Hea istungi juhataja! Head Riigikogu liikmed! Mul on hea meel anda teile ülevaade möödunud aasta siseturvalisuse ja sisejulgeoleku arengutest ning tuua välja lähiaastate olulisemad väljakutsed.
Siseturvalisuse ja sisejulgeoleku valdkond on aastatega teinud suure arenguhüppe. Tunnustust väärivad kõik, kes sinna on panustanud. Nendes valdkondades on tehtud märkimisväärset tööd, et meie riigi ja siin elavate inimeste turvatunne ning turvalisus oleks igapäevaselt tagatud. Tunnustuseks tehtud tööle saab välja tuua 2020. aasta uuringu tulemused, kus üle 90% Eesti inimestest ütles, et Eesti on riik, kus on turvaline elada. See on aastatepikkuse töö tulemus. Samas, loomulikult on sõda Ukrainas teinud oma muudatused, Euroopa julgeolekupilt on märkimisväärselt muutunud ja ka inimeste turvatunnet oluliselt mõjutanud. Viimaste avaliku arvamuse uuringute kohaselt on Ukraina sõja tõttu inimeste turvatunne vähenemas. Meie ülesanne on pakkuda Eestimaa inimestele sellel äreval ajal suuremat kindlust kui eales varem.
Sügisel nägime, millist ohtu kujutas Valgevene hübriidrünnak. Näitasime oma reaalsete tegudega, et Eesti piiri valvamine algab Leedu-Valgevene piirilt, kuhu saatsime ESTPOL‑5 politseiüksuse, et aidata tõkestada massilist ebaseaduslikku sisserännet Leedu-Valgevene piiril. Pakkusime naabritele, sealhulgas Lätile ja Poolale, olulist tuge. Olen kindel, et sarnases situatsioonis ei jää ka Eesti mitte kunagi üksi.
Eesti iseseisvumise 104. aastapäeval algas Putini Venemaa täiemahuline sõjaline sissetung iseseisvasse Ukraina riiki. Kuigi sõda ei ole meist kaugel, on Eestis turvaline. Meie avalik kord ja põhiväärtused on kaitstud. Meid aitab kaitsta tugev ja toimiv liitlaste võrgustik. Teisalt peame aga keerulises julgeolekuolukorras hindama riigi valmisolekut täiesti uue pilguga ja olema valmis kõikvõimalikeks stsenaariumideks.
Head kuulajad! Eesti riigi turvalisuse aluseks on tugev piir, mis on täna paremini valvatud kui eales varem. Meie eesmärk on hästi turvatud välispiir ja eesmärk on aastaks 2025 meie piiritaristu täielikult välja ehitada. Tegu on märgilise ja olulise sammuga kogu Euroopa julgeoleku vaates, sest nii on ka kogu Schengeni ruum senisest veelgi turvalisem. Eesti on siin paljudele riikidele eeskujuks ja vääriliseks partneriks. Tänu lisaraha eraldamise otsustele oleme saanud tõsta piiri väljaehitamise ambitsiooni. Näiteks saame rajada maismaapiirile viivitusaia kohta, kus olime sellest piiratud eelarve tõttu varem loobunud, ning ehitada välja ka Narva jõe patrullrajad ning seirepositsioonid. Ühtlasi oleme teinud pingutusi, et tuua piiriehituse tähtaega kuni poolteist aastat lähemale, senise 2026. aasta lõpu asemel aastasse 2025. Leedule, Lätile ja Poolale tehislikult tekitatud rändesurve näitas meile, et piiriehituse kõrval on vaja muuta riigipiiri seadust, et politsei saaks teha oma tööd ka sellistes olukordades, kus välismaalasi kasutatakse hübriidrünnakus nii‑öelda relvana. Töö selle nimel käib ja vastav eelnõu on praegu Riigikogu menetluses.
Heites veel korraks pilgu tagasi minevikku, ei saa me üle ega ümber COVID‑19 kriisist. Ka sellel on olnud sisejulgeoleku valdkonnale märkimisväärne mõju. Ühiskonda lõhestavad vandenõud, libauudised, desinformatsioon levisid veebis kiiresti. Sellega suurenes ka õiguskaitseasutuste, eriti veebikonstaablite töökoormus. Tänavu oleme valeinfo ja propaganda levikut tunda saanud ka Putini algatatud sõja tõttu Ukrainas. Peame seega olema valmis igasugusteks ja eriilmelisteks kriisideks.
Eelmise aasta uuringu järgi on 77% omavalitsustest saavutanud kriisideks valmisolekus edasijõudnu või eeskujuliku taseme. Ka elanike hädaolukordadeks valmisoleku uuringu järgi on inimeste valmisolek osas Eesti piirkondades paari aasta jooksul paranenud, kuigi madalam on see näiteks Ida-Virumaal. Head Riigikogu liikmed! Siin on vaja meie kõikide ühist panust, et jõuda kõikidesse Eestimaa nurkadesse ja kõikide Eestimaa inimesteni.
Kriisideks ettevalmistusi teha on muidugi parem rahulikul ajal, aga suurema mõjuga otsuseid tehakse tihti siis, kui kriisid on käega katsutavad, olgu selleks liikumapanevaks jõuks ulatuslik elektrikatkestus, lumetorm, pandeemia, massiline sisseränne või praegusel juhul Ukraina sõda. Seega, "Eesti 2035" tegevuskavas peab jätkuvalt olema kindel suund kriisideks valmisoleku tugevdamiseks ja seda riigiüleselt.
Veidi rohkem kui aastaga on laia riigikaitse vaates tehtud põhimõttelisi otsuseid Siseministeeriumi valitsemisalas ligi 140 miljoni euro ulatuses ja osa vahendeid on juba tegevustesse suunatud. See näitab selgelt, et meie elanikkonnakaitsel ja julgeolekul on väga oluline roll riigikaitses. Rahastamine peab moodustama tulevikus ühtse terviku. Lisaraha abil saame mitmed varem ootel olnud murekohad nüüd lahendada ja astuda mitu head sammu edasi riigi valmisoleku tugevdamiseks. Siseministeeriumi valitsemisalas keskendutakse näiteks elanikkonnakaitse suurendamisele, et Eesti inimesed saaksid kriisiolukordades paremini hakkama. Sellele aitavad kaasa palju tähelepanu pälvinud varjumiskohtade ettevalmistamine, ohuteavitussireenid, aga ka teavitustegevus, riskikommunikatsioon ja loomulikult õppused. Plaanime arendada nii varingupääste, keemiapääste kui ka demineerimise võimekust. Päästeamet jätkab kohalike omavalitsuste nõustamist ja koolitustegevust kriisideks valmisoleku tõstmisel. Kavas on edasi arendada kriisirolliga vabatahtlike reservi.
Samuti jätkame siseministri ja kaitseministri poolt 2021. aastal sõlmitud koostöökokkuleppega, et suurendada koostööd sisekaitse ja sõjalise riigikaitse valdkonna vahel ning riigisiseses kriisireguleerimises. Muu hulgas aitab see täpsustada, kuidas Kaitseväge ja Kaitseliitu kaasata kriiside lahendamisse ning täpsustada kriisirolliga vabatahtlikega seonduvat. Siseministeerium koostöös valitsemisala asutustega on käivitanud kriisideks valmisoleku tõstmiseks mitmeid ennetus‑ ja teavitustegevusi, näiteks kampaania "Varu enne maru". Samuti teeme ettevalmistusi asukohapõhise mobiiltelefonidele suunatava ohuteavitussüsteemi kasutuselevõtuks juba selle aasta lõpus. See aitab elanikele ja asutustele õigel ajal ohtudest teada anda.
Riigiasutuste jaoks olid ilmselt kõige olulisema mõjuga rollijaotuse täpsustused kriisireguleerimise valdkonnas. Tsiviilkriisideks valmistumine ja riigikaitse ühendati eelmisel aastal üheks tervikuks, mida koordineerivad Vabariigi Valitsus ja Riigikantselei. See võimaldab riigil tervikuna olla valmis erinevateks samaaegseteks kriisideks, kus iga asutus lahendab oma vastutusalas olevaid ülesandeid, ka kriisiolukorras.
Olgu kriis või mitte, Eestit aitab turvalisemaks muuta iga inimene. Keeruline aeg on näidanud, et iga inimene peab mõtlema, mis on need tegurid, mis võivad oluliselt mõjutada tema enda, tema perekonna, aga ka kogukonna igapäevast elu, näiteks abivajaja märkamine, enda kodu turvalisuse suurendamine, võimalikeks kriisideks vajamineva varumine ja loomulikult vastutustundliku käitumisega õnnetuste ennetamine. Kasulikke näpunäiteid kriisiolukordadega toimetulemiseks leiab ka Naiskodukaitse mobiilirakendusest ja Päästeameti veebilehelt "Ole valmis!".
Seega on "Eesti 2035" vaates väga olulisel kohal ennetustöö, see on üks parimaid kaitseid võimalike ohtude vastu. Turvalise keskkonna loome ennetava käitumisega. Riigil peab olema siin juhtiv roll, kuid turvalisse elukeskkonda peab panustama iga inimene.
Toon välja mõned ennetustegevused, millega Siseministeerium ja selle valitsemisala on järjepidevalt tegelenud. Meil on erinevaid programme, teavitustegevusi ja ka kodunõustamisi. Eraldi toon näite lähisuhtevägivalla ennetuse kohta. Proovisime eelmisel aastal vägivallatsejatele suunatud proaktiivse vestluse meetodit. Selle eesmärk on vägivalla kordumist vältida. Märkimist väärib see eelkõige põhjusel, et annab esmakordselt võimaluse abistada kõiki vägivallapooli.
Tihti on õnnetusi põhjustavate probleemide algallikad samad. On ju sotsiaal‑ ja terviseprobleemid omavahel seotud, mistõttu tuleb ennetustööd teha valdkondadeüleselt. Selleks leppisime näiteks justiitsministri, haridus‑ ja teadusministri, kultuuriministri ning sotsiaalkaitseministriga kokku valdkonnaülese ennetuse põhimõtetes.
Teine konkreetne näide ennetuse puhul koostöö süsteemseks muutmise kohta on "Eesti narkopoliitika 2030" kinnitamine Vabariigi Valitsuse uimastiennetuse komisjoni poolt. Dokumentidest olulisemgi on muidugi konkreetsed sammud astuda.
Ennetustöös ja turvalisuse suurendamisel on oluline roll ka kohalikel omavalitsustel ja kohalikul võrgustikutööl. Turvalisusealast võrgustikutööd on juba aastaid tehtud. Nüüd tuleb sellega mõtestatult edasi liikuda ja selleks oleme koostamas omavalitsuste turvalisuse nõukogude kontseptsiooni. Plaanime juba sel aastal erinevaid tegevusi kohalike omavalitsuste toetamiseks.
Kuidas aga veel aidata kaasa kohalike omavalitsuste rollile turvalisuse suurendamisel ja [ohtude] ennetamisel? Hea näide on tänavu märtsist jõustunud liiklusseaduse muudatused. Tänu sellele saavad omavalitsused võimaluse koostöös Politsei‑ ja Piirivalveameti ning Transpordiametiga paigaldada kohalikele teele kiiruskaameraid ehk olla kaasunud liiklusjärelevalve teostamisse. Seejuures pool liikluskaameratrahvide summadest laekub edaspidi kaamera paigaldanud omavalitsuse eelarvesse ja tekkivat tulu saavad omavalitsused kasutada eelkõige liiklusturvalisust häirivate probleemide lahendamiseks. Kahtlemata on see olnud õige suund.
Täna siin siseturvalisuse tulevikust rääkides on oluline tõstatada ka küsimus, kas lisaks politseile võiks turvalisuse tagajate ring olla laiem. Ohtliku kurjategija tabamine on mõistagi politsei töö ja nii see ka jääb. Teisalt on politseil selliseid ülesandeid, mida võiks täita näiteks kohaliku omavalitsuse korrakaitsjad, juhul kui kohalikul omavalitsusel on selleks valmisolek ja tahe, mitte et see oleks kohustus. Kui valmisolek on olemas, siis kindlasti tekib küsimus kulude katmisest ja siin on ka riigil oma roll. Toon siinkohal näiteks Hollandi: kohalikke korrakaitseametnikke võetakse seal kui piiratud politseiõigustega ametnikke ja nende tööülesanneteks on näiteks tegeleda ka väiksemate õigusrikkumistega.
Nagu eelpool viitasin, oleme viimastel aastatel pidanud lahendama erinevaid kriise, kus politsei on olnud eesliinil. Nii kohaliku omavalitsuse korrakaitseüksused kui ka turvafirma on sellel perioodil olnud politseile alati väga suureks toeks ja saanud oma ülesannetega väga hästi hakkama.
Fakt on see, et politseinike arv on praegu läbi aegade väikseim ja julgeolekukriis, julgen öelda, läbi aegade suurim. See on valukoht, mis vajab kindlasti lahendamist. Seega, turvalisusteenuse pakkujate ringi laiendamine tooks valdkonda inimesi juurde, aitaks jagada koormust ja tekitada jõuõla ning oleks abiks elanikkonna heaolu ja turvalisuse tagamisel.
Tõenäoliselt olete kõik kuulnud ütlust, et inimesed on meie suurim vara. Siseturvalisuse ning sisejulgeoleku valdkonnas see tõesti nii ka on. Ühiskond hindab nende tööd kõrgelt ja seda näitab ka inimeste usaldus politseinike, päästjate ja Häirekeskuse töötajate vastu. Nimelt on tegemist endiselt kolme kõige kõrgemalt usaldatud asutusega Eestis. Töötajate hoidmiseks ainuüksi sellest aga kaugeltki ei piisa. Personali hoidmiseks püüame pidevalt parandada nii töökeskkonda kui ka arengu‑ ja karjäärivõimalusi, kuid mööda ei pääse ka palgaküsimusest. Mure on politseinike, päästjate ja päästekorraldajate miinimumpalkadega. Möödunud aastal oli võimalik tänu riigieelarvest saadud lisarahale ja siseturvalisuse asutustes tehtud ümberkorraldustele tõsta miinimumpalka politseiametnikel 11,5%, päästjatel 11,4% ning päästekorraldajatel 6,4%. Aga see ei ole kaugeltki piisav. Jah, palkade konkurentsivõimelisena hoidmiseks on siseturvalisuse ja sisejulgeoleku ametid teinud ja teevad ka edaspidi võimaluse korral enda tegevuses ümberkorraldusi. Teisalt, sisemistest ümberkorraldusest enam ei piisa. Toon siinkohal näite. Kui vajaminev palgatase tuleks näiteks tagada asutuste niinimetatud omavahenditest, siis 2025. aastaks oleksime sunnitud koondama pooled Politsei‑ ja Piirivalveameti ning Päästeameti töötajad. See ei ole mõeldav, sest selliseid järeleandmisi abi osutamise kiiruses, elude ja vara päästmises me kuidagi lubada ei saa. Samuti on siseturvalisuse valdkonna teenistujate arv alates 2008. aastast vähenenud 18% ja ees on ootamas suur pensionile jäämise laine nii politseinike kui ka päästjate seas. Seega on järgmiste aastate suur väljakutse pakkuda siseturvalisuse valdkonnas väärilist töötasu ja tagada uute töötajate väljaõpe vajalikus mahus. Nendesse valdkondadesse on tarvis edaspidi suunata senisest rohkem riigieelarvelisi vahendeid.
Rõhutan, et siseturvalisuse tagamine ja loomine ei ole ainult kulu. Möödunud aastal mõõtsime ära Päästeameti ning Politsei‑ ja Piirivalveameti panuse ühiskonda. Selle järgi toob Päästeamet oma tegevusega ühiskonnale tulu aastas ligi miljard eurot ning Politsei‑ ja Piirivalveamet 867 miljonit eurot. Seega, need arvud, siseturvalisuse asutuste panus ühiskonda ületab mitu korda neile suunatava raha riigieelarves. Rõhutan, et need ei ole trahvitulud.
Reageerivate asutuste kõrval mängivad siseturvalisuses suurt rolli meie enam kui 4000 vabatahtlikku – suurepärased inimesed, kelles peitub asendamatu jõud. Vabatahtlikud reageerivad õnnetustele, kindlustavad tagalat päästetöödel, tagavad liikluses turvalisuse, aitavad kaasa liiklusjärelevalve tegevustes ja ennetustöös. 2021. aastal lisandus vabatahtlikke päästjate ja merepäästjate ridadesse. Vabatahtlikud on abiks ka riigiinfotelefonil 1247 kõnedele vastamisel. Kuigi abipolitseinike arv vähenes 4%, siis tänu nende mitmekesisemale kaasamisele abipolitseinike töötundide hulk hoopis kasvas. Plaanime ka edaspidi siseturvalisuses vabatahtlike arvu suurendamise kõrval tegelda sellega, et vabatahtlik tegevus oleks mitmekülgsem ja olemasolevatel vabatahtlikel neile sobivad osalusvõimalused. Me peame olema tänulikud, sest mida enam tegutsevad vabatahtlikena erineva tausta ja kogemusega inimesed, seda paremaid lahendusi leitakse, seda edukamalt suudame ka tulevikus siseturvalisuse valdkonnas õnnetusi ennetada ja kiiresti abi anda.
Selleks, et tagada siseturvalisuse võimalikult kõrge tase, oleme pidanud oluliseks kaasajastada siseturvalisuse loojate ja hoidjate töötingimusi. Viimase aasta jooksul on meie töötajad kolinud mitmesse uude või renoveeritud hoonesse. Mõned head näited: Pärnu ühishoone, Sillamäe ühishoone, Valga politseijaoskond, ehitusjärgus on Kaitsepolitseiameti maja, Kohtla-Järve ja Kiviõli ühishooned ning uue ilmega päästekomandohooned on valmimas Türile ja Ruhnu saarele. Projekteerimisel ja järjekorras on veel hulk hooneid: Kilingi-Nõmme, Viljandi, Jüri, Haapsalu, Paide ja Jõgeva komandode jaoks.
Omaette oluline suund on siseturvalisuse töötajate järelkasvu ning täiendõppevõimaluste oluline paranemine. Oleme otsustanud, et laiendame Sisekaitseakadeemia Väike-Maarja harjutusväljakul väljaõppevõimalusi. Need on kõik olulised investeeringud, et suudaksime tulevikus veelgi kvaliteetsemalt abi osutada.
Paari sõnaga ka muudatustest seadusandluses, mis aitavad siseturvalisust efektiivsemalt ja nutikamalt luua ning täna ja homme seda ka hoida. Head Riigikogu liikmed! Teie kaasabil võtsime vastu seaduse, mis võimaldab hõivata ja säilitada biomeetrilisi isikuandmeid. Tänu sellele saame näiteks senisest efektiivsemalt kuritegevuse vastu võidelda, tagada ühiskonnas turvalisuse ja kaitsta isikuandmeid tänapäevaste kõrgetasemeliste vahenditega. Välismaalaste seadusega pöörame tõsist tähelepanu rände väärkasutuse ennetamisele ja tõkestamisele, seda nii töö‑ kui ka õpirändes, teisalt soodustame investeeringute jõudmist Eestisse. Lisaks, siin saalis just praegu teie heakskiidu saanud eriteenistuste ühtlustamise eelnõu, mis käsitleb siseturvalisuse töötajate ja vabatahtlike erinevaid sotsiaalseid tagatisi ning teenistusregulatsioone. Käib uue valmisoleku seaduse väljatöötamine, millega muudetakse rollid tsiviilkriisideks ja riigikaitseks valmistumisel veelgi selgemaks.
Siseturvalisuse asutused on esimene kaitseliin ja seepärast on oluline selge õiguslik raamistik ja laiapindne koostöö nii valmistumisel kui ka kriiside lahendamisel. Tööpõld on aga lai. Isikut tõendavate dokumentide väljastamise süsteemi parandamiseks töötame suunal, et leida teenusepakkuja, kes koostöös Politsei‑ ja Piirivalveametiga väljastaks isikut tõendavaid dokumente nii Eestis kui ka Soomes. Samuti töötame alternatiivsete lahendustega, et paigaldada väljapoole teenindussaale digikioskid, mis aitaks tuua teenused Eesti inimesele lähemale, et ta ei peaks alati minema politsei teenindussaali. Siis ei peaks näiteks dokumendifoto tegemiseks või sõrmejälgede andmiseks või dokumendile järele minemiseks ilmtingimata PPA teenindussaali minema.
Lõpetuseks avan põgusalt ka kodanikuühiskonna valdkonna teemasid. Üks oluline väljakutse, mis meil "Eesti 2035" vaates ees seisab, on see, et kohalikud omavalitsused teeksid kohalike elanike ja kogukondadega süsteemset võrgustikupõhist koostööd. Suur osa kodanikualgatustest toimub just kohalikul tasandil, sealt saavad inimesed tihti oma esimese kogemuse kodanikuühiskonnas osalemisel. Samas on kohalikul tasandil vajaka süsteemsest koostööst kohalike elanike ja kogukondadega. Oluline on tekitada kogukondades üle Eesti huvi ja valmisolekut kohaliku elu küsimustes kaasa rääkida ning selleks vajalikke koostöövorme luua. Meil on plaanis näiteks sellel aastal töötada välja kogukonnakeskse lähenemisviisi mudel. Samuti annaks kindlasti paremaks lihvida õigusraamistikku, näiteks luua võimalusi, et rahastajad saaksid finantsiliselt toetada lisaks registreeritud vabaühendustele ka nii‑öelda mitteametlikke kodanikualgatusi või määratleda selgemalt kohaliku omavalitsuse ülesannetena piirkonna kogukondade võrgustamine. See kõik aitab kaasa kogukondade arengule. Mida tugevamad on meie kogukonnad, seda tugevam on meie riik.
Siseministeerium on osaline ka sotsiaalse ettevõtluse ja innovatsiooni koostööleppes, mis allkirjastati eile. Selle eesmärk on kinnitada kõigi osapoolte huvi tegeleda valdkonna organisatsioonide ja sotsiaalse innovatsiooni tervikliku arendamisega. Samuti on järgnevate aastate üheks prioriteediks luua fond, millega toetame kodanikuühiskonna uuenduslikke ja innovaatilisi algatusi. Meie ülesanne on luua kodanikuühiskonnale soodne keskkond ja viljakas pinnas, et seda kõike saaks ka päriselt teha.
Lõpetame positiivse noodiga. Märgatav areng toimus Eesti elanike heategevuses osalemises. Ajavahemikul 2015–2020 kasvas heategevuseks annetamine 58%, kusjuures püsiannetajate osakaal elanikkonnas oli eelmisel aastal 19%.
Kokkuvõtteks saab öelda, et oleme juba mitu aastat koos kriisidega elanud, kuid tänu tublidele Eesti inimestele oleme saanud nendega üheskoos ja ühte hoides edukalt hakkama. Miks ma ütlen "üheskoos"? Sest kriisides loeb iga inimese, ettevõtte, organisatsiooni, kohaliku omavalitsuse ja paljude teiste panus. Siseministeeriumi valitsemisala töötab iga päev selle nimel, et turvatunne Eestis säiliks ja et inimeste teadlikkus oma kriisirollist tõuseks. Turvalise elukeskkonna saavutame kõigi ühise töö, hoole ja vastutuse tulemusena. Tänan kuulamast! Olen valmis vastama küsimustele.