Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

header-logo

XIV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
Kolmapäev, 15.12.2021, 14:00

Toimetatud

13:58 Istungi rakendamine

14:00 Aseesimees Martin Helme

Tere päevast, kallid kolleegid! Me saame alustada Riigikogu täiskogu VI istungjärgu 11. töönädala kolmapäevast istungit. Kõigepealt on võimalik üle anda eelnõusid ja arupärimisi. Meil on terve rida neid soove. Raivo Tamm, palun!

14:00 Raivo Tamm

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! "Mis toimub?" on selline tore küsimus, mida Eesti rahvas ikka aeg-ajalt küsib. Isamaa fraktsiooni liikmed tahavad teada, mis toimub Haridus- ja Teadusministeeriumis seoses ametikohtade kolimisega. Meile tundub, et toimub hiiliv ministeeriumi kolimine Tartust Tallinnasse, ja me esitame arupärimise lugupeetud proua Liina Kersnale. Esitame talle mõned küsimused seoses sellega, kas on midagi plaanis teha selleks, et Haridus- ja Teadusministeeriumi Tallinnasse kolimise protsess pidurduks. Ja kui selline plaan on, siis palume selle esitada. Tahame teada, mis toimub Haridus- ja Teadusministeeriumiga. Aitäh!

14:01 Aseesimees Martin Helme

Järgmiseks Üllar Saaremäe. Palun!

14:01 Üllar Saaremäe

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud Riigikogu! Tahan anda üle seaduse muutmise eelnõu, mis puudutab täpselt sama teemat, millest eelkõneleja rääkis. Nimelt annab Isamaa fraktsioon üle Vabariigi Valitsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu ja see puudutab § 45. Meie eelnõu eesmärk on seaduses sätestada ministeeriumide asukohad, misjärel saab asukohta muuta üksnes parlamentaarse arutelu ja seadusemuudatusega. Aitäh teile!

14:02 Aseesimees Martin Helme

Palun, Mihhail Lotman!

14:02 Mihhail Lotman

Aitäh, austatud aseesimees! Austatud Riigikogu! Ma annan üle Riigikogu avalduse projekti, mis on suunatud Ukraina territoriaalse terviklikkuse toetamisele. Võiks arvata, et ma murran sisse, õigemini meie murrame sisse – siia on alla kirjutanud eri fraktsioonide liikmed – lahtisest uksest, sest kes siis ei toeta Ukraina territoriaalset terviklikkust. Selgub aga, et üsna paljud ei toeta. Ja see on väga kurb. Me oleme kuulnud viimastel aegadel eri riikide kõrgetelt esindajatelt, et ukrainlased peavad ka mingisugust kompromissi otsima. See on umbes nii, et kui me näeme, et mingisugune pätt vägistab tänaval tüdrukut, siis me mõtleme, et come on, see tüdruk peaks ju ka mingisuguseid järeleandmisi tegema. Siin on täiesti selge ühemõtteline situatsioon: Ukraina väed ei okupeeri Venemaa territooriumi, Ukraina ei ole annekteerinud mingisugust Venemaa osa, Ukraina ei jaga Ukraina passe Venemaa kodanikele. Siin nagu mingisugust küsimust ei ole. Sellegipoolest see on. Ja see on ka meil Riigikogus. Ma olin täiesti kindel, et selline avaldus on täiesti neutraalne – Ukraina territoriaalse terviku kaitsmine, et kui Ukraina tahab liituda mingisuguste rahvusvaheliste organisatsioonidega, siis mitte kellelgi kolmandal osapoolel ei ole vetoõigust, ja et Ukraina suveräänsust puudutavaid otsuseid ei saa arutada Ukraina selja taga. Kahjuks ma näen, et meil Riigikogus on teistsuguseid seisukohti. Ja ma saan aru, miks Keskerakond ei taha siin alla kirjutada. (Juhataja helistab kella.) Lisaaega ei saa?

14:04 Mihhail Lotman

Küsida ikka saab. (Naerab.)  

14:04 Aseesimees Martin Helme

Küsida võib, aga aega ma ei saa anda.

14:04 Mihhail Lotman

Aga mul on väga kahju, et ka Reformierakonna saadikud ei osale selles. On pakutud, et seda lahendame komisjonis. Austatud kolleegid! Põhiseaduse järgi me oleme parlamentaarne riik, mitte komissionaarne. Sellised küsimused on parlamendi voli. Aitäh!

14:05 Aseesimees Martin Helme

Jaa, seda saab kindlasti saalis arutada, siis on aega rohkem. Riina Sikkut, palun!

14:05 Riina Sikkut

Aitäh, hea juhataja! Head kolleegid! Me oleme nüüd viimase paari nädala jooksul energiahindade teemal küll kuulnud siin poliitilisi avaldusi, küsinud infotunnis küsimusi, esitanud arupärimisi, isegi olulise tähtsusega riikliku küsimusena oleme elektrihinda arutanud, aga järjest enam tekib tunne, et ei ole koalitsioonist seda ühte arusaamist, mis teha tuleks, ja ka opositsiooni ettepanekutele tegelikult vastuseid pole saanud. Annan kaheksa sotsiaaldemokraadi nimel üle arupärimise peaministrile, et saada aimu sellest, milline selle valitsuse poliitika on.

Me oleme avalikkuse vahendusel kuulnud, et elekter on börsikaup, hind kujuneb nõudluse-pakkumise tulemusena ja inimesed saavad osa nii madalatest kui ka kõrgetest elektrihindadest. Aga kas siis iga inimese ja ettevõtte enda vastutus on kõrgete energiahindade riski maandada? Sellisel juhul tulekski seda kommunikeerida kõigile inimestele, et see on teie enda vastutus, valige pakett ja tegelege riskide maandamisega. Aga kas süsteemsete probleemide korral, nagu taastuvenergia võimsuste aeglane väljaehitamine, geopoliitiliste otsuste mõju maagaasi pakkumisele ja hinnale, riikidevaheliste ühenduste arv, ikkagi saab vastutuse iga ettevõtte ja inimese kanda jätta? Samuti, mil määral elektri tarbimine Eestis on välditav ja asendatav, et võiks see puhtalt hinna reguleerida olla? 

Lisaks, see pikemaajaline plaan. Kui tõesti valitsusel on plaan rohepööre ellu viia, siis on vaja kogu ühiskonna toetust. See muutus on niivõrd suur, et me kõik peame aitama kaasa selle saavutamisele. Aga olukorras, kus ambitsioonikate eesmärkide lubaduse täitmise annab riik, aga kahju ja koorem jääb inimeste arvates nende kanda, ei ole võimalik sellist transformatsiooni ühiskonnas saavutada. Mis on see kestliku lahenduse leidmise võimalus? Sellele sooviksime vastust saada.

Suur tänu! Ootame huviga peaministrit Riigikogu ette. Aitäh!

14:07 Aseesimees Martin Helme

Aadu Mustal on tekkinud protseduuriline.

14:07 Aadu Must

Ma tahtsin paluda, et äkki saaks korrata, sest üldse ei kuulnud. Nii ilusasti räägiti, aga siiamaani ei ulatunud.

14:07 Aseesimees Martin Helme

Ma omalt poolt palun, et saalis vähem lärmi oleks, ja kui järgmine inimene pulti tuleb, siis saab neid mikrofone rohkem kokku suunata. Tõepoolest, meil on vahepeal saalis kehv kuuldavus. Helmen Kütt, palun!

14:08 Helmen Kütt

Suur tänu, austatud eesistuja! Head ametikaaslased! Annan kaheksa sotsiaaldemokraadi nimel siseminister Kristian Jaanile üle arupärimise, mis puudutab Politsei‑ ja Piirivalveameti teenindussaalide tööaegade kärpimist. Kui sisuliselt see ettepanek tuli, et üheteistkümnes linnas jäävad järgmisest aastast  teenindussaalid tööle vaid kolmel päeval nädalas – no kolmes linnas on see muudatus juba sellel aastal ära tehtud, aga kaheksas linnas tuleb see järgmisel aastal –, siis see riivas inimeste õiglustunnet ja tekitas muret ka see: inimestele tundub, et riik läheb neist kaugemale.

Kohe alguses ütlen ära, et minu kodulinnas Viljandis need inimesed, kes töötavad Politsei‑ ja Piirivalveameti teenindussaalides, teevad oma tööd suurepäraselt. Ainult kiidusõnad. Aga mure on selles, et juba praegu ei ole võimalik näiteks selleks aastaks ennast registreerida digitaalselt vastuvõtule, kui viis päeva võetakse vastu. Ajad on kõik täis. Mis juhtub siis veel järgmisel aastal? Ja mure on inimestel ka selle tõttu, et tundub, et see otsus on tehtud-mõeldud, mitte mõeldud‑tehtud. Internetiühendus ei ole igal pool kättesaadav, samuti ei ole eakate inimeste oskused ja tehniline varustatus selline, et seda kõike teha. See kõik tekitab palju küsimusi, me oleme siin neid esitanud lausa neli.

Kui nagunii võetakse vastu dokumenditaotlusi ning sõrmejälgi ja fotosid saab teha ja anda, siis on tegelikult üpris kummaline, et ei saaks neid materjale või dokumente kätte. Me esitame need küsimused just nimelt inimeste murest tulenevalt ja loodame kiiret vastust. Aitäh!

14:10 Aseesimees Martin Helme

Sedasi, olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud ühe eelnõu, kolm arupärimist ja ühe avalduse, mille kohta mulle öeldakse, et avaldus on ka eelnõu. Eks siis juhatus otsustab nende edasise menetlemise vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele.

Nüüd me viime läbi kohaloleku kontrolli.

14:10 Aseesimees Martin Helme

Kohalolijaks registreerus 78 Riigikogu saadikut.


1. 14:11 Riigikogu otsuse "Ülle Madise õiguskantsleri ametisse nimetamine" eelnõu (488 OE) esimene lugemine

14:11 Aseesimees Martin Helme

Meil jäi eile pooleli päevakorra menetlemine ja see päevakorrapunkt tuli tänasesse üle. Tänane esimene päevakorrapunkt on Eesti Vabariigi presidendi Alar Karise esitatud Riigikogu otsuse "Ülle Madise õiguskantsleri ametisse nimetamine" eelnõu 488. Kuna me väga sageli ei tee selliseid protseduure, siis ma kõigepealt tutvustan teile menetluskorda. Kõigepealt on põhiseaduskomisjoni esindaja ettekanne kuni 20 minutit, sellele järgneb õiguskantslerikandidaadi ettekanne kuni viis minutit, siis on Riigikogu liikmetel võimalik esitada küsimusi – kummalegi ettekandjale saab esitada ühe suulise küsimuse – ning läbirääkimistel saavad sõna võtta üksnes fraktsioonide esindajad. Kui see kõik on tehtud, siis on lõpphääletus ja lõpphääletus on salajane. Tulenevalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §-st 117 ei saa selle eelnõu kohta muudatusettepanekuid esitada.

Palungi nüüd siia põhiseaduskomisjoni esimehe. Toomas Kivimägi, palun!

14:12 Toomas Kivimägi

Väga lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Lugupeetud õiguskantsler! Eesti Vabariigi põhiseaduse § 140 ütleb: "Õiguskantsleri nimetab ametisse Riigikogu Vabariigi Presidendi ettepanekul seitsmeks aastaks." Õiguskantsler Ülle Madise esimene – söandan nii arvata – ametiaeg lõpeb 30. märtsil 2022. Eespool viidatud põhiseaduse §‑st 140 tulenevalt esitaski Vabariigi President k.a 16. novembril otsuse eelnõu "Ülle Madise õiguskantsleri ametisse nimetamine".

Kuivõrd minul on volitused esineda ka Vabariigi Presidendi nimel, loen ma sellest seletuskirjast siiski paar olulist punkti välja – see ei ole väga pikk –, et Riigikogu liikmed oleksid kursis, mida Vabariigi President on arvanud seda otsuse eelnõu esitades.

Tsiteerin: "Teen ettepaneku nimetada õiguskantsleriks Ülle Madise. Viimased seitse aastat õiguskantsleri ametit väärikalt kandnud Ülle Madise on tugeva akadeemilise tausta ja pikaaegse riigihalduse kogemusega jurist. [---] Ta on tegelenud põhiseaduslikkuse järelevalve ja põhiõiguste kaitse probleemidega ning on järjekindlalt juhtinud tähelepanu vajadusele hinnata õiguste piiramise proportsionaalsust. Ta on seisnud selle eest, et riigivõimu tarvitamine oleks ka kriisi ajal kooskõlas põhiseadusega.

Ülle Madise on näidanud end Eesti avaliku õiguse mõtestaja ja reformijana. Ta on osalenud kõikide (Mina küll selles päris veendunud ei ole. – T. K.) Eesti Vabariigi põhiseaduse kommenteeritud väljaannete koostamisel, viimaste väljaannete puhul peatoimetajana. Madise on olnud Rahvusvahelise Ombudsmani Instituudi (IOI) Euroopa regiooni juhatuse liige, olles praegu IOI maailma tasandi juhatuse liige.

Arvestades Ülle Madise professionaalset kogemust, teadmisi ja isikuomadusi, leian, et ta on  sobiv kandidaat õiguskantsleri ametisse. 

Ülle Madise omab kehtivat juurdepääsuluba täiesti salajase taseme riigisaladusele juurdepääsuks." Alla on kirjutanud Vabariigi President Alar Karis 16. novembril 2021.

Riigikogu juhatus saatis selle eelnõu menetlemise ettevalmistamiseks põhiseaduskomisjonile. Ja põhiseaduskomisjon arutas otsuse eelnõu oma istungil 7. detsembril 2021. Lisaks põhiseaduskomisjoni liikmetele olid kutsutud Vabariigi Presidendi õigusnõunik Hent-Raul Kalmo ja õiguskantslerikandidaat Ülle Madise.

Esmalt Hent-Raul Kalmo tutvustas neid argumente ja asjaolusid, millest tulenevalt president leidis olevat Ülle Madise igati sobiliku esitada uueks ametiajaks. Kuna ma juba lugesin Vabariigi Presidendi seletuskirja otsuse eelnõu juurde ette, ei hakka ma siinkohal kordama seda, mida Presidendi Kantselei esindaja komisjoni istungil väljendas. Suures osas langeb see kokku sellega, mis ma eespool lugesin.

Seejärel esines Ülle Madise väga põhjaliku ettekandega. Ma ei hakka ka seda siinkohal teile täies mahus ette lugema, kuna ma arvan, et Ülle Madise teeb seda kordades paremini kui mina. Kuigi peab möönma – ma arvan, et see on üks asi, mida me peaksime koos arutama –, et kehtiv kodu‑ ja töökord võimaldab õiguskantslerikandidaadil esineda kuni viieminutilise ettekandega, see on aga minu arvates täiesti arusaamatu ja lubamatult lühike aeg. Seda on loomulikult võimalik leevendada sellega, et saab esitada küsimusi, aga ikkagi. See on põhiseaduslik institutsioon, aga Riigikogu kodu‑ ja töökorra seadus ütleb, et on lubatud kuni viieminutiline ettekanne. Nii et ma arvan, et kui me kunagi kodu‑ ja töökorra kallale läheme, siis võiks seda arutada.

Küll aga võib-olla rõhutan kahte momenti, mis, ma arvan, sellele saalile kindlasti on väga oluline, vähemalt minu arvates ja ma usun, et ka saal nõustub sellega. Ülle Madise rõhutas komisjoni istungil, et ta püüaks jätkata samadel põhimõtetel nagu seni ehk rangelt ametivande piires ning rangelt vältides maailmavaatelisi ja poliitilisi seisukohti, sest see on Riigikogu ja Vabariigi Valitsuse teha, mitte õiguskantsleri töö. Ja teine, vähemalt minu üks lemmiktsitaate, mida Ülle Madise on korduvalt öelnud: tema üks tööpõhimõte on see, et tuleb lahendada, mitte menetleda. Ma arvan, et sellest võiksid paljud riigiasutused, omavalitsused ja võib-olla ka Riigikogu liikmed üksjagu õppida.

Nüüd, küsimuste voorus oli Kalle Grünthal taas aktiivne. Ta alustas väga positiivselt, ülistavalt. Nimelt, Kalle Grünthal sõnas, et ta väga austab praeguse õiguskantsleri senist tegevust ja põhimõtteid. Aga siiski, Kalle Grünthal märkis, et tema edasised küsimused puudutavad Vabariigi Valitsuse korraldust nr 305, millega kehtestati COVID‑i tõendi kontrollimise kohustus ning selle tegemine pandi ettevõtjatele. Kalle Grünthal leidis, et nendel, kes COVID‑i tõendit kontrollivad, ei ole tegelikult volitust seda kontrollida. Selle peale õiguskantsler rõhutas, et tõepoolest, ka tema on juhtinud korduvalt tähelepanu sellele, et seesuguste piirangute kehtestamiseks ei sobi tegelikult üldkorraldus. Ülle Madise on seda korduvalt väljendanud nii Riigikogule kui ka põhiseaduskomisjonis. Ta viitas ka Riigikohtu halduskolleegiumi esimehele Ivo Pilvingule, kes on samuti märkinud, et kõnealuse Vabariigi Valitsuse korralduse näol on tegemist õigustloova aktiga ja see tuleb kehtestada seadusega või seaduses antud piisavalt täpse volitusnormi alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse ministri määrusega. Nii et see debatt ja vaidlus on üleval. Ülle Madise lisas komisjoni istungil, et Vabariigi Valitsus on algatamas eelnõu, millega need protseduurid korda tehakse, ja saab teha seadusemuudatused, mille järgi vastavalt konkreetsele volitusele on Vabariigi Valitsusel näiteks õigus välja anda määrus seesuguste piirangute kehtestamiseks. Praegu on seda tehtud üldkorraldusega.

Kõige lõpuks tegi komisjon menetluslikud otsused. Esiteks, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda ja viia läbi lõpphääletus 14. detsembril 2021 – tänaseks on sellest saanud 15. detsember. Selle menetlusliku otsuse poolt oli 4: Toomas Kivimägi, Tõnis Mölder, Marko Torm, Mart Võrklaev; vastu 1: Kalle Grünthal, erapooletuid 0. Teiseks, määrata juhtivkomisjoni esindajaks põhiseaduskomisjoni esimees Toomas Kivimägi (see otsus oli konsensuslik) ja kolmandaks, teha ettepanek võimaldada vastavalt Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse § 117 lõikele 3 Ülle Madisel esineda täiskogu ees kuni viieminutilise ettekandega, poolt 4: Toomas Kivimägi, Tõnis Mölder, Marko Torm, Mart Võrklaev, vastu 1: Kalle Grünthal, erapooletuid 0. Tänan tähelepanu eest! 

14:20 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Nüüd küsimused. Peeter Ernits, palun!

14:20 Peeter Ernits

Hea juhataja! Hea ettekandja! Õiguskantslerikandidaat saab siin saalis rääkida viis minutit. Kas ta sai ka komisjonis viis minutit? Või mitu minutit?

14:20 Toomas Kivimägi

Aitäh, lugupeetud küsija! Komisjonis sellist piirangut ei ole, nii et komisjonis me oleksime võinud rääkida tunde sel teemal. Aga ma arvan, et õiguskantsleri ettekanne oli ka seal viis kuni kümme minutit, kuigi aega oli mõnevõrra rohkem. Aga veel kord: ma isiklikult olen küll seda meelt, et nii olulise põhiseadusliku institutsiooni puhul võimaldada oma seisukohti tutvustada pelgalt viis minutit – see ei ole proportsionaalne. Ma arvan, et kui me kunagi kodu- ja töökorra muudatuste juurde jõuame, siis see on üks koht, mis tuleks üle vaadata.

14:20 Aseesimees Martin Helme

Kalle Grünthal, palun!

14:21 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Minule on teada ja ka teised inimesed on rääkinud, et tegelikult küsis Kalle Grünthal rohkem kui ühe küsimuse, päris mitu veel ja väga olulisel teemal. Ma ei tea, ma arvan, et need andmed peaksid tõesed olema. Miks sa neid minu esitatud küsimusi ei kajastanud [komisjoni] päevakorra tutvustamisel?

14:21 Toomas Kivimägi

Aitäh, lugupeetud kolleeg! Vastab tõele, et Kalle Grünthal, kui ma ei eksi, küsis lausa kolm küsimust sellel komisjoni istungil. Ma ütlen veel kord, et sa olid seal väga aktiivne. Aga ma arvan, et tava on olnud selline, et me protokolli siiski otsast lõpuni ette ei loe siin komisjoni ettekannet tehes. Komisjoni protokolliga on võimalik tutvuda kõigil Riigikogu liikmetel [iseseisvalt]. Nii et me ikkagi püüame ratsionaalselt aega hinnata.

Saalis küll on tõepoolest ka sinul võimalus küsida ainult üks küsimus. Ma arvan, et sinu küsimus ja Ülle Madise vastus siin saalis on palju konkreetsem ja ühtemoodi tõlgendatavam kui see, et mina hakkaksin rääkima sellest, mis on protokollis kirjas. Seepärast ma ei pidanud vajalikuks neid teisi küsimusi ja vastuseid praegu siin ette lugeda. Tõepoolest, see protokoll on lausa kolm või neli lehekülge pikk. Ma arvan, et kui ma selle kõik ette loeksin, siis see võib-olla ei oleks kõige ratsionaalsem Riigikogu liikmete tööaja kasutus.

Aga veel kord: küsimused olid täiesti asjakohased, ei vaidle üldse vastu. Ja tõepoolest, ma viitasin ka sellele: minu hinnangul õiguskantsler möönab, et valitsuse üldkorraldusega seesuguste õigusnormide loomine ja üldiste piirangute kehtestamine ei ole tegelikult kõige õigem tee. Selles mõttes ma andsin ka selle vihje, et sinu küsimusetõstatus oli kohane.

14:22 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Rohkem küsimusi ei näegi. Siis läheme järgmise ettekandja juurde ja kutsun siia kõnetooli õiguskantslerikandidaadi Ülle Madise. Palun!

14:23 Õiguskantslerikandidaat Ülle Madise

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud Riigikogu! Suur aitäh Vabariigi Presidendile selle usalduse eest! Tänan südamest Riigikogu põhiseaduskomisjoni ja fraktsioone nende sisukate arutelude eest, mida pidasime. Ja aitäh, härra Kivimägi, väga kena ettekande ja heade sõnade eest!

Õiguskantsleri Kantseleis töötavad tõeliselt pühendunud ja asjatundlikud inimesed. Mul on olnud suur au nendega koos töötada. Üksinda ei tee siin ilmas vist keegi midagi ja riigi elus ei suuda ükski institutsioon, ka õiguskantsler, mitte midagi olulist korda saata. Midagi muutub ikka siis, kui igaüks oma osa ära teeb. Sellepärast suur aitäh Riigikogu liikmetele, nii praegustele kui ka eelnevatele valitsusliikmetele, ametnikele ja teistele inimestele – kõigile, kellega koos minu meelest ongi ühiselt Eestit paremaks õnnestunud teha! Tõsi, Eesti ei saa arvatavasti kunagi valmis, nii heaks, et enam paremaks minna ei saa. Sellepärast tuleb möönda, et see töö on lõputu. Iga päev toob õiguskantsleri ametkonda hulga eripalgelisi muresid ja probleeme. Õige harva saabub teateid rahulolust.

Lugupeetud rahvaesindus! Kui leiate, et võiksin õiguskantsleri ametis jätkata, siis räägin esmalt tõesti veel kord lühidalt neist põhimõtetest, millele ka härra Kivimägi viitas. Loomulikult, ka edaspidi otsiksin võimalusi, kuidas jõuda sama töötundide hulgaga kiiremini lahendusteni, kus tarvis, värske vaatega ning ikka ja alati taotledes parimat.

Kindlasti paluksin ametkonnal jääda truuks minu meelest seni end õigustanud põhimõtetele. Neid on neli. Tõepoolest tuleb lahendada, mitte lihtsalt menetleda. Kui on võimalik aidata, siis aitame alati, kasutades selleks lühimat õiguspärast ja, rõhutan, lahket teed. Probleeme lahendades püüame ühiskonnas konfliktide hulka vähendada, mitte seda suurendada, ja proovime saavutada rohkem selgust, ehk luua selgust, mitte segadust. Muide, ka õigustest ja kohustustest kõneldes on võimalik väljenduda ilusas selges eesti keeles. See on põhiseaduse järgi suisa meie kohustus.

Kui on põhjust paluda Riigikohtul mõne vaidluse jätkuks normi põhiseaduspärasust kontrollida, tuleb rahulikult sedagi teha, see pole konflikt, seal ei ole võitjaid ega kaotajaid, põhiseaduslikkuse järelevalves on alati ja ainult võitjad. Kui me aga inimest tema mures aidata ei saa, norm on põhiseaduspärane ja inimest on ka väärikalt koheldud, siis on meie ülesanne püüda inimest riigiga lepitada. Maailmavaatelised küsimused, teadagi, otsustatakse peamiselt valimistel. Ja õigusteaduse põhimeetod ehk loogiline argumenteerimine on õigluse asjades kaunikesti piiratud.

Õiguskantsleri enese rolliga on asi selge. Ei ole kohane populaarsuse nimel võistelda ega kui tahes kaalukana paistval põhjusel ametivandest lahti öelda. Õiguskantsler ei saa ega tohi asuda rahvaesindajate või kohtu asemele. Ainult niimoodi saab hoida õigusriiki, mis on tõepoolest kõikide põhiõiguste ja kohustuste tagatiseks. Põhiseadus ja õigusriiklus seavad võimule raami. Alati. Ja neid raame ei muuda Riigikogu jõuvahekorrad ega valitsuse koosseis. Ühesugust austust väärivad kõik valijad ja nende esindajad. Mõistan väga selgelt ja nüüd juba vahetule kogemusele tuginedes, et Eesti käekäigu eest vastutab oma rolli piires ka õiguskantsler. Aitäh!

14:28 Aseesimees Martin Helme

Suur tänu! Nüüd küsimused. Marika Tuus-Laul, palun!

14:28 Marika Tuus-Laul

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud õiguskantslerikandidaat proua Ülle Madise! Kindlasti hääletatakse teid täna kohale ja ka mina toetan seda igati. Aga minu küsimus puudutab taas seda probleemi, et omandireformi ohvritele pole tänaseni ülekohut heastatud. Nimelt, mõne aasta eest valitsuse poolt ellu kutsutud teadlaste ja ekspertide väga väärikas komisjon, kes tegi pikalt tööd, jõudis lõpuks järeldusele, et omandireformi käigus tehti üürnikele liiga. Komisjon leidis, et riik ei ole täitnud seadust, on hoopis tekitanud osale inimestele teiste arvel uut ülekohut ja et riigil tuleb see kindlasti heastada. See on must valgel kirjas. Mida kavatsete teie teha nüüd, et selles küsimuses edasi minna ja kõrvaldada see vastuolu põhiseadusega, mis on aastaid olnud?

14:29 Õiguskantslerikandidaat Ülle Madise

Suur tänu! Suur aitäh ka selle järjekindluse eest, millega olete nn sundüürnike õiguste eest seisnud! Nii nagu kuus aastat tagasi või veidi enam tagasi siin seistes ka vastasin, kahjuks ajalooratast tagasi pöörata ei saa. Okupatsiooni ning sellega tekitatud ohvreid ja kahjusid lõpuni heastada ei olegi võimalik. Kahjuks. Aga ma mõistan väga hästi seda muret, mida need inimesed tundsid, kes olid oma eluaset kohendanud, alles hoidnud, aga siis reformi käigus sellest ilma jäid. Ma mõistan seda, ka minu peres ja tuttavate hulgas on neid juhtumeid. Täpselt samamoodi on neid juhtumeid, kus inimene, kes ehitas maja enne okupatsiooni, küüditati. Ja koputaja ise asus ühte korteritest elama. Seepärast ma ütlen, et ma mõistan selle problemaatika äärmist keerukust ja seda väga suurt valu, mida see tõenäoliselt peaaegu kõigis Eesti peredes ikka veel põhjustab. Kas need normid on põhiseaduse vastased? Kohtud ei ole seni paraku sellele seisukohale jõudnud. Kas on võimalik riigil soovi korral ette näha mingisuguseid toetusi või leevendusi nendele, kes ikka veel tunnevad, et nad on kahju kannatanud? Jah, riigil on võimalik abikäsi ulatada. Ent see on just nimelt see maailmavaateline ja poliitiline otsus, millest kõnelesin. Suur tänu!

14:31 Aseesimees Martin Helme

Juhin tähelepanu, et ühe küsimuse saab esitada kummalegi ettekandjale. Kalle Grünthal, palun!

14:31 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud õiguskantsler! Teatavasti on niimoodi, et kui Vabariigi Valitsus astub ametisse, siis iga valitsusse astuv liige annab vande. Vanne on teatavasti kindlaks määratud sõnastusega tõotus, mis on antud tunnistajate juuresolekul. Tahaks teada, millised peaksid olema õiguslikud mehhanismid või regulatsioon, et vanne omaks ka tegelikult seda tähendust, mida antakse. Ehk jätan kõrvale kõik parlamentaarsed võimalused ja seon küsimuse vande kui sõnaga. Kas peaks olema viidud sisse karistusseadustikku mingisugune regulatsioon, et kui inimene rikub valitsusliikmena antud vannet, siis kaasneks mingi õiguslik vastutus?

14:32 Õiguskantslerikandidaat Ülle Madise

Suur tänu! See on nüüd küsimus karistusõiguse funktsioonist ja sellest, kas karistusõigusele saab omistada ülesandeid, mida ta võib-olla täita ei suudagi. Kardan, et südametunnistust, häbitunnet ja autunnet käerauad ei asenda.

14:32 Aseesimees Martin Helme

Annely Akkermann, palun!

14:32 Annely Akkermann

Suur tänu, austatud juhataja! Lugupeetud õiguskantsler! Kõigepealt tahan teid tänada pühendunud töö eest eelnenud seitsmel aastal ning selgesõnaliste seisukohtade ja probleemipüstituste eest, mis on ka meile oma töös abiks olnud. Aga minu küsimus puudutab järgmist perioodi. Viimasel kahel aastal jõudsid teie töölauale paljud küsimused seoses koroonaga, seoses piirangute ja kohustustega. Kas te näete ette, et meil on praegu uus kriis lahti kerimas? Nimelt, väga dünaamiline energiaturg. Teie töölauale jõuavad küsimused ka seoses energia kättesaadavusega hinna tõttu.

14:33 Õiguskantslerikandidaat Ülle Madise

Suur tänu! Aitäh heade sõnade eest! Tõepoolest, nii nagu ütlesin, paraku riigis kriiside ja probleemide lahendamise töö ei lõpe. Ka meie maja vaates ongi see nn energiakriis juba lahvatanud. Neid inimesi, kes tunnevad, et ootamatult kõrgeks kujunenud elektrihind hakkab kahjustama nende võimalusi oma kodumajapidamist juhtida või oma ettevõtlusega tegeleda. Nii et tõesti, kõik mured, mis Eestis on, paistavad ka meile selgelt kätte.  

14:34 Aseesimees Martin Helme

Andres Metsoja, palun!

14:34 Andres Metsoja

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud õiguskantsler Ülle Madise! Ka mina tänan teid selge sõna eest. Selle sõna tagant on alati peegeldunud vastu ka kainus selles mõttes, just õigusloome ja argipäeva kontekstis. Minu küsimus tuleb samuti energiatemaatikal. Lähtun teie mõttest, et [tuleb] lahendada, mitte menetleda. Minu küsimus puudutab seda, et riik on andnud kohalikule omavalitsusele täiendava ülesande: hakata menetlema avaldusi, et toetada selles energiakriisis inimesi. Kas see on teie arvates proportsionaalne ja õigustatud lähenemine? Sest tegelikult on ju ka teisi võimalikke alternatiive sellele, et me hakkame just nimelt menetlema avaldusi ja sellega justkui inimesi toetama. Kas see on teie arvates õiglane lähenemine?

14:35 Õiguskantslerikandidaat Ülle Madise

Suur tänu! Tähelepanu ja huviga jälgisin eilset olulise tähtsusega riigielu küsimuse arutelu siin saalis ja mõistagi olen jälginud neid arutelusid ametiülesannetesse puutuvas osas ka Vabariigi Valitsuse istungeil. Lõpliku hinnangu sellele, kas inimeste toetamiseks valitud meetod on põhiseaduspärane või ei, saab anda siis, kui see meetod on saanud koos oma mõjuanalüüsidega ja rakendussätetega normidena kirja. Kahjuks varem on väga keeruline öelda midagi, mis looks selgust, mitte segadust. 

14:35 Aseesimees Martin Helme

Oudekki Loone, palun!

14:35 Oudekki Loone

Suur aitäh! Suur aitäh teile senise töö ja kõikidesse probleemidesse süvitsi mineku eest! Minu küsimus puudutab põhiseaduse § 29, mis garanteerib kõigile töötajatele õiguse kuuluda töötajate ühendustesse ja tagab õiguse oma huvide eest seista kõigi vahenditega, mida seadus ei keela, ning sätestab ka streigiõiguse. Kui me vaatame Eesti reaalsust, siis paljud töötavad inimesed on nendest õigustest eemale jäetud. Ühelt poolt ametnikud, kellele ei lubata kollektiivlepinguid, läbirääkimisi, isegi mitte esindusõigust. Meil on päästjad, kelle streigiõigus on väga piiratud ja seal ei ole ka alternatiivset arbitraažimehhanismi, mis tavaliselt selleks puhuks riikides luuakse, et tagada töötajate õiguste kaitse. Lisaks, inimestel puudub õigus seista oma selliste tööga seotud õiguste eest nagu parem pensionireform või needsamad streigiõiguse muutmised. Kuidas te hindate meie kollektiivlepinguid, kollektiivse töötüli lahendamisi jms tööõigust just selle põhiseaduse paragrahvi valguses?

14:37 Õiguskantslerikandidaat Ülle Madise

Suur tänu! Kui sobib, siis jällegi, sõltumata sellest, kas Riigikogu täna otsustab minu kandidatuuri toetada või mitte, mõned kuud ametiaega on mul loodetavasti ikka alles, võtan selle küsimuse arvele. Hetkel peast ma ei oska vastata, kas need regulatsioonid on Eesti põhiseaduse ja Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni aktidega kooskõlas. 

14:37 Aseesimees Martin Helme

Peeter Ernits, palun!

14:37 Peeter Ernits

Hea juhataja! Hea ettekandja! Mis sa arvad, mis on järgmise seitsme aasta jooksul põhilised raskuspunktid, millega sa, kui sind taas valitakse, kokku puutud? Näiteks, kas see Euroopa föderaalriigi poole liikumise asi tuleb päevakorrale? Ja kui palju hakkab see n-ö suure rohepöörde temaatika sulle tööd andma?

14:38 Õiguskantslerikandidaat Ülle Madise

Suur aitäh! Väga hea küsimus. See ongi meie ametkonnas töölaual kogu aeg. Eilegi kolleegidega arutasime sedasama, mida teie sellel nädalal siin Riigikogu saalis arutate, Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamislepingu muutmist ja selle mõjusid Eestile. Nii et me jälgime seda pidevalt, just nimelt silmas pidades neid põhiseaduses etteantud piirjooni, mida Riigikohus on oma otsusega täpsustanud. Kindlasti me hoiame sellel temaatikal kogu aeg silma peal. Meil on ka nõunikud, kes nendes aruteludes osalevad koos ametnikega ministeeriumidest, kus informatsioon liigub, ja seal, kus Euroopa Liidu õigusaktide eelnõusid jagatakse. Meie inimesed osalevad ka seal.

Nagu öeldud, iga päev toob õiguskantslerile töö ise kätte. Ei söanda küll ennast võrrelda nii võimsa ameti nagu arstiameti esindajatega, aga mingil moel on see võrdlus kohane, oma väiksel moel. Sisuliselt patsiendid oma muredega jõuavad meile iga päev ja meie peame vaatama, mida teha annab. Aga nii palju, kui on võimalik teha, kasutades neid rolle, mille Riigikogu on õiguskantsleri õlgadele pannud, ja selle käigus, mida kantseliitliku terminiga nimetatakse "edendus", tahaks kindlasti jätkata kõike, mis puudutab elu lõpu väärikust, olukorda hooldekodudes. See on koostöös teiega – vaatan tänulikult proua Helmen Küti ja teie paljude teiste kolleegide otsa – läinud mõnevõrra paremaks, aga on kaugel inimväärsest. Kahjuks jätkuvad üldised inimväärikuse küsimused. Ka nende inimeste olukord, kes peavad viibima kinnipidamiskohas või psühhiaatriahaiglas – probleeme on tegelikult küll vähem, kui oli varem, aga mõnevõrra neid on. Ka näiteks ajateenistuses. Nii et inimväärikuse tagamisega seotud probleemid kindlasti jäävad meie tööplaani.

Laste heaolu koolis. See on üks teema, kus me üritame saavutada paremaid tulemusi, siin ei ole nii kaugele jõudnud, kui oleks soovinud. Jätkame küsimuste uurimist sellest, kas kohalikud omavalitsused vastavalt sotsiaalhoolekande seadusele abistavad oma abivajajaid piisaval määral ja väärikalt.

21. sajandi töö, ka siin on väga palju lahendamata probleeme. Nimelt, kuidas tagada nendele inimestele, kes on teinud tööd, aga erinevatel töökohtadel, võib-olla Eestis ja siis mingi aja väljaspool, maksnud korrektselt maksud, aga siis kuidagi sattunud hammasrataste vahele, nii et hetkel, kui nad vajavad hüvitist, nagu vanemahüvitist, töötushüvitist, või on neil pensioniga probleeme, on nad korraga ebaõiglases seisus. Tundub, et ka siin on väga palju teha. Tean, et on olemas ka tublid ametnikud, kes Sotsiaalministeeriumis neid plaane on välja töötanud.

Ja lõpuks, päris uue teemana, millest oli juttu ka põhiseaduskomisjonis ja mõneski fraktsioonis, on uus meil liik kaebusi: inimesed küsivad, kuidas ma saan e-riigist välja. Ja seda ei küsita mitte jonnides ega pahaselt protestides, vaid sellepärast, et Eesti mõnikord ei ole suutnud oma e-riigi autoriteeti kaitsta. See, et korra lasti ära varastada 300 000 inimese näokujutised, nimed. See, et on olnud olulisi tõrkeid infosüsteemides. See, et on pandud inimesi olukorda, kus on võimalik oma riigi või omavalitsusega suhelda üksnes elektrooniliselt, muid teid ei olegi, aga see võimalus on tehtud nii keeruliseks, et tavaline tubli tööinimene ei saagi hakkama. Ta ei tule näiteks selle peale, et kui sul lahtrisse midagi kirjutada ei ole, siis ei tohi seda jätta ei tühjaks ega tõmmata sinna kriipsu, vaid tuleb panna punkt. Vastasel korral ebaõnnestub. Aga kedagi inimest, kes ütleks, et see on nii, sa kätte ei saa väljaspool tööaega.

Nii et tundub, et siin on meil õige mitmepalgeline ülesanne. Ühelt poolt tuleb aidata neid, kes on jäänud hätta. On ka muide ettevõtjaid, väga tublisid ettevõtjaid, kes tahavad näiteks mõne projekti üles laadida, aga kuna seal juures ei ole olnud hoiatust, milline peab olema internetiühenduse kvaliteet, ega tule ka vastuseks, mis on vea põhjus, ongi jäänud näiteks mõnelt võistluselt välja ja tellimuseta. Seal me oleme mitu korda jõudnud aidata, aga ilmselt see on üks pool, millega tuleb tegelda, et neid inimesi hädast välja aidata. Teine pool on see, et siin tuleb välja mõelda, kuidas hea halduse põhimõtte raames aidata kaasa sellele, et need infosüsteemid, mis meil on, need lahendused, mis meil on, vaadatakse üle. Alles jääb see, mida päriselt on vaja, seda arendatakse korra kohaselt ja soovitatavalt niiviisi, et üks normaalne inimene saab sellest kasu ja meeldiva emotsiooni, mitte vastupidi. Sest ometi meil on ju ka meie e-riigis väga palju asju, mis on väga hästi.

14:43 Aseesimees Martin Helme

Riina Sikkut, palun!

14:43 Riina Sikkut

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud õiguskantsler! Mina samuti tänan ning pean nentima, et kui kõik Eesti inimesed teeksid tööd niivõrd eesmärgipäraselt, suure pühendumuse ja mõistmispüüdega, siis oleks meil palju parem riik. Aga küsin kriisi peegelduse kohta. Tegelikult on meil viimased 30 aastat olnud inimesi, kes kas vanuse tõttu või erivajaduse tõttu ei pääse oma kodust liikuma. Tervisekriisi tingimustes olime sunnitud arutama, mil moel riik võib inimesi koju sundida või liikumist piirata. Selliseid paralleele on ilmselt veel. Murekohad, mis meil on aastakümneid olnud, on nüüd olnud vaja kas läbi arutada või on need vähemalt tulnud kuidagi esile kriisi tingimustes. Kas te saate välja tuua mõne asja, mis meil on viimase pooleteise aasta jooksul õnnestunud läbi vaielda? Kas on mõni asi, milles on suurem selgus saabunud, või mõni kokkulepe, mis on tehtud? Kas on ka midagi head olnud viimase pooleteise aasta jooksul?

14:45 Õiguskantslerikandidaat Ülle Madise

Suur tänu heade küsimuste ja heade sõnade eest! Muidugi on olnud head. Mul on väga hea meel, et noored saavad nüüd vajaduse korral psühhiaatri juurde, lootuses, et psühhiaatreid on piisavalt ja nad võiksid sealt abi saada. Kriisi käigus on välja tulnud palju inimesi, kellega parimas mõttes kõlbab luurele minna. Olen ka ise kõikidele soovitanud, et vaadake kas või oma töökollektiivis ringi. Just kriisi ajal tuleb välja, kes on tegelikult juhtimisvõimeline, kes on tegelikult hea pingetaluvusega, ja paraku tulevad välja ka need, kes ei ole. Vähemalt kõik juhid peavad seda kindlasti arvesse võtma. Minu meelest on tulnud ka lihtsalt inimlikul tasemel halva kõrval välja väga palju head ja valmidust teisi aidata, kas või näiteks meie koroona esimeses laines jätkata mõne teenuse eest maksmist või inimese toetamist ka siis, kui tegelikult see oli suletud või nakkusohu tõttu liiga ohtlik. Ikka on head.

14:46 Aseesimees Martin Helme

Urve Tiidus, palun! 

14:46 Urve Tiidus

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud õiguskantsler! Te tõite oma nelja põhimõtte seas esile ühe sellise, et tuleb vähendada konfliktide hulka. Aga nii palju, kui on erinevaid huvisid, võib tekkida ka konflikte. Minu küsimus on niisugune: mis oleks teie inimlik ja õiguslik soovitus, et neid ka tegelikult vähendada laiemalt, kui lihtsalt kantslerina probleeme lahendades?

14:46 Õiguskantslerikandidaat Ülle Madise

Aitäh! Minu meelest on siin võtmeks võime jääda rahumeelselt eriarvamusele. Kui inimesed suudavad jääda rahumeelselt eriarvamusele, siis ei ole vaja teisiti mõtlevat inimest ja tema väärikust alandada. Kui sa teist inimest ei alanda, siis vähemalt üldjuhul sealt pikemalt kestvat konflikti ka ei sünni. 

14:47 Aseesimees Martin Helme

Paul Puustusmaa, palun!

14:47 Paul Puustusmaa

Suur tänu, hea ettekandja, vastuste eest, mis on siin kõlanud! Aga mul on palju printsipiaalsem küsimus, mis puudutab meie ühiskonnas olevaid diskussioone. Üha suuremaks ja suuremaks, tundub, läheb ka diskussioon selle üle, kui kaugele me võime oma tegevuses minna suhetes Euroopa Liiduga. Teatavasti on Eesti Vabariik ja Euroopa Liit ikkagi kaks erinevat institutsiooni. Ja kuigi me pidevalt oma õigusi ära anname, vaieldavatel tingimustel aeg-ajalt, on need ikkagi erinevad. Kust läheb see piir, kui palju me neid hullusi, mis sealt tulevad, vastu võtame, lubada võime, see on sihukene teema, mis on ühiskonnas üsna kuum.

Nüüd küsimus. See toetab ka natukene mu hea kolleegi Grünthali küsimust, mis käsitleb vande andmist. Teatavasti vanne on üks väga oluline asi, mis on meil määratletud mitte ainult Vabariigi Valitsuse seaduses, § 6, vaid see on ka avaliku teenistuse seaduses § 27, kus öeldakse, et vanne antakse Eesti Vabariigi ees ja südametunnistuse ees. Südametunnistuse kohta te ütlesite, et seda ei saa ahelatesse panna. Aga milline on vastutus vabariigi ees?

14:48 Õiguskantslerikandidaat Ülle Madise

Kui seda ei ole määratletud karistusseadustikus, kui seda vastutust ei tule riigivastutuse seadusest, siis tõenäoliselt ka seal taandub see südametunnistusele. Eestis, kui keegi minult juhtub küsima selle kohta – vahel eriti noored ja üliõpilased on küsinud –, siis ma soovitan ikka nii: arvesta sellega, et see on meie riigi suur eelis, ent võib-olla mõne jaoks ka puudus. Aga lapsed oma klassikaaslastega saavad kindlasti elus kokku, või kui mitte nendega, siis teistega, kes on täpselt sama iseloomuga ja kellega siis juba täiskasvanuna needsamad olukorrad tulevad veidi teises vormis esile. Oma töökaaslastega saame tõenäoliselt kokku, sõna levib. Kui sa ennast esitled sõnamurdliku inimesena, siis minu elukogemus ütleb, et ega see karistuseta ei jää. Ja võib-olla selline sotsiaalne norm on veelgi karmim kui mis tahes kirja pandud norm.

14:49 Aseesimees Martin Helme

Mihhail Stalnuhhin, palun!

14:49 Mihhail Stalnuhhin

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud õiguskantslerikandidaat! Mul on täpsustav küsimus. Nimelt, meie fraktsioon otsustas teid toetada, ma tulin siia saali ja ootan nüüd seda hääletamist, eks ju, aga tekkis siiski soov küsida. Esimesele küsimusele vastates, kuigi teil paluti kommenteerida Laari valitsuse otsust, hakkasite te kommenteerima Stalini valitsuse otsust ja nimetasite sundüürnikke, keda on muuseas üle 100 000, või nende vanemaid või vanavanemaid koputajateks. Kas see ei ole liig mis liig? Kuidas nüüd sellesse suhtuda? Minu arvates ühegi rahva seas ei ole koputajaid üle 10%, nagu võis aru saada teie vastusest. 

14:50 Õiguskantslerikandidaat Ülle Madise

Mul on südamest kahju, kui minu sõnadest võis jääda selline mulje, et ma olen sildistanud suure hulga Eesti inimesi, kaaskodanikke niisuguse sildiga. Ma ei teinud seda. Südamest vabandan, et selline mulje võis jääda. Sest see näide, millest mina rääkisin, oli üks konkreetne näide, mis kahjuks on ajalooliste faktidega tõestatud. Enne seda selgitasin, et ma tean väga paljusid näiteid, kus inimesed, kes on hoolega oma eluaset hoidnud ja selle tõttu oligi, mida üldse tagastada, jäid sellest eluasemest ilma ja nad jäid väga raskesse olukorda. Sellest rääkisin just eelnevalt.

Mis puudutab Mart Laari valitsuse otsuseid, siis minu teada need on kohtus läbi vaieldud. Ka sellele püüdsin viidata. Ja soovisin öelda seda, et ideaalis poleks niisugust reformi pidanud kunagi tegema. Ma olen väga paljudelt küsinud, kuidas oleks omandireformi pidanud läbi viima nii, et ohvreid oleks olnud võimalikult vähe. Siiamaani hiilgavaid retsepte ei ole. See oli see, mida ma pidasin silmas. Veel kord: südamest vabandan, kui selline mulje võis jääda. Ma ei suhtu mitte kunagi inimestesse niiviisi – sildistades või halvustades –, kohe südamest ei suhtu. 

14:52 Aseesimees Martin Helme

Marko Torm, palun!

14:52 Marko Torm

Lugupeetud istungi juhataja! Väga austatud õiguskantsler! Mina toetan teie kandidatuuri sajaprotsendiliselt ja arvan, et teie kantselei on väga hästi eelneval perioodil oma tööga hakkama saanud. Mulle tundub, et põhiõiguste kaitsel me liigume Eestis aina rohkem seda teed, et me suudame inimeste õiguste eest seista ja olukordi lahendada. Aga kuidas teie kantselei näeb ette, et me suudaksime oma inimestele kodanikuvastutuse ja kohustustega kaasnevat samal viisil selgitada ja tagada selle, et ühiskonnas oleks balanss õiguste ja vastutuse vahel?

14:52 Õiguskantslerikandidaat Ülle Madise

Suur aitäh heade sõnade eest! Jah, ka selles kriisis olen õppinud, et pea igas seisukohas tulebki rõhutada, et põhiseaduse teise peatüki pealkiri on väga õigesti "Põhiõigused, vabadused ja kohustused". Vabadust saab lubada ainult siis, kui aktsepteerida vastutust, ja vastutamist saab nõuda siis, kui on antud vabadus tegevusviiside vahel valida. Seda tulebki iga päev selgitada. Meil käib külas küllaltki palju koolinoori ja on palju kohtumisi. Kõikidele nendele on praeguse kriisi varal hea selgitada, kuidas vabadus ja vastutus, õigus ja kohustus peavad käima käsikäes, ning seda, et ka Eesti õiguskorras kehtib üldine põhimõte: sa ei tohi oma tegevusega teistele halba teha.

14:53 Aseesimees Martin Helme

Heiki Hepner, palun!

14:53 Heiki Hepner

Suur tänu, hea istungi juhataja! Austatud õiguskantsler! Mul on selline küsimus. Elus kindlasti on võite, aga on ka kaotusi. On tegusid, mille üle on põhjust olla uhke, samas aga ka asju, mis ei ole võib-olla väga hästi õnnestunud. Kuidas te vaatate tagasi selle seitsme aasta perioodi peale? Mida te oleksite võinud teha teistmoodi? Või kus te oleksite tundnud, et Riigikogu oleks pidanud panema õla alla, sest teie enda jõud jäi natukene väikseks? Mida te täna tagantjärele vaadates targemana oleksite võinud teha teistmoodi?

14:54 Õiguskantslerikandidaat Ülle Madise

Suur tänu! Eks igal tööpäeval selles ametis on võimalik rõõmustada selle üle, mis õnnestus korda ajada, ja enesekriitilise inimesena alati leian ka midagi, mida oleks kindlasti saanud paremini teha. Samas, halbadest asjadest ei tahaks nagu tagantjärele rääkida, aga heade asjadega jälle ei tasu uhkustada. Võin öelda, et eks ma võtsin kõik need ettepanekud, taotlused, ettekanded välja teie ette tulekuks valmistudes. Mõned asjad olid juba meelest ära läinud, aga rõõmsaks tegid küll. Väga palju tänu teile, aga nagu öeldud, hulk tööd on ees, kas või küsimus sellest, kuidas kohaliku volikogu liikmed saavad oma õigusi kaitsta. Oleme palvega pöördunud, hetkel on see küsimus aga veel lahenduseta.

14:55 Aseesimees Martin Helme

Margit Sutrop, palun!

14:55 Margit Sutrop

Austatud eesistuja! Lugupeetud õiguskantsler! Suur aitäh teile selle töö eest ja väärikalt selle ametikoha täitmise eest! Ja suur tänu teie meeskonnale, palun edastada! Õiguskantsleri institutsioon taastati järjepidevuse alusel 1992. aasta põhiseadusega. Teie kodulehelt on võimalik lugeda, et ülesandeid on sellele institutsioonile pidevalt juurde lisatud. On toodud juurde väärkohtlemise ennetamine, 2007–2011 lapse õiguste kaitse ja 2015 ka täidesaatva riigivõimu asutuste poolt isikuandmete kaitse vaatlemine. Minu küsimus oleks see: kas teile praegu, uue ametiaja eel või vana lõppedes tundub, et õiguskantsleril on ülesandeid piisavalt, liiga palju või liiga vähe? Kas võiks olla mingeid ülesandeid, mida te tunnete, et see institutsioon peaks veel täitma ja saaks rohkem täita ning mille üle võiks tuleviku perspektiivis arutada?

14:56 Õiguskantslerikandidaat Ülle Madise

Suur tänu! Ma arvan, et need ülesanded, mis on klassikalisele õiguskantsleri funktsioonile lisatud, kuuluvad sellega väga hästi kokku. Kõik need, mida nimetasite, lisaks puuetega inimeste õiguste järgimine, edendamine. Vastavalt Vabariigi Valitsuse soovile taotlesime ka riikliku inimõiguste asutuse akrediteeringut, sest see on Eesti rahvusvahelises suhtluses äärmiselt oluline ja eks ta meie enda jaoks ka kinnitab, et vastame kõikidele sõltumatuse ja töö kvaliteedi nõuetele, mis rahvusvaheliselt on seatud. Me saame nendega hakkama. Peab ütlema, et tööd on kõikidel rohkem, kui ära teha jaksab. Kui Riigikogu peaks otsustama mõne ülesande lisaks panna ja seda on teiste ülesannetega võimalik sobitada sellisel viisil, et see toob Eestile kasu, siis miks mitte. Ise midagi lisaks paluma ma praegu küll ei ole tulnud.

14:57 Aseesimees Martin Helme

Riho Breivel, palun!

14:57 Riho Breivel

Lugupeetud juhataja! Hea õiguskantsler! Mul riivas kõrva üks teie positiivne näide, mille te just tõite: nüüd on noored hakanud saama psühhiaatri juures käia. Kas tõesti teie arvamus on see, et varem nad ei saanud?

14:58 Õiguskantslerikandidaat Ülle Madise

Suur aitäh! Jah, need olid üksikjuhtumid, aga laste‑ ja noortepsühhiaatrid selle murega meie poole pöördusid. Õnneks Riigikogu võttis asja käsile ja leidis lahenduse. Loomulikult enamasti – annaks taevas, et see enamasti nii olekski – need mured, mis pereliikmetel ette tulevad, eriti kui tegemist on alaealistega, lahendatakse koos. Harilik olukord on see, et kogu pere osaleb inimese tervekssaamisel, ka siis, kui ta vajab psühhiaatrilist abi. Kahjuks on aga ka erandjuhte. Kui lastepsühhiaatritelt küsida, siis nad ütlevad, et on neid, kes on oma perekonnas langenud vägivalla ohvriks ja just sellepärast abi otsivadki. Nad ei saa sellelt vägivallatsejalt nõusolekut abi otsimiseks. Kahjuks on kuuldavasti ka neid, kelle vanemad on Eestist läinud ja keda laste käekäik väga ei huvita või kellelt seda nõusolekut ei saa. Just nendeks juhtudeks oli vaja võimalust noortele abi pakkuda ja aidata neil oma muredest jagu saada. Nii et see ei ole reegel, see on ikka erand.

14:59 Aseesimees Martin Helme

Jürgen Ligi, palun!

14:59 Jürgen Ligi

Aitäh! Hea õiguskantsler! Kas teie arvates on põhiseaduspärane, et riik ja omavalitsus peavad üleval kaht paralleelset koolisüsteemi eri keeles, nii et venekeelses osas antakse kehvemat haridust, seega kehvemat saatust, kehvemat tervist, elukohta ja töökohta? Kas see on põhiseaduspärane? Ja kas on põhiseaduspärane see põhjendus, et kõik olgu vabatahtlik, me lihtsalt ei toeta seda?

15:00 Õiguskantslerikandidaat Ülle Madise

Suur tänu! See oli minu ametiaja üks esimesi ettekandeid Riigikogule ja teemaks oli just nimelt see, et kõikidele Eestis sündinud lastele, sõltumata sellest, millisesse perekonda ja millises Eesti punktis nad sündisid, peaks olema tagatud nii hea haridus, et nende stardipositsioon ellu on nii hea, kui ta olla saab. Ehk siis mitte keegi oma emakeele või kodu tõttu ei pea hetkel, kus tal tuleks teha oma elukutsevalik, kas minna ülikooli või minna kutsekooli, kannatama sellepärast, et ta on sündinud mitte-eesti emakeelega peresse või mõnda Eesti nurka, kus haridus ei ole hästi kättesaadav. Selle ettekande täitmiseks on Riigikogu ka samme astunud.

Küsimus, mille esitasite, kardan, kuulub suures osas just nimelt nende maailmavaateliste valikute sekka, kus põhiseadusele tuginedes juristid ette öelda ei saa, mida peab tegema. Ette saab öelda niipalju – ja see tuleb põhiseadusest –, et kõikidel lastel, sõltumata emakeelest või peene sõnaga väljendudes sotsiaal-majanduslikust staatusest, peab olema võimalik saada väga hea haridus.

15:01 Aseesimees Martin Helme

Leo Kunnas, palun!

15:01 Leo Kunnas

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud proua õiguskantsler ja õiguskantslerikandidaat järgmiseks ametiajaks! Kas sündimata lapse õigus elule kuulub inimese põhiõiguste hulka? 

15:01 Õiguskantslerikandidaat Ülle Madise

Suur tänu! Eestis valitseva õigusteadusliku konsensuse järgi on elu alguspunkt seadustes sõnastatud nii, nagu ta on sõnastatud. Ja, põhiseadus käes, seda valikut muutma minna ei ole võimalik. 

15:02 Aseesimees Martin Helme

Aivar Sõerd, palun!

15:02 Aivar Sõerd

Austatud istungi juhataja! Austatud õiguskantslerikandidaat! Ma tahaksin ka väga teid tunnustada selle töö eest, mida te teete ja teie büroo teeb. Te oma lühikeses ettekandes riivamisi mainisite ka büroo ja personali tähtsust. Ma tahtsingi küsida selle kohta. Ma olen mõnikord isegi imestanud, kuidas te suudate nii professionaalselt kõik teemad ära katta, sest ega teie tegevus ei eelda ainult õigusekspertide teadmisi, personalil peavad olema erialased teadmised või spetsiifilised teadmised väga paljudes valdkondades. Kuidas te hakkama saate personaliga, arvestades, et ega need rahalised raamid teie bürool ei ole ka väga avarad?

15:03 Õiguskantslerikandidaat Ülle Madise

Suur tänu! Aitäh nende heade sõnade eest! Nagu öeldud, ma olen absoluutselt nõus. Ma arvan, et õiguskantsleri ametkond koondab endas suurepäraseid spetsialiste. Igaüks, kes meil töötab, on sellel kohal kindlasti üks Eesti parimaid, kui mitte parim. Kui ma suudan oma tegevusega või vahel mõne rumaluse tegematajätmisega tekitada sellise keskkonna, et inimestel on hea töötada – nad on loomingulised ja tunnevad, et neist sõltub see, kuidas Eestis asjad lähevad, et nad on usaldatud, et tulemus tuleb, see ei jää minu taha –, siis ma arvan, et on midagi õigesti tehtud. Aga ma arvan, et meie inimesed on ise väga tublid.

Paljudel aladel meil mitut spetsialisti paraku ei olegi, see on jälle tõsi, aga väikeses riigis, kus tulebki olla kokkuhoidlik, võib-olla ei olekski teisiti võimalik. Nii et aitäh hoolimast! Ja kus on vajadus, eks me seal saame ka eksperte kaasata. Nii näiteks meie kontrollkäikudel hooldekodudes või kinnipidamiskohtades on ikka professionaalsed meedikud kaasas või ka muude alade eksperte.

15:04 Aseesimees Martin Helme

Suur aitäh! Rohkem küsimusi õiguskantslerikandidaadile ei ole. Saame avada läbirääkimised. Veel kord ütlen, et läbirääkimistest saavad osa võtta fraktsioonide esindajad. Kõigepealt on ennast kirja pannud EKRE fraktsiooni esindaja Anti Poolamets. Palun!

15:04 Anti Poolamets

Austatud juhataja! Lugupeetud ametikaaslased! Hea õiguskantslerikandidaat! Ma alustan mõningase kiitusega, et olla objektiivne. Kindlasti ei ole olnud praegune õiguskantsler mingi kohatäide. Selgelt oli näha, kuidas ta oma ametikohal kindlustus just nimelt julguse mõttes tõstatada teravamaid probleeme.

Aga üsna kiiresti jõuan ma ikkagi selleni, et leebus ei ole sellel ametikohal voorus. Eriti, kui meil on 30 aasta kõige kangemad põhiõiguste piirangud. Isegi kui on neid, kes leiavad, et sellised piirangud on põhjendatud, siis on ka ülimalt põhjendatud iga kolme-nelja päeva tagant mõelda, kas nüüd on aeg ümber. Kas nüüd on aeg ümber? Mitte nii, et kolme kuu tagant siis loeme ühe teadusartikli ja ei tea, kas on. Ikka kolme päeva tagant, eriti kui on kaalul sellised ranged piirangud. Ja mis on veel tähtsam, mina jagasin kevadel Facebookis ühte postitust, et kusagil Briti baarides hakatakse kontrollima, tegeletakse pilootprojektiga, et kontrollime mingisuguseid tõendeid, kes saab baaris õlut juua, kes mitte, ning oli nii jahmatav, kui kõigest loetud kuude pärast oli see meie argipäev. Juba sellepärast ei tohi me olla leebed nimetatud asjades. Ei tohi olla leebed, sest homme on realiteet selline ulmefilmi realiteet, nagu Austraalias juba kipub olema.

On tegeletud palju pseudoprobleemidega, paraku. Kuigi iga põhiõigus on tähtis, ma mõistan, aga ikkagi. Siiamaani ei tule see õige riik meelde, aga ühe Aafrika riigi homoseksuaalse paari armulugu ja nende siia asumise teemat pidi arutama õiguskantsler. Nojah. Kas see raha ikka kulub õigesse kohta sel juhul?

Veel üks probleem. Kui iga Riigikogu liige peab nelja aasta tagant oma mandaati uuendama ja tõestama oma kõlblikkust valijate silmis, siis meie kõrgemad ametnikud roteeruvad ja roteeruvad ja roteeruvad. See ring on väga kitsaks läinud, kui roteerutakse kõrvalministeeriumisse järgmisele ametikohale. Sellepärast seitse aastat on päris pikk aeg ühel ametikohal. On oht, et kirg kaob ära. Üllar Saaremäe teab, mis tähendab, kui laval kirg ära kaob. See ei ole seesama etendus enam. Sinu etendus, mida ma viimati vaatasin, tõsi, oli täie kirega, ikka veel. Aga siiski on mõistlik kahtlus, et kirg võib ära kaduda ametnikel, eriti ametnikel. Meil on õigus küsida neid küsimusi.

(Küsib lisaaega.)

15:08 Aseesimees Martin Helme

Jaa, kolm minutit lisaaega. Palun!

15:08 Anti Poolamets

Nii et me ei tohi sattuda mandariinide ajastusse, tõesti suurepäraste Hiina kõrgametnike ajastusse, kus nemad teavad, nemad ütlevad ja imperaator võib muutuda ka mandariinide mänguasjaks.

Nüüd, pakiline probleem, millest ei saa jätta rääkimata. Sundvaktsineerimine. Kuidas seda ka ei põhjendata, see ei ole seaduslik. Ringiga jõutakse ikka kohale ja tehakse see ära. Tunnustan: õiguskantsler märkis vähemalt seda, et läbipõdemise tõendi kehtivus peaks olema vähemalt aasta. Elementaarne. Elementaarne! Kõige kaitsvam asi koroona ajal on haiguse läbipõdemine. Aga minul tekitas muret, et oktoobris 2021 ütles Ülle Madise: koroonareeglid on legitiimsed. Ja samal ajal väga ilus ütlus augustis: "Koroonatõendi nõude tegelik eesmärk ei tohi olla kellegi karistamine või vaktsineerima ergutamine. Sellisel juhul oleks tegu varjatud vaktsineerimise kohustuse sisseseadmisega." Seda aga meil juba ammu tehakse. Bioloogilised ohutegurid Eesti Rahvusringhäälingus? Jah, mõned koristajad pääsesid süstist. Lubage öelda, et see ei ole sundvaktsineerimine!

Vaadake, isegi vaktsineerimise usku Ungari teeb kordades paremini kui meie. Ta ei vallanda neid inimesi. Ta ütleb, et palgata puhkus. Igal juhul parem, sest kuue kuu pärast, kui see palgata puhkus kestab, selgub, et omikroni asemele on tulnud ei tea mis seltsimees Ksii nimeline tüvi. Ja nad vabanevad sellest probleemist, nad saavad oma ametikoha tagasi. Neil ei ole kellelgi välgatanud seda mõtet, ühelgi kõrgepalgalisel, et see on natukenegi leebem variant neile kui visata tänavale kümnete kaupa ohvitsere, politseinikke, võib-olla ka ERR-i töötajaid. See asi on väga hull, kuidas seda teemat ka ei maskeerita, kuidas Maris Lauri ka ei ütle, et sundvaktsineerimine oleks ühtse Euroopa tee häving. Kas me tõesti peame seda uskuma? 

Lugege bioloogiliste ohutegurite analüüsi, siis te teate, et ei ole ühtegi tilka tõtt selles lauses, et sundvaktsineerimist meil ei ole. Ja negatiivse testi eest vähemasti oleks võinud õiguskantsler võidelda. See on tõeline nakkusohutustõend täna. Kuidas saab olla nakkusohutustõend see vaktsineerimistõend, kui terve Rakvere Linnavalitsus ei saa koguneda, sest nad ei saa kvoorumit kokku? Nad on kõik haiged, eks ole.

Igal juhul 30 aasta suurimad piirangud. Leebusprogramm siin ei aita. Ja lisaks, põhiseadus on nagu Šveitsi juust. Igasse tähtsasse kohta võib öelda, et siin annab reegleid välja ka Euroopa Komisjon, Euroopa Parlament ja Euroopa Nõukogu. Kes siis võitleb? Ma tahaks, et õiguskantsler tõestaks ennast nagu Indrek Teder, kes andis ESM-i Riigikohtusse. (Juhataja helistab kella.) Mine tea, võib‑olla me oleksime isegi ühehäälelise enamusega suutnud selle ära hoida. Palun õiguskantslerilt julgust leebusprogramm lõpetada. Aitäh!

15:13 Aseesimees Martin Helme

Rohkem kõnesoove ei näe, sulgen läbirääkimised. Õiguskantsleril on õigus veel ... Aa, ei ole. Siis on niimoodi, et läheme lõpphääletuse juurde ja kõigepealt on saalikutsung. 

Austatud kolleegid, juhtivkomisjon on teinud ettepaneku viia läbi otsuse eelnõu 488 lõpphääletus. Lõpphääletus on salajane. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

15:15 Aseesimees Martin Helme

(Aplaus.) Otsuse poolt on 63 saadikut, vastu on 18, üks on erapooletu. Otsus on vastu võetud. Palju õnne! 


2. 15:16 Tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (465 SE) esimene lugemine

15:16 Aseesimees Martin Helme

Läheme tänase päevakorraga edasi. Tänane teine päevakorrapunkt on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ja Riigikogu liikme Raimond Kaljulaidi algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 465 esimene lugemine. Ettekandja on Riigikogu liige Riina Sikkut. Palun!

15:16 Riina Sikkut

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud kolleegid! Sotsiaaldemokraadid on esitanud eelnõu, et tulumaksuvaba miinimum astuks alampalga tõusuga sama sammu ehk tõuseks nüüd 654 euroni kuus. Miks? Kui tulumaksureformi tehti ja tõsteti tulumaksuvaba miinimum 500 euroni, siis eks see põhimõtteline otsus, sest alampalk oli tol ajal 500 eurot ...

15:17 Aseesimees Martin Helme

Head kolleegid, palun teeme saalis vaiksemalt! Jah, palun, Riina!

15:17 Riina Sikkut

... oligi tulumaksuvaba miinimum alampalgani tõsta, öelda, et see töö, mida inimesed ka alampalga eest teevad, on väärtuslik, motiveerida töötamist ja mitte võtta maksu. Nende inimeste toimetulek on niikuinii keeruline. Selle maksu, mida me sealt võtame, peame neile toetustena tagasi andma. Nii et väärtustame töötamist ja parandame nende inimeste toimetulekut.

Samas, eriti relevantne on see praegusel ajal, kui me oleme pikalt ka viimastel päevadel arutanud energiahindade ootamatu tõusu mõju. Kui inimeste igakuine sissetulek on kõrgem, nende toimetulek on paremini tagatud, siis neil on endal võimalik sellistele šokkidele paremini vastu pidada. Olukorras, kus meetmete otsustamine ja rakendamine valitsusel aega võtab, on võimalik siis oodata nende rakendamine ära ja saada hüvitist ka tagantjärgi. Nii et toimetuleku tagamine igakuiselt annab inimestele parema võimaluse toime tulla, ükskõik mis on see ootamatus, on need tervisekriisipiirangud või energia hind.

Kui vaadata mõju, siis maksuvaba miinimumi tõstmine 654 euroni tähendab umbes 30 eurot kuus ehk 360 eurot aastas alampalga teenijale. Kokkuvõttes on mõju eelarvele ligi 80 miljonit, mis ei ole kuidagi ulmeline või üle jõu käiv, see tegelikult on võimalik. Samalaadseid otsuseid me selle eelarvemenetluse raames tegime.

Kui vaadata laiemalt maksupoliitilist raami, siis õnn on see, et Arenguseire Keskus on maksusüsteemi tulevikukindlust analüüsinud ja pakub meile väga väärtuslikku infot otsustamise aluseks. Nad on vaadanud Euroopa Liidu liikmesriikide maksupoliitika suundi, et mis on need muutused, mis tehakse. Üks väga oluline asi, mis on välja tulnud, on madalapalgaliste maksukoormuse langetamine. Tõesti, soodustame töötamist, tagame toimetuleku. Maksupoliitiline instrument on selleks väga hea. Nii et kas madalam maksumäär või kõrge tulumaksuvaba miinimum.

Samuti oli Arenguseire Keskuse maksustsenaariumides Eesti jaoks – tegelikult on ükskõik, kas me suuname maksusüsteemi rohkem rohepöörde eesmärke täitma või võrdseid võimalusi pakkuma või [on eesmärk, et] tulevikutöö tingimustes [inimesed] toime tuleksid –, igas stsenaariumis oli oluline osa tulumaksuvaba miinimumi tõusul. Vähemalt alampalk, aga ka 1,25‑kordne alampalk või kahekordne alampalk oli see, mis igas stsenaariumis jäi maksuvabaks. See on efektiivne viis vähendada sissetulekute ebavõrdsust, millega me Eestis silma paistame. Aga lisaks sellele, et meil sissetulekute ebavõrdsus on suhteliselt kõrge – samas, asi on paranenud, jõuame Euroopa keskmiste hulgast varsti juba paremasse positsiooni –, ei saa jätta märkimata, et meie sotsiaalsüsteemi võimekus sissetulekute ebavõrdsust vähendada on nõrk, see on oluliselt kehvem kui paljudel teistel Euroopa Liidu liikmesriikidel, Soomest rääkimata. Ehk kuna me sotsiaalsiiretega ei suuda sissetulekute ebavõrdsust leevendada, siis kõrgem tulumaksuvaba miinimum oleks hea viis seda teha.

Küsin uuesti, miks meil on vaja seda suuremat sissetulekute võrdsust, paremat toimetulekut. Tegelikult on Eesti puhul viimastel aastatel hakatud tänuväärselt analüüsima ka varade ebavõrdsust. Tõesti, saada ühes kuus maksuvabalt kätte 30 eurot või rohkem või vähem: noh, jääb midagi soetamata, noh, tasud mingit arvet kahe kuu jooksul. Aga see ju ei puuduta ühte kuud. See puudutab kõiki kuid, see puudutab aastaid, see puudutab lõpuks inimese kogu töötatud eluaega ja peegeldubki varade ebavõrdsuses.

Eestis on varade ebavõrdsus väga kõrge. Eesti Panga analüüs inimeste finants‑ ja säästmiskäitumise kohta näitas, et eriti ebavõrdselt jagunevad ettevõtlusvarad, finantsvarad, sest alampalgaliste inimeste võimekus säästa on madal. Ongi põhimõtteliselt võimatu midagi järgmisteks kuudeks säästa, rääkimata sellest, et finantsturgudele investeerida ja sealt kasu saada. Nii et kui me ei suuda sissetulekute ebavõrdsusega toime tulla, siis varade ebavõrdsus võimendub paratamatult.

Suurem ebavõrdsus – miks sellega ka kõik Euroopa Liidu liikmesriigid tegelevad? Miks sotsiaalõiguste sammas on tegelikult Eesti eesistumise ajal heaks kiidetud, vastu võetud? Sest see ebavõrdsus ei ole kuidagi ühe inimese või leibkonna mure. Kui sissetulekute ebavõrdsus on suur, siis see muutub kohe kogu ühiskonna mureks. Tegelikult on neid toimemehhanisme ju mitmeid, neid on hästi kirjeldatud-analüüsitud, nende mõju on hinnatud. Ühelt poolt põhjustab kasvav sissetulekute ebavõrdsus arusaadavalt rahulolematust, ühiskondliku tõrjutuse tunnet, ebastabiilsust. Võimalikud on poliitiliste riskide realiseerumised, mis vähendavad näiteks välisinvesteeringuid. Teiselt poolt, konkreetse inimese puhul, kui tal ei ole võimalik näiteks madala sissetuleku tõttu oma oskusi kaasajastada, ümberõppes osaleda, siis tal jääbki oma potentsiaal rakendamata. Nii et meie majanduse kasv tervikuna on väiksem seetõttu, et me ei kasuta oma inimeste potentsiaali maksimaalselt ära. Just ebavõrdsuse suurenemine selle tulu jaotumise skaala alumises otsas on midagi, mida tuuakse välja majanduskasvu ohustavana.

Kõige otsesem toimemehhanism on see, et kui me teeme ka riigi eelarvestrateegia raames analüüsi, siis on selge, et madalapalgalised inimesed suurema osa oma sissetulekust suunavad tarbimisse, see läheb majandusse tagasi ning lühemas perioodis mõjutab seda, milline on meil sisetarbimine ja majanduskasv. Aga pikemas plaanis on meil üldine ühiskondlik rahulolematus ja majanduse potentsiaali või maksimaalse potentsiaali tagasihoidmine. On asju, mida me suudaks teha, kui me oma inimesi paremini toetaks, nende toimetuleku tagaks ja võimaldaks neil oma oskusi kaasajastada.

Kõik need andmed, mis puudutavad sissetulekute ebavõrdsust, vaesuses, nii absoluutses kui ka suhtelises vaesuses elamist, tulevad suhteliselt suure viitajaga. Õnneks on viimase kuu jooksul tulnud andmed 2020. aasta kohta. Absoluutses vaesuses elas Eestis 2,2% elanikest, suhtelises vaesuses 20,6% elanikest. See 2,2% tundub väga väikese numbrina, meil on olnud see olukord palju hullem, aga see tähendab endiselt 28 700 inimest. Jah, number on mõnevõrra väiksem, 0,1% võrra on nii absoluutne kui ka suhteline vaesus vähenenud, aga nende inimeste ring, keda see puudutab, on ikkagi väga-väga suur.

Suhtelises vaesuses elas eelmisel aastal ligi 270 000 inimest ja sissetulek leibkonnaliikme kohta oli neil väiksem kui 631 eurot. Nii et suhtelises vaesuses elavate inimeste puhul võib mõne leibkonnaliikme sissetulek olla ka kõrge, aga kui me vaatame sissetulekut leibkonnaliikme kohta ja võrdleme seda suhtes teiste ühiskonnaliikmetega – sest oluline ei ole mitte ainult absoluutne tulumäär, vaid ka see, kuidas inimesel läheb võrreldes teistega –, siis me näeme, et kuigi suhtelise vaesuse osa on 0,1% võrra vähenenud, on muutus minimaalne. Tegelikult ei ole me suutnud astuda mingeid teadlikke poliitilisi samme suhtelise vaesuse vähendamiseks.

Samas, andmeid on meil palju, on põhjalikke andmeid, on andmeid erinevate leibkonnatüüpide kohta. Mõnevõrra võib, ma ei tea, ehmatav olla, arvestades siin saalis toimunud arutelusid ka näiteks elatisesüsteemi ümberkujundamise üle, et eelmisel aastal need, kelle puhul kõige suurem muutus toimus, kelle seas kasvas suhteline vaesus, olid üksikvanemad. See oli see leibkonnatüüp, kelle olukord halvemaks läks. Samuti paistab Eesti vanemaealiste puhul silma sellega, et eriti üksi elavad eakad on need, kelle puhul suhteline vaesus tõesti [hõlmab] ligi poolt kõigist sellesse elanikkonnagruppi kuuluvatest inimestest. Seega, me ei ole suutnud rakendada poliitikat, mis järk-järgult, samm sammu haaval iga aastaga vähendaks nii absoluutset kui ka suhtelist vaesust. Samas on meil olemas andmed, teadmine ja võimalus riigina seda teha.

Seega, sotsiaaldemokraatide ettepanek on teha see mõistlik otsus. Praeguse kõrge hinnatõusu tingimustes, elektrihinnašoki tingimustes, arvestades selle instrumendi tõhusust või tegelikult töötamist, seda, et see läheb tõesti toimetulekuraskustes olevatele leibkondadele ja samas motiveerib töötamist, mitte tööturult kõrvalejäämist, ja ka eelarveliselt ei ole kuidagi üle jõu käiv, kutsun üles sotsiaaldemokraatide eelnõu toetama. Teeme selle esimese sammu tõesti kaasaegse maksusüsteemi poole ja vähendame madalapalgaliste maksukoormust. Mõistlik samm, hea samm. Hea meelega vastan küsimustele. Aitäh!

15:28 Aseesimees Martin Helme

Ja küsimusi on. Raimond Kaljulaid, palun!

15:28 Raimond Kaljulaid

Aitäh, hea istungi juhataja! Austatud ettekandja! Mis on siis lõppkokkuvõttes riigile ja maksumaksjale soodsam ja tagab ka inimeste väärikuse, kas see, et me võtame väga väikese sissetulekuga töötajalt osa summast maksudena ära ja jagame selle toetuste ja muude soodustustena talle tagasi – kas otse riigi poolt või kohalike omavalitsuste kaudu –, või see, et me jätame selle maksu sellelt tõepoolest niigi väikese sissetulekuga inimeselt kogumata, [jätame selle raha] talle kätte, ja ta saab ise otsustada, mil viisil ta seda raha kulutab? Kas seda küsimust eelnõu koostades ka kaaluti või analüüsiti?

15:29 Riina Sikkut

Aitäh! Tõesti väga hea küsimus, see peegeldabki seda valikut, mis meil ühiskonnana on. Me võime tõesti pidada kinni põhimõttest, et maksumaksmine on iga kodaniku kohus ja kui mingigi euro teenitakse, siis sealt tuleb see maks maha võtta ja menetleda neid taotlusi ja jagada toimetulekutoetusi. Aga kahtlemata nii inimeste väärikus, nende usaldus riigi vastu kui ka motivatsioon töötada on kõrgem olukorras, kus me pigem ütleme: "Tubli! Väga tore, et te panustate! See töö, mida te teete ka madala palga eest, on ühiskonnale väärtuslik ja sellelt me maksu ei võta." Minu meelest on see nii tõhus kui ka õiglane viis Eesti maksupoliitika kujundamiseks ja ma tõesti loodan, et siin saalis leiab see samm toetust.

15:30 Aseesimees Martin Helme

Merry Aart, palun! 

15:30 Merry Aart

Aitäh, lugupeetud koosoleku juhataja! Hea ettekandja! Kui nüüd teie jutu alguse juurde tagasi tulla, siis kui mul on õigesti meeles, teie ettepanek oli tõsta maksuvaba tulu 500 euro pealt 654 eurole. Ma küsiksin seda, kas te arutasite ka aastatulu ja seda diferentseerimist või kas te seda ei arutanud või kas te seda ei näe ette. Kui te arutasite, siis milline võiks olla see aastatulu, kus tulumaks läheb nulli?

15:30 Riina Sikkut

Tõesti, kui tulumaksuvaba miinimum käiks alampalgaga ühte sammu, siis minu arust ongi siin nagu see põhimõtteline väärtushoiak, et alampalga pealt me maksu ei võta. Teiselt poolt, eks see aastatulu 7848 eurot olekski siis nullmääraga. Selle pealt me tulumaksu ei võtaks, nii et see tulu, mis jääks tulumaksuga maksustamata, olekski ligi 8000 eurot aastas.

Seda, et tulumaksusüsteemis teha suuremaid ümberkorraldusi, saab kahtlemata kaaluda, aga nii praeguse hinnatõusu tingimustes kui ka rakendamise lihtsuse peale mõeldes on meie ettepanek midagi sellist, mida on võimalik järgmiste aastate jooksul rakendada. Tegelikult on siin see hoiak, et kui alampalk tõuseb – väga tore, et sotsiaalpartnerid on kokkuleppele jõudnud ja ametiühingud ja tööandjad on sellise hoogsa sammuga alampalka tõstnud, sest praeguses keskkonnas on see tõesti ainumõistlik otsus –, siis tuleks jõuda ka selleni, et see samm, miinimumi tõus, käibki alampalga [tõusuga] koos, et me ei pea seda kogu aeg poliitiliste otsustega siin saalis tegema. See, mida tulumaksusüsteemis laiemalt teha, on eraldi aruteluküsimus. Hea meelega ma ka maksumäärade teemat ja kõiki muid teemasid käsitleksin. 

15:32 Aseesimees Martin Helme

Jaak Juske, palun!

15:32 Jaak Juske

Aitäh, auväärt Riigikogu istungi juhataja! Hea Riina! See on kindlasti väga õige ja õiglane ettepanek, algatus sotsiaaldemokraatidelt, seda enam, nagu sa ütlesid, et selle eelnõu mõju riigieelarvele on üpris väike ja samas aitab see ikkagi selgelt parandada madalapalgaliste inimeste väärikust. Mu küsimus on see. Mis sa arvad, miks tänane Vabariigi Valitsus seda eelnõu ei toeta? See on ju seda kummalisem, et meil on valitsusliidus erakond, kes vähemalt sõnades on aastate jooksul võidelnud madalapalgaliste inimeste toimetuleku parandamise eest.

15:32 Riina Sikkut

Aitäh! Väga hea küsimus. Tõesti ongi üllatav, kuna tegemist on tõhusa meetmega ja vajadus on kahtlemata olemas. Me esitasime ka eelarve kohta ju muudatusettepaneku, et eelarvest leida kate – olukorras, kus meil eelnõu on esitatud – tulumaksuseaduse muutmise eelnõudele, mida me Riigikogus juba menetleme. Me oleme teinud ka vastavad muudatusettepanekud, et rakendada kõrgemat tulumaksuvaba miinimumi. Sellises olukorras, kus need võimalused mõistliku otsuse tegemiseks on olnud piisavalt küllaldased, on arusaamatu, et see otsus ei ole toetust leidnud. Eriti arvestades valitsuserakonna eelnevaid väljaütlemisi ja praegust, ka ootamatut vajadust inimestele toimetulek tagada. Me näeme, et elektrihinnašoki või energiahinnašoki leevendamise võimalusi valitsus küll otsib, aga neid on keeruline leida, keeruline rakendada. Tegelikult see tähendab, et inimesed jäävad oma arvetega väga pikaks ajaks üksi. Seda tüüpi leevendusmeetme pakkumine tulumaksuvaba miinimumi näol oleks sellises olukorras tegelikult väga-väga lihtne ja mõistlik viis seda teha.

15:34 Aseesimees Martin Helme

Jürgen Ligi, palun!

15:34 Jürgen Ligi

Aitäh! No mina põlgan seda tulumaksusüsteemi. Üks nendest argumentidest on alati olnud see, et ta tegelikult vaeseid ei aita, aga esitatakse seda kui mingit sotsiaalpoliitilist meedet, justkui vaesuse likvideerimist. Aga te tegite sedasama. Te ütlesite, et see aitab vaeseid, rääkisite süvavaesusest, 2%‑st. Mis teie arvutused näitavad, mitmendasse tuludetsiili ehk kui vaesteni see meede jõuab?

15:34 Riina Sikkut

Aitäh! Meil oli ka rahanduskomisjonis väga huvitav arutelu ja eks meil ongi põhimõtteliselt erinevad lähtekohad. Ma ei leia, et iga inimene peaks igalt oma vaevaga teenitud eurolt kindlasti maksu maksma. See on ühiskonna otsus, et me väärtustame töötegemist ja teatud summalt maksu ei võta. 

Aga tõesti, absoluutses vaesuses elab meil kõige rohkem töötuid. Ehk ka töötutoetuse tõstmine ja teised meetmed kahtlemata aitavad absoluutses vaesuses elavaid inimesi toetada. Aga kui me vaatame suhtelises vaesuses elavaid inimesi ehk viiendikku Eesti inimestest, siis kui me miljon Eesti täiskasvanut ritta paneme, on ligi pooltel kuine sissetulek alla alampalga. Kui me paneme kõik täiskasvanud ritta, siis [näeme, et] väga paljud, ligi pooled neist teenivad vähem ja saavad kasu sellest, et tulumaksuvaba miinimum ... (Hääl saalist.) No ligi pooled, viienda detsiili peal on need, kes teoreetiliselt võivad võita.

15:35 Aseesimees Martin Helme

Jüri Jaanson, palun!

15:36 Jüri Jaanson

Aitäh! Hea ettekandja! Ettekanne vist läks natukene laiali. Ma ise ütlen, et mina olen ka nende lausaliste meetmete suhtes kahtlev, kas otse vaesust [vähendada] need ikkagi tegelikult aitavad. Vaesusel on omad konkreetsed ja üsna individuaalsed põhjused. Pigem tuleks vaadata sihitud meetmeid, mis inimesi aitavad. Mulle jäi silma või õigemini kuulsin siin, et te rääkisite paljuski absoluutses vaesuses olijaist. Just nende puhul tuleks vaadata, mis neid tegelikult aitab, kas see tulumaksuvaba miinimumi tõstmine või mingid teenused ja konkreetse abi pakkumine kohalike omavalitsuste poolt. Kas pole nii?

15:37 Riina Sikkut

Aitäh! Tegelikult oli minu sõnumi fookus sellel, et sissetulekute ebavõrdsuse vähendamine ja madalapalgaliste inimeste toimetuleku parandamine on need põhilised eesmärgid. Sellele, et vaesuse põhjused on mitmekesised ja neid instrumente, mida kasutada tuleks, on rohkem kui tulumaksuvaba miinimum, ei saa kuidagi vastu vaielda. Samas, vaatame viimastel aastatel nii absoluutses kui ka suhtelises vaesuses elavate inimeste andmeid. Meil ei ole asjad paremaks läinud, meil on vaja hakata neid samme astuma. See, et ainult tulumaksuvaba miinimumi tõstmisest ei piisa, on selge, aga see ei tähenda, et see samm tuleks astumata jätta.

Ma ei ole nõus sellega, [mida räägitakse,] et madalapalgalised inimesed ja et peaks väga sihitult rakendama. Me räägime sellest, et see on tegelikult inimese väärikuse küsimus, et ta jõuab oma arveid maksta, et ta saab toidukorvis vabamalt valikuid teha, et see ei ole midagi sellist, mida ta peab omavalitsuselt küsima minema. Toetuste sihtimine on kahtlemata tähtis ja on inimesi, kellel on rohkem abi vaja tööturule naasmiseks, sest need tõkked võivad olla väga suured, aga kui inimene juba töötab, endale sissetulekut teenib, siis võiks tal sissetuleku kasutamisel olla suurem vabadus. Olgem ausad, alampalga tõus 654 euroni – no tundub suur hüpe küll, aga see on väike sissetulek. Me tõesti ei peaks sealt tulumaksu võtma. See on madal sissetulek.

15:38 Aseesimees Martin Helme

Jevgeni Ossinovski, palun!

15:38 Jevgeni Ossinovski

Aitäh, austatud ettekandja! No eks meil härra Ligi ja tema erakonnaga, ma arvan, ole siin ka ilmavaateline erimeelsus. Reformierakonna nägemus üldiselt ongi, et kõige vaesematele tuleb sandisente visata, et nad päris nälga ei sureks, ja sellega on riik oma kohustuse täitnud. Ma arvan, et see kindlasti ei ole see. "Väärikus" on üks termin, mille kaudu seda saab käsitleda, aga teine [teema] on siiski laiem – see on see, et ühiskond saaks võimalikult sidusalt areneda.

Nüüd sellest konkreetsest murest, mis puudutab kõige vaesemate aitamist. Tegelikult on ju ka sellel ettepanekul selge positiivne mõju tööhõivele ja töötuselõksude vähendamisele. Nii et ta aitab tegelikult ka neid, kes täna veel ei tööta. Aga minu küsimus on see: kuna sisulised argumendid on ju kõik selle ettepaneku kasuks, siis kas ainus vastuargument on fiskaalne või rahaline valitsuse poolt, kes seda ei toeta, või on seal ka mingeid sisulisi vastuargumente?

15:40 Riina Sikkut

Aitäh! Ma olen nõus, ka tervisekriis on näidanud, et meil ongi sidusust vähe. Üks viis selle parandamiseks on see, kui inimesed tunnevad ennast väärika ühiskonnaliikmena, saavad töötada, tulevad ise toime. Aga selle meie ettepaneku, sotsiaaldemokraatide ettepaneku vastuargumentide puhul, tõesti, ka valitsus sellele eesmärgile, et töötamist tuleks ikkagi väärtustada ja toimetulek tagada, vastu ei vaielnud. Aga neil on oma eelnõu, tulumaksuseaduse muutmise eelnõu, mis puudutab pensionäride jaoks keskmise pensioni tulumaksuvabaks muutmist, neil on teine instrument, eelarvelist katet järgmise aasta eelarves ei ole ja tegelikult on siin ka need põhimõttelised seisukohad, kas inimene peab tulumaksu maksma või ta ei pea tulumaksu maksma. See oli see arutelu, mis meil komisjonis oli. Koalitsiooni esindajad leidsid, et inimene peab tulumaksu maksma, olenemata sissetulekutasemest. Nii et ongi põhimõtteline vastuseis sellele muudatusettepanekule, vaatamata sellele, et väga paljud Euroopa Liidu riigid seda rakendavad ja näevad, et see on suund madalapalgaliste toimetuleku tagamiseks, sissetulekute ebavõrdsuse vähendamiseks ja seeläbi majanduskasvu suurendamiseks.

15:41 Aseesimees Martin Helme

Raimond Kaljulaid, palun!

15:41 Raimond Kaljulaid

Aitäh! Ma täpsustaksin ka sellist aspekti. Tõenäoliselt, kui see eelnõu leiab siin saalis toetust ja võetakse vastu, siis aja jooksul, aastate jooksul majandus areneb, ettevõtted teevad head tööd, palgad tõusevad ja ühel hetkel tõuseb ka alampalk. Mis siis saab? Kas üldse ei peaks olema mingi mehhanism seaduses, mis tõstaks seda piiri, kui Eesti inimeste jõukus ühelt poolt suureneb ja samas ka sissetulekud muutuvad? Me ju indekseerime näiteks pensione. Kas siin võiks olla mingi sarnane lahendus, nagu on pensionide puhul, et oleks indekseeritud see tulumaksuvaba miinimum?

15:42 Riina Sikkut

Aitäh! Taas väga-väga terane tähelepanek. Me oleme leidnud, et pensionide tõusu puhul ei peaks see olema poliitilise otsustamise küsimus. Pensionid hoiavad elukalliduse tõusu tempot. Miks ei peaks tulumaksuvaba miinimum peegeldama seda, kui alampalk tõuseb? See on ju seotud nende inimeste tööpanusega. Kui me ühiskonnana oleme kokku leppinud, et me hindame seda tööpanust niivõrd vääriliselt ja sellelt maksu ei võta, siis see ei muutu kuidagi ajas. Kui meil põhimõtteline väärtusotsus on tehtud, siis selle seadusesse raiumine ei peaks olema kuidagi keeruline.

Nüüd on meil kummaline olukord, kus tegelikult ka valitsuse poolt seda indekseerimist või alampalgaga sidumist ei ole heaks peetud. Samas, inimeste jaoks me oleme millegipärast leidnud, et lasteaia kohatasu või elatismiinimumi alampalgaga sidumine on justkui mõistlik. Kui alampalk tõuseb, siis inimeste kulud kasvavad. Selle riski peaks indiviid kuidagi maandada suutma. Aga no kuidas riik selle riskiga, kui alampalk hakkab järsku kiiresti kasvama ja maksutulu hakkab vähenema, toime tuleb? Millegipärast me eeldame, et kodanikud on palju võimekamad kui riik oma eelarvet juhtima. Ka sellele pöörati rahanduskomisjonis tähelepanu, et kui selline maksukasvu pidurdumise risk eelarve jaoks realiseerub, siis on riigil keeruline majandada. Aga ma olen nõus, et tegelikult inimeste jaoks oleks mõistlik, kui tulumaksuvaba miinimum oleks alampalgaga seotud.

15:44 Aseesimees Martin Helme

Indrek Saar, palun!

15:44 Indrek Saar

Aitäh sõna andmast! Hea ettekandja! Täna on siin selles arutelus mitu korda kõlanud see, et Reformierakonnal on selge dogmaatiline tõekspidamine, et igaüks peab tulumaksu maksma. Kas sa oskad mulle selgitada, mis see nende põhjendus on, miks igaüks peab tulumaksu maksma, eriti olukorras, kus me just mõni aeg tagasi võtsime vastu Reformierakonna juhitud valitsuse toodud seaduseelnõu, mis pensionid ometigi tulumaksust – küll ülejärgmisel aastal, aga siiski – vabastab? Miks siis ühed justkui peavad tulumaksu maksma, aga teised võib sellest vabastada? Või Reformierakonna aastakümneid kiidetud reinvesteeritud kasumi tulumaksuvabastus. Kui ettevõtja oma raha kuhugi panustab, siis ta võib seda teha tulumaksuvabalt, aga see inimene, kes alampalka saab, peab maksma tulumaksu. Mis selle dogmaatilise nägemuse seletus on olnud?

15:45 Riina Sikkut

Aitäh! Väga hea küsimus, aga kuna ma olen teisest väärtusruumist ja neid arvamusi ei jaga, siis on mul väga keeruline selgitada, kuidas saab, vaadates Eesti suhtelise vaesuse andmeid või inimeste toimetulekut, inflatsiooni, sellist seisukohta praegustes oludes hoida ja mis see mõte sel on. See, et toetused on sihitud – no jaa. Aga maksusüsteemi puhul? Võib-olla me kunagi tulevikus jõuame individuaalsete maksudeni, et me tõesti saame inimese maksukoormust juhtida. Aga paratamatult, kui me räägime individuaalsest maksukoormusest, siis me lisaks inimese tööpanusele, omandile ja varale, mis tal on, peaksime seda maksustamist vaatama laiemalt.

Praegu räägitakse kuidagi ka maksukoormuse sihtimisest, aga väga kitsalt ainult palgatööst sissetulekut saavate inimeste puhul. See on arusaamatu, sest tõesti, on inimesi, kelle sissetulek tuleb teistest kohtadest ja kelle vara väärtus kasvab, mingites oludes on vara väärtuse kasv meil maksuvaba. Selline otsus on minu jaoks arusaamatu. Me ei ole seda ka rahanduskomisjonis arutanud. Aga Eesti maksusüsteemi põhjalikum reform, et ta võimaldaks meil ebavõrdsust ühiskonnas vähendada ja tegelikult saavutada ka riigi pikaajalisemaid eesmärke, on kahtlemata vajalik. Ma saan aru, et sotsiaaldemokraadid on valmis, meie oleme valmis panustama. Juba praegu arutame seda ja oleme valmis seda ka edaspidi tegema.

15:47 Aseesimees Martin Helme

Kalvi Kõva, palun!

15:47 Kalvi Kõva

Aitäh! Hea Riina! Ma küsiksin nii, et kas mu mõttekäik on õige. Kui me mõtleme sellele, mis meil majanduses toimub, mida on teinud energia‑ ja küttehinnad, siis see on ju lausa katastroofiline. Kõige suuremad kannatajad tõenäoliselt kütte ja elektri hinna tõttu on keskmist palka ja natukene alla keskmise palga saavad inimesed. Miks? Need inimesed, keda Jürgen kogu aeg siin näiteks toob, need esimeses detsiilis olevad, kes tõesti teenivad väga vähe või ei teeni üldse, saavad selle kütte ja elektri hinna kompensatsiooni kätte toimetuleku[toetusega]. Iga inimene vajab elamiseks mingit ruumi. Kas sa teenid rohkem või teenid vähem, aga seda ruumi on sul umbes sama palju tarvis. Ka tulumaksuvaba miinimumi tõstmine oleks väga suur leevendus just kütte ja elektri hinna tõusu ajal kõige raskemini sellega hakkama saavatele ehk keskmist ja alla selle palka saavatele inimestele.

15:48 Riina Sikkut

Aitäh! Ma olen täiesti nõus. Ka minu jaoks olid üllatavad Eesti inimeste varade analüüsi tulemused. Meil oligi neid inimesi terve rida, alumine detsiil, kelle sääst, arvel olev jääk kuu lõpus, kui ma õigesti mäletan, oli 10.80. Sellisel juhul ei suuda inimene ka ühe kuu elektriarvešokki oma säästude arvel katta. Nii et kahtlemata, see mõju on suur ja on väga raske ette kujutada, kuidas nendes tingimustes inimesel üldse on võimalik arveid tasuda.

15:48 Aseesimees Martin Helme

Jevgeni Ossinovski, palun!

15:48 Jevgeni Ossinovski

Aitäh! Teine küsimus juba mainitud teemal. Tõepoolest on ju eakamatele kaaskodanikele suurem tulumaksuvabastus võimaldatud. Sellel on kahtlemata omad põhjused. Tõepoolest, ka pensionäride elu ei ole kerge, arvestades Eesti madalaid pensione ja madalaid sotsiaalkaitsekulusid. Aga teiselt poolt on pensionäridel see hea asi, et neil on vähemasti igakuiselt olemas kindel sissetulek, ehkki väike. Ma ei vaidlusta seda, et pensionäridele on vaja suuremat tulumaksuvabastust, aga töötavate inimeste seas on ju palju haavatavamaid inimesi: üksikemasid, kes töötavad madala palgaga, peavad lapsi üleval pidama jne. Mis see sisuline argument võiks olla, miks ühele grupile see võimalus ette nähakse, aga teistele seda ette näha ei soovita?

15:49 Riina Sikkut

Aitäh! Ma lisaksin juurde ka selle, et seni on hästi palju räägitud Eesti maksusüsteemi lihtsusest, aga kui nüüd luua kaks eraldi tulumaksurežiimi, alla 65‑aastastele ja üle 65‑aastastele, siis see on iseenesest kummaline, see kuidagi maksusüsteemi lihtsust ei suurenda. Kahtlemata ongi eakate hulgas meil suhteline vaesus kõige kõrgem, eriti üksi elavate eakate puhul, ja ka neil on vaja toetusi, seda, et tulumaksuvaba miinimum peab sammu keskmise pensioniga. Absoluutselt toetan, nõus, seda tuleks teha, aga see ei tähenda, et maksuvaba miinimumi tõusust tuleks ilma jätta töötavad inimesed, kellel tõepoolest on esiteks see sissetulekurisk, neile ei ole garanteeritud igakuine sissetulek, ja teiselt poolt on ka kulud, mida võib-olla pensionil oleval inimesel ei ole, see puudutab laste kasvatamist, huviringe, midagi muud. Tõesti, madalat sissetulekut tuleks käsitleda ühtemoodi, vaatamata inimese vanusele. Kui on õigeks peetud keskmise pensioni tulumaksust vabastamist, siis tuleks kahtlemata sedasama võimaldada ka töötavale inimesele.

Teiselt poolt, vaatame ühiskondlikke probleeme laiemalt, seda, kui inimesel tekib mure, et ta ei saa igakuisest sissetulekust oma kulusid kaetud. Me ju näeme, mis [toimub] kiirlaenuvõtmise puhul, milline on see osa ühiskonnast, kes kiirlaenude poole pöördub, millised on selle tagajärjed, milline on mõju inimeste ametlikule töötamisele pikemaaegselt ja kui palju see mõjutab nende inimeste elu, kes on üks kord sinna lõksu langenud. Ma arvan, ühiskondlik mõju on palju suurem, kui me ette kujutame. Toimetuleku tagamiseks ja ka suhtelise vaesuse vähendamiseks peaksid selged sammud meil olema ikkagi olemas ja valitsus peaks neid rakendama.

15:52 Aseesimees Martin Helme

Suur tänu! Küsimusi rohkem ei ole. Järgmiseks on siia oodatud rahanduskomisjoni liige Jürgen Ligi. Palun!

15:52 Jürgen Ligi

Austatud juhataja! Austatud kolleegid! Juhin tähelepanu, et eelkõneleja siiski ei esindanud Reformierakonda ja temale oleks võinud need küsimused esitamata jätta. Samuti, mina esindan siin komisjoni.

Seda eelnõu arutas rahanduskomisjon eelmine esmaspäev ja otsustas häältega 6 : 4 esimest lugemist mitte lõpetada. Mis olid mittelõpetamise põhilised argumendid? Esiteks, tõepoolest, eelarve mõju, 128 miljonit autorite hinnangul, komisjonil enda arvutust vastu panna ei olnud, aga see suurusjärk tundub usutav. Äärmiselt kallis meede. Seejuures ma ikka mitu korda veel üllatusin täna, kui ma seda ettekannet kuulasin, sest justkui komisjonis sai ära vastatud mõningatele eksiarvamustele, aga ometi ettekandja neid kordas.

Kõigepealt, kriitika komisjonis kõlas ka selles suunas, et miinimumpalgaga, alampalgaga Eestis reeglina asju ei seota ja nendest sidumistest, mis on tehtud, püütakse pigem lahti saada. Viimati oli nii elatise teemal, seda on korduvalt erinevates omavalitsustes tehtud ka lasteaiatasude puhul. Ma ei teagi, kas enam keegi niimoodi teeb, et lasteaiatasud tõusevad koos alampalgaga. Ma ei tea, miks autor tuli uuesti väitma, et sealt tuleks selle eelnõu loogika.

Alampalgaga sidumine on kahtlemata selline indekseerimine, mida riigi rahandus tegelikult välja ei kannata, see jäigastab kogu eelarveprotsessi. Alampalk tõuseb üldiselt kiiremini, kui eelarve tulud. Ka keskmisest palgast on ta kasvanud üldiselt kiiremini. Selline siht on seatud. 

Komisjon ei pidanud sobilikuks ka seda, et tööandjad ja töövõtjad lepivad kokku nii ulatusliku osa kohta riigieelarvest, et selline tulu jääb laekumata. See mehhanism ei ole lihtsalt riigi kontrolli all, formaalselt on, aga puhtdemokraatlikult on ju valitsus ikka kinnitanud seda, mida tööturuosalised kokku lepivad.

Autor käis väga vabalt ringi sõnaga "vaesus". Ei, see meede, see tõstmine ei puuduta tegelikult definitsiooni järgi vaeseid, kuigi me mööname, et tegemist ei ole muidugi rikaste inimestega, vaid väikesetululistega. Ei, nad ei ole vaesed. Nii ei tohi siiski rahanduseelnõusid arutada.

Siin püüti naeruvääristada seda sidumist, et kõik inimesed peavad maksu maksma. No aga tegelikult on see üks demokraatia alustugesid. Inimene, kes on valimisõiguslik, võiks näha ka iseenda panust. Ta läheb ju valimistel hääletama ja see hääletamine peaks ikkagi olema mitte ainult teiste inimeste tulude, vaid ka tema enda tulude üle. Tal peaks olema mingisugune eelistus maksusüsteemi suhtes, mis ka teda ennast puudutab. See ei ole mingi konstrueeritud dogma, vaid üks maksustamise ammuseid printsiipe. Demograafilistel põhjustel on meie jaoks, eestlaste jaoks väga oluline lai maksubaas. Siin pole [tegemist] mitte ainult demokraatia, vaid ka maksubaasiga. Selle lõputu ahendamine maksab kokkuvõttes kätte ja raskendab tegelike [abivajajate] aitamist.

Juhin veel kord tähelepanu, et tulumaksuvaba miinimum ei jõua päris vaesteni, kuna nad lihtsalt ei teeni maksustatava tulu ulatuses tulusid. Aga just need vaesed! Kui siin keegi ironiseeris või konstrueeris ühele komisjonis esindatud erakondadest [mõtte], et nemad siin ainult sandikopikaid jagavad vaestele, siis see inimene valetas. See oli Jevgeni Ossinovski. Ei, niimoodi ei saa omistada teistele seisukohti ja siis neid rünnata. Sama käib ka Riina Sikkuti kohta. Ärge niimoodi omistage teistele seisukohti!

Vastupidi, see seisukoht on, et riigi toetus peaks minema eelkõige kõige nõrgematele. Kas ta peab ulatuma viienda detsiilini, on küsitav, aga me seekord sel teemal pikalt ei vaielnud või üldse ei vaielnud. 

Millegipärast peatusime siin väga pikalt sellel, kas pensionärid vajavad maksuvabastust. See oli mõnevõrra mittesotsiaaldemokraatlik positsioon. Ma ei tahaks seda debatti siin kuritarvitada lihtsalt näpuga näitamiseks, aga selgitus komisjonis ju kõlas. Pensionärid on see inimeste grupp, kes ise oma tulusid enam suurendada ei saa – meie pensionid kahtlemata väiksed on –, erinevalt palgasaajatest, kes saavad tööd valida, oma kvalifikatsiooni tõsta. Pensionäridel on juba elu jooksul see maksukohustus niivõrd palju täidetud ja samas on tuluteenimise võimalused niivõrd piiratud, et siin see maksuerand ei ole põhjendamatu.

Kui 500 [euro] ulatuses maksuvabastus kehtestati, siis ju tegelikult suur osa selle eelarvekattest võeti just nimelt nõrgemate arvel, sealhulgas kaotasid pensionärid maksuvaba miinimumi, madalapalgalised oma palgatoetuse, tõsteti aktsiise, mis on ju regressiivne maks selles mõttes, et vaesed maksavad protsentuaalselt rohkem. Seda ainult selleks, et eelarvekatet saada. Mitmed maksusoodustused kadusid, mis tegelikult on olulised või tuntavamad pigem ikkagi vaesematele. Nii et see iseenesest ei olnud mingisugune väga sotsiaalne samm. Pigem võib öelda, et arvestades selle 500 [euro] katteallikat – seda enam, kui maksuvaba miinimum oleks 654 eurot –, siis praeguse seisuga ikkagi pensionärid nihkusid pigem suhtelise vaesuse suunas. Selle tõttu tegelikult riik, Riigikogu on seda kohendanud ja vabastanud keskmise pensioni uuesti tulumaksust.

Mis veel? Jah, siin kogunes veel selliseid väiteid. Jällegi, rääkida kõige vaesemast detsiilist, et kuidas see küll elektriarved [tasub] – komisjon seda tõesti ei arutanud. Aga komisjon teab väga hästi, et on olemas toimetulekutoetused, kust kommunaalkulusid ju üsna lahkelt kaetakse, muid kulusid pigem mitte. Aga lihtsalt, et ei jääks eksiarvamust, siis ma mainin selle ära.

Mida me veel arutasime? Üks [teema] oli see pensionäride maksuvabastus, kas pensionärid vajavad seda või mitte. Enamus arvab, et nad ikkagi vajavad seda täiendavat [vabastust], nimetatud põhjusel.

Vaidlesime ka selle üle, milline maksuvabastuse süsteem oleks õiglane. Üks seisukoht, mis pooldas ühtlast, kõigile ühesugust maksuvaba miinimumi, oli idee poolest selline, et kõigil võiks olla üks koormisevaba tulu määr. Aga muidugi, kui me tõstame seda väga järsult, nagu seda tõsteti 500‑le, siis võeti ju sealt, kust tegelikult võtta ei tohtinuks. See tulumaksuseaduse eelnõu aastast, ma pakun, 2016, või oli see 2017, on ikkagi väga iseloomulik. Vaadake see tabel üle, kust eelarvekate võeti. (Juhataja helistab kella.) See ei olnud sotsiaalne eelnõu. Seda me rääkisime ka komisjonis.

Nii. Sellega ma piirduksin, enam-vähem on see ülevaade komisjonis ja ka siin puldis kõlanust. Aitäh!

16:01 Aseesimees Hanno Pevkur

Teile on ka küsimusi. Kalvi Kõva, palun!

16:01 Kalvi Kõva

Aitäh, hea aseesimees! Hea Jürgen! Sa kohe alustuseks ütlesid, et antud meede on hästi kallis, ei ole efektiivne. Aga ma küsiksin niipidi. Peale kõige siin saalis räägitu on see ka väga regionaalpoliitiline meede. Ehk reeglina need inimesed, kes saaksid suuremat tulumaksuvaba miinimumi, [ei ela] ju ikkagi mitte siin Tallinnas ja Tallinna lähivaldades. Mis sa sellest arvad?

16:01 Jürgen Ligi

Aitäh! Ma ei öelnud ei seda, et on väga kallis, ega öelnud, et ta on, kuidas see oli, halvasti sihitud, ma kumbagi ei öelnud, või et ta on ebaefektiivne, ma ei öelnud seda. Ma ütlesin summa ja ütlesin, kuhu ta on sihitud. Ta ei ole sihitud kõige vaesematele, seda ma ütlesin küll ja seda me komisjonis ka puudutasime.

Aga regionaalpoliitiliselt on asjal ju kaks aspekti. Ei tasu ka demokraatia seisukohalt alahinnata seda, et kui me väga suure osa Eestist regionaalselt vabastame tulumaksust, siis on jälle küsimus, kas Eesti on ühtne. On ju terveid suuri piirkondi, kus tõesti ongi väikesed palgad. Kui oma maksupanus on täielik null, siis see on selline ülalpeetavus, omavalitsuse ülalpeetavus. See pole päris omavalitsuse definitsioon, et ta ei kogugi maksu, vaid saab selle dotatsiooni. Nii et ma ei ole üldiselt olnud väga kiire maksuvaba ... Mitte mina, vaid rahanduskomisjoni mitmed liikmed on selle väga kiire muutmise suhtes olnud läbi aegade murelikud ja ka seekord see väljendus selles tagasilükkamises. Lihtsalt ei saa maksubaasi kustutada, sealhulgas regionaalselt on sellel tõepoolest oma mõõde. Ühtpidi jah. Ühesõnaga, ka tavalisel tulumaksuvabal miinimumil loomulikult on regionaalne mõõde, siin nagu väga suurt erinevust ei ole, küll aga see järsk tõus võtab omavalitsustes kohalike inimeste oma maksupanust kohalikku eelarvesse väga järsult vähemaks. See viga tehti juba 2016.

16:03 Aseesimees Hanno Pevkur

Riina Sikkut, palun!

16:03 Riina Sikkut

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud ettekandja! Meil oli tõesti väga äge arutelu komisjonis, hea peegeldus oli sellest siin saalis.

Ma küsiksin ka regionaalse mõõtme kohta. Nii nagu me eelarvearuteludes nägime, on väga vähe selliseid otsuseid, mis teadlikult tehakse selleks, et piirkondlikku tasakaalu parandada. Pikem kärpeotsused kõik automaatselt võtavad piirkondadest midagi ära. Samas, tulumaksuvaba miinimumi puhul me teame, et sissetulek on madalam, tõesti sadade eurode võrra on keskmine sissetulek madalam väljaspool Tallinna ja kuldset ringi. Tulumaksuvaba miinimumi tõus oleks tegelikult automaatselt ka piirkondlik meede. Väga suur osa, võib-olla kaks kolmandikku või rohkem sellest läheks maapiirkondadesse. Miks sellist meedet, mis toimetulekut parandab, mõjutab inimeste tööl püsimist ja parandab regionaalset tasakaalu, ei saa lihtsalt toetada, sest lai maksubaas on väärtuseliselt olulisem?

16:04 Jürgen Ligi

Aitäh! Tegelikult seda regionaalset aspekti minu arust komisjonis ei puudutatud. Ma lihtsalt Kalvi Kõvale püüdsin vastata sama asja täpselt samale küsimusele. Jah, tuleb möönda. Aga meil on varasemates aruteludes, kui on kaitstud maksuvaba miinimumi tõusu, olnud alati meeldetuletus, et see on tõepoolest regionaalpoliitiline meede, et tulud on väiksemad, efektiivne tulumäär selle võrra madalam. Aga selleks ei pea olema see süsteem niimoodi altpoolt sakiline, mis tekitab uusi probleeme. Kui selline eelarveliselt väga kallis otsus langetati ja igalt poolt selleks kraabiti raha kokku, nagu ma juba [mainisin] mitmeid allikaid, siis kokkuvõttes on väga keeruline olnud järgmised viis aastat seda määra tõsta. Oli ette aimata, et see on raske. Suure hooga võeti need reservid ära. Me olemegi selles olukorras, et meil on üsna suur toetus maksuvabale miinimumile üldiselt, tunduvalt väiksem toetus on sellisele miinimumile. Aga kui ta nii järsult korra ära tõsteti, siis on eelarvel raske sellest hingeldusest välja tulla, paraku. Praegu käib ta ikkagi üle jõu, meil on väga suur eelarvemiinus.

16:05 Aseesimees Hanno Pevkur

Heljo Pikhof, palun!

16:05 Heljo Pikhof

Aitäh, austatud komisjoni ettekandja! Kui me räägime üksikvanematest, üksi last kasvatavatest vanematest, siis me mõtleme enamasti naisi. Aga kas sa paneksid äkki iseennast sellesse rolli? Sul on kaks last või üks laps ja sa pead üksi lapsi kasvatama, saad miinimumpalka ja pead minema kohalikku omavalitsusse abi küsima, et saada näiteks lasteaia kohatasu jaoks raha juurde, laste toiduraha jaoks raha juurde. See 31 eurot kuus, mis jääb miinimumpalgaga inimesel kätte, mingil moel ikkagi aitab. Kui on kaks lapsevanemat ja mõlemad saavad miinimumpalka, siis see teeb aastas päris suure summa. See, mis inimestele kätte jääb, 62 eurot, on mõne pere jaoks kuus päris suur summa. Kuidas sa toime tuleksid ja kas oleks alandav minna kohalikku omavalitsusse, käsi pikal?

16:07 Jürgen Ligi

Aitäh! Minu arust ei tohiks inimesi sellistesse olukordadesse panna. Inimesel on oma elu. Ma ei saa ennast emaks muuta, aga ma olen ennast muutnud inimeseks, kes on ennast vaesusest välja õppinud. Ma olen olnud palju vaesem kui praegused miinimumpalga saajad. Aga selline üksikjuhtumile taandamine ja sellisesse olukorda panemine on minu arust natukene häbematu, sest igaüks elab oma elu. See ei ole reeglina jumalast, kui on väike palk, vaid see on ka teatud isiklike valikute tulemus – kes on õppinud, kes on ametit õppinud, kes on elukohta valinud selle nimel, et mitte sellesse olukorda sattuda. Kui saatus on tõesti olnud selline, et ise ennast aidata ei saa, siis ei tohi küll häbeneda, et Eesti Vabariik appi tuleb. See ei ole alandus, kui sa laste nimel lähed vallamajja ja küsid abi. See ei ole alandamine. Riik ongi selleks, et nõrku abistada, aga mitte selleks, et nõuda kõigilt vaesust, sealhulgas siinkõnelejalt.

16:08 Aseesimees Hanno Pevkur

Riina Sikkut, palun!

16:08 Riina Sikkut

Aitäh! Tõesti tean, et me komisjonis seda ei arutanud, aga mind lihtsalt niivõrd üllatas see seisukoht. Väga tore, kui teie olete suutnud rasketest oludest välja tulla. Aga see suhtumine, et inimene on ise süüdi, kui ta teenib väikest palka, et ta on ise süüdi ja peab maksu maksma teistega võrdselt – kas ma sain õigesti aru, et seal ei olegi suuremat riigiabi vaja?

16:08 Jürgen Ligi

Ei, loomulikult ei saanud. Ma seda Urmas Reinsalu stiili olen täna siin juba kuulnud, et omistatakse teisele poolele sõnad ja seisukohad ja siis kritiseeritakse. Ärme seda tee!

Ma ütlesin seda, et keegi ei saa teise eest elada. Mina ei saa hakata vaeseks, sest ma olen oma elu teistmoodi elanud. Samamoodi, kes on objektiivsetel põhjustel vaene ja jäänud raskesse olukorda, sellele tulebki riik appi. Aga teie tegelikult ei tegele siin vaesusega, kuigi te sellest räägite. Mõnus on rääkida mingitest lõksudest, klaaslagedest ja vaesusest ja siis anda selle tulemusena [raha] sinna viiendasse detsiili. Tulekski siis ausalt rääkida, milliseid inimesi see puudutab ja milline on nende toimetulek. Siis tulebki rääkida, kas maksupoliitika on tegelikult efektiivne sotsiaalpoliitika. Ei, ta ei ole, ta tegelikult ei ole. Ressurssi läheb sinna palju rohkem. Kuigi niimoodi on mugav. Urmas Reinsalu ka siin ütleb, et kuulge, see on alandav, et elektritoetust küsida, ja siis [vaikselt], et laseme parem käibemaksu alla. Mina saan kolm korda rohkem, mul on nii hea sellest – see on järgmine lause, mille ta ütlemata jätab.

Ongi niimoodi, et kui tahad riigilt toetust saada  ja sa oled selle ära teeninud, siis küsi seda. Niimoodi ongi see üles ehitatud. Ka lastetoetust käiakse ju avalduste järgi jagamas või ka sellest loobumisi. Ma ei tea, mis see hetkeseis on, aga põhimõtteliselt on seda niimoodi alati tehtud. Toetused on ette nähtud mitte inimeste alandamiseks, vaid aitamiseks. Ma ei ole nõus sellise aruteluga, nagu te püüate siin teha. Ärge omistage mulle seisukohti!

16:10 Aseesimees Hanno Pevkur

Rohkem küsimusi ei ole. Tänan! Avan läbirääkimised. Mihhail Stalnuhhin, palun!

16:10 Mihhail Stalnuhhin

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud kolleegid! Veel tund aega tagasi ma ei teadnud, et ma selles küsimuses tulen pulti, aga kuulates algatajate esindaja ettekannet, küsimusi ja vastuseid, tekkis mul tunne, et ma kindlasti pean seda tegema. Ja ma teen seda.

Millisel eesmärgil? Siin võib tekkida selline tunne ... Ma ei pöördu mitte isegi saalis olijate poole, sest need asjad, mida ma hakkan rääkima, on üsna triviaalsed ja teile väga hästi teada. Ma pöördun nende inimeste poole, kes, väga võimalik, kuulavad praegu seda ülekannet Riigikogu saalist.

Vaadake, alles täna Arenguseire Keskuse töötajad suhtlesid meie fraktsiooniga, sealhulgas näidati meile graafikut, kuidas kümnenda detsiili omand suureneb, see tähendab, et 10%-le Eesti ühiskonnas olijatest kuulub praegu circa 60% kõigest, mis meil riigis on. Seda dünaamikat näidati kahe aasta najal: 2015 ja 2017. Miskipärast edasist statistikat ei ole, seda ei saa näidata, aga ma olen kindel, et see kasvab.

See kasvab ühel väga lihtsal põhjusel: viimase saja aasta jooksul on sellises arenenud ühiskonnas, nagu praegu maailmas on, olnud ainult kaks majanduslikku süsteemi, ainult kaks. Üks on sotsialism ja teine on kapitalism. Vot, lugupeetud sotsiaaldemokraadid, me elame kapitalismis. Erinevus nende süsteemide vahel on selles, et tootmisvahendid kuuluvad kas ainult riigile või kuuluvad ükstaspuha kellele. Ja siis tekib peremees ja siis tekivad rikkad ja vaesed. Kui te arvate, et rikaste eesmärk – võtame kas või Bill Gatesi või mingi samaväärse härra – on see, et teha vaesed rikkamaks, siis see nii ei ole. Tal on või võib olla raha juba rohkem, kui ta suudab kogu perega miljoni aasta jooksul ära kulutada, aga ta nagunii tahab rohkem. Selleks on ainult üks võimalus. Ainult üks võimalus on seda suuremat raha saada: välja pressida nii palju, kui on võimalik, nendest, kes sinu heaks töötavad.

Ma siin ei agiteeri teid kuhugipoole liikuma, Meil on ainult kapitalismile vastavad erakonnad, ühest äärest teise. Selles vahemikus, vasakust tiivast paremale, meil lihtsalt mõnikord on erinevad vaated sellele, kas see toetus peab olema 200 eurot või 220 eurot. Ja see tekitab suuri vaidlusi. Me ei vaata aluseid, me ei püüa, me mitte mingil juhul ei püüa neid muuta. Keegi seda siin saalis ei taha. Ma oletan nii. Siis tekib küsimus, kuidas on võimalik, et kogu aeg tekivad sellised momendid, mida inimesed võib-olla kompu[utri]st või telerist vaatavad ja lausa imetlevad. Üks salk võitleb inimeste eest ja kõik ülejäänud on vastu.

Mul on kogemus sellest saalist alates 1999. aastast. Kusjuures peaaegu täpselt pooleks: poole ajast olen olnud opositsioonis ja poole ajast mõnes koalitsioonis. Kui sa oled koalitsioonis, siis sul on käes riigieelarve, mis on kõigi riigi ametkondade poolt kokku pandud. Meie oleme siin teda lihvinud ...

Palun lisaaega kolm minutit.

16:15 Aseesimees Hanno Pevkur

Palun! Kolm minutit lisaaega. 

16:15 Mihhail Stalnuhhin

... ja ta vastu võtnud. See näeb välja nagu võrrand, kus iga rida, mis sisaldab numbreid, on mingi muutuja. Kui sa hakkad muutma ühte rida, siis see tähendab, et 100 või 1000 teist rida hakkavad muutuma. See tähendab, et sotsiaalseid probleeme – pensionid, pensionäritoetus, paljulapselised pered ja nii edasi – on mõtet läbi arutada ja vastavad otsused vastu võtta siis, kui me võtame vastu riigieelarvet. See on praktiliselt ainus võimalus. Pärast ei muuda me mitte lihtsalt ühte arvu kuskil, protsentides või eurodes, vaid me hakkame muutma kogu süsteemi.

Sellegipoolest on see opositsiooni töö. Seda ta teeb. Ta ei vastuta riigieelarve eest nii nagu koalitsioon. See ongi see vahe. Ma võin opositsioonis olles olla nii populistlik, kui ma tahan olla. Ma võin pakkuda ükstaspuha mida. Nendest ideedest sünnib pärast mingi idee, mis kunagi hakkab tööle. Sellest on suur kasu, ka sellest, mida pakkus sotsiaaldemokraatide fraktsiooni algatajate grupp. Aga neid toetada tähendab, et kõik meie kavad, kõik, mis on seotud erakorralise pensionitõusuga, toetuse suurusega ja nii edasi – me lähme nende kallale. Või te tahate minna kallale meditsiinisüsteemile? Kust võtta neid vahendeid? Või lähme kallale haridussüsteemile, teadusele? 

Omal ajal olin ma paar aastat rahanduskomisjoni esimees. Seal ma sain aru, et kui ma arvasin linnas töötades, et meil oli seotud 90% eelarvest, siis see tegelikult ei vasta tõele. Kui me tegeleme riigieelarvega, siis seal on seotud rohkem kui 95%. See on eelmiste aastatega juba paika pandud ja me ei saa selles midagi muuta, peaaegu mitte midagi.

Nii et ma tunnustan teie, sotside soovi aidata inimesi. Aga selleks on aeg siis, kui me teeme riigieelarvet. Ma loodan, et sellest tuleb midagi lähitulevikus, aga mitte täna.

Keskerakonna fraktsioon on veendunud, et nii palju, kui me tegime selle riigieelarvega, mis me vastu võtsime järgmiseks aastaks inimeste jaoks, kes nõuavad abi, oli maksimum. Praegu me ei toeta sotsiaaldemokraatide ettepanekut. Aitäh!

16:18 Aseesimees Hanno Pevkur

Riina Sikkut, palun!

16:18 Riina Sikkut

Aitäh, hea juhataja! Head kolleegid! Tulin tagasi, sest see argument, et ettepanek võib olla isegi mõistlik, aga see on esitatud valel ajal, nüüd küll ei päde. Nii nagu ma oma ettekandes ütlesin, sotsiaaldemokraadid on viimase poole aasta jooksul tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõude kohta teinud selle muudatusettepaneku, ka riigieelarve puhul me esitasime muudatusettepaneku, et oleks võimalik tulumaksuvaba miinimum tõsta alampalgani. See ei ole hilja reageerimine või pärast riigieelarve valmimist ettepaneku lauale tõstmine. Me oleme seda ettepanekut esitanud viimase poole aasta jooksul korduvalt, sealjuures oli selle otsuse tegemine võimalik eelarvemenetluse raames. Ükski erakond peale sotsiaaldemokraatide ei pidanud vajalikuks seda ettepanekut toetada.

Aga rõhutan veel üle, et kõik Eesti inimesed teevad väärtuslikku tööd. Tööandjad ja ametiühingud on kokku leppinud alampalgas, kui inimene kaheksa tundi tööd ära teeb, siis vähemalt 654 eurot on see töötasu, mis ta saama peab. Väga mõistlik, et 70‑eurone kasv järgmisel aastal tuleb. Me ei saa kuidagi öelda, et kellegi töö on väheväärtuslik. Me väärtustame töötamist. Me tegutseme tegelikult just sissetulekute suure ebavõrdsuse olukorras. Nii nagu Mihhail Stalnuhhin õigesti ütles, varade ebavõrdsus on meil kiiresti kasvanud ja 10% Eesti elanikest omab 60% varast. Igapäevane teema on kiire hinnatõus.

Sellises keskkonnas ja sellise väärtuspõhise otsuse juures, et töötava inimese panus ühiskonda on väärtuslik, ei ole miinimumi tõstmine alampalgani populistlik ettepanek. See on mõistlik, see on tõhus viis ja praeguses olukorras vajalik ettepanek, mille kasuks otsuse tegemine on olnud võimalik siin saalis viimase poole aasta jooksul ja ka eelarvemenetluse raames. Nii et palun seda ettepanekut toetada! Aitäh!

16:21 Aseesimees Hanno Pevkur

Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 465 esimesel lugemisel tagasi lükata. See on meil vaja läbi hääletada.

Head kolleegid! Tuletan meelde, et me arutame Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ja Riigikogu liikme Raimond Kaljulaidi algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 465. Panen teie ette hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Head kolleegid, palun võtta seisukoht ja hääletada! 

16:23 Aseesimees Hanno Pevkur

Ettepanekut toetas 54, vastu oli 29. Eelnõu on esimesel lugemisel tagasi lükatud.


3. 16:24 Kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (392 SE) kolmas lugemine

16:24 Aseesimees Hanno Pevkur

Märkamatult oleme jõudnud kolmapäevase päevakorra juurde. Meie kolmas päevakorrapunkt täna on õiguskomisjoni algatatud kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu 392 kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. Marek Jürgenson, palun!

16:24 Marek Jürgenson

Austatud istungi juhataja! Head ametikaaslased! Seaduseelnõu 392 suurendab sõltumatust ja läbipaistvust sideandmete päringute teostamisel kriminaalmenetluses, sest kriminaalmenetluse seadustik viiakse vastavusse Euroopa Kohtu otsusega, mis on langetatud käesoleva aasta 2. märtsil. Eestis annab praegu sideandmete kasutamiseks loa prokuratuur, kuid Euroopa Kohus leidis, et prokuratuuri ei saa pidada antud juhul sõltumatuks asutuseks, andmaks sideandmete päringuteks luba, ning neid lube hakkab edaspidi selle eelnõu järgi andma kohus.

Samuti tuleneb Euroopa Kohtu otsusest, et sideandmete kasutamisel kriminaalmenetluses tuleb alati hinnata kuriteo raskust ning isiku eraellu sekkumise intensiivsust. Selline lähenemine arvestab Euroopa Kohtu praktikat ning on kooskõlas ka Euroopa inimõiguste konventsiooni ja Eesti põhiseadusega, mis nõuavad, et isiku eraellu sekkumise alused peavad olema seadustes ettenähtavad. Seega võimaldatakse eelnõu kohaselt kohtu loal teha päring elektroonilise side ettevõtjale [elektroonilise side seaduse § 1111] lõigetes 2 ja 3 loetletud sideandmete kohta, kui tegemist on kriminaalmenetluse seadustikus jälituskataloogi kuuluva kuriteoga ja kui see on vältimatult vajalik kriminaalmenetluse eesmärgi saavutamiseks. Jälituskataloogi kuuluvad kuriteokoosseisud, mida seadusandja on pidanud niivõrd raskeks, et nende menetlemisel on lubatud põhiõigusi enim riivavate jälitustoimingute teostamine. Seega on põhjendatud lubada samade kuritegude korral ka sideandmete päringuid.

Lisaks võimaldab eelnõu sideandmete päringut teha juhul, kui kuritegu ei ole küll loetletud jälituskataloogis, kuid selle raskus või toimepanemise asjaolud õigustavad sideandmete kasutamist, ja kui päringuga ei riivata põhjendamatult isiku õigusi. See tähendab, et tõendeid saab koguda ka selliste kuritegude korral, mille toimepanemine toimub tihti vaid sidevahendeid kasutades. Samuti võimaldavad sätted teha päringuid kuriteos kannatanute suhtes. Need on olulised kitsendused, mida antud eelnõuga kriminaalmenetluse seadustikus kavandatakse.

Selle eelnõu teine lugemine lõpetati täiskogus käesoleva aasta 16. juunil. Eelnõu teise lugemise lõpetamise järel tegi Riigikohus otsuse käesoleva aasta 18. juunil. Selles leiti, et elektroonilise side seaduses toodud liiklus‑ ja asukohaandmete üldine ja vahet tegemata ennetav säilitamine on vaatamata mitmete liikmesriikide, sealhulgas Eesti argumentidele vastuolus Euroopa Liidu õigusega. Kokkuvõtlikult leidis Riigikohus, et elektroonilise side seaduse ja kriminaalmenetluse seadustiku vastuolu Euroopa Liidu õigusega tähendab, et sideandmeid ei või süüteomenetluse eesmärkidel säilitada. Seda probleemi ei lahenda tõepoolest ka käesolev eelnõu.

Kuid pärast Riigikohtu otsust on toimunud mitmeid nõupidamisi koos julgeolekuekspertidega, aga ka Riigikohtu ja teiste asjasse puutuvate asutuste esindajatega. Kohtumiste järel on jõutud arusaamisele, et kriminaalmenetluse eesmärgil võib kohtu loal teha päringuid nende sideandmete kohta, mis on sideettevõtjal olemas sõltumata elektroonilise side seaduses sätestatud säilitamise kohustusest. Nii näiteks töötlevad sideettevõtted sideandmeid ka ärilistel ning sideteenuse nõuete ja kvaliteedipõhimõtete järgimise eesmärgil. Seega saab Riigikohtu otsusest ja seal viidatud Euroopa Kohtu praktikast tulenevalt kriminaalmenetluse seadustiku § 90 lõikes 2 sätestatud päringuga küsida üksnes neid andmeid, mis on sideettevõtjal olemas, sõltumata elektroonilise side seaduses sätestatud säilitamise kohustusest.

Palun lisaaega.

16:29 Aseesimees Hanno Pevkur

Palun! Kolm minutit lisaaega.

16:29 Marek Jürgenson

Seda tuleb seaduse rakendajatel silmas pidada kuni sideandmete säilitamise regulatsiooni Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 18. juuni 2021. aasta otsusega kooskõlla viimiseni. Vastavat eelnõu töötab välja Justiitsministeerium käesoleval ajal, eelnõu on juba ettevalmistamisel.

Tulenevalt Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse § 110 lõikest 2 koostas õiguskomisjon käesolevale eelnõule kolmandaks lugemiseks seletuskirja, milles samuti selgitas, kuidas kohaldada eelnõu 392 selle seadusena vastuvõtmise korral kooskõlas Riigikohtu otsusega kuni sideandmete säilitamise regulatsiooni muutmiseni.

Siinkohal ütlen lõpetuseks, et kui sideandmete päringuid teha ei saa, siis on raskete kuritegude avastamisel üks väga oluline tööriist puudu ja kuriteod, mille puhul on vaja sideandmete päringuid teha, võivad jääda täiesti avastamata. Ma palun keskfraktsiooni nimel seda eelnõu toetada, head kolleegid.

16:30 Aseesimees Hanno Pevkur

Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi lõpphääletus.

Austatud Riigikogu! Juhin tähelepanu, et eelnõu 392 vajab Riigikogu koosseisu häälteenamust. Panen hääletusele õiguskomisjoni algatatud kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu 392. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

16:33 Aseesimees Hanno Pevkur

Tulemusega poolt 56 ja vastu 1 leidis eelnõu toetust ning on seadusena vastu võetud.


4. 16:33 Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamislepingu muutmise lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu (479 SE) teine lugemine

16:33 Aseesimees Hanno Pevkur

Meie neljas päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamislepingu muutmise lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu 479 teine lugemine. Palun ettekandeks kõnetooli Riigikogu liikme, rahanduskomisjoni esimehe Dmitri Dmitrijevi. Vabandust, liikme! Vabandust!

16:34 Dmitri Dmitrijev

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Eelnõu ettevalmistamine teiseks lugemiseks toimus Riigikogu rahanduskomisjonis esmaspäeval, 6. detsembril. Määratud tähtajaks eelnõu kohta muudatusettepanekuid ei laekunud. Komisjon on teinud konsensusega järgmised otsused: teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 15. detsembriks, teha ettepanek teine lugemine lõpetada ja viia läbi eelnõu lõpphääletus. Aitäh!

16:34 Aseesimees Hanno Pevkur

Küsimusi ei paista. Tänan! Avan läbirääkimised. Aivar Sõerd, palun!

16:35 Aivar Sõerd

Austatud juhataja! Head kolleegid! Käesoleva eelnõuga ratifitseeritakse Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamislepingu muutmise leping. Eelnõu sisu on Euroopa stabiilsusmehhanismi mandaadi laiendamine. See on üks osa laiemast paketist Euroopa majandus‑ ja rahaliidu tugevdamiseks ning pangandusliidu ehitamisega edasiliikumiseks.

Sellel on ka pikem taust. Kui toimus ülemaailmne finantskriis aastatel 2008 ja 2009, siis see oli üsna ränkade tagajärgedega ja euroalal järgnes ka euroala võlakriis. See kriis tõi välja euroala ehk meie rahaliidu puudused. Möönan, et ühist kriisilahendust hakatigi looma alles kriisi ajal. Kriisikogemus oli, et eraldi tegutsedes ei suuda liikmesriigid finantssüsteemi stabiliseerida. Oli täiesti reaalne oht, et mõne liikmesriigi maksevõimes võib tulla läbikukkumine ja sellest tulenes oht ka ühisraha euro usaldusväärsusele. Mitu euroala riiki kaotas turu usalduse, nad ei suutnud ennast ise rahastada ja vajasid välisabi.

Tookord olid meil siin ka arutelud. Ma mäletan, töötasin ka selles koosseisus. Kiirema lahendusena loodi Euroopa Finantsstabiilsuse Fond, mis tugines liikmesriikide garantiidele, ja seejärel püsilahendusena Euroopa stabiilsusmehhanism, mille kapitali struktuur moodustus  sissemaksetest. Tookord oli juba näha, et kriisi ajal raskustesse sattunud euroala riikide probleemid tulenesid paljudel juhtudel pangandussüsteemist ja finantssektorist. Pankade rekapitaliseerimise vahend oli ka ESM‑i toetusvahendite hulgas olemas. Näiteks kasutas seda 2012. aastal Hispaania. Loodi ka pankade otse rekapitaliseerimise meede 2014. aastal, kõrge võlakoormusega riikide jaoks.

Pikema perspektiiviga ettevõtmine oli teatavasti pangandusliidu loomine. Pangandusliit viib Euroopa Liidu piiriüleselt tegutsevad, süsteemselt olulised pangad järelevalve alla ja kriisilahenduse piiriülesele tasandile, et võimalikud probleemid panganduses ei [de]stabiliseeriks liikmesriigi rahandust või vastupidi. 2014. aasta sügisest ongi süsteemselt oluliste pankade järelevalve läinud euroalal ühtse järelevalve alla ...

Palun ka lisaaega.

16:38 Aseesimees Hanno Pevkur

Palun! Kolm minutit lisaaega.

16:38 Aivar Sõerd

... ja 2016. aastal kriisilahendus ühtse kriisilahenduse alla. Alates 2016. aastast on pankade maksetest kogutud vahendeid pangandusliidu ühtsesse kriisilahendusfondi.

2018. aasta euroala tippkohtumisel otsustati, et ESM võib kaitsemeetmena pakkuda suurema kriisi korral sellele fondile toetuslaene. Seega, ESM‑i reform, käesolev reform, ja meetmete ülevaatuse vajadus oligi tingitud pangandusliidu arengust. Käesoleva eelnõu ja selle lepingu muutmise sisu ongi ESM‑i reformimine ja mandaadi laiendamine.

Ma mäletan ka seda, ma vaatasin eurogrupi kodulehekülge, tehti ka pressiteade 2019. aasta juunis, et eurorühm leppis kokku euroala eelarvelises toetusvahendis ning Euroopa stabiilsusmehhanismi muudetud asutamislepingus. Kui te mäletate, siis rahandusministri portfell kuulus tookord EKRE‑le. Siseriiklikule publikule puhuti see asi siin suureks, aga dokumendid ei näita isegi, et Eestil oleks olnud mingi eriarvamus või eriklausel. Tõesti, ELAK‑is, ma mäletan, üks paber oli, kus oli joone all tärniga, et Eestil oli mingi klausel, aga see kadus ka hiljem ära. Praegu eurorühma kodulehel ei ole mingeid märkeid, et Eestil oleks mingisuguseid probleeme sellega olnud.

Tahaksin veel seda öelda, et vaat kui me siin arutasime EFSF‑i ja ESM‑i teemasid paar koosseisu tagasi, kümme aastat tagasi, siis oli ka suur arutelu, et Eesti võtab hiigelgarantiid ja küll need garantiid varsti käiku lähevad ja siis me jääme kõik vaesemaks. Kümne aasta jooksul on ESM suutnud väga edukalt oma abi, oma toetusprogramme, mida on olnud vaja teha, rahastada. Väga soodsalt on ESM laenu saanud, selleks et omakorda laenu edasi anda hädas olevatele riikidele. Abilaenudega käisid kaasas programmid ja need programmid on olnud tulemuslikud ja tänaseks lõppenud. Nii et euroala riske on õnnestunud sellega maandada.

Seda tahaksin ka veel öelda, et praegune pankade meede, mis luuakse, on nüüd nii-öelda viimane liin, mis läheb kasutusse alles peale seda, kui eelnevad kaitseliinid on langenud. Nagu ma enne rääkisin, pangandusliidus on kriisilahenduseks loodud kriisilahendusfond pankade sissemaksetest. Aga veel enne, kui see kriisilahendusfond hakkab laenu andma hädas olevatele pankadele, peavad pangaomanikud ja võlausaldajad oma kulud kandnud olema ja tõepoolest, pankade endi maksetest kogutud kriisilahendusfond peab olema ammendunud. Nii et see on selline viimane kaitseliin. Läbiv põhimõte ongi, ka ESM‑i reformimise läbiv põhimõte on, et viia miinimumini vajadus kasutada maksumaksja raha panganduse stabiliseerimiseks.

Tõepoolest, lõpetuseks seda veel, et riskide maandamiseks on vaja euroala liikmesriikidel ühiselt pingutada, sest reeglina puudutavad suuremad kriisid vähemal või rohkemal määral kõiki liikmesriike.

Tänan tähelepanu eest! Reformierakonna fraktsioon kindlasti toetab seda eelnõu.

16:43 Aseesimees Hanno Pevkur

Kalle Grünthal, palun!

16:43 Kalle Grünthal

Ma olen sunnitud siia pulti tulema praegu põhjusel, et lugupeetud eelkõneleja Aivar Sõerd andis hinnangu Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamislepingu ja nende asjaolude kohta, mis puudutasid selle vastuvõtmist ja kinnitamist. Temalt tuli viide selle kohta, et EKRE valitsuse ajast ei ole mitte ühtegi dokumenti, kus oleks kirjas, et EKRE oleks vastu olnud. Ma pean ütlema, hea Aivar, et see on sulaselge vale, mis sa puldis natuke aega tagasi rääkisid. Siis, kui neid asju menetleti Euroopa Liidu asjade komisjonis, oli terve EKRE koosseis sellesama menetlemise ja heakskiitmise vastu. Ei ole mõtet tulla pulti ja ajada asju EKRE kaela, kui EKRE on kogu aeg selle vastu olnud. See on sulaselge vale, hea Aivar. Me jääme nende asjade juurde.

Kuna me juba Euroopa Liidu asjade komisjonist räägime, siis [ütlen, et] EKRE esindajad on absoluutselt kõikide nende Euroopa Liidu direktiivide vastu, mida meile praegu peale sunnitakse. Küsimus on väga lihtne. Eesti on parlamentaarne riik ja ühekojaline riik. Praegu on tekitatud kunstlikult siia läbi Euroopa Liidu komisjoni parlamendi teine koda, volituse alusel. Sellist asja ei saa lubada. Selline asi ei ole võimalik meie põhiseaduse mõttes, et oluliste küsimuste lahendamise õigus antakse mingisugusele komisjonile, aga mitte parlamendile. Mõistate? See on põhiseaduse rikkumine täies mahus. Ei maksa rääkida, et ühtegi märki ei ole. EKRE on kogu aeg nende Euroopa Liidu direktiivide ja stabiilsusmehhanismi asutamise lepingute vastu olnud. Aitäh!

16:45 Aseesimees Hanno Pevkur

Aivar Sõerd soovib repliigi korras vastata.

16:45 Aivar Sõerd

Aitäh! Kuna eelkõneleja siin mind mainis, siis loomulikult, ma pean natukene õiendama seda asja. Vaadake, need, millest ma rääkisin ja millest tuligi rääkida, olid Euroopa Liidu rahandusministrite tasemel vormistatud otsused. See, et siin Euroopa Liidu asjade komisjonis EKRE hääletas ühte‑ või teistpidi, on selline siseriiklik mäng, aga see, kuidas rahandusministrid eurorühmas otsustasid, on hoopis teine teema. Nii et eelkõneleja ajas siin asjad lootusetult sassi, aga kuna ta nii teravalt sellel teemal sõna võttis, siis ma järeldan sellest, et minu osundus läks õigesse kohta.

16:46 Aseesimees Hanno Pevkur

Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi lõpphääletus.

Austatud Riigikogu! Ka see eelnõu vajab Riigikogu koosseisu häälteenamust. Panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamislepingu muutmise lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu 479. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

16:48 Aseesimees Hanno Pevkur

Poolt 58, vastu 18. Eelnõu on seadusena vastu võetud.


5. 16:48 Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamislepingu ratifitseerimise ja rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (480 SE) kolmas lugemine

16:49 Aseesimees Hanno Pevkur

Viies päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamislepingu ratifitseerimise ja rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu 480 kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. Sõnasoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi lõpphääletus. Ka siin on meil vajalik koosseisu häälteenamus. Kuna meil just oli hääletus ja ma ei ole näinud, et keegi saalist oleks lahkunud, võime vist minna hääletuse juurde. Tänan!

Panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamislepingu ratifitseerimise ja rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu 480. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

16:49 Aseesimees Hanno Pevkur

Poolt 57 ja vastu 18. Eelnõu on seadusena vastu võetud.


6. 16:49 Planeerimisseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (378 SE) kolmas lugemine

16:49 Aseesimees Hanno Pevkur

Meie kuues päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud planeerimisseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 378 kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. Riho Breivel, palun!

16:51 Riho Breivel

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Antud eelnõu tuli kolmandale lugemisele ja võeti vastu 8‑ndal selle kuu päeval. Siis esitasin ma siinsamas puldis komisjoni ettepaneku saata see kolmandale lugemisele.

Momendil olen ma puldis kui meie konservatiivide fraktsiooni esindaja ja pean rääkima või ütlema, et kehtiv planeerimisseadus, mida me nüüd parandame, koostati ajavahemikul 2008–2013 planeerimis‑ ja ehitusõiguse kodifitseerimise tulemusel. Selle eesmärgiks oli süstematiseerida ja korrastada planeerimisõigust puudutavat normistikku. 2015. aastal antud seadus praktiliselt rakendati ja nüüd on ilmnenud mitmed probleemid, mis seavad kahtluse alla eelnimetatud eesmärkide saavutamise.

Tegelikult on probleemid selles, et ei ole selged regulatsiooni mõisted, planeeringute koostamise kiiruse vähenemise ja kirjaliku teavitamise mahu kasvu tõttu on probleeme, probleemid on planeerimismenetluses ja projekteerimistingimuste väljastamisel isikute õiguste ja sisulise kaasamise tagamisel, sest kaasamise asemel teavitatakse, on planeerimiskohustustest kõrvalehoidmist, praktikas ei peeta kinni detailplaneeringukohustusest ja see on viimas süsteemi üldplaneeringute eiramiseni läbi projektitingimuste üldplaneeringu muutmise, mida ei saa populaarkaebusena väljendada. See on loonud soodsa pinnase ka korruptsiooniks kallima maahinnaga kohalikes omavalitsustes.

On veel rida probleeme, mida ma ei hakka kõiki isegi üles lugema. Sisuliselt vajavad lahendamist teemad, mis ei kajastu antud eelnõus. Ma olen ka varem rääkinud, et maavalitsuste kaotamise järel on meil totaalne vaakum regionaalplaneerimise tasandil. Puudu on planeerimis‑ ja maakondliku korraldamise struktuur ja selle finantseerimine. Puudu on maakonna‑ või regionaalplaneeringu teema ümber olev sisuline arutelu. Puudu on diskussioon, kuidas tegelikkuses tagada planeerimise ja planeeringute elluviimise kaudu sisuline regionaalpoliitika ja lokaalsete investeeringute soosimine. Ja nii edasi ja nii edasi.

Sellest tulenevalt on meie fraktsioon seisukohal, et käesoleva seaduse vastuvõtmine on viga, tuleb ikkagi minna uue seaduse tegemisele. Teen käesolevaga ettepaneku eelnõu tagasi lükata.

16:55 Aseesimees Hanno Pevkur

No kolmandal lugemisel eelnõu tagasi lükata ei saa, saab vastu hääletada. (Hääl saalist.) Jah. Aga me saame kohe võimaldada igale Riigikogu liikmele seda, et valida ise oma nupp.

Austatud Riigikogu, panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud planeerimisseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 378. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

16:57 Aseesimees Hanno Pevkur

Poolt 59, vastu 12. Eelnõu on seadusena vastu võetud.


7. 16:58 Ravimiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (413 SE) kolmas lugemine

16:58 Aseesimees Hanno Pevkur

Seitsmes päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud ravimiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 413 kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. Kõnesoove ei ole. Kas me võime minna hääletuse juurde? (Hääled saalist.) Tänan!

Panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud ravimiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 413. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

16:58 Aseesimees Hanno Pevkur

Poolt 65, vastu 2. Eelnõu on seadusena vastu võetud.


8. 16:59 Riigivaraseaduse muutmise seaduse eelnõu (421 SE) kolmas lugemine

16:59 Aseesimees Hanno Pevkur

Meie kaheksas päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud riigivaraseaduse muutmise seaduse eelnõu 421. Juhtivkomisjoni ettepanek on kolmandal lugemisel viia läbi lõpphääletus. Avan läbirääkimised. Kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Võime vist minna hääletuse juurde. Tänan!

Panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud riigivaraseaduse muutmise seaduse eelnõu 421. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

17:00 Aseesimees Hanno Pevkur

Poolt 72, vastu ega erapooletu keegi ei olnud. Eelnõu on seadusena vastu võetud.


9. 17:00 Sadamaseaduse, meresõiduohutuse seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (425 SE) kolmas lugemine

17:00 Aseesimees Hanno Pevkur

Üheksas päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud sadamaseaduse, meresõiduohutuse seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu 425 kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. Kõnesoove ei ole. Juhtivkomisjon teeb ettepaneku viia läbi lõpphääletus. Kas võime seda teha? Tänan!

Panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud sadamaseaduse, meresõiduohutuse seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu 425. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

17:01 Aseesimees Hanno Pevkur

Poolt 71, vastu ega erapooletu keegi ei ole. Eelnõu on seadusena vastu võetud.


10. 17:01 Osamaksete ühtsesse kriisilahendusfondi ülekandmise ja ühiskasutusse võtmise lepingu muutmise lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu (481 SE) teine lugemine

17:01 Aseesimees Hanno Pevkur

Liigume kümnenda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud osamaksete ühtsesse kriisilahendusfondi ülekandmise ja ühiskasutusse võtmise lepingu muutmise lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu 481 teine lugemine. Palun ettekandjaks rahanduskomisjoni liikme Dmitri Dmitrijevi.

17:01 Dmitri Dmitrijev

Austatud aseesimees! Lugupeetud kolleegid! 481 SE puhul on tegemist kolmanda eelnõuga ESM‑i reformi paketist, mis on tänases päevakorras. Riigikogu rahanduskomisjon on arutanud seda eelnõu. 6. detsembriks, määratud tähtajaks, eelnõu kohta muudatusettepanekuid ei laekunud.

Komisjon on teinud konsensusega järgmised otsused: teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 15. detsembriks, teha ettepanek teine lugemine lõpetada ja viia läbi eelnõu lõpphääletus. Aitäh!

17:02 Aseesimees Hanno Pevkur

Küsimusi ei paista. Tänan! Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku viia läbi selle eelnõu lõpphääletus. Aga Riigikogu juhatusele on laekunud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni ettepanek katkestada eelnõu 481 [teine lugemine]. Enne kui me saame juhtivkomisjoni ettepaneku juurde minna, peame me läbi hääletama EKRE ettepaneku.

Head kolleegid! Enne kui me läheme EKRE ettepaneku juurde, pean küsima, kas keegi soovib läbirääkimiste käigus sõna võtta. Ei soovi. Sulgen läbirääkimised. Juhin ka tähelepanu, et me peame läbi viima kaks hääletust järjest. Kõigepealt me arutame seda, kas me toetame Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni ettepanekut [teine lugemine] katkestada, ja siis me läheme kohe eelnõu lõpphääletuse juurde, juhul kui me [lugemist] ei katkesta. Kui me katkestame, siis me rohkem ei hääleta.

Nii. Panen hääletusele Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni ettepaneku katkestada Vabariigi Valitsuse algatatud osamaksete ühtsesse kriisilahendusfondi ülekandmise ja ühiskasutusse võtmise lepingu muutmise lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu 481 teine lugemine. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

17:06 Aseesimees Hanno Pevkur

Katkestamise poolt oli 11, vastu 57. Ettepanek ei leidnud toetust.

Nüüd panen teie ette lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud osamaksete ühtsesse kriisilahendusfondi ülekandmise ja ühiskasutusse võtmise lepingu muutmise lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu 481. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

17:07 Aseesimees Hanno Pevkur

Poolt 57, vastu 11. Eelnõu on seadusena vastu võetud.


11. 17:07 Politsei ja piirivalve seaduse täiendamise seaduse eelnõu (408 SE) teine lugemine

17:07 Aseesimees Hanno Pevkur

Üheteistkümnes päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud politsei ja piirivalve seaduse täiendamise seaduse eelnõu 408 teine lugemine. Palun ettekandjaks õiguskomisjoni liikme Urve Tiiduse.

17:07 Urve Tiidus

Lugupeetud juhataja! Lugupeetud parlamendiliikmed! Lugupeetud õiguskomisjoni nõunik! Politsei ja piirivalve seaduse täiendamise seaduse eelnõu ettevalmistamine teiseks ja kolmandaks lugemiseks toimus õiguskomisjonis 6. ja 7. detsembril. Seaduse täiendamine on vajalik, et pikendada senisest pikemaks ajaks juurdepääsupiiranguid sellele teabele, mis kajastab politsei andmekogu andmete töötlemise viisi, tehnoloogilisi lahendusi ja turvameetmeid. Praegu reguleerib seda tähtaega avaliku teabe seadus. Eelnõus pakutud lahendus aitab politseil paremini kaitsta teavet, mis on vajalik kuritegevusevastases võitluses. Rõhutan, et tegu ei ole isikuandmetega.

Muudatusettepanekute tähtaeg oli 3. novembril, ühtegi muudatusettepanekut ei esitatud. Õiguskomisjon ise esitas ühe muudatusettepaneku, et muuta juurdepääsupiiranguga seotud rakendussäte veelgi arusaadavamaks. Nimelt, sõnad "enne käesoleva paragrahvi jõustumist" toovad tagasiulatuva rakendamise võimaluse selgemini välja. Komisjoni istungil osalenud Siseministeeriumi õigusnõunik Kertu Nurmsalu nõustus, et lisatavad sõnad suurendavad õigusselgust. Komisjoni liikmetele selgitati lisaks, et eelnõu puudutab andmekogu POLIS allsüsteemi KAIRI. See sisaldab dokumente infosüsteemi ülesehituse, juurdepääsuõiguse korralduse ja märgistuse ning politsei sisemise struktuuri kohta. 

6. detsembril tegi õiguskomisjoni otsuse arvestada seda muudatusettepanekut täielikult. Lisaks otsustati teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 13. detsembriks, teha ettepanek teine lugemine lõpetada ja kui teine lugemine lõpetatakse, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda ja viia läbi lõpphääletus 15. detsembril. Järgmisel päeval, 7. detsembril naasis õiguskomisjon eelnõu menetlusotsuste juurde. Otsustati, et eelnõu täiskogus arutamise kuupäeva tuleb muuta – selleks sai 15. detsember ehk täna –, ja kui teine lugemine lõpetatakse, siis tehakse ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda ja viia läbi lõpphääletus 12. jaanuaril järgmisel aastal. Nende ettepanekute poolt oli 4, vastu 2 ja erapooletuid oli 1. Sellega olid otsused kõik tehtud.

Palun teid õiguskomisjoni otsuseid toetada. Suur tänu!

17:10 Aseesimees Hanno Pevkur

Suur tänu! Hea ettekandja, küsimusi pole. Tänan! Nii, avan läbirääkimised. Paul Puustusmaa, palun! Ole lahke!

17:10 Paul Puustusmaa

Head kolleegid! Head inimesed! Ma olen alati seisnud dilemma ees, et kui meile esitatakse eelnõu, olgu see suur, olgu see lühike, pikk või paks, ja see eelnõu ise ei sisalda midagi meie jaoks olulist või vähemalt meile arusaadavat ja kui eelnõu ise on oma sisu, noh, ütleme siis, peitnud seletuskirja, siis kuivõrd see võib olla üldse vastavuses põhiseadusega ja põhiseaduse nõuetega. Meil on kohus üsna selgelt jõudnud järeldusele, et kui seadus oma olemuselt on arusaamatu ega suuda eesmärki täita, siis ta on igal juhul põhiseadusega vastuolus.

Käesolevat eelnõu, politsei ja piirivalve seaduse eelnõu 408, mille teisel lugemisel me oleme, on mul hea meel teiega koos arutada ja tuua välja rida nüansse, millega seoses Eesti Konservatiivne Rahvaerakond ei ole nõus selle eelnõuga edasi minema.

Tegemist on iseenesest väga lühikese seadusega. Ega me ei peagi ütlema, et seadus peab pikk olema, sellepärast et ega seadus oma olemuselt kõrge aktina on ju tegelikult tahe, ta on kellelegi vajalik. Nagu Olof Palme ütles, et poliitika ongi tahe. Aga selle eelnõu juures hakkab mulle silma pigem Otto von Bismarcki ütlus, et poliitika ei ole täppisteadus. Muidugi ei ole ta täppisteadus. Nagu ma eelnevalt juba ütlesin, siin on toodud mõned üksikud normid, aga kogu rasv, kogu liha on tegelikult seletuskirjas.

Jaa, lühike seadus, nagu ma ütlesin, kellelegi on seda vaja, kellegi tahet ta peab iseloomustama. Raske oli sellest aru saada. Tegelikult oli raske sellest ka komisjonis aru saada. Kui meie head kolleegid rahvuskonservatiivide seast tulid meie fraktsiooni seda seletama, siis raske oli aru saada, kuhu sellega pürgitakse ja miks ta üldse vajalik on. Ega ju tegelikult meie ei tegele õigusloomega siin selleks, et muuta asju hämaramaks, keerulisemaks, arusaamatumaks. Meil on vaja ikkagi saada kätte, milleks teda on vaja, kas ta on asjakohane, kas ta on põhiseaduspärane, kas ta on põhjendatud või ei ole seda. Ükstapuha kui hoolikalt me seda asja oma fraktsioonis uurisime, me ei leidnud seda. Me ei leidnud seda vajadust.

Mida siin siis käsitletakse? Võtame need muudatused, needsamad kolm õnnetut normikest, õigemini on kaks normikest ja üks eraldi paragrahv, § 119. Kõigepealt, eesmärk, mille me leiame, nagu ma ütlesin, seletuskirjast, on tegelikult politsei andmekogu menetlust täpsustada. Tähendab, § 8 politsei ja piirivalve seaduses ütleb, et politsei andmekogu on andmekogu, kus töödeldakse korrakaitse ja süüteomenetlusega seotud andmeid. Nüüd seda täiendatakse kahe normiga, lõikega 6 ja lõikega 7. Kõigepealt, lõige 6 ütleb seda: "Politsei andmekogu andmete töötlemise viisi, tehnoloogilisi lahendusi ja turvameetmeid kajastav teave on asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teave avaliku teabe seaduse tähenduses." Väga tore. Aga, head sõbrad, tegelikult eksisteerib juba politsei ja piirivalve seaduses § 4 lõige 5, mis räägib riigi turvalisuse kaitsest ja mis ütleb, et teabeturbe korralduse struktuur on asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teave avaliku teabe seaduse tähenduses. Samuti käsitletakse hõlmatud asjaolusid, isikuandmete töötlemise küsimusi, seaduse 5. jaotises, mis hõlmab väga paljusid vajalikke positsioone. Samuti on avaliku teabe seaduses § 35 oma arvukate lõigetega, §‑d 35 ja 39, kus seda küsimust on käsitletud.

Ma tahan öelda, et tundub – ja me tajume seda väga selgelt –, et need normid, mis on siin täiendusena toodud, tegelikult ei ole vajalikud. Ja miks nad on vajalikud, esialgu kindlasti aru ei saa.

Kuid nüüd vaatame järgmist paragrahvi või õigemini järgmist normi, mis sisse tuuakse, see on lõige 7. (Juhataja helistab kella.)

17:15 Aseesimees Hanno Pevkur

Kas on lisaaega vaja?

17:15 Paul Puustusmaa

Jah, paluks.

17:15 Aseesimees Hanno Pevkur

Palun! Kolm minutit lisaaega.

17:15 Paul Puustusmaa

See ütleb, et käesoleva paragrahvi lõikes 6 nimetatud teabe puhul võib Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor tähtaega pikendada 30 aastaks. Vot nüüd tuli väikene kondikene meil välja! Kui me praegu räägime tähtaegadest, mis on seotud viieaastase tsükliga, viieaastase lõtkuga, siis nüüd järsku on seda pikendatud kuni 30 aastani. Inimpõlve loetakse 20 aasta peale, see on poolteist inimpõlve. Tekib küsimus, et mingil põhjusel on teatud toiminguid tahetud väga oluliselt salastada. Põhjused selleks ei tule välja isegi mitte seletuskirjast.

Paragrahv 119[19], mis on juurde toodud, käsitleb juurdepääsu. See on tegelikult selles mõttes nagu vajalik norm, juhul kui eelmine lõige oleks vajalik, aga nagu me aru saame, ta ei ole vajalik, ta ei ole põhjendatud. See paragrahv ütleb seda, et lõikes 7 toodud tingimustel – ja millised on need tingimused – saab pikendada 30 aastaks, aga tingimused määrab loomulikult peadirektor.

See näitab, et meie ühiskond liigub põhimõtteliselt vales suunas. Kuna meie erakond nendele küsimustele ei komisjonis ega ka muul põhistatud moel siit Riigikogust vastuseid ei ole saanud, siis, nagu ma juba eelnevalt ütlesin, head kolleegid, oleme esitanud avalduse selle eelnõuga mitte edasi minemiseks, mis on esitatud kirjalikult juhatusele. Aitäh!

17:17 Aseesimees Hanno Pevkur

Tõepoolest, selline ettepanek on tulnud. Aga enne, kui me selle ettepaneku juurde läheme, on meil vaja läbi vaadata ka üks muudatusettepanek, mille on teinud õiguskomisjon ja mida ta on arvestanud täielikult. Selle oleme heaks kiitnud.

Nii. Nüüd on tõepoolest laekunud EKRE soov teine lugemine katkestada. 

Head kolleegid, panen hääletusele Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni ettepaneku katkestada Vabariigi Valitsuse algatatud politsei ja piirivalve seaduse täiendamise seaduse eelnõu 408 teine lugemine. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

17:20 Aseesimees Hanno Pevkur

Ettepanekut toetas 13, vastu oli 50. Ettepanek ei leidnud toetust.

Oleme politsei ja piirivalve seaduse täiendamise seaduse eelnõu 408 teise lugemise lõpetanud.


12. 17:21 Karistusseadustiku ja perekonnaseaduse muutmise seaduse (seksuaalse enesemääramise ja abiellumise eapiiri muutmine) eelnõu (478 SE) esimene lugemine

17:21 Aseesimees Hanno Pevkur

Kaheteistkümnes päevakorrapunkt on täna Vabariigi Valitsuse algatatud karistusseadustiku ja perekonnaseaduse muutmise seaduse (seksuaalse enesemääramise ja abiellumise eapiiri muutmine) eelnõu 478. Meil on käsil esimene lugemine ja kõnetooli on ettekandeks oodatud justiitsminister Maris Lauri. Palun!

17:21 Justiitsminister Maris Lauri

Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Antud eelnõu eesmärk on kaitsta alaealisi lapsi täiskasvanute seksuaalse tegevuse eest.

Ilmselt ei kahtle keegi, et lapsed vajavad täiendavat kaitset neid kahjustada võivate seksuaalkogemuste eest. Loomulikult on selleks väga mitmeid viise ja neid vajalikke tegevusi tuleks kõiki teha. Algab see teavitamis‑ ja selgitustööst nii alaealiste kui ka täiskasvanute seas, erinevate turvaliinide olemasolust, nõustamisest ja muust. Karistamine keelatud ja lubamatu teo eest on üks osa kogu lapsi kaitsvast tegevusest. Eelnõus ettepandud karistusseadustiku muudatused on seega üks ja minu hinnangul väike osa tegevustest, mis on vajalikud, kuid neil muudatustel on kahtlematult teatud inimeste tegevusele piirav mõju ja seega on need muudatused ka põhjendatud.

Antud eelnõuga muudetakse karistusseadustikku ja perekonnaseadust. Eelnõu kohaselt tõstetakse senist, juba 1992. aastast kehtinud seksuaalse enesemääramise eapiiri 14 aastalt 16‑le. Sealjuures on muudatused tehtud nii, et noorte omavahelisi ja normaalseid suhteid ei kriminaliseerita. Eelnõuga luuakse nõndanimetatud Romeo ja Julia klausel, mille kohaselt ei ole karistatav noore täisealise seksuaalsuhe 14–15‑aastase alaealisega, kui nende vanusevahe on kuni viis aastat. Ehk lubatud on konsensuslikud seksuaalsuhted 14‑aastasel kuni 19‑aastasega ning 15‑aastasel kuni 20‑aastasega. Alates 16. eluaastast piirangut ei kehtestata.

Alates 2013. aastast on keelatud suguühe või muu sugulise iseloomuga tegu mõjuvõimu kasutades, mis tähendab seda, et keelatud on täiskasvanu astumine suguühtesse alaealisega või mingi muu sugulise iseloomuga teo tegemine, kasutades ära lapse sõltuvust temast või kuritarvitades lapse suhtes saavutatud mõjuvõimu või usaldust. Selle teo puhul ei eeldata vägivalda ega sundi. Samuti ei pea kannatanu olema seisundis, kus ta ei saa toimunust aru või ei ole lihtsalt võimeline vastupanu osutama. Vastupidi, selle teo puhul võib initsiatiiv tulla isegi lapse poolt, kuid karistatav on täiskasvanu. Põhjus on ikkagi selles, et lapse ja täiskasvanu vahel on usaldussuhe, näiteks on tegemist peresõbra, tugiisiku, nõustaja või ka vaimulikuga, või on sõltuvussuhe, kus on tegemist pereliikmega, sealhulgas kasuvanema, eestkostja, lapsehoidjaga, või on tegemist mõjuvõimu või autoriteediga, näiteks õpetaja, treeneri, iidoli või mõne teise kuulsa inimesega. Nimetatud juhtudel on mitte vaid seks, vaid ka igasugune muu suguline tegevus alla 18‑aastase lapsega keelatud isegi siis, kui laps selleks tahet avaldab. Selle teo toimepanemise eest karistatakse kuni kaheksa-aastase vangistusega. Elu on näidanud, et arusaamine usaldussuhte kuritarvitamisest on paljudele täiskasvanutele kahjuks raskesti mõistetav. See vajab rohkemat selgitamist, kuid tundub, et ka teatud selgemaid seaduslikke piire.

Riigiti on seksuaalse enesemääramise eapiiri ja ka noorte omavaheliste suhete lubatavust reguleeritud väga erineval moel. Ka antud eelnõu koostamisel võrreldi teiste riikide praktikaid ja viimaste aastate muudatusi, kuid arutati ka erinevaid muid ettepanekuid, mis saadi kaasamisprotsessi käigus.

Peale eapiiri muutmise muudetakse selle eelnõuga mõnevõrra karistusmäärasid ja karistuste sisu. Selleks, et kaitsta lapsi seksuaalse väärkohtlemise eest, tõstetakse karistusseadustiku § 145 (suguühe või muu sugulise iseloomuga tegu lapseealisega) sanktsioonimäära. Kui laps on noorem kui 14‑aastane, on eelnõu kohaselt võimalik teo toimepanijat karistada kuni kaheksa-aastase vangistusega. Hetkel kehtiva seaduse järgi on see kuni viis aastat. Tõstetakse ka § 1451 (alaealiselt seksi ostmine) sanktsioonimäära: kui laps on noorem kui 14‑aastane, siis kuni viieaastasest kuni kaheksa-aastase vangistuseni.

Kuna eelnõuga tõstetakse seksuaalse enesemääramise eapiir 14 aastalt 16‑le, siis antakse ka lapseealise mõistele seksuaalkuritegude peatükis uus sisu. Üldjuhul loetakse edaspidi lapseealiseks alla 16‑aastast isikut.

Muudatusi tehakse ka §‑s 1781 ja §‑s 179, kus tõstetakse kannatanu vanus seniselt 14 aastalt 16 aastale. Lapseealise seksuaalse ahvatlemise korral saab olema vanusepiir täisealise isiku poolt toimepandud tegude korral 16 aastat ja koosseis ei ole täidetud, kui täisealise ja 14–16‑aastase isiku vanusevahe ei ole suurem kui viis aastat. Sarnaselt eelnevalt kirjeldatud muudatusega on siin eesmärgiks kaitsta lapsi seksuaalse väärkohtlemise eest, kuid mitte sekkuda samaealiste omavahelisse normaalsesse suhtlusesse.

Siis on olemas muudatused, mis on seotud pornograafilise materjali loomisega, kuid see puudutab üksnes vabatahtlikult loodud ja üksnes asjaosalistel omavahel kasutatavat materjali. Kui liitub juba kolmas osapool, tähendab see kohe, et tegemist on mittelubatava teoga. Selleks, et välistada vabatahtlikku ning eakohase suhtluse raames loodud materjali käitlemist kui karistamisele kuuluvat tegu, lisatakse kuriteokoosseisudele süüd välistavad asjaolud ja vanusevahe viis aastat. Muidu võib tekkida olukord, mis on praeguses õiguses tegelikult olemas, kus näiteks 17‑aastane ja 18‑aastane võivad küll omavahel vahekorda astuda, kuid sellise vahekorra jäädvustamine või 17‑aastase poolt oma partnerile piltide saatmine oleks kuriteona karistatav.

Ja siis nüüd ka teisest muudatusest, mis puudutab abiellumisiga. Olles saanud vastukaja kooskõlastusringilt, tunnistatakse eelnõuga kehtetuks perekonnaseaduses sisalduv erandlik abiellumisiga, kuna see muudatus on otseselt seotud seksuaalse enesemääramise eapiiri tõstmisega. Praegu on võimalik abiellumisiga erandlikul juhul 15 aastat. Edaspidi saavad abielluda üksnes täisealised isikud ehk 18‑aastased. Selle muudatuse põhjenduseks tuleb mõelda sellele, et varasemalt oli ühiskonnas selline vaade, et abiellumine oli lubatav sellel põhjusel, et ühiskonnas suhtuti väga negatiivselt sellesse, kui laps sündis väljaspool abielu. Praegu me võime rääkida sellest, et selline põhjendus on sisuliselt ära langenud, kuna valdav enamus lastest sünnib Eestis väljaspool registreeritud kooselu. Kooselu on lubatav ka alla 18‑aastaste puhul, kuid seda ei saa abieluna registreerida, kuni pole jõutud täisikka. Teatud mõttes välistab see emotsioonidel põhinevad otsused ja tagab, et sõlmitav kooselu oleks noortel paremini kaalutud. Lõpuks ei saa sel juhul jätta täiesti kõrvale ka seda, et madalamat abiellumisiga, isegi erakorralisena, nähakse välismaailmas kui lapsabielude lubamist.

Minu poolt kõik. Olen valmis vastama teie küsimustele.

17:30 Aseesimees Hanno Pevkur

Nii, hea minister, paistab, et küsimusi ei ole. Tänan väga! Kaasettekande teeb õiguskomisjoni esimees Marek Jürgenson.

17:31 Marek Jürgenson

Austatud istungi juhataja! Head ametikaaslased! Antud eelnõu ettevalmistamine esimeseks lugemiseks toimus 23. novembril käesoleval aastal. Komisjoni [istungist] võtsid osa komisjoni liikmed Marek Jürgenson, Sulev Kannimäe, Jaanus Karilaid, Uno Kaskpeit, Tarmo Kruusimäe, Heljo Pikhof, Anti Poolamets ja Vilja Toomast. Nagu siin täna andis hea minister meile põhjaliku ülevaate, nii tegi ta seda ka komisjonis.

Eks teema on iseenesest aktuaalne. Mõnda aega tagasi meediast läbijooksnud tegevuste või sündmuste tõttu olid ka komisjoni liikmetel mõned küsimused ministrile.

Näiteks Vilja Toomast palus täpsustada, millal on pornograafilise materjali loomine kuritegu ja millal mitte. Samuti küsis ta, kas abieluealine täiskasvanu on 16‑ või 18‑aastane noor. Nagu ka siin täna, vastas minister Maris Lauri, et abieluealine täiskasvanu on 18‑aastane.

Täiendavalt selgitas Markus Kärner Justiitsministeeriumist lapsporno küsimust. Kui hetkel on lapsporno igasugune käitlemine igaühe poolt kuritegu, siis erootika puhul on keelatud igasugune materjal, mis on seotud alla 14‑aastase isikuga. Samuti selgitas ta, et eelnõu peaks välistama olukorra, kus kaks inimest vahekorras olla tohivad, aga jäädvustada seda ei tohi. Antud eelnõuga lisatakse uued klauslid süüd välistavate asjaoludena ehk kui on täidetud teatud kriteeriumid, siis ei ole tegemist lapspornoga. Nendeks kriteeriumideks on vabatahtlikkus, arusaamisvõime, vastastikune usalduslik suhe ja see, et jäädvustus on tehtud igal juhul nii-öelda enda tarbeks. Juhul, kui üks osapool on alaealine, võib vanusevahe olla kuni viis aastat. Kui aga täisealine osapool teeb toodetud materjalidega midagi, milles algul ei ole kokku lepitud, näiteks levitab neid, siis on süüteokoosseis täidetud ning selle eest saab ka vastutusele võtta. Samuti juhtis Markus Kärner tähelepanu sellele, et kui seksuaalse enesemääratlemise klausli puhul võib 16‑aastane isik astuda vahekorda ükskõik mis vanuses isikuga, siis lapsporno puhul kehtib kuni täisealiseks saamiseni siiski viieaastase vanusevahe reegel.

Tarmo Kruusimäe küsis, kuidas on antud muudatused proportsioonis ülejäänud õigussüsteemiga, ning pidas oluliseks seaduste tõsiselt võetavust. Maris Lauri vastas sellele, et seadusandjal on vabadus teha eri valikuid ning otsuseid võib vajaduse korral ka ümber vaadata.

Järgmiseks küsis Heljo Pikhof, mis ajast peetakse alla kümneaastast last seksuaalse alatooniga tegevuse puhul arusaamisvõimetuks ning kuidas suhtutakse antud asjas 10–13‑aastastesse lastesse. Markus Kärner järjekordselt selgitas, et karistusseadustik ei peaks olema käitumisõpik, vaid see peaks peegeldama kõigile selgeid ja arusaadavaid ühiskonna väärtushinnanguid. Arusaamisvõime piir jäi muutmata, kuid see ei tähenda, et üle kümneaastane laps on kohe arusaamisvõimeline. Nende laste puhul, kes on üle kümne aasta vanad, kuid ei ole veel eapiirini jõudnud, tuleb iga üksikjuhtumi korral vaadata, kas ja kui arusaamisvõimeline laps ikkagi on. Arusaamisvõime piir jäi muutmata, kuna muudatused oleks kriminaliseerinud laste omavahelised suhted. Samuti rõhutas ta, et selle eelnõu eesmärk on kaitsta lapsi pigem ikkagi seksuaalkurjategijate eest.

Nagu ma ennist ütlesin, minister andis põhjaliku ülevaate ja seetõttu rohkem küsimusi komisjonis ei tõstatunud. Selle peale langetasime menetluslikud otsused: teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda tänaseks, 15. detsembriks, selles olid kõik osalejad konsensusel, teha ettepanek esimene lugemine lõpetada, siin oli samamoodi konsensus, teha ettepanek määrata muudatusettepanekute tähtajaks 30. detsember 2021 kell 16, selles oli jällegi konsensus, ja määrata juhtivkomisjoni esindajaks õiguskomisjoni esimees Marek Jürgenson, ka siin oli konsensus.

Nii et aitäh! Loodame, et toetate selle eelnõu edasiminekut järgmistele lugemistele.

17:36 Aseesimees Hanno Pevkur

Hea komisjoni esimees, küsimusi Riigikogu liikmetel ei ole. Tänan! Avan läbirääkimised. Kõigepealt sotsiaaldemokraatide nimel Heljo Pikhof. Palun!

17:36 Heljo Pikhof

Aitäh, austatud juhataja! Head ametikaaslased! Läheme kõigepealt ajaloos 30 aastat tagasi. Seda, kust kohast ilmus 1992. aastal 14‑aastaste noorte seksuaalse enesemääratlemise klausel meie seadustesse, ei suuda keegi täpselt meenutada. Tagantjärele targutamisest on aga vähe kasu. Meie kõik – seadusandjad, valitsus ja ühiskond tervikuna – peame tegema endast oleneva, võitlemaks kurjaga.

Eapiiri tõstmist on eeskätt Lastekaitse Liidu algatusel mitut puhku arutatud, ka Riigikogus 2011. ja 2013. aastal, kuni see mõttevahetus tasapisi sumbus. Paraku pidi ridamisi teismelistega tehtud koledusi pinnale kerkima ehk meediasse jõudma, enne kui me probleemi tõsidusest aru saime. Hea, et nii koalitsiooni‑ kui ka opositsioonierakonnad on tänaseks jõudnud ühele nõule selles, et alaealisi tuleb paremini kaitsta seksuaalse kuritarvitamise eest. 

Sotsiaaldemokraadid on Riigikogu menetlusse esitanud eelnõu karistusseadustiku muutmiseks. Meie ettepanekut on arutatud nii õiguskomisjonis kui ka siin suures saalis. Nii nagu valitsuse eelnõu, näeb ka meie seadusemuudatus ette seksuaalse enesemääramise eapiiri tõstmise seniselt 14 eluaastalt 16‑le ja sellega seotud muud muudatused.

Kehtiva karistusseadustiku kohaselt on täiskasvanud inimese suguühendusse astumine noorema kui 14‑aastasega karistatav kuni viieaastase vangistusega. Hüva, kui tõstaksime seksuaalse enesemääratlemise vanuse seadusega 16 eluaastani, nagu nii meie kui ka valitsuse eelnõu ette näevad, saaksime küll linnukese kirja, ent ometi on see vaid üksainus tahk kogu ülimalt tundlikus temaatikas.

Et me nii-öelda kurjategijaid juurde ei kasvataks, oleme tänaseks selgeks vaielnud ka nii‑öelda puhverala. Kui nüüd rääkida sellest puhveralast, siis sotsiaaldemokraadid peavad oluliseks, et võrreldes kehtiva õigusega tehtaks noortele täisealistele erisus seksuaalsete suhete lubamiseks alaealistega. See on nii‑öelda Romeo ja Julia klausel, mille kohaselt ei ole karistatav noore täisealise seksuaalsuhe 14–15‑aastase alaealisega, kui nende vanusevahe on kuni viis aastat. Lubatud oleksid konsensuslikud seksuaalsuhted 14‑aastasel kuni 19‑aastasega ning 15‑aastasel kuni 20‑aastasega. Alates 16. eluaastast piirangut ei kehtestata.

On ju peamine eesmärk siin alaealiste kaitsmine täisealiste poolt toimepandava seksuaalse väärkohtlemise eest, mitte see, et kriminaliseerida noorte omavahelisi vabatahtlikke eakohaseid suhteid. Eakaaslastevahelisi intiimsuhteid, mis toimuvad vastastikusel nõusolekul ja turvaliselt, ei tohi kindlasti häbivääristada. Peame ju ennekõike muret tundma ebakindlate ja kogenematute noorukite pärast, keda täisinimene võib kurjasti ära kasutada.

Sotsiaaldemokraadid loodavad, et seekord jõuame toimivate lahendusteni heas tahtes ja üksmeelel. Aitäh!

17:41 Aseesimees Hanno Pevkur

Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel Henn Põlluaas, palun!

17:41 Henn Põlluaas

Austatud eesistuja! Head kolleegid! Lõpuks ometi! Lõpuks ometi on see eelnõu, mis on äärmiselt mõistlik, jõudnud meile siia Riigikokku. Ma olen absoluutselt veendunud ja kindel selles, et meie ühiskond võtab selle rõõmuga vastu ja kiidab heaks, loomulikult normaalne osa meie ühiskonnast.

Sellest on ka varem juttu olnud, et see 14 aasta piir on absoluutselt arusaamatu. Konservatiivne Rahvaerakond on seda teemat korduvalt üles võtnud, kahjuks tagajärjeta, aga nüüd meie suureks rõõmuks on see ikkagi jõudnud meile siia Riigikokku.

Kas kõik punktid sellisena, nagu meie ette toodud on, on päris õigustatud? Näiteks seksuaalvahekord 14‑ ja 19‑aastase inimese vahel. Meil kõikides seadustes ja põhimõtetes loetakse juba 18‑aastane isik täiskasvanuks, tal on Riigikogu valimise õigus, ta on täiesti teovõimeline igas mõttes, aga tuleb välja, et seksuaalkäitumise seisukohalt ei ole ta veel sugugi täiskasvanu ja ka 19-aastane ei kanna sugugi samasugust vastutust kui ülejäänud täiskasvanud. Nii et siin on, mille üle mõelda, on, mida saab veel parandada, aga eks me seda jõuame.

Ma tahan siinkohal esile tuua veel ühe momendi. Eesti Konservatiivne Rahvaerakond on esitanud Riigikogule ka eelnõu, millega karistatakse pedofiile, millega tõstetakse neile määratud karistusi laste pilastamise eest. Käesolev eelnõu seda ei puuduta. Kahjuks on pedofiilide karistuse tõstmise eelnõu ka varasemalt Riigikogu poolt tagasi lükatud. Ma arvan, et olukorras, kus see seksuaalse enesemääratluse ea teema on meil muutmisel, me peaksime vaatama üle ka pedofiilidele määratud karistuste teema. Sest olgem ausad, need on päris naeruväärselt väikesed. Kui me seda iga nüüd muudame, siis ega see tõenäoliselt väga palju pedofiilide käitumist ei muuda. Küll aga oleks preventiivse vahendina hea just nimelt nende karistuste tõstmine. Me võime neid näiteid ju siin lähiaastatestki üsna palju tuua, sest kahjuks meil siiski on ja leidub ühiskonnas selliseid väärastunud tegelasi.

Ma kutsun küll meie Riigikogu, meie fraktsioone, ka justiitsministrit ja ministeeriumi üles, et me võtaksime täie tõsidusega ka pedofiilide karistamise teema ette ja läheks ka sellega samamoodi üksmeelel edasi. Ma olen kindel, et käesolev seadus saab konsensuslikult Riigikogu heakskiidu ja loodetavasti saab selle ka see teema, mille ma siin tõstatasin. Aitäh!

17:45 Aseesimees Hanno Pevkur

Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 478 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud. Määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 30. detsembri kell 16. 

Head kolleegid! Oleme edukalt eilse ja tänase päevakorra ammendanud. Soovin teile ilusat õhtut. Kohtume homme kell kümme. Istung on lõppenud.

17:46 Istung lõppes

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee