Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

header-logo

09:58 Istungi rakendamine

10:00 Aseesimees Martin Helme

Tere hommikust, head kolleegid! Alustame oma selle aasta 3. töönädala neljapäevast istungit. Kõigepealt on võimalus üle anda eelnõusid ja arupärimisi. Urmas Reinsalu, palun!

10:00 Urmas Reinsalu

Lugupeetav istungi juhataja! Lugupeetav rahvaesindus! Rea Riigikogu liikmete nimel esitame meie armastatud peaministrile arupärimise eile parlamendi menetluses olnud valitsuse esitatud rikkumisest teavitamise seaduse kohta, mis näeb ette totaalse anonüümse pealekaebamissüsteemi rajamise Eestis. Kuid meil on tekkinud mitmeid praktilisi küsimusi, jättes kõrvale selle eelnõu tülgastava moraalse perspektiivi. Nimelt on meile segane, kuidas on need pädevad asutused, kes hakkavad pealtkuulamis- või pealekaebamisliinide kaudu esitatud anonüümseid kaebusi menetlema, määratletud kirikute, koguduste, ajalehtede, lasteaedade, koolide, ülikoolide, sõjaväeosade, parlamendi, kohtute, mittetulundusühingute ja Kaitseliidu puhul eraldi võetuna. Me palume proua peaministril anda selle kohta ülevaade.

Meid huvitab väga – rahvas peab teadma oma kangelasi –, kes selle eelnõu kooskõlastusmenetluses andis Riigikogu nõusoleku selle kohta, et anonüümne koputamissüsteem seatakse sisse ka Eesti parlamendis, muu hulgas sätestades, et info kogumine on seaduse järgi õigustatud, seega parlamendiliikmetel on võimalik koguda paberil informatsiooni, hakata lindistama informatsiooni ja seejärel seda edastama vastavale eriosakonnale, kes parlamendis kindlaks määratakse. On märkimisväärselt huvitav innovatsioon keset julgeolekukriisi, et me valitsuse aastasel sünnipäeval, tegeleme sellise kõikehõlmava projektiga. Nii et me ootame proua peaministrilt vastuseid.

Kui selles saalis on meil natukenegi enamushäälte mõttes tervet mõistust, siis peab parlament lükkama selle tülgastava aktsiooni tagasi. Aitäh teile!

10:02 Aseesimees Martin Helme

Protseduuriline. Raimond Kaljulaid.

10:02 Raimond Kaljulaid

Aitäh, hea istungi juhataja! Ma tahtsin lihtsalt küsida, kas see on meie kodu‑ ja töökorraga kooskõlas, et saadik näeb öösel sellist õudusunenägu ja siis tuleb esitab kohe hommikul peaministrile arupärimise selle kohta, mida ta unes nägi. Kas selline arupärimine on ikkagi kooskõlas meie kodu‑ ja töökorra seadusega või peaksid arupärimised siiski olema kuidagi faktipõhised?

10:02 Aseesimees Martin Helme

Ma nüüd loen ette sellest spikrist, mis mul on: juhatus otsustab arupärimise edasise menetlemise vastavalt kodu- ja töökorra seadusele. Aga üldiselt, kui ma õigesti mäletan, oli just eelmise nädala juhatuse istungil arutelu all, kui rangelt peaks juhatus järgima seda, mismoodi sisu klapib või ei klapi kodukorraga. Meie praegune juhatus leidis, et saadikutel peavad olema võimalikult laiad piirid arupärimiste esitamiseks. Urmas Reinsalul on ka protseduuriline. Palun!

10:03 Urmas Reinsalu

Aitäh! Ei, mul ei ole mingit õudusunenäo asja. Ma tegin eile Isamaa fraktsiooni nimel ettepaneku see eelnõu tagasi lükata. Sellised õiguslikud innovatsioonid, mille suhtes üllatuslikult sotsiaaldemokraadid eile jäid neutraalsele platvormile, kindlasti ei ole meie jaoks vastuvõetavad.  Tegemist on kahtlemata düstoopia ehitamisega sellises käsitluses. Tulevikus on muidugi härra Kaljulaiul mugavam, saab anonüümselt kaebusi esitada. (Naer saalis.) Ei peagi vaeva nägema istungi juhataja kiusamisega.

Aga minu meelest on kõige absurdsem, et see seadus jätab anonüümse pealekaebamise süsteemist välja arstid, kuid tegelikult näiteks pihisaladust ei kaitse. See näitab seda moraalset perspektiivitust, mille põhjal see eelnõu on esitatud.

10:04 Aseesimees Martin Helme

See ei olnud muidugi protseduuriline. Mul on rõõm näha, et kuigi meil eile läks väga pikalt, on kõik täna heas vormis. Järgmine protseduuriline tuleb Henn Põlluaasalt.

10:04 Henn Põlluaas

Jah, tõepoolest. Seadused meil keelavadki ju esitada põhiseadusevastaseid eelnõusid ja kahtlemata see eilne koputamise eelnõu ongi õudusunenägu. See on ju täiesti košmaarne, valitsuse tahe viia meid tagasi stalinliku täiesti totalitaarse kontrolli režiimi juurde tagasi. Tegelikult põhimõtteliselt olekski pidanud Riigikogu selle eelnõu prügikasti saatma, aga kahjuks nii ei läinud.

10:05 Aseesimees Martin Helme

Henn, see ei ole protseduuriline.

10:05 Henn Põlluaas

Ma ei tea, milliste protseduurireeglitega me nüüd saaks selle kui põhiseadusevastase lihtsalt prügikasti saata. (Lärm saalis.) 

10:05 Aseesimees Martin Helme

Henn, see ei olnud ka protseduuriline, nii nagu ka Urmas ei küsinud protseduurilist küsimust. Proovime jääda protseduuriliste juurde. Hanno Pevkur, palun!

10:05 Hanno Pevkur

Aitäh! Mul on protseduuriline küsimus protseduurilise küsimuse kohta. Ma saan aru, et kõikidel on neljapäeva hommikul hirmus soov ennast välja elada, aga, head kolleegid, lõpetame selle jama ära. Tegelikult ka. Me teeme siin tööd ja see, kui meist kellelgi on soov anda üle eelnõusid või arupärimisi, on igati korrektne. Ma arvan, et sellesse raami peakski jääma.

Lihtsalt palve istungi juhatajale: tegelikult ka, ärme alusta siin poliitilise debati laata protseduuriliste küsimuste raames. Protseduurilised küsimused on istungi läbiviimise korra kohta. Ja see jutt, et istungi juhataja ei tea ette – ma olen istungi juhatajaga päri, olen seal ise istunud ja istun ka edasi loodetavasti mõned kuud, vähemalt nii kaua, kuni [järgmise aasta] märtsis tulevad valimised. Aga senimaani, head kolleegid, ma tõesti kutsun teid üles: ärge kuritarvitage seda võimalust, mis on antud. Ma saan aru, Reinsalul on hirmus soov kogu aeg seda kuritarvitada. Aga palun ära tee seda sina ja ärge tehke ka kõik teised. See on ebaviisakas kõikide teiste Riigikogu liikmete suhtes. 

10:06 Aseesimees Martin Helme

Vastab tõele, et see oli selgitus protseduuriliste kohta, aga ta ei olnud protseduuriline küsimus. Mul on sama soov, ma ühinen Hanno Pevkuri üleskutsega. Me ei ole veel istungi rakendamiseni jõudnud, ärme nüüd hakka siin poliitilist debatti pidama protseduuriliste küsimuste nime all. Tõesti, kui ei ole protseduuriline, siis ma ei lase küsimust lõpuni küsida. Kalle Grünthal, palun!

10:06 Kalle Grünthal

Tänan! Tegelikult Hanno Pevkur rääkis absoluutselt õigust ja ma tuletan meelde, et selle protseduuriliste küsimuste laviini laskis lahti meie hea kolleeg Raimond Kaljulaid. Aga Raimond Kaljulaidil ma soovitaksin läbi lugeda sellise suurepärase raamatu nagu Solženitsõni "Gulagi arhipelaag" ja ...

10:07 Aseesimees Martin Helme

See ei ole ka protseduuriline, Kalle.

10:07 Kalle Grünthal

... siis ta saaks ennast kurssi viia sellega, mis asi on düstroofiline unenägu. Aitäh!

10:07 Aseesimees Martin Helme

See ei olnud protseduuriline. Urmas Reinsalu, palun! Jääme protseduuriliste juurde.

10:07 Urmas Reinsalu

Jaa. Palun nimetage need juhatuse liikmed, kes tegelikult võtsid selle koputamise jampsi parlamendi menetlusse. Kas tõesti juhatus võttis ühehäälselt sellise hullumeelsuse, mis on vastuolus Eesti põhiseaduse vaimuga, parlamendi menetlusse? Me võitleme selle seaduse vastu kõikide vahenditega. Suud kinni toppida ei õnnestu. (Hääled saalis.)

10:07 Aseesimees Martin Helme

Juhatus võttis menetlusse eelnõu, konsensuslikult, jah, meie kõik kolmekesi. Ega meil muud üle ei jää. Kui me saame valitsuselt algatatud eelnõu, siis me saadame selle komisjoni. Komisjon menetles seda. Eile me käisime selle ilusti läbi, mismoodi komisjonis hääletati esimese lugemise asjus. Ja see on tavaline menetlus. Kui tal on põhiseaduse riive või põhiseadusega vastuolu, siis ka selleks on meil olemas menetluslikud instrumendid. Peeter Ernits, palun! Protseduuriline.

10:08 Peeter Ernits

Hea juhataja! Jah, see on protseduuriline küsimus. Kui nädala menüü – täna on neljapäev, eelmine kord samuti – on nii tühi, [et päevakorras] pole midagi, mis siis üle jääb peale protseduuriliste? Kui ei saa rääkida, siis võivad ju tulla teod.

10:08 Aseesimees Martin Helme

Minu meelest meil nädala menüü ehk Riigikogu päevakord läks eile siin kõvasti üle südaöö. Nii et ma ei arva, et meil on vähe tööd. Henn Põlluaas, kas eelnõu või arupärimine? Ei? Läks nupp kogemata ... Okei, võta maha. Siis on niimoodi, et olen juhatuse nimel vastu võtnud ühe arupärimise ja me menetleme seda vastavalt meie kodu‑ ja töökorra seadusele.

Teeme nüüd kohaloleku kontrolli. Palun!

10:09 Aseesimees Martin Helme

Kohalolijaks registreerus 61 Riigikogu saadikut.


1. 10:09 Riikliku pensionikindlustuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (475 SE) teine lugemine

10:09 Aseesimees Martin Helme

Täna on meil päevakorras üks päevakorrapunkt, Vabariigi Valitsuse algatatud riikliku pensionikindlustuse seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu numbriga 475, tegemist on teise lugemisega. Selle menetlemiseks kutsun siia sotsiaalkomisjoni liikme Õnne Pillaku. Palun!

10:10 Õnne Pillak

Aitäh, hea istungi juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Annan ülevaate seaduseelnõu 475 menetluse kohta esimese ja teise lugemise vahel sotsiaalkomisjonis.

Meeldetuletuseks. Kuna me arutasime seda eelnõu eelmise aasta novembrikuus, siis on muudatused algatatud seaduse rakendamise praktikas tõstatunud probleemide lahendamiseks. Lisaks nähakse eelnõuga ette septembrikuus toitjakaotuspensioni maksmise jätkamist 18–20-aastastele õppuritele, olenemata sellest, kas nende andmed on juba Eesti Hariduse Infosüsteemi kantud või mitte. Veel puudutab see välisriigis elavaid pensionäre, kes edaspidi saavad oma elusolekut tõendada pensioni maksmiseks ka elektrooniliste kanalite kaudu. Samuti nähakse ette, et juriidilise isiku juhtimis- või kontrollorgani liikmeks oleku aega arvestatakse pensioniõigusliku staaži hulka, kui sel perioodil maksti sotsiaalmaksu. Kogumispensionide seaduse muudatuse kohaselt võib pensionile läinud puuduva töövõimetusega isik hakata uuesti teises sambas raha koguma või pensioni saamise peatada, kui ta ei ole veel pensionieas, kuid tema töövõime on vahepeal taastunud.

Seaduseelnõu kohta ei tehtud määratud tähtajaks ühtegi muudatusettepanekut. Samuti ei olnud täiendavaid ettepanekuid Eesti Pensionäride Ühenduste Liidul, Eesti Puuetega Inimeste Kojal, pangaliidul ega Eesti Kindlustusseltside Liidul, kelle poole komisjon arvamuse küsimiseks pöördus.

Sotsiaalkomisjonis me arutasime seda eelnõu peale esimest lugemist kolmel korral: 10., 17. ja 24. jaanuaril. 10. jaanuaril me vaatasime veel eelnõu sisulisele poolele otsa ja komisjon oli koos Sotsiaalministeeriumi ametnikega ette valmistanud mõned muudatusettepanekud. Need olid pigem tehnilist laadi ja nende vajaduse tingis see, et oleks tagatud parem õigusselgus. 17. jaanuaril me neid muudatusettepanekuid hääletasime ning tegime ka esmased menetluslikud otsused. Kuid 20. jaanuaril pöördus sotsiaalkaitseminister sotsiaalkomisjoni poole kirjaga, milles palus esimesel võimaluse korral menetleda tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seaduse ning tööturuteenuste ja -toetuste seaduse muudatusi. Kirjas esitati ettepanekud, mida ma mõne aja pärast muudatusettepanekute juures tutvustan natuke pikemalt. Nende ettepanekute arutelu toimus 24. jaanuaril sotsiaalkomisjonis. Istungil osalesid peale sotsiaalkaitseministri veel Sotsiaalministeeriumi, Justiitsministeeriumi, Eesti Linnade ja Valdade Liidu ning Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja esindajad.

Sotsiaalkomisjoni esinaine Siret Kotka juhtis muudatusettepanekute juures tähelepanu sellele, et kui sotsiaalkomisjon kiidab need ettepanekud heaks, siis tuleb meil eelnõu teine lugemine katkestada, et fraktsioonid saaksid veel ettepanekutega tutvuda ja soovi korral esitada oma muudatusettepanekuid.

Nüüd muudatusettepanekutest. Need kõik on kantud muudatusettepanekute tabelisse ja neid on kokku kuus. Esiteks on sotsiaalkaitseministri tehtud ettepanekud, mis puudutavad energiahinna tõusu leevenduse meetmetena makstavaid toetusi. Hästi lihtsalt öeldes näeb esimene nendest ette seda, et kohtutäitur ei saa energiahinna tõusu leevendamiseks makstavat toetust võtta  toetuse saajalt ära varasemate võlgade katteks. Teine muudatus puudutab töötutoetust. Nimelt, et energiahinna toetust ei arvestataks töötutoetust saava inimese sissetulekute hulka, sest vastasel juhul võib ta oma töötutoetusest ilma jääda, ja seda me kindlasti ei taha. Sotsiaalkomisjoni liikmed nõustusid sotsiaalkaitseministri kirjas tehtud ettepanekutega, sest erakorraline ja sihtotstarbeline energiatoetus peab jõudma abivajajateni, kattes energiahinna tõusu, samuti peab inimestel säilima asendussissetulekuna töötutoetus, võimaldamaks töötutoetuse saamise perioodil inimväärselt ära elada. Need ettepanekud on tabelis toodud muudatusettepanekuna nr 1.

Järgmised, 2.–4. muudatusettepanek on tehnilised ja normitehnilise iseloomuga. Kuid ma tooksin sisu poolest esile muudatusettepaneku nr 5, mis puudutab toitjakaotuspensioni maksmist. Sellest me rääkisime komisjonis ka pisut pikemalt, põhjusel, et eelnõus oli esialgu ette nähtud uus põhimõte, mille kohaselt välismaale õppima asuvale toitjakaotuspensionit saavale noorele pensioni maksmine peatatakse selleks ajaks, kuni ta esitab dokumendid selle kohta, et ta õpib välismaal. Piltlikult öeldes oleks see tähendanud seda, et kui näiteks noor läheb õppima välismaale märtsis ja ta vajalikud dokumendid siin esitab mais, siis seda vahepealset aega, mis jääb märtsi ja mai vahele, ei oleks talle toitjakaotuspensioni makstud, ka tagasiulatuvalt mitte. Sotsiaalkomisjonis me muidugi sellise asjaga nõus ei saanud olla. Nüüd see muudatusettepanek nr 5, mis sai tehtud, näeb ette seda, et kui noor on enda dokumendid esitanud, siis tagasiulatuvalt selle perioodi eest, millesse see auk jääb, ta saab toitjakaotuspensioni.

Muudatusettepanek nr 6 muudab seaduse jõustumise aega, nii et see jõustuks 1. veebruari asemel 1. juunil. Need sätted, mis puudutavad elusoleku tõendit, jõustuvad üldises korras.

Lõpetuseks komisjoni tehtud menetluslikud otsused. Sotsiaalkomisjon otsustas 17. jaanuaril teha ettepaneku võtta eelnõu täiskogu päevakorda k.a 26. jaanuaril ja teine lugemine lõpetada. Kuid vahepeal laekunud ettepanekute valguses me tegime 24. jaanuari istungil menetluslikud otsused ümber ning sotsiaalkomisjon otsustas teha täiskogule ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada, määrata muudatusettepanekute tähtajaks 31. jaanuar ja kui teine lugemine täna katkestatakse, jätkata teist lugemist Riigikogu täiskogus 7. veebruaril. Kõik need otsused komisjonis olid konsensuslikud. Aitäh! Vastan küsimustele.

10:18 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Üks küsimus on ka. Aivar Kokk, palun!

10:18 Aivar Kokk

Aitäh! Väga tore on see, et teil komisjonis arutatakse asju ja komisjoni esimees ütleb, et ärme siis väga kiirusta selle eelnõuga. Minu arust on päris kurb kuulata, et hetkel energiahüvitiste arestimise võimalus kehtib. Komisjon on jokutanud kaks nädalat, selle asemel et eelmisel nädalal oleks tuldud siia ja teine lugemine ära tehtud. Täna oleks pidanud olema juba kolmas lugemine. Siis ei saaks nendel inimestel, kes on nüüd küsinud kolme kuu eest energiahüvitisi, summat arestida. Aga meie alles arutame, katkestame teise lugemise ja siis hakkame alles veebruaris seda teisel lugemisel edasi arutama. Kas justiitsminister, kes selle käki kokku keeras, oli ka teil komisjonis sellest teemast rääkimas?

10:19 Õnne Pillak

Aitäh, lugupeetud küsimuse küsija! Kõigepealt, ma soovitan pisut optimistlikumaid meeleolusid ja mitte nii kuri olla, sellepärast et see ei mõju vaimsele tervisele hästi. Aga ma võin kinnitada, et jokutamist ei ole olnud. Sellepärast, et leida eelnõu, kuhu need vajalikud muudatused teha – seal ma ise ka püüdsin väga hoolega seda eelnõu leida, et saaks võimalikult kiiresti vajalikud muudatused vastu võetud. Esimesel võimalusel need ettepanekud Riigikogule saadeti, esimesel võimalusel sotsiaalkomisjon arutas neid ja esimesel võimalusel oleme me need ka saali saatnud ja ette võtnud kiirendatud korras, et me saaksime need kohe pärast istungivaba nädalat vastu võtta.

10:20 Aseesimees Martin Helme

Heiki Hepner, palun!

10:20 Heiki Hepner

Suur tänu, hea istungi juhataja! Austatud ettekandja! Ma haaran teie viimasest vastusest kinni, et vaimsele tervisele ei mõju hästi. Palun täpsustage, kas see ei mõju hästi Aivar Koka vaimsele tervisele, teie vaimsele tervisele, ministri vaimsele tervisele või nende nüüd toetusest ilmajäänute vaimsele tervisele. Aivar Kokk viitas, et minister on jokutanud, sõna otseses mõttes, ja teinud, noh, käki. Kelle vaimsele tervisele see hästi ei mõju?

10:21 Õnne Pillak

Aitäh! Kõigepealt, ma arvan, et negatiivsed emotsioonid ei mõju mitte kellelegi hästi, ka mitte teie vaimsele tervisele. Veel kord: minister ei ole jokutanud. Esimesel võimalusel need muudatusettepanekud Riigikogule saadeti ja nüüd me neid siin ka arutame.

10:21 Aseesimees Martin Helme

Aivar Kokk, palun!

10:21 Aivar Kokk

Aitäh, Õnne, et sa muretsed minu tervise pärast! Ja ma ei ole sugugi sinu peale kuri. Ma olen kuri seetõttu, et sa ise oma ettekandes ütlesid "komisjoni esimees ütles". Sa ei selgitanud, kas komisjon üldse seda arutas, kui kiiresti seda eelnõu menetletakse. Su enda ettekandes oli see küsimus. 

Teiseks, juba 13. või 14. jaanuaril oli see teema teada. Täna on 27. jaanuar, kui ma nüüd õigesti hommikul mäletan, peaks see kuupäev olema. See on jokutamine. Ma olen juhtinud nelja komisjoni siin Riigikogus ja samasuguse olukorra me oleme lahendanud ära ühe nädalaga, me ei räägi isegi kuust või kahest nädalast. Nii et võimalusi on. Sellesama eelnõu oleks saanud ka eelmiseks nädalaks teisele lugemisele saata. 

Tegelikult on minu küsimus selles, et ühelt poolt [on] komisjon, kes muretseb 100 000 inimese [pärast], kelle toetus võidakse ära võtta, energiakriisis, me ei räägi ühest, kahest ega kolmest inimesest. Ja kui kellelgi ministril tekib selline aps, siis on võimalus, et komisjon teeb ise selle parandusettepaneku, ei pea ootama ministeeriumist seda. Ei pidanud tulema Sotsiaalministeeriumist minister seda parandust tegema, see tuli Justiitsministeeriumist ja olekski pidanud justiitsminister tulema. Seda ma lihtsalt püüan sulle praegu selgitada. Inimesed küsivad. Jaanuarikuus tekkis esimest korda võimalus saada eelmise kolme kuu eest toetust. Ja kui see raha nüüd ära võetakse? Kolme kuu raha. (Juhataja helistab kella.)

10:23 Aivar Kokk

Kas see on ikka õiguspärane? 

10:23 Õnne Pillak

Aitäh selle tähelepanu juhtimise eest! Aga veel kord: sotsiaalkomisjon sai ettepanekud 20. jaanuaril. Esimesel võimalusel me neid arutasime ja kohe esimesel võimalusel on need ka siia täiskogu saali saadetud.

10:23 Aseesimees Martin Helme

Jüri Jaanson, protseduuriline.

10:23 Jüri Jaanson

Austatud istungi juhataja, ma palun üle täpsustada, mis see küsimuse esitamiseks määratud aeg oli.

10:23 Aseesimees Martin Helme

Küsimuse pikkus on üks minut. Üldiselt on meil siin viimasel ajal välja kujunenud komme, et kui paar sekundit üle läheb, siis ma lasen kella, kui läheb rohkem üle, siis ma hakkan vahele segama. Nii on. Urmas Reinsalu, palun!

10:24 Urmas Reinsalu

Aitäh! Sotsiaalkomisjon peab loomulikult tegelema hoolekandega ja mõistetavad on need küsimused, mis puudutavad pensioni jne. Aga minu küsimus on: kas sotsiaalkomisjon, eriti pidades silmas eakaid inimesi ja nende elukogemust, on arutanud ka seda koputamisseadust? Seda, et me paneme tegelikult 100 000 inimest, kes on töötavad pensionärid, lähtudes nõukogude aja, okupatsiooniaja kogemusest, sellisesse koputamist kultiveerivasse olukorda. Inimesed, kes on koguduste-kirikute liikmed, peavad lülituma koputamisskeemi, samuti hooldekodude puhul ja tervishoiuasutuste puhul. Kuhu me tahame sellise koputamissüsteemiga, lugupeetav sotsiaalkomisjoni esindaja, välja jõuda? Palun andke oma hinnang ka selle eelnõu moraalsele perspektiivile.

10:24 Õnne Pillak

Aitäh selle küsimuse eest! See nüüd kuidagi kõnealust eelnõu ei puuduta ja seetõttu ma siin ka hinnanguid ei anna. Ma olen konkreetse eelnõu juhtivkomisjoni ettekandja ning komisjon ei ole teie püstitatud küsimust arutanud.

10:25 Aseesimees Martin Helme

Heiki Hepner, palun!

10:25 Heiki Hepner

Suur tänu, hea istungi juhataja! Ma küsin muudatusettepaneku nr 5 kohta. Te ka tegelikult seda avasite, nimelt pensioni maksmise peatamine, kui isik asub elama välisriiki. Tõepoolest, seda tuleb mõistlikuks pidada, et maksmist jätkatakse peatamise päevast pärast kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis avalduse saamist. Aga võib-olla te avate natukene, miks üldse see peatamine aset leiab. Mis on selle peatamise mõte?

10:25 Õnne Pillak

Aitäh selle küsimuse eest! Nii nagu meile komisjonis selgitati, on vaja neid dokumente, et noor kinnitab, tõestab, et ta on läinud välismaale õppima, ja seetõttu jääb see vahe sinna sisse. Aga tõesti see ei jää mitte maksmata, vaid tagasiulatuvalt toitjakaotuspensioni selle perioodi eest saab.

10:26 Aseesimees Martin Helme

Mihhail Lotman, palun!

10:26 Mihhail Lotman

Aitäh! Ma jätkan seda küsimust, mille esitas Urmas Reinsalu. Mulle siiski tundub, et need kaks asja on omavahel seotud. Siin osal kolleegidel tekkis arvamus, et minister jokutas. Kas meil on juba selline telefon sisse seatud, kus saab esitada vihje, et minister jokutab?

10:26 Õnne Pillak

Aitäh! Ma saan aru, et on hinge läinud eilne päev ja eilsed arutelud. Ma tean, et Tallinnas on üks selline telefon, aga riigis ei ole küll, jah.

10:27 Aseesimees Martin Helme

Kalle Grünthal, palun!

10:27 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Küsimus puudutab energiatoetuse raha. Mulle on tulnud päris palju signaale selle kohta, et täiturid on korjanud need summad ära. Mind huvitab praegu see. Kui nüüd, ütleme, siin muudatustega mingi asi juhtub, et makstakse neid toetusi ja see hakkab tagasiulatuvalt toimima, siis kuidas see mehhanism käiku pannakse? Ja kuidas makstakse see raha tagasi inimestele, kellelt täitur on juba raha ära võtnud?

10:27 Õnne Pillak

Aitäh selle küsimuse eest! Seda me rääkisime ka komisjonis. Oli eraldi küsimus, kui palju siis neid inimesi on, kellel see toetus on juba varasemate võlgade katteks läinud. Ja ma kohe vaatan. (Lehitseb pabereid.) Kohtutäiturite ja pankrotihaldurite koja vastus oli, et veel ei ole teada selliseid juhtumeid. Mis puudutab tagasiulatuvat rakendamist, siis meil on teisipäeval sotsiaalkomisjoni istung, kus me hakkame seda teemat eraldi arutama. Sest jah, komisjonis me ka möönsime, Justiitsministeerium möönis, et sellega on probleeme, selles mõttes, et seda ei ole nii lihtne tagasiulatuvalt rakendada.

10:28 Aseesimees Martin Helme

Kalle Grünthal, palun!

10:28 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Nüüd on selline lugu, et Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda ütleb, et ei ole [selliseid juhtumeid]. Tegelikult reaalselt on need inimesed juba olemas. Ilmselge, et need asjad käivad automaatselt, kiiresti ja võib-olla ei pruugita isegi teada anda sellest. Küsimus on selles, mida peab inimene tegema, kui see toiming ja protsess on ikkagi käiku läinud. Kuidas siis makstakse see raha tagasi? Nii või teisiti, ega kohtutäiturid alati ka sellised inglikesed ei ole, kes kõiki asju järgivad.

10:29 Õnne Pillak

Aitäh! Jah, ma mõistan seda muret ja üldse kuidagi ei pisenda seda. Kuna mul ei ole siin praegu teile head vastust anda, siis ütlen, et teisipäeval ma kindlasti võtan selle mure komisjoni kaasa ja me arutame veel seda.

10:29 Aseesimees Martin Helme

Suur tänu! Küsimusi rohkem ei ole. Nüüd me saame läbirääkimiste juurde minna. Läbirääkimiste soovi on avaldanud Aivar Kokk.

10:29 Aivar Kokk

Hea juhataja! Austatud kolleegid! Energiahüvitise arestimise võimalust oleks valitsus pidanud ette nägema. Justiitsminister Maris Lauri selgitus, et on tekkinud olukord, kus kohtutäiturid võivad arestida erakorralise energiahüvitise summad, aga koalitsioon ei saanud seda ette näha, et selline vajadus võib kunagi tekkida, on pehmelt öeldes masendav. Sisuliselt on tekkinud olukord, kus võlgnikud jäävad valitsuse tööõnnetuse tõttu varasemast veelgi rohkem võlgu.

Kui võtta Julianus Inkasso 2021. aasta ülevaade, siis saab sealt teada, et Eestis on teada vähemalt 235 000 maksehäire olemasolu, eraisikutel. Maksehäiretega isikute hulka hinnati 91 000-le. See on arvestatav hulk. On täiesti arusaamatu, kuidas sai koalitsioonil selline asi kahe silma vahele jääda. Kohtutäiturid ei tohi võlgnikult arestida näiteks riiklikke peretoetusi, vanemahüvitist ega ka puudetoetust.

Kui me lõime – minu algatusel – üksi elava pensionäri toetuse, siis hoolitsesime ka selle eest, et see läheks pensionäride heaolu parandamisele ning seaduses nähtaks ette vajalikud erandid. Endine rahandusminister ja kauaaegne rahanduskomisjoni liige Maris Lauri võiks selliste asjadega juba kursis olla. Nüüd aga tuleb välja, et energiahüvitise ettevalmistamisel jäeti oluline detail kahe silma vahele ning minister ei ole valmis selle eest isegi vabandama, vaid väidab, et tekkinud olukorda ei olnud võimalik ette näha.

Hinnašokk ja röögatud energiaarved on jõudnud tuhandete inimesteni. Kui koalitsiooni loodud ebaõiglase ja bürokraatliku meetmega [antavat raha] on võimalik ka arestida, võib see tähendada, et võlgnikud jäävad selle tagajärjel veel suurematesse võlgadesse. Nimelt ei ole inimestel võimalik energiaarveid lihtsalt tasumata jätta. Mittemaksmine tähendab viiviseid, mis aasta peale annavad kiirlaenufirmadega võrdväärse intressi. Seega jäävad võlgnikud veel suurematesse võlgadesse. Kuna selle toetuse eesmärk on energiakriisi mõjude leevendamine, siis peaks inimestel olema võimalik seda selleks ka kasutada, mitte et see summa arestitakse teistel eesmärkidel.

Ma usun, et enamik inimesi soovib oma võlgadest vabaneda. Me oleme juba teist aastat koroonakriisis ja nüüd ka energiakriisis. Sellega peab arvestama ning valitsuse möödalasud ei tohi inimeste olukorda hullemaks muuta.

Koalitsioon peaks aru pähe võtma. Praegune bürokraatlik, inimesi ringijooksutav ja ebaõiglane meede ei lahenda olukorda. Selle asemel vajame elektrituru reformi, energia käibemaksu alandamist ning meetmeid gaasihindade kontrolli alla saamiseks. Justiitsministrilt ootaks aga vabandust, mitte eneseõigustust.

Ma olen ise ka olnud sotsiaalkomisjoni esimees. Ma tean, kui kiiresti on võimalik sotsiaalkomisjonis asju ajada. Siin saaliski istub üks sotsiaalkomisjoni ametnik, kes alati südamega, kas või öötundidel teeb valmis eelnõu ja parandused, kui vaja on. Tuleb lihtsalt julgeda küsida oma inimeste käest abi. Juba kaks nädalat tagasi teadsime, et olukord on kriitiline. Neid, kes vajaksid toetust, on sadades tuhandetes, aga neid, kes on seda küsinud, on kümnetes tuhandetes. Inimene, Eesti inimene ei lähe tihti armuande küsima. Teades, et see nagunii läheb kuhugile mujale, võlgade katteks, ta võib-olla ootab ja loodab. Eriti loodab ta seda peale seda, mis ma 14. jaanuaril Postimehe ajakirjanikule vastasin, et tegelikult on sellised apsud võimalik siin saalis ära parandada paari nädalaga.

Nüüd on kaks nädalat möödas. Nüüd tuleb vaba nädal. Ma ei tea, ma ei kuulnud ettekandest seda, et sotsiaalkomisjon tuleks homme või ülehomme kokku. Ma ei kuulnud ka, kui palju parandusettepanekute tegemiseks aega antakse – võib-olla eksin, aga ma ei pannud tähtaega seda tähele –, selleks et seda asja kiirendada, sest olukord on kriitiline. Kui kolme kuu raha võetakse ära, mis siis tegelikult saab?

Ma palun sotsiaalkomisjonil tõesti seda tõsiselt teha. Ma tean, Õnne, et sa oled väga sotsiaalsüdamega ja teed seda asja südamega. Aga kahju, et siin ei ole komisjoni esinaist, kes komisjoni kokku kutsub ja kes peaks tegelikult seda probleemi lahendama. Aitäh!

10:35 Aseesimees Martin Helme

Urmas Reinsalu, palun! Õnne, kas sa tahad repliiki? Ootame siis, Urmas, enne Õnne saab repliigi. Palun, Õnne Pillak!

10:35 Õnne Pillak

Aitäh! Ma lihtsalt täpsustan eelmise sõnavõtu juurde: ma ütlesin, et muudatusettepanekute tähtaeg on 31. jaanuar, ja tõin ka välja, et sotsiaalkomisjon koguneb teisipäeval. Teine lugemine oleks siin saalis sellisel juhul 7. veebruaril. 

10:35 Aseesimees Martin Helme

Palun, Urmas! (Urmas Reinsalu soovib lisaaega.) Kolm minutit lisaaega ka. Palun!

10:35 Urmas Reinsalu

No selle eelnõu puhul ja nende asjade puhul on praegu loomulikult lohakust, mis on tinginud selle katkestamise, aga see on sundvalik ja ma mõistan sotsiaalkomisjoni käitumisjoonist. Kuid kogu kontekstis, õigusloome kontekstis, selle seaduse kontekstis on minul Eesti parlamendile selge üleskutse: me peame tõusma tagajalgadele selles küsimuses, mis puudutab koputamisseadust, kõikehõlmavat pealekaebamisseadust, mis on antud siia parlamendi menetlusse. See on minu hinnangul Eesti parlamentaarses kultuuris kõikide aegade kõige rumalam ja lubamatum seadus, nii moraalses kui ka õigusriigi hoidmise perspektiivis. Ma kutsun üles kõiki parlamendiliikmeid kõikide vahenditega võitlema ja pidama kõikides seadustes kõnesid selle kohta, kui moraalitu, kohatu ja tarbetu on see üleriigilise koputamissüsteemi loomine.

Sest vaadake, me saame aru, et jutt ei ole spetsiifilisest allikakaitse vajadusest, mis puudutab rahapesuküsimusi ja mis on seotud kuritegudega, vaid see seadus on kõikehõlmav oma määramatuses ja muutub äärmiselt riskantseks just nimelt moraalses perspektiivis, ka inimestes selliste kirgede esiletoomisel ja motiveerimisel anonüümsete pealekaebustena, mida tegelikult normaalses riigis, mis peab rajanema usaldusele ja inimeste koostööle, ei tohi olla. Meil on olemas õiguskaitseasutused, kes peavad tegelema kuriteo ennetusega ja kuriteo tõkestamisega.

Nüüd on meil aga selline olukord. Panete tähele selle seaduse orwellilikku formuleeringut – "anonüümsed pealekaebamised seaduserikkumise suhtes, mis võib väljenduda tegevuses või tegevusetuses"? See käib kõikide seaduste kohta. Eestis on üle 400 seaduse. Ja panete veel tähele, anonüümsed pealekaebused on selle seaduse järgi lubatud ka siis, kui tegemist ei ole seaduserikkumisega, vaid – tsiteerin – "kus on tegemist õigusnormi eesmärgiga vastuolus [oleva tegevuse või tegevusetusega]". Andke andeks! Selline orwellilik tekst. Ka juristina ma ei saa aru, mis tähendab anonüümsete pealekaebamiste süsteem isikute suhtes, kelle tegevus on seaduslik, aga kelle tegevus või tegevusetus on vastuolus õigusnormi eesmärgiga. Panete tähele? Hakatakse hindama mõtteroima – seda, et tegevus või tegevusetus on seaduslik, aga intentsioon ehk kavatsus on vastuolus õigusnormi eesmärgiga.

See süsteem on kõikehõlmav oma totaalsuses, ta hakkab hõlmama kõiki töötajaid. Ja suuremates organisatsioonides hakkab tekkima ju koguarvult sadades spetsiaalseid ametiisikuid, kelle vastutus on neid anonüümseid kaebusi menetleda. Panete tähele, milline orwellilik või meile minevikust tuntav võim tekib nende inimeste kätte? Kaebused laekuvad, seifi, ja siis see isik hakkab otsustama, mida kaebusega teha. Kas pöörduda pädeva asutuse poole? Ja panete jälle tähele orwellilikku umbisikulisust? Pädevat asutust seaduses ei ole nimetatud, vaid neid pädevaid asutusi hakatakse praktikas koondama, on see Kaitsepolitseiamet, on see mõni ministeerium, on see mingisugune muu järelevalveasutus või lausa, nagu seaduses on kirjas, Euroopa Liidu institutsioonid. Ja siis on tegelikult sellel isikul, nii nagu Solženitsõn on "Gulagi arhipelaagis" anonüümseid pealekaebamise iseloomustanud, X-kiired – kiired, mis tabavad alati. Pealekaebaja jääb anonüümseks, pealekaevatav on kaitsetu, aga isikul, kes selles ametis on, n-ö eriosakonna õigustes, on absoluutne võim otsustada, mida nende kaebustega teha – kas reageerida signaalile, pöördudes pädeva asutuse poole, hinnata-menetleda seda ise või vaikida maha? 

Ja kõige jultunum minu meelest on, et see süsteem nähakse ette rakendamiseks ka kõigis põhiseaduslikes institutsioonides, näiteks Riigikohtus. Nii et meil on olukord, kus tekib mehhanism, menetluskord riigikohtunike peale anonüümsete kaebuste tekitamiseks ja hindamiseks. Ma ei hakka kõnelemagi sellest groteskist, et me oleme Eesti parlamentaarse riigi tasemel jõudnud olukorda, kus nimetatakse eraldi ametiisik Riigikokku, kus ta hakkab tegema tegelikult kaebuste süsteemi parlamendis. Veel kord rõhutan: kõikide tegevuste või tegevusetuste peale, mis puudutavad seaduserikkumisi või seaduspärast käitumist, mis on – ja ma kordan tsitaati – "vastuolus õigusnormi eesmärgiga".

Ma tuletan veel meelde seda, et selles seaduses on ette nähtud põhimõte, et lubatud on ka koguda informatsiooni ja andmeid anonüümse kaebuse esitamiseks, juhul kui tegemist ei ole eraldi õigusrikkumisega. See tähendab, et tegelikult lindistused, materjalide kogumine, kõik see muutub ka orgaaniliseks osaks selles kultuuris. Me teame, et kõikides inimestes võitlevad kõik erinevad iseloomuomadused, tunded, ja kõigis inimestes on ka oma alatu aspekt sees. Ühiskondlikud olud seda alatuse esilekerkimist kas soodustavad või tasalülitavad. Minu meelest on selle eelnõu puhul kõige suurem ja traagilisem moment, et see hakkab tegelikult ühiskonnas kultiveerima ulatuslikult alatust ja neid instinkte soodustama.

Seda kõike, mis muutub eriti orwellilikuks, tehakse ju näiliselt õiguskorra ja õigusstabiilsuse huvides. Meil on tagatud kõik, signaalid tulevad, sõjaväeosas on vastav isik, Kaitseliidu üksuses on vastav isik, esitage anonüümseid kaebusi, kaebaja jääb anonüümseks, laevade peal, laevade meeskondades.

Aga see kõik on meile ju tuttav minevikust. Nüüd asetatakse see meile plärtsti lauale, külma rahuga, ametisoleva valitsuse aastapäeval, keset julgeolekukriisi, keset suuri praktilisi probleeme, millega Eesti rahvas silmitsi seisab, ja öeldakse: "Nüüd on see asi: me hakkame kehtestama seda uut õiguskorda Eestis, kus kõik inimesed, kes tööd teevad, peavad muutuma n-ö vabatahtlikeks kaastöötajateks." Selle loogika järgi on nii. Ma tuletan meelde, et moraalses perspektiivis on eriti küüniline, et näiteks kohustatakse ka kirikuorganisatsioone selliseid isikuid ja kanaleid looma. Minu mälu järgi vähemalt formaalselt ei olnud selliseid institutsioone lisandusena olemas luteriusu kirikus isegi mitte nõukogude ajal. Oli küll usuasjade volinik, kes kantseldas kirikuorganisatsioone ja tegeles nende tasalülitamisega, aga ei olnud formaalset kohustust kirikuorganisatsioonidel endil selliseid skeeme teha ega ametiisikud määrata. Nemad hakkavad siis kaebusi kirjutama – kelle peale? Vaimulike peale, kiriku töötajate peale. Koolides-ülikoolides ka.

See on siis see sõnum, mida me anname edasi oma rahvale, oma kasvavale põlvkonnale. Häbi!  Häbi! Parlament peab minema võitlusse ja me peame seda võitlust pidama nii kaua, kuni see vastane selle moraalitu perspektiiviga on tagasi löödud. Ja kui vaja, tuleb avaldada ka umbusaldust. Aitäh!

10:43 Aseesimees Martin Helme

Protseduuriline. Peeter Ernits, palun!

10:43 Peeter Ernits

Hea juhataja! Ma kuulsin siin lugupeetud kolleeg Reinsalult väga solvavat väidet, et me peaksime tõusma tagajalgadele. See tähendab seda, et meil on ka esijalad. Aga kui meil on esijalad, siis me oleme loomad. Kellele ma võiksin esitada kaebuse kolleeg Reinsalu peale, et ta meid nii sügavalt alandab? Mind isiklikult ja professor Lotmanit ka.

10:44 Aseesimees Martin Helme

Peeter, me oleme praegu läbirääkimistel. Sul on võimalik teha repliik, sul on võimalik pidada kõne. Mina ei piira. Ma ei pea võimalikuks öelda saadikutele ette, mis on küsimuse või vastuse sisu või kõne sisu. Minu meelest on võimatu, et me seda teeksime. See ei olnud protseduuriline, minu meelest oli see repliik. Kommentaariks: Reinsalu pidas siin praegu kaheksaminutilise hingestatud kõne sellest, kuidas kaevata ei tohi, ja sa küsid, kuhu kaebama peab minema. Ei sobi kokku selle eelmise jutuga. Henn Põlluaas, palun!

10:44 Henn Põlluaas

Aitäh! Me nägime siin eile tõepoolest sellist õigusloome triumfi selle kõige negatiivsemas väljendusvormis. Nüüd ma tahaksingi küsida. Kuna see seadus kohustab ju ka meid koputama, siis kuidas see Riigikogus hakkab olema sätestatud. Kas juhatus on arutanud seda, et kas me valime enda seast, nii nagu Riigikogu esimehe valime, koputamisvoliniku, või siis saab selleks automaatselt Riigikogu esimees või määrab juhatus selle ise? Kuidas me siis tulevikus edasi saame minna? Sest täna meil vaatamata valitsuse suurele ja heale tahtele seda võimalust ju ei ole. Kellele, kuhu ja millal me koputada saame siis ometigi? Kas juhatus on arutanud seda probleemi?

10:45 Aseesimees Martin Helme

Jaa, näe, juhatajal on siin haamer ja koputame kogu aeg. Aga mitte sedasama asja. Aus vastus on, et juhatus ei ole seda arutanud. Kui seadus peaks kuidagi rakenduma, eks siis peab arutama, jah. Jätkame läbirääkimisi. Kalle Grünthal, palun!

10:46 Kalle Grünthal

Head kolleegid! Hea rahvas! Kindlasti olete kuulnud mõne andeka inimese kohta sellist lauset: "Kõik, mida tema käsi puudutab, muutub kullaks." Aga nii nagu maailmas ikka, on olemas must ja valge, öö ja päev. Nii on ka selle kulla puudutamisega. Ma võin julgelt väita, et kõik, mida praeguse valitsuse, Reformierakonna ja Keskerakonna valitsuse käsi puudutab, ei muutu mitte kullaks, vaid mullaks ehk põrmuks.

Järjekordne näide on täna siin saalis. Valitsus tuleb välja eelnõuga, mille järgi kohtutäituritel keelatakse võtta ära energiatoetusi nendelt inimestelt, kes on sattunud võlgadesse ja on seotud täitemenetlusega. Rahumeeli tuleb see eelnõu siia saali ja alles saalis ja sotsiaalkomisjonis ühel hetkel avastatakse, et aga mis siis saab, kui see raha on juba ära võetud ja see ei ole ka õiglane ega eesmärgipärane, mille pärast neid toetusi maksti. Siis üritatakse eriliste keerdkäikudega see asi tagasi suunata, et oma vigu parandada.

Õnne Pillak ütles vastuseks minu küsimusele, mis saab nendest inimestest, kes on juba sattunud sellesse täiturite veskisse ja kelle raha on läinud, et Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja andmetel selliseid inimesi ei ole. Mina ütlen jälle, et neid inimesi on palju, sest ega nad muidu mulle ei kirjutaks. See näitab tegelikult, tulles tagasi selle kulla puudutamise ja mullaks muutumise juurde, et praegune valitsus ei ole absoluutselt võimeline ette nägema ega ette tunnetama võimalikke õiguslikke tagajärgi. Minu küsimusele, mis saab nendest inimestest, kellelt raha on ära võetud energiatoetuse näol, tegelikult hetkel veel lahendust ei ole. Aga neid inimesi on palju. Nii palju, kui on olemas täitemenetlusi, on kohtutäiturid nagu kaarnakari seal kallal, et saada kätte see raha, millest saavad muidugi ka nemad oma tasu. See ei ole inimlik, see ei ole õigusriigile kohane.

Ma pean ütlema seda. Eile täitus sellel päiksetõusuvalitsusel esimene sünnipäev. Kui heita pilk tagasi, [võib öelda, et] nad on algul vaikselt oma masinavärki käima lükates saavutanud nüüdseks juba täielikult suure hoo, mis liigub Eesti riigi hävitamise suunas. Võtame energiahindade kasvu, mida oleks olnud võimalik vältida, kui oleks mõeldud Eesti rahvale. Või CO2 kvootidest loobumine, elektri hinna monopoliseerimine ehk hinnalae kehtestamine. Võimalusi on veel teisigi. Seda ei tehtud. Minnakse kaasa üleeuroopalise suundumusega, et energia on äkki kadumas.

Ka praegune hetk, mida siin täna on juba puudutatud, kulmineerus eile, kui justiitsminister Maris Lauri, kes on muide Reformierakonnast, tuli pulti ja nõudis koputajate seadusele heakskiitu. Absurditeater! Kuhu me oleme jõudnud? Ilmselgelt on Euroopa Liidu ... 

Palun lisaaega kolm minutit.

10:50 Aseesimees Martin Helme

Kolm minutit lisaaega. Palun!

10:51 Kalle Grünthal

Ilmselgelt on Euroopa Liidu ..., kes ihuvad hammast meie maavaradele, loodusele, võtnud eeskujuks stalinistlikud meetodid, kus inimeste lõhestamiseks tahetakse luua pealekaebamise süsteem. See ei lähe läbi! Ja kui vaja, siis me hakkame jõuga vastu. Asi on läinud nii kaugele. 

Mis kõige hullem, Reformierakonna minister tuleb ja valetab Riigikogu liikmetele siitsamast puldist. Ja meie peame tema juttu uskuma! Vaatasime täna hommikul televiisorist reitingute tabelit. Reformierakond, kes on suurema osa oma eluajast säranud tähena, on kukkunud neljandale kohale, kui ma nüüd õieti mäletan, 17%-ga. (Martin Helme ütleb vahele, et 19%). See on iseenesest märk, et see valitsus ei ole võimeline tegema ega tahagi midagi rahva heaks teha.

Võtame näiteks kas või Eesti julgeoleku. Kui palju on Eesti Konservatiivne Rahvaerakond soovinud, et igal juhul võetaks kasutusele keskmaa õhutõrje. Kus sa sellega! Ei sobi siia. Nüüd antakse ära õlalkantavad tankitõrjesüsteemid Javelin. Viimased uudised räägivad ajakirjanduses sellest, et ka haubitsad on minemas sama teed, kuhu Javelinid, ehk Ukrainasse.

Mida Reformierakond tahab teha? Ilmselgelt on suund sellele, et muuta Eesti Euroopa Liidu föderaalosaks, kus meil ei ole enam mingit sõnaõigust. Sest vaadates praegust Euroopa Liidu direktiivide pealetungi, on suundumus sellele kaljukindel. Ütlen siit puldist otse välja: rahva kannatusel on piir ja ühel hetkel me ei lepi enam sellega tavapärasel viisil. Aitäh!

10:53 Aseesimees Martin Helme

Protseduuriline, Urmas Reinsalu.

10:53 Urmas Reinsalu

Aitäh, austatud istungi juhataja! Minu mure selle erakorralise olukorra suhtes, mille on tinginud see eelnõu, sunnib mind tegelikult tegema pöördumist istungi juhataja poole, et parlamendi juhatus võiks täna tegelikult seda olukorda ikkagi arutada. 

10:54 Aseesimees Martin Helme

Täpsusta, missugusest eelnõust sa räägid. Kas sellest eelnõust, mis praegu on, või sellest, mis eile oli?

10:54 Urmas Reinsalu

Rikkumistest teavitamise seadusest. Nimelt, meil on olemas karistusseadustikus säte, et tegelikult karistusregistrist kustutatakse kurjategijad, aga rikkumisteated, need anonüümsed kaebused, mis on tegelikult seifides, nende kustutamise kohta ei ole midagi, need kestavad ja säilivad. Eriti huvitav on see, et selle anonüümsete kaebuste esitamise süsteemi ulatusala on tegelikult universaalne, ulatudes eestlaste suhtes üle maakera. Tegelikult ka meie välisesindused peavad siis olema sunnitud neid anonüümseid kaebusi esitama, kui neil on informatsiooni seaduse rikkumise kohta, kas Euroopa Liidu või Eesti pädevatele ametiasutustele. Ma tõesti palun juhatust täna seda kriisiolukorda arutada. See ei ole naljaasi ühiskonnas.

10:55 Aseesimees Martin Helme

Võtsime kuulda. Nüüd on kõnesoovid lõppenud ja läbirääkimised suletud. Vaatame läbi muudatusettepanekud. Eelnõu kohta on tehtud kuus muudatusettepanekut. Esimese muudatusettepaneku on esitanud sotsiaalkomisjon ise ja juhtivkomisjon on seda arvestanud täielikult. Teise muudatusettepaneku autor on sotsiaalkomisjon ja juhtivkomisjon on seda arvestanud täielikult. Kolmas muudatusettepanek, esitaja sotsiaalkomisjon, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Neljas muudatusettepanek, samuti sotsiaalkomisjoni esitatud ja juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Viies muudatusettepanek, esitaja sotsiaalkomisjon, komisjon on ise seda arvestanud täielikult. Kuues muudatusettepanek on samuti komisjoni enda poolt esitatud ja komisjon on seda arvestanud täielikult. Oleme läbi vaadanud kõik muudatusettepanekud.

Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 475 teine lugemine katkestada. Määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks k.a 31. jaanuari kell 17.15. Päevakorrapunkt on läbi ja tänane istung on lõppenud.

10:56 Istung lõppes

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee