Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

header-logo

XIV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
Kolmapäev, 24.11.2021, 14:00

Toimetatud

13:58 Istungi rakendamine

14:00 Aseesimees Hanno Pevkur

Austatud Riigikogu! Alustame täiskogu VI istungjärgu 9. töönädala kolmapäevast istungit. Nüüd on võimalik üle anda eelnõusid ja arupärimisi. Palun! Seda soovi ma ei näe. Siis teeme kohaloleku kontrolli. Palun kohaloleku kontroll!

14:01 Aseesimees Martin Helme

Kohalolijaks registreerus 86 Riigikogu saadikut.

Nüüd on mõned päevakorra täpsustamised. Ahah, protseduuriline. Helir-Valdor Seeder, palun!

14:01 Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Ma võin oma küsimuse esitada ka pärast päevakorra täpsustamist, aga kuna te andsite sõna, siis ma küsin kohe ära. Nimelt, esmaspäeval oli siin Riigikogu saalis elav arutelu eelnõu 435, Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele ..." puhul selle üle, kas see nõuab koosseisu häälteenamust ehk 51 häält või piisab lihthäälteenamusest. Koosoleku juhataja Jüri Ratas võttis vaheaja ning väidetavalt Riigikogu juhatus arutas seda ja kujundas seisukoha. Mul on küsimus, kas Riigikogu juhatus otsustas midagi. Kas on olemas mingisugune kirjalik otsus, millega me saame tutvuda ja kus on ka need argumendid? Ja kas see on ka Riigikogu liikmetele kättesaadav? 

14:02 Aseesimees Martin Helme

Jaa, juhatus arutas ja otsustas ja pidas nõu loomulikult ka inimestega, kes on siin majas pikalt töötanud ja kellel on mälu pretsedentide suhtes. Otsus oli jätkata senise praktikaga. Senine praktika on läbi koosseisude olnud selline, et [on nõutav] häälteenamus. See protokoll on valmimisel ja ma arvan, et täna on see juba ka kättesaadav kõigile. Priit Sibul, palun!

14:02 Priit Sibul

Aitäh, austatud koosoleku juhataja! Mul on sellesama asja kohta, aga tegelikult teie vastuse peale küsimus. Kui palju te leidsite majas neid inimesi, kellel mälu on? Kui paljudega te konsulteerisite?

14:03 Aseesimees Martin Helme

Minu meelest oli laua ääres seitse inimest. Tarmo Kruusimäe, kas sa tahad protseduurilist küsida? Palun!

14:03 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Viidates praktikale, võib ju välja kujuneda ka see, et praegu me oleme asja ees, teist takka kaugistungite formaadis. Selle võib alati ju vormistada, kui mõni fraktsioon sellesisulise ettepaneku teeb. Kas see ei või muutuda meil praktikaks, et üsna varsti mõni teine fraktsioon võtab selle ette? Sest algselt, kui me ju seadustasime selle kaugistungite asja, olid selle põhjuseks ikkagi tervisenäitajad ja kõik sihukesed muud muutujad. (Juhataja helistab kella.) Kas see on ka olnud arutusel, et see oleks ühekordne halb pretsedent, kui me oleme praegu asja ees, teist takka selles, või et sellest võib olla oht, et me muudamegi seda korda nüüd, ütleme jälle, et praktikas on see juba läbi proovitud ja polnud nagu häda midagi?

14:04 Aseesimees Martin Helme

Jaa, eilsel juhatuse koosolekul arutati ka Isamaa fraktsiooni pöördumist, milles paluti lõpetada kaugtöö, põhimõtteliselt otsekohe. Jõudsime järeldusele, et kuna suur saal on hääletanud, et me oleme kaugistungil kuni selle nädala neljapäevani ehk 25. novembrini, siis me juhatuses seda ümber tegema ei hakka. Me ei näinud ka erilist perspektiivi tulla tagasi suurde saali ettepanekuga päev varem lõpetada ära kaugtöö. Praegu on niimoodi, et meie kaugtöö kõigepealt juhatuse mittekonsensusliku otsusega ja hiljem suure saali häälteenamuse otsusega kestab 25. novembrini, pärast seda me tuleme automaatselt tagasi oma tavatöö juurde. Kui nüüd enne meie detsembrikuiseid istungeid keegi teeb jälle taotluse, siis peab juhatus seda arutama, ja kui ei jõuta üksmeelele, siis tuleme jälle saali. Aga praegu lakkab kaugtöö automaatselt 25. novembril. Mis puudutab pretsedenti, siis no pretsedendid on sellised asjad, millega tuleb alati ettevaatlik olla, jah.

Urmas Reinsalul on protseduuriline. Palun!

14:05 Urmas Reinsalu

(Kaugühendus)

Austatud istungi juhataja! Ma ei saa küll nõustuda juhatuse niisuguse käsitlusega, et kui senine praktika on olnud üks, siis see on otsekui eeldus, et selline praktika on olnud põhiseaduspärane. No selles loogikas ei oleks ka mingit vaimuteaduslikku progressi olemas. Sellega tuletab juhatus mulle meelde veidi inkvisiitoreid, kes keeldusid vaatamast Galilei teleskoopi. Aeg on mõelda veidi avaramalt. Ja ma täpsustaks Helir-Valdor Seederi küsimust: kas juhatus langetas otsuse? Kui juhatus langetas otsuse, siis ma paluksin istungi juhatajal seda tsiteerida. Küsimus puudutab seda, et meie vaates, Isamaa fraktsiooni vaates eile Riigikogu võttis häälteenamusega vastu ettepaneku parlamendile. Ma saan aru, et juhatusel on teistsugune tõlgendus sellest arusaamast. Ja küsimus on: kuidas parlamendiliikmed saavad oma õigust kaitsta? Millise kohtutee kaudu ja kuidas seda vaieldavat otsust või mitteotsust on võimalik tuvastada, õiguskaitse kaudu, kas ta on siis kohtu kontrolli mõttes õiguspärane või mitte? Need kaks küsimust.

14:06 Aseesimees Martin Helme

Seda sõnastust ma kohe peast ei suuda siin ette lugeda. Põhimõtteline seisukoht oli see, et niipalju kui meie teame, ei suutnud me minna tagasi – vähemalt ei selle ega ka eelmise koosseisu jooksul – olukorrani, kus seesuguse ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele oleks vastu võetud vähem kui koosseisu häälteenamusega ehk 51 häälega. Nii mulle kui ka kindlasti sulle, Urmas, on argument iseenesest alati see, et nii on alati tehtud. Lõpuks konservatiivid niimoodi suhtuvad asjadesse. Aga seal olid juures ka juriidilised argumendid, mida andsid meile õigusosakonna inimesed, kes ütlesid, et kuna ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele võib kaasa tuua seaduste muutmise ja kuna täitevvõimule ettekirjutuse tegemine parlamendi poolt on käsitletav põhimõtteliselt sarnase aktina, nagu oleks ministri umbusaldamine või valitsusele volituste andmine, siis selle n-ö lävendi kujunemine on loogiline ja nii on seda alati käsitletud. Need olid peamised argumendid.

Mihhail Lotman, palun!

14:07 Mihhail Lotman

Aitäh! Ma olen kerges hämmingus. Minu meelest Eesti Vabariik oma õigusruumiga kuulub Kontinentaal-Euroopasse, aga mitte islami juriidilisse praktikasse, kus ühelt poolt on fikseeritud seadused, šariaat, aga teiselt poolt iga otsuse puhul võiks lähtuda adaadist, st kommetest, mis olid isegi enne islamit välja kujundatud, nii et lihtsalt lähtume kombest. Ma olen aga eriti suures hämmingus, kui ettepanekud ehitada välja kontrolljoone tõkked on võrdsustatud valitsuse umbusaldusega. See on väga peen kasuistika ja, jällegi, see ei lähtu euroopalikust, kontinentaaleuroopalikust õigusruumist, vaid pigem angloameerika pretsedendiõigusest, mis üldiselt ei ole Eestile omane. Kas ma eksin?

14:09 Aseesimees Martin Helme

Äärmiselt keeruline konstruktsioon. Ma ei arva, et me peame siia tooma islami praktika. Meil on tõepoolest põhiseadus ja põhiseadus on kontinentaalne. Meie põhiseaduse ja meie seaduste tõlgendamise juures siiski on pretsedendil täiesti olemasolev roll. Nii nagu me tuvastasime, ei sellest koosseisust ega eelmisest koosseisust, sõltumata ettepaneku sisust – ja neid ettepaneku sisusid, mida me ka põgusalt vaatasime, on olnud äärmiselt erinevaid nii seaduste muutmiseks, analüüside tegemiseks kui ka lihtsalt mingite konkreetsete asjade otsustamiseks – on olnud alati käsitlus, et see nõuab 51 häält. Meil ei olnud ka võimalik tuvastada ühtegi sellist paragrahvi, mis ütleks, et nii ei tohi, see on kuidagi vastuolus seadusega, meie kodukorraseaduse või põhiseadusega. Pigem, kui tekibki kuskil mingisugune kaheti mõistmine või hall ala, siis pigem need kaheti mõistmised või hallid alad, samuti varasemad käsitlused ja varasem praktika viitavad sellele, et seda 51 hääle nõuet oleme me siiamaani kõik aktsepteerinud. Me kõik oleme sellega nõus. Kui ühel hetkel keegi ütleb, et enam me seda ei aktsepteeri, siis tuleb teema uuesti üle vaadata ja läbi käia, aga siiamaani on kõik seda aktsepteerinud ja seda ei ole kunagi vaidlustatud. Üks põhjus on see, et kõik on nendest paragrahvidest siiski suhteliselt ühtemoodi aru saanud, kõik on neid ühtemoodi mõistnud.

Ja küsimus, mis enne õhku jäi, oli see, kuidas Riigikogu liikmed saavad oma õigusi kaitsta. Isamaa fraktsiooni liige pöördus näiteks kaugtöö teemal otse Riigikohtusse ja Riigikohus lausa võttis asja menetleda. Nii et kuigi see tee on kitsas, on see siiski olemas. Urmas Reinsalu, palun, protseduuriline!

14:11 Urmas Reinsalu

(Kaugühendus)

No küsimus ongi selles, tõepoolest, ma olen nõus professor Lotmaniga, võrdleva kultuurieksperdiga, et niisugune islamistlik õiguspraktika on hakanud nüüd juhatuses juuri ajama. Ma oleksin väga ettevaatlik selle viljelemisel. Probleem ongi selles, vaidlus käib selle üle, et jah, Riigikogu otsust saab huvitatud isik vaidlustada, aga nüüd ongi küsimus, kas otsus on või otsust ei ole. Selles ju küsimus ongi. Otsuse mittevastuvõtmise vaidlustamise kohtutee on vägagi poleemiline. 

Aga ma tuleksin selle tõlgenduse juurde, mis mulle tuli, mida härra istungi juhataja ütles. Nimelt, juhatus asus seisukohale, otsekui ettepaneku tegemine valitsusele oleks võrreldav umbusaldusavaldusega valitsusele, mis tähendab tegelikult seda, et see on juriidiliselt kohustuslik. Kas nii? Või mida see tõlgendus tähendas? Kuna see praktika jõuab minu kõrvadeni küll esmakordselt, ja väga moodsalt, siis ma paluksin istungi juhatajal seda mõttekäiku avada, et me oleksime sellest teadlikud. Kas see tähendab siis seda, et realiseerimata ettepanek valitsusele toob kaasa valitsuse ametist tagasiastumise? Või mida see paralleel täpselt tähendas, nii tugeva õigusjõu paralleelse mõttekäiguna?

14:12 Aseesimees Martin Helme

Otsus on olemas, otsus on tehtud, otsus on sõnastatud. Ma saan aru, et tänase päeva jooksul on see ka kõigile kättesaadav. Nii et otsus on n-ö paberi peal olemas ja sellega saab tutvuda. See, me rääkisime valitsuse ametissepanemisest või umbusaldamisest – selle kirjeldus või tõlgendus oli niisugune, et kui Riigikogu oma otsuse eelnõuga annab valitsusele mingisuguse kohustuse, siis valitsusel puudub võimalus seda kohustust mitte täita. Tal on reaalne kohustus mingi asi ära teha, mida Riigikogu on käskinud teha, ja seal on väga vähe manööverruumi, kuidas seda ellu viia. See on selles mõttes sisuliselt ikkagi selline mõttekäik, et see nõuab samuti Riigikogu koosseisu häälteenamust. Lisaargument oli sinna juurde veel see, et tõenäoliselt väga paljudel juhtudel – mitte alati, aga tõenäoliselt väga paljudel juhtudel – käib Riigikogu ettepanekuga kaasas ka seaduse muutmine, nii et seda lihthäälteenamusega lihtsalt niisama teha on väga riskantne, sest meil on terve hulk seadusi, mis nõuavad samuti koosseisu häälteenamust.

Uuesti Urmas Reinsalule, palun, sõna!

14:13 Urmas Reinsalu

(Kaugühendus)

Härra istungi juhataja! See läheb väga huvitavaks, see mõttekäik on läinud väga huvitavaks – see on kohustuslik. Sõna "ettepanek" iseenesest – minu mälu järgi küll, ma pean tunnistama, on parlamendi liikmed tõlgendanud seda laiema tõlgendusega. See ei pruugi olla õige, aga seda on tõlgendatud nii, et ettepanek on n-ö üleskutselise tähendusega. Nüüd tuleb välja, et valitsus peab seda viivitamatult täitma. Aga, härra istungi juhataja, kui me kujutame ette ja tegelikult olekski aeg öelda, et valitsus peaks otsustavamalt praeguses julgeolekukriisis tegutsema ja parlament nõuab seda, mida siis valitsus istungi juhataja hinnangul peaks tegema ja mis on tagajärg, kui ta seda ei tee?

14:14 Aseesimees Martin Helme

Ma alustan sellest, kust see meie loogika tuli. Kui me loeme seda oma kollast raamatut, siis seal on niimoodi kirjas – see on nüüd kommentaar, eks ole: "Otsus, millega Riigikogu teeb valitsusele ettepaneku algatada konkreetne seaduseelnõu, nõuab PS § 103 lõike 2 kohaselt vastuvõtmiseks parlamendi koosseisu häälteenamust. Muu sisuga ettepanekuid sisaldava otsuse vastuvõtmiseks piisab PS §-s 73 sätestatu valguses poolthäälte enamusest. Tavaliselt on lähtutud kõigi selliste otsuste puhul siiski PS § 103 lõikes 2 sätestatust ning nõutud otsuse vastuvõtmiseks Riigikogu koosseisu häälteenamust, st vähemalt 51 poolthäält. Niisuguse praktika kasuks räägib see, et sageli on ühes otsuse eelnõus nii valitsusele tehtavad ettepanekud algatada eelnõu kui ka üleskutsed muuks tegevuseks. Kuivõrd kõnealuste otsuste puhul on tegemist poliitiliselt siduvate ettepanekutega [...], õigustab vähemalt 51 hääle nõuet ka seos PS § 97 lõikega 1, mille järgi saab Riigikogu avaldada valitsusele umbusaldust oma koosseisu häälteenamusega."

See oli see loogika, millest ma siin põgusalt rääkisin. Andke andeks, ma ei ole jurist ja sellepärast võib-olla puterdasin natuke, aga see oli see, millele ma viitasin.

Helir-Valdor Seeder, palun!

14:15 Helir-Valdor Seeder

Aitäh, auväärt juhataja! Mina oma esimesele protseduurilisele küsimusele sain küll vastuse, et Riigikogu juhatus on arutanud ja langetanud otsuse. Sealt tekib võimalus vähemalt Riigikogu juhatuse otsust Riigikohtus vaidlustada, kui see vajalik on. Ma loodan, et me seda teed läheme, et saaks selguse sellele vaidlusele, mis on tekkinud. Ja seepärast ma küsisingi, kas otsust on või ei ole. Vähemalt see otsus on. Seda, mis toimus Riigikogu saalis – justkui 27 : 26 häältega oleks võetud otsus vastu, aga kuna juhataja tõlgendas seda nii, et vajalik on 51 ehk koosseisu häälteenamus, siis justkui otsust vastu ei võetud, ja kui otsust vastu ei võetud –, oleks raske olnud vaidlustada, kuna otsust ei ole. Aga juhatuse otsust me saame vaidlustada.

Aga minu küsimus lähtub teie selgitusest Urmas Reinsalu küsimustele. Kõigepealt, kui on olnud senine praktika, et me rikume ühte seadust või põhiseadust ja jõuame ühel hetkel arusaamisele, et seda ei ole enam mõistlik teha, ehkki me oleme seni teinud, siis on igati sobilik ju seda praktikat muuta. Me kõik peaksime olema arenemisvõimelised inimesed. Aga huvitav selgitus oli küll, millele oleks vaja kohe vastust saada, sest 51 hääle eelnõusid on teisigi siin tulemas kohe-kohe hääletusele. Kui valitsusel tekib kohustus, siis on vaja 51 häält. Kas siis kõigi Riigikogu otsuste puhul, kus valitsusel tekib kohustus, peaks olema 51 häält? Ma ei räägi siin seaduse väljatöötamisest, sest meie otsuse eelnõu ei näinud ka ette seaduse väljatöötamist. Erinevad missioonid jms otsused, mida Riigikogu langetab, need on ju lõppude lõpuks täitevvõimule kohustuslikud. Kas seal on ka igal pool 51 häält vaja?

14:17 Aseesimees Martin Helme

See sõna, mida kommenteeritud väljaanne kasutab, on "poliitiliselt siduv" ettepanek – poliitiliselt siduv ettepanek, mida võib ka seostada põhiseaduse § 97 lõikega 1, mille järgi saab Riigikogu avaldada valitsusele umbusaldust oma koosseisu häälteenamusega. See oli see väljend – "poliitiliselt siduv", mida seal koosolekul kasutati. Jälle, kui ma kasutasin mingit teist väljendit, siis palun vabandust segaduse tekitamise pärast. Helir-Valdor Seeder, palun! 

14:18 Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Te ei pea vabandama midagi, see on ju kollektiivne otsus teil ja kollektiivne looming on alati mitme inimese tarkus koos. Aga poliitiliselt siduv – see tähendab siis, et missioonide otsus Riigikogus tehtuna ei ole poliitiliselt siduv valitsusele? Saan ma õigesti aru? 

14:18 Aseesimees Martin Helme

Ei, kindlasti nii tõlgendada ei saa. Lõbus on, jah. Helir-Valdor Seeder, palun!

14:19 Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Mul ikka küsimus: kuidas siis on poliitiliselt siduva otsusega? Need kõik peaksid siis nõudma 51 häält. Nüüd te tunnistasite, et on küll, et missioonide puhul on ka täiesti poliitiline siduvus olemas, st see on kohustuslik ja ta on poliitiliselt siduv. Miks siis seal 51 häält ei ole? Ma sellisest tõlgendusest nüüd hästi aru ei saa. Meil on need asjad vaja selgeks rääkida, et teada, kuidas tulevastel hääletustel, mis kohe tulevad, ikkagi käituda ja millal üks või teine otsus tegelikult vastu võetud on, kas vajatakse lihthäälteenamust või koosseisu häälteenamust. Minu arvates kõik meie otsused ja seadused, mis Riigikogu vastu võtab, on ka poliitiliselt siduvad valitsusele. Mitte mingisuguseid teistsuguseid otsuseid ja seadusi parlament vastu ei võta.

14:20 Aseesimees Martin Helme

Ikka vahel võtab – avaldusi ja muid selliseid. Jah, ma saan aru, aga Riigikogul on siiski laiem tööriistakast. Aga see ei tohiks segadust tekitada. Meil on kirjas kahes kohas, Riigikogu kodu- ja töökorra seaduses ja põhiseaduses, need seadused, mis vajavad kas 51 häält, mõni vajab 61 häält, põhiseaduse muudatus nõuab isegi 81 häält. Neid lävendeid on meil seatud siin nii kodukorraga kui ka põhiseadusega.

Ma pisut polemiseeriksin või vaidleksin vastu sellele, et me oleme siiamaani kuidagi rikkunud seadust. Ei saa nõus olla. Siiamaani on kõik ühtemoodi aru saanud, et see 51 hääle nõue otsuse eelnõu puhul on seaduspärane, seadusest lähtuv. Ega ka Isamaa fraktsioon ise ei ole kunagi varem – ei siis, kui ta on olnud valitsuse poolel, ega siis, kui ta on esitanud neidsamasid otsuse eelnõusid – tõstatanud seda teemat, et nii ei tohiks teha. Meil on tekkinud nüüd olukord, kus on mingil moel või mingil põhjusel avastatud, et tegelikult see võiks ka teistmoodi olla. Ja ma olen täiesti nõus ja igati käsi, et see tuleks ära lahendada. Aga ma ei ole kindel, et me nüüd siit niimoodi üle puldi debateerides selle lahendame, ma põhimõtteliselt arvan, et lõpliku lahenduse saab tegelikult tuua Riigikohus. Ma ei näe, et meil kuidagi teistmoodi see [võimalik oleks]. Või kui me teeme kodukorraseadusesse mingisuguse täpsustuse, millest saavad kõik ühtemoodi aru ja on nõus. See aga viib meid tagasi selleni, et see kodukord on meil olnud varsti 20 aastat, no pisemate muudatustega, ja siiamaani on kõik ühtemoodi aru saanud.

Urmas Reinsalu, palun!

14:22 Urmas Reinsalu

(Kaugühendus)

Aitäh, austatud istungi juhataja! Kodukorraseadus tegelikult just nimelt seda küsimust nii detailselt ei reguleeri, muidu ju vaidlust ei olekski. Kui kodukorraseadus seda sisustaks, siis oleks küsimus, kas kodukorraseadus on põhiseaduspärane. Aga nüüd me jõudsime väga avara probleemide kompleksi juurde ja me peame hakkama seda elementide kaupa avama.

Esimene küsimuste ring puudutas seda: Riigikogu esimees esmaspäeval mainis, et Riigikogu juhatus arutas ka sellel kevadel seda küsimust. Ta vist viitas isegi, et see oli maikuus. Mul on palve. Praegu teie, istungi juhataja, ütlesite, et kunagi varem ei ole keegi seda probleemi avanud ja keegi pole üldse käsitlenud seda selle nurga alt nagu Isamaa fraktsioon sellel töönädalal. Aga Riigikogu esimees ütles, et juba kevadel arutati seda Riigikogu juhatuses. Mul on palve, et te [vastaksite] järgmistele küsimustele: a) kas Riigikogu esimehe informatsioon esmaspäevast vastas tõele, b) kelle palvel seda arutati, ja c) kas kujundati mingi juhatuse seisukoht?

Nüüd teine teemade ring. See tõlgendus poliitilisest siduvusest kui Riigikogu akti kõrgema kvoorumi ehk koosseisu enamuse nõudest, ma arvan, ei kannata küll mitte mingisugust kriitikat. Ja see on kindlasti võimalikus õiguslikus vaidluses väga oluline, teie hinnang, mis oli see põhjendus. Nii et ma tahaksin seda üle täpsustada. Selle loogika järgi otsekui poliitiline siduvus eeldab kõrgemat kvoorumit kui õiguslik siduvus. Kas siis Riigikogu juhatus eristab poliitilist ja õiguslikku siduvust? Kas poliitiline siduvus mahub õiguslikult siduva alla või peaks õiguslikult siduv olema madalama kvoorumi tasemega parlamendiaktide vastuvõtmisel?

Poliitilise siduvuse tõlgendus on, ma arvan, vägagi vaieldav. Sest Riigikogu puhul me räägime parlamendiliikmete õigustest ja me saame suurepäraselt aru, et vaidlus käib õiguste tõlgendamise üle. Samamoodi, kui Riigikogu juhatus tuleks kokku ja otsustaks, et mingi akti puhul on vajalik 101 parlamendiliikme nõusolek, nagu vanasti oli Poola parlamendis, siis see kahtlemata tekitaks hoopis teise õigusliku olukorra mingi spetsiifilise küsimuse menetlemisel.

Põhiseadus on andnud väga selge reservatsioonidega kataloogi koosseisu häälteenamusele. Ja ma viitan ka ajaloolisele tõlgendusele. Kas juhatus analüüsis ka sõjaeelset põhiseadust, millest ju tegelikult ühe tuletisena tuli see ettepaneku konstruktsioon? Ka see ajalooline argument räägib praegu Isamaa fraktsiooni seisukoha kasuks.

Mu küsimus on ikkagi see: millises loogikas, mis mõttekäigu järgi poliitilist siduvust eristatakse õiguslikust siduvusest, kui põhiseadus niisugust mandaati ei anna? Kui tuuakse paralleel umbusaldusavaldusega, siis ma ütlen selle peale, et umbusaldusavaldus on ju õiguslikult siduv, mitte poliitiliselt siduv. See on hoopis erinev kategooria. Umbusaldusavalduse puhul on valitsus ametist kukkunud, kui talle umbusaldust avaldatakse, ning mingi poliitiline siduvus kategooriana ähmastab selle akti tegelikku ja selget järelmit.

14:25 Aseesimees Martin Helme

Kõigepealt jah, vastab tõele, selle aasta 20. mail ... Vabandust! 2020. aasta 9. mail toimus juhatuse istung, juhatuse liikmed Henn Põlluaas, Helir-Valdor Seeder ja Siim Kallas arutasid täpselt sama küsimust, kas otsuse eelnõu valitsusele ettepaneku tegemiseks vajab 51 häält. Tookord oli juhatuse üksmeelne otsus – kriipsutan alla, et seal osales ka Helir-Valdor Seeder –, et jah, 51 hääle nõue on alati olnud ja jääb kehtima. See on teist korda meil käesoleval aastal juhatuses olnud ja juhatus on siin olnud järjekindel, mis siis, et juhatuse koosseis on nüüd teine, see on muutunud. Te võite mind torkida, aga ma ei lähe juriidilisse arutelusse või diskussiooni poliitilise siduvuse ja kõige muu teemal. See ei ole lihtsalt see formaat.

Paul Puustusmaa, palun!

14:26 Paul Puustusmaa

(Kaugühendus)

Suur tänu! Minu arvates on küll nüüd tegu sellise olukorraga, kus on asi väga põhimõtteline. Sellepärast, ma tuletan meelde, esiteks, et iseenesest ükski kommentaar ei loo õigust ega seadust, ükski seadusekommentaar seda ei loo. Kui me vaatame praktikat, siis see võib olla mõnikord nii ja mõnikord naa, ja kui me vaatame ka põhiseaduse kommentaare, siis need aeg-ajalt muutuvad ja päris olulisel määral. Aga antud juhul tuleb siiski soostuda Isamaa protestidega. Ja minu meelest on tegemist väga põhimõttelise küsimusega, mille lõpliku lahenduseta me ei saaks sisuliselt edasi minna. Sellepärast, et kui me teeme ikkagi ettepaneku Vabariigi Valitsusele – kusjuures tegemist ei ole mingisuguse seadusega, vaid just ettepanekuga –, siis ettepanek on ju see, millega saab nõustuda või mitte nõustuda. Siin mingit kohustuslikku sisu luua iseenesest ei saa, see on just täpselt niimoodi sõnastatud. Praegu mulle tundub, et selle otsuse vastuvõtmise puhul selline intepretatsioon, et nõutakse Riigikogu koosseisu häälteenamust, on natuke ülepingutatud, see on ilmselgelt põhjendamatu. Tegelikult on sellega Riigikogu istungi juhataja sisuliselt ületanud oma volitusi, kui ta kinnitas seda, et otsust ei ole vastu võetud, kuigi enamus oli selle otsuse poolt. 

Ma tuletan meelde veel seda, et siin on selgelt näha, et on tegemist ikkagi Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse rikkumisega, protseduuride rikkumisega, mille kohta president on üsna hiljuti öelnud, et sellises situatsioonis on vastuolu põhiseaduse enesega. Ehk sellise rikkumise najal vastu võetud otsus on kehtetu.

14:28 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Nagu ma ütlesin, ega siin ma ei näe teist lahendust kui seda, et lõpuks jõuab asi kohtusse ja kohus siis kaalub ja hindab. Ma ei saa kuidagi nõus olla sellega, et see 51 hääle nõue on kuidagi põhjendamatu. Ma ütleksin täpselt risti vastupidi, et täiesti põhjendamatu on käigu pealt muuta praktikat, mis on olnud vähemalt kolmes kui mitte neljas viimases Riigikogu koosseisus. Kümme aastat on ühtemoodi praktika olnud ja nüüd siis sellepärast, et ei tule hääled kokku, nii nagu tahetakse, öeldakse, et muudame praktikat, mis on olnud kolmes koosseisus. Vot see on põhjendamatu käitumine. Ma ei näe, et siin oleks kusagil mingisugusegi paragrahvi rikkumist olnud. Ja kui on olnud, siis on see olnud läbivalt kolme-nelja Riigikogu koosseisu jooksul ja keegi ei ole seda varem avastanud. Mina ei saa aru, millise õigusega saab koosoleku juhataja või juhatus lihtsalt nipsust otsustada, et nüüd me teeme teistmoodi. Vot see on põhjendamatu minu meelest.

Urmas Reinsalu, palun!

14:29 Urmas Reinsalu

(Kaugühendus)

Aitäh! Ma arvan, et kogenud juristi tunneb alati ära tema küpsest tasakaalustatud avaldusest. Paul ei ole mitte asjata söönud juristileiba, Riigikogu põhiseaduskomisjoni esimehe leiba. Ma täiesti ühinen tema mõttekäiguga, puhta, selge ja klaari juristikäsitlusega. Ka istungi juhataja ise, kes võtab seisukohti, milline käitumine on põhiseaduspärane, möönis, et ta ei ole erialalt jurist. Tegelikult juhatust nõustasid juristid. Ma juhin tähelepanu veel sellele, et paradoksaalsel kombel on tegelikult ju ka töökorraseaduse kommentaarid koostanud ennekõike praktiseerivad juristid, kes on nõustanud ka Riigikogu juhatust. Ja loomulikult see advokeeribki seni kujunenud praktikat. Ma juhin tähelepanu sellele, millest istungi juhataja tsitaadis libises mööda, seal oli sõna "tavaliselt", st tavaliselt ei ole tehtud seda. Ma paluksin selgitada, kui meil läks juba nii, et Riigikogu juhatus kasutab argumendina – ja see on täiesti legitiimne – niisuguseks eesmärgipäraseks seaduse tõlgendamiseks ja tuvastamiseks kommentaari, mida tähendab selles kommentaaris sõna "tavaliselt". Kas juristid selgitasid juhatusele sõna "tavaliselt" tähendust?

Teiseks, ma ei saanud vastust sellele. Siin oli juttu sellest, et mitte keegi mitte kunagi ei ole seda vaidlustanud. Aga miks siis 2020. aastal Riigikogu juhatus seda korraga n-ö lambist arutas? Mis oli see ajend? Ma paluksin selgitust, kelle palvel või mis kontekstis see päevakorda tõstatus. 

Kolmandaks, viide Helir-Valdor Seederile ei ole selles mõttes asjakohane, kui see peaks olema nüüd selle asja paikapanemine. Galilei ka jõudis oma arusaama juurde pärast arvestusi, pärast taevavaatlusi. Ja see ongi progressi märk. See ei ole mitte probleem, vaid see tegelikult on meie kõigi võimalus põhiseaduspärast kodukorra tõlgendamist sisustada.

14:31 Aseesimees Martin Helme

Ega mul ei ole kiiret kuskile. Meil on täna võimalik istungit pidada homme kella kümneni. Mina teiega sisulisse diskussiooni sel teemal väga ei lähe. Esmaspäeval arutati seda põhjalikult siinsamas saalis ja seda on vahepeal siin edasi arutatud. Eks juristidele meeldibki arutada. Mina jurist ei ole, mina tahaks koosolekuga edasi minna, aga me teeme protseduurilised ilusti lõpuni.

Muidugi ma olen nõus sellega: see, et Helir-Valdor Seeder osales ühel koosolekul aasta alguses, kus seda asja ka arutati ja kus ta arvamus oli teistpidine kui täna – inimesed võivad alati ju tõesti muuta oma seisukohti, kui mingisugused uued asjaolud ilmnevad või mingid põhjendused on selleks. Mul ei ole siin ühtegi etteheidet, inimeste õppimisvõime on hea asi. Me võime ju siin neid küsimusi küsida, aga ega ma siin mingite sisuliste vastustega selle poleemikaga kaasa ei tule.

Helir-Valdor Seeder, palun!

14:32 Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Kõigepealt, Urmas, ma tänan sind, et sa mind Galileiga võrdled. Aga koosoleku juhatajale ma siiski ütleksin, et me just sisuliselt peamegi siin tööd tegema ja arutama ning lõpuks tuumani jõudma, sellepärast et see on väga oluline küsimus. Esmaspäevane hääletus ju näitas, et parlamendi lihthäälteenamuse toetus sellele otsuse eelnõule oli olemas. Nii et väga palju sõltub sellest, kuidas me seda interpreteerime, kas parlamendi suur saal langetas otsuse ja võttis vastu või mitte. See on väga põhimõtteline küsimus ja sisuline küsimus, mitte ainult formaalne.

Aga ma tahan anda väikese omapoolse kommentaari. Siin nüüd juhataja küll libastus minu arvamust ja seisukohta kommenteerides, et ma olen oma seisukohta muutnud. Ei ole. Vastupidi, see, et see küsimus tõstatati juba tükk aega varem ehk 2020. aastal, näitab, et selle teema ümber on olnud juba varem probleeme ja küsimusi. Ei ole olnud nii, nagu juhataja väitis ja nagu teie täna väidate, et kogu aeg on ühtemoodi tõlgendatud, keegi ei ole protestinud ega seda vaidlustanud, aga nüüd järsku esimest korda on see küsimus kerkinud. Ei ole. See küsimus on ka varem õhus olnud. Ma mäletan väga hästi oma osalust sellel juhatuse koosolekul, kus sai see küsimus tõstatatud, just nimelt samast aspektist. Me võtsime teadmiseks ametnike selgitused, aga mina ei nõudnud selle suurde saali hääletamisele toomist, sellepärast et see ei oleks lahendanud küsimust. Ja siin ma olen küll teiega ühte meelt, et tõenäoliselt saame me sellele vastuse siis, kui me läbime Riigikohtu. Nii et ma olen selles mõttes teiega nõus ja luban, et ma selles küsimuses enam protseduurikaga teid ei tülita, kuna on olemas Riigikogu otsus, mida on võimalik vaidlustada.

14:33 Aseesimees Martin Helme

Mulle tundub, et ma siiski põhiliselt ei rääkinud mitte sellest, et teemat ei ole tõstatatud, vaid rääkisin sellest, et nii on kogu aeg tehtud. Kui teema ongi tõstatatud, nagu ilmselt on, siis on jõutud järeldusele, et nii, nagu on tehtud, on õiguspärane. Ma tahan lihtsalt seda öelda, et see, mis me täna siin teeme, ei ole õige formaat. Kui me tahame selle üle arutelu pidada, siis minu ettepanek oleks pidada seda vanematekogus. Sinna on võimalik juurde kutsuda juristid, spetsialistid ja fraktsioonide esindajad. Seal saavad kõik rahulikult rääkida. Praegu me tegelikult ei saa väga sisuliselt siin arutelu pidada.

Valdo Randpere, palun!

14:34 Valdo Randpere

(Kaugühendus)

Tahan tegelikult ainult lühidalt toetada Martin Helmet ja paluda, et hakkaks juba tööle. Täna on tõesti väga pikk päevakord. Ehk arutataks neid asju vanematekogus.

14:34 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Aga siiski, meil on veel protseduurilisi küsimusi. Palun, Urmas Reinsalu!

14:34 Urmas Reinsalu

(Kaugühendus)

Aitäh, austatud istungi juhataja! Tahan toetada Valdo Randperet ja ütlen, et hakkame tööle ja töötame resultatiivselt. Kunstlik takistus, mille juhatus on praegu parlamendi ette asetanud, muudab töötegemise raskendatuks. See oli nii eilse otsusega ja see on tegelikult järgmise otsusega samamoodi. Meil seisab ka järgmise otsuse puhul ees täpselt samasugune arutelu, mis puudutab künnist sotsiaaldemokraatide algatatud taastuvenergia ettepaneku puhul valitsusele. Nii et ega me sellest arutelust ei pääse kuhugi. Võidakse mõelda, et see on ebaoluline küsimus, aga vabandust, kui istungi juhataja ja Riigikogu juhatuse tõlgendust järgida ja võtta seda nii, et see on siduv valitsusele, siis tekib väga tõsine küsimus: meil on vaja piir välja ehitada kiiremas korras. Riigieelarve kontrolli komisjon sai täna ülevaate selle kohta, mis puudutab vajakajäämisi piiri kiirema väljaehitamise rahastamises, ja ka sellest, et planeeritud piiri puhul on tegemist hiireaukudega, kus on n‑ö füüsilised tõkked mitmes kohas planeeritavana puudu, on vaja kiiremat rahastust. Politsei direktor leidis samuti, et kui järgmiseks aastaks raha täiendavalt eraldataks, siis see tooks kaasa ka piiri kiirema valmimise. Nüüd on küsimus selles, kas see otsus võeti vastu, kas valitsus peab järgmise aasta eelarvesse selle raha leidma või mitte.

Ma saan aru, et istungi juhataja osundab, et see on kohtu küsimus. Aga ma paluksin nüüd istungi juhatajalt selgitust, kuna see on nii oluline küsimus ja puudutab suurt raha. Kui Riigikohus ütleb, et tegelikult 27 häälega võeti vastu see Riigikogu otsus siiski sellel nädalal, siis kas see tähendab seda, et valitsusel on kohustus Riigikohtu otsuse jõustumisel eraldada lisaraha kiiremaks piiriehituseks? Milline see tõlgendus on, härra istungi juhataja?

14:36 Aseesimees Martin Helme

Seda tõlgendust ma kindlasti anda ei saa. Ma lihtsalt tahan juhtida tähelepanu sellele: kui Riigikogu leiab, et valitsus ei saa piiri ehitamise ja piiri kaitsmisega hakkama, siis Riigikogu arsenalis on olemas selline asi nagu ministrile või kogu valitsusele umbusalduse avaldamine selle eest, et nad oma tööga hakkama ei saa, ja sellel on 51 hääle künnis.

Tundub, et rohkem protseduurilisi ei ole. Aitäh, kolleegid! Aga me saime palju targemaks.

Nüüd on päevakorra täpsustamine. On edasi öelda mõned täpsustused tänaste eelnõude komisjoni ettekandjate muudatuste kohta. Tänase kolmanda päevakorrapunkti juures, eelnõu 467 teisel lugemisel teeb ettekande sotsiaalkomisjoni esimees Siret Kotka. Teiseks, tänase üheksanda päevakorrapunkti juures, eelnõu 431 kolmas lugemine, teeb ettekande rahanduskomisjoni liige Aivar Sõerd. Kolmandaks, 13. päevakorrapunkti juures, mis on eelnõu 485 esimene lugemine, teeb ettekande põhiseaduskomisjoni liige Oudekki Loone. Neljandaks, tänase 19. päevakorrapunkti juures, mis on eelnõu 458 teine lugemine, teeb ettekande rahanduskomisjoni aseesimees Aivar Kokk. Viies muudatus või täpsustamine on 21. päevakorrapunkti juures, eelnõu 469 teine lugemine, seal teeb ettekande rahanduskomisjoni aseesimees Aivar Kokk. 


1. 14:38 Riigikogu otsus "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele" (428 OE) esimene lugemine

14:38 Aseesimees Martin Helme

Eilsel istungil jäi meil läbi viimata 428 OE lõpphääletus, kuna istungi aeg sai läbi, ja täna me sellega jätkame. Läbirääkimised said peetud ja tõepoolest meil ongi vaja teha ainult lõpphääletus. Ma panen saalikutsungi.

Head kolleegid! Eilsest päevakorrast on tänaseks üle tulnud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele" eelnõu 428 esimene lugemine ja lõpphääletus, mis vajab, ehkki see on vaidlusalune küsimus, Riigikogu koosseisu häälteenamust. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

14:41 Aseesimees Martin Helme

Ettepanekut toetas 39 saadikut, vastu on 30, erapooletuid ei ole. Eelnõu ei saanud 51 häält ja see ei leidnud toetust.


2. 14:41 Töölepingu seaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (403 SE) teine lugemine

14:41 Aseesimees Martin Helme

Jätkame päevakorraga. Tänane teine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud töölepingu seaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu 403 teine lugemine. Ettekandja on õiguskomisjoni liige Urve Tiidus. Palun! 

Oi, vabandust! Protseduuriline on enne. Oota nüüd natuke. Urmas Reinsalu, palun!

14:42 Urmas Reinsalu

(Kaugühendus)

Lihtsalt selleks, et ei saaks öelda, otsekui oleks see olnud konsensuslik parlamendi konventsioon, osundus sellele, mida istungi juhataja formuleeris rõhutatult, et sotsiaaldemokraatide otsuse eelnõu ettepanekuna valitsusele taastuvenergia tasude asjus ei leidnud toetust, kuna ei saanud koosseisu häälteenamust, ma Riigikogu stenogrammi huvides ja tulevase õigusliku vaidluse huvides fikseerin ära, et selles on kaalukad eriarvamused. Minu veendumus on, et parlament toetas seda ja ka istungi juhataja tõlgendust poliitilisest seotusest, st poliitiliselt siduvalt nõuab parlament selle otsusega, et taastuvenergia tasud maksumaksjatele kaotataks.

14:43 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Palun, Urve Tiidus!

14:43 Urve Tiidus

Lugupeetud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Täna jätkame töölepingu seaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu teist lugemist. Meenutuseks: seadusega soovitakse võimaldada muutuvtunni kokkuleppe kasutamist jaekaubanduses ehk, veelgi lihtsamalt öeldes, võimaldada sõlmida paindlikumaid töölepinguid. Konkreetsemalt öeldes võib töötaja lisaks oma tavapärasele tööajale teha täiendavat tööd kuni kaheksa tundi seitsmepäevase ajavahemiku kohta, kui eelnõu heaks kiidetakse.

8. novembril tehti õiguskomisjonis otsus, et eelnõu teine lugemine 10. novembril täiskogus katkestatakse, ja nii ka toimus. 8. novembril tegi komisjon ka konsensusliku ettepaneku määrata muudatusettepanekute tähtajaks 12. november kell 16. Otsuse tegid konsensuslikult Jürgenson, Kannimäe, Karilaid, Kaskpeit, Kruusimäe, Pikhof, Poolamets, Tiidus ja Toomast. 15. novembril toimunud õiguskomisjoni istungil jätkus töölepingu seaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu ettevalmistamine teise lugemise jätkamiseks ja kolmandaks lugemiseks. 12. novembriks, see tähendab tähtajaks, eelnõu kohta ühtegi uut muudatusettepanekut Riigikogust ega mujalt ei saabunud. Ja nii otsustas komisjon esitada eelnõu teise lugemise jätkamiseks muutmata kujul.

Tehti ka menetlusotsused ja need on järgmised: teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 23. novembriks ehk tänaseks, teha ettepanek teine lugemine lõpetada ja kui teine lugemine lõpetatakse, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda ja viia läbi lõpphääletus 25. novembril. Kõik otsused olid konsensuslikud ja seda tegid Jürgenson, Kannimäe, Karilaid, Kaskpeit, Kruusimäe, Pikhof, Poolamets, Tiidus ja Toomast. Suur tänu! Kõik.

14:45 Aseesimees Martin Helme

Suur aitäh! Küsimusi ma ei näe. Ahaa. Vabandust, Urve! Tarmo Kruusimäel on küsimus. Jah, palun, Tarmo!

14:45 Tarmo Kruusimäe

(Kaugühendus)

Hea aseesimees! Hea ettekandja! (Edasist ei ole kuulda.)

14:45 Aseesimees Martin Helme

Proovime uuesti. Nüüd oled eetris.

14:45 Tarmo Kruusimäe

Jaa, ma olen enda kabinetis siinsamas, noh, kaugistungil, ei ole eriti kaugel, viiskümmend‑kuuskümmend meetrit. Minu küsimus. See eelnõu oli ajakriitiline ja ta oli üheks meetmeks, millega koroonatingimustes välja tulla. Ega ta ei ole tänaseks jäänud ajale jalgu? Või on vajadus selle seadusemuudatuse järgi ikkagi akuutne? 

14:46 Urve Tiidus

Tänan, Tarmo Kruusimäe, kes sa oled ise ka õiguskomisjoni liige! Ei ole ajale jalgu jäänud, vajalik muudatus on olemas ja küllap seda on vaja edaspidigi.

14:46 Aseesimees Martin Helme

Rohkem küsimusi ma ei näe. Saame avada läbirääkimised. Läbirääkimiste soovi ei näe. Muudatusettepanekuid selle eelnõu kohta ei esitatud. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 403 teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud. 


3. 14:46 Ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (467 SE) teine lugemine

14:46 Aseesimees Martin Helme

Tänane kolmas päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 467, samuti teine lugemine. Ettekandja on sotsiaalkomisjoni esimees Siret Kotka. Palun! 

14:47 Siret Kotka

(Kaugühendus)

Sotsiaalkomisjon arutas ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu pärast esimest lugemist 15. ja 18. novembril. Kuna ühtegi muudatusettepanekut ei tulnud ja ainukene muudatus oli keeleline, siis kiitis sotsiaalkomisjon konsensuslikult kõik heaks ning tegi alljärgnevad otsused: võtta eelnõu teiseks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda k.a 23. novembriks, mis oli eile, teine lugemine lõpetada, ja siis, kui eelnõu teine lugemine lõpetatakse, on komisjoni ettepanek viia kolmandal lugemisel läbi lõpphääletus, mis toimub k.a 8. detsembril. Aitäh! 

14:48 Aseesimees Martin Helme

Suur tänu! On võimalik esitada küsimusi. Küsimusi ma ei näe. Sellisel juhul saame minna läbirääkimiste juurde ja kõnesoovi on ka. Heljo Pikhof, palun! 

14:48 Heljo Pikhof

Aitäh, austatud juhataja! Head Riigikogu liikmed! Võib-olla läheks selle eelnõu juures natuke ajaloos tagasi. Nimelt, 2017. aastal täitsid sotsiaaldemokraadid valitsuses olles oma lubaduse valijate ees – 1. juulil jõustus sotsiaaldemokraatide eestvedamisel uuendatud kujul täiskasvanute hambaravihüvitis. Alates 1. juulist 2017 hakkasid kõik täiskasvanud ravikindlustusega inimesed saama aastas hüvitist piirmääras 30 eurot ja 2018. aasta 1. jaanuarist 40 eurot omaosalusega ning omaosalus oli piirhinnast 50%. Samas suurenes pensionäride, erivajadusega inimeste, rasedate ja väikese lapsega emade hambaravihüvitis 19 eurolt 85 eurole. Nende isikute omaosalus on 15% teenuste piirhinnast. Ütlen veel seda, et hüvitis on mitterahaline. Patsient ei saa raha enda kätte, vaid see liigub haigekassalt otse teenuseosutajale. 2018. aastal kulus hüvitisele 12 miljonit eurot. Võib-olla mõni küsib täna, miks ei tehtud kohe ja korraga ja rohkem. Sellepärast, et siis oli see number eelarves.

Sotsiaaldemokraatide mõte täiskasvanute hambaravihüvitise sisseseadmisel oli ja on, et aasta-aastalt peab hambaravihüvitis suurenema ja samas taktis peab vähenema omaosalus, seda ka kõrgendatud piirmääras hüvitist saavate sihtrühmade puhul. Hambaravihüvitis on aidanud rohkem inimesi hambaarsti juurde. Kõige enam on saanud hüvitisest kasu pensionärid ning osalise või puuduva töövõimega inimesed, nagu selgub hambaravihüvitise rakendumise analüüsist. Pärast täiskasvanute hambaravihüvitise jõustumist 2017. aastal suurenes nii hambaarsti esmavisiidil käinute, sagedamini arsti külastanud inimeste hulk kui ka aasta-aastalt hüvitise kasutamine. Sotsiaaldemokraadid toetavad igat astutavat sammu kõrgendatud piirmäärast kasu saavate isikute ringi laiendamisel, teisisõnu ka seda, et ka töötud ja toimetulekutoetuse saajad saaksid hüvitist kõrgendatud piirmääras.

Uuringuid näitavad, et meil on ikka liiga palju inimesi, kes oma suuhügieeni eest hoolt ei kanna ega tee seda isegi siis, kui hambaravi on tasuta. Sellekohaseid uuringuid on tehtud eri aegadel, aga välja joonistub üks ja sama pilt. Sellest tulenevalt peab panema suurema rõhu ennetusele, sest see aitaks haigusi vältida või neid varakult avastada, samuti on oluline panna rõhku teavitustöö tegemisele, seda just laste ja noorte seas.

Kui tulla Riigikontrolli auditi juurde, siis see ütleb, et hüvitise saamise praegused tingimused jätavad suurema ravivajadusega inimesed hätta. "Auditiaruanne toob välja, et isegi soodustingimustel hüvitis ei muuda hambaravi kättesaadavust paremaks, sest suure ravivajadusega inimeste kaitse suurte tervishoiukulude eest jääb väga väikeseks ja mõjutuks. Hambaravis on inimeste endi kulud suured, viimastel andmetel ligi kolm korda suuremad kui tervishoius üldiselt." Siit lähtuvalt me peame astuma järgmisi samme, et ka suurema ravivajaduse ja kõhna rahakotiga inimesed hambaarstile jõuaks. Aitäh! 

14:52 Aseesimees Martin Helme

Suur tänu! Peeter Ernits, palun!

14:52 Peeter Ernits

(Kaugühendus)

Hea juhataja! Ei plaaninud sõna võtta, aga ... See eelnõu meeldib mulle ja meile. Hiljuti me arutasime riigieelarve kontrolli erikomisjonis hambaravihüvitist kinnisel istungil ja nüüd lahtisel ka, rääkisime, milline olukord tegelikult on. Kui 2017 hakkas see peale – kõik need ilusad numbrid, kui palju täiskasvanutel on võimalik saada –, siis kinnine arutelu oli üsna valus. Tegelikult ei taha ametnikud välja öelda, et kui aastane kulu on 13, 14 või kuni 15 miljonit, siis sellest, nagu ma komisjoni kinnisel istungil ütlesin, kolmandik või umbes niimoodi läheb vasakule, noh, tegelikult paremale. See tähendab seda, et siin peaks teistmoodi vaatama, kuhu see raha läheb – kas ta jõuab nende inimesteni, kes seda rohkem vajavad ja kelle suus on kahjuks sageli nagu surnuaed, need on maapiirkondade ja väiksema sissetulekuga inimesed. Siin peaks oluliselt diferentseerima ja vaatama süsteemi üle, sest tõesti, nagu Heljo tabavalt rääkis, need väljaminekud on väga suured ja kuigi see hüvitisesüsteem on olemas, läheb suur osa rahast lihtsalt tühja. No mitte tühja, ta läheb küll sihipäraselt, aga ta läheb nendele inimestele, kes saaksid ka ise hakkama. Ja need, kellel võimalusi pole, need vaesemad detsiilid, loobuvad ja jäävad või on jäänud sellest ilma.

Nii et kokku võttes, lühidalt, et mitte pikemalt arutlema hakata, see eelnõu mulle meeldib ja meile meeldib.

14:55 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei näe, sulgen läbirääkimised. Eelnõu kohta muudatusettepanekuid ei laekunud. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 467 teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud.


4. 14:55 Riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu (436 SE) kolmas lugemine

14:55 Aseesimees Martin Helme

Tänane neljas päevakorrapunkt on – nüüd me jõuame kolmandate lugemisteni – Vabariigi Valitsuse algatatud riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu 436. Tegemist on kolmanda lugemisega. Ka see eelnõu nõuab Riigikogu koosseisu häälteenamust. Ja on läbirääkimiste võimalus, jah.

Jaanus Karilaid, kõigepealt on protseduuriline, ma näen. Anname palun Jaanus Karilaiule sõna, kohapealt.

14:56 Jaanus Karilaid

Aitäh! Enne hääletust palun vaheaega kümme minutit.

14:56 Aseesimees Martin Helme

Kümme minutit vaheaega. (Saalis räägitakse.) Selge, oota nüüd, ma teen ... Jah, teeme siis nii, et vaheajapalve on registreeritud, aga tegelikult ma olen läbirääkimised juba välja kuulutanud, nii et teeme enne läbirääkimised ära ja siis võtame vaheaja. Riina Sikkut, palun!

14:56 Riina Sikkut

Aitäh, hea juhataja! Head kolleegid! Eile rahanduskomisjonis valmistasime riigieelarve seaduse muutmise seadust ette kolmandaks lugemiseks. Seal oli Rahandusministeeriumi ette pandud muudatusettepanek, mis puudutas 121 000 eurot, ja et sellist muudatust teha, muutus, kui Aivar Sõerd nüüd õigesti kokku luges, 93 rida eelarveseaduses. Pooled neist ridadest umbes olid nullid, mis tähendab, et summa oli alla 500 euro, st nad ei ümardunud mitte tuhandeks, vaid ümardusid nulliks. Siis meil oli selline üle kahe A4 üks muudatusettepanek suhteliselt väikese summa peale, kust peale vaadates ei olnud võimalik aru saada, kuna nulle oli nii palju, ja ka ülejäänud read tegelikult ei summeerunud koondsummaks. Ehk need muudatused, mis eelarveseaduses tehakse, ei ole kuidagi selleks, et Riigikogus oleks see tegevus- ja tulemuspõhine eelarve, ma ei tea, lihtsamini arusaadav või paremini menetletav, kuidagi selgem või läbipaistvam.

Jah, kahtlemata on võimalik rahanduskomisjonis sellest aru saada. Kiitsime muudatusettepaneku heaks, aga see, et meil on tegevus‑ ja tulemuspõhine eelarve, selle eesmärk on ju midagi muud. Eesmärk on see, et valdkond oleks juhitud tegevus‑ ja tulemuspõhiselt. Valdkonnal on sisulised eesmärgid, millele on vastavusse pandud indikaatorid, ja riigi raha, meie kõigi raha kulutatakse ja kasutatakse selle nimel, et neid eesmärke täita. See on tegevuspõhisele eelarvele ülemineku mõte. Kui seda sellise instrumendina kasutatakse, siis kahtlemata me siin Riigikogus oleme valmis eelarvemenetluses selle kohmakusega toime tulema ja arvestama sellega, sest eesmärk on seda väärt. Praegu on kahjuks selline olukord, et juurutatud on tegevus‑ ja tulemuspõhine eelarve, aga valdkonnad seda sisuliselt oma valdkonna juhtimiseks ei kasuta.

Jah, eelarveseaduse muutmisega tuleb eelarveseadusesse ridu juurde iga-aastaselt ja tõesti on aru saada, millistele programmidele ja tegevustele riigieelarvest raha läheb. Kahtlemata see läbipaistvuse taotlus, mis siin Riigikogu saalis on olnud, ei realiseeru selle eelnõuga, tuleb edasi samas suunas tööd teha, et oleks võimalik sisuliselt paremini aru saada, kuhu meil riigieelarve vahendeid kasutatakse. Aga mina räägin siin seetõttu, et see suurem muutus, mis tuleb ära teha, on tegelikult rahandusministril see, et valdkonnad peavad hakkama sisuliselt tegevus‑ ja tulemuspõhist juhtimist kasutama. Ainult siis on mõistlik eelarve sellise struktuuriga üles ehitada.

Nii et kui nüüd eelnõu täna heakskiidu saab, siis tõesti, juba järgmise aasta eelarves on meil ridu rohkem ja me näeme, kuidas tarka ja toimekasse Eestisse vahendid suunatakse. Aga sellega kaasas käiv seletuskiri muutub järjest pikemaks. Soovin veel ära mainida: selleks, et oleks Riigikogus võimalik ülevaadet saada eelarvevahendite kasutamisest, oleks tegelikult väga hea, kui iga valdkonna kohta oleks tekkimas selline aegrida, [kust on näha,] mis muutub võrreldes varasematega. Ma ei mõtle kuidagi, et eelmise kümne aasta eelarvenumbrid tuleks ümber arvutada nende programmide ja programmi tegevuste kaupa, aga nüüd praegusest hetkest edasi peaks ikkagi aastate vaheline võrdlus tekkima, millises programmis või tegevuses vahendid kasvavad, mille arvel need kasvavad. Siis on järgmisel aastal ...

Palun paar lisaminutit.

15:01 Aseesimees Martin Helme

Kaks minutit lisaaega, palun!

15:01 Riina Sikkut

... võimalik tegelikult eelarve seletuskirjast aru saada, mis muutus toimub ja millised on olnud poliitilised otsused. Ma väga loodan, et järgmisel aastal samal ajal ei räägi me siin saalis taas kärbetest. Kui kärped tehakse, siis tegelikult [peab olema teada] ka nende kate. Mis on need asjad, mis ära jäävad, see peaks olema seletuskirjas kirjas ja rahanduskomisjonis peaks vähemalt menetluse käigus olema liikmetel see info olemas. Praegu me oleme taas selles olukorras, kus eelarve tuleb kolmandale lugemisele, aga tegelikult ka rahanduskomisjoni liikmetel ei ole ülevaadet, mida kärbitakse ja kust see palgatõusude kate tuleb. Vot.

Nii et väga ootan, et tegevus‑ ja tulemuspõhiselt hakatakse valdkondi juhtima, ainult siis on mõistlik sellise struktuuriga jätkata eelarve koostamist ja ka seletuskirja niisugust ülesehitamist. Tegevus- ja tulemuspõhist eelarvet ei ole vaja Riigikogu jaoks, seda on vaja selleks, et meil oleks võimalik valdkondades sisulisi eesmärke saavutada. Aitäh!

15:02 Aseesimees Martin Helme

Suur tänu! Urmas Reinsalu, palun!

15:02 Urmas Reinsalu

(Kaugühendus)

Aitäh! Paluks kolm minutit lisaaega.

15:02 Aseesimees Martin Helme

Kolm minutit lisaaega.

15:02 Urmas Reinsalu

Aitäh! Kõigepealt, selle seaduse puhul on tegemist loomulikult juriidilises mõttes pimesoolega. See mingisugust probleemi, mis puudutab jooksva aasta eelarve remonti, selles mõttes täiendavalt ei lahenda, kuna juba sellel sügisel esitatud 2022. aasta eelarve kõiki neid sisulisi tingimusi, mida selles uues juriidilises käsundis antakse eelarve koostamiseks, täidab. Loomulikult selle mõte oli olla kont, et leevendada pingeid, mis tekkisid selle ümber, kus parlamendiliikmetel ja avalikkusel, aga ka Riigikontrollil ja õiguskantsleril oli mure ja õigustatud pahameel, et eelarve on muutunud juhitamatuks. See on väga tõsine probleem.

Nüüd, hoidku taevas selle eest, kui me lisaks sellele deklaratiivsele tegevuspõhisuse narratiivile, mis eelarvetekstis sisaldub, kaotaksime ka ministeeriumide tasemel selle n-ö kulujuhtimise skeemi ära, nii et see muutuks kõik ainult selleks tegevuspõhiseks lainetamiseks, siis kaoks ka allpool ära sisuline juhtimisülevaade. Ma, vastupidi, arvan seda, et meil oleks mõistlik anda siit kõnetoolist valitsusele ja Rahandusministeeriumile selge signaal, et see astutud samm ei ole iseenesest vale samm, vaid see on lihtsalt liiane samm, kuna praktiline elu ei vajanud seda seadusakti. Tegelik samm, mida vähemalt Rahandusministeeriumi spetsialistid on lubanud, on see, et loodetavasti hakatakse ülejärgmist eelarvet koostama juba sisuliselt, reformitud seaduse alusel.

Nii et praegune on n-ö nullfaas ja kindlasti ei tohi parlament lasta ennast eksitada sellest seaduse tekstist, otsekui see mingeid asju sisuliselt tegelikkuses ära lahendaks. Aitäh!

15:04 Aseesimees Martin Helme

Suur tänu! Rohkem kõnesoove ma ei näe. Sulgen läbirääkimised. Ja nüüd enne, kui me läheme hääletamise juurde, keskfraktsiooni küsitud kümneminutiline vaheaeg.

V a h e a e g

 

15:15 Aseesimees Martin Helme

Austatud kolleegid, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu 436. Tegemist on eelnõuga, mis vajab Riigikogu koosseisu häälteenamust. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

15:15 Aseesimees Martin Helme

Eelnõu poolt on 83 saadikut, erapooletuid 1 ja vastuhääli ei ole. Eelnõu on heaks kiidetud.


5. 15:16 Hasartmängumaksu seaduse ja riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu (459 SE) kolmas lugemine

15:16 Aseesimees Martin Helme

Läheme tänase viienda päevakorrapunkti juurde. Vabariigi Valitsuse algatatud hasartmängumaksu seaduse ja riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu 459 kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. Eduard Odinets, palun!

15:16 Eduard Odinets

Aitäh, austatud Riigikogu aseesimees! Head kolleegid! Olen siin juba korduvalt väljendanud seisukohta, et sotsiaaldemokraadid on hasartmängumaksu seaduse ja riigieelarve seaduse muutmise seaduse vastu ega hääleta selle poolt. Kutsun juba mitmendat korda ka teid kõiki, head kolleegid, seda eelnõu mitte toetama. Valitsuse pakutud hasartmängumaksu seaduse ja riigieelarve seaduse muutmise seadus rikub ammu kujunenud ja hästi töötavat mudelit, kuidas hasartmängumaksu abil kogutavad vahendid jõuavad spordi, kultuuri, hariduse, sotsiaalvaldkonna ja regionaalvaldkonna projektide tegijate juurde. Inimesed, projektid, tegevused – kõik ootavad seda raha igal aastal, kui ministeeriumid need taotlusvoorud avavad, ja hea meelega kasutavad neid vahendeid.

Valitsuse koostatud seletuskiri kirjeldab väga suure täpsusega, kui mitusada projekti, kui mitu tuhat inimest jääb vajalikust toetusest ilma, kui me selle seaduse täna vastu võtame. Väga kahju on kõikidest nendest olümpiasportlastest, puuetega sportlastest, noortest, kultuurivaldkonna tegijatest ja väikestest regionaalprojektidest, kes täna vastu võetava – loodetavasti siiski mitte vastu võetava – seaduse abil ilma toetuseta jäävad.

Rahandusminister rääkis siis, kui ta meile seda eelnõu tutvustas, sellest, et see muudab süsteemi paindlikuks. Mitte kuskilt ei paista see siit seaduseelnõust välja, et süsteem muutub paindlikuks. Rahandusminister lubas meile, et riigieelarve seadus toob välja nii need valdkonnad kui ka summad. Vaatasin ette, taha ja kolmandat pidi ning seletuskirjast ka järgi – no ei leia neid valdkondi ja neid summasid, et need tuleksid hasartmängumaksust. Ei ole seda siin! 

Rahandusminister lubas siitsamast puldist esimesel lugemisel, et valitsus teeb vajalikke muudatusi seaduseelnõusse selleks, et vähemalt valdkonnad oleksid fikseeritud, et teistesse valdkondadesse hasartmängumaksu vahendeid ei läheks. Nagu me kuulsime siin teisel lugemisel, rahandusminister tuli selle eelnõuga, ta tuli eeskätt oma fraktsiooni juurde, aga Reformierakonna fraktsioon saatis ministri pikalt ja ütles, selliseid muudatusi meile ei ole siin vaja. Ometigi on just Reformierakonna fraktsioonis need tublid olümpiasportlased, kes peaksid kõige rohkem hoolt kandma selle eest, et see raha jõuaks vajalikesse kohtadesse.

Head kolleegid! See ei ole hea eelnõu. See on hea selles mõttes, et see on väga lühike, aga selle sisu, selle mõju on väga suur kogu valdkonnale. Valitsuse koostatud seletuskiri räägib sellest, et 11 miljonit eurot kaotavad need väikesed projektid. Suured haridus- ja kultuuriprogrammid jäävad tegemata.

Head kolleegid! Ma ei saa aru. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni liikmed ei saa aru, miks, kellele ja milleks seda muudatust vaja on. Me lõhume head kehtivat, töötavat süsteemi, mis on aastatega juurutatud, ja nüüd jätame inimesed ilma isegi lootusest riigi toetusele. Nii et kokku võttes, head kolleegid, kutsun teid sotsiaaldemokraatide nimel üles seaduseelnõu mitte toetama ning laskma süsteemil toimida rahulikult ja läbipaistvalt, nii nagu see on siiamaani toiminud. Aitäh! 

15:20 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Tegemist on kolmanda lugemisega ja ainult fraktsioonid saavad sõna võtta. Ma ei ole saanud teie fraktsiooni juhatuselt märku, kumb fraktsiooni nimel sõna võtab. Aivar Kokk jõudis esimesena ennast kirja panna. Kas teil on volitatud fraktsioonis, kes räägib? Aivarile palun mikrofon! Jaa, palun!

15:20 Aivar Kokk

Tähendab, et fraktsiooni nimel tuleb rääkima Viktoria Ladõnskaja. Aga kuidas on sellega, kui on vaja komisjoni nimel teha üks täpsustus? Kas siis seda ei olegi ja ongi kogu lugu, nii et stenogrammi sellist asja ei lähe, mille kohta on saalis küsitud ja millele peaks ka stenogrammi minema vastus?

15:21 Aseesimees Martin Helme

Ei, sellist asja ma kolmandal lugemisel ei tea, et me saaks teha, meil on ainult läbirääkimised fraktsioonide nimel. Palun, Viktoria Ladõnskaja!

15:21 Viktoria Ladõnskaja-Kubits

Head koalitsioonisaadikud! Kas te tundsite rõõmu Anett Kontaveidi üle, meie sportlaste üle Tokyo olümpiamängudel, kus meie vehklejad tulid olümpiavõitjaks ning pakkusid kogu rahvale unustamatuid emotsioone Eesti pärast? Meil on väikese riigi kohta väga konkurentsivõimeline tippsport, neid võite ei tule ilma igapäevaste raskete treeningute ja ohverdusteta. Nende hetkede taga on suur ja väsitav töö ning see vajab oluliselt suuremat toetust. Vabariigi Valitsuse algatatud hasartmängumaksu seaduse ja riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu määrab meie tippspordi väga keerulisse seisu. Oktoobris laekus nii rahanduskomisjonile kui ka kultuurikomisjonile kiri Eesti Olümpiakomiteelt. Selle president Urmas Sõõrumaa sõnastas probleemi nii: "Eesti Olümpiakomitee on kogu Eesti spordi katusorganisatsioon, esindades olümpia- ja muud sporti kui ka liikumisharrastust. Aastast 1997 on toimunud olümpiamängudeks ettevalmistusprojektide rahastamine hasartmängumaksu laekumiste arvelt. Eestis on olnud Euroopas ainulaadne süsteem, kus seaduse tasandil on sätestatud konkreetse laekumise konkreetne % tippspordi toetuseks. Selle ajaga on Eesti saanud 9 olümpiavõitjat, kümneid maailma- ja Euroopa meistreid. See on tunnistus, et selline rahastamise süsteem toimib ja on edukas."

Seadusega, mis on meil laual, kaotatakse ära konkreetne laekumiste protsent olümpiaks valmistumise projektide rahastamiseks ning jäetakse toetussumma iga-aastaseks otsustamiseks ministeeriumi tasandile. Edasi seisab kirjas ka reaalne number, kui palju kaotab Eesti tippsport uue seaduse tõttu. Tsiteerin: "Leiame, et läbi kultuuriministeeriumi hinnangu fikseerides laekumise summa järgmiseks 4 aastaks, kaotab Eesti sport juba 2022. aastal 340 727 eurot, nelja aasta jooksul oleks summa 2 713 193 eurot. Tunnistame, et kõige globaalses ehk spordikonkurentsis oleks see katastroofiliste tagajärgedega kogu meie spordile."

See seadus tekitas väga palju küsimusi mitte ainult opositsioonisaadikutel. Ja nüüd ma tsiteerin teise lugemise ajal esinenud Jüri Jaansonit: "[...] endise tippsportlasena, tippspordist kasu saajana ja ka Riigikogu spordi toetusgrupi esimehena ma ei saa kuidagi seda eelnõu toetada. Olen selles suhtes vastasseisus oma fraktsiooni ja ka eelnõu algatajaga. [...] eelnõu on nüüd jah asi, mis on kiiruga tehtud ja ei näi ega pole ka üldse kuidagi kaunike. Jutt on meetmest, mis päris pika ajaloo jooksul on hästi töötanud ja mille tulemuste üle me saame uhked olla. Ja see on praegu kaotamisel. Eelnõu muudab kehtetuks hasartmängumaksu sellise jaotuse, et üks osa sellest oli ka tippspordi toetamine. Siinkohal tahangi rääkida sellest, et tippsport kaotab selge rahastuse, jääb sõltuma just poliitikute suvast. Iseenesest see ei ole paha. Kõik valdkonnad on ju riigi eelarvestrateegiast toetatavad. Aga millest kuidagi ei taheta rääkida, on see, et valdkonnad ei ole meil võrdsed. Valdkonnad on paratamatult sellised tähtsad ja vähem tähtsad. Ja tippsport ei ole meil kuidagi esmatarbekaup, vähemalt riigieelarveliste valikute puhul." Niimoodi ütles üks koalitsioonisaadik.

Selle seaduse puhul ma toon välja kolm suurt probleemi. Esiteks lammutatakse hasartmängumaksust jaotuse süsteem, raha suunatakse otse eelarvesse ilma sildita, lammutatakse seda, mis töötab, ega pakuta selget ja tugevat alternatiivi praegusele süsteemile. Märgiline on, et me teeme seda seadust kiirustades. Lonkab ka menetlemiskord. Näiteks, kultuurikomisjon, kuigi valdkond kultuur ja sport on otseselt meie oma, ei käsitlenud seda seadust eraldi, ei koostanud eraldi oma arvamust. Teine mure on reaalne seaduse väljund. Praegused koalitsioonipoliitikud veel mäletavad, et sellise menetluse käigus on nad üht-teist lubanud neile, kes kaotavad oma toetuse. Aga ülejärgmine valitsus võib seda konteksti enam mitte mäletada, see tähendab, et konkreetse valitseja tahtest hakkab sõltuma ka tippspordi tulevik. Ja kolmas mure: mitte ainult olümpiakomitee, vaid ka kultuuritegijad ja paljud teised teadsid ette, et süsteem toetab neid.

See on tõesti üks läbimõtlemata seadus ja Isamaa hääletab selle seaduse vastu. Aitäh!

15:26 Aseesimees Martin Helme

Suur aitäh! Rohkem ma ei näe läbirääkimiste soovi. Siis ... Ahah, Erkki Keldo Reformierakonna nimel, palun! Sõnavõtt kohapealt.

15:26 Erkki Keldo

Jah, aitäh! Enne, kui me hääletusele läheme, sooviks Reformierakonna fraktsioon kümme minutit vaheaega.

15:26 Aseesimees Martin Helme

Selge. Kümme minutit vaheaega enne hääletust.

V a h e a e g

 

15:36 Aseesimees Martin Helme

Head kolleegid, Reformierakonna fraktsiooni võetud kümneminutiline vaheaeg on läbi, saame minna hääletuse juurde. Juhin tähelepanu, et ka selle eelnõu puhul on vaja Riigikogu koosseisu häälteenamust. Panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud hasartmängumaksu ... Vabandust! Protseduuriline. Urmas Reinsalu.

15:37 Urmas Reinsalu

(Kaugühendus)

Austatud istungi juhataja! Tahtsin küsida selgust, mis seal saalis õigupoolest toimub. Ma ei saa kuluaarides liikuda, olen kaugistungil, aga ehk istungi juhataja annaks jooksvat informatsiooni. Nimelt, Isamaa fraktsioonis käis eile Hanno Pevkur, kes tutvustas Riigikogu kodukorraseaduse reformi ja ütles, et ettepanek on võtta välja vaheaegade võtmine kui obstruktsiooni vorm, kuna see on ebakonstruktiivne, ja tema mälu järgi kunagi Riigikogu kodukorra ajaloos ei ole koalitsioonil olnud vajadust vaheaegu võtta. Aga nüüd me näeme, et algul võttis Karilaid vaheaega kümme minutit, nüüd võtab Reformierakond kümme minutit. On leidnud aset niisugune pretsedenditu töö venitamine, koalitsioonifraktsioonid venitavad. Kas see tähendab seda, on see poliitiline märk sellest, et tohuvabohu on valitsuse sees, valitsuse ümber, nii et need fraktsioonid soovivad distantseeruda valitsusest ja meil on ametis hoopis n-ö spetsialistide valitsus? Palun istungi juhataja tõlgendust, millest tulenevad need kodukorra loogika järgi pretsedenditud vaheaja võtmised. Hanno Pevkuri sõnu kinnitas eile ka väga autoriteetne riigiõiguse ekspert Rein Lang.

15:38 Aseesimees Martin Helme

See muidugi ei olnud väga protseduuriline. Ei ole midagi pretsedenditut selles, kui fraktsioonid võtavad enne hääletust vaheaegasid. Ei ole suur saladus, et ka mina ei ole kaugtöö fänn. Aga ma saan soovituse anda, et Riigikogu koduleheküljelt on võimalik vaadata videoülekannet Riigikogu saalist, et saada paremat ülevaadet. Ma siit niisuguseid rindereportaaže parem ei tee. 

Ja siis on veel üks protseduuriline küsimus. Jaanus Karilaid, palun!

15:38 Jaanus Karilaid

Jaa, aitäh! Kuna härra Reinsalule jäi üht-teist selgusetuks, siis paluks enne hääletust teha kohaloleku kontroll.

15:39 Aseesimees Martin Helme

Ikka saab. Kohaloleku kontroll, palun!

15:39 Aseesimees Martin Helme

Kohalolijana pani ennast kirja 89 Riigikogu saadikut.

Nüüd proovime uuesti, vaheaeg on võetud, kohaloleku kontroll on tehtud. Panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud hasartmängumaksu seaduse ja riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu 459. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

15:40 Aseesimees Martin Helme

Eelnõu toetas 53 saadikut, vastu on 34 saadikut. Eelnõu on heaks kiidetud.


6. 15:40 Käibemaksuseaduse muutmise seaduse, Eesti Panga seaduse ning käibemaksuseaduse ja tolliseaduse muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu (460 SE) kolmas lugemine

15:40 Aseesimees Martin Helme

Tänane kuues päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse, Eesti Panga seaduse ning käibemaksuseaduse ja tolliseaduse muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu 460. Tegemist on kolmanda lugemisega ja ka see vajab Riigikogu koosseisu häälteenamust. Avan läbirääkimised. Läbirääkimiste soovi ei näe, lõpetan läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 460 lõpphääletus. Kas Riigikogu soovib saalikutsungit? Ei soovi, see meil just oli ja meil oli ka kohaloleku kontroll.

Seega, panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud käibemaksuseaduse muutmise seaduse, Eesti Panga seaduse ning käibemaksuseaduse ja tolliseaduse muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu 460. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

15:42 Aseesimees Martin Helme

Eelnõu toetas 87 saadikut, vastuhääli ei olnud, üks saadik on erapooletu. Eelnõu on heaks kiidetud.


7. 15:42 Maareformi seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (418 SE) kolmas lugemine

15:42 Aseesimees Martin Helme

Seitsmes päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud maareformi seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 418 kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. Heiki Hepner, palun!

15:42 Heiki Hepner

Head kolleegid! Selle seaduseelnõuga on nii, et see lahendab terve rea tehnilisi probleeme. Esmapilgul võib tunduda, et selle eelnõuga võiks justkui rahul olla ja probleeme ei ole. Paraku on siin siiski üks oluline puudus ja seda võiks nimetada põhimõtteliseks, fundamentaalseks probleemiks. Jutt käib eelnõu § 8 punktist 2, kus on kirjas, et taristu kasutustasuks määratakse 3%. Selles 3% peegeldub järjekordselt Eesti riigi ükskõiksus ja üleolev suhtumine eraomandisse. On kurb, et me siin saalis selle mõttega kaasa läheme.

Eraomand on meie riigi oluline nurgakivi ja põhiseaduse § 32 ütleb, et igaühe omand on puutumatu ja võrdselt kaitstud. 2012. aastal tunnistas Riigikohus kehtiva seaduse, mis jättis omanikud omandi koormamisel õiglasest hüvitisest ilma, põhiseadusvastaseks. Olgu öeldud, et esmakordselt tunnistas Riigikohus selle seaduse põhiseadusvastaseks juba 2004. aastal. Pikki aastaid käis vaidlus ja arutelu, kui suur peaks õiglane hüvitis olema. Ja 17. jaanuaril 2018 võttis Riigikogu vastu asjaõigusseaduse rakendamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse, kus täiendati seadust §‑ga 155, mis ütleb, et talumistasu on 7,5%. Kes soovib, saab selle seaduseelnõu seletuskirjast pikemalt lugeda, kuidas selle protsendini jõuti. Olgu ainult lühidalt öeldud, et 5% oli ette nähtud õiglaseks hüvitamiseks ja 2,5% maamaksu kompenseerimiseks. See seadus jõustus 1. jaanuaril 2019.

Toona arvati, et sellega on kirik keset küla ehk erinevad huvid on tasakaalus. Juba siis räägiti, et kohe tuleb maa väärtuse hindamine. Selle ettevalmistamist alustati eelmise kümnendi keskel ja selles valguses peeti ka arutelusid protsendi määramisel, mis lõpuks seadusesse jõudis, ehk 7,5% arvestas juba seda põhimõtet. Eraomanikud heas usus sõlmisid järgnevatel aastatel kokkuleppeid oma kinnistu koormamisel taristuobjektidega. Nüüd oleme jõudnud olukorrani, kus ütleme, et maa väärtus on liiga palju kasvanud ja seepärast, head maaomanikud, võtame teilt lubatust peaaegu poole ära. Selline käitumine ühes eraomandit austavas riigis ei kannata mitte mingisugust kriitikat.

Olgu öeldud, et Riigi Kinnisvara AS ajab taga oma investeeringutelt ligi 10%‑list tootlust. See on normaalne. Aga eraomaniku puhul 5% on ilmselge rikastumine. Hiljuti oli Enefit Greeni aktsiate emissioon. Aktsia hind on tänaseks tublisti kasvanud. Kas järgmine samm on osa aktsiate taasnatsionaliseerimine, sest investorid on liiga palju teeninud? Just sellist mõttekonstruktsiooni tänane eelnõu sisaldab. Ja see on häbiväärne.

Nüüd õigusselgusest. Kui me selle eelnõu vastu võtame, siis on meil kaks seadust, mis käsitlevad erinevalt ühte ja sama asja. Mis alusel valik toimub? Kuidas peaks tavainimene aru saama, millal võib tema 7,5% saada ja millal võib tema 7,5%-lisest nõudest aga üle sõita ja ütelda, et 3% on sulle küll, sa oled juba niigi rikastunud? Seletuskiri üritab teha seda oma juriidilises kantseliidis ja ütleb, et maatulundusmaal rakendatakse jätkuvalt asjaõigusseaduse rakendamise seadust. Teistel sihtotstarvetel on eelduslikult koefitsient 0, aga sõltuvalt olukorrast võib ka teistsuguse määrata. Kui tihti loeb tavainimene seaduste seletuskirju? Ja mis asjad on need teistsugused olukorrad ...

Palun lisaaega.

15:47 Aseesimees Martin Helme

Kolm minutit lisaaega, palun!

15:47 Heiki Hepner

Mis asjad on need teistsugused olukorrad, millal koefitsient võib olla suurem kui 0, ja kes määrab need protsendid siis? Kas järgmine samm on seaduste ühtlustamine ja ka asjaõigusseaduse rakendusseaduse muutmine ehk kas minnakse lõplikult 3% peale? See kõik, ebajärjekindlus õigusloomes, õiguskindluse puudumine, mitte õigusselgus, ei kuulu hea õigusloome tava juurde, ja viimasega on sellel eelnõul tõsiseid probleeme. Seepärast ei saa Isamaa seda eelnõu toetada.

Vaatasin üle, kuidas käitusid toonased Riigikogus olnud erakonnad 7,5%-lise talumistasu kehtestamisel. Keskerakonnal ei olnud probleemi seda protsenti toetada. Ma loodan väga, et neil ei ole ka täna põhjust eelnõu toetada, ja saab jääda ikkagi 7,5% juurde.

Reformierakonna ettekandja ütles enne lõpphääletust, et ega neil endilgi polnud ei selle eelnõu menetluse käigus ega ka viimase viie aasta jooksul ühtegi väga head ettepanekut olukorra lahendamiseks. Elus on päris tihti niimoodi, et saab teha õigeid asju ja saab teha asju õigesti. Väga harva saab teha õigeid asju õigesti, aga kui on vaja valida, siis tuleb teha õigeid asju. Ja ta lubas eelnõu poolt hääletada. Nii arvas Reformierakond toona.

Just üle-eelmise eelnõu juures me märkasime, et ollakse valmis tegema ka valesid asju. Nüüd on Reformierakonnal võimalus ennast natukene parandada. Loodetavasti ei ole te, head kolleegid Reformierakonnast, valitsusse pääsemisel hüljanud ka eraomandi austamist ega tee valesid asju. Aitäh!

15:49 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei näe. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku viia läbi eelnõu 418 lõpphääletus. Kas te soovite ka kutsungit? Teeme kutsungi.

Austatud kolleegid, panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud maareformi seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 418. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

15:51 Aseesimees Martin Helme

Eelnõu poolt on 75 saadikut, eelnõu vastu on kolm, erapooletuid ei ole. Eelnõu on vastu võetud.


8. 15:52 Finantsinspektsiooni seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (422 SE) kolmas lugemine

15:52 Aseesimees Martin Helme

Kaheksas päevakorrapunkt: Vabariigi Valitsuse algatatud Finantsinspektsiooni seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 422. Tegemist on kolmanda lugemisega. Saame minna läbirääkimiste juurde. Avan läbirääkimised. Kõnesoove ei näe. Sellisel juhul saame minna lõpphääletuse juurde ja kuna meil just oli saalikutsung, siis ma rohkem seda ei tee.

Lugupeetud kolleegid, panen hääletusele Finantsinspektsiooni seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 422. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

15:53 Aseesimees Martin Helme

Eelnõu toetab 67 saadikut, eelnõu vastu on 16, erapooletuid ei ole. Eelnõu leidis heakskiitmist.


9. 15:53 2021. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu (431 SE) kolmas lugemine

15:53 Aseesimees Martin Helme

Tänane üheksas päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud 2021. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu 431. Tegemist on riigieelarve kolmanda lugemisega ja siia juurde käib teistsugune protseduur, nii et kutsun siia rahanduskomisjoniettekandjaks Aivar Sõerdi. Palun!

15:54 Aivar Sõerd

Aitäh, austatud juhataja! Head kolleegid! Riigikogu rahanduskomisjon arutas seda eelnõu kolmanda lugemise ettevalmistamisel oma 16. novembri istungil. Eelnõu sisust veel nii palju, et eelnõu on koostatud kooskõlas riigieelarve seadusega, mille kohaselt võib valitsus riigieelarve muutmiseks kulude kogumahtu muutmata algatada mitte hiljem kui kaks kuud enne eelarveaasta lõppu riigieelarve muutmise seaduse eelnõu. Ja arvestades, et tänavune riigieelarve seadus on koostatud eelmise aasta sügisel ning osa rahastamisvajadusi on muutunud, on otstarbekas riigiasutuste seatud eesmärkide tõhustamiseks algatada riigieelarve muutmine.

Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks, mis oli 15. novembril kell 14, Riigikogu liikmetelt, fraktsioonidelt ja komisjonidelt ettepanekuid ei laekunud. Rahanduskomisjon koostas koostöös ministeeriumidega ühe 13 muudatusest koosneva kulusid täpsustava muudatusettepaneku ja lisas seaduse Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval jõustumise sätte. Muudatuste selgitused on muudatusettepanekute loetelus.

Ja kui nende juures peatuda, siis esimene puudutab Riigikogu Kantselei vahendite ümberpaigutamist. Üks suurem muudatus on Vabariigi Valitsuse all ja puudutab Vabariigi Valitsuse reservi kuludesse Sotsiaalministeeriumi tööturuprogrammi eelarve vahendite suunamist – 46,7 miljonit eurot. Siis on siin veel muudatused Justiitsministeeriumi valdkonnas erinevate programmide vahel. Kaitseministeeriumi osas on muudatused. Asi oli selles, et see võis olla kevadel või suvel, kui me mingis küsimuses selle aasta eelarve asju vaatasime, ja siis siinkõneleja ise küsis, miks on Kaitseministeeriumi valitsemisalas liitlaste taristu kulu jagatud kõigi nelja erineva programmi vahel, kuigi taristu kulu võiks kuuluda oma sisu poolest kollektiivkaitse valdkonna alla. Sellele ei saanudki kohe vastust, tuli teha kirjalik järelepärimine. Kirjalikule järelepärimisele vastati selliselt, et seal oli sisse sattunud viga ja praegu toimub selle vea parandamine. Nii et ma olen siin kuulnud süüdistust, et kui Riigikogu liige midagi küsib eelarve konkreetse kirje kohta, siis saab ta küll vastuse, aga mitte midagi ei tehta. Tehakse küll, praegu parandati üks viga ära. 

Muudatused on ka majandusministeeriumi valitsemisalas ja Rahandusministeeriumi valitsemisalas. Ja üks muudatus puudutas Siseministeeriumi valitsemisala: valitsemisala eelarvevahendite ümbertõstmisega suunatakse 4,6 miljonit eurot seoses riigikaitsesaladuse nõuetega kaitsepolitsei maja ehitamise eelarvest kaitsepolitsei tavaeelarvesse. 

Nüüd arutelust komisjonis ka lühidalt. Siin on väljavõte 16. novembri protokollist. Kõigepealt meil oli küsimustele vastamas Rahandusministeeriumi eelarve osakonna nõunik Regina Vällik. Meie arutelu oli üsna lühikene. Siinkõneleja esitas kaks küsimust. Ma palusin selgitada Justiitsministeeriumi muudatusettepanekut, mis puudutas tulemusvaldkonna meetmete jagunemist. Sellele sai komisjon hiljem kirjaliku vastuse. Ja siinkõneleja küsis ka teise küsimuse, mis puudutaski viimati mainitud Siseministeeriumi riigisaladusena esitatud üldinvesteeringute summat. Asi on selles, et see muudatusettepanekus olev 4,6 miljonit eraldati algses lisaeelarves juba ja nüüd see tõstetakse ümber riigisaladuse paragrahvi alla. Ma küsisin, miks seda vaja on teha. Vastus oli et Siseministeerium on ametkondlikult seda summat täpsustanud, selgitanud välja, mis kaalutlustel alguses investeeringute summa ei olnud esitatud riigisaladusena, ning kuidas toimida edaspidi. Summa kui selline ei ole riigisaladus, küll aga kogu edasine toiming, milliseid tegevusi ja kuidas ellu viiakse, on käsitletud riigisaladusena. Ja sellepärast ei saa seda eelarves planeerida avalikult, kui eelarve täitmine peab olema piiratud ligipääsuga. Selline selgitus. Ja sellega meie arutelu piirdus.

Komisjon langetas konsensuslikult järgmised otsused: kõigepealt, teha ettepanek võtta eelnõu Riigikogu täiskogu päevakorda kolmapäeval, 24. novembril, siis kolmas lugemine lõpetada ja viia läbi lõpphääletus. Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on nõutav poolthäälteenamus. Tänan tähelepanu eest ja olen valmis vastama küsimustele.

16:00 Aseesimees Martin Helme

Ja tõepoolest on küsimusi. Urmas Reinsalu, palun!

16:00 Urmas Reinsalu

(Kaugühendus)

Aitäh! Hea ettekandja! Mind ei huvita mitte see, mis selles eelnõus on, vaid see, mida selles eelnõus ei ole. Praegu just nimelt lisaeelarve ongi vajalik kulude üldmahtu suurendamata koroonakriisis operatiivseks tegutsemiseks. Varasemate eelarvetega selleks aastaks eraldatud ettevõtlustoetuse meetmed koroonakriisi leevendamiseks sadade miljonite ulatuses on praegu virnas KredExis ja majandusministeeriumi all, kuna need ei ole vastavalt profileeritud. Ma rääkisin Rahandusministeeriumi ekspertidega. Kui me räägime selle vältava kriis ajal kriitilises olukorras olevate ettevõtete leevendusmeetmetest, siis oleks tulnud valitsusel lisaeelarvesse teha muudatusettepanekuid. Miks valitsus ei näinud ette paindlikumaid meetmeid tegelikult [hädas olevate] sektorite abistamiseks selles olukorras, kus varasema teadmise järgi on disainitud neid nii finantseerimistehingu abil kui ka teisi toetusmeetmeid teistsuguse profiiliga? Selge ja konkreetne küsimus.

16:01 Aivar Sõerd

Mis puudutab neid meetmeid, siis kolmandaks lugemiseks ettevalmistamisel me tõepoolest seda teemat ei käsitlenud ja keegi selle kohta ka küsimusi ei esitanud. Nii et komisjonis see ei olnud päevakorral.

16:02 Aseesimees Hanno Pevkur

Riina Sikkut, palun!

16:02 Riina Sikkut

(Kaugühendus)

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud ettekandja! Me täna oleme siin saalis juba arutanud tegevus‑ ja tulemuspõhise eelarve pildi üle. Küsiksin lihtsalt teie arvamust, kuna te eelarve läbipaistvusega olete nii süvenenult tegelenud. Kuidas see tegevuspõhisusele üleminek sealt majandusaasta aruandest vastu vaatab? Kas see on seal kuidagi sisuliselt hästi ja mõistlikult lahendatud või te näete, et ka sinna oleks läbipaistvust juurde vaja?

16:02 Aivar Sõerd

Aitäh küsimuse eest! Majandusaasta aruande arutelu seisab meil veel ees, see ei ole praegu teema. Aga ma võin vastata, sellepärast et majandusaasta aruande kohta ma küsisin siin saalis ka, kui me seda arutasime. Minu küsimus oli see, et seal on need tulemusvaldkondade mõõdikud ja miks on niimoodi, et suur osa mõõdikutest on üldse täitmata, suur osa aga lähtub mingisugusest aastatetagusest baastasemest. Ja need jooksevad välja kuni 2023. aastani. Need näidikud, mis on tegelikult üks osa, üks oluline komponent tegevuspõhises eelarves, ei täida oma rolli, ei ole adekvaatsed. Ju siis ikkagi see süsteem veel lonkab ja ma saan aru, et Rahandusministeerium panustab, et need mõõdikud ikka hakkavad oma rolli kunagi täitma.

16:04 Aseesimees Hanno Pevkur

Peeter Ernits, palun!

16:04 Peeter Ernits

Hea juhataja! Hea ettekandja! Aivar, räägi natukene lähemalt selle kaitsepolitsei maja numbritest. See on selline lõbus lugu. Mitte et kaitsepolitsei on lõbus asutus – ta on vajalik –. aga kuidas need numbrid seal on tantsinud?

16:04 Aivar Sõerd

Jah, see puudutab seda eelnõu siis nii palju, et algselt oli selles 2021. aasta riigieelarve seaduse muutmise eelnõus sees raha eraldamine kaitsepolitsei kontori ehituseks 4,7 miljonit eurot ja nüüd selle muudatusega see viiakse ühelt realt teisele. Aga tõepoolest, ma mäletan seda arutelu, see oli riigieelarve kontekstis, ja millegipärast oli investeeringutes selle koha peal 0 märgitud. Ent kui Siseministeeriumi eelarve ja põhiseaduslikkuse kindlustamise programm avada ja vaadata seda seletuskirja, siis seal ei olnud selle kohta midagi märgitud. Kui siseminister oli meil rahanduskomisjonis ja selle kohta sai küsitud, siis ta lahkelt vastas ja ütles ka summa, mis on selle objekti ehitamiseks eelarves ette nähtud. Hiljem ühe teise eelnõu kontekstis sai see siin saalis üle küsitud. Siis see summa jällegi erines sellest. Ja lõpuks, kui tuli teha kirjalik järelepärimine Siseministeeriumile, siis tuli ka täpne vastus, mis oli juba kolmas summa, aga see kuulutati ametialaseks informatsiooniks. Sellega siis saabus mõningane selgus.

16:06 Aseesimees Hanno Pevkur

Heiki Hepner, palun!

16:06 Heiki Hepner

Suur tänu, hea istungi juhataja! Austatud ettekandja! Ma siiski jätkaks oma hea kolleegi Riina küsimust ja küsiks põhimõtteliselt sama asja ikkagi 2021. aasta eelarve kohta. Su hea fraktsioonikaaslane, ka rahandusminister olnud Jürgen on ütelnud, et praegune tegevuspõhine eelarve on täitsa tips-tops ja käib küll. Sa oled natukene teisel arvamusel. Kas komisjon seda 2021. aasta eelarvet arutades ja neid probleeme, mis sa siin eelnevalt välja tõid, lahates on jõudnud mingile seisukohale, kas peaks muutma midagi või ei peaks muutma?

16:07 Aivar Sõerd

Nii laialt me seda teemat 2021. aasta [riigieelarve] muudatuste läbivaatamisel muidugi ei avanud. See on hoopis teiste eelnõude arutamise teema. Me just hääletasime siin äsja riigieelarve baasseaduse muudatusi ja vaat seal me arutasime neid teemasid, samuti siis, kui oli rahanduskomisjonis põhjalikul arutlusel järgmise aasta riigieelarve. Aga siin me nii palju, kui oli võimalik, püüdsime täpsustada ja aru saada, miks neid muudatusi, mis siin praegu on, on vaja teha. Tegelikult suurem osa nendest on sellist tehnilist laadi programmidesisesed või programmidevahelised ümbertõstmised. Aga meil küsimusi oli ja kui me ei saanud kohe vastuseid, siis hiljem saadeti  need meile kirjalikult.

16:08 Aseesimees Hanno Pevkur

Aivar Kokk, palun!

16:08 Aivar Kokk

Hea juhataja! Hea Aivar! Kõigepealt tänud sisukate vastuste eest! Kuidas sulle tundub, kas me oleme nagu käivitanud selle tegevuspõhise eelarve? Kas see toimib ka või mitte? Mina olen aru saanud, et tegevuspõhise eelarve mõte oli ju see, et iga aasta me näeme, kas raha on läinud õigesse kohta ja kas tänu sellele on võimalik järgmisel aastal mingeid kulusid kokku hoida või mitte. Kui [see on läinud] IT-sektorisse, siis võib-olla on töökohti vähemaks [jäänud]. Ka eile selgus komisjonis järgmise aasta eelarve arutelus, et kui iga rida kuskilt ministeeriumist tuleb, siis tuleb töökohti juurde teha, mitte vähendada, nagu riigireformi eesmärk oli. Me seda 2021. aasta riigieelarvet küll ühtepidi kritiseerime, aga kas me kuskilt tegevuspõhistest ridadest loeme välja, mis me kasu oleme saanud, et oleme sellist raha kümneid miljardeid paika pannud?

16:09 Aivar Sõerd

Hea kolleeg Aivar! See arutelu meil seisab ees ja ma loodan, et see tuleb põhjalik ja sisuline. Loodan, et sina ka panustad sinna. Meil oli just hiljuti päevakorral, kaks nädalat tagasi oli riigikontrolör siin, andis ülevaate 2020. aasta eelarvest. Ka sellesama 2021. aasta, tänavuse eelarve kohta, millesse me praegu muudatusi teeme, valmib ettenähtud ajal aastaaruanne. Riigikontroll auditeerib selle ja aastaaruande üks osa on riigieelarve täitmise aruanne. Hinnatakse ka tulemusvaldkondade eesmärkide saavutamist. Vaat siis me avame selle arutelu. See kõik seisab meil ees.

16:10 Aseesimees Hanno Pevkur

Rohkem küsimusi ei paista. Tänan! Avan läbirääkimised. Urmas Reinsalu Isamaa fraktsiooni nimel. Palun!

16:10 Urmas Reinsalu

(Kaugühendus)

Palun lisaaega! 

16:10 Aseesimees Hanno Pevkur

Jaa, nüüd olete ka kenasti levis. Palun!

16:11 Urmas Reinsalu

Ma tahaksin kõigepealt öelda seda, et Isamaa fraktsioon ei toeta seda lisaeelarvet ja me kutsume kõiki parlamendisaadikuid üles hääletama selle eelarve vastu. See peaks olema parlamendi protest just nimelt selle vastu, kui paindumatult on see valitsus käitunud koroonakriisis, puudutavalt praktilisi otsuseid, mida tuleb langetada.

Ma tuletan meelde täna öeldud Kristen Michali sõnu. Inimeste ootused valitsusele tervisekriisi juhtimisel olid kõrgemad. See kriisiaeg on tähendanud ka seda, et valitsus peab olema võimeline kiirelt ja operatiivselt otsuseid muutma, ümber kujundama vastavalt tegelikele vajadustele.

Eelmiste eelarvetega on selleks aastaks ette nähtud sadu miljoneid eurosid, et ettevõtlust toetada. Need meetmed on ennekõike just majandusministeeriumi valitsemisalas KredExi eelarvereal. Ja olukord on praegu paradoksaalne. Ühelt poolt on meil sadu miljoneid eurosid ette nähtud toetuseks ja finantseerimistehinguteks, kuid neid ei ole kasutatud, sest nende profiil on selline, et neid kas ei ole avatud või need ei vasta tegelikult turu vajadustele.

Hästi, varasemad otsused selle raha eraldamise kohta langetati varasema ja tulevikku vaadates puuduliku teabe pinnalt. Kuid nüüd me näeme, et selles kolmandas laines, vältavas laines, mis on olnud pikalt ja suretab tegelikult välja väga mitmeid sektoreid, nagu toitlustus, spordisaalid,  turismivaldkond, oleks kindlasti vaja mitte nendes mahtudes, vaid täpselt disainitud paindlikke toetusmeetmeid, et aidata see pikk vältav kriis üle elada, arvesse võttes piiranguid, mis valitsus ise on pidanud vajalikuks [kehtestada] tervisekriisi tingimustes viiruse tõrjumiseks.

Kuid kahetsusväärselt on valitsus käitunud paindumatult ja kuidagi paralleelreaalsuses elades. Ja just nimelt 2021. aasta lisaeelarve oleks olnud see kõige õigem ja ainus koht, kust eelarve kogumahtu suurendamata võtta osa neid vahendeid, mis on juba varasemate eelarvetega eraldatud selleks aastaks, majandusministeeriumi valitsemise alla ja disainida need ümber sellel aastal konkreetsete sektorite toetamiseks. See oleks olnud lihtne, aga see oleks eeldanud poliitilist tahet ja operatiivset tegutsemist.

Paraku see, mida me näeme tervisekriisi tõrjumisel – see venivus ja hiljaks jäämine olukorras, kus tuleb reageerida, nii nagu see oli kevadel, nii nagu see on olnud sügisel kolmanda lainega –, on saatnud ka [praegust] võimekust või õigemini võimetust operatiivselt tervisekriisi sotsiaalsete ja majanduslike mõjude leevendamisega tegeleda.

Ja see on põhjus, miks Isamaa fraktsioon ei anna oma poolthääli sellele eelnõule. Mitte seetõttu, et me arvame, et seal ümbertõstetud kapo maja rahadega mingisugune probleem on, vaid ennekõike protestiks selle tegematajätmise vastu, [selle vastu], et see eelarve eelnõu endas [vajalikke muudatusi] ei sisalda.

Nii et ma kutsun Isamaa fraktsiooni nimel kõiki parlamendiliikmeid üles protestiks sellise paindumatu ja magava juhtimise vastu andma oma vastuhääl, oma selge vastuhääl sellele konkreetsele seaduseelnõule. Ja kui juhtub ime – aga imesid juhtub, advendiaeg läheneb –, siis on meil võimalik kiiresti, operatiivselt saata selline poliitiline signaal ja oodata valitsuselt paindlikumat reageerimist ja tulla juba nende nädalate jooksul siia parlamendi kõrge koja ette korrigeeritud eelnõuga. Aitäh! 

16:15 Aseesimees Hanno Pevkur

Rohkem kõnesoove ei paista. Selle eelnõu kohta on tulnud ka üks muudatusettepanek, mille on teinud rahanduskomisjon, ja rahanduskomisjon on selle heaks kiitnud. Seega me oleme selle muudatusettepaneku ka eelnõusse sisse viinud. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku viia läbi eelnõu 431 lõpphääletus.

Austatud Riigikogu, panen teie ette hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud 2021. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu 431. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

16:18 Aseesimees Hanno Pevkur

Eelnõu toetab 75 Riigikogu liiget, vastu on 11, erapooletuid 0. Eelnõu on seadusena vastu võetud.


10. 16:18 Elektroonilise side seaduse, ehitusseadustiku ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (437 SE) kolmas lugemine

16:18 Aseesimees Hanno Pevkur

Kümnes päevakorrapunkt täna on Vabariigi Valitsuse algatatud elektroonilise side seaduse, ehitusseadustiku ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu 437 kolmas lugemine. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku viia läbi lõpphääletus ja enne seda on võimalik fraktsioonidel avaldada arvamust. Avan läbirääkimised. Seda soovi ei ole. Sulgen läbirääkimised. Panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud ... Ma igaks juhuks küsin, kas me oleme päri sellega, et läheme hääletuse juurde. Vastuväiteid ei näe.

Panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud elektroonilise side seaduse, ehitusseadustiku ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu 437. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

16:19 Aseesimees Hanno Pevkur

Poolt 73, vastu 2, erapooletuid 1. Eelnõu on seadusena vastu võetud.


11. 16:20 Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (461 SE) kolmas lugemine

16:20 Aseesimees Hanno Pevkur

Meie tänane 11. päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 461 kolmas lugemine. Siin on taas võimalik fraktsioonidel sõna võtta. Alustab keskfraktsiooni nimel Kersti Sarapuu. Palun!

16:20 Kersti Sarapuu

(Kaugühendus)

Lugupeetud istungi juhataja ning head kolleegid saalis ja ekraanide taga! (Ühendus hakib.) 

16:20 Aseesimees Hanno Pevkur

Hea, Kersti, kas ma tohin korraks katkestada? Kas ma tohin paluda, et sa tuleksid arvutile natukene lähemale või kasutaksid klappe, meil vahepeal muidu heli hakib. Proovi uuesti! 

16:21 Kersti Sarapuu

Teeme nii. Kas nüüd on parem? 

16:21 Aseesimees Hanno Pevkur

Jaa, oluliselt. 

16:21 Kersti Sarapuu

COVID-19 kriis oli selleks ajaks mõjutanud väga paljude Eesti inimeste toimetulekut ja õigupoolest ei olnudki küsimus selles, kas langetada [aktsiisi], vaid kui palju langetada. Keerulisel ajal peab riik oma elanikele appi tulema ja Keskerakonna fraktsioon oli toona kahe käega selle poolt. Tunnustan Keskerakonna fraktsiooni nimel ka täna praegust valitsust, kes pikendab langetatud määrade kehtivust aasta võrra ning on kokku leppinud, et alates 2023. aasta 1. maist toimub nelja aasta jooksul kütuse- ja elektriaktsiiside lauge taastamine kriisieelsele tasemele.

Kuigi majandus näitab taastumise märke, on paljud sektorid ikka veel raskustes. Riigipoolne tugi on muidugi igati teretulnud. See eelnõu jätab majapidamistele igakuiselt rohkem kätte. Ülemaailmne hindade erakordne tõus kestab asjatundjate hinnangute kohaselt vähemalt 2022. aasta kevadeni ja seega on tagumine aeg päevakorras olev eelnõu vastu võtta. Madalamad aktsiisimäärad aitavad hoida hindu madalamal ning seeläbi ohjeldada tarbijahinnaindeksi ja elukalliduse kasvu tempot. Enamust nendest hindadest mõjutab kõigi teenuste ja kaupade hindade kasv.

Kindlasti avaldab vastu võetud otsus positiivset mõju ka kõigile elektri tarbijatele, leevendades kõrge börsihinna tõttu tekkivaid mõjusid, ning vähendab kodutarbijate ja ettevõtete kulutusi elektrienergiale. Lisaks avaldab see positiivset mõju piirikaubandusele, kuna pikamaa-autovedajatel on jätkuvalt võimalik konkurentsivõimeliste hindadega Eestis tankida.

Ühesõnaga, nüüd on õige aeg rohelist nuppu vajutada. Aitäh!

16:23 Aseesimees Hanno Pevkur

Isamaa fraktsiooni nimel Aivar Kokk, palun!

16:23 Aivar Kokk

Hea juhataja! Head kolleegid! Isamaa Erakonnal on väga hea meel, et [meie fraktsiooni poolt] 8. aprillil üle antud eelnõu on jõudnud nii kaugele, et see on valitsuse praktiliselt samasuguse [eelnõu näol] siia saali [jõudnud]. Loodame, et täna võetakse see vastu, saadi aru, et – see võttis  valitsusel küll pool aastat aega – tänasel hetkel majanduse elavdamisel ja oma inimestele vastu tulles on vaja hoida enamuse kütuseliikide aktsiisid madalal. Me teame, mis on meie tanklates teinud kütuse hinnad, me teame, mis on turu peal elektri hind, ja teame, mis on selle gaasi hind, mis paljudele kodudele soojust pakub. Ma tahan lihtsalt tänada tänast valitsust.

See võttis küll aega. Veel mõni päev enne, kui valitsusest saabus Isamaa Erakonna eelnõuga sarnane eelnõu Riigikokku, oli meil Riigikogu esindajate debatt õliliidu inimestega. Siis veel koalitsioonil seda arusaamist ei olnud, opositsioonipoliitikud aga toetasid aktsiiside madalal hoidmist ka edaspidi. Ja mul on hea meel, et kui me seda eelnõu siin saalis arutasime, siis ka tänane rahandusminister lubas, et kui me näeme aasta pärast olukorda, kus naabrid Läti ja Leedu ei ole aktsiise tõstnud, siis tuleks madalat aktsiisi hoida ka järgnevatel aastatel.

Selles eelnõus on küll 25%‑line tõus järgneval neljal aastal ette nähtud, aga piirikaubanduse seisukohalt tuleb väga selgelt aru saada, et me ei taha samale rehale kaks korda astuda. Korra me seda tegime, kui tõstsime aktiise lootuses, et see toob riigieelarvesse palju raha ja kõik läheb väga hästi. Tegelikult maksud sõitsid Lätti ja raha läks ka Lätti ja me õpetasime oma inimesed Lätis käima. Paljud käivad veel tänaseni sealt ühte, teist või kolmandat asja ostmas.

Ma veel kord ütlen: suur tänu kõigepealt, et meie eelnõu ja ettepanekut on koalitsioon toetanud. Isamaa Erakond seda eelnõu toetab. Aitäh!

16:26 Aseesimees Hanno Pevkur

Ja nüüd on juhatajani jõudnud üks volitus, kus Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon volitab selles punktis fraktsiooni läbirääkimistel esindama Raimond Kaljulaidi. Palun, Raimond Kaljulaid!

16:26 Raimond Kaljulaid

Austatud istungi juhataja! Mul on nii hea meel, et tänapäeval töötavad elektroonilised sidevahendid ja see volitus on väga austatud juhatajani jõudnud. Kõigepealt ma soovin reageerida muidugi sellele, mida hea ametikaaslane härra Aivar Kokk siin ütles, nagu oleks Lätis käimises midagi halba. Ei ole, see on hea, et me Lätit külastame. Läti on meie lõunanaaber ja ma olen kategooriliselt sellise Läti häbimärgistamise vastu siit Riigikogu kõnetoolist.

Väga austatud kolleeg Kersti Sarapuu valitsuskoalitsioonist loomulikult rõhutas selle eelnõu puhul seda, et pikendatakse aktsiiside langetamise otsust ja need madalad määrad kehtivad pisut pikemat aega. See on muidugi hea uudis. Selle vastu keegi ei vaidle.

Aga aus oleks Eesti rahvale öelda, et valitsusel on neile hea uudis, ent on ka halb uudis. Halb uudis on see, et selle eelnõuga kehtestatakse alates 2023. aasta maist aktsiiside taastamine kriisieelsele tasemele, mille kohta valitsus oma eelnõus kirjutab, et see on lauge: lauge aktsiiside tõus.

Mida see lauge tähendab? Kui te vaatate eelnõu seletuskirja, siis seal on toodud energiatoodete aktsiisimäärad ja nende prognoos. Elektriaktsiis kasvab 2026. aastaks praegusega võrreldes 4,5 korda. 4,5 korda, austatud daamid ja härrad: 1 eurolt 4,47 euroni megavatt-tunni kohta! Sõbrad, kui see on lauge hinnatõus, siis mina olen Lionel Messi.

Ma juhin teie tähelepanu, et sotsiaaldemokraadid algatasid samuti elektriaktsiisi puudutava eelnõu, mis nägi ette selle tõusu ärajätmist, aga seda tähtajatult. Ent arusaadav, et see meie töölaual olev lahendus on ilmselt selline, mis leiab siin saalis toetuse ja ka meie, sotsiaaldemokraadid, hääletame selle eelnõu poolt. 

Muidugi need aktsiisitõusud on vaja edasi lükata, aga samal ajal sellega kindlasti ei saa rahul olla, et juba aastal 2023 ootab tarbijaid ees selline suur hinnatõus. Ma tuletan meelde, et eks siin saalis on olnud maksude küsimuses alati kirglikud arutelud parempoolsemate erakondade ja vasakpoolsemate erakondade vahel. Samas see on ju tõsiasi, et kaudsed maksud, aktsiisid tabavad valusamalt ikkagi väikse ja keskmise sissetulekuga leibkondi, kelle kogukuludest elektriarve ja muud kodukulud moodustavad suurema osa ja kes selle võrra on hinnatundlikumad.

Nii et see on selle eelnõu puhul, ütleme, selline probleem, mille puhul tuleb küsida, kas klaas on pooltäis või on ta pooltühi. Meie vaatest on ta ikka pigem praegu pooltühi. Aitäh teile!

16:29 Aseesimees Hanno Pevkur

Ja nüüd EKRE fraktsiooni nimel Peeter Ernits, palun!

16:29 Peeter Ernits

Hea juhataja ja kolleegid! Raimond alustas juba nii paljutõotavalt ja ma vaatasin, et ohhoo, EKRE ja sotsid saavad ühtemoodi punast panna. Aga vaata, kaval poiss, hakkas nagu peale, aga siis äkki tegi rebasehaagi.

Meie idee: meie paneme punast, Kersti. Kindlalt! Raimond rääkis siin juba mõned asjad ära. Võib-olla käin veel üle korra. Me omal ajal langetasime selle aktsiisi ajutiselt ja me ei ole ka nõus, et seda tõstetakse 2023. aastal. Praegune peaks jääma 30. aprillini 2023 ja siis 1. maist algab, nagu Raimond ütles, selline laugjas [tõus] – see on tore mõiste, kui see "laugjas" on selline neljakordne nõlv. Me ei ole sellega nõus.

Võib-olla meie vahe Raimondiga on see, et ma arvan, et 2023. aastal moodustame valitsuse meie ja mitte head kolleegid sotsid. Ja see on nagu kirves meie [pea kohal]. Me ei ole sellega nõus. Aga see on nüüd kitsalt võttes EKRE [probleem], ent eelkõige puudutab see ju inimesi, Eestimaa inimesi, ja eelkõige neid, kelle sissetulekud on väiksemad.  Muidugi, elektri hind on kirves juba praegu. Euroopa Komisjoni n-ö kuldvõtmekese järgi peaks süsihappegaasi kvoodi hind aastal 2030 olema 52 [eurot tonn], aga on praegu juba 67 ja ma ei tea, mis ta selleks ajaks on.

Kui nüüd Vabariigi Valitsus arutas hiljuti sotside ettepanekut, nende eelnõu, mille number on vist 427, siis loomulikult tõmmati vesi peale [ettepanekule], et see alandamine jätkuks. On öeldud niimoodi, et ei ole õige eeldada, et need asjad, kõrged elektri hinnad jäävad aastateks püsima. No [ma arvan], et jah, kõik võib muutuda, aga neid hiidtuulikuid merre ei tule selleks ajaks, need ei jõua sinna, isegi maismaale ei jõua suurt midagi. Ja põlevkivijaamad jäävad igal juhul selleks ajaks, 2023. aasta alguseks või aprillikuuks.

Tulen nüüd tagasi [selle juurde], et rahanduskomisjon arutas 8. novembril EKRE ettepanekut jätta aktsiisimäärad kehtima tänasele tasemele ka edaspidi, põhjenduseks pandeemia ja ebamäärasus ja et need kõrged hiidtuulikud merre ei jõua igal juhul selleks ajaks. Aga koalitsiooni esindajad ütlesid, et [mingu see] prügikasti. Pandeemia tõttu alandatud aktsiisitasemed ei ole toetamist väärt, kuna see ei lange kokku nende üllaste eesmärkidega fossiilsed kütused õiglaselt maksustada ja [seega] ei toeta need ka Euroopa Liidu n-ö suure rohepöörde või kliimapaketi eesmärke.

Seepärast, kordan üle, on EKRE seisukohal, et hetkel kehtivate energiakandjate aktsiiside taset ei tohi tõsta. Kehtivad aktsiisimäärad tuleb jätta kehtima samale tasemele, nagu need on, ja seda tähtajatult, ka peale 2023. aasta Riigikogu valimisi. Ja seepärast, head kolleegid, vajutan mina ja vajutab kogu EKRE fraktsioon julgelt punast. Aitäh!

16:34 Aseesimees Hanno Pevkur

Rohkem kõnesoove ei näe. Sulgen läbirääkimised. Viime juhtivkomisjoni ettepanekul läbi ka lõpphääletuse. Alustame selle ettevalmistamist.

Austatud Riigikogu, panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 461. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

16:36 Aseesimees Hanno Pevkur

Poolt 69, vastu 16. Eelnõu on seadusena vastu võetud.


12. 16:37 Riigikogu otsuse "Riigi 2020. aasta majandusaasta koondaruande kinnitamine" eelnõu (432 OE) teine lugemine

16:37 Aseesimees Hanno Pevkur

12. päevakorrapunkt meie tänases päevakorras on Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Riigi 2020. aasta majandusaasta koondaruande kinnitamine" eelnõu 432 teine lugemine. Palun kõnetooli rahanduskomisjoni liikme Aivar Sõerdi.

16:37 Aivar Sõerd

Austatud juhataja! Head kolleegid! Riigikogu rahanduskomisjon arutas otsuse eelnõu numbriga 432 teise lugemise ettevalmistamisel 16. novembri istungil. Kahe lausega veel ka eelnõu sisust. 

Riigi majandusaasta koondaruande eesmärk on anda ülevaade riigieelarves seatud eesmärkide saavutamisest, riigi finantsseisundist, finantstulemustest ja rahavoogudest ning võimaldada Riigikogu-poolse kontrollifunktsiooni teostamist Vabariigi Valitsuse suhtes. Riigi majandusaasta koondaruande juurde kuulub ka Riigikontrolli kontrolliaruanne. 16. novembri istungil oli meil arutelu lühike. Komisjoni liikmetel küsimusi ei olnud ja muudatusettepanekuid, mida arutada, ka ei olnud.

Komisjon langetas konsensuslikult järgmised otsused: teha ettepanek võtta eelnõu päevakorda kolmapäeval, 24. novembril, teine lugemine lõpetada ja viia läbi lõpphääletus.  Seda ka, et eelnõu otsusena vastuvõtmiseks on nõutav poolthäälteenamus. Tänan tähelepanu eest!

16:39 Aseesimees Hanno Pevkur

Nüüd on selline lugu, et Riigikogu liikmetel on küsimusi. Riina Sikkut alustab.

16:39 Riina Sikkut

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ma enne kiirustasin, aga [küsin nüüd], et õigesse kohta ka kirja saaks. Tõesti, te olete väga põhjalikult tegelenud riigieelarve läbipaistvusega ja ma palun teie arvamust selle kohta, kuidas tegevuspõhisusele üleminek on kajastunud majandusaasta aruandes. Kas seal on sellel sisuline väärtus või te näete ka murekohti?

16:39 Aivar Sõerd

Jaa, 2020. aasta majandusaasta aruanne, mida me praegu käsitleme, oli esimene, [mille puhul oli tegu] tegevuspõhisele eelarvestamisele üle viidud eelarvega. Aga tegelikult, nagu ma ütlesin, teiseks lugemiseks ettevalmistamisel me ei käsitlenud neid teemasid enam. Ent esimesel lugemisel olid need teemad päevakorras ja kuna see oli esimene aasta tegevuspõhise eelarvega, siis eks see asi natuke logiseb. Ma ise küsisin esimesel lugemisel, ma mäletan, nende mõõdikute kohta, kuna tegevuspõhises eelarves tegevused hinnastatakse ja oluline komponent on, et on vaja ka [konkreetsetele] tegevustele eraldatud raha kasutamist mõõta. Selleks on mõõdikud ja sihttasemed.

Kui nüüd vaadata seda koondaruannet, siis üks osa sellest on ülevaade eesmärkide saavutamisest, sh ka nende tulemusvaldkondade tegevuste eesmärkide saavutamisest. Need mõõdikud ... No suur osa neist mõõdikuist on üldse puudu. Need mõõdikud põhinevad küsitlustel, põhinevad sellisel aegunud statistikal. On näha, et mõned sihttasemed on paari aasta vanused ja nende hoidmist loetakse ka nagu tulemus[valdkonna] eesmärkide saavutamiseks. See näitab, et asi vajab ikka veel kõvasti edasiarendamist.

16:41 Aseesimees Hanno Pevkur

Heiki Hepner, palun!

16:41 Heiki Hepner

Suur tänu, hea istungi juhataja! Austatud ettekandja! Tegelikult ma tahtsingi just nende mõõdikute kohta küsida. Minu meelest on see häbiväärne, et meil on tabel, kus peaks olema mõõdikud, ja see on lihtsalt tühi. See on sümptomaatiline muuseas ka arengukavadele. Ma olen korduvalt kõnetoolist ette lugenud, kus meil on arengukavas pooled mõõdikud puudu. Pooled! 

Ja loomulikult see peegeldub lõpuks ka majandusaasta aruandes, see on arusaadav. See on sümptomaatiline ja minu meelest täiesti lubamatu. Kas komisjoni koosolekul oli ka arutelu, et proovitakse neid olemasolevaid [mõõdikuid] kuidagi täiendada või sisse kirjutada? See on ju elementaarne. Kahe lugemise mõte ongi, et avastatakse mingid puudujäägid ja siis täpsustatakse ja täiendatakse. Kas sellest oli juttu või lihtsalt lasti [kõik läbi] külma kõhuga?

16:42 Aivar Sõerd

Jah, ega me ... No see aruanne on mahukas ja kui nüüd meenutada esimeseks lugemiseks komisjonis toimunud ettevalmistavat arutelu, mida ma tegelikult esimesel lugemisel kajastasin, siis meie arutelu jäi üsna pinnapealseks. Kolleeg Aivar Kokk, kes teie selja taga istub, küsis, millega pearaamatupidaja tegeleb. Ja ma ise vist sain ka mõned küsimused küsida. Seal oli juures ka veel pikk rahandusministri slaidiprogramm, mis andis ülevaate 2020. aasta majandusseisust, sellest, millega see aasta lõppes. Selline slaidiprogramm oli riigirahanduse seisust ja sellele me keskendusime. 

Ega selle otsuse eelnõu kontekstis me mõõdikute teemat süvendatult ei käsitlenud. Nagu ma ütlesin, teise lugemise ettevalmistamisel piirdus meie arutelu ainult otsuste tegemisega. Samas ma olen [teiega] nõus. Ma ise küsisin ka esimesel lugemisel sama küsimuse, et suur osa näidikutest on puudu või on need abstraktsed, ebaadekvaatsed. Lihtsalt Rahandusministeerium on meile lubanud, et mõõdikute süsteemi arendatakse edasi ja see peaks mingil ajal ka reaalselt toimima hakkama.

16:44 Aseesimees Hanno Pevkur

Raimond Kaljulaid, palun!

16:44 Raimond Kaljulaid

Aitäh, hea istungi juhataja! Austatud ettekandja! Meil on varasematel perioodidel riigieelarve puhul olnud tõsiseid probleeme Riigikogule esitatud info täpsuses. On lausa välja tulnud, et eelarvedokumentides on olnud väga suuri vigu tegeliku olukorraga võrreldes. Punkt üks: mil määral või kas üldse see teema on kajastamist leidnud? Kas need arvud, need numbrid, mis on siin selles koondaruandes – kas Riigikogu saab neid usaldada? Kas saame meie omakorda oma valijate juurde minna ja öelda, et need on päris numbrid, või on oht, et jälle mõne aja pärast selgub, et tegelikult ka siin toodud arvud on olnud valed? Ja mil viisil seda on kuidagi täiendavalt kontrollitud? Ma ei tea, olete te käsikalkulaatoriga üle arvutanud igaks juhuks komisjonis või midagi muud sellist teinud, et ei juhtuks seda õnnetust pärast, et kõik on teisiti, kui paberil oli kirjas? 

16:45 Aivar Sõerd

Aitäh selle küsimuse eest! Midagi samasugust ma ise ka küsisin. Nimelt, asi on selles, et Riigikontroll avastas tõepoolest 2020. aasta majandusaasta aruannet auditeerides asjaolu, et riigieelarve seaduses olid koondsummad valed. Aga see on majandusaasta aruanne, mille üks osa on riigieelarve täitmise aruanne. Need vead, mis Riigikontroll avastas, olid 2020. aasta riigieelarve seaduses. Ja need vead on Rahandusministeerium ära parandanud, seda nad meile kinnitasid.

16:46 Aseesimees Hanno Pevkur

Peeter Ernits, palun!  

16:46 Peeter Ernits

(Kaugühendus)

Hea juhataja ja hea ettekandja! See mõõdikute teema on väga lõbus taas – nii-öelda, jutumärkides. Sina olid viimati rahaminister neli-viisteist aastat tagasi. Kui sina oleksid praegu rahaminister, kuidas sina neid mõõdikuid oleks sinna kirja pannud? Ma saan aru, et komisjonis seda muidugi ei arutatud, aga äkki fantaseerid.  

16:47 Aivar Sõerd

Sel ajal, kui minul oli roll täita ministriülesandeid, siis me selliste harjutustega ei tegelenud. Aga jah, tõepoolest, mõõdikute eesmärk on hinnata, kuidas tulemusvaldkondadeks ja  programmilisteks tegevusteks liigendatud tegevustele eraldatud raha kasutatakse. Ütleme, kõigepealt hinnatakse ära, kui palju üks või teine riigi teenus maksab. Teine oluline tegevuspõhise eelarve komponent on, et tuleb hinnata nende programmide jaoks eraldatud raha kasutamise tulemuslikkust. See osa või see mõõdikute mehhanism ei tööta.

See ei ole minu jutt, seda rääkis ka Riigikontroll siin kaks nädalat tagasi, kui ta tegi ettekande majandusaasta aruande kohta. Mõõdikud on, seda saate ise vaadata, küllaltki abstraktsed, põhinevad küsitlustel. Ja mis puudutab konkreetselt 2020. aasta tegevuste kokkuvõtet, siis seal tõepoolest on mõõdikuid tabelites väga palju puudu. Aga eks seda süsteemi kogu aeg täiustatakse.

16:49 Aseesimees Hanno Pevkur

Raimond Kaljulaid, palun!

16:49 Raimond Kaljulaid

Aitäh, härra Sõerd! Ma täitsa saan aru, et need on erinevad dokumendid, aga ma tänan teid selle selgituse eest. Lihtsalt, [meil on] siin diskussiooni siin, et meil on eelarve, kus summad ei klapi, koondaruanne, kus olevad mõõdikud ka teie väga kaaluka hinnangu kohaselt ei ole kas lõpuni usaldusväärsed, nad on liiga hinnangulised, nad on abstraktsed või nad on puudu. Saate murest aru, eks ole? Siia Riigikogu täiskogusse jõuavad komisjoni vahendusel, ministeeriumi vahendusel riigirahanduse kohta materjalid, mille täpsuses ei saa lõpuni kindel olla. Rahandus ei peaks ju olema selline humanitaarvaldkond, kus kõik arvamused on ilusad ja head, see peaks olema väga täpne.

Veel kord: kas selle koondaruande näitajatega on teie arvates ministeerium tegelenud, et me saaksime neid numbreid, mis tulevad avalikust sektorist siia Riigikokku, tulevikus rohkem usaldada?

16:50 Aivar Sõerd

Eks see minu jutt oli suuresti refereering nendest hinnangutest, mida andis riigikontrolör samale küsimusele ja ka õiguskantsler. Rahandusministeerium on tegelikult – see on ka nendes materjalides olemas – nõustunud Riigikontrolli etteheidetega just tulemusvaldkondade hindamise küsimuses. Kõigepealt on nõustunud ja on lubanud ka seda süsteemi parandada.

16:50 Aseesimees Hanno Pevkur

Peeter Ernits, palun!

16:50 Peeter Ernits

(Kaugühendus)

Hea juhataja ja ettekandja! Nende numbrite tõesust [uurides] on Riigikontroll näidanud, et sajad miljonid võivad olla hoopis teistpidi. Aga kuna tegu on 2020. aasta majandusaasta koondaruande kinnitamisega, ma küsin, kas sina julged võtta siin kas kergemat või raskemat mürki, et need numbrid ikkagi klapivad tegelikult nii üksikult võttes kui ka kõik kokku.

16:51 Aivar Sõerd

Aitäh selle küsimuse eest! Sellele saab vastata nii, et majandusaasta aruanne on raamatupidamisaruanne ja see aruanne on ka auditeeritud. Ja mis puudutab raamatupidamise aastaaruande õigsust ja tehingute seaduslikkust, siis Riigikontroll ütleb, ma loen ette: "Riigikontrolli hinnangul annab riigi 2020. aasta riigieelarve täitmise aruanne, mis näitab eelarve tulusid 10,77 miljardit, kulusid 11,68 miljardit, investeeringuid 507,99 miljonit ja finantseerimistehinguid 1,66 miljardit eurot, usaldusväärset teavet riigi kogutud tulude, tehtud kulude, investeeringute ja finantseerimistehingute kohta." Nii et ma vastan teile täpselt samamoodi: majandusaasta aruanne annab usaldusväärse teabe riigi kogutud tulude, tehtud kulude, investeeringute ja finantseerimistehingute kohta.

16:52 Aseesimees Hanno Pevkur

Nüüd rohkem küsimusi ei paista. Tänan! Avan läbirääkimised. Isamaa fraktsiooni nimel Heiki Hepner, palun!

16:53 Heiki Hepner

Aitäh, hea istungi juhataja! Head kolleegid! Vaieldamatult tuleb eelkõneleja Aivarit tänada selle väga pühendunud töö eest ja sügavuti minemise eest! Tõesti, kui siin Riigikogus keegi eelarvega sisuliselt üksipulgi on tegelenud, siis sina, Aivar, oled tegelenud ja suur tänu sulle selle eest! See on märkimisväärne töö ja kindlasti väärib ka siit maha ütlemist. 

Aga ma tahaksin siiski rõhutada ühte põhimõttelist probleemi, mida ma [koos eelkõnelejaga näen]. Need on need mõõdikud ja sellepärast ma ekstra tulin siia, et oleks stenogrammis see taas kord maha öeldud. Meil on selline sümptomaatiline probleem nende mõõdikutega. Me tahaksime justkui hästi mõõta kõiki oma tegevusi, olla tegevuspõhised, olla tulemuspõhised. See on ju väga tore, aga kui me tulemust ei oska määrata, kui tegevusi ei taha kirjeldada nii, et need oleksid arusaadavad, siis see kõik on jama. See on mõttetu ressursi raiskamine ja see kõik saab alguse juba arengukavade tegemisest. Korduvalt on siin tähelepanu juhitud, et tõesti, mõningatel juhtudel pooled eesmärgid on puudu. Arengukavadest aga peaksid need liikuma lõpuks eelarvesse, see on loomulik protsess.

Ma olen seda siit ka varem öelnud ja ma kordan: tõepoolest, vähegi edukas omavalitsuses lastaks vallavanem selliste arengukavade väljatoomise puhul lahti ja tehtaks pihuks ja põrmuks, kui ta tuleks valla majandusaasta aruannet sellisel kujul kinnitama. See ei ole lihtsalt mõeldav, see vallavanem või linnapea võetakse järgmine kord lihtsalt maha.

Aga siin tundub, et see käib aastast aastasse ja see on justkui normaalne. Sellega ei saa leppida. Selles mõttes ma olen nõus: Riigikontroll on auditeerinud ja tõesti ütelnud, et 2020. aasta eelarve täitmise aruanne annab usaldusväärset teavet riigi [kogutud tulude], tehtud kulude, investeeringute ja finantseerimistehingute kohta. Ma usun, et see nii on. Ma usun Riigikontrolli ja selle heasse töösse, aga siin probleem on hoopis milleski muus. Ja sellepärast on mul ka raske selle majandusaasta koondaruande poolt hääletada. See on nagu protest selle vastu. Ükskord peaks midagi muutuma. Sellest on räägitud, räägitud, räägitud, aga midagi ei ole muutunud.

Eriti nukraks teeb ka see, et tõepoolest, kui me oleme seda arengukavade puhul käsitlenud, siis on ju öeldud, et me lisame, ärge muretsege. Seal on kirjas kenasti, et asi on väljatöötamisel, küsitlus on tegemisel. Mõnel juhul on [kirja] pandud ka aastaarv, mis jääb mitme aasta taha. Ma arvan, et see ununeb ja sinna ta jääbki. Ja kui see probleem jääb üles, siis korra nagu virgutakse, aga sinna ta jälle sureb.

See on ääretult kahetsusväärne. See on ääretult kahetsusväärne ja tõepoolest, loobume sellest tegevuspõhisest [printsiibist], kui me ei suuda seda mõõta. Ärme raiskame energiat ja raha asjade peale, millest me mitte midagi ei arva või millest me ei hooli.

Mina muidugi ka oma varasemas elus olen oma tegevusi ikkagi proovinud tõesti tulemuspõhiselt ja eesmärgipõhiselt seada ja siis toimub ka see mõõtmine tõepoolest. Ja enamasti pannakse ka mõõdikud mingisse dünaamikasse. Teinekord tõesti on mingi konstant, kuhu tahetakse jõuda, ja nii ta jääb, aga enamasti tahetakse jälgida ka seda protsessi. Nagu ka, Aivar, sinu kõnest kuulda oli, ja tegelikult, kui me vaatame seda paksu materjali, siis me näeme, et tõesti siin [on väga palju staatilist]. Ja see tekitab jälle selle küsimuse, et me oleme saanud ühe arvu, me oleme linnukese teinud ja justkui on kõik paigas.

See on tegelikult mure, mida ma, head kolleegid, tahtsin teiega jagada. Ja ma ütlen, et ma usun, et aruanne kajastab neid arve, mis siin on toodud, suhteliselt õigesti, aga mul on väga raske täna vajutada rohelist nuppu. Aitäh!

16:58 Aseesimees Hanno Pevkur

Rohkem kõnesoove ei näe. Sulgen läbirääkimised. Muudatusettepanekuid selle otsuse eelnõu kohta ei ole saabunud ja juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 432 lõpphääletus. Head kolleegid, meieni jõudis info, et mõned Riigikogu liikmed ei ole saanud ühendust meie infosüsteemiga, nii et ma võtan juhataja vaheaja kolm minutit.

V a h e a e g

 

Nii, nüüd saame minna hääletuse juurde. Tundub, et need, kes meile [probleemist] teada andsid, on kenasti süsteemiga ühenduse saanud.

Panen hääletusele Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Riigi 2020. aasta majandusaasta koondaruande kinnitamine" eelnõu 432. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

17:03 Aseesimees Hanno Pevkur

Poolt 75, vastu 0, erapooletuid 5. Riigi 2020. aasta majandusaasta koondaruanne on kinnitatud.


13. 17:04 Riigikogu otsuse "Heili Sepa Riigikohtu liikmeks nimetamine" eelnõu (485 OE) esimene lugemine

17:04 Aseesimees Hanno Pevkur

Meie 13. päevakorrapunkt on Riigikohtu esimehe Villu Kõve esitatud Riigikogu otsuse "Heili Sepa Riigikohtu liikmeks nimetamine" eelnõu 485. Tutvustan teile meeldetuletuseks ka seda, kuidas me seda punkti menetleme. Kõigepealt on põhiseaduskomisjoni esindaja ettekanne kuni 20 minutit, seejärel on Riigikohtu liikme kandidaadi Heili Sepa ettekanne kuni viis minutit. Iga Riigikogu liige võib mõlemale ettekandjale esitada ühe suulise küsimuse ja seejärel on fraktsioonidel võimalik läbirääkimiste käigus sõna võtta. Lõpphääletus, mille me täna kohe läbi viime, on salajane. Palun, põhiseaduskomisjoni liige Oudekki Loone!

17:05 Oudekki Loone

Head kolleegid! Riigikogu põhiseaduskomisjon arutas eelnõu oma 16. novembri istungil. Kõigepealt tutvustas Heili Sepa kandidatuuri Riigikohtu esimees Villu Kõve. Villu Kõve märkis, et Riigikohus on juba käesoleva aasta kevadest saadik tegelenud sellega, et leida uus Riigikohtu liikme kandidaat, kelle saaks Riigikogule ametisse nimetamiseks esitada. 1. jaanuaril 2022 pensionile siirduv Jüri Põld on küll Riigikohtu halduskolleegiumi liige, aga uus kohtunik peaks asuma tööle Riigikohtu kriminaalkolleegiumis, sest vahepeal Euroopa Inimõiguste Kohtus töötanud Julia Laffranque pöördus halduskolleegiumisse tagasi. Villu Kõve sõnas, et tema hinnangul on Heili Sepp parim kandidaat Riigikohtu kohtuniku ametikohale. Tal on mitmekülgne kogemus, ta on töötanud prokuratuuris, Õiguskantsleri Kantseleis, Justiitsministeeriumis, samuti aastatel 2018–2020 kohtunikuna Viru Maakohtu Narva kohtumajas ja 2020. aasta teisest poolest ka Tallinna Ringkonnakohtus.

Seejärel tutvustas ennast Heili Sepp. Ta tutvustab ennast täna ka teile ja ma ei taha talt kõiki sõnu suust ära võtta. Ta kinnitas, et ta on 25 aastat töötanud kriminaalmenetluse valdkonnas erinevatel ametikohtadel ja ainus, mis tema CV‑s veel puudu on, on tõepoolest riigikohtuniku positsioon. Nii et tegemist on väga mitmekülgse, kriminaalmenetluse valdkonnas kogenud inimesega.

Arutelu käigus palus Riigikogu liige Kalle Grünthal Heili Sepalt täpsustust ühe tema varem esitatud kirjaliku küsimuse suhtes ja Heili Sepp vastas, et tõepoolest, Kalle Grünthal on küsinud selle kohta, millistel alustel praeguses koroonaviiruse olukorras on erinevatel kultuuriasutustel õigus küsida isikute terviseandmeid, milleks on COVID‑i tõend. Heili Sepp märkis, et ta on seda küsimust natuke uurinud, sh konsulteerinud ka endiste kolleegidega Õiguskantsleri Kantseleist, kes tegelevad otseselt isikuandmete kaitsega. Ei ole tegelikult üheselt selge, siis milline see õiguslik alus on, millisel alusel neid isikuandmeid töödeldakse. Kõige tõenäolisem alus on isikuandmete kaitse üldmääruse artikkel 9 lõike 2 punkt i, mis ütleb, et isikuandmeid võib töödelda, kui see on vajalik rahvatervise valdkonna avalikes huvides.

Toomas Kivimägi leidis, et kui isegi Riigikohtu liikme kandidaadil on raske tuvastada, millisel alusel isikuandmeid küsitakse, siis on tõepoolest palju eeldada, et inimene, kes kultuuriasutuse uksel [seda teeb], seda selgitada ja põhjendada oskab. Tõepoolest oleks tarvis selgitust pädevate, kompetentsete isikute poolt.

Kalle Grünthal palus veel hinnangut ühele COVID‑i meetmete järelevalves õigusharude ristumisega tekkinud probleemile. Ka selle puhul Heili Sepp möönis olukorra keerukust, aga märkis, et seda küsimust erinevalt eelmisest ta ei ole põhjalikult uurinud, seega vajab ta täpse vastuse andmiseks rohkem aega. Kalle Grünthal leidis, et olukord, kus isegi kõrged õiguseksperdid ei suuda anda ühtseid ja selgeid vastuseid, on problemaatiline. Vabariigi Valitsuse korraldus 305, mis on "COVID‑19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud", ei korrelleeru kehtiva õigusega ning tekitab ühiskonnas probleeme ja vastuolusid. Härra Grünthal leidis, et selle üldkorralduse näol on tegemist tühise õigusaktiga, "kuna puudub delegatsiooninorm seadusest". Heili Sepp sõnas, et ta väitega, et kõnealune Vabariigi Valitsuse üldkorraldus on tühine, kindlasti ei nõustu, aga tõepoolest on tekkinud keeruline olukord, kuna kõigil õiguslikel lahendustel on selles olukorras omad miinused. Aga tema hinnangul tuleks pigem võtta suund selle poole, et olemasolevaid lahendusi paremaks teha, mitte otsida võimalust need algusest peale tühiseks kuulutada. Samas sõnas ta, et on nõus sellega, et suur osa selles üldkorralduses sätestatust tegelikult oleks olnud mõistlikum sätestada seaduses.

Komisjon tegi kolm menetluslikku otsust: teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda ja viia läbi lõpphääletus 24. novembril 2021, määrata juhtivkomisjoni esindajaks põhiseaduskomisjoni esimees Toomas Kivimägi ja teha vastavalt Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse § 17 lõikele 3 Heili Sepale ettepanek esineda täiskogu ees kuni viieminutilise ettekandega. Kõik need otsused võeti vastu konsensuslikult.

Põhiseaduskomisjoni 23. novembri istungil otsustati muuta juhtivkomisjoni esindajat, kelleks samuti konsensuslikult määrati mind.

17:10 Aseesimees Hanno Pevkur

Paistab, et Riigikogu liikmetel teile küsimusi ei ole. Tänan! Ja nüüd on Riigikogu kõnetooli oodatud Riigikohtu liikme kandidaat Heili Sepp. Palun!

17:10 Riigikohtu liikme kandidaat Heili Sepp

Väga austatud juhataja ja lugupeetud Riigikogu liikmed! Ma tänan väga selle võimaluse eest teie ees kõneleda ja tänan ka vestluste eest fraktsioonides. Nendes vestlustes oli nii mõnigi vahetu ja huvitav hetk, mis aitas mul näha asju uute nurkade alt. Selle eest suur aitäh!  

Ma pean riigikohtuniku kandidatuuri menetlemise protsessi üheks lihtsaks, aga oluliseks viisiks aidata kaasa õigusemõistmise läbipaistvusele. Ma kinnitan, et teen juba praegu ja teeksin riigikohtunikuna, kui lubate, parimas usus õigeid ja õiglaseid otsuseid kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseaduse ja seadustega ning olen aus ja sõltumatu ja erapooletu ning ustav Eesti Vabariigile ja tema põhiseaduslikule korrale.

Leian aga, et lisaks sellele lubadusele on teil rahvaesindajatena õigus aimu saada sellestki, millise maailmavaatega inimene üks riigikohtuniku kandidaat on. Iga kohtunik on inimene – professionaal, aga ikkagi inimene. Meil ei ole robotkohtunikke. Minu maailmavaadet peegeldab ennekõike see, kuidas ma tajun justiitssüsteemi valupunkte. Selle vaate on kujundanud minus kriminaalõiguse valdkonnas riigi heaks töötatud aastad, mida tõepoolest on kohe-kohe 25, ja nende käigus saadud õppetunnid, mida on loendamatult. Ja kindlasti ma ei ole sõnastanud seda päris nii, et mul on CV-st puudu riigikohtuniku ametikoht. Pigem ma näen seda tõesti suure võimalusena, kui mulle see võimalus antakse.

Olen töötanud kriminaalmenetluse eesliinil praktikuna, nendest viimased aastad kohtunikuna, aga tõesti ka õigusloomes, Õiguskantsleri Kantseleis ja õpetanud lisaks tudengeid Tartu Ülikoolis pikki aastaid. See kõik toob mind täna järgmiste märksõnadeni. Esiteks, ma tõden, et tõesti suurte kriminaalmenetluste lahendamises kiiresti ja ühtlasi kvaliteetselt on mõningast arenguruumi. Ja ühe võimaliku lahendusena näen ma tõendite uurimise korra lihtsustamist. Seda saaks paremaks teha nii praktika kui ka seaduse muutmise abil.

Teine märksõna on avalikkuse juurdepääs õigusemõistmisele, nii istungeile kui ka lahendeile ja materjalidele. See kompleksne ülesanne ootab, tõsi küll, juba mõnda aega eelnõu valmimist, aga seni tuleb tegeleda sellega loomulikult praktikas. Nagu vabadusega kaasneb alati vastutus, tuleb meeles pidada, et see teema peab käima käsikäes respektiga süütuse presumptsiooni vastu. Aga  juurdepääs õigusemõistmisele ei ole kunagi sugugi täielik seni, kuni kohtulahendid ja kohtute töö ei ole arusaadavad. Nad peavad seda olema. Kohtunikel tuleb olla valmis oma otsuseid inimkeeles selgitama ja püüelda tuleb ka selle poole, et juba kohtuotsustes sisalduvad mõttekäigud oleksid normaalses eesti keeles ja jälgitavad ilma juristi abita. Mina mõistan põhiseadust niimoodi, et eesti keele säilimise eest vastutan Eesti riigi eluaegse teenijana ka mina.

Ja muidugi inimesed on olulised. Keegi ei tohiks tunda end teise järgu inimesena n-ö esimese järgu inimeste kõrval. Kohtu rolli põhiseaduses toodud põhiõiguste garandina ei saa alahinnata. Kui kohus peab olema karm, sest seadus teda selleks kohustab, siis tuleb seda olla. Aga kriminaalmenetluses ei tohi jääda muljet, et kohus on inimese suhtes üleolev või et üksikisikult oodatakse tublimat seaduse täitmist kui riigilt endalt. Kui see nii läheks, näitaks see riigi karistusvõimu meelevaldse ja ebaõiglasena.

Kriminaalmenetlus peab püüdlema nii näiva kui ka tegeliku õigluse poole ja selle üheks alussambaks on poolte võrdsus. Õigussüsteemis, kus lahendatakse kaalukas osa kriminaalasju kokkuleppemenetluses, on eriti oluline, et usaldada saaks nii meie prokuröre kui ka advokaate, kes täidavad kumbki oma rolli. Ja üheks selliseks kindluse garantiiks on advokaadi ja kliendi suhtluse konfidentsiaalsuse tagamine, kui tuua üks näide. Advokaadibüroodes toimuvate läbiotsimiste standardid on olnud üks murekohti, millega ma olen teadlikult tegelenud nii praktikuna kui ka õiguskirjandust kirjutades, mistõttu eelmise nädala inimõiguste kohtu otsus ei tulnud mulle paraku üllatusena.

Need olid mõned märksõnad, mis ma aja surve all nimetasin. Pea viis aastat tagasi seisin siinsamas, lootes teie toetusele ühes teises ametis, ja kinnitasin, et minu jaoks ei ole midagi loomulikumat kui teenida Eesti riiki. Ma kinnitan sama ka täna. Suur tänu teile kuulamise eest ja kui teil on küsimusi, siis vastan väga hea meelega.

17:16 Aseesimees Hanno Pevkur

Austatud Riigikohtu liikme kandidaat! Tõepoolest, Riigikogu liikmetel on küsimusi ja ma loodan, et ka teil on võimalik oma maailmavaadet ja kõike, mis veel ütlemata jäi, küsimustele vastates avada. Peeter Ernits, palun!

17:16 Peeter Ernits

(Kaugühendus)

Hea juhataja! Lugupeetud Riigikohtu liikme kandidaat, särav isik! Ma küsin ühe sellise küsimuse. 2017. aasta novembrikuus lõppes Reformierakonna n-ö kilekotiskandaali salastatuse tähtaeg. Ma tsiteerin Postimeest: "[määruses] sümboliga XXX tähistatud inimene, kes kinnitas telefonis, et "raha jõudis potti", oli toonane sotsiaalminister". See mees, kes praegu istub teie taga, Hanno Pevkur. Võib-olla te natukene valgustaksite seda, kuidas see raha toona potti jõudis, Reformierakonna potti. Ma pean silmas Silvergate'i uurimist, mida teie vedasite ja teate ilmselt kõige paremini.

17:17 Riigikohtu liikme kandidaat Heili Sepp

Ma tunnistan, et sellest kriminaalmenetlusest on möödas nüüd juba peaaegu kümme aastat ja ma ei mäleta selle detaile enam. Nii et neid kriminaalasja üksikasju ma teile kuidagi detailsemalt avada ei saa. Aga lõpetatud sai see kuriteokoosseisu puudumise tõttu. Kuidas see algas, seda te ilmselt kõik teate. See on see, kuidas ma sellele küsimusele praegu vastaksin.

17:17 Aseesimees Hanno Pevkur

Oudekki Loone, palun!

17:17 Oudekki Loone

Aitäh! Aitäh selle eest, et olete valmis tutvustama oma mõttemaailma laiemalt! Meie põhiseaduse § 28 sätestab streigiõiguse töötajate põhiõigusena, samal ajal ülejäänud seadusandlus normeerib seda ühelt poolt küllalt piiravalt, teiselt poolt on osa asju jäetud üldse normeerimata. Näiteks meie töötajad ei saa seista soodsama pensioniskeemi eest sellepärast, et seda loetakse poliitiliseks. Samamoodi neil puudub väljakõnniõigus olukorras, kus ettevõtja on jätnud näiteks täitmata tööohutuse reeglid. Kui me kujutame ette hüpoteetilist olukorda, kus sellegipoolest töötajad kollektiivselt kasutavad väljakõnniõigust ja lahkuvad töökohalt, kus edasi töötamine oleks ohtlik, siis kuidas te seda tõlgendate? Kas see on ebaseaduslik streik, mille eest tuleb inimesi kuidagi sanktsioneerida või on küsimus siiski oma põhiõiguste kaitses? Ja ehk te annaks natuke laiema ülevaate, mida te arvate streigiõigust piiravast regulatsioonist?

17:19 Riigikohtu liikme kandidaat Heili Sepp

Ma tunnistan, et mul on tegelikult raske anda kõikidele streigiõigust puudutavatele küsimustele üksikasjalikku vastust, sest see ei ole minu spetsiifilise ekspertiisi valdkond. Ja juristina on mul kombeks alati süveneda, enne kui ma vastuse annan. Aga mul on meeles, et te tõstatasite selle küsimuse riigiametnike kontekstis, kui ma õigesti mäletan, meie kohtumisel fraktsioonis. Ja siis ma mingil määral sellesse süvenesin.

Pean tunnistama, et mind natuke rahustab see, et meie olukord on siiski minu meelest vastavuses sellega, mida rahvusvahelised konventsioonid ja organisatsioonid meilt eeldavad. Ega tegelikult ka ILO ei ei pea seda õigust sugugi piiramatuks ja ka meie enda põhiseadus näeb ette, et on siiski olemas võimalused streigiõigust piirata.

Mis puudutab just riigiametnike streigiõiguse piiratust, siis kui ma sellesse süvenesin, siis ma sain aru, et meie seadusandluses on üritatud see probleem tänaseks lahendada sellega, et meil suur osa inimesi, kes töötab riigi heaks, on n-ö töötajad töölepingu alusel ja neile kehtivad siiski pisut pehmemad reeglid kui ametnikele. See tundus mulle tõsise küsimusena ja mind vähemasti see meie praegune regulatsioon rahuldab. Rohkem ma sellele küsimusele hetkel vastata ei pea võimalikuks.

17:21 Aseesimees Hanno Pevkur

Urve Tiidus, palun! 

17:21 Urve Tiidus

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud Riigikohtu liikme kandidaat Heili Sepp! Eesti keeles on üks väga ilus ütlus, et tahe viib pääsupoja puu otsa. Sellega ma tahan öelda, et Riigikohtu liikme kandidaadiks saamine on ikkagi algselt ka teie tahe. Ma küsin, mis motiveerib teid saama Riigikohtu liikmeks. Te olete sellest meil fraktsioonis rääkinud, aga kui teete seda väga kokkuvõtvalt korra veel, siis oleks kena.

17:21 Riigikohtu liikme kandidaat Heili Sepp

Jah, ma tulen veel kord tagasi selle juurde, et tegelikult see ei ole kindlasti nii, et ma näen, et mul on CV-s üks punkt puudu. See on tõesti töö, mida ma sooviksin selle sisu pärast teha. Ühest küljest loomulikult ma ei püüdleks ühegi ameti poole, kui see töö mind ei huvitaks, kui ma ei teaks, et ma tahan südamest seda teha. Teiselt poolt ma loodan, et ma olen nüüdseks kogunud piisavalt kogemusi ja neid tõepoolest saab Riigikohtu töös niimoodi rakendada, et sellest on kasu, et see ei too lihtsalt rahulolu mulle endale, vaid et sellest on kasu.

Minu spetsiifiline huvivaldkond, kuhu ma olen südamega süvenenud, on põhiõigused kriminaalmenetluses, ja kriminaalmenetluses just nimelt menetluslik pool, mitte karistusõiguse materiaalõiguslik külg. Mind motiveerib see, et ma tahaksin näha, et Eesti kriminaalmenetlus toimib võimalikult inimlikult, loogiliselt, tõhusalt. Ja ma tahaksin Riigikohtu praktikat luues olla üks neid, kes selles suunas asju liigutab. Ning loomulikult ma tahaksin ka konkreetsetes asjades konkreetsetele inimestele võimalikult palju õiglust luua.

17:23 Aseesimees Hanno Pevkur

Margit Sutrop, palun!

17:23 Margit Sutrop

Hea eesistuja! Lugupeetud Riigikohtu liikme kandidaat Heili Sepp! Aitäh teile selle sõnavõtu eest ja ka kohtumise eest fraktsioonis, kus mitmeid asju saime juba arutada. Mis mind täna huvitab ja mille kohta ma tahaksin küsida: te ütlesite, et väga oluline on süütuse presumptsiooni tagamine ja austamine. Rääkisime ka kunagi varem sellest, et ajakirjandus vägagi võimaldab [vastupidist], et ta hakkab juba ette mõistma inimesi süüdi ja vahetevahel teeb seda isegi pärast seda, kui [teistsugune] kohtulahend on tulnud. Milline on kohtuniku strateegia, et tema ei laseks ennast ajakirjandusel mõjutada? Kas teil on mõni hea nipp või trikk, kuidasmoodi objektiivsust säilitada ja mitte lasta ajakirjandusel [end mõjutada] ja seda enda nõrkuseks muuta?

17:24 Riigikohtu liikme kandidaat Heili Sepp

Teate, siin tegelikult üks neid nippe või võtmeid ongi professionaalsus. Muidugi, selle tagatiseks on ka see, et kohtunikuks ei saa päris verinoored inimesed, vaid loodetavasti need on inimesed, kes on üht-teist ikkagi kogenud ja nad juba teavad, kuidas kriminaalmenetlus toimub. Ja kui sa oled professionaalne kriminaalmenetluse valdkonnas – kindlasti on see nii ka igas muus valdkonnas, aga see on lihtsalt valdkond, mida mina tunnen –, kui sa oled kohtunik, siis see, mille alusel sa töötad, on tõendid. Sulle on igapäevaselt oluline tõendite tõeväärtus: mis on usaldusväärne, mis mitte? Ja seesama protseduur, mida sa peas läbi teed ja millega sa oled harjunud, aitabki sul eristada seda infot, mida sa saad tõendite alusel, ja seda infot, mis tuleb ajakirjandusest. Me kõik teame – mitte ainult kohtunikud, vaid me kõik teame –, et ajakirjanduses olev info ei pruugi sugugi alati olla tõeväärtusega. Tegelikult, mida kogenum kohtunik, ma arvan, seda väiksem on tõenäosus, et ajakirjanduses olev info teda üldse mõjutab.

17:25 Aseesimees Hanno Pevkur

Paul Puustusmaa, palun!

17:25 Paul Puustusmaa

(Kaugühendus)

Suur tänu! Austatud kandidaat! Mul on selline pisut teoreetiline küsimus, mis lähtub põhiseaduse normi tõlgendamise küsimusest. Ehk siis kas teie eelistate subjektiivset või objektiivset tõlgendamist? Ma täpsustan, et see oleks ka rahvale võib-olla paremini arusaadav. Kas teie arvates põhiseaduse norm on ajas muutumatu ehk siis selline, nagu ta on normi looja poolt loodud ja vastu võetud, või on põhiseaduse norm tõlgendatav ja muutub ajas, kui muutuvad õigussuhted? Ja kas siis selle kohaselt saab põhiseadusnormile anda uue tähenduse?

17:26 Riigikohtu liikme kandidaat Heili Sepp

See on hästi huvitav küsimus, aga ma arvan, et ka sellele ei ole päris ühest vastust. Kui ma annaksin väga äärmusliku jah- või ei-vastuse, valiksin ühe nendest variantidest, siis varem või hiljem juhtuks nii, et miski tõestaks, et ma eksisin.

Aga üks asi on kindel. Minu jaoks või minu meelest ei ole põhiseadus nii-öelda surnud dokument, ta on elav dokument, elav tekst. Ja teine asi, mis on samuti minu jaoks põhimõttelise tähtsusega, on see, et seda dokumenti võiks muuta ainult äärmisel juhul. See tähendab seda, et ma pean oluliseks, et seni, kuni normi sisu ja ka ajalugu vähegi võimaldab, tuleks seda tõlgendada paindlikult ja kui vaja, siis ka modernselt, aga siiski mitte nii, et see läheks vastuollu päris esialgse mõttega. Aga tuleb arvestada seda, et tõesti need meie n-ö põhiseaduse isad, kui kasutada ameerikalikku terminit, põhiseaduse loojad – nad elasid teatud ajahetkes. Ajahetkes, kus mõningaid asju ei olnud ja olid mõningad asjad, mis meile üldse enam ei ole olulised. Isegi kui vaadata seda sõnumite saladuse paragrahvi põhiseaduses – see on tekstina oma olemuselt tegelikult täiesti aegunud, aga ometigi me saame sellest loogikast aru ja kanname selle tänasele päevale üle ja saame hakkama. Ma loodan, et ma vastasin sellele küsimusele, [tegin seda] nii hästi, kui oskasin.

17:27 Aseesimees Hanno Pevkur

Jürgen Ligi, palun!

17:27 Jürgen Ligi

(Kaugühendus)

Hea proua Sepp! Oma ameti tõttu olete te tükk aega juba tegelane "süvariigist". See on üks uus lugu Eestile. Öelge, kas see lugu on ainult retoorika, millele me ei peaks tähelepanu pöörama, või see on asi, mille pärast peab muret tundma ja mis kokkuvõttes võib ka ohustada võimude sõltumatust ja lahusust?

17:28 Riigikohtu liikme kandidaat Heili Sepp

Ma täpsustan küsimust. Kas ma saan õigesti aru, et süvariigi kohta käis küsimus? Süvariigi termin on juba selline sõna, et ta on hakanud oma elu elama. Kui päris aus olla, siis teinekord me kasutame seda juba ka oma kolleegidega, aga talle on loomulikult kujunenud ka selline omaette nagu humoorikas varjund. Aga ma muret selle probleemi taga või selle n-ö termini taga tegelikult inimesena mõistan. Ja seetõttu ma ei naeruväärista selle sõna kasutamist.

Selleks, et ei oleks nii palju seda süvariigihirmu ja et me ei peaks tõsiselt võetavaid vaidlusi sellega seoses pidama, on üks lahendusi näiteks see, et tõepoolest Riigikogu ise tegeleb aktiivselt õigusloomega võimalikult palju. Siis ei tekiks ehk küsimusi, et kuskil mingid ametnikud ministeeriumides ja nende haldusalades liiga palju ise loovad õigust ja seadust. Aga ma ei näe suurt probleemi. Samas saan aru, kust see küsimus on tekkinud.

17:29 Aseesimees Hanno Pevkur

Helle-Moonika Helme, palun!

17:29 Helle-Moonika Helme

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Hea ettekandja! Me rääkisime hetk tagasi meie põhiseadusest ja selle olulisusest ja tähtsusest. Aga praegu me vaatame, kuidas jätkuvalt Euroopa Liidu direktiivid sõidavad rahvusriikide põhiseaduslikest õigustest üle. Poola ja Euroopa Liidu vahel on selle pärast suur tüli. Kui meil peaks tulevikus kerkima ka Eestis selliseid lahkarvamusi, milline on teie seisukoht selles küsimuses?

17:30 Riigikohtu liikme kandidaat Heili Sepp

Minu seisukoht on ega saa olla midagi muud, kui oli Riigikohtu jõustunud seisukoht ESM-i asjas 2012. aastal. Siis mööndi, et Eesti rahvas on andnud oma n‑ö veksli, et me oleme valmis kuuluma Euroopa Liitu teatud tingimustel. Aga tollest ajast on jäänud õhku loomulikult ka see teadmine, et kui need tingimused väga palju muutuvad, siis võiks Eesti rahval olla võimalus – või õigupoolest peakski olema – see ümber hinnata. Aga ma ei näe, et olukord on juba kuidagi sinnamaale jõudnud. Nii et meil tuleb lihtsalt praeguses olukorras toime tulla, nii nagu me vähegi saame.

17:31 Aseesimees Hanno Pevkur

Kalle Grünthal, palun! 

17:31 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud Heili Sepp! Mul on väga hea meel näha teid spetsialistina kriminaalõiguse valdkonnas selles puldis rääkimas. Mul on väga lihtne küsimus, teie spetsialistina oskate paremini vastata. Põhiseaduse § 54 sätestab, et Eesti kodaniku kohus on olla ustav põhiseaduslikule korrale ning kaitsta Eesti iseseisvust. Kui muid vahendeid ei leidu, on igal Eesti kodanikul õigus osutada põhiseadusliku korra vägivaldsele muutmisele omaalgatuslikku vastupanu. Samas jälle karistusseadustiku § 231 ütleb, et Eesti Vabariigi vastu suunatud vägivaldse tegevuse korral, mis on mingil viisil seotud Eesti põhiseadusliku korra vägivaldse muutmisega, on karistus see ja see. Mind huvitab, kuidas te mõtestate lahti selle omaalgatusliku vastupanu, et see ei moodustaks [kuriteokoosseisu] Eesti Vabariigi vastu suunatud vägivaldse tegevusena. Aitäh teile!

17:32 Riigikohtu liikme kandidaat Heili Sepp

Aitäh küsimuse eest, tõesti väga põnev küsimus! Ma kardan, et ma võtan vist oma hingele suure vastutuse, aga loodan, et te ei hakka sõltuvalt sellest, mida ma teile ütlen, kohe tegutsema. Tegelikult selle põhiseaduse sätte võtmekoht, mis on oluline ka karistusõiguse kontekstis, on seesama, millele te viitasite. Selliselt tegutseda võib ikkagi olukorras, kui muid vahendeid ei leidu. Ja see ongi igakordse hindamise koht, et kui keegi hakkab tegutsema, kas tal siis tõesti muid vahendeid ei ole leidunud. Mina eeldan, et siiski Eesti Vabariigi seadusandlus pakub igasuguseid muid võimalusi, kuidas ka legaalselt oma soove ja plaane ellu viia. Aga ma ütlen, et see on konkreetse kaasuse küsimus. Kui te mulle tooksite mõnel teisel hetkel mõne näite, siis saaks selle üle arutleda, kas on need muud vahendid olemas või mitte.

17:33 Aseesimees Hanno Pevkur

Mart Helme, palun!

17:33 Mart Helme

(Kaugühendus)

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud proua Sepp! Meil täna infotunnis esines siseminister Kristian Jaani, kes väitis, et Eesti ja Venemaa vahel puudub piirileping. Mul on teile küsimus: kas ka teie arvates Eesti ja Venemaa vahel puudub piirileping? Kuidas me sellisel juhul paigutame Tartu rahulepingu riikluse konteksti?

17:33 Riigikohtu liikme kandidaat Heili Sepp

Meil tõesti on Tartu rahuleping ja meil on veel ka ratifitseerimata piirileping. Jaa, ma jälgisin seda diskussiooni ja ma saan aru, et härra siseministri eksimus oli selles, et ta ajas kontrolljoone piiriga segamini. Loodan, et ma vastasin sellele küsimusele.

17:34 Aseesimees Hanno Pevkur

Austatud Heili Sepp, Riigikogu liikmetel rohkem küsimusi ei paista. Tänan teid väga! Ja nüüd läheb Riigikogu edasi oma otsustustega. Avan läbirääkimised. Läbirääkimiste soovi ei ole, sulgen läbirääkimised. Nüüd viime läbi lõpphääletuse, aga enne seda teen ka saalikutsungi.

Austatud Riigikogu, tuletan teile meelde, et selle punkti hääletamisel on hääletamine salajane. Niisiis, panen teie ette hääletusele Riigikohtu esimehe Villu Kõve esitatud Riigikogu otsuse "Heili Sepa Riigikohtu liikmeks nimetamine".

Härra Karilaid, kas teil on protseduuriline küsimus? Enam ei ole? Leidsite kaardi üles? Väga hea. Siis alustan uuesti.

Austatud Riigikogu, panen teie ette hääletusele Riigikohtu esimehe Villu Kõve esitatud Riigikogu otsuse "Heili Sepa Riigikohtu liikmeks nimetamine" eelnõu. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

17:37 Aseesimees Hanno Pevkur

Ettepanekut toetas 54 Riigikogu liiget, vastu oli 21 ja erapooletuid 3. Otsus on vastu võetud. Austatud Heili Sepp, edu ja jaksu Riigikohtu ja Eesti riigi teenimisel!


14. 17:38 Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse ning töölepingu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu (456 SE) teine lugemine

17:38 Aseesimees Hanno Pevkur

Päevakorrapunkt nr 14 on Vabariigi Valitsuse algatatud töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse ning töölepingu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu 456 teine lugemine. Palun kõnetooli sotsiaalkomisjoni esimehe Siret Kotka, vist küll kaugühenduse teel. Palun!

17:38 Siret Kotka

(Kaugühendus)

Hea istungi juhataja! Head Riigikogu liikmed! Sotsiaalkomisjonis käsitleti tervishoiu ja tööohutuse seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse ning [töölepingu] seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse muutmise seaduse [eelnõu] numbriga 456 tänavu 15. novembril. Kirjalikult ükski organisatsioon kaasamise etapis oma arvamust ei esitanud. Küll aga esitas sotsiaaldemokraatide fraktsioon kaks muudatusettepanekut, mille arutelu juurde kaasasime ka huvigrupid Eesti Ametiühingute Keskliidust ja Eesti Tööandjate Keskliidust, samuti Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsiooni.

Komisjonis tutvustas muudatusettepanekuid Riigikogu liige Riina Sikkut. Esimene muudatusettepanek oli, et haigestunud inimesed ning nende karantiini suunatud lähikontaktsed saaksid koju jäädes haigushüvitist esimesest päevast alates 100% ulatuses eelnevast sissetulekust. Teine muudatusettepanek oli muuta 1. jaanuaril 2021 kehtima hakanud ja 1. mail 2021 pikendatud tähtajaline haigushüvitise maksmise regulatsioon alates teisest päevast tähtajatuks. Muudatustega seotud kulud kompenseeritaks sotsiaaldemokraatide fraktsiooni [ettepaneku] kohaselt Vabariigi Valitsuse reservfondist või Eesti Haigekassa vahenditest.

Kui me küsisime huvigruppide käest, mis nad arvavad nendest muudatustest, siis Eesti Haigekassa tõi välja, et sotsiaaldemokraatide fraktsiooni ettepanek näeb ette maksta haigushüvitist kehtiva töötasu alusel, kuid täna puudub haigekassal informatsioon kehtivate palkade kohta. Praeguse süsteemi kohaselt makstakse haigushüvitist eelmise aasta sotsiaalmaksuga maksustatud tulu alusel.

Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon ei toetanud [sotsiaaldemokraatide] fraktsiooni ettepanekuid, rõhutades, et eelnevalt oleks vaja kindlasti mõjuanalüüsi kehtiva süsteemi tähtajatuks muutmise kohta. Samuti leidis EVEA, et enam ei ole asjakohane käsitada koroonaviirust uudse ohtliku haigusena, sest juba on olemas vaktsiinid ja ravimid.

Eesti Ametiühingute Keskliit toetas sotsiaaldemokraatide fraktsiooni ettepanekuid. Samas Eesti Tööandjate Keskliit teatas, et uudse ohtliku nakkushaigusega seotud ettepaneku osas ei ole nad veel oma seisukohta kujundanud, kuid näevad ohtu hüvitise võimalikuks kuritarvitamiseks. Samuti toetavad nad seda, et mõlema ettepaneku kohta oleks eelnevalt läbi viidud põhjalik mõjuanalüüs.

Kuulanud erinevate osapoolte arvamusi, tegi sotsiaalkomisjon otsuse mitte toetada sotsiaaldemokraatide fraktsiooni ettepanekuid. Ettepanekute poolt oli 3 ja vastu 6 komisjoni liiget. Tehti ka järgmised menetluslikud otsused, mis olid kõik konsensuslikud: võtta eelnõu täiskogu päevakorda täna, 24. novembril, teine lugemine lõpetada ja kui teine lugemine lõpetatakse, siis teha ettepanek võtta eelnõu päevakorda ja viia läbi lõpphääletus 8. detsembril. Aitäh!

17:42 Aseesimees Hanno Pevkur

Tänan! Paistab, et küsimusi teile ei ole. Suur tänu! Nüüd avan läbirääkimised. Riina Sikkut, palun!

17:42 Riina Sikkut

(Kaugühendus)

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud kolleegid! Mina räägin muidugi haiguspäevadest. Sotsiaaldemokraadid tegid eelnõu kohta kaks muudatusettepanekut, mis on sisuliselt väga tähtsad ja mille puhul ma tahan üle rõhutada seda. Esimene puudutab tegelikult kriisimeedet, seda, et [töölt eemal olemine] hüvitatakse koroonapositiivsetele ja lähikontaktsetele esimesest päevast 100%. Valitsuse sõnumid ütlevad, et lähikontaktsetel on samamoodi soovitatav koju jääda. Aga inimesed, kes töötavad suures kollektiivis, teevad teenindavat tööd, on sageli madalapalgalised ja on ebarealistlik oodata, et nad kerge köha ja nohuga sügisperioodil koju jäävad ja panevad oma toimetuleku löögi alla. Kui valitsuse soovitus on lähikontaktsena koju jääda, siis peab olema sellega kaasas ka hüvitis, mis tegelikult inimestel võimaldab seda teha. Nii et esimene muudatusettepanek on kriisimeetmena haigekassa poolt hüvitada [kodus olemine] koroonapositiivsetele ja  nende lähikontaktsetele esimesest haiguspäevast 100%. See on meede, mida oleks pidanud rakendama juba enne teist lainet, aga millegipärast seda otsust ei ole tulnud. Arvan, et olukorras, kus kolmas laine on lõppemas – vähemalt loodame seda –, aga ka tulevikuks on seda vaja.

Teine muudatusettepanek puudutab seda ajutise asja püsivaks muutumise nalja, mis meil praegu toimub. Sotsiaaldemokraadid esitasid haiguspäevade heldema hüvitamise eelnõu juba üle aasta tagasi. Oleme seda siin saalis arutanud ja selle eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükanud. Seejärel valitsus kehtestas ajutiselt, neljaks kuuks teisest päevast 70% hüvitamise korra. Siis me pikendasime seda käesoleva aasta lõpuni. Nüüd, käesoleva seaduseelnõu raames, me arutame pikendamist järgmise aasta lõpuni. Selline jupitamine [on toimunud] meetme puhul, mille kohta ka ministrid on nentinud, et see töötab ja tõesti, tõbised inimesed jäävad suurema tõenäosusega koju olukorras, kus meil on heldem haigushüvitis. Meie teine muudatusettepanek on muuta praegune haigushüvitise kord püsivaks, nii et me ei peaks seda igal aastal pikendama hakkama. Muudatust toetavad ametiühingud ja ka tööandjad on öelnud, et põhimõtteliselt võiks arutada skeemi alaliseks muutmist. Üllatuslikult küll sotsiaalkomisjoni hääletusel ametiühingute toetusrühma liige muudatusettepanekut ei toetanud, aga ehk oli see temapoolne viga ja täna on tal saalis võimalik väljendada toetust sellele muudatusettepanekule.

Kui alaline heldem haiguspäevade hüvitis saab paika, siis tegelikult me saame sellest lühiajalise ja pikaajalise perspektiivi vastuolust üle. Me kogu aeg muretseme selle pärast, mida see tähendab selle või järgmise aasta eelarvele, aru saamata, et pikas plaanis on tervemad töötajad ja parem tootlikkus [kasulikumad]. Ka tööandjale on kasulik, eriti nakkushaiguste puhul, on need siis hooajalised viirusnakkused või praegune koroonapandeemia, kui inimene tõesti jääb koju. Arusaadavalt on ametikohti, kus kaugtööd ei ole võimalik teha ja mille puhul koju jäämine ei tähenda, et saab arvuti teel oma tööd teha. Sellisel juhul peab koju jäämine olema toetatud haigushüvitisega.

Nii et, head kolleegid, palun teie toetust sotsiaaldemokraatide muudatusettepanekutele, mis hääletamisele tulevad. Aitäh!

17:47 Aseesimees Hanno Pevkur

Rohkem sõnasoove ei näe. Sulgen läbirääkimised. Nii, vaatame siis läbi muudatusettepanekud, mis on meile laekunud. Esimene muudatusettepanek, esitatud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni poolt, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Kalvi Kõva, palun!

17:47 Kalvi Kõva

(Kaugühendus)

Aitäh! Ma tean, et ma olen must pilt, aga olen Kalvi Kõva. Et internetilevi parem oleks, panin kaamera kinni. Palun sotsiaaldemokraatide fraktsiooni nimel seda muudatusettepanekut hääletada. 

17:47 Aseesimees Hanno Pevkur

Asi selge. Hea Riigikogu, meenutan, et oleme hääletamas eelnõu 456 muudatusettepanekuid. Esimene muudatusettepanek, mille on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon ja mille juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

17:49 Aseesimees Hanno Pevkur

Ettepanekut toetas 11, vastu oli 53. Ettepanek ei leidnud toetust.

Teine muudatusettepanek on esitatud samamoodi Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni poolt ja juhtivkomisjon on jätnud selle arvestamata. Kalvi Kõva, palun!

17:50 Kalvi Kõva

... seda ettepanekut hääletada.

17:50 Aseesimees Hanno Pevkur

Kuigi algus kadus ära, saime aru, et sotsid soovivad seda hääletada. Nii, kuna me just hääletuse läbi viisime, siis ma usun, et me võime minna selle hääletuse juurde. Vastuväiteid ei näe. Nii, Anneli Ott? Kadus ära. Ju oli kogemata.

Panen hääletusele teise muudatusettepaneku, mis on esitatud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni poolt ja mille juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

17:51 Aseesimees Hanno Pevkur

Poolt 11, vastu 51. Ettepanek ei leidnud toetust.

Oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud ja teise lugemise lõpetanud.


15. 17:51 Keskkonnaseire seaduse muutmise seaduse eelnõu (440 SE) teine lugemine

17:51 Aseesimees Hanno Pevkur

Liigume edasi meie 15. päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud keskkonnaseire seaduse muutmise seaduse eelnõu numbriga 440 teine lugemine. Ettekande teeb keskkonnakomisjoni nimel Timo Suslov. Palun!

17:52 Timo Suslov

Aitäh, hea juhataja! Kallid kolleegid! Vabariigi Valitsuse algatatud keskkonnaseire seaduse muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine lõpetati 27. oktoobril. Tähtajaks, millal muudatusettepanekuid sai esitada, ühtegi muudatusettepanekut ei esitatud. Järgnes keskkonnakomisjoni istung, mis toimus 15. novembril ja kus arutati menetluslikke otsuseid. Võeti vastu järgnevad otsused: võtta eelnõu teiseks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda 24. novembril, see on siis täna, ja teha ettepanek eelnõu teine lugemine lõpetada. Ja juhul, kui teine lugemine lõpetatakse, suunata eelnõu kolmandale lugemisele. Rohkem selle kohta midagi lisada ei ole.

17:53 Aseesimees Hanno Pevkur

Tundub, et Riigikogu liikmetel midagi küsida ei ole. Tänan! Nagu te kuulsite, muudatusettepanekuid ei esitatud. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu teine lugemine lõpetada, aga meil on võimalik läbirääkimiste käigus veel ka arvamust avaldada. Seda soovi ei näe, sulgen läbirääkimised. Sellega oleme teise lugemise lõpetanud.


16. 17:53 Autoriõiguse seaduse muutmise seaduse (autoriõiguse direktiivide ülevõtmine) eelnõu (368 SE) teine lugemine

17:53 Aseesimees Hanno Pevkur

Meie 16. päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud autoriõiguse seaduse muutmise seaduse (autoriõiguse direktiivide ülevõtmine) eelnõu 368 teine lugemine. Kultuurikomisjoni nimel tutvustab eelnõu Üllar Saaremäe. Palun!

17:54 Üllar Saaremäe

Austatud eesistuja! Lugupeetud Riigikogu! Olen teie ees 368 SE teise lugemisega. Veidi ka ajaloost, kuna tegemist on päris pikalt menetluses olnud eelnõuga ja võib-olla on isegi põhjused juba ununenud, miks me sellega tegeleme.

Autoriõiguse seaduse muutmise seaduse eelnõu algatas Vabariigi Valitsus 5. aprillil 2021. aastal. Eelnõuga muudetakse autoriõiguse seadust tulenevalt kahest Euroopa Liidu direktiivist: nn DSM‑direktiivist ning nn Kab‑Sat2‑direktiivist.

DSM‑direktiivi eesmärgid on digitaalse sisu suurema avalikkuse võimaldamine ning selle kättesaadavuse parandamine internetipõhiselt ja piiriüleselt; teiseks, vabakasutuse reeglite täpsustamine teadus-, haridus- ja kultuuripärandi valdkonna asutuste tarbeks ning kolmandaks, õiglase ja jätkusuutliku turu võimaldamine loovisikutele, loometööstustele ja ajakirjandusele.

Kab‑Sat2‑direktiiviga muudetakse ringhäälinguorganisatsioonide, teatavate veebiülekannete ning televisiooni- ja raadiosaadete taasedastamise suhtes kohaldatavaid autoriõiguste ja nendega kaasnevate õiguste teostamise reegleid, et programmide levikut soodustada ja seega sisu kättesaadavust parandada, ning seda ka piiriüleselt.

Eelnõu esimene lugemine lõpetati 5. mail käesoleval aastal. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks, 19. maiks ühtegi muudatusettepanekut ei esitatud. Kultuurikomisjon küsis eelnõu ettevalmistamisel kaasatud huvirühmade arvamusi 3. maiks. Kultuurikomisjonile esitasid arvamuse Eesti Autorite Ühing, Eesti Esitajate Liit, Eesti Fonogrammitootjate Ühing, MTÜ Eesti Filmitööstuse Klaster, Eesti Filmioperaatorite Liit, Eesti Kirjastuste Liit, Facebook, Google, Tallinna Keskraamatukogu, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit ning Eesti Kaubandus‑Tööstuskoda. Eelnõu teiseks lugemiseks ettevalmistamise käigus pöördusid komisjoni poole täiendavalt veel Tallinna Keskraamatukogu, Eesti Kirjastuste Liit ja Eesti Fonogrammitootjate Ühing.

Komisjon valmistas eelnõu teiseks lugemiseks ette järgmistel istungitel: 1. ja 15. juunil, 21. septembril, 19. oktoobril ning 16. ja 22. novembril. Eelnõu teiseks lugemiseks ettevalmistamise käigus arutas kultuurikomisjon 1. juunil koos huvirühmade esindajate ja Justiitsministeeriumiga huvirühmade esitatud ettepanekuid. Istungil keskendus kultuurikomisjoni arutelu huvirühmade tõstatatud teemadele. Esiteks [käsitlesime] teavitamiskohustust autorilepingu puhul, sh  autorilepingu muutmisel, autorilepingu ülesütlemisel või sellest taganemisel. Kui on siin- või sealpool ekraani huvigruppe, siis krõpsake lahti [lisatav § 491]. Teiseks [käsitlesime] platvormipakkuja vastutust õiguste objekti üldsusele edastamisel ja üldsusele kättesaadavaks tegemisel – [lisatav § 571], täiendavate mõistete, näiteks "haridusasutus", "motiveeritud maht", "illustreeriv materjal", defineerimist autoriõiguse seaduses, nn hariduse erandi ulatust teoste vabakasutusel haridusvaldkonnas ja kultuuripärandiasutustes ning kaubanduskäibest väljas oleva õiguste objekti kasutamist kultuuripärandiasutustes. Ja neljandaks [käsitlesime] filmioperaatorite ettepanekut minna üle nn lepingulisele mudelile ja kaotada senise praktika aluseks olev varaliste õiguste seadusjärgne üleminek. Seda viimast kahjuks nende direktiividega korrigeerida ei ole võimalik.

Eelnõu algataja vastused huvirühmadele ja nendele ettepanekutele on üleval Riigikogu kodulehel. Ma ei hakka neid siin ajapuudusel ette lugema.

15. juunil, 21. septembril ning 19. oktoobril arutas kultuurikomisjon olulise teemana Eesti Esitajate Liidu ettepanekut defineerida autoriõiguse seaduse §-s [19] haridusasutuse mõiste ja teha seaduses terminoloogilisi täpsustusi, asendada "õppe-eesmärk" "hariduseesmärgiga". Kultuurikomisjon kaasas nendes küsimustes Haridus- ja Teadusministeeriumi, kes esitas komisjonile kirjaliku seisukoha ning selgitas, et kuigi grammatiliselt on haridusasutuse mõiste võrreldes õppeasutuse mõistega mõnevõrra laiem, ei muuda see olukorda, et haridusasutuse all peetakse ennekõike silmas just õppeasutusi, kus toimub õppimine, ja õppimine vastavalt õppekavale, mis on registreeritud Eesti Hariduse Infosüsteemis. Autoriõiguse seaduse termini "õppe-eesmärk" asendamise kohta "hariduseesmärgiga" ütles Justiitsministeerium täiendavalt, et ilma põhjaliku analüüsita ei ole selge, millist mõju selline asendus võiks omada. Seepärast tellib Justiitsministeerium uuringu hariduse erandite praktilise tähtsuse kohta õppetöö läbiviimisel. See aitaks hinnata nende erandite mõju õiguste omajatele. Vastavalt neile vastustele kultuurikomisjon muudatusettepanekuid ei algatanud, tuginedes ministeeriumide seisukohtadele.

15. juunil ja 19. oktoobril arutas kultuurikomisjon ühe peamise teemana autoriõiguse regulatsiooni, milles luuakse raamistik hindamaks, millist teost või autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti saab pidada kaubanduskäibest väljas olevaks ja seetõttu kultuuripärandiasutuste poolt lihtsamini kasutatavaks. Autoriõiguse seadusele [lisatava] § 572 lõikes 1 on üldine reegel. Õiguste objektide puhul, mis on autoriõiguse kaitse all, peab kultuuripärandiasutus tegema mõistliku pingutuse, saamaks teada, kas teos, õiguste objekt, on kaubanduskäibes. Selle üldise eelduse kõrval on loodud mõnevõrra soodsam režiim sama paragrahvi lõigetes 3–7. Lõike 3 kohaselt eeldatakse, et teos ehk õiguste objekt, mis on autoriõiguse kaitse all ja loodud vähemalt 50 aastat enne selle kasutamist, ei ole enam kaubanduskäibes, kui ei esine seda välistavaid ilmseid asjaolusid. Ilmsete asjaolude all võime silmas pidada elementaarselt seda, et kultuuripärandiasutusele ei saa ju olla teadmata, et teost kas endiselt turundatakse või turustatakse või müüakse või on see kuskil platvormidel kättesaadav.

Eesti Kirjastuste Liit tegi ettepaneku välistada raamatud lõike 3 kohaldamise alast. Kultuurikomisjon kaasas selle teema arutellu Kultuuriministeeriumi, kes esitas komisjonile koos Justiitsministeeriumiga kirjaliku seisukoha. Ministeeriumid möönsid, et uuest regulatsioonist tulenevalt õiguste omajate koormus mõnevõrra suureneb. Samas jääb õiguste omajatele võimalus igal ajal välistada, et nende loodud õiguste objekti kasutatakse seadusega loodava uue mehhanismi alusel. Ehk lihtsas keeles öeldes saab autor alati keelduda andmast luba oma teost kasutada.

Istungil selgitati ka raamatuid puudutavat osa. Mainiti, et rahvusraamatukogu lubab oma kodulehele välja panna teoste nimekirjad, mille vastu neil on potentsiaalne huvi, ja alles siis lisatakse need EUIPO ehk siis Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ameti andmebaasi. Neile selgitustele tuginedes samuti muudatusettepanekut ei algatatud.

16. novembril arutas kultuurikomisjon Eesti Fonogrammitootjate Ühingu arvamust. Olulisima teemana tõstatus ühingu probleem, et autorite ja esitajate teavitamiskohustuse puhul jääb neile liiga vähe aega. Teadupärast oleks pidanud seadus jõustuma 7. juunil 2021, nüüd peaks see teavitamiskohustus jõustuma [aasta hiljem] ja nii jääks neil vaid 5–6 kuud, [et oma tegevus seadusega kooskõlla viia]. Kultuurikomisjonis selgitas Justiitsministeeriumi esindaja, et praegu on võimalik selle [sätte] paindlikum tõlgendamine. Nimetatud kohustuste täitmisel arvestatakse võimaluse korral tegevus- või kutseala erinevaid tavasid ja praktikaid. Eeltoodust tulenevalt oleks võimalik lahendus, et kohustatud lepingupool saab kohustuse täitmisel tähtaja puhul, mis oleks 7. juuni 2022, tugineda asjaolule, et teabe andmine on võimalik kord aastas, arvestades ka majandusaasta kestvust ja sellest tulenevat aruandlusperioodi. Seega saab kohustatud pool esitada nii 2021. aasta kui ka 2022. aasta eest korraga teavet 2023. aasta alguses. Kõik üleminekusätted autoriõiguse seaduses, sh autorite ja esitajate teavitamiskohustust puudutavad sätted on jäetud eelnõus muutmata. Direktiivist otsesõnu tulenevaid tähtaegu ei saa Justiitsministeeriumi hinnangul muuta, kuna selline on Euroopa Komisjoni seisukoht.

16. novembri istungil otsustati muudatusettepanekute esitamine kultuurikomisjoni poolt ning tehti menetlusotsused. Kultuurikomisjon tegi kolm muudatusettepanekut. Eelnõusse viidi sisse vajalikud keelelised ja tehnilised muudatused. Eelnõu teksti viidud muudatused on alla joonitud – seda ütlen huvilistele. Kultuurikomisjoni muudatusettepanekuid toetab eelnõu algataja esindajana ka Justiitsministeerium.

Ma väga vabandan, et ma nii pikalt seda kõike teile räägin, aga kuna tegemist oli kuue koosolekuga, siis ei ole nende kokkuvõtmine mõne sõnaga sugugi võimalik.

Ja nüüd paari sõnaga muudatusettepanekutest. Esimese muudatusettepaneku eesmärk on platvormipakkujate vastutuse osa selguse mõttes välja tuua, et autoriõiguse seadusele [lisatavates] § 57lõikes 3 ning § 5710 lõikes 1 on tegemist platvormipakkujate kumulatiivsete, mitte alternatiivsete kohustustega. Ehk kui platvormipakkuja tõendab, et ta võttis tarvitusele kõik eelnimetatud paragrahvides märgitud meetmed, siis platvormipakkuja ei vastuta tema teenuse kasutaja poolt õiguste objekti loata üldsusele edastamise või üldsusele kättesaadavaks tegemise eest platvormipakkuja veebilehe kaudu. Seda arvestas kultuurikomisjon täielikult.

Teise muudatusettepaneku eesmärk on sõnastada õigusselguse suurendamiseks platvormipakkujatel lasuv kohustus täpsemalt. Muudatusettepanek tugineb huvirühmade ettepanekule, kelleks olid Eesti Esitajate Liit, Eesti Fonogrammitootjate Ühing ja Eesti Autorite Ühing. Lühidalt öeldes on selle muudatuse tulemusel üheselt mõistetav, et platvormipakkuja peab kohustuste täitmisel võtma kasutusele meetmeid selleks, et võimaldada mitte blokeerida, vaid võimaldada õiguspäraseid üleslaadimisi. See on siis otseselt kasutajate kaitseks. Kultuurikomisjon on seda enda ettepanekut arvestanud täielikult.

Kolmas muudatusettepanek: jätta [seaduseelnõust] välja § 2. Seaduseelnõu §‑s 2 on algne seaduse jõustumise aeg, mis on möödunud. See oleks pidanud olema 7. juuni 2021. Ja sellest tulenevalt jõustub seadus üldises korras ehk kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. Kultuurikomisjon arvestas seda täielikult. 

Ja nüüd lõpetuseks juhtivkomisjoni menetluslikud otsused ja ettepanekud. Kultuurikomisjon tegi ettepaneku võtta eelnõu teiseks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda s.a 24. novembril ettepanekuga teine lugemine lõpetada. Kui eelnõu teine lugemine lõpetatakse, on komisjoni ettepanek võtta eelnõu kolmandaks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda 8. detsembril käesoleval aastal ja siis viia läbi lõpphääletus. Kõik menetlusotsused olid konsensuslikud. Aitäh! 

18:09 Aseesimees Martin Helme

Suur tänu! Saame minna küsimuste juurde. Peeter Ernits, palun!

18:09 Peeter Ernits

(Kaugühendus)

Hea juhataja! Hea ettekandja! Üllar, sa oled väga hea näitleja ja minu meelest see praegune sinu esitus, see monotükk oli tõeliselt nauditav. Minu meelest sa võiks sellega minna väikesele ringreisile. Aga minu küsimus on selles, kuidas Eesti loomeliidud on ilma selle euromääruseta nr 679 kõik see kuus aastat hakkama saanud. Äkki sa ütleksid nüüd lühidalt ja selges eesti keeles, mis sellest tolku on Eesti loomingulistele inimestele? Kahe lausega.

18:10 Üllar Saaremäe

Suur tänu, hea küsija! Tolku on nii mõndagi – kasutades sinu vaimukat väljendit. Esiteks, mis ei ole üldse vähetähtis ja mille peale on palju mõeldud ja mida on palju soovitud, on see, et nüüdsest on autoritel õigus saada ülevaade kogutulust, mida nende loominguga on teenitud. Mitte ainult müügitulust ei ole jutt. Siiamaani ei ole neil olnud õigust seda küsida. See on mitmest aspektist oluline. Võtame näiteks filmioperaatori eriala. Operaator ei teagi, kui palju tema üles võetud filmid on teeninud, ja seetõttu ei oska ta võib-olla arvestada enda turuhinda. Aga kui ta nüüdsest saab teada, kui palju tema töö tegelikult on sisse toonud, tõstab see lisaks tema enesekindlusele kindlasti ka tema palganumbrit. Näiteks üks selline asi. Sama teema on muusikute puhul, sama teema on loomulikult ka kirjanike ja kunstnike puhul. Sa palusid lühidalt vastata ja ma püüdsin lühidalt vastata. Nii et see on tõesti äärmiselt oluline muudatus.

18:12 Aseesimees Martin Helme

Signe Kivi, palun!

18:12 Signe Kivi

Suur aitäh, austatud Riigikogu aseesimees! Lugupeetud ettekandja! Tegemist oli ja on tõesti äärmiselt mahuka ja keerulise eelnõuga, mida näitab ka see, kui pikk oli menetlus. Enne teisele lugemisele minekut lausa kuuel korral kultuurikomisjon seda arutas ja seda sa ka oma ettekandes rõhutasid. Ja oluline on see, et nendel kuuel korral oli komisjoni töö sisuline, sest kõikide muudatusettepanekute kohta tehti konsensuslik otsus ja neid ettepanekuid huvigruppidelt oli päris palju. Aga minu küsimus on natukene sarnane eelküsija omaga. Sa oled ise loovisik. Kui palju sa oled oma senises töös ise kokku puutunud autoriõiguse probleemidega ja kas see eelnõu, kui ta vastu võetakse, teeb autorite elu paremaks?

18:13 Üllar Saaremäe

Suur tänu! Kui austatud kultuurikomisjon ühehäälselt nõustus, et mina võiksin seda seaduseelnõu esitleda, siis alustasin ma muidugi meeletu õhinaga, püüdes sisse murda kõigist võimalikest ustest, võttes ise ühendust erinevate autorite gruppidega, püüdes aru saada nende muredest ja probleemidest. Ja ma jõudsin paraku tõdemuseni, et nende direktiivide ülevõtmisega me nende probleeme paraku ei lahenda.

Tegelikult on väga-väga palju teemasid, mille me peaksime üles tõstma, millega peaksime tegelema. Võtame või sellesama kaua oodatud filmiseaduse, mis ka ju otsapidi võiks selle teemaga liituda. Mina, kui isiklikult vastata, ei olegi osanud küsida, kui palju minu osalusega filmid või seriaalid sisse on toonud. Ma ei teadnudki, et mul selline õigus üldse oleks. Ma olen oma tööd truult teinud selle palga eest, mis mulle on produtsendid pakkunud, ja sellega ma olen rahul olnud. Aga nüüdne seadus annab mulle õiguse tegelikult natuke kaugemale vaatama hakata ja nõuda, et olge hääd, andke ülevaade.

18:14 Aseesimees Martin Helme

Tarmo Kruusimäe, palun!

18:14 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Hea ettekandja! Teil oli seal ju ka arutlusel see õiglane tasu, mis ta nüüd seal tuleks. Ma [vaatan] nüüd seda, et praegusel hetkel on niimoodi, et 90% saadud tasust läheb fonogrammitootjatele ja 10% läheb esitajatele. Aga need inimesed, kes on stuudiomuusikud, nemad on sellest ringist välja jäänud. Kui üldjuhul on meil jaotunud Eesti Autorite Ühingu ja fonogrammitootjate puhul 50 : 50, siis praegu on 90% fonogrammitootjatele ja 10% [esitajatele]. Oskate täpsemalt rääkida sellest väitlusest või sellest vaidlusest, mis seal oli ja mis peale jäi?

18:15 Üllar Saaremäe

Hea võitluskaaslane ja Eesti Autorite Ühingu toetusgrupi liige, kus me koos oleme! Sa oleks võinud mind ette hoiatada, et sa seda küsid. Neid kokkusaamisi on olnud nii palju, et ma tegelikult mälu järgi ei suuda taastada, mis argumentidega üks, teine või kolmas välja tuli. Aga nii palju ma võin öelda, et ega väga palju aega sellele küll ei kulunud. Meile anti sellest ülevaade jah, meid informeeriti, aga ega komisjonis sellel teemal rohkem juttu ei olnud. Nii et, hea võitluskaaslane, me peame selle asjaga veel tegelema.

18:16 Aseesimees Martin Helme

Aivar Kokk, palun!

18:16 Aivar Kokk

Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Sa mainisid autoreid – kes need autorid võiksid olla? Üks pool on ka fotondus. Eelnõu juures sa mainisid, et nüüd me saame teada, kui palju meil mingi asi maksma läheb. Aga mul on endal kogemus, et ma märkasin mõni nädal tagasi, et minu fotot on kasutanud rahvusringhääling, aga ei olnud mainitud, et see on minu foto, vaid lihtsalt oli alla kirjutatud, et see on erakogust. Ja peale seda väga paljud portaalid kasutasid seda edasi nii, et see on ERR-i erakogust. Kuidas ma saaks teada, palju see pilt võiks maksta? Sa rääkisid, kuidas filmis ja kuskil mujal on olnud. Lihtsalt, kui keegi minu käest küsib, siis alati ma luban oma pilti kasutada, ma ei ole kunagi fotode eest raha küsinud oma elu jooksul. Ma teen fotosid väga palju. Aga see oli selline huvitav juhtum, et ma nägin oma fotot järjest-järjest-järjest ühe väga kurva sündmuse puhul. 

18:17 Üllar Saaremäe

Vastus on väga lihtne: sa pead kõigepealt tegema selgeks, et sina oled selle foto omanik ja et tõesti oled see sina, kes seal peal on, ja et need õigused kuuluvad sulle. Ja pärast seda on sul õigus nõuda pildi ülespanijatelt ja kasutajatelt ülevaadet, kui palju nemad teeninud on sinu kui autori pildiga. Ja edasi kirjutad ainult tšeki. Ma loodan, et nii on. 

18:17 Aseesimees Martin Helme

Peeter Ernits, palun!

18:17 Peeter Ernits

(Kaugühendus)

Hea juhataja! Hea ettekandja! Ma kuulsin, et te pidasite seal sellise skolastilise vaidluse, et mis asi on haridusasutus ja õppeasutus, kas need on üks ja seedsama ja milline on nende haare. Aga kas oli veel muid selliseid mõisteid, mille üle te arutasite pikalt? No näiteks, et sinu kohta ei tohiks öelda näitleja, vaid peaks ütlema etendustöötaja? Ja kust selline vajadus sellise skolastilise vaidluse järele tuli, kas mõnest euromäärusest?

18:18 Üllar Saaremäe

Aitäh, põnev küsimus! Jällegi oleks võinud teha väljavõtteid. Jah, ütleme, see haridusasutuse ja õppeasutuse teema on vast kõige markantsem näide või ka sisuliselt põhjendatud, aga minu enda lemmik on ... Kohe, üks hetk, hea Peeter, ma otsin üles. Ma hea meelega tahaksin praegu aidata. Ühesõnaga: väljend "mõistlikud pingutused". Just! Autori tuvastamiseks peab üks või teine asutus tegema mõistlikke pingutusi. Mida see täpselt tähendab ja kelle jaoks on see sedasi ja kelle jaoks ei ole? Tegelikult oli selliseid teemasid küll, Peeter, mille puhul me takerdusime sõnade rägastikku. Näiteks "eeldatud ootus". Eks ole, ma saan ju aru, mida see tegelikult tähendab, aga kui need sõnad lausesse panna, siis võib tekkida suur segadus. Aga oli, jah, oli põnevat sõnakaevet.

18:20 Aseesimees Martin Helme

Tarmo Kruusimäe, palun!

18:20 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Hea ettekandja! Kas oli ka selles suures arutelus mõningaid asju, mis ei leidnud võib-olla kajastamist, aga mille juurde lubati taas kord tagasi tulla, või öeldi klassikaliselt, et oih, meil on seaduseelnõu juba ministeeriumis kohe-kohe valmimas, et me oleme selle kallal töötanud? Mis olid sellised asjad, mida me täna ei saa reguleerida, jätame selle tulevikuks?

18:20 Üllar Saaremäe

Jaa, seda lauset kuulsin ma või kuulsime me kõik tihtilugu, et nagu ma ka juba ütlesin, nende direktiivide ülevõtmisega me seda või teist probleemi kahjuks ei saa lahendada, aga see ei puutu hetkel asjasse ja sellega peaks tegelema hiljem ja sellega peaks tegelema tõsisemalt, võtma ette analüüsid ja uuringud. Nii nende asjadega ikka on. Veel kord, ma rõhutan, ma ise küsisin mitmeid küsimusi just nimelt filmimaailma puudutavate probleemide kohta ja mulle anti meeldivat tagasisidet, et jah, õige pea sellega tegeldakse.

18:21 Aseesimees Martin Helme

Paul Puustusmaa, palun!

18:21 Paul Puustusmaa

(Kaugühendus)

Suur tänu! Minu küsimus tõukub konkreetselt just kolleeg Kruusimäe küsimusest või selgitusest, kus ta ütles, et tema saab aru niimoodi, et 90% tasudest läheb tootjatele ja 10% esitajatele. Autoritest mitte üks sõna. Kas ma saan õigesti aru, et kogu selle seaduse eesmärk on tagada 90% tulu saamine tootjatele ehk teha tootjatest n-ö suurkasusaajad või kuidas?

18:21 Üllar Saaremäe

Aitäh küsimuse eest! See on siiski ennekõike autorite kaitseks mõeldud, see nende direktiivide ülevõtmine. See probleem, et mingitel põhjustel on see protsentuaalselt sedasi jaotatud, on sügavam. Ja siin ma julgustaks ise [autoreid], loodan, et need abivahendid, mis autoritele oma õiguste kaitseks nüüd lisanduvad, annavad neile julgust ja jõudu ikkagi enese eest seista, et need protsendid, millele ka hea töökaaslane Tarmo Kruusimäe vihjas, hakkaksid muutuma. Rohkem ei oska hetkel vastata.

18:22 Aseesimees Martin Helme

Aga tundub, et nüüd on küsimused otsa saanud. Suur tänu!

18:22 Üllar Saaremäe

Aitäh!

18:22 Aseesimees Martin Helme

Saame avada läbirääkimised. Tarmo Kruusimäe, palun!

18:23 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Head töökaaslased, võitlejad, kes te olete siin saalis, ja teie, kes te olete veel kättesaadavad ka kabinettides, ning loomulikult need, kes te olete natukene kaugemal! Loomulikult olgu tervitatud ka kõik Eesti autorid, Eesti esitajad ja fonogrammitootjad!

Filmimaailm on see, millest mina väga suurt ei jaga, aga küll olid head tähelepanekud siin. Ja mulle meenub kohe ka Leo Kunnase üks kõne, [kus ta ütles], et Hiinas olla seda filmi, kus ta on kaasautor – "1944" –, alla laetud ja vist [laiali jagatud] mingi paar miljonit korda. Oleks ühe eurogi saanud selle eest, siis Leo ostaks kõigile meile mütsid pähe. Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida. 

Kogu see kirju seltskond, mis seal on, on hästi huvitav. Kui me menetlesime siin tühja kasseti tasu, siis nad koondusid kõik kuidagi üheks ühtseks meeskonnaks. Nüüd on väike eriarvamus Eesti Esitajate Liidu ja fonogrammitootjate vahel. Tänapäeval on laias laastus siis nii, et restoranidest ja igalt pool mujalt tulev raha läheb pooleks. Ehk siis autoriõigused on ammu juba tagatud, pool läheb tootjale ja pool läheb Eesti Esitajate Liidule, kes jaotab selle esitajate vahel.

Mõni ütleb, et milles see vahe on. Ma toon lihtsa näite. Francis Goya, kes meil siin neid Valgre lugusid mängis, eks ju, kui tema kui esitaja ei saaks tegelikult mingit tasu, siis ma arvan, et see ei oleks tema jaoks nii väga inspireeriv [tasu], sest tema populariseeritud ja tutvustatud Valgre lood võib-olla ei köidaks kõiki. Aga meie siin tegelikult ju võidame, see esitaja on oluline. Või noh, Vello Orumets ei olnud mitte ühegi laulu sõnade autor ega viisi autor, vaid ta oli esitaja.

Täna me oleme jõudnud sinnamaale, et me esitajana [peame silmas] seda ilusat nägu, kes laulab, on ju. [Tema on] peaesitaja, aga on ka need inimesed, kes seal stuudios on, teevad stuudiotööd. Kui näiteks Francis Goya tuleks mõnele noorele tähekesele [toeks] ja laulaks ja mängiks sinna taha, siis ta teeks seda lihtsalt puhtast altruismist. Talle kui taustajõule ei tuleks seda tasu.

Ma arvan, et see pisku, mida me tegelikult siin jaotada saame, me võiksime seda menetleda. See on üks valukoht. Aga noh, nagu ma ütlesin, siis, kui on juba midagi jaotada, kui saab mingeid õigusi vastavalt direktiivile, siis siin võiks tegelikult riik natukene ennast kehtestada ja öelda, nagu meil siin Riigikogus on see ilus väljend, et vastavalt praktikale, et kuna te olete juba jaotanud 50 : 50, siis te võiksite ... Aga ma vaatan, et fonogrammitootjad ütlesid, et oi, neile meeldib Justiitsministeeriumi seisukoht, et jääb ikkagi see 90[%] ja 10[%]. Selle 10[%] saab siis nagu peamine esitaja ja ülejäänud teised ei saa.

Väga lihtne võrdlus oleks. Siis Justiitsministeeriumi esindaja ütles, et siin tuleks teha nüüd mõjuanalüüs. Kes selle mõjuanalüüsi peaks tegema, kellele on need andmed kättesaadavad ja kellele ei ole, see on iseküsimus, aga toon lihtsa, sellise väga markantse näite.

Kujutage ette, et Riigikogu mehed saavad [kümme] kilo palka, naised saavad [üheksa] kilo palka. Siis aga räägitakse, et oot-oot-oot, teeks ikka nii, et oleks 50 : 50.  Ent siis öeldakse, oi-oi-oi, aga meil on vaja mõjuanalüüsi. No mis see mõju on? Naised ei joo nii palju õlut, neil ei kulu õlle peale raha selleks, et ennast hästi tunda. Ja šokolaad on alati tunduvalt odavam kui õlu, eks ju. Järelikult on see proportsioon juba iseenesest paigas.

Ma arvan, et seaduse vastuvõtjatena me peaksime ikkagi lähtuma sellest, et meil kõikidel oleks tegelikult hea. Mina muusika suure tarbijana loen ikka, kes kus, mis plaadil on mänginud. See paneb sellise huvitava hierarhia paika, et ta on siin ja seal olnud, kes on, ütleme, taustalauljad olnud. Meie tuntud taustalauljad on juba teinud omaette ansambli, andnud raamatu välja, nad on tulnud päikese kätte, aga eelnevalt oleks nad olnud lihtsalt taustajõud ja jääks sellest [tasust] ilma.

On valukohti ja ma ei usu, et ministeerium sellega ise välja tuleb. Ma arvan, et direktiiv on see õige koht, kus seda parandada, aga noh, tehti seekord esitajatele ära. Esitajad jäid teiseks. Aitäh!

18:28 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Tarmo, sul pole ilmselt õrna aimu, kui palju naistejuuksur maksab. Peeter Ernits, palun!

18:28 Peeter Ernits

(Kaugühendus)

Hea juhataja ja kolleegid! Ega ma ei plaaninud rääkida, aga kuulates kolleeg Saaremäe sugestiivset monotükki, panin vahepeal silmad kinni ja püüdsin aru saada, mida ta räägib. Ausalt öeldes ega midagi aru ei saanud küll.

Ma nüüd lõpus vaatasin huvi pärast seda Euroopa määrust – mis ta number ongi, 679 –, mis on 27. aprillil 2016, juba viis aastat tagasi, Martin Schulzi allkirjaga vastu võetud. See on 88 lehekülge tihedat teksti. 88 lehekülge! Seal on umbes kümne lehekülje jagu mõisteid: "geneetiline", "biomeetriline", mis asjad need on, jne, jne. Tõeline selline ülipõhjalik dokument. Ja kui ma nüüd vaatan seda meile pakutud eelnõu 368, siis see on selline õbluke: kümme lehekülge või mis ta välja tuleb, natuke rohkem.

Ma nüüd mõtlen, et see on üks direktiiv, mida ma ei ole tõesti suutnud läbi lugeda. Kolleeg Saaremäe on ilmselt läbi  lugenud või ma tegelikult kahtlen, kas ta ikka on selle läbi lugenud. Aga nüüd seadusesepad on sellest määrusest 679, selle 88 leheküljest, [millel on] veel mitmesuguseid viiteid ka lehekülgede kaupa, sellise kontsentraadi teinud. Ülevõtmine pidi 7. juuniks [tehtud] olema – noh, ma saan aru, et see on ikka tõeline padrik. Kõik need skolastilised vaidlused, mis on haridusasutus või õppeasutus, jne – see annab tõesti väga palju tööd ametnikele ja ka inimestele, keda see puudutab. Aga ma sain aru, et sellest on nagu kasu, kas või sellest, et kolleeg Leo saab teada, kui palju ta oleks võinud oma filmiga Hiinas teenida, või Üllar samuti oma seriaalide pealt.

Aga eelkõige ma tahtsin rääkida just sellest järjekordsest direktiivist, praegusel juhul küll määrusest, mis on kehtinud juba viis aastat. Ja nüüd me oleme siis lõpuks sellest rägastikust kuidagi läbi tunginud, teisele lugemisele jõudnud. Aga kui mõelda, mismoodi maailm käib! Kusagil Brüsselis koostatakse määrus, tehakse kõvasti tööd, siis jagatakse liikmesriikidele, liikmesriikide parlamendid järavad, püüavad sealt tihnikutest läbi ronida. Me kuulame seda kõike, teeme mingeid parandusi. Need, kes sellest nagu mina midagi ei tea, on alles nüüd avastanud selle järjekordse euromääruse.

Noh, kuidagi nõutuks teeb. Kas me oleme suveräänne riik? Kas meil on mõistus peas, et saaksime oma tegevust, olgu või selles valdkonnas, ise korraldada ilma Brüsseli määruste või direktiivideta?

See, et ühtlustamist on vaja, kui me läheme üle riigipiiride euroliidus, on elementaarne. Aga lihtsalt väga huvitav on olnud nüüd viimase veerandtunni jooksul uurida seda kõike selles euromääruses või selles džunglis ekseldes. Aitäh!

18:32 Aseesimees Martin Helme

Suur tänu! Rohkem sõnavõtusoove ma ei näe ja saab läbirääkimised lõpetada. Meil on ka muudatusettepanekuid, need tuleb meil nüüd läbi vaadata.

Kõigepealt, esimese muudatusettepaneku on esitanud kultuurikomisjon ja kultuurikomisjon on seda arvestanud täielikult. Teise muudatusettepaneku esitaja on samuti kultuurikomisjon ja juhtivkomisjon on arvestanud seda täielikult. Ning kolmas muudatusettepanek, esitaja kultuurikomisjon ja juhtivkomisjon on seda arvestanud täielikult. Oleme läbi vaadanud kõik muudatusettepanekud. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 368 teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud.


17. 18:33 Meresõiduohutuse seaduse täiendamise seaduse eelnõu (455 SE) teine lugemine

18:33 Aseesimees Martin Helme

Tänane 17. päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud meresõiduohutuse seaduse täiendamise seaduse eelnõu 455 teine lugemine. Kutsun kõnetooli majanduskomisjoni liikme Annely Akkermanni ettekandega.

18:34 Annely Akkermann

Tere õhtust, head kolleegid! Kõigepealt tuletan lühidalt meelde, et meresõiduohutuse seaduse täiendamise eelnõu 455 sisu on tasumisele kuuluva veeteetasu vähendamine 2022. aasta jaanuari kuni detsembri eest 50% võrra. Eelnõu läbis Riigikogus esimese lugemise 27. oktoobril käesoleval aastal. Majanduskomisjon arutas eelnõu teisele lugemisele saatmiseks kõigepealt 8. novembril käesoleval aastal.

Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi meremajandusosakonna juhataja Jaak Viilipus tutvustas kaubalaevade toetusmeetmeid seoses COVID-iga laiemalt, kui selle eelnõu piirid ette nägid, sest Eesti Laevaomanike Liit oli saatnud Riigikogule kirja ning palunud eraldada vahendeid lisaks ka reisilaevade erirežiimi jätkamiseks 2022. aastal. Nimelt reisilaevade erirežiim on kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrusega 57, kuid vahendeid selleks tuleks ette näha 2022. aasta eelarves. Ja on kaks meedet.

Alustaks veeteetasude vähendamisest, mis on selle eelnõu sisu. Veeteetasudest olid kõik laevad vabastatud 1. aprillist 2020 kuni 31. märtsini 2021. Alates 1. aprillist kuni 31. detsembrini käesoleval aastal rakendub kõikidele Eesti sadamatesse või sadama reidile sisenevatele laevadele veeteetasu 50%-line vähendatud määr. Kriisieelne veeteetasu laekumine oli circa 18 miljonit eurot, sealhulgas reisilaevade osakaal on sellest veidi alla 50%. Siinkohal on oluline tähele panna, et veeteetasude vähendamise tõttu ainuüksi Tallinna Sadama kaubamaht kasvas 7%, samas kui Läänemere piirkonna kaubamahud tervikuna vähenesid 7,9%. Tasuks teha väike paus ja mõelda, et äkki olid Eesti veeteetasud Läänemere konkurentsis pisut kõrged juba enne COVID-i kriisi ja selle mõjude saabumist.

Teine meede, reisilaevade erirežiim tähendab tööjõumaksude tagastust summas, mis on Eestis makstud tulu- ja sotsiaalmaksu ning laevapere liikmete maksu baasilt, milleks on reakoosseisul 1,5- ja juhtivtöötajatel 2,5-kordne alampalga määr, arvutatud tööjõumaksude vahe. Erirežiimi kehtestamiseks on saadud riigiabi luba kuni 2023. aastani. Hinnanguliselt mõjutab meede 3000 töökohta laevadel ja 100 töökohta kaldal peamiselt neljas ettevõttes. Veelgi enam, need laevad teenindavad liine Eesti ja Soome ning Rootsi vahel. Teatavasti on need riigid Eesti suurimad kaubanduspartnerid, sealhulgas nendesse riikidesse läheb 25% Eesti ekspordimahust. Seetõttu ei ole laevanduse toetusmeetmed mitte üksnes laevanduse, vaid kogu Eesti majanduse toetusmeetmed ja nende tähtsust ei saa alahinnata.

2020. aastal maksti toetusena välja 3,7 miljonit eurot ja 2021. aastaks on kavandatud 7,7 miljonit eurot. Transpordiameti hinnangul võivad need aasta lõpuks ammenduda ja viimane osa toetustest tuleb välja maksta proportsionaalselt. See on ülevaade, mille Jaak Viilipus andis komisjonile 8. novembril.

Valitsus nägi eelnõu algatades ette veeteetasu vähendamist 25%. EKRE fraktsioon tegi eelnõu kohta muudatusettepaneku alandada veeteetasu 50%. Komisjoni nõunik 8. novembril täpsustas EKRE muudatusettepanekut, et kas peetakse silmas eelnõu esimest paragrahvi. Nimelt on eelnõus kaks paragrahvi. Riho Breivel kinnitas, et muudatusettepanek tõepoolest puudutab esimest paragrahvi. Eelnõu arutelu otsustati jätkata 9. novembri istungil.

9. novembril käsitleti kahte muudatusettepanekut. Esimene oli EKRE muudatusettepanek veeteetasu vähendamise kohta 50%, mida arvestati sisuliselt. Teine muudatusettepanek oli juhtivkomisjoni muudatusettepanek, mis sõnastati korrektselt, sest EKRE muudatusettepanek vajas esialgu parandamist. Juhtivkomisjoni muudatusettepanek oli asendada §-s 1 tekstiosa "25 protsendi võrra" tekstiosaga "50 protsendi võrra", ja seda juhtivkomisjon arvestas täielikult.

9. novembril tehti veel menetluslikke otsuseid. Esiteks, võtta eelnõu täiskogu päevakorda tänaseks, 24. novembriks. Teiseks, teha ettepanek teine lugemine lõpetada. Ja kolmandaks, kui teine lugemine lõpetatakse, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda ja viia läbi lõpphääletus 7. detsembril 2021. aastal. Otsused võeti vastu konsensuslikult. Otsustamisel osalesid Riho Breivel, Jüri Jaanson, Siim Kallas, Mihhail Korb, Kristen Michal, Sven Sester, Mihhail Stalnuhhin ja siinkõneleja. Vahepeal asjaolud muutusid, mistõttu majanduskomisjon arutas eelnõu veel kord 22. novembri istungil. Minister Taavi Aas teatas, et eelarvevahendite nappuse tõttu tuleb veeteetasu vähendamisel piirduda 45%-ga.

Sellised muudatusettepanekud on saali saadetud ja need on teil käes. Punkt üks on EKRE muudatusettepanek parandatud sõnastusega vähendada veeteetasu 50% võrra, ja teine muudatusettepanek on juhtivkomisjoni, majanduskomisjoni ettepanek vähendada veeteetasu määra 45% võrra. Valitsus tegi tõesti väga tihedat tööd eelarvevahendite leidmisel nii veeteetasu vähendamiseks 50%-ni kui ka reisilaevade erirežiimi jätkamiseks 2022. aasta lõpuni. Seetõttu tuli eile majandusministeeriumist teade, et rahaline kate selleks on leitud.

Ma palun hääletada mõlemat ettepanekut ja sealjuures toetada Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni ettepanekut vähendada veeteetasu tasumisele kuuluvat osa 2022. aasta jaanuari kuni detsembri eest 50% võrra. Teist, mille majanduskomisjon on esitanud, et vähendada 45% võrra, mitte toetada.

Selline tõsine töö on nende vahendite leidmisel toimunud ministeeriumides – majandusministeeriumis ja Rahandusministeeriumis –, meie majanduskomisjonis ja kolleegide juures rahanduskomisjonis. Jah, tuleb öelda, et koalitsiooni ja opositsiooni koostöös. Muidugi on see eelnõu seotud riigieelarvega ja opositsioon peab nüüd nende heade otsuste elluviimiseks lisaks veel toetama ka 2022. aasta eelarve vastuvõtmist. See on minu poolt kõik. 

18:43 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Küsimused ka. Aivar Kokk, palun!

18:43 Aivar Kokk

Hea juhataja! Hea ettekandja! Alustame sellest, et esimese lugemise ajal ma läksin pukki ja siitsamast kõnepuldist neid kahte teemat väga kõvasti ka arutlesin: sedasama 50%-list veeteetasu vähendamist ja rahvusvahelise reisilaevanduse toetamist. Ma tahaksin väga rõhutada, et need otsused on tehtud siin, mitte valitsuses. Valitsus kindlasti peab oma eelarvekohta vaatama. Aga mul on sulle hea [meel] ja rõõm teatada, et rahanduskomisjon eile oma istungil kahte parandusettepanekut toetas – nii rahvusvahelise reisilaevanduse toetamise jaoks leidis raha kui ka veeteetasu vähendamiseks 50% ulatuses leidis raha. See koostöö on hea ja mul on hea meel, et sina kui selle eelnõu ettekandja oled mõistnud, et opositsiooni tehtud ettepanekud on head ettepanekud. Saan ma õigesti aru?

18:44 Annely Akkermann

Jaa, ma pean tunnistama, et merendus on selline valdkond, kus tundub, et opositsioon ja koalitsioon töötavad täiesti käsikäes, ütleks isegi [nii]. Ja valitsus ja koalitsioonisaadikud on ikkagi reaalselt otsinud ja pingutanud. Ma ütlen veel, et selle viie protsendipunkti, 45 ja 50 vahe maksumus on 900 000 eurot. Nende viimaste kulude katteallikate leidmine läheb kõige raskemalt ja iga 100 000 eurot on väga keeruline leida.

18:45 Aseesimees Martin Helme

Peeter Ernits, palun!

18:45 Peeter Ernits

(Kaugühendus)

Hea juhataja! Hea ettekandja! Ühe, kuidas see oli, merematkalaeva reisi tasu, veeteetasu on 12 000 eurot. Ma küsin sinult, Annely, kus koha pealt valitsus võttis selle, et 25%. Järelikult pakkus summa 3000 eurot välja. No meie pakkusime 6000 [eurot]. Vahepeal oli majanduskomisjonis 5400 [eurot] ühe laeva pealt, selle merematkalaeva pealt, nagu seda nimetatakse. Kus koha pealt need numbrid üldse on võetud? Ma mõtlen algselt, valitsuse poolt. Sest see tähendab tegelikult, et need, kellele seda abi vaja oleks, saaks nagu vähem. Aga kust need numbrid on algselt tulnud?

18:46 Annely Akkermann

Majanduskomisjon kindlasti ei arutanud üksikute laevade üksikuid veeteetasusid, sest isegi merematkalaevu on väga erineva suurusega ja kõigile neile on veeteetasu erinev sõltuvalt nende suurusest. Majanduskomisjon lähtus oma otsustes majandusministeeriumi väljaarvutatud ja esitatud andmetest, mis põhinevad eelmiste aastate statistikal.

18:47 Aseesimees Martin Helme

Tarmo Kruusimäe, palun!  

18:47 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea [ase]esimees! Hea ettekandja! Alati on hea näha, kui kõneleb tulevane Eesti merenduse toetusrühma esimees, kes jagab matsu. Minu küsimus on sellest, et see kompetentsuse sertifikaat, see kuulub ka mereohutuse valdkonda. Kas ministeerium ei tulnud välja mõne sihukese uudsema ettepanekuga selles laadis, et võib-olla võimaldada nende väljastamist ka kolmandate riikide kodanikele?

18:48 Annely Akkermann

Suur tänu hea sõna eest, hea kolleeg Kruusimäe! Aga ma arvan, et teie küsimus puudutab eelnõu 470, mis omakorda puudutab direktiivi ülevõtmist seoses tööjõu vaba liikumisega siseveelaevanduses. Praeguse eelnõu käigus meremeeste kvalifikatsiooninõudeid ei puudutatud ja ma ei ole valmistunud, et seda teist eelnõu kommenteerida.  

18:48 Aseesimees Martin Helme

Kalle Grünthal, palun!

18:48 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Ma kuulasin hoolega teie vastuseid ja mulle väga meeldis või minus äratas huvi, et te heale kolleegile Aivar Kokale vastasite, et meresõiduohutuse seadus on selline seadus, mille puhul opositsioon ja koalitsioon teevad alati koostööd. Äkki te ütlete, tulenevalt teie väljaöeldust, milliste seaduste puhul veel võiks olla, et me saaksime teha koostööd ja me oleksime ühisel meelel?

18:49 Annely Akkermann

Ma arvan, et ka täna siin saalis oli mitu eelnõu, mille puhul koalitsioon ja opositsioon hääletasid üksmeelselt. Kunagi, kui parlament pidas oma sünnipäeva, siis oli teaduskonverents [teemal], kuidas parlament hääletab. Ja statistika kohaselt üle poole eelnõude puhul opositsioon ja koalitsioon hääletavad ühtselt. Enamasti on need välislepingud. Ja kui te vaatate tänast päevakorda, siis minu mäletamist mööda oli päris mitme eelnõu puhul nii, et terve tabel, kus meie hääletustulemused on näha, oli roheline.

18:50 Aseesimees Martin Helme

Peeter Ernits, palun! 

18:50 Peeter Ernits

(Kaugühendus)

Hea juhataja! Hea ettekandja! Rõõm kuulda, et meie ettepanek leidis toetust. Aga eelkõige puudutab see ikkagi konkreetselt meie laevu, mis siin seilavad. Kui suur see summa on praegusel hetkel? Tavaliselt me oleme nagu valitsuse kummitemplid siin, aga praeguse eelnõu puhul paistab, et asi on vastupidi. Kui suur see summa on? Valitsus oli suhteliselt kitsi, pakkudes oma 25% või veerandi võrra vähendamist, meie pakkusime poole võrra, ja siis see 45% seal kusagil vahepeal. Kui suur see summa on, mida me parlamendina praegusel hetkel jätame Eesti meremeestele, kes seilavad meie sadamates, ja millega me kergendame nende elu? Kui suur see summa on?

18:51 Aseesimees Martin Helme

Aeg, Peeter!

18:51 Annely Akkermann

Jah, hea kolleeg! Summa, mis veeteetasudest laekus enne COVID-i kriisi, on 18 miljonit ja sellest saab arvestada, et 50% on 9 miljonit, 25% aga 4,5. Selline mõju on sellel eelnõul.

18:51 Aseesimees Martin Helme

Rohkem küsimusi ei näe. Suur tänu! Saame minna läbirääkimiste juurde.

18:52 Annely Akkermann

Suur tänu kõigile küsimuste eest!

18:52 Aseesimees Martin Helme

Aivar Kokk, palun!

18:52 Aivar Kokk

Hea juhataja! Head kolleegid! Täna on siiralt hea siia kõnepulti tulla. Mõni hetk tagasi me rääkisime aktsiiside teemast ja peab meelde tuletama, et eelmises valitsuses me alustasime lisaeelarve ajal aktsiiside langetamist, ja kui me kevadel selle teema aprilli alguses eelnõuga uuesti tõstatasime, et seda jätkata, siis võttis pool aastat aega, ja koalitsioon sai sellest aru. Veeteetasudega on täpselt sama asi. Eelmise valitsuse ajal, lisaeelarve ajal me viisime veeteetasu nulli. Tänu sellele Balti mere piirkonnas ainukesed sadamad olid Eesti sadamad, kus laevu randus rohkem, ülejäänud sadamates see vähenes. Selle aasta 1. aprillist on see 50% juures. Ja seda tehti rahanduskomisjonis. Mõlemad otsused koostöös valitsusega ja rahanduskomisjonis.

Mõned nädalad tagasi sellesama seaduse esimese lugemise ajal, kui ma siia kõnepulti tulin, tõstatasin täpselt needsamad kaks probleemi, et miks me räägime 25%-st, räägime 50%-st. Kõikide uuringute tulemus näitab, et kui võeti nulliga riigilt 18 miljonit raha ära, siis teistpidi 32 miljonit tuli riigieelarvesse raha juurde. Täna on selge, et 50%‑ga on võimalik veel hoida seda, et Eesti sadamatesse tulevad laevad samamoodi, nagu nad on varem tulnud. Ka meie naabrid, konkurendid heas mõttes, on ju aru saanud, et sadama veeteetasude maks on väga oluline komponent, ja nii Soome poole peal kui ka Läti poole peal on seda märgatud ning ka nemad on vähendama hakanud.

Mul on hea meel ka selle üle, et eile rahanduskomisjonis toetati meie erakonna ettepanekut, et 50%‑line veeteetasude vähendamine peaks toimuma, ja teiselt poolt on olulised ka reisilaevad. Selge, et Eesti merenduses reisilaevandus on väga oluline, Soome ja Rootsi vaheline reisiliiklus. Tänases kriisiolukorras on keeruline just laevanduses, me teame, et seoses koroonaga on nii palju piiranguid, reisijate arv on vähenenud. Aga samas on autotransport, kaupade vedu tunduvalt paranenud ja ühelt poolt see on hoidnud natukenegi laevandussektoril nina vee peal. Aga sellest ei ole piisanud, sest reisilaevadel ei ole mitte piletitulu nii suur ja oluline, vaid see, mida reisijad sõidu ajal nii baaris kui ka kaupluses tarbivad ja ostavad. See on see, mis on toonud tulu. Ja mul on hea meel teile öelda ka seda, et rahanduskomisjon eile konsensuslikult toetas rahvusvahelist reisilaevandust. Ka selle toetusega on võimalik edasi minna, nii et koostöö on väga oluline.

Aga ma tahan rõhutada seda, et selle koostöö juures on ka komisjonides julgus. Nii nagu meie eelmine president ütles, et Riigikogu ei ole kummitempel, vaid Riigikogu teeb tegelikult otsuseid. Ja nii nagu teil majanduskomisjonis oli probleem, et kas 25%, 45% või 50% – tuleb uskuda spetsialiste ja ettevõtjaid, sest maksud laekuvad ettevõtlusest. Ei ole nii, et – ma alati tuletan meelde – ...

Palun kolm minutit.

18:56 Aseesimees Martin Helme

Kolm minutit lisaaega.

18:56 Aivar Kokk

... meil oli siin mõned koosseisud tagasi üks minister, kelle käest küsiti, kust raha tuleb, ja ta arvas, et Eesti Pangast ja Eesti Panka pidi tulema riigieelarvest. Ei, raha tuleb ikka ettevõtlusest ja sealtkaudu maksudest, et saaksime pakkuda erinevaid teenuseid, sotsiaalvaldkonnas ja mujal, et Eesti elanikel oleks väga hea elada.

Mul on hea meel, siiralt hea meel, et koalitsioon on hakanud uskuma opositsiooni ettepanekuid ja kaasa mõtlema majanduses. Annely kui ettevõtja, mitte ainult poliitik, vaid kui läbi ja lõhki – eriti merendus ja laevandus on talle südamelähedane – saarelt pärit tüdruk, tunnetab seda valdkonda kindlasti väga hästi. See toetus on olnud. Ma palun ja soovin kõigile Riigikogu liikmetele julgust oma komisjonis seista õigete asjade eest.

Majanduse edendamine ja majandusele positiivsete tingimuste loomine on see eeldus, et meie majandus kasvab. Ja läbi meie majanduse kasvu on ka Eesti inimestel võimalik palju rohkem hüvesid saada, sest ainult maksude tõstmisega ei ole ükski riik veel rikkaks saanud. Ma tahaks seda kohe näha, kuidas see toimub. Eks meiegi siin saalis, kes oleme mitmendat koosseisu siin, oleme kogenud mõni aeg tagasi seda, kui prooviti maksude tõstmisega riigieelarvet täita. Ei täidetud. No täitsime küll, aga mitte enda riigi oma. Siin üks kolleeg ütles, et ei ole midagi halba, kui maksud sõidavad Lätti. Ikka on küll. Kui tarbitakse Eestis, aga maksud lähevad Lätti, siis on see mure, sest sotsiaalvaldkonnas peame meie selle mure kinni maksma.

Nii et jõudu ja jaksu! Ja veel kord, ma loodan, et saal toetab selle eelnõu vastuvõtmist. Rõhutan, et rahanduskomisjon on toetanud 50%-list veeteetasude vähendamist ja rahvusvaheliste reisilaevade toetamist. Aitäh!

18:59 Aseesimees Martin Helme

Tarmo Kruusimäe, palun!

18:59 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Head töökaaslased siin ja kabinettides ja kõikjal üle Eesti! Loomulikult kõik purjetajad, meremehed ja inimesed, kes te Eestit kui mereriiki väga armastate! Ja et suurel projektil, et kõik laevad Eesti lipu alla, läheks nagu igatpidi hästi. Meil räägiti kogu aeg sellest, et jube oluline on kaldasektor, et ega tonnaažitasust ei tule kogu see raha. Miks ma seda praegusel hetkel siin räägin? Ma ei ole merendusjuuras nüüd väga pädev. Minu purjetamise ajad jäid eelmisse millenniumisse ja sealt edasi peale väikelaeva kapteni paberite mul suurt muhvigi ette näidata ei ole, et siin hakata plõksima, et mina tean ja mina tean.

Küll aga on üks selline raamist välja mõte, kuidas Eestisse võiks saada raha. See on STCW dokumendid, mida nimetatakse kompetentsitõenditeks või kuidas see nüüd on, sertifikaatideks. Ja palun jälgida mu mõttekäiku. Ukrainas on praegusel hetkel kuskil 150 000 meremeest, kellest üks kolmandik on laevaohvitserid, ja neil on vaja pidevalt [end] täiendada ja [juurde] õppida. Enamik neist aga töötab loomulikult teiste riikide lippude all ja on freelancer'id, seega nad on täna Ukraina mõistes nende majandusanalüüsides kadunud rahvas. Aga viie aasta tagant on neil vaja [sertifikaate uuendada]. Ja selleks kohaks võiks olla Eesti, sellepärast et Eesti on tegelikult samamoodi IMO STCW valge lehe riik, mis tähendab, et tunnustavad teineteise poolt. Asi on selles, et enda kompetentsisertifikaatidega saaksid nad tulla Eestisse, käia siin need koolitused läbi ja see raha läheks ... Ütleme, kõige lihtsam näide oleks võib-olla see, et kui sihuke keskmine summa oleks 2000 eurot, mis need koolitused maksma lähevad, ja näiteks 10% meremeestest nagu ära käiks, siis 10% on 15 000 [meremeest], korrutame selle 2000 [euroga] ja saame 30 miljonit Eesti riigile.

Tegelikult on see kõik päris teostatav, sest ütleme, et täna on meil ju peaaegu sihuke võimalus olemas ja Transpordiamet annab [lube] ka kolmandate riikide, kaasa arvatud Ukraina, kodanikele, kes on Eesti riigi kodakondsed. Aga jutt on sellest, et oma kompetentsisertifikaati saaksid nad hoida Eesti riigis. Sellest, mida ma praegu räägin, ma võiks nagu Tallinna volikogus öelda, et tõmmake nüüd kinni, siin on delikaatsed isikuandmed, inimesed ei [tohi] sellest mõttest kuulda. Aga ma arvan, et need, kes spioneerivad, [levitavad seda mõtet ja] mõni teine riik teeb selle ära. Selleks ei ole mitte midagi muud vaja teha, kui lihtsalt, loen teile ette, see on määruse "Laevapere liikmete koolitus- ja kvalifikatsiooninõuded ning diplomeerimise kord" § 32 "Meresõidudiplomi ja kutsetunnistuse subjektid, väljastamine ning duplikaat". Seal tuleks muuta natukene sõnastust, [siis oleks näiteks,] et Transpordiamet väljastab meresõidudiplomi või kutsetunnistuse Eesti kodanikule või Eesti elamisluba või elamisõigust või e-residentsust omavale välismaalasele või kodakondsuseta isikule, kellel on käesoleva määruse nõuete kohane meresõidupraktika ning kes on läbinud käesoleva määruse nõuetele vastava koolituse või omandanud vastava kutse välisriigis tegutsevas või tegutsenud mereõppeasutuses. Siin suuri ohte ei ole, sest kulutusi ei ole, tuleks nimelt seda [teha] ja nad hakkaksid seda igal aastal kasutama. Juba ainuüksi hea prognoosi puhul tuleks käibemaksust 2,5 miljonit Eestile seda raha.

Aga miks ma sellest räägin, on see, et ma soovitasin minister Taavi Aasal sellest rääkida, aga ta ütles, et ta ei saa sellest teemast aru. "Pane see kokku, memo." Ma ei ole memokirjutaja. Võib-olla Annely, kes sa kuulsid seda mõtet – nüüd vist sai selgeks? Teeme ära! Väga hea! Aitäh!

19:04 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Kristen Michal, kas on sõnavõtt kohapealt või repliik?

19:04 Kristen Michal

(Kaugühendus)

Sõnavõtt kohapealt, kui austatud juhatajale sobib.

19:04 Aseesimees Martin Helme

Aga palun, jah!

19:04 Kristen Michal

Aitäh! Hea juhataja! Head kolleegid! Teen lühidalt. Ma lihtsalt nii palju täiendan, kuna hea kolleeg Aivar Kokk, kes küll pidas kõiki hea sõnaga meeles, jättis sellest mulje kui vastasseisust valitsuse ja Riigikogu vahel. Seda tegelikult ei olnud, ehkki probleemi või mure tuvastas Riigikogu ja Riigikogu saadikud ja majanduskomisjon, ka erinevad fraktsioonid. Ma pigem tänan valitsust, kes sai aru selle mure sügavusest ja olulisusest, ja eeskätt rahandusminister Keit Pentus-Rosimannust, kes nägi öötundidel vaeva, et see laheneks, koos majandusminister Taavi Aasaga. Ainuke asi, mida me ei jõudnud, oli õigeaegselt ja korrektselt komisjoni ettepanekute saatmine, nii et seetõttu tuleb meil ühisloomes toetada EKRE ettepanekut. Aga ei ole sellestki hullu, hea asja nimel oleme ju kõik selleks valmis.

19:05 Aseesimees Martin Helme

Repliik, Aivar ... Või ei ole ... Vabandust, jah, repliik, ma saan aru. Jah, palun! 

19:05 Aivar Kokk

Kristen, sa said lihtsalt valesti aru või ma väljendusin halvasti. Ei, ma arvan, et majandus- ja kommunikatsiooniminister ja rahandusminister tunnetasid ka tänu sellele, et opositsioon väga tugevalt toetas, et veeteetasu vähendada 50%, ja otsisid ka lahendust, et seda teha. Ma tean, et majandus- ja kommunikatsiooniminister on eelmises valitsuses ka olnud ja neid ettepanekuid toetanud.

19:06 Aseesimees Martin Helme

Peeter Ernits, palun! 

19:06 Peeter Ernits

(Kaugühendus)

Hea juhataja! Hea ettekandja! Rõõm on kuulda, et [ettepanekut toetati, sest] ega palju ei ole neid meie ettepanekuid, mis parandusettepanekutena läbi lähevad. Ja tahaks nagu laiemalt rääkida sellest. Me siin enne arutasime aktsiisi vähendamist ja meie ettepanekut ei aktsepteeritud. Aga praegusel hetkel on väga hea meel, et [seda ettepanekut] aktsepteeritakse. Kuigi ma ei tahtnud mitte meie erakonna saba siin kergitada.

Merenduse puhul – ma ei ole majanduskomisjonis ega rahanduskomisjonis praegu – nende probleemidega olen ka mina üsna palju tegelenud. Eelkõige, kui te tuletate meelde, siis laevade Eesti lipu alla [toomisega], nende võitlustega, mis siin on toimunud pikka aega. Algul tundus, et ei ole võimalik seda selgroogu murda, aga lõpuks me saime sellega hakkama, ja lootus, et 300 laeva või isegi rohkem tuleb Eesti lipu alla – igal juhul tee on lahti. Ja kui iga laev – kaubalaevadest on hetkel juttu – tuleks Eesti lipu alla, siis ta võiks tuua kuni veerand miljonit maksuraha riigieelarvesse, millega valitsus siin püüdis veidi kitsi olla selle 25%-lise alandamise väljapakkumisega. 

Nii et need asjad on omavahel tihedalt seotud. Ühelt poolt Eesti kui mereriigi, reaalse mereriigi n-ö taastamine. Rannajoon on küll ligi 4000 kilomeetrit pikk, aga kaubalaevu vahepeal praktiliselt üldse ei olnud. Nüüd hakkab olema ja ilmselt tuleb palju rohkem neid juurde. Ja teine pool on sama: see, mis meelitab sadamatesse, mis meil on, seesama veeteetasu. Noh, tankeril olenevalt suurusest vist 20 000 ja suurel reisilaeval 12 000.

Nii et praegu, kui Riigikogu on selleni jõudnud, siiras lugupidamine kolleegidele majandus- ja rahanduskomisjonist nende võitluste eest, et on suudetud valitsusele n-ö mõistus pähe panna. Seda eelkõige meie ettevõtluse, laevandusettevõtluse huvides, mis peegeldub ka reaalsetelt reisijatelt, kes reisivad näiteks Tallinnast Helsingisse ja mujale. Nii et igal juhul suurepärane uudis siin õhtu eel. Tavaliselt neid häid uudiseid nii palju ei tule. Nii et edu ja aitäh kõigile!

19:09 Aseesimees Martin Helme

Rohkem sõnasoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Eelnõu kohta on esitatud ka muudatusettepanekuid, täpsemalt kaks. Esimese muudatusettepaneku on esitanud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon ja juhtivkomisjon on jätnud selle arvestamata. Erkki Keldo.

19:09 Erkki Keldo

Palun seda muudatusettepanekut hääletada.

19:10 Aseesimees Martin Helme

Selge, läheme hääletuse [ettevalmistamise] juurde.

Austatud kolleegid, panen hääletusele Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esitatud muudatusettepaneku nr 1, juhtivkomisjon ei ole seda arvestanud. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

19:12 Aseesimees Martin Helme

Ettepanekut toetab 72 Riigikogu liiget, vastu on 1, erapooletuid ei ole –ettepanek leidis toetust.

Jõuame teise muudatusettepaneku juurde. Selle on esitanud majanduskomisjon ja juhtivkomisjon on seda arvestanud täielikult, millega oleme lõpetanud ... 

Vabandust, Erkki Keldo! 

19:13 Erkki Keldo

Aitäh! Palun ka seda muudatusettepanekut hääletada.

19:13 Aseesimees Martin Helme

Ikka. Kas ma teen kutsungi ka? Tundub, et keegi ei nõua kutsungit, saame kohe minna hääletuse juurde.

Head kolleegid, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 2, mille on esitanud majanduskomisjon ja juhtivkomisjon on seda arvestanud täielikult. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

19:13 Aseesimees Martin Helme

Ettepanekut toetas 2 saadikut, vastu on 68, erapooletuid ei ole. See ettepanek ei leidnud toetust.

Nüüd on muudatusettepanekud läbi vaadatud. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 455 teine lugemine lõpetada ja teine lugemine on lõpetatud.


18. 19:13 Väärteomenetluse seadustiku, liiklusseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (457 SE) teine lugemine

19:13 Aseesimees Martin Helme

Saame minna tänase 18. päevakorrapunkti juurde. Selleks on Vabariigi Valitsuse algatatud väärteomenetluse seadustiku, liiklusseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu 457. Tegemist on teise lugemisega ja kutsun siia ettekandjaks õiguskomisjoni liikme Sulev Kannimäe. Palun!

19:15 Sulev Kannimäe

Hea eesistuja! Head kolleegid! Teie ees on Vabariigi Valitsuse algatatud väärteomenetluse seadustiku, liiklusseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu 457. Seadus on teisel lugemisel, esimene lugemine Riigikogu saalis oli 20. oktoobril k.a. Muudatusettepanekute [täht]aeg oli 3. november. Seaduseelnõu kohta muudatusettepanekuid tuli, neid oli esialgu kuus.

1. muudatusettepanek tuli ministeeriumilt ja puudutas tähitud kirjaga trahviteate saatmist. [Ettepanek oli] saatmise aega kaugemale viia, sest praegu on see kolm päeva. Kui elektroonilisele teatele kolme päeva jooksul ei vastata, siis saadetakse välja tähitud kiri, mis on aga küllaltki kallis lõbu, arvestades seda, et põhilised trahvisummad, mis kiiruskaameratega mõõdetakse, on seal kuskil kolme kuni üheksa euro kanti, tähitud kirja saatmine aga neli eurot. Juhtivkomisjon arvestas seda ettepanekut täielikult. 2. ettepanek tuli Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonilt. Juhtivkomisjon jättis selle arvestamata. Ettepaneku poolt oli 3, vastu 5 ning erapooletu 1 komisjoni liige.

Tekkis ka päris palju küsimusi. Asjaosalistest oli kohale kutsutud Vanalinna Selts, kes oli ka seaduseelnõu loome juures, siis olid linnade-valdade liidu esindaja ja Tallinna munitsipaalpolitsei esindaja. Nad tegid kolm ettepanekut, mis olid küllalt sarnased – need olid 4, 5 ja 6 – ja mida konsensuslikult otsustati mitte algatada. 22. novembril, esmaspäeval arutati teemat õiguskomisjonis veel. Ja punkt, mida arutati, oli see, et tuua trahvi osa, nagu seaduses on, ettepoole, kuna terve osa peaks jõustuma alles hiljem. 4. muudatusettepanek, mis konsensuslikult sisse viidi, peaks jõustuma üldises korras.

Tehti järgnevad menetlusotsused: teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 24.11.2021, konsensuslikult, teha ettepanek teine lugemine lõpetada, konsensuslikult. Kui teine lugemine lõpetatakse, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda ja viia läbi lõpphääletus 8. detsembril 2021, konsensuslikult. Aitäh!

19:19 Aseesimees Martin Helme

Suur tänu! Küsimused ka. Kalle Grünthal, palun! 

19:19 Kalle Grünthal

Aitäh! Mul on väga konkreetne küsimus selle asja maksumuse kohta. Kui palju maksab üks kaamera? Kui palju maksab selle paigaldus? Kui palju maksab selle ühendamine kaablitega, selle jaoks kaevamine? Ja palju on prognoositav kulu kaamerate hoolduseks ühes kuus? 

19:20 Sulev Kannimäe

Siseministeeriumi asekantsler ütles, et kaamerate kulu on kuskil – oleneb, kas on statsionaarne kaamera või liigutatav kaamera, kulud on praktiliselt enam-vähem võrdsed, liigutatavale kaamerale tuleb ka inimtööjõud juurde – 60 000–70 000 ümber, üks kaamera. 60 000–70 000 on kaamera. Kulu oli kuskil, kas oli kuu või aasta jooksul, 12 500 vist. 

19:20 Aseesimees Martin Helme

Tarmo Kruusimäe, palun! 

19:20 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Hea ettekandja! Minu jaoks jäi arusaamatuks kohaliku omavalitsuse inimeste kompetentsi [küsimus]. Ma küsisin seda ministri käest mitu tiiru ja ta ütles, et oi-oi, ei ole midagi, seda hakkavad ainult liiklusjärelevalve spetsialistid tegema ja [sellega] toimetama. Ja nüüd hiljem, kui me kuulasime ministeeriumi esindajat, siis [selgus, et] ei, kogu see [asi] läheb kohaliku omavalitsuse kätte. Erinev informatsioon. Minu mure ongi see, kui kohalikul omavalitsusel ei ole neid spetsialiste. Kes neid koolitab? Kas see on ka nagu umbes õunte pealt? Te hakkate ju trahviraha endale saama. Kas teie saite sellest aru?

19:21 Sulev Kannimäe

Mina sain sellest niimoodi aru, et neid inimesi, kes paigaldavad neid kaameraid, on omavalitsusel võimalik tellida. Ühesõnaga, nad haldavad või remondivad või hooldavad neid. Lumelükkamine on üks asi, aga tehniline pool on kindlasti [midagi sellist], mille jaoks ühelgi omavalitsusel vaevalt et spetsialisti on. Hooldust on võimalik tellida.

19:21 Aseesimees Martin Helme

Aivar Kokk, palun!

19:21 Aivar Kokk

Aitäh! Kui selline eelnõu tehakse, siis kindlasti on selle eelnõu järele vajadus. Kas sa oskad öelda, kas komisjonis oli ka juttu, kui palju on neid omavalitsusi, kes on pöördunud valitsuse poole, et [oleks vaja] sellise eelnõuga [välja] tulla? Kes soovivad neid kiiruskaameraid oma omavalitsuse territooriumile üles seada?

19:22 Sulev Kannimäe

Sellele küsimusele ma ei oska vastata, kuna komisjonis ei jäänud mulle küll kõrvu ühtegi lauset, kus oleks öeldud, kui palju neid omavalitsusi on, kes seda teha tahavad. Aga ma kujutan ette, et see on ikkagi rohkem suurlinnade probleem. Tallinnas on nad juba olemas.

19:22 Aseesimees Martin Helme

Tarmo Kruusimäe, palun!

19:22 Tarmo Kruusimäe

Tänan! Ilmselgelt jah, me olemegi kõik nende ametnike erinevatest vastustest saanud selliseid asju, et me ise ka praegu täpselt aru ei saa, mida me menetleme, sest mina pidasin silmas liiklusjärelevalvealast kompetentsi. Et kui kohalikus omavalitsuses seda pole olnud, siis üks [asi] on kaamera paigaldus ja hooldus, eks ju, aga kaamera paigaldaja ei pane seda sinna ühte või teise kohta. Kas te saite pihta, kes seda kompetentsi kohalikus omavalitsuses omab?

19:23 Sulev Kannimäe

Kaamerat ei saa omavalitsus paigaldada ilma Politsei‑ ja Piirivalveameti ning maanteeametiga kooskõlastamata. Need kohad, kuhu pannakse, peavad olema kooskõlastatud. Need kohad peavad kindlasti olema ka eelnevalt liiklusohtlikuks tunnistatud, peavad olema enne vastu võetud lisameetmed kas siis kiiruse vähendamiseks seal, ka muud takistused. Alles siis saab kaamera panna ja seda tehakse koostöös maanteeametiga.

19:24 Aseesimees Martin Helme

Head kolleegid! Hirmus sumin on siin saalis. Meid ei ole väga palju, aga sumin on kole kõva. Proovime esinejal lasta ikkagi üle kõlada. Kalle Grünthal, palun!

19:24 Kalle Grünthal

Tänan! Austatud ettekandja! Ma saan aru, et Tallinna–Tartu maanteel ja võib-olla ka Tallinnas on nende kiirusmõõtjate efektiivsus päris kõva ja siit võib kohalikule omavalitsusele laekuda päris hea summa raha. Aga ega siis Eestimaa ei ole ainult Tallinn. Ja ma hästi ei usu, et me saame  näiteks Tallinna–Tartu maantee rikkumiste arvu kõrvutada siin kohalike teedega, kus liiklustihedus on hoopis teistsugune. Mis tähendab tegelikult seda, et sellessamas eelnõus on ette nähtud ka veel see asjaolu, et juhul, kui ei vasta mingisugustele nõuetele või kui vald midagi ei tee nii, nagu peab, siis lõpetatakse see asi ära. Küsimus: kes kannab siis kulud?

19:25 Sulev Kannimäe

Ma arvan, et siin on ikkagi see, et esiteks ei panda ju selle seaduseelnõuga või, kui seadus vastu võetakse, seadusega kohustust omavalitsusele neid kaameraid paigaldada. See on üks võimalus omavalitsustel, see ei ole kohustus. Kui omavalitsus võtab endale selle kohustuse, eelnevalt muidugi läbi arutatult, siis ma usun, et ta on ka arvestanud sellega, et ta peab neid kaameraid seal ülal.

19:25 Aseesimees Martin Helme

Suur tänu! Küsimusi rohkem ei näe, saame minna läbirääkimiste juurde. Läbirääkimiste soovi on avaldanud Tarmo Kruusimäe. Palun!

19:26 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Head töökaaslased! Ja loomulikult inimesed, kes te vaatate ja pärast loete stenogrammist, mis sumin meil on! Tuletan meelde, et täna on meil kadrilaupäev ja me tunneme suurt huvi, millal kadrisandid siia tulevad. Aga samas on jälle see haiguse värk, ja kust me teame, kes on selle maski all – on ta Leo või Lea. 

Aga nüüd eelnõu juurde. Minu osa on praegusel hetkel teha siin saalis seda, mida komisjoni esimees teha ei saa. Meil tekkis väga palju erinevaid häid mõtteid, millele me millegipärast ministeeriumilt tuge ei saanud. Me küsisime, millal me saame nüüd nende asjade juurde, siis ministeerium teatas, et jah, see on ka protokollis sees, eks kolme aasta pärast. Seda seadust tegime kolm aastat, siis tuleb kolme aasta pärast. Mina arvasin, et aastal 2023 on meil jälle seadus olemas, aga hea kolleeg Urve Tiidus ütles, et praegu on juba aasta 2021, nii et aastal 2024 me saaksime uue seaduse. 

Aga mis probleemid olid, mida ministeerium ei tahtnud enda kanda võtta? Üks on bussisõiduradade kuritarvitamine. See on üsna suur probleem. Vahepeal tekkis sihuke väike mõttevälgatus, et äkki peaks vähendama neid õigusi. Noh, need elektriautod üldse tagasi saatma, sest varsti on kõik elektriautodega. See ei täida üldse meie seda rohe‑eesmärki, mis seal on, et kõik lähevad elektri peale. Seda me ei saanud. 

Teine selline suuremat sorti probleem, mida oleks võinud ju praegu rääkida, see ei ole üldse keeruline – kõikidele rendiautodele panna alkolukk. Täiesti normaalne. Siis me ei peaks lugema sellest, kuidas rendiautodega sõidetakse vastassuunavööndis, üritatakse puu otsa ronida, mida iganes. Väga lihtne muudatus iseenesest.

Äärmiselt kummastav oli tegelikult ka see, kui me rääkisime olukorrast, kus parkimistrahvid ei ole enam mõjusad. Inimestele Tallinna vanalinna tulles ja parkides on kordades soodsam saada parkimistrahv, mis on 20 eurot, kui maksta parkimise eest, ja see on tegelikult vanalinna elanike jaoks päris suur probleem.

Veel üks, noh, kas suur või väike probleem, on vanalinna sissesõit. Jah, me teame, et on erinevaid taksofirmasid, on erinevaid sõidujagajaid ja teisi, keda need märgid üldse ei mõjuta kuidagi. Aga on ka näiteks see taksofirma, mis teenindab meid ja vanalinnas on neil siin mitmeidki hotelle, mida on vaja teenindada. Arvati selle peale, et aga inimestele väike jalutuskäik vanalinnas ei tee ju paha. Ei tee paha küll, aga me peaksime siis võib-olla selgelt välja ütlema, et eakate inimeste [jaoks], kellel on käimisraskused ja [kes] tulevad suurte kohvritega, ei ole Tallinn sõbralik linn. Veelgi enam: inimene, kel on liikumispuue – ära tule Tallinnasse, sest arvatakse, et sul oleks tegelikult kasulik mööda vanalinna niimoodi komberdada.

Muidugi oli seal veel muidki selliseid asju, mida oleks võinud, ütleme, muuta sellessamas seaduseelnõus, ka kõik see, mis puudutab liikluskaameraid. Jube kahju on oodata, et kui on need head algatused ja me ei saa ka seda alkolukku sinna peale ja tuleb fataalne lõpp, siis meie õiguskomisjoni liikmetena teame, et see oli meie käes menetluses, sest tavaliselt menetleb kõiki liiklusega [seotud eelnõusid] majanduskomisjon.

Nii harva tulevad need liiklusseadused meile, meie komisjoni, et ei tahaks seda käest anda. Sestap Isamaa ongi teinud ettepaneku teine lugemine katkestada. Ma arvan, et me saame uuesti need muudatusettepanekud ja me leiame komisjonis hea võimaluse, et sisustada ka need probleemsed valdkonnad, mitte jääda ootama seda, et kolme aasta pärast tuleb ministeerium jälle välja uue eelnõuga. See eelnõu on meie ees, seega kõik, kes te hoolite inimestest ja tahate liikluskultuuri parendada-edendada, toetage katkestamisettepanekut! Aitäh!

19:31 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Kalle Grünthal, palun! 

19:31 Kalle Grünthal

Palun igaks juhuks kaks minutit lisaaega.  

19:31 Aseesimees Martin Helme

Kaks minutit lisaaega.

19:31 Kalle Grünthal

Aitäh! Head kolleegid! Menetleme siin praegu seda 457 SE-d: väärteomenetluse seadustiku, liiklusseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seadust. Ma võin öelda selle kohta seda, et nimetatud eelnõu on sündinud jällegi kuskil kabinetivaikuses, kus põhimõtteliselt on tuldud välja heade mõtetega, aga tundmata tegelikku elu. Selle seadusega sätestatakse valla- või linnavalitsuse osalemine liiklusjärelevalve ülesande teostamises, millega antakse kohalikule omavalitsusele, nii linna- kui vallavalitsusele, õigus teostada liiklusjärelevalvet. Selleks pannakse selle kohaliku omavalitsuse territooriumile liiklusjärelevalve süsteem. Põhimõtteliselt õige – kus on ohtlik koht, tuleb panna. Üldse ei vaidle vastu.

Aga selle süsteemi rakendamine on minu hinnangul praegu puudulik, sellepärast et kui sellise süsteemi paigaldamine võiks tulla kõne alla mõnes sellises kohalikus omavalitsuses, kus on liiklustihedus äärmiselt kõrge – Tallinn, Tartu, Pärnu, ma usun, et võib-olla ka mõned teised suurlinnad –, siis on selle tulem võib-olla see, mida taotletakse. Aga ma ei kujuta [seda] hästi ette [väiksemas kohas]. Võtame kasvõi Järvamaa. Meil on kindlasti selliseid liikluskohti, mis on ohtlikud, kus võidakse sattuda pahuksisse kiiruse ületamisega, mis seab ohtu teiste liiklejate ja kohalike elanike elu sellel konkreetsel kohal. Aga probleem on selles, et see liiklustihedus on seal niivõrd madal, et sisuliselt ei ole mõtet seda kulutust sinna teha. Nagu me kuulsime praegu siin lugupeetud põhiettekandjalt, esinejalt, et üks kaamera koos paigaldusega maksab 60 000. See on märkimisväärne summa, mis läheb kohaliku omavalitsuse taskust. Ja sealt loodetav tulu, see 50%, ilmselgelt ei kanna välja, sest peale selle on paigaldus, on olemas igakuised ja isegi igapäevased hoolduskulud, kus tuleb välja sõita, vaadata, kas süsteem töötab, kas ei ole keegi seda ära rikkunud. See on protsess, mis komisjoni seisukohalt – 12 000 [eurot] – ei ole kindlasti põhjendatud. Seda süsteemi tuleb hooldada igapäevaselt.

Teine küsimus on see, et eelnõus nähakse ette, et teatud tingimustel võib kaamerate kasutamise üles öelda. Kui linn ei saa millegagi hakkama või linn ei ole kõlbulik seda tegema, siis võib Politsei- ja Piirivalveamet selle süsteemi rakendamise lõpetada. See on see küsimus, mis siis pärast edasi saab nendest kaameratest. Ei oska öelda. Välja ostetud ja jäävad kohaliku omavalitsuse kanda. Ma usun, et ka kohalikes omavalitsustes on analüütiliselt mõtlevaid inimesi, kes arutavad selle teema läbi, ja ma millegipärast ei usu, et see n-ö suurlinnade väliselt väga suurt toetust leiab.

Lisaks sellele on siin veel üks väga suur puudus. Nimelt on küsitavus põhiseaduse §-ga 154, mis reguleerib kohaliku omavalitsuse tegevust. Põhiseadus ütleb, et kohalikule omavalitsusele võib panna kohustusi ainult seaduse alusel või kokkuleppel kohaliku omavalitsusega. Ja nüüd me oleme olukorras, et me kehtestame seaduse. Aga seesama § 154 ütleb, et seadusega kohalikule omavalitsusele pandud riikliku kohustusega seotud kulud kaetakse riigieelarvest. Ehk me oleme olukorras, kus põhiseaduse järgi kohalik omavalitsus ei saa ega tohi seda finantseerida, seda peab tegema riigieelarvest. Ilmselgelt jäi teil see küsimus läbi arutamata, ma millegipärast arvan nii. Siin on selle seaduse vastuolu praegu põhiseadusega, sest nii palju, kui mina lugesin, need asjad ostetakse ikkagi välja, eks ju. Vastuolu on põhiseadusega, seda seadust pole võimalik menetleda, sellisel kujul vähemalt küll mitte. Aitäh!

19:36 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei näe, sulgen läbirääkimised. Meil on nüüd vaja läbi vaadata muudatusettepanekud. 1. muudatusettepanek, mille esitajaks on õiguskomisjon, juhtivkomisjon on seda arvestanud täielikult. Muudatusettepanek nr 2, mille esitajaks on Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud selle arvestamata. Helle-Moonika Helme, palun!

19:37 Helle-Moonika Helme

(Kaugühendus)

Aitäh, hea eesistuja! Ma soovin panna selle muudatusettepaneku hääletusele.

19:37 Aseesimees Martin Helme

Ikka saab. Teeme saalikutsungi ja hääletame siis.

Head kolleegid, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 2, mille esitajaks on Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon ja juhtivkomisjon on jätnud selle arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

19:39 Aseesimees Martin Helme

Ettepaneku poolt on 22 saadikut, ettepaneku vastu on 45, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust.

Muudatusettepanek nr 3. Oih, kui pikk. Selle esitajaks on õiguskomisjon ja juhtivkomisjon on seda arvestanud täielikult. Muudatusettepanek nr 4. Selle esitajaks on samuti õiguskomisjon ja juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Oleme läbi vaadanud kõik muudatusettepanekud. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 457 teine lugemine lõpetada, kuid Isamaa fraktsioon on teinud ettepaneku katkestada eelnõu 457 teine lugemine ja me peame seda hääletama.

Head kolleegid, panen hääletusele Isamaa fraktsiooni ettepaneku katkestada Vabariigi Valitsuse algatatud väärteomenetluse seadustiku, liiklusseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu teine lugemine. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

19:43 Aseesimees Martin Helme

Ettepanekut toetab 25 saadikut, ettepaneku vastu on 49 saadikut. Ettepanek ei leidnud toetust. Teine lugemine on lõpetatud.


19. 19:43 Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu (458 SE) teine lugemine

19:43 Aseesimees Martin Helme

Saame edasi minna 19. päevakorrapunkti juurde. 19. päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu 458. Tegemist on teise lugemisega ja ettekandjaks on rahanduskomisjoni aseesimees Aivar Kokk. Ole lahke!

19:44 Aivar Kokk

Aitäh, hea juhataja! Head kolleegid! Rahanduskomisjon arutas alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu 458 oma 15. novembri istungil. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks, 3. novembriks Riigikogust muudatusettepanekuid ei esitatud. Rahanduskomisjon pöördus 19 huvigrupi ja turuosalise poole ja neist üks esitas ettepaneku eelnõu täiendamiseks.

Rahanduskomisjon arutas eelnõu 15. novembril. Koostöös Rahandusministeeriumiga tegi komisjon eelnõus konsensuslikult ühe jõustumissätet korrastava muudatuse, mis on [tehtud] parandusettepanekuna. Komisjon tegi konsensuslikult järgmised otsused: teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 24. novembriks, kui teine lugemine lõpetatakse, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda ja viia läbi lõpphääletus 8. detsembril. Aitäh!

