Austatud Eesti Vabariigi president Alar Karis! Head ametikaaslased, austatud Riigikogu! Austatud peaminister ja valitsuse liikmed, nii lahkuva valitsuse liikmed kui ka uue valitsuse liikmed! Hea ajakirjandus! Head Riigikogu täiskogu erakorralise istungjärgu jälgijad! Alustame Riigikogu erakorralist istungjärku, mille olen kokku kutsunud Eesti Vabariigi põhiseaduse § 68 ning Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse § 51 lõike 1 alusel 29 Riigikogu liikme taotletud ajal ja päevakorraga.

Nii nagu meil tavaks, kõigepealt palun Riigikogu kõnetooli neid Riigikogu liikmeid, kes soovivad üle anda eelnõusid või arupärimisi. Ja nii nagu tavaks, on ka protseduurilised küsimused siin. Palun, Kalle Grünthal, teie protseduuriline küsimus! Kuidas ilma selleta saakski alustada? Härra Grünthal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Minu küsimus on selline, et teatavasti see protsess, mille alusel on moodustumas uus valitsus, on olnud väga konarlik. Ka mitmed õigusteadlased on öelnud, et siin on võib-olla ka mingeid põhiseaduse riiveid. Minu küsimus on see: kas te olete hästi kontrollinud, kas selle uue, loodava valitsuse puhul on järgitud põhiseadust? 

Aitäh! Ei ole meile hetkel laekunud ühtegi infot sellise riive kohta, mis tänast protsessi peaks kuidagi peatama või pausile panema. Head ametikaaslased, me asume nüüd kohaloleku kontrolli juurde. Enne seda annan teile ka teada, et Riigikogu erakorralisel istungjärgul on Riigikogu otsustusvõimeline, kui kohal on üle poole Riigikogu koosseisust. See tuleneb §-st 76. Riigikogu erakorralise istungjärgu ajal kontrollitakse kohalolekut ka enne hääletust, kui mõni ametikaaslane soovib, see on § 77 lõige 3, ja kvoorumi puudumisel lõpeb erakorraline istungjärk automaatselt. Head ametikaaslased, kohaloleku kontroll. 

Kohalolijaks registreerus 73 Riigikogu liiget, puudub 28.

Ja nüüd erakorralise istungjärgu töö ajagraafiku kehtestamine. Protseduuriline küsimus. Kalle Grünthal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Teatavasti lahkuv valitsus nimetati päikesetõusu valitsuseks. Praeguseks hetkeks on päike loojunud. Mis nüüd edasi saab? Kas tulemas on ajutine valitsus või kuidas tema õige nimi on? 

Aitäh! Edasi on nii, et 18. juulil on juba keskpäevast kolm tundi möödas ja oleme hetkel Riigikogu erakorralise istungjärgu juures, nii et sellega lähemegi edasi.

Meie Riigikogu kodu ja töökorra seaduse § 52 kohaselt kehtestab Riigikogu erakorralise istungjärgu töö ajagraafiku poolthäälte enamusega. Ma panen hääletusele Riigikogu juhatuse ettepaneku töötada ilma vaheajata kuni päevakorra ammendumiseni. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Ettepaneku poolt hääletas 70, vastu oli 1 ja 1 oli erapooletu, järelikult Riigikogu toetas ettepanekut. Aitäh!

Alustame nüüd meie tänase päevakorra läbivaatamist. Kõigepealt on Vabariigi Valitsuse ametivanne. President Alar Karis nimetas oma tänase otsusega ametisse Kaja Kallase moodustatud Vabariigi Valitsuse. Vastavalt Eesti Vabariigi põhiseaduse §-le 91 astub Vabariigi Valitsus ametisse ametivande andmisega Riigikogu ees. Austatud ametisse astuva Vabariigi Valitsuse peaminister Kaja Kallas, palun teid ametivande andmiseks Riigikogu kõnetooli. Palun!

Austatud Eesti Vabariigi president! Austatud Riigikogu liikmed! Austatud Riigikogu esimees loomulikult ka! Asudes täitma Vabariigi Valitsuse liikme kohustusi, olen teadlik, et kannan selles ametis vastutust Eesti Vabariigi ja oma südametunnistuse ees. Tõotan pühalikult jääda ustavaks Eesti Vabariigi põhiseaduslikule korrale ning pühendada oma jõu eesti rahva heaolu ja tuleviku kindlustamisele. Aitäh!

Nüüd palun ametivannet andma minu juhitava valitsuse ministrid. Kõigepealt ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister ...

Andke ise ka allkiri.

Pean allkirja andma. (Kirjutab ametivande tekstile alla.)

Nii. Palun ametivannet andma minu juhitava valitsuse ministrid. Kõigepealt ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Kristjan Järvan. Haridus- ja teadusminister Tõnis Lukas. Justiitsminister Lea Danilson-Järg. Kaitseminister Hanno Pevkur. Keskkonnaminister Madis Kallas. Kultuuriminister Piret Hartman. Maaeluminister Urmas Kruuse. Majandus- ja taristuminister Riina Sikkut. Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus. Riigihalduse minister Riina Solman. Siseminister Lauri Läänemets. Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo. Tervise- ja tööminister Peep Peterson. Ja välisminister Urmas Reinsalu. 

Head ametikaaslased, lubage mul ette lugeda Vabariigi Presidendi Alar Karise otsus. Vabariigi Presidendi otsus nr 152, Toompeal 18. juulil 2022. aastal "Vabariigi Valitsuse ametist vabastamine". "Vabastan ametist 26. jaanuaril 2021. aastal nimetatud Kaja Kallase juhitud Vabariigi Valitsuse seoses uue valitsuse ametisse astumisega 18. juulil 2022. aastal. Alus: Eesti Vabariigi põhiseaduse § 78 punkt 10 ja § 92 lõige 2." Allkiri: Alar Karis.

Head ametikaaslased, ma tänan lahkunud valitsust tehtu eest! Õnnitlen ametisse astunud valitsust. Austatud president Alar Karis, teil on võimalus uut valitsust õnnitleda. Palun! (Aplaus.) 

Head ametikaaslased, nüüd ma kuulutan välja vaheaja 15 minutit, et te saaksite valitsuse liikmeid õnnitleda. Vaheaeg 15 minutit.

V a h e a e g

 

Head ametikaaslased! Juhataja palutud vaheaeg on lõppenud. Oleme teise päevakorrapunkti juures. See on Vabariigi Valitsuse algatatud laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse ning meresõiduohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 571 kolmas lugemine. Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Soovitakse. Avan läbirääkimised. Palun Riigikogu kõnetooli Reformierakonna fraktsiooni esindaja Annely Akkermanni. Palun!

Tere päevast, head kolleegid! Ma saan aru, et saalis on elevus, aga mereasjad tahavad ka ajada ja ma palun seitse minutit tähelepanu.

Kuidas? Teil on ainult viis minutit kõneaega. Kuidas te palute seitse minutit? Kas te palute kaks minutit lisaaega? (Annely Akkermann vastab jaatavalt.) Selge. Palun! Kaks minutit lisaaega. 

Head kolleegid! Tänased meresõiduohutuse seaduse, laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse muudatused käsitlevad põhimõtteliselt kolme tegevussuunda. Esiteks, Eesti merendusbürokraatia saab hakata digitaliseeruma. Teiseks, Eesti riigilippu saavad kanda üksnes heas tehnilises seisukorras väärikate omanike ausat meretööd tegevad laevad. Eesti hakkab väljastama meresõidudiplomeid kolmandate riikide, eelkõige Ukraina meremeestele, kellel on kehtiv e‑residendi digitaalne isikutunnistus. Meresõiduohutuse seaduse muudatused võimaldavad kolmandate riikide meremeestele väljastada Eesti diplomeid eeldusel, et nad on läbinud täiendavad koolitused Eestis ning sooritanud eksamid Transpordiametis.

Eestis kehtib Vabariigi Valitsuse määrus, mille alusel väljastab Transpordiamet meresõidudiplomeid üksnes Eesti Vabariigi kodanikele ja neile välismaalastele, kellel on Eestis elamisluba või elamisõigus. Seadusemuudatuse jõustumisel saavad sama määruse kohaselt meresõidudiplomeid taotleda ka [Eesti] kodakondsuseta isikud, kellel on kehtiv digitaalne isikutunnistus ja läbitud nõuetekohane täienduskoolitus.

Muudatused tõukuvad sõjast Ukrainas ja silmas peetakse eelkõige Ukraina meremehi. Rahvusvaheliselt on kokku lepitud, et meremehed peavad vähemalt iga viie aasta järel osalema täienduskoolitusel, et tõendada või tõsta oma kvalifikatsiooni, mille järgsete eksamite läbimisel annab riigi mereadministratsioon neile vastava meresõidudiplomi või kutsetunnistuse. Euroopa Liidu laevadel sõitvatest meremeestest on 11,4% ukrainlased. Maailma laevastikes sõidab circa 45 000 ukrainlast, kelle diplomitest seega circa 10 000 vajab uuendamist igal aastal.  Sõjategevuse tõttu on merehariduse korraldamine Ukrainas häiritud ning nende inimeste töövõimalused ohus. Aga mitte ainult. Ausalt öeldes on ohus ka Euroopa Liidu ja maailma laevastike ohutu mehitamine, sest häid meremehi ei ole tööturul ülearu palju.

Eestis on mereõppeasutused reederite hulgas tuntud ja hinnatud. Eestis on võimalik korraldada Ukraina meretöötajate täiendõpet ning diplomite uuendamist. Täiendõpe on tasuline. Tallinna Ülikooli teadlaste koostatud realistliku stsenaariumi kohaselt on koolitustegevuse ja õppurite siin viibimisega seotud käive 10–15 miljonit, maksutulu 4–6 miljonit ja riigilõivu laekumine 2 miljonit eurot viie aasta jooksul.

Teine osa muudatustest loob võimaluse Eesti merendusbürokraatia digitaliseerimiseks, laevade infosüsteemi (lühendatult LIS) kui uue üleminfosüsteemi kasutuselevõtuks. LIS pakub klientidele veebipõhiseid teenuseid ning aitab seeläbi kaasa Eesti merenduse konkurentsivõime tõusule. Uue süsteemi käivitumisel saab klient LIS-i kaudu ülevaate oma laevadest, nendega seotud tehnilisest dokumentatsioonist, sertifitseerimistest ja infovahetusest. Saab teha tellimusi ülevaatuste tegemiseks ja esitada päringuid Transpordiametile. LIS võimaldab rakendada laevadega seotud menetlustes ühekordse andmehõive põhimõtet, mis peaks merendusbürokraatia muutma oluliselt operatiivsemaks ja keskkonnasõbralikumaks. Eesti on maailmas avalike e-teenuste lipulaev. Ammu oli aeg juurutada e-teenused Eesti riigilippu kandvatele laevadele.

Kolmas osa muudatustest annab Transpordiametile õiguse keelduda Eesti laevaregistrisse registreerimast neid laevu, mis ei ole heas tehnilises seisukorras või mida on välisriigi sadamates kinni peetud. Samuti on õigus keelduda vastu võtmast laevu, mille omanikud või prahtijad on sooritanud kuriteo või on rahvusvaheliselt sanktsioneeritud.

Muudatuste poolt hääletades otsustame täna, et Eesti riigi lippu saavad kanda heas korras laevad, millel on väärikad omanikud, kes teevad ausalt meretööd. Head kolleegid, palun sellele eelnõule teie toetust. Aitäh!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Alustame eelnõu 571 lõpphääletuse ettevalmistamis. Enne seda protseduuriline küsimus. Kalle Grünthal, palun!

Aitäh, lugupeetud Riigikogu istungi juhataja! Põhiseaduse järgi on Riigikogu koosseis 101 liiget. Vist. Praegusel hetkel on tekkinud olukord, kus Riigikogu liikme staatusest lahkus vähemalt neli isikut: Urmas Reinsalu, Hanno Pevkur, Riina Sikkut ja Lauri Läänemets. Kuidas on võimalik pooliku Riigikoguga hääletada seaduseelnõu? Siin oleks ikkagi vaja, et koosseis oleks täielik. Mina väidan, et meil pole võimalik praegu hääletust läbi viia, vaid see tuleks lükata homsesse, kui on tulnud kohale ka asendusliikmed.

Aitäh teile! Vastab tõele, mis te ütlete. Tõesti on osa Riigikogu liikmeid nüüd valitsuse liikmed ja nad ei ole enam Riigikogu liikmed. Ja asendusliikmed tulevad alates 19. juulist kell 00.00-st. Aga see küll ei takista kuidagi selle hääletuse läbiviimist. Kalle Grünthal, protseduuriline küsimus.

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Küsimus on selles, kas 97 liikmega Riigikogu on sama otsustusvõimega kui 101 liikmega Riigikogu. Siin on praegu minu hinnangul põhiseaduse rikkumine, kui me viime praegu läbi hääletuse.

Aitäh! Minul ei ole infot, et hetkel esineks põhiseaduslik riive või põhiseaduse rikkumine. Aga tõsi on see, millele te viitate, et järgnevatel tundidel 101 liiget meil ei ole. Asendusliikmed astuvad ametisse järgmise päeva esimesest hetkest, nagu ma mainisin. Kalle Grünthal, protseduuriline küsimus.

Just teie vastusest tulenebki tegelikult välja see, et meil on võimalik seda seaduse kolmandat lugemist hääletada alles homme, kui meil on Riigikogu täiskogu olemas selleks. Ehk siis, kui nad astuvad ametisse ja annavad sellekohase vande. Praegusel hetkel öelge mulle see õigusnorm, mis lubab pooliku Riigikoguga hääletust läbi viia seaduseelnõu juures, aga mitte sellise, ütleme, illustreeriva jutuga, vaid ... Paluksin siis normitehniliste viidet sellele, mis lubab sellist käitumist. 

Aitäh! Jaa, istung saab toimuda, kuna hetkel on erakorraline istung, ainult juhul, kui kohal on 51 Riigikogu liiget. Hetkel, siiamaani on neid nii palju kohal olnud, kui enam ei ole, siis istung lõpeb automaatselt. Nii et alustame selle hääletamise ettevalmistamist. Kalle Grünthal, palun! Protseduuriline küsimus.

Lugupeetud Jüri Ratas, aga ma ei saa teiega nõustuda. On see erakorraline või korraline, vahet ei ole, Riigikogu peab olema täiskoosseisus kohal, siin ei ole meil teist varianti. Ja me ei saa praegu selle [eelnõu] hääletust läbi viia. Minimaalselt on meil võimalik seda teha alles homme, siis kui on meil järgmine erakorraline istung.

Aitäh! Ma ütlen veel kord: minul ei ole seda infot, et me ei saaks seda hääletust läbi viia. Ja ausalt öeldes, ega ma täpselt ei saa aru, millele te vihjate. Riigikogu on 101‑liikmeline. Hetkel me teame, et mõned liikmed on asunud Vabariigi Valitsuse liikmeks. Erakorralisel istungil peab olema [vähemalt] 51, kui ei ole, siis istung lõpeb. Kui poolt hääletab vähem ja vastu rohkem, siis seadus ei ole vastu võetud. Mul ei ole mingit infot, et me ei saaks täna teha eelnõu 571 hääletust. Kalle Grünthal, protseduuriline küsimus.

Ma saan teie mõttekäigust aru ja võib-olla on natukene piinlik ka, et maja koosseis pole sellele tähelepanu pööranud. Aga ma juhin tähelepanu. Riigikogu on põhiseaduse järgi 101‑liikmeline, see tähendab, et seaduseelnõude puhul see koosseis peab olema täielik ehk 101 liiget. Öelge mulle konkreetne norm, mille alusel on võimalik 97 liikmega teha seaduseelnõu hääletust.

Ma vastan teile jätkuvalt, et Riigikogu on 101‑liikmeline. Hetkel on liikmeid tänu sellele, et mõned liikmed asusid Vabariigi Valitsuse liikmeks, vähem kui 101. See probleem saab lahendatud keskööl. Mul ei ole ühtegi juriidilist hinnangut, et me ei saa täna hääletust läbi viia. Kui te tahate selle üle vaielda, kindlasti me võime vastava juriidilise hinnangu tellida, teie võite tellida. Minul ei ole ühtegi teadmist, et me ei saaks täna selle tõttu viia läbi seda hääletust. Kalle Grünthal, protseduuriline küsimus. 

Ilmselt meil puudub vaidlus selle üle, et Riigikogu koosseis on 101 liiget. See tähendab, et seaduseelnõude puhul peab olema hääletamise võimalus 101 liikmel. Antud juhul on Riigikogus 97 liiget. Selle üle puudub ka vaidlus. Järelikult, kuidas on võimalik pooliku Riigikogu koosseisuga viia läbi seaduseelnõu hääletusi? Võib-olla, lugupeetud istungi juhataja, te teete mingisuguse viieminutilise vaheaja ja konsulteerite juristidega, sest te ei oska praegu öelda mulle seda õigusnormi, mis lubab Riigikogu 97‑liikmelise koosseisuga viia läbi seaduseelnõu hääletust. 

Aitäh! Ma jään oma vastuse juurde. Jaa, härra Grünthal, protseduuriline. Palun! 

Mul on veel üks protseduuriline küsimus. Te olete korduvalt täna öelnud, et ... (Saalis on sumin, juhataja helistab kella.) eelnõu vastuvõtmiseks peab olema kohal vähemalt 51 liiget, Riigikogu liiget. Kui meil on praegu neli Riigikogu liiget vähem, kui tegelikult peaks olema, siis kas see tähendab, et see protsent liigub allapoole – kas 48 isikut Riigikogu liikmena või 49? Meil ei ole ju enam 101 liiget, meil on 97 liiget. Kas see number liigub teie arvates ka allapoole praegu? 

Aitäh! Ei liigu. Kas me võime hääletuse juurde minna? (Saalist vastatakse: "Jaa.") Aitäh! Panen lõpphääletusele eelnõu 571. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Tulemusega poolt 61, vastu 1, erapooletuid ei ole, on Vabariigi Valitsuse algatatud laeva lipuõiguse ja laevaregistrite seaduse ning meresõiduohutuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 571 seadusena vastu võetud. Teise päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Head ametikaaslased! Ma tänan neid Riigikogu liikmeid, kes asendusliikmena peavad homsest Riigikogust ära minema. Soovin teile jõudu. Ja tuletan teistele ametikaaslastele meelde, et järgmine erakorraline istungjärk toimub homme, 19. juulil algusega kell 9. Istungjärk on lõppenud. Jõudu teile! Aitäh!