Suur tänu, hea Riigikogu aseesimees! Head arupärijad! Aitäh taas kord võimaluse eest rääkida huviharidusest, mis on tõesti äärmiselt oluline hariduse valdkond. Teeme ministeeriumis pingutusi ka selle nimel, et huvihariduses omandatud teadmised ja oskused oleksid rohkem arvestatud ka formaalhariduses. Seda püüame ka õppekavade arenduses arvesse võtta. Igal juhul on tegemist väga olulise valdkonnaga. Aga alustan vastamist.
"Miks olete ministrina on pidanud õigeks kärpida laste huvihariduse toetust?" Olen ka varem korduvalt öelnud, et olukorras, kus iga minister pidi leidma koha, kus kulusid vähendada, lähtusin ma põhimõttest, mis on seaduse järgi riigi ülesanne ja mis on kohaliku omavalitsuse ülesanne. Kohaliku omavalitsuse ülesanne on seaduse järgi tagada huvihariduse ja ‑tegevuse korraldus. Riigi ülesanne näiteks on pidada haridustöötajate liiduga palgaläbirääkimisi ja tagada õpetajatele konkurentsivõimeline palk. Ja sellest saigi lähtutud. Ja otsus ei olnud mitte kaotada riigipoolne täiendav toetus huvihariduse ja ‑tegevuse korraldamiseks, vaid seda vähendada. Praegu saavad kohalikud omavalitsused enam kui 10 miljonit eurot huvihariduse ja ‑tegevuse toetust.
Küsimus: "Kas peate õigeks, et valitsus tegi vastava olulise mõjuga otsuse kohalike omavalitsustega läbi rääkimata?" Ma tõesti ei pea seda õigeks ja see oli minu viga, aga ma pidin neid otsuseid langetama väga lühikese ajavahemiku jooksul. Ja tegelikult pärast sai kohalike omavalitsustega korduvalt kohtutud sel teemal ja ka selgitatud. Kokku on toimunud kohalike omavalitsustega sel teemal 12 kohtumist ametnike tasandil ja on ka arutatud, kuidas seda täiendava toetuse skeemi edasi arendada ja millised on olnud selle toetusskeemi probleemid.
Näiteks on välja toodud, et noortevaldkonnas puudub terviklik kvaliteedijuhtimise süsteem, puudub kvaliteetne ja ühetaolistel alustel põhinev andmekorje kohalikul tasandil loodud võimaluste ja noorte osaluste kohta, sealhulgas huvihariduses ja ‑tegevuses. Kvaliteedi hindamine ei toimu regulaarselt kõigis kohalikes omavalitsustes, olemasolev hindamisvorm on kohmakas ja vajab kaasajastamist, tähelepanu vajab huvikooliõpetajate ja huviringijuhendajate väärtustamine, kohalikud omavalitsused vajavad nõustamist ja juhendamist täiendava toetuse sihipärasel kasutamisel. Need on siis need probleemid, mis on tõstatunud nendel kohtumistel.
Toetust on antud alates 2017. aastast ning eelmisel aastal toimunud ühiste arutelude tulemusel tekkis vajadus täiendava toetuse rahastusmudeli analüüsiks. Kohalikele omavalitsustele eraldatava huvihariduse ja -tegevuse täiendava toetuse rahastusmudeli analüüs jätkub ka sel aastal. Oleme võtnud eesmärgiks analüüsida selle toetuse mõju koos teiste noortevaldkonnas jagatavate toetustega, selgitamaks välja toetuste eesmärgipärasus ja maksimaalne kasu just nimelt noortele.
Kolmas küsimus: "Kõnealuse kärpe teemalistes aruteludes kinnitasite meile Riigikogu ees, et omavalitsustel on piisavalt täiendavaid vahendeid kompenseerimaks riigieelarvelise huvihariduse ja -tegevuse toetuse vähenemist. Palume ülevaadet, kui paljudes omavalitsustes on valdkonnale ette nähtud vahendid kokku vähenenud, kui paljudes suurenenud ja kui paljudes jäänud samaks? Palume ülevaadet omavalitsuste lõikes." Vastus. Kõnealune toetus on täiendav meede kohalike omavalitsuste toetamiseks, et tagada 7–19-aastastele noortele süsteemne juhendatud huvihariduse ja ‑tegevuse kättesaadavus ja mitmekesisus. Eesmärk on suurendada nende võimalusi omandada teadmisi, oskusi ja hoiakuid valitud huvialal. Huvihariduse ja ‑tegevusega kaasnevaid püsikulusid kõnealuse toetusega ei rahastata. Kohalike omavalitsuste huvihariduse ja ‑tegevuse 2022. aasta planeeritavate kulude kohta saab ülevaate alles mais, kui omavalitsused on oma eelarved vastu võtnud ja Rahandusministeeriumisse koondub sellekohane esmane ülevaade.
Toetussumma muutumise kohta võib aga öelda, et riiklik huvihariduse ja ‑tegevuse täiendav toetus väheneb sel aastal valdava enamiku jaoks ehk 77 omavalitsuses 79-st. Kahe omavalitsuse jaoks toetus hoopis kasvab. Keila linnal kasvab toetus 790 eurot ja Ruhnu vallal 1817 eurot, ja seda seetõttu, et Ruhnu vallas on kasvanud toimetulekutoetust saavate perede arv ja Keila linna on tulnud juurde puudega noor, kelle puhul on ette nähtud lisatoetus.
Toetuse vähenemise suurus on omavalitsuseti aga väga erinev. Kõige rohkem on neid omavalitsusi, kelle toetussumma väheneb 30 000 – 50 000 eurot. Neid on 43% omavalitsustest. Näiteks Paide linnas vähenes toetuse suurus 110 000 eurolt 76 000-le, vähenedes siis 31%. Mulgi vallas vähenes toetuse summa 202 000 eurolt 163 000 euroni ehk 19%. Konkreetsete kohalike omavalitsuste lõikes toetused aastal 2021 ja 2022 ja muutuse kahe aasta vahel – need ma saadaksin teile hea meelega kirjalikult ja te saate ise neid täpsemalt analüüsida.
Neljas küsimus: "Kui palju lapsi käib kõnealuse toetuse kärpe tõttu sel aastal vähem huviringides ja spordiklubides? Kui paljude laste jaoks on tõusnud osalustasu võrreldes eelmise aastaga? Palume ülevaadet omavalitsuste lõikes." Nüüd tuleb jälle öelda seda, et nii nagu kohalikud omavalitsused ise ka aruteludel välja tõid, meil tegelikult puudub ülevaade sellest, kui palju kusagil kohalikus omavalitsuses makstakse huvihariduse eest, kes maksab, kui palju ja mille eest. Sellist tervikülevaadet riigil ei ole. Aga me püüame koostöös kohalike omavalitsustega saavutada, et tekiks selline ühtne register, et need andmed oleksid näha.
Aga mida me siis näeme? Me näeme huvihariduses osalemiste arvu – huvitegevuses mitte, aga just huvihariduses, kus õpe toimub õppekavade alusel. Need andmed on hariduse infosüsteemis näha. Käesoleval õppeaastal on huvikoolides õppima registreeritud rohkem 7–19-aastaseid noori kui eelnevatel aastatel. Võrreldes eelmise aastaga on käesoleval õppeaastal registreeritud õpilaste arv tõusnud rohkem kui 4500 õpilase võrra, küündides esimest korda üle 84 000 õpilase, täpsemalt 84 244 õpilast. Näiteks, õppeaastal 2016/2017 oli veidi üle 64 000 õpilase huvihariduses ja eelmisel aastal siis veidi alla 80 000.
Kui vaadata huvikoolides olevate unikaalsete noorte arvu muutust omavalitsuseti, siis rohkem kui pooltes kohalikes omavalitsustes on sel õppeaastal osalevate noorte arv võrreldes eelmise õppeaastaga tõusnud, 14 kohalikus omavalitsuses on vähenenud 10 noore võrra ja 21 kohalikus omavalitsuses on vähenenud rohkem kui 10 noore võrra. Kõige suurem noorte arvu langus on toimunud Narvas ja Kohtla-Järve linnas, vastavalt 269 ja 119 noore inimese võrra, ja kõige vähem, ühe õpilase võrra on vähenenud osalus Häädemeeste ja Kuusalu vallas ning Maardu linnas.
Õppemaksust. Õppemaksu suuruse kehtestab huvikooli pidaja ning selle suuruse kohta, nagu ma ütlesin, üleriigilisi andmeid ei koguta. Küll aga toob uuring "Noorsootöös osalevate noorte rahulolu noorsootööga 2020" välja, et valdava enamuse noorte hinnangul ei tehta noorsootöötegevustes, näiteks huvihariduses, avatud noorsootöös, noortemalevates osalemiseks kulutusi. Huvihariduses on igakuine kulu valdava enamuse vastajate hinnangul olnud 26–50 eurot. Kohalike omavalitsuste lõikes osalustasude andmeid ei koguta.
Viies küsimus: "Millist mõju omab kõnealune eelarvekärbe laste vaimsele ja füüsilisele tervisele?" Rääkides noorte vaimsest tervisest, ei saa loomulikult üle koroonapandeemiast tingitud distantsõppele suunamise negatiivsest mõjust. Sellest on palju räägitud ja selle kohta on tehtud palju uuringuid.
Kuna huvihariduses osalemine toetab ka uuringute põhjal tõesti selgelt laste ja noorte vaimset tervist, siis olen ka isiklikult hoidnud äärmiselt jäika joont, olles haridus‑ ja teadusminister, et hoida ka huviharidust üldhariduskoolide kõrval lahti. See surve oli korduvalt, et kui koole kinni ei pane, siis paneme vähemalt huvihariduse kinni, et lapsed vähem liiguksid ja võimalikku viirust levitaksid. Aga Haridus‑ ja Teadusministeerium oli selgelt selle vastu, just nimelt viidates ka uuringutele, et huvihariduses osalemine toetab laste ja noorte vaimset tervist.
Me toetasime õpihuvilaagreid 7,47 miljoni euroga ja sellest sai osa rohkem kui 63 000 õpilast. Näiteks ainuüksi AHHAA ja "Rakett 69" teadusstuudiote korraldatud õpihuvilaagritest, mida oli kokku 378 vahetust, sai osa rohkem kui 10 000 õpilast. Aga kõik need laagrid ei saanud toimuda 2021. aastal ja need jätkuvad ka sel aastal, me pikendasime seda meedet.
Nii et väga raske on kindlalt öelda, milline mõju on sellel kärpel laste ja noorte vaimsele tervisele. Aga seda saan ma küll kindlalt öelda, et huvihariduses osalemine toetab laste ja noorte vaimset tervist. Seda, kas selle kärpe tõttu jäi mõnel lapsel huvihariduses osalemata, me tõenäoliselt näeme tulevikus. Aga ma tõesti usun, et kohalikud omavalitsused on pingutanud selle nimel, et kõik lapsed ka hoolimata sellest kärpest saavad huvihariduses osaleda.
Ja nüüd on kuues küsimus: "Milline on nimetatud kärpe mõju huviringide ja spordiklubide jätkusuutlikkusele olukorras, kus kiire hinnatõus suurendab nende majanduskulusid?" Kordan veel kord, et see konkreetne toetus ei olnud püsikulude kompenseerimiseks ja seda ka järgiti. Nende toetustega, mis anti, ei tohtinud kompenseerida püsikulutusi.
Ma usun ja loodan, et need huviringid, mis on loodud, on jätkusuutlikud ja saavad edasi tegutseda. Nagu me ka numbritest nägime, laste arv iseenesest huvihariduses ei ole vähenenud. Küll aga seda toetuse vähendamise otsust tehes me muidugi ei teadnud seda, et on tulemas energiakriis, mis on löönud ka huviharidust ja eriti erahuviharidust. Kindlasti neil on raske, et lisaks koroonaviiruse mõjudele tuli see energia kallinemise mõju. Aga tõesti, kui vaadata, siis õpilaste arvud siiski on pigem kasvanud ja see on suurepärane. Aitäh!