14:58 Istungi rakendamine
15:00 Esimees Jüri Ratas
Head ametikaaslased, austatud Riigikogu! Alustame Riigikogu täiskogu VII istungjärgu 11. töönädala esmaspäevast istungit. Kõigepealt palun Riigikogu kõnetooli neid Riigikogu liikmeid, kes soovivad üle anda eelnõusid või arupärimisi. Palun Riigikogu kõnetooli, Heili Tõnisson!
15:00 Valitsuse esindaja Heili Tõnisson
Austatud esimees! Hea Riigikogu! Vabariigi Valitsus algatab täna viis seaduseelnõu. Esiteks, alushariduse ja lapsehoiu seaduse eelnõu. Riigikogus esindab seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust haridus‑ ja teadusminister. (Juhataja helistab kella.) Teiseks, vangistusseaduse ja kriminaalhooldusseaduse muutmise seaduse eelnõu. Kolmandaks, karistusregistri seaduse, karistusseadustiku ja lastekaitseseaduse muutmise seaduse eelnõu. Nende kahe seaduseelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust justiitsminister. Neljandaks, kodakondsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu. Riigikogus esindab seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust siseminister. Ja viiendaks, rahapesu ning kriminaaltulu avastamise, arestimise ja konfiskeerimise ning terrorismi rahastamist käsitleva Euroopa Nõukogu konventsiooni ratifitseerimise seaduse eelnõu. Selle seaduseelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust rahandusminister. Kõik viis seaduseelnõu on edastatud elektrooniliselt. Aitäh!
15:01 Esimees Jüri Ratas
Aitäh! Head ametikaaslased! Rohkem kõnesoove ei ole. Olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud viis eelnõu ning vastavalt meie kodu- ja töökorra seadusele otsustab Riigikogu juhatus nende edasise menetlemise.
Viime nüüd läbi kohaloleku kontrolli.
15:02 Kohaloleku kontroll
15:02 Esimees Jüri Ratas
Kohalolijaks registreerus 82 Riigikogu liiget, puudub 19.
Head ametikaaslased, me oleme nüüd ühe mitte kõige traditsioonilisema muudatuse juures. Ma olen rääkinud läbi eelmise nädala lõpus ka vanematekogu liikmetega. Nimelt, meil on võimalus kuulata Ukraina presidendi Volodõmõr Zelenskõi kõnet siin Riigikogu ees – see on videopöördumine – selle nädala kolmapäeval kell 12. See aga eeldab, et me teeme töönädala ajagraafikus sellel nädalal muudatuse. Muudatuse sisu on see, et infotund algab meil 12.30, mitte kell 12, ja lõpeb 14.00. Tulenevalt meie kodu- ja töökorrast me peame seda hääletama. Ma alustan hääletamise ettevalmistamist selles küsimuses.
Aivar Kokk, palun!
15:03 Aivar Kokk
Kas me hääletame ainult seda küsimust või nädalakava?
15:03 Esimees Jüri Ratas
Jaa, ma ise mõtlesin ka, et nädalakava kohta võib-olla on mõningad protseduurilised küsimused, nii et ehk teeksime alguses ära ainult infotunni [hääletuse] ja siis läheme nädalakava juurde, kui see on nii võimalik. Siis saaks nagu üks asi tehtud ja saab võtta need järgmised asjad ette. Nii et jah, hetkel oleks ainult Riigikogu selle nädala ajagraafik, mis [puudutab] infotundi. Kalle Grünthal, palun, protseduuriline!
15:04 Kalle Grünthal
Aitäh! Mul on küsimus seoses selle nädala päevakorraga. Nimelt toimus eelmine nädal põhiseaduskomisjoni istung, kus arutati Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud välismaalaste seaduse ja kõrgharidusseaduse muutmise seaduse eelnõu 516. Seda eelnõu esitles ja kaitses lugupeetud Riigikogu liige Jaak Valge. Ta põhimõtteliselt tegi seda väga hästi ja kui põhiseaduskomisjoni esimees Toomas Kivimägi küsis, millal on võimalik see saali tuua, siis lepiti kokku, et Jaak Valge tutvustab seda esimesel lugemisel teisipäevasel päeval. Nimetatud otsus kooskõlastati ära, sest Jaak Valge on teatavasti väga hõivatud ja selles osas põhiseaduskomisjon saavutas absoluutse konsensuse. (Juhataja helistab kella.) Ja nüüd ma märkan imestusega, et mingisuguse Ali Baba nõiasõnade saatel on sellesama seaduseelnõu tutvustus paigutatud kolmapäevasele päevale punktina nr 15. Küsimus on selles, et põhiseaduskomisjon suunas ta teisipäevaks, aga nüüd on ta hoopis kuskile mujale topitud. Teisipäeval meil nagunii siin praktiliselt päevakorda pole. Mis kaalutlustel seda tehti?
15:05 Esimees Jüri Ratas
Aitäh teile! Head ametikaaslased! Loomulikult ma arvan, et jätkame kindlasti nende protseduuriliste küsimustega. Mul on tõesti palve, et kui saaks selle infotunni asja lahendatud, oleks hea. Aga ma vastan. Tähendab, vastus on selles, et teisipäeval oli algses projektis, töönädala kavas rohkem päevakorrapunkte. Me teame seda, et ka paljud Riigikogu liikmed ütlevad, et kui tuleb OTRK, siis seal peab olema piisavalt aega selle aruteluks ja lisaks ka läbirääkimisteks. Lihtsalt ajalisel kaalutlusel soovis Riigikogu juhatus tõsta teatud päevakorrapunktid teisipäevalt ära.
See oligi see põhjus, muud ei olnud. Kui teil on ettepanek – teil võib olla ettepanek tõsta see punkt mujale, te ütlesite, et härra Valge on väga hõivatud, ja ma olen sellega nõus –, siis te saate selle ettepaneku teha, kui te soovite seda punkti kuhugi mujale tõsta. See võimalus teil on, härra Grünthal. Raivo Tamm, palun, protseduuriline küsimus!
15:06 Raivo Tamm
Tänan, lugupeetud istungi juhataja! Minu küsimus puudutab infotundi. Mul ei ole midagi selle vastu, mulle see [esinemine] väga meeldiks, aga ma tahaksin täpsustuseks küsida, kas Ukraina presidendi videopöördumine kestab pool tundi.
15:07 Esimees Jüri Ratas
Aitäh! Seda ei ole täpsustatud. Ma arvan, et see ei kesta pool tundi, aga meil peab olema piisav ajavaru. Meil ei ole täna infot, kas see on viis minutit, on see seitse minutit, on see 11 minutit. Aga ma arvan, et on mõistlik, kui meil on pool tundi see aken ja peale seda me saame infotunniga edasi minna. Siin muud täpsustust ei ole. Nii et mul ei ole infot, kui kaua see kestab.
Ma alustan nüüd infotunni, ainult selle infotunni hääletamise ettevalmistamist. Kas võime minna hääletuse juurde? Aitäh! Panen hääletusele ettepaneku muuta Riigikogu täiskogu VII istungjärgu 11. töönädala tööajagraafikut selliselt, et infotund algaks kolmapäeval, 13. aprillil kell 12.30. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
15:09 Hääletustulemused
15:10 Esimees Jüri Ratas
Tulemusega poolt 85, vastuolijaid ja erapooletuid ei ole on heas koostöös see ettepanek vastu võetud. Aitäh!
Läheme nüüd edasi sama tempokalt Riigikogu selle töönädala päevakorraga. Siin on mõningad täpsustused. Kõigepealt, Riigikogu juhatus arutas neljapäeval seda päevakorda, mis teie ette laudadele on laotatud, ja Riigikogu juhatus – mõnikord juhtub ka nii, väga harva küll – ei saavutanud kokkulepet selles küsimuses. Eeskätt puudutas see või ainult seda see puudutaski konsensuse saavutamist välismaalaste seaduse ja välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse muutmise seaduse eelnõu 241 osas. Te leiate selle nendest kollastest välja jaotatud päevakorra projektidest esimese päevakorrapunktina tänasel päeval. Kaks juhatuse liiget leidsid, et arutelu peaks toimuma täna esimese päevakorrapunktina, ja üks juhatuse liige leidis, et see peaks toimuma kolmapäeval neljanda päevakorrapunktina. Kuna juhatus selles küsimuses konsensust ei saavutanud, siis palume appi täiskogu. See tähendab seda, et kui juhatuse liige Martin Helme soovib, siis me hääletame seda siin täiskogus tulenevalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 16 lõikest 4. Ja võiksimegi mõnusalt hääletuse juurde minna. Aga siin on enne veel mõned protseduurilised küsimused.
Eerik-Niiles Kross, palun, protseduuriline küsimus!
15:11 Eerik-Niiles Kross
Aitäh! Mul on [küsimus] Zelenskõi esinemise ja selle nädala päevakorra kohta. Ma saan aru, et Zelenskõi esinemine on nagu nädala päevakorra väline sündmus, see ei kuulu päevakorda. Nii et juhul, kui me ei saa kolmapäeva hommikuks oma nädala päevakorda vastu võetud, kas siis Zelenskõi esinemine ikkagi toimub või ei?
15:12 Esimees Jüri Ratas
No ikka toimub. Ma usun küll, et toimub. Kui me ei saa kolmapäevaks seda nädala päevakorda vastu võetud ... No me hääletasime selle ju läbi, see oli infotunni [hääletus] ja infotund algab pool üks [ja kestab] kuni kella kaheni. Ukraina presidendi esinemine toimub põhimõtteliselt nii istungi- kui ka infotunniväliselt, kella 12-st kuni poole üheni. Siis meil ei ole ka meie kodu- ja töökorra seaduse järgi tööajagraafikus mingeid muid ülesandeid või töid kui infotund. See oli läbirääkimistel Ukraina ja Kiieviga tema palve ja ma arvan, et selles olukorras on mõistlik talle vastu tulla. Kalle Grünthal, palun, protseduuriline küsimus!
15:13 Kalle Grünthal
Aitäh, ma tõesti kiidan teid. Me võiksime sama tempokalt edasi minna ja mulle väga meeldib, et te olete äärmiselt heas tujus täna ja seetõttu ma teen ettepaneku. Mis te arvate sellest, et Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud välismaalaste seaduse ja kõrgharidusseaduse muutmise seaduse eelnõu 516 tõsta kolmapäevaselt päevalt teisipäeva esimeseks punktiks? Meil puudus vaidlus selle üle, et Jaak Valge on väga hõivatud inimene ja samas ka väga erudeeritud ja tark inimene ning hommikul on väga hea kuulata sellist mõistlikku ja tarka nõuannet selle seaduse tutvustamise osas. Arvestades, mida ma enne rääkisin, mis te arvate sellest ettepanekust?
15:14 Esimees Jüri Ratas
Aitäh! Minul selle ettepaneku tegemise vastu midagi ei ole ja see võimalus teil on. Ma vaid küsin ühe täpsustava küsimuse. See teie ettepanek tõsta 516 SE kolmapäevast teisipäeva – kas teil on veendumus, et see peaks olema esimene päevakorrapunkt, mitte peale OTRK-d? Ma korraks põrgatan palli teile tagasi. Härra Günthal, palun!
15:14 Kalle Grünthal
Ma arvan, et see võiks olla esimene päevakorrapunkt.
15:14 Esimees Jüri Ratas
Selge.
15:14 Kalle Grünthal
Ja siin on ka, ütleme, teine klausel. Kui kooskõlastatakse kokkulepped ära, siis ikkagi mehed peavad oma sõna pidama. Eks ju? Ja põhiseaduskomisjon ütles, et see tuleb teisipäeval. Jaak Valge on selle baasil oma graafiku ka ümber sättinud. Olete nõus?
15:14 Esimees Jüri Ratas
Ma ei tea tema graafikut, mis see graafik on. Ma eeldan, nagu te ütlete, et härra Valge on tõsine Riigikogu liige, ja ta graafikus on esmaspäeval, teisipäeval, kolmapäeval ja neljapäeval – kõikidel nendel päevadel – Riigikogu istungid ja neist aktiivne osavõtmine ja kindlasti ka kuulamine. Aga selge, ma panin teie ettepaneku kirja, me tuleme selle juurde. Teie ettepanek on 516 SE tõsta teisipäeval esimeseks punktiks.
Läheme edasi. Paul Puustusmaa, palun, protseduuriline küsimus!
15:15 Paul Puustusmaa
Suur tänu! Jah, tõepoolest, küsimus on protseduuriline ja see käsitleb tänast esimest päevakorrapunkti 241 SE. Siin on minu mure seotud sellega, et noh, kõigepealt meil on siin legitiimsuse küsimus. Teatavasti kõik küsitlused näitavad viimasel ajal, ka värsked küsitlused näitavad seda, et tegelikult seda eelnõu ei toeta üle 70% Eesti rahvast. See on see legitiimsuse küsimus. Aga okei, siin on meie [küsimus], kas siis Riigikogu tahab, et ... (Juhataja helistab kella.)
15:15 Esimees Jüri Ratas
Hea protseduurilise küsimuse küsija! Ma palun saalis tõesti vaikust, sest et on liiga suur lärm. Austame tõesti protseduurilise küsimuse küsijat ja neid, kes soovivad kuulata. Ja kui tehniliselt on võimalik, siis natukene palun ka panna häält juurde. Härra Puustusmaa, võtke see aeg nüüd tagasi, ma ei peata teid. Palun!
15:16 Paul Puustusmaa
Jah, ma kõigepealt viitasin legitiimsuse küsimusele ja tõepoolest mul on mure, sellepärast et kolmandale lugemisele on see eelnõu võetud sellises olukorras. Kuid olulisem on pigem see, et nüüd seal tehtud muudatused on tehtud kodukorraseadust rikkuvalt. Need olulised muudatused, mis seal käsitlevad perekonda ja lähikondseid, või siis see, mis käsitleb piiratud operatsiooni mainimist sõja asemel ja vastupidi – et nende muudatuste sisseviimine seadusesse on selgelt sisulise tähendusega, mitte tehnilisega.
Ja seetõttu ma pööran Riigikogu tähelepanu sellele, et eelmine president on öelnud, et juhul kui eelnõu võetakse vastu kodukorraseadust rikkuvalt, siis on tegemist põhi[seaduse] rikkumisega ja see seadus ei saa olla kooskõlas põhiseadusega ja president ei kuuluta seda välja. Siit ongi küsimus, kuna nüüd on Riigikogu juhatus teinud kummalise otsuse panna see eelnõu meile menetlusse, kuigi kodukorda on rikutud. Ma tean, et Martin Helme hääletas selle vastu, aga kes teistest juhatuse liikmetest oli selle poolt, et see tuleb tänasesse päeva esimese punktina?
15:17 Esimees Jüri Ratas
Aitäh! Tähendab, ma alustan lõpust, kui te lubate. Ei, ma ei arva, et keegi hääletas vastu, et see tuleb kolmandale lugemisele. Vastu hääletas Martin Helme sellele, et see oleks täna esimene päevakorrapunkt. Tema ettepanek oli, et see on kolmapäeval neljas [päevakorrapunkt]. Teised juhatuse liikmed ehk siis Hanno Pevkur ja Jüri Ratas arvasid, et see peaks olema täna esimene päevakorrapunkt. See, et ta tuleb kolmandale lugemisele, oli minu veendumuse kohaselt juhatuses ühine arusaam. Seda juhatusel ära hoida tulenevalt kodu- ja töökorra seadusest – ma vaatan alati teile otsa, siis tuleb see seadusepügal meelde –, ei ole võimalik.
Ja lubage, ma ütlen ka, kuigi te kindlasti seda teate, et Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 53 lõike 2 kohaselt valmistab Riigikogu juhatus Riigikogu täiskogu töönädala päevakorra ette Riigikogu komisjonide ettepanekute, arupärimistele vastamiseks arupärimiste adressaatidega saavutatud kokkulepete ja teiste ettekandjate ettepanekute alusel.
Ja veel soovin ma öelda ja ka teie viitasite sellele ühes küsimuses, ma sain aru, et viide oli sellele, kui palju on muudetud teksti peale teist lugemist, kui muudatusettepanekud on lõppenud, siis siin ütleb väga selgelt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 110 lõige 1, et juhtivkomisjon koostab eelnõu kolmandaks lugemiseks eelnõu lõppteksti, millesse ta pärast teise lugemise lõpetamist viib keelelised ja tehnilised täpsustused. Ja seda, kas tegemist on keeleliste ja tehniliste täpsustustega või millegi muuga, otsustab juhtivkomisjon.
Nii. Ja ka legitiimsuse kohta ma vastan. Te ütlesite, et suur osa [rahvast] on selle vastu. Te tuginete täna avaldatud uuringule. Seda peabki Riigikogu täiskogu ütlema, kes on poolt, kes on vastu, nii nagu meil seaduseelnõud reeglina käivad kolmel lugemisel. Või [ütleb ta seda] siis kolmapäeval, oleneb, kuidas hääletus nüüd läheb, ega ette ei oska arvata. Aitäh teile!
Läheme edasi. Aivar Kokk, palun, protseduuriline küsimus!
15:19 Aivar Kokk
Mul on küsimus Isamaa fraktsiooni algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu 548 kohta. Komisjoni otsus on, et see eelnõu tuleb menetlusse saali teisipäevasel päeval, 12. aprillil. Ettekandjatega ei ole küll keegi kontakti võtnud, et seda kuupäeva muuta. Iga kord on siin öeldud, et kui mingi muudatus toimub või kui ministrid ei jõua kohale, siis ministritega arutati, millal nad järgmine kord tulevad, või komisjoni ettekandjatega. Aga praegusel hetkel seda ei ole ja ma teen ettepaneku, et see eelnõu oleks ikkagi teisipäeval. Ja see võib olla ka pärast OTRK-d.
15:20 Esimees Jüri Ratas
Aitäh! Esimene vastus teile. Ma vabandan, et ei ole eelnõu algatajatega ühendust võetud. Ja nii on. Nüüd, see teie teine ettepanek. Ma fikseerin selle ära, et teie ettepanek on, et see oleks teisipäeval, 12. aprillil, ja te olete nõus, et see oleks peale OTRK‑d. Tõsi on see, miks juhatus sellest teisipäevasest päevakorrast püüdis eelnõusid tõsta ümber teistele päevadele – see oli seotud sellega, et OTRK reeglina võtab aega. See on tõsine arutelu ja nagu me teame, teisipäeval on [aega] ainult kolm tundi. Võib juhtuda, et saame ühe tunni lisaks, kui täiskogu seda ettepanekut toetab.
Aga ma tänan selle paindlikkuse eest, et te olete nõus selle punkti teisipäeval tõstma peale OTRK‑d. Nii et ma panen selle kirja. Tundub, et varsti saavad protseduurilised küsimused läbi ja saame ilusti tulla seda 548‑d puudutava ettepaneku juurde tagasi. Aitäh teile!
Läheme edasi. Protseduuriline küsimus, Henn Põlluaas, palun!
15:21 Henn Põlluaas
Aitäh, austatud eesistuja! No me oleme siin küll ühe väga suure segaduse ees, millel ju tegelikult mingisugust põhjendatust ei ole. Kui komisjon leidis konsensuslikult ja leppis ka peaettekandjaga või põhiettekandjaga kokku, et 516 SE peaks olema saalis teisipäeval, siis ma arvan seda, et me kindlasti peaksime sellega nõus olema. Ma teengi ettepaneku panna ikkagi eelnõu 516 teisipäevale. Ja kuna Isamaa on algatanud olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelu, siis selleks, et mitte neile liiga teha ja et see arutelu ikkagi saaks kenasti toimuma, võiks 516 SE menetlemise panna teiseks päevakorrapunktiks.
15:22 Esimees Jüri Ratas
Aitäh! Ma võtan, hea Henn Põlluaas, ka selle [ettepaneku teadmiseks]. Ja ma ütlen ka siin ära vabanduse, kuna ma saan aru, et 516 SE algatajatega sellest ei räägitud, neid ei informeeritud. Nii et vabandus ka teile. Aga ma panen teie ettepaneku kirja, hea Henn Põlluaas. Ainult ma olen väikese probleemi ees. Siin on kaks nihukest alternatiivset ettepanekut. Härra Grünthal väga jõuliselt ütles, et [see peab olema] esimene päevakorrapunkt, aga tuleme ka selle juurde tagasi. Põhimõtteliselt on teil ühes osas nagu sarnane ettepanek, et tõsta see teisipäevaks, 12. aprilliks. Ma saan aru, et teie olete nõus, et see oleks peale OTRK-d. Ma tulen kindlasti selle juurde tagasi õige pea, kui need mõned protseduurilised küsimused on ka läbi võetud. Võib-olla siin mõningatel mikrofon ei tööta või on mingid muud probleemid, mured. Martin Helme, palun protseduuriline!
15:23 Martin Helme
Aitäh! Ma ka räägin välismaalaste seadusest. Meil on sellel nädalal neid kaks tükki, kaks erinevat: 241 SE ja 516 SE. Ja läinud on täpselt tagurpidi. Komisjoni ettepanek oli teha 241 SE arutelu esmaspäeval. Meie kõik ülejäänud kolmandad lugemised on alati kolmapäeval, aga siin komisjoniga oldi nõus. 516 SE arutelu pani komisjon ette teha teisipäeval, aga juhatus tõstis selle teise kohta.
Nüüd mõned asjad, mille puhul ma tahaksin, et suur saal ikkagi seda juhatuse vaidlust paremini mõistaks. Minu soov oli, et me ei paneks eelnõu 241 üldse päevakorda, sellepärast et minu hinnangul on ka rikutud meie enda kodu- ja töökorra seadust. (Juhataja helistab kella.) Just selles osas, et pärast teist lugemist, pärast teise lugemise lõpetamist on komisjon seaduseelnõusse sisse viinud sisulisi muudatusi. Minu meelest on see meie kodu- ja töökorra seaduse rikkumine ja põhiseaduse rikkumine. Ja mina soovisin, et seda üldse päevakorda ei panda. Lähemal arutelul selgus, et komisjoni poolt kolmandale lugemisele saatmise korral juhatusel puudub võimalus eelnõu päevakorda mitte panna. (Juhataja helistab kella.) Me saame päeva valida, aga päevakorda mittepanemine ei ole meie võimuses.
Siis oli mul soov, et me teeksime eelnõu juriidilise analüüsi oma maja sees. Seda ei pooldanud ka vähemalt üks teine juhatuse liige. Ma seda vaidlust siia saali ei soovinud tuua, nii et jätsime selle analüüsi tegemise jutu sinnapaika. Aga kahtlemata nüüd lõpphääletuse järel, kui peaks see siin saalis vastu võetama, on meie seisukoht ikkagi, et see on vastuolus seadusega ja protseduuri[reeglitega].
Ma kordan üle, et minu meelest, kui me nüüd saame kokkuleppele, siis võiks eelnõu 516 teisipäevale tagasi panna. Ja ma arvan, et me saame kokkuleppele ka selles osas, mitmes punkt ta on, see ei ole meie jaoks nüüd nii suur probleem. Aitäh!
15:25 Esimees Jüri Ratas
Aitäh! Ma panen ka teie ettepaneku, Martin Helme, kirja: eelnõu 516 võiks tagasi minna teisipäeva peale. Pole üldse välistatud, et sel hetkel, kui me neid olulisi otsuseid teeme, peate teie Riigikogu istungit juhatama ja oma ettepanekut [ka puudutama]. See ei ole üldse välistatud.
Aga nüüd, jah, see 516 SE, muidugi sellel on esimene lugemine, eelnõul 241 on kolmas. Ja veel kord: arutelu teisipäeva üle [lähtus sellest], et OTRK jaoks oleks seal piisavalt mõnusasti-lahedasti aega, sest tegemist on olulise teemaga.
Nüüd, see analüüs, millest te rääkisite. Jah, üks juhatuse liige ei olnud päri, et see analüüs tellida. Minu teada vähemalt üks fraktsioon on Riigikogus selle analüüsi meie majas siiski tellinud. Nii, läheme edasi. Leo Kunnas, palun, protseduuriline küsimus!
15:26 Leo Kunnas
Austatud istungi juhataja! Minu protseduuriline küsimus puudutab eelnõu 241 § 1 punkti 47 ja seal esitatud Ukraina sõja määratlust. Nüüd on see siin sellisel kujul, ma loen selle ette: "Sõjalise konflikti tõttu Ukrainas on alates 2022. aasta 24. veebruarist ... " Katkestan siin lugemise. Tahan rõhutada kõigepealt seda, et see muudatus ei ole keeleline, vaid see on sisuline. Mida me selle muudatusega siia oleme siis kirjutanud? Me oleme sisuliselt kirjutanud siia sisse, et Ukrainas toimub sõjaline konflikt, mis tähendab, et me oleme määratlenud selle konflikti sisuliselt relvastatud sisekonflikti või kodusõjana. Kui me näiteks ütleme, et sõjaline konflikt Malis, siis me ju ei mõista seda nii, et Niger võid Tšaad oleks Malile kallale tunginud. Me räägime konfliktist Mali sees. Sama puudutab näiteks Mosambiiki. Kui me räägime sõjalisest konfliktist Mosambiigis ja seal operatsioonil osalemisest, siis me ei mõista ju seda nii, et Zimbabwe või Lõuna-Aafrika Vabariik oleks Mosambiigile kallale tunginud. Samamoodi, kui me räägime vabadussõjast, siis me ei räägi ju sõjalisest konfliktist Eestis, või kui Venemaa tungib Eestile kallale, ka siis me ei räägi ju sõjalisest konfliktist Eestis.
Siin oleks vaja, nagu ma juba eelmine kord siin saalis tähelepanu juhtisin, see sisuliselt ära parandada, aga teise ja kolmanda lugemise vahel ei ole võimalik seda teha. Praeguses poliitilises olukorras ainukesed vastuvõetavad sõnastused võivad siin olla kas "Venemaa agressioon Ukraina vastu" või "Venemaa laiaulatuslik sõjaline kallaletung Ukrainale". Mingeid muid määratlusi me ei tohiks siia kirjutada.
Kas tõesti, kui president Zelenskõi [meile kõneleb], me paneme sinikollased lindid rinda, tõuseme püsti pärast tema kõnet ja tunnistame, et me kirjutasime siia sisse sellise asja? Ime, et me ei kirjuta siia sisse "sõjaline erioperatsioon". Seetõttu ma olen sunnitud kategooriliselt protestima selle eelnõu päevakorda võtmise vastu ja palun minu protest ajaloolise tõe huvides fikseerida. See on kõik. Tänan!
15:29 Esimees Jüri Ratas
Aitäh! See on kindlasti stenogrammis fikseeritud. Aga ma tulen selle sisu juurde, mis te ütlesite. Ma ütlesin seda Riigikogu istungi alguses ja ma kordan seda: Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse § 110 lõige 1 sätestab järgmist: juhtivkomisjon koostab eelnõu kolmandaks lugemiseks eelnõu lõppteksti, millesse ta pärast teise lugemise lõpetamist viib keelelised ja tehnilised täpsustused. See tähendab, et muid täpsustusi, neid, mis on sisulised, ei tohi sinna viia. Seda, kas need on keelelised ja tehnilised täpsustused või mitte, otsustab juhtivkomisjon. Ja juhtivkomisjon on need [muudatused] läbi töötanud. Seda ei otsusta ja seda hinnangut ei anna istungi juhataja ega Riigikogu juhatus.
Protseduuriline küsimus, Kalle Grünthal, palun!
15:30 Kalle Grünthal
Aitäh! Ma jätkan sealt, kus te oma sõnavõtu lõpetasite. Minu mäletamist mööda teid ei olnud seal põhiseaduskomisjoni istungil ja seetõttu ma räägin seal toimunust täpselt nii, nagu seal oli. Küsimus on selles, et sellel istungil me juhtisime korduvalt tähelepanu, et rikutakse põhimõtteliselt Riigikogu [kodu- ja töö]korda ja samuti eelnõude normitehnilisi eeskirju, kuigi need kõik on meile kohustuslikud. Seesama asjaolu, mille viitas praegu siin hea kolleeg Leo Kunnas, et tegemist ei ole tehnilise muudatusega või mingisuguse muu muudatusega, tegemist on sisulise muudatusega. Me arutasime ainuüksi seda küsimust pool tundi. Pool tundi! Võtsime appi kõik need kollased raamatud ja kõik muud tarkust sisaldavad paberkandjad ja tuli välja, et tegelikult on tegemist ikkagi sisulise muudatusega, mida teise ja kolmanda lugemise vaheajal ei saa teha.
Ja siin ongi kogu küsimus selles, et see lihtsalt suruti Toomas Kivimägi poolt häältega läbi. Ja kõige drastilisem oli see, et ta ütles seda tehes: ma võtan selle riski. Vaat selline asi ei saaks põhiseaduskomisjonis üldse toimuda, et keegi võtab riski. Siin peab olema absoluutselt riskivaba olukord, kus me võtame ja menetleme asju nii, nagu normid ette näevad. See, mis toimus põhiseaduskomisjonis – kui see nüüd läbi läheb ja tuuakse see eelnõu siia saali, siis seda musta plekki ei pese mitte keegi Riigikogu põhiseaduskomisjoni ja Riigikogu mantli pealt maha. See jääb sinna igaveseks.
Selliseid asju ei saa, härra Ratas, lubada, et mingisuguse valitsuse eesmärkide nimel rikutakse normitehnilisi eeskirju ja Riigikogu [kodu- ja töö]korda. Kes siis veel, ütleme, peab üritama seadusi kõige täpsemalt järgida kui mitte Riigikogu ja Riigikogu põhiseaduskomisjon. Me viime tema maine alla. Aga siin on rikutud seda asjaolu, et on tehtud nii normitehnilisi kui keelelisi muudatusi, mida teha ei tohi.
Rääkimata sellest, et sellessamas seletuskirjas puudub demograafiline analüüs, puudub regionaalse mõju analüüs, puudub julgeolekuanalüüs. Ta muidugi on olemas, aga ta on absoluutselt vastupidine sisuga. Üks lause ütleb, et jah, siin mingeid julgeolekuprobleeme ei ole, ja järgmine lause on kohe kapo aruande kohta, et see tekitab ohtu. Seletuskirja koostajad pole viitsinud isegi seda teksti normaalselt läbi lugeda.
Selliste vigade tõttu ei ole võimalik seda eelnõu täna menetleda ja mul on tõsine palve. Mul ei ole kellegi muu poole pöörduda: palun arvake see eelnõu 241 menetlusest välja. Niigi on Riigikogu nimetatud kummitempliks ja kui me selle ka lubame läbi, mis näoga me vaatame rahvale silma? Aitäh!
15:34 Esimees Jüri Ratas
Aitäh teile! Ma kõigepealt tahan selle põhimõttelise seisukoha öelda, et see käibefraas, see kummitempel – loomulikult ma arvan, et mitte mingil juhul sellega ei saa, ei tohi nõustuda. Vastupidi, Riigikogu peab oma tööd sisuliselt tegelema.
See, mida te ütlesite, härra Grünthal, ma olen siin paar korda seda Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 110 tsiteerinud. Ma võtsin välja ka korraks kommenteeritud väljaande. Selle §110 kohta see ütleb – nagu te ütlesite, see niinimetatud kollane raamat – järgmiselt: keelelised ja tehnilised täpsustused on eelkõige niisuguste paranduste tegemine, mis ei mõjuta isikute õigusi ja kohustusi ning mis on kooskõlas Riigikogu poolt menetluse käigus eelnõu kohta tehtud otsustega. Keelelised ja tehnilised täpsustused ei ole muudatusettepanekud Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 100 lõike 1 mõttes ja täiskogu neid ei hääleta.
Ma saan Riigikogu juhatuse liikmena ja hetkel juhatajana lähtuda ainult sellest usust ja kindlusest, et juhtivkomisjon, kelleks on põhiseaduskomisjon, minu teada vist ühel erakorralisel, kui ma ei eksi, ja ühel korralisel istungil on hinnanud seda ja on lähtunud põhimõttest, et siin muid muudatusi ei tehta. Ainult keelelised ja ainult tehnilised. Mina saan sellest lähtuda. Aitäh teile!
Protseduuriline küsimus, härra Laneman.
15:35 Alar Laneman
Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Ma olen sunnitud ühinema hea kolleegi Leo Kunnase protestiga. Sellel nädalal on meil nüüd põrkuvad märgilised sündmused. Täna esimese päevakorrapunktiga me fikseerime Venemaa laiaulatusliku kallaletungi hoopis kui Ukraina sisekonflikti. Siis on meil videokohtumine Ukraina presidendiga. Ma tahan ette kujutada, kuidas me talle silma vaatame, kui temale see meie sõjamääratluse muutumine teatavaks saab. Ja ma arvan, et see on suur risk, et see võib saada. Mina hindan seda kui Ukraina presidendi kaudu terve riigi solvamist ja ma hindan seda ka kui Eesti Vabariigi ja Eesti parlamendi alavääristamist ja ka meie inimeste solvamist, kes on Ukrainat abistanud. Sest fakt jääb faktiks: juhtivkomisjon on formuleerinud Vene Föderatsiooni kallaletungi Ukrainale sisekonfliktina, ja see on sisuline muudatus.
Ja meil on neljapäeval ka Riigikogu riigikaitsekomisjonis kohtumine Ukraina suursaadikuga. Ma ei kujuta ette, kuidas me talle silma vaatame. Ma arvan, et siin on [ülesanne] natukene keerulisem kui lihtsalt protseduurireeglistikust leida vastus. Ma arvan, siin tuleb Riigikogu juhatusel pea tööle panna ja leida väljapääs. See, et komisjon saaks läbi suruda ühe asja, mille hinnaks on Ukraina riigi solvamine ja Eesti häbistamine rahvusvaheliselt – ma arvan, et see on liialt tõsine olukord. Nii et ma kahjuks ühinen Leo Kunnase protestiga. Aitäh!
15:37 Esimees Jüri Ratas
Aitäh! Ei, mina ei arva, et te kahjuks peate sellega ühinema. Ma usun, et Riigikogu liikmetel paljudel on võib-olla sama seisukoht, nagu siin Leo Kunnas ütles. Mina juhatajana pean lähtuma sellest, mida ütleb meie Riigikogu kodu‑ ja töökorra seadus. See ütleb seda, et juhtivkomisjon seda hindab ning on juhatajate kohustus juhataja tööülesannet täites seda juhtivkomisjoni hinnangut uskuda. Juhatusel ei ole muid võimalusi. Nagu ma ütlesin, ma lähtun sellest, et siin on ainult tehnilised ja keelelised muudatused. Teie ütlete, et tegelikult on need sisulised muudatused. Ja see ongi selle debati telg. Mina saan vastu öelda, et seda on põhiseaduskomisjon hinnanud. Nagu ma ütlesin, vähemalt üks fraktsioon – ma ei tea, kas neid on ka rohkem – on tellinud õigusliku hinnangu, mis on põhimõtteliselt seesama, et seal pole sisulisi muudatusi. Aga kindlasti võib olla erinevaid õiguslikke hinnanguid. Aga aitäh teile! Protseduuriline küsimus, Helle-Moonika Helme, palun!
15:39 Helle-Moonika Helme
Aitäh! Me siin vaidleme nüüd tükk aega teemal, mis siis need parandused on: kas on nii, nagu teie ütlete, või on nii, nagu meie ütleme. Te ütlesite ka, et teise ja kolmanda lugemise vahel võib teha keelelisi ja sisulisi täpsustusi, ja kas need on keelelised või sisulised, seda otsustab komisjon. Siis te ütlesite ka, et on tellitud komisjoni poolt õigusanalüüs. Aga paraku selle õigusanalüüsiga on selline lugu, et komisjoni esimees Toomas Kivimägi lasi sellele peale panna AK‑templi ehk "Asutusesiseseks kasutamiseks". Ja nüüd on tekkinud selline kummaline olukord, et väidetavalt Riigikogu liikmed ei saa selle õigusanalüüsiga tutvuda, kuna see tempel on seal peal ja see välistab selle, et me saaksime seda lugeda.
Ja minul on küsimus: kuidas on võimalik, et Riigikogu liige, olgugi ta komisjoni esimees, laseb teha, tellib mingi õigusanalüüsi, mida teised Riigikogu liikmed näha ei tohi, ja veel eriti sellises küsimuses? Kas meil on siin nagu mingi "Naksitrallide" raamat praegu käsil, kus Muhv kirjutab iseendale kirju, mida ta ainult ise lugeda saab ja teised mitte? Mul on küsimus: kas Riigikogu liikmed on selle asutuse ehk Riigikogu liikmed või ei ole? Kuidas selline asi sai juhtuda? Äkki te kommenteerite seda?
15:40 Esimees Jüri Ratas
Aitäh! Riigikogu liikmed on loomulikult Riigikogu liikmed, nad ei tööta kuskil väljaspool. Mina ei ole kordagi täna maininud mingisugust analüüsi, mis on juhtivkomisjoni tellitud. Seda mina ei ole maininud. Mina olen öelnud, et vähemalt üks fraktsioon on selle tellinud. Minu teada meie töö sisekorraldus ütleb järgnevalt: need on asutusesiseseks kasutamiseks, kui selle analüüsi tellija ei otsusta teistmoodi. Kui teil on info, et juhtivkomisjon või juhtivkomisjoni esimees on midagi tellinud, siis – ma loodan, et ma tõlgendan õigesti meie korda siin majas sees – on see automaatselt asutusesiseseks kasutamiseks. Kui tellija soovib seda laiendada, siis see võimalus tellijal on.
Protseduuriline küsimus, Rene Kokk.
15:42 Rene Kokk
Aitäh, austatud esimees! Ka mina olen väga nördinud selle üle, et me praegu seda siin selliselt pressime, sellepärast et neid aspekte me oleme arutanud siin pikemalt ka varem. Tegemist on siiski sisuliste muudatustega. Te räägite, et te ei saa juhatuse poolt mitte midagi teha. Kui te teadsite ette, et see arutelu käib siin edasi, miks te siis ei võtnud seda aega ja miks te ei tellinud ka juhatuse poolt seda õiguslikku analüüsi? Te viitate, et teile teadaolevalt on üks või teine siin tellinud, ja ilmselt te olete seda analüüsi lugenud ka, ma eeldan. Aga meie ei tea, mis see sisu on. Kõik need aspektid, mis Leo Kunnas ja Alar Laneman siin välja tõid, ka on eelmisele presidendile viidatud – Paul Puustusmaa [rääkis] lahenditest selliste asjade puhul, mida on vigaselt menetletud. See ei ole praegu õige menetlusviis, mida te siin teete, ja mina ka protestin absoluutselt selle vastu.
15:42 Esimees Jüri Ratas
Aitäh! Mina ei ole mitte ühegi protseduurilise küsimuse puhul öelnud, kas see positsioon on õige või vale. Mina olen rõhunud ainult sellele, et selle kohta on Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 110 lõige 1, kus on [kirjas] juhtivkomisjoni pädevus, nii nagu Helle-Moonika Helme ütles, teha tehnilisi ja keelelisi parandusi. [Komisjon otsustab], kas muudatus on sisuline.
Vastates teie küsimusele, hea Rene Kokk, miks juhatus ei tellinud seda analüüsi, [ma kordan], mida Martin Helme juba selgitas: sest üks juhatuse liige ei toetanud seda. Ja ei olnud mitte ühtegi liiget, kes oleks soovitanud panna siin saalis hääletusele, kas see analüüs tellida või mitte tellida.
Protseduuriline küsimus, Paul Puustusmaa, palun!
15:43 Paul Puustusmaa
Suur aitäh, austatud juhataja! No ma ütlen kõigepealt, et on sügavalt kurb see olukord, kus me oma töö raamidest oleme sunnitud välja minema ja kohtult abi küsima. Eks see ole pisut piinlik, et me ise seadusandjatena peame pöörduma kohtu poole, et lahendust leida. Aga nüüd, toetades Rene Koka räägitut ja sellest edasi minnes tahaksin küsida, et ka avalikkus teaks väga täpselt, kas olukorras, kui Riigikogu juhatuse töölauale on tulnud põhiseadusevastase toiminguga [heaks kiidetud] seadusakt, puudub Riigikogu juhatusel igasugune võimalus seda kinni pidada ja öelda komisjonile, et kuulge, et seal on üks probleem. Või siis on niimoodi, et isegi kui tuleb põhiseadusega vastuolus olev akt, siis Riigikogu juhatus peab selle igal juhul suurde saali saatma? Küsimus on selline.
15:44 Esimees Jüri Ratas
Aitäh! Nagu ma ütlesin, selle sisulise hinnangu peab andma juhtivkomisjon. Seda ei anna Riigikogu juhatus kõigile nendele eelnõudele, mida me arutame. Meie korraldame Riigikogu täiskogu päevakorra tekkimist, aga loomulikult me ei anna [kõigele] oma õiguslikku hinnangut. Kui teil on tunne ja võib-olla paljudel Riigikogu liikmetel on tunne, et see ei ole õige seaduseelnõu, või nagu siin üks eelkõneleja ütles, te ise ütlesite, et seda ka ei oodata ühiskonnas, siis demokraatias on ju võimalus öelda, et ma olen selle poolt või ma olen selle vastu. Isegi on võimalus olla erapooletu. Nii et siis tuleb kas seda toetada või mitte. Aga jah, Riigikogu juhatus seda hinnangut, mille kohta te küsisite, ei anna.
Ja kokkuvõttes Eesti on õigusriik. Te viitasite siin ühele lahendile. Ma arvan, te viitasite sellele lahendile, kui me läksime kaugtööle ja siis tõesti Riigikohus oma otsuse langetas ja ütles välja selle, mida ta arvas.
Kalle Grünthal, protseduuriline küsimus, palun!
15:45 Kalle Grünthal
Aitäh, lugupeetud Riigikogu istungi juhataja! Kui ma viimati küsisin küsimust, siis päris pikk oli teine ja seondus normitehnilise eeskirja ja kodukorra rikkumisega. Te ütlesite väga selgelt, et kui muudatus on tehniline, siis ei ole probleemi. Sain ma õieti aru? Vist sain. Aga kui muudatus tekitab õigusi või kohustusi või muudab neid, siis on tegemist sisulise muudatusega. Ja me põhiseaduskomisjonis juhtisimegi sellele tähelepanu, sest teisel lugemisel oli lähedase sugulase juurde elama asumise [sättes] toodud sisse mõiste "abikaasa". Ja ühel hetkel kolmandal lugemisel, mille [tekst] meil praegu siin laua peal on, on see "abikaasa" muutunud "lähedaseks sugulaseks". Ma tahan öelda seda, et abikaasa õigused ja kohustused on oluliselt erinevad kui lähedase sugulase omad, kes ei kvalifitseeru abikaasana. Siin on juba tegemist sisulise muudatusega, mida tegelikult enam sellesse eelnõusse sisse viia ei tohiks. Mida te kostate selle peale?
15:47 Esimees Jüri Ratas
Aitäh teile! Ma jään enda juurde, et Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse mõte on tõesti see, et peale teist lugemist, kui on muudatusettepanekute tähtaeg ... Vabandust, peale esimest lugemist, kui on muudatusettepanekute tähtaeg lõppenud, saab teha ... Ma tulen tagasi, peale teist lugemist saab teha neid muudatusi, mis on ainult keelelised ja tehnilised, mitte sisulised. Seda, kas see nii on või ei ole, otsustab juhtivkomisjon. Nii et ma jään oma vastuse juurde. Antud juhul selle hinnangu peab andma ja on andnud põhiseaduskomisjon. Aitäh teile!
Helle-Moonika Helme, protseduuriline küsimus, palun!
15:47 Helle-Moonika Helme
Aitäh! Ma küsisin selle kohta või märkisin, et Riigikogu liige Toomas Kivimägi on tellinud selle analüüsi. Selline informatsioon meil oli ja on ka siiamaani. Teie väitsite, et selle on tellinud Riigikogu fraktsioon, Reformierakonna fraktsioon. Heakene küll, aga me ei saa seda lugeda, sest nemad on selle ära salastanud. Ainult nemad teavad, mida on sinna kirjutatud, mis on seal analüüsis öeldud.
Aga kui Reformierakonna fraktsioon on tellinud analüüsi seaduseelnõu [kohta], kuhu on sisse kirjutatud, et Ukrainas toimub sisekonflikt, siis see sõna otseses mõttes ju kinnitab Venemaa ja Kremli narratiivi selle kohta, mis toimub Ukrainas. Ja kui Keskerakond samuti seda toetab, siis on meil valitsus, kes nii sõnades kui tegudes on selles sõjas valinud Venemaa poole. Rääkimata sellest, et see seadus iseenesest destabiliseerib Eesti ühiskonda, kui toob siia sisse nii palju võõrpäritolu kodanikke, võõrpäritolu inimesi. See kõik ongi ju see, mida Kreml tegelikult tahab. Kas te tõesti arvate, et me peame sellega nõus olema?
15:49 Esimees Jüri Ratas
Aitäh! Ma ei ole kordagi maininud, et Reformierakonna fraktsioon on midagi tellinud. Aitäh teile! Protseduuriline küsimus, Helir-Valdor Seeder, palun!
15:49 Helir-Valdor Seeder
Aitäh, austatud juhataja! Ka minu protest puudutab välismaalaste seadust, tänast esimest päevakorrapunkti. Ma ei saa kuidagi olla nõus teie selgitustega, need jäävad mulle lausa arusaamatuks.
Kõigepealt see, et juhatusel ei ole mitte midagi kodu‑ ja töökorrast tulenevalt võimalik teha, kui juhtivkomisjon on langetanud otsuse, et kodu‑ ja töökorra seadusega vastuolus olev eelnõu suunatakse kolmandale lugemisele. On küll! Teil on võimalik seda arutada, menetleda ja saata see komisjonile tagasi palvega see läbi vaadata ja viia kooskõlla kodu‑ ja töökorra seadusega. Selline suhtlemisvorm on täiesti võimalik ja täiesti tavapärane. Juhatus on ka varem taolisi otsuseid teinud ja saatnud [eelnõu] komisjoni tagasi või algatajale tagasi, kui ta on leidnud, et eelnõu ei vasta nõuetele. Nii et selline koostöö ja läbirääkimine komisjoniga on kindlasti võimalik.
Tänane pikk arutelu protseduuriliste küsimustega näitab seda, et juhatus olekski pidanud nii tegema. Juhatusel on ka praegu see võimalus olemas. Minu ettepanek ongi võtta see eelnõu selle nädala päevakorrast välja, viia see kooskõlla kodu‑ ja töökorra seadusega, mida on komisjonil täiesti võimalik teha, ja tulla sellega kolmandale lugemisele ilusti siis, kui see on kooskõlas seadusega.
Ma lühidalt põhjendan, miks ma arvan, et see ei ole kodu‑ ja töökorra seadusega kooskõlas. Siin on varem juba räägitud, et see definitsioon on ääretult ebaõnnestunud. See on ilmselt tõlge vene keelest, kasutades Putini terminit, kes ütles, et tegemist on sõjalise operatsiooniga. Aga siin on ta moondunud "sõjaliseks konfliktiks", mis on veel kummalisem ja mida tõepoolest on võimalik tõlgendada kui Ukraina kodusõda. See on ääretult ebaõnnestunud lähenemine.
Ja just nimelt sisuline muudatus teise ja kolmanda lugemise vahel selles punktis on ju see, et teisel lugemisel olnud tekst määratles Eesti parlamendi arvates ja Eesti parlamendi tõlgenduse järgi sõja alguse Ukrainas. Ma loen ette teise lugemise teksti: "2022. aasta 24. veebruaril alanud sõjalise konflikti tõttu on seaduslik alus ..." ja nii edasi. Ja alles siis tuleb see seaduslik alus, mis puudutab konkreetselt neid Ukraina inimesi. Nii et praegu on muudetud väga oluliselt, põhimõtteliselt seda sätet. Ei ole muudetud tegelikult vormilist poolt, vaid on muudetud sisu ja see on ka ääretult ebaõnnestunud. Ma saan aru, et komisjon püüdis seda viga parandada, aga tegelikult tegi olukorra veel hullemaks ja [eelnõu] veel halvemaks nii sisult kui ka vormilt.
Ja teine muudatus täpselt samuti. No kuidagi ei saa seda lugeda lihtsalt keeleliseks või tehniliseks muudatuseks, kui teisel lugemisel oli määratletud "lähedane sugulane" ja kolmandal lugemisel on "lähedane sugulane" muudetud "abikaasaks". Me kõik saame väga hästi aru, et lähedaste sugulaste ring seaduse mõttes on või võib olla tunduvalt laiem kui ainult abikaasa. See on väga sisuline muudatus. Mina isiklikult väga toetan seda kitsendamist, aga see on sisuline muudatus, mida ei saa teha enam pärast teist lugemist. Ja kui keegi siin saalis väidab, et abikaasa võrdub lähedase sugulasega Eesti seadusandluses, siis tuleb meil ikka terve rida seadusi Eesti seadusandluses ümber vaadata. Väga huvitav on, millised on need Riigikantselei ametnikud ja eksperdid, kes on arvamusel, et tegemist on ainult keeleliste muudatustega. Need on väga sisulised muudatused.
Ja ma tuletan meelde, et me oleme häbiväärselt kaotanud kohtus selle vaidluse, mis puudutas kaugtööle minekut, kui Riigikogu juhatus survestas kogu suurt saali ja me hääletasime, kas see on seaduslik või ei ole seaduslik. Siin ei saa seda hääletada, kas on seaduslik või mitte. Ja me oleme juba korra kaotanud täpselt analoogses juhtumis kollektiivseaduse puhul, mille eelmine president jättis välja kuulutamata just nimelt põhjusel, et pärast teist lugemist tehti sisulisi, mitte vormilisi muudatusi. Ka siis me vaidlesime siin ja targad eksperdid‑ametnikud Riigikogus ütlesid, et tegemist on ainult keeleliste muudatustega. Ja nüüd on juba kolmas kord. No kui kaua võib! See on ka parlamendi autoriteedi küsimus. Lõpetame selle pulli ära.
Nii et minu ettepanek on võtta see kõlbmatu eelnõu päevakorrast välja, viia ta kooskõlla kodu‑ ja töökorra seadusega ja tulla siis kolmandale lugemisele.
15:54 Esimees Jüri Ratas
Aitäh! Ma jään oma vastuse juurde, et seda sisulist hinnangut mitte võib anda, vaid ma ütlen, et lausa peab andma juhtivkomisjon. See, mida teie ütlesite, austatud Helir-Valdor Seeder, et juhatus on saatnud eelnõu ka näiteks algatajale tagasi – ma arvan, et see on olnud siis, kui eelnõu on juhatuses esimeses etapis, kui määratakse juhtivkomisjon. Võib-olla on seda olnud tõesti ka lugemiste vahel, aga mulle see hetkel ei meenu.
Nüüd see, mis te ütlesite presidendi kohta, vastab tõele. Õigusriik on meil nii üles ehitatud ja ma arvan, et see on hea, et ka president peab andma oma seisukoha, kui Riigikogu eelnõu toetab, antud juhul seda eelnõu 241. Jah, teil on õigus, et on eksitud. Riigikohus andis oma hinnangu distantsistungile mineku kohta ja ka see näitab, et Eesti on õigusriik ja oma alustes tugev.
Aga jah, veel kord, see sisuline asi, mis te ette lugesite – ja ma saan aru ja mõistan, mis on teie mure –, aga selle sisulise hinnangu peab andma põhiseaduskomisjon, kes on selle andnud ja öelnud, et siin ei ole sisulisi muudatusi. Kas see nii on või ei ole, aga me peame tuginema juhtivkomisjoni seisukohale.
Protseduuriline küsimus, Oudekki Loone, palun!
15:56 Oudekki Loone
Aitäh! Mul on ka küsimus eelnõu 241 menetlemise kohta. Selle eelnõu teise lugemise teksti tekkisid ootamatult sisulised muudatused, mida ei oldud varem läbi räägitud ei saalis ega sotsiaalpartneritega. Ja see on iseenesest halb praktika, aga lubatav, kui me näeme, et kõik osapooled on nõus ja sellel on lai konsensus.
Üks nendest muudatustest puudutas meremeeste sotsiaalseid garantiisid ja muudatuste seletuskirjas oli kirjas, et need on sotsiaalpartneritega läbi räägitud ja saavutatud konsensus. Sotsiaalpartnerid ise kinnitavad, et mingit konsensust ei ole saavutatud, ja nad on selle kinnituseks näidanud ka koosolekute protokolle, kust tõesti nähtub, et seda konsensust ei ole kokku lepitud. On kokku lepitud, et liigutakse selle poole. See tegelikult tähendab, et parlamendi seletuskirjas on väited, mis ei ole päriselt tõesed. Kas teie arvates niisugune olukord on demokraatlikule protsessile vastav ja kohane?
15:57 Esimees Jüri Ratas
Suur tänu selle protseduurilise küsimuse eest! Ma jään selles mõttes oma seisukoha juurde, et neid hinnanguid peab andma juhtivkomisjon, kellel on ülesanne kaasata erinevaid huvigruppe, erinevaid partnereid. Kas neid on kaasatud piisavalt või mitte, seda ei saa otsustada juhataja, seda peab otsustama juhtivkomisjon. Heiki Hepner, palun, protseduuriline küsimus!
15:57 Heiki Hepner
Suur tänu, hea esimees! Ka mina puudutan eelnõu 241. Siin on arutelu käigus öeldud, et komisjoni esimees on justkui tellinud mingisuguse analüüsi ja et justkui see analüüs ütleb, et tegemist on tehniliste täpsustustega, millega absoluutselt muidugi nõus olla ei saa. Tahtsin seda analüüsi vaadata ja see analüüs võiks ju olla meil kenasti selle eelnõu [materjalide] juurde lisatud. Ei ole mingit vihjet protokollis, et sellist asja on tehtud, rääkimata analüüsist. Kuidas sellist asja saaks tõlgendada? Miks seda analüüsi, kui see on tehtud, ei ole lisatud eelnõu menetlus[dokumentide] juurde? Ja kuidas selle analüüsiga oleks ikkagi lõpuks võimalik tutvuda? Kas see analüüs on ikka tehtud?
15:59 Esimees Jüri Ratas
Aitäh! Seda, mis analüüse on tellinud komisjoni esimees, ei oska mina teile vastata. Kui te tahate seda teada, siis tuleb tema poole pöörduda. Protseduuriline küsimus, Helle-Moonika Helme, palun!
15:59 Helle-Moonika Helme
Aitäh! Ma tuleksin nende sisuliste muudatuste juurde tagasi. Mul on ikkagi küsimus, et kui me selle täna ära menetleme, kui Reformierakond ja Keskerakond selle praegu siin Riigikogu saalis läbi rullivad, siis kuidas me kolmapäeval vaatame silma Ukraina presidendile Zelenskõile, kui meie Riigikogu dokumentides on kirjas, et see, mis tema riigis toimub, on mitte agressioon, mitte sõda, vaid sisekonflikt? Kuidas Kaja Kallas saab käia Euroopas, kui tema erakond on Butšas toimuvat, kus vägistatakse väikeseid lapsi ja naisi, nimetanud sisekonfliktiks täpselt nii, nagu Putin seda nimetab? See ei ole normaalne, mis siin täna toimub selle sõja valguses!
16:00 Esimees Jüri Ratas
Aitäh teile! Neid sisulisi või mittesisulisi muudatusi peab hindama antud kontekstis juhtivkomisjon, kelleks on põhiseaduskomisjon. Peeter Ernits, palun, protseduuriline küsimus!
16:00 Peeter Ernits
Hea juhataja! Eelnevast tulenevalt ma küsin sinult, kas sa oled valmis, kui president Zelenskõile sõna annad, tutvustama teda, et nüüd anname sõna Ukraina sisekonfliktis osaleja ühe poole juhile president Zelenskõile?
16:00 Esimees Jüri Ratas
Aitäh! See ei ole protseduuriline küsimus. Aga ma tutvustan teda Ukraina presidendina. Protseduuriline küsimus. Tarmo Kruusimäe, palun!
16:00 Tarmo Kruusimäe
Tänan, hea esimees! Minu protseduuriline küsimus [on selline]. Kui muudatusettepanekute tähtaeg sai läbi novembris 2020 ning nüüd on seda [eelnõu] sisuliselt väga palju täiendatud niinimetatud sõjapõgenikega ja kui Riigikogu liikmetel ei ole võimalust teha sellesse muudatusettepanekuid, aga teie väidate, et hinnangu, kas võib Riigikogu liikmetele anda võimaluse teha muudatusettepanekuid, langetab komisjon, siis minu küsimus on selline. Kui me saame aru, et komisjoni esimees on juba vassinud – kas või see, et laiapõhjaline konsensus oli vanas [eelnõus] olemas –, siis kes nüüd sel juhul peab võtma vastutuse ja tagama Riigikogu liikmetele võimaluse teha sisulisi sõjapõgenikke puudutavaid muudatusettepanekuid? Või [vahest] kohus leiabki, et komisjon on kõrgem kui Riigikogu?
16:02 Esimees Jüri Ratas
Aitäh! Riigikogust ei ole kindlasti komisjon kõrgem ja Riigikogu täiskogu otsustabki, 101 liiget eraldi, tulenevalt vaba mandaadi põhimõttest, kas nad mingeid otsuseid toetavad, mingeid seaduseelnõusid toetavad või ei toeta. Sisulise poole pealt ma ütlen ka teile, hea Tarmo Kruusimäe, et seda peab otsustama – ma rõhutan, peab otsustama – juhtivkomisjon, kas see on sisuline muudatus või ei ole. Mart Võrklaev, protseduuriline küsimus.
16:02 Mart Võrklaev
Ma teen päevakorra osas Reformierakonna fraktsiooni poolt ettepaneku tõsta kolmapäeval 15. punkt ehk 516 SE teisipäeval esimeseks punktiks. Aitäh!
16:02 Esimees Jüri Ratas
Aitäh! Ma lähen nüüd nende ettepanekute juurde. Meil on siin neli ettepanekut. Minu esimene küsimus läheb Kalle Grünthalile. Teie olete teinud ettepaneku [eelnõu] 516, mis on kolmapäeval 15. päevakorrapunkt, tõsta teisipäeva esimeseks päevakorrapunktiks. Samasuguse ettepaneku on teinud Reformierakond. Henn Põlluaas ja Martin Helme on teinud ettepaneku, et see võib olla ka peale OTRK-d. Minu küsimus on: kas te jääte oma ettepaneku juurde, härra Grünthal?
16:03 Kalle Grünthal
Ma arvan, et jah, võib olla küll. Jään ikka oma ettepaneku juurde. Kui ma ta tegin, siis ma järelikult jään selle ettepaneku juurde.
16:04 Esimees Jüri Ratas
Selge, aitäh! Mul on palve Riigikogule. Mul oleks palve, vanematekogu liikmed, kui tohib teid korra paluda siia Riigikogu saali ette. Teeme vaheaja viis minutit. Vaheaeg viis minutit.
V a h e a e g
16:09 Esimees Jüri Ratas
Head ametikaaslased, juhataja võetud vaheaeg on lõppenud. Mida see vaheaeg siis meile andis? Andis seda, et ettepanekud on võetud tagasi ja on leitud konsensus ettepanekute tegijate vahel ja ka vanematekogus, et teisipäeval, 12. aprillil esimene päevakorrapunkt on OTRK. Teisipäeval teine päevakorrapunkt on Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud eelnõu 516. Ja teisipäeval kolmas päevakorrapunkt on Isamaa fraktsiooni algatatud seaduseelnõu 548. See on nüüd üks pool.
Aga enne seda, kui me saame päevakorda hääletada, on meil jätkuvalt küsimus, millal me menetleme eelnõu 241. Nimelt, ma tuletan meelde, siin on erinev lähenemine. Üks lähenemine on see, et Riigikogu liige Martin Helme on teinud ettepaneku, et 241 arutelu võiks olla kolmapäeval, see on 13. aprillil neljanda päevakorrapunktina. Kaks juhatuse liiget ei ole sellega nõus ja on öelnud, et see võiks olla esmaspäeval, 11. aprillil esimene päevakorrapunkt. Kõigepealt peame hääletama seda ettepanekut, millal see eelnõu päevakorras on, kas esmaspäeval või kolmapäeval. Alustame selle hääletamise ettevalmistamist.
Ma vabandan! Protseduuriline küsimus, Martin Helme.
16:11 Martin Helme
Jaa, meil tekkis kergelt segadus, kumb ettepanek on hääletusel. See, et eelnõu jääks esmaspäeva, või see, et jääks kolmapäeva?
16:11 Esimees Jüri Ratas
Aitäh! Tekst, mis läheb hääletusele – hetkel hääletust ei toimu, see on sissejuhatus, võib-öelda nii –, on järgmine: panen hääletusele Riigikogu juhatuse liikme Martin Helme ettepaneku, et Vabariigi Valitsuse algatatud välismaalaste seaduse ja välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse muutmise seaduse eelnõu 241 kolmas lugemine toimuks kolmapäeval neljanda päevakorrapunktina. Ja seejärel ütlen lause, et palun võtta seisukoht ja hääletada. Ja seejärel on haamrilöök. Alustame selle hääletamise ettevalmistamist. Kas võime minna hääletuse juurde?
Panen hääletusele Riigikogu juhatuse liikme Martin Helme ettepaneku, et Vabariigi Valitsuse algatatud välismaalaste seaduse ja välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seaduse muutmise seaduse eelnõu 241 kolmas lugemine toimuks kolmapäeval neljanda päevakorrapunktina. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
16:13 Hääletustulemused
16:14 Esimees Jüri Ratas
Tulemusega poolt 20, vastu 51 ja erapooletuid ei ole ei leidnud ettepanek toetust.
Head ametikaaslased! Nüüd liigume käesoleva nädala päevakorra hääletamise juurde. Mõningad selgitused siia ette. Kõigepealt me peame arvestama, et eelnõu 241 arutelu toimub täna, see on esmaspäeval, 11. aprillil, tuginedes just äsja lõppenud hääletamisele. Teiseks, see päevakord, mis läheb hääletusele, on muutunud. Muutunud on see järgmiselt. See puudutab teisipäeva ja see puudutab kolmapäeva. Teisipäeval esimene päevakorrapunkt on nii, nagu siin kirjas. See on riigieelarve kontrolli erikomisjoni algatatud olulise tähtsusega riikliku küsimuse "Olukorrast Ukraina abistamisel" arutelu.
Teine päevakorrapunkt on kolmapäevast tulev 15. päevakorrapunkt, mis liigub teisipäeval teiseks päevakorrapunktiks. Ja see on Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni algatatud välismaalaste seaduse ja kõrghariduse muutmise seaduse eelnõu 516 esimene lugemine. Teisipäeval, 12. aprillil tuleb kolmas päevakorrapunkt kolmapäevasest päevakorrast, hetkel on see 17. päevakorrapunkt. See on Isamaa fraktsiooni algatatud alkoholi‑, tubaka‑, kütuse‑ ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu 548 esimene lugemine. Koos nende ettepanekutega ma panen täiskogu VII istungjärgu 11. töönädala päevakorra hääletusele. Enne seda teeme ka saalikutsungi. Kas võime minna hääletuse juurde? Tänan!
Head ametikaaslased, panen hääletusele Riigikogu täiskogu VII istungjärgu 11. töönädala päevakorra kinnitamise koos eelnimetatud muudatustega. Palun võtta seisukoht ja hääletada!
16:16 Hääletustulemused
16:17 Esimees Jüri Ratas
Tulemusega poolt 71, vastu 10 ja 1 erapooletu on meie VII istungjärgu 11. töönädala päevakord kinnitatud.