpsustan oma esimest küsimust. Toome konkreetse näite: välismaalane sotsiaalmeedias eraisikuna toetab avalikult Vene Föderatsiooni agressioonisõda Ukraina vastu. Te ütlesite, et on sellised alused, nagu näiteks oht rahvusvahelistele suhetele. Kas ta läheb siis selle alla või ta teie arust läheb selle sätte, selle aluse alla, et on oht avalikule korrale, kui inimene sotsiaalmeedias teatab seda avalikult? Või millise konkreetse aluse alla see läheb? Ärge palun vastake loeteluga, vaid öelge konkreetselt, millise aluse alla see läheb.

Kuna teie tõite näite, [viitamata] konkreetsele isikule, konkreetsele esinemisele sotsiaalmeedias või kusagil mujal avalikus ruumis, siis mina ei saa teile konkreetselt öelda, kas selle konkreetse isiku väljaütlemine konkreetses Venemaa agressiooni toetavas sõnastuses läheb kirja avaliku korra rikkumisena, ohuna julgeolekule või ohuna rahvusvahelistele suhetele. Mina ei ole see haldusorgan, kes peab need otsused tegema. Kui meil on konkreetne juhtum, siis meil on seaduses märgitud konkreetsed alused ja konkreetsed institutsioonid, kes peavad seda otsustama. Nad peavad seda põhjendama, peavad kaaluma, kas see esinemine sotsiaalmeedias on seda väärt, et inimesel ajutine Eestis viibimine lõpetada või tema elamisluba tühistada. Nii seda tehakse, eks ju. Niikaua kui te räägite abstraktselt, saan ka mina rääkida abstraktselt ja tsiteerida seadust. Midagi muud ma siin teha ei saa.

Aitäh, austatud ettekandja! Tundub, et rohkem küsimusi teile ei ole. Ja me saame minna läbirääkimiste juurde. Head kolleegid, avan läbirääkimised. Henn Põlluaas, palun, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna nimel!

Austatud eesistuja! Head kolleegid! Esimese asjana ma ütlen, et viisad, elamisload ja kodakondsus ei ole õigus, mitte kellegi õigus, ammugi mitte inimõigus, vaid see on privileeg. Privileeg, mida [võimaldatakse] nendele isikutele, kes leitakse olevat sobilikud, kohased meie riigis ja ühiskonnas ja kes näitavad ka täiesti selgelt oma lojaalsust Eesti suhtes. Euroopa on täna sõjas, sõjas, mida võib-olla viis aastat tagasi ei oleks mitte keegi osanud kartagi. Aga keset Euroopat toimub genotsiid, massimõrv, inimeste tagakiusamine, vägistamine, kogu ühiskonna ja selle struktuuri, terve riigi ja rahva hävitamine Venemaa poolt. Ja täiesti selgelt Venemaa on ka meile eksistentsiaalne oht oma selliste arusaamade ja tendentside ja agressiivse poliitika ja arusaamadega. Ei ole meile ju kellelegi saladuseks, et Venemaa geopoliitiline doktriin näebki ette niinimetatud piiririikide hävitamist, nende allutamist endale – me teame seda enda minevikust ja näeme, mis toimub Venemaal –, ka kõikide nende rahvaste hävitamist.

Me ei saa lubada, et meie ühiskonnas on inimesi, kes kõike seda toetavad, ja jäägitult toetavad. Alles hiljuti tegi Norstat uuringu, kus küsiti inimeste suhtumist ja nende toetust Ukrainas toimuvale agressioonisõjale. Ja selle tulemused on tegelikult äärmiselt alarmeerivad. Ligi 30% siin elavatest välispäritolu inimestest, enamikus vene inimestest, toetab Putini agressioonisõda Ukraina riigi ja rahva vastu, toetab kõike, mida Kreml teeb, toetab nende agressiivset poliitikat. Ja teine kolmandik kas ei omanud seisukohta või keeldus seda ütlemast. Olgem ausad, me ei pea omavahel seda ilustama, selle 30% võime me liita täiesti selgelt sellele esimesele. Nii et ligi 60% inimestest.

Me võime teoretiseerida. Ma tean, et kapol on ka täpsemad analüüsid, kui suur osa nendest inimestest oleks valmis relvi pöörama Eesti rahva, Eesti riigi vastu, kui Kreml otsustaks Eestit rünnata või kui Kreml otsustaks tekitada siin mingisugused rahutused ja tulla enda nii-öelda kaasmaalastele appi, nagu nende geopoliitiline doktriin ette näeb. Me teame sedagi, et ka sellel aastal ilmunud viimane kapo aastaraamat juhib just nendele ohtudele väga suurt tähelepanu. Käesolev eelnõu on tegelikult märksa laiema tausta ja põhjaga, sest see puudutab mitte ainult seda, et võtta elamisload või viisad ära nendelt, kes toetavad kõike seda koledust, vaid me teame, et needsamad inimesed, väga paljud nendest omavad ju Eestis legaalselt relvi ja neid relvi võib kasutada ka Eesti vastu.

Palun lisaaega.

Palun! Kolm minutit lisaaega.

Nii et on täiesti loomulik ja täiesti õigustatud, kui Eesti kehtestab seadusega, et need inimesed, kes toetavad Venemaa agressiooni Ukrainas – nende koht ei ole Eestis, meie ühiskonnas. Nad tuleb välja saata. Ja kuigi väidetavalt meil on olemas seaduslik raamistik selleks, et seda teha, me teame ju väga hästi, et seda ei ole tehtud. Meil siin enne 9. maid saadeti üks-kaks inimest välja, suuremal hulgal ei lastud sisse tulla, et mingeid rahutusi, vastasseisu organiseerida. Aga 9. maist siiamaani on ju väga palju aeg edasi läinud. Need kuriteod on läinud üha jõhkramaks, üha ebainimlikumaks ja sellele vaatamata meil on siin terve hulk inimesi, kes kõike seda toetavad.

Ja soov nendel inimestel elamisluba tühistada, nad välja saata ei ole ju mitte midagi meile ainupärast. Ka Lätis-Leedus ja mujalgi on seda arutatud. Läti president leidis, et vähe sellest, et kõikidel sellistel inimestel, sellisel kontingendil tuleb elamisload tühistada. Neilt tuleb ära võtta ka kodakondsus, mis on saadud naturalisatsiooni teel. Ja see on täiesti õige. Ka meie peame seda kaaluma ja mitte ainult lihtsalt sellise umbmäärase loetelu alusel, mida tänased seadused võimaldavad, vaid me peame seda tegema täiesti konkreetselt. Teisiti lihtsalt ei saa, sest ühel heal päeval oleme me ise selle probleemi ees, kus me peame tegema kõik, et enda iseseisvust kaitsta ja säilitada. Aga kui meil on olemas aktiivne viies kolonn, kes kahjuks, ma pean ütlema, vihkab seda väikest Eesti riiki, kes ei ole iialgi kellelegi kurja teinud ega ühtegi teist riiki anastanud, siis mis jääb meil üle? Me peamegi selja sirgu lööma, me peame ütlema, et see ei sobi. Niimoodi ei ole võimalik edasi minna. Kui te tahate elada Eestis, olla meie ühiskonna liikmed, olla võrdsed meie kõikidega, siis te peate järgima neid reegleid. Te peate jagama meiega ühist eetilist, moraalset vaadet ja arusaama. Teisiti see lihtsalt ei ole võimalik.

Nii et Eesti Konservatiivne Rahvaerakond kutsub üles kõiki seda eelnõu toetama. Kui eile siin härra Lotman tutvustas Isamaa poolt seda eelnõu, ei olnud sellel hetkel siin saalis mitte ühtegi Isamaa Erakonna liiget, kaks tükki tulid hiljem küsimuste ajaks. Ma loodan, et Isamaa vähemalt sellest eelnõust ei tagane ja te ikkagi võitlete lõpuni. Aitäh!

Aitäh, hea kolleeg! Lootus sureb viimasena. Mihhail Lotman, palun!

Austatud Riigikogu aseesimees! Austatud kolleegid siin ja eriti need, kes tähelepanelikult kuulavad mind oma tubades! Ma tahan tänada kolleeg Odinetsi selle komisjoni töö põhjaliku tutvustamise eest, ehkki selle sisu oli ausalt öeldes nördima panev. Ma teadsin, et komisjon soovitas seda eelnõu mitte toetada, [menetluse] katkestada. Aga ma lootsin kuulda mingisuguseid ratsionaalseid argumente. Argumendid olid väga kummalised ja teineteisele vasturääkivad.

Esimene, millest rääkis kolleeg Odinets ka täna. Täiesti mõttetu on see eelnõu, kõik on juba praegu kaetud, kõik on suurepärases korras sääl. Ja nagu kolleeg eile ütles, ilmselt mina ei tunne Eesti seadusi ja sellepärast ma tulen sihukese nahaalse jutuga siia ette. Ega mina ei ole kindlasti jurist, ma küll vana inimesena pidevalt harin ennast selles valdkonnas, aga siiski ma kuulan juristide, ka meie konsultantide vaadet. Ja nad ütlevad, et see ei ole nii, nagu ütleb komisjoni otsus. Ei ole nii, et kõik on kaetud.

Pealegi, millest kolleeg Odinets eile rääkis? See on lahja. Kuni viis aastat saab panna vangi juba praegu Eesti, ma ei tea, julgeoleku ja avaliku korra [ohustamise] ja nii edasi eest. Kindlasti saab. Aga see ei ole see keiss. Saab öelda, et aga mina ei ole kedagi ohustanud, ma ainult ütlesin, et Venemaal on õigus seal Ukrainas sõdida. Keda see ohustab siin Eestis või Euroopa Liidus? Kas NATO lõi kohe kartma, et ma niimoodi ütlesin? Ja me kujutame ette, kuidas see läheb kolme astme kohtusse, siis meie hea kolleeg Toom viib selle veel Euroopa Inimõiguste Kohtusse, et vot kus Eestis on inimõiguste rikkumine ja sõnavabaduse jäme eiramine.

Aga see kõik nagu praegu ei puutu asjasse. Ma tahaks siin jätkata klassikute tsiteerimisega. Klassik antud juhul on meie peaminister, kes täna siinsamas puldis alustas oma esimesele küsimusele vastamist sellega, et meie oleme sõjas. See sõda ei ole ainult seal lahinguväljadel, see sõda on energeetikas, see sõda on erinevates valdkondades, kaasa arvatud see on propaganda- ja ideoloogiline sõda. Ja kui me loeme tänaseid uudiseid, siis Venemaa kompenseerib oma lüüasaamisi lahingutes. Nagu ärkas üles Kreml ja tugevdas propagandat, Ukraina-vastast propagandat, et sõda on igati õigustatud, ukrainlased on metslased seal, nemad rikuvad inimõiguseid, sooritavad sõjakuritegusid ja nii edasi ja et Venemaa sõda on peaaegu et humanitaarne aktsioon. Nii et see ei ole mingi pseudoprobleem. Ja see puudutab seda, et kõik on juba praegu seadustega kaetud.

Kolleeg Odinets ütles, et jaa, tõesti, me oleme lehest lugenud, et üks, kaks, kolm inimest on juba välja saadetud. Aga ma võib-olla ei tunne päris hästi seadusi, aga ma tunnen natuke elu. Vanainimese asi.

Ma palun lisaaega.

Palun! Kolm minutit lisaaega.

Kui me vaatame sotsiaalmeediat, siis seal ei ole juttu kolmest, kümnest, kolmekümnest inimesest. Seal me näeme massiliselt selle sõja õigustamist avalikus ruumis. Ja mitte midagi ei ole ette võetud. Tegelikult need regulatsioonid, mis on, nad ei lubagi seda teha. Ja selles mõttes see konkreetne meede, mis on siin meil seaduses, on väga asjakohane.

Teine vastuargument oli vastassuunas. Et see seadus on liiga lahja, peab olema universaalne. Et kui [keegi] ükskõik missugust agressiooni toetab, siis me tema vastu ka sanktsioone rakendame. See on huvitav, kes seda, kui lähtuda teie ettekandest, formuleeris ja kes toetas. Formuleeris meie endine kolleeg, tuline revolutsionäär Oudekki Loone. Ja me teame, kes on tema maailmavaate kohaselt kõige agressiivsem riik. Sugugi mitte Venemaa. Ta tahaks hea meelega hukka mõista Ameerika agressioone erinevates valdkondades ja see, kes toetab Ameerikat, läheks ka meil siis kohtu alla. Ta viskas palli väljakule ja meie kompetentne kolleeg Valdo Randpere kohe andis söödu, et jah, tõepoolest peab olema universaalne. Ja siis, ma ei mäleta, kes see kolleeg oli ... Aa, kolleeg Puustusmaa lõi värava: tõepoolest peab olema universaalne, kõikide agressioonide [kohta].

Kolleegid! Me oleme sõjas nimelt Ukraina poole peal ja Venemaa vastu. Selle, millist sõda me praegu peame, on Riigikogu vastu võtnud mitmes avalduses. Venemaa on agressor, kes sooritab Ukrainas genotsiidisõda. Ja see on konkreetne asi. See on väga konkreetne ja selge asi, mida me ei saa lubada toetada avalikus ruumis.

Ma tahan ka lõpetada Kaja Kallase tänase tsitaadiga. Ta alustas infosõjaga ja nii edasi ning lõpetas Riigikogu ülesandega. Ta ütles, et kui Riigikogu ja ühiskond arvab, et praegustest meetmetest ei piisa, siis Riigikogu peab võtma vastu lisameetmed. Ja, austatud kolleegid, praegu on see hetk. Aitäh!

Aitäh! Rohkem läbirääkimiste soovi kolleegidel ei ole, seega läbirääkimised on lõppenud. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 561 esimesel lugemisel tagasi lükata. Head kolleegid, me läheme selle ettepaneku hääletamise juurde.

Head kolleegid, tähelepanu! Panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku eelnõu 561 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt hääletas 1 Riigikogu liige, vastu oli 26. Ettepanek ei leidnud toetust. Seega eelnõu jääb menetlusse. Head kolleegid, muudatusettepanekute tegemise tähtaeg on 28. september kell 17.15.

Läheme edasi. Tänane teine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud elektrituruseaduse ja konkurentsiseaduse muutmise seaduse eelnõu 655 teine lugemine. Ma palun ettekandjaks majanduskomisjoni esimehe Kristen Michali.

Austatud juhataja! Head kolleegid! Räägin teile elektrituruseaduse ja konkurentsiseaduse muutmise seaduse eelnõust. Meenutuseks, et eelnõu algatas Vabariigi Valitsus 25. augustil ja see on laiemalt avalikkuses tuntud kui universaalteenuse regulatsiooni loov seaduseelnõu, mis pakub kodutarbijatele ja korteriühistutele Konkurentsiameti reguleeritud hinnaga elektrienergiat. Muudatus ja eelnõu menetluse kiire tempo – ma ei häbene öelda, et see on olnud erakordselt kiire – on tingitud just sellest, et elektrihinnad on kõrged. Läheneva sügise ja talve valguses mõjutab see inimeste toimetulekut ja hakkamasaamist. Seetõttu on vaja sekkuda, et neil, kes selle börsihinna juures ei ole oma paketti seni fikseerinud, oleks alternatiiv. 

Muudetakse ka konkurentsiseadust, et Konkurentsiamet saaks lisaks nii ülesandeid kui ka järelevalvetasu võimaluse. See on kooskõlas varasemate printsiipidega, mis me oleme kehtestanud. Konkurentsiamet saab kõik võimalused kontrollida, mis komponentidest universaalteenuse hind koosneb.

Nüüd menetlusest endast. 655 SE ehk mainitud eelnõu esimene lugemine oli 31. augustil ja muudatuste tähtaeg oli 5. september. Tuli viis muudatusettepanekut, kolm keskfraktsioonilt, kaks Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonilt. Komisjon omalt poolt teavitas eelnõu menetluses väga erinevaid huvirühmi, eeskätt energiatootjaid, aga ka suuremaid ettevõtlusorganisatsioone, nagu kaubandus-tööstuskoda, tööandjate keskliit ja näiteks asjasse puutuv korteriühistute liit. Arvamusi tuli suur hulk ja nendele arvamustele andsid kommentaarid MKM-i energeetikaeksperdid. Kõik need arvamused ja ettepanekud on olemas eelnõu kaardil ja see on omakorda parlamendi veebilehel.

Me arutasime majanduskomisjonis eelnõu, valmistasime seda ette teiseks lugemiseks kaks tundi ja pisut peale. Tegime eraldi ühe töörühma. Ja siis oli veel lisaks kolm komisjoni istungit. 6. septembril oli koos töörühm, komisjoni istung 7., 12. ja 13. septembril. Nii et ka sellel nädalal arutasime ja hääletasime muudatusettepanekuid. Kõigist istungitest võtsid osa MKM-i esindajad, mõnest Konkurentsiamet ja nii edasi. Selles teise lugemise seletuskirjas on suur osa detailidest kirjas, nii et ma püüan peatuda enda vaates menetluse käigu olulisematel [punktidel].

Üks muudatus, mida erinevate huvirühmade ja fraktsioonide parandusettepanekutes ja kirjades sooviti, oli just seesama, et lisada universaalteenuse tarbijate hulka ka äritarbijad. Algataja ehk MKM selgitas selle juures, et ettevõtetele universaalteenuse osutamiseks on vaja üldjuhul taotleda riigiabi luba. Selline informatsioon oli sellel hetkel. See oleks aga tähendanud eelnõu tempo mahavõtmist, mis oleks võtnud võimaluse aidata [kiiresti] eraisikud ja korteriühistuid. Seda ilmselt ükski fraktsioon siin Riigikogus ei soovi.

Ettevõtjaid ja kõiki ettevõtlikke inimesi [aitavate] meetmete kohta ütlesid komisjonis ministrid Järvan ja Sikkut, et nad eeldavad Euroopa Liidust [sellekohaseid] otsuseid. Ka täna peetud von der Leyeni kõnes oli selliseid viiteid ja millalgi, kas õhtul või pealelõunal tulevad sealt need võimalikud meetmed ka kirjalikult. Ma ei jõudnud enne pulti tulekut vaadata, kas need on tulnud, aga ma saan aru, et valitsus arutab võimalikke valikuid homme ja lähinädalatel. Ja pärast seda kogunevad jälle energeetikaministrid, et sellega tegeleda. Nii et ühesõnaga, siin viidatud ettevõtjate toetamise meetmete väljatöötamisega tegeletakse. See töö käib, vähemalt komisjonil on selline informatsioon.

Me korrigeerisime sõnastust, mis puudutas universaalteenuse tarbijat. Ja panime kirja sellise üsna laia, aga ma ise arvan, et üsna hea sõnastuse, mis ütleb, et [universaalteenuse tarbija on kodutarbija ja] isik, kes ostab elektrienergiat selle edastamiseks ja müümiseks kodutarbijale selleks vajaliku elektrienergia ulatuses ja kellele osutatakse universaalteenust. See tähendab seda, et universaalteenust saavad kasutada kõik kodutarbijad sõltumata sellest, kelle kaudu elektrienergia kodutarbijani jõuab. See on oluline nüanss, sest ka komisjonis jättis algne sõnastus võib‑olla mõnel juhul [mõtte] ebamääraseks. Arvestades, kui kiiresti, millise tempoga seda tuleb rakendada, ja arvestades ka keerulist aega, ei tohi väga kitsendavat sõnastust [seadusse] panna. Kogu loetelu me ei oleks suutnud kirja panna. Ma usun, et selline sõnastus on küllaltki arusaadav, see aitab nii korteriühistuid kui ka juhul, kui [teenust] saadakse haldusettevõtjalt või olgu see kas või aiandusühistu või mis iganes olukord. See lahendab selle probleemi.

Komisjon tegi otsuse, konsulteerisime selleks ka ministeeriumiga, et trahvivaba periood paketi vahetamisel on aasta. See tähendab seda, et aasta aega on inimestel võimalus universaalteenusele [tasuta] üle minna, kui neil on võetud selline trahviga või leppetrahviga pakett.

Ma meenutusena kolleegidele [märgin], et siinsamas saalis me selle regulatsiooni ise tegime just selle mõttega, et kui ettevõtjad saavad pakkuda soodsamat hinda selle läbi, et nad lepivad kokku ka leppetrahvid lepingust lahkumisel, siis on neil võimalik uusi võimsusi ja võib‑olla pikemat aega soodsamat hinda pakkuda. See regulatsioon on kehtinud üsna lühikest aega. Ettevõtjad ise vähemalt senise mitteametliku tagasisidena hindavad, et see kahju ei ole väga suur. Aga nende palve oli, et oleks siiski ette määratud tähtaeg, kui kaua selline pakettide ulatuslikum vahetus käib. See võimaldaks neil ette näha mõningast kindlust oma ärikeskkonnas. Ja nii me leppisime komisjonis konsensusega kokku, et aasta jääb selleks aknaks, millal saab trahvivabalt universaalteenusele üle minna. Aasta on väga pikk aeg.

Nii. Lisasime eelnõusse [veel midagi]. Selle üle oli ka debatt, vist sellel nädalal, kui ma mälu järgi õigesti ütlen. Aga protokollides on see kõik kirjas. Taavi Aasalt tuli ettepanek ja komisjonis ülejäänud kolleegid nõustusid sellega, et elektrimüüjal on universaalteenuse osutamise korral selle aasta lõpuni kohustus ja pärast seda õigus sõlmida tarbijaga, kellega on kehtiv elektrileping ja kellele müüdud elektrienergia hind on kõrgem kui universaalteenuse hind, universaalteenuse osutamise leping tarbijapoolse taotluseta, andes sellest tarbijale teada seitse päeva ette. Ja tarbijal loomulikult on õigus mitte nõustuda selle pakkumisega ja lükata see tagasi.

Selle mõte on tegelikult see, et kui see seadus saab seadusandja poolt vastu võetud ning president leiab selle piisava kvaliteediga olevat ja kuulutab selle välja, see jõustub peale Riigi Teatajas avaldamist ja nii edasi ning jõutakse universaalteenuseni, siis see üleminek oleks mõnevõrra automaatne. Elektrimüüjad teeksid oktoobris, novembris ja detsembris need võrdlused ära, hindaksid, kas nende müüdav elektrienergia on [teatud paketis] kallim kui see, mida universaalteenus pakub. Ja kui see nii on, siis teeksid inimestele automaatselt pakkumise. Kohustus [kehtib] tegelikult aasta lõpuni selle üleminekuaknaga kolm kuud. Kõik kodudes ja korteriühistutes teavad, et kui nende pakett on ebasoodsam, siis nad selle pakkumise ka saavad. See ei jää õhku. Selles osas oli komisjonis konsensus.

Ma arvan, et see on mõistlik lahendus. See on piiratud aasta lõpuga. Pärast seda on ettevõtjatel õigus endiselt vaadata, et kui tarbijad saavad kallima hinnaga paketi, kui seda on universaalteenus, siis nad võivad selle pakkumise teha. Ja siis on endiselt tarbija otsustada, kas ta võtab selle vastu. See tähendab tegelikult lihtsustatult seda, et aasta lõpuni on müüjal kohustus jälgida, et hind oleks soodsam, ja pärast seda jälgib tarbija ise oma tarbimist ja hinda.

Nii. Muudatusettepanekute seas on 15. ettepanek, mille ma lihtsalt ära mainin, kuna algselt oli kirjas, et seaduseelnõu jõustub 23. septembril. Nüüd on kirjas, et [see jõustub] Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval. Seda just sellepärast, komisjon tegi selle ettepaneku Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeeriumile, nemad leidsid selle mõistliku olevat ja tegid selle paranduse. Just sellepärast, et arvestades kogu seda menetlustempot ja seda, et ükskõik kui kiiresti asju menetletakse, peab kõikidel osalistel olema aega oma otsuste tegemiseks. See ei oleks seadusandja poolt väga lugupidav presidendi suhtes, kui me ütleksime, et täpselt sellisel kujul, sellise ajaaknaga saab president otsuse teha. Nii et muutsime selle ära.

Ma vaatangi, et [nüüd on veel] menetluslikud otsused. Majanduskomisjon tegi ettepaneku võtta eelnõu teiseks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda 14. septembril ja teine lugemine lõpetada. Ja kui eelnõu teine lugemine lõpetatakse, on komisjoni ettepanek võtta eelnõu kolmandaks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda ja viia läbi lõpphääletus 15. septembril. Kõik otsused olid konsensuslikud.

Mõtlen, mida ma siia veel lisama peaks. Ehk tasub lisada seda, mida [komisjonis] võib-olla kõige rohkem oli. No meil oli seal palju sisulist debatti ja ma julgen öelda, et ei olnud isegi niivõrd poliitiliste arvamuste vahetust, kuivõrd just sisulist muret, kuidas need asjad korda saavad.

EKRE ettepanekute puhul küsiti põhjalikumalt, miks CO₂ hinda ei saa tootjatele kinni maksta. Niisugune ettepanek on, aga komisjon ei saanud seda arvestada. MKM tõi selle kohta viited ja tegelikult nii ka on, et Euroopa CO₂‑ga kauplemise süsteemi aluseid reguleeriv direktiiv seda ei luba. Vähemalt praegu on seis selline. Ma ei oska öelda, võib-olla Euroopast tuleb teisi mõtteid juba lähiaegadel, aga hetkel seda teha ei saaks. 

Jah, üks erand on süsinikulekke ohuga sektorites, kus selliseid asju saaks teha, aga elektri tootmine ei kuulu selle hulka. Nii et tegelikult oleks seda võimalik lahendada ainult niimoodi, et tarbijatele kompenseeritakse seda otse, mitte ei ole võimalik välja võtta CO₂ ja maksta seda eraldi tootjatele kinni. Eraisikutele kompenseerimise meetmed on nii või teisiti olemas. Üks on universaalteenus, teine on see 5 senti kilovati pealt ehk 50 [eurot] megavati pealt. See on nii või teisiti valitsuses juba kokku lepitud ja gaas ja kaugküte otsa.

Teine osa sellest paketist oli, kus Keskerakond tegi ettepaneku sisuliselt arvestada – võib-olla ma veidi lihtsustan – börsifirma Enefit Green tootmisseadmed sellessesamasse universaalteenuse arhitektuuri. Algataja kinnitas, et see ei ole selle arhitektuuri mõte, me ei saa börsiettevõtet sellisel viisil sinna lisada. Neid ettepanekuid me ei toetanud.

Kokkuvõtteks ma ütleksin ettekande lõppu, et tempo on muidugi olnud üsna metsik. Debatte on olnud palju ja tänan kõiki osapooli, kes on sellesse panustanud. Nagu vist ühe ajakirjandusväljaande juhtkiri ütles, et arvestades selle eelnõu suurt mõju ja aega, mis saaks minna valesti. Ma nii irooniline ei ole. Ma arvan, et tegemist on vajaliku regulatsiooniga ja see annab meelerahu paljudele inimestele, kes võib-olla ei ole erinevatel põhjustel saanud enda pakette fikseerida, mistõttu nad peavad täna muretsema selle pärast, et toimetulek on ohus.

Ja rõhutan kindlasti, et Konkurentsiamet, mitte poliitikud, määravad universaalteenuse hinna. See on hästi oluline, et kellelgi ei tekiks tunnet, et poliitikud seda kuidagi määravad oma soojade sõnadega. Kokku võttes ma tänan kõiki. Kui on küsimusi, millele ma oskan vastata, ma jõudumööda vastan. Aitäh!

Aitäh, auväärt ettekandja! Tõesti, teile on ka küsimusi. Jaanus Karilaid, palun!

Aitäh, juhatajale! Hea ettekandja! Kõigepealt tunnustan: väga hästi ette loetud komisjoni protokoll. Aga ma pean tunnistama, et sellest jääb väheks. Ja eelkõige jääb väheks Eesti inimeste jaoks. Võib-olla teie komisjoni liikmete jaoks, enamuse jaoks sellest piisab, aga lähme natukene konkreetsemaks.

1. novembril tuleb elektriarve 400 eurot. Kui see täna on 400 eurot, siis kui palju inimene saab 1. novembril võitu? See universaalteenus, ma saan aru, see valem veel loksub paika, aga kindlasti olete läbi arvutanud erinevad stsenaariumid, kui palju inimese jaoks, leibkonna jaoks võitu tuleb. Tooge praktiline näide. Ja kuidas te ennast reklaaminud suurettevõtjate erakonnana aitate ettevõtjaid? Keskerakond tegi ka ettepanekuid, kuidas töökohti hoida, ettevõtteid abistada, mille peale te muidugi vilistasite. Aga rääkige need kaks asja lahti meile.

Aitäh, austatud küsija! Teie dramaatikavõime kulub hästi ära nii siin saalis kui ka maja ees küttepuid jagades. Esiteks, täpset hinnangut ja arvutust ei saa praegu teha, seda teha oleks meelevaldne. Nagu ma oma ettekande lõpus ütlesin, universaalteenuse hinna määrab Konkurentsiamet. Ja kui siin seda arvutust tegema hakata, siis võiks jääda mulje, et selle määravad poliitikud. Seda vahemikku on eri poliitikud kirjeldanud, aga võtame seda kui indikatsiooni, mitte kui kindlat fakti. Viimati oli vist eile "Esimeses stuudios", kui minister Järvan seda vahemikku kirjeldas. Ma arvan, et tema on sellega hoolega tegelenud, ehk oskab ta seda kõige paremini kirjeldada. Nii et eks selle põhjal saate selle arvutuse teha.

Ettevõtjate poole peal ma juba peatusin oma ettekande alguse poole. Euroopa Komisjon esitab erinevad meetmete ettepanekud. Ja samamoodi arutab valitsus minu teada neid võimalusi homme. Eks neil on ka eelarvega palju vaeva praegu, keerulised ajad. Ilmselt lähinädalatel nii valitsus kui energeetikaministrid üle Euroopa sellega tegelevad. Nii et vähemalt meil on komisjonis, komisjoni ettekandjana saan ma seda öelda, selline informatsioon või selline teadmine, et otsitakse erinevaid lahendusi, mida Eesti saab pakkuda, olles Euroopa reeglitega kooskõlas.

Riho Breivel, palun!

Lugupeetud juhataja! Hea majanduskomisjoni esimees! Ma ise majanduskomisjoni liikmena olen selle probleemiga ju kursis, eks ole. Ma tean, et universaalteenuse, kuidas öelda, sisseviimine on üks meede, mis võib lahendada mingi teatud probleemi. Aga rahvas tahab teada kindlasti palju laiemalt neid küsimusi, millest me ju ka oleme majanduskomisjonis rääkinud erinevatel tasanditel. Ja mõni asi on mul endal ka natukene niimoodi õhus.

Universaalteenus on planeeritud aastani 2026, aga meil on põlevkivijaamade sulgemine ju ette nähtud 2030. Kui vaadata nüüd, Tarmo Soomere, kes on antud ala väga hea spetsialist, ütleb, et meil on talvisel perioodil kuni kolm nädalat, kui me praktiliselt oleme ilma tuuleta, siis see tähendab, et praktiliselt energiat ei ole. Ka päikest ei ole.

Sõnastage nüüd oma küsimus, palun!

Ühesõnaga, siit tulenevalt oleks hea selgitada üldsusele, kuidas me siis lahendame need küsimused, sest meil ei ole elektrijaamu. Ja miks me ei lähe sellele, et alustada  süsinikuheidet püüdvate põlevkivijaamade ehitamist?

Aitäh!

Kuhu me sellega jõuame?

Aitäh, hea kolleeg majanduskomisjonist! Eks me seal majanduskomisjonis ühe osapoolena peamegi sellele lahendusi otsima. Ma olen teiega nõus. Ja ütleme nii, et nagu te teate, energeetika ei koosne üksikutest tükkidest. Ühte tükki võid ju vaadelda, aga ta ei ole kogu elu, eks ju. Taastuvate võimsuste võimalused, nagu me siin ühe teise eelnõuga seoses hakkame arutama – ma tean kindlalt, et EKRE hääletab selle vastu –, need võimsused ja võimalused on nii suured, et sellega katab suures osas rohkem ära, kui on Eesti tavaline tarbimine, isegi tipukoormuse katab ära ühel hetkel. Aga sellest üksi muidugi ei piisa.

Nüüd, viimasel aastal, jah, tõepoolest, kui ma õigesti mäletan, vaatasin üht joonist, oli vist 26 päeva sellist, kus isegi siis, kui päikest kaks korda ja tuult kolm korda – veel kord, ma mälu järgi ütlen – kasvatada, ei katnud see teatud rütmis vajalikku koormust ära. See tähendab seda, et on vaja ka erinevaid juhitavaid võimsusi. Põlevkivijaamad, jah, on teatud ajani lapituna, sellised nagu jäälõhkuja Tarmo, töös. Paneme muudkui kokku neid ja muudkui sõidavad.

Ma arvan, et tuleviku jaoks nüüd lähinädalatel ka Eesti seest tuleb üks raport, mis on võib-olla oluline. See ei anna ka kõiki vastuseid, aga annab ühe vastuse. Ja see on see, mis me teeme tuumaenergeetika võimsustega. Kui ma nüüd õigesti mäletan, siis kas see või järgmine nädal peaks tuumaenergeetika vaheraport tulema. See võib olla üks võimalus. Kui see ei ole üks võimalus, siis tuleb leida teised võimalused.

Ma arvan, et me saame hakkama. Ja [mis puutub] universaalteenusesse, siis kui te viitate, et see on neli aastat, siis minu prognoos oleks – võib-olla ma olen liiga optimistlik, aga ma ei taha liiga optimistlik olla, te tuletate pärast seda meelde –, mina ütleksin, et energeetikakriis tõenäoliselt enne, kui soodsamad võimalused turule tulevad, kestab erinevatel hinnangutel kaks kuni neli aastat. Pärast seda tegelikult universaalteenus sellisel kujul sellise hinnaga sellise pakkumisena tõenäoliselt jääb turult saadavatele soodsamatele pakkumistele alla. 

Valdo Randpere, palun!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Hea majanduskomisjoni esimees! Minu meelest oli väga hea ettekanne, nii peabki rääkima sellest, mis komisjonis toimus. Ja siin kõrvalreas istuvatele keskerakondlastele tahaks meelde tuletada presidendi sõnu, et riigieelarve ei ole mutiauk ega perpetuum mobile. Minu arust väga tubli, hea eelnõu, väga tubli, et Eesti riik teeb võimete kohaselt kõik selleks, et Eesti inimesi aidata praeguses energiakriisis.

Aga mul on selline küsimus, natukene jätkuks sellele, mis sa juba vastasid, et tulevad mingid plaanid. Aga põlevkivijaamad. Siin on küll kiidetud, et meil on Auvere ja Juhan Parts, aga see Auvere on minu silmis kuulsaks saanud peamiselt ikkagi siis, kui ta on remondis. Ja ta on pidevalt remondis. Juba algusest peale oli see kahjutasudega ehitatud. Kas on võimalik, et tekib mingi hetk, kui ehitatakse mingi uus põlevkivijaam meile? Saksamaa ju kasutab kivisütt ja maailm on pea peale pööratud. Oli sellest ka juttu komisjonis?

Aitäh! Selle eelnõu juures, ma julgeksin öelda, vist ei olnud seda juttu. Vähemalt praegu on küll üleüldine taju [teine], ehkki on antud soovitusi ja ka sinu mainitud Juhan Parts on andnud soovituse ehitada, täita kogu maa tihedalt Auveredega. Aga jah, seda ei ole arutatud, et sellisel viisil seda teha.

Ent ma veel kord ütlen, et energeetika on keeruline süsteem. On suur hulk ühendusi, me ei ole sellel turul lõpuni üksi, üht-teist sõltub ka meie naabritest, ühendustest, nende seisukorrast, kuhu nemad oma energeetikaga jõuavad. See mõjutab meie hinda. Ja mõjutab ka tegelikult see, kuidas me neid valikuid siin arendame tulevikus.

Nii et jah, ma arvan, et põlevkivi on üks võimalus, kui on tegelikult kriis ja hädaolukord. Ja täna see nii on. Ma arvan, et neid remonte tõenäoliselt saab ka paremini ette planeerida, vähemalt mul on selline ettekujutus. Ja ka energeetika osalised ise on öelnud, et ei pea olema nii, et kõige keerulisemal hetkel kõik on remondis.

Aga sellele remondile vastukaaluks ma ütlen, et ka Euroopas on juba varem energeetikaministritelt teiselt poolt olnud sõnum, et mitte ainult võimsused [ei aita], vaid ka tarbimata jätmine võiks olla üks lahendus mingitel tipukoormuse hetkedel. [Oleks hea], kui saaks selle toimima, et jäetakse midagi tarbimata mingil hetkel. Selle 4000[-eurose] hinna puhul on juba viidatud, et oleks veidi tarbimata jäänud, oleks see hind oluliselt madalam olnud.

Nii et jah, pikka juttu kokku võttes: selle eelnõuga seoses ei arutatud uute Auverede rajamist või uute põlevkivikatelde ehitamist. Aga veel kord, energeetikaarutelu kestab pidevalt ja milline see portfell olema saab, eks seda aeg näitab. Mina praegu ootan tegelikult eeskätt seda, mis Euroopast tuleb, kuidas see mõjutab energeetikaturgu laiemalt, mis need valikud saavad olema. Ja seejärel seda, millise informatsiooni me saame endale selle tuuma[energia] vaheraporti näol. Sellest saame ühte-teist viiteid, kuidas me oma energeetikat hakkame lähiaastatel kujundama. Pigem nii.

Tõnis Mölder, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea ettekandja! Minu meelest te eksisite oma ettekandes. Tegelikult ma arvan, et istungi juhataja võiks korra mõelda sellele, et võtta istungisaalis vaheaeg ja vaadata üle, kas eksimus oli või ei olnud. Te ütlesite, et kui tulla samamoodi universaalteenusega ka ettevõtjatele appi, siis on vaja riigiabi luba. Riigieelarve kontrolli erikomisjonis me arutasime seda teemat ja mina küll ei pannud kordagi tähele, et ettevõtjatele universaalteenuse pakkumisel oleks takistus see, et selle jaoks on vaja eraldi riigiabi luba. Tahe, [õigemini] poliitilise tahte puudumatus on see, mis seda takistab.

Miks ma seda küsin? Mis siis tegelikult ikka on sõnum tänastele ettevõtjatele, kuidas riik tuleb neile raskel ajal appi. Konkurentsiamet kinnitab universaalteenuse eraisikutele kuskil alles oktoobri alguses. Kui me tahaksime rakendada seda ettevõtjatele samamoodi, siis kui me seda siia eelnõu juurde ei lisa, siis see saab sellisel kujul uue eelnõuga rakenduda kuskil detsembris, kui elektrihinnad on võrreldes käesoleva aastaga ikkagi oluliselt kõrgemad. Mis on see sõnum ettevõtjatele ja kas te eksisite?

Aitäh, hea kolleeg! Kui ma väljendasin ennast ebaselgelt, siis aitäh, et te mind parandasite. Siiralt tänan! Tõepoolest, ma rääkisin küll enda meelest CO₂-st ja sellest EKRE ettepanekust, aga kui te räägite universaalteenusest, siis universaalteenust minu teada saab mikro- [ja väike-] ehk alla 50 [töötajaga] ja alla teatud käibega ettevõtetele, noh, eelduste kohaselt lihtsamalt pakkuda. Ilmselt see riigiabimenetlust ei tohiks põhjustada või kui põhjustab, siis pigem lühiajalist. Vähemalt täna nihuke ennustus on. Nii et ma tänan. Vahest see sai valel real lausutud. Tegelik mõte, millest ma tahtsin rääkida, puudutas seda EKRE ettepanekut CO₂ kohta, mis teatud juhul nõuaks riigiabimenetlust, seega võtaks eraldi aega ja paneks asjad seisma. Ettevõtjate sõnumist me juba rääkisime.

Aitäh! Tundub, et kolleeg Tõnis Mölderil vaheaega vist ei ole vaja võtta. Läheme küsimustega edasi. Taavi Aas, palun!

Aitäh juhatajale! Hea ettekandja! Ma saan aru, et kolleeg Karilaidi küsimusele sa pididki vastama hästi ümmarguselt, sellepärast et tõesti mitte keegi hetkel veel ei tea, mis saab olema universaalteenuse hind. Seetõttu täpselt vastata küsimusele, kuidas see peresid aitab, ei ole kuidagi võimalik. Ma tulen sulle appi ja ma küsin küsimuse, millele sa saad väga täpselt vastata. Kui palju teeb see eelnõu odavamaks ettevõtjate elektriarved?

Aitäh! Hea kolleeg, ma pean kurvastusega nentima, et sa komisjoni töös küll aktiivselt osalesid, aga ometi ei ole sa eelnõu mõttest aru saanud. Ära valmista seda pettumust meie kuulajatele-vaatajatele. Ma võin sinu kaitseks öelda, et küllap sa oled aru saanud, aga tegid nalja.

Heiki Hepner, palun!

Suur tänu, hea istungi juhataja! Hea ettekandja! Kas oli ka komisjonis juttu, kuidas me selle börsiga edasi läheme? Sest iseenesest börs on üks koht, kus see valdav elektrikaubandus meil liigub pärast selle teenuse jõustamist. Eelnõu iseenesest on vägagi hea ja hädavajalik. Aga kas oli ka juttu, kuidas ta selle börsi üldisesse loogikasse meil tulevikus mahub? Sa küll viitasid, et justkui kaks kuni neli aastat vähemalt peaksime selle seadusega hakkama saama, aga mis meid seal börsil ootab? Kas me sinna sisse, sinna musta auku ka ikka näeme lõpuks?

Aitäh! Ma loodan, et me ei sisene musta auku. Aga kui me sinna oleme sisenenud, siis signaali sealt enam välja ei tule. Nii et me ei saa teada, mis seal juhtus. Aga kui tõsisemalt, siis see eelnõu ju sisuliselt võtab erinevate tootmisseadmete, Eesti Energia tootmisseadmete toodetava elektrienergia ja Konkurentsiamet kontrollib selle sisendi hinda: mis iganes kulud pluss mõistlik tasuvus, hinnangute kohaselt 7–9%, pluss keskkonnamaksud ja nii edasi. Ja see pakett on universaalteenus igale tarbijale – eratarbijatele loomulikult ja ka korteriühistutele, nagu mainitud. Neile on see kättesaadav.

Nii et kui sa küsid börsiloogikaga seoses, siis ma ütlen, et muidugi see pakett oma olemuselt on Konkurentsiameti kontrollitud fikspakett. Tegelikult ta väljub börsiloogikast või ta on sellest kõrval. Börsist endast on palju räägitud, selle eelnõuga seoses küll vähe, aga muidu ka Euroopas tervikuna.

Ma tean Eesti erinevate energeetikute hoiakut, et kogu see hinnastamismehhanism ja hinnastamisloogika elektriturul, elektribörsil vajab ülevaatamist, sellepärast et Venemaa energiasõda või sõja osa, seesama energeetikasõda on nende hindade volatiilsust oluliselt tõstnud, need käivad üles-alla. Võimalik, et seal on ka manipulatsioone, võimalik, et mitte. Võib-olla turg lihtsalt kõigub teatud hetkedel selle arhitektuuri tõttu. Aga igal juhul see tuleb üle vaadata, sest täna see tekitab tohutut ebakindlust nii eraisikutes kui ettevõtjates. Tellimus selle turu arhitektuuri ülevaatamiseks on selgelt olemas. Aga ma arvan, et seda saab teha Euroopa tasandil, keskselt. Eesti on üks liidu osalistest, mitte peaarhitekt.

Rene Kokk, palun!

Aitäh, austatud eesistuja! Hea komisjoni esimees! Siin oli korra juttu, kas komisjonis on arutatud seda ka, et põlevkivienergiaga ühel või teisel moel edasi minna. Tõsi, sa ütlesid, et selle eelnõuga seoses seda ei arutatud, aga ma pean ära markeerima, et EKRE esindajana olen ma seda ikkagi lauale toonud ja küsinud, mis plaanid valitsusel ja ministril sellega on. Ettepanek on olnud, et me peaks kas uuendama või ehitama uue põlevkivienergiaploki selleks ajaks, kuni me oleme suutelised üle minema uuele ja puhtale energiale. Ja tulevikus saab panna selle reservi, kui me sinnamaani jõuame, et kõik nii hästi on. Aga ma küsin sinu kui koalitsiooni esindaja käest. Kas sa võid avada meile mõned mõtted, kuhupoole või milliste mõtete poole me oleme tüürimas ettevõtjatele tehtavate võimalike meetmetega, mida arutatakse?

Aitäh! Esiteks aitäh selle paranduse eest! Sellepärast siin kolleegid ongi saalis, et teha märkusi selle kohta, mida komisjonis on tehtud. Kui kohe ei meenu, saab parandada. Selle eest suured tänud.

Teiseks, nagu ma mainisin, ma arvan, et võimalikud lühiajalisemad lahendused ettevõtjatele ja kogu energeetikas üldisemalt tulevadki sellest, millised on Euroopa Komisjoni suunised ja mis [otsustatakse] energiaministrite kohtumistel. Need on avalikud. Kui mitte praegu, siis õhtul kindlasti on erinevad soovitused teada. Need mehhanismid on, ma vähemalt esimese vaatamise järel arvan nii – ma ütlengi, et tegemist on esialgse hinnanguga – ja võib-olla see termin ei ole kohane, kasutan seda parema puudumisel, antagu andeks, aga need on sellised natukene robinhoodilikud meetodid. Võetakse kasum ja jagatakse seda laiali, mitte ei tegeleta niipalju hinna ja kõige juurpõhjustega. Samas ma arvan, et teine osa sellest on ka nende juurpõhjuste ja selle turu arhitektuuriga tegelemine.

Nii et ma ütleksin, et probleemist on aru saanud kõik riigid. Ja mõnes riigis tõenäoliselt on need mured suuremad kui meil. Ma arvan, et lähinädalad toovad selles selgust, aga see hoiak on olemas, et tuleb kogu see kõikumine üle vaadata.

Mida ettevõtluse poole pealt veel öelda? Ettevõtluse poolel on ikkagi fikseeritud pakettide osakaal märksa suurem, mis on hea uudis. Halb uudis on see, et kui mõni ettevõtja ei suuda oma krediidivõimekuses või müüja ei suuda oma krediidivõimekuses lubatut välja kanda, siis ta tegelikult ütleb paketid üles. See on pigem halb olukord turul. Aga teisest küljest jälle on suuremad ettevõtjad, nii era- kui ka riigile kuuluvad, kes tegelikult püüavad turul uusi pakkumisi teha ja neid teevad. See hind on muidugi kõrge jah.

Nii et ma ootaksin nädal-kaks, võib-olla saab ka kiiremini. Ma loodan, et saab kiiremini, võib-olla järgmine nädal on juba teadmine olemas. Aga see pakett, jah, nagu sa majanduskomisjoni aseesimehena tead, on eeskätt eraisikutele ja korteriühistutele.

Tõnis Mölder, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea ettekandja, selle vea me saime klaaritud. Tõesti, seda poliitilist tahet, mis puudutab ettevõtjate aitamist, valitsusel pole. Aga ma tulen teise küsimuse juurde. Tegelikult minister Järvan on mitu korda öelnud: universaalteenus ei ole midagi muud kui see, et Eesti Energia toodab ja müüb elektrit kasumlikult. See on ministri tsitaat. Ja kui me vaatame korra Eesti Energia numbrilisi näitajaid, siis 2021. aasta ärikasum oli 111 miljonit eurot, 2022. aasta esimese kvartali kasum oli 72 miljonit eurot, teise kvartali kasum oli 45 miljonit eurot. Teise kvartali ärikasum võrreldes eelmise aasta teise kvartaliga oli 557,9% suurem. 557,9%!   Aga minu küsimus on see. Juhul kui universaalteenus ikkagi toodab jätkuvalt Eesti Energiale kasumit, siis kui suur on see kasumimarginaal, mida teie valitsuse tasemel või ka majanduskomisjoni tasemel olete arvutanud? Kui suurt kasumit peaks Eesti Energia tootma nii kolmandas ja neljandas kvartalis kui ka järgmisel poolaastal ja aastal?

Aitäh, hea küsija! Teil oli kaks väidet ja üks küsimus. Esiteks, selles esimeses väites te ütlesite, et me klaarisime vea ära ja et koalitsioonis puudub tahe ettevõtjaid kriitilistel aegadel aidata. Te eksite. Mina pean selle vea teil ära parandama, ilma et juhataja peaks selleks vaheaega võtma. Hea, et see parandatud sai. Tänate hiljem.

Küsijal oli jutt valitsusest, mitte koalitsioonist.

Selge, siis ka valitsuses. Nüüd teiseks, Eesti Energia kasum. Mind üllatab see asi. Valitsuses olnuna te teate väga hästi, et Eesti Energia üldiselt kuulub Eesti rahvale ja kasum võetakse sealt välja, nii et sinna ei jää tilkagi. Vahel võetakse pealegi. Üldiselt katavad Eesti Energia kasum ja dividendid riigieelarves kaitsekulusid, julgeoleku-, meditsiini- ja mis iganes kulusid. Rahal ei ole silti küljes. Mina teie asemel mõistaks seda, et kui müüdav kaup on kallim, siis need numbrid suurenevad. See on paratamatus. Aga Eesti Energia puhul erinevalt teistest ettevõtetest läheb kasum maksumaksja kassasse erinevate asjade tegemiseks. Kindlasti tehakse vajalikke asju. Kõik sõltub eelarvest loomulikult. 

Ja kui te küsite, kui suur Eesti Energia tulusus peaks olema, siis universaalteenuse puhul oli juba juttu – ütlesin ka selle välja, et komisjonis oli juttu –, et Konkurentsiameti varasem praktika on olnud sihukene mõistlik tasuvus 7–9%. See on olnud võimalik tasuvus.

Tarmo Kruusimäe, palun!

Tänan, hea aseesimees! Hea ettekandja! No kui siin juba kõlas küsimus, kuidas ettevõtted peavad hakkama saama, siis ma küsin selle küsimuse. Oma särk on ju ihule nagu lähem, ka meile kõigile siin saalis viibijatele. Kuidas Riigikogu Kantselei saab nende kõrgendatud hindadega hakkama ja kas ta saaks ka mingit toetust? Ei taha küll kurja kuulutada, aga võib-olla me peame olema talvisel perioodil kaugtööl mitte koroona pärast, vaid just nimelt selle pärast, et mingilgi määral energiakulusid kokku hoida. 

Aitäh, hea kolleeg! Komisjonis seda üksikküsimust ei arutatud ja mina isiklikult ütlen, et minule kaugtöö väga hästi sobib ja meeldib. Kui see annaks võimaluse hoida kokku maksumaksja kulusid [rahvasaadikute] siia sõitmiseks või majutuseks, korterite üürimiseks, siis tasuks proovida.

Reili Rand, palun!

Aitäh! Hea ettekandja! Te tõite välja, et ettevõtete toetamiseks meetmete väljatöötamisega juba tegeldakse ning loodetavasti kuuleme neist juba peagi. Aga üks ettevõtlik kodanik pöördus minu poole küsimusega, milles teie ehk aitate selgust tuua. Kuidas on käesoleva seaduse rakendamisega juhul, kui eraisiku koju on registreeritud ka tema ettevõte?

Aitäh, hea küsija! Me käsitlesime seda pigem piiripealse juhuna ja üldiselt lähtutakse reeglite tegemisel või vähemalt minu arusaamist mööda me komisjonis lähtusime sellest, et selliseid juhtumeid on vähe ja inimesel on võimalik võtta universaalpakett. Loomulikult hiljem, kui peaks juhtuma, et keegi rajab oma [kodusel aadressil] mingisuguse suurema tööstuse, siis saab energiamüüja tsiviilnõude esitada. Sellisel juhul seda meedet ei ole eesmärgipäraselt kasutatud. Ma viitasin siin sellelesamale korrigeeritud sõnastusele, et universaalteenuse tarbija on siiski kodutarbija ja isik, kes ostab elektrienergiat selle edastamiseks ja müümiseks kodutarbijale selleks vajaliku elektrienergia ulatuses ning kellele osutatakse [selle seaduse alusel] universaalteenust. Noh, ütleme nii, et komisjonis meil oli selle üle debatt, aga üldjuhul, arvestades [piiratud] aega, arvestades seda tempot, pigem eeldatakse, et selliseid juhtumeid on vähe. Ja veel kord: eks siis seda saab hiljem sortida ja kui on mingeid kahtlusi või küsimusi, siis saab müüja selle küsimuse tõstatada, kui järsku kellegi korteri juurde ilmub suur välibassein, eks ju. Tõenäoliselt see päris nii ei lähe. Pigem suhtume positiivselt.

Riho Breivel, palun!

Lugupeetud juhataja! Hea Kristen! Vaatajad-kuulajad tunnevad siin ka jooksvalt huvi ja küsivad. Küsin kohe küsimuse ära. Kus on hinnaregulatsiooni loogika, kui universaalteenusega reguleeritakse meil ju tegelikult elektri tootmist. Aga probleem või küsimus on, seletaks selle võib-olla ära, et kõik vahendavad ettevõtted võivad keevitada oma kasumimarginaali hinnale juurde. Kuidas me sellest välja tuleme?

Aitäh, hea Riho! Jah, aga üldiselt süsteem on ikkagi selline, et Eesti Energiale pannakse kohustus universaalteenust osutada, nagu ma olen kirjeldanud, viisil, et tootmissisendid vaadatakse üle, nende hinnastamine vaadatakse üle, mõistlik tasuvus, millest me rääkisime, 7–9%, pluss keskkonnatasud. Sellest kujuneb universaalteenuse hind. Tarbijad saavad alati oma müüjat vahetada, kui sinna pannakse juurde selline hind, lisatakse marginaal, mis ei ole neile vastuvõetav. Tänapäeval see käib väga lihtsalt. Taas kord tuleb tunnustada, et siin kolleeg Taavi Aas, kes aeg-ajalt teeb nägu, nagu ta tukuks eelnõu arutamise ajal – see oli nüüd naljaga pooleks öeldud, kuna ta küsis asja sisusse mittepuutuva küsimuse enne –, tegi paranduse, et elektrimüüjatel oleks kogu universaalteenuse hind kenasti veebilehel olemas. Nii et tegelikult selle me juba lahendasime komisjonis, ma arvan küll, ära.

Rene Kokk, palun!

Aitäh! Ma tulen nüüd selle EKRE muudatusettepaneku juurde, mis oli CO₂-komponendi väljavõtmine elektri hinnast. Nagu sa enne siin õigesti ütlesid, ega tegelikult tõesti rahal ei ole silti küljes. Eesti Energia dividendiraha lähebki kõigiks tegevusteks, mida parasjagu valitsus või koalitsioon prioriteediks peab. Just nimelt, mida prioriteediks peab, sinna raha suunatakse. Sama on tegelikult CO₂-kvoodi rahaga. Me teame, et tegelikult meil tuleb sadu miljoneid, suurusjärgus circa 250 miljonit, mis tegelikult on riigieelarve tulupoolel, ka panna jälle sinna, mida valitsus parasjagu prioriteediks peab. Hea tahte korral ei ole tegelikult mingi probleem seda raha kasutada ka CO₂-komponendi meetme väljatöötamiseks ja nende lahenduste leidmiseks. Tegelikult on asi tahtes.

Nojah, see oli pigem isegi väide kui küsimus, aga ma püüan sellele vastata. Nagu me komisjonis omavahel ja ka MKM-iga, Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeeriumiga rääkisime, see mehhanism, mida teie pakute välja, ei ole täna Euroopa reeglitega kooskõlas. Ei saa välistada, et ta seda kunagi tulevikus on. Aga vähemalt praegu see nii ei ole. Seda esiteks.

Ja nagu ma oma ettekandes ka ütlesin, kasutada seda raha nii, et maksta otse tarbijatele, et eraisikutele mingeid asju hüvitada – seda reeglid ju lubavad teha. Nii et tegelikult, kui te tahate seda mehhanismi kuidagi teha, siis peaks ettepanek pigem olema tarbijale millegi hüvitamine. Tegelikult saadavad tulud ju kuluvad ka selle peale, et tuleb 50 eurot megavati ehk 5 [senti] kilovati eest täiendav elektri hinna soodustus, samamoodi gaasi hinna kompenseerimine ja kaugkütte kompenseerimine. Nii et eks need rahad või meetmed selle peale lähevad.

Aga ma veel kord ütlen, et me ootame, mis lähipäevil Euroopast tuleb. Võib-olla saab sealt ka mingeid uusi võimalusi erinevate asjade tegemiseks. Kui te küsite erinevate meetmete tegemise kohta, kompenseerimise kohta, siis ma isiklikult ütleks, viidates presidendile, aga mitte ainult, et abi puhul lõppkokkuvõttes on erinevad reeglid. Koroonaajal, ma mäletan, ka Eesti Panga [president] Madis Müller ütles, et hästi täpne [peab abi olema]. Esiteks on [tähtis] kiirus ja teiseks täpsus.

Antud hetkel universaalteenuse põhiline võlu või väärtus on selle aitamise kiiruses, mitte niipalju täpsuses, eks ju. Kui tulevikus sihtida täpsemalt ja teha erinevaid toetusi, mis aitaks just abivajajaid, siis see saaks olla järgmine samm. Aga see, mida me siin teeme, on kiire lahendus, mis annab meelerahu neile, kellel ei ole head fikspaketti. Ma niimoodi võtaks selle kokku.

Heiki Hepner, palun!

Suur tänu, hea istungi juhataja! Hea ettekandja! Ma natukene täpsustan kolleeg Breiveli korra juba lahti tehtud küsimust teiste energia edasimüüjate kohta, kes saavad universaalteenust edasi müüa ja Eesti Energialt seda osta. Kas ma olen õigesti aru saanud, et põhimõtteliselt nemad võivad edasimüügil oma marginaaliks seada nii palju, kui nad tahavad? Tarbija peab ise jälgima, et Eesti Energial on see marginaal null, ja siis tuleks tal lihtsalt Eesti Energia juurde üle kolida. Põhimõte on selline.

Jah, üldjoontes on siinsamas seadus[eelnõu] esimese lehekülje allservas kenasti öeldud, et "universaalteenuse hind sisaldab lisaks [---] elektrienergia tootmishinnale elektrimüüja universaalteenuse osutamisega seotud põhjendatud kulusid ning mõistlikku ärikasumit." Ja see universaalteenuse hind avaldatakse veebilehel. See oli see täiendav ettepanek, millele ma viitasin juba enne. Jah, kui keegi ebamõistlik otsustab universaalteenust osutada, aga ei osuta seda piisavalt sileda toru põhimõttel, siis tõenäoliselt tema kliendid kolivad mujale. Aga seda ju keegi ometi turul ei taha. Ei taha meie seadusandjana turgu ringi jagada ja ma arvan, et ettevõtjad tegelikult ei taha ka seda turgu sellisel viisil ringi teha. Vähemalt täna meil tervemõistuslikult selline eeldus on ja ei lükanud seda ükski arutelus osalenud ekspert ümber.

Martin Helme, palun!

Aitäh! No mina olen ka vaielnud ametnikega Euroopa direktiivide üle. Euroopa direktiividega muidugi on see lõbus lugu, et me kõik saame neid lugeda. Osast me isegi saame kõik aru, selleks ei pea olema väga suur spetsialist. See konkreetne CO₂ direktiiv, millest me räägime, on Euroopa direktiiv 2003/87, mille artikli 10 punkt 3 ütleb väga selgelt, et liikmesriigid saavad otsustada ise, mis nad selle rahaga teevad. Eesti saab seda raha eelarve mõistes väga korraliku ülelaekumisega. Fakt on see, et riik teenib praegu CO₂-kvoodi müügiga väga suuri rahasid, me räägime sadade miljonite ülelaekumistest. Ja selle direktiivi [artikli 10] punkti 3 alapunkt h ütleb, et CO₂-kvoodi müügi raha saab kasutada sotsiaal-majanduslike probleemide lahendamiseks, väiksema ja keskmise sissetulekuga inimeste aitamiseks. Nii et kõik need jutud sellest, et CO₂ [raha] kasutada ei saa, on lihtsalt jama.

Aitäh, hea Martin! Mul ei ole sinu lugemisoskusele midagi ette heita, küll aga tõlgendamisele. Seal on tegelikult seesama viide – seesama, mida ma enne mainisin –, et kui EKRE sooviks näiteks teha ettepaneku tarbijaid selle raha eest aidata, [suunates abi] otse tarbijatele, siis ei oleks seda probleemi. Aga sellisel viisil, nagu siin eelnõus välja on pakutud, seda tootjatele kompenseerida [ei saa], kahjuks ei lähe see reeglitega kooskõlla just sellesama minu poolt enne mainitud direktiivi valguses.

Valdo Randpere, palun!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Hea majanduskomisjoni esimees, hea Kristen! Mul on selline küsimus. Ma juba enne ütlesin, et minu meelest on see suurepärane eelnõu, ei jõua ära oodata, millal ta jõustub, seaduseks saab. Sama, ma arvan, ootavad koos minuga ka väga paljud inimesed väljaspool seda saali ja võib-olla isegi siin saalis [oodatakse], millal saaks üle minna universaalteenusele. Seda enam, et minu praegune elektritarnija võttis vaevaks saata mulle mingi kümme päeva tagasi kirja, kus ta väikeste tähtedega muu hulgas mainis, et nad kavatsevad tõsta oma marginaali kolmekordseks. Nad nii päris ei kirjutanud, nad kirjutasid numbreid sinna, aga ma vaatasin, et võrreldes praegusega tõstavad kolmekordseks. Mul ei ole küll mingit head põhjendust, miks peaks nende juurde jääma. Nii et ma kavatsen Eesti Energiasse üle minna, universaalteenusele ennast kirja panna. Ja minu küsimus sulle on ainult: millal ma saan seda teha?

Aitäh, hea küsija! Hea Valdo! Eeldades, et Riigikogu enamus – selline tunne on, aga ma ei tea, kas see tunne on õige – täna toetab teise lugemise lõpetamist ja homme kolmanda [lõpetamist] ja Vabariigi President ja tema meeskond leiavad selle seaduse kvaliteediproovile vastava olevat ja kuulutavad selle välja, pärast mida see avaldatakse Riigi Teatajas ja paar päeva pärast seda ta jõustub ning pärast seda Konkurentsiamet teeb oma töö, on täna orienteeriv hinnang, et see võiks [võimalik olla] 1. oktoobrist. Ja 1. oktoobril paned sa elektrimüüja universaalteenusepaketi piduliku lipsu ette ja lähed teed selle kuskil ära.

Martin Helme, palun!

Aitäh! No vaat kui huvitav, et minu tõlgendamises on probleem, mitte teie tõlgendamises või valitsuse või MKM-i ametnike tõlgendamises. Euroopas on enam-vähem kaks riiki, kus ei ole nende CO₂ rahadega mindud inimestele appi: üks on Eesti ja teine on Taani. Kõik teised riigid saavad aidata mitte ainult kodumajapidamisi, vaid saavad aidata ka ettevõtteid. Aga meie ei saa. Ma muidugi siinjuures tahaksin saada üht lihtsat [vastust] lihtsale küsimusele. Lihtsat vastust! Kui mingi Euroopa Liidu direktiiv ütleb meile, et me ajame Eesti inimesed nälga ja külma ja Eesti ettevõtted pankrotti, kas me siis tegelikult ka kavatseme täita seda direktiivi või ütleme, et ei-ei-ei, me ikka ei aja Eesti inimesi nälga ja külma ja Eesti ettevõtteid pankrotti ja eks me vaatame pärast, mis me selle direktiivivaidlusega teeme?

Aitäh! Õnneks mina ei tea olevat sellist direktiivi, mis käsiks Eesti inimesi ja ettevõtjaid nälga [jätta] ja külma kätte ajada. Aga see muidugi kuidagi ei takista sind väitmast, et selline direktiiv on. Nagu öeldud, parlamendi liikmed on oma sõnakasutuses vabad, kuidas iganes nad soovivad ennast väljendada. Ja mis puudutab CO₂ raha kasutust, siis nagu aasta tagasi, kasutatakse seda tegelikult ka praegu ikkagi erinevate sammude astumiseks. See puudutab erinevaid võimalikke meetmeid, [sealhulgas] ka energiasäästuks, see puudutab või vähemalt varem puudutas võimalusi näiteks tasude ja nii edasi alandamiseks. Eks see ikka riigieelarvest tuli. Nii et minu meelest ei ole päris õige luua niisugust muljet, et kuskil on mingi kassa, mida ei saa puutuda, aga kui selle saaks lahti, küll me siis aitaks inimesi. Eks selle kassa nimi ikka riigieelarve on. Ja endise rahandusministrina tead sa kindlasti paremini, et ega see kassa ei ole põhjatu. Suur tahe ei asenda raha olemasolu seal, ma ütleksin nii.

Marek Jürgenson, palun!

Austatud istungi juhataja! Hea kõneleja! Jah, ma natukene võib-olla selles mõttes võtan hirmu maha, et täna on teine lugemine ja homme on kolmas ning mina isiklikult [seda eelnõu toetan] ja ma usun, et paljud minu fraktsioonikaaslased ka. See universaalpakett on päris hea päästerõngas, ma arvan, paljudele Eesti peredele. Kindlasti on ka selliseid vandujaid, kes on teinud seitsmeaastase lepingu karmimate tingimustega kui need, millega universaalpakett nüüd välja tuleb.

Aga minu küsimus on natukene ajendatud Valdo küsimusest. Meediast on läbi käinud, et ettevõtjatele on hakatud elektrilepinguid üles ütlema. Kas ei peaks riik kuidagi rohkem sekkuma ja hoidma kätt pulsil, et selliseid juhtumeid ei oleks, et energiamüüjad lihtsalt enda huvides ei kasutaks neid lepinguid selliselt ära?

Aitäh! Esiteks aitäh selle eelnõu toetamise eest! Ma arvan, et siin me oleme kõik ühes paadis, isegi kui [eelnõu] kohta on kriitikat ja ma saan aru, erinevaid arvamusi üle poliitilise välja. Lõppkokkuvõttes on selle lahenduse eeliseks teatav universaalsus ja võib-olla ka kiire toime, meelerahu andmine. Kas iga lahendus on parim? Ütleme nii, et poliitika ja seadused ei ole tihtipeale universaalsed mutrivõtmed, et nad kõigi mured lahendaksid, aga vähemalt osal [inimestel].

Nüüd, mis puudutab seda, et kui kellelgi on teised, paremad lepingud, siis nende paremate lepingute juurde nad muidugi saavad jääda. Olen minagi siin saalis vestelnud kolleegidega, kes ütlevad, et neil on ette tehtud fikslepingud, mis on soodsamad, ja küllap nad nende juurde jäävad. Kui inimeste lepingud on ebasoodsamad, kui nad on kuskil üldteenusel, siis nad tegelikult saavad üle minna sellele universaalteenusele.

Mis puudutab ettevõtjate poolt, siis ma olen ise seda jälginud ja kindlasti ka Konkurentsiamet saab jälgida turul toimuvat, seda, kuidas elektrimüüjad lepinguid käsitlevad. Nad saavad volitusi juurde. Aga see probleem minu hinnangul tuleb sellestsamast, mida Euroopa ja kogu maailm mõistab selle energiasõja käigus: on müüdud teatud hinnaga ette toodet, mille nii-öelda krediidi ulatust ei aimatud ette. Ettevõtjad minu meelest pigem teevad seda häda sunnil. See on minu arvamus täna. Ma ei oska öelda, võib-olla on seal ka pahatahtlikkust, võib-olla on liigset uljust, aga on arvestatud justkui normaalturuga. Normaalturul on teatud müügil teatud kasumid teatud ajal arvestatud, eks ju, ma eeldan. Ja nüüd on tegelikult hindade kõikumine läinud nii tohutuks, et lihtsalt ettevõtete krediidivõimekus ei kannata seda välja.

Mujal Euroopas ja teisteski riikides käsitletakse seda täiesti eraldi probleemina täna, et sellest energeetikasõjast või energia[hindade] kõikumisest ei saaks uut majandus‑ ja krediidiriski ettevõtjatele, kes hakkavad kukkuma. Eesti puhul ma ei taha midagi sünget ennustada ja Riigikogu saali lagi ei ole tume, aga ma ütleksin, et tõenäoliselt krediidivajadus ja turu kõikumine võib pigem vähendada elektrimüüjate võimet hakkama saada ja võib-olla mõned elektrimüüjad turult isegi eemale viia. Vähemalt ekspertide taju on praegu selline. Aga veel kord, eks aeg näitab. Eks aeg näitab, kuidas see läheb. Ent jah, ma arvan, et Konkurentsiamet peab jälgima turul toimuvat ja vajadusel andma ka signaale, kui seadusandjal on tarvis midagi ette võtta.

Aitäh ettekande ja küsimustele vastamise eest! Rohkem küsimusi ei ole. Läheme läbirääkimiste juurde. Martin Helme, palun! Vabandust! Kas Kalvi Kõval oli küsimus? Sõnavõtt kohalt? Selge. Martin Helme, palun!

Igaks juhuks palun lisaaega.

Palun, kaheksa minutit!

Aitäh, lugupeetud asespiiker! Head kolleegid! Mina küll ei ole selle eelnõuga rahul. Ma ei ole selle eelnõuga väga mitmel põhjusel rahul. Esiteks tuleb üle korrata üks väga selge asi. 200-eurone megavati eest elekter ei ole odav elekter. Ka 180-eurone megavati eest elekter ei ole odav elekter. Odav elekter oli meil paar aastat tagasi, kui me maksime peaaegu kümme korda vähem. Natuke üle 20 euro olid sooduslepingud. Kallis elekter paar aastat tagasi oli 40-eurone.

Nüüd tullakse meie ette seaduseelnõuga, kus kiivalt varjatakse, mis see hind lõpuks on. Aga noh, nagu sellist kantseliiti kasutades, indikatsioon on selline, et ta jääb sinna 180 euro kanti, võib-olla natuke rohkem, võib-olla natuke vähem. Ja ausalt, see tähendab, et meile müüakse ju põrsast kotis.

Kuidas me saame seda seadus[eelnõu] toetada, kui me tegelikult ei tea, mille me lõpuks saame. Jutt on sellest, et oi, Konkurentsiamet ei saa praegu neid arvutusi [teha]. Aga miks ei saa teha? Miks ta ei saa teha? See, missugune on sisendhind Narva elektrijaamades – kas see muutub tänase päevaga või kas see muutub homse päevaga? Mitte midagi ei muutu. Need numbrid on kõik olemas. Seda võiks meile ikka väga rahulikult öelda, missuguse numbrini nad on jõudnud.

Nüüd, me tegime selle eelnõu kohta mitu väga mõistlikku ettepanekut. Esimene, väga oluline, aga sellest räägitakse liiga vähe: me tegime ettepaneku laiendada universaalteenust mitte lähtudes sellest, kas need on kodumajapidamised või väikeettevõtted, vaid lähtudes tarbimise suurusest. Seda lubavad Euroopa direktiivid vabalt, mingit küsimustki ei ole. Saab teha tarbimise suuruse põhiselt, mitte selle põhiselt, kas on füüsiline isik või juriidiline isik. Euroopa direktiivide mõistes peaaegu kõik Eesti ettevõtjad on väikeettevõtjad. Nii et seda odavat, seda nii-öelda universaalteenuse elektrit saaks müüa väikeettevõtjatele igal juhul Eestis. Kohe saame teada, kas seda meie ettepanekut toetatakse või mitte. Mul on millegipärast tunne, et ei toetata, sest komisjonis hääletati see maha.

Nüüd, teine meie ettepanek, millest siin juba oli küsimuste-vastuste voorus päris palju juttu, on see, et elektri hinnast oleks vaja CO₂ hinna komponent välja võtta. Ma olen nõus sellega, mida Kristen Michal ütles ja mida ka majandusministeeriumi inimesed ütlevad: et selleks on erinevaid viise võimalik leida. Neid viise on võimalik leida! Kui teile meie sõnastus ei meeldinud, siis tulnud lagedale oma sõnastusega. Neid viise, kuidas saada CO₂ komponendi hind elektri hinnast välja, on võimalik leida. Teised riigid on seda teinud. Kui endal nupp ei noki, siis küsige sakslastelt – niikuinii me küsime kõiki asju sakslastelt, enne kui teeme. See jutt, et direktiiv ei luba ja ei saa teha – kellele te seda räägite? Tahtmises on küsimus, mitte saamises. Tahtmises! Me kõik saame aru, miks ei taheta. Sest CO₂‑kvoodi müük on tohutu tulu riigieelarvele. Meil peaaegu kahekordistub aasta lõpuks tegelik CO₂‑kvoodi tulu võrreldes sellega, mis me siin eelmisel aastal vastu võetud eelarves tuluna kirja panime. See ülelaekumine on sadades miljonites. Ja seda raha, loomulikult, kes seda krõbinat ikka välja tahab anda – see tuleb valitsusel ikka omale kõhu alla ajada, eks ju.

Jutt sellest, et poliitikud ei määra hinda. No andke andeks, mida me siin üldse siis teeme? Eesti on kõige rängemas majanduskriisis alates tervest iseseisvuse ajast üldse. Meie ütleme, et meie ei tea midagi, las Konkurentsiamet teeb. Nalja teete või? Mille eest meie siis palka võtame? Konkurentsiametil tuleb kahe jalaga seljas sõuda praegu, et nad teeksid sellise hinna, mis on õige, mis on päris. Me ju kõik teame, et elektrimüüja oskab sinna sisse tassida selliseid kuluosasid, et see 200 eurot megavati kohta tundub veel ikka odav. Loomulikult poliitikud peavad sekkuma sellesse protsessi! See on sama loll jutt nagu see, kui Martin Herem räägib, et ärge sekkuge riigikaitsesse.

Nüüd lihtsad numbrid, millest inimesed võiksid aru saada. 2020. aastal müüs Eesti Energia elektrit keskmise hinnaga – kokku aasta keskmine – 3,4 senti kilovati eest ehk 33,6 eurot megavati eest ja oli veel 20 miljoni euroga kasumis. Ja seal on veel CO₂‑kvoodi hind sees. Kui me võtame CO₂ kvoodi hinna välja, siis on ta isegi vähem, ja ikka veel Eesti Energia on kasumis.

Ja veel lihtsamad numbrid. Eesti Energia tootmisvõimsused peaaegu katavad ära kogu Eesti tiputarbimise. Eesti tiputarbimine on 1500 või isegi nõksa vähem kui 1500 megavatti – viimaste aastate tiputarbimine. Eesti Energia põlevkivi soojuselektrijaamade võimsus on 1400 [megavatti], tegelikult rohkemgi, aga neil on kogu aeg remondid. Nii et ei ole vaja meile mingit lambajuttu rääkida.

Kõige rohkem mind vihastab see lambajutt, kui räägitakse, et sõda on teinud elektri kalliks. Kallid inimesed! Kas Venemaa okupeeris ära meie põlevkivikaevandused, et meil ei ole enam oma maavara võimalik maast välja võtta? Või on selle maavara hind maailmaturul kuidagi hüpanud kuhugi? Ei ole ju! Ei ole! Ei ole ka Narva elektrijaamade töötajate palgad [üles] hüpanud, isegi ei ole inflatsiooniga koos kõndinud. Ei ole ka teinud Eesti Energia selliseid investeeringuid. Viimane korralik suurem investeering, mis tehti, oli siis, kui mina andsin neile korralduse uus õlijaam teha. Parim investeering, mis Eestis viimastel aastatel on energeetikas tehtud!

Kust see sisendhinna tõus tuleb? Jaa, täpselt sealt: CO₂ hinna tõus. Aga sellepärast me räägimegi, et CO₂ hinna komponent on vaja elektri [hinnast] välja võtta.

Mul on niisugune tunne, inimesed: meie Riigikogu saadikud ja meie valitsuse liikmed ja kogu meie ministeeriumide kamp lihtsalt ei taju, kui katastroofiline olukord Eestis on, milline paanika ja ahastus on inimeste hinges. Te lihtsalt ei saa vist üldse sellest aru. Me liigume mingisuguse ühiskondliku kollapsi suunas, kui me kohe midagi ette ei võta. 200-eurone elektri hind ei ole see, mida tuleb meile pakkuma tulla. Kui me teeme selle hinna nii, nagu vaja on, siis kaob iseenesest ära vajadus mingite toetusmeetmetega skeemitada. Seda pole vaja.

Riigieelarvesse laekub sel aastal tänu hinnatõusule [rohkem raha]: käibemaksu kasv, CO₂ kvoodi müügi kasv, Eesti Energia dividendide kasv ja kõik need muud asjad, ressursitasu kasv. Selle tagajärjel riigieelarve kosub suurusjärgus 1–1,2 miljardit. See on umbes sama suurusjärk, kui meil oleks tõstetud sotsiaalmaks 40% peale või käibemaks 35% peale. Sellises suurusjärgus kooritakse Eesti majandusest raha kokku riigieelarvesse. Ja siis meile räägitakse, pea õlal niutsudes, et ega riigieelarvest ei saa lõputult toetusi maksta, me siin niigi 200 miljonit maksame ära. See on ju inimeste mõnitamine. Mina küll seda eelnõu toetada ei saa, kui meie parandused sisse ei lähe. Aitäh! 

Aitäh! Taavi Aas, palun!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Eelnõust. Ma olen siin komisjoni esimehega nõus, et tegelikult komisjonis oli arutelu väga põhjalik. Kolme koosoleku jooksul seda eelnõu arutati, seda eelnõu parandati. See tegelikult näitab seda, et eelnõu ise, mis meieni jõudis, oli sellises küpsusastmes, et tahtis päris korralikku remonti.

Jah, teatud ulatuses see kindlasti Eesti inimesi aitab. Aga eelnõu probleemid. Ettevõtted on täiesti välja jäänud. Me tegime parandusettepaneku, et mikro‑ ja väikeettevõtjaid arvestataks. See ei ole paraku komisjonis toetust leidnud. Muide, see aitaks ka selle probleemi lahendada, mille siin üks kolleeg üles tõstis: et mis saab juhul, kui ettevõte on koduaadressile registreeritud. Kui mikro‑ ja väikeettevõtted oleksid sees, siis ei tekiks siin mingit juriidilist probleemi ja ei tekiks tulevikus mingeid vaidlusi. Ja ma ennustan, et neid vaidlusi võib päris palju tulla.

Kindlasti teine asi on see, et CO₂-vabad tootmisvõimsused on hinnaarvestusest väljas. See aitaks kindlasti keskmist hinda alla tuua. Ma arvan, et siin ei ole vabanduseks see, et see on börsiettevõte. Eesti Energial on seal enamusosalus. Ah jaa, üks asi veel, mis tuli siin küsimuste käigus välja, kui hea kolleeg Randpere küsis uue põlevkivijaama kohta. Tegelikult uus põlevkivijaam on tegemisel. Küll väga väikses osas annab ta energiat või elektrit, aga see on tegemisel ja see on seesama õlitehas, keemiatehas. Muide, tuletan meelde, et selle tehase vastu on Reformierakond väga võidelnud. Nii et ma arvan, et täna on teil põhjust natuke piinlikkust tunda, et selle vastu kunagi võideldud sai. Pigem oleks pidanud toetama.

Kokkuvõtvalt, eriti ettevõtjate koha pealt. Mis on viimaste päevade uudised? Mida räägib valitsus? Mida täna rääkis siit puldist hea komisjoni esimees ja mida on rääkinud ka Kaja Kallas ise? Keegi ei looda enam valitsusele – valitsus ise ei looda, komisjoni esimees ei looda, isegi Kaja Kallas ise ei looda. Kõik pöörduvad Ursula von der Leyeni poole, et Euroopast tuleb lahendus. Ursula, tule appi, me ise ei saa! Mis mõttes? Saame küll, isegi täiesti seaduslikult! Aitäh!

Kalvi Kõva, sõnavõtt kohapealt, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Head kolleegid! Meie fraktsiooni esimees Indrek Saar pidas siin esimese lugemise ajal väga põhjaliku kõne selle eelnõu headest ja väga headest külgedest. Jah, me peame mõnevõrra nõustuma [küsimusega], kas 200 eurot megavatt-tunni eest on elektri eest väike raha. Ei, see ei ole väike raha ja kui me oleksime juba aastaid tagasi kogu töö suunanud selle eesmärgi poole, kuhu me tänasel päeval liigume – et me  toodame elektrit vaid taastuvatest energiaallikatest –, siis me tõenäoliselt võiksime tänasel päeval rääkida tükk maad väiksemast elektripuudusest ja märksa madalamast elektri hinnast. Aga vähemalt siht on seatud ja me loodame, et ka see teine eelnõu, mis praegu on küll veel komisjonis, liigub sama kiirelt siin saalis edasi nagu see eelnõu siin meie laudadel.

Ma olen nõus, et väikeettevõtted satuvad samuti väga suure surve alla elektri hinna tõusu või selle nii kõrge elektri hinna tõttu tänavu talvel. Nii nagu komisjoni esimeeski mainis, valitsus ja koalitsioon tõsiselt mõtlevad, kuidas ka väikeettevõtjatele appi tulla. Mina isiklikult loodan siiralt, et neid läbirääkimisi kroonivad edusammud.

Ma olen kindel, et kõik meie fraktsiooni liikmed hääletavad lõpphääletusel eelnõu poolt. Ja kolleegidele ka suured tänusõnad, et me seda nii vajalikku eelnõu menetleme sellise tempoga, mille puhul tavaeelnõude korral oleks küsimärke väga palju, miks ikka ühel nädalal on kaks lugemist, nii teine kui kolmas. Ja peab ütlema, et komisjonis kahe lugemise vahel tehti väga-väga toredat tööd – ütlen seda siiralt komisjoni esimehele. Ja ma tegelikult ka Taavit tänaksin. Taavi oli väga asjalike küsimuste ja probleemitõstatustega komisjonis. Aitäh! 

Aitäh! Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Lugupeetud kolleegid! Ma mäletan väga hästi, kui aasta tagasi tõusis suvel korraks elektri hind 100 euroni megavatt-tunni eest. Kõik olid šokeeritud. 10 senti kilovatt! See tundus täiesti absurdne ja enneolematu, see hind tundus kõrge. Praeguseks oleme tunda saanud ja maksnud hinda peaaegu 5 eurot kilovatt-tunni eest ja ma ei suuda teinekord ära imestada, kuidas me selleni üldse oleme jõudnud, et me arutame seda nagu uut normaalsust või asja, millega me peame lihtsalt harjuma, kohanema, ja kus me ei saagi midagi teha.

Eelmisel kevadel, kui kõrgetele energiahindadele oli lisandunud ka sõda Ukrainas, oli selge, et mida päev edasi, seda kõrgemale tõusevad hinnad ning selle olukorraga ei tohi lihtsalt kaasa lohiseda, leppida ja üritada seda lahendada nii, et ühtegi olemasolevat süsteemi ei muuda või ühtegi hinnatõusu põhjustavat komponenti ei puutu. Seetõttu EKRE tegi juba kevadel väga põhjapanevaid ettepanekuid olukorra muutmiseks. Jah, me keegi ei saa muuta asjaolu, et Putin peab sõda Euroopas, Ukrainas. Üks selle sõja oluline jõuõlg asub Moskvas – just see osa, mis puudutab energeetikat. Aga ütlemata rumal on see tee, mille praegune valitsus ja tegelikult kogu Euroopa Komisjon on valinud.

Energia hinnad ja paradigma energeetikas olid muide muutunud juba enne, kui algas sõda Ukrainas. Kõige selle nimi on ideoloogiline rohepööre, ilusad utoopiad ja maailma päästmise retoorika, millega Ursula von der Leyen Euroopas võimule tuli ja mida ta kohe täiskiirusel hakkas ellu viima. See pidi olema taastuvenergeetika võidukäik, mille eesmärk oli täielikult tasalülitada, surnuks maksustada ja hävitada senine tehnoloogia ja teha ruumi uuele ärile.

Lihtsalt remargina: kui me räägime taastuvenergeetikast, siis paraku see ei ole taastuv. Ja seda ei saa nimetada ka energeetikaks, sest selles uues, väidetavalt neitsilikult puhtas, õilsas tehnoloogias kasutatakse taastumatuid loodusvarasid, mida kaevandatakse mastaapselt ja suures koguses emakese Maa põuest, kasutades seejuures lapstööjõudu, orjatööjõudu maailma vaestes riikides. Võetakse maha vihmametsi, et kätte saada ühte kindlat puuliiki, mille kiudu kasutatakse tuulikute labade [valmistamiseks]. Ning [tehnika] utiliseerimise komponent on sellest arvestusest üldse välja jäetud.

Seda ei saa nimetada ka energeetikaks, sest suvaliselt puhuv tuul ja põhjalaiuskraadide päikesevalgus ei taga meile stabiilset energiavoogu, mistõttu see ei ole 21. sajandi ja elektritsivilisatsiooni mõistes üldse energeetikaks nimetatav. Tõesti ei ole.

Lisaks kõigele on äärmiselt rumal rääkida säästmisest ideoloogia helge tuleviku nimel. Meie vanavanemad ja vanemad on meeletult rabanud selle nimel, et me võiksime elada soojuses, valguses ja heaolus. Ka fossiilsete kütuste kasutamise tehnoloogiad on muutunud tarkade inimeste koostöös ülimalt keskkonnasäästlikuks ning meil pole mingit vajadust keskkonna säästmise sildi all tsivilisatsiooni ja tehnoloogia saavutusi hävitada ja minna tagasi pimedasse keskaega, kus kehv hügieen ning külm ja nälg olid inimeste igapäevaelu pärisosa, muu hulgas ka lühikese eluea ja suure suremuse põhjustajad. Ja mis puutub roheideoloogide kliimakatastroofi juttu, siis kui see tulebki, siis pigem tuleb see rohepöördeks vajalike haruldaste maavarade mastaapse kaevandamise tõttu, mitte seniste töötavate ja kontrollitud tehnoloogiate edasikasutamise tõttu.

Aga kui minna tagasi kevadesse ja otsapidi ka selle eelnõu juurde, siis EKRE ettepanekud on kogu aeg olnud väga konkreetsed ja põhimõtteliselt elu muutvat lahendust pakkuvad. Eesti saaks pakkuda oma tarbijatele, nii kodutarbijatele kui ka kõigile ettevõtetele, Eesti Energia elektrit hinnaga 4 senti kilovatt. Ja seal sees on tootmiskulud, võrgutasud ja 100% kasumit. Tegelikult on see hind veelgi väiksem, 3–3,5 senti. Aga olgu.

Ma palun lisaaega.

Palun, kolm minutit lisaaega!

Anname Eesti Energiale pisut likviidsust lahkesti juurde. Ja kui nüüd selle universaalteenuse hinna kujundamisel Eesti Energia kirjutab kuluridadele sisenditeks midagi muud, siis vabandust, see on kriminaalne. Kui Konkurentsiamet ei vaata sinna pimedasse tuppa sisse ja laseb sellel juhtuda, siis on see kuritegu Eesti elanike ja ettevõtjate vastu.

Me ei pea kaasa minema Euroopa Komisjoni välja pakutud absurdsete kokkuhoiumeetmetega, CO₂‑kvoodi läbi õhu müümisega. Me ei pea sundima oma inimesi kodudes ja töökohtadel külmetama. Me ei pea lapsi koolides ja lasteaedades kampsunitesse ja villastesse sokkidesse toppima. Me ei pea oma külmkappe välja lülitama ja toitu rõdul kajakatega jagama. Meil on unikaalne võimalus see kriis ise oma ettevõtjate ja inimeste jaoks ära lahendada. See on poliitiline otsus.