19:45 Aseesimees Martin Helme

Küsimused ka. Tarmo Kruusimäe, palun!

19:45 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Hea ettekandja! Ma loen, et tubakavedelikud peaks 1. jaanuarist 2023 uuesti müüki lubatama. Oskate täpsemalt öelda, milles probleem seisnes, et oskaks ka inimestele rääkida?

19:46 Aivar Kokk

Äkki sa täpsustad küsimust. Mida sa täpselt küsid?

19:46 Tarmo Kruusimäe

E-vedelike müük. Nii, kus ta on siis ...? See on see § 8518: "Enne 2023. aasta 1. jaanuari Eestis vabas ringluses väljaspool aktsiisiladu olevate maksumärgistamata tubakavedelike müük on lubatud 2023. aasta 31. jaanuarini." Kas nad on aktsiisiga koormatud või mitte?

19:46 Aivar Kokk

Aktsiisiga on koormatud täpselt nii ... Praegusel hetkel, nagu sa tead, on ju aktsiisivabastus nendel. Sa mäletad, mis kuupäevani seda tehti. Täpselt selle kuupäevani, kui me siin eelmine aasta seaduse vastu võtsime, täpselt nii pikalt aktsiisivabastus ka on.

19:47 Aseesimees Martin Helme

Kalvi Kõva, palun!

19:47 Kalvi Kõva

(Kaugühendus)

Aitäh! Hea Aivar! Peab ütlema, et mul ei ole eelnõu 458 kohta midagi küsida. Aga kuna sa puldis oled – ma siin kodus vaatan tänast istungit ja kuulan ja mitmel korral sa oled sõna võtnud nagu komisjoni esimees ja seisnud komisjoni eest –, siis ma küsin lihtsalt, et kuidas teil komisjonis on. Ega, Aivar, sind veel esimeheks valitud ei ole? Või kuna te selle ümber valite? Kes teil praegu üldse komisjoni juhib?

19:47 Aivar Kokk

Aitäh! Ei, mina olen komisjoni aseesimees.

19:47 Aseesimees Martin Helme

Komisjon valis sel nädalal just uue juhi.

19:47 Aivar Kokk

Jaa, teisipäeval.

19:47 Aseesimees Martin Helme

Rohkem küsimusi ei paista. Suur tänu! Saame avada läbirääkimised, kui seda soovi on. Võta näpust, soovi ei ole. Sulgeme läbirääkimised ja saame vaadata muudatusettepanekuid. Muudatusettepanekutega on nii, et neid on täpselt üks, esitajaks rahanduskomisjon ja juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Tundub, et keegi seda hääletada ei taha. Oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 458 teine lugemine lõpetada ja teine lugemine on lõpetatud. Sellega on 19. päevakorrapunkt käsitletud.


20. 19:48 Kogumispensionide seaduse, maksukorralduse seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (468 SE) teine lugemine

19:48 Aseesimees Martin Helme

20. päevakorrapunkt täna on Vabariigi Valitsuse algatatud kogumispensionide seaduse, maksukorralduse seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 468 teine lugemine ja jälle palun siia Aivar Koka, rahanduskomisjoni aseesimehe.

19:48 Aivar Kokk

Hea juhataja! Head kolleegid! Rahanduskomisjon arutas 15. novembril Vabariigi Valitsuse algatatud kogumispensionide seaduse, maksukorralduse seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu ettevalmistamist teiseks lugemiseks. Eelnõu esimene lugemine lõpetati 27. oktoobril ja muudatusettepanekute esitamise tähtajaks, 10. novembriks muudatusettepanekuid ei esitatud.

Eelnõu kohta küsiti arvamust Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojalt, AS-ilt Pensionikeskus ning mittetulundusühingutelt Eesti Pangaliit, FinanceEstonia, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Tööandjate Keskliit ja Eesti Maksumaksjate Liit. Ettepanekuid eelnõus muudatuste tegemiseks huvirühmadelt ei laekunud.

Komisjon langetas järgmised konsensuslikud otsused: teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 24. novembriks, teha ettepanek teine lugemine lõpetada, ja kui teine lugemine lõpetatakse, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda ja viia lõpphääletus läbi 8. detsembril. Aitäh! 

19:49 Aseesimees Martin Helme

Nüüd saab küsimusi küsida. Aga ei küsita. Aitäh, Aivar! Selle eelnõu ... Ai, vabandust, kõigepealt avame läbirääkimised. Ei ole läbirääkimiste soovi, sulgen läbirääkimised. Selle eelnõu kohta muudatusettepanekuid ei esitatud ja juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 468 teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud ja 20. päevakorrapunkt on läbi. 


21. 19:50 Tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (469 SE) teine lugemine

19:50 Aseesimees Martin Helme

21. päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 469 teine lugemine. Ettekandja on rahanduskomisjoni aseesimees Aivar Kokk. Palun!

19:50 Aivar Kokk

Aitäh, hea juhataja! Head kolleegid! Rahanduskomisjon arutas 16. novembril tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 469 ettevalmistamist teiseks lugemiseks.

Eelnõu eesmärk on vabastada pensioniealised inimesed tulumaksust keskmise vanaduspensioni ulatuses selliselt, et üldise maksuvaba tulu asemel rakendub vanaduspensioniealistele maksuvaba tulu kuni keskmise vanaduspensioni ulatuses, sõltumata tema tulu suurusest. Samuti nähakse eelnõus ette kohustusliku ja täiendava kogumispensioni väljamaksete vabastamine tulumaksust isikutele, kellele on määratud puuduv töövõime enne vanaduspensioniea saabumist.

Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks, 10. novembriks esitati kolm muudatusettepanekut. Rahanduskomisjon pöördus ka viie turuosalise ja huvirühma poole, kuid arvamusi nendelt ei tulnud. Rahanduskomisjon vaatas muudatusettepanekud läbi oma 16. novembri istungil. Üks ettepanek oli Sotsiaaldemokraatlikult Erakonnalt ja kaks olid Isamaa Erakonnalt. Koalitsiooni häältega ei toetatud neid ettepanekuid.

Komisjon tegi ettepaneku teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 24. novembriks, teha ettepanek teine lugemine lõpetada ja kui teine lugemine lõpetatakse, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda ja viia läbi lõpphääletus.

19:52 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Nüüd on küsimuste aeg. Heiki Hepner, palun!

19:52 Heiki Hepner

Suur tänu, hea istungi juhataja! Austatud ettekandja! Ma küsin selle seaduse rakendamise kohta. Isamaa Erakond on teinud ettepaneku, et seda võiks rakendada juba 1. jaanuarist 2022, ja me teame ka, et sisuliselt riigi rahalised võimalused seda lubaksid. Kas oli ka mingisuguseid sisulisi põhjendusi, miks komisjon või miks koalitsioon ikkagi ei olnud sellega nõus? Miks ei soovita seda head eelnõu rakendada aasta varem, vaid lükatakse see kuhugi aastasse 2023 ja jäetakse see pensionäride raha lihtsalt seisma? Mis need põhjused olid?

19:53 Aivar Kokk

Aitäh, Heiki! Põhjendused on nii, nagu on olnud kaks viimast aastat, et kui me oleme soovinud keskmise pensioni tulumaksust vabastada, siis on alati leitud, et Sotsiaalministeerium ei ole suutnud selliseid IT‑lahendusi teha, ja nüüd on seesama sõnum, et veel võtab üks aasta aega, enne kui IT-lahendus on selline, et keskmine pension oleks võimalik tulumaksust vabastada.

19:53 Aseesimees Martin Helme

Heiki Hepner, palun!

19:53 Heiki Hepner

Suur tänu, hea istungi juhataja! Hea ettekandja! Kas võiks seda tegelikult lihtsalt tõlgendada niimoodi, et kui meil näiteks valimised oleksid iga aasta, siis need IT-lahendused valmiksid aasta jooksul? Aga kuna valimisi korraldatakse kord nelja aasta jooksul, siis enne valimisi, vahepealsetel aegadel ei ole nagu mõtet väga pingutada ja hea oleks näidata, justkui oleks valimisteks mingi väga suurepärase asjaga maha saadud. Samas sõna otseses mõttes kuritarvitatakse pensionäride raha, mida nad võiksid kasutada kas või väga suure elukalliduse kasvu katmiseks. Kas on nii, et valimiste liiga harv korraldamine on selle põhjus, miks infosüsteemid ei valmi õigeaegselt?

19:54 Aivar Kokk

Aitäh! Heiki, ma komisjoni esindajana ei saa oma isiklikku arvamust avaldada ja pean ütlema, et seda sellisena komisjonis ei arutatud. Küll rõhutasime komisjonis seda, et teise pensionisamba vabatahtlikuks muutmine võimaldaks seda tulumaksuvabastust teha juba järgmise aasta 1. jaanuarist, sest see summa on kusagil suurusjärgus üle 250 miljoni, mis laekub eelarvesse, on laekunud ja laekumas eelarvesse. Aga alati on võimalik ka põhjendada seda, et kuna eelarve kokkuvõttes on miinuses, mitte plussis, siis kõigest sellest, mis tulu tuleb, kaetakse kulusid. Aga ma veel kord rõhutan, et ma olen praegu siin komisjoni nimel selle eelnõu kaitsjana, mitte isikliku arvamuse avaldajana.

19:55 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Rohkem küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Aivar Sõerd, palun!

19:55 Aivar Sõerd

Aitäh, austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Ma siin esimesel lugemisel fraktsiooni ettekandjana rääkisin ja ei ole vaja seda üle korrata, mis sai tookord öeldud, aga võib-olla selle rakendamise kohta paar momenti küll. Tuletame meelde: kogu see lugu sai alguse ju ikkagi aastal 2016 – ma mäletan, ma töötasin siin eelmises koosseisus ka –, kui hilissügisel kiirkorras suruti läbi see regresseeruv maksuvaba tulu süsteem. Aga ega seda ei hakatud ju ka rakendama kohe järgmisest aastast. Seal läks ikka aastakene ja rohkem ettevalmistustööks. Need summad, mis siis Maksu- ja Tolliametile eraldati IT‑süsteemide arendamiseks, et seda keerulist süsteemi rakendada – no selleks läks kordades rohkem raha kui praegu see 1,6 miljonit. Nii et eakate inimeste maksuvabastuse jaoks selle süsteemi ümberpööramine võtab ka aega. On hankeid vaja teha, ettevalmistusi, IT‑töid. See 1,6 miljonit, mis selleks ainuüksi Maksu‑ ja Tolliametil kulub, näitab ikkagi selle töö päris suurt mahtu.

Aga juba tookord, 2016, ma mäletan, Reformierakonna fraktsioon oli selle regresseeruva süsteemi vastu, sest see muutis maksusüsteemi keeruliseks ja ebaõiglaseks ja see maksuküür sõi ära juba tookord suure osa eelkõige keskmist palka saavate inimeste palgatõusust. Ja muidugi selle 2016 reformiga unustati ära või kadus ära – no ei unustatud ära –, tegelikult kaotati ära varasem pensionide täiendav tulumaksuvabastus ja kui tookord tehti võrdlusi, kes võidab ja kes kaotab uue süsteemiga, siis kõige suuremad kaotajad olid töötavad pensionärid, kes kaotasid rohkem kui tavalised töötajad. Praegusesse keskkonda, kus märksõnadeks, mis ilma teevad, on inflatsioon, rahatrükk, palgasurve, palgakasv, hinnakasv, millest omakorda pensionide indekseerimine mõjutatud on, selline fikseeritud 500 euro suurune maksuvaba tulu, mis hakkab vähenema alates 1200 euro suurusest sissetulekust – no selline fikseeritud süsteem mitte raasugi ei sobi inflatsioonilisse keskkonda, eriti meie oludesse, kus on palgasurved ja inimeste sissetulekud kasvavad ja rahatrükk ja tooraine hinna tõusud kergitavad hindu. 

Palun lisaaega.

19:59 Aseesimees Martin Helme

Ikka. Kolm minutit lisaaega.

19:59 Aivar Sõerd

Tookord oli keskmine pension kuskil 400 euro juures, aga juba tänavu on see kerkinud üle 550 euro. Järgmisel aastal kasv jätkub ja aastal 2023 on keskmine pension juba 654 eurot. Kui ma nüüd õigesti arvutan, siis tulumaks on sellelt 30,8 eurot. Ehk siis tulumaks sööb ära suure osa aastasest pensionitõusust. Tegelikult nii on see juba mõnda aega kestnud.

Reformierakonna fraktsioon kindlasti toetab selle eelnõu seadusena vastuvõtmist, teise lugemise lõpetamist. Väga suur hulk pensionäre, eakaid inimesi, nii need, kes kodus pensionipõlve peavad, kui ka need, kes töötavad, võidavad sellest süsteemist. Aga muidugi see eelnõu ei lahenda kõiki progresseeruva maksuvaba süsteemi poolt sünnitatud probleeme. See on alles esimene samm, ma loodan. Võtame kas või praeguse olukorra, kus see fikseeritud piir 1200 eurot kuus, millest alates see maksuküür pihta hakkab ja maksuvaba tulu järsult väheneb sissetuleku kasvades, sellesse vahemikku on liikunud oma sissetulekutega mitte ainult jõukamad inimesed, vaid ka palgaskaalal tagasihoidlikumal positsioonil olevad inimesed, sh õpetajad, päästetöötajad, politseitöötajad ja kultuuriinimesed, kellele me siin riigieelarvest järgmiseks aastaks palgatõusuks raha otsime. Seesama progresseeruv maksuvaba tulu süsteem – me paneme palka juurde, aga see tulumaksusüsteem sööb järjest suurema osa ära, kui need tulud on vahemikus 1200–2100 eurot kuus. Nii et see eelnõu ei lahenda kõiki selle regresseeruva maksuvaba tulu probleeme, aga oluline edasiminek on, oluline võit eakatele inimestele. Tänan tähelepanu eest!

20:02 Aseesimees Martin Helme

Suur tänu! Aivar Kokk, palun!

20:02 Aivar Kokk

Hea juhataja! Head kolleegid! Me peame ikkagi rääkima nii, nagu tegelikult on. Isamaa on alati seisnud väiksema sissetulekuga inimeste eest ja kui 2016 otsustati, et 500 eurot on tulumaksuvaba, siis keskmine pension oli tunduvalt väiksem kui 400 eurot. Jah, tänaseks on see nagu jalgu jäänud ja selle üle ei saa mitte keegi vaielda. Ma pean tunnistama, et eelmise valitsuse ajal iga eelarve, mõlema eelarve arutelu juures oli laua peal keskmise pensioni tulumaksust vabastamine ja iga kord oli vastus üks ja sama, et võtab veel aasta, et IT‑lahendus teha. Muidugi, ühel aastal oli kompromissiks see, et tõsteti erakorraliselt mõnikümmend eurot pensione – täpselt nii, nagu plaanitakse aasta pärast, enne Riigikogu valimisi selle valitsuse ajal tõsta 20 eurot erakorraliselt pensione.

Aga kõike seda on võimalik teha ainult ühel tingimusel. Kui ei oleks teine pensionisammas vabatahtlikuks muudetud eelmise valitsuse ajal Isamaa Erakonna Riigikogu valimiste põhilubadusena, siis ei oleks mingit raha, et rääkida tulumaksuvabastusest või erakorralisest pensionitõusust. See raha tegelikult on tulnud sellest. Kõige rohkem haiget teeb see, et aastaid meie pensionäride käest ju võeti raha ära, 4% sotsiaalmaksust, lausa 20% oli see raha, mis läks kuhugi mujale, kus eriti midagi ei kasvanud. Mul on hea meel vaadata praegu pensionisammast, kuidas peale vabatahtlikuks muutmist ühe aastaga on teise pensionisamba raha tulnud peaaegu sama palju juurde, kui enne seda 10–15 aasta jooksul. Vähemalt mõju on olemas. Ja teistpidi mõju on see, et kuna riigieelarves on sinna 300 miljoni alla laekunud lisaraha tänu teise pensionisamba vabatahtlikuks muutmisele, on võimalik teha neid asju.

Kurb on tõesti see, et neid asju tehakse aasta hiljem. Kui täna on see raha laekunud, siis oleme ausad oma eakate ees ja teeme selle nüüd ära. Miks me teeme seda aasta pärast? See jutt, et ei ole võimalik IT‑lahendust teha. Mul on hea pakkumine – nii nagu hea kolleeg siin hetk tagasi kõnepuldist ütles, et ka see 1200 eurot on ju jalgu jäänud –, teeme selle tulumaksuvabastuse kõigile ühtemoodi ära, keskmise pensioni ulatuses ka nendele, kes töötavad. Siis ei ole IT-lahenduses ju mingit küsimust, see ei maksa suurt, ei ole vaja 1,6 miljonit kuhugi panna, vaid see IT‑lahendus maksab mõned kümned tuhanded, mitte rohkem. Ja olekski kohe rahu. Järgmine aasta oleksid õnnelikud madalamapalgalised inimesed ja oleksid õnnelikud pensionärid. Kõiki asju saab ju teha kiirelt ja otsustavalt, ei ole vaja venitada.

Ma pean muidugi tänama ühelt poolt Reformierakonda, et te selle laua peale olete pannud, sest olles eelmine kord valitsuses, hoidis Isamaa seda laua peal, aga kahjuks Keskerakonna poolt me toetust ei saanud. Nendel oli olulisem 15 eurot erakorralist pensionitõusu teha, selle asemel et midagi muud teha. Nii see tavaliselt on. Koalitsioonis on ikkagi erinevad osapooled, kes püüavad omavahel kokkuleppeid saada ja lahendusi teha. Siin saalis me püüame nii palju, kui võimalik on, ja ma usun, et valitsuses enamik ministreid on ikka heausksed, lähevad sinna ja püüavad parimat teha, mis õnnestub. Eks eelarvete arutelude käigus on alati vaidlused ja kaklused, mis parem või halvem on. Siin räägitakse regionaalsetest investeeringutest ja väidetakse, et mitte midagi ei ole. Aivar, me eile nägime, kuidas regionaalseid investeeringuid on enne pandud, pool miljonit jagati pooleks, tekkis kaks 250 000‑list objekti. No mis see on – see on tegelikult ju seesama katuseraha. Ainuke asi, et on enne jagatud need miljonid ära. Riigikogu liikmetel on siis 30 000, mille kohta ajakirjandus hommikust õhtuni küsib, et miks sinna, mitte kuhugi teise kohta. Tegelikult suured summad, kümned miljonid on ammu enne paika pandud, kuhu need tegelikult lähevad. Ma ei süüdista tänast koalitsiooni – nii on need kõikide koalitsioonide ajal sellisena toimunud. Siis räägitakse, tänase hetkega natuke üle 90% ...

20:07 Aseesimees Martin Helme

Aivar, kas on vaja lisaaega?

20:07 Aivar Kokk

No paneme igaks juhuks, jah.

20:07 Aseesimees Martin Helme

Kui palju?

20:07 Aivar Kokk

No kolm minutit ikka.

20:07 Aseesimees Martin Helme

Kolm minutit lisaaega.

20:07 Aivar Kokk

Aga nüüd me jõuame ikkagi sama asja juurde, et mul on hea meel, et üks sotsiaalvaldkonna minister on meil saalis ja tunneb muret – ja siiralt tunneb muret – eakate, kõigi puuetega ja erivajadustega [inimeste], sotsiaalteemade pärast. Nii et võib-olla ikkagi minnakse valitsusse, sest täna me oleme näinud kahe eelnõuga, et kui opositsioon tõsiselt ikka selgitab ja teeb puust ja värvib punaseks ja tellib ka majanduslikud uuringud ja rahalised uuringud, siis uskumatu, aga peaaegu ollakse nõus. Kui esmaspäeval veel näiteks majanduskomisjon ei olnud nõus, siis teisipäeval peale seda tegi rahanduskomisjon oma otsused ära ja täna juba oldi nõus ja tehti ajalugu siin saalis kindlasti – kui koalitsiooni esindaja palub hääletamisele panna opositsiooni ettepanekud, mida komisjon ei toetanud, ja siis me kõik ühiselt seda toetame, see on päris hea.

Sellisel teel edasi minnes ja koostöös ja häid mõtteid sidudes, ma arvan, me suudame oma Eestimaa inimeste jaoks palju head ära teha. Kunagi ei tasu kellelgi pahane olla, kui ta siin mõnda eelnõu kaitseb ja Riigikogu liikmed võib-olla natuke kriitilisemad on ja oma asju sinna juurde püüavad pakkuda. Uskuge mind, meil saalis on erinevate valdkondade inimesed ja teatud valdkondades nad on kindlasti kompetentsemad kui võib-olla ministeeriumide ametnikud, kes ei ole erasektorist tulnud või ei ole selles valdkonnas väga pikalt olnud. Meil on alati see mure, et riigisektoris kasvab inimeste arv, ja mitte midagi muud. Aga veel kord: ma arvan, et me oleme õigel teel, aga püüaks jõuda sinnani, et äkki võtaks selle teise lugemise ajal veel pausi ja viiks ta ikka ellu nii, et oleks järgmise aasta 1. jaanuarist, mitte kahe aasta pärast 1. jaanuaril. Aitäh!

20:09 Aseesimees Martin Helme

Suur tänu! Heiki Hepner, palun!

20:09 Heiki Hepner

Aitäh, hea eesistuja! Head kolleegid! Tõepoolest, teise pensionisamba reform on loonud selle võimaluse, et on võimalik tõsta pensione ja ka suurendada tulumaksuvabastust, nii et vähemalt keskmine pension oleks tulumaksuvaba.

Hea eelkõneleja Aivar – Aivar Kokka pean silmas, siin ei saa piirduda ainult eesnimega, ka perekonnanimi tuleb ära ütelda – juhtis väga õigesti tähelepanu, et toona, 2016. aastal kaeti uhkelt ära keskmise pensioni tulumaksuvabastus, ja tegelikult, oleme ausad, ka need pensionärid, kes said keskmisest kõrgemat pensioni, said siis võitu. Aeg on edasi läinud, loomulikult. Elukallidus on oma töö teinud. Natukene meenutab see krokodillipisaraid kui öelda, et näete, 30,8 eurot on tulumaks, mis sööb uuel aastal ära keskmise pensioni kasvu. Jah, see ongi murekoht ja sellepärast tegelikult tulekski seda seadust rakendada mitte aastal 2023, vaid aastal 2022. Mitte jätta pensionäre terveks aastaks veel oma väljateenitud pensionist ilma ja mõtlema, kuidas väga järsult kasvanud energiaarveid maksta, et nad ei peaks istuma pimedas toas ja piltlikult öeldes sooja vee asemel kasutama külma vett. Võib-olla leiab siin mõni koalitsioonipoliitik, et see oleks väga hea tervishoiukulude kokkuhoiuks, sest karastab pensionäre, nii et las kasutavad vähe külmemat vett.

See on selline pisut demagoogiline võte. Aga, head kolleegid Reformierakonnast, ma saan aru ja ma kiidan teid selles suhtes, et te olete suutnud Keskerakonna mõnes mõttes murda, sest nad mitme aasta jooksul ei suutnud kuidagi seda infosüsteemi tööle saada. Mitte kuidagi ei suutnud. Muidugi ma saan aru, et sellisel ministril oleks õige pigem tagasi astuda, kui ta ei suuda üldse edasi astuda. See on tõsi. Aga paneme seljad kokku ja teeme selle koos ära juba aastal 2022. Las nad siis proovivad 2023 uuesti teha ja oma plaane realiseerida. Meil on tegelikult need hääled olemas ja ärme jätame seda ülejärgmisse aastasse. Meie pensionärid väärivad rohkemat, ma olen selles täiesti veendunud, ja ma tunnen heameelt, et ka Reformierakond on leidnud selle hoova, kuidas seda liigutada.

Aga ma tuleksin veel ühe teise punkti juurde. Isamaa Erakond on teinud veel ühe parandusettepaneku, mis kahjuks on jäetud arvestamata, aga vääriks samuti läbiarutamist ja arvestamist. Ma loen ette, kuidas see meil on esitatud, ja siis ehk leiame ka kohad, kuidas neid meie esitatud parandusettepanekuid saaks arvestada. Nimelt soovib Isamaa Erakond, et füüsilise isiku maksuvaba tulu kohaldataks ka õigusvastaselt represseeritud isikutele ja represseeritutega võrdsustatud isikutele okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku seaduse tähenduses. Selle muudatusettepaneku eesmärk on kehtestada lisaks vanaduspensioniikka jõudnud lepinguriigi residendist füüsilisele isikule ettenähtava tulumaksuvabastusega sarnane tulumaksuvabastus ka õigusvastaselt represseeritud isikutele ja represseeritutega võrdsustatud isikutele. Ka see punkt vääriks arvestamist ja on kahju, et koalitsioon seda ei ole toetanud. Need inimesed, kes on okupatsioonirežiimi all kannatanud, väärivad pisut suuremat tähelepanu, kui võib-olla esialgu siin saalis mõnele tundub. Nii et paneme seljad kokku!

Palun paar minutit lisaaega.

20:14 Aseesimees Martin Helme

Kaks minutit lisaaega.

20:14 Heiki Hepner

Paneme seljad kokku! Ma arvan, et sotsid on nõus, EKRE on nõus, Reformierakond on nõus. Seda on kõvasti üle poole Riigikogu liikmete häälte arvust. Nii et teeme selle muudatuse ära, ärme jääme valimisi ootama. Muidu ongi niimoodi, et kord nelja aasta jooksul suudame midagi teha, sest enne seda pole ju põhjust midagi teha. Ma arvan, me kõik saame aru, et see on jama ja sellist näitemängu ju tegelikult poleks vaja. Aitäh!

20:15 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Riina Sikkut, palun!

20:15 Riina Sikkut

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud kolleegid! Nii nagu Isamaa, on tegelikult ka Sotsiaaldemokraatlik Erakond teinud eelnõu kohta muudatusettepaneku, mis on suurepärane, mahub eelarve raamidesse ja millele ma toetust ootan.

Aga alustan peale kaugemalt. Arenguseire Keskus avaldas eelmisel nädalal üle pika aja tõesti väga hea maksusüsteemi tuleviku võimalikke stsenaariumeid ja visiooni puudutava analüüsi. Tooksin sealt välja selle, et kui vaadata Euroopa trende maksustamises, siis üks, mis selgelt välja paistab, on see, et toetatakse hõivet ja võrdsemat tulu jaotust ehk väiksema tulu teenijate maksukoormust langetatakse ning füüsilise isiku tulumaksu puhul kasutatakse maksuvaba miinimumi ja selle tõstmist. Arvestades seda, et Eestis on sissetulekute ebavõrdsus suur, meil on suhtelises vaesuses elavate inimeste osakaal suur ja tegelikult me igati tahame toetada töötamist, mitte toetustest elamist, siis seda, et inimene, kes ka alampalgaga tasustatavat tööd teeb, saaks seda raha kasutada oma toimetuleku tagamiseks ega peaks selle pealt tulumaksu maksma. See on igati mõistlik. Viimase tulumaksureformi mõte oligi, et tulumaksuvaba miinimum hakkab käima sammu ju alampalgaga. Praeguseks on tulumaksuvaba miinimum alampalgast kõvasti maha jäänud ja meie saame selle vea siin täna parandada. Nii et praegune eelnõu ikkagi tähendab seda, et kõik inimesed, kes on üle 65‑aastased, ka jõukad pensionärid, saavad maksuvabastust kasutada vaatamata sellele, milline on nende sissetulek. Aga näiteks lasteaiaõpetaja ei saa või miinimumpalgaga töötav müüja ei saa tulumaksuvaba miinimumi kasvust kasu.

Sotsiaaldemokraadid on teinud muudatusettepaneku, s.o muudatusettepanek nr 1, mis tuleb täna hääletamisele, et 500 euro asemel kuus oleks maksuvaba miinimum 654 eurot kuus ehk see võrdsustuks alampalgaga. See kehtiks kõigile, nii nagu praegu on seotud sissetulekute tasemega. Kui tavapäraselt muudatusettepanekutega, eriti nende puhul, mis puudutavad maksustamist, on see mure, et kuidas see mahub meie eelarve raamidesse, kust me selle raha võtame selle muudatuse katteks, siis praegu on selline lugu, et maksuvaba miinimumi tõstmine alampalgani kõigi jaoks on odavam kui selle kehtestamine kõigile üle 65‑aastastele isikutele, vaatamata nende sissetulekule. Nii et me saame südamerahuga, kõik saadikud saavad hääletada selle muudatusettepaneku poolt, kartmata, et see mõjutab eelarve tasakaalu negatiivselt. Vastupidi, see mõjutab positiivselt. Nii et isegi Reformierakonna saadikud, kes muretsevad selle pärast, et eelarve tasakaalu parandada, toetades sotsiaaldemokraatide muudatusettepanekut, saavad tegelikult eelarve tasakaalu parandada. See on väiksema eelarvemõjuga kui see lahendus, mis meil on eelnõus kirjas.

Nii et palun teie toetust! Vähendame sissetulekute ebavõrdsust ja saame selle muudatusettepaneku rakendada juba praeguses eelarvestrateegia raamistikus. Sinna muutusi ei ole vaja teha. Aitäh!

20:19 Aseesimees Martin Helme

Jevgeni Ossinovski, palun!

20:19 Jevgeni Ossinovski

Aitäh, austatud istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Paar märkust. Esiteks, hea asi selles eelnõus on ka. Lisaks sellele, et pensionärid saavad rohkem maksuvaba tulu, ei ole tegelikult see muudatus, mis on planeeritud, seotud mitte vanaduspensionäri staatusega, vaid on seotud eaga. See on omakorda seotud ühe olulise muudatusega, mille ka minu väikesel kaasabil omal ajal Riigikogu on seadustanud, et meil on paindlik pensioniiga ehk me tegelikult järk-järgult võiksime liikuda sinnapoole, et vanus ja pensionäri staatus omavahel ei ole jäigalt seotud. Me võimaldame ja süsteem on loodud selliselt, et inimestel on võimalik ka oma pensionäri staatust paindlikumalt kasutada, lähtudes nii oma isiklikest valikutest kui ka võimalustest tööd teha. Ja see, et me nüüd seda konkreetset täiendavat soodustust ei seo jäigalt pensionäri staatusega, vaid vanaduspensionieaga, on kindlasti, ma julgen öelda, pikemas vaates murranguline muutus seadusandluses ja kindlasti loodame, et ka teiste erinevate pensionäridele ette nähtud soodustuste puhul me järk-järgult liigume sinna suunda, et nad ei ole otseselt selle staatusega seotud.

Kriitilisem noot lähtub pisut pikemast vaatest asjale. Me teame, et maksuvaba tulu on erakordselt hea maksupoliitiline samm selleks, et saavutada mitmeid sotsiaalseid eesmärke. Riina juba rääkis sissetulekute ebavõrdsuse vähendamisest. Küsimus on ka tegelikult töötuse lõksude vähendamisest ehk inimeste töötamise motivatsiooni suurendamisest seal madalamas sissetuleku otsas. Selle jaoks on maksuvaba tulu suurendamine hästi oluline. Ühel hetkel – viimase kümnendi jooksul on kõik need muutused juhtunud – tegelikult ei leitud piisavat poliitilist tahet ja eelarvelisi vahendeid selleks, et üldist maksuvaba tulu piisavalt kiiresti tõsta. Siis tekkis üldse selline kategooria nagu pensionäride täiendav tulumaksuvabastus. Ehk seda ei võimaldatud enam mitte kõikidele töötajatele, kes tulumaksu maksavad, vaid ainult ühele konkreetsele rühmale. See on täiesti õigustatud fookus, eks ju. Eakate inimeste puhul on näiteks suhtelise vaesuse määr väga kõrge, nii et selles mõttes meil ei ole vaidlust, aga õige oleks loomulikult tõsta tulumaksuvaba miinimumi kõigil. Seda ei õnnestunud teha, nii et see üldine tulumaksuvabastus hakkas tõusma meil viie euro kaupa – ma räägin oma poliitilise karjääri esimestest aastatest kümme aastat tagasi – ja pensionäride oma liikus palju suuremate sammudega koos keskmise pensioniga.

Meil õnnestus fundamentaalselt seda süsteemi muuta aastal 2018, siis kui me tõstsime tulumaksuvaba miinimumi 500 euroni ehk alampalgani ja me tõstsime seda kõigil. Jah, seal oli korralduslikke raskusi, oli mõningasi läbi mõtlemata hetki, kus mõned konkreetsed inimeste rühmad sattusid selle muudatuse tulemusel kehvemasse seisu, ja see oli halb. See tuli ära parandada ja selles mõttes on kõik väga õige. Aga me tegelikult jõudsime selles mõttes õiglase ja loogilise süsteemi juurde, et me tagame, et alampalk on tulumaksuvaba. Tegelikult alampalk Eesti Vabariigis tänase seisuga on selline tase, mille pealt tulumaksu võtta ei ole lihtsalt õige. See on nii madal sissetulek, et selle pealt tulumaksu võtta lihtsalt ei ole õige. 2018 me suutsime sinna jõuda. Need debatid, mis siin on olnud, et kas ta peaks vähenema ühel hetkel ja nii edasi, kas see on korralduslikult lihtne või keeruline, on meil peetud ja seisukohad on siin arusaadavad. Ma arvan, et kõigil on üks nägemus, et see ei ole ideaalne süsteem.

Ma võtaksin kolm minutit lisaaega.

20:24 Aseesimees Martin Helme

Kolm minutit lisaaega.

20:24 Jevgeni Ossinovski

Aga me jõudsime sellele tasemele. Tollal mul oli lootus, et me suudame seda nivood hoida, et koos alampalga tõusuga me iga kord tõstame ka tulumaksuvaba miinimumi kõigil – et eakad inimesed saavad oma keskmise pensioni tulumaksuvabalt ja ka töötajad [oma palga]. Sest eakatel jah, tõepoolest, suhtelise vaesuse määr on väga kõrge, aga neil on üks pluss võrreldes näiteks madala sissetulekuga töötajatega: neil [töötajatel] palk iga kuu ilmtingimata ei laeku, nad võivad jääda üldse tööta. Seal on näiteks palju üksikvanemaid. Neil on mõneski mõttes sotsiaalne toimetulek palju keerulisem kui eakatel inimestel, kelle puhul vähemasti see kindlus on, et iga kuu konkreetsel kuupäeval pension välja makstakse. Aga mis järgnevatel aastatel juhtus? Tegelikult – ja see on juba eelmise valitsuse viga – ei suudetud seda tempot hoida. Tegelikult jäeti see tulumaksuvaba miinimum seisma. Alampalk tõusis, nüüd järgmine aasta tõuseb eriti palju võrreldes selle ajaga. Ja me tegelikult anname sõnumi, et jah, me eakate inimeste puhul oleme valmis pingutama, selle lahenduse leidma, aga kõigi ülejäänud töötajate puhul me läheme tagasi sellesse vanasse süsteemi, et nende maksuvaba miinimum tõuseb järgmine kord siis, kui valitsus leiab kohase olevat seda tõsta. Aga eakate puhul me püüame seda taset säilitada, et keskmine pension maksuvaba oleks. Minu meelest sel heal algatusel on suuremas pildis väga negatiivne kõrvalsõnum, et me laseme selle printsiibi käest. Töötavad inimesed, kelle palgad on madalad, nemad vaadaku ise, kuidas nad hakkama saavad, aga teatud rühma puhul me erisuse sisse laseme. Ja kui me selle erisuse sisse juba laseme, siis tekib loomuldasa, nagu kolleegidel Isamaa fraktsioonist, [mõte], et paneks sinna veel mõne rühma, kes on ju ka inimesed, kes ühel või teisel põhjusel väärivad erikohtlemist. Aga miks ainult need inimesed, keda nemad esile tõstavad? Neid rühmasid ühiskonnas on veel väga palju, kellele võiks hakata kehtestama eraldi täiendavat tulumaksuvaba miinimumi. Ma arvan, et see tegelikult printsiibina ei olegi õige.  Õige oleks öelda, et meie riigi maksusüsteem on üles ehitatud sellisel viisil, et me alampalgalt tulumaksu ei võta – mitte kunagi ei võta. Alampalk tõuseb ja koos sellega riik leiab vajalikud vahendid selleks, et tõsta ka tulumaksuvaba miinimumi, sõltumata sellest, kas inimene töötab või on pensionil, sõltumata sellest, kas ta on represseeritu või kuulub mingisse teise haavatavasse rühma. Mul on tegelikult maru kahju, et sellest printsiibist kinni ei ole suudetud pidada. Selle eelarveline mõju on palju väiksem kui see hoiakuline muutus, mis me sellega teeme, et me taganeme sellest saavutusest, mis 2018 saavutati. Ja ma kardan paraku, vaadates varasemat kogemust, et sellel asjal saavad olema päris pikaajalised mõjud, ka kümne aasta pärast me räägime sellest, et meil on üks tulumaksuvaba miinimum ühele grupile ja teisele grupile teine. (Juhataja helistab kella.) Sellepärast on selle ärahoidmiseks mõistlik ...

20:28 Aseesimees Martin Helme

Aeg, Jevgeni!

20:28 Jevgeni Ossinovski

... toetada sotsiaaldemokraatide muudatusettepanekut nr 1. Aitäh!

20:28 Aseesimees Martin Helme

Rohkem sõnasoove ma ei näe. Sulgen läbirääkimised ja läheme muudatusettepanekute juurde. Esimese muudatusettepaneku esitajaks on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, nagu me just kuulsime. Juhtivkomisjon on jätnud selle arvestamata. Indrek Saar, palun!

20:28 Indrek Saar

Aitäh! Palun Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel seda muudatusettepanekut kindlasti hääletada.

20:28 Aseesimees Martin Helme

Teeme nii. Lugupeetud kolleegid, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 1, mille esitajaks on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon ja mille juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

20:31 Aseesimees Martin Helme

Ettepanekut toetas 18 saadikut, vastu on 50, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud heakskiitmist.

Muudatusettepanek nr 2, selle esitajaks on Isamaa fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Helir-Valdor Seeder, palun!

20:31 Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Ma palun seda muudatusettepanekut hääletada.

20:31 Aseesimees Martin Helme

Hääletame seda muudatusettepanekut. Kas me võime minna edasi ilma saalikutsungita? Selge. Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 2, mille esitajaks on Isamaa fraktsioon ja mille juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

20:32 Aseesimees Martin Helme

Seda muudatusettepanekut toetas 12 saadikut, vastu on 50 saadikut, erapooletuid on 2. Muudatusettepanek ei leidnud toetust.

Kolmas muudatusettepanek, esitajaks Isamaa fraktsioon ja juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Helir-Valdor Seeder, palun!

20:32 Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Ma palun ka seda muudatusettepanekut hääletada.

20:32 Aseesimees Martin Helme

Võime kohe hääletada? Selge. Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 3, esitajaks Isamaa fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun saadikutel võtta seisukoht ja hääletada!

20:33 Aseesimees Martin Helme

Ettepanekut toetas 15 saadikut, ettepaneku vastu on 50 saadikut. Ettepanek ei leidnud toetust.

Seega oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 469 teine lugemine lõpetada, kuid meile on laekunud Isamaa fraktsiooni ettepanek eelnõu teine lugemine katkestada ja me peame seda hääletama. Võime seda teha ilma kutsungita? Jaa.

Panen hääletusele Isamaa fraktsiooni ettepaneku katkestada Vabariigi Valitsuse algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 469 teine lugemine. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

20:34 Aseesimees Martin Helme

Ja nüüd on niimoodi, et seda ettepanekut toetas 15 saadikut, ettepaneku vastu on 59 saadikut ja erapooletu on 1 saadik. Katkestamise ettepanek ei leidnud toetust. Teine lugemine on lõpetatud. 


22. 20:34 Riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (466 SE) esimene lugemine

20:34 Aseesimees Martin Helme

Saame minna tänase 22. päevakorrapunkti juurde. Selleks on Vabariigi Valitsuse algatatud riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 466 esimene lugemine. Ettekandja on sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo. Palun!

20:35 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Hea juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! See sissejuhatus eelmise eelnõuga oli päris asjakohane ja tõenäoliselt ei ole väga vaja selgitada, miks pensionitõus vajalik on. Aga võib-olla lihtsalt meeldetuletuseks siiski, et vanemaealiste suhtelise vaesuse määra poolest, millest on täna juba juttu olnud, positsioneerus Eesti Euroopa Liidu riikide võrdluses 2019. aastal negatiivses mõttes kolmandale kohale. Medali teine külg on võib-olla see, kui suured on sotsiaalkaitsekulutused tervikuna, sh vanaduspensionidele, SKT-st ja selles me oleme Euroopa Liidus jällegi negatiivses mõttes neljandal positsioonil. See on see taust, mille pärast nii Riigikogu – aitäh teile selle eest! – kui ka valitsus pingutavad, et pensionid oleksid suuremad.

Me räägime siin täna loomulikult ainult pensioni esimesest sambast. Absoluutses vaesuses elavaid vanemaealisi on Eestis suhteliselt vähe. Selliseid inimesi üldse või leibkondi on 2,3%, aga kui me vaatame vanemaealisi, pensionäre, siis on see protsent alla ühe. Küll aga on suhteline vaesus see, mis meile muret teeb. 65‑aastaste ja vanemate isikute puhul me näeme, et 41,4% inimestest elavad suhtelises vaesuses. Veel muret tekitavam on tõsiasi, et kui on tegemist üksi elava pensioniealisega, siis on suhtelise vaesuse protsent 76,8. Need on ka laias laastus need suured põhjused, mille pärast me ühiselt teeme jõupingutusi, et tõsta erakorraliselt pensione. Jah, võib alati öelda, et rohkem ja kiiremini, aga täna olen ma teie ees valitsuse esitatud eelnõuga, milles me teeme ettepaneku tõsta nii pensioni baasosa kui ka solidaarsuskomponenti. Pensioni baasosa ja solidaarsuskomponendi erakorraline tõstmine suurendab kõikide vanaduspensionäride, sh soodustingimustel vanaduspensionide seaduse ja väljateenitud aastate pensionide seaduse alusel makstavaid pensione ja ka loomulikult toitjakaotuspensionäride pensione on see muudatus suurendamas. Puudutaks see 321 000 pensionisaajat ja mõju suhtelisele vaesusele oleks hinnanguliselt 1,6 protsendipunkti, nii nagu ta prognoositud on.

Teine pool on rahvapension, millest me siin samamoodi räägime. Ka seal oleks määra tõus 20 eurot. Aga baasosa tõus tähendab seda, et meil on 44‑aastase staažiga inimese vanaduspension 1. jaanuarist 2023. aastal 611 eurot, täna on see 553. Järgmisel aastal 590, kui lihtsalt siia kõrvale tuua. Tõstetakse, nagu öeldud, pensioni 321 000 inimesel. See kulu riigieelarve mõttes on 81,1 miljonit eurot ja mõju riigieelarvele on 70,4 miljonit eurot. Võib-olla on tähtis ka ära öelda, et me ju indekseerime pensioni igal aastal tulenevalt seadusest ja kui me näeme 2023. aastal mõju riigieelarvele 71 miljonit eurot, siis juba 2025. aastal on see 10 miljonit suurem indekseerimiste tõttu, 81 miljonit eurot.

Nüüd, rahvapensioni määraks on meil 20‑eurose tõusu korral planeeritud 293 eurot ja sellest kasusaajaid on arusaadavalt oluliselt vähem – 3200 inimest. Mõju eelarvele on ka tagasihoidlikum, vaid 0,8 miljonit eurot ja riigieelarve tasakaalu mõttes 0,6 miljonit eurot. Rahvapension on sissetuleku tagamiseks nendele inimestele, kellel ei ole nõutud staaži pensioni saamiseks ja kes on vahetult enne pensioni taotlemist elanud vähemalt viis aastat Eestis ehk see on see miinimumide miinimum, mida me oleme ühiskonnana otsustanud anda kõikidele inimestele vanaduse või pensioniea saabumise korral.

Võib-olla on veel oluline ära markeerida, et kui pensionitõus on 2023. aasta 1. jaanuaril 611 eurot – see, mis 44‑aastase staažiga vanaduspensionär kätte hakkab saama –, aga aastaks 2025 on see tõusnud 724 eurole. Siin oli varasemalt juttu sellest suhtelise vaesuse määrast või piirist. Täna 2019. aasta loogikat järgides on see piir 611 ja aastaks 2023 on prognoositud 673. Nii et tegelikult me selle piiri peale küündime, me ei saa öelda, et meie vanemaealised oleksid liigheas olukorras. 

Mille poolest Eesti veel silma paistab, on vanemaealiste töötamine väga suures määras. Vanemaealiste töötamine on iseenesest positiivne vananevas ühiskonnas, kus tööealiste kiht väheneb, aga see ei tohiks olla kellelegi sundus või kohustus, vältimatu vajadus, vaid see peaks olema inimese enda soov panustada ka pensioniealisena tööellu. Kahjuks see meil täna alati nii ei ole ja see on omakorda muret tekitav. Küll aga, tulles korra tagasi eelmise arutelu all olnud eelnõu juurde, kindlasti need muudatused, mis puudutavad pensioniealiste pensioni tulumaksu[vabastuse] suurendamist, [loovad] kindlasti soodsamad olukorrad, kus pensionäril on mõtet töötada vajadusi ja võimalusi arvestades. Aga ootan küsimusi ja ilmselt juba aiman, millised need küsimused võivad tulla. Aitäh!

20:42 Aseesimees Martin Helme

Jaa, küsimusi on. Peeter Ernits, palun! 

20:42 Peeter Ernits

(Kaugühendus)

Hea juhataja! Hea minister! See 80 miljonit või natuke vähem, 77. Miks te just nii vahetult enne tulevasi Riigikogu valimisi sellega välja tulete? See lõhnab nagu mingi präänikuna. Miks te praegu ei teinud seda? Praegu on ka võimalik see 78 või 80 miljonit leida. Oleks nagu ausam olnud.

20:43 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Aitäh küsimuse eest! Kindlasti, nagu ma ka alustasin, alati saab rohkem ja alati saab kiiremini. Aga kui me vaatame riigieelarve võimalusi ja püsivaid riigieelarve sissetulekuid, siis tuleb teha tasakaalustatud valikuid viisil, et meie eelarve oleks pikemas perspektiivis jätkusuutlik. Hea Riigikogu liige Isamaa ridadest täna varasemalt siin ka ju viitas sellele, et nii nagu me teame, enamik kokkuleppeid on kompromissid. Meil on hästi hea meel menetleda korraga kahte eelnõu, mille kogukulu on riigieelarvele ligi 200 miljonit, ja see on tõepoolest oluline, et me samaaegselt suudame teha nii keskmise pensioni tulumaksuvabastuse kui ka selle erakorralise pensionitõusu. Tuues ühe ehk minu esitatava eelnõu jõustumise aja ettepoole, me tegelikult teise käega ju võtaksime nendelt samadelt pensionäridelt raha tagasi.

20:44 Aseesimees Martin Helme

Heljo Pikhof, palun!

20:44 Heljo Pikhof

Aitäh! Austatud minister! Te rääkisite siin praegu keskmisest pensionist ja sellest, kuidas keskmist pensioni või sellest enam saav inimene võidab sellest 20 eurost. Aga tegelikult on ju suur osa vanaduspensionäre, kelle pension on palju väiksem kui keskmine pension. Nendele on just ülioluline, et seda baasosa tõstetaks. Minu küsimus on see, et miks siis ei minda lõpuni sellega, mida on lubatud. Oli ju Reformierakonna põhiline valimislubadus ja samamoodi ka Keskerakonnal see, et pensioni baasosa tõuseb ja, ütleme, poole rohkem, kui need kolm tõusu saavad olema ja on olnud.

20:45 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Aitäh küsimuse eest! Ma korraks meenutan, et baasosa tõusust, mida praegu kavandatakse, puudutatud pensionisaajaid on 321 000. See on väga suur osa, peaaegu kõik meie pensionisaajad, ja see puudutab ka toimetuleku ... Vabandust! See puudutab ka neid, kes on ... Vabandust, ma ei saa seda sõna praegu öelda. Üks moment ... Aga nüüd see kokkulepe, mille sõlmisid omavahel koalitsioonileppega kaks erakonda selle aasta alguses, rääkis nii pensioni baasosa tõusust kui ka pensionide tulumaksuvabastusest. Lisaks on siia juurde praegu tulnud ka rahvapensioni osa tõus 20 euro võrra. Nii et ma arvan, et sellest kokkuleppest, mida koalitsioonipartnerid omavahel talvel kokku leppisid, on kinni peetud.

20:46 Aseesimees Martin Helme

Peeter Ernits, palun!

20:46 Peeter Ernits

(Kaugühendus)

Hea juhataja! Hea minister! Kui vaadata seda suhtelise vaesuse määra ja seda kulutuste osakaalu, kus me oleme punase laterna osas, siis kuidas me oleme üldse sinna jõudnud? Reformierakond on juhtinud riiki üsna pikalt. Me oleme punase laterna osas, kui võtame näiteks selle suhtelise vaesuse määra vanemaealistel Eestis, [mis on] kusagil 40%, aga üle lahe 10%, Soomes, ma mõtlen. 80 kilomeetrit, aga nagu kaks erinevat maailma. Kuidas selle 30 aastaga me nii punaseks laternaks oleme jõudnud?

20:47 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Aitäh küsimuse eest! Mul on hea meel, et te meenutate selles mõttes ajalugu. Ajal, kui Marju Lauristin oli sotsiaalminister, olin mina värske ametnik Sotsiaalministeeriumis ja ma mäletan neid aegu, kui meil ei olnud riigieelarves pensionide väljamaksmiseks reaalselt raha. Ma arvan, et me oleme pika teekonna ära käinud ja me oleme oluliselt paremasse olukorda jõudnud, mis ei tähenda seda, et me oleksime selle olukorraga täna siin ja praegu rahul. Rääkides pensionidest, siis pensionide süsteem ei seisne ainult esimeses sambas, millest me siin täna räägime, vaid pensionide süsteem koosneb kolmest sambast. Selleks, et pensionid oleksid Eestis jätkusuutlikud, on tarvis vaadata paralleelselt ka teise ja kolmanda samba mõjutusi inimeste sissetulekutele. Ma väga loodan, et Eesti inimesed käituvad ettevaatavalt ja targalt, selleks et kindlustada oma vanaduspõlve. Aga Sotsiaalministeerium koos Rahandusministeeriumiga koostab järgmise aasta sügiseks pensionide jätkusuutlikkuse analüüsi, kus me spetsiifiliselt püüame analüüsida, millised on Eesti võimalused pensionisüsteemi parendada, sealhulgas võimalikud muudatused kolmanda samba rakendamisel. Aga kindlasti peame me vaatama laiemalt ka rahvastiku vananemise ja vähenemise kontekstis, milline on üldse Eesti võimekus jätkusuutlikke pensione tulevikus maksta. Ma ei räägi järgmisest või ülejärgmisest aastast, vaid ma räägin 10 ja 20 aasta pärast toimuvast, selles perspektiivis. Selline analüüs saab järgmise aasta sügisel ka avalikuks ja on aluseks uute ja järgmiste muudatuste tegemiseks.

20:49 Aseesimees Martin Helme

Heljo Pikhof, palun!

20:49 Heljo Pikhof

Aitäh! Austatud minister! Loomulikult pensioni baasosa tõstmine suurendab kõigi pensione, olgu need siis väikesed või suured, aga tulumaksuvabastus ei aita kuidagi edasi neid, kes tööl ei käi ja saavad väikest pensioni. Tegelikult on ainuke võimalus, et nende eluolu väärikamaks muuta, baasosa tõstmine, sest üks asi on iga-aastane indekseerimine, aga teine asi on baasosa tõstmine. Siin eelnõu seletuskirjas on öeldud, et kokkuvõttes on tegemist vanaduspensionäride vaesuse leevendamiseks vajaliku muudatusega, kuid selle mõju ulatus on väike. Te olete teinud siin ka simulatsioonimudeli alusel mitmeid hinnanguid, mitmeid arvutusi. Minu küsimus on: kui palju vanaduspensionäre siis teie arvutuste järgi tuleb suhtelisest vaesusest välja selle 20‑eurose pensionitõusuga? Aga kui see oleks olnud poole suurem, kui palju oleks siis tulnud? 

20:50 Aseesimees Martin Helme

Aeg, palun!

20:50 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Aitäh küsimuse eest! Nagu ma enne ütlesin ja ka võrdlusi tõin, siis sellesama suhtelise vaesuse määraga, mis tegelikult samamoodi ju ajas kasvab, me ei suuda ka täna selle plaani järgi sammu pidada, sest 2023. aastaks on suhtelise vaesuse määr prognoositud 671 eurot, aga sellel samal aastal me näeme, et prognoositav vanaduspensioni suurus 44‑aastase staaži korral on 654 eurot. Ja samamoodi, nagu ma ütlesin, on see eelnõu 1,6 protsendipunkti suhtelist vaesust positiivselt mõjutamas. Peast ma ei oska praegu öelda, mitu protsendipunkti tõstaks 40 euro suurune erakorraline pensionitõus. 

20:51 Aseesimees Martin Helme

Heiki Hepner, palun!

20:51 Heiki Hepner

Suur tänu, hea istungi juhataja! Austatud minister! Loomulikult ma tunnen ka head meelt, et see baasosa 20 euro võrra suureneb, aga sugugi mitte ei ole nii palju rõõmus, et seda lükatakse täiesti põhjendamatult aasta jagu edasi. Mulle jäi kõrva selline teie väide, et majanduslikud võimalused justkui ei luba seda aastal 2022 teha. Võib-olla te avaksite pisut neid majanduslikke võimalusi, mis ei luba, sest teadaolevalt ju see raha on pensionifondi laekunud ja laekumas tänu ka teise pensionisamba reformile. Mis oleksid need piirangud, miks seda ei saa teha 1. jaanuaril aastal 2022?

20:52 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Aitäh küsimuse eest! Kõigepealt on oluline see, et kõik laekuvad vahendid laekuksid ka järgmistel aastatel, vastasel juhul ei ole võimalik püsivaid kohustusi võtta, see on asja üks pool. Ja teine pool, mida ma ka teie erakonnakaaslasele vastasin, on see, et selliste muudatuste tegemine on kompromisside kunst ja selles koalitsioonis on kokku lepitud minna sama sammu kahe muudatusega paralleelselt. Üks on pensionide tõus erakorraliselt ja teine on tulumaksuvabastus. Need kaks eelnõu kokku on üsna kulukad, jäävad sinna 200 miljoni alla koosmõjus riigieelarvele, mistõttu ei olnud võimalik sellel aastal teha. Aga ma pean tunnistama, et see aasta on olnud riigieelarve tegemine üsna keeruline protsess, arvestades COVID‑i aega ja üsna suuri kulutusi, mida me oleme teinud seoses COVID‑iga. Vaktsineerimine on ühe külje pealt riigi kanda võetud, aga veel suurem kulu on tegelikult olnud testimine. Samamoodi on haigla- ja tervishoiusüsteem oluliselt vajanud lisaressursse. Järgmiseks aastaks on täpselt samamoodi planeeritud COVID‑i ressursse päris suures mahus. Aga ei ole väheoluline, et me oleme suutnud parandada sotsiaaltöötajate, õpetajate, päästjate, politsei palgasüsteeme, ja ma arvan, et see on väga oluline valik olnud sellel valitsusel, mida oli võimalik teha.

Kui ma nüüd enda positsioonilt ehk sotsiaalkaitseministri positsioonilt vaatan, siis mul on äärmiselt kurb, et seesama neljas koht negatiivses mõttes, [kui palju läheb] SKT‑st sotsiaalkaitsekuludele, on meil see positsioon, kus me oleme, sest kogu see maastik, mis on pikaajaline hooldus, on järgmise aasta eelarvest suuresti kõrvale jäänud. Küll on üsna suured leevendused tulemas aasta teises pooles seoses Euroopa Sotsiaalfondi vahenditega, aga sellele vaatamata juba 2015 Maailmapanga nõuanne Eestile oli, et 150 miljonit pikaajalisse hooldusesse on see ressurss, mida on vaja täna, pikemas perspektiivis rohkem. Uskuge, kõiki neid vajadusi, alustades 45 miljonist üldhooldekoduteenusele, et üle minna komponendipõhisele süsteemile, mis on oluliselt taskukohasem sellelesamale meie pensionärile, aga ka tema pereliikmetele, kõiki neid ettepanekuid ma olen teinud ja teen ka jätkuvalt ja ma olen väga lootusrikas järgmise eelarve läbirääkimiste protsessi suhtes.

20:55 Aseesimees Martin Helme

Helir-Valdor Seeder, palun!

20:55 Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Küsimus ikka samal teemal. Minu arvates on ääretult häbiväärne ja kummaline, et e‑riik, Eesti riik ei suuda ellu viia ja rakendada keskmise pensioni tulumaksuvabastust kiiremini kui kaks aastat. IT‑süsteemid, kaks aastat! Valitsus astus ametisse jaanuaris 2021 ja suudab rakendada 1. jaanuarist 2023. Mis puudutab tulevaste perioodide kulusid riigieelarvele, siis ega see väga ei mõjuta, kas me rakendame 2022. või 2023. aastast. 2027, 2028, 2029 need koormused tulevastele perioodidele on ikka samale sihtrühmale, kas me arutame aasta varem või hiljem. Aga öelge palun, kui palju laekub nüüd pensionireformi tulemusena käesoleval aastal ja 2022. aastal sotsiaalmaksu, mida saab maksta ainult pensionideks ja ei millekski muuks ja mida te pensionideks välja ei maksa sellisel kujul. Kui palju seda laekub ja mis te selle rahaga kavatsete teha?

20:56 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Ma jätan selle vastuse vastamata ja saadan kirjalikult need numbrid. See on vist laiem, ka riigieelarve arutamise kontekstis, te olete saanud siin täna juba riigieelarve teise lugemise läbida ja olete ka näinud, kuhu need ressursid planeeritud ja kavandatud on. Samamoodi ma arvan, et Riigikogul [on muudatusi] – nii nagu te olete teinud täna mitu head ettepanekut, ja ma sain aru, et üks ettepanek on ka läbi läinud – ja kui need muudatused on mõistlikud ja võimalikud, siis Riigikogu saab seda häälteenamusega otsustada.

Aga ma korra kommenteerin seda IT‑lahenduste temaatikat, see on natukene nagu legendina siia lendu läinud. Esiteks, enne kui ükskõik missugusel riigiasutusel, sh ministeeriumil, on võimalik hakata tegelema planeerimisega, hangetega, arendustega, testimistega – see kõik on ajalises raamis üsna ajamahukas tegevus –, on tarvis poliitilist otsust. Selle poliitilise otsuse, ma usun, me saame sõlmida selles Riigikogus veel selle aastanumbri sees, mis puudutab nii tulumaksuküsimust kui ka nüüd seda erakorralist pensionitõusu. Sealt alates on võimalik ametkonnal tegelikult kõiki neid arendusi tegema hakata.

20:58 Aseesimees Martin Helme

Heiki Hepner, palun!

20:58 Heiki Hepner

Aitäh, hea istungi juhataja! Austatud minister! Ma siiski jätkan selle koha pealt, kus mu eelmine küsimus pooleli jäi. Te vastasite väga pikalt, milleks kõigeks raha on vaja. Tõepoolest, võiks ju siit jätkata ka teie valdkonnast väljastpoolt, et riigikaitsele ja haridusele ja veel paljudesse-paljudesse kohtadesse on raha vaja. Aga pensioniga on üks selline huvitav eripära, et seda raha, mis laekub, ei saa kasutada ei riigikaitseks, ei õpetajate palkadeks ega kuskile mujale ja seda saakski kasutada ainult pensionide väljamaksmiseks. Kuidas te ikkagi seda põhjendate, miks me siis ei maksa? No miks me ei võiks rakendada 1. juulist 2022, kui see võtab natukene rohkem aega, et seda infosüsteemi ümber seadistada? (Juhataja helistab kella.) Siin Aivar Sõerd eelmise punkti arutelu juures ütles, et varem justkui sai neid teha, nüüd vahepeal on see olukord muutunud ja enam ei saa.

20:59 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Aitäh küsimuse eest! Olgem ausad, see erakorraline tõus ei ole seotud nii valusalt IT‑arendustega. See on palju lihtsam kui see tulumaksuvabastuse piirmäära tõstmine. See on keerukam lahendus. Aga vastus on kõlanud üsna mitmel korral: see on olnud see valik, et teha paralleelselt kaks muudatust koos, ühe külje pealt. Ja teise külje pealt, jätkuvalt mul on hea meel, et tegemist on sellise eelarverahaga, mis püsib pensioni rea peal ja seda ei ole võimalik kulutada kuskile mujale. See annab Eesti pensionäridele kindluse, et aastal 2023 1. jaanuaril erakorraline pensionitõus 20 euro ulatuses nendeni jõuab, et seda indekseeritakse sama aasta 1. aprillil ja et selle tulemusena on pension 654 eurot selle keskmise arvestuse järgi.

21:00 Aseesimees Hanno Pevkur

Helir-Valdor Seeder.

21:00 Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Ikka ja jälle jätkan samal teemal. Minu arvates poliitiline otsus on tehtud ju koalitsioonilepingu sõlmimisel ja see on kirjas. Kas ma saan sellest tõesti [õigesti] aru, et Sotsiaalministeeriumis ei ole hakatud ega hakatagi enne IT‑süsteemi ette valmistama, kui Riigikogust on ka kõik need seaduseelnõud läbi läinud ja vastu võetud, ja seni toimub Sotsiaalministeeriumis n‑ö Itaalia streik, et ametnikud ei hakka seda juba langetatud poliitilist otsust ja kokkulepet täitma ja ministeeriumil ja ministril ei ole ka jõudu neid ettevalmistustöid alustada? Kas see tõesti on nii ja kogu Eesti pensionärkond ootab poolteist aastat selle taga pensionitõusu? Ja teiseks, te ütlesite, et riigieelarve menetluses Riigikogus me peaksime teadma, kuhu need rahad lähevad. Mina küll ei tea, kuhu need sotsiaalfondi laekuvad rahad mujale lähevad, neid saab ainult pensionide maksmiseks kasutada, ei millekski muuks. Mina ei tea, kuhu nad lähevad.

21:01 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Aitäh küsimuse eest! Nii nagu ma ütlesin, see erakorralise pensionitõusu IT‑arendus ei ole nii keeruline ja selleks pooltteist aastat vaja ei ole. Sellega on võimalik kiiresti hakkama saada. Sotsiaalministeeriumis ja meie valitsemisalas need inimesed, kes IT‑arendustega tegelevad, on väga hõivatud suuresti erinevate COVID‑iga seotud uute IT‑lahenduste tegemise tõttu, olgu need siis COVID‑i tõendid või ka andmete kogumised selleks, et analüüsida olukorda. Uskuge, meil ei ole mitte ühtegi ametnikku, kes käed rüpes seisaks. Küll aga enamasti on praktika see, et kui võetakse vastu eelnõu, siis eelnõuga koos ka kulud, mis kaasnevad, ja IT‑arenduste kulu on üks neist. Liiatigi on IT‑arenduste puhul ülioluline see, et õiguslik baas oleks viimse detailsuseni paigas, et see ei muutuks enam töö käigus, sest IT-lahenduste disainimisel on väga keeruline poole protsessi pealt nüansse muutma hakata. See on kindlasti üks nendest eeldustest, mida on lahenduste hankimisel ja arendamisel vaja.

21:03 Aseesimees Hanno Pevkur

Austatud minister, rohkem teile küsimusi ei paista. Tänan teid väga! Nüüd on ära kuulata meil sotsiaalkomisjoni ettekanne ja selle teeb komisjoni esimees Siret Kotka. Palun!

21:03 Siret Kotka

(Kaugühendus)

Hea istungi juhataja! Head Riigikogu liikmed! Sotsiaalkomisjonis arutati riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 466 15. novembril. Nii nagu täna siin teie ees nii ka sotsiaalkomisjonis tutvustas eelnõu põhjalikult sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo. Ma ei hakka seetõttu tema juttu, mida ta täna siin väga põhjalikult rääkis ja sama põhjalikult rääkis ta seda sotsiaalkomisjonis, üle kordama. Küll aga ma tahan toonitada üle mõningad arvud. 2022. aastal toimub 1. aprillil tavapärane pensionide indekseerimine ja prognooside kohaselt kasvavad siis 2022. aastal pensionid 1. aprilli indekseerimisega umbes 38 eurot, mis teeb [keskmise] vanaduspensioni suuruseks 591 eurot. Erakorralise pensionitõusuga, mida me siin täna ka menetleme, alates 1. jaanuarist 2023 tõuseb pensioni baasosa 20 euro võrra, see tõstab keskmise staažiga vanaduspensioni eeldatavalt 611 euroni. Ja kui 2023. aastal toimub 1. aprillil tavapärane pensionide indekseerimine, siis prognooside järgi on alates 2023. aasta 1. aprillist keskmine vanaduspension ligikaudu 654 eurot. Seega tõuseb keskmine pension 2023. aasta 1. aprilliks praegusega võrreldes umbes 100 euro võrra.

Komisjonis tehti alljärgnevad otsused: teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 24. novembriks ehk tänaseks (konsensus), määrata juhtivkomisjoni esindajaks mina, Siret Kotka (konsensus), teha ettepanek esimene lugemine lõpetada (samamoodi konsensus) ja muudatusettepanekute esitamise tähtaja kohta on ettepanek kümme tööpäeva (konsensus). Aitäh!

21:05 Aseesimees Hanno Pevkur

Aga enne, kui me saame küsimuste juurde minna, selgub, et härra Seederil on protseduuriline küsimus.

21:05 Helir-Valdor Seeder

Tõepoolest, mul on protseduuriline küsimus. See puudutab eelkõnelejat, kes pidi rääkima meile, kuidas toimus eelnõu 466 ehk riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu arutelu sotsiaalkomisjonis. Aga selle asemel rääkis ta meile, et järgmisel aastal toimub korraline indekseerimine, kui palju pension tõuseb ja kui palju prognooside kohaselt korralise indekseerimise tulemusena 2023. aastal pension tõuseb. Aga see eelnõu ei käsitle korralisi indekseerimisi, mis tulenevad kehtivast seadusest. Mina Riigikogu liikmena oleks tahtnud ikka teada seda, millest räägib see eelnõu, mida tutvustas minister. Aga sellest me ei kuulnud mitte midagi. Propagandistlikud kõned on ilusad küll ja need võivad siin ridade vahele ära kuluda, aga tahaks ikka eelnõu sisust ja arutelust ka teada. Minu arvates see ettekanne ei olnud küll kooskõlas kodukorraga.

21:06 Aseesimees Hanno Pevkur

Härra Seeder, ma arvan, et see oleks olnud täpselt õige küsimus küsida ettekandjalt, ja ma soovitan, et vajutage praegu nupule "Sõna" ja siis teil on võimalik küsida. Aga teil on kaks küsimust juba küsitud, jah? Vaat, paha lugu, aga paluge, äkki härra Hepner aitab teid hädast välja. (Hääl saalist.) Selles mõttes, et see on ikka täitsa sisuline. Me teame seda, et me oleme kokku leppinud, et eelnõu ettekandjad räägivad loomulikult seda, mida nad komisjonis tegid, aga kuidas nad seda edastavad meile, see on nende vaba võimalus. Nüüd on härra Hepneril protseduuriline. Teil on ka küsimused otsas, aga härra Saaremäe, ma saan aru, aitab teid välja.

21:07 Heiki Hepner

Aitäh, hea istungi juhataja! Tõepoolest, ka minul on küsimused otsas, aga see on selles mõttes ikkagi protseduuriline, et päris seda rääkida ikkagi ei saa, mida tahaks, vaid tuleks rääkida seda, mida komisjoni koosolekul arutati. Seda on korduvalt ka siin saalis ju rõhutatud ja sellele tähelepanu juhitud, mitte ainult Isamaa Erakonna poolt, ka Reformierakond on seda korduvalt teinud. Kui me mõtleme ka selle koosseisu ajale, siis korduvalt olete teinud ja olete ütelnud, et see ei ole kodu‑ ja töökorraga kooskõlas. Praegu me ju tegelikult kuulsime juttu, mis ei rääkinud komisjoni tööst, vaid millestki muust.

21:08 Aseesimees Hanno Pevkur

Jaa, sellega ma olen päri, et loomulikult komisjoni ettekandja peab kajastama seda arutelu, mis komisjonis toimus. Ma annan kohe Siret Kotkale sõna, aga enne ma vastan härra Hepnerile. Teisalt ma olen ka sügavalt seda meelt, et siin puldis ei peaks komisjoni esindaja ette lugema protokolli, sellepärast et protokollid on meile kõigile kättesaadavad. Pigem tuleks anda edasi see kvintessents, mis seal komisjonis toimus. Aga ma saan aru, et nüüd, kuna on küsimuste voor siiski, ma annan härra Saaremäele sõna ja härra Saaremäe saab kohe Siret Kotka käest küsida, mis komisjonis tegelikult toimus. Nii et palun, härra Saaremäe!

21:08 Üllar Saaremäe

Suur tänu, austatud eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Kas te valgustaksite meid sellest kvintessentsist, mis siis õieti komisjoni arutelul toimus?

21:08 Siret Kotka

(Kaugühendus)

Aitäh teile! Ma tegin seda hästi lühidalt ja pragmaatiliselt, kõigist nendest asjadest, millest ma eelnevalt kõnelesin, me komisjoni istungil rääkisime. Kui head Riigikogu liikmed vaevuksid võtma selle eelnõu ette, siis nad näeksid, et siin eelnõu taga on sihukene tabel. Vaat sellest tabelist kokkuvõtvalt ma teile lugesingi üks, kaks, kolm ette, kus on kõik need indekseerimised ja baasosad sees, tõstmised, mida me komisjonis käsitlesime. Komisjonis me käsitlesime nii baasosa tõstmist kui ka indekseerimist ja seda, kuidas see mõjutab tervikuna pensionide kogusummasid. Need ma lihtsalt lugesin väga korrektselt teile ette, kuidas need võiksid välja näha, kuidas nähakse eelnõude kohaselt ette nende tõusu. Mul on kahju, et siin mõned Riigikogu liikmed eeldasid, et see on poliitiline kõne. Kui see niimoodi teile välja nägi, siis mul on sellest kahju, aga see on seaduse menetluslik protsess, mis tegelikult meil siin täna on. Tõsi on see, et iga-aastaselt meil on indekseerimised, millega tõuseb pension, pluss meil on pensionide baasosa tõstmine 1. jaanuarist 2023 ja see tähendab tegelikult matemaatiliselt seda, et kui me võrdleme tänaseid pensioneid ja aastal 2023 1. aprilli pensionide tõusu, siis see tähendab, et pensionid tõusevad umbes 100 euro võrra.

21:10 Aseesimees Hanno Pevkur

Nii. Juhataja lubab endale tagasihoidliku repliigi samal teemal: mina olen aru saanud, et Riigikogus tehaksegi poliitikat. Aga võib-olla olen ma valesti aru saanud. Rohkem ma küsimusi ei näe. Tänan Siret Kotkat. Nüüd on aeg läbirääkimisteks ja sõna palub sotsiaaldemokraatide nimel Heljo Pikhof. Palun!

21:10 Heljo Pikhof

Aitäh, austatud juhataja! Head ametikaaslased! Valijatelt küsisid mandaadi erakorraliseks pensionitõusuks pea kõik parlamenti jõudnud erakonnad. Liiati oli tegu peaministripartei põhilubadusega. Tuletan siinjuures meelde: Reformierakond soovis tõsta majanduskasvu toel vanaduspensione nelja aasta jooksul 200 euro võrra, mis Rahandusministeeriumi hinnangul tähendab circa 100-eurost erakorralist pensionitõusu. Keskerakond lubas tõsta keskmist vanaduspensioni 2020. aastal erakorraliselt koos indekseerimisega 100 euro võrra. Ainult erakorraline pensionide tõstmine tagab aastaks 2023 keskmiseks vanaduspensioniks 700 eurot, on nad öelnud. Sotsiaaldemokraadid küsisid toetust pensionitõusule kooskõlas palkade ja hindade kasvuga ning plaanile tõsta keskmine pension 700 eurole kuus. EKRE lubas järgmise nelja aasta jooksul tõsta keskmine pension kahekordseks, st ligikaudu 800 euroni. Siinjuures tuleks mainida, et sotsiaaldemokraadid on esitanud Riigikogu menetlusse eelnõu, mis nägi ette pensioni baasosa tõstmise erakorraliselt 100 euro võrra. Kahjuks ei leidnud see eelnõu suures saalis toetust.

Kui me nüüd vaatame erakorralisi pensionitõuse, võib öelda, et nende aastate jooksul saab pea pool rehkendusest tehtud. Aga sotsiaaldemokraadid pole rahul sellega, et teine pool jääb tegemata. On ju riigi toimimise seisukohalt pensionitõusu veksel just see, mille valitsus peab hulga katteta vekslite seast kindlasti välja lunastama. Pensionid on vaesuse leevendamisel võtmetähendusega ja just seepärast, et pension on peamiseks sissetuleku allikaks vanemaealistele. Pensionide piisavus tähendab seda, et pensionärid ei ole vaesusriskis ja neil on võimalus osaleda avalikus, sotsiaal‑ ja kultuurielus. Kui me nüüd läheme ajas tagasi, siis tunamullune Sotsiaalministeeriumi analüüs näitas, et selleks, et pensionärid keskmiselt suhtelise vaesuse piiri ületaksid, peab pensione erakorraliselt tõstma vähemalt 80 eurot. See rehkendus käis 2020. aasta kohta.  Tagasivaatavalt võime öelda, et see oleks juba siis vähendanud oluliselt kitsikuses elavate eakate arvu.

Head Riigikogu liikmed! Euroopa Komisjon on oma iga-aastases Eesti riigi raportis korduvalt tõstatanud pensioni ebapiisavuse temaatika. Viimastel aastatel on eakate suhteline vaesus aina kasvanud ning olnud Euroopa kõrgeim või siis seal lähedal. Lisaks iseloomustab Eesti elanikkonda kiire vananemine ja eakate probleemid aina kuhjuvad ja kuhjuvad. Sotsiaaldemokraadid on seda meelt, et inimestele tuleb tagada inimväärne elu ka vanaduspõlves. Hoiame oma vanemaid, vanavanemaid ja ärme petame nende lootusi! Aitäh!

21:14 Aseesimees Hanno Pevkur

Isamaa fraktsiooni nimel Helir-Valdor Seeder, palun!

21:14 Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Isamaa fraktsioon loomulikult toetab selle eelnõu menetlemist ja me kavatseme menetluse käigus teha omapoolsed muudatusettepanekud, et see eelnõu saaks veelgi parem kui see, mille valitsus siia on toonud. Mul ei olnud algselt plaanis kõnet pidada, kuna meil ei ole ettepanekut see menetlusest välja arvata esimesel lugemisel. Küll aga ministri ettekanne ärgitas siiski rääkima ja välja ütlema selle arusaamatuse, mis sellesse eelnõusse on sisse kirjutatud või, õigemini, nendesse kahesse erinevasse eelnõusse, mis puudutavad keskmise pensioni tulumaksuvabastust ja pensioni baasosa tõusu. Siin käib mingisugune kummaline, arusaamatu ringmäng, millele ei ole arusaadavat selgitust ja vastust saanud.

Keskmiste pensionide tulumaksuvabastuse sisseviimine seisab justkui IT‑süsteemide arenduse taga. Seda me saime teada, et need arendused ei olegi nii keerulised, neid on võimalik teha, aga ministeeriumi töötajad on hõivatud COVID‑i teemadega ja seetõttu ei ole võimalik seda kiiremini rakendada kui 1. jaanuaril 2023. Ja pensioni baasosa ei ole võimalik sellepärast varem tõsta, et me oleme otsustanud, et me teeme seda koos, ühel ajal. Aga miks peab seda koos tegema? 

Poliitilised otsused ministri sõnul võtavad väga palju aega ja kokkulepete saavutamine on keeruline. Siit ma loen välja, et järelikult Reformierakonna partner valitsuses, Keskerakond, oli see erakond, kes seisis jäigalt sellele vastu, et erakorraline pensionitõus toimuks juba 1. jaanuaril 2022. Sest kellega nad veel koalitsioonis läbi räägivad kui mitte ainsa partneri Keskerakonnaga? Kellega oli siis veel raske kokkuleppele saada? Rohkem koalitsioonis minu teada erakondasid ei ole. Mulle jääb see arusaamatuks, miks peab neid koos tegema, ja tegelikult jääb mulle ka arusaamatuks, kuidas e‑riigis, Eesti riigis võtab see IT‑süsteemide arendamine nii palju aega, et ühe suhteliselt arusaadava muudatuse tegemine, mis on keskmise pensioni tulumaksuvabastuse arvestamine, selle sisseviimine võtab nii kaua aega ja kogu Eesti pensionärkond ootab selle järel. Ei ole veenvad argumendid! Ei ole veenvad argumendid ja menetluse käigus me kindlasti teeme muudatusettepaneku, et viia sisse keskmine tulumaksuvabastus pensionäridele ja ka baasosa tõus juba 1. jaanuarist aastal 2022. See on teatud mõttes ka võimekuse proovikivi valitsuskoalitsioonile ja väljendab nende poliitilist tahet tegelikult.

Lõpuks jääbki arusaamatuks, miks ikkagi ei soovita ka vabanevaid rahalisi vahendeid rakendada kohe, juba sellel aastal. Varjatakse tulusid. Sellest me oleme siin ka rääkinud käesoleva aasta eelarve seaduse muudatuste juures, et teada on, et tulud pensionireformist laekuvad juba sellel aastal, aga neid tulusid lihtsalt ei näidata sel aastal, ja järgmisel aastal laekuvad tulud. Ja neid, mis vabanevad ja laekuvad ainult sotsiaalfondi, saab maksta ainult pensionideks, ei millekski muuks. Ma tean väga hästi pensionifondi olukorda ja seda, et riigieelarvest makstakse ka sinna juurde, aga eeldus on ja ma loen koalitsioonilepingust välja, et pensionireformist vabanev raha läheb pensionide maksmiseks ja selle võrra ei vähendata riigieelarvest pensionifondi makstavaid rahalisi vahendeid. Seega peaks väljenduma täiendav laekumine pensionide tõusus ja väljenduma juba järgmisel aastal, mitte ülejärgmisel aastal. Aitäh!

21:19 Aseesimees Hanno Pevkur

Reformierakonna fraktsiooni nimel Õnne Pillak, palun!

21:19 Õnne Pillak

Lugupeetud istungi juhataja! Head Riigikogu liikmed ja minister! Kõigepealt kolm mõtet, mis neid arvamusi kuulates jäid pisut kõrva kriipima. Esiteks, eelkõneleja sõnavõtust ma tuletaksin meelde, et võis tekkida väike segadus, et me räägime siin mõnest eelnõust, mis oli paar punkti enne. Me räägime erakorralisest pensionitõusust, mitte keskmise vanaduspensioni tulumaksuvabastusest. Ja kui ma kuulan seda Isamaa kirglikku võitlust, kuidas kohe nüüd, heal juhul juba homme, võiks keskmised vanaduspensionid tulumaksust vabastada, siis tekib selline kahetine emotsioon, sest teie ju olite need, kes selle praeguse maksusüsteemi kehtestasite. Tänu teile pensionid on maksu all. Teil oli võimalus ise valitsuses olles see ära teha. Miks te ootasite siis? Praegune valitsus on alla aasta olnud töös ja ühe esimese asjana me selle otsuse soovime ära teha. Jah, rakendub see 2023. aastal, aga sammhaaval – ja see saab tehtud.

Teiseks. Mis puudutas lubadusi, mida siin loeti ette, kahjuks küll Heljo Pikhof on saalist lahkunud, ma loodan, et ta kuulab seda. Juhin tähelepanu, et see lubadus – 200 eurot pensionitõusu – oli arvestatud nelja aasta perspektiivis. Peaaegu aasta on praegune koalitsioon tööd teinud. Kui me võtame järgmise aasta pensionitõusu, baasosa tõusu ja selle kolmeosalise paketi 2023. aastal, siis see tõus on ligi 138 eurot poolteise aastaga. Ütleksin, et oleme tempos.

Aga, head kolleegid, ma usun, et kõik me siin Riigikogu saalis oleme seda meelt, et pensionid peavad tõusma. Pensionid peavad tõusma 1000 euroni. Vaevalt et ka selle vastu keegi siin on. Pigem võib mõni teist võib-olla mõelda, et see ei ole võimalik, või mõned kindlasti mõtlevad, et jah, eesmärk on õige, aga võib-olla liialt julge. Õnneks on kindlasti meie seas neid inimesi, kellel hakkas mõte jooksma, kuidas see teoks teha. Ma loodan, et neid viimaseid inimesi, kes mõtlevad, kuidas see ära teha, on meie seas enamus, sest pensionide tõstmine 1000 euroni peab meil olema järgmiste aastate sihiks. Eestis on pensioniealistest inimestest 40,6% suhtelises vaesuses, nii nagu siit puldist on olnud kuulda. Isegi kui see number igal aastal mõne protsendipunkti võrra on vähenenud ja väheneb, siis seda on liiga palju. Vanaks saamine ei tohi olla üheski riigis vaesusriski langemine. Meil tuleb oma pensionäre hoida ja meil tuleb neid aidata paremale järjele. Seda tuleb teha järjepidevalt ning nii see saabki olema. Erakorraline pensionitõus, mida me praegu siin arutame, on üks samm, mis aitab jõuda lähemale pensionile, millega vanaduspõlves paremini hakkama saada. Meie emad-isad-vanaemad-vanaisad ei peaks muretsema, kuidas igapäevaste kulutuste ja ravimitele mineva raha väljakäimise järel ots otsaga kokku tulla.

Head saadikud, ma usun, et te toetate seda valitsuse ettepanekut tõsta pensioneid erakorraliselt 2023. aasta 1. jaanuarist 20 eurot, sest see aitab [saavutada] pensionäride paremat heaolu. Küllap aga osad teist tahaksid öelda ja on täna juba siin ka öelnud, et 20 eurot pensionitõusuks on vähe, nii me küll 1000‑eurose pensionini ei jõua. Ühelt poolt ma jagan seda arvamust.

Palun lisaaega kolm minutit.

21:23 Aseesimees Hanno Pevkur

Palun, kolm minutit lisaaega!

21:23 Õnne Pillak

Erakorralisest pensionitõusust üksi jääbki väheseks, kuid ma tuletan meelde, nii nagu ka siit on korduvalt öeldud, et see on üks osa kolmeosalisest paketist, millega lisaks erakorralisele pensionitõusule 1. jaanuarist 2023 keskmine vanaduspension vabastatakse tulumaksust. 1. aprillist 2023 indekseerimise tulemusel pensionid veel tõusevad. Erakorralise pensionitõusu ja indekseerimisega tõuseb prognoosi kohaselt 2023. aastal keskmine pension 591 eurolt 654 euroni. Lisades siia juurde veel ka keskmise vanaduspensioni tulumaksuvabastuse, saavad keskmist vanaduspensioni saavad pensionärid 2023. aastal ligi 100 eurot kuus juurde. See on viimase viie aasta suurim samm selliste pensionide poole, mis aitavad eakad paremale järjele. Jätkates sama kindlalt, sama pidevalt pensionide tõstmist, jõuame me pigem varem, mitte hiljem sihini – 1000‑eurose pensionini. Aitäh!

21:25 Aseesimees Hanno Pevkur

Mõistan, et Helir-Valdor Seeder leidis kõnest "Isamaa" ja soovib vasturepliiki. Palun!

21:25 Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Ma tõesti soovin, sellepärast, et mind küll nimepidi ei mainitud, aga selgelt äratuntavalt, kui öeldi "eelkõneleja Isamaast". Mina olin see eelkõneleja. Ma arvan, et kodukord võimaldab mul repliiki selle tõttu.

Ma tahtsin heale kolleegile meelde tuletada, kui ta nii emotsionaalselt Isamaad siin meelde tuletas, et miks varasemalt ei viidud keskmise pensioni tulumaksuvabastust pensionäridele sisse ning et praegune koalitsioon on kokku leppinud, et seda tehakse. Ja nüüd tähelepanu! Pensionireformist vabanevate rahaliste vahendite arvel. Pensionireform jõustus alles 1. jaanuaril 2021 ja põhiväljamaksed algasid alles septembris käesoleval aastal. Nii et varasemalt ei olnud neid vahendeid võimalik üldse kasutada, mida praegune koalitsioon selleks kasutab. Meie plaan oli samasugune: kõigepealt tuleb pensionireform ellu viia ja siis sealt vabanevad vahendid ka pensionäridele välja maksta, sest seni maksti pensioni teist sammast just nimelt tänaste pensionäride arvel. Meie soov oli see ebaõiglus lõpetada ja maksta see tänastele pensionäridele välja. Nii et see on olnud väga triviaalne põhjus. Aitäh!

21:26 Aseesimees Hanno Pevkur

Ka Heljo Pikhofi nime mainiti, nii et palun!

21:26 Heljo Pikhof

Nime tõesti mainiti. Ma tahtsin öelda, Õnne, et ma pole kuskile lahkunud, olin oma ruumis ja kuulasin ja sellepärast tulin tagasi. Aga ma tahtsin öelda seda, et kui kaks erakonda on valitsuses ja teie erakonna põhilubadus on pensioni baasosa tõstmine just selles määras – 100 eurot –, siis ma ausõna ei saa aru, miks te seda aastal 2022 ei tõsta ja järgmise sammuna aastal 2023. Kõik võimalused on teile antud. Aitäh!

21:27 Aseesimees Hanno Pevkur

Nii, nüüd oleme läbirääkimised ammendanud. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 466 esimene lugemine lõpetada. Oleme esimese lugemise lõpetanud. Määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 8. detsembri kell 17.15.


23. 21:27 Riikliku pensionikindlustuse seaduse ja kogumispensionide seaduse muutmise seaduse eelnõu (475 SE) esimene lugemine

21:27 Aseesimees Hanno Pevkur

23. tänane päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud riikliku pensionikindlustuse seaduse ja kogumispensionide seaduse muutmise seaduse eelnõu 475 ja valitsuse nimel tutvustab seda sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo. Palun!

21:28 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Teine eelnõu tundub keerulisem, aga on oluliselt tehnilisem ja praktilisem. Kõigepealt on tegemist kahe seaduse muutmisega. Eesmärk on suuresti rakenduslik: aidata nii pensioni taotlejatel kui ka seaduse rakendajatel Sotsiaalkindlustusametis seadusesätetest ühtemoodi ja lihtsamalt aru saada. Teine muudatus, mis eelnõuga kaasa tuleb, on toitjakaotuspensioni saajatele, kes on 18–24‑aastased, septembrikuus maksmise automaatne jätkamine. Siin peaks Riigikogule olema juba tuttav taust, mis on seotud hariduse infosüsteemiga. Aga hakkame siis järjest neid muudatusi pidi minema, mis meil ees on.

Kõigepealt riikliku pensionikindlustuse seaduse muudatused on toitjakaotuspensionide maksmine, nagu öeldud, 18–24‑aastastele õppuritele septembrikuus. Täna on nii, et septembrikuus katkeb õppijatele maksmine. Kui oktoobrikuus tulevad Haridus‑ ja Teadusministeeriumi infosüsteemi andmed, siis makstakse tagantjärgi ka septembrikuu eest. Muudatus näeb ette seda, et me automaatselt maksame selle septembrikuu. Kui oktoobrikuus tuleb vastav registriteade, jätkatakse maksmist, või kui seda teadet ei tule ehk õppimine on lõpetatud, siis inimene on võitnud selle ühe septembrikuu, aga riik võtab selle enda kanda – ikka, et inimeste olukorda paremaks teha. Ehk läheme ikkagi EHIS‑e andmete põhjal, aga kuu aega hiljem. See summa riigieelarvele kulu mõttes on tegelikult üsna väike, 20 000 eurot, ja hinnanguliselt me räägime 1800 inimesest, kelle puhul jällegi see igakuine sissetulek, sealhulgas septembrikuus, on tegelikult oluline.

Teine muudatus, millest peab rääkima, on toitjakaotuspensionile vähendatud staažinõude kohaldamine. Meil on nii, et vanaduspensioni määramisel rakendatakse vähenenud töövõimega inimestele ka vähendatud staažinõuet, kolme aasta kohta vähendatakse staažinõuet ühe aasta võrra. Selles eelnõus on ettepanek kehtestada samasugune soodustus toitjakaotuspensionide puhul nende perioodide eest, mil toitja, kelle sissetulekute järgi seda arvestust peetakse, on osalise või täiesti puuduva töövõimega. Kui selline muudatus jõustuks, siis Sotsiaalkindlustusamet kontrolliks kõik pensionitoimikud üle, teeks need muudatused ise ära, inimestele täiendavaid kohustusi, taotlemisi ega muid selliseid haldustoiminguid juurde ei tuleks.

Nüüd, paindliku vanaduspensioni arvutamisel pensionilisade rakendamine. Täna pensionilisasid ei arvestata ja need makstakse eraldi välja. Ettepaneku kohaselt hakataks arvestama pensionide suurendamisel ja vähendamisel pensioni suuruse hulka ka pensionilisad. Uue paindliku pensioni määramisel rakendatakse siis juba uut korda. Mis siin taustal on? Taustal on see, et kui varasema paindliku pensioni määramisel väheneb paindliku pensioni suurus – arusaadavalt, kui inimene läheb varasemalt pensionile, see viis aastat, mis paindliku pensioni iga meile on kehtivas õiguses lubatud, siis arvestatakse pensioni suurus ka sinna hulka. Sellele laieneb siis ka see vähenemiskoefitsient. Paindliku pensioni suurus varem pensionile jäädes keskmise vanaduspensioni korral saaks olema 548 eurot ühe lapse puhul. Kui nüüd viis aastat varem pensionile jääda, siis paindliku vanaduspensioni vähendus oleks 22,6%, mis teeks selle inimese pensioniks 449,37 eurot. Kui me lapse [kasvatamise eest makstava] lisa juurde liidame ja seejärel vähendame, on vanaduspension 443,67 eurot ja kaotus oleks 5,7 eurot. Eks siin taustal on loomulikult ka soov, et inimesed püsiksid tööturul kauem, ei võtaks seda varasemat paindlikku pensioni välja, kui nende tervis ja muu elukorralduslik olukord seda võimaldab. Aga pensioni suurus hiljem pensionile minnes oleks jällegi selle võrra suurem ja oleks suurem 9 euro võrra. Kui me pensionilisad sinna sisse arvestame, siis oleks 777,29 eurot ja 9 eurot oleks võit inimese jaoks.

Järgmine teemadering on pensionide ümberarvutamise korra selgemaks muutmine. Praegu tehakse ümberarvutus kas avalduse esitamise päevast või avalduse esitamise kuule järgneva kuu esimesest kuupäevast. Kuna praktikas on nii taotlejal kui ka rakendajal tekkinud eriarvamusi, siis õigusselguse huvides arvutatakse pension ümber avalduse esitamise päevast. Jällegi, et ei oleks võimalik neid menetlusi liiga pikalt hoida ja oleks ühtemoodi arusaadav.

Nüüd, soodustuste jaotamine lapsi kasvatanud isikute vahel. Kui on õigus soodustingimustel vanaduspensionile, pensioniõiguslikule staažile ja pensionilisale laste kasvatamise eest, jagatakse [soodustused] kokkuleppe puudumise korral võrdselt kõigi õigust omavate isikute vahel. Need isikud võivad olla lisaks vanematele ka näiteks vanema abikaasa jt, mitte ainult vanemad. Nüüd saab pensionide määramise otsuste tegemisel olema nii, et pensioni otsuse tegemisel jagatakse võrdselt need lapsega seotud lisad, kui on kaks eraldi taotlejat.

Nii. Siis on meil eraldi veel ka seaduse kulud, mis on seotud IT‑kuludega, see on 20 000 eurot, lisaks sellele kulule, mis oli enne seoses toitjakaotuspensioniga, ka 20 000 eurot.

Teine seadus, mida me selles raamistikus muudame, on kogumispensionide seadus. [Sätestatakse], et sõltumata vanusest saavad teisest sambast pensionile minna isikud, kellel on puuduv töövõime. Kui selline isik pole veel teise samba pensioni eas, aga tema töövõime on taastunud, võimaldab eelnõu tal soovi korral uuesti teises sambas raha koguma hakata. Tähtajalise või eluaegse pensioni puhul eeldab kogumise uuesti alustamine pensioni saamise peatamist. Eelnõu täiendabki pensionilepingu regulatsiooni nii, et oleks ka pensioni maksmise peatamise võimalus, et inimene siis, kui tal on ajutine töövõimetuse olukord, saaks lihtsamal viisil jätkata pensioni kogumist. See eelnõu jõustuks 1. jaanuarist 2023. aastal. Sellised asjad.

21:36 Aseesimees Hanno Pevkur

Paistab, et Riigikogu liikmetel küsimusi ... Siiski-siiski. Härra Hepner, palun! 

21:36 Heiki Hepner

Suur tänu! Hea minister, sa natukene küll puudutasid seda, hästi põgusalt, aga sisu tegelikult ei avanud. Siin on nüüd rakendamisel kaks tähtaega: üks on järgmise aasta 1. jaanuar ja teine on 2023. aasta 1. jaanuar. Võib-olla saaks natuke rohkem infot, miks seda eelnõu § 2 ei ole võimalik rakendada kohe uuel aastal, 2022. aastal?

21:37 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Kogumispensionide seaduse muudatus puudutab neid inimesi, kes tahaksid katkestada, ja et saaks sujuvalt uuesti tagasi kogumisse tulla. Sellise valiku me oleme teinud ja see ei ole seotud IT‑lahendusega, vaid enamasti on meil tarvidus tegeleda seaduse rakendamise eel ka elanikkonna teavitamisega, sihtrühmadega ühenduse võtmisega. Kõik selline ettevalmistustöö on mõistlik ära teha. Tuletan meelde, et tegelikult on meil ju hea tava, mida ei ole kuskile kirja pandud, et mis tahes seaduse vastuvõtmisel me jätame mõistliku ettevalmistus‑ ja rakendamisaja. Ma pean tunnistama, et ka mina olen selle vastu eksinud üsna mitme eelnõu puhul juba selle lühikese ministrikarjääri jooksul. Ma vabandan selle pärast, aga siin on nüüd küll see eelnõu, kus me jätame mõistliku ettevalmistamise aja, vastupidiselt riikliku pensionikindlustuse seadusele, kus me läheme kiiremini edasi.

21:38 Aseesimees Hanno Pevkur

Nii, rohkem küsimusi ma tõesti ei näe. Tänan, proua minister! 

21:38 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Aitäh!

21:38 Aseesimees Hanno Pevkur

Sotsiaalkomisjoni nimel Õnne Pillak, palun!

21:38 Õnne Pillak

Hea istungi juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed ja minister! Annan ülevaate sotsiaalkomisjonis toimunud arutelu kohta. Sotsiaalkomisjon arutas Vabariigi Valitsuse algatatud riikliku pensionikindlustuse seaduse ja kogumispensionide seaduse muutmise seaduse eelnõu 475 8. novembril k.a. Komisjoni koosolekule oli kutsutud eelnõu tutvustama sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo, kes tegi seda sama põhjalikult kui siin hetk tagasi. Samuti oli minister valmis vastama komisjoni liikmete küsimustele, kuid komisjoni liikmetel ühtegi täpsustavat küsimust ei tekkinud.

Seejärel sotsiaalkomisjon tegi järgnevad menetluslikud otsused. Konsensuslikult otsustati teha ettepanek võtta eelnõu 475 täiskogu päevakorda täna, 24. novembril 2021, selle esimene lugemine lõpetada ja määrata muudatusettepanekute tähtajaks vastavalt Riigikogu kodu‑ ja töökorra seadusele kümme tööpäeva. Samuti konsensuslikult määrati juhtivkomisjoni ettekandjaks mina, Õnne Pillak. Aitäh!

21:40 Aseesimees Hanno Pevkur

Peeter Ernits soovib küsida. Palun, Peeter!

21:40 Peeter Ernits

(Kaugühendus)

Jah, ma üllatusega kuulsin, et oli vaikus nagu kalmistul, ühtegi küsimust ei olnud. Miks siis niimoodi?

21:40 Õnne Pillak

Aitäh selle küsimuse eest! Küllap komisjoni liikmed olid sedavõrd hästi eelnevalt materjalidega tutvunud ja minister selgelt ja hästi selgitas neid muudatusi. Ma arvan, et see on see põhjus, miks lisaküsimusi ei tekkinud.

21:40 Aseesimees Hanno Pevkur

Peeter Ernits, teine küsimus.

21:40 Peeter Ernits

(Kaugühendus)

Huvitav kohe. Ma olen ka erinevates komisjonides olnud, aga et keegi ei tunne huvi ... Kui tihti juhtub teil sotsiaalkomisjonis, et keegi ei küsi, ei tunne huvi, et ettekandja on nii tubli ja eelnõu on nii hea, et ei ole isegi ühtegi küsimust?

21:41 Õnne Pillak

Aitäh ka selle küsimuse eest! Jah, võib-olla teile tundub see sedavõrd uskumatu, et Riigikogu liikmed enne komisjoni [istungit] teevad ka endale eelnõu selgeks, aga meie komisjonis on niivõrd tublid liikmed. Kui tihti seda juhtub? Väga harva, tõesti väga harva.

21:41 Aseesimees Hanno Pevkur

Nüüd on küsimused otsa saanud. Tänan! Avan läbirääkimised. Kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjon on teinud meile ettepaneku, et 475 SE esimene lugemine võiks täna lõppeda. Oleme selle lõpetanud. Määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 8. detsembri kell 17.15.


24. 21:41 Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse ning avaliku teabe seaduse muutmise seaduse eelnõu (410 SE) esimene lugemine

21:41 Aseesimees Hanno Pevkur

Meie 24. päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse ning avaliku teabe seaduse muutmise seaduse eelnõu 410. Ja meil on nüüd justiitsminister Maris Lauri oodatud kõnetooli. Palun!

21:42 Justiitsminister Maris Lauri

Lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Tutvustan teile riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse ning avaliku teabe seaduse muutmise seaduse eelnõu 410. Selle eelnõu eesmärk on ajakohastada riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse regulatsiooni. Selle seaduse üldine eesmärk on tagada riigi julgeolek ja välissuhtlemine, kaitstes nii riigisaladust kui ka salastatud välisteavet avalikuks tuleku ja juurdepääsuõiguseta isikule teatavaks saamise eest.

Kehtiv seadus jõustus 2008. aasta alguses. Kõik senised muudatused on lähtunud pigem üksikküsimustes regulatsiooni täiendamise vajadustest. Sellesse eelnõusse on koondatud viimaste aastate vältel riigisaladuse ja salastatud välisteabe töötlejate ning salastatud teabe kaitset korraldavate asutuste tõstatatud küsimused ja seetõttu on eelnõu teemade ring üpris lai. Eelnõu koostati Justiitsministeeriumi, Kaitseministeeriumi, Siseministeeriumi, Välisministeeriumi, Riigikantselei, Kaitsepolitseiameti, Välisluureameti ja Kaitseväe koostöös aastatel 2019–2021 ja see põhineb Kaitseministeeriumi 2018. aasta väljatöötamiskavatsusel.

Nüüd käsitletavatest teemadest. Esimene suurem teemade ring seondub üldise vajadusega ajakohastada salastatud teabe töötlemise nõudeid. Eelnõuga luuakse regulatsioon, mis järgiks nüüdisaegse teabehalduse ja paberivaba asjaajamise põhimõtteid ning hõlmaks tänapäevaseid teabe töötlemise viise ja teabekandjaid. Nimelt on kehtivad salastatud teabe töötlemise nõuded koostatud eelkõige paberdokumente silmas pidades, mistõttu need ei ole täies ulatuses ja mõistlikult rakendatavad elektroonselt töödeldava salastatud teabe korral. Selle probleemi lahendamiseks ajakohastatakse näiteks salastatud teabe märgistamise ja hävitamise reegleid, viies viimased vastavusse arhiiviseaduse nõuetega.

Vabariigi Valitsuse määruse tasemel reguleeritakse detailsemalt salastatud teabekandjatele salastamismärgete kandmine ning olemikontroll. Selgituseks: olemikontrolli käigus vaadatakse regulaarselt üle salastatud teabekandjate olemasolu ja terviklikkus. Täiendatakse ka teabe salastamise aluseid ja tähtaegu. Seda tehakse Siseministeeriumi ja Kaitseministeeriumi ning Välisministeeriumi ettepanekul. Näiteks on Politsei- ja Piirivalveametil eelnõu järgi võimalik salastada K-komando relvastust, laskemoona ja erivahendeid piiratud tasemel riigisaladusena kuni 25 aastat.

Eelnõus on laiendatud salastatud teabe loojate otsustuspädevust nii teabe salastatuse ennetähtaegsel kustutamisel kui ka salastamistähtaja pikendamisel. Otsustusprotsessi tõhususe huvides saab minister eelnõu kohaselt õiguse ministeeriumi valitsemisalas loodud teabe salastatuse ennetähtaegse kustutamise otsustamise volitada vajaduse korral edasi asutuse juhtidele. Kehtiva seaduse kohaselt peab need otsused langetama minister. Nii saab julgeolekuasutuse ja Kaitseväe ning jälitusasutuse juht õiguse otsustada enda asutuse loodud riigisaladuse salastatuse ennetähtaegse kustutamise üle.

Teadmisvajaduse põhimõtet silmas pidades saab teabe salastamistähtaja pikendamise vajaduse üle otsustamise õiguse samuti valdkonna eest vastutav minister ning Riigikantselei puhul riigisekretär. Samadest eesmärkidest lähtuvalt teeb julgeolekuasutuse loodud riigisaladuse salastamistähtaja pikendamise otsuse julgeolekuasutuse juht. Kui teave on esitatud ministrile otsustamiseks, siis saab pikendamise üle otsustada vaid minister, mitte asutus. Nii ennetähtaegse kustutamise kui ka pikendamise puhul kehtib reegel, et Vabariigi Valitsus kollegiaalorganina otsustab sellise teabe üle, mis on kantud Vabariigi Valitsusele või valitsuskomisjonile otsustamiseks esitatud teabekandjale.

Eelnõuga muudetakse paindlikumaks ministeeriumi valitsemisalas teenistusvälistele füüsilistele isikutele õiguse andmine juurdepääsuks piiratud taseme riigisaladusele. Minister saab võimaluse ministeeriumi valitsemisalas teenistusvälistele füüsilistele isikutele õiguse andmise juurdepääsuks piiratud tasemel riigisaladusele otsustamise anda vajaduse korral edasi volitusega ministeeriumi valitsemisala asutuse juhile. Kehtiva regulatsiooni kohaselt on see ainult ministri õigus. Näiteks peab siseminister praegu andma juurdepääsuõigusi Sisekaitseakadeemias õppivatele kadettidele, kes vajavad teavet oma õppetöös. Eelnõu järgselt saab neid otsuseid teha ka näiteks Sisekaitseakadeemia rektor, kui siseminister nii otsustab. 

Eelnõu väga oluline riigikaitse valdkonnaga seotud eesmärk on näha ette riigisaladusele juurdepääsu õiguse andmise eriregulatsioon reservis olevale isikule, kes on nimetatud sellisele sõjaaja ametikohale, mille ülesannete täitmise vältimatu eeldus on juurdepääsu õiguse omamine riigikaitse ning infrastruktuuri ja teabekaitse valdkonna konfidentsiaalsel tasemel riigisaladusele.

Eelnõuga luuakse sellisele riigisaladusele juurdepääsu õiguse andmiseks võimalikult kiire julgeolekukontrolli menetlus, et oleks tagatud sõjalise riigikaitse toimimine nii ohuolukordadeks ettevalmistamisel (näiteks õppekogunemised) kui ka reaalsetes ohuolukordades (näiteks sõjaseisukord, mobilisatsioon). Probleemid on praktikas saanud alguse sellest, et reservis oleval isikul puudub igapäevane teenistussuhe Kaitseväega. Seetõttu on tavapärane juurdepääsuõiguse andmise otsustusprotsess osutunud praktikas liialt aeganõudvaks.

Enne konfidentsiaalsel tasemel riigisaladusele juurdepääsu õiguse saamist tuleb isiku suhtes läbi viia julgeolekukontroll, milleks isik peaks ise taotluse esitama. Sõjaaja ametikohale nimetamise otsustab aga Kaitsevägi, enamasti lähtudes isiku väljaõppest. Eelnõu kohaselt antakse kontrolliks vajaliku taotluse esitamise õigus Kaitseväele, kes hindab konkreetsele sõjaaja ametikohale nimetatud isiku kaasamise ja kontrollimise vajadust, ning seejuures säilitatakse kohustus isikut tema üle teostatavast kontrollist teavitada ja isiku tahe välja selgitada. Selliselt toimuks kõik õppekogunemise korral. Õppekogunemistele kutsumisest teavitatakse reservis olevat isikut vähemalt 120 päeva ette. Kriiside korral, näiteks kui mobilisatsiooni, sõjaseisukorra või kõrgendatud kaitsevalmiduse korral, aga ka mobilisatsioonivalmiduse kontrolli puhul ehk näiteks lisaõppekogunemistel saab vajaduse korral julgeolekukontrolli läbi viia ilma isiku tahet eelnevalt välja selgitamata. Kontroll ise viiakse läbi senisest kiiremas menetluses.

Eelnõuga täiendatakse rakenduspraktikas ilmnenud vajadustest lähtuvalt riigisaladusele juurdepääsu loa andmisest keeldumise aluseid. Selle osaliseks eeskujuks on NATO isikkoosseisu usaldatavuse direktiivi nõuded. Näiteks saab keelduda loa andmisest isikule, kes on korduvalt rikkunud salastatud teabe kaitse nõudeid. Samuti on täiendatud keeldumise alust, mis seostub diagnoositud sõltuvusega, olgu narkootilise aine, alkoholi- või hasartmängusõltuvus. Tunnistatakse kehtetuks nõue, et isikud teavitaksid julgeolekukontrolli teostanud asutust viivitamata ise oma nime muutmisest. Teave jõuab julgeolekuasutuseni registripäringu kaudu ning seetõttu ei ole vajadust isikul ise infot kiiresti teatada, seda on võimalik saada ilma isiku aktiivse osaluseta.

Eelnõuga laiendatakse nende ametikohtade loetelu, millel töötavate isikute julgeolekukontrolli teeb Välisluureamet. Kehtiva õiguse kohaselt teeb seda kapo. Näiteks on kontrolli objektiivsuse ja erapooletuse huvides vajalik, et Siseministeeriumis nendel ametikohtadel olevaid isikuid, kes koordineerivad kapo tööd, kontrolliks Välisluureamet.

Eelnõuga ajakohastatakse ja laiendatakse riigisaladuse riigist väljapoole edastamise regulatsiooni. Kehtivas seaduses on teabe edastamise õigust omavate asutuste ring väga kitsas. Välisriigile, rahvusvahelisele organisatsioonile või rahvusvahelise kokkuleppega loodud institutsioonile võivad riigisaladust edastada üksnes Riigikantselei, Kaitseministeerium, Siseministeerium, Välisministeerium, Kaitsevägi ja julgeolekuasutus. Arvestades Eesti liikmesust Euroopa Liidus, NATO-s ja teistes rahvusvahelistes organisatsioonides, on selline piirang aegunud ega võimalda muudel, st loetlemata ministeeriumidel ja riigiasutustel, oma rahvusvaheliste organisatsioonide töös osalemisega seotud ülesandeid mõistlikult täita.

Eelnõuga on loodud paindlik regulatsioon ja üheselt mõistetavad tingimused teabe edastamiseks välisriigile. Kõige tähtsam teabekaitse põhimõttest tulenev nõue on see, et teabe vastuvõtja tagaks kaitse edastatava teabe avalikuks tuleku eest. See nõue väljendub välislepingutes, täpsemalt salastatud teabe vahetamise ja kaitse kokkulepetes, mis Eesti Vabariik on sõlminud välisriikidega. Kui sellist lepingut veel ei ole, sest näiteks käivad alles läbirääkimised, siis saab eelnõu kohaselt teavet edastada ka Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjoni otsuse alusel, kui teabe vastuvõtja tagab kaitse edastatava teabe avalikuks tuleku eest.

Eelnõuga tehakse riigi julgeoleku volitatud esindaja ettepanekul üks muudatus avaliku teabe seadusesse. Muudatus puudutab juurdepääsupiiranguga välisteavet ja selle eesmärk on tagada suurem õigusselgus juurdepääsupiiranguga välisteabe kaitse nõuete rakendamisel. Avaliku teabe seaduses puudub praegu nimelt võimalus teha Eesti õiguse kohast AK‑märget juurdepääsupiiranguga välisteabele. Seda teavet tuleb praktikas aga AK‑teabena kaitsta, sest tegu ei ole avaliku teabega ega ka salastatud välisteabega. Seetõttu tekitab kehtiv regulatsioon teabe töötlejates segadust – ei ole üheselt arusaadav, millist juurdepääsupiiranguga välisteavet ja millise aja vältel tuleb ametkondlikuks kasutamiseks mõeldud dokumendina käsitleda. Eelnõu kohaselt luuakse võimalus – st mitte kohustus – sellist teavet töötlevatel asutustel vajaduse korral teha asutusesiseseks kasutamiseks ette nähtud märge ka juurdepääsupiiranguga välisteabele, kui see on teabetöötleja arvates õigusselguse huvides vajalik. Aitäh! 

21:55 Aseesimees Hanno Pevkur

Kalle Grünthal alustab küsimuste esitamist. Palun!

21:55 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Vaatan ja kuulan teid ja mõtlen, kuhu me ometi jõudnud oleme – me ei tohi varsti enam mitte midagi teada. Toon ainult ühe näite. Olen Riigikogus Estonia laevahuku uurimise toetusgrupi esimees ja soovisin teada, mismoodi hakkab toimuma Rootsi, Eesti ja Soome ohutusjuurdluse keskuste vaheline koostöö. Vastus tuli selline, et tegemist on ametkondlikuks kasutamiseks mõeldud teabega, mida ei saa avaldada, ei tohi avaldada. Vaatan täpsemalt, mis on põhjus. Põhjus on see, et selle teabe avalikuks tulemine kahjustab riikidevahelisi suhteid. Nüüd te tõmbate seda veel rohkem koomale. Mis siis järele jääb? Kogu selle materjali maht on 80 lehekülge. Võib-olla oleks lihtsam teha eelnõu, mis on kaheleheline ja kus on kirjas, mida on lubatud avaldada?

21:56 Justiitsminister Maris Lauri

On kahetsusväärne, et te ei ole pääsenud ligi informatsioonile, millele te olete soovinud [ligi pääseda]. Riigikogu liikmetel on üldiselt ligipääsu õigus nendele dokumentidele, aga kahtlematult tähendab see ka seda, et nad peavad seejuures tagama selle, et seda infot ei avalikustata, ehk nad peavad sellega käituma nii, nagu selliste dokumentidega käitutakse, ja mitte neid avalikustama. Nii et ma ei tea, miks teile seda ei ole võimaldatud.

Tahan kindlasti osutada sellele, et eelnõu tegelikult laiendab riigisaladust vaid kahes aspektis. Ja minu arust täiesti arukas ulatuses. Nimelt, PPA isikukaitseüksuse kaitseoperatsioonide läbiviimist käsitlev teave – ma arvan, et saate aru, et see ei saa olla kõigile avalikult teada –, samuti eriüksuse relvastust, laskemoona, erivahendeid ja varustust käsitlev teave. Ülejäänud osas on tegemist täpsustustega, mis võimaldavad olemasolevat korda operatiivsemalt, mugavamalt ja otstarbekamalt käsitleda. Kui te kuulasite mu ettekannet, siis siin oli päris pikk osa pühendatud sellele, kuidas saaks tähtaegu lühendada. Kui selgub, et teave ei ole enam nii kõrget salastatust vajav, siis saab seda vähendada.

21:58 Aseesimees Hanno Pevkur

Heiki Hepner, palun!

21:58 Heiki Hepner

Suur tänu, hea istungi juhataja! Austatud minister! Ma küsin hoopis eesti keele kontekstis. Ma loen ühe lõigu ette, et mu küsimus paremini välja tuleks. "Välisriigi või rahvusvahelise organisatsiooni poolt edastatud juurdepääsupiirangu märkega dokumentidele, mis loetakse asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks, lisatakse käesoleva paragrahvi lõikele 2 vastav eestikeelne märge juhul, kui teabe loonud riik või organisatsioon seda nõuab, kui see on ette nähtud välislepingus ..." ja siit läheb veel edasi. Siit võiks välja lugeda, et üldjuhul on inglise keeles või teatud juhtudel ka prantsuse keeles see märge sinna peale tehtud. Miks me peaksime lootma, et teine riik nõuaks seda eesti keeles ja miks me automaatselt austusest oma riigikeele vastu seda ei rakenda?

21:59 Justiitsminister Maris Lauri

Aitäh! Tegelikult on nii, et praegu sellist regulatsiooni ei ole. Kui näiteks NATO, Euroopa Liit või meie partnerriigid annavad meile kasutamiseks mingi dokumendi, mis nendel on piiratud kasutamisõigusega, ükskõik milline see on, siis Eesti poolel ei ole õigust praeguse seaduse järgi sinna ühtegi märget juurde panna. Seetõttu võib juhtuda nii, et iga kasutaja ei pruugi igal hetkel täpselt teada, kuidas selle dokumendiga tuleb käituda. Nii et see seaduses olev muudatus võimaldab – võimaldab, aga ei kohusta – panna sinna peale eestikeelse AK‑märke, st see on asutusesiseseks kasutamiseks. Siis on selgus, see ei ole lihtsalt niisama dokument, mille võib piltlikult öeldes panna lauanurgale ja loota, et keegi läheb mööda ja loeb seda sealt pealt, vaid seda tuleb käsitleda asutusesiseseks mõeldud dokumendina. Ehk luuakse see võimalus, mida praegu ei ole, nii et asi läheb tegelikult selgemaks.

22:00 Aseesimees Hanno Pevkur

Paul Puustusmaa, palun!

22:00 Paul Puustusmaa

(Kaugühendus)

Suur tänu! Austatud minister! Mul on sihuke pisut printsipiaalne küsimus. Ma eeldan seda, et kui seaduses tehakse muudatusi, siis on need põhjendatud ja vajalikud. Põlvkonnaks loetakse keskmiselt 20 eluaastat, no ütleme 20, enam-vähem. Ma viitan sellele, et seaduse § 7 punktis 8 asendatakse arv 25 arvuga 50. See on see paragrahv, kus räägitakse Kaitseväe korralduse seaduse § 37 muutmisest ja salastamisest. See teave on salastatud kehtiva korra kohaselt 25 aastaks ehk sisuliselt natuke üle põlvkonna, aga nüüd on seda arvu suurendatud 50 peale ehk peaaegu kolme põlvkonnani. See on kolossaalne hüpe. Millega on põhjendatud selline salastatuse tugevdamine? Kuidas seda põhjendatakse?

22:02 Justiitsminister Maris Lauri

Need alused, millega luuakse võimalus teatud piiratud juhtudel pikendada seda tähtaega kuni 50 aastani, on seotud sellega, üldjuhul, et me võime rääkida küll, 20 aasta peale loetakse põlvkonda, aga reaalsus on see, et kui me vaatame tänapäeva inimesi, siis inimeste eluiga ja tööiga on tihtipeale oluliselt pikem, isegi kaks ja mõnel juhul ka kolm korda pikem. See tähendab lihtsalt seda, et kellegi positsiooni tõttu võib mingi info siiski osutuda tundlikuks ja väärida kaitsmist, tulenevalt sellest, et inimene on olnud mingil ametipositsioonil, on tegelenud mingite asjadega või on endiselt oma ametipositsioonil, millest Eestile vaenulikud jõud ei tohiks teada saada, sest see ei ole ehk kasulik.

22:03 Aseesimees Hanno Pevkur

Peeter Ernits, palun!

22:03 Peeter Ernits

(Kaugühendus)

Hea juhataja! Lugupeetud minister! 80 lehekülge, öö varjus – te millegipärast tulete oma selliste asjadega ikka öö varjus siia. Aga Riigikohus on öelnud selges eesti keeles, et kui üldine suund on võetud salastatud teabe hulga suurendamisele, salastamistähtaegade pikendamisele ja kodanike seadusliku juurdepääsu riigisaladusele raskendamisele, siis mida see kõik endaga kaasa toob, eriti kohtumenetluses. Teie ministeerium on öelnud selle Riigikohtu mure kohta kaks sõna: "teadmiseks võetud". Mis see siis tähendab? Kas nii ongi – selle eelnõu sisu ja mõte ongi see, et järjest rohkem kõike salastada ja muuta keerulisemaks info kättesaamine?

22:04 Justiitsminister Maris Lauri

Ma nüüd vabandan, ma väga hästi ei kuulnud, aga kui ma teie tähelepanekust aru sain, siis teid häirib see, et on kirjutatud: "teadmiseks võetud" ja et sellega justkui ollakse nõus selle seisukohaga, mis üks asjaosaline või konsulteeriv osapool on öelnud. "Teadmiseks võetud" tähendab minu arusaama järgi eesti keeles seda, et on aru saadud, mida vastaspool on öelda tahtnud, on seda mõistetud.

Ma võin kinnitada, et selle eelnõu juures olid väga elavad diskussioonid. Seda eelnõu on tegelikult väga pikalt menetletud ning mitmed jõuorganisatsioonid ja asjaosalised on seda kaalutlenud, see laiendamise ulatus on ikkagi väga piiratud ja seda on väga kaalutletult tehtud. Ja seda on tehtud ikkagi selleks, et oleks parem võimalus kaitsta informatsiooni, mis on Eesti riigi jaoks oluline, ehk riigisaladust.

Ka siin on väga mitmed praktilised lahendused. Nii mõnelgi juhul muudetakse asi tegelikult ju lihtsamaks ja loogilisemaks. Näiteks, salastatutuse märke varasem äravõtmine, ligipääsu võimaldamine teatud olukordades, mis praegusel hetkel näiteks ei olekski võimalik või praktiliselt realiseeritav. Lahendatakse ka küsimused, mis on riigikaitseliselt ülimalt olulised. Kui riigikaitselisel ametikohal olevad reservis olevad inimesed peaksid tulema riigikaitselisse ametisse ja nad peaksid selles positsioonis kasutama konfidentsiaalset infot, siis oleks nendel need load olemas. Kui nendel seda luba ei ole, siis nad ei saa oma riigikaitselisele positsioonile asuda. Ehk see tähendaks lihtsalt seda, et meie riigikaitse oleks nõrgestatud. Me ei saaks näiteks komplekteerida oma üksusi, vajaduse korral, lihtsalt sellepärast, et inimesed, kes on tavaelus, tsiviilelus, ei oma salastatud teabele ligipääsu, aga riigikaitselist ülesannet lahendades nad peaksid seda tegema. Nii oleks loogiline, et näiteks nende taustakontroll tehtaks ära varem. Kusjuures ma rõhutan: selle kontrolli puhul on ju tegemist sellega ka, et nad annavad ise selleks nõusoleku. Kui nad seda nõusolekut ei anna, siis seda ei tehta ja ilmselt neid ei saa ka sinna ametikohale panna.

Need asjaolud, millega täpsustatakse keeldumise aluseid, ma osutan sellele, et need keeldumise alused ei ole mitte imperatiivsed, vaid need on võimalused teatud olukordades hinnata. Näiteks, kui inimene käib mõnes riigis, mis ei ole võib-olla soovitatav, sest meil on selle riigiga keerulised suhted, aga ta ei suuda seda selgitada, miks ta on seal käinud, mis asjaoludel, siis see võib olla teatud juhtudel aluseks sellele inimesele salajasele teabele ligipääsu mitteandmiseks. Või näiteks, kui inimesel on sõltuvusprobleemid või tal on mingid muud elulised asjaolud, mis muudavad ta väga lihtsalt šantažeeritavaks, siis oleks ju loogiline, et nendele inimestele riigisaladusele või salastatud teabele mingil tasemel ligipääsu andmise puhul kaalutakse, kas riskid on suured või need ei ole suured. Ja kui need tunduvad liialt kõrged olevat, siis [salastatud teabele ligipääsu] ei antaks.

Ma arvan, et me ei peaks riigina looma võimalust, kus salajast teavet, mis on riigikaitseliselt oluline, oleks meile vaenulikel jõududel väga lihtne kätte saada. Nii et ma ei leia, et need lahendused, mis siin seaduses on ... Seadus on tõesti paks, sellepärast et siin on seletuskiri, mis väga põhjalikult seletab neid punkte, just nimelt selleks, et oleks aru saada. Seadus ise ei ole väga pikk. Tal on küll hästi palju lõikeid, täpsustusi, ja nagu ma ütlesin, ta käsitleb aastate jooksul kujunenud praktilisi probleeme, kuid see väljatrüki paksus tuleneb eelkõige sellest, et seletuskiri on hästi pikk ja põhjalik ning seal on palju taustainformatsiooni. Mina olen küll ka ise siin Riigikogus töötades näinud oluliselt paksemaid ja oluliselt kehvema seletuskirjaga eelnõusid. Aga minu arvates on natuke halvem variant see, kui pika eelnõu seletuskiri on liiga lühike ja vähe põhjalik. [Parem on see,] kui eelnõul on väga põhjalik seletuskiri.

22:10 Aseesimees Hanno Pevkur

Marko Torm, palun! 

22:10 Marko Torm

Austatud eesistuja! Väga lugupeetud minister! Minul ei olegi niivõrd palju küsida, kui pigem teha sihuke tunnustav repliik. Meil põhiseaduskomisjonis, kui eelnõu oli arutluse all, julgen kinnitada, et väga teravate pliiatsite puhul väga suurt diskussiooni sel korral ei tekkinud. Tõenäoliselt see pikk ettevalmistusaeg eelnõu puhul on selge tulemuse andnud ja selgitused, mis põhiseaduskomisjonis anti, olid täiesti ammendavad. Küllap neid protsessi käigus siin veel tekib, aga igal juhul tunnustus selle eest.

22:10 Justiitsminister Maris Lauri

Tänan!

22:10 Aseesimees Hanno Pevkur

Kalle Grünthal, palun! 

22:10 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Mis puudutab seda minu tõstatatud Estonia probleemi, siis ma muidugi AK-dokumendi sain kätte. Mina sain kätte, aga ma ei tohtinud seda avalikustada, kuna seal oli AK-märge peal: kahjustab riikidevahelisi suhteid. Oluline teema, mis peab jääma saladuseks.

Aga tuleme tänapäeva. Kalle Grünthal ja Kert Kingo esitasid arupärimise ühe juhtumi kohta, kus väidetavalt Kaitseväes toimus õigusrikkumine. Esitasime küsimuse, mis toimus, miks toimus. Vastus tuli, AK-märge peal, kaitseministrilt. Kõigepealt küsiti, mis me selle informatsiooniga teeme. Mõistate? Juba praegu on sellised barjäärid püsti. Kui nüüd veel see seadus vastu võetakse, siis ma ei kujuta ette, kuidas üldse sealt midagi kätte saab. Nii et palun tehke see seadus ringi selliseks, kus on kirjas konkreetselt lühike nimekiri, mida võib küsida.

22:11 Justiitsminister Maris Lauri

Aitäh! Ma veel kord rõhutan: teie tõstatatud probleemidega see eelnõu ei tegele. Kui küsimus on selles, et on olemas teatud informatsiooni, siis teil võib olla õigus sellele ligipääsule põhjendatud olukordades, põhjendatud asjaoludel. Täpselt nii on kõigil inimestel, kellele antakse ligipääsu õigus, olgu AK-märkega või "salastatud" märkega. Sellel peab olema põhjendus, miks inimene tahab mingi materjaliga tutvuda. Kui ta tahab sellega tutvuda, siis see tähendab seda, et ta ei tohi seda informatsiooni, mida ta sealt dokumendist leiab, avalikustada. Sellepärast ongi need märked sinna peale pandud, need on põhjendusega pandud. Kui nad ei ole põhjendusega pandud, siis on järgmine protsess ja see tuleb maha võtta.

Kui te leiate, et mingi dokument on valesti märgistatud, siis te peate pöörduma selle märke pannud asutuse poole küsimusega, miks on nii tehtud. Aga teabe valdaja, teabe looja on see, kes vastutab teabe eest ja selle eest, et seda teavet kasutatakse õiglaselt. See puudutab näiteks ka isikuandmeid. Ja alati on küsimus isikuandmetes.

Mina ei näe selle seaduse puhul mitte kuskil seda, et hakatakse midagi väga ulatuslikult salastama. Minu arvates on tegemist väga vajaliku seadusega, mis täpsustab teatud aspekte. Seal tõesti on olemas paar kohta, kus justkui salastatus kasvab, aga neid luuakse väga põhjendatud võimaluste puhul täitsa põhjendatud olukordades. Samas on olemas mitmed reeglid, mis tegelikult teevad "salastatud" märke panemise või ka selle mahavõtmise lihtsamaks ja kaitsevad. Te ilmselgelt ei ole seda eelnõu läbi lugenud või olete teinud seda pahatahtlikus ja eelarvamuslikus meeleolus. Soovitan lugeda neutraalselt ja proovida mõista, miks need asjad on tehtud, siis te saate kindlasti aru, et see on hädavajalik.

22:13 Aseesimees Hanno Pevkur

Härra Grünthalil on nüüd protseduuriline küsimus.

22:13 Kalle Grünthal

Mul on protseduuriline küsimus. Ma ei tahaks nõustuda sellega, et lugupeetud ettekandja annab halvustavaid hinnanguid selle kohta, kas ma olen lugenud ja kas ma olen pahatahtlik jne. Ma tahan öelda seda, et tulenevalt kodu- ja töökorra seadusest meil minister tuleb siia ja vastab küsimusele, mitte ei anna väärtushinnanguid.

22:14 Aseesimees Hanno Pevkur

See ei olnud protseduuriline küsimus. Heiki Hepner, palun!

22:14 Heiki Hepner

Suur tänu, hea istungi juhataja! Austatud minister! Ma jätkan sealt, kuhu pooleli jäi. Te märkisite ise ka minu küsimusele vastamisel, et jah, et see loob justkui võimaluse eestikeelse märke tegemiseks, AK-märke tegemiseks. Seletuskirjas tuuakse ju selgelt välja: on olnud probleeme, et konkreetne dokument võib sattuda kolmandatele isikutele. Siin minu küsimuse teine pool oligi see, miks me seda ei märgi, vaid me kirjutame siia, et me võime selle panna. Tegelikult Eesti riigis, kui on need piirangud meie dokumentidele, võiksime me igal juhul ja alati, kui on see AK-märge, ütleme, inglise keeleski toodud, ikkagi lisada ka eestikeelse. Miks me võime, aga mitte ei pea? See oli selle küsimuse see tuum.

22:15 Justiitsminister Maris Lauri

Aitäh! Tõenäoliselt on olemas selliseid olukordi, kus asi on üheselt mõistetav. Teatud asutuste puhul on salastatuse märge üheselt mõistetav. Nii et see ei pea imperatiivselt olema, siin jäetaksegi võimalus, et see kaalutletult pannakse sinna peale. Ma olen teiega nõus. Lihtsalt on ka välismaiseid dokumente, kus ei pruugi üldse mingisugust märget peal olla, ka võõrkeelset mitte. Ütleme, siis tekib küsimus, kas see on vajalik või mitte. Ja kuna selle dokumendi koostaja on olnud välisasutus, siis meil tavaliselt selle märke paneb see, kes koostab. Nii et siin tulebki teatud dokumentide puhul hinnata, kas see dokument vajab salastamist ja AK-märget või ei vaja. Kindlasti on ka selliseid dokumente, mis seda ei vaja. See on see kaalutluskoht. Aga ma usun, et meil on piisavalt kompetentsed inimesed, kes edaspidi jälgivad väga tähelepanelikult, et kõik saaks korralikult tehtud ja kõrvaleminekuid ei tekiks.

22:16 Aseesimees Hanno Pevkur

Martin Helme, palun!

22:16 Martin Helme

(Kaugühendus)

Jaa. Mul on ausalt öeldes piinlik kuulata seda juttu. Me ju kõik teame, et Eesti elab ametnike salastamise maanias. Siin ei ole mingit küsimustki selles, et see seadus teeb meil veelgi lihtsamaks kõikvõimalike tühiste asjade kinnimätsimise lõputuks ajaks. No ausalt, olen olnud minister ja olen olnud ka Riigikogus – me kõik teame, millise erilise mõnuga ametnikud taovad punaseid templeid peale ükskõik millisele paberile, lihtsalt selleks, et oma ebakompetentsust ja oma saamatust või ka oma korruptiivsust varjata. Nõukogude ajal oli selline asi nagu glasnost, mis käivitati selle jaoks, et ühel hetkel hakata seda hirmsat salastamismaaniat kinni mätsima. Ma ei suuda kuulata neid jutte sellest, kuidas välisvaenlane hakkab kuritarvitama meie dokumente, kuigi me kõik teame, et meil on võimatu kätte saada isegi kõige elementaarsemaid pabereid. (Juhataja helistab kella.) Mul on küsimus. Ma saan aru, miks ametnikud topivad meile neid pabereid nina alla, neid eelnõusid. 

22:17 Aseesimees Hanno Pevkur

Martin, aeg!

22:17 Martin Helme

Neid topiti meie ajal ka, neid otsuseid, aga me peksime tagasi need dokumendid. Aga miks te, poliitikud, sellega nõus olete?

22:18 Justiitsminister Maris Lauri

Aitäh! Ma leian, et see eelnõu on hädavajalik, kuna ta lahendab teatud probleeme, mis on tõusetunud salastatud teabe käsitlemisel.

22:18 Aseesimees Hanno Pevkur

Peeter Ernits, palun!

22:18 Peeter Ernits

(Kaugühendus)

Hea juhataja! Lugupeetud justiitsminister! Kõigepealt te ütlesite, et "teadmiseks võetud" tähendabki, et arvestatud, aga te teate väga hästi, et tavaliselt pannakse sinna kas "arvestatud" või "mittearvestatud". Nii et see jutt nagu eriti ... Aga tulen taas tagasi lugupeetud Riigikohtu juurde. Ta ütleb otseselt, et selle seaduseelnõu mõte on pikendada teabe salastamise tähtaegu ja laiendada riigisaladuseks loetava teabe definitsioone. Märkimisväärne on, et ta ütleb niimoodi: kõike seda tehakse üksnes ametnike töö mugavamaks muutmiseks. Kordan: ametnike töö mugavamaks muutmiseks. Ja seda ei ütle mitte mina, vaid seda ütleb Riigikohus selle eelnõu kohta. Mis see siis tähendab? Te ütlesite, et "teadmiseks võetud" tähendab, et on arvestatud. Või see kinnitabki seda, et jah, (Juhataja helistab kella.) selle eesmärk ongi rohkem salastada ...

22:19 Peeter Ernits

... rohkem takistada infole ligipääsu jne.

22:19 Aseesimees Hanno Pevkur

Härra Ernits, aeg!

22:19 Peeter Ernits

Aeg ikka. Raivo või?

22:19 Aseesimees Hanno Pevkur

Jaa, kell on nii palju läinud, et juba 30 sekundit üle minuti, mis on ette nähtud küsimiseks.

22:19 Peeter Ernits

Jaa-jaa. Raivo Aega vist ole.

22:20 Justiitsminister Maris Lauri

Aitäh! Ma osutan tähelepanu sellele, et Riigikohus on oma märke teinud sellele eelnõu versioonile, mis on pärit aastast 2020, ja tema märge on tehtud 6. mail ehk poolteist aastat tagasi. Selle aja jooksul on eelnõu muutunud. Nii et ma arvan, et seekord ka seda seisukohta ja seda arvamust on tegelikult selle eelnõu täiendamisel arvestatud. Ja seda seisukohta on ka eelnõu ümbertegemisel ja kohendamisel vaadatud.

22:20 Aseesimees Hanno Pevkur

Härra Ernits, kas teil on protseduuriline küsimus? (Vaikus.) Nii, kuna me hetkel härra Ernitsaga ühendust ei saa, siis võtame Mart Helme [küsimuse]. Palun!

22:21 Mart Helme

(Kaugühendus)

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud minister! Teil on tegelikult segi nagu puder ja kapsad see, mis on riigisaladus, mis on riigi julgeoleku hoidmise seisukohast vajalik saladus, mis on operatiivsaladus ja kõik muu, see salastamine. Ma ütlen teile, ükskõik, kuidas te siin ei salasta või räägi mingitest kaalutlusõigustest ja asjadest, meenutame vaid mõnda nime: Deniss Metsavas, Herman Simm, Dressen, kelle eesnime ma olen unustanud. Kõik nad on väga kõrgetel kohtadel olnud inimesed, filtritest läbi lastud inimesed, igasuguse oma valdkonna kõige kõrgema salastusastmega töötavad inimesed. Aga mida ei olnud, oli saladuse hoidmine. Nii et sellele seaduseelnõule sõdime meie küll vastu, sest see on lahtisest uksest sissemurdmine ega tee olukorda paremaks.

22:22 Justiitsminister Maris Lauri

Aitäh! Ma saan aru, et lugupeetud Riigikogu liige esitas oma arvamuse ja läks kõnede poole üle.

22:22 Aseesimees Hanno Pevkur

Paul Puustusmaa, palun!

22:22 Paul Puustusmaa

(Kaugühendus)

Suur tänu! Ma ikkagi pean samamoodi pöörduma riigikohtunike hoiatuse juurde, sellepärast et vaadates seda seaduseelnõu ennast, ma mitte kuidagi ei näe, et oleks maha võetud riigikohtunike hirmu – no hirm pole võib-olla õigesti öeldud, aga, ütleme, hoiatust –, et selle seadusega on selgelt võetud tendents salastatud teabe hulga suurendamisele, salastamistähtaegade pikendamisele ja kodanike riigisaladusele seaduslikku juurdepääsu rakendamisele, mis Riigikohtu hinnangul suurendab olulisel määral selliste kohtuasjade hulka, kus tõendina kasutatakse riigisaladust sisaldavaid dokumente. See on täiesti paratamatu. Kuidas te võtaksite selle riigikohtunike hirmu maha, et seadusega esilekutsutud tendentsid ei suurenda selliste kohtuasjade hulka, kus kasutatakse riigisaladust käsitlevaid dokumente?

22:23 Justiitsminister Maris Lauri

Aitäh! Ma osutan veel kord, et see Riigikohtu arvamus on poolteist aastat tagasi tehtud ja selle järel on eelnõuga edasi töötatud. Kui te loete seda eelnõu, tutvute selle eelnõuga, eelkõige seletuskirjaga, siis te näete, et seal on väga-väga napilt suurendatud salastatuse võimalusi ja on ka väga põhjalikult selgitatud, miks need on. Küll on siia juurde toodud terve hulk võimalusi, kus salastatust saab vähendada. On olukordi, kus on asjad muudetud selgemaks, arusaadavamaks ja praktiliselt rakendatavaks, mitte liiga bürokraatlikuks. Seal hulgas on, ma tahan veel kord rõhutada, võimalus salastatuse märkeid varem maha võtta. Ma arvan küll, et Riigikohtul seekord, kui ta selle eelnõuga tutvub, neid probleeme enam ei ole.

22:24 Aseesimees Hanno Pevkur

Mart Helme, palun!

22:24 Mart Helme

(Kaugühendus)

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud minister! Ma põhimõtteliselt jätkan. Teie ilmselt ei ole märganud, aga valdav osa ühiskonnast on märganud, et teie valitsuse ajal on meil süvenenud tsiviilkontrolli puudulikkus julgeolekuasutuste ja jõuametkondade üle. Minu küsimus, konkreetne: mille poolest see eelnõu parandab tsiviilkontrolli võimalusi ja võimekust nendesamade asutuste tegevuse üle?

22:25 Justiitsminister Maris Lauri

Aitäh! Selle eelnõu eesmärk oli ja on, nagu ma oma ettekandes ka tutvustasin, ajakohastada regulatsiooni, kuidas salastatud teavet töödelda. See enam ei ole paberil. Siin on täpsustatud, kuidas teavet hävitada, kuidas märkeid peale panna, kuidas kontrollida, et salastatud teave on ikka olemas. Täpsustatakse tähtaegu, aluseid, põhjendusi, millal saab ära võtta, kes otsustab märgete panemise, äravõtmise, pikendamise jms asjaolusid. Mitte iga eelnõu ei pea tegelema sellega, mida teie soovite. Mina arvan, et siin on lahendatud terve hulk praktilisi küsimusi, mis on vajalikud.

22:26 Aseesimees Hanno Pevkur

Tarmo Kruusimäe, palun!

22:26 Tarmo Kruusimäe

(Kaugühendus)

Tänan, hea aseesimees! Hea ettekandja! Kas väljatöötamiskavatsuse juures kaasati kodanikuühiskonna organisatsioone, Inimõiguste Instituuti ja ka ajakirjanduse esindajaid? Pärast hakkab jälle pihta see häda, et nendega pole üldse räägitud, sest alati me näeme neid asju eri vaatenurkadest – ei viitsiks seda suurt kisa kuulda. 

22:26 Justiitsminister Maris Lauri

Aitäh! See eelnõu sai alguse 2018. aasta väljatöötamiskavatsusest. Ja väljatöötamiskavatsusega on selline lugu, et selle kohta on kõigil asjaosalistel võimalik oma arvamusi avaldada. Kindlasti saadetakse ta välja, nagu ikka kõikide eelnõude puhul nendele, kelle puhul eeldatakse, et on selles asjas puutumus, ja neil on võimalus arvamust avaldada. Aga 2018. aastal ma tõesti ei olnud minister ega olnud ka selle eelnõu väljatöötamise juures, nii et ma ei tea, milliseid, kuidas siis öelda, kooskõlastusringe mingitel puhkudel [läbiti] ja kellega täpsemalt räägiti. Ma oletan, et need asjaosalised, keda ma siin ette lugesin, nagu Justiitsministeerium, Kaitseministeerium, Siseministeerium, Välisministeerium, Riigikantselei, Kaitsepolitseiamet, Välisluureamet ja Kaitsevägi, töötasid sellega kaasa. Ja kooskõlastamisel, kuigi mitte väljatöötamiskavatsuse juures, vaid eelnõu esimese versiooni juures, on arvamust avaldanud Riigikohus ja Rahvusarhiiv. Nii et kõigil on olnud võimalus. Ju siis on olnud põhjuseid, miks nad ei ole [ettepanekuid] teinud. Võib-olla nad ei ole pidanud seda oluliseks või leidnud, et see ei puutu neisse.

22:28 Aseesimees Hanno Pevkur

Alar Laneman, palun! 

22:28 Alar Laneman

(Kaugühendus)

Aitäh, austatud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Salastamise puhul on natuke selle ületähtsustamist. Salastamine teeb asjad aeglasemaks, see töö nõuab rohkem ametnikke. Ja nüüd selles seaduseelnõus on ka üks nõrk koht: ei ole räägitud kontrollist otsustajate üle. Kas ei ole ikka liiga kergekäeliselt näiteks salastatuse tempel peale pandud? Ja positiivse asjana, objektiivselt ... (Ühendus hakib.) või tasakaalukamaks on läinud töö partneritega, näiteks kaitseväeluurel. Aga julgeolekuasutuste vastastikune kontroll – kas me väikese riigina ei peaks seda korda täiendama? Sest pikaajalises koostöös on inimesed muutunud väga lähedalt tuttavateks ja sõpradeks. Selline küsimus teile. 

22:30 Justiitsminister Maris Lauri

Aitäh! Siin on nii, nagu ma osutasin ja nagu eelnõus on ka kirjas, et osa julgeolekukontrollist läheb kapolt Välisluureametisse, just nimelt selleks, et vältida seda, et kontrolli teeks kontrollitav, ning objektiivsust ja erapooletust tagada. Eesti-suguse väikeriigi puhul tekib küsimus, kes võiks olla veel kolmas, neljas, viies või kuues kontrollija. Meil teatavasti neid asutusi nüüd nii palju ka ei ole, et me saaksime välistada seda, et keegi üldse ei tunne teist asjaosalist. Ilmselt ka suuremates riikides on see lugu, et nendes asutustes on päris palju omavahelist koostööd ja üksteist tuntakse. Aga ma siiski eeldan, et suudetakse olla professionaalsed ja eksisteerivad ka need kontrollimehhanismid, mis välistavad selle, et ei suudeta piisavalt objektiivsed ja erapooletud olla. Nii et siin eelnõus on üks täiendus juurde tulnud, just selleks, et objektiivsust ja erapooletust suurendada. Kuna Eesti‑suguses väikeriigis, kus on selliseid asutusi, kes oleksid võimelised julgeolekukontrolli tegema, vähe, siis on see vast õige lähenemine. 

22:31 Aseesimees Hanno Pevkur

 Martin Helme, palun!

22:31 Martin Helme

(Kaugühendus)

Aitäh! Nojah, ega ma oma eelmisele küsimusele ju vastust ei saanud. Ma ütlen lihtsalt meenutuseks, et eelmise valitsuse ajal tulid ametnikud seda ka toppima. Kõigepealt toppisid seda siseministrile, kes on ilmselt palju teravam pliiats poliitikas kui praegune justiitsminister, tema hammustas kohe läbi, milline mädamuna see on, ja lükkas selle tagasi. Siis hakati seda müüma tollasele kaitseministrile, kes tuli rääkima ka meile riigikaitsest ja riigisaladusest. Jälle meie erakond blokeeris selle ära valitsuses. Nüüd on see nagu surnud kass loobitud Justiitsministeeriumi õuele ja praegune justiitsminister siin rõõmsalt meile seda mädamuna müüb. Me saame kõik aru, et ametnikud tahavad lihtsalt ehitada tohutu läbipaistmatu müüri oma tegevuse ümber 75 aastaks või 50 aastaks. Me saame sellest kõigest aru. Aga miks poliitikud sellega nõus on? Meie peame kaitsma avalikku huvi, meie peame kaitsma seda, et meil oleks läbipaistev demokraatlik riik, kus on mingigi järelevalve ja kontroll. Miks te sellega nõus olete?

22:33 Justiitsminister Maris Lauri

Aitäh! Mul on pisut keeruline aru saada, mida te täpselt ette heidate. Ma olen aru saanud, et meie, see olete teie, ja teie olete kõige vastu. Mina ei ole teie, ma ei ole kõige vastu. Ja ma lähenen asjale analüütiliselt – vaatan, kas need tegevused on põhjendatud või ei ole, mitte ei ütle teiste inimeste, ametnike kohta halvasti ega eelda, et kõik teised on halvad ja pahad, ainult teie olete ainuke hea. Mina ka ei eelda, et ma olen ainuke hea, aga ma annan oma parima. Kui teie leiate, et mina ei anna oma parimat, siis on teil vabadus nii mõelda. Minul on vabadus sellega mitte nõustuda.

22:34 Aseesimees Hanno Pevkur

Alar Laneman, palun!

22:34 Alar Laneman

(Kaugühendus)

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! Minu eelmise küsimuse vastuse jätkuks, eks kõik kipub ju nii olema, et pidev koostöö teeb inimese sõbraks ja inimlikult on ehk raske olla vajalikul hetkel piisavalt terav, kuigi professionaalselt peaks olema. Aga ma küsin sõjaolukorra ja näiteks mobilisatsiooni kohta. Riigi kaitsmisega tegelevate inimeste hulk kasvab kordades ja koht, kus nad peavad näiteks riigisaladusega töötama, ei ole enam turvaline ja vastavatele nõuetele kohandatud kabinet. Kas selle seaduse väljatöötamisel või nende paranduste tegemisel ka neid asju arutati, kuidas selle mahu ja kõigega kaasas käia? Ma ei loe seda kuskilt praegu välja.

22:35 Justiitsminister Maris Lauri

Aitäh! Nagu sai öeldud, seda eelnõu töötati välja väga pikalt ja nende protsesside juures ma ei ole isiklikult igal pool ja iga hetk olnud, mistõttu ma ei saa ei ümber lükata ega ka kinnitada, et ühte või teist teemat ei arutatud. Praegusel juhul on ta sellisel kujul ja loomulikult on küsimus selles, kas meil pannakse mingisuguseid märkeid liiga kergekäeliselt, eelkõige on siin probleem nn AK‑märkes, "ametkondlikuks kasutamiseks". See märge ei ole selle eelnõu teema, see käib teise eelnõu alla. Nii et edaspidi, teiste eelnõudega ja protsesside käigus, mis on ka planeeritud, ette valmistamisel ja tegemisel, tuleb käsitlusele see teema, kuidas pidurdada sellist võib-olla pisut ohjeldamatut AK-märke panekut väga erinevatel tasanditel. Mis puudutab eri asutustes ja kohtutes vajadust töötada teatud juhtumitel salastatud teabega, siis ilmselt on mõistetav, et kui on salastatud teave, millele on kehtestatud teatud käsitlemis- ja hoiunõuded, siis tuleb neidsamu nõudeid rakendada ka kohtuprotsessi käigus, loomulikult selliselt, et selle infoga saavad vajalikus ulatuses tutvuda ka kaitsjad, kui see vajadus esineb, ja kohtunikud. Kindlasti tuleb seda jälgida, sest ei saa olla nii, et mingi teave, millel on teatud laadi salastatuse märge, on ühes ruumis või ühes institutsioonis ühtemoodi käsitletud-käideldud, aga teises ruumis või teises asutuses teistmoodi. Nii et kindlasti oleks parem, kui salastatud informatsiooni oleks vähem. Kahjuks on teatud juhud, mis on sellise informatsiooni [salastatuse] vajaduse tõstatanud ja tekitanud, ilmselt ka seetõttu, et tehnoloogia on keerulisemaks muutunud ja välispoliitiline situatsioon on pingelisem.

22:38 Aseesimees Hanno Pevkur

Leo Kunnas, palun!

22:38 Leo Kunnas

(Kaugühendus)

Austatud istungi juhataja! Hea minister! Senised riigisaladuse seaduse versioonid ei ole suutnud takistada väga raskeid riigireetmisi, mis meil on toime pandud, ma pean silmas näiteks Herman Simmi ja Deniss Metsavase juhtumit. Samal ajal ei ole keegi kandnud nende ametisse saamise tõttu ei ametkondlikku ega poliitilist vastutust. Kas selles on siin mingeid muutusi? Kas on sätestatud midagi, mis määratleks tulevikuks ametkondliku ja poliitilise vastutuse isikute suhtes, kelle tegevuse või otsuste tõttu riigireeturid oma ametikohale pääsevad?

22:39 Justiitsminister Maris Lauri

Aitäh! Ma kindlasti loodan, et tulevikus tähtsatele ametikohtadele ühtegi riigireeturit ei pääse ja et riigireetureid üldse ei tuleks. Aga me ei saa seda välistada. See seadus ei tegele kuritegudega. Kuritegudega tegelemine on teiste seaduste pärusmaa. Siin on ikkagi küsimus inimeses ja inimese käitumises. See, et üks dokument on salastatud või mittesalastatud – noh, ma ei tea, kui palju see riigireetmist soodustab või ei soodusta. Võib-olla mõnele teeb see asja ahvatlevamaks, aga minu hinnangul ja minu arvates need inimesed, kes riigireetmisele lähevad – no seal on ikka küsimus inimeses.

Mis puudutab selle seaduse konteksti, siis siin on olemas võimalus teatud tingimusel salastatud teabele ligipääsu piirata natuke laiemalt. See on võimalus, mitte kohustus. Te kindlasti teate, et on olemas loetelu asjaoludest, millal juurdepääsuluba ei anta. Neid on kümme. Ja siis on olemas terve hulk tingimusi, mida võib arvestada, aga ei pea arvestama, nende puhul ongi kaalutlusotsus. Sinna tulevad juurde täpsustused, just nimelt selles mõttes, et saaks kaalutleda ka neid olukordi, mida ma enne kirjeldasin, näiteks kui inimesel on sõltuvus või ta käib kuskil ebasõbralikus riigis ega suuda selgitada, miks ta seal käib, ehk ta ei suuda selgitada oma tegevuste tagamaid. Siis võib kaalutletuse ja põhjendatuse alusel juurdepääsuluba ehk saladusele ligipääsu luba mitte anda. Nii et teatud mõttes seda piiratakse ja tõenäoliselt aitab see nii palju kaasa, et inimesed, kes potentsiaalselt võiksid olla riigireeturid, ei pääse nii kergelt salastatud teabele ligi.

22:42 Aseesimees Hanno Pevkur

Helle-Moonika Helme, palun!

22:42 Helle-Moonika Helme

(Kaugühendus)

Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud minister! Siin punkt 70 ütleb, et § 48 lõiget 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: "Välisluureamet teostab julgeolekukontrolli järgmiste isikute suhtes ..."  Nii. Vabandust! Mul läks see korraks eest ära. "... Välisluureametisse teenistusse või tööle kandideeriv ja teenistuses või tööl olev isik, välja arvatud peadirektor ja tema asetäitja ning peadirektori määratud muu Välisluureameti ametnik või töötaja." Ehk mu küsimus on see: kes siis teostab julgeolekukontrolli Välisluureameti peadirektori, tema asetäitja ja peadirektori määratavate ametnike üle?

22:43 Justiitsminister Maris Lauri

See on nüüd see koht, kus kontrolli tehakse n‑ö asutuste vahel risti, st mitte vastav asutus ei tee. Selleks et välistada seesama asi, et võiks olla sõltuvusseos või tekiks ebamugavustunne, teine julgeolekuasutus kontrollib teise julgeolekuasutuse juhtide sobivust. Mul ei ole tervet seadust kaasas, kehtivat seadust, seetõttu ma igaks juhuks ei hakka ütlema, kuidas täpselt on praeguses seaduses need asjad määratletud. Nagu öeldud, uue seadusega teiste asutuste ristkontrolli laiendatakse. Siin on toodud ainult see osa, mida senises korras muudetakse.

22:44 Aseesimees Hanno Pevkur

Helle-Moonika Helme, palun!

22:44 Helle-Moonika Helme

(Kaugühendus)

Aitäh! Ma täpselt sellise vastuse sain, nagu ma arvasin, et selline ametitevaheline ristkontroll hakkab toimuma. Aga ma vaatan järgmist punkti [71] ja siin on kirjas nii: "paragrahvi 49 lõikes 2 asendatakse sõnad "moodustatakse julgeolekuasutuses asjaomase ministri poolt julgeolekukontrolli teostava asutuse juhi ettepanekul vähemalt kolmeliikmeline komisjon" sõnadega "moodustab julgeolekukontrolli teostava asutuse juht vähemalt kolmeliikmelise komisjoni"." Meil oli siin enne juttu tsiviilkontrollist ja selle olulisusest. Ma näen siin selgelt, et kui nüüd need julgeolekukontrolli asutused hakkavad omavahel ristkontrollima ja minister ehk tsiviilkontrolli esindaja jäetakse sealt välja, siis see on tegelikult probleem. Milline arvamus teil selle kohta on?

22:45 Justiitsminister Maris Lauri

Ma arvan, et just nimelt selle kaudu, et selle komisjoni moodustab või määratleb minister, tehaksegi tsiviilkontrolli. Ministrid teatavasti on tsiviilisikud. Nende vastutus ongi tagada, et need isikud, kes tegelevad selle teemaga, oleksid asjaga [kursis] ja kompetentsed ning teeksid oma tööd korralikult. See on teatud mõttes ka ministri vastutus – vaadata, et need inimesed, kes sinna komisjoni tulevad, oleksid sobivad, asjaomased, ja et see komisjon ka väikeseliikmelisena oleks tasakaalustatud. Nii et selle kaudu saabki sellist tasakaalustatust teha. Sellepärast et asjade juures tuleb ju ka arvestada seda, et nende dokumentide ülevaatamisel peavad inimestel olema vastavad juurdepääsuload ja nendel peab olema kompetentsi hinnata ka selle teabe väärtust ja teabe salastatuse vajaduse ulatust. Nii et me ei saa eeldada, et sellises komisjonis oleksid inimesed, kes asjaga üldse kokku ei puutu, puutuvad vähe või kelle usaldusväärsus on kaheldav. Minister teostabki tsiviilkontrolli või vahendab seda ehk tagab selle poole.

22:46 Aseesimees Hanno Pevkur

Helle-Moonika Helmel vist on protseduuriline küsimus tekkinud. Milles mure?

22:46 Helle-Moonika Helme

(Kaugühendus)

Jah, mul on protseduuriline küsimus. Mul on väga kahju, et ministril ei ole seda seadust kaasas. Seda ma just täpselt ütlengi, et siin seda muudetaksegi, § 49 lõikes 2, ja võetaksegi minister sellest protsessist välja. See ongi probleem ja selle kohta ma küsisin, aga minister vastab mulle, et jah, see on väga hea, et minister teostab seda kontrolli. Aga siin on ju selgelt kirjas, et minister jäetakse sellest välja ja selle komisjoni moodustab ainult julgeolekukontrolli teostava asutuse juht.

22:47 Aseesimees Hanno Pevkur

Jah, see nüüd protseduuriline ei olnud. Seda oleks saanud ka läbirääkimiste käigus kenasti öelda. Nii. Aitäh, proua minister! Rohkem küsimusi Riigikogu liikmetel ei ole. Läheme põhiseaduskomisjonis toimunu juurde ja selle annab edasi Marko Torm. Palun!

22:47 Marko Torm

Hea eesistuja! Lugupeetud kolleegid! Ma olen isegi natukene dilemma ees, lähtudes eesistuja tänasest märkusest, et ta ootab komisjoni ettekandjalt kvintessentsi sellest, mis toimus komisjonis. Meil oli tõepoolest põhiseaduskomisjonis suur ettekannete hulk, väga hästi esines komisjonis minister ja toetasid tema nõunikud. Dilemma seisneb aga selles, et ega meil väga palju tegelikult tavapärasest erinevalt põhiseaduskomisjonis diskussiooni selle eelnõu üle ei tekkinud. Oli küll üksikuid tehnilisi küsimusi, mis enne ettekannet juba ära lahendati, stiilis "Kas eelnõu peaks käsitlema hoopis julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni?". Aga vastus sellele oli tegelikult lihtne: sellega saavad tegeleda ja peavad tegelema Riigikogu alatised komisjonid. Aga sisusse peale ettekandeid, nagu ma ütlesin, väga põhjalikult ei mindud.

Nüüd ongi nii, et ma tegin enda jaoks, et sellest täbarast olukorrast välja tulla, sellise A4 pikkuse kokkuvõtte, mis vähemalt minule selle eelnõu puhul kõige olulisem tundus. Aga taas, olles olnud tunnistajaks ministri ettekandele just hetk tagasi, ütlen, et selle A4 ettekandmine oleks, mulle tundub, tõsine kordamine ja ma pigem jätaksin selle vahele. Liigun, ma usun, suhteliselt tempokalt menetluslike otsusteni. Enne seda võib-olla paar rõhuasetust sellele, miks mulle endale tundub, et põhiseaduskomisjonis läks arutelu väga libedalt, vähemalt sel korral. Nimelt, nagu ministergi viitas, protsess sai alguse ju juba 2019. aastal, isegi 2018 oli see juba Kaitseministeeriumis alguse saanud. Aastal 2019 alustasid mitmed ministeeriumid eelnõu ettevalmistamisega tööd. Toetasid, nagu ma vaatan oma märkmetest, Välisluureamet, Riigikantselei, Kaitsepolitseiamet. Ja 2021. aasta juunis Vabariigi Valitsus ka eelnõu algatas. Nii nagu öeldud, oli eesmärk tagada Eesti Vabariigi julgeolek ja välissuhtlemine, kaitstes nii riigisaladust kui ka salastatud välisteavet avalikuks tuleku eest ja samuti kindlasti isikute eest, kellel ei ole põhjust saladusele või piiratud teabele juurde pääsemiseks.

Kokku 77 muudatusettepanekut, päris mitmed neist ka tehnilist laadi. Ei mäleta peast, kas minister mainis Kaitseliidu temaatikat, aga tõesti mitmel juhul on Kaitseliit, mida eelnevalt on seaduses käsitletud kui riigiasutust, nüüd saanud selgema tõlgenduse. Tegemist on avalik-õigusliku juriidilise kehaga ja see on nüüd selgelt välja toodud, korrektseks tehtud.

Võib-olla üks moment veel, mida võiks esile tuua. Nimelt, Kaitseministeeriumi puhul, kus kaitseminister on eelnevalt oma määrusega kinnitanud arvutivõrkude süsteemse kaitse, aga ministeerium ise on ette näinud, et selle puhul võiks konsensuslik otsus olla laiem ja on volitanud Vabariigi Valitsust neid asju korraldama ja otsuseid vastu võtma.

Aga komisjoni istung tõesti 8. novembril videosilla vahendusel toimus. Kohal viibisid härrad Grünthal, Korobeinik, Läänemets, Puustusmaa, Torm ja Võrklaev ning juhatas komisjoni esimees härra Kivimägi, külalistena olid kohal minister Maris Lauri, nõunik Signe Reinsalu ja Kaitseministeeriumi õigusloomevaldkonna juht Guido Pääsuke. Kohal olid ka Välisluureameti ja sisejulgeolekupoliitika osakonna esindajad, aga neid ma siin arusaadavatel põhjustel nimeliselt ei nimeta.

Otsustati võtta eelnõu suure saali päevakorda, nii nagu tänase puhul näha, 24. novembriks (otsus oli konsensuslik) ja ettepanekule esimene lugemine lõpetada avaldas toetust viis liiget: Kivimägi, Korobeinik, Läänemets, Torm ja Võrklaev, vastu oli kaks: Grünthal ja Puustusmaa; ettekandjaks määrati (konsensuse alusel) siinkõneleja. Mina tänan teid ja loodan, et saame meie julgeoleku- ja õiguskaitseasutuste tööd selle eelnõu edasimenetlemisel ja seadusena vastuvõtmisel toetada. Olen tänulik küsimuste eest ja valmis neile vastama.

22:52 Aseesimees Hanno Pevkur

Tarmo Kruusimäe alustab. Palun! 

22:52 Tarmo Kruusimäe

(Kaugühendus)

Tänan, hea aseesimees! Hea ettekandja! Me kuulsime, et seda eelnõu alustati 2018. aastal, aga tollel hetkel ei olnud meil, ütleme, selline geopoliitiline olukord. Nüüd on Leedus ja Poolas hübriidsõda. Minu küsimus on, kas komisjoni arutelude käigus tuli välja ka, et mõningad seisukohad on jäänud aastasse 2018 ja mõningaid tegevusi ei oleks enam otstarbekas teha, sest selle aja jooksul on, ütleme, infotehnoloogia päris kõvasti edasi arenenud.

22:53 Marko Torm

Aitäh küsimuse eest! Tõepoolest, nii nagu öeldud, komisjonis meil väga suurt diskussiooni või sisulist arutelu tegelikult ei tekkinud. Ettekanded olid komisjoni liikmete jaoks tol hetkel adekvaatsed ja mulle tundub, et infot oli piisavalt. Küll aga täna siin suures saalis ma teie küsimusega seonduvat küsimust kuulsin ja minu arusaamist mööda minister sellele ka oma hinnangu andis.

22:53 Aseesimees Hanno Pevkur

Rohkem küsimusi ei paista. Tänan! Läheme läbirääkimiste juurde. Avan läbirääkimised. Palun,  Kert Kingo! 

22:53 Kert Kingo

(Kaugühendus)

Hea istungi juhataja ja head kolleegid! Kõigepealt ma paluksin kohe kolm minutit lisaaega, igaks juhuks.

22:54 Aseesimees Hanno Pevkur

Palun, kaheksa minutit. 

22:54 Kert Kingo

Suhtun hästi kriitiliselt igasugustesse sellistesse salastamistesse ja keelumärgetesse ja piirangutesse. Kui öelda välja selline asi, et midagi on salastatud, siis esimese asjana tulevad kõigile ju automaatselt meelde VEB Fondi asjaolud, mis 70 aastaks salastati. Samamoodi Estonia huku koondraport, mis salastati 75 aastaks. Sellega seoses on see väga tundlik teema ja kõigil on kahtlus nende salastamistega seoses.

Me piirame tihti ka põhjendamatult asutuste ja ministeeriumide dokumente ja teavet. Tegelikult peaks üldse hakkama neid piiranguid, neid keelumärke ja neid salastatuseid hakkama üle vaatama ja ümber tegema või hoopis maha võtma. Näiteks, Kalle Grünthali nimetatud olukord, kus Kaitseväe julgeolekualal toimus juunikuus üks sündmus, mille puhul oli põhjust arvata, et rikuti julgeolekureegleid. Meie kolleeg Kalle Grünthaliga siis küsisime selle kohta kirjalikke küsimusi, aga meile lihtsalt ei avaldatud neid andmeid. Teatati, et see teave on asutusesiseseks kasutamiseks. Loomulikult me võime ju oletada, miks selliseid asju hoitakse saladuses ja leitakse põhjus või ettekääne, miks neid ei tohi avaldada.

Aastaid räägiti meil siin, mäletan, riigireformi raames avalikustamisest ja läbipaistvusest. Me järgisime Euroopa väärtusi. Mul tekib küsimus, kuhu see meie läbipaistvus, ütleme, kõik see avaldamine ja avalikustamine nüüd äkki jäänud on. Mis sellest suunast on saanud? Me liikusime avalikustamise poole, aga nüüd on see kuskile ära kadunud. Me liikusime kogu aeg selles suunas, et igasuguseid keelumärkeid pannakse peale ainult väga põhjendatud juhul. Need peavad olema väga põhjendatud piirangud, kui on tegemist näiteks hästi tundlike teemadega, mida tõesti on põhjust piirata. Aga praegu on tihti olukord, kuidas salajaseks teabeks loetud dokumentide või tegevuste kohta me loeme näiteks kaitsepolitsei aastaraamatust. Muidu on riigisaladusega kaitstud, aga aastaraamatus on kirjas needsamad riigisaladusega kaitstud lood, info ja juhtumid.

Kõigi nende piirangute seadmiste ja pikendamiste eesmärk on tõenäoliselt ikkagi see, et varjata midagi, selleks et peita rikkumisi, selleks et hoida kõrvale vastutusest ja selleks et vältida karistusi. Ma ei näe mitte ühtegi muud põhjust mass-salastatuse puhuks. Selleks, et need hämarad ja kahtlased teod ei näeks valgust. See on aga minu hinnangul tagasisamm stagnatsiooni, Nõukogude Liidu mentaliteedi juurde, kus kõik oli salajane, millestki ei tohtinud rääkida ja kõik pidi puutumatu olema. Seetõttu leian, et seesama eelnõu on üks osa sellest liikumise suunast, sellest järjekordsest sammust kõik maha vaikida, kõigele veto peale panna. See ei ole hea. Seetõttu see eelnõu on järjekordne halb eelnõu. See eelnõu on järjekordne samm igasuguse salastatuse, mahavaikimise ja varjamise poole. See annab seaduslikud vahendid võimalike ebaseaduslike kahjulike tegude varjamiseks. Ja kõige kokkuvõtteks on see ka põhjus, miks Eesti Konservatiivne Rahvaerakond teeb ettepaneku eelnõu tagasi lükata. Mina tänan.

22:58 Aseesimees Hanno Pevkur

Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Mart Helme, selle puhul on meil selline lugu, et läbirääkimistel saavad esimesel lugemisel sõna võtta vaid fraktsioonide esindajad.

Nii. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu esimene lugemine lõpetada, aga meile on tõepoolest jõudnud ka paberil EKRE fraktsiooni ettepanek valitsuse algatatud riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse ning avaliku teabe seaduse muutmise seaduse eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata ning see on meil vaja läbi hääletada.

Austatud Riigikogu, panen teie ette hääletusele Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni ettepaneku Vabariigi Valitsuse algatatud riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse ning avaliku teabe seaduse muutmise seaduse eelnõu 410 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

23:00 Aseesimees Hanno Pevkur

Ettepanekut toetas 16 Riigikogu liiget, vastu oli 45. Ettepanek ei leidnud toetust.

Oleme esimese lugemise lõpetanud. Määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 8. detsembri kell 17.15.


25. 23:01 Etendusasutuse seaduse ja rahvusooperi seaduse muutmise seaduse eelnõu (419 SE) esimene lugemine

23:01 Aseesimees Hanno Pevkur

Meie järgmine päevakorrapunkt, 25., on Vabariigi Valitsuse algatatud etendusasutuse seaduse ja rahvusooperi seaduse muutmise seaduse eelnõu numbriga 419. Valitsuse nimel tutvustab seda kultuuriminister Tiit Terik. Palun!

23:01 Kultuuriminister Tiit Terik

Austatud Riigikogu aseesimees! Austatud Riigikogu liikmed! Toon teie ette seaduseelnõu, mis eelnõu koostaja parema äranägemise järgi looks selgemad tingimused Eesti mitmekesise teatripildi toetamiseks ning muudaks ajakohasemaks valdkonna korraldust ja rahastamist. Vähetähtis ei ole ka bürokraatia vähendamise eesmärk. Etendusasutuse seadus praegusel kujul on meie hinnangul ajale jalgu jäänud. Nimelt, 2003. aastast kehtiv ja suures osas selle 1997. aastast jõustunud versioonil põhinev etendusasutuse seadus on seni reguleerinud eeskätt riigiasutustena toimivate etendusasutuste tegevust. Samas on tänaseks kõikide riigietendusasutuste tegevus lõpetatud ja kavas ei ole neid juurde moodustada. Selle asemele on tulnud riigi loodud sihtasutused ning meil on ka väga mitmekesine ja jõudsalt arenev eraetendusasutuste maastik.

Jah, tuleb tunnistada, et etendusasutuste maastik on viimastel aastatel arenenud märksa kiiremini kui seda toetav õigusruum. Hetkel veel kehtiv seadus on andnud võimalust ka ebaselgusteks ning etendusasutuste rahastamisel ja selle läbiviimisel on olnud ka kohtuvaidlusi, mis ei ole, ma usun, ei ühele ega teisele vaidlevale osapoolele kuidagi meeltmööda.

Seaduse muutmise eesmärk on teha etendusasutustega ja etendustegevusega seotud õigusnormid selgemaks ja paindlikumaks. Esiteks soovime ajakohastada etendusasutuste mõistet ja muud, mis on valdkonna praktikas ajaga muutunud. Teiseks vähendaksime etendusasutuste bürokraatiakohustust ja halduskoormust. Kolmandaks korrastaksime etenduskunstide valdkonna rahastamise süsteemi. Kui mõningad olulised, kuid siiski kõrvalklauslid välja jätta, võiksime öelda, et etendusasutus hakkab edaspidi tähendama juriidilist isikut või asutust, kelle põhitegevusala on teatri‑ ja tantsuetenduste või kontsertide lavastamine ja esitamine, muusikaline lavategevus või lavakunsti abitegevus. Mõistagi kehtiksid täiendavad täpsustused ja nõuded nendele etendusasutustele, kes sooviksid riiklikku toetust ka tulevikus taotleda. Praeguse olukorra puhul on kõik etendusasutused endast ministeeriumile teada andmise kohustusega, aga tulevikus ei peaks uue etendusasutuse loomisest ilmtingimata riiki teavitama. See on, ma usun, ka üks lihtsustus, mis võiks valdkonnas olla põhjendatud.

Riigi sihtasutuste puhul sätestatakse toimimiskord suuresti põhikirjas ning siin on kord samuti oluliselt lihtsam kui senised reeglid. Bürokraatia poole pealt kaob näiteks seni kõigile etendusasutustele kehtinud loomenõukogu moodustamise kohustus ning etendusasutustel tekiks võimalus sõlmida loominguliste töötajatega lepingulisi muid suhteid kui ainult konkreetselt töölepinguline suhe. Ma usun, et see annab teatritele laiemad võimalused oma lepinguid vormistada. Lihtsustaksime oma nägemuse kohaselt ka etenduste salvestamise ja arhiveerimisega seotud küsimusi, seda ilmselgelt seoses vastavate tehniliste vahendite arenemise ja lihtsustamisega.

Etenduskunstide rahastamise poole pealt pakume austatud Riigikogule välja, et riigi asutatud sihtasutuste puhul saame tugineda põhikirjades toodud eesmärkidele ja sellele, mis asutaja on ootusena sätestanud, ning era‑ ja munitsipaaletendusasutuste puhul saab riigieelarvest taotleda ja komisjoni soovitusel eraldada etenduskunstide valdkonna mitmekesisuse ja etenduste piirkondliku kättesaadavuse tagamise kriteeriumite alusel riigi raha. See on ülevaade raharaamistikust.

Etendusasutustele antavate toetuste liigid, taotlemise korra ja taotlejate hindamise ning määramise tingimused kehtestataks eelnõu kohaselt vastutava ministri määrusega. Valdkonna täpsemaks korraldamiseks on ministri määruse tasandile viimise eesmärk operatiivsus ja paindlikkus – kui valdkonnas toimetavad asjaomased organisatsioonid näevad, et oleks põhjust võtta ette muudatusi, ei peaks me alati nende küsimustega parlamenti tulema, et seadust muuta.

Tooksin veel eraldi esile ühe olulise teema, mis puudutab ligipääsetavust. Neile, keda see otseselt ei puuduta, võib see tunduda küll tühi asi, kuid seaduseelnõu järgi oleks etendusasutustel nüüdsest ka üks uus kohustus, nimelt teavitada oma infokanalite kaudu ligipääsetavusest. See tähendab seda, et erivajadusega inimesed peaksid olema etendust või mõnda muud ettevõtmist jälgima tulles võimelised ligipääsetavuse mõttes oma olukorda hindama. Juhul kui ligipääsetavus ei ole tagatud, tuleb sellest lihtsalt teavitada, et inimesed saaksid oma plaane teha. See on väike, aga ma usun, et praktiline ja oluline samm, mis valdkonda võiks huvitada.

Uus etendusasutuse seadus on kooskõlas etenduskunstide maastikul toimuvaga ning me usume, et see soodustab värskeid loomingulisi ideid, tegutsemise viise ja loomulikult teatri kättesaadavust kõikides piirkondades üle Eesti. Mis puudutab sellessamas eelnõus olevat rahvusooperi seadust, siis siin on tegu ühe tehnilise muudatusega: parandatakse vananenud avaldamismärget.

Tänan austatud Riigikogu liikmeid selle koostöö eest, mis eelnõu koostamise juures on olnud. Heal meelel vastan teie küsimustele. Aitäh!

23:09 Esimees Jüri Ratas

Aitäh, austatud minister! Küsimusi on. Üllar Saaremäe, palun!

23:09 Üllar Saaremäe

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Austatud kultuuriminister! Tervitan teid uue ameti puhul ja soovin teile jõudu! 

23:09 Kultuuriminister Tiit Terik

Suur tänu!

23:09 Üllar Saaremäe

Ja haarame siis härjal sarvist. Minu küsimus puudutab § 16 teksti tehtavat muudatust nr 5 all ehk: "Riigieelarvest etendusasutustele antavate toetuste liigid ning toetuse taotlemise, taotleja hindamise ja toetuse määramise tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega." Etendusasutuste liit on oma pöördumises kirjutanud nii: "Tagamaks etenduskunsti rahastamise stabiilsus, läbipaistvus ja järjepidevus, peaks rahastamise alused tulenema seadusest. Ministri antavas määruses saavad olla vaid rahastamise tehnilised detailid." Palun kommentaari!

23:10 Kultuuriminister Tiit Terik

Aitäh, hea Riigikogu liige! Tänan heade soovide eest! Kommenteerin seda järgmiselt. Kehtivas regulatsioonis on meil kaks olulist kriteeriumi, millest me saame lähtuda, need on kättesaadavus ja sisuline kriteerium. Varasemast praktikast olen ma aru saanud nii, et see annab väga palju tõlgendamise ruumi ning on ühtpidi esile kutsunud vaidlusi, mis on jõudnud ka kohtusse. See aga ilmselt ühelegi osapoolele väga ei meeldi. Mis puudutab rahastamise kindlust, siis ma usun, et määruse tasemele nende otsustusprotsesside viimine ja seal kirjeldamine kindlasti ei vähenda seda kindlust, mida etendusasutused selle regulatsiooni juures tunda võiksid.

Kui me selle määruse tasemest räägime, siis me saame seal väga selgelt lahti kirjutada, millised on need kriteeriumid, mille alusel komisjon otsuseid teeb. Valdavalt koosneb komisjon ikkagi valdkonnas tegutsevatest inimestest, kes on kindlasti väga pädevad hindama eri projekte ja tegema otsuseid, mille põhjal minister saab lõpuks [määruse] kinnitada. Nii et ma usun, et kindlustundes ei anta siin kuidagi järele. Me täpsustame olukorda, et vältida võimalikke vaidlusi. Ja juhul, kui valdkonna seest tekib ka ootus regulatsioonide muutmiseks, ei pea me alati tulema lugupeetud parlamendi ette, vaid saame operatiivsemalt koostöös ministeeriumi ja etendusasutustega selle küsimuse ära lahendada.

23:11 Esimees Jüri Ratas

Signe Kivi, palun!

23:11 Signe Kivi

(Kaugühendus)

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud minister! Menetluses oleva eelnõu muudatustest olulisemad puudutavad tegevustoetuse hindamise ja määramise põhimõtteid, tähtajalise lepingu ja töölepingu sõlmimist ning avaliku konkursi korraldamist. Paraku huviorganisatsioonid ei ole olnud nendest muudatustest paljudega nõus. Eelmine kultuuriminister ei suutnud hajutada komisjoni liikmete kahtlusi, eriti kolleeg Saaremäe muret, et uute muudatustega antakse voli ministrile ainuisikuliselt talle ebasobiva repertuaariga teater n‑ö paindlikult sulgeda. Minu küsimus: kas olete jõudnud kohtuda esindusorganisatsioonidega ja kas olete valmis eelnõu menetluse käigus paremaks muutma?

23:12 Kultuuriminister Tiit Terik

Aitäh, proua Kivi, selle küsimuse eest! Jah, mul on selle napi kolme nädala jooksul olnud võimalus valdkonnas tegutsevate teatriinimestega kohtuda ja neid küsimusi arutada, teades, et olen täna austatud Riigikogu ees. Meie nägemus, mis sellesse eelnõusse on pandud, kätkeb väga selgelt sellist põhimõtet: riik ei peaks ülemäära sekkuma nendesse suhetesse, mis teatrijuhil oma organisatsioonis on. Ehk riik peaks sekkuma võimalikult vähe. Me usaldame oma etendusasutuste juhte tegema vajalikke otsuseid nii oma töösuhetes, repertuaaris kui ka kõiges muus, mida nad peavad vajalikuks oma asutuse toimimise juures otsustada. Riigi ülesanne siin selle seaduseraamiga on anda tuge finantsiliselt, sest me teame, et ainuüksi omatulust teatrid kõiki kulutusi kanda ei saa. Need protsendid on erinevad, sihtasutuste puhul jäävad need 40–50% juurde. On ka väiksemaid ja suuremaid protsente, aga on ilmselge, et riigi tugi siin on väga asjakohane ja oluline.

Mis puudutab teatrijuhtide arvamusi, siis jah, ma olen kohanud nii ühesugust kui ka teistsugust lähenemist. Minu napp kogemus ütleb praegu seda, et kõik teatrijuhid ei ole selles küsimuses täpselt ühel meelel. Aga tõepoolest, siin on minu oluline ülesanne anda teile seda kindlust, et riigipoolne rahastamine ei saa uue süsteemiga kahjustatud. Pigem me näeme seda, et mahavõetavad bürokraatlikud regulatsioonid, mis vanas seaduseversioonis ehk veel kehtivas versioonis on, võiksid juhid tulevikus ise ära lahendada ja riik võiks siin võimalikult vähe sekkuda.

23:15 Esimees Jüri Ratas

Eduard Odinets, palun! 

23:15 Eduard Odinets

Aitäh, härra esimees! Härra kultuuriminister, soovin samuti teile palju õnne esimese eelnõu esitamise puhul! Aga ikkagi, ka mind huvitab see § 16. Need rahastamispõhimõtete muudatused tekitavadki pingeid. Me teame, et raha on teema, mis tekitab pingeid. Kui ma vaatan seda regulatsiooni, siis on selgelt näha, et see on riigi sihtasutuste nägu. Neile luuakse siin päris palju eeliseid, näiteks see, et neile toetus määratakse – tahavad nad või ei taha, aga määratakse –, kõikidele teistele võib selle määrata. See on esimene eelis. Teine eelis on see, et riigi sihtasutuste puhul ei pea moodustama mingit komisjoni ja pole arusaadav, kes otsustab, palju määrata, aga kõigi teiste puhul moodustatakse komisjon, kes hakkab ministrile nõu andma. Kas te saaksite selgitada nende suurte eeliste ja erisuste tagamaid?

23:16 Kultuuriminister Tiit Terik

Suur tänu! Ja tänan heade soovide eest! Riik on tõepoolest võtnud hulga sihtasutusi ise luua, et meil Eesti eri paikades oleksid etendusasutused, ja riigil asutajana on ka väga suur vastutus nende asutuste ees. Loomulikult on meie huvi see, et ka muus omandivormis olevad ja Eestis toimivad etendusasutused saaksid tuge, selleks et mitmekesistada teatripilti. Ma julgen teile öelda küll seda, et mis puudutab erinevat juriidilist vormi, olgu riigi loodud sihtasutus või mõni erasektorist toodud näide, siis mõlemad oleksid need, kes oma rahastamise ettepanekud, mis ministri lauale jõuavad, saaksid ikkagi asjaomasest komisjonist. Ehk see oleks see kriteerium, mis ei sõltu ju tegelikult ministri suvast, vaid ikkagi sellest, mida valdkonna ekspertidest koosnev komisjon ette paneb, sest tema selle rahajaotuse teeb. Jah, mingeid kriteeriume tuleb arvesse võtta, võib-olla ka regionaalset mõõdet või sisu, nii nagu eksperdid ise selle ka paika panevad koostöös ministeeriumiga. Nii et ma usun, et ühtpidi on riigil vastutus enda loodud sihtasutuste ees, aga teistpidi peaks riik kindlasti andma jõudu ja tuge ka nendele asutustele, mis ei ole riigi loodud, vaid on mõne muu asutaja loodud. 

23:18 Esimees Jüri Ratas

Üllar Saaremäe, palun!

23:18 Üllar Saaremäe

Suur tänu, lugupeetud Riigikogu esimees! Austatud minister! Sellel rahateemal ja rahastamise teemal me jõuame veel palju rääkida. Aga te mainisite oma vastuses, et usaldate teatrite juhte. Mind huvitab § 5 esimene lõik, millele on samuti juhtinud tähelepanu etendusasutuste liit. Veidi skisofreeniline olukord, kus teatrijuht, kes ei saa vastutada loomingulise juhi otsuste eest, peab vastutama kogu teatri eest. Oskate te selle kohta midagi öelda?

23:18 Kultuuriminister Tiit Terik

Jah, ka sellel teemal võiks tegelikult päris pikalt peatuda. Kui teatrijuht võtab ametisse loomingulise juhi, siis tõenäoliselt on nad oma mõtted selgeks rääkinud, ja see otsus, mis teatrijuhil on selle töösuhte vormistamise juures, on loodetavasti nende hea koostöö aluseks. Kindlasti võib tekkida olukordi, kus, ütleme, looming ja eelarve omavahel põrkuvad. See on täiesti võimalik. Ma loodan väga, et asutused jõuavad ikkagi isekeskis, omavahel väga selge kokkuleppeni ja riigil ei ole vaja seda teemat üle reguleerida. Aga kui asutusel on selline soov, siis on võimalik põhikirjas sätestada ka see, et näiteks teatrijuht ise kannab ühtlasi loomingulise juhi rolli. Nii et juhul, kui näiteks teatri või selle sihtasutuse nõukogu nii leiab ja oma põhikirjas sedaviisi sätestab, siis tegelikult on võimalik, et neid kahte olulist funktsiooni kannab üks tubli inimene.

23:20 Esimees Jüri Ratas

Eduard Odinets, palun!

23:20 Eduard Odinets

Aitäh! Enda esimese küsimuse ja teie vastuse puhul märgiksin võib-olla, et minu jaoks on siin oluline mõista, et ka võrdne kohtlemine. Sõltumata omandivormist, on see riigi loodud või on see era- või munitsipaaletendusasutus, neid kõiki võiks kohelda võrdselt. Me teame ka kunstiliselt, eks ju, nii mõnigi munitsipaal- või eraetendusasutus on oluliselt paremal järjel ka loominguliselt kui mõni riigi asutatud sihtasutus.

Aga teine küsimus oleks mul ikkagi selle komisjoni kohta. Eelnõu ütleb, et komisjon moodustatakse selle tegevustoetuse puhul, aga on võimalik anda ka sihtotstarbelisi toetusi valdkonna arengu, rahvuskultuuri, piirkondliku mõju või rahvusvahelistumise seisukohalt olulisteks tegevusteks. Ja selle sihtotstarbelise toetuse puhul seaduseelnõu järgi komisjoni ei moodustata. Kes siis hakkab otsustama? Kas minister isiklikult, ministeeriumi teatrinõunik või vastav asekantsler? Kuidas see mehhanism tööle hakkab?

23:21 Kultuuriminister Tiit Terik

Aitäh! See on oluline mehhanism. Ma usun, et me peame lähtuma kõikide rahastamisotsuste puhul sellest, et otsus oleks tehtud võimalikult asjatundlikult ja et seda oleks teinud võimalikult laiapindne seltskond. Siin selline olukord, et minister hakkab oma suva järgi otsustama või et nõunik hakkab oma eelistuste järgi midagi kokku panema, kindlasti ei kujune reaalseks praktikaks. Ma usun, et ka sellises küsimuses, mida teie tõstatasite, saab minister toetuda komisjonile ja see komisjon on ikkagi lõppkokkuvõttes see, kes ettepanekud teeb. Minister ei ole see persoon, kes peaks selliseid rahastusotsuseid ise tegema. Selle saab määrusega ära reguleerida ja see on selles eelnõus ka üks kandev idee. Me saame lahti kirjutada kõik toetused, mida anda ka näiteks sellesama määruse tasemel, kirjeldades seal ära, millised on taotlemise tingimused, millised on hindamise kriteeriumid ja kuidas kogu see protseduur välja näeb. Aga teie rahustamiseks kinnitan, et üksikisiku tasandil kindlasti ei ole mõistlik neid otsuseid langetada.

23:22 Esimees Jüri Ratas

Viktoria Ladõnskaja-Kubits, palun!

23:22 Viktoria Ladõnskaja-Kubits

Palju õnne ka minu poolt uue ameti puhul! Meie ootused ja lootused koostööle on hästi suured. Küsimus aga puudutab nüanssi, mis jäi natuke segaseks kultuurikomisjoni istungil, siis, kui me käsitlesime seda eelnõu. Nimelt, milliseid huvigruppe on ministeerium juba ära kuulanud, valmistades ette seda seaduseelnõu, ja millistega veel on plaanis kohtuda? Ehk kas kõik huvigrupid on ära kuulatud ja kas nende arvamust on arvestatud?

23:23 Kultuuriminister Tiit Terik

Aitäh! Jah, tõepoolest, nimekiri nendest organisatsioonidest, kes on kutsutud siia oma sisendit andma, on päris muljet avaldav. Siin on ka nende ettepanekute laekumise järel oma kommentaari andnud ministeerium. See kooskõlastustabel, mis kaasas on, kätkeb päris mitmeid mõtteid. Oma arvamuse on saatnud etendusasutuste liit, teatriliit, väike- ja projektiteatrite liit, siin on tantsuga tegelevate organisatsioonide esindajad ja mitmed teisedki organisatsioonid. Nii et ma julgen kaasamise ühe tugeva pooldajana öelda seda, et see inimeste ja organisatsioonide ring, kes selle eelnõu juures on olnud, on päris suur.

Kui me mõtleme, et see on sedavõrd oluline eelnõu just nimelt selles, mis puudutab etendusasutusi ja valdkonnas tegutsevaid organisatsioone, siis ma usun, et kõikidel, kellel on olnud soov, on olnud võimalus siia oma mõtted kaasa anda. Ja ma usun, et ka lugupeetud kultuurikomisjon, kes on selle eelnõu juhtivmenetleja, saab kindlasti veel signaale, sellepärast et eks siin mõtted võivad mingil hetkel uuesti pähe torgata ja siis tuleb anda nendest teada.

Meie ootame samuti väga konstruktiivset koostööd eri organisatsioonidega. Kui meil on vaja anda mingites küsimustes veel selgitusi, siis me oleme alati valmis seda tegema. Ja kui on häid mõtteid, siis loomulikult selle eelnõu menetlemise käigus teeme parlamendikomisjoniga igakülgselt head koostööd, loodan.

23:25 Esimees Jüri Ratas

Tarmo Kruusimäe, palun!

23:25 Tarmo Kruusimäe

(Kaugühendus)

Tänan, hea esimees! Hea minister, palju õnne ka siis, jah! Ja teiegi varuge küpsiseid, kadrisandid jooksevad. Aga minu küsimus on see. Noh, riigieelarvest rahastamine loomulikult on stabiilsus. Nüüd, kui ta läheb nendele teistele alustele, siis kas minister on mõelnud ka täiendavale rahastusele? Sellepärast, et kui rahastus võiks sõltuda ainult ministri suvast, siis peaks olema mingi sihuke täiendav, st kas oleks mingi teatrimaks või mingi muu asi, mis kompenseeriks selle osa, mis ei mahu võib-olla ministri nägemusse.

23:26 Kultuuriminister Tiit Terik

Suur tänu, austatud Riigikogu liige! Ja aitäh hoiatamast, kadrisandid täna juba käisid ministeeriumis ja olid väga meeleolukad. Mis puudutab rahastamist, siis me räägime siin suurusjärgus 33 miljonist, ja kui me suudaksime leida kuskilt lisavahendeid, siis ma usun, et valdkonnas oleks see väga tervitatav. Millest üldiselt etendusasutuste tulud koosnevad? Ühtepidi on riigi tehtud eraldised, aga otse loomulikult on väga oluline roll ka piletitulul. Kindlasti on võimalik muude, väiksemate sissetulekutega samuti eelarvesse vahendeid teenida. Aga ma usun, et piletitulu ja riigi toetus on pigem need peamised ja olulised vahendid.

Kui te oma küsimuse alguses ütlesite, et rahastamine läheb kõik uutele alustele, siis ma julgen teile kinnitada, et ega see väga palju nüüd uutele alustele ei lähe. Me pigem täpsustame määrusega kogu rahajagamise protsessi, aga tõenäoliselt ei lähe siin midagi hullemaks. Kui erasektor tahab asutustele toetust anda, siis iseenesest on see ju loomulikult võimalik, aga siin on praegu see olukord, kus me võiksime minu arvates selle protsessi paremaks ja selgemaks saada, et vältida tulevikus ka kohtuvaidlusi, nii nagu see täna väga kitsaste kriteeriumidega on meile ette toodud. Aga me anname oma parima, et valdkond saaks võimalikult head tingimused kultuuriga tegelemiseks.

23:28 Esimees Jüri Ratas

Austatud minister, aitäh! Rohkem küsimusi ei ole. Palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks Üllar Saaremäe. Palun!

23:28 Üllar Saaremäe

Austatud Riigikogu esimees! Lugupeetud Riigikogu! Täna on siin mitmel puhul kutsutud üles oma sõnadega kirjeldama komisjonis toimunut. No ei ole võimalik, sest praegu ma pean minema dialoogi peale ja see on täis puhast kulda, oma sõnadega seda ümber ei jutusta.

Etendusasutuse seaduse ja rahvusooperi seaduse muutmise seaduse eelnõu ettevalmistamine esimeseks lugemiseks toimus teisipäeval, 12. oktoobril. Osa võtsid esimees Aadu Must ja komisjoni liikmed Signe Kivi, Viktoria Ladõnskaja-Kubits, Eduard Odinets, Heidy Purga, Üllar Saaremäe, Kristina Šmigun-Vähi ja Marko Šorin. Kutsutud olid kultuuriminister Anneli Ott, Kultuuriministeeriumi kunstide asekantsler Taaniel Raudsepp, õigus- ja varahaldusosakonna õigusnõunik Karin Ligi, kunstide osakonnad teatrinõunik Laur Kaunissaare ning ministri nõunikud Marta-Magdaleen Kuningas ja Katarina Budrik.

Kultuuriminister sõnas sissejuhatuseks, et etendusasutuse seaduse muutmise eesmärk on suurem selgus ja paindlikkus etenduskunstide valdkonda reguleerivates seadustes. Ta tutvustas ka muudatusi, nii nagu hetk tagasi tegi uus kultuuriminister meie ees täna. Üllar Saaremäe küsis täpsustust seni kehtinud loomenõukogu moodustamise kohustuse kaotamise kohta. Taaniel Raudsepp selgitas, et loomenõukogu moodustamise kohustus kaob, kuna väikestel etendusasutustel, eriti eraõiguslikel ei ole praktiline loomenõukogu moodustada, aga kui suuremad etendusasutused tahavad loomenõukogu omada, siis see ei ole takistuseks, see ei ole keeld ja loomenõukogu võib ikkagi moodustada.

Heidy Purga viitas rahastamissüsteemi puudutavale ministri määrusele, millest ka hetk tagasi mitmel puhul juttu oli, ning küsis, kas ministri vahetus või poliitiline tõmbetuul võib sellisel juhul ohustada väiksemaid etendusasutusi. Anneli Ott selgitas, et kehtiva seaduse puhul on rahastamissüsteemi kitsendav asjaolu ainult ühe kriteeriumi olemasolu, mis loob sundkorra. Määruse paindlikkus annab suuna, millist väljundit etendusasutustelt kõige rohkem oodatakse. Minister nõustus, et alati on juures poliitiline küsimus või nüanss, kuid määruse tasand on tema meelest siiski parem kui seaduse tasand, mille puhul ei ole võimalik vastavalt vajadusele kiiresti reageerida.

Taaniel Raudsepp lisas, et elu muutub kiiremini kui seadused. Etenduskunstide valdkond on väga tugev ning seal on ka väga tugevad esindusorganisatsioonid. Lisaks tagab stabiilsust, eriti eraetendusasutuste vallas, sõltumatu Eesti Kultuurkapitali rahastus. Laur Kaunissaare täiendas, et laias plaanis on paindlikkusest rohkem võita kui teoreetilistest ohtudest kaotada. Ka praegu eraldatakse eraetendusasutustele toetust ministri käskkirjaga, aga ka tema nentis, et teoreetiline oht on olemas. Anneli Ott lisas, et oluline on anda rahanduskomisjonile hindamiseks laiemad kriteeriumid, mis annavad kindlasti mitmekesisust juurde.

Signe Kivi viitas etendusasutuse seaduse § 5 lõikele 1, mis sätestab, et etendusasutuse juht tagab etendusasutuse ülesannete täitmise ning vastutab etendusasutuse üldseisundi, arengu ja selle rahaliste vahendite sihipärase kasutamise eest. Loomingulise tegevusega seotud küsimusi otsustab direktor loomingulise juhi ettepanekul. Kivi sõnas, et tema poole pöördunute arvamuse kohaselt on lõige 1 vastuoluline ning tekitab nende töös segadust. Juht ei saa ju vastutada oma organisatsiooni eest, sest etendusasutuste areng sõltub 99% kvaliteedist ja repertuaarist ehk loomingulisest poolest. Kivi küsis, kuidas saab direktor vastutada teatri arengu eest, kui ta peab tegema loomingulist tegevust puudutavaid otsuseid loomingulise juhi ettepanekute alusel. Anneli Ott vastas, et eelnõu väljatöötamisel on etendusasutustega põhjalikult dialoogi peetud. Minister kinnitas, et ministeerium väljus aruteludest kokkuleppega seaduse muudatusteks.

Taaniel Raudsepp lisas, et seadus ei keela tegevjuhil ja loomingulisel juhil olla üks ja sama isik. See on praktikas võimalik. Kas seda ka rakendama peaks, eriti riigi osalusega sihtasutuste puhul, on iseküsimus. Signe küsis, kas tema esitatud küsimus on teatrites probleemiks olnud. Aadu Must suunas küsimuse Üllar Saaremäele, kes vastas, et probleemi tõstatamine on teatrijuhi seisukohalt ehk finantsjuhi seisukohalt igati õigustatud ja tegelikult peaks selle teemaga tegelema.

Saaremäe küsis omakorda, kas tõesti kõigi teatrite juhid on eelnõu muudatused heaks kiitnud. Laur Kaunissaare vastas, et muudatused on esindusorganisatsioonina heaks kiitnud Eesti Etendusasutuste Liit. Kaunissaare sõnul pakub eelnõu lahenduse, millest on pigem võita kui kaotada. Üllar Saaremäe mainis, et tema on küll pigem skeptilisemal seisukohal, ja küsis, missuguse kindluse annab uus rahastussüsteem teatrijuhtidele. Anneli Ott vastas, et kui võtta rahastamise aluseks vaid piletimüük, siis on see teistpidi loomingut pärssiv. Piletimüügi järgi nagu praegu repertuaari valides tekib oht, et vaatajani ei jõua erineva tonaalsusega etendused. Minister pidas oluliseks repertuaari mitmekesisust ja selle jõudmist ka regionaalsetesse piirkondadesse. Määruse tasand annab võimaluse teistegi kriteeriumide seadmiseks.

Taaniel Raudsepp lisas, et läbirääkimiste pidamine esindusorganisatsiooniga oli pikk protsess ja kui vaadata praeguse seaduse seisu, siis peab Kultuuriministeerium kohtuvaidluste tulemusena samuti konkretiseerima teatrite hindamise metoodikat. Elu on läinud edasi, praktika ja ootused hindamisele on muutused. Praeguse seadusega jätkates ei ole võimalik teatritele senist kindlust tagada. Probleem on pigem kehtivas seaduses, mitte selle uues versioonis.

Eduard Odinets küsis, millised muudatused puudutavad eraetendusasutusi. Anneli Ott vastas, et riigi sihtasutuste puhul on tegemist riigi kui omaniku vastutusega ning see ei laiene eraetendusasutustele. Eraetendusasutuste puhul kinnitab toetuse mahud samuti minister ekspertkomisjoni ettepanekul ja rahastuse määramisel puudub poliitiline mõju. Minister kinnitas, et eraetendusasutusi ei hakata kavandatavate muudatuste alusel karmimalt kohtlema. Taaniel Raudsepp lisas, et seoses kavandatavate muudatustega muutub üldpilt hoopis selgemaks. Määruse tasandile liikumine annab võimaluse täpsustada kriteeriume, st eraetendusasutused näevad palju selgemalt, millised toetuse määramise kriteeriumid on ja kuidas toetust saab. See on väärtus omaette, mis annab teadmisi ja võimaluse paremini taotlusi vormistada.

Üllar Saaremäe viitas ministri väitele, et ministri määruse tasandil rahastamissüsteemiga on võimalik suunata ka repertuaari mitmekesisemaks muutmist. Saaremäe palus seda mõtet täpsustada. Anneli Oti sõnul oli selgitus seotud sellega, et praegu on rahastamise põhiliseks kriteeriumiks piletimüük. Üldine etenduste foon on regionaalsel tasandil tagasihoidlik, mängitakse etendusi, mis on täis meelelahutust ja tagavad täissaali. Tihti puudub sügavam ja vaimset väljakutset tekitav repertuaar. See on koht, kus teatrid peavad oma valiku tegema. Kui määruse tasandil saab rahastamise kriteeriumeid täiendada, siis muutub ka repertuaar mitmekesisemaks.

Taaniel Raudsepp lisas, et rahastamissüsteemi muudatustega antakse teatritele repertuaari valikul hoopis vabamad käed ja teatud juhtudel ei ole sõltuvus omatulust niivõrd suur. Kui meil on regionaalsuse kriteerium, siis teatud Eesti kohtades ei ole võimalik piletitulu nii hästi saada. Üllar Saaremäe palus täpsustada ja rääkida lihtsa inimese keeles, kas siis, kui uus rahastamismeede vabastab teatrid kergema repertuaari lavale toomisest, põrutatagu kas või üks Tšehhov teise otsa, maksab ministeerium tühjad saalid kinni. Taaniel Raudsepp vastas, et arvestada tuleb ikkagi majandusliku reaalsusega ning seda olukorda ilmselt ei teki, et teatritelt omatulu üldse ei oodata.

Lõpetuseks lausus Laur Kaunissaare, et reaalsus on pigem see: erinäoliseks arenenud teatrimaastik, küll eraetendusasutuste puhul, tuleb suruda kahe kriteeriumi piiresse, millega on püütud olla leidlik läbi aastate, aga sellel leidlikkusel on piir, mille on tuvastanud ka kohus. See on samuti põhjus, miks tuleb rahastussüsteemi muuta. Siis arutelu selle eelnõu teemadel lõppes.

Aadu Must tegi ettepaneku määrata komisjoni ettekandjaks Üllar Saaremäe. Eduard Odinets esitas enda kandidatuuri komisjoni ettekandja kohale. Signe Kivi sõnas, et toetab Odinetsi, aga ei osale hääletusel määrata komisjoni ettekandjaks Üllar Saaremäe. Aadu Must tegi ettepaneku võtta eelnõu täiskogu päevakorda 10. novembriks ning teha ettepanek esimene lugemine lõpetada. Otsustati teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 10. novembriks (konsensuslikult), teha ettepanek esimene lugemine lõpetada (konsensuslikult) ja määrata juhtivkomisjoni esindajaks Üllar Saaremäe. Poolt olid Viktoria Ladõnskaja-Kubits, Aadu Must, Heidy Purga, Üllar Saaremäe ja Marko Šorin ning vastu oli Eduard Odinets. Aitäh!

23:40 Esimees Jüri Ratas

Aitäh selle väga sisulise, huvitava ja päevakajaliselt esitatud ettekande eest! Teile on ka küsimusi. Viktoria Ladõnskaja-Kubits, palun!

23:40 Viktoria Ladõnskaja-Kubits

Aitäh! Te küll tutvustasite meie protokolli, aga samas see protokoll ei peegelda päris kõiki detaile ja nüansse, mis olid seal kohapeal. Näiteks, selles protokollis puudub [märge selle kohta:] kuna minister ei saanud mingisugustele küsimustele vastamisega piisavalt hästi hakkama, siis te pakkusite välja sellise võimaluse, et te saadate mõned küsimused kirjalikult talle ja ministeeriumile. Kas te saite oma küsimustele vastused? Ja kas me võime sellega saata ka mingil määral sellise signaali, et see, kui ministrid vahetuvad, ei ole põhjus mitte vastata küsimustele?

23:41 Üllar Saaremäe

Suur tänu, austatud küsija! Minu saadetud küsimus ei puudutanud otseselt etendusasutuse seadust, küll aga riigieelarvet ning etendusasutuste [töötajate] või loomeinimeste palka, nii alampalka kui ka keskmist palka. Küsimused said saadetud samal õhtul, vastust ei ole tulnud.

23:41 Esimees Jüri Ratas

Peeter Ernits, palun!

23:41 Peeter Ernits

Hea juhataja! Hea Üllar! Täna juba teist korda ma nautisin seda monotükki. Suurepärane diktsioon ja žestid, aga paus oleks võinud kanda rohkem mõne koha peal. Tõeliselt nauditav. Ja tekst on ka väga huvitav – tegelased, kes mida ütleb ja kes vastab. Sellega võiks edasi töötada. Aga ma küsin konkreetse küsimuse. Siin [kooskõlastustabelis] on kirjas, etendusasutuste liit on teinud sellise ettepaneku: "... et näitlejatega oleks võimalik sõlmida tähtajalisi töölepinguid piiramata ajaks ja piiramatus hulgas ilma, et need muutuksid tähtajatuks." Ja siin on öeldud, et need [tähtajalised lepingud] sobivad nii teatrijuhtidele kui ka näitlejatele. Aga siin [tabeli] teisel pool on öeldud "mitte arvestatud". Mis see siis tähendab? On see rumal idee või ...? (Juhataja helistab kella.)

23:42 Üllar Saaremäe

Suur tänu, hea Peeter, hääde sõnade eest! Kui sa eelnevat nimetasid monoloogiks, siis seda ma tõlgendaksin kui dialoogi edasiandmist. Aitäh! Aga nüüd tõsisemalt. Kuna täna alles see säädus avatakse ja komisjonis ei ole me jõudnud ega olegi saanud sellega enne tegeleda, siis on mul kahjuks päris keeruline vastata, millistest punktidest on jutt ja mis on mittearvestatud. Kui sa küsid minu isiklikku arvamust, siis see on teine asi, aga ma arvan, et komisjoni esindajana ei saa ma seda sulle siit puldist anda. Ma võin pärast, kui olen küsimustele vastamise lõpetanud, sinuga seda teemat edasi arutada.

23:43 Esimees Jüri Ratas

Tarmo Kruusimäe, palun!

23:43 Tarmo Kruusimäe

(Kaugühendus)

Tänan, hea esimees! Hea Üllar, palju õnne sünnipäevaks! Oli ta küll eile, eks, aga praegu oled sa nii tähtsa punktiga meil seal puldis. Ja muidugi Madis Millingule ka palju õnne. Palju õnne! Temal on täna sünnipäev. Näed siis, meil on ikkagi vedanud Riigikogul, et meil on kompetents kogunenud nii tugeva näitlejate esindatusega. Mina küsin puhtisikliku küsimuse. Sinu isikliku kogemuse pealt, kui selline muudatus oleks tulnud näiteks kunagi siis, kui sa läksid Ugalat juhtima või kui sind kutsuti Rakvere [teatrit] juhtima, selle ametikoha vastu võtsid, kas sa siis sel ajal, teades, et sihuke kindlustunne kaob nagu alt ära, oleksid julgenud [pakkumise] vastu võtta? Ja kas rahastuse, lisaraha leidmine on tänapäeval keerulisem kui tol ajal, pidades silmas koroonat?

23:44 Üllar Saaremäe

Suur tänu! Väga vaimukas küsimus. Tegemist on etendusasutuse seadusega, me võime endale seda lubada, hää kolleeg ja sõber. Ma saan aru, et sa küsid, kas ma oleksin julgenud võtta vastu teatrijuhi töö, kui tulemas oleks selline muudatus. Kui sa ka seda ei küsinud, siis ma vastan sellele küsimusele. Ma pean tunnistama, et tegelikult tekitab see ka minus teatavat ebalust ja teatavat skepsist. Nii on avaldanud oma arvamust teatrijuhtide liidu kirjas ka Margus Allikmaa. Aga riskijulge noore inimesena, nagu ma olin, kui ma Rakvere teatrit juhtima hakkasin – see risk ei ole kuhugi kadunud ega see julgus –, ma arvan, et ma julgeksin võtta küll. Ega see nii hull asi nüüd ka olla ei saa, mis juhtuma hakkab.

23:45 Esimees Jüri Ratas

Peeter Ernits, palun!

23:45 Peeter Ernits

Head sünnipäeva ka siitpoolt! Aga see, mida ma küsisin, puudutab § 71. Ja kogu see konstruktsioon toetub, nagu ma aru saan direktiivile 1999/70/EÜ. See oli see taust.

23:46 Üllar Saaremäe

Suur tänu! Kõik on märksa selgem, jaa. Tulistan tagataskust vastuse. Enne 1999. aastat olidki näitlejate lepingud enamasti tähtajatud. Mõni aeg hiljem hakati neid muutma tähtajalisteks. See oli ühtpidi kasulik ka teatrile, sest siis nad ei olnud konkreetselt seotud ühtede samade nimedega, ja teistpidi tundis ka näitleja, et ta on vaba edasi liikuma, kui tal leping lõpeb. Ma arvan, et need on need punktid või need küsimused, mida sa pingeliselt minu käest teada tahad.

23:46 Esimees Jüri Ratas

Hea ettekandja, ma tänan. Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu teile!

23:46 Üllar Saaremäe

Suur tänu!

23:46 Esimees Jüri Ratas

Avan läbirääkimised ja palun Riigikogu kõnetooli Isamaa fraktsiooni esindaja Viktoria Ladõnskaja‑Kubitsa. Palun!

23:47 Viktoria Ladõnskaja-Kubits

Austatud Riigikogu! Austatud minister! Meie ees on Vabariigi Valitsuse algatatud etendusasutuse seaduse ja rahvusooperi seaduse muutmise seaduse eelnõu.

Austatud minister, see on vist usalduskriis, mida ma katsun nüüd sõnastada. Me teame, et antud eelnõu valmistati ministeeriumis ette kaua. Me teame, et 2003. aastast kehtiv ja suures osas selle 1997. aastal jõustunud versioonil põhinev etendusasutuse seadus vajab uuendamist. Me teame, et selle eelnõu juures on palju positiivseid nüansse, aga selle eelnõu juures on ka suur murekoht, mis ongi seotud usaldad-või-mitte-küsimusega.

Seletuskirjas on see sõnastatud nii: "Kultuuriministrit volitatakse kehtestama määrusega riigieelarvest etendusasutustele antavate toetuste liigid ning toetuse taotlemise, taotleja hindamise ja toetuse määramise tingimused ja kord." See on justkui õigustatud, aga teisest küljest tekib seesama "aga".  Seesama võib tagada ka subjektiivsuse ehk ministrist hakkab sõltuma etendusasutuste elu. Siin võibki peituda oht, millest me ei saa kõrvale vaadata. Kui minister on teatrielust kauge või kui tal on oma subjektiivsed lemmikud või kui talle mingi suund kohe kindlasti ei meeldi, siis kas see võib peegelduda etendusasutuste rahastamises? Praeguse seaduseversiooni järgi võib. Ja see võib saada etendusasutustele lausa saatuslikuks. Meil on ju olnud näiteid poliitilisest elust, kui teatud poliitikud rääkisid otse, et teater A, B, C, N, O ei meeldi, selle võiks kinni panna või mitte eraldada finantseerimist. Kui selline poliitik saab selle seadusega volitusi, siis peab kogu ühiskond tema maitse järgi elama. See ongi see oht.

Muidugi ei andnud kindlustunnet Kultuuriministeeriumi tasemel esimene eelnõu tutvustamine. Kohtumine ministriga toimus 12. oktoobril. Protokollist saab vaadata, et toona ministrina esinenud Anneli Ott ei andnud kindlust – täna me kuulsime siin selle kohta ka protokolli detailidest –, et ta ei hakka sekkuma repertuaari. Vastupidi, kõlas küsimusi tekitav termin "mitmekesistamine" – öeldi, et aitame mitmekesistada. Riigi tsensuuri kohapealt oleme me siiski väga tundlikud ja pigem loodame, et seda eelnõu saab selles mõttes paremaks teha. Poliitiline kunstimaitse jäägu ikka kunstitegijatest eemale. Peame tagama rahastamise, mitte kunstilise valiku suunamise.

Kuna sarnased mured kostsid ka koalitsioonisaadikute suust, eelkõige Reformierakonnast, siis loodame, et saame koos muuta selle eelnõu paremaks. See on meie fraktsiooni tahe. Aitäh teile!

23:50 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esindaja Eduard Odinetsi. Palun!

23:50 Eduard Odinets

Austatud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Lugupeetud minister! Alustan sellesama üleskutsega, millega lõpetas kolleeg Viktoria, et alustagem koostööd, teeme selle eelnõu paremaks ja kõigile rohkem vastuvõetavamaks, kui see praegu on. Selge see, et me räägime siin loomingu, kunsti, teatrikunsti finantseerimisest.

Rahastaja tehtavate otsuste objektiivsus või subjektiivsus võib väga suuresti mõjutada kunstitegija edasist käekäiku. Kui see oleks mingi äriprojekt või mingi selline asi, mida me rahastame projektipõhiselt riigieelarvest või näiteks Euroopa vahenditest, mille puhul saab Excelisse kirja panna numbrid, kriteeriumid ja punktid, siis võib see olla tehtav. Siin me räägime aga väga mitmest subjektiivsest kriteeriumist, mis ilmselt siia tekivad – seesama mitmekesisus, regionaalne tähtsus ja mis asjad siin kõik olid. See tähendab seda, et siin tuleb olla väga-väga ettevaatlik. Seesama, millele mitmed kolleegid on viidanud ja mis on ka komisjonis on kõlanud, on see, kui palju jääb ministri otsuse taha, kui palju jääb selle nõuandva komisjoni otsustada.

Võib-olla saaks neid pingeid maandada sellega, et me ei nimeta seda komisjoni nõuandvaks, vaid nimetamegi seda rahastamiskomisjoniks, kes valmistab ministrile ette otsuse eelnõu, millele minister kirjutab alla, nii nagu seda teevad väga paljud riigi asutatud sihtasutused, kes jagavad riigieelarvelisi vahendeid ettevõtlusele või mingitele teistele projektidele. Minister kontrollib, kas otsused on tehtud õigetest eeldustest lähtudes, korrapäraselt, määrusepäraselt ja haldusmenetluslikult õigesti, aga ta ei hakka sekkuma otsustesse. See võib aga juhtuda, võib-olla küll mitte praeguse ministriga ega järgmise ministriga, vaid ülejärgmise ministriga. Nagu Viktoria mainis, me oleme kuulnud selliseid väljendeid, kuidas saaks rahaga kunsti suu kinni panna. See oleks üks soovitus, millele mõelda, selle komisjoni roll.

Nagu ma juba oma küsimuses mainisin, mitte kõikide toetuste ja mitte kõikide teatrite või etendusasutuste puhul ei ole see komisjon loodud selle seaduseelnõu järgi. Ja siinkohal ma tulengi tagasi sellesama võrdse kohtlemise juurde, millele ma ka oma küsimustes viitasin. Minule kui endisele väikeerateatri juhile teeb muret selline väga selge vahetegemine eraetendusasutuse ja riigi asutatud sihtasutuse vahel. Ma täiesti mõistan, et kui riik loob sihtasutuse, siis riik vastutab selle hea käekäigu eest. Aga samas me peame tunnustama ka neid inimesi või neid omavalitsusi, kes omavahenditest ja eraalgatuslikult loovad etendusasutusi. Ka nendele tuleb kindlust ja tuge pakkuda. Mina ei näe midagi halba selles, kui era-, munitsipaal- ja riigi asutatud etendusasutus konkureerivad omavahel. Nii nad pakuvadki paremaid etendusi, paremat kunsti, paremaid väljundeid, mitte nii, nagu siin ka juba räägiti, et Tšehhov tuleb Tšehhovi järel ja saalid on tühjad, aga lihtsalt seaduses on kirjas, et tuleb toetust anda.

Minu üleskutse, millest ma alustasin: teeme koostööd ja proovime selles seaduseelnõus teha midagi, millega on rahul nii kunstikriitikud, kunstitegijad kui ka poliitikud, kellele mõnikord kunst võib-olla haiget teeb. Aitäh!

23:54 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Ja nüüd on seis selline, et juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 419 esimene lugemine lõpetada. Määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks k.a 8. detsembri kell 17.15. Esimene lugemine on lõpetatud ja ka 25. päevakorrapunkti menetlemine on lõpetatud.


26. 23:54 Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamislepingu muutmise lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu (479 SE) esimene lugemine

23:54 Esimees Jüri Ratas

Liigume edasi 26. päevakorrapunkti juurde. Vabariigi Valitsuse algatatud Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamislepingu muutmise lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu 479 esimene lugemine. Ma palun Riigikogu kõnetooli ... Vabandust! Ma palun Riigikogu ekraanidele interneti vahendusel rahandusminister Keit Pentus-Rosimannuse. Palun! 

23:55 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

(Kaugühendus)

Austatud Riigikogu juhataja! Head Riigikogu liikmed! Kõigepealt aitäh võimaluse eest täna oluliste eelnõude paketiga teie ees olla! 

Euroopa stabiilsusmehhanism ehk meile kõigile tuntud ESM on olnud tegev alates 2012. aastast. Ja see on olnud piisavalt pikk aeg, et hinnata ja mõista, kas 2008. aasta finantskriisi järel kokkulepitu on toiminud nii, nagu sooviti. Suures pildis on vastus jah. Kriisid on lahendatud ja uusi on ennetatud. Kindlasti kõige otsesemalt on see puudutanud Küprost, Hispaaniat ja Kreekat kui ESM‑ilt tuge saanud riike, aga kaudsem, positiivne mõju finantsstabiilsuse kindlustamisega kindlasti laieneb kogu euroalale, sh meile. Miks see oluline on? See tõenäoliselt ei vaja pikemat peatumist või selgitamist. Ohtu sattuva stabiilsusega euroala tähendaks paraku vahetuid ja suuri probleeme ka Eesti jaoks.

ESM-i lepingumuudatusi, mis on täna teile esitatud, on läbi räägitud alates 2018. aastast ja Eestis on seda tehtud kolme valitsuse jooksul. Viimased otsad reformi teemal seoti eurorühmas kokku täpselt aasta tagasi, 30. novembril 2020, kui sõlmiti ka Eesti osalusel sisuline kokkulepe ja otsustati reform allkirjastamiseks esitada. Leping kirjutati alla 2021. aasta ehk selle aasta alguses. Kogu selles protsessis on meie läbirääkijaid juhendanud valitsuse positsioonid, mis on ka Riigikogus kinnitanud. Kõigi täna teie ette jõudvate muudatuste sisu on vastavuses parlamendi antud mandaadi ja heakskiidetud seisukohtadega.

Kolm suuremat muudatust puudutavad, esiteks, pangandusliidu kaitsemehhanismi loomist; teiseks, ennetavate instrumentide ajakohastamist; ja kolmandaks, ESM-i rolli täpsustamist toetusprogrammide elutsüklis.

Esiteks, ESM-i pangandusliidu ühtse kaitsemehhanismi funktsiooni andmine. ESM-ist saab viimase võimaluse laenaja pankade ühtsele kriisilahendusfondile. Euroala kindlasti on viimase kümne aastaga oluliselt muutunud. 2013. aastast on pangandusliit astunud mitmeid samme edasi, loodud on ühtne pangandusjärelevalve ja ka ühtne kriisilahendus. Ühtse kriisilahenduse tööriist ja piltlikult öeldes pangandussektori ESM on ühtne kriisilahendusfond. Kriisilahendusfondi vahendid omakorda kogutakse pankadelt, mitte riikide kaudu maksumaksjate käest. Selle sihttasemeks on seatud 1% tagatud hoiustest ning fond peaks selle taseme, mis on suurusjärguna umbes 70 miljardit eurot, saavutama 2024. aastaks. See on pangandusliidus ühiselt kasutatavaks kriisilahenduseks.

Süsteemi algusest peale on küsitud ja on olnud see küsimus, kuidas toimida siis, kui fondil peaks ootamatult tekkima olukord, kus vajadused on ajutiselt suuremad kui kogutud vahendid. Fondi kogumisfaasis on sellise, ütleme, viimase päästekõrre pakkumine olnud riikide õlul. Kõik, sh Eesti, on selleks lubanud vajaduse tekkimisel julgestuslaenu anda. Meie puhul Riigikogu otsuse alusel on see kuni 22 miljonit eurot. Neid vahendeid ei ole vaja läinud. Kui ESM-i muudatused jõustuvad, siis nimetatud julgestuslaen lakkab kehtimast.

Kui kriisilahendus on ühtne, siis on vajalik ka ühtne viimase võimaluse laenaja. Loogiline valik langes ESM-ile. Kaitsemehhanismi funktsiooni andmine ESM-ile ongi oma sisult suurim muudatus ESM-i lepingus. Tegemist on circa 70 miljardi euro suuruse laenulimiidiga kriisilahendusfondi haldavale kriisilahendusnõukogule. Selle limiidi raames võetavad laenud peab kriisilahendusnõukogu tagasi maksma kolme kuni maksimaalselt viie aastaga. Kaitsemehhanismide lisandumisega või kaitsemehhanismide tulekuga kustutatakse ka ESM-i instrumentide hulgast pankade otserekapitaliseerimise instrument. Ehk piltlikult öeldes asendub riskantsem instrument, mille raames antud laenu tagasimaksmine sõltus ühe panga võimekusest, instrumendiga, mille laenul on kogu pangandusliidu pankade garantii.

Teine suurem muudatuste osa puudutab ESM-i eri instrumente, tingimustega krediidiliini ja täiendavate tingimustega krediidiliini. Kumbagi võimalust ei ole seniste programmide puhul kasutatud. Üks nendest põhjustest on olnud ebaselgus selles, milliseid tingimusi täita tuleb. Hiljem on olnud ebaselgus laenu kehtivuse aja suhtes järelevalve korralduse üle, aga on olnud probleemiks ka abi küsimisest külge jääv negatiivne kuvand, selle juures olev negatiivne kuvand. Muudatustega tingimused sisuliselt standardiseeritakse, muudetakse ka taotlemise protsessi läbipaistvamaks, lihtsamaks, tõenäoliselt ka vähem häbimärgistavamaks, arvestades, et ennetavate instrumentide puhul on esialgne eeldus see, et laenu tegelikult kasutusele ei võeta. Tingimustega krediidiliini puhul enam vastastikuse mõistmise memorandumit ei sõlmita, toetuslaenu eraldamise aluseks on riigi taotlus ja kavatsuste kinnitus. Täiendavate tingimustega krediidiliini puhul sõlmitakse memorandum ainult nende asjaolude parandamiseks, milliseid eeltingimusi ei täidetud. Tingimused hakkavad olema, nagu öeldud, standardiseeritud.

Kolmas muudatuste plokk puudutab ESM-i rolli toetusprogrammide ettevalmistamisel, sh võla teenindamise suutlikkuse hindamisel programmide rakendusfaasis, hilisema seire käigus samamoodi. Kui praegu on nendes programmides või nende protsesside puhul juhtroll olnud Euroopa Komisjonil, siis valdavalt jääb see küll ka edaspidi nii, aga ESM-i osa suureneb ning koostöö alused, samuti korraldus fikseeritakse eraldi ESM-i ja komisjoni vahelises koostöömemorandumis.

Väiksemate täienduste hulka kuulub ka nõue, et euroala riigid edaspidi võlakirjade emiteerimisel kasutaksid võlakirjadokumentatsiooni kollektiivse tegevuse sätteid, mis näevad ette, et võlausaldajad teevad otsuseid ühes etapis kõikide välja antud võlakirjade kohta. See samm on oluline selleks, et lihtsustada võimalike võlgade destruktureerimise otsuste langetamist ja nende meetmete rakendamist juba enne, kui ESM appi tuleks. Seega hakkab see kindlustama toetuse saaja edasist võla teenindamise võimekust.

Veel luuakse ESM-i muudatustega võimalus luua ESM-i selline aktsiate klass, mis ei eeldaks otseselt sissemaksete tegemist, mis ajas automaatselt väheneks. See muudatus on tehtud silmas pidades võimalikku Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi (EFSF) ülevõtmist ESM-i poolt. Ja selle muudatusega esialgu luuakse selleks lihtsalt võimalus. Kui EFSF-i ülevõtmine peaks ühel hetkel reaalselt teemaks tulema, siis on selleks vaja eraldiseisev Riigikogu otsus.

Nüüd ütlen veel üle selle, et kõik need muudatused ESM-i asutamislepingus ei muuda ESM-i kapitali, need ei pane Eestile täiendavaid kohustusi. Ei muutu ka ESM-i enda otsuste tegemise protseduurid. Nii et kõik, mis on olnud siiamaani ühehäälne, on nii ka edaspidi, seda kõikide ja näiteks ka lisanduva kaitsemehhanismi puhul. Erakorralist menetlust saab ikka kasutada konkreetsete piirangutega, mis sellele rakenduvad.

Lepinguosaliste ühine soov ja kavatsus on olnud lõpetada ratifitseerimised selle aasta lõpuks, 2021. aasta lõpuks, ning jõuda kaitsemeetme käivitamiseni 2022. aasta alguses. Aga lisaks ESM-i lepingu ratifitseerimisele eeldab see ühtse kriisilahendusfondi osamaksete lepingu muudatuste ratifitseerimist. Selle juurde tuleme mõni eelnõu hiljem. Et meie riigisisesed protseduurid ESM-i asjade menetlemisel saaks tõrgeteta toimida, vajab muutmist ka ESM-i asutamislepingu ratifitseerimise ja rakendamise seadus, mis samuti täna parlamendis arutelu all on.

Allkirjastatud leping on kooskõlas läbirääkimiste käiku suunanud ja määranud Eesti seisukohtadega. Valitsuse ettepanek on ESM-i lepingu muudatused ratifitseerida. Kasutan võimalust ja tänan Riigikogu rahanduskomisjoni, kes seda ettepanekut konsensuslikult toetas ja ühehäälselt oma heakskiidu teie ees olevale eelnõule andis. Aitäh! Vastan küsimustele hea meelega.

00:07 Esimees Jüri Ratas

Aitäh, austatud minister! Vähemalt üks küsimus teile on. Aivar Sõerd, palun!

00:07 Aivar Sõerd

Austatud minister, tänan selle ettekande eest! Tõepoolest, Hispaania, Küprose ja Kreeka programmi ka võib lugeda selliseks tulemuslikuks tegevuseks ESM-i lühikeses ajaloos, aga ma ikkagi tuletan meelde, et võlakriis lahendati põhiliselt Euroopa Keskpanga sekkumis- ja varaostuprogrammide abil. Ma küsingi, kuidas te hindate suurte võlgnikriikide, näiteks Itaalia toimetulekut oma võlakoorma teenindamisega, juhul kui tõepoolest järgmise aasta märtsist Euroopa Keskpank hakkab varaostuprogrammi tagasi tõmbama ja see lükkab intressid üles. Kuidas te seda riski hindate?

00:08 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

(Kaugühendus)

Aitäh, hea küsija! See on kindlasti huvitav ja oluline küsimus. Pean küll ütlema, et see ei seostu kõnealuse eelnõuga. Aga seda, et väga suured võlakoormad riikide olukorda lihtsamaks ei tee, ma arvan sõltumata selle eelnõu käsitlemisest. See tõepoolest nii on. Aga kui peaks tekkima olukord, et ühel hetkel taas mõni riik ESM-i tuge vajab, siis muidugi kõik need kriteeriumid, mida riik peab täitma, nende hindamine on üsna põhjalik ja keerukas protsess. Neid hinnanguid antakse tõesti väga põhjaliku kaalumise tulemusel ja üks nendest kriteeriumidest, mida hinnatakse, ongi kindlasti võla teenindamise suutlikkus. Aga laiemas plaanis küsimuse üle, mida te esitasite, me võime kindlasti edasi arutleda, küll aga väljaspool selle eelnõu arutelu, sest tõesti selle eelnõuga see ei haaku.

00:09 Esimees Jüri Ratas

Igor Kravtšenko, palun!

00:10 Igor Kravtšenko

Aitäh, hea esimees! Austatud proua minister! Vaadates kellaaega, püüan küsida lühidalt. Kas COVID‑i pandeemia on toonud korrektuure ESM-i reformidesse?

00:10 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

(Kaugühendus)

Aitäh! Ei, ESM-i reformidesse korrektuure toonud ei ole. Üldiselt tuleb öelda, et ESM tegelikult oli valmis rakendama ka COVID‑i instrumenti, see oli asi, milles lepiti kokku kriisi alguse perioodi kõrghetkel ehk eelmise aasta kevadel. See oli 240 miljardi euro suurune krediidiliin, mis avati pandeemiakriisi toena ja selle eesmärk oli pakkuda tuge COVID‑19 kriisist põhjustatud otseste ja kaudsete tervishoiu‑, ravi‑ ja ennetustöökulutuste katmiseks laenuna. Seda krediidiliini ei kasutatud. Küll saab sinna taotlusi esitada tõesti kuni järgmise aasta lõpuni ehk 2022. aasta lõpuni, aga praeguse seisuga tuleb öelda, et ühelgi riigil ei ole olnud vajadust seda instrumenti kasutada. Kui see vajadus tekib, siis iseenesest on ESM-il võimalik seda konkreetset instrumenti rahastada sotsiaalse suunitlusega võlakirjade emiteerimisega. See küll oli muudatus, mis koroonakriisi ajal ESM‑i puudutavalt tekkis.

00:11 Esimees Jüri Ratas

Austatud minister, tänan teid! Rohkem küsimusi ei ole. Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli ettekandeks rahanduskomisjoni liikme Dmitri Dmitrijevi. Palun!

00:12 Dmitri Dmitrijev

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Riigikogu rahanduskomisjon arutas seda eelnõu teisipäeval, 16. novembril. Eelnõu eesmärki ja sisu tutvustas komisjonis samuti rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus ja komisjoni liikmetel olid mõned sisulised küsimused. Näiteks, komisjoni liige Aivar Sõerd küsis, kas ESM-i reformi otsus tehti rahandusministrite tasemel eelmise koalitsiooni ajal, ja lisaks, kui ESM on aastate jooksul teeninud kasumit, siis kas kasumi jaotuses on tehtud mingeid muutusi. Selle peale rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus vastas, et see on olnud koalitsiooniülene teema, mis on saanud alguse päris mitu head aastat tagasi. Konkreetselt nimetatud muutmisega hakati tegelema 2018. aastal, 2020. aasta novembris on viimast korda rahandusministrite nõukogu eel Vabariigi Valitsus seisukohad kinnitanud ja kasumi jaotuses muutusi ette nähtud ei ole.

Komisjoni liige Jürgen Ligi küsis ennetavate toetusvahendite kohta, mille peale rahandusminister vastas, et liikmesriikidel on võimalus ESM-ist saada tuge enne seda, kui tekivad suuremad probleemid ja tõsised raskused raha laenamisega. Reformiga täpsustatakse abikõlblikkuse kriteeriumide täitmise järelevalveprotsessi. Rahandusministeeriumi Euroopa Liidu ja rahvusvahelise koostöö osakonna juhataja Andres Kuningas lisas, et võlateenindamise võimekus ja suutlikkus on üleüldine põhimõte, mis kehtib tegelikult kõikide ESM-i instrumentide puhul. Kui keegi tahab tuge saada, siis ESM peab selle kindluse osanikele andma tingimusel, et see laen ka tagasi tuleb.

Kokku võttes otsustati teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 24. novembriks (konsensus), teha ettepanek esimene lugemine lõpetada (samuti konsensus), määrata juhtivkomisjoni esindajaks komisjoni liige Dmitri Dmitrijev (konsensus) ning teha ettepanek määrata muudatusettepanekute tähtajaks 2. detsember kell 17.15 (see sai samuti konsensusega otsustatud). Aitäh!

00:14 Esimees Jüri Ratas

Hea ettekandja, ma väga tänan selle väga põhjaliku ettekande eest! Küsimusi ei ole. Avan nüüd läbirääkimised. Interneti teel võtab sõna Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esindaja Martin Helme. Palun! 

00:14 Martin Helme

(Kaugühendus)

Aitäh! Ma palun kolm minutit lisaaega igaks juhuks.

00:14 Esimees Jüri Ratas

Palun! Kaheksa minutit.

00:14 Martin Helme

ESM ehk seesama Euroopa stabiilsusmehhanism loodi 2012. aastal. Meie erakond ei olnud sel ajal küll parlamendis, aga me olime sellele juba tol korral ägedalt vastu. Eestit, Eesti maksumaksjaid, Eesti inimesi pandi kaudselt ja otseselt vastutama teiste võlgade eest, et n-ö päästa meie eurot. ESM‑i kogutud raha kasutusala otsustati laiendada 2018. aastal – sel ajal ei olnud Eesti Konservatiivne Rahvaerakond valitsuses – ning kogu see otsus tehtigi ära valitsuse tasandil. Nimetatud muudatus teeb ESM-i raha kasutamise lihtsamaks ja suurendab võimalust, et seda ka kasutatakse. Lihtsamalt öeldes, võimalus, et meie oma rahast ilma jääme, kasvab märkimisväärselt.

Valitsusse saades olin ma oma esimesel rahandusministrite kohtumisel vastu sellelesamale ESM-i reformile. Ma olin vastu raha kasutusala laiendamisele ja selle kasutuse lihtsustamisele. Kahjuks järgmisel päeval teatas tollane peaminister Jüri Ratas, et ta tühistab minu blokeeringu ja reform läheb edasi. Siinkohal kriipsutan alla, et peaminister, kes on Eesti reeglite järgi kõrgeim läbirääkija Euroopa Liidus, pani oma seisukoha maksma minu vastuseisust hoolimata.

Hiljem keeldusin ma osalemast neil Euroopa Liidu rahandusministrite kohtumistel, kus ESM-i teemalisi otsuseid langetati, sest ma ei olnud nõus seda heaks kiitma. Aga selge oli, et peaminister Ratas annab ülemkogul asjale heakskiidu nii või teisiti. Rõhutasin see-eest korduvalt nii valitsuses kui ka koalitsiooninõukogus, et meie erakond ESM-i ennast ega ka ESM-i reformi ei toeta ning sellega tuleb arvestada ka ratifitseerimisel. Muide, meie erakonna esindajad Euroopa Liidu asjade komisjonis olid ESM-i reformi vastu ka ajal, kui olime valitsuses. Meie vastuseisu kinnitab ju ka seletuskiri, mis diskreetselt mainib, et ESM-i asutamislepingu muutmise lepingu kirjutasid ülejäänud riigid alla 27. jaanuaril k.a ja Eesti tegi seda 8. veebruaril. Need kaks erinevat allkirjastamise kuupäeva on seal selle tõttu, et Eesti eelmine valitsus polnud allakirjutamiseks volitust andnud.

Seega on meie erakonna seisukoht olnud väga järjekindel ning selge, üheselt eitav ESM-i suhtes kogu aeg. Me olime vastu ka Euroopa Liidu pangandusliidu kriisilahendusfondile 2016. aastal, kui see Riigikogusse jõudis. See ei ole nõudnud küll Eesti maksumaksja raha erinevalt ESM-ist, vaid selle skeemi näol on tegemist Eesti hoiustajate kaitseks mõeldud Tagatisfondi kaudu kogutud raha suunamisega suurde üleeuroopalisse potti. See on see skeem, mis kogub kokku üle Euroopa suurusjärgus 60–70 miljardit eurot ja mida meile müüakse jutuga, et vajaduse korral päästab see ka Eesti panku. Aga oleme realistid, näidake mulle inimest, kes räägib tõsise näoga, et see raha hakkab kunagi aitama Eestis tegutsevaid panku, mitte mõnda Vahemere riiki või Saksa ja Prantsuse panku, ja ma näitan teile suust jampsi välja ajavat narri.

Kõik need kolm eelnõu, mis meil nüüd siin järjest tulevad – 479, 480 ja 481 – tegelevad ühe ja sama asjaga, seetõttu ei ole mul mõtet nende kõigi puhul rääkida üle sedasama juttu ja piisab, kui ma teen ühe sõnavõtu praegu. Tegemist on kõikide nende eelnõude puhul tiheda, kohati väga tehnilise ja keerulise jutuga, mis tihti on lisaks sellele kirjutatud euroliidu linnukeeles. Seetõttu on vaja, et me räägiksime hästi lihtsas keeles lahti, mis siin valesti on.

Valesti on see, et me üldse osaleme ESM-is. Valesti on see, et meie oleme oma pankade hoiustajate raha valanud Suure Peetri kotti, kuulates lollikestele mõeldud juttu, et nii kaitseme Eesti hoiustajaid. Valesti on ka see, et need kaks fondi pannakse nüüd kokku ja nendes oleva raha kasutusele võtmise võimalus on oluliselt lihtsamaks muutunud ning kasutusvaldkonda on laiendatud. Lihtsamalt öeldes, erinevate pühalike kinnituste saatel vastu võetud väga suure ulatusega rahaliste kohustuste tingimusi muudetakse nüüd tagantjärele justkui tagaukse kaudu, taganedes nendest kinnitustest ja lubadustest, mis omal ajal anti. Nii muudetakse raha kasutamise otstarvet laiemaks ja tingimusi lihtsamaks. Ja me räägime väga suurest rahast. Me räägime ESM-i ja selle fondi raha kokkupanemise puhul suurusjärgus 140 miljardist, võib-olla isegi 150 miljardist eurost. Me räägime suurte Euroopa pankade päästmisest nüüd juba ka ESM-i kaudu otse maksumaksja rahaga. Meie rahaga. See ongi kogu asja iva.

Valesti on ka see, et me näeme väga tõsiseid probleeme kuhjumas Euroopa majanduse ning maailma finantssüsteemi kohale. Selle reformiga üritatakse trükirahal, miinusintressidel ja aina kasvaval võlakoormal elavat süsteemi veel veidi käigus hoida. Isegi kui praegune finantssüsteem peaks kokku jooksma, ei aita ka 150 miljardit loomulikult mitte midagi, lihtsalt meie oleme jäänud väga suure tüki võrra vaesemaks. Niisiis on seegi valesti.

Isegi kui me seda reformi pooldaks, ei aita ta kriisi puhul, tõeliselt suure kriisi puhul mitte. Ükski südametunnistusega inimene ei saa seda reformi heaks kiita. Isegi kui seda kunagi ei kasutata, on ta ikkagi põhimõtteliselt vale. Konservatiivne Rahvaerakond teeb ettepaneku eelnõu tagasi lükata. Aitäh!

00:20 Esimees Jüri Ratas

Suur tänu! Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku esimene lugemine lõpetada. Samas on meile tulnud veel üks ettepanek. See on järgmine: Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon teeb ettepaneku Vabariigi Valitsuse algatatud Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamislepingu muutmise lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu 479 esimesel lugemisel tagasi lükata. Alustame selle hääletamise ettevalmistamist.

Panen hääletusele Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni ettepaneku, et eelnõu 479 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

00:23 Esimees Jüri Ratas

Tulemusega poolt 17, vastuolijaid 42 ja erapooletuid ei ole, ei leidnud ettepanek toetust. Seega määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks eelnõule 479 k.a 17. detsembri kell 17.15. Eelnõu 479 esimene lugemine on lõpetatud ja ka 26. päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.


27. 00:24 Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamislepingu ratifitseerimise ja rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (480 SE) esimene lugemine

00:24 Esimees Jüri Ratas

Liigume tempokalt edasi 27. päevakorrapunkti juurde. See on Vabariigi Valitsuse algatatud Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamislepingu ratifitseerimise ja rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu 480 esimene lugemine. Ja interneti teel annan sõna rahandusminister Keit Pentus‑Rosimannusele. Palun teid!

00:24 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

(Kaugühendus)

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Head Riigikogu liikmed! Tõesti, tempokalt me edasi liigume. Eelmise eelnõu juures oli mul võimalus tutvustada ESM‑i reformist tingitud ESM‑i lepingu muutmist ja olen juba teinud ettepaneku ESM‑i asutamislepingu muutmise leping ratifitseerida ning praegu teie ees olev eelnõu on eelmisega üsna otseselt seotud.

2012. aastal Riigikogus vastu võetud ESM‑i asutamislepingu ratifitseerimise ja rakendamise seaduses sisalduvad, nagu ka nimi viitab, mitmed rakendussätted, kuidas valitsus ja Riigikogu ESM‑i küsimustes koostööd teevad. ESM‑i lepingu muutmisega seoses on nüüd tekkinud vajadus neid protseduure pisut kohendada ja üle vaadata. Üldiselt on senine koostöö ESM‑i teemadel sujunud hästi ja valitsuse veendumus on, et see jätkub nii ka edaspidi. Võin samuti kinnitada, et Riigikogu jääb endiselt kaasatuks kõigi oluliste küsimuste puhul. Ettepanekute tegemisel lähtusime me valitsuses konkreetse otsuse kaalukusest – eelkõige sellest, kas otsusel on mõju Eesti riigi kohustustele –, aga ka konfidentsiaalsusnõuetest ja ajakriitilisusest. Seega, ainult Riigikogu otsuse põhjal antud mandaadiga saavad Eesti esindajad ESM‑i juhtorganites hääletada, esiteks, EFSF-i kohustuste ülevõtmise ja sellega seotud aktsiate väljaandmise otsustamisel, ning teiseks, kriisilahendusfondi kaitsemehhanismi käivitamise raamotsuse tegemisel, samuti kriisilahendusfondi kaitsemehhanismi maksimaalse limiidi määramisel. Neid otsuseid ei ole võimalik teha enne, kui Riigikogu on eraldi need kinnitanud ja mandaadi andnud.

ESM‑i ennetavate krediidiliinide kasutuselevõtmise puhul on ettepanek selline, et Eesti esindajatele võiks Riigikogu mandaadi anda Euroopa Liidu asjade komisjon, kuna ESM-i lepingu muudatustega nende instrumentide tingimused, nagu eelmise eelnõu tutvustamisel sai selgitatud, standardiseeritakse. Eeltingimustega krediidiliini puhul vastastikuse mõistmise memorandumit enam ei sõlmita ning täiendavate tingimuste krediidiliini puhul on memorandumi sisu piiratud ja siis ei ole lihtsalt otstarbekas Riigikogus tervet otsuse menetlust ette võtta. Samamoodi on ettepanek, et ELAK oleks mandaadi andja, kui tekib olukord, kus on soov mõned kaitsemehhanismi rakendamisega seotud otsuste tegemised direktorite nõukogult delegeerida tegevdirektorile.

Kaitsemehhanismi rakendamine konkreetsete kriisilahenduskaasuste korral eeldab alati väga kiireloomulist otsustamist, enamasti 12 tunni jooksul. Lisaks on sellega alati seotud väga karmid konfidentsiaalsusnõuded. Kui nende otsuste tegemist ei ole tegevdirektorile delegeeritud või need jäävad selle ulatusest välja, siis pakume välja Riigikogu teavitamise direktorite nõukogu otsustest, kirjaliku teavitamise. Need on ettepanekud, mis valitsuse hinnangul on tasakaalus ning tagavad Riigikogu informeerituse ja otsese seotuse oluliste otsuste tegemisel. Ka selle eelnõu puhul tänan Riigikogu rahanduskomisjoni, kes ettepanekuid konsensuslikult toetas ja toetas sellega ka seda eelnõu. Aitäh!

00:28 Esimees Jüri Ratas

Aitäh, hea ettekandja! Teile on ka küsimusi. Aivar Sõerd, palun!

00:28 Aivar Sõerd

Aitäh, austatud juhataja! Austatud minister! Ennetava tingimusliku krediidiliini puhul on abi tingimuseks, et riik täidab abi saamiseks nõutud kriteeriume. No ma küsin näiteks seda. Praegu on nende kriteeriumite täitmine peatatud, kriisi tõttu, aga te olete kuskil rääkinud – mul on jäänud meelde –, et need kriteeriumid taastatakse mingil ajal, võib-olla juba järgmisest või ülejärgmisest aastast. Ma küsin jälle Itaalia kohta. Itaalias on raskustes panku, seal on ka eelmisest kriisist veel pankasid, mis ei ole jalgele saanud. Mitu aastat kulub Itaalial, suurel riigil, et ta kvalifitseeruks? Ehk millal ta hakkab täitma eelarvepuudujäägi kriteeriumit ja võlakriteeriumit, nii et ta võiks kvalifitseeruda abi saamiseks peale kriisist väljumist?

00:29 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

(Kaugühendus)

Aitäh! Vaatan, et Itaalia on teil täna tõsiselt südamel. Kuna küsimus puudutas ennetavat tingimuslikku krediidiliini, siis sõltumata sellest, et eelarvereeglite täitmine või nende täitmise nõudmine on praegu peatatud, tuleb selleks, et kvalifitseeruda ennetava tingimusliku krediidiliini kasutamisele, loetletud tingimusi täita. Nende hulgas tõepoolest on üks tingimus, et konkreetse ESM-i liikme suhtes, kes seda abi ennetava tingimusliku krediidiliini kaudu taotleb, ei tohi olla algatatud ülemäärase eelarvepuudujäägi menetlust ja see peab olema nii olnud kahe eelneva aasta jooksul. Ja kahe eelneva aasta jooksul peab ta täitma ka teatud kriteeriume, näiteks eelarvepuudujääk ei tohi ületada 3% SKT-st. Samamoodi peab struktuurne eelarvepositsioon olema riigipõhisel minimaalsel tasemel või sellest kõrgemal. Ja on ka võlakriteerium, st võlg ei tohi olla suurem kui 60% SKT-st, ehk võlakriteerium peab samamoodi olema täidetud või siis peab liikuma 60% poole. Kui neid tingimusi ei täideta, siis see tähendab lihtsalt seda, et ei ole võimalik ennetava tingimusliku krediidiliini abi kasutada. Nii lihtne see ongi. 

Küsimus puudutas veel seda, kui mitme aasta jooksul Itaalia jõuab oma eelarvega loetletud tingimuste täitmiseni. Ütlen ausalt, et hetkel ei suuda seda peast välja arvutada. Küllap teil on see endal juba välja arvutatud. Igal juhul läheb sinna parimagi tahtmise juures väga pikalt aega.

00:32 Esimees Jüri Ratas

Mart Helme, palun!

00:32 Mart Helme

(Kaugühendus)

Aitäh, härra eesistuja! Rõõm näha, et te Eestis tagasi olete!

00:32 Esimees Jüri Ratas

Teid ka!

00:32 Mart Helme

Lugupeetud minister! Kui seda eelnõu vaadata, siis on ju täiesti üheselt selge, et me anname ära sisuliselt oma suveräänse otsustusõiguse. Kõik need otsused, mida direktorite nõukogud ja muud nõukogud peavad kiirkorras langetama, teinekord 12 tunni jooksul, panevad meid ju fakti ette, et me peame need tagantjärele heaks kiitma. Lükake ümber minu väide, et sisuliselt muudab see eelnõu Eesti Vabariigi Riigikogu Euroopa Komisjoni kummitempliks.

00:33 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

(Kaugühendus)

See kindlasti ei ole nii. Kuigi, nagu teie erakonna esimees eelmise eelnõu läbirääkimiste käigus kinnitas ja üle rääkis, olete te alati olnud ESM-i rakendamise ja toimimise vastu, on ESM-i mõte tõepoolest algusest peale olnud sisuliselt selliseks turvavõrguks olemine ning selle eesmärk on ikkagi riskide maandamine. Eesmärk on kriisiolukordades muidu väga kiiresti leviva ärevuse, turgudel tekkiva ärevuse ennetamine ja maandamine. Kriisilahendus ise, kogu kriisilahendussüsteem, kriisimeede, kaitsemeede, mis rolli nüüd ESM saab, seda eesmärki tegelikult ju otseselt täidab. See, et kriitilistes olukordades tuleb otsuseid väga kiiresti vastu võtta, on paratamatu. Alternatiiv oleks see, et tõepoolest stabiilsus euroalal tervikuna satub ohtu. Oleks väga keeruline väita, et see, kui selline olukord peaks tekkima, Eestit kuidagi negatiivselt ei mõjuta. Igal juhul mõjutaks. Meie huvi kindlasti on see, et niisugune ühine kriisimaanduse süsteem toimiks ja oleks olemas.

Ma kasutan võimalust, et korra veel selgitada või lahti rääkida, mis puhkudel üldse ESM-i kaitsemeedet rakendada saaks. See ei ole nii, et igal suvalisel hetkel on võimalik seda rakendada. Eeldus, et üldse kriisilahendusnõukogu saab ESM-i poole vastava taotlusega pöörduda, on see, et kõik eelnevad võimalused on ammendatud. See tähendab seda, et on ammendatud panga enda vahendid, et on ammendatud nii panga aktsionäride kui ka võlausaldajate kasutamise võimalus ning et kriisihaldusfond ise on oma vahendid täies mahus kasutusele võtnud. Kui kõik eelnevad võimalused on ammendatud, siis on võimalus pöörduda taotlusega ESM-ilt laenu saamiseks. Ja ka seal on limiidid ees. Ka seal ei saa antavate laenud maht kokku olla suurem, kui on kriisilahendusfondi maht, hinnanguliselt on see 68–70 miljardit eurot. Niisuguses olukorras, kui tõepoolest kõik varasemad meetmed on ennast ammendanud, on sellise viimase abi või päästekõrre pakkumine vajalik, et üldist stabiilsust tagada.

Nii et me jääme selles küsimuses kindlasti eriarvamusele. Mina olen sügavalt veendunud selles, et ilma sellise kaitsemehhanismita oleks olukord oluliselt hapram ja eurotsoon tervikuna palju keerulisemas olukorras.

00:37 Esimees Jüri Ratas

Mart Helme, palun!

00:37 Mart Helme

(Kaugühendus)

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud minister! Te küll väga pikalt rääkisite, aga ega te otseselt ja selgelt mu küsimusele ei vastanud. Aga hea küll. Ma siis ütlen oma kommentaari, te võite vastuse anda. Nimelt, ma näen selles kõiges püramiidskeemi ehitamist, sellist sõrmkübaramängu, mille võib kokku võtta Eesti rahvapärimusest "Suur Peeter ja Väike Peeter" tuntud leivakotilooga. Kõigepealt sööme tühjaks Väikese Peetri leivakoti ja siis võib igaüks süüa enda oma. Palun lükake ümber, et see nii on! Aga mina näen seda täpselt sellisel kujul, seda püramiidskeemi ehitamist selle eelnõu ja kogu selle paketi – kõik need kolm eelnõu, mis meil siin praegu järjest tulevad – puhul. 

00:38 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

(Kaugühendus)

Aitäh! Seda on selles mõttes isegi raske kommenteerida. Kui ikkagi üks inimene milleski näeb asja, mida seal tegelikult ei ole, siis tuleb sellega leppida, et see nii on. Aga veel kord: arvestades seda, kui läbi põimunud on Euroopa Liidu majandus, on eriti Eesti-suguse riigi huvides, et seesugune kaitsemehhanism oleks olemas, ja mitte ainult ei oleks olemas, vaid oleks ka funktsionaalne ja vajaduse korral kiiresti rakendatav. Ilma selleta on just nimelt Eesti-sugustel riikidel palju suurem tõenäosus kriisiolukorras kiirelt leviva ärevuse tõttu väga keerulisse seisu sattuda. Nii et tervikuna on selline turvamismehhanismi loomine olnud vajalik, see on olnud õige. Küllap olukorras, kus see mehhanism rakenduma peaks – loodetavasti küll mitte nii pea, vaid mõnes järgmises kriisis –, on meil võimalus teiega sel teemal veel pikemalt mõtteid vahetada ja siis juba reaalse kinnituse näol näidata, kuidas niisugune mehhanism aitab muidu väga kriitilisi olukordi leevendada.

00:39 Esimees Jüri Ratas

Aitäh, austatud minister! Rohkem küsimusi ei ole. Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli ettekandeks rahanduskomisjoni liikme Dmitri Dmitrijevi. Palun!

00:40 Dmitri Dmitrijev

Austatud esimees! Lugupeetud kolleegid! Riigikogu rahanduskomisjon arutas eelnõu teisipäeval, 16. novembril. Kuna komisjonis ei arutatud midagi sellist, mida rahandusminister meile täna juba ei rääkinud, liigun ma kohe komisjoni otsuste juurde. Kõik komisjoni otsused tehti konsensusega. Seega, otsustati teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 24. novembriks, teha ettepanek esimene lugemine lõpetada, määrata juhtivkomisjoni esindajaks komisjoni liige Dmitri Dmitrijev ja teha ettepanek määrata muudatusettepanekute tähtajaks 2. detsember kell 17.15. Aitäh!

00:41 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Teile on ka küsimus. Igor Kravtšenko, palun!

00:41 Igor Kravtšenko

Aitäh, hea istungi juhataja või hea esimees! Austatud komisjoni ettekandja! Proua minister mainis oma ettekandes korduvalt, et aastaks 2024 on fondi maht peaaegu 70 miljardit. Oskad sa äkki öelda, kui suur see praegu on?

00:41 Dmitri Dmitrijev

Aitäh küsimuse eest! Tõesti, rahandusminister ei rääkinud meile kriisilahendusfondi sihttasemest, mis peaks olema 1% kõigist tagatud hoiustest ja 2024. aastaks peaks see olema 70 miljardit. Viimased andmed on meil sellised, et juuli seisuga oli fondi laekunud 52 miljardit eurot.

00:41 Esimees Jüri Ratas

Hea ettekandja, ma tänan teid. Rohkem küsimusi ei ole. Aitäh teile! Avan läbirääkimised ja sõna saab Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esindaja Martin Helme. Palun!

00:42 Martin Helme

(Kaugühendus)

Aitäh! Jah, nagu ma lubasin, ega ma pikka kõnet ei pea, aga sai uuesti ju kinnitust see, mis ma ütlesin eelmise eelnõu kõne ajal. Nendest lubadustest, mida jagati siis, kui neidsamu skeeme püsti pandi, praegu taganetakse ja neid rikutakse. Riigikogu roll otsustamisel selgelt väheneb, sisuliselt meie veto kaob, parlamendi sõnaõigus meie raha kasutamise üle hajub kuhugi, isegi mitte komisjoni, vaid mingisugustesse nõukogudesse. Nii et jälle, Konservatiivse Rahvaerakonna nimel teen ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Aitäh!

00:42 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku esimene lugemine lõpetada, aga Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon teeb ettepaneku eelnõu 480 esimesel lugemisel tagasi lükata. Alustame selle hääletamise ettevalmistamist. 

Panen hääletusele Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni ettepaneku eelnõu 480 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

00:44 Esimees Jüri Ratas

Poolt 17 Riigikogu liiget, vastu 42 ja 1 erapooletu, ettepanek ei leidnud toetust. Eelnõu 480 kohta muudatusettepanekute esitamise tähtajaks on määratud 2. detsember kell 17.15. Eelnõu 480 esimene lugemine lõpetatud ja ka 27. päevakorrapunkti menetlemine on lõpetatud.


28. 00:45 Osamaksete ühtsesse kriisilahendusfondi ülekandmise ja ühiskasutusse võtmise lepingu muutmise lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu (481 SE) esimene lugemine

00:45 Esimees Jüri Ratas

Läheme edasi 28. päevakorrapunkti juurde. See on Vabariigi Valitsuse algatatud osamaksete ühtsesse kriisilahendusfondi ülekandmise ja ühiskasutusse võtmise lepingu muutmise lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu 481 esimene lugemine. Annan interneti teel sõna rahandusminister Keit Pentus-Rosimannusele. Palun!

00:45 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

(Kaugühendus)

Aitäh, hea Riigikogu esimees! Austatud Riigikogu liikmed! Tegu on kolmanda eelnõuga ESM-i reformi paketist. Ühtse kriisilahendusfondi osamaksete lepingu muudatused on seotud ESM-i muutmise lepinguga, täpsemalt selles sisalduva pangandusliidu kaitsemehhanismi käivitamisega 2022. aastal. Lepingu muudatustele kirjutas Eesti alla 2021. aasta veebruaris ja ka nendes läbirääkimistes on mitme aasta jooksul juhindutud valitsuse ja Riigikogu kinnitatud positsioonidest. Juba alates 2015. aastast on pangad teinud ühtsesse kriisilahendusfondi makseid. Fondis on iga aastaga suurenenud ühiskasutatav osa ja kogumisperioodi ehk üleminekuaja lõpuks, 2023. aasta lõpuks, peaks fond olema oma sihttaseme saavutanud. See on 1% tagatud hoiustest. Nagu öeldud, see on hinnanguliselt umbes 70 miljardit eurot. Ja tõesti, selle aasta suve lõpu seisuga oli fondi kogunenud umbes 52 miljardit eurot.

1. jaanuarist 2024 on fond 100% ühiskasutuses. See tähendab, et enam ei eristata, millise riigi pankadest on vahendeid laekunud ja millises riigis neid kriisilahenduseks kasutatakse. See kõik on juba lepingus olemas ja selliselt toimimas. Aga lepingu muutmise tingib asjaolu, et ESM-i reformi üks element, pangandusliidu kaitsemehhanism, soovitakse kasutusele võtta enne üleminekuperioodi lõppu ehk 2022. aasta alguses. Siin ei ole veel mõeldud kasutust ühegi konkreetse kriisilahendusjuhtumi puhul. Seda otsust praegu ei tehta, vaid see puudutab, nii nagu ESM-i lepingu juures selgitatud, kaitsemehhanismi suure raami põhimõttelist heakskiitmist.

Kui kunagi peaks tekkima olukord, kus kaitsemehhanism mõne kriisilahenduse puhul reaalselt peaks rakenduma, siis kriisilahendusnõukogu ja kriisilahendusfondi ESM-ilt saadud laen makstakse tagasi pankadelt tagantjärele ehk ex post kogutavate maksete abil. Praegune lepingu muutus neid makseid puudutabki. Kehtiva lepingu kohaselt ei ole üleminekuperioodil neid makseid võimalik ühisossa ehk laenu tagasimakseteks suunata. Lepingu muutmisega see võimalus tekib. Seejuures ei läheks kogutavad maksed kohe 100% ühisossa, vaid alustaksid 70%-lt  ja kasvaksid iga järgneva kvartaliga 3,75% võrra, nii et 2022. aasta algusest alustades jõutaks 2024. aastaks 100%-ni.

Me oleme nõustunud ESM-ile kaitsemehhanismi funktsiooni andmisega ja 2020. aasta lõpus oli valitsus nõus ka Euroopa Komisjoni ja Euroopa Keskpanga hinnanguga, et pangandussektori riskid on piisavalt vähenenud ja kaitsemehhanism on algselt plaanituga võrreldes varem teostatav, st enne kriisilahendusfondi kogumisperioodi lõppu 2024. aastal. Ühtlasi tähendab kaitsemehhanismi käivitumine, et tühistatakse riikide võimaldatud valmisolekulaenude lepingud kriisilahendusnõukogule. Need lepingud täitsid ajutiselt kriisilahendusfondi kaitsemehhanismi rolli ja Eesti oli siis Riigikogu otsusega võimaldanud sellist valmisolekulaenu 22 miljoni euro ulatuses. Tegelikkuses see kasutusse ei jõudnud. Samasugune eeldus ja ka lootus kehtib muidugi selle kohta, et ESM-ist võimaldatavat kaitsemehhanismi tegelikkuses kasutama ei pea. Valitsuse ettepanek on kriisilahendusfondi osamaksete lepingu muudatused ratifitseerida. Tänan taas rahanduskomisjoni, kes on seda juba ühehäälselt toetanud. Aitäh!

00:50 Esimees Jüri Ratas

Aitäh, austatud minister! Küsimusi teile ei ole. Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli rahanduskomisjoni liikme Dmitri Dmitrijevi. Palun!

00:50 Dmitri Dmitrijev

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Ka selle punkti vaatas Riigikogu rahanduskomisjon läbi teisipäeval, 16. novembril. Ma tänan rahandusministrit väga hea ülevaate eest, sest mul hetkel ei jää üle midagi muud kui minna kohe otsuste juurde, sest kõiki komisjonis käsitletud teemasid minister juba valgustad. Seega, komisjon on teinud konsensuslikult järgmised otsused: teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 24. novembriks, teha ettepanek esimene lugemine lõpetada, määrata juhtivkomisjoni esindajaks komisjoni liige Dmitri Dmitrijev ja teha ettepanek määrata muudatusettepanekute tähtajaks 2. detsember kell 17.15. Aitäh!

00:51 Esimees Jüri Ratas

Hea ettekandja, ma tänan teid. Küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised ja sõna on Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esindajal Martin Helmel. Palun!

00:51 Martin Helme

(Kaugühendus)

Aitäh! Pikka juttu ei tee. Ka see eelnõu on seotud kahe eelmisega. Ka see eelnõu vähendab meie kontrolli meie enda raha üle ja muu hulgas, muide, vähendab oluliselt kontrolli meie võimaluse üle reguleerida meie enda pangandust, nii et Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel teen ettepaneku eelnõu tagasi lükata. Aitäh!

00:52 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Rohkem kõnesoove ma ei näe. Korra küsin üle, kas fraktsioonide esindajatel on kõnesoovi. Ei ole. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 481 esimene lugemine lõpetada, samas on olemas Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni ettepanek eelnõu 481 esimesel lugemisel tagasi lükata. Alustame selle ettepaneku hääletamise ettevalmistamist.

Panen hääletusele Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni ettepaneku eelnõu 481 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

00:54 Esimees Jüri Ratas

Tulemus: poolt 14, vastu 44 Riigikogu liiget, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust. Juhtivkomisjoni ettepanek on esimene lugemine lõpetada. Määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks k.a 2. detsembri kell 17.15.

Eelnõu 481 esimene lugemine on lõpetatud ja 28. päevakorrapunkti menetlemine on lõpetatud. Head ametikaaslased, ka meie istung on lõppenud. Ma tänan teid ja soovin teile turvalist koduteed.

00:54 Istung lõppes

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee