14:58 Istungi rakendamine
15:00 Esimees Jüri Ratas
Head ametikaaslased, austatud Riigikogu! Alustame Riigikogu täiskogu VII istungjärgu 13. töönädala esmaspäevast istungit. Palun kõigepealt Riigikogu kõnetooli neid Riigikogu liikmeid, kes soovivad üle anda eelnõusid või arupärimisi. Heljo Pikhof, palun!
15:00 Heljo Pikhof
Austatud juhataja! Head ametikaaslased! Esitan seitsme sotsiaaldemokraadi nimel arupärimise laenuvõlglaste kohta rahandusminister Keit Pentus-Rosimannusele. Rahandusministeeriumi tellimusel märtsis valminud krediidituru uuring tõi välja, et alates 2016. aastast on tarbimislaenude arv kahekordistunud. Lisaks on turule tulnud palju erinevaid kiirlaenufirmasid, kes pakuvad kõrge intressimääraga lühiajalisi laene ja toodavad juurde makseraskustes inimesi. (Juhataja helistab kella.) Üksjagu segadust on võlgade sissenõudmisega. Paljud kiirlaenufirmad müüvad hapuks läinud laenud edasi inkassofirmadele, kes koorivad võlglasi hiiglaslike menetluskulude ja viivistega. Harvad pole juhtumid, kui sisse nõutakse juba aegunud või inimese poolt eelnevalt tasutud võlgnevusi. Inkassofirmade kohatine ebaseaduslik tegevus on aidanud inimesi võlaorjusesse lükata. Sotsiaaldemokraadid küsivad rahandusministrilt, kas tal on ettepanekuid kiirlaenufirmade tegevuse korrastamiseks, sealhulgas neile täiendavate reklaamipiirangute kehtestamiseks. Millal ja kuidas kavatseb ta reguleerida inkassofirmade tegevust? Kas ja kuidas tuleks suurendada võlanõustamisteenuse kättesaadavust ja parandada inimeste finantskirjaoskust? Tervelt kolmandikul võlglastest on kivina kaelas viis või rohkem võlga ja keskmine võlasumma on 10 229 eurot. Täitemenetluse võlgnikke on Eestis 72 297. Neist 73% on mehed ning 27% on naised ning võlgniku keskmine vanus on 42,7 aastat. (Juhataja helistab kella.) Nii selgus Tartu Ülikooli sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskuse krediidituru uuringust.
15:01 Esimees Jüri Ratas
Hea ettekandja, teie aeg!
15:01 Heljo Pikhof
Aitäh! Ootame vastust meie rahandusministrilt.
15:02 Esimees Jüri Ratas
Ja kuidas te selle üle annate? (Naer saalis.)
15:02 Heljo Pikhof
On õige paber?
15:02 Esimees Jüri Ratas
Ma ei tea. Te viskasite selle siia, ma pean vaatama. Varasemalt nii pole käinud. (Heljo Pikhof palub vabandust.) Arusaadav. Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Jaak Valge.
15:03 Jaak Valge
Mul on kaks asja.
15:03 Esimees Jüri Ratas
Siis on teil neli minutit.
15:03 Jaak Valge
Aitäh! Lugupeetud kolleegid! Mul on au anda kultuurikomisjoni nimel üle Eesti Rahvusringhäälingu tegevusvaldkonna tunnustatud asjatundjast Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu liikme nimetamise otsuse eelnõu.
Aga sellega see kõik veel ei piirdu. Head kolleegid, mul on ka au üle anda 16 Riigikogu liikme nimel arupärimine, mis puudutab valitsuse tegevust seoses Eesti pikaajalise strateegia "Eesti 2035" eesmärkide ja sihtidega. Nimelt on valitsuse kohus kord aastas aprillikuus seda tegevuskava uuendada ja esitada ülevaade strateegia puhul kokkulepitud pikaajaliste sihtide poole liikumisest ja aluspõhimõtete hoidmisest. Aluspõhimõtete hoidmist jälgitakse rea mõõdikutega, millest kõige olulisemad on kohortsündimuskordaja, rahvaarv, sealhulgas väljaspool Harjumaad ja Tartumaad elavate inimeste osakaal, ning eesti keelt emakeelena kõnelevate ja kasutavate inimeste osakaal. Valitsuse raporti eelnõu kohaselt, mille on kooskõlastanud juba kaheksa ministeeriumi, sealhulgas rahvastikupoliitika eest vastutav Sotsiaalministeerium, on selle raporti kohaselt Eesti kohortsündimuskordaja ja rahvaarv, sealhulgas väljaspool Harjumaad ja Tartumaad elavate inimeste osakaal, 2021. aastal liikunud strateegias seatud sihtidele vastupidises suunas. (Juhataja helistab kella.) Aga enamgi veel, ülevaates pole üldse kajastatud eesti keelt emakeelena kõnelevate ja kasutavate isikute osakaalu, mis on teatavasti aluspõhimõtete oluline mõõdik. Seoses sellega on meil rida küsimusi. Põhiline on see, kas valitsus on loobunud strateegia eesmärgist eesti keelt emakeelena kõnelevate ja kasutavate isikute osakaalu suurendada. Tänan tähelepanu eest!
15:05 Esimees Jüri Ratas
Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Marko Mihkelsoni.
15:05 Marko Mihkelson
Tänan, lugupeetud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Annan väliskomisjoni poolt menetlusse kaks Riigikogu otsuse eelnõu, mis puudutavad meie kahe parlamentaarse delegatsiooni, rahvusvahelise delegatsiooni koosseisu muutmist. Need puudutavad ENPA delegatsiooni ja NATO Parlamentaarse Assamblee delegatsiooni. Muudatused on tingitud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ettepanekutest. Need on edastatud digitaalselt. Aitäh!
15:06 Esimees Jüri Ratas
Aitäh! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Vabariigi Valitsuse esindaja Heili Tõnissoni. Palun!
15:06 Valitsuse esindaja Heili Tõnisson
Austatud esimees! Hea Riigikogu! Vabariigi Valitsus algatab täna seitse seaduseelnõu. Esiteks, perehüvitiste seaduse, sotsiaalhoolekande seaduse ja tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise seaduse eelnõu. Riigikogus esindab selle seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust sotsiaalkaitseminister. Teiseks, alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu. Kolmandaks, käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu. Neljandaks, riigi 2022. aasta lisaeelarve seaduse eelnõu. Nende kolme eelnimetatud seaduseelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust rahandusminister. Viiendaks, rahvastikuregistri seaduse muutmise seaduse eelnõu. Selle seaduseelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust siseminister. Kuuendaks, riigihangete seaduse ning riigihangete seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Riigikogus esindab seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust riigihalduse minister. Ja seitsmendaks, põhikooli‑ ja gümnaasiumiseaduse muutmise seaduse eelnõu. Selle seaduseelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust haridus- ja teadusminister. Kõik need seitse eelnõu on edastatud elektrooniliselt. Aitäh!
15:08 Esimees Jüri Ratas
Aitäh! Head ametikaaslased! Olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud kümme eelnõu ja kaks arupärimist ning vastavalt meie kodu‑ ja töökorra seadusele otsustab Riigikogu juhatus nende edasise menetlemise. Viime nüüd läbi kohaloleku kontrolli. Kohaloleku kontroll.
15:08 Kohaloleku kontroll
15:09 Esimees Jüri Ratas
Kohalolijaks registreerus 88 Riigikogu liiget, puudub 13.
Head ametikaaslased! Peame teie ette tooma ka ühe juhatuse liikme eriarvamuse hääletuse. Ma selgitan teile. Nimelt, Riigikogu juhatus ei saavutanud täiskogu selle töönädala päevakorda ette valmistades konsensust küsimuses, mis puudutab teisipäevase istungi esimeseks päevakorrapunktiks kavandatud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele võtta tagasi allkiri 18.02.2014. a. alla kirjutatud Eesti Vabariigi ja Venemaa Föderatsiooni vaheliselt piirilepingult" eelnõu 540. See vajab vastuvõtmiseks koosseisu häälteenamust. Juhatuse liige Martin Helme jäi eriarvamusele ja leidis, et see eelnõu vajab vastuvõtmiseks poolthäälte enamust. Kuna me ei leidnud juhatuses üksmeelt, soovib juhatuse liige Martin Helme panna selle küsimuse Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse § 16 lõike 4 järgi Riigikogu täiskogus päevakorraväliselt hääletusele. Kui ma panen selle hääletusele, siis ma panen hääletusele järgmise küsimuse. See on informatsiooniks praegu: "Panen hääletusele juhatuse liikme Martin Helme ettepaneku jätta homse istungi esimese päevakorrapunkti juurest välja sulgudes olevad sõnad "Riigikogu koosseisu häälteenamus". Palun võtta seisukoht ja hääletada!"
Martin Helme, protseduuriline küsimus, palun!
15:10 Martin Helme
Aitäh, hea spiiker! Pigem on mul protseduuriline kommentaar siia juurde. Meil on pikki aastaid olnud Riigikogus selline arusaam, et otsuse eelnõu [puhul, mille sisuks on] ettepanek valitsusele, on [vastuvõtmiseks vaja] 51 häält, ilma eranditeta. Nüüd, umbes viimased pool aastat on selle üle käinud tõsine poleemika ja Riigikogu juhatus koos fraktsioonide ja komisjonidega on üritanud leida mõistlikku lahendust, kuidas seda vaidlust lahendada. On jõutud seisukohale, et kui otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele" eelnõu ei nõua seadusemuudatust ja sellega ei kaasne eelarvelisi kulusid, siis 51 hääle nõuet ei ole. Kuna selles konkreetses eelnõus, 540 OE, ei ole kumbagi, ei seadusemuudatust ega eelarvelist kohustust, siis sellepärast see vaidlus tekkiski. Ma tulin lihtsalt kolleegidele appi.
15:11 Esimees Jüri Ratas
Jaa. Ma siis lühidalt ka vastan teie protseduurilisele küsimusele. Teil on õigus, me oleme tõesti arutanud seda viimasel poolel aastal erinevates vormides, nii Riigikogu juhatuses kui ka vanematekogus. Seda on kindlasti arutanud ka eelnevad Riigikogu juhatused. Meil on tõesti olnud soov võtta selle kohta ka juriidilised hinnangud. Meie arvamus on olnud selline, et lõppotsuse, kas [eelnõu vastuvõtmine] nõuab 51 häält või ei nõua, peab tegema juhtivkomisjon. Antud juhul me räägime juhtivkomisjonist kui väliskomisjonist, kes on arvanud oma komisjoni istungil, et 540 OE nõuab koosseisu häälteenamust.
Läheme siit tasapisi edasi. On veel protseduurilisi küsimusi ja kindlasti tuleb need siin ära küsida, et küsimused saaksid vastuse. Kalle Grünthal, palun, protseduuriline küsimus!
15:12 Kalle Grünthal
Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Võttes arvesse Mart ...
15:13 Esimees Jüri Ratas
Ma vabandan, Kalle Grünthal! Saalis on tõesti liiga suur lärm. Mul on palve, et austame küsijaid ja austame neid, kes soovivad kuulata. Lärmi on igas saali reas, ma palun vaikust. Aga ärge kaugele minge, sest varsti saame [probleemi] lahendatud ja siis saame kindlasti minna edasi menetlemisega. Palun, härra Grünthal, protseduuriline küsimus!
15:13 Kalle Grünthal
Ma tänan, lugupeetud istungi juhataja! (Juhataja helistab kella.) Võttes arvesse seda asjaolu, mida Martin Helme praegu just selgitas, seda koosseisu häälteenamuse tava, siis ma leian, et selle küsimuse lükkamine väliskomisjoni pädevusse ei korreleeru sellega, mida tegelikult Riigikogu ise otsustama peaks. Ma ütleksin, et tegemist on järjekordse kavala käiguga lükata vastutus Riigikogu täiskogult kõrvale. Aga lähtudes tavaõigusest ehk sellest, mida me oleme seni rakendanud, ei saaks üldse olla võimalikki, et selle küsimuse otsustab väliskomisjon. Ja lähtudes tavast, ei ole võimalik [otsustada] seda ka Riigikogu koosseisu häälteenamusega. Mind huvitab praegu see, millisele normile tuginedes te leiate, et selle küsimuse otsustab väliskomisjon. Ma pean normi all silmas Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse norme.
15:14 Esimees Jüri Ratas
Aitäh! Me tugineme sellele, nii nagu ma eelnevalt ütlesin, et oleme seda [küsimust] arutanud erinevates vormides – seda, kas see [eelnõu] nõuab koosseisu häälteenamust või poolthäälte enamust. Ja me oleme lähtunud sellest, et seda peaks otsustama juhtivkomisjon. Miks me [selle küsimusega] täna siin oleme? Oleme siin sellepärast, et Riigikogu juhatuses konsensust ei olnud ja seetõttu peab täiskogu oma arvamuse kujundama. Mart Helme, protseduuriline küsimus.
15:15 Mart Helme
Aitäh, härra eesistuja! 51 hääle nõue on minu meelest piisavalt selgelt eri seadustes või kodu‑ ja töökorra reeglites sätestatud, aga see konkreetne eelnõu ei lähe kohe kuidagi nende alla. See on üks asi. Teine asi on see, et tegemist on ju puhtpoliitilise küsimusega. Kui meil siin juba kaks kuud jookseb pool saali ringi, Rootsi lipu värvid rinnas, siis on ju päevselge, et kui päevakorda võetakse mingite sümbolite keelustamine, päevakorda võetakse teatud inimestelt relvaloa äravõtmine, päevakorda võetakse teatud inimeste Eestist väljasaatmise võimalikkus, siis on ju elementaarne, et me ei anna ka Tartu rahulepingu järgset territooriumi okupantriigile ära lihtsalt ilusate silmade eest, mida meile isegi ei näidata. Nii et see on puhtpoliitiline küsimus. Tuua siin mingisuguseid poliittehnoloogilisi mänge 51 hääle nõudmisega, et päästa Reformierakonna nägu, kes on selle loovutusliku piirilepingu autor ja allkirjastaja, on lihtsalt sobimatu ja teile kui Riigikogu esimehele eriti sobimatu, sest te vähendate Riigikogu rolli ja kaalu Eesti poliitikas. Aitäh!
15:16 Esimees Jüri Ratas
Aitäh! Kõigepealt reageerin sellele lipuvärvide [jutule]. Võib-olla tõesti kantakse viimasel ajal ka Rootsi Kuningriigi lipu värve, aga mina olen enamiku puhul näinud Ukraina lipu värve ja toetust Ukrainale.
Nüüd sellest, mida te ütlesite küsimuse teises pooles, et kas see on koosseisu häälteenamus või poolthäälte enamus. Tõsi, selle üle on olnud väga tulised vaidlused ja mitte ainult viimase poole aasta jooksul, vaid ka eelnevalt. Kas see näeb ette seadusemuudatust? Mis on siis, kui ta ei näe ette seadusemuudatust – kas siis saame leppida poolthäälte enamusega? Nagu ma ütlesin, on lähtutud sellest põhimõttest – küsitakse küll üle nii valitsuse kui ka selle maja juristide seisukoht –, et lõpliku otsuse teeb juhtivkomisjon, antud juhul väliskomisjon. Miks me oleme täna siin? Sellepärast, nagu ma eelnevalt kirjeldasin, et juhatuses ei olnud selles asjas üksmeelt.
Helir-Valdor Seeder, protseduuriline, palun!
15:17 Helir-Valdor Seeder
Aitäh! Tõepoolest, viimase poole aasta jooksul oleme sellel teemal päris mitu korda arutanud. Ka vanematekogu on koos käinud seda küsimust arutamas ega ole jõudnud mingisugusele ühisele arusaamale, on jäänud erinevad tõlgendused.
Minu küsimus on [järgmine]. Isamaa fraktsioon on algatanud mitu eelnõu, mida juhatus on tõlgendanud 51 hääle eelnõuna, juhtivkomisjon on tõlgendanud 51 hääle eelnõuna, ja juhatus on rahumeelselt jõudnud ühisele arusaamisele, võtnud selle menetlusse ja lülitanud päevakorda. Sellist olukorda ei ole tekkinud, et me seda suures saalis peaks arutama. Siit minu küsimus: millest selline erinev kohtlemine ja ebajärjekindlus nende eelnõude puhul, mis on vaidlusalused eelnõud, mille korral ei peaks olema 51 hääle nõuet ja mille korral ei ole valitsusele tehtav ettepanek sisaldanud kohustust töötada välja seadust? See küsimus puudutab Riigikogu juhatuse tööd ja seda konkreetset olukorda. Miks me sel korral oleme jõudnud siia suurde saali, aga varasemal korral ei ole juhatus pidanud seda vajalikuks ja on leidnud üksmeele? See on minu esimene küsimus.
Ja teine küsimus. Te vastasite ühele eelnevale küsijale, et me oleme lähtunud sellest, et juhtivkomisjon otsustab. Millisele kodu‑ ja töökorra seaduse paragrahvile te toetute, [kui ütlete,] et juhtivkomisjon tõlgendab seda, mis on 51 hääle eelnõu ja mis ei ole?
15:19 Esimees Jüri Ratas
Aitäh! Teie küsimuse sissejuhatusele ma kirjutan alla ja olen sellega nõus. Me oleme mitmeid kordi seda arutanud ja juriidiliselt nähakse seda küsimust erinevalt, peame ju tunnistama ka juriidilist hinnangut.
Te küsite, miks varasemalt juhatus on otsustanud, et tegemist on 51 hääle eelnõuga ehk koosseisu häälteenamust [nõudva eelnõuga], ja seekord see nii ei olnud. Ma arvan, et siin tuleb tugineda meie kodu‑ ja töökorra seaduse § 13 lõike 2 punktile 7, mis ütleb, et Riigikogu juhatus valmistab ette Riigikogu täiskogu töönädala päevakorra ning käesolevast seadusest tulenevatel juhtudel võtab küsimusi päevakorda omal algatusel, annab Riigikogu külalistele loa poliitiliste avalduste esitamiseks ning määrab nende aja. Siin oligi see küsimus, et kui me seda Riigikogu juhatuses arutasime, siis sel korral me Riigikogu täiskogu VII istungjärgu 13. töönädala päevakorras ühist keelt ei leidnud teisipäeva, 3. mai esimese päevakorrapunkti osas, mis on 540 OE. Juhatuse liige Martin Helme arvas, et see on poolthäälte enamust [nõudev eelnõu]. Varasemalt oleme arvanud, et see on [nõudnud] koosseisu häälteenamust. Nii et üks juhatuse liige arvas teistmoodi ja nii nagu te teate, tuleb tuua see siia saali, et sellele hinnang anda.
Hanno Pevkur, protseduuriline küsimus, palun! Aa, vabandust, te küsisite seda juhtivkomisjon asja. Me oleme arutanud seda erinevates vormides ja oleme juhatuses lähtunud tõesti praegu pigem sellest, et [teeme nii], nagu juhtivkomisjon on hinnanud.
Hanno Pevkur, palun, protseduuriline küsimus!
15:21 Hanno Pevkur
Aitäh, hea spiiker! Olles juhatuse liige, tõepoolest, me arutasime seda ja oleme seda korduvalt arutanud. Mulle tundub, et need küsimused ei ole ammu enam protseduurilised. Aga kuna on võimalus, et see vaidlus jõuab ka põhiseaduslikkuse järelevalvesse, siis pean ma siiski vajalikuks väikese repliigi ja küsimuse kaudu seda olukorda Helir-Valdor Seederile selgitada. Tõepoolest, mina ei näe ka sisulises mõttes võimalust, lähtudes kodu- ja töökorra seadusest, et me üldse seda küsimust saaksime praegu hääletada, sellepärast et see ei ole antud juhatuse pädevusse. Juhatus saab saali tuua hääletusele [neid küsimusi], mis on tema pädevuses ja milles ei leita üksmeelt. Seda kõigepealt.
Teiseks, ma julgen arvata, et kui me läheksime selle konkreetse eelnõu puhul sisusse, siis [leiaksime, et] tegemist on üldse põhiseadusvastase eelnõuga, sellepärast et Riigikogu on välissuhtlemisseadusega volitanud välislepingutele allakirjutamise Vabariigi Valitsusele või Vabariigi Valitsuse volitatud esindajale ehk praegusel juhul ministrile. Selle volituse äravõtmiseks peaks muutma kõigepealt välissuhtlemisseadust ja siis saaks parlament ise öelda, et võtame sellelt lepingult allkirja tagasi. Seda ei ole tehtud ja sellest tulenevalt ei saa võimude lahususe printsiibist lähtudes Vabariigi Valitsus tegelikult üldse öelda, antud juhul Vabariigi Valitsusele, et võtke sealt allkiri tagasi, sellepärast et võimude lahusus tähendab seda, et täidesaatev, kohtu- ja seadusandlik võim täidavad oma ülesandeid seaduste, mitte suvaotsuste alusel.
Seda põhjalikku juriidilist diskursust me võiksime siin pikalt jätkata, aga selleks ei ole meil kahjuks aega. Nüüd ma küsin hea spiikri käest Heliri küsimusest tulenevalt: kas ma saan õigesti aru, et me hääletame praegu päevakorra teisipäevast punkti, ja kui see eriarvamus peaks leidma toetust, siis Riigikogu suur saal muudab ümber Riigikogu väliskomisjoni otsuse?
15:23 Esimees Jüri Ratas
Aitäh! Ma arvan, et eks selliseid protseduurilisi küsimusi tuleb tõesti sisuliselt arutada ka täiskogus. Siin ei tohi kiirustada, tuleb piisavalt aega võtta, seda oleme õppinud ka varasematest lahendustest. Eesti on õigusriik ja kui me saame parandada õigusselgust, on alati hea. Aga vastus teie küsimusele on nii, nagu ma ütlesin, mis ma hääletusele panen: kui see pälvib enamuse toetuse, siis see tähendab seda, et teisipäevane päevakorrapunkt nõuab Riigikogu poolthäälte enamust. Protseduuriline küsimus, Martin Helme, palun!
15:24 Martin Helme
Aitäh! Hanno Pevkur põhimõtteliselt avas neid tahke. Meie vaidlused on väga fundamentaalsed. Vaidlus nr 1 oli see, kas Riigikogu juhatus üldse saab seda teemat arutada. Vaidlus nr 2 oli see, kas Riigikogu saab valitsusele midagi ette ütelda. Juba nendes küsimustes me ei suutnud üksmeelt leida ja vaidlesime nende üle juhatuses.
Ma tahaks täpsustada kahte asja, mis siit on läbi jooksnud ja mis minu meelest on vaja sirgeks [rääkida]. Kõigepealt, Helir-Valdor Seeder küsis, miks seekord oli eriarvamusi, aga varem ei ole olnud. [Seda sellepärast, et] varem me oleme lähtunud printsiibist, et kui on vaja muuta seadust või kui kaasneb rahaline kulu, siis on 51 hääle nõue. Ja kui ei ole, siis ei ole [sellist nõuet]. Võib-olla ma olen midagi kuskil maha maganud, aga see on tõsi, et me alles nii‑öelda otsime seda viisi, kuidas leida kõiki rahuldav lahendus. See protseduur, kuidas me seda teeme, alles areneb. Praegu oleme siin, kus me oleme.
Nüüd, minu väide on see, et see ei ole üldse komisjoni otsustada, kas vaja on 51 häält või mitte. Komisjonil ei ole pädevust seda otsustada. See on põhiseaduses ja põhiseaduse kommentaarides kirjas, millal on Vabariigi Valitsusele ettepaneku tegemisel 51 hääle künnis. Seal on see kirjas. Komisjon ei saa valida, kas ta paneb 51 hääle nõude juurde või mitte.
Vastab tõele, et juhatus on palunud arvamust ministeeriumidelt ja vahel ka komisjonidelt, et kuidas nemad seda näevad, kas on siis vaja seadust muuta või mitte. Aga see ei ole nende otsus, vaid see on nende arvamus, mis on sisendiks juhatusele päevakorra tegemisel. See oli meie fundamentaalne vaidlus juhatuses. See, mida väliskomisjon arvas, ei ole Riigikogu juhatusele kohustuslik.
15:26 Esimees Jüri Ratas
Aitäh! Ma püüan siduda kokku teie protseduurilise küsimuse ja Helir-Valdor Seederi protseduurilise küsimuse. Mul ei ole väga pikka kogemust järjest siin Riigikogu juhatuses olla, aga ma julgen öelda, et circa aasta jooksul on juhatuse liikmed olnud tugevalt seisukohal, et kui on ettepanek Vabariigi Valitsusele, siis on 51 [hääle nõue]. Tõsi, teil on õigus, et me oleme selle üle väga sageli arutlenud just sellest vaatevinklist, nagu te ütlesite, et kas see nõuab seadusemuudatust või ei nõua ja kes selle lõpuks otsustab. Aga suund on olnud väga tugevasti sellele, et on arvatud, et ettepanek Vabariigi Valitsusele nõuab 51 [poolthäält]. On olnud, ma arvan, et ma ei eksi, mõningaid [juhtumeid], kui komisjon on ise öelnud konsensusega, et see ei nõua seadusemuudatust ja tegemist ei ole 51 [poolthääle] ehk koosseisu häälteenamuse eelnõuga.
Henn Põlluaas, palun!
15:27 Henn Põlluaas
Aitäh! Ma tahan välja tuua, mis meil seal komisjonis toimus, sest olin ise seal juures.
15:27 Esimees Jüri Ratas
Aga ainult läbi protseduurilise küsimuse võtme, nagu ongi siin tehtud.
15:27 Henn Põlluaas
Jaa, ma jõuan selleni. Tõepoolest juhatus palus komisjonil arutada, milline häälteenamus peaks olema, ja komisjon tellis analüüsiosakonnalt selle kohta ka arvamuse, mille kirjutas Triinu Põdramägi. Tegelikult kogu see arvamus oli enam kui kummaline, sellepärast, et selles öeldakse kokkuvõttes, et kuna riigipiiri lepingu ratifitseerimine nõuab koosseisu häälteenamust, siis peaks justkui ka seesama ettepanek valitsusele nõudma [koosseisu häälteenamust]. Niimoodi siis komisjon otsustaski, kuigi see ei olnud absoluutselt konsensuslik, oli häälteenamus, aga tugineti täiesti valedele ja vääratele eeldustele. Riigipiiri [lepingu] ratifitseerimine ja ettepaneku tegemine valitsusele on kaks täiesti ise asja.
Ma tahaks tähelepanu pöörata just sellele, et tegelikult meie kodu- ja töökorra seaduse alusel puudub komisjonil igasugune volitus otsustada, millist häälteenamust on vaja. Ka see paragrahv, mille teie ette lugesite meie kodu- ja töökorra seadusest, seda momenti üleüldse ei käsitle. Nii et tegelikult ma arvan, et me ei saa siin kasutada seda lahendust, mille komisjon on pakkunud ebaseaduslikult, ilma volitusi omamata. Nii nagu kõik muud ettepanekud, peaks ka see minema läbi lihthäälteenamusega.
15:29 Esimees Jüri Ratas
Aitäh! Ega ma siit protseduurilist küsimust hetkel ei leidnud, oli ainult kirjeldav osa. Aga mida ma tahan öelda? Ma täpsustasin ja ütlesin, et on varasemalt, lähiminevikus olnud siin ka [juhtumeid], kui me oleme teinud otsuse "Ettepanek Vabariigi Valitsusele" poolthäälte enamusega. Ma loodan, et ma ei eksi, see oli Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna ettepanek Vabariigi Valitsusele kaotada ära COVID-i piirangud. See oli otsuse eelnõu 527, seda menetles sotsiaalkomisjon ja kuupäev oli 21. märts, kui me seda siin arutasime. Siis oli poolthäälte enamus, mitte koosseisu häälteenamus.
Protseduuriline küsimus, Tarmo Kruusimäe, palun!
15:30 Tarmo Kruusimäe
Tänan, hea esimees! Minu protseduuriline küsimus puudutab kodukorras seda momenti, kus ei ole kirjas, et juhul, kui mõned protseduurilise küsimuse esitajad rõhuvad võib-olla oma autoriteedile. Ma tooksin välja Hanno Pevkuri, kes on andnud üsna häid õiguslikke hinnanguid, aga siin saalis on tema juhtimise all mitmedki korrad inimesed viidanud sellele, et selle seadusega ei ole kõik kõige paremini. Nagu me teame, oleme saanud ka kohtust sellise kinnituse, kas või see viimane, välismaalaste seadus, mille president jättis kinnitamata. Ma küsin, kas kodu‑ ja töökorra seadus võimaldab seda, et mõni meie juhatuse liige mitu korda, hoolimata sellest et on vihjatud, et ei lähe need asjad nagunii paremini, ikka tuleb ja ütleb oma eksperthinnangu. On selline võimalus?
15:31 Esimees Jüri Ratas
Ma korraks küsin üle: võimalus, et ta ei ütleks oma hinnangut või? (Tarmo Kruusimäe täpsustab.) Selge, aitäh! Ma arvan, et see, millega Riigikogu liige arvestab või mitte, tuleneb seadusest, mis ütleb, et Riigikogu liige on oma mandaadis vaba – see on vaba mandaadi põhimõte – ning teeb oma otsuseid oma veendumuste ja südametunnistuse järgi. Nii see peab olema ja nii ma annaksin ka sellele vastuse. Aitäh teile selle küsimuse eest!
Paul Puustusmaa, palun, protseduuriline küsimus!
15:31 Paul Puustusmaa
Suur aitäh, austatud juhataja! Hanno Pevkur muidugi eksitas praegu avalikkust, kui ta ütles, et siin on mingisugune seos võimude lahususe printsiibi rikkumisega. See on asja üks külg. Aga oluline, mida ma tahan öelda ja küsida, on see, et me oleme selle koosseisu ajal näinud korduvalt, kuidas kodu‑ ja töökorra seadust rikkudes tehtud otsus on olnud põhiseadusega vastuolus seetõttu, et on rikutud kodukorda. Antud juhul on meil ju ka [tegemist rikkumisega]. Me ju teame, et kodu‑ ja töökorra seaduse § 78 ütleb väga konkreetselt, millal on koosseisu häälteenamus ja millal on poolthäälte enamus. [Koosseisu häälteenamus] on ainult siis, kui põhiseaduses või kodukorras on nii ette nähtud. Järelikult olid väga põhjendatud need küsimused, mida Helir-Valdor Seeder ja Kalle Grünthal siin küsisid, et mis on see põhiseaduse norm või mis on see kodukorra norm, mis ütleb konkreetselt ära, et tegemist on olukorraga, kus koosseisu häälteenamus on nõutav. Ma küsin uuesti, mis on see konkreetne norm. Kui seda normi ei ole, siis on tegemist kodukorra rikkumisega.
15:32 Esimees Jüri Ratas
Aitäh! See põhimõte on olnud see – ma vastan ka Tarmo Kruusimäele või lisaks temale vastates vastan ka teile, härra Puustusmaa –, see mõte on tõesti olnud see, et kui ettepanek Vabariigi Valitsusele nõuab seaduseelnõu väljatöötamist, seadusemuudatust, siis on vaja koosseisu häälteenamust. On olnud ka praktika siin saalis – ma rõhutan: praktika siin saalis – väga laialdane, et ettepanek Vabariigi Valitsusele on reeglina tähendanud koosseisu häälteenamust. Aga nii nagu küsis ametikaaslane Tarmo Kruusimäe, vastab tõele, et me oleme vaielnud selle üle tõesti pool aastat. Pool aastat oleme vaielnud ja on väga erinevaid seisukohti, kas iga ettepanek Vabariigi Valitsusele nõuab 51 poolthäält või ei nõua. Sel korral juhatus ei leidnud konsensust ja seetõttu palumegi teie abi. Mart Helme, palun, protseduuriline!
15:33 Mart Helme
Aitäh! Kõigepealt ma tahan öelda seda, et meie eelnõu on poliitiline avaldus, see on Riigikogu poliitiline avaldus. Tegelikult saab allkirjad tagasi võtta lihtsalt diplomaatilise noodiga, mille saadab välisminister Vabariigi Valitsuse otsusel partnerriigile, antud juhul Venemaa Föderatsioonile, ja ütleb, et kujunenud olukorras võtab Eesti Vabariik oma allkirja sellelt lepingult tagasi. See, mida meie praegu teeme, on poliitiline avaldus ja see, mida teie püüate praegu koalitsioonisaadikutega teha, on sellest poliitilisest avaldusest välja vingerdada. Sellepärast te tahate seda 51 hääle nõuet.
Ma teen ka ühe teise märkuse. Kui ma viitasin Rootsi lipu värvidele – ma oleks muidugi irooniliselt võinud viidata ka Reformierakonna värvidele –, siis [pidasin silmas järgmist]. Kui Karl XII oli Poltava lahingu eel Ukrainas, võtsid teda toetanud kasakad hetman Mazepa juhtimisel kasutusele Rootsi lipu värvid. Ja kui Ukraina iseseisvus, võeti Mazepa lipu värvid üle Ukraina lipule. Nii et tegemist on tõepoolest Rootsi lipu värvidega.
15:35 Esimees Jüri Ratas
Aitäh! Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni ettepanek on olnud ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele, mitte poliitiline avaldus. Mitte poliitiline avaldus! Kert Kingo, protseduuriline küsimus, palun!
15:35 Kert Kingo
Ma tänan, lugupeetud eesistuja! Selguse huvides ma sooviksin teada [järgmist]. Kuna te siin eelnevalt mainisite, et 51 hääle nõue on sel juhul, kui on tegemist seadusemuudatusega, siis palun öelge mulle, millise seadusemuudatuse näeb ette see EKRE otsuse eelnõu, mis meil kõne all on, 540 OE. Millise konkreetse seadusemuudatuse, millise seaduse muudatuse see ette näeb?
15:35 Esimees Jüri Ratas
Aitäh! Nii nagu ma varasemalt kirjeldasin, ma kordan veel. Me oleme juhatuses palunud infot, juriidilist hinnangut, eeskätt kahest kohast: valitsuse poole pealt ja oma maja juristidelt, õigus‑ ja analüüsiosakonnalt. On olnud laialdane põhimõte, et kui on tegemist ettepanekuga Vabariigi Valitsusele, siis see on väga tugevalt, ma ütleks, reeglina nõudnud Riigikogu koosseisu häälteenamust. Seekord juhatus nii ei leidnud. Üks liige, Martin Helme, nii ei leidnud, vaid arvas, et piisab poolthäälte enamusest. See, mida te küsite – kas me tahame seda kuulda või me ei taha seda kuulda, aga nii on otsustanud antud juhul ka juhtivkomisjon.
Kalle Grünthal, protseduuriline küsimus, palun!
15:36 Kalle Grünthal
Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Kui te mäletate, ma olin selles pikas küsijate jadas teine küsija ja ma küsisin teie käest, millisest normist tulenevalt on nõutav poolthäälte enamus. Sellele küsimusele ma teie käest konkreetset vastust ei saanud. Sama teemat jätkas Helir-Valdor Seeder, jälle konkreetset vastust ei tulnud. Ja selleks, et te ei saaks jälle rääkima hakata väliskomisjoni otsusest või millestki muust või mingist tavast, ma kõrvaldaks, hea Jüri Ratas, praegu meie vaidluspunktid ära. Paragrahvis [78] on sätestatud nõutav häälteenamus ja selles mõttes, ma arvan, ei ole meie vahel vaidlust selle üle, et see norm on reguleeritud kodu- ja töökorra seaduses. Nii, läheme edasi. Riigikogu teeb otsused poolthäälte enamusega, kui Eesti Vabariigi põhiseaduses või [kodu‑ ja töökorra] seaduses ei ole ette nähtud teisiti.
Nüüd, hea Jüri Ratas, palun öelge mulle see paragrahv, mis ütleb, et Eesti Vabariigi põhiseaduses on midagi teisiti või et kodu- ja töökorra seaduses [on midagi] ette nähtud teisiti. Mind huvitab praegu ainult norm. Mind ei huvita see, et väliskomisjon otsustab meie tava. Kuna meid on praegu pandud olukorda, kus antud küsimust reguleeritakse konkreetselt normitehniliselt, siis ma ootaks ka sellekohast vastust. Palun nimetage norm põhiseaduses või [kodu‑ ja töökorra] seaduses, mis näeb ette teisiti.
15:38 Esimees Jüri Ratas
Aitäh! Põhiseaduse § 103 lõige 2. Protseduuriline küsimus, Jürgen Ligi.
15:38 Jürgen Ligi
Aitäh, hea esimees! See on õige säte. Aga et siin ei jääks kõlama, nagu oleks selle üle viimane aasta või viimased pool aastat vaieldud ja see oleks küsimuse alla sattunud, siis ma pikema ajaloo mäletajana ütlen, et see on tegelikult olnud üheselt arusaadav kogu Riigikogule 30 aastat. Alates VII koosseisust on seda tõlgendatud niimoodi, et vajalik on koosseisu häälteenamus, juhul kui valitsusele tehakse ettepanek. Need pool aastat või aasta ei saa seda kuidagi muuta. Vastasel korral me peaksime sätet muutmata hakkama viimase 30 aasta ajalugu ümber tegema ja need ettepanekud, mis on valitsusele tehtud Riigikogu liikmete teadmisel, et vaja on koosseisu häälteenamust, oleksid kõik või paljud neist läbi läinud. Sellist absurdset tagantjärele ümberhindamist ei ole võimalik teha ka põhiseadusele. See on juurdunud praktika ja tõlgendus, mida ei ole keegi tõsiselt vaidluse alla pannud ei poole aasta ega aastaga.
Ja see, mida arvab konkreetne komisjon, ei ole samuti määrav. [Käsitleme] seda, et nad niimoodi sellise märkuse annavad, siiski informatsioonina Riigikogu liikmetele, mitte mingisuguse [otsusena, millega] tõlgendatakse põhiseadust. Samamoodi see suur saal ainult kinnitab oma senist teadmist, praktikat ja hääletamisjuhendit. Meil on olnud alati selline hääletamisjuhend, et häält ei pea andma, vaid peab vaatama, kas tahetakse, et otsus läbi läheb või mitte. Mu protseduuriline küsimus on, et kas me nüüd saaksime minna töö juurde.
15:41 Esimees Jüri Ratas
Jah, kui protseduurilised küsimused on lõppenud. Paul Puustusmaa, palun, protseduuriline küsimus!
15:41 Paul Puustusmaa
Suur tänu, austatud juhataja! Tegelikult me ju teame, et tava ei saa muuta seadust. Ei komisjon ega Riigikogu juhatus saa omaalgatuslikult muuta seadusega ette nähtud korda. Põhiseaduse § 103 lõige 2 räägib eelnõu ettepanekust valitsusele. Praegusel juhul on aga tegemist poliitilise otsusega ja see [säte] ei saa seda käsitleda. Järelikult on tegemist ikkagi puhtalt omavoliga. Selleks, et tulevikus ära hoida järjekordset häbiplekki, mis tuleks meile Riigikohtult ja [annaks võimaluse] meie suunas näpuga näidata, ma teen ettepaneku, et juhatus võiks korraks kokku tulla ja arutada seda ning võtta maha nõude koosseisu häälteenamuse kohta ja kehtestada seaduslik nõude poolthäälte enamuse kohta. Siis saaksime selle asjaga rahulikult ja sõbralikult koos edasi minna.
15:42 Esimees Jüri Ratas
Aitäh teile, hea Paul Puustusmaa! Ma toetan teie ettepanekut, aga ma pean teile ütlema, et juhatus jõudis teist ette ja juba tuli täna kokku, püüdes seda küsimust lahendada. Ja lahendusega oleme siin, kus me täpselt oleme. Konsensust ei ole. Nii et teie ettepanek hetkel, ma arvan, uut tulemust ei annaks. Aga mõte on ilus ja üllas, seda me püüdsimegi täna teha ja rahumeelset lahendust ei leidnud. Protseduuriline küsimus, Kert Kingo, palun!
15:42 Kert Kingo
Ma tänan, hea istungi juhataja! Selguse huvides, et see ka stenogrammis kajastuks ja me saaksime konkreetsed raamid paika, sooviksin selleks, et siin edasi oma tööd teha, täpselt teada, kuidas midagi olema peab ja millised need raamid on. Äkki te loete nüüd täpselt ette, millisel juhul on vaja 51 häält ja millisel juhul on poolthäälte enamus. Mis on need tingimused, millele üks otsuse eelnõu peab vastama?
15:43 Esimees Jüri Ratas
Aitäh! Ütlen lühidalt, et ma jään oma positsiooni juurde, mida olen juba eelnevalt kirjeldanud. Kui on seadusemuudatus, seaduseelnõu muudatus, siis on vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus. Kui aga nähakse ette teistpidi – ma tõin ka välja, et näiteks 21. märtsil nähti 527 OE puhul ette teistpidi –, siis on poolthäälte enamus. Protseduuriline küsimus, Peeter Ernits, palun!
15:43 Peeter Ernits
(Saalis räägitakse.) Ma ootan niikaua, kuni kolleegidel on tähtsamat rääkida. (Juhataja helistab kella.) Kuulasin kolleeg Jürgen Ligi tarka juttu, kuidas 30 aastat on siin [asjad] olnud. Kas Riigikogu juhatus on arutanud, et inimene, kellel on kõige pikem isiklik mälu Riigikogus, selline tõeline aksakall, kaasataks Riigikogu juhatuse istungitele eksperdina? Praegu on see Jürgen Ligi see, aga kunagi tuleb keegi teine. Sellisel juhul jäävad paljud asjad ära, sest on inimene, kes mäletab, kuidas oli 30 aastat tagasi, ja ei pea kirja[sõna] uurima. Kas on juhatusel tulnud selline mõte pähe?
15:44 Esimees Jüri Ratas
Aitäh! Konkreetselt [nimetatud] persooni kaasamist juhatuse koosolekutele mulle ei meenu, et oleks [kaalutud]. Nii et vastus on ei. Protseduuriline küsimus, Kalle Grünthal, palun!
15:44 Kalle Grünthal
Suur tänu, lugupeetud Riigikogu juhatuse esimees! Mulle meeldib ausalt öeldes teie juttu kuulata. Kohati te räägite väga tarka juttu, kui te räägite omast peast, aga kui te hakkate oma nõuandjate suunitlusi kuulama, siis läheb natuke viltu see asi. Nii et ma soovitaks teil jääda nii-öelda oma tarkuseterade juurde.
Kõigepealt, mis ma tahan teile öelda. Kui ma küsisin selle kohta, millisest seadusest tulenevalt on nõutav poolthäälte enamus, siis niikaua, kui te oma nõunike abi ei kasutanud, te rääkisite väliskomisjoni otsusest. Aga kui me läksime detailidesse ja hakkasime küsima, kas see nõue on põhiseaduses või [kodu‑ ja töökorra] seaduses kehtestatud, siis ma panin tähele, et te näppisite natuke aega oma telefoni ja saite sealt vastuse selle paragrahvi kohta. Ma ei tea, kes teil see nõuandja oli, aga ma eeldan, et see oli Hanno Pevkur. Vabandan väga, kui ma eksin.
Siis juhtus niimoodi, et te viitasite minu küsimusele põhiseadusliku aluse kohta ja ütlesite, et § 103 lõige 2. Esimene viga oli siin see, et tegemist ei ole mitte lõikega 2, vaid punktiga 2. Ja kogu selle vale või, ütleme, ebaõige info, mis te mulle edastasite, aluseks on see, et nimetatud norm reguleerib seaduste algatamise õigust. See on seaduste algatamise õigus. Meie fraktsiooni esitatud otsus ei ole seadus. Seega seda normi, millele te viitasite, ei saa praegu absoluutselt kasutada. Meil ei ole praegu seaduse menetlemine, vaid meil on Riigikogu otsuse menetlemine. Need on kaks eri asja.
Seetõttu ma palun, et te annaksite meile ikkagi – kuna see põhiseaduse viide ei olnud õige – mõnest seadusest mõne teise viite, mis võimaldaks kasutada poolthäälte enamust.
15:47 Esimees Jüri Ratas
Aitäh! Ma lugesin [teie küsimusest] välja kolm protseduurilist küsimust, ma vastan kõigile. Teie esimene väide või hinnang oli, et see[, kes mulle infot jagas,] oli meie ametikaaslane Hanno Pevkur. Vastus: ei olnud. Teie teine väide oli see, et põhiseaduse §‑s 103 ei ole lõiget 2 – ma jään oma seisukoha juurde, et seal on lõige 2. Nii ma vastan teie protseduurilistele küsimustele. Helle-Moonika Helme, palun, protseduuriline küsimus!
15:47 Helle-Moonika Helme
Aitäh, hea eesistuja! Te ütlesite siin ühes vastuses, et Riigikogu liige on oma arvamustes ja hääletustes vaba, ja tõepoolest see nii ka on. Aga olukorras, kus seesama Venemaa, kellest me selle otsuse eelnõu kontekstis praegu räägime, peab Ukrainas täiemahulist sõda ja me arutame selles valguses allkirja tagasivõtmist piirilepingult ja kui me vaatame seda näotut juntimist koalitsioonipoliitikute poolt, siis kas me võime pärast hääletamist – oletame, et me jõuame mingi hääletamiseni – teatud Riigikogu liikmete hääletamisvabadust tõlgendada näiteks riigireetmisena ehk agressorriigile Venemaale Eesti Vabariigi Tartu rahu järgsest territooriumist 5,2% ärakinkimise jätkuva toetamisena?
15:48 Esimees Jüri Ratas
Aitäh! Mina seda küll nii ei tõlgenda. Protseduuriline küsimus, Helir‑Valdor Seeder, palun!
15:48 Helir-Valdor Seeder
Aitäh! Ma ei taha üldse jaurata siin nende protseduuriliste küsimustega, aga minu jaoks on asi läinud järjest segasemaks. Kui Hanno Pevkur juhatuse liikmena väitis, et see eelnõu, mida me teisipäeval peaksime arutama, on üldse põhiseadusvastane – nii ta teatas täna suures saalis –, siis mul on küsimus, kas ta oli samal seisukohal ka juhatuse koosolekul ja väljendas seda. On ju loomulik, et kui tegemist on põhiseadusvastase eelnõuga, siis see eelnõu tagastatakse algatajale. See praktika on juhatuses olemas ja seda on juhatus päris mitmel korral ka kasutanud: kui algatatav eelnõu on põhiseadusvastane või ei ole kodu‑ ja töökorra seadusega kooskõlas, siis see tagastatakse. Miks juhatus ei tagastanud seda eelnõu?
Teiseks, Hanno Pevkur, kes on juhatuse liige, väitis, et seda [küsimust] ei saa üldse siin suures saalis hääletada, ja ma olen temaga täiesti nõus. Tema väitis, et [seda ei saa teha] seetõttu, et see ei ole üldse juhatuse pädevuses, järelikult ei saa juhatus seda ka panna suures saalis hääletusele. Mida on teil selle kohta kosta, miks me siis siin suures saalis ikkagi seda hääletame, kui juhatuse liige on taolisel arvamusel, ja nagu ma aru saan, ilmselt ka teie?
Ja kolmandaks – see on ülimalt kummaline –, kas ma sain õigesti aru, et me hakkame kõigepealt hääletama seda, kas tegemist on 51 hääle eelnõuga või mitte? See on väga huvitav pretsedent, kui me seda hääletame. Ma kujutan ette, et mõnel järgmisel juhatuse koosolekul võib mõni juhatuse liige leida eelnõu puhul, mis seadusest ja põhiseadusest tulenevalt eeldab Riigikogu saalis lihthäälteenamust, et tema arvates nõuab see 51 häält ja ta ei ole [muuga] nõus ja see tuleb suurde saali hääletamisele. Nii [võivad] kõikidest lihthäälteenamust nõudvatest eelnõudest saada 51 hääle eelnõud ja Riigikogu saalis hakataksegi seda otsustama. See on väga huvitav pretsedent ja läheb vastuollu teie enda sõnumi ja tõlgendusega – te ütlesite, et see on juhtivkomisjoni otsustada. Ma ei saa aru. Öelge palun, kas me tõesti hakkame seda hääletama ja tulevikus võibki niisugusel kujul hakata ka lihthäälteenamust nõudvaid eelnõusid tegema koosseisu häälteenamust nõudvateks.
15:51 Esimees Jüri Ratas
Aitäh! Ükski juhatuse liige ei protestinud ega soovinud tuua suurde saali, et 540 OE võtta menetlusse ja määrata juhtivkomisjoniks väliskomisjoni. Kas oli arvamusi? See oli päris pikk arutelu, ma arvan. [Seda arutati] kahel Riigikogu juhatuse istungil kindlasti, kui mitte isegi kolmel, ka täna oli meil korraks istumine. Aga sel hetkel, kui me seda otsustasime, ei olnud kellelgi mingisugust pretensiooni, et ta kuidagi selle soovib tuua siia hääletusele.
Nüüd, teie kolmas küsimus. Jah, täna me hääletame tõesti seda, kui need protseduurilised küsimused on läbi. Ma panen teie ette hääletusele, kas te selle teisipäevase ehk homse esimese päevakorrapunkti puhul toetate ettepanekut jätta sulgudes olevad sõnad "Riigikogu koosseisu häälteenamus" välja või mitte. Kas see tähendab ka vastupidist [toimimist], nagu te küsisite, tulevikus? Ma põhimõtteliselt ütlen, et kui juhatus ei leia konsensust mingis asjas, siis jah, aluspõhimõte on see, et see tuuakse täiskogu ette.
Henn Põlluaas, protseduuriline küsimus.
15:52 Henn Põlluaas
Aitäh! Me oleme siin tükk aega juba vaielnud ja on täiesti selge, et see eelnõu, millega tehakse ettepanek valitsusele, ei nõua koosseisu häälteenamust, vaid nõuab lihthäälteenamust, kuna ei eelda ühtegi seadusemuudatust. Meie kodu- ja töökorra seaduse järgi ei ole komisjonil volitust otsustada, millist häälteenamust see vajab. Komisjoni otsus on seega seadusvastane. Samamoodi ei ole ka juhatuse pädevuses otsustada, millist häälteenamust see vajab. Ma tahaks teilt kuulda seda, kas te olete seisukohal, et oma tegemistes me peame lähtuma eeskätt põhiseadusest ja Riigikogu kodu‑ ja töökorra seadusest ning et sellest tulenevalt ei ole siin võimalik arutada ega panna hääletusele seda, millist häälteenamust see eelnõu vajab. Kas olete minuga nõus, et me peame järgima seadust?
15:54 Esimees Jüri Ratas
Sellele viimasele küsimusele ma vastan jah, loomulikult me peame järgima seadust. Kuid ma arvan, et te tahtsite rohkem küsida selle 540 OE kohta. [Ka selle puhul] peame järgima põhiseadust, kodu- ja töökorra seadust. Me olemegi ju siin selle tõttu, et ei juhtivkomisjon ega juhatus suutnud lõplikult kokku leppida. Ja siis annabki hinnangu täiskogu. Kalle Grünthal, palun, protseduuriline küsimus!
15:54 Kalle Grünthal
Suur tänu, lugupeetud istungi juhataja! Mina saan praegu teie vastustest kahesugust signaali. Minu küsimusele – ma küsin, millisest põhiseaduse normist [nõue] tuleneb – te annate vastuse, et § 103 punktist 2 või lõikest 2, nagu teie seda nimetate. Aga ma juhin tähelepanu, et see põhiseaduse norm reguleerib seaduse algatamise õigust. Samas te paiskasite välja ka selle, et väliskomisjon otsustab. Nii et nüüd ma ei saa päris hästi aru, kas selle eelnõu koosseisu häälteenamus teie poolt väljendatuna ja ka Riigikogu juhatuse poolt väljendatuna tugineb põhiseaduse normile või väliskomisjoni otsusele. Kumb on õigem variant? Te olete kahesugust signaali saatnud.
15:55 Esimees Jüri Ratas
Ei ole, ma olen kogu aeg saatnud ühesugust signaali. Ja signaal on see, et kui juhatuses on eriarvamus otsuse osas, siis see tuleb siia täiskogusse. Martin Helme, palun, protseduuriline küsimus!
15:55 Martin Helme
Aitäh! Helir-Valdor Seeder oma viimase küsimusega jõudis asja ivani ja asja iva on väga lihtne. Meile on ette antud kodukorraseaduses loetelu eelnõudest, mis vajavad 51 häält, ja meil on olemas põhiseaduse § 103 lõige või punkt 2, mis ütleb, et kui valitsusele tehakse ettepanek algatada eelnõu, siis kehtib 51 hääle künnis. Lisaks sellele on meil nii põhiseaduses kui kodukorras ka mõningad teised kohad, kus on teistest künnistest juttu. Näiteks põhiseaduse muutmisel on oma künnis, kolm neljandikku. Meil on siin mõned väga konkreetsed asjad, kus see künnis on.
Ei ole komisjoni ega juhatuse suvaõigus ütelda, et sellel eelnõul on kõrgem künnis. Sellist asja ei ole. Meil on olemas suletud loetelu asjadest, millel on künnis, kas poolthäälte enamus või kvalifitseeritud häälteenamus. See oli selle vaidluse osa, mis meil juhatuses oli. Ei saa olla niimoodi, et komisjon lihtsalt niisama paneb meile kõrgema künnise, sest talle tundub nii [õige], ja juhatus kehitab selle peale lihtsalt õlgu ja ütleb, et okei, komisjon pani. Niimoodi me ei saa tööd teha, see on suvaõigus. See on see vaidlus, mis meil siin on.
Nüüd on küsimus selles, kas suur saal saab selle künnise panna, kui kodukord või põhiseadus seda ette ei näe. Loomulikult ka suur saal ei saa panna künnist, kui seaduses seda künnist ei ole. Küll aga saab suur saal hääletada selle vaidluse üle, mis meil on, ja eks siis pärast kohtud jahvatavad.
15:57 Esimees Jüri Ratas
Aitäh! Seda mina ei oska kommenteerida, mis tulevikus saab, kas jahvatavad või ei jahvata, aga Eesti on õigusriik ning õigusselgus ja ka selle õigusselguse poole liikumine on alati hea. Priit Sibul, palun, protseduuriline küsimus!
15:57 Priit Sibul
Aitäh, austatud esimees! Te alustasite oma sissejuhatust sellega, et juhatus ei jõudnud konsensuslikule arusaamisele, kuna ühel juhatuse liikmel oli eriarvamus. Siit saalist aga kuulsime, et ka teisel juhatuse liikmel oli eriarvamus ja ta pidas seda eelnõu põhiseadusvastaseks. Nii et me saime teada, et juhatuses on kolm liiget ja ka kolm arvamust, aga hääletame ainult ühte eriarvamust. Kas teie olete endiselt selle juures, mida te siia meie ette tõite ja mis juhatuses oli? Ja mul on veel [teinegi] küsimus: kas seda Hanno Pevkuri ettepandud põhiseadusvastasuse küsimust palus juhatus ka analüüsida, et kas siis selle Riigikogu otsuse eelnõu puhul on tegemist põhiseaduspärase eelnõuga või sellega vastuolus oleva eelnõuga?
15:58 Esimees Jüri Ratas
Aitäh! Ma olen selle ettepaneku juures, mis ma olen eelnevalt teie ette toonud. Kas sellist analüüsi me palusime? Ei palunud. Kalle Grünthal, protseduuriline küsimus.
15:58 Kalle Grünthal
Ma tänan, lugupeetud istungi juhataja! Mulle väga meeldis see lause, kui te vastasite Henn Põlluaasa küsimusele, kas seadused on täitmiseks. Te ütlesite: jaa, loomulikult, seadused on täitmiseks. Aga nüüd jääb mulle arusaamatuks, miks me üldse praegu mingisugust hääletust läbi viime, sellepärast et meie kodukorra § 78 ütleb[, milline on] nõutav häälteenamus. Mida meil siin enam hääletada on, kui seadus ütleb seda?
Aga mina ütlen jälle seda, et Riigikogu väliskomisjon ei ole seadusandja, millele te olete kogu aeg tähelepanu juhtinud. Ja seetõttu, kui te käsitlete seda seadusandjana, siis on teil asjast väär arusaam. Samuti teie viide põhiseaduse § 103 lõikele või punktile 2 – see räägib seaduse algatamise õigusest, aga kõnealune eelnõu on ainult Riigikogu otsus, see ei ole seaduseelnõu.
Seega tegelikult, lugupeetud Jüri Ratas, me oleme ikkagi olukorras, et kuna seadusest ega ka põhiseadusest sellist normi nõutava häälteenamuse kohta ei tulene, siis ei ole teil võimalik ka seda nõutavat Riigikogu koosseisu häälteenamust üldse panna arutuselegi. Nii et siin ei ole meil vaja hääletada, sellepärast et kui seadus ütleb niimoodi, siis mismoodi meie saame seadusele vastu hakata oma häälteenamusega. See tegevus, mis te praegu teete, on tegelikult seadusvastane. Kuigi te esimese lausena ütlesite, et te armastate täita seadust.
16:00 Esimees Jüri Ratas
Aitäh! Selle hääletuse juurde me läheme täna sellepärast, et Riigikogu juhatuse liige ja Riigikogu liige Martin Helme on seda soovinud. Paul Puustusmaa, palun, protseduuriline küsimus!
16:00 Paul Puustusmaa
Suur tänu, hea juhataja! Tegelikult pika arutelu ja küsimuste-vastuste vooru kaudu oleme teada saanud ikkagi selle, et meil on ainult kaks võimalust. Üks võimalus on see, et me ei hääleta ja rakendame seda 540 OE juures poolthäälte enamust. See on üks võimalus ja siis me täidame seadust. Teine võimalus on see, et me ei täida seadust ja hakkame hääletama. Sellisel juhul tuleb asuda seisukohale, et Riigikogus kehtib reegel, et seaduse järgimise või mittejärgimise üle otsustab Riigikogu hääletamise teel. Kas ma sain õigesti aru?
16:01 Esimees Jüri Ratas
Ei, te ei saanud õigesti aru, sellepärast et te saate aru – ma arvan, et te saate aru –, et siin on ka arvamus, et see võib olla koosseisu häälteenamus. See vaidlus ju Riigikogu juhatuses oligi. Mart Helme, palun, protseduuriline küsimus!
16:01 Mart Helme
Aitäh! No teil käib see demagoogia ikka ühest käisest sisse ja teisest käisest välja. See, millega Martin Helme ei olnud nõus, oli kahe juhatuse liikme keeldumine täita seadusi. Täita neid seadusi, mis on kirja pandud nii põhiseaduses kui ka kodu- ja töökorras. Tema nõudis seaduse täitmist ja teie kaks keeldusite seaduse täitmisest ja sellest on kogu see probleem tekkinud. Ja see, mida te praegu seal puldis teete, on lihtsalt häbiväärne. See on häbiväärne, sest te ka puldis olles rikute seadust ja rikute oma positsiooni, oma erapooletut koosoleku juhataja positsiooni, mida nõuab teilt kodu- ja töökord. See on äärmiselt piinlik ja tülgastav.
16:02 Esimees Jüri Ratas
Aitäh! Seesama juhatus samas koosseisus on üle aasta olnud positsioonil, et ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele nõuab 51 [poolthäält] ehk koosseisu häälteenamust. See on olnud läbiv positsioon. Tõesti on olnud, nagu ma ütlesin, üks erandjuhtum, mis tuli sotsiaalkomisjonist. Ka juhatuse liige Martin Helme on olnud seda meelt, et Vabariigi Valitsusele ettepaneku tegemise korral on vaja 51 [poolthäält]. Antud juhul see ei olnud nii ja nüüd tulebki siin hääletada. Ei saa öelda, et keegi on seaduse poolt ja keegi on seaduse vastu. Ma ei ole sellega päri.
Protseduuriline küsimus, Rene Kokk, palun!
16:03 Rene Kokk
Aitäh, austatud esimees! Me oleme täna siin päris pikalt arutanud seda õiguslikku staatust, kas see on juriidiliselt korrektne või ei ole korrektne. Kas juhatus on arutanud seda ka selles võtmes, kuidas alles hiljuti jättis president välismaalaste seaduse muudatused välja kuulutamata? Võib‑olla oleks meil vaja õigus- ja analüüsiosakonda tugevdada, võtta inimesi juurde või hakata äkki väljastpoolt maja juriidilisi hinnanguid tellima, et me ei peaks siin kogu aeg madistama selle üle, kuidas keegi arvas. Ja nii oleks ka mingi laiapõhjalisem analüüs all.
16:03 Esimees Jüri Ratas
Aitäh! No ma arvan, et saada siin alati üks ja väga laiapõhjaline juriidiline arvamus, te teate ise, on päris keeruline. Öeldakse, et kui on üks juriidiline küsimus ja on mitu juristi, siis on ka mitu erinevat arvamust. Ma ei saa öelda, et oleksime ainult välismaalaste seaduse valguses [seda teemat arutanud]. Käesolev juhatus, nii nagu ka varasemad juhatused, on loomulikult arutanud seda, et Riigikogu Kantselei tugevdamine, ka eelarveline tugevdamine, on oluline. Seda me oleme muidugi arutanud. Aga öelda, et just nüüd viimasel ajal on see arutelu tulnud eriti teravalt päevakorda – ei ole. Selge on see, et nii nagu riigis ikka, peame palgatasemeid vaatama kõikide ametkondade, institutsioonide ja ministeeriumide lõikes. Ja siin ei ole Riigikogu esimeste hulgas, eespool, vaid on pigem tagapool.
Nüüd ma alustan hääletamise ettevalmistamist. Head ametikaaslased, panen hääletusele juhatuse liikme Martin Helme ettepaneku jätta homse istungi esimese päevakorrapunkti juurest välja sulgudes olevad sõnad "Riigikogu koosseisu häälteenamus". Palun võtta seisukoht ja hääletada!
16:07 Hääletustulemused
16:07 Esimees Jüri Ratas
Tulemusega poolt 27, vastu 59, erapooletuid ei ole, ei leidnud ettepanek toetust.
Head ametikaaslased, nüüd me oleme jõudnud päevakorra täpsustamise ja kinnitamise juurde. Punkt üks, peaminister Kaja Kallas on avaldanud soovi esineda tänasel Riigikogu istungil poliitilise avaldusega seoses riigi 2022. aasta lisaeelarve seaduse eelnõu üleandmisega. Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 56 lõike 1 punkti 9 ja lõike 2 alusel olen täiendanud tänase istungi päevakorda ja lisanud esimeseks päevakorrapunktiks peaminister Kaja Kallase poliitilise avalduse.
Teiseks, põhiseaduskomisjon on teinud ettepaneku arvata selle töönädala kolmapäevase istungi päevakorrast välja Vabariigi Valitsuse algatatud kodakondsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 582 esimene lugemine. Kalle Grünthal, protseduuriline küsimus, palun!
16:08 Kalle Grünthal
Ma tänan, lugupeetud istungi juhataja! Praegu toimus siin saalis ebaseaduslik hääletus, kus hääletusele pandi küsimus, mis tegelikult ei oleks tohtinud hääletust läbida. Küsin, kes võtab vastutuse selle ebaseadusliku hääletuse läbiviimise eest.
16:09 Esimees Jüri Ratas
Aitäh! Nii nagu ma eelnevalt ütlesin, on Riigikogu liige oma hääletustes ja mandaadis vaba.
Nüüd on meil kaks ettepanekut ja koos nende muudatusettepanekutega ma panen hääletusele Riigikogu täiskogu VII istungjärgu 13. töönädala päevakorra. Alustame selle hääletamise ettevalmistamist. Kas võime minna hääletuse juurde?
Panen hääletusele Riigikogu VII istungjärgu 13. töönädala päevakorra koos nende kahe muudatusega. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
16:09 Hääletustulemused
16:10 Esimees Jüri Ratas
Tulemusega poolt 68, vastu 8 ja erapooletuid 1, on VII istungjärgu 13. töönädala päevakord kinnitatud.