Riigijuhi ülesanne ei ole mingi ideoloogia võidukäigu nimel piinata oma rahvast. Riigijuhtide ülesanne on teenida oma rahvast, tegutsedes igapäevaselt rahva heaolu, õnnetunde ja riigi majanduskasvu nimel. Meie ei ole kohustatud päästma Saksa majandust, mis oli vastutustundetult üles ehitatud Vene energiale. Ja me ei pea päästma Ursula von der Leyeni utoopilistest ettevõtmistest johtuvalt majanduslikku ja energeetilisse kuristikku sööstvat Euroopat. Aitäh!

Tõnis Mölder, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Head kolleegid! Kasutan seda klassikalist [ütlemist], et ega ma ei oleks tulnud siia pulti, kui ei oleks olnud midagi tarka öelda. Tarka on ikka alati öelda.

Alustame kõigepealt sellest, et see, milles valitsuskoalitsioon on kokku leppinud, et tehakse ära elektrituru reform ja tehakse eratarbijale universaalteenus, on tegelikult kiiduväärt. Ma arvan, et see, et seda teed on mindud, on kindlasti hea näide sellest, et eelmine valitsuskoalitsioon tuli raskel ajal, sellel hetkel, kui inimeste küttearved, elektriarved, gaasiarved olid ikkagi läinud kolm-neli korda kallimaks, tuldi inimestele appi, aidati. Ja ma arvan, et sellest eelmisest talvest võeti õppust, nii et tullakse välja sellise teenusega, mis on inimesele lähem, mis on bürokraatiavabam. Ja see on tegelikult õige.

Nüüd läheme kriitilise osa juurde. Elektriturureformiks seda eelnõu ega kogu seda tegevust nimetada kindlasti ei saa. See on lihtsalt ühe paketi väljatöötamine, mis on mõeldud ainult väike‑ ja kodutarbijale. Ettevõtjad, nii nagu ma olen aru saanud, jäävad pika ninaga, poliitilist tahet valitsuskoalitsioonis ettevõtjaid aidata ei ole, mis on tegelikult ääretult kurb.

Teine probleem, mida ma siin näen, on see, kus maal see hind fikseeritakse universaalteenuse puhul. Siin on öeldud küll, et see on Konkurentsiameti teema, Konkurentsiamet paneb selle paika, aga siin tuleb arvestada mitut erinevat aspekti. Kõigepealt tuleb minna selle juurde, et tõesti, kui see hind jääb sinna kusagile 220 euro juurde megavatt-tunni kohta – minister Järvan on siin täna või eile öelnud, et see jääb alla 200 euro megavatt-tunni kohta –, siis tegelikult, olgem ausad, see hind fikseeritakse ikkagi väga kõrgel tasemel. Ja nii nagu minister Järvan ka ise ütles ja rõhutas, see hind fikseeritakse tasemel, kus Eesti Energia saab jätkuvalt selle pealt kõrget kasumit.

Miks ma seda tahan eraldi siin rõhutada, on just nimelt see. Ma toon teile lihtsa näite. Eesti Energia kasuminumbrid: 2021. aastal 111 miljonit eurot, käesoleva aasta esimeses kvartalis 72 miljonit eurot, käesoleva aasta teises kvartalis 45 miljonit eurot. Ja see on puhaskasum. Ning arvestage sellega, et see kasum on teenitud olukorras, kus hind börsil ei olnud keskeltläbi fikseerituna kusagil seal 200 pluss kandis. Ehk need kasuminumbrid jäävad Eesti Energial enam-vähem samasse suurusjärku.

Ja mis kõige kurioossem: kui võrrelda teise kvartali numbrit 2022. aastal 2021. aasta omaga, siis tõus on olnud 557%. 557%! Ja seda ei maksa kinni mitte keegi kuskilt Saksamaalt või Kesk-Euroopast, selle maksab kinni meie oma Eesti inimene, meie oma Eesti ettevõtja. Ja kui räägitakse seda, et see teenus on kuidagi universaalteenusena inimesi aitav või toetav, siis pigem ma ütleksin selle kohta nii, et see on inimeste taskust vähem rööviv. See on suur probleem.

Nüüd, tulles ettevõtjate juurde tagasi. Jaa, ma arvan, et see, et Eestimaa inimesi aidatakse, on hea. Loodame, et sellest on abi, aga vaatame kõigepealt, millisena fikseerib Konkurentsiamet selle hinna. Ettevõtjad jäävad pika ninaga. Valitsus on öelnud väga selgelt, et ettevõtjatele tullakse appi, aga tullakse appi alles siis, kui kütteperiood on läbi ehk peale Riigikogu valimisi. Ma arvan, et need ettevõtjad, kes jõuavad selle abi selleks ajaks ära oodata, on tegelikult väga head ettevõtjad. Järelikult neil on puhvrit varasalve kogutud ikka kordades rohkem kui keskeltläbi keskmisel ettevõtjal. Me näeme tegelikult täna seda, et väga paljud ettevõtjad panevad oma uksed kinni. Nad ütlevad konkreetselt oma töötajatele, et ei tasu enam homsest tööle tulla, sest selliste elektrihindadega ei ole lihtsalt võimalik töötajatele palku maksta ja toimida kasumlikult. See on kindlasti sõnum siit valitsusele, et seda universaalteenust tuleks ...

Palun lisaaega.

Kolm minutit lisaaega.

... tuleks laiendada ka ettevõtetele. Selle ettepaneku kindlasti me teeme. Ma loodan, et siin hääletuses seda toetatakse. Sest veel kord, kui me seda täna siia sisse ei pane ja tuleme näiteks eraldi eelnõuga sellega välja, siis puhttehniliselt, arvestades seda, et parlament menetleb eelnõu circa kuu-poolteist või tänu tõhusalt töötavale majanduskomisjonile võib-olla natuke kiiremini, me peame arvestama sellega, et Konkurentsiamet peab selle hinna kinnitama ja see võtab [omakorda] vähemalt circa kuu kuni poolteist aega. Nii et veel kord: kui alles jõuludeks ulatatakse ettevõtjatele abikäsi, siis selleks ajaks on pooled Eesti ettevõtjad pankrotis.

Ja viimane teema, mida ma tahaksin puudutada, mis võib-olla ei ole konkreetselt selle eelnõuga seotud, aga siiski haakub teemaga, on see, et jah, valitsus tuleb appi inimestele, kes kasutavad gaasi, valitsus tuleb inimestele appi, leevendamaks toasooja hinda, valitsus tuleb appi, aitamaks inimesi kõrgete elektriarvete puhul – ma küll ütlen veel kord, et on võimalusi teha seda olulisel määral rohkem –, aga valitsus ei aita inimesi, kes kasutavad ahjukütet, puid. See jutt, mida valitsus räägib, et ei tea, mis seal mustal turul toimub, tädi Maali on ostnud sularaha eest onu Kaidolt küttepuid ... No kuulge, kui te tahate inimesi aidata, siis läbi kohaliku omavalitsuse on seda võimalik teha. Küttepuude hinnad on läinud kaks-kolm korda kallimaks. Miks te karistate neid inimesi, kes ikka ja jätkuvalt kasutavad küttepuid selleks, et saada toasooja, ja soosite neid inimesi, kes on ostnud endale kalleid nii-öelda küttevahendeid? Ma arvan, et see on ebavõrdne kohtlemine ja seda kindlasti ei tohiks soosida.

Veel kord, ma arvan, et tuleb tulla appi selles raskes hetkes ka nendele inimestele, kes kasutavad toasooja saamiseks küttepuid. Nii et siin ma ootan valitsuselt kiiret sammu ja ma tegelikult tean, et ka Isamaa Erakonnast head kolleegid on seda nii-öelda vaimujõudu endas näidanud. Aga kahjuks vaid kuni sinnamaani, kuni saadi valitsuskoalitsioonis need allkirjad alla. Peale seda see initsiatiiv kadus.

Nii et ma veel kord koputan teie südametunnistusele. Ma loodan, et te tulete selle initsiatiiviga ikkagi uuesti siia suurde saali, sest see on oluline sõnum, mida tegelikult Eestimaa inimesed ootavad.

Lühidalt kokku võttes veel kord: ma arvan, et see eelnõu on pool rehkendust, aitab ära hoida meil need väga kõrged elektrihinnad, aga see ei kompenseeri kindlasti senist elektri hinna tõusu. Ja ma veel kord rõhutan: see universaalteenus on Eesti Energiale kasumlik ja Eesti Energia ei anna Eesti inimestele mitte midagi niisama, vaid ikka Eesti inimeste taskust võetakse see riigi kasum. Aitäh!

Aivar Kokk, palun!

Hea juhataja! Head kolleegid! Alustame sellest, mis on tehtud ja mis on tegemata. Täna peaks tegema aplausi Juhan Partsile, et meil on Auvere. Aastaid on üks mees saanud peksa selle eest, et põlevkivist elektrit toodetakse. Kui Auveret ei oleks, siis me ei räägiks üldse elektri hinnast sellisena, nagu me täna räägime.

Teine pool on see, mis on ka täna siin nii mõnegi ettekandja suust läbi jooksnud: et paljud asjad on viimase 10–12 aasta jooksul tegemata jäänud. Me ei ole ehitanud ühtegi tuuleparki. Mitte ühtegi! Ja ma julgen kõva ja selge häälega öelda, et tegelikult on selle taga olnud praktiliselt üks ametnik või kaks ametnikku – mitte poliitikut, poliitikud on lihtsalt ametnikke uskunud –, ja need otsused on peatatud. Ka ehitusload, mis olid antud, ühel hetkel peatati. Ja ime, oh ime! See aasta on need kõik uuesti avatud. Äkki kadusid kõik need probleemid ära. Iseenesest? Ei taha uskuda.

Siis me kuuleme iga päev Eleringilt, et Eestis on varustuskindlust küll ja küll. Usk naabrite abil hoida endale energiat on tore. Aga kui on kriis, siis nagu me koroona ajal nägime, kui maske taheti, ei tulnud neid naabritelt midagi enne, kui enda vajadused olid rahuldatud. Sama on ka energiaga.

Räägime täna kõrgetest energiahindadest ja tegelikult ma olen nõus nende eelkõnelejatega, kes ütlevad, et elektri hind ei ole täna küll seotud otseselt sõjaga, vaid meie naabritega ja meie enda  kas tehtud või tegemata otsustega. See, et Läti ja Leedu on oma elektritootmise pannud ühte korvi ja gaasi peale, on üks tõsine põhjus, miks meie regioonis elektri hind on nii kõrge, nagu ta on.

Teine põhjus on see, et Eleringil on ka kohustus garanteerida seda, et kui homme Vene poole pealt elekter välja lülitatakse, siis võrk kokku ei kuku. Ehitati kolmas kaabel, kõrgepingekaabel Eesti ja Läti vahele. Täpselt kahe päeva pärast hakkas Eestis elektri hind tõusma. Ühelt poolt õige otsus. Peab olema kindlus, et elektrivõrk kokku ei kuku. Teiselt [poolt] on lihtne küsimus, [miks me] sõela, millel oli auk juba enne – me teadsime, et elektrit ei ole piisavalt –, tegime ühe augu juurde, enne kindlustamata, et sõelale ikka vett juurde tuleks ehk elektrit tuleks.

Martin ütleb, et meil üks asekantsler ütles, et me toodame elektrit piisavalt, ka tipukoormuse toodame ära. Paberi peal tõesti on see nii. Kui samal päeval on tuult, kui samal päeval on päikest ja mitte ühtegi põlevkiviahju remondis ei ole, siis praktiliselt on see võimalik. Aga elu on näidanud seda, et kui väljas on 20 kraadi külma, siis päike paistab heal juhul kaks tundi, aga tuult ei ole üldse. Ja päike sel päeval ei anna elektrit. Kellel on päikesepatareid, teavad väga hästi, et kolm kuud on sellist nutust aega, ei tule seda elektrit sellisena, nagu tahaks. Need on need otsused, mis on tegemata.

Kui Isamaa eelmine aasta tänaseks juba ...

Kolm minutit, palun.

Kolm minutit lisaaega, palun!

... 13 kuud tagasi elektrituruseaduse [muutmise] eelnõuga siia saali tuli, ei olnud meie eesmärk selline, nagu ta täna on. See on kompromiss tänases koalitsioonis. Jah, meie eesmärk oli, et CO₂ siin elektri hinnas ei oleks. Läbirääkimiste tulemusel selgus, et kui CO₂-kvooti Euroopas tehti, siis arvati, et see hind on suurusjärgus kuni 25 eurot. Sel hetkel oli CO₂ [hind] 75 [eurot], võtsid 25 ära, jäi 50 eurot ja see 50 eurot on see, mis selle eelnõuga kaasneb, et kompenseeritakse inimestele elektri eest 1. oktoobrist märtsi lõpuni.

Milliseks see hind kujuneb – olen ka eelkõnelejatega nõus, et tegelikult see hind oleks võinud olla rahulikult ammu kokku lepitud. Ja kui siin tuleb täna uudiseid, et Eesti Energia juhid lastakse märtsis, kui leping [lõpeb], lahti ja kõiges on süüdi Eesti Energia, siis ma pean tunnistama, et Eesti Energia ei ole selle hinna tõusus ju absoluutselt süüdi. Ei ole Eesti Energia selles süüdi, et Elering ei lasknud Tootsi tuuleparki ehitama hakata ja käis kaks aastat kohut. Ei ole süüdi Eesti Energia selles, et Elering ehitas kolmanda kaabli ja kõrgem hind jooksis Lätti ja Leetu ja seoses sellega Eesti hind tõusis palju rohkem kui Soomes. Soome kaabel ei lase nii palju voolu läbi, et jätkuks kõigile kolmele Baltimaale.

Aga sealtpoolt ei juhtu mitte midagi. Süüdimatult ütles eelmine nädal üks Eleringi juhtidest, et mitte midagi ei juhtu, kui vesi tammist alla lastakse ja Venemaa lülitab elektri välja. Küll naabrid aitavad! Huvitav, millised naabrid? Kas need, [kelle puhul siis], kui hind tõusis 4000 euro peale, selgus, et Läti ja Leedu oma gaasiturbiine tööle ei pannud?

See eelnõu päästab hetkel paljusid Eesti kodusid, just neid kodusid, kes on aastaid olnud börsil. See eelnõu näiteks ei päästa minu kodu, sest mina olen kõik need aastad olnud fikseeritud hinnaga. Ma usun, et see universaal[teenuse] hind ei suuda nii madalale minna, kui mul veel aasta jagu elektri hind on. Aga täna me peame kõik tegema selleks, et oma kodusid ja samas ka oma ettevõtjaid päästa. Kui sa kodus saad veel mõne ukse kinni panna ja kütta ühte või kahte tuba, siis ettevõtetes, tööstuses teatud tootmise juures ei ole võimalik kraane kinni keerata. Näiteks toiduainetööstuses on ühel hetkel vaja gaasi, ühel hetkel elektrit.

Ja see eelnõu on see, et parem pool muna kui tühi koor. Mul on hea meel, et seda menetleti kiiresti. Ja uskuge Isamaasse, sest Isamaa on 12 aastat andnud lubadusi ja oma lubadused alati täitnud. Ka see elektrituruseadus. Alati saab paremini. Olen kõikide oponentidega nõus, et veel paremaks saab  [seda teha], hinda saaks veelgi alla. Ma kindlasti loodan, et kahe nädala pärast, kui siia tullakse riigieelarvega, siis on seal selgelt kirjas, kuidas toimub ka ettevõtete toetamine elektri‑ ja gaasienergia eest [tasumisel] sellel talvel. Aitäh!

Annely Akkermann, palun!

Palun lisaaega.

Kolm minutit lisaaega.

Tere õhtust, head kolleegid! Energiavarustuskindlus füüsilises ja rahalises mõttes on üks põhilisi elanike ootusi riigile ning demokraatia eeltingimus. Kõik see on üldteada. Kõik see on hästi teada ka Putinile, kes esiteks sõjaks valmistudes tekitas tugeva sõltuvuse odavast Vene gaasist ja elektrist ning lõpuks hinnaga manipuleerides tõmbas eurooplaste taskust sõjakassa raha täis. Eesti ja teised Euroopa riigid peavad lühiajalises plaanis toime tulema kõrgete hindadega ning pikas vaates investeerima enda isevarustamise võimekusse, et vabaneda sõltuvusest nende riikide toormest ja energiast, mille arusaamad naabrite iseseisvusest on demokraatlikest lääneriikidest erinevad.

Energia ja toorme hindade tõus ning inflatsioon on sõja majanduslik kaja. Eestis ei ole mõtet süüdistada üksteist ega Nord Pooli elektribörsi hinnatõusus. Me ei ole sõda valla päästnud, aga me peame selle mõjudega kohanema. Valitsuse, Riigikogu ja ühiskonna ees laiemalt seisab vajadus uues olukorras toime tulla ning selleks tuleb leida nii kiireid lühiajalisi kui ka pikaajalisi strateegilisi lahendusi.

Esimene ja kõige kiirem samm on elektri kui universaalteenuse juurutamine kodutarbijatele. Euroopa [Liidus] reguleerivad kodutarbijate [makstavat] hinda pea pooled liikmesriigid ja igaüks on selleks välja töötanud erinevad meetmed. Eesti meetmed ei ole kindlasti ainuvõimalikud. Praegune meetod on seotud põlevkivienergia tootmisega ja selle hinna kujunemisega.  Teisiti näiteks oleks riigil võimalik osta elektrit turult vähempakkumiste teel ja müüa seda kodutarbijatele määratud hinnaga. Ma ise oleksin eelistanud kindlasti viimast varianti. Niimoodi suunaksime riigi toetuse nii kodutarbijatele kui ka taastuvenergia tootjatele, väldiksime süsinikuheidet ning selle eest tasumist.

Keskpikas perspektiivis, lähima kolme kuni viie aasta jooksul on oodata mitme tuulepargi valmimist. Kõrge elektri hinna tingimustes seisab meeles, et kõige parem energia on kokkuhoitud energia ja paremuselt järgmine isetoodetud energia. Järgmisel kolmel kuni viiel aastal peab riik toetama hoogsalt hoonete soojustamist ja investeerima elektrivõrku, et kõik soovijad saaksid liituda mikrotootjate pakettidega, makstes mõistlikku liitumistasu. Ja on teada, et riik selles suunas aktiivselt tegutseb. Esimesed toetusprogrammid on välja töötatud, 8 miljonit eurot on Elektrilevile eraldatud. Tõsi, see ei juhtu kiiresti, aga kolme kuni viie aasta jooksul on edasiminek kindlasti märkimisväärne.

Me armastame vabadust, ka vabadust osta Soome õlut ja müüa Eesti kilu, vaba turumajandust, kaupade ja teenuste vaba liikumist. Vabal turul tekib hind ostja ja müüja kokkuleppel ja igasuguse hinna toob alla nõudluse vähendamine või pakkumise suurendamine. Ka elektri hinna toob pisut alla nõudluse vähendamine, aga hinna toob põhimõtteliselt alla pakkumise oluline lisandumine. Ja kui me tahame jälle nautida elektri hinda 40 eurot megavatt-tunni eest, siis tuleb oluliselt pakkumist suurendada, nii et Venemaa poolt äravõetud või meie poolt loobutud Venemaa energia asendataks meie endi toodetud energiaga.

Ma ei saa nõustuda minister Kristjan Järvani öelduga riigieelarve kontrolli erikomisjoni istungil, et elektri universaalteenuse pakett on sellepärast nii hea, et vähendab Eesti Energia kasumit. Tõsiselt või? Eesti elektritarbijatele ei tee muret mitte Eesti Energia kasum, vaid elektri hind nende arvetel. Piirhinna kehtestamine, mis on olemuslikult universaalteenuse majanduslik sisu, ei too turule juurde ühtegi kilovatt-tundi elektrit. Universaalteenuse pakett on nagu žgutt, mis võimaldab ellu jääda, kuid üksnes lühiajaliselt.

Pikaajalisi investeeringuid ja kokkuhoiumeetmeid igasugune hinna piiramine hoiab tagasi. Kui piirhind jääb pikalt paika, läheb olukord ikkagi lõpuks hapuks. Pikas perspektiivis tuleb välja arendada meretuuleparke, salvestusvõimalusi ja ühendusi. Ainuüksi Liivi lahel on nii palju tuult, et see suudaks toota kogu Eestis vajaliku elektrienergia, luua käivet suurusjärgus miljard eurot aastas, kui hind oleks näiteks 100 eurot megavatt-tunni eest. Veelgi enam, meretuuleparkide kasutuselevõtt põletab elektri hinda kahest otsast: ühest otsast turule hulgaliselt elektrit pakkudes tooks seal hinna alla ja võimaldaks ettevõtetel tõsta konkurentsivõimet, teisest otsast toetaks kohalike omavalitsuste ja riigi eelarvet kümnete miljonite eurodega. Salvestustehnoloogiad võimaldavad siluda elektri hinna kõikumisi.

Universaalteenuse pakett praegusel hetkel on õige asi õigel hetkel, aga tõesti ainult loetud hetkedeks. Head kolleegid, Reformierakonna nimel palun toetada selle eelnõu teise lugemise lõpetamist ja samuti toetada eelnõu homsel kolmandal lugemisel. Aitäh!

Kristen Michal, palun!

Hea juhataja! Head kolleegid! Ma lisaaega ei küsi, kuna ma juba enne rääkisin pikalt. Ma püüan hästi lühidalt mõne asja ära parandada.

Hea kolleeg Martin Helme ütles, et me ostame põrsast kotis. Me ei osta põrsast kotis, seadusandja määrab mehhanismi, mille alusel Konkurentsiamet teeb oma tööd. See ettekujutus, et poliitikud asuvad hinda määrama – see on ikkagi üsna libe tee. Ma ei tea, kas seda isegi enam vasakpoolsuseks saab nimetada, aga see on ikka väga libe tee, kui me kehtestame end hinnakontrollikomiteena. See jäägu Riigikogust küll väga kaugele.

Teine asi. Martin mainis ka seda, jättis mulje, justkui kuskil oleks tohutud CO₂‑tulud – mis ka on – ja kuri valitsus istuks seda kassat hoides kapi taga ega tahaks inimesi aidata. Endise rahandusministrina ta peaks muidugi väga hästi teadma, et kõik, mis tuleb, kulutatakse ära ja osa jääb puudugi. Riigieelarve on defitsiidis. See tegelikult tähendab seda, et kõik, mis tuleb, ja rohkemgi kulutatakse ära. Osa läheb CO₂‑meetmetesse, osa näiteks peretoetustesse – kuhu iganes. Tegelikult see, millega riik või valitsus või kes tahes poliitikud saavad maksumaksjaid aidata, ikkagi on piiratud maksumaksja ja riigi varade summaga.

Ma veel kord rõhutan, et kuskil ei ole mingit illusoorset summat, ettevõtete kasumit, riigile kuuluvaid ettevõtteid, CO₂ rahasid, mida riik ei kasutaks. Tegelikult kasutab ja riigieelarve miinus näitab kõige paremini, et valik on kaldu pigem selle poole, et välja läheb rohkem, kui sisse tuleb.

Tiputarbimise kohta [ütlen], et jah, see on teoreetiline, aga ma lihtsalt mainiksin ära, et ERR vist avaldas hiljuti just nagu tellitult uudise, et tiputarbimise katmine pigem põhineb Eleringi hinnangul või ülevaatel. Pigem on see paberlik, reaalsuses kõik võimsused tipukoormusel sellisel juhul ei tööta. Aga veel kord, see on pigem selline retoorika argument kas ühte‑ või teistpidi.

Kolleeg Aas ütles muidugi seda, et keegi enam valitsuse peale ei looda. Ma lihtsalt nii palju kolleeg Aasa parandan, et siin kõnedes ja tekstides viidatakse Euroopa Komisjonile just seetõttu, et Euroopa Komisjon otsib üle terve Euroopa praegu küsimustele vastuseid ja pakub omapoolseid rakendusmehhanisme ja lahendusi, kuidas seda energiaturgudel tarbijateni jõudvat hinnasõda või energiasõda valutumalt lahendada.

Nagu kolleeg Annely Akkermann mainis, üks meie ülesanne on lahendada see mure täna tarbijatele, eraisikutele, võimalusel ka ettevõtjatele. Ja sealt edasi tegelikult paralleelselt peavad käima kõik needsamad tegevused, mis toovad soodsamaid‑moodsamaid energeetikavõimsusi. Sest veel kord: universaalteenuse hind, mis tuleb nendest jaamadest ka Konkurentsiameti kontrollituna, tõenäoliselt kahe, nelja või viie aasta pärast jääb selgelt alla sellele, mida uued tootmisvõimsused pakuvad. See tähendab seda, et tarbija hakkab turult saama odavamaid võimalusi.

Nii et lõppkokkuvõttes need sammud on tehtud, need on [tehtud] erinevate valitsuste ajal. Eks igaüks oskab ennast kiita ja teisi laita. Aga kokkuvõttes on tänane eelnõu just selle jaoks, et inimesed saaksid meelerahu, saaksid ühe võimaluse energia hinna määramiseks ja tuleksid sellest kriisist tervemana läbi. Kõik muud lahendused, ka pikemad lahendused on kas töös või loodetavasti jõuavad meie lauale üsna varsti. Aitäh!

Heiki Hepner, palun!

Paneme kohe kolm minutit lisaks. Võtsin hea kolleegi nõu kuulda.

Kolm minutit lisaaega. Palun!

Head kolleegid! Tõepoolest, see eelnõu, mida me siin praegu arutame, on elektrienergia, võib rahulikult nimetada, kriisi lahendamise esimene samm. Universaalteenuse me tõesti kehtestame, nagu siin on [öeldud], meelerahu andmiseks, kindlustunde loomiseks, börsikõikumiste vältimiseks, volatiilsuse lõpetamiseks ja nii edasi. Selles kontekstis on see lausa hädavajalik. Ja etteruttavalt öeldes ma loodan samuti, et Riigikogu enamus toetab seda. Kui me seda ei teeks, siis me lükkaksime – see [väljend] tuli vist küll opositsiooni poole pealt – Eesti riigi tundmatusse kuristikku. Selles mõttes astume julgelt selle sammu.

Aga ma vaataks natuke laiemalt elektrienergia kriisi ja käsitleks paralleelselt ka mõningaid teisi teemasid. Kõigepealt, tõesti, olen väga nõus kolleeg Michali jutuga, et Konkurentsiamet sõltumatu institutsioonina peaks ikkagi olema see, kes hinna kehtestab. Ja ma väga loodan, et nad vaatavad sellesse tõsiselt sisse. Mõningatel juhtudel on nad seda ka varasemalt teinud ja hind, mis on tulnud, on tõesti õiglane, ei ole üleliia kasumlik.

Teisalt ei saa ka ütelda, et Eesti Energia ei peaks üldse kasumit teenima. Tõepoolest, nende kasumimarginaali [kasutades], mis on praegu selle teenuse puhul ette nähtud 7,9%, peaks ju teenindama ka investeeringuid. Nii et selles kontekstis on mõistlik tasuvus igati asjakohane.

Aga nüüd natukene laiemalt. Jah, Isamaa on ka olnud seda meelt, et tegelikult CO₂ tonni hind, mis on läinud vahepeal väga kõrgeks ja nüüd on kriipsukese allapoole tulnud, peaks olema mitte rohkem kui 25 eurot tonn. Tegelikult selle nimel tuleb tegutseda. Ja võib ka ütelda seda, et isegi kui inimestele makstakse 50 eurot tagasi, ei jõuta päris hinnani 25 eurot tonn, aga peaaegu sinnani. See vahe saab nibin-nabin nagu ära kaetud. Aga [oleks hea], kui meil ei oleks mõtet seda tsirkust teha, vaid see oleks üle Euroopa paigas. Me peaksime selle nimel kindlasti tööd tegema.

Teine, mida me vaieldamatult peame tegema – ma rääkisin, et tegemist on esimese sammuga, teine samm selgelt on ettevõtjate aitamine. Universaalteenus mikro‑ ja väikeettevõtjatele tuleks kohe pärast selle eelnõu heakskiitmist töösse võtta. Ja loomulikult tuleks ka pidada  [nõu] ja teha plaan, kuidas me saame aidata oma olulisi suurettevõtjaid, kelle jaoks on elektrienergia oluline kulukomponent.

Ning kolmas suurem plokk, millest samuti ei saa mööda vaadata, on elektribörs. Me räägime küll universaalteenusest, mis [tähendab], et me oleme ennast lahti sidunud sellest volatiilsest, kõikuvast ja kohati täiesti ebamõistlikust hinnast. See tõesti on jõudnud ka 4000 [euroni] ja kogu see loogika on olnud äraspidine. Kogu see elektribörsi nihukene ebakindlus, arusaamatu arhitektuur, hinnakujundus tuleb lahti võtta ja niimoodi kokku panna, et see tunduks mõistlik mitte ainult ühele-kahele inimesele riigis, vaid ikkagi enamusele. Kes tahab, peab selle toimimisest ikkagi aru saama.

Ja tõesti, võib-olla siin on paslik parafraseerida meie presidenti ja ütelda, et elektribörs ei tohiks toimida nagu mutiauk, kuhu [miski] läheb sisse ja keegi aru ei saa, mismoodi see sealt välja tuleb. Sellist musta auku börsi kontekstis tuleb vältida. Ma soovin jõudu kõigile, kes sellega praegu tegelevad, sealhulgas Konkurentsiametile.

Ja nüüd võib-olla mõned märksõnad veel. Eks see on see traditsiooniline opositsiooni kriitika koalitsiooni pihta. Aga Isamaa on eelmisest sügisest saati teinud ettepanekuid, kuidas meie elektriturgu korrastada, parandada, et see oleks tarbijale arusaadavam ja [toetavam]. Ent tõesti, olles opositsioonis, ei olnud seda võimalik saavutada. Nüüd siis koalitsioonis olles ütleksin siiski veel kord: täna on meil kolmas korraline istungipäev ja me oleme jõudnud selle eelnõuga teisele lugemisele. Sellist menetlemist loomulikult on asjakohane oodata nihukeste seaduseelnõude puhul ja nihukese olukorra puhul, aga eelmine valitsus veeretas [palli] sügavasse talve, enne kui jõudis teatud lahendusteni.

Ja lõpetuseks ütlen oma heale kolleegile Tõnis Möldrile, kes siin viitas, et me ei ole küttepuid [kasutavatele] inimestele appi tulnud, kuigi küttepuude hind on üle mõistuse kõrge. Tõepoolest, olen ka seda meelt, et ka see komponent tuleks võtta lauale ja vaadata, kuidas me saaksime aidata neid inimesi, kes kasutavad küttepuitu. Aga siin peaks Tõnis Mölder ikka sügavalt peeglisse vaatama, punastama ja tõdema: "Kes tegi? Ise tegin." Tema oli see  keskkonnaminister, kes vähendas riigimetsa raie mahtu.

Tõesti, keskkonnaministri portfell on olnud Keskerakonna käes ja ei saa mööda vaadata sellest, et 50 000 hektarit metsamaad pandi majanduse [mõttes] kinni, vähendati kevadsuviseid raieid. Euroopa Liidus on Eesti ainukene riik, kes nii radikaalseid samme astub, ja seda tõesti sõjatingimustes, võiks ütelda. Meie lähinaabrid lätlased ja soomlased on saanud aru, et kasvavat puud ei saa ahju panna. Ja tõesti see, mida on vähe, on kallis. See siis remargina veel siia juurde.

Aga tõesti, võtame selle eelnõu vastu, tegeleme ettevõtjatega, tegeleme CO₂ [hinna] alandamisega ja tegeleme ka börsi arusaadavamaks muutmisega. Aitäh!

Aitäh! Tõnis Mölder, kas repliik?

Aitäh, hea istungi juhataja! Tõesti, eelkõneleja mainis mind oma kõnes ja oli hea võimalus siia tulla ja saada veel kord mõnda asja täpsustada. Alustuseks tahan öelda eelkõnelejale seda, et see on tühi ootus või lootus, et tullakse ettevõtjatele appi. Reformierakond on öelnud, et nemad ei taha ettevõtjaid aidata, nemad ei soovi sellesse teemasse panustada. Ja kui Isamaaliit jääb lootma, et valitsuskoalitsioonis leitakse sellel teemal üksmeel, siis tegelikult seda soovi ei ole. Poliitiline tahe puudub.

Teine teema, mis puudutab just nimelt küttepuid, veel kord: seda kompenseerimist tuleb alustada täna, nüüd ja kohe. Homme on juba hilja, homme käib kütteperiood juba täie [hooga]. Inimesed on selleks talviseks perioodiks küttepuud ära ostnud. See ostmine on tehtud nüüd, seda ostmist ei tehta järgmise aasta kevadel. Järgmise aasta kevadel hakatakse varuma juba ülejärgmise aasta talve küttepuid. Nii et siin tuleb omavalitsustele kiirelt appi tulla.

Minu ettepanek on tõesti see. Isamaaliidus, kelle poolt, ma tean, tegelikult see algatus on tulnud, on üks hea kolleeg, kelle nime ma meelega hetkel ei maini, aga kes on seda eelnõu omalt poolt väga jõuliselt vedanud. Tegelikult ta saab täna teha ettepaneku selle eelnõu [lugemine] katkestada ja tulla siia muudatusettepanekuga, et tõesti universaalteenuse alla läheks omavalitsuste kaudu ka küttepuude [hinna] kompenseerimine. See tundub igati mõistlik, sest Eestis on jätkuvalt majapidamisi, kus on soojakoldena kasutusel ahi, mille tarbeks kasutatakse küttepuid. Kui Isamaa tõesti hoolib nii enda erakonna liikmetest kui ka Eestimaa inimestest, siis täna on see võimalus seda näidata. Aitäh! 

Aitäh! Henn Põlluaas, palun! 

Austatud eesistuja! Head kolleegid! Ma kuulan siin seda koalitsiooni hosiannat, kuidas nemad on tulnud päästma Eesti rahvast, kuidas nemad lahendavad probleemi. Kas te ise ka saate aru, kuivõrd totralt ja valelikult ja võltsilt see kõik kõlab? Sest see ongi totter, valelik ja võlts. Mulle tuli meelde nõukogude aeg, kui poeletid olid tühjad, inimestel ei olnud süüa. Mäletan, kuidas Õismäe ühes kaupluses  – ABC‑d või mis need seal olid – oli 20 meetri pikkune lihalett ja seal olid ainult sea nahatükid niimoodi laotatud suure vahega. Inimestel ei olnud midagi osta, süüa ei olnud.

Täna on olukord hoopis teistsugune. Ükskõik kuhu poodi te lähete, kaupa on külluses. Üks isuäratavam asi teise otsa. Aga inimestel on sama probleem: ei saa osta. Raha ei ole. Valitsus on oma rohepöördega, Euroopa Liit oma rohepöörasusega keeranud majanduse pea peale ja tuksi ja energia hinnad lakke. Eestis aga on inflatsioon kolm korda suurem kui mujal Euroopas.

Teie tulete ja ütlete, pudistate midagi inimestele, et me lahendame probleemi. No andke andeks, see on täpselt samasugune probleemi lahendamine, kui timukas paneb hukatavale köie kaela ja siis ütleb: "Oi-oi, kulla mees, ma vaatan, et see taburet sul jalge all on natukene liiga kõrge." 40 sentimeetrit või 50 sentimeetrit. Me mõtleme selle all tegelikult eurosid, eks. Võtame natukene madalamaks selle, ja probleem on lahendatud. Issand, kui tore, vaata kuidas me tuleme teile appi! 

Aga appi ju tegelikult ei tule, sest te ei tegele probleemiga. Te tegelete tagajärgedega. Tuleb tegeleda probleemiga, elektri hind alla tuua, ja sellega kaob probleem. Ei ole vaja enam mingisuguseid kahtlasi toetusskeeme ja sellega saavad toetatud nii meie inimesed kui meie ettevõtlus. Hinnatõus peatub, inflatsioon peatub, me saame minna tagasi normaalsusesse. Aga selleks puudub igasugune tahe.

Te teete mingisugust tsirkust ja lollust siin, selle asemel et tegeleda probleemiga. Ma usun, et teil peaks olema ikkagi nii palju neid häid halle ajurakke, et saada aru, et kõik see, mida te siin teete, on täiesti mõttetu. Sellega te ainult suurendate inflatsiooni, suurendate probleeme, jättes samal ajal kõrvale kõik igasugused muud asjad, mis vajavad lahendamist: lisaks elektrile gaasi hind, küttepuude hind. Suurem osa meie majapidamistest kütab küttepuudega. See ei huvita teid. Las istuvad pimedas ja külmas ja näljas. Lihapoodi ju enam inimestel asja ei ole. Ja las meie ettevõtted minna pankrotti, neid me ei toeta. Las aga inimesi koondatakse, las inimesed jäävad töötuks. Ma ei tea, kas siis on teil hea või? Kas tõesti siis on teil hea?

Meie kõikide ülesanne, kõikide erakondade, kõikide Riigikogu liikmete ülesanne ja kohustus on seista oma rahva eest, mitte mingisuguste pööraste, idiootlike ideoloogiate eest, mis on meid sellesse olukorda viinud. Sellepärast et tänases energiahinnas ei ole mitte üht grammi mingisugust majandusloogikat ega turusituatsioonist tingitud olukorda. See on kunstlik, see on ju kõik kunstlikult tekitatud.

Palun lisaaega.

Kolm minutit lisaaega, palun!

Siin on need CO₂‑kvoodid, siin on Nord Pooli börsi hullused – täielik mõtlematus tuleviku suhtes, perspektiivide suhtes. Ja see ei ole mitte alles täna tekkinud, see on ju pikka aega olnud.

Ja siis püütakse seda kõike veelgi hullemaks ajada, kui öeldakse, et me peame kõik sada protsenti minema varsti taastuvenergiale üle. No küll on tore! Aga mis sa siis teed, kui tuult ei ole? Mis sa siis teed, kui päike ei paista? Ma käin kalal muuseas väga tihti Lahepere lahel ja sealt on näha need Paldiski tuulikud. Isegi kui tuul on 5–10 meetrit sekundis, need pahatihti lihtsalt seisavad või ainult üks nendest mitmekümnest pöörleb. Ja siis ma olen vaadanud seda börsihinda ja mõelnud, et huvitav küll, kas see on kuidagi korrelatsioonis. Kui hind on kõrge, siis nagu väga ei taheta seda elektrit jahvatada. See ongi ju neile kasulik.

EKRE on pakkunud häid ideid, häid mõtteid ja väga lihtsaid lahendeid, kuidas energia hinda alla viia, kuidas me sellest kriisist välja tuleksime, kuidas me saaksime aidata oma inimesi, oma ettevõtteid. [Oleme seda pakkunud] juba sellest ajast saadik, kui sõda ei olnud. Kui ei olnud Putini sõda, kes teie sõnul on süüdi meie kõrgetes energiahindades. Septembris-oktoobris-novembris-detsembris eelmine aasta – kas oli see sõda? Ja nii nagu Martin oma kõneski ütles: kas Putin on ära vallutanud meie põlevkivimaardlad või elektrijaamad või hoiab vägisi kinni nendest tuulegeneraatorite propelleritest või milles asi on?

Me oleme tegelikult täiesti sõltumatud energia [seisukohalt] ja me peaksime seda sõltumatust eriti tänases olukorras maksimaalselt ära kasutama. Peaksime ära kasutama ka kõiki neid direktiive, mis tegelikult lubavad meil iseseisvalt seda kriisi lahendada, mis lubavad selle CO₂‑kvoodi raha jagada tagasi kas tootjale, ettevõtjatele, inimestele – ükskõik millisel viisil me selle optimaalse, kõige parema viisi leiame. Me saame selle asja ära lahendada. 

Ma tõesti ei saa aru. Seda kõike on teile puust ja punaselt ette tehtud korduvalt nagu kolmanda klassi lapsele, ja ometi räägi justkui seinaga. Noh, eks see on tegelikult poliitika ja nagu öeldakse, poliitikas juhuseid ei ole. Kõiki asju, ilmselt eriti energia[lahendusi], viiakse ellu, täidetakse, tehakse kellegi huvides. Meie peaksime seisma Eesti rahva ja Eesti huvide eest. Aga kelle eest teie seisate? Ma tõesti ei tea. Aitäh!

Rene Kokk, palun!

Aitäh! Tuleme selle eelnõu juurde tagasi. Tõsi, selle eelnõu menetlemine on käinud päris kiires korras ja ma usun, et keegi ei vaidlusta seda, et tegelikult inimesi on vaja aidata ja ettevõtteid samamoodi. Selles osas, ma arvan, oleme me kõik ühel pool. Küsimus on nüüd selles, kuidas me seda teeme ja mis meetmetega me teeme.

Täna on siin juba kõlanud ka see jutt, et miks me täna tegelikult ei tea seda hinda, millest jutt käib. See spekulatsioon on käinud juba mõnda aega, et megavati hind saab olema 160–190 eurot. Tõsi, ma ei näe põhjust, miks me tegelikult täna ei võiks või juba mõnda aega tagasi ei võinuks teada [seda hinda veidi] täpsemalt kui see vahemik, mis meile teada on antud. Ega need sisendid ei muutu nii kiiresti, et me ei võiks teada seda pakutavat hinda juba üsna täpselt.

Aga nüüd ma tahan tulla selle juurde, et me vahel imestame, miks me ühte või teise olukorda satume. Ja siis me otsime süüdlast, ei suuda meenutada, miks see nii läinud on. Näiteks kümme aastat tagasi oli üks või teine poliitiline jõud, tegi rumalaid otsuseid, aga ei tea, miks nii oli.

Ma tuletan meelde teile, head vaatajad ja kõik siin saalis istujad, et see ei olnud väga palju aega tagasi, kui me arutasime siin Eesti seisukohti Euroopa Liidule. Osa siin saalis olijatest toetas väga seda mõtet, et 2030 võiksid minna ja lähevadki puiduhakkel katlamajad, mis on enam-vähem sellise suurusega, mis kütavad Rapla-sugustes linnades või Paides, ka maksustamise alla, lisamaksu alla. Ja siin oli hulk inimesi, enamus, kes toetasid Euroopa Liidule antavates seisukohtades seda, mis oli Euroopa Liidu ettepanek: et 2030 hakkame ka puidukatlamajasid – ma ei mäleta enam täpselt, mis suuruses need olid, 3,5 megavatti või midagi sellist, ja ka suuremad – maksustama. Ja ma võin üsna kindel olla, et osa nendest toetajatest teevad 2030 suured silmad ja imestavad, kuidas nüüd nii läinud on: meie oma kodumaine tooraine, meie oma puidust, meie oma raiejäätmetest ja ehituspuidust tehtud hake läheb lisamaksu alla!? Kes olid need inimesed, kes olid need tohmanid kümme aastat tagasi, kes selle otsuse tegid? Nad istuvad täna siin saalis.

See on väga oluline aspekt, et katsume mõelda ka paar sammu ette. Ärme elame ainult tänases päevas ja vaatame, kuidas on kasulik hüpata. Nii et kui keegi Euroopas ütleb, et hüpake, siis me ei küsi ka, vaid kohe hüppame. Või küsime, kui kõrgele on vaja hüpata.

See praegune arutelu siin on paslik koht jälle tuua teemaks – see on täna siin ka läbi käinud –, mismoodi kompenseeritakse nendele inimestele ja korteriühistutele küttekulusid, kes on hakanud kütma küttepuu ja pelletiga. Aastaid tagasi oli suur kampaania, kui me kõik rääkisime, et läheme puhtale gaasile, läheme kütteõlidelt üle keskkonnasõbralikumatele materjalidele, nagu puit, puiduhake, pellet. Nii, väga õige! Ja täna me karistame kõiki neid, kes tollel ajal selle sammu tegid, kes läksid üle gaasi pealt, erinevatelt kütteõlidelt puidu peale: kas hakkepuidu peale, pelleti peale, puukütte peale. Ja täna on jäetud need inimesed, needsamad kütjad tegelikult täiesti lageda taeva alla. 

Kes kütavad gaasiga, kes kütavad elektriga, neid me aitame. Väga tore! Ongi vaja aidata. Aga neid inimesi, kes tollel ajal selle lükke tegid, et vähem saastada ja olla keskkonnasõbralikumad, me karistame täna. Ja ma ei näe kuskilt seda lahendust, vähemalt minule pole kõrvu jäänud, kuidas me seda hakkame toetama. Mis meetmed meil seal on? Neid ei ole.

Või siis räägime sellest – ma juba kordan ennast, olen sellest  rääkinud väga palju kordi kõikvõimalikes formaatides –, et mulle on arusaamatu, miks me ei tee otsust, et me hakkame korrastama või looma uut, parimal võimalikul tehnoloogial rajanevat põlevkivienergiaplokki. Ja ei maksa mulle öelda, et ma olen kuidagi keskkonnavaenlane. Ei ole! Te mäletate väga hästi seda ... 

Palun lisaaega.

Kolm minutit lisaaega, palun!

... kui meil olid siin tipphinnad ja Rootsis pandi tööle põhimõtteliselt fossiilkütusel töötavad vanad generaatorid, selleks et rahuldada energia[vajadust].

Minu arust on viimane aeg juba ammu möödas, aga täna tuleks otsused vastu võtta ja anda korraldus: jah, me rajame Eestisse parimal võimalikul kaasaegsel tehnoloogial baseeruva põlevkivienergiaploki, mis jääb reservi tollel päeval, kui meil on võimalik puhas energia, on see siis päikesest, tuulest või hüdropumpjaamadest saadav. Väga hea! Aga meil on olemas oma tooraine, mida on 30 aastat ja rohkem võimalik [kasutada], meil on varud.

Miks me seda ei tee? Ma ei saa sellest aru. Oma majapidamises, oma peredes me mõtleme mitu sammu ette. Miks me ostame ära puud mitu aastat ette, et meil oleks kuivad puud olemas? Miks me varume? Miks me [ette] mõtleme? Riigis ei ole ju midagi teistmoodi, see on peremudeli suurem mudel sisuliselt. Lihtsalt vahepeal ei saa aru, miks me võitleme selliste mõistlike mõtete vastu. Seda enam, et see on võimalik ühel päeval reservi jätta, aga kui häda käes on, on võimalik tööle panna.

Sellest tulenevalt ma soovin meile kõigile, et me mõtleksime rohkem läbi need otsused, mida me teeme. [Me ei tohiks] kinni olla mingisuguses euroopalikus parasjagu [seatud] suunas, kuhu euroopalike suurte juhtide arvates on õige liikuda.

Me saame ju aru sellest, et kui on energiakriis Euroopas ja kuskil siiamaani öeldakse, et kuigi me oleme külmas, me paneme tuumaelektrijaamad kinni, me ei pikenda nende lahtiolekut, siis see ei ole ju jätkusuutlik lahendus. Kogu aeg räägitakse, et Euroopa on sõjas. Siis tuleb teha otsuseid. Tuleb teha otsuseid, et sellest läbi tulla. Ja kui sellest on läbi tuldud, nii et ettevõtlus ja inimesed on võimalikult vähe kannatanud – päris ilma selleta me ilmselt ei saa, nii et ei ole kannatusi –, siis [seame] jälle uued sihid. Vaatame ette ja seame.

Aga soovin meile kõigile rohkem talupojatarkust ja asjade läbimõtlemist. Ja nendel ametnikel, kes meile neid eelnõusid korraldavad, ette panevad ja seda tööd teevad, [soovitan] mitte olla kinni ainult ühes päevas või soovis olla Euroopas kuskil läbirääkimistel heas nimekirjas, et jumala eest, mitte ei peaks rääkima midagi sellist, mis  hetke peavooluga kusagil Euroopa Komisjoni istungil vastuvoolu ujub. Rohkem julgust, ise otsustamist ja enda rahva eest seismist! Aitäh!

Tarmo Kruusimäe, palun!

Tänan, hea aseesimees! Head töökaaslased! Ei hakka mina siin mingeid säästunippe jagama. Aeg ühiskonnas on selline, et ükskõik kes meist 101-st mingit nippi välja ka ei paku, see on äärmiselt rumal ja lapsik. Sellepärast et me ei tea niinimetatud tegelikku olukorda.

Meid on toonud [sellesse olukorda] see, et me oleme muutunud Homo sapiens'ist Homo soveticus'eks, inimeseks, kes tarbib, kes on harjunud, et kõik need asjad on iseenesest. Juba lapsedki on meil kasvatatud [teadmises], et raha tuleb tegelikult ju seina seest, selle nimel ei ole vaja suurt rabeleda.

Kuidasmoodi me oleme valmis selleks energiahindade tõusuks ja kriisiks? Ma isiklikult arvan, et riigi ja rahvana me elame selle üle, me oleme hullematki üle elanud. Eesti rahvas on nii vintske küll, et isegi läbimõtlemata ja rumalad otsused üle elada. Midagi pole teha, valimiste eel on neil jälle kõik see nagu meelest ära läinud ja sestap me saamegi tänada ennast, et me oleme võib-olla õigel ajal õiges kohas, aga ei ütle õigeid mõtteid välja.

Ühte tahaks küll tegelikult öelda. See kriis ja see väljapakutud [loetelu], keda me peaksime abistama – ma ei näe seal loetelus väga paljusid. Kas või laste huvitegevus ja kõik muud. Uksest-aknast [tuleb palveid], igaüks kirjutab meile, et neil on raske. Lihtsam oleks loetleda võib-olla neid, kellel ei ole raske, kes saavad ise hakkama, kes on näiteks saanud hakkama tänu sellele, et on pannud üles päikesepaneelid ja saanud endale niinimetatud miinusarve. Aga päike ei paista kogu aeg.

Head töökaaslased! Tegelikult see energiahindade ralli on tabanud ka meie maja. Ei taha olla selle kurva sõnumi tooja, aga kui ma küsisin [selle kohta] komisjonipoolse ettekandja käest, siis ütles ta rõõmsalt, et siis lähme kaugtööle. See aga ei tähenda seda, et me saaksime maja konserveerida. Me ju teame, et põhiseaduses on meile tagatud see õigus, et kui me ikka tahame tööle tulla, siis peavad meile töökohad olema ette valmistatud.

Mina ei ole sellise kärpe vastu, kui meil näiteks jäävad ära välislähetused. Me saame ju interneeduse vahendusel välismaailmaga suhelda. Kas me aga tõmbame siin kõik ruumid  külmaks? Seda ohtu reaalselt veel ei ole, aga Exceli tabelis näitab see juba tegelikult punast tulukest.

Üks teine murekoht [on ka], ma ütlen selle ära. Meie kantselei jookseb inimestest tühjaks. Selle maja teenistujad, kes on meie igapäevased au, mõistus ja südametunnistus, kes teavad, kuidas asjad on ammustest aegadest olnud ja et ei ole mõtet ikkagi peaga vastu seina joosta, kui uks ehk lahendused on täiesti reaalselt olemas – nende teadmistega inimesed on olude sunnil pidanud hakkama otsima endale uut töökohta.

Mida me aga vastu saame? Võib-olla seda, et me saame ministeeriumist vigase seadusloome ja siis me ei näri sellest kuidagi läbi. Olgem ausad, me ei jõua ju kõiki neid materjale triiki läbi närida. Kui keegi ütleb, et selle lahenduseks võiks olla see, et meil [igaühel] on mingi nõunik – unustage ära, kui me isegi maja tõmbame siin võib-olla veerand kütte peale.

Jah, võib-olla ma olen natuke kitsarinnaline, aga ma ei näe praegusel hetkel asju kaugelt. Arvestage sellega, et need inimesed, kes meie kõrval on ja meid igapäevaselt teenindavad, et meie seadusloome oleks filigraanne ja me ei paistaks nii rumalad, kui meile peeglist vaadates [tundub], vaid ikka natukene asjalikumad – me peaksime ka nende inimeste tööd ja panust väärtustama. Päriselt! Energiakriis on ka meie töökohta jõudnud.

Aga ma loodan, et muudatusettepanekud, mis tehakse, on arukad ja asjalikumad, sisukamad ja rohkem põhjendatud kui võib-olla see minu jutt. Mina olen kõigest ainult suunamudija, ma võib-olla viitan nendele probleemidele, mida teised märgata ei taha. Aitäh!

Mart Helme, palun! Mudin kolm minutit juurde?

Noh, ma ei tea. Aga aitäh pulti lubamise eest! Eile pidasin kõne ja täna mõtlesin, et mis ma ikka uut kõnet pean, ehkki öeldakse, et topelt ei kärise. Aga ma ei saa lihtsalt aru, kulla sõbrad. Ma lihtsalt ei saa aru! Ma ei saa aru sellest allaheitlikkusest, et kuidagimoodi saame ikka hakkama ja no küll me need arved ikka ära maksame. Teate mis, minu emal oli suurepärane ütlus nõukogude ajal, me võime muidugi parafraseerida ja tuua selle kaasaega: "Lase eurol minna, ruumi kümnel tulla." Minu isa ütles, kui raha ei olnud: "Ei, kokku hoidma me ei hakka, raha tuleb juurde teenida." Kui meil elektrit ei ole, siis tuleb seda juurde teha. Tuleb juurde teha! Meil on see võimalus olemas.

Ma poole kõrvaga kuulsin, sest mul oli tähtsamaid tegevusi – poliitik on juba selline loom, et tal on lisaks selle saali tegemistele ka muid tähtsaid tegemisi poliitika vallas. Ja mul oli tähtsamaid tegemisi kui kuulata peaministri ära kulunud agressiivset ja rumalat juttu. Aga midagi ma kuulsin, süstides ühest kabinetist teise ja vahepeal fraktsioonis olles. Ja ma mõtlesin, et kulla laps, võtta kätte 1980. aastate lõpu Eesti ajalehed ja loe, mida seal kirjutas sinu isa, mida seal kirjutasid Eesti teadlased, mida seal kirjutasid ühiskonnategelased ja poliitikud sellest, et Eestil on olemas suurepärane ressurss, et majanduslikult toime tulla, et meil on iseseisva energeetika tohutud võimsused ja võimalused. See kõik on unustatud.

Nüüd me oigame teha mingit rohepööret ja ma ei tea veel mida. Putin oleks justkui meie põlevkivi ära võtnud. Ei ole võtnud, tal on teisel pool Narva jõge seda endal ka külluses. Meie elektrijaamad võivad toota nii palju elektrienergiat, et võime seda müüa lätlastele, leedulastele, soomlastele ja võib-olla veel kellelegi. Ei, selle asemel peaminister räägib sellest, et – kas saab olla mõistusevastasemat juttu, peaminister peaks kohe tagasi astuma – energiasäästu mõttes tuleks võib-olla energiamahukad ettevõtted ajutiselt sulgeda. Vabandust, see on loll jutt! Aga ta ei võta seda suhu tagasi. Nii ei saa!

Elektrienergiat on vaja juurde toota ja meil on selleks võimalused olemas. Ja see soigumine meie ökoloogilisest jalajäljest – no minge rääkige seda tädi Maalidele jaanuarikuus. Metsavana, just eile lugesin, lubab väga lumist ja külma talve. Minge rääkige kõikidele nendele inimestele, et sina pead külmetama, kallikene, sest sinu ökoloogiline jalajälg on nii suur, et sul ei ole õigust soojas toas elada. Piinlik on kuulata, et siin saalis kaagutatakse sellele kaasa.

Meid ei ole valitud siia selleks, et me inimestele ütleksime, et teie peate hakkama halvasti elama, sest meie ei saa oma tööga hakkama. Meid on valitud siia selleks, et me lahendaksime probleeme, et inimesed ei hakkaks halvasti elama. Kui me sellega hakkama ei saa, siis ma tean, et siin on südametunnistusega inimesi, kes on juba otsustanud, et nad ei kandideeri enam siia. Aga need, kes ei saa oma tööga hakkama ja kes ei võitle selle eest, et inimesed ei peaks külmetama, näljas olema, kartma – ärge kandideerige! Ärge kandideerige rohkem siia, kui te hakkama ei saa! Siis ei tule teie hulgast ka selliseid peaministreid ja muid jobusid, kes oma tööga hakkama ei saa. Vaat niimoodi on lugu!

Väga emotsionaalne olen muidugi. Muidugi olen! Aga lihtsalt vihale ajab. "Tõmbame koomale, saame hakkama. Külmkapi lülitan välja, duši all ei käi."

Kas nüüd on lisaaega vaja?

Ei, ma ei taha midagi rohkemat öelda. Kõik saavad isegi aru. Sõbrad, see on lihtsalt ebamoraalne, millega te siin tegelete. Aitäh!

Urmas Reitelmann, palun! 

Ma ei tea, lisaaega vaatame hiljem.

Vaatame! 

Austatud eesistuja! Daamid ja härrad! Täna on siin saalis esinenud väljapaistvad inimesed. Ma olen täiesti kindel, et ühelgi teisel Euroopa riigil ei ole sellist peaministrit, nagu on Eestil. Tema on üsna unikaalne.

Üks mu rootsi sõber armastab ikka öelda – ma vabandan väljenduse eest, aga ma tsiteerin teda täpselt: viimane idioot ei ole veel sündinud. See tuli mulle tänaseid sõnavõtte kuulates korduvalt meelde.

Ja vahel mulle tundub lisaks sellele, et kõik need rohefundamentalistid ajavad juttu, nagu neil oleks põhikool millegipärast kunagi pooleli jäänud, aga selle eest on väga selge ideoloogiline suund. Majandusharidust on vist omandatud sellistest käsiraamatutest, mille pealkiri võiks olla "Economics for Dummies".

Aga ma räägin enda kogemusest. Ma tellisin ühe aluse puitbriketti nädal tagasi. Ja selle briketihunniku eest ma maksin 275 eurot pluss transport. Sellel alusel on 48 pakki puitbriketti. Mul maakodus kulub keskmiselt – ma ei ole seal ju talvel, kui on karmid ilmad, ma kuskil septembri teisest poolest kuni märtsini kütan – umbes üks pakk päevas ehk see teeb 5.72. See on päris palju: 5 eurot 72 senti ühes päevas. Kuus teeb see keskeltläbi 180 eurot. See on juhul, kui on leebe talv. Kui on karm talv, on see hind kahekordne. Talve jooksul kulub umbes 1200 eurot. Ja seda on keskmise palgaga inimesele palju.

See on ainult üks kuluartikkel. Sinna lisandub maainimestel autokütus, mis on kallis, aga ilma milleta ei saa. Sinna lisandub elekter. Ja kujutage nüüd ette maal pereettevõtjat, kellel on näiteks väike kanala, mis tahab kogu aeg saada soojendust. Või sul on väikene piimafarm ja see piim, mis lüpstud, tuleb maha jahutada. Öelge mulle, kuidas need inimesed hakkama saavad. Millise imetrikiga? Kas tõstame munade hinda või piimaliitri hinda kokkuostjale või? See ei toimi.

Ja nüüd ongi nii, et kõiki neid valitsuse otsuseid me vaatame imestunult ja küsime, kas tõesti on see haridus‑ või majandusbaas raamatust "Economics for Dummies" ehk siis "Majandus tohmanitele". Päris õudne hakkab.

Päris õudne hakkab. Valitsuskoalitsioon patsutab siin teineteisele verbaalselt õlale: oi, me oleme nüüd väga ägeda asjaga hakkama saanud, me aitame inimesi! Teate, see meenutab pilti viletsast ooperist: ooperikoori inimesed  patsutavad kehva lavastaja juhendamisel teineteist niimoodi massiivselt õlale. Ei tööta! 

Meie valitsus oleks pidanud kogunema juba suvel. Tegelikult oleks pidanud kriisikoosolekuid pidama juba eelmisel aastal. Meile räägitakse mingit udujuttu sellest, et me oleme sõjas. Me ei ole mingis sõjas, me ei ole selles sõjas. See unikaalne peaminister ...

Nüüd ma küsiksin aega juurde.

Kolm minutit lisaaega. Palun!

... unikaalne peaminister rääkis ühele Saksa väljaandele, et ukrainlased maksavad oma verega, meie maksame inflatsiooniga. No mis jutt see on?! Varu kannatust! Me ei ole mingis sõjas. Me oleme juhmuses, meile valetatakse, et me oleme sõjas, aga meie eest vaikitakse selle kriisi tegelikust põhjusest. Ehk siis sellest rohefundamentalismist, mingist täiesti jaburast ideoloogiast, millele me kõik kaasa koogame. Ja seesama saal hääletas [elektri]turuseaduse muutmise erakorralisel istungil.

Head kaaslased! Mõelge, mida selline kaasakoogamine endaga kaasa toob! See on tee hävingusse. Ma saan aru, et see on ideoloogia, see kuskilt tuleb, mingist Brüsselist, ja meil on mingid direktiivid ja mingid suunad. Tervet mõistust tuleb kasutada, oma talupojamõistust! Me oma perekonna rahaasjades ei ole nii lollakad, nagu me siin saalis oleme. Päris piinlik on. Aitäh!

Kalle Grünthal, palun!

Palun lisaaega ka.

Kolm minutit lisaaega.

Head kolleegid! Täna on huvitav päev selles mõttes, et siin lendavad sellised sõnad päev otsa, mida tavaliselt ei kuule. Aga ka põhjusega, sellepärast et need tulevad südamest. Tuletan meelde, mis [ma ütlesin] infotunnis: Kihnu Virve, kui ma küsisin ta käest, mis ta arvab valitsusest, ütles sellised sõnad, mida ma enam äkki kordama ei hakka. Aga ta ütles väga ilusti ära, et see valitsus ei kõlba enam, p-tähega algab see sõna ja e-ga lõpeb, kah. See on inimene, kes põhimõtteliselt on Eesti rahva [arvamuse] südamest otse väljaütleja. 

Aga ma tahaksin lugeda teile ette, head kolleegid just Reformierakonnast ja sotsiaaldemokraadid ja ka Isamaast loomulikult, kirja, mis on väidetavalt anonüümselt liikunud internetis. Selle saatis mulle üks naisterahvas. Ütleme, et ta nimi on Grete, ja tegelikult on ka. Katsun nüüd ajalimiidiga hakkama saada.

Lugupeetud Riigikogu liige! Kirjutan, sest olen veel noor, toimekas ja asjalik Eesti kodanik. Mul on kolm last, keda kasvatan ja majandan iseseisvalt. Kõik kolm käivad tänase päeva seisuga koolis, millega omandavad põhiharidust, kuna on veel alaealised. Kiri seisnebki selles, et kui mina, lapsevanem, soovin, et mu lastest kasvaks normaalne inimene, kellel peale lihtsalt hinnete oleks ka kahe kõrva vahel midagi ja jalas normaalsed püksid, siis pean mina emana omama kahte töökohta, et siin riigis oma lapsi kasvatada. Te olete selle riigi nii nässu keeranud, et ma pean igat senti vahtima nagu punnis silmadega kala. Kas ostan muna või ostan piima või sööme täna nuudleid?

Halloo! Miks te ei saaks rääkida sellest, et oi, näete, suurperelised ei oska elada või arvestada või ei tunne numbreid? Asi on selles, et kõik on nii kalliks läinud, nii kalliks, et küsin mina, mitu töökohta üks lapsevanem omama peaks, et ta lapsed üles kasvatada jõuaks. Koolitarbed, riided, jalanõud, huviringid, ekskursioonid, õppetarbed, taskuraha, kõneaeg, hooldusvahendid, muud tarbed, katus pea kohal, mis samuti maksab, pluss söök-jook.

Ning ausalt, vaadates uudiseid ma lihtsalt pean kuulama seda jama ja jura, mida te hekseldate päevast päeva ja hommikust õhtuni, kuidas kellelegi ära panna või pealt üles öelda. Mida te parandate sellega? Kas RMK uus töötaja saab 11 000 eurot palka või kodututele rajatakse kemmerg kuskile orgu? Mida asja?! küsin mina. Kuhu edasi?!

Valige meid! Valige meid! Mis loosung, mis kampaania, mis lubadused? Enne valimisi hakkavad plaanid ja suured illusioonid, kus te isegi ei suuda endale aru anda, mida te lubate. Pange nüüd jalad maa peale, tulge siia Eestimaale ja vaadake, mis ümberringi toimub! Arvate, et elate oma nina kõrgusel seal Toompeal vaid, aga meie, tavalised inimesed, elame päevast päeva teadmatuses, mis järgmiseks te seal välja plaanite. 

Olgem ausad, et pole vaja rajada sadat erakonda, kui mitte ühestki pole mitte mingit kasu, sest kõik teie energia kulub vaid üksteisele näpuga näitamisele. Teile sobiks sinna Riigikokku pigem paha lapse tool, kus mõtteid koguda ja tulla tagasi selgema peaga. Riigikokku on teid valitud põhjusega, et annaksite eeskuju ja looksite paremat Eestit, aga hetkeseisuga näen, et loomisest on asi väga kaugel. Pigem nagu kaevaks labidaga auku. Küll energia, küll kütus, küll toit, küll see ja teine. Kas siit riigist peabki ära kolima, et saaksite oma kuningriigi teha?

Aga see on ka meie kodumaa ja meie esivanemate muld. Mõelgem ja vaadakem, kuhu see kõik läheb nii edasi. Mina isiklikult ei oska oma esimese klassi lapsele selgitada uudistes olevatest tarkadest inimestest, kes solvavad ja tegelevad veidrate asjadega. Ma ei oska talle öelda, mis see tähendama peaks, sest need onud ja tädid juhivad täna meie riiki. Kuhu edasi? Mis edasi? Mis saab inimestest? Mis lastest? Mis haridusest? Süda hakkab juba täna lööke vahele jätma, sest see, mis siin toimub, on alla igasugust arvestust. Lugupidamisega kolme lapse ema, Eesti kodakondsus, Eesti maksumaksja, Eesti inimene, töötaja 2022. aastal. Maksan kinni kõik valitsuse jama. Aitäh!

Siim Pohlak, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Head kolleegid! See eelnõu pole isegi pool rehkendust. Esiteks, universaalteenus saab olema inimeste jaoks kallis, saaks oluliselt odavamalt. Ja teiseks on meie ettevõtjad jäetud täiesti vihma kätte. Kaja Kallas rääkis infotunnis ka, pidevalt kordas: energiasõda, energiasõda. Aga miskipärast on tema valitsus otsustanud energiasõjas just nimelt Eesti ettevõtted esimesena õhku lasta. Iga päev paneb Eestis mõni väikeettevõte juba praegu, sügise hakul uksi kinni. Iga päev otsustatakse mõne kohviku, mõne väiketootmise sulgemine, sellepärast et nende elektrihindadega ei ole võimalik enam äri teha.

EKRE on teinud siia eelnõusse muudatusettepaneku, millega saaksid ka väikeettevõtjad liituda universaalteenusega. Ma saan aru küll, et koalitsiooni uhkus ei luba seda toetada. Ikka opositsioon versus koalitsioon – ei, me ei tule opositsiooni ettepaneku taha. Aga siin ei ole praegu see koht, kus mängida neid mänge, et opositsiooni ettepanek ei sobi. Siin on küsimus sellest, mis saab eeloleval talvel Eesti majandusest, kui me ei toeta oma ettevõtjaid.

Ja kui valitsus ei toeta ettevõtjaid selles energiakriisis, siis mina ütlen, et see on ümberjagamine. Valitsus tegeleb ümberjagamisega. Suretatakse välja rahvuslik kapital, väikesed ja keskmised ettevõtjad, ja turu võtavad üle suurkorporatsioonid. See on ümberjagamine, kui me oma ettevõtjaid abistama ei hakka ja suretatakse välja meie rahvuslik kapital.

Veel kord, lugupeetud koalitsioonisaadikud – saalis teid peaaegu polegi –, kui te kabinettides vaatate, tulge ja toetage EKRE ettepanekut, et saaks ka väikeettevõtjad ühineda universaalteenusega. See pole see koht, kus praegu poliitmänge mängida. Eesti ettevõtted vajavad abi. Aitäh!

Toomas Jürgenstein, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Head kolleegid! Teoloog ja loodusteadlane Pascal, kellelt on pärit näiteks rõhu mõõtmise ehk Pascali seadus ja mitmed muud tulusad [õpetused] loodusteadustes, on kirjutanud kena raamatu "Provintsikirjad". Seal üks naiivne provintslane, ta on teadlikult naiivne provintslane, imestab, kuidas Pariisis asjad käivad. Ja ma võtan praegu niisuguse imestava provintslase staatuse ja püüan samamoodi vaadata, kuidas Tallinnas Toompeal asjad käivad.

Ja mõneti mind mõni asi pani imestama. Urmas Reitelmann nimetas eelmisi sõnavõtte idiootlikeks. Mina küll nii ei arva. Mart Helme sõnavõtt oli kantud siirast murest. Jaa, loomulikult, see oli niisugune inimestele mõtlev tõsine sõnavõtt. Ja Urmas Reitelmann nimetas saali juhmideks üldistavalt. Aga Jaak Valgega eile oli väga huvitav dialoog, kuidas seda otsedemokraatiat ikkagi paremini Eestis rakendada. Üldse ei ole nõus, imestava provintslase vaade.

Ja rohepööre. Kõige odavam elekter tuleb meil just nimelt taastuvatest energiaallikatest. Loomulikult, meil ei ole omal võimsusi, et talvel enda vajadusi rahuldada. Loomulikult me peame vaatama, kust kohast elekter meile tuleb, aga just nimelt odav elekter on roheline elekter.

Nüüd ka järjekorrast. Provintslase jaoks on tänane järjekord jumalast õige. Kõige enne tuleb mõelda inimestele, meie oma inimestele. Elektriarved. Mul oli täpselt samamoodi. Möödunud aasta lõpul ma sõlmisin uue fikseeritud hinnaga lepingu, see oli peaaegu poole kõrgem hind kui eelmine. Ja juba siis, kui eelmine valitsus võrgutasud poole peale viis, ma tunnetasin, et küll natuke liiga vähe, aga valitsus pani käe õlale. Esimene koht, kus tuleb käsi õlale panna, on just nimelt kodutarbija. Valitsus näitab, et me oleme teiega. Jaa, kohe tema järel tulevad ettevõtjad, aga esimesed on kodud, need, kus me kõik elame. See annab teatud kindlustunde.

Sellest vaatenurgast vaadatuna on see järjekord täiesti õige. Kõigepealt kodud. Ja ma olen kuulnud valitsuselt kindlat sõnumit, et järgmisena tulevad väike‑ ja keskmised ettevõtjad. Loomulikult ei jäeta neid hätta.

Niisiis, provintslane imestab ja samas kiidab. Aitäh!

Aitäh! Nüüd mulle tundub, et rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised ja saame minna muudatusettepanekute juurde. Selle eelnõu kohta on neid tehtud omajagu, kokku 15 tükki. Hakkame neid läbi vaatama.

Esimese muudatusettepaneku autor on Eesti Keskerakonna fraktsioon ja juhtivkomisjon on jätnud selle arvestamata. Jaanus Karilaid, palun!

Aitäh! Väga paljud räägivad täna ettevõtetest ja töökohtade hoidmisest. Samas muidugi peab täheldama, et eelmine ettekandja ei saa aru, et need, kellel on kodud, käivad ka tööl, aga kui tööd ei ole, siis ei saa ka arveid maksta. Aga anname siis abikäe, anname võimaluse toetada meie ettepanekut. Palun panna see ettepanek hääletusele.

Selge. Teeme kõigepealt saalikutsungi.

Rahu, rahu nüüd! Panen hääletusele muudatusette... Ahaa, ma kõigepealt ütlen, kes ei ole jälginud, et me oleme eelnõu 655 teise lugemise juures, muudatusettepanekute juures. Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 1, mille esitajaks on Eesti Keskerakonna fraktsioon ja mida juhtivkomisjon ei ole arvestanud. Palun võtta seisukoht ja hääletada.

Seda ettepanekut toetab 33 saadikut, vastu on 46, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust.

Muudatusettepanek nr 2, esitajaks on Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon ja juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Henn Põlluaas, palun!

Aitäh! Kuna selle ettepanekuga toetataks kõiki väiketarbijaid, nii eraisikuid kui ka ettevõtlust, siis palun panna see muudatusettepanek hääletusele EKRE fraktsiooni poolt.

Vist ei ole meil vaja teha kutsungit, eks? Selge.

Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 2, mille esitaja on Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon ja juhtivkomisjon on jätnud selle arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt on 33 saadikut, vastu 47, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust.

Muudatusettepanek nr 3, esitajaks majanduskomisjon, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Muudatusettepanek nr 4, esitajaks Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Henn Põlluaas, palun!

Aitäh! Kuna see muudatusettepanek võtab sellest lõpphinnast CO₂ kulu nii inimestel kui ka teistel väiketarbijatel, ettevõtjatel maha, siis palun ka seda muudatusettepanekut hääletada.

Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 4, mille esitajaks on Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon ja mille juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Muudatusettepanekut toetab 32 saadikut, vastu oli 48, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust.

Muudatusettepanek nr 5, esitajaks Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on arvestanud sisuliselt [koos] muudatusettepanekuga nr 6. Muudatusettepanek nr 6, esitajaks on majanduskomisjon ja juhtivkomisjon on seda arvestanud täielikult. Muudatusettepanek nr 7, esitajaks samuti majanduskomisjon ja juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Muudatusettepanek nr 8, esitajaks majanduskomisjon ja majanduskomisjon on arvestanud täielikult. Muudatusettepanek nr 9, esitajaks majanduskomisjon, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Muudatusettepanek nr 10, esitajaks Eesti Keskerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Jaanus Karilaid, palun!

Aitäh! Keskerakonna poolt palun seda hääletada ja toetada.

Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 10, mille esitajaks on Keskerakonna fraktsioon ja juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada.

Ettepaneku poolt on 33 saadikut, vastu 48, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust.

11. muudatusettepanek, esitaja majanduskomisjon, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. 12. muudatusettepanek, esitaja majanduskomisjon, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. 13. muudatusettepanek, esitaja majanduskomisjon ja juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. 14. muudatusettepanek, esitaja majanduskomisjon, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Ja 15. muudatusettepanek, esitaja majanduskomisjon ja juhtivkomisjon on seda arvestanud täielikult. Oleme läbi vaadanud kõik muudatusettepanekud.

Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 655 teine lugemine lõpetada. Ühtegi konkureerivat ettepanekut ei ole, nii et eelnõu teine lugemine on lõpetatud. Tuleb meile päevakorda homme kolmandale [lugemisele].

Oleme jõudnud kolmanda päevakorrapunktini: Vabariigi Valitsuse algatatud perekonnaseisutoimingute seaduse muutmise seaduse eelnõu 597. Tegemist on esimese lugemisega. Palun ettekandjaks siseminister Lauri Läänemetsa.

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Tutvustan Vabariigi Valitsuse algatatud perekonnaseisutoimingute seaduse muutmise seaduse eelnõu, mis oma olemuselt on tegelikult väga lihtne ja lühike, aga tutvustav tekst on võib-olla natuke pikem.

Seadusemuudatuste eesmärk on laiendada abiellumisavalduse ja abielulahutusavalduse esitamise viise. Kehtiva seaduse kohaselt saab nii abiellumisavaldust kui ka abielulahutusavaldust esitada vaid perekonnaseisuasutuses kohapeal, aga selle eelnõuga me võimaldame esitada avaldust ka turvalises veebikeskkonnas. Seega eelnõuga nüüdisajastatakse abielu‑ ja lahutusmenetlust, et võtta kasutusele e‑riigile omane elektrooniline asjaajamine. Inimesed saavad teha olulisi, elu muutvaid otsuseid, nagu abiellumisavalduse ja abielulahutusavalduse esitamine kindlasti on, rahulikult neile sobival ajal, mis ei ole asutuste lahtiolekuaegadega kuidagi seotud.

Eelnõus sätestatud võimalus esitada turvalises veebikeskkonnas elektrooniline abiellumisavaldus ja abielulahutusavaldus on vajalik eeltingimus selleks, kui soovitakse abielu ja lahutuse kui elusündmustega seotud teenused liita ühtseks ja inimese jaoks mugavaks sündmusteenuseks. Kuna inimene võib nii abielludes kui ka lahutades muuta perekonnanime, peab ta vana nimega dokumentide asemele taotlema ka uue perekonnanimega dokumendid.

Sündmusteenus seoks nii abiellumisavalduse või abielulahutusavalduse esitamise kui ka uute dokumentide taotlemise teenuse inimese jaoks terviklikuks e‑teenuseks.

E‑teenus luuakse vaid abiellumisavalduse ja abielulahutusavalduse esitamiseks. Seega jääb selle e‑teenuse loomise järel alles kohustus minna abielu sõlmimise päeval ja abielu lahutamise päeval isiklikult perekonnaseisuasutusse kohapeale. See tähendab, et jääb alles kehtivas seaduses sätestatud kaheetapiline menetlus: esmalt esitatakse avaldus ja seejärel sõlmitakse või lahutatakse abielu. Elektrooniline asjaajamine on võimalik vaid menetluse esimeses etapis ehk ainult avalduse esitamisel.

Oluline on rõhutada, et digiallkirjaga kinnitatud abiellumisavaldust ja abielulahutusavaldust saab esitada vaid turvalises veebikeskkonnas, aga mitte näiteks e‑kirjaga. See kitsendus on vajalik, tagamaks, et abiellujad ja abielulahutajad esitaksid avalduses kõik vajalikud andmed ning saaksid kohe ka kõik otsustamiseks vajalikud selgitused.

Abiellumisavalduse ja abielulahutusavalduse saab turvalise veebikeskkonna kaudu esitada ka notarile. Turvalises veebikeskkonnas esitatud abiellumisavaldus ja abielulahutusavaldus jõuavad perekonnaseisuasutusse ja notari töölauale rahvastikuregistri menetlustarkvara abil.

Esimesena on plaanis hakata looma abiellumisavalduse esitamise e‑teenust. Seega sätestatakse, et abiellumisavalduse esitamisega seotud sätted jõustuvad 2022. aasta 30. detsembril. Kuna kahte e‑teenust ei ole võimalik aja ja töömahu tõttu luua samal ajal, jõustuvad abielu lahutamise avalduse esitamise e‑teenusega seotud normid eelnõu järgi umbes kaks aastat hiljem.

Selleks, et tagada e‑teenus võimalikult kiiresti, on mõistlik alustada nende abiellumisavalduste ja abielulahutusavaldustega, kus poolte andmed on juba rahvastikuregistris olemas ning lisadokumente inimesed esitama ei pea. Sellised on näiteks Eestis püsivalt elavate Eesti kodanike või välismaalaste abiellumisavaldused, eeldusel muidugi, et inimeste andmed on rahvastikuregistris olemas, samuti abielulahutusavaldused, kui abikaasad elavad Eestis ja kohaldub Eesti õigus. Sellega seoses antakse valdkonna eest vastutavale ministrile volitus kehtestada digitaalallkirjaga kinnitatud avalduse esitamise täpsed tingimused, mis juhul saab e-teenust mingis etapis kasutada.

Eelnõuga ei muudeta abielu‑ ja lahutustoimingute riigilõivu suurust. Avalduse esitamine on vaid üks osa toimingust ja ei mõjuta toiminguga kaasnevaid kulusid.

Ehk siis lühidalt kokku võttes on selle seadusemuudatuse mõte selles, et kui soovitakse abielluda või lahutada, siis ei ole enam vaja võtta kätte paberavaldust, minna vastavasse asutusse ja seal see [avaldus] füüsiliselt üle anda, vaid seda on võimalik vastavas turvalises keskkonnas [elektrooniliselt] teha. Kõik ülejäänud toimingud jäävad samaks, muutub ainult avalduste üleandmise viis. Minu poolt aitäh.

Jaa. Nüüd saab küsimusi küsida. Kõigepealt Tarmo Kruusimäe.

Tänan, hea aseesimees! Hea ettekandja! Ma komisjonis küsisin, et kuidas on, kas üheaegselt või mingi aja jooksul, aga ma sain vastuse, et see teine, lahutamise moment, et see tuleb füüsiliselt teha. Ma räägiksin sellistest juhtumitest, mida me oleme ka meediumi vahendusel lugenud, et meie rõõmsameelsed Eesti tüdrukud on läinud Türki, abiellunud ja jäänud ilma kõikidest isikut tõendavatest dokumentidest. Kui tuleb nüüd kahe osapoole lahutusavaldus, milles võib-olla see rõõmsameelne tütarlaps ütleb, et tingimusteta lahutus ehk ta ei soovi mitte mingit asja, kuidas me seda käsitleme, kui  nad viibivad Türgis ja nad ei tahagi enam siia Eestisse tulla, kuigi abielu on sõlmitud kunagi omal ajal siin Eestis? Me märkame võib-olla siin mingil määral lähisuhtevägivalda, aga kuidas kaitsta [inimesi] sellises olukorras?

Aitäh! Ma olen ka sellistest juhtumitest kuulnud. Need on kurvad juhtumid ja kahju, et sellised aset leiavad. Kahjuks see seadusemuudatus neid küsimusi ei puuduta. Ta puudutab ainult seda toimingut, et kui me täna võtame avalduse füüsiliselt kätte, kõnnime ühest majast teise ja anname selle üle, siis me seda [enam] füüsiliselt tegema ei pea, vaid saame seda teha portaalis. Kõik ülejäänud toimingud – tuleb fikseerida, et on tegemist naise ja mehega, kes abielluvad, ja et nad tahavad seda teha –, kõik sellised asjad jäävad samaks, need ei muutu. Ka lahutuse puhul ei muudeta ühtegi muud asja kui see, et eelnevalt ettesaadetavat avaldust on võimalik [saata] elektrooniliselt.

Henn Põlluaas, palun!

Aitäh! Abielu on kahtlemata ilus ja pühalik toiming, aga paraku me teame, et kõik ilus ja püha suudetakse ära rikkuda. Meil on ikkagi väga suur probleem fiktiivsete abieludega. Noorpaar pidi tulema [seni] kohale ja näitama, et nad on täiesti reaalselt olemas ja tunnevad teineteist ja mis iganes. Aga nüüd, kui keegi kusagilt, ma ei tea, Botswanast või Ghanast või Pakistanist teeb selle avalduse, siis meil pole õrna aimugi, kas selle taga on äri või selle taga on tõeline armastus. Kuidas selle uue menetlusvormi juures, digitaalse vormi juures ikkagi selliseid fiktiivseid abielusid saab vältida?

Aitäh! Ei saa seda teha teisest riigist sellisel kujul. Selleks peab olema Eesti kodanik või peab olema siinne elamisluba. E‑residendid ei saa seda toimingut teha, kui nad vastavat elamisluba ei oma. Seda saavad teha need inimesed, kes siin Eestis on.

Turvalisuse koha pealt on täpselt samamoodi kui siis, kui me teeme pangas mõnda tehingut ID‑kaardiga või kuidagi muud moodi. Kaks etappi, mis tavaliselt siiamaani olid, jäävad alles. Esimene etapp on avalduse üleandmine lahutuse ja abiellumise puhul, mis on ka täna niimoodi, lihtsalt sa teed seda füüsiliselt. Meie ettepanek on, et seda saaks teha elektrooniliselt. Teine etapp: inimesed peavad minema kohapeale ja ametnik viseerib ära, et tegemist on nende inimestega, kes need avaldused on esitanud, ja see on nende tahe. See kõik jääb alles ja ei ole võimalik seda kuidagi väärkasutada.

Urmas Reitelmann, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Austet minister! Kahetsusega pean praegu tõdema, et teenus puudutab ainult Eesti residente. Eesti residentidel ei ole kuigi suur vaev minna avaldust esitama. Samamoodi ei ole Eesti residendil kuigi suur vaev minna valimisjaoskonda, see on väga lihtne toiming. Aga miks te selle eelnõuga või selle ideega diskrimineerite? Oletame, et näiteks Eesti proua ja Ghana noormehe vahel on õhk armastusest paks ja Ghana noormees ei saa esitada abiellumisavaldust. Millest johtuvalt siis ainult Eesti residendid? E‑teenus peaks olema universaalselt kättesaadav ju üle ilma.

Aitäh! Jaa, ka nii võib läheneda sellele asjale. Aga antud juhul inimestele keskkonda sissepääsemiseks me oleme arvatavasti väljastanud näiteks ID‑kaardi. See Ghana noormees ei pruugi ID‑kaarti omada ja tal ei ole seda toimingut lihtsalt võimalik teha. Me pole seda ka Eesti seaduses ette näinud. Kui teil on ettepanek, et see Ghana noormees tõesti teie soovi järgi saaks seda teha, siis teil on võimalik ka muudatusettepanekuid esitada ja siis auväärt parlament saab selle üle otsustada.

Heiki Hepner, palun!

Suur tänu, hea istungi juhataja! Austatud minister! Mõni aeg tagasi saime teada, et Sotsiaalministeerium kasutab oma IT‑süsteemides niinimetatud Lotte porgandimasinat ehk nende IT‑süsteemide kvaliteet on täpselt selline nagu meie multifilmikangelase [loost tuntud masinal]. Siin on ka [öeldud, et] turvaline veebikeskkond. Sotsiaalministeeriumist tuli sõnum, et nendel kulub kolm aastat mingite muudatuste tegemiseks. Ega nüüd selle süsteemi puhul ei lähe kolme aastat või viit aastat või kuidas? Olete te hinnanud oma valdkonna IT‑võimekust?

Aitäh! Läheb küll natukene aega. Ma enne ütlesin ka oma kõnes, et abiellumistoimingute puhul, selle avalduse üleandmise ja kõigi muude asjade puhul peaksime saama juba 1. jaanuarist valmisoleku, aga mis puudutab lahutustoiminguid, siis siin võtab see aega paar aastat. Jah, nii on praegu plaanitud.

Kert Kingo, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Mul on olemas otse elust, töö käigus saadud näide. Noore naisterahva dokument, ID‑kaart, oli tema autokraatliku mehe käes. Kuidas välistatakse selle andmebaasiga olukord, kus selline meesterahvas, kes on saanud oma mõjuvälja selle noore naisterahva, on võtnud tema dokumendi enda kätte, esitab omaalgatuslikult selle abielutaotluse ja pärast muidugi veab ka [naise] siis kohale? Kuidas seda riski on otsustatud selle programmiga maandada?

Aitäh! Ka mina olen kuulnud sellistest juhtumitest, need on väga kurvad juhtumid. Kahju, et sihukesed aset leiavad. Seal on kaks olukorda. Üks on see, et kui see avaldus esitatakse, üks inimene esitab, siis teine inimene saab ka selle avalduse, ehk keegi kellegi selja taga ei saa midagi esitada, vaid mõlemad peavad selle toimingu tegema. Kui tõesti on keegi kellegi ID‑kaardi võtnud ja selline juhtum aset leiab, siis välistab selle lõpuks see toiming, mis tehakse füüsiliselt kohapeal vastava inimese juures, nii nagu tänagi. Tegelikult võib ükstapuha kes kirjutada paberi peal avalduse, et soovin lahutada või abielluda, sundida kedagi sinna alla kirjutama ja selle ära saata või kohapeale viia. Aga lõppkokkuvõttes see turvalisuse filter on see, et mõlemad isikud peavad minema kohapeale vastava isiku juurde, kes neid toiminguid riigi volitustega läbi viib. Neil inimestel on kohustus veenduda, et see on selle inimese tahe, kontrollida seal kohapeal, et see inimene, kes seda teeb, kes tema ees seisab ja kes selle avalduse on kirjutanud, ongi seesama inimene ja see on tema tahe. Nii et põhimõtteliselt seesama kontrollimehhanism seal jääb ja seda ei ole soovi kellelgi ära muuta, sest seda toimingut elektrooniliseks teha ei saa. Selles mõttes, et muidu ei ole võimalik kõiki turvalisuse reegleid tagada. Me ei saa panna tehisintellekti kontrollima seda, kas see on inimese tahe ja mis need inimesed arvavad. Need toimingud jäävad alles.

Mart Helme, palun!

Aitäh! Mul riivas kõrva enne siin ühes vastuses see, et see on umbes samamoodi nagu pangatoimingu tegemine. No ei saa olla! Naisevõtmine või meheleminemine, need on ikka niivõrd erakorralised ja erinevad juhtumid mingi igapäevase pangatoiminguga võrreldes, neid ei ole kohane kõrvutada. Ma tahtsingi seda märkust teha.

Ma saan aru, et eestlased kujutavad ette, et nad peavad olema maailma kõige elektroonilisem ja kõige eesrindlikum IT‑riik, mida me kahtlemata ei ole, ja seetõttu muudame kogu elu nagu mingiks Facebookis skrollimiseks. Ei ole hea mõte, ei ole hea mõte. Ma ei toeta seda eelnõu, ütlen ära ja ütlen ka, mispärast: see on ebainimlik. See on ebainimlik.

Aitäh! Mina ei mõelnud ka seda nii, nagu võib-olla kostis või saalis kõlas. Selles mõttes on teil õige tähelepanek, et toiming ise, abiellumine või lahutus, on väga oluline. Aga ma võrdlesin turvalisust. Pangatoiming oma turvalisuses on täpselt sama turvaline, kui see ettepanek siin [ette näeb]. 

Mis puudutab seda vajadust, siis ma arvan, et see ei ole mugavusteenus. Ma mõtlen regionaalpoliitiliselt. Näiteks, kui me vaatame, et inimesed elavad Eesti maapiirkondades. Me saame võtta ära ühelt perelt, eriti tänases raskes olukorras, vajaduse sõita võib-olla 50 kilomeetrit või 70 kilomeetrit maakonnakeskusesse, et lihtsalt viia sinna üks paberil avaldus, kuigi tal pole vaja sinna muidu üldse minna. Mis see maksab sellele perele, kui tal on väikesed sissetulekud? Või kui tegemist on naisega, kellel on paar last veel üleval vaja pidada, siis ma arvan, et see on tema jaoks väga oluline muudatus, teda võib see aidata. See ei pruugi olla ainult mugavusteenus, see vajadus on ikka tulnud reaalsest elust.

Üllar Saaremäe, palun!

Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud minister! Suhteliselt selge süsteem: vältimaks kohaleminekut, tuleb saata avaldus kas abiellumiseks, rõhuga esimesel silbil, abiellumiseks, jah, või lahutamiseks. Aga kui ühel hetkel noorpaar otsustab siiski seda sammu mitte astuda, kas nad peaksid sellisel juhul tühistama selle taotluse või lihtsalt mitte kohale minema? Kui need otsused muudetakse vastupidiseks, kuidas see süsteem siis edasi liigub?

Aitäh! Väga õige küsimus. Mõlemad töötavad. Kui tühistad tulevikus selle taotluse, siis enam see soov jõus ei ole. Teine töötab ka: kui sa kohapeale ei lähe, siis abielu pole võimalik sõlmida ega lahutust pole võimalik sõlmida.

Mart Helme, palun!

Kultuur on niisugune asi, mis põhineb rituaalidel ja traditsioonidel. Üks osa nendest rituaalidest ja traditsioonidest on seotud perekonnaga: laste sünd, laste ristimine, laste sünni registreerimine, abielu, pulmad, pulmakleidid, ‑ülikonnad. See kõik on kultuurirituaalide osa. Me näeme praegu, kuidas Euroopas tahetakse kõik need rituaalid muuta mingisuguseks tehniliseks toiminguks. See on tsivilisatsiooni õõnestamine. See on kultuuri lamestamine. See on orienteerumine kõige madalamale ühisnimetajale, selle asemel et panna inimesed püüdlema kõrgema ühisnimetaja poole, traditsioonide järgimise poole, pidulikkuse poole. Ma ei saa toetada niisugust eelnõu. Ma juhin teie tähelepanu, et see eelnõu on just nimelt ühiskonna lamestamise ja rituaalide lammutamise eelnõu. (Juhataja helistab kella.)

Aitäh! Ma täitsa mõistan. On erinevaid vaateid ühiskonnale ja selle arengutele ja nii on võimalik seda asja vaadata. Aga selle eelnõu puhul ei jää ainukeseks viisiks elektroonilise avalduse esitamine. Inimestele, kes teie soovide järgi [sellist rituaali] austavad või kelle jaoks on oluline minna näiteks koos oma abiellumise sooviavaldusi füüsiliselt kohale viima, see võimalus jääb, seda ära ei võeta, seda on võimalik ka edaspidi teha. Aga nagu ma ütlesin, on inimesi, kelle jaoks, ma ei tea, lahutuse või millegi muu puhul on tegemist kuluga, eriti rasketel aegadel. Ka neile tuleb mõelda. Ma arvan, et selles mõttes on see ikka oluline asi.

Kert Kingo, palun!

Ma tänan, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Ma tulen oma teema juurde tagasi. Juttu oli olukorrast, kus naisterahvas on meesterahva meelevalla all, tema ID‑kaardi, dokumendid on mees enda kätte võtnud ja teeb ise naise eest selle avalduse ära. See teie vastus tegelikult ei lahenda seda probleemi, sest ilmselgelt kaks korda inimest tema tahte vastaselt ja mõjutatuna, ütleme, tuua või tassida sinna kohapeale on kindlasti keerulisem kui üks kord, peale seda, kui on avaldus esitatud ja inimesele ultimaatum esitatud, et ta vägisi kohale tooduna räägiks täpselt seda juttu, mida vaja. Neid olukordasid on palju. Kuidas selliste olukordade tekkimine on ära maandatud?

Aitäh! Ma selliste olukordadega ise kursis ei ole, ma arvan, kus sunnitakse avaldust esitama või sunnitakse ka abielluma inimese tahte vastaselt. Kui need on teada, siis ma arvan, et tuleks küll vastavate organite poole pöörduda. Sellist asja teha ei tohi. Abielu oma olemuselt ju tähendab väga-väga suurt elumuutust ja see peab olema inimese vaba tahe ja tulema südamest.

Aga mina olen veendunud, samamoodi nagu paljud teised, et kui minnakse kohapeale, siis tegelikult see kohapeale minek, see registreerimine, selle toimingu tegemine toimub füüsiliselt ja see on olnud ka siiamaani see garantii, mis sellised juhtumid ära hoidma peaks. See on siiamaani see olnud, see on see koht ka täna, mitte avalduse esitamine kahjuks, ja tegelikult peaks olema nii ka tulevikus. Ma arvan, et see toimib tulevikus täpselt samamoodi ja sama kindlalt edasi, kui praegu on toiminud. Kui on võimalik mingisuguseid häid lahendusi välja pakkuda selle kohta, mis seal kohapeal toimub, siis seda saab alati teha. Põhjendatud juhtudel, ma arvan, seda tulekski teha ja kaaluda.

Urmas Reitelmann, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Austatud ettekandja! See idee realiseerub juba selle aasta lõpul, ma saan aru. Päris imetabane Eesti kohta, kus peretoetuste väljamaksmise puhul meie unikaalne peaminister ohib ja ütleb, et läheb ikka veel vähemalt kolm aastat aega. Teil on see progejupp juba valmis kirjutatud. Kuidas juhtus, et see nii lihtsalt ja nii kiiresti sünnib?

Ja küsimuse teine pool: ma loodan, et see on ainult eestikeelne, et Eesti riik suhtleb oma residentidega riigikeeles.

Aitäh! Mis puudutab peretoetusi, siis nagu mina olen aru saanud, on tegemist seadusandlikult ühe kõige keerulisema küsimuse lahendamisega Eestis. Seadusandlikult, juriidiliselt, selles, kuidas seda kirja panna ja läbi mõelda, et see toimiks, on seal väga palju erinevaid nüansse, millega tuleb arvestada selle IT‑süsteemi tegemisel. Siin on tegemist kordades lihtsama muudatusega. Arvatavasti sellest tulenebki see ajavahe. Aga mis peretoetuste võimekuse väljaarendamise täpne aeg on, seda ei oska ma kommenteerida. Ma ise kipun ka arvama, et see võiks olla natuke lühem kui paar aastat. Aga mina ei ole kahjuks IT‑spetsialist, selle koha peal saan ma tugineda ainult neile arvamustele, mida nad ütlevad.

Aitäh! Rohkem küsimusi ei näe. Suur tänu ministrile! Nüüd ma palun kaasettekandeks siia õiguskomisjoni liikme Anastassia Kovalenko-Kõlvarti.

Austatud aseesimees! Austatud Riigikogu liikmed! Õiguskomisjon arutas antud eelnõu 6. juunil 2022. Eelnõu esitles eelneva valitsuskabineti kaitseminister Kalle Laanet, kes oli tol hetkel siseministri ülesannetes. Kalle Laanet lausus, et eelnõu peamine eesmärk on lihtsustada perekonnaseisutoiminguid ning kaasajastada abielu‑ ja lahutusmenetlust, võimaldades esitada abielu‑ ja lahutusavaldusi elektrooniliselt, turvalises veebikeskkonnas.

Kuna tegemist on pigem tehnilist laadi küsimusega, siis väga pikka arutelu ei olnud, kusjuures mitmed küsimused olid sarnased nende küsimustega, mis siin saalis hetk tagasi kõlasid. Põhiline murekoht võib-olla oligi just [seotud] välismaalastega, et kuidas see mõjutab toiminguid. Näiteks Anti Poolamets küsis, kuidas saab hoida ära fiktiivabielude ohtu, kui ka muu riigi kodanikud saaksid lisadokumentide olemasolu korral sõlmida abielusid elektrooniliselt, näiteks e‑residendid. Siseministeeriumi ametnik Enel Pungas vastas, et abielu sõlmimiseks on eraldi tingimusena vaja teada inimese rahvastikuregistrisse kantud perekonnaseisu ja e‑residentidel seda ei ole. Ehk tehniliselt on nii, et isegi kui e‑residendid saavad sinna keskkonda sisse, siis kui kontrolli käigus ilmneb, et neil ei ole perekonnaseisutingimus täidetud, ei saagi nad seda avaldust esitada.

Õiguskomisjoni nõunik Linnar Liivamägi esitas täpsustava küsimuse. Ta küsis, et mis puudutab välismaalasi, siis kas nemad saavad elektrooniliselt esitada. Siinkohal tuli ministeeriumi nõunikult vastus, et välismaalased peavad siiski kõik kohal käima, kuna küsitakse originaaldokumente, mida ei väljastata digitaalselt. Ehk digitaalselt välismaalased seda toimingut teha ei saa.

Tarmo Kruusimäe soovis teada saada, kuidas vähendada sellist ohtu, kui näiteks valesti kirjutatud nime tõttu on tuvastatud valesti. Sellele vastati, et rahvastikuregistris on kõik isikud dokumenteeritud ja nimedes ei saa mingit kahtlust tekkida. Tuleb samuti aru saada, et kui inimesed tulevad ametlikule registreerimisele kohale, siis kohapeal ei saa tekkida mingit viga ei nimede ega isikute tõendamisel.

Anastassia Kovalenko-Kõlvart küsis, et kui praegu minnakse üle digitaalsele süsteemile, siis kas oleks võimalik juba ennetavalt luua selline süsteem, kus kuvatakse võimalikud vabad ajad, muidu võib tekkida selline olukord, kus hakatakse külvama e‑kirju või helistama, kuna see süsteem algses versioonis ei paku vabasid aegasid, mida praegu saab kohapeale tulles endale valida. Selle kohta tuli ka ministeeriumiametnikult vastus, et selle süsteemi kallal nähakse vaeva ja tahetaksegi luua digitaalne planeerimissüsteem järgmise aasta jooksul. Siis saab kalendrist näha ja endale kinnitada vaba aeg vastavas kohalikus omavalitsuses.

Õiguskomisjon tegi järgnevad menetluslikud otsused. Esiteks, ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 14. septembril 2022. Otsus oli konsensuslik. Teiseks, teha ettepanek esimene lugemine lõpetada. Selle poolt oli 8 õiguskomisjoni liiget, vastu oli 1. Teha ettepanek määrata muudatusettepanekute tähtajaks 21. september 2022 kell 16 ja määrata juhtivkomisjoni esindajaks Anastassia Kovalenko-Kõlvart. Antud otsus oli konsensuslik. Mul jäi märkimata, et muudatusettepanekute tähtaja puhul oli poolt 6 ja vastu 3 liiget. Aitäh!

Aitäh! Ma rohkem küsimusi või üldse küsimusi ei näe. Saame minna läbirääkimiste juurde. Kert Kingo, palun!

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Selle eelnõu seletuskirjas on öeldud, et eelnõu eesmärk on muuta inimestele mõeldud teenused sündmusepõhiseks, et inimesed saaksid teha olulisi ja elumuutvaid otsuseid, mida abielu sõlmimine ja lahutamine kindlasti on, rahulikult neile sobival ajal, mis ei olene asutuste lahtiolekuaegadest.

Ainuüksi juba siin on vastuolu. Kui me räägime olulistest ja elumuutvatest otsustest, siis need ei tohiks olla hiireklõpsu kaugusel. Täpselt samamoodi on selle sündmusepõhisusega. Ma saan aru ja ma mäletan oma ministriaegadest, et IT‑seltskonna inimesed olid väga vaimustunud sellest, kui võimalikult paljud asjad saaksid ainult interneti‑ või arvutipõhiseks. Aga olgem realistid: meil on päris inimesed ja päris elu.

See versioon abiellumise tahte väljendamiseks on isegi hullem kui abiellumine Las Vegases, kus pooletunnise tutvumise järel siuh-säuh! jooksuga tehakse kõik sündmused ära ja ollakse abielus. Seal on inimesed vähemalt füüsiliselt kokku saanud, füüsiliselt lähevad kohale, füüsiliselt tajuvad seda sündmust. Sõltub muidugi, mis olekus nad on, aga nad on seal olemas, hoiavad käest kinni, nendega räägitakse ja nad saavad otse ja vahetult oma arvamust avaldada.

Aga see, et on hiireklõpsu kaugusel, teeme kõik asjad ära lihtsalt, ei ole enam normaalne ühiskond. Me juba muuseumis käime virtuaalselt, kohale ei lähe, koolis käime veebipõhiselt ja omandame nii haridust, kõik on veebipõhine. Samamoodi ei ole enam näost näkku suhtlustki praktiliselt, selle asemel on sotsiaalmeedia, WhatsApp, erinevad lahendused. Päris elu peab edasi minema. Ma saan aru, et on huvitav väljakutse hakata igasugu programme tegema, aga olgem ikkagi edasi päris inimesed.

Paar kriitilist märkust veel selle eelnõu kohta. Märkasin, et seda e‑teenust kavatsetakse arendada kahes etapis. Kõigepealt nagu üks osa, mis võimaldab esitada abiellumisavaldusi. See peaks toimima juba kuskil kolme ja poole kuu pärast. 2024. aasta 1. detsembrist siis teine osa. Tegelikult on see poolik lahendus.

Märkimisväärne on see, et sellist lahendust ollakse võimelised tegema kolme ja poole kuuga. Samal ajal, perehüvitiste seaduse kohta, mis on juba kevadest saadik siin Riigikogus menetluses olnud, väidetakse, et ei ole võimalik nii kiiresti teha ja enne 2025. aastat ei ole võimalik IT‑lahendusi teha. Selle taga kõik seisabki. Ma vaatasin, tänases päevakorras on kolm eelnõu, mille puhul on IT‑lahendusi võimalik kuudega teha. Millegipärast ainult perehüvitiste seaduse puhul, millest on väga suur abi lasterikastele peredele ja üldse lastega peredele, ei ole peaministri sõnul seda võimalik teha, läheb kaks aastat, ei ole võimekust. Kõik teised ministeeriumid saavad teha, aga vaat perehüvitiste puhul ei saa.

Mainin ära veel ühe probleemi. 

Võtan aega juurde ka.

Jaa, palun! Kolm minutit lisaaega juurde.

Jah. Kooskõlastusringis väljatoodud märkused. Eesti Linnade ja Valdade Liit on teinud sellise märkuse, et avalduse esitamisel e‑teenuse kaudu peaks olema teenuses kokkuleppimine lahendatud võimalikult terviklikult. Näiteks Tartu Linnavalitsuses tehakse 850–1000 abielu sõlmimise ja lahutamise toimingut aastas. On märgitud, et nad ei pea võimalikuks aegade kokkuleppimist eraldi e‑posti teel, mida eelnõuga ettenähtud e‑lahendus peaks tagama ja võimaldama. Selleks peaks olema eraldi broneerimissüsteem.

Siin on veel probleeme. Selle kohta on kooskõlastusringil ministeeriumilt või eelnõu algatajalt toodud ainult, et märkustega arvestamine on läbi räägitud. Kõik. Või siis vastus: selgitatud. Lahendust ei ole. Kõik jääb niisama: läbi räägitud, selgitatud.

Eraldi juhin tähelepanu Eesti Kirikute Nõukogu märkusele. Loen selle ette: "Arvestades erinevate usuliste ühenduste poolt abiellujate suhtes kehtestatud spetsiifilisi eeldusi ja nõudeid järgneb tavaolukorras abiellumisavalduse esitamisele abielluda soovijate kohtumine abielu sõlmiva vaimulikuga, kus täpsustatakse vestluse käigus paljusid asjaolusid, mida seadusega kehtestatud abiellumisavaldus ei sisalda. Õiguslikuks aluseks sellele teiselaadsele menetlusele on perekonnaseaduse § 6, mille kohaselt "abielu sõlmimise kinnitamiseks õigustatud vaimulikul on õigus keelduda abielu sõlmimisest, kui abielluja ei vasta kirikus, koguduses või koguduste liidus kehtiva usutunnistuse järgsetele abielu sõlmimise tingimustele." [---] uued õiguslikud ja infotehnoloogilised lahendused peavad jätkuvalt tagama kirikute ja koguduste ning abielu sõlmimise õigust omavate vaimulike õiguse korraldada abielu sõlmimist vastavalt kirikus või koguduste liidus kehtivatele õpetuslikele alustele ja õiguskorrale ning abielluda soovijatel ei tohiks pelgalt avaldust esitades tekkida automaatselt mingit õigustatud ootust, et nende abielu vaimuliku poolt kindlasti sõlmitakse." Selle kohta on ministeerium, seaduseelnõu algataja, öelnud, et nemad on nõus kaasama Eesti Kirikute Nõukogu [e‑teenuse] arendamise aruteludesse, aga kahjuks nende soovitud muudatusi [ei olnud] võimalik sisse viia. Ehk tegelikult me jõuame jälle sinna, et lahendus on poolik.

Ja veel, kehtivas perekonnaseisutoimingute seaduse § 37 lõikes 2 on sätestatud, et abiellumisavalduses väljendavad abiellujad soovi sõlmida omavahel abielu ning nad kinnitavad, et ei esine abielu sõlmimist takistavaid asjaolusid. Minul tekib küsimus, kuidas nende asjaolude tegelikkusele vastavust kontrollitakse. 

Ühesõnaga, kogu see eelnõu on poolik, see on ebainimlik. Meie erakond ei saa sellist eelnõu toetada. Seetõttu teeb Eesti Konservatiivne Rahvaerakond ettepaneku eelnõu nr 597 tagasi lükata. Aitäh!

Aitäh! Hea Kert Kingo! Ma teid informeerin, et see kiri on ilusasti ka siin, allkirjastatud Henn Põlluaasa poolt ja puha. Nii, Heljo Pikhof, protseduuriline küsimus.

Ei ole protseduurilist küsimust.

Ei ole protseduurilist küsimust? Selge, siis seda ei ole. Urve Tiidus, kas teil ka ei ole midagi? Lihtsalt panete siin mind proovile, Heljo Pikhof ja Urve Tiidus. (Hääl saalist.) Aga ma püüan hakkama saada.

Tähendab, jutt on nii, et ma sulgen läbirääkimised. Rohkem sõnavõtusoove ei ole. Aitäh! Eelnõu 597 – juhtivkomisjoni ettepanek on selle esimene lugemine lõpetada. Kuid on tulnud kiri ja kirja sisu on järgmine: "Riigikogu juhatusele. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon teeb ettepaneku Vabariigi Valitsuse algatatud perekonnaseisutoimingute seaduse muutmise seaduse eelnõu 597 SE esimesel lugemisel tagasi lükata." Me peame selle läbi hääletama. Alustamegi hääletamise ettevalmistamist.

Head ametikaaslased, panen hääletusele Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni ettepaneku eelnõu 597 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Tulemusega poolt 12, vastu 41 ja erapooletuid ei ole, ei leidnud ettepanek toetust.

Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 597 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud ja muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 21. september kell 16. Oleme kolmanda päevakorrapunkti käsitlemise lõpetanud.

Läheme neljanda päevakorrapunkti juurde: Vabariigi Valitsuse algatatud kaitseväeteenistuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 623 esimene lugemine. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli kaitseminister Hanno Pevkuri.

Austatud Riigikogu esimees! Tere õhtust, head Riigikogu liikmed! Mul on võimalus teile täna tutvustada kaitseväeteenistuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu numbriga 623. Olgu sissejuhatuseks öeldud, et tegemist on väga hea eelnõuga.

Nimelt, selle eelnõuga luuakse asendusteenistusele ka reservteenistus. Me tahame selle eelnõuga reformida ka terviseseisundi hindamise korraldust ja kolmanda suurema plokina täpsustada väljaspool kaitseväeteenistust kaitseväelase vormiriietuse ja eraldusmärkide kasutamise õigust.

Juhin Riigikogu tähelepanu sellele, et käesoleva ajani on asendusteenistujatel puudunud reservteenistus. See tähendas ja tähendab seda, et peale asendusteenistuse läbimist arvatakse isik reservi ja sellega tema panus kohustuslikku riigikaitsesse lõpeb. Kui me loome reservasendusteenistuse, siis tekib võimalus, et asendusteenistuse läbinud inimesed hakkavad sarnaselt reservteenistujatega osalema õppekogunemistel ja neil saab olema ka võimalus täita riigikaitselisi ülesandeid mobilisatsiooni korral. Oluline on märkida, et reservasendusteenistuses laienevad inimesele samasugused õigused ja kohustused nagu riigikaitses osalemisel, täpselt samamoodi nagu õppekogunemisel osaleva reservväelase puhul. Sellega on tagatud reservteenistujate ja reservasendusteenistujate võrdne kohtlemine.

Oluline on siin, ma arvan, juhtida teie tähelepanu ka sellele, et reservasendusteenistust viib läbi ja koordineerib sama asutus, kes ka asendusteenistust korraldab. Kõigile teadaolevalt korraldavad seda peamiselt Päästeamet ja haiglad, aga ka teised sotsiaalasutused.

Teise plokina, nagu mainisin, on arstlike komisjonide temaatika. Arstlike komisjonide reform on meil ette pandud selleks, et tõhustada tulevaste ajateenijate tervisekontrolli ja muuta selle läbimine senisest oluliselt mugavamaks. Me paneme ette, et kutsealused ei peaks enam tervise infosüsteemi andmete avamiseks andma eraldi nõusolekut ja tooma ka perearstilt tõendit, sest kogu vajalik eelinfo on arstile ju kättesaadav. Reaalset tervisekontrolli, mida ka praegu teadaolevalt tehakse, tehtaks edaspidi ainult juhul, kui andmetest ei ilmne asjaolusid, mis välistavad kaitseväeteenistusse asumise.

Kolmas plokk, millest natukene lähemalt räägin, on see, et Kaitseväe vormiriietuse ja eraldusmärkide kasutamine peab olema senisest paremini ja täpsemini reguleeritud. Meil on ettepanek, et Kaitseväe vormiriietust ja eraldusmärke ei saaks kanda ajal, kui inimesele ei ole selleks seadusega õigust antud. Seda kontrolli saab edaspidi lisaks Politsei‑ ja Piirivalveametile ehk politseile, kes seda üldkorrakaitseorganina igapäevaselt niikuinii teeb, kontrollida ka sõjaväepolitsei. Ühe näitena vormi võimaliku kuritarvituse kohta võib tuua reaalse juhtumi, kui õppuse ajal inimesed kasutasid õppuse alal Kaitseväe vormi. Tegelikult ei olnud nad kuidagi õppusega seotud ja tekkis kahtlus, millised on nende tegelikud soovid ja eesmärgid seal õppuse alal Kaitseväe vormiriietuses olles.

Nii et need on need kolm peamist muudatust, mis me selle seaduseelnõuga soovime sisse viia. Meenutan, et ka arstlike komisjonide puhul on olnud pikki debatte selle üle, kuidas seda oleks võimalik korraldada. Meie lahendus siin on see, et inimese terviseandmeid saavad tervise infosüsteemist vaadata ainult arstikutsega inimesed. See on samamoodi siis, kui te lähete perearsti juurde, kellel on ju olemas arstikutse ja kes näeb teie andmeid tervise infosüsteemis. Samamoodi võiks see olla ka kutsealuste puhul.

Ma rohkem ei peatukski nende kolme peamise muudatuse tutvustamisel. Olen kindlasti valmis vastama küsimustele ja paistab, et neid ka on. Aitäh!

Austatud minister, suur tänu! Teile on küsimusi. Alar Laneman, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! Te ei nimetanud olulisi asjaolusid, mis ka lähevad muutmisele, ja neid asjaolusid ei nimetatud ka riigikaitsekomisjonile, kui teie alluvad [eelnõu] tutvustasid. Need on väga olulised. Ma nimetan kahte. Väga tugevalt halvendatakse teenistuskohustuste täitmisel hukkunud või vigastada saanud kaitseväelaste perede olukorda, kaob ära näiteks pereliikmete taastusravi. Seda meile ei räägitud. Lisaks sellele võetakse neilt ära ka tööandja eluruumi kasutamise õigus. Sellest meile [eelnõu] tutvustamisel ei räägitud. Kui võimalik, siis ma tahaksin [teada], mis on loogika nende väga halbade muutuste taga.

Aitäh! Ma alustan teisest [muudatusest]. Mis puudutab tööandja eluruumi, siis tööandja eluruumide loogika Eesti riigis on pikka aega olnud ühes suunas: meil tööandja eluruume sellisel kujul ei ole, kui on vajadus, siis pigem kompenseeritakse inimesele eluruumiga seotud kulutused. Juhin tähelepanu, et näiteks ka Riigikogu liikmetel on eluruumi üürimisel võimalik kompensatsiooni saada, saadakse just kompensatsiooni, mitte ei saada riigilt eluruume, kus Riigikogu liige elaks. Selles mõttes ei ole selle koha pealt, ma arvan, olulist halvenemist ette näha.

Mis puudutab teie esimest küsimust, siis ma peaksin võtma hetke, et see korraks üle vaadata. Võib-olla lepime kokku, et ma teen selle kohta teile eraldi briifi või kohtumise. Käin selle teema hea meelega üle.

Lisaks kõigele on meil loomulikult esimese ja teise lugemise vahel võimalik seda komisjonis pikemalt arutada. Siis, kui esimest lugemist ette valmistati, ei olnud minul veel võimalust teie ees komisjonis käia.

Rene Kokk, palun!

Aitäh, austatud esimees! Lugupeetud minister! Te alustasite selle eelnõu kirjeldamist sõnadega, et tegemist on väga hea eelnõuga. Ma pean ütlema, et mul on raske teiega nõus olla, sest härra Laneman tõi välja kitsaskohad, mis kindlasti halvendavad nende teenistuses olevate inimeste [olukorda], keda see puudutab. Aga siin on veel mitmeid küsitavaid kohti, mis tulevad seletuskirjast välja. Näiteks ettepanek kaotada ära auastmete ajaline tähtaeg või vanus auastmete andmisel. Või näiteks kas või see, et madalamale ametikohale üleviimise korral [tuleb] võtta üleviidavalt kirjalik nõusolek. Raske öelda, kas see kuidagi parandab kaitseväelaste töötingimusi. Kas te olete siiralt kindlad, et need on nagu head ettepanekud?

Jaa, ikka. Kui teie mainitud muudatusi vaadata, siis kuna selle eelnõu kirjutamise juures oli pikalt ka Kaitseväe peastaap, ei ole need muudatused või ettepanekud tulnud kusagilt lae vasakust nurgast, vaid elust enesest ja soov on olnud kaitseväeteenistust ja riigikaitset paremaks muuta. Ma usun küll, et need pikad vaidlused, mis selle eelnõu kirjutamise, kooskõlastusringi ja parlamenti jõudmise vahel on olnud, on andnud võimaluse kõiki neid detaile süvitsi läbi vaadata ja küllap on leitud parim võimalik lahendus. See ei [muuda] seda, et auväärt parlamendil on loomulikult alati võimalus ju oma muudatusettepanekuid teha. Seda õigust ei saa mina ega keegi teine parlamendiliikmetelt ära võtta.

Leo Kunnas, palun!

Austatud istungi juhataja! Hea Hanno! Ma küsin ühe küsimuse, mida, ma eeldan, ka minult nagunii küsitakse, kui ma pulti lähen. See puudutab arstide, kes hindavad [terviseseisundit], juurdepääsu tervise infosüsteemile ehk TIS‑ile. Ma ise arvan, et see on õige otsus. Mis jaoks meil see süsteem siis on, kui me seda ei kasuta? Aga kas sa oleksid nii hea ja esitaksid veel sellised ratsionaalsed põhjendused kogu saalile, miks seda vaja on ja mis see juurde annab terviseseisundi hindamisel?

Jaa, aitäh! Kõige suurem muudatus ikkagi jätkuvalt on see, et see nii-öelda paberimajandus kaob ära ja me ei pea hakkama inimeste käest, nende käest, kes on ajateenistusse kutsutud kutsealustena, [selle kohta küsima] dokumenti. Praegu pead sa andma eraldi õiguse, et palun, võite vaadata, mis tervise infosüsteemis minu kohta öeldud on. Mõte on selles, et me keerame selle nagu teistpidi. Aga selle juures on väga oluline argument: tervise infosüsteemile ja terviseandmetele ei saa pääseda ligi nii-öelda keegi sellest vanas mõistes tervisekomisjonist, vaid sinna saab pääseda ligi ainult ja ainult arst. See on see lisagarantii, mis on loodud.

Aga mis me sellega saavutame? Me peame reaalselt palju vähem inimesi läbi vaatama, me suudame anda eelhinnangu, kas inimene on ajateenistusse sobilik või mitte, ja kogu see protsess muutub kordades kiiremaks. Ma arvan, et need on kolm argumenti, miks see muudatus on ülivajalik. Omal ajal – ma täiesti siiralt seda tunnistan – olin ka ise üsna skeptiline selle muudatuse tegemise suhtes, aga siis oli just nimelt veel see lahendus, et pääsevad ligi kõik eksperdikomisjoni liikmed. Siis muudeti see ära ja öeldi, et ei, pääsevad ligi ainult arstid. Samamoodi pääseb ka perearst minu andmetele automaatselt ligi ja minul on õigus [need andmed] kinni panna. See õigus jääb jätkuvalt ka ajateenistusse kutsutule alles, ta saab oma andmed kinni keerata, see õigus talle jääb.

Kert Kingo, palun!

Tänan, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Selle eelnõu kohaselt hakkavad arstlike komisjonide liikmed olema Kaitseressursside Ameti määratud ja Kaitseväe määratud arstid, täpsemalt öeldes. Ma soovin teada, kas need arstid, kes seal komisjonis hakkavad olema, on seal alaliselt, kas ongi üks kindel seltskond, kes kogu aeg on seal arstlikus komisjonis tööl, või see hakkab toimuma niimoodi liikuvalt, et iga komisjoni [kokkutulemise] eel, nii nagu senini oli, kutsutakse teatud arstid sinna komisjoni.

Aitäh! Ma olen aru saanud, et need arstid on tõepoolest Kaitseressursside Ameti, nagu te õigesti märkisite, ja Kaitseväe määratud arstid. Kui on vaja täiendavaid eksperte, näiteks tervise infosüsteemist tuleb välja, et tulenevalt Kaitseväe spetsiifikast oleks vaja täiendavalt mõne arsti arvamust, siis see arst on võimalik kaasata. See on see loogika. Üldine loogika on selles, et need arstid on KRA arstid ehk Kaitseressursside Ameti arstid. Veel kord: eriarstide kaasamine ja terviseuuringute tegemine toimub ainult vastavalt vajadusele. Loomulikult tähendab see ka seda, et me vähendame tavatervishoiusüsteemi koormust, sest me ei tee ebaotstarbekaid terviseanalüüse või reaalseid kontrolle. Nagu ma ütlesin ka oma kõnes, see reaalne tervisekontroll jääb teoreetiliselt ikkagi alles, aga see tehakse ainult juhul, kui olemasolevate terviseandmete põhjal ei ilmne asjaolusid, mis välistaks kaitseväeteenistusse asumise. Ma loodan, et ma vastasin.

Alar Laneman, palun!

Aitäh! Kõigepealt, lugupeetud minister, tahaks tänada eelmise vastuse eest. Aga ma jätkan. See võrdlus Riigikogu liikme elamispinnaga hästi ei sobi, see ju hüvitatakse. Aga kui te süvenete nendesse küsimustesse, nagu te lubasite, siis mul on palve, et te vaataksite ka seda ja annaksite hinnangu, kas see on hea tava, et selliseid olulisi muudatusi ei esitleta komisjonile. Teiseks, kuidas see meie praeguse veteranipoliitikaga kokku läheb? Võib-olla võiks kaaluda sisulisi muudatusi, sest neid mehi on kahjuks Eesti jaoks liiga palju. Aga see ei tohiks olla siiski rahaliselt võimatu, et mitte minna olukorra nii drastilise halvendamise peale välja.

Jaa, seda ma saan teile kindlasti lubada, et ma vaatan üle, kes esimesel lugemisel komisjonis käis. Komisjoni esimees on ka siin, palun komisjoni esimehel see protokoll mulle saata, et ma saaksin selle üle vaadata. Kui vähegi võimalik, siis esimese ja teise lugemise vahel tulen ka ise komisjoni.

Rene Kokk, palun!

Aitäh! Mul on ka, hea minister, ettepanek. Võib-olla võtate aega ja katsute rääkida veel mõne reservis oleva kaitseväelasega, saamaks laiemat pilti ka teiselt poolt. Üks asi on see, et mulle tundub, kui vaadata seda, kuidas ka eluruumide kasutamine pärast tegevteenistuse lõppu tahetakse ära lõpetada ja nii edasi, et siin on tegemist mingisuguse eelarvelise küsimusega, et kuskilt on tulnud korraldus otsida kohti, kust raha kokku hoida. Aga samal ajal otsime kaitseväelasi tikutulega taga, et mehitada neid ametikohti, mida on vaja mehitada. Võib-olla peaks [kuulama] mitte ainult eelnõu kokkukirjutajaid Kaitseministeeriumist, vaid peaks rääkima nende inimestega, kes on praktikud või kes on olnud praktikud? Mul on tunne, et võib-olla mõni asi on jäänud lõpuni lahti seletamata.

Aitäh soovituste eest! Kindlasti võtan neid kuulda. Samas juhin tähelepanu, et tööandja eluruum on ikkagi tööandja eraldatud eluruum selleks ajaks, kui sa oled selle tööandja juures tööl. Ei saa eeldada ega pea eeldama seda, et kui sa tööandja juurest [töölt] lahkud, siis tööandja eluruum sul säilib. Veel kord: tööandja eluruumi puhul tuleb arvestada, et me üldiselt oleme võtnud riigis selle suuna, et me pigem eelistame inimestele elukohaga seotud kulude kompenseerimist, kui see vajadus on, mitte nii, et meil oleks olemas tööandja eluruumid. Ma rääkisin ühe väga kõrge kaitseväelasega. Tema tõi näite, et see tööandja eluruumi kasutamine ei olnud väga efektiivne ka tema enda puhul, sellepärast et praktiline aktiivne kasutus igapäevaselt, kuna see tööandja eluruum oli teises linnas, oli väga [vähene]. Eks neid näiteid ole kindlasti erinevaid, neid on igasuguseid, aga põhimõtteline arusaam, miks tööandja eluruumi on vaja, peab ikkagi olema kõigile ühtselt ja ühtemoodi arusaadav.

Leo Kunnas, palun!

Austatud istungi juhataja! Hea Hanno, tänan ammendava vastuse eest eelmisele küsimusele. Minu teine küsimus puudutab vormiriietust. Me käsitlesime seda ka mõnevõrra komisjonis, aga see puudutab spetsiifiliselt kaitseliitlasi. Kaitseliitlastel ei ole ju eraldi vormiriietust, neil on Kaitseväe vormiriietus, millel nad kannavad Kaitseliidu eraldusmärki. Kuidas nendega jääb, et me neid liigselt ei piiraks?

Teine pool on see, et meil on mitu erafirmat, kes valmistavad kas Kaitseväe vormiriietust või selle edasiarendatud või modernsemaid versioone. Näiteks Profline on üks neist. Mis nendest saab? Kuidas nemad neid lubasid edaspidi saavad ja kuidas see asi nendega hakkab toimuma?

Aitäh! Need olid teemad, mille kohta ka mina küsisin majas, kui me arutasime seda, kuidas me seda kontrolli hakkame tegema ja mida see tegelikult tähendab. Aga loomulikult tuleb arvestada seda, et põhimõtteliselt ikkagi, kui me räägime kaitseväelase vormiriietusest, eks, siis kaitseväelase vormiriietus on miski, mida kaitseväelane kannab ametiülesannete täitmisel. Ma arvan, et meil kõigil ühiskonnas, eriti kriisiolukordades – eriti kriisiolukordades –, peab olema väga selge arusaamine, kes seda riigi ülesannet täidab ning millised on tema õigused ja volitused. Keegi ei tohiks tulla suvaliselt mõne massirahutuse ajal ja hakata andma korraldusi kellelegi, kas või härra Riigikogu liikmele Leo Kunnasele, et palun siit lahkuda. Tegelikult tal puudub igasugune volitus selleks, aga teile ja mulle võib jääda tunne, et tegemist on riigi esindajaga, just nimelt näiteks kaitseliitlasega, kes täidab korrakaitselisi ülesandeid. Kindlasti praktikas tuleb vaidlusi. Ma arvan, et tuleb. Aga meie ülesanne on anda inimestele kindlus, et seda vormiriietust, mis on välja antud kaitseväelasele, kasutataks eesmärgipäraselt. See kindlasti vähendab ka riske õppuste läbiviimisel. Ma väga loodan, et nii sõjaväepolitsei kui ka PPA suudavad antud juhul terad sõkaldest eraldada.

Kert Kingo, palun!

Ma tänan, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Ma jätkan sealt, kus ma enne pooleli jäin. Ma sain teie vastusest aru, et arstlikel komisjonidel hakkab olema nii-öelda kinnistatud koosseis. See loob teatavasti suurema ohu korruptsiooniks. Kuidas te kavatsete seda korruptsiooni ennetada või maandada? Kutsealused tihti, eriti kui on teada kindlad arstid, püüavad saada vabastust kutseteenistusest. Kuidas te korruptsiooniohtu kavatsete maandada?

Aitäh! Et saaksime selgelt aru: komisjoni kui sellist enam ei jää. Kui on vaja kellelegi teha eraldi arstlik tervisekontroll, siis kutsutakse komisjon kokku. Eesmärk ongi ju see ära automatiseerida nii palju, et inimesed vaatavad seda [olemasolevate] terviseandmete pinnalt. Seal ei saa korruptsiooniriski tekkida, inimesega reaalset kontakti ei teki. Kuid kui terviseandmete vaatamisel selgub, et inimesele tuleb teha tervisekontroll, siis tekib see kontakti koht, enne seda kontakti üldse ei teki. Ehk tegelikult on vastupidi, ma väidan, et me vähendame praegu korruptsiooniriski, sest me minimeerime kontakte võimaliku kutsealuse ja arsti vahel.

Helmen Kütt, palun!

Suur aitäh! Austatud ettekandja! Te olete ise olnud sotsiaalminister ja te avaldasite alguses, et teil oli ka selline kõhe tunne delikaatsetele isikuandmetele, mida terviseandmed kindlasti on, [ligipääsu] õiguse andmise ja laiendamise tõttu. Need on usaldusel baseeruvad andmed ja iga laiendamine tekitab kindlasti ka inimestes küsimusi. Te küll väitsite, et [neid andmeid vaatab] ainult arst. Me teame, et ka sotsiaalkomisjoni poole on erinevaid pöördumisi olnud, alates kindlustusseltsidest ja kellest veel. Aga kui ühel hetkel kindlustusselts võtab tööle arsti? Ma saan aru, et Kaitseväge ei saa võrrelda kindlustusseltsiga. Aga küsimus, mida ma tegelikult küsida tahan – ma tõin lihtsalt selle analoogi, et see, et ainult arst, ei ole alati nagu põhjendus, kuigi Kaitseväe korral võib see olla põhjendus –, minu küsimus on see, et kui inimene on sulgenud oma terviseandmed, mis on tema õigus, mis siis saab. Olen sulgenud oma isikuandmed, see arst ei näe neid. Mis edasi toimub?

Aitäh! Seal on lihtne vastus: siis on Kaitseressursside Ametil õigus läbi viia tervisekontroll. Täpselt samasugune loogika, nagu siis, kui oletame, et arst vaatab terviseandmeid ja sealt selgub, et midagi võib olla probleemiks inimese ajateenistusse tulemisel, aga võib-olla see probleem on kõrvaldatav vestluse abil, et me suudame selle tõkke kõrvaldada. Sama reegel kehtib ka nende puhul, kes on oma andmed kinni pannud. Sellisel juhul inimene peab arvestama, et kui ta on kutsealusena registris, ta kutsutakse ajateenistusse ja ei ole võimalik tema tervisekontrolli teostada, sellepärast et ta on terviseandmed kinni pannud, siis kutsutakse ta arstlikku komisjoni kohale või moodustatakse arstlik komisjon, ta kutsutakse kohale ja palutakse andmetega käituda nii nagu täna ehk ta peab need andmed avama ja siis viiakse läbi tervisekontroll.

Urmas Reitelmann, palun!

Aitäh, härra esimees! Austatud minister! Mulle miskipärast tundub, et see paranoia vormi kandmise suhtes on ülepingutatud. Kogu ilmavõrk on täis võimalusi osta erinevate riikide vorme, kas nende modifikatsioone või armeest ülejäänud kaupa. Pigem on siin võib-olla hirm selle ees, et kaitseliitlased lähevad vormis korra aastas Grenaderile, ja see ei meeldi teatud ametnikele.

Äkki oleks lahendus selles, et Kaitseväe vormiriietuse või Kaitseväe vormiriide taolise riietusega ei tohi olla avalikus ruumis, kui sellel [riietusel] on auastme tunnused ja väeosa embleemid, aga ilma nendeta siiski võiks? Kas meil on mõtet näiteks selline parandusettepanek teha, eriti [mõeldes] kolonel Kunnase viitele sellest, et väga paljud ettevõtted ikkagi õmblevad neid vorme ja samas see töötab ka Kaitseväe propageerijana? (Juhataja helistab kella.)

Jaa, on selgelt arusaadav, mida te küsite. Jällegi, minu kasutatud näide massirahutuste kohta, kui kaitseliitlane on kaasatud või Kaitseliit on kaasatud: Kaitseliidul on sellisel juhul tavapäraselt seljas lisaks kollane vest, kuhu on näiteks "Korrakaitsja" peale kirjutatud, ja sellisel juhul ei ole tema eraldusmärgid näha.

See minu toodud näide ühe õppuse käigus [toimunu kohta], saan öelda, oli reaalne juhtum. Ühel Kevadtormil tõesti õppuse piirkonnas inimene kasutas Kaitseväe tavavormi. Tal oli läheduses olnud autos ka Vene föderatsiooni lipp ja Georgi lint. Aga sel hetkel ei olnud võimalik politseil teda tuvastama tulla. Inimene keeldus ise, ma sain aru, dokumente [esitamast]. Sõjaväepolitseil sel ajal ei olnud – kui nüüd saab sõjaväepolitsei [selle õiguse], siis ta saaks kontrollida – võimalust Kevadtormi piirkonda kutsuda Rakverest patrulli ja nii keegi teda ei tuvastanud. Me ei tea tema tegelikke eesmärke.

Selle teie näitega on natukene sama lugu. Kui keegi hakkab Kunnasele või Reitelmannile andma käsklusi, ja te ei tea, kes ta on, siis te tegelikult olete samas seisukorras: suvaline inimene annab teile käsklusi, mida teie võtate riigi antud käskluse pähe. Arutame seda komisjonis veel, aga ma saan [probleemist] aru, ma ka ise küsisin majas selle kohta. Veel kord: erinevaid vorme on väga palju, on vanemaid vorme, on uuemaid vorme. See, et ka tavapolitseinik, kes on patrullis, tunneks ära, mis on nii-öelda aktiivses kasutuses olev digilaik ja mis on varasem, võib olla keeruline ja raskendatud, eriti veel, kui kasutatakse mõne teise riigi kaitseväe riietust.

Nii et neid küsimusi on, aga mulle on kinnitatud, et nende lahendamisega saadakse hakkama. Loomulikult, keegi ei hakka mingit ajujahti pidama tänava peal, vaid me räägime eelkõige nendest juhtumitest ja nendest võimalustest, sõjaväepolitseile ja Politsei‑ ja Piirivalveametile õiguste andmisest ikkagi õppuse piirkonnas või mõne operatsiooni piirkonnas või kuskil sellises kohas, kus meil tekib kahtlusi, et inimene ei ole see, kellena ta ennast esitab. Veel kord: ma olen enam kui veendunud, et kui keegi vanalinnas kõnnib laigulise vormiga, siis politsei ei lähe teda kohe trahvima. Selles puuduks igasugune loogika, selles puuduks igasugune proportsionaalsus. Aga veel kord: me peame olema kindlad, et meie enda tegevus, meie enda õppused ja sellised kohad, kus me soovime, et oleks selge eraldatus, kellel on volitused ja kellel ei ole, oleks seadusega kaetud, vastasel korral juhtub see, mis Kevadtormil juhtus.

Henn Põlluaas, palun!

Aitäh! Ma puudutan ka sedasama vormi küsimust. Teie toodud näited on loomulikult täiesti arusaadavad. Aga meil on ju ka erinevad üritused, sealhulgas mälestusüritused, kus käiakse vormis. Meil on reservohvitserid, Kaitseliidu liikmed, kes ei ole Kaitseliidus tööl. Tavavormi näiteks ei saa Kaitseliidu poolt, nad lasevad need ise õmmelda, ka endale olen lasknud selle õmmelda. Siin eelnõus räägitakse vormiriietuse ebaseaduslikust valmistamisest. Kas need rätsepatöökojad, kes siiani neid asju on teinud, jäetakse rahule, ja samuti mälestusüritusel ja muudel sellistel pidulikel juhtudel vormikandjad?

Ärme nüüd vinti üle keera. Veel kord: riigil ja ka Kaitseväel on siiski mõistus säilinud. Keegi ei hakka mälestusüritusele tulema ja trahve tegema. Need on ikka vähe erinevad asjad. Veel kord: me püüame ennast ikkagi turvata ja kaitsta riigikaitselistes huvides, mitte hakata klaperjahti või ajujahti pidama tänavatel või mälestusüritustel. Küllap me saame kõik ühtemoodi aru, mis on selle sätte mõte ja eesmärk.

Tarmo Kruusimäe.

Tänan, hea esimees! Hea ettekandja! Ma kuulsin, et neid andmeid hakkab korjama Tervise Arengu Instituut. Oli vist nii?

Härra Kruusimäe, palun! Teil on 50 sekundit küsimuseks. 

Jaa. Kas mingit pädevamat selliste andmete kogumise asutust ei ole? Juhul kui te viitasite, et terviseandmed hakkavad laekuma Tervise Arengu Instituudile.

Aitäh! Te vist kuulsite natukene ekslikult. Mina Tervise Arengu Instituuti kindlasti ei maininud. Me rääkisime sellest, et Kaitseressursside Ameti arstidel on ligipääs tervise infosüsteemile, ainult arstidel.

Austatud minister, ma tänan teid! Rohkem küsimusi ei ole. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli riigikaitsekomisjoni aseesimehe Leo Kunnase. Palun teid!

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Hea kaitseminister! Vabariigi Valitsus esitas käesoleva eelnõu 16. mail. Riigikaitsekomisjonis arutasime seda oma 31. mai istungil. Eelnõu algatajat esindasid sellel istungil Kaitseministeeriumi kaitseväeteenistuse osakonna juhataja ja Kaitseressursside Ameti peadirektori kohusetäitja Anu Rannaveski, õigusloomevaldkonna juht Guido Pääsuke ja ministeeriumi praktikant Gertrud Ojavee.

Tegu on üsna mahuka eelnõuga. Selleks, et sellega töötada, on vaja see mitte ainult hoolikalt läbi lugeda, vaid vaadata ka seletuskirja, selle selgitusi ja ka kehtivat kaitseväeteenistuse seadust nii-öelda rida-realt. See [nõudis] mõnevõrra tööd. Selleks hetkeks, kui 31. kuupäeval komisjoni [istung] toimus, ei olnud me lihtsalt füüsiliselt veel jõudnud kõike seda teha.

Aga natuke põhipunktidest, millest rääkimist härra minister juba alustas. Kõigepealt asendusteenistusest ja selle täiendamisest. Kuna meil ajateenistus ei ole ju mingi asi iseeneses või eesmärk omaette, vaid sellele järgneb teenistus reservis, sõjaaja ametikoht, siis on ju väga loogiline, et samasugust süsteemi vajab ka asendusteenistus. Seni asendusteenistusel sellist süsteemi ei olnud, asendusteenistus piirduski ajateenistusega võrdse asendusteenistusega ja pärast seda enam midagi ei toimunud. Esimene plokk siin ongi selleks, et see küsimus lahendada. See küsimus on ka enam-vähem edukalt lahendatud. Me võime siin ju vaielda, kas "esmane asendusteenistus" on hea termin või vajaksime mingit paremat terminit, aga see on juba detailide küsimus.

Järgmine plokk on vormiriietuse küsimused. Siin me küsisime need küsimused tegelikult juba ära. Võtmeküsimus ongi kaitseliitlased, et mis siis nendega teha. Kas see peaks olema kuidagi eraldi Kaitseliidu seaduses märgitud, et leida mingi lahendus ja ei tuleks nii-öelda väljaspool otseseid teenistusülesandeid sellist totaalset vormi keelamist? See küsimus vajaks lahendamist.

Kõige olulisem ja mahukam plokk on muidugi terviseküsimus ehk kogu tervisenõuete süsteemi hindamise ümbervaatamine. Arstlik keskkomisjon ja komisjonid kaovad ära ning see muutub põhimõtteliselt. Mis probleemi me püüame siin lahendada? Esiteks, et kõik need noormehed, kelle füüsiline ja vaimne tervis lubab olla nii ajateenistuses kui ka pärast teenistust reservis, sinna ka tuleksid, et neil ei oleks võimalusi sealt kuidagi kõrvale jääda või kõrvale viilida. See on peaeesmärk. Samas, teine eesmärk on see, et need noormehed, kellel on mingeid tõsiseid terviseprobleeme ja kes võib-olla ise väga tahaksid teenida, aga kellele see on lihtsalt eluohtlik, teenima ei satuks. Nii et meil on nagu kaks eesmärki.

Mida ma ise olen näinud siin probleemina, on see, et näiteks Soome suudab teenistusse kutsuda umbes 75% meessoost elanike aastakäigust, aga meil on see protsent palju väiksem. Küsimus ongi, et milles on probleem. Ma ei usu seda, et meie noormeeste tervis oleks poole halvem kui soomlastel või Soome noormeestel. Järelikult on meil vaja põhimõtteliselt parandada tervisenõuete hindamise süsteemi. On selge, et see vajab reformi. Kas see reform kõikides detailides on täpselt paika sätitud ja igal juhul õnnestub, seda on veel vara öelda. Loomulikult on igas süsteemis oma teatud korruptsiooniohud, aga ma loodan, et siit tuleb teatud edasiminekut.

Terve plokk paragrahve on siia toodud üle riigikaitseseadusest, kuna meil tuleb uus valmisoleku seadus. Kõik need sätted, mis puudutavad kaitseväeteenistust ja eriti teenistust sõjalise valmisoleku tõstmise, mobilisatsiooni ajal, on siia üle tõstetud. See on ka võib-olla oluline plokk siin, millest on vähem juttu olnud.

Komisjonis jah, me ei olnud siis veel jõudnud seda niivõrd põhjalikult läbi töötada. Meil on ka komisjoni koosseis vahepeal oluliselt muutunud. Hea kolleeg Raimond on tulnud meile esimeheks, hea kolleeg Henn on lahkunud ja meil on neli liiget vahetunud. Kõik liikmed, kes tulevad juurde, peavad ennast asjaga kurssi viima. 31. kuupäeva arutelu ei olnud meil võib-olla veel nii põhjalik, sest me lihtsalt, ka mina isiklikult kaasa arvatud, ei suutnud kõikidesse nendesse detailidesse veel piisavalt süveneda.

Aga mida me jõudsime komisjonis käsitleda? Näiteks vormiriietuse teema. Kõik need küsimused, mis siin tulid üles, tulid ka komisjonis üles ja me arutasime seda teemat päris põhjalikult.

Me jõudsime arutada veel eelnõu § 1 punktis 53 sätestatud normi, mille kohaselt sõjaseisukorra väljakuulutamisel nimetatakse ajateenija kolme tööpäeva jooksul sõjaaja ametikohale ning ta peaks mobilisatsioonikäsu alusel asuma tegevteenistusse. Rahvusvahelise õigusega ei ole kooskõlas väljaõpetamata ajateenijate sundkorras lahingutegevusse saatmine. Väljaõpetamata võitlejaks saab lugeda ka Eesti mõistes ajateenijat, kes ei ole veel jõudnud sõduri baaskursust läbida. Seetõttu on selles vaadeldud normis antud ka kaalutlusõigus, mille kohaselt ajateenistuskoha ülem vabastab sellise väljaõpetamata ajateenija ajateenistusest. Samas ei ole see kaalutlusõiguseks olev norm otsesõnu seotud ajateenija väljaõppetasemega.

Saatan peitub alati detailides. Ma loen oma kohuseks eelnõu vastutava ettekandjana ette lugeda kõik need punktid, mis jätavad kehtivast seadusest üht-teist välja ja millest oli ka siin küsimustes juba juttu, et te lihtsalt oleksite kõige sellega kursis.

Esimene asi. Olemasolevas kaitseväeteenistuse seaduses, praegu kehtivas, on § 25, mis käsitleb auastme vanuseid, seal on terve paragrahv selle kohta. Toon näite. Kui ma sain majoriks aastal 1999, siis läks veel neli aastat, 2003 oli see auastme vanus, ma ei saanud varem kolonelleitnandiks saada. Tegelikult erandeid tehti ka alati, näiteks kaptenist majorini ei teeninud ma nelja aastat, vaid Kaitseväe juhataja kindral Kert tegi mulle erandi ja ma sain majori auastme varem. Erandid on alati olnud võimalikud. Aga eelnõus tullakse välja sellega, et see põhimõtteliselt üldse kaotada, et ei olegi mingeid auastme vanuseid enam. See on esimene väljajätmine.

Teine on see, et § 92 lõige 4 muutuks väga oluliselt ehk senine tekst või sõnastus on asendatud millegi hoopis muuga. Senine paragrahv nõuab kaitseväelase kirjalikku nõusolekut, juhul kui ta määratakse madalamale ametikohale. See teatud viisil kaitseb kaitseväelase huvisid ülemate võimaliku suva või omavoli eest. Kui on madalamale ametikohale määramine, siis peaks olema selleks mingi kindel põhjus, näiteks negatiivne atestatsioon, seda ei saaks teha lihtsalt niisama. See kaob ära. Asemele on tulnud hoopis uus punkt, et teisele ametikohale, samaväärsele ametikohale nimetamise korral võib kaitseväelase põhipalka vähendada kuni 10%. Sellist asja seal enne ei olnud. Siis tuleb ka selline klausel, et seda ei võiks uuesti teha enne kui viie aasta pärast. Siin on küsimus, kui palju see kaitseb kaitseväelase huvisid.

Paragrahv 111 kaob, see puudutab tööandja eluruumi. Tööandja eluruum kui selline kaitseväelaste puhul lakkaks olemast, seda lihtsalt enam ei oleks. Sellega on seotud § 201, mis käsitleb tegevteenistuse lõppemisel tööandja eluruumi kasutamist kolm aastat, juhul kui tegu on hukkunud kaitseväelase perekonnaga või vigastatud kaitseväelasega. Kui enam ei ole eluruumi ennast, kui ei ole § 111, siis ei saa ka ju kolmeks aastaks kedagi kusagile kauemaks jätta. Need kaks paragrahvi on seotud.

Siis on veel § 199 lõige 4, see puudutab teenistusülesannete täitmisel hukkunud või püsiva tervisekahjustuse saanud kaitseväelaste pereliikmete taastusravi. Selline asi on ka siit välja võetud.

Ma lihtsalt lugesin teile ette need paragrahvid, mis on siit välja jäetud ning mis puudutavad otseselt kaitseväelasi, [nende] sotsiaalseid tagatisi ja õigusi. Loomulikult võib Kaitseväe juhatajal ja peastaabil olla [teine] seisukoht, kui on tavalistel kaitseväelastel. Meie ülesanne on tasakaalustada ja seista selle eest, et ka tavaliste allohvitseride, sõdurite, allohvitseride ja ohvitseride huvid, kes teenivad, oleksid kaitstud. Ma lihtsalt lugesin selle kõik ette. Loomulikult teeme me komisjonis sellega tööd. Mul endal on kavas ka muudatusettepanekuid esitada, kui ma pean seda vajalikuks. Meil oli terve suvi aega seda [eelnõu] lugeda ja seda me oleme ka teinud.

Aga nüüd lõpuks menetluslikest otsustest. 31. mai istungil otsustas riigikaitsekomisjon konsensusega teha Riigikogu juhatusele ettepaneku lülitada arutluse all olev seaduseelnõu esimeseks lugemiseks Riigikogu käesoleva aasta 13. juuni istungi päevakorda ja teha Riigikogule ettepaneku eelnõu esimene lugemine lõpetada. Komisjoni ettekandjaks määrati mind. Kuna eelnõu ja selle seletuskiri on mahukas, siis tuginedes Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse § 99 lõikele 1, otsustas riigikaitsekomisjon konsensusega teha Riigikogu esimehele ettepaneku määrata eelnõu muudatusettepanekute esitamise tähtajaks käesoleva aasta 11. juuli kell 10.

Obstruktsiooni tõttu arutluse all oleva eelnõu esimest lugemist selle aasta 13. juunil paraku ei toimunud, samuti ei jõutud seda teha kevadistungjärgu jooksul. Seetõttu otsustas riigikaitsekomisjon oma käesoleva aasta 6. juuli erakorralisel istungil muuta oma 31. mai otsust, asendades eelnõu muudatusettepanekute esitamise tähtpäeva, käesoleva aasta 11. juuli, seadusest tuleneva esimese lugemise lõpetamisele järgneva kümne tööpäevaga. Me saime suvel selle lugemistöö tehtud ja lisaaega rohkem ei küsinud. Tänan! See on minu poolt kõik.

Hea ettekandja, ma tänan teid selle põhjaliku ülevaate eest. Teile on vähemalt üks küsimus. Henn Põlluaas, palun!

Aitäh! Hea Leo! Sinu kogemust ja ekspertiise on alati hea kuulda ja näha ning ma usaldan neid täiel määral. Kas sa oskad lühidalt välja tuua mingisugused sellised kõige positiivsemad momendid selles eelnõus? Samamoodi, kuigi sa juba rääkisid paljudest asjadest, ka sellised negatiivsed aspektid, millele peaks tõsiselt tähelepanu pöörama.

Siin on mitu selgelt positiivset aspekti, mida ma ka ette lugesin. Mõningad on olulised ja suured küsimused. Esimene ongi reservasendusteenistuse loomine ja erakorralise reservasendusteenistuse loomine. Ehk asendusteenistus ei lõpe lihtsalt ära pärast seda, kui inimene on selle sooritanud, vaid inimene jätkab samamoodi, ma ütleks niiviisi, reservteenistust asendusteenistuses, nii nagu tavaline ajateenistuse läbinud reservväelane, ainult oma liinis.

Teine suur plokk ongi seesama tervisliku sobivuse hindamise ümbervaatamine. Siin on selge, et olemasolevas süsteemis, ma tõin välja, on teatud fundamentaalsed probleemid, seda süsteemi on vaja parandada. Ma pean ka oluliseks seda, et nüüdsest see seadus tagab sellele arstile, kes reaalselt seda hindab, juurdepääsu tervise infosüsteemile. Ta ei pea kõike seda tööd nagu nullist tegema. Kui see süsteem on olemas ja Sotsiaalministeerium on näinud palju vaeva, et seda üleval pidada, siis on ju loogiline, et me seda kasutaks. Siin on ju ülekaalukas avalik huvi olemas. Loomulikult on mõistlik see – siin on üks näide, mida ma näen positiivse paragrahvina või konkreetse muudatusena –, et kui on tunnistatud, et isikul on sügav või raske puue, siis ei ole ju mõtet teda kuskile [kontrolli kutsuda] – arstlik komisjon sellisena lakkab olemast – ega tema tervislikku seisundit enam eraldi kontrollida, sest on ju selge, et ta ei ole kaitseväeteenistuseks kõlblik.

Ma lugesin üles ka need probleemsed kohad. Kas kaitseväelaste sotsiaalseid tagatisi ja õigusi oleks vaja sedavõrd piirata? Komisjonis me ei arutanud seda küsimust, aga minu isiklik seisukoht on see, et me ei peaks seda tegema. Muidugi ma teen ka vastavad muudatusettepanekud.

Kas see on, Leo Kunnas, hetkel kõik Põlluaasale vastamise osas?

Jaa, see on kõik.

Selge. Siis läheme järgmise küsimuse juurde. Heiki Hepner, palun!

Suur tänu, hea esimees! Hea Leo, hea ettekandja! Sa natukene ka omaenda näite abil avasid küsimust, et auastmete saamisel on just nihuke vanuse või aastate määramine ära kaotatud. Kuidas su kõhutunne ütleb, kui see nii jääks, kas see võiks tähendada pigem seda, et auastmeid hakatakse määrama liiga väikese vahega või venitatakse seda vastupidi kuidagi liiga pikaks?

Hea Heiki! See tähendaks praktikas seda, et mõne jaoks muutub see vahe väga lühikeseks, teise jaoks väga pikaks. Hea Meelis Oidsalu, teenistusest lahkunud endine asekantsler, juhtis õigustatult tähelepanu teatud, ma ütleksin niiviisi, nepotismi või maakeeles öeldult onupojapoliitika ilmingutele Kaitseministeeriumi valitsemisalas. Ma olen ka ise seda kogenud, sest ühel konkursil sellelesamale asekantsleri kohale, kus oli härra Oidsalu, olin mina see teine kandidaat, kes seda konkurssi ei läbinud. Kui härra Oidsalu ütles, et ta teadis juba ette, et ta on võitja, siis me mõlemad mööname, et see ei olnud päris aus mäng.

Ma võin ka teise näite siin tuua, kui sa juba niiviisi küsisid. Ma kandideerisin neli korda erinevatel aegadel, 2015–2018, nii kaitsepoliitika kui ka kaitseplaneerimise asekantsleriks. Üks teine kord ma lihtsalt vaatasin, et ma ei pääsegi edasi teise vooru, ja olin siis imestunud, et mis on juhtunud. Siis ma nägin, et väikses kirjas oli tekst, et peab olema tegevdiplomaadi kogemus, mis tähendas seda, et loomulikult sooviti sinna võtta inimest Välisministeeriumist, mida tehtigi. Hiljem sai asekantsler Prikk kantsleriks ehk need tingimused seati niiviisi, et ma oleksin võinud olla kas või kolmekordne Kotkaristi kavaler, see poleks mind aidanud.

Lihtsalt sellist nepotismi on mõnevõrra palju ja seda peaks vähendama. Ma selgelt näen, et see ei tohiks kanduda [Kaitseväkke] või see ei tohiks suureneda Kaitseväes, kus nagunii ülemad on need, kes hindavad oma alluvaid. Siis peaksid olema ikkagi mingid selged kriteeriumid, mille järgi kõik alluvad tunneks, et kui nad korralikult teenivad, siis on neil ka võimalus saada mingil ajal järgmine auaste ja edeneda karjääriredelil. Vastus on selline, et see põhjustaks selle, et mõned üleneksid väga kiiresti ja teised üleneksid väga aeglaselt.

Ma saan aru, härra Kunnas, et härra Hepneri esimesele küsimusele olete te vastanud.

Jaa.

Aitäh! Heiki Hepner, palun!

Jaa, aitäh! Leo! Ma küsin ka teise küsimuse siis ära. Sa väga hästi avasid seda sotsiaalsete tagatiste poolt. Eks me saame komisjonis ka neid detailsemalt arutada. Aga sotsiaalsed tagatised on mõnes mõttes ju üks osa motivatsioonipaketist, nii nagu karjääri tegemisel on terve rida komponente, mis moodustavad lõpuks selle ametikoha terviku, on see siis kaitseväes või kuskil mujal. Siin on teatud sotsiaalseid tagatisi kärbitud. Kuidas sa hindad selle mõju tervikuna olemasolevatele [tagatistele], mis on jäänud? Loomulikult me saame arutleda nende teemade üle. Kas see on olulise mõjuga või on see tagasihoidliku mõjuga? Kuhu sa praeguse eelnõu puhul, mis meil laua peal on, selle näpu paneksid? 

Igal otsusel on oma mõju ja see on tegelikult üks otsus otsuste jadas, mis algas sellega, et kaitseväepension kui selline kaotati. Ma ei arva – see on minu isiklik arvamus, see ei ole komisjoni arvamus –, et see oli hea otsus. Nüüd lihtsalt jätkub seesama trend. Mul on lihtne küsimus: kas sellest, kui me olime Afganistani sõjas, on liiga kaua aega juba mööda läinud? Oli 2014, kui me sealt ära tulime, nüüd on 2022. Me peaksime olema selles mõttes ettevaatlikud tagatiste vähendamisega, kuna me siiski eeldame, et need mehed ja naised, kes on tegevteenistuses, on valmis vabariigi eest surema. See eristabki neid võib olla teistest, kes on avalikus teenistuses, aga kellelt me seda ei eelda. Loomulikult riskivad samamoodi eluga ka politseinikud, piirivalvurid ja päästeametnikud. Neid nelja isikute kategooriat me peaksime siiski vaatlema eraldi teistest, sest see, mida me ootame nendelt, on ju midagi palju suuremat, kui me ootame tavaliselt riigiametnikult.

Heljo Pikhof, palun!

Aitäh, austatud ettekandja! Mul riivas kõrva, kui te ütlesite, et terviseandmetele ligipääs on sellepärast, et on ülekaalukas avalik huvi. Kuidas see saab võimalik olla?

Aga väga lihtsalt. See avalik huvi seisnebki selles, et kuna me eeldame nendelt inimestelt ehk kaitseväelastelt, et nad võitlevad ja surevad vabariigi eest, siis me peaksime püüdma võimalikult adekvaatselt hinnata nende tervislikku seisundit. Ma tõingi välja nagu kaks poolt. Esiteks me peame selle tagama, kuna meil on noormeestel kohustuslik ajateenistus. Ajateenistus ei ole asi iseeneses, vaid selle eesmärk on anda inimesele sõjaaja ametikoht, millega ta teenib edasi reservis. Need inimesed, kes ei tule ajateenistusse, ei saa kunagi sõjaaja ametikohta, neid ei kohustata ka kunagi otseselt vabariigi eest surema, kui me hästi lihtsalt ja maakeeles räägime. Teisest küljest on inimesed, kellel on tõsised terviseprobleemid, aga kes igal juhul tahaksid teenida. Näiteks on neil tõsine südameprobleem. Selliseid juhtumeid meil õnneks ei ole väga palju olnud, aga neid on, kui inimene tuleb teenima, tal on õnnestunud oma tõsist südameprobleemi varjata, ja ajateenistuses sõna otseses mõttes jääb tema süda seisma.

Siin ongi see ülekaalukas avalik huvi, et jah, me riivame nende inimeste põhiõigusi, kui me laseme arstil, kes hindab seda terviseseisundit, seda teha. Aga küsimus ongi see, mille jaoks me seda teeme ja mille jaoks see andmebaas üldse eksisteerib, kui me seda mitte kuidagi kasutada ei saa. Siin on teatud kompromiss individualismi ja kollektivismi vahel, mille me oleme sunnitud tegema. Loomulikult, kui teil on teine seisukoht kui mul, siis ma sügavalt austan seda, aga ma lihtsalt püüan põhjendada, miks see seisukoht mul selline on. Seepärast ma palusin ka Hannol juba vastata, sest ma teadsin, et mulle see küsimus nagunii esitatakse ja siis ma ei peaks nagu üksi sellele vastama.

Heljo Pikhof, palun!

Aitäh! Ma kuulasin teie põhjendusi. Päris nii see nüüd ei ole. Kui see andmebaas loodi, siis mitte sellepärast, et seda saaks kasutada just sellisel eesmärgil. Kui inimene ikkagi nõus ei ole, siis ... No see ei käi niimoodi. See avaliku huvi argument ajab ausalt öeldes harja punaseks.

Ma juba põhjendasin oma seisukohta, miks seda on vaja. Meil jagunevad riigi meeselanikud praegu nii-öelda sikkudeks ja lammasteks: ühed, kes peavad sõdima ja surema, ja teised, kes ei pea. Kuidas me siis kindlaks teeme, kes peavad seda tegema ja kes ei pea? Kuidas me seda adekvaatselt hindame? See on tõsine küsimus. Kui teil on mingi parem lahendus, siis ma hea meelega kuulaks seda.

Aga kui me oleme selle andmebaasi sellisena loonud, näinud suurt vaeva, pannud sinna sisse ressursse ja see annab meile andmeid, miks me peaksime siis laskma arstil kogu selle töö uuesti ja topelt teha? Ma olen ise ka suur isikuvabaduste austaja ja pooldaja, aga ma näen, et kui ma pean riiki teenima, olema teenistuses ükskõik kas kaadrisõjaväelase või reservväelasena, siis mul on sellised kohustused, mis teatud hetkedel kaaluvad üles selle nii-öelda individualismi momendi. Kui igaüks mõtleks ainult iseenda peale, siis me ei saaks ju seda riiki pidada. See ei oleks ju võimalik. Riigikaitse on paratamatult kollektiivne tegevus ja siin üks võitleja või vähene hulk võitlejaid väga palju midagi ära ei tee. Selleks riik loobki nagu võimsa süsteemi ja kui meil on sellised võimsad infotehnoloogilised süsteemid, siis me peaksime neid kasutama. Loomulikult, seda ei saa kuritarvitada ja seda ka Hanno juba hästi põhjendas, et nüüd ei ole mingil suurel komisjonil, kuna seda komisjoni ei ole enam olemas, juurdepääsu nendele andmetele. See on sellel konkreetsel arstil, kes peab hindama seda sobivust. Loomulikult, inimesel on väga raske teenistusest viilida või öelda, et nüüd, kui ta kutsutakse ajateenistusse, on tal järsku häda X, Y või Z, mida tal tervise andmebaasi järgi enne ei olnud. See ei saa ju tekkida nii-öelda lambist. Ma loodan, et ma suutsin oma seisukohta põhjendada.

Kalvi Kõva, palun!

Aitäh, hea Riigikogu esimees! Hea Leo! Ma möönan, et võib-olla oleks pidanud tõesti seda küsima ministri käest, aga too hetk ei olnud mahti. Mina küsin ka ikkagi registriandmete kasutamise kohta ja olen selles suhtes väga skeptiline. Täna me avame selle Pandora laeka kaitseväelaste, ajateenijate suhtes. Aga päästjad? Ma olen ise vabatahtlik päästja. Miks nende kontrollimisel ei võiks neid isikuandmeid kasutada? Või politseinikud? Või kui näiteks kohalikku omavalitsusse võetakse lastekaitsetöötaja, võib-olla peaks tema terviseandmeid ka vaatama, kas tal kõik korras on? Ma tahan öelda, et me avame sellega nagu ukse ja meil tuleb aastate jooksul uksele koputajaid küll ja veel ja siis tekib küsimus, kui hästi me isikuandmeid kaitseme. Mis te ütlete, kas päästjate töölevõtmisel võiks ka kasutada neidsamu isikuandmeid ja vaadata, mis tema sellel haiguskaardil seisab?

Jaa, ma jäin selle küsimuse üle hoolikalt mõtlema. Kui ma enne defineerisin teatud kategooria isikuid, kes peavad teenistuses olles eluga riskima, siis politseinikud ja päästjad võiksid minu hinnangul sinna kategooriasse kuuluda. Seda ei saa päris käsitleda nii-öelda Pandora laekana. Ma ei arva ka seda, et igaüks või iga eluvaldkond peaks juurdepääsu saama. See loomulikult ei saa olla meelevaldne, aga see ei saa olla selles mõttes absoluutne püha lehm, mida me ei puutu, ja asi iseeneses, mis lihtsalt nii-öelda eksisteerib. Aga see on väga hea, et me juba täna seda teemat jõuame põhjalikult käsitleda ja selle üle debateerida. Ma seda ausalt öeldes ka ootasin. Ma küsisin ise sama küsimuse, mida teie minu käest küsite, Hanno käest ja palusin tal see ots lahti teha, sest see on tõsine küsimus. Loomulikult, kui saadikud ütlevad raudse ei, et seda ei saa niiviisi teha, siis see ka niiviisi jääb. Ega minu võimuses ei ole seda sel juhul muuta. Nii on.

Hea ettekandja, ma tänan teid. Teile rohkem küsimusi ei ole. Kas fraktsioonide esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Kui te soovite läbirääkimisi avada, peate lisaks püstitõusmisele ka nupule vajutama. Ma avan läbirääkimised ja palun Riigikogu kõnetooli Isamaa fraktsiooni esindaja Heiki Hepneri.

Suur tänu, hea esimees! Head kolleegid! Tegemist on tõsise eelnõuga ja mitte ainult sellepärast, et meie julgeolekusituatsioon siin regioonis on praegu tõsine, vaid ka ilma selleta on tegemist väga tõsise ja sisuka eelnõuga. Ma siiski mõned rõhuasetused tooks välja ja võib-olla annaks ka mõned nihukesed hoiakud Isamaa fraktsiooni poolt kaasa.

Hea minister juba kolm olulist plokki nimetas ja ka hea komisjoni ettekandja Leo siin neid servapidi ja oma heast praktikast [lähtudes] avas. Tõesti, see terviseseisundi hindamise [arutelu] siin läks ka lahti ja küllap me saame komisjonis seda arutada. Aga iseenesest tõepoolest, meil on olemas tervise infosüsteem ja me peame oma infosüsteeme kasutama, ütleme, maksimaalselt efektiivselt, nii et see privaatsuse piirang oleks minimaalne. See on puhtalt ressursitõhus kasutamine ka praegu, mis siia eelnõusse on sisse kirjutatud. Me tõesti ei peaks tegema oma infosüsteeme selliselt, nii nagu Sotsiaalministeeriumist on öeldud, et meie infosüsteemid on kui Lotte porgandimasinad, mida ei saa mitte millekski kasutada. Tõesti, mõtleme, et neid ei kuritarvitataks, aga mõtleme ka selle peale, et nad teeniksid Eesti rahvast nii, et me kulutaksime oma piiratud ressursse minimaalselt. Me teame, et meil meditsiinis ei aja ühestki kohast raha üle.

Nüüd vormirõivastuse kandmine. Vaieldamatult on näited, mis minister tõi, olulised. Aga kui me debatti pidasime või oli küsimuste-vastuste voor, siis mõttekoht oli see, et me vinti üle ei keeraks. Küllap me saame seda ka komisjonis arutada. Ühest küljest peavad olema teatud õigused tagatud. Aga siin on, ma ütleksin, veel rohkem seda ohtu. Kui terviseseisundi [hindamise] puhul on see märksa rohkem reglementeeritud, siis vormi kandmise poolel, kus kõik on seni vaba olnud, [on oht], et me lõpuks suure hooga keerame vindi üle.

Reservteenistuse loomine asendusteenistusele, mis seni puudus – väga-väga oluline ja väga vajalik. Jälle mitte ainult sellepärast – praegu on hea tuua kõiki näiteid Ukraina sõja baasil –, et reservteenistuses olija on päästja kõige klassikalisemas mõttes, ka lihtsalt toetaja, tervishoiutranspordi korraldaja või tegev kuskil kolmandas valdkonnas, ta peab olema kursis arengutega, peab olema treenitud. Needsamad vajadused tekivad tegelikult ka päästesituatsioonide korral. Need inimesed peavad teadma, kuidas teatud juhtudel toimetada, kui on vaja ikkagi suuremõõtmeliselt päästeoperatsioone korraldada, mis tahes juhul siis, metsapõlengute, väga suurte tormikahjustuste või millegi muu puhul.

Viimane moment, mida me ka oma arutelus natukene puudutasime. Ma sain Leoga, kes neid asju avas, tõesti pidada väga head debatti või arutelu, oleks õigem ütelda. Need on kaitseväelaste sotsiaalsed tagatised. Tõepoolest, on karjääriredel, on palk ja on teised sotsiaalsed tagatised. Need moodustavad ühe terviku. Me siin ei tohiks astuda selliseid samme, mis muudaksid motivatsiooni teenida Eesti riiki üsna karmil ametikohal.

Need on need kohad. Tegemist on väga olulise eelnõuga ja loodetavasti me leiame siin ikkagi konsensuse, nii nagu riigikaitse puhul see seni on olnud. Aitäh teile!

Aitäh teile! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 623 esimese lugemise lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud ja muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 28. september kell 17.15. Neljanda päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Liigume viienda päevakorrapunkti juurde: Vabariigi Valitsuse algatatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu 626 esimene lugemine. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli riigihalduse ministri Riina Solmani. Palun teid!

Austatud Riigikogu esimees Jüri Ratas! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Kohaliku omavalitsuse korralduse seadus, lühendina KOKS, on omavalitsuste toimimise alusseadus, mille põhjal toimub kõigi Eesti valdade ja linnade tegevuse korraldamine. Pole kahtlust, et selline seadus peab olema ka ajakohane. Riigikogus juba 1993. aastal vastuvõetud KOKS‑i on erinevatel aegadel ja üksikute küsimuste lahendamiseks kokku 99 korda muudetud, kuid seni pole toimunud selle peaaegu 30‑aastase seaduse terviklikku ülevaatamist ehk revisjoni.

Tasapisi, eriti pärast 2017. aasta haldusreformi on kostnud mõnelt valdkonnainimeselt kriitikat, et KOKS on väidetavalt vananenud ja sinna eri aegadel tehtud üksikmuudatused olevat toonud kaasa teatava terminoloogilise ebaühtluse, normide omavahelise vastuolulisuse ja lünklikkuse. Mõned seaduse tõlgendamise ja kohaldamise probleemid kerkisid haldusreformi käigus ka uutel ühinenud omavalitsustel oma tegevuse käivitamisel. Seetõttu otsustaski Rahandusministeerium läbi viia KOKS‑i põhjaliku revisjoni, mille käigus vaadati säte sätte haaval läbi kogu kehtiv seadus. Selleks, et võimalike põhimõttelisemate ja sisuliste muudatuste tegemist kaaluda ja erinevate lahenduskäikude vahel valida, kutsuti 2019. aastal riigihalduse ministrile nõu andmiseks Rahandusministeeriumi poolt kokku laiapõhjaline eksperdikomisjon, mida juhtis riigihalduse minister ja kuhu kuulusid valdkonna pikaaegsed akadeemilised eksperdid, riigi erinevate institutsioonide ning mitmete omavalitsuste ja omavalitsusliitude esindajad.

Eksperdikomisjon arutas enam kui kahe aasta jooksul oma koosolekutel põhjalikult läbi kõik KOKS‑i osad ning andis oma soovitused, millest lähtuvalt Rahandusministeeriumi ametnikud koostasid käesoleva eelnõu. Lisaks telliti mitmeid täiendavaid eksperdiarvamusi ja KOKS‑i kui seaduse teksti selge keele ekspertiis Eesti Keele Instituudilt.

Eelnõu ettevalmistamise protsess on olnud päris pikk ja selle käigus on toimunud ulatuslik valdkonnaekspertide ja sihtrühmade kaasamine ning põhjalikud arutelud. Kõik asjakohased materjalid on avalikud, nad on leitavad Rahandusministeeriumi kodulehelt. Me oleme püüdnud olla kogu selles protsessis tõepoolest igati avatud ja kaasavad.

Eelnõu väljatöötamise protsessi üheks etapiks oli seaduse väljatöötamise kavatsus, mis käis avalikul kooskõlastusringil 2020. aastal ning mille käigus erinevad ministeeriumid, Eesti Linnade ja Valdade Liit ning maakondlikud omavalitsusliidud esitasid hulga tagasisidet ja ettepanekuid eelnõu edasiseks koostamiseks. Seaduseelnõu kooskõlastusring toimus novembrist 2021 kuni selle aasta aprillini. Eelnõu kiideti Riigikogule esitamiseks heaks valitsuse 12. mai istungil ning anti Riigikogu menetlusse üle 16. mail.

Kas tehti täiesti uus tervikseadus? Kas muudatustega kujundatakse ümber kohalike omavalitsuste tegevuse olemuslikke aluseid ja täidetavaid ülesandeid? Ei, sest seda ei olnud vaja. Üldjoontes võib KOKS‑i revisjoni tulemusena tõdeda, et see seadus on ka tänasel päeval täiesti toimiv ja selles väga suuri põhimõttelisi muudatusi ei olnud enamiku ekspertide arvates vaja teha. Valdav enamus siin seaduse muutmise eelnõus pakutud mahuliselt päris paljudest muudatustest ongi rohkem normitehnilised parandused, parendused ja keelelised lihtsustamised või ühtlustamised. Muidugi võivad [arvamused] selle kohta, kas mingi konkreetne seadusemuudatus on kellegi arvates suur või väike muutus, olla erinevad ja inimesed võivad olla selles eri meelt. Isegi kui seaduses revisjoni tulemusena väga palju senisega võrreldes ei muutugi, kuna selleks pole olnud enamiku osaliste hinnangul vajadust või pole leitud mingis küsimuses uut, senisest paremat kokkulepet, annab laiapõhjaliste arutelude läbimine seadusele ikkagi valdkonna osaliste silmis värske, uuendatud mandaadi. Ka see on üks läbiviidud KOKS‑i revisjoni oluline väärtus, et kõik valdkonnas tegutsejad aktsepteeriksid protsessi lõpuks saadavat tulemust kui järelikult parimat, milles oli praegu võimalik kokku leppida. Kavandatud muudatustega ei kujundata ümber kohaliku omavalitsuse olemust ega täidetavaid ülesandeid.

Tuleb aru saada, et KOKS on oma olemuselt omavalitsuste tegevuse aluskorraldust reguleeriv seadus, mis näeb eelkõige ette kohalike võimuorganite moodustamise ja tegevuse alused ning pädevused ja omavalitsuste töökorralduse üldised alused. KOKS ei ole seadus, milles detailselt reguleerida kõiki kohalike omavalitsuste täidetavaid ülesandeid. See ei ole kõigi valdade ja linnade ja nendele pandud erinevate valdkondlike ülesannete nimistu. Nende erinevate omavalitsustele täitmiseks pandud valdkondlike ülesannete, mida võib kokku olla sadu, sisu ja pädevus kehtestatakse ikka endiselt vastavates valdkonnaseadustes. Valdkondlike ülesannete muudatused, samuti näiteks maksukorralduse muudatused kohalike maksude osas või volikogu valimiskorralduslikud muudatused, kui neid soovitakse teha, tuleb kavandada muude õigusloome algatustega vastavas seaduses. Käesolevad KOKS‑i muudatused neid teemasid ei puuduta.

Seadusloome üldist mahtu vähendab senise eraldi kohaliku omavalitsuse üksuste liitude seaduse ületoomine KOKS‑i ja eraldi seadusena kehtetuks tunnistamine. Antud eelnõu heakskiitmise järel on meil üks seadus jälle vähem. Samas jäid need teistest seadustest ületoodud omavalitsusliitude regulatsioonid valdavalt sarnasteks senistega.

Eelnõu väljatöötamise peamine siht on olnud tagada omavalitsustele suurem enesekorraldusõigus oma sisemise töökorralduse ja kohaliku elu küsimuste üle otsustamisel. See on kooskõlas Euroopa kohaliku omavalitsuse harta ja Eesti Vabariigi põhiseadusega, mis näevad ette omavalitsuste tegevuse põhimõtted, sealhulgas enesekorraldusõiguse juhtida ja korraldada kohaliku elu küsimusi oma äranägemisel seadusega lubatud piirides. Oleme veendunud, et haldusreformi tulemusena võimekamaks muutunud linnadele ja valdadele saab edaspidi usaldada oma sisemiste tööorganite moodustamisel, kohaliku elu korraldamisel ja kohalike ülesannete täitmisel järjest enam vabadust. Samuti kavandatakse laiendada valla‑ ja linnaelanike võimalusi kohalikus valitsemises kaasarääkimisel. Lihtsustatakse kohalike hääleõiguslike valla‑ või linnaelanike rahvaalgatuste esitamist, mida ei pea erinevalt praegusest enam esitama kohaliku omavalitsuse volikogu või valitsuse õigusakti eelnõuna, vaid lihtsalt kirjalikult põhjendatud algatusena. Eelnõuga kavandatakse lisada seadusesse võimalus esitada vähemalt 10% valla‑ ja linnaelanike poolt algatatuna ettepanek kohaliku rahvaküsitluse algatamiseks, mille tulemus oleks kohalikele võimudele soovituslik ja nõuandev. Samas ei pooldanud eksperdid siduvate tulemustega kohalike rahvahääletuste seadusesse sisseviimist, kuna see võib minna vastuollu põhiseadusega määratud esindusdemokraatliku mudeliga omavalitsuste juhtimisel.

Eelnõuga lisatakse õigusloomeks reeglid, millest lähtuda omavalitsustele ülesannete panemisel. Selgitatakse, et seadusega pandud kohaliku elu küsimuste lahendamisel peab omavalitsusele jääma enesekorraldusõigus, mille kohaselt saab ta ise määrata ülesannete täitmise täpsema sisu ja korra. Vaid põhjendatud juhul saab siin teha erisusi, kui see on vajalik näiteks kohaliku elu küsimuse ühetaoliseks lahendamiseks.

Eelnõuga lisatakse veel kohaliku omavalitsuse tegevuse eesmärgi sõnastus: aidata kaasa oma elanike kvaliteetse, turvalise ja nende vajadustele vastava elukeskkonna ning heaolu loomisele, kaitsta isikute põhiõigusi ja vabadusi, tagada oma elanikele kvaliteetsed ja kättesaadavad avalikud teenused, edendada kohalikku ettevõtluskeskkonda ning tugevdada piirkondlikku konkurentsivõimet omavalitsusüksuste omavahelises ja riigiga koostöös. Omavalitsuslike ja riiklike ülesannete piiritlemise reeglid on juhiseks ja abiks õigusloojale omavalitsustele ülesannete panemisel ning selleks riigieelarvest vahendite kavandamisel.

Eesti Linnade ja Valdade Liidu ning Eesti Vabariigi valitsuse läbirääkimiste sisu laiendatakse vaid eelarveküsimustelt pikaajalise mõjuga oluliste poliitikameetmete ja seadusandlike muudatuste kokkuleppimisele. Lisatakse kohustus auditeerida vähemalt iga nelja aasta tagant omavalitsuste sisekontrollisüsteemi toimimist, mis aitab kaasa iga omavalitsuse tegevuse õiguspärasusele.

Lisaks muudatustele KOKS-is tehakse sellega seonduvad muudatused ka halduskoostöö seaduses, kohalike maksude seaduses ja kohaliku omavalitsuse üksuse finantsjuhtimise seaduses. Eelnõuga tehtavad muudatused on kavandatud jõustuma valdavalt 2023. aasta 1. juunil, välja arvatud paar hilisema jõustumisega punkti, mis jõustuvad 2025. aastal, kui toimuvad järgmised kohalike volikogude valimised.

Loodan siiralt, et Riigikogu liikmed suhtuvad sellesse eelnõusse, mis on sündinud laialdase valdkonnaekspertide ringi kaasamise ja pikkade arutelude tulemusel, tõsiselt. Kahtlemata vajavad Eesti kohalikud omavalitsused, mille tegevusele ühiskonnal on väga suured ootused, oma tegevuse alusena võimalikult head värskendatud alusseadust. Aitäh kuulamast!

Suur tänu, austatud minister! Teile on ka küsimusi. Tarmo Kruusimäe, palun!

Tänan, hea esimees! Hea ettekandja! Kiire pilk viskas siin [ette] kaks muudatust. Üks oli see, et enne oli volikogu ainupädevus ja nüüd see jääb lihtsalt volikogu pädevusse. See jätab tunduvalt suurema, laiema ruumi. Kui enne oli ikka täpselt viidatud ainupädevus, siis [nüüd] võivad juristid leida sealt selle, et see võib olla ka kõigi pädevus. Või näiteks teine asi, et volikogu esimehe asendaja on nüüd automaatselt aseesimees, aga olukorras, kus volikogu aseesimees on tagasi astunud, peaks volikogu esimehe asendaja olema kõige vanem liige. Aga need on sellised keelelised asjad, mille üle me saame siin võib-olla omavahel vaielda.

Ma küsin, kas kohaliku omavalitsuse korralduse seadus mingil määral näiteks sätestab selle olukorra, kus kohaliku omavalitsuse töötajad kõik kandideerivad äkki KOV‑i valimistel ja siis, kui nad osutuvad valituks, taandavad ennast. See on ju valijate lootuste ja ootuste petmine.

Aitäh, hea küsija! Tõesti, need normitehnilised ja keelelised küsimused on võimalik pärast menetluse käigus teravdatud pilguga veel üle vaadata. See küsimus, mida te puudutasite, tegelikult oli küll arutlusel. Aga kuna kohalikud omavalitsused on meil üle riigi päris erinevad ja kohati ei pruugi ka parima tahtmise korral olla valituks saanuid ja ametnikke, vaid teinekord ametnikud veavadki kohalikku volikogu oma pädevusega, siis seda sätet ei arvestatud. Aga volikogu pädevus tähendabki, et keegi teine ei saa volikogu asemel küsimust lahendada. Ametnikust ja töötajast volikogu liikme volitused teie küsitud juhul peatatakse.

Kas teie vastus sai läbi, austatud minister?

Jaa. Aitäh!

Selge. Jaak Valge, palun! 

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud proua minister! Mina olen ajaloolane ja tuletan natukene lähiajalugu meelde. Teie tegite 2018. aastal avalduse, kus teatasite Isamaa naiskogu nimel, et Isamaa naiste hinnangul võimaldaks rahvaalgatuslikud referendumid suurendada ühiskonna sidusust. Käesolev eelnõu, nagu te teate, ei luba referendumeid, mida te toona nõudsite, vaid reguleerib rahvaküsitluste algatamist. Rahvaküsitlused on palju-palju lahjemad kui referendumid. Aga see eelnõu teeb isegi nende algatamise keerulisemaks kui praegune seadus, ta liigub täiesti vastupidises suunas teie seisukohale. Ma ju tean väga hästi, et ega teie seda eelnõu ette ei valmistanud, aga ma küsin retooriliselt ja ei solvu, kui te ei vasta: kas teil on ebamugav praegu seda valitsuse eelnõu esitada, mis teie ja Isamaa naiste põhimõtetele vastu käib?

Aitäh, hea küsija! Ma olin tegelikult ootel, et midagi taolist küsitakse. Mulle küll ei meenunud, et me oleksime Isamaa naiskoguga sellise seisukoha ja avalduse teinud, kus me tegelikult – ma täpsustan teid – ei nõudnud, vaid edastasime oma seisukoha. Mina kui poliitikasse tulnud kodanikuühiskonna aktivist tunnetasin oma nahal väga selgelt, et ma sooviksin rohkem kaasa rääkida ja saada rohkem võimalusi kaasarääkimiseks. Nii et ma isegi julgen öelda, et minu toonane seisukoht ja tänane esitatud eelnõu, mis tõepoolest on juba eelmise valitsuse ajal kokku kirjutatud, omavahel vastuolus ei ole. Ja teate, miks? Olukorrad on muutunud. Ma ei ütle, et me peame muutuma nagu tuulelipud koos olukordadega, aga meil on muutunud julgeolekuolukord. Siin mina teiega ei nõustu, kui ma näen, et te praegu pead vangutate. Meil on olnud selliseid piiri peal situatsioone nii [kaugemas] minevikus kui ka lähiajaloos. Sellisel juhul pean ma õigustatuks eksperdikomisjoni seisukohta, kes on väljendanud, et väljapakutud seaduses on rahvaalgatust juba piisavalt laiendatud, enam ei pea seda [küsimust] esitama õigusaktidega kooskõlas, vaid seda võib esitada vabas vormis. Lisaks on juurde toodud rahvaküsitluse võimalus, mis on ka soovituslik ja nõuandev.

Eduard Odinets, palun!

Aitäh, härra esimees! Lugupeetud minister, aitäh selle suuremahuliste muudatuste ülevaate eest! Aga mind painab kogu selle seaduse juures üks asi, mis on aastaid lahendamata. Mina olen ühes kohaliku omavalitsuse volikogus olnud juba 26 aastat, kahjuks kogu aeg opositsioonis. Ma olen tundnud kogu selle aja jooksul, et minu kui opositsiooni liikme õigusi, mis mulle seadusega on antud, pidevalt rikutakse, näiteks õigust saada informatsiooni, õigust kuuluda komisjoni, tervet rida muid õigusi, õigust moodustada fraktsiooni ja nii edasi, mis ei ole isegi võib-olla ainult seaduses, vaid ka volikogu enda õigusaktides või linna või valla põhimääruses sätestatud. Need seadusemuudatused, mida me täna vaatame, taas ei lahenda seda minu ja minusuguste probleemi, meie õigusi ei austata, endiselt ei ole meil õigust mitte kuhugi oma õiguste kaitseks pöörduda. Ma ei räägi siin haldusjärelevalvest, mida teeb Justiitsministeerium, sest haldusakti antud juhul ei olegi, mida [kohtusse] kaevata. Mis nõu te annate meile uue seaduse valguses (Juhataja helistab kella.), kuidas meie õigusi kaitsta?

Aitäh teile, härra Odinets, selle põhjaliku küsimuse eest! Igati lugu pidades teie käekäigust teie kodukoha omavalitsuses, mõistan seda keerulist olukorda. Meil on sisuliselt ju Ida-Viru puhul tegemist eripiirkonnaga, kus võib-olla opositsiooni ja koalitsiooni suhted ongi ebapiisavalt reguleeritud. Ma ei oska seda kõrvaltvaatajana hinnata, kuid minul endise Tallinna volikogu liikmena võib-olla esines ka teatavat kriitikat ja hetki, kui ma oleksin tahtnud kusagilt õigust nõuda või õigust otsida. Siiski ma leian ja nõustun ka eksperdikomisjoni hinnanguga, samamoodi kolleegidega Rahandusministeeriumist ja Justiitsministeeriumist, kes on leidnud, et toetada seda ettepanekut minna halduskohtusse õigust otsima ei ole mõistlik järgmisel põhjusel. Üle-eestiliselt seaduse selliselt muutmine, just nimelt üle-eestilise seaduse muutmine tekitab väga suure surve halduskohtutele, aga need on Justiitsministeeriumi hinnangul niigi ülekoormatud. Potentsiaalselt tuleks meil kohtulike sisevaidluste lubamise korral juurde 1717 potentsiaalset vaidlustajat. See on volikogu liikmete koguarv. Halduskohtute koormus võib seetõttu arvestatavalt kasvada.

Ma usun, et teil on väga põhjendatud seisukohad ja teid on võib-olla koheldud ebaväärikalt, aga väga mitmeski küsimuses on tegemist kultuurilise eripäraga, mida ei saa võib-olla kohtusse lahendamiseks viiagi. Halduskohtute koormuse kasvamine ongi pigem põhjuseks, miks on sellest sättest loobutud. 25 halduskohtunikku peavad aastas niigi lahendama juba 2500 haldusasja. Üldse vaidlustamata teie olukorda, on leitud ka Rahandusministeeriumi eksperdikomisjonis ja nende üleeuroopaliste küsitluste põhjal, [mis näitavad,] kuidas riikides on need asjad korraldatud, et see ei ole piisavalt kaalukas [põhjus], et muuta sätet nii, et volikogu liige võiks ka kohtu kaudu õigust nõuda.

Eduard Odinets.

Aitäh! Proua minister! Selles asi ongi, et mul ei ole praegu õigust halduskohtusse pöörduda. Ma saan seda teha ainult siis, kui on antud haldusakt, mida ma saan vaidlustada ja mille seaduslikkust saab kontrollida. Kindlasti ei saa ma teiega nõustuda, nagu see oleks midagi Ida-Virule eripärast. Küll ja küll on neid juhtumeid – ma arvan, et siin paljud saadikud minuga nõustuvad – üle Eesti, kui opositsioonile seadusega antud õigusi ei austata.

Te tegelikult ei vastanud mu küsimusele. See vastus, et kui te hakkate halduskohtusse pöörduma, siis see suurendab halduskohtu koormust, ei ole ju pädev vastus. Kohus ongi selgeks, et meie õigusi kaitsta, ja kui riik mind ei kaitse, siis ikkagi vastake mu küsimusele, mida ma esimesena küsisin: kuidas on võimalik kaitsta volikogu liikmete õigusi, mis on neile seadusega antud ja mida linnavolikogu enamus või linnavalitsus süstemaatiliselt eirab? Riigikogu liige saab pöörduda halduskohtusse. Kuhu pöördub linnavolikogu liige? (Juhataja helistab kella.)

No see on teie hinnang. Kui ei ole pädev vastus, siis ei ole see teie arvates pädev vastus. Seda olukorda on hinnanud ka Riigikohtu kolleegiumi liikmed ja leidnud sarnaselt teiste ministeeriumide ametnikega, et seda sätet ei ole mõtet seadusesse panna. Riigikohus on ühes oma lahendis leidnud, et tuleks vältida võimalusi takistada volikogu tööd lausa kaebeõiguse kuritarvitamisega protseduurilistes küsimustes. Neid näiteid, kui opositsioon tunneb ennast kiusatuna, ja ka vastupidiseid näiteid on üle Eesti väga mitmeid. Ma ei mõelnud, et Ida-Viru peaks olema kuidagi selles osas eripiirkond. Ma arvan lihtsalt, et teie juhtum on eriline ja teil on ka väga nõudlik suhtumine, ma saan praegu aru, riigihalduse ministrisse ja sellele eelnõule oli suur ootus, et see säte tuleks, aga erinevate ekspertide koostöös on leitud, et ei ole mõtet.

Tarmo Kruusimäe, palun!

Tänan, hea esimees! Hea ettekandja! Ma vastan, et on olemas sihuke kodanikuühiskonna oma kogukondlik pädevusorgan ehk omakohus, sinna võib volinik pöörduda. Aga minu küsimus on nüüd KOV‑i autonoomia kohta. Me teame, kuidas päris paljud KOV‑id juba loobuvad oma koolidest, sinna rajatakse riigikoolid. Ei ole enam pikk tee, kui tulevad ka riigilasteaiad. Mis siis kohaliku omavalitsuse pädevuseks jääb? Kuidas me saame näha ette, ütleme, KOKS‑is seda, et ikkagi kohaliku omavalitsuse pädevusse ja korraldada jääks nii koolivõrk kui ka alusharidus, mitte nii, et need suunatakse ära? Paljudel KOV‑idel on võimekus, paljud pingutavad, aga osad juba soovivad kohustustest vabaneda, ja käsi pikalt ees nagu uusmaasaajatel, teevad olemasoleva rahaga lihtsalt rumalusi.

Aitäh, hea kolleeg Tarmo Kruusimäe, küsimuse või kommentaari eest! Teen teie küsimusega või selle kommentaariga seonduvalt väikese järelepärimise oma ametnikele. Arutame seda ja vastame teile edaspidi kirjalikult. Aga kui Eduard Odinets on veel siin saalis ... Läks ära, jah.

No nii ei ole, et me kedagi siia tagasi kutsume. Ma tahan küll öelda selle küsimuse juures ühte. Igasugune omavoliline, õigusvastane kohtumõistmine ei saa minu arvates kuidagi olla tolereeritav ei siin ega ka kuskil mujal. See oli lihtsalt minu kommentaar sellele küsimusele. Aitäh, austatud minister! Teile rohkem küsimusi ei ole. Ma palun siia Riigikogu kõnetooli ettekandeks põhiseaduskomisjoni liikme Tõnis Möldri..

Aitäh, hea istungi juhataja! Head kolleegid! Tõesti, nii nagu minister siin põhjalikult seda eelnõu tutvustas, arutas ka Riigikogu põhiseaduskomisjon oma 30. mai istungil seda Vabariigi Valitsuse algatatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse ja sellega seonduvate seaduste muutmise seaduse eelnõu. Sellel hetkel oli meil kohal tollane riigihalduse minister Jaak Aab. Jaak tutvustas meile seda komisjonis samamoodi põhjalikult, nii nagu tegi tänane minister Riina Solman seda siin.

Võib-olla ongi oluline ära markeerida, et selle seaduseelnõu algatamine hakkas pihta juba 2018. aastal. Seda Eesti Linnade ja Valdade Liidu kaasamist on tehtud ikkagi väga-väga mitmel korral ja nüüd, 2022, on lõpuks see eelnõu jõudnud ka siia suurde saali.

Veel kord: seesama küsimus, mida siin härra Odinets markeeris, millised on omavalitsuse volikogu liikmete võimalused pöörduda erinevate instantside poole, kui nad tunnevad, et neile tehakse liiga. Siin oli ka erinevaid aruteluformaate selles suhtes. Toodi ära ka see mõte, et tõesti seaduse tasemel seda võib-olla niimoodi reguleerida ei ole mõistlik. Samal ajal on välja kujunenud teatud kultuurid ja traditsioonid, mis tähendab seda, et sõltumata sellest, kas liige on koalitsioonis või opositsioonis, peab tal olema õigus osaleda nii komisjoni kui ka volikogu töös, saada selleks täielikku informatsiooni ja vajaduse korral pöörduda kas õiguskantsleri, Justiitsministeeriumi või teatud hetkedel ka kohtu poole.

Siis oli härra Reinsalul küsimus, mis puudutas kohalike omavalitsuste volikogude mandaati, et kas hakatakse vastu võtma määrusi, mis piiravad isikute põhiõigusi ja vabadusi ilma seadusest tuleneva volitusnormita. Siin oli küsimus selles, mis puudutab just nimelt KOKS‑i seda osa. Siin olid ka ametnike vastused, et see ei erine sellest, mis KOKS‑i põhimõte on olnud, ja KOV‑ile ei anta siin täiendavaid eriõigusi, mis puudutavad omandipiirangute rakendamist.

Härra Puustusmaa juhtis tähelepanu sellele, et rahvaküsitlus ja rahvaalgatus on kaks erinevat asja oma olemuselt. Seda ka siin minister selgitas täpsemalt, et mis puudutab seda 1% hääleõiguslike kodanike seaduseelnõu algatamist, siis tegu peab olema korrektse eelnõuga, mis tuleb viia volikogusse ja volikogu otsustab selle käekäigu üle. Tõesti, ta märkis ka seda, et teiseks variandiks on just nimelt see 10% temaatika, mida eelnevalt ka minister tutvustas.

Niimoodi see arutelu meil läks ja siis me jõudsime ka otsusteni. Otsused olid sellised. Teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda juunikuus, teha ettepanek esimene lugemine lõpetada, teha ettepanek määrata muudatusettepanekute tähtajaks 14. september ja määrata juhtivkomisjoni esindajaks põhiseaduskomisjoni liige, siinviibija. Aga kuna vahepeal oli parlamendi töö takerdunud ja toimus ka väga palju teisi poliitilisi muudatusi parlamendi töös, siis põhiseaduskomisjon kogunes 11. augustil uuesti seda teemat arutama ja võeti vastu täiendav otsus teha ettepanek määrata muudatusettepanekute tähtajaks seadusest tulenevalt kümme tööpäeva peale esimese lugemise lõpetamist. See on minu poolt kõik. Aitäh!

Aitäh! Aga päris kõik see ei ole teie poolt, selles mõttes – ettekande mõttes küll –, et teile on küsimusi, vähemalt üks. Heiki Hepner, palun!

Suur tänu! Austatud komisjoni ettekandja Tõnis! Te rääkisite ühest küljest küllaltki põhjalikult, aga teiselt poolt ka mittemidagiütlevalt. Kuhu te lõpuks välja jõudsite siis, kui omavalitsuse volikogu ei arvesta opositsiooniga ehk vilistab heale tavale ja ei võimalda tööd komisjonis ega anna informatsiooni? Kas te mingi tulemuseni ka selle arutelu käigus jõudsite või jäi see üldfilosoofiliseks?

Aitäh! Ei, selles mõttes ei jäänud üldfilosoofiliseks, et nagu ma ütlesin, siin on mitu varianti. Üks võimalus on see, et kõigepealt lahendada see töökorralduslikult ära volikogu piires ja valla piires vallaametnikega. Veel kord: vallavolikogu teenindavad ametnikud on poliitiliselt sõltumatud ja nad peavad suhtuma kõikidesse vallavolikogu liikmetesse võrdselt, sest tegemist on ju rahva valitud saadikutega. Kui rahva [valitud] saadik tunneb, et talle tehakse kuidagi ülekohut, siis kindlasti esimene variant, nii nagu ma ütlesin, on see omavalitsuse piires omakeskis ära lahendada. Teine variant on alati pöörduda Justiitsministeeriumi poole õigusabi saamiseks. Kolmas variant on õiguskantsler, kes kindlasti tuleb teatud küsimustes appi ja juhib tähelepanu. Me oleme viimasel ajal täheldanud, et õiguskantsler on nendes teemades väga aktiivne. Kolmas või juba neljas variant: alati on võimalik pöörduda kohtu poole, aga tõesti, siin me näeme erinevaid kohtulahendeid sellel teemal, nii et see ei pruugi olla lõpuni hea variant, aga kindlasti sõltub see konkreetsetest kaasustest ja teemadest. Nii et igale inimesele, kes tunneb, et talle tehakse liiga, on see enda kaitsmise võimalus, mulle tundub, nii tänasesse KOKS‑i kui ka tulevasse seadusesse, juhul kui see vastu võetakse, alles jäänud.

Henn Põlluaas, palun!

Aitäh! See eelnõu näeb ette ju ka koosseisu häälteenamust nõudvate küsimuste vähendamist ja põhimõtteliselt öeldakse siin, et see võimaldab KOV‑i volikogu määrusega seada põhiõiguste piiranguid ja nii edasi ja nii edasi. See on ju täiesti absurd. Kuidas te saate sinna eelnõusse sisse kirjutada selliseid asju, mis on selgelt põhiõigustevastased, juba eelnevalt seda teades? Rääkida siin seda juttu, et iga volinik võib minna kohtusse ja siis hakata ennast kaitsma – kas te kujutate ette seda tagajärge? Milleks üldse sellised võimalused luua?

Aitäh! Veel kord: see, mis puudutab seda põhiõiguste riivet, millele ka komisjonis härra Reinsalu tõesti tähelepanu juhtis, siis minu meelest sai see selles mõttes ammendava vastuse, et seda põhiseaduse riivet selles küsimuses siin ei ole. Seda arutelu me komisjonis pidasime, nii nagu ma eelnevalt ka küsimustele vastasin, mis on need variandid ja võimalused. Aga veel kord: nii nagu ma ütlen, ei ole mina seda eelnõu isiklikult kokku kirjutanud, see on meil ikka põhiseaduskomisjonis läbi arutatud, ja nendel teemadel me täpselt arutasime, mis põhiseaduskomisjoni liikmed küsimustena ja minister ettekandjana päevakorda tõid. Nii nagu ikka, on võimalus esimese ja teise lugemise vahel seaduseelnõu paremaks teha. Kui tundub hetkel mõistlik, et see eelnõu vajab võib-olla laagerdamist või vahepeal tekkinud uue valitsuskoalitsiooni röntgenipilti, siis on võimalik esimesel lugemisel eelnõu tagasi lükata. Teine variant on lõpetada esimene lugemine, teha hulk muudatusettepanekuid ja loota, et need lähevad siia sisse. Nii et seda parlamendi menetlusprotsessi käigus eelnõu parandamise ruumi on siin küll ja veel.

Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh! Te ütlesite, et oleks vaja röntgenipilti teha. Ma arvan, et ei, selle eelnõu puhul jääb röntgenipildist väheks, ikka kompuutertomograaf on vaja appi võtta.

Aga mul on küsimus seoses kohalike omavalitsustega, kuna see eelnõu reguleerib nende tegevust. Praktiline näide. Põhja-Sakala vallas on kujunenud olukord, et kui 5. oktoobriks ei ole valitud vallavanemat, siis olemasolev koosseis peab laiali minema ja tulevad asendusliikmed. Kui ühel hetkel asendusliikmed otsa lõpevad, siis võib-olla tulevad erakorralised valimised. Minu andmetel ei ole ametisolev volikogu esimees, kes juhuslikult on ka vist teie erakonnakaaslane, valmis kokku kutsuma volikogu. Mis lahenduse te välja pakute põhiseaduskomisjoni liikmena, olles kindlasti rohkem kursis selle eelnõuga ja üldse kohaliku omavalitsuse korralduse seadusega? Mis see lahendus võiks olla, kui volikogu esimees keeldub kokku kutsumast volikogu koosolekut?

Aitäh! No eks praktiline elu paneb selle seaduse proovile ja eks siis ole näha, kuidas see asi toimuma hakkab. Mis puudutab konkreetset kaasust Põhja-Sakala vallas, siis seda nii detailselt, et kes täpselt seda Põhja-Sakala valda juhib ning kes seal neid niite ja allhoovuseid tõmbab, teate teie paremini. Te olete ka sealt piirkonnast valitud rahvasaadik ja võib-olla tunnete sealset eluolu paremini. Me põhiseaduskomisjonis nii detailselt seda Põhja-Sakala teemat ei arutanud. Küll aga ma näen, et kui kehtiva KOKS‑i järgi – ma veel kord ütlen, ma kardan, et võib juhtuda, et seda [seadust] ei võeta enne oktoobris olevat tähtaega vastu ja sellest võib-olla ei ole ka abi, kui seda rakendada kiirkorras, mis puudutab seda Põhja-Sakala asja – anda siin variante, siis tegelikult minu lühike soovitus on saavutada volikogu tasemel suurem üksmeel, mis selle olukorra lahendab. Alati on konsensus ja valge suits korstnast need lahendused, mis aitavad kaasa nii vallaelule kui tegelikult ka selle kogukonna arengule.

Hea ettekandja, ma tänan! Teile on veel üks küsimus, ma tänasin nende küsimuste eest, mis siiani on olnud, aga neid tuleb veel. Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh! Ma lihtsalt tahtsin ettekandjat tänada selle optimistliku vastuse eest. See aitas palju kaasa.

Aitäh! Selles mõttes, et kui on vaja abi ja me saame tulla näiteks keskfraktsiooniga kuidagi appi leidmaks tasakaalu erinevate poliitiliste jõudude vahel, siis kahtlemata olen ma valmis tulema appi nii põhiseaduskomisjoni liikmena, parlamendiliikmena kui ka ühe poliitilise jõu esindajana, et konsensust leida. Kui see huvi läbirääkimisteks või ühise platvormi leidmiseks on olemas, siis seda võime arutada.

Aitäh! Ma pean küll ütlema, et ega sellist mõtet kodu‑ ja töökorra seaduses ei ole, et Riigikogu liikmed, kui on küsimuste voor,  kasutades küsimust, tänavad, aga samas on see minu arust väga ilus. See näitab austust siin saalis. Ma ei tõlgenda seda absoluutselt selle seaduse mõtte rikkumisena, vastupidi, ma tunnustan seda. Heiki Hepner, palun!

Suur tänu! Tõepoolest, selline koostöö vaimus suhtlemine ju ainult tõstab parlamendi väärtust. Aga ma küsin osavaldade ja linnaosade kohta. Kas teil nendel teemadel ka komisjonis juttu tuli? Pärast 2017. aasta haldusreformi moodustati üksjagu osavaldasid ja neid on käsitletud väga erinevalt. Kas teil komisjonis oli mingit ühtse lähenemise arutelu, mis aitaks [tekitada] samasugust head suhtlust ka omavalitsuste tasandil, nagu praegu on välja kujunenud selles arutelus?

Aitäh! Vaat seda teemat me konkreetselt ei käsitlenud. Eks selles mõttes KOKS ju annab siin teatud võimalused ja raamistiku ette. Teine pool on see, et kui teil on mõtteid ja soove seda kuidagi esimese ja teise lugemise vahel parandada, siis minu soovitus on esimene lugemine lõpetada. Teine variant on ikka alati kas linna või valla põhimääruses need teemad läbi vaielda ja arutada, selleks annab KOKS minu meelest päris head volitused ette. Nii et kui siin see kokkulepe jälle volikogu tasemel on laiemalt olemas, siis minu meelest on siin võimalik seda ühtsemat printsiipi ka rakendada.

Hea ettekandja, ma tänan teid! Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu teile ettekande ja vastuste eest, aitäh teile! Me oleme jõudnud läbirääkimiste vooruni, see soov on olemas Riigikogu liikmetel ja fraktsioonide esindajatel. Avan läbirääkimised ja palun Riigikogu kõnetooli Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esindaja Jaak Valge. Palun!

Aitäh! Ma palun igaks juhuks kohe kolm minutit juurde.

Jaa, see võimalus on. Palun! Kaheksa minutit.

Aitäh! Head kolleegid! Lugupeetud eesistuja! Hea minister! Lugupeetud kolleegid! Riigikogu Kantselei töötajad! Meil, EKRE fraktsioonil, on suuri probleeme kogu selle eelnõuga, aga mina keskendun ainult eelnõu ühele sättele, millega täiendatakse olemasolevat seadust, nimelt §‑le 32¹. See on pealkirjastatud kui "Kohaliku rahvaalgatuse õigus". Vaat selle sättega ei ole meil suuri probleeme, vaid meil on väga suuri probleeme.

Teatavasti aitab otsedemokraatia, sealhulgas rahvaalgatus, luua sidusat ühiskonda, väldib poliitika võõrandumist kodanikest ja sidususe kaudu reeglina loob, mitte ei õõnesta julgeolekut. Kuid samamoodi nagu üleriigiliste referendumite puhul on Eesti punane latern teiste Euroopa riikide seas, on Eesti seda ka kohalike rahvahääletuste puhul. Meil pole ka siin, erinevalt teistest Euroopa riikidest, olnud mitte mingit progressi. Vastupidi, meil on olnud regress. Nüüd ma julgen küsida, eriti proua ministri käest: kas selle eelnõuga muudetakse seda olukorda? Kas sellega tehakse vähemalt üks pisike samm rahvaküsitluste hõlbustamiseks?

Nimelt, eelnõu tutvustuses kirjutatakse ja teiegi ütlesite seda, tsiteerin: "Samuti laiendatakse võimalusi elanike kaasamiseks, nähes ette kohaliku rahvaküsitluse." Väidan, et see ei pea paika. Vastava sätte kohaselt on kohalik rahvaküsitlus elanike algatusel võimalik siis, kui seda soovib vähemalt 10% hääleõiguslikest valla‑ või linnaelanikest. Noh, Tallinnas on see arv 35 000. "Rahvaküsitlust ei saa korraldada valla või linna eelarve, välja arvatud kaasav eelarve, maksude ja seadusest tulenevate hüvitiste ning avalik-õiguslike tasude, valla või linna ameti‑ või töökohtadele värbamise, palkade ja muude teenistussuhetega seonduvate ning seadusega mitte kooskõlas olevate küsimuste üle." Aga proua minister, eelarvesse puutuvad tegelikult ju kõik küsimused ja kõik need teemafiltrid on lootusetult tihedad, mis ilmselgelt pärsib väga tugevasti elanike võimalusi. Muide, proua minister, kaasav eelarve, mille kohta antud eelnõu armulikult lubab rahvaküsitlusi teha, moodustab näiteks Tartus 0,09% linna eelarvest ja vaevalt, et kusagil mujalgi oluliselt rohkem. 0,09%! Mitte 9% ega 90%, vaid 0,09%.

Nii, edasi. Rahvaküsitluse ettepaneku õiguspärasust ja kooskõla seadusega hindab valitsus. Kui hinnang on negatiivne, siis rahvaküsitluse menetlus lõpetatakse. Aga siin, proua minister, on selge huvide konflikt, mis muide on sarnane sellega, mis kahe maailmasõja vahelises Eestis väga palju pahandust tekitas. Kujutame ette olukorda, et tõesti saadakse Tallinnas kokku 35 000 allkirja, mida ma ei usu, aga kujutame ette. Rahvaküsitluse peaks käivitama üks või mõni probleem, mille lahendus on vähemalt mingil määral vastuolus volikogu ja linnavalitsuse otsusega. Edasi seesama institutsioon, kelle otsust soovitakse vaidlustada, otsustab selle vaidlustuse õiguspärasuse üle. See pole muud kui huvide konflikt. Toonitan veel kord: rahvaküsitluse tulemus on volikogule ja valitsusele selle eelnõu kohaselt nõuandev, seda ei pea arvestama.

Nüüd küsin edasi: kas neil tingimustel on loogiline, et selle eelnõu alusel hakatakse algatama rahvaküsitlusi? Kas te tõesti seda usute, kui ees on nii tugevad teemafiltrid? Kas keegi tõesti usub, et korjatakse 10% valijate häältest mingi munitsipaalküsimuse puhul, mis ei puutu eelarvesse, selleks et korraldada rahvaküsitlus, mille tulemust ei pea arvestama? Mina ei ole muidugi tuleviku-uurija, ma olen ajaloolane, aga mina seda ei usu, et tulevikus ühtegi taolist rahvaküsitlust suudetakse korraldada. Teine asi oleks tõesti siis, kui see 10% oleks nõutav rahvahääletuse korraldamiseks, [mille tulemus oleks] siduv. Meie inimesed on ratsionaalsed, nad ei kipu oma aega investeerima, juhul kui nad teavad, et sellest ei pruugi mitte midagi kasu olla.

Lõpuks küsin: kas selle eelnõuga laiendatakse kohalike rahvaküsitluste võimalusi, nagu eelnõu tutvustuses väidetakse? Vastus on ei, vastupidi. Praegune seadus on paindlikum, lubab kohalikul omavalitsusel anda määrusi, mis lubavad selliseid elanike algatusi, mille alusel on tõesti võimalik rahvaküsitlusi korraldada. Näiteks see eelnõu, mille me Tartus esitasime, lükati tagasi väitega, et kohe on tulemas üleriigiline regulatsioon. See oli paindlikum. Aga see üleriigiline regulatsioon, nagu ma ütlesin, ei laienda kodanike osalemise võimalust üldse. Vastupidi, kodanikud soovivad tegelikult muud, soovivad referendumeid, nagu ka lugupeetav minister 2018. aastal soovis. Küllap on loogiline ja arusaadav, et me oleme resoluutselt selle sätte vastu, mis kitsendab kodanike õigusi isegi rahvaküsitlusi algatada. Julgeolekul nõuandvate rahvaküsitlustega pistmist ei ole.

Loodan, et ka Isamaa Erakond käitub oma ministri 2018. aasta deklaratsiooni kohaselt ja toetab selle sätte muutmist. Me võime ka Isamaale appi tulla. Aitäh!

Aitäh, austatud ettekandja! Läheme edasi läbirääkimistega. Heiki Hepner, palun, Isamaa Erakonna nimel!

Suur tänu, hea istungi juhataja! Head kolleegid! KOKS on vaieldamatult üks alusseadusi Eesti riigis, sest ta loob vundamendi meie omavalitsuste toimimisele. Selles mõttes tõesti, nii nagu ka proua minister juba ütles, on teda korduvalt, korduvalt, vist 99 korda muudetud. Ma saan aru, et nüüd on selline ümmargune, sajas juubel, ja sajanda juubeli puhul on võetud vähe mahukamalt see käsile, nii et saab juba sentimeetriga mõõta. Aga see on tegelikult põhjendatud. See on vägagi põhjendatud. Tõesti, ka normitehniliselt ülevaatamine on vägagi oluline just eelkõige hea seadusloome tava kontekstis, et vähendada mitmeti tõlgendatavust, täpsustada mõningaid kohti, mis on olnud kas vaieldavad või teinekord kogunisti vasturääkivad.

Aga ka siin me seda debatti või arutelu pidasime. Võiks ütelda, et neid küsimusi, mis ongi tehnilised, ei olegi põhjust praegu siin puldis ette hakata lugema. Vajaduse korral saab neid ka komisjonis veel arutada. Aga hea eelkõneleja tõi siin just rahvaküsitlust välja ja ütles, et areng võiks olla natuke [kiirem]. Mina toon eelnõust välja ühe väga olulise osa, millega me nüüd põhjalikult [tegeleme]. Ma loodan, et see aitab selgust tuua ja parandab ka omavalitsustevahelist koostööd. Need on ühisülesandeid [täita] aitavad tegevused, mida omavalitsused konkreetses maakonnas teevad. Seni oli see ikkagi vägagi bürokraatlik ja kohati üsnagi keeruline. Meil on see struktuur ka maakonniti küllaltki erinev ja kirju. Ma väga loodan, et kui sellest eelnõust ükskord seadus saab, siis see aitab kaasa maakonnaülese koostöö efektiivistamisele, parandamisele ja nende ressursside paremale kasutamisele, mis omavalitsustel on, et tulemus oleks parem. See on kindlasti väga-väga positiivne ja väärib kindlasti ekstra ülerõhutamist.

Aga muidugi, seadus võib olla nii hea kui tahes, kui ikkagi seda tahet ei ole, aga on tahe head tava rikkuda, siis läheb nii, et ei rakendata seadusi vastavalt seadusetähele ja ei nimetata opositsiooni liikmeid komisjonidesse või ei arvestata nendega. Muidugi on see vägagi kahetsusväärne ja nii ei tohiks olla. Aga me näeme ka siin tegelikult riigi teatud tegematajätmisi, mida võib-olla see seadus nüüd küll otseselt ei lahenda, aga mis on olulised. Me teame, siin on käinud ju kunagi vaidlus erakoolide küsimuses, mida siis lõpuks kohus lahendas. Kas omavalitsused ja riik peaksid kohtus käima? No kui on vaja, eks siis tuleb käia, aga ilmselt on parem, kui saadakse kokkulepe ilma kohtuta. Siia võib näitena tuua selle, kui riik ei hüvita omavalitsustele maamaksu looduskaitsealadelt ja rikub selgelt seadust. Tõsi, ma ütlen ...

Palun lisaaega.

Palun! Kolm minutit lisaaega.

... et on erinevad seadused, mis neid küsimusi lahendavad, aga võib-olla siiski tasub ka mõtelda, kas me saame mõningaid selliseid nüansse siia juurde tuua seaduse teiseks lugemiseks, mis aitaks riiki või kohustaks teda teatud samme astuma.

Üks moment veel, mida tahaks üle rõhutada. See on hea kolleegi Jaak Valge õhku visatud küsimus, et mis see rahvaküsitlus oleks, kui saab ainult eelarvega seonduvaid asju teha. Minu meelest on planeeringutega seonduvad teemad need, mis on omavalitsuste jaoks üliolulised. Praegu me arvame need KOKS‑ist välja ja ütleme, et planeerimisseaduses on lahendatud ja et ei peaks nagu dubleerima, et oleks üks konkreetne seadus ja oleks natukene lihtsam lugeda. See võib nii olla, aga me peame jälgima seda, et planeeringutest, eriti valla või linna üldplaneeringust, mis on, võiks ütelda, alusdokument selle omavalitsuse toimimisele, peetaks ka lugu ning kui omavalitsus, kogukond selle kokkuleppe saavutab, et siis sellel oleks ka jõudu. Siin ma peaksin jällegi tegema kriitikat meie senise seadusloome kohta. Maapõueseaduse ja karjääride tegemise puhul – neid tuleb praegu nii nagu seeni pärast vihma – võib rahulikult vilistada omavalitsuste üldplaneeringutele ja sellest ei juhtu mitte midagi. Need on need kohad tegelikult, mida me peame ka silmas pidama.

Nüüd sai seda teemat või valdkonda natuke laiemalt avatud. Ma loodan, et kuna tegemist on väga mahuka eelnõuga, siis kui me seda siin ka enne teist lugemist menetleme, me saame tast vajaduse korral parema, saame mõningaid probleeme natukene täpsustada, teeme hea eelnõu ja võtame vastu hea seaduse. See on omavalitsuste jaoks väga oluline. Aitäh!

Aitäh! Reili Rand, palun, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel. Kaheksa minutit.

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Lugupeetud minister! Alustuseks tunnustan sotsiaaldemokraatide nimel nii eelnõu eest vedanud töörühma kui ka kõiki omavalitsuste inimesi, kes selle kohta oma arvamuse on andnud.

Varasema omavalitsusjuhina teeb suurt rõõmu, et Riigikogu menetlusse on jõudnud kohalike omavalitsuste jaoks olulisima seaduse muutmine. See seadus võeti vastu, kui mina olin kaheaastane. Nii nagu ka ministrilt kuulsime, on aastate jooksul seda küll üksikute küsimuste lahendamiseks muudetud, kuid senini ei ole toimunud seaduse terviklikku süsteemset ülevaatamist. Vahepealse pea 30 aastaga on aga meie omavalitsused nii vormiliselt kui ka sisult muutunud.

Olen varem öelnud, et hea ja hooliv omavalitsus teeb oma inimeste jaoks rohkem kui vaid pelgalt seaduses kirjeldatud ülesannete täitmine. Siiski on rõõmustav, et mitmete senisest suuremat õigusselgust toovate muudatuste kõrval on eelnõus rõhutatud ka näiteks omavalitsuste rolli kohaliku ettevõtluskeskkonna arendamisel. Kohalik omavalitsus tunnetab kõige paremini, mis on piirkonna vajadused. Seega tuleb meil riigina liikuda selle poole, et usaldame ja tugevdame oma omavalitsusi veelgi.

Omavalitsuste kasvamisel on ääretult oluline kohaliku demokraatia tugevdamine. Üheks haldusreformi alaeesmärgiks oli ju samuti kohaliku esindus‑ ja osalusdemokraatia tugevdamine ning elanike suuremad võimalused osaleda kohaliku omavalitsuse teostamisel. Kuidas see seni on õnnestunud, saame igaüks hinnangu anda, mõeldes oma koduvalla või ‑linna peale.

Hiiumaal Eestis ainulaadse tugevate osavaldadega omavalitsusmudeli juurutamisel oli meie keskseks ideeks just soov, et omavalitsus ei kaugeneks oma inimestest ja arvestaks iga piirkonna vajadusi, vahel erinäolisi vajadusi.

Meie omavalitsused pole aga ühesugused. Nagu ka täna siin saalis kuulsime, pole mõnes Eesti omavalitsuses isegi kõigil volikogu liikmetel võimalik oma valijaid esindada. Volikogude liikmed on õiguskantslerile korduvalt esitanud kaebusi ja küsimusi oma esinduskogu staatusest tulenevate õiguste rikkumise kohta, on see siis õigus kuuluda vähemalt ühte komisjoni või õigus saada oma kirjalikule küsimusele seaduses ettenähtud aja jooksul vastus. Samuti, kui volikogu liikme õigusi rikutakse, ei ole võimalik tal pöörduda kohtusse, just nii, nagu hea kolleeg Odinets teravalt tähelepanu juhtis. Eelnõu seletuskirjast saame lugeda, et nende probleemide lahenduseks loodetakse, et nende KOV‑ide poliitiline kultuur muutub. Aga mis saab iga Eesti inimese õigusest pöörduda oma õiguste kaitseks kohtusse? Volinikele kaebeõiguse andmist on pidanud vajalikuks ka õiguskantsler.

Sotsiaaldemokraatide fraktsioon loodab, et volikogu liikmete õiguste kaitse, mis on teravalt siin täna juba tõstatunud, saab eelnõu parlamentaarse menetluse käigus veel kord tähelepanu ja ka oodatud lahendusi. Seega, austatud kolleegid, soovin meile pühendunud koostööd kohalikele omavalitsustele paremate töötingimuste loomisel. Aitäh!

Aitäh! Rohkem läbirääkimiste soovi Riigikogu liikmetel ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 626 esimene lugemine lõpetada. Aga ma küsin üle. Eesti Konservatiivne Rahvaerakond on teinud ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. On see ikka jõus? Ei ole. Selge. Siis on nii, et eelnõu 626 esimene lugemine on lõpetatud. Määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks käesoleva aasta 28. septembri kell 17.15.

Läheme edasi. Tänane kuues päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud töölepingu seaduse § 10 täiendamise seaduse eelnõu 625 esimene lugemine. Ma palun ettekandjaks tervise‑ ja tööminister Peep Petersoni.

Aitäh, austatud juhataja! Head Riigikogu liikmed! Tegu on seaduseelnõu 625 esimese lugemisega ja [jutt] käib töölepingu seaduse § 10 täiendamisest.

Selleks, et kõik ausalt ära rääkida, tuleb alustada algusest. See oli suvi 2020, kui oli toimunud esimene pandeemiakriisi voor ja meil seisis ees väga must talv. Me nägime ette, et on tulemas palju töötuid, kellel on väga raske toime tulla. Sündis hulgaliselt kokkuleppeid, muu hulgas lepiti kokku töötuskindlustushüvitise tõstmine 60%‑le, aga lepiti kokku ka töötutoetuse tõstmine. Nii et töötute olukorra parandamisega nähti palju vaeva. Lisaks lepiti kokku see, et töötud võivad oma olukorra parandamiseks ja samal ajal tööturuga sideme hoidmiseks teha tööampse. Tööampse lubati teha igas kuus maksimaalselt 8 päeva. Päevade arv või lepingu kestus võis olla maksimaalselt 8 päeva ja lubatud tööpäevade arv ühes kuus oli 8, tööampse võis töötuna arveloleku ajal teha kuni 12 kalendrikuul 24 kuu jooksul, nii et mitte igal kuul.

Juba sel hetkel, kui sai seaduseks, et tööampsud on lubatud ja töötukassal ei tohi olla selle vastu midagi, ühtegi mahaarvamist toetuste puhul olla ei tohi, tekkis küsimus, kas need tööampsud tehakse töölepingu alusel või kasutatakse muid võimalusi, ennekõike võlaõigusseaduse käsunduslepingu ja töövõtulepingu paragrahve. Praktika on näidanud, et tegelikult võetigi kasutusele pigem võlaõiguslepingud, 74% ulatuses. Osaline süü on nimelt sellel, et ajutisi lepinguid mitu tükki järjest töölepingu seadus ei luba teha, seal on selged piirangud.

Nüüd me olemegi jõudnud Riigikogu ette eelnõuga, mis käsitleb seda küsimust ja annab võimaluse just nimelt töötutel, kes teevad tööampse, sõlmida kuni 8 kalendripäeva kestusega lepinguid 6 kuu jooksul piiramatult. Ehk kahe sätte tulemusel annab [eelnõu] inimestele võimaluse käia tööampsudel, sõlmides töölepingu, andes sellisel moel oma panuse majandusse ning säilitades kontakti tööturuga.

See teema arutati läbi sotsiaalpartneritega. Tööandjate soov oli tööampse lubada samal viisil üle turu, mitte piirata seda töötutega. Ametiühingud küsisid omalt poolt katseaega teatud sektoris või ütlesid, et las ta jääb töötutele, aga ka [ütlesid], et kui see läheb üle turu kõigile, siis peab olema tagatud ravikindlustus ka lühikese töölepinguga töötajatele. Tänane seadus võimaldab töötajale ravikindlustuse võlaõigusseaduse alusel, kuid ei võimalda seda lühikese lepinguga, töölepingu alusel töötajale. Ravikindlustuse seadust sellises mahus muuta ei õnnestunud. Sotsiaalministeerium otsustas, et me liigume edasi ainult töötute tööampsudega, ja nii on selles seaduses ka kirjas.

Julgustan teid seda progressiivset otsust või seda eelnõu toetama ja saatma seda edasi teisele lugemisele. Mulle tundub see olevat jumalale meelepärane tegevus ja kindlasti kiidavad seda nii töötajad kui ka tööandjad, kes järjest sagedamini jäävad Tööinspektsiooni ees süüdi selles, miks neil on sõlmitud lepingud võlaõigusseaduse alusel, kui tegu on klassikalise töösuhtega. Nii et mõlemad pooled on huvitatud sellest, et tööampsud toimiksid töölepingu seaduse raamides, aga selleks on vaja seadust muuta. Aitäh! Ma olen valmis vastama küsimustele.

Aitäh, austatud minister! Teile on vähemalt üks küsimus. Heljo Pikhof, palun!

Aitäh! Austatud minister! Kindlasti väga oluline ja vajalik muudatus, aga vastukaaluks võib argumenteerida, et tööandjal on muudatuse tulemusel huvi jätkata tööampsutamist edaspidi tähtajalise töölepingu alusel, mis võib vähendada töötute püsivasse hõivesse liikumist. Kehtiva korra alusel võiks eeldada, et tööandja värbab töötu tööle. Mis te arvate, milline mõju jääb prevaleerima? Kas tööandjad käituvad siin nii, nagu peaks olema, nii nagu seadusemuudatuse mõte on?

Aitäh hea küsimuse eest! Olles olnud pikalt nende vestluste juures ka varasematel aegadel, [tean, et] tõesti ametiühingud kardavad natukene seda, et mingid tööd, mis muidu võiksid olla klassikalised täiskohaga töösuhte kohad, võivad äkki vajuda sellisteks ampsudeks. Tegelikult on majanduses erinevaid vajadusi, on töid, mida saab teha ampsudena, ja on töid, mida ei saa teha ampsudena. Loomulikult, töötute puhul me eelistame seda, et nad saavad varem või hiljem selle päris klassikalise töökoha, mis katab nende vajadused, olgu see siis osaajaga või täisajaga [töö], soovitavalt täisajaga.

Mina näen seda, et ka need kontaktid tööandjatega tööampsu raames võivad tegelikult töötule kasuks tulla. See suhe võib areneda edasi alaliseks, töölepingu [alusel tehtavaks tööks], kui selleks on antud majandusolukorras ruumi. On asju, mida ei saa teha tööampsudena, aga tööampsud kasvatavad usaldust töötaja ja tööandja vahel ning võivad viia püsiva lepingu sõlmimiseni.

Tarmo Kruusimäe, palun!

Tänan, hea aseesimees! Hea ettekandja! Kas tööampsud võiksid praeguses olukorras laieneda näiteks noortele, kes võib-olla samamoodi saaksid tööharjumuse ja töökasvatuse? Meil on suurel hulgal sõjapõgenikke, kes võib-olla ei leia endale erialast tööd, aga nende tööampsudega ikkagi saaks neid mingilgi määral kaasata meie ühiskonda. Teil on ju ka mingi kogemus eelnevast. Kuigi seal tekkisid vaidlused, siis nagu ma kuulsin, on üldine hinnang nagu positiivne. Kas see on ainult kriisimeede või me võime minna sellega edasi ka tulevikus?

Aitäh küsimuse eest! Vastan nii, et tegu ei ole praegu kriisimeetmega. Tööampsud on tulnud selleks, et jääda. Lihtsalt oleks parem, kui neid sõlmitaks töölepingu formaadis. Ühesõnaga, riigi huvi on suunata pooli pigem töölepingut kui võlaõiguslepingut [sõlmima]. Sama huvi on ka Euroopa Liidul. Tehakse mitmesuguseid muudatusi ka üle Euroopa Liidu, selleks et töösuhe tõuseks taas prevaleerivaks.

Mis puudutab noori, siis sotsiaalpartnerid on pidanud läbirääkimisi ühes küsimuses, milleks on õpilaste lubamine vaba graafikuga tööle hotelli‑ ja restoranisektorisse. Läbirääkimisi peeti aasta otsa. Sel kevadel jooksid need kahjuks liiva, kui ametiühingud ei andnud oma allkirja lõpptulemusele. Täna veel üritasime kolmepoolselt seda teemat taas avada, küsides, kas me võime seda teha teatud tingimustel võib-olla üle kogu turu, et kõik noored, ükskõik mis sektoris, saaksid seda tööd teha, aga ametiühingutelt tuli väga valulik tagasiside. Hetkel jääb see veel ootama ja seedima, aga töötame sellega edasi. Iseenesest mingisugust väga suurt hirmu olukorras, kus tudengitel ja õpilastel on juba sotsiaalkindlustus olemas, selle nii-öelda vaba graafikuga töötamise pärast [ei ole]. Ma isiklikult ei näe suuri probleeme, seda võiks lubada.

Aga mis puudutab Ukraina sõjapõgenikke, siis nende puhul me ei ole jõudnud selle kaalumiseni. Aga idee on hea, võtan kaasa ja arutame, mis võimalused siin on.

Tarmo Kruusimäe, palun!

Tänan, hea aseesimees! Hea ettekandja! Ma lihtsalt mäletan seda menetlust. See olukord oli siis, kui kroonviirus meile siia Eestisse tuli, mitmed ettevõtted panid pillid kotti ja tekkis väga palju töötuid. Siis seda reklaamiti meile, vähemalt õiguskomisjonis, kui ühte kriisimeedet, et inimestel tööharjumus kui selline ära ei kaoks. Aga mis on teie lahendus, kuidas me saaksime füüsiliselt terveid ja tublisid noori kasutada tööjõuturul? Töökasvatus ja tööharjumus on äärmiselt olulised. Me oleme kasvatanud ühe põlvkonna, kes soovib olla pigem eluaegne üliõpilane kui reaalselt füüsilist tööd teha.

Aitäh küsimuse eest! Minu enda taju on see, et noored siirduvad tööturule, aga nende valmisolek võtta vastu pikki ja püsivaid lepinguid on tagasihoidlik, tihti tehakse tööd õpingute kõrvalt. Ka suviti ei ole see enam nii tavaks, et ollakse kõik päevad täielikult tööl, vaid üritatakse nautida nii suve kui ka töötegemist. See ongi viinud osaliselt selleni, et sageli töötatakse nende muude lepingute alusel, mis võimaldavad paindlikkust just nimelt sel viisil, et hommikul lepitakse kokku, et õhtul töötatakse neli tundi või järgmisel nädalal kaheksa tundi. Seda olukorda on sektoris tõsiselt arutletud, et miks tulid tagasi võlaõiguslepingud sellesse sektorisse, kuigi nad palgatoetuse huvides vahepeal vormistati töölepinguteks. Põhjus on just nimelt see, et kumbki pool ei ole huvitatud alalisest lepingust, tööandja pigem [rohkem], töötaja vähem. Aga me tegeleme sellega. Oluline on hajutada ametiühingute hirme, kes vaatavad seda olukorda nii-öelda tavatöötaja pilgu läbi, kes on harjunud töötama kaheksa tundi päevas ja 40 tundi nädalas. Nendel on hirmud, mida me peame käsitlema, enne kui saame edasi liikuda.

Aitäh! Teile rohkem küsimusi ei ole. Ma palun nüüd ettekandjaks õiguskomisjoni liikme Urve Tiiduse.

Lugupeetud aseesimees! Lugupeetud kolleegid! Lugupeetud minister! Töölepingu seaduse § 10 täiendamise seaduse eelnõu menetles õiguskomisjon 13. juunil. Eelnõu sisust andsid komisjonis ülevaate sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo ja ministeeriumi nõunik Liis Tõnismaa.

Eelnõu käsitleb võimalust sõlmida paindlikumalt tähtajalisi töölepinguid, seda olukorras, kus ollakse töötuna arvel ja tahetakse teha ajutist tööd. Minister juba äsja seletas seda väga põhjalikult, minu ülevaade on lühike.

Jutt on kujundlikult väljendudes tööampsudest. Hea sõna! Minister märkis eelnõu tutvustades, et tööampsud on vajalikud kahel põhjusel. Esiteks saab parandada majanduslikku olukorda. Teiseks, pikaajalise töötuse korral võib mõnikord olla päris raske uuesti tööellu naasta, aga needsamad tööampsud aitavad võimalikku võõrandumist leevendada. Muidugi on väga oluline [põhjus], miks seda muudatust on vaja, see, et töötaja ei jääks ilma tööõiguslikust kaitsest. Praktiliselt suunatakse tööandjaid, kes võtavad ajutiselt tööle töötuna arvel olevaid inimesi, kasutama töövõtu‑ ja käsunduslepingute asemel lühiajalisi töölepinguid. Need tagavad töötajale suurema kaitse.

Eelnõu näeb ette, et tööandjal on võimalik töötuga kuuekuulise perioodi jooksul sõlmida kuni kaheksa kalendripäeva pikkuseid tähtajalisi töölepinguid piiramatult.

Komisjon arutas seda eelnõu ja ministril paluti täpsustada, kas see uus niinimetatud tööampsuregulatsioon mõjutab tervisetõendinõuet ametites, kus see on kohustuslik. Saime kinnituse, et § 10 täpsustusega soovitakse leevendada üksnes töötuse probleemi, kuid muid nõudeid ei muudeta. See puudutab ka tervisetõendeid ametites, kus see on nõutud.

Oli ka küsimus, kas tööampsude võimalus laieneb kolmandate riikide kodanikele, kes elavad Eestis ajutiselt või alaliselt. Tookordne minister Riisalo selgitas, et kõik Eestis seaduslikult, sealhulgas ajutise elamisloaga elavad isikud saavad tööõigusest kasu samamoodi nagu Eesti kodanikud ja siin alaliselt elavad isikud. Ta rõhutas, et meetmena on tööampsud mõeldud registreeritud töötutele, kelleks saavad olla Eestis ajutise või püsiva elamisloaga ja Eesti kodakondsusega isikud. Muul juhul ei saa ennast töötuks registreerida ja seeläbi ka tööampsude võimalust kasutada.

Komisjon tegi menetluslikud otsused. Teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 14. septembril. Poolt oli 8, vastu 1. Teha ettepanek esimene lugemine lõpetada. Poolt oli ikka 8, vastu 1. Teha ettepanek määrata muudatusettepanekute tähtajaks 28. september. Selles oli täielik konsensus. Määrata juhtivkomisjoni esindajaks Urve Tiidus, ka konsensusega. Suur tänu tähelepanu eest!

Aitäh, auväärt ettekandja! Teie ettekanne oli niivõrd põhjalik, et ühtegi küsimust Riigikogu liikmetel ei ole. Läheme läbirääkimiste juurde. Kõigepealt Heljo Pikhof Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel.

Aitäh, austatud juhataja! Head ametikaaslased! Töötukassa kodulehelt saavad töötud lugeda, et alates 1. septembrist 2020 on töötuna registreeritud inimesel võimalik põhitöö otsimise kõrvalt teha ka ajutist tööd, nõndanimetatud tööampse, ilma et töötuna arvelolek töötamise tõttu lõpeks. See, nagu me teame, võimaldab tööotsijatel uue põhitöö leidmiseni olla erialaselt aktiivne. Enne seda on tööd otsival inimesel tulnud lõpetada töötuna arvelolek selleks ajaks, kui teda on kutsutud ühekordset tasulist loengut andma, või kui inimene soovib artiklit kirjutada, saades selle eest tasu, asendab tööl paar päeva ootamatult eemalolevat endist kolleegi jne. Paljude inimeste jaoks on tundunud selleks enda töötuna arveloleku lõpetamine ja pärast väikest tööotsa uuesti arvelevõtmine liiga tülikas ja keeruline. Paljud on kartnud, et midagi juhtub ravikindlustuse või ‑hüvitisega, ja on selles hirmus tööotsast pigem loobunud. Nüüd on selliste väikeste tööotste tegemine tehtud lihtsamaks ja enam ei ole sellist riski.

Ajutise töötamise võimaldamisega ei ole muudetud töötuna arvelevõtmise tingimusi. Töötuna saab ennast registreerida inimene, kes ei tööta. Vaatame töötukassa statistikat. 1. septembrist 2020 kuni tänase päevani on alustatud 73 084 tööampsu, neist 57 619 võlaõiguslepingu alusel ja 15 104 töölepingu alusel. Tööampse on alustanud kokku 16 868 inimest: need 73 084 tööampsu on teinud 16 868 inimest. Kui minna statistikas veel täpsemaks, siis 1–9 korda on teinud tööampse 15 055 inimest, 10–19 korda 1224 inimest, 20–29 korda 326 inimest, 30–39 korda 120 inimest ja 40–49 korda 67 inimest ja enam kui 50 korda 68 inimest.

Rõhutan, et tööampsud on erineva pikkusega ja see võib mõjutada ka nimetatud tööampsude arvu inimese kohta. Näiteks kui inimene teeb ühes kuus ühe tööampsu, mis kestab kaheksa päeva, siis see läheb arvesse ühe tööampsuna. Aga kui inimene teeb ühe kuu jooksul kaheksa ühepäevast tööampsu, siis lähebki arvesse kaheksa tööampsu.

Lõpetuseks tahan öelda, et sotsiaaldemokraadid on seisukohal, et sisu poolest on täna tehtav ja plaanitav muudatus töötute sotsiaalkaitsele positiivse mõjuga. Aga seda, kas tööandjad tõepoolest muudatuse tulemusel eelistaksid võlaõiguslepingutele töölepinguid, kas tööandjad seda ka praktikas teevad, see tähendab, et asendavad võlaõiguslepingu töölepingutega, on täna raske hinnata. Vaatame, näeme. Elame, näeme, nagu öeldakse. Aitäh!

Aitäh! Anti Poolamets, palun, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Ampsudest, täna tuleb rääkida ampsudest. Esiteks, mul tekkis imelik tunne, kas meil on natuke semantiliselt rappa läinud see ampsuasi, see on üks koomiline tegelane meil. Vanasti oli selline sõna nagu "haltuura", mis oli ka väga mitmetähenduslik. Siiamaani me teame, mida "haltuurat tegema" tähendab. Äkki oleks õigem "tükitöö" või peaks meie lingvistid tööle panema, et lõpuks leiutada see õige sõna. Minus tekitab see "amps" ebatõsist [muljet], nagu PR‑kompanii oleks mõne naljaka reklaami välja mõelnud.

Aga EKRE ei ole vaimustuses sellest muudatusest. Sellepärast, et justkui hakkab kehtima mingi paralleelne töölepingu seadus. Neid ampse, seda haltuurat võib teha nii palju, et enam ei saa arugi, kus päris tööleping on ja kus see muu tööleping on. Ehk siis satume segasesse olukorda.

Vaadake, homoabielu läbisurumiseks, ainult sellel eesmärgil leiutati üks spetsiaalne seadus, nimelt kooseluseadus. Kõik teavad, et abiellumine on niigi lihtsaks tehtud, et tehke üks paber, oodake kuu aega ja te oletegi abielus. Ei, neil oli vaja ikka veel ühte paberit, et kusagilt läbi lukuaugu oma ogarat seadust läbi suruda, ogarat LGBT‑abielu läbi suruda. Milline alatu kallaletung õigussüsteemile ka, kui tehakse spetsiaalne õigusinstituut selleks, et smugeldada üks erakordselt rumal ja halb asi sisse. Seda me peame nägema 21. sajandil, kui meil on riitade kaupa õpikuid hea õigusloome kohta. 

Vaat see on tegelikkus, see on tegelikult üks salakaubandus, mis meil on siin ju aastaid käinud. Põhiseaduse rikkumisest ma ei räägigi, sellest tuleb järgmine nädal juttu, kuidas meie õiguskantsler siis meid kaitseb ja kuidas teised meid kaitsevad sel ajal, kui toimub mastaapne üleriigiline põhiseaduse rikkumine, inimkatsed, meditsiinikatsed ähvardustega tööst ilma jääda ja sunniga. Vaat see on meie õigussüsteem. Peame tegelema ampsudega, me tegeleme ampsudega!

Me ei näe selle järele vajadust. Meil hakkab talvel kukkuma firmasid nagu doominokivisid, aga nemad tuunivad mingit lepingut, eks ole! Tuunime natukene. Vaat see on asendustegevus, vaat see on Taavi Rõivase peenhäälestus. Me tegeleme ampsude lihvimisega, kui meil massiliselt inimesed, kümned tuhanded inimesed ei suuda energiaarveid maksta ja nad lähevad omavalitsusse almust paluma. Meie tegeleme ampsudega. Nii et tegelikult on tegu paraja juriidilise haltuura ja asendustegevusega selle ampsu lihvimise näol.

Ma arvan, et oleks olnud targem jääda praeguse lahenduse juurde, sest muidu ei saagi enam aru, kus tegelikult tööleping algab ja kus lõpeb. Praegune väikest viisi tükeldamise eksperiment on mingil moel ehk ennast õigustanud, statistika toodi just välja, seda kasutatakse. Ka mina tean inimesi, kes lihtsalt murest sellepärast, et äkki lendavad sealt töötukassa nimekirjast välja, kui ühe artikli kirjutavad, [loobuvad sellest tööotsast], kuigi neil ei ole parasjagu tööd. Neile ehk selline olukorra leevendus on mõistlik. Aga kas see on siis üheks päevaks tööleminek, kui ta ühe artikli toodab, või on siin ikkagi vaja käsunduslepingut? Nii et väga võimalik, et olukord läheb veel segasemaks, ja ma ei ole kindel, et see eksperiment on praegu vajalik. Aitäh!

Aitäh! Rohkem läbirääkimiste soovi ei ole, läbirääkimised on lõpetatud. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 625 esimene lugemine lõpetada. Seega on esimene lugemine lõpetatud. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 28. september kell 16. Kuues päevakorrapunkt on läbitud.

Läheme edasi. Tänane seitsmes päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud karistusregistri seaduse muutmise seaduse eelnõu 621 esimene lugemine. Ma palun ettekandjaks justiitsminister Lea Danilson-Järgi.

Lugupeetud istungi juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Minu tänane ülesanne on rääkida eelnõust, millega muudetakse karistusregistri seadust. Karistusregistri seaduse muutmise seaduse eesmärk on tõhustada koostööd Euroopa [Liidu] liikmesriikide vahel karistusregistrisse kantud andmete vahetamisel.

Eelnõu kohaselt viiakse karistusregistri seadus kooskõlla Euroopa Parlamendi ja nõukogu 2019. aasta direktiiviga 884, millega muudetakse nõukogu raamotsust 2009. aastast teabe vahetamise kohta kolmandate riikide kodanike ja ka Euroopa karistusregistrite infosüsteemi ECRIS suhtes. Nende muudatustega tõhustatakse karistusandmete vahetamist Euroopa Liidu liikmesriikide vahel ning reguleeritakse nende isikute karistusandmete vahetamist, kes ei ole Euroopa Liidu kodanikud, ehk on kolmandate riikide kodanikud või ka kodakondsuseta isikud ja kes on mõnes Euroopa Liidu riigis mõnes kuriteos süüdi mõistetud.

Muudatustega mõjutatud sihtrühmad on Justiitsministeerium ning Registrite ja Infosüsteemide Keskus. Muudatustega kaasnevad teatud kulutused infotehnoloogilistele arendustele ja infosüsteemide liidestamisele Euroopa Liidu infosüsteemidega.

Praegu toimub karistusregistrite infovahetus läbi toimiva, olemasoleva ECRIS‑e süsteemi, aga seal liiguvad ainult liikmesriikide kodanikke puudutavad karistusandmed ja kolmandate riikide kodanikke käsitlevate päringute vajadusi olemasoleva andmebaasiga ei rahuldata. Täieliku ülevaate kolmanda riigi kodanikule või kodakondsuseta inimesele Euroopa Liidu liikmesriikides määratud kriminaalkaristustest saab üksnes juhul, kui tehakse eraldiseisvad päringud kõikidesse liikmesriikidesse. See põhjustab ebaproportsionaalselt suurt halduskoormust kõigile osapooltele, nii päringu esitajatele kui ka nende päringute saajatele, isegi siis, kui selles riigis ei olegi selle kolmanda riigi kodaniku kohta teavet. Sellise olukorra parandamiseks ongi Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus vastu võetud. Sellega luuakse liidu tasandil ühtne süsteem kolmandate riikide kodanike karistusandmete vahetamiseks ja luuakse olemasolevale ECRIS‑e andmebaasile lisaks ECRIS‑TCN, mis puudutab just kolmandate riikide kodanikke, selline andmebaas või infosüsteem. Sealhulgas hakkavad selles infosüsteemis olema nende süüdimõistetud isikute sõrmejäljeandmed. Pöördumine selle registri poole võimaldab saada teavet nende isikute kohta, kelle suhtes on süüdimõistev otsus mõnes Euroopa Liidu liikmesriigis jõustunud ja karistus veel kehtib – selle asemel, et nagu praegu pöörduda iga riigi poole eraldi.

Andmete töötlejaks saab olema Justiitsministeerium, Registrite ja Infosüsteemide Keskus, kes on karistusregistri volitatud töötleja.

Nende muudatustega nähakse ette, kuidas kolmandate riikide kodanike kohta karistusandmeid edastatakse ja kuidas nendele päringutele vastatakse. See tagab, et liikmesriikidel on kiire ja tõhus ligipääs kesksele andmestikule, mille tulemusena on võimalik kiiresti reageerida kuritegevusest tulenevatele ohtudele. Samuti suureneb liikmesriikide võimekus ennetustegevuses ning kuritegevuse ja terrorismi vastases võitluses.

Projekti käigus liidetakse karistusregister siseriiklike andmekogudega ja võetakse kasutusele, nagu ma enne mainisin, ECRIS‑TCN‑i kesksüsteemi pakutavad andmevahetuse teenused. Seda andmebaasi ja sellega liitumist rahastatakse ka Euroopa Liidu poolt. Tõenäoliselt on vaja luua Eestis juurde ka üks spetsialisti töökoht.

Samuti nähakse eelnõus ette konkreetsed andmete töötlemise reeglid ja töötlemistoimingute järelevalve, et keegi omavoliliselt ei saaks kasutada neid andmeid, mis seal liiguvad. Eraldi vajab väljatoomist võib‑olla veel see, et ametiasutustel ei ole vaja hakata koguma mingisuguseid täiendavaid isikuandmeid, vaid kasutatakse neid andmeid, mis on juba karistusregistris olemas. Võib-olla ka seda, et RIK‑il ei ole üheski andmetöötluse etapis ligipääsu sõrmejäljeandmetele.

Kogu selle muudatusega, mida kavandatakse, kasvab ka liikmesriikidevahelise teabevahetuse turvalisus. Praegu vahetatakse neid andmeid väga erineval viisil. Aga siis tekib üks kesksüsteem, kus kõik turvanõuded on keskselt arendatavad ja hallatavad.

Nii nagu ma enne mainisin, kaasnevad Eestile täiendavad kulutused, umbes 65 000 eurot, mis on 10% kuludest, ja enamuse, ülejäänu kannab Euroopa Liit.

Eelnõus on ette nähtud jõustumistähtaeg. Kuna selle eelnõu esitas eelmine valitsus ja asjad on jäänud venima, siis siin on selline jõustumistähtaeg, mis on tegelikult juba möödas. Eelnõu menetlemise käigus peaks kindlasti ka seda korrigeerima. See on minu poolt praegu kõik. Aitäh!

Aitäh, austatud minister! Teile on ka küsimusi. Tarmo Kruusimäe, palun!

Tänan, hea aseesimees! Hea ettekandja! Ma küsiks selle kohta, et meie seadusloomes on nüüd siis karistatav vaenuõhutamine. Kui palju aga läbi X‑teede see osutub nüüd probleemiks Prantsusmaa või Saksamaa jaoks, kelle sõda on lihtsalt juba ära väsitanud ja [kelle arvates] selle võiks juba lõpetada ning neid [vaenuõhutajaid] ei kohelda [vastavalt]? Saksamaal endal oli neid ju 9. mail suisa tuhandetes, kes liiklust takistasid ja avalikult vaenu õhutavat sümboolikat kaitsesid. Kas me saame ka mingil määral [nendega tegelda]? Muidu me siin jäämegi võib-olla moosivaraste informatsiooni [juurde], aga tõelist ohtu, niinimetatud rohelisi mehikesi Euroopa võib-olla ei taju. Kas Eesti saab siin olla mingil määral innovaator või ettenäitaja?

Aitäh küsimuse eest! Antud eelnõu kontekstis, ütleme, see karistusinfosüsteem ei mõjuta kuidagi seda, milliseid karistusi liikmesriikides määratakse, lihtsalt [selle abil] on võimalik leida neid karistatud isikuid ja infot nende karistuste kohta. Aga kuidas need karistused määratakse, see on ikkagi liikmesriigi kohtusüsteemi otsustada. Siin ei saa ma kuidagi Saksamaale mingisuguseid nõuandeid pakkuda, see on ikkagi nende siseriiklik küsimus.

Tarmo Kruusimäe, palun!

Tänan, hea aseesimees! Hea ettekandja! Mul on sihuke järgmine küsimus. Kunagi ka pandi mingeid tegelasi, keda me Euroopa väärtusruumi võib-olla väga ei soovinud, kuskile Schengeni musta listi ja siis mingi teine Euroopa riik jälle kustutas neid sealt ära. Kas seda ohtu, et võib-olla koerakoonlased, kes siin on ära märgistatud, saavad hopsti! sõbraliku Prantsusmaa abil jälle siivsateks Euroopa Liidu kodanikeks, enam ei ole? Kui on ikkagi mingi karistus jäänud ja ta on kuskil listis, kas siis listist saab kustutada ainult see liikmesriik, kes ta on sinna pannud?

Jaa, täpselt nii ongi. Eelkõige selles mõttes esimesena ongi ta tööriist just nimelt piirivalvuritele, et nendel, kes piiri peal töötavad ja otsustavad, keda nad riiki lasevad või mitte, oleks väga operatiivselt see info inimeste karistuste kohta teada. Hetkel on see väga raskendatud, kui tegu on kolmandate riikide kodanikega või kodakondsuseta isikutega. Küll on see info neil olemas Euroopa Liidu liikmesriikide kodanike kohta. Selles mõttes see kindlasti muudab meie olukorda siin Euroopa Liidus turvalisemaks, annab nendele ametimeestele ja ‑naistele, kes selle eest peavad seisma, lisavõimalusi kiiremini ja operatiivsemalt tegutseda. Tõesti, sealt karistusregistrist saab neid kustutada ja need asjad aeguvad vastavalt sellele, millises riigis on milline karistus määratud, milline on selle karistuse aegumise aeg. Vastavalt sellele ka sealt inimesi kustutatakse.

Aitäh, austatud minister! Rohkem küsimusi teile ei ole. Palun kaasettekandjaks õiguskomisjoni liikme Urve Tiiduse.

Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Lugupeetud kolleegid! Lugupeetud minister! Õiguskomisjon arutas karistusregistri seaduse muutmise seaduse eelnõu 30. mail. Eelnõu tutvustas komisjonile tollane justiitsminister Maris Lauri ja istungil osales ka ministeeriumi nõunik Mari Keskküla.

Kuna sisu on juba tutvustatud ja eelnõu on läbi loetud, siis toon komisjonis toimunud arutelust välja paar olulist punkti. Seadusega võetakse üle direktiiv. See puudutab kolmandate riikide kodanikke ja kodakondsuseta isikuid, täpsemalt nende isikute karistusandmete vahetamist reguleerivaid sätteid. Direktiiv, mis Eesti õigusesse üle võetakse, kannab [käsitleb] Euroopa karistusregistrite infosüsteemi kolmandate riikide kodanike kohta, ingliskeelse lühendiga ECRIS‑TCN.

Minister selgitas tookord komisjonile, et kriminaalasjades on oluline vahetada erinevat infot ja seda eriti riigiülestes olukordades, et saada infot ka kolmandates riikides toimepandud kriminaalsete tegude kohta. Üks näide sellest vallast toodi ka komisjonile: andmevahetus aitab näiteks pettuste puhul tuvastada mustreid, piiriüleseid mustreid.

Oli küsimus komisjoni liikmelt, kas andmevahetuseks luuakse keskne süsteem ja kes seda haldama hakkab. Saime teada, et andmete vahetamiseks luuakse õiguslik alus ja keskset süsteemi hakkab haldama eu-LISA. Andmeid saab praegu samuti vahetada, kuid eelnõu eesmärk on eelkõige muuta protsess kiiremaks, et ei peaks tegema päringuid kõikidele liikmesriikidele eraldi, kes omakorda peaksid siis informatsiooni eraldi kontrollima. Kesksüsteemi saab saata andmeid Euroopa Liidus süüdimõistetud isikute karistuse kohta ning muu hulgas lisatakse süsteemi biomeetrilised andmed, mida hoitakse turvalisuse eesmärgil teistest andmetest eraldi.

Oli küsimus, kas kuriteoliikide seas on erandeid, näiteks terrorism, mille puhul karistuse arhiivi kandmisel ei tohiks informatsioon aeguda ja peaks olema kiiresti kättesaadav. Ministri sõnul võimaldab keskne süsteem teha kiireid päringuid. Näiteks juhul, kui kolmanda riigi isik tuleb üle piiri, saab kohe piirikontrollis ühe päringuga kindlaks teha isiku kehtivaid karistusi.

Oli ka küsimus selle kohta, kas on andmeid, kui palju isikuid sellises keskses süsteemis saab olema. Nõunik Mari Keskküla selgitas, et ta ei oska täpset arvu öelda. Ta märkis, et ka Eestis on määratlemata kodakondsusega isikuid, kuid kõik ei ole karistatud, ning arvestades karistuse määra, ei pea teatud juhtudel pisikaristuste kohta informatsiooni süsteemi edastama.

Komisjoni liikmetel oli ka küsimus, kes ja kuidas keskset süsteemi täpsemalt kasutama hakkab. Kuulsime, et ECRIS‑TCN‑süsteem ehk Euroopa karistusregistrite infosüsteem kolmandate riikide kodanike kohta on suur osa koostalitusvõime projektist, mida juhib ja haldab Eestis Siseministeerium. Aga päringuid hakkavad tegema näiteks piirivalvurid, nagu minister juba selgitas, lennujaamaametnikud, Eurojust, Europol, kellele on antud õigus andmetele ligipääsuks. Tookordne minister lisas, et ka kuritegusid menetlevad asutused, kellel on vaja uurida kolmanda riigi isikute karistatust, pääsevad ligi. Küllap on hea teada, et on olemas kontrollmehhanism, mis tagab, et iga uudishimulik andmetele juurde ei pääsegi. Juurdepääs toimub keskasutuse kaudu, Eestis on selleks Registrite ja Infosüsteemide Keskus, ja samuti on konkreetselt ette nähtud, kuidas päringuid teha tuleb. Eelpool toodud alustel on nüüd juurdepääsuõigus ka prokuratuuril.

Komisjon tegi tookord ka menetlusotsused ja need olid järgnevad. Võtta eelnõu täiskogu päevakorda 15. juunil, see oli konsensuslik otsus, teha ettepanek esimene lugemine lõpetada, siin oli ka konsensus, teha ettepanek määrata muudatusettepanekute tähtajaks 20. juuni, oli konsensus, ja määrata juhtivkomisjoni esindajaks Urve Tiidus, samuti konsensuslik otsus, mille tegid Marek Jürgenson, Sulev Kannimäe, Jaanus Karilaid, Uno Kaskpeit, Anastassia Kovalenko-Kõlvart, Heljo Pikhof, Anti Poolamets, Urve Tiidus ja Vilja Toomast.

Karistusregistri seaduse muutmise seaduse eelnõu oli enne esimest lugemist korra veel õiguskomisjonis arutlusel, see oli 12. septembril, just seoses varasemate menetlusotsuste kolmanda punktiga, see tähendab muudatusettepanekute tähtajaga. Mäletatavasti kevadistungjärgu ajagraafik muutus ja sellepärast oli vaja seda otsust muuta, see uuesti teha. Nõunik-sekretariaadijuhataja Raini Laide informeeris komisjoni, et Riigikogu juhatuse palvel tuleb määrata eelnõu kohta muudatusettepanekute esitamiseks uus tähtaeg. See toimus 12. septembril. Komisjoni esimees Heljo Pikhof tegi ettepaneku määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks viis tööpäeva. Komisjon oli konsensuslikult nõus ja reaalselt on see tähtaeg 21. september kell 16. Samuti konsensuslik otsus: Jürgenson, Kannimäe, Kaskpeit, Kruusimäe, Pikhof, Poolamets, Tiidus, Toomast. Nemad selle otsuse tegid. Suur tänu kuulamast.

Aitäh, austatud ettekandja! Teile küsimusi ei ole. Nüüd on aeg läbirääkimisteks. Tarmo Kruusimäe, palun, Isamaa fraktsiooni nimel!

Tänan, hea aseesimees! Meie fraktsioonis seda [arutelu] ei olnud, aga mõttevahetus tuli siin hilisel tunnil. Niikuinii keegi meid suurt väga ei kuula, hiljem stenogrammist vaatab. Aga justkui suunamudijana tahaksin ma öelda seda, et meil on probleem, et meil on väga palju määratlemata kodakondsusega isikuid, kellel võib olla kaks kodakondsust. Ega sellest enne ei saagi teada, kui see määratlemata kodakondsusega isik on pannud toime võib-olla mõne õigusrikkumise. Kui see [teave jõuab] infosüsteemi, siis sama sõrmejäljega kodanik tuleb välja kui Vene föderatsiooni kodanik. Mõttelend! Meil ei ole vaja hakata kedagi hoogtöö korras karistama, aga kui seal mingi osa [selliseid] inimesi on, siis seda infot võiks jagada küll. Nii me saamegi teada, kui palju meil on tegelikult topeltkodakondsusega inimesi. Aitäh!

Aitäh! Rohkem läbirääkimiste soovi ei ole, läbirääkimised on lõppenud. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 621 esimene lugemine lõpetada. See on lõpetatud. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 21. september kell 16.

Head kolleegid! Läheme tänase viimase päevakorrapunkti juurde. Kaheksas päevakorrapunkt: Vabariigi Valitsuse algatatud tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse (Nõukogu määruse (EL) 2019/1111, mis käsitleb kohtualluvust, abieluasjade ja vanemliku vastutusega seotud kohtuasjades tehtud lahendite tunnustamist ja täitmist ning rahvusvahelisi lapserööve (uuesti sõnastatud), rakendamine) eelnõu 622 esimene lugemine. Ma palun kõnepulti ettekandjaks justiitsminister Lea Danilson-Järgi.

Lugupeetud istungi juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Mul on au siis teist korda [siin olla] ja teine eelnõu ka ette kanda. Antud juhul on tegu tsiviil[kohtu]menetluse seadustiku muudatustega. Eelnõu eesmärk on Brüssel IIb määruse sujuv kohaldamine Eestis ja selle parem kooskõla Eesti riigisisese õigusega, mille tulemusel paraneb kohtute ja haldusasutuste koostöö ning lahendite täitmine piiriülestes perekonnaõigusega seotud asjades muutub lihtsamaks.

Mida siis täpsemalt muudetakse seda määrust kohaldades? Eelnõus pannakse paika keskasutused, kes määruses ettenähtud kohustusi täidavad – nendeks on Justiitsministeerium ja Sotsiaalkindlustusamet –, ning määratletakse ka ülesannete ring, mida peab kumbki asutus määruse kohaldamisel täitma. Justiitsministeeriumi vastutada jäävad peamiselt kohtute ja kohtulahendite tunnustamise ja täitmisega seonduv, samuti rahvusvaheliste lapseröövidega seonduvad ülesanded. Sotsiaalkindlustusameti vastutada jääb lastekaitsealase rahvusvahelise koostöö ja laste teisest liikmesriigist Eestisse paigutamisega seonduv. Mõlemad keskasutused aktsepteerivad teateid, taotlusi ja dokumente lisaks eesti keelele ka inglise keeles.

Nende muudatuste ja ka selle määruse alusel on lapse paigutamiseks teise liikmesriiki alati vaja teise riigi eelnevat nõusolekut, välja arvatud juhul, kui laps paigutatakse oma vanema või muu lähisugulase juurde. Seda loomulikult juhul, kui konkreetne riik seda lubab. Eestisse tohib teise Euroopa Liidu liikmesriigi lapse ilma eelneva nõusolekuta paigutada ainult tema vanema juurde. Varasem määrus nii range ei olnud, uus IIb määrus nõuab, et see nõusolek peab olema. Ilma nõusolekuta ei tohi paigutada, vaid siis peab ka riik andma arvamuse, kas ta lubab või mitte. See on ka praktilises elus tegelikult praegu Sotsiaalkindlustusametile probleeme põhjustanud, nii et on väga vajalik, et see ära muudetakse.

Nii. Samuti kaotatakse eelnõuga tsiviilkohtumenetluse seadustikust lapse ärakuulamise vanusepiir ja sätestatakse, et kohus peab last puudutavas asjas isiklikult lapse ära kuulama, kui laps on suuteline seisukohti omama. Samas võib kohus siiski loobuda lapse ärakuulamisest, kui seda last on juba hiljuti ära kuulatud, et mitte koormata last mitmekordse ärakuulamisega.

Eelnõuga määratakse ka Harju Maakohtu ja Viru Maakohtu erialluvus lapserööviasjades. See tähendab, et rahvusvahelise lapseröövi suhtes tsiviilõiguse kohaldamise 25. oktoobri 1980. aasta Haagi konventsiooni alusel esitatud lapse tagastamise taotlusi menetleb edaspidi Tallinna Ringkonnakohtu tööpiirkonnas Harju Maakohus ja Tartu Ringkonnakohtu tööpiirkonnas Viru Maakohus. Kuna lapseröövijuhtumeid on väga vähe, siis on see oluline ka selle tõttu, et see tagab kohtute spetsialiseerumise ja hästi kiire menetluse või senisest kiirema menetluse lapse tagastamise lõpuleviimiseks.

Eelnõuga pannakse paika, et Brüssel IIb määruse alusel väljastavad abieluasjades, vanemlikku vastutust käsitlevates asjades ja lapse tagastamist käsitlevates asjades tehtud lahendite kohta tõendeid kohtud. Lisaks väljastavad nad tõendeid mittetäidetavuse ja piirangute kohta ning võivad tõendeid parandada samadel alustel ja samas korras Eesti kohtulahenditega.

Eelnõu annab notaritele ja perekonnaseisuasutustele võimaluse vastastikku teineteise vormistatud abielulahutuste kohta tõendeid väljastada ehk kui kohalik omavalitsus on [lahutuse] vormistanud, siis ka notar saab selle kohta tõendi väljastada ja vastupidi ning tasumäär selle eest saab olema kümme eurot. Eelnõuga lisatakse perekonnaseadusesse notarite kohustus abielulahutuse asjades Brüssel IIb määruse alusel kohtualluvust kontrollida ja asendatakse rahvusvahelise eraõiguse seaduses eksitav viide 1973. aasta Haagi konventsioonile viitega ülalpidamiskohustuste suhtes kohaldatavat õigust käsitlevale 2007. aasta Haagi protokollile.

Kuigi Brüssel IIb määruse näol on tegemist Euroopa Liidu otsekohalduva õigusaktiga, millega soovitakse lihtsustada kohtute ja haldusasutuste koostööd ning lahendite täitmist piiriülese toimega perekonnaõigusega seotud kohtuasjades, siis eelnõuga kavandatud muudatused riigisiseses õiguses on suunatud samade eesmärkide saavutamisele ja tegelikult seda otsekohalduvat määrust Eestis ka juba rakendatakse. Selle eelnõuga me viime enda tsiviilkohtumenetluse seadustiku nii praktika kui ka selle määrusega kooskõlla. Selle eelnõu puhul on samuti tegu eelnõuga, mille on esitanud eelmine valitsus ja ka jõustumistähtaeg vajab siin ülevaatamist, see on juba möödas. Algselt määrati see lähtuvalt sellest, millal see Brüssel IIb määrus jõustub või millal see oleks tulnud üle võtta. Aga selge see, et 1. august 2022 on juba möödas ja ilmselt tuleb komisjonil leida uus aeg selle eelnõu jõustumiseks. Aitäh!

Aitäh, austatud minister! Teile küsimusi ei ole. Me saame minna tänase viimase ettekandja juurde, kelleks on õiguskomisjoni liige Anti Poolamets.

Lugupeetud aseesimees! Lugupeetud minister! Lugupeetud õiguskomisjoni personal! Lugupeetud Leo Kunnas! Annan ülevaate antud eelnõu käsitlemisest õiguskomisjonis. Me käsitlesime seda kahel korral: 30. mail ja 12. septembril. 30. mai õiguskomisjoni istungit juhatas veel Marek Jürgenson. Komisjoni liikmetest olid kohal Sulev Kannimäe, Jaanus Karilaid, Uno Kaskpeit, Anastassia Kovalenko-Kõlvart, Heljo Pikhof, Anti Poolamets, Urve Tiidus ja Vilja Toomast. Eelnõu tutvustas tookordne justiitsminister Maris Lauri.

Maris Lauri ütles, et eelnõu peamine eesmärk on riigisisest õigust täpsustades tagada keerulise numbriga Brüssel IIb 2019/1111 määruse sujuv kohaldamine Eestis.

Koosolekul toimunud arutelu käigus küsis Anti Poolamets, kuidas defineeritakse antud kontekstis lapseröövi mõistet. Maris Lauri vastas, et tegemist on olukordadega, kus laps viiakse teise liikmesriiki ilma teise vanema nõusolekuta ja selle käigus rikutakse kokkuleppeid, näiteks juhul, kui kohtulahend pole veel jõustunud. Ta märkis, et uue sõnastusega sisulisi definitsioone ei muudeta, vaid täpsustatakse praktikas tekkinud vaieldavate olukordade lahendamist. Vaike Murumets lisas, et eelnõu pealkiri võib selle pikkuse tõttu olla raskesti mõistetav, kuid definitsioonid tulenevad rahvusvahelisest konventsioonist ja uuesti sõnastamine ei hõlma otseselt nende muutmist, vaid eelnõu reguleerib pigem määruse rakendamise tehnilisi küsimusi.

30. mai koosolekul otsustati teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 15. juunil, teha ettepanek esimene lugemine lõpetada ja määrata muudatusettepanekute tähtajaks 20. juuni. Ühtlasi [otsustati] määrata juhtivkomisjoni esindajaks Anti Poolamets. Kõik need otsused tehti konsensusega. Aga teatavasti tuli kuum juuni ehk praktiline, tehniline eelnõu lükati kõrvale ja nüüd minnakse selliste tehniliste teemadega edasi, peale kogu seda muud möllu.

Niisiis oli õiguskomisjonis vajadus eelnõu teema uuesti päevakorda võtta. Seda me tegimegi sel nädalal, 12. septembril. Nüüd oli juhataja rollis Heljo Pikhof. Õiguskomisjoni nõunik Raini Laide selgitas, et juhatuse palvel tuleks määrata eelnõu kohta muudatusettepanekute esitamiseks uus tähtaeg, kuna 30. mail esimesele lugemisele saates määratud muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on vananenud. Heljo Pikhof tegi ettepaneku määrata muudatusettepanekute tähtajaks viis tööpäeva ja nii õiguskomisjon ka konsensusega otsustas. Aitäh!

Aitäh, lugupeetud ettekandja! Teile ka küsimusi ei ole. Kas on soovi avada läbirääkimisi? Läbirääkimiste soovi ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 622 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on käesoleva aasta 21. september kell 16. Head kolleegid, aitäh! Tänane istung on lõppenud. Kohtumiseni homme.