13:58 Istungi rakendamine
14:00 Aseesimees Martin Helme
Tere päevast, kallid kolleegid! Me saame alustada Riigikogu täiskogu VI istungjärgu 11. töönädala kolmapäevast istungit. Kõigepealt on võimalik üle anda eelnõusid ja arupärimisi. Meil on terve rida neid soove. Raivo Tamm, palun!
14:00 Raivo Tamm
Austatud istungi juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! "Mis toimub?" on selline tore küsimus, mida Eesti rahvas ikka aeg-ajalt küsib. Isamaa fraktsiooni liikmed tahavad teada, mis toimub Haridus- ja Teadusministeeriumis seoses ametikohtade kolimisega. Meile tundub, et toimub hiiliv ministeeriumi kolimine Tartust Tallinnasse, ja me esitame arupärimise lugupeetud proua Liina Kersnale. Esitame talle mõned küsimused seoses sellega, kas on midagi plaanis teha selleks, et Haridus- ja Teadusministeeriumi Tallinnasse kolimise protsess pidurduks. Ja kui selline plaan on, siis palume selle esitada. Tahame teada, mis toimub Haridus- ja Teadusministeeriumiga. Aitäh!
14:01 Aseesimees Martin Helme
Järgmiseks Üllar Saaremäe. Palun!
14:01 Üllar Saaremäe
Austatud istungi juhataja! Lugupeetud Riigikogu! Tahan anda üle seaduse muutmise eelnõu, mis puudutab täpselt sama teemat, millest eelkõneleja rääkis. Nimelt annab Isamaa fraktsioon üle Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu ja see puudutab § 45. Meie eelnõu eesmärk on seaduses sätestada ministeeriumide asukohad, misjärel saab asukohta muuta üksnes parlamentaarse arutelu ja seadusemuudatusega. Aitäh teile!
14:02 Aseesimees Martin Helme
Palun, Mihhail Lotman!
14:02 Mihhail Lotman
Aitäh, austatud aseesimees! Austatud Riigikogu! Ma annan üle Riigikogu avalduse projekti, mis on suunatud Ukraina territoriaalse terviklikkuse toetamisele. Võiks arvata, et ma murran sisse, õigemini meie murrame sisse – siia on alla kirjutanud eri fraktsioonide liikmed – lahtisest uksest, sest kes siis ei toeta Ukraina territoriaalset terviklikkust. Selgub aga, et üsna paljud ei toeta. Ja see on väga kurb. Me oleme kuulnud viimastel aegadel eri riikide kõrgetelt esindajatelt, et ukrainlased peavad ka mingisugust kompromissi otsima. See on umbes nii, et kui me näeme, et mingisugune pätt vägistab tänaval tüdrukut, siis me mõtleme, et come on, see tüdruk peaks ju ka mingisuguseid järeleandmisi tegema. Siin on täiesti selge ühemõtteline situatsioon: Ukraina väed ei okupeeri Venemaa territooriumi, Ukraina ei ole annekteerinud mingisugust Venemaa osa, Ukraina ei jaga Ukraina passe Venemaa kodanikele. Siin nagu mingisugust küsimust ei ole. Sellegipoolest see on. Ja see on ka meil Riigikogus. Ma olin täiesti kindel, et selline avaldus on täiesti neutraalne – Ukraina territoriaalse terviku kaitsmine, et kui Ukraina tahab liituda mingisuguste rahvusvaheliste organisatsioonidega, siis mitte kellelgi kolmandal osapoolel ei ole vetoõigust, ja et Ukraina suveräänsust puudutavaid otsuseid ei saa arutada Ukraina selja taga. Kahjuks ma näen, et meil Riigikogus on teistsuguseid seisukohti. Ja ma saan aru, miks Keskerakond ei taha siin alla kirjutada. (Juhataja helistab kella.) Lisaaega ei saa?
14:04 Aseesimees Martin Helme
Ei saa.
14:04 Mihhail Lotman
Küsida ikka saab. (Naerab.)
14:04 Aseesimees Martin Helme
Küsida võib, aga aega ma ei saa anda.
14:04 Mihhail Lotman
Aga mul on väga kahju, et ka Reformierakonna saadikud ei osale selles. On pakutud, et seda lahendame komisjonis. Austatud kolleegid! Põhiseaduse järgi me oleme parlamentaarne riik, mitte komissionaarne. Sellised küsimused on parlamendi voli. Aitäh!
14:05 Aseesimees Martin Helme
Jaa, seda saab kindlasti saalis arutada, siis on aega rohkem. Riina Sikkut, palun!
14:05 Riina Sikkut
Aitäh, hea juhataja! Head kolleegid! Me oleme nüüd viimase paari nädala jooksul energiahindade teemal küll kuulnud siin poliitilisi avaldusi, küsinud infotunnis küsimusi, esitanud arupärimisi, isegi olulise tähtsusega riikliku küsimusena oleme elektrihinda arutanud, aga järjest enam tekib tunne, et ei ole koalitsioonist seda ühte arusaamist, mis teha tuleks, ja ka opositsiooni ettepanekutele tegelikult vastuseid pole saanud. Annan kaheksa sotsiaaldemokraadi nimel üle arupärimise peaministrile, et saada aimu sellest, milline selle valitsuse poliitika on.
Me oleme avalikkuse vahendusel kuulnud, et elekter on börsikaup, hind kujuneb nõudluse-pakkumise tulemusena ja inimesed saavad osa nii madalatest kui ka kõrgetest elektrihindadest. Aga kas siis iga inimese ja ettevõtte enda vastutus on kõrgete energiahindade riski maandada? Sellisel juhul tulekski seda kommunikeerida kõigile inimestele, et see on teie enda vastutus, valige pakett ja tegelege riskide maandamisega. Aga kas süsteemsete probleemide korral, nagu taastuvenergia võimsuste aeglane väljaehitamine, geopoliitiliste otsuste mõju maagaasi pakkumisele ja hinnale, riikidevaheliste ühenduste arv, ikkagi saab vastutuse iga ettevõtte ja inimese kanda jätta? Samuti, mil määral elektri tarbimine Eestis on välditav ja asendatav, et võiks see puhtalt hinna reguleerida olla?
Lisaks, see pikemaajaline plaan. Kui tõesti valitsusel on plaan rohepööre ellu viia, siis on vaja kogu ühiskonna toetust. See muutus on niivõrd suur, et me kõik peame aitama kaasa selle saavutamisele. Aga olukorras, kus ambitsioonikate eesmärkide lubaduse täitmise annab riik, aga kahju ja koorem jääb inimeste arvates nende kanda, ei ole võimalik sellist transformatsiooni ühiskonnas saavutada. Mis on see kestliku lahenduse leidmise võimalus? Sellele sooviksime vastust saada.
Suur tänu! Ootame huviga peaministrit Riigikogu ette. Aitäh!
14:07 Aseesimees Martin Helme
Aadu Mustal on tekkinud protseduuriline.
14:07 Aadu Must
Ma tahtsin paluda, et äkki saaks korrata, sest üldse ei kuulnud. Nii ilusasti räägiti, aga siiamaani ei ulatunud.
14:07 Aseesimees Martin Helme
Ma omalt poolt palun, et saalis vähem lärmi oleks, ja kui järgmine inimene pulti tuleb, siis saab neid mikrofone rohkem kokku suunata. Tõepoolest, meil on vahepeal saalis kehv kuuldavus. Helmen Kütt, palun!
14:08 Helmen Kütt
Suur tänu, austatud eesistuja! Head ametikaaslased! Annan kaheksa sotsiaaldemokraadi nimel siseminister Kristian Jaanile üle arupärimise, mis puudutab Politsei‑ ja Piirivalveameti teenindussaalide tööaegade kärpimist. Kui sisuliselt see ettepanek tuli, et üheteistkümnes linnas jäävad järgmisest aastast teenindussaalid tööle vaid kolmel päeval nädalas – no kolmes linnas on see muudatus juba sellel aastal ära tehtud, aga kaheksas linnas tuleb see järgmisel aastal –, siis see riivas inimeste õiglustunnet ja tekitas muret ka see: inimestele tundub, et riik läheb neist kaugemale.
Kohe alguses ütlen ära, et minu kodulinnas Viljandis need inimesed, kes töötavad Politsei‑ ja Piirivalveameti teenindussaalides, teevad oma tööd suurepäraselt. Ainult kiidusõnad. Aga mure on selles, et juba praegu ei ole võimalik näiteks selleks aastaks ennast registreerida digitaalselt vastuvõtule, kui viis päeva võetakse vastu. Ajad on kõik täis. Mis juhtub siis veel järgmisel aastal? Ja mure on inimestel ka selle tõttu, et tundub, et see otsus on tehtud-mõeldud, mitte mõeldud‑tehtud. Internetiühendus ei ole igal pool kättesaadav, samuti ei ole eakate inimeste oskused ja tehniline varustatus selline, et seda kõike teha. See kõik tekitab palju küsimusi, me oleme siin neid esitanud lausa neli.
Kui nagunii võetakse vastu dokumenditaotlusi ning sõrmejälgi ja fotosid saab teha ja anda, siis on tegelikult üpris kummaline, et ei saaks neid materjale või dokumente kätte. Me esitame need küsimused just nimelt inimeste murest tulenevalt ja loodame kiiret vastust. Aitäh!
14:10 Aseesimees Martin Helme
Sedasi, olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud ühe eelnõu, kolm arupärimist ja ühe avalduse, mille kohta mulle öeldakse, et avaldus on ka eelnõu. Eks siis juhatus otsustab nende edasise menetlemise vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele.
Nüüd me viime läbi kohaloleku kontrolli.
14:10 Kohaloleku kontroll
14:10 Aseesimees Martin Helme
Kohalolijaks registreerus 78 Riigikogu saadikut.