Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

header-logo

XIV Riigikogu, VII istungjärk, täiskogu istung
Neljapäev, 20.01.2022, 10:00

Toimetatud

09:58 Istungi rakendamine

10:00 Aseesimees Martin Helme

Tere hommikust, head kolleegid! Rõõm on tööl tagasi olla. Saame alustada neljapäevast istungit Riigikogu VII istungjärgu 2. töönädalal. Kõigepealt on saadikutel võimalik esitada eelnõusid või arupärimisi. Seda keegi teha ei taha. Siis teeme kohaloleku kontrolli. Kohaloleku kontroll, palun! 

10:01 Aseesimees Martin Helme

Kohalolijaks registreerus 74 saadikut. Saame minna päevakorra juurde.


1. 10:01 Riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (466 SE) teine lugemine

10:01 Aseesimees Martin Helme

Täna on meil päevakorras üks punkt: Vabariigi Valitsuse algatatud riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 466. Me oleme teise lugemise juures ja sõna saab sotsiaalkomisjoni esimees Siret Kotka. Palun!

10:01 Siret Kotka

Hea istungi juhataja! Head Riigikogu liikmed! Sotsiaalkomisjonis arutati riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 466 pärast esimest lugemist kahel istungil – nii 10. kui ka 17. jaanuaril. Eelnõu kohta esitas õigeks ajaks Isamaa fraktsioon ühe muudatusettepaneku, millega soovitakse tõsta pensioni baasosa ja rahvapensioni 20 euro võrra tagasiulatuvalt juba käesoleva aasta 1. jaanuarist. Vabariigi Valitsuse esitatud eelnõu kohaselt on nii täiendav tulumaksuvabastus kui ka erakorraline pensionitõus aga ühel ajal ehk 1. jaanuarist 2023. Sotsiaalkomisjon ei toetanud Isamaa fraktsiooni ettepanekut. Eesti Pensionäride Ühenduste Liit saatis eelnõu kohta oma arvamuse, et ettenähtud pensionitõus oleks juba 1. aprillist käesolevast aastast.

Komisjon tegi otsused: teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 19. jaanuariks, mis oli eile, aga kuna Riigikogu juhatus otsustas selle tänasesse päeva panna, siis on see täna, ja juhul, kui teine lugemine lõpetatakse, viia läbi lõpphääletus 26. jaanuaril. Aitäh!

10:03 Aseesimees Martin Helme

Suur tänu! Nüüd saab küsimusi esitada. Kõigepealt Aivar Kokk, palun!

10:03 Aivar Kokk

Hea juhataja! Austatud komisjoni esinaine! Selle eelnõu kohta tehti ka üks parandusettepanek. Me teame seda, et eelmisel aastal võeti vastu üks oluline seadus, või üle-eelmisel aastal, eelmisel aastal hakkas see septembrist kehtima: teise pensionisamba vabatahtlikuks muutmine. Tänu sellele vabanes pensionäridele väga palju raha. Ja see vabanemine ei ole mitte järgmisest aastast, nagu see eelnõu siin ette näeb, vaid nii, nagu meie parandusettepanek ette näeb, et tegelikult laekub juba eelmise aasta oktoobrist ja novembrist pensionisüsteemi palju rohkem raha. Miks te soovite koalitsiooniga meie pensionäre sellisel raskel ajal, nagu praegune energiakriis on, veel ühe aasta piinata, mitte alustada selle aasta 1. jaanuarist pensioni erakorralise tõstmisega 20 euro võrra?

10:04 Siret Kotka

Aitäh, hea Aivar! Kui me vaatame ühiskonda tervikuna, siis me näeme, et ühiskonnas on alati kokkulepped. Ka siin on koalitsioon teinud kokkuleppe, et nii tulumaksuvabastus kui ka erakorraline pensionitõus on 1. jaanuarist aastast 2023. Vastavalt sellele kokkuleppele me täna seda menetleme ja komisjoni enamus sellest lähtuvalt tegi otsuse. Nii kaua, kuni ei ole ühtegi teist kokkulepet, ma arvan, et ka Riigikogu enamus ei näe põhjust seda muuta.

10:04 Aseesimees Martin Helme

Heiki Hepner, palun!

10:05 Heiki Hepner

Suur tänu, hea istungi juhataja! Austatud ettekandja! Eks see otsus tekitab hämmeldust küll, eriti kui vaadata tänast energiakriisi ja meie pensionäride võimalusi selles olukorras toime tulla. Aga te viitasite, et poliitika on justkui kokkulepete tegemine. Kas oleks võimalik nimetada nimeliselt need, kes ei soovinud lahendust, et meie pensionäridel oleks sel aastal vähe lihtsam see olukord, ja et ei peaks siin saalis vaidlema selle üle, kuidas toetada, kas toetada, mismoodi toetada? Võib-olla aitaks see ka koalitsioonil kuidagi kergemini jõuda lõpuks üksmeelele. Ehk saaks need nimed ka teada?

10:05 Siret Kotka

Aitäh, hea Hepner! Kui vaadata erinevaid protseduure, mida komisjonis on tehtud, siis komisjonis ei olnud otseselt nimelist hääletamist, aga need proportsioonid olid selgelt nii, nagu oma eelmises vastuses viitasin. Need saadikud, kes kuuluvad koalitsiooni, hääletasid ühtemoodi, ja need saadikud, kes on opositsioonis, hääletasid teistmoodi. Ma arvan, et see põhimõte on väga selge. Nii nagu ma ennegi ütlesin, peab olema kokkulepe. Täna mingit teistsugust kokkulepet ei ole. Ma arvan, et see on õige, et lähtutakse sellest, mis on reaalsus ja reaalselt andmise võimalus täna. Mina isiklikult lähtusin hääletamisel sellest, kui reaalne on võimalus anda 1. jaanuarist 2023.

Ikkagi parem on, ma arvan, varblane peos kui see, et ei ole mitte midagi. Kui me vaatame täna diskussiooni, mis puudutab elektri-, gaasi- ja küttehindade tõusu, siis see ei ole pelgalt ainult pensionäride küsimus, vaid see on väga paljude vähekindlustatud perede ja üksikinimeste küsimus. Ja me näeme, et valitsus juba mitmendat päeva otsib lahendeid. Ma loodan, et lahendid ka tulevad.

10:07 Aseesimees Martin Helme

Kalle Grünthal, palun!

10:07 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Ma olen absoluutselt veendunud, et sotsiaalkomisjon on pingutanud pensionäride nimel kas või naba paigast ära, et asjad läheksid paremaks. Kuna eelnõus räägitakse ka täiendavast tulumaksuvabastuse rakendamisest, siis Sotsiaalministeeriumi esindajad on selgitanud, et seda pole võimalik teha. Selleks on vaja teha vajalikud tehnilised muudatused, mis nõuavad aega. Minu küsimus on see, kuna te kindlasti võitlete seal komisjonis pensionäride eest, siis palun kirjeldage detailselt neid tehnilisi muudatusi, mida on vaja eelnevalt ellu viia, ja iga tehnilise muudatuse taha palun märkige ära ka selle ajagraafik.

10:08 Siret Kotka

Aitäh! Mis puudutab käesolevat eelnõu, siis käesolev eelnõu puudutab ikkagi eelkõige erakorralist pensionitõusu, mis on 1. jaanuarist aastast 2023. Kuna neist räägitakse koos ja ka sotsiaalkomisjonis käsitleti neid koos, siis sotsiaalkomisjonis mitte keegi ei küsinud nii detailselt, mis kuupäevaks midagi tehniliselt ära tehakse, vaid väga selgelt anti lihtsalt ülevaade, et selleks, et tulumaksuvabastus tuleks, oleks vaja tehnilisi muudatusi teha ja neid tehakse peamiselt Maksu- ja Tolliametiga. Kuna tehnilisi lahendeid täna ei ole, siis seetõttu ei ole enne 2022. aasta lõppu tulumaksuvabastust võimalik teha. See oli vastus, mille andsid ametnikud meile sotsiaalkomisjonis.

10:09 Aseesimees Martin Helme

Kert Kingo, palun!

10:09 Kert Kingo

Ma tänan, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Meil oli ju sellel istungil, kus see eelnõu oli arutusel, ka Eesti Pensionäride Ühenduste Liidu esindaja, ja ka tema väga selgelt ütles välja, et seda abi kas või 20 euro näol on vaja kohe saada, sest pensionärid on väga raskes olukorras. Ja nüüd teie räägite siin kokkuleppest. Tegelikult, olgem ausad ja nimetagem asju õigete nimedega: te olete lükanud selle pensionitõusu 2023. aastasse seetõttu, et siis on Riigikogu valimised, siis oleks hea valimiskampaania ja hea promoüritus. Aga minu küsimus on see, et te ei ole täpselt välja öelnud, kes kuidas hääletas – te ei ole seda välja öelnud. Palun seletage ära, kas koalitsioonisaadikud olid selle vastu või poolt, et see pensionitõus tõsta 2022. aasta peale?

10:10 Siret Kotka

Aitäh! Mis puudutab Eesti Pensionäride Ühenduste Liitu, siis nii nagu ma oma ettekandes ka viitasin, ma ütlesin, et nad avaldasid oma arvamust ja olid olemas. Nende ettepanek oli see, et see võiks olla üldse 1. aprillist, mitte 1. jaanuarist, nii nagu oli Isamaa ettepanek, vaid 1. aprillist. Nii et siin on ka väga selgelt erinevad arvamused ühiskonnas, millal see siis võiks olla.

Mis puudutab hääletust, siis koalitsioonisaadikud lähtusid, ma arvan, oma hääletuses kokkuleppest, mis on koalitsioonilepingus, ja see tähendab, et erakorraline pensionitõus, nii nagu ma juba eelnevalt viitasin, mis on esitatud eelnõuna, on 1. jaanuarist aastast 2023.

10:11 Aseesimees Martin Helme

Aivar Kokk, palun!

10:11 Aivar Kokk

Hea juhataja! Austatud komisjoni esinaine! Ma saan aru, et Keskerakond on taganenud oma valimislubadusest. Valimislubadus oli erakorraliselt pensione tõsta vähemalt 100 euro võrra. Eelmises koalitsioonis oli Isamaal väga selge soov muuta teine pensionisammas vabatahtlikuks ja selle üheks põhjuseks oli see, et tänastel pensionäridel oleks võimalik saada korralikumat pensioni ja ka tänases majanduskriisis paremini hakkama saada. Sa räägid enamusest ja koalitsioonist. Kas Keskerakond on loobunud pensionäride toetamisest?

10:12 Siret Kotka

Hea Aivar! Keskerakonna valimisplatvormis oli täpselt kirjas, et me näeme ette erakorralist pensionitõusu koos indekseerimisega 100 euro võrra. Ja kui me vaatame nüüd tagasi eelmisele valitsusele, kus oli ka Isamaa, ja vaatame tänast valitsust, siis me oleme selle täitnud.

10:12 Aseesimees Martin Helme

Riho Breivel, palun!

10:12 Riho Breivel

Lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Teie esinemiste põhjal olen ma üldiselt aru saanud, et te olete hästi empaatiline inimene, kes toetab pensionäre ja toetab üldiselt vähemusi. Kuna te olete ka sotsiaalkomisjoni esimees, siis mul oleks täitsa huvitav teada, kuidas te ise suhtute sellesse, et see [pensionitõus] lükati 2023. aastasse. Kas te isiklikult toetaksite ikkagi seda, et pensionärid saaksid varem selle tõusu kätte?

10:13 Siret Kotka

Aitäh, hea Riho! Ma arvan seda, et kui tehti koalitsioonilepingut ja oleks sel hetkel teatud, et on tulemas suuremad kriisid, siis ma arvan, et võib-olla see otsus oleks teistsugune. Täna aga on olukord selline, et me näeme, et erakorraline pensionitõus on tõesti järgmisel aasta, see on 1. jaanuarist aastast 2023. See aga ei tähenda seda, et pensionärid sel aastal mitte midagi ei saa. 1. aprillist tuleb tavapärane indekseerimine. Ja kui ma siin esimese lugemise ajal ütlesin, et see on umbes 38 eurot, siis tegelikult seda on täiendatud ja see on suurem, see jääb sinna 42–43 euro juurde. Oktoobrist saavad üksinda elavad pensionärid täiendavalt toetust, ja kui see oli enne 115 eurot, siis nüüd nad saavad 200 eurot toetust.

1. jaanuarist 2023 on kaks asja. Esiteks on erakorraline pensionitõus baasosas, mis on 20 eurot, ja [teiseks,] tulumaksuvabastus. Ja 1. aprillist aastal 2023 tuleb indekseerimisega pensionärile veel pensioni juurde. See tähendab seda, et käesolevast ajahetkest kuni aasta pärast, näiteks 1. aprillini 2023, tuleb koos erakorralise pensionitõusuga ja indekseerimisega pensionäridele juba üle 100 euro juurde. Küsimus on selles, kas see peaks täna kõik olema, aga no indekseerimisi ka ei saa ette ennustavalt teha. Ja kõik on seadusega meil juba varem paika pandud.

10:14 Aseesimees Martin Helme

Peeter Ernits, palun!

10:14 Peeter Ernits

Hea juhataja! Hea Siret! Ettepanek oli pensionäride liidu poolt, et võiks selle ühel ajal aprillis teha, aga valitsuskoalitsioon surus ikka peale, et jaanuarist. Kas see tähendab seda, et hüpotees, et selle asja eesmärk on enne valimisi näidata, kui üllas on koalitsioon, [peab paika]? Pärast aprilli oleks juba hilja.

10:15 Siret Kotka

Aitäh! Nagu ma oma eelmises vastuses ütlesin, siis tegelikult terve aasta jooksul tuleb pensionäridele lisaraha juurde kas siis indekseerimisega, üksikpensionäri toetusena, tulumaksuvabastusena või erakorralise pensionitõusuna. Siin on tulemas mitmeid toetusi, indekseerimisi ja erakorralisi tõuse terve aasta jooksul.

10:16 Aseesimees Martin Helme

Urmas Reinsalu, palun!

10:16 Urmas Reinsalu

Aitäh! Austatud ettekandja! Siin kõlasid mitmed eksitavad väited, ma tahaksin neid korrigeerida. Kas tõesti Eesti Pensionäride Ühenduste Liit tegi komisjoni koosolekul ettepaneku lükata pensionitõus 1. jaanuarilt 1. aprillile? Mul on seda väga raske uskuda, paluksin täpset tsitaati komisjoni protokollist.

Teiseks on mul küsimus selle kohta, et te viitasite, et tegelikult teie ei ole erakorralist pensionitõusu lubanud 100 euro võrra eraldi võetuna, vaid koos indekseerimisega. Tegelikult Keskerakonna programm "Õiglane Eesti kõigile!" lubas juba 2020. aastaks 100‑eurost pensionitõusu – tõsi küll, koos indekseerimisega –, mida te ei ole täitnud, ja sellevõrra arusaamatum on ka praegu 2022. aastast erakorralise pensionitõusu edasilükkamine. Ja ma ei kõnelegi nendest Keskerakonna lubadustest, mida te ei ole soovinudki realiseerida, nagu teie programmis lesepensioni kehtestamine, eakate vabastamine visiiditasust ja nõnda edasi ja nõnda edasi, lehekülgede kaupa. Miks Keskerakond on taganenud sellest lubadusest, sealhulgas ka eelmise koalitsiooni kokkuleppest, et teisest sambast vabanev raha jääb pensionisüsteemi edasi, läheb – läheb, ma rõhutan! – just nimelt erakorraliseks pensionitõusuks?

10:17 Aseesimees Martin Helme

Aeg, Urmas! Aeg.

10:17 Urmas Reinsalu

Istungi juhataja võib mu sõnu kinnitada. On nii?

10:17 Siret Kotka

Aitäh, hea Urmas! Ma olen alati sind hinnanud demagoogiameistrina – super! Ma lihtsalt loen, sa tahtsid protokollist tsitaati. Tegelikult Eesti Pensionäride Ühenduste Liit saatis ka ametliku kirja ja see on olemas Riigikogu veebisaidil. Aga ma loen praegu protokollist ette koha, sest sa soovisid seda. "Andres Ergma tutvustas Eesti Pensionäride Ühenduste Liidu seisukohta. Märkis, et seaduseelnõu võiks rakendada juba alates 1. aprillist 2022." (Urmas Reinsalu räägib saalist.) Ma kogu aeg olen rääkinud, et pensionäride ühendus soovis 1. aprillist, aga Isamaa fraktsioon soovis 1. jaanuarist. Need on erinevad arvamused. (Urmas Reinsalu räägib saalist.)

10:18 Aseesimees Martin Helme

Urmas! Urmas, me niimoodi ei pea seda debatti. Henn Põlluaas, palun!

10:18 Henn Põlluaas

Aitäh! Hea ettekandja! Tõtt-öelda mul on äärmiselt piinlik ja meil kõigil siin saalis on äärmiselt piinlik kuulata neid mannetuid seletusi, mis ei annagi mingisugust seletust, te räägite ainult kokkuleppest. Väidate, et oleks koalitsioonileppe koostamisel teadnud, et meil tuleb selline kriis, küllap siis oleks teisiti otsustanud. Kuulge! Selle eelnõu puhul on pensionärid teinud ettepanekuid seda sel aastal teha, meie oleme rääkinud sellest, Isamaa esitas kirjaliku ettepaneku, et juba sel aastal see ära teha. Kui teil vähegi soovi oleks olnud, te oleksite saanud tulla vastu meie rahvale ja eriti pensionäridele praeguses kriisis, kui nad ei tea, kuidas seda üle elada. Oleks saanud aidata. Ma muud ei küsigi, kui et kas teil endal on piinlik?

10:19 Siret Kotka

Hea Henn Põlluaas! Mul on ka olnud elus hetki, kus te olete siin Riigikogu suures saalis olnud ja pidanud kõnesid – täitsa piinlik on olnud, kuidas te olete rääkinud. Ka praegu teie sõnavõttu kuuldes oli piinlik.

10:20 Aseesimees Martin Helme

Andres Metsoja, palun!

10:20 Andres Metsoja

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud komisjoni esimees! Eesti pensionärid on tõesti ühed maailma vaeseimad, me oleme seal tagantotsast Hiina ja Lõuna-Koreaga koos kolmandat kohta jagamas. Minu meelest see olukord küll vääriks üht poliitilist avaldust. See nädal on neid olnud kaks, noh, võiks tulla kolmas, kuigi võib-olla tõesti nüüd jaanuarikuusse ei mahu. Aga kui pensionäride liit ütleb, et aprillis võiks see pensionitõus olla, siis eks me oleme ka valmis, ma arvan, Isamaas seda tõsiselt kaaluma.

Te tõite välja justkui selle problemaatika, et sellel aastal pensionäridel niikuinii pension justkui tõuseb indekseerimiste ja erinevate toetuste kaudu. Kas te kardate seda, nagu ka pensionisambareformiga, et pensionärid saavad äkki liiga palju raha korraga kätte ja nad ei oska sellega midagi peale hakata? Või mis see probleem on? Kust me peaks otsima lahendust, sest me tahame jõuda viie rikkaima riigi hulka ja tõesti pensionäre aidata?

10:21 Siret Kotka

Aitäh, hea Andres! Minul ei ole mingisuguseid hirme, mida te proovisite siin praegu külvata. Mis puudutab viie rikkaima riigi hulka [jõudmist], siis see oli ühe teise partei loosung minu meelest aastal 2007 või midagi sellist. Mis puudutab pensionitõuse, siis kui me läheme ajas tagasi ja vaatame üldse ajatelge, on erakorralised pensionitõusud riigis tegelikult olnud ainult siis – me räägime erakorralistest, mitte indekseerimisest –, kui Keskerakond on olnud valitsuses.

Üks suurimaid hüppeid, kui pension erakorraliselt tõusis, ma meenutan, oli 2005–2007. Ja pärast tõusis erakorraliselt taas, kui tuli Jüri Ratas, ja kui nüüd Keskerakond on Kaja Kallase valitsuses. Ega Isamaa tegelikult, kui me räägime päris ausalt, või siis Res Publica omal ajal, ei ole väga seisnud pensionide erakorralise tõusu eest. Jah, ei ole! Kui me vaatame ajaloost statistikat, siis ma arvan, et me näeme seda väga selgelt. Need erakorralised pensionitõusud on jäänud aega, kui Keskerakond on olnud valmis aitama. (Urmas Reinsalu kommenteerib saalist.)

10:22 Aseesimees Martin Helme

Urmas, palun, peame korrast kinni! Kalle Grünthal, palun!

10:22 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Oma küsimuse alguses ma kiitsin teid, õigemini sotsiaalkomisjoni, mille juht te olete, öeldes, et te kindlasti pingutate pensionäride nimel naba paigast ära. Kahjuks lõi sellesse kiitusesse esimesed mõrad teie vastus, kui ma küsisin, millised on need tehnilised muudatused ja milline on ajagraafik, miks ei saa seda pensionitõusu varem teha. Te ütlesite, et komisjon seda ei arutanud.

Edasistes vastustes järgnes ainult see, et valitsuskoalitsioon on niimoodi otsustanud, et tõus tuleb 2023. aasta 1. jaanuarist. Ehk see tõus, pensionitõus, mida pensionärid tegelikult vajavad, tehakse vaid valijate häälte püüdmiseks enne Riigikogu valimisi. See on häbiväärne teie poolt, lugupeetud Siret Pihelgas, ja ma arvan, et selliste avaldustega ei maksaks siia Riigikogu ette tulla. Küsimust ei ole. 

10:23 Siret Kotka

Aitäh! Hea Kalle, ma ei ole oma perekonnanime vahetanud. Ma olen endiselt Siret Kotka.

10:24 Aseesimees Martin Helme

Kert Kingo, palun!

10:24 Kert Kingo

Ma tänan, lugupeetud istungi juhataja! Hea Siret Kotka! Meil sotsiaalkomisjonis pensionäride ühenduste liidu esindaja väga selgelt tõi välja selle, et hetkel on pensionärid väga raskes olukorras, eriti arvestades elektri hinna tõusu, ja väikenegi pensionitõus oleks neile väga-väga suureks abiks. Te küll rääkisite siin, et oli eelnõu kohta esitatud muudatusettepanek, [et pensionitõus oleks] 1. jaanuarist, pensionäride liit soovis aprillikuus, aga meil ei olnud ju tegelikult sisulist arutelu selle üle, milline kuupäev oleks reaalne. Koalitsioonisaadikud [olid jäigad] ja te ise olite väga jäik, et 2023 ja kõik. Arutelu ei toimunud, et üldse plaanida seda näiteks 2022. aastaks. Igasugune huvi pensionäridele toeks olla puudus. On ju mul õigus või ma tõesti mäletan valesti seda istungit?

10:25 Siret Kotka

Aitäh, hea Kert! Meil oli konkreetselt kaks ettepanekut. Üks oli eelnõu kohaselt, mis oli 1. jaanuarist 2023, mille üle me arutasime, ja teine oli Isamaa ettepanek, mis oli 1. jaanuarist aastast 2022. Toimus arutelu ja pärast toimus hääletus. Mis puudutab pensionäride ühenduste liitu, siis nemad andsid arvamuse. Nende arvamust ükski fraktsioon ega Riigikogu liige komisjonis muudatusena ei esitanud, et me oleksime saanud seda hääletada.

10:25 Aseesimees Martin Helme

Ei päevagi ilma. Kalle Grünthalil on protseduuriline.

10:25 Kalle Grünthal

Jah. Ma pean vabandama Siret Kotka ees, et ma tituleerisin teda nimega Siret Pihelgas. Asi on selles, et sotside nimekirja kuuluv Siret Pihelgas on Paide linnapea, kes teeb täpselt samasuguseid absurdiotsuseid, nagu teie, Siret Kotka, siin praegu ette kannate. Nii et ma vabandan vale nime [kasutamise] pärast. Tundub, et Siretid on kõik ühesugused.

10:26 Aseesimees Martin Helme

Selge, saime selle asja ära lahendatud. Üllar Saaremäe, palun!

10:26 Üllar Saaremäe

Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Oma erialases töös puutun ma tihtilugu kokku sümbolite ja kujunditega. Äkki te olete nii lahke ja seletate antud kontekstis lahti enda poolt välja toodud kujundi "pigem varblane peos". Mida see teid kuulavale pensionärile peaks tähendama? Mida te sellega öelda tahate? Kas siis võib kasutada näiteks ka kujundit "pigem peenike pihus"? 

10:26 Siret Kotka

Õnneks mina seda teist väljendit ei kasutanud. Aga mida ma tahan öelda, [on see, et] sellega oli väga selge: see, et 20 eurot tuleks 1. jaanuarist 2023, on antud hetkel palju kindlam, ja selleks on olemas enamuse, üldsuse kokkulepe, kui see, et see oleks tulnud jaanuarist 2022.

10:27 Aseesimees Martin Helme

Peeter Ernits, palun!

10:27 Peeter Ernits

Hea juhataja! Hea Siret! Ma ei mäleta seda protokolli, aga tuleta meile meelde, kas lugupeetud kolleegid koalitsioonist, nagu Hele Everaus, Õnne Pillak, Toomas Järveoja, Marika Tuus, Viktor Vassiljev osalesid ka aktiivselt arutelul ja mida nad rääkisid?

10:27 Siret Kotka

Aitäh! Osalesid väga selgelt arutelus. Võin kohe öelda, kes küsis. Kui kõneisikutest rääkida, siis olin mina. Oli Priit Sibul, kes küsis pensionitõusu kohta ja tutvustas oma ettepanekut. Siis oli Helmen Kütt, kes rääkis kiirest hinnatõusust ja sellest, kui oluline on praegu pensionäre aidata. Siis oli ka Marika Tuus-Laul, kes küsis pensionide aprillikuise indekseerimise kohta, et kui suur see võiks olla. Küsija oli ka Kert Kingo, kes samamoodi märkis, et erakorralise pensionitõusu eesmärk on aidata vanemaealistel inimestel end majanduslikult kindlustatuna tunda, ja küsis, kas igal aastal toimub pensionide indekseerimine. Helmen Kütt soovis täpsustada, kuidas on 1. jaanuarist 2023 planeeritud nii baasosa tõus kui ka planeeritud keskmise pensioni maksuvabastus ja kas lisaks toimub 1. aprillist 2023 pensionide indekseerimine.

Jaa, mitmed inimesed küsisid selgelt pensionide tõusu kohta, indekseerimise kohta, ja nii nagu ma enne välja tõin, Õnne Pillak küsis ka tulumaksuvabastuse kohta. Nii et väga selgelt oli diskussioon osapoolte vahel.

10:29 Aseesimees Martin Helme

Tarmo Kruusimäe, palun!

10:29 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Hea ettekandja! Ma saan aru, et teil on seal koalitsioonis päris keeruline olla, sest oravatel on alati nii, et kui nad on pumba juures, siis nad käsitlevad seda kõike enda isikliku rahana, ja võib-olla sellest on ka see pensionitõusu edasilükkamine, et säilitada sellist head – mis see oligi? – struktuurset tasakaalu. Aga nüüd selle struktuurse tasakaalu kohta ma ka küsin. Kas teil on mingid arvutused, kui palju pensionäre selle aasta jooksul lahkub, kellele ei peaks maksma seda pensionitõusu, kes sellest ilma jäävad, ja kui palju tuleb uusi peale? Võib-olla see on tehtud heade kavatsustega, et ootame ära, millal järgmised pensionärid saaksid ka nendega liituda. Ja lihtsalt ajaloo täpsustuseks: mulle meenub ka üks 7-eurone tõus, see oli vist 2019. aastal. Seda tasub ka ikkagi alati mainida.

10:30 Siret Kotka

Lihtsalt numbriliselt. Kui me räägime erakorralisest pensionitõusust 1. jaanuarist 2023, siis see tähendab, et kogukulu oleks 81 miljonit eurot. See puudutab 321 000 pensionäri. Tõuseb ka rahvapensioni baasosa, mis puudutab 3200 inimest. See tähendab seda, et see on 0,8 miljonit meil täiendavalt eelarvest.

10:31 Aseesimees Martin Helme

On tekkinud veel üks protseduuriline. Urmas Reinsalu.

10:31 Urmas Reinsalu

Austatud istungi juhataja! Istungi läbiviimise korra kohta. Minu hinnangul istungi juhataja ei saa vaikida, kui esitatakse eksitavaid väiteid, vaid peab sellele ettekandja tähelepanu juhtima. Siin kõlas väide, et Isamaa ei ole teinud midagi ega algatanud ideid eakate toetamiseks. Isamaa ettepanekul loodi Eestis emapensionisüsteem, Isamaa ettepanekul loodi Eestis üksi elava pensionäri toetusmeede. Isamaa ettepanekul võeti vastu siin saalis represseeritute toetamise seadus, mis annab represseeritud eakatele toetust. Isamaa ettepanekul võeti siin vastu riikliku pensionisüsteemi reform, mis muutis õiglasemaks aastakoefitsientide arvestuse. Ja Isamaa ettepanekul Andrus Ansipi valitsuses kehtestati esimest korda see, et keskmine pension on tulumaksuvaba. Härra istungi juhataja, palun neid ettekandja eelnevaid väiteid korrigeerida!

10:32 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Ma siiski sellesse debatti ei saa sekkuda, see ei ole istungi juhataja ülesanne. Aga meil on teine lugemine, mis võimaldab kõikidel saadikutel pidada kõnet, ja see oli nüüd kõnekoht tegelikult. Priit Sibul, palun!

10:32 Priit Sibul

Aitäh, austatud istungi juhataja! Hea näha teid hea tervise juures tagasi. Hea Siret! Me komisjonis, nii nagu sa viitasid, arutasime küll seda, et pensione võiks maksta aasta võrra varem, kui see valitsuse poolt tulnud eelnõu ette näeb. Ja Isamaal oli tõesti selle kohta ka muudatusettepanek, mida toetasid mina Isamaa poolt, EKRE saadikud ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esindaja Helmen Kütt. Seda ei toetanud Reformierakonna ja Keskerakonna saadikud. Pärast hääletust, kui pikalt või lühidalt me seda arutasime, on ebaoluline, oluline on see, mis on tulemus: tulemus on see, et Keskerakonna ja Reformierakonna häältega see toetust ei leidnud. Mulle jäi kõrvu üks huvitav repliik, mida te pärast hääletust ütlesite: see oli väga raske mõne südametunnistuse jaoks. Mis põhjusel, kelle jaoks ja kellel oli kõige raskem südametunnistus pärast seda hääletust? Mina võin öelda, et minul oli väga kerge, ma julgen arvata, et nii Helmenil kui ka EKRE saadikutel samamoodi.

10:33 Siret Kotka

Aitäh! Ma kõigepealt ütlen vastuseks Urmasele, et mina ei rääkinud represseeritute toetusest. Ma rääkisin erakorralisest pensionitõusust. Erakorraline pensionitõus, mis pannakse baasossa. Sellest, et erakorralised pensionitõusud on väga selgelt toimunud siis, kui on olnud Keskerakond valitsuses. Nii et ma saan aru, et tahetakse lahjendada vett, aga tuleks vaadata reaalsust. Mis puudutab seda hääletust, siis ma arvan, et kui vaadata tänast olukorda, mis meil siin on, mis puudutab elektri hinna tõusu ja kütet ja gaasi, siis ma arvan, et ei ole Riigikogu liiget, kes ütleks, et toetame kõiki inimesi kohe. Aga osal inimestel, kes peavad hääletusi tegema, on kokkulepped, ja ma arvan, et kokkulepetest tuleb kinni pidada.

10:34 Aseesimees Martin Helme

Urmas Reinsalul on jälle protseduuriline. Palun!

10:34 Urmas Reinsalu

Aitäh, istungi juhataja! Ma palun istungi juhatajal juhinduda Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 72 lõikest 1 ja 11. Mulle tundub, et see praegu vastab nendele tehioludele, millele ma osundasin eelnevalt, mis puudutas väidet, et Isamaa ei ole seisnud pensionäride eest. Ma palun istungi juhatajal see kohustav säte, § 78 lõige 1 ja ka 11, parlamendiliikmetele praegu ette lugeda ja peegeldada seda oma kommentaaris.

10:35 Aseesimees Martin Helme

78? (Saalist täpsustatakse.) 72. "[§ 72 lõige 1]: Istungi juhataja õigused päevakorraküsimuse arutelu läbiviimisel. Kui ettekanne, sõnavõtt või küsimus kestab ettenähtust kauem, nõuab istungi juhataja ettekande, sõnavõtu või küsimuse lõpetamist. Kui ettekandja, sõnavõtja või küsija kaldub päevakorraküsimusest kõrvale, nõuab istungi juhataja, et pöördutaks tagasi päevakorraküsimuse juurde. Kui istungi juhataja nõuet ei täideta, katkeb ettekande, sõnavõtu või küsimuse mikrofoni väljalülitamisega." Ja nüüd lõige 11: "Kui ettekandja, sõnavõtja või küsija kasutab ebakohaseid väljendeid, teeb istungi juhataja talle märkuse. Kui istungi juhataja märkus jäetakse tähelepanuta, katkestab istungi juhataja ettekande, sõnavõtu või küsimuse mikrofoni väljalülitamisega." Mulle tundub siiski, et ei olnud praegu sellist olukorda, aga oleme jälle targemad.

Henn Põlluaas, palun!

10:36 Henn Põlluaas

Aitäh! Austatud ettekandja! Me siin tõdesime, et meil mõlemal on teineteise suhtes piinlik natukene, aga tõsiselt rääkides, siis selle eelnõu puhul on mul sügavalt kahju, et me oma pensionäre ei aita praegu. Teie erakonna inimestega rääkides olen ma aru saanud, et ega teie ju ka seda ei toeta, see on ilmselgelt Reformierakonna poolt peale surutud. Äkki te kirjeldate mulle veidikene seda protsessi, kuidas see ikkagi niimoodi läks. Ma tean, et ega teie ka ei ole selle üle rõõmus. Ja tegelikult meil on ju veel võimalus seda siin muuta ja hääletada muudatusettepanekuid sisse, kas või kuupäeva veel muuta. Ma palun natukene selgitust.

10:37 Siret Kotka

Vaata, hääletused komisjonis, nii nagu sotsiaalkomisjonis, ma arvan, et teistes komisjonides on samamoodi, et pannakse muudatusettepanek hääletusele, saadikud näitavad oma tahet, väljendavad oma tahet [sellega], et toetavad või ei toeta või ei osale hääletusel või on erapooletud, ja pärast seda loetakse hääled kokku. Nii oli see ka sotsiaalkomisjonis. Mis puudutab tänast siin saalis, siis jah, täna on teine lugemine. Ma saan aru, et Isamaa fraktsioonil on võimalus panna see muudatus siin suures saalis hääletusele, see on nende õigus, ja kui nad seda soovivad, siis nad saavad seda teha.

10:38 Aseesimees Martin Helme

Jätkame protseduurilistega. Urmas Reinsalu, palun!

10:38 Urmas Reinsalu

Aitäh! Istungi juhataja jättis tsiteerimata § 78 lõike 11, mis – ma juhin tähelepanu – seab, tegelikult kohustab – siin ei anta mitte õigusena, vaid kohustusena istungi juhatajale – olukorras, kus ettekandja kasutab ebakohaseid väljendusi, istungi juhatajat tegema märkuse. Vaevalt siin ruumis on inimest, kes leiab, et kohane oli väide, et Isamaa ei ole seisnud pensionäride ja eakate inimeste eest. Ma lugesin ette põhimõttelised reformid, kõik suuremad põhimõttelised positiivsed reformid, mis on meie pensionisüsteemis sellel sajandil aset leidnud, [ja need] on toimunud Isamaa vedamisel. Isamaa ei tee mitte sõnu, vaid tegutseb. Seetõttu oli see märkus nii sisuliselt kui ka stiililiselt eksitav ja seetõttu on kohane, et istungi juhataja seda kohustust täidaks § 78 lõige 11 alusel, tehes ettekandjale (Saalist täpsustatakse.), § 72 lõige 11 alusel, tehes ettekandjale märkuse, kuna see läheb vastuollu kodukorras sätestatud juhtivkomisjoni ettekandja volitustega teemat käsitleda.

10:39 Aseesimees Martin Helme

Ma jään eriarvamusele. Esiteks, ma lugesin selle ette. Ma loen uuesti selle esimese poole ette: "Kui ettekandja, sõnavõtja või küsija kasutab ebakohaseid väljendeid ..." Ja siis tuleb kindlas kõneviisis: "... teeb istungi juhataja talle märkuse." Ebakohased väljendid ei ole mitte see, et meil toimub poliitiline debatt, kus üks ütleb, et te ei teinud piisavalt, ja teine ütleb, et me oleme teinud rohkem kui piisavalt, vaid ebakohased väljendid on see, kui mõni saadik näitab keskmist sõrme ettekandjale või laseb siin mingi pauguka lahti või midagi taolist. Vaat need on ebakohased minu arusaamist mööda. See, mida sina tahad teha, on poliitiline debatt, ja ma palun, et sa paneksid ennast kirja läbirääkimistele.

Helir-Valdor Seeder, palun!

10:40 Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Lugupeetud komisjoni esimees! Pensionireformi tulemusena vabaneb hulk raha, ehk see 4%, mille varem maksis riik inimestele teise sambasse. Pärast seda, kui need inimesed teisest sambast lahkusid, hakkas see 4% laekuma riigi sotsiaalfondi sotsiaalrahana eesmärgiga maksta see välja pensionideks. Seadusest tulenevalt seda raha millekski muuks maksta ei saa, seda ei saa kasutada millekski muuks. Minu küsimus on: kui palju 2022. aastal laekub teisest pensionisambast vabanenud raha sotsiaalmaksu kaudu pensionide maksmiseks? Kui suur see summa on? Ja kuna pensionid ei tõuse, siis milleks valitsus seda raha kasutab?

10:41 Siret Kotka

Aitäh! Ma saan siin öelda ainult sihukese lause, et sotsiaalkomisjon seda teemat ei käsitlenud. Keegi otseselt ka ei küsinud, kui suur see summa on. Küsiti ainult, kuhu see raha läheb. Sellele vastati, et täiendav laekuv sotsiaalmaks läheb pensionide finantseerimiseks ning 4% laekub riikliku pensionikindlustuse eelarvesse, nii nagu ka teie oma küsimuses juba viitasite. Kui suur see summa on, seda komisjonis keegi ei küsinud.

10:41 Aseesimees Martin Helme

Andres Metsoja, palun!

10:42 Andres Metsoja

Aitäh! Austatud komisjoni esimees! Siin saalis on olnud juttu Keskerakonna ennastsalgavast tööst pensionide tõusu osas. Ma küsiksin võib‑olla niipidi, et me täna näeme, et on elukalliduse tõus. Me näeme, et inflatsioonimäär oli 12% eelmisel aastal, sel aastal tuleb ilmselt veel suurem. Hinnatõusud saavad energiakandjate tõttu meid kõiki kätte. Miks nüüd sellel hetkel, täna siin saalis Keskerakond ei võta jalgu kõhu alt välja, et päriselt minna pensionäridele appi? Seda tõusu on ju täna vaja, nüüd ja praegu. Kui me räägime energiahindadest, siis räägitakse lausaliselt kõigi toetamisest ja ennastsalgavast tööst koalitsioonipartneriga, aga see kõige nõrgem grupp, pensionärid, peavad Lõuna-Korea ja Hiinaga koos figureerima. Meil on ju oht olla lõpuks viimased, kui me neid olulisi samme ei astu. Miks me seda ei tee?

10:43 Siret Kotka

Aitäh! Mis puudutab elukallidust, siis selleks ongi iga-aastane indekseerimine ja see toimub 1. aprillist. Mis puudutab täna energiaturul toimuvat ja seda anomaaliat, siis selleks on erinevad toetused. Ma loodan, et need toetusmeetmed, mis võiksid pensionäre aidata, on piisavad. Nii ta on.

10:43 Aseesimees Martin Helme

Jätkame protseduurilistega. Urmas Reinsalu.

10:43 Urmas Reinsalu

Jah. Riigikohtu praktikas ebakohasuse mõiste sisustamise ja selle mõiste määratlemise aluseks on meil, istungi juhataja, võite ette lugeda, võlaõigusseaduse § 1046 lõige 1, mis kõneleb ebakohasest väärtushinnangust. Küsimus on: kas see väärtushinnang võlaõigusseaduse § 1046 kontekstis, mis sisustab ebakohasuse mõiste kodukorraseaduse tähenduses, leidis aset või mitte? Minu hinnangul leidis aset, sest just Isamaa on teinud ettepaneku selle aasta algusest pensione erakorraliselt tõsta, aga seda blokeerib ettekandja väitega, et Isamaa ei seisa eakate inimeste eest. Olukord on pöördunud absurdisituatsioonist pea peale.

Austatud istungi juhataja, asetage see õigesse vormi, andke sellele hinnang nii, nagu seda kodukorraseadus [sätestab] kooskõlas võlaõigusseaduse ja Riigikohtu praktikaga – ma ei hakka neid Riigikohtu otsuseid ebakohaste väidete kohta aja kokkuhoiu huvides tsiteerima –, et me saaksime selguse selles olukorras ja saaksime kohaldada § 78 lõikes 11 ette nähtud märkust ettekandjale, mis ehk heidutab ka koalitsiooni esindajaid, ennekõike Keskerakonna ridadest, mitte hääletama vastu Isamaa ettepanekule tõsta erakorraliselt pensione selle aasta algusest.

10:45 Aseesimees Martin Helme

Ma arvan, et meie kodukorra sisustamisel võlaõigusseadus ei ole nii kohane, kui need kohad, mis räägivad Riigikogu saadiku indemniteedist.

Tarmo Kruusimäe, palun!

10:45 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Hea ettekandja! Arvestades kõiki plusse, kokku tuleb miinus. Pigem on suuremaks eesmärgiks, kuulates siin neid küsimusi ja vastuseid, miks ei saa pensionäridele varem raha anda, seda raha välja mitte maksta. Mu küsimus ongi, võib-olla juba ammu kõlanud mõte, et kui riigil ei ole soovi pensionäre kohe aidata, vaid lükata seda määramatuks ajaks edasi, siis kas kõlas komisjonis esimesele lugemisele [saatmise] ettevalmistamise arutelul, et äkki tõstaks pensioniiga paar aastat. Sellega me saaksime ka mingist sihtrühmast lahti, et ei tuleks uusi pensionäre peale ja raha jääks riigieelarve struktuurse tasakaalu jaoks kordades rohkem.

10:46 Siret Kotka

Hea Tarmo! Pensioniea tõstmist sotsiaalkomisjon nendel istungitel ei arutanud.

10:46 Aseesimees Martin Helme

Helir-Valdor Seeder, palun!

10:46 Helir-Valdor Seeder

Aitäh! See oli mõnevõrra üllatav, mis te mu küsimusele vastasite, et niivõrd olulise teema puhul komisjon üldse ei arutanudki [seda] ja teie ei teagi, kui palju vabaneb sotsiaalfondi raha, mis seaduse järgi peaks kuuluma pensionide väljamaksmiseks. Ma olen ausalt öeldes üllatunud ja hämmingus, et te seda numbrit ei tea ja et seda komisjonis üldse ei arutatudki. Aga nagu me kõik teame, pensionifond on pikka aega olnud defitsiidis ehk riigieelarvest on peale makstud. No siit võib loogilise järelduse teha, et küllap siis üks raha asendati teisega, et riigieelarves vabanes raha pensionide arvel ja seda kulutatakse muul otstarbel. Ma küsin: kas Keskerakond tõesti lepib sellega ja te erakonnana ei tundnud selle vastu ka huvi? Sisuliselt võtate te seni riigieelarvest pensionideks makstud raha ära, kulutate seda muul otstarbel ja siis räägite, kuidas pensionid on väikesed ja kuidas me kõik peaksime ühiselt muretsema pensionide kasvu pärast. Kas see tõesti on nii?

10:47 Siret Kotka

Aitäh! Ma toonitan, et ma saan aru, et siin on rünnak ühe partei vastu, ja räägitakse, kuidas Isamaa on puhtuse kehastus. Ma olen teisel arvamusel. Ajalooliselt on erakorralised pensionitõusud olnud ikkagi väga selgelt siis, kui Keskerakond on olnud valitsuses. Jah, erakorralised pensionitõusud ei ole olnud igal aastal, aga neid on tehtud vastavalt riigieelarve võimalustele. 

10:47 Aseesimees Martin Helme

Heiki Hepner, palun!

10:47 Heiki Hepner

Suur tänu, hea istungi juhataja! Hea ettekandja! Kui nüüd vaadata seda küsimuste-vastuste vooru, siis teie vastused on olnud erakordselt lakoonilised. Piltlikult öeldes: seda me komisjonis ei arutanud, punkt. Tänane situatsioon on selline, kus see raha, mis teise pensionisamba reformist laekub pensionide tõstmiseks, pannakse piltlikult öeldes riiulile ja jäetakse inflatsiooni närida ning öeldakse pensionäridele, et teie närige midagi muud, sest meil on kasulik hoida seda raha riiulil. Selles mõttes on see olukord üsnagi kummastav ja imelik. Minu küsimus: miks te ei pööranud seda teemat komisjonis arutamisele ega üritanud leida mingisugust muud kompromissi oma koalitsioonipartneriga? Miks te nii külmalt nende ettepaneku vastu võtsite?

10:49 Siret Kotka

Aitäh! Hea Hepner! Mitte keegi ei koalitsioonis ega komisjonis ei aruta asju külmalt. Ma arvan, et sotsiaalkomisjoni liikmed südamest arutavad eri probleeme ja proovivad leida lahendusi. Tänane lahendus on see, et erakorraline pensionitõus on 1. jaanuarist 2023. Veel toonitan, et 1. aprillist tuleb indekseerimine, ja oktoobrist tuleb üksi elavate pensionäride erakorraline pensionitõus 115 eurolt 200 eurole. Nii et jah, kui me vaatame tänast olukorda, siis pensionärid, ma arvan, ka küsivad toetust, seda hüvitist vähem kindlustatule, mis puudutab energiakriisi, ja ma arvan, et nad saavad sealt ka midagi. Aga 20‑eurone pensionitõus, et seda nüüd kohe rakendada – jah, see tundub sümpaatne. Ütlen ausalt, see tundub sümpaatne, aga nagu ma alguses ütlesin, siis enamuse kokkulepe on praegu teistsugune – see on 1. jaanuarist 2023. Ja seda mina ja komisjoni liikmete enamus hääletusel käsitlesime.

10:50 Aseesimees Martin Helme

Marika Tuus-Laul, palun!

10:50 Marika Tuus-Laul

Aitäh! Hea Siret! Siin oli terav mõttevahetus sel teemal, kas Isamaa on toetanud pensionäre või mitte. Tuletame siis meelde. Sajandivahetusel oli Mart Laar peaminister, ühel aastal tõsteti pensione 1 euro ja järgmisel aastal 12 eurot. Me mäletame, kui pensionärid olid Toompeal ja olid väga teravad miitingud. Laar ütles, et kui vaja, siis me ka langetame pensione. Mul on meeles, kui tehti kolmanda samba reformi, siis Keskerakond Siiri Oviiri eestvedamisel oli väga selle vastu, et teise samba raha võetakse esimesest sambast ehk tollastel pensionäridelt, ja selle tõttu jääks pension väikseks. Need otsused tehti tol ajal, Laari kolmikliidu ajal. Jah, tõesti, härra Seeder seda küll ei toetanud, aga tema ei olnud siis otsustaja. Ja neid asju on tehtud väga palju. Nii et me võime siin veel näiteid tuua, aga aega ei ole. Kas sinu arvates need näited ajaloost ütlevad, et on oldud pensionäride poolt või mitte? Mida need näited näitavad?

10:51 Siret Kotka

Aitäh! Ma arvan, hea Marika, et kui sa oma küsimuse esitasid, siis sa ei mõelnud mitte eurot, vaid mõtlesid krooni. Isamaa tõstis 1 krooni ja 12 krooni tol ajal, kui nad valitsuses olid. Nagu ma oma eelnevas ettekandes ütlesin, on läbi aegade erakorralisi pensionitõuse tehtud siis, kui Keskerakond on olnud valitsuses. Seda ei ole valdavalt toimunud siis, kui Isamaa on valitsuses olnud.

10:52 Aseesimees Martin Helme

Urmas Reinsalu, palun, küsimus!

10:52 Urmas Reinsalu

Aitäh, austatud ettekandja! Mu küsimus on selles, et te ütlete, et ei ole vaja pensioni tõsta sellel aastal, selle järele puudub vajadus, kuna selle katab ära energiakriisis see, et pensionäridele saadakse [toetust] väljamõeldud käkerdavas süsteemis, kus inimesed peavad hakkama toetust palumas käima ja see on lahendus sellele. Aga selles skeemis, mille Keskerakond läbi surus, on jäetud arvestamata kõik töötavad pensionärid. Kui pensionär töötab, saab lisasissetulekut, ta sellest üle ... Tegelikult suur osa töötavaid pensionäre on selle kohta avaldanud rahulolematust. Miks Keskerakond sellise skeemi, kus töötavad pensionärid toetusest kõrvale jäetakse, läbi surus? Ning teiseks, ma tuletan meelde, et asetada asi õigesse perspektiivi, ka Marikale on see, et eelmises koalitsioonis me leppisime kokku teha 1. jaanuarist 2022. aastal see pensionitõus ja see oli meie ühine kokkulepe toona koalitsioonis, kuid millegipärast te ütlesite sellest lahti. Ilmselt mitte siis enda [tahtest], vaid koalitsioonipartneri survel, ja lükkasite selle aasta võrra edasi.

10:53 Urmas Reinsalu

Kas on pensionäride huvides see kokkulepe? Kumb kokkulepe ... 

10:53 Urmas Reinsalu

... oli rohkem pensionäride huvides – kas eelmise või selle koalitsiooni kokkulepe?

10:53 Siret Kotka

Aitäh! Mis puudutab Eesti pensionide suurusi ja kui me võrdleme neid teiste riikide pensionidega, siis need on väikesed. Ausalt öeldes ma arvan, et kui rääkida erakorralisest pensionitõusust, siis üldiselt peaks olema see nii, et hoolimata sellest, kes on valitsuses, on see Keskerakond või on see Isamaa, peaks olema igal aastal erakorraline pensionitõus, et meie pensionäride pensionid üldse jõuaksid Euroopa keskmisele järele. (Urmas Reinsalu kommenteerib saalist.)

10:54 Aseesimees Martin Helme

Urmas! Helmen Kütt, palun!

10:54 Helmen Kütt

Suur aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud komisjoni esimees! Komisjoni protokolli tutvustamisel te jätsite ühe olulise teema kõrvale – see oli küsimus, mis puudutas tehnilist võimekust. Sotsiaalkindlustusametilt tuli selge vastus, et erakorralise baasosa tõus ei nõua mitte mingisugust aega, ei nõua mitte mingisugust IT-lahendust, seda on võimalik teha kohe. Kas oli nii?

10:55 Siret Kotka

Aitäh! Ma ei käsitlenud seda nii, nagu te praegu küsisite. Ma rääkisin pensionide tulumaksuvabastusest ja tehnilisest võimekusest ja tõin seal seose. Ma tõesti ei toonud välja seda aspekti, et täiendavalt, nagu te oma küsimuses küsisite, nõuaks erakorraline pensionitõus tehnilist võimekust. Muidugi ei nõua. Nõuab tulumaksuvabastus.

10:55 Aseesimees Martin Helme

Helmen Kütt uuesti, palun!

10:55 Helmen Kütt

Jaa. Sellest oleks piisanud, kui te oleksite öelnud, et oli nii, sest komisjonis tegelikult ka küsiti, kas see nõuab täiendavat võimekust. Mul on küsimus, mis puudutab järgmist. Te alguses väga kenasti rääkisite kokkulepetest, nende tähtsusest [ja sellest], et kui oleks kokkuleppimise ajal teadnud, et asi nii halvaks läheb, siis oleks ehk teise kokkuleppe teinud. Mul on nüüd küsimus. Sellel hetkel, kui see eelnõu menetluses oli ning muudatusettepanekud ja pensionäride kirigi oli tulnud, oli see halb olukord teada. Kuna tõesti kahe lugemise [vahepeal] oli meil teiseks lugemiseks ettevalmistamine, siis kas teie komisjoni esimehena fraktsioonis seda teemat arutasite või ka koalitsioonipartneri poole pöördusite, et see kokkulepe ümber vaadata? See oleks kindlasti kergendanud väga-väga paljude inimeste elu, seda enam, kui selline suur eestkõneleja huvirühm nagu Eesti Pensionäride Ühenduste Liit juhib sellele tähelepanu.

10:56 Siret Kotka

Aitäh! Kahtlemata Keskerakond oma fraktsiooni koosolekutel käsitleb pensionäride olukorda ja nende toimetulekut.

10:56 Aseesimees Martin Helme

Helle-Moonika Helme, palun!

10:56 Helle-Moonika Helme

Aitäh! Ma küll ei ole sotsiaalkomisjoni liige ja seetõttu ma ei tea täpselt, mida seal räägiti, aga ma kuulan seda debatti siin. Ma küsin teie käest ühe väga põhimõttelise küsimuse. Äkki te põhjendate, miks on hea, et erakorraline pensionitõus tuleb just aastal 2023 ja mitte varem? Me siin Riigikogus oleme selleks, et teha kiireid otsuseid ja mõelda inimeste peale, et nende heaolu oleks võimalikult suur ja et neil oleks võimalikult kerge elada. Miks see erakorraline pensionitõus ikkagi aastasse 2023 lükati? Meie praegune inflatsioon on ju nii kiire, ja selleks ajaks on see 20 eurot kaotanud igasuguse väärtuse, mis tal aasta varem tegelikult ju oleks. Praegu ju riigieelarvelised vahendid on olemas, me oleme kogu aeg kuulnud, kuidas riigieelarve täitub mühinaga ja suure hooga. Miks see ikkagi lükati aastasse 2023?

10:57 Siret Kotka

Aitäh! Kui me räägime pensionide iga-aastasest indekseerimisest, siis see on meil seaduses kirjas. Kui me aga räägime erakorralisest pensionitõusust, mida ei ole toimunud igal aastal, siis see, millal see tuleb, on selgelt poliitiline kokkulepe.

10:58 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Rohkem küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Kõik saadikud, kes soovivad, saavad sõna võtta. Esimeseks on ennast kirja pannud Keskerakonnast Kersti Sarapuu. Palun!

10:58 Kersti Sarapuu

Lugupeetud eesistuja! Head saalisviibijad! Viimane tund aega on nüüd olnud väga kuum arutelu, küsimusi oli hästi palju ja Siret andis kindlasti väga palju vastuseid ka selle kohta, mida komisjonis tegelikult arutelul ei olnudki. Loomulikult oleks meil hea meel, kui me saaksime igal aastal tõsta erakorraliselt pensione, et meie pensionärid ennast turvaliselt tunneksid, aga kahjuks on elu olnud teistsugune.

Alguseks soovin meenutada, et 2016. aastal oli keskmine vanaduspension Eestis vähem kui 400 eurot. Tundub uskumatu, aga nii see oli. Valitsusvastutust kandma hakates oli Keskerakonna selge eesmärk kiiremas tempos eakate toimetulekut parandada. Lisaks iga-aastasele indekseerimisele on Keskerakond seisnud selle eest, et vanaduspensionid tõuseksid ka erakorraliselt.

Käesolev eelnõu toob 2023. aasta 1. jaanuarist 20 euro suuruse erakorralise pensionitõusu. Olgu lisatud, et see on kolmas erakorraline pensionitõus viimase nelja aasta jooksul. Seega tõuseb 44‑aastase staažiga pensionäri sissetulek prognoosi kohaselt 611 euroni. Erakorralise pensionitõusu eesmärk on vähendada eakate seas vaesust ning tõsta nende toimetulekut ja heaolu. Eesti pensionid jäävad märkimisväärselt maha Euroopa omadest ning paljud siinsed pensionärid elavad vaesusriskis, eriti üksi elavad pensionärid. Eakate väärikus ja toimetulek jääb endiselt oluliseks küsimuseks, mis väärib riigi suuremat tähelepanu, ning keegi ei tohikski seda kahtluse alla seada.

Kasutan siinkohal võimalust ja tuletan meelde, et tulevast aastast on ka keskmine vanaduspension tulumaksuvaba, mis jätab vanaduspensioniealistele inimestele aastas 370 eurot rohkem kätte. See mõjutab positiivselt ka järgnevate aastate sissetulekuid, sest koos keskmise pensioniga kasvab ka tulumaksuvabastuse osa. Samuti tõuseb käesolevast aastast üksi elava pensionäri toetus seniselt 115 eurolt 200 euroni. Seda makstakse oktoobris nendele pensionäridele, kes elavad rahvastikuregistri andmetel üksi ja kelle igakuine kättesaadav pension on väiksem kui 669 eurot. Toetuse maksmine aitab parandada ligi 90 000 pensionäri sissetulekut.

Möönan, et viimase aja hinnatõusu arvestades peaks eakate sissetulek tõusma kiiremas tempos. Tuleb tunnistada, et praeguse maksusüsteemi juures on sellele äärmiselt keeruline katteallikaid leida. Aga loodetavasti õnnestub meil pärast 2023. aastal toimuvaid Riigikogu valimisi ellu viia maksureform, mis annab võimalusi suurendada nii pensionäride kui ka eesliinitöötajate sissetulekut. Aitäh!

11:01 Aseesimees Martin Helme

Helmen Kütt, palun!

11:01 Helmen Kütt

Austatud eesistuja! Lugupeetud ametikaaslased! See seaduseelnõu on sisult väga hea, aga meie saame seda siin saalis muuta palju-palju-palju paremaks, kui me hääletusel toetame muudatusettepanekut või seaduseelnõu menetlemise teisel lugemisel katkestame, ja komisjonis kaalume ettepanekut, mille tegi Eesti Pensionäride Ühenduste Liit, tõsta baasosa ja rahvapensioni 1. aprillist 2022. Mõlemad võimalused on täna meie kätes.

Siin oli ka küsimusi, mida Eesti Pensionäride Ühenduste Liit kirjutas. Ma kasutan võimalust, et üks oluline väike lõik juba 6. detsembril saadetud kirjast ka laiema kolleegide ringini tuua, sest tõepoolest, kõik ei ole sotsiaalkomisjoni liikmed ja neid materjale, mida arutatakse, on nii palju, et kõiki lihtsalt ei jõua välja otsida. Tsiteerin: "Lugupeetud Riigikogu sotsiaalkomisjoni liikmed. Seadusemuudatus on vajalik. Keskmine pension 552 eurot moodustab alla 40% keskmisest palgast. 41% vanemaealistest elab suhtelises vaesuses. Viimase aja hinnatõusud, s.h energia hinnatõus, lööb raskelt pensionäride rahakoti pihta. Nüüd teatas ka Elektrilevi, et tõstab (Kuna kiri on eelmisel aastal kirjutatud, siis on öeldud, et järgmisest aastast. – H. K.) järgmise aasta 1. märtsist võrgutasu keskmiselt 3%. Kõik energiakandjate hinnatõusud jõuavad kaupade ja teenuste hindadesse juba sel aastal. Arvestades eeltoodut ja viimase aja inflatsiooni näitajaid, leiame, et pensioni baasosa ja rahvapensioni tuleks tõsta 20 euro võrra juba alates 1. aprillist 2022. Pensioni II sambast lahkunute arvel peaks pensioni I sambasse tekkima ka täiendavaid vahendeid."

Selle kirja edastas meile Eesti Pensionäride Ühenduste Liit, üks suurimaid Eesti eakate eest kõnelevaid organisatsioone. Mul on nii kurb selle pärast, et kahjuks jäetakse ettepanekud, mis tulevad mujalt kui valitsusest, kõrvale. Nii poliitikute kui hetkel tundub, et ka eakate esindusorganisatsioonide omad, ja see on väga kurb. Ma ei saa jätta toomata siin näidet sellest, kus sotsiaaldemokraatide mitmeid kordi tehtud ettepanek nii eelmise aasta septembris kui ka detsembris tõsta toimetulekutoetuse piiri, lükati uhkelt tagasi nii valitsuse kui ka selle saali koalitsioonisaadikute poolt. Ja nüüd – hea, et vähemalt nüüd – tuleb sotsiaalkaitseminister ettepanekuga tõsta toimetulekupiiri. Hea, et nüüdki tuleb. Aga sõbrad, see aeg – peaaegu pool aastat, sest see on vaja ka jõustada –, see kõige raskem aeg, talv, kõrged kodukulud, just need jäävad katmata, ja võimalus kõige raskemas seisus olevatel inimestel toetust taotleda jääb selle viivituse tõttu kõrvale. Täna me oleme olukorras, ja just nimelt selles saalis, kus on võimalus muuta kokkuleppeid tulenevalt tekkinud olukorrast, [need] üle vaadata ja ühiselt Eesti eakatele vastu tulla – seda erakondadeüleselt ja Riigikogule kohaselt.

Ma väga loodan, et selle saali rahva valitud esindajad, arvestades tekkinud olukorda, leiavad endas selle võimaluse, et hääletavad kas muudatusettepaneku poolt või toetavad muudatusettepaneku poolt mittehääletamise korral katkestamist ja eelnõu läheb sotsiaalkomisjoni tagasi, et tulla uuesti saali [selleks], et tegelikult eakate olukorda parandada. Aitäh!

11:06 Aseesimees Martin Helme

Aivar Kokk, palun!

11:06 Aivar Kokk

Hea juhataja! Austatud kolleegid! Komisjoni esimees oma vastustes ütles, ma arvan, selles saalis ajaloolised sõnad: oleks teadnud, et kriis tuleb. Ja siis kolm punkti, ja komisjon ei tee midagi. Keskerakonna kohta võib täna öelda selgelt, et pole tähtis, mida ta teeb, vaid mida ta ütleb: ärge käige minu tegude, vaid käige minu sõnade järgi. Tänane seaduseelnõu on selgelt see – räägitakse 2000. aastal saalis olnud asju. Ma ei tea, kes meil saalis[olijatest] olid sel ajal Riigikogus. Kui ma vaatan, siis EKRE poolt ei olnud kedagi, Isamaa tänastest fraktsiooni liikmetest polnud kedagi. Minu teada saalis ei ole kedagi, kes oleks sel ajal Riigikogus olnud. Ei ole mõtet rääkida, mida tehti 20 aastat tagasi. Räägime tänasest olukorrast.

Ausalt öeldes ettevõtjana tekib tunne, et ei saa aru, kuhu kohta oled sattunud. Ma olen siin [Riigikogus] üheteistkümnendat aastat. Me oleme kriisis, energiakriisis, me oleme viinud oma inimesed viimaste kuudega vaesuskriisi. Ja siis me räägime, et ei ole midagi. Kas keegi on viitsinud välja arvutada, mida see 20 eurot aastas riigieelarvele teeb? Tänaste pensionäride arvu juures on see suurusjärgus 80 miljonit. Palju tulumaksust laekus eelmisel aastal lisaraha tänu sellele, et teine pensionisammas muutus vabatahtlikuks? Need numbrid on sadadega. Palju on seda raha, mis laekub tänu sellele, et paljud inimesed lahkusid teisest pensionisambast ja raha läheb otse esimesse sambasse? Seda komisjon ei arutanud ega küsinud. Kuidas on võimalik teha otsuseid, kui ei teata, millised rahalised numbrid on, või ei soovita teada, millised rahalised numbrid on?

Eestis on suurusjärgus 330 000 pensionäri, kes enamuses on täna väga raskes olukorras. Väga raskes olukorras selle tõttu, et on tekkinud energiakriis. Me eile lugesime uudistest, et 20 000 inimest on läinud [toetust] taotlema, 20 000 [pensionäri] 330 000-st. Enamik nendest inimestest ei lähegi, sest eneseuhkus on meie inimestel, meie emadel-isadel nii suur, et nad ei lähe almust kauplema, nad tahavad ise hakkama saada ning nad aitavad oma lapsi ja lapselapsigi. 2019. aastal koalitsiooni tehes oli väga selge sõnum: viime ellu teise pensionisamba vabatahtlikuks muutmise ja tänu sellele tõstame erakorraliselt pensioni. Keskerakonna valimislubadus 2020. aastal oli see, et tõstetakse erakorraliselt pensioni koos indekseerimisega 100 euro võrra. Nüüd me räägime 2023. aastast, kuigi meil on olemas rahalised vahendid, et tõsta seda selle aasta 1. jaanuarist.

Mul on hea meel, et üks koalitsioonipool, Reformierakond, on toetanud. Kui mina olin sotsiaalkomisjoni esimees, me tegime üksi elava pensionäri toetuse ja see tõuseb sellest aastast. Reformierakonna, Kaja Kallase pealubadus valimistel täitub, ka minu üks lubadustest.

Palun kolm minutit.

11:07 Aseesimees Martin Helme

Kolm minutit lisaaega, palun! 

11:07 Aivar Kokk

Aga Keskerakond, kes kõikides valimiskampaaniates, ja ükskõik kuhu kohta me ka koos austatud kolleegi Marikaga läheme, räägib, kuidas Keskerakond toetab pensionäre. Ma siiralt usun, et toetategi. Nii nagu kaklesite energiakriisi lahendusmeetmete [pärast] ja täna enne kella kümmet lõpuks leidsite lahenduse, kuigi mulle tundub, et elektriostjatele ei ole see teab mis suur lahendus ja kergendus. Gaasiostjatele on natukene võib-olla parem lahendus. Te loobusite oma põhilubadustest, mida te olete läbi aastate andnud: selle eelnõuga erakorraline pensionitõus, mis ei peaks olema mitte 20 eurot, vaid tunduvalt suurem, ja teiseks, et sellest aastast oleks keskmine pension tulumaksuvaba.

Isamaa erakonnal on siiralt kurb tunne. Me tegime parandusettepaneku, et natukene kergemini asju arutada. Ma tahan siit kõnepuldist väga selgelt öelda kõigile Riigikogu liikmetele, eriti komisjoni esimeestele ja esinaistele: ei ole nii, et valitsusest tuleb eelnõu ja see eelnõu ongi sada protsenti õige. Otsuse teevad 101 Riigikogu liiget. 101! Mitte keegi teine. Ja öelda, et tuli selline, mis eelmisel aastal samal ajal tehti koalitsioonilepingusse, me siis ei teadnud, et on tulemas energiakriis. Meil ei ole enam energiakriis, meil on majanduskriis, meil on peredel rahaline kriis, mitte ainult pensionäridel. Eile küll peaminister ütles, et kaks koma natukene peale protsenti on need, kellel ei ole kriisi, ülejäänutel on. Ma arvan, et see protsent on 75+, kellel on täna väga keeruline.

Jah, Riigikogu liikmed saavad oma palgaga kindlasti hakkama, kui nad vähegi mõistlikult on käitunud, ei ole võtnud endale laenukoormust nii suureks, et kogu raha peab minema laenu [tagasimaksmiseks], ja siis tuleb veel taksot sõita, et neid laene ära maksta või aktsiaid osta. Eks igaüks võibki teha nii, nagu oskab. Meie, mõned ettevõtjad oleme omale aktsiaid ostnud ja teenime sellega ning meil on mõned ettevõtted. Me ei pea tundma muret, kas meid järgmine kord siia valitakse või mitte, meil on oma sissetulekud. Aga me oleme valitud siia oma inimeste poolt, sellepärast et oma inimesi kaitsta ja aidata just sellises olukorras. Ma arvan, et täna oleks koalitsioonil õige hetk tulla siia paberiga ja öelda, et teine lugemine katkestada. Nüüd peaks küll kõigile [see] selge olema, kui peaminister on käinud nii teisipäeval kui kolmapäeval siin Riigikogu pukis rääkimas, et meil on nii energiakriis, majanduskriis kui ka julgeolekukriis. Kui nüüd ka ei teata, et on kriis, millal siis veel? Aitäh!

11:14 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Henn Põlluaas, palun!

11:15 Henn Põlluaas

Palun kolm minutit lisaaega.

11:15 Aseesimees Martin Helme

Kolm minutit lisaaega, palun!

11:15 Henn Põlluaas

Aitäh, austatud eesistuja! Head kolleegid! Ma käisin pühapäeval poes ja minu ees järjekorras seisis üks vanem proua. Tema ostukorvi sisu oli üsna kasin, seal olid hädavajalikud asjad: piim, leib, tükikene vorsti, midagi veel. Kui maksmise kord jõudis temani, hakkas ta oma rahakotist peenraha otsima – tal ei jätkunud selle piskugi jaoks. Ta ütles, et ma viin piimapaki tagasi, ma saan ka piimata hakkama. Ma tegin ettepaneku, et ma maksan tema eest selle arve ära. Ta ei olnud algul nõus, aga lõpuks ikkagi nõustus sellega. Pärast me rääkisime. Tema oli maksnud oma elektriarve ära ja tal keset kuud ei olnud enam raha, et endale süüa osta.

30 aastaga oleme jõudnud niikaugele, et meie inimestel ei ole enam raha söögi jaoks. Mul ei ole lihtsalt sõnu, see on niivõrd häbiväärne. Ja siis tuleb koalitsioon ettepanekuga, et tõstame pensioni, aga ei tõsta praegu. Mitte täna, kui me oleme tohutus kriisis, kus suurem osa meie ühiskonnast on väga-väga suurte probleemide ees. Tõusevad elektri hinnad, sooja hinnad ja mitte ainult – selle tagajärjel tõusevad ju ka kõik muud hinnad, inflatsioon on Euroopa suurim. Ja siis põhjendatakse meile koalitsiooni poolt seda, miks me ei võiks seda piskut anda oma inimestele, aidata neid juba sel aastal, sest raha on – selline on meie kokkulepe. No kuulge, andke andeks! Kas teil natukenegi on empaatiat, arusaamist selle kriisi sügavusest, kaastunnet, halastust oma kaasinimeste vastu, kes ei ela nii hästi nagu meie siin oma suurte palkadega? Ei. Mis sellest, et meil on Eesti kõige empaatilisem peaminister. Tal on ükskõik. Tema ütleb ainult seda, et hah, kõik pensionärid abi ei vaja, minu isa ei vaja abi. No kuulge, andke andeks! Kas midagi häbitumat, küünilisemat ja jälgimat võib olla?

Ma ei tea, kas te piinlikkusest üldse julgete peeglisse vaadata, aga ilmselt on teil jumala ükskõik. 20 eurot! See on ju naeruväärne, eriti veel järgmisel aastal, kui inflatsioon on sellest poole või rohkemgi ära söönud. Aga abi vajavad inimesed täna. See, et te räägite meile siin, et inimestele kompenseeritakse osaliselt elektri hinna tõus ja nii edasi ja nii edasi – see on ju jama, sellepärast et kõik muud hinnad tõusevad ju ka ja veelgi rohkem. Võib-olla kui lähen selle nädala pühapäeval või laupäeval poodi, on ühe vanamemmekese asemel seal juba kümme, kes loevad oma sente ja kes ei tule ots otsaga kokku. Ma andsin sellele vanamemmele [raha]. Mul tavaliselt ei ole sularaha taskus, seekord oli, ma andsin selle kõik ära. Loomulikult ta ei tahtnud seda vastu võtta, ma poolvägisi andsin talle, sest tõepoolest mul süda tilkus verd, nähes inimese häda. Aga teid see ei huvita, absoluutselt. Kuigi raha on. Pensionireformist on tulnud, meie tänastest hullumeelsetest elektri hindadest ja maksudest.

Riigikassa ajab üle. Aga ei, teie olete kokku leppinud, et tõstame enne valimisi, siis saame äkki meie pensionärid ära lollitada, saame nende hääled endale osta selle näruse 20 euro eest, mis siis ei maksa enam midagi. See on äärmiselt küüniline, see on äärmiselt inetu. Ja see vabandus, et koalitsioonilepet tehes me ei teadnud, et kriis tuleb – täna te peaksite seda kõik teadma ja iialgi ei ole ju hilja seda kokkulepet muuta. Ettepanekuid on teinud pensionäride liit, kes iganes, meie siin opositsioonis, täna on meil ka muudatusettepanek, mis läheb hääletamisele. Toetagem seda ja võtkem see tõus vastu sellest aastast! Seadusi on võimalik jõustada tagasiulatuvalt. Ka Keskerakond on ju teinud varemgi selliseid algatusi, meenutagem kas või arestimajade seadust, mis jõustati tagasiulatuvalt. Meil on võimalik teha see pensionitõus 1. jaanuarist. Tehkem seda! Näidake, et teie, isegi teie olete inimesed.

Mul ei ole lihtsalt sõnu. Mul on piinlik, ja mitte ainult – mul on häbi. Mul on sügavalt häbi, kui te võtate selle seaduse vastu nii, nagu ta siin toodud on, et selle piskukese saavad meie pensionärid alles järgmisel aastal ja sinnamaani vaadaku ise, kuidas hakkama saavad. Surgu või nälga. Nagu peaminister ütles, et meie majapidamised, meie pered, meie inimesed on sedavõrd jõukad, et neile ju elektri hinnad ja muud hädad külge ei hakka. Meile jah, ja temale ka mitte. Aga meie inimestele hakkavad. Aitäh!

11:21 Aseesimees Martin Helme

Peeter Ernits, palun! Vabandust, enne on protseduuriline. Mart Võrklaev. 

11:22 Mart Võrklaev

Lugupeetud istungi juhataja! Kas fraktsioonide kõned ei peaks olema enne? Lihtsalt küsimus. (Arutelu saalis.)

11:22 Aseesimees Martin Helme

Ei, minu meelest ei ole sellist järjekorda praegu. Lähme nii, nagu on.

11:22 Peeter Ernits

Jah, Mart, jõuad ka, aga ma oleks hea meelega andnud sulle koha. Ma ei ole oma pinginaabriga rääkinud sel teemal, aga pinginaaber Henn rääkis sama, mida ma olen viimase, ma ei tea, vähem kui kuu aja jooksul kahel korral teinud. Inimesed on olnud erinevad ja poed on olnud erinevad, aga sisu on olnud sama. Jah, ma olen ka varem sattunud sellisesse olukorda ja lahendanud, tulnud appi. Ma ei ütle, et need kaks juhtumit võivad midagi näidata, aga igal juhul on see minu jaoks olnud märgiline. Asi on ikka päris hull. Ma lugesin seda protokolli 10. jaanuarist, kui elekter juba märatses, siis oli kõik teada. Sotsiaalkomisjon arutas, saatis selle [eelnõu] siia saali tänaseks ja kalanäoga saatis ettepaneku tappa – ettepaneku jõustada see 1. jaanuarist järgmisest aastast.

Mida siin veel rääkida? Suhteline vaesus Statistikaameti lehel, vaadake. Ja vaadake, kes ägab kõige rohkem suhtelise vaesuse käes – need on üksikud pensionärid. Vaatasin hetk tagasi – 78,1%. 80%. Paljud on oma abikaasa matnud ja nii edasi. 80% ägab suhtelises vaesuses. Ma arvan, et need on need, kellega Henn kassasabas kokku puutus, ja ka need, kellega mina olen kokku puutunud. Me oleme sellega nii-öelda eduka riigina Euroopa punane latern. Terviseminister Kiik, ma ei hakka tsiteerima, on ka selle üsna hiljuti välja öelnud. Nii et see selleks.

Ma saan aru koalitsioonierakondade kimbatusest. Jah, Keskerakond on seda trummi pidevalt tagunud ja ma arvan, et ta on siiras selle koha pealt, et [seda] oleks tulnud [teha] varem ja rohkem. Aga kui sul on selline, kuidas see oli, päikesetõusu abielu ja su pruut on raudsete hammastega, siis on väga keeruline talle vastu hakata. Ja nii see on. Pensionäride liidu juht Andres Ergma on öelnud väga tabavalt, kui oli ettepanek, et võiks tänavu aprillist jõustada selle, aga nüüd me peame ootama, et õnn astuks meie õuele alles 2023. aasta alguses. Nii et 300 000 ja rohkem pensionäri ja eriti need, kes on üksikud, kes elavad suhtelises vaesuses, peavad õnne ootama veel ligi aasta. Aga jah, 20 eurot annab nädalase ostukorvi paljudele, seesama 20 eurot. Millal see oli, kui "Aktuaalne kaamera" näitas, kuidas inimesi närutati Narvas, ja üks vanapapi, kes läks jälle mingisugust bumaga't tooma ja rääkis, kui suur on see 20 eurot. Nad ei rääkinud pensionitõusust, aga 20 eurost rääkisid. 

Meie siin nii-öelda kainelt, ma loodan, istume ja arutame tõsimeeli ja hakkame seda nüüd varsti hääletama. Õigemini hakkame hääletama seda ettepanekut, et võiks [erakorralise pensionitõusu] siiski natuke varasemaks tuua. Jah, muidugi ma saan aru, et see ongi nii mõeldud, et tulevad valimised ja koalitsioonil on kosja minna kõige parem nii-öelda võõra rahaga ja pakkuda seda 20 [eurot]. Vaadake, mida me teile anname! See, et inflatsioon selle ära sööb ja kõik muu selline ja elektri hind märatseb või energia hinnad märatsevad ja ei ole teada, kui kaua nad seda veel teevad. Igal juhul veel kümme aastat, võib kindel olla, enne kui tuulepargid merre tulevad ja nii edasi ja nii edasi. Aga selge on see, et selle ainukene mõte on valimiste eel tulla sellise präänikuga.

11:27 Aseesimees Martin Helme

Peeter, kas on vaja lisaaega?

11:27 Peeter Ernits

Jah, paluks küll mõne minuti.

11:27 Aseesimees Martin Helme

Kolm minutit lisaaega. 

11:27 Peeter Ernits

Aga nüüd tuleme finaali juurde. 10. jaanuaril sotsiaalkomisjonis, kuhu ma ei kuulu, aga paljud mu kolleegid istuvad seal, toimus hääletamine. Toimus hääletamine, kas äkki jõustada see 1. jaanuarist tänavu aasta, oleks mõistlik. Ja vaatan, mis seal toimus. Kes hääletasid vastu? Hea kolleeg Ele Everaus. Tere! Pole vaja, lükkame [edasi] enne valimisi. Teine, Õnne Pillak. Ma ei tea, kus ta praegu on. Tere tulemast! Hääletas vastu, aega küll 1. jaanuarini 2023. Toomas Järveoja. Kus sa, Toomas, oled? Hääletas julgelt vastu. Kes veel? Marika Tuus räägib siin uljalt, mis peaks olema, aga hääletas vastu. Lükkame [edasi] enne valimisi. Doktor Vassiljev. Kus sa oled? Mida sa tegid 10. jaanuaril? Hääletasid vastu! Lükkame edasi 2023. aastani. No ja vaene Siret ka, mis tal üle jäi, kuigi ma tean, mida Siret mõtleb. Aga see oli eelmäng.

Kohe tuleb tõetund, kui saal, ma loodan, hakkab täituma ja hakatakse hääletama sedasama ettepanekut. Ja siis tulevad kõik oma urgudest välja ja näitavad, kes nad tegelikult on. Kas lükkame edasi selles hullus olukorras, nagu praegu on, et vahetult enne valimisi tulla sellega kosja, või teha kohe praegu, kui vaja oleks just nüüd? Nii et tõetund tuleb kohe-kohe. Hoidke kolleegid, ja need, kes meid jälgivad, silmad lahti. Siis selgub, et neid, kes on kindlasti selle vastu peale Hele Everausi, Õnne Pillaku, Toomas Järveoja, Siret Kotka, Marika Tuusi ja Viktor Vassiljevi on kindlasti palju-palju rohkem. Ja Mart kindlasti ka, Mart Võrklaev. Nii et palun, Mart, sinu kord on nüüd. Aitäh!

11:29 Aseesimees Martin Helme

Täpsustuseks, et fraktsiooni juhtidel on esimesena õigus rääkida siis, kui on OTRK arutelu. Palun, Mart Võrklaev!

11:30 Mart Võrklaev

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Kõigepealt eelkõnelejate osas. Eks opositsioonil ongi keeruline, kui valitsus ja koalitsioon tulevad välja algatustega, mis rahva jaoks midagi paremaks teevad, sest siis ei saa ju jumala pärast öelda, et midagi on hästi, ja koalitsiooni kiita. Siis tuleb kolleege halvustada või inimesi hirmutada. Kindlasti mitte! Kutsun üles, et kui me teeme midagi head, siis teeme ikka koos. Ja kui me räägime elektri hindadest, siis meil on päris viisakad meetmed inimestele olemas ja seda kõigile. Just täna hommikul sai uus pakett kokku lepitud. Kindlasti valitsus ja koalitsioon näevad, et kui meil on probleem, siis me oma inimesi aitame.

Aga tänase päeva ja kõnealuse eelnõu juurde, mida me arutame. Täna on meil teisel lugemisel eelnõu, mis tõstab 1. jaanuarist 2023. aastal pensione erakorraliselt 20 euro võrra. Selle eelnõu tulemusena jõuab keskmine pension järgmisel aastal 652 euroni ja see on tugev sõnum meie eakatele, et riik teeb jõupingutusi neile väärika vanaduspõlve tagamiseks, et igapäevastest kulutustest jääks [raha] üle, et [midagi] toredat ise, oma laste või lastelastega ette võtta. Meenutan, et 2019. aastal enne Riigikogu valimisi oli meil keskmine pension 448 eurot. See tähendab, et nelja aastaga on kasvanud pensionid üle 200 euro ehk pea kolmandiku võrra. Loomulikult on see märk ka sellest, et hoolimata meid tabanud mitmest kriisist, on Eesti inimesed ja ettevõtjad teinud tubli tööd ja majandus on kasvanud. Ent ka riigi panus erakorraliste pensionitõusude kaudu on selles tulemuses selgelt näha.

Mul on eakatele kaks head uudist veel. Esiteks, nagu me mõni kuu tagasi otsustasime, hakkab 1. jaanuarist 2023. aastal kehtima keskmise pensioni tulumaksuvabastus ehk me ei karista enam neid tublisid pensionäre, kes teevad tööd, panustavad ühiskonda ja soovivad lisa teenida. Me tunnustame neid selle eest ja tuleme omalt poolt veel appi. Kui praegu peab tulumaksu maksma igalt eurolt, mille inimene teenib üle 500 euro, siis selle otsusega tuleb keskmise pensioni saajal 152 eurot maksuküüru alt välja ehk ta saab selle raha endale kätte. Keskmise pensioni saajale tähendab see muudatus koguni 370 lisaeurot aastas.

Aga see pole veel kõik. Juba sellest aastast tõuseb Reformierakonna sisse seatud üksi elava pensionäri toetus 115 eurolt 200 euroni. See aitab toetada neid eakaid, kellel pole kellegagi koos elades võimalust kodukulusid jagada, ja kes uuringute järgi on suuremas vaesusriskis. Neil põhjustel leian, et tegemist on ühe väga hea eelnõuga, ja palun, head kolleegid, kõigil seda täna toetada. Aitäh!

11:33 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Urmas Reinsalu, palun! Kolm minutit lisaaega ka, palun!

11:33 Urmas Reinsalu

Kokkulepetest tuleb kinni pidada, eriti kokkulepetest, mis on seotud nii suure sotsiaalse mõjuga nagu eakate toimetulek. Teise pensionisamba reform, nagu siin osundas Aivar Kokk, sedastas selgelt ja loogiliselt: selle reformi tulemusena, piltlikult öeldes riigieelarvest vabanevat raha, mis on seotud väiksemate riigi kohustustega teha teise pensionisambasse 4%-lisi palgamakseid, ei võeta pensionisüsteemist välja. See oli põhimõtteline lähtekoht. See raha on vabanenud. See raha on vabanenud juba sellel eelarveaastal, ja kokkulepe oli eelmises koalitsioonis, et see raha jääb pensionisüsteemi. Ehk tegelikult siirdena riiklikku pensionisüsteemi jooksvatesse väljamaksetesse oleks pidanud, nagu nägi ette eelmise koalitsiooni selge, arusaadav ja loogiline kokkulepe, [minema nii,] et selle aasta alguses tehakse väljamaksed.

Kahjuks uus koalitsioon murdis seda kokkulepet ja põhilist sisulist elementi ka teise pensionisamba reformi rakendamisel ning lükkas pensionitõusu edasi 12 kuu võrra. Ühe otsusega, ühe poliitilise valikuga lükati pensionitõus edasi. See ei ole otstarbekohane. See on sõnamurdlik, see ei ole sisuliselt põhjendatud ja see kahtlemata läheb vastuollu ka eakate inimeste ootustega. Ma juhin tähelepanu Eesti Pensionäride Ühenduste Liidu seisukohale, mida liidu juht väljendas sotsiaalkomisjoni koosolekul, kus selgelt kutsuti üles tegema see pensionitõus ära sellel aastal.

Nii et see on see paatos, mille järgi Isamaa fraktsioon on esitanud muudatusettepaneku, et riik oma sõna peaks. Tõsi küll, see sõna ei ole õiguslikult maksev sõna, aga see sõna on olnud poliitiline tahe seda teise samba reformi läbi viies, mis on ju etapiviisiliselt rakendunud. Aga loomulikult me toetame oma muudatusettepanekut ja kutsume üles kõiki parlamendiliikmeid, kelle jaoks sõnapidamine on riigi käitumisjoonena oluline, seda [sama] tegema.

Ja teiseks, loomulikult me tervitame seda, et keskmine pension oleks tulumaksuvaba. See idee ei tekkinud tühjusest. See idee oli toonase koalitsiooni ajal, nendel kadunud kaugetel aegadel, kui Andrus Ansip oli peaminister. Siis meie erakond pani selle ette, kui ma õigesti mäletan, vist 2013. aastal eelarve menetlemisel. Ja me saavutasime selle, et keskmine pension on tulumaksuvaba. See on olnud katkendlik, eks ole, me teame, aga nüüd on mõistlik ja asjakohane sellesse uuesti naasta. Aitäh teile!

11:36 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Rohkem sõnavõtusoove ma ei näe, sulgen läbirääkimised. Eelnõu 466 kohta on esitatud täpselt üks muudatusettepanek. Selle muudatusettepaneku esitajaks on olnud Isamaa fraktsioon ja juhtivkomisjon on jätnud selle arvestamata. Henn Põlluaas, palun!

11:37 Henn Põlluaas

Ma palun panna see muudatus hääletusele, sest see on tõesti väga oluline, et me saaksime oma pensionäre aidata ja juba sel aastal tõsta pensione.

11:37 Aseesimees Martin Helme

Selge. On pandud hääletusele. Ja enne, kui me hääletame, tuleb teha saalikutsung. Austatud kolleegid, ma panen hääletusele eelnõu 466 kohta esitatud esimese muudatusettepaneku, mille esitajaks on Isamaa fraktsioon ja mille juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

11:40 Aseesimees Martin Helme

Muudatusettepanekut toetas 26 saadikut, vastu on 40, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust. Kuigi läbirääkimiste käigus mainiti suuliselt ka katkestamise ettepanekut, siis kirjalikult seda meile laekunud ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on teine lugemine lõpetada. Eelnõu teine lugemine on lõpetatud. Tänane päevakord on ammendunud ja istung on lõppenud. Aitäh!

11:41 Istung lõppes

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee