Austatud Riigikogu! Meil on võimalus alustada VII istungjärgu 10. töönädala kolmapäevast istungit. Ja istungi alguses, nagu ikka, on võimalik üle anda eelnõusid ja arupärimisi. Esimesena soovib seda teha Ruuben Kaalep. Palun!

Selleks, et me suudaksime oma riiki kaitsta, on meil vaja lisaks varustusele ja relvastusele ka inimesi, kes seda riiki kaitsevad. Ja selleks, et meil oleks neid inimesi, on vaja tugevat rahvuslikku kaitsetahet. Selleks, et meil oleks tugev kaitsetahe, on vaja rahvustunnet, tugevat rahvusidentiteeti ja rahvuslikku eneseteadvust. Mis annab meile selle eneseteadvuse? See on põlvkondadeülene side. Teadmine sellest, et see maa on meie esivanemate pärand, mille me kingime edasi oma järeltulijatele. Ja see on meie ajaloomälu, mis seob meid selle maaga. Selleks, et meil oleks tugev ajaloomälu, on vaja, et oleks kaitstud ja hästi hoitud meie ajaloomälestised ja meie kultuuriväärtused. Muu hulgas need mälestised ja väärtused, mis seovad meid kõige varasema muinasajaga, ja needsamad mälestised, mis lebavad sellesama maa põues.

Nüüd, mida teevad selles olukorras Kultuuriministeerium ja Muinsuskaitseamet? Paraku tegeldakse kärbetega ja koondamistega, mis on viinud meie muinsuskaitse ja muinaspärandi hoidmise katastroofilisse olukorda, nagu ütlevad 65 arheoloogi, kes hiljuti saatsid ühispöördumise kultuuriministrile. Olukord on selline, et me ei suuda kaitsta rüüstamiste eest ega lagunemise eest muistseid matmispaiku või sealt saadud leide.

Mul on siin arupärimine kultuuriministrile, kaheksa küsimust, 12 allkirja. Ootame ministrilt vastuseid.

Riina Sikkut, palun!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud kolleegid! Ruuben rääkis rahvustunde suurendamisest ja tõesti, väga õige. Ka praegune sõjaolukord on meil rahvustunnet ja ühtsust suurendanud ning poliitikud võiksid seda ikkagi toetada ja hoida, mitte lammutada. Aga mina annan seitsme sotsiaaldemokraadi nimel üle arupärimise peaminister Kaja Kallasele, et küsida, miks valitsus järjepidevalt seob julgeolekukriisis vajalikud muudatused ja sellised juba varem planeeritud muudatused, mis on konfliktsed, eelnõudes kokku. Me nägime seda välismaalaste seaduse puhul, nüüd korrakaitseseadustiku muudatuste puhul. Mis see eesmärk on? Miks niimoodi tehakse? Tegelikult ei saa eeldada, et me enne 9. maid jõuame korrakaitseseadustiku ära menetleda. Ja kui selline eesmärk on, et see soov on, siis tuleb erakondadeülest konsensust otsida, koostöökohta otsida.

Nii et esimene küsimus on selle kohta, miks seda tüüpi eelnõud siia majja kogu aeg jõuavad ja kuidas erakondade vaheliste konsensust on otsitud. Siis on küsimus ühiskonnas laiemalt solidaarsuse ehitamise kohta. Oht rahvusriigile tuleb endiselt idapiiri tagant. Kuidas strateegilise kommunikatsiooniga luua ühiskonnas arusaam, miks me sõjapõgenikke aitame, mida see ühiskonna jaoks tähendab ja mida oodatakse kodanikelt ka järgmiste kuude jooksul? Millised on valitsuse plaanid?

Ja viimaseks, kahjuks koroonakriisi ajal [ei olnud] väga palju infot selle kohta, kuidas ära tunda valefakte. Huvitavad lood kas teadusnõukoja liikmetega, inimestega, kes on kriisijuhtimise juures, kes avavad otsuste tausta, selgitavad ja põhjendavad oma seisukohti, need on sageli maksumüüri taga. Tegelikult kriisiolukorras võiks olla kokkulepe erameediaväljaannetega, et näiteks valitsus erakorraliselt hüvitaks ja tagaks ligipääsu seda tüüpi lugudele vabalt kõigile. Tõesti, maksumüüri taga oli näiteks lugu, kuidas tunda ära valeinfot. (Juhataja helistab kella.) Valeinfo on tasuta kättesaadav, samamoodi võiksid olla selle äratundmise võimalused.

Aeg!

Nii. Ei ole kasutanud moodsaid võimalusi ja annan arupärimise paberil üle. Aitäh!

Rohkem soove ei ole. Kaks arupärimist vastu võetud ja juhatus loomulikult nende edasise menetlemise ... Ah! Heili Tõnisson on ka. Riigikogu liikmetel ei ole rohkem soovi.

Austatud istungi juhataja! Hea Riigikogu! Vabariigi Valitsus algatab täna riigipiiri seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Riigikogus esindab seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust siseminister. Eelnõu on edastatud elektrooniliselt. Aitäh!

Nii, nüüd oleme selle ka kirja saanud. Ehk üks eelnõu ja kaks arupärimist ning juhatus otsustab nende menetlemise kindlasti vastavalt kodu- ja töökorra seadusele.

Nüüd palun kohaloleku kontroll!

Kohalolijaks registreerus 84 Riigikogu liiget.

Alustame tänase päevakorra läbivaatamist. Esimene päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud energiamajanduse korralduse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 382 teine lugemine. Palun kõnetooli majanduskomisjoni esimehe Kristen Michali. Palun!

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Head vaatajad ja kuulajad! Kõigepealt ma tutvustan lühidalt, mis selle eelnõu mõte on, siis räägin, mis me siin vahepeal menetlenud oleme, ja siis saame minna juba menetlusotsuste juurde.

Eelnõu enda mõte on võtta riigisisesesse õigusesse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, taastuvenergia direktiiv, mille eesmärk on suurendada taastuvenergia tootmist ja tarbimist kodumajapidamistes ning suurtootjate ja ‑tarbijate tasandil.

Need direktiivi ülevõtmisega tehtavad muudatused saab valdavalt jagada kolmeks. Esiteks, riigi taastuvenergia eesmärgid, nende arvutamise põhimõtted koos päritolutunnistuste temaatikaga. Teiseks, enda jaoks taastuvast energiaallikast toodetud energia tarbimise hoogustamine ja lihtsustamine. Kolmandaks, biokütuste säästlikkuse kriteeriumid.

Suuremad muudatused. Neli suuremat muudatust on. Seatakse energiamajanduse korralduse seadusesse sisse riigisisesed taastuvenergia eesmärgid aastaks 2030. Ja need on samad, mis on kirjeldatud Eesti riiklikus energia‑ ja kliimakavas aastani 2030. See minu mäletamist mööda on Riigikogu ees varem käinud. Ma seda üle kordama ei hakka.

Teiseks täpsustatakse taastuvenergia eesmärkide arvutamise metoodikaid, kriteeriumeid. See on tegelikult selle eelnõu ilmselt kõige olulisem tükk, mida seda on ka oodatud, et see tähendab seda ...

Võtame saali natukene vaiksemaks, tagaridadest tuleb kogu aeg väikseid peanoogutusi, et sinna ei ole kuulda, mis ees kõneletakse.

Ma äkki seda saan suunata ka kuidagi. (Sätib mikrofoni.) Aa, ülespoole keeran või? 

See on peamiselt kinni ikkagi selles, et meil saalis on liiga suur sumin.

Nüüd on parem. No selge, ma loodan, et te kuulete.

Ühesõnaga, täpsustatakse taastuvenergia eesmärkide arvutamise metoodikaid ja kriteeriumeid vastavalt direktiivile. Selle järgi ei tohi taastuvenergia eesmärkide täitmise arvutamisel võtta arvesse biokütuseid, vedelaid biokütuseid ega biomasskütuseid ning nendest toodetud energiat, mis ei vasta biokütuste säästlikkuse ja kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise kriteeriumidele. See oli ka üks soov ja eesmärk, miks seda eelnõu tegelikult ju oodati. Me oleme varem sellel teemal debateerinud pikemalt nii komisjonis kui ka siin saalis. See on oluline põhimõte, et kasutataks ainult seda biomassi, mis vastab nendele reeglitele.

Kolmandaks hõlbustatakse oma tarbeks taastuvast energiaallikast toodetud energia tarbimist, reguleeritakse taastuvenergia kogukondade loomist, ehkki kehtiv äriseadustik annab selle võimaluse juba taastuvenergia kogukonnana toimetama hakata, vajalik raamistik on olemas, aga õigusselguse huvides on see eelnõusse lisatud.

Ja neljas suurem plokk on, kus on päritolutunnistustega seonduv energiakorralduse seadus. Teistes seadustes on seda ka varem käsitletud, aga taas õigusselguse huvides.

Nüüd eelnõu seletuskirjas on ka oluline osa sellest, majanduskomisjoni protokollid on tavaliselt üsna põhjalikud ja siin on oluline osa ka sellest kirjas, mis on toimunud esimese ja teise lugemise vahel. Komisjon on seda kahel töörühma koosolekul ja neljal komisjoni koosolekul arutanud, nii et arutelud on olnud kaunis põhjalikud. Kohtutud on väga laia ringiga energeetikavaldkonna tegijatega, samuti keskkonnavaldkonna tegijatega. Ja eks need debatid ongi olnud põhiliselt just sellel teemal, kas see seadus peaks olema veelgi rangem. On otsitud selline enam-vähem mõistlik lahendus, mida algataja ka toetab. Sellepärast ma ka viitasin enne sellele, et biomass, mida kasutada, peab vastama teatud kriteeriumidele, et see on säästlikult varutud, lubatud piirkonnast ja nii edasi, muidu sellele ei makstaks.

Ja üks debatt, mida ei ole parandusettepanekutes, oli ka õliühingu ettepanek, mis ütles seda, et – ma võib-olla veidi lihtsustan –, kasutatud toiduõli kasutamine sellise kütuselisandina, nende soov oli seda teha suuremalt. Algataja seisukoht, mis kattus ka gaasiliidu ja teiste omadega, oli ikkagi see, et kasutada seda vähemal määral, just selleks, et mitte pärssida kodumaist erinevate biokütuste tootmist. See oli ka debati sisu ja tulemus.

Jah. Ja muudatusettepanekuid on suur hulk, 22 tükki, osa neist ei kuulu hääletamisele, nr 2, 4, 6 ja 7, kuna need on sotsiaaldemokraatide ettepanekud. Mitte sellepärast, et need sotside omad on, ei kuulu need hääletamisele, vaid komisjonis lihtsalt oli puudu teine hääl. Teine hääl oli sellel hetkel ilmselt Raimond Kaljulaid, sest Kalvi Kõva asendas Jevgeni Ossinovskit, kes on tänaseks meie ridadest lahkunud. Seetõttu ei saa neid kahjuks hääletada.

Ja nüüd menetluslikud ettepanekud. Majanduskomisjon tegi ettepaneku võtta eelnõu teiseks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda 23. märtsil. Vahepeal lükkus see edasi, ehk siis täna on päevakorras komisjoni ettepanekul. Viis tööpäeva on paranduste tähtaeg ehk 13-ndaks. Ja komisjon teeb ettepaneku teine lugemine katkestada. Teise lugemise katkestamise selgituseks ütlen, et selle põhjus on ministeeriumide omavaheline senine, ütleme, sihuke puudulik kommunikatsioon. Võib‑olla ma teen siin ülekohut, aga ministeeriumid ei ole suutnud vajalikke parandusi selle aja jooksul ise ära saata ja sisse viia. Viitan siin Majandus- ja Keskkonnaministeeriumile. Ja nüüd siis parlament nagu ikka parandab kõiki asju. Nii et see olekski minu ettekande kokkuvõte. Aitäh!

Kolleegid soovivad täpsustada. Kalvi Kõva, palun!

Aitäh, hea Riigikogu aseesimees! Hea komisjoni esimees! Siia lõppu tuli päris rõõmusõnum, kuna Jevgeni selles komisjonis käis. Ma ei teadnudki, et komisjon tegi ettepaneku katkestada, aga see on väga tore. Aga mu küsimus on ikkagi nagu tulevase menetluse huvides ka. Meil on taastuvenergia eesmärk – 2030. aastaks 42% taastuvenergiat. Nüüd, isegi veel rohkem tänases seisus, kus me teame, mis on teinud gaas meie koduküttekuludega paljudes linnades, peaks see ambitsioon olema tunduvalt suurem. Sotsiaaldemokraadid tegid ettepaneku, et see oleks 100%. See komisjonis läbi ei läinud. Aga kas sa julged lubada, et komisjon tõsiselt arutab, et seda 42% nüüd peale katkestamist järgmistel komisjoni istungitel arutatakse?

Aitäh! Kindlasti arutatakse. Aga isegi mitte sellepärast, et sotsiaaldemokraadid on ainsad, kes arvavad, et Eestis võiks ambitsioonikamaid eesmärke seada, loobuda Vene gaasist või mis tahes Vene energiakandjatest. Ma julgeksin öelda, et komisjoni üldine hoiak – või vähemalt ma saan isiklikku hoiakut väljendada – kattub väga suuresti Ameerika kunagise presidendikandidaadi, senaator John McCaini öelduga, et Venemaa on bensiinijaam, mis teeskleb, et ta on riik. Igal juhul kõikide selliste võimaluste piiramine, nii palju, kui see majanduses võimalik on, ja võimalikult kiire tempoga, on kindlasti komisjoni huvides.

Mis puudutab Euroopa keskkonnaeesmärke, siis juba varem on Euroopast tegelikult tulnud ambitsioonikamaid eesmärkide pakette, mida arutatakse kõikides järgmistes. Aga nagu ma mainisin, selle eelnõu kõige olulisem osa ongi biomassi säästlikkuse kriteeriumide paikapanek, et oleks selge, et biomass, mida kasutatakse, on varutud teatud reeglite järgi, nii et mitte kvaliteetne puit ei läheks ahju, vaid sinna läheks ikkagi kõige madalama kategooria biomass või puit, mida mitte kuskil mujal mitte mingil juhul ei saa kasutada. See on see eesmärk.

Tarmo Kruusimäe, palun!

Tänan, hea aseesimees! Hea ettekandja! Praegu te selgitasite väga lihtsalt ära selle biomassi põhimõtte. Aga kui ma küsisin seda Euroopa Liidu asjade komisjoni spetsialistide käest, kes läksid Eesti seisukohti kaitsma, et mis vahe on ühel biomassil, ja ütleme, puiduhakkel ning miks seda ei või kasutada, kas nendel on erinev päritolu, siis nad ei saanud vastatud. Te ütlesite oma kõnes, et biomass, mis vastab reeglitele. Kas me ei peaks lähtuma siin pigem enda regionaalsest eripärast ja vastavalt sellele reegleid kujundama? Sest ma saan aru, et Aafrikas on väga lihtne pingviine ära keelata, aga kuskil mujal, kus pingviinid asuvad, seal ei ole. Me peame nägema ikka enda mätta otsast. Mind ei rahuldanud see, et üks on taimset päritolu ja puiduhake ei ole taimset päritolu.

Aitäh! Teie küsimused on alati värvikad. Ma püüan võib‑olla veidi lihtsustatult vastata, sest siin eelnõus ja seletuskirjas neid täpseid lauseid on kõvasti. Aga eesmärk ja soov tegelikult erinevate biokütuste, hakkepuidu ja mille iganes kasutamisel on lihtsalt öeldes selline, et seda ei varutaks ega kogutaks, ütleme, bio mõttes või looduse mõttes olulistelt aladelt. Seda esiteks. Teiseks, et biomassi või puidu ülejääki, mis tekib ja mida saaks kasutada mingil muul moel ehk sellest teha midagi muud, ei kasutataks põletamisel, energeetikas, eks ju. See on tegelikult eesmärk, kuhu nende kriteeriumidega peaks jõudma. Ma arvan, et see on igati tervemõistuslik, Eesti seisukohast ka – kui sul on võimalik kasutada puitu või mis tahes materjali kõrgema lisandväärtusega, siis sa nii teed, eks. See ei ole isegi poliitiline, vaid on pigem terve mõistuse küsimus.

Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ma loen siit, et täna peaks olema kolmas lugemine. Aga ma mäletan, me ootasime sind ja kolme ministrit siin ühel kolmapäeva õhtul ja kõik te magasite. Miks te ei muutnud ära seda eelnõu teksti, kus on mustvalgel kirjas, vaatasin üle praegu, et 6. märtsil on kolmas lugemine. Oleks võinud natukene viisakam olla.

Jah, meil on minu meelest siin saalis mingit sorti natukene iganenud reeglid, mis ei luba saali saadetud materjale parandada. Ma kahtlustan, et see võib olla põhjus. Eelnõu lugemine – teine lugemine, ma rõhutan – täna katkestatakse. See tähendab seda, et meil tekib võimalus parandada, sest on ju tegelikult obskuurne, ma julgen tähelepanu juhtida, et meil ka siin kuskil eelnõu seletuskirjas, mis saali on saadetud ja mida muuta ei tohi, on kirjas, et majanduskomisjon käsitles eelnõu teiseks lugemiseks ettevalmistamisel kahel töörühma koosolekul ja kolmel komisjoni istungil. Nii on siin esimesel leheküljel kirjas. Tegelikult oleme nelja käsitlenud, aga saali saadetud materjale ei saa vahepeal muuta. Nii et ma väidan, et ajastul, kus informatsioon muutub kiiresti, me peaksime oma saali dokumentide saatmise materjalidele natuke otsa vaatama. See on sisuline vastus sellele probleemile, mille tõstatasite.

Ja teine pool, mis puudutab obstruktsiooni ja sellele vastu astumist – me kindlasti ei maganud, vastupidi. See oli teadlik otsus mitte aidata sellel ajal, kui Vene Föderatsioon peab Ukrainas sõda, pidurdada ühe Euroopa riigi parlamendi tööd. Minu meelest see on igati viienda kolonni tunnustele vastav tegevus.

Aivar Kokk, palun!

Aitäh, hea juhataja! Austatud komisjoni esimees! Ma vaatan seda eelnõu, aga meil ju väga selgelt Eestis viimased kümme aastat taastuvenergiat, kui me mõtleme ka tuuleenergiat sinna juurde, ei ole ühtegi tuuleparki lastud rajada, sõltumata sellest, kes on valitsuses olnud. Kõik Riigikogus praegu esindatud erakonnad on seal olnud, aga kõik on siiamaani takistanud. Nüüd viimasel ajal, meie valitsuse ajal see käivitati ja teie ajal tekkis võimalus, et pannakse radarid ja tekivad tuulepargid. Aga nüüd ma kuulen järjekordselt, et valitsus teeb tuuleparkide rajamisele takistusi. Päikesepaneelide parkide ühendamise võimalusi ei anta, sest need ei ole võrgu omad. Milline kogu selles kupatuses on Eleringi roll? Kas Elering tegelikkuses mõtleb selle peale, kuidas Eesti ettevõtjate ja inimeste energiahinnad alla lasta või ...? Kas selles seaduses kuidagi seda ära lahendatakse?

Aitäh küsimuse eest! Ma julgen küll arvata, et Eleringis mõeldakse peaaegu iga päev selle peale, kuidas Eestis saaks rohkem taastuvenergeetikat kasutada, soodsama ja parema varustuskindlusega tegeleda. See küsimus oli küll nii lai. Ja see, et kuidagi riik või valitsus ei tegele sellega, et oleks võimalik ühendusi luua – no me võime kõik viidata olemasoleva võrgu kitsaskohtadele, aga tegelikult mingites kohtades tulebki võrke ja tuuleparke ümber rajada. Seni, tõepoolest, teil on õigus, ajalooliselt on olnud teatud aladel tuuleparkide rajamise piirang tulenevalt Eesti riigikaitselistest eesmärkidest. Kui need saavad ringi ehitatud – ma meenutan, et ka selleks on valitsused ju raha leidnud, ega see ei tule lihtsalt õhust ja armastusest –, kui sinna saavad rajatud uued vastavad seadmed, siis tegelikult on ju suur hulk Eesti n-ö merealast ja ka maismaaparke vabanemas. Tegelikult see tuulebuum lähiaastatel on tõenäoliselt tekkimas, igal juhul.

Härra Ernits, teil on tekkinud protseduuriline küsimus.

Jaa, härra Pevkur, mul on tekkinud protseduuriline küsimus. Teie juhatate siin istungit, aga kolleeg Michal nimetas, et meie siin oleme viies kolonn, kes takistame Ukraina-Vene sõja ajal Eesti parlamendi tööd. Aga ma palun selgelt öelda esinejale, et tema, kes ei ilmunud kohale koos kolme ministriga, takistas Eesti parlamendi tööd. See, et kellaaeg oli veidi teine, kui algselt oli [plaanitud], ei vabanda seda, et võib magada või mitte kohale tulla. Praegusel hetkel Kristen Michal, kes ei ilmunud tööle, ja kolm ministrit esindavad viiendat kolonni, mitte meie, kes me olime siin valmis ka öösel tööd tegema. Punkt.

Head kolleegid, see debatt, ma saan aru, kütab kirgi, aga see ei ole protseduuriliste küsimuste debatt. Prooviks nüüd minna eelnõu juurde tagasi. Seda, kas keegi kusagil on viies kolonn või mitte, saab arutada ka väljaspool seda saali. Selle eelnõu raames on küsimused-vastused ikkagi need, mis käivad selle eelnõu kohta. Härra Grünthal.

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea kolleeg, te kasutasite seda lauset, et parlamendis on viies kolonn, ja ilmse sihitusega meie erakonna pihta. Ma soovitan teil tutvuda põhimõtteliselt kaitsepolitsei aruandega, kus öeldakse konkreetselt ära, et viiendat kolonni Eestis ei eksisteeri. See on selline protseduuriline märkus. Aga kui nüüd lähtuda teie ideoloogiast, kas siis edaspidi, kui on küsimuste esitamine ministritele ja ka teie ettekandjatele, ja ministrid ei tule, võib loota seda, et selleks, et takistada viienda kolonni tegevust, ei tule põhimõtteliselt enam ükski minister ega teie ettekandja parlamendi ette, sest muidu me toetame viiendat kolonni? Austatud spiiker, ma leian, et sellised väljaütlemised siin saalis ei ole päris korrektsed.

Ma ei taha kuidagi seda debatti jätkata. Aga kui ma kuulasin küsimusele vastust, siis mu kõrv tabas, et härra Michal ütles "viienda kolonni tunnused". Aga ma ei taha seda keelelist, grammatilist vaidlust jätkata. Ja kui keegi tunneb siin saalis, et see vastus, mis anti, puudutas teda, et tema on viies kolonn, siis mul on väga raske seda kommenteerida. Ma lihtsalt loodan, et me tegeleme siin küsimuste-vastuste raames selle eelnõuga. See eelnõu käsitleb energiamajandust ja selle korraldust. Nii et minu soovitus oleks praegu protseduurilised küsimused lõpetada. Arvamuste voor on meil esmaspäeviti vabas mikrofonis, seal saab rääkida igaüks viis minutit millest iganes. Aga protseduurilised küsimused käivad istungi läbiviimise korra kohta.

Härra Ernits.

Jah, härra Pevkur. Ma tuletan meelde, et Kristen Michal kasutab viienda kolonni sõnastust vähemalt teist korda siin saalis viimase paari nädala jooksul. Ja see sõnastus varasemalt oli mitte nii‑öelda tunnustega. Punkt.

Nii. Liigume edasi küsimuste juurde. Tarmo Kruusimäe, palun!

Tänan, hea aseesimees! Hea ettekandja! Kui me lähtume sellest loogikast, et puiduhake oli Soomele kui ühele suuremale puiduekspordi ja -impordi riigile probleemiks, siis selle tulemusel hakati välja töötama niinimetatud koostootmisjaama. Praegu ma vaatan, et energiavõsa on meil ka justkui probleem, sellepärast et ta on igatpidi sallitud. Aga biomass võiks olla ikkagi nendest jääkidest, mis meil üle jäävad. Energiavõsa on täpselt see, mis minu hinnangul võtab selle teise energia ära, mida vajab inimressurss, ehk toidu. Kas selles eelnõus on mingil määral sätestatud need põhimõtted, et kui me oleme kriisiolukorras, kõhu tahaks ikkagi nagu täis saada, aga kui me oleme kõik põllud pannud energiavõsa täis, siis ma arvan, et see ei ole võib-olla kõige parem mõte.

Aitäh! Ei, ma ei oska nüüd öelda, võib-olla ma ei saanud küsimusele päris kohe pihta. Me võime pärast edasi debateerida, kuna see teine lugemine katkestatakse, siis ma tulen siia tagasi ja võin alati täpsustada, eks ju, või kirjalikult vastata. Aga seda, kuidas keegi miskit kasvatab, see konkreetne eelnõu ei reguleeri ega need reeglid. Ja need reeglid pigem sõnastavad seda, millise kategooria, millisel viisil, millisest vääriselupaigast [pärit] biomassi ülejääke sa võid üldse kasutada energeetikas. See pigem lükkab seda latti selles osas allapoole. Ma ei tea, ehitusjäätmed, mis iganes, millest ei saa midagi muud teha, või biomass, millest ei saa midagi muud teha, ta ikkagi lükkab seda allapoole. Nagu me siin ka pool aastat tagasi või millal iganes me selle eelnõuga tegelesime, lükkasime seda hinnalatti allapoole. See on selle eelnõu mõte. Seda, mis kultuuri keegi otsustab kuskil kasvatada, me nüüd selle eelnõuga vähemalt minu arusaamist mööda ei määratle. Kui ma saan õigesti teie küsimusest aru.

Peeter Ernits, palun!

Jah, hea juhataja! Hea ettekandja! Siin on arutelu selle üle, mis on väheväärtuslik biomass ja mida võib ahju panna ja mida ei või. Minu küsimus on: kas sulle tundub, et see on arukas arutelu? Bioloogina ma võin öelda, et sina oled biomass ja juhataja Pevkur on biomass ja mina olen ka biomass, kõik me oleme biomass. Ei saa öelda kuidagi, et opositsioon on väheväärtuslik biomass ja koalitsioon on väärtuslik biomass. Elu on püha, ükskõik millises vormis ta on. Tõmmata piiri siin väheväärtusliku biomassi ja väärtusliku vahele – kas sulle ei tundu, et see natukene ...? Muuseas, räägiti ka, et äkki on tegemist hoopis fossiilisega. See arutelu ei ole päris arukas, mida te olete viljelenud seal komisjonis.

Aitäh! No kui te bioloogina ütlete, et me oleme biomass, siis tuleb teiega nõustuda. Eks see tõenäoliselt varem või hiljem ka nii on. Loodame siiski, et hiljem. Soovime kõigile pikka iga. Aga mis puudutab biomassi kasutamist, siis see, mida Euroopa reeglid ja võib-olla, nagu ma lihtsalt püüan teile taas seletada, need reeglid sätestavad, on ikkagi see, et väärtuslikest elupaikadest ja väärtuslikku biomassi ja puitu ei kasutataks seal, kuhu ta ei kuulu. Ma püüan hästi lihtsalt kirjeldada. Et iga, ütleme nii, kõrgema väärtusega kohtades seda ei tarvitataks, selle eest ei makstaks, ja puitu, mida saab näiteks kasutada kus tahes mujal, ei kasutataks ka ahju ajamisel. See tegelikult on järelm sellele pool aastat tagasi peetud debatile.

Paul Puustusmaa, palun!

Suur tänu! Hea ettekandja! Mul on selline hästi lihtne küsimus ja mitte väga peen. Nimelt, see Vabariigi Valitsuse algatatud 582 SE, mis nüüd kodukorra kohaselt teisel lugemisel katkestatakse. Kas selline käitumine ehk parlamentaarse töö takistamine, mis on võib-olla sarnane viienda kolonni tunnustega, on rohkem sarnane või vähem sarnane sellega, kui tehakse kodukorrakohane obstruktsioon? Kui ta ei ole sarnane, siis miks ei ole sarnane? Ja miks on kodukorrajärgne obstruktsioon rohkem viienda kolonniga sarnane käitumine kui seaduse katkestamine?

No vaadake, nüüd te väljute selle eelnõu raamidest, aga miski ei keela mul ju isikliku arvamusena öelda, et sõja ajal sellistel aegadel, kui parlamendid peavad töövõimelised olema, eriti parlamentaarses demokraatias – vähemalt minu vaatest, ma saan öelda oma arvamuse –, otsitud põhjustel, muu hulgas näiteks sõjapõgenike jaoks vajalike töökohtade leidmise lihtsustamise seadusandluse pidurdamine on obstruktsioon, mis pigem vastab nendele tunnustele, millele te viitasite ja milles kolleegid tundsid ära iseenda. See on minu arvamus.

Kui ma võin täpsustada, minu kõrv haaras Paul Puustusmaa küsimusest eelnõu numbriga 582.

Aa, vot seda kohta ma ei kuulnud.

Me arutame eelnõu 382.

Ju see oli kirjaviga.

Ma eeldan, et härra Puustusmaa mõtles 382, siis läheb protokolli ikkagi õige number. Kena. Mart Helmel on protseduuriline küsimus tekkinud.

Protseduuri korras tahaksin juhtida tähelepanu sellele, et esinejal ei maksaks kogu aeg rääkida sõjaolukorrast. Eesti Vabariik ei ole mitte kellegagi sõjaolukorras – ei Ukrainaga, ei Venemaaga, ei Ameerika Ühendriikidega, ei Soomega, ei Lätiga. Eesti Vabariik elab oma tavalist tsiviilelu, oma seadusandluse elu. Rääkida siin, nagu me oleksime mingisuguses eriolukorras, kus meil lõhkeksid pommid ja seetõttu ei saaks tavalist protseduurilist parlamentaarset tööd teha, ei ole asjakohane. See on enda tööluuside tegemise õigustamine, millega ei saa parlament nõus olla, vähemalt meie fraktsioon ei saa nõus olla. Ei ole mõtet oma ilmumata jätmisi ja oma ministrite ilmumata jätmisi põhjendada sellega, et kusagil on sõda. Eesti Vabariigis ei ole sõjaseisukorda välja kuulutatud.

Head kolleegid! Ma mõistan, et meil kõigil on oma arvamus ja tekib arvamusi juurde, kui keegi on siin puldis või keegi midagi küsib. Meil on teine lugemine, teise lugemise ajal on kõikidel Riigikogu liikmetel võimalik tulla siin puldis pidada kõne, 5 + 3 minutit, selle eelnõu raames. Palun ärme küsime küsimusi, mis ei ole protseduurilised. Kui on küsimusi istungi läbiviimise kohta, hea meelega vastan, aga kõiki selliseid emotsionaalseid või ka eelnõu puudutavaid arvamusi on võimalik küsimuse vormis kaks korda esitada või tulla pulti oma kõne käigus neid esitama. Tõesti, palun hoiame sellest kinni, muidu me lõpetame olukorras, kus igale küsimusele või igale vastusele järgneb vastureaktsioon protseduurilise käigus ja see ei ole tõesti kuidagi meil kodukorra reeglitega kooskõlas.

Proua Helme.

Härra Pevkur, te kasutasite väljendit, et me võime protseduurilisi küsimusi küsida istungi läbiviimise kohta. Just nimelt seda me oleme teinud, sest istungil läbiviimine sai häiritud ja protseduurilised küsimused tulid seetõttu, et hea esineja tegi ebakohase märkuse.

Jaa, aga ma rääkisingi tänasest istungist. Need sõnavõtud, mis siin vahepeal kõlasid protseduuriliste käigus, need ei olnud protsedruurilised. Tõesti, kodukorraseadus, kui te võtate selle punkti ette, mille alusel me siin protseduurilisi menetleme, siis te näete, et see tõepoolest räägib üldse mitte protseduurilisest küsimusest, tegeleme me jälle meeldetuletamisega, vaid see käsitleb küsimusi istungi läbiviimise korra kohta. Aivar Kokk küsib nüüd eelnõu kohta. 

Aitäh, austatud juhataja! Hea komisjoni esimees! Ma loen seda eelnõu. Kas oskad välja lugeda ...? Minu arust, kui tullakse energiateemalise eelnõuga tänasel hetkel Riigikokku, siis peaks olema siin energiamajanduse ja energiakindlustuse teema olemas. Kuidas garanteeritakse, et sügishooajal vastu talve Eesti oleks kindlustatud energiakandjate poole pealt, alustades elektriga ja lõpetades gaasiga? Kas sa oskad öelda, millistes punktides selles eelnõus on sellel teemal lahendused välja pakutud?

Aitäh! Energeetika on väga mitmetahuline. See on üks osa sellest, muidugi, selles pole ju kahtlust. Mis puudutab varustuskindlust, siis sellega tegeldakse praktiliselt iga päev, ka meie komisjonis tegeleme selle teemaga praktiliselt iga nädal. Kui sa viitad oma küsimuses LNG-le või mis iganes gaasiga varustatusele, siis selle kohta tuleb peaaegu iga päev uudiseid. Valitsus on teinud juba ära otsused, mis puudutavad kaide ühenduspunkte. Majandusministriga eile vestlesin ja eile õhtul oli ka uudistes, et astutakse samme või tehakse plaane ka LNG tankeri hankimiseks. Elektriga varustatuse mõttes Venemaast sõltub meil vähe. Me võime lahti ühenduda sellest Vene sünkroniseerimise alast, kui on vaja, see on võimalik. Sellest on ka lehtedes kirjutatud, nagu sa ise tead, see on lihtsalt mõnevõrra kallim, aga saadakse hakkama.

Nii et energeetikas selline julgeolekuvaldkonna vaade on kehtinud aastakümneid. Me tegelikult ei avastagi seda täna. Nagu me enne rääkisime, mõned taastuvenergia valikud on ju olnud riigikaitseliste põhjuste tõttu pigem pärsitud, mitte vastupidi. Nii et see vaade on pikk. Ja see vaade on muidugi osa sellest, kuidas saab taastuvenergiat kasutada, mis tähendab seda, et inimeste jaoks peaks kogu elu olema soodsam. Kuidas on võimalik taastuvenergia erinevaid tarbimisi omavahel jagada, kogukondi moodustada – see kõik on osa sellest.

Merry Aart, palun!

Jah, aitäh! Lugupeetud ettekandja! Selle seaduse eesmärk on taastuvenergia suurendamine ja teine püha graal on direktiiv. Selle hulka kuuluvad päikesepaneelid, tuulikud ja elektriautod. Kõik need vajavad metalle – vaske, koobaltit, niklit, liitiumi, muldmetalle. 400 kilogrammi elektriauto aku tootmiseks kaevatakse üles 200 tonni maakamarat. Kas arutasite komisjonis, mil moel taastuvenergia suurendamine parandab maailma või mida teha, et kliimat hoida selles kontekstis?

Kommentaariks ütlen veel, et ma tunnen ennast ka pisut solvatuna teie kommentaarist. Võin teile öelda, et kuigi ma olen teist pisut vanem, ma ei ole kuulunud isegi komparteisse, veel vähem kuskile kolonni. Nii et ei tohiks selliseid kommentaare endale lubada, see solvab väga.

Aitäh! Kes ennast selles kommentaaris ära tunneb, see tunneb ära. Mina ei saa sinna midagi parata, see on minu arvamus. Seda esiteks.

Teiseks, ei, me ei arutanud, kui palju materjali kulub erinevate sõidukite, transpordivahendite tootmiseks. Küll võin öelda, et taastuvenergeetika direktiiv, mida te nimetasite vist pühaks graaliks, on siiski kõige soodsam ja keskkonnale kõige vähem koormust tootev energeetikaliik. Kui siin vahepeal arutatakse, kuidas võidelda kõrgete hindadega ehk pakkuda tarbijatele soodsamaid võimalusi ja Eesti jaoks ka hoida puhast loodust, mis on meie jaoks väärtus, siis sellega, nende kõrgemate väärtuste ja praktiliste küsimustega, see eelnõu tegeleb. 

Kalle Grünthal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Noh, viienda kolonni tunnused on nüüd jäänud siia saali kõlama. Ma mõistan ka, et võib-olla see oli nagu teie endi kaitsereaktsioon õigustamaks mingisugust oma tegevust. Aga võib-olla te olete siiski nõus ja pingete mahavõtmiseks tunnistate, et see võrdlus sellesama väljundiga, mida te ütlesite, ei olnud kõige õnnestunum, ja aitaksite pingete mahavõtmisele kaasa, öeldes, et natuke läks nihu. Sest ma ju eelnevalt viitasin, et kaitsepolitsei andmetel ei ole Eestis viiendat kolonni.

Aitäh! Ma ei tea, kui palju see eelnõusse puutub, aga Riigikogu liige on oma sõnades vaba ja arvamustes ka. Minul on õigus arvata täpselt seda, mida ma olen öelnud. Minu meelest selline tegevus sellistel kriitilistel hetkedel vastab nendele tunnustele. Ja kui keegi tunneb ennast nendes tunnustes ära, siis võib‑olla peab ta endalt küsima, miks see nii on. 

Heiki Hepner siiski.

Suur tänu! Hea ettekandja! Palun natukene selgitage nüüd. Siin on tõesti toodud ka sisse biomassi kasutamise pool ja meil on selle üle vaieldud, mis on säästlik, mis ei ole säästlik, kas puit on säästlik ja mis koguses ta on säästlik. Avage natuke täpsemalt, kustmaalt me siiski seda ei loe säästlikuks. Siin on olnud ka juttu, et kui me kasutame teda teatud megavatist ülespoole, siis enam ei ole säästlik, ma mõtlen just kateldes. Kuhu te oma aruteludes jõudsite? Kas see on üks, mille kohta te ootate nüüd Keskkonnaministeeriumilt mingit lahendust? Alguses, sissejuhatuses te ütlesite ka, et ministeeriumid ei ole suutnud veel täpselt oma sisendit anda.

Aitäh! Jah, ministeeriumidelt kaks parandusettepanekut, kui ma nüüd õigesti tean või mäletan, tuleb. Aga laiemalt on siin eelnõus endas ka öeldud, kuidas biomassist toodetud biokütusest, vedelast biokütusest ja biomasskütusest toodetud energia osakaalu arvutamine käib. Siin on tegelikult needsamad kriteeriumid ka kirjas, seda on väga mitu lehekülge. Siin on ka kirjas, ütleme lihtsustatult, et väärtuslikumad alad selle alla ei kuulu, teatud ajast alates ja nii edasi. Mis puudutab neid võimsusi – ilmselt te viitate ka Narva jaamadele, sellelesamale debatile, mida me siin pidasime kuus kuud või üheksa kuud, mis iganes tagasi –, siis nende puhul tegelikult see eelnõu ongi loogiline osa ja järelm, mis ütleb, et kõrgema lisandväärtusega biomass ei saa leida teed sinna katlasse. Sotsidelt tuli ka ettepanek siin midagi massiga, või ütleme, võimsusega piirata. Aga nagu ma ütlesin, et need ettepanekud, nagu ka ettepanek minna 100%-le taastuvale üle, ei leidnud toetust. Aga need kriteeriumid ise on siin pikemalt lahti kirjutatud, ma ei hakka neid kõiki ette lugema. 

Kalle Grünthal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Loomulikult, igal Riigikogu liikmel on sõna vaba ja arvamus vaba. Aga arvestades seda, kui palju te olete kursis viienda kolonni tegevusega, millega mina kursis muidugi ei ole, oleks soovinud teada, millised on need tunnused. Ma usun, et neid on rohkem. Äkki te loetlete need üles? Aga ma möönan ka seda, et mitte meie ei ole siin teie kirjelduste järgi tegutsenud viienda kolonni raames, vaid just Reformierakond, teie isiklikult ja ka Reformierakonna ministrid on parlamendi tööd takistanud, mitte ilmudes tööle. Vot see on minu hinnangul hoopis viienda kolonni tunnus. Olete nõus sellega?

Aitäh! Muidugi ei ole. Ja teiseks, aitäh hea idee eest! Võib-olla ma kirjutangi kuskil pikemalt lahti, milles ma neid viienda kolonni tunnuseid näen.

Heiki Hepner, palun!

Suur tänu! Tõepoolest, siin on, nagu te ise ka viitasite, päris pikalt tegelikult seda metsa poolt, ja mitte ainult metsa, vaid ka, ütleme, puittaimedega kaetud ala käsitlemist, et kas tegemist võiks olla säästliku või mittesäästliku alaga. Üks selline väga lihtne küsimus. Meil on olemas selline seadus nagu metsaseadus, mis peaks andma kõik need kriteeriumid. Miks üritatakse mingisugust metsaseaduse erilahendust siia sisse kirjutada? Miks ei võiks seda asja lahendada konkreetselt metsaseaduse baasil, kus toimuvad ka teatud säästlikkuse kriteeriumide hindamised ja kõik see pool?

Aitäh küsimuse eest! Jah, see oli debati osa küll. Tegelikult see tuli isegi niimoodi, et sotside esindaja tahtis rohkem, ja võib-olla ka keskkonnavaldkonna inimestelt tuli palve rohkem lahti kirjutada. Aga eelnõuga me siiski, ma julgeks öelda, ei hakka me ümber kirjutama metsa- ega looduskaitseseadust. Sinna ka need tingimused jäävad. See oli ka eelnõu algataja seisukoht. Me kirjutame siia, nagu ma mõnel puhul viitasin, täpselt selle osa, mis on vajalik muutuseks, mis puudutab energeetikat, ja mis on vajalik õigusselguse huvides. Ma julgeks öelda, et umbes nii on see lahendus läinud. Jah, seda debatti, et teisi valdkonna seadusi või sinna puutuvaid seadusi päris ümber kirjutama hakata, seal oli, tõepoolest, aga algataja ei võtnud seda hoiakut, et me seda tegema hakkasime. Nii et see ilmselt vastab ka teie küsimusele.

Henn Põlluaas, palun!

Aitäh! Kui te hakkate viiendast kolonnist kirjutama, siis märkige ära ka see, et just täna on meil sisseränne sama suur kui nõukogude ajal, kui selle eesmärk oli eesti rahva hävitamine ja venestamine. Ja see, miks te ei tulnud saali, oli just eesmärk, et teerullipoliitikaga läbi suruda välismaalaste seadust, mis avab uksed piiramatule immigratsioonile ja viib ellu just nimelt sedasama sovjetlikku rahvusvaenulikku, eesti rahvuse vaenulikku poliitikat. Teie eesmärk ongi hävitada eesti rahvus ja Eesti rahvusriik. Kui see ei ole putinistlik, kui see ei ole viienda kolonni eesmärkide elluviimine, kui see ei ole käitumine kas kasuliku idioodina või täiesti otsese Vene mõjuagendina, siis ... (Juhataja helistab kella.) Seda ta on tegelikult. Nii et pange see ka oma sinna artiklisse kirja.

Aitäh, hea kolleeg! Kui mahub, siis panen. Ma olen natukene kurb selle küsimuse alltooni üle, sest tegelikult Eesti võtab vastu praegu sõjapõgenikke, inimesi, kes põgenevad riigist, mida pommitatakse ja kus tapetakse tsiviilisikuid, naisi-lapsi. Nii palju inimlikkust peaks kõigis olema, et mõista: see on kohane inimlik tegu. 

Paul Puustusmaa, palun!

Suur aitäh, hea juhataja! Austatud ettekandja! Nüüd me püsime kindlalt selle 382 SE juures, need numbrid, jah. Kuna teie esinemine oli siin väga tugevalt viienda kolonni tunnustega, siis ma küsin väga konkreetselt sellele seadusele viidates, kuna te seostasite seda ka sõjaga. Kuidas siis ikkagi energiamajanduse korraldamise seaduse muutmisega Ukraina sõda takistatakse, vähendatakse? Või kuidas see seotud on?

Aitäh! Esiteks, kui te nüüd küsite eelnõu kohta, siis eelnõu paneb või asetab selgematele alustele selle, kuidas me oma energiamajandust korraldame, millised on eesmärgid, kuidas energiavarustus ja -majandus on korraldatud, muu hulgas ka näiteks transpordi valdkonnas. Eelnõu räägib sellest, kuidas taastuvenergia eesmärke arvutatakse, millist biomassi võib kasutada, ja antakse inimestele paremad võimalused moodustada näiteks taastuvenergia kogukondi, et säästlikumalt toimetada. Kui te küsite, kuidas see aitab, siis ma arvan, et Eestis hea kindel püsimine energeetika valdkonnas loomulikult aitab kaasa meie Eesti püsimisele ja aitab meil toetada ka Ukrainat. 

Henn Põlluaas, palun!

Aitäh! Pange siis täiendavalt kirja veel see, kuidas te valetate siin saalis, väites, justkui välismaalaste seadusega välistööjõu piirangute ärakaotamine ja uste avamine oleks seotud kuidagi sõjapõgenikega. Me teame ju kõik, et see nii ei ole. Nemad tulevad siia, neil on samad võimalused kõikide Eesti kodanikega ühtemoodi tööle minna. Nii et selline valetamine ja vassimine ja sõja ärakasutamine alatutel eesmärkidel on tüüpiline näide viienda kolonni ja putinistide käitumisest.

Aitäh, hea kolleeg!Teie küsimused on alati väga õpetlikud ja lõpevad mitteküsimusega. Ma vastaks sõbralikult, et töövaldkonna reeglistiku lihtsustamine, mida ootab ettevõtlus, kindlasti puudutab kõiki, keda me siia tööle ootame, ja ka neid inimesi, kes lahkuvad pommitamise eest, et oma elu ja peret kaitsta.

Küsimused on otsa saanud. Tänan! Avan läbirääkimised. Tarmo Kruusimäe, palun!

Tänan, hea aseesimees! Head inimesed, kes te võib-olla aastaid hiljem seda stenogrammi jälgite, ei saa pihta, milles asi on.

See, millest meile ettekandja rääkis, see on hea, tõesti. Kui komisjon tuvastas, et kaks ministeeriumi kahe peale on teinud mingi arusaamatuse, siis mind see küll ei üllata, noh, päriselt. Me saadame Eesti valitsuse seisukohti esindama ametnikud, meil on jube head seisukohad. Aga siis sa küsid, miks meil on biomass, see on nagu lubatud. Kõige ääri-veerim vastus oli see, seda käsitleti nii, justkui kapsalehed, mis jäävad põllu peale või need naeripealsed, kui keegi naeri välja tõmbab vupsti ära, siis see jääb põllule, tekib mädanemisprotsess, tekivad gaasid, ja sellest me biometaani toodame. Aga puidu töötlemisel tekkivad jäägi, need ei ole. Kui ma küsisin, kumb neist on taimset päritolu ja kumb on fossiilse päritoluga, siis ega sealt vastust ei saanudki.

Siin ma pean tunnustama nüüd küll komisjoni. Jube hea oleks olnud siin selle üle debateerida kolmapäeval. Aga muidugi see, et inimesed ütlevad, et no millest meil siin mingi viienda kolonni jutt on. Olgem täpsed: viis esinejat jäi tegelikult tulemata. Oli kolm ministrit ja kaks ettekandjat, ehk ka järgmine ettekandja Annely Akkermann ka ei tulnud kohale. Nüüd võimalik, et see viies kolonn – loetakse ennast kui viis.

Kui nüüd öelda, et siin saalis oli ainult üks erakond, kes võib olla viies kolonn, siis olin ka mina siin saalis. Kas ma olen kuues kolonn või? Ja kas teenistujad olid seitsmes kolonn? Ah, mis ma teile, solberdid, ütlen? Mis te plärate? Mina olen must kolonel, mina olen üks mustadest kolonelidest. Kui keegi ei usu, Riigikogu lahtiste uste päeval tulge ja vaadake. See ei ole selle niinimetatud diskussiooni koht.

Küll aga on üks selline suuremat sorti vassimine. Me ei ole saanud siiamaani teada ... Noh, nüüd on tulnud välja, et poetakse selle sõjavarju taha, miks ei saanud siia tulla. Ehk natuke silgati, aga mingi keegi spinndoktor mõtles, et see töötab. No ei tööta päriselt. Päriselt ei tööta see, et nüüd sõja kattevarjus ... Me küsisime Hanno Pevkuri käest. Ta teatas, et esimene minister ei saanud kohale tulla. Kiri Signe Riisalolt, selge. Aga järgmine ei saa tulla. Me küsime, kas on teada ka, miks. Ei ole. Kolmas – ei ole. Seda, seda, istung oli halvatud. Aga õnneks oli siin Anti Poolamets, siis me saime nii palju edasi minna. Mis aga välja tuli tegelikult meil ju nüüd? Ka teised ministrid olid saatnud kirja. Juhul, kui see oleks olnud teil selline protestiaktsioon, siis oleks julgenud seda välja öelda ka Hanno Pevkur. Hanno on selline mees. Aga teil oli vaat selline asi, et teil ei olnud seal [midagi] öelda, mök‑mök oli. Põhja lõi alt ära tegelikult ikkagi see, milline käkk saadi kokku keeratud selle välismaalaste seadusega. See võttis jala vibama. Selle peale oligi nii: opositsioon näitas ära, selliste käkerdistega ei ole mõtet Riigikogu ette tulla.

Aga me oleme halastamatud, karmid ja resoluutsed selles küsimuses. Ja nüüd tagasiminekut ... Ei ole me kuulnud vabandust, et oi, me protesteerisime siin Venemaa agressiooni vastu Ukrainas. Igal neljapäeval kell neli on teil võimalik tulla Vene saatkonna ette ka, see on mõistlikum versioon teile pakkuda, kui see, et pidurdada Riigikogu tööd.

Seega, stenogrammi huvides ütlen, et see ettekääne, mis nad tõid, ei pädenud, sest seda informatsiooni, miks nad ei tulnud, ei olnud meil ka neljapäeval kell 10 ega neljapäeval kell 11. Ja ka Riigikogu esimees esmaspäeval ei teatanud, et kolm ministrit ja kaks ettekandjat ei saanud sellepärast tulla, et neile ei meeldi Venemaa ja neile ei meeldi Venemaa agressioon. Mulle ka ei meeldi. Jaa. Ütlen siinkohal ära: Putin – huilo. Aitäh!

Aivar Kokk, palun!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Alustan sellest: mul on hea meel, et komisjoni esimees kõva ja selge häälega ütles, et teine lugemine katkestatakse.

Aga kui me räägime energiamajandusest ja tänasest situatsioonist, siis põhirõhk läheb sinna, kui palju puitu me kuhugile ahju ajame ja saame sealt siis 250 megavatti võimsust vastu. Minu arvates peaksid Riigikogu liikmed endale kodus võtma ühe tahvli ja kirjutama üles tänased Eestis vaja mineva energia numbrid ja siis ka tootmisvõimsused sinna juurde. Ma arvan, et siis hakatakse aru saama, et me tegelikult oleme täiesti ämbris.

Meil siin kiideti mõned kuud tagasi ajakirjanduses Eleringi kaudu, kuidas kõik on hästi. Euroopa Liidust ka käidi, auditeeriti ja öeldi: hästi. Ma võin teile öelda, et tegelikult tuli audit ja see audit on vastupidine. Eesti energiakindlus koos hinnakomponendiga on katastroofiline. Jah, meil on jõle äge. Meil on tippkoormusel vaja toota elektrit umbes 1650 megavatti, gaasi samal ajal 2200 megavatti. Ise toodame heal juhul 1000 megavatti. Ja siis me räägime siin, kuidas me gaasist lähme üle õhkküttesüsteemidega maaküttele, õhk-õhk-küttele, mis kõik kasutavad elektrit. Aga meil endal puudu täna elektrivõimsust.

Üks riigiametnik suutis kümme aastat hoida kinni tuuleparkide arendust. Siin räägitakse kaitsesüsteemidest ja ei tea, millest veel. Aastal 2011 oli väga selge otsus: piirivalve ja sõjaväe radareid pannakse kokku, hakatakse nullist kuni sinna üles pilvede välja. Seal on 300-meetrine piir, on ju, piirivalvurid teavad, kuni 300 on piirivalve ja edasi Kaitsevägi kontrollib. Oleks sel hetkel need radarid ostetud, siis ... Ma vaatan, 2011. aasta dokumendis on radari maksumus kuus kuni kaheksa miljonit. Praegu me maksame Euroopa Liidu rahaga kinni suurusjärgus 80 miljonit. Samal ajal oleks olnud meil elektrivõimsust täpselt nii palju, kui Eestis seda vaja oleks. Me oleksime saanud headel päevadel, kui tuult on korralikult, müüa seda välja. Me ehitasime hooga Eestist Lätti kaabli.

Ja siis räägitakse, et Elering hoolitseb Eesti kodanike eest. Kas te teate, palju Elering võtab meie taskust raha? Soomest ostetud elektrit ta müüb Lätti viis korda odavama hinnaga kui Eestisse. See on suurusjärgus 160–180 miljonit. Loomulikult, kindlustus on olemas. Võtan siit, võtan sealt, sina maksad. Kas me ikka jõuame maksta?

Sama on gaasiga. Leedu ütles ära, Läti ütles ära. Täna teatas Soome. Mis Eesti teeb? Arutame, räägime, mõtleme. Keegi nagu ei kuuleks seda, et Lätis on valitsuse esindaja juba teist nädalat Ameerika Ühendriikides kokkuleppeid tegemas ja investoreid otsimas. Meil on olemas üksainuke ettevõtja, täiesti suluseisus, kes saab täna lahendusi teha. Kas see meeldib meile, et üks ettevõtja? Kindlasti ei meeldi, sest hea oleks konkurents. Aga sõltumata sellest, kes valitsuses on olnud, on midagi tegemata jäetud. Ma saan aru, ei olnud mõtet LNG-terminaliga tegeleda, kui gaasi hind oli 20 euro kanti ja LNG-ga ostes tuleb see all 40 euro. Ei ole mõtet, muidugi. Aga täna on juba kuus‑seitse kuud gaasi hind olnud suurusjärgus üle ...

Palun kolm minutit juurde.

Palun! Kolm minutit.

... üle 100 euro megavatt-tunni eest. Ja me ei suuda otsustada. Ma ei tea, kui palju teist saalis teab, mitu tankerlaeva on maailmas, millega Eestisse tuua LNG‑gaasi. Ma võin teile öelda: 43. Mitmel on täna sõlmitud pikaajaline leping? 42. Üks laev on olemas turu peal, see on broneeritud. See broneering oleks pidanud lõppema või ettemaks oleks pidanud tehtud saama eelmise nädala neljapäeval. Jumal tänatud, et meil on niisugused ettevõtjad, kes suutsid seda kokkulepet pikendada ja istuvad praegu Ameerikas ja püüavad seal kokkuleppeid teha.

Üks tingimus on ainult selleks, et Vene gaasist loobuda: tuleb otsustada, et sügisest või 1. jaanuarist järgmisel aastal Eesti Vene gaasi ei tarvita. Ongi kõik. Ja hind oleks täna 2,5 korda odavam, kui ma maksan kodutarbijana. Ei peaks riik peale maksma. 250 miljonit on mõeldud Eesti riigil selleks, et makstakse toetusi. Selle laeva rent maksab 50 ja 70 miljoni vahel. 250 miljonit versus 50 miljonit.

Teine asi on, et tänase järgmise eelnõuga me hakkame arutama tuuleparkide rajamist. Tuleb ära unustada see, et kaks riigiettevõtet omavahel vaidlevad, kaklevad ja käivad kohut. Vaadake Eesti Energia võrgutasusid, viimase viie aasta jooksul on nad vähendanud võrgutasusid. Elering on suurendanud. Kõik me tahame anda üle Eleringile. Mul ei ole kahtlusi, aga on kõhklused. Kas seal ei ole jälle omavahel seotud mõnede inimeste omavahelised suhted? Miks tahetakse ühte kohta teise panna, mis tegelikult teeb hinna lõpptarbijale kallimaks? See on väga oluline.

Kas te teate, kui palju on tuulepargi tootlikkus? Vaikse ilma korral on see null. Kui on väga tuuline ilm, siis on natukene alla 300. Päikesega on 250 megavatti. Meil ei ole neid võimsusi. Ja siis 2017 ühel hetkel suudeti kirjutada eelnõusse sisse, et me pidime 50-kilovatiseid päikesepaneeliparklaid lubama eramajadele, võimaluse, et põllu peale võib teha ükskõik kui suure, ainult näitame, et on 50-kilovatised liitumised. Aga siis tekib see probleem, et ei ole kohta, kuhu liita, sest päikesepaneelid on põllu peale ehitatud. Ma olin ise majanduskomisjoni esimees, esimese lugemise ajal veel. See oli väga selge, et mõeldud on elumajadele. Kortermajasid käisime vaatasime Tallinnas, kõige suurem maja, no sinna ehk mahub 50 kilovatti katuse peale.

Minu arust selle eelnõu esimene asi, mida ma sooviksin, et näiteks komisjoni esimees võiks siia eelnõusse sisse kirjutada, on see, et kõik koduomanikud võivad kuni 15-kilovatise päikesepaneeli paigaldada ilma käibemaksuta, nii nagu seda teeb ettevõtja, kes saab käibemaksu tagasi. Nii võiks see olla ka füüsiliste ja juriidiliste isikute puhul, et nad järgmise kahe või kolme aasta jooksul oleksid käibemaksuvabad. Ei oleks vaja mingit ebaausust, nagu praegu on, kaheksa miljoni eest saab keegi toetust nädala pärast, aga ülejäänud maksavad, ei midagi muud. Aga edu majanduskomisjonile!

Kalvi Kõva, palun!

Aitäh, hea Riigikogu aseesimees! Head kolleegid! Kristen, ma ei anna sulle ühtegi ettepanekut, mida sinna raamatusse kirjutada. Kirjuta ära, siis küll Muuli ja Randpere käest saame selle osta ja nii edasi.

Aga räägime eelnõust. Mul on hea meel, et majanduskomisjon toetas Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ettepanekut see eelnõu katkestada. Selle eelnõuga on veel üksjagu tarvis tööd teha ja kindlasti head kolleegid nii majanduskomisjonis kui ka siin saalis võiksid tõsiselt mõtelda nendele Sotsiaaldemokraatliku erakonna tehtud muudatusettepanekutele, mis kahjuks tõesti komisjonis said ainult ühe hääle.

Ma ei peatu nendel kõigil, aga ma räägin paarist tõsisemast asjast. Nüüd ma vaatan siin koalitsiooni otsa. Sõnadele võiks järgneda ka teod. Me kõik räägime, et me peame lahti saama Vene gaasist tänasel päeval, me peame oma energiajulgeolekut parandama. Kuidas me seda parandame? Kuidas me seda parandame, kui me kirjutame siiasamma eelnõusse sisse, et meie ambitsioon, meie latt, kust me üle peame hüppama, on peaaegu see miinimum, mida Euroopa käest küsida, 42% taastuvenergiat aastaks 2030? See ei ole eesmärk. See ei ole mingi ambitsioon. Sotsiaaldemokraadid tegid ettepaneku, et see oleks 100. Me peame sinnapoole pingutama.

Juba järgmise eelnõuga siin saalis täna me anname ebakindlust meie tuuleparkide arendajatele, kes võib-olla peavad iga hetk, kui Kaitseministeerium astub vahele, oma arenduse peatama ja sellest ilma jääma. Nagu Aivar ütles, ühtegi korralikku tuuleparki ei ole viimasel ajal arendatud. Kuidas me jõuame sinna 42%-ni? Või kuidas me jõuame rohkema peale? Me peame nendest sõnadest minema rohkem tegude peale.

Igal juhul ka nüüd, uue muudatusettepanekute tähtaja jooksul sotsiaaldemokraadid teevad kindlasti ettepaneku, et see number oleks suurem. Ja ma siiralt usun, et komisjon seda ka tõsiselt kaalub, arvestades tänast seisu, et sinna eelnõusse saaks oluliselt suurem number, kui on 42.

Teine pool, mis puudutab seda, mida ka komisjoni esimees väga selgelt ütles, et selle eelnõu eesmärk on just biomassi efektiivne kasutamine, et seda ei kasutataks ebaefektiivselt. Jaa, sotsiaaldemokraadid on kogu aeg sellest rääkinud. Meie arvates ebaefektiivsetes ahjudes ei tohiks Eestis puitu põletada. Tõesti on see küsimus, mis on siis see ebaefektiivne, kust läheb see piir. Aga head sõbrad, ma tean, et te paljud ei usu seda, miks tänasel päeval on kaugkütte hind nii kallis. Üks põhjus on ka see, et Narvas põletatakse puid, Narvas põletatakse haket. Hakke hind on läinud oluliselt kallimaks. Minule kui metsaomanikule see meeldib. Meil on siin teisigi metsaomanikke, kes räägivad metsaomanikuks olemisest. Jaa, see hakke hind on väga-väga tore, aga see kõik tuleb meie inimestel siin Tallinna Küttele kinni maksta.

Nii et need on need valikukohad. Me Narva ahjudes põletame seda ebaefektiivselt. Eesti Energia saab meeletuid kasumeid. Inimeste toasooja hind tõuseb. Jah, jah. Metsaomaniku tulu ka tõuseb. Jah, see on õige. See on õige. Nii et selle eelnõuga on väga palju tööd. Rõõm, et komisjon tegi ettepaneku see eelnõu katkestada. Selle eest ainult tänusõnad. Aitäh!

Heiki Hepner, palun!

Suur tänu, hea istungi juhataja! Head kolleegid! Ma keskendun üsna kitsale valdkonnale, sellele, mille kohta ma ka küsimusi küsisin, kuigi ütlen kohe, et tunnen ise heameelt, et see eelnõu praegu kavatsetakse katkestada. See annab võimaluse tööd teha, siia natukene selgust juurde tuua.

Tõepoolest, ka minu meelest ei tasuks meil erinevatesse seadustesse väga kippuda, mõisteid mingist teisest seadusest eraldiolevana lahti kirjutama hakata. See kindlasti õigusselgust ei loo. Ka komisjoni esindaja siin ütles meile, et nad proovisid seda vältida. No iseenesest juba katse proovida seda vältida on kindlasti tunnustamist väärt. Aga ma tooksin siin just mõned kohad, mis mulle silma jäid, ja ehk õnnestub komisjonis nende üle veel natukene mõtelda.

Me tahame, et asjad oleksid selged, aga siis meil tulevad mõningad sellised uued mõisted sisse, nagu "metsa hankimisala tasandi juhtsüsteem". Mina saan aru küll, mida selle all tegelikult on mõeldud, aga seda saaks märksa selgemalt ja arusaadavamalt ütelda: need alad, kus on mets sertifitseeritud. Aga me tekitame sellest metsast, puistust uue mõiste juurde, "metsa hankimisala tasand". Milleks meile selline keerukus? Me siin tõesti üritame lahti mõtestada või uuesti lahti kirjutada, mis võiks olla mets ja mis osast või kui suurest metsast või kui kõrgest metsast me midagi lubame.

Lubage, ma loen veel ühe lõigu ette, ja mõtelge kaasa. "[...] püsivalt metsane ala, see tähendab üle ühe hektari suurune maa-ala, millel kasvasid üle viie meetri kõrgused puud võrade liitusega üle 30 protsendi, või puud, mis suutsid nimetatud künnisteni jõuda." Ehk "kasvasid" või "suutsid jõuda". No see on täiesti ... Ma ei tea, kas keegi on süvenenult ka seda teksti lugenud või ei ole. Need puud, ehk siis kirjutage kohe, et kui seal kasvas kas või ühesentimeetrine mänd, sest me teame, et mänd suudab kasvada kõrgemaks kui viis meetrit, siis see läheb sinna sisse. Kui tahetakse midagi ütelda, siis see peab olema selge.

Aga sõbrad, saab hullemaks minna. Ma loen järgmise punkti ette ja see võtab natukene aega. Ma palun kolm minutit kohe lisaks ka.

Kui on vaja, ikka saab. Palun! Kolm minutit lisaaega.

"[...] üle ühe hektari suurune maa-ala, millel kasvasid üle viie meetri kõrgused puud võrade liitusega 10–30 protsenti, või puud, mis suutsid nimetatud künnisteni jõuda, juhul kui ei esitata tõendeid selle kohta, et maa-ala süsivesinikuvaru enne ja pärast kasutuselevõttu on niisugune, et kui kasutada Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2009/30/EÜ, millega muudetakse direktiivi 98/70/EÜ seoses bensiini, diislikütuse ja gaasiõli spetsifikatsioonidega ja kehtestatakse kasvuhoonegaaside heitkoguste järelevalve ja vähendamise mehhanism ning millega muudetakse nõukogu direktiivi 1999/32/EÜ seoses siseveelaevades kasutatava kütuse spetsifikatsioonidega ning tunnistatakse kehtetuks direktiiv 93/12/EMÜ (ELT L 140, 05.06.2009, lk 88–113), lisa 4 osas C sätestatud metoodikat, vastab atmosfääriõhu kaitse seaduse § 120 lõike 1 alusel kehtestatud määruses sätestatud tingimustele." 

Ehk sedasi me proovime määrata ühe metsaala kohta, mis siin on. No saab loomulikult keerulisemalt, aga no see on niivõrd arulagedalt ja keeruliselt öeldud, et seda ei hakka keegi lahti mõtestama. Tõepoolest on teatud juriidika, mida me peame jälgima ja mida me peame arvestama, aga minu suur üleskutse on see, et siin tuleb ikkagi mõtelda, et vähemalt akadeemilise hariduse saanud inimene saaks suhteliselt kergesti aru sellest tekstist ja sellest, mis sellega tahetakse ütelda.

Teisalt ma tahan muidugi jällegi ütelda, puidu kasutamise koha pealt, et selles mõttes muidugi on õige, et me kasutame omaenda loodusressurssi, mis on veel taastuv loodusressurss, ja asendame sellega kas põlevkivi või seda verist Vene gaasi. No see oli ju naljakas, kui veel alles hiljuti Saksamaa üritas tõestada, et miljonite aastatega tekkinud gaas on rohelisem kui puit, ükskõik kust kohast see puit varutud on. Tõsi küll, muidugi me peaksime ka puidu varumisel proovima jälgida ikkagi tõesti teatud printsiipe, et me ei vähendaks elurikkust. See on minu meelest elementaarne ja seda on väga lihtne ka seadusesse kirja panna, ei pea väga keerukalt seda kõike sõnastama.

Kasutame omaenda puitu. Tõsi, puiduhinnad on kasvanud, kõik hinnad on kasvanud, ja Eestis 100 000 metsaomanikku võib‑olla saavad sel aastal natukene rohkem tulu, selle asemel et see raha viia Venemaale, kes tapab selle raha eest Ukrainas inimesi. Nii et selles mõttes on selle seaduse tuum nagu paigas, aga minu suur soov on küll, et mõtleme selle sõnastuse üle. Siin on, mida lihvida. Aitäh!

Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja ja head kolleegid! Kallis biomass! Me kõik teiega oleme biomass, aga kuna me kuulume loomariiki, siis me oleme raskes vähemuses. Võib-olla Kristen Michal ei ole sellega kursis. Ta arvab, et kui on surnud, siis on biomass. Ei, Kristen, sa oled ka praegu biomass.

Ma natuke harin teid. Maailmas on maismaal 2400 miljardit tonni taimset biomassi ja ainult 20 miljardit tonni loomset biomassi, kuhu ka meie kuulume – Kristen, ka sina. Ookeanis on vastupidi, loomset biomassi on 94% ja taimset 6,3%, aga kokku on ainult kolm miljardit tonni. Aga maa all – maa all, mitte metroos – on sama palju kui meid, loomi, loomset biomassi kokku 20 miljardit.

Ja nüüd on küsimus, miks ma sellest nii palju räägin. Põhjus on see, et see eelnõu on oluline, kui me tahame sõltumatust, energeetiliselt, aga need arutelud, mis komisjonis olid ja mille protokolli ma olen lugenud rõõmuga ja mida Heiki siin tsiteeris – ma oleksin ise tsiteerinud seda linnukeelt, mida siin Kristeni juhtimisel on hulgi. Aitäh, et ma ei pidanud tegema seda! Need skolastilised arutelud biomassi üle, et on olemas väheväärtuslik biomass ja väärtuslik biomass. Võib ju ironiseerida, et opositsioon on väheväärtuslik biomass, mida võiks nagu siis ahju [ajada], ja koalitsioon on väärtuslik biomass. Või vääriselupaik on väärtuslik biomass ja see, mis vääriselupaika ei kuulu, ei ole väärtuslik, eks ju. Rõhutan, et elu on püha ja kõik on väärtuslik, kui me elus oleme, sõltumata nahavärvist ja sellest, kus keegi elab, kas maa all või maa peal või puu otsas.

Miks ma seda räägin? Need arutelud siin selle biomassi ümber kuni sinnamaani välja, et äkki kuulutada ta fossiilseks ja ... Noh, naljakas on see juba. Kui vaadata taastuvenergeetikute neid lehekülgi, arutelusid, siis see muutub veelgi naljakamaks. Biomass on biomass. Kallis biomass, kes te kuulate siin praegu! Kõik me oleme biomass. Ja kui vaadata nüüd energeetiliselt, siis biomass on kuuendal kohal energeetiliselt. Noh, fossiilsed on esimesel ja uraanid ja süsi ja nafta ja gaas. Alles kuuendal kohal oleme meie, biomass. Loomulikult meid, ma arvan, keegi ahju ei taha ajada. Aga jutt on sellest nii-öelda väheväärtuslikust biomassist. Nii et tegelikult peaks selle üle tõsiselt mõtlema, vähemalt sõnastuse koha pealt, et mis asi see tegelikult on.

Ja kui nüüd tulla selle eelnõu juurde, siis on neli arvu see püha eesmärk: 42% energiast peaks olema taastuvatest, 40% elektrist, 63% soojuse tootmisest ja 14% autode ja rongide ja selle peale. Kõik on nagu selline, et oleme õigel teel. Aga see esitus on natukene, kõvasti viltu ja selle koha pealt on väga hea, et võetakse paus. See, et Kristen vahepeal magas koos ministritega – ma arvan, eraldi – ühel öösel, kui me olime valmis tööd tegema siin, aga ei olnud võimalik. Aga direktiiv? Direktiivi nimi on sellel 2018/2001, mis oleks tulnud juba vastu võtta, kukk on juba kirenud, aga meie siin jorutame selle olulise asjaga. Aga ma arvan, et ühel hetkel me saame sellega ka hakkama.

Aga millest peaks rääkima? Sellest on siin paljud kolleegid enne rääkinud. Taastuvenergia annab meile sõltumatuse, mida on meil vaja. (Juhataja helistab kella.) Mitte ainult energeetiliselt, vaid ka kogu spektris. Kui me tahame olla sõltumatu rahvusriik, siis me peame olema maksimaalselt (Juhataja helistab kella.) ... Jah, ilus kelluke kõlab siin.

On küll, jah. Kas te soovite lisaaega?

Jaa, mulle väga meeldib see kelluke, sellepärast ma ootangi alati seda. Aitäh!

Palun, kolm minutit!

Jajah. Me peaks olema maksimaalselt sõltumatud, kui me tahame olla iseseisev riik. See puudutab praegu väga olulist energeetilist komponenti, mis on tõesti oluline.

Aga olulised on ka paljud muud asjad. Täna hommikul Riigikontroll esitles raportit, kuidas majandusmeetmed võivad kahjustada keskkonna asju. Homsest on see avalik, väga huvitav raport, mida soovitan lugeda. Seal arutletakse selle üle, kust tõmmata see piir, kuhu see kirik ehitada. Siin sotsid olid, Jevgeni on läinud, aga lugesin protokollidest, kus ta pressis: mis 40%, mis 42%, [peab olema] 100%! Kohe kommunismi. Kohe taastuva peale kõik. No pinguta, kuidas tahad, olgu või Jevgeni-suguse võimekusega, aga ei õnnestu. Peab natukene ikkagi sättima, ei maksa ennast surnuks ka joosta.

Küsimus on nüüd selles, et siin tuleb tasakaal leida, nii et mitte kahjustada oma majandust, aga samas mitte kahjustada keskkonda. Tuleb see kirik kusagile ehitada. Kui te seda raportit loete, siis see tekitab palju mõtteid. Ega ma pikalt ei räägi. Nagu ma aru saan, viies kolonn on Kristenile nii oluline. Aga unustame selle ära, Kristen. Lepime, et me oleme kõik biomass, sina ka. Ja ka elusast peast, mitte peale surma. Aitäh!

Härra Ernits, kui teile see kellukese hääl nii väga meeldib, me võime kokku leppida, et pärast istungit me teeme ühe kellukese sessiooni teile eraldi. Siis ei pea iga kord ootama, võib kohe küsida, kui on kaheksa minutit soov kõneleda. Mina olen avatud. Kristen Michal, palun!

Aitäh, hea juhataja! Head kolleegid! Ma lihtsalt mõned nüansid siin parandan ära. Tarmo Kruusimäe rääkis siin komisjonidest, kus ta vastust ei saanud. Mulle tundub, et ta ajas Euroopa Liidu asjade ja majanduskomisjoni sassi. Midagi vahel juhtub, me kõik oleme nii ühte nägu, aga midagi läks tal seal sassi.

Teiseks, mis puudutab sotside ettepanekut, suuremat eesmärki, millest Kalvi rääkis taastuvate suhtes, siis seda ma juba ettekandes puudutasin. Nii või teisiti need eesmärgid kasvavad ajas ja Euroopa Liidust on tulemas ambitsioonikamaid pakette, mida vaadatakse üle. Eks nad muutuvad ka tegelikult tänaste energeetiliste valikutega, mille kohta ma olen korra juba öelnud, et mulle tundub, et sisuline valik on Eestis tehtud, et võimalikult kiiresti kõigest, mis Venemaale raha sisse toob, vabaneda.

Heiki Hepneri jutt ja seesama tsitaat siit seadusest. No see on tulnud meile tõepoolest algatajalt ja ilmselt see on tulnud Euroopa õigustekstidest. See on mõttega lugedes täiesti arusaadav, aga sellisena eraldi võttes, tõepoolest, laboratoorselt eraldi lauale asetades on sellel võib-olla naljakas sõnastus. Ma isegi ei oska öelda, kas meil õnnestub seda lihtsamaks kirjutada, aga vaatame.

Ja Peeter Ernitsa puhul ma muidugi juhin tähelepanu, et selle biomassikirjelduse tõi ta ise siia sisse, et ei jääks kõlama mulje, justkui üks biomass oleks siin saalis väärtuslikum kui teine, eks ju. Ma loodan, et kõigil on iga pikk. Ja milleks neid kriteeriume on vaja – ma siiski rõhutan, et need on kriteeriumid, mis puudutavad energeetikat –, on selleks, et lihtsustatult võttes, kui kunagi loodi taastuvenergeetika toetusskeeme, siis ühel hetkel nende skeemide selline nii-öelda toetusmehhanism oli niivõrd jõuline, et naljaga pooleks öeldes oleks võinud Narva kateldes ka Standardi mööblit põletada ja jääda ikka kasumisse. Iga arukas riik ja arukad energeetikavalikud tegelikult tingivad selle, et määratletakse reeglites, et ainult selline biomass ja puit, mida ei saa mitte mingil juhul mujal kasutada, kasutatakse ära energeetikas. Nii et seetõttu on need reeglid siiski väga vajalikud, olenemata sellest, kuidas me kedagi liigitame. Aitäh!

Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Nüüd on selline lugu, et me peame läbi vaatama ka muudatusettepanekud, mis on esitatud, ja neid on terve ports.

Esimene muudatusettepanek, esitanud majanduskomisjon, arvestada täielikult. Teine muudatusettepanek, esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon ja jääb hääletamata vastavalt kodukorrale. Kolmas muudatusettepanek, majanduskomisjon, arvestatud täielikult. Neljas muudatus, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, ei kuulu hääletamisele vastavalt kodukorrale. Viies muudatusettepanek, majanduskomisjon, arvestatud täielikult. Kuues muudatusettepanek, sotsiaaldemokraatidelt, ei kuulu hääletamisele kodukorraseadusest tulenevalt. Seitsmes, sama lugu ja samad esitajad. Kaheksas muudatusettepanek, juhtivkomisjon majanduskomisjon on esitanud ise ja arvestanud täielikult. Üheksas, esitanud majanduskomisjon, arvestatud täielikult. Kümnes, sama. Üheteistkümnes, sama lugu. 12, 13, 14, 15, 16, 17, 18, 19, 20, 21 ja 22 on majanduskomisjoni esitatud ja arvestatud täielikult. Keegi neid hääletada ei soovinud, seega oleme muudatusettepanekud eelnõusse sisse viinud.

Nagu kuulsite, juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 382 teine lugemine katkestada. Oleme teise lugemise katkestanud. Sellega seonduvalt on vaja määrata uus muudatusettepanekute tähtaeg ja see muudatusettepanekute tähtaeg on 13. aprill kell 17.15.

Nii, liigume edasi teise päevakorrapunkti juurde. Vabariigi Valitsuse algatatud ehitusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu nr 430 teine lugemine. Palun ettekandjaks majanduskomisjoni liikme Annely Akkermanni. Palun!

Tere päevast, head kolleegid! Ehitusseadustiku muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu teiseks lugemiseks tuleb nüüd tutvustamisele. Valitsus algatas selle eelnõu eelmisel aastal, 20. septembril.

Eelnõu eesmärk on täpsustada avaliku veekogu ehitisega koormamise hoonestuslubade menetlemise regulatsiooni, täiendada kehtivat regulatsiooni hoonestusloa menetlusse võtmise ja menetlusse võtmisest keeldumise, samuti hoonestusloa kehtetuks tunnistamise suhtes. Täiendatakse ja muudetakse õigusselgemaks konkureerivate taotluste menetlemist. Muudatuste eesmärk on täiendada seadust regulatsiooniga, mis võimaldab riigil endal teostada merre ehitamise hoonestusloa ettevalmistavaid tegevusi meretuulepargi ja vesiviljeluse arendamiseks ning esitada need hoonestusload avalikule enampakkumisele või valikpakkumisele. Samuti täpsustatakse ja täiendatakse kehtivat regulatsiooni ka riigikaitseliste piirangute ja järelevalvega seotud tingimuste vaates.

Eelnõu 430 esimest lugemist alustati eelmise aasta 27. oktoobril ja lugemine lõpetati 28. oktoobril. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg oli eelmise aasta 11. november kell 17.15. Selleks ajaks laekus majanduskomisjonile viis muudatusettepanekut Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonilt ja üks muudatusettepanek Isamaa fraktsioonilt.

Eelnõu menetlusest parlamendis teavitati Eesti Taastuvenergia Koda, Eesti Tuuleenergia Assotsiatsiooni, Eesti Energia AS-i, Elering AS-i, Eesti Avamere Vesiviljelejate Ühistut, Sunly OÜ‑d, Eesti Linnade ja Valdade Liitu ning Elektrilevi OÜ-d.

Eelnõu kohta esitasid arvamusi Eesti Taastuvenergia Koda, Eesti Energia AS, Eesti Linnade ja Valdade Liit ning Sunly Wind OÜ.

Oma ettepanekud eelnõu kohta ja seisukohad esitatud arvamuste kohta esitas majanduskomisjonile Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Kõigi eelnõu kohta esitatud ettepanekute, arvamuste ja seisukohtadega on võimalik tutvuda eelnõu kaardil. Samas on kättesaadav ülevaatlik seisukohtade tabel.

Majanduskomisjon arutas eelnõu teiseks lugemiseks ettevalmistamist oma 24. jaanuari, 8. veebruari, 8. märtsi, 17. märtsi ja 21. märtsi istungil. Kõigil neil istungitel osalesid ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindajad. 8. veebruaril toimus avalik komisjoni istung, kus arutati avalikult eelnõu menetlusega seotud probleeme ja muu hulgas räägiti, kui kaugel ollakse erinevate regulatsioonidega ning kuidas saavad eri osapooled nendesse panustada. Avalikul istungil tutvustati ka ülevaadet, kuidas lepitada kogukondi tuuleparkide rajamisega. Samuti tutvustati viimaseid ministeeriumi ettepanekuid eelnõu kohta ja saadi ülevaade planeeringu seisust.

Eelnõu 430 menetluse raames toimus ka arvukalt töörühma koosolekuid algataja esindajate, Kaitseministeeriumi esindajate, muudatuste rakendajate ning turuosaliste ja pöördujate esindajate osalusel. Teemadeks eelnõu kohta esitatud ettepanekud ja arvamused: hoonestusloa menetlusse võtmise, menetlusse võtmisest keeldumise ja hoonestusloa kehtetuks tunnistamise alused; rakendussätete põhiseaduspärasus; meretuuleparkide maismaavõrguga ühendamine; Eleringi investeeringud, ELWIND-i projekt ja Eleringi roll selles; võrgule ligipääsetavus või liitumine eelnõu kontekstis; meretuuleparkide seniste hoonestusloataotluste ülevaade ja menetlus; hoonestustasu arvestamise metoodika ja konkurentsivõime.

17. ja 21. märtsi juhtivkomisjoni istungil arutati ja hääletati muudatusettepanekuid. Komisjon otsustas teha eelnõu kohta 13 muudatusettepanekut, millest kuus esitas majanduskomisjonile Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium.

Menetluslikud otsused ja ettepanekud on järgmised. Majanduskomisjon tegi ettepaneku võtta eelnõu teiseks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda 23. märtsiks ja teine lugemine lõpetada. Kui eelnõu teine lugemine lõpetatakse, on komisjoni ettepanek võtta eelnõu kolmandaks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda ja viia lõpphääletus läbi 6. aprillil. Seoses sellega, et teine lugemine on täna, need menetluslikud ettepanekud muidugi muutuvad. See on minu poolt kõik. 

Ja Peeter Ernits soovib küsida. Palun!

Jah. Hea juhataja! Kallis ettekandja! Me jõuame jälle sama küsimuse juurde, selle märkimisväärse öö juurde, kui kolm ministrit ja Kristen magasid ja sina ka. Küsimus on see, mille ma ka Kristenile esitasin. See eelnõu, mis on meile antud, siin on jälle sama asi, et 23-ndal oli teine lugemine ja täna, 6-ndal on lõpphääletus. Miks sellist ülejala käitumist ka sina harrastad? Ja teiselt poolt, kui Kristen ütleb, et siin on raske sõjaaeg ja siis tuleb tihedalt tööd teha, miks sina siis saboteerisid tööd Riigikogu saalis raskel sõjaajal?

Ma pean ütlema, et kui te panite tähele, siis juba esimene lugemine Riigikogus toimus nii, et algas ühel päeval ja lõppes teisel päeval. See eelnõu, ma arvan, on selle koosseisu üks suurema majandusliku mõjuga eelnõusid üldse. Euroopa Komisjon on hinnanud, et Läänemere tuuleenergia võimsus on 80–90 gigavatti ja sellest 10% asub Eesti territoriaalvetes, umbes kaheksa gigavatti, ja selle seadusandliku raamistiku järgi hakatakse kasutusele võtma neid tuuleressursse. Ja kui see kaheksa gigavatti nüüd korrutada 4000 tunniga, mida tuulepargid arvatavasti aastas toodavad, siis see teeb selle eelnõu järgi toodetava elektri hulgaks 32 teravatt‑tundi, mis on neli korda rohkem, kui Eesti praegu elektrit tarbib. Kui seda müüa näiteks 50 eurot megavatt-tund, siis käive, netokäive oleks 16 miljardit aastas. Selle eelnõu alusel antakse välja hoonestusload 50 aastaks õigusega pikendada neid 100 aastaks, kuni 100 aastaks, seega veel 50 aastaks. Nii et võite läbi korrutada, kui suure, ütleme, mõjuga see eelnõu on.

Seetõttu ma tõesti ei läinud üldse magama, vaid ma vaatasin, et hääletustel osalevad üksikud inimesed siin majas, aga see on liiga tähtis eelnõu, et seda öösel kell kolm üksikute inimestega, kes on ärganud juba hommikul kella 8 ajal või kell 10 tööle tulnud, ülejala. See on minu isiklik otsus. Ma arvan, et see eelnõu on küllaltki oluline, et seda päeval ärkvel olles puhanuna menetleda.

Nii et vastus otsesele küsimusele: ei, ma ei maganud. See oli teadlik otsus, et arutame seda väga olulist ja ulatuslikku eelnõu päeva ajal.

Härra Kruusimäe, kas teil on protseduuriline küsimus?

Jaa, tänan, hea aseesimees! Mul on protseduuriline küsimus. Kui komisjoni ettekandja teeb isiklikest emotsioonidest otsuseid, et kas menetlus on õigeaegne ja kellaajaliselt, siis kuidas see läheb meie töö‑ ja kodukorraga kokku. Kui komisjon on vastu võtnud ühe asja, et me menetleme seda saalis, aga komisjoni ettekandja lubab endale selliseid isiklikke emotsioone ja otsustab ümber, siis kas ja mil moel me peaksime seda käsitlema? Või on siin mingi protseduuri rikkumine?

Aitäh! Ma ei ava seda debatti uuesti. Me oleme seda vähemalt mitmeid tunde arutanud ja ma ei ava seda debatti uuesti, me keskendume sellele eelnõule. Peeter Ernits, palun! (Sumin saalis.)

Hea juhataja, kui ma natuke vaikust saan, siis ma küsin, kui tohib.

Palun! Ma kuulan teid kenasti.

Jaa-jaa. Kolleeg Ligi võib-olla tahab veel midagi öelda vahele. Minu küsimus, protseduuriline küsimus on see. Kolleeg Akkermann ütles, et tema vaatas, et liiga vähe saadikuid on saalis. Ta ei näinud, kas tubades äkki on või kusagil mujal, aga otsustas, et selle tõttu ta ei ilmu. Aga ta ei maganud ka. Mind ei huvita, kus Annely magas või kellega magas või oli üleval või sõi või käis kusagil mujal. Aga protseduuriliselt: kas on mingisugune selline kriteerium, et komisjoni ettekandja läheb pulti siis, kui teatud arv saadikuid on saalis, või mingid muud kriteeriumid?

Aitäh! Protseduuriliselt on väga lihtne: kui on eelnõu päevakorras, siis seda saab menetleda juhul, kui eelnõu ettekandja on olemas. See, kas on üks inimene saalis või 101 inimest saalis, ei oma tähtsust. Aivar Kokk, palun!

Aitäh, hea juhataja! Austatud komisjoni ettekandja! Nagu sa tead, on siin eelnõus üks päris suur aps. Ma küll lootsin, et sa kui ettekandja, ettevõtja ja ka Riigikogu liige teed ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada. Kuidas sa suhtud sellesse, et eelnõu algatajate soov on, et Eestisse tuulepargi investoreid väljastpoolt Eestit ei tuleks, aga arendajatele jääb kogu aeg risk, nii-öelda kirves kaela peale, et igal ajahetkel võidakse nendelt võtta ära nii ehitusload kui ka hoonestusõigus? Kas ikkagi peaks täna katkestama teise lugemise või võtma vaheaja ja komisjoniga arutama seda? Sest senine olukord keerab pea peale kõik tänaseni olnud põhimõtted.

Suur tänu küsimuse eest! Ma ikkagi kasutan veel juhust ja vastan heale kolleegile Peeter Ernitsale. Te küsisite, kas ma magasin. Ma vastasin: ei, ma ei maganud. Siis te ütlesite, et teid see ei huvita. Aga ma tõesti teen teile ettepaneku, et räägime sellest eelnõust, see on väga suure ja pika mõjuga eelnõu. Ärme rohkem arutame siin mingisuguseid olmeküsimusi. Täpselt.

Tarmo Kruusimäe. (Annely Akkermann jätkab vastamist.) Vabandust, härra Kruusimäe! Ma vabandan.

Ma veel vastan küsimusele.

Ettekandjal on veel küsimuse vastus pooleli. Ma olin liiga rutakas. Vabandust! 

Jaa, ma ikkagi Aivarile tahtsin öelda, et see ei ole sugugi apsakas. Seda kaaluti pikalt ja küsiti analüüse mitmelt poolt. Ma arvan, Aivar, et sa pead silmas seda, et riigikaitselistel põhjustel on võimalik tunnistada kehtetuks hoonestusluba ja ehitusluba. Võib-olla oleks pidanud seal seaduses viitama, et juhul, kui riigikaitselistel põhjustel load kehtetuks tunnistatakse, vastavalt riigivastutuse seadusele see hüvitatakse. Aga see on selline üldine teadmine. Otsustati mitte seda eelnõusse lisada. Ma arvan, et siin saalis kõik mõistavad, et me ei suuda näha sadat aastat ette, missugused riigikaitselised vajadused võivad tekkida, ja me peame riigikaitse küsimustes jätma endale võimaluse oma riiki kaitsta.

Tarmo Kruusimäe, palun nüüd!

Tänan, hea aseesimees! Hea ettekandja! Ka mina näen, et see annab tegelikult ühele sihukesele poliitpesakonnale eelise ja seda just nüüd energiamajanduses. Aga ma tahan küsida nüüd hoonestustasu maksmise korra kohta. Siin on 18. muudatus, mis puudutab § 113²¹, ja see ütleb, et hoonestustasu suurus avaliku veekogu juures, blaa-blaa-blaa, tuleneb kahest komponendist, üks on "tuuleelektrijaama toodetud, nii võrku antud kui ka võrguga ühendamata, elektrienergia kogus, aga mitte vähem kui 70% tuuleelektrijaama nimivõimsus korrutatuna 4000-ga." Kas te arvestasite ka seda, et meil vahel tuul ei puhu? Siis me oleks võinud ju arvestada, et 365-ga veel korrutada, eks,  sest meil on 365 päeva. (Juhataja helistab kella.) See oleks ju õiglasem, hoonestustasu oleks sellega kõrgem.

Ahah. See 4000 tundi on võetud siit mudelitest, nendest mudelitest, kuidas prognoositakse meretuuleparkide efektiivset tööaega. Aastas teatavasti on 365 × 24 tundi, siis me saame aasta kronoloogilise tundide arvu, mis on üle 8000 tonni aastas. Ja on arvestatud, mudelites, et 4000 tundi aastas tuul puhub ja tuuleelektrijaam töötab täiel võimsusel. Muidugi nüüd uuemaid tuuleparke modelleeritakse ka nii, et nad töötavad 5000 tundi aastas. Loodetakse, et tuulikud muutuvad efektiivsemaks. Aga siin on konservatiivselt võetud aluseks 4000 töötundi aastas.

Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Hea Annely! Jah, see on tõesti väga olulise tähtsusega ja mõjuga eelnõu, nii et au sulle. Aga samas jälle juhataja ütles, et see sinu mitteilmumine oli tegelikult ju tööluus, kuna saadikul, komisjoni ettekandjal ei ole voli vaadata, mitu inimest on saalis, ja siis tulla, liiatigi, kui kasutada Kristeni määratlust, et on sõjaaeg ja tuleb pidevalt tööd teha, ka öösel. Nii et kas sa äkki vabandaksid kolleegide ees? Ükski minister ei ole seda julgenud teha.

Aga konkreetne küsimus on see: kuidas Kihnu rahvas vaatab selle peale, et tuulikuid läheb meri täis? Küsiks ka muidugi Saaremaa ja Sõrve kohta, aga sa ei ole sealtkandist.

Jah, Kihnu inimestega on olnud sellest palju juttu. Loomulikult, ega kellelegi ei meeldi tehisobjektid looduses. Aga kõik kihnlased ja ma arvan, et ka teised inimesed, armastavad soojust ja valgust, mille saamiseks üks võimalus on elektrienergia. Ütleme, et me oleme valmis seda keskkonnahäiringut taluma. Siin selle eelnõu ettevalmistamisel me paralleelselt vaatasime ette ka seda keskkonnahäiringu hüvitise eelnõu, mis peaks lähima kuu jooksul Riigikokku tulema, ja 0,5% netomüügilt aasta jooksul hakatakse koguma ka keskkonnahäiringu hüvitamise tarbeks. See puudutab rannakalureid, kohalikke elanikke ja kohalikke kogukondi samamoodi. Nii et kihnlased võtavad seda täiesti pragmaatiliselt.

Heiki Hepner, palun!

Suur tänu, hea istungi juhataja! Hea ettekandja! Ma küsin ka hoonestustasu kohta. Siin on tõesti see § 113²¹, mis ütleb seda, et hoonestustasu on 7% tootmismaa Eesti keskmise väärtuse alusel arvutatud hinnast, mis arvutatakse tuuleelektrijaama ehitisealusest pindalast lähtudes. Ja siis tuuakse veel selline laiendus või täpsustus siia juurde, et arvesse lähevad ka kuni 1000-meetrised vahemaad, kui on tegemist üksikute tuulikutega. Kas see 1000 meetrit võetakse kui raadiust või diameetrit ehk mõlemale poole 500 meetrit? Või on mõlemale poole 1000 meetrit tuulikute vahel? Kuidas seda on kavandatud? Mismoodi selle 1000 meetri arvestamine käib selle pindala juures?

Mis puudutab tuuleelektrijaamu, siis tegelikult mindi nüüd kahe lugemise vahel üle teistsugusele mõttele, et arvestatakse seda hoonestustasu. Muudatusettepanek nr 16 vist oli see, mis sisse tuli. Arvestatakse seda netomüügilt 4000 tunnilt aastas võimsuse järgi. Nii nagu need read siin on. Ja see, mis te ette lugesite, see jääb nüüd välja. Ma isegi ei kujuta ette, kuidas ... Missugust lõiku te täpselt lugesite? (Heiki Hepner selgitab kohapealt.)

Härra Hepner, äkki te siis ... Teil on teine küsimuse võimalus veel, vajutage siis uuesti sinna küsimuse nupu peale. Aivar Kokk, palun! Härra Kokk!

Jaa, aitäh! Mul on lihtne küsimus. Teil komisjonis selle eelnõu üks kokkukirjutaja on sama inimene ministeeriumis, kes on ka Eleringi nõukogus. Siin ei ole küll kuidagi korruptsiooniga pistmist, aga tegelikult on huvide konflikt. Kui ma seda eelnõu loen ja kui vaadata kahte riigiettevõtet, Eesti Energiat ja Eleringi, siis on see väga selgelt, sada protsenti kaldu Eleringi poole. Kõik need ettepanekud, mis Eesti Energia on teinud, on tagasi lükatud. Kuidas sa seda selgitad? Miks te komisjonis ...? Ma saan aru küll, et Eesti Energia on Rahandusministeeriumi allasutus või üldkoosolek on rahandusminister. Aga kuidas sa seda põhjendad, et kõik ettepanekud, mis Eesti Energia poole pealt tulid, lükati tagasi, aga kõiki neid, mis on Eleringi nõukogu liige siia sisse kirjutanud, te toetate?

Ma ei oska seda rohkem kommenteerida kui et muudatusettepanekuid esitasid nii töörühm kui ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Neid tuli nagu erinevatest allikatest. Ma kindlasti ei nõustu selle seisukohaga, et ainult Eesti Energia tehtud ettepanekud lükati tagasi ja ainult ühe konkreetse inimese – ma ei oska öelda, keda te silmas peate – ettepanekud võeti arvesse. Need ettepanekud, mis majanduskomisjon koostas, lähtusid töögruppide aruteludest, millest võtsid osa väga mitmed inimesed ja mitmete institutsioonide esindajad. Nii et ma ei saa kinnitada seda küsimuse konteksti, mida te siin visandasite.

Tarmo Kruusimäe, palun!

Tänan, hea aseesimees! Hea ettekandja! Kui me nüüd vaatame, et otsustuspädevus, kas keegi siia midagi rajab detailplaneeringuga ja hoonestusõigusega, läheb ikkagi ühe kätte, tal jääb see võimalus kas tühistada või mitte, siis kui palju me näeme seda mõju, et investorid ei tule meile lihtsalt? Kui meie seadus on nüüd seda sellisena käsitlenud, et sa võib-olla veel päris midagi betooni ei vala ja tiivikuid püsti ei pane, aga eeltöö teed ära ja sa tead, et ühele on lihtsatel alustel antud selline võimalus, siis kas võiks olla ka Riigikogu ikkagi kaasatud sellesse arutelusse? Sest Elering lihtsalt paneb tuima ja jonnib. Ja teine küsimus on see: kas peaminister on nüüd muutnud enda meelt, et tuuleenergia ei ole hüdroenergia, või on ta samal seisukohal? Te ei tea?

Ma peaministri suust ei ole kuulnud, et ta tuuleenergiat hüdroenergiaks peaks. Ja Elering ei otsusta hoonestuslubade andmist ega kehtetuks tunnistamist. Samuti ei otsusta Elering ehituslubade andmist ega kehtetuks tunnistamist. See on väga tehniline protseduur. Seaduse järgi saab selleks volitused Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet. Seal on olemas vastav kompetents, see on riigiamet ja riigiametnikud lähtuvad eetikakoodeksist. Ma arvan, et tehniliste parameetrite järgi hoonestuslubade menetlemine ei ole kuidagi poliitiline küsimus, et Riigikogu saaks või võiks selles kaasa rääkida. Ma arvan, et me võime selle rahuliku südamega usaldada Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti kätte.

Heiki Hepner, palun!

Aitäh! Tõepoolest, kui nüüd natukene kaugemalt vaadata, siis leiame parandusettepaneku või muudatusettepanekuga ka selle tühistamise koha pealt. Aga siin eespool ikkagi punkt 16 § 1 juures on öeldud, et sellessamas § 113²¹ lõikes 2 asendatakse sõna "neli" sõnaga "kolm". Ja tegelikult samas paragrahv ütleb nii: "Hoonestustasu suurus on neli protsenti ehitise kasutamise otstarbele vastava sihtotstarbega maa Eesti keskmise väärtuse alusel arvutatud hinnast, mis arvutatakse avaliku veekogu koormatava ala pindalast lähtudes." Siin on tõepoolest nii, et ikkagi ju pindalast lähtudes arvutatakse. Vaadake, nüüd tuleb seesama § 113²¹ – lehekülg 9 lõige 2. Nüüd see, millele te viitasite, mille kohta on muudatusettepanekuid tehtud, on tegelikult punkt 18, mis räägib, et arvutatakse teistmoodi. Aga see ...

Härra Hepner, 20 sekundit olete üle läinud.

No pole hullu! 

On ikka hullu. Teete kolleegidele liiga.

Kui me teeme sisukat tööd, siis on väga hästi.

Kolleegidele teete liiga. Kas küsimust on siis või ei ole? Selge. Nii. Rohkem küsimusi ei paista. No ma püüdsin lugeda küsimust, aga kui Annely sai küsimuse kätte sealt sellest tiraadist, siis ... (Heiki Hepner räägib saalist.) Siis kas on vastuolu?

Ma arvan, et siin ei ole vastuolu, aga ma kujutan ette, et mis võib selle eelnõu lugejates tekitada küsimusi, on see, et siin oli eelnõu 406, mis reguleeris maa korralist hindamist, ja seal oli öeldud, et teatud kuupäevani kehtivad praegused regulatsioonid hoonestustasu arvutamiseks ja need kehtivad vist aastani 2024 või 2025. Me arutasime seda põgusalt, aga otsustasime, et me ei hakka eelnõuga 406 loodud olukorda muutma, kuna on täiesti sada protsenti ette näha, et elektrit ei hakata tootma sellel ajal, kui kehtib see maa korralise hindamise seaduses ette nähtud arvutuskäik. See on keerulisem kui nüüd uus arvutuskäik, mis on netomüügilt, ja seetõttu saigi töörühmal tehtud ettepanek seda muuta. Ma arvan, et te selle koha peal olete oma lugemise juures. Aga me saame seda ka väljaspool istungisaali täpsemalt vaadata.

Ja kuidas sündis ettepanek seda hoonestustasu arvutamise korda muuta? See tegelikult sündis tänu sellele, et Riigikogu Kantselei õigus‑ ja analüüsiosakond koostas analüüsi teiste riikide metoodikatest, kuidas hoonestustasu meretuuleparkidele arvutatakse ja kehtestatakse, ning vaatas, mis võiks olla lihtsam ja välisinvestoritele selgelt jälgitav, selgelt arusaadav, mis võiks sõltuda elektri hinna muutustest eelseisva saja aasta jooksul. Nii pikaks perioodiks need revolutsioonid ju vundamenti laovad. Ausalt öeldes see muudatus hoonestustasu arvutamisel peaks muutma Eesti atraktiivsemaks välisinvestoritele, sest igasuguste riiklike tasude kehtestamisel on selgus ja lihtsus ja turuga seotus väärtused omaette. Aitäh! See on minu poolt kõik.

Küsimusi kolleegidel ka rohkem ei ole. Tänan! Avan läbirääkimised. Aivar Kokk alustab. Palun!

Palun kaheksa minutit kokku.

Palun! Kaheksa minutit.

Hea juhataja! Head kolleegid! See eelnõu on järjekordselt üks hea näide sellest, millisena eelnõu ei tohiks Riigikokku jõuda. Kui ettekandja väidab, et ta ei teagi seda, et Eesti Energia on teinud hulganisti parandusettepanekuid, ja pimesilmi usutakse kõike, mida räägib asekantsler, kes on samal ajal ka Eleringi nõukogu liige, siis tekib küsimusi. 30 aastat on Eesti riigis ühtemoodi käitutud, kõik investoreid ja ettevõtjad teavad, millised on mängureeglid, aga ühel päeval soovitakse neid mängureegleid muuta sellisena, et investorid ütlevad, et siia turu peale ei ole mõtet tulla. Juba pikemat aega ka Eesti Energia rajab tuuleparke väljaspoole Eestit, sest tundub, et teatud seltskond lihtsalt takistab.

Kui seda eelnõu vaadata, siis kas te kujutate ette, et te ostate endale kodu, teades seda, et suvalisel ajal võib keegi ütelda, et see ost ei ole õiguspärane, ja teilt võetakse see kodu tagasi, mis siis, et te olete pannud sinna [raha] sisse, remontinud, tube korda teinud ja kõike muud. Täpselt seda selle eelnõuga tahetakse teha. Antakse hoonestusõigus ... Oleks siia seadusesse väga selgelt kirjutatud, et hoonestusõiguse aktile või lepingusse kirjutatakse kõik tingimused: viie aasta jooksul sa ei ole midagi investeerinud, hoonestusõigus võetakse sinult ära. Kõik oleks õige. Aga siin pole ühtegi klauslit selle kohta, et lepingusse on mingeid tingimusi vaja kirjutada. Keegi ametnik lihtsalt ühel hetkel otsustab. Nii nagu anti eelmise kümnendi alguses tuulepargile ehitusload ja siis üks ametnik, olles ise ka asekantsler, ütles, et ei, seda luba ikka ei tohiks nii anda, sest riik ei ole suutnud oma kohustusi täita. Ja ettevõtja, mis siis, et ta on investeerinud sinna miljoneid, las kannab neid kulusid.

Minu arust ainuõige oleks praegu teine lugemine katkestada ja see eelnõu üle vaadata. Ettekandja oli neljapäeval koos minuga ühel energiakonverentsil, kus küll, peab tunnistama, debatti kutsutud inimestele sõna ei antud, vaid debati läbiviija ise rääkis kaks tundi. Minusugune, kes ei suutnud suud kinni hoida, lihtsalt ütlesin vahele, siis kui tundus, et asi läheb päris puusse. Täpselt sama on praegu siin sellesama eelnõuga. Me loome järjekordselt takistused selleks, et tuuleparke ei rajataks. Me räägime eelmises eelnõus taastuvenergiast ja kõigest muust. Tuuleenergia on üks suur oluline osa praegusest energiavajadusest Eestis, millega saab seda probleemi lahendada. 1000 megavatti oleks praegu kiirelt võimalik rajada tuulepargi võimsust. Aga me teeme kõik selleks, et hoida ära investorid, et nad seda teeks.

Minu arvates siin saalis Riigikogu liikmed peaksid hakkama rohkem ja rohkem süvenema eelnõudesse, mis sõna otseses mõttes mõjutavad Eesti inimesi ja ettevõtjaid majanduslikult. Me oleme näinud viimastel aastatel, et ei suudeta ühtegi otsust teha. Mitte ühtegi otsust ei suudeta teha, mis mõjutaks sõna otseses mõttes energiamajandust. Inimeste järjekordades seismine omavalitsustest abi saamiseks on ainukene asi, mida on suudetud otsustada.

Täna toimus transiidikomisjon. Eelmisel korral ma palusin sinna sisse panna ka LNG‑terminali. Keegi ei julge isegi enam tulla sellest teemast rääkima. Siis tuli üks ametnik, keda kahjuks enamus inimesi seal ei teadnud, ja ütles, et me räägime, aga meie ju ei otsusta. Nüüdseks on Leedu-Läti ja täna hommikul ka Soome oma otsused ära teinud. Eesti arutab. Aga sügisel on 100 000 peret võib-olla külmas. Siis räägitakse, et lahendame selle elektriga. Elektri tootmisvõimsus on meil 1000 megavatti, tippkoormus 1650 megavatti ja gaasi oma veel 2200 megavatti. Siis ikka räägitakse, et elektriga lahendame ära ja teeme kõik selleks, et jumala pärast ühtegi tuuleparki ei tule. Nii nagu majandus- ja kommunikatsiooniminister eelmisel nädalal teatas, et päikesepaneeliparkidega on lõpp, ei hakka me ühtegi ühendust tegema.

Ma tunnistan, et eelmise koosseisu ajal siin menetluses viimasel hetkel ministeeriumi omad kirjutasid sinna mingi lause sisse, mis andis võimaluse põllu peale 50 megavati asemel teha kas 300 või 500 megavatti, ainult et paberi peal näidati, et neid on viis 50-st, ehkki see ei olnud üldse selle eelnõu eesmärk. Ma saan täiesti aru, et keegi ei taha enam sinna liine vedama hakata. Kui see park oleks Tartu linnas, siis oleks kohe ühendus olemas, aga kui see tehakse kuhugile kaugele põllu peale, kus ühtegi maja ei ole ja ühtegi tarbijat ei ole, siis keegi seda kaablit vedada ei taha.

Aga praegu tahetakse täpselt sama asja teha. Investeerige, teeme riigihanke, konkursi, aga ärme pane paika, mis tingimustel võitja peab pärast seda tuuleparki rajama. Võidan selle hoonestusõiguse ära, hoian viis aastat kinni, aga võib-olla viie aasta pärast öeldakse, et kuna sa midagi ei teinud, siis see võetakse sult ära. Aga viis aastat on läinud. Praegu peaks selle konkursi tingimustes olema investeerimismaht ja -ruum ajaliselt paigas, et kõigil, kes konkureerivad, oleks ühtemoodi ja arusaadavad tingimused. Selles eelnõus seda nõuet ei ole.

Ja veel kord ma tahan rõhutada: kui siin enne öeldi, et millestki on valesti aru saadud, siis ma soovitan ettekandjale – praegu ta suhtleb oma komisjoni kõige targema inimesega –, et teie komisjonis on Eesti Energia kiri, kus on väga täpselt kirjutatud, mis probleemid seal eelnõus on. Nagu selgub, ei ole isegi arutatud. Uskumatu! Lihtsalt uskumatu, et Eesti riigis on võimalus, et kaks riigiettevõtet omavahel konkureerivad ja kuna ühel on selgelt perekondlikud tutvused ja kellelgi on ka abikaasa kuskil tööl, kahel on abikaasa tööl Eleringis, siis Eleringi tahtmine jääb ja komisjon isegi ei süvene sellesse. See on kurb. Annely, ma tean, et sa oled väga tubli, sa väga hästi oma eelnõusid arutad.

Palun vaadake see asi üle ja toetage seda [meie ettepanekut], et teil oleks lihtsam. Isamaa Erakonna nimel annan üle teise lugemise katkestamise, et need parandused sisse viia. Seal on tegelikkuses vaja ühte lauset, mis muudaks olukorra läbipaistvaks. Aitäh!

Raimond Kaljulaid, palun!

Austatud Riigikogu istungi juhataja! Head ametikaaslased! Sotsiaaldemokraadid loomulikult peavad tuuleenergia ja laiemalt taastuvenergia võimaluste kiiret väljaarendamist erakordselt oluliseks. See on oluline energiajulgeoleku seisukohast. Sellest sõltuvad töökohad ja ettevõtlusvõimalused energeetikasektoris. Sellest sõltub innovatsioon ja uue tehnoloogia arendamine. See on oluline keskkonnahoiu ja kliimaeesmärkide täitmise seisukohast ja loomulikult tähendab see odavamat elektrienergia hinda Eesti inimestele.

Sel teemal on olnud mitmed arutelud viimasel ajal majanduskomisjonis ja siin Riigikogus. Selle valdkonna ettevõtjad paraku on tõdenud, et riik on kahetsusväärselt aeglaselt selle valdkonnaga tegelenud ja tuuleenergia arengut pigem takistanud kui soodustanud. Nagu ütles üks ettevõtja majanduskomisjoni istungil, tema ei näe mitte ühtegi märki, et Eesti Vabariik tegelikult sooviks tuuleenergiat arendada. Mitte ühtegi! Hetkel ettevõtjad, paistab, tegelevad sellega riigi kiuste.

Konkreetselt sellest eelnõust rääkides on sellel eelnõul Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni hinnangul hulk puuduseid. Selle kohta on sotsiaaldemokraadid teinud ka mitmeid sisulisi muudatusettepanekuid. Ma ei hakka neid kõiki siin loomulikult ette lugema ja põhjalikult tutvustama, aga puudutan sedasama teemat, mida ka eelmine ettekandja puudutas. Me näeme, et ehitise omanikule tekitatakse kavandatavate sätetega tähtajatu risk, et õiguspärasest ehitustegevusest ja kord juba välja antud ehitusloast olenemata võib riik tagantjärele ehitise mõju või ohu riigikaitsele ümber hinnata ja ehitusluba tunnistatakse kehtetuks või keeldutakse kasutusloa andmisest.

Meie hinnangul ei ole kavandatav regulatsioon proportsionaalne. Eelnõu seletuskirjas toodud probleeme lahendab meie arvates ka praegu kehtiv regulatsioon. Täiendava ebakindluse loomine ei ole vajalik. Küsimuse mõjust riigi julgeolekule, riigikaitseobjektile saabki lahendada tegelikult ehitusloa kooskõlastamise ja ehitusloa andmise etapis. Ja kehtiva regulatsiooni kohaselt ei või kooskõlastatud ehitusprojekti hiljem muuta sedavõrd, et mõju riigikaitselisele ehitisele muutuks. Ja ehitusloa kooskõlastamine Kaitseministeeriumiga tähendab ühtlasi ehitusprojekti kooskõlastamist. Kusjuures, kõike seda kõrvale jättes, tuleks ju riigi väärhinnangu korral arendajale kahju hüvitada, kuid eelnõu kahju hüvitamist ette ei näe ning eelnõu seletuskiri on kahju hüvitamise küsimuses ebakonkreetne ja puudub tegelik õiguslik analüüs.

Seega, see regulatsioon ei saa olla proportsionaalne ja põhiseaduspärane juba sellepärast, et kõik riigikaitse ja riigi julgeolekuga seotud riskid asetatakse arendaja õlule, ent puudub selge täiendav kahjude hüvitamise regulatsioon. Neid muudatusettepanekuid kahetsusväärselt ei arvestatud. Loomulikult võib ja tulebki alati nendes küsimustes arvestada riigi julgeolekuhuvidega, aga sealjuures pidada alati silmas seda, et riigi julgeoleku jaoks on väga oluline ka energiajulgeolek, sõltumatus ja sõltumatu paikkondlik, kogukondlik elektri tootmine.

Kokkuvõtlikult, see on veel üks eelnõu, mis puudutab praktiliselt rohepöörde elluviimist. Rohepöördest väga palju räägitakse, mitmed järjestikused valitsused on nimetanud seda üheks oma kõige olulisemaks teemaks, prioriteediks. Kuid me näeme eriti tuuleenergia ja üldse taastuvenergia arendamise näol seda, et selle pöörde eestvedamine on jätkuvalt nõrk, juhtimine on jätkuvalt nõrk. Kestavad aastatepikkused vaidlused, otsuseid ei tehta ning valdkonnas tegutsevate ettevõtete jaoks on määramatus suur ja oma investeerimiskavade elluviimine keeruline. Aitäh teile!

Suur tänu! Annely Akkermann, palun!

Ma tahtsin ikkagi kinnitada: ei vasta tõele, et Eesti Energia ettepanekuid ei ole arutatud. Eesti Energiaga on kohtutud mitmed korrad, nende ettepanekud, et kas riigikaitselised piirangud on põhiseadusvastased või ei ole põhiseadusvastased, on läbi analüüsitud täiendavalt töörühmale ja majanduskomisjonile veel ka Riigikogu Kantselei õigus- ja analüüsiosakonnas. Õigus- ja analüüsiosakond asus täpselt samuti seisukohale, et riik peab saama riiki kaitsta. Kui me näeme ette sadat aastat, siis me ei suuda kõiki riigikaitselisi ohte näha ette ehitusloa kooskõlastamisel. Ja see on kogu selle vaidluse sisu. Lihtsalt ei vasta tõele, et Eesti Energia ettepanekuid ei ole arutatud. Olen ise Eesti Energia esindajatega kohtunud mitmeid kordi.

Ja teine siin kolleeg Koka esitatud selline, ütleme, ebakorrektne väide on see, et Elering ja Eesti Energia on konkurendid. Ei ole. Elering ei tooda energiat ja Eesti Energia ei osuta põhivõrguteenust. Üks on ikkagi põhivõrguteenuse ettevõtja ja teine on elektritootja, nad ei ole konkurendid.

Ma kutsun teid üles siiski selle eelnõu teist lugemist lõpetama ehk teise lugemise lõpetamist toetama, sest see eelnõu seaduseks saades avab meile täiesti uued võimalused taastuvenergia tootmise, taskukohasema energia tootmise, kättesaadavamaks energia muutmise. Kui merel me saame välja arendada tuuleparke neljakordses Eesti elektritootmismahus, siis lisaks tulevad veel maismaa tuulepargid, mida siin arutelus käsitleti väga põgusalt, aga mida see eelnõu täpselt samamoodi mõjutab. Ja arenenud on uus tehnoloogia. Seda elektrit, mida me saame toota, me saame ülisuurte elektrolüüseritega, mida praegu maailmas alles leiutatakse, muuta vesinikuks. Vesinikku saab kallata autopaaki, vesinikuautod juba sõidavad, vesinikubussid sõidavad.

See on väga vajalik eelnõu meie riigile, meie julgeolekule ja energiaga varustatusele. Ma palun selle teise lugemise lõpetamist toetada ja kolmandal lugemisel see eelnõu seadusena kehtestada. See seadus oleks võinud olla kehtestatud juba kümme aastat tagasi, siis oleks olukord energiaga Eesti riigis juba hoopis teistsugune. Aitäh!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Nüüd vaatame läbi muudatusettepanekud, neid siin on. Esimese muudatusettepaneku esitaja on majanduskomisjon ja juhtivkomisjon on seda muudatusettepanekut arvestanud täielikult.

Teise muudatusettepaneku esitaja on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud selle arvestamata. Kalvi Kõva, palun! 

Aitäh! Palun seda muudatusettepanekut hääletada.

Teeme nii. Kõigepealt saalikutsung.

Head kolleegid, me oleme eelnõu 430 muudatusettepanekute läbivaatamise juures. Jõudsime teise muudatusettepanekuni, mille esitaja on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon ja juhtivkomisjon ei ole seda arvestanud. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon palub seda hääletada, nii et palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Ettepanekut toetas 15 saadikut, vastu oli 47, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust.

Muudatusettepanek nr 3, esitaja on Isamaa fraktsioon ja juhtivkomisjon on jätnud selle arvestamata. Helir-Valdor Seeder, palun!

Ma palun seda väärt muudatusettepanekut hääletada ja loomulikult toetada.

Ikka. Kas te soovite kutsungit? Ei. Selge, läheme kohe hääletamise juurde. Tegemist on kolmanda muudatusettepanekuga, mille esitaja on Isamaa fraktsioon ja juhtivkomisjon ei ole seda arvestanud. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt on 15 saadikut, vastu 46, erapooletuid 1. Ettepanek ei leidnud toetust.

Neljas muudatusettepanek, selle esitaja on majanduskomisjon, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult.

Viies muudatusettepanek, esitajaks Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Kalvi Kõva, palun!

Ma palun hääletada.

Panen hääletusele viienda muudatusettepaneku, mille esitajaks on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon ja juhtivkomisjon on jätnud selle arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada.

Ettepanekut toetab 15 saadikut, vastu oli 46, erapooletuid 1. Ettepanek ei leidnud toetust.

Kuues muudatusettepanek, esitaja majanduskomisjon, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Seitsmes muudatusettepanek, esitaja on majanduskomisjon ja komisjon on ise seda arvestanud täielikult. Kaheksas muudatusettepanek, esitaja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Kalvi Kõva, palun!

Aitäh! Palun seda muudatusettepanekut hääletada.

Läheme kaheksanda muudatusettepaneku hääletamise juurde. Esitaja on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, juhtivkomisjon ei ole arvestanud. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Muudatusettepaneku poolt on 15 saadikut, vastu oli 47 saadikut, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust.

Üheksas muudatusettepanek, esitaja on majanduskomisjon, majanduskomisjon on arvestanud seda täielikult. Kümnes muudatusettepanek, esitajaks majanduskomisjon, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. 11. muudatusettepanek, esitajaks on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon ja juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Kalvi Kõva, palun!

Palun ka seda muudatusettepanekut hääletada.

Panen hääletusele 11. muudatusettepaneku, mille esitajaks on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon ja mida juhtivkomisjon ei ole arvestanud. Palun võtta seisukoht ja hääletada.

Ettepaneku poolt on 16 saadikut, vastu oli 45 saadikut, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust.

Muudatusettepanek nr 12, esitaja on majanduskomisjon, komisjon on ise seda arvestanud täielikult. Muudatusettepanek nr 13, esitaja majanduskomisjon, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Muudatusettepanek nr 14, esitaja majanduskomisjon, juhtivkomisjon arvestanud täielikult. Muudatusettepanek nr 15, esitaja majanduskomisjon ja juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Muudatusettepanek nr 16, esitaja on majanduskomisjon ja juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Muudatusettepanek nr 17, esitaja on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Kalvi Kõva, palun!

Aitäh! Kuna see muudatusettepanek teeb juurde tohutult rohkem bürokraatiat – Tarmo küsis, miks me seda hääletame –, sellest tingituna palun seda muudatusettepanekut hääletada.

Seitsmeteistkümnes. Panen hääletusele 17. muudatusettepaneku, mille esitaja on olnud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon ja juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Ettepaneku poolt on 10 saadikut, ettepaneku vastu on 45 ja erapooletuid on üks. Ettepanek ei leidnud toetust.

18. muudatusettepanek, ettepaneku esitaja on majanduskomisjon, majanduskomisjon on seda ise arvestanud täielikult. 19. muudatusettepanek, esitaja majanduskomisjon ja majanduskomisjon on arvestanud täielikult.

Oleme läbi vaadanud kõik muudatusettepanekud eelnõu 430 kohta. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 430 teine lugemine lõpetada, aga meile on laekunud nii Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni kui ka Isamaa fraktsiooni ettepanek eelnõu 430 teine lugemine katkestada. Seda me peame ka hääletama.

Panen hääletusele eelnõu 430 lugemise katkestamise. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Eelnõu katkestamist toetas 17 saadikut, vastu oli 47. Ettepanek ei leidnud toetust. Eelnõu 430 teine lugemine on lõpetatud.

Läheme päevakorraga edasi. Tänane kolmas päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 510 teine lugemine. Ettekandja on sotsiaalkomisjoni aseesimees Helmen Kütt. Ma palun, et saalis oleks niipalju vaikust, et ettekandja saaks rääkida. 

Lugupeetud eesistuja! Austatud ametikaaslased! Mina annan ülevaate, mis toimus sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu ehk eelnõu 510 teiseks lugemiseks ettevalmistamisel sotsiaalkomisjonis.

Nii nagu teada, algatas valitsus käesoleva aasta 10. jaanuaril selle seadusemuudatuse. Komisjoni poolest oleks selle esimene lugemine toimunud 26. jaanuaril, aga kuna meie istung läks hilistesse öötundidesse, siis sellest tulenevalt on seletuskirjas nüüd ka õige kuupäev, see on 27. jaanuar. Kui täpsem olla, siis öösel kell 1.03 algas selle eelnõu esimene lugemine. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks määrati 10. veebruar 2022 kell 17.15. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks esitasid muudatusettepanekud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon ja Raimond Kaljulaid. Oli kaks muudatusettepanekut. Samas oli meie poole juba eelnevalt kirjaga pöördunud õiguskantsler, kes juhtis tähelepanu just igapäevaelu toetamise teenuse osutamise kuludega seotud probleemidele, varem olid pöördunud Sihtasutus Liikva Päikesekodu ning ka sotsiaalkaitseminister, kes tegi ettepaneku eelnõu täiendada.

Komisjon oma neljal istungil, mis toimusid 7., 14. ja 15. märtsil ning 4. aprillil, arutas väga põhjalikult nii ettepanekuid kui ka eelnõu. Esimene arutelu oli 7. märtsil. Seal osalesid sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo, Sotsiaalministeeriumi hoolekande osakonna juhataja Ivar Sikk ja nõunikud Kadri Mets, Elen Preimann ja Kaie Pukk, laste ja perede osakonna nõunikud Marge Hindriks ja Liisa-Lotta Raag, Õiguskantsleri Kantselei puuetega inimeste õiguste poliitika juht Juta Saarevet, Sihtasutuse Liikva Päikesekodu tegevjuht Janno Kell ja juriidiline nõustaja Silja Holsmer, Aktsiaseltsi Hoolekandeteenused juhatuse esimees Liina Lanno, linnade ja valdade liidu tegevjuht Jan Trei ning nõunik Mailiis Kaljula, Saue Vallavalitsuse sotsiaalosakonna juhataja Marelle Erlenheim ja Harku Vallavalitsuse abivallavanem Robert Lippin ning Pärnu Linnavalitsuse sotsiaalosakonna juhataja Tõnu Poopuu. Nagu te aru saate, kuna linnade liit on mitmel korral pöördunud täiendavate ülesannete tõttu tekkinud murega, siis olid lisaks linnade liidu [esindajatele] kutsutud ka mitmete omavalitsuste sotsiaalosakondade juhid ja abivallavanemad.

Meie komisjon kõigepealt kuulas ära Kadri Metsa ettepaneku, see oli Sotsiaalministeeriumi muudatusettepanek. See oli väga mõistlik muudatusettepanek, mis puudutas Maarjamaa Hariduskolleegiumi üleviimist Haridus‑ ja Teadusministeeriumi haldusalast Sotsiaalministeeriumi haldusalasse. Põhjus on lihtne: nii nagu minister Signe Riisalo selgitas, sõlmiti Haridus‑ ja Teadusministeeriumiga kokkulepe, et Sotsiaalministeerium võtab teenuse osutamise koos kõnealuse asutusega enda valitsusalasse. Seetõttu oligi vajalik sotsiaalhoolekande seaduses kehtetuks tunnistada sätted, mis seni reguleerisid Maarjamaa Hariduskolleegiumi erisust.

Teie ees kõneleja Helmen Kütt tutvustas Sotsiaaldemokraatliku Erakonna kahte muudatusettepanekut. Need on väga head muudatusettepanekud. Üks puudutab üldhooldusteenuse rahastamist ehk pensioni eest hooldekodu[koha] saamise võimalust, selle järgi oleks inimese omaosalus 90% pensionist. Tutvustamisel sai välja toodud ka see, et ettepanekule ei ole määratud jõustumise aega, seega on võimalus panna see jõustuma näiteks 1. jaanuarist 2023. Kuna hooldekodukoha maksumus Eestis on väga suur probleem, kerkivad toiduainete hinnad, ka kõik muud hinnad, sealhulgas tõusevad energiahinnad, siis riigi toetus oleks mõistlik. Teine ettepanek puudutas perehüvitiste seaduse alusel makstavaid peretoetusi, mida võiks edaspidi toimetulekutoetuse maksmisel perekonna sissetulekute hulka mitte arvestada. See toetab kõiki vähekindlustatud, lastega peresid ning annab nendele võimaluse paremini toime tulla, kui lapsetoetus ja ka suure pere toetus ei lähe arvestusse sisse. Seda just sellel põhjusel, et vaatamata tarbijahinnaindeksi suurele kasvule, on toimetuleku piir alates 2019. aastast olnud sama ehk seda pole tõstetud.

Nii Signe Riisalo kui ka Kadri Mets väga tunnustasid ja kiitsid meie ettepanekuid. Nad tõid välja ka väikesed riskid. Näiteks tõi minister välja, et kui luua koefitsiendisüsteem või selline süsteem, et ei arvestata lapsetoetusi, siis võib juhtuda, et kuigi toimetulekutoetuse üks eesmärke on inimeste motivatsiooni säilitamine, on need toetused sellised, et inimesel ei ole mõtet tööle minna, et võib-olla motivatsioon langeb. Ettepaneku esitajana sain mina kommenteerida, et komisjonil on alati võimalus lisada näiteks, et see kehtib ainult esimesed kolm kuud. Analoogia võiks siin ju olla sellega, et ka toimetulekutoetus, kui inimene asub tööle, kohe ei kao, vaid inimesel on jätkuvalt võimalik jalgu alla saada, samal ajal toimetulekutoetust ja palka saada, kui ta eelnevalt on olnud töötu. Ka Kadri Mets nõunikuna kiitis väga ettepanekut ja ütles, et on tulemas väljatöötamiskavatsus, mis puudutab üldhooldusteenuse rahastamist. Sellega nende ettepanekute tutvustamine lõppes.

Järgmisena tutvustasid oma seisukohti ja ettepanekuid Eesti Linnade ja Valdade Liidu esindajad. Nemad olid mures, et selle eelnõu jaoks ei ole siiski põhjalikult analüüsitud ega hinnatud, millised kulutused tulevad omavalitsustele lisatava koormuse tõttu, ja et mõjude hindamine on puudulik. Sotsiaalministeerium vastas sellele, et see ei ole lisakoormus, eelnõuga soovitakse siiski kehtivaid sätteid täpsustada ja ühtlustada abiandmise praktikat, seega ei ole tegemist uue kohustuse lisamisega ning majandusanalüüs ja mõjuanalüüs pole vajalik.

Teine mure puudutas kohalike omavalitsuste sotsiaaltöötajate erialast kõrgharidust või kutset. Mure oli just see, et niigi on sotsiaaltöötajaid suhteliselt vähe. Sellele vastas Kadri Mets nõunikuna, et sotsiaaltöötaja puutub ikkagi iga päev kokku haavatavas olukorras olevate inimestega, ta peab langetama väga keerulisi otsuseid nende elukorralduse kohta ning seal on väga vaja nii suurt usaldust kui ka erialalisi oskusi. Ta tõi välja, et tegelikult on siin viitaeg. Haridusnõuete puhul on ministeerium seisukohal, et nelja-aastane üleminekuaeg peaks jääma, need inimesed jõuavad omandada kas erialase kõrghariduse või kutse.

Samuti oli arutelu all see, mis puudutas õiguskantsleri ja Sihtasutuse Liikva Päikesekodu [muret] erihoolekandeteenustega seotud igapäevaelu toetamise teenuse osutamise kulude pärast. Tegelikult tõi väga kenasti välja Aktsiaseltsi Hoolekandeteenused juhatuse esimees Liina Lanno, et [sotsiaal]hoolekande seaduse § 8[9] sätestab, et kohaliku omavalitsuse üksus on kohustatud tagama teenuseosutaja kasutuses või omandis olevate eluruumidega seotud kulude katmise kohaliku omavalitsuse kehtestatud ulatuses. Konkreetse sättega on tekkinud ebaselgus, [mis on kestnud] pikalt. Esiteks juhtis ta tähelepanu, et teenuseosutajate seas on tõstatunud küsimus, kas sättes on tegemist omavalitsusega, kus asub teenuseosutaja, või on tegemist ikkagi omavalitsusega, mille elanik teenust saama tuleb. Ta juhtis tähelepanu sellele, et see vajaks täpsustamist. Elen Preimann Sotsiaalministeeriumist vastas, et 11. märtsil kohtutakse Eesti Valdade ja Linnade Liiduga ning kindlasti vajab see asi täpsemat lahendamist. Ka Õiguskantsleri Kantselei puuetega inimeste õiguste poliitika juht Juta Saarevet juhtis tähelepanu, et õiguskantsler ei ole mitte esmakordselt [sel teemal] pöördunud, vaid ta tegi seda juba 2016. aastal ja nüüd teist korda, aga olukord on ikkagi lahendamata.

Sellel komisjoni istungil toimuski ainult ärakuulamine, otsuseid vastu ei võetud. 14. märtsil toimus arutelu, kus osalesid ka Ivar Sikk, nõunikud Kadri Mets ja Elen Preimann Sotsiaalministeeriumist ning Eesti Linnade ja Valdade Liidu asedirektor Jan Trei ja nõunik Mailiis Kaljula. Arutelu toimus veel kord.

Paluti tähelepanu juhtida just nimelt varem tekkinud [murele] §‑ga 89. Mailiis Kaljula ütles, et see teema vajab rohkem läbirääkimist, seda ei ole võimalik lihtviisiliselt paari [sõna] seadusest eemaldamisega muuta. Mina palusin täpsustada, mida arutati kohtumisel 11. märtsil. Elen Preimann andis teada, et 2022. aasta sügiseks on lahendus olemas, sellised kokkulepped on tulemas.

Teisipäeval, 15. märtsil toimus arutelu, kus muudatusettepanekud pandi hääletusele. Kõik muud eelnõu kohta tehtud muudatusettepanekud leidsid täielikult arvestamist, arvestamata jäid vaid kaks Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ja Raimond Kaljulaidi esitatud muudatusettepanekut. Ma pean küll ütlema, et meil on selles mõttes väga hästi, ei olnud nii, et sotsiaaldemokraatidel on üks hääl ja me neid [ettepanekuid] täna siin hääletusele panna ei saa, vaid need muudatusettepanekud said neli poolthäält. See ei olnud mitte maailmavaateline küsimus, ma tunnetasin komisjoni istungite ajal, et ka koalitsioonisaadikud tegelikult näevad, et on probleem, mis vajab lahendust. Need muudatusettepanekud said neli poolthäält: Helmen Kütt, Priit Sibul, Kert Kingo, Siim Pohlak. Vastu olid Siret Kotka, Hele Everaus, Natalia Malleus, kes asendas 15‑ndal [Marika Tuus-Lauli], Õnne Pillak, Viktor Vassiljev, Tiiu Aro. Täpselt sama tulemus oli ka teise muudatusettepaneku hääletamisel, mis puudutas perehüvitiste seadust. Tegin ettepaneku veel kord komisjoni muudatusettepaneku algatada, mis tähendaks kolme kuu lisamist, kui ei arvestata lapsetoetusi. Aga see ei leidnud toetust, jälle 4 poolt ja 6 vastu.

Langetati ka menetluslikud otsused. Esiteks, teha ettepanek võtta eelnõu päevakorda 6. aprillil ehk täna, selle poolt olid kõik; teha ettepanek teine lugemine lõpetada, järjekordselt kõik poolt ehk konsensus; kui teine lugemine lõpetatakse, teha ettepanek võtta eelnõu päevakorda ja viia lõpphääletus läbi 13. aprillil, ka siin oli konsensus.

Vaatamata sellele, et menetluslikud otsused olid meil kõik tehtud, tulime 4. aprillil sotsiaalkomisjonis selle teema juurde tagasi selle tõttu, et Sotsiaalministeerium oli pöördunud meie poole konkreetselt ühe jõustumisaja pärast. Sotsiaalministeeriumi nõunik Kadri Mets selgitas, et muudatusettepanek on seotud § 6 lõikega 2 ehk lihtsamalt öeldes jõustumistähtajaga. See puudutab kohaliku omavalitsuse õigust saada Sotsiaalkindlustusametilt andmeid nende perede kohta, kes on taotlenud oma lapse puude raskusastme tuvastamist. Seejärel peab kohalik omavalitsus hakkama tegelema abivajava lapse juhtumiga ning pakkuma perele sobivat ja vajalikku abi. Jõustumisajaks oli seni planeeritud 1. september, ministeeriumil oli ettepanek lükata see 1. jaanuariks 2023. Ettepaneku tegemise põhjus on Sotsiaalkindlustusameti ja kohalike omavalitsuste ootamatu lisakoormus seoses Ukraina sõjapõgenike ulatusliku sisserändega Eestisse. Selle ettepaneku üle olid Eesti Linnade ja Valdade Liit ning Sotsiaalministeerium omavahel läbi rääkinud. Kui mina küsisin, kas muudatusettepanekust on teadlik ka Eesti Puuetega Inimeste Koda, kes teadupärast on puuetega inimeste ja lapsi puudutavate organisatsioonide katusorganisatsioon, siis Kadri Mets vastas, et see muudatusettepanek vormistati väga kiiresti, ta ei ole jõudnud veel kojaga läbi rääkida. Aga Kadri Metsa kiituseks ja tunnustuseks tuleb öelda, et kui me palusime, et meid informeeritaks sellest läbirääkimisest, selleks et puuetega inimeste koda ei loeks seda uudist ajalehest, vaid oleks eelnevalt kaasatud, et see oleks temaga läbi arutatud ja ta oleks sellest teadlik, siis juba samal päeval tuli meile kiire tagasiside, et puuetega inimeste koda toetas selle jõustumisaja edasilükkamist. Nende arvates on väga oluline, et see nii toimuks, sest siis oleks võimalik peredel seda abi saada. Ma arvan, et on selline hea tava, et see ei peaks olema mitte niivõrd komisjoni tähelepanu all, vaid seda peaks edaspidi kindlasti rohkem nii rakendama. Aga väga hea, et see nüüd niimoodi korda sai.

Siis tegi sotsiaalkomisjon jälle menetluslikud otsused. Ettepanekut muudatusettepaneku jõustumise aeg lükata 1. jaanuarile 2023 arvestati täielikult, oli konsensus, ja otsustati anda komisjoni esimehele volitus eelnõu teise lugemise menetlusdokumentide allkirjastamiseks, ka siin valitses konsensus.

Need on need muudatused ja see töö, mida tehti kahe lugemise vahel sotsiaalkomisjonis. Tõesti kiidan ja tunnustan kõiki komisjoni liikmeid ja kõiki neid, kes osalesid. Tuleb öelda, et komisjonil jäi lahendamata see, mis puudutas Liikva Päikesekodu, aga loodame, et need asjad saavad korda ja see lubadus, et sellega tullakse juba sügisel välja ja kevadel meid komisjonis sellest informeeritakse, täidetakse. Ei tohiks juhtuda nii nagu 2017. aastal, kui sotsiaalkomisjonile anti lubadus, et 2018 on terviklik erihoolekande reformimise ja disainimise programm laual, kuid seda ei juhtunud ja järjekordselt oli sotsiaalkomisjoni poole vaja pöörduda ka õiguskantsleril. Aga aitäh teile! Need olid komisjonis toimunud arutelud ja tehtud otsused.

Lähme küsimuste juurde. Aivar Kokk, palun! 

Hea juhataja! Austatud ettekandja! Sa oled väga tubli ja tõesti, see valdkond on kindlasti üks sinu südameteemadest. Aga mul on kurb seda eelnõu lugeda. Järjekordselt mõjuanalüüsi ei tehtud. Pöördub üle kümne organisatsiooni, kelle ettepanekuid ei arvestata. Ma saan aru, et ka sinu tehtud ettepanekuid arvestasid tegelikult ju ainult opositsioonierakonnad, koalitsioonierakonnad neid ei toetanud.

Mis on selle eelnõu tegelik kasu erivajadustega inimestele? Mis abi see toob, et mingil kuupäeval saab omavalitsus teada? Hea omavalitsus teab, kes ta valla või linna territooriumil elavad. See on vaid kuupäeva siia‑ või sinnapoole lükkamine. Teiseks tahan kindlasti meelde tuletada, et kui parandusettepanekud tulevad, siis need saavad olla ainult ministri allkirjaga, mingi ametnik ei saa tuua ühtegi parandusettepanekut. (Juhataja helistab kella.) Ettepanekud teeb komisjon.

Aeg, Aivar!

Kuidas sa sellesse suhtud, et komisjon ei võtnud vastu ühtegi ettepanekut, mida organisatsioonid tegid?

Suur aitäh selle küsimuse eest! Ma muidugi tahan täpsustada, et tõepoolest ministeeriumi ettepanekud tulid kõik ministri allkirjaga, lihtsalt ametnik selgitas neid. Minister osales koosolekul ja see on küll kõik korrektne. Komisjon ise pöördus eelnõu kohta arvamuse saamiseks Balti Sotsiaalteenuste Kvaliteedi Liidu, Eesti Gerontoloogia ja Geriaatria Assotsiatsiooni, Eesti Linnade ja Valdade Liidu, Eesti Psühhiaatrite Seltsi, Eesti Puuetega Inimeste Koja, Eesti Sotsiaaltöö Assotsiatsiooni, Erihoolekandeteenuste Pakkujate Liidu, Kogemusnõustajate Koja, Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja ja MTÜ Eesti Sotsiaalasutuste Juhtide Nõukoja poole. Vastuse saime me ainult Eesti Linnade ja Valdade Liidult. Nagu eelnevalt öeldud, meie poole pöördusid otse Sihtasutuse Liikva Päikesekodu ja muidugi õiguskantsler. Need olid need [ettepanekud], mis tulid, ja ministeeriumi [omad koos] nendega. Tegelikult rohkem seisukohti või arvamusi peale Eesti Linnade ja Valdade Liidu keegi ei esitanud. Ma vabandan, tõesti öösel kell 1.03 toimus esimene lugemine ja ega öö ei ole kõige parem aeg selliste oluliste eelnõude menetlemiseks, aga me teeme tööd täpselt nii, nagu see [võimalik] on, ja öösel olid ministrid puldis, kõnelesid ja kõik oli väga korrektne.

Ma meeldetuletuseks ütlen, et selle eelnõuga tehakse muudatusi, mis vähendavad osaliselt bürokraatiat, loovad õigusselgust ja aitavad ka kvaliteetsema hoolekandeabi pakkumisel. Hästi oluline on, et tekivad ühtsed alused ka pikaajalise hoolduse mõiste puhul.

Veel tähtsam on see, mida kindlasti inimesed, kes täna kuulavad, teavad, et kui kolmas lugemine 13‑ndal ära toimub, siis selle eelnõuga vabastatakse teise astme alanejad ja ülenejad sugulased oma täisealiste sugulaste ülalpidamise kohustusest ja sellega seotud kuludest. Ehk lapselapsed oma vanavanemate eest, kui need on hoolekandeasutustes, tasuma ei pea ja omavalitsus neilt nende sissetulekute kohta andmeid enam ei küsi. [See kohustus] jääb ainult lastele, enne kui tuleb komponendipõhine rahastus. Me eile kuulsime siin pikalt, kui minister sellest rääkis. Minul oligi mure ka eile küsimust esitades ja see oli meil ka komisjonis arutelul. Minister väga lootis eile küsimustele vastates, et see jõustub juba 2023, aga materjalides, mis eile meile jagati, on kirjas, et see võib juhtuda 2024.

See on selles mõttes väga oluline eelnõu. Need mured ja ettepanekud, mis ka Eesti Linnade ja Valdade Liit esitas ja tegi, läksid osaliselt vastuollu Liikva Päikesekodu ettepanekutega. Omavalitsused ütlesid, et ei saa praegu vastu võtta seda ettepanekut, mille esitas Liikva Päikesekodu, vaatamata sellele, et see [probleem] on lahendamata aastast 2017.

Arutelu oli hästi põhjalik. Veel kord: mis seal ikka, see ei ole ju mitte alati komisjonides nii, te teate ise ka seda. Siin alles oli Kristen Michal, kandis ette eelnõu ning öeldi, et näed, sotsiaaldemokraatide ettepanek sai hääletusel ühe hääle, sest teine neist puudus. No meie komisjonis ei olegi teist sotsiaaldemokraati. Aga see ei ole maailmavaateline küsimus, see on hädavajadus, mis vajab lahendamist ja selle tõttu tõesti neli toetushäält see sai ja me saame seda täna arutada. Ütlen veel kord, et komisjonis oli selline õhkkond. Nii nagu ma komisjoni protokollist teile ette lugesin, minister väga tunnustas meid selle ettepaneku eest. See on selline pai, enne kui läheb hääletuseks. Aga 4 : 6 oli see tulemus.

Isiklikult ma seda küsisin ja see sai konkreetse vastuse, et need inimesed, kes täna kuulavad meid, [teaksid]. Kui see seadus vastu võetakse, siis president kuulutab selle välja ja see ilmub Riigi Teatajas. Kui siis astub omavalitsuse sotsiaalametisse näiteks lapselaps, kes seni on pidanud tasuma vanavanema hoolduskulusid, mis on välja arvutatud, sest kehtiv seadus näeb ette, et ka lastelastelt [seda raha] võetakse, siis – ma ise küsisin konkreetselt, kas on niimoodi – selle [eelnõu] vastuvõtmise ja seaduseks saamise korral võib ta paluda end nende kulude maksmisest vabastada. Vastus oli väga selge: jah, nii see on, see jõustub täpselt siis, kui [eelnõu] on seaduseks saanud.

Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Hea ettekandja! Kiidan ka taas sind. Aga ma loen seletuskirjast, et kuna meile on jõudnud väga palju Ukraina lapsi, kulub väga suur osa lastekaitsetöötajate tööajast alaealiste põgenike probleemidega tegelemiseks ja selle tulemusena ei jõua me hakata tegelema praegu abi vajavate puudega lastega, punkt üks, ja punkt kaks, STAR-i arendustega. Kas see tähendab siis seda, et praegusel juhul meie oma lastega, ka kõige nõrgematega, puudega lastega tegelemine lükkub edasi suure hulga sõjapõgenike saabumise tõttu? (Juhataja helistab kella.) Kas sinu meelest on see õige, et meie inimesed ...

Aeg, Peeter!

... kannatavad selle tulemusena?

Aeg! 

Jah. Raivot siin ei ole. Aitäh!

Jaa. Suur aitäh selle küsimuse eest! Mul on hea meel selgitada, et tegelikult see nii ei ole. See muudatusettepanek tähendab hoopis midagi muud ja see selgitus selle aja edasilükkamise kohta on ka muu kohta. Kõik puuetega lapsed ja nende vanemad, kes pöörduvad sotsiaalametisse, saavad abi. Absoluutselt kõik pöördujad saavad abi, täpselt sellist, mida riik annab või mida kohalikud omavalitsused annavad.

Küsimus on selles muudatuses, mida selle eelnõuga tehakse. See puudutab seda, et kohalikele omavalitsustele antakse õigus saada Sotsiaalkindlustusametilt andmeid nende perede kohta, kes on taotlenud lapse puude raskusastme tuvastamist. Praegu seda infot ei jagata. Praegu on nii, et abivajaja pöördub, perekond pöördub ja laps saab abi. Nüüd antakse teada kohalikele omavalitsustele, et see pere on pöördunud, nad vajavad abi. See annab kohalikele omavalitsustele võimaluse paremini seda peret või seda last [aidata], sest võib juhtuda ka, et lapsele ei määrata puudeastet, aga abi vajab ta ikkagi. Selle punktiga antakse kohalikele omavalitsustele võimalus juba ennetavalt hakata selle pere ja lapsega tegelema. Selle jõustumise aeg lükkub nüüd 1. jaanuarile. Sellega olid nõus nii kohalikud omavalitsused kui ka Sotsiaalkindlustusamet ja muidugi ministeerium.

Nagu ma ütlesin, pöörduti ka puuetega inimeste koja poole, kust öeldi, et see on väga oluline muudatus, seda on vaja teha. Aga see pool aastat [midagi] ei muuda, sest kõik need, kes  teavad, et selline ülesanne plaanitakse kohalikele omavalitsustele lisada, võivad alati sinna pöörduda. Lapsel ei pea olema isegi puuet, kui ükskõik kes astub sotsiaalameti uksest sisse ja ütleb, et nad on hädas, siis, ma usun, enamuses kohalikes omavalitsustes – tahaks öelda, et kõigis – saab vajalikku abi.

Head kolleegid! Küsimuse küsimiseks on üks minut, see on 60 sekundit. Ma lasen kella, kui 60 sekundit täis saab. Puldil on näha, kui 60 sekundit täis saab. Ärme sõidame nagu muruniidukiga lihtsalt rahulikult edasi, pärast seda, kui kell on käinud. Heljo Pikhof, palun!

Aitäh! Austatud ettekandja, ma väga tänan põhjaliku ettekande eest. Ettekanne oli nii hea, et tekkis tunne, nagu oleks ise sotsiaalkomisjoni istungil kõike seda kuulnud. Aga te põhjendasite hästi ka sotsiaaldemokraatide muudatusettepaneku vajadust, ma pean silmas lastega peresid, et kui toimetulekutoetust arvutatakse, siis pere sissetulekute hulka ei arvestataks iga kuu perehüvitiste seaduse alusel makstavaid peretoetusi. Kui suur peaks üldse toimetulekutoetus olema, et lastega pered, kes on jäänud hätta, saaksid hakkama? Mis see miinimum võiks olla ja mitu korda sotsiaaldemokraadid sellist ettepanekut teinud on?

Suur aitäh! Meil oli tõepoolest ka komisjonis sellest juttu. Põhjus, miks sellest oli juttu, oli see, et sotsiaalkomisjonis on minister mitmel eelneval korral rõhutanud sotsiaaltoetuste ja just nimelt toimetulekutoetuse tõstmise vajadust. Isegi oli selline tunne vahepeal, kui lehte lugesin, et see kohe tuleb ja tehakse ära. Ma tõepoolest loodan, et nüüd see ehk saab lisaeelarvega teoks, sest see on otseselt sihitatud meede. Kuna varasemaid ettepanekuid, mida ka sotsiaaldemokraadid on mitu korda esitanud, ei ole võetud kuulda, siis sellest tulenevalt tuli ka muudatusettepanek sotsiaaldemokraatidelt, et hästi, kui piiri ei tõsta, siis toetame lastega perede toimetulekut ja hakkamasaamist, sest toimetulekutoetust vormistavad ikkagi majanduslikult väga raskes seisus olevad inimesed.

Nagu ma ütlesin, minister tunnustas ja ütles, et see on väga õige ettepanek, see lastega perede toetamine, aga see võib tekitada seda, et kui jätta välja näiteks kolmelapselise pere toetus, mis on hetkel 520 eurot, ja toimetuleku[toetuse] hulka läheb ainult kas vanema väike palk või muu, siis see võib-olla ei motiveeri tööleminekut. See tingis ka selle, mille kohta ma ettepaneku tegin, et me võiksime piiritleda selle tähtajaga, näiteks kolme kuuga. Inimene jääb töötuks, see on lastega pere, ja kolme kuu jooksul vormistatakse toimetulekutoetus. See on aeg, mille jooksul ta saab end koguda, otsida töökohta, töötukassas ennast arvele võtta. See tundus väga mõistlik.

Aga tõepoolest, see ei tähenda, et toimetulekutoetus ei peaks tõusma. Me teame, et tegelikult on 220 [eurot] miinimum, aga on kuulda, et koalitsioon plaanib tulla toimetulekutoetuse tõusuga tänaselt 150 eurolt, mis on ette nähtud pere esimesele liikmele – järgmine täiskasvanu saab 120 ja kõik lapsed, iga laps 180 eurot –, 200 euro peale. See on kindlasti õige ja mõistlik. See meede, nii nagu me ka varem esitasime mitmel korral ettepaneku tõsta toimetulekutoetust, aitab töötuid, puuetega inimesi, eakaid ja ka lastega peresid, kes vormistavad toimetulekutoetuse, sest on sattunud rahalistesse raskustesse. Toimetulekutoetus on üldjuhul viimane päästerõngas.

Heiki Hepner, palun!

Suur tänu, hea istungi juhataja! Hea ettekandja! Ma ei tea, kas oli see tingitud hilisest öötunnist, kui me koos seda esimest lugemist tegime, et minister meile mõnes küsimuses ikka täielikku udu ajas. Ta väitis, et linnad ja vallad on suures üksmeeles [toetamas seda], et nendelt võetakse ära see lastelastega seonduv tegevus vanavanemate hooldekulude katmisel. Pärast seda ma küsisin ekstra linnade ja valdade liidult ja sain kümneleheküljelise kirja, kus nad oma muresid lahkasid, ja pool lehekülge oli seda, millega nad nõus ei olnud. Minister muidugi seda kiitis. Palun kommenteerige, kuidas see teil komisjonis arutelul oli.

Jaa, tõepoolest, see tuli sotsiaalkomisjoni istungil arutelule 7. märtsil, kui Eesti Linnade ja Valdade Liit kommenteeris seda, et analüüsi läbi viies võeti Tartu linna näide, aga seal on ainult mõni üksik lapselaps, kes [seda tasu] maksab, seda kulu ei ole. Aga ma ütlen teile kohe isiklikult ausalt ära, et ma pean seda väga õigeks sammuks. Tõepoolest, ma pean seda õigeks sammuks, sellepärast et mitmed omavalitsused on pöördunud ka nende muredega, et väga keeruline on neid lapselapsi leida. Lapselapsed on tihti välismaal, nende tagaajamine ja otsimine on väga keeruline. Veel üks asi. Ma usun, et te olete ju sama meelt, et nende inimeste kulud, kes on täiesti lasteta, katavad omavalitsused. Linnade ja valdade liit juhtis sellele tähelepanu, see on tõsi ja seda arutati sotsiaalkomisjonis päris pikalt, kuulati ära nii ministeeriumi arvamused, kuulati ära ka linnade ja valdade liidu arvamused. Arutati, mis võiks see kulu olla. Ma ütlen ka seda, olles Viljandi Linnavolikogu esimees, et me oleme võtnud ette analüüsi, et vaadata, kui paljude lastelaste puhul on osalust arvestatud. Neid on tõesti üksikuid, aga ei saa öelda, et see mingit kulu kaasa ei too. Kogu süsteem, mida plaanitakse komponendipõhiselt rahastada ja millele on mõeldud riigi poolt 50 miljonit, oleks kindlasti mõistlik olnud rakendada samaaegselt sellega, aga see on igal juhul samm õiges suunas. Nii et isiklikult [arvan nii] ja ka komisjonis peale ärakuulamist ei pannud keegi seda hääletusele, et peaks selle välja jätma või selle tühistamist kaaluma. Ma lihtsalt kandsin komisjonis toimunu ette.

Priit Sibul, palun!

Aitäh, austatud aseesimees! Hea ettekandja! Mina olen isiklikult jälle teistpidisel seisukohal sellessamas küsimuses, mille kohta te viimati vastasite. Aga vahet ei ole, mis seisukohal meist kumbki on. Mu küsimus on selles, et ega me komisjonis ju tegelikult ei saanud vastust selle kohta, kui kulusid kannab teise astme alaneja sugulane. Tõesti meile, mäletan, minister tõi Tartu näite, aga mitte keegi ei ole arvestanud ka Tartu puhul, mis see maksab ja kas Tartule ja kui, siis mis kujul ja kunas see kompenseeritakse. Või mäletan ma valesti? Tegelikult me ei tea, kui palju see meede maksab, et lapselapsed enam ei pea tasuma ja siis tekib see kulu KOV‑idel. Kui suur see summa KOV‑idel on ja kas riik kavatseb selle kompenseerida?

Jaa, te mäletate täiesti õigesti. Aga kindlasti te mäletate ka seda, et mitte keegi komisjoni liikmetest ei teinud ettepanekut seda kas analüüsida või uuesti selle teema juurde tulla. Selle juurde ei tuldud. Mailiis Kaljula kommenteeris olukorda, kus puudub tegelik ülevaade nendest lastelastest, kes osalevad ülalpidamiskohustuste täitmisel vabatahtlikult. Ta ütles ka seda, et Tartu linna näitel üldistusi teha ei ole tõesti õige. Sai küsitud veel seda, et kui see seadus jõustub, kui palju see võiks omavalitsustele tuua kaasa probleeme. Omavalitsuste sotsiaaltöötajatel oli ka see [arvamus], et kogu see menetlusprotsess, lastelaste otsimine, nõuab tihtipeale rohkem kulu ja vaeva kui osalemine.

Aga selles on teil õigus, et linnade liit on juhtinud sellele tähelepanu, et ei ole analüüsitud ja tegelikult puuduvad andmed. Kui sotsiaalkomisjon palus Eesti Linnade ja Valdade Liidult andmeid, siis neid ei olnud sellise lühikese ajaga võimalik esitada. Ma eeldan, et see teemana tõuseb, kui seadus jõustub. Ilmselt siis, kui see toob kaasa lisakohustusi, selliseid, mis ei ole otseselt abi andmisega seotud sellisel määral, et omavalitsus suudaks need katta, tulevad vajaduse korral ka kohtulood. Aga ma ei usu seda hästi. See oli tõesti komisjonis meil arutelul, nii linnade liidu kui ka Sotsiaalministeeriumi vaade, ja oli ka komisjonide liikmete arvamuste ärakuulamine.

Aivar Kokk, palun!

Hea juhataja! Hea ettekandja! Mul on küll praegu tunne, et teine lugemine tuleb katkestada. Valitsus on eelnõuga tulnud siia ja öelnud, et mingit mõju ei ole. Esiteks on see vale. Mõju on, kuna omavalitsused peavad hakkama lastelaste eest tasuma. Teine on see, et komisjon ei tea ja ka ministeerium ei tea, kui palju neid lapselapsi on, kes praegu tasuvad. Seda numbrit ei ole. Kui tegelikult kellelgi on kulud, siis niikaua, kui ei ole kirja pandud fakte, kes need kulud katab, on see ikka väga keeruline.

Ma pean küll tunnistama, et ma olen sinuga ühte meelt, et lapselapsed ei peaks kindlasti maksma. Ma olen ka seda meelt, et lapsed ei peaks maksma. Me oleme lapsed üles kasvatanud, nad ei pea karistatud saama. Aga kas sulle ei tundu, et praegu võib-olla peaks teise lugemise katkestama, et ministeerium tuleks ikkagi korrektse eelnõuga, kus on ka kulupool sees? See, et nad ei viitsi seda teha ja lihtsalt keegi kuskilt poliitiliselt mingi otsuse teeb, on inetu, minu arvates. Kuidas sina arvad?

Suur aitäh, Aivar! Me oleme  sotsiaalvaldkonnas tihtipeale ühel arvamusel, eriti mis puudutab hoolekannet ja ka lasteteemat. Väga tihti oleme ühel arvamusel ja selle üle on hea meel, sest need küsimused ei ole alati mitte erakonnapoliitilised, vaid nad on just nimelt abivajaduse ning sellise õigluse ja võrdsuse põhimõtetega seotud. Aga täna ma arvan teisiti. Eesti Valdade ja Linnade Liit ei ole teinud ettepanekut eelnõu [menetlemine] katkestada ja sotsiaalkomisjonis ei olnud ühtegi saadikut, kes oleks öelnud, et ei, nii see ei lähe, nõuame uusi andmeid, katkestame lugemise, peatame ja tuleme uuesti selle juurde tagasi. Ka komisjoni esimees Siret Kotka oleks kindlasti saanud seda teha, et võtame aega ja uurime. Tegelikult hakatakse neid juhtumeid vaatama.

Näitena toon, et ega siis keegi ei jää ka praegu ju abita. Kui ei saada kätte neid lapsi või lapselapsi, siis omavalitsus võtab selle kohustuse enda kanda. Jah, ta otsustab hiljem, kas ta läheb selle lapselapse vastu kohtusse või mitte. Ega inimesed ei jää abita ka praegu, aga lihtsalt lastel on ebamõistlikult suur osalus. Lapselapsed, kui nad olemas on, tihtipeale toetavad oma vanemaid ja osalevad selles. See on siiski suhteliselt marginaalne. Viljandi linnas me suutsime tuvastada neli-viis juhtumit. Aga kahtlemata tuleb vaadata ajalugu. Kui seadus hakkab kehtima, siis on nendel, kes osalevad või on näiteks mõnes teises, mitte omavalitsusele kuuluvas hooldekodus sõlminud otselepingu, see õigus, et seadus ei kohusta neid enam maksma.

Nii et ma katkestamisettepanekut ei teeks. Siin on nii head ja olulised asjad sees. Tuginen just sellele, et ma austan valdade ja linnade liidu seisukohta, tähelepanu juhtimist sellele probleemile. Loodan, et järgmine kord ka Sotsiaalministeeriumis sellega tegeldakse põhjalikumalt, mitte üksikuid omavalitsusi läbi helistades või nendega suheldes. Aga kuna ka linnade ja valdade liidul endal puudusid need andmed ja see teadmine, siis mina isiklikult katkestamist vajalikuks ei pea. Sotsiaalkomisjonis see üles ei tulnud, aga muidugi saab iga saadik või fraktsioon esitada ettepaneku katkestamiseks.

Heiki Hepner, palun!

Suur tänu, hea istungi juhataja! Hea ettekandja! Tegelikult ju, kui me sotsiaalvaldkonnas midagi saame paremaks teha, siis vaevalt et keegi meist siin selle vastu on. Selles pole mingit kahtlust. Küsimus on ainult selles, kes selle eest maksab. Riik käitub siin tõesti tõelise rehepapina, pannes kas või väikeseid kohustusi. Muuseas, see, millest me siin rääkisime lastelaste teema puhul, ei ole ainukene kohustus, mis pannakse omavalitsustele ning millele valdade ja linnade liit juhib ka tähelepanu. Need kohustused pannakse tuimalt [omavalitsusi] ignoreerides ja lootuses, et kui me analüüsi ei tee, siis ehk ütleme, et neid kulusid polegi. Minu meelest on see alatu, lihtsalt alatu. Niimoodi tegelikult ei tohiks riik küll käituda. Sellega lõhutakse just sedasama, mida minister justkui kiitis, et omavalitsuste vahel on hea koostöö. Omavalitsused ongi need, kes meie inimeste eest eelkõige hoolitsevad. Sellega ma tõesti nõus ei ole. Siit tulebki minu küsimus: kuidas te hindate kogu selle paketi kulupoolt omavalitsuste lõikes?

Suur aitäh! Minu roll on täna kanda ette arutelud, mis olid komisjonis. Sellist arutelu komisjonis ei tekkinud. Aga ma olen teiega väga nõus, sest ma olin ka väga kriitiline ja esitasin esimesel lugemisel ise küsimuse, esiteks erihoolekannet puudutavalt, et see analüüs on tegemata ja seal on omavalitsustel [probleem]. Kuna see ei leidnud kajastamist selles eelnõus, siis praegu seda kohustust otseselt ei ole, aga sellega tegeldakse.

Teine on see, et ministeerium selgitas – ma seda teile ka ühest protokolli osast ette lugesin –, et see ei ole lisaülesannete andmine, et see mõjude hindamine on ka täna juhtumipõhiselt omavalitsuse [kohustus]. Aga ma olen nõus, et see muudab kindlasti olukorda. Kui eelnevalt tegeleti nendega, kes astusid uksest sisse, kes vajasid abi, kes pöördusid, siis nüüd, kui keegi pöördub Sotsiaalkindlustusametisse, et vormistada lapse puudeaste, siis see informatsioon tuleb kohe omavalitsusse. Ütlen ausalt, mulle tundub, et laste puhul on nii, et mida varem seda abi saab, seda parem. Aga olen nõus, et sellele peaks järgnema rahastus, sest väga-väga paljud asjad, mis tulevad niimoodi sujuvalt, et need on teie ülesanded, tegelikult toovad omavalitsusele kaasa täiendavaid kulutusi, mida ei ole kompenseeritud. Me teame siiani, et on ju kohtuotsus. Aga veel kord: ma täna komisjoni ettekandjana saan öelda, et selliselt see komisjonis üles ei kerkinud, aga eelnõu iseendast on mitme punkti poolest väga vajalik.

Aitäh! Rohkem küsimusi ei ole. 

Aitäh teile!

Avan läbirääkimised.

Jaa. Ja veel toredam oleks, kui oleks raha ka juurde tulnud. Siis oleks veel parem. Aitäh!

Seda saab läbirääkimistel kindlasti väljendada. Aga esimesena on ennast kirja pannud Heljo Pikhof. Palun!

Austatud juhataja! Head ametikaaslased! Sotsiaaldemokraadid on igati nõus, et eelnõus toodud muudatused on samm õiges suunas. Aga kahjuks on jäetud kaks olulist murekohta lahendamata.

Hoolekandereformi hädavajalikkusest on räägitud pikki aastaid, tegudeni pole jõutud. Suur osa probleemsetest hoiakutest tekib mõtteviisist, et minuga seda ei juhtu. Paraku juhtub ja üks asi juhtub päris kindlasti: me kõik jääme vanaks. Me ei saa panna vananemist pausile nii kauaks, kuni riik eakate väärikust austama hakkab.

Pikaajalise hoolduse põhiprobleem on inimeste kõrge omaosalus hooldekodukoha eest tasumisel. Inimeste omaosalus on järjest tõusnud ja praegu moodustab see 80% hooldekodukoha maksumusest. Heal juhul katab pension poole sellest. Kihutab ju hooldekodukoha hind pensionitõusust kaks korda kiiremini edasi. Hüppeline energia ja toiduainete hinna tõus, mitu korda kallinenud isikukaitsevahendid, hooldajate palgasurve – kõik see on tõstnud kohatasu sel aastal keskmiselt 50–100 euro võrra, mõnes kohas rohkemgi.

Üha enam sõltub pääs hooldekodusse eaka ja tema laste rahakoti paksusest. Riigi kohus on siin inimestele appi tulla ja muuta süsteemi nii, et perekonnal ei oleks ainuvastutust. Olukorras, kus Eestis on vanemaealiste vaesus Euroopa suurimaid ja koos rahvastiku vananemisega kasvab ka hooldust vajavate inimeste hulk, tuleb tegutseda nüüd ja kohe.

Me oleme sotsiaaldemokraatide eestvedamisel siin Riigikogu suures saalis korduvalt arutanud omastehoolduse teemat, teinud ettepanekuid olukorra parandamiseks. Sotsiaaldemokraadid on seisnud järjepidevalt hoolduse sellise korraldamise eest, mis laseks eakal inimesel võimalikult kaua oma kodus toime tulla ja vajaduse korral pensioni eest hooldekodus elada. Riik koos omavalitsusega maksaks kinni hinnavahe.

Hoolduse korraldus ja maksumus tekitab eakates suurt muret. Ei taha ju keegi jääda oma lastele koormaks. Vanemaealiste inimeste mure oma tuleviku pärast tekitab neis depressiooni, halvimal juhul isegi enesetapumõtteid. Praegu elab Eestis kümneid tuhandeid inimesi, kes peavad korraldama oma lähedaste pikaajalist hooldust. Kümmekond tuhat on sedavõrd rakkes, et on loobunud palgatööst.

Aastal 2016 kiitis Vabariigi Valitsus heaks "Heaolu arengukava 2016–2023". Sealt võime lugeda: "Uuringute põhjal võib öelda, et sotsiaalteenuste kättesaadavus on raskendatud just nendel abivajajatel, kellel on ülalpidamiskohustusega pereliikmeid, kuna enamikus omavalitsustes sellisel juhul omavalitsuse vahenditest teenuse osutamist ei finantseerita. Abivajaja võib jääda vajaliku abita, kui pereliikmete majanduslik seisund ei võimalda teenust osta või kui nad ei soovi teenuse eest maksta. Sealjuures tuleb arvestada, et sageli langeb ülalpidamiskohustus täiskasvanud lastele, kellel võib samal ajal olla vajadus pidada ülal ka enda alaealisi lapsi." Rahvastiku vananemise tulemusena võib tulevikus tööturul osalemine olla raskendatud rohkemal arvul inimestel kui praegu, just seetõttu, et nad peavad hooldama oma eakat pereliiget. Selles samas dokumendis rõhutatakse vajadust leida hoolduskoormuse probleemile jätkusuutlikke valdkondadeüleseid lahendusi.

Teiseks. Sotsiaaldemokraadid peavad õigeks, et süvavaesuses elavad ja toimetulekutoetust vajavad lapsed ja lastega pered saaksid riigilt suuremat tuge. Juba koroonakriisi ajal kannatas lastega perede sissetulek.

Kolm minutit, palun!

Kolm minutit lisaaega. Palun!

Hüppeline energia ja toiduainete hinna tõus lisas oma osa ja sõja mõjul on hinnad lausa galoppi kappamas. Paraku, nagu rasketel aegadel ikka, saavad ennekõike pihta just lastega pered, väiksema sissetulekuga ja lastega pered, need, kes enam-vähem kogu raha, mis eluasemekuludest järele jääb, viivad otsejoones toidupoodi. Eesti paistab silma selle poolest, et teiste Euroopa riikidega võrreldes kulub meil hoopis suurem osa sissetulekust söögi peale. See aga on pannud veelgi keerulisemasse olukorda toimetulekutoetuse saajad, üldjuhul töötud, üksikvanemad ja osalise või puuduva töövõimega inimesed.

Meie muudatusettepaneku kohaselt ei arvestata tulevikus toimetulekutoetuse arvutamisel perekonna sissetulekute hulka iga kuu perehüvitiste seaduse alusel makstavaid peretoetusi: lapsetoetus, üksikvanema lapse toetus, eestkostetava lapse toetus, lasterikka pere toetus ja kolmikute või enamaarvuliste mitmike toetus.

Nüüd ka mõned arvud. Kuni 17‑aastaste laste ja noorte absoluutse vaesuse määr oli 2018. aasta 1,6%‑lt kasvanud 2,7%‑ni 2020. aastaks. Pangem tähele, me räägime absoluutsest, mitte suhtelisest vaesusest, mille määra lapse kohta arvestatakse liiati väiksema kaaluga kui täiskasvanu puhul. Ongi palve, et palun toetage praeguses ajas meile väga olulisi muudatusi. Sotsiaaldemokraadid jäävad lootma teie kõigi toele. Aitäh!

Heiki Hepner, palun! Kolm minutit lisaaega ka.

Suur tänu, hea istungi juhataja! Head kolleegid! Tõepoolest, esimene lugemine toimus öisel ajal, kui me siin koos ministriga olime. Võib ju olla nii, et teinekord võib ka selline hiline öötund tekitada mõningaid probleeme teema avamisel.

Aga tõesti, kui minister väitis, et Eesti linnad ja vallad on suure rõõmuga nõus kõigega, mida see eelnõu ette paneb, siis mul oli teatud kõhklusi ja kahtlusi. Olles ise pikalt olnud omavalitsusjuht ja ka olles kuni tänaseni suhelnud omavalitsustega, ma veel selsamal ööl kirjutasin linnade ja valdade liidule ning küsisin selgitust, kas see võib olla tõsi. Ma sain vastu kümneleheküljelise kirja muredega, mis välja olid tulnud. See näitab seda, kui suures üksmeeles ja heas meeles meie linnad ja vallad on.

Ma põhimõtteliselt oma ettekandes tuginengi nende murede osalisele refereerimisele. Ma ei kavatse seda kümmet lehekülge teile ette lugeda, vaid teatud rõhuasetusi välja tuua ja natukene võib-olla ka avada.

Kui me hakkame vaatama, siis näeme, et esimene asi on see, et tõesti on jäetud tegemata analüüsid, mida see omavalitsustele maksma läheb. Omavalitsused tõstsid selle küsimuse seaduseelnõu mitme paragrahvi juures üles. Ma saan riigist aru, et kui ei ole kirjas, siis võib ju ütelda, et ei maksa mitte midagi. Aga ega see ei tee seda kulu olematuks.

On üritatud mööda hiilida ka sellega, et on öeldud, et see kohustus on ju olemas, ega me teile uut kohustust ei pane. Uut kohustust küll ei pane, aga kuidas me kohustame teid seda kohustust sisustama? On ju suur vahe, kas me ütleme, et inimene peab saama sõita tasuta ühistranspordis või ta peab saama sõita tasuta taksoga. Kas on vahe või ei ole vahet? Paraku on üks osa eelnõu probleemist see, et üritatakse mööda hiilida, öeldes: meil on üldkohustus juba pandud. Aga nüüd me paneme omavalitsustele ju hoopis sügavamad kohustused, kuidas nad peavad kõike seda täitma.

Tõesti, kõik, mis meie inimeste sotsiaalset kindlustatust suurendab, on teretulnud. Selle vastu kindlasti ei ole mina ega ole Isamaa fraktsioon mitte kõige vähemalgi määral, aga küsimus on lihtsalt selles, kes maksab ja kas riigil on õigus seda omavalitsustele lükata, nii et ta ei hüvita kulusid. Üks näide. Inimesele pakutakse asutuselt koduteenuse stiilis teenust, mis iseenesest on ju väga mõistlik, et inimene saaks maksimaalselt kaua elada kas kodus või kodusarnases keskkonnas. Väga-väga õige. Aga jälle küsimus, et praegu lükatakse see kulu omavalitsuste kaela, ilma igasuguse analüüsita. See ei ole kuidagigi aktsepteeritav.

Tõesti, siin ka komisjoni ettekandjalt kuulsime sotsiaaltöötajatele esitatavate nõuete kohta. Eks see ole ka ju jälle omaette kulu, kui me tõstame kvalifikatsiooninõudeid. Me kõik tahame, et meie inimesed saaksid maksimaalselt kõrge kvalifikatsiooniga teenust, et seda osutaksid tõesti inimesed, kes suudavad seda kõige paremini osutada. Aga tekib jälle küsimus, kes selle vahe kinni maksab. Üks asi on koolitus, aga ega see ei ole ainult koolitus. Kui me tahame kõrgemat kvalifikatsiooni saada, siis see tõstab kohe baaspalgataset. Riigikohus on ütelnud, et tegelikult selliseid kohustusi omavalitsustele panna ei tohi.

Ma toon ühe näite selle kohta, kui me oleme siin saalis ise otsustanud, et ei ole mingit probleemi, las omavalitsused kannavad neid kulusid. See on looduskaitsealuste maade maamaks, millest jääb omavalitsustel iga aasta enam kui 4 miljonit eurot saamata. Riik lihtsalt ütleb: no kuulge, head omavalitsused, kas te siis tõesti loodust kaitsta ei taha, et võtke siis see üks osa riigi kohustusi enda kanda ja olge uhked, et te saate neid kulutusi teha. No nii ei saa. Nii ei saa! Igaüks peaks kandma oma kulud ikkagi ise.

Siin on ka sisulisi probleeme, millele nad juhivad [tähelepanu]. Näiteks, ka meie sotsiaalhoolekandes olevate IT‑lahenduste puhul on väga sisulised küsimused, mis vajaksid lahendamist. 

Aga nüüd lõpuks selle teema juurde, mis puudutab seda, kas lastelastel on teatud kohustusi oma vanavanemate hooldekohustuse suhtes. Omavalitsused ütlevad seda väga selgelt. Üks asi on see, et me kõik tahaksime nii lastelastel kui ka lastel maksimaalselt vähendada meie [tekitatud] koormisi. Ega mina ei ole ka selle vastu, et lapsed ei peaks maksma oma vanemate hooldekoduteenuste eest. Ideaalis peaks olema niimoodi, et kui ma saan nii vanaks, siis mul on võimalik ise hakkama saada. See on ideaalühiskond. Aga kui me paneme kellelegi kohustuse, et ta peab igal juhul need kulud kandma, kui riik selle paneb, siis ta peab andma ka selleks vahendid. Omavalitsustel ei ole võimalik autonoomselt oma tulubaasi luua. See on kogu selle asja suur probleem.

Omavalitsuste liit juhib veel tähelepanu sellele, et tõepoolest on see ka eraõiguslik küsimus. Eelnõus toodud muudatuste sisseviimise korral võib tekkida ebamõistlik õiguste riive, näiteks nende eraisikute puhul, kes vajavad mingil eluhetkel täiendavat ülalpidamist – kuna lapsi enam ei ole elus – ka lastelastelt, keda nad on eestkostjana üles kasvatanud ja kelle ülalpidamiskulusid kandnud. Ka selliste asjade üle peaks mõtlema ja [neid probleeme] lahendama, kui me paneme neid kohustusi omavalitsustele.

Siin on veel suur-suur hulk [küsimusi]. Nagu ma ütlesin, siin on kümme lehekülge teksti, mis viitavad probleemidele. Sellest tulenevalt teeb Isamaa fraktsioon ettepaneku teine lugemine katkestada. Aitäh!

Aivar Kokk, palun!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Vaadates saali, ma saan aru, et sotsiaalvaldkond enamasti huvitab tervishoiuvaldkonnas tublisid inimesi, kes minu arvates alati siin saalis kuulavad.

See eelnõu on üks järjekordne halb näide, kuidas ministeeriumist tullakse ja lihtsalt visatakse üks paber komisjoni ning komisjon peab sellest läbi närima ja püüdma sellest viletsast asjast head asja teha. Ma pean tunnistama, et sotsiaalkomisjonil on muidugi vedanud, et seal on niivõrd head ametnikud, kes seda tööd väga südamega teevad. Mul on endal olnud võimalus seda komisjoni juhtida ja seda head tööd ka ise tunda saada. Aga ma pean tunnistama, et ka nemad ei jõua ega suuda kõike teha, võrreldes ministeeriumiga, kus ametnikke on kordades rohkem.

Eelnõu sisu on ju väga hea. Loomulikult ei ole ka mina nõus, et minu lapselapsed peaksid minu eest maksma. Jah, ma arvan, et ma olen tubli isa olnud, kolm tütart üles kasvatanud, ära koolitanud ja nüüd saan mõnusalt vanaisana lastelastega tegeleda, aga mitte sellepärast, et nad peaksid aastate pärast minu pärast vaeva nägema. Eks ma püüan ise hakkama saada. Aga elu keerdkäigud võivad olla erinevad ja võib juhtuda nii, et üleöö on sul abi vaja.

Iga eelnõu puhul peaks ju olema väga selgelt ka analüüs, et mis see maksab ja kes selle kinni maksab. Sedasama asja küsis ka linnade ja valdade liit. Vastati, et mõju ei olegi. Siis küsiti, et kui mitme vanaema või vanaisa eest lapselapsed siis maksavad. "Ei tea." Sa tuled eelnõuga, tutvustad eelnõu ministeeriumi poolt, ministeeriumis saavad inimesed selle eest palka. Meil on olemas erinevad valdkonnad ja meil ei ole tuhandeid hooldekodusid. Enamik hooldekodusid, ma arvan, hea meelega teatavad, kes nende hoolealuste eest maksavad. Võiks teada suurusjärkugi. Kui me teame, mis see maksab, siis on [võimalik] ka järgmine otsus, kas omavalitsused on valmis seda toetama. Nii nagu minu isa ütles: Eesti ajal oli väga selge, et iga vald peab oma inimeste eest hoolt kandma. Ka tänapäeval on nii. Kui vahel omavalitsused ütlevad, et neil ei ole vahendeid, siis olles omavalitsuses olnud – ka tänavu olen volikogus – kokku juba üle 30 aasta, tean, et raha on alati olemas. Mõned aastad tagasi tõestasin poole aastaga, et 10% valla eelarvest raha kokku hoida ei ole üldse keeruline, see on suhteliselt lihtne. Lihtsalt tuleb otsustada, kelle või mille jaoks vahendeid kasutatakse ja kui palju on võimalik saada Euroopa Liidust toetust.

Kui Helmen ei oleks seda eelnõu kaitsnud, siis ma oleksin väga kriitiline olnud. Ma ei saa olla Helmeni suhtes kriitiline, sest ma tean, et ta on inimene, kes kogu oma elu on selles valdkonnas töötanud ja suure südamega töötanud. Ma tunnen siin saalis väga kiiresti ära, kes oma valdkonda tunneb ja kes seda tööd südamega teeb. Mulle meeldis ettekandja puhul ka see, et see on valdkond, kus kõik ei käi erakondade järgi. Ka meie erakonnas oli, ma võin tunnistada, hommikul kisa ja kaklus täpselt sellelsamal teemal: kes võitles selle eest, et omavalitsused ei peaks selle eest maksma või peaks raha kuskilt mujalt tulema, ja mina ütlesin, et lapsed ja lapselapsed ei peaks selle eest maksma.

Palun kolm minutit lisaaega.

Kolm minutit lisaaega. Palun!

Minu arvates on täna küll mõttekas eelnõu teine lugemine katkestada, teha komisjonis kiired arutelud ja küsida ministeeriumist ikkagi need andmed, need numbrid. Võib-olla tõesti on nii, nagu siin räägiti, et Tartus on mõned ja Viljandis viis tükki ja ülejäänud omavalitsustes ei olegi. Okei, kaks omavalitsust on nõus neid kulusid kandma ja mure on lahendatud. Aga äkki juhtub nii, et ühes väikeses omavalitsuses, kus eelarve laenukoormus on 80% ja tulubaas on nii väike, kui väike olla saab, enamus tulubaasist ongi riigi poolt tasandusfondist tulev raha, kus ei ole lihtsalt neid vahendeid, on neid inimesi, kelle eest hoolitsevad lapselapsed, kümneid. Siis on küsimus teravam.

Minu arvates on igasuguse seaduseelnõu juures oluline ka võrdne kohtlemine. Teema on ju see, et kuskil omavalitsuses tekib see kulu ja kuskil omavalitsuses ei teki seda kulu. Me ei saa ka öelda, kuidas see kaart on jaotunud, sest ministeerium kehitab lihtsalt õlgu ja ütleb, et ta ei tea. Komisjonis öeldakse, et aga me ei tulnud selle peale, et küsida, ja kui küsisime, siis vastust ei saanud. Aga meie siin hääletame, sest idee on ju õige, eesmärk on õilis ja uhke. Aga kas siis ongi nii, et parem pool muna kui tühi koor? Võib-olla tõesti. Aga võib-olla on lihtsam võtta nädal-kaks aega, vaadata need asjad üle ja leida rahalised võimalused. Ma ütlen, et see rahaline number võib-olla ei olegi nii suur, aga juba ühe inimese toetus on aastas ju ... (Hääl saalist.) No näete, Heiki ütles, et 6000. See sõltub kindlasti inimese pensionist, millest 90% ära võetakse, pluss selle koha maksumus.

Ma võin öelda, mis on väga lihtne lahendus nendele muredele. Riik on ehitanud hooldekodud, mille ehitusmaksumus on keskmiselt kaks korda kallim kui eraettevõtja [hooldekodul]. Kui sa sinna majja lähed, siis ma arvan, et [näed,] eraettevõtja hooldekodu ei ole kindlasti halvem, tihtilugu on paremgi, aga millegipärast hinnad on [riigi hooldekodu] ehitusel olnud kaks korda kallimad. Loomulikult tekib siis ka ülalpidamiskuludega probleem.

Konkurents on väga hea asi, aga ma naeran, et vahel jagatakse hooldekodude raha nagu poliitiliselt. Ma tean, et Jõgevamaal ühes omavalitsuses eraettevõtja tegi väga ilusa hooldekodu, kõigile selle piirkonna inimestele olid kohad olemas, aga riik leidis, et tema inimesed on seal võimul, peaks ka raha andma, ja nad tegid ka valla hooldekodu nüüd sinna. Konkureerivad sama turu peal kahekesi. Praegu on mõlemad rahvast täis, sest hooldekodukohti on puudu, mitte ei ole üle. (Juhataja helistab kella.)

Aga veel kord ütlen, et ei saa teha eelnõusid, kus ei ole [kulusid] hinnatud või kus öeldakse, et ei ole rahalist kulu, kui väga selgelt on. Aitäh!

Aitäh! Helmen Kütt, palun!

Suur aitäh! Ma palun kaheksa minutit. Aga ma räägin kiiresti.

Palun! Kolm minutit lisaaega.

Suur aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud ametikaaslased! Kuna ma olin selles rollis, et ma olin komisjoni ettekandja, siis päris kõike ma rääkida selles mõttes ei saanud. Ma tahaksin nüüd veel juurde lisada, sest teisel lugemisel on kõigil hea võimalus, kõigil meil siin saalis, tulla ja veel kõnelda. Kasutan selle võimaluse ära.

Tõepoolest olen kolleegidega, kes eelnevalt, minu eel kõnelesid, nõus selles, et kohalikele omavalitsustele selline hiiliv ülesannete panek, öeldes, et see on nagunii teie kohustus, ei ole õige. Aga juhtisin ise ka esimesel lugemisel sellele tähelepanu küsimuste voorus. Seal tekkis selline huvitav olukord, kus sotsiaalkaitseminister ütles meile, et ega linnade ja valdade liit ei peagi [andma] mingit kooskõlastust, et informeeriti, nad annavad teada. Tegelikult nii nagu ka sotsiaalkomisjonis selgus, on ikkagi kohustus kohalikke omavalitsusi Eesti Valdade ja Linnade Liidu kaudu kooskõlastusse kaasata ja nende arvamust arvestada.

Millest ma rääkida tahan? Öösel, esimesel lugemisel käisin ka kõnet pidamas. Ma olen väga mures ka sotsiaalkomisjoni maine pärast lihtsalt selle tõttu, et õiguskantsler pöördus 14. detsembril 2016 sotsiaalkomisjoni poole. See mure puudutas sotsiaalhoolekande seaduses ühe erihoolekandeteenuse, inimese igapäevaelu toetamise teenust. Oli ilmnenud juhtumeid, kus teenuse kättesaadavust võis takistada teenuse rahastamist reguleeriva sotsiaalhoolekande seaduse § 89 [kohaldamine] viisil, et vajalikke kulusid ei kaetud. See on probleem.

Tollal, kui ma ise juhtisin sotsiaalkomisjoni, toimus meil 14. jaanuaril 2017 istung, kus Sotsiaalministeeriumi poolt tollal ministeeriumis töötanud Maarja Krais-Leosk, kes nüüd juhib puuetega inimeste koda, tõepoolest informeeris, et oli plaanis vaadata üle kogu erihoolekandesüsteem, oli käimas disainiprotsess ja 2018. aastal oli kavas tulla eelnõuga terve erihoolekandesüsteemi kohta, millega oleks pidanud saama lahendatud ka see probleem. Sotsiaalkomisjon oli tõesti selles mõttes rahul, et asjaga tegeldakse, õiguskantsler on probleemiga pöördunud, selle juurde tullakse 2018. 2018 ei tulnud keegi, 2019 toimusid valimised. Sotsiaalhoolekande seaduses on teema reguleerimata. 19. jaanuaril pöördus õiguskantsler uuesti, sest see mure on väga tõsine. Ta viitas ka 2018. aasta kohta lubatule ja sellele, et tänaseni pole midagi toimunud. 

Miks ma täna tulin kõnelema? Kuidas ma ütlen? Lõppkokkuvõttes, kui asjad on reguleerimata, peaks komisjonide nõudlikkus, kui antakse teatud lubadusi, olema suurem. Tuleb jälgida, kas need lubadused, mida antakse, saavad täidetud. Ma absoluutselt ei süüdista ametnikke. Nii Sotsiaalministeeriumis kui ka teistes ministeeriumides töötavad tublid ametnikud. Toimuvad valitsuse[vahetused], vahetuvad ministrid, mõnikord jäävad samad ministrid või sama erakonna ministrid, aga on uued prioriteedid, uued koalitsioonilepingud. Me oleme olukorras, kus see probleem on jätkuvalt lahendamata.

Sellele on tähelepanu juhtinud nii Sihtasutus Liikva Päikesekodu kui ka, nii nagu ma ettekandes viitasin, Aktsiaselts Hoolekandeteenused. See probleem on lahendamata. Ma tõepoolest loodan ja usun, et sotsiaalkomisjon jälgib sellel korral väga tähelepanelikult, et 2022 on vähemalt need eelnõud sotsiaalkomisjonis arutelul ja ka Riigikogu suures saalis vastuvõtmisel.

Ma ei saanud komisjoni ettekandjana tänada komisjoni liikmeid väga hea debati eest ja muidugi väga suure toetuse eest ka sotsiaaldemokraatide ettepanekutele, sest neli toetushäält on ikkagi väga hea tulemus. See ei ole maailmavaateline [küsimus], see on olukorra, probleemi tunnetamine. Hooldekodus hinnad väga kiiresti kasvavad ja paljud lähedased on sunnitud jääma omastehooldajaks, seda mitte omal soovil. Kui keegi soovib [lähedast] hooldada, siis see on väga tervitatav, aga siis peavad olema tal ka teatud garantiid, puhkusevõimalused, tugiteenused ja abi, et hooldajast ei saaks ise ühel hetkel hoolealune. Aga mitte nii, et sa teed seda sunni tõttu, sest sul ei ole võimalik maksta.

Uskuge, omavalitsused – ma võin seda kätt südamele pannes öelda, olles 20 aastat ise omavalitsuse sotsiaalametit juhtinud – teevad kõik võimaliku, aga rahakott on täpselt sama kitsas nagu ka riigi rahakott. Tuleb seada prioriteete. Kui ülesandeid antakse juurde ja näiteks antakse juurde ka poole eelarveaasta pealt, siis on väga raske neid kohustusi täita. Nii et veel kord: ma arvan, et see eelnõu on hea, aga on vaja rohkem läbi rääkida omavalitsustega ja asi selgeks saada.

Loodame väga, et aastal 2023 hakkab toimuma komponendipõhine rahastamine, kus on erinevad osad ning kohalik omavalitsus, riik ja inimene oma pensioniga saavad need katta. Aga veel kord: kõige parem koht elamiseks on inimese oma kodu. Omavalitsustel on võimalus taotleda raha teenusmajade ehituseks ja luua võimalus, et inimesed oma pensionist saaksid hakkama kodus, teenusmajas või sotsiaalkorteris, kuidas me seda siis ka nimetame. Inimesele on kõige olulisem, et on oma tuba, oma luba, mina kedagi ei sega. Nii on filmiklassikas ja näidendiklassikas öeldud. Ma arvan, et see meede on väga õige. Me ei pea panustama mitte kõige kallimale teenusele.

Aga teatud hulk inimesi vajab seda teenust, mitte kõik ei lahku siit elust, uisud jalas ja tennisereket käes, mõned vajavad ka hoolekandeteenust. Nii et veel kord: parem koostöö omavalitsustega, selgem rahastamise põhimõte. See on kindlasti see, mis tekitab usaldust kohalike omavalitsuste, riigi ja inimeste vahel, kes seal omavalitsuses elavad. Lõppude lõpuks, [sotsiaal]hoolekande seaduse kohaselt on üldhooldekoduteenus kohaliku omavalitsuse osutatav teenus. Meil on nii lapsed kui ka lapselapsed maksekohuslased, aga see muutub – ma arvan, see on mõistlik ja hea.  Aivar, ma olen sinuga sada protsenti sama meelt, et lapsed peavad kasvatama oma lapsi. Täiesti selge on, et võimalikult kaua oma kodus elades on kõigil elu parem. Aitäh!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei näe, sulgen läbirääkimised. Vaatame läbi muudatusettepanekud. Eelnõu kohta on neid laekunud tervelt kuus tükki. Esimese muudatusettepaneku esitaja on sotsiaalkomisjon ise ja juhtivkomisjon on arvestanud seda täielikult. Muudatusettepanek nr 2, esitaja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon koos Raimond Kaljulaidiga, juhtivkomisjon on jätnud selle arvestamata. Kalvi Kõva, palun!

Aitäh! See on nii hea muudatusettepanek, et seda tuleb kindlasti toetada, aga selleks, et saaks toetada, peab seda hääletama.

Peab küll ja enne seda peab veel tegema saalikutsungi. Hiljuti saali saabunutele väike memo. Me oleme sotsiaalhoolekande seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 510 muudatusettepanekute läbivaatamise juures. Oleme jõudnud teise muudatusettepanekuni. Ettepaneku esitaja on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon koos Raimond Kaljulaidiga, juhtivkomisjon ei ole seda arvestanud. Sotsiaaldemokraadid palusid seda hääletada. Nii et palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Ettepanekut toetab 17 saadikut, vastu on 45. Ettepanek ei leidnud toetust.

Muudatusettepanek nr 3, esitaja on sotsiaalkomisjon ja juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Muudatusettepanek nr 4, selle esitajad on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon ja Raimond Kaljulaid, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Kalvi Kõva, palun!

Aitäh! Palun seda muudatusettepanekut hääletada.

Jaa, teeme hääletuse kohe. Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 4, mille esitaja on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon koos Raimond Kaljulaidiga. Juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun teie seisukohta! Hääletage!

Ettepaneku poolt on 18 saadikut, ettepaneku vastu on 44. Ettepanek ei leidnud toetust.

Viies muudatusettepanek, esitaja sotsiaalkomisjon ja komisjon on ise arvestanud oma ettepanekut täielikult. Kuues muudatusettepanek, samuti esitaja sotsiaalkomisjon ja samuti on juhtivkomisjon seda arvestanud täielikult.

Oleme läbi vaadanud kõik muudatusettepanekud eelnõu 510 kohta. Komisjon on teinud ettepaneku teine lugemine lõpetada, aga Isamaa fraktsioon on teinud ettepaneku eelnõu 510 teine lugemine katkestada. Seda me peame ka hääletama. Panen hääletusele ettepaneku katkestada eelnõu 510 teine lugemine. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Katkestamise ettepanekut toetab 6 saadikut, vastu on 52. Ettepanek ei leidnud toetust. Eelnõu teine lugemine on lõpetatud.

Me saame minna tänase neljanda päevakorrapunkti juurde: kaitseministri 2022. aasta ettekanne riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" elluviimisest, ettekandja on minister Kalle Laanet. Ma kohe räägin teile, kuidas see asi meil välja näeb. Kõigepealt on Kalle Laaneti ettekanne, kuni 30 minutit, sellele järgnevad küsimuste voor, igal Riigikogu liikmel on üks suuline küsimus, ja läbirääkimiste voor, sõna saavad võtta fraktsioonide esindajad. Lõpus me mingit otsust vastu ei võta. Palun, minister!

Austatud juhataja! Head Riigikogu liikmed! Vaatajad-kuulajad! Austatud Riigikogu! Olen täna teie ees ettekandega riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" elluviimisest Kaitseministeeriumi valitsemisalas.

"Eesti 2035" strateegia seab riigikaitsevaldkonnale üldised eesmärgid, mida täiendavad julgeolekupoliitika alused ning mida kõike on palju põhjalikumalt kirjeldatud Kaitseministeeriumi nelja-aastases arengukavas, mida uuendatakse iga aasta, ning Vabariigi Valitsuse kümneaastases riigikaitse arengukavas, mida uuendatakse iga nelja aasta tagant. Hetkel kehtib "Riigikaitse arengukava 2022–2031".

Kuid enne, kui lähen oma ettekandega eesmärkide täitmise juurde, tahan üle rõhutada riigikaitse arendamise olulisust meie praeguses maailmas. Tänaseks on möödunud üle kuu sellest, kui kaheksa aastat kestnud Vene-Ukraina sõjas algas täiemahuline rünnak terve vaba Ukraina vastu. See must päev muutis maailma ning oluliselt ka meie julgeolekuolukorda. Saavutamaks riigi strateegilisi eesmärke, peab riigi vundament ehk riigikaitse olema raudkindel ning jätkusuutlikult arenema. Kaitstes oma riigi vabadust, kindlustame sinimustvalge lehvimise Pika Hermanni tornis nii aastal 2035 kui ka aastal 2135.

Riigikaitset arendades tuleb lähtuda ohupildist ning ohuhinnangutest. Konventsionaalne sõjapidamine ei ole kuhugi kadunud. Venemaa konventsionaalne sõjajõud on hetkel suures mahus reaalselt lahinguväljal. Täiemahulisele sõjategevusele eelnes aastatepikkune mõjutustegevus nii infosõja kui ka küberrünnakutena. Sellest tulenevalt tuleb Eesti julgeoleku tagamiseks arendada kaitsevõime võtmetähtsusega puuduste [kaotamist], süvendatult rakendada riigikaitse laia käsitust ning hoida tihedaid suhteid liitlaste ja partnerriikidega.

Venemaal on võime sõjalist mahtu veelgi oluliselt suurendada ja laiendada aktiivset sõjategevust NATO vastu. Väikese riigina peame arvestama sihtmärgiks olemisega. Eesti edu võti potentsiaalse sõja võitmisel on ettenägemise võime ning meie suured ja võimekad liitlased. Luureasutuste ülesanne on tuua otsustajateni mitu nädalat varem eelhoiatus, et saaksime reservarmeele ülesehitatud kaitseväe ning täiendavad liitlasväed saata nii-öelda põllule meie riiki kaitsma. Potentsiaalset ohtu hinnates tuleb arvestada ka Venemaa Föderatsiooni kriminaalkultuurile omaste [tunnustega] valitsemiskultuuri: seadusetus, vägivald ja julmus on neile omane ning inimlikkus võõras. Eesti eesmärk peab siin laiemalt olema lääne ühiskonnas ühtsuse otsimine ja meile sõbralike riikide abistamine. Saame olla rahvusvaheliselt kui liim, mis liidab liitlastest suurriikide huvisid, et kindlustada meie endi julgeolekut.

Meie riik saab oma väiksusest tulenevalt olla rahvusvaheliselt kiire otsustaja ning sellega taastoota olulist usalduskrediiti meie partnerite seas. Eelmisel aastal Valgevene alustatud ja Kremli orkestreeritud hübriidrünnakus Euroopa Liidu välispiiri vastu oli Eesti esimesi Leedu, Läti ja Poola abistajaid. Saatsime Leetu sajad kilomeetrid okastraati kohe peale esimest abipalvet. Kuni tänaseni on Poola piiril abistamas Eesti Kaitseväe sihtüksused.

Ukrainale sõjalise abi andmise debati algatasime juba eelmise aasta detsembris. Peale kirglikku debatti siin Riigikogu saalis jõudsid esimesed meie annetatud tankitõrjerelvad Javelinid 18. veebruaril Ukraina pinnale. Strateegiliselt Eesti julgeoleku eest seistes peame ka edaspidi nii tegutsema ning reageerima sündmustele, mis ei toimu küll meie riigipiiride vahetus läheduses, aga omavad olulist mõju meie enda julgeolekule. Me ei tohi oodata konfliktide laienemist, vaid peame proovima deeskaleerida enne eskalatsiooni.

Samamoodi on Eesti käitunud rahvusvaheliste sõjaliste operatsioonidega. Eesti läks meie liitlasele Prantsusmaale esimesena Malisse appi ning kinnitas oma osaluse sealsetes missioonides. Solidaarsusest panustamine koostöös liitlastega taastoodab meie julgeolekut kodumaal. Mosambiigis oleme kuni viie kaitseväelasega Portugali juhitud missioonil. Portugal on viimastel aastatel neli korda panustanud Balti riikide julgeoleku toetamisse õhuturbemissioonil. Euroopa kaks tuumariiki, Prantsusmaa ja Ühendkuningriik, panustavad Eestis olevasse eFP missiooni. Britid on tänasel päeval rohkem kui 1500 sõduriga Eestis paiknevas NATO lahingugrupis, kus on sõduritele lisaks nii Challengeri tankid kui ka hulgaliselt teisi soomusmasinaid. Lisaks turvavad Ämaris Eesti ja Baltikumi õhuruumi nii prantslaste kui ka belglaste hävitajad.

Plaanime koos Läti ja Leeduga hankida mitmikraketiheitjaid. Eelmise aasta detsembris leppisid Balti riikide kaitseministrid kokku ühises regionaalses võimearendusprojektis. Ühised võimed võimaldaksid Balti riikidel kriisiolukorras üksteist toetada ka ilma riigipiire ületamata. Eeskätt mitmikraketiheitja võimearenduse abil, aga ka integreeritud mereolukorrateadlikkuse väljaarendamise ning NATO-liitlaste panuse suurendamisega regioonis tugevdame heidutus‑ ja kaitsehoiakut.

[Taotleme] ka kogu NATO pikaajalise heidutus‑ ja kaitsehoiaku kohandamist vastavalt muutunud ohupildile. Pikaajalised otsused on liikmesriikides töös ning nende kinnitamist on oodata hiljemalt juunis, NATO tippkohtumisel Madridis. Eesti eesmärk on püsivalt oluliselt tugevdada NATO idatiiba. Selle eesmärgi nimel teeb peaminister, teen mina, teeb välisminister ja teeb suurem osa Eesti diplomaatidest iga päev tööd.

Regionaalse koostööna toimub selle aasta mai keskpaigast kuni juuni alguseni suurõppus "Siil 2022". Toimumispaigaks on Lõuna-Eesti ja Põhja-Läti, osalejateks ligi 20 000 ajateenijat, reservväelast, kaitseliitlast, liitlasriikide sõdurit ja tegevväelast. Piiriülene õppus valmistab meie sõdureid ette kogu Balti regiooni kaitsmiseks. Regiooniülesed õppused peaksid saama tavapäraseks iga-aastaseks tegevuseks, oleme ju üks operatsiooniruum. Kokkuvõtvalt liitlassuhetest: peame olema kiired ja järjepidevad, et hoida ja arendada liitlassuhteid, mis on eksistentsiaalselt olulised Eesti julgeoleku tagamiseks.

Head kuulajad! Nüüd kaitsekuludest ja võimearendustest. Eesti riigikaitse on üks kulutõhusamaid kogu Põhja-Atlandi liidus. Suudame kiirelt välja panna orienteerivalt 30 000 liikmega reservväe ja võitlusvõimelise kaitseväe ning lisaks Kaitseliidu vabatahtlikud. Oleme viimase kümne aastaga saavutanud väga palju. Uutest võimetest, mis on viimasel aastal olnud arendamisel või on juba valmis, loen ette järgnevad. Meremiinide soetamine, terviklik laevatõrje raketisüsteem, ühekordsed keskmaa tankitõrje raketid, uue põlvkonna tankitõrje granaadiheitjad Carl-Gustavid, uued automaadid R20 Rahed. Lisaks suurendame järgmisel neljal aastal juba praeguste otsustega oluliselt laskemoona laovarusid, tulevad uued sidesüsteemid, koostöös teiste Balti riikidega hangime mitmikraketiheitjasüsteemi MLRS, soomustame teise jalaväebrigaadi, kaasajastame Ämari lennuvälja ning hangime lisaõhuseireradarid, tagamaks selgemat õhupilti. Oleme loonud küberväejuhatuse, kus ajateenijate arv on 2023. aastast üle 200. Oleme igati toetanud Kaitseliidu toimimist hästi varustatud ja väljaõpetatud territoriaalse turvavaibana.

Eelmisel aastal 2022. aasta kaitse-eelarvesse 103 lisamiljoni eraldamine ning selle aasta jaanuaris tehtud erakorraline 380 miljoni euro suurune lisasüst riigikaitsesse on viinud Eesti riigi kaitsekulud enneolematule tasemele. Enamus jaanuaris eraldatud lisarahast suunatakse laskemoonavarude suurendamiseks ja taristu ehituseks, lisaks veel luurevõime parendamiseks. Kaitsekulude märgatav suurendamine Vabariigi Valitsuse jaanuarikuise otsusega julgeoleku võimestamiseks tõstab kaitsekulud järgmisele tasemele: 2022 – 2,33%, 2023 – 2,44%, 2024 – 2,59%. Märtsikuine otsus viib need protsendid väga lähedale 3%‑le. Täpne ülevaade protsendist selgub sügisel riigi eelarvestrateegia arutelul.

24. märtsil Vabariigi Valitsuse istungil kinnitasime järjekordse lisapaketi Eesti riigikaitse kindlustamiseks. Selle paketi sõjalised võimearendused on kooskõlas Ukraina sõja esmaste õppetundidega. Eesmärk on 476-miljonilise lisasüstiga sõjalise riigikaitse kohene arendamine. See sisaldab lühimaa õhutõrje arendamist, tankitõrje lisarelvastuse soetamist, kaugtulevõime tõstmist, olukorrateadlikkuse parendamist, taristu loomist täiendavate liitlassõdurite vastuvõtmiseks, rohkem kui kahekordistada tuleb Kaitseliidu maakaitsestruktuuri. Kõik need lisaarendused on võimalik ellu viia järgmise kahe aasta jooksul.

Otsustasime ka ära keskmaa õhutõrje võime väljaarendamise teekaardi Eestis hiljemalt aastaks 2025. Kokkulepitult on nüüd Kaitseministeeriumi ülesanne järgmise nelja kuu jooksul valmistada kiirendatud korras ette keskmaa õhutõrje võime hankimise kava koostöös Eesti suurima liitlasega. Liitlastega on võimalik lähiaja perspektiivis tuua Eestisse keskmaa õhutõrje võime enne seda, kui suudame selle iseseisvalt välja arendada. Täpsem iseseisva keskmaa õhutõrje rahastamise ja hankimise ajaraam otsustatakse eelarvestrateegia 2023–2026 koostamise käigus.

"Eesti 2035" strateegia näeb ette kaitsekulusid vähemalt 2% SKP‑st ja nende püsivust kooskõlas kujuneva ohupildiga. Kujunenud ohupildist tulenevalt tuleb 2%‑line alampiir kindlasti üle vaadata. Minu ettepanek on järgnevates arengukavades ja strateegiates vaadata üle Eesti kaitse-eelarve põrand 2% SKP-st. Püsivalt suurem protsentuaalne panus kindlustab Kaitseväe jätkusuutliku arengu ning olemasolevate võimete ülalpidamise. Kaitse-eelarve põrandale peaksid lisanduma erakorraliselt suured võimearendusi puudutavad investeeringud, näiteks prioriteetne keskmaa õhutõrje, mis on kindlasti kajastatud 2023.–2026. aasta riigi eelarvestrateegias.

"Eesti 2035" strateegia üheks prioriteediks turvalisuse seisukohast on suurem valdkondadevaheline koostöö. Siin on meie kaitsekorraldus astunud suure sammu tõhususe ja kulutõhususe poole, sest lõpuks otsustas Vabariigi Valitsus Eesti Politsei‑ ja Piirivalveameti laevastiku Kaitseväe laevastiku ehk mereväega ühendada. PPA annab oma merelised ülesanded ja ressursid Kaitseväele üle. Idanaaber on alati Soome lahte ja Läänemerd ülimalt oluliseks pidanud. Eks ole nii strateegiliselt kui ka taktikaliselt mõistetav, mida tähendaks Eestile, kui meil puuduks kontroll vaba liikumise üle lähedastel merealadel. Seda on teadagi sada korda lihtsam öelda kui teha. Lisaks meie, Balti riikide ja soomlaste vabadele merevoogudele on ülimalt tähtis, et meie juurde ja meiega koos pääsevad merel liikuma ka meie liitlased. Kõige olulisem on heidutus, selleks et naabril ei tekiks kiusatust manöövritel harjutatut meie maal tegelikult ellu viima hakata.

Laevastike ühendamine toob rohkem merepäevi, mis tugevdab Eesti iseseisvat kaitsevõimet ja parandab liitlaste võimalusi regioonis toimuvale konfliktile reageerimiseks. Tsiviilülesannete täitmist ei vähendata ega anta järele kvaliteedis. Rahuaegne patrullivõimekus kasvab, majandusvööndis on võimalik senisest tõhusamalt tuvastada näiteks Vene föderatsiooni sõja‑ ja riigi teisi laevu. Meil on endal parem pilt. Eesmärk on ikkagi tervikarusaam meie merel toimuvast, samal ajal on meie riigikaitse nähtav. See vähendab vaenulike jõudude soovi meie merepiiri pidamist testida. Kõik alused hakkavad tegutsema ühtses käsuahelas. See asjaolu, lisaks kvantitatiivsele kasvule, kasvatab meie riiklikku valmisolekut kriisiolukorras operatiivselt sekkuda. Ühe katuse alla kokku jooksev merepilt ning ühiselt tegutsevad operatiivjuhid annavad koostöös selge ja tervikliku ülevaate merel toimuvast. Tuleviku ühendkeskus tegeleb nii Eesti päästepiirkonnas kui ka vajaduse korral väljaspool seda lennu‑ ja merepäästesündmuste juhtimise ja lahendamisega. Keskus jääb igapäevaselt seotuks Siseministeeriumi valitsemisalas oleva Häirekeskusega, muude riigis mereliste tegevustega seotud asutustega ning naaberriikide vastavate keskustega.

Kõik see kokku on tõhus samm nii palju kõneks olnud Eesti tõsiselt võetavaks mereriigiks kujunemise teel. Kokkuvõtvalt saab öelda, et laevastike ühendamine on kindlasti lähiajaloo suurim valdkondadeülene riigireform.

Julgeoleku ja turvalisuse tagamiseks tuleb süvendatult rakendada riigikaitse laia käsitust, hoida tihedaid suhteid liitlaste ja partnerriikidega ning nendega koostöös tagada rahvusvaheliste organisatsioonide ja rahvusvahelise õiguse tõhus toimimine. Samuti on turvalisuse seisukohast oluline valdkondadevaheline koostöö. 

Valdkondadevahelise koostöö musternäidis on samuti 2021. aasta novembris toimunud lisaõppekogunemine "Okas 2021". Selle eesmärk oli lahinguvalmiduse kontrollimine, mille käigus kontrolliti riigikaitse käsuahela toimimist valitsuse otsuste langetamisest kuni kiirreageerimisstruktuuri kuuluvate reservväelaste kogunemiseni. Lisaõppekogunemisele "Okas 2021" kutsutud reservüksused saavutasid täieliku lahinguvalmiduse 48 tunniga. Lisaks harjutati koostööd Politsei‑ ja Piirivalveametiga, keda toetati ajutise piiritara rajamisel. Üksteist täiendav koostöö PPA‑ga võimaldas õppekogunemise käigus reaalselt tugevdada riigipiiri julgeolekut. Täpselt see ongi õpikunäide laiapindse riigikaitse kohta. Sellised näited peavad saama normiks Eesti riigikaitsjate väljaõppes.

Kaitseministeeriumi valitsemisala aitab kaasa ka Kaitseväes omandatud teadmiste arvestamisele koolihariduses. Hetkel käib arutelu ülikoolidega, et arvestada näiteks küberajateenistuses omandatud ITK‑teadmisi mingis mahus ainepunktidena IT‑erialadel. Lisaks on alustatud läbirääkimisi teiste valitsemisalade IT‑majadega, nagu RIA ja SMIT, et pakkuda sõjalise väljaõppe raames küberajateenijatele praktikavõimalusi, kaasata neid IT‑majade töösse ning küberkriiside lahendamisse, sealhulgas peale reservi minekut. Eesmärk on sõjalise väljaõppeprotsessi raames valmistada ette reserv, kes on hästi kursis riigi IT-lahendustega, ning luua kaasamismehhanismid küberkriisi lahendamiseks, mis on olulisel määral tõstmas kriisile reageerimise ja selle lahendamise kiirust.

Kaitsevägi ja Kaitseministeerium peavad oluliseks ka tasakaalu hoidmist julgeoleku ning selle kõrval taastuvenergia arendamise vahel Eestis. Teel kliimaneutraalsuse poole on Eesti võtnud eesmärgiks jõuda 2030. aastaks vähemalt 42%‑lise taastuvenergia osatähtsuseni energia summaarses lõpptarbimises. Lähikümnendil on suurim vajadus suurendada just taastuvatest allikatest elektrienergia tootmist. Nii on Eesti seadnud eesmärgiks, et aastaks 2030 peab taastuvelektri tootmine kasvama vähemalt kaks korda võrreldes 2020. aastaga.

Tuuleenergia tootmise seadmetesse investeerimine on kulutõhus viis taastuvelektrit toota. Võrreldes fossiilsete kütuste kasutamisega on taastuvatest allikatest elektri tootmine tunduvalt ruumimahukam, mistõttu on vaja nii eesmärkide saavutamise kui ka tootjatevahelise konkurentsi edendamiseks avada tuuleparkidele võimalikult suur osa Eesti territooriumist. Selle eesmärgi täitmiseks on Vabariigi Valitsus otsustanud täiendava Mandri-Eesti kompensatsioonimeetme käivitamise 2024. aastaks, mille järel vabaneb riigikaitselistest kõrguspiirangutest 60%, orienteerivalt 27 000 ruutkilomeetrit Mandri-Eesti territooriumist, Eesti maismaast, ja seda saab potentsiaalselt kasutada tuuleenergeetika arendamiseks. Näitena võib tuua, et 1000‑megavatiste maismaatuulikute puhul, mille kasutustegur on 30%, toodetakse aastas orienteerivalt kolm teravatt-tundi elektrienergiat, mis moodustab suurusjärgus 31% Eesti elektritarbimisest. See on oluline samm energiajulgeoleku kindlustamisel.

Toon riigikaitset puudutava õiguse poolt välja veel riigikaitseseaduse muutmise. RiKS‑i muutmise seadusega loodi paremad eeldused tsiviilressursside kasutamiseks, iseseisva kaitsevõime tagamiseks ja liitlaste vastuvõtmiseks. Seadusemuudatused annavad õigusliku raamistiku selleks, et inimesi ja vahendeid kasutataks riigikaitses kõige otstarbekamal viisil, need loovad paremad eeldused tsiviilressursside kasutamiseks. Muudatustega määratakse riigikaitseliste kohustuste sisu, et kõigil asutustel ja isikutel oleks selge, milliste ülesannete täitmist riik neilt ootab või milliseid talumiskohustusi võib riik neile riigikaitse eesmärgi saavutamiseks panna. Muudatustega uuendatakse terviklikult riigikaitseliste sundkoormiste regulatsiooni ning muudetakse piiravate meetmete kehtestamine, sealhulgas sundkoormiste menetlemine, tervikuna paindlikumaks ja kiiremaks. Sundkoormiste kiirem rakendamine aitab omakorda kaasa kiiremale lahinguvalmiduse saavutamisele. Lisaks luuakse eelnõuga isikute tsiviilressursside kasutamise eest otseste kulude eest õiglase hüvitise saamise võimalus.

Eesti riigikaitse korralduse alus on lai käsitus. Riigikaitsesse tuleb anda oma panus igal inimesel. Siin on oluline inimeste kaitsetahe. Kui Lennart Meri ütles kunagi, et väikse riigi tuumarelv saab olla rahvusvaheline õigus, siis tänast maailma vaadates ning konkreetsemalt Ukraina sõda analüüsides saab öelda, et ukrainlaste tuumarelv on hetkel nende kaitsetahe. See on relv, kuhu peame ka meie panustama.

Alates 2000. aastast on eestlaste toetus NATO‑sse kuulumisele tõusnud 78% peale. Eesti Kaitseväge peab usaldusväärseks 79% Eesti elanikest. 2021. aastal pidas relvastatud vastupanu osutamist rünnaku puhul pigem või kindlasti vajalikuks 72% Eesti elanikkonnast. Ise oleks oma võimete ja oskuste kohaselt valmis kaitsetegevuses pigem või kindlasti osalema 57% elanikkonnast. Seda teadlikkust ja kaitsetahet peame Eestis iga päev kodanikuhariduse osana edendama. Selles on äärmiselt oluline roll Kaitseliidu kui vabatahtliku riigikaitseorganisatsiooni panusel.

Usun, et kaitsetahtele ning ka Kaitseväe usaldusväärsusele aitas kaasa kiire tegutsemine COVID‑19 pandeemia ajal, kui Kaitseväe parameedikud käisid haiglates abiks, isegi eraldi Kaitseväe välihaigla püstitati Kuressaare haigla juurde. Kaitsevägi oli nähtav, kohal ja kasulik. Igas kriisis on Kaitsevägi ja Kaitseministeeriumi valitsemisala valmis aitama riiki ning tänu sellele on samamoodi suurem osa Eesti ühiskonnast valmis kriisides oma riigile appi tulema.

Lõpetan oma ettekande suunisega, mille sain kaasa riigikaitsekomisjoniga enne tänast ettekannet kohtudes. Paluti riigikaitseteemades vältida sildistamist ja isiklikke rünnakuid ning olla äärmiselt hoolas infoga, mida jagatakse riigikaitsevaldkonda kommenteerides. Olen sellega täiesti päri. Igasugune Eesti Kaitseväe ja näiteks Kaitseväe juhtkonna alavääristamine peab lõppema. Selline käitumine ei loo Eestile suuremat julgeolekut. Lisaks Venemaa Föderatsiooni agressiivsele käitumisele ja sellega meie regiooni julgeoleku olulisele halvenemisele ongi selgunud Eesti julgeolekuoht nr 2. Eelmisel aastal hindasid Eesti inimesed üheks suuremaks ohuks valeuudiste levikut. Pea 78% inimestest pidas seda tõenäoliseks ohuks. Tõde ning tõe kaitse annab tervema ja ühtsema ühiskonna. Ärme lõhume oma riiki vale, laimu ja mõnitamisega. Aitäh!

Suur tänu! Nüüd on küsimuste kord. Heiki Hepner, palun!

Suur tänu, hea istungi juhataja! Austatud minister! Kui me vaatame teie teese ja ka seda nappi tekstiosa, mis strateegias "Eesti 2035" on, siis üks kandev number on seal ... No numbreid on natuke rohkem, aga üks kandev number on see 2% SKT‑st. Te ka praegu andsite ülevaate, kuhu me juba otsustatud või otsustamisel olevate investeeringutega umbes võiksime jõuda, ja see 3% ei ole lähiaastatel mitte väga kaugel. Siit minu küsimus. Kas oleks mõistlik ikkagi seda 2% tõsta, juba praegu teha ära see otsus, et see on minimaalselt vähemalt 3%, sest nende investeeringute tõttu kasvavad meil paratamatult halduskulud, üldkulud, nende asjade käigushoidmisega seonduvad kulud? Mis te selle kohta arvate?

Aitäh selle küsimuse eest! Ma olen absoluutselt päri, et iga uue võimearendusega kasvab ka püsikulu ja selle püsikulu peame peale investeeringute katma loomulikult riigieelarvest. Eks see ole päeva lõpuks selle saali debatt, mis see protsent võiks olla, mis see järgmine ambitsioonitase võiks olla. Tõesti, me oleme selle 2% juba ammu ületanud, me peame vaatama edasi, peame seadma omale uusi piire. Jah, kui me vaatame oma liitlaste ja partnerite otsa, siis näeme, et paljud riigid ei ole veel seda 2% saavutanud. Loomulikult on ühes viimases Euroopa Liidu strateegilises dokumendis strateegilise kompassi vastuvõtmisel tehtud väga jõuline üleskutse teistele Euroopa Liidu liikmesriikidele, et kiiremas korras tuleks saavutada 2% piirjoon. Aga mis puudutab konkreetselt meid, siis tõesti, see on poliitilise debati koht, kokkuleppe koht.

Aivar Kokk, palun!

Austatud juhataja! Hea minister! Räägiks nüüd konkreetselt ka numbritest. Jaanuarikuus valitsus teatas, et riigikaitsele eraldatakse 380 miljonit. Mõni päev tagasi lisaeelarve arutelu juures oli see summa 400–500 miljoni juures. Samas on siinsamas saalis valitsus rääkinud, et vähemalt 200 miljoniga on aidatud Ukrainat ehk see summa on suurusjärgus miljard. Võiks selle lahti kirjutada. Me küsisime Rahandusministeeriumist, et näiteks see 200 miljonit, millega Ukrainat on aidatud, kus rea peal see on. Väideti, et kõik ostud, mis tehakse Kaitseministeeriumi poole pealt, Kaitseväe poole pealt, lähevad samal päeval kuludesse. Äkki sa räägid nüüd lahti selle miljardi, millise eelarverea pealt on neid kulutusi tehtud ja millal neid kulutusi tehakse?

Aitäh selle küsimuse eest! Tõesti, see suurusjärk on jämedalt miljard, kui me võtame viimased pool aastat, septembrist kuni viimase otsuseni, mis oli 24. märtsil. Nagu me teame, siis meil on tekkepõhine eelarve, selle aasta eelarvesse tuleb lisaeelarvega vaid sisuliselt väikene osa. Kui me räägime sellest teisest paketist või viimasest paketist, siis see on 14,5 miljonit, ülejäänu läheb RES‑i ehk riigi eelarvestrateegiasse. Kui me räägime sellest 340 miljonist, mitte 380‑st, 340 miljonit on Kaitseministeeriumi eelarves, siis seal on soetuse eesmärk põhiliselt laskemoon, meil on seal puudujääk. Nagu me teame, raamatupidamislikult kajastub see siis, kui see on kohale tulnud, hankelepingud on tehtud ja arvatavasti on kohal ... (Hääl saalist.) Mis mõttes mille alusel? Me räägime praegu valitsuse otsusest ja riigi eelarvestrateegiast. Kui me tahame vaielda selle üle, mis alusel, siis alus on ju väga selge. Valitsus on otsustanud, teinud etteulatuva otsuse, et kui järgmisel aastal on vaja tasuda konkreetselt kas laskemoona või relvasüsteemide eest, siis see raha on eelarves olemas.

Kui me räägime konkreetselt sellest abist, mida me oleme Ukrainale andnud, siis Euroopa Liit on otsustanud luua rahurahastu, mille suurus on jämedalt võttes 1 miljard. Mitte 1 miljard, vaid 100 miljardit. Hakkan praegu mõtlema. Jah, ikkagi miljard on vist õige. Selle abi puhul, mis on osutatud Ukrainale, on meil võimalus küsida oma varude taastamiseks finantsilisi vahendeid. Me oleme esitanud taotluse, mida on aktsepteeritud, 179 miljoni ulatuses. Need on need käigud.

Helir-Valdor Seeder, palun!

Aitäh! Austatud minister! Venemaa agressiooni puhul Ukraina vastu me praegu näeme, et Ukraina vägede kõige suurem eelis on motiveeritus, kaitsetahe, kõrge võitlusmoraal. Eestis on Kaitseliit vabatahtlik riigikaitseorganisatsioon, millel on väga oluline roll kaitsetahte kujunemisel. Aga Kaitseliidu vanematekogu kurdab, et Kaitseministeerium ahistab Kaitseliitu. Meil hiljuti oli ka fraktsioonis Kaitseliidu esindajatega kohtumine. Minu teada on ka keskkogu samasugusel seisukohal. See puudutab eelkõige tugiteenuste tsentraliseerimise plaani, mis ministeeriumil on ja millega Kaitseliit ei ole nõus, sest sellega nende otsustusvabadust ja pädevust piiratakse. Kas Kaitseministeerium läheb jõuga Kaitseliidu vastu või arvestab vabatahtliku riigikaitseorganisatsiooni Kaitseliidu seisukohta ja ettepanekut?

Ma olen enam kui veendunud, et Kaitseministeerium ei lähe Eesti riigis kellegi vastu, vaid ta läheb kellegagi koos oma eesmärkide täitmise suunas.

Urve Tiidus, palun!

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud minister! Eesti pikaajalise strateegia "Eesti 2035" oluline lähtekoht on riigikaitse lai käsitus, nagu te ka oma ettekandes väga hästi esile tõite. Selle laia käsituse üks osa on hübriidohtudeks valmisolek. Infotehnoloogia areng on suurepärane, aga sellel arengul on ka teine pool, mida siin selles lühikeses kokkuvõttes on väga hästi ühe näite abil esitatud: eelmisel aastal hindasid Eesti inimesed üheks suuremaks ohuks valeuudiste levikut. Minu küsimus on selline: kuivõrd kogu selle riigikaitse laia käsituse juurde kuulub kriitilise mõtlemise arendamine, noore põlvkonna harimine nende ohtude teemal?

Aitäh selle küsimuse eest! Me üha rohkem ja rohkem räägime sellest ja mitte ainult ei räägi, vaid ka tegutseme selles suunas, kuidas viia riigikaitse olemust, riigikaitse põhitõdesid koolipinkidesse ja isegi allapoole, et arusaam Eesti riigi kaitsmisest oleks võimalikult laiapõhjaline, et see oleks haridussüsteemis. Täna see ei ole kohustuslik aine, kuid riigikaitseõpe on olemas. Kindlasti peab seda laiendama, suurendama. See võtab loomulikult järjekordselt riigi ressurssi, aga ma arvan, et riigi suveräänsuse ja iseseisvuse seisukohalt ei ole ükski euro liiast, kui me saavutame sellega eesmärgi, et meie riik on tugevam ja paremini kaitstud.

Leo Kunnas, palun!

Austatud istungi juhataja! Hea Kalle, tänan sind selle ettekande eest. Sa väga õigesti keskendusid Ukraina sõja mõjule ja otsustele, mis me selle sõja mõjul oleme teinud.

Aga ma lähen korraks selle strateegia enda juurde. Me võtsime selle eelmise aasta kevadel, aasta tagasi vastu. Ma olin juba siis väga kriitiline, et see ei vasta päris meie julgeolekuolukorrale ja seal ei ole palju midagi kirjas. Kõiki neid asju, mida sa tegid ja mida valitsemisala teeb, see strateegia ei kohustanud tegema. Mul ongi küsimus, et mis me selle strateegiaga edasi teeme. Kas me peaksime tegema nüüd uue strateegia, sest ka paljusid teisi valdkondi on sõda mõjutanud ja praegu on ka kõik muud kriisid? Mis me selle strateegiaga üldse peaks tegema? Sa oled teinud palju rohkem, kui see strateegia määras.

Aitäh, hea Leo! See on tõesti väga oluline küsimus ja vastust on loomulikult keeruline anda. Nii nagu me oleme korduvalt ja korduvalt öelnud ja ka teame väga täpselt, 24. veebruaril 2022 maailm muutus. Küsimus on selles, kas me suudame ette mõelda, millised on selle muutuse tõsised ja tegelikud mõjud. Eks me ju elasime mingis mõttes Euroopas roosas rahulolus, et sõda ei tule. See, mis toimus Ukrainas, Krimmis, oli kuidagi kauge, et küll see kuidagi laheneb. Ma räägin praegu Euroopa kontekstis. Pean tunnistama, et vestlesin selle nädala algul Prantsuse kaitseministriga ja ta tunnistas väga selgelt, et jah, nad olid sinisilmsed. Ta ütles: "Me olime sinisilmsed, me ei uskunud seda." Täna, kui me oleme hoopistükkis teises olukorras, me võib-olla peaksime ikkagi vaatama nendele dokumentidele otsa ja tegema korrektuurid. Tegelikult on see tõesti muutnud kõike, mitte ainult riigikaitset ja julgeolekut. See on arutelu koht.

Peeter Ernits, palun! 

Hea juhataja! Lugupeetud kaitseminister! Kui sotsiaalkaitseministri aastaraport oli 50 real, siis sina oled suutnud 34 reaga hakkama saada. See on selline väike märkus. Aga täna hommikul pöördus minu poole üks Eesti mees. Tal on suur mure. Nad olid pannud meestega kokku relvad ja laskemoona, neil on sõprusseltskond Kiievi all, et nad kingivad oma relvad neile. Nad olid andnud need Politsei‑ ja Piirivalveametile ja nüüd nende sõbrad Ukrainas küsivad, et kus on teie relvad, mida te lubasite. Äkki saad neid aidata, et need relvad, mida tuleks veelgi, jõuaksid sinna, kus pommid langevad ja nii edasi? (Juhataja helistab kella.) Kas selline kodanikuinitsiatiiv on üldse sinu meelest aktsepteeritav, et saata vabatahtlikult relvi ja laskemoona kellelegi?

Ütleme niimoodi, tavakodanikuna, et kindlasti iga initsiatiiv, mis aitab Ukrainal võita Vene föderatsiooni vägesid, on loomulikult teretulnud. Kuid kui me võtame teisest aspektist, kuidas see õiguslikult peaks toimuma, siis kindlasti on seal piruette ja detaile palju, kuidas need relvad sinna saavad, millistele reeglitele nad peavad vastama ja nii edasi ja nii edasi. Ma tean omast käest, kui keeruline on kõiki neid relvasaadetisi, mida me ka Kaitseministeeriumist oleme saatnud Ukrainasse, üle piiri toimetada, et ei satuks ohtu nende viijate elu, ei satuks ohtu need saadetised ja see koorem jõuaks sihtmärgini. See ei ole päris nii lihtne, et viskad püssi õlale ja jalutad siit Ukrainasse. See peab olema koordineeritud, ütlen mina.

Kalle Grünthal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Euroopas on loomisel 5000‑meheline kiirreageerimisüksus. Minu küsimus on: kas seda üksust võidakse kasutada ka liikmesriikides, juhul kui neis tekivad rahvarahutused? Oleksin väga tänulik, kui te saadaksite dokumendid selle kohta, mis puudutavad kiirreageerimisüksuse kasutamist. Ei soovi saada kantsleri ega ministri suusõnalisi selgitusi, vaid konkreetset dokumenti, mis käsitleb kiirreageerimisüksuse kasutamist.

Saadame.

Lauri Läänemets, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud kaitseminister! Me oleme teiega kaks korda juba avalikult pidanud seda arutelu, mis puudutab Kaitseliidu eelarve vähendamist sellel aastal 5% ja järgmisel aastal 2%. Ma teist korda helistasin ja uurisin. Teate, Kaitseliit ütleb, et neile on tõesti Kaitseministeeriumist selline korraldus antud. Ma nüüd kolmandat korda küsin teie käest, kas teil ühel hetkel tekib plaan see eelarve kärpimine – sellel aastal 5 miljonit ja järgmisel aastal ka väga märkimisväärne summa, mis lõpuks tuleb personalikulude arvel – ära lõpetada ja öelda, et Kaitseliidu eelarvet ärme kärbime?

Jaa, vastan teile, nagu vastasin infotunnis: mitte keegi ei ole otsustanud 2% kärpida mitte ühegi Kaitseministeeriumi valitsemisala asutuse eelarvet.

Henn Põlluaas, palun!

Aitäh! No kärpereha käis siin Kaitseväest ja Kaitseliidust üle, kaotati orkestrid ja mis iganes, [vähendati] isikkoosseisu. Minu meelest on arusaadav, kui Prantsuse kaitseminister ei saanud nendest ohtudest aru. Aga see, et Eestis novembris, kui võeti arengukava vastu, ei saadud ka nendest ohtudest aru, kuigi meie erakond, ka teie erakonna asjatundjad ja ka riigikaitsekomisjon kõik vaidlesid vastu, et see arengukava ei kõlba kuskile, kuid see ikkagi pressiti läbi, on väga kurb.

Aga ma tahaksin küsida hoopiski seda. Te lubasite sügisel, et Kaitseliit saab 3 miljonit mundrite jaoks. Praegu tuleb sadade kaupa uusi liikmeid ja tegelikult ei ole varustust, mida neile anda, ei ole instruktoreid, ei ole personali, kes nendega tegeleks, sest seda kõike on kogu aeg vähendatud. (Juhataja helistab kella.) Kas te annate mehesõna, et kui tulevad inimesed, siis tuleb ka vajalik varustus ja raha, tulevad vajalikud summad?

Kahe aasta jaoks on lisaraha 30 miljonit inimeste koolitamiseks, riietamiseks, isikukaitsevahendite muretsemiseks ja relvastuse muretsemiseks. 30 miljonit eurot.

Tarmo Kruusimäe, palun!

Tänan, hea esimees! Hea ettekandja! No see on tõlgendamise küsimus, et kuidas on. Kui Kaitseliidule pannakse kohustusi juurde, aga rahalisi vahendeid juurde ei panda, siis on see ju mingil määral ikkagi eelarve vähenemine. Ma ei tea, mis selle põhjustanud on, et mõned erakonnad Kaitseliitu kohe üldse nagu ei salli. No on, mis ta on.

Ma tahan lihtsalt küsida seda, et siin Toompea 8 asub Kaitseliidu peastaap, ilus maja, kena maja, aga sund ja surve on see maha müüa. Mina leian, et Kaitseliidul peaks olema oma esindushoone. Kui kõik läheb sinna Plangusse ... Me ju ei taha, et juhtuks see, mis juhtus Ukrainas. Kõiki mune ühes korvis ei ole otstarbekas hoida. Kas Kaitseministeeriumil on plaan leida Toompea 8 maja asemele mingi teine esinduslik hoone, mida saaks kasutada Kaitseliidu peastaabina?

Aitäh! Me kuuleme, et Kaitseliidul on olemas vanematekogu, on keskkogu, kes teevad neid otsuseid. Nemad otsustavad ju seda. See on avalik-õiguslik organisatsioon. Kui on rahaküsimus, et kes raha peab andma, siis on Kaitseministeerium ja riik. Kui tahetakse otsustada, siis on vanematekogu ja keskkogu. Kumb siis otsustab?

Alar Laneman, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud kaitseminister! Elu on teinud korrektiive meie kavadesse, esmajärjekorras riigikaitse arengukavade nendesse pakettidesse, mis meil on siin mitu korda kõneks olnud. Kas te seda reaalsusega kokkuviimist plaanite kasutada ka eelnevate teiste suurte otsuste suhtes? Ma nimetaksin ainult kahte. Üks on väeosa paigutus. Näiteks peastaapi teenindavad asutused, milleks ennekõike on staabi‑ ja sidepataljon, aga riigikaitse seisukohast ka vahipataljon, need on Tallinnast ju nüüd eemal. Aga funktsioonide konsolideerumine, näiteks personalifunktsioon? Arvestades, et meil tuleb teha kaitsejõudude suurendamise tööd, mis tõstab töömahtu, kas on liikunud mõte ka neid asju üle vaadata?

Mis puudutab ühe või teise väeosa asukohta, siis siin on eelkõige ikkagi vaade Kaitseväe juhataja institutsioonil, et kuidas tema seda kõige paremini näeb. Mis puudutab tugiteenuste konsolideerimist, siis tugiteenuste konsolideerimise eesmärk oli ainult üks: vähendada tehnilist tööd, et spetsialistid saaksid tegeleda sisuga. See on see eesmärk. Ei ole ju eesmärk mitte selles, et me tahaksime vormikandjatelt ära võtta nende õiguse valida personali või teha selle personaliga seotud muid tegevusi, motiveerida ja edutada ja kõike muud. Jutt käib ainult tehnilisest tegevusest. See annab neile suurema võimaluse tegeleda sisupoolega.

Austatud minister, ma tänan teid. Rohkem küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised ja palun Riigikogu kõnetooli Reformierakonna fraktsiooni esindaja Mati Raidma.

Austatud esimees! Minister! Head kolleegid! Julgeolekuolukorra oluline ja põhimõtteline muutus Euroopas, sealhulgas Eestis, on riigi pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" riigikaitsevaldkonna vajaduste horisondi toonud meile palju lähemale. Oleme seda endale teadvustanud ja riik astub otsustavaid samme. Meie sõjalise kaitsevõime väljaarendamine kiirendatud tempos on reaalsus. Debatt, milline protsent SKT‑st oleks piisav, on mõistlik ja vajalik. Kuid valitsuse kiired otsused reaalsete võimelünkade täitmiseks on tänases heitlikus julgeolekukeskkonnas õigem ja palju operatiivsem viis tegutsemiseks. Protsendikeelde tõlgitult: üle 2,5% SKT‑st järgmistel aastatel seda vaid kinnitab.

Käivitunud protsess mereväe ning Politsei‑ ja Piirivalveameti laevastiku ning mereseiresüsteemide ühendamiseks on hea näide, et ka olemasolevate süsteemide ümberkujundamine saab anda nähtava tulemuse. Lähiajal korrastatakse ka riigikaitse ressursihaldust ja Riigi Kaitseinvesteeringute Keskus kui selle raskuskese saab endale täiendavaid ülesandeid.

Investeeringud ja süsteemide korrastamine on hädavajalik. Samas peab mõistma, et meie riigikaitse lõpliku võime kujundab inimene. Nii elukutseliste kui ka vabatahtlike Eesti riigikaitsesse panustavate inimeste väärtustamine, motiveerimine ja hoidmine on meie kõigi kohus. Reformierakond tunnustab Kaitseministeeriumi ja Kaitseväe juhtkonda professionaalse pühendumuse eest tänases olukorras. Vaid kiire ja kooskõlastatud tegevusega on võimalik sõjalise riigikaitsevõime kiirendatud areng. Kaitseväe võimed ja relvastuses uue kvaliteedi saavutamine, maakaitse suurendamine ja muude protsesside planeerimine ning realiseerimine on vaid nii võimalik. Usaldagem tegijaid!

Sõda saab võita vaid siis, kui kogu ühiskonna kaitsetahe on murdmatu. Seda näeme täna Ukrainas. Inimeste usk endasse ja oma riiki ning täielik pühendumine riigikaitsele on selles sõjas üks kriitilisemaid edu aluseid, mis murrab ja muudab ka rahvusvaheliselt vahel elukauget olukorra mõistmist ning suurendab toetavate riikide reaalset panust nähtavalt.

Inimeste kaitsetahe on otsustav väärtus ka Eestis. See väärtus vajab hoidmist ja tugevdamist. Kaitseliidu ja Naiskodukaitsega liitujate arv näitab ilmekalt, et inimesed otsivad võimalust panustada. Igal meie ühiskonna liikmel on oluline mõista ja mõtestada oma rolli. Iga okas loeb, ja mitte ainult riigi sõjalisel kaitsmisel. Riigil on kohustus aidata ja oma inimestele erinevaid võimalusi selgitada.

Siinkohal tahan rõhutada omal ajal õigeaegselt tehtud otsust laiapindse riigikaitse käsituse loomisel. Riigikaitseline tegevus on saanud laiema tähenduse. Nüüd on vaja sõnadelt rohkem tegudele minna. Valdkondadeülene koostöö selles kontekstis loob Eesti riigi ja ühiskonna kaitsevõimele uue väärtuse. Tänases reaalsuses toob sõda kaasa kaks paralleelset, üliolulist eesmärki: kaitsta oma riiki ja võidelda kõiki ressursse kasutades agressoriga ning samal ajal kaitsta oma elanikkonda, eriti selle kõige haavatavamat osa, meie eakaid, naisi, lapsi, meie peresid, säästes inimeste elusid, tagades hädavajaliku arstiabi ja elutähtsad teenused. Tegevuses osalevad nii riigiasutused, kohalikud omavalitsused kui ka vabatahtlikud organisatsioonid. Siin on suur roll ka inimeste endi hakkamasaamise võimel. Elanikkonnakaitse on laiapindses riigikaitses saanud prioriteetse koha ja ühiskonnal on siin kõrgendatud ootus.

Lõpetuseks kinnitan, et Reformierakonnale on Eesti julgeolek olnud läbi aegade prioriteediks ja me seisame selle eest kindlasti ka tulevikus. Aitäh!

Aitäh! Ma palun Riigikogu kõnetooli Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esindaja Leo Kunnase.

Palun kohe kolm minutit lisaks.

Jaa, palun! Kaheksa minutit.

Austatud istungi juhataja! Hea Kalle! Eelmisel kevadel olime siin ja võtsime vastu sellesama strateegia "Eesti 2035", mille esimese aasta kulgu me täna arutame. Tollal olin ma väga kriitiline, et see strateegia sellise dokumendina, kaasa arvatud selle julgeolekupoliitiline osa, ei vastanud ka toonasele julgeolekuolukorrale. Ammugi ei vasta see tänasele olukorrale. See sai sellisena meil kirja sisutühja ja mittemidagiütlevana. Aga loomulikult, kus me viga nägime, me kohe seda ka parandasime. Me tegime kolm muudatusettepanekut, mille koalitsioon paraku maha hääletas. Ma nüüd vaatangi, kuidas neil ettepanekutel on läinud, mida on suudetud ellu viia või on asutud ellu viima.

Meie esimene muudatusettepanek oli teatavasti selline, et kaitsekulud peaksid olema vähemalt 2,6% SKT‑st. Nüüd, kui me oleme ka infotunni ajal ja hiljem käsitlenud põhjalikult kõiki kolme tugevduspaketti, mis on sammud väga õiges suunas – me oleme neid tunnustanud ja ma tunnustan neid veel kord siit puldist –, siis tegelikult meil riigi eelarvestrateegias aastateks 2023–2026 kaitsekulud tõusevadki üle 3%, kui me ka keskmaa õhutõrje otsuse ära teeme. Ehk lisandumine on umbes 1,3 miljardit. Loomulikult ka pärast seda, kui me need võimearendused läbi viime, on ju selge, et kaitsekulud ei saa enam 2%‑le langeda, sest meil on neid võimeid vaja ka üleval pidada. On selge, et need jäävadki igal juhul – kui me ka uusi võimearendusi rohkem ette ei võta – sinna 2,6% või 2,5% peale pidama igal juhul, kümnendi lõpuni ja ka edaspidi.

Teine muudatusettepanek, mille me tegime, oli ka lühike ja koosnes kahest lausest. Ma loen need ette ja vaatan, kuidas meil on läinud: "Loome miiniveeskamise, rannakaitse ja keskmaa õhutõrje võimekused ning viime lõpuni soomusmanöövrivõimekuse arendamise (loome tankiüksuse), samuti loome lähiõhutõrje võimekuse Kaitseliidus. Suurendame öise lahingupidamise ja elektroonilise sõjapidamise võimekust ning rakendame tehniliselt innovaatilisi lahendusi, sealhulgas droone ja mehitamata maasõidukeid." Ehk me panime need ülesanded ja võimearendused siia kirja, soovitud lõppeesmärgiga vähemalt aastaks 2035.

Mida me võime täna tõdeda, kus me oleme? Miiniveeskamisega me oleme väga kaugele jõudnud. Me ei ole mitte päris lõpusirgel, aga me saame tugevduspaketiga veel meremiine juurde. Me saame laevastike ühendamisega paar veeskamisvõimelist laeva. Kogu mereväe olemus on muutunud tegelikult tänu miiniveeskamise ja ka rannakaitsevõime tulekule. Kohe näha, et inimestele oleks nagu selline tugevam hing kasvanud sisse, kui nad näevad, et nad tõesti suudavad sõjas midagi ära teha. Keskmaa õhutõrje võimega on ka nii, nagu RKIK‑i ülem – direktor on tema ametinimetus – meid informeeris, et kui kõik läheb positiivselt, suudetakse hange teha ära juba sellel aastal ja me püsime 2025. aasta graafikus, mida me komisjoni poolt ka valitsusele osundasime. Soomusmanöövrivõime lõpuleviimist praegu veel nendes pakettides ei ole, aga ma oletan, et see kolmas pakett ei jää viimaseks ja hiljemalt järgmisel valitsusel tuleb minna asjadega edasi, nii et see ei jää kuskile [seisma]. Aga see võimekus on meile oluline selleks, et me suudaksime ka vastupealetunge teha. Ukrainlasedki praegu näevad vaeva ja on toppama jäänud. Lähiõhutõrje võimes on Kaitseliidus väga kiire areng toimumas. See, mis on teises paketis kirjas, katab täiesti ära nii nende üksuste vajaduse, mis meil on, kui ka nende üksuste vajaduse, mis nüüd juurde tulevad. Tehniliselt innovaatilised lahendused tulevad selle, eesti keeles öeldes, hulkuva moona jaoks, öise lahingupidamise võime tõuseb. Kõiki neid asju me teeme ja seda on mul rõõm tõdeda.

Kolmanda ettepanekuga, mis me tegime, on mõnevõrra rohkem probleeme: "Loome politsei‑ ja piirivalve kriisireservi ning tagame piirivalvele vajalikud võimed ja valmisoleku ning õigusliku aluse piirialadel sõjalise kaitse ülesannete täitmiseks." Sellega on meil võib-olla kõige rohkem probleeme praegu, sest piirivalve ikkagi näeb ennast puhtpolitseilise organisatsioonina ning kriisi‑ ja sõjaajal näevad nad oma rolli hoopiski nii, et Kaitseliit ja Kaitsevägi peaks nende funktsioonid piiri kaitsmisel üle võtma. Aga seda oleks sellisena üpris raske teha, kui me räägime mingitest hästi kiiretest ettevalmistustest. Näiteks lihtne küsimus: kes laseb Narva jõe silla ja raudteesilla õhku? Väga palju kedagi teist peale piirivalve ei ole, kes seda tegelikult teha jõuaks. Nii et seda küsimust me peame ikkagi edasi arutama. Üks võimalus on see, mida on ka arutatud, et need piirivalvurid in corpore inkorporeerida sõjaliste ülesannete täitmiseks Kaitseliitu, kus nad saaksid sõjalist ettevalmistust ja selle raames lisaks automaatrelvadele muud vajalikku relvastust, et oma esimesed ülesanded ära täita. 

Me näeme siin selget progressi ja me näeme ka siin asju, mida on vaja veel edaspidi ära teha. Ehk peale soomusmanöövrivõime, selle põhialustala ehk tankide ja lühimaa rannakaitse, [mille ulatus on] kuni 30 kilomeetrit, ilmselt ootab meid ees edaspidi sõjaaja kaitseväe suurendamine. See suurendamine, mida me praegu teeme, ei jää meil tõenäoliselt viimaseks. Me ju näeme ka seda, et Läti ei näita praegu üles mingit indikatsiooni, et ta puhtelukutselisest kaitseväest loobuks ja oluliselt oma sõjaaja kaitseväge suurendaks. Kui lätlased seda ei tee, siis oleme meie sunnitud loomulikult tegema siin rohkem.

Aga nüüd ongi küsimus. Ma küsisin, Kalle, juba sinu käest, mis me selle strateegia endaga teeme. Kas me peaksime tegema siia täiendusi või me peaksime tegema mingi hoopis uue dokumendi selle olukorra valguses, kus me oleme? Ma ei jõudnud laiapõhjalise riigikaitse muid aspekte palju käsitleda siin, aga see puudutab ka mitmeid muid valdkondi, mis on tegelikult sealsamas strateegias, kas või rahvastikupoliitika, mis sõjapõgenike tõttu satub hoopis uude olukorda. Mis me selle kõigega ette võtame? Aitäh!

Aitäh! Ma palun Riigikogu kõnetooli Isamaa fraktsiooni esindaja Heiki Hepneri. 

Suur tänu, hea esimees! Austatud minister! Isamaa Erakonna jaoks on riigikaitse kindlasti üks kõige olulisemaid valdkondi ja eelisarendatavaid tegevusi, sest kui me kaotame oma riigi, siis muutuvad suures osas ka kõik muud tegevused mõttetuks. Mis täna toimub Ukrainas, mitte kaugel Eestist, on kindlasti pannud meid uude olukorda, uude valgusesse.

Vaieldamatult on riigikaitse mitmekihiline, kui me räägime tugevast riigikaitsest. Siin on kandev telg küll sõjaline riigikaitse, aga mitte ainult. Ma olen igati nõus sellega, et kaitsetahe on kogu riigikaitse justkui hing, millele nii need masinad, inimesed kui ka tegevused toetuvad. Siin on meile tõesti eeskujuks Ukraina. Aga meil on põhjust vaadata ka oma kaitsetahtele otsa. Meie kaitsetahet väljendavaid mootoreid on kindlasti Kaitseliit ja Naiskodukaitse. Nende organisatsioonide [liikmeskond] on viimaste nädalatega tõsiselt kasvanud ja see teeb loomulikult head meelt, aga teisalt paneb meid mõtlema, kuidas me neid inimesi, kes on liitunud Kaitseliiduga, Naiskodukaitsega, kaasame, kuidas me neid välja õpetame, et ei tekiks situatsiooni, et ma tulin ja mis siis. On väga kurb kuulda, kui räägitakse, et on mingisugused lahkhelid Kaitseministeeriumi ja Kaitseliidu vahel või et justkui kulusid on vähendatud, ja teisalt öeldakse, et ei-ei, mitte midagi pole vähendatud. See näitab ka seda, et meil operatiivtasandil – nimetame seda nii – on siiski veel [arengu]ressurssi, isegi siis, kui strateegiline tasand töötab.

Me oleme teinud päris mitu head sammu oma kaitsevõime tõstmisel. Siin opereeritakse natukene erinevate numbritega. Tõesti, praegu, strateegilise dokumendi arutelu juures ei olegi võib-olla vaja rääkida väga detailidest. Miljard, 1,3 miljardit erinevate pakettide puhul, mis justkui võiks olla otsustatud, aga tegelikult on ka see 1,3 miljardit ilmselgelt vähe. Meie parimad sõjanduseksperdid on öelnud, et miinimumjoon jookseb 2 ja 2,5 miljardi juures. Meil tuleb kiiresti otsustada. Iga päev, mis me kaotame otsustamisel, tähendab tegelikult raha [kaotust] ja ka täiendavat riski. Selles mõttes tuleks kiiresti tegutseda ja need otsused tuleks ära teha, et me saaksime protsessiga alustada.

Ma ei pühendukski väga põhjalikult, nii nagu Leo tegi, erinevate valdkondade väga põhjalikule ülevaatele, et mida on tehtud ja mida oleks vaja teha, vaid jääks ikkagi selle juurde, et meie sõjanduseksperdid on piisavalt pädevad, kui me tagame nendele piisava ressursi. On meie ülesanne see ressurss tagada.

Palun kolm minutit lisaaega. 

Jaa, palun! 

Ma rääkisin mitmekihilisest riigikaitsest. Kindlasti tuleb ära markeerida ka laiapindne tegevus, elanikkonnakaitse. See on jäänud meil viimaste aastakümnetega üsna sööti, siin on meil väga palju teha, alates seadusandlusest ja lõpetades väga praktilise tegevusega. Me ei saa mööda vaadata ebaseaduslikust rändest, piirivalvest – kõik see kuulub mitmekihilise riigikaitse juurde. Me teame ju, kus olid esimesed tõsised ilmingud Ukraina sõja puhul. Need ei olnud niivõrd mitte Ukrainas, vaid Valgevene piiril, meie heade naabrite Läti, Leedu, Poola suunas. Selle taga oli loomulikult Venemaa. Tal oli pikk strateegiline plaan paigas, mis nüüd on mõnes mõttes kulmineerunud väga laiaulatusliku ja võika agressiooniga Ukrainas. Ka sellele valdkonnale tuleb tähelepanu pöörata.

Loomulikult, infosõda. Me oleme teinud mõningaid otsuseid ja mõningad otsused on meil loodetavasti kohe siia saali tulemas. Aga ka see valdkond vajab väga selget strateegilist lahendust ja tegutsemist. Ega siingi ei saa ilma rahata.

Tõesti, täna sai juba korra infotunnis seda puudutatud, aga kui me räägime, et me teeme terve rea võimete jaoks ära investeeringud, siis harjutusväljakud on need, mis vajaksid selget edasiarendamist. Meil on tõsiseid vajakajäämisi nii põhja suunal, Soodla keskpolügoonil, kui ka lõunas, Nursipalus. Ka siin tuleks astuda jõulised sammud, et kõike seda tehnikat, mida me soetame, oleks võimalik rakendada.

Kui tulla üheainsa arvu juurde, mis tegelikult ka strateegiadokumendis 2035 võib-olla on kandev, siis on see 2% SKT‑st, meie riigikaitsekulud. Lugupeetud minister juba ütles, et me läheneme 3%‑le. Meil on minu meelest paras aeg leppida kokku ja tõsta see 3‑le, sest kõik see, mis meie ümber toimub, näitab, et alla 3% me, ma julgen arvata, lähemal kümnendil kahjuks ei saa. Nii et selles kutsun kõiki fraktsioone üksmeelele, et seda punkti, seda numbrit kindlasti muuta. Aitäh!

Aitäh! Ma palun Riigikogu kõnetooli Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esindaja Lauri Läänemetsa. Kaheksa minutit.

Aitäh! Lugupeetud kolleegid! Ma arvan, et Ukraina sõjast saame muu hulgas teha kaks olulist järeldust. Esiteks, me riigina pole eksinud ning oleme läbi aastakümnete oma riigikaitset õige ohuhinnangu ja õige loogika järgi planeerinud ning üles ehitanud. Teiseks näeme, et Venemaa otsustes ei ole mõtet otsida selget loogikat, sest need võivad olla tehtud üht‑ või teistpidi vigase info ja otsustusprotsesside põhjal. Venemaa on valmis diktaatorlike ambitsioonide saavutamiseks valama rohkem oma inimeste verd, kui oleksime isegi võinud arvata.

Need teadmised ütlevad meile, et Eesti riigikaitsesse tuleb senisest rohkem panustada, seda kindlasti rahalises mõttes. Samuti vajame me totaalkaitset, kus kaitsejõudude ja liitlaste kõrval on riigi julgeoleku tagamisel igal inimesel oma selge ja arusaadav roll täita. Sotsiaaldemokraadid toetavad valitsuse soovi suurendada meie laskemoonavarusid ning hankida juurde sadade miljonite eurode eest relvi.

Pean aga ütlema, et võtmeülesanded on kahjuks selles plaanis puudulikult määratletud. Esiteks teeb valitsus ühekordsed investeeringud vaid relvadesse. Maakaitse suurendamine ning uued relvasüsteemid eeldavad töötajate arvu kasvu. Me vajame riigikaitsekulude suurendamise pikaajalist kokkulepet ja seda püsikulude kasvu kohta, et uued ülesanded ei tuleks tänaste tegevuste ja võimete arvel. Teiseks, kõigist plaanidest on puudu tegevväelasi puudutav osa. Ma ütlen veel kord vana tõe: relv ei sõdi, seda teeb inimene. Eesti riiki kaitseb inimene. Eesti riigikaitse strateegia, võimete arenduse, maastikul positsioonide valiku teeb inimene, eelkõige tegevväelane Kaitseväes või Kaitseliidus.

Valitsuse jaoks on investeering jätkuvalt aga vaid investeering betooni ja metalli, mitte inimestesse. Kui seni oli riigi kaitsmine elukutse, siis alates 2020. aastast ei kehti uutele tegevväelastele enam eripensionide süsteem, seega ei ole ka sellist elukutset mitte. See tähendab, et kui ohvitser või veebel saavutab riigi raha abil ja töökogemuse tulemusel piisavalt hea pädevuse, ostetakse ta lihtsalt erasektorisse üle. Meie aga kaotame riigikaitse jaoks ülivajalikud teadmised ja kogemused, mis kogunevad õppustel ja missioonidel aastakümnete jooksul. Lubadus, et eripensionide asemele tuleb midagi muud, on täitmata. Toona räägiti tööandja kogumispensionist, kuid ka see on tegemata. Jah, kaitseväelaste ja kaitseliitlaste motivatsioon riigi nimel pingutada on tohutu. Kuid miks peame just nende pereisade ja ‑emade arvel kokku hoidma? Miks me üldse peame inimeste arvel kokku hoidma? Laiapindne riigikaitse, kus iga inimene panustab, tähendab ka kõrget motivatsiooni seda teha.

Siit jõuamegi kahe põhimõttelise või isegi fundamentaalselt olulise probleemini. Kaitseministeerium mitte ei suurenda vabatahtlike kaitsetahet, vaid pigem võib seda kärpida. Esiteks vähendati juba Kaitseliidu eelarvet 5% ehk 5,49 miljonit eurot. Käesoleval aastal on korraldus vähendada eelarvet 2%. Lugupeetud kaitseminister ütleb, et seda pole veel tehtud. Jah, ei ole tehtud. Aga korraldus on antud. Ma isegi tean, milline vastus sellele korraldusele on: lihtsalt ei ole võimalik seda korraldust täita. Selle korralduse täitmine eeldaks kas noorteorganisatsioonide tegevuse lõpetamist või õppuste vähendamist olulises mahus, aga seda pole võimalik teha.

Kaitseliidu eelarvest kaks kolmandikku moodustavad palgakulud. Samas, valitsus on otsustanud suurendada maakaitse ehk Kaitseliidu võimekust 10 000 võitleja võrra. Hinnad ja kulutused aga on viimaste aastatega Kaitseliidul hüppeliselt kasvanud, nagu ka kõigil teistel. Ehk kogu selles matemaatikas on asjad väga paigast ära. Suurendame kulusid, aga teistpidi võtame raha ära. Samamoodi püütakse Kaitseliidu otsustusprotsesse allutada Kaitseministeeriumile, seda nii personali, varade kui ka eelarve planeerimise puhul.

Lugupeetud ametikaaslased! See on väga ohtlik tee. Kaitseliidu vabatahtlikke koos hoidev peamine liim ei ole mitte relv ja püssirohi, vaid inimeste võimalus oma kodumaa kaitsmist koos kujundada. Kui lõikame ära vabatahtlike võimaluse Kaitseliidu arengut planeerida ja selle eest vastutada, siis ei ole meil enam seda Kaitseliitu ja sellisel kujul inimeste kaitsetahte tugevat väljendust samuti mitte. Vaba tahe on võimas relv, aga ainult siis, kui seda kasutada osatakse.

Head kolleegid! Jätkuvalt on Eesti riik kaitstud ja nii on ka edaspidi. Oluliselt parema tulemuse saame aga siis, kui me investeerime relvade kõrval ka inimestesse ja nende palkadesse ning hoiame kõiksugu maailmavaatelised kärpimisdogmad ja mammutjuhtimisfetišid riigikaitsest eemal. Eesti eest! Aitäh!

Ma palun Riigikogu kõnetooli Eesti Keskerakonna fraktsiooni esindaja Enn Eesmaa. 

Suur aitäh! Ma paluks lisaaega.

Jaa, palun! Kolm minutit lisaaega.

Auväärt minister! Head kolleegid! Täna arutame pikaajalise arengustrateegia "Eesti 2035" elluviimist. See on igati õige ja loogiline, sest tegemist on protsessiga ja me teeme seda siin suures saalis esimest korda. Praeguses, igasuguse julgeoleku mõttes keerulises olukorras on homseks või koguni ülehomseks planeeritut vaja juba täna. Küllap on nüüd kõigile üheselt arusaadav president Lennart Meri sõnastatud sügava sisuga fraas "Ei kunagi enam üksi." Kõik on kindlasti ka nõus, et teha tuleb rohkem kui miinimum, et turvalisust nii üksikisiku kui ka kogu ühiskonna ja riigi tasandil tagada. Erinevad arusaamad on aga sellest, kuidas ja mille arvel kogu seda turvalist heaolu saavutada. Kui käsitleme kitsalt riiklikku julgeolekut, peavad ühed oluliseks, et me oma panust selles vallas jõuliselt suurendaksime, teised on aga isegi veel täna kahtlevad ja küsivad, kas oleme ikka lõpuni kindlad, et meid võib ida poolt oht ähvardada. Riigikaitsele mõeldud raha võiks nende arvates kasutada ja peaks kasutama hoopis mujal.

Riigikogu on just see sobivaim paik Eestis, kus seda laadi arutlusi ja debatte pidada. Meil on siin esindatud nii koalitsioon kui ka opositsioon. Mul on hea meel tõdeda, et riigikaitsekomisjoni istungitel käsitleme kõiki teemasid koos ekspertidega süvendatult ja kõik saavad võimaluse oma arvamused välja öelda ja neid ka põhjendada. Vahetevahel ka hääletame, kuid see pole tavaline. Töötame ja võtame otsuseid vastu erakondadeüleselt, mis ongi ju parim viis parlamentaarse debati lõpptulemiks. Seega, esindades oma erakonda, saan nii sisus kui ka vormis pöörduda teie poole riigikaitsekomisjoni esindajana. Tuletan meelde, et meie komisjon osutas riigikaitse võimelünkade vähendamise vajadusele juba tunamullu, enne arengustrateegia kinnitamist, kaitsekulude osakaalu suurendamise kohta SKT‑s ning õhutõrjevõime loomisega seonduvalt kogu riigikaitse tõhustamise mõttes saatsime Vabariigi Valitsusele kirja mullu novembris.

Käesoleva aasta jaanuaris otsustati, et Eesti suurendab lähiaastatel erakorraliselt kulutusi laiale riigikaitsele 380 miljoni euro ulatuses, suutmaks kiiremini tegutseda nii sõjaliste kui ka hübriidohtude vastu. Läinud kuul langetati põhimõtteline otsus riigikaitse tugevdamiseks täiendavalt, võimaldades selleks 476 miljonit, ja ühiskonna võimele kriisioludes hakkama saada eraldati 86 miljonit eurot, millest suur osa läheb elanikkonnakaitsele ja piiri tugevdamisele. Ukraina sõja õppetundidele tuginedes ja lisarahastusest lähtuvalt vaadatakse koostöös NATO-liitlastega üle võimearenduse ja kaitsetegevuse kavad. Seejuures on tõhusaks tsiviilkaitseks sõjalises plaanis efektiivne tõsta õhutõrje‑ ja kaudtulevõimet.

Meil on praegu korraga käsil õige mitu ohtlikku kriisi. Liidritel, ka rahvaesindajail Riigikogus, on kasutada andmed, mis tavainimestele on kättesaamatud. Oleme riigi ja rahvana saavutanud president Meri püstitatud eesmärgi, see tähendab, et kuulume NATO‑sse ning Euroopa Liitu. Eestit esindavad NATO juhtkonna juures meie oma professionaalsed asjatundjad. Osa Riigikogu liikmeid on koondunud NATO Parlamentaarsesse Assambleesse. Julgeoleku‑ ja kaitseküsimustega tegelevad mitu Riigikogu komisjoni. Me teeme kõigekülgset koostööd nii Balti, Põhjala kui ka Euroopa Liidu ja maailma tasandil. NB8 ehk Põhjala-Balti kaitsekoostöö raamistikku kuuluvad dialoogid kaitseministrite, poliitikadirektorite ja kaitseväe juhatajate tasandil. Loomulikult on koostööd võimalik tõhustada. Edaspidisteks arenguteks on ruumi nii olukorrateaduslikkuse suurendamisel, ühiste võimearendusprojektide leidmisel, sõjalise koostegutsemise suutlikkuse parendamisel kui ka küberkaitsevaldkonnas, kus Eestit peetakse ju tõsiseks tegijaks.

Fundamentaalselt muutunud olukord on muutmas ka Rootsi ja Soome rahva suhtumist NATO‑ga liitumise võimalusse. Hiljuti avaldatud küsitluse tulemused viitavad selgesti, et soomlaste skeptitsism NATO suhtes on märgatavalt vähenenud. Üle 60% rahvast kujutab Soomet juba täna ette NATO liikmesmaana. See on suur ja oluline muudatus, sest soomlased on saanud headest suhetest Nõukogude Liidu ja Venemaaga juba aastakümneid ohtralt kasumit. Kuidas nad seda teha suutsid, tahaks küsida president Kekkoneni ja tema tegutsemisliini järgijate käest. Eriti Põhja-Soomes on praegugi palju neid, kes pragmaatilistel põhjustel ei taha kuuldagi karmidest sanktsioonidest Venemaa vastu. Umbes samasugune olukord on ka Rootsis. Ometi on nad koos soomlastega välja töötanud ühist kaitseplaani, teinud ühisõppusi nii Ölandi kui ka Ahvenamaa kaitseks. Loomulikult rõhutavad mõlema maa liidrid, et kõik kaitseotsused tehakse iseseisvalt, vabalt ja suurematest riikidest sõltumata. Mõlemad rahvad arvestavad halvemate võimalustega, kuid sellega tegelevad esmajoones professionaalid.

Rahvusvahelise elu liidrid tegutsevad päevast päeva, et Ukraina tragöödia ükskord lõpeks. Õnneks kõlab ka Eesti ja teiste Balti rahvaste hääl kooskõlastatult peaaegu kõigi NATO liikmesriikidega. Sellest on alati lähtunud ka NATO peasekretär Jens Stoltenberg. Me pole enam ammu üksi, sest üksinda suure vastase vastu ei saa isegi siis, kui me 2,3% asemel kulutaksime kaitsele 12,3%. Saksa välisministri sõnul pole meil muud võimalust kui ühiseid reegleid kaitsta ka juhul, kui sellel on kallis majanduslik hind. Saksamaa teab hästi, mida see nende jaoks on tähendanud.

Täna saavad ka meil kõik aru, et Eesti peab oma riiklikku julgeolekut arendama ning selleks raha eraldama. Lõpliku otsuse raha eraldamiseks riigieelarvetes teeb Riigikogu, meie teiega, kus oma huvisid ja eesmärke kaitsevad nii valitsuses kui ka opositsioonis olevad poliitikud. See tagab võimaluse probleemi mitmekülgseks analüüsiks. Kuid lisaks rahale suurendab turvalisust ja riigikaitse tähendusest arusaamist rahva meelsus. Pole juhus, et just praegu liitub Eestis tegutsevate kaitseorganisatsioonidega sadu mehi ning ka naisi, kes samuti on valmis aktiivselt oma maad ja rahvast kaitsma.

Alles üleeile arutasime oma komisjonis koos Kaitseväe juhataja ning Kaitseministeeriumi esindajatega kõigekülgselt praegu aktuaalseid teemasid. Tegime plaane ja arvutusi ressursside kohta, rahalised aspektid kaasa arvatud. Loomulikult ei räägi me sellest avalikult. Pole kahtlust, et praegune elektriseerunud laiapindne riigikaitse olukord annab meile kõigile otsustavust, panustamaks tänasest veelgi rohkem sellesse töösse, mille tulemusi ei näe mitte ühe aasta, isegi paari aasta pärast mitte. Seepärast ongi selle kõigega väga kiire. On hea, et sellest saavad enam-vähem kõik ka ühtemoodi aru. Aitäh!

Aitäh! Rohkem kõnesoove fraktsioonidel ei ole, kõik fraktsioonid on sõna võtnud. Nüüd on tulnud kaitseministrilt soov esineda läbirääkimiste voorus kõnega ja seda meie seadus lubab. Nii et ma palun Riigikogu kõnetooli kaitseminister Kalle Laaneti. Teil on aega viis minutit ja võite saada veel juurde kolm minutit lisaaega, kuidas soov on.

Proovin viie minutiga hakkama saada, kui ei saa, siis ma palun juurde.

Vaatate jooksvalt, jah? Palun!

Aitäh! Head kolleegid! Siin on väga palju olnud täna jutuks Kaitseliit ja tema olemus. Ma tuletan Kaitseliidu seadusest tulenevalt natukene meelde, mis see Kaitseliit on. "Kaitseliit on Kaitseministeeriumi valitsemisalas tegutsev vabatahtlik, sõjaväeliselt korraldatud, relvi valdav ja sõjaväeliste harjutustega tegelev riigikaitseorganisatsioon." See on § 2 Kaitseliidu seaduses. Ma viitan veel ühele paragrahvile, see on "Kaitseliidu juhtimine", § 11 Kaitseliidu seaduses: "Kaitseliitu juhib Kaitseliidu ülem, kes allub vahetult Kaitseväe juhatajale." Need on kaks põhiasja, mida ma tahtsin välja tuua. Me kohati unustame ära, kes ja mismoodi Kaitseliitu juhib.

Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida, proovin lennartmerelikult edasi anda. Ma tänan kõiki neid mehi ja naisi, kes on selle 30 aasta jooksul riigikaitset üles ehitanud. Peale 24. veebruari on väga tihti küsitud minult välismeedias või ka kolleegide poolt, kas te tunnete Eestis hirmu. Minu vastus on olnud see, et ei, me ei tunne hirmu. Me teame, 50 aastat, olles okupatsiooni all, me teadsime, kes on meie idanaaber, ja 30 aastat juba oleme töötanud selle nimel, et üles ehitada meie Kaitseväge, [tugevdada] meie riigikaitset vabatahtlikkuse abil. Juhul, kui ühel päeval meie idanaaber ei tea millest iganes tulenevalt otsustab meid rünnata, siis me oleme selleks valmis. Minu arvates on see meie kõige suurem väärtus, meie Eesti väärtus, me oleme selle nimel tööd teinud, me pingutame selle nimel iga päev jätkuvalt. Ja et me ei unustaks ära, et need sõnad, mis lastakse lendu kas ajaleheveergudel või siit puldist, võivad tekitada väga palju võbelusi meil siseriiklikult ja suuri aplause idapiiri taga. Aitäh!

Aitäh! Aitäh ka hea ajakasutuse eest! Sulgen läbirääkimised. Nii nagu on meie reegel, arutelu lõppemisel Riigikogu otsust vastu ei võta. Neljanda päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Liigume viienda päevakorrapunkti juurde: Vabariigi Valitsuse algatatud lennundusseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (riiklik lennundus ja õhuruumi kasutamise korraldamine riigikaitselisel eesmärgil) eelnõu 524 esimene lugemine. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli kaitseminister Kalle Laaneti. 

Aitäh, hea Riigikogu esimees! Head Riigikogu liikmed! Lennundusseaduse muudatuse eesmärk on korrastada riikliku lennundusega seotud nõudeid, et tagada parem lennuohutus ja lennundusjulgestus ning riigiasutuste lennundustegevuse läbipaistvus. Samuti saavad valitsusasutused mehitamata õhusõidukitega täita oma ülesandeid, sealhulgas teha järelevalvet.

Mida see siis puudutab? Eelkõige antakse Kaitseväele, Politsei‑ ja Piirivalveametile, Kaitsepolitseiametile, Päästeametile ning Maksu‑ ja Tolliametile õigus piirata mehitamata õhusõidukite lendamist teatud piirkonnas ehk õigus kehtestada ajutisi geograafilisi alasid. Rõhutan: ajutisi geograafilisi alasid.

Teiseks, Kaitseliidu ja Välisluureameti õhusõidukid loetakse kaitselennunduse õhusõidukite hulka. See annab võimaluse ülesandeid paindlikumalt täita.

Kolmanda olulise muudatusena lisatakse seadusesse meetmed, mida võib riikliku järelevalve käigus kohaldada mehitamata tsiviilõhusõidukite suhtes, niinimetatud droonitõrjemeetmed.

Järgnevalt, [Lennu]liiklusteeninduse AS‑ile määratakse riigikaitselised ülesanded. Riigikaitse eesmärgil õhuruumi kasutamise regulatsioonis määratakse olulisima muudatusena Lennuliiklusteeninduse AS‑ile riigikaitselised ülesanded: tagada lennuliiklusteenuse, sidepidamis‑, navigatsiooni- ja seireteenuse ning aeronavigatsioonialase teenuse osutamine. See tähendab seda, et Lennuliiklusteeninduse AS peab määrama osa töökohti riigikaitselisteks ametikohtadeks. See on vajalik, et aidata Kaitseväge või Politsei‑ ja Piirivalveametit kriisi ajal, ja see on vajalik selleks, et tsiviillennuliiklus saaks kohe täielikult taastuda, kui riiki ohustav olukord on möödas.

Järgnevalt viimane eesmärk: lahtise lasketiiru ja laskepaiga omanikud või valdajad peavad enne lasketiiru või ‑paiga kasutusele võtmist edastama Transpordiametile lasketiiru koordinaadid, et tagada madalalt lendavate õhusõidukite ohutus. Lahtises lasketiirus ja ‑paigas, kus ei ole kasutusele võetud selliseid abinõusid, mis ei võimalda relvast laskmise ajal relva õhku suunata, võib käsitulirelvast laskmisel ohuala olla kuni 4500 meetrit, olenevalt sellest, millisest relvast lastakse. Seetõttu on oluline, et piloodid ja kaugpiloodid teaksid, kus sellised lasketiirud ja ‑paigad asuvad, ning saaksid sellega marsruudi ja lennukõrguse valikul arvestada. Juhul, kui see tiir on juba olemas, siis tuleb määratud tähtaja jooksul Transpordiametile samuti esitada laskeala keskpunkti koordinaadid, ohuala kõrgus, laskeala diagonaali pikkus, nagu uue lasketiiru või ‑paiga korral. See on selle väga hea eelnõu eesmärk.

Aitäh teile, austatud minister, ettekande eest! Küsimusi on küll. Aivar Kokk, palun!

Aitäh, austatud minister! Mul on hea meel, et täna te ikka jõudsite Riigikokku, eelmisel kolmapäeval te ei jõudnud, me ootasime teid, aga te kuidagi ei jõudnud, küll mitte selle eelnõuga. Aga nüüd ma küsin. Kas selle lennunduse teema üle oli ka arutelu majandusministeeriumiga? Kas siin on ainult sõjalennunduse teema või on ka tsiviillennunduses mingid uuendused tulemas?

Aitäh! Hea Aivar! Ma pean täpsustama, et ma ootasin eelmisel kolmapäeval võimalust. Õigemini minul kolmapäeval ei olnud [ettekannet] päevakorras, ma tulin neljapäeval. Neljapäeval ma ootasin pidulikult tunde, et tulla teie ette, kuid kahjuks seda võimalust ei tekkinud. Mul oli väga kurb meel selle üle.

Ma korraks segan vahele, austatud minister, sest mind ei olnud siin eelmisel neljapäeval. Kas teid ei lubatud siis siia valitsuse looži, kas keegi segas seda tulekut või te mõtlete, et te ei saanud Riigikogu kõnetooli tulla?

Ma ootasin oma järge valitsuse ruumis.

Selge, selge. Jah, palun!

See ... (Hääl saalist.)

Palun tähelepanu! (Helistab kella.)

Vastus küsimusele. Loomulikult kooskõlastatakse kõik eelnõud kõikide ministeeriumidega. See eelnõu on kooskõlastatud ka Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeeriumiga.

Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Hea kaitseminister! Me oleme siin droonidega maailmas üsna nii-öelda kõvad käed. Nagu ma aru saan, selle eelnõu mõte on nende riiklike eskadrillide korrastamine, need riiklikud droonid saavad liikuda tsoonides ja ... Oskad sa öelda, kui suur see riiklik eskadrill võiks olla – Päästeamet, Keskkonnaamet, kapo, välisluure, Kaitsevägi, Kaitseliit, vanglad, MTA –, kui suur võiks olla see riiklik eskadrill või eskadrillid? Umbkaudu.

Eelkõige on ju tegemist tõesti droonidega. Ma jään täna küll selle vastuse võlgu, kas ja kui palju on konkreetselt droone erinevatel ametkondadel. Kui see teid tõsiselt huvitab, siis ma palun oma kolleegidel selle välja uurida ja teile teada anda.

Peeter Ernits, palun!

Aitäh! Siin on §‑s 6 sätestatud, kus koha peal mingisugused droonid võivad lennata. Siin on viidatud, et § 2 lõikes 1 nimetatud kohas saavad lennata Keskkonnaameti, Kaitseväe, PPA, Kaitsepolitseiameti ja vangla droonid, § 3 lõikes 1 [nimetatud kohas] Kaitseväe, PPA, Kaitsepolitseiameti, Maksu‑ ja Tolliameti omad ning §‑s 4 on neid ainult kolm, aga samas ei ole neid paragrahve võimalik leida. Äkki sa aitad, kus koha peal need on, kus koha peal saavad vangla droonid lennata ja kus koha peal MTA droonid? Need on sellised, kellel on spetsiifilises valdkonnas võimalus liikuda. Aga neid paragrahve ma ei leia.

Ma arvan, et kõige olulisem on ju see, et nad täidavad riiklikke ülesandeid vastavalt sellele, mis nende vajadused on. Vaevalt, et see paragrahv kõige tähtsam on, tähtis on see, et neile on antud õiguslik alus seda ülesannet täita. Selles seaduseelnõus see õiguslik alus on olemas.

Aivar Kokk, palun!

Aitäh! Ma võib-olla eksin, aga ikkagi, eelmises punktis ma ei tahtnud seda küsimust ära raisata. Eelmine kolmapäev oli teil vist ikka seesama ettekanne, mis oli eelmises punktis, mitte selles punktis, teid lihtsalt siin ei olnud. Aga ma küsin ... (Kalle Laanet püüab täpsustada.) Neljapäeval ...

Aivar Kokk, palun!

Jah. Aga ma täpsustan: "Eesti õhuruumi kasutamise piiramine", § 4¹ punkt 1. Siin on kirjas, et kehtestab Vabariigi Valitsus oma korraldusega. Ma ei näinud dokumentide juures seda valitsuse korraldust. Meil tavaliselt on eelnõu juures ka need korraldused. Kas need tulevad enne teist lugemist siia saali või kust neid võiks leida?

Kõigepealt, ma täpsustan ikkagi seda, et neljapäeval pidin ma andma ülevaate julgeolekuolukorrast 2035. aastani ja tulemustest. Teiseks, minu materjalide hulgas on olemas kõik lisadokumendid. Ma saan aru, et komisjoni juht näitas ja aitas.

Austatud minister, ma tänan teid! Rohkem küsimusi ei ole. Nüüd on suur rõõm paluda Riigikogu kõnetooli majanduskomisjoni esimees Kristen Michal.

Aitäh, hea Riigikogu esimees! Head kolleegid! Head kuulajad ja vaatajad! Nagu kaitseminister juba põhjalikult tutvustas, on tegemist eelnõuga, mis korrastab riigi õhuruumi kasutamist riigikaitselisel eesmärgil. Kuna see tutvustus oli kaunis põhjalik, siis ma piirdun ainult sellega, mida me komisjonis arutasime.

Küsimus oligi, kas uus korraldus muudab toimetamise lihtsamaks ja kas Lennuliiklusteeninduse Aktsiaselts riigikaitselisi ülesandeid ootab, või pigem, kas ta saab nendega hakkama. Kaitseministeerium kinnitas, et koostöö on pidev, valmisolek on olemas. Juhul, kui peaks tekkima vajadus selliste ülesannetega tegeleda, siis on ka valmisolek nendega hästi hakkama saada. Lisaks, kui töötajate hulgas on kaitseväekohuslasi, siis neid ei mobiliseerita, nii et ettevõte saab kenasti hakkama.

Küsiti ka seda, miks sellist regulatsiooni on vaja, mida see annab. Eeskätt ongi küsimus just selles, et kui mehitamata õhusõiduk satub tulevikus lennukeeluala või ajutise lennukeeluala piirkonda, siis sellised sõidukid on võimalik maa peale ära tuua. Just. Vastutus on ka vastav.

Menetlusotsused olid järgnevad, need tehti 15. veebruaril komisjoni istungil: tehti ettepanek võtta eelnõu 16. märtsil päevakorda, konsensusega, teha ettepanek esimene lugemine lõpetada ja küsida arvamust riigikaitsekomisjonilt. Seda võin ka refereerida.

Vahepeal läks aega mööda. 14. märtsil me tegime otsuse lükata eelnõu [lugemine] edasi ja võtta eelnõu täiskogu päevakorda 24‑ndal ehk eelmisel neljapäeval. Sellega saab lahendatud ka Aivar Koka müsteerium, mis päeval see olema pidi ja mis päeval pidi minister siin olema. Dokumentidest selgub, et neljapäeval, ja minister ootas vapralt, aga ei saanud löögile.

Mainisin juba, et küsisime ka riigikaitsekomisjonilt arvamust, kuna see puudutab riigikaitsevaldkonda. Riigikaitsekomisjon leidis, et eesmärgid on mõistlikud, koostöö on vajalik. Need regulatsioonid on vajalikud riigi julgeoleku ja lennuohutuse tagamiseks. Riigikaitsekomisjon andis meile arvamuse, kus nad konsensuslikult toetasid seda eelnõu. Aitäh!

Aitäh, hea komisjoni esimees! Kas on küsimusi? Ei ole. Nüüd, kõigi fraktsioonide esindajad, nii nagu ikka, kas soovitakse avada läbirääkimisi? Palun! Läbirääkimisi avada ei soovita. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et esimene lugemine lõpetada. Määran eelnõu muudatusettepanekute esitamise tähtajaks käesoleva aasta 21. aprilli kell 17.15. Eelnõu 524 esimene lugemine on lõpetatud. Oleme viienda päevakorrapunkti menetlemise lõpetanud.

Liigume kuuenda päevakorrapunkti juurde: Vabariigi Valitsuse algatatud küberturvalisuse seaduse, avaliku teabe seaduse ja Eesti Rahvusringhäälingu seaduse muutmise seaduse eelnõu 531 esimene lugemine. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli ettevõtlus‑ ja infotehnoloogiaminister Andres Suti. 

Aitäh, austatud istungi juhataja! Lugupeetud Riigikogu! Tutvustan teile täna küberturvalisuse seaduse, avaliku teabe seaduse ja Eesti Rahvusringhäälingu seaduse muutmise seaduse eelnõu numbriga 531.

Vabariigi Valitsus kiitis selle eelnõu heaks 17. veebruari istungil. Eelnõu eesmärk on ajakohastada küberturbenõudeid ühiskonna toimimise seisukohast olulistes, sealhulgas avaliku sektori kasutatavates infosüsteemides. (Juhataja helistab kella.) Eelnõuga viiakse Eesti õigus kooskõlla kahe Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega. Arvestades Venemaa sõda Ukrainas ja selle osana teostatavaid küberrünnakuid, on juba praegu tekkinud vajadus rakendada eelnõuga lisanduvaid turvameetmeid küberkaitsevalmiduse parandamiseks ja ennekõike ikka selleks, et ennetada küberintsidente, lahendada küberkriise või leevendada küberkriisidest tulenevaid mõjusid.

Eelnõuga tehtavad muudatused on kooskõlas valitsuse tegevusprogrammiga, mille kohaselt Eesti on küberkaitstud riik ja selleks tehakse tihedat koostööd liitlastega. Eelnõuga tehtavad muudatused on võimalik kokku võtta kolmes teemaplokis. Esiteks, volitusnormide loomine uute infoturbenõuete ja Eesti infoturbestandardi kehtestamiseks. Teiseks, volitusnormi loomine Euroopa Liidu küberturvalisuse pädevuskeskuste võrgustikus osalemiseks. Kolmandaks, volitusnormi loomine Euroopa Liidu küberturvalisuse sertifitseerimise korraldamise täpsustamiseks Eesti õiguses.

Esimese teema koha pealt on vajalik volitusnorm selleks, et valitsusel oleks võimalik tagada võrgu ja infosüsteemide küberturvalisuse kaasaegsus ja süsteemsus. Seda plaanitakse teha üldiste küberturbenõuete täpsustamise, spetsiifiliste nõuete määratlemise ning uue infoturbestandardi kehtestamise kaudu.

Eelnõuga korrastatakse samuti küberturvalisuse seaduse kohaldamisala avalikus sektoris ning laiendatakse seaduse kohaldamisala uutele valdkondadele. Seda on vaja, et piisav küberturvalisuse tase oleks ühtlaselt tagatud nii avalikus sektoris kui ka elutähtsate ja oluliste teenuste puhul.

Teine teema on seotud Euroopa [Parlamendi] ja nõukogu määrusega (EL) 2021/887, millega luuakse küberturbetööstuse, tehnoloogia ning teadustegevuse pädevuskeskuste võrgustik. Pädevuskeskuste võrgustiku ülesanne on soodustada Euroopa Liidu liikmesriikide ühist küberturbevaldkonna arendamist. Eelnõu ning seda toetava ministri määruse tulemina hakkab Riigi Infosüsteemi Amet täitma küberturvalisuse valdkonna Eesti koordineerimisüksuse ülesandeid.

Kolmas teema on seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2019/881, mis on seotud küberturvalisuse valdkonnas toimuva IKT-teenuste, ‑toodete ja ‑protsesside sertifitseerimisega. Eelnõu tulemusena hakkab Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet täitma riikliku küberturvalisuse sertifitseerimisasutuse ülesandeid. Kuigi selle ülesande sõnastus võib jätta mulje, et amet viib ise läbi sertifitseerimisi, siis see nii ei ole. Vastupidi, amet toetab akrediteerimisasutust, teostab järelevalvet vastavushindamisasutuste tegevuse üle, lahendab kaebusi ning on ka kohtuväline menetleja.

Eelnõu ei too kaasa lisavahendite vajadust ning tulevased võimalikud täiendavad vajadused arutatakse läbi riigieelarve läbirääkimiste käigus. Eelnõu kohaselt jõustub seadus üldises korras, välja arvatud kaks punkti: esiteks, avaliku teabe seaduse muudatused, mis jõustuvad järgmise aasta 1. jaanuarist, ning teiseks, Eesti Rahvusringhäälinguga seotud muudatused, mis jõustuvad 2027. aasta 1. jaanuaril. Tänan kuulamast! Hea meelega vastan küsimustele.

Aitäh! Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Rõõm näha, härra minister! Me ootasime sind ja teisi ministreid kolmapäeva hilisõhtul siin pikisilmi. Aga keda ei olnud? Sind ei olnud. Kõikidelt teistel oleme saanud juba küsida, kas nad magasid või mis nad tegid. Kolleeg Michal räägib, et sõjaaeg, me oleme siin viies kolonn ja takistame tööd, aga me ootasime sind, kuid sa ei tulnud. Kuidas siis niimoodi, sõjaajal ei ilmu siia meie ette nii olulise eelnõuga?

Aitäh küsimuse eest! Nii nagu ma oma kirjalikus sõnumis vastasin, oli selge, et päevakord oli nii palju ja nii oluliselt muutunud, et lihtsalt see punkt enam päevakorda ei mahtunud. Konsulteerisime fraktsiooniga ja sellisele otsusele me jõudsime. Täna olen siin teie ees, kaitsen eelnõu ja vastan.

Protseduuriline küsimus, Kert Kingo, palun!

Ma tänan, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Te ütlesite, et teie nägite ette, et see päevakorda ei mahu. Ma tahaksin küsida, kas te olete selgeltnägija. Tuletan meelde teile kui Reformierakonna ministrile – ühe ministri tähelepanu ma olen sellele juhtinud –, et siin Riigikogu saalis ei ole selgeltnägijate tuleproov. Tõesti tahaksin teada, mille põhjal teie seda leidsite või kuidas seda ette nägite, et see ei mahu päevakorda sellel päeval.

Aitäh! Seda võimalust ei ole, et Riigikogu liige küsib protseduurilise küsimuse ministri käest. Protseduuriline küsimus, Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Lugupeetud minister! Sa ütlesid ... See on protseduuriline.

See on protseduuriline.

On küll.

On küll.

Jah. Sa ütlesid, et konsulteerisid fraktsiooniga ja siis [otsustasid, et] ei tule. Aga siin mitmed kolleegid ütlesid, näiteks Akkermann ütles, et ta vaatas, et liiga vähe inimesi on saalis, ja ta ei tulnud sellepärast. Ma mäletan, et Mart Võrklaev, fraktsiooni juht, oli siin väga nõutu ilmega. Mis kell see nõustamine oli? Sina teatasid kell 22, mis see oligi, 21 vist, kui ma õigesti mäletan, et sa ei tule siia. Aga millal siis see kooskõlastamine fraktsiooniga oli?

Austatud Peeter Ernits! Teile on sama vastus mis Kert Kingole. Seadus ei anna Riigikogu liikmetele võimalust küsida protseduurilisi küsimusi ministri käest. Protseduuriline küsimus, Kalle Grünthal, palun!

Ma tänan, lugupeetud Riigikogu juhataja! Mul on teile küsimus, protseduuriline küsimus. Üldiselt on tavaks saanud, et siin Riigikogu saalis ei valetata. Vähemalt niimoodi on räägitud. Aga me oleme täna selle põhimõtteliselt nii-öelda ministrite tööluusi kohta saanud kahesugust informatsiooni. Kõigepealt ütles hea kolleeg Kristen Michal, et ministrid ja nende erakonna saadikud ei tulnud sellepärast, et siin parlamendis tegutseb viies kolonn. Nüüd tuleb lugupeetud minister Andres Sutt siia pulti ja ütleb, et tema vaatas lihtsalt, et kell on palju, ei ole vist mõtet tulla. Ma tahaksin teie käest teada, äkki te uurite välja, hea [esimees], kumb valetab, kas Kristen Michal, kes räägib viiendast kolonnist, või minister Sutt, kes ütleb, et kell oli palju ja oli vaja magama minna.

Aitäh! Siin toimetab ja töötab kõrgeima võimu valitud rahvaesindus, XIV Riigikogu. Üle-eelmisel nädalal väga paljud ministrid ja ma saan aru, et ka Riigikogu liikmed, ei saanud tulla siia Riigikogu kõnetooli. Meil oli päris tõsine arutelu protseduuriliste küsimuste raames esmaspäeval. Ma lubasin, et ma kutsun kokku vanematekogu. See on kutsutud kokku homme hommikuks, et arutada seda teemat, mis põhjusel äkki ühel hetkel väga paljud valitsusliikmed ei saanud siia tulla. Ma ei loe seda heaks tooniks. Aivar Kokk, palun!

Aitäh! Andres, ära sa küll Riigikogus kunagi ütle, et sa fraktsiooniga arutasid. Siis ei oleks mõtet siia tulla, siis võiks selle ettekande teha ka fraktsioonis. Siin on ikka Riigikogu ja Riigikogu ette peab minister tulema alati, selle üle ei ole vaidlustki. Aga ma küsin su käest seaduse § 1 kohta: "4) sadamateenuse osutaja, kes on sadamaseaduse tähenduses sadama pidaja ..."

Hea küsija, ma vabandan. Palun rääkige rohkem mikrofoni, siis on hääl tugevam. Aitäh!

Aitäh! Küsin, et § 1 punkti 4 muudatus, miks selline muudatus on sisse viidud.

Jah, kohe vaatame. Miks sellised muudatused on vajalikud? Väga lihtne põhjus. Vaatame, milliseid küberrünnakuid tehti enne Ukraina sõda. Igasugused rünnakud elutähtsa teenuse osutaja või infrastruktuuri vastu mõjutavad väga oluliselt kogu segmendi või ärivaldkonna toimimist. Ma arvan, et on väga üheselt kõigile arusaadav, et küberintsidentide ärahoidmine on palju odavam kui pärast nende tagajärgede likvideerimine. Nii et investeeringud küberturvalisusesse, et oleks kindel, et ettevõtted ja institutsioonid on ka küberturvalisuse koha pealt kaitstud, on tähtsad. Kindlasti on siin ka üks väiksem õiguslik nüanss. Selle muudatusega viiakse küberturvalisuse seadus kooskõlla sadamaseadusega, et ei oleks kahe seaduse erinevat tõlgendust. Aga ma arvan, et küberturvalisus kui investeering on kindlasti kõige olulisem ja seetõttu on ka see seadus väga tähtis.

Kalle Grünthal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! Minul on kohe väga suur küsimus selle küberturvalisuse seaduse kohta, sest selle muudatusega hakatakse seda kohaldama ka Riigikogus esindatud erakonnale. Erakond kui selline on abstraktne mõiste ning erakond koosneb konkreetsetest inimestest. Olete sellega ilmselt nõus, jah?

Aga küsimus on selles, et selle seaduse § 1 lõige 2 ütleb, et käesolevat seadust ei kohaldata riigisaladuse töötlemisele. Mul on küsimus selles mõttes, kuidas me eristame erakonnas ära need isikud, kes tegelevad riigisaladusega. Kas me klassifitseerime nad eraldi? Riigisaladusega me puutume nii või teisiti ja tahes-tahtmata kokku, sest ka näiteks ELAK‑is on samasugused probleemid. Kus on see loogiline selgitus selle küsimuse puhul, kui üks seadus, üks seaduse punkt lubab seda, aga teine välistab selle?

Ma arvan, et neid kahte seadusepunkti sellisel kujul koos lugeda on ekslik. Erakond on ju juriidiline isik ja ma arvan, et mitte ükski erakond ei soovi olla küberründe ja eriti eduka küberründe ohver. See on reguleeritud nii, et riigisaladuse ja salastatud välisteabe töötlemine on eraldi seadustes kirjas. Ma arvan, et siin mingit vastuolu ei ole.

Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Hea minister! Siin on vaadatud selle seaduse mõju, et ulatus on väike, sagedus on väike, ebasoovitavate mõjude risk on väike. See kordub nagu mantra siin igal pool. Sellest tuleneb see, et miks neid määrusi on vaja rakendada. Samas on see väga heitlik, näiteks te olete siin toonud välja, et sunniraha on 100 000, aga siis äkki viinud selle 20 000 peale. Näiteks Eesti Energia nuriseb, miks on vaja seitse aastat hoida neid dokumente, kui võiks kolm olla. Ma ei jõua kõiki neid nüansse siin ... Miks ühelt poolt nii karm lähenemine ja teiselt poolt jälle kiire järeleandmine, kui selle eelnõu või nende kahe määruse mõju on reeglina selline, kordan, et ulatus on väike, sagedus on väike, ebasoovitavate mõjude risk on väike?

See on ju väga tavaline osa tavapärasest praktikast, et küsitakse eelnõu kohta kommentaare, erinevad osapooled neid ka annavad, seejärel eelnõu koostajad hindavad, kas nendes kommentaarides toodud ettepanekud kattuvad seaduseelnõu eesmärgiga. Kui on võimalik neid arvestada, need on mõistlikud, siis seda ju tuleb teha. Kui on soov seadust või seaduseelnõu muuta, siis seda saab alati teha komisjonis esimese ja teise lugemise vahel. Ma ütlen siin sedasama, mida ma juba olen korduvalt maininud, et küberturvalisuse tähtsus on viimaste aastatega väga palju tõusnud, sest kogu kübermaastik on muutunud palju vaenulikumaks, on olnud väga palju edukaid küberrünnakuid. Nii nagu elu on näidanud, tugevam kübervõimekus lõppkokkuvõttes hoiab palju rohkem kulusid ära, see on nagu kindlustuspoliisi ostmine.

Aivar Kokk, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Austatud minister! Ma olen nõus su sõnadega, mis sa just eelmises vastuses ütlesid, et turvalisus ja küberturvalisus on väga olulised. Kui sa vastasid mu küsimusele, siis sa ütlesid sama, et sadamas tehakse kohustusi rangemaks. Aga ma loen, et on hoopis vastupidi: vähendatakse sadamateenuse osutajate ringi, keda muudetava punkti alusel teenuse osutajatena käsitletakse. Sellepärast ma seda küsisingi. Praegu määratakse, et peab olema 500‑se ja enama kogumahutavusega laev, ja reisijate arv on siit üldse ära kadunud. Enne oli kirjas, et üle 250 reisija ja kogumahutavus võis olla ka alla 500. Miks osa sadamaid – ma arvan, et need on enamuses muidugi sisesadamad – sellest turvalisusest välja on jäänud?

No nii nagu ma vastasin, üks põhjus oli kahe seaduse teksti omavaheline ühtlustamine, et ei oleks vastuolusid, oleks ühetaoline käsitlus. Teine vastus on ikkagi see, et minu soovitus on igale ettevõttele – ükskõik kui suur või väike ta on, võib-olla ta ka selle seaduse kohaldamise alla ei lähe – neidsamu küberturvalisuse põhimõtteid ja standardeid oma juhtimises ja riskijuhtimises kasutada. See ei ole mingisugune ettevõtlusvaenulik eelnõu, see väga selgelt pigem tugevdab meie ettevõtlussektori kerksust. Seetõttu on ka väga oluline, et see eelnõu saab loodetavasti Riigikogus kiirelt menetletud.

Kert Kingo, palun!

Tänan, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Ma näen, et see on küberturvalisuse seaduse, avaliku teabe seaduse ja Eesti Rahvusringhäälingu seaduse muutmise seadus ning sellega korrastatakse teenuse osutajate ja avaliku sektori võrgu‑ ja infosüsteemide turvalisust reguleerivat õigusruumi. Kas oli plaanis selle küberturvalisuse seaduse avamise käigus näiteks vaadata üle e-hääletamise süsteemid ja hinnata nende küberturvalisust või sellega üldse ei tegeleta või on lähiajal plaanis seda teha?

Aitäh! Valimissüsteemi ja e‑valimissüsteemi turvalisus on jätkuvalt prioriteet. Seda ei ole keegi muutnud ja ka selle seadusega ei muudeta seda kuidagipidi leebemaks. Vastupidi, elu on näidanud, et küberturvalisus on igas valdkonnas väga lihtsustatult öeldes hügieenifaktor, mida me kõik peame järgima. 

Kalle Grünthal, palun!

Tänan, lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! Ma tulen selle seaduse kohaldamise juurde. Te ütlesite niimoodi, et küberturvalisuse seadust kohaldatakse Riigikogus esindatud erakonnale. Aga Riigikogus on ka erakonnaliikmed, kes puutuvad kokku riigisaladusega. Antud seaduse kontekstis on ikkagi olemas vastuolu. See teine lõige ei luba kohaldada seda nende inimeste suhtes, kes puutuvad kokku riigisaladusega, need on need Riigikogu liikmetest erakonnaliikmed. Kas see seadus välistab nende inimeste suhtes küberturvalisuse [seaduse] kohaldamise või laieneb see ka Riigikogu liikmetele, kes puutuvad kokku riigisaladusega?

Selle paragrahvi järgi, mis eelnõus on, see kindlasti ei laiene. Selles mõttes, et seadust kohaldatakse nii, nagu paragrahvis on kirjas, riigisaladuse ja salastatud välisteabe töötlemisele ja sellise teabe töötlemise süsteemide pidamisele, et need süsteemid ja töötlemine oleksid samamoodi küberturvalised.

Tarmo Kruusimäe, palun!

Tänan, hea esimees! Hea ettekandja! Ma jätkan siit, kust alustas Kalle Grünthal. Riigikogus on ka koosseisu ajal moodustatud uusi kooslusi, on ka inimesi, kes on läinud nendeks ahjualusteks. Praegu on neid kaks, kellest üks vist tahtis saada ka riigikaitsekomisjoni liikmeks, aga ei suutnud ära teha NATO turvalisuse testi. Kõikidel enne valimisi tuleb selginemine, ta ütleb, et oi, ta leidis endale uue maailmavaate või mida iganes, aga ta on juba asjadega kokku puutunud. Kas me ikkagi ei peaks käsitlema Riigikogus esindatud erakondade liikmeid ja ka nii-öelda vaba mandaadiga inimesi?

Teine küsimus on see. Ma vaatan seda, kes on kaasatud, kes on huvirühmad. See on kuidagi hästi kiitsakas. Kes sellise ettepaneku tegi, et ainult sellise loeteluga asi läbi arutati?

Aitäh! Ma alustan sellest kaasatuse tabelist, nii nagu seal kirjas on. Näiteks linnade ja valdade liit tähtajaks ei vastanud. Standardimis‑ ja akrediteerimiskeskus ei vastanud samamoodi. Kõigil on võimalus kommenteerida, kaasamine on toimunud, ja alati on võimalik täiendavalt esitada ettepanekuid ju ka Riigikogu saadikute kaudu. Samamoodi saab komisjon kaasata huvigruppe.

Nüüd see esimene küsimus. Kui ma õigesti aru sain, puudutab see riigisaladuse loa omanikke, kes on ka Riigikogu liikmed. See on reguleeritud eraldi seadusega. Kui Riigikogul on tunne, et midagi peab muutma, siis Riigikogul on see õigus igatepidi olemas. Antud eelnõu seda seadusenurka ei käsitle.

Kert Kingo, palun!

Tänan, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Te minu eelmisele küsimusele vastates nimetasite, et e‑hääletamised on prioriteet. Aga mul on küsimus. Iseenesest peakski küberturvalisus olema prioriteet nr 1, aga ometigi üsna hiljuti Sotsiaalministeeriumist, kus on suur andmemaht, igasuguseid andmeid kadus ära, need läksid valede inimeste valdusesse. Oli ka Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeeriumis ligi kahenädalane probleem arvutisüsteemide ja andmebaasidega, kui neid rünnati. Kui te nüüd samamoodi sellise prioriteeditundega suhtute e‑hääletamisse, nagu suhtutakse ministeeriumide andmebaasidesse ja arvutivõrkudesse, siis seletage mulle ära, kuidas me saame selles kindlad olla. Kas tõesti ei ole plaanis uuesti üle vaadata neid võimalikke kitsaskohti ja neid kaardistada?

Aitäh! Täpselt nende teemadega see eelnõu ka tegeleb. Kui me näiteks räägime volitusnormi andmisest küberturbestandardi kehtestamiseks, siis küberturvalisusega tegeleb Riigi Infosüsteemi Amet 24 tundi ööpäevas, seitse päeva nädalas ja 365 päeva aastas. Küberturvalisus on minu prioriteet, see on ka valitsuse prioriteet. Selle aasta eelarves oli küberturvalisuse tõstmiseks ette nähtud 30 miljonit, mida varasemalt ei olnud sinna pandud. Ma arvan, et ka lisaeelarves tuleb sinna [raha] juurde. Nii nagu korduvalt on öeldud, valimiste turvalisus, sealhulgas küberturvalisus, on väga oluline. Selle peale sai väga palju energiat panustatud, kui olid kohalikud valimised möödunud aasta sügisel.

Mart Helme, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud minister! Mind ikkagi huvitab täpsemalt lahtiseletatult, mida see küberturvalisuse kontrolli või mille iganes laienemine Riigikogus esindatud erakondadele tähendab. Kas see tähendab nende e‑posti turvalisuse tagamist personaalselt, fraktsioonilisti turvalisuse tagamist, erakonna Facebooki‑lehekülje turvalisuse tagamist ja nii edasi ja nii edasi? Ma ei hakka ükshaaval üles lugema, te mõistate, mida ma silmas pean. Oleks hea, kui täpsustaksite.

Aitäh! See täpselt seda tähendabki, et Riigikogus esindatud erakondade infosüsteemid on küberturvalised. Ma arvan, et mitte keegi meist ei soovi, et näiteks meie e‑kirjavahetus satub kellegi teise kätte kui need, kellele see on mõeldud, või et erakonna veebileht võetakse maha ja nii edasi. Teadlikkus, nõustamine ja see, et erakonna kasutatavad infosüsteemid oleksid turvalised, on täpselt see kohaldamisala, ka see, et riskijuhtimine oleks hea, et saaks aidata. See on, ma arvan, väga oluline. Me oleme näinud erinevaid valimisi, kus teistes riikides on ju ka kübertegevust kasutatud. Nii et see on puhtalt Riigikogu erakondade huvides.

Tarmo Kruusimäe, palun!

Tänan! On hea öelda praegu teile, kui me lahkame siin rahvusringhäälingut, sest muidu see läheb alati kultuurikomisjoni, seal läheb heiaks-heiaks ja ei pöördu asi sinna, kuhu tahaks. Eesti rahvuslik ringhääling peaks olema allikakriitiline. Üsna mitmed korrad on lastud sisse igasuguseid selliseid lapsuseid. Mulle meenub viimane, et Venemaa alustas siin meil Läänemerel mingeid raketitõrjeoperatsioone. Öeldi küll, et igalt poolt läks maha, aga sealt ei läinud. Kui ajakirjanikud saavad endale ameti, siis nad ju ühest allikast saavad kirjutada.

Aga mul on üks teine küsimus kohe veel. Kas Eestis on võimalik tuvastada kaugteel inimese vanust? Kas Eesti pankadel on tehtud koostööleping Google'i ja Youtube'iga, et antaks informatsiooni, kui vana on nende klient?

Kõik, mis puudutab isikuandmeid, on reguleeritud isikuandmete kaitse seadusega. Pangad ja kõik teised ettevõtted peavad seda seadust täitma.

Mis puudutab ERR‑i sisuloomet, siis kindlasti küberturvalisuse seadus ei ole see, mis seda sisuloomet kuidagi puudutab või mõjutab. Küll on, nagu Ukraina sõda on näidanud, väga oluline, et oma inimesed riigis oleksid tõepäraselt informeeritud sellest, mis toimub, ning ka need süsteemid ja sidevõrgud toimiksid ja oleksid püsti. See on küberturvalisuse seisukohalt oluline.

Mart Helme, palun!

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud minister! Ma ikkagi nokin edasi. Kas see kirjavahetuse turvalisuse tagamine Riigikogu liikmete puhul tähendab ka seda, et kui ajakirjandusel õnnestub hankida või ajakirjandusse lekitatakse – ja tõenäoliselt kaitsepolitsei või prokuratuuri poolt – Riigikogu liikme kirjavahetust, et kasutada seda tema diskrediteerimiseks või tema vastu mingite juriidiliste protseduuride algatamiseks, siis ka sellele laieneb küberturvalisuse tagamise nõue?

Küberturvalisuse tagamise nõue laieneb selle seaduse mõttes eelkõige nii, et nende subjektide infosüsteemid, kellele see kohaldub, oleksid tervikuna võimalikult küberturvalised. Need näited, mis te tõite – seda, kust kohast ajakirjandus oma andmeid saab, ma arvan, nad oskavad ise kommenteerida. On selge, et seadus kehtib ju kõigi jaoks, ei ole võimalik seadust rikkumata saada ligi ühegi eraisiku, erakonna või Riigikogu liikme meiliaadressile. Siin, ma arvan, ei ole mingil juhul kaksipidi mõistmist. Privaatsus on oluline, inimesed ise on oma andmete omanikud. Meist mitte keegi ei soovi, et meie kirjavahetus või muud andmed jõuaksid kuhugi kellegi pahatahtliku teo tulemusena. Just selle vastu küberturvalisusvõimekus meid kaitseb.

Merry Aart, palun!

Aitäh! Lugupeetud minister! Kooskõlastustabel on päris sisutihe ja hästi tihedalt kokku kirjutatud. Kas te võiksite tuua välja mõned olulisemad sisulised märkused, mida partnerid on teinud?

Jaa. ITL näiteks, infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni liit tegi ettepaneku jätta eelnõust välja teenuseosutaja mõiste olulise laiendamise. Selle ettepanekuga eelnõu koostajad ka nõustusid ja seda ettepanekut on arvestatud. Tartu Ülikooli õigusteaduskonnal oli ka mitmeid märkusi, mis võeti teadmiseks. Need kõik on ilusti kirjas. Nendes kohtades, kus oli mõistlik arvestada, on ettepanekuid arvestatud, näiteks ühte Eesti Energia ettepanekut. Neid ei olnud palju, aga need kaaluti kõik läbi. Enne toimus ka veel ümarlaud, kus seda seadust tutvustati. Nii et kaasamisprotsess oli igati põhjalik.

Urmas Reitelmann, palun!

Aitäh, härra esimees! Lugupeetud ettekandja! Kas te võiksite nimetada selle ametkonna nime, mis hakkab erakondade üle järelevalvet teostama? Kui see on üks ametkond, siis kas saadud andmeid jagatakse ka mõne teise ametkonnaga ja mis on selle ametkonna nimi?

Mitte ühegi erakonna üle käesoleva seadusega järelevalvet selles võtmes, nagu te küsite, teostama ei hakata. Nii nagu ma olen korduvalt öelnud, on iga erakonna huvides, on ka ettevõtete ja organisatsioonide huvides see, et süsteemid oleksid võimalikult hästi kaitstud küberrünnakute vastu. Täpselt seda eesmärki see seaduseelnõu ka teenib.

Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh! Hea ettekandja! Lugupeetud eesistuja ka! Mart Helme küsimusele te vastasite, aga natuke jäi see asi segaseks ja ma küsin üle. Siin on nii, et [kohaldub] Riigikogus esindatud erakonnale kui juriidilisele isikule, ta peab täitma selle seaduse kohaselt teatud nõudeid, et tagada küberturvalisust, endale kohaldatud küberturvalisust. Aga kas see küberturvalisuse printsiip kaitseb Riigikogus esindatud erakonda ja selle liikmete meilivahetust näiteks ka kapo jälgimise eest? Kui kapo näiteks saab mingid andmed kätte, siis on ju andmed lekkinud, eks ole. Kas Riigikogus esindatud erakond on siis mingisuguseid nõudeid rikkunud või ei ole?

Aitäh! Selle seaduse nõuete täitmist näiteks süsteemide puhul [tagabki] Riigi Infosüsteemi Amet. Kapo tegevust ja kapo tegevuspädevust reguleerivad teised õigusaktid, see õigusakt seda kuidagi ei tee.

Henn Põlluaas, palun!

Aitäh! Tõtt-öelda jääb kogu selle eelnõu sisu, eriti mis puudutab Riigikogu erakondi, väga‑väga segaseks. Erakond koosneb ju liikmetest. Meie erakonnal on üle 10 000 liikme. Põhimõtteliselt me selle seaduse järgi peaksime tagama selle mingisuguse küberturvalisuse iga meie liikme meili[vahetusele], ja ei tea mis igasugustele elektroonilistele side‑ ja muudele vahenditele. Kui kellelgi nendest murtakse kuskile sisse, siis peab erakond selle eest vastutama. Või mismoodi see asi on? See läheb kuidagi segaseks. Äkki selgitate?

Aitäh! Kindlasti selle seaduseelnõuga ei panda ühelegi erakonnale kohustust tagada erakonna liikmete isiklike meiliaadresside või ‑postkastide küberturvalisust. Küll ma arvan, et on väga hea, kui erakondade liikmed ja inimesed üldiselt on küberteadlikud, sest edukad küberrünnakud saavad alati alguse inimesest, kes on vajutanud valele lingile ja seeläbi teinud oma arvuti ja süsteemid haavatavaks. Esimene kaitseliin on alati kõige tähtsam. Milliseid meetmeid valida ja kuidas erakond ka näiteks oma liikmete seas küberteadlikkust tõstab, see on loomulikult iga erakonna enda valik.

Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh! Ma tulen ikkagi nende nõuete täitmise juurde tagasi. Ma loen siit, et eelnõu järgi on juriidilisele isikule ehk ka erakonnale võimalik määrata rahatrahve väärteomenetluse korras küberturvalisuse määruses sätestatud nõuete mittetäitmise eest. Seda kontrollib ja jälgib TTJA, kes hindab, kas neid nõudeid on täidetud või mitte. On ka võimalus, et TTJA otsustab, et erakonda saab trahvida kuni 20 000 euroga. Kuidas need standardid on? On need väga rangelt ära sätestatud? Või on võimalus, et see kaalutlusõigus, mis TTJA‑le on antud, võib lihtsalt ühte erakonda kahjustada, et kui tahetakse teda rahaliselt kahjustada, siis lihtsalt määrataksegi suhteliselt suvaliselt see trahv, 20 000 eurot?

Aitäh! Ma arvan, et iga ameti esimene ülesanne on see, et ta nõustab seda subjekti või isikut, kelle suhtes ta järelevalvet teostab. Karistamine ei ole ju kunagi eesmärk.

Leo Kunnas, palun!

Austatud istungi juhataja! Hea Andres! Mul on küsimus § 1 punkti 6 kohta. Siin on loetelu, kelle suhtes teenuse osutaja kohta sätestatut kohaldatakse. Siin on näiteks kohaliku omavalitsuse üksused, osavalla või linnaosa ametiasutused, osavalla või linnaosa ametiasutuse hallatavad asutused. See läheb üsna detaili välja. Aga erakondadest on siin ainult Riigikogus esindatud erakonnad. Meil on riigis olemas registreeritud erakondi, kes ei ole Riigikogus. Millest see vahetegemine siin, kui on juba nii kaugele mindud selle nii-öelda sätestatu kohaldamise suhtes?

No vahetegemise üks põhjus on selles, et kindlasti Riigikogus esindatud erakondade vastu on suurem huvi erinevatel küberrühmitustel, kes tegutsevad teisel pool seaduse piiri. Kindlasti on Riigikogus esindatud erakondadel ka suurem võime küberturvalisusriske juhtida. See ei tähenda mingitpidi seda, et need erakonnad, kes Riigikogus esindatud ei ole, ei peaks küberhügieenile tähelepanu pöörama. Nii nagu ma enne ütlesin, küberhügieen on oluline iga inimese, iga ettevõtte, suure või väikse seisukohalt.

Henn Põlluaas, palun!

Aitäh! "Käesolevas seaduses teenuse osutaja kohta sätestatut kohaldatakse" – siin on terve pikk loetelu, kus on igasuguseid asutusi, juriidilisi isikuid ja muud. Aga mulle hakkab silma see, et siin puuduvad ministeeriumid, puudub valitsus ja terve rida muid kõikvõimalikke üksusi. Miks nende suhtes on erand tehtud? Miks valitsus või teie ministeerium või kes iganes ei vastuta ega pea trahvi maksma?

Aitäh! Loomulikult laienevad need nõuded ka ministeeriumidele. Kui me võtame sellesama küberturvalisuse, võrgu‑ ja infosüsteemide turvalisuse nõuete ja infoturbestandardi, siis see kõik loomulikult rakendub ka valitsusele, ministeeriumidele ja ametitele, sest ministeerium on valitsusasutus. Niimoodi on, need on kaetud. See on lühike vastus sellele küsimusele.

Siim Pohlak, palun!

Hea juhataja! Lugupeetud minister! Küsin ikkagi veel erakondade kohta. Kuhu tasandile see siis välja läheb? Kas see läheb päris rohujuuretasandile, ka erakondade kohalike osakondade tegelasteni? Kuskohas see piir jookseb erakondade puhul, kustmaalt see turvalisus peab olema tagatud või mida nõutakse?

Nii nagu ma olen juba mitu korda sellele küsimusele vastanud, see on iga erakonna huvides, et teie infosüsteemid ja riskijuhtimine oleksid võimalikult küberturvalised. Keegi ei hakka minema ju indiviidi või päris rohujuuretasandile, aga see risk tavaliselt on, mida ma ka olen juba mitu korda öelnud, kõige suurem just rohujuure tasandil. Kui inimene vajutab lingile, kuhu ta tegelikult ei peaks vajutama, või läheb õngitsuskirja ohvriks või mis iganes, siis selle kaudu õnnestub pahategijatel pääseda ligi infosüsteemidele. Seda ju keegi meist ei soovi. See eelnõu teenib eesmärki, et kaitsta, mitte karistada või kuidagi ahistada.

Hea ettekandja, ma tänan teid. Rohkem küsimusi ei ole. Aitäh teile! Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli riigikaitsekomisjoni liikme Toomas Järveoja.

Austatud Riigikogu juhataja! Head kolleegid! Lugupeetud ettevõtlus‑ ja infotehnoloogiaminister! Vabariigi Valitsus algatas nimetatud eelnõu oma istungil käesoleva aasta 21. veebruaril. Riigikaitsekomisjon arutas eelnõu enne esimest lugemist käesoleva aasta 14. märtsi koosolekul, kus eelnõu algataja esindajana osalesid ettevõtlus‑ ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt, riikliku küberturvalisuse juht Raul Rikk ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi riikliku küberturvalisuse osakonna õigusnõunikud Oliver Grauberg ja Raavo Palu.

Siin arutelus ja ministri ettekandes sai väga hästi ära toodud kõik, mis selle eelnõu sisu on. Ma lähen komisjoni arutelu juurde.

Komisjonis tekitas samamoodi nagu siin saaliski küsimusi erakondade ja avaliku sektori küsimus. Leo Kunnas küsis näiteks § 1 punkti 6 kohta: mida tähendab, et teenuseosutaja kohta sätestatut kohaldatakse ka Riigikogus esindatud erakonnale? Kuidas see neid erakondi puudutab ja mida nad tegema peavad? Kas see ei peaks puudutama kõiki registreeritud erakondi, kes erakonnaseaduse järgi registreeritud on, ja mitte ainult Riigikogus esindatud erakondi? Andres Sutt vastas, et see seadus ei takista neid põhimõtteid rakendamast kellelgi, keda selleks ei kohustata. Küberteadlikkus peab ühiskonnas läbivalt oluliselt tõusma. Põhimõtteid, mis siin eelnõus on, on kasulik järgida ka teistel.

Oliver Grauberg täpsustas, et erakond peab rakendama Eesti infoturbestandardeid. Praegu on Riigikogus esindatud erakonnad välja toodud sel põhjusel, et kohaldamisala eesmärk on määratleda riigivalitsemist ja avaliku sektori toimimist. Riigikogus esindatud erakonnad on otseselt seotud riigi poliitika kujundamisega ja riigivalitsemisega. Riigikogus mitteesindatud erakonnad sellist rolli ei mängi. Riigikogus esindatud erakondadel on ette nähtud ka täiendavad vahendid oma organisatsiooni struktuuri korraldamiseks.

Riigikaitsekomisjon tegi ka menetluslikud otsused. Käesoleva aasta 14. märtsi istungil otsustas riigikaitsekomisjon konsensusega teha Riigikogu juhatusele ettepaneku lülitada arutelu all olev seaduseelnõu esimeseks lugemiseks Riigikogu 23. märtsi istungi päevakorda ja teha Riigikogule ettepaneku eelnõu esimene lugemine lõpetada. Komisjoni ettekandjaks tegi komisjoni esimees ettepaneku määrata mind, see oli konsensuslik otsus. Veel otsustas riigikaitsekomisjon konsensusega teha ettepaneku määrata eelnõu muudatusettepanekute jaoks, mis tulenevalt seadusest on ... Juhataja ütleb kohe edasi. Selline oli komisjoni arutelu nimetatud eelnõu üle. Tänan tähelepanu eest!

Küsimusi ei paista täna. Tänan!

Aitäh! Ilusat õhtut!

Nii, avame läbirääkimised. Helle‑Moonika Helme, palun! (Helle‑Moonika Helme räägib kohalt.) Siis vajutage klahvile "Sõna". Jah, "Kõne" on siin ja "Sõna" on seal. Nii, palun! Sõnavõtt kohalt.

Jaa. Meil on pikalt arutatud seda teemat, mis toimus 23‑ndal. 23‑ndal oli päevakorrapunkt, kus lugupeetud ministri kui eelnõu esitanud valitsuse liikme kohus oli ilmuda Riigikogu ette ja vastata Riigikogu liikmete küsimustele, ja kuna tookord päevakorda ei olnud muudetud hääletusega Riigikogu saalis, siis järelikult ei saanud ka teie seda omavoliliselt muuta. Te küll viitasite enne oma vastuses Riigikogu liikmete sellekohasele küsimusele, et teie fraktsioon otsustas, et teie ei tule eelnõu esitlema. Niisiis selleks, et teie erakond saaks praegu tulla sel hilisel tunnil reipalt hääletama, me teeme ettepaneku see teie esitatud eelnõu tagasi lükata ja panna see ettepanek hääletusele.

Jaa, see ettepanek on tõepoolest jõudnud ka kirjalikult meieni. Nii, rohkem kõnesoove ei ole. Nüüd on selline seis, et juhtivkomisjoni ettepanek on esimene lugemine lõpetada. Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon teeb ettepaneku eelnõu tagasi lükata ja see ettepanek on vaja läbi hääletada.

Head kolleegid, palun korraks tähelepanu. Juhin teie tähelepanu sellele, et me arutame Vabariigi Valitsuse algatatud küberturvalisuse seaduse, avaliku teabe seaduse ja Eesti Rahvusringhäälingu seaduse muutmise seaduse eelnõu. Hääletusele läheb Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni ettepanek eelnõu 531, mille nimetuse ma just ette lugesin, esimesel lugemisel tagasi lükata.

Seega panen hääletusele Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni ettepaneku Vabariigi Valitsuse algatatud küberturvalisuse seaduse, avaliku teabe seaduse ja Eesti Rahvusringhäälingu seaduse muutmise seaduse eelnõu 531 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Tulemusega poolt 20 ja vastu 44, ei leidnud ettepanek toetust. Seega jääb jõusse juhtivkomisjoni ettepanek eelnõu 531 esimene lugemine lõpetada. Sellega seoses määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 21. aprilli kell 17.15.

Liigume seitsmenda päevakorrapunkti juurde: Vabariigi Valitsuse algatatud investeerimisfondide seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 551 esimene lugemine. Palun siia rahandusminister Keit Pentus-Rosimannuse.

Suur aitäh, hea juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Teie ees on eelnõu, mis puudutab eelkõige fondivalitsejate ja investeerimisfondide tegevust ja mingil määral ka pensionifondide tegevust. See on eelnõu, mis põhineb neljal Euroopa Liidu direktiivil. Annan teile kõigi nende nelja kohta ühe sissejuhatava vaate.

Esimese suure teemana lihtsustatakse ja täpsustatakse investeerimisfondide osakute või aktsiate piiriülest pakkumist, nende piiriülese pakkumise reegleid. Nimelt on Euroopa Komisjon leidnud, et valdavalt pakutakse investeerimisfonde ainult oma koduriigis, mis tähendab, et enamik investeerimisfondidest on puhtalt siseriikliku suunitlusega fondid. See on umbes 70% Euroopa Liidus tegutsevate fondide või varade mahust. Piiriülese turustamise reegleid tehakse teie ees oleva eelnõuga lihtsamaks ja muudetakse.

Esiteks täpsustatakse muudatusega seda, et kui fond soovib piiriülest pakkumist teha, siis fondivalitseja ei pea omama teises liikmesriigis püsivat asu‑ või tegevuskohta. Ehk sisuliselt ei pea tal edaspidi olema selles riigis esinduskontorit ja ta ei pea määrama sinna kohapeale oma esindajat. Eesti seaduste kohta tuleb öelda, et ka praegu ei ole Eesti õiguses sellist nõuet. Aga selleks, et õiguskindlus oleks tõesti suurem, me lisame selle välistuse seadusesse, et fondivalitsejate õiguskuludele muidu kuluda võivat kokku hoida.

Teine muudatus selle direktiiviga seonduvalt on õigus ja võimalus eelturustada alternatiivfondi pankadele, pensionifondidele ja ka teistele professionaalsetele investoritele. See tähendab sisuliselt seda, et fondivalitsejatel tekiks võimalus, ilma et nad peaksid kohe tegema siduva pakkumise, nii-öelda kompida professionaalsete investorite huvi fondi investeerimise vastu, ja seda, nagu öeldud, ilma siduva pakkumise tegemiseta.

Kolmandaks sätestatakse selge protsess ja ka tingimused fondi piiriülese pakkumise lõpetamiseks. Praeguseni see meie õiguses puudub. See tähendab, et fondivalitseja peab fondi pakkumise lõpetamisel avalikustama teate, et see pakkumine lõpetatakse, ta peab seda tegema näiteks oma kodulehel. Samuti peab tegema investoritele pakkumise, mille kohaselt võtab ta fondi osakud ja aktsiad tagasi ilma lisatasudeta.

Neljandaks sätestatakse täpne nimekiri teabest, mida jaeinvestorile edastada tuleb. Näiteks teave, kuidas on võimalik esitada kaebusi. See tähendab lihtsalt seda, et jaeinvestorile oleks edaspidi see teave lihtsasti kättesaadav, ta ei peaks kuidagi eraldi seda teavet ise kuskilt otsima, vaid fondivalitseja on edaspidi kohustatud talle seda teavet edastama.

Teine osa, teist direktiivi puudutav muudatuste osa on seotud Finantsinspektsiooni õigustega ja see omakorda on seotud väikefondi valitsejatega. Üldjuhul on väikefondi valitseja fondivalitseja, kelle hallatavate fondide maht [ei jää] üle 100 miljoni euro. Sellised fondivalitsejad kehtiva seaduse kohaselt tegevusluba omama ei pea. Küll aga peavad nad Finantsinspektsiooni juures oma tegevuse registreerima ja sellest registreerimisest piisab selleks, et nad tegutseda võivad. Praeguseks on Finantsinspektsiooni juurest ennast registreerinud 55 väikefondi valitsejat. Üldjuhul on tegu osaühingutega.

Praktikas on ilmnenud, et mitte alati ei kasutata seda väikefondirežiimi sellisena, nagu see mõeldud on, vaid seda kasutatakse pigem muudel eesmärkidel. Kohati tegeletakse näiteks hoopis muu valdkonna alase tegevusega, näiteks krüptoäriga. Meil on olnud näiteid selle kohta, kus ennast väikefondi valitsejana registreerida soovivad isikud ei ole ka mingil kombel olnud Eestiga seotud. Nii et nende riskide maandamiseks ja võimalike kuritarvituste vältimiseks, mis Eesti enda ettevõtetele hiljem kuidagi varju heita võiksid, nähakse eelnõuga ette ka Finantsinspektsioonile täiendavad alused, et neil oleks selliste isikute registreerimisest võimalik keelduda.

Kolmas teema puudutab pensionifondide vara investeerimise võimaluste laiendamist. Nimelt võivad pensionifondid eelnõu kohaselt edaspidi investeerida toormetesse või toormetel põhinevatesse väärtpaberitesse, mille alusvaraks võivad olla näiteks põllumajandustoormed, nagu vili, kohvioad, aga ka muu, muu hulgas nafta. Eriti viimasel ajal on kindlasti kõigile silma torganud, kui volatiilne toormeturg olla võib ja on. See sellegipoolest ei tähenda, et pensionifondide riskid tingimata suurenevad. Pigem on tegu muudatusega, mis aitaks ja aitab investeerimisportfelli mitmekesistada ning ka pensionikogujatele paremat tootlust pakkuda.

Ka lisatakse võimalus paigutada pensionifondide raha pikemaajalistesse hoiustesse. Praegu on lubatud üksnes kas nõudmiseni või kuni 12‑kuulise tähtajaga hoiused. Edaspidi ei ole meil õiguses enam sellist piiri, kui te seda seaduseelnõu toetate.

Suurendatakse ka võimalust investeerida väärismetallidesse. Kui praegu võib väärismetallidesse investeerida kuni 5% pensionifondi varast, siis edaspidi on see piir kuni 25% fondi vara väärtusest.

Neljas osa muudatustest puudutab pankade, investeerimisühingute ja fondivalitsejate kohustust võtta rohkem arvesse jätkusuutlikkusriske. Lihtsustatult öeldes jagunevad need riskid kolmeks. Meile kõigile on kindlasti hästi teada keskkonnaalased riskid, on ka sotsiaalsed riskid, näiteks lapstööjõu kasutamine tootmisahelas, ja on üldjuhtimisega seotud riskid, eelkõige korruptsiooniga seotud riskid. Selle all on mõeldud selliseid riske. Kui seni tuli väärtpaberi või investeerimistoote pakkumisel arvesse võtta eelkõige kliendi võimalikku riskiisu ja investeerimisperspektiivi või ‑horisonti, siis edaspidi on kohustus rohkem jätkusuutlikkuse eesmärkidega arvestada ja investeerimisteenuste osutamisel või investeerimistoodete pakkumisel ka neid riske klientidele selgesõnaliselt kirjeldada ja selgitada. Praktiliselt võib see tähendada seda, et ei soovitata investeerida tööstusesse, kus näiteks lapstööjõudu kasutatakse, olgu see siis, ma ei tea, kohvi‑, tubaka‑, kiirmoe‑ või sõjatööstus. Eraldi nähakse fondivalitsejatele ette kohustus jätkusuutlikkusriske oma poolt hallatavate fondide investeerimispoliitikas arvesse võtta.

Need on neli kõige olulisemat muudatust, mis on nelja direktiiviga seotud. Tänan tähelepanu eest ja palun seda eelnõu toetada.

Peeter Ernits soovib küsida. Palun!

Hea juhataja! Lugupeetud minister! Reformierakond on alati olnud kaugel kolkamentaliteedist ja on väga Euroopa-usku. Euroopas on neli sellist põhivabadust, üks neist on kapitali vaba liikumine. Sellesama eelnõuga püütakse neid piire ületada, sest praegused fondid on kõik suhteliselt oma päritoluriigi nägu, ühesõnaga, selliseid kolkafondid, võiks öelda. Nendest Euroopa Liidu põhivabadustest, mida on neli tükki, üks nõuab kapitali vaba liikumist. Aga selle direktiivi ülevõtmise tähtaeg oli, ma loen siit, 2. august 2021. Minu küsimus teile: kui Reformierakond pooldab, et kapital liiguks vabalt üle piiride, miks siis teie juhtimisel on seda direktiivi kinni hoitud? Varsti on juba aasta, kui see pidi olema üle võetud.

Aitäh! Muidugi, tähelepanelik poliitikajälgija võib-olla mäletab, et aastal 2020 oleks Reformierakonnal olnud väga keeruline valitsusest selle eelnõuga parlamendi ette tulla. Küll oli kindlasti see võimalus teil, näiteks aastal 2020. 

Aga sisulise poole pealt ma arvan, et te tollal rahandusministri portfelli hoidnud erakonnana kindlasti mäletate ja teate seda ka tausta mõttes hästi, et selle eelnõu ettevalmistamisel on olnud päris põhjalik konsulteerimisring turuosalistega. Nagu öeldud, see puudutab nelja direktiivi. Ühe ülevõtmise aeg oli tõepoolest 2021. aasta augustis, ülejäänutel on see aeg 1. augustil 2022, 21. augustil 2022 ja 1. jaanuaril 2023. Nii et nendega oleme kenasti graafikus, kui parlament peab seda vastuvõtmist tähtajaliselt oluliseks. Tõesti on turuosalistega ja ka näiteks Finantsinspektsiooniga olnud päris põhjalik eeltöö. Ma arvan, et selle võrra jällegi on see väljatöötatud lahendus asjaosalistele juba ette hästi teada ja nad mitte ainult ei oska seda arvestada, vaid on ka selle täpse regulatsiooni väljatöötamises kenasti osaleda saanud. Mõnikord on see ka väärtus omaette.

Peeter Ernits, teine küsimus, palun!

Aitäh! Teil on ligi poolteist aastat olnud selle direktiiviga aega, kuid te räägite 2020. aastast. Aga minu küsimus on see. Siin on öeldud, et peamine alus on direktiiv 2019/[1160], millega muudetakse direktiive 2009/65 ja 2011/61 ja täiendatakse parlamendi [ja] nõukogu määrust 2019/1156 ja määrusi 345/2013, 1286/2014 ja [direktiivi] 2021/1269. Aga minu küsimus on see. Ma otsisin seda mõjuanalüüsi, et kus see on. Aga see on millegipärast inglise keeles. Miks ei ole seda nii-öelda eesti keeles siia toodud? Muidu on kõik eesti keeles, aga see mõjuanalüüs, mida ma otsisin, (Juhataja helistab kella.) on inglise keeles ja viide ka seal.

Aitäh! Kui te nüüd vaatate selle eelnõu seletuskirja, siis näete, et alates leheküljest 44 on kirjeldatud mõjud sulaselges eesti keeles päris mitmel leheküljel. Nii et on kenasti mõeldud ka selle peale, et oleks mõjude hinnang eesti keeles olemas.

Rohkem küsimusi ei paista. Tänan!

Aitäh!  

Rahanduskomisjoni nimel Aivar Kokk, palun!

Austatud juhataja! Head kolleegid! Hea minister! Rahanduskomisjon arutas Vabariigi Valitsuse algatatud investeerimisfondide seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 551 ettevalmistamist esimeseks lugemiseks 22. märtsi istungil. Arutelul osalesid rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus ja Rahandusministeeriumi finantsteenuste poliitika osakonna juhataja asetäitja Thomas Auväärt.

Komisjon langetas järgmised konsensuslikud otsused. Määrata ettekandjaks eeskõneleja, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 6. aprillil, teha ettepanek esimene lugemine lõpetada ja määrata muudatusettepanekute esitamiseks kümme tööpäeva.

Minister väga hästi selgitas seda eelnõu. Kui kellelgi on küsimusi, siis me vastame, aga komisjoni protokolliga on võimalik kõigil tutvuda. Aitäh!

Töö kiire ja korralik. Küsimusi ei ole. Tänan! Avan läbirääkimised. Kõnesoove ei paista, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu esimene lugemine lõpetada. Oleme esimese lugemise lõpetanud. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks määran 21. aprilli kell 17.15.

Liigume edasi kaheksanda päevakorrapunktiga: Vabariigi Valitsuse algatatud ühisveevärgi ja ‑kanalisatsiooni seaduse eelnõu 523. Palun Riigikogu kõnetooli keskkonnaminister Erki Savisaare.

Hea istungi juhataja! Head Riigikogu liikmed! Esitlen teile ühisveevärgi ja ‑kanalisatsiooni seaduse eelnõu.

Eelnõu terviktekst on koostatud koostöös erinevate huvigruppide ja sidusrühmadega. Eelnõu väljatöötamise töögruppi kuulusid nii kohalike omavalitsuste, erialaliitude kui ka ministeeriumide esindajad.

Kehtiv ühisveevärgi ja ‑kanalisatsiooni seadus kehtib juba alates 1999. aastast, mistõttu kehtiva seaduse struktuur ja põhimõisted ei vasta enam tänapäevastele vajadustele. Eelnõukohase seaduse eesmärk on luua struktuurilt ja sisult ühtlustatud õigusakt, mis arvestab enam keskkonnakaitse üldpõhimõtteid ning mille tulemusena on õigusnormid süstematiseeritud ja adressaatidele paremini arusaadavad. Lisatud on sätteid, mis tagavad veeteenuse hinna taskukohasuse ja teenuse järjepideva toimivuse. Seadust on täiendatud ka veeteenuse osutamise lepingu rikkumistest tulenevate teenuse peatamise ja lõpetamise alustega, veeteenuse osutamise jätkusuutlikkuse põhimõtetega ning ühisveevärgi ja ‑kanalisatsiooni teenuse hinna vaidlustamise alustega.

Räägin olulisematest muudatustest. Ühisveevärgi ja ‑kanalisatsiooni seadusega tehakse [eesmärgiks] tarbijale kvaliteedinõuetele vastav ühisveevärgi ja ‑kanalisatsiooni teenuse osutamine mõistliku, põhjendatud ja võrdse kohtlemise põhimõtet järgiva hinnaga. Kehtiv seadus teenuse kättesaadavuse aspekte ei käsitle. Mõistliku hinna tagamiseks ning jätkusuutliku veeteenuse osutamiseks võivad riik, kohaliku omavalitsuse üksus ja teised organisatsioonid toetada vee-ettevõtjat, arvestades riigiabi nõuetega. OECD on soovitanud, et veeteenuse hind ei tohiks ületada 3–5% ühe leibkonnaliikme keskmisest netosissetulekust. Maailmapanga soovituslik kõrgem veeteenuse kulude määr leibkonnaliikme sissetulekust on samuti 3–5%. Eestis on keskmine vee hind ligikaudu 1,1% leibkonnaliikme keskmisest netosissetulekust.

Veeteenuse hinna taskukohasuse tagamiseks on oluline juba planeerimisotsuste tegemisel arvestada kavandatavate tehniliste lahenduste kaudu osutatava veeteenuse hinda. Vee hinna kujunemise metoodika põhimõtted on toodud seaduse tasandile, mis praegu on sätestatud Konkurentsiameti juhendis. Sisulisi muudatusi seal tehtud ei ole. Üle 2000 inimekvivalendiga reoveekogumisaladel, kus ei ole välja ehitatud ühiskanalisatsioonitorustikku, on eelnõukohase seadusega vee-ettevõttele ette nähtud kohustus tagada reovee äraveo‑ ehk purgimisteenus ühiskanalisatsiooniteenuse hinnaga. Purgimisteenuse kulud kaetakse vee-ettevõtjale ühiskanalisatsiooni hinna arvel. Vee-ettevõttel, kelle jätkusuutlikkus ei ole tagatud ehk tulud ei kata kulusid, tekib võimalus vajaduspõhiselt vee hinda arvestada ka tagastamatu abi eest rajatud põhivara amortisatsioonikulu. See võimaldab tagada vee-ettevõtete jätkusuutlikkus ka olukorras, kus suur osa varadest on saadud Euroopa Liidu toetuste abil. Siiski, tagastamatu abi eest rajatud põhivara amortisatsioonikulu vee hinda arvestamine on erandlik olukord ja on lubatud vaid ulatuses, mis väldib vee-ettevõtte negatiivseid rahavoogusid. Vastava arvestuse teeb Konkurentsiamet.

Eelnõuga on sätestatud ka ühisveevärgi ja ‑kanalisatsiooniga liitumise kohustus ühisveevärgi ja ‑kanalisatsiooni arendamise kavas märgitud tähtaja jooksul, kui selleks on välja ehitatud nõuetekohane liitumispunkt. Liitumiskohustuse kehtestamine on vajalik selleks, et kui kohalik omavalitsus on leidnud, et veeteenuse korraldamine piirkonnas on kõige mõistlikum lahendada tsentraalse süsteemi kaudu, siis selle nõuetekohase toimimise tagamiseks peab olema tagatud ka kriitiline arv liitujaid. Liitumiskohustus ei kohaldu juhul, kui joogiveega varustamine ning reovee kogumine ja puhastamine on tagatud muul viisil, mis vastab veeseaduse alusel kehtestatud nõuetele. Liitumiskohustus ei rakendu ka tööstusettevõtetele, kuna ühiskanalisatsiooni kasutamise kohustus kohaldub vaid olmereoveele. Tööstusreovee puhastamiseks võib tööstusettevõte rajada endale eraldiseisva tööstuspuhasti, arvestades tööstuse spetsiifikat.

Eelnõukohase seadusega on muudetud ka ühisveevärgi ja ‑kanalisatsiooni arendamise kava koostamise nõudeid. Arendamise kavas planeeritud investeeringute allikana ei saa finantsprognooside koostamisel arvestada riiklikke toetusi, kui puudub raha eraldamise otsus. Investeeringute planeerimisel tuleb finantsprognooside koostamisel arvestada vee-ettevõtte ning kohaliku omavalitsuse rahaliste võimalustega. Riiklikke toetusi võib arvesse võtta vaid juhul, kui raha eraldamise otsus on olemas. See on vajalik vee-ettevõtete jätkusuutliku majandamise saavutamiseks, kuna arendamise kava alusel toimub ka piirkonna veeteenuse hinna arvestamine Konkurentsiametis. Kui arendamise kava alusel on investeeringute rahastamiseks ette nähtud riigi toetus, siis ei ole võimalik seda osa veeteenuse hinnas arvestada, sest tagastamatu abi eest tehtud investeeringud ei tohi kajastuda veeteenuse hinnas.

Eelnõukohasesse seadusesse on lisatud ka sätted, mis reguleerivad ohtlike ainete juhtimist ühiskanalisatsiooni. Sätted puudutavad eelkõige tööstusettevõtteid, mis kasutavad oma tegevuses ohtlikke aineid. Tööstusel tuleb rakendada meetmeid, et tagada ühiskanalisatsiooni juhitava reovee vastavus nõuetele. Meetmena käsitletakse nii eelpuhastite rajamist kui ka tootmises ohtlike ainete asendamist keskkonnasõbralikumate ainetega. Sätete eesmärk on vähendada ohtlike ainete keskkonda juhtimist ning suurendada kontrolli ohtlike ainete voogude üle. Eelnõuga on sätestatud nõuetele mittevastava reovee ühiskanalisatsiooni juhtimise korral vee-ettevõtte võimalused teenuse lõpetamiseks.

Samuti tehakse eelnõukohases seaduses terminoloogilisi ja veeteenuse osutamisega seotud muudatusi, näiteks veeteenuse hinna vaidlustamise ja veeteenuse ebaseadusliku kasutamisega seoses. Keskkonnaministrile antakse volitus kehtestada määrusega ühiskanalisatsiooni juhitavate ohtlike ainete piirnormid ja ebaseaduslikult kasutatud ühisveevärgi ja ‑kanalisatsiooni teenuse mahu ning maksumuse määramise kord ning joogivee‑ ja reoveekäitlusrajatiste töö eest vastutavale isikule esitatavad nõuded, väljaõppe programm ja kord. Palun teil seda eelnõu toetada. Aitäh!

Hea minister, Riigikogu liikmed soovivad teilt ka küsida. Aivar Kokk, palun!

Hea juhataja! Austatud minister, kõigepealt tänan eelnõu väga sisuka tutvustamise eest. Aga kaks lihtsat küsimust. Üks on see. Kui ma olen ühinenud veevärgiga, siis hind on kandil ühe-kahe euro juures. Kui ei ole, võidakse 14 eurot küsida. Aga rohkem on küsimus selles, et Eestis on väga palju omavalitsusi, kus vee‑ ja kanalisatsioonivõrgud on välja ehitamata. Nad ei ole saanud ühelt poolt KIK‑ist toetust ja teiselt poolt ei ole neil endal eelarvevahendeid. Näiteks Peipsiääre vallas on suures osas probleeme just nii vee kui ka kanalisatsiooniga. Mis abi sellest 200‑leheküljelisest eelnõust nendele on?

Aitäh! Eks meil Eestis ole ju palju erinevaid piirkondi, kus on erinevaid väljakutseid nii veevarustuse tagamisel kui ka reovee ärajuhtimisel. Peipsiääre on ilmselgelt üks nendest. Antud eelnõu ju mingisuguseid otseseid toetusmeetmeid ei tekita. Selles suhtes parim, mis siit tuleb, on selgus, mismoodi neid protsesse tulevikus korraldada.

Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Lugupeetud minister! Selle Mustvee ümbruse asja kohta ma ei hakka küsima. Aga ühelt poolt respekt, et lõpuks üle väga pika aja on siin üks terviktekst, mitte ei ole jälle mingi lõputu direktiivi muutmise direktiiv. Nii et au ja kiitus ministeeriumile. Komisjonis me oleme arutanud neid nüansse siin tunde. Võib-olla kolleegidele teadmiseks, et juba 2015. aastal algas töö selle kanalisatsiooni ja veevärgi seadusega. Minu küsimus on: kas sedalaadi mastaapseid originaaleelnõusid on lähiajal veel tulemas või ongi see ainukene pääsuke või üks väheseid selliseid?

Aitäh, hea Peeter! Keskkonnaministeeriumist selliseid suuri eelnõusid lähiajal rohkem tulemas ei ole. Küll aga on mitmeid väljatöötamiskavatsusi ja nii mõnedki seadused vajavad uut redaktsiooni, mis teeks seaduse lugemise ja mõistmise lihtsamaks ning õigussätted rohkem vastavaks sellele, kuidas me tänapäeval soovime neid asju korraldada.

Aivar Kokk, palun!

Aitäh, austatud juhataja! Hea minister! Äkki ikkagi annaksid nõu? Kui eelnõu lugeda, siis siin on meeletu maht, üle 200 lehekülje seletuskirja ja sisu. Mis ikkagi peaksid need koduomanikud tegema, kus omavalitsus või vee-ettevõte ei suuda probleemi lahendada? Tõesti, paljudes omavalitsustes on probleeme. Aga vaatame Peipsiäärt, seal suviti ei ole vett ja kanalisatsioon suures osas võib ka järve minna mööda kraavikest. Milline eesmärk võiks olla selle eelnõuga, et sellised probleemid lähiaastatel lahenduse saaksid?

Aitäh! No üks asi, mida see eelnõu selgelt reguleerib, on see, et ühisveevärgi ja ‑kanalisatsiooni arendamise kavas saab kohalik omavalitsus määrata ära need piirkonnad, kus see ühisveevärk ja ‑kanalisatsioon tuleb välja ehitada. Samamoodi saavad nad ära teha kõik ettevalmistused, projektid, kooskõlastused selle jaoks. Kui omal vahendeid napib, eks siis tuleb loota, et avanevad fondid, kust saab taotleda lisavahendeid selleks, et jõuda nende projektidega eduka lõpuni. Aga eeskätt on loomulikult kohaliku omavalitsuse oluline roll nende probleemide teadvustamine, vastavate piirkondade määramine ning lahenduste projekteerimine.

Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Lugupeetud minister! No asi on lihtne: vesi tuleb kraanist ja reovesi voolab kloaaki. Aga nüüd on siin selline huvitav lähenemine mõjule, et demograafiline mõju puudub. Kohtab harva, et sellest demograafilisest mõjust räägitakse. Oskad sa seletada, mis tähendab see demograafiline mõju, kui reovesi kaob ära ja tuleb vesi, puhas vesi? Kas see tähendab, et see sugu tegemist ei takista ja laste kasvatamist ei takista? Või kust selline ootamatu demograafialembus kanalisatsiooniseaduse puhul?

Aitäh! Eks kõigi eelnõude puhul tuleb analüüsida erinevaid aspekte, mida ta mõjutab ja mida ei mõjuta. Nagu sa sealt täpselt lugesid, siis antud eelnõu juures ei leitud, et see eelnõu mõjutaks kuidagi meie demograafilisi arenguid.

Mihhail Stalnuhhin, palun!

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud härra minister! Paragrahv 50 lõige 3: "Ühisveevärgi ja ‑kanalisatsiooni teenuse hind ei tohi olla eri tarbijate või nende gruppide rühmade suhtes diskrimineeriv." Sellest lausest ma ei saa aru, kas see, et ta ei või olla diskrimineeriv, tähendab seda, et ta ei või olla erinev. Või kuidas?

Mis see paragrahvi number oli? Mul läks kõrvust mööda. (Mihhail Stalnuhhin täpsustab kohalt.) Lõige 3. Jaa, ühisveevärgi ja ‑kanalisatsiooni teenuse hind ei tohi olla eri tarbijate või nende gruppide suhtes diskrimineeriv. Eks see tähendab seda, et ei tohi samas piirkonnas eri gruppidele määrata erinevat hinda. Ma ei tea, on kõrvuti seal mingisugused paariselamud või ridaelamud ja siis on eraelamud, et kõigile peab see teenuse hind olema kehtestatud ühtsetel alustel. See tähendab eelkõige seda, rääkimata sellest, et meie põhiseadus juba keelab kõik teistsugused diskrimineerimised. See on selle sätte üldine mõte ehk et ühe ja sama teenuse eest ei või olla hind erinev erinevatel liitujatel.

Tarmo Kruusimäe, palun!

Tänan, hea aseesimees! Hea ettekandja! Olles ühtlasi Tallinna linnavolinik, on mul järgmine mure: Tallinna Veel on investeerimiskohustus ehitada üks kilomeeter veetrassi aastas. Küll aga on Tallinna Vesi päris kõvasti pannud meil neid puurkaeve kinni. Kui me vaatame sõda Ukrainas, siis me teame, et kui elekter ära läheb, ega me siis vett ei saa. Meil peaks olema säilinud seesamune puurkaevude võrgustik, osa nendest on plombeeritud, osa ei ole. Kooskõlastamine selle seaduseelnõu puhul algas siis, kui olid head ajad. Nüüd on aga need ajad, kui võib juhtuda, et Ülemiste on rivist väljas. Mil moel see seadus keskendub sellele probleemile?

Aitäh! See seadus kindlasti ei reguleeri spetsiaalselt Tallinna küsimusi. See on ikkagi selgelt Tallinna volikogu pädevuses, kuidas lahendada nii veevärgi kui ka kanalisatsiooni küsimused Tallinna linnas. Selle ajalooga, kuidas need otsused on kujunenud, oled sa kindlasti palju paremini kursis kui mina.

Mihhail Stalnuhhin, palun!

Aitäh! Härra minister! Esimese küsimuse jätkuks. Teil on kaks gruppi, mida teenindab kohalik ettevõte. Üks [grupp] on elanikkond ja see vesi on ühe kvaliteediga vesi, mida tuleb puhastada. Siis on teil olemas mingi suurem grupp tööstusettevõtteid ja seal on hoopis teine keemia. See tähendab, et puhastamise hind on drastiliselt erinev. Te annate sinna vett võib-olla ühe hinnaga, aga kui see puhastusprotsess hinna poolest teha võrdseks, siis see tähendab, et kas ettevõtted hakkavad doteerima elanikke või elanikud hakkavad doteerima ettevõtteid. On ka teisi olukordi olemas. Kas see tähendab ikka sedasama, et hind peab olema üks ja sama?

Aitäh! Eeskätt mõeldakse seda, et kui vesi tuleb samast torust, siis vee hind on sama. Loomulikult, kui reovee reostus on erinev, siis võib ka reovee ärajuhtimise hind olla erinev. Selle koha pealt on suurte saastajate või tööstusettevõtete kohta mitmeid erandeid, lõpetades sellega, et nad ei saagi üldse ühisveevärgiga liituda ja peavad oma reovee ise ära puhastama. Selle koha pealt saavad hinnad olla kahtlemata erinevad. Aga oluline on see, et hind sama teenuse eest peab erinevatel liitujatel või tarbijatel olema sama. Seal ei tohi diskrimineerimist olla. Meil on nagu kaks sarnast ettevõtet, mis tekitavad sarnast reovett, ja kui ühel on üks kokkulepe, teisel on teine, siis see nagu ei sobi. Teenuse hinnad peavad olema samad.

Aivar Sõerd, palun!

Aitäh! Austatud minister! Üks eelkõneleja küsis Peipsiääre kohta, kus ei ole välja ehitatud veevõrku ja kanalisatsiooni, aga välja ehitamata on see ka, mina tean näiteks konkreetselt, Lääne-Harju vallas. Kuidas siis ikkagi see asi ära lahendatakse? Eestil on direktiividest tulenev kohustus teatud asustustihedusega piirkondades need võrgud välja ehitada. Kui on kogumismahutid, siis need lekivad, sealt läheb reostus pinnasesse, see on keskkonnaohtlik olukord. Kas siis on Euroopa Liidu fondidest võimalik veel taotleda või on need meetmed juba ammendunud? Ma ei ole täpselt aru saanud, et kas on ja kui on, siis millistes fondides ja kui suures summas on võimalik omavalitsustel taotleda ühisveevärgi- ja kanalisatsioonivõrkude ehitamiseks investeeringutoetust? Paljudel omavalitsustel, kus on see välja ehitamata, pole isegi omaosalust. Kuidas see asi ära lahendatakse?

Aitäh! Eks Euroopa poole pealt see suunis tuli ju niipidi, et tuleb ehitada need süsteemid välja piirkondades, kus on reostust vähemalt 2000 inimühikut. Nende aladega ja nende rahadega me oleme üldiselt toime tulnud ja me oleme jõudnud isegi kaugemale, väiksematesse piirkondadesse. Need rahad on tõesti kõik ära kasutatud.

Kui me neist väiksematest piirkondadest räägime, siis see on Eesti riigi enda vastutada ja otsustada, milliseid lahendusi kasutada, ja need vahendid peab riik ise leidma. Selle koha pealt Euroopa Liit mingisuguseid lisavahendeid, lisainvesteeringuid ei anna. Järgmisel perioodil ei ole mitte ühtegi senti veevarustuse, või ütleme, veevärgi ja kanalisatsiooni väljaehitamiseks ette nähtud. Kui mingisugused piirkonnad hakkavad kasvama ja sinna tuleb reostust rohkem kui need 2000 inimühikut, siis tuleb planeeringu käigus leida ka lahendused, kuidas seal ehitatakse välja veevärk ja kanalisatsioon, et reostusrisk oleks minimaalne.

Tarmo Kruusimäe, palun!

Tänan, hea aseesimees! Hea ettekandja! See vastus teile väga palju au ei teinud. Te olete ikkagi selle valdkonna minister ja tulete siia sellise asjaga.

Ma viitan ühele probleemile, mida võib olla ka paljudes teistes linnades ja võib-olla veel väiksemates kohtades. Ehk see mõte on see, et me peame mõtlema kriisiolukorrale, kuidas meil oleks kõik tagatud. Meil on puurkaevude võrgustik olemas, aga paraku lihtsalt vahest ehitatakse need täis, kuigi neid peaks plombeerima ja konserveerima just nendeks olukordadeks. Ma eeldan, et ma ei pea hakkama tegema arupärimisi, teabenõudeid ja kõike seda, kuigi see oleks vajalik, sest võib-olla siis hakkavad alluvad ka tööle. Ma küsin, kas te saate võtta seda enda südameasjaks lihtsalt, et käesoleva eelnõuga menetleda ka seda, kuidas oleks tagatud elanikkonna veevarustus.

Aitäh, hea Tarmo! See olukord, mida sa kirjeldad, ei puuduta ju sellist tavapärast veevarustust ja kanalisatsiooniteenust. Tegemist on ikkagi hädaolukorra seaduse alusel järjepidevuse tagamisega. Milles seisneb küsimus? See on teise seaduse reguleerimisala. Eeskätt vastutab selle eest selgelt kohalik omavalitsus, kes saab seda delegeerida ka vee-ettevõtjale. See on selgelt kohaliku omavalitsuse pädevuses, et see küsimus ära lahendataks.

Hea minister, rohkem küsimusi ei ole. Tänan! Nüüd keskkonnakomisjoni nimel Timo Suslov.

Aitäh, hea juhataja! Kallid kolleegid! Teen kokkuvõtte komisjoni aruteludest. Keskkonnakomisjon arutas 7. märtsil käesoleval aastal antud seaduseelnõu ja keskkonnaminister Erki Savisaar tegi seal sama põhjaliku ülevaate. Kohal olid ka Keskkonnaministeeriumi veeosakonna juhataja Karin Kroon ja nõunik Raili Kärmas.

Need küsimused ja vastused on teile protokolliga ette antud. Peaasjalikult olid komisjoni liikmetel küsimused just tööstusettevõtete kohta, mis on siin selles mõttes uus asi. Tänases ettekandes minister hästi just ka nendele vastas, nii et seda ma siin ette lugema ei hakka. Komisjoni esimees Yoko Alender pööras tähelepanu just selle hinnastamise küsimusele. Siin samamoodi minister täna teie ees sellele viitas, mis see vastus oli. Samamoodi purgimine, mis on toodud ühisveevärgi ja ‑kanalisatsiooni seadusesse, on üks uus asi, nii et siin oli küsimus ja Raili Kärmas andis sellele ka ammendava vastuse.

Lõpuks tehti ka otsused. Tehti ettepanekud võtta eelnõu täiskogu päevakorda 6. aprillil käesoleval aastal, see tehti konsensusega, teha ettepanek esimene lugemine lõpetada, samamoodi konsensus, ja juhtivkomisjoni esindajaks sooviti määrata Timo Suslov, see oli samamoodi konsensuslik otsus. Selline lühikene ülevaade komisjonis toimunust. Aitäh!

Kolleegidel küsimusi ei paista olevat. Tänan! Avan läbirääkimised. Aivar Kokk Isamaa fraktsiooni nimel.

Hea juhataja! Head kolleegid! Kõigepealt peab kindlasti tänama neid inimesi, kes viimase seitsme aasta jooksul selle eelnõu on kokku kirjutanud. Aga teiselt poolt tuleks mõelda, et kui võtame niisuguse mõnusa paki – siin on mitusada lehekülge kokku kirjutatud – ja mõtleme, et mis sellest kasu on, siis on sihuke tore asi, et me saame aru, et keegi organisatsioon, kes on kontrollinud ja hinna määramise tingimusi määranud, on lihtsalt siia seadusesse sisse kirjutatud. Aga kuidas lahendatakse ära, et väga suures osas Eesti piirkondadest tegelikult vee[värgi] ja kanalisatsiooni probleem on lahendamata, ei ole ühisveevärki? Seda kahjuks ei saa seadusega kuidagi teha.

See, kas omavalitsused on viimased 20 aastat vaeva näinud või mitte, kas nad on piisavalt KIK‑i projekte kirjutanud, kas neil on endal veevärgiettevõtted loodud või on need veel munitsipaalettevõtted või ühinenud mõne suurema veevärgiettevõttega, on üks pool. Teine pool on see, et väga palju on probleeme. Mitte ainult väikestes piirkondades – ma siin enne küsimuses rääkisin Peipsiäärest, kus suvel ei ole kaevudes vett ja veetorustik puudub, rääkimata kanalisatsioonist –, aga ka maakonnakeskustes, kus lihtsalt läbi aastate on jäetud vee‑ ja kanalisatsioonitrassid renoveerimata.

Tänu kaks aastat tagasi omavalitsustele antud võimalusele võtta laenu ja teha investeeringuid tehtigi investeeringuid. Iga piirkond arvas, mis on tema jaoks kõige olulisem, ja eriti enne kohalikke valimisi vaadati, kuidas on poliitiliselt kasulikum, mis välja paistab. Nagu te teate, selle eest, mis maa alla pannakse, tavaliselt kohalike omavalitsuste valimistel hääli ei saa, sest seda ei ole näha. Mis sellest, et koju tuleb puhas vesi või on võimalik, et kanalisatsioonis puhastatakse [reovesi] korralikult ära.

Ma arvan, et selle eelnõu puhul tuleks komisjonis kindlasti vaadata seda poolt ja eks seda tuleb vaadata ka meie riigieelarvete läbiarutamisel, et on tekkinud olukord, kus omavalitsuste laenukoormus on lubatud 80% peale viia ja väga paljudel see ongi käes. Nüüd, kui isegi KIK‑ist on võimalik taotleda ja saadagi finantseeringut, siis omafinantseeringu rahastamiseks enam väga suurt raha ei ole. See mure on tegelikult tõsine. Ma usun, et minister on tõsiselt võtnud härjal sarvist ja kui sügisel eelarve siia tuleb, siis ma küll loodan, et seal nähakse nii riigi kui ka Euroopa Liidu vahendid ette, et KIK‑i kaudu oleks võimalik saada piirkondadel toetusi, et nii väiksemad kui ka suuremad piirkonnad saaksid endale korralikud vee‑ ja kanalisatsioonitorustikud välja ehitada. Puhas vesi ja kanalisatsioon ja kõik muu on ka julgeolekuküsimus.

Minu arvates kõikide eelnõude puhul, mis praegu siia saali tulevad, tuleks vaadata ka tänast olukorda. Täna on olukord kindlasti hoopis teine kui siis, kui me aasta, kaks või kolm tagasi mõtlesime vee ja kanalisatsiooni peale. Nii nagu küsis üks kolleeg siin, et mis saab puurkaevudest, mis on plommitud. Enamik puurkaeve on nii sügavad, et käsipumbaga sealt vett kätte ei saa. Selle jaoks on vaja kindlasti ka leida alternatiiv, lahendused ...

Palun kolm minutit juurde.

Palun! Kolm minutit.

... kuidas neid muresid lahendada. Aga ma arvan, et keskkonnakomisjon süveneb ka sellesse poolde, kuidas lahendada veeprobleeme, kui tõesti tekibki olukord, et mõne suurema vee‑ettevõtte pumplad lülituvad välja, voolu ei ole. Täna on ikkagi kogu elu meil elektri peale üles ehitatud. Kui kuskil puhastusseadmetes elekter ära kaob, siis on väga kiire. Me siin kahekesi oleme Tartu linnast – peaaegu ühest kandist, vähemalt poes me käime ühes kandis –, me näeme, et kui vihma tuleb, siis kanalisatsioon enamikul juhtudel ei suuda seda sademevett vastu võtta. See on loomulik, et aastas või kahe aasta peale üks kord tuleb natuke rohkem vihma, selleks ei ole ka mõtet investeerida kümme korda jämedamatesse torudesse, vaid tuleb see päev ära kannatada.

Aga need on tõsised küsimused ja probleemid, mis meie riiki järgnevatel aastatel ees ootavad. Koos kaitsekulude kasvuga tuleb vaadata ka majanduse poolt. Me enne rääkisime, tänase päeva alguses, energiast. Puhas vesi, kui vaadata tervise mõttes, on, ma arvan, inimese jaoks üks olulisemaid tingimusi peale hapniku, et siin maamuna peal elada. Aitäh!

Rohkem kõnesoove ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 523 esimene lugemine lõpetada. Oleme esimese lugemise lõpetanud. Määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 21. aprilli kell 17.15. 

Meie tänane üheksas päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 533. Palun Riigikogu kõnetooli tervise‑ ja tööminister Tanel Kiige.

Auväärt Riigikogu aseesimees! Head Riigikogu liikmed! Annan teile hea meelega ülevaate tervishoiuteenuste korraldamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõust 533.

Selle seaduseelnõu koostamisele eelnenud väljatöötamiskavatsuses käsitleti peamiselt muudatusi, mis puudutavad nimistute piirsuurust ja teeninduspiirkondi, õdede õiguste laiendamist ja lähtetoetuste meedet. Siia on lisandunud erinevaid muudatusi edaspidi, pärast väljatöötamiskavatsust, mis tehti 2018. aastal, erinevate osapoolte kaasamise tulemusel, või mis on seotud sellelesamale väljatöötamiskavatsusele järgnenud eelnõu kooskõlastusringil tehtud märkuste ja ettepanekutega.

Miks ma seda räägin? Kahtlemata on tervishoiuvaldkond nii keset COVID‑kriisi kui ka laiemalt alati paindlikult valmis vastu võtma mõistlikke ettepanekuid ja täiendusi, et paremini inimestele tervishoiuteenuseid tagada.

Räägin täpsemalt muudatustest. Üks oluline muudatus esmatasandi kontekstis on kindlasti õdede õiguste laiendamine. Ehk õdede roll, vastutus ja pädevus on ajas kasvanud ning on mõistlik, et õigusruum käib sellega sama jalga. Täpsemalt tekib eriõdedel samuti retsepti [väljakirjutamise] õigus, juba varem on see antud pereõdedele. Õed saavad ka õiguse haiguslehti ehk töövõimetuslehti nii avada kui ka lõpetada. See on oluline just nimelt selleks, et tervishoiuvaldkonna enda sees töökoormust mõistlikumalt jaotada ja ka patsientidele operatiivselt teenuseid pakkuda.

Perearstiabi igapäevase töö korraldamine, näiteks ka erinevate nimistute, arstide leidmine, hakkab edaspidi olema Eesti Haigekassa ülesanne. See ettepanek on osapooltega kooskõlastatud. Praegu teeb seda tööd Terviseamet. Ettepaneku kohaselt, kui parlament selle heaks kiidab, alates 1. juulist käesoleval aastal korraldab nimistutele perearsti leidmiseks konkursse Eesti Haigekassa. Loomulikult, Terviseamet korraldab lõpuni need konkursid, mis on enne välja kuulutatud, kinnitab ka kandidaadid ja loeb konkursi luhtunuks, kui see ei õnnestu. Juba praegu teevad tihedat koostööd Terviseamet ja haigekassa, et see teenus võimalikult sujuvalt üle anda.

Muutuvad ka mõned perearstinimistuid ja teeninduspiirkondi käsitlevad punktid. Näiteks võimaldatakse perearstinimistusse registreeruda ka välismaalastel, kes ajutise viibimisalusega seaduslikult Eestis viibivad ning on ravikindlustatud. Igaks juhuks ütlen kohe ära, et see ei puuduta ajutise kaitse saajaid, kellel on elamisloa tõttu ka praegu võimalus nimistusse registreeruda. See muudatus on juba varem kokku lepitud, tulenevalt laiemast murekohast, et Eestis on küllaltki palju välismaalasi, kellel võib tekkida probleem perearstinimistusse registreerimisel, kuigi nad on ravikindlustatud.

Samuti, esmakordsel kinnitamisel ehk uute arstide puhul võimaldame tavapärasest madalama ülempiiri seadmist perearstinimistu suurusena. Loogika on taas lähtunud sellest, et noored ja üldse alustavad perearstid saaksid kergemini oma tööga peale hakata, olukorras, kus piirkonnas võib olla ka teisi nimistuid, aga on mõistlik ja põhjendatud eraldi nimistu loomine.

Teeninduspiirkonnad määratletakse edaspidi kohaliku omavalitsuse üksus(t)e, linnaosa(de), osavalla või ‑valdadena. Praegu on mõned teeninduspiirkonnad väga väikesed ja kohati võib see olla inimesele arusaamatu. Selle võrra natukese taas süsteemi struktureerime. Üleminekusäte annab siin aega kuni 2023. aasta lõpuni, kuna neid teeninduspiirkondi on palju, mis tuleb rahulikult üle vaadata, ka tulenevalt omavalitsuste reformist, mis mõne aasta eest aset leidis. Loomulikult on oluline ka see, et inimesed alati teaksid, kes mis piirkonnas tegutseb. Ehk perearstil tekib ka kohustus aegsasti teavitada oma nimistusse kuuluvaid inimesi, kui tegevuskoht muutub.

Edaspidi on võimalik määrata perearstile ka täiendav teeninduspiirkond. Lisaks perearstile saab nimistu kinnitada perearsti kvalifikatsiooni omandavale peremeditsiini arst-residendile. Eeldus on see, et töö alustamise hetkeks ehk ajaks, kui ta perearstina tööle hakkab, on tal residentuur lõpetatud.

Piirsuurusest väiksemaid nimistuid ja nimistu teeninduspiirkondi saab edaspidi selle ettepaneku kohaselt ka ühendada, kuna väga tihti on need asendajaga nimistud alla piirsuuruse ja paljudes nendest on asendajaks arst, kellel on tegelikult nimistu olemas. Teatud juhtudel ongi mõistlik need omavahel ühendada.

Eraldi muudatuse alusel on erandkorras võimalik, et kui näiteks nimistule ei leita perearsti ega ajutist asendajat, siis seda saab teenindada ka üldarstiabi tegevusloaga tervishoiuteenuse osutaja, kes tegutseb tervisekeskusena. Kui ka need avalikud konkursid siiski ebaõnnestuvad, siis lubatakse ka HVA‑haiglatel teenindada perearstita jäänud nimistusse kuulunud isikuid kuni ühe aasta jooksul. Ehkki eesmärk loomulikult on see, et esmatasandi tööd ja perearstiabi pakuks perearstid, pereõed, tervisekeskused. Kui mingil põhjusel see pole mõnes piirkonnas võimalik, siis selleks, et inimesed ei jääks päris ilma teenuseta, antakse võimalus HVA‑haiglale ehk haiglavõrgu arengukava haiglale ajutiselt seda rolli täita. Aga loomulikult tuleb enne sellise otsuse tegemist läbi rääkida kohapealsete arstidega, perearstide seltsi ja teiste partneritega, et leida kõige mõistlikum võimalik lahendus. Esimene eelistus on kindlasti see, et on ajutine asendaja või inimesi teenindab kohapealne tervisekeskus. HVA-haigla on võib-olla viimane õlekõrs.

Eesmärk ja ettepanek on tõsta ka lähtetoetust ja muuta süsteemi mõnevõrra paindlikumaks. Ehk eriala omandanud arstil võimaldatakse taotleda lähtetoetust senisest pikema perioodi vältel pärast töösuhte algamist. Siin on olnud, võin kohe öelda, ka minu praktikas murekohti. Kui muul viisil igati sellele lähtetoetusele õigust omav inimene esitab taotluse lihtsalt liiga hilja, siis juriidiliselt ta justkui lähtetoetust ei tohiks saada, kuigi sisuliselt ta nendele nõuetele ja tingimustele võib vastata. Nii et see on, ma arvan, mõistlik ära muuta.

Samuti loome võimaluse kasutada lähtetoetust ka juhul, kui residentuuri lõpetamisest on möödas rohkem kui viis aastat või eriarst on omandanud eriala ilma residentuuri läbimata, sest sellised erandolukorrad on samuti võimalikud. Lähtetoetuse konkreetse summa asemel sätestatakse lähtetoetuse määr ning luuakse võimalus seda maksta kuni toetuse kolmekordses määras. Lähtetoetuse määr on 15 000 eurot, see on ka praegu lähtetoetuse tase, aga seda on võimalik maksta teatud juhtudel, kui see on tingitud tervishoiuteenuse tagamise vajadusest mõnes piirkonnas. Ehk võib olla selliseid olukordi, kus kõrgendatud määras ehk kuni kolmekordses määras tasu maksmine võib olla vajalik patsientidele arstiabi tagamiseks. Erisused tuleb loomulikult konkreetselt ministri määruses välja tuua, need on vaja veel osapooltega kokku leppida.

Lisaks, kui arst soovib töötada vähem kui viis aastat, ehk lähtetoetust saav arst teeb tööd vähem kui viis aastat ja teavitab sellest juba lähtetoetuse taotlemisel, siis makstakse lähtetoetust proportsionaalselt planeeritava töötamise ajaga. See vähendab neid olukordi, kus võib hiljem olla vaja hakata seda lähtetoetust tagasi nõudma, tulenevalt sellest, et selle saaja ei täitnud viieaastase töötamise nõuet või kohustust.

Need on sellised, paljuski elust enesest tulnud töökorralduslikud muudatused, mis aitavad taas esmatasandit tugevdada, aitavad muuta süsteemi paindlikumaks ja seeläbi ka Eesti inimestele paremini perearstiabi kättesaadavust tagada. Tänan! Vastan hea meelega küsimustele.

Jaa. Aitäh! Ja küsimusi on. Aivar Kokk, palun!

Aitäh! Kuidas on lahendatud see probleem? Ma loen, et perearsti õigused võib üks või teine organisatsioon tühistada ja nimistu kantakse ühest kohast teise. Mis õigused on minul? Ma tavaliselt valin perearsti ikkagi teatud omaduste järgi, mitte lihtsalt suvalise. Ühel hetkel selgub, et mulle on uus perearst määratud. Kas ei peaks ikkagi olema nii, et kes on perearsti nimistus, peaksid ka teada saama, et perearst on ise müünud oma nimistu maha või seda vahetanud? Ma vaatan, et haigekassal on õigus ühel päeval öelda, et see perearst ei sobi ja tuleb teine. Mis õigused mulle jäävad, kas ma võin siis perearsti vahetada? Kuhu ma võin minna? Teatud piirkondades on nimistud täis, linnades. (Juhataja helistab kella.)

Aitäh, lugupeetud Riigikogu liige! Tänan küsimuse eest! Nende seadusemuudatuste mõte ei ole mingil viisil inimese jaoks kuidagimoodi infot vähem kättesaadavaks muuta, pigem vastupidi. Perearstivahetus võib toimuda näiteks ka seetõttu, et perearst suundub pensionile, lihtsalt on kõrgemas eas, aga võib-olla ka seetõttu, et ta siirdub teisele töökohale. Loomulikult on haigekassa roll tulevikus aidata parimal viisil nimistule uus arst tagada ja ka patsiente tuleb sellest teavitada. Mõte on ka selles, et kui perearst muudab oma teeninduspiirkonda, siis tal tuleks aegsasti sellest teavitada oma patsiente, et patsientidel oleks võimalik otsustada, kas nad liiguvad temaga kaasa ehk kui perearst asub edaspidi näiteks teises linnaosas, siis nad käivad seal arsti juures, või leiavad endale teise perearsti, kui see olukord neid ei rahulda. Pigem läheb inimese jaoks olukord ikkagi õiguslikult selgemaks ja ka teavitus tuleb varem kui seni. Inimene peab saama aegsasti infot selle kohta, kui perearst teeninduspiirkonda vahetamas on. Kindlasti haigekassa või riik omal initsiatiivil ilma mingisuguse põhjuseta ühtki perearsti ühestki nimistust maha võtma ei hakka. Pigem vastupidi, me ikka tegeleme nende leidmisega, see on äärmine erandjuhtum, reeglite rikkumine totaalselt kellegi puhul, kui tegevusluba näiteks ära võetaks.

Paul Puustusmaa, palun!

Suur tänu, austatud juhataja! Hea minister! No ilus pikk jutt oli. Loen siit seda, et kavandatavad muudatused aitavad perearstiabi muuta senisest kättesaadavamaks. Siit see konkreetne küsimus, millega minu poole on pöördunud mitmed inimesed, just nimelt Tallinna ja Harjumaa inimesed, kes kurdavad selle üle, et praegu ei ole probleem mitte perearstiteenuse kvaliteedis, vaid pigem kättesaadavuses, mis on ääretult keeruline mõningates kohtades, ja just suurtes piirkondades, me räägime Harjumaast ja Tallinnast. Kas te suudate kinnitada, et selle eelnõuga see olukord muutub ja perearstiteenus saab sedavõrd palju kättesaadavamaks, et kaovad ära sellised probleemid, mis on praegu tüüpilised? Inimestel on mure, kui nad püüavad perearstiga ühendust saada, siis nad võivad päev läbi helistada, aga perearsti kätte ei saa. Kuidas siis saab niimoodi öelda, et see mure kaob ära?

Aitäh, lugupeetud Riigikogu liige! Seda, et tervisevaldkonnas need mured täielikult ära kaovad, ükski minister kindlasti lubada ei saa, muidu ta lihtsalt ju valetaks. Eesmärk on süsteemi korrastada, muuta paindlikumaks, patsientidele lihtsamaks, arusaadavamaks, ka tervisevaldkonna enda sees tööülesandeid mõistlikumalt jaotada. Meil on piirkondi, kus on asendusnimistud, neid on 51 kokku 786 perearstinimistust. Pidevalt käib konkursse uute arstide leidmiseks. Neid kriitilisi kohti on mitmel pool, neid on nii väiksemates omavalitsustes kui ka suuremates kohtades. Eks see ole pidev töö. Suund on, nagu enne ka viitasin, lihtsustada uute ehk noorte arstide tulekut ja nimistute võtmist, mida oleme ka varasemalt erinevate muudatustega teinud sellesama parlamendikoosseisu ajal. Näiteks oleme suurendanud inkubatsioonivõimalust ehk uuel arstil, alustaval arstil töö alustamist kogenud arsti kõrval, samuti oleme tõstnud kaugusetasusid, just nimelt selle eesmärgiga, et ka maapiirkondades oleks perearstidel suurem motivatsioon tegutseda. Nii et see töö käib edasi ja see eelnõu annab siia oma panuse, kui parlament selle heaks kiidab.

Merry Aart, palun!

Aitäh sõna andmast! Lugupeetud minister! Loen siit, et töövõimetuslehe võivad välja kirjutada kõik tervishoiutöötajad. Ravimiseaduse tähenduses on proviisor ja farmatseut, kes osutavad apteegiteenust, samuti tervishoiutöötajad. Kas ka nemad võivad välja kirjutada töövõimetuslehe?

Tänan küsimuse eest! Me räägime ikkagi antud juhul tervishoiutöötajatest nii-öelda esmatasandil ehk arstid, perearstid, pereõed, ka näiteks arst, kes on ajutine asendaja, saab seda välja kirjutada. Proviisorid ja farmatseudid haiguslehti, töövõimetuslehti välja kirjutama ei hakka.

Õnne Pillak, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Lugupeetud minister! Muidugi on vaja leida lahendus nendele inimestele, kellel ei ole perearsti. See tahe lahenduse leidmiseks on väga õige ja hea. Aga me ka komisjonis arutasime seda, miks läks nii, et osa nimistuid hakatakse viima haiglavõrgu haiglate juurde, mitte need nimistud ei läinud tervisekeskustele. Te ütlesite, et põhjus oli selles, et tervisekeskustel ei ole seaduses juriidilist definitsiooni. Kas te ka arutasite seda ja kaalusite, et tervisekeskused juriidiliselt defineerida, või kui te seda ei teinud, siis miks ei teinud, või kui arutasite, siis miks seda definitsiooni seadusesse ei kirjutatud?

Aitäh, hea Riigikogu liige! Tõepoolest see HVA-haiglate säte, mida ma kirjeldasin sellise viimase õlekõrrena, on siin paremate alternatiivide puudumise tõttu. Kindlasti on eesmärk tegelikult see, et esmatasandi sees perearstiabi osutajate vahel oleks võimalik need lahendused leida: esimeses järjekorras perearst, siis asendaja, siis juba näiteks tervisekeskus ja siis viimases hädas haigla, kui ükski muu lahendus ei toimi. Lõpuks on inimene nii või naa vastasel juhul näiteks haigla erakorralise meditsiini osakonna patsient, kui tal muul viisil ei ole võimalik oma tervisemuredele leevendust saada.

See tervisekeskuste reguleerimine, ma arvan, tuleb kindlasti ära teha. Praegune seaduseelnõu on järjekordne vaheetapp ja selles mõttes teatud kohtade parandamine seaduses, kindlasti ei ole see lõpp-punkt, esmatasand ei saa valmis. Nii nagu me alles arutasime just ka arengukava väljatöötamist, tuleb paralleelselt kindlasti ka tervisekeskuste mudeliga edasi liikuda. Siin on mõned juriidilised nüansid, mis tuleb selgeks vaielda, selgeks arutada, et ei tekiks momente, kus näiteks perearstidel tekib tervisekeskuse puhul proportsionaalselt rohkem kohustusi kui mitte tervisekeskuse all tegutsedes ja nii edasi. Neid tuleb võimalikult võrdselt kohelda. Aga ma arvan, et pikemas plaanis on siht siiski see, et perearstisüsteem tuleb toime perearsti tagamisega igale nimistule ja selline haiglate klausel, mis praegu seadusemuudatuse ettepanekuna on, jääb ajutiseks lahenduseks, mis loodetavasti on võimalik tulevikus seadusest välja võtta.

Aivar Kokk, palun!

Aitäh! Viimase lause peale peaks ütlema, et pole midagi kindlamat kui ajutine. Aga ma küsin hoopis teistpidi. Perearstid on eraettevõtjad. Üle Eesti on rajatud ja rajatakse tervisekeskuseid, mille omanikud on perearstid. Kui perearst ühel hetkel läheb pensionile ja ta on juba nii palju sinna tervisekeskusesse maksnud, et ta on saja protsendiga selle omanikuks saanud, siis pole ju mitte mingit küsimust rohkem. Kuhu see haigekassa nüüd selle uue perearsti paneb, kui neid ruume ei ole? Väga äge projekt on see tervisekeskuste oma, ma kiidan seda. Kuigi ehitushinnad on nii kalliks läinud, et need, kes laisad olid ... Mul on endal häbi oma maakonna pärast, et Jõgeva viimase minutini venitas ja maksab nüüd üle miljoni peale. Kuidas see ära lahendatud on? Omanikuks jäävad seal ju perearstid. (Juhataja helistab kella.) Aga kui perearst pensionile läheb, siis ta ei ole kohustatud neid ruume ju ära andma.

Aeg, Aivar!

Aitäh! Tänan küsimuse eest. Tegelikult tervisekeskused on üsna erineva omandivormiga. On neid, kus omanikuks on haigla, on neid, kus omanikuks on omavalitsus, on neid, kus on eraldi juriidiline ühing loodud kas perearstide poolt või mitme peale. Ehk erinevaid lahendusi on. Tõepoolest on oluline see, et ka euroraha kasutamisel on teatud tingimused ehk neid ruume ei ole võimalik täna kasutada tervisekeskusena ja homme hakata seal poodi pidama. Loomulikult on oluline, et see tervisekeskuse teenus säilib. Eks tuleb need juriidilised lahendused leida, et kusagil keegi, näiteks osaühingu üks osanik võib lahkuda ja siis nii nagu mujalgi on võimalik oma osalus teistele müüa või see muul viisil võõrandada. Nagu enne viitasin, siin on juriidilisi nüansse, mis tuleb lahendada, kui me hakkame tervisekeskusi täpsemalt seaduses reguleerima. Aga praegu selliseid probleeme, nagu te hetkel kirjeldasite, praktikas õnneks ei ole esile tulnud. Ehitushindade kallinemine, mida te kirjeldasite, on küll kahjuks tõde.

Helmen Kütt, palun!

Suur aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud minister! Selle eelnõu korral on kindlasti kaks vaadet. Üks vaade on perearstide vaade, millest nad on oma kirjaga märku andnud nii teile kui ilmselt ka Riigikogu sotsiaalkomisjonile ja teistele.

Teine vaade on patsiendi vaade. Mina räägin siit patsiendi vaatest. Näiteks Viljandi maakonnas jääb tuhandeid inimesi selle aasta keskel ilma perearstita. On teada need vallad, kust perearstid lahkuvad, ka Viljandi linnast üks perearst lahkub. See haiglavõrgu arengukava haigla on siis koht, kust inimene potentsiaalseltki abi saab. Ma ütlen ausalt, et ma ei räägi mitte sellest, et mulle minu perearst kas ei meeldi või ma ei saa teda kätte või tal on väga palju tööd, vaid sellest, kui polegi perearsti. Aga mul on küsimus. Perearstid on oma seisukoha välja öelnud, aga mida arvavad sellest haiglad? Kas teil on ka see tagasiside, mida arvavad haiglad, kuidas nad suudavad seda [vajadust] katta ja tagada? Tõepoolest, Viljandi maakonnas jääb väga suur hulk inimesi selle aasta keskel ilma perearstita.

Jaa, auväärt Riigikogu liige, tänan küsimuse ja hea tähelepaneku eest. Alustuseks nendin, et Viljandimaa on hetkel üks keerulisemaid piirkondi. Mulle teadaolevalt on hetkel sellised nimistud kolmes vallas: Viljandi vallas, Mulgi vallas, Põhja-Sakala vallas. Antud juhul on see Viljandimaa, mõni aeg tagasi oli väga tugevalt esil ka näiteks Setomaa küsimus. Eks see tegelikult üle riigi murekoht ole.

Haiglatega on suheldud. Haiglad ei ole sellest vaimustuses, on aus vastus. Nii nagu tervisevaldkonnas ikka, kõigil osapooltel on piisavalt tööd ja tegemist. Selles valguses uute ülesannete saamine ei pruugi ilmtingimata rõõmustada. Ma arvan, et haiglate jaoks on kindlasti oluline konkreetse ja selge rahastusmudeli väljatöötamine, mida tuleb teha. Kui näiteks ajutiselt tõesti see nimistu üle tuleb võtta, siis kuidas need kulud kaetatakse, kuidas aidatakse arsti leidmisel ja nii edasi. Aga te ütlesite õigesti, patsiendi vaates on kokkuvõttes ka see lähtepunkt, mille me oleme eelnõu välja töötades välja toonud, et kui need esimesed faasid kõik mis tahes põhjusel ebaõnnestuvad, siis patsient ei saa jääda päris maa ja taeva vahele, nii et tal ei ole mitte kedagi, kes tema terviseteenuste vajadust katab. Tema ainuke võimalus oleks siis pöörduda erakorralise meditsiini osakonda, kuigi ta ise ka teab, et väga paljude tervisemurede korral pole see tegelikult see koht, kuhu tuleks minna. Nii et haiglad on valmis selle üle võtma, nad ei tee seda suure eufooriaga, vaid teevad seda vastutustundest patsientide ees. Aga nad loodavad nii nagu minagi, et seda lahendust on võimalikult vähe vaja ja me suudame perearstide tasandil need küsimused lahendada.

Õnne Pillak, palun!

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea minister! Ma jätkan sellesama rahastuse teemaga, millega te just ise lõpetasite. Teadupoolest on perearstide ja haiglate rahastamine väga erinev, nii filosoofiliselt kui ka praktiliselt. Kuidas on planeeritud nüüd haiglavõrgu haiglaid rahastada? Kui nad need nimistud endale võtavad, siis kuidas see rahastamise pool käib?

Aitäh küsimuse eest! Konkreetne rahastusmudel tulebki kokku leppida ja välja töötada. Selge on see, et need kulud tuleb katta sel juhul haigekassa eelarvest, nii nagu täna nii esmatasandi kui ka haiglate üldeelarvete puhul. Aga konkreetset nii-öelda normi pole kinnitatud, kuna pole ka veel vastavat seadust ja pole veel regulatsiooni õiguslikult vastu võetud. Kui seda tehakse, siis loomulikult teeme ka muudatused haigekassa hinnakirjas.

Merry Aart, palun!

Jah, aitäh! Te rääkisite tervishoiusüsteemi paindlikkusest ja inimkesksusest. Mul endal on päris palju kogemusi eriarstide juurde saamise ja järjekordadega. Ma protokolli huvides küsin, et milline on teie vastus. Kas see paindlikum ja inimkesksem puudutab ainult välismaalasi või on see tulevikus seotud ka Eesti inimestega?

Suur tänu küsimuse eest, austatud Riigikogu liige! Mitte ainult tulevikus, vaid ka olevikus ja minevikus on see seotud loomulikult kõigi Eestimaa elanikega, nii Eesti püsielanike kui ka nendega, kes siin näiteks erinevate sõjakoleduste eest on ajutist kaitset saanud. Kui ma räägin ka patsiendi vaatest, siis konkreetselt on see haiguslehtede avamise võimaluse andmine õdedele, see on väiksema nimistuga alustamise võimalus hajaasustusega piirkondades – need on kõik kohad, mis tegelikult just nimelt konkreetselt Eesti inimeste jaoks ka terviseteenuseid kättesaadavamaks muudavad. Nagu ütlesin enne ka teie kolleegile vastates, need on järgmised sammud sellel teel, kindlasti mitte lõpp-punkt. Pikas plaanis, ma olen korduvalt seda öelnud, vajab Eesti tervishoid märgatavalt lisaraha, et kõiki teenuseid inimestele tagada.

Paul Puustusmaa, palun!

Suur tänu, hea juhataja! Austatud minister! Tegelikult on juba nendest rahalistest mõjutustest natukene siin ka räägitud, aga see on kuidagi selline ümmargune jutt, võib-olla ei saa päris rahul olla nende vastustega. Seetõttu ma küsingi üle. Ikkagi selle eelnõu jõustumisega seotud finantsmõju riigile peaks ju mingisuguses suurusjärgus olemas olema. Kuigi jah, te ütlesite, et plaane tehakse, kui plaanid selguvad, siis saab arvutusi teha. Aga mingi suurusjärk võiks olla. Millised need finantskulud võivad olla, millega me arvestada saame, mida me vaadata saame?

Aitäh! Kuna pigem on selle eelnõu puhul tegemist töökorralduslike muudatustega, siis need finantsmõjud on teisejärgulised. Me ei suurenda antud juhul haigekassa eelarvet ega suurenda riigi kohustusi. Konkreetne näide, mille kohta kolleegid küsisid: kui inimene ei saa perearstiteenust perearstitasandilt, saab seda haiglatasandilt, siis suurusjärgu mõttes saavad need kulud olema sarnased. Lihtsalt ühel juhul saaks ühest kohast, teisel juhul saaks teisest kohast. Mingit sellist täiendavate teenuste paketti või muud taolist eelnõu endas ei kätke.

Hele Everaus, palun!

Aitäh, austatud istungi juhataja! Austatud minister! Te olete meie ees tegelikult väga tõsise seaduseelnõuga. Alustan päris keskelt kohe. Eriarsti juurde olid juba enne COVID‑it väga pikad järjekorrad, kõige pikemad Euroopa Liidus. Me teame, kui palju on plaanilist ravi tegemata, ja siiski haiglad tegelevad veel suures osas päris palju ka COVID‑isse haigestunutega. Nüüd nad saavad selle töölõigu juurde, see on esmatasand, haiglates ei ole sellise spetsiaalse ettevalmistusega inimesi. Kust kohast see inimressurss sinna juurde tuleb? Kuidas te praeguses situatsioonis reaalselt näete, et see seadus hakkab inimeste jaoks tööle, et inimesed tegelikult abi saavad? Väikehaiglaid me paneme ka järjest kinni. Kuidas see reaalselt [toimub], kas teil on [mingi] paralleelne tegevus, et siiski sisuliselt lahendada kogu küsimust?

Lugupeetud Riigikogu liige, aitäh küsimuse eest! Alustan sellest, et ühtegi haiglat pole minu ajal küll kinni pandud, ühtegi haiglavõrgu arengukava haiglat ei ole plaanis ka praegu kinni panna. Kindlasti on nad vajalikud oma piirkonnas teenuste pakkumisel. See on tõsi, et ühegi seaduseelnõu vastuvõtmisega automaatselt arste juurde ei teki, ei teki ka tervisevaldkonda lisaraha, kui just parlament seda heaks ei kiida.

Loogika on tõesti selles, nagu enne viitasin, et selles hädaolukorras, kus inimene jääb ilma perearstita, ka ilma asendajata ja tervisekeskus ei saa mingil põhjusel seda ülesannet, et patsienti aidata, endale võtta, siis nii või naa on kokkuvõttes piirkondlik haigla, haiglavõrgu haigla, see koht, kuhu inimene oma murega pöördub. Lihtsalt läbi EMO ukse, mis on teatavasti üksjagu kallim teenuse pakkumise võimalus. Eks see loogika olegi selles, et sel juhul on mõistlikum juba kokku leppida selle haiglaga eraldi arstikoha loomine koos teenindava personaliga, toetava personaliga, et sellele perearstinimistule erinevaid üldarstiabi või esmatasandi teenuseid ajutiselt osutada. See on see loogika. Kindlasti ei ole see lihtne. Nii nagu enne, ei väsi ma siin kordamast, et see ongi mõeldud hädalahendusena nendeks olukordadeks, et inimene ei jääks päris maa ja taeva vahele, kus tal ei ole piltlikult ühtegi kontaktpunkti, kuhu pöörduda peale võib-olla perearsti nõuandeliini 1220.

Riina Sikkut, palun!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud minister! Küsin sellesama teema kohta. Te vastasite ilusti, et haiglad ei ole vaimustunud ja perearstid ei ole nõus selle muudatusega, et esmatasandi teenuste osutamist ka ajutiselt haiglates võimaldada. Ma väga tahaksin teada, mis see fundamentaalne põhjus seda tüüpi muudatuse tegemiseks on.

Minule tuli kohe meelde paralleel haridusest. Maakooli on väga keeruline õpetajaid leida. Paneme siis koolid kinni ja paneme Lõuna-Eestis vastutuse hariduse eest Tartu Ülikoolile. Kahtlemata on ka professor võimeline lastele kirjaoskust andma, aga see ei ole põhihariduse, üldoskuste andmine. Algklassiõpetaja on eraldi kvalifikatsioon, eraldi eriala, nii nagu on ülikooli lektor või professor mõnes valdkonnas. Täpselt samamoodi ei ole peremeditsiin algteadmistega arsti töö, see on eraldi eriala, see on eraldi kutse, mida omandatakse. (Juhataja helistab kella.) Kuidas saab seda tüüpi oskusi eeldada haiglas töötavalt arstilt või ...

Aeg, palun, Riina!

Kas ei ole võimalik seda kuidagi teistmoodi lahendada?

Aitäh! Sisuliselt olen kõigega nõus, mis te ütlesite. Sellepärast ei väsi ma kordamast, et see ei ole mõeldud põhilahendusena, mitte isegi plaan B‑na, vaid sellise C või D‑na. Antud juhul ei ole päris õige enam võrrelda selle olukorraga, kus inimesele on tagatud perearstiteenus nii-öelda traditsioonilises võtmes, vaid tuleb võrrelda selle olukorraga, kus talle pole midagi tagatud. See on see võrdlusmoment. Antud juhul me ei arva ja mina ka ei arva nagu teiegi, et haigla tagaks kuidagimoodi parema perearstiabi, kui seda tagab perearst. Küll aga tagab haigla perearstiabi või üldarstiabi paremini, kui seda tagab nii-öelda mitte keegi ehk et on olukord, kus inimesel ei ole ühtegi perearstipunkti, kuhu pöörduda. See on see loogika ja punkt.

Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Lugupeetud minister! Minu käes on "Esmatähtsate avalike teenuste tulevik", raport, neli kaarti, punast, mõni koht on eriti punane. Minu küsimus on: kuidas see ümberrivistumine aitab näiteks Hiiumaad, kus 100% perearste on pensioniealised, või Võrumaad või Lääne-Virumaad, kus selliseid perearste on 68%, või Jõgevamaad, kus neid on 67%? Kuidas see aitab?

Aitäh, hea Riigikogu liige, küsimuse eest! Iga selline eelnõu  annab oma panuse. Ma kohe kirjeldan näiteks, kuidas. Üks pool on see, millele ma viitasin: arstide ja õdede vahel pädevuste jaotamine. Teine konkreetne näide maapiirkondade vaates on lähtetoetuste pakkumine. Lähtetoetust, mille määr on 15 000, on erandjuhtudel ettepaneku kohaselt võimalik määrata kolmekordses summas. Erandjuht võibki väga vabalt olla selline piirkond, kus tõepoolest ei ole konkreetselt tervishoiuteenuse osutajat ja kus ongi mõistlikum pakkuda näiteks 45 000‑eurost lähtetoetust peremeditsiini residentuuri lõpetajale, kes sinna tööle asub.

Nagu ka enne viitasin, lähtetoetuse regulatsioonis näeme veel ette teatud muudatusi siinsamas eelnõus, muutes seda ka selles vaates paindlikumaks, et ei pea ilmtingimata olema see lähtetoetuse saaja värskelt residentuurist tulnud või viie aasta jooksul lõpetanud, vaid ta võib olla seda ka [varem] teinud. Samuti on võimalik taotlust esitada hiljem. Selliste punktidega me anname natuke rohkem hoobasid tervishoiuvaldkonna korraldamisel, et arste motiveerida või tervishoiutöötajaid motiveerida just konkreetses piirkonnas konkreetses valdkonnas tööle asuma. Need kindlasti aitavad ka väiksemaid asulaid ja piirkondi.

Riina Sikkut, palun!

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud minister! Jätkan endisel teemal. Tõesti, esmatasandi arstiabi osutamise võimaldamine ka kohalikus haiglas  ei ole ressursikasutuse mõttes ilmselt efektiivne, see ei ole patsiendile kodulähedane teenus ja see ei ole ka kuidagi teenuse kvaliteedi tõusu mõttes mõistlik otsus. Miks ei saa seda vastutust piirkondlikule tervisekeskusele panna? Samas on olemas perearstid, kes oma nimistuga tegelevad. Ajutiselt on võimalik leida ka teisi kokkuleppeid.

Küsimus on, kas me saame loota, et kui haigla hakkab mõne nimistu patsientidele esmatasandi arstiabi osutama, siis see on ajutine. Kui piirkonnas on nii sügav perearstide puudus, siis kust need inimesed tulevad, mis see motivatsioon on, kui mitte midagi muud süsteemis ei muutu? See ajutine lahendus – me ei räägi ju siin mõnest kuust – võib kujuneda väga pikaajaliseks. Kuidas see mure lahendada? (Juhataja helistab kella.) Paljude inimeste jaoks jääb perearstiabi kättesaamise kohaks võib-olla siiski, ma ei tea, 70 kilomeetri kaugusel asuv kohalik haigla, kus ...

Aeg, Riina!

... teenuse sisu on ka erinev. 

Aitäh küsimuse eest! Eesmärk tõepoolest on, et see oleks ajutine, ja eks selle nimel tulebki tööd teha, et see nii jääks. Toon lihtsa näite. Iga aasta võetakse peremeditsiini residentuuri 35 uut arsti, esialgu üliõpilast, hiljem siis arsti. Iga aasta peaaegu sama palju, kuigi päris mitte nii palju, ka lõpetab. Kõik küll ei võta nimistut, aga need on see potentsiaalne hulk inimesi, kellele on võimalik pakkuda seda võimalust, et tule kandideeri siia piirkonda või teise piirkonda, saad võib-olla lähtetoetust ja kohalik omavalitsus pakub tihtipeale enda poolt tuge. Ehk siiski seal tunneli lõpus on ka valgus, et on pidevalt peale tulemas noori tublisid arste, kes on valmis tihtipeale ka maapiirkonnas tööle asuma. Võib-olla tulenevalt perekondlikust taustast või päritolust, aga ka seetõttu, et näiteks konkreetselt pealinnas ei pruugi olla võimalik oma nimistuga tol hetkel alustada. Nii et see on üks võimalus, miks see ei jääks ajutiseks. 

Teine pool on see, nagu õigesti ütlesite, et esmane eelistus, nagu enne ka viitasin, ongi seesama tervisekeskus. Ongi kõigepealt perearst, siis on ajutine asendaja, siis on tervisekeskus. Kui nendel etappidel see mingil põhjusel ei õnnestu, siis tuleb see haiglaetapp. Samuti võib ajutiselt näiteks [arst] sellessamas tervisekeskuses või ka tavaline perearst olla näiteks [tööst] eemal tulenevalt positiivsest sündmusest, näiteks lapse saamine või muu taoline olukord. Ta tuleb tagasi, aga mingiks perioodiks on asendajat vaja ja kui seda pole võimalik tagada esmatasandil, siis viimases hädas tuleb haigla appi. Aga ei ole see haigla eesmärk, ei ole see perearstide eesmärk, veel vähem on see minu eesmärk, et see jääks kuidagimoodi püsivaks.

Aivar Viidik, palun!

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Hea härra minister! Ma olen teiega selles mõttes väga nõus, et haigla on kindlasti parem perearstiteenuse osutaja kui mitte keegi. Olen suhelnud mitmete haiglajuhtidega. Nad ütlevad, et see, mis juhtub, on see, et inimesed hakkavad ikkagi minema EMO‑sse. Ma paluks mind ja kolleege veenda veel kord selles, et Eesti Haigekassa on parem teenuse korraldaja kui Terviseamet ja haigla on parem perearstiteenuse pakkuja ja võimekam neid arste hankima kui perearstipraksised ise, kes on näiteks koondunud ühtsesse ettevõttesse. 

Aitäh, hea Riigikogu liige! Alustades algusest: haigekassa võib-olla suurem eelis Terviseameti ees ongi eeskätt see, et haigekassa on nii nõukogu kui ka juhatuse kaudu tervishoiuteenuseid nii-öelda rahastav asutus ja ka rahastussüsteemi mudelit korraldav asutus. Terviseametil peale järelevalverolli tegelikult väga palju hoobasid ei ole, et täita konkreetseid ülesandeid nimistute ja arstide leidmisel. Haigekassa vaates on see võimekus kindlasti suurem. On ka just nimelt võimalik oma hinnakirja haigekassa juhatuse ettepanekutest, nõukogu otsustest, valitsuse otsustest tulenevalt kohandada. Kui on näha, et mingid konkreetsed murekohad tekivad töö käigus, siis [tuleb vaadata,] mis peaks olema need parimad lahendused, et perearste paremini leida.

Teine pool teie küsimusest on see, mille puhul ma ju vastupidist väitsin, ehk et kõige parem ongi perearst ja perearsti järel tervisekeskus ja alles siis tuleb haigla. Haigla ongi viimane plaan. Kui toimub nii, nagu teie küsimus tegelikult eeldas ja ka mina eeldan, et kui paremini toimivad perearstipraksis ja tervisekeskus, siis see konkreetne nimistu mitte kunagi haiglani ei jõuagi.

Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Lugupeetud minister! Ma lähen jälle selle esmatähtsate teenuste raporti juurde ja võtan nüüd teise kaardi, kus on nimistute suurus. Näiteks Tartus 1802, Tallinnas ja Harjumaal 1760 ja nii edasi. Minu küsimus on see. Nimistud on liiga suured, aga nüüd on meil 28 000 sõjapõgenikku ka veel siin, praegu vaatasin üle. Nad on valdavalt just nimelt Tallinnas, Tartus ja nendes magusamates kohtades. Kuidas nende teenindamine nüüd selle ümberkorraldusega läheb ja kas need nimistud muutuvad eriti suureks? Või kust võetakse need 60 uut perearsti, keda, nagu ma aru saan, vaja läheb?

Aitäh, Riigikogu liige! Me loodame loomulikult kõik, et Ukrainast ajutiselt Eestisse sõjaõuduste eest varju tulnud inimesed saavad esimesel võimalusel kodumaale naasta. Aga seni, kuni see pole võimalik, on meie moraalne kohustus neile siin elamisväärseid tingimusi pakkuda, täpselt nagu Eestimaa inimestele. Tervishoiuteenuste osutamine kindlasti nende hulka kuulub. Tervisevaldkonnas on korraldatud see esmatasandil valvekeskuste kaudu, eraldi on kokku lepitud, mis on need keskused, mis nii-öelda täiendavalt on valmis ja võimelised kas või keele mõttes teenindama Ukraina sõjapõgenikke, neid aitama. Hiljem järk-järgult, sõltuvalt sellest, kas need inimesed naasevad kodumaale või kas osa neist jääb siia, on loomulikult võimalik, et nad leiavad omale päris püsivad lahendused, nimistud. Sõltub ka sellest, kus nad tööle asuvad, kus nende lapsed kooli lähevad ja nii edasi.

Nagu viitasin, iga aasta võtame vastu 35 üliõpilast peremeditsiini residentuuri. Seda arvu on suurendatud. Samuti on eesmärk see, et maksimaalne hulk nendest, number üks, jääks Eestisse, number kaks, jääks tervishoiusüsteemi, ja number kolm, jääks peremeditsiinisüsteemi. Ehk kõik sellised muudatused, mis puudutavad lähtetoetuste maksmist, paindlikumaid tööleasumise võimalusi, samuti kaugusetasu ja muud sellist mudelit, toetavad kindlasti seda, et nad siia jäävad ja see perearstide põud, mis hetkel valitseb – selles me keegi siin ei ole erineval seisukohal –, järk-järgult siiski leevendust leiaks. Aga nii nagu enne viitasin, pikas vaates on oluline ka tervisevaldkonna jätkusuutlik rahastamine, mida praegune süsteem ei taga.

Aivar Viidik, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud minister! Ma jätkan teise küsimusega sealt, kus teie esimese küsimuse vastuses pooleli jäite. Ma olen nõus selle loogikaga, et haigla võiks olla selles lahenduses viimane etapp. Aga ma küsin ühe teistpidi loogikaküsimuse. Te mainisite, et haigekassa on võimekam kui Terviseamet, millega ma olen ka nõus. Aga kas see kombinatsioon ei võiks olla selline, et perearstikeskused ja perearstid kui ettevõtjad teevad edaspidi koostööd haigekassaga ja püüavad omavahel leida lahenduse? See oleks minu meelest palju loogilisem kui see, et see teenus on justkui haiglatele peale surutud.

Suur aitäh, hea Riigikogu liige! Mul on hea meel, et me oleme samal lainel. See ongi selle seaduse mõte ja loogika, et esimeses järjekorras koostöös perearstide seltsiga, kohapeal tegutsevate perearstidega ja tervisekeskustega püütakse leida seda lahendust. Kui lahenduse leidmine niimoodi mingil põhjusel ei õnnestu mõnes maakonnas, mõnes piirkonnas või näiteks ka ajutiselt pole see võimalik, siis tuleb tõesti mängu haigla kui võimalik koht, mis seda terviseteenust seni on pakkunud.

Siin enne ka teie kolleeg küsis, kuidas tagada, et see ajutiseks jääks. Tõin toona selle residentuuri lõpetamise näite. On ka näiteks võimalik, et inimene, kes on residentuuris viimast aastat, soovib nimistut võtta seal piirkonnas, ta veel teenindada ei saa, seda saab ta teha alates sellest hetkest, kui ta on peremeditsiini residentuuri lõpetanud. Siis on variant, et ka seni näiteks mingit ajutist üleminekuperioodi, kui üks arst on läinud pensionile ja teine veel pole [residentuuri] lõpetanud, täidab haigla, et inimene ei jääks maa ja taeva vahele. Aga kui seda on võimalik täita kohapealsel perearstil või ka tervisekeskusel, siis see on esimene eelistus.

Suur tänu! Rohkem küsimusi ei ole. Saame minna kaasettekande juurde. Ettekandjaks kutsun sotsiaalkomisjoni liikme Tiiu Aro.

Austatud istungi juhataja! Kolleegid! Minister! Sotsiaalkomisjoni päevakorras oli antud seaduseelnõu [14.] märtsil. Toimus elav arutelu, osalesid kõik komisjoni liikmed. Eelnõu tutvustas tervise‑ ja tööminister Tanel Kiik, vastamisel osales ka Sotsiaalministeeriumi tervishoiuvõrgu juht Heli Paluste.

Arutelu keskendus põhiliselt samadele küsimustele, mis täna siin saaliski kõlasid. Ikka seesama teema, et miks ei taheta rohkem tervisekeskusi kaasata. Vastus oli selline, et võimaldatakse ajutiselt ka tervisekeskuses üldarstiabi osutaval ettevõttel nimistut teenindada. Aga siin on takistuseks ikka jälle see keskuse juriidiline vorm, keskus ei ole juriidiline isik.

Siis oli juttu sellest, kui palju on nimistuid, kus puudub perearst, kus on tööl asendusarstid, päris perearstiabita ei olda, kuid siiski ei ole see jätkusuutlik lahendus, sest asendamine on mõeldud ikkagi ajutisena. Selle kohta öeldi niimoodi, et see ei ole väga suur probleem, 51 nimistut on ikkagi suhteliselt väike protsent.

Siret Kotka küsis, millise eriala arst võtaks haiglavõrgu arengukava haiglas patsiendi esmasele vastuvõtule. See küsimus on tihtipeale olnud ka niisugustel mitteametlikel aruteludel. Heli Paluste vastas, et haigla osutatav abi peaks kvaliteedi ja sisu poolest vastama samadele nõuetele, kui see abi, mida osutaks perearst. Lisaks perearstile peab olema tagatud ka pereõe olemasolu. Ta sõnas, et eelanalüüsi käigus on selgunud, et haiglates töötab perearste erinevatel positsioonidel.

Priit Sibul küsis, kuidas on eelnõus sätestatud, et haiglavõrgu arengukava haiglatele oleks perearstiteenuse osutamine vaid ajutine ülesanne, ja palus täpsustada, kui pikaks võib ajutine periood osutuda. Tanel Kiik vastas, et haiglavõrgu haigla pakub perearstiteenust ajutiselt ning samaaegselt jätkatakse täiendavate tegevustega, et leida piirkonda püsiv perearstiteenuse osutaja. Kui perearsti leidmise konkurss järjepidevalt mingis piirkonnas luhtub, võib ajutine periood osutuda pikemaks, sest inimesele peab arstiabi olema kättesaadav.

Helmen Kütt küsis, kuidas toimub nimistu patsientide teavitamine, kui väljakuulutatud konkursiga perearsti ei leita ning nimistut hakkab seetõttu teenindama haigla. Ta kommenteeris, et patsientide teavitamine peab olema selge ning hästi läbi mõeldud, et vältida võimalikke arusaamatusi. Heli Paluste vastas sellele küsimusele, et eelnõu kohaselt teavitab Eesti Haigekassa sellest nii kohalikku omavalitsust kui ka patsiente. Lisaks kirjalikule teavitamisele tuleks patsienti teavitada ka perearsti tegutsemiskohas, kus varasemalt patsiente vastu võeti.

Tehti ka olulised menetluslikud otsused. Otsustati teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 6. aprillil ehk täna, teha ettepanek esimene lugemine lõpetada ja määrata juhtivkomisjoni esindajaks siinkõneleja. Kõik otsused tehti konsensuslikult. Aitäh!

Aitäh! Ma küsimusi ei näe, nii et saame minna läbirääkimiste juurde. Avan läbirääkimised. Läbirääkimiste soovi ka ei ole. (Hääl saalist.) Näe, saame ikkagi läbirääkimisi ka pidada. Tiiu Aro, palun!

Vabandan segaduse pärast! Oleksin pidanud kohe õiget nuppu vajutama.

Selles eelnõus 533 on mitmeid väga vajalikke töökorralduslikke muudatusi, mida minister meile tutvustas. Aga mina keskenduksin sellelesamale teemale, mis oli põhiline nii komisjonis kui ka täna siin saalis. Ikkagi, kes hakkab osutama perearstita isikutele tervishoiuteenust?

Aga et kõik oleks selge, vaatame natukene ajalukku. Perearstinduse õpetamine toimub Eestis juba 1992. aastast. 1993. aastast sai perearstierialast arstieriala loetelu üks osa ja algas erialane spetsialiseerumine. Tekkisid esimesed perearstikeskused. Esimene määrus töö ja rahastamise korralduse kohta on pärit aastast 1997, see oli 25 aastat tagasi.

Nüüd mõned terminid, mis tekitavad natuke segadust mitte päris kursis olevate inimeste omavahelistes vestlustes. Esiteks, üldarstiabi on ambulatoorne tervishoiuteenus, mida osutavad perearst ja temaga koos töötavad tervishoiutöötajad. Perearst on eriarst, kelle koolitus on 6 + 3, nüüd juba 6 + 4 aastat. Üldarst on residentuurita arst, kes saab üldarstikutse kuueaastase õpingu järel. "Esmatasandi tervishoid" on ka üks sõnapaar, mida üheski õigusaktis ei ole sätestatud. See on inimesele vajalik ambulatoorsete teenuste kogum. Tervisekeskus on keskus, kuhu on koondunud perearstid ning teenuseid osutavad lisaks perearstile ja pereõele ka füsioterapeut, ämmaemand ja koduõde.

Nüüd eelnõu juurde. Mis on need murekohad? Me kõik teame, et on piirkondi, kus perearstikonkursid järjepidevalt luhtuvad. Ei ole arste, kes oleksid valmis nimistuga kaasnevat vastutust võtma ja samal ajal maapiirkonnas, nõndanimetatud äärealal töötama. Tuleb tunnustada pingutust leida lahendust aastate jooksul tekkinud olukorrale ja tagada kõigile isikutele perearstiteenus, kuid pakutud variandis on muret tekitavaid aspekte. Ma arvan, et esialgu on ennekõike mures meedikud, aga edaspidi võib-olla ka patsiendid.

Eelnõuga nähakse haigekassale ette õigus anda perearstita jäänud isikute teenindamine ajutiselt üle tervisekeskuses tegutsevale üldarstiabi osutajale – see oleks kõige parem lahendus – või haiglavõrgu arengukavas nimetatud haiglale. Selle meetme eesmärk on – loen hästi aeglaselt – tagada üldarstiabi või selle kvaliteedile vastav abi. Mis see on ja kes seda osutab? Kas haiglal on üldarstiabi osutamiseks vajalikud töötajad, see tähendab perearsti kvalifikatsiooni omavad arstid? Kas nad vajavad üldarstiabi osutamiseks ka tegevusluba? Milline on haiglate valmisolek võtta üle perearstinimistu? Haiglajuhid, kellega mina olen kõnelnud, ei ole keegi olnud seda meelt. Või hakkavad tõepoolest haiglas töötavad eriarstid, kirurgid, ortopeedid, naistearstid, tagama üldarstiabi kvaliteediga tervishoiuteenust? 

Mitte vähem oluline probleem on rahastamine. Teatavasti finantseeritakse perearstiteenust kombineeritult: pearaha, baasraha ja erinevate fondide kaudu, oluliselt teisiti kui teenuspõhist eriarstiabi. Kuidas on kavas finantseerida haigla osutatud nõndanimetatud üldarstiabiteenust ja uuringuid? Ja nagu siin täna ka ...

Kaks minutit, palun!

Kaks minutit lisaaega. Palun!

Ajutised lahendused on mõnikord möödapääsmatud, kuid tihti kipuvad nad muutuma alaliseks. Ma arvan, et me vajame pikka plaani. Mingid komponendid meil on ju olemas. On rajatud 50 ringis esmatasandi tervisekeskusi. Nende toetamist on vaja jätkata. Inimesed, kes nendes töötavad, on entusiastlikud ja on valmis aitama lahendusi välja töötada. Tuleb kehtestada juriidiline staatus seaduse tasemel. Ülevaatamist vajab ka praegune perearstide asendamise süsteem.

Loodetavasti arvestab seda olukorda ja pakub lahendusi uus esmatasandi arengukava, mille koostamisega minule teadaolevalt on juba alustatud. Ma arvan, et selle eelnõu menetlemise käiguski on meil kõigil võimalik oma ettepanekutega välja tulla, et sellest eelnõust saaks tõeline seadus. Aitäh!

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei näe. Sulgen läbirääkimised.

Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 533 esimene lugemine lõpetada. Meil ühtegi teistsugust ettepanekut ei ole. Esimene lugemine on lõpetatud. Määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks käesoleva aasta 21. aprilli kell 17.15.

Kümnes päevakorrapunkt. Vabariigi Valitsuse algatatud nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 536 esimene lugemine, ettekandjaks tervise‑ ja tööminister Tanel Kiik. Palun!

Austatud Riigikogu aseesimees! Head Riigikogu liikmed! Täna annan ülevaate veel ühest eelnõust, mis on 536 SE, nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse muutmise ning sellega seonduvalt ka mõne teise seaduse, näiteks riigipiiri seaduse ja Riigi Teataja seaduse muutmise eelnõu. Selle eelnõu peamine eesmärk on teha minimaalsed vajalikud õiguslikud muudatused, et epideemiaga seotud otsused oleksid edaspidi ettenähtavamad, selgemad ja läbipaistvamad ning et ka parlamendi roll nende kriiside lahendamisel oleks senisest põhjalikum.

Alustan sellest, et õnneks oleme hetkel olukorras, kus COVID‑i pandeemiaga seotud piirangud ja nõuded on põhiosas kaotatud, kuna viiruse levik on niivõrd palju kahanenud. Näib, et olukord ... Ma ei tea, kas ...

Mida?

Siin üks härra tahab protseduurilist küsimust vist esitada.

Kalle Grünthal, palun, protseduuriline! Sul on protseduuriline, Kalle.

Aitäh! Ma ootasin, kuni mikrofon sisse lülitatakse. Kas on võimalik paluda, et lugupeetud minister tõstaks need mikrofoni jämedamad otsad suule lähemale? Muidu ei kosta üldse.

Jah, seal taga on vahel väga halvasti kuulda. Proovime lähemalt.

Selge, aitäh! Ma päris algusest ei räägi, aga ma jõudsin selle kohani, et hetkel oleme õnneks olukorras, kus COVID‑i pandeemia on taandumas ehk seekordne laine on läbi saamas, piiranguid on leevendatud või on need sootuks kaotatud. Selle seaduseelnõuga me valmistume eeskätt tulevikuks. Nii nagu oleme selle konkreetse pandeemia puhul kahe aasta jooksul näinud viit erinevat tüve ja nelja erinevat lainet Eestis, mõnes riigis rohkem, võib samamoodi pandeemia jätkuda ka edaspidi. Võivad tulla uued sarnased, aga võib-olla ka ohtlikumad nakkushaigused, mille vastu tuleb enda inimesi kaitsta.

Selle eelnõuga täpsustame isikute karantiini määramise reegleid eriti ohtliku või ohtliku nakkushaiguse epideemilise leviku korral ning eriti ohtliku ja ohtliku nakkushaiguse epideemilise leviku tõrjet. Seni, viimase kahe aasta jooksul on neid meetmeid, piiranguid ja nõudeid reguleeritud Vabariigi Valitsuse korraldustega, aga edaspidi on ettepanek kehtestada need täpsemalt seaduse ja määruste tasemel. COVID‑19 pandeemiast tuleneva hädaolukorra ajal on seni antud välja valitsuse poolt haldusakte ehk üldkorraldusi. See on iseenesest korrektne [lähenemine], kui on tegemist ajutise olukorraga, mis vajab kiiret lahendamist. Neid meetmeid ju vaadati just nimelt seetõttu valitsuse poolt regulaarselt üle, võimaluse korral leevendati ja vajaduse korral laiendati. Nüüdseks oleme aga jõudnud olukorda, kus on aus öelda, et me ei saa rääkida enam ajutisest olukorrast. Seega on mõistlik vaadata seaduse tasandil üle, millised peaksid olema õiguslik regulatsioon ja lahendused pikas plaanis nii selle kui ka tulevaste pandeemiate vastu võitlemisel.

Eelnõuga asendatakse "uudne ohtlik nakkushaigus" uue mõistega "ohtlik nakkushaigus". Ohtlik nakkushaigus ei ole lihtsalt iga haigus, vaid selline haigus, millel on vastavad tunnused: levib kiiresti ja ulatuslikult, kulg on raske ja levik toob kaasa tervishoiualase hädaolukorra või selle ohu. Ohtlike nakkushaiguste hulka kuuluvad nii uudsed nakkushaigused, mille kohta teadmine puudub, kui ka taastekkivad nakkushaigused, mille levik võib olla kiire ja ulatuslik või mille põdemine võib olla tõsiste tagajärgedega ja, nagu viitasin, mis toovad kaasa tervishoiualase hädaolukorra või selle ohu. Seega, eelnõus antakse selged piirid, milliste nakkushaiguste puhul saab kontrollimeetmeid kohaldada ja millal mitte. Lihtne näide: tavaline gripiviirus sinna alla ei kuulu, küll aga siis, kui tekib mingi sarnane pandeemiliselt leviv viirusevariant nagu koroonaviirus, Sars‑COV‑2, võib riigil olla vajalik taas reageerida nii valitsuse kui ka Terviseameti tasandil.

Eelnõuga muudetakse ka karantiini mõistet. Võrreldes kehtiva seadusega on mõistet rohkem piiritletud ja jäetud välja karantiini seostamine kaupade ja sõidukite liikumise piiranguga või teenuste osutamise piiranguga. Karantiin on selle eelnõu kohaselt eriti ohtliku või ohtliku nakkushaiguse epideemilise leviku korral kohaldatav meede, mille kohaselt on isikul kohustus viibida oma elukohas või püsivas viibimiskohas, kui tal on diagnoositud eriti ohtlik või ohtlik nakkushaigus ehk kui vastav analüüs on olnud positiivne või kui ta on näiteks selle nakkuse kahtlusega.

Nii karantiini mõiste kui ka sellega seonduv regulatsioon on tegelikult samasugune, nagu näeb ette praegu kehtiv korraldus nr 212, mis on karantiini käsitlev Vabariigi Valitsuse korraldus. Edaspidi hakkaks olema nii, et karantiini võib kehtestada valitsuse määrusega just nimelt konkreetse eriti ohtliku ja ohtliku nakkushaiguse korral ning Terviseamet võib sama teha ka haldusaktiga, kui valitsus on teda selleks volitanud või kui on vaja lihtsalt väga kiiresti reageerida, näiteks olukorras, kus mingi puhang või kolle on [avaldunud], ilma et oleks jõutud valitsuse tasandil koguneda ja otsuseid vastu võtta. Eelnõus [nähakse ette] ühtlasi piirang, et vältida mis tahes selliseid arusaamatusi: Terviseamet saab karantiini kehtestada maksimaalselt 30 päevaks ning seejärel peab igal juhul olema valitsus juba õige ehk siis läbimõeldud, põhjendatud poliitika välja töötanud.

Samuti on seaduse tasandil selgelt piiritletud, et neid [meetmeid] saab kasutada ainult siis – nii neid kui ka muid meetmeid –, kui oht on tõesti suur ja meede on vältimatult vajalik, näiteks on inimene saabunud suure nakkusohuga piirkonnast, ületanud riigipiiri, ja osaleb mõnes sellises tegevuses, mis on seotud avalikkusele pakutavate kaupade ja teenustega või toimub avalikus siseruumis või maa-alal ja muu taoline. Avalik siseruum või maa-ala on eelnõus samuti selgelt piiritletud: see on ruum või territoorium, mis on antud kindlaks määramata isikute ringile kasutamiseks, mis on nende kasutuses või kus nad võivad viibida. Rõhutan kohe, et me meelega võimalikult täpselt ei reguleerinud, me räägime avalikest siseruumidest ja maa‑alast. Me ei räägi kellegi kodudest, me ei räägi sellistest kohtadest, kus ka praegu ei ole ühtegi sellist eraldi korraldust valitsuse poolt kehtestatud.

Paljud meetmed, piirangud ja nõuded on sisult täpselt samad, mis olid kasutusel COVID‑i epideemia korral, näiteks reisiankeedi täitmine nakkusohuga riigist saabudes, eneseisolatsiooni kohustus, mõnel puhul ka kohustus kanda avalikus siseruumis maski, kasutada muid isikukaitsevahendeid või esitada terviseseisundit kinnitav tõend. Samuti [on üks võimalik meede] näiteks testi tegemine, millest on aga edaspidigi võimalik loobuda või keelduda, kuid siis on alternatiiviks nii‑öelda liikumispiirang. Samuti on oluline, et järgitakse nii liikumispiiranguid kui ka tegevusele seatud piiranguid, mis võivad olla kõik, nagu öeldud, vältimatu vajaduse korral kehtestatud.

Jätkuvalt on võimalik teha erisusi, näiteks tulenevalt vanusest, perekondlikest ja hariduslikest vajadustest, muust taolises. Taas midagi, mida oleme ka praegu teinud, ehk lastele tihti ei ole kehtinud samad nõuded, mis minu arvates on mõistlik. Ja näiteks sotsiaalvaldkonnas erihariduse pakkumisel, erivajadusega [lastele] hariduse pakkumisel on oluline, et säiliks leebem kord.

Nii nagu kirjeldasin, on väga palju, võib öelda, sellest seaduseelnõust sisuliselt praeguse pandeemia õppetundide põhjal koostatud ja sellest üle võetud. Selge põhimõte on see, et seadusesse ja määrustesse lähevad kirja need konkreetsed meetmed ja reeglid, mida valitsus kehtestada saab. Seejärel on omakorda võimalik hinnata näiteks õiguskantsleril, kas konkreetne valitsuse määrus vastab tema hinnangul kõigile õiguslikele nõuetele.

Uudne on ka see, et kui valitsus otsustab kehtestada mõne sellise meetme, mida ei ole otseselt eelnõu loetelus nimetatud, aga mis on samuti vältimatult vajalik just nimelt eriti ohtliku või ohtliku nakkushaiguse leviku tõrjeks, siis tuleb enne selle määruse vastuvõtmist ära kuulata Riigikogu valdkondliku komisjoni seisukohti ja sellest teavitada ka Riigikogu juhatust. See on sarnane konsulteerimise skeem, mis on täna kasutusel mõnes muus valdkonnas, näiteks julgeolekuasutuste juhtide ametikohtadele nimetamisel või ka Euroopa Liidu asjade menetlemisel. Riigikogu kaasamine aruteludesse toob seeläbi tulevikus kaasa sellise põhjalikuma arutelu epideemiatõrje meetmete rakendamise üle, kui, nagu ma viitasin, tekib mingi vajadus mingeid muid meetmeid rakendada, mida ei ole eraldi seaduse tasandil varasemalt heaks kiidetud.

Eelnõus tehakse ka väiksemaid täpsustusi, näiteks isikuandmete töötlemist täpsustavad sätted, mis tulenevad juba praegu Euroopa Liidu õigusest, aga toome need igaks juhuks selguse huvides taas ka eraldi välja. Samuti [sätestame] õppeasutuse, lasteasutuse või sotsiaalteenuseid osutava asutuse juhi õiguse asutuse tegevust selle ruumides ajutiselt piirata, kooskõlastades selle [piirangu] asutuse pidaja ja Terviseametiga. Toon taas sellise konkreetse näite: kui tekib kiiresti leviva nakkuse kolle koolis või muus haridusasutuses, on arusaadav, et koolil ei ole mõistlik jääda ootama valitsuse suuniseid, vaid vajadusel [ta kohe] reageerib, kooskõlastades oma tegevuse Terviseameti regionaalse bürooga. Samuti nähakse ette, et kui olukord eeldab kiiret reageerimist, siis on võimalik valitsuse määrused kiiremini jõustada.

Nagu ma enne viitasin, muutub ka riigipiiri seadus. Siin on muudatused samuti seotud eriti ohtliku ja ohtliku nakkushaiguse leviku tõrjega ning lähtuvad asjaolust, et COVID‑19 epideemia alguses vastu võetud ja jätkuvalt kehtivad piirangud ei pruugi mõnes kohas olla ajutised, vaid neid on vaja edaspidi veel rakendada. Seega võib Vabariigi Valitsus eriti ohtliku ja ohtliku nakkushaiguse epideemilise leviku tõrjeks kehtestada määrusega nõuded, näiteks välispiiri ületamisel, kui see on vältimatult vajalik, ja kohustada isikuid esitama kas terviseseisundit kinnitav tõend või teha enne piiriületust test. Need on taas sellised asjad, mida oleme ka selle pandeemia korral nii eelmise valitsuse ajal kui praeguse valitsuse ajal rakendanud. Ja nii nagu täna, ei saa [ka edaspidi] välispiiri ületamise nõudeid kehtestada Eesti kodanikule ega Eestis elamise õigust omavale isikule, tema otsejoones alanejale või ülenejale sugulasele, abikaasale ega Euroopa Liidu õiguse alusel vaba liikumise õigust omavale isikule. Kehtib sama loogika, et oma inimesed tuleb alati kodumaale lubada, ka siis, kui nad tulevad nakkusohtlikust piirkonnast.

Lisaks on ette nähtud volitusnorm ajutiseks riigipõhiseks meetmeks, näiteks piirata ajutiselt mõne välisriigi inimeste Eestisse sisenemine, kui seal on uue, eriti ohtliku või ohtliku nakkushaiguse puhang.

Riigi Teataja seaduses ettepandavad muudatused on puhtalt eesmärgiga võimaldada kiireloomulisi määrusi avaldada kiiremas tempos.

Selle eelnõuga seoses ei ole plaanis täiendavaid kulusid riigieelarvele ja seadus on planeeritud jõustuma üldises korras, kui parlament selle heaks kiidab. Aitäh! Vastan hea meelega küsimustele.

On ka küsimusi. Kalle Grünthal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Terroristid kasutavad sellist mõistet nagu "räpane pomm", see teeb küll väikese paugu, kuid radioaktiivselt saastab ära suure maa-ala tuhandeks aastaks. Olen tähele pannud seda, et kui teie ilmute mõne eelnõuga siia saali, siis on teil selline räpase pommi kohver alati kaasas, mida te püüate parlamendi kaudu lõhkema panna. Täna ei erine ee absoluutselt [varasemast], erinevust ei ole. Selle eelnõu kohta on nii Eesti Arstide Liit kui ka õigusteadlased öelnud, et kokkuvõttes ei ole põhjendatud ega kohane ohtliku haiguse definitsiooni ulatuslikult laiendada ja laiaulatuslikku inimeste põhiõiguste üle otsustamise [õigust] anda valitsusele või ametitele, mistõttu sellisel kujul ei ole eelnõu põhiseadusega kooskõlas ega põhjendatud. Kuidas kommenteerite õigusteadlaste arvamust?

Aitäh väga värvika sissejuhatuse eest! Millegipärast ma ei imesta. Aga Eesti Arstide Liit kindlasti sellist seisukohta väljendanud ei ole, nagu te neile just omistasite. Te pidasite silmas mõnda muud organisatsiooni või rühmitust. Ka erinevate õigusekspertidega on konsulteeritud kogu selle eelnõu koostamise protsessis, näiteks Õiguskantsleri Kantseleiga ja Justiitsministeeriumiga. Loomulikult tuleb põhiseaduse üle järelevalvet teostada kehtivas korras, seda tuleb hinnata nii parlamendil, hiljem ka Vabariigi Presidendil, vajaduse korral õiguskantsleril. Seda kindlasti tehakse. Meie parim hinnang, mis on saadud seaduse väljatöötamisel, eri osapooltega kooskõlastamisel, näitab, et midagi põhiseadusvastast siin ei ole. Mõnes mõttes võib öelda, et põhiseadusvastane või põhiseaduse mõttega vastuolus on see, kui riik jätab pandeemia korral reageerimata, jätab oma inimesed külma kätte ja vaatab, kuidas pandeemia iseeneslikult kulgeb.

Kert Kingo, palun!

Ma tänan, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Eelnõu tutvustuses on esile toodud ja ka te ise mainisite seda kohe esmajärjekorras, et üks selle eelnõu eesmärke on anda Riigikogule suurem roll kriiside lahendamisel. Vaatasin terve eelnõu läbi ja leidsin ainult sellised laused, kus oli Riigikogu mainitud: edaspidi tuleb ära kuulata Riigikogu valdkondliku komisjoni seisukoht ja teavitada Riigikogu juhatust. Komisjonis, praegusel juhul on peetud silmas sotsiaalkomisjoni, on kümme liiget ja juhatuses on kolm liiget. See teeb kokku 13 inimest, aga Riigikogus on 101 inimest. Mul on nüüd küsimus, miks valitsus on Riigikogust mööda läinud. Miks te serveerite seda asja valele üles ehitades, jättes mulje, justkui Riigikogul oleks suur roll, kuigi enamik Riigikogust on välja jäetud? Kui 101‑st lahutada 13 inimest, siis see ei ole ju Riigikogu.

Jah, Riigikogu liige, aitäh küsimuse eest! Siinne arutelu ongi juba ju parlamendi suurem kaasamine – selle [eelnõu] seadusena vastuvõtmine eeldab parlamendi heakskiitu. Nii eelmine valitsus kui ka praegune valitsus on kehtestanud need otsused ilma parlamendi heakskiiduta, ilma parlamenti ära kuulamata. See on põhimõtteline vahe. Kui parlament kiidab heaks need konkreetsed meetmed, mis selles seadus[eelnõus] on välja pakutud, siis sellega ongi parlament andnud oma hinnangu, kus on need õiguslikud piirid, mille sees võivad tegutseda Vabariigi Valitsus ja Terviseamet. Ja kui on vaja nendest piiridest väljuda, siis tuleb tõesti mängu teie [märgitud] Riigikogu komisjoni kaasamine. See võib olla sotsiaalkomisjon või mõnes teises küsimuses õiguskomisjon, võib‑olla hoopis põhiseaduskomisjon. See sõltub juba konkreetsest meetmest. See on see põhiline loogika, miks ma arvan, et on mõistlik, kui parlament selles protsessis [osaleb] ja arutleb, milline peaks olema nakkushaiguste tõrje meetmete pakett.

Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Riigikogu rollist räägitakse siin sellises võtmes, et see saab olema suurem. Aga mina näen, et Riigikogu tahetakse [kaasata] tegelikult praegu ainult selleks, et panna tempel sellele seaduseelnõule, millega tahetakse parlamendi kätega anda valitsusele piiramatu õigus täiesti oma suva järgi julmade, inimest ja tema väärikust alandavate võtetega kehtestada COVID‑ile viidates vajaduse korral täielik diktatuur. Selle eelnõu sisu on ju tegelikult COVID‑i põlistamine ja eesmärk ütleb ka, et koroonaviirus ei kao kuhugi. Kas te tõesti tahate öelda, et me hakkamegi elama permanentses tervisediktatuuris, kus seadusega võetakse inimestelt ära väga suuresti kõik nende põhiseaduslikud õigused, kui valitsus seda soovib?

Aitäh, hea Riigikogu liige! Nii nagu olen varasemalt öelnud, on eesmärk kindlasti see, et koroonaviiruse korral enam selliseid meetmeid kehtestada poleks vaja. Kõige paremini aitab selle vastu vaktsineerimine, sealhulgas tõhustusdoosi õigeaegne tegemine. Küll aga, nii nagu näitas koroonaviiruse teke ja väga kiire Eestisse jõudmine, peame olema valmis selleks, et sarnaseid pandeemiaid võib tulla veel, [põhjustatuna] kas koroonaviiruse mõnest uuest mutatsioonist, alavariandist või uuest tüvest või mõnest muust uudsest nakkushaigusest. Just nimelt selleks, et valitsus saaks sellises olukorras senisest selgemalt reageerida, on vaja varasemalt kokku leppida need raamid. Seetõttu me selle seadus[eelnõuga] siin olemegi.

Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Lugupeetud minister! Siin on kõige huvitavam see diskussioon või need kommentaarid, mis Riigikohus on selle eelnõu kohta andnud. Ma küsin nüüd ühe sellise küsimuse ja palun sinu vastust. Riigikohus ütleb niimoodi, et tuleks eelistada parlamendi ja siis äärmisel juhul valitsuse või valdkonna [eest vastutava] ministri, see tähendab sinu, mitte aga apoliitiliste ametnike, Terviseameti või koolidirektorite otsustusõigust. Riigikohus jätkab, et praegu kumab eelnõust läbi soov suurendada hoopis mittepoliitilise tasandi vastutust ja lihtsustada piirangute kehtestamist. Mida sina, terviseminister, sellest arvad, et Riigikohus ütleb, et äärmisel juhul tuleks anda sulle ministrina [otsustus]õigus?

Aitäh, hea Riigikogu liige! Nagu ma viitasin, tahame antud juhul viia need otsused pigem valitsuse tasandile ja [teha nii, et] valitsuse otsused oleksid omakorda Riigikogu antud raamides, erinevalt praegusest, kus valitsuse korraldused tuginevad üksikutele NETS-i paragrahvidele, mis on väga üldsõnalised ja milles ei ole lahti kirjutatud, mida täpselt võib valitsus teha ja mida ta ei tohi teha uudsete ohtlike nakkushaiguste tõrjes.

Haridus- ja sotsiaalvaldkonna asutuste puhul tõesti anname juhile teatud volitused reageerida kooskõlas Terviseametiga just nimelt inimeste tervise kaitseks. Ei ole mõeldav, et kui tekib näiteks kuskil hooldekodus või lasteasutuses mingi tõsine nakkuskolle, mis võib olla potentsiaalselt surmav nii lastele kui ka eakatele, siis jäädakse ootama, kuni Vabariigi Valitsus koguneb ja mingid otsused vastu võtab, kui tegelikult on teada, et uus viirus on tulnud näiteks kuskilt riskiriigist ja on vaja kiiresti reageerida inimeste tervise kaitseks. Need on erandjuhud, need ei ole kindlasti normid.

Ja nii nagu ma ka Terviseameti puhul viitasin, on Terviseametil sarnases olukorras õigus kehtestada karantiin 30 päevaks, mitte pikemalt – just nimelt selleks, et üldine raam oleks valitsuse tasandil. Mõte, et terviseminister võiks rohkem neid otsuseid vastu võtta? Ma arvan, et pigem on antud juhul mõistlikum just nimelt laiem kandepind ehk valitsus, kus vaadatakse nii tervisevaldkonda, rahandusküsimusi, majandust, ettevõtlust, justiitspoolt kui ka kõike muud.

Rene Kokk.

Suur tänu, härra juhataja, sellise reipa olemise eest nii hilisel tunnil! Lugupeetud minister! MTÜ Ühinenud Meedikud ja Teadlased on saatnud Riigikogu liikmetele, ilmselt ka teile, pöördumise seoses oma murega selle NETS‑i menetlemisel. Ühe punktina on nad välja toonud selle, et NETS‑i koostamine vajab kõrgel tasemel asjatundlikkust nii epidemioloogias, filoloogias, infektsioonhaiguste alal kui ka mikrobioloogias. Nad on teinud ettepaneku kutsuda kokku vastavasisuline töörühm, kus võrdselt, proportsionaalselt oleksid esindatud eri erakondade esindajad, poliitikud ja eksperdid. Tuleks võtta rahulikult see seadus[eelnõu] uuesti lauale, mitte menetleda seda kiirustades. Miks me siis menetleme seda kiirustades? Miks te ei ole võtnud seda töörühma kokku ja aega maha, et asja õigesti teha?

Hea Riigikogu liige, aitäh küsimuse eest! Kiirustades pole siin nüüd küll midagi sündinud. Neid muudatusi on arutatud väga pikalt, kuid ja kuid, erinevate ministeeriumidega, erinevate valdkondade asutustega, kaasates just nimelt viroloogia ja epidemioloogia valdkonna ekspertiisi ja inimesi nii Terviseameti kui ka teiste tervisevaldkonna asutuste kaudu. Ja nüüd oleme parlamendis, mis täpselt niisamuti peab selles menetluses osalema. Antud juhul on tegemist esimese lugemisega, järgnevad ka järgmised lugemised ja ärakuulamised võib-olla sotsiaalkomisjonis. Kindlasti on ainumõistlik, et sotsiaalkomisjon kaasaks samuti nii tervishoiuvaldkonna esindajaid, õigusvaldkonna inimesi kui ka teadlasi sellesse arutelusse. Ma ei ole küll kindel, kas teie viidatud ühing on kõige representatiivsem selles küsimuses.

Anneli Ott.

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Hea minister! Põnev-põnev. Mul on sihuke küsimus, et miks siin eelnõus on 30 päeva, selline ebamõistlik aeg, märgitud karantiininõudeks ja seda ka pelgalt haiguse kahtluse korral. Te väidate, et see seaduseelnõu on koostatud praeguse COVID-i kogemuse põhjal. Meil oli COVID-i puhul kümme päeva karantiin, mille kohta ka Terviseamet, kui ma ei eksi, augusti või septembri alguses tõi välja, et tegelikult piisab seitsmest päevast. Valitsus ei pidanud seda võimalikuks küll kehtestada. Aga nüüd on siin 30 päeva ja pelgalt haiguse kahtluse korral. Palun selgitage seda!

Austatud Riigikogu liige, aitäh küsimuse eest! See 30 päeva ei ole antud juhul karantiini ega eneseisolatsiooni kestus. See on periood, mille jooksul võib Terviseamet teha otsuseid, kui valitsus ise ei ole neid enne teinud. Näiteks tuleb uus ohtlik nakkushaigus, see avastatakse kellelgi. Terviseamet reageerib ja kehtestab neile inimestele, kes on nakatunuga kokku puutunud, võib-olla seitsme‑, aga võib-olla kümnepäevase kohustuse olla eneseisolatsioonis ehk vältida kokkupuudet teistega.

Mõte on selles, et Terviseamet saab anda korraldusi ainult kuni 30 päeva jooksul. Selle aja jooksul peab valitsus igal juhul ise kogunema ja kokku leppima, millised saavad olema reeglid näiteks eneseisolatsiooni korralduses või karantiini korralduses nii nakkushaigetele kui ka nakkushaigega kokku puutuvatele inimestele. Väga võimalik, et inimene peab olema [karantiinis või eneseisolatsioonis] seitse kuni kümme päeva, võib-olla aga viis päeva, sõltub nakkushaigusest. See 30 päeva mõte on just selles, et ei tekiks momenti, et valitsus distantseerib ennast otsustamisest ja Terviseamet peab üksinda epideemiatõrjet niivõrd ulatuslikult korraldama.

Paul Puustusmaa, palun!

Suur tänu, austatud juhataja! Lugupeetud minister! See on huvitav-huvitav eelnõu. Iga kevad, kui meil hakkab respiratoorsete haiguste periood, on võimalik igasugust nalja teha. Arutaks natukene seda Riigikogu pädevuse suurendamist. Ma sain teie sõnadest aru, et tegelikult teie soov on anda valitsusele kindlam pädevus ja valitsus saab tegutseda vastavalt Riigikogu etteantud raamidele. Aga Riigikogu poolt etteantavad raamid tulevad komisjonist ja komisjonile antud pädevus, nagu ma asjast aru saan, on ärakuulamine. Või milline see komisjoni pädevus on? Kas saab seda mõista niimoodi, et kui komisjon ütleb valitsusele, et ei, maski ei tule, siis valitsus kuulab ja maski ei tulegi? Või milline see komisjoni pädevus Riigikogu pädevusena on?

Aitäh, hea küsija! Nagu viitasin, tegelikult tegutseb praegune valitsus ja tegutses ka eelmine valitsus väga ebaselges õiguslikus ruumis ehk nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse üksikute paragrahvide alusel, kohati ka riigipiiri seaduse alusel, ilma selge parlamendi mandaadita, milliseid reegleid võib ja millised ei tohi kehtestada. Tulevikus, kui parlament selle eelnõu seadusena vastu võtab, muutub see raam oluliselt selgemaks ja ka piiratumaks. Kui tõesti tekib vajadus teha mingeid muid otsuseid, mida ei ole seaduses eraldi välja toodud, siis saab nende tegemise eelduseks olema komisjoni heakskiit või ärakuulamine. Eks nad ole sarnase loogikaga, nagu on julgeolekuasutuste juhtide puhul ja Euroopa Liidu asjade puhul. Kuldreegel on tõesti see, et kui komisjon neid [otsuseid] heaks ei kiida või avaldab vastuseisu, siis läheb valitsus tagasi ja mõtleb veel.

Merry Aart, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Ka mina arvan, et see seadus on natukene liigse kiirustamise pitserit kandev. Selles seaduses on väga palju ebamäärasust. "Ohtlik", "eriti ohtlik", "kahtluse korral" – need kõik on defineerimata, ilma konkreetsemate kriteeriumideta. Kas näiteks tugev nohu on eriti ohtlik või ohtlik? Või kuidas seda eriolukorda määratletakse? Reeglid on ikka hästi segased. Kuidas on võimalik kehtestada sellist seadust, kehtestada piiranguid? Kas see ei ole natuke liiast? Lõpuks viib see välja ametniku või ametkonna suvani, nii nagu kellelgi parasjagu mõte tuleb, kehtestame piirangud ja siis karistame ka kohe.

Hea küsija, aitäh! Kui te võrdlete kehtivat seadust ja meie pakutud seadus[eelnõu], siis [regulatsioon] muutub siiski selgemaks. Ehk, nagu ma enne viitasin, praegu tegutsetakse selliste kaudsete paragrahvide ajendil, mis annavad võimaluse meetmeid kehtestada, täpsustamata, milliseid meetmeid, milliseks ajaks, millises mahus ja millisel juhul.

Need terminid, mis puudutavad eriti ohtlikku nakkushaigust – selle kohta on seadus[eelnõus] esitatud konkreetne loend. Praegu on seaduses "uudne ohtlik nakkushaigus" ehk miski, mis on sarnane sellega, mida pole veel tuvastatud-määratletud. Praegune ettepanek on tõesti selle "uudse" asemel kasutada nimetust "ohtlik nakkushaigus", mis vastab konkreetsetele, kindlatele kriteeriumidele. Kindlasti ei kuulu sinna alla nohu ja, nagu ma enne viitasin, ei kuulu sinna gripiviirus kui teada‑tuntud viirus. Sinna alla kuuluvad sellised olukorrad, kui avastatakse näiteks uus nakkushaigus või ka maailmas juba tuntud nakkushaigus, millel on omadus kiiresti ja ulatuslikult levida, mille kulg võib olla raske ja mis toob kaasa tervisealase hädaolukorra või selle ohu.

Tervisealane hädaolukord ja selle oht on [eelnõus] eraldi defineeritud mõisted, mis eeldavadki seda, et näiteks konkreetses piirkonnas tekib probleem erakorralise abi pakkumise võimekusega. Need ei ole sellised abstraktsed mõisted, vaid need on tegelikult tervisevaldkonnas defineeritud, õiguslikult defineeritud mõisted. [Sellise olukorra] tekkimine või selle oht peab olema eelduseks, et üldse hakata mingeid piiranguid valitsuse tasandil kehtestama. Praegu sellist otsest viidet seaduses ei ole, nii et selle võrra muutub seadus isegi rangemaks. Konkreetselt sai just ka näiteks Õiguskantsleri Kantseleiga läbi arutatud, et oleks üheselt mõistetav, millal valitsusel on põhjus reageerida ja millal seda ei ole.

Henn Põlluaas, palun!

Aitäh, hea esimees! Hea minister! Ilmselt mäletate ka teie väga hästi, kui te käisite meil juhatuses, enne kui seda eelnõu koostama hakkasite, ja seletasite meile, kuidas teil on kavas Riigikogu rolli ja osa kogu selles protsessis suurendada. Lubasite tuua selle eelnõu veel näha, enne kui see kooskõlastusringile läheb. Aga mitte midagi sellist ei ole toimunud. Me näeme vastupidist: te olete Riigikogu täiesti kõrvale lükanud. Tahetakse ainult mingit seisukohta ja kavatsetakse informeerida, teavitada juhatust. Kogu see jutt, mis te meile rääkisite, mille me heaks kiitsime ja mida me toetasime, et just nimelt Riigikogu on see organ, kes peab tegema selliseid väga olulisi otsuseid – nii see ei ole. Miks te valetasite meile?

Hea küsija, aitäh küsimuse eest! Ikka mäletan meie kohtumist. Mul oli toona kohtumisi tõesti viie fraktsiooniga ja erinevate fraktsioonide tagasiside oli sisult erinev. Arusaam sellest, kui suur peaks olema näiteks valitsuse roll, kui suur peaks olema parlamendi roll, milline peaks olema Terviseameti roll, oli erinev. Ja see, mis nagu ikka seaduseelnõuna sünnib, on kompromiss nende erinevate vaadete vahel ja meiepoolne ettepanek, kuidas ühest küljest kaasata teatud juhtudel parlamenti ja teisalt säilitada tänane operatiivne otsustamisvõimalus, kui olukord seda nõuab. Aga täna oleme siin esimesel lugemisel ja see on küll parlamendi koht ja roll arutada, milline täpselt peaks olema selle seaduse sõnastus ning Riigikogu, valitsuse ja Terviseameti ülesannete jaotus ja rollide tasakaal. Nagu te hästi teate, on parlamendil alati võimalik ka vastuvõetud seadusi muuta, kui need osutuvad parlamendi hinnangul ebamõistlikuks, ebatäpseks, ebapiisavaks.

Kalle Grünthal, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Kui ma eelnevalt rääkisin teile räpasest pommist, mida te siia saali tassite, siis te muigasite irooniliselt. Aga kuulasin teie sõnavõttu ja te ütlesite väga selgelt välja: äkki ilmub kuskilt välja mingi ohtlik nakkushaigus. Kust see tuleb? Teie sahtlist või? Või olete te siis Igor Mangi staatuse omandanud? Kui nüüd tõsisemaks minna, siis on asi selles, et ohtliku nakkushaiguse definitsiooni soovitakse muuta. Oluline on see, mida loetakse ohtlikuks haiguseks. Nakkus, mis levib küll kiiresti, kuid ei too kaasa raskeid haigestumisi, on eelnõu järgi käsitletav ohtlikuna. See ei ole põhjendatud ning see, mis alusel otsustatakse, on ikkagi määratlemata. Selliselt lahendatud sõnastus pole absoluutselt põhiseaduspärane. Miks te ei ole seda lahti kirjutanud?

Aitäh! Loomulikult tuleb tõsiselt rääkida, mitte huumorit teha. Aga ma täpsustan teie eelmist sõnavõttu, mis kindlasti ka protokolli jõudis. Vaatasin üle, arstide liit on andnud tagasisidet ning öelnud, et ta toetab [eelnõu] ja nõustub käesolevate seadusmuudatustega. Ei ole ta toonud välja neid ohte, mida te väitsite, et ta on teinud.

Mis puudutab seda sõnastust, siis nagu ma ütlesin, vastupidi, kui te võtate seadus[eelnõu] ette, siis näete, et see on tänasest selgemini lahti kirjutatud. Praegu on seaduses loetelu eriti ohtlikest nakkushaigustest, seal on konkreetsed näited, mida on mõeldud. Ja on omakorda uudsed ohtlikud nakkushaigused, mis vastavad nendele tunnustele, ja samuti need, millele ei pruugi olla efektiivset ravi või mille levik võib ületada haiglate ravivõimekuse. Nüüd, selles seaduseelnõus me toome mõiste "ohtlik nakkushaigus" puhul välja nii need [haigused], mis on juba teada, kui ka potentsiaalsed uued [haigused].

Maailma ajalugu on näidanud, et ükski viirus ei jää viimaseks ja viirusi kahjuks sünnib siia ilma rohkem, kui meile meeldib. Olid need enne inimest, on nad ka pärast inimest siin maakeral. Tulenevalt sellest, kas see konkreetne viirus võib põhjustada tervisevaldkonnas hädaolukorra või selle ohu ja vastab kõigile neile varasemalt kirjeldatud tunnustele, tekib valitsusel võimalus neid meetmeid kehtestada. [Seda ei tehta] tühja koha pealt.

Martin Helme, palun!

Aitäh, lugupeetud spiiker! Hea minister! Sa oled siin mitu korda öelnud, et on ebaselge õiguslik olukord ja selle pärast on seadusmuudatust vaja. Ei ole mingit ebaselget [õiguslikku] olukorda, vaid on selge seadusrikkumine valitsuse poolt juba pikka aega. Selle tõttu on valitsus ja tema otsused kümnetes kaasustes kohtusse kaevatud. Viide sellele, et eelmine valitsus ka käitus nii – ei käitunud eelmine valitsus nii. Eelmine valitsus kehtestas erakorralise seisukorra või erakorralise olukorra, mis muutis seadusandlikku raamistikku oluliselt. Ei kehtestanud eelmine valitsus [maskikohustust]! Hoolimata sellest, et tal oli erakorralise olukorra tõttu palju suurem volitus, ei kehtestanud ta maskikohustust, ei tegelenud sundvaktsineerimisega, ei tegelenud inimeste laiali ajamisega protestide ajal. Eelmine valitsus käitus hoopis teisiti, käekiri oli hoopis teine. Tänase NETS‑i muudatuse põhjendused on, et teeme olukorra selgemaks. Tegelikult on sellel eelnõul ainult üks suur eesmärk: see, et pikka aega tehtud seadusrikkumisi tagantjärele legaliseerida. See on selle asja mõte. Ja seda me oleme siit korduvalt välja lugenud. On ju nii?

Aitäh, hea küsija! Nii nagu ma viitasin, on mõlemad valitsused kehtestanud erinevaid korraldusi, nii eriolukorra ajal, mis oli väga lühikene periood, nagu te mäletate, kui ka nii-öelda tavaolukorra ajal või hädaolukorra ajal tervishoiuvaldkonna vaates viiruse leviku tõkestamiseks. Loomulikult võime hakata ühekaupa neid hindama, kui soovite, et milline oli mõistlik ja milline mitte. Eks need ikka sõltuvad hindajast ja nende vajalikkus ilmneb retrospektiivis.

Aga kui rääkida kohtuvaidlustest ja õiguslikust olukorrast, siis tõesti on praegu erinevaid vaidlusi. See on mõistlik ja õige, õigusriigis peabki nii olema. Seni on kohtud ikkagi pidanud põhjendatuks üldkorralduste kehtestamist, kuna need on alati ajaliselt piiritletud, need vaadatakse regulaarselt, iga kahe nädala tagant üle. Aga kohtud on just nimelt välja toonud selle, et need valitsuse korraldused ei saa kehtima jääda igavesti. Sellega ma olen täiesti nõus ja see on ka põhjus, miks ma täna siin selle seaduseelnõuga olen, teades juba ette, et see ei leia siit üldeufoorilist vastuvõttu. Aga mõistlikum on parlamendi tasandil, seadusandlikul tasandil ära fikseerida, mis on lubatud ja mis ei ole lubatud, ning selle alusel toimetada.

Nagu te olete näinud nii praeguses olukorras kui ka varasemate lainete puhul, et kui olukord [rangeid piiranguid] enam ei nõua, siis tulebki leevendusotsuseid teha ja valitsus on neid järjest ka teinud. Edaspidi on ka õiguslikult tegelikult selles vaates selgem, et praegu näiteks Õiguskantsleri Kantselei ei saa sekkuda, ei saa vaidlustada neid korraldusi, vaid seda peab tegema konkreetne subjekt. Edaspidi on võimalik ka õiguskantsleril hinnata valitsuse määrusi, nende õiguslikku pädevust ja toimimist ning tagada, et need oleks just nimelt seaduste ja põhiseadusega kooskõlas.

Helle-Moonika Helme, palun!

Aitäh, hea eesistuja! Hea minister! Ma ikkagi väga selgelt näen, et selle eelnõu üks eesmärk, väga selge eesmärk on COVID-i põlistamine. Terve see paks [seletuskiri] räägib ainult COVID-ist, eks ole. Moe pärast, eks ole, räägitakse siin ka mingitest muudest haigustest, aga tegelikult räägitakse siin ainult COVID-ist ja sellega seonduvatest kõikvõimalikest piirangutest, kõikvõimalikest regulatsioonidest. Ma lihtsalt küsin, eks ole, miks teil seda kõike vaja on. Mis teid vaevab, inimesed? Kas te olete mingid varjatud sadistid, kes naudivad inimeste alandamist ja kiusamist ja piirangute kehtestamist? Ma ütlen, et isegi nõukogude ajal olid väga hullud nakkushaigused, aga isegi siis ei olnud sellist seadust, ei kasutatud selliseid võimalusi. Mis teil viga on?

Aitäh, hea Riigikogu liige, küsimuste eest! Alustame algusest. See seadus[eelnõu] ei käsitle COVID-it, vaid see käsitleb ohtlikke nakkushaigusi, käsitleb erinevaid võimalusi. See, et seletuskiri kirjeldab ka käesolevat pandeemiat, on loomulik. Kummaline oleks, kui seletuskirjas seda ignoreeritaks. Siis te küsiksite minu käest, et mis toimub, seletuskirjas polegi sõnagagi mainitud COVID‑it ega arusaamu, millest tulenevalt me üldse selle [eelnõuga] siin oleme. Nii nagu iga muu kriis, on ka see kriis näidanud kätte need kohad, mida meil on vaja õiguslikult täpsustada, selgeks teha. Ja meie ettepanek on seda siin teha.

Võrrelda Eesti Vabariigi tegutsemist pandeemia tõrjumisel Nõukogude Liidu [ajal tehtuga], selleks peab olema päris hea fantaasia. Nõukogude ajal tõepoolest oli väga palju ohtlikke nakkushaigusi, oli väga palju pandeemiaid, oli hoopis teine laste suremus, teised üldise suremuse näitajad. Kui me neid aegu tagasi igatseme ja ka toonaseid lahendusi ... Mina neid ei igatse. 

Kert Kingo, palun!

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Ma loen siit seadus[eelnõust] välja sellise teksti, et isiku väljaselgitamiseks edastatakse nakkushaige isiku ees- ja perekonnanimi, isikukood või sünniaeg ja kohati ka kontaktid. Me oleme juba näinud, kuidas Terviseamet on hakanud ise politseiriiki tegema, käitub politseinikuna. Sõnaühend "isiku väljaselgitamine" on kriminaalpolitsei termin, seda kasutatakse jälitustegevuses. Ma praegu vaatan, et te olete väga sinnapoole teel ja hakkate selle seadusega kehtestama meil veel jõulisemalt politseiriiki, hakkate tekitama jälgimisühiskonda, sest selle põhjal, mida ma loen, peab [nakkushaigest] teatama. Seletage mulle palun ära, kelle jaoks see seadus on. Kas see on mingi võimukompleksi rahuldamiseks või lihtsalt selleks, et nautida inimeste represseerimist? Seletage mulle palun ära!

Aitäh, hea küsija! Nii nagu viimased aastad on näidanud, on pandeemia ajal oluline viiruse tõrje, ühest küljest läbi testimise, läbi erinevate meetmete, läbi reeglite ja soovituste kehtestamise ning loomulikult inimeste tervise kaitse läbi vaktsineerimise. See, et teatud juhtudel on vaja selgitada välja mõne inimese lähikontaktsed ehk tõesti on vaja teada nakatunud isiku andmeid selleks, et tuvastada temaga kokkupuutunud isikud, ongi see, mida Terviseamet peab seaduse alusel tegema. See on see, mida ta teeb ka täna, see ei ole midagi uut. Terviseameti roll on ju anda panus viiruste ja nakkushaiguste tõrjesse. Konkreetsete lähikontaktsete tuvastamine on oluline ka nende enda elu ja tervise kaitseks, nad saavad teada, et sel ja sel ajal võisid nad kokku puutuda või puutusidki kokku inimesega, kes kandis mõnda ohtlikku viirust, ohtlikku nakkushaigust, mistõttu tasub enda tervist jälgida ja jääda eneseisolatsiooni, vajaduse korral end testida ja õigel ajal arsti poole pöörduda. Kõigi nende reeglite, meetmete, juhendite ja asutuste eesmärk on inimeste elu ja tervise kaitse. See, et te näete seal väga palju muid asju ja igasuguseid tonte, on tervisevaldkonna vaates suhteliselt arusaamatu.

Protseduuriline küsimus, Mart Helme, palun!

Jaa. Kas ma tohin paluda, et eesistuja teeks ministrile märkuse, et ta ei nokiks kogu aeg oma telefoni, sest see solvab küsijaid. Ja kui ta nokib seda selleks, et saada oma nõunikelt mingisuguseid vastuseid või lisainformatsiooni, siis räägib see sellest, et ta ei ole kompetentne meile esitama praegu seda eelnõu. Nii et mul on palve, et ta selle telefoni nokkimise lõpetaks.

Aitäh! Ma ei ole sellest kordagi aru saanud, ma isegi ei näe, et ta telefoni vaataks. Aga kui ta vaatabki, [siis ma pole aru saanud,] et see oleks kuidagi vastamist seganud. Mõnikord tuleb informatsiooni juurde. Ma kindlasti ei näe, et see telefoni vaatamine kuidagi halvendaks teile vastamist, pigem see toob lisainfot juurde.

See on tahvelarvuti ja siin on mul memo.

Aa, ta vaatab memot! See on keskkonnasõbralik lähenemine, ma saan aru, et te ei prindi pabereid välja. Peeter Ernits, palun!

Hea juhataja! Lugupeetud minister! Riigikohus on korduvalt öelnud, et see eelnõu vajaks kriitilist läbivaidlemist parlamendis ja parlamendile peaks palju suurem õigus jääma. Aga ma küsin, mida sa arvad sellest, et Riigikohus ütleb, et on kaheldav, kas demokraatlikus ühiskonnas peab riik kaitsma inimest tema enda valikute tagajärgede eest. Mis sa arvad sellest? Kas Riigikohus paneb puusse või paneb sinu ministeerium puusse?

Aitäh, hea küsija! Kõigepealt võib ju viimase kolmveerandtunni kohta öelda, et seesama kriitiline debatt, mida Riigikohus taotles, on hetkel käimas, nii et esimene eesmärk on täidetud. Eks see jätkub sotsiaalkomisjonis, jätkub ka järgmiste menetluste raames. Riigikogu enda otsustada on see, milline ajaraam saab selle seaduseelnõu menetlemisel olema.

Nüüd sellest, kas inimest peab kaitsma tema enda või talle ohtliku tegevuse eest. Tegelikult riik teeb seda ju ka täna. Me ei luba autorooli inimest, kellel pole juhiluba, ja eemaldame ta roolist, kui ta peaks vahele jääma. Samuti me ei luba näiteks alkoholi tarbinud inimesel [juhtida] sõidukit, sest ta ohustab nii ennast kui ka teisi. Eks siin on samasugune loogika. Näiteks nakkusohtliku inimese isoleerimine võib olla vajalik tema enda tervise kaitseks, aga ka teiste tervise kaitseks, vältimaks uusi pandeemiaid, koldeid ja inimeste surma, mida me oleme kahjuks selle pandeemia ajal näinud oluliselt rohkem, kui on tavapärane Eestimaa suremus.

Paul Puustusmaa, palun!

Suur tänu, hea juhataja! Austatud minister! Vaatame nüüd seda viimast kogemust, mis me oleme saanud selles viimases kriisis. Siin oli selline olukord, et kui oli vaja aidata ühiskonnal sellest kriisist üle saada või sellest jagu saada, siis ei kuulutanud valitsus välja ei eriolukorda ega hädaolukorda, vaid opereeriti mõistega "sisuline eriolukord". Sisuline meditsiiniline eriolukord, sisuline oht põhiseaduslikule korrale. Selle valguses toodi välja relvastatud politseinikud, kellel oli Terviseameti silt kõhu peal ja kes askeldasid inimeste ümber ja hirmutasid neid. Küsimus on selles, kas see olemasolev eelnõu võimaldab sellise õigusliku nihilismi ära hoida ja võimaldab inimesi rahustada, et enam sellist kummalist sisulist eriolukorda ei tule. Kas see asi on nüüd konkreetne ja arusaadav? Või kuidas?

Austatud Riigikogu liige, tänan küsimuse eest! Ma arvan, et see [küsimus] on igati põhjendatud. Eks eriolukorra kehtestamine on alati selline kaalutlusotsus. Seadus ei ütle, mis olukorras valitsus peab kehtestama eriolukorra, vaid annab võimaluse teatud juhtudel seda teha. Mulle teadaolevalt – parandage mind, kui eksin – eelmise valitsuse otsus eriolukord kehtestada, see oli 12. märtsil 2020, oli esimene kord, kui seda võimalust on Eestis kasutatud. Ehk tavapäraselt, muude kriiside ja olukordade puhul, pole seda meedet kasutusele võetud.

See, et praegune valitsus ei ol