Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

header-logo

09:58 Istungi rakendamine

10:00 Aseesimees Hanno Pevkur

Austatud Riigikogu! Alustame täiskogu VII istungjärgu 6. töönädala teisipäevast istungit. Ja nüüd on võimalik üle anda eelnõusid ning arupärimisi. Esimesena on avaldanud soovi Anti Poolamets. Palun!

10:00 Anti Poolamets

Austatud juhataja! Head ametikaaslased! Edastasime istungiosakonnale järgmise eelnõu: perekonnaseisutoimingute seaduse muutmise seadus. Perekonnaseisutoimingute seaduse muutmise seaduse eelnõu täiendab lapse andmete registreerimise korda ning täidab seaduses oleva lünga nende juhtumite korral, kui laps sünnib kodus või teel tervishoiuteenuse osutaja juurde. Sellistel juhtudel väljastab eelnõu järgi vastava tõendi perearst, et lapse saaks kõigi korrakohasuste järgi registreerida. Eelnõu on hädavajalik selleks, et lõpetada olukord, mille tõttu kodus sündinud lapsi ei saa muidu registreerida kui ainult kohtu kaudu. Sellist kadalippu ei ole lapsevanematele vaja. Kui nad jäävad sinna halli vööndisse, siis nad ei saa lapsele nime [anda] ega lapsetoetusi kasutada. See olukord tuleks ära lõpetada. Perearst on inimene, kes tunneb kõige paremini oma nimistusse kuuluvaid inimesi ja vajadusel saab võtta täiendavaid tõendeid. Praegune olukord on selline, et kui lapsevanem on isegi olnud registreeritud ja haiglas vaatluse all, siis ta ikkagi ei saa ilma kohtuta last registreerida. Aitäh!

10:02 Aseesimees Hanno Pevkur

Heiki Hepner, palun!

10:02 Heiki Hepner

Aitäh! Head kolleegid! Kuu alguses tuli uudis, et Keskkonnaamet on pöördunud Keskkonnaministeeriumi poole täiendavate Natura piiranguvööndite sihtkaitsevööndiks muutmiseks ja seda maaomanikega läbi rääkimata. Tõepoolest, loodusressursside arukas kasutamine on kindlasti väga oluline meie majanduses, aga ka looduskaitses. Samas ei saa unustada ka seda, et meil kehtib põhiseadus ja põhiseaduses on selline paragrahv nagu § 32, mis ütleb, et kui eraomandile kehtestatakse teatud piirangud, siis tuleb ka need hüvitada. Samas on Keskkonnaamet jätnud tegemata terve rea toiminguid, on andnud ise endale arvamuse ja hakkab seda arvamust ka ellu viima. Sellest tulenevalt on tehtud kolme Riigikogu fraktsiooni liikmete poolt järelepärimine keskkonnaministrile Natura piiranguvööndi muutmise kohta sihtkaitsevööndiks ja esitatud viis küsimust. Mis antud juhul praegu kõige halvem on, on see, et nimetatud sammuga on riik andnud metsaomanikele signaali, et kui nad ei soovi, et nende metsamaa sisuliselt poolmuidu natsionaliseeritakse, siis ei tohi nad lubada oma maale ühtegi arvestatavat loodusväärtust. See on väga halb signaal. 

10:04 Aseesimees Hanno Pevkur

Rohkem kõnesoove ei näe. Olen vastu võtnud ühe eelnõu ja ühe arupärimise. Juhatus otsustab nende menetlemise vastavalt kodu- ja töökorra seadusele. Nüüd viime läbi kohaloleku kontrolli, palun.

10:05 Aseesimees Hanno Pevkur

Kohalolijaks registreerus 77 Riigikogu liiget.


1. 10:05 Riigikogu otsuse "Eesti Panga Nõukogu liikme nimetamine" eelnõu (528 OE) esimene lugemine

10:05 Aseesimees Hanno Pevkur

Läheme tänase päevakorra juurde. Esimene päevakorrapunkt on rahanduskomisjoni esitatud Riigikogu otsuse "Eesti Panga Nõukogu liikme nimetamine" eelnõu 528 esimene lugemine. Ma palun kõnetooli rahanduskomisjoni aseesimehe Aivar Koka. Palun!

10:05 Aivar Kokk

Hea juhataja! Austatud kolleegid! Eesti Panga Nõukogu liikme nimetamise eelnõu esimest lugemist ettevalmistav arutelu toimus rahanduskomisjonis 14. veebruaril. Eelnõu näeb ette nimetada Eesti Panga Nõukogu liikmeks Ivi Proos. Eelnõu esitamine tuleneb asjaolust, et Eesti Panga Nõukogu valdkonna asjatundjast liikme Kaie Keremi volitused lõppesid ennetähtaegselt.

Eesti Panga Nõukogu esimees tegi käesoleva aasta 18. jaanuaril rahanduskomisjonile ettepaneku nimetada Eesti Panga Nõukogu liikmeks Ivi Proos. Ivi Proos on esitanud kirjaliku kinnituse, et ta vastab Eesti Panga seaduses Eesti Panga Nõukogu liikmele sätestatud nõuetele, ja on andnud enda nõukogu liikmeks nimetamiseks nõusoleku. Ivi Proos on edukalt läbinud ka julgeolekukontrolli.

Taustaks: Eesti Panga Nõukogu on Eesti Panga järelevalveorgan ja see koosneb esimehest, Riigikogu fraktsioonide esindajatest ja valdkonna asjatundjatest. Eesti Panga Nõukogu moodustamisel lähtutakse põhimõttest, et iga Riigikogu fraktsioon esitab ühe oma liikme ja nõukogu esimees esitab neli valdkonna asjatundjat. Tulenevalt Eesti Panga seaduse § 8 lõikest 1 nimetab Eesti Panga Nõukogu liikmed Riigikogu rahanduskomisjoni ettepanekul. Eesti Panga seaduse § 8 lõike 7 kohaselt esitab Eesti Panga Nõukogu esimees valdkonna asjatundjast Eesti Panga Nõukogu liikme asendusliikme nimetamiseks Riigikogu rahanduskomisjonile nelja kuu möödumisel asendusliikme nimetamise vajaduse ilmnemisest arvates valdkonna asjatundjast nõukogu liikme kandidaadi nime koos tema kirjaliku nõusoleku ja kirjaliku kinnitusega, et ta vastab Eesti Panga seaduses Eesti Panga Nõukogu liikmele sätestatud nõuetele.

Riigikogu rahanduskomisjon arutas Eesti Panga Nõukogu esimehe ettepanekut oma 7. veebruari istungil ning otsustas esitada vastava eelnõu Riigikogu menetlusse. Eelnõu esitatakse Riigikogu menetlusse 8. veebruaril. Vastavalt Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse § 117 lõikele 2 ei esitata sellele eelnõule muudatusettepanekuid. Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse § 117 lõike 1 kohaselt arutatakse käesoleva otsuse eelnõu ühel lugemisel. Eelnõu vastuvõtmiseks on vajalik poolthäälte enamus. Otsus on kavandatud jõustuma üldises korras. Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse § 1121 kohaselt jõustub otsus allakirjutamisega, kui otsuses eneses ei sätestata teist tähtaega. Aitäh!

10:08 Aseesimees Hanno Pevkur

Riigikogu liikmetel on võimalik küsida üks küsimus. Seda soovi ma ei näe. Tänan! Nagu kuulsite, siis eelnõule muudatusettepanekuid esitada ei saanud ja juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi lõpphääletus.

Head kolleegid, enne kui me läheme lõpphääletuse juurde – te olete kenasti kõik saali tulnud –, kas fraktsioonidel on soovi läbirääkimisteks? Seda soovi ei näe. Siis saame ka läbirääkimised sulgeda ja minna lõpphääletuse juurde. Seega panen hääletusele rahanduskomisjoni esitatud Riigikogu otsuse "Eesti Panga Nõukogu liikme nimetamine" eelnõu nr 528. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

10:11 Aseesimees Hanno Pevkur

Ettepanekut toetab 61 Riigikogu liiget, vastu on 13. Ettepanek on vastu võetud, otsuse eelnõu on vastu võetud.


2. 10:11 Autoveoseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (490 SE) teine lugemine

10:11 Aseesimees Hanno Pevkur

Läheme teise päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud autoveoseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 490. Käsil on teine lugemine ja palun kõnetooli majanduskomisjoni liikme Riho Breiveli. Palun!

10:12 Riho Breivel

Hea juhataja! Head kolleegid! Autoveoseaduse muutmist on tegelikult vaja selleks, et me ühtses Euroopa Liidu süsteemis oleksime samadel tingimustel kui kõik teised liikmesriigid, kes on antud direktiiviga ühinenud. See tähendab seda, et me ei tee oma autovedajate elu suures [plaanis] raskemaks, vaid [ühtlustame] need normid. Selleks see seadusemuudatus.

Eelnõu algatas Vabariigi Valitsus 22. novembril ja esimene lugemine toimus 12. jaanuaril. Muudatusettepanekute tähtaeg oli 26. jaanuar. Isamaa fraktsioonilt laekus kaks muudatusettepanekut. Eelnõu menetlemisest teavitati kõiki asjaga seotud organisatsioone, selliseid nagu Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsioon, Autoettevõtete Liit, Eesti Logistika ja Ekspedeerimise Assotsiatsioon, Transpordi Ametiühing, Eesti Kaubandus‑Tööstuskoda, Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda ja Eestimaa Talupidajate Keskliit. Komisjoni poole pöördusid ühiselt oma arvamusega Autoettevõtete Liit, Eesti Rahvusvaheliste Autovedajate Assotsiatsioon, Eesti Logistika ja Ekspedeerimise Assotsiatsioon ja Tallinna [Tehnika]kõrgkool.

Tuli ka mitmeid ettepanekuid, millest praktiliselt formuleerus neli muudatusettepanekut. Need ettepanekud me vaatasime läbi ka vastavas töörühmas ja leidsime, et paljud nendest kattusid Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi ettepanekutega. See viiski selleni, et formuleerisime neli muudatusettepanekut. Kusjuures ka Isamaaliit esitas kaks ettepanekut, millest ühte arvestasime sisuliselt, kuid teine lükati tagasi. Selle teise ettepanekuga, mis puudutas autode laadungite kaalumist ja kaalu arvestamist, tekkis meil töörühmas ka erinevaid probleeme. Siis tuli selline ettepanek, et kutsume kohale vastava ala spetsialistid, kes ka esitasid koos Isamaaliidu fraktsiooniga antud muudatusettepaneku ja me kuulasime nad komisjonis ära.

Selle eelnõu algataja esindajana olid kohal Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi spetsialistid. Komisjon kuulas ära ühispöördumise esitajate esindaja sõnavõtu, kes kommenteeris komisjonile esitatud ettepanekuid, mis osaliselt kattusid ka Isamaaliidu fraktsioonist laekunud ettepanekuga. See puudutas veose saatja vastutust vastava massikaalu eest.

Komisjon vaatas läbi muudatusettepanekute loetelu kavandi, jättis arvestamata ühe Isamaaliidu fraktsiooni ettepanekutest ning arvestas teist sisuliselt. Samuti aktsepteeris komisjon eelnõu algataja poolt laekunud arvamuses toodud ja töö korras täiendatud ettepanekute sõnastust ja tegi juhtivkomisjonina eelnõule kõik neli muudatusettepanekut.

Komisjoni istungil tehti eelnõu kohta menetluslikud otsused. Praktiliselt oligi niimoodi, et esimene, kolmas, viies ja kuues ettepanek leidsid komisjonis konsensusliku [heakskiidu]. Teine ettepanek, mille esitas Isamaaliidu fraktsioon, ei leidnud komisjonis toetust. Selle poolt oli 2 komisjoni liiget – Sester ja mina – ja 7 olid [vastu]. See [ettepanek] puudutas massikaalu. Kusjuures selle massikaalu arvestamise kohta tegi kompromissettepaneku Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. See viidi sisse täiendava ettepanekuna, mille poolt me ka tegelikult olime, kuid kuna ettepanek, mille tegi Isamaa fraktsioon, ei saanud kinnitust, siis lõpphääletusel taandas komisjoni liige Sester ennast hääletamise protsessist.

Lõpuks oligi niimoodi, et juhtivkomisjoni menetluslikud otsused ja ettepanekud olid sellised, et tuua eelnõu tänaseks Riigikogu täiskogu päevakorda ja teine lugemine lõpetada. Kui eelnõu teine lugemine lõpetatakse, on komisjoni ettepanek võtta eelnõu kolmandaks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda ja viia läbi lõpphääletus 9. märtsil. Aitäh!

10:18 Aseesimees Hanno Pevkur

Nii. Enne kui me läheme küsimuste juurde, on härra Sesteril protseduuriline küsimus. Mis mureks?

10:18 Sven Sester

Aitäh, lugupeetud juhataja! Tahtsin üle täpsustada. Väga austatud Riho Breivel räägib kogu aeg Isamaaliidust. Ma tahtsin üle küsida teilt kui koosoleku juhatajalt, kellest ta nüüd räägib.

10:19 Riho Breivel

Vabandust! Jah ...

10:19 Sven Sester

Kuna meie ei ole pöördunud EKRE poole Rahvaliidu nime all, on ju. Kellest jutt käib?

10:19 Riho Breivel

Vabandan-vabandan-vabandan! Ma ikka räägin teist.

10:19 Aseesimees Hanno Pevkur

Ja seda oleks saanud isegi täiesti tavapärase küsimuse formaadis küsida, kuna küsimus oli suunatud mitte mulle, vaid ettekandjale. Mul on väga keeruline istungi juhatajana ettekandja pähe näha. Võib-olla ta mõtles ikkagi tõesti Isamaaliitu, mitte Isamaad, aga ta oleks saanud sellele [küsimusele] ise vastata. Järgmine kord sellises küsimuses ...

10:19 Riho Breivel

Ma vabandan Isamaaliidu ees, et nimetasin Isamaaliidu fraktsiooni Isamaaks! (Naerab.)

10:19 Aseesimees Hanno Pevkur

Nii et nüüd on Isamaaliit ka saanud vabanduse kätte, vast Isamaa fraktsioon lepib sellega, et Isamaaliidu ees on vabandatud. Nii. Läheme nüüd küsimuste juurde. Peeter Ernits, palun! 

10:19 Peeter Ernits

Hea juhataja! Lugupeetud ettekandja! Esimene küsimus on selline väike, aga oluline. Me menetleme autoveoseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadust ja ma loen, et kõik on keeleline, on üle käidud ja nii edasi, aga seletuskiri algab: "Ehitusseadustiku muutmise seaduse eelnõu algatas ..."

10:20 Riho Breivel

Ma pean keeleliselt ka ütlema, et see on lihtsalt vastava dokumendi ettevalmistaja näpukas. See on ikkagi "autoveoseaduse".

10:20 Aseesimees Hanno Pevkur

Härra Sester, nüüd on küsimus.

10:20 Sven Sester

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea kolleeg! Mul on küsimus selle muudatusettepanekuga seoses, mis puudutab brutomassi teemat, mille üle me ka komisjonis arutlesime. Isamaa fraktsioon nägi pigem ette seda, et ühtegi muud võimalikku mõõtühikut ei kasutataks, et pigem on brutomass [see] mõõtühik. Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeerium pigem jäi teisele arvamusele, küll nentides, et brutomass peaks olema põhiline, aga kui brutomassi ei ole võimalik ühelgi moel kätte saada, siis peaks olema mingi muu mõõtühik. Minu küsimus tuleneb sellest, et ka ettevõtted ja organisatsioonid, kes laua taga olid, nentisid, et tegelikult on alati võimalik seda brutomassi määrata. Milline arusaam teile sellest komisjoni tööst jäi? Kas te jagate seda arvamust, mille Isamaa lauale tõi, või nendite, et on teatud tingimused, kus brutomassi tegelikult ei ole võimalik määrata?

10:21 Riho Breivel

Jah, lugupeetud küsija, siin on tõesti nii, nagu ka hääletustulemus näitab, et meie teiega olime selle muudatusettepaneku poolt. Tegelikult, olles ka tutvunud kõigi nende materjalidega ja [rääkinud] ettepaneku esitajatega, siis ka minul on seisukoht, et tegelikult on võimalik ikkagi brutomassiga asi ära lahendada. Kui paneme sellele veel teised näitajad kõrvale, siis see võib tekitada ainult segadust.

10:22 Aseesimees Hanno Pevkur

Peeter Ernits, palun!

10:22 Peeter Ernits

Hea juhataja! Hea ettekandja! Nüüd ma lähen natuke tõsisemaks, kuigi ka ehitusseadustik ja nimed on olulised. Siim Kallas on küsinud, miks kehtestatakse reeglid, mis on Eestile kahjulikud. Jutt on sellest direktiivist, mida me praegu menetleme. See on ju selgelt Eestit ja Ida-Euroopat ja paljusid väiksemaid riike diskrimineeriv direktiiv ja meie püüame seda nui neljaks vastu võtta. Miks me seda teeme?

10:23 Riho Breivel

Antud küsimust teisel lugemisel ei arutatud, aga arutasime seda esimesel lugemisel ja siis jõuti ikkagi seisukohale, et see halvendaks meie vedajate seisukorda, kui me jätaksime need muudatused praegu tegemata. Ka vastavad asjast huvitatud organisatsioonid olid selle poolt, et need seadusemuudatused sisse viia. Mis puudutab kahjulikkust, siis see puudutab seda, et autode kasutamise puhul peavad nad teatud aja tagant tulema tagasi Eesti Vabariiki. Või mitte ainult Eestisse, vaid baseerumiskohta ja see tähendab, et võib tekkida tühisõite ja see on loomulikult vastuvõetamatu ja sellepärast kaebasid mitmed riigid selle probleemi kohtusse ja nüüd ootame kohtulahendit. Loomulikult minu seisukoht on see, et see on probleem. Me ka esimesel lugemisel pöörasime ministri tähelepanu sellele, et peaks [kirjutama] kirja ja veel kord pöörduma ja võtma ühendust ka nende teiste riikidega, kes on pöördunud kohtusse. Sellega ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium tegeleb.

10:25 Aseesimees Hanno Pevkur

Aivar Kokk, palun!

10:25 Aivar Kokk

Aitäh! Minu küsimus tekkis sinu vastusest. Kui praegu on mitmed riigid andnud selle seaduse ühe olulise punkti kohtusse ja kohtuvaidlus alles kestab ja vastust meil ei ole, miks siis on majanduskomisjon selle eelnõuga edasi läinud? Kui tuleb kohtuotsus, et näiteks ei pea sõitma nii tihti autoga sinna riiki, kus ta registreeritud on, kas siis tullakse selle eelnõuga uuesti Riigikokku ja hakatakse uuesti arutama?

10:25 Riho Breivel

Sellega on niimoodi, et see ei tule uuesti Riigikogusse, sest seda punkti, mis puudutab tagasipöördumise küsimust, meil praegu sees ei ole. Seda me selles seaduseelnõus ei menetle. Arutasime seda pikalt. On seisukohti, et seda ei [peaks] üldse vastu võtma. Mina ka algul olin seisukohal, et me üldse ei võta seda direktiivi üle. Aga küsimus on selles, et ka autovedajad on ise selle poolt, et see üle võtta, muidu me jääme täna või homme halvemasse olukorda. [Halvemasse olukorda] jäävad need vedajad ja autojuhid, kes mööda Euroopa teesid ringi sõidavad.

10:26 Aseesimees Hanno Pevkur

Sven Sester, palun!

10:26 Sven Sester

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Mul on selline küsimus. Ühelt poolt on seadusandlus ja seadusandja, kes seaduse teeb, teine pool on praktika ehk siis erinevad ettevõtted ja organisatsioonid, kes sellel turul töötavad ja seda seadust järgivad. Laua taga olid kõik need erinevad organisatsioonid esindatud. Ma vaatan, et erinevaid muudatusettepanekuid suuremal või vähemal määral MKM siiski aktsepteeris ja tegi teatavaid mugandusi, teatavaid täpsustusi. Kuidas teile juhtivmenetlejana tundub, kas see nüüd enam-vähem vastab sellele mõttele ja tegevusele, kuidas organisatsioonid, turul olijad on näinud seda turgu, et see toimiks, oleks korrektne ja vastutus oleks õigesti jagatud ja nii edasi? Kuidas see teie käsitlus praegusel hetkel on?

10:27 Riho Breivel

No kui te vaatate läbi kas või selle ettepanekute rea, mis on ka tabelina olemas, siis me näeme sealt, et tegelikult enamus neist on sisse viidud nendesse muudatusettepanekutesse. Kui ka töörühmades sai vedajate organisatsioonidega vesteldud, siis nad olid selle otsuse eelnõuga suures osas rahul. Ainult sellega, mis puudutab brutokaalu, on probleem.

10:28 Aseesimees Hanno Pevkur

Aivar Kokk, palun!

10:28 Aivar Kokk

Hea juhataja! Austatud Riho! Ma vaatan muudatusettepanekuid ja § 1 punkti 2: tasuliseks rahvusvaheliseks veoseveoks auto või autorongiga, mille suurim lubatud täismass ületab kahte ja poolt tonni ja mille valmistajakiirus ületab 40 kilomeetrit tunnis, on vaja tegevusluba ja kõike muud. Oskad sa tuua mõne näite, milline autorong on alla 2500 kilogrammi?

10:28 Riho Breivel

Momendil ei oska sulle [näidet] tuua ja me komisjonis seda autorongide pikkuse probleemi ei arutanud ka. Kindlasti on selliseid või võib juhtuda, et on, aga ma ei oska sulle praegu ühtegi sellist autorongi ette näidata.

10:29 Aseesimees Hanno Pevkur

Rohkem küsimusi ei paista. Tänan! Avan läbirääkimised. Peeter Ernits, palun!

10:29 Peeter Ernits

Hea juhataja! Lugupeetud kolleegid! Ma ei ole rekajuht, aga ma olen jälginud selle seaduseelnõu tagamaid ja kohtunud inimestega, kes on tegelenud selle teemaga aastakümneid iga päev. Ühelt poolt on see kõik tore, aga teiselt poolt on siin taga väga põhimõtteline küsimus. Põhimõtteline küsimus on, kas me suudame suveräänselt oma riigi ja oma ettevõtjate huvide eest seista.

See tegelikult hakkas peale juba palju varem. Praegune Prantsuse president Macron, kes toona ei olnud veel president, võttis [vastu seaduse], mille kohta praegu öeldakse Loi Macron, Macroni seadus. Ma ei hakka pikemalt rääkima, see sisaldab väga erinevaid asju, aga selle lühike kokkuvõte oli see, et tõrjutakse võõrtööjõud oma riigist välja. [Eesmärk oli] anda prantslastele eelised, muu hulgas ka Prantsuse rekajuhtidele ja nende firmadele. Seal oli palju tingimusi. Praegusel hetkel peavad kõik [transpordifirmade] juhid, ükskõik, kust [need firmad pärit on], Eestist kaasa arvatud, maksma oma juhtidele vähemalt 10 eurot ja 24 senti tunnis. Ja kui ta vahele jääb, on 2000-eurone trahv ja kui teist korda [vahele jääb], on 4000 ja kompanii [trahv] pool miljonit.

Aga see on üks meede, kuidas võõraid, praegusel juhul rekajuhte ja -firmasid Prantsuse turult välja [ajada]. Eelkõige on siin tegemist Ida-Euroopaga, kuhu ka meie, tahame või ei taha, kuulume. Ja selle koha pealt au prantslastele selliste tingimuste loomise eest! Näiteks peale selle seaduse vastuvõtmist on need paberid loomulikult prantsuse keeles, nagu prantslastel [ikka]. Õigesti tegutsevad, prantsuse keel on kõige tähtsam keel, aga teistel ei pruugi olla sellest nii kerge aru saada.

Aga see oli üks oluline moment. Hiljem võeti vastu see direktiiv, mille numbrit ma ei hakka nimetama, igaüks näeb seda siin. Nüüd panid juba suured Euroopa riigid seljad kokku, Prantsusmaa, Saksamaa ja nii edasi. Jälle sama mõte. Ja võeti vastu see direktiiv, mille kohta Siim Kallas – kahju, et Siimu ei ole siin ei ole praegu –, kes Euroopa ja Brüsseli koridore tunneb paremini kui keegi teine meist, on komisjonis arutelul mitu korda küsinud, kuidas läks läbi direktiiv, mille vastu riigid on. Või teine küsimus: miks kehtestada reeglid, mis on Eestile kahjulikud? Taavi Aas vastas majanduskomisjonis Siimu esimesele küsimusele, miks läks läbi direktiiv, mille vastu riigid on, nii: kuna suured riigid suruvad peale, et Ida-Euroopa omasid oma turult välja tõrjuda. Majandusminister Taavi Aas.

See on selle asja sügavam põhi. Jah, need parandusettepanekud Isamaalt, mitte Isamaaliidult, on detailid. Aga põhijutt, mida ma pidasin vajalikuks kolleegidele meelde tuletada, on see, et põhiline on see, et on mindud kohtusse. [Kohtusse on läinud] Ida-Euroopa riigid, Eesti kaasa arvatud, ja pisikene Malta ka, sest see on selgelt kahjulik meile, kes me asume Euroopa Liidu ääremaadel. Sõita [tuleb] kaua, palju pikemaid maid.

Tõepoolest, selle rohepöörde tuules on üks selline õbluke argument. Meil on umbes 9000 rekat.

10:34 Aseesimees Hanno Pevkur

Kas vajate lisaaega? 

10:34 Peeter Ernits

Jah, paluks küll.

10:34 Aseesimees Hanno Pevkur

Palun, kolm minutit! 

10:34 Peeter Ernits

Umbes 9000 rekat, mis uhab ringi mööda Euroopa Liidu avarusi. Ja nüüd, kui need 9000 rekat peab tooma iga kahe kuu tagant tühjalt siia koju, siis see pole mitte koolikiusamine, vaid eurokiusamine. Suured Euroopa riigid on seljad kokku pannud ja võtnud vastu selle direktiivi, mille kohta Siim Kallas küsis. Kiusatakse väikseid, eelkõige mobiilseid, aktiivseid, tublisid Ida-Euroopa riike, aga ka Maltat, juhin tähelepanu. Neid [tahetakse] välja suruda, loomulikult legaalsete vahenditega.

Meie praegune väike lootus on see, et rohepöörde tuules hakatakse küsima ja me olemegi küsinud, et kui 9000 rekat tuleb saata tühjalt tagasi Eestisse, olgu Prantsusmaalt, Hispaaniast või kusagilt [mujalt], siis [sõidab] 9000 rekat tühjalt näiteks kusagilt Prantsusmaalt Tallinnasse. Aga ka tagasi [tulla] tuleb tühjalt. 18 000 reisi. Milline on see CO2  jälg? See on küll õigustatud küsimus ja kontekst on hea, aga ma ei ole kindel, kuidas see argument Euroopa Kohtus mõikab. Aga iseenesest jah, nagu hea kolleeg Riho ütles siin, ega meil midagi muud teha ei ole, suurte vastu ikkagi ei saa. Aga mulle tundub, et võiks mõelda, kui palju on väikseid. Äkki on siiski võimalik. Aitäh!

10:36 Aseesimees Hanno Pevkur

Sven Sester, palun!

10:36 Sven Sester

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Ma sügavasse laiapõhjalisse filosoofiasse ei langeks, jääks pigem sellesse esimese ja teise lugemise vahepealsesse perioodi ja tooksin välja mõned Isamaa tähelepanekud, mis olid ka muudatusettepanekutena välja toodud, ja natuke korraks analüüsiks neid.

Meil oli kaks muudatusettepanekut ja üks nendest oli seotud sellega, mis ka täna siin saalis kõlas: need erinevad loetelud dokumentidest, mis peavad olema kaasas, kui toimub vedu punktist A punkti B, ning erinevad karakteristikud, mis nendes dokumentides peavad olema, alates saatja nimest kuni peale‑ ja mahalaadimise punktideni. Üks nendest kirjetest, mis peab veoselehtedel olema, on veose brutomass. Selles varasemas sõnastuses, mis tuli Vabariigi Valitsuselt Riigikokku, oli kirjas, et [peab olema kirjas] veose brutomass või mingi muu mõõtühik. Meie ettepanek oli võtta see muu mõõtühik ära. Põhjendus on väga selge. Nimelt tegelikkuses, kui toimub mingi veose vedamine, siis sel õnnetul autojuhil on silmaga umbes võimalik määratleda, et tal on, ma ei tea, teatav arv kuupmeetreid puid või palki auto peal, aga tal ei ole tegelikult võimalik määratleda [brutomassi]. Konkreetne brutomass on siiski võimalik paika panna vaid veose saatjal endal.

See oli ka põhjus, miks me nentisime, et brutomassi olemasolu on vajalik ja peaks igal juhul olema määratletud. Kui soovitakse mingit muud mõõtühikut juurde tuua, palun, aga brutomass oleks tõesti vajalik, kuna veose saatja peaks selle eest vastutama. Huvitav oli see, et kui vaadata neid erinevaid statistikaid, millised rikkumised on esikohal, siis esikohal tegelikult ongi just teljekoormuse ületamine, mis näitabki seda, et brutomassi on valesti hinnatud ja selle eest on trahvi saadud. Ja üldiselt läheb trahv sellele õnnetule autojuhile.

Mis me ministeeriumiga läbirääkimistel saavutasime, on tõesti see, et seda sõnastust täpsustati. Nenditi, et brutomass on primaarne, ja toodi sisse selline täpsustus, et kui tõesti seda brutomassi ei ole võimalik ühelgi moel määratleda, siis on võimalik mingi teise mõõtühikuga seda mõõta. Brutomassi olemasolu on ikkagi äärmiselt primaarne. Ei teki võimalust, et ma lihtsalt soovin mingil põhjusel seda mingi teise mõõtühikuga [mõõta]. See muudatus läks sellisena lõpuks ministeeriumi sõnastusena kirja.

Teine muudatusettepanek, mille Isamaa tegi, ja mis, me arvame, on ka oluline ja mida ka turuosalised [välja tõid] – turuosalised on ikka alati need praktikud, kes tegutsevad turul ja näevad, kus on probleemid ja mis on mureks –, on see, et elektroonilistes veokirjades oleks ka autojuhi isikukood olemas. Praegusel hetkel seda ei ole, aga see annab kogu dokumentatsioonile suurema läbipaistvuse ja loob võimaluse [andmete] täiendavaks ristkasutuseks. Siin peab ka positiivselt nentima, et Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeerium nõustus meie ettepanekuga. See konkreetne ettepanek loeti küll sisuliselt arvestatuks ja nad tegid teatavaid sõnastuslikke muudatusi, aga kokkuvõttes leiab see muudatus ühes ministeeriumi muudatusettepanekus või täpsemalt öeldes majanduskomisjoni enda muudatusettepanekus kajastamist.

Kokkuvõttes ...

Natuke lisaaega palun!

10:41 Aseesimees Hanno Pevkur

Palun! Kolm minutit lisaaega.

10:41 Sven Sester

Kokkuvõttes võib öelda, et üle pika aja oli hea vaadata, et see eelnõu valmis – või kui ei valminud, siis vähemalt töötati parlamendi tasemel läbi – koos nendega, kellesse see otseselt puutub, ja meie viimasel majanduskomisjoni koosolekul olid tõesti erinevad katusorganisatsioonid esindatud. Nii nagu Riho Breivel enne siin mainis, tundub mulle ka, et me saime need sõnastused nüüd ikkagi tunduvalt täpsemaks ja võib-olla mingil määral paremaks, võrreldes sellega, mis alguses valitsusest tuli. Oleks võib-olla soovinud veelgi täpsustusi teha, aga kokkuvõttes ikkagi muutus eelnõu ka igapäevaseks tegutsemiseks mõistlikumaks ja õiglasemaks. Nii et meie fraktsioon toetab seda. Aitäh!

10:42 Aseesimees Hanno Pevkur

Härra Breivel, mis on mureks?

10:42 Riho Breivel

Mul on väike protseduuriline. Kas te küsiksite esinejalt, kas ta mõtles Isamaa all Isamaaliitu või mõnda teist fraktsiooni?

10:42 Aseesimees Hanno Pevkur

Ei, see ei ole kuidagi protseduuriline.

Nii, sulgen läbirääkimised. Vaatame läbi muudatusettepanekud. Härrad, kui te ka saate tähelepanu muudatusettepanekutele pöörata, siis oleks kena. Esimene muudatusettepanek, esitatud juhtivkomisjoni poolt, arvestatud täielikult. Teine muudatusettepanek, esitatud Isamaa fraktsiooni poolt, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Kolmas muudatusettepanek, juhtivkomisjoni poolt, arvestatud täielikult. Neljas muudatusettepanek, Isamaa fraktsioonilt, juhtivkomisjon on arvestanud sisuliselt. Viies muudatusettepanek, esitatud juhtivkomisjoni poolt ja arvestatud täielikult. Kuues muudatusettepanek, esitatud juhtivkomisjoni poolt, arvestatud täielikult. Sellega oleme kõik muudatusettepanekud läbi vaadanud. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu teine lugemine lõpetada ja sellega oleme eelnõu 490 teise lugemise lõpetanud.


3. 10:43 Käibemaksuseaduse muutmise eelnõu (496 SE) esimene lugemine

10:43 Aseesimees Hanno Pevkur

Kolmas päevakorrapunkt täna on Isamaa fraktsiooni algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 496  esimene lugemine. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli Aivar Koka.

10:44 Aivar Kokk

Austatud juhataja! Head kolleegid! Isamaa esitatud eelnõu eesmärk on vähendada gaasi, elektri- ja soojusenergia käibemaksu 9%-le ja seeläbi vähendada gaasi, elektri- ja soojusenergia hüppelise hinnatõusu mõjusid Eesti tarbijatele ja ettevõtjatele.

Gaasi, elektri- ja soojusenergia hinna hiiglaslikud tõusud on oluliselt suurendanud käibemaksu laekumist ja seega ka riigi tulusid. Samas suurenevad riigi tulud prognooside kohaselt 2,5 korda tulenevalt heitmekaubanduses [kasutatava] CO2 kvoodi kõrgest hinnast ja kvootide ostumahu suurenemisest elektritootmisel.

On ebaõiglane tarbijaid ja meie ettevõtlust kahekordselt karistada: kõigepealt hinnatõusudega ja seejärel suurema maksukoormaga [võrreldes] sisemajanduse kogutuluga. Rohepöörde poliitilistest otsustest ning turumoonutustest tulenev energiahindade hüpe on meie ettevõtlusele ja tarbijatele kõige tõsisem probleem lähitulevikus.

Isamaa pakub selle probleemi leevendamiseks gaasi, elektri- ja soojusenergia käibemaksu alandamist 20%-lt 9%-le käesolevaks aastaks. Gaasi, elektri- ja soojusenergia kulud on enamasti sundkulud, millele pole alternatiive. Külm talv suurendab neid sundkulusid veelgi.

Isamaa Erakond esitas selle eelnõu Riigikogule 7. detsembril. Kahjuks kaks kuud hiljem alles arutame seda siin saalis. Käibemaksu langetamise ideed on kõvasti toetanud Keskerakond ja seda on ka erakonna esimees välja öelnud. Sama sõnumit on toetanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees ja EKRE fraktsioon. Ma loodan, et ka Riigikogu toetab seda, et leevendada tänasel hetkel meie inimeste majanduslikku olukorda. Me teame, et gaasi hind on täna juba lausa seitse korda tõusnud ja elektri hind võrreldes sellega, mis oli neli-viis-kuus kuud tagasi, on kordades tõusnud. See leevendaks kõigi meie inimeste kodukulude kasvu. Ja nagu me teame, kui ettevõtjatel on võimalik käibemaks tagasi küsida, siis eratarbijatel seda võimalust ei ole. Aitäh!

10:47 Aseesimees Hanno Pevkur

Tänan selle ettekande eest! Nüüd on võimalik Riigikogu liikmetel küsida. Oot-oot, kus te nüüd [puldist] tormate? Aga tõesti, küsimusi ei paista. Juhtivkomisjoni esindajana tuleb ja räägib meile sellest eelnõust Jürgen Ligi.

10:47 Jürgen Ligi

Austatud juhataja! Austatud kolleegid! Rahanduskomisjon arutas eelnõu 15. veebruaril. Ja ... Vabandust, nüüd ma olen natukene hädas! (Lehitseb pabereid.)  ... otsustas teha ettepaneku esimest lugemist mitte lõpetada. Mul on siin väike protokolliprobleem. Vabandust!

Aga kõigepealt ma annan edasi selle sisulise arutelu. Ettekandja rääkis siin innustunult tarbijate karistamisest ja siunas rohepööret. Rahanduskomisjonis küll sellist meeleolu ei olnud. Ikkagi rohepööre on tsiviliseeritud riikides omaks võetud paratamatus. Kuid rohepööre ei ole viimase aja hinnatõusude põhjus, hinnatõusude põhjus on siiski julgeolekupoliitiline. Energiahinnad on ühelt poolt kunstlikult manipuleeritud. Tänaste Ukraina sündmuste põhjal peab seda ka illustreerima, et Kremli tekitatud gaasidefitsiit on see, mis on põhjustanud ka teiste energiakandjate kõrge hinna.

Loomulikult on selle taga veel sügavamad põhjused, nagu koroonaaegne majanduse elavnemine, väga suur likviidsus majanduses, keskpankade rahatrükk. Eesti tingimustes lisanduvad inflatsioonile eelarvedefitsiit ja pensionisamba käikulaskmine. Kõik need asjaolud on ühisnimetajad nähtusele inflatsioon. Samas on tõepoolest energiakandjatel oma osa inflatsioonis, mis on nüüd rohkem kui poole võrra kiirenenud. Aga kui energiakandjate hinda üldises tarbimiskorvis vaadata, siis see ei ole katastroof, selline universaalne katastroof, mis peaks põhjustama valimatuid kompenseerimise meetmeid.

Üldine probleem, mida on rahanduskomisjonis palju selgitatud, on selle eelnõu puhul see, et selliste hinnakomponentide kustutamine jaotub lõpphindadesse sotsiaalselt, aga mis seal salata, ka keskkonnakaitseliselt ja majanduslikult ebamõistlikult. See tähendab, et need, kes on võimelised rohkem energia eest maksma, saavad ka nendest soodustusest suurema osa. Tegelike abivajajateni jõuab väga väike osa toetusest. Just sellepärast, sotsiaalsetel põhjendustel, on ka Isamaa läbi aegade olnud kriitiline selliste maksusoodustuste kehtestamise suhtes. See soodustamine saab toimuda ikkagi ainult riigieelarve arvel, aga riigieelarve mõte on siiski koguda raha kokku, maksud kokku selleks, et rahastada ühiseid asju, mitte toetada eraarveid.

Ühine asi on kindlasti sotsiaalpoliitika, aga mitte sedalaadi sotsiaalpoliitika, mis annab raha rohkem sinna, kus teda juba rohkem on. Ehk siis, mis seal salata, meiesugustele, paremini hakkama saajatele. See on väga väikese kasuteguriga meede. Sellepärast on rahanduskomisjon ja ka Isamaa Erakond läbi aegade olnud selliste meetmete suhtes kriitiline. Nii palju taustaks, miks selline hääletustulemus rahanduskomisjonis lõpuks kujunes.

Maksupoliitiliselt on muidugi hästi vastuoluline see, kui me ühelt poolt kehtestame energiahindadele aktsiisid ja need kehtivad, aga teiselt poolt läheksime leevendama mingit muud maksu, mis on olemuselt neutraalne. Käibemaks on olemuselt neutraalne maks, kõikide kaupade puhul üldiselt ühetaoline. Jällegi, see ei ole loogiline.

Need on põhilised põhjused, miks rahanduskomisjon teeb ettepaneku selle eelnõu tagasilükkamiseks. Muidugi me ei saanud ka autoritelt mingit teadmist, mida see meede maksaks, kuhu see raha läheks ja millest me riigieelarves loobuksime, kui me sellise sammu teeksime. Aitäh! 

10:53 Aseesimees Hanno Pevkur

Heiki Hepner, palun!

10:53 Heiki Hepner

Suur tänu, hea istungi juhataja! Hea ettekandja! Ma kuulsin siin hästi palju sellest, et Reformierakond ja ka ettekandja tahavad suurt sotsiaalset võrdsust, ja vähe sellest, mis komisjoni arutelul oli. Siit ka mu küsimus. Kas Reformierakond on nüüd pannud Keskerakonnaga leivad ühte kappi ka astmelise tulumaksu osas? See on ju Keskerakonna seisukohalt ka alati olnud just sotsiaalse võrdsuse saavutamiseks hästi oluline. See on praegu niisugune vahepealne etapp lihtsalt, et veel enne järgmise aasta valimisi on meil ka see samm astutud.

10:54 Jürgen Ligi

Aitäh! Ma soovitan vähem kuulata seda, mida te kuulete sealt. Selle asemel kuulake seda, mis kostab siit. Mina esindan siin rahanduskomisjoni ja [tutvustan] rahanduskomisjonis korduvalt toimunud arutelusid ja kriitikat selliste meetmete suhtes. Ei rääkinud mina siin tulumaksust, ei rääkinud mina ka Reformierakonna nimel mitte. Ma põhjendasin teile, mispärast rahanduskomisjon otsustas [teha ettepaneku] selle eelnõu esimest lugemist mitte lõpetada.

10:54 Aseesimees Hanno Pevkur

Aivar Kokk, palun!

10:54 Aivar Kokk

Hea juhataja! Austatud Jürgen! Lihtne küsimus: kas sa selle eelnõu oled ka korra läbi lugenud, enne kui sa läksid seda ette kandma? Sa [esitad] väiteid [teadmata], mis tegelikult on siia eelnõusse kirjutatud. Siia on väga selgelt kirjutatud, kui suur on prognoositud kulu, kui 9%-le [langeb]. Eelnõus on see rida olemas, sa väidad, et seda ei ole kuskil kirjas.

10:55 Jürgen Ligi

Aitäh! Ma olin rahanduskomisjoni arutelu juures ja olen seda eelnõu ka käes hoidnud. Aga need numbrid ei kõlanud komisjonis, vähemalt ei jõudnud minu kõrvu. Ja ma osutasin sellele, et te ei räägi sellest. Ka siin puldis ei olnud tegelikult mingit analüüsi selle kohta, mis on selle eelnõu rahalised mõjud. Oli kosta suurt südame tuksumist, kuidas riik saaks aidata oma inimesi, aga kuidas ta saaks teha seda tõhusalt ja mis see maksab, sellest te tegelikult ei rääkinud. Minu tsitaat, ma arvan, oli selles mõttes korrektne.

10:56 Aseesimees Hanno Pevkur

Heiki Hepner, palun!

10:56 Heiki Hepner

Suur tänu, hea istungi juhataja! Hea ettekandja! Kas komisjonis oli ka niisugust arutelu, kus [võrreldi] teiste riikidega? Tõepoolest, me ju teame, et energia hinnad on tõusnud mitte ainult Eestis, vaid üle maailma ja Euroopa riigid on astunud siin erinevaid samme. Ja me teame ka seda, et on tõesti makse langetatud. Kas oli sellel teemal arutelu? Ja kui oli, siis mis olid need argumendid, miks Isamaa erakonna pakutud lahendus ei sobinud?

10:56 Jürgen Ligi

Aitäh! Komisjonis selle eelnõu arutelu ajal sellist võrdlust meile ei esitatud. Aga loomulikult on komisjon kursis, et selliseid populaarseid maksuvähendusi, mis lähevad vastuollu üldise maksu- ja sotsiaalpoliitikaga, tehakse ka mujal riikides.

Kuid me oleme valitsuse tasemel ju kokku leppinud siiski mõnevõrra toimiva abipaketi. See seisneb selles, et ühelt poolt toetatakse inimesi vastavalt sissetulekule ja teiselt poolt leevendatakse teatud hinnatõusu, see tähendab siis teatud hinnast alates. See on teile ka tuttav, eks ole. Ja see on kuni teatud tarbimismahuni, et kõige suuremad tarbijad ja kõige jõukamad ei saaks piiritult. On olnud väga palju kurjust ja süüdistamist inimestelt, [kes] saavad selle hinnatõusu ajal endaga väga hästi hakkama. Riigi kohus on meelde tuletada, et mitte riik ei pea kodanikke, vaid kodanikud peavad riiki. Ja filosoofia on olnud see, et kodanikud panevad ikkagi oma maksud kokku selleks, et teha ühiseid asju, ja ühiseks asjaks üldiselt ei ole kombeks lugeda väga luksuslikku elamist ja nende toetamist, kes toetust ei vaja.

10:58 Aseesimees Hanno Pevkur

Andres Metsoja.

10:58 Andres Metsoja

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Kindlasti maksusüsteem baseerub ka mingil võimel makse maksta. Tänane problemaatika energiakandjate ümber on tulnud tõepoolest ikkagi hinnašokist. Üks põhjustest kindlasti on ka teie mainitud Venemaa agressioon ja vastav käitumine. Aga kas te komisjonis [arutasite ka seda]? Ma saan aru, et tegemist on rahanduskomisjoniga ja see ei pruugi nii olla, aga ikkagi tihti me tegeleme minevikuga või mingi hetkeprobleemi lahendamisega, kuigi pigem on küsimus tulevikus. Me liigume vastu kevadele, siis tuleb suvi ja siis algab jälle sügis ja siis talv. Kas oli arutluse all mingeid võimalikke stsenaariume? Me oma energiamajanduses väga kiireid muutusi ellu kutsuda paraku vist ei saa. Mulle tundub ka, et agressioon ja julgeolekukriis on süvenemas. Millised need lahendused võiks pikemas perspektiivis olla? Kas te seda poolt ka käsitlesite selle eelnõu raames?

10:59 Jürgen Ligi

Aitäh! Võib öelda, et kindlasti mingite repliikidena viide nendele oli, aga selle eelnõu raames pikemat arutelu ei avatud. Peale selle, vahest on tänaöiste või eileõhtuste sündmuste juures isegi natuke kohatu jääda sellele pidama, mida täpselt räägiti või rääkimata jäeti selle eelnõu esitamisega seoses. On selge, et praeguseks on maskid langenud ja me ei saa läänes võtta sellist universaalset hinnamuret põhiliseks, millega tegelda. Põhiline on ikkagi fokuseeritud tegevus Venemaa agressiooni tõrjumiseks, ja see loomulikult maksab. Kui me samal ajal oigame – vabandust selle sõna kasutamise eest, ma rahanduskomisjoni nimel rääkides ei tohiks olla emotsionaalne, aga meil ei olnud võimalust kõiki oma emotsioone rahanduskomisjonis protokolli panna –, kui me oigame siin hindade pärast ajal, kui tegelikult käib sõda ja toimub agressioon, siis me kindlasti toidame seda agressiooni.

Tegelikult tuleb Euroopal, kes ostab ainult ühe SKP jagu, enda SKP jagu energiakandjat Venemaalt, see hind sisse võtta ja kasutada ressursse ikkagi väga sihipäraste meetmetega nii agressiooni tõrjumiseks kui ka majandusraskuste tõrjumiseks.

Enamik Euroopast tegelikult ei vaevle vaesuses ega tohiks saada sellist universaalset toetamist, eriti mitte proportsioonis tarbimismahuga, sest tarbimise maht on proportsioonis jõukusega. Selles mõttes see meede on hästi kohatu. Ma saan aru, et septembris tundus see eelnõu toredam kui praegu, mitte küll minule isiklikult. Aga praegu ta on ikkagi väga selgelt vastuoluline. Universaalne hinnakontroll ei ole see, millega me suudaksime tagada oma julgeoleku kaitsmise.

11:02 Aseesimees Hanno Pevkur

Rohkem küsimusi ei ole. Tänan! Avan läbirääkimised. Kõigepealt palun Aivar Kokk Isamaa fraktsiooni nimel!

11:02 Aivar Kokk

Palun kaheksa minutit.

11:02 Aseesimees Hanno Pevkur

Palun, kaheksa minutit!

11:02 Aivar Kokk

Hea juhataja! Head kolleegid! Kuidagi on jõustunud siin Riigikogus järjest rohkem ja rohkem [mentaliteet], et ärge käige minu sõnade, vaid käige mu tegude järgi. Ja vahel tundub, et mõni Riigikogu liige arvab, et ainult tema on maailma naba, mille ümber kõik liigub.

Ma mäletan seda debatti, kui aktsiisilangetus oli. Langetus oli siis, kui algas kriis, koroonakriis. Järgmine lärm oli siis, kui ma eelmise aasta aprillis siinsamas andsin üle kütuste aktsiisi madalal hoidmise ettepaneku [veel] vähemalt aasta jooksul. Septembris veel vaidlesime mõne Riigikogu liikmega ühel konverentsil ja järgmine päev valitsus tuli siia saali selle eelnõuga, et ikkagi tuleb edasi lükata aktsiise. Me oleme rääkinud pikalt, et kütte hinnad on tõusnud ja kodukulud on kasvanud ning võrgutasud võiks viia nulli. Ühel hetkel valitsus tuli ja väga kiiresti ka selle otsuse tegi.

Räägime tänasest eelnõust, gaasi, elektri ja soojamajanduse [käibemaksu] 9%‑le viimisest. 6. novembril Keskerakonna esimees Jüri Ratas väga selgelt ütles, et riigil on võimalik toetada oma elanikkonda sellega, et riigimakse vähendada just gaasil, elektril ja soojamajandusel. Sama ettepanekut on toetanud ka EKRE ja tänane Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees. See eelnõu on 7. novembril siia saali üle antud ja kui tegelikult tänane valitsus muretseks meie inimeste pärast, siis see eelnõu oleks juba detsembris menetlusse võetud ja jaanuarikuus poleks enam gaasil, elektril ja soojal käibemaks mitte 20%, vaid 9%. Kulu eelarves on arvestatud suurusjärgus 75 miljonit.

Kui vaadata neid meetmeid, mida on rakendatud, ja nende kulusid, siis see number on suhteliselt väike number, aga meie inimeste jaoks väga oluline. Ja ei tasu tuua näiteks Riigikogu liikmeid ja nende palkasid ja nende küttearveid, sest selle palgaga on tõesti võimalik oma küttekulud kinni maksta. Aga räägime eakatest, räägime noortest peredest, räägime täna tavalisest Eesti inimesest. Kui sa oled harjunud, et su kodukulud soojamajandusele ja elektrile on suurusjärgus 150 eurot, ja sul detsembris tuleb arve 600+ eurot, jaanuaris tuleb 600+, siis ...  Meie noored on enamuses pangalaenuga endale kodu rajanud, olgu see korter või maja. Peaaegu kõik on, et tööl käia, pidanud endale liisima sõiduauto. Nad on arvestanud [niisuguste] kuludega. Nende lapsed käivad lasteaias ja koolis ja nad on arvestanud just nende kuludega. Kas keegi on osanud arvestada, et nende kodukulud kasvavad mitte üks, kaks või kolm korda, vaid üle nelja korra?

Ja siis me vaatame rahulikult, et kõik on okei. Minu arvates praegusel hetkel peaks me olema solidaarsed oma inimestega. Kui ettevõtjatele käibemaks ei ole oluline sel lihtsal põhjusel, et käibemaksu on kulutuste pealt võimalik maha arvestada ja tulude pealt maksta, siis eratarbijatel seda võimalust ei ole.

Ma olen oodanud, et valitsuse poole pealt tullakse siia saali ja pakutakse lahendusi, kuidas oleks võimalik oma kodud viia alternatiivküttele, olgu selleks siis päikesepaneelide paigaldamine, olgu selleks maaküte või õhk-vesiküte. Aga ühtegi sellist alternatiivi ei ole tulnud. Oleks väga lihtne öelda, et kui te paigaldate endale päikesepaneelid, siis nende paigaldamiselt käibemaksu ei pea ettevõtja riigile maksma, seega sa saad 20% seda soodsamalt. Oleks üks lahendus! Jah, päikesepaneeliga aasta ringi, kogu aeg sa [hakkama ei saa], aga täna võiks ju olla, et kuni 15‑kilovatiste päikeseparkide rajamine oma kodule oleks normaalne, oleks võimalik ka tavainimestel. Oleks võimalik lahendada ära see krediidisüsteem, sest ka 12 000 eurot ei ole igal perel tagataskust võtta, et neid paigaldada.

Me ei näe ühtegi lahendust. Ja meie pakume täna siin lahenduse, millega oleks võimalik ära hoida sellel raskel perioodil meie inimeste kodukulude selline tõus. See 11% on päris suur raha, kui su arve on 600 euro kandis.

Minus tekitab segadust ausalt öeldes Keskerakond. Keskerakond, kelle esimehe selge sõnum on, kes eelmise aasta novembrist alates on rääkinud, et nad on [näoga] inimeste poole ja nende ettepanek on käibemaksu langetamist toetada, aga komisjonis hääletasid nad selle ettepaneku vastu. Ma saan aru, et erakonna liikmed ei toeta oma erakonna esimeest selles küsimuses. Siin ei saa olla muud varianti, kui fraktsioonis lepitakse teistmoodi kokku, kui ometi erakonna esimees, kes on valitsuses oleva erakonna juht, on väga selgelt selle [vajalikkust] rõhutanud nii sotsiaalmeedias kui oma pressiteadetes.

Mul on alati valus kuulata, kui mõni poliitik hakkab rääkima mingisugusest demagoogiast, sellest, kui halb on üks, teine või kolmas küttevahend. Seda tänases situatsioonis, kus hinnad on kordades kasvanud! Samas, Euroopa Liit ütleb, et maagaas ja tuumaenergia on roheline taastuvenergia. Ja samas toetatakse meil koalitsioonipoliitikute häältega seda, et puuküte kümne aasta pärast muutub kallimaks, sest selle pealt tuleb hakata CO2 tasu maksma.

Eesti on riik, kellel on metsa oma pinnast üle 50%, kellel on omal põlevkivivarud, millest me oskame toota õli ja gaasi. Ja ometi me nüüd enam ei suuda iseendale energiat toota, sest me oleme järjest pidurdanud oma tootmist, rääkimata sellest, et tuuleenergiat on viimased kümme aastat lihtsalt takistatud Eestis rajada – lihtsalt takistatud ühe ametniku jonni pärast. Õnneks see ametnik küll enam ei tegutse selles valdkonnas ja tänaseks on need otsused tehtud, et paari aasta pärast on väga palju kohti, kus on võimalik tuuleparke rajada. Meil on aeg aru saada, et meie oleme siin ainult oma Eesti inimeste jaoks, mitte kellegi teise jaoks. Aitäh!

11:11 Aseesimees Hanno Pevkur

Lauri Läänemets Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel.

11:11 Lauri Läänemets

Aitäh! Palun ka lisaaega.

11:11 Aseesimees Hanno Pevkur

Palun, kaheksa minutit

11:11 Lauri Läänemets

Lugupeetud istungi juhataja! Austatud kolleegid! Tõsi ta on, et paljudel Eesti inimestel läheb raskelt ja paljudel väga raskelt. Ma meenutan, et meil Eestis kahjuks on neid inimesi, kes elavad vaesuses või absoluutses vaesuses, ligi 300 000, ja [igasugune] hinna kallinemine, eriti see, mis praegu aset on leidnud, mõjutab paljusid neid väga tugevalt. Ja mitte ainult paljusid neid, vaid ka paljusid keskmiselt ära elavaid Eesti perekondi. Lapsed on vaja üles kasvatada ja nende kuludega [oma sissetulekute juures] on arvestatud, aga mitte sellega, et energia hinnad selliselt kallinevad ja nende toimetulekut mõjutama hakkavad.

Probleem, me teame, on energia hindades. Inflatsioon? Jah, sellel on üks, kaks ja kolm erinevat põhjust, aga peamine inflatsiooni tõusu ja [paljude] hindade kallinemise põhjus on siiski ootamatult tõusnud energia hinnad. Sotsiaaldemokraatide arvates loomulikult riik ei saa sellisel hetkel jääda pealtvaatajaks, vaid peab inimestele appi tulema. Ma arvan, et selle väljakutse me saame jagada kaheks: üks, mis puudutab inimeste toimetulekut, ja teine, mis puudutab inflatsiooni ohjeldamist.

Sotsiaaldemokraadid on teinud ettepaneku alampalga tulumaksuvabastuseks. Meie hinnangul on sellel olukorrale kõige suurem mõju, sest see mõjutab neid inimesi, kes käivad tööl, see mõjutab pensionäre, kes saavad pensioni ja kelle pensioni maksustatakse tulumaksuga, ja see mõjutab ka ettevõtjaid. Kui inimestel läheb paremini ja nende toimetulekuraskused on väiksemad, siis on lõppkokkuvõttes palgaralli surve ettevõtjatele väiksem. Kui [alampalk] sotsiaaldemokraatide ettepanekul tulumaksust vabastataks, jääks igale inimesele kuni 360 eurot aastas rohkem kätte. Ma arvan, et kui vaadata hindu ja vaadata inflatsiooni suurust, siis see peaks olema see, mis katab ära sundkulude kasvu. Sundkulud, ma meenutan, on toit, elamiskulud ja kulud transpordile. Need on kulud, millest põhimõtteliselt meist keegi loobuda ei saa. Need kulud sul on ja neid kulusid tuleb äraelamiseks kanda. Ma arvan, et riigi ülesanne kriisides ja sellistel raskushetkedel on vaadata, et inimesed vähemalt miinimum[tasemel] nende sundkuludega toime tuleks, mitte ei satuks raskustesse ega kukuks täielikku vaesusesse. 

Inflatsiooni pool. Nagu öeldud, seda veavad energia hinnad. Siin on räägitud päris mitmetest erinevatest lahendustest. Ma tooksin siia juurde veel küsimuse, et kui elektribörs ei toimi nii, nagu toimima peaks, siis see vajab ülevaatamist. Me ei saa sellega leppida, et võetakse [raha] meie inimeste taskust ja viiakse välismaale. Ja tegelikult ei ole põhjendust, miks Eesti inimesed ja kogu Eesti ühiskond – see puudutab väga palju ka ettevõtlust – jäävad vaesemaks.

Ja teine küsimus inflatsiooni mõjutavate energia hindade puhul on, ma arvan, küsimus, mille me peame iseendale esitama: kas meil peab niimoodi olema, et toasooja hind on võimalik igal pool tõsta sellistesse kõrgustesse, mis läheneb ebanormaalsusele. Kui nendes piirkondades, kus toasooja hind tõuseb [kõvasti], näiteks piirkondades, kus köetakse kütteõliga, [on võimalik] seda asendada odavama energiakandjaga, siis ma arvan, et me peaksime seal sekkuma. Me ei saa lubada, et toasooja hinnad põhjendamatult nii palju tõuseks. Siin on võimalik midagi teha ja ma usun, et sellel oleks ka otsene mõju inflatsioonile, inflatsiooni vähenemisele.

Eelmisel nädalal küsisin lugupeetud peaministrilt, kunas või õigemini kas valitsusel või koalitsioonil on plaanis toetada ettepanekut, mis puudutab tulumaksuvabastust. Ja kunas tuleb valitsuse arvamus ja kunas me seda siin saalis teisel lugemisel saame arutada, et selle küsimusega kiiremas korras edasi minna. Peaminister vastas, et ootame sügiseni ja vaatame siis. Mure on lihtsalt selles, et valitsus kindlasti saab sügiseni oodata ja siis vaadata, aga nendel inimestel, kelle rahakotist oluliselt suuremad summad välja lähevad – need suured summad on mõnikord juba 40–50 eurot, mis asetab paljud väga raskesse olukorda, kuna nende sissetulekud on väga väikesed – ei ole aega oodata. Nemad vajavad tuge ja nemad vajavad otsuseid praegu, nüüd ja kohe, mitte sügisel, kui me saame jälle tõdeda, et oih, läks nii nagu alati. Ma meenutan, et tänane inflatsioon võib-olla oleks väiksem, kui me oleks energia hindade tõusule reageerinud siis, kui kõik see oli juba väga selgelt ette näha. Pihta hakkas eelmise aasta sügisel, mitte neli kuud hiljem. Praegu tundub, et me oleme astumas täpselt sama reha otsa, et ootame-vaatame ja hiljem siis peame tõdema, et no näete, nüüd on Eestis juures kümneid tuhandeid inimesi, kellele tuleb hakata sotsiaaltoetusi maksma või kelle lapsed on sattunud väga raskesse olukorda. Niimoodi ei tohiks riiki juhtida ja niimoodi ei tohiks asjale läheneda.

Kahjuks eelmisel nädalal me saime rahandusministrilt lõpuks selle selge arvamuse, et üldse ei peaks tegelema selle küsimusega, mis puudutab inimeste aitamist, puudutab ka seda eelnõu, mis [paneb ette] tulumaksuvabastuse vähemalt alampalgani. Mul on sellest äärmiselt kahju. Kõiki võimalusi, mis aitavad neid ligi 300 000 Eesti inimest, kes elavad vaesuse piiril, peaksime me parlamendina, peaksime rahvasesindajatena kasutama. Ärgem unustagem, et mida suurem on inflatsioon, seda rohkem laekub maksuraha inimestelt. Ma arvan, et oleks väga õiglane, et kui me ebaõiglaselt võtame inimestelt raha, siis me vähemalt anname õiglaselt midagi tagasi neile, kes seda vajavad. Aitäh!

11:19 Aseesimees Hanno Pevkur

Jürgen Ligi Reformierakonna fraktsiooni nimel, palun!

11:19 Jürgen Ligi

Aitäh! Mul ei olnud plaanis rääkida ja ei olnud ka kannatust kõike kuulata, mida eelkõneleja rääkis. Aga ta jõudis lõpuks, nii palju kui ma kuulsin, asjale endale lähemale. Siin üksteise võidu nimetada sõnu "inimesed" ja "aitamine" ja "toetamine" – see ei ole tegelikult riigivalitsemine, see ei ole riigivalitsemiskunsti kirjeldamine. Kui me lepime kokku, et 300 000 inimest on Eestis raskustes, siis ma olen selle väitega nõus. Seda ütles meil siin juhtiv sots. Aga kogu see rahanduskomisjoni ettekanne, [mille ma siin ette kandsin], rääkis, vastupidi, sellest, et selle meetme boonuse kasseerib sisse valdavalt see kõige jõukam 300 000. See ei ole sotsiaalpoliitika, see ei ole aitamine, see ei ole inimkeskne poliitika. Poliitikas tuleb teha valikuid, maksumaksjad peavad riiki üleval, mitte riik ei pea maksumaksjaid üleval. See on see põhitõde, mille kahjuks sotsid on unustanud, kuigi neil on oma panus olnud vaba Eesti ehitamisse. Pöörame selle asja ikkagi õiget pidi ja keskendume tulevikus nendele, kes tegelikult abi vajavad. Riik vajab tegelikult maksude maksmist ja selline demagoogia, nagu makse maksaks riik, võiks siit uuesti ära kaduda. Kunagi sotsid suutsid seda. Aitäh!

11:21 Aseesimees Hanno Pevkur

Rohkem kõnesoove ei näe. Sulgen läbirääkimised. Meil on juhtivkomisjoni ettepanek eelnõu 496 esimesel lugemisel tagasi lükata ja see on meil vaja läbi hääletada.

Austatud Riigikogu! Juhin tähelepanu, et me arutame Isamaa fraktsiooni algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu. Panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku eelnõu 496 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

11:24 Aseesimees Hanno Pevkur

Ettepanekut toetas 42 Riigikogu liiget, vastu oli 27. Seega on Isamaa fraktsiooni algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 496 esimesel lugemisel tagasi lükatud.


4. 11:24 Kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (498 SE) esimene lugemine

11:24 Aseesimees Hanno Pevkur

Meie neljas päevakorrapunkt on Isamaa fraktsiooni algatatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu 498 [esimene lugemine]. Palun kõnetooli Helir-Valdor Seederi. 

11:24 Helir-Valdor Seeder

Aitäh, austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Isamaa Erakonna fraktsioon on esitanud Riigikogu menetlusse kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse [eelnõu]. Kui te veel mäletate eelmisel aastal toimunud kohalike omavalitsuste volikogude valimisi, siis pärast seda, kui valimistulemused teatavaks said ja uued volikogude koosseisud kogunesid, me kuulsime üle Eesti rindeteateid. Esimene asi, mida arutama hakati, oli kohalike omavalitsuste enda palgad ja hüvitised. See kindlasti ei olnud kõige sobilikum sõnum inimestele. See jättis mulje, et kohalikud omavalitsused ja volikogud hakkavad tegelema kõigepealt valitud isikute endi teemadega, oma palkade teemadega, volikogu esimehe, aseesimeeste ja komisjonide ...

11:25 Aseesimees Hanno Pevkur

Härra Seeder, ma korraks vabandan. Saalis on läinud sumin väga suureks. Palun austame ettekandjat ja kui on omavahel jutuajamist, siis saab seda teha saalist väljaspool. Tänan! Palun!

11:26 Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Esimese asjana siis arutati palkasid ja hüvitisi volikogu esimehele, aseesimehele, komisjonide esimeestele – vastavalt sellele, kuidas üks või teine kohalik omavalitsus oma elu on korraldanud, milliseid erinevaid kompensatsioone-hüvitisi makstakse. See kindlasti ei suurenda usaldust kohaliku võimu vastu. Lisaks sellele tekitab see loomulikult väga palju küsimusi. Sisuline huvide konflikt on, kui üks koosseis hakkab iseendale määrama palkasid ja hüvitisi.

Kui lühidalt meie esitatud eelnõu kokku võtta, siis on eesmärk välistada juhtumid, kus kohalikud volikogud hakkavad esimese asjana pärast valimisi arutama ja otsustama oma [juhtide] töötasu tõstmist ja ka valitavate linnapeade ja vallavanemate palkade suurendamist samas koosseisus. Eelnõu § 1 ütleb, et kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 22 täiendatakse lõigetega 11 ja 12 järgmises sõnastuses: "(11) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 19 sätestatud töötasu ja hüvitist saab suurendada vaid volikogu järgmise koosseisu poolt valitavale vallavanemale või linnapeale ja kinnitatavatele palgalistele valitsusliikmetele. (12) Käesoleva paragrahvi lõike 1 punktides 21 sätestatud töötasu ja hüvitust saab suurendada vaid volikogu järgmise koosseisu poolt valitavale volikogu esimehele ja aseesimehele."

Mõte on, et nii nagu see on Riigikogus reguleeritud, et Riigikogu saab järgmisele koosseisule määrata töötasu ja hüvitised, võiks see olla ka kõikides kohalikes omavalitsustes üle Eesti.

Mitmed kohalikud omavalitsused täna seda juba nii teevad ja minu arvates on see väga hea praktika ja väga hea poliitiline kultuur, et seda nii tehakse. Aga paraku peab tunnistama, et väga mitmes kohalikus omavalitsuses see veel kahjuks nii ei ole. Enamgi veel, me [teame] juhtumeid, kus lahkuv volikogu koosseis ei soovi seda küsimust arutada enne valimisi. Ja pärast valimisi seesama seltskond, kes on olnud vastu teema käsitlusele ja palkade määramisele, esimese asjana, olles saanud opositsioonist koalitsiooni, hakkab koalitsiooni kitsas ringis ära otsustatuna neid küsimusi lahkama. Ma ei hakka siin konkreetseid omavalitsusi ja inimeste nimesid tooma, aga selliseid juhtumeid on rohkem kui üks või kaks. Ja see on väga halva poliitilise kultuuri näide. See on ka väga halb praktika. See on halb valijate suhtes, sest palju ausam ja läbipaistvam oleks, kui valija teab valimistele minnes, milliseks kujunevad järgmise koosseisu volikogu juhtide ja linnajuhtide palgad. Ja tegelikult oleks see aus ka kandideerijate suhtes, nendesamade võimalike inimeste suhtes, kes hakkavad pärast valimisi täitma volikogus vastutavaid kohti või saavad linnapeadeks-vallavanemateks, linna- või vallavalitsuse liikmeteks. Juba kandideerides võiks teatada, et me soovime üht või teist ametiposti täita ja palgad-hüvitised saavad [olema sellised]. See on minu arvates nii valijatele kui ka valitavatele väga vajalik ja oluline [info] ning aus, läbipaistev käitumine. Me väldiksime nii ka huvide konflikti ja usaldamatust.

Tegelikult, kui praktikast rääkida, siis minu arvates küll ei peaks kõige esimese asjana uus koosseis endale kohe esimestel kuudel uusi palkasid ja hüvitisi määrama. Igati korrektne oleks käsitleda seda koos eelarve ja eelarveliste võimaluste, rahaliste võimaluste selginemisega. Vähemalt nii kaua võiksid uued juhid kannatada ja tegutseda eelmise koosseisu palkadega, kuni võetakse vastu eelarve. Koos eelarvega loodetavasti kehtestatakse kõikidele munitsipaaltöötajatele uutest võimalustest tulenevalt uued palgad. Aga see on niisugune praktiline tähelepanek, see ei tulene otseselt seaduseelnõust, sellist lähenemist meie konkreetne eelnõu ei käsitle.

Võimalik küsimus või kriitika selle eelnõu puhul on, et küsitakse, mis siis saab, kui tekib vajadus uuel koosseisul jooksvalt palkasid vähendada. Võib ootamatult tulla majanduskriis või nagu me praegu näeme, tervisekriis, ja sellest tulenevalt ahenevad majanduslikud võimalused. Mis siis teha? Vastus on väga lihtne: parlament ei vaja selleks aastaid aega, isegi mitte kuid aega. Kui selline olukord peaks tõesti tekkima, siis see on palju mastaapsem ja puudutab kindlasti ka riigisektorit, toob kaasa vajaduse vaadata üle riigieelarve jms. Ma tuletan meelde, mis oli eelmise majanduskriisi ajal. Parlament on võimeline siis küllaltki operatiivselt vaatama läbi ka seadusandluse ja võimaldama seda. Nii et see ei saa kindlasti olla argument selle eelnõu vastuvõtmise vastu. Kui selline olukord peaks tekkima, siis ma usun, et parlament on võimeline kuu aja jooksul [asjaomast] eelnõu menetlema ja tegema vastavad muudatused seaduses. Aga nagu me näeme, see on ülimalt harv juhtum. Viimase kümne aasta jooksul sellist vajadust tekkinud ei ole, isegi viieteistkümne aasta jooksul sellist vajadust tekkinud ei ole. Ja kui kord paarikümne aasta jooksul selline vajadus peaks tekkima, siis parlament on võimeline ka operatiivselt reageerima.

Lisan, et käesolev eelnõu riigieelarvele mingisuguseid täiendavaid rahalisi kohustusi kaasa ei too ja on ka kooskõlas Euroopa Liidu õigusega. Ma väga loodan – vaatamata sellele, et juhtivkomisjon meie väga head eelnõu arusaamatutel põhjustel ei toetanud –, et need saadikud, kes kas teadmatusest või meeltesegaduses hääletasid [komisjonis] vastu ega toetanud selle eelnõu edasist menetlemist Riigikogus, on saanud nende argumentidega põhjalikumalt tutvuda, on arenemisvõimelised, on ümber mõelnud ja valmis täna selle eelnõuga edasi minema, seda toetama, nii et me saame esimese lugemise ära lõpetada ja teisel lugemisel lisada siia ka koalitsioonipoliitikute väärt ettepanekuid ja mõtteid, et see eelnõu veel parem saaks olema. Aitäh!

11:33 Aseesimees Hanno Pevkur

Teile on ka küsimusi. Alustab Valdo Randpere. Palun!

11:33 Valdo Randpere

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Hea ettekandja! Lihtsalt üks väga-väga lihtne ja konkreetne küsimus: kas sina näed, et siin selle eelnõu muutumisel seaduseks võiks olla puutumus või isegi riive põhiseadusega ja kohalike omavalitsuste autonoomiaga?

11:33 Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Ei, sellist ohtugi ei ole. Riigikogu on erinevate seadustega kohalike omavalitsuste tegevust reguleerinud väga erinevates valdkondades. Ja selliste kriteeriumide ettenägemine ei ahista ei minu hinnangul ega ka mitme eksperdi arvates, kellega me oleme selle eelnõu ettevalmistamisel suhelnud, küsides neilt arvamust, kohaliku omavalitsuse autonoomiat sellisel määral, et see [riivaks] Euroopa kohaliku omavalitsuse hartat või Eesti Vabariigi põhiseadust. Seda küll ei täheldata.

11:34 Aseesimees Hanno Pevkur

Aivar Viidik, palun!

11:34 Aivar Viidik

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Hea ettekandja! Olen ka omavalitsusega üsna tükk aega seotud olnud ja pean tunnistama, et selles lühikeses eelnõus on siiski päris mitu loogikaviga minu meelest. Ühest Valdo Randpere siin äsja rääkis, see puudutab omavalitsuste autonoomiat. Teine moment on see, et millegipärast seletuskirjas eeldatakse, et omavalitsus tahab alati palku ja muid tasusid tõsta. Ja kolmas moment on see, mis on olude sunnil paratamatu, et pärast valimisi on tegelikult koalitsioonil õigus moodustada uus tegevmeeskond nii‑öelda unikaalses koosseisus ja määrata ka vastavad tasud. See ei ole kuskil kirjas, kui palju peab vallavalitsusel liikmeid olema ja nii edasi. Kuidas te seda kommenteerite?

11:35 Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Selle esimese märkuse või küsimuse puhul ei ole ju loogikaga mingit tegemist. Meil on erinev arusaam, kas kohaliku omavalitsuse autonoomiat piiratakse või mitte. Mina olen veendunud ja üldse eelnõu algatajad, meie fraktsioon on veendunud, et siin ei ole midagi taolist. Ja nagu ma ütlesin, me oleme ka konsulteerinud selles küsimuses. Nii et siin me oleme lihtsalt erineval arvamusel. Aga kui me jätame selle eelnõu menetlusse ja lõpetame esimese lugemise ära, siis me saame sellel teemal edasi vaielda ja kui vaja, [lasta teha] põhjalikuma õigusliku ekspertiisi. Isamaa fraktsioon ei taha kindlasti põhiseadusega vastuolus olevat või mingisugust riivet tekitavat eelnõu Riigikogus seaduseks vorpida. Nii et jätame selle menetlusse, me saame mõlemad vaidluses menetluse käigus põhjalikuma vastuse ja selguse.

Nüüd, teine märkus, et siin on viidatud kohaliku omavalitsuse palkade tõstmisele. Jah, see toetub senisele praktikale, aga see ei ole praegu absoluutselt probleem. Me räägime sellest, et eelnõu sisu on, et määratakse ära järgmise koosseisu [palgad], võib määrata ka väiksemad. Meie eelnõu ei takista sugugi uue meeskonna puhul palga samaks jätmist, suurendamist ega ka vähendamist. Seda see eelnõu ei reguleeri. Seletuskirjas on viidatud senisele praktikale, mis on 99,9% ulatuses olnud ikkagi palkade tõstmine. Aga sisu on see, et võiks määrata järgmise koosseisu palgad, olgu need siis samad, suuremad või väiksemad. Seda, milline saab olema meeskond, kui suur või väike, see eelnõu üldse ei reguleeri, nii et siin mingisugust vastuolu ega probleeme ei ole.

11:37 Aseesimees Hanno Pevkur

Urve Tiidus, palun!

11:37 Urve Tiidus

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Sellisel kujul see esimese hooga kõlab hästi populaarselt ja tõepoolest nii, et eelmine koosseis on nagu ettenägelikum ja targem. Kas te näete siin vastuolu, et kui valijatelt mandaadi saanud uus koosseis siiski otsustab kõiki, suhteliselt kõiki asju oma nelja valitsemisaasta jooksul, ja kui see talt ära võtta, kas see tekitab mingeid probleeme? Ja teine asi on see, et miks te ei mõtle lihtsalt hea tava peale, kuidas käituda selliste teemade puhul nagu palga määramine. Võib-olla see aitaks ka võimu kuidagi õiglasemalt teostada?  

11:38 Helir-Valdor Seeder

Küsimuse esimesest poolest ma ei saanud hästi aru.

11:38 Aseesimees Hanno Pevkur

Küllap saab teise küsimusega täpsustada.  

11:38 Helir-Valdor Seeder

Aga mis puudutab head tava, siis meil on nüüd Eesti riiki olnud iseseisvuse taastamisest alates üle 30 aasta ja see hea tava kahetsusväärselt ei ole seni juurdunud. Nii nagu ma ütlesin, on omavalitsusi, kus rakendatakse seda nii, et eelmine koosseis kinnitab järgmisele palgad, aga on ka teistsuguseid. Ja on näiteid, kus see kultuur on muutunud vastupidiseks: varem on suudetud otsustada palgad järgmisele koosseisule, aga on sellest praktikast loobutud.

Ka Riigikogu ei ole piirdunud mitte ainult hea tavaga, vaid on selle lausa seaduses sätestanud, et otsustatakse järgmise koosseisu palgad. Me ei ole piirdunud ka iseenda puhul hea tavaga. Nii et ma arvan, et seaduses iseenesest ei ole midagi halba. Seadus on ka osa kultuurist. Poliitika ja seadused on osa kultuurist ja seadust me võiksime ka võtta ühiskondliku kokkuleppena, mis on rahvaesindajate vahel saavutatud, ja see on ka osa heast tavast. Ma kuidagi ei vastandaks neid asju. Parlament arutab kõik läbi, meil on siin väga palju kohalike omavalitsustega seotud inimesi, kes on kohalikes volikogudes, kellel on praktika täitevvõimu [teostamisel], ja ma usun, et nad on saanud ka mandaadi. Kui me siin otsustame, siis on ka see kokkulepe ja hea tava.

Kui see seaduse tasemel vastu võtta, siis motiveerib see ilmselt omavalitsusi paremini. Ma arvan ka, et see ühtlustab seda praktikat. See viimane, möödunudsügisene kohalike omavalitsuste volikogude valimine – minul oli küll, ütlen ausalt, natukene piinlik lugeda, et paar kuud pärast kohalike omavalitsuste valimisi lehtede põhilised teated olid kohalike omavalitsuste juhtide palkadest: võrdlused, kes kui palju palkasid tõstis, kes rohkem, kes vähem. Hakati võrdlema ja see oli kõige enam käsitletud teema pärast valimisi mitme kuu jooksul. Ja ma võin öelda, et mitmed inimesed küsisid minu käest, kas tõesti see on kõige olulisem probleem, et uued koosseisud sellega kohe tegelema hakkasid. Loomulikult sai öelda, et kui inimesed hakkavad tööle, siis tuleb ikka ju määrata, millistel tingimustel jne. Saadi aru. 

Aga ma veel kord ütlen, et minu arvates oleks olnud hea praktika, kui see oleks viidud kokku uue eelarveaasta algusega ja tehtud seda ühiselt kõigil munitsipaalsektoris töötavatel inimestel. Oleks võinud paar kuud kannatada. Paraku seda head praktikat ei jätkunud. Me oleks võinud sellest lähtuda. Ja teiseks, ikkagi ma arvan, et ise endale palga määramine ... Kohalike omavalitsuste volikogude puhul on ju nii, et volikogu liikmed kõik hääletavad, needsamad tulevane volikogu esimees ja volikogu aseesimees tõstavad kätt ise endale palga määramisel, hüvitise määramisel. Vabandust, mitte tulevane volikogu esimees, vaid linnapea, kes on volikogu koosseisus, määrab ise endale tulevast palka, kui koalitsioonilepingus on juba kokku lepitud. See, kui inimene ise volikogus hääletab endale palka, istudes volikogu koosseisus – no ma arvan, et see ei ole hea praktika.

11:41 Aseesimees Hanno Pevkur

Paul Puustusmaa, palun!

11:42 Paul Puustusmaa

Suur aitäh! Hea ettekandja! Väga õiglane initsiatiiv on teie poolt siin tulnud ja see igati väärib toetamist. Mõnevõrra on küll kurb, et mulle tundub ja ma ka tean, et siin saaliski on väga palju neid poliitikuid, kes toetavad seda status quo'd, et oleks võimalik oma palka tõsta. Kahjuks see niimoodi on. Ja loota selle peale, nagu siin Urve Tiidus ütles, et ehk hea tava midagi muudaks, on raske. Me teame, et need tavad ei ole mitte kunagi muutunud, meil on see elu, nagu ta on.

Aga komisjonis seda teemat arutades tõstatati selline probleem, et kas ei või juhtuda selline [asi], et see poliitiline jõud, kes näeb, et ta kaotab järgmine kord ja enam võimule ei saa, astub meelega sellise sammu, et viib järgmise koosseisu jaoks palgad miinimumi peale, et häirida järgmise koosseisu tööd. Kas sellist ohtu ei ole?

11:43 Helir-Valdor Seeder

Selline oht on teoreetiliselt täiesti võimalik. Ei saa ju välistada, et see nii on, aga eks see on rahvaesindajate tahe sellisel juhul. Ma ütleksin ja tooksin paralleeli, et sama oht on meil Riigikogus. Aga ma ei võimendaks seda üle. Kuigi eelnõu näeb ette, et määrataks järgmisele koosseisule palgad ja hüvitised, jätab seadus võimaluse maksta teatud ühekordseid tasusid täiendavate ülesannete eest. Nii et ütleme siis nii, et alati on mingisugune võimalus nendest jäigalt kehtestatud reeglitest mitte mööda minna, vaid täiendavalt seda probleemi lahendada, kui tõesti peaks niisugune, no ma ütleksin, kultuurilises mõttes väga ebasoliidne otsus ühes või teises kohalikus omavalitsuses vastu võetama.

11:44 Aseesimees Hanno Pevkur

Toomas Kivimägi, palun!

11:44 Toomas Kivimägi

Aitäh, väga lugupeetud juhataja! Sama lugupeetud ettekandja! Kuhu kadus kohaliku omavalitsuse autonoomia ja enesekorraldusõigus? Ma olen aru saanud, et see on üks Isamaa tuumväärtusi. Seda eelnõu esitades te tegelikult annate väga selge signaali, et te ei usalda vast valitud volikogu. Ehk veel kord: kuhu kadus kohalike omavalitsuste autonoomia?

11:44 Helir-Valdor Seeder

Ei, kohaliku omavalitsuse autonoomiaga ei ole siin küll minu arvates midagi pistmist, sellepärast et me jätame palkade määramise täielikult kohaliku omavalitsuse pädevusse. Lihtsalt sätestame teatud regulatsiooni, et eelmine koosseis määrab järgmisele [palgad]. Aga riik ei sekku siin vahele, ta ei ütle ette, kui suured need palgad peavad olema. Ja kogu see otsustuspädevus jääb jätkuvalt kohalikule omavalitsusele. Meie soov on vältida seda olukorda, millest ma olen rääkinud, kus sisuliselt [minu arvates] on tegemist huvide konfliktiga. Soov on vältida seda, et usaldus kohaliku omavalitsuse vastu sellise käitumise tõttu, nagu see viimaste valimiste järgselt oli, mitte ei suurene, vaid väheneb. Tahame sellist praktikat vältida ja selleks raamid kehtestada, jättes [otsustusõiguse] kohaliku omavalitsuse volikogule. Minu arvates me kohaliku omavalitsuse autonoomia piiramise teed küll ei lähe.

11:45 Aseesimees Hanno Pevkur

Toomas Järveoja, palun!

11:45 Toomas Järveoja

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud ettekandja! Te oma ettekandes ja vastustes ka väitsite, et ajakirjandus tunneb huvi vallajuhtide või omavalitsusjuhtide palkade vastu. Sama käib ju tegelikult ka Riigikogu palkade ja Riigikogu  [kulu]hüvitiste kohta – eestlasel või üldse inimesel meeldib sorida teise rahakotis. Kas siin ei ole oht selles, et enne valimisi saavad põhiküsimuseks tulevaste vallajuhtide palgad, mitte koolimajad, teed, kergliiklusteed. Ma kardan, et siin on selline oht, et rahvale läheb väga peale see palgateema ja muud teemad jäävad kõrvale.

11:46 Helir-Valdor Seeder

Aitäh! No ma arvan, et kui see enne valimisi otsustatakse, siis kindlasti see saab rohkem tähelepanu, ei ole kahtlustki. Aga ma ei arva, et see hakkab varjutama kohalike omavalitsuste muid väga olulisi teemasid, mis on seotud koolide sulgemisega või koolide avamisega või muude oluliste küsimustega, mis [eeldavad] olulisi investeeringuid. Küllap need jäävad ikka kõige  olulisemateks küsimusteks kohalike omavalitsuste tasemel. Aga tähelepanu see [teema] võib saada.

Kui me vaatame senist praktikat, siis ma julgen öelda, et midagi hullu ei juhtu, sest mitmes omavalitsuses see täna nii on, et [palgad] otsustatakse ära enne valimisi. Ja ma ei ole kuulnud, et enne valimisi otsustamise puhul oleks meedia sellele nii elavat tähelepanu pööranud kui pärast seda, kui see laine kõikides ühekorraga tuleb.

Ja mitmes omavalitsuses on ju vastu võetud regulatsioon, mis ei eeldagi võib-olla täiendavat otsustamist – ma ei taha siin anda hinnangut, on see hea praktika või mitte – ja mis on seotud teatud indekseerimisega. Ka selliseid omavalitsusi on. Ja nii ei ole vaja eelmisel kohalikul omavalitsusel üldse vaja järgmise koosseisu jaoks [palku] määrata.

See oleks kooskõlas ka meie eelnõu loogikaga, et [palgad] on juba määratud, ametis olev koosseis neid koefitsiente ja seda regulatsiooni ei muuda. Nii on praegune olukord mõnes omavalitsuses ja see eelnõu võimaldab seda ka. Nii et ei pea tingimata hakkama eelmine koosseis järgmise [palku] otsustama, kui see on indekseerimise kaudu juba varem otsustatud.

11:48 Aseesimees Hanno Pevkur

Toomas Kivimägi, palun!

11:48 Toomas Kivimägi

Aitäh, härra juhataja! Auväärt ettekandja! Teine väga lihtne põhimõtteline küsimus: miks eelnõu algatajad usaldavad vana, lahkuvat volikogu rohkem kui uut, värskelt mandaadi saanud volikogu? Hea kolleeg Paul Puustusmaa, kes ilmselt eksis põhiseaduskomisjoni istungil hääletuse ajal, leidis ka väga muret tekitava koha sellest eelnõust. Täna siin saalis on hea meel seda kuulda. Ehk siis seesama näide, et kui täna võimul olev seltskond tunnetab ja saab aru, et nad valimistel ei ole tegijad, siis see on üks väga hea võimalus käru [keerata] ja tõepoolest mitte ainult jätta see küsimus arutamata, vaid lausa langetada järgmise koosseisu linnapea ja volikogu esimehe palkasid. See halvendab olulisel määral tervelt neljaks aastaks omavalitsuse konkurentsivõimet. See kaotus on kordades suurem kui võib-olla see, et see on üks otsuseid, mida teeb siiski uus volikogu. Ehk veel kord: miks te usaldate vana, lahkuvat volikogu rohkem, teades neid riske, millele ka härra Puustusmaa viitas, võrreldes uue, mandaadi saanud volikoguga?

11:49 Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Ei, sellist järeldust mina küll ei tee, et me kuidagi usaldame uut koosseisu vähem kui eelmist koosseisu. Nii triviaalset järeldust ei tohiks teha. Ma siiski – näed, ma astun nüüd teie rolli – pigem just vastupidi, usaldan kohalike omavalitsuste volikogude saadikuid ja pean neid nii kultuurseteks küll, et selliseid mänge mängima ei hakata ja niisugusel kujul otsuseid vastu ei võeta. Ma arvan, et seda tehakse teadlikult ja arvestades praegust olukorda, kus me kõik teame, et inflatsioon on väga kõrge, ja arvata võib, et järgnevatel aastatel on vaja inimeste töötasusid ülespoole korrigeerida. Kui mõni saadik või poliitiline jõud läheb enne valimisi teadlikult seda teed, et hakatakse vastuvoolu ujuma, siis ma arvan, et see on antipropaganda ja inimesed saavad sellest aru küll. Ja selle antipropagandaga peab minema kaasa volikogu enamus, üksikud saadikud ei saa seda torpedeerida. Nii et see on väga teoreetiline lähenemine, et ühe või teise kohaliku omavalitsuse volikogu koosseisu enamus läheb enne valimisi teadlikult seda teed. Ma nii palju küll kohalike omavalitsuste volikogu liikmeid ei umbusalda ega pea neid, ütleme, nii väiklaseks. Ma arvan, et seda ei juhtu.

11:51 Aseesimees Hanno Pevkur

Aivar Viidik, palun!

11:51 Aivar Viidik

Aitäh, hea esimees! Lugupeetud ettekandja! Minu kõrv püüdis teie vastusest Paul Puustusmaale veel ühe – ärme nimetame seda loogikaveaks – väga huvitava [seisukoha]. Te nimetasite, et juhul kui rakendub see teoreetiline [võimalus], et lahkuv volikogu määrab uutele valitsejatele madalama palga, siis on võimalik sellest olukorrast välja tulla nõnda, et määrata uutele valitsejatele sisuliselt tulemustasu. Kas te tõesti olete valmis selleks, et olukord laheneks volikogu esimeestele, vallavanematele ja vallavalitsuse liikmetele pideva lisatasu maksmisega? Kas see tõesti on teie mõte?

11:52 Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Ei, see ei ole meie mõte. Me tahame [reegliks olevat] tavaolukorda, et eelnev koosseis määrab järgnevale [palga]. Ja kuidas te ütlesite? "Tulemustasu" mina oma kõnes kasutanud ei ole ja ka vastustes mitte. See on siiski midagi muud kui teatud lisaülesannete eest mingisuguste ühekordsete tasude määramine. 

Aga ma ei pea seda heaks praktikaks ja ma ei toonud seda näiteks, et see on meie mõte või et seda peaks hakkama rakendama. Ma lihtsalt rääkisin, et see üldine regulatsioon ei ole nii jäik, et selle puhul ei ole mitte mingisugust alternatiivset võimalust, kui [leitakse, et seda vaja on]. Aga me eeldame, et lähtutakse ikka heast praktikast, et eelnev koosseis määrab järgnevale [palgad] ära, ja probleeme ei teki.

Ma arvan, et need hirmud, mida siin on küsimustest võimalik välja lugeda – et piiratakse kohaliku omavalitsuse autonoomiat ja lahkuvad koosseisud on vastutustundetud, tahavad käru keerata järgmisele koosseisule ja nii edasi –, on ilmselgelt üle võimendatud. Vaatame, kas praktikas selliseid juhtumeid peaks tekkima. 

Me siin saalis oleme ju võimelised [seaduseid] täiendama ja muutma, kui tõesti peaks selguma, et Eesti kohalike omavalitsuste volikogude saadikud on vastutustundetud ja hakkavadki neid riske, mida te siin mainisite, praktikas realiseerima. Mina arvan, et meil ei ole tulevikus vajadust seda [regulatsiooni] sellest aspektist arutama ja muutma hakata. Aga kui tõesti peaks nii minema, siis on meie kätes võimalus ka seda seadust muuta. Nii et ärme kardame.

11:53 Aseesimees Hanno Pevkur

Paul Puustusmaa, palun!

11:53 Paul Puustusmaa

Suur aitäh! Hea Helir! Kas võiks probleemi [kõrvaldada] hoopis selline huvitav lahendus, et omavalitsuse juhi võiks rahvas otse valida? Sellega saaks selle probleemi maha võtta hoopis selle külje pealt [lähenedes]. Ma mõtlen, jah, otsevalimisi.

11:54 Helir-Valdor Seeder

No see oleks väga põhimõtteline muudatus Eesti kohaliku omavalitsuse süsteemis, kui me läheksime otse valitava omavalitsusjuhi teed. Ma tean, et EKRE-le selline otsedemokraatia ja rahvademokraatia laiemalt on väga südamelähedane. Siin on kindlasti erinevatel erakondadel erinev lähenemine. Mina ei pea praegu küll vajalikuks Eestis kohalike omavalitsuste juhte otse rahva poolt valida. See eeldaks, ma arvan, ka suuremaid muudatusi üldse. See eeldaks ilmselt ka kohaliku omavalitsuse volikogu ja täitevvõimu vahelise tasakaalu ümbervaatamist, kui tegemist oleks otse valitud omavalitsusjuhiga.

Aga see on natukene teine teema. See ei puuduta otseselt seda palkade määramist, nii et see eelnõu seda ei reguleeri. Ja ma arvan, et sellega me ei lahenda ka kõnealust probleemi. Meie [ettepaneku] sisu on eelkõige see, et sama koosseis iseendale, samad inimesed iseendale tasusid ei määraks.

11:55 Aseesimees Hanno Pevkur

Urve Tiidus, palun!

11:55 Urve Tiidus

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Iseenesest on sümpaatne teie kirg selle eelnõu kaitsmisel. Aga nüüd ma küsin sellist asja, et kui Vabariigi Valitsusest tulevad eelnõud, siis on üldiselt kombeks arvamusi küsida ka asjassepuutuvatelt osapooltelt. Kas te küsisite kohalike omavalitsuste seisukohti, enne kui te selle eelnõu Riigikogule esitasite? Mida nemad sellest mõttest arvavad?

11:55 Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Ma olen püüdnud siin võimalikult kiretult esineda, et selgitada algataja positsioone. Me ei ole teinud sellist traditsioonilist kooskõlastusringi, kui võib-olla Vabariigi Valitsuses tehakse. Kui te mõtlete, kas me kõikidele kohalikele omavalitsustele oleme kirjad saatnud või ka omavalitsuste liidule, [siis seda mitte]. Küll aga me oleme suhelnud erinevate omavalitsustega ja saanud erinevaid arvamusi. Ma võin öelda, et me oleme tagasisidet saanud. Tunnistan ausalt ka erinevaid arvamusi: on neid, kes on toetanud, ja on neid, kes ei ole toetanud. Nii et kohalikes omavalitsustes on, ma selle tagasiside baasil julgen öelda, erinevaid arvamusi.

11:56 Aseesimees Hanno Pevkur

Rohkem küsimusi ma ei näe. Tänan!

11:56 Aseesimees Hanno Pevkur

Nüüd on aeg ära kuulata juhtivkomisjoni esindajana põhiseaduskomisjoni esimees Toomas Kivimägi.

11:56 Toomas Kivimägi

Väga lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Emotsionaalseks sissejuhatuseks: kirg on asi, mida kindlasti ei pea häbenema. Ma olen päris veendunud, et Urve Tiidus tegi sulle komplimendi seoses selle sinu kirega, nii et see on kindlasti tunnustus. Ka mina olen kirglik inimene ja naudin neid ettekandeid, kus on tõesti tunda kirge, ja seda kirge isegi mina meesterahvana tundsin selles ettekandes. 

Põhiseaduskomisjon arutas käesolevat eelnõu oma istungil 15. veebruaril. Lisaks põhiseaduskomisjoni liikmetele olid kutsutud ka Rahandusministeeriumi kohalike omavalitsuste poliitika osakonna juhataja Mart Uusjärv ja õigusnõunik Olivia Taluste.

Esmalt tegi komisjoni istungil ettekande Urmas Reinsalu, kes seekord tegi seda suhteliselt lühidalt, aga konkreetselt, selgelt ja arusaadavalt. Neidsamu argumente [esitas] ka Helir siin saalis oma sõnavõtus. Seejärel sai sõna Olivia Taluste, kes tutvustas Vabariigi Valitsuse seisukohta. Vabariigi Valitsus otsustas eelnõu mitte toetada. Peamine mittetoetamise põhjus on asjaolu, et eelnõu riivab ülemääraselt – ma rõhutan: ülemääraselt – kohaliku omavalitsuse enesekorraldusõigust. See oli peamine põhjus, miks Vabariigi Valitsus seda eelnõu ei toetanud.

Oluline on siinjuures märkida, nagu Olivia Taluste ka rõhutas, et Euroopa kohaliku omavalitsuse harta näeb ette, et kohalike omavalitsuste sisemise töökorralduse küsimused, sealhulgas palgatingimused, [kuuluvad] KOV-ide enesekorraldusõiguse [hulka]. Ja veel üks oluline nüanss, millele Olivia Taluste tähelepanu juhtis: teoreetiliselt ei pea ju välistama võimalust piirata enesekorraldusõigust. Ma usun, et parlament on seda varem ühel või teisel juhul teinud. Aga sellisel juhul peab olema nõndanimetatud legitiimne eesmärk, millele selline enesekorraldusõiguse riivamine tugineb. Ja siin peab tunnistama, et selle eelnõu seletuskirjas see legitiimne eesmärk tegelikult puudub. Pigem on küsimus selles, kas [ettepanek] meeldib või mitte, on see hea või halb, aga legitiimne eesmärk on eelnõus ja seletuskirjas lahti kirjutamata. See on ka üks formaalne põhjus. Aga ma ei taha liigselt sellele tugineda.

Hea kolleeg Paul Puustusmaa leidis ja ma arvan, et ta leiab ka täna, et mingit kohaliku omavalitsuse enesekorraldusõiguse riivet ei ole, et see [lahendus] on igati proportsionaalne ja eesmärgipärane. Mart Võrklaev pidas pikema sõnavõtu sellel teemal ja juhtis samuti tähelepanu sellele, et on natuke arusaamatu, et Eesti Konservatiivne Rahvaerakond on väga suur otsedemokraatia pooldaja ja enesekorraldusõigust alati kaitseb, aga nüüd nagu ei usalda enam kohalike omavalitsuste volikogusid. Teiseks tõi Mart Võrklaev välja selle, et kui [praegune] kohaliku omavalitsuse volikogu ja uus volikogu on saanud mandaadi otsustada oma eelarve üle, mis on kordades suurem, kui on palgakulurida kohaliku omavalitsuse eelarves, siis jääb arusaamatuks, miks me nüüd siis ei usalda kohaliku omavalitsuse uut volikogu otsustama neid oluliselt väiksemaid rahalisi küsimusi, kui võtta eelarve tervikuna. Lisaks juhtis Mart Võrklaev tähelepanu sellele, et kui selle [otsuse] teeb lahkuv volikogu, siis võib see saada põhiteemaks või üheks põhiteemaks valimiseelses debatis, aga võib-olla see ei peaks olema põhiteema. Mitmed sisuasjad ehk saavad selle võrra vähem tähelepanu, kuna tähelepanu läheb [tihti] sellele, mis on lihtne ja arusaadav. Ja loomulikult on omavalitsusjuhtide palk asi, millest kõik inimesed saavad väga hästi aru, ja on valmis sel teemal kaasa rääkima. Seega võivad teised teemad kannatada.

Ja lõpuks ma komisjoni esimehena väljendasin oma seisukohta ja teen seda ka siin praegu. Ma täiesti jagan seda muret ja mõtet, mida eelnõu algatajad seda eelnõu esitades on silmas pidanud. Ma möönan, et tegelikkuses võiks olla hea tava ja praktika see, et tõepoolest lahkuv volikogu määrab järgmise volikogu esimehe, aseesimehe, linnapea, linnavalitsuse liikmete palgad. See võiks olla niimoodi. Ja toon hea näitena, et Pärnus see on niimoodi. Pärnu tänase volikogu esimehe, aseesimehe, linnapea ja linnavalitsuse liikmete palgad otsustas eelmine volikogu. Loomulikult me saime tähelepanu, loomulikult saime ka sõimata, aga ma arvan, et see oli õige ja arukas otsus.

Ent see, et ma seda toetan, ei tähenda seda, et me võtaksime uuelt volikogult selle võimaluse. Minu arvates see ei ole proportsionaalne ega õiglane ja ikkagi riivab sedasama enesekorraldusõigust. Me millegipärast ütleme, et vaat seda teha ei tohi, seda otsust te langetada ei tohi. Jah, te tohite vastu võtta eelarve, mille kulu on võib‑olla sada korda suurem kui palgakulu nendele juhtidele, aga vaat seda küsimust te langetada ei tohi.

Või teine, mille Helir tõi ka näitena: me ei saa ette kirjutada, mis on esimene või teine või kolmas küsimus, mida uus volikogu hakkab arutama. See on ikka puhtalt nende pädevus ja nende otsustus. Meil ei ole õigust siin saalis ette kirjutada, mis peab olema nende esimene, teine, kolmas või neljas küsimus, millal nad võivad jõuda volikogu esimehe või aseesimehe või ka linnavalitsuse liikmete palkade juurde.

Ja võib-olla on veel selliseid praktilisi näiteid või probleeme. Ühele juhtis tähelepanu härra Paul Puustusmaa. Võib-olla see oli natukene liialdatud, kui ma küsisin [olukorra kohta], kui vana koosseis, vana koalitsioon näeb, et nad ei kvalifitseeru peale valimisi. Võib-olla see palga vähendamine on natukene liiga robustne, aga mine sa tea, ei saa seda ka välistada. Aga vähemalt väga lihtne on seda teemat mitte lauale tõsta ja keegi isegi ei pane tähele, kui seda ei tõsteta. Ja sellega tegelikult tõepoolest tekitatakse oluline probleem omavalitsuse konkurentsivõime seisukohalt, eriti kui me vaatame, milline on täna inflatsioon. Sellisel juhul külmutatakse need palgad neljaks aastaks ja praeguse inflatsioonitempo juures on ilmselge, et see vähendab kohaliku omavalitsuse konkurentsivõimet.

Või paar teist näidet. Ma saan aru, et Isamaa ei poolda ikkagi vallavanema otsevalimist rahva poolt, aga vallavanema koha peale on tihtipeale konkurss, mida uued volikogud vajalikuks peavad. Ja oleks lubamatu ahistamine tegelikult määrata tema palganumber, see määr, mille alusel saab konkursi kaudu endale uut vallavanemat või linnapead otsida.

Ja mõned sellised näited veel. Kui kohalik omavalitsus plaanib teatud struktuurimuutusi, ka siis on see teema olemas. Näiteks täna on kolm abivallavanemat ja võib-olla uus koosseis arvab, et kaks on piisav. Siis on ilmselt üsna tõenäoline, et need kaks teevad ka selle kolmanda tööd kas täiel määral või osaliselt, ja nende palk võiks olla ja peaks olema selle võrra ka proportsionaalselt suurem. Meil tekib siin ka see probleem tegelikult.

Nii et veel kord, ma [mõistan] seda mõtet ja eesmärki ja arvan, et see võiks nii olla. Ka põhiseaduskomisjoni istungil tuli välja, et võiks olemas olla kohalike omavalitsuste hea tava, näiteks nagu on Riigikogu liikme hea tava, kus tõepoolest on see mõte kirjas. Aga veel kord: kui me parlamendina läheme seadust muutes seda teed, mille eelnõu algatajad on välja käinud, siis me ilmselgelt piirame põhjendamatult ja ülemääraselt kohaliku omavalitsuse enesekorraldusõigust. See on peamine, [pluss] kõik muud detailid [lisaks]. Nii et küsimus ei ole praegu, kas see eelnõu meeldib või ei meeldi, on see hea või halb. Ma arvan, et selle hinnanguni me ei saa isegi jõuda põhjusel, et siin on seesama formaalne probleem. See on peamine. Aga ei ole mingit antagonismi, nagu ma ütlesin, ma jagan seda eesmärki.

Ja kokkuvõtteks põhiseaduskomisjon tegi järgmised menetluslikud otsused. Esiteks, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 22.02.2022. Ilus kuupäev. Otsus oli konsensuslik. Teiseks, teha ettepanek eelnõu tagasi lükata. Poolt 5: Toomas Kivimägi, Igor Kravtšenko, Oudekki Loone, Marko Torm, Mart Võrklaev, vastu 3: Anti Poolamets, Paul Puustusmaa ja Urmas Reinsalu, erapooletuid 0. Juhtivkomisjoni esindajaks määrati põhiseaduskomisjoni esimees Toomas Kivimägi, otsus oli konsensuslik. Tänan tähelepanu eest!

12:05 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Oleks võimalik küsimusi esitada, aga ma küsimusi ei näe.

12:05 Toomas Kivimägi

Aitäh!

12:05 Aseesimees Martin Helme

Sellisel juhul saame minna läbirääkimiste juurde. Heiki Hepner, palun!

12:05 Heiki Hepner

Suur tänu, hea istungi juhataja! Head kolleegid! Tegelikult see on huvitav küsimus, kas eelnõu riivab omavalitsuste autonoomiat ja enesekorraldusõigust või ei riiva. Või on see riive noh, ütleme, õhkõrn. Pigem julgen arvata, et kui see riive on, siis ta on õhkõrn. Ja kindlasti ei ole sisulist alust selle eelnõu tagasilükkamiseks.

Ma toon siia lihtsalt ühe näite. Eelmisel nädalal vist oli see, kui me maamaksu teemat arutasime, ja siis lugupeetud koalitsioon lükkas üksmeelselt tagasi Isamaa ettepaneku omavalitsustele hüvitada looduskaitsealuste maade maamaksuvabastuse tõttu saamata jäänud tulu. Selle [hüvitamine] on otseselt riigi ülesanne. Ja siis ei tekkinud kordagi lugupeetud koalitsioonil sellist küsimust, kas võiks olla mingi riive. Omavalitsustelt võetakse ära konkreetsed summad. Tuletan meelde, et 20 aasta jooksul on tänastes hindades sedasi ära võetud üle 80 miljoni euro. Vähemalt 80 miljonit eurot, ja ei mingit riivet! Kui koalitsioonil on vaja, siis riivet ei ole, kui ei ole vaja, siis on riive. See on üks pool.

Tõepoolest, eelmine koosseis [võib] selle [palga] kehtestada. Hea komisjoni esimees Toomas tõi siin Pärnu linna näite. Neid omavalitsusi on teisi veel, leiame Raplamaaltki näiteid, kus käitutakse hea tava põhimõttel, ja kindlasti väärib see rõhutamist. Ja ma saangi aru, et loodetavasti enamus meist siin Riigikogus tunnetab, et seda head tava on vaja ka omavalitsustesse rohkem viia.

Üks analoog, millest võib-olla ka see eelnõu on sündinud, on Vabariigi Valitsuse ja Riigikogu töö tasustamine. See tegelikult toimib täna. Tõepoolest, Riigikogu on selle kehtestanud ja see printsiip, et Riigikogu ei saa iseendale ehk jooksvale koosseisule töötasu määrata, on ju toiminud. Ei ole mingeid probleeme olnud. Ei ole olnud, ma arvan, Pärnus mingeid probleeme, ei ole olnud Kohilas mingit probleemi, kui me volikogu esimehele ette ära selle tasu oleme määranud. Tõepoolest, kui tasu on tõusnud – ja reeglina on alati see tõus olnud –, on see tekitanud vaid väikest huvi, on tekitanud väikseid küsimusi opositsiooni poole pealt, kas seda ikka on vaja teha olnud. Aga see on läbi räägitud ja need otsused on langetatud järgmise koosseisu kohta.

Mõtleme selle peale, mille siin hea kolleeg Paul õhku viskas: järsku otsustatakse, et keerame käru ja viime palgad nii alla, et enam [allapoole] ei ole võimalik. No see oleks ju siin Riigikogus samamoodi võimalik. Et koalitsioon, kes täna võimul on, ütleb, et teate, nüüd on niimoodi, et me keerame teile käru. Meie võib-olla enam  järgmises valitsuses ei ole või peaministri partei ei ole, ja viime palgad alla. Tundub ju natuke naljakas.

Selles mõttes tasub ikkagi omavalitsuse ja riigi vahele paralleele tõmmata ja minu meelest, kui me siin neid kaalumisi teeme, siis me näeme, et see tõenäosus iseenesest väga suur ei ole. Ma olen küll seda meelt ja ka eelnõu ettekandja ...

Palun lisaaega kolm minutit.

12:10 Aseesimees Martin Helme

Kolm minutit lisaaega, palun!

12:10 Heiki Hepner

Helir siin rõhutas, et kui on vaja, siis on võimalik seda eelnõu ka täiendada. Ma tulen siin ühe meie varasema eelnõu juurde, mis hääletati esimesel lugemisel välja. Juttu oli Riigikogus algatatud eelnõust looduskaitse teemadel. Enamus liikmeid siin, kui neilt küsiti, tunnetasid, et selle teema üle on vaja arutada, et probleem on olemas. Aga pidada siin debatti ja teha koos asja paremaks – ei, seda soovi ei ole. Tookord öeldi siinsamas välja, et kui see oleks tulnud valitsusest, siis oleks võinud muidugi arutada. Aga kui ta valitsusest ei tule, siis ei ole mõtet. Selline printsiip on kahetsusväärne, et kui eelnõu ei tule valitsusest, ükskõik, tuleb ta siis opositsiooni poole pealt või lausa erakondadeüleselt, me lihtsalt ilma aruteluta lükkame selle kõrvale. See ongi see, mis Riigikogu kummitempliks teeb.

Selles mõttes tasuks ikkagi eelnõu üle arutada, teha seda vajadusel paremaks. Tõesti, ka täna on siin arutelu käigus tulnud välja mitmeid ettepanekuid, mitmeid küsimusi. Kas või küsimus, et kui toimuvad struktuurimuudatused, kui vaadatakse tervikuna haldusaparaat üle, jagatakse töörolle ringi, kuidas siis käituda. Ma olen muidugi seda meelt, et me kõiki detaile ei pea seadusse sisse kirjutama, aga tõesti, kui tekivad mingid tõrked, siis ka Riigikogu on võimeline operatiivselt reageerima. Ei maksa endast nii halvasti arvata, et kui me ühe seaduse vastu võtame, siis järgmine kord tuleme selle juurde tagasi 30 aasta pärast. Me oleme ju suutelised ka kiiremini tegema muudatusi, mis elu ette veeretab.

Niisiis, Isamaa Erakonnalt on küll üleskutse: jätkame arutelu just sel eesmärgil, et süvendada head tava, mida paljudes omavalitsustes täna rakendatakse, et see jõuaks kõikidesse omavalitsustesse. Aitäh!

12:12 Aseesimees Martin Helme

Toomas Kivimägi, palun!

12:12 Toomas Kivimägi

Väga lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Hea Heiki! Me ei näe probleemi selles, et vana volikogu kehtestab uue volikogu esimehe ja aseesimehe, linnapea, linnavalitsuse liikmete palgad. Me ei näe selles vähimatki probleemi. Me arvame, et see võiks [nii olla] ja peakski nii olema. Ent me näeme probleemi selles, kui me võtame uuelt volikogult ära võimaluse otsustada ise selle üle.

Needsamad võimalused, et vana volikogu teatud subjektiivsetel põhjustel ei ole valmis tõstma järgmise koosseisu valla- ja linnajuhtide palkasid – sellisel juhul saab tegelikult valla konkurentsivõime kõvasti pihta. Nii et probleem ei ole üldse selles, et me ei pooldaks seda. Vastupidi, nagu ma ütlesin ka oma ettekandes, ma jagan täiesti eelnõu algatajate mõtet ja seisukohta, et see võiks [olla] ja peaks olema eelmise koosseisu volikogu otsus. Aga veel kord: me ei saa pidada vähimalgi määral õigeks seda, et me piirame uue volikogu otsuste langetamist.

Teiseks, põhjus, miks Vabariigi Valitsus seda eelnõu ei toeta, on 90% või rohkemgi puhtalt formaaljuriidiline. Puhtalt formaaljuriidiline! Nagu ma ütlesin, see ei ole eelnõu, [mille puhul küsida], kas see meeldib või ei meeldi, kas see on hea või halb. Aga asi on sellessamas, mida ma nimetasin ka Isamaa lipukirjaks – kohaliku omavalitsuse autonoomias, enesekorraldusõiguses. Me ei tohi selles liigselt reservatsioone teha, aga kui päris aus olla, siis Isamaa poolt on see juba teine teema, kus te teatud järeleandmisi olete valmis tegema. Nädal tagasi oli ka üks arutelu, kus te omavalitsuse autonoomia [põhimõttest] natukene taganesite. Aga vahel juhtub. 

Peapõhjus on ikkagi see, et [muudatus] riivaks kohaliku omavalitsuse autonoomiat, enesekorraldusõigust, mis tuleneb põhiseaduse §-st 154 ja tegelikult ka Euroopa kohaliku omavalitsuse hartast. Need on nii elementaarsed ja selged asjad. 

Ja nagu ma enne ütlesin, et needsamad palgad on vastavalt Euroopa kohaliku omavalitsuse hartale kohaliku omavalitsuse enesekorraldusõiguse [teema]. Meil siin ei ole mingit vaidlust sisus. Ma ütlen veel kord, et nii valitsus kui ka põhiseaduskomisjoni kuuluvad koalitsiooni liikmed kindlasti jagavad seda põhimõtet. Aga meil ei ole mõtet probleemi minna lahendama nii, et me tekitame viis uut probleemi. Ja peamine probleem on ikkagi seesama formaaljuriidiline.

Nüüd, miks komisjon otsustas eelnõu tagasi lükata, miks me seda ei menetle, miks me vigu ei paranda. Põhjus on väga lihtne. Veel kord, kuna meie hinnangul on tegu väga selge formaaljuriidilise probleemiga, siis ei ole mõtet Riigikogu liikmete aega raisata ja jätta seda menetlusse, kui me ikkagi näeme, et tegelikult see [seadus] ilmavalgust ei näe. Aga minna selle teemaga edasi kohalike omavalitsuste tava või mingis muus sarnases vormis – see on hoopis teine küsimus. See tuleks igal juhul tagada.

Ja veel, seesama formaalne eesmärk, millest ma rääkisin. Ei saa ju välistada, et sellised kohaliku omavalitsuse autonoomia või enesekorraldus[õiguse] piirangud on. Ja sul on, Heiki, jumala õigus, et see riivab alati, peaaegu iga eelnõu riivab. Aga küsimus on, mil määral riivab, kas õhkõrnalt või ülemäära. Peaaegu alati riivab. Nii et kui öelda, et ta riivab ja sellepärast see ei lähe, siis see ei ole mingi argument. Aga antud juhul ta riivab ülemääraselt, mis on Vabariigi Valitsuse seisukoht. Ja tõepoolest, meiegi mööname, et ta riivab ülemääraselt.

Ja need näited, mis ma enne juba välja tõin, needsamad struktuurimuudatused. Täpselt samamoodi, me ikkagi külmutame ära kohaliku omavalitsuse õiguse neid palku otsustada. Me ei saa seda kuidagi õigeks pidada.

Nii et veel kord, head kolleegid, ei ole mingit küsimust, kas opositsioon või koalitsioon. Ütlen ausalt, mina otsin opositsiooni eelnõu, mida saaks Vabariigi Valitsus ja koalitsioon toetada. Ausalt, ma otsin! Ja mu esimene mõte oli ka, kui Helir selle eelnõu esitas, ma ütlesin Helirile, näitasin näpuga, et see on väga äge eelnõu. Aga ma ei olnud piisavalt süvenenud formaaljuriidikasse selle eelnõu puhul. Nii et sisult täiesti toetan, aga formaaljuriidiliselt, Helir, anna andeks, kahjuks ei saa toetada. Aitäh! 

12:17 Aseesimees Martin Helme

Heiki Hepner, repliik.

12:17 Heiki Hepner

Aitäh, hea istungi juhataja! Tõepoolest, me tegelikult väga tihti võtame siin vastu otsuseid, mis omavalitsuste autonoomiat puudutavad, ja nüüdki on küsimus, kui palju see eelnõu puudutab. Tõesti, ma veel kord ütlen: hea Toomas, kui sa otsid eelnõu, mida toetada, siis oleks võinud eelmine nädal toetada maamaksuseaduse muutmise ettepanekut. Me võtame omavalitsustelt ära või õigemini ei hüvita neile iga aasta saamata jäävat enam kui 4 miljonit eurot. See on reaalne raha. See ei ole mingisugune virtuaalne summa ja seda ettepanekut oleks võinud toetada. Need eelnõud on reaalselt omavalitsust puudutavad ja ma arvan, et tuleb ka opositsiooni poole pealt ettepanekuid, mis Eesti elu edasi viivad. Jõudu ja tähelepanu ikkagi selliseks märkamiseks!

12:18 Aseesimees Martin Helme

Kalle Grünthal, kas ka repliik?

12:18 Kalle Grünthal

Absoluutselt õige. Asi selles, et lugupeetud Toomas Kivimäe kasutas puldis sellist väljendit: "Meie ei pea seda õigeks." Ta on siin Riigikogu liikmena ja mina arvan, et see [väide] puudutas ka mind, sest ka mina olen Riigikogu liikmena siin "meie". Tulenevalt eeltoodust ma tahaksingi öelda, hea Toomas Kivimäe, põhimõtteliselt, kui sa räägid, siis räägi ikka oma erakonna nimel, eks ju. Ära kasuta seda võimalust, et sa saad minu eest rääkima hakata.

12:18 Martin Helme

Toomas Kivimäel on repliik. Vabandust! Protseduuriline.

12:19 Toomas Kivimägi

Jaa, vabandust! Tegelikult tahtsin repliiki öelda. Kuna see kvalifitseerus sõnavõtuks, siis see ei ole repliik, aga minu nime nimetati. Ma arvan, et meie ühine eesmärk oleks ikka teha siin saalis võimalikult palju otsuseid, kus taga on 101 inimest. See on iga eelnõu puhul selline esimene eesmärk. Seepärast ma arvan, et on igati asjakohane rääkida selles vormis. Tõepoolest, selge on, et inimestel on erinevad seisukohad ja arusaamad. Aga ma ütlen veel kord, et selle eelnõu puhul ei ole antagonismi. Me jagame täiesti seda, et see võiks [olla] ja peaks olema eelmise volikogu otsus, aga me ei saa mitte kuidagi pidada formaaljuriidiliselt õigeks, et me uuelt volikogult selle võimaluse ära võtame. See ei ole kooskõlas põhiseadusega.

12:19 Martin Helme

Aitäh! Ivi Eenmaal on protseduuriline. Palun!

12:19 Ivi Eenmaa

Härra juhataja, mul on teile ettepanek teha selgeks oma erakonnakaaslastele, EKRE liikmetele, et meil on rahvasaadik Toomas Kivimägi. Paluks nimesid õigesti kasutada. 

12:20 Aseesimees Martin Helme

Selge. Ma lähen pärast küsin üle Toomase käest, kuidas ta soovib, et tema perekonnanime käänatakse.

Nüüd on niimoodi, et juhtivkomisjon on teinud ... (Saalist öeldakse midagi.) Ei-ei-ei! Stopp! Ma ei tee rohkem. Ma olen juba lõpetanud läbirääkimised. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 498 esimesel lugemisel tagasi lükata ja seda me peame hääletama ja selleks teeme saalikutsungi.

Head kolleegid, meil on siin esimesel lugemisel Isamaa fraktsiooni algatatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise eelnõu 498 ja juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Seda tagasilükkamise ettepanekut nüüd hääletame. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

12:23 Aseesimees Martin Helme

Tagasilükkamise ettepaneku poolt on 53 saadikut, vastu on 17. Eelnõu on esimesel lugemisel tagasi lükatud. Sellega on tänane päevakord lõppenud ja istung on samuti lõppenud. Aitäh!

12:23 Istung lõppes

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee