Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

header-logo

09:58 Istungi rakendamine

10:00 Aseesimees Hanno Pevkur

Head kolleegid! Alustame täiskogu VII istungjärgu 14. töönädala teisipäevast istungit. Ja nagu ikka istungi alguses on võimalik nüüd üle anda eelnõusid või arupärimisi. Palun, Yoko Alender!

10:00 Yoko Alender

Austatud aseesimees! Head kolleegid! Annan keskkonnakomisjoni nimel üle eelnõu, millega tehakse ettepanek viia "Kliimapoliitika põhialused aastani 2050" kooskõlla "Eesti 2035" strateegiaga ja samuti Euroopa Liidu tasandil kokkulepitud kliimaneutraalsuse eesmärgiga aastaks 2050. Komisjoni liikmed teevad ära töö, mis on Riigikogu teha, ja tegemist ei ole teps mitte kosmeetilise parandusega, aga päris olulise muudatusega. Kui senine kehtiv eesmärk kliimapoliitika põhialustes on 80%‑line heite vähendamine, siis nüüdseks sõnastame aastaks 2050 kliimaneutraalsuse eesmärgi. Aitäh!

10:01 Aseesimees Hanno Pevkur

Rohkem soove ei paista. Selle ühe eelnõu edasise menetlemise otsustab juhatus vastavalt kodukorra reeglitele. Nii, palun kohaloleku kontroll! 

10:01 Aseesimees Hanno Pevkur

Kohale registreerisid hetkel 76 Riigikogu liiget. Head kolleegid, mul on üks väike päevakorra täpsustamine teile edasi anda. Nimelt tänase viienda päevakorrapunkti juures teeb ettekande Riina Sikkuti asemel Raimond Kaljulaid.


1. 10:02 Väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse, politsei ja piirivalve seaduse ning riigipiiri seaduse muutmise seaduse (Schengeni acquis’ sätete rakendamine tagasisaatmise valdkonnas) eelnõu (518 SE) teine lugemine

10:02 Aseesimees Hanno Pevkur

Läheme tänase päevakorra läbivaatamise juurde. Esimene päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud väljasõidukohustuse ja sissesõidukeelu seaduse, politsei ja piirivalve seaduse ning riigipiiri seaduse muutmise seaduse (Schengeni aquis' sätete rakendamise tagasisaatmise valdkonnas) valdkonda reguleeriv eelnõu 518 SE teine lugemine. Palun kõnetooli põhiseaduskomisjoni esimees Toomas Kivimägi. Palun!

10:03 Toomas Kivimägi

Väga lugupeetud istungi juhataja! Auväärsed kolleegid! Põhiseaduskomisjon alustas seda pika ja keerulise pealkirjaga eelnõu oma istungil teisipäeval, 3. mail 2022. Lisaks komisjoni liikmetele osales ka Siseministeeriumi piirivalve- ja rändepoliitika osakonna juhataja Janek Mägi, sama osakonna nõunik Ele Russak ja õigusnõunik Jarmo Lilium.

Nimetatud eelnõu kohta ühtegi muudatusettepanekut komisjoni liikmetelt ja fraktsioonidelt ega Riigikogu liikmetelt, fraktsioonidelt ega komisjonilt ei tulnud, küll aga tegi kaks ettepanekut. Siseministeerium, mida ma hiljem tutvustan, ja need vormistati komisjoni muudatusettepanekuna. Küll tekkis diskussioon kahe teema üle. Esiteks, Paul Puustusmaa juhtis tähelepanu ja soovis täpsustust, et kui selles eelnõus on kirjas, et sissesõidukeelu kohaldamise ala piiratud Eesti territooriumiga – ei ole üldse mitte üllatav, et see küsimus Paulilt tuli –, siis mida see täpselt tähendab. Ele Russak selgitas, et Eesti territooriumi all piiratakse seda ala, kus on Eesti jurisdiktsioon. Ehk seesama tänane ala, kus Eesti õigus kehtib.

Ja teine küsimuste ring. Härra Tarmo Kruusimäe tõstatas, et ei ole ju tänapäeval mitte harvad juhtumid, kus inimesed vahetavad nime ja kodakondsust ja, oh hullu, lausa sugu vahel. Kuidas siis ikkagi on võimalik tuvastada, et on tegemist selle inimesega, näiteks, kelle suhtes on rakendatud sissesõidukeeld? Selle peale Ele Russak vastasite Schengeni infosüsteemi kantakse ka muu hulgas biomeetrilised andmed ehk sõrmejäljed. Nende muutmine siiski kolme eelnevat silmas pidades ei ole võimalik. Teoreetiliselt võib olla küll mitte ka välistatud, aga ilmselt oluliselt keerulisem. Nii et ka seda probleemi tegelikult ei ole.

Ja nüüd ma tutvustan kahte muudatusettepanekut, mille selle eelnõu kohta on esitanud põhiseaduskomisjon. Esimene muudatusettepanek, nimelt, eelnõu algses versioonis ei olnud käsitletud Schengeni sissesõidukeelu peatamist kui sellist, mida tegelikult määrus ette näeb ja võimaldab. See säte on toodud siia sisse, et teatud juhtudel näiteks see sissesõidu keelde peatatakse. Üks konkreetne näide: kui kellelegi üle mõistetakse kohut ja ta peab olema füüsiliselt isiklikult seal kohal, samas tema suhtes võib olla rakendatud sissesõidukeeld, siis sellisel juhul see sissesõidukeeld peatatakse. Ja sellisel juhul ajutiselt Schengeni infosüsteemis need andmed kustutatakse. See säte on toodud siia muudatusettepanekusse nr 1, ka selle rakendamise võimalus.

Teine puudutab nimelt sellesama, mis on eelnõu põhisisu, hoiatusteadete jõustumise kuupäeva. Hoiatusteated on täna tegelikult Schengeni infosüsteemis, nüüd seda laiendatakse, hoiatusteadete osa. Ja nüüd muudatusettepanekuga nr 2 täpsustatakse, millal see osa ehk hoiatusteadete osa jõustub. See tegelikult täna ei olegi veel teada, millal ta jõustub, kuna see on seotud Euroopa Komisjoni otsusega. Aga millal Euroopa Komisjon vastava otsuse teeb, see on eeldus sellele, et see säte saaks ka meie õiguses jõustuda. Nii et kaks muudatusettepanekut.

Läheme menetluslike otsuste juurde. Esiteks tehti ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 10. mail 2022 (otsus oli konsensuslik), teiseks tehti ettepanek teine lugemine lõpetada (otsus samuti konsensuslik) ja kolmandaks, kui teine lugemine lõpetatakse, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda ja viia läbi lõpphääletus 18. mail 2022 (ka see otsus oli konsensuslik). Aitäh!

10:07 Aseesimees Hanno Pevkur

Teile on vähemalt üks küsimus, Peeter Ernits küsib.

10:07 Peeter Ernits

Hea juhataja ja hea ettekandja! See on üks järjekordne Ukraina eelnõu. Ma loen siit, et ülekaalukalt on need isikud, kellele lahkumisettekirjutust väljastatakse, ukrainlased ja neid on ülekaalukalt nii 2018, 2019, 2020. 2020. aastal oli 313. Venelasi oli 119, moldovlasi 58, grusiine 56. Aga 2021. aasta andmed siin puuduvad. Ja küsin, et saan ma õigesti aru, et see on taas üks Ukraina eelnõu, millega sa välja tuled.

10:08 Toomas Kivimägi

Aitäh, väga lugupeetud küsija! Ei, see ei ole kindlasti Ukraina eelnõu. Veel kord, tegemist on Euroopa Komisjoni määrusega, mis on otsekohalduv. Seda määrust on täiendatud sellesama hoiatusteadete süsteemi laiendamise osas, ehk see on sellistel juhtudel näiteks, kui üks või teine riik on juba rakendanud, teinud tagasisaatmisotsuse, siis sellisel juhul tuleb see hoiatusteatena kanda ka Schengeni infosüsteemi ja näiteks siis Eesti ei pea seda otsust enam üle tegema, juhul kui see isik on vahepeal tulnud Eestisse. Me ei pea eraldi tegema seda tagasisaatmisotsust. Nii et selles mõttes, hea Peeter Ernits, see ei ole kindlasti mitte seotud Ukraina sõjapõgenikega, vaid need näited on toodud sellest pigem, et tõusetus küsimus, kui suur probleem Eestis see tegelikult on. Lahkumisettekirjutus tehakse, aga tegelikult nad ei lahku, keda peab sunniviisiliselt. Kokkuvõte on see, et see ei ole Eestis probleem ja valdav enamus ka neist ukrainlastest tegelikult lahkuvad vabatahtlikult. Neid, kellele võib-olla peab lahkumisettekirjutuse tegema, neid on suurusjärk mingi 15–20 inimest, ei rohkem. Tegelikult nad on üsna seaduskuulekad ja see ei ole Eestis probleem, et kellele on lahkumisettekirjutus tehtud, et nad just nagu ei lahku.

10:09 Aseesimees Hanno Pevkur

Peeter Ernits, teine küsimus, palun!

10:09 Peeter Ernits

Hea juhataja! Aga tuletan meelde, et ma küsisin ka, et palju neid aastal 2021 neid ukrainlasi oli? Aga põhiline, mida ma, see ei ole küsimus, või ikkagi on küsimus, et oled sa, Mart Võrklaevaga kunagi rääkinud midagi? Et siin on seletuskirjas, et on Tallinnas Rae vallas asuv kinnipidamiskeskus. Et kas Rae vald kuulub Tallinna linna alla või oled sa Mart Võrklaeva käest küsinud, et kas ta on Tallinna kunagine linnaosa vanem olnud, Rae linnaosa vanemana. Seletuskirjas on kirjutatud: Tallinnas Rae vallas asuv kinnipidamiskeskus võimaldab majutada kõige rohkem 123 väljasaadetavat.

10:10 Toomas Kivimägi

Aitäh, lugupeetud küsija! Punkt üks algusest, et minul andmed ka aasta 2021 kohta puuduvad. Tõenäoliselt neid veel ei ole, n-ö siis vähemalt selleks hetkeks, kui need komisjonis oli, palusime, et mina ise soovisin, et ministeerium esitab meile ülevaate, milline see tegelik seis on, me selle saime, seal aasta 2021 andmed ei ole. Härra Mart Võrklaevaga räägin ma peaaegu iga päev, aga sel teemal, millele te tähelepanu juhtisite, ma tõesti rääkinud ei ole ja ma arvan, et see ressurss see varu peab igal juhul olema. Tegelikult me ei või iial teada, et see olukord võib ju minna ka halvemaks või ütleme, selle eelnõu ikkagi selge eesmärk on omada paremat ülevaadet ikkagi kõigi nende inimeste kohta, kelle suhtes on rakendatud kas sissesõidukeeld või kelle kohta on tehtud tagasisaatmise otsus. See ilmselgelt parandab oluliselt turvalisust, julgeolekut, avalikku korda ja ennekõike kolmandate riikide inimesi silmas pidades, kes siin tahaksid või proovivad siia saada ebaseaduslikult tulla. See on ikkagi veel kord infosüsteemi täiendamine ehk meil on need andmed olemas. Ma ei tea, kui näiteks Ungari on teinud tagasisaatmise otsuse või väljasaatmisotsuse kellegi suhtes, siis see kantakse Schengeni infosüsteemi ja kui see isik on tulnud Eestisse, siis on meil võimalik teda välja saata. Söandan veel kord öelda, head kolleegid, Eestis ei ole probleeme sellega, et need inimesed, kellel ei ole õigust Eestis viibida, kelle suhtes on tehtud tagasisaatmisotsus, et nad seda ei täidaks. Need on väga üksikud, mis pööratakse sundtäitmisele. Tänasel päeval seda probleemi ei ole.

10:12 Aseesimees Hanno Pevkur

Tarmo Kruusimäe, palun!

10:12 Tarmo Kruusimäe

Hea ettekandja! Teoreetiliselt proovime niimoodi mõelda, et meil siin see Afganistani tõlk tahab Eestisse tulla, aga nüüd näiteks mingi mõni riik Euroopa liikmesriiki, noh, kes on sihuke Venemaa suur sõber, näiteks Prantsusmaa, ütleb, et sihukest tõlki pole vaja, ja paneb keelu peale. Ei saa. Aga meil on vaja. Me teame ka seda, kuidas Interpoli ühed liikmesriigid panid nime üles ja teised võtsid ära. Kuidas selliseid olukordasid välistada? No muidu praegu see süsteem on automaatne, aga üllatusena võib-olla meile vajalikud inimesed on sattunud sinna niinimetatud kiusu ohvriks. Kuidas me saaksime neid kaitsta?

10:12 Toomas Kivimägi

Aitäh, lugupeetud küsija! Me tegelikult oleme ühinenud, Eesti on ühinenud Schengeni infosüsteemiga. Selles mõttes need otsused, mida liikmesriigid teevad, tegelikult laienevad ka meile. Teatud juhtudel loomulikult saab üks või teine riik teha ainult sisenemiskeeldu oma riiki. See alati ei pea olema Schengeni infosüsteemi sisenemiskeel. Ka Eesti või Prantsusmaa näiteks, kui talle mõni isik ei sobi, saab kehtestada sisenemiskeelu ainult Prantsusmaale. Nii et see ei pea olema alati Schengeni infosüsteemiülene ehk laienema kõikidele nendele riikidele, vaid iga riik võib teha ka igakordselt oma territooriumile sissesõidukeelu. Nii et selles mõttes nagu ...

Aga teine pool on loomulikult see, et kuna me oleme Schengeni infosüsteemi osa, me kasutame seda infot, meil on ühine eesmärk hoida seda ala turvalisena. Selles mõttes ma arvan, et me pigem võidame sellest kordades rohkem, et need otsused laienevad ka teistele liikmesriikidele. Pigem on risk see, et meie ei taha kedagi näha, aga keegi teine tahab näha ja meie sõna ei maksa midagi ning siis tulevad siia sisse ebasobivad isikud, keda me ei soovi siin näha.

10:13 Aseesimees Hanno Pevkur

Peeter Ernits, mis on protseduuriline mure?

10:14 Peeter Ernits

Hea juhataja! Protseduuriline küsimus, et kas üldse, lugupeetud juhataja, on mõtet eelnõu arutlusel küsida, kui ettekandja räägib suvalist juttu? Ma küsisin, kas Rae vald kuulub Tallinna linna hulka, aga lugupeetud ettekandja rääkis kõike muud juttu, ümarat juttu, aga konkreetsele küsimusele ... Kas on mõtet üldse ettekandjale küsimusi esitada?

10:14 Aseesimees Hanno Pevkur

Hea kolleeg, see on teie otsus, kas te esitate küsimuse või ei esita. Heiki Hepner!

10:14 Heiki Hepner

Suur tänu, hea istungi juhataja! Hea ettekandja! Ma küsin seaduse jõustumise kohta. No siin on küll tõesti pikalt ka seda kirjutatud teise muudatusettepaneku juures. Tegemist on sellise mittetraditsioonilise jõustamismeetodiga, kus konkreetset kuupäeva ei ole. Siin on ka tõesti öeldud, et Siseministeerium korraldab Riigi Teataja teavitamise. Aga kuidas see asi hakkab Riigi Teatajas lõpuks välja nägema? Kui ma tahaksin vaadata, kas ta on jõustunud, siis ma peaksin iga kord hakkama otsima ka seda, et kas see Euroopa Liidu vastav otsus on tehtud või ei ole? Kuidas ta füüsiliselt hakkab Riigi Teatajas välja nägema, see asi, kui seal kuupäeva juures ei ole?

10:15 Toomas Kivimägi

Aitäh, väga lugupeetud küsija! Tõepoolest, nii see on, et Euroopa Liidu määrused on otsekohalduvad. Selles mõttes, et seda ei pea oma siseriikliku õigusega üle kinnitama, välja arvatud mõningad erisused, mida me antud juhul ka selle eelnõu puhul teeme. Nii et need on ikkagi otsekohalduvad ja need jõustuvad oma reeglite järgi. Ja selles mõttes on kindlasti oluline teavitada.

Antud eelnõu ei ole üldse mitte erandlik jõustumise mõttes, kui me räägime üldiselt Euroopa Liidu määrustest. See antud säte, millest me räägime, millal hoiatusteadete osa sellest määrusest jõustub, on tõepoolest seatud sõltuvusse, millal Euroopa Komisjon teeb vastava otsuse. On eelduslikult arvata, et ta võiks seda teha juunis, aga loomulikult ei saa mina kinnitada, kas see on nii või see ei ole nii. Nii et loomulikult siin on see informeerimine väga oluline tegelikult, et inimesed teaksid.

Samas, ütleme, meid ta tegelikult, kohalikke inimesi see tegelikult eriti ei puuduta antud juhul. Ma ütlen veel kord, et see eelnõu puudutab kolmandate riikide isikute suhtes hoiatusteadete loomist, nii et pigem on küsimus selles, kuidas nemad sellest teada saavad. Aga see ei ole mitte niivõrd meie probleem. Ehk veel kord, tegelikult see säte, kui me räägime ka hoiatusteatest, ei puuduta Eesti kodanikke või Eesti riigis elavaid inimesi, vaid on seotud kolmandate isikutega.

Ja mis puudutab härra Peeter Ernitsat, ta kahjuks lahkus, aga mulle meenub, et kui üks hea sõber küsis kunagi ühe väga tuntud Eesti inimese käest, mis su nimi on, siis ta ütles eesnime. Ja pärast ta küsis tema käest, aga mis su perekonnanimi on – see oli tõesti äärmiselt tuntud Eesti inimene –, siis ta vastas selle peale, et seda peaks sa ise teadma. Kui härra Peeter Ernits tahab teada, kas Rae vald on Tallinna osa või mitte, siis ma tema rahustuseks vastan, et ei, ta ei ole.

10:17 Aseesimees Hanno Pevkur

Aivar Kokk, palun!

10:17 Aivar Kokk

Hea juhataja! Austatud ettekandja! Ma vaatan seletuskirjast, et 25. aprillil esitas Siseministeerium ettepanekuid eelnõusse. Siia eelnõusse on kaks parandusettepanekut jõudnud. Sealjuures mul tekib küsimus. Äkki sa räägid täpsemalt, milliseid ettepanekuid Siseministeerium tegi, kas ainult need kaks, mis on eelnõusse jõudnu? Ja nende kahe kohta peaks vist küsima, kas tõesti algataja ei osanud neid enne eelnõusse panna, sest sisuliselt on need mõlemad parandused sellised, mis oleks pidanud juba jaanuaris, kui seda eelnõu ette valmistati, teada olema. 

10:18 Toomas Kivimägi

Aitäh, lugupeetud küsija! Rohkem ettepanekuid ei olnud Siseministeeriumilt, kui need kaks, mis vormistati komisjoni muudatusettepanekutena. Ma vaatan, kas ma leian ka protokollist. (Lehitseb pabereid.) Neid ju tegelikult hääletati. Esimene muudatusettepanek – oli konsensuslik toetus, kõik põhiseaduskomisjoni liikmeid toetasid muudatusettepanekut nr 1. Ja täpselt sama oli ka muudatusettepanekuga nr 2. Ma arvan, et võiks ikkagi usaldada ka iga fraktsioon oma volitatud esindajat ühte või teise komisjoni, nii et nad on selle heaks kiitnud.

Kui nüüd selle sisulise märkuse kohta, siis pigem on nad tegelikult redaktsioonilist laadi. Tõepoolest, siin jagati kahte punkti. Varem oli ta ühes punktis. Jah, see peatamine oli eraldi välja toomata, mis ma tõin, et teatud juhtudel saab sellega peatada Schengeni infosüsteemi kantud hoiatusteate. Tõin sellesama näite kohtuistungist, et oleks konkreetne ettekujutus, milline juht see võiks olla. Alati võib öelda, et see võib-olla varem, aga nüüd te tahate üle dramatiseerida iga muudatusettepanekut, mida komisjon on teinud, aga ärge nüüd alahinnake ka komisjoni õigust teha muudatusettepanekuid. See on sellessamas kollases raamatus kirjas. 

Ja teine on puhtalt tehniline, teine on see jõustumise täpsustus. See on natukene ka minu initsieeritud seetõttu, et algselt võis jääda, et Schengeni infosüsteem nagu kuidagi ei ole ise nagu ... Või selle jõustumisega tekib ka selle sätte jõustumine. Aga Schengeni infosüsteemi hoiatusteated on juba olemas, küsimus on ainult selles täpsustusest täiendavalt, millal hoiatusteateid Schengeni infosüsteemi kantakse, juhul kui näiteks on tehtud tagasisaatmisotsus, üksnes selles osas. See teine muudatusettepanek on puhtalt selline täpsustus, tehniline täpsustus, et oleks üheselt ja selgelt arusaadav, millal see jõustub. Esimesel puhul jah võib natukene diskuteerida.

10:20 Aseesimees Hanno Pevkur

Tarmo Kruusimäe, palun!

10:20 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees, hea ettekandja! No enamus neid korduvaid  Piirisaare režiimi rikkujaid, need ongi sellised süsteemsed, nagu rahvaloendaja, et viskad aknast, tuleb korstnast, eks ju, kogu aeg. Kas on võimalik ka nihukest korduvatele rikkujatele mingeid täiendavaid sanktsioone, ma siis täpsustan, et keegi korduv viisarikkuja on ühtlasi ka pedofiil. Ja iga kord, kui režiimi rikkuv viib korda selle rõveda teo, kas keemiline kastreerimine näiteks oleks ka üks asi, mis tuleks sinna juurde? Ütleme, kolmandat korda üritab Euroopasse tulla jälle enda rõvedusi tegema, siis ta teab vähemalt, et keemiline kastreerimine ootab teda ees. Kas on võimalik panna mingeid niisuguseid liitsanktsioone?

10:20 Toomas Kivimägi

See, hea küsija, kuulub pigem minu arvates nagu fantaasiamaailma, et meile kui demokraatlikule riigile sarnased lähenemised ei ole minu hinnangul kohased. Loomulikult hoopis teine lugu on kriminaalkaristused kõige selle eest, millele sa viitad ja see on igati asjakohane, aga antud juhul sissesõidukeelu või lahkumisettekirjutuse n-ö rakendamisel sellist iseseisvat alust ei ole. Ma arvan, seda võib ju arutada, aga seda peame tegema Euroopa Komisjoni tasandil, kui me tahame seda teha. Nii et selles mõttes küll, aga ma lihtsalt juhin veel tähelepanu, et selle eelnõuga, kui korra sisusse hetkeks tagasi minna, siis selle eelnõuga on üks väga oluline täiendus. Nimelt antakse Politsei- ja Piirivalveametile, kapole õigus välismaalast kuni 48 tundi kinni pidada, et teha kindlaks, kas välismaalane viibib riigis seaduslikult või ebaseaduslikult ning selgitada välja välismaalase põgenemiskoht. Täna näiteks seda õigust ei ole, täna on lubatud see üksnes hädaolukorras, aga nüüd saavad politsei, piirivalve ja kapo täiendava õiguse 48 tundi taas suurenda meie turvalisust. Vastasel korral tekib kahtlus küll. Kinni pidada ei saa, läheb ära, otsi tuult väljal. Et ka see on üks selline väga oluline täiendus, mis selle eelnõu juures on.

10:22 Aseesimees Hanno Pevkur

Heiki Hepner, palun!

10:22 Heiki Hepner

Suur tänu, hea istungi juhataja! Hea ettekandja! Ma täpsustan oma esimest küsimust. Loomulikult ma saan aru, et otserakenduvaid määrusi, selles ei olnud see küsimus ja loomulikult on oluline, et ka nendest keegi informeeriks. Aga mu küsimus oli hästi praktiline, just sellest Riigi Teatajas kajastamisest, et tõepoolest, ühel hetkel seal on konkreetne, kui ma võtan Riigi Teataja lahti ükskõik mis seadusest, siis ma näen seal, millal need konkreetsed seadused, seadusmuudatused on jõustunud ja nüüd siis ettepoole, kui ta veel ei ole jõustunud, kas siis sinna kirjutataksegi see tekst, mis on meile siia lisatud? Ma küsin just konkreetselt, väga-väga praktiline küsimus: kuidas see asi Riigi Teatajas hakkab välja nägema?

10:22 Toomas Kivimägi

Aitäh, lugupeetud küsija! See seadus jõustub ja üldjuhul avaldatakse üldises korras, sest siin on terve rida muid sätteid ka, mis ei ole seotud, ja seesama punkt ja selle kohta ega Riigi Teataja ei saa muuta seda teksti, mille seadusandja on heaks kiitnud, see läheb täpselt sellisena, nagu ta siin on. Nüüd tõepoolest seletuskirjas  on viide selle kohta, et kuna selle sätte kohta jõustumise kuupäev on täna teadmata, siis tuleb selle kohta lihtsalt hiljem Riigi Teatajasse see säte, millal Euroopa Komisjon on vastava otsuse teinud, millal on jõustunud seesama hoiatusteadete süsteem tagasisaatmisotsuste juures, nii et seda otsust tõepoolest me täna hetkel ei tea. Ja kui see otsus Euroopa Komisjoni poolt tuleb, siis tuleb vastav teade ka Riigi Teatajas. Aga see eelnõu, kui ta saab loomulikult seaduseks, eks ju, ja president selle välja kuulutab, siis ta ikkagi avaldatakse Riigi Teatajas tavapärases korras, sest siin on terve rida muid sätteid ka, aga selle jõustumise kohta. Ja see, millal ta jõustub, loomulikult pikk ja keeruline jutt, aga kui lugeda seda muudatusettepanekut nr 2, siis on väljaloetav ja arusaadav, et see tegelikult ei jõustu tavapärases korras, vaid on seatud sõltuvusse Euroopa Komisjoni otsusest. Ja kui see otsus on tehtud, siis see jõustub.

10:24 Aseesimees Hanno Pevkur

Aivar Kokk, palun!

10:24 Aivar Kokk

Aitäh! Selle jutu jätkuks, et miks seda punkti siia sisse pannakse, kui Euroopa Liidu komisjon ei ole suutnud sellist otsust teha ja ei teata, millal see otsus tehakse. Aga ma küsin paranduse üheksa juurde. §14 lõikes 2 asendatakse sõnad "riigist lahkuma" sõnadega "lahkuma kolmandasse riiki". Kuidas seda garanteeritakse? Meil on Venemaaga piir, aga kui kuhugi mujale, Türki või kuhugi soovitakse välja saata, et kuidas see siis Euroopa Liidus lahendatud on? Kui Eesti tahab välja saata kedagi, kes ei ole, ütleme, Vene Föderatsiooni, vaid kusagilt teisest kolmandast riigist on, et ei ole piiri temaga lihtsalt. Kas on omavahel kokkulepped, et antakse ühest riigist teise üle inimest või kuidas see lahendus on?

10:25 Toomas Kivimägi

Aitäh, lugupeetud küsija! Kui me nüüd räägime kellegi saatmisest kolmandasse riiki, siis nüüd siin on hästi oluline tegelikult, ka siin on muudatus, me täna ei pea seda liiga palju puudutama, kuna see oli esimese lugemise teema, et nüüd saab saata kolmandasse riiki üksnes selle isiku nõusolekul. Ma räägin kolmandasse riiki saatmisest. Üldjuhul saadetakse nad tagasi oma kodakondsusjärgsesse riiki või alalise elukoha järgsesse riiki. See on üldreegel. Ja kolmandasse riiki saab saata üksnes tema nõusolekul. Varem oli see säte teine, aga nüüd saab seda teha üksnes tema nõusolekul.

10:25 Aseesimees Hanno Pevkur

Hea komisjoni esimees, rohkem küsimusi ei ole. Tänan!

10:25 Toomas Kivimägi

Aitäh!

10:25 Aseesimees Hanno Pevkur

Avan läbirääkimised. Palun! Läbirääkimise soove ei ole, siis vaatame läbi muudatusettepanekud. Muudatusettepanekuid on meil kaks, mõlemad on tehtud põhiseaduskomisjoni poolt ja arvestatud täielikult. Sellega oleme muudatusettepanekud ka läbi vaadanud ja juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 518 SE teine lugemine lõpetada. Teisi soove ei näe, siis on teine lugemine lõpetatud.


2. 10:26 Avaliku teenistuse seaduse ja töötuskindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (543 SE) teine lugemine

10:26 Aseesimees Hanno Pevkur

Meie teine tänane päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud avaliku teenistuse seaduse ja töötuskindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 543 SE teine lugemine ja ma palun kõnetooli põhiseaduskomisjoni poolt Marko Tormi.

10:26 Marko Torm

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Head kolleegid, tere päevast! Nii, teine lugemine. Käin üle komisjonis arutletu. Usutavasti on eelnõu sisu kõigile tuttav. Esimese lugemise puhul sai ta põhjalikult üle käidud, miks ja millistel eesmärkidel neid muudatusi sisse viiakse.

Lisan ennetavalt, et põhiseaduskomisjoni kantselei töötajad on kõikidele kaasatavatele institutsioonidele saatnud kirjad võimalike muudatusettepanekute kohta välja, tähtaegselt. Reageeris Riigikohus ja nende hinnang oli sellekohane, et nad arvamust ei avalda.

28. aprilliks muudatus esitamise tähtajaks, muudatusettepanekute esitamise tähtajaks laekus kaks sisulist muudatusettepanekut. Need olid Isamaa fraktsioonilt ja täiendavalt ka Justiitsministeeriumilt. Ühte tehnilist muudatust paluti teostada. Ja see oli ka muudatus, mida toetas komisjoni liige härra Eduard Odinets, see puudutas kõrgemate riigiametnike väljajätmist teatud muudatuste puhul.

Nii, aga sisuliselt Isamaa muudatusettepanekutest. Üks muudatusettepanekutest oli selline, kus Isamaa fraktsioon ei toetanud seda, et seaduseelnõuga saaks sisse viidud võimalus inimest ametisse jätta konkurssi mitte korraldamiseks juhul, kui töösuhe on juba teenistuses alanud. Toon näiteks selle, kui inimene on avalikust teenistusest lahkunud lapsehoolduspuhkusele, on korraldatud uus konkurss, inimene on tööle võetud ja mingil ajahetkel ütleb lapsehoolduspuhkusele siirdunud inimene, et ta ei naase. Hetkel peaks kehtiva seaduse kohaselt viima läbi uue konkursi, kuid seadusandja on selle eelnõu näol loonud võimaluse paindlikumaks asjade korralduseks. Ehk konkurssi ei pea korraldama juhul, kui juba ametis olev inimene täidab oma kohustusi ja tööd hoolega ja on asutuse juhtidele igati vastuvõetav. See ei ole kindlasti konkurssi välistav tingimus, aga nii nagu esimesel lugemisel ka selgitatud sai, lisandub seadusesse natukene rohkem paindlikkust.

Põhjendusena Isamaa fraktsiooni ettepanekule härra Tarmo Kruusimäe ja lisas, et nemad soovivad seda punkti välja jätta, sel eesmärgil, et inimesed roteeruksid ja konkursile tuleks uusi ja värskeid inimesi. Märge selle kohta avalikele kohtadele peab olema konkurss, et noored inimesed alustaksid karjääri Eestist. Mitmed komisjoni liikmed avaldasid veel arvamust. Debatt ei olnud kirglik, ei olnud maailmavaateline, oli täiesti sisuline. Aga ei ministeerium ega ka mitmed komisjoni liikmed härra Kruusimäe seisukohta ei toetanud ja Isamaa muudatusettepanekut ei toetanud.

Sõna on võtnud Monika Tappo ministeeriumi poolelt, Toomas Kivimägi ja ka mina ise komisjoni liikmena. Muudatusettepanek on jäetud arvestamata, poolt oli kolm inimest: Kalle Grünthal, Paul Puustusmaa ja Tarmo Kruusimäe, ning muudatusettepaneku vastu oli kuus: härra Kivimägi, Natalia Malleus, Tõnis Mölder, Eduard Odinets, Marko Torm ja Ülle Rajasalu.

Teine muudatusettepanek puudutas seda, et juhul kui konkurss on läbi viidud – ma tuletan meelde, et tegemist oli ka Isamaa fraktsiooni muudatusettepanekuga –, siis eelnõu kohaselt, kui selgub, et kandidaate on mitu, ja ka teisele või kolmandale kohale jäänud kandidaadid olid igati väärt, ning mingi aja möödudes, kuni 150 päeva jooksul tekib vajadus taas ametikoha täitmiseks, on tegelikult võimalus ilma täiendavat konkurssi korraldamata nendele teisele või kolmandale positsioonile jäänud kandidaate töösuhtesse võtta või teenistusse võtta. Taas, selleks et süsteem oleks paindlikum ja konkurssi konkursi tegemise pärast läbi viima ei peaks. Isamaa fraktsioon seda muudatusettepanekut ei toetanud ja komisjonis tehti hääletus. Taas sarnaselt eelmisega oli poolt kolm ja vastu oli kuus. Menetluslike otsuste puhul oli nii, et võtta tänaseks päevakavva, teha ettepanek teine lugemine lõpetada (siin oli konsensus), ja nii ta oligi. Olen avatud küsimustele. Olge head!

10:32 Aseesimees Hanno Pevkur

Alustab Aivar Kokk. Palun!

10:32 Aivar Kokk

Hea juhataja ja ettekandja! Kas sa oskad öelda, et siin parandusettepanek number kolm on, et  150 kalendripäeva ei tohi möödunud olla erinevast konkursist ja kolm inimest, välja arvatud, kes kuulutati võitjaks, võivad konkureerida. Aga peab olema paremusjärjestus. Sa oled ka avalikus sektoris tööd teinud, siis sa mäletad, et oled sa mõne konkursi teinud sellise, kust seitse inimest konkureerivad ja teed paremusjärjekorra üks-kaks-kolm-neli-viis-kuus-seitse. Ma olen ka selles süsteemis töötanud, aga ma küll ei mäleta, et me oleksime järjekorda pannud. Oleme valinud küll selle esimesed kaks, et kui esimene loobub, siis kellega järgmisena läbi räägitakse, aga mitte rohkem. Siin peaks olema teine-kolmas ja neljas välja valitud ka, sest üks saab valitud enne olnud. Kas oli sellest ka komisjonis arutelu? Aitäh!

10:33 Marko Torm

Aitüma küsimuse eest! Teise lugemise eelselt komisjonis seda ei arutatud, küll aga algselt eelnõu tutvustamisel. Ja mina ise, kusjuures Aivar, küsisin seda küsimust ministrilt ka, et olles praktikas neid konkursse läbi viinud küll ja küll erineval tasandil, et kas see muutub sel juhul kohustuslikuks, ta ei muutu kohustuslikuks selle pingerea koostamine, sest tegelikult see eelnõu paindlikkus ei ole ju, ta ei ole kohustuslikus vormis, et seda võib kohaldada selliselt aga ei pruugi, aga loomulikult alati igasugune taasesitatav vorm tuleb võimalike vaidluste korral tuleb abiks ja kasuks. Nii et võib-olla see on midagi sellist, mis uue normina praktikasse rakendub, me hetkel ei oska seda öelda.

10:34 Aseesimees Hanno Pevkur

Peeter Ernits, palun! 

10:34 Peeter Ernits

Hea juhataja! Hea ettekandja! Võib-olla ma ei mäleta täpselt, aga tuleta mulle meelde, kas selle eelnõu koostamisel on väljatöötamiskavatsus tehtud ja kas on hinnatud selle vastavust põhiseadusele või Euroopa Liidu õigusele.

10:34 Marko Torm

Aitäh küsimuse eest! Kuna põhiseaduskomisjon seda teemat on arutanud, siis on tegemist seaduseelnõuga, mis on kooskõlas põhiseadusega.

10:34 Aseesimees Hanno Pevkur

Heiki Hepner, palun!

10:34 Heiki Hepner

Suur tänu, hea istungi juhataja! Hea ettekandja! Ma küsin eelnõu punkti 9 osas, kus on kirjas, et ametnik võib nõuda teenistusest vabastamist koondamise tõttu ja siis paar punkti ka seal all, mis puhul ta võiks seda koondamist nõuda. Kas komisjonis oli ka arutelu selles kohta, et nüüd tehakse erand töölepingu seaduses? Kas hakatakse ka töölepingu seadust ühtlustama selle põhimõttega või on see kavas nagu mingisugune ametnikule lisaboonus? Või siin minnakse nagu eri teed ja suur osa inimesi meil on ikkagi töölepingu alusel tööl?

10:35 Marko Torm

Aitäh! Küsimus on igati asjakohane. See teema tõstatus ka komisjoni istungil üles. Ja kuna töölepingu seaduses selline võimalus on ette nähtud töövõtjale ja avalikus teenistuses seda siiani ei olnud, siis tegelikult me võrdsustame need võimalused. Tavaliselt, mis see põhjus on koondamise nõudmiseks või palveks, on ikkagi kompensatsioon.

10:36 Aseesimees Hanno Pevkur

Aivar Kokk, palun!

10:36 Aivar Kokk

Hea juhataja! Hea Marko! Selle parandusettepaneku juurde tagasi tulles mul tekib sihukene kõhkluse ja kahtluse tunne. See on ju ideaalne võimalus korruptsiooniks. Ütled oma tuttavatele ja sõpradele, et konkureeri sellele, kaks kohta läheb vabaks, aga ühele ma teen konkursi ära, paneme sinu sinna teiseks. Ega siis komisjoni liikmetel ei ole huvi, kes teine või kolmas on, neil on huvi, kes seal esimene on. Või ka tagantjärgi on võimalik neid komisjoni järjekordi ju tekitada. Protokollile lisada üks lisa ei ole mingi küsimus. Kas komisjonis oli arutelu, et kes selle ettepaneku tegi? Üldse, et sellist parandusettepanekut teha, minu arvates see on ikka päris riskantne.

10:37 Marko Torm

Aitäh küsimuse eest! Eks neid ohte on tegelikult töölevõtul ja ametisse nimetamisel olnud alati. Ükskõik, milline paberinõue seal juures on, kui asutuse juht tahab kedagi tööle võtta, siis ta tõenäoliselt selle inimese ka tööle võtab – ilma paberita või paberiga –, ja need asjad pannakse siis vastavasse vormi, nii nagu vaja on. Aga mina tõepoolest näen, et eelnõu on mõistlik, annab paindlikkust juurde ja tegelikult tänapäeva ootustele ka organisatsiooni juhtimises igati asjakohane. Ei näe siin mingisugust tonti.

10:37 Aseesimees Hanno Pevkur

Peeter Ernits, palun!

10:37 Peeter Ernits

Hea juhataja! Hea ettekandja! Ma arvan, ma kuulsin õigesti, et sa ütlesid, et kui põhiseaduskomisjon on mõnda eelnõud arutanud, järelikult on ta põhiseadusega kooskõlas. See tähendab, et kui Euroopa Liidu asjade komisjon on midagi arutanud, siis on see eelnõu automaatselt kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. Sain ma õigesti aru? Kas see praktika ongi nüüd niimoodi, et kui põhiseaduskomisjon arutab midagi, järelikult on ta põhiseadusega kooskõlas, ei peagi kusagil mujal midagi märkima?

10:38 Marko Torm

Aitäh küsimuse eest! Päris õigesti vist aru ei saanud või vähemalt mina seda mõtet sellisena välja ei käinud. Mõte oli ikka selline, et kui ta põhiseaduskomisjonis arutlusel on ja ministeeriumist on tulnud, siis tehakse kõikide osapoolte poolt kõik, vähemalt meile teadaolev, et tegemist oleks korrektse seaduseelnõuga. 

10:38 Aseesimees Hanno Pevkur

Rohkem küsimusi ei paista. Tänan! Avan läbirääkimised. Läbirääkimiste soovi ei ole. Vaatame läbi muudatusettepanekud. Esimene muudatusettepanek, tehtud Isamaa fraktsiooni poolt, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Priit Sibul, palun!

10:38 Priit Sibul

Aitäh! Ma palun seda ettepanekut hääletada. 

10:41 Aseesimees Hanno Pevkur

Nii, head kolleegid, tuletan meile kõigile, kes võib-olla vahepeal saalist väljas olid, meelde, et arutame muudatusettepanekuid eelnõule 543, mis on avaliku teenistuse ja töötuskindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu. Arutusel on esimene muudatusettepanek, mille tegi Isamaa fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata, ja see on meil vaja läbi hääletada. Seega panen hääletusele esimese muudatusettepaneku, mille on teinud Isamaa fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

10:42 Aseesimees Hanno Pevkur

Ettepanekut toetas 20 Riigikogu liiget, vastu oli 42, erapooletuid 1. Ettepanek ei leidnud toetust. Teine muudatusettepanek on esitatud juhtivkomisjoni poolt ja arvestatud täielikult. Priit Sibul, palun!

10:42 Priit Sibul

Hääletame seda ka.

10:42 Aseesimees Hanno Pevkur

Hääletame seda. Aga ma just hääletasime. Kas te olete nõus, et läheme hääletuse juurde? Tänan! Panen hääletusele teise muudatusettepaneku, mille ... Vabandust! Härra Kivimägi.

10:42 Toomas Kivimägi

Auväärt juhataja! Te praegu küll eksisite. See teine muudatusettepanek on ikka komisjoni ettepanek jätta arvestamata ...

10:42 Aseesimees Hanno Pevkur

Jaa, vabandust! Mul on märkustest siin jäänud see .l.. Selles mõttes, et jah, minu viga. Vabandan. Teise muudatusettepaneku on esitanud tõepoolest Isamaa fraktsioon ja juhtivkomisjon on jätnud selle arvestamata. Ma väga vabandan. Lugesin valesti, sattusin liiga hoogu. Aga Priit Sibul soovib seda ikkagi hääletada, eks ju? Ikka. Selge. Seega, teise muudatusettepaneku, mille on esitanud Isamaa fraktsioon ja mis on jäetud arvestamata, panen praegu hääletusele. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

10:43 Aseesimees Hanno Pevkur

Ettepanekut toetas 20, vastu oli 42, erapooletuid 1. Ettepanek ei leidnud toetust.

Nii, ja nüüd jõuame kolmanda muudatusettepanekuni, mille on teinud põhiseaduskomisjon ja see on arvestatud täielikult. Seda ei soovi keegi hääletada. Oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku teine lugemine lõpetada, aga juhatajale on saabunud ettepanek Isamaa fraktsiooni esimehelt, kus Isamaa fraktsioon teeb ettepaneku katkestada Vabariigi Valitsuse algatatud avaliku teenistuse seaduse ja töötuskindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 543. Ja see on meil vaja läbi hääletad. Ma eeldan, et me võime minna hääletuse juurde, kuna me tegime kaks hääletust. Kena. Siis panen hääletusele Isamaa fraktsiooni ettepaneku katkestada Vabariigi Valitsuse algatatud avaliku teenistuse seaduse ja töötuskindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 543 teine lugemine. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

10:45 Aseesimees Hanno Pevkur

Katkestamise ettepanekut toetas 20 Riigikogu liiget, vastu oli 42. Ettepanek ei leidnud toetust. Oleme teise lugemise lõpetanud.


3. 10:45 Maagaasiseaduse, hädaolukorra seaduse ja konkurentsiseaduse muutmise seaduse eelnõu (596 SE) esimene lugemine

10:45 Aseesimees Hanno Pevkur

Nii. Liigume edasi meie tänase kolmanda päevakorrapunkti juurde. Vabariigi Valitsuse algatatud maagaasiseaduse, hädaolukorra seaduse ja konkurentsiseaduse muutmise seaduse eelnõu (596 SE) esimene lugemine. Palun kõnetooli, majandus- ja taristuminister Taavi Aas. Palun!

10:45 Majandus- ja taristuminister Taavi Aas

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Esitan teile täna eelnõu, mille algatamine on otseselt põhjustatud Venemaa rünnakust Ukraina vastu. Eesti gaasitarbimine sõltub hetkel Venemaast veel kuskil 80% ulatuses. Olukorras, kus Vene-poolsele tarnele ei saa enam kindel olla, peame me olema valmis gaasi pikaajalisteks tarnehäireteks. Samuti on oluline tagada, et gaasi strateegiline varu on hoitud ja selle kulud jooksvalt kaetud.

Vabariigi Valitsuse algatatud maagaasiseaduse, hädaolukorra seaduse ja konkurentsiseaduse muutmise seaduse eelnõul on kokkuvõttes kolm eesmärki. Esiteks tagada regulatsioon pikaajalise gaasitarnehäiringu tagajärjel gaasisüsteemi toimepidevuseks. Teiseks tagada gaasi strateegiline gaasivaru haldamise kulude katmine. Ja kolmandaks täpsustada LNG terminali kasutamisega seotud regulatsiooni. Kuivõrd lühiajalise tarnehäirega toimetulekuks on kehtiv regulatsioon piisav, siis kehtiv maagaasiseadus ei reguleeri piisavalt tõhusalt ja turuosaliste vajadustega arvestavalt tegevusi just gaasitarnete pikaajalise katkestuse korral. Samuti ei ole regulatsioonis olemas strateegilise gaasivaru haldamisega seotud kulude katmise põhimõtteid. Hädaolukorra seaduse alusel on küll võimalik varud moodustada, kuid nende haldamisega seotud kulud tuleb kehtiva regulatsiooni järgi katta riigieelarvest. Kuigi esimese aasta hoiukulud  olukorda arvestades siiski eelarvest kaetakse, ei ole lahendus jätkusuutlik varude haldamise tagamiseks. 2022. aasta 1. jaanuaril jõustunud konkurentsiseaduse muudatuste kohaselt rahastatakse osa Konkurentsiameti eelarvest  järelevalvetasudest. Konkurentsiametile käesoleva eelnõuga seoses lisanduvaid täiendavaid ülesandeid ja rahastamise vajadust silmas pidades tehakse muudatus ka konkurentsiseaduses. Palun teil eelnõu toetada. Aitäh!

10:48 Aseesimees Hanno Pevkur

Hea minister, teile on ka küsimusi. Aivar Kokk, palun!

10:48 Aivar Kokk

Hea juhataja! Austatud minister! Ma tahan oma küsimusele saada väga konkreetset vastust. Selle seaduseelnõuga püütakse minna mööda kõikidest Euroopa Liidu direktiividest ja anda ühele ettevõttele täielik võim, see võim, mida ei tohi anda. Kui me gaasitrassid ja müügid oleme eraldi lükanud ja elektriasjad, nüüd Eleringile proovitakse jälle midagi pihku anda ja konkureerida, nende riigiettevõtete eelised anda eraettevõtetele. Mul on ainult üks küsimus. Kes konkreetselt, ärge öelge mulle, et valitsus, vaid konkreetne inimene, kes Rein Vaksile andis ülesande seda eelnõu teha?

10:48 Majandus- ja taristuminister Taavi Aas

Aitäh! Nii, nagu ma ütlesin, eelnõu vajadus tuleneb otseselt kolmest punktist. Kindlasti selle eelnõuga ei anta kellelegi mingisugust monopoli.

10:49 Aseesimees Hanno Pevkur

Kalvi Kõva, palun!

10:49 Kalvi Kõva

Aitäh! Hea Riigikogu aseesimees! Hea minister! Me teame kõik, milline see gaasiseis täna on. Aeg on ülimalt vähe. Jah, küsimus on, miks see seadus täpselt sellisel kujul siin on, ja nii edasi. Aga mul on päris konkreetne küsimus: kas on teada, kuhu ja millal LNG vastuvõtmisvõimekus Eestis rajatakse?

10:49 Majandus- ja taristuminister Taavi Aas

Aitäh! Kindlasti on Eestis vastuvõtuvõimekuse rajamiseks kohti mitmeid, aga kõige kiiremini on see võimalik rajada Paldiski poolsaare põhjakaldale. Ja eesmärk on, et see oleks valmis selle aasta sügisel.

10:50 Aseesimees Hanno Pevkur

Sven Sester, palun!

10:50 Sven Sester

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea minister! Vaadates ka seda eelnõud ja seletuskiri, tihti seletuskiri annab väga palju informatsiooni, seekord paraku seda informatsiooni on vähem ja ma vaatan, et just n-ö seletuskirja see osa, mis võtab kokku, kui palju räägiti erinevate huvigruppidega, avalikke konsultatsioone, kooskõlastamis ja nii edasi, siis tuleb välja, et eelnõu väga kiireloomuline olnud ja sisuliselt erinevate osapooltega, kes turul tegutsevad, nendega pole räägitud tegelikult. Minu jaoks on küsimus, miks te seda ei teinud ja millised need plaanid tulevikuks on. Ma näen tõesti ainult bilansihalduritega on ainult arutletud ja see on ka kõik.

10:50 Majandus- ja taristuminister Taavi Aas

Aitäh! Kõigepealt te ütlesite õigesti, et tõesti bilansihalduritega on seda eelnõu arutatud ja eelkõige see eelnõu oma sisult puudutab bilansihaldureid, aga kui enne ministri määruse andmist kindlasti on oodatud veel täiendavad ettepanekud ja nii palju, kui ma tean, siis on ka ettevõtjad juba oma ettepanekuid saatnud. Mina olen ühte sarnast eile näinud ja kahtlemata vaatame me nad kõik läbi.

10:51 Aseesimees Hanno Pevkur

Eduard Odinets, palun!

10:51 Eduard Odinets

Aitäh, härra juhataja! Ma küsin nende kulude kohta, mis selle varustuskindluse tagamisega seotud on. Lugupeetud minister, et eelnõust nähtub, et need kulud on võimalik võrguteenuse hinnale juurde lisada ja võrgutasu sees olla ja need kulud on kokku 30 miljonit eurot ja ka lisaeelarvest, mis meil menetluses on, on näha, et Eleringile antakse osaluse omandamiseks 30 miljonit eurot MKM-i valitsemisala eelarves. Aga tegelikult, kui palju see Eleringi vastuvõtuvõimekus tegelikult kokku maksumaksjale maksma läheb kokkuvõttes?

10:52 Majandus- ja taristuminister Taavi Aas

Aitäh! Kõigepealt, ei ole vastuvõtuvõimekus seotud 100 protsenti Eleringi kuludega. Eleringi kuludeks on toruühenduse loomine gaasivõrgu ja kai vahel. Selle hinnanguline maksumus on neli kuni viis miljonit eurot. Nüüd see 30 miljonit eurot. Selle eesmärk on see, et meil oleks koos Soomega võimalik rentida laev. Ma väga loodan, et see kulu Eestile tervikuna ei ole 30 miljonit, see on 10 miljonit ja see esialgne kulu tuleb riigieelarvest. Tulevikus, kuna laeva puhul on sisuliselt tegemist ujuvterminaliga, siis sellesse tuleb suhtuda nii nagu igasse terminali kulusse. See lisandub lõpptarbijahinda nii nagu keegi kuskil terminali kasutab, eks ole, siis selle eest tuleb tasuda ja järelikult see lisandub tulevikus gaasi hinda.

10:53 Aseesimees Hanno Pevkur

Ivari Padar, palun!

10:53 Ivari Padar

Jaa. Lugupeetud härra minister! Kui ujuvterminalist räägitakse, ujuvterminali renditakse, kuidas on tagatud see, et sügiseks on olemas ka selline asi nagu gaasiühendus? Kuidas on garanteeritud see, et gaasiühendus ujuvterminalini ka sügiseks jõuaks?

10:53 Majandus- ja taristuminister Taavi Aas

Ma saan aru, et küsimus oli gaasiühendus ujuvterminaliga, võrguga? Jah. Selle eelnõu kohaselt ongi täpselt nii, et Eleringi kohustus on see gaasiühendus kaiga tagada.

10:54 Aseesimees Hanno Pevkur

Heiki Hepner, palun!

10:54 Heiki Hepner

Suur tänu, hea istungi juhataja! Austatud minister! Seletuskirjast saame lugeda, et gaasivaru haldamise kulu on umbes 0,8 eurot ehk 80 senti megavatt-tundi. Võib-olla natuke avate, kuidas see arvutuskäik ikkagi tuli, et kas see neli miljonit on nüüd siis juba Eleringiga kokku lepitud või kust see neli miljonit? üÜlejäänud on niisugune matemaatika muidugi, aga kuidas te selle neli miljonit saite?

10:54 Majandus- ja taristuminister Taavi Aas

Aitäh! Selle gaasivaruga ei tegele otseselt mitte Elering, vaid sellega tegeleb Eesti Varude Keskus, selle soetamisega, nii nagu ka kütusevaruga, täpselt samamoodi ka siis tulevikus gaasivaruga tegeleb Eesti Varude Keskus. Neli miljonit eurot tuleneb sellest, et see on suurusjärgus ühe teravati hoiukulu Inčukalnsi gaasigaasihoidlas.

10:55 Aseesimees Hanno Pevkur

Kalvi Kõva, palun!

10:55 Kalvi Kõva

Aitäh! Hea minister! Ajakirjanduses on seda teemat nende terminalide osas siin viimase kuu-paari jooksul üksjagu kirjutatud ja ega mina ei ole ka päris täpselt aru saanud, miks ministeerium käitub nii, nagu ta käitub. Küsimus järgmine, et kui see gaasikriis, see verine gaas, see sõda, see energiahindade kallinemine tuli, siis valitsus ei teinud midagi suurt, aga erasektor hakkas koheselt mõtlema, toimetama, vaatas, kuidas oleks võimalik seda terminali rajada. Nüüd on erainvestorid jõudnud päris kaugele ja nüüd siis äkki hakkab valitsus justkui sama asja tegema. Kuidagi kummaline. Miks nii, et me nagu püüame täna erainvestoritelt vaipa alt ära tõmmata?

10:56 Majandus- ja taristuminister Taavi Aas

Aitäh! Ei, vastupidi, me tahaks pigem erainvestoreid toetada selles protsessis ja üks tugi selles ongi see, et me anname selle eelnõuga Eleringile kohustuse rajada toruühendus nende poolt rajatavale kaile. Me ei tee kindlasti sama asja, mida erasektor. Erasektor on tegelenud selle projektiga juba päris pikki, mitmeid aastaid, et see ei ole kindlasti nende lauale tulnud nüüd siin viimase aasta jooksul või selle energiakriisi või Ukraina kriisi valguses. Lihtsalt see teema on muutunud nüüd ka nende jaoks aktuaalseks. Ja see teema on muutunud aktuaalseks ka riigi jaoks. Tõepoolest, võib-olla kui oleks aastaid tagasi terminal Eestisse loodud, siis me täna seda loomulikult ei arutaks. Aga ma ei ole teiega kindlasti nõus, et riik püüab teha sama asja. Vastupidi, me teeme kõik selleks, et erasektor saaks selle vastuvõtuvõimekuse luua. Ja veel kord, anname ka Eleringile siin kohustuse, et see loodud vastuvõtuvõimekus oleks toruga meie gaasivõrguga ühendatud.

10:57 Aseesimees Hanno Pevkur

Peeter Ernits, palun!

10:57 Peeter Ernits

Hea juhataja! Hea minister! Nagu ma aru saan, ehitab Elering selle kai. Ma ei tea, mis sellele Alexelale jääb. Aga minu küsimus on, et miks Alexela seda seakisa on viimasel ajal nii paksult täis, ka meie saal siin, mõned kolleegid Isamaast ja sotsidest. Ja ma loen siin, et Alexela firma sees on juba, et ERR-i küsitlust kallutada, on öeldud, et tulge appi, et ummikupärg tuleb Alexelal peast ära võtta. Väga huvitav selline, kutsutakse olukorda mõjutama. Miks Alexela selline seakisa on ja tema tema käsilastel praegusel hetkel?

10:58 Majandus- ja taristuminister Taavi Aas

Aitäh! Kõigepealt parandaks selle ära, et Elering kindlasti seda kaid tänase seisuga ei ehita. See kai ehitus on Alexelal koos Infortariga. Nüüd, miks keegi moel või teisel annab kommentaari läbirääkimiste käigu kohta ajakirjandusse, ma arvan, et seda võiks ja peaks nende enda käest küsima. Protsess on olnud dünaamiline. Ja teiselt poolt tuleb mõista ka erasektorit, eks nemad püüavad maksimeerida oma tulusust.

10:58 Aseesimees Hanno Pevkur

Sven Sester, palun!

10:59 Sven Sester

Aitäh, hea juhataja, lugupeetud minister! Ma arvan, et me peaksime diskuteerima, ma arvan, et Peeter Ernitsa küsimus oli väga õieti asetatud, võibolla keelekasutus ei olnud kõige korrektsem. Aga ma arvan, et küsimus on, kui palju peaks tegelikult tolereerima riigikapitalismi, kui palju n-ö erainitsiatiivi, milline on tegelikult efektiivsus ja nii edasi, ma arvan, et need oleksid need küsimused, mis meil peaksid laua peal olema. Aga minu küsimus on teile konkreetsemalt sellest, et ma olen aru saanud, et iseenesest Euroopas ja me oleme ka vastavalt käitunud sellele, ütleme, võrkude omanik ja nii öelda turutegijad, need on lahutatud, samamoodi elektriga on tehtud, maagaasiga samamoodi tehti seda. Et kas praegusel hetkel ei teki probleeme iseenesest, kus ma saan aru, et osaliselt ikkagi võrgu omanik Eleringi näol hakkab ka tegelikult mingil määral turult tegutsema. Kas siin mingit probleemi ei ole, et te ei näe siin mingit Euroopa kontekstis mingeid vastuolusid?

10:59 Majandus- ja taristuminister Taavi Aas

Aitäh! Kõigepealt, ei näe sellepärast, et ma ei näe seda, kuidas Elering hakkaks tegutsema turul. Eleringi ülesanne on ehitada ühendus kaiga. See on tema töö. Jah, tänases olukorras on tõesti Eesti Elering ja siis vastavalt Soome sarnane ettevõte, need, kes on võtnud initsiatiivi eelkõige just nimelt see Soome Elering on olnud see, kes on võtnud initsiatiivi laeva rentimisel.

Ja siin tuleb öelda, et nad oleksid seda teinud sõltumata sellest, kas Eestis Elering selle protsessiga oleks liitunud või ei oleks liitunud. Ma arvan, et sellest on juba rohkem kui kuu, ma arvan, poolteist kuud, kui Rahvusvahelise Energiaagentuuri koosolekul esimest korda siis tuli see jutuks, et kas soomlased oleksid valmis meie Paldiski projektiga moel või teisel liituma, seda kasutama hakkama. Ja soomlased ütlesid üheselt ja kindlalt: nemad endale ujuvterminali soetavad, rendivad. Ehk et see protsess oleks toimunud sõltumata sellest, kas meie oleme seal kaasas või ei ole kaasas. Ma arvan, meie jaoks lihtsalt riskide maandamiseks ja hinna maandamiseks on mõistlik seal esimeses etapis kaasas olla. Aga see, et Elering hakkaks tegutsema kuidagi gaasiturul, siis seda kindlasti mitte.

11:01 Aseesimees Hanno Pevkur

Priit Sibul, palun!

11:01 Priit Sibul

Aitäh, austatud istungi juhataja! Hea minister! Te ütlesite, et ei ole jõudnud turuosalistega rääkida, aga muudatusettepanekuid tuleb ja te ise olete ka juba ühte näinud. Aga lihtsalt, te olete praegu siin parlamendi kõnepuldis ja me juba menetleme seda eelnõu. Teile tekivad mingid muudatusettepanekud, teil ei ole nendega mitte midagi teha. Need ettepanekud peaks hakkama parlamenti tulema. Ja selles mõttes, kui mõistlikuks te sihukest õigusloomet peate, et ei jõua enne läbi rääkida ja planeerida mõistlikul kujul eelnõu ja me juba teame, et enne esimese lugemise ajal seda eelnõu on vaja hakata parandama ja toimetama parlamendi komisjonides, mis loomulikult on parlamendi töö, aga siiski. Mis põhjusel jäi see eelnõu osalistega läbi arutamata, enne kui ta siia jõudis?

11:02 Majandus- ja taristuminister Taavi Aas

Aitäh! Kõigepealt, nii nagu juttu oli, eks ole, bilansihalduritega on seda räägitud. Loomulikult gaasiturul on turuosalisi rohkem kui ainult bilansihaldurid. Ja pigem see osa, mis puudutab kõiki teisi turuosalisi, see puudutab seda, kes on need tarbijarühmad, keda hakkab mõjutama tegutsemine hädaolukorras, ehk kui on see nii-öelda väljalülitamine, juhul kui selleks peaks tekkima vajadus. Aga see osa puudutab pigem ministri määrust, nii et see saab reguleeritud ministri määrusega. Ja ka need pöördumised, mis on tulnud, need on pigem seotud ministri määrusega turuosalistelt ja kahtlemata me vaatame nad enne selle määruse andmist läbi.

11:03 Aseesimees Hanno Pevkur

Eduard Odinets, palun!

11:03 Eduard Odinets

Aitäh! Mu esimesele küsimusele vastates mainisite summat 10 miljonit eurot, mis see maksma läheb. Me siin opereerime nii selles seaduses kui ka lisaeelarveseaduses ligi 30 miljoniga. Äkki te saaksite minu jaoks ja ka teiste jaoks võib-olla veel kord selgitada, mis see maksumus on ja milleks seda 30 miljonit ikkagi eraldatakse MKM-ile selle projekti jaok? Ja siia otsa küsimuse ka sellest, et see raha eraldatakse osaluse omandamiseks. Palun, saaksid äkki täpsustada, et kelle osalust omandatakse ja kes või milline ühing hakkab seda terminali siis hiljem haldama.

11:04 Majandus- ja taristuminister Taavi Aas

Aitäh! Jah, hea meelega selgitan. See äriühing või ettevõte, mis luuakse selle laeva rentimiseks, selle loovad Eesti Elering ja vastav ettevõte, sarnane võrguhaldur Soomes. Kahe peale. Arvestades seda, milline on gaasi tarbimise osa kummaski riigis, vastavalt sellele jaguneb ka see osalus selles ettevõttes. Ja suurusjärgus üks viiendik on Eesti, neli viiendikku on Soome. Nüüd arvatavalt seda lisaeelarvet koostades võis eeldada, et selle laeva maksumus on 50+ miljonit eurot. Ja siit tuleb see ... Vabandust, rentija maksumus on 300–400 miljonit eurot. Rent on circa 50+ miljonit eurot. Tollel hetkel ei olnud täpselt teada, kui suur see on, sellepärast et turuinfo oli see, et kuna neid laevu on vähe, siis see oli pidevalt sellises kasvamise protsessis. Ja tegelikult need laevaomanikud on siin sellisel jõupositsioonil.

Ja nüüd, võttes sellest 50 miljonist eurost ühe viiendiku, siis on see Eesti osaks 10 miljonit ja Soome osaks 40 miljonit. Aga kuna me ei teadnud, palju see siis tegelikult lõpuks on, siis on see nii-öelda võimalik aktsiakapitali laiendus suurem, aga kindlasti seda ei paigutata sinna rohkem, kui on vajalik tegelikult selle ettevõtte loomiseks ja selle laeva esimese aasta rendiks. Ehk sealt tuleb see 10, see on üks viiendik kogu tarbimisest.

11:06 Aseesimees Hanno Pevkur

Heljo Pikhof, palun!

11:06 Heljo Pikhof

Aitäh, austatud minister! Te küll rääkisite sellest, aga on mõningad nüansid, mis vajavad täpsustamist. Et eelnõu kohaselt lisatakse veeldatud maagaasi vastuvõtmise võimekuse rajamisega seotud kulud Eesti tarbijate poolt makstavatesse võrgutasusse, aga kas on ka hinnatud selle võrgutasu mõju tarbijatele ja konkurentsile turul? See on ju ka väga oluline.

11:06 Majandus- ja taristuminister Taavi Aas

Aitäh! Kõigepealt, kui me räägime sellest osast, mis läheb võrgutasusse, siis on see põhimõtteliselt see toruühendus kaiga, see on üks osa võrgust, see saab olema üks osa võrgust – toruühendus. Selle maksumus on suurusjärgus neli miljonit, neli pluss-miinus miljonit eurot. Seda täna mina tõesti viimase kopika pealt ei ole võimalik öelda, aga suurusjärgus neli miljonit eurot.

Ja see on umbes sama tasu hulk vaadates meie tarbimist või see sõltub sellest, kui palju sealt lõpuks seda gaasi läbi tuleb. Kui me võtame, et see terminali maksimumvõimsus on 30 teravatti, jagades see neli miljonit 30 teravatiga ... kui ühe teravati puhul oli on see neli miljonit kuskil 80 senti, siis see neli miljonit jagada 30 teravatiga, kui see terminal töötab täisvõimsusega, siis tegelikult selle osakaal tänases gaasi hinnas on täiesti marginaalne. Et arvestame, et gaasi hinda täna on kuskil 100 pluss/miinus eurot. Nii et see kindlasti ei ole määrav.

Mis puudutab kai kulusid, kai investeeringut ja laeva soetust, siis tegemist on terminaliga ja see lisandub gaasi hinda täpselt nii nagu ükskõik millise teise terminali kaudu gaasi ostmine või gaasi käitlemine, selles ei ole midagi teistmoodi. Täpselt samamoodi, kui meile tuleb LNG gaas Klaipeda terminalist, siis ka need terminali kulud lõpuks selles gaasi hinnas kajastuvad. Selles osas ei muutu midagi. Jah, see toru tõesti, mis ühendab kaid meie põhivõrguga, see kulu lisandub, aga veel kord: mida rohkem see terminal töötab, seda väiksem selle osakaal gaasi hinnas on ja tegelikult on suhteliselt marginaalne.

11:08 Aseesimees Hanno Pevkur

Aivar Kokk, palun!

11:08 Aivar Kokk

Aitäh, hea juhataja! Austatud minister! Ma ei ole aru saanud, mis toimub Eesti riigis. Väga selgelt rohepöördeks on vaja 14–16 miljardit eurot ja kogu aeg on prognoositud seda, et enamus selle raha peaks erasektor panema. Te püüate nüüd riigiga tulla sellesse sektorisse, kus eraettevõtted on pakkunud. Miks riik tuleb siia ostma laeva või rentima laeva mitmekordse laevahinna eest? Miks Elering teeb sellise lepingu? Ja kust te võtate selle, et see võrgutasu, mis Eestis on võrgus, gaas läbi jookseb, hakkab Soome maksma? Sellist süsteemi ei ole. Eestlane maksab ju selle võrgutasu kinni, mitte keegi teine. Meie ei maksa ju Lätist ... tulevat gaasi, sealset võrgutasu, seda maksab Läti. Te räägite siin inimestele teemasid, mis minu arvates ei ole õiged. Ma küsin, et kui eraettevõtjad olid valmis kõike seda tegema, miks riik sekkus sellesse protsessi ja tahab palju kallimalt eestlastele gaasi müüma hakata, sest on teada, et Elering küsib kindlasti kordades rohkem kui eraettevõtja.

11:09 Majandus- ja taristuminister Taavi Aas

Aitäh! Kõigepealt hakkame sellest pihta, et Elering ei saa, ei küsi kindlasti kordades rohkem kui eraettevõtja, sellepärast et need hinnad on kõik reguleeritud hinnad. Siin ei saa kellelgi olla sellist võimalustki, et ta küsib rohkem kui kulu + mõistlik tulu. Nüüd, kas eraettevõtja oli valmis kohe seda kõike ise tegema? Ei olnud. Protsess algas niimoodi, et eraettevõtja ütles, jah, ma teen, aga riik garanteerigu. Täpselt nii hakkas see protsess pihta. Jah, see protsess on nende kahe kuu jooksul muutunud. Ma olen siin teiega nõus. Täna ei ole enam see olukord, mis oli kaks kuud tagasi, sest kõik turuosalised näevad, et maailm liigub pöördumatult selles suunas, et me sellest Vene gaasist loobume. Hakkas see protsess sellest, et oli oht, et Venemaa lõpetab gaasitarned, peatab need. Täna me oleme jõudnud sinna, kus me kõik saame selgelt aru, et ühel ajahetkel meie võrgupiirkond Venemaa gaasi tarbimisest loobub ja sellest johtuvalt on turuosalised mõistnud, et tegelikult seda projekti saaks väga suures osas teha turupõhiselt. See on muutunud, see ei olnud alguses nii. Ja veel kord, siin öelda seda, et me tahame mingit riigikapitalismi taha, ei taha, jumala pärast, ei taha, jumala eest, ei taha. Kui erasektor teeks selle täiesti turupõhiselt, see oleks ideaalne variant kõikide jaoks. Absoluutselt ideaalne variant. Laeva hind – laeva me ei ole kindlasti soetanud kallimalt, kui seda oleks võimeline tegema erasektor. Ja pluss, nii nagu ma ütlesin, selle laeva oleks Soome võrguhaldur soetanud igal juhul, sõltumata sellest, kas me oleks selles laevas olnud osaline või mitteosaline. Pigem meil on seal olla mõistlik osaline, et tagada endale nii-öelda backup-variant.

11:12 Aseesimees Hanno Pevkur

Peeter Ernits, palun!

11:12 Peeter Ernits

Hea juhataja! Lugupeetud minister! Ma näen siin, kuidas Alexela ja mõne teise erafirma lobi on nii‑öelda pöörane. Aga minu küsimus on selle kohta, et tegelikult valge laev peaks 1. novembril tulema Lahepere lahte. Aga samas on Pakri poolsaarel üle 300 meetri pikkune kai olemas, nii et seda nelja-viite miljonit juba ei peaks kulutama. Aga samas, nüüd kui 1. novembrini on vähem kui viis kuud, tuleb ehitada avamerele kai, 30 × 50 meetrit. See laine on seal väga kuri ja mulle on mitmed kaptenid öelnud, et see pisikene kai, 30 × 50 meetrit, millest tuleb kilomeetri pikkune toru maale, aga see tanker, mis tuleb sinna, need avariid on kindla peale kohe tulemas. (Juhataja helistab kella.) Sügisel.

11:13 Peeter Ernits

Kas sina ministrina ei karda seda, et aeg on liiga lühike ja esimesed katastroofid ... 

11:13 Aseesimees Hanno Pevkur

Härra Ernits, aeg!

11:13 Peeter Ernits

Jaa-jaa. Raivot ei ole siin. Aitäh!

11:13 Majandus- ja taristuminister Taavi Aas

Aitäh! Kõigepealt, nendes meetrites kai pikkuses ja toru pikkuses, siin ma ei julge teiega kindlasti diskuteerima hakata, sellepärast et ei ole kindlasti pädev ütlema, kui pikk täpselt see toru sinna kaini on ja kui pikk täpselt see kai on. Minu teada on neid numbreid natuke teised. Aga veel kord: ma ei hakka siin kindlasti kindlasti selle üle diskuteerima.

Nii palju kui mina tean, siis see laht on üks paremaid kohti selle kai ja selle vastuvõtuvõimekuse loomiseks. Mis puudutab nüüd Paldiski lõunapoolset ehk, ütleme, Paldiski olemasolevaid sadamaid, kus on olemas ... Ja meil on ka Muugal kai olemas tegelikult. Neid kohti, kuhu laev saaks tulla, ujuvterminal saaks tulla, neid ei ole ainult Paldiskis, neid on Eestis teistes kohtades ka. Aga nendel kohtadel on reeglina kõigil kaks viga. Üks on see, et samamoodi puudub toruühendus. Mis Paldiski puhul, selle projekti puhul põhjakaldal on hea, on see, et seal on tehtud kõik eeluuringud ja saab minna kohe ehitusloa protsessi ja sealt läbi ehitusprotsessi. Kõikidel teistel juhtudel tuleb alustada kõikide uuringutega, kõikide protsessidega nullist.

Ja teine, mis kindlasti on probleemiks Paldiski Põhjasadama puhul, on see, et ei ole tagatud ohutusraadiost. See terminal vajab ohutusraadiost. Nagu te ise ütlesite, võib olla õnnetuse oht. Sellest johtuvalt peab olema tagatud ohutus, aga see Põhjasadama puhul ei ole tagatud. Muuga puhul oleks tagatud, aga Muuga puhul on vajalik oluliselt pikema toru toru ehitus. Veel kord: kõik, kogu eeltegevus uuringud, alusuuringud ja nii edasi, need on kõik siia tegemata, seetõttu see kai koht on kõige kiiremini teostatav.

11:15 Aseesimees Hanno Pevkur

Priit Sibul, palun!

11:16 Priit Sibul

Aitäh, austatud juhataja! Austatud minister! Te viitasite, et uuringud on tehtud, ma vaatasin, mingid ornitoloogid vähemalt väljendasid oma muret, ma ei tea, kas ja mis, milles see nende mure seisnes, et kas see on lahendamata või ei saagi seda lahendada. Aga küsimus on mul tegelikult selle kohta, et te viitasite, et Elering ei tule tegelikult turule, raputasite pead siin eelnevalt, kui küsimus oli. Mul on küsimus, et äkki te natuke aitate kaasa selle lisaeelarves eraldatud vahenditega erinevateks asjadeks, et äkki te kirjeldate täpselt, mis summad milleks. Seal on, eks ju, gaasi hoidmiseks, seal on toru väljaehitamiseks, seal on veel summad, äkki te nimetate need summad ja sihtotstarbed, kui te saate?

11:16 Majandus- ja taristuminister Taavi Aas

Aitäh! Kõigepealt, mis puudutab ornitoloogide muret, siis see oli seotud sellega, et esialgu Alexela plaan oli see, et rajada kai LNG vastuvõtuks, toruühendus maismaaga. Torus oleks olnud LNG ja maal oleks olnud statsionaarne LNG gaasistamise võimekus. Ehk et laev, mis tuleb selle kai äärde, peatub seal mingiks ajaks ja siis ta sealt lahkub. Nüüd, ujuvterminali puhul on nii, et laev tuleb sinna kai äärde ja see taasgaasistamise FSRU laev seisab seal püsivalt. Ehk küsimus on selles ornitoloogidel, kas midagi muutus oluliselt seoses sellega, et laev ei seisa mitte ajutiselt, vaid laev seisab püsivalt kai ääres. See on nagu see ornitoloogide murekoht, aga ma arvan, et see on lahendatav.

Nüüd, mis puudutab eelarvet, siis jah, tõesti, seal on mitmeid summasid. Seal on kõigepealt 150 miljonit gaasivaru soetamiseks – 150 miljonit sellel põhjusel, et tänane hind on 100, et tõenäoliselt, ma väga loodan, et see 150 ei kulu kõik ära ühe teravati ostmiseks, aga 150 on lihtsalt selle mõttega, et tänane gaasi hind liigub siin 100 eurost 200 euroni. See vahemik on niisugune suur ja seetõttu on 150, aga ma väga loodan, et see number on väiksem, mis lõpuks kulub. Siis on seal operaatoritasudeks ehk ostuprotsessiks 20 miljonit ja siis on 30 miljonit Eleringile just nimelt selle laevavõimekuse soetamiseks. Aga nii nagu ma enne seletasin, ka siin on see eeldus, et tegelikult võimalik, et sellest kulub 10 miljonit, et kõik need vahendid ei kulu ära. See on see, mis on gaasiga seotult riigieelarves.

11:19 Aseesimees Hanno Pevkur

Heiki Hepner, palun!

11:19 Heiki Hepner

Suur tänu, hea istungi juhataja, austatud minister! Ma uurin natuke selle varumaksete osas, et tõepoolest siin on see tehe tehtud ja see on 0,8 eurot megavatt-tund. Samas me oleme kuulnud ka, et kui kõik ei lähe päris nii nagu plaanitud ja me ei saa teatud ühendusi, siis loomulikult eraisikutele tagatakse gaas. Eks tööstusettevõtjad peaksid justkui ise vaatama. Kui nüüd sest viiest saab kolm, kas siis see summa, see 0,8 ka muutub või on see fiks või kui ühel hetkel tuleb meil mingisugune tarbimine ja tarbime kuus megavatti, kas summa läheb väiksemaks? Kas ta on nüüd ainult järgmiseks aastaks või on ta pidevalt või kuidas sellega saab olema?

11:20 Majandus- ja taristuminister Taavi Aas

Aitäh! See summa iseenesest ei muutu, sest see summa on seotud selle ühe teravatiga, mida riik ostab gaasivaru. Kui me peaksime ostma rohkem gaasivaru, eks ole, siis meil see hoiumakse suureneb, aga samas ka gaasi kogus, millele seda hoiumakset jagada. Ka see suureneb, eks ole, nii et tegelikult see 0,8 ei tohiks muutuda, juhul kui ei muutu hoiustamistasu. See 0,8 on pigem seotud hoiustamistasuga ja ühe teravatiga. Kui, ma ei tea, riik otsustab, et me ostame kaks teravatti reservi, hoiustustasu on siis kaks korda suurem ehk kaheksa miljonit eurot, aga samas see kaheksa miljonit eurot tuleb jällegi jagada kahe teravatt-tunni peale. (Juhataja: "Proovime hoida seda küsimuste formaati!") Jah, vabandust, see on siis jagatud kogu selle tarbimisega. Täna me ei näe vajadust osta rohkem kui üks, üks teravatt-ehk, et kuidas me käituksime, ütleme milline on plaan B juhul kui, sest, et plaan B-ga igal juhul tegeleda tuleb. Kui ka see kai ehitus algab, siis tegelikult, ega me ei saa kindlad olla selle valmimises enne, kui see ehitus valmis on. Sest et ehituse käigus võib ka ilmneda ootamatuid asjaolusid, mis iganes. Siis üks ... kõigepealt meil on olemas varu kaitstud tarbijatele, mille on ostnud Elering tulenevalt juba oma kohustustest peab ta seda omama. Lisaks sellele soetab Eesti riik siis ühe teravati energiat, gaasi. Reeglina Eesti soojaettevõtted, kes on ka gaasikasutajad, reeglina kasutatakse küll hakkepuitu või väga suures osas, aga nii öelda kasutatakse tipukoormuse katmiseks gaasi. Soojaettevõtted reeglina on valmis või on võimelised kasutama vedelaid kütteaineid, samamoodi on ta siis põlevkiviõli või mingi muu vedelküte. Ehk sellega tegelikult on kaetud teine teravatt. Kui me arvestame, et meie talvine tarbimine on suurusjärgus kolm kuni 3,5 teravatti, siis meil tegelikult pealt kahe teravati on juba nii öelda lahendustega kaetud. Ja tõepoolest, kui peab hakkame üldse kedagi välja lülitama, eks ole, siis tegemist on suurtarbijatega, mitte kütte ettevõttetega, vaid tööstusettevõtetega. Aga ka täna on meil olukord, kus ega riik ei ole siiamaani kunagi gaasi ostnud, ostavad ikkagi ju gaasitarnijad vastavalt sellele, kuidas neil on lepingud ühe või teise ettevõttega, kes gaasi tarbib. Nii et täna ma eeldaks, et iga see ettevõte, kes gaasi tarbib, mõtleb tõsiselt selle peale, et kas see, kelle käest tema konkreetselt gaasi ostab, on juba gaasi varunud, kui palju ta on seda varunud. Ehk et mõtlevad ka ettevõtted sellele, kuidas oma varustuskindlust talvel oleks tagada. Nii et kokkuvõtvalt selle plaan B-ga ma arvan, on nii, et ega me gaasita ei jää. Ja saavad kõik sellel talvel oma, kes gaasi kodutarbijana, kes kütte ja kes tööstusettevõttena oma gaasi kätte. Pikemas perspektiivis loomulikult jällegi LNG pikk varustuskindlus on see, mis tagab sellise rahuliku elu, mitte sellise tõmblemise.  

11:24 Aseesimees Hanno Pevkur

Heljo Pikhof, palun!

11:24 Heljo Pikhof

Aitäh! Minu küsimus puudutab Euroopa Komisjonilt riigiabi loa taotlemist. Kuna sarnase LNG terminali rahastamiseks on Leedu riik taotlenud Euroopa Komisjonilt riigiabi loa, kas eelnõu puhul on hinnatud vajadust riigiabi loa taotlemiseks ja kuidas vältida Estonian Airi teist stsenaariumi?

11:24 Majandus- ja taristuminister Taavi Aas

Aitäh! See tegelikult ongi vastus sellele, mis on siin kõlanud, et kas Eesti riik maksumaksja läbi Eleringi hakkab tegutsema Eesti gaasiturul. Kui me seda teeks ja konkreetselt toetaks ühte või teist ettevõtet, siis kindlasti oleks vaja seda riigiabi luba, aga kuna meil sellist plaani ei ole, siis ei ole ka vaja küsida riigiabi luba.

11:25 Aseesimees Hanno Pevkur

Riina Sikkut, palun!

11:25 Riina Sikkut

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud minister! Siin on kuidagi kattuvad numbrid, mis tekitavad siin saalis ilmselt segadust. Lisaeelarves on LNG osaluse omandamiseks Eleringile 30 miljonit. Lisaks on nüüd öeldud siin maagaasiseaduses, LNG‑terminali vastuvõtuvõimekuse loomine maksab 30 miljoni. Üks on finantseerimistehing, teine on kulu. Siis neli miljonit eurot maksab selle ühe teravati varu loomine. Ühtlasi ütlesite täna, et see neli miljonit läheb võrgutasusse ka toruühenduse loomiseks kaiga. Mis need kogukulud on, et meil oleks võimalik sügisel tagada Venemaa gaasist sõltumatus ja samas varustuskindlus? Nii kaiga võrguühenduse loomine kui ka ujuvterminali osaluse omandamine. Kui palju on kogukulud ja kui palju on finantseerimistehingud? Mis see kogusumma on, millega peame arvestama riigieelarves, ja kui palju sellest läheb inimeste kanda võrgutasudesse?

11:26 Majandus- ja taristuminister Taavi Aas

Aitäh! Selliste kulude kuludega on nii, ka terminalide kuludega on nii, et see lõpuks jõuab kõik ikka tarbijani enamasti. Väga vähe on selliseid kulusid, mis ... Teeb seda erasektor, eks ole, siis ta jõuab tarbijani, ja kui seda teeb riik, jällegi paraku on nii, et see kõik on maksumaksja raha, meie kõigi raha.

Varustuskindluse tagamine, no see tuleb nüüd jälle hästi pulkadeks lahti võtta. Kõigepealt see, et me oleks järgmisel talvel – hakkame sellest plaanist B pihta – gaasiga varustatud, siis meil on ette nähtud, nagu ma ütlesin, 150 miljonit ühe teravati soetamiseks, 20 miljonit sellega seotud muudeks tegevusteks, eelkõige operaatorite tasudeks, ja see neli miljonit, mille kohta te küsisite, on iga‑aastane selle gaasihoiu kulu Inčukalnsi gaasihoidlas.

Nüüd, see 150 miljonit tuleks ka nagu lahti võtta. Me täna ei tea, kas on 150 miljonit ühe teravatt‑tunni hind. See võib olla ka 100 miljonit või 80 miljonit. Jah, see, mis ta on. Aga ega see ei ole kõik riigile kulu, sellepärast et riik lõpuks müüb selle gaasi tarbijatele. Seal võib tekkida teatud miinus, kui me oleme sunnitud seda kallimalt ostma, kui sellel müügil on mingi hetk turuhind, eks ole, mis tegelikult ei ole tõenäoline, sest kui me hakkame varu müüma, siis see tähendab seda, et gaasi on vähe, järelikult ka hind on kõrge. Järelikult me peaksime selle soetusmaksumuse tegelikult tagasi saama. Nii et see ei ole riigile kadunud raha.

Toruühendus, jah, nagu ma ütlesin, see on arvatavalt neli miljonit. Täna seda täpset hinda veel keegi ei tea, sest hanked on tegemata, eks ole. Arvatav suurusjärk on pluss/miinus neli miljonit. See on tõesti see osa, mis läheb võrgutasusse. Kuna Elering selle oma vahenditega loob, siis ta lisab selle, et see tagasi saada, võrgutasusse. Siin ei maksa karta, et Elering hakkab selle pealt mingisugust suurt tulu teenima, sest kõik sellised hinnad on väga selgelt Konkurentsiameti kontrolli all.

Nüüd, 30 miljonit, mis on seotud laeva, LNG-terminali laeva, selle FSRU ettevõtte loomiseks ja selle käivamiseks. Mina väga loodan, et see ei ole lõpuks 30 miljonit, vaid on 10 miljonit. Ja see on esimene käivitamiskulu, see on nüüd tõesti see, mille Eesti maksumaksja maksab välja ja mida ta ilmselt tagasi ei saa. Aga sealt edasi, kui see kõik on käivitatud, see terminal töötab juba nii nagu iga teine terminal. Selle terminali kulud lisanduvad gaasi hinnale, nii et sealt riigile täiendavat kulu ei teki.

11:30 Aseesimees Hanno Pevkur

Hea minister, rohkem teile küsimusi ei paista. Siiski, Riina Sikkut soovib teise küsimuse veel. Palun kiiremini. Riina, ole hea!

11:30 Riina Sikkut

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud minister! Väga ilusti, õigesti alustasite, et kogu see kulu, ükskõik, kas ta on ehitamise kulu, varu ... kulu, lõpuks kannab selle tarbija. Seega on ka inimeste jaoks, arvestades kõrgeid hindu, väga oluline, et tegutsetaks ökonoomselt. See, mida me oleme siin viimase kuu jooksul ajakirjanduses ja tegelikult ka komisjoni istungitel saanud jälgida, on selline konkureerimine tähtsa ülesande täitmise peale. Jah, vahel saab konkurentsi tulemusena parema hinna. No tundub, et tehes pakkumisi ühele LNG ujuvterminalile, saab ikkagi hinnatõusu tulemuseks. Tegelikult on väga kahju näha, et koostööd ei toimu, on selline konkurents. Miks selline olukord on tekkinud ja miks ei ole võimalik erasektori esindajaga, kes juba tegelikult on valmis neid kulusid kandma ja kes on mitu sammu ees arendamisel, miks ei ole võimalik koostööd teha, et sügiseks Eesti gaasitarbijate jaoks parim lahendus leida?

11:31 Majandus- ja taristuminister Taavi Aas

Aitäh! Mina väga loodan, et see koostöö sünnib. Mul ei ole täna põhjust kahelda selles, et seda koostööd ei sünniks. Jah, läbirääkimised on keerulised. Üks põhjus kindasti, miks need läbirääkimised on olnud keerulised, ongi see, et see protsess on olnud ääretult dünaamiline. See olukord, kust alustati, oli üks olukord. Oli oht, et Vene gaasi tarned katkevad Venemaa tegevuse tõttu, ja seetõttu meil on vaja kiiresti reageerida, samas keegi ei tea, kui pikk see katkestus võib olla, millega seotult tõesti eraettevõtjal olid teatud riskid, mille maandamist ta soovis. Täna me oleme jõudnud olukorda, kus me kõik saame aru, et Vene gaasi tarbimine nii ehk naa katkeb, sõltumata sellest, milline on Venemaa tegevus. Kas Venemaa katkestab? Pigem on see, et meie katkestame selle gaasi. Ehk et see loob eraettevõtjale juba eelduse selleks, et see tegevus seal terminalis, LNG toomine sellesse piirkonda, saab toimuda turupõhiselt. Need olukorrad on muutunud ja see tegelikult teeb selle asja keerulisemaks. Kui oleks algusest peale olnud olukord, kus oleks saanud öelda, et järgmised kümme aastat meie turupiirkonda Vene gaasi enam mitte grammigi ei tule, kõik oleks koheselt toimunud täiesti turupõhiselt, sellepärast et erasektoril oleks olnud kindlus investeerida. Paraku seda alguses ei olnud.

11:32 Aseesimees Hanno Pevkur

Nii, rohkem küsimusi ei näe tõesti. Aitäh! Ja kaasettekande teeb majanduskomisjoni esimees Kristen Michal. Palun!

11:32 Kristen Michal

Austatud juhataja! Head kolleegid! Teen siis kaasettekande. Minister tutvustas eelnõu, nagu esimesel lugemisel kombeks, väga põhjalikult, vastas küsimustele, loodetavasti ammendavalt. Ja mina räägin, mis komisjonis toimus tutvustaval lugemisel. Kõigepealt menetluslikud otsused. Määrati juhtivkomisjoni ettekandjaks Kristen Michal (konsensusega), tehti ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda täna (samuti konsensusega), teha ettepanek esimene lugemine lõpetada (samuti konsensusega) ja teha ettepanek määrata muudatusettepanekute tähtajaks viis tööpäeva, see on 17. mai kell 17.15 (konsensusega).

Sisuline arutelu, mis toimus 2. mail. Taavi Aas samamoodi nagu siin tutvustas seda, rääkis, miks seda eelnõu on vaja. Kokku võttes, ma arvan, kõik said aru, et tegemist on praktiliste ja võib-olla ühel hetkel mitte enam teoreetiliste võimalustega, kui Venemaa gaasi tarned peaks vähenema või katkema. Ja selleks on vaja paika seada see täpne tarbijate järjekord või tarbijate triaažimudel, kuidas see tarbimine peaks käima, ja eelnõus on kirjas, et sellisel juhul, kui gaasi tuleb vähem, siis vastavalt sellele järjekorrale tarbitakse ja tehakse vajadusel ettepanekud tarbimise vähendamiseks. Komisjonis küsimuste all oli juttu näiteks merereovee soojuse kasutamine taas kord teemana just sellepärast, et vähendada Vene gaasi potentsiaalset turgu. Taavi Aas ütles, et tema oleks selles suhtes pooldaval seisukohal, kui see saaks seadustesse kirjutatud. Kolleeg Sester küsis sama, mida siin saalis, et kas osapooltega, turu osapooltega on läbi räägitud, informeeritud, kui suur peaks siin olema komisjoni roll. Arutlesime selle üle pisut ja vastavalt tema palvele saatsime ka informatsiooni või saadame selle eelnõu lugemise kohta komisjonist võimalikult laiale ringile. Esimesed vastuskirjad tõepoolest, nagu minister mainis, on juba tulnud. Jah, ja muu on juba eelnõu sisuline arutelu pluss menetluslikud ettepanekud, millest siin ka juttu oli. Aitäh!

11:35 Aseesimees Hanno Pevkur

Ja küsimusi ei paista. Tänan! Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 596 esimene lugemine lõpetada, aga enne seda ettepanekut on meil võimalik veel läbirääkimiste käigus fraktsioonidel sõna võtta. Ja meenutan: ainult fraktsioonid. Isamaa fraktsiooni nimel Aivar Kokk. Palun!

11:35 Aivar Kokk

Hea juhataja! Head kolleegid! Austatud minister! Ma pean tunnistama, et ma ei saa aru, mis toimub Eesti riigi valitsuses. Tänases julgeolekusituatsioonis, kus ühiskond karjub energiaarvete all, tehakse väga huvitavaid otsuseid. Me teame, et rohepöördesse tuleb investeerida lähematel aastatel vähemalt 15 miljardit eurot, millest enamik peaks tulema erainvestoritelt. Täna aga näeme, kuidas riik sõidab pidevalt eraettevõtjatest üle ja loob takistusi. Miks peab eraettevõtjal sellistes tingimustes jaguma tahet rohepöördeks ja investeeringuteks? 

Räägime selle aasta esimesest kvartalist, kui üks eraettevõtja andis sõnumi, selge, et ta on valmis LNG vastuvõtutaristu välja ehitama, laeva rentima ja gaasi ostma, LNG-gaasi. Ootas valitsuselt ainult ühte otsust: valitsus loobub Vene gaasist. Mitte midagi enamat. Mitte ühtegi senti investeeringuraha. See, et siin räägitakse, et otsiti või küsiti investeeringuraha – ma olen lugenud need artiklid mitu korda läbi, mis sel ajal erinevad ajalehed kirjutasid, kuskil ei ole raha küsimist. On küsitud ainult ühte: sõnumit, et Eesti riik annab väga selge sõnumi, loobub Vene gaasist.

Täna me kuuleme, et on mitu eraettevõtjat, kes on valmis oma olemasolevat kaid pakkuma või ehitama. Siis riik äkki ühel hetkel otsustab, et Elering peaks läbirääkimisi pidama. Riigiettevõte, kes selle aasta talvel röövis meie inimeste käest sadu miljoneid eurosid ülepingetasusid, ilma et silmgi oleks pilkunud, lihtsalt ühe vale investeeringu tõttu: sellepärast et tehti kaabel Läti ja Eesti vahel, enne, kui oli meile endal tootmisvõimsust. Täna on mai, esimene dekaad lõpeb. Meil ei ole ikka mingisuguseid kokkuleppeid.

Siis räägitakse, et kõiki asju tuleks teha kulupõhiselt. Samas me kuuleme, kuidas Eleringil on õigus koos soomlastega rentida laeva, mis maksab, nagu ministri ja kõnest välja tuli, 300–400 miljonit, kümneks aastaks, rendihinnaga 50+ miljonit. Ehk teiste sõnadega, kallimalt kui laev maksab. Kas see on tulupõhine?

Siis me räägime investeeringutest. Kui eraettevõtjad on valmis oma rahaga investeerima, siis riigieelarve lisaeelarvesse kirjutatakse üle 200 miljoni euro gaasi ostuks üheks teravatt-tunni eest 170 miljonit. Kas te kujutate ette täna siin saalis kedagi, kes oleks valmis sellise raha eest gaasi ostma? Aga riik garanteerib sellises koguses sellise raha eest gaasi. Kelle jaoks? Kas on ühtegi tellijat, kes selle raha eest gaasi ostaks? Samas kui Alexela pakkus gaasi hinnaks 50 eurot, 60 eurot. Kui eraettevõtja oli kõva ja selge häälega öelnud, et laev on olemas, ja ta ütles rumala peaga ka laeva nime, siis selle peale Elering ja Soome ettevõte läksid ja tegid ülepakkumisi sellele laevale. Aga kes selle kinni maksab? Meie kui lõpptarbija, mitte keegi teine.

Palun kolm minutit.

11:40 Aseesimees Hanno Pevkur

Siis lisaaega? Sa mõtled lisaaega, jah? Lihtsalt ütlete: "Palun kolm minutit." Kas see tähendab, et soovite lisaaega? 

11:40 Aivar Kokk

Jah.

11:40 Aseesimees Hanno Pevkur

Just. Siis kolm minutit lisaaega.

11:40 Aivar Kokk

Selle peale ma ütleksin, et meil on olemas küll investorid, kes oleks valmis investeeringuid tegema, aga takistajaid ning otsustega venitajaid on rohkem. Minu arvates väga selgelt peaks täna riigistruktuuris olevad teatud organid uurima, kes on need jõud, kes tegelikult teevad kõik selleks, et me sügisel ostaksime uuesti Vene gaasi. Sest tänasel hetkel ju kaks kuud või tänaseks juba varsti üle kahe kuu on tehtud ainult takistusi, et ei oleks võimalik LNG-terminali rajada Eestisse. Vaidlused, käivad, arutelud käivad, antakse ühele organisatsioonile õigused ja kohustused.

Kui me hakkame vaatama, tänagi küsisin, kes selle eelnõu ette valmistas. Ma ei saanud sellele vastust. Kas see inimene, kes on ministeeriumis tööl, samal ajal on Eleringi nõukogus, kelle abikaasa töötab Eleringis, või keegi, kelle ...? Ei taha öelda. Me ei saa vastuseid, miks tehakse seda, et riigi rahadega, mida lõpuks peab maksma kinni eratarbija ja ettevõtjad ehk lõpptarbijad, tehakse sellist eelnõu. Minnakse mööda Euroopa Liidu direktiividest, konkurentsiseadusest mööda minnes mängitakse jälle sõjamängu. Me teame kümme aastat juba seda, et on Eestisse soovitud luua Eleringi terminali. Küll 2014 sellest loobuti. Nüüd tehakse kõik selleks, et sellel sügisel ühtegi laeva siin ei oleks.

Ma ei saanud seda vastust väga selgelt, et kui täna eraettevõtjad uuesti ütleks kõva ja selge häälega, et me ei soovi riigi käest mitte midagi peale selle, et on ühendus Balticconnectori toruga, kas siis seda seadust vaja oleks või mitte. Kõigil on ju võimalik omale terminal luua. Meil siin saalis täna üks küsib ja teine küsib. See, kes on valmis investeerima, palun investeerige. Minu arust Eleringil on üks kohustus: et ta annaks selle toruühenduse võimaluse ja võimekuse. Ja minu teadmiste juures on see ikkagi see, et kui gaas jookseb Eestist, siis selle gaasi eest maksab eestlane, nii nagu elektriga maksime ülekoormustasu. Selle, et siit läks Lätti elekter, maksis kinni ülekoormustasu näol siinsamas eestlane, mitte keegi teine. Siin räägitakse, et soomlane hakkab seda juppi kinni maksma. Ei hakka seda jupi Soome kinni maksma, see jääb meie enda tarbijatele maksta. 

Seoses sellega, et see on Eesti inimestele vaenulik eelnõu ja minu arvates ka julgeolekule ohtlik, annab Isamaa Erakond üle ettepaneku eelnõu 569 tagasi lükata. Aitäh!

11:44 Aseesimees Hanno Pevkur

Peeter Ernits Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel.

11:44 Peeter Ernits

Hea juhataja, lugupeetud kolleegid! Gaas ajab nagu tagajalgadele, kuigi meil ongi ainult ühed jalad, ei ole esi- ega tagajalgu. Aga see selleks. Ma vaatan murelikult, mis toimub. Millal see oli, kui Taavi Rõivas oli peaminister ja kui oli jutt, et kus koha peal seda terminali rajada ja meie lapspeaminister lihtsalt jättis Eesti huvid kaitsmata. See oli Ukraina sõja oktoobrikuus. Peaminister oli Soomes, oli teine ja meil oli Taavi Rõivas. Hans H. Luik on öelnud väga hästi, et Euroopa Liit oli valmis terminali rahastama, kui Reformierakonna peaminister otsustas erakordselt sikku mängida. Jutt on Taavi Rõivasest. Heiti Hääl on avalikes esinemistes pidanud Taavi Rõivast agaraks, kuid lihtsameelseks sahkerdajaks. Jutt sellest, et Reformierakond on ettevõttesõbralik, see on täielik jama. Sellega võib täielikult nõustuda.

Praegu on ka Reformierakond võimul, aga koos Keskerakonnaga ja püütakse nüüd kastaneid tulest välja tuua. Ukraina sõda lõõmab, aga toru on tehtud, aga nüüd on jutt, et kuhu see terminal tuleb. Nüüd needsamad, Taavi Aas, ega ei tahaks tema nahas olla, praegu üks ähvardab ja teine ja et kas kodurahu on või ei ole ja valge laev peaks esimesel novembril juba randuma. Aga kuhu ta, kuramus, randub, pole kohta, kuhu randub. Tõesti Alexela on hulk aega tegelnud selle asjaga, müts maha, aga nende plaan, millel on ka keskkonnamõjude hindamine tehtud, põhjalik, on tehtud, puudutab kaid, see on füüsiline kai, ligi kilomeetri pikkune füüsiline kai, mille otsas oleks paarisaja meetrine reaalne kai. Torude otsas kõik muidugi, suured põhjapuhastustööd, sinisavisse torud rammida ja nii edasi. See selleks, aga selleks, et seda kaid ehitada, oli Alexela plaanis enam kui 300 meetrine ajutine tamm ehitada. Sest vaadake, Laheperelaht avamerel, ehitada seal sellist asja on üsna keeruline.

Nüüd on mindud säästu peale. E nam on ainult 30 korda 50 meetrine kai noh torude otsa umbes kilomeetri kaugusele rannikust ja siis tuleb toru sealt maal. Ja nüüd see tanker, LNG tanker peab selle nii öelda pisikese 30 korda 50 meetri sellise kai ääres püsivalt olema, tormisel merel püsivalt. Kui esimene keskkonnamõjude hinnang oli tehtud sellisel juhul, kui oli see pikk kai ja statsionaarne kai selle juures ja seal oli, et laev tuleb korraks, annab sutsu, annab selle gaasi ära ja kaob minema sealt, siis nüüd tuleb selle imepisikese, nii öelda ujuv kai, ta ei ole mingi ujuvkai, vaid ta on tegelikult torudega põhja löödud 30 korda 50 meetrine kai, tuleb see hiiglaslik tanker sinna, mida veel ei ole ja peab seal statsionaalselt olema tormisel merel. Ja ma rõhutan, valge laev peab saabuma esimesel novembril. Vaadake kalendrit, hanked on välja kuulutamata praegusel hetkel, vähem kui viis kuud on selleni aega ja me oleme pannud kõik ühele kaardile. Samas on olemas, millal see oli meil, kui Tallink ristiti, Kaja Kallas ristis selle punkerlaeva Optimus eelmine aasta november, vist oli kolmandal või midagi niimoodi. Nii. Ja see on, kes varustab meie Tallinki laevu. Aga teate, sõbrad, millise lipu all see Optimus sõidab? Läti lipu all, Läti lipu all. Kaja Kallas, peaminister ristis selle laeva Optimus Läti lipu alla ja miks, et kuna me oleme ju siin võtnud vastu selle, et Eesti kaubalaevad ja laevad tuleksid Eesti lipu alla, paljud siin on selles aktiivselt osalenud. Aga nüüd selle tulemus on see, et Eesti on langenud nii öelda valgest liigast halli liigasse. (Juhataja: "Kas on lisaaega vaja?") Jah, paluks küll. (Juhataja: "Palun, kolm minutit.") On langenud halli liigasse ja nüüd on kasulik Infortari juhid räägivad, on kasulik Läti lipu all olla, see on ka LNG-tanker-punkerlaev, mis praegu liigub ringi, see ei hakka tulema sinna Paldiskisse, aga see on väike näide sellest. Ma ei hakka rääkima, milliste kahtlaste asjadega see Optimus tegeleb merel, sellest jõuab hiljem rääkida.

Ja nüüd on küsimus selles, et jah, me oleme maganud maha, mõned on olnud ärpleja siin Taavi Rõivase puhul, eks ju. Mida oleks võinud ammuilma teha Ukraina sõja alguses, eks ju. Ja nüüd me tormame ummisjalu sinna. Meil on olemas samas kaid, on olemas Maardus kai, on olemas samas Pakri poolsaarel kai, kus põhjatuulte eest kaitsta võiks ju. Räägitakse nüüd, et ei ole mingi ohutusraadist ei ole. Noh, okei, ei jõua pikemalt rääkida siin, ma olen natukene kursis selle asjadega.

Ja nüüd, kas see läheb neli miljonit või rohkem maksma, see kai? Ei tea veel praegu, aga esimene november peab valge laev tulema siia. See triaaži asi, mida siin on paika pandud, suurepärane. Raskel ajal tulebki vaadata, et kes jäävad surema ja keda laseme tohtri juurde. See on gaasitriaaži näide. See on suurepärane. Aga üldiselt me tormame ummisjalu ei tea, kuhu, sügis tuleb, gaasi on vaja. Ei ole teada ka see, et kus koha pealt need gaasimolekulid, kas nad ei hakka tulema ikkagi Venemaalt imbuma viimasel hetkel? Sellest on komisjonis mitmel korral räägitud, mine tea, äkki suvel tuleb hakata sõnu sööma. Tuleb hakata ka Venemaalt kaasa võtma. Aga praegusel hetkel meil toru on olemas, Soome lahe all on olemas konnektori vastuvõtupunktid nii siin kui sealpool, eks ju. Praegu käib seesama, mida Taavi Aas rääkis, selle nii-öelda, et esialgu aastaks peaks tulema see nii-öelda see tanker siia loksuma pidevalt Lahepere lahe äärde ja hiljem Soomesse, kui jõutakse valmis. Et liikumine on õiges suunas, aga nagu öeldud, see olukord on ülimalt närviline ja mina ei ole sugugi kindel, et kui see valge laev ka 1. novembril sinna Lahepere lahe n-ö ujuva kai äärde tuleb, et millal see esimene katastroof tuleb, kui ta rammib seal seda pähklikoore kai ja see gaas sinna torusse ei jõua, vaid jõuab kusagil Lahepere lahte või kusagile mujale. Nii et hoiame pöialt, et need prognoosid ei ole nii mustad. Aga üldiselt olukord on, härrased, üsna karm.

11:52 Aseesimees Hanno Pevkur

Reformierakonna fraktsiooni nimel Jürgen Ligi, palun!

11:52 Jürgen Ligi

Aitäh, austatud juhataja! Austatud kolleegid! Ma saan aru, et vanataat Riigikogu liige pidas vajalikuks väljendada oma närvilisust ja sõimata poliitikast lahkunud peaministrit, aga ma arvan, et see ei ole asi, milleks tulla Riigikogu pulti. Ära enam tule, ära igal teemal sõna võta, ära kõigest räägi ja oma tunnetest ei maksa siin üldse rääkida. Siin on tegemist energiajulgeoleku tagamisega, kus poliitiline otsus on langenud, me Vene gaasist loobume, me lihtsalt taotleme seda ka kõigilt teistelt. Me oleme otsustanud infrastruktuuri investeerida ja kui mõnel vanataadil läheb selle jälgimisega keeruliseks – miks ma seda sõna kasutan, siis loomulikult on see peegel tema enda sõnakasutusest konkurendi suhtes, muidu ma vihkan sellist stigmatiseerimist, aga olgu see siis nii –, siis tasub küsida, mitte käia siin rääkimas, kuidas see kai seal, too kai ja see toru ja see inimene on valesti teinud ja ega täpselt ei tea, aga üldiselt olukord on närviline. Seda loba ei ole siin vaja ajada.

Ma tegelikult olen ka oma fraktsioonis seletanud, et see on praeguseks suhteliselt tehniliseks muutunud küsimus, et kui me tahame siin veel oma seisukohti täpsustada, siis eelkõige tuleks küsida. Ja vanataat muidugi ei küsi, ta käib deklareerimas, ja nii nagu tema erakond samal teemal satub ikka jälle vene huvide otsa, et see kai seal tegelikult on Vene äri, et lugege lehti, saate targemaks. Las inimesed toimetavad. Ma arvan, et energiaminister on praegu vastutav ja oskab neid küsimusi vastata. Elering on see, kes peab läbirääkimisi, ja jäägu see sinna, et igaüks ei pea käima siin tänitamas lihtsalt, see pole mingi erakondlik teema praegu. See on energiajulgeoleku ja ühishuvi teema. Aitäh!

11:55 Aseesimees Hanno Pevkur

Rohkem fraktsioonidel sõnavõtusoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Meil on laual juhtivkomisjoni ettepanek eelnõu 596 esimene lugemine lõpetada. Mul on küsimus härra Kokale, et te andsite mulle küll ühe paberi, aga siin pole allkirja. Härra Kokk, te andsite mulle ühe paberi, aga siin pole allkirja. Fraktsiooni esimehe allkiri on puudu. Selline lugu, et seda oleks vaja. Ja on selline lugu, et teil pole vaheaja võimaluse võtmist ka. Aga aseesimehe allkiri sobiks samuti, kui te leiate aseesimehe, siis ... Teda ka pole. No vot, siis on niisugune lugu, et kahjuks jääb see ettepanek praegu hääletamata. (Hääl saalist.) Jaa, aga aeg läheb edasi, midagi ei ole teha. Head sõbrad, juhtivkomisjoni ettepanek on ... Härra Kokk, mis on see protseduuriline küsimus? Teil ei ole protseduuriline, teil on telefonikõne?

11:56 Aivar Kokk

On, on ikka protseduuriline. Juba allkirja jookseb siiapoole, nii et ma arvan, et ootame selle ühe minuti ära. Ei ole see probleem nüüd nii terav. Võib-olla on teile, vaadake, äkki on teile ikka saadetud läbi interneti ka seesama paber, kus on digiallkirjad.

11:56 Aseesimees Hanno Pevkur

Ma saan aru, et te venitate aega. Ma kuulen, kuidas sammud siiapoole jooksevad.

11:56 Aivar Kokk

Jaa, jooksevad, sammud on kosta. Sellepärast mikrofon ongi sees. Ja näete, tuli allkiri ka, allkiri jõudis õigel ajal nagu alati.

11:56 Aseesimees Hanno Pevkur

Härra allkiri jõudis! Palun järgmine kord ikka natukene kinni pidada sellest ja mitte kasutada protseduurilisi võimalusi selleks, et aega venitada. (Hääl saalist.) Aga teil oli võimalik ka elektrooniliselt see saata, nii et selles mõttes see ette tehtav töö lihtsustab alati meie menetluste läbiviimist. Nii, aga Isamaa fraktsioon on teinud tagasilükkamise ettepaneku ja see on vaja läbi hääletada.

Head kolleegid! Tuletan meelde, et me arutame Vabariigi Valitsuse algatatud maagaasiseaduse, hädaolukorra seaduse ja konkurentsiseaduse muutmise seaduse eelnõu 596 ja hääletusele läheb Isamaa fraktsiooni ettepanek eelnõu tagasi lükata. Seega, panen hääletusele Isamaa fraktsiooni ettepaneku Vabariigi Valitsuse algatatud maagaasiseaduse, hädaolukorra seaduse ja konkurentsiseaduse muutmise seaduse eelnõu numbriga 596 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

12:00 Aseesimees Hanno Pevkur

Tagasilükkamist toetas 25, vastu oli 49, erapooletuid 1. Ettepanek ei leidnud toetust. Seega oleme esimese lugemise lõpetanud. Määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 17. mai kell 17.15.


4. 12:00 Kõrgharidusseaduse muutmise seaduse eelnõu (502 SE) esimene lugemine

12:00 Aseesimees Hanno Pevkur

Liigume edasi meie neljanda päevakorrapunktiga, milleks on Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud kõrgharidusseaduse muutmise seaduse eelnõu (502 SE) esimene lugemine. Palun Riigikogu kõnetooli Jaak Valge.

12:01 Jaak Valge

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Pean algatuseks ütlema, et ega ülikoolimaailmas ei peeta väga lugu nendest teadlastest ja õppejõududest, kes erinevatel konverentsidel ja foorumitel käivad ikka ühte ja sama juttu rääkimas. Ja selles küsimuses on isegi olemas niisugune rahvusvaheline konsensus, see on ühtemoodi ... Jah, halvasti kuulda? Kas nüüd on paremini kuulda? ... et selles küsimuses on isegi olemas selline rahvusvaheline konsensus ja samamoodi on see siis Saksamaal ja Lätis ja ka Eestis, isegi hoolimata sellest, et rahvusvahelistumine ja mobiilsus on meie kõrgharidusseaduses seatud ülikoolide missiooniks tulemusrahastuse kriteeriumiks, mis tähendaks justkui seda, et mida rohkem ringi sõidad, seda tulemuslikum oled, hoolimata sellest sisulisest tööst. Ja sestap on ka minul natukene ebamugav siin nendesamade väidetega esineda, millest ma olen mitmel pool juba korduvalt rääkinud, aga poliitikas on teistmoodi ja ma pean seda tegema. Ja ka sellepärast, et ega mu järeldusi ei ole ju ümber lükatud ja neist edasi ei ole tehtud olulisi järeldusi, ehkki natukene on jää justkui liikuma hakanud.

Nii. Sestap pean algatuseks ikkagi peatuma kõrghariduse õppe üldistel probleemidel. Ja hea kõrgharidusõpe peaks vastama neljale põhitingimusele. Esiteks tagama, et andekatel Eesti noortel ei jääks kõrghariduse saamine rahapuuduse taha kinni. Teiseks peaks kõrgharidusõpe olema kvaliteetne. Ja kolmandaks peaks kõrgharidusõpe tagama noorte ettevalmistuse nendel erialadel ja ulatuses, mida Eesti ühiskond ja riik sel hetkel vajab ja strateegiliselt ka tulevikus vajab. Ja neljandaks peaks kõrgharidusõpe toetama eesti rahvuskultuur ja rahvusriiki. Nendest neljast tingimusest on meil korras enam-vähem esimene ja viimane ehk rahvuskultuuri ja riigi toetamine on üsna käest ära, kuna on toimunud kiire ingliskeelestumine ja osalt on see ingliskeelestumine toimunud ka kvaliteedi arvelt. Osalt tuleb see ingliskeelestumine just inglise keeles õppivate välisüliõpilaste arvukuse kasvust, mis omakorda kasvab välja jälle rahastamise tingimustest. Ja teatavasti inglise keeles õppivate välistudengite jäämine Eesti tööturule on piiratud. Ja teisalt tuleb kvaliteedi langus ka sellest, et inglise keeles õppivad osalt ka Eesti tudengid.

Nii. Nüüd siis kokkuvõtteks nende probleemide puhul, et tegelikult me ju vajame põhjalikku kõrgkoolide või siis ka terve haridussüsteemi reformi. Ma arvan, et kõik inimesed, kes sellesse teemasse on süvenenud, saavad sellest aru, aga kui me seda tehtud ei saa – ja paistab, et ei saa selle valitsuse ajal –, siis katsume vähemalt seda muuta, et kõrgharidusõpe toetaks meie rahvuskultuuri ja riiki nii palju, kui see võimalik on.

Nii. Nüüd edasi tsiteerin positiivselt meie haridus‑ ja teadusministrit, kes väitis siin saalis 18. aprillil niimoodi. "Aga tõesti, varasematel aegadel on olnud ülikoolide rahastamise üks mõõdikutest ülikoolide rahvusvahelistumine ja ka see, kui palju siis välisüliõpilasi ülikoolides on. Ja sellest me tahame loobuda uute halduslepingute sõlmimisel, sellepärast et need kvantitatiivsed eesmärgid on saavutatud. Meil ei ole vaja seda enam kuidagi soodustada. Rahvusvahelistumisel meil on soov loobuda kvantitatiivsetest eesmärkidest ja eesmärk on see, et me vaatame eelkõige mitte kvantiteeti, vaid kvaliteeti, seda, millised üliõpilased Eestisse jõuavad, et need oleksid tõesti väga tugevad üliõpilased, et nad annaksid meie akadeemilisele perele juurde, mitte ei ole raha teenimise võimalus, vaid jah, kvantiteedist tahame liikuda kvaliteedi suunas." Nii ja nüüd see on tegelikult täpipealt või suures ulatuses seesama, mida siis ka selle käesoleva eelnõuga taotletakse.

Ja nüüd ma lähen eelnõu juurde. Ma teen siin kolleeg Signe Kivi ülesande natukene kergemaks, ma refereerin valitsuse hinnangu kommentaare ja siis vastan neile. Kõigepealt siis eelnõus on kõrgharidusseadust muudetud niimoodi, et ülikooli missioon on edendada teadust ja kultuuri ja elukestvat õpet, osutada ühiskonnale vajalikke õppe‑, teadus‑ ja loometegevusel põhinevaid teenuseid ning toetada üliõpilastest vastutustundlike ja algatusvõimeliste kodanike kujunemist. Ning ülikoolid peaksid teadus-, arendus‑ ja loometegevusega toetama ühiskonna arengut ja rahvuskultuuri püsimist. Eemaldatud on siin siit kohast see, et ülikoolide missiooniks on rahvusvahelistumise toetamine, ja argumendiks on see, et tegemist ei ole eesmärgiga. Missioon peaks ikkagi sisaldama eesmärki. Tegemist on vahendiga ja missioonis ei ole mitte mingit põhjust, et missiooni sisse kirjutada vahend. Vahend ei saa olla ülikooli missiooni osa.

Nüüd valitsuse arvamuses selle eelnõu kohta väidetakse, et eemaldades ülikoolide missioonist rahvusvahelistumise, anname märku, et rahvusvahelistumine ei ole oluline ja sellesse ei peaks panustama. Selle tagajärjel isoleeriksid Eesti kõrgkoolid end ülejäänud Euroopa kõrgharidusruumist, mis seaks takistusi Eesti mõjukuse kasvule rahvusvahelises teadmusringluses ja võrgustikes ning võimalustele uutes algatustes osalemisele, muutudes selgeks arengu pidurdajaks. No ma vastan, et ei anna märku. Teadus on oma olemuselt rahvusvaheline. Noh, te ei tea mitte mingit teist teadust. Teadus on oma olemuselt rahvusvaheline ja millalgi 1990. aastate alguses võib-olla, kui meie õppejõud ülikoolides inglise keelt ei osanud, võib-olla see oli toona siis mingil moel asjakohane. Praegu aga annab see säte selgelt märku, et missioon on muutuda rahvusvahelisemaks, et peame kogu aeg muutuma rahvusvahelisemaks, see aga justkui määratleb meid nagu koloniaalmaana või teadusprovintsiga ja isoleerumisega pole siin küll mitte mingit, vähimatki pistmist.

Nii. Edasi on eelnõus muudetud kõrgharidusseaduse sätet, millega määratletakse tulemusrahastuse kriteeriumid ja on sõnastatud see nii, et tulemusrahastamisel võetakse arvesse kõrgkooli seniste kohustuste täitmist ja õppekvaliteedi näitajaid. Ja eemaldatud on see, et arvesse võetakse rahvusvahelise mobiilsuse näitajaid. Noh, rahvusvaheline mobiilsus on jälle tegelikult ju vahend, mis praegu selles kõrgharidusseaduses on seatud eesmärgiga ehk kvaliteediga ühele pulgale, et mobiilsus on sama tähtis kui kvaliteet. Ja ma ütlen niimoodi, et kui tulemusrahastus tõukub vahendist, vaat ega siis ülikoolid ju keskenduvadki vahendile. Ülikoolides on pragmaatilised inimesed, kes peavad oma õppeasutusele tagama vastava riigi rahastuse ja kui riigi rahastus sõltub sellest, kui palju mobiilsust edendatakse ülikoolides, et siis seda edendataksegi, nii ongi.

Nii. Ja valitsuse arvamus, väidetakse, et tulemusnäitajad ja nende arvestamise alused lähtuvad haridusvaldkonna strateegilistest eesmärkidest. Lühiajalise õpirände motiveerimise kõrgkooli jaoks soodustab Eesti gümnaasiumilõpetaja valikut Eesti kõrgkooli kasuks, sest rahvusvahelist õpikogemust on võimalik omandada õpingute jooksul. See on valitsuse arvamus. Vastan, et nüüd selle hinnangu puhul on märgiline, et seadusmuudatuse hindamisel viidatakse just arengukavale, mida Riigikogus meil ei hääletatudki, eksju. See tähendab, et arengukava tegid ametnikud, ja kui nüüd seadusloome juures viidatakse ka arengukavale kui argumendile, siis tähendab see, et ka seadusloomet juhivad tegelikult ametnikud.

Aga sisust. Üldreeglina tähendab välismaal olemine ülikooli hilisemat lõpetamist ja selle mõju kvaliteedile ei pruugi olla ikkagi nullist kõrgem. Noh, ütleme nii, et kui ta isegi on nullist kõrgem, siis ei pruugi see hinna ja kvaliteedi suhe olla küll kaugeltki proportsioonis. Vähemalt Tartu Ülikoolist käiakse oma välissemestrit reeglina veetmas ülikoolides, mille tase on Tartu Ülikoolist madalam – madalam, nõrgem. Aga see võib-olla ei ole ka põhiline. Põhiline on see, et tulemusrahastamisel ei ole vaja võtta arvesse näitajat, mis pole seoses õppekvaliteediga, ei ole seoses, ja mis suunab kulutama ülikoole maksumaksja raha, mida ju niigi puudu on. Ja siin on isegi selline paradoks, et vaadake, selleks, et ülikoolid saaksid tulemusrahastamisega rohkem maksumaksja raha, selleks peavad nad ise seda rohkem kulutama.

Edasi siis eelnõu kohaselt kirjutatakse kõrgharidusseaduse § 3 lõikesse 3 sisse, et võõrkeelsetel õppekavadel õppivate üliõpilaste osakaal ei tohi avalik-õiguslikes kõrgkoolides ja riigi rakenduskõrgkoolides ulatuda esimesel õppeastmel üle 10%, teisel õppeastmel üle 20% ja kolmandal õppeastmel üle 30% vastava õppeastme üliõpilaste arvust. Niisiis, eks ole, 10%, 20% ja 30%. Ja praegu on need proportsioonid 8%, 26% ja 35%. 35% on doktoriõppekava puhul, kui doktoriõppes arvata eestikeelseteks õppekavadeks ka need kakskeelsed õppekavad. Kui aga mitte, siis on ainult 20% praegu. Niisiis jah, ainult 20% õpib puht eestikeelsetel õppekavadel praegu doktoriõppes. Niisiis, kui nüüd võrrelda neid kehtivaid või mitte kehtivaid, vaid praeguseid proportsioone sellega, mis on eelnõus seatud, siis bakalaureuse tasemel jääb sisuliselt sama proportsioon või isegi natukene ruumi vajadusel ingliskeelset õpet suurendada. Magistritasemel tuleks pisut ingliskeelset õpet vähendada ja doktoritasemel tuleks rohkem vähendada. Eelnõus on sätestatud ka üleminekuajad ja doktoriõppes on need aastani 2025–2026. Ja siinkohal ma toonitan veel seda, et viimase 15 aasta jooksul on olnud tegemist väga kiire ingliskeelestumisega ja selle eelnõu vastuvõtmise korral jääks magistri‑ ja doktoriõppes see proportsioon, mis meil oli aastatel 2015–2016.

Nii. Valitsuse arvamuses siinkohal toonitatakse, et doktoriõppekavade puhul ongi enamasti õppekeelena määratud eesti ja inglise keel. See on ja see on määratud, need on need kakskeelsed õppekavad ja 55% nendest on kakskeelsed, aga reaalsuses toimub õpe suuresti ja enamjaolt inglise keeles. Doktoriõppes – see on valitsuse arvamus –  on mitme õppekeele lubamine vältimatu, et doktoriõpe vastaks kokkulepitud kvaliteedikriteeriumitele. Ja edasi valitsuse arvamuses öeldakse, et doktoriõppes moodustab iseseisev teadus-, arendus‑ ja loometegevus vähemalt 70% õppekava mahust ning doktoriõpe lõpeb doktoritöö kaitsmisega. Kui doktoritöö valmib teaduspublikatsioonide põhjal, siis see eeldab kolme teaduspublikatsiooni, mis on avaldatud eelretsenseeritavas eriala juhtivas teadusajakirjas. Ja üldjuhul tähendab see ingliskeelseid artikleid, väidetakse valitsuse hinnangus, mis toob kaasa ka doktoritöö koostamise inglise keeles. Ja selles hinnangus leitakse, et parem on seada kvalitatiivsed eesmärgid ja need halduslepingutes kokku leppida.

Nii. Mina omalt poolt siis vastan, et mitu õppekeelt on nii ehk nii lubatud, sest esiteks loetakse haridus keeleseaduse järgi omandatuks eesti keeles, kui vähemalt 60% õppetööst toimub eesti keeles. 60%! Lisaks doktoriõppes nüüd selle eelnõu kohaselt 30% jääb ju nii ehk nii-öelda mitte-eestikeelseks õppeks. Ja nüüd võite minuga koos arvutada, kui tahate, et doktoriõppe puhul kokkuvõttes oleks meil siis 30% täisingliskeelset doktoriõpet, pluss sellest järele jäänud 70%‑st võib toimuda 60% või 60% peab toimuma eesti keeles ja kuni 40% inglise keeles või teistes keeltes. Kui kõik need arvud kokku arvestada, siis doktoriõppes saab 58% toimuda inglise või mõnes muus keeles. Nii et siin ei ole mitte midagi üliranget või sellist publikatsioonides publitseerimisele selliselt piiravalt mõjuvat. Ja tegelikult ka ega see teaduspublikatsioonide keel ei puutu asja, isegi kui nende osakaal doktoriõppe mahus oleks kõrgem, saab neid ikka inglise keeles kirjutada. Aga siinkohal ma ütlen veel, et ega see ingliskeelsete artiklite tase ei pruugi olla sugugi kõrgem kui eestikeelsete oma ja humanitaar‑ ja sotsiaalteadustes on väga tihti – väga tihti, toonitan – madalam. Mul on oma isiklik näide, ma olen nimelt ka ühe ingliskeelse kõrge reitinguga välisajakirja kolleegiumi liige ja tase on seal kindlasti madalam kui Ajaloolise Ajakirja või Tuna oma, nende Eesti ajalooajakirjade oma.

Edasi, inglise keeles õppimine ei taga head artiklite keelt. Võib juhtuda hoopis vastupidi, näiteks keeleteadlane, tippajakirja retsensent Indrek Park seda kinnitab, et see on vastupidi. Kui ei osata hästi eesti emakeelt, siis ei suudeta ennast ka võõrkeeles hästi väljendada. Ja heast emakeelest tõlgitud ingliskeelsed artiklid on palju-palju paremad kui selles globish'is kirjutatud, eks ole, ise kirjutatud ingliskeelsed artiklid.

Ja nüüd lõpetuseks ütleksin, et Riigikogu eesti keele õppe arengu probleemkomisjon pöördus nädal tagasi haridus‑ ja teadusministri poole tegelikult täiesti samasisuliste ettepanekutega nagu selles eelnõus. No natukene on nad teistmoodi või mõnes nüansis. See, ütleme, on täiesti loogiline, et selline pöördumine tuli, sest oleks äärmiselt imelik, kui me teeme tegelikult siin meeleheitlikke jõupingutusi, et viia eesti keel alus‑, põhi‑ ja gümnaasiumiharidusse ja samal ajal siis loobume eesti keelest kõrghariduses. Ja küllap te olete nõus, et see on nonsenss. Seega on loogiline, et ka Riigikogu kultuurikomisjon tegi ettepaneku selle eelnõu esimene lugemine lõpetada. Tõepoolest, need vananenud sätted tuleb eemaldada ja seada ka võõrkeelsele õppele lagi. Ja ega ma ei ole üldse sellel arvamusel, et seda eelnõu ei saaks parandada, noh, võib-olla vajavad need proportsioonid pärast läbirääkimist mõnevõrra mingit muutmist, aga seda kõike saab arutada ja teha parandusettepanekuid. Ja palun seda eelnõu toetada. Aitäh!

12:19 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Läheme küsimuste juurde. Priit Sibul, palun!

12:19 Priit Sibul

Aitäh, istungi juhataja! Hea ettekandja! Kavatsen seda toetada, nii nagu te palusite. Olulises osas on mõistlik. Ainult üks nüanss, mida ma lõpuni mõista ega suutnud siit ka leida, kõige muuga on palju lihtsam nõustuda, aga küsimus on selles, et esimeses lõigus, § 3 lõige 3, selle lõike teine osa, kus te peate mõistlikuks, et võõrkeelsetel õppekavadel üliõpilaste arv, osakaal oleks paigas, seal 8%, teisel astmel 20% ja kolmandal õppeastmel 30%. Miks te seda üliõpilaste arvu reguleerimist peate vajalikuks? Ma ütlen, kõike muud ma mõistan palju lihtsamalt. Kust või mis põhjusel need numbrid tulid ja kas nendel numbritel on konkreetselt mingi arusaam või see on teie, algatajate hinnang?

12:20 Jaak Valge

Eks ma seda osakaalude reguleerimist pean selleks vajalikuks, et seada ingliskeelestumisele teatav lagi ja teatav garantii, et meil ei jätku see kiire ingliskeelestumine, mis siiamaani on toimunud. Ma tõepoolest pean tunnustama seda ka, jah, nagu ma selle tsitaadiga juba väljendasin, et ka meie haridus- ja teadusminister on aru saanud sellest, et selline kvantiteedile tuginemine ei vii meid edasi.

Nüüd, te küsisite, kustkohast need osakaalud on tulnud. Ma vaatasin seda dünaamikat, mis on ingliskeelestumisega toimunud viimasel 15 aastal ja siis arvestasin selle järgi, kuidas see praegune seis on ja kui ruttu on võimalik, ütleme, olukorda muuta ning kus koha peal oleks vaja muuta ja kus koha peal ei oleks vaja muuta. Lähtudes sellest praegusest seisust sai need osakaalud seatud. Aga nagu ma enne ka ütlesin, ma ei arva sugugi, et need peavad just nimelt sellisena olema. See on läbirääkimiste küsimus.

12:21 Aseesimees Martin Helme

Anti Poolamets, palun!

12:21 Anti Poolamets

Aitäh, juhataja! Hea ettekandja! Elu on näidanud, et nii nagu kahaneb meie riigi iseseisvus ja seda lahustatakse ja lahustatakse, toimub see ka muudes eluvaldkondades, nii et kõrgharidus pole mingil moel erinev. Toimub lausa enese koloniseerimise laadne protsess. Nüüd küsin lugupeetud esinejalt võrdlust, et millistes Euroopa riikides on saadud hakkama ka väiksema arvu tudengitega. Eriti selles valguses, et Suurbritannias käies olen näinud lihtsalt Aafrika ülikoole Suurbritannia pinnal, millega nad teenivad raha, arvatavasti neist jäävad ka väga paljud Inglismaale. Kas meil selline eesmärk võiks ka olla? Ütleme, nendele enesekoloniseerijatele eesmärgiks.

12:22 Jaak Valge

Aitäh! Eks see on üle maailma ju äärmiselt, väga-väga erinev ja ka ülikoolide kaupa erinev. Noh, ma ei tea, kui ma nüüd toon näite Eesti ülikoolidest, kui mul õigesti meelde jäi, siis Tallinna Ülikoolis on välisüliõpilaste osakaal 19% ja ta on maailma ülikoolide edetabelis kusagil allapoole tuhandendat, eks ju. Aga Helsingi ülikoolis on välistudengite osakaal 6% ja ta oli viimaste andmete järgi 103. kohal. Aga põhimõte, ütleme nii, tahan sellega väljendada seda, et välistudengite osakaal ei seostu ülikooli tasemega. See on erinevates ülikoolides väga erinev. Sinu küsimuse teise poole kohta mina ütleksin niimoodi, et tegelikult ega selle eelnõuga me iseenesest ei üritagi välisüliõpilaste osakaalu asja eest teist taga piirata, vaid küsimus on selles, et piirata inglise keeles õppivate tudengite osakaalu. Ja mis võiks olla parem, kui üks andekas välisüliõpilane tuleb Eestisse, õpib stuudiumi vältel eesti keele ära ja jääb hästi lõimununa peale stuudiumi Eestisse tööle. Aga praegune korraldus seda ei taga, on väga kaugel sellest.

12:24 Aseesimees Martin Helme

Riho Breivel, palun!

12:24 Riho Breivel

Lugupeetud juhataja! Hea Jaak! Mul on selline tunne, et meie kõrgharidustaseme, kuidas öelda, niimoodi planeerimisel on kahvel sisse tekkinud ja nimelt sellest, et kui me vaatame hariduse arengukava, siis me näeme ette, et 2035. aastaks peab olema 50% 30–34-aastaseid kõrgema haridusega, kuid kui vaatame jällegi edasi meie kõrgharidusega inimeste võimekust, siis näeme, et meil on ülekvalifitseeritud kogu see protsess, sest kuni 40% kõrgharidusega lõpetanutest ütleb, et nende tase ei vasta nendele võimekustele, mis töökohal nõutakse. Kuidas me üldse sellest protsessist välja tuleme, et see, kes lõpetab kõrgkooli, oleks ka ikkagi kvalifitseeritud ja saaks ka vastavat tasu.

12:25 Jaak Valge

Jah, aitäh! Raske oleks nagu selle analüüsiga mitte nõustuda. Ma küll ei mäleta, et kas need ... Ju need protsendid sellised olid, nagu sa ütlesid. Kuidas me sellest välja tuleme? Nagu öeldud, et see on üks meie kõrgharidusõppe defektidest ja ega siin muud moodi ei saa, et kui tegelikult terve süsteem vajab korralikku reformi, korralikku analüüsi kõigepealt ja siis tuleb vaadata, kuidas seda reformida. See on nüüd natuke teine teema, millest ma ka tegelikult hea meelega võiksin rääkida, aga võib-olla ma siis praegu siin sellel teemal ei jätka. Meil on tegelikult reformi vaja.

12:26 Aseesimees Martin Helme

Peeter Ernits, palun!

12:26 Peeter Ernits

Hea juhataja! Hea Jaak! Jah, nende numbrite üle võib vaielda ja võib-olla ei peakski neid siin olema sellisel kujul, aga samas jälle mingi orientiir peaks olema. Nüüd, ja kui selle bakalaureusega ei ole probleemi, no magistriga tuleks pluss kuus või miinus kuus ja doktoril 30. Aga kas see tempo, et kui eesmärk on 2025/2026. õppeaasta – sinna ei ole palju maad –, maastikku tundes, on see reaalne või mida peaks sellisel juhul tegema? Reaalne ta kindlasti on. Aga mida see tähendab?

12:27 Jaak Valge

See tähendab seda, et kui need sätted on sisse viidud, siis ülikoolid säilitavad ... Ülikoolid on autonoomsed oma olemuselt. Tegelikult riik sätestab nendele siis n-ö raamid, kus sees nad autonoomsed on. Halduslepingutega saab neid osakaalusid veel edaspidi korraldada. Ja ülikoolid ise otsustavad, kuidas ja kus koha peal nad midagi vähendavad, kus koha peal midagi suurendavad. Need protsendid on üle-eestilised. See ei tähenda seda, et mõnes ülikoolis ei võiks olla natukene teistmoodi osakaalud.

12:28 Aseesimees Martin Helme

Rene Kokk, palun!

12:28 Rene Kokk

Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Kas sa võiksid tuua mõne näite meie naabritest, kus praegu on kõige paremini reguleeritud siis oma emakeeles kõrghariduse andmine? Kas meil on kuskilt eeskuju võtta või oleme teerajajad ikkagi, et väärtustada ja hoida oma emakeeles kõrghariduse andmist?

12:28 Jaak Valge

Jah, aitäh! Eks need, nagu juba enne korra vastasin, et ega need regulatsioonid on eri riikides väga erinevad ja ilmselgelt on siis väikeriikides, kus emakeel ja rahvuskultuur on suuremas ohus, et väikeriikides, kaasa arvatud meil on sellised regulatsioonid rohkem vajalikud. Ütleme, et ühe paradoksina ma võiksin siis tuua selle näite, et näiteks, ütleme, Taani ülikoolides, mida on meile toodud nagu eeskujuks ja väidetud, et siis meie üliõpilased võivad minna, et kui meil ei ole piisavalt head tingimused, siis Taani ülikoolidesse õppima. Loomulikult nad võivad minna, aga Taani ülikoolides on bakalaureuseõppes peaaegu täielikult taanikeelne õpe.

12:29 Aseesimees Martin Helme

Merry Aart, palun!

12:29 Merry Aart

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Riigikontrolli auditi "Kõrgharidusreform ja tööjõuvajadused" järeldus oli, et üliõpilaste erialavalikud on liikunud ühiskonna tööjõu vajadustele pigem vastupidises suunas. Kõrgharidus on meil üsna teoreetiline, ei anna väga kokkupuuteid praktilise eluga, mis on töökohal, töötööettevõtja jaoks oluline. Hiljem tulevad kogemused. Aga kutseharidus seevastu on suunatud praktilistele oskustele ja see annab lisaks teoreetilisi teadmisi. Kui nüüd tööjõuvajadusest lähtuvalt natukene mõelda – see võib-olla ei ole otseselt selle seadusega seotud, aga ma siiski küsiksin –, milline on meie kutsehariduse seis meie haridusmaastikul? Kuidas seda hinnata?

12:30 Jaak Valge

Jah, see on selles mõttes täpne küsimus, et me ei peaks vaatama seda kõrgharidusõpet niimoodi kitsalt ainult tunneli sees, vaid me peaksime tegelikult vaatama ikkagi Eesti haridusmaastikku tervikuna. Kui me seda tervikuna teeme, siis meil on küll, on nendest OSKA raportitest näha, et tegelikult meie tööturg tulevikus hoopis rohkem januneb ametikooli ja kutseharidusega lõpetanuid, seda tööturg vajab rohkem. Ja tegelikult see osakaal, mis on nüüd läinud haridusvaldkonna arengukavasse, see protsent, kui suur peab olema kõrgharitute osakaal, eks see on ka lakke vaadates sinna kirjutatud. Sellele mingit selget analüüsi ei ole eelnenud, et miks see protsent just selline peaks olema. Jah, ja siis vastan, nagu juba mõnele eelküsijale olen vastanud, et tegelikult meie kõrgharidusõpe vajab suurt reformi.

12:32 Aseesimees Martin Helme

Paul Puustusmaa, palun!

12:32 Paul Puustusmaa

Suur aitäh, hea juhataja! Austatud ettekandja, hea Jaak! Räägime natuke teaduskeelest. No meil ju põhiseaduse preambula kohaselt on meie riigi eesmärgiks eesti keele ja kultuuri säilimine ja teaduskeel on selle osa ja loomulikult teaduskeel on teadusega lahutamatult seotud ja meie riik, mis on kohutavalt bürokraatlik tänu Euroopa Liidule, meie riik produtseerib meeletul hulgal erinevaid keeledokumentatsiooni ja kavasid. Meil on olemas Eesti Keelestrateegia 2018 –2027, meil on olemas eesti keele arengukava 2021–2035. Ja üks punkt nendes arengukavades on sees selline, mis ütleb, et eesti keele toimimine peab olema tagatud teaduskeelena eesti ja inglise keele tasakaalustatuse läbi. Nii, teaduskeel ja tasakaalustatus. Kas sa oled aru saanud, mis on hetkel meie riigikeelestrateegias see tasakaalustatus teaduskeeles? 

12:33 Jaak Valge

Jah, aitäh! Siin oli, selles küsimuses peitus väga täpne olukorra kirjeldus ja ma pean vastama, et kahjuks ma millegi nii täpsega sel puhul enam vastata ei saa. Pean vastama, et ma ei ole aru saanud, et missugune see tasakaalupunkt peaks olema, et tõepoolest, et kui neid kusagil mingeid osakaalusid ei ole ja kusagil edaspidi midagi määratletud ei ole, siis on see ju tühi väide.

12:33 Aseesimees Martin Helme

Heiki Hepner, palun!

12:33 Heiki Hepner

Suur tänu, hea istungi juhataja, austatud ettekandja! Iseenesest eelnõu väga sümpaatne, aga ma küsiks nende protsentide kohta, mis meil siin on ikka läbi jooksnud juba korduvalt. Täpselt need 8, 20 ja 30 ja seal selline huvitav lähenemine, et eestikeelseks loetakse siis, kui on 60 protsenti eesti keeles ja kui nüüd need arvutused tegelikult teha õppeainete lõikes, siis oleks ta nii, et doktoris oleks ta vist 42 protsenti, magistris 48 ja bakalaureuses 55 protsenti. Sest me võtame sellest baasist. Kas see tegelikult ei ole natukene liiga madalale see latt lastud ehk see tähendab, pigem me peaksime rohkem eesti keelele mõtlema?

12:34 Jaak Valge

Noh, see on, see on sümpaatne küsimus. Tavaliselt küsitakse ju seda, et miks need latid üleüldse ja et see kuidagi survestab või piirab midagi, see on sümpaatne. Aga eks me peame mingil moel lähtuma sellest olemasolevast olukorrast, et väga suuri murranguid ei toimu ja mingeid väga suuri kohustusi ülikoolidele järsult ei panda. Aga nii nagu ma ka ütlesin teie fraktsioonikaaslasele, et tegelikult kindlasti on need osakaalud läbirääkimiste objekt ja äärmiselt sümpaatne oleks, kui teie fraktsiooni esindaja kultuurikomisjonis survestaks neid osakaalusid veel rohkem eesti keele kasuks.

12:35 Aseesimees Martin Helme

Margit Sutrop, palun!

12:35 Margit Sutrop

Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud esitaja, eelnõu esitaja, hea kolleeg kultuurikomisjonist! Mul on üks küsimus selle kohta, et seletuskirjas ütlete te oma eelnõu juurde, et kiire ingliskeelestumine on toonud kaasa kõrghariduse kvaliteedi languse. Ma küsiksin, millel see väide põhineb. Kas on olemas mingid uuringud? Missugused aktid seda näitavad? Kui vaadata ülikoolide paiknemist näiteks rahvusvahelistes edetabelites, siis see on ainult paranenud, meie ülikoolid on rahvusvaheliselt akrediteeritud. Aga mis näitab seda kvaliteedi langust ja kuidas te teate, et kvaliteedi langus on just ingliskeelestumise tõttu toimunud, mitte näiteks rahastamise probleemide tõttu?

12:36 Jaak Valge

Jah, aitäh! Ega reaalses maailmas tõepoolest ei ole need põhjuslikud seosed sellised, et üks põhjus mõjutab tulemust, teist sajaprotsendiliselt. Aga see, millel minu väide põhineb – ja ma arvan, et selleks tegelikult võib-olla ei olegi väga suuri uuringuid vaja –, on see, et lihtsalt emakeeles õppimine annab kõige parema kvaliteedi. Ja kindlasti see, kui emakeeles õppijate osakaal jääb vähemaks, siis see iseenesest tähendab ka kvaliteedi langust. Ja samamoodi siis, kui me hindame – nagu te teate, lugupeetud kolleeg, siis meil ju tegelikult ülikoolide õppekvaliteeti pole ju üldse hinnatud. Seda saab hinnata kaudsete parameetrite järgi, näiteks selle järgi, kui suur on kõrghariduse palgaboonus. Nii, ja nüüd, kui me seda näitajat vaatame, siis Eesti kõrghariduse palgaboonus on pidevalt langenud, võrreldes teiste Euroopa riikidega. Ta on praegu kusagil tagantpoolt viies Euroopa riikidest, on allapoole kukkunud. Ja ilmselgelt on siis üks osa selles ka see, et need välisüliõpilased, kes Eestis inglise keeles õppivad ning pärast jäävad Eesti tööjõuturule ja kuna nad ei oska eesti keelt, siis nende palgaboonus on väiksem kui nendel, kes oskavad eesti keelt. Ja kui välisüliõpilaste osakaal on suurenenud, siis on ka palgaboonus tervikuna vähenenud ja põhimõtteliselt suures plaanis tähendab see ka kvaliteedi langust. Loomulikult see põhjuslik seos ei ole sedavõrd otsene. Tänan osunduse eest!

12:38 Aseesimees Martin Helme

Peeter Ernits, palun!

12:38 Peeter Ernits

Hea juhataja! Hea ettekandja! Võtame nüüd, vaatame niimoodi, et kui midagi ei liigutaks, noh, seda eelnõu ei menetletaks, visatakse prügikasti ja nii edasi ega üldse seda valdkonda ei reguleeritaks. Kui praegu vaadata, seitsme aastaga on bakal 94%-lt 92%-le, magistriga 87%-lt 74%-le ja doktoril 82%-lt 20%-le eesti keel. Milline võiks olla näiteks järgmise seitsme aasta jooksul? Nagu ma aru saan, bakal jääks enam-vähem 90 peale ja magistril 61 peale, aga doktoriõpe peaks olema juba mõne aasta pärast täielikult ingliskeelne. Või ei saa ma õigesti aru? Milline see prognoos oleks, kui läheks nii, nagu läheb? Jättes kõik ülikoolide suveräänsuse ja kõige muu ...

12:39 Jaak Valge

Jah, aitäh, et kõigepealt ma täpsustan seda, et see doktoriõppe 20% tähendab, et 20% on puhtalt eesti keeles, peale selle on 55% eesti- ja ingliskeelsed õppekavad, kus on domineerivalt inglise keel. Aga see põhiküsimus on see, jah, mis siis saab edasi, juhul kui me siin seda emakeele kasutusala kukkumisel lage või põrandat ette ei pane. Eks see sõltub suuresti ka nendest halduslepingutest, mida Haridus- ja Teadusministeeriumi ülikoolidega sõlmib. Tõesti, on positiivne, et praegu on nendes halduslepingutes juba tehtud taolisi muudatusi, mis mõnel määral ingliskeelestumise peatavad. Aga esiteks, need ei ole piisavad, ja teiseks, halduslepingud sõlmib siiski täitevvõim ja täitevvõim reguleerib selle kaudu ülikoolide keelekasutust. Kui aga selle saaks seadusesse raiutud, siis me võiksime olla märksa kindlamalt selles, et meie emakeele staatus on tagatud.

12:40 Aseesimees Martin Helme

Me peame tegema ära vahepeal istungi pikendamise hääletuse. Meile on tulnud Reformierakonna fraktsioonist ettepanek tänast täiskogu istungit pikendada kuni päevakorra ammendumiseni, kuid mitte kauem kui kella 14-ni. Ja ma ei jõua kõiki küsimusi ära võtta, enne kui istung läbi saab, nii et teeme saalikutsungi ja teeme hääletuse.

Head kolleegid, Eesti Reformierakonna fraktsioon on teinud ettepaneku tänast täiskogu istungit pikendada kuni päevakorra ammendumiseni, kuid mitte kauem kui kella 14-ni. Palun võta istungi pikendamise osas seisukoht ja hääletada!

12:43 Aseesimees Martin Helme

Istungi pikendamist pooldab 37 saadikut, vastu on 13. Istung kestab täna kella kaheni.

Jätkame küsimustega. Helle-Moonika Helme, palun!

12:44 Helle-Moonika Helme

Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Me teame, et välisüliõpilaste kasvanud osa ja inglisekeelestumine on kindlasti aidanud täita meie ülikoolide rahakotti, aidanud neil teenida üldse elus püsimiseks väga vajalikku omatulu. Aga kuidas sinu hinnangul, kas välisüliõpilaste kasvanud osakaal ja ingliskeelestumine on aidanud ka meie kõrghariduse sisukust tõsta, et äkki sa avaksid natuke ka seda külge?

12:44 Jaak Valge

Aitäh! See on kindlasti jälle asjakohane küsimus. Minu väide on see, et ta akadeemilist sisukust tõsta ei ole aidanud, sellepärast et välisüliõpilased võetakse vastu ilma sisulise konkursita. Ei ole mitte mingit alust arvata, et keskmine välisüliõpilaste tase oleks kõrgem kui keskmine Eesti üliõpilaste tase. Aga teisalt on mul jälle hea meel märkida, et ka haridus- ja teadusministri poolt kavandatavates halduslepingutes on suund just välisüliõpilaste kvaliteedi peale. Ja veel märgiksin seda ka, et suur osa või ütleme, et üks osa välisüliõpilasi, kes küll õppemaksu tasub, aga see õppemaks tegelikult ikkagi ei kata seda kulu ära, mida maksumaksja teeb ühe üliõpilase õppekoha selliseks ... ühe üliõpilase õppekoha jaoks. Tegelikult on sellise mudeliga nagu see praegu toimub, välisüliõpilaste õpetamine, et see ei ole mingil moel Eesti maksumaksjale kasulik ja ei tõsta ka Eesti ülikoolide kvaliteeti.

12:46 Aseesimees Martin Helme

Urmas Reitelmann, palun!

12:46 Urmas Reitelmann

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Te siin viitasite võimalusele, et mõni doktoriõppe läbinud inimene, kes ka sooviks Eestisse jääda, kuid ei ole tööturul piisavalt hea eesti keele oskamatuse tõttu. Siis ma tahaksin teada, kas Eesti ülikoolidel on motivatsiooni üldse välisüliõpilastele eesti keelt õpetada ja kas seda tehakse. Kus ja millises mahus?

12:46 Jaak Valge

Aitäh! Kõigepealt seda, et võib-olla on nende doktoriõppe lõpetanute jäämine Eesti tööjõuturule, need näitajad ei ole kõige halvemad. Nemad on siis ikkagi kõrge vaimse võimekusega inimesed, kes tihtipeale jäävad ka akadeemilisse sfääri. Ja nad tihtipeale õpivad ise eesti keele ära. Ma võin oma ühe doktorandi pealt seda täiesti üheselt tööta. Ja ülikoolid pakuvad küll nendele teatavat eesti keele õpet – küsimus on eelkõige bakalaureuse taseme ja magistritaseme üliõpilastes –, aga see kindlasti ei ole piisav. Ja ülikoolid ei ole selleks piisavalt motiveeritud, kuna nende tulemusrahastus ei sõltu sellest. Tulemusrahastus sõltub hoopis teistest asjadest, nagu enne märgitud. Kindlasti saab seda olukorda jälle halduslepingutega parandada, aga kõige kindlam on seda teha läbi seaduse.

12:48 Aseesimees Martin Helme

Aivar Kokk, palun!

12:48 Aivar Kokk

Aitäh! Nagu me teame, tänu Isamaale on Eestis eestikeelne kõrgharidus tasuta. On võimalik minna kahte teed: üks on Soome tee, kus on riigi poolt paremini rahastatud tasuta kõrgharidus, ja teine tee on Holland, kus on ka väike kõrghariduse maks. Aga tänaste arutelude juures on minu arvates jäetud üks oluline teema välja. Tegelikult iga tudeng, kes Eestis on, ka välistudengid, jätab iga päev siia raha, nii üüriturule kui ka poodidesse, söögikohtadesse ja nii edasi. Kui seda eelnõu tegite, kas te seda nurka ka vaatasite või mitte?

12:49 Jaak Valge

Ma ei proovinud seda analüüsida, aga see osundus on oluline. Aga ma siis täiendaksin seda, et ta jätab siia üüriturule ja kauplustesse küll oma raha, aga ta tarvitab ka meie sotsiaalteenuseid. Ja tihtipeale on tal ka pereliikmed, kes siis, ütleme nii, ei käi tööl ja tarvitavad ainult sotsiaalteenuseid. Ma ei tea, kas see on tegelikult nullsumma või mitte, kui me arvestame seda ka nende välistudengite koolitamine on igal juhul Eesti maksumaksjale kallim sellest, kui suure õppemaksu nad maksavad. Ma ei tea seda, kas tulemus on null või mitte. Aga ütleme, et võib-olla see küsimus taandub natukene naguniisugusele laiemale küsimusele, et kas Eesti rahvaarv iseenesest on a priori alati kasulik. Vastus on, et ei ole. Vaadake, Island on, eks ole, kordi ja kordi Eestist väiksema rahvaarvuga, aga suudab väga hästi oma rahvuskultuuri säilitada ja on erakordselt jõukas riik. Tegelikult ka meie majanduslik hakkama saamine sõltub osaliselt rahvaarvust, aga sõltub eelkõige sellest, missugune on tööealiste ja ülalpeetavate proportsioon, eks. Sellega ma kuidagi ei taha väita, et Eestis sündimuse suurendamine ei peaks olema üks väga oluline eesmärk.

12:50 Aseesimees Martin Helme

Paul Puustusmaa palun!

12:50 Paul Puustusmaa

Suur tänu! Tallinna Ülikooli professor Daniele Monticelli on öelnud, et ingliskeelse teaduse tegemine on noorteadlaste jaoks vältimatu. Ja ta on märkinud veel, et rahvusteaduse mõiste on tema sõnul väga ebaõnnestunud, et teadus on teadus ja seda tuleb teha nii, et oleks arusaadav, sõltumata, mis keeles seda tehakse. Tallinna Ülikooli teaduskeelekeskuse juht Peep Nemvalts on samal kostnud, küsimusena, kas siis Eesti rahvusmõtet tuleks mõelda inglise või eesti keeles. Kuidas sina praegu kommenteeriksid nüüd, kuus aastat hiljem, aastal 2022, kas rahvusmõtet tuleks mõelda inglise või eesti keeles?

12:51 Jaak Valge

Keel on mõtlemise instrument ja ilmselgelt on emakeel kõige kvaliteetsem mõtlemise instrument. Siin on ilmselt see vastus olemas: me saame parema rahvusmõtte, kui me mõtleme eesti keeles.

12:51 Aseesimees Martin Helme

Helle-Moonika Helme, palun!

12:51 Helle-Moonika Helme

Aitäh veel kord, hea eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Ma kõigepealt remargi korras Isamaale ütleks, et eestikeelne kõrgharidus ei ole Eestis mitte tänu Isamaale, vaid ikka siiamaani veel tänu Eesti rahvale, kes meil ikkagi kõikidest ponnistustest. Aga tõepoolest, rahvusvahelistumine ei saa olla ühelegi ülikoolile missioon ega eesmärk, et heal juhul saab see olla vahend või äärmisel juhul tööriist, mis mingi lisaväärtuse ja kõrghariduse kvaliteedi tekkeks. Ma küsiksin sinu käest üldse laiemalt, et millised üldse peaksid sinu arvates olema kõrghariduspoliitika eesmärgid?

12:52 Jaak Valge

Jah, ma tegelikult siin päris alguses märkisin seda, aga heameelega ütlen üle sellepärast, et kordamine on tarkuse ema. Et kõigepealt, et Eesti noortel, kes on andekad, piisavalt vaimsete võimetega, et kõrgharidus peaks olema nendele kättesaadav. Kas ta on ühes või teises vormis, et kas ta on nii öelda tasuta kõrgharidus või on loodud instrumendid selleks, et tudeng saab laenu võtta, see on eraldi jutuajamise küsimus. Teiseks, peaks Eesti kõrghariduspoliitika olema selline, et ta tagab kõrghariduse kvaliteedi, kvaliteedi. Kolmandaks, peaks siis Eesti kõrgharidus tagama selle Eesti nende ettevalmistatavate noorte vastavuse Eesti tööjõuturule. Ja neljandaks ongi see, et ta peaks toetama rahvuskultuuri ja ma võiksin veel viiendaks tuua ka selle, et tegelikult Eesti kõrghariduspoliitika peaks olema selline, et ülikoolide nii öelda investeeritud hinna, nendesse investeeritud hinna ja kvaliteedi suhe oleks hea, et ei toimuks sellist mööda harimist. Või siis ka jah, või siis noorte ettevalmistamist nendele aladele, kus tööjõuturg seda ei vaja. Et mis siis põhimõtteliselt tähendaks seda, et ülikoolid peaksid toimima ratsionaalselt.

12:54 Aseesimees Martin Helme

Tarmo Kruusimäe, palun!

12:54 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Hea ettekandja! Ma jäin mõtlema selle mõtlemise instrumendi peale. No ilmselgelt täna ei ole ka väga vaja inglise keele pärast muretseda, sest ta on Euroopa Liidu jaoks ju mingi kolmas riik. Me ei pea siin väga tõsiselt muretsema inglise või, ütleme, türgi keele ja vene keele pärast. Kuigi vene keel on tunginud ennast sinna UEFA‑sse ja FIFA‑sse, aga see on arusaadav, et Gazprom, see suur pea see, aga mis tuleks nüüd nagu teiseks suunaks: kas prantsuse keel või saksa keel jääks nüüd siin? Meil on ju Euroopas inimeste ja  üliõpilaste, kõigi vaba liikumine. Kumb see teie arvates tuleks? Ja nüüd üks teine mõttekoht, lihtsalt kõrva vahele on jäänud, et kunagi oli vist Bangladeshist või kuskilt sealt nii palju neid huvilisi, üliõpilasi, kas ei oleks meil võib-olla odavam sinna teha mõni filiaal?

12:55 Jaak Valge

Jah, vähemalt see esimene küsimus, see osundus on igati asjakohane, et tegelikult me oleme lasknud inglise keele liialt domineerima oma akadeemilises hariduses. Ja kui sa küsid praegu seda, et juhul kui me tahaksime seda inglise keele proportsiooni mõne teise võõrkeele arvel vähendada, missugune see võõrkeel peaks olema, siis minu vastus oleks saksa keel. Saksa keel on ajalooliselt meil Eestis olnud valdav kuni teise maailmasõja lõpuni võõrkeelena, esimese võõrkeelena. Ja loomulikult, üks või teine või kolmas, veel edasi ka. Mitte ainult inglise keel. Aga jah, et nendesse välistudengitesse, noh, ütleme, ma arvan, et meie suhtumine peaks olema selline, et oluline ei ole mitte see päritolumaa, vaid oluline on see, kas nad on piisavalt andekad, et Eesti ülikoolides õppida.

12:56 Aseesimees Martin Helme

Aivar Kokk, palun! 

12:56 Aivar Kokk

Aitäh! Ma alguses ikkagi täpsustan, et kuni 2013. aastani oli osaliselt Eesti kõrgharidus tasuta, mitte ei olnud kõik. 2013. aastast tänu Isamaa erakonna otsustele ja ettepanekule koalitsioon ikkagi tegi otsuse, et eestikeelne kõrgharidus on tasuta, mis kehtib tänaseni. Siin mõned arvasid, et see nii ei ole. Aga mul on küsimus see, et millised abikaasadele need toetused tulevad. Sa ütled, et kulutatakse nii palju rohkem. Ma võin sulle öelda, et Hollandis on see lausa heas mõttes äriprojekt, see on riigieelarvesse väga suurt tulu. Seal on kõrgharidust pakutakse, seal on tippülikoolid, tudengid on üle maailma tulevad sinna kokku. Nad jätavad selle aastaga või kahe või kolmega, sõltub, kui pikalt nad seal õpivad, väga palju raha sinna. Tegelikult see on üks võimalus ju kõrgkoolidel teenida lisatulu. Ma ei taha siin kuidagi vähem oluliseks teha, et eestikeelne haridus peab olema, see on oluline, aga ka rahvusvahelised kogemused on alati olulised.

12:57 Jaak Valge

Jaa, saan aru, muidugi. Ma arvan, et selle olukorra muutmine peaks natukene teistpidi käima. Et meie ülikoolide selliseid kõrgeid edetabelikohti pidurdab eelkõige asjaolu see, et meil kipuvad olema massiülikoolid. Meil on liiga palju tudengeid ühe õppejõu kohta. Kui me suudaksime oma ülikoolid tõesti nende sellist mainet veel järsult edasi parandada siis see tähendab seda, et meile tuleksid esiteks, noh, ütleme, et suuremate vaimsete võimetega üliõpilased, ja teiseks siis ka need välisüliõpilased, kes meile tuleksid, oleksid motiveeritud siia tulema sellest hoolimata, et meil võib-olla kõrge õppemaks ülikoolides. Nii et praeguse seisuga need, ma usun, et suur osa nendest välisüliõpilastest, kes siia on tulnud, oleksid jätnud tulemata sel juhul, kui nendele oleks kehtestatud see õppemaks, mis tegelikult nende õppekulud katab. Ja see on kordi suurem, kui ta on praegu.

12:58 Aseesimees Martin Helme

Heiki Hepner, palun!

12:58 Heiki Hepner

Suur tänu, hea istungi juhataja, austatud ettekandja! Ma veel natukene küsin nende protsentide kohta. Siin on lähtutud üliõpilaste nagu jagamisel, et kas oli ka arutelu, et oleks mitte niivõrd keskendutud üliõpilaste, vaid erialadele ja läbi selle nagu seda proovinud, et on meil teatud, mitte erialadele, õppekavadele, on meil teatud õppekavad, mis on konkreetselt ja jagame neid protsente. Kas selle üle, nagu nende kahe valiku – üks on täiesti võimalik, üliõpilased võtta, teine on võtta õppekavad.

12:59 Jaak Valge

Põhimõtteliselt muidugi on võimalik jah, et on võimalik küll. Praegu need osakaalud on pakutud siis vastava keeleõppekavadel õppivate tudengite järgi, nende arvukuse järgi ja põhimõtteliselt on muidugi võimalik ka õppekavade kaupa võtta. Ütleme, et ma arvan, et võib-olla see õppekavade kaupa võtmine oleks, kuidas öelda, võiks provotseerida mingeid selliseid olukordi, et hakatakse selleks, et, ütleme, et seda tulemusrahastuse kriteeriumi täita, mis on praegu seal kõrgharidusseaduses olemas, et hakataks looma väga suure üliõpilaste arvuga õppekavasid, eks ole, siis võib see käest ära minna. Aga jälle, et põhimõtteliselt on see läbirääkimiste objekt, et ma iseenesest, võib küll nii, aga mina praegu arvasin küll nii, et see üliõpilaste või vastavas keeles õppivate üliõpilaste proportsioon on parem.

13:00 Aseesimees Martin Helme

Priit Sibul, palun! 

13:00 Priit Sibul

Aitäh, austatud juhataja! Hea ettekandja! Mul on küsimus. Kui te seda eelnõu ette valmistasite või kui komisjonis rääkisite – te mitmel korral tsiteerisite valitsuse vastust ja ütlesite ka seda, et ma ei mäleta, kas minister või ministeerium on hakanud ka sellest teemast aru saama ja nõustub sellega –, siis kas tulid jutuks ka ülikoolide halduslepingud? See on ju üks osa. Kui me rahastusest ei räägi, siis on ju üsna ebaoluline, või no mitte ebaoluline, aga väga raske on rakendada seda, mida me seaduses kirja paneme, seda tahet, kui tegelikult finantseerimist ei toimu. Ja praegu on ju üsna pretsedenditu lugu, mida pole varasemalt ühegi Eesti valitsusega olnud, et valitsus ja ülikoolid ei jõua halduslepingute osas kokkuleppele. Millegipärast praegu see olukord on kestnud juba üsna pikalt. Leiti küll raha, et ilma konkurssi korraldamata kiirteste leida, aga selleks, et halduslepinguid sõlmida, millegipärast vahendeid ei leita.

13:02 Jaak Valge

Jaa, tuli küll jutuks. Aga ma ütleksin, et praegu halduslepingute sõlmimine ongi ikkagi [tingitud] sellest, millele sa viitasid, eks ju, see tuleneb sellest, et ülikool pole piisavalt rahastatud. Aga jutuks ta tuli nagu selles kontekstis, et valitsuse esindajad arvasid, et neid küsimusi saaks paremini reguleerida juba halduslepingutes või paindlikumalt. Vastuväide oli sellele ikka seesama, mida ma siin juba ka ütlesin, et asjad, mis on seaduses reguleeritud, on kindlasti kindlamad.

13:02 Aseesimees Martin Helme

Anti Poolamets, palun!

13:02 Anti Poolamets

Aitäh, juhataja! Hea ettekandja! Olen minagi näinud kõikvõimalikke Erasmuse tudengeid ja seda protseduuri, Euroopa Liidus on see täieline prioriteet, sealt raha kunagi ära ei võeta, pannakse ainult juurde. Aga minule on jäänud mulje, et tegu on lihtsalt haridusturismiga. Õpitakse samu asju inglise keeles teises riigis, mida nad õpiksid oma bakalaureuseastmel. Mitte mingisugust uut kvaliteeti ei tule peale selle, et saab teise maa tudengitega koos napsutada ja ringi trallitada. Ehk siis tutvustatakse Euroopat, aga selleks on võimalik laevapilet osta, bussipilet, rongipilet, käia muuseumis. Kas meil on mõtet üldse sellisel ideoloogilisel ingliskeelestamisel? See ei kannata minu meelest üldse kriitikat, kogu see Erasmuse jantimine bakalaureuse tasemel eriti. Räägime doktoritasemest, sellel on mõte.

13:03 Jaak Valge

Jah, ma saan su küsimusest aru, et see puutub tegelikult nende üliõpilaste mobiilsusesse. Ja mis seal salata, et seal on tõesti, kuidas öelda, sihipäratut rakendamist on väga palju sel puhul. Küll aga selle eelnõuga praegu ju mingil moel ei keelata ega piirata, ütleme, üliõpilaste mobiilsust ega õppejõudude mobiilsust. Küll aga siis selle eelnõuga võetakse ta välja tulemusrahastuse kriteeriumide hulgast. Mobiilsus ei saa olla eesmärk omaette. Ja seesama, mis sa ütlesid, kui tõid neid negatiivseid näiteid, ja neid kindlasti ei ole mitte vähe, et needsamad negatiivsed näited ongi suuresti ju võivad olla tulnud sellest ette, et seda mobiilsust on igati kultiveeritud ja soovitatud, eks ju, sellest sõltumata, kas õppetulemustele mingit kasu toob või mitte.

13:04 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Rohkem küsimusi ei ole. Liigume edasi kaasettekande juurde. Kutsun siia ettekandjaks kultuurikomisjoni liikme Signe Kivi. Palun!

13:05 Signe Kivi

Austatud Riigikogu aseesimees! Head kolleegid! Riigikogu kultuurikomisjon menetles EKRE fraktsiooni algatatud kõrgharidusseaduse muutmise seaduse eelnõu 502 kolmel istungil: 8. märtsil juhatas komisjoni esimees Aadu Must, 2. mail ja 3, mail, viimasel tehti ainult menetlusotsuseid ja komisjoni juhatas aseesimees Jaak Valge. Komisjoni kahel viimasel istungil osalesid ka Aadu Musta asendusliikmena Jaanus Karilaid, Kristina Šmigun-Vähi asendusliikmena Aivar Viidik ning Anneli Ott oli Marko Šorini asendusliige. Kutsutud olid Haridus- ja Teadusministeeriumi kõrghariduse valdkonna peaekspert Kristi Raudmäe ja õiguspoliitika osakonna õigusnõunik Maarja-Liisa Vahi.

Võtan siinkohal kokku komisjonis toimunud arutelu, milles osalesid protokollilises järjekorras Signe Kivi, Margit Sutrop, Viktoria Ladõnskaja-Kubits, Helle-Moonika Helme, Jaak Juske, Aivar Viidik ning loomulikult eelnõu esitaja Jaak Valge. Kõigepealt ministeeriumi esindaja Kristi Raudmäe ... Ja ma teen väga lühidalt, kuivõrd Jaak Valge tegi väga põhjaliku ülevaate ministeeriumi seisukohtadest, mis olid väljendatud ka nende saadetud kirjas 14. veebruaril. Rõhutati, et ei toetata ülikoolideülest õppekavadel õppeastmete kaupa piirmäärade seadmist. Rõhutati, et rahvusvahelistumise osakaalud lepitakse halduslepingutes kõrgkoolide põhiselt, kuna olukord, vajadus ja praktika on eri ülikoolides väga erinev ja võiks siiski kehtida kõrgkooli enda spetsiifikast tulenev lähenemine. Doktoriõppele siiski pööratakse eraldi tähelepanu ning kavandamisel on punkt, kus doktoriõppe lõpetajate valmistatakse ette vähemalt B2 keeletasemel eesti keele oskusega. Eelnõus toodud seaduse tasandil piirangud ei taga Haridus- ja Teadusministeeriumi arvamusel õppekvaliteedi tõusu ega suurenda seotust tööturuga.

Jaak Valge debateeris vastu, et kvaliteeti peaks siiski mõõtma teiste vahenditega, milleks võivad olla ka erialaoskused ja võimekus pärast lõpetamist. Ta tõi välja, et tema arvates Eesti kõrghariduse probleemiks on kvaliteedi tohutu langus ja seda tõestavad tema toodud kaudsed näitajad. Ta lisas, et on probleem üliõpilaste õppima minemisega välismaale, ja tõi välja, et tema arvates, kui nad ka lähevad, siis see võib paljudel juhtudel tähendada lihtsalt ajaveetmist. Ometigi nõustus härra Valge, et välissemester on õppekvaliteedi tõstmiseks ja silmaringi avaldamiseks vajalik ja teretulnud. Aga tulemusrahastuse määramisel ei ole siiski tudengite mobiilsusel mingit tähtsust. Selle peale tõi Kristi Raudmäe välja, et tegelikult ongi kõrghariduses mõõdetaval kujul kvaliteedi näitajate leidmine kõikidele riikidele üks keeruline probleem. Ja kvaliteeti hinnatakse nii teaduse evalveerimise kui ka institutsionaalse akrediteerimise kaudu. Seega on see, et probleemseid teemasid püütakse mõjutada ka rahastamise kaudu ning näiteks on juba välja jäetud välisüliõpilaste näitaja, kuna see ei ole tõesti enam teema, mida oleks nüüd vaja rahastamise kaudu mõjutada.

Signe Kivi, teie ees kõneleja. Minu arutelu oli keskendunud arusaamisele, et täiesti mõistetav on eelnõu algatajate mure eesti keele kaitse pärast. Ma tegin ettepaneku, et leiaks äkki siin Riigikogu saalis ühisosa eestikeelse hariduse sisseseadmisel Eesti Vabariigis alates alusharidusest. See võiks olla ju tegelikult esimene samm. Ja rõhutasin ka, et minu meelest on, on Eesti Vabariigis palju neid kohti, kus eesti keele kaitset tulebki palju tõsisemalt läbi viia kui ülikoolides. Ja me võiksime kõik selle eest seista. Aga ma ei olnud nõus väitega, mis siin saalis ka kõlas, et mobiilsus on kuidagi lihtne ajaveetmise vorm ja Erasmuse programm on ajast ja arust. Tõin selle kohta ka näiteid Kunstiakadeemiast, kus tagasiside üliõpilastelt, kes on veetnud semestri valitud välisülikoolis, on väga hea, ja samuti on tagasiside ka nendelt üliõpilastelt, kes tulevad meile, väga positiivne. Ja rõhutan veel, et kunstiakadeemia õpetab nii eesti keelt kui ka eesti kultuuri ja ajalugu ning teeks seda veel rohkem, kui me suudaks seda projekti rohkem rahastada.

Margit Sutrop võttis sõna mõlemal koosolekul. Ta ei nõustunud samuti seletuskirjas toodud väitega ülikoolide kvaliteedi languse kohta. Ta leidis, et puuduvad andmed ja uuringud, mis näitaksid, et kiire ingliskeelestumine toob kaasa kvaliteedi languse. Kvaliteedi langus on, kui ta on, kompleksne. Väga paljuski on tegemist üldhariduskooli muredega, mis kanduvad tõepoolest ülikoolidesse, kes hakkavad siis tegema vigade parandust. Sutrop rõhutas ja tõi välja ka, et kõrghariduse kvaliteedi langust mõjutab kindlasti rahastuse üldine seis. Aga ingliskeelestumist tagab ülikoolides soov olla maailmakaardil, rahvusvahelisel maastikul, ja tuleb natukene ka selle kaudu, et praeguste rahastamise tingimuste korral on tegemist ülikoolidel ainukese võimalusena kaasata eraraha. Nii et tema arvamusele tuleks tegeleda pigem selle piirangu mahavõtmise kui ingliskeelse õppe piiramisega. Ja Margit Sutrop lisas veel, et raha teenimise kõrval on ikkagi ülikoolidel suur motiiv luua avatud õpikeskkonda, anda üliõpilastele nii kommunikatiivset kui ka kultuurilisi pädevusi ja ka keeleoskust.

Aga lisaks rahastusele on tegelikult ju suureks probleemiks oma tudengite vähesus, samuti jätkuv probleem erialade dubleerimise küsimus, mida saaks lahendada kõrgharidusmaastiku korrastamisega. Margit Sutrop küsis Haridus- ja Teadusministeeriumi esindajatelt, kas on teada, kui paljud Eesti gümnaasiumide lõpetajad lähevad õppima välismaa ülikoolidesse. Kas võib arvata, et juhul kui Eestis ingliskeelsete õppekavade arv väheneb, siis Eesti üliõpilaselt suunduvad veel rohkem mujale ülikoolidesse õppima? Kristi Raudmäe vastas, et paraku puuduvad andmed Eesti üliõpilaste kohta välismaal. See on minu meelest huvitav teave. Meil võiks neid andmeid siiski rohkem olla. Aga need andmed, mis on, näitavad, et aasta-aastalt tõesti väheneb nende üliõpilaste osakaal, kes kohe pärast gümnaasiumi lõpetamist jätkavad Eesti ülikoolis.

Arutellu sekkus ka Viktoria Ladõnskaja-Kubits, kes samuti tõdes, et ta mõistab algatajate soovi tõsta eesti keeles õppimise mahtu. Aga ta leidis, et eelnõu sõnastus nagu sõdiks ingliskeelestumise vastu ja pigem võiks mõelda sellele, et rõhutada eesti keeles õppimise olulisust ja selle mahu suurendamist. Siis kaoks võib-olla eelnõust ka selline võõraviha tunnetus. Aga üliõpilaste mobiilsuse vähendamine ei ole lahendus. Samuti leidis Viktoria Ladõnskaja-Kubits, et eelnõu on tegelikult seotud kõrghariduse rahastamise küsimusega ja et selle lahenduse leidmiseks on vaja poliitilist tahet. Kristi Raudmäe vastas, et Haridus- ja Teadusministeerium läheb suurema eelarvetaotlusega riigi eelarvestrateegia arutelule. Samal ajal valmistab ministeerium ette kõrgharidusseaduse muudatust, mis suurendaks ka üliõpilaste omavastutust ning muudaks rahakasutuse efektiivsemaks.

On ettepanek piirata võimalusi tulla samale kõrgharidusastmele mitmendat korda õppima ja võidakse pikendada aega, mis järel saab uuesti ülikooli tulla ja neid meetmeid veel. Ma tean ka, et haridus- ja teadusminister Liina Kersna on ühele arupärimisele vastanud juba nendest kavandatavatest meetmetest.

Helle-Moonika Helme sõnas, et eelnõu eesmärk ei ole kellegi vastu sõdida, aga ülimalt oluline on mitte kaotada kõrghariduses kõrgekvaliteedilist eesti keelt ning eesti keel ei tohi taanduda köögikeele tasemele. Ja Helle-Moonika Helme leidis siiski, et rahvusvahelistumise punktid olid mingil hetkel väga vajalikud ning et need on toonud Eesti kõrgharidusse ka kvaliteeti. Sellega saab ainult nõustuda. Helle-Moonika leidis ka, et eelnõu muudatused ei võta tegelikult vajadust suurema reformi järele . Eelnõu algatajad olid seisukohal, et ülikoolide missiooniks on edendada teadusi ja kultuuri ning rahastamisel tuleb arvesse võtta õppekvaliteeti. Ent ülikoolid ei pea Eesti maksumaksja arvel toetama rahvusvahelistumist ja edendama rahvusvahelist mobiilsust, mida tänane kõrgharidusseadus nõuab.

Ka Jaak Juske leidis, et fundamentaalseks probleemiks on kõrghariduse krooniline alarahastamine. Ta arvas, et kui ülikoolide rahastamine aasta-aastalt väheneb ning ülikoolid on sunnitud eestikeelseid tasuta õppekavasid koomale tõmbama ja sulgema, siis käesolevast eelnõust ei ole kasu seni, kuni puudub poliitiline kokkulepe liikuda kõrghariduse rahastamise osas tagasi 1,5%-ni SKP-st. Aga ta tõi ka välja, et tal jääb mulje, et eelnõu koostaja on kehtivast seadusest sõna "rahvusvaheline" välja võtnud, kuna Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna valijale see sõna ei meeldi. Selle peale protokolliti ka Helle-Moonika protest.

Heidy Purga viitas oma arvamuses Haridus- ja Teadusministeeriumi mittetoetavale seisukohale ja küsis, mis võiksid olla ülikoolide jaoks potentsiaalsed ohud, kui ikkagi eelnõu seadusena vastu võetakse. Kristi Raudmäe vastas, et eelnõu § 1 toodud protsentide seadmine teeks ülikoolide töö üsna keeruliseks ning võõrkeelsetel õppekavadel õppijate põhjused on tegelikult väga erinevad. On õppekavasid, et tuua tulu, n-ö eksportõppekavasid, aga on vajalikud valdkonnad, kus ei ole piisavalt Eesti üliõpilasi, et avada õppegrupp. Doktoriõppega on probleemid veelgi keerulisemad, sest ülikoolid peaksid väga suurest osast doktorantidest loobuma. Haridus- ja Teadusministeerium püüab probleemi lahendada teiste meetmetega, läbi halduslepingute, ja see seisukoht on siin saalis täna ka korduvalt kõlanud.

Aivar Viidik viitas eelnõu seletuskirjale, mis ütles, et aastatel 2005–2016 lõpetanud välisüliõpilastest on Eestisse tööle jäänud 21%, aga näiteks 2016. aastal juba 26%. Seletuskirjast lähtub ka, et Tartu Ülikooli näitel ei saaks välisüliõpilased Eestisse jääda seetõttu, et nad ei ole omandanud piisavalt hästi eesti keelt. Ta küsis algatajalt, kas juhul, kui välisüliõpilased omandaksid rohkem eesti keelt, kas eelnõu algatajad on seda meelt, et Eestisse peaks jääma ja võiks jääda neid rohkem tööle ja elama. Algatajate esindaja Jaak Valge vastas, et Eesti ülikoolid peaksid välisüliõpilasi ette valmistama nendel erialadel ja nende pädevustega, mida Eesti ühiskond ja Eesti tööjõuturg vajab. On täiesti elementaarne eelistada, et Eesti maksumaksja arvel ette valmistatud isik jääks Eestisse. Seejärel tegi Jaanus Karilaid ettepaneku eelnõu esimene lugemine lõpetada ja lükata menetlusotsuste hääletamine järgmisele istungile. Tema leidis, et debati pidamine Riigikogus on väga oluline. 

Seega, järgmisel päeval, 3. mail käesoleval aastal tegi komisjon kolm otsust. Kõigepealt, võtta eelnõu täiskogu päevakorda täna, 10. mail. Ettepanek võeti vastu konsensuslikult. Loen ka komisjoni liikmete nimed ette: Hell-Moonika Helme, Jaak Juske, Jaanus Karilaid, Signe Kivi, Anneli Ott, Heidy Purga, Üllar Saaremäe, Margit Sutrop, Jaak Valge, Aivar Viidik. Teiseks, teha ettepanek esimene lugemine lõpetada. Selle poolt oli kaheksa komisjoni liiget. Vastu ei olnud kedagi, erapooletuks jäi Jaak Juske. Ja kolmandaks, Jaak Valge ettepanekul määrata juhtivkomisjoni esindajaks Signe Kivi, otsus võeti vastu konsensuslikult. Tänan tähelepanu eest!

13:20 Aseesimees Martin Helme

Tundub, et küsimusi ei ole. Sellisel juhul läheme läbirääkimiste juurde. Kõigepealt Priit Sibul, palun!

13:20 Priit Sibul

Aitäh istungi juhataja, head kolleegid! Olles ära kuulanud ettekandja ja selle arutelu ja diskussiooni siin saalis ja komisjonipoolse ettekandja, olen täiesti veendunud, et selle väga hea eelnõu saab üheskoos veel paremaks muuta. Ja mulle tundub, et see taotlus ja tahe on vähemalt see, mis puudutab mind ja mulle tundub, et meie erakonda ja eelnõu algatajat, küllalt sarnane, kuigi justkui võis jääda mulje, et keegi kusagile küünemusta mitte seekord Aadu Musta, aga ajada tahab.

Minu meelest on üsna üheselt selge, et selle eelnõu eesmärk ei ole võitlus ingliskeelestumisega, nii nagu tegelikult natukene ka mulle endale lugedes välja jäi, aga vähemalt nii nagu ma, kui ma kuulasin Jaak Valget ja tema vastuseid ja Helle-Moonika protesti komisjonis, siis sain ma aru, et seda taotlust sellisel kujul kindlasti ei ole. Ja ka meie arusaam on see, et küsimus ei ole mitte võitlemises kas rahvusvahelistumise või inglise keelega, vaid ennekõike see, et meil oleks tasemel eestikeelne kõrgharidus ja küsimus, kuidas seda nõndaviisi oleks võimalik üles ehitada, et need üksteist ei sega, sest kuigi ka siin arutelu käigus käis arusaam, et me oleme olnud ühed algatajad tänu maksumaksjatele sellise süsteemi osas, mis meil täna kõrghariduses valitseb, siis kindlasti on kaugel see sellest ideaalist, kuidas me omal ajal seda ideed nägime, et Eesti maksumaksjal eestikeelne kõrgharidus võiks tasuta olla. 

Tegelikkuses on see kujunenud nõnda, et ülikoolid oma huvidest lähtuvalt, mis on täiesti arusaadav, on järjest kasvanud ingliskeelsete õppekavade osakaal ja seda kahjuks eestikeelsete arvelt. Ja see, see kindlasti ei olnud see nägemus ja arusaam, mis meile sobiks. Kindlasti selles kontekstis see eelnõu aitab meid ideaalile lähemale. On üsna selge, et praegu kõrghariduses on kaks olulist probleemi. Üks on see eesti keele probleem, mis siin eelnõus olulisel määral leiab lahenduse ja teine küsimus on nii, nagu ma ka Jaagu käest küsisin. Et küsimus ei ole ju ainult mitte selles, kuidas me mingeid asju seaduses sõnastame, vaid kas sellele ka finantse leitakse. Kui ministeerium ja minister ütlevad, et neile, et nad on ka sellest murest aru saanud, siis tegelikult me teame ju, et halduslepingud ülikoolide ja riigi vahel on sõlmimata, see on erakordne, seda pole kunagi varasemalt toimunud ja on selge, et ülikoolid rektorite suu läbi on kordades välja öelnud, et nad seda sellisel kujul teha ei saa, sest see praegusel kujul riigi poolt ette pandud halduslepingute maht ei võimaldaks neil osutada ja n-ö lasta kõrgharidust niiviisi, et see toimuks kvaliteedi kaotuse arvelt ja sellepärast ei ole neid halduslepinguid võimalik sellisel kujul heaks heaks kiita.

Ja küsimus ongi, et millist, kuidasviisi me leiame vahendid. Ja eks riigieelarvest tuleb meil kõrgharidusse täiendavalt panustada, sest nii nagu juttu läbi käis meil diskussioonist, et see 1,5 protsendilt vahendid kõrgharidusele on kukkunud olulisel määral ja meil ei ole võimalik teha. Aga nii nagu ma ütlesin, et ideaal peaks olema see, et kellelgi vähemalt minul ja meil ei ole probleemi, kui ülikoolid suudavad endid rahastada ja seda ingliskeelset õpet ei viida ja sealtkaudu kõrgharidust kaasfinantseerida, aga kindlasti ei tohi ja ei saa see olla eestikeelse kõrghariduse arvelt. Ja meie oma erakonna poolt ja volikogus oleme vastu võtnud arusaamise, et kui on olnud, see oli ka meil aruteluks rektorite nõukojaga, kui me kohtusime, et Eestis justkui kõik mõistavad prioriteete õpetajate palga küsimuses, aga see, et meil lektorid teenivad täna vähem kui õpetajaid, ehk inimesed, kes peavad õpetajaid õpetama ... palun ka lisaaega! (Juhataja annab kolm minutit lisaaega.) et nende töötasu on väiksem kui õpetajatel. Kindlasti on vaja lektorite, kaasprofessorite, professorite palkasid tõsta ja me oma erakonnana näeme, et lektori palk peaks olema vähemalt kahekordne Eesti keskmine ja professoril neljakordne Eesti keskmine palk. Ja kui on vaja, siis tuleb selleks võtta ka laenu ja kindlasti me räägime, peame silmas ennekõike just neid professoreid, kes õpetavad eesti keeles. Ja seal peab olema maksumaksja kindlasti see, kust me peame need vahendid leidma. See, kui meil on vaja tuua kusagilt mujalt professorid, see peab tekkima ikkagi siis kas ingliskeelsete õppijate arvelt või kusagilt mujalt, see ei ole muukeelsete õppekavade ja professorite palk ei ole kindlasti Eesti maksumaksja küsimus. Kui me need küsimused saaksime ilusasti koos ära lahendatud, siis ma arvan, võiks see eelnõu kiires tempos ja korras edasi minna. Nii et me toetame selle eelnõu esimese lugemise lõpetamist ja jätkuvat arutelu. Aitäh!

13:26 Aseesimees Martin Helme

Jaak Juske, palun!

13:26 Jaak Juske

Austet istungi juhataja! Hea Riigikogu! Hea kõrgharidusrahvas! Kui sellele eelnõule esmapilk peale heita, siis tunduks, nagu oleks tegemist sammuga õiges suunas. Aga kui sellesse eelnõusse ja seletuskirja süüvida, siis tundub, et on pandud kokku ühte eelnõusse siga ja kägu. Ma arvan, et mure eestikeelse kõrghariduse tuleviku pärast on siin saalis meil ühine mure, mis Riigikogu liidab, kõiki fraktsioone. Ja ma arvan, et see on täiesti kaalumist väärt ettepanek, et fikseerida seaduses eestikeelse kõrghariduse nii-öelda miinimumnumbrid. Seda teemat võiks edasi menetleda.

Aga selle käesoleva eelnõu järgmised paragrahvid on selgelt sinna suunda, mida sotsiaaldemokraadid toetada ei saa. Nagu siit tuli välja juba kultuurikomisjoni protokollist, ütlesin ka komisjonis, et tundub, et eelnõu algataja, eelnõu koostaja on võtnud ette meie kõrgharidusseaduse ja sõna "rahvusvaheline" erinevates vormides lihtsalt sealt välja rookinud. Sest tõepoolest, selline avatud kaasaegne maailmaga suhtlev Eesti on keskmisele EKRE valijale kahjuks üpris võõras ja kõik võõrad mõjud tunduvad neile saatanast. Sellepärast on igati loomulik, et EKRE selliseid eelnõusid siia esitab. Aga kahtlemata oleks selle eelnõu seaduseks saamine praegu väga halb märk Eestist kogu maailmale, sest rahvusvahelised kontaktid on osa kaasaegsest kvaliteetsest Euroopa lääne ülikooliharidusest ja Eesti on osa lääne haridussüsteemist ja lääne väärtusruumist. Me võime selle üle vaielda, kas rahvusvahelised kontaktid on ülikooli jaoks eesmärk või vahend, aga ta on loomulik osa kaasaegsest avatud lääne kõrgharidusest.

Ja tõepoolest, nagu ka eelkõneleja ütles, see eelnõu tegelikult ju ei lahenda Eesti kõrghariduse peamist probleemi ja see on üha süvenev ja krooniline alarahastamine. Kui meie kõrgharidus sai mõned aastad tagasi SKT‑st 1,5%, siis täna läheneb see protsent juba ühele. Ja on ikkagi ääretult skandaalne, et meil on seis juba kolmandat kuud, kus avalik-õiguslikud ülikoolid ei ole valmis ministeeriumi ehk Eesti riigiga halduslepinguid sõlmima, sest lihtsalt sellise rahastusmudeliga ei ole meie ülikooliharidus enam konkurentsivõimeline ja löögi alla on sattunud just nimelt see tasuta eestikeelne kõrgharidus. Seesama mure, mis meid siin saalis liidab. Ma loodan, et nüüd, kui me hakkame õige pea arutama järgmiste aastate riigi eelarvestrateegiat või järgmise aasta riigieelarve seaduse eelnõu, siis just nimelt see kõrghariduse rahastamine, jätkusuutlik rahastamine, selle suurendamine on see teema, mis ka Riigikogus päevakorda tõuseb ja mis tõesti leiab toetushääli kõikidest fraktsioonidest, olgu tegemist valitsuse või opositsiooniga. Sest kui me vaatame ka proua haridus‑ ja teadusministri viimaseid ettepanekuid, siis on tuldud välja ministeeriumist ettepanekutega, mis tähendavad juba tasuta eestikeelse õppe kärpimist, sellist vaikset üleminekut tasulise kõrghariduse suunas. Sest olgem ausad, see tee, et ingliskeelsete õppekavade maht on suurenenud, ongi just sellest tingitud, et ülikoolid on alarahastatud, et seda probleemi saab lahendada eelkõige sellisesse väga vajalikku sektorisse lisaraha suunamisega.

Aga ma arvan, et kuigi sellel eelnõul, EKRE eelnõul, on väga suuri miinuseid meie fraktsiooni jaoks, siis arutelu sel teemal on igati kiiduväärt ja just nimelt see eestikeelse kõrghariduse tulevik on see, mis paneb ka meid toetama seda, et eelnõu menetlusega võiks jätkata, aga veel kord, palju olulisem on leida ülikoolidesse, kõrgharidusse lisaraha. Aitäh!

13:31 Aseesimees Martin Helme

Margit Sutrop, palun!

13:31 Margit Sutrop

Austatud Riigikogu aseesimees! Lugupeetud saadikud! Head kuulajad! Tahaksin Reformierakonna nimel öelda, et Reformierakond ei saa seda eelnõu sellisel kujul toetada ja ei pea mõttekaks ka niisuguste numbrite seadmist, küll aga tervitab arutelu üldse kõrghariduse kvaliteedi teemal.

Nüüd, mikspärast ei saa toetada? Kõigepealt, nii nagu ettekandja Jaak Valge ka ütles, ei ole sellist seost tegelikult võimalik otseselt välja tuua, et kiire ingliskeelestumine oleks toonud kaasa ülikoolide kvaliteedi languse. Ei ole uuringuid, ei ole tegelikult võimalik ka sellist ühest seost näidata. Minu meelest on asi veel hullem, tegelikult ei ole võimalik väita päris objektiivselt, et tegemist on kiire ingliskeelestumisega, sest see kõik on väga suhteline, mida me peame kiireks ja mis on see eesmärk, mida me üldse soovime. Numbrid ise ei näita mitte midagi selles mõttes, et kui me ütleme, et meil on praegu välisüliõpilaste osakaal 10% siis see on tegelikult suhteliselt väike number. Ma olen ise nõustamas mitut Saksamaa ülikooli, kes teevad ekstsellentsi ülikooli staatuse saamiseks suuri pingutusi, et välisüliõpilaste osakaal oleks 20%. Nad peavad väga oluliseks, et just magistriõppes eelkõige, aga ka doktoriõppes tuleks palju välisüliõpilasi, sest see on ajude jaht, see on võimalus ka oma teadust rahvusvaheliselt üle maailma laiali viia, need on inimesed, kes on kultuurisaadikud, selleks et tõsta näiteks saksa keele osatähtsust peetakse seda väga oluliseks. Soovime ju ka meie eesti keele osatähtsust ja Eestit maailmakaardile rohkem viia.

Ma tahaksin öelda ka kolmanda väite, miks seda ei saa niimoodi toetada, on see, et Haridus- ja Teadusministeerium ise on juba sellesse diskussiooni andnud oma panuse ja tõepoolest peab oluliseks, et ülikoolide rahvusvahelistumine ei toimuks lihtsalt kvantiteedis, vaid et meil oleksid kvaliteetsed välistudengid, nõudlikkuse kasv toimuks ja samas, et ingliskeelsetel õppekavadel oleks ka eesti keele ja kultuuri moodul, et meie tudengid õpiksid eesti keelt, saaksid selle kaudu integreeruda ühiskonda, aga ka osa meie keelest ja kultuurist, kui nad ei jää siia tööle, sest see ei ole eesmärk, et nad kõik siia jääksid.

Tahaksin öelda ka seda, et ma sooviksin kiita ja tänada meie ülikoole ja rakenduskõrgkoole, kes on teinud väga suuri pingutusi viimastel aastakümnetel selleks, et me rahvusvahelistumist üldse oleksime ülikoolides edendanud. See ei ole tulnud iseenesest. Kui ma mõtlen selle peale, et kuidas rahvusülikool tegutses Tartus kui kinnises linnas, kuhu väliskülalised said tulla ainult üheks päevaks ja õhtuks pidid nad sellest linnast lahkuma, siis kuidas oli võimalik seal rahvusvahelist teadust teha ja edukas olla? Mäletan seda, kuidas Juri Lotmani juubeli puhul ju räägiti sellest, kuidas Lotman sai pidevalt kutseid välismaale esinemiseks ja pidi need kõik ära ütlema, sest ei saanud viisat, et kuhugi minna. Kui ma ise läksin õppima Konstanzi ülikooli, siis minu jaoks oli see väga suur võimalus pärast lühikest õppimist Oxfordis ja Oslos omandada doktorikraad Saksamaa ülikoolis tasuta ja õppida õppekaval, mis oli saksakeelne küll, aga lõpetada ingliskeelse doktoritööga. Ma arvan, et see ei ole päris õige, mida Jaak Valge ütleb, et emakeeles õppimine annab parima kvaliteedi. Emakeelt peab oskama ja süvitsi mõelda tuleb muidugi oma keeles, aga kindlasti annab see väga palju juurde, kui sa saad õppida rahvusvahelises keskkonnas, kui sul on olemas keelteoskus. Ja tuletame meelde ka, et Eesti riigi ülesehitajad olid kõik mitmekeelsed. Neil oli võib-olla ka kodune keel midagi muud kui eesti keel, nagu Jaan Poskale näiteks vene keel ja ometi suutsid nad kanda neid ideaale väga kõrgelt, nii et see ei ole nii üksühese seosega.

Ja tahaksin võib-olla öelda nüüd paari sõnaga sellesse diskussiooni, sest Signe Kivi tõesti väga pikalt ja põhjalikult meie komisjonis toimunud diskussiooni juba edasi andis, et võib-olla peamine väide, millega ma tahaksin siin, mille vastu öelda ...

Palun lisaaega kolm minutit!

13:36 Aseesimees Martin Helme

Kolm minutit lisaaega, palun!

13:36 Margit Sutrop

Tahaks öelda seda, et selle eelnõu kõige probleemsem koht on see, et öeldakse, et ülikoolid ei pea Eesti maksumaksja kulul rahvusvahelistumist edendama ja välisüliõpilasi on vaja, aga ainult siis, kui nad nii-öelda aitavad kaasa meie tööturule. Ja tooksin siia vastu selle, et võib-olla see diskussioon ka ajakirjanduses on sageli läinud kiiva. Tegelikult on välisüliõpilasi vaja väga mitmetel põhjustel ja tooksin siin lausa välja kiiresti kaheksa põhjust, miks neid on tegelikult vaja. Teadus ja sellel põhinev kõrgharidus on rahvusvaheline. Avatus ja ideede vaba liikumine on kogu vaimse rikastumise ja teaduse ja kõrghariduse alus. Teiseks, siin õppinud tudengid, kes on siin mitte ainult läinud tööle, vaid lähevad mujale pärast elama, on meie saadikud. Nad on saadikud maailmas, nad viivad eesti keele, kultuuri ja ka meie maa ja poliitika arusaamise maailmasse ja seda me näeme praegu Ukraina sõja jooksul väga-väga olulisel määral. Kolmandaks, rahvusvaheliste õppekavade kaudu tõesti me rikastame Eesti tööturgu. Need arvud on väga erinevad. IKT-s on see lausa 38%, tehnikaerialadel 41%, tööstuses näiteks 35. See on väga oluline panus ja meil on suur tööjõupuudus.

Neljandaks, Eesti enda tudengid õpivad meelsasti rahvusvahelistel õppekavadel ja tõepoolest kõrghariduse kohta on teada, et ainult 60% praegu meie gümnaasiumi lõpetajatest jätkab Eesti kõrgkoolides. Meie tudengid lähevad, meie potentsiaalsed tudengid lähevad väga palju välismaale. Üks võimalus jätta neid siia ja lasta neil siin omandada mitte ainult eestikeelne, vaid miks mitte ka ingliskeelsetel õppekavadel õppides, siiski jätta juured Eesti mulda, sest pärast ingliskeelses loengus käimist käivad nad eesti teatris, loevad eesti raamatut, suhtlevad Eesti inimestega ja tarbivad Eesti meediat. See on väga hea võimalus tegelikult Eesti üliõpilastele anda võimalust olla oma kultuuriruumis, aga omandada kultuuriline ja keeleline pädevus. Viiendaks, võõrkeelsed õppekavad toovad meile lisavahendeid, aga mitte piisaval määral, sageli me maksame peale. Võimalus saada üliõpilasi on igal pool tegelikult oluline, aga Eestis on paljudel erialadel puudu ka tudengikandidaate. Just tippspetsialiste vajatakse väga vähe, näiteks minu oma erialal filosoofias vajame me mõned üksikud doktorikraadiga inimesed, bakas on tudengeid palju, aga magistris on väga tervendav, et me saame ka rahvusvahelisi tudengeid.

Seitsmendaks, see tõstab õppekvaliteeti. Tudengite õpetamine muudest kultuuridest paneb õppejõu rohkem pingutama ja see on väga oluline. Mäletan, kuidas ise ingliskeelsel õppekaval õppides üks Hiina tudeng pärast loengut minu juurde jooksis ja arvas, et ta saab nii nagu Inglismaal pärast veel tund aega konsultatsiooni, mis ta siis nüüd tegema peab. Nad on väga palju nõudlikumad sageli kui Eesti oma tudengid. See kõik rikastab ja ma arvan, et seetõttu ei tohiks me olla nii kitsarinnalised ja peaksime toetama seda avatust ja rahvusvahelistumist, tehes seda mõistlikul määral ja kindlasti kindlustades kvaliteedi. Aitäh teile!

13:39 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole ja sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 502 esimene lugemine lõpetada. Määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks k.a 24. mai kell 17.15.


5. 13:40 Tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (562 SE) esimene lugemine

13:40 Aseesimees Martin Helme

Tänane viies päevakorrapunkt on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ja Riigikogu liikme Raimond Kaljulaidi algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 562. Tegemist on esimese lugemisega ja siia peaks tulema eelnõu tutvustama Riigikogu liige Raimond Kaljulaid, aga ta andis märku meile, et tal läheb mõni minut aega. Ootame siis mõni minut. Ma ei tee vaheaega. (Hääl saalist.) Saame hakkama. Peast räägidki? (Raimond Kaljulaid: "Ei, mul on põuetaskus kõne.") Nii, palun, Raimond Kaljulaid!

13:41 Raimond Kaljulaid

Austatud kolleegid, ma väga vabandan teie ees. Mul on väike spordivigastus ja seetõttu ma olin aeglasem, kui ma oleksin ette kujutanud, aga selle võrra meeldivam on siin teie ees olla, et rääkida sedavõrd olulisest eelnõust, mille me oleme sotsiaaldemokraatidest saadikutega algatanud ja see puudutab tulumaksuseaduse muutmist. Nimelt, me elame praegu mitmes mõttes erakordsel ajal. Ja kui te vaatate makromajanduslikke näitajaid, siis paraku tuleb tõdeda, et ühelt poolt oleme etapis, kus majandus jaheneb. Majanduskasv, mis on viimastel aastatel olnud, on pöördumas languseks. Paljudel majandussektoritel oli keeruline juba kroonviiruse kriisist tingituna ja sellele on lisandunud nüüd kõrgetest energiahindadest tulenevad raskused. Ja omakorda täiendavalt seisame silmitsi olukorraga, kus Euroopas on alanud sõda. Ja nii sellel sõjal kui ka Euroopa Liidu poolt kehtestatud sanktsioonidel on omakorda mõju ja hind. See väljendub väga üheselt ka meie inimeste toimetulekus. Hindade kiire tõus, millest on siin saalis juba mitmel korral räägitud, viimased inflatsiooninäitajad näitavad, et hinnad on tõusnud suurusjärgus 20%. See tähendab ikkagi seda, et sisuliselt on õhku haihtunud viiendik inimeste sissetulekust ja säästudest ja väga paljudele leibkondadele, loomulikult esmajoones neile, kes niigi elasid kas siis allpool vaesuspiiri või selle piiril, eelkõige kui me räägime eakatest, üksinda elavatest eakatest, lastega peredest, kellel juba oli keeruline, neil on loomulikult praegu veel keerulisem ots otsaga kokku tulla. Aga sedavõrd kiire hinnatõus mõjutab ka kõiki neid peresid, kelle kohta me võiksime öelda, et nad on toime tulevad, moodustavad Eestis keskklassi, aga sellele vaatamata on nende jaoks praegune majanduslik olukord erakordselt keeruline. Kui me nüüd mõtleme selle peale, millises olukorras me oleme julgeoleku mõttes, siis ma arvan, et me kõik mõistame seda, et on erakordselt tähtis hoida, kaitsta, toetada kõigiti ka Eesti ühiskonna ühtsust, sidusust. See on hetkel olulisem kui kunagi varem viimase kolme kümnendi jooksul.

Ja seetõttu oleme meie pakkunud omalt poolt välja ühe võimaliku lahenduse, kuidas Eesti peresid, Eesti inimesi praeguses keerulises olukorras täiendavalt toetada, kuidas anda inimestele võimalus paremini toime tulla. Mitmed kolleegid on teinud selles suunas teistsuguseid ettepanekuid. Räägime näiteks tarbimismaksude langetamisest ju õige pea. See eelnõu on ka siis ilmselt homse istungi päevakorras ja ma arvan, et see saab ka olema oluline arutelu. Meiepoolne ettepanek baseerub väga olulisel sellisel põhimõttelisel seisukohal ja see põhimõtteline seisukoht on järgmine. Kuigi on väga oluline, et meil on sotsiaaltoetuste süsteem, toimetulekutoetuste süsteem, et abivajajaid aidatakse, siis fundamentaalselt soovib valdav osa Eesti inimesi elada ära sellest palgast, mida nad ausa tööga on välja teeninud. Palgast peab piisama, et elada, tunda ennast majanduslikult turvaliselt, koolitada oma lapsed, et oleks katus pea kohal, oleks kaetud igapäevased kulutused. Ja samamoodi Eesti eakad ei soovi sõltuda mitte valitsuse või ka omavalitsuste ühekordsest heldusest, žestist, mida nende suunas tehakse, vaid ikkagi nende ootus on see, et elu jooksul tehtud tööga välja teenitud pensionist piisab, et toime tulla.

Ja seetõttu meie oleme enda poolt pakutava lahenduse teraviku suunanud just nimelt sellele, et Eesti inimeste tulusid suurendada. Kui me räägime näiteks kolleegide ettepanekust, mille juurde me jõuame mõnevõrra hiljem, siis selle eesmärk on vähendada kulusid. Aga meie eesmärk on just nimelt suurendada tulusid. Ja kuidas me seda teeme? See eelnõu ja see maksumuudatus tegelikult laias laastus koosneb kolmest kõigile lihtsasti mõistetavast osast. Esimene neist puudutab niinimetatud tulumaksuvaba miinimumi ehk seda osa inimese tuludest, on see palgatulu, pensionitulu, mida ei maksustata tulumaksuga. See on täna 500 eurot. Kui te meenutate, siis 500 euroni tõsteti tulumaksuvaba miinimum juba aastaid-aastaid tagasi. Vahepeal on kasvanud palgad olulisel määral, kasvanud pensionid olulisel määral, kulutused – on toimunud väga suured muutused. Aga see joon, mis joonistati maha – see oli valitsus, kuhu kuulusid Keskerakond, Isamaa, sotsiaaldemokraadid, kes viisid läbi tulumaksureformi – see on püsinud muutumatult. Meie esimene ettepanek – ja seda ettepanekut oleme me siin saalis teinud ka korduvalt varem – on tõsta tulumaksuvaba miinimumi. Me oleme välja pakkunud selleks piiriks 654 eurot, mis on tänane alampalk? Jah, see on võib-olla mõnevõrra sümboolne, et alampalk oleks tulumaksuvaba. Kui kolleegidel on teisi ettepanekuid, ma ei tea, et see võiks olla hoopis 750 eurot või 1000 eurot või 520 eurot, räägime sellest, ja muudatusettepanekuid saavad ju kõik teha, aga põhimõtteline selline esimene meie ettepaneku osa on see, et tõsta tulumaksuvaba miinimumi inimestele reaalsuses, kõigile neile, kelle palgale rakendub üldse tulumaksuvaba miinimum. Me ju teame, et Eestis kõige kõrgemat tulu teenivatel inimestel tulumaksuvaba miinimum langeb ühel hetkel nulli, seda maksuküüru lõpus. Kõigile neile, kellele rakendub tulumaksuvaba miinimum, tähendab see otsest sissetulekute tõusu.

Teine osa sellest reformist, mida me välja pakume, on tõsta selle niinimetatud maksu küüru algust. Ehk siis, kui praegusel hetkel alates 1200‑eurosest tulust hakkab tulumaksuvaba miinimum vähenema, kuni ta jõuab ühel hetkel nulli, siis meie ettepanek on tõsta selle küüru algus 2000 euroni. Siin on samamoodi, selle üle võib vaielda, võib-olla kolleegidel on ettepanekuid, et see peaks olema hoopis, ma ei tea, 1894 eurot või hoopis 2201 eurot või midagi muud sellist, mõtleme, kus see õige piir peaks 2022. aasta hindade ja palkade juures olema. Aga kindlasti peaks ta olema kõvasti kõrgemal, kui on tänane piir.

Ma toon teile ühe näite. Tänasel hetkel me kõik teame, Eestis on suur probleem, on õpetajate puudus. Õpetajate puudus puudutab mitte ainult enam maapiirkondi, millest räägiti juba ammu aega tagasi, vaid tegelikult ka suurtes linnades on väga keeruline leida koolidesse õpetajaid. Õpetajate keskmine palk on tänaseks kasvanud sinnamaale, et õpetaja on juba nii kõrgepalgaline töötaja meil siin Eesti Vabariigis, et tema tulumaksuvaba miinimumi hakatakse vähendama. Ehk siis õpetaja peab hakkama maksma kõrgemat tulumaksu määra. See on ju üsna ebamõistlik olukord, kui me mõtleme, tegemist ei ole ju mingisuguse superkõrgepalgalise töötajaga. Vastupidi, õpetajate palgad peaksid veelgi tõusma, nende suhe keskmisesse palka peaks paranema. Nii et meie ettepaneku teine osa on lihtsas eesti keeles öeldes see, et toome õpetajad maksuküüru alt välja, toome üldse suure osa Eesti töötajatest sealt küüru alt välja, et nende sissetulekud ei väheneks maksuvalemi tõttu.

Ja kolmas osa, mis on lahutamatult seotud sellesama küüru alguse tõstmisega, on selle küüru pisut laugemaks muutmine, mis tähendab seda, et see, kuidas tulumaksuvaba miinimum hakkab vähenema, see ei toimuks nii järsult kui praeguses arvestuses. See aitab muu hulgas ka näiteks haiglaõdesid, ämmaemandaid, kelle palgad, keskmised palgad on küllalt kõrged Eestis, üle 2000 euro piiri, aga see veidi laugem küür tähendab seda, et nende sissetulekust ka jääb neile suurema osa alles. Väga lühidalt võttes annab see inimestele rohkem raha kätte. Rohkem raha kätte, mille eest nad saavad katta hindade tõusu mõjusid ja ise vaadata, kuhu nad seda kulutavad. Mis on selle meie pakutava meetme, ma arvan, suur eelis nende ettepanekute ees, nagu näiteks aktsiiside langetamine või ma ei tea, teatud kaupade käibemaksu langetamine, mille üle võib ka arutleda, praeguses olukorras, ma arvan, need ideed on asjakohased ja selles mõttes ei ole kindlasti mõtet neid laualt maha lükata. Aga mis on suur eelis? Me teame teiste riikide ja teiste majanduste kogemusest seda, et kui me käibemaksu teatud protsendi võrra langetame, see ei tähenda automaatselt tarbijatele seda, et samavõrra langevad ka hinnad. Või kui me kütuseaktsiisi teatud summas vähendame, see ei tähenda automaatselt seda, et kogu see soodustus jõuab kütuse ostjani. Osa sellest rahast läheb tee peal kaduma. Kui me tulumaksu langetame, siis ei lähe kaduma sentigi. Inimesed saavad selle raha oma kontole, see jõuab 100% nendeni. Ja omakorda sealt ju tuleb ka tarbimisse tagasi läbi selle, eriti kui me räägime väiksemapalgalisest, keskmise palgaga inimestest, nende sissetulekutest suur osa kulub siinsamas Eestis kodumaistele kaupadele-teenustele või siis vähemalt ostudele, mis tehakse siin, isegi kui need kaubad on riiki sisse toodud, ja läbi selle jõuab ka maksudena riigieelarvesse tagasi.

Mis on veel, ma arvan, oluline selle meie ettepaneku puhul, kui võrrelda seda näiteks aktsiiside langetamise ettepanekuga, mille on austatud kolleegid teinud, siis näiteks kütuseaktsiisi langetamise puhul me kõik ju mõistame, et sellest võidavad enim inimesed, kelle kütuse tarbimine on kõige suurem, ehk siis see tähendab seda, et jõukamad inimesed, kellel on võimsamad, suurema mootorimahuga autod, kes tarbivad rohkem kütust, kellel võib-olla peres on kaks autot, mitte üks või üks auto, mitte ühtegi, eks ole, nemad võidavad sellest proportsionaalselt enam. Meie ettepanek, just vastupidi, on selles mõttes väga, ma arvan, õigesuunaline ettepanek, et selle puhul ikkagi võitjad on eelkõige need inimesed, kelle sissetulekud on väiksemad, on keskmised. Ja kõrgete sissetulekutega inimesed, kellel praeguses kriisis on lihtsam oma sissetulekute raames, piires teha muudatusi oma tarbimises, neil on kindlasti lihtsam ka nende hinnatõusudega toime tulla, mis ei tähenda, et see on lihtne. Ma arvan, et paljudel inimestel on keeruline.

See on lühidalt selle meie poolt välja pakutud muudatuste mõte ja võib-olla kokkuvõtlikult, mida ma rõhutaksin, jah, see eelnõu on algatatud, ta adresseerib seda praegust majandusolukorda, see on selge. Aga teiselt poolt, mis mulle selle mõtte juures veel täiendavalt meeldib, et see ei ole selline ajutine lahendus, mille me siin kokku klopsime ja siis, kui kriis läbi saab, võib-olla ei ole teda enam vaja või peab hakkama teda tagasi muutma. Tegemist on ikkagi, ma arvan, nagunii vältimatu otsusega. Ma arvan, et ei pääse. Kui see Riigikogu koosseis ei suuda seda teha, ei suuda tulumaksu osas saavutada uusi kokkuleppeid, on see siis meie poolt pakutud viisil või mingil muul viisil, näiteks astmelisele tulumaksule üleminek, siis peab sellega järgmine Riigikogu koosseis tegelema. Varem või hiljem tuleb nagunii seda tulumaksuvaba miinimumi hakata tõstma. Varem või hiljem tuleb nagunii hakata seda küüru nihutama või seda küüru reformima või parandama, sellest ei ole pääsu. Selles mõttes, ma arvan, et ka selle eelnõu tugevuseks ja eeliseks on see, et me teeme täna selle otsuse ära ja tänu sellele teeme selle õigeaegsemalt, teeme selle ära nüüd, kus meil võib-olla neid võimalusi ja aruteluruumi on isegi rohkem, kui on selleks tulevikus.

Sellega ma omapoolse sissejuhatuse, tutvustuse lõpetaksin ja olen hea meelega valmis vastama teie küsimustele, niikaua kui meil selleks istungiaega veel on.

13:56 Aseesimees Martin Helme

Aga mul on ettekandjale küsimus: kas me teeme niimoodi, et me teeme nüüd istungi lõpuni vaheaja ja küsimused teeme homme või proovime nelja minuti sisse ära pigistada?

13:56 Raimond Kaljulaid

Kui meil on neli minutit veel tööaega, äkki härra Sõerd, kelle küsimus on esimene, et äkki ma jõuan tema küsimusele vastata ja siis ülejäänud küsimused ehk võtame päevakorda juba homme. Härra Odinets kindlasti, juba tema küsimus on selline, ma aiman, nii põhjalik, et sellele enam nelja minutiga vastata ei jõua.

13:56 Aseesimees Martin Helme

Teeme nii. Aivar Sõerd, palun!

13:56 Aivar Sõerd

Austatud ettekandja! Kui see astmeliselt väheneva määraga maksusüsteem välja kuulutati, sotsid olid ka seal osalised, siis käis kaasas selline häbematu ilustamine. 86% Eesti inimestest võitvat uuest maksusüsteemist, 86% maksumaksjatest võidavad uuest maksusüsteemist. Kuidas see asi siis tänasel päeval on? Teatavasti võrdluspunkt on 1760 euro juures – võrdluses selle maksusüsteemiga, mis kehtis Taavi Rõivase valitsuse ajal hiljuti ja kui maksuvaba tulu üldine määr oli 180 eurot. Kuidas siis sellega on? Kui palju sellest uuest maksueksperimendist siis on võitjaid ja kui palju kaotajaid, võrreldes selle süsteemiga, mis kehtis varem?

13:57 Raimond Kaljulaid

Aitäh! Härra Sõerd, nagu te teate, erakonnad ei saa alati päris sajaprotsendiliselt oma tahtmist. Mina näiteks mäletan seda, et Reformierakonnal oli enne eelmisi parlamendivalimisi lubadus kehtestada see 500‑eurone tulumaksuvaba miinimum ühtlaselt kõigile, sõltumata inimese sissetulekust. No nüüd te olete olnud valitsuses pisut peale üle aasta ja toimetanud seal koos Keskerakonnaga. Ei ole ma näinud initsiatiivi valitsuse poolt seda tulumaksusüsteemi kuidagi reformima minna. Loomulikult, sotsiaaldemokraadid on alati toetanud ja toetavad jätkuvalt klassikalist astmelist tulumaksu. Tol hetkel selline poliitiline kompromiss sõlmiti erakondadega, kes olid valitsuses. Ja see, et sellest suur osa Eesti inimesi rahaliselt võitis, nad said rohkem raha oma pangaarvele, no see on ju matemaatiline tõsiasi ja fakt. Seda te ei saa ju eitada.

Ma küsiksin veel lõpetuseks, et kuidas te siis kujutate ette, et meil kehtiks täna seesama, ma ei mäleta, mis see Taavi Rõivase aegne tulumaksuvaba miinimum oli, 210 eurot või midagi sellist. Kas te tõesti arvate, et oleks õiglane, kui me näiteks 250‑eurose kuusissetulekuga inimeselt võtaksime juba selle 40 euro pealt ära tulumaksu? No minu meelest see küll õiglane ei oleks. See, et Reformierakond selles küsimuses istus niimoodi põlved istumise all ja midagi teinud ja laiutas käsi ja ütles, et ei saa midagi teha – minu meelest see oli vale. See valitsus omal ajal, oli see julgus ja poliitiline tahe teha maksureform ja viia see läbi ja Eesti inimeste sissetulekuid sellega suurendada, selle eest ma seda valitsus kindlasti tunnustan. Detailides, jah, loomulikult ei olnud võib-olla keegi lõpuni rahul sellega. Aga praegune valitsus ei tee ju üldse mitte midagi, mitte midagi ei tee maksude osas. Minu meelest see on tõeline häbilugu.

Kui me vaatame ka lisaeelarvet, et hinnad tõusevad, inimestel on väga raske – inimeste aitamiseks jälle ei tehta mitte midagi. Ma arvan, et see selline mitte midagi tegemise valitsus, mis praegu on, on palju hullem kui see valitsus, mis julges otsuseid langetada.

13:59 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Meil on vähem kui minuti järgi jäänud istungi aega ja ma ei jõua enam järgmist küsimust küsida. Jätkame homme nende küsijatega, kes meil on, ja lõpetame istungi tänaseks. Aitäh!

13:59 Istung lõppes

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee