Riigikogu
Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

header-logo

14:58 Istungi rakendamine

15:00 Esimees Jüri Ratas

Head ametikaaslased! Austatud Riigikogu! (Helistab kella. Saalis on sumin.) Head ametikaaslased! Meie seast on ootamatult lahkunud hea ametikaaslane, Riigikogu liige Madis Milling. Mul on palve, et me tõuseksime ja avaldaksime kaastunnet tema lähedastele. (Leinaseisak.) Aitäh!


1. 15:01 Riigikogu liikme Ülle Rajasalu ametivanne

15:01 Esimees Jüri Ratas

Head ametikaaslased! Seoses Riigikogu liikme Madis Millingu volituste lõppemisega asus 4. veebruaril Riigikogu liikmeks asendusliige Ülle Rajasalu. Järgnevalt palun Riigikogu kõnetooli Ülle Rajasalu, me kuulame ära tema ametivande. Palun!

15:02 Ülle Rajasalu

Asudes täitma oma kohustusi Riigikogu liikmena Riigikogu XIV koosseisus annan vande jääda ustavaks Eesti Vabariigile ja tema põhiseaduslikule korrale. (Aplaus.)


15:03 Istungi rakendamine

15:03 Esimees Jüri Ratas

Nüüd palun Riigikogu kõnetooli neid Riigikogu liikmeid, kes soovivad üle anda eelnõusid või arupärimisi. Anti Poolamets, palun!

15:03 Anti Poolamets

Head ametikaaslased! Annan üle Riigikogu otsuse eelnõu, mille kohaselt Riigikogu teeb Vabariigi Valitsusele ettepaneku lõpetada kohe COVID‑19 leviku tõkestamiseks seatud piirangud. Olukord, kus enam kui neljandik täisealisi ühiskonnaelus sisuliselt osaleda ei saa, on kestnud juba pool aastat ning alates veebruarist ei pääse ühiskonnaelus osalema ka kümned tuhanded varasemalt vaktsineeritud isikud. Kui me vaatame välisriikides toimuvaid arenguid, siis Suurbritannia, Taani ja ka Leedu, mille haiglaravil olevate inimeste näitajad on palju kõrgemad kui meil, on otsustanud piirangud lõpetada. Ja üha rohkem riike liigub samas suunas. Lähtudes põhiseaduse §-st 12, mis sätestab üldise võrdsuse põhiõiguse ja diskrimineerimiskeelu, ei saa, kuna pole mõistlikku ja asjakohast põhjendust, jätkata olukorda, kus isikuid koheldakse erinevalt juba äärmiselt pikka aega. COVID‑19 haigusega seonduvaid analüüse ja andmeid on juba piisavalt, lükkamaks ümber väidet, et võrreldes vaktsineerimata isikutega on vaktsineeritud isikutel oluliselt väiksem tõenäosus viirusega nakatuda. Piirangud vajavad kaalutletud otsust, mis on langetatud tõenduspõhistele andmetele tuginedes ja ühiskonnaelu toimimise kõiki aspekte arvestades, omades ka vajalikku legitiimsust. Sotsiaalministeeriumi endine asekantsler Maris Jesse on tunnistanud, et üks koroonapassi kehtestamise eesmärk oli motiveerida inimesi rohkem vaktsineerima. Aga piirangutel ei saa olla kaudseid ja varjatud eesmärke.

15:05 Esimees Jüri Ratas

Vabandust, annate üle ka? (Naer saalis.) See on Riigikogu otsuse eelnõu, mis on üle antud. Kas on veel kõnesoove? Ei ole. Olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud ühe eelnõu ning vastavalt meie kodu- ja töökorra seadusele otsustab Riigikogu juhatus selle edasise menetlemise. Nüüd viime läbi kohaloleku kontrolli.

15:06 Esimees Jüri Ratas

Kohalolijaks registreerus 69 Riigikogu liiget, puudub 32.

Head ametikaaslased, oleme jõudnud päevakorra kinnitamise juurde ja mul on ettepanek panna hääletusele Riigikogu täiskogu VII istungjärgu 4. töönädala päevakorra kinnitamine. Aga enne, kui me hakkame siin seisukohti võtma ja hääletama, palun protseduuriline küsimus, Helir-Valdor Seeder.

15:06 Helir-Valdor Seeder

Aitäh, austatud juhataja! Kahjuks ma pean jälle esitama traditsioonilise küsimuse, miks meil on selle nädala päevakorda planeeritud ühe eelnõu kaks lugemist. Eelnõu 475. Varem oli nii, et kolmas lugemine, juhul kui teine lugemine lõpetatakse. Nüüd on see välja jäetud – ehk Riigikogu liikmed on nii pealiskaudsed, et ei pane tähelegi. Aga me siiski jälgime Riigikogu päevakorda. Juhatus on [sellise asja] korduvalt hukka mõistnud. Mis põhjusel see nii on?

15:07 Esimees Jüri Ratas

Aitäh teile! Jah, meie hea tava peaks ette nägema, et meil ei ole rohkem kui üks lugemine päevakorras. Seekord eelnõu 475 puhul me seda arutasime ja erandkorras juhatus otsustas, et 475 SE võiks sellel nädalal olla teisel ja kolmandal lugemisel. Tõsi on, et kolmas lugemine toimub juhul, kui teine lugemine lõpetatakse. Seda me eraldi arutasime ja erandkorras on see tõesti siia lisatud. Ka varasemalt on vaid erandkorras Riigikogu praktikas olnud ühel nädalal [eelnõu] kaks lugemist ja ma olen teiega nõus, et kui vähegi võimalik, siis püüame seda vältida.

Priit Sibul, palun, protseduuriline küsimus!

15:08 Priit Sibul

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Te tegite juhatuses veel ühe erandi või pretsedenditu otsuse, mis puudutab kolmapäeva teist päevakorrapunkti, haridus- ja teadusministri 2022. aasta ülevaadet valdkonna strateegilistest arengutest. Ma saan aru, et tegemist on poliitilise avaldusega. Miks te otsustasite juhatuses just nii, et see peaks olema kolmapäeval teine päevakorrapunkt? Ja miks seda sellisel kujul menetletakse, et on ainult fraktsioonide esindajate sõnavõtud ja igal saadikul on ainult üks küsimus? Te saate ju isegi aru, et mingit arutelu selle üle selles kontekstis tekkida ei saa. Pealegi materjale meil ees ei ole, nii et mul saadikuna puudub igasugune õrngi aimdus, millised on ministri arvates strateegilised arengud käesoleval aastal. Kuidas ma saan selles protsessis kolmapäeval osaleda ja selle üle arutada? Selles mõttes teen ettepaneku see siit kolmapäevasest päevakorrast välja võtta.

15:09 Esimees Jüri Ratas

Aitäh teile! Ma võtan selle ettepaneku vastu, mis te olete teinud, et see kolmapäevasest päevakorrast välja võtta. Eks vaatame, mis siin teised fraktsioonid arvavad. Minu teada haridus- ja teadusministri 2022. aasta ülevaade valdkonna strateegilistest arengutest tuleneb uuest strateegiast "Eesti 2035", mis sai siia Riigikokku toodud ja Riigikogu poolt heaks kiidetud. Minu info kohaselt see materjal peaks hiljemalt täna õhtuks jõudma ka Riigikogu liikmete käsutusse. Arutelul on Riigikogu liikmetel võimalus esitada küsimus ja minu teada ka fraktsioonide nimel läbirääkimiste voorus sõna võtta. Nii et see tuleneb strateegiast "Eesti 2035". Riigikogu on soovinud, et selle raamstrateegiaga [seoses] hakkaksid valdkonnaministrid käima mitte ainult Riigikogu komisjonide, vaid ka Riigikogu täiskogu ees. See on see põhjus. Aitäh teile!

Kalle Grünthal, palun, protseduuriline küsimus!

15:10 Kalle Grünthal

Ma tänan! Teatavasti meie ühiskonda reguleerivad käitumisviiside valikul põhiseadus, seadus, määrus, korraldus, otsus ja muu seas ka sellised normid, mis ei ole kodifitseeritud, ehk siis tavad ja kombed. Ja te viitasite praegu asjaolule, et hea tava on see, et ühte eelnõu ei menetleta ühel ja samal päeval – ma pean silmas eelnõu 475. Aga te põhjendasite nii, et Riigikogu juhatus arutas seda ja otsustas ikkagi rikkuda head tava ehk siis ta otsustas rikkuda põhimõtteliselt ka meie käitumisnorme, mis on välja kujunenud, vaatamata sellele, et need ei ole kodifitseeritud. Ja minu küsimus: palun avage selle arutelu sisu, mis põhjustas selle eelnõu [panemise päevakorda kaks] korda sellel nädalal?

15:11 Esimees Jüri Ratas

Ma tänan teid! Ma lihtsalt arvan, et teil oli väike mõttevääratus. Ma ei öelnud, et ühe seaduseelnõu kaks lugemist on ühel päeval, nagu teie ütlesite. Ma ütlesin, et ühel nädalal. Ma arvan, et te ka seda mõtlesite. Aga see ei ole midagi erakordset. Tõsi on see, et reeglina me oleme püüdnud, kui vähegi võimalik, kahte lugemist ühel nädalal vältida. Ja kui te küsite, mis [nüüd] on põhjus, siis põhjus on selles, et kui 475 SE võetakse varasemalt vastu, siis elektritoetusi ei võetaks arvesse töötutoetuse arvestamisel ja elektritoetusi ei saaks täitemenetluse korras ära võtta. See on see põhjus. See oli juhatuse arutelu sisu, mille kohta te küsisite. Ja nüüd protseduuriline küsimus, Helir-Valdor Seeder, palun!

15:12 Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Mul on sisuline küsimus, mis puudutab päevakorda. Ikka kolmapäevane teine päevakorrapunkt, haridus‑ ja teadusministri ülevaade valdkonna strateegilistest arengutest. Ma tahan tunnustada juhatust, et see pandi kolmapäevasesse päevakorda, kus tööpäeval ei ole kindlaksmääratud lõppu, kus meil ei ole kiiret, kus me saame kõiki päevakorrapunkte rahulikult menetleda. Ja mul on juhatusele ettepanek leppida ministriga kokku, et kõikidel Riigikogu liikmetel oleks läbirääkimiste käigus võimalik sõna võtta. Ma pean seda ebanormaalseks, et ainult fraktsioonide esindajatel ehk viiel Riigikogu liikmel on võimalik nii olulises küsimuses sõna võtta. Kuna see on esmakordne ülevaade selles "Eesti 2035" formaadis, siis me loome pretsedendi ja kõik järgmised valdkondlikud ülevaated tulevad samamoodi nii, et saal kuulab tummana ja ainult viis fraktsiooni esindajat saavad sõna võtta. See on koht, mis tuleb ministriga kokku leppida. Kodukord seda võimaldab ja mul on tungiv ettepanek, et juhatus lepiks kokku ja võimaldaks kõikidel Riigikogu liikmetel läbirääkimiste käigus kolmapäevases arutelus osaleda.

15:13 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma kõigepealt tänan teid väga selle tunnustuse eest. Suur tänu, austatud Helir-Valdor Seeder! Ma tegelikult jagan teie põhimõtet, et just parlament on tulenevalt meie põhiseadusest see koht, kus niisugused poliitilised diskussioonid ja arutelud peavad käima. Nüüd teie ettepanekust, et selles päevakorrapunktis saaks võtta sõna kõik Riigikogu liikmed. Me peame siiski tulema Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse § 155 juurde, mille lõige 5 ütleb järgmist: "Pärast avalduse, ettekande või ülevaate esitamist ning küsimustele vastamist avatakse läbirääkimised, mille käigus esinevad sõnavõttudega fraktsioonide esindajad." Ja tõsi on, et viis fraktsiooni on, seega teil on õigus, sõna saab maksimaalselt viis inimest, kuni viis. Aga kas võiks olla rohkem? Minu meelest täiesti debatiteema tuleviku jaoks.

 Urmas Reinsalu, palun, protseduuriline küsimus!

15:14 Urmas Reinsalu

Aitäh, austatud istungi juhataja! Üldjoontes ka mina tunnustan juhatust selle päevakorra eelnõu ettevalmistamise eest. Aga samas pean ütlema [seoses teie osundusega], et see on praktikas niisugune esmane juht, kus meil hakkavad olema "Eesti 2035" ülevaated [nendelt valitsuse liikmetelt], kes selle 2035 elluviimisega seotud on, et see on pretsedenti loov. See tähendab, et kui me teeme vale stardi, siis võib kogu see dünaamika minna valesse rütmi. Parlamendi jaoks on ministrite ülevaated olnud mõneti kompensatsioonimehhanism, tasakaalustamaks seda, et tegelikult on need nii‑öelda valdkondlikud arengukavad üheks kokku liidetud ja need on sellised, et nad parlamenti sisuliseks otsustamiseks ei tule. Neid [käsitletakse] parlamendis kuulamise vormis. Tegelikult parlamendi suunis, et ministrid hakkavad ülevaateid tegema, ei olnud minu teada nii konkreetselt kindlaks määratud, et nad teevad seda kodukorraseaduse teatud sätte alusel ja et nad teevad seda just nimelt poliitilise avaldusena. Kui [ikkagi oli], siis ma paluksin sellele parlamendi otsusele osundada.

Tegelikult on meil mõeldav see haridus- ja teadusministri ülevaade valdkonna strateegilistest arengutest – vägagi holistlik pealkiri iseenesest – läbi viia ka riiklikult tähtsa küsimuse menetlemisena, mille komisjon algataks. Sellisel juhul näeks selle protseduuri ette juhtivkomisjoni ettepanek. Ja mulle tundub, et vahest oleks kohane sellisel juhul saavutada vanematekogu tasemel tervikkäsitus, kuidas neid [arutlusi] läbi viiakse. [Seni on selline] ministri poliitiline avaldus tegelikult olnud pigem erakorralise iseloomuga, see on olnud vähemalt senises parlamendipraktikas informatsiooni edastamine parlamendile. Kui see muutub rutiiniks, nii et meil hakkab olema iga aasta mitmeid valdkonnaministrite ülevaateid, siis kas ei oleks mõistlik käsitleda neid riiklikult tähtsa küsimusena, mille pealkiri ongi selge raamina oma valitsemisalas selle "Eesti 2035" rakendamisest? Konkreetne ettepanek sellisel juhul on leida teistsugune vorm, kui [praegune] tingib ettepaneku selle [punkti] päevakorrast sellel nädalal väljavõtmist. Ma arvan, et töö tõhusaima tegemise huvides me võime ka mõne päeva varuks võtta.

15:17 Esimees Jüri Ratas

Aitäh teile! Ka teile suur tänu selle tunnustuse eest. Nüüd, tõsi on see, et jah, see seadusesõna on tõesti järgmine, nagu ma osundasin. Paragrahv 155 näeb tõesti ette, et ülevaate puhul saavad läbirääkimistel sõna ainult fraktsioonide esindajad. Nüüd, teie ütlete, härra Reinsalu, et võiks olla ka OTRK ja siis on ka nagu [selle] taotleja. Antud juhul, ma saan aru, oli teie mõte, et [konkreetsel] juhul võiks see teoreetiliselt olla kultuurikomisjon, kes selle ette näeb. Miks mitte teha seda ka OTRK vormis lisaks sellele ülevaatele, seda ei saa kuidagi ära keelata. Arutada haridus- ja teadusministri temaatikat mitmel nädalal, nii "Eesti 2035" raames kui ka OTRK raames – see on minu meelest kindlasti tervitatav. Aga kui me tahame nüüd, et me neid ülevaateid käsitleksime poliitiliste avaldustena – ma saan aru, et see on teie ja härra Helir-Valdor Seederi mõte –, siis minu hinnangul me seda teha ei saa. Need on ülevaated. Aga ma saan aru, et teie mõte on see, et kõik saaksid seal läbi rääkida, ja see nõuab, vähemalt kiire hinnangu kohaselt, mida ma hetkel püüan anda, seaduse muutmist. See puudutab kodu- ja töökorra seadust.

Tarmo Kruusimäe, palun, protseduuriline küsimus!

15:18 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea esimees! Ma tahan viidata sellele, et meil on vorm, mis on sellisena ette antud ja me loeme, et see on strateegilistest arengutest käesoleval aastal. Kas me kujutaksime ette nüüd, kus me oleme kogenud kaks aastat väga keerulist situatsiooni, et 2020. aasta veebruari alguses oleks tulnud haridusminister rääkima enda plaanidest? Me teame, et ta oleks siis järgmine aasta öelnud, et meil olid eelmine aasta sellised plaanid. Me ei tea, millises situatsioonis me oleme. Miks me peame tingimata tegema sellise etluse, kus [on lubatud] ainult üks küsimus ja saadikud ei saa selles formaadis [midagi] öelda? Kas kordagi juhatusel ei tekkinud, hea esimees, sellist mõtet, et mis siis saab, kui olukord muutub? Me kuulame lihtsalt ära selle plaani, mis on tekkinud. Ma mõistaks, et oleks ülevaade, mis toimus eelmisel aastal. Ma ikkagi ka soovitaksin nende endiste arengukavade ja praeguste strateegiliste arengukavade tutvustus võtta käsitlusele olulise tähtsusega riikliku küsimuse [vormis]. Seda just lähiajalugu vaadates.

15:20 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! No ma ütlen, et lähiajalugu vaadates minu meelest neid võimalusi pole üldse olnudki, et enamus valitsuse liikmetest käiks täiskogu ees oma valdkonnas [tehtut tutvustamas]. Neid on olnud väga vähe: on teadus- ja arendustegevus, Euroopa Liidu poliitika, teatud aastate tagant kaitsevaldkond. Nüüd on tulnud tõesti see võimalus "Eesti 2035" raames, et siin käivad erinevad ministrid. Juhatus ei saa ju kuidagi OTRK-d algatada, see on ikkagi kas komisjonide või nagu seadus ütleb, üks kord aastas ka fraktsioonide pärusmaa. Peeter Ernits, palun, protseduuriline küsimus!

15:21 Peeter Ernits

Hea juhataja! Me räägime pidevalt tasakaalustatud arengust, söögi alla ja söögi peale. Aga kui vaadata nüüd selle nädala menüüd, siis see on kõike muud kui tasakaalustatud. Ma tean, et nii, kuidas komisjonid jahvatavad, nii sealt tuleb. Aga minu küsimus: kas juhatus [ei saagi] midagi teha? Nii nagu komisjonide jahvatusest midagi tuleb, siis tulebki panna, [nagu nad] ütlevad? Tänane pilt ongi, et teisipäeval on ainult üks punkt, aga kolmapäeval ... no [seekord] õnneks mitte 20. Ongi nii, et juhatusel võimu nagu ei ole või?

15:21 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Eks see käib ikka koostöös. Tõesti on nii, et juhtivkomisjonid teevad oma ettepanekud, aga ma võin küll öelda, et tänane juhatus on püüdnud, arvestades ka paljusid ettepanekuid saalist, teha nii, et meil ei oleks päevad täiesti tühjad, ning koostöös juhtivkomisjonidega leida võimalusi ajatada, kui on mõni päev, kuhu juhtivkomisjonide [ettepanekul] pole sattunud ühtegi eelnõu. Siis püüame koostöös nendega leida muid võimalusi. Nagu te näete, käesoleva nädala päevakorra eelnõus või projektis ei ole ükski päev aruteludest tühi. Ja nüüd protseduuriline küsimus, Erkki Keldo, palun!

15:22 Erkki Keldo

Aitäh! Vahepeal on küll pikk vahepaus olnud, aga kui ma õigesti mäletan, siis Priit Sibul tahtis teha ettepaneku kolmapäevane päevakorrapunkt nr 2 välja võtta. Markeeriksin ära, et Reformierakonna fraktsioon ei ole nõus päevakorra muutmisega.

15:22 Esimees Jüri Ratas

Aitäh, härra Keldo! Tähendab, asjalood olid sellised, et minu teada Priit Sibul ei tahtnud seda teha, vaid ta tegi selle ettepaneku. See oli resoluutne ja kindel otsus. Teie otsus on sama resoluutne ja kindel, nii et sellega te lööte [Sibula] ettepaneku maha. Ja kahjuks või õnneks ei ole seda, mida te, Priit Sibul, palusite, võimalik teha. Läheme edasi. Protseduuriline küsimus, Aivar Kokk, palun!

15:23 Aivar Kokk

Hea juhataja! Ma tunnistan, et mul isiklikult ei ole selle vastu midagi, et see nädal esmaspäeval ja kolmapäeval on eelnõu 475 arutelu. Aga mul on selle peale küsimus: kas juhatus arutas, et see energiahüvitise arestimise võimalus on teada juba üle kuu aja? Kas tegelikult sotsiaalkomisjon suudab kuu aja jooksul selle lõpuks lahendada? Justiitsminister jõudis võib-olla sotsiaalkomisjoni sellega. Selle teema üle on nii palju arutatud. Kas te ka juhatuses arutasite, et oktoobris öeldi, et see toetus tuleb, novembris selgus, et seadust ei ole. Rahanduskomisjon tegi kiire otsuse, ja see otsus tehti nii, et 1. jaanuarist oleks võimalik seda hüvitist maksta. Selline venitamine. Nüüd 400 000 inimesele pidi see hüvitis tulema. Viimased uudised on, et 40 000 inimest on käinud seda [toetust] küsimas. Kas te arutasite seda, kus on tekkinud see takistus, et need asjad, mis meie inimesi tegelikult võiksid aidata, venivad?

15:24 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma kõigepealt tänan, et te olete nõus toetama mõtet, et tõesti seda eelnõu võiks kahel korral sel nädalal arutada ja menetleda. Vastus teie küsimuse teisele poolele on: juhatus seda sisuliselt ei arutanud. Protseduuriline küsimus, Tarmo Kruusimäe, palun!

15:24 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea esimees! Ma teeks ühe arvutuskäigu, võib-olla saate kaasa tulla ja isegi leida, et see kolmapäevane teine päevakorrapunkt peaks leidma uue formaadi. Aastas on nädalaid 52. Kui me arvestame, et igas kuus on üks istungivaba nädal, ja võtame sealt 12 maha, siis saame 40. Meil on kaks suvekuud, kus ei toimu istungeid, ja praeguse arvutuse järgi tuleb siis kaheksa nädalat juurde ja septembri alguses mõned ka. Nii tulebki meil kuskil 30 nädalat, kus istungid saavad olla. Ja siis võtame, et meil on 15 ministrit ning igaüks tahaks anda strateegilise ülevaate. Ja loomulikult meid saadavad kõikvõimalikud kriisid ja võiks olla ka aruanded, miks me eelmisel aastal [seda või teist] ei saanud ellu viia. [See] tähendab, et iga nädal peaks meil olema algul arutlusel ühe ministri strateegilised eesmärgid, mida püütakse saavutada, ja siis teisel poolel [hakkame kuulma], miks me neid strateegilisi eesmärke ei saavuta. Mis tähendabki, et võiks olla üks selline formaat, ja ma arvan, et aja kokkuhoiu mõttes võiks see toimuda kaugistungite vormis reedesel päeval.

15:26 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Siin oli nüüd tõesti palju arvutuskäike. Ma püüan tagantpoolt alustada. Reedene kaugistungi vorm – tõsi on, et me pole seda katsetanud ja minu teada pole ka selle õiguskindlust Riigikohtus läbi proovitud, läbi arutatud. Ei tea, kuidas see reedene [päev] sobiks. Nüüd, seda teie üldist käiku ma võtan väga tõsiselt. Ma saan aru küsimusest, mille Helir-Valdor Seeder tõstatas: et nii olulised teemad, miks kõik ei saa sõna võtta. Vähemalt mina olen nii käsitanud, et Riigikogus on üks olulisimaid menetluse etappe või vorme läbirääkimised, kus Riigikogu liikmed, kes on oma mandaadis vabad, ütlevad konkreetsete menetluspunktide kohta oma arvamuse. Tõsi on see, et kui me võtame lahti kodu- ja töökorra § 155, siis, mis ta siin oli, minu teada lõige 5 ütleb selgelt, et kui on ülevaade – ja ülevaade antud juhul see "Eesti 2035" on –, siis ainult fraktsioonide esindajad [saavad sõna]. Kas seda saaks arutada ka OTRK vormis? Jah, neid arutelusid saab lisaks teha, aga see eeldab juhtivkomisjoni initsiatiivi või fraktsiooni initsiatiivi üks kord aastas. Arutelu reedese päeva istungi üle ei ole me ei vanematekogus ega ka juhatuses pidanud. Helir-Valdor Seeder, protseduuriline, palun!

15:27 Helir-Valdor Seeder

Aitäh, auväärt juhataja! Ma ei saa kuidagi nõus olla, et te tahate praegu teha parlamendist kummitemplit ja enamusele Riigikogu liikmetele mitte sõna anda. Ma ei ole nõus ka sellega, et te pisendate juhatuse rolli peaaegu olematuseni. Kui ministril oli soov näidata initsiatiivi ja ta on valmis tulema strateegilise dokumendiga parlamendi ette ja ta pöördus juhatuse poole, siis juhatusel oli võimalus otsida kodukorraseadusest lahendust, kuidas Riigikogu liikmed saaksid olla maksimaalselt kaasatud. See võimalus on järgmine: juhatus oleks pöördunud komisjoni poole, kelle valdkonnaga tegemist on, antud juhul siis kultuurikomisjoni poole, et algatada olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelu. Me oleks saanud esitada mitu küsimust ja me oleks kõik saanud rääkida. See puhver on just nimelt juhatus, sest ministri ettepanek ei tulnud mitte ühelegi fraktsioonile ega komisjonile, selle sai teada juhatus. See on juhatuse töö ja pädevus. Ja see võimalus oli teil olemas. Te ei kasutanud seda võimalust.

Aga hästi, kui juhatus otsib, kuidas ei saa, selle asemel et otsida, kuidas saab, siis mul on ettepanek: kui läbirääkimistel saavad ainult fraktsioonide esindajad sõna võtta, siis me ehk saaksime esitada vähemalt kaks küsimust ja kui vaja, siis isegi kolm küsimust. Kodukord ütleb, et läbirääkimistel osalevad fraktsioonide esindajad ja [igaühel on võimalik esitada] üks küsimus, kui Riigikogu juhatus ja ametiisik ei lepi kokku teisiti. Teil on võimalik leppida kokku teisiti, nii et me saame mitte ainult ühe küsimuse esitada, vaid kaks küsimust või isegi kolm küsimust.

Ma tuletan meelde, et kõige lihtsama seadusemuudatuse puhul, mida me loeme kolm korda siin Riigikogu saalis, me saame esitada kaks küsimust igal lugemisel. Aga nüüd on strateegiline dokument, ent me saame esitada ühe küsimuse ja enamusel Riigikogu liikmetel ei ole ka läbirääkimiste võimalust. See on täiesti ebanormaalne. Ja ma juhin tähelepanu sellele, et me loome praegu pretsedenti kõikidele järgmistele ministritele.

15:29 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma selle kriitikaga ei ole nõus, et juhatuse pädevuses oli teha siin teistsugune menetluse vorm. See on ikkagi juhtivkomisjoni pädevuses. Ja juhtivkomisjonis on tänast Riigikogu koosseisu arvestades kõikide fraktsioonide esindajad.

Nüüd see teine pool, mis te ütlesite. Jah, teil on õigus küsimuste arvu osas. Ma olen nõus, et me loome pretsedendi. Ja seetõttu teie ettepanek on, et küsimusi [võiks olla] rohkem kui üks. Te ütlesite kaks, võib-olla isegi kolm. Hetkel otsus on tehtud selliselt, et selle strateegilise arengu ülevaate puhul, millest me kolmapäeval räägime teise päevakorrapunkti all, on igaühel üks küsimus. Ma võtan selle teie ettepaneku siit kaasa ja hiljemalt homme, kui on Riigikogu juhatus, me seda arutame. Tõesti, siis on Riigikogu juhatusel võimalik [lubada] selles punktis, ma ei oska öelda, ma arvan, et kolm [oleks liig], ma ei tea, et meil oleks olnud võimalik esitada ühele ettekandjale kolm küsimust. Aga kaks on küll võimalik. Seda võiks tõesti arutada ja sellega ma olen nõus, et see loob selles mõttes raamistiku või vormi. Nii et hiljemalt homme saab juhatus seda arutada.

Head ametikaaslased! Ma tänan teid selle ... Jaa, ma olin liiga rutakas. Vabandust! Protseduuriline küsimus, Kalle Grünthal, palun!

15:31 Kalle Grünthal

Ma tänan, härra istungi juhataja! Te vastasite Helir-Valdor Seederi küsimuse esimesele osale, mis puudutas küsimuste esitamist. Aga mis saab ikkagi kõnedest? Sest sellele peab ju järgnema mingisugune diskussioon ja arutelu, kus Riigikogu liikmed saavad kaasa lüüa. Ma arvan, et ka see küsimus on antud kontekstis äärmiselt oluline. Või mis teie arvate?

15:31 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma olen nõus, et see on äärmiselt oluline, aga seaduse raam on siin konkreetselt ette antud. Kui on ülevaade, on sõnaõigus ainult fraktsioonide esindajatel. Kui on küsimused, siis on nende arv juhatuse kaalutlusõigus. Ja nagu ma ütlesin, juhatus on seekord kaalutlenud, et selles päevakorrapunktis on igaühel üks küsimus. Aga ma saan teilegi öelda, et homme me juhatuses arutame, kas seal võiks olla kaks küsimust. Suur tänu! 

Ma lähen nüüd tagasi päevakorra kinnitamise juurde ja ma alustan päevakorra kinnitamise osa selliselt, et annan saalikutsungiga teada, et siin on nüüd hääletus.

Head ametikaaslased, panen hääletusele Riigikogu täiskogu VII istungjärgu 4. töönädala päevakorra kinnitamise. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

15:35 Esimees Jüri Ratas

Tulemusega poolt 49, vastu 18 ja 3 erapooletut on käesoleva nädala päevakord kinnitatud.


2. 15:35 Riikliku pensionikindlustuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (475 SE) teise lugemise jätkamine

15:35 Esimees Jüri Ratas

Asume nüüd päevakorra menetlemise juurde. Esimene päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud riikliku pensionikindlustuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 475 teise lugemise jätkamine. Ettekandja on siin olnud sotsiaalkomisjoni liige Õnne Pillak. Palun teda Riigikogu kõnetooli.

15:35 Õnne Pillak

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head saadikud! Sotsiaalkomisjon arutas seda eelnõu uuesti 1. veebruaril käesoleval aastal ja ettenähtud kuupäevaks, 31. jaanuariks ühtegi muudatusettepanekut ei laekunud. Küll aga arutasime uuesti muudatusettepanekuid, mis puudutasid energia kallinemise leevendamise toetuse [äravõtmist] kohtutäiturite poolt. Kes olid 27. jaanuaril kohapeal või jälgisid istungi ülekannet, [need teavad], et see sai enam täiskogu tähelepanu. Sotsiaalkomisjoni nõunik Heidi Barot selgitas, et ettepanekuga soovitakse muuta tagasiulatuvat jõustumissätet nii, et tagasiulatuv jõustumine jääks kehtima üksnes tööturuteenuste ja ‑toetuste seaduse puhul. See puudutab töötutoetuse maksmist. Aga mis puudutab tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamist, siis selle puhul tagasiulatuv kohandamine lihtsalt tekitaks täiendavaid komplikatsioone ja see ei ole võimalik.

Meil oli ka mõningane küsimuste-vastuste voor. Ma ise küsisin, kui palju on seda energiatoetust võlgade katteks arestitud, ja teiselt poolt, kuidas hakkab toimuma töötutoetuse tagasiulatuv arvestamine selle eelnõu kontekstis. Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja nõunik Jaan Lõõnik selgitas, et kohtutäitur saab isikule välja makstud energiatoetuse enda ametialasele kontole ainult võlgniku pangakonto arestimise kaudu. Vabandust, üks moment, mul läks nüüd järg käest ... Ühesõnaga, iga tagasikeeramise otsus on individuaalne, seda ta selgitas veel uuesti. Selleks hetkeks oli kohtutäituritele esitatud kaks avaldust, kus oli kirjas, et palun ärge mult seda toetust vanade võlgade katteks võtke. Kadi Kanarbik selgitas, et mis puudutab töötutoetuse maksmist, siis toetust makstakse töötule üks kord kuus ning hetkel on toetus umbes 292 eurot. Kui kuusissetulek peaks energiatoetuse tõttu töötutoetuse piirmäära ületama, siis töötutoetus küll peatatakse, kuid peatatud aja võrra pikendatakse kogu toetuse maksmise perioodi. Ja temagi märkis, et töötukassale vähemalt see hetk ei olnud tulnud ühtegi teadet selle kohta, et kellelgi oleks selle toetuse maksmine peatatud. Aga ta täpsustas, et kuna energia hinna tõusu leevenduse toetusi on võimalik küsida ka mitme kuu kaupa, siis võib siin järgnevatel kuudel selliseid juhtumeid ette tulla ja tasub olla valmis.

Komisjoni esinaine Siret Kotka küsis, kas Eesti Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojas on kohtutäitureid informeeritud, et Riigikogus on sellised seadusemuudatused menetluses. Ta sai vastuseks, et jah, neid on teavitatud. Lisaks küsis komisjoni esinaine veel, kas võlgniku sissetulek tuleb kanda tema isiklikule arvelduskontole. Jaan Lõõnik vastas talle, et energiakulude hüvitamise toetuse avalduses ei ole nõutud võlgniku arvelduskonto esitamist, vaid on nõutud [tarbimise arveid].

Seejärel pani komisjoni esinaine hääletusele ettepaneku, mis puudutas jõustumistähtaegasid. See osa, mis puudutab töötutoetust, hakkaks kehtima tagasiulatuvalt 1. jaanuarist käesolevast aastast ja see pool, mis puudutab võlgade poolt, hakkaks kehtima seaduse avaldamisele järgnevast päevast. Seda ettepanekut toetasid kõik komisjoni liikmed, kes kohal olid.

Ning otsus: sotsiaalkomisjon otsustas teha ettepaneku teine lugemine lõpetada. Ja siin me nüüd siis oleme. Ka selle poolt olid kõik komisjoni liikmed. Aitäh!

15:41 Esimees Jüri Ratas

Suur tänu, hea ettekandja! Teile on ka küsimusi. Tarmo Kruusimäe, palun!

15:41 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea esimees! Hea ettekandja! Ma küsin lihtsalt õigusselguse huvides, et inimesed, kes meid praegusel hetkel jälgivad, [teaksid]. Meil on teemaks riikliku pensionikindlustuse seadus, aga me räägime siin kohtutäituritest, me räägime energiakulude hüvitusest, et maha rahustada pensionäre, kes võib-olla mõtlevad, et mis nüüd on, kas nad peavad välja kuulutama üksikisiku pankroti, muidu tulevad kohtutäiturid, või et kuidas energiaga on, võib-olla keegi tahab hakata juba pensionäride ökoloogilist jalajälge vähendama. Me lihtsalt teame, et kui me ei anna mingeid selgeid vastuseid, siis hakkavad vandenõuteooriad elama. Kuidas ja mil moel on kohtutäiturid ja energiakulude hüvitis [seotud] pensionikindlustusega?

15:41 Õnne Pillak

Aitäh, ma ütleksin, väga hea küsimuse eest! Muidugi inimestel on vaja selgust, et ei oleks segadust. Need kaks muudatusettepanekut tulid seetõttu, et nüüd on erakorralised toetused, mis puudutavad energia kallinemise leevendamist. Nende rakendamisel võttis Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda 13. jaanuaril vastu seisukoha, et see toetus loetakse sissetulekuks, mis tähendab seda, et selle võivad kohtutäiturid vajadusel võlgade katteks arestida. Justiitsminister ja Justiitsministeerium reageerisid kohe ja töötasid välja muudatusettepaneku, mis saadeti 20. jaanuaril Riigikogule. 24. jaanuaril me arutasime seda sotsiaalkomisjonis, 27. jaanuaril siinsamas saalis ja nüüd siis uuesti. Neid kuupäevi ma nimetasin lihtsalt sel eesmärgil, et siin ei jääks vale arusaama, et nende oluliste ettepanekutega on kuidagi venitatud või et need laekusid kunagi ammu-ammu. Teile teadmiseks, et nii see ei ole. Aga jah, pensionäre see otseselt ei puuduta, lihtsalt on olulised muudatusettepanekud, mis on praegu vaja inimeste aitamiseks kiiresti vastu võtta.

15:43 Esimees Jüri Ratas

Aivar Kokk, palun!

15:43 Aivar Kokk

Aitäh, austatud juhataja! Austatud Õnne! Kõigepealt ma tänan. Sa oled väga tubli selle eelnõu kaitsja, aga ma [märgin] järjekordselt, et 13. jaanuaril, kui see välja tuli, siis me kõik reageerisime sellele kiiresti, välja arvatud Justiitsministeerium. Kui keegi ütleb, et nädala aja jooksul reageerimine on kiire, siis ma ütleksin, et sotsiaalkomisjon reageeris kiiresti. Kui eelnõu 20‑ndal tuli ja 23‑ndal oli päevakorras, siis on kõik hästi. Aga kuidas sa kommenteerid seda, et Justiitsministeeriumist tuleb järjekordne praak? Kõigepealt oli praak see, et oli võimalik arestida, ja järgmine kord tuli praak, mida õnneks meie tõesti tublid sotsiaalkomisjoni ametnikud eesotsas Heidiga märkasid. Kui ei oleks juhuslikult nädal tagasi neljapäeval teist lugemist katkestatud, olekski praak olnud. (Juhataja helistab kella.) Kuidas sa suhtud sellesse? Kas Justiitsministeeriumist tulevadki ainult praagid ettepanekud eelnõude parandamiseks?

15:44 Õnne Pillak

Aitäh, hea küsija! See hinnang, ma ütleks, on äärmiselt subjektiivne. Seda selles mõttes, et tegu ongi uue toetusega, mis on erakorraline. Ja kui midagi teed, siis võib selles selguda ka vajakajäämisi, ja Justiitsministeerium reageeris kohe. Jah, hea küsija samal päeval reageeris enda Facebooki seinal, aga see sein ei lahenda probleeme. Vajalik muudatus oli vaja ette valmistada, et kõik ka juriidiliselt pädeks, ja see esimesel võimalusel Riigikogusse saadetigi.

15:45 Esimees Jüri Ratas

Heiki Hepner, palun! 

15:45 Heiki Hepner

Suur tänu, hea istungi juhataja! Austatud ettekandja! Tõepoolest, nagu kolleeg Kruusimäe, paluksin ka mina üle korrata – meid tõesti jälgitakse, vaadatakse –, kuidas seda seadust rakendades ikkagi käitutakse, kui täna on kohtutäiturid selle summa juba sisse nõudnud. Mismoodi kohtutäiturid seda seadust rakendavad? Kas inimestel on võimalik nendelt mingit raha tagasi saada või ei ole?

15:46 Õnne Pillak

Aitäh selle küsimuse eest! Nii nagu ma selles ülevaates ka viitasin, kaks inimest on teada andnud, et nende toetusraha on selle toetuse mõttes mittesihtotstarbepäraselt kinni peetud. Nende inimestega tegeldakse eraldi, nende toetused vaadatakse üle. Ma ei saa küll pead anda, aga ma arvan, et olukord laheneb nendele inimestele positiivselt. Aga need, kes ei ole teada andnud – me tegelikult ei teagi täna ju, kui palju neid inimesi on. Siin on välja käidud väga erinevaid numbreid, ma ütleksin, et vahe on suurusjärkudes. Mõni räägib sadadest tuhandetest. Küsisin ka ise, kui palju aktiivseid täitemenetlusi praegu käimas on. Neid on kokku 35 000. Ei ole mitusada tuhat. Ja kui inimene ei ole teada andnud ... Teine võimalus on see, et need inimesed, esiteks, kas ei kvalifitseeru sellele toetusele või teiseks, nad ei ole veel avaldust esitanud.

15:47 Esimees Jüri Ratas

Tarmo Kruusimäe, palun!

15:47 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea esimees! Hea ettekandja! See, et sotsiaalkomisjoni nõunikud leidsid sellise väikese apsaka, on arusaadav, aga peale 13. jaanuari on ka õiguskomisjonis olnud päris mitu seadust menetluses, kuhu oleks saanud teha vastavasisulisi ettepanekuid. See tekitab minus küsimuse. 27. jaanuaril me siin arutasime veel 26. kuupäeva istungit, ja siis oli arutusel ka olukord, kus üks vanematest on üksikisiku pankrotis. Kas see on ka mingi tehniline apsakas, mida ei oleks saanud võib-olla menetleda õiguskomisjonis, vaid peabki selle andma sotsiaalkomisjoni pädevusse?

15:48 Õnne Pillak

Aitäh! Vaat see teema läheb sellest komisjoni arutelust, mida ma siin ette kannan, väga kaugele eemale. Me seda tõesti ei arutanud. Aga mis ma võin öelda, miks need kaks muudatust on sotsiaalkomisjoni saadetud eelnõus? Miks see nii läks? Selle eelnõu sellise menetlemise korral oli kõige kiirem võimalus saada need muudatused vastu võetud.

15:48 Esimees Jüri Ratas

Aivar Kokk, palun!

15:48 Aivar Kokk

Aitäh! Te küll väidate, et neid [taotlejaid] on 35 000, aga samas täna hommikul raadios öeldi, et umbes 40 000 inimest on seda energiahüvitist taotlenud. Julianus Inkasso info järgi oli 2021. aastal neid, kes võiks sinna alla langeda, 91 000. Need andmed ei ole kellegi peast võetud. Aga kuidas sa ise tunned – see energiahüvitiste teema ei ole esimene kord, kui on vaja viga parandada. Justiitsministeerium tegi selle vea, aga samas viga oli enne seda ka see, kui sooviti, et omavalitsused hakkaksid seda välja maksma. See ei olnud ka seaduslik ja rahanduskomisjon pidi täpselt samasuguselt parandama, kui täna sotsiaalkomisjon seda parandab. Kas praegusel hetkel tundub nii, et valitsus tahab paremat, aga välja tuleb nii nagu tavaliselt?

15:49 Õnne Pillak

Aitäh! Valitsus tahab inimesi aidata ja seda ta ka teeb. Kui rakendamisel saab midagi paremaks teha, siis seda tuleb teha ja seda me teeme.

15:49 Esimees Jüri Ratas

Jürgen Ligi, palun!

15:49 Jürgen Ligi

Aitäh! Kolleegid võtavad siin järjest sõna, ise tunnistades, et ainult põhjusel, et neid kuulatakse ja vaadatakse. Nad loovad muljet, nagu oleks inimeste parem osa see, kes on teistele võlgu ja kes saab riigilt abi ja ise oma arveid ei maksa. Ma tahaksin seda muljet natukene kallutada. Öelge palun, mis see õiguslik alus on, et me üldse sellist ühte võlga teistest võlgadest eristame. Ma tunnetuslikult ütleksin, et jah, mingid minimaalsed elamiskulud peaksid olema need, milleni võlausaldajad ei ulatu. Aga ma siiski arvan, et võlgu olemine ei ole inimkonna parim olemise viis. Mis säte see on, mis kaitseb inimese põhivajaduste katmist sõltumata võlgadest, ja mida täpselt saab seal paremaks teha?

15:50 Õnne Pillak

Aitäh selle küsimuse eest! Põhikaitse on see, et [ka pärast] energia hinna tõusu jääks inimestel kätte raha majapidamiseks, kütte- ja elektrikulude maksmiseks, et nad ei peaks endale lisavõlga tekitama. Ma arvan, et see on vajalik.

15:51 Esimees Jüri Ratas

Heiki Hepner, palun!

15:51 Heiki Hepner

Suur tänu, hea esimees! No ma haaran kolleeg Ligi küsimusest kinni. Mina arvan ka, et me peame eelkõige looma sellise süsteemi, et inimesed ei jääks võlgu. Ja siin on kindlasti ka Jürgen Ligil ja tema erakonnakaaslastel oma panus. Võib-olla see ei ole viimasel ajal kõige paremini välja tulnud. Aga nüüd ettekandjale üks küsimus. Mis on need summad ikkagi? Jürgen Ligi küsis seda summat, kui palju peaks inimesele pihku jääma, et ta tuleks toime. Võib-olla te aitate selle saali inimestel tõesti sellest probleemist aru saada. Kas peaks selle pärast muretsema, et inimesed toime tulevad, või ei peaks?

15:52 Õnne Pillak

Aitäh! Mis puudutab elektri- ja küttearveid, siis seda summat otseselt fikseeritud ei ole. Mis puudutab inimeste toimetulekut, elementaarseid vajadusi, siis tänane toimetulekupiir on 150 eurot. Kui küsida minu arvamust, siis ma arvan, et see peaks olema suurem, sest viimased arvutused näitavad, et tegelik vajadus jääb 200 euro kanti.

15:52 Esimees Jüri Ratas

Jürgen Ligi, palun!

15:52 Jürgen Ligi

Aitäh! Vaat sellega ma olen nõus, et toimetulekupiir peaks olema kõrgem, kui olukord on muutunud. Õigemini peaks see nagunii mu meelest natuke kõrgem olema. Abisaajate hulk on ju suhteliselt väike ja eelarvele oleks jõukohane sellega rohkem inimesi toetada. Ma oleks kogu selle poliitika juures eelistanud seda lähenemist. Kuid kas mitte ei ole nii, et toimetulekutoetus siiski katab selle kulu, mis inimene elektrile teeb? Kus siin see ebakõla on? Ma ettekandest seda päris [välja ei lugenud].

15:53 Õnne Pillak

Aitäh! Kuna kõik arved on inimestel erinevad, siis ma ei oska öelda, kas see kõigil katab elektrikulu või ei kata. Ma jään siin praegu vastuse võlgu.

15:53 Esimees Jüri Ratas

Hea ettekandja, ma tänan teid! Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu! Nüüd on võimalus avada läbirääkimised. Avan läbirääkimised ja palun Riigikogu kõnetooli Aivar Koka.

15:53 Aivar Kokk

Hea juhataja! Austatud kolleegid! Me räägime hüvitistest, energiakulude hüvitistest. Enne siin väideti, et [neid inimesi] on vähe, kelle raha võiks arestida. Aga ma vaatasin jaanuaris 2021. aasta ülevaadet: on teada, et oli vähemalt 235 000 maksehäire olemasolu Eesti eraisikutel. Ja maksehäiretega isikute hulka hinnati 91 000-le. See on arvestatav hulk. Ei ole mõtet mõnel Riigikogu liikmel, kes on tegelikult väga sotsiaalse südamega, siin ähkida ja puhkida. Kui me räägime sellest hüvitisest, siis minul on selle koha pealt ääretult piinlik.

Hakkame [algusest] peale. Ma arvan, et ma ei eksi, et see oli oktoobris, kui kõva häälega hüüti, et selline hüvitis tuleb. Oktoobris! Ja lubati hakata septembrikuust hüvitama. Tuli kätte november, kui ametnikud jõudsid järeldusele, et seda hüvitist ei saa kuidagi kohalikud omavalitsused maksta, sest sellist seadust ei ole. See on hea näide Riigikogu kiirest reageerimisest. Rahanduskomisjonis tehti see otsus, pandi see ühe seaduse teisel lugemisel plaksti juurde. Ei olnud katkestamist, pean tunnistama, see võeti vastu, et jaanuarikuus hakatakse hüvitist välja maksma.

Reageerimine Justiitsministeeriumis algas alles siis, kui me kõik hakkasime pasundama lehes. Siis võttis see aega nädala. Terve nädala! Siis me jõudsime sellega tänu sotsiaalkomisjoni kiirele reageerimisele siia saali. Jumal tänatud, et 27‑ndal see katkestati. Ma tahan veel kord kiita: tegelikult on meil Riigikogus, jumal tänatud, komisjonides väga tublid, südamega töötavad ametnikud. Järjekordselt leiti viga. Kui võtta need vead nende seaduste juures ja valitsuse otsuse juures, siis [nende kokkulugemiseks ühe käe sõrmedest ei piisa]. Lõpptulemus on see, et see ju ei toimi ka. Kõlavalt öeldi, et see number oli, kui ma ei eksi, üle 400 000, keda see pidi aitama. Samas ma loen ajakirjandusest, et avaldusi on tehtud 40 000 ringis. 400 000 ja 40 000 – see on 10%. Paljud inimesed, kellel on õigus seda abi saada, ei lähe seda küsima. 

Saime nüüd kätte veebruarikuu energiaarved – nii elektri-, gaasi- kui ka soojaarved. Ma ei tea, kui palju teil seal toetust tuli. No keskmiselt, ma arvan, 20–30 eurot. Summad on täpselt sama suured tänu sellele, et elektri hind on natuke kukkunud. Peaminister rääkis siin oma kõnes, et kõik sõltub gaasist. Ma tegin ka Eesti kohta uuringu. Gaasiga praktiliselt elektrit Eestis ei toodeta. Ja teate, miks? Sellepärast, et ainukene gaasiga [töötav] elektrijaam on Eleringi käes. Kui valitsus oleks teinud ühe minutiga otsuse ja kaks valitsuse allasutust ehk Elering ja Eesti Energia oleks gaasiga energiatootmise, elektritootmise andnud üle Eesti Energiale, siis oleks sel hetkel, kui 1000 eurot maksis megavatt-tund, saanud selle käima panna seadust rikkumata. Siis see oleks maksnud 20 eurot. Ja see oli see puuduolev 300 megavatt-tundi.

Me ei suuda teha otsuseid, et inimesed saaks ise hakkama. Ka minul on isiklikult [suur] energiakulu, aga ma oma Riigikogu liikme palgaga suudan selle ära maksta, kuigi arve on kasvanud üle kolme korra. Aga ma vaatan noori peresid, kellel on kodus lapsed. Nad saavad kõik natuke rohkem kui see 1200 eurot, mille puhul küsima hakata.

Palun kolm minutit juurde.

15:58 Esimees Jüri Ratas

Jaa, palun! Lisaaeg kolm minutit.

15:58 Aivar Kokk

Ütleme, et sa oled arvestanud, et su talvine [elektri]kulu on 150 eurot, aga see arve tuleb 600 pluss. Sul on kodus väike laps, tema ema on emapalgal ehk -puhkusel, sa ise teenid natukene üle 1500 euro, sa oled soetanud endale kodu nii nagu enamus noori pangalaenuga, arvestanud, et see on 400–500 eurot. Selleks, et käia tööl, on [pere] pidanud vähemalt ühe auto liisima. Selle eest tuleb ka iga kuu maksta. Aga nad ei ole arvestanud seda, et ootamatult tuleb kuus 400–500 eurot rohkem maksta kui tavaliselt. Kas me oleme viie rikkaima riigi hulgas? Kui Norra [hüvitab elektri maksumust], kui [elektri hind on kõrgem kui] 70 eurot megavatt-tund, siis Eesti alates 120 eurost.

Mind solvab kõige rohkem selle asja juures see, et need inimesed, kes on kümme aastat fikseeritud hinnaga elektrit ostnud, ei saa mitte ühtegi senti kompensatsiooni. Kõik, kes on börsil mänginud ja teeninud tulu tegelikult kümme viimast aastat, välja arvatud viimased kolm-neli kuud, saavad nüüd [elektrit] odavamalt kui need, kes on maksnud fikseeritud hinda. Näiteks eile oli elekter ju tunduvalt odavam kui 120 eurot megavatt-tund.

Teine probleem, mis minu arvates on selle teema puhul lahendamata, on veel. Kui otsustati, et gaasi kasutamisel kompenseeritakse vaat selline maht ja elektri puhul nii palju, siis kuidas on? Kui üks [pere kasutab] mõlemat täpselt ühepalju ja see kompenseeritakse, siis võib-olla teisel on elektrikulu minimaalne ja ta kütab gaasiga. Eramajad ei saa praktiliselt üldse kompensatsiooni.

Ja kolmas, minu arust see on päris uskumatu: nüüd on nii, et kortermajades sisuliselt 100% kompenseeritakse. Ei ole mahupiiri, kui palju sa kulutad kütmiseks gaasi. Aga kui sa oled endale kodu rajanud, teed tööd omavalitsuse maal, lükkad lund, niidad muru, siis selle eest sulle ei maksta. Sa pead maksma tunduvalt rohkem kui [elades] kortermajas, kus on kõik mugavused.

Täna oli siin arutelu, diskussioon, kui palju peaks Riigikogus olema võimalik arutleda, kui palju peaks olema võimalik küsimusi esitada ja kõnesid pidada. See teema, seesama energiakriis, see, et me kuhugi maksame praegu kümneid ja kümneid või tegelikult juba sadu miljoneid toetusi – võib-olla oleks olnud palju lihtsamaid lahendusi.

Me oleme kogu aeg tahtnud Eestis keskklassi. Me oleme kogu aeg toetanud seda, et noored pered omale kodu rajaksid, me oleme toetanud seda, et eramaju ehitatakse. Viimased kolm kuud on näidanud seda, et kõik see, mida 30 aastat on Eesti riigis räägitud, kuidas me inimesi toetame, on pea peale keeratud. Kõik need, kes on endale kodu rajanud, on justkui eksinud (Juhataja helistab kella.) ja maksavad praegu kinni valitsuse tegemata tööd. Aitäh!

16:02 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Palun Riigikogu kõnetooli, Peeter Ernits!

16:02 Peeter Ernits

Hea juhataja ja kolleegid! Ega ma ei plaaninudki siia tulla, aga tulin kolleeg Aivar Koka jutu peale. Aivar rääkis 40 000-st, kes on avalduse esitanud, praegu on juba üle 50 000 ja umbes 10 000 tuleb iga nädal. Aga oluline on öelda, et Aivari seisukohtadega, mis ta lõpus ütles, võib nõustuda. Kõik see keskklassi kohta. Aga niipalju kui praegusel hetkel on teada – mäletate, vist oli atmosfääriõhu kaitse seaduse alusel abistamine, aga sellest 70 miljonist jääb enamik kasutamata. 30 [miljonit] umbes on kasutatud ja 40 võib jääda kasutamata. Asi on ka selles, et need meetmed on kiiresti, ülepeakaela tehtud ja võimalus saada suhteliselt vähe ei motiveeri ilmselt paljusid inimesi seda kasutama. Nii et kokkuvõttes ühtpidi on hea, et midagi on tehtud, aga teiselt poolt, mis on selle kasutegur ja sihitus, seda ei tea praegu mitte keegi. See ongi põhiline, mida ma tahtsin praegu öelda. Aitäh!

16:04 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole. Vabandust, ikka on kõnesoove. Kuna ma läbirääkimisi ei sulgenud, siis läbirääkimised kestavad. Palun Riigikogu kõnetooli, Õnne Pillak!

16:04 Õnne Pillak

Aitäh, hea istungi juhataja! Head saadikud! Lihtsalt mõned sellised argumendid, mis, ma tunnen, tahavad vastuütlemist. Kõigepealt, miks me neid muudatusi siin kiirkorras arutame? Põhjus on lihtne: sellepärast, et ilmselt mitte keegi siin ei taha seda, et need energiatoetused, mis inimeste heaks on praegu tehtud, võetakse kelleltki võlgade katteks ära. Ma usun, et kõik saadikud seda mõtet toetavad. On arusaadav, et kuna tegu on erakorralise toetusega, mis kiiresti välja töötati ja mida ei ole varem kasutatud, siis kõiki kitsaskohti ei suudetud ette näha. Ükskõik, kes on valitsuses, ükskõik, kes neid otsuseid teeb – kõigil juhtub. Aga et me täna siin arutame neid vigu, see näitab kiiret reageerimist, et probleemid ära lahendada.

Siin oli juttu numbritest, kui palju inimesi on toetust küsinud ja kui palju on neid, keda see muudatus võiks puudutada. Reedese seisuga oli omavalitsustele laekunud 48 000 avaldust, nendest rahuldatud oli 23 000. Justiitsministeeriumist ma küsisin ka väga konkreetselt, et mõista, kui lai see probleem on, kui palju on neid inimesi, kui palju on neid eraisikuid, kelle puhul käib aktiivne täitemenetlus, nii et neilt võidakse see toetus võtta vanade võlgade katteks. Neid inimesi on 35 000. Samas ma istungivabal nädalal kohtusin ühe noore emaga, kes oli kuulanud seda arutelu, mis meil siin 27. jaanuaril oli, ja ta väga nukralt küsis, miks üldistatakse, miks öeldakse, et kõik need inimesed, kes lähevad seda toetust küsima, on automaatselt kohe nagu võlglased. Ei ole ju nii.

Ja sellest ka mu küsimus sotsiaalkomisjonis: kui palju on neid inimesi, kellel see toetus on läinud võlgade katteks? Kaks avaldust, kaks reageerimist on olnud. Püüdkem mõista ja vähem üldistada, [ei maksa] inimestele võlglase silti otsaette kleepida. See ei ole aus ja see ei ole õige.

Lisaks tuleb energia kallinemise leevenduse toetuse kohta öelda, et täitemenetluse seadustikus on välja toodud, et inimesele peab olema tagatud eluruumi kütmiseks vajalik rahasumma. See kehtib ka praegu, aga kuna konkreetse toetuse kohta tegi Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda otsuse 13. jaanuaril, siis see probleem ei saanudki varem ilmneda. 13. jaanuaril oli selge, et on probleem. 14. jaanuaril Justiitsministeerium reageeris sellele ja esimesel võimalusel saadeti teele vajalikud muudatusettepanekud, mida me täna siin arutame. Loodetavasti kolmapäeval võtame need muudatused, selle eelnõu vastu, et me saaksime inimesi aidata. Ja palun ärge kõiki abivajajaid tembeldage võlgnikeks, nad ei ole seda. Ja ärge kuidagi [halvustage] seda, kui inimesi on vaja aidata või nad julgevad seda abi küsida. Ma loodan, et te kõik seda eelnõu ja neid muudatusettepanekuid toetate. Aitäh!

16:08 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Kas on veel kõnesoove? Ei ole. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 475 teine lugemine lõpetada. Aga enne seda, kui me selle lõpetame, vaatame läbi muudatusettepanekud. Eelnõu kohta on laekunud üks muudatusettepanek. See on juhtivkomisjoni ehk sotsiaalkomisjoni ettepanek, seisukoht on arvestada seda täielikult. Oleme muudatusettepaneku läbi vaadanud ja sellega on eelnõu 475 teine lugemine lõpetatud.


3. 16:09 Arupärimine Eesti jõupingutuste kohta Ukraina toetuseks ning liitlasvägade kohaloleku suurendamiseks Baltikumis (nr 100)

16:09 Esimees Jüri Ratas

Liigume edasi teise päevakorrapunkti juurde. See on arupärimine, mille on esitanud Riigikogu liikmed Leo Kunnas, Anti Poolamets, Siim Pohlak, Kert Kingo, Kalle Grünthal, Rene Kokk, Ruuben Kaalep, Uno Kaskpeit, Martin Helme, Riho Breivel, Helle-Moonika Helme, Henn Põlluaas, Jaak Valge, Alar Laneman, Merry Aart, Mart Helme ja Paul Puustusmaa 13. jõulukuu päeval 2021. aastal. Arupärimine on Eesti jõupingutuste kohta Ukraina toetuseks ning liitlasvägede kohaloleku suurendamiseks Baltikumis. Arupärimine kannab numbrit 100, sellele vastab peaminister Kaja Kallas. Ma palun Riigikogu kõnetooli arupärijate esindaja Leo Kunnase, et arupärimist Eestimaa avalikkusele tutvustada. 

16:10 Leo Kunnas

Austatud istungi juhataja! Hea peaminister! Head kolleegid! Arupärimisi on teatavasti kahte liiki või sorti. Kuna 20 istungipäeva on vastamiseks aega, siis osa tähtsus raugeb ja nad saavad vastuse või nad ei ole enam aktuaalsed, ja on teised, mille tähtsus hoopiski kasvab. Loodetavasti kuulub ka see arupärimine nende teiste hulka, nii nagu ka teised julgeolekuteemalised arupärimised, mis me lähiajal esitame.

Käesoleval aastal, õigemini juba eelmisel aastal on Venemaa juba teist korda koondanud Ukraina piiride äärde suure, rohkem kui 100 000 inimesest koosneva väekontingendi. Praegu on [sõjaväelaste] arv viimastel andmetel juba 130 000, millest 15 000 on Valgevenes. Aastaid kestnud nõrga intensiivsusega relvakonflikt Ida-Ukrainas, kus pea iga nädal on saanud haavata või langenud mõni Ukraina sõjaväelane, võib eskaleeruda täiemahuliseks Venemaa-poolseks sõjaliseks agressiooniks Ukraina vastu. On selge, et Venemaa käsitab Ukrainat oma mõjusfääri kuuluvana ning praegune Venemaa juhtkond teeb kõik endast oleneva, et Ukraina sinna tagasi tuua. Ukraina liitumine NATO ja Euroopa Liiduga oleks Venemaale talumatu lüüasaamine, sest see teeks paratamatult lõpu meie idanaabri suurriiklikele ambitsioonidele. Ka on selge, et pärast [eelmise] aasta augustis kaotusega lõppenud NATO artikkel 5 operatsiooni Afganistanis võivad nii Venemaa kui ka Hiina juhid näha USA presidenti Joe Bidenit kõhkleva ja otsustusvõimetu juhina. Hiina kiusatus kasutada sõjalist jõudu Taiwanil kasvab, mis mõjutab omakorda ka Venemaad suurema agressiivsuse suunas.

Lääne-Euroopa riigid on sattumas üha suuremasse energiasõltuvusse Venemaast. Pärast söe- ja tuumaelektrijaamade sulgemist rajaneb Saksamaa elektrijaamade püsivõimsus põhiliselt Vene gaasil. Sõltuvus Venemaa energiakandjatest piirab oluliselt meie Euroopa liitlaste diplomaatilist ja sõjalist tegevusvabadust. Sellest hoolimata peaks NATO rääkima Venemaaga [ühemõtteliselt]. Ukraina üle ei saa otsustada Ukraina selja taga, Ida-Euroopa küsimusi ei saa lahendada üle NATO Ida-Euroopa liitlaste peade. Ukraina langemine Venemaa mõjusfääri muudaks Balti riikide olukorra ülimalt haavatavaks. Seetõttu on Eesti, Läti ja Leedu ühine, täpselt koordineeritud poliitiline ja diplomaatiline toetus Ukrainale väga oluline.

Sama olulised on praeguses märksa halvenenud julgeolekuolukorras ka ühised diplomaatilised jõupingutused liitlasvägede kohaloleku suurendamiseks Baltikumis. NATO‑l puudub siiamaani ühendoperatsioonide juhtimiseks võimeline regionaalne väejuhatus Baltikumis. Lätis ei ole NATO õhujõudude püsivat kohalolekut ning mereväe[üksuste] kohalolek Läänemerel piirdub õppuste ja sadamavisiitidega. Liitlaste maaväe kohalolek kõigest ühe pataljoni ja lahingugrupina igas Balti riigis ei vasta kujunenud julgeolekuolukorrale. Kas või kompaniisuuruse USA üksuse alaline paiknemine igas Balti riigis oleks väga olulise poliitilise kaaluga. Balti riikide sõnum liitlastele peaks olema selge ja üheselt mõistetav niinimetatud miinitraadi ehk tripwire' kontseptsioon. Võimalus Balti riikide osaliseks või täielikuks hõivamiseks liitlasvägede vähese kohaloleku tõttu ei saa olla Eestile ja meie lõunanaabritele vastuvõetav.

Seetõttu me esitamegi, hea peaminister, teile kuues plokis terve hulga küsimusi. Esimene plokk puudutab kolme Balti riigi ühist Ukraina‑poliitikat, teine plokk kolme Balti riigi ühiseid seisukohti liitlasvägede paiknemise suhtes, kolmas plokk erinevaid samme, mida olete ette võtnud kabinetis, Riigikaitse Nõukogus ja mujal. Mida on välisminister ära suutnud teha – see on neljas plokk. Viies plokk: mida kaitseminister [on suutnud ära teha]? Ja kuues plokk: mida on suutnud meie alaline esindaja, suursaadik NATO juures ära teha? Ärge võtke neid küsimusi pahatahtlikuna. Ma esitaks igas vastutava ametiisiku rollis ehk siis teie, kaitseministri, välisministri, Kaitseväe juhataja või Riigikantselei direktori rollis endale täpselt samasugused küsimused ja püüaksin leida neile võimalikult head vastused. Aitäh!

16:15 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli peaminister Kaja Kallase, et vastata arupärimisele, mis kannab numbrit 100. 

16:15 Peaminister Kaja Kallas

Austatud Riigikogu juhataja! Head Riigikogu liikmed! Esiteks, absoluutselt ma ei võta seda kuidagi pahatahtlikult, vaid vastupidi, julgeolekuolukord on väga keeruline ja neid teemasid tulebki arutada. Sel põhjusel ma tegin ka juba 19. jaanuaril siinsamas teie ees poliitilise avalduse, et neid teemasid lahata, aga on tõesti veel palju küsimusi, mis Riigikogu liikmetel on. Mul on väga kahju, et tegelikult tol hetkel, kui see poliitiline avaldus oli, Riigikogu liikmed ei tahtnud kuulda, mis kaitseministril on sellest asjast arvata. Protseduuriliste küsimustega võeti talt võimalus rääkida. Aga küllap tal on võimalus oma seisukohti tutvustada teistes formaatides.

Aga lähen nüüd arupärimise juurde. Esimene küsimus: "Kas kolmel Balti riigil on olemas ühtne Ukraina-poliitika? Millised on selle põhiseisukohad? Mida olete peaministrina teinud selle koordineerimiseks oma Leedu ja Läti kolleegidega? Mida olete ära teinud Ukraina poliitiliseks ja diplomaatiliseks toetamiseks olukorras, kus Venemaaga ollakse valmis läbi rääkima üle Ukraina pea? Kas Eesti on avaldanud selles küsimuses USA administratsioonile diplomaatilist protesti?" Kõigepealt tahan öelda, et meie koostöö ei ole ainult Balti peaministritega, vaid ka teiste NATO liikmesriikide peaministritega. Alles reedel kohtusin Riias nii Leedu kui ka Läti peaministriga, et arutada julgeolekuolukorda ja ka Ukraina-suunalist poliitikat. Loomulikult iga suveräänne riik kujundab ise oma välispoliitika, kuid kinnitan, et me oleme neid seisukohti omavahel regulaarselt jaganud.

Kolme Balti riigi peamised suunad Ukraina toetamiseks on järgmised. Esiteks, me kasutame kõiki võimalusi Ukrainat poliitiliselt toetada. Teiseks, oleme valmis andma Ukrainale ka sõjalist abi. Ja kolmandaks, lisaks sõjalisele poolele jagame paljusid seisukohti ka näiteks energiapoliitikas. Ja nagu ma ütlesin, mitte ainult Baltikumis pole ühtsus oluline, vaid tegelikult NATO-s ja Euroopa Liidus tervikuna. Me ei koordineeri [oma tegevust] vaid Balti riikidega, vaid ka teiste liikmesriikidega palju laiemalt ja me oleme töötanud väga pingsalt selle nimel, et hoida jätkuvalt seda ühtset ja selget joont nii NATO-s kui ka Euroopa Liidus. Me kindlasti räägime pidevalt liitlastega. Alles eile rääkisin Prantsuse presidendiga ka sel teemal ja põhimõte on see, et me võime küll Venemaaga dialoogi pidada, kuid me ei lepi ühegi kokkuleppega, mis mõjutab negatiivselt Eesti julgeolekut või õõnestab NATO kollektiivkaitset. Nii et see kõigiti Ukraina toetamine tähendab ka seda, et Euroopa Liit koostöös Ameerika Ühendriikidega töötab välja jõulist sanktsioonipaketti juhuks, kui Venemaa eskaleerib sõjategevust Ukrainas. Ja lisaks diplomaatilisele ja poliitilise toetusele vajavad ja küsivad ukrainlased oma riigi kaitseks ka praktilist tuge. Selleks oleme töötanud liitlaste ja partneritega selle nimel, et anda neile relvastusabi. Koostöös Saksamaaga tarnime Ukrainale Eesti ettevõtte toodetud välihaigla ja äsjaste küberrünnakute järel pakkusime Ukrainale toetust ka selles vallas.

Teine küsimus: "Kas kolmel Balti riigil on olemas ühtsed seisukohad liitlasvägede kohaloleku suhtes Baltikumis? Millised need on? Milliseid jõupingutusi olete koos oma Läti ja Leedu kolleegidega teinud seisukohtade koordineerimiseks ning liitlasriikidele ja NATO juhtorganitele teadvustamiseks? Kas mõistate NATO praeguse niinimetatud miinitraadi kontseptsiooni olemust ja milline on Teie kui Eesti peaministri hinnang selle võimalikule praktilise rakendamisele?" Lihtsalt võib-olla alguses kommentaariks ütlen seda, et inglise keeles on tõesti see tripwire ehk miinitraat, aga eesti keeles kasutatakse mõistet "päästik" selle kontseptsiooni märkimiseks.

Jah, kolmel Balti riigil on ühtsed seisukohad liitlasvägede kohaloleku kohta meie regioonis. Esiteks, 2014. aastast alates toimiv Balti õhuturve ja 2017. aastast alates Eestis, Lätis, Leedus, Poolas kohal olevad NATO lahingugrupid ehk inglise keeles enhanced forward presence. Eestis juhib seda gruppi Suurbritannia, Lätis Kanada, Leedus Saksamaa ja Poolas Ameerika Ühendriigid. Toon eraldi välja, et kaks nendest riikidest on tuumajõud ja üks neist juhib NATO lahingugruppi Tapal. NATO lahingugrupp Eestis koosneb Suurbritannia, Prantsusmaa ja Taani üksustest, see tähendab, et rünnak Eesti vastu oleks rünnak ka nende riikide vägede vastu. Me oleme Balti riikidega ühiselt sellel arvamusel, et NATO idatiiva kaitse‑ ja heidutushoiakut tuleb tugevdada kiirendatud tempos, ja oleme sel suunal pidevalt tööd teinud. Kui ma eelmise aasta juunis osalesin NATO tippkohtumisel Brüsselis, siis võeti vastu rida otsuseid selles vallas, ja ma tervitan ka Suurbritannia otsust kaaluda siinse 900 sõdurist [koosneva üksuse] suurendamist järgmistel kuudel kahekordseks. Eestis on ka juba olnud ja tulemas liitlaste ühisõppused.

Kolmas küsimus: "Kas olete üha halvenevat julgeolekuolukorda ja sõjaohu kasvu arutanud valitsuskabinetis? Millistele järeldustele olete jõudnud? Kas olete samu küsimusi arutanud Vabariigi Presidendiga või Riigikaitse Nõukogus? Kas olete teinud Vabariigi Presidendile ettepanekuid konkreetsete sammude astumiseks tema välispoliitilise ja diplomaatilise tegevuse kontekstis?" Vastus kõikidele küsimustele on jah. Aga nüüd pikemalt. Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjon ka täna arutas ja valitsuskabinet arutab korrapäraselt julgeolekuolukorda meie regioonis ja võimalikku ohtu Eesti Vabariigile. Sellest tulenevalt oleme langetanud otsuse suurendada Eesti enda panust julgeolekusse. Me oleme suurendanud Kaitseväe võimet kiirelt reageerida ja samuti arutanud laiemalt piirivalve ja elanikkonnakaitse küsimusi. Alles eelmisel nädalal, 2. veebruaril oli Riigikaitse Nõukogus arutelu, kus ma tõin välja kolm põhisuunda. Esiteks, diplomaatiline töö, mis me teeme Venemaa-suunalise heidutuse tugevdamiseks. Teiseks, Ukraina jätkuv toetamine, nagu ma juba ütlesin. Ja kolmandaks, me peame fookuses hoidma ka enda valmisolekut kujunenud kriisis. Eestile ei ole konkreetset sõjalist ohtu, aga peame arvestama võimalusega, et kui Venemaa laiendab agressiooni, siis sellel on meie julgeolekule, majandusele, erinevatele ühiskonnaelu aspektidele selge mõju.

Neljas küsimus: "Mida on välisminister suutnud ära teha nendessamades küsimustes? Kas tema sammud piirilepingu osas Venemaaga on kõige eelneva kontekstis adekvaatsed?" Välisminister on töötanud täpselt samadel eesmärkidel ja tänu tihedale diplomaatilisele suhtlusele on liitlaste ja partnerite omavaheline koostöö ja teineteisemõistmine tugevnenud. Piirilepingute ratifitseerimisega on tarvis edasi minna, kuid tõesti, kuna on kokku lepitud, et me teeme seda samaaegselt, siis praegu selles edasiminekut ei ole.

Järgmine küsimus on, mida on kaitseminister suutnud ära teha kolme Balti riigi ühtsete seisukohtade kujundamiseks liitlasvägede kohaloleku osas Baltikumis ja Läänemerel? Kaitseminister on samuti kõikidel tasanditel edendanud liitlaste ja partnerite koostööd, teineteisemõistmist ja ühtsust, eesmärk on ära hoida Venemaa agressioon ja ähvardus laiendada seda Ukraina vastu.

Ja kuues küsimus on, mida on Eesti alaline ja täievoliline suursaadik NATO juures suutnud ära teha kolme Balti riigi ühtsete seisukohtade kujundamiseks. Nii nagu kaitseminister, välisminister ja peaminister, on ka alaline ja täievoliline suursaadik NATO juures kõiki neid sõnumeid võimendanud ja astunud neidsamu samme, et meie eesmärk saavutada. Saan kinnitada seda, et Eesti seisukohad NATO-s on vastavalt meie julgeolekuhuvidele hästi esindatud ja kaitstud nii suursaadikute kui ka kõikidel teistel tasanditel. Paralleelselt käivad ettevalmistused juba paari kuu pärast toimuvaks NATO tippkohtumiseks, mille raames tehakse uued otsused vägede struktuuri moderniseerimiseks, tagamaks vajalikud väed õigel ajal ja õiges kohas. Ka seesama NATO idatiiva kaitse tõhustamine on teema, mida me pidevalt ajame.

Lõpuks rõhutan seda, et NATO on ühtne ja pühendunud oma liitlaste kaitsmisele. NATO reageerib alati igasugusele julgeolekuolukorra halvenemisele, sealhulgas kollektiivkaitse tõhustamisega. Teeme alati kõik, mis vaja, et kaitsta oma liitlasi. Seda üht NATO peamist aluspõhimõtet kordas ka NATO peasekretär Jens Stoltenberg 13. jaanuaril koos president Alar Karisega antud pressikonverentsil. Aitäh!

16:25 Esimees Jüri Ratas

Suur tänu, austatud peaminister! Teile on ka küsimusi. Mihhail Lotman, palun!

16:25 Mihhail Lotman

Aitäh, austatud esimees! Austatud peaminister! Mul on hea meel, et te tegelete palju välispoliitikaga ja teid on selle eest ka palju kiidetud. Üldiselt ma olen nende kiidusõnadega enamasti nõus. Aga ma tahan juhtida tähelepanu ühele lõksule, kuhu on kerge sattuda. Kui te täiesti õigustatult soovitasite president Macronile, et tegeleme ühise lääne rindega, siis samas te ütlesite, ma tsiteerin ajalehest: "Loodame näha edasiminekuid Minski lepingute täitmisel ja toetame Prantsusmaa pingutusi selles suunas." Minski lepingud on Ukraina-vastased ja praegu meil just oli siin Ukraina kaitseministeerium, kes ütles, et Ukrainas neid ei käsitleta ja need olid peale surutud. Üldiselt Ukraina sõbrad ei survesta seda riiki neid täitma ja ma loodan, et Eesti ka ei liitu nendega, keda ikkagi Ukrainas nimetatakse Ukraina vägistajateks.

16:27 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Ei, Eesti kindlasti ei survesta Ukrainat kuidagi. Me oleme hoidnud väga selgelt seda joont, et Ukrainat ei tohi survestada, sest Ukraina on hetkel ikkagi see, kelle vastu plaanitakse kallaletungi. Ja minu meelest kõik sellised teemaarendused, kus küsitakse, mida Ukraina võiks pakkuda deeskaleerimiseks – minu meelest need on juba lõksud. Ukraina ei ole seda situatsiooni tekitanud, selle olukorra on tekitanud Venemaa ja Venemaa on ka ainuke, kes saab deeskaleerida. Siin on, jah, NATO olnud ühtne, mis on väga-väga hea. Poliitilisel tasandil on ühtsust hoitud ja seda tuleb ka edasi hoida. Vestlusi või dialoogi Venemaaga küll peetakse, aga see kindlasti ei tohi käia üle Ukraina pea. 

16:28 Esimees Jüri Ratas

Ruuben Kaalep, palun!

16:28 Ruuben Kaalep

Aitäh, hea esimees! Lugupeetud peaminister! Prantsusmaa president Emmanuel Macron on praegu Moskvas. Eile ütles Macron niimoodi, et Venemaal on Ukrainas õigustatud julgeolekuhuvid. Samuti teatas ta, et ollakse lähedal Venemaaga kokkuleppe sõlmimisele, mis võtaks Ukrainas pinged maha. Kas te kiidate heaks need Macroni seisukohad, mis puudutavad Venemaa julgeolekuhuve? Kas teil on aimu, milline see kokkulepe Venemaaga, millest Macron räägib, saab olema, ja millised oleks NATO järeleandmised selles kokkuleppes?

16:29 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Prantsusmaa president on ühe NATO liikmesriigi juht. Tal ei ole õigust rääkida terve NATO nimel ega ka kokkuleppeid sõlmida. Seda esiteks. Ma ei tea kõiki tema seisukohti, aga nendes vestlustes, mis minul on olnud, olen ma kogu aeg rõhutanud, et mis tahes samm Venemaa suunas [tähendab seda], et nad saavad midagi, mida neil varem ei olnud. Nemad ju relva ähvardusel praegu koguvad jõude ümber Ukraina, nemad ähvardavad Ukrainat. Kõik märgid näitavad, et nad tahavad Ukrainale kallale minna. Kui nüüd hakatakse läbi rääkima, et pakkuda neile midagi nii-öelda lisaks – siis nad ju saavad selle midagi lisaks. See on lõks.

Nii nagu ma ka oma julgeolekuavalduses Riigikogu ees ütlesin, see on see klassikaline Nõukogude Liidu läbirääkimiste taktika. Alati on keegi, kes teile pakub midagi, mida teil varem ei olnud, ja lõpuks teil on veerand või pool sellest, mida teil alguses üldse ei olnud ja mis teile kuidagi ei kuulu. Mulle tundub vähemalt, olles pidevalt olnud erinevate liitlaste juhtidega suhtluses, et see sõnum on kohale läinud. Ma loodan.

Praegu me oleme tõesti seda ühtset joont hoidnud ja minu meelest on väga hea, et me seda hoiame. Taktika valdkonnas on erinevaid arusaamu, kuidas asju peab ajama, aga minu meelest põhiprintsiipides on meil ikkagi samad seisukohad.

16:30 Esimees Jüri Ratas

Anti Poolamets, palun!

16:30 Anti Poolamets

Aitäh, juhataja! Lugupeetud peaminister! Me oleme nüüd maailma meedias sellega, et tahtsime Ukrainale abi osutada, aga Saksamaa otsustas, et tema ignoreerib seda meie soovi. Ja et meie hea tahe on siin nähtav, aga te olete olnud kriitiline Saksamaa positsiooni suhtes. Kas me saame veel diplomaatilisi kanaleid kasutada? Kas me saame oma soovi korrata? Kas on lootust, et Saksamaa mõtleb ümber? Nad on praegu sellisel kõikuval positsioonil ja väga defetistlikud, ei taha üldse relvi, praktilist sõjarelvastust Ukrainale üle anda? Kas on veel samme, mida me saaksime selle eesmärgi nimel teha?

16:31 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Ma lähen neljapäeval Saksamaale kohtuma Saksamaa liidukantsleriga. Ma ütlen seal seda, et meie soov on Ukrainat aidata ka sõjaliselt. See on meie tahe. Teistel liikmesriikidel on õigus otsustada, millist abi nad Ukrainale annavad, meil ei ole õigust neile otseselt sellist survet avaldada. Jah, meil on kokkulepped, et nad peavad meile nõusoleku andma, aga lõpuks taandub see sellele, kui Saksamaa seda nõusolekut ei anna, siis see on nende otsus. Ju nad aitavad siis Ukrainat teistpidi. Oluline on see, et meie aitame Ukrainat kõikide vahenditega, mis me saame.

16:32 Esimees Jüri Ratas

Alar Laneman, palun!

16:32 Alar Laneman

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud peaminister! Eelmise küsimuse jätk omamoodi. Mind teeb murelikuks see, kuidas Eesti teatas, et kavatseb toetada Ukrainat. [Selles] on ebaprofessionaalse [tegutsemise] märke. On ju üsna ammu teada praktika, et leping määrab, kuhu [ostetud] relvi võib edasi saata. Enne hüütakse [relvatoetus] maha, ja siis selgub, et Saksamaa ei luba. Täna tuli teade, et Iisrael hoiatab ette, et ka nemad ei luba oma relvi Ukrainasse saata. Millest selline rapsimine? Küsin nüüd Iisraeli teate taustal, kas meil ei oleks siin mõtteainet – me peame hoolega vaatama, kuidas me relvi hangime. Sest nii Saksamaa kui ka Iisraeli näide ütleb, et meie kui iseseisva riigi toimimine on piiratud.

16:33 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Kõigepealt: kõik olid ju korrektsed sammud. Seda nõusolekut küsiti, nagu korrektselt pidi küsima. See, et see info kuskilt lekkis, on eraldi teema. Meie oleme küll teinud korrektselt kõiki [nõutud] samme. Nüüd teiseks, nende relvade staatus. Need on antud meile enda kaitsmiseks ja ma ei näe, et tekiks mingi tõrge, kui meil oleks vaja neid relvi enda kaitseks kasutada. Praegu me tahame neid anda Ukrainale, et nemad saaksid ennast kaitsta. Aga on sellised kokkulepped, et on vaja seda nõusolekut, ja nendest kokkulepetest me ka lähtume.

16:34 Esimees Jüri Ratas

Paul Puustusmaa, palun!

16:34 Paul Puustusmaa

Suur aitäh, hea juhataja! Austatud peaminister! Oma kõnes te viitasite Tartu rahulepingule ja läbirääkimiste vajadusele. See ei ole küll konkreetselt [selle arupärimisega seotud], aga oma kõnes te eelnevalt sellele viitasite ja ütlesite, et piirilepingu ratifitseerimisega peab edasi minema. Nii te ütlesite: piirilepingu ratifitseerimisega peab edasi minema. Me teame, et piirileping Venemaaga baseerub puhtalt Tartu rahulepingul, sest seal ju muudest piiridest ei räägita. Kas selle piirilepinguga edasiminemine teie viite kontekstis tähendab seda, et Tartu rahuleping tuleb osaliselt tühistada või kuidas te seda näete?

16:35 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Seal ju üks põhimõte on see, et meil ei ole teineteisele territoriaalseid nõudmisi. Tartu rahu põhiline suur väärtus oli see, et Venemaa tunnustas Eestit iseseisva riigina. See on põhiline. Ja tõesti, piirileping on ju läbi räägitud, küsimus on lihtsalt selle ratifitseerimises, [lähtudes] sellisest piirist, nagu see kontrolljoon on kokku lepitud. Seda kontrolljoont olete ka teie valitsuses olles selles mõttes toetanud, et siis asuti sinna kontrolljoonele piiritõket rajama. Selles mõttes teie teod on näidanud, et te tunnustate seda piiri, mis meil praegu on.

16:35 Esimees Jüri Ratas

Martin Helme, palun!

16:36 Martin Helme

Aitäh! Ma tahan sissejuhatuseks öelda, et näete, ma ei saa siin saalis istuda, ma pean oma toas televiisorist vaatama, sest teie valitsuse juhitava energiapoliitika tagajärjel on Riigikogul liiga vähe raha, et kütta. Siin on väljakannatamatult külm töö tegemiseks.

Nii, nüüd edasi. Ma kuulan seda juttu ja ma ei saa tegelikult isegi aru, millest te räägite. See kõik on nii umbmäärane. Me näeme seda, kuidas sakslased ajavad mingisugust oma poliitikat Venemaa suunas, prantslased ajavad mingit oma poliitikat Venemaa suunas. Ameeriklaste poliitikast me tegelikult ka ei saa aru. On lubatud mingit 8500 sõdurit idatiivale, aga me ei tea, kuhu nad tulevad või kuidas nad paigutuvad. Siis me loeme, et me hangime koos lätlastega pöörase summa eest soomukeid, ehkki soomukid ei ole meie kõige suurem võimekuslünk. Ma tegelikult ei saa aru, millega meie valitsus tegeleb. Mul on põhiküsimus see: kui palju me oleme lisaks Balti riikidele saanud koordineerida oma välispoliitikat Ukraina suunas või Venemaa suunas Saksa- ja Prantsusmaaga? 

16:37 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Teid kuulates jääb mulje, et te küll ei kuula mu juttu, aga [te ütlete], et see ei meeldi teile. "Ma ei ole teie kirja saanud ja pealegi see ei meeldinud mulle." Ja ma ei tea, siin saalis tundub väga soe olevat, ilmselt inimeste soojatunne on erinev. Siin ei tundu külm olevat.

Aga meie kaitsepoliitika on ju kokku lepitud ka riigikaitse arengukavas. Ja need sammud, mis me oleme teinud, on seal kokku lepitud tegelikult erakondadeüleselt. Mis puudutab Saksamaad ja Prantsusmaad, siis loomulikult nad on liitlased NATO-s. Minu meelest on väga suur õnnestumine, et me siiamaani oleme hoidnud väga selget ühtsust NATO liitlaste vahel. Näiteks kui toimus NATO-Venemaa Nõukogu, siis Venemaa oli väga negatiivselt üllatunud sellest, et tegelikult kõik NATO liitlased rääkisid ühte juttu. Ja see [jutt] oli see, et Venemaal ei ole õigust öelda, kes võiksid NATO-sse kuuluda ja kes mitte. Samamoodi ei tohiks Venemaal olla mingit ütlemist Euroopa julgeolekuarhitektuuri kohta. Praegu on NATO ühiselt esitanud Venemaale nõudmised ja pall on Venemaa käes, et vastata nendele nõudmistele. Need nõudmised on ju pikalt üleval olnud.

16:38 Esimees Jüri Ratas

Henn Põlluaas, palun!

16:38 Henn Põlluaas

Aitäh! Alustuseks repliigi korras: see, et me toetame ajutisele kontrolljoonele kaitsetara püstitamist, ei tähenda absoluutselt seda, et me oleksime valmis loobuma endale kuuluvatest Tartu rahulepingu järgsetest aladest. Aga see selleks. See arupärimine esitati juba detsembri keskel, aga räägime tänapäevastest asjadest. Macron ütles, et ei maksa oodata, et Moskva astub ühepoolseid samme pinge leevendamiseks. Me ei tohiks seda oodata. Milliseid järeleandmisi ta siis tahab teha? Ja teine küsimus on selle kohta, et ajakirjanduses on avaldatud, et USA oleks justkui valmis astuma läbirääkimistesse rakettide ja üksuste paigutuse üle Ida-Euroopasse ja ka õppuste läbiviimise üle. Kas te oskate seda kommenteerida?

16:39 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Kõigepealt, mis puudutab Prantsusmaad, siis nagu ma ütlesin, kohtumine Putiniga on Prantsusmaa presidendil. Prantsusmaa presidendil ei ole volitusi, mandaati rääkida NATO või Euroopa Liidu nimel. Prantsusmaa on lihtsalt üks Euroopa Liidu ja NATO liikmesriik. Nüüd, mis puudutab USA-d, siis USA seisukohad on olnud väga selged. Samamoodi on meile korduvalt kinnitatud, et mitte midagi ei lepita teie kohta kokku ilma teieta ehk inglise keeles: nothing will be agreed without you about you. Midagi ei lepita teie kohta kokku – neid kinnitusi on meile erinevatel tasanditel antud ja ma usun, et need kinnitused ka peavad.

16:40 Esimees Jüri Ratas

Leo Kunnas, palun! 

16:40 Leo Kunnas

Austatud istungi juhataja! Hea peaminister! Küsin veel kord üle. Teise [küsimuste]ploki viimane küsimus, niinimetatud tripwire- ehk päästikukontseptsioon. Küsisin teie hinnangut, küsin nüüd veel korra üle, sest ei saanud vastust. Kas praeguses julgeolekuolukorras on see päästikukontseptsioon endiselt adekvaatne või peaksime koos liitlastega looma mingi hoopis tugevama ja selgema kontseptsiooni, kuidas me praegustes tingimustes siin ikkagi sõjalist kohalolekut ja heidutust loome? Sooviks teie seisukohta selles.

16:41 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Tõesti, see päästikukontseptsioon või miinitraadi- ehk tripwire-kontseptsioon – eks ta on osa heidutusstrateegiast olnud. Põhimõtteliselt tähendab see seda, et kohapeal viibib võimalikust vastasest väiksem sõjaline jõud, mis tagab sõjalise vastupanu ilma vastast agressioonile õhutamata. Kui mõelda erinevaid põhjusi, miks sõjad algavad, siis üks põhjus on ka võidurelvastumine olnud. Aga NATO on kaitseallianss ja see tähendab seda, et tegelikult NATO ei kavatse kellelegi kallale minna ja kõiki neid vägesid on vaja pigem ikkagi kaitseks. Tegelikult on minu meelest lahingugruppide toomine eri riikidesse osa plaanist tugevdada heidutust. Nüüd neid vägesid suurendatakse ja seegi [kinnitab] seda, et tegelikult sõjaline rünnak meie vastu oleks sõjaline rünnak ükskõik millise NATO liikmesriigi vastu. Artikkel 5 on see põhiline tagatis. Ja mul on hea meel öelda, et tõesti need läbirääkimised erinevate liitlastega on olnud väga tihedad. Kolmapäeva hommikul tuleb siia Belgia peaminister. Ka nemad on sellel õhuturbemissioonil ja ka temaga saab rääkida sellest, kuidas kohalolekut veel suurendada.

Aga mina kindlasti ei ole kaitsevaldkonna ekspert nagu teie. Ent mulle tundub, et see, mida me teeme idatiival heidutuseks või idatiiva tugevdamiseks – me teeme ju päris palju erinevaid samme mitte ainult Eestis, vaid ka Lätis, Leedus, Poolas, Rumeenias ja teistes liikmesriikides, et NATO positsioone tugevdada. Ja see kõik on ikkagi selleks, et agressiooni ära hoida.

16:43 Esimees Jüri Ratas

Andres Metsoja, palun!

16:43 Andres Metsoja

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Austatud peaminister! Soome president Sauli Niinistö on alates aastast 2012 rääkinud kogu aeg sellest, kui tähtis on debatt naabriga, Venemaaga, ja ta on pannud alati väga olulise rõhu just sellele temaatikale. Meie oleme rääkinud hästi palju liitlassuhetest ja NATO‑st, mis ei jäta kunagi oma liikmeid üksi. Ometi kuidagi see kriis, julgeolekukriis on tekitanud võib-olla Euroopas tervikuna uue varju, millega me maadleme suveräänsete riikide vahelistes suhetes. Näiteks seesama relvaabi. Me oleme iga päev diplomaatilistes suhetes, aga siis, kui tegelikult on vaja minna agressiooni olukorras appi nõrgemale, me takerdume diplomaatilistesse diskursustesse. Kas me oleme midagi ära unustanud? Kas me oleme jätnud siin Euroopas nende riikidega koos midagi tegemata, lootes liiga palju NATO‑le?

16:44 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Meie kaitse tugineb kahele sambale: üks on kollektiivne kaitse ja teine on meie enda kaitse. Me tegelikult ei jäta oma kaitsevõimet kuidagi unarusse. Vastupidi, me oleme järjest rohkem kaitsevõimesse investeerinud – juba 2,43% meie sisemajanduse kogutoodangust –, suurendanud kaitsekulutusi. Ja kui nüüd mõelda, siis selle küsimuse võib pöörata ka teistpidi. Tegelikult me teeme tõesti päris palju asju diplomaatilisel tasandil kaitsehoiaku tugevdamiseks, ka Ukraina abistamiseks. Üks on sõjaline abi, mida me soovime anda ja anname, aga on ka poliitiline tugi ja majanduslik tugi Ukrainale. Euroopa Liit tuli näiteks välja ulatusliku paketiga, et Ukrainat toetada, et nende majandus ei variseks kokku. Mina keskenduksin kõikidele nendele asjadele, mida me teeme, mitte paarile asjale, mida me ei tee. Jällegi, igal liikmesriigil on endal õigus otsustada, milliseid samme ta teeb. Me ju ka ei tahaks, et keegi meile ette kirjutaks, et te peate nii tegema.

16:45 Esimees Jüri Ratas

Heiki Hepner, palun!

16:46 Heiki Hepner

Suur tänu, hea esimees! Austatud peaminister! Minu küsimus on osaliselt ajendatud teie vastusest Leo Kunnasele. Te ütlesite, et sõjad puhkevad võidurelvastamise tõttu. Kuidas te hindate, kas täna Eesti osaleb võidurelvastumises? Kas Eesti on üks osaline selles või tegeleme me pigem ikkagi oma kaitsevõime tõstmisega selle nimel, et kaitsta ennast agressiivse naabri eest?

16:46 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Ma tegelikult viitasin ühele raamatule sõdadest. Seal on see ühe põhjusena [toodud]. Aga ma ei seo seda kuidagi sellega, et praegu käib võidurelvastumine. Kas see on kuidagi problemaatiline? Noh, kui te vaatate vägede suurust, siis ei saa kuidagi öelda, et need [üksused], mis meil siin on, oleks kuidagi ohuks Venemaale. Lisaks, kui Venemaa tahab öelda, et NATO justkui on agressiivne, siis tegelikult ainult 6% Venemaa piirist kattub NATO liikmete piiriga. Seega ei ole kuidagi võimalik, et see oht on. See on Venemaa narratiiv, see on nende propaganda, mida nad tahavad esitada. Aga veel kord: NATO on kindlasti kaitseallianss, mitte agressor.

16:47 Esimees Jüri Ratas

Austatud peaminister, ma tänan teid. Rohkem küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Palun Riigikogu kõnetooli, Leo Kunnas!

16:47 Leo Kunnas

Küsiks kolm minutit lisa ka kohe.

16:47 Esimees Jüri Ratas

Jaa, palun! Kaheksa minutit.

16:47 Leo Kunnas

Austatud istungi juhataja! Hea peaminister! Head kolleegid! Analüüsin nüüd natuke vastuseid ja mõtleme edasi, mida veel saab teha.

Mis puudutab kolme Balti riigi [tegevuse] koordineerimist, siis võib-olla meie poliitika muutuks palju jõulisemaks, kui kaasaks ka Poola, sest Poolal ja Balti riikidel on väga lähedased ühised huvid, ja võib-olla ka Rumeenia. On riike, kes võib-olla ei ole sellega nii seotud ja keda on raske kaasata, aga Poola on esimene, kes tuleb kõne alla.

Mis puudutab praktilist abi – meil oli siin Saksamaa teema üleval –, siis Saksamaal oli väga hea plaan anda Ukrainale kuus välihospidali ehk maksta kinni hospidalid, mis meie toodame. Täna esimene antakse üle, aga selle plaani tagaots on nüüd kuskile ära kadunud. Täna me kuulsime, et Saksamaal ei olevat enam raha selleks. Sellest kuuest välihospidalist oleks Ukraina relvajõududele sõja puhul tõeliselt suur kasu – palju rohkem kasu kui paljudest väiksematest asjadest, mida me võiks teha. Ja kui Saksamaal on teatud piirangud, siis on ju mõistlik, et Saksamaa teeks midagi nendes valdkondades, kus ta saab midagi teha, näiteks seda projekti edasi tõugata, et see ikkagi leiaks lahenduse.

Aga nüüd ma keskendun kõige rohkem teisele punktile ehk liitlas[üksuste] kohalolekule. Siin on meil tegelikult vaja põhimõttelist muutust. Ma olen väga kriitiline selle tripwire- ehk päästikukontseptsiooni suhtes, sest see tegelikult ei vasta meie julgeolekuolukorrale üldse. Tegu on ühe ja sama medali kahe küljega, millest üks pool on jõukohane riigikaitse. Kumbki, ei jõukohase riigikaitse kontseptsioon ega miinitraadikontseptsioon, ei vasta meie julgeolekuolukorrale, ja need peavad muutuma. Kuidas seda muutust siis läbi viia? Selleks ongi samuti vaja ühtset kolme Balti riigi poliitikat ja ka Poola ja teiste liitlaste ehk Ida-Euroopa huvitatud riikide kaasamist.

Esimene probleem on juhtimisprobleem. Kui sõjategevus peaks siin puhkema, siis liitlastel tegelikult ei ole siin pädevat juhtimisorganit. Meil on vaja Baltikumis paiknevat väejuhatust, kes on võimeline juhtima ühendoperatsioone. Seda on väga raske luua siis, kui sõjategevus on juba puhkenud. See peab eelnevalt olemas olema. Ühendoperatsioonide all ma pean silmas seda, et see väejuhatus suudaks juhtida nii maismaa-, mere- kui ka õhuoperatsioone.

Ja see [väejuhatus] peab paiknema siin sees, sest väljastpoolt Baltikumi ei ole Baltikumi kaitsmist võimalik juhtida. Ei ole võimalik kaitsta Stalingradi seda väljastpoolt Stalingradi juhtides või siis Berliini seda väljastpoolt Berliini juhtides, kui ma toon näite teisest maailmasõjast. Juhtimisprobleem on kõige tähtsam. Põhjadiviisi staap – see on tegelikult välja õpetatud diviis – ei suuda seda funktsiooni absoluutselt täita. Kui me usume, et see suudab seda täita, siis me petame iseennast. Nii et juhtimisprobleem on number üks. 

Teine on muidugi vägede suuruse probleem. Maaväe ühe taktikalise lahingugrupi ehk pataljonigrupi suurused jõud igas Balti riigis – see ei vasta praegusele julgeolekuolukorrale. Me teame, et britid toovad siia nüüd mõneks ajaks teise grupi lisaks. Samas on samasugust gruppi lisaks vaja ka Lätti ja Leedusse. Ei ole selge, kas Saksamaa toob midagi Leetu või ei too, aga selge on, et need üksused peaks kasvama brigaadisuurusteks üksusteks. Sest kui sõjategevus peaks puhkema, siis on väga raske Poolast neid kuidagi toetada, sest on ju selge, et arvestades praktilist Venemaa ja Valgevene sõjalist koostööd, nad lõikaks Suwałki koridori läbi. Meile on vaja lihtsalt rohkem vägesid siia.

Sama puudutab õhuväge. Jah, meil on Ämaris hävitajad, nüüd on neid 4 + 6 ehk 10. Sama on Leedus, jõude on tugevdatud, aga Lätis põhimõtteliselt õhuväebaasi ei ole. Ega siis soomlased ilmaasjata ei hangi 64 hävitajat. Neil on suurem territoorium ja nad on arvestanud, kui palju neil on vaja õhujõude, et üldse saaks põhimõtteliselt, ratsionaalselt võidelda, et rünnakuid tõrjuda, kui need peaks tulema. Kindlasti me peaksime Lätit juba eelnevalt toetama, et õhuväebaas saaks korda ja sinna tuleks ka liitlaste alaline õhuväekontingent sisse. Samamoodi peaksid liitlaste mereväealused rohkem meie akvatooriumis ringi liikuma. Kõiki neid samme on vaja teha.

Selge, et on juba tulemas teatud sammud, aga [kõiki vajalikke] samme ei tule, kui me oleme lihtsalt rahul sellega, mis meile pakutakse, ega lähtu kõigi kolme Balti riigi puhul sellest, mida meile tõeliselt on vaja. Tegelikult see kontseptsioon, et me lubaksime osaliselt või täielikult oma riigi okupeerida, te tajute seda, ei ole meile poliitiliselt vastuvõetav. See ei ole meie rahvale vastuvõetav. Loomulikult, pilt võib olla Washingtonist, Brüsselist või Londonist vaadates hoopis teine, aga see on meie pilt, mida me peame rohkem ja selgemalt oma liitlastele esitlema.

Parandaks võib-olla veel ühe asja, kui ma nüüd sellele teemale joone alla tõmban. Riigikaitse arengukava kui selline ei ole erakondadeülene dokument, see on puhas valitsuse dokument. Meie kriitika oli ka selles. Me jõuame tulevikus neid teemasid käsitleda ja ma ei peatu sellel pikalt. Aga on selge, et see oli viga, et see üldse 2% raamistikus eelmise aasta lõpus kinnitati. Julgeolekuolukord oli siis juba selline, nagu ta oli. Isegi lätlased on jõudnud nii kaugele, et nad on ametlikult deklareerinud, et nad tõstavad rahastuse 2,5%-ni, rääkimata Poolast ja Leedust, kes on seda juba enne teinud. Me oleme selles võtmes maha jäänud.

Loomulikult, see on positiivne, et valitsus tegi nüüd otsuse 380 miljoni kohta. Aga praegu on küsimus selles, et kõik need asjad, mida me ei ole suutnud põhimõtteliselt Ukraina sõja puhkemisest alates teha, tuleb teha nüüd äkki. See puudutab keskmaa-õhutõrjet, see puudutab soomusmanöövrivõimekust. Me ei tea, kui pikk ajaaken meil veel järel on. Aga ma nüüd sellel teemal rohkem ei peatuks, sest me jõuame sinna järgmiste arupärimiste käigus. Aitäh!

16:55 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli peaminister Kaja Kallase.

16:55 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Hästi lühidalt, kuivõrd järgmine arupärimine on sel teemal. Kõigepealt Poola kaasamine. Ma olen väga nõus ja sellepärast me olemegi Poolaga olnud tihedas suhtluses. Et ma Poolat eraldi välja ei toonud, seda tänu või ma ei tea, kas võib öelda, et tänu, õigemini selle Valgevene situatsiooni tõttu või selle hübriidrünnaku tõttu: meil on seetõttu selline sissetallatud tee, et Poola, Läti, Leedu ja Eesti räägivad koos. Meil on olnud väga ühtsed positsioonid, kui me oleme NATO-s rääkinud. Välihaiglad on positiivne näide, mida me tegelikult Saksamaaga koos veel saame teha ja teeme.

Ja viimane asi, mida ma tahtsin öelda: ei, me ei ole rahul sellega, mis meile pakutakse. Sellepärast me olemegi kogu aeg peale käinud ja küsinud ja rääkinud heidutushoiaku tugevdamisest, idatiiva tugevdamisest. Ja me teeme seda järjepidevalt ja jõuliselt. Aga kõik täiendavad ettepanekud on loomulikult teretulnud. Me hoiame seda väga tähtsana päevakorral. Aitäh!

16:56 Esimees Jüri Ratas

Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Sellele arupärimisele on vastatud.


4. 16:57 Arupärimine sõjalise abi kohta Ukrainale (nr 105)

16:57 Esimees Jüri Ratas

Liigume edasi kolmanda arupärimise juurde või õigemini kolmanda päevakorrapunkti juurde, mis on teine arupärimine. See on Riigikogu liikmete Leo Kunnase, Jaak Valge, Merry Aarti, Henn Põlluaasa, Rene Koka, Uno Kaskpeiti, Siim Pohlaku, Alar Lanemani, Kalle Grünthali, Urmas Reitelmanni, Ruuben Kaalepi, Helle-Moonika Helme, Riho Breiveli, Mart Helme ja Peeter Ernitsa arupärimine, mis on esitatud 10. jaanuaril 2022. aastal. Arupärimine on sõjalise abi kohta Ukrainale ja kannab numbrit 105. Sellele vastab peaminister Kaja Kallas. Ma palun Riigikogu kõnetooli arupärijate esindaja Leo Kunnase, et arupärimist Eesti avalikkusele tutvustada.

16:57 Leo Kunnas

Austatud istungi juhataja! Hea peaminister! Jätkame sealt, kus pooleli jäime. Eelmise aasta 30. detsembril teavitas ERR Kaitseministeeriumile viidates, et Eesti kavatseb anda Ukrainale sõjalise abina tankitõrjesüsteemi Javelin rakette ja 122‑millimeetriseid haubitsaid koos moonaga. Ukraina muidugi on regionaalne suurriik, üks viiest maailma riigist, kes suudab toota relvastust, sõjavarustust ja laskemoona kõigis selle kategooriates, välja arvatud tuumarelvad. Näiteks isegi Suurbritannia ei ole praegu enam selline riik.

Pärast Krimmi annekteerimist ja sõjategevuse algust Ida-Ukrainas 2014. aastal on Ukraina kaitsekulutused olnud järjekindlalt palju suuremad kui Eestil. Näiteks 2020. aastal olid need 4,1% SKT-st. Ukraina suurtükiväge, eriti tulejuhtimissüsteemi, on sõjakogemustest lähtuvalt põhjalikult moderniseeritud. Ukrainal ei ole suurtükkidest puudust, suurtükiväe relvasüsteeme, nii reaktiiv-, liikur- kui ka järelveetavaid suurtükke on kaugelt rohkem kui väljaõpetatud suurtükiväelasi. Loomulikult, kui sõda puhkeks, siis ka neid relvasüsteeme hävitataks.

Loomulikult, proua peaminister, keegi ei oota, et te hakkaks suurtükiväelaseks. Aga kogu selles olukorras te paratamatult olete sunnitud tegema endale palju rohkem asju selgeks, kui võib-olla muidu oleks vaja. Meie oma suurtükiväe kriitiline miinimumvajadus on suurtükiväe pataljon mõlemas jalaväebrigaadis ehk siis kaks pataljoni, mõlemas vähemalt 18, aga soovitavalt 24 relvasüsteemi, ja suurtükiväepatareid maakaitseringkondades ehk siis kokku neli patareid üheksa süsteemiga või viis patareid kaheksa relvasüsteemiga.

Mis seisus me oleme? Meil ei ole veel kõiki 24 liikursuurtükki käes ehk siis Kõusid. Need ei ole veel saabunud. Ja reaktiivlaskeseadmetega me ei ole isegi hankefaasis mitte. Arengukavas on kirjas, et me kõike seda teeme, aga seal on meie suurtükiväe kogusuuruseks lihtsalt märgitud 30 relvasüsteemi. Te ehk tajute, et ilmselt see ei ole meie jaoks piisav. Seepärast meil lihtsalt ei ole üleliigseid suurtükiväe relvasüsteeme, mida saaksime teistele riikidele loovutada. Praegu on 122‑millimeetrised 2. jalaväebrigaadi koosseisus ja loomulikult, kui nad sealt välja arvata, kui uued relvasüsteemid peale tuleksid, siis need läheksid maakaitseüksustele, sest neil ei ole üldse kaartule toetust praegu, välja arvatud miinipildujad. Javelinid on Ukraina saanud abi korras, samamoodi nagu meie oleme need saanud abi korras, hankinud need Ühendriikidest. Need raketid on üsna kallid, hind on 75 000 – 130 000 eurot. Mõlemad riigid on suutnud neid hankida palju vähem, kui oleks vaja. Ehk see ei ole avalik info, mitme lahingupäeva moon meil on olemas, aga on selge, et 14 päeva moona eesmärgist oleme veel väga kaugel.

Ukraina sõjaline abistamine väga õilis eesmärk ja ma toetan seda igati. Aga kaks küsimust on siin: see abi peaks olema kriitiliselt vajalik abisaajale ja see ei tohiks toimuda meie enda kaitsevõime arvel. Esimesel puhul on need mõlemad tingimused täitmata. Loomulikult Javelini rakette on Ukrainale väga vaja, aga neid on vaja ka meile endile.

Saksamaa ja Soome nõusolek on vajalik, me juba rääkisime nendest probleemidest, mis on siin tulnud. Kõige selle kontekstis on meil siin 11 küsimust. Ja üks minu kommentaar on siin veel, et Välisministeerium oleks pidanud kodutöö Saksamaa poolega juba enne ära tegema ja küsima nende käest, mis on nende seisukoht, enne kui me sellega välja tulime. Saksamaa paratamatult sattus nüüd üsna narri olukorda, kuna see teema tõusetus maailma ajakirjanduses päris laialt.

Sellega ma võtaks [oma jutu] kokku, me nagunii juba alustasime selle teema käsitlemist. Aitäh!

17:02 Aseesimees Hanno Pevkur

Ja nüüd saab peaminister nendele küsimustele vastata. Palun!

17:02 Peaminister Kaja Kallas

Hea Riigikogu aseesimees! Head arupärijad! Tõesti, jätkame sealt, kus pooleli jäime. Enne kui ma konkreetsete küsimuste juurde lähen, tahaksin paari asja üle rõhutada. See üldine taust. Ei pea üle kordama, et tõenäosus, et Venemaa alustab Ukraina suunal agressiooni, on väga-väga suur. Ja Eesti soovib anda oma panuse Ukraina kaitsmiseks, relvajõudude võitlusvõime ja heidutuse tugevdamiseks.

Me oleme otsustanud lisaks poliitilisele toetusele teha seda, et anname ka relvi ja laskemoona, mida nad reaalselt vajavad. Nende relvade ja laskemoona valiku on teinud kaitseminister, ja seda vastavalt Kaitseväe juhataja sõjalisele nõuandele. Me just soovime anda [seda tüüpi] relvi ja laskemoona, mida Ukraina juba omab ja saab kiiresti kasutusele võtta. Teiseks on oluline märkida, et loovutatavate relvade ja laskemoona kogused on valitud selliselt, et see ei nõrgestaks Eesti kaitsevõimet. Ehk siis me anname Javelini rakette, mille varusid me niikuinii uuendame, ja oleme valmis andma ka haubitsaid ja nende laskemoona kogustes, mis on vaid murdosa meile endale alles jäävatest kogustest.

Lähen nüüd küsimuste juurde. Esiteks, kui palju tankitõrjesüsteemi Javelin rakette on kavas Ukrainale loovutada? Praeguse seisuga on siin hästi palju sellist informatsiooni, mida ma ei saa suure saali ees öelda, aga saan öelda, et nende rakettide arvu saab lugeda kümnetes. Täpne arv ei ole avalik, sest arusaadavalt ei soovi ükski riik, ka Eesti ja Ukraina, jagada täpset infot enda käsutuses olevate relvade ja laskemoona koguste kohta. See võimaldaks vastasel teha päris palju järeldusi ühe või teise riigi kaitsevõime kohta.

Teiseks, mis on nende rakettide kogumaksumus? See on nüüd jälle natuke nipiga küsimus, sest kui ma sellele küsimusele vastan ja te teate, kui palju need maksavad, siis saab välja arvutada, kui palju me anname. Aga Ukrainale loovutatavad raketid sai Eesti omal ajal Ameerika Ühendriikidelt iseenesest tasuta. Ja need, mis me nüüd anname – ühed on loovutatavad, teised on annetatavad raketid –, see summa on suurusjärgus mõned miljonid eurod.

Kolmandaks, kui palju aega on jäänud nende nominaalse kasutamistähtaja lõpuni? Nende rakettide kasutamistähtaeg saabub paari aasta jooksul. Selle partii rakettide kasutamistähtaega on juba värskendatud ja pikendatud ning rohkem seda teha ei saa.

Neljandaks, kui palju läheks maksma nende värskendamine ja kasutamistähtaja pikendamine versus sama koguse uute rakettide hankimine? Need hanked rakettide asendamiseks käivituvad lähiajal ja lisaks suurendatakse kõikide Kaitseväe laskemoonavarude ja ka Javelinide hanke mahtu hüppeliselt seoses valitsuse poolt kaitse-eelarvele täiendavalt eraldatud 340 miljoni euroga. Selles olukorras on annetamine otstarbekas lahendus.

Viiendaks, kui palju haubitsaid, juurdekuuluvat varustust ja laskemoona on kavas Ukrainale loovutada? Taas kord: need kogused ei ole avalikud, kuid ma saan öelda, et me räägime kümmekonnast haubitsast. Ja ka peale seda jääb Kaitseväe kasutusse ladudesse piisav kogus haubitsaid ja mürske 2. jalaväebrigaadi tänase suurtükiväepataljoni relvastamiseks ja veel lisaks üsna korralik varu.

Kuuendaks, kas Ukraina poolele on tehtud järelepärimine nende vajalikkuse kohta ja milline on Ukraina vastus? Jah, Eesti ja Ukraina kaitseministeerium on olnud tihedas kontaktis relvajõudude abistamise küsimustes. Ukraina on soovinud Eestilt ja teistelt partnerriikidelt saada kõikvõimaliku kaliibriga laskemoona ja võimalusel ka relvi.

Seitsmendaks, kas Saksamaalt ja Soomelt on küsitud nõusolekut Ukrainale [haubitsate ja laskemoona loovutamiseks] ja millised on Saksamaa ja Soome vastused? Jah, nii Saksamaalt kui Soomelt on detsembris küsitud seda nõusolekut ja tegelikult see nõusoleku küsimine ei ole olnud avalik. See on lekkinud. Meie soov ei olnud seda kuidagi avalikuks teha ja ma olen teiega nõus, et me oleme nüüd sattunud kuidagi sellise Saksamaa sisepoliitilise keerise keskmesse. Aga ametlikku eitavat ega jaatavat vastust meil hetkel ei ole.

Ja nüüd küsimused 8–11, millele ma vastan korraga. Mida on kavas ette võtta maakaitseüksuste kaugtulevõime tugevdamiseks olukorras, kus 81‑millimeetristest ja 120‑millimeetristest miinipildujatest ilmselgelt ei piisa? Kas ei oleks mõistlikum Ukrainale loovutamise asemel 122‑millimeetrised haubitsad, varustus ja laskemoon anda üle Kaitseliidule, et luua nende baasil suurtükiväepatarei igas maakaitseringkonnas? Mis oleksid selle plaani alternatiivid ja mis need maksaksid?

Hiljuti valitsuse poolt kinnitatud "Riigikaitse arengukava 2022–2031" näeb ette, et Kaitseliidu ette valmistatud maakaitseüksused keskenduvad hajutatud lahingutegevusele. See on nii Kaitseväe juhataja kindralleitnant Martin Heremi kui ka Kaitseliidu ülema brigaadikindral Riho Ühtegi väga selge visioon ja nende sõjaline nõuanne. See tähendab, et Kaitseliidule praeguse seisuga ei plaanita 120‑millimeetristest miinipildujatest võimsamaid kaugtulevahendeid, kuna suurtükiväepatareid ja -pataljonid ei ühildu hajutatud lahingutegevuse doktriiniga. Küll aga läheb hajutatud lahingutegevuse põhimõtetega kooskõlla maakaitse tulejuhtimise võime arendamine. See tähendab seda, et Kaitseliidu väeüksused suudaksid tellida ja juhtida iseenda, Kaitseväe ja liitlaste kaugtuld ja õhulööke. Selleks vajalik tuletegevuse juhtimise programm luuakse Kaitseväe vahenditega, vastav riistvara selle käitamiseks on juba osaliselt olemas. Koostamisel on ka analüüs täiendavate vahendite hankeks. Aitäh!

17:09 Aseesimees Hanno Pevkur

Heiki Hepner alustab küsimustega. Palun!

17:09 Heiki Hepner

Suur tänu, hea istungi juhataja! Austatud peaminister! Minu küsimus tuleneb teie erakonnakaaslase ja kogenud sõjamehe erukindral Ants Laaneotsa kommentaarist, kus ta seda otsust teravalt kritiseeris. Ja võiks ütelda, et mõningal määral on EKRE fraktsiooni saadikute arupärimine justkui üks osa kindral Laaneotsa arvamusest. Kuidas teie kommenteerite Ants Laaneotsa arvamust, et see nõrgendab Eesti kaitsevõimet? Kas ta kiirustas oma arvamusega, tal puudus [õige] ülevaade või on seal tegelikult midagi veel lisaks? Ma mõtlen teatud erakonnasisest konkurentsi.

17:10 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Nagu ma enne ütlesin, need relvastuse ja laskemoona kogused on valitud selliselt, et see ei nõrgesta Eesti enda kaitsevõimet. Ja mis puudutab just Javelini rakette, siis me oleme nende koguseid, neid varusid niikuinii uuendamas. [Anname ära] murdosa meile endale alles jäävatest kogustest. Ma arvan, et võib-olla kõik ei olnud ka sel [kritiseerimise] hetkel teada. Ma ei ole kuulnud, et kindral Laaneots praegu seda otsust kritiseeriks. Ja ma usun, et kui meil endal peaks olema vaja ennast täiendavalt kaitsta ja liitlased annavad meile selleks abi, siis see on ainult teretulnud.

17:11 Aseesimees Hanno Pevkur

Alar Laneman, palun!

17:11 Alar Laneman

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud peaminister! Ikkagi selle Ukraina toetamise plaani väljatulek jätab meie Kaitseministeeriumist natuke ebaprofessionaalse mulje. Nad tegid selle teatavaks 30. detsembril möödunud aastal ja jääb mulje, et me enne hõiskasime, saime poliitilise punkti, ja alles siis vaatasime, kas see toetus on võimalik. Aga ma küsin teie käest meie sisepoliitika asjaolude analüüsi kohta: kas sellist analüüsi on tehtud? Meil on suur venekeelne kogukond, suur ukraina kogukond, seal on erinevad meeleolud. Kas sellist Ukraina toetamise viisi on analüüsitud meie nende kogukondade taustal? Kas siin võib olla mingeid [probleeme], mille üle peaks mõtlema või mille pärast isegi muretsema?

17:12 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Kõigepealt, kuidas see [info] välja tuli. Kindlasti ei olnud kellelgi soovi sattuda Saksamaa sisepoliitilise vaidluse keskmesse ja me oleme küsinud neid nõusolekuid, nii nagu kokkulepped ette näevad. Mis puudutab ukrainlasi ja venelasi, siis Riigikantselei teeb tegelikult selliseid uuringuid järjepidevalt, ka kaitsevõime kohta. Konkreetseid numbreid mul siin ei ole, aga ma võin kinnitada, et me uurime seda meelsust ja oleme ka silmas pidanud, kas see võib tuua kaasa erinevaid konflikte nende kogukondade vahel.

17:13 Aseesimees Hanno Pevkur

Martin Helme, palun!

17:13 Martin Helme

Aitäh, lugupeetud asespiiker! Hea peaminister! Loomulikult on teie valitsuse ajal riigikaitset süstemaatiliselt kahjustatud. Eelmisel aastal kaotasid Eesti kaitsejõud üle 600 inimese, küll koondamiste, küll vallandamiste kaudu. Hoolimata riigikaitsekomisjoni ettepanekust arendada välja keskmaa-õhutõrjet seda otsust ei ole, ehkki rahaeraldusi on juurde tehtud.

Nüüd on kuskil mingisugune ametnikujublakas välja mõelnud idee, et me kingime ära oma kõige paremad ja kõige tõhusamad relvad, jäädes ise selle võrra nõrgemaks ja ilma et see eriti midagi muudaks ukrainlaste jaoks. Selle kiitis heaks teie kaitseminister, teie erakonnakaaslane Kalle Laanet ja selle kiitsite poliitiliselt lõppkokkuvõttes heaks ka teie, riigikaitse eest kõige kõrgemalt vastutav inimene Eestis. Ma küsin sellise lihtsa küsimuse: kas see hullumeelne ja Eestit kahjustav idee tuli mõnelt meie sõbralt või liitlaselt, et te sellega kõik nõus olite? Ja kui see tuli mõnelt sõbralt või liitlaselt, siis mida nad meile selle eest lubasid?

17:14 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Eesti on suveräänne riik ja teeb kõik oma otsused ise. Nagu ma ütlesin, selle relvastuse andmisega ei kahjustata absoluutselt Eesti kaitsevõimet. Mina selline ekspert ei ole, nagu teie kõikides valdkondades tundute olevat. Seda ütleb ka Kaitseväe juhataja, et see meie kaitsevõimet kuidagi ei halvenda, kui me need [relvad] ära anname.

Ja tegelikult tuleb mõista, et see, et Ukraina suudab ennast kaitsta, on otseselt ka meie julgeoleku küsimus. Kui te vaatate maakaarti, siis näete, et Ukraina asub keset Euroopat. Selge on, et kui Ukraina ei suuda ennast sõjaliselt kaitsta, siis see konflikt kandub edasi ka mujale Euroopasse. Ja sealt edasi kõik need probleemid, mis puudutavad majandust, mis puudutavad sõjapõgenikke – need on kõik teemad, mis otseselt ka meid puudutavad. Seetõttu on Ukraina aitamine ka meie enda kaitse küsimus.

17:15 Aseesimees Hanno Pevkur

Andres Metsoja, palun!

17:15 Andres Metsoja

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud peaminister! Tõepoolest, sanktsioonid ja relvaabi on ainult osa vastusest Venemaa agressioonile. Oma eelmises vastuses te puudutasite sõjapõgenike temaatikat. Me iga päev kuuleme, et kohe-kohe algab täiemahuline sõjategevus. See läheb natuke sellest küsimusest välja, mida me käsitleme relvaabi kontekstis, aga äkki te saate natukene ikkagi valgustada, milline on meie valmisolek aidata sõjapõgenikke olukorras, kui tõepoolest täiemahuline sõjategevus algab? Ja milline on meie ühine positsioon naabrite ja liitlastega, kuidas selles abiks olla?

17:16 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Tõesti, me neljapäeval valitsuskabinetis väga põhjalikult arutasime võimalikke mõjusid kõikidele valdkondadele kõikide ministritega, [lähtudes] kõikide ministeeriumide haldusaladest, ja sõjapõgenikud on üks osa sellest. Esiteks, me oleme kaardistanud need võimalikud mõjud, ja teiseks ka selle, kus meil on mingid lüngad, kus me peame täiendavalt ettevalmistusi tegema. Ma olen suhelnud oma kolleegidega teistest riikidest ja mulle tundub, et me oleme nendele plaanidele mõtlemisel sammukese ees. Muidugi ma täpsetest plaanidest jällegi siin rääkida ei saa, aga jah, me vaatame seda pilti kogumis: mis on kõik need elemendid, millele tegelikult mõtlema peab, juhul kui asjad peaksid minema väga-väga halvasti.

17:17 Aseesimees Hanno Pevkur

Paul Puustusmaa, palun!

17:17 Paul Puustusmaa

Suur tänu, hea juhataja! Austatud peaminister! Minu küsimus puudutab ka loomulikult Ukrainat ja seal toimuvat, kuid natukene tagasiminevalt eelmise küsimuse juurde, sellepärast et eks kõik ole igatpidi seotud. Te rõhutasite, et me ei tohiks astuda läbirääkimiste lõksu. Me rääkisime sellest, et samal ajal läbirääkimisi peetakse. Sai toodud näiteid, et Macron, kes on muuseas ju Euroopa Liidu eesistuja[riigi president], plaanib Venemaaga läbirääkimisi, seal käis Ungari peaminister Orbán. Morawieckiga te rääkisite kaks päeva tagasi, ütlesite, et mitte mingil juhul ei tohiks meie sinna lõksu [langeda], kuhu on [langenud] Macron ja Orbán. Kas sellest võib järeldada, et selles väga keerulises poliitilises olukorras, kus sõda koputab ukse peale, on Euroopa Liit väga lõhenenud ja just nagu on kaks eraldi poliitikat Euroopa Liidu osades? Osas [riikides] on läbirääkimiste poliitika ja osas on mitteläbirääkimiste poliitika.

17:18 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Esiteks, Venemaa väga soovib, et Euroopa Liit ja NATO oleksid lõhestunud. Ma ei näe, et me oleme, ja see on olnud Venemaale negatiivne üllatus. Ei peeta läbirääkimisi, vaid peetakse dialoogi. Ja vahe on selles, et läbirääkimised on millegi üle, aga dialoog on lihtsalt kahekõne, mida saab ikka pidada. Dialoogi erinevad liikmesriigid ka peavad.

Jällegi, ma tahan rõhutada seda, et selliste üleüldiste põhimõtete puhul me ei räägi Euroopa julgeolekuarhitektuurist, ei pea [selle üle] läbirääkimisi – see on üldine printsiip. Ja tegelikult tõesti ei ole kellelgi, Venemaal eelkõige, õigust öelda, kes võivad kuuluda NATO-sse ja kes ei või, millisel kujul [riigid] võivad ennast kaitsta. See on selline ühtne printsiip, kus kõik on hoidnud ühte joont. Taktika osas on väga palju erinevaid arvamusi, aga see ei tähenda, et me oleme lõhestunud printsiipide, põhimõtete küsimuses.

17:19 Aseesimees Hanno Pevkur

Anti Poolamets, palun!

17:19 Anti Poolamets

Aitäh, juhataja! Austatud peaminister! Kolmekümnendatel täitis Eesti ühe suure võimelünga: ostis kaks moodsat kallist allveelaeva. Tehti pingutusi võimelünkade likvideerimiseks. EKRE valitsuses oleku ajal likvideerisime väga olulise lünga rannakaitses. Meil on nüüd meremiinid ja tulevad ka rannakaitsepatareid. Väga positiivne areng oli see, et plaanitakse laskemoonavarusid täiendada, samas ei ole tegu uue võime loomisega, millest meil on palju puudust. Ja siin ongi küsimus. Ma uurin teie suhtumist keskmaa-õhutõrjesse. Ehk oleks just kriitilisel ajal teie praegustel tihedatel visiitidel mõtet seda liitlastega arutada, sest nii Lätil kui ka Eestil on keskmaa-õhutõrje puudu.

17:20 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Jaa, me oleme keskmaa-õhutõrjest rääkinud Balti kolleegidega, [arutanud], kuidas sellised suured võimed võiksid olla arendatud koos. See on nagu üks pool. Teine pool on see, et selles julgeolekuolukorras, kus me praegu oleme, on oluline, et meil oleks oma kaitseks kõik olemas ega tekiks selles mingit kõhklust ega kahtlust, et kui me kutsume ka reservväelased välja, et kõik toimiks. Keskmaa-õhutõrje võime arendamine lihtsalt nõuab nii palju aastaid, mida meil praegu võtta ei ole.

17:21 Aseesimees Hanno Pevkur

Ruuben Kaalep, palun!

17:21 Ruuben Kaalep

Hea juhataja! Lugupeetud peaminister! Kui Eestil oleks praegu võimalik saada oma liitlastelt samas mahus relvaabi, nagu meie anname Ukrainale, siis milliste võimelünkade esmajärjekorras täitmine oleks teie prioriteet?

17:21 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Siin ma tuginen küll ekspertidele, ma ise ei oska praegu seda öelda. Ma küsiks seda kindlasti Kaitseväe juhataja käest, kellel on terviklik teadmine, ja tugineks ekspertidele.

17:22 Aseesimees Hanno Pevkur

Helle-Moonika Helme, palun!

17:22 Helle-Moonika Helme

Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud peaminister! Te ütlesite, et valitsus on täiendavalt kaitsekulutusteks eraldanud 380 miljonit. Me oleme siin pikalt üritanud mõelda ja aru saada ning äkki te selgitaksite, millistest selle aasta riigieelarvelistest vahenditest see täiendav eraldis tehti. Seda ei ole ju RES-is, eks ole, Riigikogust ei ole see läbi käinud. Mis raha see on, konkreetselt? Kust see tuleb? Siiani on see ainult lubadus olnud. Äkki te selgitaksite meile?

17:22 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! See 380 miljonit on järgmiste aastate jooksul. Mul ei ole praegu konkreetselt neid numbreid siin kaasas, kui palju mis aastal kirjas on. Oot, ma vaatan ... (Lehitseb pabereid.) Jaa, sellel aastal on 15 miljonit, mis leitakse valitsuse reservist või on juba kinnitatud eelarve ümbertõstmisi tehes. Ülejäänud summa, 365 miljonit on riigi eelarvestrateegia tegemise käigus juba ette ära planeeritud. See kate tuleb leida riigi eelarvestrateegia raames, aga valitsusel on see põhimõtteline otsus ka, kuidas see raha jaguneb erinevate ministeeriumide ja erinevate võimete vahel.

17:23 Aseesimees Hanno Pevkur

Henn Põlluaas, palun!

17:23 Henn Põlluaas

Aitäh! Küsin natukene teisel teemal, jalaväemiinide kohta, mis on vaieldamatult kõige odavam, efektiivsem ja lihtsam kaitsevahend. Eesti loobus neist 2004. aastal, liitudes Ottawa konventsiooniga. Muuseas, teie erakonna kindralid Kert ja Laaneots olid selle vastu, Laaneots on tänagi. Kas te olete mõelnud, arutanud valitsuses, eriti kaitseministriga, et me võiksime uuesti need kiiremas korras kasutusele võtta, seda enam, et meie kõige suurem vaenlane Venemaa kasutab neid ja meie kõige suurem liitlane täpselt samamoodi? Ja neid riike on veel terve rida: Hiina, Pakistan, India ja nii edasi ja nii edasi. Tänapäeva jalaväemiinid on kontrollitavad, neid saab eemalt sisse lülitada, neid saab ka deaktiveerida, nii et seda hirmu, et midagi jääks kuskile ripakile, sisuliselt ei ole.

17:24 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Jalaväemiinidega on tõepoolest väga palju tsiviilelanikke viga saanud ja sel põhjusel on kokku lepitud, et neid selliselt ei kasutata. Ja minul selliseid [eksperditeadmisi], nagu teil on jalaväemiinide toimimise kohta, ei ole, aga jah, praegu seda ei ole meil ette nähtud.

17:25 Aseesimees Hanno Pevkur

Hea peaminister, rohkem küsimusi ei ole. Tänan! Läheme läbirääkimiste juurde. Leo Kunnas kõigepealt. Palun!

17:25 Leo Kunnas

Austatud istungi juhataja! Hea peaminister! Head kolleegid! Analüüsime natuke vastuseid.

Jah, Javelini rakette võiks loovutada, Ukrainale on neid väga vaja, aga see eeldaks seda, et viivitamatult tellitakse sama kogus asemele ja see tuleb Vabariigi Valitsuse reservist, see ei ole arengukava summadest ega selle täiendava 380 miljoni sees, vaid see on muu konkreetne otsus, mis tehakse. Sel juhul see [kogus] kompenseeritakse, viivitamatult läheb välja tellimus samas koguses, nagu neid ära läheks. See on mõistlik lahendus. Jah, kahtlemata Ukrainale on seda vaja, aga see ei saa tulla meie endi arvel. See oleks siin lahendus.

Nüüd, kui me läheme haubitsate juurde ja Kaitseväe juhataja seisukoha juurde, mida ma siin kuulsin, et brigaadid peavad konventsionaalset sõda ja maakaitse tegeleb ainult sissitegevusega, siis see ei ole sõjaliselt väga professionaalne hinnang, et saaks niiviisi tegelikkuses ka minna. Meil on suur probleem jõukohase riigikaitsega. Võib-olla parim ekspert, keda teil tasuks kuulata, on kindral Laaneots.

Mis meil on üldse juhtunud selle aja jooksul? Võib-olla parim riigikaitse arengukava, mis meil kunagi on olnud, oli tegelikult aastail 2009–2018. See oli ajal, mil Ansip oli peaminister, Aaviksoo oli kaitseminister ja kindral Laaneots oli Kaitseväe juhataja. Selge plaan: 42 000 inimest Kaitseväes, kaitseringkonnad, mis ühendasid Kaitseliidu ja Kaitseväe üksusi, kes olid plaanitud olema võimelised pidama nii konventsionaalset kui ka mittekonventsionaalset lahingutegevust. Plaanis oli keskmaa-õhutõrje, plaanis oli soomusmanöövrivõimekus ehk tankid. See oli väga mõistlik kava.

Mis siis juhtus? Tuli masu ja kaitsekulutusi kärbiti, õnneks mitte nii palju nagu Lätis ja Leedus, aga siiski. Loomulikult, kui seda tehti, siis oleks pidanud sinna pärast masu lõppu tagasi minema. Aga midagi sellist paraku ei juhtunud. Ja seda ei juhtunud isegi pärast seda, kui Ukraina sõda 2014. aastal oli juba alanud. Me läksime sellega edasi ja tegime kolmanda arengukava juba selle kontseptsiooni põhjal.

Minu isiklik professionaalne hinnang sellele kontseptsioonile on hävitav. Lihtsalt vägesid ei ole piisavalt ega ole ka piisavalt võimekusi. Ja nüüd, kui meil on nii kaua nende küsimuste lahendamine viibinud, on viimane aeg need küsimused lahendada. Ega me ei pääse sellest nagu maksust, mille me oleks võinud aegamisi nende aastate jooksul sinna panna. Nüüd tuleb seda kõike teha palju kiiremini. Seesama kaartulevõimekus. Ringkondadele ei ole seda vaja? Loomulikult on ringkondadele vaja nii kaartulevõimekust kui ka lähiõhutõrjet lõppude lõpuks. Ega me ei saa ju vaadata neid mehi, kes seal on, nagu teisejärgulist kahuriliha, et nad peaksid võitlema nii, et lihtsalt kuidagi ellu jääda. See ei ole õige lähenemine.

Kui Kaitseliidus ei ole piisavalt isikkoosseisu, mida ma täiesti usun, siis tuleb need üksused võtta tavalisest reservist. Need on ka välja õpetatud. Tuleb lihtsalt nende varustamine lõpule viia ja nad organiseerida. Ega me sellest kusagile ei pääse, nagu ei pääse ka keskmaa-õhutõrjest. Enne ei olnud raha, nüüd ei ole aega. Ega me ei raja ju arvestust sellele, et ka meil algab sõjategevus nagu Ukrainas näiteks pärast olümpiamänge, milleks on nüüd teatud võimalus olemas. Me peame jätkama seda plaanipärast arengut.

Minu parim soovitus on, et tõesti kuulake vana kindralit. Mina olen teda eluaeg kuulanud. Kõikides põhimõttelistes asjades, mis ta on öelnud, tal on õigus. 1992. aastal ta ütles, et kui meil on vaja oma riigi kaitsmiseks kuus väekoondist ehk kaks brigaadi ja neli ringkonda, siis need tuleb välja arendada niiviisi, et me suudaks sõdida. Me ei pääse sellest mööda. Aitäh!

17:30 Aseesimees Hanno Pevkur

Heiki Hepner, palun!

17:30 Heiki Hepner

Suur tänu, hea istungi juhataja! Austatud peaminister! Ma tegelikult ei kavatse siin väga pikalt meie kaitsevõimet ja ka meie panust Ukrainale analüüsida. Vaieldamatult Ukraina vajab toetust, selles pole mingit kahtlust, nii nagu meie ootame toetust ka oma liitlastelt siis, kui olukord on hull ja meile on tuldud kallale.

Aga mind ajendas küsimust küsima kindral Laaneotsa arvamus, et on hullumeelsus anda need relvad Ukrainale, kuna see seab ohtu Eesti kaitsevõime. Ma ei ole nii suur pessimist, kui kindral Laaneots on. Tõsi on ka see, et ma ei ole sõjaväelane olnud. Kogu selle [teema] üle aga võiks muidugi arutada ja debatti pidada ja see debati koht oleks riigikaitsekomisjon. Ja vaat siin on nüüd see koht, millele ma tahan tegelikult tähelepanu juhtida ja mis on iseenesest kahetsusväärne parlamentaarses ühiskonnas: nimelt et parlament on antud küsimuses jäänud järelejooksja rolli. Tegelikult oleks pidanud tegelema selle küsimusega riigikaitsekomisjon. Riigikaitsekomisjonis on kõikidel liikmetel riigisaladuse luba, me saame rääkida avameelselt, detailselt arutada, vajadusel vaielda ja tulla välja ühise seisukohaga. Nii saaks vältida seda, et riigikaitse kohta jõuavad ühiskonda erinevad seisukohad ja oleks tunda, et me ei ole ühtsed oma riiki kaitstes. Ma julgen kinnitada, et me oleme ühtsed oma riiki kaitstes, ja küllap me saame ka erakondadeüleselt nendest vaidlustest üle. Aga seda debatti tuleb pidada ja on väga kahju, et kaitseminister otsustas kabinetivaikuses oma parema äranägemise järgi need otsused teha ja vältida arutelu Riigikogu riigikaitsekomisjonis.

Minu soov ja palve peaministrile tegelikult ongi see, et kaitseminister peaks olema inimene, kes tuleb taoliste küsimuste puhul Riigikokku, riigikaitsekomisjoni, kus arutatakse kõik detailid läbi ja lepitakse kokku ühtne arusaam, kuidas me konkreetset küsimust käsitleme. Ja siis me paistame oma liitlastele [paremas valguses], oleme ise oma otsustes kindlamad ja tegelikult summa summarum on Eesti riik paremini kaitstud.

17:33 Aseesimees Hanno Pevkur

Oleme läbirääkimised lõpetanud ja selle päevakorrapunkti ammendanud.


5. 17:34 Arupärimine Mali missiooni lõpliku läbikukkumise kohta (nr 107)

17:34 Aseesimees Hanno Pevkur

Meie neljas päevakorrapunkt on Riigikogu liikmete Uno Kaskpeiti, Rene Koka, Helle-Moonika Helme, Riho Breiveli, Ruuben Kaalepi, Anti Poolametsa, Peeter Ernitsa, Paul Puustusmaa, Jaak Valge, Kalle Grünthali, Leo Kunnase, Urmas Reitelmanni, Mart Helme, Henn Põlluaasa, Alar Lanemani ja Siim Pohlaku esitatud arupärimine Mali missiooni lõpliku läbikukkumise kohta. Palun arupärijate esindajana pulti Ruuben Kaalepi.

17:34 Ruuben Kaalep

Austatud Riigikogu! Lugupeetud peaminister! Head kuulajad! Eesti peaks saatma oma sõdureid välismissioonidele üksnes juhul, kui need on kooskõlas meie väärtushinnangutega ja aitavad kaasa meie julgeolekuhuvidele. Sellistele välismissioonidele, mis on vastuolus meie väärtustega ja kahjustavad meie julgeolekuhuve, ei peaks Eestil asja olema. Kas me saame öelda, et alates 1990‑ndatest on Eesti osalenud üksnes sellistel missioonidel, mis on meie väärtustega kooskõlas ja meie julgeoleku huvides? Kahjuks ei saa. Üks kõige märgilisemaid neist on meie osalemine Malis, mis läheb ajalukku väga kurva leheküljena.

Millest alustada? Ma tahan rõhutada, lugupeetud proua peaminister, et juba siis, kui esimese Eesti kaitseväelase jalg astus Mali pinnale, olid meile teada Mali valitsusvägede sõjakuriteod. Me teadsime väga hästi, et see riik, mille ebaloomulikud piirid on tõmmatud kolonialismi ajal joonlauaga kõrbesse, saab sellisel kujul püsida üksnes Prantsusmaa vägede toetusel. Nende piiride püsimise hind on olnud aastakümnete jooksul verre uputatud tuareegide ülestõusud, oma enesemääramise õiguse nimel võitlevate põlisrahvaste allasurumine. Me õpetame välja armeed, mille eesmärk on nende vägivaldsete riigipiiride kindlustamine iga hinna eest, ja seega on ka meie käed verised. Aga sellest me ei ole hoolinud.

Me teadsime samuti, et see piirkond Aafrikas on äärmiselt ebastabiilne, et igal aastakümnel võib oodata mitut riigipööret ja et valitsusel, kellele me algselt appi läksime, polnud oodata pikka iga. Ja aastal 2020 see juhtuski. Valitsus kukutati ja sõjavägi kolonel Goita juhtimisel haaras võimu. Mida me tegime? Kas me tõime oma [kontingendi] lõpuks ära? Ei toonud ka siis ja me ei muutnud midagi ka üheksa kuud hiljem, kui toimus veel üks riigipööre. Võimule tuli sellega kahekordselt illegitiimne sõjaväeline režiim. Meie jäime ootama, mida teevad prantslased, justkui meil polekski endal analüüsivõimet, justkui meie väärtused ja arusaam rahvusvahelisest õigusest sõltuks üksnes suurriikide juhistest. Justkui me polekski iseseisev riik.

Niisiis, meile on teada sõjakuriteod, põlisrahvaste anastamine, vastupanuvõitluse brutaalne mahasurumine, sõjaväelised riigipöörded. Võib-olla, lugupeetud peaminister, kiidate te selle kõik heaks ja teil on õigus oma vaadetele, aga asi läheb hapuks siis, kui see hakkab õõnestama Eesti julgeolekut. Ja see küsimus kerkib väga teravalt esile, kui Mali režiim teeb sõjalist koostööd Vene palgasõduritega ja on langemas Venemaa mõjusfääri. Ärgem unustagem, et seesama Vene‑sõbralik režiim on seni võimul püsinud just lääneriikide toel. Meie sealhulgas oleme välja õpetanud režiimile alluvaid sõdureid. Ja nüüd me oleme Venemaa palgasõduritega samal pool rindejoont. See on ümberlükkamatu tõsiasi. Juba eelmise aasta lõpus saabusid sajad Vene palgasõdurid Malisse ja see toimus Mali režiimi otsesel kutsel. Vene palgasõdurite baasid asuvad strateegilistes punktides üle riigi, muu hulgas põhjapoolsetel Sahara kõrbe aladel, sealsamas, kus tegutsevad ka Eesti sõdurid. Prantsusmaa lootis veel eelmise aasta lõpus, et diplomaatiline surve hoiab Venemaa mõjutustegevust Malist eemal. Loomulikult ei saanud see kuidagi mõjutada Mali režiimi, kellel olemuslikult on palju rohkem ühist Venemaa režiimiga kui lääne väärtusruumiga.

Eesti ei saa endale selliseid naiivseid lootusi lubada, kuna meie julgeolekuolukord on Prantsusmaaga võrreldes sada korda hapram. Veel eelmisel aastal mõistis seda ka meie kaitseminister Kalle Laanet, kes lubas Eesti kontingendi Malist välja tuua. Aga Kaja Kallase valitsus on seda lubadust rikkunud. Mali missioon on lõplikult läbi kukkunud, aga meie sõdurid seisavad praegugi Aafrikas, võideldes võõras sõjas kohaliku terrorirežiimi eest, õlg õla kõrval imperialistliku Venemaaga. Lugupeetud peaminister, millal meie sõdurid sealt koju tulevad?

17:39 Aseesimees Hanno Pevkur

Ja nüüd palun siia peaminister Kaja Kallase. 

17:39 Peaminister Kaja Kallas

Austatud Riigikogu aseesimees! Head arupärijad! Vastan küsimustele, mis on esitatud. Esiteks: "Millist teavet on Teile kui peaministrile jagatud Mali režiimi koostööst Venemaaga ja Wagneri grupiga ning Wagneri käimasolevatest tegevustest Mali territooriumil?" Eesti nagu ka kõik teised liitlased jälgivad neid arenguid väga tähelepanelikult. Suhtleme pidevalt oma partnerriikidega ja oleme saanud regulaarseid ülevaateid Mali arengutest, kuhu viimasel ajal on lisandunud ka see muret tegev koostöö Venemaa ja Wagneri grupiga.

Küsimus nr 2: "Millist teavet on Teile kui peaministrile jagatud meiega sisuliselt liitlassuhtes oleva Mali sõjaväe sõjakuritegudest?" ÜRO jälgib seda olukorda Malis lähedalt, on koostanud raporteid Mali kaitseväe võimalikest sõjakuritegudest ja kahjuks näitavad viimased raportid, et inimõiguste rikkumised Mali tsiviilisikute vastu ei ole lõppenud. Inimõiguste küsimustega tegelemine on oluliseks osaks kahel Eesti osalusega missioonil, nii MINUSMA kui ka EUTM Mali. MINUSMA üks peamisi eesmärke on inimõiguste olukorra parandamine Malis ja sellekohaseid teemapõhiseid raporteid koostab ÜRO igal aastal. EUTM Mali üks ülesandeid on anda Mali relvajõududes teenivatele isikutele inimõiguste ja rahvusvahelise õiguse alast, aga ka tsiviilisikute kaitse alast väljaõpet. Nii et mõlemad missioonid jätkavad selle nimel, et inimõiguste rikkumisi Malis vähendada.

Küsimus nr 3: "Kui suur hulk Eesti instruktorite poolt välja õpetatud Mali sõjaväelastest on nüüdseks tegemas otsest koostööd Venemaa ja/või Wagneriga?" Vastus. Meile teadaolevalt ei tee Eesti poolt välja õpetatud Mali sõjaväelased otsest koostööd Venemaa ega Wagneriga.

Küsimus nr 4: "Kehtiv välispoliitika arengukava kohustab Eestit seisma põlisrahvaste õiguste eest. Milliseid diplomaatilisi samme on Eesti astunud või astumas, et toetada tuareegide või teiste Mali territooriumil elavate põlisrahvaste enesemääramispüüdlusi?" Põlisrahvaste õiguste, nende keelte ja kultuuri säilitamise eest seismine on üks Eesti välispoliitika põhiväärtusi ja tegutsemisvaldkondi. Eesti on ekspertide tasandil esindatud ÜRO [põlis]rahvaste foorumil. Suuresti tänu nende ettepanekutele ja tööle kuulutati 2019. aasta põlisrahvaste keelte aastaks ja selle edasiarendusena on 2022–2032 kuulutatud põliskeelte kümnendiks. Eesti Kaitseväe panustamise eesmärk on Malis stabiilse julgeolekukeskkonna loomise toetamine, et vajalikud poliitilised protsessid saaksid aset leida. Eesmärk ei ole Mali-siseste poliitiliste lahenduste leidmine.

Küsimus nr 5: "Jaanuaris kehtestasid ECOWASi riigid Mali ebademokraatlikule režiimile sanktsioonid ja viisid diplomaatilised suhted miinimumini. Kui õigustatuks peab Eesti seda sammu ja kas meie suhtumine Mali režiimi on ECOWASiga sarnane või nendest erinev?" Mali sõjaväeline hunta teatas kavatsusest pikendada tänavu veebruaris demokraatlike valimistega lõpule jõudma pidanud üleminekuperioodi veel viie aasta võrra, millele reageeris ECOWAS 9. jaanuaril omapoolsete sanktsioonidega. Eesti toetab koos teiste Euroopa Liidu riikidega ECOWAS‑i nõudeid pidada kinni 18 kuu pikkusest üleminekuperioodist ja toetab ka neid kehtestatud sanktsioone. Eesti toetas ka Euroopa Liidu välisministrite kohtumisel 13. detsembril vastu võetud Euroopa Liidu sanktsioonirežiimi ja Wagneri liikmete vastu kehtestatud sanktsioone.

Kuues küsimus: "Millised Mali missiooniga võetud eesmärgid on Eesti jaoks nüüdseks täidetud ja millised on seni täitmata?" Esiteks, Eesti missioonid on vähendanud sealses piirkonnas terrorismiohtu ja sellest tulenevat migratsiooni. Eesti [kontingendi] peamisel tegutsemisalal Põhja-Malis on julgeolekuolukord üleüldiselt paranenud, see on omakorda kaudselt andnud panuse Euroopa-suunalise rände ja terrorismiohu ohjamisse. Ja Eesti panus Prantsusmaa juhitud koalitsioonis keskendub sõjalisele mõõtmele, täpsemalt Mali relvajõudude operatsioonialasele väljaõpetamisele ja seeläbi nende võimekuse tõstmisele, et Mali suudaks oma territooriumi ise kontrollida ja terroristlike rühmituste vastu võidelda. Koostöö FAMa‑ga on olnud väga hea ja eestlaste väljaõpetatavate üksuste oskused on nähtavalt paranenud. Teiseks, Eesti on tugevdanud liitlassuhteid Prantsusmaaga, see eesmärk on täidetud. Operatsiooniline koostöö Prantsusmaaga on kindlasti süvendanud Eesti ja Prantsusmaa vahelist strateegilist suhet, mis põhineb lisaks jagatud väärtusruumile ka ühisel arusaamal julgeolekukeskkonnast ja seda mõjutavatest ohtudest. Sellel on otsene [mõju] tegelikult ka meie julgeoleku tagamisele. Kolmandaks, tänu meie koostööle Prantsusmaaga näeme täna Prantsusmaa sõdureid ja tanke Tapal NATO lahingugrupis Eesti julgeolekusse panustamas. Ja neljandaks, Eesti positsioon rahvusvaheliselt on samuti tõusnud. Prantsusmaa juhitud operatsioonil osalemise kaudu on Eesti mitmete rahvusvaheliste formaatide liige, nagu Takuba koalitsioon, Saheli koalitsioon ja Euroopa kaitsevalmiduse algatus, mille raames on Eestil võimalik oma seisukohti esitada Euroopat puudutavatel julgeolekuteemadel – nii nendel, mis puudutavad Aafrikat, kui ka nendel, mis käsitlevad Eesti jaoks vahetumaid julgeolekuohtusid, nagu Venemaa Föderatsiooni tegevus meie regioonis.

Küsimus nr 7: "Kas kaitseministri lubadus tuua väed Malist välja, kui režiim teeb koostööd Wagneriga, väljendas Vabariigi Valitsuse seisukohta?" Eesti on teinud Mali operatsioonidel osalemise otsused koos liitlastega ja sügisel tehtud väljaütlemised on peaasjalikult seotud liitlastega tehtud kokkulepetega avaldada võimalikult tugevat rahvusvahelist survet Malis tegutsevale, valitsevale sõjaväelisele huntale, et nad ei alustaks Wagneri grupiga koostööd. Tänaseks on julgeolekuolukord Euroopas oluliselt muutunud ja Eesti rahvusvahelised sammud peavad seda arvesse võtma. Meie julgeoleku seisukohast on hetkel olulisem Venemaa käitumine Euroopas ja Ukrainas. Ja osalus Mali Takuba missioonil lähtub kaitseministrile antud õigustest. Kaitseminister on valitsuse liige ja tegutseb lähtuvalt seadustest ja talle antud pädevusest.

Kaheksas küsimus: "Millal katkestab Eesti osalemise Mali missioonidel?" Eesti rahvusvahelised sammud peavad arvesse võtma julgeolekuolukorda Euroopas ja ebastabiilset poliitilist ja julgeolekuolukorda Malis. Meie jaoks on oluline seista vastu nii Venemaa katsetele lõhestada lääneliitlaste ühtsust kui ka Venemaa mõjuvõimu kasvule Malis. Seetõttu ei ole esmane soov Malist lahkuda, vaid jätkata liitlaste terrorismivastast võitlust ja seeläbi panustada Saheli julgeolekusse. Jälgime koos liitlastega pidevalt arenguid ja konsulteerime edasiste sammude üle. Eesti panustab julgeolekusse Mali valitsuse kutsel ning koostöö jätkamise aluseks on ühelt poolt kutse kehtivus ja teiselt poolt Mali ja Eesti vahel sõlmitud õiguslike kokkulepete kehtivus. Aitäh!

17:47 Aseesimees Hanno Pevkur

Küsimustega alustab Heiki Hepner. Palun!

17:47 Heiki Hepner

Suur tänu, hea istungi juhataja! Austatud peaminister! Ma jätkan tegelikult seitsmendat küsimust selle jätkuküsimuse või laiendusena. Kaitseminister Laanet käis välja, et Eesti toob oma [sõdurid Malist] välja, kui Wagner sinna siseneb. Sellised puusalt tulistatavad avaldused kindlasti olukorda selgemaks ei tee ja ühiskonnale ka paremini mõistetavaks mitte. Siit minu küsimus: kuidas teile tundub, kas kaitseministril oleks ikkagi olnud mõistlik tulla oma arvamust selgitama Riigikogu riigikaitsekomisjoni, mis on esimene koht siin Riigikogus, kus kaitsepoliitilisi aluseid kujundatakse, või võibki niimoodi puusalt tulistada paremale-vasakule?

17:48 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Riigikogu on valitsuse tööandja ning loomulikult peavad valitsuse ministrid andma komisjonides aru ja soovitatavalt ka komisjonidega konsulteerima, et võimalikult lai poliitiline konsensus oleks kaitsevaldkonda puudutavates küsimustes. 

17:49 Aseesimees Hanno Pevkur

Paul Puustusmaa, palun!

17:49 Paul Puustusmaa

Suur tänu! Hea peaminister! Hetk tagasi kolleeg Hepneri esitatud küsimusest jäi mulle mulje, et see [Kalle Laaneti avaldus] oli puusalt tulistamine. No Heiki ütles, et see on puusalt tulistamine. Samal ajal teie vastusest, mis käsitles sedasama küsimust, mida Kalle Laanet ütles, jäi selline mulje, et see ei ole sugugi puusalt tulistamine. Te väitsite, et see on valitsuse seisukoht. Nüüd on minu jaoks segane, kas see on puusalt tulistamine või valitsuse seisukoht, aga fakt on see, et [Laaneti] sõnul juhul, kui Wagneriga tehakse koostöölepe ja Wagneri eraarmee asub Malis tegutsema, tuuakse Eesti kontingent sealt ära. Punkt. See on väga konkreetne asi. Peaministrina te kindlasti teate ju, mida teie kabineti liikmed räägivad ja kuidas räägivad. Kui te kuulsite, et Laanet ütles need sõnad, siis kas te uurisite tema käest järele, kas see oli tema soolo, või siis tõesti oli see valitsuse seisukoht? Ja kui see oli valitsuse seisukoht, siis miks seda ikkagi tehtud ei ole?

17:50 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Esiteks, eelmine küsimus puudutas seda, kas Riigikogule antakse aru või Riigikoguga peetakse nõu. Ja vastates sellele küsimusele, ei võtnud ma kuidagi omaks selles küsimusepüstituses esitatud väiteid. Aga mis puudutab [Malist] äratulemist, siis me oleme oma samme teinud koos liitlastega ja teeme neid samme ka edaspidi koos liitlastega. Tõepoolest, kui see sõjaväeline hunta tegutseb koos Wagneriga, siis ilmselt need sammud me ka astume ja [teeme seda] liitlastega läbi rääkides.

17:51 Aseesimees Hanno Pevkur

Alar Laneman, palun!

17:51 Alar Laneman

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud peaminister! Ma usun, et me võime olla kindlad selles, et Eestile ei ole teada kõik põhjused, miks Prantsusmaa endiselt on Malis oma sõduritega. Järelikult me ei saa ka öelda, kas kõik need põhjendused meile sobivad. Prantsuse diplomaadi, suursaadiku väljasaatmise järel on Prantsuse sõdurid ja kahjuks ka nende kaaslased Eesti sõdurid muutumas riigis soovimatuks kontingendiks. Sealt on väga pisike samm selleni, et nad muutuvad sihtmärgiks. Kas Eesti ei näe siin mingit murekohta? [Kas] me ei peaks tegutsema enne, kui maailma uudisruum on hõivatud mingi olulise sündmusega, näiteks Ukrainas, ja tekib soodne hetk, et meie sõdurid võivad tõesti sattuda väga ohtlikku olukorda? Kas meil ei ole siin põhjust muretsemiseks?

17:52 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Kõigepealt, Prantsusmaa on öelnud kaks eesmärki: üks oli terrorismivastane võitlus, sest sealt tuli Prantsusmaale palju sellise taustaga inimesi, ja teine oli demokraatliku valitsuse toetamine, mida seal enam ei ole. Prantsusmaa samme peab loomulikult nende käest küsima. Aga nagu ma ütlesin, me oleme nendega sel teemal pidevas suhtluses. Loomulikult ei soovi me seada oma sõdureid kuidagi ohtu, seda me peame vägagi silmas. Nii et kui selline oht on, siis me oma sõdurid sealt ka ära toome.

17:52 Aseesimees Hanno Pevkur

Anti Poolamets, palun!

17:52 Anti Poolamets

Aitäh, juhataja! Hea peaminister! Olukord on tõesti äärmiselt keeruline nii moraalses kui ka mitmes muus mõttes, rahvusvahelise õiguse mõttes. Mul on palve, et te hoiaksite olukorral silma peal, mis sellest, et tegevus käib meist väga kaugel ja ka Ukraina teema on üleval. Wagner on Vene sõjavägi, loodud selleks, et rahvusvahelise õiguse mõttes mitte vastutada oma tegevuse ja sõjakuritegude eest. Juristina saate aru, kuidas lihtsalt peidetakse oma tegevuse jälgi, aga ta ongi Vene sõjavägi, palgasõdurid. Palgasõdurlus on veel eraldi teema. Nii et mul on küsimus ja kommentaar siin korraga. Esiteks, kuna on haruldaselt hea rahvusvaheline huvi meie ja teie vastu, siis [ma soovin, et] te tõstataksite Wagneri teema ka liitlaste hulgas ja me saaksime tähelepanu juhtida, et me tõesti saame aru, kui ohtlik see on. Selline on palve. Ja küsimus on selline, et kas te olete valmis [seda teemat] tõstatama.

17:54 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Tegelikult eile, kui mul oli Prantsusmaa presidendiga telefonikõne, siis ma tõstatasin selle teema ja me rääkisime sellest pikalt, aga ma ei saa seda paraku teile avaldada. Jah, ma olen sellest probleemist teadlik ja samamoodi on ka meie liitlased teadlikud. Me hoiame sellel väga selgelt silma peal.

17:54 Aseesimees Hanno Pevkur

Kalle Grünthal, palun!

17:54 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! 10. jaanuaril toimus Euroopa Liidu asjade komisjoni istung, kus oli kohal ka Kalle Laanet Mali missiooniga seotud küsimuste asjus mandaati saamas. Meile esitatud kirjalike materjalide ja Kalle Laaneti öeldud selgituste kohaselt ei pidavat Malis olema Vene väeosasid, on ta Wagner või mitte. Aga probleem on selles, nagu ma ütlesin, et see ei vasta ju tegelikkusele, kuna France 24 oli juba uudistekanalite kaudu andnud teada, et seal on fotode ja videomaterjalide põhjal Vene väed juba sees. Kuidas on see võimalik? Ma küsin kohe ära: kas Kalle Laanet ei tea sellest küsimusest mitte midagi või ta ei anna Riigikogu liikmetele objektiivset infot?

17:55 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Kaitseminister kindlasti saab õiget informatsiooni, ta on kogu informatsiooniga kursis ja kindlasti jagab seda ka Riigikogule nii palju, kui ta seda jagada saab.

17:55 Aseesimees Hanno Pevkur

Martin Helme, palun!

17:55 Martin Helme

Aitäh, lugupeetud asespiiker! Hea peaminister! Te olete ennegi siin näidanud, et suudate põgeneda mingisse paralleelreaalsusesse, kus elu on hoopis teistmoodi kui selles maailmas, kus me ülejäänud elame. Mind panid täielikult hämmastuma sihukesed avaldused, et meie osalemine Mali missioonis on vähendanud selles riigis terrorismi ja poliitilist ebastabiilsust. No see on mingi nali vist? Seal ju see valitsus, keda me läksime nii‑öelda kaitsma, kukutati ja asemele tuli valitsus, kelle vastu me läksime sinna seda endist valitsust kaitsma. Aga veel parem avaldus oli see, et tänu sellele, et meie oleme Malis, on Prantsuse sõdurid Tapal. Nüüd te küll lobisesite välja sellise avaliku saladuse, mida üldiselt Eesti liberaalsed poliitikud eitavad. Meie nii‑öelda julgeolekueksport, millega me tegeleme küll Aafrikas, küll Lähis-Idas, on see tingimus, millega NATO artikkel 5 käivitub. Öelge ausalt välja, et kui meie ei sõdi Malis, siis me ei usu, et prantslased meile venelaste vastu appi tulevad.

17:57 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Palun ärge väänake mu sõnu! See, et me oleme koos liitlastega Malis, kindlasti on suurendanud meie kui liitlase usaldusväärsust ja on meie suhtes ka teadlikkust suurendanud. Üks põhjuseid, mis Prantsusmaa ütles, oli terrorismioht ja teie, kes te olete ju väga võidelnud igasuguse migratsiooni ja terrorismi vastu või vähemalt olete sellest rääkinud, võiksite mõista, et kui me suudame neid probleeme ära hoida Aafrika mandril, siis see tähendab seda, et neid probleeme on ka meil vähem. Nii et selles suhtes on see eesmärk. Aga kui te küsite mult otse sellise küsimuse, kas meie osalemine Malis on kuidagi eeltingimus, et prantslased meid kui NATO liitlast siin kaitsevad, siis vastus on ei, sest NATO‑s on artikkel 5, mille järgi rünnak ühe riigi vastu tähendab rünnakut kõikide riikide vastu, ja see ei ole seotud mitte ühegi tingimusega.

17:58 Aseesimees Hanno Pevkur

Ruuben Kaalep, palun!

17:58 Ruuben Kaalep

Hea juhataja! Lugupeetud peaminister! Kas te saate aru, et kui me toetame Mali riigis teie valitsuse heakskiidul terrorirežiimi, kes surub brutaalselt maha väikerahvaste iseseisvuspüüdeid ja on süüdi jõhkrates sõjakuritegudes, ja režiim ehk hunta, nagu te ise ütlesite, on kahekordselt illegitiimne, siis ei ole mitte kuidagi tõsiselt võetav see, kui te Eesti kontekstis räägite õigusriigist või inimõigustest või vähemuste õigustest, samal ajal kui teie toetusel meie aitame hoida Aafrikas üleval režiimi, kes kõiki neid asju – meie lääne väärtusruumile nii omaseid asju, nagu te ise ütlete – jõhkralt rikub? Kas te saate aru, et see ei ole tõsiselt võetav, see on tohutult kahepalgeline ja need on topeltstandardid?

17:59 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Me ei toeta ühtegi režiimi.

17:59 Aseesimees Hanno Pevkur

Henn Põlluaas, palun!

17:59 Henn Põlluaas

Aitäh! Ma tulen tagasi selle keskmaa‑õhutõrje juurde, mis on ju ülioluline asi ja täiesti fataalne võimelünk. Riigikaitsekomisjon, kuhu kuuluvad kõigi meie Riigikogu [fraktsioonide esindajad], tegi konsensusliku ettepaneku, et me peame selle kõige kiiremas korras hankima. Teie tõite siin ühes oma eelnevas vastuses välja, et takistavateks teguriteks on esiteks aeg, selle hankimine võtab aega, ja teiseks see, et ei ole vajalikku väljaõpet. Tegelikult me teame väga hästi, et kui me hakkaksime nüüd kohe sellega tegelema, siis põhimõtteliselt samaks ajaks, kui selle täiendava rahasüstiga hangitav laskemoon hakkab siia saabuma, saaksime kätte ka oma keskmaa‑õhutõrje ...

18:00 Aseesimees Hanno Pevkur

Härra Põlluaas, ma vabandan ...

18:00 Henn Põlluaas

... ja väljaõpet saaksime nii kaua teha oma liitlaste juures. Teie koalitsioonipartner pakkus ka välja, et me peaksime selle hankima ...

18:00 Aseesimees Hanno Pevkur

Härra Põlluaas, aeg!

18:00 Henn Põlluaas

Kas te olete seda valitsuses arutanud? Vabandan!

18:00 Aseesimees Hanno Pevkur

Juhin tähelepanu, et meil on praegu arupärimine Mali missiooni kohta. See on üks teine arupärimine meil praegu. Aga kui peaminister soovib vastata, siis ta loomulikult saab seda teha. Lihtsalt et meil on üks teine arupärimine praegu. Palun!

18:00 Peaminister Kaja Kallas

Jaa, selle keskmaa‑õhutõrje kohta olen ma vastanud, et jah, me oleme seda arutanud, ja need võimalused, mis on praegu, need ettevalmistavad tööd, mis on vaja teha, neid ju tehakse.

18:01 Aseesimees Hanno Pevkur

Arupärimiste korral on võimalik igal Riigikogu liikmel esitada üks küsimus. Järgmisena küsib Peeter Ernits.

18:01 Peeter Ernits

Hea juhataja! Lugupeetud peaminister! Missiooni pikendamise ettepanekuga tuli teie valitsus välja 27. septembril eelmisel aastal. Aga juhtumisi 26. septembril esines Mali peaminister Choguel Maïga ÜRO Peaassambleel ja rääkis, lühidalt öeldes, kuidas Prantsusmaa on Mali reetnud ja tuleb Venemaa jõustruktuurid appi kutsuda. Kas teie valitsus seda ei teadnud või? Mali juht teatab ja järgmisel päeval te tulete siia missiooni pikendamise eelnõuga.

18:02 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Loomulikult me neid arenguid jälgime ja need otsused olid ju ette valmistatud varem. Nagu ma ütlen, me teeme otsuseid koos liitlastega ja nendega läbi rääkides. Siin enne, eelmiste punktide all oli juttu sellest, et Venemaa soov on meid, liitlasi – NATO‑liitlasi ja Euroopa Liidu liikmesriike – lõhestada. Põhimõtteliselt, kui me oleme kuskil koos, siis Venemaa selline tegevus on ju ka suunatud lõhestamisele, mida tuleb samuti silmas pidada. Ja seetõttu me neid otsuseid teemegi koos teiste liitlastega.

18:02 Aseesimees Hanno Pevkur

Kert Kingo, palun!

18:02 Kert Kingo

Tänan, austatud istungi juhataja! Hea minister! Ma ise ei ole selle valdkonna spetsialist, aga mulle jäi kõrvu üks segane asjaolu. Te ütlesite, et me ei toeta ühtegi režiimi. Aga palun seletage mulle ära, mida meie sõdurid seal Malis siis teevad. Mis nende ülesanne seal on või mis eesmärgiga nad seal on?

18:03 Peaminister Kaja Kallas

Jaa, ma need eesmärgid teile enne juba loetlesin. Esiteks, terrorismiohu vähendamine piirkonnas. Teiseks, ka see – jah, põhimõtteliselt seal piirkonnas on põhiline ikkagi terrorismiohu vähendamine.

18:03 Aseesimees Hanno Pevkur

Hea peaminister, rohkem küsimusi teile ei ole. Läheme läbirääkimiste juurde. Mõistan, et arupärijate nimel räägib Ruuben Kaalep, jah? Palun!

18:03 Ruuben Kaalep

Aitäh, lugupeetud peaminister, vastamast! Mida me siin siis kuulsime? Kuulsime üsna kahepalgelisi seisukohti ja üsna asjasse süvenematuid arvamusi. Alustame algusest.

Esimene küsimus puudutas teavet Mali režiimi koostööst Venemaaga, Wagneri tegevusest Malis. Saime lühikese vastuse, et jah, me jälgime, mis seal toimub. Seda on muidugi hea kuulda, et täielikus teadmatuses meie valitsus sellest ei ole. Aga kui me nüüd meenutame detsembris toimunud Riigikogu istungit, kus me viimati seda teemat pikemalt käsitlesime, siis tollal kaitseminister, kes käis siin küsimas volitust missiooni pikendamiseks, veel ei teadnudki, et Wagneri üksused olid juba Malis sees. Seda fakti kuulis ta esimest korda siinsamas Riigikogu saalis kolleeg Kalle Grünthalilt. See näitab, et tõepoolest meie luureandmed on varem olnud vähemalt puudulikud. Loodame, et olukord on paranenud.

Teine, võib-olla veelgi olulisem küsimus puudutab jälle meie teadlikkust, luureandmeid Mali sõjakuritegude kohta. Jah, saime teada, et ÜRO jälgib sealseid inimõiguste rikkumisi. Tõepoolest, need ei ole lõppenud, teisiti sõnastatuna, need käivad täpselt sama jõhkralt ja brutaalselt edasi. Ja siis väga silmakirjalikult kuulsime, et meie sõdurite [kohalolu] eesmärk seal ongi see, et inimõiguste rikkumine väheneks, ja me käime seal ilusti Mali režiimi sõduritele õpetamas, kuidas vähem tsiviilelanike tappa ja nii edasi. Kas te saate aru, et see, mis Malis teeb olukorra ebastabiilseks, ja üks põhilisi jõude, kes neid sõjakuritegusid toime paneb, ongi see võimul olev hunta, seesama Mali valitsus, ja seda oli ka eelmine hunta ja sellele eelnenud režiim? See, et lääneriigid toetavad seda režiimi ja neid režiime, ongi põhjus, miks seal inimõiguste rikkumised toimuvad. Ja noh, loomulikult saab öelda, et jaa, et toimuks ka siis, kui meid seal ei oleks. Aga kuna me seal oleme, siis me oleme sellega seotud, me oleme ka kaasvastutavad ja selle eest ei saa ära põgeneda. Kui me tahame, et inimõiguste olukord seal paraneks, siis peaks minema ja selle hunta kukutama ja riigipiirid ümber joonistama. Ma loomulikult ei arva, et oleks mõistlik lääneriikidel kusagil kolmandas maailmas ise mingeid riike üles ehitada. Aga see on see, mida tuleks teha siis, kui me tahame inimõiguste olukorda tõesti parandada.

Kolmas küsimus. Teadaolevalt, väideti, ei ole mingit otsest koostööd Mali sõjaväelastel, keda eestlased on välja õpetanud, Wagneriga. Noh, siis peab lihtsalt ütlema, et kui te väidate, et koostööd ei ole, siis teie luureandmed on puudulikud, sest Mali sõjavägi, kes teeb koostööd Wagneriga, on ju täpselt seesama Mali sõjavägi, kes teeb koostööd meiega, keda meie välja õpetame. Ei ole kahte eraldi Mali sõjaväge. See on ju lihtne ja loogiline.

Neljas küsimus on võib-olla eriti huvitav. Nüüd, kui meie oleme Malis sees ja me oleme kaasvastutavad selle eest, mis seal toimub, selle etnilise konflikti ja põlisrahvaste õigusi puudutava olukorra eest, siis loomulikult meil eriti eestlastena, kellel on ajaloolisest kogemusest tulenev juba selline sügavam tunnetus ja teadlikkus põlisrahvaste olukorrast, peaksime selles suhtes midagi ette võtma ja vähemalt keskenduma sellele, pöörama rohkem tähelepanu.

Palun lisaaega.

18:08 Aseesimees Hanno Pevkur

Palun, kolm minutit lisaaega!

18:08 Ruuben Kaalep

Kui me räägime, et ÜRO foorumil me seisame selle eest, et oleks põlisrahvaste keelte aasta, ja see ongi meie panus sellesse, et riigis, kus meie sõdurid osalevad missioonil, ei rikutaks põlisrahvaste õigusi, siis see on ju täielik asendustegevus. Kui meie [kontingent] on seal sees, siis meil on ka vastutus. Ja ainus elementaarne asi, mida me peaksime tegema, kui räägime diplomaatilise surve avaldamisest Mali režiimile, sealsele valitsusele, oleks see, et nad annaks kas või autonoomia neile rahvastele, kes on seal aastakümneid vabaduse eest võidelnud. Kus on see diplomaatiline surve? 

Viies punkt puudutas ECOWAS‑i sanktsioone Malile. Siin loomulikult tuleb peaministrit kiita selle eest, et ta ütles välja, et Malis tõepoolest meil on tegemist huntaga – see ei ole mingi legitiimne režiim, keda me seal toetame – ja et Eesti toetab neid sanktsioone. Aga kuidas see on loogiline, et ühe käega me justkui piirame selle režiimi diplomaatiat ja majandustegevust, teise käega me toetame sedasama sõjaväge, kes selle riigipöörde korraldas, ja anname neile väljaõpet? 

Kuues punkt, meie eesmärgid Malis. Kui siin räägiti stabiilsuse saavutamisest selles regioonis, siis andke andeks, need kaks sõjaväelist riigipööret, mida me oleme näinud, on ilmselge märk just sellest, et ebastabiilsus on see, mis on Malis järjest kasvanud. Ja nüüd on eriti jõhker, kui me räägime siin sellest, et me peame aitama Mali sõjaväel oma territooriumi ise kontrollida. See ongi täpselt see, et me sellega anname oma heakskiidu nende põlisrahvaste allasurumisele ja etnilise konflikti jätkumisele, sest me teame, et need riigipiirid, mille on sinna joonistanud koloniaalriigid, ongi kaasa toonud selle anastamispoliitika. Ja mis puudutab seda, et me tugevdame oma liitlassuhet Prantsusmaaga ja selle tulemusena on Prantsuse tankid Tapal – Malis ei ole mitte midagi pistmist NATO missioonidega, ei ole mitte midagi ühist artikkel 5‑ga. Ja kui tõesti on nii, et selleks, et prantslased tuleks meile appi, peame meie mingis meile väga kauges võõras sõjas osalema, siis see on ju selge Eesti ärakasutamine ja sellega pannakse otseselt kahtluse alla NATO liitlassuhe.

Lühidalt veel kahest viimasest küsimusest. Mis puudutab kaitseministri lubadust tuua [meie sõdurid] välja, siis on ainult kaks varianti: kas kaitseminister on vahepeal oma seisukohti muutnud või valitsus ütleb nendest septembris ministri öeldud seisukohtadest lahti. (Juhataja helistab kella.) Mina arvan ... (Juhataja: "Aeg!") ... et see oli üks õige lause, mille kaitseminister ütles: me peame sealt oma [kontingendi] välja tooma. Neid põhjuseid on kümneid ja seda me peaksime tegema. Aitäh! 

18:12 Aseesimees Hanno Pevkur

Peeter Ernits, palun!

18:12 Peeter Ernits

Hea juhataja! Lugupeetud peaminister! Kolleeg Ruuben oma nooruslikus ägeduses räägib põlisrahvaste õigustest, ka mulle meeldivad need. Aga Aafrika on Aafrika ja Aasia on Aasia. Kui tulla Mali juurde, siis Prantsuse Sudaanil, või kuidas seda nimetati, on vägivaldne ja üsna pikk sotsialistlik ajalugu, mida esimese presidendi Modibo Keïta ajal üles ehitati. Võiks ju teada seda. Ja kui vaadata, kes praegu Malid juhib – juhib Andres Suti kolleeg, Mali digimajanduse minister Choguel Maïga, doktor, kes valdab vabalt vene keelt, on saanud Moskvas hariduse ja doktorikraadi. Tema oli see mees, kes 26. septembril ÜRO Peaassambleel – ta on Mali peaminister, hunta on ka, aga peaminister on ka olemas – ütles üsna krõbedalt Prantsusmaa ja ÜRO kohta, et nad on reetnud Mali riigi ja rahva, ja pealegi teinud seda niimoodi nagu Afganistanis, kust kadusid Ameerika väed, ilma kohalikku armeed informeerimata. Aga ei hakka pikemalt rääkima, mida peaminister Maïga 26. septembril eelmisel aastal ütles. Maïga on üldse selline värvika kõnepruugiga. Ta on öelnud, et neile on oluline suveräänsus, Mali riigi suveräänsus, aga Euroopa ja Ameerika on nagu elevandid, kes võitlevad omavahel Malis, ning nemad, Mali rahvas, on nagu rohi nende võitlevate elevantide jalge all ja nad peavad selja sirgu ajama. Nii palju siis doktor Maïgast, kes on nii‑öelda hunta juht.

Aga hunta tegelik juht on kolonel Assimi Goïta, tema vene keelt ei valda. Ta on eriväelane, Ameerika Ühendriikides õppinud, rohelist baretti kannab, selline tore tõmmu poiss. Tema on pikka aega olnud Tuareegi sõjaväeringkonna juht seal üleval Alžeeria piiril ja seal lähedal. Ja [selle põhjal], mida kolleeg Ruuben siin rääkis, võib arvata, et kolonel Assimi Goïta, hunta juht, on temagi seotud nende asjadega, mida tuareegide maal on kõva käega eriväelane ja tema väed teinud. Täpsemalt ma ei tea, mida. Nüüd, 26. septembril ütles peaminister Maïga ÜRO Peaassambleel, et Prantsusmaa on nad reetnud, viies oma üksused välja neid informeerimata. Ja 27. septembril vaatasin, et ohoo, lugupeetud peaminister või valitsus tuleb selle missiooni pikendamise [palvega] siia. Huvitav küll, täpselt ei ole teada. Ma vaatasin ka Vikipeediat. Vikipeedias on öeldud, et septembris 2021 allkirjastati leping Mali riigi ja Vene sõjaväegrupi Wagneriga seotud Vene sõjaväe vahel. Ma ei arva, et Vikipeedia on kõige usaldusväärsem, aga ainuüksi juba see, isegi eestikeelne [veebileht] ütleb seda, ütles juba ammu. Ma mäletan küll, kuidas kaitseminister Laanet rääkis meile, et mis wagneritest te räägite, ja kõigest muust, eks ju. Ma mäletan, ma küsisin ka. Aga ei, mitte midagi ei olnud, sest esimene lugemine oli siin, millal see oli siin, 8. novembril. Ja kui me 9. detsembril neid missioone pikendasime ...

18:17 Aseesimees Hanno Pevkur

Kas soovite lisaaega?

18:17 Peeter Ernits

Jah, palun mõni minut veel.

18:17 Aseesimees Hanno Pevkur

Palun, kolm minutit!

18:17 Peeter Ernits

... siis oli selle poolt 44 kolleegi, 17 oli vastu ja 38 kavala rebasena taipasid, et ei maksa ronida. Nad ei hääletanud lihtsalt, need olid valdavalt keskerakondlased, aga mitte kõik. Aga Reformierakond, peaministri võitlusmeeskond, hääletas rahulikult poolt. Selle järjekindluse üle võib uhkust tunda.

Ja mida veel öelda? Sellega, et nüüd meie poisid on seal Malis, tagame selle, et prantslased on Tapal. Jah, miks ka mitte, selline vorstikauplemine. Aga võiks siiski teada, mis tegelikult toimub. Nii‑öelda Vene lembus ja vene keele lembus on Malis juba pikka aega. Tuletan meelde, et seda oli juba president Keïta ajal, kui ehitati sotsialistlikku Malid seal Prantsuse Sudaanis, nagu seda omal ajal nimetati. Ja see, et hunta ütles, et ei saa valimisi teha, viis aastat ollakse veel võimul, [näitab seda], et korralagedus on Malis ikka totaalne. 19 provintsist viies on stabiilsus. Selle koha pealt võib ju mõista kolonel Goïtat ja tema mehi, et enne lööme korra majja. Samamoodi see suveräänsuse jutt, millest ei jõua pikalt rääkida – Mali suveräänsuse jutt –, ka mitte elevantidest, kellest üks on Euroopa, teine on Ameerika ja meie oleme neist ühe jala küljes siin truult. Aitäh!

18:19 Aseesimees Hanno Pevkur

Härra Kaalep, kas teil on vasturepliigi soov?

18:19 Ruuben Kaalep

Kuna mind mainiti läbirääkimistel, siis tahaksin lihtsalt lisada, et on väga arusaamatu, mille põhjal peaminister väidab, et Malis on vähenenud ebastabiilsus selle ajaga, kui meie [sõdurid] on sellel missioonil olnud. Tegelikult peaksime praegust aega võrdlema aasta 2012 eelse perioodiga. Meenutan, et just 2012 oli see, kui Prantsusmaa ja mõnel määral ka USA sekkusid Malis sealse režiimi toetuseks. See oli see hetk, kui islamistide tegevus ei olnud veel Mali põhjaosas laialt levinud, vaid seal olid tuareegi mässulised, ja 2012 oli reaalne võimalus iseseisva Asawadi riigi tekkeks Mali põhjaosas. Selle surus maha Mali sõjavägi Prantsusmaa ja USA toetusel. Sellest ajast peale on kogu selles piirkonnas valitsenud väga suur ebastabiilsus.

Peaminister ütles ka seda, et meie eesmärk on endiselt püsida Malis, selleks et vähendada seal Venemaa mõjuvõimu. Esiteks, see loogika on väga arusaamatu. Teiseks, me oleme siis ju viimaste seas, kes sealt ära tulevad. Rootsi on teatanud, et tuleb sealt ära. Taani tuleb sealt ära. Isegi Prantsusmaa poolt on mitu korda olnud signaale, et me peame kaaluma, kas me sinna jääme. Mida me kardame? Kas me kardame anda Prantsusmaale mingit halba signaali, et äkki, kui me ütleme, et meie ka tuleme ära, siis nad viivad oma tankid Tapalt ära? Mida me täpselt kardame? 

Ühes varasemas päevakorrapunktis peaminister kinnitas, et Eesti teeb oma otsuseid iseseisvalt, aga kahjuks, kui loogiliselt mõelda, tundub, et Mali osas mitte. Siin me lähtume puhtalt Prantsusmaa soovidest ja näpunäidetest. (Juhataja helistab kella.)

18:21 Aseesimees Hanno Pevkur

Kalle Grünthal, palun!

18:21 Kalle Grünthal

Palun kohe lisaaega ka. 

18:22 Aseesimees Hanno Pevkur

Palun! Kolm minutit.

18:22 Kalle Grünthal

Head kolleegid! Hea rahvas! Me teame, et meil on riigis pandeemia. Ja nüüd on selgunud üha suuremas võtmes, et pandeemia on tabanud ka meie valitsust. Selle pandeemia n-ö haiguslik diagnoos on valetamine.

Eelmine nädal oli siinsamas puldis justiitsminister Maris Lauri ja Helle-Moonika Helme oli see, kes tabas ta siit puldist valetamas rahvale, Riigikogu liikmetele. Täpselt sama on siin ka täna. Järjekordselt tabasime järgmise valetava ministri, Kalle Laaneti. Millega ma seda tõendan? Millega ma seda põhistan? Pole ju keeruline. Selleks, et ei öeldaks, et ma jälle midagi välja mõtlen, head ajakirjanikud ja teised, kes tahavad, võivad [minu sõnu] kontrollida. 10. jaanuar, Euroopa Liidu asjade komisjon. Valitsuse mandaati tuleb soovima kaitseminister Kalle Laanet ja teema on Mali küsimus. Ei hakka päris üksikasju rääkima, kuna seal oli peal selline kurikuulus märge nagu "AK", aga põhipostulaadid toon välja.

Euroopa Liidu asjade komisjonile esitatud dokumentaalsed materjalid näitavad, et Kaitseministeeriumi arvates ei ole Malis Vene vägesid. Täiesti uskumatu. Küsisin seda Kalle Laaneti käest uuesti üle, et kuidas see saab võimalik olla. Kalle Laanet kinnitas, et ei ole. Okei. Viitega France 24-le, Prantsuse ajakirjanduse meediakanalile, ütlesin, et France 24 on edastanud teavet Malis tegutsevatest Vene vägedest nii sõnas, pildis kui ka videomaterjalis. Täiesti kummastav! Muide, Sloveenia press rääkis sellest juba 3. jaanuaril.

Siit tekib küsimus, kas Kaitseministeerium koos kaitseministriga ei oma ülevaadet Malis toimuvast. Kas väejuhatus ei tea, mida tema sõdurid seal teevad, milline on seal olukord? Või tullakse täiesti avalikult Riigikogu liikmetele valetama, valetatakse suisa näkku ja öeldakse, et venelasi ei ole seal. See on ju täis jama! Me elame suures infoühiskonnas, ei ole mõtet Riigikogu liikmetele valetama hakata. Vähe sellest, et valetatakse rahvale ja aetakse vastukäivat ja segast juttu, see pandeemilise valetamise haigus on jõudnud ka Riigikogu liikmeteni valitsuse suu läbi. 

Teine vale, mida Kalle Laanet on esitanud. Eelmise aasta 22. septembril ütles Kalle Laanet, et juhul kui Wagneriga tehakse koostöölepe ja Wagneri eraarmee asub Malis tegutsema, siis Eesti kontingent tuleb sealt ära. Venelased on seal. Kas Eesti kontingent on ära tulnud? Ei ole. Ja nagu ma aru saan, ei kavatsetagi neid sealt ära tuua, sellepärast et äkki prantslased lähevad muidu Tapalt minema. Mis te arvate, et Riigikogu liikmed on naiivsed? Need on erinevad missioonid, üks on NATO ja teine on Euroopa Liidu missioon. Erinevad seemned ei kasvata samasuguseid vilju.

Kui ma küsisin Kaja Kallase käest täna, miks Kalle Laanet valetab või ei oma aimu sellest Mali olukorrast, siis väga lühike vastus oli: Kalle Laanet räägib alati seda, mida peab rääkima, ta räägib alati õigust. Kas see tähendab seda, et ka Kaja Kallas ei tea, mis tegelikult Malis toimub?

Järgmises küsimuses on oluline see, head Riigikogu liikmed, et kui te mäletate, siis käidi küsimas [nõusolekut] kolme missiooni jaoks Malisse kindla eesmärgiga, et meie sõdurid saaks aidata sealset valitsust. Ma ei hakka täpsustama, aga ühe missiooni raames ei ole sõdurid mitte lillegi liigutanud. Mitte lillegi! Nad magavad kasarmus, sest seda ülesannet, milleks me nad sinna saatsime, pole võimalik täita. Oluline küsimus on selles, et Riigikogu andis mandaadi teatud ülesannete täitmiseks, mitte selleks, nii nagu praegu proua Kallas rääkis, et meie ülesanne on hoida venelasi seal tagasi. Ei, sellist ülesannet Riigikogu ei andnud. Selline lähenemine on võrreldav sellega, kui minnakse sööklasse ja tellitakse supp, ja kui supp on käes, siis tormatakse söökla köögi poole peale ja rabatakse magustoit ja praad veel lisaks kaasa. Sellist asja ei tohi lubada, sest mandaati teistsuguseks ülesandeks ei ole Riigikogu andnud. Need [sõdurid] peavad sealt ära tulema.

Sellesama asja raames, kui ma olin need teemad tõstatanud, juhtus veel üks eriline sündmus. Minu kohta hakati andmeid koguma – kes võivad küll need informaatorid olla, kes mulle annavad olukorrast teada, mis tegelikult toimub Malis? Otsiti nii siitsamast Eestist kui ka mujalt. Kujutage ette, Riigikogu liikme järgi algatatakse jälitustegevus, milleks Kaitseministeeriumil tegelikult õigust ei ole! See pädevus on kapol, las nemad tegutsevad. No te võitegi otsima jääda. Minu informatsiooniallikas on France 24, mida transleeritakse üle maailma. Otsige sealt nende ajakirjanike seast.

Aga nüüd oluline punkt. Mida teha selle pandeemiaga Vabariigi Valitsuse sees? Täpselt nii nagu kõigi COVID‑i haigetega: isoleerida oma kodudesse, selleks et saaks tulla normaalne valitsus. See on ainuke lahendus selle olukorra lahendamiseks, kus pandeemiline nähtus on valitsusepoolne valetamine. Aitäh!

18:29 Aseesimees Hanno Pevkur

Heiki Hepneri, palun!

18:29 Heiki Hepner

Aitäh, hea istungi juhataja! Austatud peaminister! Mul on raske vastu vaielda teie seisukohale, et minister on Riigikogu ees aruandekohuslane ja Riigikogu on tema tööandja. Nii olen ka sada protsenti nõus, et peame igapäevaselt tegelema oma liitlassuhete tugevdamisega ja tegema oma liitlastega head koostööd. Küll aga on raske nõus olla kaitseministri tegevusega, kes teatud avaldusi tehes tulistab puusalt, ja kui mõelda kitsamalt, ei ole sugugi aldis koostööd tegema Riigikoguga, riigikaitsekomisjoniga, mis on tema vastutusvaldkonna komisjon. Kahetsusväärselt ei ole ta tulnud mitmete selliste teemadega meile komisjoni ja neid küsimusi lahti rääkinud. Meil on võimalik ka nendele aruteludele panna peale riigikaitsesaladuse piirangud, et tõesti sisukalt arutades leida Eestile parimad lahendused väga keerulistes küsimustes, mille hulka kuulub kindlasti ka Mali missioon.

See ei ole ainult Mali missiooniga seonduv probleem. Tegelikult ju eelmise päevakorrapunkti all me arutasime Ukraina relvastuse toetamise küsimust ja sellele võib täpselt sama diagnoosi panna. Riigikaitsekomisjonis oleme üles tõstnud ka küsimuse – ja tundub, et see nüüd siis laheneb – meie strateegiliste liitlaste poolakate toetamise kohta, et ka see teema oleks läbi räägitud, riigikaitsekomisjoni oleks informeeritud, oleks saavutatud üksmeel ja ühine arusaam.

Kokkuvõtteks, hea peaminister, on mul palve ja sõnum kaitseministrile. Viige talle see. Tuletage talle meelde, et Riigikogu on tööandja, riigikaitsekomisjon on tema valdkonna komisjon, kus ta on alati oodatud mis tahes küsimusi arutama. Ja selliste strateegiliste sõnumite korral, nagu missiooni Malist äratoomine, on ta lausa kohustatud sinna tulema, et leida see ühisosa. Ehk selline tulek jahutab natukene ka tema pead ja väldib puusalt tulistamist, sunnib natukene strateegilisemalt mõtlema, sest riigikaitsekomisjonis on väga tugev kompetents. Ma ei pea silmas praegu konkreetselt ennast, vaid meil on sõjaväelasi, kes on näinud sõda, ja meil on seal ka inimesi, kes on tegelenud diplomaatiaga. Nii et julgustage kaitseministrit Riigikokku tulema ja koostööd tegema.

18:34 Aseesimees Hanno Pevkur

Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised ja oleme selle punkti ammendanud. Tänan, proua peaminister! Jõudu-jaksu!


6. 18:34 Arupärimine valmisoleku kohta COVID-19 nakkuse edasise levikuga toimetulekuks (nr 96)

18:34 Aseesimees Hanno Pevkur

Meie tänane viies päevakorrapunkt on Riigikogu liikmete Jaak Juske, Eduard Odinetsi, Ivari Padari, Helmen Küti ja Riina Sikkuti esitatud arupärimine valmisoleku kohta COVID‑19 nakkuse edasise levikuga toimetulekuks. Riina Sikkut on oodatud Riigikogu kõnetooli. Palun!

18:34 Riina Sikkut

Aitäh, hea juhataja! Sotsiaaldemokraadid andsid tõesti juba kaks kuud tagasi, täna täpselt kaks kuud tagasi üle arupärimise tervise‑ ja tööministrile, et uurida, milline on meie valmisolek koroonanakkuse edasise levikuga toime tulla. Muidugi, esimene laine oli ehmatus, tuligi reageerida kiiresti, aga nüüd on meil juba ka Eestis kogemust nii palju, on teadmisi viiruse kohta rohkem, isikukaitsevahendite varud olemas, tervishoiusüsteemil tarkust juures ja ka kriisikommunikatsiooni kogemust on kogu aeg lisandunud, rääkimata vaktsiinidest. Seda kõike arvestades on võimalik teha plaan, kuidas käitub kohalik omavalitsus, kuidas käitub kool, kuidas käituvad erasektori ettevõtted. Igaüks peab teadma, et kui nakatumisnäitajad lähevad üles ja haiglate koormus hakkab kasvama, siis mis on nende roll ja mida neilt oodatakse. Valge raamat, mida me siin saalis tegelikult peaaegu aasta tagasi arutasime – selle järgi kavatseti ettevõtete, organisatsioonide ja kodanike koostöös kokku leppida, millised peaksid olema need sammud erisuguses viiruse leviku olukorras. Ent see valge raamat jäi ainult koostamise vaevaks, selle kasutuselevõttu ega mingisuguse muu plaani rakendamist ei ole toimunud.

Arusaadavalt kriisiolukord niikuinii tekitab inimestes ebakindlust. Ainus viis kuidagi rahu ja kindlust tekitada on selge teadmine selle kohta, mis on järgmised sammud: kui läheb nii, siis me teeme järgmist, ja kui läheb teistmoodi, siis on selliseid asju vaja teha. Aga niikaua, kui plaani ei ole, on segadust väga palju. Ja endiselt oleme olukorras, kus plaani ei ole. Avalikult lihtsalt jälgime koalitsioonipartnerite arutelusid, vaidlusi, kokkuleppeprotsessi. Väga keeruline on sellele paljudel osapooltel jooksvalt reageerida. Mille taha on plaani koostamine jäänud? Milliseid seadusemuudatusi kavandatakse? Milliseid eelarve kulusid on plaanitud? Kuidas kaasatakse omavalitsusi ja koole? Mis vaktsineerimisega edasi saab? Kas antakse uus hoog tõhustusdooside tegemisele või praeguses olukorras ei nähta vaktsineerimist enam prioriteetsena, et nakkuse levikut takistada? Milline on praegu haiglate saadav tugi? Ja kõige viimane küsimus puudutab seda, milline on väljumisstrateegia. Kahtlemata on ühiskonnas ootus naasta võimalikult tavapärase toimimise juurde. Samas, mingil määral tuleb nakkuse levikut takistada. Kuidas me jõuaksime praegusest olukorrast selleni, et meie ühiskond oleks võimalikult avatud, aga me ei peaks kartma, et koroonanakkuse levik jälle meie toimimisele piduri peale paneb?

Kokku küsisime seitse küsimust. Kahe kuu jooksul on mõned neist muutunud võib-olla vähem relevantseks. Samas on kahtlemata nii meil kui ka teistel saalis viibijatel tulnud juurde uusi küsimusi. Ootame ja kuulame huviga ministri vastuseid. Tänan!

18:38 Aseesimees Hanno Pevkur

Vastama on palutud tervise- ja tööminister Tanel Kiik. Palun!

18:38 Tervise- ja tööminister Tanel Kiik

Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Auväärt Riigikogu liikmed! Head arupärijad! Tõepoolest, kriisis on, nagu te õigesti ütlete, palju teadmatust. Enamasti tehakse vigu, aga tahan öelda, et teiselt poolt tehakse ka õigeid otsuseid. Eks on need kaks aastat näidanud ju mõlemat.

Tahtsite teada selle kohta, milline on minu hinnang Eesti senisele toimetulekule COVID-19 kriisiga, ja tõite siin välja, et piirangute ja muude meetmete puhul on alati toetajaid ja vastaseid. No seda me näeme ka praegu ju märkimisväärselt kenasti, et täpselt nii on. Kui rääkida COVID-19 pandeemiast, siis see on tõesti oma ulatuse ja ajalise kestuse poolest olnud lähiajaloo suurimaks väljakutseks praktiliselt kõikidele maailma riikidele, mõjutades seejuures lisaks tervishoiuvaldkonnale märkimisväärselt ka teisi sektoreid, teisi valdkondi. Pandeemia pidurdamisel on oluline roll õigeaegsete ja piisavate meetmete kehtestamisel. Loomulikult sellest ajast, kui see on võimalik olnud, on märkimisväärselt oluline olnud vaktsineerimine. Nii eelmine kui ka tänane valitsus on siin väga palju pingutanud. Loomulikult kõik parlamendierakonnad on andnud oma panuse ühel või teisel moel, samuti haiglad, tervishoiutöötajad, ettevõtjad, meedia, kõik kohalikud omavalitsused ja veel väga paljud teised osapooled.

Me ei ole tegelikult sellest pandeemiast veel lõpuni väljas, nii et öelda, mis on lõplik hinnang, on natuke vara. Kui vaatame üle peamised näitajad – on see suremus, on see haiglate koormus või teiselt poolt vaadates ka ettevõtjate seis ja majandusseis –, siis võib öelda, et me oleme tegelikult selle pandeemiaga üldjoontes toime tulnud. Euroopa Liidus konkreetselt on hea näide: Eesti on oma COVID-i aegse suremuse poolest viimase kolmandiku sees. Napilt küll, aga siiski. Meist tagapool on eeskätt Põhjamaad, on veel mõned Euroopa Liidu riigid. Meist märkimisväärselt kõrgem suremus on enamikus teistes Euroopa Liidu liikmesriikides, sealhulgas näiteks ka teistes Baltimaades. Aga loomulikult iga surm selle inimese enda ja tema lähedaste jaoks on traagika. Kõik vaktsiiniga välditavad surmad on eriline kurvastuse allikas selles vaates, et me teame, et õigeaegne vaktsineerimine on päästnud palju elusid, oleks võinud päästa veel rohkem, kui meil oleks hõlmatus selle võrra kõrgem.

Ettevõtete ja majanduse seisukohalt võib öelda, et Eesti on olnud üks leebemate piirangutega riike Euroopas ja kogu maailmas. Meil ei ole kunagi olnud komandanditunde, meil pole olnud selliseid lausvaktsineerimise kohustusi ega muid selliseid väga jõulisi sekkumisi, näiteks [sisenemist] inimeste erapindadel toimuvatele üritustele, mis puudutab kodusid, leibkondi. Oleme seda näinud mitmel pool nii Euroopas kui ka väljaspool Euroopat. Ma arvan, et see on kokkuvõttes olnud õige tee. Me oleme palju usaldanud inimesi endid, andnud neile võimaluse terviseteadlikult käituda. Loomulikult oleme taganud nende reeglite järelevalve, mis on olulised just viiruse leviku tõkestamiseks, näiteks see, et nakkushaiged jäävad koju, avalikes siseruumides kantakse maske, ja oleme pidanud kinni kõigist muudest sellistest COVID‑i tõendi kontrollidest ja reeglitest, mis on olnud oma ajahetkel vajalikud.

Vaktsineerimise poolest võib öelda, et Eesti oli üks esimesi maailma riikidest, kes alustas vaktsineerimist. Meil on olnud õnn või võib öelda, töö tulemus olla heas klubis ehk Euroopa Liidus. Kui me oleks olnud väljaspool Euroopa Liitu, siis ma kujutan ette, mis oleks olnud see ajaraam, millal vaktsiinid oleks jõudnud ühe väikse riigini. Aga kuna me oleme Euroopa Liidu liikmesmaa, siis saime võrdsetel alustel teistega teatud vaktsiine rohkem ja teatud vaktsiine vähem, sõltuvalt sellest, mida ja kui palju keegi tellis, aga põhimõtteliselt osaluse ühishangetes. Tänaseks on meil esmase kuuriga hõlmatud umbes 63% elanikkonnast. Siin tuleb arvestada, et alla viieaastaseid lapsi ei vaktsineeritagi, nii et täiskasvanute arvestus on umbes kolmveerandi peal ja üle 60‑aastastest elanikest on tänaseks vaktsineerimiskuuri lõpetanud ligi 78%. Võiks olla mõlemad numbrid või kõik need numbrid kümmekond protsenti kõrgemad, siis me oleksime Euroopa Liidu keskmisel tasandil, täna me oleme tõesti sealt maas.

Mõistagi on olnud momente, mida tagantjärele vaadates võinuks teha teisiti. Näiteks kõikvõimalikud vaktsiinilepingud, mille kohta tagantjärele tarkusena teame, mis saab müügiloa ja mis ei saa müügiluba, samuti tervishoiuvaldkonnas piirangute leevendamise otsuste tegemine. Kui me teame, millal murdepunkt tuleb, kas üles- või allapoole, siis tagantjärele on loomulikult neid lihtsam hinnata. Aga võib öelda, et kõige suuremad ja märgilisemad otsused on minu arvates läinud õiges suunas: nii ühishangetes osalemine vaktsineerimise vaates, pigem selliste leebete piirangute valikud ning mitte väga jäik ja karm ühiskonnakorraldus. Nii et selliseid detaile ja väikseid üksikotsuseid ühekaupa võttes loomulikult saab kritiseerida ja peabki kritiseerima, aga ma arvan, et põhijoontes me oleme adekvaatselt reageerinud.

Ma juba korra viitasin, et siin ei ole tegelikult küsimus mitte selles, mida teeb valitsus, vaid selles, mida teeb ühiskond. Ehk inimesed on olnud valdavalt vastutustundlikud, mõistlikud, teadlikud. Need asjad käivad käsikäes. Kui valitsus inimeste hinnangul üle reageerib, siis tekib protest ja vastumeelsus. Seni kuni nähakse seda ühise ettevõtmise ja väljakutsena, on ka ühine pingutamine lihtsam. Ja siin on kindlasti olnud COVID-19 teadusnõukoda ja Terviseamet ja tervisevaldkonna spetsialistid üliolulisel kohal. Tegemist pole olnud pelgalt poliitikute veetud kriisilahendusega, vaid teadusnõukoja, nüüd võib öelda juba kahe erineva koosseisu ekspertiisi kaasamisega. Ja loomulikult oleme õppinud päris palju ka teistelt riikidelt. Ise olen aktiivses suhtluses pidevalt nii Balti riikide ja Põhjamaa kolleegidega kui ka laiemalt teiste Euroopa Liidu ministritega, samuti väljastpoolt Euroopa Liitu, et nii teiste õigesti kui ka valesti tehtud otsustest maksimaalselt õppida.

Küsisite plaani kohta. Avalikkuses on pikalt olnud plaani ootus: vaktsineerimiskava, kriisiplaan, väljumisstrateegia ja muu taoline. [Küsisite] ka selle kohta, millal see tuleb ja miks teie hinnangul liiga palju reageeritakse avalikule arvamusele ja nakatumisnäitajatele jooksvalt. Me oleme teinud päris mitu plaani selle kriisi jooksul. Reeglina need plaanid on oma ajahetkes olnud adekvaatsed. Me tegime ka esimese kriisi järgselt kohe sellise tervishoiusüsteemi plaani kriisi ületamiseks. Oleme tõesti teinud vaktsineerimisplaani, mitu rakenduskava sellele. Nüüd seda uuendatakse. Samuti, nagu õigesti viitasite, on koostatud valge raamat, seda on ka parlamendisaalis käsitletud. Aga võib öelda, et see kriis on olnud märkimisväärselt dünaamiline ja viirusetüvede muutumine on pidevalt muutnud ka kriisi reegleid. Kas või lihtne näide karantiini kestuse kohta: alguses oli kaks nädalat, täna me räägime lähikontaktsete puhul seitsmest päevast, teatud juhtudel veelgi vähemast [ajast].

Vaktsiinide tulek on muutnud märkimisväärselt asja ja erinevad viirusetüved on, nagu öeldud, olnud erinevate omadustega, mis kõik on eeldanud taas [plaanide] kohandamist. Sellist kuldteed, mis on lahendamise plaan, mina ei ole näinud ühegi Euroopa Liidu riigi puhul, pean ausalt ütlema. Ka väga edukad riigid, näiteks Taani, keda ma loen väga edukaks riigiks, on teinud ju täiesti kardinaalseid, seinast seina otsuseid. Seal oli vahepeal ühiskond täielikult avatud, sügisel mindi jälle piirangute teed, kui tuli omikrontüvega kaasnev laine, ja nüüd on taas kõik täielikult avatud. Ühtegi neist otsustest pole olnud otseselt kuskil plaanis, et teeme edasi-tagasi, vaid olukord on seda dikteerinud – uute tüvede tulek, uued viiruslaine tõusud.

Loomulikult me oleme püüdnud seda tööd maksimaalselt koordineerida Balti riikides, nagu mäletate, olid kunagi meil siin Balti mullid ja muu taoline. Ka Euroopa Liidu tasandil oleme koordineerinud, kuna väga paljud reeglid puudutavad ju kõiki liikmesriike, on need reisipiirangud, on need arusaamad näiteks selle kohta, kui kaua kehtib vaktsiinitõend, läbipõdemise tõend või negatiivse testi tõend ja nii edasi, et inimestel oleks mõnevõrra lihtsam. See ei ole alati õnnestunud, on aus vastus. Ka täna tegelikult tihtipeale need reeglid on riigiti erinevad. Aga jah, siseriiklikult plaanid on olnud kõik suhteliselt lühiajalise kestusega. Võib öelda, et juba mõne kuu pärast võib vaadata, et plaani tuleks kardinaalselt ringi teha või vähemasti märkimisväärselt kohandada. Näiteks vaktsineerimise rakenduskavaga me seda nüüd teemegi, uuendame seda vähemalt igas kvartalis, kui mitte tihedaminigi.

Kriis on ka näidanud, kui keeruline on kommunikatsioon kiiresti muutuvas olukorras. Kui inimestele räägitakse pikalt üht juttu ja siis tuleb öelda ausalt, et olukord on muutunud. Näiteks vaktsiini efektiivsus nakatumise vähendamiseks ei ole enam 95%, vaid on mõnikümmend protsenti vähem, ja haiglaravikoormus on jätkuvalt märkimisväärne – see paratamatult tekitab teatud muret või esmast reaktsiooni, et mis juhtus, kas vahepeal on valeinfot esitatud. Tegelikult on aus vastus see, et kuna meil on tegemist täna juba Eesti mõttes viienda domineeriva tüvega ja vaktsiinid on samuti erinevad, siis ka need numbrid pidevalt ajas muutuvad. Tuleb kogu aeg selgitada, et teadus ongi pidevalt muutuv ja ka parim teadmine muutub.

Küsisite ka kolmanda laine kohta, ehk oleme läbi tulnud välditavate kaotustega, ja milline on plaan neljandaks laineks. No tegelikult see hetkel juba käib, võib öelda, et on lõpusirgel, loodetavasti. Küsiti, milliseid ettevalmistusi tehakse, millised kulud on eelarves ette nähtud ja milliseid seadusemuudatusi nähakse ette. Võib öelda, et neljanda laine vaates kõigi eelduste kohaselt me oleme praegu nakatumise tipus. Mitte ainult Eesti puhul me ei näe seda, vaid ka mitmel pool mujal: Lätis, Leedus, Tšehhis, Austrias, Sloveenias. Meie piirkonna riikidesse tuli omikrontüvi mõnevõrra teises ajateljes, see algas pigem lääne poolt, Põhjamaade poolt ja on nüüd kandunud ida suunas. Ehk et see langustrend, mida oleme Euroopas ja Euroopa Liidus näinud juba mõnda aega, on nüüd jõudnud ka Eestisse.

Kindlasti on siin oma mõju ka meetmetel ja inimeste vastutustundlikul käitumisel, aga väga palju oleneb ka sellisest üldisest viiruse leviku loogikast ja erinevate lainete loogikast, mida oskavad Terviseamet ja epidemioloogid täpsemalt selgitada. Nii et selles laines on olnud mõnevõrra kergem haiglate koormus, samal ajal tervishoiusüsteemi koormus tervikuna on jätkuvalt kõrge, on ta siis saatekirjade väljastamine, haiguslehtede väljastamine või kergemate sümptomitega inimeste kodus nõustamine ja ravi, mida on pidanud väga paljud perearstid-pereõed tegema. Haiglate vaates on üks probleem olnud tõesti viiruse üldine väga aktiivne levik ühiskonnas, mis on tähendanud väga paljude [haigla]töötajate töölt kõrvale jäämist, mistõttu on kohati ka need meetmed ja sammud, mida oleme valitsuses teinud, tavapärasest erinevad olnud. Näiteks lähikontaktsete eneseisolatsiooni lühendasime teatavasti kümnelt päevalt seitsmele. Arutelu all oli isegi viis päeva. Oleme teinud erandi tervishoiuasutustele, et need COVID-positiivsed inimesed, kellel sümptomeid pole ja ka palavikku pole viimase 24 tunni jooksul olnud, võivad tööle naasta. Aga on ka mingid reeglid, mis kehtivad iga tüve korral, näiteks maski kandmine, distantsi hoidmine, testimine sümptomite korral, on ta kiirtest või PCR-test. Loomulikult haiglakoormuse [vähendamise] ning elu ja tervise [hoidmise] seisukohalt on vaktsineerimine olnud eelmisel, 2021. aastal – ja on ka 2022. aastal – peamine meede, kuidas see kriis ületada. Igaüks saab seda teha. Olen seisnud kahes valitsuses selle eest, et vaktsiinid oleks kõigile tasuta kodu lähedal kättesaadavad.

Seadusemuudatustest oleme tegelikult teiega eraldi rääkinud. Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadust on plaan muuta. Enamiku fraktsioonidega on kohtutud, viimased kohtumised on veel tulemas, enne kui see ettepanek parlament jõuab. Sellest võime rääkida küsimuste voorus pikemalt, kui on huvi.

Küsisite ka kohalike omavalitsuste kaasamise kohta, koolide ja tervishoiuasutuste kohta. Loomulikult on tervishoidu alati olnud kaasatud põhja ja lõuna meditsiinistaap, perearstidega korraldatakse regulaarseid kohtumisi, tegelikult ka ettevõtjatega. Eesmärk on olnud hoida haridusvaldkond nii avatuna kui võimalik, näiteks kiirtestide toel, samuti vaktsineerimise ja tõhustusdooside abil. Kogu selles kriisis on olnud Sotsiaalministeeriumi valitsemisalal peamine koormus nii tervise- kui ka sotsiaalpoole peal haigekassal, Terviseametil ja Sotsiaalkindlustusametil. Haridusvaldkonnas on eeskätt HTM olnud selle vedajaks ning loomulikult teinud tihedat koostööd meie ministeeriumi ja Terviseametiga. Kohalikke omavalitsusi oleme kaasanud näiteks vaktsineerimise korraldamisse. Neil on suur roll kommunikatsioonis, ettevõtjatega suhtlemisel ja ürituste korraldamisel, ning teatud roll ka mitmesuguste meetmete kehtestamisel, mis on eeskätt soovitusliku iseloomuga. Näiteks ürituste ärajätmise või toimumise otsuse tegemine on tihtipeale omavalitsuste pädevuses.

Tõhustusdoosi eesmärkide kohta küsiti: millist hõlmatuse eesmärki me sel aastal püüame? Selleks aastaks oleme seadnud nii COVID-19 [vastu] vaktsineerimise tegevuskavas kui ka haigekassa tulemuskaardis sihi, et aasta lõpuks oleks üle 12‑aastaste elanike hulgas esmase kuuriga hõlmatus 80%. Vahe-eesmärkidena soovime, et märtsi lõpuks oleks üle 60‑aastaste hulgas [vaktsineeritute määr] 80%. Üle 18‑aastaste hulgas võiks tõhustusdoosiga hõlmatus olla selle kvartali lõpuks vähemalt pool ühiskonnast ja üle 60‑aastaste vanuserühmas 60%. Hetkel me oleme eakate puhul kuskil 54% juures. Me näeme, et eakate tõhustusdoosidega kaitstus on suurem, mis on eeskätt perearstide ja pereõdede hea töö ja kindlasti ka nende [eakate] inimeste terviseteadlik valik. Vaktsiini kaitse ajas väheneb, eriti võib see väheneda eakamatel inimestel, kes on niigi kõrgema riski rühmas.

Me muidugi jätkame personaalselt vaktsineerima kutsumist, SMS‑teavituste saatmist ning perearstide, kohalike omavalitsuste ja piirkondade koordinaatorite tööd. Hooldekodude puhul on väga palju tööd võtnud Sotsiaalkindlustusamet enda peale, et vaktsineerimisega hõlmatust kasvatada, anda soovitusi-juhendeid haigekassa abil, et seal oleks pidevalt nii hooldajate kui ka elanike seas hõlmatus võimalikult suur. Võib öelda, et täna ta seda tegelikult ka on, objektiivselt. Ehk see koormus, mis kunagi tuli tervisesüsteemi läbi hooldekodude, täna on märkimisväärselt väiksem just tänu vaktsineerimisele.

Haiglate koormusest räägiti ka ja ühiskonna avatuna hoidmisest, et kriisis jääb tervishoiusüsteemi kanda suur koormus. Ühest küljest ma olen sellega nõus, tervisevaldkond on loomulikult peamine koormuse kandja. Aga me oleme haiglaid ka märkimisväärselt toetanud, 540 miljoni euroga eelmise valitsuse puhul laiemalt tervishoiusüsteemile. COVID-19 kriisis on kokku eraldatud täiendavalt sadu miljoneid eurosid isolatsioonipalatiteks, isikukaitsevahenditeks, testimiseks, vaktsineerimiseks, tervishoiutöötajate lisatasudeks, haiglate töö ümberkorraldamiseks ja paljuks muuks. See on olnud ainuõige, ma arvan, et tervisevaldkonnas ei ole pidanud tõstma raha ühelt ravirealt teise ravirea peale, vaid COVID-19 ravi on alati saanud lisaressurssi nii Eesti kui ka Euroopa Liidu vahenditest. Ja samas, meie haiglaravikoormus tegelikult võrreldes teiste Balti riikidega on olnud pea kogu kriisi ajal väiksem, on ka praegu. Kui me räägime näiteks [ühiskonna] avamisest, siis Leedu tegi oma otsuse COVID‑i tõendi nõudmine lõpetada ligi kaks korda suurema haiglaravi koormuse pealt, kui Eestis täna on. Läti neid otsuseid veel vaeb.

Neljandast lainest väljumisest me täna räägime. Loodame siiski, et see laine on hetkel lõpusirgel ja lähitulevikus me tuleme sellest välja. Jälgime loomulikult tähelepanelikult nii haiglate koormust kui ka ühiskonna üldist tervist ja toimimist ning järk-järgult me nendest piirangutest ja reeglitest üheskoos väljume. Aitäh!

18:53 Aseesimees Hanno Pevkur

Kindlasti on võimalik küsimustega veel täpsustada. Alustab Aivar Kokk. Palun!

18:53 Aivar Kokk

Hea juhataja! Austatud minister! Sa oma vastuses ütlesid, et valitsus küsib teadusnõukojalt pidevalt nõu ja siis teeb otsused. Ma arvan, et viimane teema on olnud koroonapass. Mõned päevad tagasi Toivo Maimets, praegune teadusnõukoja juht, ütles, et valitsus ei ole tema käest veel kordagi küsinud, mis selle koroonapassiga teha – kas on seda vaja või ei ole, viskame prügikasti. Tegelikult ma saan ju aru, et praegu on kaks teadusnõukoda ja sõltuvalt sellest, kumb valitsusparteile kasulik on, selle käest küsitakse. Minul on rohkem küsimus selles, et ma ei saa aru, mis sõnumit te ikkagi annate. Eelmise nädala viimane [otsus] oli see, et kõik arstid võivad haigena tööle tulla. Ma saan aru, et kui nad haiglasse tulevad, pannakse nad [kaitse]riietesse, et nad ei saaks teisi haigeks teha. Aga kas haiglasse tulles või [koju] minnes on nad ka juba nendes kostüümides? Kuidas sellest [otsusest] aru saada?

18:55 Tervise- ja tööminister Tanel Kiik

Aitäh! Tegelikult teadusnõukoda annab praegu pidevalt valitsusele nõu, ka täna hommikul oli meil nõupidamine peaministri ja tervisevaldkonna juhtidega. Oleme saatnud ka kirjalikult küsimusi, mis puudutavad eneseisolatsiooni, laste‑ ja haridusasutuste otsuseid.

COVID‑i tõendi temaatika tõesti on olnud paljuski ka valitsuse otsus. Eri riigid on seda kasutanud väga erinevalt, mõnes pole seda kordagi kasutusele võetud, mõnes on see olnud kolme alternatiiviga – läbipõdemine, vaktsineerimine, testimine –, mõnes riigis, nagu Eesti, on see alguses olnud kolme, nüüd kahe alternatiiviga. See on eeskätt valitsuse otsus, kuna tuleb leida mõistlik tasakaal tervisevaldkonna, ühiskonna ja ettevõtluse toimimise vahel. Hetkel oleme tõesti kehtestanud kriteeriumid, mille täitmise korral oleks võimalik [tõendi nõue] 21. veebruarist siseriiklikult kaotada, laste puhul nädal aega varemgi. Aga ma rõhutan üle, et COVID‑i tõendist loobumine ei tähenda grammi eestki seda, et vaktsineerida ei tuleks. Vaktsineerimine on jätkuvalt kõige terviseteadlikum, mõistlikum valik nii neile inimestele, kellel on esmane kuur tegemata, kui ka neile, kellel on võimalik teha tõhustusdoos.

Nüüd, mis puudutab küsimuse teist poolt ehk seda ... Vabandust, mul läks nüüd endal juhe [kokku], mõttelõng korraks [katkes]. (Saalist täpsustatakse.) Jaa, tervishoiutöötajad, vabandust! Tervishoiutöötajate eneseisolatsioon, nagu ma viitasin, ongi näiteks see, mille kohta me oleme teadusnõukojalt ja Terviseametilt tagasisidet küsinud, ka infektsionistidelt ja haiglajuhtidelt, ning hinnanud, kuidas oleks mõistlik tagada haiglate toimepidevus viiruse suhteliselt laia leviku tingimustes ja maksimaalseid riske maandades. Tõepoolest on saadud hinnang, et kui positiivse proovi andnud inimesel näiteks viis‑kuus päeva hiljem ei ole ühtegi sümptomit juba 24 tundi olnud, ta tunneb ennast tervena, siis on tal teatud isikukaitsevahendeid ja muid ohutusmeetmeid kasutades, näiteks teha eelnevalt negatiivne kiirtest, võimalik tööle naasta.

Need kõik on sellised pandeemiaaegsed lahendused, tavaolukorras me neid loomulikult ei rakenda. Aga olukorras, kus me teame, et meie tervishoiutöötajate ressurss on piiratud, tuleb teha valik, kas mingi konkreetne osakond töötab sel päeval osakoormusega või ei võta üldse patsiente vastu, vähendab vastuvõttu või siis tulevad [tervishoiutöötajad] tööle ilma sümptomiteta ja isikukaitsevahendeid kasutades – need on need valikukohad. Ja seda on tegelikult haiglad, terviseasutused väga pädevad hindama. Me võtsime lisaks teadusnõukoja ja Terviseameti ekspertiisile aluseks ka Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse juhendi, mis samuti neid võimalusi käsitleb. Kindlasti oskavad ka tervishoiutöötajad ise neid riske tööle liikudes maksimaalselt maandada. Teades, et viiruse levik ühiskonnas tervikuna on märkimisväärselt suur, ei ole alust arvata, et üksikute asümptoomsete tervishoiutöötajate tööleminek märkimisväärselt seda riski ühiskonnas kasvataks.

18:57 Aseesimees Hanno Pevkur

Ivari Padar, palun!

18:58 Ivari Padar

Aitäh! Lugupeetud härra minister! Ka minu küsimus on kommunikatsiooni kohta. Te olete õige pikalt olnud minister ja olete kogu selle olukorra sees olnud. Aga see, mis kas või Riigikogu vabal nädalal kuulda oli, pahandab kohe. See kohe pahandab! Kuidas saab selline olukord olla, et kahe valitsuserakonna vahel, õigemini Keskerakonna survestamisel käib selline pingpongdebatt teemal, kus on kaalul inimeste tervis ja elu? Kas see asi ei peaks olema ikkagi niimoodi, et teie valdkonnaministrina seisate selles debatis püsti ja ütlete, et siit lõpeb igasuguse jahu ajamine ja et me kuulame seda, mis on teadlaste arvamus? Loomulikult võib ka kolleeg Grünthalit kuulata.

18:59 Tervise- ja tööminister Tanel Kiik

Aitäh! No õnneks on Eesti demokraatlik riik, kus oma arvamust saavad avaldada nii kõik Riigikogu liikmed, fraktsioonid, tervisehoiuvaldkonna minister kui ka teadusnõukoja liikmed, nii endise kui ka praeguse teadusnõukoja liikmed. See, et ühiskonnas on erinevaid arvamusi, on tavapärane. Praegune kriisidebatt – ma jälgin üsna palju ka teiste riikide meediat, väga sarnaseid arutelusid näeme teistes Balti riikides, Põhjamaades, Euroopas tervikuna, Suurbritanniast rääkimata – võib pahandada või mitte pahandada, aga sellises kriisis ei olegi ühte õiget vastust ega lahendust, mille järgi kõik riigid saaksid joonduda. Riigid valivad oma tee, lähtudes parimatest kaalutlustest.

Mis puudutab seda konkreetset Riigikogu keskfraktsiooni initsiatiivi, siis tõesti tehti omapoolsed ettepanekud, [esitati oma] arusaamad, kuidas kriisist järk-järgult väljuda. Ma arvan, et on hea, et meil on ühiskonnas valitsuse tasandil kokku lepitud konkreetsed kriteeriumid, kuidas me [kriisist] välja tuleme. Laste puhul me teame, et 14. veebruaril COVID‑i tõendi nõue riigisiseselt kaob. Ja täiskasvanute puhul me teame, et kui vajalikud kriteeriumid on täidetud ehk kümne päeva keskmine on alla 25 sümptomaatilise COVID-19 patsiendi, kes haiglasse jõuavad, siis on meil võimalik 21. veebruaril see [tõendi nõue] maha võtta.

Ma olen nõus, et kommunikatsioon võiks alati olla kuidagi viisakam või läbimõeldum. Aga erinevate arvamuste avaldamise õigust ei saa kuidagimoodi kriisiajal ära võtta. Vaadates kas või seda teaduslikku debatti, ma usun, te olete märganud, lugenud, on tavapärane, et ühele teadlasele vastab teine teadlane ja ütleb, et vabandust, minu meelest on asjad niimoodi, ja mõlemal on oma nurga alt õigus. Aga aja möödudes võib olla nii, et lõpuks eksivad mõlemad või on mõlema ekspertiis osutunud õigeks. Pikk vastus, aga siin ei ole kahjuks mingit kuldset lahendust, et terviseminister ütleb ja kogu maailm kuuletub.

19:01 Aseesimees Martin Helme

Eduard Odinets, palun!

19:01 Eduard Odinets

Aitäh! Lugupeetud minister! Ma tegelikult tahaksin jätkata sellel teemal, mida kolleeg Padar alustas: kommunikatsioon. Kogu selle viimase paari aasta jooksul, kogu selle kriisi ajal me oleme rääkinud, kuivõrd oluline on kommunikatsioon, kuivõrd olulised on sõnumid, mis siit Toompealt tulevad läbi Riigikogu liikmete, läbi Riigikogu juhatuse, läbi valitsuserakondade, läbi ministrite, läbi valitsuse. See, mis toimus eelmisel nädalal – valitsuserakonnad, ministrid, peaminister ja Riigikogu esimees saadavad üksteisele kirju, saadavad pressiteateid, esitavad ultimaatumeid. Õnneks oli meil võimalus eelmisel, vabal nädalal kohtuda väga paljude inimestega. Inimesed ei saa aru, mis toimub. Inimesed ei saa aru nendest sõnumitest. Inimesed olid valmis juba samal päeval COVID‑i passid ära viskama, maskid maha võtma ja vaktsineerimise lõpetama, sest inimesed ei saa aru, millistest piirangutest jutt on. Mida kavatsetakse lõpetada? Mida alles jätta? Aga teie kirjutate üksteisele kirju, selle asemel et istuda maha seniks, kuni valget suitsu tuleb, ja siis tulla sõnumiga rahva ette. (Juhataja helistab kella.) Miks te valisite sellise kommunikatsioonistrateegia?

19:02 Tervise- ja tööminister Tanel Kiik

Aitäh! Eks neid arutelusid on valitsuses peetud ju tegelikult pikalt ja võin teile kinnitada, et kaugeltki mitte iga arutelu – ei koalitsiooninõukogu, ei fraktsiooni kohtumine ega ka valitsuse nõupidamine – ei päädi pressiteadetega. Toon näite välitingimustes COVID‑i tõendi küsimise kohta. See debatt on olnud juba paar kuud, ma olen seda detsembris öelnud ja olen ka praegu seisukohal, et välitingimustes võiks selle piirangu kaotada. Seda hinnangut jagas eile ka teadusnõukoda. Aga praegu räägime laiemalt [piirangute] kaotamisest. Laste puhul niisamuti. Sellest alates, kui lapsi hakati aktiivselt koolides testima, on tegelikult olnud täiesti adekvaatne vaadata see [piirang] üle. Selles me ei jõudnud kohe kokkuleppele, aga nüüdseks oleme 14. veebruaris kokku leppinud. Tegelikult on kommunikatsioon mõnes mõttes, nagu ma ütlesin, poliitika paratamatu osa.

Loomulikult te tahate öelda, et valitsus peab alati istuma maha ja siis kõik kokku leppima. Aga valitsuses on kaks erakonda ja mõlemal erakonnal on natuke erinev nägemus, erinev vaatenurk kriisi lahendamisele. Ma ei näinud, et siin oleks ultimaatumeid olnud. Eesmärk oli kokku leppida kriisist väljumise tingimused, COVID‑i tõendi riigisisese kaotamise tingimused. Ma arvan, et ka siin parlamendisaalis on üle kümne erineva arvamuse sel teemal. Te nõuate, et istuge maha ja leppige kokku – aga võib-olla seda kokkulepet ei tulegi. Sellisel juhul on võimalik öelda välja oma seisukoht, mida toona Riigikogu Keskerakonna fraktsioon ja valitsusdelegatsioon tegid, ja mul on hea meel, et tegelikult pärast seda me suhteliselt kiiresti ka vajalikud kokkulepped leidsime ja nende kokkulepete alusel hetkel edasi töötame ja tegutseme.

See, et inimestel võis tekkida küsimusi – nõus. Aga nii valitsuse kui ka Riigikogu liikme roll ongi selgitada, milline debatt käib ja millised on valikud. Nagu ma enne viitasin, jälgides seda debatti igal pool mujal, ei ole see Eesti kuidagimoodi eripärane.

19:03 Aseesimees Martin Helme

Helle-Moonika Helme, palun!

19:03 Helle-Moonika Helme

Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud minister! Täna tuli uudis, et Terviseamet tegi ettepaneku, et kõiki positiivse kiirtesti saanuid enam ei PCR-testita. Kui inimene on haige, jääb ta koju ja küsib lihtsalt perearstilt töövõimetuslehe. Aga me tegelikult teame, miks kõik need inimesed, kes vähegi ennast haigena tunnevad ja kodus positiivse kiiresti teevad, end kohe ka PCR-testile kirja panevad. See on selleks, et saada läbipõdenuna see valge inimese pass, millega ühiskonnaelus osaleda. Nii teevad vaktsineerimata inimesed, noored, lapsed ja nüüd ka need, kelle vaktsineerituse kehtivus üheksa kuu peale tõmmati. Kui piiratakse PCR-testile ligipääsu, siis kuidas need inimesed edaspidi saavad oma läbipõdenu staatust kasutada ühiskonnaelus võrdväärsena osalemiseks? Ja kas selle otsuse eesmärk on läbipõdemist edaspidi enam mitte arvestada ja inimesed vaktsineerima suunata või mis selle Terviseameti otsuse eesmärk on?

19:05 Tervise- ja tööminister Tanel Kiik

Aitäh! Igati asjakohane teematõstatus. See konkreetne ettepanek tuli Terviseametilt tulenevalt vajadusest hoida testimismaht riigile jõukohasena. Meil ei ole võimalik lõputult testida. Me teame, et see on esiteks kallis ning see on väga ajamahukas nii tervishoiutöötajate kui ka tavainimeste vaates. Otsuse tegi loomulikult valitsus, ma kindlasti ei delegeeri seda kuskile. Valitsuses kujunes positsioon, mis oli tegelikult ka Sotsiaalministeeriumi ettepanek, et üldjuhul positiivsete testide ülekinnitamist enam vajalikuks ei peeta. Kui aga inimene vajab PCR-testi ehk vajab läbipõdemise tõendit, näiteks reisimiseks, siis tal on võimalik seda jätkuvalt taotleda. Keeldu teha PCR‑testi pärast seda, kui inimene on teinud positiivse kiirtesti, ei ole. See on lihtsalt üldine, kas me suuname neid inimesi, ütleme, et te peate üle kinnitama, või me tegelikult ütleme, et üldjuhul me usaldame, arvestame selle antigeenitestiga.

Nüüd ma ütlen mõned sihtrühmad, kelle puhul pole mingit vajadust PCR-testi järele. Näiteks tõhustusdoosi saanud inimeste puhul on niimoodi, et nende vaktsiinitõend kehtib Eestis 12 kuud, Euroopa Liidus pole lõppaega kokku lepitudki. Nende jaoks ei oma läbipõdemise tõend mingit täiendavat väärtust ja neid on Eestis 400 000, neid tõhustusdoosi saanuid. Samuti alla 12-aastastelt lastelt üldjuhul teise riiki reisides neid tõendeid ei küsita. Liikudes [Eesti] riigis sees pole kunagi küsitud alla 12-aastastelt. Nii et nende puhul taas ei oma mingit väärtust selle läbipõdemise tõendi saamine. COVID-i tõend kehtis kogu aeg alates 12. eluaastast, kordagi pole alla selle olnud. Nii et on üsna mitu sihtrühma, ligi pool ühiskonda, võib öelda, kelle puhul PCR-test tõendina pole vajalik. Aga kellel on vaja, saab jätkuvalt selle testi teha.

Nüüd see teine pool. Ma olen hästi nõus, et Euroopa Liidu tasandil tuleb see otsus üle vaadata ehk et mille alusel väljastatakse läbipõdemise tõend. Praegu ta tõesti väljastatakse vastavalt määrusele ainult PCR-testi alusel. Mõistlik oleks sinna juurde tuua antigeenitest, mis on samuti piisavalt täpseks ju muutunud. On olnud ka ettepanek, et juba tervishoiutöötaja poolt sisse kantud diagnoos võiks olla aluseks. Selge see, et ta siis kujuneb juba üsna paljuski usalduse peale tõendi väljastamiseks. Aga see on ka variant, me näeme, et järk-järgult pandeemia muutub riikidele jõukohasemaks ja pole enam vaja niivõrd ranget joont nendel reeglitel ja piirangutel hoida.

Sel nädalal on ka Euroopa Liidu terviseministrite nõupidamine Prantsusmaal, kus ma ühe teemana tõstatan taas nii selle kui ka alaealistelt COVID‑i tõendi küsimise. Täna on [alaealised] olukorras, kus nende tõend kehtib Euroopa Liidus üheksa kuud olukorras, kus tõhustusdoosi ei tehta. Ma arvan, et see on jabur ja seda tuleks kas pikendada või anda tõhustusdooside müügiluba, kui see on tervisevaldkonna ekspertide hinnangul vajalik.

19:07 Aseesimees Martin Helme

Helmen Kütt, palun!

19:07 Helmen Kütt

Suur aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud minister! Kõrvalt vaadates ka Riigikogu liikmena tundub, et teil käib Reformierakonnaga nagu maavõistlus. Üks pakub kuupäevi, teine pakub üle, pakub lähemaid. See tundub nii ka inimestele, kes jälgivad kõike seda mitte Toompealt, vaid mujalt. Minu küsimus on selles, et teile kui selle valdkonna ministrile kirjutavad küll perearstid, küll arstide liit, teadusnõukoja liikmed muretsevad haiglate koormuse kasvu pärast. Siin saalis oli eelnõu, mis oleks seadustanud kiirtestide [kasutamise] võimaluse juurdepääsuks erinevatele üritustele. Kui Keskerakonnal oleks tegelikult olnud soov seda teha ja teie ministrina leiate, et need kiirtestid võiksid olla üks vahend, siis miks seda eelnõu ei toetanud teie enda erakonna liikmed, kes praegu on asunud sellest väga kõva häälega rääkima? Siin saalis oli palju inimesi, kes seda toetasid, kaasa arvatud mina ja eelnõu esitajad.

19:08 Tervise- ja tööminister Tanel Kiik

Aitäh! Te olete koalitsiooni kuulunud erakonna esindaja ja ka endine minister, nii et te kindlasti teate, et on selline tava, et kui midagi seaduse või otsuse tasandil tegema minnakse, siis enne lepitakse kokku. Kuna selles küsimuses kokkulepet ei olnud, siis tõesti seda eelnõu seadusandja siin saalis ei toetanud. Aga meie positsioon, mida oleme varem ka valitsuses ja koalitsiooninõukogus väljendanud, oli see, et kiirtestid tuleks ühe alternatiivina tagasi tuua. See oleks üks võimalus järk-järgult alustada väljumist senistest reeglitest. Kuna aga kokkulepet polnud, siis seda otsust ei sündinud. Nüüd tegutseme selle alusel, milles meil on otsused olemas, ehk COVID‑i tõendi kaotamine alates 14. veebruarist lastel ja alates 21. veebruarist, juhul kui kriteeriumid on täidetud, ka täisealistel. See, et kahel erakonnal on erisugused arvamused, seisukohad, on poliitikas minu arvates iseenesestmõistetav. Meil ei ole ühtegi erakonda siin parlamendis, kellel oleks üks ühele identsed arusaamad, ei COVID‑i pandeemia küsimustes ega laiemalt.

19:09 Aseesimees Martin Helme

Heljo Pikhof, palun!

19:09 Heljo Pikhof

Aitäh! Tõepoolest, kommunikatsioon on olnud nii lünklik, kui vähegi olla annab. Kõigepealt oli, et mask ei aita, siis mask aitab, vahepeal soovitati salli ja nii edasi. Aga ma olen aru saanud, et 21. veebruarist enam COVID‑i tõendit ei küsita. Minu küsimus on, mismoodi te motiveerite inimesi tõhustusdoose tegema või üldse esimestki süsti tegema, sest inimestel on kommunikatsiooni käigus tekkinud arusaam, et ei olegi mõtet vaktsineerida, omikron on tühine nagu nohu ja väike köha ning pole hullu. Samas on mul ka küsimus, et näiteks kui trenni minna, siis enne teadsid, et vähemalt on seal COVID‑i passiga inimesed, samuti saunas, aga nüüd on seal jälle kõik koos. Kas teile ei tundu, et see on väga suur risk meie inimeste tervisele? Või kuidas te seda seletate? Kas hakatakse tegema kiirteste enne sauna või trenni minekut? Mismoodi see asi saab lahendatud?

19:10 Tervise- ja tööminister Tanel Kiik

Aitäh! Alustame algusest: maskiteemaline kommunikatsioon. Eks selle tingis paljuski taas see, et tuli uus viirus ja järk‑järgult teadusekspertiis kujunes. Esialgu ei olnud ka Maailma Terviseorganisatsioon väga veendunud [maski kandmise] soovituses, ka nemad on muutnud oma kommunikatsiooni nii testimise kui ka maskide suhtes. Nii tegid väga paljud eksperdid. Eestis ja Euroopa Liidus tervikuna oli probleemiks ka maskide kättesaadavus, nagu mäletate. Isikukaitsevahendeid oli alguses niivõrd napilt, et kui tuli valida, kas me kõik kanname maski ka õues tänaval, nagu mõnes riigis täna kantakse, või suuname need ressursid näiteks tervishoiuvaldkonda, siis tundus ainumõistlik teha see viimane valik ja [suunata ressurss] tervishoidu, hoolekandesektorisse, mujale.

Nüüd, mis puudutab COVID‑i tõendi kaotamist, siis 21. veebruar on tõesti tinglik. Seal on teatud kriteeriumid taga, eks ole. 17. veebruaril selgub, kas haiglaravikoormus on piisavalt stabiliseerunud, langustrendis, et seda leevendust teha. Me loodame, et on. Ma saan aru sellest murest, et kas siis [nimetatud] tegevuste ohutus, ohtlikkus kasvab. Aga fakt on see, et vaktsiin ei ole kunagi loodud selleks, et ta elimineeriks nakkuse leviku, vaktsiin on loodud selleks, et inimesed ei haigestuks tõsiselt – need on kaks erinevat asja. Vaktsineerida tasub jätkuvalt, sõltumata sellest, kas meil kehtib riigis COVID‑i tõendi nõue või mitte. Ja trenni minnes on kõige kindlam viis enda tervist kaitsta olla eelnevalt vaktsineeritud, tõhustusdoos saanud. Siis ei pea [nakatumist] pelgama ei trennis, ühistranspordis ega toidupoes, kus ka täna ju tegelikult keegi ei küsi COVID‑i tõendit.

Mõnes mõttes ma näen siin ühiskondlikku probleemi siis, kui meil tekib kuidagi selline arusaam, et nüüd me laseme mingid teised inimesed tagasi – seda on kohati ka meedias juba kõlanud – ja nüüd me ei julge enam kuskile minna, kuna seal on ka neid inimesi, kes on vaktsineerimata. Ma arvan, et see pole ühiskonna sidususe seisukohalt kuigi jätkusuutlik. Eesti inimesed on kõik meie inimesed, sõltumata sellest, kas nad on vaktsineeritud. Terviseteadlik valik on lasta end vaktsineerida. See on iseenda tervise kaitseks, see on tervishoiusüsteemi, riigi ja ühiskonna toimimise seisukohalt mõistlik valik. Aga kui inimene on mis tahes põhjusel sellest hoidunud, siis teda ühiskonnast selle eest lõpuni välja heita ei pea ma küll õigeks. 

19:12 Aseesimees Martin Helme

Kert Kingo, palun!

19:13 Kert Kingo

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Te nimetate neid inimesi, kes on lasknud ennast süstida, vastutustundlikeks. Ent nüüd needsamad vastutustundlikud inimesed haigestuvad, haigestuvad ilma sümptomiteta ja haigestuvad lausa kaks-kolm korda järjest. Nad käivad haigetena rahvarohketes kohtades, reisivad ringi ja toovad niimoodi riiki sisse uusi tüvesid. Ka omikron saabus meile niimoodi nende vastutustundlike inimeste kaudu, see on kogu aeg nii olnud. Need teie mõistes vastutustundlikud inimesed ei testi ennast, sest just teie ja teised valitsuse liikmed ning teadusnõukoda on nendele sisendanud, et nemad on vastutustundlikud ja nemad on ohutud, kuna nendel on nakkusohutuse tõend. Minu küsimus on selline: kui vastutustundlik on sellist võltsohutust jätkuvalt propageerida, jätkuvalt rääkida, et süstige-süstige ja see tõend on oluline?

19:14 Tervise- ja tööminister Tanel Kiik

Aitäh! Kui te mu vastuseid kuulasite, siis ma rõhutasin, et vaktsiin ei ole kunagi loodud selleks, et nakkust ära hoida. See on algusest peale olnud meie ministeeriumi põhisõnum, see on elu ja tervise kaitse. Nii on olnud varasemad vaktsiinid ja on ka praegused vaktsiinid. Absoluutselt. See, kui mõni kõneisik on midagi muud rääkinud või kui mõned uuringud on vahepeal midagi muud näidanud – see kõik võib olla. Aga minu peamine sõnum on olnud selle kriisi ajal, eeskätt viimane aasta aega, kui meil vaktsiin on olnud, et tehke seda elu ja tervise kaitseks. Vahepeal see aitas tõesti üsna hästi ka nakatumist vähendada, eriti varasemate tüvede puhul.

Praegu, kui me vaatame haiglaravil olijate numbreid, te ütlesite, [et vaktsineeritud] haigestuvad – ei, need inimesed üldjuhul võivad nakatuda, aga nad ei haigestu. Haigestuvad raskelt siiski need inimesed, kes on vaktsineerimata. See on must valgel matemaatika, ma iga päev näen neid aruandeid, kaks aastat juba. Tänahommikuse seisu järgi võin öelda teile, et sümptomaatilise COVID-i tõttu on haiglas 241 patsienti, neist vaktsineerimata 69%. Vaktsineeritute osakaal on kuskil 30% juures – vahepeal oli tõesti 20% – olukorras, kus vaktsineeritud isikuid ühiskonnas on täisealiste arvestuses näiteks üle 70%. See on must valgel matemaatika, meeldib see või mitte. See on mitmekordne erinevus. Tõhustusdooside puhul professor Fischeri arvutused näitavad 25‑kordset erinevust. Nii et selles valguses, kui küsida, kas vastutustundlikum on jätta vaktsineerimata, võtta see loterii, et põen läbi, äkki läheb hästi, võib-olla aga satun haiglasse, või siis vaktsineerida ja vähendada riski 25 korda, on loomulikult vastutustundlikum vaktsineerida, teha ära tõhustusdoos.

Viiruse leviku seisukohalt tuleb jääda koju, kui on sümptomid. Tuleb kasutada kiirteste aktiivselt, paljud töökohad seda teevadki, ka tervisevaldkonnas. Aga nakatumine ja haigestumine on kaks erinevat asja. Meil on olnud tasuta vaktsineerimine kättesaadav kõigile Eesti inimestele. Sõltumata sellest, et eelmises valitsus oli teie erakonnal ka seisukoht, et see ei peaks mitte nii olema.

19:15 Aseesimees Martin Helme

Heiki Hepner, palun!

19:15 Heiki Hepner

Suur tänu, hea istungi juhataja! Austatud minister! Kahetsusväärselt tõesti on valitsuse tegevus olnud selline, et tule eile meile ja võta homne ajaleht kaasa. Kommunikatsioon ja kogu see tegevus, piirangute kehtestamine ja kõik muu on sellest loogikast lähtunud. Ja minu meelest kirss sellel tordil on see, et nüüd öeldakse, et te võite tulla tööle, kui te olete haiged, lausa haiglasse [võite tulla tööle], kui teil palavikku ei ole. Kui te tõesti tabletiga palaviku alla võtate, siis ei tohi tulla, aga muudel tingimustel, nagu köha ja kurguvalu korral [võite]. Ja mitte ainult haiglasse, vaid ka igale poole mujale, kui olete eesliinitöötaja. No ärge raputage pead! See oli hommikul uudistes ja kontrollisin praegu üle, see on jätkuvalt sedasi üleval. Samas te keeldute lõpetamast COVID‑i passi kasutamist. No see on ju ebaloogiline! Olete minuga nõus? Absurd!

19:16 Tervise- ja tööminister Tanel Kiik

Aitäh! Alustame täpsustusest. Hetkeseisuga kehtib see erand ainult tervishoiutöötajatele. Arutelu on tõesti selle üle, kas teha seda laiemalt, näiteks teatud elutähtsate teenuste puhul. Homme koguneb valitsus kabinetinõupidamisele ja seda arutab, [kuulatakse] nii teadusnõukoja kui ka Terviseameti hinnangut. Probleem kogu selle pandeemia, sealhulgas terviseasutuste puhul on see, et meil ei ole maailmas ainult üks haigus, üks viirus, millega võidelda, vaid on terve rida tervisemuresid – vähkkasvajad, traumad, operatsioonid, südame-veresoonkonnahaigused, muud vastuvõtud – ja tervishoiutöötajate ressurss on piiratud. See on Eesti riigi viimaste aastakümnete tervishoiuvaldkonna rahastuse, võib öelda, et alarahastuse, tagajärg, et tervishoiutöötajad lihtsalt napib. Õdesid on meil vähem kui Euroopas keskmiselt, oluliselt vähem, kui WHO soovitab. Inimesed töötavad ülekoormusega. Ja kui sellele niigi optimeeritud, et mitte öelda alamehitatud tervishoiuvaldkonnale lisandub uus väljakutse pandeemia näol, siis olemegi olukorras, kus haiglate jaoks on oluline, et iga vähegi terve töötaja, kui tal pole sümptomeid, saaks tulla tööle, sest vastasel juhul tuleb hakata mingeid vastuvõtte ära jätma ja seeläbi omakorda teiste inimeste tervisemuresid süvendama. See on raske valik, mille ees haiglad ja muud tervishoiuasutused on. See initsiatiiv ei ole tulnud mitte valitsuselt, vaid tervishoiuasutustelt, infektsionistidelt, just nimelt selleks, et vältida muude tervisehädadega inimeste ravita jäämist ja kuhjumist, mis on niigi pandeemia ajal toimunud.

COVID‑i tõendi kaotamine. Selle kohta ma olen oma arvamuse välja öelnud, seda on öelnud ka meie fraktsioon ja valitsusdelegatsioon. Minu hinnangul on vaktsineerimine jätkuvalt vajalik ja ainumõistlik valik enda haigestumise vältimiseks, elu ja tervise kaitseks. Aga COVID‑i tõend sellisena täna enam oma algset eesmärki, mida ta kunagi väga hästi täitis, siseriiklikult ei täida. Küll aga reisidokumendina see mõnda aega meiega jääb. Nii et vaktsineerida tasub nii neil, kes soovivad oma elu ja tervist kaitsta, kui ka neil, kes soovivad mõnevõrra lihtsamini edaspidi reisida.

19:18 Aseesimees Martin Helme

Anti Poolamets, palun!

19:18 Anti Poolamets

Mul on selline küsimus, mille ma sain arsti käest, kes mulle läbipõdemistõendi välja kirjutas. Tema nimelt ütles, et haiglates kasutatakse 4000 ühikut D‑vitamiini, kui inimene kohe sinna COVID‑iga satub. See on nende arvates järelikult efektiivne vahend. Küsimus: kas te teate sellist raviviisi, ja kui teate, siis miks see ei jõua ajakirjandusse, miks sellest ei räägita? Võib-olla on see hea preventiivne vahend, kui teda haiglates kasutatakse, ja sellisel juhul inimesed ehk ei satukski haiglasse, ei satukski intensiivi, kui neil on selline immuunsust tugevdav vahend.

19:19 Tervise- ja tööminister Tanel Kiik

Aitäh! Kui tahate teada haiglaravi eripära kohta, siis on mõistlik korraldada kohtumine mõne haigla juhi või ravijuhiga, kellest osa on varem ka teadusnõukoja liikmed olnud või on seda praegugi, kui räägime näiteks PERH‑ist. Haiglates on peamised ravivahendid, mida üldjuhul COVID‑i patsiendil alati vaja läheb, olnud täiendava hapniku andmine ehk hapnikuravi. Tihtipeale on ka Remdesiviri kasutatud, samuti teatud antikehakokteile ja teatud inhibiitoreid, mida oleme soetanud ka juurde, ning on kõikvõimalike muude, inimeste muudest sümptomitest tulenevate ravivajadustega tegeldud. Aga kui küsida, kui palju seal vitamiine juurde antakse ja mis olukordades seda tehakse, siis on kõige õigem, ma arvan, lasta meditsiiniinimestel ise sellest rääkida. Kahjuks ei ole täna tõesti käsimüügist kätte saada selliseid häid COVID-19-vastaseid ravimeid. Esimesed on nüüd tulemas: Pfizeri Paxlovid – see on näidanud päris häid tulemusi – ja ka Molnupiravir, mille näitajad ei ole küll päris nii head, aga mis siiski omab efekti, kui seda õigel ajal kasutama hakata. Nii et eks järk-järgult muutub ravi kindlasti kättesaadavamaks nii tavapatsientidele kui ka haiglaravi vajajatele.

19:20 Aseesimees Martin Helme

Kalle Grünthal, palun!

19:20 Kalle Grünthal

Tänan, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud Tanel Kiik! Teatavasti on kõige parem viis igasuguste uurimistulemuste analüüsimiseks ja raviotsuste tegemiseks ravimi puhul, mida on kahtlemata ka vaktsiin, absoluutse riski vähendamine. Pfizer tegi selle uuringu ära, andmed said avalikuks septembrikuus, ning haigestumisriski platseebogrupis ja haigestumisriski vaktsiinigrupis [hinnati] eraldi, kusjuures absoluutne risk, riski vähenemine oli seal 0,84%. Mõistate, 0,84% kogu elanikkonnast ja me paneme [oma riigis] terve majanduse lukku, piirangud peale ja igasugused muud jamad, mis te välja olete mõelnud. Minu küsimus on: kust kohast tuleb väidetav 95%‑line efektiivsus Pfizeri COVID-19 vaktsiini puhul? Ja selgitage lahti ka absoluutse riski vähenemine.

19:21 Tervise- ja tööminister Tanel Kiik

Aitäh! Esiteks, efektiivsus, millele viitasite, oli mõnevõrra varasema tüve puhul, eks ole, ehk siis, kui neid vaktsiine esialgu uuriti ja need müügiload said. Uute tüvede puhul on nakatumise riski vähenemine väiksem, aga haiglaravi vaates toimib [vaktsiin] jätkuvalt päris hästi. Seda null koma midagi protsenti peab vaatama uuringu kontekstist, et mis seal täpselt oli ja millega seda võrreldi. Antud juhul ma kahtlustan, et see ei olnud mitte 100%‑ga võrrelduna. Vaadates nii uuringuid kui ka lihtsat must valgel statistikat, või kuidas teile meeldib seda nimetada, Euroopa Liidu riikide kohta, siis me näeme väga selget trendi, et suurem suremus on neis riikides, kus on madalam vaktsineerituse määr, ja vastupidi. See on must valgel, seda võite mistahes muude kriteeriumidega põhjendada, kui soovite, aga suremuse poolest tipus on kahjuks need riigid, kus on keskmisest väiksem vaktsineerimisega hõlmatus. Ka haiglaravi koormuse vaates on need riigid suuremas riskis. Ja vastupidi, kiiremini avavad ja viiruse laia levikuga suudavad toime tulla ilma haiglaid üle koormamata need riigid, kus on suurem vaktsineerimisega hõlmatus. Meie enda silme ees reaalajas toimub mastaapne, sadu miljoneid inimesi hõlmav nii‑öelda teaduslikult jälgitav, igapäevaselt jälgitav protsess, mille käigus me näeme, kuidas vaktsiinid väga hästi aitavad.

19:23 Aseesimees Martin Helme

Tarmo Kruusimäe, palun!

19:23 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Hea ettekandja! Räägime vabadusest. Teie koalitsioonipartner on pannud sellised tingimused, et seda vabadust meil just nagu ei tulegi. Kümne päeva jooksul – me hakkame seda kümmet päeva arvestama vist tänasest –, 7. [veebruarist] kuni 17. [veebruarini] peab langema nende haigestunute arv, kes hospitaliseeritakse, alla 25. Kas mu mõttekäigus oli mingi [viga]? Öeldud oli – niimoodi saan mina sellest kommunikatsioonist aru –, et alles siis läheb 21. veebruarist meil vabamaks, no kui vabamaks ta läheb või ei lähe. Aga minu küsimus on sellise juhu kohta, et kui patsient viiakse korraliselt haiglasse pimesooleoperatsioonile ja tulevad meedikud, kes ei pea enam PCR‑testi tegema, siis see pimesooleoperatsioonil olev patsient võib saada ju endale COVID‑i, mis tähendab, et [hospitaliseeritute hulk] ei lähe meil võib-olla jaanipäevakski alla 25. Mida te ütlete inimestele, kas mu arvutuskäik oli vale või lihtsalt ongi segane kommunikatsioon?

19:24 Tervise- ja tööminister Tanel Kiik

Aitäh! Alustuseks ütlen seda, nagu ütlesin ka oma avasõnavõtus, et Eesti on ikkagi väga liberaalne, väga avatud riik olnud kogu selle pandeemia jooksul. Kahtlemata ka pandeemiast väljumine on meie puhul aja küsimus, mitte küsimus sellest, kas me seda teeme. Teine pool, nagu viitasin: selle konkreetse otsuse, et teatud juhtudel võivad ilma sümptomiteta, hinnanguliselt juba tervenenud haiglatöötajad [ja teised] tervishoiutöötajad tööle naasta, on teinud valitsus just nimelt tervisevaldkonna ekspertide, infektsionistide, teadusnõukoja, Terviseameti ning Haiguste Ennetamise ja Tõrje Euroopa Keskuse ekspertiisi põhjal. Loomulikult tuleb igal haiglal nii täna kui ka tulevikus järgida kõiki seniseid ohutusreegleid – on see isikukaitsevahendite kasutamine või see, et mis inimene mis osakonnas saab parasjagu töötada. Nii et ei, ma ei arva, et see haiglaravi kellegi jaoks märkimisväärselt riskantsemaks muudaks, pigem see just nimelt suurendab võimalust, et inimene haiglaravil olles seda konkreetset raviteenust saaks. Juhul, kui väga palju töötajad jääb kõrvale, võib tekkida olukord, et haiglad ei suuda kõiki abivajajaid teenindada. See on selle otsuse eesmärk.

19:25 Aseesimees Martin Helme

Riina Sikkut, palun!

19:25 Riina Sikkut

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud minister! Küsin ka kommunikatsiooni kohta. Siin mitu küsimust juba oli, aga ma kuidagi ei saa vastustega rahule jääda. Muidugi on meil sõnavabadus, muidugi on inimestel erinevad arvamused, koalitsioonipartneritel on erinevad arvamused – see on normaalne, see on lubatud, arutelu on tervislik. Aga kui me räägime kriisikommunikatsioonist, siis kui koalitsioonipartnerid peavad nädal aega avalikku arutelu, mis oleks õige, siis huvitav, kui kaua läheb aega, et pärast kokkulepet inimesed saaksid aru, mis see valitsuse sõnum siis on. Küsimus ei ole ju kellegi arvamusvabaduse piiramises, vaid selles, kas valitsus soovib, et tema reegleid või piiranguid või soovitusi või mida iganes, milles kokku lepiti, järgitakse või mitte. Kuidas valitsus segaste sõnumite korral ette kujutab, et inimesed lõpuks neid kokkulepitud reegleid järgima hakkavad? Kas sellele suunatakse kommunikatsioonis täiendav pingutus või mis viisil seda segadust ühiskonnas lahendada?

19:26 Tervise- ja tööminister Tanel Kiik

Aitäh! Ma alustan sellest, et kommunikatsiooni puhul põhiküsimustes on valitsus väga ühtne. Kogu valitsus, mõlemad erakonnad ütlevad, et inimesed, kui te tahate oma elu ja tervist kaitsta, minge vaktsineerima, tehke ära tõhustusdoos. Siseruumides, rahvarohketes kohtades kehtib maski kandmise nõue, seda ei ole keegi vaidlustanud. Samamoodi oleme kokku leppinud teatud etapilise väljumise COVID‑i tõendi kasutamisest, see on selgelt välja öeldud. 14. veebruaril ilma igasuguste kriteeriumideta kaob COVID‑i tõendi nõue alaealistele. Ma arvan, et see on väga positiivne, selge sõnum. Seni ehk sel nädalal see veel kehtib. Kui me näeme, et haiglaravikoormus on stabiilne või kerges langustrendis, eeskätt räägime sümptomaatilistest COVID‑19 patsientidest, siis alates 21. veebruarist kaob see nõue ära ka täiskasvanutel. Juhul, kui me näeme 17. veebruaril teist seisu, oleme teises olukorras. Loodame, et haiglate olukord paraneb, leeveneb, nagu praegu näeme ka nakatumise puhul selget stabiliseerumist ja sel nädalal loodetavasti langustrendi.

Loomulikult neid sõnumeid tuleb kommunikeerida nii valitsusel kui ka Terviseametil [korduvalt] ja seda me iganädalaselt ka teeme. Praegu võib öelda, et Eesti inimeste teadlikkus kehtivatest reeglitest on küsitluste järgi päris hea. Tõsi on see, et järk-järgult on piirangute ja reeglite täitmine koos ohutaju langusega samuti langenud, aga see on nii sõltumata valitsuse kommunikatsioonist. Kui ohutaju langeb, siis näiteks lähikontaktsena eneseisolatsiooni jäämine ja muu taoline hakkab ka selle võrra langema, kuna inimesed ise tajuvad ohtu väiksemana. Tihti on see olnud objektiivne ehk kui viiruse levik ühiskonnas väheneb, siis objektiivselt ongi risk nakatuda mõnevõrra väiksem. See aga ei tähenda, et risk oleks null. Eks me teeme tööd, et kommunikatsioon oleks võimalikult hea, ning palume ja ootame ka kõigilt parlamendiliikmetelt head koostööd ja abi. Aitäh!

19:28 Aseesimees Martin Helme

Suur tänu! Rohkem küsimusi ministrile ei ole. Me saame minna läbirääkimiste juurde. Kõigepealt Aivar Kokk. Palun! 

19:28 Aivar Kokk

Hea juhataja! Austatud minister! Head kolleegid! Ma ütleks, et viimase poole aasta lihtne sõnum on selline: kommunikatsioon, kommunikatsioon ja kommunikatsioon. See, mis meie ühiskonnas seoses koroonakommunikatsiooniga on toimunud, on kõige [parem] näide, kuidas ei tohi üks valitsus kommunikatsiooni kaudu infot anda.

Meil olid detsembrikuus Otepääl karikavõistlused kahevõistluses, seal tohtis pealtvaatajaid õues olla 1500. Samal ajal Saku Suurhallis võis koos olla 3000 inimest. Ja siis me läheme söögikohta, kus peavad ei tea mis tõendid olema, piirame aegu ja aru ei saa, mis toimub.

Kuulan Karmen Jollerit, kes ütleb, et läbipõdemine ei anna mitte mingisugust immuunsust. Ja siis ütleb Arkadi Popov, et kõige parema turvalisuse saate siis, kui olete läbi põdenud. Kumba ma peaksin uskuma? Ma olen läbi põdenud. Siis öeldakse, et peaks ka vähemalt ühe süsti tegema. No mul abikaasa arvas, et tuleb teha kaks. Niipea, kui avanes võimalus – see oli enne jaani –, et alla 60-aastased tohivad süste saada, võtsime naisega üksteisel käest kinni ja lasime need kaks süsti ära teha. Nüüd me saame aga iga päev teateid, et tuleb veel üks doos teha.

Mitte keegi ei räägi sellest, et kui sa oled haiguse läbi põdenud ja kaks doosi saanud, siis kas peab ka [tõhustus]doosi tegema või ei pea. Ma olen süstitud Pfizeriga. Kas ma kolmanda, tõhustusdoosi peaksin tegema Pfizeri, Moderna või millegi kolmandaga? Ükskõik, kelle käest küsida, vastused on erinevad. Okei, võtsime naisega käest kinni, käisime ja tegime ka tõhususdoosi ära. Me olime kuulnud, et mõnel oli nii, et kui vahetas vaktsiini, siis tekkisid sihukesed nõges[lööbe] tundemärgid, nagu oleks kõrvetada saanud, või midagi muud. No tegime ära, nüüd oleme läbi põdenud ja kolme doosiga vaktsineeritud.

Kuulan, kuidas minister siin räägib, et valitsus kuulab kõikides küsimustes teadusnõukoda ja siis teeb otsuse. Siis aga loen nädalavahetusel Toivo Maimetsa, kes ütleb väga selgelt, et tema käest ei ole koroonapassi kaotamise kohta valitsus kordagi küsinud. Keda ma nüüd pean uskuma? Meie siin saalis oleme kindlasti võrreldes enamiku Eesti kodanikega palju rohkem informeeritud. Samas peame tunnistama, et see informatsioon, mida me saame, on nii ühest seinast teise, et sellest tõde otsida on ääretult keeruline.

Irja Lutsar räägib kolmandat teemat. Tema ütleb, et homme tuleks koroonapassid ära kaotada. Me teadsime kogu aeg, et kui sa oled läbi põdenud ja kaks süsti saanud, siis oled nagu vanajumala selja taga ja mitte midagi ei juhtu. Nüüd ma kuulen aga seda, mis on minu jaoks täielik üllatus: kui sa ka tõhususdoosi oled ära teinud, siis on sinu kaitse langenud alla 30%. Oota, kust see tuli? Kas teist keegi, head kolleegid, on seda varem kuulnud? Mina lootsin ikka, et see tõhususdoos annab 25 korda suurema kindlustunde, nagu telekas reklaamitakse. Reedel kuulen, et ministeerium kuulutab välja riigihanke. Poolteist miljonit või igal juhul üle miljoni oli see [summa, mis kulutatakse selleks], et hakatakse ...

Palun kolm minutit juurde.

19:33 Aseesimees Martin Helme

Kolm minutit lisaaega.

19:33 Aivar Kokk

... läbi meedia selgitama, kuidas ja mida tegema peab. Mida seal selgitatakse? Kui on neli või viis inimest, siis on neli või viis eri arvamust. Võiks lõpuks kokku leppida. Istugu need inimesed kõik koos, vaielgu nii kaua nagu paavsti valimistel seni, kuni korstnast valget suitsu hakkab tulema. Leppigu kokku, millise sõnumiga nad homme välja tulevad. Ma olen nõus sellega, et võib-olla kahe nädala pärast on teadmised teistsugused. Aga siis öeldagugi, et me eksisime kaks nädalat tagasi ja nüüd on meie teadmised selliseid, teeme nii. Aga ei. Meil on arusaamine, et las kõik kohad olla kinni.

21. veebruar – kas siis hakkab päike paistma hommikul teistmoodi? Ei oska öelda. Praegusel hetkel, kui vaadata neid numbreid, haigestumine ei vähene. Nii suurt suurusjärku pole olnud kahe aasta jooksul, kui on praegu.

Kas on mõtet koroonapassil? Mina küll seda ei näe. Paar nädalat tagasi ju selgus, et haiglates on vaktsineerituid rohkem kui vaktsineerimata inimesi. Ühtpidi loogiline. Kui 62% meist on vaktsineeritud, no siis on ka mingi loogika, et peaaegu üks kolmandik on neid, aga haigestuvad nüüd mõlemad võrdselt. Enne oli see kolmandik, väideti, ja kaks kolmandikku. Nüüd enam ei räägita ka sellest, et vaktsineerimata inimesed haigestuvad raskemalt. Keegi ütleb, keegi ei ütle. On see nii või ei ole nii? Kui keegi küsib minu käest, siis jah, ma soovitan kõigil vaktsineerida. Ma ei ole vaktsineerimise vastu. Aga ühiskonnast on täna 40% inimesi välja visatud. Üks on see, et me karistame neid inimesi, kes ei ole vaktsineeritud. Okei. Mina küsin, miks ei karistata neid emasid ega piirata nende õigusi, kes oma lapsi ei lase esimestel eluaastatel vaktsineerida. Neid on terve hunnik, ma vaatasin selle lehe pealt järele. See on samamoodi vaktsineerimine. Neilt ei võeta mitte midagi ära, neil ei keelata kuskile minekut. Aga ühe viiruse puhul on kõik keelud peal.

Meil oleks aeg ühiskond avada. Gripiajad on alati olnud. Unustatakse ära, et seesama viirus oli selle sajandi alguses Kanadas, kahe aastaga kadus täiesti ära. Täna on näha ka seda, et uued mutatsioonid on olnud õnneks nõrgemad. Haigestumisjuhtumid on [kergemad], nii et ei ole vaja haiglasse minna.

Aga minu arvates see, mis praegu toimub valitsuses ja Sotsiaalministeeriumis, on selgelt läbi kukkunud. Kommunikatsioon on null. Ma soovitaksin küll peaministril kogu see seltskond välja vahetada. Kui ta ei julge ministreid vahetada, siis minister võiks alati tulla siia ette ja julgelt öelda, et oleme vigu teinud, õpime, tahame paremaks teha. Aga praegu ma vaatan küll, et Terviseameti juht ütleb ühte ja minister ütleb kolme tunni pärast sama järgi. Aitäh!

19:36 Aseesimees Martin Helme

Ma pean nüüd vabandama Riina Sikkuti ees. Kõigepealt oleks pidanud laskma sõna võtta arupärijate esindajal, kelleks on meil Riina Sikkut. Palun!

19:36 Riina Sikkut

Tänan, hea juhataja! Mina räägin siis ka plaanist ja kommunikatsioonist. Tõesti, plaani ootus on nii minul kui ka minu meelest ühiskonnas laiemalt, aga ministri arusaam sellest, mis see plaan on, [on arusaamatu]. Ta kirjeldas Taani näidet, et noh, avasid, sulgesid, avasid. Ega plaan ei saa ette öelda, et septembris sulgeme, jaanuaris avame. Küsimus on selles, et inimestel oleks arusaam, mis järjekorras me asju teeme, mis on prioriteet.

Tunne on jäänud, et koolid on prioriteet, koole hoitakse lahti. Aga kui on vaja meetmeid rakendada, siis kas me alustame meelelahutuse [piiramisest] või me alustame kaugtöö või kodus töötamise soovitamisest? Mis on need piirangud või järeleandmised, mida tehakse esimese hooga, ja mis on need prioriteetsed [valdkonnad], mida nii kaua, kui vähegi võimalik, avatuna ja mittepiiratuna hoitakse? Ja [milline on] plaan ka selles osas, mis on eri osapoolte rollid? Tõesti, kohalike omavalitsuste puhul on palju kirjutatud-räägitud sellest, et ei ole arusaama, milline on ühe või teise osapoole vastutus, milline on ootus ning kuidas koostöö ja infovahetus välja näevad. Nii prioriteetide seadmine kui ka selge roll ja vastutus – on need siis omavalitsused, teised organisatsioonid, ettevõtted – on need asjad, mis peaksid paigas olema. Ja võib-olla ka see, kuidas otsuse tegemine käib. Tõesti, mis on teadusnõukoja roll, [mis on] poliitiline otsus, kuidas kommunikeeritakse otsuseid. Täna siin saalis on tõesti kõlama jäänud see kommunikatsiooni teema. Ma saan Aivar Koka jutuga ainult nõus olla ja seda selles mõttes täiendada, et kui juba meie siin saalis ei saa aru, milline piirang kehtib või milline otsus tehti või kas üldse otsus tehti, siis on väga vähe tõenäoline, et suur osa Eesti inimestest aru saab.

Minu arust on paar vale eeldust, mis minister ja võib-olla ka teised valitsusliikmed teevad. Üks on see, et inimesed elavad ja tarbivad infot ainult selle nimel, et aru saada koroonapiirangutest ja valitsuse järgmistest otsustest. Minister ka ütles kuidagi, et me ju otsustasime, et 17. veebruaril me teeme selle, selle ja selle otsuse selle põhjal – selle me oleme välja kommunikeerinud. Ja see on õige, et nad on selle välja kommunikeerinud. Küsimus on, kui suur osa inimestest tegelikult on seda kuulnud ja sellest aru saanud, ja ma arvan, et valitsuse hinnang selle kohta, kui paljud inimesed seda tegelikult on kuulnud ja sellest aru saanud, on liiga optimistlik. Suvel ka mina lugesin üllatusega pealkirju, et sellel nädalal avatakse igas maakonnas vähemalt üks vaktsineerimispunkt. Tõesti tekkis küsimus, kas varem siis ei olnud [mõnes kohas] ühtegi. Selgus, et oligi maakondi, kus neid ei olnud. Samamoodi [ka siis,] kui inimene küsis, mainides seda, kas ta on haiguse läbi põdenud ja milline tema taust on, et mis ta tegema peab ja kust tema vaktsiini saab – no vot ei osanud soovitada, kuigi pean ennast suhteliselt hästi kursis olevaks inimeseks.

Teine segane või vale eeldus, mille valitsus on teinud, on see, et see vaidlemine, see arutelu, see kõik on normaalne ja eks me lõpuks ütleme, mis otsusele me tulime. [Valitsus] ei saa aru, et selline segadus saadab signaali, et valitsus ise ka ei tea, mida ta teeb. Nii et see arutelu võib tunduda valitsuse liikmetele täiesti faktipõhine, tervemõistuslik, aga see arutelu iseenesest signaliseerib seda, et arvamusi on erinevaid ja otsustajad ise ka ei tea, mida teha tuleb. Ka soov, et kokkulepitut ühiskonnas läbivalt järgitakse, on arusaadav, aga väga keeruline on uskuda, et see päriselt nii läheb, sest segadust on ka selles, mida teha tuleb, mis on lubatud ja mis ei ole lubatud. Tõesti, valmisolek järgida segaseid sõnumeid on ilmselt palju väiksem kui [valmisolek järgida sõnumeid], millest inimesed saavad aru – saavad aru, et see on valitsuse üks ja selge sõnum, see on meile pandud ootus ja need on need asjad, mida me sellest lähtudes teeme.

Ma võtaksin ka kolm lisaminutit.

19:41 Aseesimees Martin Helme

Kolm minutit lisaaega, palun!

19:41 Riina Sikkut

Nii, plaani tegemine ja kommunikatsioon. Täna ministri vastustest jäi mulje, et me ei tea, mis on õige ja mis vale, see selgub tagantjärele, ja et arutelu tulemus peakski kuidagi viima õige lahenduseni. Meil oli vist esimese koroonalaine järel siinsamas Riigikogus arutelu, kus väga kõva kriisikogemusega Mati Raidma ütles, et kriisis ongi sedasi, et infot on alati liiga vähe, keskkond muutub ja tehaksegi vigu, kogu aeg tehaksegi vigu. Nii et kriisis ei saa ette teada, mis on õige või mis on vale, kriisis mängivad hoopis teised kriteeriumid – see, et on olemas selgus nii otsustes, rollides ja vastutuses, kui ka tõesti see, [et osatakse] väga hästi ja selgelt reageerida. Kui keskkond muutub või selgub, et eelmine piirang ei töötanud või otsus ei kandnud seda eesmärki, siis ei tulegi mitte tagantjärele oma otsust õigustada, vaid tuleb teha uus otsus. Nii nagu ka Taani näide oli, et avame või sulgeme. Ei saa öelda, et üks oli vale või teine oli õige otsus. [Oluline on] see, et otsus oleks konsensuslikult koos tehtud ja koos kommunikeeritud ning et oleks väga selgelt põhjendatud, miks sedasi tehakse, mis on eri osapoolte ootused, mis on järgmised sammud, millal me vaatame otsuse üle, millal me vastavalt näitajatele uuesti reageerime. Me ei pea teadma, millise otsuse me täpselt teeme, aga tegutsemismuster peab olema arusaadav.

Ka täna on siit puldist peegeldatud, et kas kuulame teadusnõukoda või teeme poliitilise otsuse. Täpselt samamoodi peaks [selleski asjas] segaduse ärahoidmiseks olema aru saada, kas tehakse ainult teadusnõukoja soovitatud teadmispõhiseid otsuseid või tõesti tehakse lõpuks poliitiline otsus, mis võib olla risti vastupidine sellele, mida teadusnõukoda soovitab. Aga see tuleb selgelt välja öelda. Ja kui selle poliitilise otsusega kaasnevad riskid, siis tuleb ka nende riskide maandamisega tegeleda. Tähendagu see täiendavaid kulutusi või midagi muud, aga riskide maandamise meetmed tuleb koos otsusega ette näha.

Ma väga loodan, et need kaks aastat on õpetanud, et tegelikult on vaja plaani ja selgel kommunikatsioonil on väärtus. Segadus saadab pigem signaali, et valitsus ei tea ise ka, mida teha tuleb, ja siis lootus, et keegi valitsuse otsuseid järgib, on osaliselt võib-olla alusetu. Ei saavutata seda tulemust, mida võiks saavutada, ja lõpuks tähendab see ikkagi elu ja tervise kaotust. Aitäh!

19:45 Aseesimees Martin Helme

Suur tänu! Anti Poolamets, palun!

19:45 Anti Poolamets

Kurb on konstateerida, et [elame] ajastul, mil sõna "diskrimineerima" kõlab nii tihti kõikvõimalikes kontekstides, et see on äraleierdatud, kuritarvitatud termin. Siis, kui läheb päriselt diskrimineerimiseks, see sõna enam justkui ei kehti. Augustis algas üks kõige suurejoonelisemaid diskrimineerimisprojekte, mida siin üldse kunagi näha on olnud ja mille kõrval teised kahvatuvad. Valeandmete põhjal kuulutati pool elanikkonda paariateks, kes on juba kuus kuud mängust väljas, kes juba kuus kuud ei saa oma elementaarseid kodanikuõigusi kasutada. Elementaarseid! Isegi Nõukogude võimu aastatel võisid need, kes ei olnud miilitsa uurimise all või kongis, käia kohvikus. Aga nüüd on juhtunud nii, et pool elanikkonda ikka vireleb kusagil kõrvalises rollis.

Mul on hea meel, et minister on hakanud koos oma erakonnakaaslastega väljapääsu otsima. Ja ka mulle näib, et tunneli lõpus paistab valgus. See pingutus, see tüli, kui selle kohta nii võib öelda, või lihtsalt mäng koalitsioonis tasub ära. Kiiremas korras on vaja väljuda. Aitab, aitab juba! Kui te varem ei uskunud, et vaktsiinid ei peata viiruse levikut, siis nüüd on andmeid hulgim ja hulgim. Enam ei saa ka teie nendele mitte toetuda. Me esitasime kaebuse diskrimineerivate piirangute kohta juba septembris. Aga kaua võib? Kriisi korral peab olema kiire reageerimine. Ei saa enam seda kuud venitada ja oodata, millal hospitaliseerituid on [ööpäevas keskmiselt] 25. Ei saa enam oodata! Ei ole võimalik! Võtke ennast kokku ja veenge ära oma koalitsioonipartner, kes on valmis meid kevadeni puuris hoidma. Aitab juba, aitab!

Täna me andsime üle Riigikogu otsuse eelnõu, et valitsusel oleks võimalik teha ettepanek piirangute lõplikuks kaotamiseks. See on tagumine aeg. On tagumine aeg! Kriisis ei saa venitada, ei saa oodata uusi tabeleid, kui meil on kuude kaupa need tabelid käes olnud. Kuude kaupa me oleme näinud siinsamas kõrval. Mõelge kas või omaenda erakonnakaaslasele, Rakvere linnapeale Triin Varekule. Ta ise postitas neid asju ja ütles, et no mina olen kaitstud ja ei haigestu. Aga kui ta haigestus, siis ütles, et ma olen kaitstud ja ma raskelt ei haigestu. Aga ta haigestus raskelt. Siis ta arvas, et nüüd on kõige hullem möödas, teeme veel ühe süsti. Ja siis haigestus ta teist korda. Linnavalitsus oli teovõimetu. Linnavalitsus oli teovõimetu, nad ei saanud kvoorumit kokku, kõik vaktsineeritud kandsid viirust laiali. Aitab juba, aitab! Andmed on laual. Siin ei ole võimalik ennast petta.

Palun kolm minutit lisaaega.

19:49 Aseesimees Martin Helme

Kolm minutit lisaaega.

19:49 Anti Poolamets

Nii et kiirustame. Kiirustame, et jõuda väärikamate riikide rongile: Taani, Leedu, Suurbritannia. Ei ole mõtet venitada. Põhiseaduse § 12 on praegu nii rängalt löögi all – võrdsuspõhiõigus, mida siin saalis on nii palju korrutatud, lõputult korrutatud, et seda on praegu äärmuseni kuritarvitatud. Aitab, aitab ükskord!

Maris Jesse ütles otse välja, mis oli kogu selle passisüsteemi mõte. Passisüsteemil oli varjatud eesmärk. Maris Jesse on tunnistanud, et üks koroonapassi kehtestamise eesmärke oli motiveerida inimesi rohkem vaktsineerima. Ühtlasi kaotati vaktsineerimisele survestamiseks õigus kasutada negatiivset testi. Selles oligi asi. Ebateaduslike andmete põhjal lülitati kuueks kuuks pool elanikkonda välja. Ebateaduse põhjal! Aga kunagi ei ole hilja oma vigu parandada, kunagi ei ole hilja. Tegutsege! Pingutage tegeliku ravi leidmise nimel, ärge naeruvääristage uusi ravimeid. Ärge naeruvääristage neid, kes leiavad, et ivermektiin on ka ravim. Ärme naeruvääristame jaapanlasi, kes ivermektiini kasutavad. Eesti ei pea olema Pfizeri kuldklient, sest Pfizer on ebausaldusväärne firma. Teda on USA‑s karistatud ajaloo kõige suuremate trahvidega: 2,3 miljardit dollarit võltsravimite uuringute ja nende turustamise eest USA armeele. USA valitsus vihastas ja nad said tõesti karmilt karistada. Igaüks võib kontrollida, see materjal on USA justiitsministeeriumi lehel jätkuvalt üleval. Kas meie peame lõputult olema nende kuldklient?

Veel üks positiivne märk on see, et vaktsiinikahjustuste fond sai tehtud. Jumal tänatud! On kuulda äärmiselt muret tekitavaid lugusid trombidest. On kuulda äärmiselt muret tekitavaid lugusid pimedaks jäämisest. Ma usun, et ka minister on neid kuulnud ja mitte ainult kuulnud, vaid ka näinud Ravimiameti statistikast. Nii et hea, et see samm tehti, aga me peame äärmiselt hoolikalt jälgima kõike, mis puudutab kõrvalmõjusid. Ajalugu on näidanud, et Pfizer ja paljud teised suurfirmad ei ole ausad – ei ole ausad! –, kuigi me loeme mida tahes nende reklaambuklettidelt.

Ja muidugi haiglate valmisolek, sellega me oleme alati maha jäänud. Mind hirmutab Ukraina sõjaolukord. Kui meil puhkeks sõjaline kriis, siis keda me veel ravida suudaksime? Välihaiglad, jah. Aga kui täna juba iga natukese aja tagant öeldakse, et haiglad ei ole millekski võimelised, siis meie olukord on sant. Just siia tuleb raskuspunkt panna, et me oleksime võimelised kõike seda korraldama.

19:53 Aseesimees Martin Helme

Tarmo Kruusimäe, palun!

19:53 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Head inimesed, kes te jälgite meid interneti vahendusel, ja loomulikult kõik mu töökaaslased, kes te veel püsite terved! Informatsiooni tuleb kogu aeg. Ma ei tea, millest see tuleb, aga eks kõik tahavad ju mingil määral eristuda. Teadlased on moodustanud kaks erinevat paralleelset teadusnõukogu, nad siis ka seal sees vaikselt ikkagi omavahel oponeerivad, sest muidu ju ei küsita su käest. Üks uudis, mida ma nüüd kuulsin, aga mida enam ei leia, oli see, et kolmandat korda haigestunuid pidi olema rohkem kui 200. Ma leidsin uudise eelmisest reedest, kus öeldakse, et kolmandat korda koroonasse haigestunuid on 42, teist korda 9617.

Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida. Viimane uudis on praegusel hetkel see, millest me siin räägime, et kas me saame [piirangutest] vabaneda, vabaks või mitte. Teadlased prognoosivad haiglakoormuse kasvu ja koroonapassi peatne kaotamine näib järjest vähem tõenäoline. Seega, täna on 7. kuupäev, tänasest kuni 17. [veebruarini] ei tohi [päeva] keskmine COVID‑i tõttu hospitaliseeritud inimeste arv ületada 25. Nüüd see värske uudis siin ütleb, jälle uued ja ilusad ja head inimesed, Delfis on niimoodi kirjas, kohe kaks toimetajat on selle teinud, ja see on tulnud 17.11 – no tegelikult juba vana uudis. Tahtsime ministri käest saada informatsiooni. No mulle jäi mulje, et asi on nii, nagu mu vana hea äsja lahkunud kamraad Madis Milling ütles, et mis see näitlemine ikka on, viisakalt öeldes, tuled paremalt sisse, teed enda sisemise jura ära ja siis tõmbad vasakule.

Küsimused – me vaatasime, saime hästi palju informatsiooni, aga mitte millegi [olulise] kohta. Inimesed, ütleme ausalt, meie, kes me oleme siin praegu selle informatsiooni sees, ei saa paraku mitte midagi aru, aga meie peame vastust andma. Meie peame siin enda sõnu igatpidi valima, sest meile saadetakse see va sindrinahk, mis ta nüüd oligi, faktikontroll: kus on faktid? Aga meie töövõtja tuleb ja sujuvalt räägib palju mitte millestki. Kas või see minu küsimus, et kas nüüd tänasest päevast hakkab see arvestamine pihta või ei hakka – ma sain vastuseks hästi palju igasugust muud juttu, millest alustasime, et vabadus. Mina ütlen ka, et ma olen kolm korda – me oleme siin nagu mingid endised anonüümsed vaktsiinisõltlased, eks ju – [vaktsineeritud], mul on kõige värskem [doos] peal. Immuniseerimistõend [on olemas]. See tähendab seda, et ma peaksin nüüdseks olema juba Ironman, Raudmees. Ma lubasin, et kuus korda ma võin selle COVID‑i vastu vaktsineerida, aga vaat seitsmes kord hakkan ilmselt ka mina tõrkuma, kuigi ma üritan olla seaduskuulekas.

Me ei räägi ju sellest informatsioonist esmakordselt. Tuletan meelde, et 2020. aastal 27. või 28. aprillil tuli uudis, et Terviseamet võttis tööle neli uut inimest – PR- ehk avalike suhete korraldamise teadmistega inimesed –, ja põhjus, miks sellest kirjutati, oli see, et nad said meie uuest rahvakangelasest Arkadi Popovist tunduvalt suuremat palka. Kui me 2020. aasta sügisel sellest rääkisime, siis jäi minister kidakeelseks ja ütles, et ega ta ei saagi midagi teha, see on Terviseameti otsus. Nüüd on aeg edasi läinud, aga me oleme ikka täpselt sellesama asja juures.

Kommunikatsiooni puhul, eriti kriisiolukorras, on väga lihtsad nõuded: sõnum peab olema lühike, lihtne ja kõigile arusaadav. Võib-olla on viga selles, et meie oleme siin liiga palju neid juriidilisi tekste lugenud ja ülejäänud Eesti rahvas saab ilusti aru – nii kuldses seeniorieas inimesed kui ka agiilsemad nooremad ja muidugi keskmised inimesed keskmiste teadmiste ja keskpäraste ootustega. Aga millegipärast meie siin ei saa. Kas on viga meis? Ma tunnistan, et viga ongi meis. Aga ma ütlen seda, et me peame mängima ja töötama selle informatsiooniga, mis meile on antud. Seda informatsiooni on tähemärkide järgi palju, aga sisu on puudu. Äkki me saaksime ikkagi pöörata sellesse suunda, et see info oleks kõigile üheselt arusaadav ja lihtne. Aitäh!

19:58 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Kalle Grünthal, palun!

19:58 Kalle Grünthal

Aitäh! Palun lisaaega.

19:58 Aseesimees Martin Helme

Kolm minutit lisaaega ka, palun!

19:59 Kalle Grünthal

Head kolleegid! Hea rahvas! Ma pean tänases kõnes jälle natukene ennast kordama, ütlema seda, mida täna olen siit puldist juba välja öelnud. Aga midagi pole teha, sest olukord on selline.

Meil on tervisekriis ja inimesed haigestuvad, nakatuvad, põevad. Aga see on köki-möki võrreldes sellega, millisesse tervisekriisi on sattunud meie valitsus. Meie valitsus on jäänud sellisesse tõppe, mille nimi on valetamine. Just niimoodi, härra minister! Valetatakse siin saalis, valetatakse rahvale, hämatakse, aetakse mullikesi suust välja, mis ei korreleeru absoluutselt tegeliku olukorraga. Ja ilmne näide, et te ei ütleks, et ma jälle midagi välja mõtlen, on see, kordan ennast, kuidas Maris Lauri tuli justiitsministrina siia pulti ja Helle‑Moonika Helme paljastas ta valetamiselt. Täna üks arupärimine Mali kohta paljastas teise valetaja, kaitseminister Kalle Laaneti, kes ei tea seda, et Malis on Vene [üksused] juba ammuilma sees. Lootsin, et täna jääbki kõik nii. Kus sa sellega! Meie tervise- ja tööminister Tanel Kiik tuleb siia ja vastab küsimustele. Mis selgub? Jälle valetab! No küll on ikka nakkav tõbi see valetamisetõbi, mis praegu valitsuses möllab. Aga hea küll, läheme asja juurde.

Küsisin täna lugupeetud Taneli käest spetsiifilise küsimuse COVID‑19 vaktsiini kohta, mida toodab Pfizer: mis asi on absoluutne risk ja selle vähendamine? Tõin välja ka numbrid. Tanel Kiik ei rääkinud absoluutsest riskist midagi, vaid rääkis vaktsiinide efektiivsusest. Need on ju kaks erinevat asja, lugupeetud minister. Kuidas te ministrina sellist ametit peate ja ei tea, mis asi on absoluutne risk, ja räägite selle asemel efektiivsusest? Teine vale, mis tuli välja: te väitsite, et Euroopa riikides ja ka mujal maailmas esineb selge korrelatsioon vaktsineerituse taseme ja nakatunute ning hospitaliseeritute vahel. Ka see lause, lugupeetud Kiik, on jällegi vale. Võttes arvesse teiste riikide näiteid – te ise ühtegi ei nimetanud, nii et ma toon ise ühe riigi välja, Iisraeli. Muide, Iisrael on üks kõrgeima vaktsineeritusega riik. Aga Iisrael on nüüdseks tunnistanud, et vaktsiinid ei tööta nii, nagu loodeti, ja haiglad on täis vaktsineerituid. Nii et tegelikult ei pea paika ka see absoluutne risk ega teie poolt siin Riigikogu liikmetele välja paisatud efektiivsus. See puudub.

Aga ma lähen natukene detailidesse. Septembrikuus tegi Pfizer COVID‑19 vaktsiini kohta uuringu, sest teatavasti on ju uurimistulemused kõige käepärasem viis analüüsimiseks ja raviotsuste tegemiseks ravimi puhul – muide, vaktsiin on ka ravim –, ja selle eesmärk on absoluutse riski vähenemise määr, mida kutsutakse ka riskide erinevuseks. Seesama Pfizeri analüüs näitas seda, et osadele katsealustele süstiti COVID‑19 vaktsiini ja osadele platseebot. Platseebo on selline asi, mis on soolalahus, mis ei kaitse inimest. Haigestumisrisk vaktsineeritute grupis oli 0,04% ja haigestumisrisk platseebot saanute grupis oli 0,88%. Ja nüüd neid kaht numbrit kokku võttes vähenes absoluutne risk katsete tegijate hulgas 0,84%.

Selleks, et nüüd maakeeli see lahti seletada, toon ma väga lihtsa näite. Aastatel 2018–2019 haigestus gripihooajal grippi Eesti elanikkonnast 7,7%. 7,7%, ja meie ühiskond oli kõik lahti, ühtegi asutust ei pandud kinni, kõik käisid tööl, kõik käisid koolis, need, kes jäid haigeks, neid raviti, need, kes kodus ei saanud hakkama, viidi haiglasse. Ja haiglad pidasid kõik vastu. Mäletate? Mina küll mäletan. Aga Pfizeri kuue kuu ohutus- ja efektiivsusanalüüsi platseebogrupis haigestus 0,88%. Seda on võrreldes gripiga alla 1%. Härra Kiik, mõistate, alla 1%! Mis paganama ühiskonna sulgemisest me räägime, kui meil on olemas eelnev näide selle kohta, et ühiskond toimib ka siis, kui meie hulgas on isegi 7,7% haigestunuid.

Järgmine lause, mis te ütlesite, et ükskõik, tulevad uued tüved ja nii edasi – selle kohta on teadlased, keda te armastate, öelnud selliselt, et ükskõik mis koroonaviiruse uued tüved tulevad, kui me ei mõõda haigestumist ainult PCR‑testiga, vaid võtame arvesse ka sümptomaatika olemasolu ehk sümptomite olemasolu, on ebatõenäoline, et absoluutne risk tõuseks üle 0,88% grippi haigestumise tasemest. Ja kui tulevadki uued tüved, siis meil on enamik inimesi vaktsineeritud ja seega absoluutne risk tõusta ei saa. Kokkuvõttes on ühiskonna sulgemine absoluutne jama.

Ja veel, täna oli ELAK‑is lugupeetud Tanel Kiik jälle kohal ja ma kutsusin teda peatselt toimuvale rahvusvahelisele konverentsile COVID‑i teemal. Ja teate, mida Tanel Kiik vastas? Juhul, kui see minu arusaamisega kokku ei lähe, siis mina sinna ei tule. Järelikult me ei saa tekitada debatti, arutelu, vaid peame jälgima haigestunud valitsuse sonimist. Aitäh!

20:06 Aseesimees Martin Helme

Heiki Hepner, palun!

20:06 Heiki Hepner

Suur tänu, hea aseesimees! Austatud minister! Vaieldamatult on tervisekriis üks praegu meie riigi ees seisvatest tõsistest kriisidest. Varsti saab kaks aastat, mil see on meil riigis olnud, ja meil on tulnud sellega võidelda.

7. detsembril esitasid kolleegid siit Riigikogust arupärimise ja tõepoolest, nagu lipsti, kriisitingimustes ainult kaks kuud ja juba ongi see arupärimine siin Riigikogus arutamisel. Kui nüüd iroonia kõrvale jätta, siis tõepoolest võib-olla mõne staatilisema küsimusega siia Riigikokku tulles on asjakohane, et minister võtab aega, proovib sättida oma päevaplaani ja tuleb tõesti alles kahe kuu pärast. Aga sellises kriisisituatsioonis, kus me oleme, eriti kui vaatame neid pingeid, mis on ühiskonnas järjest kerinud ja kerinud, on niisugune suhtumine minu meelest tegelikult ääretult halb. Eks see peegeldab natukene kogu seda valitsuse tegevust, mis meid selle kriisi ohjamisel on saatnud.

Kui ma oma küsimuses ütlesin sedasi sarkastiliselt, et arusaam kriisi juhtimisest ja probleemide käsitlemisest on justkui kutse "tule eile meile, võta homne ajaleht kaasa", siis paraku nii absurdne see teema tihti ka on. Tõepoolest, ma mõistan seda situatsiooni, kus haiglates tööjõud on vähenemisel ja antakse nõusolek haigena tulla tööle, sest tõesti, ka teiste haiguste ravimine pole mitte vähem oluline kui COVID‑i ravimine. Aga seejuures ma ei mõista üldse ega saa absoluutselt aru sellest, kui räägitakse, et me COVID‑i passe ei peaks likvideerima või kasutusest välja arvama. Isegi tingimustel, kui see teist haigust põdev inimene läheb haiglasse ja jääb COVID-isse, isegi sellel tingimusel leitakse, et selle passi omamine on mõistlik.

Tõepoolest, ajakirjandusest käis läbi ka informatsioon, et soovitati PCR-testidest loobuda ja öeldi, et tõepoolest, kui te olete haigeks jäänud ja te olete teinud kiirtesti, siis pöörduge oma perearsti poole, ta kannab selle sisse, et te olete tõesti haigestunud. Vähendame tervishoiu koormust. Väga mõistlik! Aga siis pannakse sinna lõpulause: see ei anna teile mingit õigust COVID‑i passi suhtes. Tundub ju veider?! Tundub ju veider ja lausa piinlik tegelikult, kui sedasi käsitletakse. Seda loetelu võiks lõputult jätkata.

Selles kontekstis võiks ütelda küll, et ebaloogiliste lahenduste leidmisel on meie valitsus meister. Aga ta ei ole meister kokkulepete tegemisel ja ta ei ole kindlasti meister olnud ka selle kriisi juhtimises. Sellest on väga-väga kahju. Kahju, et nad ise sellest aru ei saa. Aitäh!

20:11 Aseesimees Martin Helme

Suur tänu! Siin Riigikogu saadikud rohkem sõnasoovi ei väljenda. Kas minister soovib ka? Jaa, palun!

20:11 Tervise- ja tööminister Tanel Kiik

Austatud Riigikogu aseesimees! Head Riigikogu liikmed! Jah, parlamendisaalis võib rääkida igasugust juttu, võib ajada, nagu tänane õhtu näitas, ka täielikku jama. Pean mõned asjad siiski ära korrigeerima. Ma näen, et üks suuremaid sõnavõtjad ei ole pidanud vajalikuks lõpuni kohale jääda, aga sellest hoolimata, kuna meid jälgib ka omajagu Eesti inimesi, korrigeerin ma mõnda väidet.

Üks oli arutelu selle üle, mis on absoluutne risk ja mis on efektiivsus. Kui protokolli loete, siis näete, et härra Kalle Grünthali küsimuses olid mõlemad toodud. Ta küsis, miks räägitakse 95%‑lisest efektiivsusest, ja ma selgitasin, miks sellest räägitakse. Võrreldes absoluutse efektiivsuse määrasid – 0,88% ja 0,04% –, siis jah, võib teha järelduse, et näed, vahe on ainult 0,84%, ja sellega avalikkust eksitada. Võib teha ka loogilise, suhtelise võrdluse ja näha, et riski erinevus on 22-kordne. See on täpselt see vahe, mis on 0,88% ja 0,04% vahel. Ehk et see on valiku koht, kas me räägime 0,84%-lisest riski erinevusest või me räägime 22-kordsest riski erinevusest. Seesama uuring, millele härra Grünthal viitas, toetab väga tugevalt näiteks ka professor Fischeri välja toodud arvutusi selle kohta, kuidas vaktsiinid aitavad.

Teine väide, mis kõlas jõuliselt, on see, et me ei tohiks mis tahes ravimeid siin kõrvale jätta. Ei, me ei jäta kõrvale ravimeid, mis on saanud vastava müügiloa. Aga kui konkreetse ravimi tootja ise ütleb, et see ei ole COVID-19 ravim, siis tõepoolest mina ei lähe ütlema Eesti tervishoiutöötajatele, et vabandust, teie küll ei tea, et see on COVID‑19 ravim, aga meil on teine info ja me soovitame teil seda kasutama hakata. Loomulikult ma seda ei tee, mitte kunagi.

Kolmas asi, mis puudutas siin toodud võrdlust Euroopa kohta. No mina tõin võrdluse Euroopa kohta ja siis toodi võrdlus Iisraeli kohta, suremusest oli jutt. Euroopa Liidus on täna kõige suurema suremusega riigid ühtlasi kõige madalama vaktsineeritusega riigid. Vaadake järele. Järjest on seal paraku just nimelt need riigid, kus on olnud probleeme elanikkonna [vaktsineerimisega] hõlmatusega, on ta Bulgaaria, on ta Rumeenia, on ta Tšehhi, Horvaatia, Montenegro, Bosnia-Hertsegoviina, Põhja-Makedoonia ja nii edasi. Kümmekond suurema suremusega Euroopa Liidu riiki, Euroopa riike üldse, on kõik sellised, mille vaktsineerimisega hõlmatus on olnud alla Euroopa keskmise. Ja vastupidi, kui vaatame neid, kellel on paremini läinud, eeskätt Põhjamaad ning ka Malta ja Küpros, ning kus on madalam suuremus, siis näeme, et nende kõigi puhul on ka vaktsineerimisega hõlmatus väga suur. Need on faktid, see ei ole minu arvamus, see ei Tanel Kiige seisukoht, need numbrid on faktid, mida need riigid ise on raporteerinud. Nii.

Tehti võrdlus Iisraeliga. Iisrael suremust Kalle Grünthal loomulikult ei nimetanud, aga Iisraeli suremus on umbes kaks korda madalam kui Euroopa Liidu keskmine. Kaks korda madalam! Ja ta on märkimisväärselt madalam kui nendes riikides, mida ma enne nimetasin. Erinevus on kohati nelja-viiekordne võrreldes nende riikidega, kus on vaktsineerimisega hõlmatus kordades madalam kui Iisraelis. Nii et väita Iisraeli näitel, et vaktsineerimine ei toimi – vastupidi, Iisraeli näitel saab näidata, et vaktsiinid toimivad. Iisraeli suremus muide on madalam ka näiteks Eesti omast. Ta on küll kõrgem kui Põhjamaades, kus on veel suurem vaktsineerimisega hõlmatus, aga [Iisrael] on selgelt paremas seisus kui enamik Euroopa Liidu riike. Ka Eesti puhul on suremus tagumises kolmandikus, kui vaatame Euroopa Liitu. Iisraeli oma on veel madalamal.

Nii et kõik need väited, mis siin esitati, mille kohta kuidagimoodi suvaliselt ja meelevaldselt öeldi, et Tanel Kiik valetab, siis tegelikult ühtegi valeväidet välja ei toodud, küll aga oli hunnik retoorikat, demagoogiat ja valefakte, mida siit parlamendist kogu rahvale hõisati. Äärmiselt vastutustundetu käitumine. Mul on kahju, et härra Grünthal ei viitsinud kuulata seda juttu. Mina tema juttu kuulasin, suure huviga nagu ikka, ja tõesti need valeväited pidasin vajalikuks ära parandada. Aitäh! 

20:15 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Sellega on see päevakorrapunkt ammendatud.


7. 20:15 Vaba mikrofon

20:15 Aseesimees Martin Helme

Nüüd on võimalik sõna võtta vabas mikrofonis. Selline soov on olemas. Palun, Aivar Kokk! Ei ole? Hah, hea nali! Istung on lõppenud. (Saalist kostavad pahased hääled.) Mis? (Keegi räägib saalist.) Oi-oi-oi! Siis juhtus ... (Keegi räägib saalist.) Ei, aga nad kustusid vahepeal ära. Vabandust! Tule-tule-tule! Ega me siin sõnavabadust ei piira! Paneme tagasi Aivar Koka. Ma mõtlesin, et te tegite nalja, panite korraks peale ja võtsite siis maha.

20:16 Aivar Kokk

Hea juhataja! Hea minister! Head kolleegid! Räägime natukene veel korra vaktsineerimisest ja kiitmisest, kuidas kõik hästi on.

Tuletan meelde eelmise aasta kevadet, vastu jaanipäeva. Kui inimesed soovisid vaktsineerida, siis tegelikult nad ju vaktsineerida ei saanud. Enne jaanipäeva tekkis esimene võimalus, kui kõik said minna vaktsineerima. Lasnamäel saadeti inimesi tagasi, sõprade kaudu käidi vaktsineerimas. Ja ei läinud mitut kuudki mööda, kui Eesti riik kinkis vaktsiine – võib-olla minister mäletab, mina ei mäleta – kas Aafrikasse või muudesse riikidesse. Sadu ja sadu, tuhandeid ja tuhandeid. Äkki oli vaktsiine nii, et tapab.

Täpselt sama olukord oli eelmise aasta detsembrikuus. Kui kuuest kuust oli kaks päeva puudu, siis Vabaduse väljaku vaktsineerimisruumist visati need inimesed väikese, kerge sõimuga välja. Õnneks üks mees julges sel hetkel nii hirmsasti vihastada, et kirjutas kõikidesse võimalikesse kohtadesse alates Delfist ja lõpetades ministeeriumiga. Seepeale suudeti järgmisel hommikul otsus ümber teha. Vahetult enne jõule tahtsid inimesed minna kolmandat doosi saama ja meie valitsus keelas. Alles siis, kui ajakirjandus tuli appi, tehti otsus. Täna esimese päevakorrapunktina arutasime täpselt sama asja, et kui elektri-, kütte- ja gaasitoetuse saamiseks lähevad inimesed abi küsima, siis oleks võimalik olnud võlgnike raha ära võtta. [Alles] siis, kui ajakirjanduse kaudu hakatakse kõva häält tegema, suudetakse otsus ära teha. Läheb küll mitu päeva, aga ikkagi tehakse.

Nüüd räägime natukene ka energiakulude katmisest. See on kõige suurem anekdoot, mida mina olen kuulnud ja näinud. Neil inimestel, kes kümme aastat on oma energiakulud, näiteks elektri hinna fikseerituna hoidnud, ei kompenseerita täna mitte ühtegi senti, sest riik otsustas, et 120 [eurot] kopikatega megavatt-tunni eest on lagi. See ongi enamiku fikseeritud elektrilepingute lagi ja [see puudutab] neid inimesi, kes on kümme aastat olnud konservatiivsed. Ja nüüd kõigil börsi omadel kompenseeritakse. Kui [hind on selline,] nagu nädalavahetusel eile oli, ma lehest lugesin, et 70 eurot megavatt-tunni eest, siis nemad võidavad.

Nüüd järgmine olukord on see, kui ettevõtjad maksavad gaasi eest hullumeelset hinda. Gaasi hind on kordades tõusnud ja riik, valitsus otsustab niimoodi, et sulle kompenseeritakse nii palju elektrit ja sellises koguses gaasi. Aga võib‑olla ma elektrit üldse ei tahaks kulutada. Ma ei taha ka elektrikompensatsiooni ühtegi senti, ma niikuinii ei saagi sealt ühtegi senti. Aga ma tahaksin gaasi eest saada kogu mahu. Kuidas see võrdne kohtlemine on? Kui ma elan kortermajas, siis sooja eest makstakse 100%‑lise kompensatsiooniga kogu maht kinni. Kui ma elan individuaalmajas ja mul on lokaalküte, siis gaasi korral makstakse vist 270 megavatt-tundi kogu mahus välja, aga ülejäänute puhul ei räägita mingist kompensatsioonist. See vahe on mõni euro [võrreldes sellega], mis täna on börsihind. Meil on aastaid räägitud ja nüüd ka Euroopa Liit otsustas ära, et gaas on taastuvenergia, puhas, roheline, kõike võib teha.

Kaua me oma inimesi piiname, kui palju me neid kiusame? 400 000 inimest pidi saama toetust. 40 000 on läinud abi küsima. Neil on häbi minna, nad tahavad ise hakkama saada. Andke neile võimalus. Ja kõige hullem on see, et Eestil on oma gaasielektrijaam, võimsus 300 megavatt‑tundi, Eleringi käes. See oleks kohe pidanud olema Eesti Energiale üle antud ja seda oleks tippkoormuse ajal kasutatud, mitte ei oleks pidanud maksma 1000 [eurot] megavatt‑tunni elektri eest. Aitäh!  

20:21 Aseesimees Martin Helme

Tuletan meelde, et vaba mikrofoni ajal ongi täpselt viis minutit ja juurde ei saa aega anda. Tarmo Kruusimäe, palun! (Aivar Kokk kommenteerib.) Ei saagi anda, ei saagi anda, selline on elu.

20:21 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Head inimesed, kes te jälgite meid interneti vahendusel! Ma pean ütlema, et meie elu siin on huvitav. Me puutume kokku äärmiselt huvitavate lahendustega ja neid lahendusi loomulikult tuleb meile viimasel ajal rohkem ikka juba Euroopast. 28. jaanuaril oli meil Euroopa Liidu asjade komisjonis arutelu: Eesti seisukohad, mingi suur direktiiv "Loomade heaolu". Kõik on nagu selge. Tutvustavas tekstis räägitakse, et Euroopa on pöördunud meie poole, et keelustada puurid, igasugused puurid. Me ei saanud seal nii palju küsida, sest ametnikud jäänuks väga piinlikusse olukorda – aga kas see peaks tähendama seda, et ka loomaaias kaotataks puurid kui sellised ära? Nende käest ei ole keegi midagi küsinud.

Huvitavaks läks olukord siis, kui räägiti, et meil on päris paljud linnukasvatajad ehk kanakasvatajad teinud investeeringuid, et kanadel oleks õrs, mille peal istuda, ja nüüd Euroopa tahab selle puuri sealt ümbert ära kaotada. Ei, see ei ole siin praegu stand-up, vaid see on Riigikogu vaba mikrofon, kus me räägime enda olukorrast, kus me peame otsuseid langetama. Selgub, et märkamatult on lihtsalt terminite ja mõistete ühendamisel saanud kanadest praegusel hetkel loomad. Mingi kord ma siin küsisin selle kohta, et meil on vesiloomad ja vesiviljelusloomad ja et need ei olegi tegelikult veel kalad. Esimene kiire mõte kõigile kanakasvatajatele – tegin selle ka Euroopa Liidu asjade komisjonis – on selline: nagu me teame, on sugu sotsiaalne konstruktsioon, nii et nimetame kõik kanad kukkedeks. Ja siis, kui tulevad Euroopast meile ametnikud, ütleme neile, et meil on siin võitluskuked, keda me nüüd rehabiliteerime ja sotsialiseerime tavalisse ühiskonda sisenemiseks. Seni aga kaitseb [puur] kukki vägivaldsete inimeste eest või vastupidi. Ja, härrased Euroopa Komisjonist, te peaksite aru saama, et kukk ei mune.

Kui nüüd veel üldisemaks minna, et juba linnud on loomad, siis ega me ei saa ju tegelikult ka roomajaid välja jätta. Roomajad tulevad välja munast, samamoodi ka putukad. Putukad, sindrinahad, on kuidagi arengus niisuguseks jäänud, aga erisused ja kõik see muu tegelikult ju rikastavad meie olukorda. Nii me jõuamegi sinna, et meil on lihtsalt floora ja fauna. Meie ise ka siin oleme fauna, me oleme ju looduse kroon. Aga kust maalt me tõmbame selle jõhkra joone, et see on floora ja see on fauna. Ainukene tunnus, mis on: ühtedel on piiratud liikumisvabadus ja teistel on võimalik ise ennast positsioneerida hoopis teise situatsiooni. Seega me peaksime arvestama neid, kellel ei ole võimalik ennast positsioneerida kuskile teise kohta – ma pean silmas taimi, eks ju –, sellepärast et juured on maa sees ja juured ongi kogu selle kurja juur. Me peame eelduseks võtma, et nende elu on raske, ja võrdsustama kõiki, kaasa arvatud seda fauna osa, et ta on osa floorast, mille tulemusena me jõuamegi tegelikult sellise mõttearenduseni, et kanade produkt on piiratud liikumisvõimega floora õis. Järgemööda tulles on ju sedasi, et muna on ikkagi millegi tulem, ja nii nagu lapsed on eluõied, on ka kanamunad tegelikult õied.

Aga tühja sellest. See on arutelu, mis ei vii mitte kuskile. Küll aga on oluline, et me räägime loomade heaolust. Aga loomade hulgas ei ole tehtud üldse mingit SWOT‑analüüsi, mingit küsitlust ei ole loomade seas tehtud, et millisena nemad näevad seda eelnõu. Ka läbitöötamiskavatsust [ei ole]. Vot selleks peabki Riigikogu saadikul olema neid piiratud liikumisvõimega floora õisi, et öelda: kuulge, jätke järele, kukk on kukk ja kana on kana ja kukk ja kana ei ole loomad. Ehk siis tulge mõistusele! Aitäh!

20:26 Aseesimees Martin Helme

Heiki Hepner, palun!

20:26 Heiki Hepner

Austatud kolleegid! Head Eesti inimesed! Loodust on vaja kaitsta. Ma loodan, et selles ei kahtle keegi ei siin saalis ega väljaspool seda. Aga see, kuidas seda tehakse, paneb pehmelt öeldes imestama. 4. veebruaril saime teada, et Natura aladel, kus seni oli piiranguvööndis lubatud metsade majandamine, on nüüdsest see keelatud. Keskkonnaameti peadirektori sõnul jääb see keeld 90% juhtudel tähtajatuks. Keeld puudutab enam kui 42 000 hektarit metsamaad, millest 12 700 hektarit asub erametsades.

Eesti riigi selgroog on eraomand. Ega ilmaasjata pole põhimõtet, et igaühe omand on puutumatu ja võrdselt kaitstud, kirjutatud meie põhiseadusesse. See põhimõte on otsustatud visata prügikasti ja käituda nii, nagu eelmise sajandi neljakümnendatel käitusid juunikommunistid, kes jutumärkides vabatahtlikult sundisid maaomanikke oma maid andma õitsva tuleviku nimel kolhoosidele. Nüüd toimub natsionaliseerimine nii, et isegi ei vaevuta metsaomanike esindajatega läbi rääkima. Ja seda vaatamata sellele, et Euroopa Komisjon on Natura alade määratlemiseks andnud suunised, et huvirühmade, eriti maaomanikega, tuleb läbi rääkida, igat juhtumit tuleb eraldi hinnata ja Natura ala ei tähenda metsamajandamise lõppu.

Piirangute hüvitamisest tänased valitsejad enam nii entusiastlikult ei räägi. Öeldakse, et vaja oleks hüvitada ja loodetavasti raha otsa ei saa. Loobutud on põhimõttest, et enne eramaadel uute piirangute kehtestamist likvideeritakse vanad võlad. Siiani pole kahjuks seda juhtunud ja õiglaseks hüvitamiseks pole piisavalt raha jätkunud. Aastast 2007 on piirangute eest makstav hüvitis püsinud samal tasemel ning on kaks ja pool korda väiksem kui meie lõunanaabritel. Nendele metsaomanikele, kes sooviksid oma looduskaitsealust maad riigile müüa, pakutakse paremal juhul pool turuhinda. Sellele probleemile olen korduvalt viidanud. Laiutatakse käsi ja öeldakse, et ärgu siis metsaomanik müügu. Kui see ei ole natsionaliseerimine, mis asi see siis on?

See otsus, mis eelmisel nädalal sündis, ei ole mitte ainult maaelu hävitav, vaid ka looduskaitset samavõrd hävitav. Kõik osapooled teavad, et sellised otsused mõjuvad erakordselt negatiivselt looduskaitsele ja loodusele. See otsus ütleb üheselt maaomanikule: kui sa ei taha, et sinu maa natsionaliseeritakse, ära lase oma maale tekkida ühtegi arvestatavat loodusharuldust, raiu esimesel võimalusel ja võimalikult palju. Ühest küljest on erakordselt ebaeetiline panna inimesed sellisesse olukorda, teisalt on see erakordselt halva mõjuga looduskaitsele ja meie loodusele. Kõik osapooled teavad seda, kõik osapooled suhtuvad sellesse negatiivselt, aga see ei kõiguta tänaseid valitsejaid sellist otsust vastu võtmast. Ükski seadusjärgne raie ei oma ligilähedaseltki niisugust negatiivset mõju looduskaitsele ja loodusele kui maade natsionaliseerimine jutumärkides looduse ja looduskaitse hüvanguks.

Looduskaitse on avalik hüve ja kogu ühiskond peab selles solidaarselt osalema. Kohustuse panemine ainult metsaomanikele, kes aitavad üleval hoida maaelu, on põhiseadusega vastuolus. Natura aladel kaitse-eeskirju kehtestades on siiani kinnitatud, et need tuginevad põhjalikule analüüsile. Sellest tulenevalt on mul küsimus: kes valetab? Kas need, kes toona kaitse-eeskirju tegid ja piltlikult öeldes iga rohututi taha vaatasid, iga putuka ning mutuka üles lugesid ja kõike seda põhjalikult kaalusid, või need, kes tänase otsuse ette valmistasid ja selle ellu viisid? Või on see lihtsalt kuritegelik hoolimatus meie inimeste ja looduse suhtes? Aitäh! 

20:31 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Nüüd ma rohkem vaba mikrofoni sõnasoove ei näe ja võin teist korda istungi lõpetada. Istung on lõppenud.

20:31 Istung lõppes

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee