Austatud juhataja! Head head Riigikogu liikmed. Politsei ja piirivalve seaduse ning teiste seaduste muutmise seadus, mis tähendab eriteenistuste ühtlustamist, 508 SE eelnõu algatas Vabariigi Valitsus 10. jaanuaril 2022. aastal. Eelnõu esimene lugemine lõpetati 9. veebruaril käesoleval aastal, muudatusettepanekute esitamise tähtajaks, 23. veebruariks esitasid muudatusettepanekud Riigikogu julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjon ühe muudatusettepaneku, Anti Poolamets kolm muudatusettepanekut, õiguskomisjon neli muudatusettepanekut. Kokku on esitatud eelnõule kaheksa muudatusettepanekut.
Õiguskomisjon küsis eelnõu 508 kohta huvirühmade arvamusi, ja seda 21. veebruariks. Komisjon valmistas eelnõu ette teiseks lugemiseks järgmistel istungitel: 22. märtsil, 12. aprillil ja 21. aprillil ning 2. mail käesoleval aastal. Eelnõu teiseks lugemiseks ettevalmistamisel tutvustasid õiguskomisjoni 22. märtsil istungil ettepanekuid huvirühmad.
Kui nüüd rääkida 22. märtsi istungi istungist ja huvirühmade poolt tõstatatud teemadest, siis võib-olla mõne sõnaga räägiksin ka neist. Päästeliit tõstatas küsimuse, mille kohaselt vabatahtlikud päästjad ja vabatahtlikud merepäästjad võiksid saada abipolitseinikega sarnase iseloomuga ülesannete täitmise korral – näiteks inimelu päästmine, päästetööde teostamine, inimeste otsing ning loodusõnnetuse, tulekahju, avarii või katastroofi ennetamise tagajärgede kõrvaldamine – lisapuhkust ja selle eest makstavat hüvitist.
Sama teemat käsitleti ka järgneval istungil, see tähendab 12. aprillil. Seal jagas meile selgitusi Siseministeeriumi pääste- ja ohutuspoliitika osakonna nõunik Marko Põld. Siseministeerium selgitas, miks ta ei toeta seda ettepanekut. Ja selgitus oli, et tegemist on erinevate sihtrühmadega. Vabatahtlikud päästjad teostavad, täidavad tavapäraseid ülesandeid, see tähendab päästetöödel osalemine. Abipolitseinikud osalevad erakordsetel sündmustel, kus nad tavapäraselt ei osale. Seega eelnõus ette nähtud tasustamata lisapuhkus on ainult abipolitseinikele ette nähtud ja seda erandolukordades, kus ei täideta rutiinseid tööülesandeid.
Nüüd, ettepaneku tegid ka ROTAL‑i ja Politseiteenistujate Ametiühingu esindajad. Nemad tõstatasid siis järgnevad küsimused. ROTAL juhtis tähelepanu, et politsei ja piirivalve seadust täiendatakse selliselt, et isiku teenistusse võtmisest keeldumise aluseks olevaid asjaolusid ei avaldata. ROTAL-i hinnangul ei oleks see kooskõlas isikuandmete kaitse üldmäärusega, kuna määrus sätestab andmesubjekti õiguse tutvuda isikuandmetega. Seda punkti arutasime õiguskomisjonis mitmel koosolekul ja lõpuks selles osas valmis õiguskomisjoni koostöös Siseministeeriumiga muudatusettepanek nr 5. Hiljem ma ka tutvustan seda.
Nüüd, eelnõuga kaotatakse ka politseiametniku koondamisel makstavate hüvitiste erisused. Ka seda tõstsid esile ROTAL ja Politseiteenistujate Ametiühing. Aga põhjendus oli Siseministeeriumil, miks need kaotatakse. Siseministeerium ei toetanud esitatud ettepanekut, kuna suuremad koondamishüvitised kaotati kõigile teistele ametnikele ja töötajatele uue avaliku teenistuse seaduse jõustumisega. Eelnõu kohaselt kaotatakse viimased suuremad koondamishüvitised, mis on praegu ette nähtud ainult politseinikele, vanglaametnikele ja kaitseväelastele.
Nüüd siis lisapuhkuste andmise tingimused ja kord. Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor või tema volitatud isik, see on nagu nende pädevuses ja ROTAL soovis, et seda oleks võimalik kokku leppida kollektiivlepingus või muu ameti ja töötajate vahelise kokkuleppega. Siseministeerium ei toetanud esitatud ettepanekut. Selgituseks oli, et politseinike, päästeteenistujate ja vanglaametnike lisapuhkuse regulatsioon kehtib ajast, kui jõustus uus ATS, ja kõigil teistel avalikel teenistustel teenistujate lisapuhkuse õigus kadus. Ja seda lisapuhkust eriteenistujatele on rakendatud juba üheksa aasta vältel. Seda on seni tehtud ametiasutuse juhi kehtestatud korras. Toodi välja ka Häirekeskus, kus ametiühingut ei ole.
Nüüd, ROTAL-i ettepanek oli täiendada seaduseelnõu selliselt, et ametniku ebaseadusliku teenistusest vabastamise korral oleks tal õigus nõuda teenistusse ennistamist. Ja põhjenduseks oli, et ebaseaduslik teenistusest vabastamine lõpetab ametniku jaoks kogu karjääri. Siseministeerium avaldas arvamust, et sellisel juhul edasine sujuv koostöö võib olla jäädavalt kahjustatud, ja avaldas ka arvamust, et inimesel on ikkagi õigus edaspidi ka antud süsteemi siseneda.
Nüüd, kui rääkida 12. aprilli istungist, siis arutasime seal Riigikogu julgeolekuasutuste erikomisjoni muudatusettepanekut, seda tutvustas erikomisjoni esimees Jürgen Ligi, ja ka Anti Poolametsa muudatusettepanekuid. Ja samuti tutvustas Siseministeerium ettepanekuid eelnõu muutmiseks-täpsustamiseks.
Ja nüüd läheme muudatusettepanekute juurde. Muudatusettepanek nr 1 tuli julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjonilt. Siin oli küsimus selles, et nendele ametikohtadele nimetamine avaliku teenistuse tippjuhtidega ... Ühesõnaga, küsimus oli peadirektori asetäitjates, ja seda siis Politsei- ja Piirivalveametis ja kapos. Sooviti, et ei viidaks tähtajatuid lepinguid üle tähtaegsetele lepingutele.
Aga siis toodi välja nendele tagatised, et seadusmuudatusega ajateenistuses olevatele – seda toodi välja Siseministeeriumi poolt –, seadusmuudatusega ajateenistuses olevatele peadirektori asetäitjatele kehtestatakse viieaastane üleminekuperiood. See tähendab seda, et pärast muudatust saavad ametis olevad peadirektori asetäitjad jätkata teenistuses vähemalt viie aasta jooksul. Ja peadirektori asetäitja ametikoha tähtajaliseks muutmisega ei seata piirangut teenistustähtaja korduvusele. See tähendab, et peadirektori asetäitja võib jätkata ka pärast viieaastase teenistustähtaja saabumist, kui ta osutub ametikohale valituks. Ja kui veel rääkida täpsemalt, siis komisjonis oli juttu ka sellest, et kõikidel asetäitjatel teenistusaeg lõpeb 2027. aasta 30. juunil ja sellest ajast alates ka edaspidi samal ajal.
Nüüd teine muudatus, mis oli esitatud Anti Poolametsa poolt. See oli veelgi piiravam. Tema leidis, tegi ettepaneku, et Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori asetäitja ja Kaitsepolitseiameti peadirektori asetäitja saab nimetada ametisse üksnes viieks aastaks.
Kolmas muudatusettepanek oli esitatud õiguskomisjoni poolt. Ja selle sisu on selline, et muudatustest tulenevalt hüvitab edaspidi vabatahtliku merepäästja transpordi-, side-, koolitus- ning muud kulud Vabariigi Valitsuse asemel Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor. Muudatuse eesmärgiks on luua samad vabatahtlike kulude hüvitamise põhimõtted Päästeameti poolt kaasatud vabatahtlike päästjatega, kelle kulude hüvitamise korra on kehtestanud Päästeameti direktor.
Neljas muudatusettepanek on esitatud Anti Poolametsa poolt ja selle sisu on järgmine: Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori nimetab ametikohale viieks aastaks Vabariigi Vabariigi Valitsus valdkonna eest vastutava ministri ettepanekul, kuulates ära Riigikogu õiguskomisjoni arvamuse. Ta leiab ka seda, et mitte ainult üksnes asetäitjad, vaid ka peadirektorid saavad olla ametis ainult ühe valimisperioodi.
Viies muudatusettepanek. Viiendas muudatusettepanekus esitatud muudatused on omavahel seotud. Muudatusettepanekuga piiratakse andmesubjekti õigust tutvuda eriteenistusi reguleerivates seadustes taustakontrolli käigus kogutud isikuandmetega tulenevalt isikuandmekaitse üldmääruses sätestatud eesmärkidest. Ja seda andmesubjekti õigust piirata muu hulgas saab riigi julgeoleku, riigikaitse, avaliku korra, süütegude tõkestamise ja avastamise menetlemise või karistuse täideviimise andmesubjekti kaitse või teiste isikute õiguste ja vabaduste kaitse eesmärgil. Ja need muudatused tehakse eri seadustes taustakontrolli puudutavates sätetes läbivalt: see tähendab siis politsei ja piirivalve seaduses, abipolitseiniku seaduses, päästeseaduses ja päästeteenistuse seaduses.
Ja üks oluline element on see, et erinevates valdkondades teostatavate taustakontrollide eesmärgid on selgitada välja isiku vastavus ameti- või töökohale kehtestatud nõuetele ning hinnata isiku sobivust. Samuti võidakse kontrollida isiku usaldusväärsust muudel eesmärkidel. Näiteks vanglas julgeoleku tagamiseks on oluline tagada, et vanglas teenust osutavad isikud ei oleks kuritegeliku taustaga ning sobiks vanglas teenuse osutamiseks.
Võib-olla veel üle korrata, et seega võib seadusega luua aluse taustakontrolli käigus saadud andmete väljastamisest keeldumiseks nii riigi julgeoleku ja avaliku korra tagamiseks kui ka näiteks inimese enda kaitseks või ka muudel isikuandmete kaitse üldmääruses nimetatud eesmärkidel. Ja see muudatusettepanek, nagu öeldud sai, seondub ROTAL-i ja Politseiteenistujate Ametiühingu tõstatatud teemaga.
Muudatusettepanek number kuus. Selle on esitanud Anti Poolamets. Ja oma muudatust selgitab ta järgnevalt. Kõrgemate riigiametnike rotatsioon võimaldab ametkonnal juhtida paremini muutusi ning olla kaasaegne organisatsioon. Rotatsioon aitab [ära] hoida korruptsiooni. Riigikantselei on rõhutanud, et määratud ajaks ametisse nimetatavate ametnike ringi tuleks laiendada ning lisada loetellu ka tippjuhtidele vahetult alluvate üksuste juhid, kes nimetatakse ametikohale viieaastase teenistustähtajaga. Oluline on see, et nii tippjuhid kui nende asetäitjaid oleksid nimetatud ametisse tähtajaliselt. Politsei- ja Piirivalveameti peadirektori asetäitja ja Kaitsepolitseiameti peadirektori asetäitja ametikoha osas peaks konkursi läbi viima juba 2022. aastal. 2027. aastasse valiku lükkamine on põhjendamatu. Kaitseväe juhataja nimetatakse ametisse viieks aastaks ning tema ametiaega saab pikendada kahe aasta võrra. See on siis Anti Poolametsa ettepanek.
Õiguskomisjon tegi seitsmenda muudatusettepaneku. Siin on tegelikult lihtsalt üks sõna välja jäetud: tingimused. Eelnõus toodud abipolitseiniku seaduse sõnastuse kohaselt kehtestab kriisirolliga abipolitseiniku erialaõppe nõuded, tingimused ja korra valdkonna eest vastutav minister määrusega. Kuivõrd eriala õppe tingimusi ei ole eraldi vaja kehtestada, jäetakse see õigusselguse huvides volitusnormi sõnastusest välja sõnad. Sõna "tingimused" jääb välja.
Nüüd siis kaheksas muudatusettepanek. Siin muudetakse ära eelnõus eelnõusse sattunud ebatäpsus. Ja selle muudatusettepaneku on esitanud õiguskomisjon.
Võib-olla veel, kui te seda muudatusettepanekute loetelu loete, siis on ka näha, et milliste muudatustega arvestati. Kõigiga loomulikult, mis õiguskomisjon esitas, kõigi nende muudatusettepanekutega oldi konsensuslikult nõus. Kolm muudatusettepanekut, mis esitas Anti Poolamets, neid ei arvestatud ja ei arvestatud ka erikomisjoni poolt esitatud ettepanekut, julgeolekuastuste järelevalve erikomisjoni ettepanekut.
Juhtivkomisjoni menetluslikud otsused ja ettepanekud olid sellised. 21. aprillil tegi õiguskomisjon ettepaneku võtta eelnõu teiseks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda käesoleva aasta 4. mail ja ettepanekuga teine lugemine lõpetada. Kui eelnõu teine lugemine lõpetatakse, on komisjoni ettepanek võtta eelnõu kolmandaks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda 11. mail ja viia läbi lõpphääletus. Kõik menetlusotsused olid konsensuslikud. Aitäh!