Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

header-logo

XIV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
Kolmapäev, 24.11.2021, 14:00

Toimetamata

13:58 Istungi rakendamine

13:58 Aseesimees Hanno Pevkur

Austatud Riigikogu, alustame täiskogu VI istungjärgu 9. töönädala kolmapäevast istungit ja nüüd on võimalik üle anda eelnõusid ja arupärimisi. Palun! Seda soovi ei näe. Siis viime läbi kohaloleku kontrolli. Palun kohaloleku kontroll!

14:01 Aseesimees Martin Helme

Kohale registreerus 86 Riigikogu saadikut.

Nüüd mõned päevakorra täpsustamised. Ahah. Protseduuriline, Helir-Valdor Seeder, palun!

14:01 Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Ma võin oma küsimuse esitada ka pärast päevakorra täpsustamist, aga kui te andsite sõna, siis ma küsin kohe ära. Nimelt, esmaspäeval oli siin elav arutelu Riigikogu saalis eelnõu ümber, mis on 435 OE ehk Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele". Kas see nõuab koosseisu häälteenamust ehk 51 häält või piisab lihthäälteenamusest? Ja koosoleku juhataja Jüri Ratas võttis vaheaja ja väidetavalt Riigikogu juhatus arutas ja kujundas seisukoha. Mul on küsimus, kas Riigikogu juhatus otsustas midagi siis? On olemas mingisugune kirjalik otsus, millega me saame tutvuda, näha, kus on ka need argumendid ja kas see on ka Riigikogu liikmetele kättesaadav? 

14:02 Aseesimees Martin Helme

Jaa, juhatus arutas ja otsustas ja pidas nõu loomulikult ka inimestega, kes on siin majas pikalt töötanud ja kellel on mälu pretsedentide osas, kellel on mälu pretsedentide osas ja otsus oli jätkata senise praktikaga, et senine praktika on läbi koosseisude olnud, et häälteenamus. Ja see protokoll on valmimisel. Ma arvan, et ta on täna juba ka kättesaadav kõigile. 

Priit Sibul, palun!

14:02 Priit Sibul

Aitäh, austatud koosoleku juhataja! Mul on sellesama teie vastusest ... küsimus. Kui palju te leidsite majas neid inimesi, kellel mälu on? Kui paljudega te konsulteerisite?

14:03 Aseesimees Martin Helme

Minu meelest oli laua ääres seitse inimest. Tarmo Kruusimäe, kas sa tahad protseduurilist küsida? Palun!

14:03 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Viidates praktikale, võib ju välja kujuneda ka see, et praegu me oleme asja ees, teist takka kaugistungite formaadis. Selle võib alati ju vormistada, kui mõni fraktsioon sellesisulise ettepaneku teeb. Kas see ei või muutuda meil praktikaks, et üsna varsti mõni teine fraktsioon võtab selle, sest me ikkagi algselt, kui me ju seadustasime selle kaugistungite asja, oli selleks need tervisenäitajad ja kõik sihukesed muud muutujad. (Juhataja helistab kella.) Kas see on ka olnud arutusel, et selline, oleks ühekordne halb pretsedent, et me oleme praegu asja ees, teist takka selles, või et sellest võib olla oht, et muutumegi nüüd, ütleme, et jälle, et praktikas on see juba läbi proovitud, et polnud nagu häda midagi.

14:04 Aseesimees Martin Helme

Jaa, eilsel juhatuse koosolekul arutati ka Isamaa fraktsiooni pöördumist, milles paluti lõpetada kaugtöö põhimõtteliselt siis koheselt ja jõudsime järeldusele, et kuna suur saal on hääletanud, et me oleme kaugistungil kuni selle nädala neljapäevani ehk 25. novembrini, siis me juhatuses seda ümber tegema ei hakka ja me ei näinud ka erilist perspektiivi tulla tagasi suurde saali ettepanekuga päev varem lõpetada ära kaugtöö, aga praegu on niimoodi, et meie kaugtöö kõigepealt siis juhatuse mittekonsensusliku otsusega ja hiljem suure saali häälteenamuse otsusega kestab 25. novembrini ja pärast seda automaatselt tuleme tagasi oma tavatöö juurde. Kui nüüd enne meie detsembrikuiseid istungeid keegi teeb jälle taotluse, siis seda juhatus peab arutama ja kui ei jõuta üksmeelele, siis tuleme jälle saali, aga praegu lakkab kaugtöö automaatselt 25. novembril. Mis puudutab pretsedenti, siis jah, pretsedendid on sellised asjad, millega tuleb alati ettevaatlik olla jah.

Urmas Reinsalul on protseduuriline. Palun!

14:05 Urmas Reinsalu

Austatud istungi juhataja! Ma ei saa küll nõustuda selle niisuguse juhatuse käsitlusega, et kui senine praktika on olnud üks, siis see on otsekui eeldus, et see praktika on olnud põhiseaduspärane. Et juhatus meenutab ... No selles loogikas ei oleks ka mingit vaimuteaduslikku progressi olemas. Sellega tuletab juhatus mulle meelde veidi inkvisiitoreid, kes keeldusid vaatamast Galilei teleskoopi. Aeg on mõelda veidi avaramalt. Ja ma täpsustaks Helir-Valdor Seederi küsimust: kas juhatus langetas otsuse? Kui juhatus langetas otsuse, siis ma paluksin istungi juhatajal seda tsiteerida. Küsimus puudutab seda, et meie vaates, Isamaa fraktsiooni vaates eile Riigikogu võttis vastu ettepaneku enamushäältega parlamendile. Ma saan aru, et juhatusel on teistsugune tõlgendus sellest arusaamast. Ja küsimus on: kuidas parlamendiliikmed saavad oma õigust kaitsta? Ja millise kohtutee kaudu seda vaieldavat otsust või mitteotsust, kuidas seda on võimalik tuvastada õiguskaitse kaudu, kas ta siis on kohtus kontrollima, kas õiguspärane või mitte? Need kaks küsimust.

14:06 Aseesimees Martin Helme

Seda sõnastust ma kohe peast ei suuda siin ette lugeda. Põhimõtteline seisukoht oli, et niipalju kui meie teame, ei suutnud me minna tagasi – vähemalt ei selle ega ka eelmise koosseisu jooksul – olukorrani, kus taolise ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele oleks vastu võetud vähem kui koosseisu häälteenamusega ehk 51 häälega. Nüüd, nii mulle kui ka kindlasti sulle, Urmas, on argument iseenesest alati see, et nii on alati tehtud. Lõpuks konservatiivid niimoodi suhtuvad asjadesse. Aga seal olid juures ka juriidilised argumendid, mida andsid meile õigusosakonna inimesed, kes ütlesid, et kuna ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele võib kaasa tuua seaduste muutmise ja kuna täitevvõimule ettekirjutuse tegemine parlamendi poolt on käsitletav põhimõtteliselt sarnase aktina, nagu oleks ministri umbusaldamine või valitsusele volituste andmine, siis selle n-ö lävendi kujunemine on loogiline ja nii teda on alati käsitletud. Need olid need peamised argumendid.

Mihhail Lotman, palun!

14:07 Mihhail Lotman

Aitäh! Ma olen kerges hämmingus. Minu meelest Eesti Vabariik oma õigusruumis kuulub kontinentaal-Euroopasse, aga mitte islami juriidilisse praktikasse, kus ühelt poolt on fikseeritud seadus, šariaat, aga teiselt poolt iga otsuse puhul võiks lähtuda adaadist, s.o kombest, mis oli isegi enne islami välja kujundatud, nii et lihtsalt lähtume kombest. Ma olen eriti suures hämmingus, kui ettepanekud ehitada välja kontrolljoone tõkked on võrdsustatud valitsuse umbusaldusega, see on väga peen kasuistika. Ja jällegi ta ei lähtu nagu euroopalikust, kontinentaaleuroopalikust õigusruumist, aga pigem angloameerika pretsedendiõigusest, mis üldiselt Eestile ei ole omane. Kas ma eksin?

14:09 Aseesimees Martin Helme

Äärmiselt keeruline konstruktsioon. Ma ei arva, et me peame siia tooma islami praktika. Meil on tõepoolest põhiseadus ja põhiseadus on kontinentaalne ja meie põhiseaduse ja meie seaduste tõlgendamise juures siiski on pretsedendil täiesti olemasolev roll. Nii nagu me tuvastasime, ei sellest koosseisust ega eelmisest koosseisust, sõltumata ettepaneku sisust, ja neid ettepaneku sisusid me põgusalt vaatasime, on olnud äärmiselt erinevaid nii seaduste muutmiseks kui analüüside tegemiseks kui lihtsalt mingite konkreetsete asjade otsustamiseks, et sõltumata ettepaneku sisust on olnud alati käsitlus, et see nõuab 51 häält. Ja ei olnud ka võimalik tuvastada meile ühtegi sellist paragrahvi, mis ütleks, et nii ei tohi, et see on kuidagi vastuolus ühegi seadusega, ei meie kodukorra seaduse või põhiseadusega. Et pigem, kui tekibki kuskil mingisugune kaheti mõistmine või hall ala, siis pigem need kaheti mõistmised või hallid alad ikkagi viitavad sellele, ka varasemad käsitlused ja varasem praktika viitavad sellele, et see 51 hääle nõue on olnud siiamaani kõigi poolt aktsepteeritav. Me kõik oleme nõus, et kui ühel hetkel keegi ütleb, et me enam seda ei aktsepteeri, siis tuleb teema uuesti üle vaadata ja läbi käia. Aga siiamaani on kõik seda aktsepteerinud ja seda ei ole kunagi vaidlustatud. Ja üks põhjus selleks on, et kõik on neid paragrahve siiski suhteliselt ühtemoodi aru saanud, mõistnud. Ja nüüd küsimus, mis enne õhku jäi, oli, et kuidas Riigikogu liikmed saavad oma õigusi kaitsta. Isamaa fraktsiooni liige, pöördus näiteks kaugtöö teemal otse Riigikohtusse ja Riigikohus lausa võttis asja menetleda. Kuigi see tee on kitsas, see tee on siiski olemas. Urmas Reinsalu, palun, protseduuriline!

14:11 Urmas Reinsalu

Küsimus ongi selles, et tõepoolest, ma olen nõus professor Lotmaniga, niisuguse võrdleva kultuurieksperdiga, et niisugune islamistlik õiguspraktika on juhatuses hakanud juuri ajama ja ma oleksin väga ettevaatlik selle viljelemisel. Probleem ongi selles, et küsimus on ja vaidlus selle üle, et Riigikogu otsust saab huvitatud isik vaidlustada. Aga nüüd ongi küsimus, et kas otsus on või otsust ei ole, selles ju küsimus ongi, et otsuse mittevastuvõtmise vaidlustamise kohtutee on vägagi poleemiline, kas see olemas on? Aga ma tuleksin selle tõlgenduse juurde, mis mulle tuli, mida härra istungi juhataja ütles, et juhatus on seisukohal, et otsekui ettepaneku tegemine valitsusele on võrreldav umbusaldusavaldusega valitsusele, mis tähendab tegelikult seda, et see on juriidiliselt kohustuslik või – mida see tõlgendus tähendas? Ma paluksin, kuna see praktika tuleb minu kõrvadele küll esmakordselt ja väga moodsalt, ma paluksin selle mõttekäigu istungi juhatajal avada, et me oleksime sellest teadlikud. See tähendab seda, et kas realiseerimata ettepanek valitsusele toob kaasa valitsuse ametist tagasiastumise – mida see paralleel täpselt tähendas nii tugeva õigusjõu noh, paralleelse mõttekäiguga?

14:12 Aseesimees Martin Helme

Otsus on olemas, otsus on tehtud, otsus on sõnastatud. Ma saan aru, et see tänase päeva jooksul on kõigile kättesaadav, nii et otsus on olemas ja sellega saab n-ö paberi peal tutvuda. Mis me rääkisime sellest n-ö valitsuse ametissepanemisest või umbusaldamisest, siis see kirjeldus või tõlgendus oli niisugune, et kui Riigikogu teeb otsuse eelnõuga, valitsusele annab mingisuguse kohustuse, siis valitsusel puudub võimalus seda kohustust mitte täita. Et tal on reaalne kohustus mingi asi ära teha, mida Riigikogu on käskinud teha ja seal on väga vähe manööverruumi, et kuidas seda, kuidas seda ellu viia ja see on selles mõttes sisuliselt ikkagi ... oli selline mõttekäik, et see nõuab Riigikogu koosseisu häälteenamust. Lisaargument oli sinna juurde veel, et tõenäoliselt väga paljudel juhtudel mitte alati, aga tõenäoliselt väga paljudel juhtudel tuleb selle Riigikogu-poolse ettepanekuga käib kaasas ka veel seaduse muutmine, nii et seda lihthäälteenamusega lihtsalt niisama teha on väga riskantne, sest meil on terve hulk seadusi, mis nõuavad ka koosseisu häälteenamust. Ja uuesti Urmas Reinsalule, palun, sõna!

14:13 Urmas Reinsalu

Härra istungi juhataja! See läheb väga huvitavaks, on see mõttekäik läinud, et see on kohustuslik, see sõna "ettepanek" iseenesest minu mälu järgi küll, ma pean tunnistama, on parlamendi liikmed tõlgendanud seda ettepanekut või omistanud laiema tõlgendusega, mis ei pruugi olla õige. Aga on tõlgendanud, et see ettepanek on nii-öelda üleskutselise tähendusega. Nüüd tuleb välja, et valitsus peab viivitamatult täitma. Härra istungi juhataja! Kui me kujutame ette ja tegelikult olekski aeg öelda, et valitsus peaks otsustavamalt praeguses julgeolekukriisis tegutsema ja parlament nõuab seda, et mida siis valitsus istungi juhataja hinnangul peaks tegema ja mis on tagajärg, kui ta seda ei tee?

14:14 Aseesimees Martin Helme

Ma alustan sellest, et kust see meie loogika tuli. Kui me loeme seda oma kollast raamatut, siis seal on niimoodi kirjas, et otsus, millega Riigikogu teeb – see on kommentaar, eks ole –, otsus, millega Riigikogu teeb valitsusele ettepaneku algatada konkreetne seaduseelnõu, nõuab põhiseaduse § 3 lõike 2 kohaselt vastuvõtmiseks parlamendikoosseisu häälteenamust. Muu sisuga ettepanekuid sisaldava otsuse vastuvõtmiseks piisab põhiseaduse §-s 73 sätestatu valguses poolthäälteenamusest. Tavaliselt on lähtutud kõigi selliste otsuste puhul siiski põhiseaduse § 3 lõike 2 sättest ja nõutud otsuse vastuvõtmiseks Riigikogu koosseisu häälteenamust, see tähendab 51 poolthäält. Niisuguse praktika kasuks räägib see, et sageli on ühes otsuse eelnõus nii valitsusele tehtavad ettepanekud algatada eelnõu kui ka üleskutsed muuks tegevuseks. Kuivõrd kõnealuste otsuste puhul on tegemist poliitiliselt siduvate ettepanekutega, õigustab vähemalt 51 hääle nõuet ka seos põhiseaduse § 97 lõikega 1, mille järgi saab Riigikogu avaldada valitsusele umbusaldust oma koosseisu häälteenamusega.

See oli see loogika, millest ma siin põgusalt rääkisin. Andke andeks, ma ei ole jurist, vahest puterdasin natuke, aga see oli see, millele ma viitasin. Helir-Valdor Seeder, palun!

14:15 Helir-Valdor Seeder

Aitäh, auväärt juhataja! Mina oma esimesele protseduurilisele küsimusele sain küll vastuse, et Riigikogu juhatus on arutanud ja langetanud otsuse ja sealt tekib võimalus vähemalt Riigikogu juhatuse otsust kohtus vaidlustada, Riigikohtus vaidlustada, kui see vajalik on. Ma loodan, et me seda teed läheme, et saaks selguse sellele vaidlusele, mis on tekkinud. Ja seepärast ma küsisingi, et kas otsust on või ei ole. Vähemalt see otsus on. Selle üle, mis toimus Riigikogu saalis, et justkui 27, 26 häältega oleks võetud otsus vastu, aga kuna juhataja tõlgendas seda, et vajalik on 51 ehk koosseisu häälteenamust, siis justkui otsust vastu ei võetud ja kui otsust vastu ei võetud, siis oleks raske olnud ka seda vaidlustada, kuna otsust ei ole. Aga juhatuse otsust me saame vaidlustada.

Aga minu küsimus lähtub teie selgitusest Urmas Reinsalu küsimustele. Kõigepealt see, kui on olnud senine praktika, et me rikume ühte seadust või põhiseadust ja jõuame ühel hetkel arusaamisele, et seda ei ole enam mõistlik teha, ja me oleme teinud, siis on igati sobilik ju seda praktikat muuta. Me kõik peaksime olema arenemisvõimelised inimesed. Aga huvitav selgitus oli küll, millele oleks vaja kohe vastust saada, sest 51 hääle eelnõusid on teisigi siin tulemas kohe-kohe hääletusele. Et kui on valitsusele, tekib kohustus, kui valitsusele tekib kohustus, siis on vaja 51 häält. Kas siis kõigi Riigikogu otsuste puhul, kus valitsusele tekib kohustus, peaks olema 51 häält? Ma ei räägi siin seaduse väljatöötamisest, sest meie otsuse eelnõu ei näinud ka ette seaduse väljatöötamist. Erinevad missioonid ja nii edasi otsused, mida Riigikogu langetab, need on ju lõppude lõpuks täitevvõimule kohustuslikud. Kas seal on ka igal pool 51 häält vaja? Aitäh!

14:17 Aseesimees Martin Helme

See sõna, mida siin kommenteeritud väljaanne kasutab, on "poliitiliselt siduv" ettepanek –poliitiliselt siduv ettepanek, mille järgi saab ...  ja mida võib ka seostada põhiseaduse § 97 lõikega 1, mille järgi saab Riigikogu avaldada valitsusele umbusaldust oma koosseisu häälteenamusega. See oli see väljend – "poliitiliselt siduv", mida seal koosolekul ... Ja jälle, kui ma kasutasin teist väljendit, siis palun vabandust segaduse tekitamise pärast. Helir-Valdor Seeder, palun! 

14:18 Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Te ei pea vabandama midagi, see on kollektiivne otsus teil ja kollektiivne looming on alati mitme inimese tarkus koos. Aga poliitiliselt siduv – see tähendab siis, et missioonide otsus Riigikogu poolt ei ole poliitiliselt siduv valitsusele? Saan ma õigesti aru? 

14:18 Aseesimees Martin Helme

Ei kindlasti nii tõlgendada ei saa. Lõbus on! Helir-Valdor Seeder, palun!

14:19 Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Mul ikka küsimus, et kuidas siis on poliitiliselt siduva otsusega. Need kõik peaksid siis nõudma 51 häält. Te tunnistasite, et on küll, et missioonide puhul on ka täiesti poliitiline siduvus olemas, et see on kohustuslik ja ta on poliitiliselt siduv. Miks siis seal 51 häält ei ole? Ma sellest tõlgendusest nüüd hästi aru ei saa. Meil on need asjad vaja selgeks rääkida, et tulevased hääletused, mis kohe tulevad, kuidas siis ikkagi käituda ja millal üks või teine otsus tegelikult vastu võetud on, kas vajatakse lihthäälteenamust või koosseisu häälteenamust? Minu arvates kõik meie otsused ja seadused, mis Riigikogu vastu võtab, on ka poliitiliselt siduvad valitsusele. Mitte mingisuguseid teistsuguseid otsuseid ja seadusi parlament vastu ei võta.

14:20 Aseesimees Martin Helme

Ikka vahel võtab – avaldusi ja muid selliseid. Jah, ma saan aru, aga Riigikogul on laiem tööriistakast. Nüüd, ei tohiks segadust tekitada – meil on kirjas kahes kohas, Riigikogu kodu- ja töökorra seaduses ja põhiseaduses, need seadused, mis vajavad kas 51 häält, mõni vajab 61 häält, põhiseaduse muudatus nõuab isegi 81 häält. Neid lävendeid on meil seatud siin nii kodukorraga kui kui põhiseadusega.

Ja ma pisut polemiseeriksin või vaidleksin vastu selles osas, et me oleme siiamaani kuidagi rikkunud seadust. Ei saa nõus olla. Siiamaani on kõik ühtemoodi aru saanud, et see 51 hääle nõue otsuse eelnõule on seaduspärane, seadusest lähtuv. Ega ka Isamaa fraktsioon ise ei ole kunagi varem siis, kui ta on olnud valitsuse poolel, kui ta on esitanud neidsamasid otsuse eelnõusid, ei ole kunagi varem tõstatanud seda teemat, et nii ei tohiks teha. Meil on tekkinud nüüd olukord, kus on mingi mingil moel või mingil põhjusel avastatud, et tegelikult see võiks ka teistmoodi olla. Ja ma olen täiesti nõus ja igati käsi, et see tuleks ära lahendada. Aga ma ei ole kindel, et me tegelikult nüüd siit niimoodi üle puldi debateerides selle lahendame, ma põhimõtteliselt arvan, et lõpliku lahenduse saab tegelikult tuua Riigikohus. Ma ei näe, et meil kuidagi teistmoodi ... Või kui me teeme kodukorraseadusesse mingisuguse täpsustuse, millega kõik ühtemoodi saavad aru ja nõus on. Mis viib meid tagasi selleni, et see kodukord on meil olnud varsti 20 aastat pisemate muudatustega ja siiamaani on kõik ühtemoodi aru saanud. Urmas Reinsalu, palun!

14:22 Urmas Reinsalu

Aitäh, austatud istungi juhataja! Kodukorra seadus tegelikult just nimelt seda küsimust nii detailselt ei reguleeri, muidu ju vaidlust ei olekski. Kui kodukorra seadus seda sisustaks, siiss oleks küsimus, kas kodukorra seadus on põhiseaduspärane. Aga nüüd me jõudsime väga avara probleemide kompleksi juurde, me peame hakkama seda elementide kaupa avama.

Esimene küsimuste ring puudutas seda, et Riigikogu esimees esmaspäeval mainis, et Riigikogu juhatus arutas ka sellel kevadel seda küsimust. Ta viitas isegi, et vist maikuus. Ja mul on palve, et praegu, istungi juhataja, teie ütlesite, et kunagi varem keegi ei ole seda probleemi avanud ja keegi pole üldse käsitlenud seda selle nurga alt nagu Isamaa fraktsioon sellel töönädalal. Aga Riigikogu esimees viitas, et juba kevadel arutati seda Riigikogu juhatuses. Mul on palve, et kas Riigikogu esimehe informatsioon esmaspäevast a) vastas tõele, b) kelle palvel seda arutati ja c) kas kujundati mingi juhatuse seisukoht.

Nüüd teine teemade ring. See tõlgendus, mis poliitilisest siduvusest kui kõrgemat kvoorumi nõuet n-ö eeldavast Riigikogu akti kvoorumi nõudest ehk siis koosseisu enamust – see, ma arvan, ei kannata küll mitte mingisugust kriitikat. Ja see on kindlasti võimalikus õiguslikus vaidluses väga oluline, teie hinnangud, et mis oli see põhjendus. Ma tahaksin seda üle täpsustada. Selle loogika järgi otsekui poliitiline siduvus eeldab kõrgemat kvoorumit kui õiguslik siduvus. Kas siis Riigikogu juhatus eristab poliitilist ja õiguslikku siduvust? Kas õiguslikult siduv – kas poliitiline siduvus mahub selle alla või õiguslikult siduv peaks olema madalama kvoorumi tasemega parlamendiaktide vastuvõtmisel?

Poliitilise siduvuse tõlgendus on, ma arvan, vägagi vaieldav, sest Riigikogu – me räägime parlamendiliikmete õigustest, me saame suurepäraselt aru, et vaidlus käib ju õiguste tõlgendamise üle. Samamoodi, kui Riigikogu juhatus tuleks kokku ja otsustaks, et näiteks mingi akti puhul on vajalik 101 parlamendiliikme nõusolek nagu vanas Poola parlamendis, et siis see kahtlemata tekitaks hoopis teise õigusliku olukorra mingi spetsiifilise küsimuse menetlemisel. Põhiseadus on andnud väga selge reservatsioonidega kataloogi koosseisu häälteenamusele. Ja ma viitan ka ajaloolisele tõlgendusele. Kas juhatus analüüsis ka sõjaeelset põhiseadust, millest ju tegelikult ka tuli ühe tuletisena see ettepaneku konstruktsioon? Ka see ajalooline argument räägib praegu Isamaa fraktsiooni seisukoha kasuks.

Mu küsimus ikkagi on, et millises loogikas, mis mõttekäigu järgi poliitilist siduvust eristatakse õiguslikust siduvusest selles loogikas, kus põhiseadus kuidagi niisugust mandaati ei anna. Umbusaldusavaldusega, kui tuuakse paralleel, siis ma ütlen selle peale, et umbusaldusavaldus on ju õiguslikult siduv, mitte poliitiliselt siduv. See on hoopis erinev kategooria. Umbusaldusavalduse puhul on valitsus ametist kukkunud, kui talle umbusaldust avaldatakse. Ja mingi poliitiline siduvus kategooriana ähmastab selle akti tegelikku ja selget järelmit.

14:25 Aseesimees Martin Helme

Kõigepealt jah, vastab tõele, selle aasta 20. mail. Vabandust! 2020. aasta 9. mail toimus juhatuse istung, juhatuse liikmed Henn Põlluaas, Helir-Valdor Seeder ja Siim Kallas arutasid täpselt sama küsimust, kas otsuse eelnõu valitsusele ettepaneku tegemiseks vajab 51 häält. Tookord oli juhatuse üksmeelne otsus – kriipsutan alla, et seal osales ka Helir-Valdor Seeder –, et jah, 51 hääle nõue on alati olnud ja jääb kehtima. See on teist korda meil käesoleval aastal juhatuses olnud ja juhatus on siin olnud järjekindel, mis siis, et juhatuse koosseisud on olnud teised, erinevad, muutunud. Te võite torkida mind, aga ma ei lähe juriidilisse arutelusse või diskussiooni poliitilise siduvuse ja kõige muu teemal. See ei ole see formaat lihtsalt.

Paul Puustusmaa, palun!

14:26 Paul Puustusmaa

Suur tänu! Minu arvates on küll nüüd tegu sellise olukorraga, kus on asi väga põhimõtteline sellepärast, et ma tuletan meelde, et meil on olemas ka teine, esimene asi on see, et iseenesest ükski kommentaar ei loo õigust ega seadust, ükski seadusekommentaar seda ei loo. Kui me vaatame praktikaid ja see võib olla mõnikord nii ja mõnikord naa ja kui me vaatame ka põhiseaduse kommentaare, siis need aeg-ajalt muutuvad ja päris olulisel määral muutuvad.

Aga antud juhul tuleb siiski soostuda Isamaa protestidega ja minu meelest on tegemist väga põhimõttelise küsimusega, mille lõpliku lahenduseta me ei saaks sisuliselt edasi minna. Sellepärast, et kui me teeme ikkagi ettepaneku Vabariigi Valitsusele, kusjuures ma räägin, et tegemist ei ole seadusega mingisugusega, ettepanek on ju see, millega saab nõustuda või mitte nõustuda, siin kohustuslikku sisu luua iseenesest nagu ei saa, see on just täpselt niimoodi sõnastatud. Ja praegusel hetkel mulle tundub, et selle otsuse vastuvõtmisega, intepretatsioon, et nõutakse Riigikogu koosseisu häälteenamust, see on natuke ülepingutatud, see on ilmselgelt põhjendamatu ja tegelikult on sellega Riigikogu istungi juht rikkunud, sisuliselt ületanud oma volitusi, kui ta kinnitas seda, et otsust ei ole vastu võetud, kuigi enamus oli selle otsuse poolt. Ma tuletan meelde seda, et siin on selgelt näha, et on tegemist ikkagi Riigikogu kodu- ja töökorra rikkumisega, protseduuride rikkumisega, mille kohaselt president on üsna hiljuti väljendanud, et sellises situatsioonis on vastuolu põhiseaduse enesega, ehk siis sellise rikkumise najal vastu võetud otsus on kehv.

14:28 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Nagu ma ütlesin, ega siin ma ei näe teist lahendust, kui seda, et lõpuks jõuab asi kohtusse ja kohus siis kaalub ja hindab. Ma ei saa kuidagi nõus olla, et see on kuidagi põhjendamatu, see 51 hääle nõue. Ma ütleksin täpselt risti vastupidi, et täiesti põhjendamatu on käigu pealt muuta praktikat, mis on olnud vähemalt kolmes, kui mitte neljas viimases Riigikogu koosseisus. Kümme aastat on ühtemoodi praktika olnud ja nüüd siis sellepärast, et ei tule need hääled kokku eelnõule, nii nagu tahetakse, öeldakse, et muudame praktikat, mis on olnud kolmes koosseisus. Vot see on põhjendamatu käitumine, et ma ei näe, et siin oleks kusagil mingisugusegi paragrahvi rikkumist olnud. Ja kui on olnud, siis see on olnud läbivalt läbi kolme-nelja erineva Riigikogu koosseisu ja keegi ei ole seda varem avastanud. Ja mina ei saa aru, millise õigusega saab koosoleku juhataja või juhatus lihtsalt nipsust otsustada, et nüüd me teeme teistmoodi. Vot see on põhjendamatu minu meelest. Urmas Reinsalu, palun!

14:29 Urmas Reinsalu

Aitäh! Ma arvan, et kogenud juristi tunneb alati ära tema küpsest, tasakaalustatud avaldusest ja Paul ei ole mitte asjata söönud juristileiba, Riigikogu põhiseaduskomisjoni esimehe leiba. Ma täiesti ühinen tema mõttekäiguga, puhta, selge, klaari juristikäsitlusega. Ega istungi juhataja ise, kui ta võtab ka seisukohti, milline käitumine on ..., ka istungi juhataja möönis, et ta ei ole erialalt jurist ja tegelikult juhatust nõustusid juristid. Ja ma juhin tähelepanu, et selles mõttes on paradoksaalsel tasemel on tegelikult ju ka see töökorra seaduse kommentaar koostatud ju ennekõike praktiseerivate juristide poolt, kes on ka nõustunud Riigikogu juhatust ja loomulikult ... seni kujunenud praktika. Ma juhin tähelepanu, mida istungi juhataja tsitaadiga libises mööda, seal oli sõna "tavaliselt", et ei ole tehtud seda. Ma paluksin selgitada, kui meil läks juba nii, et Riigikogu juhatus asutab argumendina ja see on täiesti legitiimne niisuguse eesmärgipärase seaduse tõlgendamiseks tuvastamist kommentaari, mida tähendab selles kommentaaris sõna "tavaliselt" ja kas juristid juhatusele selgitasid selle sõna "tavaliselt" tähendust.

Teiseks, ma ei saanud vastust sellele, kuna oli juttu sellest, et mitte keegi mitte kunagi ei ole seda vaidlustanud, aga miks siis 2020. aastal Riigikogu juhatus seda korra ka lambist arutas. Mis oli see ajend? Ma paluksin seda selgitust, et kelle palvel või mis kontekstis see päevakorda tõstatus. 

Ja kolmandaks, viide Helir-Valdor Seederile ei ole selles mõttes asjakohane, et kui see peaks olema nüüd selle asja paikapanemine, et ega Galilei ka jõudis oma arusaama juurde pärast arvestusi, pärast taevavaatlusi ja see ongi progressi märk, see ei ole mitte probleem, vaid see on võimalus meil kõigil tegelikult põhiseadust pärast kodukorra tõlgendamist sisustada.

14:31 Aseesimees Martin Helme

Ega mul ei ole kiiret kuskile. Meil on täna võimalik istungit pidada homme kella kümneni. Ega mina teiega sisulisse diskussiooni sel teemal väga ei lähe. Esmaspäeval arutati seda põhjalikult siinsamas saalis ja seda on ka vahepeal siin edasi arutatud ja ega see on ... Juristidele meeldibki arutada. Mina jurist ei ole, mina tahaks koosolekuga edasi minna, aga me teeme protseduurilised ilusti lõpuni. Ja muidugi ma olen nõus sellega, et see, et Helir-Valdor Seeder osales ühel koosolekul aasta alguses, kus seda asja ka arutati ja kus ta arvamus oli teistpidine kui ta täna on, et ega inimesed võivad alati ju tõesti muuta oma seisukohti, kui mingisugused uued asjaolud ilmnevad või mingid põhjendused on selleks. Mul ei ole siin ühtegi etteheidet, et õppimisvõime on hea asi inimestel. Aga ma ei ... Noh, me võime siin, jah, neid küsimusi küsida, aga ega ma siin mingeid sisulisi vastuseid, ma seda poleemikat tegelikult kaasa ei tule.

Helir-Valdor Seeder, palun!

14:32 Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Kõigepealt, Urmas, ma tänan sind, et sa mind Galileiga võrdled, aga koosoleku juhatajale ma siiski ütleksin, et me just sisuliselt peamegi siin tööd tegema ja arutama ja tuumani jõudma lõpuks, sellepärast et see on väga oluline küsimus, sest esmaspäevane hääletus ju näitas, et parlamendi lihthäälteenamuse toetus oli sellele otsuse eelnõule olemas. Nii et väga sõltub sellest, kuidas me seda interpreteerime, kas parlamendi suur saal langetas otsuse ja võttis vastu või mitte. See on väga põhimõtteline küsimus ja sisuline küsimus, mitte ainult formaalne. Aga ma tahan anda väikese omapoolse kommentaari ja siin nüüd juhataja küll libastus minu arvamust, seisukohta kommenteerides, et ma olen oma seisukohta muutnud. Ei ole. Vastupidi, see, et see küsimus tõstatati juba tükk aega varem ehk 2020. aastal, näitab, et selle teema ümber on olnud juba varem probleeme ja küsimusi. Ei ole olnud nii, nagu juhataja väitis ja nagu teie täna väidate, et kogu aeg on ühtemoodi tõlgendatud, keegi ei ole seda protestinud, vaidlustanud, et nüüd järsku esimest korda on see küsimus kerkinud. Ei ole. See küsimus on ka varem õhus olnud ja ma mäletan väga hästi oma osalust sellel juhatuse koosolekul, kus selle küsimuse sai tõstatatud just nimelt samast aspektist, ja me võtsime teadmiseks ametnike selgitused ja mina ei nõudnud selle suure saali hääletamisele toomist, sellepärast et see ei oleks lahendanud küsimust. Ja siin ma olen küll teiega ühte meelt, et tõenäoliselt saame me sellele vastuse siis, kui me läbime Riigikohtu. Nii et ma olen selles mõttes teiega nõus ja luban, et ma selles küsimuses enam protseduurikaga teid ei tülita, kuna on olemas Riigikogu otsus, mida on võimalik vaidlustada.

14:33 Aseesimees Martin Helme

Mulle tundub, et ma siiski põhiliselt rääkisin sellest, mitte seda, et teemat ei ole tõstatatud, vaid sellest, et nii on kogu aeg tehtud. Kui teema ongi tõstatatud, mida ilmselt on, siis on jõutud järeldusele, et nii nagu on tehtud, et see on õiguspärane. Ma tahan lihtsalt seda öelda, et see, mis me täna siin teeme, ei ole õige formaat. Kui me tahame seda arutelu pidada, siis minu ettepanek oleks vanematekogus seda arutelu pidada. Seal on võimalik juurde võtta juristid, spetsialistid, kõik fraktsioonid, kõik saavad rahulikult rääkida. Me praegu ei saa väga sisuliselt seda arutelu tegelikult pidada. Valdo Randpere, palun!

14:34 Valdo Randpere

Tahan tegelikult ainult lühidalt toetada Martin Helmet ja paluda, et hakkaks juba tööle – täna on tõesti väga pikk päevakord ja et arutataks neid asju vanematekogus.

14:34 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Aga siiski, meil on veel protseduurilisi, palun, Urmas Reinsalu!

14:34 Urmas Reinsalu

Aitäh, austatud istungi juhataja! Tahan toetada Valdo Randperet ja ütlen, et hakkame tööle ja töötame resultatiivselt. Kunstlik takistus, mille on juhatus praegu parlamendi ette asetanud, muudab töötegemise raskendatuks. See oli eilse otsusega ja see on tegelikult järgmise otsusega samamoodi. Meil seisab ka järgmise otsuse puhul täpselt samasugune arutelu ees, mis puudutab seda künnist sotsiaaldemokraatide algatatud taastuvenergia ettepanekul valitsusele. Ega me sellest arutelust ei pääse kuhugi, sest võidakse mõelda, et see on ebaoluline küsimus, aga vabandust, kui istungi juhataja ja Riigikogu juhatuse tõlgendust öelda, et see on siduv valitsusele, siis on väga tõsine küsimus, kas see, et meil on piir välja ehitada kiiremas korras ja riigieelarve kontrolli komisjon sai täna ülevaate selle kohta, mis puudutab vajakajäämisi piiri kiirema väljaehitamise rahastamises, ka selles, et planeeritud piiri puhul on tegemist hiireaukudega, kus on n‑ö füüsilised tõkked mitmel kohal planeeritavana puudu, et on vaja kiiremat rahastust. Politsei direktor leidis, et kui järgmiseks aastaks raha täiendavalt eraldataks, siis see tooks kaasa ka piiri kiirema valmimise. Ja nüüd on küsimus selles, kas see võeti vastu, kas valitsus peab järgmise aasta eelarves seda leidma või mitte. Ma saan aru, et istungi juhataja osundab, et see on kohtu küsimus, aga ma paluksin istungi juhatajalt selgitust, kuna see on nii oluline küsimus, see puudutab suurt raha, et kui Riigikohus ütleb, et tegelikult 27 häälega võeti vastu see Riigikogu otsus siiski sellel nädalal, kas see tähendab siis seda, et siis on kohustus valitsusel Riigikohtu otsuse jõustumisest täiendav raha kiiremaks piiri ehituseks eraldada. Kuidas see tõlgendus on, härra istungi juhataja?

14:36 Aseesimees Martin Helme

Seda tõlgendust ma kindlasti anda ei saa. Ma lihtsalt tahan juhtida tähelepanu sellele, et kui Riigikogu leiab, et valitsus ei saa piiri ehitamise ja piiri kaitsmisega hakkama, siis Riigikogu arsenalis on olemas selline asi nagu kas ministrile või kogu valitsusele umbusalduse avaldamine selle eest, et nad oma tööga hakkama ei saa ja sellel on 51 hääle künnis.

Tundub, et rohkem protseduurilisi ei ole. Aitäh, kolleegid! Aga me saime palju targemaks. Nüüd on päevakorra täpsustamine. Edasi on öelda mõned täpsustused tänaste eelnõude komisjonipoolsete ettekandjate muudatuste kohta. Tänase kolmanda päevakorrapunkti juures, eelnõu 467 SE teisel lugemisel teeb ettekande sotsiaalkomisjoni esimees Siret Kotka. Teiseks, tänase üheksanda päevakorrapunkti juures, eelnõu 431 SE kolmas lugemine teeb ettekande rahanduskomisjoni liige Aivar Sõerd. Ja kolmandaks, 13. päevakorrapunkti juures, eelnõu 485 OE esimene lugemine, seal teeb ettekande põhiseaduskomisjoni liige Oudekki Loone. Neljandaks, tänase 19. päevakorrapunkti juures, milleks on eelnõu 458 SE teine lugemine, seal teeb ettekande rahanduskomisjoni aseesimees Aivar Kokk. Ja viies muudatus või täpsustamine on 21. päevakorrapunkti juures, eelnõu 469 SE teine lugemine, seal teeb ettekande rahanduskomisjoni aseesimees Aivar Kokk. 


1. 14:38 Riigikogu otsus "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele" (428 OE) esimene lugemine

14:38 Aseesimees Martin Helme

Eilsel istungil jäi meil läbi viimata eelnõu 428 OE lõpphääletus, kuna istungi aeg sai läbi. Täna sellega me jätkame. Läbirääkimised said peetud ja tõepoolest ainult ongi vaja teha lõpphääletus. Ja ma panen saalikutsungi.

Head kolleegid eilsest päevakorrast täna üle tulnud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele" eelnõu 428 OE esimene lugemine ja lõpphääletus, mis vajab, vaidlusalune küll, aga vajab Riigikogu koosseisu häälteenamust. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

14:41 Aseesimees Martin Helme

Ettepanekut toetas 39 saadikut, vastu on 30, erapooletuid ei ole. 51 häält see ei saanud ja ei leidnud toetust.


2. 14:41 Töölepingu seaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (403 SE) teine lugemine

14:41 Aseesimees Martin Helme

Jätkame päevakorraga. Tänane teine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud töölepingu seaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu 403 SE teine lugemine ja ettekandjaks on õiguskomisjoni liige Urve Tiidus. Palun! 

Oi, vabandust, protseduuriline. Oota nüüd natuke. Urmas Reinsalu palun enne!

14:42 Urmas Reinsalu

Lihtsalt selleks, et ei saaks öelda, et otsekui oleks olnud konsensuslik parlamendi konventsioon. See osundas sellele, et istungi juhataja formuleeris seda rõhutatult, et see otsuse eelnõu ettepanekuna valitsusele sotsiaaldemokraatide poolt taastuvenergia tasude asjus ei leidnud toetust, kuna ei saanud koosseisu häälteenamust. Siis ma Riigikogu stenogrammi huvides, tulevase õigusliku vaidluse huvides fikseerin ära, et selles osas on kaalukad eriarvamused ja minu veendumus on, et parlament toetas seda ja ka istungi juhataja tõlgendust poliitilisest seotusest, poliitiliselt siduvalt nõuab parlament selle otsuse läbi, et taastuvenergia tasud maksumaksjatele kaotataks.

14:43 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Palun, Urve Tiidus!

14:43 Urve Tiidus

Lugupeetud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Täna jätkame töölepingu seaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu teist lugemist. Meenutuseks: seadusega soovitakse võimaldada muutuvtunni kokkuleppe kasutamist jaekaubanduses ehk veelgi lihtsamalt öeldes võimaldada sõlmida paindlikumaid töölepinguid. Konkreetsemalt öeldes võib töötaja lisaks oma tavapärasele tööajale teha täiendavat tööd kuni kaheksa tundi seitsmepäevase ajavahemiku kohta, kui eelnõu heaks kiidetakse.

8. novembril tehti õiguskomisjonis otsuse, et eelnõu teine lugemine 10. novembril täiskogus katkestatakse, ja nii ka toimus. 8. novembril tegi komisjon ka konsensusliku ettepaneku määrata muudatusettepanekute tähtajaks 18. november kell 16.00. Otsuse tegid konsensuslikult Jürgenson, Kannimäe, Karilaid, Kaskpeit, Kruusimäe, Pikhof, Poolamets, Tiidus ja Toomast. 15. novembril toimunud õiguskomisjoni istungil jätkus töölepingu seaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu ettevalmistamine teise lugemise jätkamiseks ja kolmandaks lugemiseks. 12. novembriks, see tähendab tähtajaks, eelnõule ühtegi uut muudatusettepanekut Riigikogust ega mujalt ei saabunud. Ja nii otsustas komisjon esitada eelnõu teise lugemise jätkamiseks muutmata kujul. Tehti ka menetlusotsused ja need on järgmised: teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 23. novembril, teha ettepanek teine lugemine lõpetada ja kui teine lugemine lõpetatakse, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda ja viia läbi lõpphääletus 25. novembril. Kõik otsused olid konsensuslikud ja seda tegid Jürgenson, Kannimäe, Karilaid, Kaskpeit, Kruusimäe, Pikhof, Poolamets, Tiidus ja Toomast. Suur tänu! Kõik.

14:45 Aseesimees Martin Helme

Suur aitäh! Küsimusi ma ei näe. Vabandust, Urve! Tarmo Kruusimäel on küsimus.

Jah, palun, Tarmo.

14:45 Tarmo Kruusimäe

Hea aseesimees! Hea ettekandja!

14:45 Aseesimees Martin Helme

Proovime uuesti. Nüüd oled eetris.

14:45 Tarmo Kruusimäe

Jaa, ma olen enda kabinetis siinsamas, noh, kaugistungil, ei ole väga kaugel tööl, 50-60 meetrit. Minu küsimus on see, et see eelnõu oli ajakriitiline ja ta oli üheks meetmeks, et kuidas koroonatingimustest välja tulla – ega ta ei ole täna enam jäänud ajale jalgu või vajadus selle seadusemuudatuse järgi on ikkagi akuutne? 

14:46 Urve Tiidus

Tänan, Tarmo Kruusimäe, kes on ka õiguskomisjoni liige! Ei ole jalgu jäänud ja vajalik muudatus on olemas ja küllap seda on vajalik edaspidigi.

14:46 Aseesimees Martin Helme

Rohkem küsimusi ei näe. Saame avada läbirääkimised. Läbirääkimiste soovi ei näe. Muudatusettepanekuid sellele eelnõule ei esitatud ja juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 403 teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud. 


3. 14:46 Ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (467 SE) teine lugemine

14:46 Aseesimees Martin Helme

Ja tänane kolmas päevakorrapunkt: Vabariigi Valitsuse algatatud ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 467, samuti teine lugemine. Ettekandjaks on sotsiaalkomisjoni esimees Siret Kotka. Palun! 

14:47 Siret Kotka

Sotsiaalkomisjon arutas ravikindlustuse muutmise seaduse eelnõu pärast esimest lugemist 15. ja 18. novembril. Ja kuna ühtegi muudatust ei tulnud, ettepanekut, muudatusettepanekut ei tulnud ja ainukene muudatusettepanek oli üks keeleline, siis ka sotsiaalkomisjon kiitis konsensuslikult kõik heaks ja ka tegi alljärgnevad otsused: võtta eelnõu eelnõu teiseks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda k.a 23. novembriks, mis oli eile, ettepanek eelnõu teine lugemine lõpetada ja siis, kui eelnõu teine lugemine lõpetatakse, siis on komisjoni ettepanek viia läbi kolmandaks lugemiseks lõpphääletus, mis toimub 8. detsembril käesoleval aastal. Aitäh! 

14:48 Aseesimees Martin Helme

Suur tänu! On võimalik esitada küsimusi. Küsimusi ei näe. Sellisel juhul saame minna läbirääkimiste juurde ja sõnasoovi on ka. Heljo Pikhof, palun! 

14:48 Heljo Pikhof

Aitäh, austatud juhataja! Head Riigikogu liikmed! Võib-olla läheks selle eelnõu juures natuke ajaloos tagasi. Nimelt 2017. aastal täitsid sotsiaaldemokraadid valitsuses olles oma lubaduse valijate ees. Nimelt, 2017. aasta 1. juulil jõustus sotsiaaldemokraatide eestvedamisel uuendatud kujul täiskasvanute hambaravihüvitis. Alates 1. juulist 2017 hakkasid kõik täiskasvanud ravikindlustusega inimesed saama aastas hüvitist piirmääras 30 eurot ja 1. jaanuarist 2018 40 eurot omaosalusega, ja omaosalus oli piirhinnast 50%. Samas suurenes pensionäride, erivajadusega inimeste, rasedate ja väikese lapsega emade hambaravihüvitis 19 eurolt 85 eurole. Nende isikute omaosalus on 15% teenuste piirhinnast. Ja võib-olla veel, et hüvitis on mitterahaline. Patsient ei saa raha enda kätte, vaid see liigub haigekassalt otse teenuseosutajale. 2018. aastal kulus hüvitisele 12 miljonit eurot. Võib-olla mõni küsib täna, miks ei tehtud kohe ja korraga ja rohkem, aga siis oli see number eelarves.

Nüüd, sotsiaaldemokraatide mõte täiskasvanute hambaravihüvitise sisseseadmisel oli ja on, et aasta-aastalt peab hambaravihüvitis suurenema ja samas taktis vähenema omaosalus, seda siis ka kõrgendatud piirmääras hüvitist saavatel sihtrühmadel. Hambaravihüvitis on aidanud rohkem inimesi hambaarsti juurde. Kõige enam on saanud hüvitisest kasu pensionärid ning osalise või puuduva töövõimega inimesed, selgub hambaravihüvitise rakendumise analüüsist. Pärast täiskasvanute hambaravihüvitise jõustumist 2017. aastal suurenes nii hambaarsti esmavisiidil käinute, sagedamini arsti külastanud inimeste hulk kui ka aasta-aastalt hüvitise kasutamine.

Sotsiaaldemokraadid toetavad igat astutavat sammu kõrgendatud piirmäärast kasu saavate isikute ringi laiendamisel, teisisõnu siis ka seda, et ka töötud ja toimetulekutoetuse saajad saaksid hüvitist kõrgendatud piirmääras.

Nüüd, kui vaadata uuringuid, siis uuringud näitavad, et meil on ikka liiga palju inimesi, kes oma suuhügieeni eest hoolt ei kanna, ja ei tee seda isegi siis, kui hambaravi on tasuta. Neid uuringuid on tehtud erinevatel aegadel, aga üks ja sama pilt joonistub välja. Siit tulenevalt peab panema suurema rõhu ennetusele, sest see aitaks haigusi vältida või neid varakult avastada, ja samuti peab olema oluline rõhk pandud teavitustöö tegemisele, seda just laste ja noorte seas.

Nüüd, kui tulla Riigikontrolli auditi juurde, siis see ütleb, et hüvitise saamise praegused tingimused jätavad suurema ravivajadusega inimesed hätta. Auditiaruanne toob välja, et isegi soodustingimustel hüvitis ei muuda hambaravi kättesaadavust paremaks, sest suure ravivajadusega inimeste kaitse suurte tervishoiukulude eest jääb väga väikeseks ja mõjutuks. Hambaravis on inimeste endi kulud suured, viimastel andmetel ligi kolm korda suuremad kui tervishoius üldiselt. Ja siit lähtuvalt me peame astuma järgmisi samme, et ka suurema ravivajaduse ja kõhna rahakotiga inimesed hambaarstile jõuaks. Aitäh! 

14:52 Aseesimees Martin Helme

Suur tänu! Peeter Ernits, palun!

14:52 Peeter Ernits

Hea juhataja! Ei plaaninud ... See eelnõu meeldib mulle ja meile. Hiljuti riigieelarve kontrolli erikomisjonis me arutasime seda hambaravihüvitist kinnisel istungil ja nüüd lahtisel ka, et milline olukord tegelikult on. Kui 2017 hakkas see peale, kõik need ilusad numbrid, kui palju täiskasvanutel on võimalik saada, siis kinnine arutelu oli üsna valus. Tegelikult on, mida ametnikud ei taha nagu välja öelda, et kui aastane kulu on kusagil 13, 14 või kuni 15 miljonit, siis nagu ma komisjoni kinnisel istungil ütlesin, sellest kolmandik või kusagil niimoodi läheb vasakule, noh, paremale. See tähendab seda, et siin peaks teistmoodi vaatama, et kuhu see raha läheb. Kas ta läheb nendele inimestele, kes seda rohkem vajavad ja kelle suus kahjuks on nagu surnuaed sageli, need on maapiirkondade ja väiksema sissetulekuga inimesed? Siin peaks oluliselt diferentseerima ja vaatama süsteemi üle, sest tõesti, nagu Heljo tabavalt rääkis, need väljaminekud on väga suured ja paljud, kuigi see hüvitisesüsteem on olemas, suur osa rahast läheb lihtsalt tühja. No mitte tühja, ta läheb küll sihipäraselt, aga ta läheb nendele inimestele, kes saaks ka ise hakkama. Ja need, kellel neid võimalusi pole, need vaesemad detsiilid, need loobuvad ja jäävad või on jäänud sellest ilma. Nii et kokkuvõttes, lühidalt, et mitte pikemalt arutlema hakata, see eelnõu mulle meeldib ja meile meeldib.

14:55 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei näe, sulgen läbirääkimised. Antud eelnõu kohta muudatusettepanekuid ei laekunud. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 467 teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud.


4. 14:55 Riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu (436 SE) kolmas lugemine

14:55 Aseesimees Martin Helme

Tänane neljas päevakorrapunkt – nüüd me jõuame kolmandate lugemiseni – on Vabariigi Valitsuse algatatud riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu 436. Tegemist on kolmanda lugemisega. Ka see eelnõu nõuab Riigikogu koosseisu häälteenamust. Ja on läbirääkimiste võimalus, jah.

Jaanus Karilaid, kõigepealt on protseduuriline, ma näen. Anname palun Jaanus Karilaiule sõna, kohapealt.

14:56 Jaanus Karilaid

Aitäh! Enne hääletust paluks vaheaega kümme minutit.

14:56 Aseesimees Martin Helme

Kümme minutit vaheaega. (Saalis räägitakse.) Selge, oota nüüd, ma teen. Jah, teeme siis nii, et vaheajapalve on registreeritud, aga tegelikult ma olen läbirääkimised juba välja kuulutanud, nii et teeme läbirääkimised ära enne ja siis võtame vaheaja. Riina Sikkut, palun!

14:56 Riina Sikkut

Aitäh, hea juhataja! Head kolleegid! Eile rahanduskomisjonis valmistasime riigieelarvet ette kolmandaks lugemiseks ja oli Rahandusministeeriumi ette pandud muudatusettepanek, mis puudutas 121 000 eurot, ja et sellist muudatust teha, muutus, kui Aivar Sõerd nüüd õigesti kokku luges, 93 rida eelarve seaduses. Pooled neist ridadest umbes olid nullid, mis tähendab, et summa oli alla 500 euro, et nad ei ümardunud mitte tuhandeks, vaid ümardusid nulliks. Ja siis meil oli selline üle kahe A4 üks muudatusettepanek suhteliselt väikese summa peale, kust peale vaadates ei olnud võimalik aru saada, kuna nulle oli nii palju, siis need ülejäänud read tegelikult ei summeerunud ka selleks koondsummaks kokku. Ehk siis need muudatused, mis eelarve seaduses tehakse, ei ole kuidagi selleks, et Riigikogus oleks see tegevus ja tulemuspõhine eelarve, ma ei tea, lihtsamini arusaadav või paremini menetletav, kuidagi selgem või läbipaistvam. Jah, kahtlemata on võimalik rahanduskomisjonis sellest aru saada. Kiitsime muudatusettepaneku heaks, aga see, et meil on tegevus‑ ja tulemuspõhine eelarve, selle eesmärk on ju midagi muud.

Eesmärk on see, et valdkond oleks juhitud tegevus‑ ja tulemuspõhiselt. Valdkonnal on sisulised eesmärgid, millele on vastavusse pandud indikaatorid, ja riigi raha, meie kõigi raha kulutatakse selle nimel, kasutatakse selle nimel, et neid eesmärke täita. See on tegevuspõhisele eelarvele ülemineku mõte ja kui seda sellise instrumendina kasutatakse, siis kahtlemata me siin Riigikogus oleme valmis eelarve menetluses selle kohmakusega toime tulema ja arvestama sellega, sest eesmärk on seda väärt. Praegu on kahjuks olukord, et juurutatud on tegevus‑ ja tulemuspõhine eelarve, aga valdkonnad seda sisuliselt oma valdkonna juhtimiseks ei kasuta. Jah, eelarve seaduse muutmisega tuleb eelarve seadusesse ridu juurde iga-aastaselt ja tõesti on aru saada, et millistele programmidele ja nende tegevustele riigieelarvest raha läheb.

Kahtlemata see läbipaistvuse taotlus, mis siin Riigikogu saalis on olnud, ei realiseeru selle eelnõuga, tuleb edasi samas suunas tööd teha, et oleks võimalik sisuliselt paremini aru saada, kuhu meil riigieelarve vahendeid kasutatakse. Aga mina räägin siin seetõttu, et see suurem muutus, mis tuleb ära teha, on tegelikult rahandusministril see, et valdkonnad peavad hakkama sisuliselt tegevus‑ ja tulemuspõhist juhtimist kasutama. Ainult siis on mõistlik eelarve sellise struktuuriga üles ehitada. Nii et kui nüüd eelnõu täna heakskiidu saab, siis tõesti, juba järgmise aasta eelarves on meil ridu rohkem ja näeme, kuidas tarka ja toimekasse Eestisse vahendid suunatakse. Aga sellega kaasas käiv seletuskiri muutub järjest pikemaks ja soovin ära mainida, et oleks Riigikogus võimalik ülevaadet saada eelarve vahendite kasutamisest, siis tegelikult oleks väga hea, kui iga valdkonna kohta oleks selline aegrida tekkimas, mis muutub võrreldes varasematega. Ma ei mõtle kuidagi, et eelmise kümne aasta eelarvenumbrid tuleks ümber arvutada nende programmide ja programmi tegevuste lõikes, aga nüüd praegusest hetkest edasi peaks ikkagi aastate vaheline võrdlus tekkima. Millises programmis, tegevuses vahendid kasvavad, mille arvelt kasvavad, et järgmisel aastal ...

Palun paar lisaminutit.

15:01 Aseesimees Martin Helme

Kaks minutit lisaaega, palun!

15:01 Riina Sikkut

... et järgmisel aastal oleks võimalik tegelikult eelarve seletuskirjast aru saada, mis muutus toimub, millised on olnud need poliitilised otsused. Ja ma väga loodan, et järgmise aasta samal ajal siin saalis ei räägi me taas kärbetest, aga kui kärped tehakse, siis tegelikult ka nende kate, mis on need asjad, mis ära jäävad, see peaks olema seletuskirjas kirjas ja rahanduskomisjonis vähemalt menetluse käigus liikmetel see info olemas. Praegu me oleme taas selles olukorras, kus eelarve tuleb kolmandale lugemisele, aga tegelikult ka rahanduskomisjoni liikmetel ei ole ülevaadet, mida kärbitakse ja kust see palgatõusude kate tuleb. Vot. Nii et väga ootan, et tegevus‑ ja tulemuspõhiselt hakatakse valdkondi juhtima, ainult siis on mõistlik sellise struktuuriga jätkata eelarve koostamist ja ka seletuskirja sedasi ülesehitamist. Tegevus ja tulemuspõhist eelarvet ei ole vaja Riigikogu jaoks, seda on vaja selleks, et meil neid sisulisi eesmärke valdkondades oleks võimalik saavutada. Aitäh!

15:02 Aseesimees Martin Helme

Suur tänu! Urmas Reinsalu, palun!

15:02 Urmas Reinsalu

Paluks kolm minutit lisaaega!

15:02 Aseesimees Martin Helme

Kolm minutit lisaaega.

15:02 Urmas Reinsalu

Aitäh! Kõigepealt, selle seaduse puhul on tegemist loomulikult juriidilises mõttes pimesoolega. Et see mingisugust probleemi, mis puudutab jooksva aasta eelarve remonti, selles mõttes täiendavalt ei lahenda, kuna juba sellel sügisel esitatud 2022. aasta eelarve kõiki neid sisulisi tingimusi, mida selles uues juriidilises käsundis antakse eelarve koostamiseks, täidab. Loomulikult selle mõte oli olla kont, et leevendada pingeid, mis tekkisid selle ümber, kus oli õigustatud pahameel parlamendiliikmetel ja mure avalikkusel, aga ka Riigikontrollil ja õiguskantsleril, et eelarve on muutunud juhitamatuks, see on väga tõsine probleem.

Nüüd hoidku taevas selle eest, et kui me lisaks sellele deklaratiivsele tegevuspõhisuse n-ö narratiivile, mis eelarvetekstis sisaldub, kui me hakkaksime ka ministeeriumide tasemel, kaotaksime selle n-ö kulujuhtimise skeemi ära, vaid see muutuks kõik ainult selleks tegevuspõhiseks lainetamiseks, siis ka allpool kaoks ära sisuline juhtimisülevaade. Ma vastupidi arvan seda, et meil oleks mõistlik anda siit kõnetoolist selge signaal valitsusele, Rahandusministeeriumile, et see astutud samm ei ole iseenesest vale samm. See on lihtsalt liiane samm, kuna praktiline elu ei vajanud seda seadusakti. Vaid tegelik samm, mida vähemalt Rahandusministeeriumi spetsialistid on lubanud, et siis juba loodetavasti ülejärgmist eelarvet hakatakse koostama n-ö sisuliselt, reformitud seaduse alusel. Nii et see praegune on n-ö nullfaas ja kindlasti ei tohi parlament lasta ennast eksitada sellest seaduse tekstist, otsekui see mingeid asju sisuliselt tegelikkuses ära lahendaks.

15:04 Aseesimees Martin Helme

Suur tänu! Rohkem kõnesoove ei näe. Sulgen läbirääkimised. Ja nüüd enne, kui me läheme hääletamise juurde, keskfraktsiooni küsitud kümneminutiline vaheaeg.

V a h e a e g

Austatud kolleegid, panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu 436 SE. Tegemist on eelnõuga, mis vajab Riigikogu koosseisu häälteenamust. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

15:15 Aseesimees Martin Helme

Eelnõu poolt on 83 saadikut, erapooletuid 1 ja vastuhääli ei ole. Eelnõu on heaks kiidetud.


5. 15:16 Hasartmängumaksu seaduse ja riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu (459 SE) kolmas lugemine

15:16 Aseesimees Martin Helme

Läheme tänase viienda päevakorrapunkti juurde, selleks on Vabariigi Valitsuse algatatud hasartmängumaksuseaduse ja riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu 459 SE kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. Eduard Odinets, palun!

15:16 Eduard Odinets

Aitäh, austatud Riigikogu aseesimees! Head kolleegid! Korduvalt olen siin juba väljendanud seisukohta, et sotsiaaldemokraadid on hasartmängumaksu seaduse ja riigieelarve seaduse muutmise seaduse vastu ja ei hääleta selle poolt. Ma kutsun juba mitmendat korda ka teid kõiki, head kolleegid, seda eelnõu mitte toetama. Valitsuse pakutud hasartmängumaksu seaduse ja riigieelarve seaduse muutmise seadus rikub ammu kujunenud ja hästi töötavat mudelit, kuidas hasartmängumaksu abil kogutavad vahendid jõuavad spordi, kultuuri, hariduse, sotsiaalvaldkonna, regionaalvaldkonna projektide tegijate juurde. Inimesed, projektid, tegevused – kõik ootavad seda raha iga aasta, millal ministeeriumid need taotlusvoorusid avavad, ja hea meelega kasutavad neid vahendeid.

Valitsuse enda koostatud seletuskiri kirjeldab väga suure täpsusega, kui mitusada projekti, kui mitu tuhat inimest jääb vajalikust toetusest ilma, kui me selle seaduse täna vastu võtame. Väga kahju on kõikidest nendest olümpiasportlastest, puuetega sportlastest, noortest, kultuurivaldkonna tegijatest, väikestest regionaalprojektidest, kes täna vastu võetava, aga loodetavasti mitte vastu võetava seaduse abil ilma toetuseta jäävad.

Rahandusminister, kui ta tutvustas meile seda eelnõu, rääkis sellest, et see eelnõu muudab süsteemi paindlikuks. Mitte kuskilt ei paista see siit seaduseelnõust välja, et süsteem muutub paindlikuks. Rahandusminister lubas meile, et riigieelarve seadus toob välja  nii need valdkonnad kui ka summad. Vaatasin ette ja taha ja kolmandat pidi ja seletuskirjast ka järgi – ei leia neid valdkondi ja neid summasid, et need tuleksid hasartmängumaksust. Ei ole seda siin! 

Rahandusminister lubas siitsamast puldist esimesel lugemisel, et valitsus teeb vajalikke muudatusi seaduseelnõusse selleks, et vähemalt valdkonnad oleksid fikseeritud, et teistesse valdkondadesse hasartmängumaksu vahendeid ei läheks. Ja nagu me kuulsime siin teisel lugemisel, rahandusminister tuli selle eelnõuga, tuli eeskätt oma fraktsiooni juurde ja Reformierakonna fraktsioon saatis ministri pikalt, ütles, selliseid muudatusi meile ei ole siin vaja. Aga ometigi just Reformierakonna fraktsioonis on tublid olümpiasportlased, kes peaksid kõige rohkem hoolt kandma, et see raha jõuab vajalikesse kohtadesse.

Head kolleegid, see ei ole hea eelnõu! Ta on hea selles mõttes, et on väga lühike, aga selle sisu, selle mõju on väga suur kogu valdkonnale. Valitsuse koostatud seletuskiri räägib sellest, et 11 miljonit eurot kaotavad need väikesed projektid. Suured haridus- ja kultuuriprogrammid jäävad tegemata.

Head kolleegid! Ma ei saa aru! Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni liikmed ei saa aru, miks ja kellele, milleks seda muudatust vaja on. Me lõhume head kehtivat, töötavat süsteemi, mis on  aastatega juurdunud, ja nüüd jätame inimesed ilma isegi lootusest riigipoolsele toetusele. Nii et kokkuvõttes, head kolleegid, kutsun teid sotsiaaldemokraatide nimel üles seaduseelnõu mitte toetama ja lasta süsteemil toimida rahulikult, läbipaistvalt, nii nagu see on siiamaani toiminud. Aitäh! 

15:20 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Tegemist on kolmanda lugemisega ja fraktsioonid saavad ainult sõna võtta. Ma ei ole saanud teie fraktsiooni juhatuselt märku, et kumb fraktsiooni nimel sõna võtab. Aivar Kokk jõudis esimesena ennast kirja pinna. Kas teil on volitatud fraktsioonis, kes räägib? Aivarile palun mikrofon! Jaa, palun!

15:20 Aivar Kokk

Tähendab, et fraktsiooni poolt tuleb Viktoria Ladõnskaja rääkima. Aga kuidas on see, kui on vaja komisjoni poolt teha üks täpsustus, et siis seda ei olegi ja ongi kogu lugu, et protokolli sellist asja ei lähe, mis on n-ö saalis küsitud ja millel peaks nagu ka protokolli minema vastus.

15:21 Aseesimees Martin Helme

Ei, sellist asja ma kolmandal lugemisel ei tea, et me saaks teha, meil on ainult läbirääkimised fraktsioonide poolt. Palun, Viktoria Ladõnskaja!

15:21 Viktoria Ladõnskaja-Kubits

Head koalitsioonisaadikud! Kas te tundsite rõõmu Anett Kontaveidi üle, meie sportlaste üle Tokyo olümpiamängudel, kus meie vehklejad tulid olümpiavõitjateks ning pakkusid kogu rahvale unustamatuid emotsioone üle Eesti? Meil on väikese riigi kohta väga konkurentsivõimeline tippsport, neid võite ei tule ilma igapäevaste raskete treeningute ja ohverdusteta. Nende hetkede taga on suur ja väsitav töö ning see vajab oluliselt suuremat toetust. Vabariigi Valitsuse algatatud hasartmängumaksuseaduse ja riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu määrab meie tippspordi väga keerulisse seisu. Oktoobris laekus nii rahanduskomisjonile kui ka kultuurikomisjonile kiri Eesti Olümpiakomitee poolt. Selle president Urmas Sõõrumaa sõnastas probleemi nii: "Eesti Olümpiakomitee on kogu Eesti spordi katusorganisatsioon, esindades olümpia ja muud sporti kui ka liikumisharrastust. Aastast 1997 on toimunud olümpiamängudeks ettevalmistumise projektide rahastamine hasartmängumaksu laekumiste arvelt. Eestis on olnud Euroopas ainulaadne süsteem, kus seaduse tasandil on sätestatud laekumise konkreetne protsent tippspordi toetuseks. Selle ajaga on Eesti saanud üheksa olümpiavõitjat, kümned maailma- ja Euroopa meistrid. See on tunnistus, et selline rahastamise süsteem toimib ja on edukas." Tsitaadi lõpp.

Seadusega, mis on meil laual, kaotatakse ära konkreetne laekumiste protsent olümpia ettevalmistumise projektide rahastamiseks ning jäetakse toetussumma iga-aastaseks otsustamiseks ministeeriumi tasandile. Edasi seisab kirjas ka reaalne number, kui palju kaotab Eesti tippsport tänu uuele seadusele. Tsiteerin: "Leiame, et läbi Kultuuriministeeriumi hinnangu fikseerides laekumise summa järgmiseks neljaks aastaks, kaotab Eesti sport juba järgmisel aastal umbes 350 000 eurot. Nelja aasta jooksul oleks summa peaaegu et kolm miljonit eurot. Tunnistame, et globaalses spordikonkurentsis oleks see katastroofiliste tagajärgedega kogu meie spordile." Tsitaadi lõpp. See seadus tekitas väga palju küsimusi mitte ainult opositsioonisaadikutel. Ja nüüd siis ma tsiteerin teise lugemise ajal esinenud Jüri Jaansonit: "endise tippsportlasena tippspordist kasusaajana ja ka Riigikogu spordi toetusgrupi esimehena ma ei saa kuidagi seda eelnõu toetada, olen selles suhtes vastasseisus oma fraktsiooni ja ka eelnõu algatajatega. Eelnõu on nüüd jah, asi, mis on kiiruga tehtud ja ei näe ega pole ka üldse kuidagi kaunike. Jutt on sellest meetmest, mis läbi päris pika ajaloo on hästi töötanud ja mille tulemuste üle me saame uhked olla. Ja see on praegu kaotamisel. Eelnõu muudab kehtetuks selle hasartmängumaksu jaotuse, mille üks osa oli ka tippspordi toetamine. Siinkohal tahangi rääkida sellest, et tippsport kaotab selge rahastuse, jääb sõltuma just poliitikute suvast. Iseenesest ei ole paha, kõik valdkonnad on ju riigieelarve strateegiast toetatavad. Aga millest kuidagi ei taheta rääkida, on see, et valdkonnad ei ole meil võrdsed, valdkonnad on meil paratamatult sellised – tähtsad ja vähem tähtsad. Ja tippsport ei ole meil siin kuidagi esmatarbekaup, vähemalt riigieelarvelistest valikutest." Tsitaadi lõpp. Niimoodi ütles üks koalitsioonisaadik.

Selle seaduse puhul ma toon välja kolm suurt probleemi. Esiteks, lammutatakse hasartmängumaksust jaotusesüsteem, raha suunatakse otse eelarvesse ilma sildita, lammutatakse seda, mis töötab ja ei pakuta selget ja tugevat alternatiivi praegusele süsteemile. Märgiline, et teeme seda seadust kiirustades, lonkab ka menetlemiskord. Näiteks kultuurikomisjon, kuigi valdkond kultuur ja sport on otseselt meie oma, ei käsitlenud seda seadust eraldi, ei koostanud eraldi oma arvamust.

Teine mure on reaalne seaduse väljund. Praegused koalitsioonipoliitikud veel mäletavad, et sellise menetluse käigus on nad üht-teist lubanud neile, kes kaotavad oma toetuse. Aga ülejärgmine valitsus võib seda konteksti enam mitte mäletada, see tähendab, et konkreetse valitsejate tahtest hakkab sõltuma ka tippspordi tulevik. Ja kolmas mure, mitte ainult olümpiakomitee, vaid ka kultuuritegijad ja paljud teised, kes teadsid ette, et süsteem toetab neid. See on tõesti üks läbimõtlemata seadus ja Isamaa hääletab selle seaduse vastu.

15:26 Aseesimees Martin Helme

Suur aitäh! Rohkem ma ei näe läbirääkimiste soovi, siis ... Ahah, Erki Keldo Reformierakonna poolt, palun sõnavõtt koha pealt! 

15:26 Erkki Keldo

Jah, aitäh! Enne, kui me hääletusele läheme, sooviks Reformierakonna fraktsiooni poolt kümme minutit vaheaega.

15:26 Aseesimees Martin Helme

Selge. Kümme minutit vaheaega enne hääletust.

V a h e a e g

Head kolleegid, Reformierakonna fraktsiooni võetud kümneminutiline vaheaeg on läbi, saame minna hääletuse juurde. Juhin tähelepanu, et ka selle eelnõu puhul on vaja Riigikogu koosseisu häälteenamust. Panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud hasartmängumaksu ... Vabandust, protseduuriline, Urmas Reinsalu.

15:37 Urmas Reinsalu

Austatud istungi juhataja! Tahtsin küsida selgust, mis seal saalis õigupoolest toimub. Ma ei ole, ma ei saa kuluaarides liikuda, olen kaugistungil, aga ehk istungi juhataja annaks jooksvat informatsiooni. Nimelt, Isamaa fraktsioonis käis eile Hanno Pevkur, kes tutvustas Riigikogu kodukorraseaduse reformi ja ütles, et ettepanek on võtta välja vaheaegade võtmise kui obstruktsiooni vorm, kuna see on ebakonstruktiivne ja tema mälu järgi kunagi Riigikogu kodukorra ajaloos ei ole koalitsiooni poolt olnud vajadust vaheaegu võtta. Ja nüüd me näeme, et algul võttis Karilaid vaheaega 10 minutit, nüüd Reformierakond 10 minutit. On leidnud aset niisugune pretsedenditu töö venitamine koalitsioonifraktsioonide poolt. Kas see tähendab seda, on see poliitiline märk sellest, et tohuvabohu on valitsuse sees, valitsuse ümber, ja need fraktsioonid soovivad distantseeruda valitsusest ja meil on ametis hoopis spetsialistide valitsus? Paluks istungi juhataja tõlgendust, millest need nii-öelda kodukorra loogika järgi pretsedenditud vaheaja võtmised. Hanno Pevkuri sõnul kinnitas ka väga autoriteetne riigiõiguse ekspert Rein Lang eile.

15:38 Aseesimees Martin Helme

See muidugi ei olnud väga protseduuriline ja ei ole midagi pretsedenditut selles, kui fraktsioonid võtavad enne hääletust vaheaegasid. Ja ei ole suur saladus, et ka mina ei ole kaugtöö fänn, aga ma saan soovituse anda, et Riigikogu koduleheküljelt on võimalik vaadata videoülekannet Riigikogu saalist, et saada paremat ülevaadet. Ma siit niisuguseid rindereportaaže parem ei tee. Ja siis on protseduuriline, Jaanus Karilaid, palun!

15:38 Jaanus Karilaid

Jaa, aitäh! Kuna härra Reinsalule jäi üht-teist selgusetuks, siis paluks enne hääletust kohaloleku kontrolli.

15:39 Aseesimees Martin Helme

Ikka saab. Kohaloleku kontroll, palun!

15:39 Aseesimees Martin Helme

Kohale pani ennast kirja 89 Riigikogu saadikut.

Nüüd proovime uuesti. Vaheaeg on võetud, kohaloleku kontroll on tehtud ja panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud hasartmängumaksu seaduse ja riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu 459. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

15:40 Aseesimees Martin Helme

Eelnõu toetas 53 saadikut, vastu on 34 saadikut. Eelnõu on heaks kiidetud.


6. 15:40 Käibemaksuseaduse muutmise seaduse, Eesti Panga seaduse ning käibemaksuseaduse ja tolliseaduse muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu (460 SE) kolmas lugemine

15:40 Aseesimees Martin Helme

Tänane kuues päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud käibemaksuseaduse, Eesti Panga seaduse ning käibemaksuseaduse ja tolliseaduse muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu 460. Tegemist on kolmanda lugemisega, ka see vajab Riigikogu koosseisu häälteenamust ja avan läbirääkimised. Läbirääkimiste soovi ei näe, lõpetan läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 460 lõpphääletus. Kas Riigikogu soovib saalikutsungit? Ei soovi, meil just oli, ja meil just oli ka kohaloleku kontroll. Seega panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud käibemaksuseaduse, Eesti Panga seaduse ning käibemaksuseaduse ja tolliseaduse muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu 460. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

15:42 Aseesimees Martin Helme

Eelnõu toetas 87 saadikut, vastuhääli ei olnud, üks saadik on erapooletu. Eelnõu on heaks kiidetud.


7. 15:42 Maareformi seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (418 SE) kolmas lugemine

15:42 Aseesimees Martin Helme

Seitsmes päevakorrapunkt: Vabariigi Valitsuse algatatud maareformi seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 418 kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. Heiki Hepner, palun!

15:42 Heiki Hepner

Head kolleegid! Selle seaduseelnõuga on nii, et see lahendab terve rea tehnilisi probleeme, ja esmapilgul võib tunduda, et selle eelnõuga võiks justkui rahul olla ja probleeme ei ole. Paraku on siin siiski üks oluline puudus ja seda võiks nimetada põhimõtteliseks, fundamentaalseks probleemiks. Jutt käib eelnõu § 8 punktist 2, kus on kirjas, et taristu kasutustasuks määratakse 3%. Selles 3% peegeldub järjekordselt Eesti riigi ükskõiksus ja üleolev suhtumine eraomandisse. Ja on kurb, et me siin saalis selle mõttega kaasa läheme. Eraomand on meie riigi oluliseks nurgakiviks ja põhiseaduse § 32 ütleb, et igaühe omand on puutumatu ja võrdselt kaitstud.

2012. aastal tunnistas Riigikohus kehtiva seadusandluse, mis jättis omanikud omandi koormamisel õiglasest hüvitisest ilma, põhiseadusvastaseks. Olgu öeldud, et esmakordselt tunnistas Riigikohus seadusandluse põhiseadusvastaseks selles osas juba 2004. aastal. Pikki aastaid käis vaidlus ja arutelu, kui suur peaks õiglane hüvitis olema. Ja 17. jaanuaril 2018 võttis Riigikogu vastu asjaõigusseaduse rakendamise seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse, kus täiendati seadust §‑ga 155, mis ütleb, et talumistasu on 7,5%. Kes soovib, saab selle seaduseelnõu seletuskirjast pikemalt lugeda.

Kuidas selle protsendini jõuti? Olgu ainult lühidalt öeldud, et 5% oli ette nähtud õiglaseks hüvitamiseks ja 2,5% maamaksu kompenseerimiseks. See seadus jõustus 1. jaanuaril 2019. Toona arvati, et sellega on kirik keset küla ehk erinevad huvi on tasakaalus. Juba toona räägiti, et kohe tuleb maa väärtuse hindamine. Selle ettevalmistamist alustati eelmise kümnendi keskel ja selles valguses peeti ka arutelusid protsendi määramisel, mis lõpuks seadusesse jõudis, ehk 7,5% arvestas juba seda põhimõtet. Eraomanikud heas usus sõlmisid järgnevatel aastatel kokkuleppeid oma kinnistu koormamisel erinevate taristuobjektidega. Nüüd oleme jõudnud olukorrani, kus ütleme, et maa väärtus on liiga palju kasvanud ja seepärast, head maaomanikud, võtame teilt lubatust peaaegu poole ära. Selline käitumine ühes eraomandit austavas riigis ei kannata mitte mingisugust kriitikat. Olgu öeldud, et Riigi Kinnisvara AS ajab taga oma investeeringutelt ligi 10%‑list tootlust. See on normaalne. Aga eraomanikul 5% on ilmselge rikastumine. Hiljuti oli Enefit Greeni aktsiate emissioon. Aktsia hind on tänaseks tublisti kasvanud. Kas järgmine samm on osa aktsiate taasnatsionaliseerimine, sest investorid on liiga palju teeninud? Just sellist mõttekonstruktsiooni tänane eelnõu sisaldab ja see on häbiväärne.

Nüüd õigusselgusest. Kui me selle eelnõu vastu võtame, siis on meil kaks seadust, mis käsitlevad erinevalt ühte ja sama asja. Mis alusel valik toimub, kuidas peaks tavainimene aru saama, millal võib tema 7,5% saada ja millal võib tema 7,5%-lisest nõudest aga üle sõita ja ütelda, et 3% on sulle küll, sa oled juba niigi rikastunud? Seletuskiri üritab teha oma juriidilises kantseliidis seda ja ütleb, et maatulundusmaal jätkuvalt rakendatakse asjaõigusseaduse rakendamise seadust. Teistel sihtotstarvetel on eelduslikult koefitsient 0, aga sõltuvalt olukorrast võib ka teistsuguse määrata. Kui tihti loeb tavainimene seaduste seletuskirju ja mis asjad on need teistsugused olukorrad?

Palun lisaaega.

15:47 Aseesimees Martin Helme

Kolm minutit lisaaega, palun!

15:47 Heiki Hepner

Ja mis asjad on need teistsugused olukorrad, millal koefitsient võib olla suurem kui 0, ja kes määrab need protsendid siis? Kas järgmine samm on seaduste ühtlustamine ja ka asjaõigusseaduse rakendusseaduse muutmine ehk lõplikult minna 3% peale? See kõik, ebajärjekindlus õigusloomes, õiguskindluse puudumine, mitte õigusselgus ei kuulu hea õigusloome tava juurde, ja viimasega on sellel eelnõul tõsiseid probleeme. Seepärast ei saa seda eelnõu Isamaa erakond toetada.

Vaatasin üle, kuidas käitusid toonased Riigikogus olnud erakonnad 7,5% talumistasu kehtestamisel. Keskerakonnal ei olnud probleemi seda protsenti toetada ja ma loodan väga, et ei ole ka täna neil siis põhjust eelnõu toetada, ja jääda ikkagi 7,5% juurde. Reformierakonna ettekandja ütles enne lõpphääletust, et ega neil endil ka polnud ei selle eelnõu menetluse käigus ega ka viimase viie aasta jooksul ühtegi väga head ettepanekut olukorra lahendamiseks. Elus on päris tihti niimoodi, et saab teha õigeid asju ja saab teha asju õigesti. Väga harva saab teha õigeid asju õigesti, aga kui on vaja valida, siis tuleb teha õigeid asju. Ja ta lubas eelnõu poolt hääletada. Nii arvas Reformierakond toona.

Just üle-eelmise eelnõu juures me märkasime, et ollakse valmis tegema ka valesid asju. Nüüd on Reformierakonnal võimalus ennast natukene parandada ja loodetavasti ei ole te, head kolleegid Reformierakonnast, valitsusse pääsemisel hüljanud ka eraomandi austamist. Ja ei tee valesid asju. Aitäh!

15:49 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei näe. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku viia eelnõu 418 SE osas läbi lõpphääletus. Kas te soovite ka kutsungit? Teeme kutsungi.

Austatud kolleegid, panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud maareformi seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 418 SE. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

15:51 Aseesimees Martin Helme

Eelnõu poolt on 75 saadikut, eelnõu vastu 3, erapooletuid ei ole. Eelnõu on vastu võetud.


8. 15:52 Finantsinspektsiooni seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (422 SE) kolmas lugemine

15:52 Aseesimees Martin Helme

Kaheksas päevakorrapunkt, Vabariigi Valitsuse algatatud Finantsinspektsiooni seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 422 SE. Tegemist on kolmanda lugemisega. Saame minna läbirääkimiste juurde. Avan läbirääkimised. Kõnesoove ei näe. Sellisel juhul saame minna lõpphääletuse juurde ja kuna meil just oli saalikutsung, siis ma rohkem ei tee. Lugupeetud kolleegid, panen hääletusele Finantsinspektsiooni seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 422 SE. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

15:53 Aseesimees Martin Helme

Eelnõu toetab 67 saadikut, eelnõu vastu 16, erapooletuid ei ole. Eelnõu leidis heaks kiitmist.


9. 15:53 2021. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu (431 SE) kolmas lugemine

15:53 Aseesimees Martin Helme

Tänane üheksas päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud 2021. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu (431 SE). Tegemist on riigieelarve kolmanda lugemisega ja siia juurde käib teistsugune protseduur, nii et kutsun siia rahanduskomisjonipoolseks ettekandjaks Aivar Sõerdi. Palun!

15:54 Aivar Sõerd

Aitäh, austatud juhataja! Head kolleegid! Riigikogu rahanduskomisjon arutas antud eelnõu kolmanda lugemise ettevalmistamisel oma 16. novembri istungil. Eelnõu sisust veel nii palju, et eelnõu on koostatud kooskõlas riigieelarve seadusega, mille kohaselt võib valitsus riigieelarve muutmiseks kulude kogumahtu muutmata algatada mitte hiljem kui kaks kuud enne eelarveaasta lõppu riigieelarve muutmise seaduse eelnõu. Ja arvestades, et tänavune riigieelarve seadus on koostatud eelmise aasta sügisel ning osa rahastamisvajadusi on muutunud, on otstarbekas riigiasutuste poolt seatud eesmärkide tõhustamiseks algatada riigieelarve muutmine.

Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks, mis oli 15. novembril kell 14.00, Riigikogu liikmetelt, fraktsioonidelt ja komisjonidelt ettepanekuid ei laekunud. Rahanduskomisjon koostas koostöös ministeeriumidega ühe 13 muudatusest koosneva kulusid täpsustava muudatusettepaneku ja lisas seaduse Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval jõustumise säte. Muudatuste selgitused on muudatusettepanekute loetelus.

Ja kui nende nende juures peatuda, siis esimene puudutab Riigikogu Kantselei vahendite ümberpaigutamist. Üks suurem muudatus on Vabariigi Valitsuse all, mis puudutab Vabariigi Valitsuse reservi kuludesse Sotsiaalministeeriumi tööturuprogrammi eelarve vahendite suunamist – 46,7 miljonit eurot. Siis on siin veel muudatused Justiitsministeeriumi valdkonnas erinevate programmide vahel. Kaitseministeeriumi osas on muudatused. Siin oli asi selles, et see võis olla kevadel või suvel, kui me mingis küsimuses selle aasta eelarve asju vaatasime, ja siis siinkõneleja ise küsis, miks on Kaitseministeeriumi valitsemisalas liitlaste taristu kulu jagatud kõigi nelja erineva programmi vahel, kuigi taristu kulu võiks kuuluda oma sisu poolest kollektiivkaitse valdkonna alla. Ja sellele ei saanudki kohe vastust, tuli teha kirjalik järelepärimine. Kirjalikule järelepärimisele vastati selliselt, et seal oli sattunud viga ja praegu toimub selle vea parandamine. Nii et ma olen siin kuulnud süüdistust, et kui Riigikogu liige midagi küsib eelarve konkreetse kirje kohta, siis saab ta vastuse ja selle vastusega mitte midagi ei tehta. Tehakse küll, praegu parandati ära üks viga. 

Siis on siin muudatused ka majandusministeeriumi valitsemisalas, Rahandusministeeriumi valitsemisalas. Ja üks muudatus puudutas ka Siseministeeriumi valitsemisala, kus valitsemisala eelarvevahendite ümbertõstmisega suunatakse 4,6 miljonit eurot seoses riigikaitsesaladuse nõuetega kaitsepolitsei maja ehitamise eelarvest kaitsepolitsei tavaeelarvesse. 

Ja arutelust komisjonis ka lühidalt. Siin on väljavõte 16. novembri protokollist. Kõigepealt meil oli küsimustele vastamas Rahandusministeeriumi eelarveosakonna nõunik Regina Vällik. Meil arutelu oli üsna lühikene, siinkõneleja esitas kaks küsimust. Ma palusin selgitada Justiitsministeeriumi muudatusettepanekut, mis puudutas tulemusvaldkonna meetmete jagunemist. Sellele sai hiljem kirjaliku vastuse komisjon. Ja siinkõneleja küsis ka teise küsimuse, see puudutaski viimati mainitud Siseministeeriumi riigisaladusena esitatud üldinvesteeringute summat. Asi on selles, et see muudatusettepanekus 4,6 miljonit, see raha eraldati algse lisaeelarvega juba ja nüüd see siis tõstetakse ümber riigisaladuse paragrahvi alla. Ma küsisin, miks seda vaja on teha. Vastus oli  – tsiteerin –, et Siseministeerium on ametkondlikult seda summat täpsustanud, selgitanud välja, mis kaalutlustel alguses investeeringute summa ei olnud esitatud riigisaladusena, ning kuidas toimida edaspidi. Summa kui selline ei ole riigisaladus, küll aga kogu edasine toiming, milliseid tegevusi ja kuidas ellu viiakse, on käsitletud riigisaladusena. Ja sellepärast ei saa seda eelarves planeerida avalikult, kui eelarve täitmine peab olema piiratud ligipääsuga. Selline selgitus.  Ja sellega meie arutelu piirdus.

Ja komisjon langetas konsensuslikult järgmised otsused: kõigepealt, teha ettepanek võtta eelnõu Riigikogu täiskogu päevakorda kolmapäeval, 24. novembril, siis kolmas lugemine lõpetada ja viia läbi lõpphääletus. Eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on nõutav poolthäälteenamus. Tänan tähelepanu eest ja olen valmis vastama küsimustele.

16:00 Aseesimees Martin Helme

Ja tõepoolest on küsimusi. Urmas Reinsalu, palun!

16:00 Urmas Reinsalu

Aitäh, hea ettekandja! Mind huvitab mitte see, mis selles eelnõus on, vaid see, mis selles eelnõus ei ole. Praegu just nimelt lisaeelarve ongi vajalik kulude üldmahtu suurendamata koroonakriisis operatiivseks tegutsemiseks. Praegu varasemate eelarvetega selleks aastaks eraldatud ettevõtlustoetusmeetmed koroonakriisi leevendamiseks sadade miljonite ulatuses on virnas KredExis ja Majandusministeeriumi all, kuna need ei ole vastavalt profileeritud. Rääkisin Rahandusministeeriumi ekspertidega, kui me räägime kriitilises olukorras olevate, selle vältava kriisi ajal ettevõtete leevendusmeetmetest, siis oleks tulnud lisaeelarvesse teha muudatusettepanekuid valitsuse poolt. Miks valitsus ei näinud ette paindlikumaid meetmeid tegelike sektori abistamiseks selles olukorras, kus varasema teadmise järgi on disainitud neid nii finantseerimistehingu abil kui ka teisi toetusmeetmeid teistsuguse profiiliga? Selge ja konkreetne küsimus.

16:01 Aivar Sõerd

Jah, mis puudutab neid meetmeid, siis kolmandaks lugemiseks ettevalmistamisel me tõepoolest seda teemat ei käsitlenud ja keegi selle kohta ka küsimusi ei esitanud, nii et komisjonis see ei olnud päevakorral.

16:02 Aseesimees Hanno Pevkur

Riina Sikkut, palun!

16:02 Riina Sikkut

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud ettekandja! Me täna oleme siin saalis juba arutanud selle tegevus‑ ja tulemuspõhise eelarve pildi üle, küsiksin lihtsalt teie arvamust, kuna te eelarve läbipaistvusega nii süvenenult olete tegelenud. Kuidas see tegevuspõhisusele üleminek seal majandusaasta aruandes vastu vaatab ja kas see seal on kuidagi sisuliselt hästi ja mõistlikult lahendatud või te näete, et ka sinna oleks läbipaistvust juurde vaja?

16:02 Aivar Sõerd

Aitäh küsimuse eest! Majandusaasta aruanne on küll nüüd, selle arutelu seisab meil veel ees, see ei ole praegu see teema. Aga ma võin vastata, sellepärast et majandusaasta aruande kohta ma küsisin siin saalis ka, kui me seda arutasime, minu küsimus oli see, et seal on need tulemusvaldkondade mõõdikud. Et miks seal on niimoodi, et suur osa mõõdikutest on üldse täitmata? Siis suur osa lähtub mingisugusest aastatetagusest baastasemest, mis jooksevad välja kuni 2023. aastani. Need näidikud, mis on tegelikult üks osa, üks oluline komponent tegevuspõhisest eelarvest, need ei täida oma rolli ja nad ei ole adekvaatsed. Ju siis ikkagi see süsteem veel lonkab ja ma saan aru, et Rahandusministeerium panustab, et need mõõdikud ka hakkavad oma rolli kunagi täitma.

16:04 Aseesimees Hanno Pevkur

Peeter Ernits, palun!

16:04 Peeter Ernits

Hea juhataja! Hea ettekandja! Aivar, räägi natukene lähemalt sellest kaitsepolitsei maja numbritest. See on selline lõbus lugu ja ... Mitte see, et kaitsepolitsei on lõbus asutus, on vajalik. Aga kuidas need numbrid seal on tantsinud?

16:04 Aivar Sõerd

Jah, see nüüd puudutab seda eelnõu siis niipalju, et algselt oli selles 2021. riigieelarve seaduse muutmise eelnõus sees raha eraldamine kaitsepolitsei kontori ehituseks 4,7 miljonit eurot ja nüüd siis, nüüd selle muudatusega see viiakse ühelt realt teisele. Aga tõepoolest, kui ma mäletan seda arutelu, see oli riigieelarve kontekstis, siis millegipärast oli investeeringutes selle koha peal 0 märgitud, aga kui Siseministeeriumi eelarve ja põhiseaduslikkuse kindlustamise programm avada ja vaadata seda seletuskirja, siis seal ei olnud midagi märgitud selle kohta ja kui siseminister oli meil rahanduskomisjonis, kui selle kohta sai küsitud, siis ta lahkelt vastas ja ütles ka summa, mis on selle objekti ehitamiseks eelarves ette nähtud. Hiljem ühe teise eelnõu kontekstis sai siin saalis üle küsitud. Siis see summa jällegi erines sellest. Ja lõpuks, kui tuli teha kirjalik järelepärimine Siseministeeriumile, siis tuli ka täpne vastus, mis oli juba kolmas summa, aga see kuulutati ametialaseks informatsiooniks, et ma seda ... Sellega siis saabus mõningane selgus.

16:06 Aseesimees Hanno Pevkur

Heiki Hepner, palun!

16:06 Heiki Hepner

Suur tänu, hea istungi juhataja! Austatud ettekandja! Ma siiski jätkaks oma hea kolleegi Riina küsimust ja küsiks põhimõtteliselt sama asja ikkagi 2021. aasta eelarve kohta. Su hea fraktsioonikaaslane ja ka rahandusminister Jürgen on ütelnud, et praegune tegevuspõhine eelarve on täitsa tips-tops ja käib küll. Sa oled natukene teisel arvamusel, kas nüüd seda 2021. aasta eelarvet arutades ja neid probleeme, just ka siin eelnevalt välja tõid lahates, komisjonis kas olete jõudnud mingile seisukohale, et kas peaks muutma midagi või ei peaks muutma?

16:07 Aivar Sõerd

Nii laialt me seda teemat 2021. aasta muudatuste läbivaatamisel muidugi ei avanud, et see on hoopis teiste eelnõude arutamise teema. Me just hääletasime siin äsja riigieelarve baasseaduse muudatusi, vaat seal me arutasime neid teemasid või siis, kui oli rahanduskomisjonis põhjalikul arutlusel järgmise aasta riigieelarve. Aga siin me niipalju kui oli võimalik, püüdsime täpsustada ja aru saada, miks need muudatused, mis siin praegu on, et miks neid on vaja teha. Ja tegelikult suurem osa nendest on sellist tehnilist laadi programmidesisesed, programmidevahelised ümbertõstmised. Aga meil küsimusi oli ja kui me ei saanud kohe vastuseid, siis hiljem saadeti meile kirjalikult.

16:08 Aseesimees Hanno Pevkur

Aivar Kokk, palun!

16:08 Aivar Kokk

Hea juhataja! Hea Aivar! Kõigepealt tänud sisukate vastuste eest. Kuidas sulle tundub, kas me oleme nagu käivitanud selle tegevuspõhise eelarve, kas toimib ka või mitte? Mina olen aru saanud, et tegevuspõhise eelarve mõte oli ju see, et iga aasta me näeme, kas raha on läinud õigesse kohta ja kas siis tänu sellele on võimalik järgmisel aastal mingeid kulusid kokku hoida või mitte. Kui IT-sektorisse, siis võib-olla töökohti vähemaks. Ka eile komisjonis arutelus järgmise aasta eelarvest selgub, et iga rida, kui kuskil ministeeriumis tuleb, siis tuleb töökohti juurde teha, mitte vähendada, nii nagu riigireformi eesmärk oli. Kui me seda 2021. aasta riigieelarvet küll ühtepidi kritiseerime, aga kas me tegevuspõhistest ridadest kuskilt välja loeme, mis meil kasu saime, et sellist raha oleme kümneid miljardeid nagu paika pannud?

16:09 Aivar Sõerd

Hea kolleeg, Aivar! See arutelu meil seisab ees ja ma loodan, et see tuleb põhjalik ja sisuline, ja ma loodan, et sina ka panustad sinna, sest et nii nagu meil praegu oli just hiljuti päevakorral, kaks nädalat tagasi oli riigikontrolör siin, andis ülevaate 2020. aasta eelarvest, et ka selle, vaat seesama 2021, tänavune eelarve, millele me praegu muudatusi teeme, ka selle aasta osas valmib ettenähtud ajal aastaaruanne, Riigikontroll auditeerib selle ja aastaaruande üks osa on ka riigieelarve täitmise aruanne. Hinnatakse ka tulemusvaldkondade eesmärkide saavutamist. Vaat siis me avame selle arutelu, see kõik seisab meil ees.

16:10 Aseesimees Hanno Pevkur

Rohkem küsimusi ei paista, tänan! Avan läbirääkimised. Urmas Reinsalu Isamaa fraktsiooni nimel, palun!

16:10 Urmas Reinsalu

Palun lisaaega! 

16:10 Aseesimees Hanno Pevkur

Jaa, nüüd olete ka kenasti levis. Palun!

16:11 Urmas Reinsalu

Ma tahaksin kõigepealt öelda seda, et Isamaa fraktsioon ei toeta seda lisaeelarvet ja me kutsume kõiki parlamendisaadikuid üles hääletama selle eelarve vastu. See peaks olema parlamendi protest just nimelt selleks, kui paindumatult on see valitsus käitunud koroonakriisis puudutavalt praktilisi otsuseid, mida tuleb langetada. Ja ma tuletan meelde täna öeldud Kristen Michali sõnu. Inimeste ootused valitsusele tervisekriisi juhtimisel olid kõrgemad. Ja see kriisiaeg on tähendanud ka seda, et valitsus peab olema võimeline kiirelt ja operatiivselt otsuseid muutma, ümber kujundama vastavalt siis tegelikele vajadustele.

Eelmiste eelarvetega on selleks aastaks ette nähtud sadu miljoneid eurosid ettevõtluse toetusmeetmeid. Ja need on ennekõike just majandusministeeriumi valitsemisalas KredExi eelarve real. Ja olukord on praegu paradoksaalne. Ühelt poolt on meil sadu miljoneid eurosid ette nähtud toetuseks ja finantseerimistehinguteks, kuid neid ei ole kasutatud, sest nende profiil on selline, et neid kas ei ole avatud või nad ei vasta tegelikult turu vajadustele.

Hästi, need varasemad otsused selle raha eraldamise kohta langetati varasema ja tulevikku vaadates puuduliku teabe pinnalt. Kuid nüüd me näeme, et selles kolmandas laines, vältavas laines, mis on olnud pikalt ja suretab tegelikult välja väga mitmeid sektoreid, nagu toitlustus, spordisaalid,  turismivaldkond, siis oleks kindlasti vaja mitte nendes mahtudes, aga täpselt disainitud paindlikke toetusmeetmeid, et aidata see pikk vältav kriis üle elada, arvesse võttes neid piiranguid, mida valitsus ise on pidanud vajalikuks langetada tervisekriisi tingimusteks viiruse tõrjumiseks.

Kuid kahetsusväärselt on valitsus käitunud paindumatult ja kuidagi paralleelreaalsuses elades. Ja just nimelt 2021. aasta lisaeelarve oleks olnud see kõige õigem ja ainus koht, kus eelarve kogumahtu suurendamata võtta osa neid vahendeid, mis on eraldatud juba varasemalt eelarvetega selleks aastaks, majandusministeeriumi valitsemise alla ja disainida ümber sellel aastal konkreetsete sektorite toetamiseks. See oleks olnud lihtne, see oleks eeldanud poliitilist tahet ja see oleks eeldanud operatiivset tegutsemist.

Paraku see, mida me näeme tervisekriisi tõrjumisel, see venivus ja hiljaks jäämine olukorras, kus tuleb reageerida, nii nagu see oli kevadel, nii nagu see on olnud sügisel kolmanda lainega, on saatnud ka seda võimekust või õigemini võimetust operatiivselt ka tervisekriisi sotsiaalsete ja majanduslike mõjude leevendamisega tegeleda.

Ja see on põhjus, miks Isamaa fraktsioon ei anna oma poolthääli sellele eelnõule. Mitte seetõttu, et me arvame, et seal ümbertõstetud kapo maja rahadega mingisugune probleem on, vaid ennekõike protestiks selle tegematajätmise vastu, mida see eelarve eelnõu endas ei sisalda. Nii et ma kutsun üles Isamaa fraktsiooni nimel kõiki parlamendiliikmeid protestiks sellise paindumatu ja magava juhtimise vastu andma oma vastuhääl, oma selge vastuhääl sellele konkreetsele seaduseelnõule. Ja kui juhtub ime – aga imesid juhtub, advendiaeg läheneb –, siis on meil võimalik ka kiiresti, operatiivselt selline poliitiline signaal saata ja oodata valitsuselt ka paindlikumalt reageerimist ja tulla juba korrigeeritud eelnõuga siia nende nädalate jooksul parlamendi kõrge koja ette. Aitäh! 

16:15 Aseesimees Hanno Pevkur

Rohkem kõnesoove ei paista. Sellele eelnõule on tulnud ka üks muudatusettepanek, mille on teinud rahanduskomisjon ja rahanduskomisjon selle ka heaks kiitnud. Sellega me oleme selle muudatusettepaneku ka eelnõusse sisse viinud. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku viia läbi eelnõu 431 SE lõpphääletus.

Austatud Riigikogu, panen teie ette hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud 2021. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu 431 SE. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

16:18 Aseesimees Hanno Pevkur

Eelnõu toetab 75 Riigikogu liiget, vastu on 11, erapooletuid 0. Eelnõu on seadusena vastu võetud.


10. 16:18 Elektroonilise side seaduse, ehitusseadustiku ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (437 SE) kolmas lugemine

16:18 Aseesimees Hanno Pevkur

Kümnes päevakorrapunkt täna on Vabariigi Valitsuse algatatud elektroonilise side seaduse, ehitusseadustiku ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu 437 SE kolmas lugemine. Ja siin on juhtivkomisjon teinud ettepaneku viia läbi lõpphääletus ja enne seda on võimalik fraktsioonidel avaldada arvamust. Palun, avan läbirääkimised. Seda soovi ei ole. Sulgen läbirääkimised. Panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud ... Ma igaks juhuks küsin, kas me oleme päri sellega, et läheme hääletuse juurde. Vastuväiteid ei näe. Panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud elektroonilise side seaduse, ehitusseadustiku ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu 437 SE. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

16:19 Aseesimees Hanno Pevkur

Poolt 73, vastu 2, erapooletuid 1. Eelnõu on seadusena vastu võetud.


11. 16:20 Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (461 SE) kolmas lugemine

16:20 Aseesimees Hanno Pevkur

Meie tänane 11. päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 461 SE kolmas lugemine. Siin on taas kord võimalik fraktsioonidel sõna võtta ja alustab keskfraktsiooni poolt Kersti Sarapuu. Palun!

16:20 Kersti Sarapuu

Lugupeetud istungi juhataja ning head kolleegid saalis ja ekraanide taga! (Ühendus hakib.) 

16:20 Aseesimees Hanno Pevkur

Hea, Kersti, kas ma tohin korraks katkestada? Kas ma tohin paluda, et sa tuleksid arvutile natukene lähemale või kasutaksid klappe, meil vahepeal muidu heli hakib. Proovi uuesti! Aitäh! 

16:21 Kersti Sarapuu

Teeme nii. Kas nüüd on parem? COVID-19 kriis oli selleks ajaks mõjutanud väga paljude Eesti inimeste toimetulekut ja õigupoolest ei olnudki küsimus selles, kas langetada, vaid kui palju langetada. Keerulisel ajal peab riik oma elanikele appi tulema ja Keskerakonna fraktsioon oli toona kahe käega selle poolt. Tunnustan keskfraktsiooni nimel ka täna praegust valitsust, kes pikendab langetatud määrade kehtivust aasta võrra ning on kokku leppinud, et alates 2023. aasta 1. maist toimub nelja aasta jooksul kütuse- ja elektriaktsiiside lauge taastamine kriisieelsele tasemele.

Kuigi majandus näitab taastumise märke, on paljud sektorid ikka veel raskustes. Riigipoolne tugi on muidugi igati teretulnud. See eelnõu jätab majapidamistele igakuiselt rohkem kätte. Ülemaailmne hindade erakordne tõus kestab asjatundjate hinnangute kohaselt vähemalt 2022. aasta kevadeni ja seega on tagumine aeg päevakorras olev eelnõu vastu võtta. Madalamad aktsiisimäärad aitavad hoida hindu madalamal ning seeläbi ohjeldada tarbijahinnaindeksi ja elukalliduse kasvu tempot. Enamust nendest hindadest mõjutab kõigi teenuste ja kaupade hindade kasv. Kindlasti avaldab vastu võetud otsus positiivset mõju ka kõigile elektritarbijatele, leevendades kõrge börsihinna tõttu tekkivaid mõjusid, ning vähendab kodutarbijate ja ettevõtete kulutusi elektrienergiale. Lisaks avaldab see positiivset mõju piirikaubandusele, kuna pikamaa-autovedajatel on jätkuvalt võimalik konkurentsivõimeliste hindadega Eestis tankida. Ühesõnaga, nüüd on õige aeg rohelist nuppu vajutada. Aitäh!

16:23 Aseesimees Hanno Pevkur

Isamaa fraktsiooni nimel Aivar Kokk, palun!

16:23 Aivar Kokk

Hea juhataja! Head kolleegid! Isamaa Erakonnal on väga hea meel, et 8. aprillil üle antud eelnõu on jõudnud nii kaugele, et läbi valitsuse samasuguse eelnõuga praktiliselt tulles siia saali, loodame, et täna võetakse vastu, saadi aru, et – võttis küll pool aastat aega see valitsusel – tänasel hetkel majanduse elavdamisel ja oma inimestele vastu tulles on vaja hoida enamuse kütuseliikide aktsiisid madalal. Me teame, mis on teinud meil tanklates kütusehinnad, me teame, mis on turu peal elektrihind, ja teame, mis on gaasihind, mis paljudele kodudele soojust pakub. Ma tahan lihtsalt tänada tänast valitsust, et ta võttis küll aega.

Veel mõni päev enne, kui valitsuse poolt sarnane Isamaa Erakonnale eelnõu saabus valitsusest Riigikokku, oli meil debatt Riigikogu esindajatega õliliidu inimeste ees. Siis veel koalitsioonil seda arusaamist ei olnud ja opositsioonipoliitikud toetasid aktsiiside madalal hoidmist ka edaspidi. Ja mul on hea meel, et kui me seda eelnõu siin saalis oleme arutanud, ka tänane rahandusminister lubas seda, et kui me näeme aasta pärast olukorda, kus naabrid Läti ja Leedu ei ole aktsiise tõstnud, siis tuleks sedasama madalat aktsiisi hoida ka järgnevatel aastatel. Selles eelnõus on küll 25%‑line tõus järgneval neljal aastal ette nähtud, aga piirikaubanduse koha pealt tuleb väga selgelt aru saada, et me ei taha samale rehale kaks korda astuda, mis me korra tegime, kui tõstsime lootuses, et aktsiisi tõstmine toob riigieelarvesse palju raha ja kõik läheb väga hästi. Tegelikult maksud sõitsid Lätti ja raha läks ka Läti ja me õpetasime oma inimesed Lätis käima. Paljud käivad veel tänaseni sealt ühte, teist või kolmandat asja ostmas.

Ma veel kord ütlen: suured tänud kõigepealt, et meie eelnõu ja ettepanekut on koalitsioon toetanud. Ja Isamaa Erakond seda eelnõu toetab. Aitäh!

16:26 Aseesimees Hanno Pevkur

Ja nüüd on juhatajale jõudnud üks volitus, kus Sotsiaaldemokraatliku Erakonna ... Nii, ma väga vabandan, mikrofon oli kinni. Minuni on jõudnud volitus, kus Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon volitab selles punktis fraktsiooni läbirääkimistel esindama Raimond Kaljulaidi. Palun, Raimond Kaljulaid!

16:26 Raimond Kaljulaid

Austatud istungi juhataja! Mul on nii hea meel, et töötavad tänapäeval need elektroonilised sidevahendid ja see volitus on väga austatud juhatajani jõudnud. Kõigepealt ma soovin reageerida muidugi sellele, mida hea ametikaaslane härra Aivar Kokk siin ütles, et nagu oleks Lätis käimises midagi halba – ei ole, see on hea, et me Lätit külastame, Läti on meie lõunanaaber ja ma olen kategooriliselt sellise Läti häbimärgistamise vastu siit Riigikogu kõnetoolist.

Väga austatud kolleeg Kersti Sarapuu valitsuskoalitsiooni poolt loomulikult rõhutas antud eelnõu puhul seda, et pikendatakse aktsiiside langetamise otsust ja need madalad määrad kehtivad pisut pikemat aega ja see on muidugi hea uudis. Selle vastu keegi ei vaidle. Aga aus oleks Eesti rahvale öelda, et valitsusel on neile hea uudis ja siis on halb uudis. Halb uudis on see, et selle eelnõuga kehtestatakse alates 2023. aasta maist selline aktsiiside taastamine kriisieelsele tasemele, mille kohta valitsus oma eelnõus kirjutab jutumärkides, et see on "lauge", lauge aktsiiside tõus. Ja mida see lauge tähendab, kui te vaatate eelnõu seletuskirja, siis seal on toodud energiatoodete aktsiisimäärad ja nende prognoos. Ja elektriaktsiis kasvab 2026. aastaks praegusega võrreldes 4,5 korda, 4,5 korda! Austatud daamid ja härrad! Ühelt eurolt 4,47 euroni megavatt-tunni kohta. Sõbrad, kui see on lauge hinnatõus, siis mina olen Lionel Messi.

Ma juhin teie tähelepanu, et sotsiaaldemokraadid algatasid samuti elektriaktsiisi puudutava eelnõu, mis nägi ette selle tõusu ärajätmist, aga seda siis tähtajatult. Aga arusaadav, et hetkel see meie töölaual olev lahendus on ilmselt selline, mis leiab siin saalis toetuse ja ka meie hääletame, sotsiaaldemokraadid hääletavad selle eelnõu poolt. Muidugi need aktsiisitõusud on vaja edasi lükata, aga samal ajal sellega kindlasti ei saa rahul olla, et juba aastal 2023 ootab tarbijaid ees selline suur tõus. Ma tuletan meelde, et eks siin saalis on olnud maksude küsimuses alati olnud kirglikud arutelud parempoolsemate erakondade ja vasakpoolsemate erakondade vahel, aga ma arvan, et see on ju tõsiasi, et kaudsed maksud, aktsiisid – need tabavad valusamalt ikkagi neid väiksema ja keskmise sissetulekuga leibkondi, kelle kogukuludest elektriarve või kodukulud moodustavad suurema osa ja kes selle võrra on hinnatundlikumad. Nii et see on selle eelnõu puhul, ütleme, selline küsimus, kust tuleb küsida, et kas see klaas on pooltäis või on ta pooltühi ja meie vaatest on ta ikka pigem praegu pooltühi. Aitäh teile!

16:29 Aseesimees Hanno Pevkur

Ja nüüd EKRE fraktsiooni nimel Peeter Ernits, palun!

16:29 Peeter Ernits

Hea juhataja ja kolleegid! Raimond alustas juba nii paljutõotavalt ja ma vaatasin, et ohhoo, EKRE ja sotsid saavad ühtemoodi punast panna. Aga vaata, kaval poiss hakkas peale nagu, aga siis äkki tegi rebasehaagi. Meie idee: meie paneme punast, Kersti, kindlalt. Ja Raimond rääkis siin juba mõned asjad ära. Võib-olla käin veel üle korra. Me omal ajal langetasime selle aktsiisi ajutiselt ja me ei ole ka nõus, et seda tõstetakse ka 23. aastal. Praegune peaks jääma 30. aprillini 2023 ja siis 1. maist läheb, nagu Raimond ütles, laugjas selline – see on tore mõiste, kui laugjas on selline neljakordne nõlv. Me ei ole sellega nõus. Ja võib-olla meie vahe Raimondiga on see, et ma arvan, et 23. aastal moodustame valitsuse meie ja mitte head kolleegid sotsid. Ja see on kirves nagu meile. Me ei ole sellega nõus. Aga see on nüüd kitsalt võttes EKRE, aga eelkõige puudutab see ju inimesi, Eestimaa inimesi, ja eelkõige neid, kelle sissetulekud on väiksemad.  Muidugi, elektri hind on kirves juba praegu. Selle Euroopa Komisjoni nii-öelda kuldvõtmekese järgi, kuidas süsihappegaasi kvoodi hind peaks olema 2030 52, aga praegu juba 67 ja ma ei tea, mis ta selleks ajaks on.

Kui nüüd Vabariigi Valitsus arutas hiljuti sotside ettepanekut, nende eelnõu, mille number on vist  427, ja loomulikult tõmmati endale vesi peale, et see alandamine jätkuks. Seal on öeldud niimoodi, et ei ole õige eeldada, et need asjad, kõrged hinnad, elektri hinnad jäävad aastateks püsima. No ma  küsin, et jah, kõik võib muutuda, aga neid hiidtuulikuid merre ei tule selleks ajaks, ei jõua sinna, isegi maismaale, ma arvan, ei jõua suurt midagi. Ja põlevkivijaamad jäävad igal juhul selleks ajaks, 23. aasta alguseks või aprillikuuks.

Ja kui nüüd tulla tagasi, et rahanduskomisjon arutas 8. novembril EKRE ettepanekut jätta aktsiisimäärad kehtima tänasele tasemele ka edaspidi, põhjenduseks pandeemia ja ebamäärasus ja et need kõrged hiidtuulikud merre ei jõua igal juhul selleks ajaks. Aga koalitsiooni esindajad ütlesid, et prügikasti. Pandeemia tõttu alandatud aktsiisitasemed ei ole toetamist väärt, kuna see ei lange kokku nende üllaste eesmärkidega fossiilsete kütuste õiglaseks maksustamiseks. No ja tänu sellele ei toeta Euroopa Liidu nii-öelda suure rohepöörde või kliimapaketi ettepanekuid – eesmärke, vabandust. Ja tänu sellele, kordan üle, on EKRE seisukohal, et hetkel kehtivate energiakandjate aktsiiside taset ei tohi tõsta. Kehtivad aktsiisimäärad tuleb jätta kehtima samale tasemele, nagu nad on, ja seda tähtajatult, ka peale 23. aasta Riigikogu valimisi. Ja tänu sellele, head kolleegid,  vajutab EKRE fraktsioon ja mina julgelt punast. Aitäh!

16:34 Aseesimees Hanno Pevkur

Rohkem kõnesoove ei näe, sulgen läbirääkimised. Ja viime läbi juhtivkomisjoni ettepanekul ka lõpphääletuse ja alustame selle ettevalmistamist. Austatud Riigikogu, panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 461 SE. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

16:36 Aseesimees Hanno Pevkur

Poolt 69, vastu 16. Eelnõu on seadusena vastu võetud.


12. 16:37 Riigikogu otsuse "Riigi 2020. aasta majandusaasta koondaruande kinnitamine" eelnõu (432 OE) teine lugemine

16:37 Aseesimees Hanno Pevkur

12. päevakorrapunkt meie tänases päevakorras on Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Riigi 2020. aasta majandusaasta koondaruande kinnitamine" eelnõu 432 OE teine lugemine ja palun kõnetooli rahanduskomisjoni liikme Aivar Sõerdi. Palun!

16:37 Aivar Sõerd

Austatud juhataja! Head kolleegid! Riigikogu rahanduskomisjon arutas otsuse eelnõu numbriga 432 teise lugemise ettevalmistamisel 16. novembri istungil. Kahe lausega veel ka eelnõu sisust. Riigi majandusaasta koondaruande eesmärk on anda ülevaade riigieelarves seatud eesmärkide saavutamisest, riigi finantsseisundist, finantstulemustest ja rahavoogudest ning võimaldada Riigikogu-poolse kontrollifunktsiooni teostamist Vabariigi Valitsuse suhtes. Riigi majandusaasta koondaruande juurde kuulub ka Riigikontrolli kontrolliaruanne. 16. novembri istungil oli meil arutelu lühike. Komisjoni liikmetel küsimusi ei olnud ja muudatusettepanekuid ka ei olnud, mida arutada. Komisjon langetas konsensuslikult järgmised otsused: teha ettepanek võtta eelnõu päevakorda kolmapäeval, 24. novembril, teine lugemine lõpetada ja viia läbi lõpphääletus ja seda ka, et eelnõu otsusena vastuvõtmiseks on nõutav poolthäälteenamus. Tänan tähelepanu eest!

16:39 Aseesimees Hanno Pevkur

Nüüd on selline lugu, et Riigikogu liikmetel on küsimusi. Riina Sikkut alustab.

16:39 Riina Sikkut

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ma enne kiirustasin, aga et nüüd õigesse kohta ka kirja saaks. Tõesti, te olete nii põhjalikult tegelenud riigieelarve läbipaistvusega, palun teie arvamust selle kohta, kuidas see tegevuspõhisusele üleminek on kajastunud majandusaasta aruandes, kas seal on tal selline sisuline väärtus või te näete ka murekohti?

16:39 Aivar Sõerd

Jaa, 2020. aasta majandusaasta aruanne, mida me praegu käsitleme, see oli esimene tegevuspõhisele eelarvestamisele üle viidud eelarve. Ja tegelikult nagu ma ütlesin, teiseks lugemiseks ettevalmistamisel me ei käsitlenud neid teemasid enam, aga siin esimesel lugemisel olid need teemad päevakorras ja kuna esimene aasta tegevuspõhises eelarves ehk siis noh, eks see asi natuke logiseb. Ja ma ise küsisin siin esimesel lugemisel, ma mäletan, nende mõõdikute kohta, kuna tegevuspõhises eelarves tegevused hinnastatakse ja oluline komponent on siin juures, et on vaja ka nendele tegevustele eraldatud raha kasutamist mõõta ja selleks on mõõdikuid ja sihttasemed. Ja siin, kui nüüd vaadata seda koondaruannet, siin üks osa on ülevaade eesmärkide saavutamist, sealhulgas ka siis nende tegevuspõhiste tulemusvaldkondade ja tegevuste eesmärkide saavutamiseks siis need mõõdikud. Suur osa neist mõõdikuist on üldse puudu, siis need mõõdikud põhinevad küsitlustel, põhinevad sellisel aegunud statistikal, siin on näha, et mõned sihttasemed on paari aasta vanused ja nende sihttasemete hoidmist loetakse ka nagu tulemuse eesmärkide saavutamiseks, et noh, see näitab, et see asi vajab ikka veel kõvasti edasiarendamist.

16:41 Aseesimees Hanno Pevkur

Heiki Hepner, palun!

16:41 Heiki Hepner

Suur tänu, hea istungi juhataja! Austatud ettekandja! Tegelikult ma tahtsingi just nende mõõdikute osas küsida. Minu meelest on see häbiväärne, et meil on tabel, kus peaks olema mõõdikud, ja see on lihtsalt tühi. See on sümptomaatiline muuseas ka arengukavade osas. Ma olen korduvalt kõnetoolist ette lugenud neid, kus meil on teinekord arengukavas pooled mõõdikud puudu. Pooled! Ja loomulikult see peegeldub ka majandusaasta aruandes lõpuks ju, see on arusaadav. See on sümptomaatiline ja minu meelest täiesti lubamatu. Kas komisjoni koosolekul oli ka arutelu, et proovitakse neid olemasolevaid siis kuidagi täiendada või sisse kirjutada? See on ju elementaarne, kahe lugemise mõte ongi, et avastatakse mingid puudujäägid ja siis täpsustatakse ja täiendatakse. Kas sellest oli juttu või lihtsalt lasti külma kõhuga?

16:42 Aivar Sõerd

Jah, ega me ... No see aruanne on mahukas ja kui nüüd esimese lugemise arutelu, esimeseks lugemiseks komisjonipoolset ettevalmistavat arutelu meenutada, mida ma tegelikult esimesel lugemisel kajastasin, et meie arutelu jäi üsna pinnapealseks. Kolleeg Aivar Kokk, teie selja taga istub, tema küsis, et millega pearaamatupidaja tegeleb ja ma ise vist sain ka mõned küsimused küsida. Siin oli juures ka veel pikk rahandusministri slaidiprogramm, mis andis ülevaate 2020. aasta majandusseisust ja millega see aasta lõppes ja riigi rahanduse seisust, et selline slaidiprogramm oli meil, millele me keskendusime. Ega me neid, ütleme, selle otsuse eelnõu kontekstis nende mõõdikute teemat süvendatult ei käsitlenud ja nagu ma ütlesin, siin teise lugemise ettevalmistamiseks meil arutelu üldse piirdus ainult otsuste tegemisega. Aga ei, ma olen sellega nõus, ma ise küsisin ka esimesel lugemisel sama küsimuse, et suur osa näidikutest on puudu või on nad abstraktsed, ebaadekvaatsed. Lihtsalt Rahandusministeerium on lubanud meile, et ka seda mõõdikute süsteemi arendatakse edasi ja ta peaks mingil ajal ka reaalselt toimima hakkama.

16:44 Aseesimees Hanno Pevkur

Raimond Kaljulaid, palun!

16:44 Raimond Kaljulaid

 Aitäh, hea istungi juhataja! Austatud ettekandja! Meil on varasematel perioodidel riigieelarvega olnud tõsiseid probleeme Riigikogule esitatud info täpsuses. On välja tulnud lausa, et on tegelikult olnud väga suuri vigu eelarvedokumentides tegeliku olukorraga võrreldes. Punkt üks: kuivõrd see teema või kas see teema on leidnud kajastamist? Kas need arvud, need numbrid, mis on siin selles koondaruandes – kas saab Riigikogu neid usaldada? Kas saame meie omakorda oma valijate juurde minna ja öelda, et need on päris numbrid, või on oht, et jälle mõne aja pärast selgub, et tegelikult ka siin toodud arvud on olnud valed? Ja mil viisil, kas seda on kuidagi täiendavalt kontrollitud või ma ei tea, olete te käsikalkulaatoriga üle arvutanud igaks juhuks komisjonis või midagi muud sellist teinud, et ei juhtuks seda õnnetust pärast, et kõik on teisiti, kui paberile oli kirjas? 

16:45 Aivar Sõerd

Aitäh selle küsimuse eest! Midagi samasugust ma ise ka küsisin. Nimelt, asi on selles, et Riigikontroll avastas tõepoolest 2020. aasta majandusaasta aruannet auditeerides asjaolu, et riigieelarve seaduses olid koondsummad valed. Aga see on majandusaasta aruanne, mille üks osa on riigieelarve täitmise aruanne. Ja need vead, mille Riigikontroll avastas, olid 2020. aasta riigieelarve seaduses. Ja need vead on Rahandusministeerium ära parandanud, seda nad meile kinnitasid.

16:46 Aseesimees Hanno Pevkur

Peeter Ernits, palun!  

16:46 Peeter Ernits

Hea juhataja ja hea ettekandja! See mõõdikute teema on väga lõbus taas – nii-öelda, jutumärkides. Sina olid viimati rahaminister neli-viisteist aastat tagasi. Kui sina oleksid praegu rahaminister, kuidas sina neid mõõdikuid oleks sinna kirja pannud? Ma saan aru, et komisjonis seda muidugi ei arutatud, aga äkki fantaseerid? Aitäh!

16:47 Aivar Sõerd

Sel ajal, kui minul oli roll täita ministriülesandeid, siis me selliste harjutustega ei tegelenud. Aga jah, tõepoolest, mõõdikute eesmärk on ju hinnata, kuidas nendeks tulemusvaldkondadeks ja  programmilisteks tegevusteks liigendatud tegevustele eraldatud raha kasutatakse. Ütleme, kõigepealt hinnatakse ära, kui palju üks või teine riigiteenus maksab, aga selle tegevuspõhise eelarve teine oluline komponent on, et tuleb hinnata ka nende programmide jaoks eraldatud raha kasutamise tulemuslikkust. See osa või see mõõdikute mehhanism ei tööta. See ei ole minu jutt, seda rääkis ka Riigikontroll siin kaks nädalat tagasi, kui ta tegi ettekande majandusaasta aruande kohta. Mõõdikud on, seda saate ise vaadata, küllaltki abstraktsed, põhinevad küsitlustel. Ja mis puudutab konkreetselt 2020. aasta tegevuste kokkuvõtet, siis seal tõepoolest on neid mõõdikuid tabelites väga palju üldse puudu. Aga eks seda süsteemi kogu aeg täiustatakse.

16:49 Aseesimees Hanno Pevkur

Raimond Kaljulaid, palun!

16:49 Raimond Kaljulaid

Aitäh, härra Sõerd! Ma täitsa saan aru, et need on erinevad dokumendid, ma tänan teid selle selgituse eest. Lihtsalt kuulates seda diskussiooni siin, et meil on eelarve, kus summad ei klapi, koondaruanne, kus olevad mõõdikud – teie väga kaalukas hinnang on see, mis te annate – teie meelest need mõõdikud ei ole kas lõpuni usaldusväärsed või nad on puudu või nad on liiga hinnangulised, nad on abstraktsed. Saate murest aru, eks ole, siia Riigikogu täiskogusse jõuavad komisjoni vahendusel, ministeeriumi vahendusel riigi rahanduse kohta materjalid, mille täpsuses ei saa lõpuni kindel olla, et rahandus ei peaks ju olema selline humanitaarvaldkond, kus kõik arvamused on ilusad ja head, see peaks olema väga täpne. Veel kord, et kas nende, selle koondaruande näitajates on sellega tegelenud teie arvates ministeerium, et me saaksime neid numbreid, mis tulevad avalikust sektorist siia Riigikokku, rohkem usaldada tulevikus?

16:50 Aivar Sõerd

Jah, eks see minu jutt ka siin, eks ta oli, ta oli suuresti refereering nendest hinnangutest, mida andis meile riigikontrolör samale küsimusele ja õiguskantsler. Rahandusministeerium on tegelikult ka nendes materjalides olemas, on ka nõustunud Riigikontrolli etteheidetega just nende tulemusvaldkondade hindamise küsimuses. Kõigepealt on nõustunud ja on lubanud ka seda süsteemi parandada.

16:50 Aseesimees Hanno Pevkur

Peeter Ernits, palun!

16:50 Peeter Ernits

Hea juhataja ja ettekandja! Nende numbrite tõesuses on siin Riigikontroll näidanud, et sajad miljonid võivad olla hoopis teistpidi. Aga kuna see on 2020. aasta majandusaasta koondaruande kinnitamine, ma küsin, kas sina julged võtta siin kas kergemat või raskemat mürki, et need numbrid ikkagi klapivad tegelikult nii üksikult võttes kui ka kõik kokku.

16:51 Aivar Sõerd

Aitäh selle küsimuse eest! Sellele saab vastata nii, et majandusaasta aruanne on raamatupidamisaruanne ja see aruanne on ka auditeeritud. Ja tegelikult, mis puudutab raamatupidamise aastaaruande õigsust ja tehingute seaduslikkust, siis Riigikontroll ütleb, ma loen ette: Riigikontrolli hinnangul annab riigi 2020. aasta riigieelarve täitmise aruanne, mis näitab eelarve tulusid 10,77 miljardit eurot, kulusid 11,68 miljardit eurot, investeeringuid 507,99 miljoni ja finantseeringuid 1,66 ... usaldusväärset teavet riigi kogutud tulude, tehtud kulude, investeeringute ja finantseerimistehingute kohta. Nii et ma vastan teile täpselt samamoodi: majandusaasta aruanne annab usaldusväärse teabe riigi kogutud tulude, tehtud kulude, investeeringute ja finantseerimistehingute kohta.

16:52 Aseesimees Hanno Pevkur

Nüüd rohkem küsimusi ei paista, tänan! Avan läbirääkimised. Isamaa fraktsiooni nimel Heiki Hepner, palun!

16:53 Heiki Hepner

Aitäh, hea istungi juhataja! Head kolleegid! Vaieldamatult tuleb eelkõnelejat Aivarit tänada selle väga pühendunud töö eest ja sügavuti minemise eest! Tõesti, kui siin Riigikogus keegi eelarvega sisuliselt üksipulgi on tegelenud, Aivar, sina oled tegelenud ja suur tänu sulle selle eest! See on märkimisväärne töö ja kindlasti väärib ka siit maha ütlemist. Aga ma tahaksin siiski rõhutada ühte põhimõttelisi probleeme, millega ma jagan siin eelkõnelejaga ja need mõõdikud ja sellepärast ma ekstra tulin ka siia, et oleks ka stenogrammis see taas kord maha öeldud. Meil on selline sümptomaatiline probleem nende mõõdikutega, me tahaksime justkui hästi mõõta kõiki oma tegevusi, olla tegevuspõhised, olla tulemuspõhised, see on ju väga tore, aga kui me tulemust ei oska määrata, kui tegevusi ei taha kirjeldada nii, et nad oleksid arusaadavad, siis see kõik on jama. See on mõttetu ressursi raiskamine ja see kõik saab alguse nende arengukavade tegemisest juba. Korduvalt on siit tähelepanu juhitud – tõesti, mõningatel juhtudel pooled eesmärgid on puudu, arengukavades peaksid need liikuma ju lõpuks eelarvesse, see on see loomulik protsess. Ja ma olen seda siit ka varem öelnud ja ma kordan: tõepoolest, sellises vähegi edukamas omavalitsuses lastakse vallavanem selliste arengukavade toomise puhul lahti ja tehakse pihuks ja põrmuks, kui ta tuleks valla majandusaasta aruannet sellisel kujul kinnitama. See ei ole lihtsalt mõeldav, see vallavanem või linnapea võetakse järgmine kord lihtsalt maha. Aga siin tundub, et see käib aastast-aastasse ja see on justkui normaalne, normaalne osa ja sellega ei saa leppida. Selles mõttes ma olen nõus – Riigikontroll on auditeerinud ja ta on tõesti ütelnud, et 2020. aasta eelarve täitmise aruanne on usaldusväärset teavet Riigikogu kulude, kogutud tulude, tehtud kulude ja investeeringute ja finantseerimistehingute kohta. Ma usun, et see nii on, ma usun Riigikontrolli ja sellesse heasse töösse, aga siin probleem on hoopis milleski muus ja sellepärast on mul ka raske selle majandusaasta koondaruande poolt hääletada. Et see on nagu protest selle vastu, et üks kord peaks midagi muutuma, sellest on räägitud, räägitud, räägitud, aga midagi ei ole muutunud. Ja eriti nukraks teeb ka see, et tõepoolest, kui me neid arengukavade osas oleme käsitlenud, siis on ju öeldud, et me lisame, ärge muretsege, seal on kirjas kenasti, et asi on väljatöötamisel, küsitlus on tegemisel, et mõnel juhul on aastaarv ka pandud, mis jääb mitme aasta taha, ma arvan, et see ununeb ja sinna ta jääbki. Ja kui see probleem jääb üles, siis korra nagu virgutakse ja sinna ta jälle sureb. Ja see on ääretult kahetsusväärne, see on ääretult kahetsusväärne ja tõepoolest loobume sellest tegevuspõhisest kui sellisest, kui me ei suuda seda mõõta. Ja ärme raiska energiat ja raha asjade peale, millest me mitte midagi ei arva või millest me ei hooli.

Mina muidugi ka oma varasemas elus olen oma tegevusi ikkagi proovinud tõesti tulemuspõhiselt ja eesmärgipõhiselt seada ja siis toimub ka see mõõtmine. Tõepoolest ja enamasti pannakse ka mõõdikud mingisse dünaamikasse. Teinekord tõesti on mingi konstant, kuhu tahetakse jõuda ja nii ta jääb, aga enamasti tahetakse jälgida ka seda protsessi. Ja nagu me oleme ka, Aivar, sinu kõnest kuulda oli, ja tegelikult, kui me vaatame seda paksu materjali, siis me näeme, et tõesti nad on staatilised väga tihti ja see tekitab jälle selle ühe küsimuse, et me oleme saanud ühe arvu, me oleme linnukese teinud ja justkui on kõik paigas. See on tegelikult mure, mida ma, head kolleegid, tahtsin teiega jagada ja ütlen, et ma usun, et aruanne kajastab neid arve, mis siin on toodud, suhteliselt õigesti, aga mul on väga raske täna vajutada rohelist nuppu.

16:58 Aseesimees Hanno Pevkur

Rohkem kõnesoove ei näe. Sulgen läbirääkimised. Muudatusettepanekuid siia otsuse eelnõule ei ole saabunud ja juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 432 OE lõpphääletus. Head kolleegid jõudis meile info, et mõned Riigikogu liikmed ei ole saanud ühendust meie infosüsteemiga, nii et ma võtan juhataja vaheaja kolm minutit.

V a h e a e g

Nii, nüüd saame minna hääletuse juurde. Tundub, et need, kes meile teada andsid, on kenasti süsteemiga saanud ühenduse. Ja panen teie ette hääletusele Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Riigi 2020. aasta majandusaasta koondaruande kinnitamine" eelnõu 432 OE. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

17:03 Aseesimees Hanno Pevkur

Poolt 75, vastu 0, erapooletuid 5. Riigi 2020. aasta majandusaasta koondaruanne on kinnitatud.


13. 17:04 Riigikogu otsuse "Heili Sepa Riigikohtu liikmeks nimetamine" eelnõu (485 OE) esimene lugemine

17:04 Aseesimees Hanno Pevkur

Meie 13. päevakorrapunkt on Riigikohtu esimehe Villu Kõve esitatud Riigikogu otsuse "Heili Sepa Riigikohtu liikmeks nimetamine" eelnõu 485 OE. Tutvustan teile meeldetuletuseks ka seda, kuidas me seda punkti menetleme. Kõigepealt on meil põhiseaduskomisjoni esindaja ettekanne kuni 20 minutit, seejärel on Riigikohtu liikme kandidaadil Heili Sepal ettekanne kuni viis minutit. Iga Riigikogu liige võib mõlemale ettekandjale esitada ühe suulise küsimuse ja seejärel on fraktsioonidel võimalik läbirääkimiste käigus sõna võtta. Lõpphääletus, mille me täna kohe läbi viime, on salajane. Nii. Palun, põhiseaduskomisjoni liige, Oudekki Loone!

17:05 Oudekki Loone

Head kolleegid! Riigikogu põhiseaduskomisjon arutas antud eelnõu oma 16. novembri istungil. Kõigepealt tutvustas Heili Sepa kandidatuuri Riigikohtu esimees Villu Kõve. Villu Kõve märkis, et Riigikohus on juba käesoleva aasta kevadest saadik tegelenud sellega, et leida uus Riigikohtu liikme kandidaat, kelle saaks Riigikogule ametisse nimetamiseks esitada. 1. jaanuarist 2022 pensionile siirduv Jüri Põld on küll Riigikohtu halduskolleegiumi liige, aga uus kohtunik peaks asuma tööle Riigikohtu kriminaalkolleegiumis, sest vahepeal Euroopa Inimõiguste Kohtus töötanud Julia Laffranque pöördus halduskolleegiumisse tagasi. Villu Kõve sõnas, et tema hinnangul on Heili Sepp parim kandidaat Riigikohtu kohtuniku ametikohale. Tal on mitmekülgne kogemus, töötanud prokuratuuris, Õiguskantsleri Kantseleis, Justiitsministeeriumis, samuti kohtunikuna aastatel 2018–2020 Viru Maakohtu Narva kohtumajas ja 2020. aasta teisest poolest ka Tallinna Ringkonnakohtus. Seejärel tutvustas ennast Heili Sepp. Kuna ta tutvustab ennast teile ka täna, siis ma ei taha kõiki sõnu talt suust ära võtta. Ta kinnitas, et ta on 25 aastat töötanud kriminaalmenetluse valdkonnas erinevatel ametikohtadel ja ainus, mis tema CV‑s veel puudu on, on tõepoolest riigikohtuniku positsioon, nii et tegemist on väga mitmekülgse kriminaalmenetluse valdkonnas kogenud inimesega.

Arutelu käigus palus Riigikogu liige Kalle Grünthal Heili Sepalt täpsustust ühe tema poolt varem esitatud kirjaliku küsimuse suhtes ja Heili Sepp vastas, et tõepoolest, Kalle Grünthal on küsinud selle kohta, millistel alustel praeguses koroonaviiruse olukorras on erinevatel kultuuriasutustel õigus küsida isikute terviseandmeid, milleks on COVID‑i tõend. Heili Sepp märkis, et ta on antud küsimust natuke uurinud, konsulteerinud ka endiste kolleegidega Õiguskantsleri Kantseleist, kes tegelevad otseselt isikuandmete kaitsega, ja ei ole tegelikult üheselt selge, milline see õiguslik alus on, millisel alusel neid isikuandmeid töödeldakse. Kõige tõenäolisem alus on isikuandmete kaitse üldmääruse artikkel 9 lõike 2 punkt i, mis ütleb, et isikuandmeid võib töödelda, kui see on vajalik rahvatervisevaldkonna avalikes huvides.

Toomas Kivimägi leidis, et kui isegi Riigikohtu liikme kandidaadil on raske tuvastada, millisel alusel isikuandmeid küsitakse, siis on tõepoolest palju eeldada, et inimene, kes seal kultuuriasutuse uksel on, tegelikult seda selgitada ja põhjendada oskab. Tõepoolest oleks tarvis selgitust pädevate, kompetentsete isikute poolt.

Kalle Grünthal panus veel hinnangut ühele COVID‑i meetmete järelevalves tekkinud õigusharude ristumisega tekkinud probleemile ja ka siin Heili Sepp möönis olukorra keerukust ja leidis, et seda küsimust erinevalt eelmisest ta ei ole nagu põhjalikult uurinud, seega ta täpse vastuse andmiseks vajaks rohkem aega. Kalle Grünthal leidis, et olukord, kus isegi kõrged õiguseksperdid ei suuda anda ühtseid ja selgeid vastuseid, on problemaatiline. Seega, et Vabariigi Valitsuse üldkorraldas 305, mis "COVID‑19 haiguse leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud", ei korrelleeru kehtiva õigusega, tekitab ühiskonnas probleeme ja vastuolusid, ja härra Grünthal leidis, et selle üldkorralduse näol on tegemist tühise õigusaktiga, kuna puudub delegatsiooninorm seadusest. Heili Sepp leidis, et ta selle väitega, et kõnealune Vabariigi Valitsuse üldkorraldus oleks tühine, kindlasti ei nõustu, aga tõepoolest on tekkinud keeruline olukord, kõigil õiguslikel lahendustel selles olukorras on omad miinused. Aga tema hinnangul tuleks pigem võtta suund selle poole, et kuidas olemasolevaid lahendusi siis paremaks teha, mitte otsida nende algusest peale tühiseks kuulutamist. Samas leidis ka, et ta on nõus sellega, et suur osa selles üldkorralduses sätestatust tegelikult oleks olnud mõistlikum sätestada seaduses.

Komisjon tegi kolm menetluslikku otsust: teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda ja viia läbi lõpphääletus 24. novembril 2021, määrata juhtivkomisjoni esindajaks põhiseaduskomisjoni esimees Toomas Kivimägi ja teha ettepanek vastavalt Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse § 17 lõikele 3 Heili Sepal esineda täiskogu ees kuni viieminutilise ettekandega. Kõik need otsused võeti vastu konsensuslikult. Siis põhiseaduskomisjoni 23. novembri istungil otsustati muuta juhtivkomisjoni esindajat, kelleks siis taas kord konsensuslikult määrati mind. Suur aitäh teile!

17:10 Aseesimees Hanno Pevkur

Ja paistab, et Riigikogu liikmetel teile küsimusi ei ole. Tänan! Ja nüüd on Riigikogu kõnetooli oodatud Riigikohtu liikme kandidaat Heili Sepp. Palun!

17:10 Riigikohtu liikme kandidaat Heili Sepp

Väga austatud juhataja ja lugupeetud Riigikogu liikmed! Ma tänan väga selle võimaluse eest teie ees kõneleda ja tänan ka vestluste eest fraktsioonides. Nendes vestlustes oli nii mõnigi selline vahetu ja huvitav hetk, mis aitas mul näha asju uute nurkade alt. Selle eest suur aitäh!  

Ma pean seda riigikohtuniku kandidatuuri menetlemise protsessi üheks lihtsaks, aga oluliseks viisiks aidata kaasa õigusemõistmise läbipaistvusele. Ma kinnitan, et teen juba praegu ja teeksin riigikohtunikuna, kui lubate, parimas usus õigeid ja õiglaseid otsuseid kooskõlas Eesti Vabariigi põhiseaduse ja seadustega ning olen aus ja sõltumatu ja erapooletu ning ustav Eesti Vabariigile ja tema põhiseaduslikule korrale.

Leian aga, et lisaks sellele lubadusele on teil rahvaesindajatena õigus aimu saada sellestki, millise maailmavaatega inimene üks riigikohtuniku kandidaat on. Iga kohtunik on inimene – professionaal, aga ikkagi inimene. Meil ei ole robotkohtunikke. Minu maailmavaadet peegeldab ennekõike see, kuidas ma tajun justiitssüsteemi valupunkte. Selle vaate on kujundanud minus kriminaalõiguse valdkonnas riigile töötatud aastad, mida tõepoolest on kohe-kohe 25, ja nende käigus saadud õppetunnid, mida on loendamatult. Ja kindlasti ma ei ole sõnastanud päris nii seda, et mul on puudu riigikohtuniku ametikoht CV-st. Pigem ma näen seda tõesti suure võimalusena, kui mulle see võimalus antakse.

Olen töötanud kriminaalmenetluse eesliinil praktikuna, nendest viimased aastad kohtunikuna, aga siis tõesti ka õigusloomes, Õiguskantsleri Kantseleis ja õpetanud ka lisaks tudengeid Tartu Ülikoolis pikki aastaid. Ja see kõik toob mind täna järgmiste märksõnadeni. Esiteks, ma tõden, et tõesti suurte kriminaalmenetluste lahendamises kiiresti ja ühtlasi kvaliteetselt on mõningast arenguruumi. Ja ühe võimaliku lahendusena näen ma tõendite uurimise korra lihtsustamist. Seda saaks paremaks teha nii praktika kui ka seaduse muutmise abil.

Teine märksõna on avalikkuse juurdepääs õigusemõistmisele, nii istungeile kui ka lahendeile ja materjalidele. Ja see kompleksne mure ootab, tõsi küll, mõnda aega juba eelnõu valmimist, aga seni tuleb tegeleda sellega loomulikult praktikas. Nagu vabadusega kaasneb alati vastutus, siis muidugi tuleb meeles pidada, et see teema peab käima käsikäes respektiga süütuse presumptsiooni vastu. Aga ükski juurdepääs õigusemõistmisele ei ole sugugi täielik seni, kuni kohtulahendid ja kohtute töö ei ole arusaadavad. Nad peavad seda olema. Kohtunikel tuleb olla valmis oma otsuseid inimkeeles selgitama ja püüelda tuleb ka selle poole, et juba kohtuotsustes sisalduvad mõttekäigud ise oleksid normaalses eesti keeles ja jälgitavad isegi ilma juristi abita. Mina mõistan põhiseadust niimoodi, et eesti keele säilimise eest vastutan Eesti riigi eluaegse teenijana ka mina.

Ja muidugi inimesed on olulised. Keegi ei tohiks tunda end teise järgu inimesena nii-öelda esimese järgu inimeste kõrval. Kohtu rolli põhiseaduse põhiõiguste garandina ei saa alahinnata. Kui kohus peab olema karm, sest seadus teda selleks kohustab, siis tuleb seda olla. Aga kriminaalmenetluses ei tohi jääda muljet, et kohus on inimese suhtes üleolev või et üksikisikult oodatakse tublimat seaduse täitmist kui riigilt endalt. Kui see nii läheks, näitaks see riigi karistusvõimu meelevaldse ja ebaõiglasena.

Kriminaalmenetlus peab püüdlema nii näiva kui ka tegeliku õigluse poole ja selle üheks alussambaks on poolte võrdsus. Õigussüsteemis, kus lahendatakse kaalukas osa kriminaalasju kokkuleppemenetluses, on eriti oluline, et usaldada saaks nii meie prokuröre kui ka advokaate, kes täidavad kumbki oma rolli. Ja üheks selliseks kindluse garantiiks on advokaadi ja kliendi suhtluse konfidentsiaalsuse tagamine, kui tuua üks näide. Advokaadibüroodes toimuvate läbiotsimiste standardid on olnud üks murekohti, millega ma olen teadlikult tegelenud nii praktikuna kui ka õiguskirjandust kirjutades, mistõttu eelmise nädala inimõiguste kohtu otsus ei tulnud mulle paraku üllatusena.

Need olid mõned märksõnad, mis ma andsin aja surve all. Pea viis aastat tagasi seisin siinsamas, lootes teie toetusele ühes teises ametis, ja kinnitasin, et mul ei ole midagi loomulikumat kui teenida Eesti riiki. Ma kinnitan sama ka täna. Suur tänu teile kuulamise eest ja kui teil on küsimusi, siis vastan väga hea meelega.

17:16 Aseesimees Hanno Pevkur

Austatud Riigikohtu liikme kandidaat! Tõepoolest, Riigikogu liikmetel on küsimusi ja ma loodan, et ka teil on võimalik oma maailmavaadet ja kõike, mis veel ütlemata jäi, küsimustele vastates avada. Peeter Ernits, palun!

17:16 Peeter Ernits

Hea juhataja! Lugupeetud Riigikohtu liikme kandidaat, särav isik! Ma küsin ühe sellise küsimuse. 2017. aasta novembrikuus lõppes Reformierakonna kilekotiskandaali salastatuse tähtaeg ja tsiteerin Postimeest: sümboliga XXX tähistatud inimene, kes kinnitas telefonis, et raha jõudis potti, oli toonane sotsiaalminister. See mees, kes praegu istub teie taga, Hanno Pevkur. Võib-olla te natukene valgustaksite seda, kuidas see raha toona potti jõudis, Reformierakonna potti. Ma pean silmas silvergate'i uurimist, mida teie vedasite ja teate ilmselt kõige paremini.

17:17 Riigikohtu liikme kandidaat Heili Sepp

Ma tunnistan, et sellest kriminaalmenetlusest on möödas nüüd juba peaaegu kümme aastat ja ma ei mäleta selle detaile enam, nii et neid kriminaalasja üksikasju ma teile kuidagi detailsemalt vastata ei saa. Aga lõpetatud sai see kuriteokoosseisu puudumise tõttu. Kuidas see algas, seda te ilmselt kõik teate. See on see, kuidas ma sellele küsimusele vastaksin.

17:17 Aseesimees Hanno Pevkur

Oudekki Loone, palun!

17:17 Oudekki Loone

Aitäh! Aitäh selle eest, et olete valmis tutvustama oma mõttemaailma laiemalt! Meie põhiseaduse § 28 sätestab streigiõiguse töötajate põhiõiguseks, samal ajal ülejäänud seadusandlus normeerib seda küllalt ühelt poolt piiravalt, teiselt poolt on osad asjad jäetud üldse normeerimata. Näiteks, meie töötajad ei saa seista soodsama pensioniskeemi eest sellepärast, et seda loetakse poliitiliseks. Samamoodi neil puudub väljakõnniõigus olukorras, kus ettevõtja on jätnud näiteks täitmata ta tööohutuse reegleid. Kui me kujutame ette hüpoteetilist olukorda, kus sellegipoolest töötajad kollektiivselt kasutavad seda väljakõnniõigust ja lahkuvad töökohalt, kus töötamise jätkumine oleks ohtlik –  kuidas te seda tõlgendate, kas see on ebaseaduslik streik, mille eest tuleb inimesi kuidagi sanktsioneerida või küsimus on siiski oma põhiõiguste kaitses ja kui te annaks natuke laiemalt ülevaadet, mida te arvate streigiõiguse piiravast reguleeritusest?

17:19 Riigikohtu liikme kandidaat Heili Sepp

Ma tunnistan, et mul on tegelikult raske anda kõikidele streigiõigust puudutavatele küsimustele üksikasjalikku vastust, sest see ei ole minu spetsiifilise ekspertiisi valdkond. Ja juristina mul on kombeks alati süveneda, enne kui ma vastuse annan. Aga mul on meeles, et te tõstatasite selle küsimuse riigiametnike kontekstis, kui ma õigesti mäletan, meie kohtumisel fraktsioonis. Ja siis ma mingil määral sellesse süvenesin. Ja ma pean tunnistama, et mind natuke rahustab see, et meie olukord on siiski minu meelest vastavuses sellega, mida rahvusvahelised konventsioonid ja organisatsioonid meilt eeldavad. Ega tegelikult ka ju ILO ei ei pea seda sugugi piiramatuks ja ka meie enda põhiseadus näeb ette, et on olemas võimalused siiski streigiõigust piirata. Mis puudutab just riigiametnike streigiõiguse piiratust, siis kui ma sellesse süvenesin, siis ma sain aru, et meie seadusandluses on üritatud see probleem tänaseks lahendada sellega, et meil suur osa inimesi, kes töötab riigile, on n-ö töötajad töölepingu alusel ja neile kehtivad siiski pisut pehmemad reegleid kui ametnikele. See tundus mulle tõsise küsimusena ja mind vähemasti see meie praegune regulatsioon rahuldab. Rohkem ma sellele küsimusele hetkel vastata ei pea võimalikuks.

17:21 Aseesimees Hanno Pevkur

Urve Tiidus, palun! 

17:21 Urve Tiidus

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud Riigikohtu liikme kandidaat Heili Sepp! Eesti keeles on üks väga ilus ütlus, et tahe viib pääsupoja puu otsa. Sellega ma tahan öelda, et ka Riigikohtu liikme kandidaadiks saamine on ikkagi algselt ka teie tahe. Ma küsin, mis motiveerib teid saama Riigikohtu liikmeks. Te olete sellest meil fraktsioonis rääkinud, aga kui seda väga kokkuvõtvalt korra veel teha, siis oleks kena.

17:21 Riigikohtu liikme kandidaat Heili Sepp

Jah, ma tulen veel kord tagasi selle juurde, et tegelikult see ei ole kindlasti nii, et ma näen, et mul on CV-s üks punkt puudu. See on tõesti töö, mida ma sooviksin sisu poolest teha. Ühest küljest loomulikult ma ei püüdleks ühegi ameti poole, kui see töö mind ei huvitaks, kui ma ei teaks, et ma tahaksin südamest seda teha, aga teiselt poolt ma loodan, et ma olen nüüdseks kogunud piisavalt kogemusi, et neid tõepoolest saab niimoodi Riigikohtu töös rakendada, et sellest on kasu. Et see ei too lihtsalt rahulolu mulle endale, vaid et sellest on kasu. Minu spetsiifiline huvivaldkond, kuhu ma süvenen südamega, on põhiõigused kriminaalmenetluses ja kriminaalmenetluses just nimelt menetluslik pool, mitte karistusõiguse materiaalõiguslik külg. Ja mind motiveerib see, et ma tahaksin näha, et Eesti kriminaalmenetlus toimiks võimalikult inimlikult, loogiliselt, tõhusalt. Ja ma tahaksin Riigikohtu praktikat luues olla üks neid, kes selles suunas seda asja liigutab. Ja loomulikult ma tahaksin võimalikult palju ka õiglust luua konkreetsetes asjades konkreetsetele inimestele.

17:23 Aseesimees Hanno Pevkur

Margit Sutrop, palun!

17:23 Margit Sutrop

Hea eesistuja! Lugupeetud Riigikohtu liikme kandidaat Heili Sepp! Aitäh teile selle sõnavõtu eest ja ka kohtumise eest fraktsioonis, kus mitmeid asju saime juba arutada! Mis mind täna huvitaks, kus ma tahaksin küsida – te ütlesite, et väga oluline on süütuse presumptsiooni n-ö tagamine ja austamine. Rääkisime ka kunagi varem juba sellest, et ajakirjandus väga raskesti võimaldab seda, sest ta hakkab juba ette mõistma inimesi süüdi ja vahetevahel teeb seda isegi pärast seda, kui kohtulahend on tulnud. Mis on kohtuniku jaoks see strateegia, kuidas tema ennast ei lase ajakirjandusel mõjutada? Kas teil on mõni hea nipp või trikk, kuidasmoodi oma objektiivsust säilitada ja mitte võtta ajakirjanduse mõjutamist enda nõrkuseks?

17:24 Riigikohtu liikme kandidaat Heili Sepp

Teate, siin tegelikult üks neid nippe või võtmeid ongi professionaalsus. Muidugi selle tagatiseks on see, et kohtunikuks ei saa võib-olla päris verinoored inimesed, vaid ma tahaks loota, et need on inimesed, kes on üht-teist ikkagi kogenud ja nad juba tunnevad seda, kuidas kriminaalmenetlus toimib. Ja vaata, kui sa oled professionaalne kriminaalmenetluse valdkonnas – kindlasti ka igas muus valdkonnas, aga see on lihtsalt see valdkond, mida mina tunnen –, kui sa oled kohtunik, siis see, millega sa töötad, on tõendid. Sulle on igapäevaselt oluline tõendite tõeväärtus: mis on usaldusväärne, mis mitte? Ja tegelikult seesama protseduur, mida sa peas läbi teed ja millega sa oled harjunud, aitabki sul eristada seda infot, mida sa saad tõenditest, ja seda infot, mis tuleb ajakirjandusest, sest me kõik teame seda inimestena – mitte ainult kohtunikud, vaid me kõik teame –, et ajakirjanduses olev info ei pruugi sugugi olla alati tõeväärtusega ja tegelikult, mida kogenum kohtunik, ma arvan, seda väiksem on tõenäosus, et ajakirjanduses olev info teda üldse mõjutab.

17:25 Aseesimees Hanno Pevkur

Paul Puustusmaa, palun!

17:25 Paul Puustusmaa

Suur tänu! Austatud kandidaat! Mul on selline pisut teoreetiline küsimus, mis lähtub põhiseaduse normi tõlgendamise küsimusest. Ehk siis kas teie eelistate subjektiivset või objektiivset tõlgendamist. Ma täpsustan, et see oleks ka rahvale paremini arusaadav võib-olla. Kas teie põhiseaduse normi ... Kas teie arvates põhiseaduse norm on ajas muutumatu ehk siis selline, nagu ta on normi looja poolt loodud ja vastuvõetud, või et põhiseaduse norm on tõlgendatav ja muutub ajas, kui muutuvad õigussuhted, ja kas siis selle kohaselt põhiseadusnormi saab seega anda talle uue tähenduses?

17:26 Riigikohtu liikme kandidaat Heili Sepp

See on hästi huvitav küsimus ja ma arvan, et sellele ei ole ka sellist päris ühest vastust, sest kui ma annaksin väga äärmusliku jah-ei vastuse, või valiksin ühe nendest variantidest, siis varem või hiljem juhtuks nii, et miski tõestaks, et ma eksisin. Aga üks asi on kindel. Minu jaoks ei ole põhiseadus või minu meelest ta ei ole nii öelda surnud dokument, ta on elav dokument, elav tekst. Ja teine asi, mis on samuti minu jaoks põhimõttelise tähtsusega, on see, et seda dokumenti võiks muuta ainult äärmisel juhul, mis tähendab seda, et ma pean oluliseks, et seni, kuni normi sisu seda võimaldab ja ka see ajalugu, siis kui see vähegi võimaldab, siis tuleks tõlgendada teda paindlikult ja kui vaja, siis ka modernselt, aga siiski mitte nii, et ta läheks vastuollu päris selle esialgse mõttega. Aga tuleb arvestada seda, et tõesti need meie n-ö põhiseaduse isad või kui kasutada ameerikalikku terminit, põhiseaduse loojad, nad elasid teatud ajahetkes. Ajahetkes, kus ei olnud mõningaid asju ja olid mõningad asjad, mis meile üldse enam ei ole olulised. Isegi kui vaadata seda sõnumi saladuse paragrahvi põhiseaduses, siis see on oma olemuselt tegelikult täiesti aegunud tekstina, aga ometigi me saame sellest loogikast aru ja kanname selle tänasele päevale üle ja saame hakkama. Ma loodan, et ma vastasin sellele küsimusele nii hästi, kui oskasin.

17:27 Aseesimees Hanno Pevkur

Jürgen Ligi, palun!

17:27 Jürgen Ligi

Hea proua Sepp! Oma ameti tõttu olete te tükk aega juba tegelane "süvariigist." See on üks uus lugu Eestile. Öelge, kas see lugu on ainult retoorika, millele me ei peaks tähelepanu pöörama või see on asi, mille pärast peab muret tundma ja mis kokkuvõttes võib ka ohustada võimude sõltumatust ja lahusust?

17:28 Riigikohtu liikme kandidaat Heili Sepp

Ma täpsustan küsimust, et kas ma saan aru, et kas süvariigi kohta käis küsimus? Süvariigi termin on juba selline sõna, et ta on hakanud oma elu elama ja kui päris aus olla, siis teinekord me kasutame seda juba ka oma kolleegidega, aga tal on loomulikult kujunenud juba selline omaette, võib-olla ka humoorikas varjund, aga ma seda muret selle probleemi taga või selle n-ö termini taga tegelikult ma inimesena mõistan. Ja seetõttu ma ei naeruväärista selle sõnakasutust. Nii et selleks, et ei oleks nii palju seda süvariigi hirmu ja et me ei peaks tõsiselt võetavaid vaidlusi selle üle vaidlema, siis üks neid lahendusi on näiteks see, et tõepoolest Riigikogu ise tegeleb aktiivselt õigusloomega võimalikult palju, et ei tekiks neid küsimusi, et kuskil mingid ametnikud ministeeriumides ja nende haldusalades liiga palju ise loovad õigust ja seadust. Aga ma ei näe suurt probleemi, küll aga ma saan aru, kust see küsimus on tekkinud.

17:29 Aseesimees Hanno Pevkur

Helle-Moonika Helme, palun!

17:29 Helle-Moonika Helme

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Hea ettekandja! Kuna siin rääkisime hetk tagasi meie põhiseadusest ja selle olulisusest ja tähtsusest, aga kui me praegu vaatame, kuidas jätkuvalt Euroopa Liidu direktiivid sõidavad rahvusriikide põhiseaduslikest õigustest üle ja praegu Poola ja Euroopa Liidu vahel on selles osas suur tüli, et kui meil peaks tulevikus kerkima ka Eesti osas selliseid lahkarvamusi, milline on teie seisukoht selles küsimuses?

17:30 Riigikohtu liikme kandidaat Heili Sepp

Minu seisukoht on, ta ei saa olla midagi muud, kui oli Riigikohtu jõustunud seisukoht ESM-i asjas 2012. aastal, kus mööndi, et Eesti rahvas on andnud oma n‑ö veksli, et me oleme valmis kuuluma Euroopa Liitu teatud tingimustel. Aga tollest ajast on jäänud õhku loomulikult ka see teadmine, et kui need tingimused väga palju muutuvad, siis võiks Eesti rahval olla võimalus – või õigupoolest peakski olema – see ümber hinnata. Aga ma ei näe, et see olukord oleks täna veel kuidagi sinnamaale jõudnud, nii et meil tuleb lihtsalt selles praeguses olukorras sellega toime tulla, nii nagu me vähegi saame.

17:31 Aseesimees Hanno Pevkur

Kalle Grünthal, palun! 

17:31 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud Heili Sepp! Mul on väga hea meel näha teid spetsialistina kriminaalõiguse valdkonnas selles puldis rääkimas. Mul on väga lihtne küsimus, teie spetsialistina oskate paremini vastata. Põhiseaduse § 54 sätestab, et Eesti kodaniku kohus on olla ustav põhiseaduslikule korrale ning kaitsta Eesti iseseisvust. Kui muid vahendeid ei leidu, on igal Eesti kodanikul õigus osutada põhiseadusliku korra vägivaldsele muutmisele omaalgatuslikku vastupanu. Samas jälle karistusseadustiku § 231 ütleb, et Eesti Vabariigi vastu suunatud vägivaldne tegevus, mis on mingil viisil seotud Eesti põhiseadusliku korra vägivaldse muutmisega, on karistus see ja see. Mind huvitaks see, kuidas te mõtestate lahti selle omaalgatusliku vastupanu, et ta ei moodustaks koosseisu siis selle Eesti Vabariigi vastu suunatud vägivaldse tegevusega. Aitäh teile!

17:32 Riigikohtu liikme kandidaat Heili Sepp

Aitäh küsimuse eest, tõesti väga põnev küsimus! Ma kardan, et ma saan vist suure vastutuse enda hingele siin, ja ma loodan, et nüüd sõltuvalt sellest, mida mina teile ütlen, teie ei hakka kohe tegutsema. Aga tegelikult selle põhiseaduse sätte võtmekoht ja mis on oluline ka selle karistusõiguse sätte kontekstis, on seesama, millele te viitasite. Ikkagi selliselt tegutseda saab olukorras, kui muid vahendeid ei leidu. Nüüd, see ongi igakordse hindamise koht, et kui keegi hakkab tegutsema, et kas tal siis tõesti muid vahendeid ei leidu. Mina eeldaksin, et siiski Eesti Vabariigi seadusandlus on andnud igasuguseid muid võimalusi, kuidas ka legaalselt oma soove ja plaane ellu viia. Aga ma ütlen, et see on konkreetse kaasuse küsimus. Kui te mulle tooksite mõnel teisel hetkel mõne näite, siis saaks selle üle arutleda, kas siin on need muud vahendid olemas või mitte.

17:33 Aseesimees Hanno Pevkur

Mart Helme, palun!

17:33 Mart Helme

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud proua Sepp! Meil täna infotunnis esines siseminister Kristian Jaani, kes väitis, et Eesti ja Venemaa vahel puudub piirileping. Mul on teile küsimus: kas teie arvates ka Eesti ja Venemaa vahel puudub piirileping? Kuidas me sellisel juhul paigutame Tartu rahulepingu riikluse konteksti?

17:33 Riigikohtu liikme kandidaat Heili Sepp

Meil tõesti on Tartu rahuleping ja meil on veel ka ratifitseerimata piirileping. Jaa, ma jälgisin seda diskussiooni, ja ma saan aru, et härra siseministri eksimus oli selles, et ta ajas kontrolljoone piiriga segamini. Aga ma loodan, et ma vastasin sellele küsimusele.

17:34 Aseesimees Hanno Pevkur

Austatud Heili Sepp, Riigikogu liikmetel rohkem küsimusi ei paista. Tänan teid väga! Ja nüüd läheb Riigikogu edasi oma otsustustega. Avan läbirääkimised. Läbirääkimiste soovi ei ole, sulgen läbirääkimised. Nüüd viime läbi lõpphääletuse, aga enne seda teen ka saalikutsungi.

Austatud Riigikogu, tuletan teile meelde, et selle punkti hääletamisel on hääletamine salajane. Niisiis, panen teie ette hääletusele Riigikohtu esimehe Villu Kõve esitatud Riigikogu otsuse "Heili Sepa Riigikohtu liikmeks nimetamine".

Härra Karilaid, kas teil on protseduuriline küsimus? Enam ei ole? Leidsite kaardi üles? Väga hea. Siis alustan uuesti.

Austatud Riigikogu, panen teie ette hääletusele Riigikohtu esimehe Villu Kõve esitatud Riigikogu otsuse "Heili Sepa Riigikohtu liikmeks nimetamine" eelnõu 485. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

17:37 Aseesimees Hanno Pevkur

Ettepanekut toetas 54 Riigikogu liiget, vastu oli 21 ja erapooletuid 3. Otsus on vastu võetud. Austatud Heili Sepp, edu ja jaksu Riigikohtu ja Eesti riigi teenimisele!


14. 17:38 Töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse ning töölepingu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu (456 SE) teine lugemine

17:38 Aseesimees Hanno Pevkur

Päevakorrapunkt nr 14 on Vabariigi Valitsuse algatatud töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse ning töölepingu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse muutmise seaduse eelnõu 456 teine lugemine. Palun kõnetooli sotsiaalkomisjoni esimehe Siret Kotka, vist küll kaugteel. Palun!

17:38 Siret Kotka

Hea istungi juhataja! Head Riigikogu liikmed! Sotsiaalkomisjonis käsitleti tervishoiu ja tööohutuse seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse ning [töölepingu] seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse muutmise seaduse [eelnõu] numbriga 456 SE 15. novembril. Kirjalikult ükski organisatsioon kaasamise etapis ei esitanud arvamust. Küll aga sotsiaaldemokraatlik fraktsioon esitas kaks muudatusettepanekut, mille arutelu juurde kaasasime ka huvigrupid Eesti Ametiühingute Keskliidust, Eesti Tööandjate Keskliidust ja Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsiooni.

Komisjonis tutvustas muudatusettepanekuid Riigikogu liige Riina Sikkut. Esimeseks muudatusettepanekuks oli, et haigestunud inimesed ning nende karantiini suunatud lähikontaktsed saaksid koju jäädes haigushüvitist esimesest päevast alates 100% ulatuses eelnevast sissetulekust. Teiseks muudatusettepanekuks oli muuta 1. jaanuarist 2021 kehtestatud ja 1. maist 2021 pikendatud tähtajaline haigushüvitise maksmise regulatsioon alates teisest päevast, muuta see tähtajatuks. Muudatustega seotud kulud kompenseeritaks sotsiaaldemokraatide fraktsiooni kohaselt Vabariigi Valitsuse reservfondist või Eesti Haigekassa vahenditest. Eesti Haigekassa siis, kui me küsisime arvamust huvigruppide käest, mis nad arvavad nendest muudatustest, siis Eesti Haigekassa tõi välja, et sotsiaaldemokraatide fraktsiooni ettepanek näeb ette, et maksta haigushüvitist kehtiva töötasu alusel, kuid täna puudub haigekassal informatsioon kehtivate palkade kohta. Praeguse süsteemi kohaselt makstakse haigushüvitist eelmise aasta sotsiaalmaksuga maksustatud tulu alusel. Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon ei toetanud sotsiaalfraktsiooni ettepanekuid, rõhutades, et eelnevalt oleks vaja kindlasti mõjuanalüüsi kehtiva süsteemi tähtajatuks muutmisel. Samuti EVEA leidis, et ei ole asjakohane enam käsitleda koroonaviirust uudse ohtliku haigusena, sest olemas on juba vaktsiinid ja ravimid. Eesti Ametiühingute Keskliit toetas sotsiaaldemokraatide fraktsiooni ettepanekuid. Samas Eesti Tööandjate Keskliit teatas, et uudse ohtliku nakkushaigusega seotud ettepaneku osas ei ole nad veel oma seisukohta kujundanud, kuid näevad ohtu hüvitise võimalikuks kuritarvitamiseks. Samuti toetavad seda, et mõlema ettepaneku kohta oleks eelnevalt läbi viidud põhjalik mõjuanalüüs.

Kuulates erinevate osapoolte arvamusi, tegi sotsiaalkomisjon otsuse mitte toetada sotsiaaldemokraatide fraktsiooni ettepanekuid. Ettepanekute poolt oli 3 ja vastu 6 komisjoni liiget. Tehti ka järgmised menetluslikud otsused, mis olid kõik konsensuslikud: võtta eelnõu täiskogu päevakorda täna, 24. novembril, teine lugemine lõpetada, ja kui teine lugemine lõpetatakse, siis teha ettepanek võtta eelnõu päevakorda ja viia läbi lõpphääletus 8. detsembril. Aitäh!

17:42 Aseesimees Hanno Pevkur

Tänan! Paistab, et küsimusi teile ei ole. Suur tänu! Nüüd avan läbirääkimised. Riina Sikkut, palun!

17:42 Riina Sikkut

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud kolleegid! Mina räägin muidugi haiguspäevadest. Sotsiaaldemokraadid tegid eelnõule kaks muudatusettepanekut, mis on sisuliselt väga tähtsad ja mille puhul ma tahan üle rõhutada seda. Esimene puudutab tegelikult kriisimeedet. Seda, et esimesest päevast 100% hüvitatakse koroonapositiivsetele ja lähikontaktsetele. Olukorras, kus valitsuse sõnumid ütlevad, et lähikontaktsetel on samamoodi soovitatav koju jääda, siis inimesed, kes töötavad suures kollektiivis, teevad teenindavat tööd, on sageli madalapalgalised, noh, kerge köha ja nohuga sügisperioodil koju jäämist oodata, nii et nad panevad oma toimetuleku löögi alla, ongi ebarealistlik. Kui valitsuse soovitus on lähikontaktsena koju jääda, siis peab olema sellega kaasas ka hüvitis, mis tegelikult inimestel võimaldab seda teha. Nii et esimene muudatusettepanek kriisimeetmena haigekassa poolt hüvitada esimesest haiguspäevast 100% koroonapositiivsetele ja lähikontaktsetele. See on midagi, mida oleks pidanud rakendama juba enne teist lainet, aga millegipärast seda otsust ei ole tulnud, arvan, et olukorras, kus kolmas laine siin on lõppemas – või loodame –, aga ka tulevikuks on seda vaja.

Teine muudatusettepanek puudutab seda ajutise asja püsivaks muutumise nalja, mis meil praegu toimub. Sotsiaaldemokraadid esitasid haiguspäevade heldema hüvitamise eelnõu juba üle aasta tagasi. Oleme seda siin saalis arutanud, esimesel lugemisel tagasi lükanud, otsuse eelnõu tagasi lükanud. Seejärel valitsus kehtestas ajutiselt teisest päevast 70% hüvitamise korra neljaks kuuks. Siis me pikendasime seda käesoleva aasta lõpuni. Nüüd, käesoleva seaduse raames arutame pikendamist järgmise aasta lõpuni. Selline jupitamine meetme puhul, mille kohta ka ministrid on nentinud, et see töötab, tõesti, tõbised inimesed jäävad suurema tõenäosusega koju olukorras, kus meil on heldem haigushüvitis. Nüüd, teine muudatusettepanek muudab praeguse haigushüvitise korra püsivaks, me ei pea seda iga-aastaselt pikendama hakkama. Muudatust tegelikult toetavad ametiühingud, ka tööandjad on öelnud, et põhimõtteliselt võiks arutada skeemi alaliseks muutmist. Üllatuslikult küll sotsiaalkomisjoni hääletusel ametiühingute toetusrühma liige muudatusettepanekut ei toetanud, aga ehk oli see temapoolne viga ja täna saalis on tal võimalik oma toetust sellele muudatusettepanekule väljendada.

Nüüd kui alaline heldem haiguspäevade hüvitis saab paika, siis tegelikult me saame nüüd sellest lühiajalise ja pikaajalise perspektiivi vastuolust üle. Kogu aeg muretseme selle pärast, et mida see tähendab selle või järgmise aasta eelarvele, aru saamata, et pikas plaanis meil on tervemad töötajad, parem tootlikkus ja tööandjale on kasulik, kui eriti nakkushaiguste puhul, on need siis hooajalised viirusnakkused või praegune koroonapandeemia, kus nakkushaiguste puhul inimene tõesti jääb koju. Ja arusaadavalt on ametikohti, kus kaugtööd ei ole võimalik teha, et koju jäämine ei tähenda, et sa saad arvuti teel oma tööd teha, ja sellisel juhul peab koju jäämine olema toetatud haigushüvitise poolt. Nii et, head kolleegid, palun teie toetust sotsiaaldemokraatide muudatusettepanekutele, mis hääletamisele tulevad. Aitäh!

17:47 Aseesimees Hanno Pevkur

Rohkem sõnasoove ei näe. Sulgen läbirääkimised. Nii, vaatame läbi siis muudatusettepanekud, mis on meile laekunud. Esimene muudatusettepanek, esitatud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni poolt, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Kalvi Kõva, palun!

17:47 Kalvi Kõva

Aitäh! Ma tean, et ma olen must pilt, aga olen Kalvi Kõva. Et interneti levi parem oleks, panin kaamera kinni. Palun seda muudatusettepanekut hääletada sotsiaaldemokraatide fraktsiooni nimel.

17:47 Aseesimees Hanno Pevkur

Asi selge. Hea Riigikogu, meenutan, et oleme hääletamas eelnõu 456 SE muudatusettepanekuid. Esimene muudatusettepanek, mille on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon ja juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

17:49 Aseesimees Hanno Pevkur

Ettepanekut toetas 11, vastu oli 53. Ettepanek ei leidnud toetust.

Teine muudatusettepanek on esitatud samamoodi Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni poolt ja juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Kalvi Kõva, palun!

17:50 Kalvi Kõva

... Ettepanekut hääletada.

17:50 Aseesimees Hanno Pevkur

Kuigi algus kadus ära, saime aru, et sotsid soovivad seda hääletada. Nii, kuna me hääletuse läbi viisime, siis ma usun, et me võime minna selle hääletuse juurde. Vastuväiteid ei näe. Nii, Anneli Ott? Kadus ära. Ju oli kogemata. Panen hääletusele teise muudatusettepaneku, mis on esitatud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni poolt ja juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

17:51 Aseesimees Hanno Pevkur

Poolt 11, vastu 51. Ettepanek ei leidnud toetust.

Sellega oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud ja oleme ka teise lugemise lõpetanud.


15. 17:51 Keskkonnaseire seaduse muutmise seaduse eelnõu (440 SE) teine lugemine

17:51 Aseesimees Hanno Pevkur

Liigume edasi meie 15. päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud keskkonnaseire seaduse muutmise seaduse eelnõu numbriga 440 SE teine lugemine ja ettekande teeb siin keskkonnakomisjoni poolt Timo Suslov. Palun!

17:52 Timo Suslov

Aitäh, hea juhataja! Kallid kolleegid! Vabariigi Valitsuse algatatud keskkonnaseire seaduse muutmise seaduse eelnõu esimene lugemine lõpetati 27. oktoobril. Tähtajaks, millal muudatusettepanekuid sai esitada, ühtegi muudatusettepanekut ei esitatud. Järgnes siis keskkonnakomisjoni istung, mis toimus 15. novembril ja kus arutati menetluslikke otsuseid. Ja võeti vastu järgnevad otsused istungil: esitada eelnõu teiseks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda 24. novembril, see on täna, ja teha ettepanek eelnõu teine lugemine lõpetada. Ja juhul, kui teine lugemine on lõpetatud, siis suunata eelnõu kolmandale lugemisele. Ja rohkem selle kohta midagi lisada ei ole.

17:53 Aseesimees Hanno Pevkur

Tundub, et ka Riigikogu liikmetel rohkem küsida midagi ei ole. Tänan! Nagu te kuulsite, muudatusettepanekuid ei esitatud. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu teine lugemine lõpetada, aga meil on võimalik läbirääkimiste käigus veel ka arvamust avaldada. Seda soovi ei näe, sulgen läbirääkimised. Ja sellega oleme teise lugemise lõpetanud.


16. 17:53 Autoriõiguse seaduse muutmise seaduse (autoriõiguse direktiivide ülevõtmine) eelnõu (368 SE) teine lugemine

17:53 Aseesimees Hanno Pevkur

Meie 16. päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud autoriõiguse seaduse muutmise seaduse (autoriõiguse direktiivide ülevõtmine) eelnõu 368 teine lugemine. Kultuurikomisjoni poolt tutvustab eelnõu Üllar Saaremäe. Palun!

17:54 Üllar Saaremäe

Austatud eesistuja! Lugupeetud Riigikogu! Olen teie ees 368 SE teise lugemisega. Võib-olla veidi ajaloost, kuna tegemist on päris pikalt menetluses olnud eelnõuga ja võib-olla on isegi põhjused juba ununenud, miks me sellega tegeleme.

Autoriõiguse seaduse muutmise seaduse eelnõu algatas Vabariigi Valitsus 5. aprillil 2021. aastal. Eelnõuga muudetakse autoriõiguse seadust, tulenevalt kahest Euroopa Liidu direktiivist: nn DSM-direktiivist ning nn Kab-Sat2-direktiivist. DSM-direktiivi eesmärkideks on digitaalse sisu suurema avaliku võimaldamine ning selle kättesaadavuse parandamine internetipõhiselt ja piiriüleselt. Teiseks, vabakasutuse reeglite täpsustamine teadus-, haridus- ja kultuuripärandi valdkonna asutuste tarbeks. Kolmandaks, õiglase ja jätkusuutliku turu võimaldamine loovisikutele, loometööstustele ja ajakirjandusele. Kab-Sat2-direktiiviga muudetakse ringhäälinguorganisatsioonide, teatavate veebiülekannete ning televisiooni- ja raadiosaadete taasedastamise suhtes kohaldatavaid autoriõiguste ja nendega kaasnevate õiguste teostamise reegleid, et programmide levikut soodustada ja seega sisu kättesaadavust parandada, ja seda ka piiriüleselt.

Eelnõu esimene lugemine lõpetati 5. mail käesoleval aastal. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks, 19. maiks ühtegi muudatusettepanekut ei esitatud. Kultuurikomisjon küsis eelnõu ettevalmistamisel kaasatud huvirühmade arvamusi ´3. maiks. Kultuurikomisjonile esitasid arvamuse Eesti Autorite Ühing, Eesti Esitajate Liit, Eesti Fonogrammitootjate Ühing, MTÜ Eesti Filmitööstuse Klaster, Eesti Filmioperaatorite Liit, Eesti Kirjastuste Liit, Facebook, Google, Tallinna Keskraamatukogu, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit, Eesti Kaubandus- ja Tööstuskoda. Eelnõu teiseks lugemiseks ettevalmistamise käigus pöördusid komisjoni poole täiendavalt veel Tallinna Keskraamatukogu, Eesti Kirjastuste Liit, Eesti Fonogrammitootjate Ühing.

Komisjon valmistas eelnõu ette teiseks lugemiseks järgmistel istungitel: 1. ja 15. juunil ning 21. septembril, 19. oktoobril ning 16. ja 22. novembril. Eelnõu teiseks lugemiseks ettevalmistamise käigus arutas kultuurikomisjon 1. juunil koos huvirühmade esindajate ja Justiitsministeeriumiga huvirühmade poolt esitatud ettepanekuid. Istungil keskendus kultuurikomisjoni arutelu huvirühmade tõstatatud teemadele. Esiteks, teavitamiskohustusele autorilepingute puhul ning autorilepingu muutmisel, autorilepingu ülesütlemisel või sellest taganemisel. Kui on siin- või sealpool ekraani huvigruppe, siis krõpsake lahti § 49. Teiseks, platvormi pakkuja vastutusele õiguste objekti üldsusele edastamisel ja üldsusele kättesaadavaks tegemisel – § 57. Täiendavate mõistete, näiteks "haridusasutus", "motiveeritud maht", "illustreeriv materjal", defineerimisele autoriõiguse seaduses, hariduse erandi ulatusele, teoste vabakasutusele haridusvaldkonnas ja kultuuripärandiasutustesm, kaubanduskäibest väljas olevale õiguste objekti kasutamisele kultuuripärandi asutuste poolt. Ja neljandaks, filmioperaatorite ettepanekule minna üle niinimetatud lepingulisele mudelile ja kaotada senise praktika aluseks olnud varaliste õiguste seadusjärgne üleminek. Seda viimast kahjuks antud direktiividega korrigeerida ei ole võimalik.

Eelnõu algataja vastused huvirühmadele ja nendele ettepanekutele on üleval Riigikogu kodulehel. Ei hakka neid siin ajapuudusel ette lugema.

15. juulil ja 21. septembril ning 19. oktoobril arutas kultuurikomisjon olulise teemana Eesti Esitajate Liidu ettepanekut defineerida autoriõiguse seaduse §-s 17 haridusasutuse mõiste ja teha seaduses terminoloogilisi täpsustusi, see tähendab asendada "õppeeesmärk" "hariduseesmärgiga". Kultuurikomisjon kaasas nendes küsimustes Haridus- ja Teadusministeeriumi, kes esitas komisjonile kirjaliku seisukoha ning selgitas, et kuigi grammatiliselt on haridusasutuse mõiste võrreldes õppeasutuse mõistega mõnevõrra laiem, ei muuda see olukorda, et haridusasutuse all peetakse ennekõike silmas just õppeasutusi, kus toimub õppimine, ja õppimine vastavalt õppekavale, mis on registreeritud Eesti Hariduse Infosüsteemis. Autoriõiguse seaduse termini "õppeeesmärk" asendamise "hariduseesmärgiga" kohta selgitas Justiitsministeerium täiendavalt, et ilma põhjaliku analüüsita ei ole selge, millist mõju selline asendus võiks omada. Seepärast on Justiitsministeerium tellimas uuringut hariduse erandite praktilise tähtsuse kohta õppetöö läbiviimisel, mis aitaks hinnata nende erandite mõju õiguste omajatele. Vastavalt neile vastustele kultuurikomisjon muudatusettepanekuid ei algatanud, tuginedes ministeeriumide seisukohtadele.

15. juunil ja 19. oktoobril arutas kultuurikomisjon ühe peamise teemana autoriõiguse regulatsiooni, milles luuakse raamistik hindamaks, millist teost või autoriõigusega kaasnevate õiguste objekti saab pidada kaubanduskäibest väljas olevaks ja seetõttu kultuuripärandi asutuste poolt lihtsamini kasutatavaks. Autoriõiguse seaduse § 572 lõikes 1 on üldine reegel. Teoste õiguste objektide puhul, mis on autoriõiguse kaitse all, peab kultuuripärandi asutus tegema mõistliku pingutuse, saamaks teada, kas teos, õiguse objekt, on kaubanduskäibes. Selle üldise eelduse kõrval on loodud mõnevõrra soodsam režiim sama paragrahvi lõigetes 3–7. Lõike 3 kohaselt eeldatakse, et teos ehk õiguse objekt, mis on autoriõiguse kaitse all ja loodud vähemalt 50 aastat enne selle kasutamist, ei ole enam kaubanduskäibes, kui ei esine seda välistavaid ilmseid asjaolusid. Ilmsete asjaolude all võime silmas pidada elementaarselt seda, et kultuuripärandi asutusel ei saa ju olla teadmata, et teost kas endiselt turundatakse või turustatakse või müüakse või on see kuskil platvormidel kättesaadav. Ja Eesti Kirjastuste Liit tegi ettepaneku välistada raamatud lõike 3 kohaldamise alast.

Kultuurikomisjon kaasas sellesse teema arutellu Kultuuriministeeriumi, kes esitas komisjonile koos Justiitsministeeriumiga kirjaliku seisukoha. Ministeeriumid möönsid, et uuest regulatsioonist tulenevalt õiguste omajate koormus mõnevõrra suureneb. Samas jääb õiguste omajatele võimalus igal ajal enda poolt loodud õiguste objekti välistamiseks seadusega loodava uue mehhanismi alusel kasutamiseks. Ehk autor saab alati lihtsas keeles öeldes keelduda andmast luba oma teost kasutada. Istungil selgitati ka raamatuid puudutavat osa. Ja mainiti, et rahvusraamatukogu lubab oma kodulehele välja panna teoste nimekirjad, mille vastu neil on potentsiaalne huvi, enne kui need lisatakse EUIPO ehk siis Euroopa Liidu Intellektuaalomandi Ameti andmebaasi. Neile selgitustele tuginedes samuti muudatusettepanekut ei algatatud.

16. novembril arutas kultuurikomisjon Eesti Fonogrammitootjate Ühingu arvamust. Olulisima teemana tõstatus ühingu probleem, et autorite ja esitajate teavitamiskohustuse puhul jääb neil liiga vähe aega. Teadupärast oleks pidanud seadus jõustuma 7. juunil 2021 ja see teavitamiskohustus peaks toimuma aasta jooksul ja nii jääks neil vaid 5–6 kuud. Kultuurikomisjonis selgitas Justiitsministeeriumi esindaja, et antud hetkel on võimalik selle seaduse paindlikum tõlgendamine. Nimetatud kohustuste täitmisel arvestatakse võimalusel tegevus- või kutseala erinevaid tavasid ja praktikaid. Eeltoodust tulenevalt oleks võimalik lahendus, et kohustatud lepingupool saab kohustuse täitmise tähtaja, mis oleks 7. juuni 2022, tugineda asjaolule, et teabe andmine on võimalik kord aastas, arvestades ka majandusaasta kestvust ja sellest tulenevat aruandlusperioodi. Seega saab kohustatud pool esitada nii 2021. aasta kui ka 2022. aasta eest korraga teavet 2023. aasta alguses. Kõik ülemineku sätted autoriõiguse seaduses, sh autorite ja esitajate teavitamiskohustus, ja seda puudutavad sätted on jäetud muutmata eelnõus. Direktiivist otsesõnu tulenevaid tähtaegu ei saa Justiitsministeeriumi hinnangul muuta, kuna selline on Euroopa Komisjoni seisukoht.

16. novembri istungil otsustati muudatusettepanekute esitamine kultuurikomisjoni poolt ning tehti menetlusmenetlusotsused. Kultuurikomisjon tegi eelnõule kolm muudatusettepanekut. Eelnõusse viidi sisse vajalikud keelelised ja tehnilised muudatused. Eelnõu teksti viidud muudatused on alla joonitud. Huvilistele ütlen seda. Kultuurikomisjoni muudatusettepanekuid toetab eelnõu algataja esindajana Justiitsministeerium.

Ma väga vabandan, et ma nii pikalt seda kõike teile räägin, aga kuna tegemist oli kuue koosolekuga, siis ei ole nende kokkuvõtmine mõne paari sõnaga sugugi võimalik.

Ja nüüd paari sõnaga muudatusettepanekutest. Esimene muudatusettepanek, mille eesmärgiks on platvormipakkujate vastutuse osa selguse mõttes välja tuua, et autoriõiguse seaduse § 57lõikes 3 ning § 5710 lõikes 1 on tegemist platvormi pakkujate kumulatiivsete, mitte alternatiivsete kohustustega. Ehk kui platvormipakkuja tõendab, et ta võttis tarvitusele kõik eelnimetatud paragrahvis toodud meetmed, siis platvormipakkuja ei vastuta tema teenuse kasutaja poolt õiguste objekti loata üldsusele edastamise või üldsusele kättesaadavaks tegemise eest platvormipakkuja veebilehe kaudu. Seda arvestas kultuurikomisjon täielikult.

Teine muudatusettepanek, mille eesmärk on sõnastada õigusselguse suurendamiseks platvormipakkujatel lasuv kohustus täpsemalt. Muudatusettepanek tugineb huvirühmade ettepanekul, kelleks olid Eesti Esitajate Liit, Eesti Fonogrammitootjate Ühing, Eesti Autorite Ühing. Ja lühidalt on selle muudatuse tulemusel üheselt mõistetav, et platvormipakkuja peab kohustuste täitmisel võtma kasutusele meetmeid selleks, et võimaldada mitte blokeerida, vaid võimaldada õiguspäraseid üleslaadimisi. See on siis otseselt kasutajate kaitseks. Ja  samuti kultuurikomisjon on seda enda ettepanekut arvestanud täielikult.

Kolmas muudatusettepanek: jätta seadusest välja § 2. Seaduseelnõu § 2 on algne seaduse jõustumise aeg, mis on möödunud. See oleks pidanud olema 7. juuni 2021. Ja sellest tulenevalt jõustub seadus üldises korras ehk 10. päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist. Kultuurikomisjon arvestas seda täielikult. 

Ja nüüd lõpetuseks juhtivkomisjoni menetluslikud otsused ja ettepanekud. Kultuurikomisjon tegi ettepaneku võtta eelnõu teiseks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda  s.a 24. novembril ettepanekuga teine lugemine lõpetada. Kui eelnõu teine lugemine lõpetatakse, on komisjoni ettepanek võtta eelnõu kolmandaks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda 8. detsembril käesoleval aastal ja siis viia läbi lõpphääletus. Kõik menetlusotsused olid konsensuslikud. Aitäh! 

18:09 Aseesimees Martin Helme

Suur tänu! Saame minna küsimuste juurde. Peeter Ernits, palun!

18:09 Peeter Ernits

Hea juhataja! Hea ettekandja! Üllar, sa oled väga hea näitleja ja minu meelest see praegune sinu esitus, see monotükk oli tõeliselt nauditav. Minu meelest sa võiks sellega minna väikesele ringreisile. Aga minu küsimus on selles, et kuidas Eesti loomeliit on ilma selle euromääruse number 679 kõik see kuus aastat hakkama saanud ja äkki sa ütleksid nüüd lühidalt ja selgelt eesti keeles, mis sellest tolku on Eesti loomingulistele inimestele? Kahe lausega.

18:10 Üllar Saaremäe

Suur tänu, hea küsija! Tolku on nii mõndagi – kasutades sinu vaimukat väljendit. Esiteks, mis ei ole üldse vähetähtis ja mille peale on palju mõeldud ja palju soovitud, on nüüdsest autoritel õigus ülevaatele kogutulu osas, mida nende loominguga on teenitud, mitte ainult müügitulust ei ole jutt. Siiamaani ei ole neil olnud vast õigust seda küsida. See on mitmes aspektis oluline. Kui me võtame näiteks filmioperaatori eriala, kes ei teagi, kui palju tema poolt üles võetud filmid on teeninud, seeläbi ei oska ta võib olla arvestada või tekitada enda turuhinda. Aga kui ta nüüdsest saab teada, kui palju tema töö siis tegelikult on sisse toonud, tõstab see lisaks enesekindlusele ka kindlasti tema palganumbrit – näiteks üks asi. Sama teema ka muusikute puhul, sama teema loomulikult ka kirjanike ja kunstnike puhul. Palusid lühidalt, lühidalt püüdsin vastata – nii et see on tõesti äärmiselt oluline muudatus.

18:12 Aseesimees Martin Helme

Signe Kivi, palun!

18:12 Signe Kivi

Suur aitäh, austatud Riigikogu aseesimees! Lugupeetud ettekandja! Tegemist oli ju tõesti ja on äärmiselt mahuka ja keerulise eelnõuga, mida näitab ka see, kui pikk oli menetlus, et enne teisele lugemisele minekut lausa kuuel korral kultuurikomisjon seda arutas ja seda sa ka oma ettekandes rõhutasid. Ja oluline on see, et nendel kuuel korral oligi komisjoni töö sisuline, sest kõikide muudatusettepanekute kohta tehti konsensuslik otsus ja neid ettepanekuid huvigruppidelt oli päris palju. Aga minu küsimus on natukene sarnane eelküsijale. Oled ise loovisik. Kui palju oled oma senises töös ise kokku puutunud autoriõiguse probleemidega ja kas antud eelnõu, kui ta vastu võetakse, teeb autorite elu paremaks?

18:13 Üllar Saaremäe

Suur tänu! Kui austatud kultuurikomisjon ühehäälselt nõustus, et mina võiksin seda seaduseelnõu esitleda, siis alustasin ma muidugi meeletu õhinaga, püüdes sisse murda kõigist võimalikest ustest, võttes ise ühendust erinevate autorite gruppidega, püüdes aru saada nende muresid ja probleeme. Ja jõudsin paraku tõdemuseni, et antud direktiivide ülevõtmisega me neid, neid või neid probleeme ei lahenda. Tegelikult on teemasid väga-väga palju, mille me peaksime üles tõstma ja millega me peaksime tegelema. Võtame või sellesama palju oodatud filmiseaduse, ükskõik, mis ka ju otsapidi võiks selle teemaga liituda. Ma arvan, et mina, isiklikult vastates, ei olegi osanud küsida, kui palju minu osalusega filmid või seriaalid sisse on toonud. Ma ei teadnudki, et mul selline õigus üldse oleks. Ma olen truult teinud selle palga eest, mis mulle on produtsendid pakkunud, oma tööd ja sellega ma olen olnud rahul. Aga nüüdne seadus annab mulle õiguse tegelikult natuke kaugemale vaatama hakata ja nõudma, et olge hääd, andke ülevaade.

18:14 Aseesimees Martin Helme

Tarmo Kruusimäe, palun.!

18:14 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Hea ettekandja! Teil oli seal ju ka arutlusel see õiglane tasu, mis ta nüüd seal tuleks, ja ma jälgin nüüd seda, et praegusel hetkel on niimoodi, et 90% saadud tasust läheb fonogrammitootjatele ja 10% läheb esitajatele. Aga need inimesed, kes on stuudiomuusikud ja nemad, et nemad on sellest ringist välja jäänud. Kui üldjuhul on ju jaotunud Eesti Autorite Ühing ja fonogrammitootjad 50 : 50 siin Eesti puhul, siis jääb, praegu on 90 on fonogrammitootjatele ja 10 sellele. Oskate täpsemalt rääkida sellest väitlusest või sellest vaidlusest, mis seal oli ja mis peale jäi?

18:15 Üllar Saaremäe

Hea võitluskaaslane ja Eesti Autorite Ühingu toetusgrupi liige, kus me koos oleme! Sa oleks võinud mind ette hoiatada, et sa seda küsinud, kuna neid kokkusaamisi on olnud nii palju, et ma tegelikult mälu järgi seda vestlust ei suuda taastada, mis argumentidega üks, teine või kolmas välja tuli. Aga nii palju ma võin öelda, et ega väga palju aega sellele küll ei kulutatud. Anti meile ülevaade sellest. Jah. Ja informeeriti ja ega komisjonis sellel teemal rohkem juttu ei olnud. Nii et, hea võitluskaaslane, me peame selle asjaga tegelema.

18:16 Aseesimees Martin Helme

Aivar Kokk, palun!

18:16 Aivar Kokk

Hea juhataja! Hea ettekandja! Sa mainisid autoreid – kes need autorid võiksid olla? Üks pool on ka fotondus. Eelnõu juures sa mainisid, et nüüd me saame teada, kui palju meil mingi asi maksma läheb. Aga mul on endal kogemus, et ma märkasin mõni nädal tagasi, et minu fotot on kasutanud nii rahvusringhääling, kus ei ole mainitud, et see on minu foto, vaid lihtsalt alla kirjutatud, et see on erakogust, ja peale seda väga paljud portaalid kasutasid edasi, et ERR-i erakogust. Kuidas ma saaks teada, palju see pilt võiks maksta? Kui sa rääkisid, et filmis ja kuskil mujal olnud, et lihtsalt keegi minu käest küsib, siis alati luban oma pilti, ma ei ole kunagi fotode eest raha küsinud oma elu jooksul. Ma teen fotosid väga palju, aga see oli selline huvitav juhus, et nägid oma fotot järjest-järjest-järjest kuni ühe väga kurva sündmuse juures nägid veel seda fotot.

18:17 Üllar Saaremäe

Vastus on väga lihtne: sa pead kõigepealt tegema selgeks, et sina oled selle foto omanik ja et sa tõesti oled see sina, kes seal peal oled ja et need õigused kuuluvad sulle. Ja pärast seda on sul õigus nõuda pildi ülespanijatelt ja kasutajatelt ülevaadet, kui palju nemad teeninud on sinu kui autori näopildiga ja edasi kirjutada tšeki, palun. Ma loodan, et nii on. 

18:17 Aseesimees Martin Helme

Peeter Ernits, palun!

18:17 Peeter Ernits

Hea juhataja! Hea ettekandja! Ma kuulsin, et te pidasite seal sellise skolastilise vaidluse, et mis asi on haridusasutus ja õppeasutus, kas need on üks ja milline on nende haare. Aga kas oli veel muid selliseid mõisteid, mille üle te siin arutasite pikalt, no näiteks, et sinu kohta ei tohiks öelda näitleja, vaid peaks ütlema etendustöötaja? Ja kust selline vajadus sellise skolastilise vaidluse järele tulenes, kas mõnest euromäärusest?

18:18 Üllar Saaremäe

Aitäh, põnev küsimus! Jällegi oleks võinud teha väljavõtteid. Jah, ütleme, see haridusasutus ja õppeasutus olid vast kõige markantsem näide või ka sisuliselt põhjendatum, aga minu enda lemmik on – kohe, üks hetk, hea Peeter, ma otsin üles. Ma hea meelega tahaksin praegu aidata. Ühesõnaga: mõistlikke pingutusi. Just! Et autori tuvastamiseks peab üks või teine asutus tegema mõistlikke pingutusi. Mida see täpselt tähendaks ja kelle jaoks on see sedasi ja kelle jaoks ei ole? Tegelikult oli selliseid teemasid küll, Peeter, mille puhul me takerdusime sõna rägastiku jah. Või: eeldatud ootus. Eks ole, ma saan ju aru, mis tegelikult tähendab, aga kui need sõnad kõik lausesse panna, siis võib tekkida suur segadus. Aga oli, jah, oli põnevat sõnakaevet.

18:20 Aseesimees Martin Helme

Tarmo Kruusimäe, palun!

18:20 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Hea ettekandja! Kas oli ka nüüd selles suures arutelus, mis ei leidnud võib-olla kajastamist, sellest mõningaid asju, mille juurde lubati jälle taas kord tulla või öeldi siis seda klassikaliselt, et oih, et meil on seaduse eelnõu juba ministeeriumis kohe-kohe valmimas, et oleme selle ... töötanud ja mis need olid sellised asjad, mida me täna ei saa reguleerida, aga me jätame selle tuleviku tarbeks?

18:20 Üllar Saaremäe

Jaa, ka seda lauset kuulsin ma, või kuulsime me kõik tihtilugu, et antud, nagu ma ka juba ütlesin, antud direktiivide ülevõtmisega me seda või teist probleemi kahjuks ei saa lahendada, et see ei puutu hetkel asjasse ja sellega peaks tegelema hiljem ja sellega peaks tegelema tõsisemalt, võtma ette analüüsid ja uuringud, nagu nende asjadega ikka on. Veel kord, ma rõhutan, ma ise küsisin mitmeid küsimusi just nimelt filmimaailma puudutavate probleemide koha pealt ja anti mulle meeldivat tagasisidet, et jah, õige pea sellega tegeldakse.

18:21 Aseesimees Martin Helme

Paul Puustusmaa, palun!

18:21 Paul Puustusmaa

Suur tänu! Minu küsimus tõukub konkreetselt just kolleeg Kruusimäe küsimusest või selgituses, kus ta ütles, et tema saab aru niimoodi, et 90% tasudest läheb tootjatele ja 10% esitajatele, autoritest mitte üks sõnagi. Kas ma saan õigesti aru, et kogu selle seaduse eesmärk on tagada 90% tulu saamine tootjatele ehk teha tootjatest n-ö suurkasusaajad või kuidas?

18:21 Üllar Saaremäe

Aitäh küsimuse eest! See on siiski ennekõike autorite kaitseks mõeldud, säädusse nende direktiivide ülevõtmine. See, et probleem põhineb sellel, et mingitel põhjustel on see protsentuaalselt sedasi jaotatud, on sügavam. Ja siin julgustaks ma ise, ja ma loodan, et ka need abivahendid, mis autoritele oma õiguste kaitseks nüüd lisanduvad, annavad neile julgust ja jõudu ikkagi enese eest seista, et need protsendid hakkaksid muutuma, millele ka hea töökaaslane Tarmo Kruusimäe vihjas. Rohkem ei oska hetkel vastata.

18:22 Aseesimees Martin Helme

Aga tundub, et nüüd on küsimused otsa saanud. Suur tänu!

18:22 Üllar Saaremäe

Aitäh!

18:22 Aseesimees Martin Helme

Saame avada läbirääkimised. Tarmo Kruusimäe, palun!

18:23 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Head töökaaslased, võitlejad, kes te olete siin saalis, ja teie, kes te olete veel kättesaadavad ka kabinettides, ning loomulikult, kes te olete ka natukene kaugemal! Loomulikult olgu tervitatud kõik Eesti autorid, Eesti esitajad ja fonogrammitootjad, sest filmimaailm on see, millest mina väga suurt ei jaga, küll olid head tähelepanekud siin ja mulle meenub kohe ka Leo Kunnase üks kõne, kus Hiinas olla seda filmi, kus ta on kaasautor, "1944", alla laetud ja vist jaotatud mingi paar miljonit korda. Oleks ühe eurogi saanud selle eest, siis Leo ostaks kõigile meile mütsid pähe. Aga mitte sellist ei tahatnud rääkida. 

Kogu see kirju seltskond, mis seal on, on hästi huvitav, et kui me menetlesime siin tühja kasseti tasu, siis nad koondusid kõik kuidagi üheks ühtseks meeskonnaks. Nüüd on natuke väike eriarvamus Eesti Esitajate Liidu ja fonogrammitootjate vahel. Tänapäeval on laiemas laastus siis nii, et restoranides ja igal pool, kust nad kõik sealt tulevad, see raha läheb pooleks. Ehk siis autoriõigused ammu juba tagatud, pool läheb siis sellele tootjale ja pool läheb Eesti Esitajate Liidule, kes siis jaotab selle esitajate vahel. Mõni ütleb, et mis sellest vahe on. Ma toon lihtsa näite: et Francis Goya, kes meil siin ju neid Valgre lugusid mängis, eks ju. Kui tema kui esitaja ei saaks tegelikult mingit tasu, siis ma arvan, et see ei oleks ka tema jaoks nii väga inspireeriv, sest tema poolt populariseeritud ja tutvustatud Valgre lood võib-olla köidaks ei kõiki, aga me võidame ju tegelikult siin, et see esitaja on oluline. Või noh, Vello Orumets ei olnud mitte ühegi laulu sõnade autor ega viisi autor, vaid ta oli esitaja.

Täna me oleme jõudnud sinnamaale, kus siis me esitajatena räägime seda ilusat nägu, kes laulab, onju, ehk peaesitaja, aga need inimesed, kes seal stuudios on ja stuudiotööd, et siis, kui Francis Goya tuleks näiteks meile mõne noorele tähekesele ja laulaks ja mängiks sinna taha, siis ta teeks seda lihtsalt puhtast altruismist. Talle kui taustajõule ei tule seda tasu. Ma arvan, et see pisku, mis me tegelikult siin jaotame, saame, me võiksime seda seal menetleda. See on üks valukoht, aga noh, nagu ma ütlesin, et siis, kui on juba midagi jaotada või et saaks mingeid õigusi vastavalt direktiivist, et tuleb, siis siin võiks tegelikult riik natukene ennast kehtestada ja öelda juba, nagu meil siin Riigikogus on see ilus sõna, et vastavalt praktikale, et kuna te olete juba jaotanud 50 : 50, siis te võiksite ... Aga ma vaatan, et fonogrammitootjad ütlesid, et oi, et neile meeldib nagu Justiitsministeeriumi seisukoht, et jääb ikkagi see 90 ja 10. See 10 on siis nagu peamine esitaja ja ülejäänud teised ei saa.

Väga lihtne võrdlus oleks see, et siis Justiitsministeeriumi ütles, et siin tuleks teha nüüd mõjuanalüüs. Kes selle mõjuanalüüsi peaks tegema, kellel on need andmed kättesaadavad ja kellel ei ole, eks ju, on iseküsimus, aga toon lihtsa, sellise väga markantse näite. Kujutage ette, et Riigikogu mehed saavad üheksa kilo palka, naised saavad kümme kilo palka ja siis räägitakse, et oot-oot-oot, aga teeks ikka nii, et oleks 50 : 50, onju, ja siis öeldakse, oi-oi-oi, aga meil on vaja mõjuanalüüsi. No mis siin mõju on? Naised ei joo nii palju õlut, neil kulu õlle peale raha selleks, et ennast hästi tunda. Ja šokolaad on alati tunduvalt odavam kui õlu, eks ju, et järelikult on see proportsioon juba iseenesest paigas. Ma arvan, et seaduse vastuvõtjatena me peaksime ikkagi lähtuma sellest, et meil kõikidel oleks tegelikult hea. Mina muusika suure tarbijana loen ikka, kes, kus, mis plaadil on mänginud. See paneb sellise huvitava hierarhia paika, et ta on siin-seal olnud, kes on kas või, ütleme, taustalauljad olnud. Meie tuntud taustalauljad on juba teinud omaette ansambli, andnud raamatu välja, nad on tulnud päikese kätte, aga eelnevalt oleks nad seda, et kui nad on lihtsalt nagu taustajõud, jääksid nad sellest toetusest ilma. On valukohti ja ma ei usu, et ministeerium sellega ise välja tuleb. Ma arvan, et direktiiv on see õige koht, kus seda parandada, aga noh, tehti seekord esitajatele ära. Esitajad jäid teiseks. Aitäh!

18:28 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Tarmo, sul pole ilmselt õrna aimu, kui palju naistejuuksur maksab. Peeter Ernits, palun!

18:28 Peeter Ernits

Hea juhataja ja kolleegid! Ega ma ei plaaninud rääkida, aga kuulates kolleeg Saaremäe monotükki, sugestiivset, panin vahepeal silmad kinni ja püüdsin aru saada, mida ta räägib, ja ausalt öeldes ega midagi aru ei saanud küll.

Ma nüüd lõpus vaatasin huvi pärast seda Euroopa määrust, mis ta number on, 679, mis on 27. aprillil 2016, juba viis aastat tagasi Martin Schulzi allkirjaga vastu võetud. See on 88 lehekülge tihedat teksti, 88 lehekülge. Seal on umbes kümne lehekülje kaupa mõisteid, noh, "geneetiline", "biomeetriline", mis asjad need on, jne, jne. Tõeline selline ülipõhjalik dokument. Ja nüüd kui ma vaatan seda meile pakutud eelnõu 368, see on selline õbluke: kümme lehekülge või mis ta tuleb välja, natuke rohkem.

Ma nüüd mõtlen, et see on üks direktiiv, mida ma ei ole tõesti suutnud läbi lugeda. Kolleeg Saaremäe on ilmselt lugenud läbi, või ma kahtlen, kas ta on ikka lugenud läbi. Aga nüüd seadusesepad on sellest määrusest 679, selle 88 leheküljest veel mitmesuguste viidetega, mida on ka lehekülgede kaupa, sellise kontsentraadi teinud. Ülevõtmine pidi 7. juuni olema, noh, ma saan aru, et see on ikka tõeline padrik. Kõik need skolastilised vaidlused, mis on haridusasutus või õppeasutus jne, see annab tõesti väga palju tööd ametnikele ja ka inimestele, keda see puudutab. Aga ma sain aru, et sellest on nagu kasu, kas või sellest, et kolleeg Leo saab teada, kui palju ta oleks võinud oma filmiga Hiinas teenida, või Üllar samuti oma seriaalide pealt.

Aga eelkõige ma tahtsin rääkida just sellest järjekordsest direktiivist, praegusel juhul küll määrusest, mis on kehtinud juba viis aastat. Ja nüüd me oleme siis lõpuks sellest rägastikus kuidagi läbi tunginud, teisele lugemisele jõudnud. Aga kui mõelda, mismoodi maailm käib – kusagil Brüsselis koostatakse määrus tehakse kõvasti tööd, siis jagatakse liikmesriikidele, liikmesriikide parlamendid järavad, püüavad sealt tihnikutest läbi toimida, me kuulame seda kõike, teeme mingeid parandusi, need, kes sellest midagi ei tea, nagu mina, kes on alles nüüd avastanud selle järjekordse määruse, euromääruse. Noh, kuidagi nõutuks teeb. Kas me oleme suveräänne riik, kas meil on mõistus peas, et saaksime oma tegevust, olgu kas või selles valdkonnas, ise korraldada ilma Brüsseli määruste või direktiivideta?

See, et ühtlustamist on vaja, kui me läheme üle piiride, üle riigipiiride euroliidus, see on elementaarne. Aga lihtsalt väga huvitav on olnud nüüd viimase veerandtunni jooksul uurida selle euromääruse või selle džungli vahel ekseldes. Aitäh!

18:32 Aseesimees Martin Helme

Suur tänu! Rohkem sõnavõtusoove ma ei näe ja siis saab lõpetada läbirääkimised. Meil on ka muudatusettepanekuid, need tuleb meil nüüd läbi vaadata. Kõigepealt esimese muudatusettepaneku on esitanud kultuurikomisjon ja kultuurikomisjon on seda arvestanud täielikult. Teise muudatusettepaneku esitajaks on samuti kultuurikomisjon ja juhtivkomisjon on arvestanud seda täielikult. Ning kolmas muudatusettepanek, esitajaks kultuurikomisjon ja juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Oleme läbi vaadanud kõik muudatusettepanekud. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 368 teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud.


17. 18:33 Meresõiduohutuse seaduse täiendamise seaduse eelnõu (455 SE) teine lugemine

18:33 Aseesimees Martin Helme

Tänane 17. päevakorrapunkt, Vabariigi Valitsuse algatatud meresõiduohutuse seaduse täiendamise seaduse eelnõu 455 teine lugemine ja kutsun kõnetooli majanduskomisjoni liikme Annely Akkermanni ettekandega.

18:34 Annely Akkermann

Tere õhtust, head kolleegid! Ma tuletan kõigepealt lühidalt meelde, et meresõiduohutuse seaduse täiendamise eelnõu 455 sisu on 2022. aasta jaanuari kuni detsembri eest tasumisele kuuluva veeteetasu vähendamine 50% võrra. Kõnealune eelnõu läbis Riigikogus esimese lugemise 27. oktoobril käesoleval aastal. Majanduskomisjon arutas eelnõu teisele lugemisele saatmiseks kõigepealt 8. novembril käesoleval aastal. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi meremajandusosakonna juhataja Jaak Viilipus tutvustas kalalaevade toetusmeetmeid seoses COVID-iga laiemalt, kui selle eelnõu piirid ette nägid. Laevaomanike liit oli saatnud Riigikogule kirja ning palunud eraldada vahendeid lisaks ka reisilaevade erirežiimi jätkamiseks 2022. aastal. Reisilaevade erirežiim nimelt on kehtestatud Vabariigi Valitsuse määrusega 57, kuid vahendeid selleks tuleks ette näha 2022. aasta eelarves. Neid on kaks meedet.

Alustaks veeteetasude vähendamisest, mis on selle eelnõu sisu. Veeteetasudest olid kõik laevad vabastatud 1. aprillist 2020 kuni 31. märtsini 2021. Alates 1. aprillist kuni 31. detsembrini käesoleval aastal rakendub kõikidele Eesti sadamatesse või sadama reidile sisenevatele laevadele veeteetasu 50%line vähendatud määr. Kriisieelne veeteetasu laekumine oli circa 18 miljonit eurot ja sealhulgas reisilaevade osakaal on sellest veidi alla 50%. Ja siinkohal on oluline tähele panna, et veeteetasude vähendamise tõttu ainuüksi Tallinna Sadama kaubamaht kasvas 7%, samas kui Läänemere piirkonna kaubamahud tervikuna vähenesid 7,9%. Siinkohal tasuks võtta väike paus ja mõelda, et äkki olid Eesti veeteetasud Läänemere konkurentsis pisut kõrged juba enne COVID-i kriisi ja selle mõjude saabumist.

Teine meede, reisilaevade erirežiim tähendab, et tööjõumaksude tagastust summas, mis on Eestis makstud tulu- ja sotsiaalmaksu ning laevapere liikmete maksu baasilt, milleks on reakoosseisul 1,5- ja juhtivtöötajatel 2,5-kordne alampalga määr, arvutatud tööjõumaksude vahe. Erirežiimi kehtestamiseks on saadud riigiabi luba kuni 2023. aastani. Hinnanguliselt on meetmest mõjutatud 3000 töökohta laevadel ja 100 töökohta kaldal peamiselt neljas ettevõttes. Veelgi enam, need laevad teenindavad liine Eesti ja Soome ning Rootsi vahel ja teatavasti on need riigid Eesti suurimad kaubanduspartnerid, sealhulgas nendesse riikidesse läheb 25% Eesti ekspordimahust. Ja seetõttu ei ole laevanduse toetusmeetmed mitte üksnes laevanduse, vaid kogu Eesti majanduse toetusmeetmed. Ja nende tähtsust ei saa alahinnata.

2020. aastal maksti toetusena välja 3,7 miljonit eurot ja 2021. aastaks on kavandatud 7,7 miljonit eurot. Aga Transpordiameti hinnangul võivad need aasta lõpuks ammenduda ja viimane osa toetustest tuleb välja maksta proportsionaalselt. See oli ülevaade, mis komisjonile anti Jaak Viilipuse poolt 8. novembril.

Valitsus nägi eelnõu algatades ette veeteetasu vähendamist 25%. EKRE fraktsioon tegi eelnõule muudatusettepaneku alandada veeteetasu 50%. Komisjoni nõunik 8. novembril täpsustas EKRE muudatusettepanekut, et kas peetakse silmas eelnõu esimest paragrahvi. Nimelt on eelnõus kaks paragrahvi. Riho Breivel kinnitas, et muudatusettepanek tõepoolest puudutab esimest paragrahvi. Eelnõu arutelu otsustati jätkata 9. novembri istungil.

9. novembril käsitleti kahte muudatusettepanekut. Esimene oli EKRE muudatusettepanek veeteetasu vähendamise kohta 50%, mida arvestati sisuliselt. Ja teine muudatusettepanek oli juhtivkomisjoni muudatusettepanek, mis sõnastati korrektselt, sest EKRE muudatusettepanek esialgu vajas parandamist. Ja see juhtivkomisjoni muudatusettepanek oli asendada §-s  1 tekstiosa "20 protsendi võrra" tekstiosaga "50 protsendi võrra". Ja seda juhtivkomisjon arvestas täielikult. 9. novembril tehti veel menetluslikke otsuseid. Esiteks, võtta eelnõu täiskogu päevakorda täna, 24. novembril, teiseks, teha ettepanek teine lugemine lõpetada, ja kolmandaks, kui teine lugemine lõpetatakse, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda ja viia läbi lõpphääletus 7. detsembril 2021. aastal. Otsused võeti vastu konsensuslikult ja otsustamisel osalesid Riho Breivel, Jüri Jaanson, Siim Kallas, Mihhail Korb, Kristen Michal, Sven Sester, Mihhail Stalnuhhin ja siinkõneleja.

Vahepeal asjaolud muutusid ja veel kord arutas majanduskomisjon kõnealust eelnõu 22. novembri istungil. Siis teatas minister Taavi Aas, et eelarve vahendite nappuse tõttu tuleb veeteetasu vähendamisel piirduda 45%-ga. Sellised muudatusettepanekud on saali saadetud ja need on teil käes. Punkt üks on EKRE muudatusettepanek parandatud sõnastusega, et vähendada veeteetasu 50% võrra ja teine muudatusettepanek on juhtivkomisjoni majanduskomisjoni ettepanek vähendada veeteetasude määra 45% võrra. Aga valitsus tegi tõesti väga tihedat tööd eelarve vahendite leidmisel nii veeteetasu vähendamiseks 50%-ni kui ka reisilaevade erirežiimi jätkamiseks 2022. aasta lõpuni. Seetõttu tuli eile majandusministeeriumist teade, et rahaline kate selleks on leitud.

Ja nüüd ma palun hääletada mõlemat ettepanekut ja sealjuures toetada Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni ettepanekut vähendada veeteetasu 2022. aasta jaanuari kuni detsembri eest tasumisele kuuluvat osa 50% võrra ja teist, mille majanduskomisjon on esitanud, et vähendada 45% võrra, seda mitte toetada. Ja selline tõsine töö on nende vahendite leidmisel toimunud ministeeriumides – majandusministeeriumis ja Rahandusministeeriumis –, meie majanduskomisjonis ja kolleegide juures rahanduskomisjonis, tuleb öelda, et koalitsiooni ja opositsiooni koostöös. Ja muidugi on see eelnõu seotud riigieelarvega ja opositsioon peab nüüd nende heade otsuste elluviimiseks lisaks veel toetama ka 2022. aasta eelarve vastuvõtmist. Aga see on minu poolt kõik. 

18:43 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Küsimused ka. Aivar Kokk, palun!

18:43 Aivar Kokk

Hea juhataja! Hea ettekandja! Alustame sellest, et esimese lugemise ajal ma läksin pukki ja siitsamast kõnepuldist neid kahte teemat väga kõvasti ka arutlesin ja selle sama 50%-list veeteede tasude vähendamist ja rahvusvahelise reisilaevanduse toetamist. Ma tahaksin väga rõhutada, et need otsused on tehtud siin, mitte valitsuses, et valitsus kindlasti peab oma eelarve kohta vaatama, aga mul on sulle hea ja rõõm teatada, et rahanduskomisjon eile oma istungil kahte parandusettepanekut komisjoni poolt toetas – see on nii rahvusvahelise reisilaevanduse toetamise jaoks leidis raha ja veeteede tasude vähendamist ka 50% ulatuses leidis rahad. See koostöö on hea ja mul on hea meel, et sina kui selle eelnõu ettekandja oled mõistnud, et opositsiooni poolt tehtud ettepanekud on head ettepanekud – saan ma õigesti aru?

18:44 Annely Akkermann

Jaa, ma pean küll tunnistama seda, et merendus on selline valdkond, kus tundub, et opositsioon ja koalitsioon töötavad täiesti käsikäes, ütleks isegi. Ja valitsus ja koalitsioonisaadikud on ikkagi reaalselt otsinud ja pingutanud. Ja ma ütleksin veel, et see viis protsendipunkti 45 ja 50 vahe, et selle maksumus on 900 000 eurot. Et need viimased kulude katteallikate leidmised lähevad kõige raskemalt ja igat sadat tuhandet eurot on väga keeruline leida.

18:45 Aseesimees Martin Helme

Peeter Ernits, palun!

18:45 Peeter Ernits

Hea juhataj! Hea ettekandja! Ühe, kuidas see oli, merematkalaeva ühe reisi tasu, veeteetasu on 12 000 eurot. Ma küsin sinult, Annely, kus koha pealt valitsus võttis selle, et 25%, järelikult pakkus 3000 eurot summa välja. No meie pakkusime 6000. Vahepeal oli majanduskomisjon 5400 ühe laeva pealt, reisi- või selle merematkalaeva pealt, nagu seda nimetatakse. Kus koha pealt need numbrid üldse on võetud? Ma mõtlen algselt, valitsuse poolt. Sest see tähendab tegelikult, et need, kellele seda abi vaja oleks, need saaks nagu vähem. Aga kust need numbrid on algselt tulnud?

18:46 Annely Akkermann

Majanduskomisjon kindlasti ei arutanud üksikute laevade üksikuid veeteetasusid, sest isegi merematkalaevu on väga erineva suurusega ja kõigile neile on veeteetasu erinev, sõltuvalt nende suurusest. Majanduskomisjon lähtus oma otsustest ikkagi majandusministeeriumi väljaarvutatud ja esitatud andmetest, mis põhinevad eelmiste aastate statistikal.

18:47 Aseesimees Martin Helme

Tarmo Kruusimäe, palun!  

18:47 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea esimees! Hae ettekandja! Alati on hea näha, kui tulevane Eesti merenduse toetusrühma esimees kõneleb, kes jagab matsu. Minu küsimus on see, et see kompetentsuse sertifikaat, see kuulub ka mereohutuse valdkonda. Kas ministeerium ei tulnud välja mõne sihukese uudsema ettepanekuga selles laadis, et võib-olla nende väljastamist võimaldada ka kolmandate riikide kodanikele?

18:48 Annely Akkermann

Suur tänu, hea sõna eest, hea kolleeg Kruusimäe! Aga ma arvan, et teie küsimus puudutab praegu eelnõu 470, mis omakorda puudutab direktiivi ülevõtmist seoses tööjõu vaba liikumisega sisesiseveelaevanduses. Praeguse eelnõu käigus meremeeste kvalifikatsiooni nõudeid ei puudutatud ja ma ei ole valmistunud praegu, et seda eelnõu kommenteerida.  

18:48 Aseesimees Martin Helme

Kalle Grünthal, palun!

18:48 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Ma kuulasin hoolega teie vastuseid ja mulle väga meeldis või äratas huvi, et te hea kolleeg Aivar Kokale vastasite, et meresõiduohutuse seadus on selline seadus, kus opositsioon ja koalitsioon teevad alati koostööd. Äkki te ütlete veel tulenevalt teie väljaöeldust, milliste seadustega võiks veel olla, et me saaksime koostööd teha ja me oleks ühisel meelel?

18:49 Annely Akkermann

Ma arvan, et ka täna oli siin saalis mitu eelnõu, kus koalitsioon ja opositsioon hääletasid üksmeelselt. Ja kunagi siin parlament pidas oma sünnipäeva ja siis oli teaduskonverents, kuidas parlament hääletab. Ja statistika kohaselt üle poole eelnõude puhul opositsioon ja koalitsioon hääletavad ühtselt. Enamasti on need välislepingud, aga kui te vaatate tänast päevakorda, siis päris mitu eelnõu minu mäletamist mööda oli, kus terve tabel oli roheline, kus meie hääletustulemused on näha.

18:50 Aseesimees Martin Helme

Peeter Ernits, palun! 

18:50 Peeter Ernits

Hea juhataja ja ettekandja! Rõõm kuulda, et meie ettepanek leidis toetust. Aga eelkõige see puudutab ikkagi konkreetselt meie laevu, mis siin seilavad. Aga kus koha pealt või kui palju see summa oli praegusel hetkel? Tavaliselt me oleme valitsuse kummitemplid siin, aga praeguse eelnõu puhul paistab, et asi on vastupidi. Aga kui suur see summa on? Kui valitsus oli suhteliselt kitsi, pakkudes oma 25% või veerandi võrra vähendamist. Meie pakkusime poole võrra, siis see 45% seal kuidagi vahepeal veel 5%-ga. Kui suur see summa tegelikult on, see, mida me parlamendina praegusel hetkel anname või jätame Eesti meremeestele, kes seilavad meie sadamates, kergendame nende elu? Kui palju see summa on? 

18:51 Annely Akkermann

Jah, hea hea kolleeg! Summa, mis veeteetasusid laekus enne COVID-i kriisi, on 18 miljonit ja sellest saab arvestada, et 50% on 9 miljonit, 25% aga 4,5. Selline mõju on sellel eelnõul.

18:51 Aseesimees Martin Helme

Rohkem küsimusi ei näe. Suur tänu! Saame minna läbirääkimiste juurde.

18:52 Annely Akkermann

Suur tänu kõigile küsimuste eest!

18:52 Aseesimees Martin Helme

Aivar Kokk, palun!

18:52 Aivar Kokk

Hea juhataja! Head kolleegid! Täna on siiralt hea siia kõnepulti tulla. Mõni hetk tagasi me rääkisime aktsiiside teemast ja peab meelde tuletama, et eelmise valitsuse ajal me alustasime lisaeelarve ajal aktsiiside langetamist, ja kui me kevadel uuesti selle teema üles tõstatasime aprilli alguses eelnõuga, et seda jätkata, siis võttis pool aastat aega ja koalitsioon sai sellest aru. Veeteede tasudega on täpselt sama asi. Eelmise valitsuse ajal, lisaeelarve ajal me viisime veeteede tasu nulli. Tänu sellele Balti mere piirkonnas ainukesed sadamad olid Eesti sadamad, kus laevu randus rohkem. Ülejäänud sadamates see vähenes. Selle aasta 1. aprillist on ta 50% juures ja seda tehti rahanduskomisjonis. Mõlemad otsused koostöös valitsusega ja rahanduskomisjonis.

Nüüd me mõned nädalad tagasi sellesama seaduse esimese lugemise ajal, kui ma siia kõnepulti tulin, tõstatasin täpselt needsamad kaks probleemi, et miks me räägime 25%-st, räägime 50%-st, mis näitab, et tegelikkuses laekus kõikide uuringute tulemusena see, et kui võeti nulliga riigilt 18 miljonit raha ära, siis teistpidi tegelikult 32 miljonit tuli riigieelarvesse raha juurde. Täna on selge, et 50%‑ga on võimalik veel hoida seda, et Eesti sadamatesse tulevad laevad samamoodi, nagu nad on varem tulnud, sest ega meie naabrid, konkurendid heas mõttes, on ju aru saanud, et sadama veeteede tasude maks on väga oluline komponent, ja nii Soome poole peal kui ka Läti poole peal on seda märgatud ja ka nemad on vähendama hakanud.

Mul on hea meel ka selle üle, et eile rahanduskomisjonis toetati meie erakonna ettepanekut, et 50%‑line veeteede tasude vähendamine peaks toimuma, ja teiselt poolt ka teine oluline on ju reisilaevad. Selge, et Eesti merenduses reisilaevandus on väga oluline, Soome ja Rootsi vaheline reisiliiklus. Tänases kriisiolukorras on keeruline just laevanduses, me teame, et seoses koroonaga on nii palju piiranguid, reisijate arv on vähenenud. Aga samas on autotransport, kaupade vedu tunduvalt paranenud ja ühelt poolt see on hoidnud natukenegi laevandussektoril nina vee peal. Aga sellest ei ole piisanud, sest tegelikult ju reisilaevadel mitte piletitulu ei ole nii suur ja oluline, vaid see, mida nad seal sõidu ajal nii baaris kui ka kaupluses tarbivad ja ostavad. See on see, mis on toonud tulu. Ja mul on hea meel teile öelda ka seda, et rahanduskomisjon eile konsensuslikult toetas rahvusvahelist reisilaevandust. On võimalik ka selle toetusega edasi minna, nii et koostöö on väga oluline.

Aga ma tahan rõhutada seda, et selle koostöö juures on ka komisjonides julgus. Nii nagu meie eelmine president ütles, et Riigikogu ei ole kummitempel, vaid Riigikogu teeb tegelikult otsuseid. Ja nii nagu teil majanduskomisjoniski oli probleem, et kas 25%, 45% või 50% – tuleb uskuda spetsialiste ja ettevõtjaid, sest maksud laekuvad ettevõtlusest. Ei ole nii, et – ma alati tuletan meelde – ...

Palun kolm minutit.

18:56 Aseesimees Martin Helme

Kolm minutit lisaaega.

18:56 Aivar Kokk

... meil oli siin mõned koosseisud tagasi üks minister, kelle käest küsiti, kust see raha tuleb, siis ta arvas, et Eesti Pangast ja Eesti Panka pidi tulema riigieelarvest. Ei, meil raha tuleb ikka ettevõtlusest ja sealtkaudu maksudest, et saaksime pakkuda erinevaid teenuseid, sotsiaalvaldkonnas ja kõiges muus, et Eesti elanikel oleks väga hea elada.

Mul on hea meel, siiralt hea meel, et koalitsioon on hakanud uskuma opositsiooni ettepanekuid ja kaasa mõtlema majanduses. Annelyt tundes kui ettevõtjat, mitte ainult kui poliitikut, vaid ta on läbi ja lõhki, eriti merendus ja laevandus on talle südame lähedal olnud, ise saarelt pärit tüdruk, tunnetab seda valdkonda kindlasti väga hästi. See toetus on olnud. Ma palun ja soovin kõigile Riigikogu liikmetele julgust oma komisjonis seista õigete asjade eest.

Majanduse edendamine ja majandusele positiivsete tingimuste loomine on see eeldus, et meie majandus kasvab. Ja läbi meie majanduse kasvu on ka Eesti inimestel võimalik palju rohkem hüvesid saada, sest ainult maksude tõstmisega ei ole ükski riik veel rikkaks saanud. Ma tahaks seda kohe näha, kuidas see toimub. Eks meiegi siin saalis, kes oleme mitmendat koosseisu siin, oleme kogenud siin mõned ajad tagasi, kui prooviti maksude tõstmisega riigieelarvet täita. Ei täidetud – no täitsime küll, aga mitte enda riigi oma. Siin üks kolleeg ütles, et ei ole midagi halba, kui maksud sõidavad Lätti. Ikka on küll. Kui tarbitakse Eestis, aga maksud lähevad Lätti, siis on see mure, sest sotsiaalvaldkonnas meie peame selle mure kinni maksma.

Nii et jõudu ja jaksu, ja veel kord, ma loodan, et saal toetab selle eelnõu vastuvõtmist, ja rõhutan, et rahanduskomisjon on toetanud 50% veeteede tasude vähendamist ja rahvusvaheliste reisilaevade toetamist. Aitäh!

18:59 Aseesimees Martin Helme

Tarmo Kruusimäe, palun!

18:59 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Head töökaaslased siin ja kabinettides ja kõikjal üle Eesti. Loomulikult, kõik purjetajad, meremehed ja inimesed, kes te Eestit kui mereriiki armastate väga. See suur projekt Eesti lipu alla kõik laevad, et tal läheks nagu igatpidi hästi, siis räägiti kogu aeg meil sellest, et jube oluline on kaldasektor. Ega selle tonnaažitasust ei ole kogu see raha, mis seal tuleb. Miks ma seda praegusel hetkel siin räägin, sest ma ei ole merendusjuuras nüüd väga pädev. Minu purjetamise ajad jäid eelmisse millenniumisse ja sealt edasi peale mingi väikelaeva kapteni paberite mul suurt muhvigi ette näidata ei ole, et siin ei hakata plõksima, et mina tean ja ei tea.

 Küll aga on üks selline raamist välja mõte, kuidas Eestisse võiks saada raha, see on need ....... dokumendid, mida nimetatakse kompetentsitõenditeks või kuidas ta on nüüd, sertifikaadiks. Ja palun jälgida seda mõttekäiku, et Ukrainas on praegusel hetkel kuskil 150 000 meremeest, kellest üks kolmandik on laevaohvitserid ja neil on vaja pidevalt täiendada ja õppida. Enamus neist aga töötab muidugi loomulikult teiste riikide lippude all ja on freelancer'id ja seega nad on täna Ukraina mõistes nende majandusanalüüsides kadunud rahvas. Aga viie aasta tagant on neil vaja seda teha ja selleks võiks olla tegelikult Eesti, sellepärast et Eesti on tegelikult samamoodi ..... valge lehe riik, mis tähendab, et tunnustavad teineteise poolt. Nüüd asi on see, et enda kompetentsisertifikaatidega saaksid nad tulla siia Eesti alla, siin käia need koolitused läbi ja see raha läheks, ütleme, kõige lihtsam näide oleks võib-olla selles, et kui sihuke keskmine summa oleks 2000 eurot, mis need koolitused maksma lähevad, ja näiteks 10% meremeestest nagu ära käiks, siis paneme 10% on 15 000, korrutame selle 2000-ga, saame 30 miljonit Eesti riigile.

Tegelikult see kõik on päris teostatav, sest ütleme, et täna on meil ju peaaegu sihuke võimalus olemas ja Transpordiamet isegi annab meile ka kolmandatest riikidest, kaasa arvatud Ukraina kodanikele, kes on Eesti riigi kodakondsed. Aga jutt räägib sellest, et kus nad saavad enda seda kompetentsisertifikaati hoida, oleks Eesti riik. See, mida ma praegu räägin, ma võiks nagu Tallinna volikogus öelda, et tõmmake nüüd kinni, et siin on delikaatsed isikuandmed, et inimesed sellele mõttele peale ei pääse, aga ma arvan, et need, kes seda spionaaži teevad, siis teeb selle mõni teine riik ära. Selleks ei ole mitte midagi muud vaja teha, kui lihtsalt loen teile ette, et see on laevapere liikme koolitus- ja kvalifikatsiooninõude ning diplomeerimise kord § 32 meresõidudiplomi ja kutsetunnistuse subjekt, väljastamine ning duplikaat. Ning seal muuta natukene sõnastust, mis tähendab, et Transpordiamet väljastab meresõidudiplomi või kutsetunnistuse Eesti kodanikule või tema või Eesti elamisluba või elamisõigust või e-residentsust omavale välismaalasele või kodakondsuseta isikule, kellel on käesoleva määruse nõuetekohane meresõidupraktika ning kes on läbinud käesoleva määruse nõuetele vastava koolituse või omandanud vastava kutse välisriigi tegutsevas või tegutsenud mereõppeasutuses. Et siin suuri ohte ei ole, sest et kulutusi ei ole, tuleks nimelt seda ja nad hakkaksid seda iga-aastaselt kasutama. Juba ainuüksi hea prognoosi puhul võib-olla käibemaksust tuleks 2,5 miljonit Eestile seda raha.

Aga miks ma sellest räägin, on see, et ma soovisin minister Taavi Aasal seda rääkida, ta ütles, et ta ei saa sellest teemast aru. Pane see kokku, memo. Ma ei ole memokirjutaja. Võib-olla Anneli, kes said selle mõtte, et nüüd vist sai selgeks mõte. Teeme ära! Väga hea! Aitäh!

19:04 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Kristen Michal, kas on sõnavõtt kohapealt või repliik?

19:04 Kristen Michal

Sõnavõtt kohapealt, kui austatud juhataja lubab. Aitäh, hea juhataja ja head kolleegid, et teen lühidalt. Ma lihtsalt nii palju täiendan, kuna hea kolleeg Aivar Kokk, kes küll pidas kõiki hea sõnaga meeles, aga jättis sellest mulje kui vastasseisust valitsuse ja Riigikogu vahel. Seda tegelikult ei olnud, ehkki probleemi või mure tuvastas Riigikogu ja Riigikogu saadikud ja majanduskomisjon, nagu ka erinevad fraktsioonid, ma pigem täna valitsust, kes sai aru selle mure sügavusest ja olulisusest ja eeskätt rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus, kes nägi öötundidel vaeva, et see laheneks koos majandusminister Taavi Aasaga. Ainuke asi, mida me ei jõudnud, oli õigeaegselt korrektselt komisjonipoolsete ettepanekute saatmine, nii et seetõttu tuleb meil ühisloomes toetada EKRE ettepanekut, aga ei ole sellestki hullu hea asja nimel. Oleme ju kõik selleks valmis.

19:05 Aseesimees Martin Helme

Repliik, Aivar Kokk, palun! 

19:05 Aivar Kokk

Kristen, sa said lihtsalt valesti aru või ma väljendasin halvasti. Ei, ma arvan, et majandus- ja kommunikatsiooniminister ja rahandusminister tunnetasid ka tänu sellele, et opositsioon väga tugevalt toetas, et veeteetasu vähendada 50%-ga, ja otsisid ka lahendust, et seda teha. Ma tean, et majandus- ja kommunikatsiooniminister on eelmises valitsuses olnud ka ja neid ettepanekuid toetanud.

19:06 Aseesimees Martin Helme

Peeter Ernits, palun! 

19:06 Peeter Ernits

Hea juhataja! Hea ettekandja! Rõõm on kuulda, et ega palju ei ole neid meie ettepanekuid, mis läbi lähevad parandusettepanekutena. Ja tahaks nagu laiemalt rääkida seda, et me siin enne arutasime aktsiisi vähendamist ja meie ettepanekut, et seda ei aktsepteeritud. Aga praegusel hetkel on väga hea meel, et seda aktsepteeritakse. Aga ma ei tahtnud mitte n-ö oma, meie erakonna saba tõsta siin üles. Merenduse puhul, ma ei ole majanduskomisjonis praegu ega rahanduskomisjonis, aga nende merendusprobleemidega olen ka mina üsna palju tegelenud. Eelkõige, kui te tuletate meelde, laevade Eesti lipu alla toomisega, nende võitlustega, mis siin on toimunud pikka aega. Ja algul tundus, et ei ole võimalik murda seda selgroogu, aga lõpuks me saime sellega hakkama ja lootus, et tuleb 300 laeva või isegi rohkem Eesti lipu alla. Igal juhul tee on lahti ja kui iga laev – kaubalaevadest on hetkel juttu – tuleks Eesti lipu alla, siis ta võiks tuua kuni veerand miljonit maksuraha siiasamasse riigieelarvesse, millega nüüd valitsus siin püüdis veidi kitsi olla selle 25% languse väljapakkumisega. 

Nii et need asjad on omavahel tihedalt seotud, ühelt poolt Eesti kui mereriigi, reaalse mereriigi n-ö selle taastamiseks. Rannajoon on küll ligi 4000 kilomeetrit pikk, aga kaubalaevu vahepeal praktiliselt üldse ei olnud. Nüüd hakkab olema ja ilmselt tuleb palju rohkem neid juurde. Ja teine pool on sama, need, mis meelitavad sadamatesse, mis meil on, sama see veeteede tasu siin, noh, tankeril vist olenevalt suurusest 20 000 või suurel reisilaeval 12 000. Nii et praegu, kui me oleme,  kui Riigikogu on siia jõudnud, siis siiras lugupidamine kolleegidele majandus- ja rahanduskomisjonist nende võitluste eest, et on suudetud valitsusele praegusel hetkel n-ö mõistus pähe panna ja eelkõige meie ettevõtluse, laevandusettevõtluse huvides praegu, mis peegeldub tegelikult tagasi ka reaalsetel reisijatel ja inimestel, kes kasutavad, reisides näiteks Tallinnast Helsingisse ja mujale. Nii et igal juhul suurepärane uudis siin õhtu eel. Tavaliselt neid häid uudiseid nii palju ei tule. Nii et edu ja aitäh kõigile!

19:09 Aseesimees Martin Helme

Rohkem sõnasoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Eelnõule on esitatud ka muudatusettepanekuid, täpsemalt kaks. Esimese muudatusettepaneku esitajaks on Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon ja juhtivkomisjon on jätnud selle arvestamata. Erki Keldo.

19:09 Erkki Keldo

Palun seda muudatusettepanekut hääletada.

19:10 Aseesimees Martin Helme

Selge, läheme hääletuse juurde.

Austatud kolleegid, panen hääletusele Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni poolt esitatud muudatusettepaneku nr 1, juhtivkomisjon ei ole seda arvestanud. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

19:12 Aseesimees Martin Helme

Ettepanekut toetab 72 Riigikogu saadikut, vastu on 1, erapooletuid ei ole ja ettepanek leidis toetust.

Jõuame teise muudatusettepaneku juurde. Selle esitajaks on olnud majanduskomisjon ja juhtivkomisjon on seda ise arvestanud täielikult, millega oleme lõpetanud ... 

Vabandust, Erki Keldo! 

19:13 Erkki Keldo

Aitäh! Paluks ka seda muudatusettepanekut hääletada.

19:13 Aseesimees Martin Helme

Ikka. Kas ma teen kutsungi ka? Tundub, et keegi ei nõua kutsungit, saame minna kohe hääletuse juurde. Head kolleegid, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 2, mille esitajaks on majanduskomisjon ja juhtivkomisjon on seda arvestanud täielikult. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

19:13 Aseesimees Martin Helme

Seda ettepanekut toetas 2 saadikut, vastu on 68, erapooletuid ei ole. See ettepanek ei leidnud toetust.

Nüüd on muudatusettepanekud läbi vaadatud. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 455 SE teine lugemine lõpetada ja teine lugemine on lõpetatud.


18. 19:13 Väärteomenetluse seadustiku, liiklusseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (457 SE) teine lugemine

19:13 Aseesimees Martin Helme

Saame minna tänase 18. päevakorrapunkti juurde. Selleks on Vabariigi Valitsuse algatatud väärteomenetluse seadustiku, liiklusseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu 457 SE. Tegemist on teise lugemisega ja kutsun siia ettekandjaks õiguskomisjoni liikme Sulev Kannimäe. Palun!

19:15 Sulev Kannimäe

Hea eesistuja! Head kolleegid! Teie ees on seaduseelnõu Vabariigi Valitsuse algatatud väärteomenetluse seadustiku, liiklusseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (457 SE). Seadus on teisel lugemisel, esimene lugemine Riigikogu saalis oli 20. oktoobril k.a. Muudatusettepanekute aeg oli 3. november. Seaduseelnõule tuli ka muudatusettepanekuid, neid tuli esialgu kuus. 1. muudatusettepanek tuli ministeeriumi poolt ja puudutas tähitud kirjaga trahviteate saamist, et tuua see aeg nagu kaugemaks viia, sest praegu nagu aeg kolme päeva jooksul, kui ei olnud elektroonilisele teatele vastatud, siis saadeti välja tähitud kiri, mis aga on küllaltki kallis lõbu arvestades seda, et põhilised trahvisummad, mis kiiruskaameratega mõõdetakse, on seal kuskil kolme kuni üheksa euro kanti, tähitud kirja saatmine neli eurot. Juhtivkomisjon arvestas seda ettepanekut täielikult. 2. ettepanek tuli Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni poolt. Juhtivkomisjon jättis selle arvestamata. Ettepaneku poolt oli kolm, vastu viis ning erapooletu üks komisjoni liige. Tekkis ka päris palju küsimusi. Kuna asjaosalistest olid kutsutud kohale siin Vanalinna Selts, kes oli ka seaduseelnõu loome juures, siis oli linnade-valdade liidu esindaja, Tallinna munitsipaalpolitsei esindaja. Nende viimase kolme poolt nagu oli kolm ettepanekut, mis olid küllalt sarnased – need olid neli kuni viis ja kuus, mida tegelikult otsustati konsensuslikult mitte algatada. 22. novembril, see on esmaspäeval, oli veel teema arutlusel õiguskomisjonis. Ja punkt, mis arutusel oli, oli see, et tuua see trahviosa nagu seaduses on, ettepoole, kuna terve osa peaks jõustuma alles hiljem. Neljas muudatusettepanek, mis sisse viidi konsensuslikult, et tuua, et see peaks jõustuma üldises järjekorras. Tehti siis alljärgnevad menetlusotsused: teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 24.11.2021 konsensuslikult, teha ettepanek teine lugemine lõpetada konsensuslikult. Kui teine lugemine lõpetatakse, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda ja viia läbi lõpphääletus 8. detsembril 2021 konsensuslikult.

19:19 Aseesimees Martin Helme

Suur tänu! Küsimused ka. Kalle Grünthal, palun! 

19:19 Kalle Grünthal

Mul on väga konkreetne küsimus selle asja maksumuse osas. Kui palju maksab üks kaamera? Kui palju maksab selle paigaldus? Kui palju maksab selle ühendamine kaablitega, selle kaevamiseks ja palju on prognoositav kulu kaamerate hoolduseks üheks kuus? Aitäh! 

19:20 Sulev Kannimäe

Nii nagu Siseministeeriumi asekantsler ütles, on kaamerate kulu kuskil olenevalt siis, kas on statsionaarne kaamera või liigutatav kaamera, praktiliselt kulud on enam-vähem võrdsed, kuna liigutatavale kaamerale tuleb ka inimtööjõud, peab juurde tulema. See on kuskil 60 000–70 000 ümber on üks kaamera. 60 000 –70 000 on kaamera ja kulu oli kuskil, kas oli kuu ... aasta jooksul 12 500 vist. 

19:20 Aseesimees Martin Helme

Tarmo Kruusimäe, palun! 

19:20 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees ja ettekandja! Minu jaoks jäi arusaamatuks nende kohaliku omavalitsuse inimeste kompetentsi ... Ma küsisin seda ministri käest mitu tiiru ja ta ütles, et oi-oi, ei ole midagi, et seda hakkavad ainult liiklusjärelevalve spetsialistid seal tegema ja toimetama. Ja nüüd hiljem, kui me kuulasime ministeeriumi esindajad, et siis ei, kogu see läheb sinna kohaliku omavalitsuse nagu tegemisse. Erinevad informatsioonid. Ja minu mure oligi see, et kui kohalikul omavalitsusel ei ole neid spetsialistide, kes see neid koolitab. Kas see on ka umbes nende õunte pealt, et te hakkate ju trahviraha endale saama? Kas teie saite sellest aru?

Tarmo Kruusimäe, palun.

19:21 Sulev Kannimäe

Mina sain sellest niimoodi aru, et need inimesed, kes ka paigaldavad neid kaameraid, neid on võimalik omavalitsusel tellida. Ühesõnaga, et nad haldavad neid ühesõnaga või remondivad või hooldavad hoolduse mõttes. Sest see lumelükkamine on üks asi, aga tehniline pool on kindlasti, mida ühelgi omavalitsusel vaevalt sellist spetsialisti on. Ja see on võimalik tellida see hooldus.

19:21 Aseesimees Martin Helme

Aivar Kokk, palun!

19:21 Aivar Kokk

Aitäh! Kui sellist eelnõud tehakse, siis kindlasti on sellele eelnõule vajadus. Kas sa oskad öelda, kas komisjonis oli ka juttu, et kui palju on neid omavalitsusi, kes on pöördunud valitsuse poole, et sellise eelnõuga tulla? Kes soovivad neid kiirusekaameraid oma omavalitsuse territooriumil üles seada? Aitäh! 

19:22 Sulev Kannimäe

Sellele küsimusele ei oska ma vastata, kuna ühesõnaga komisjonis ei jäänud mul küll kõrvu ühtegi seda lauset, et oleks kuskil öeldud, kui palju neid omavalitsusi tõesti on, kes seda tahavad teha. Aga ma kujutan ette, et see on ikkagi rohkem suurlinnade probleem. Tallinnas nad on juba olemas.

19:22 Aseesimees Martin Helme

Tarmo Kruusimäe, palun!

19:22 Tarmo Kruusimäe

Tänan! Ilmselgelt jah, me olemegi kõik sealt nende ametnike erinevatest vastustest saanud selliseid asju, et me ise ka praegu täpselt ei saa aru, mida me menetleme, sest mina pidasin silmas liiklusjärelevalvealast kompetentsi, et kui kohalikus omavalitsuses seda seal ei ole olnud, siis üks on see kaamera paigaldus ja hooldus, eks ju, aga kaamera paigaldaja ei pane seda sinna ühte või teise kohta. Kas te saite sellele pihta, kes seda kompetentsi kohalikus omavalitsuses nagu omab.

19:23 Sulev Kannimäe

Ei, tegelikult ju kaamera paigaldamine või kaamerat ei saa paigaldada omavalitsus ilma Politsei‑ ja Piirivalveameti ja Maanteeametiga kooskõlastamata. Need peavad olema kooskõlastatud kohad, kuhu pannakse. Need kohad peavad olema ka eelnevalt kindlasti liiklusohtlikuks tunnistatud, peavad olema enne vastu võetud või meetmed, ühesõnaga lisameetmed kas siis selle kiiruse vähendamiseks seal ka muud takistused. Ja alles siis saab seda panna ja seda tehakse ikkagi koostöös Maanteeametiga.

19:24 Aseesimees Martin Helme

Head kolleegid! Hirmus sumin on siin saalis. Meid ei ole väga palju, aga sumin on kole kõva. Proovime esinejal lasta ikkagi üle kõlada. Kalle Grünthal, palun!

19:24 Kalle Grünthal

Tänan! Austatud ettekandja! Ma saan aru, et Tallinna–Tartu maantee peal ja võib-olla ka Tallinnas on nende kiirusmõõtjate efektiivsus päris kõva ja siit võib kohalikule omavalitsusele laekuda päris hea summa raha. Aga ega siis Eestimaa ei ole ainult Tallinn. Ja ma hästi ei usu, et me saame nüüd näiteks Tallinna–Tartu maantee rikkumiste arvu kõrvutada siin kohalike teedega, kus liiklustihedus on hoopis teistsugune. Mis tähendab tegelikult seda, et sellessamas eelnõus on ette nähtud ka veel see asjaolu, et juhul, kui ei vasta mingisugustele nõuetele või kui vald midagi ei tee nii, nagu peab, siis lõpetatakse see asi ära. Küsimus: kes kannab siis kulud?

19:25 Sulev Kannimäe

Ma arvan, et siin on ikkagi see, et esiteks ei panda ju selle seaduseelnõuga või, kui seadus vastu võetakse, seadusega kohustust omavalitsusele neid kaameraid paigaldada. See on üks võimalus omavalitsustel, see ei ole kohustus. Kui omavalitsus võtab endale selle kohustuse, eelnevalt muidugi läbi arutatud, siis ma usun, et ta ka on arvestanud sellega, et ta peab neid kaameraid seal üleval.

19:25 Aseesimees Martin Helme

Suur tänu, küsimusi rohkem ei näe! Saame minna läbirääkimiste juurde. Läbirääkimiste soovi on avaldanud Tarmo Kruusimäe, palun!

19:26 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Head töökaaslased ja inimesed, loomulikult, kes te vaatate ja pärast loete stenogrammi, et mis sumin meil on! Tuletan meelde, et täna on meil kadrilaupäev ja me tunneme seda suurt huvi, et millal kadrisandid siia tulevad. Aga samas on jälle see haiguse värk, et kus me teame, kes selle maski all, on ta Leo või Lea? Aga nüüd eelnõu juurde. Minu osa on praegusel hetkel teha siin saalis seda, mida komisjoni esimees ei saa teha. Meil tekkisid väga palju erinevaid häid mõtteid, millele me millegipärast ministeeriumilt tuge ei saanud ja me küsime, millal me saame nüüd nende asjade juurde, siis ministeerium teatas, et jah, see on ka protokollis sees, eks kolme aasta pärast. Seda seadust tegime kolm aastat, siis tuleb kolme aasta pärast, mina arvasin, et aasta 2023 on meil jälle seadus olemas, aga hea kolleeg Urve Tiidus ütles, et praegu on juba aasta 2021, nii et aastal 2024 me saaksime selle uue seaduse. Aga mis jäid nagu probleemid olid, mida ei tahtnud võtta siis ministeerium enda kanda. Üks on siis bussisõiduradade kuritarvitamine. See on üsna suur probleem. Ja ma ei tea, kas me, vahepeal tekkis sihuke väike mõttevälgatust, et äkki peaks vähendama neid õigusi? No need elektriautod üldse tagasi saatma, sest varsti on kõik elektriautodega, see ei täida üldse meie seda mingit roheeesmärki, mis seal on, et kõik lähevad ju elektri peale. Seda me ei saanud. 

Üks teine selline suuremat sorti probleem, mida oleks võinud ju praegusel hetkel rääkida, et see ei ole üldse keeruline – kõikidele rendiautodele panna alkolukk. Täiesti normaalne, siis me ei peaks lugema seda, kuidas rendiautodega sõidetakse vastassuunavööndis, üritatakse puu otsa ronida, mida iganes. Väga lihtne muudatus iseenesest. Äärmiselt kummastav oli tegelikult ka see, kui me rääkisime siin seda olukorda, kus trahvid, parkimistrahvid, ei ole enam mõjusad, et inimestel Tallinna vanalinna tulles ja parkides on kordades soodsam saada parkimistrahv, mis on 20 eurot, kui maksta parkimise eest ja see on tegelikult vanalinna elanike jaoks päris suureks probleemiks. Üks veel noh, kas suur või väike probleem on see, et vanalinna sissesõit jah, me teame, et on erinevaid taksofirmasid, on erinevaid sõidujagajaid ja kõik, kelle jaoks need märgid üldse ei mõjuta midagi. Aga on ka näiteks see taksofirma, mis teenindab meid ja vanalinnas on neil siin mitmeidki hotelle, mida on vaja teenindada. Arvati selle peale, et aga inimestel väike jalutuskäik vanalinnas ei tee ju paha, ei tee paha küll, aga me peaksime siis ka võib-olla välja ütlema selgelt, et eakad inimesed, kellel on käimisraskusi ja tulevad suurte kohvritega, et ei ole Tallinn nende inimeste sõbralik linn, veelgi enam, et kui inimesel on liikumispuue, siis ära tule Tallinnasse, sest arvatakse, et sul oleks tegelikult kasulik mööda vanalinna niimoodi komberdada.

Ja muidugi olid seal veel muudki sellised asjad, mida oleks võinud, siis ütleme, muuta selles samas seaduseelnõus, ka kõik see, mis puudutab liikluskaameraid. Jube kahju on oodata seda, kui need head algatused on ja kui me ei saa ka seda alkolukku sinna peale ja tuleb fataalne lõpp, siis meie õiguskomisjoni liikmetena teame, et see oli meie käes menetluses, sest tavaliselt menetleb kõiki liiklusega ju majanduskomisjon. Nii harva, kui need liiklusseadused tulevad meile, meie komisjoni, ei tahaks seda käest anda ja sestap Isamaa ongi teinud ettepaneku katkestada teine lugemine. Ma arvan, et me saame uuesti need muudatusettepanekud ja me leiame komisjonis selle hea võimaluse, et sisustada ka need probleemsed valdkonnad, mitte jääda ootama seda, et kolme aasta pärast tuleb jälle ministeerium välja omapoolse uue eelnõuga. See eelnõu on meie ees, seega kõik, kes te hoolite inimestest ja tahate liikluskultuuri parandada-edendada, toetage katkestamisettepanekut!

19:31 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Kalle Grünthal, palun! 

19:31 Kalle Grünthal

Palun igaks juhuks kaks minutit lisaaega.  

19:31 Aseesimees Martin Helme

Kaks minutit lisaaega.

19:31 Kalle Grünthal

Aitäh! Head kolleegid. Menetleme siin praegu seda 457 SE-d, väärteomenetluse seadustiku, liiklusseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seadust. Ma võin öelda selle kohta seda, et nimetatud eelnõu on sündinud jällegi kuskil kabinetivaikuses, kus siis põhimõtteliselt on tuldud välja hea heade mõtetega, aga tundmata tegelikku elu ehk käia kohapeal. Selle seadusega sätestatakse valla- või linnavalitsuse osaline või liiklusjärelevalves ülesande teostamiseks, millega antakse kohalikule omavalitsusele, nii linna- kui vallavalitsusele, õigus teostada liiklusjärelevalvet. Ja selleks pannakse selle kohaliku omavalitsuse territooriumile liiklusjärelevalve süsteem. Põhimõtteliselt õige, kus on ohtlik koht, tuleb panna. Üldse ei vaidle vastu.

Aga selle süsteemi rakendamine on minu hinnangul praegu puudulik, sellepärast et kui sellise süsteemi paigaldamine võiks tulla kõne alla mõnes sellises kohalikus omavalitsuses, kus on liiklustihedus väga äärmiselt kõrge – Tallinn, Tartu, Pärnu, ma usun, et ka võib-olla mõned teised suurlinnad veel –, siis on selle tulem võib-olla see, mida taotletakse. Aga ma ei kujuta hästi ette, et võtame kas või Järvamaa. Meil on kindlasti selliseid liikluskohti, kus on ohtlikud kohad ja võidakse sattuda pahuksisse kiiruse ületamisega, mis seab ohtu teiste liiklejate ja kohalike elanike elu sellel konkreetsel kohal. Aga probleem on selles, et see liiklustihedus on niivõrd harv, et sisuliselt ei ole mõtet seda kulutust teha sinna. Ehk nagu me kuulsime praegu siin, lugupeetud põhiettekandja, esineja ütles, et üks kaamera koos paigaldusega maksab 60 000. See on märkimisväärne summa, mis ikkagi läheb kohaliku omavalitsuse taskust, ja sealt loodetav tulu, see 50% ilmselgelt ei kanna ära, sest on peale selle paigaldus, on olemas ka veel igakuised ja isegi igapäevased hoolduskulud, kus tuleb välja sõita, vaadata, kas see süsteem töötab, kas ei ole seda keegi ära rikkunud. See on protsess, mis nüüd, ütleme, komisjoni seisukohalt oli 12 000, ei ole kindlasti põhjendatud. Seda süsteemi tuleb hooldada igapäevaselt.

Ja teine küsimus on see, et ka selles eelnõus nähakse ette, et teatud tingimustel võib selle kaamerate kasutamise üles öelda. Kui linn ei saa millegagi hakkama või linn ei ole kõlbulik seda tegema, siis võib Politsei- ja Piirivalveamet selle süsteemi rakendamise ja lõpetada. See on see koht, et mis siis saab pärast edasi nendest kaameratest. Ei oska öelda. Välja ostetud ja jääb siis selle kohaliku omavalitsuse kanda. Ma usun, et ka kohalikes omavalitsuses on tegelikult analüütiliselt mõtlevaid inimesi, kes arutavad selle teema läbi, ja ma millegipärast ei usu, et see nii-öelda suurlinnade väliselt väga suurt toetust leiab.

Aga lisaks sellele on siin veel üks väga suur puudus sellel eelnõul. Nimelt on küsitavus põhiseaduse §154-ga ehk siis mis reguleerib kohaliku omavalitsuse tegevust. Ja nimelt ütleb põhiseadus, et kohalikule omavalitsusele võib panna kohustusi ainult seaduse alusel või kokkuleppel kohaliku omavalitsusega. Ja nüüd me oleme olukorras, me kehtestame seaduse. Aga seesama 154 ütleb järgmist: seadusega kohalikule omavalitsusele pandud riikliku kohustusega seotud kulud kaetakse riigieelarvest. Ehk me oleme olukorras, et tegelikult kohalik omavalitsus põhiseaduse järgi ei saaks ega tohiks seda finantseerida, seda peab tegema hoopis riigieelarvest. Ilmselgelt jäi teil see küsimus läbi arutamata, ma millegipärast arvan. Siin on selle seaduse vastuolu praegu põhiseadusega, sest nii palju, kui mina lugesin, need asjad ostetakse ikkagi välja, eks ju. Vastuolu on põhiseadusega, seda seadust pole võimalik menetleda, sellisel kujul vähemalt küll. Aitäh!

19:36 Aseesimees Martin Helme

Rohkem kõnesoove ei näe, sulgen läbirääkimised. Meil on nüüd vaja läbi vaadata muudatusettepanekud. Esimene muudatusettepanek, mille esitajaks on õiguskomisjon ja juhtivkomisjon on seda arvestanud täielikult. Muudatusettepanek nr 2, selle esitajaks on Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud selle arvestamata. Helle-Moonika Helme, palun!

19:37 Helle-Moonika Helme

Aitäh, hea eesistuja! Ma soovin panna selle muudatusettepaneku hääletusele.

19:37 Aseesimees Martin Helme

Ikka saab. Teeme saalikutsungi ja hääletame siis.

Head kolleegid, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 2, mille esitajaks on Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon ja juhtivkomisjon on jätnud selle arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

19:39 Aseesimees Martin Helme

Ettepaneku poolt on 22 saadikut, ettepaneku vastu on 45, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud toetust.

Muudatusettepanek nr 3. Oih, kui pikk. Selle esitajaks on õiguskomisjon ja juhtivkomisjon on seda arvestanud täielikult. Muudatusettepanek nr 4. Selle esitajaks on samuti õiguskomisjon ja juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Oleme läbi vaadanud kõik muudatusettepanekud. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 457 SE teine lugemine lõpetada, kuid Isamaa fraktsioon on teinud ettepaneku katkestada eelnõu 457 teine lugemine ja me peame seda hääletama.

Head kolleegid, panen hääletusele Isamaa fraktsiooni ettepaneku katkestada Vabariigi Valitsuse algatatud väärteomenetluse seadustiku, liiklusseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu teine lugemine. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

19:43 Aseesimees Martin Helme

Ettepanekut toetab 25 saadikut, ettepaneku vastu on 49 saadikut. Ettepanek ei leidnud toetust. Sellega on teine lugemine lõpetatud.


19. 19:43 Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu (458 SE) teine lugemine

19:43 Aseesimees Martin Helme

Saame edasi minna 19. päevakorrapunkti juurde. 19. päevakorrapunkt on valitsuse algatatud alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu 458 SE. Tegemist on teise lugemisega ja ettekandjaks rahanduskomisjoni aseesimees Aivar Kokk. Ole lahke!

19:44 Aivar Kokk

Aitäh, hea juhataja, head kolleegid. Rahanduskomisjon arutas alkoholi, tubaka, kütuse ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu 458 oma 15. novembri istungil. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks, 3. novembriks Riigikogust muudatusettepanekuid ei esitatud. Rahanduskomisjon pöördus 19 huvigrupi ja turuosalise poole  ja neist üks esitas ettepaneku eelnõu täiendamiseks. Rahanduskomisjon arutas eelnõu 15. novembril. Koostöös Rahandusministeeriumiga tegi komisjon eelnõus konsensuslikult ühe jõustumissätet korrastava muudatuse, mis on parandusettepanekuna. Ja komisjon tegi konsensuslikult järgmised otsused: teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 24. novembril, kui teine lugemine lõpetatakse, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda ja viia läbi lõpphääletus 8. detsembril. Aitäh!

19:45 Aseesimees Martin Helme

Küsimused ka. Tarmo Kruusimäe, palun!

19:45 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Hea ettekandja! Ma loen siin, et tubakavedelikud, et neid peaks nüüd lubatama uuesti 1. jaanuarist 2023 müüki. Oskate selle kohta öelda täpsemalt, milles seal probleem seisnes, et oskaks ka kaasa öelda, rääkida inimestele?

19:46 Aivar Kokk

Äkki sa täpsustad küsimust, mida sa täpselt küsisid?

19:46 Tarmo Kruusimäe

Et e-vedelike müük. Kus ta on siis? See on see 85 ülanumbriga 18, et enne 2003. aasta 1. jaanuari Eestis vabas ringluses väljaspool aktsiisiladu olevate maksumärgistamata tubakavedelike müük on lubatud 2023. aasta 31. jaanuarini. Aga kas nad on aktsiisiga koormatud või mitte?

19:46 Aivar Kokk

Aktsiisiga on kooormatud täpselt nii, praegusel hetkel, nagu sa tead, on ju aktsiisivabastus nendel, et sa mäletad, mis kuupäevani seda tehti, täpselt selle kuupäevani, kui me siin eelmine aasta seaduse vastu võtsime, täpselt nii pikalt ka aktsiisivabastuses on.

19:47 Aseesimees Martin Helme

Kalvi Kõva, palun!

19:47 Kalvi Kõva

Aitäh! Hea Aivar! Peab ütlema, et mul ei ole eelnõu 458 kohta midagi küsida. Aga kuna sa puldis oled, ma siin kodus vaatan tänast istungit ja kuulan ja mitmel korral sa oled sõna võtnud nagu komisjoni esimees ja seisnud komisjoni ees. Ma küsin lihtsalt, et kuidas teil komisjonis on. Ega, Aivar, sind veel esimeheks valitud ei ole või kuna te valite selle ümber? Kes teil üldse praegu komisjoni juhib?

19:47 Aivar Kokk

Aitäh! Ei, mina olen komisjoni aseesimees.

19:47 Aseesimees Martin Helme

Komisjon valis sel nädalal just uue juhi.

19:47 Aivar Kokk

Jaa, teisipäeval.

19:47 Aseesimees Martin Helme

Rohkem küsimusi ei paista. Suur tänu! Ja saame avada läbirääkimised, kui seda soovi on. Võta näpust, soovi ei ole. Siis sulgeme läbirääkimised ja saame vaadata muudatusettepanekuid. Muudatusettepanekutega on nii, et need on täpselt üks, esitajaks rahanduskomisjon ja juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Tundub, et keegi seda hääletada ei taha. Oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 458 SE teine lugemine lõpetada ja teine lugemine on lõpetatud. Sellega on 19. päevakorrapunkt käsitletud.


20. 19:48 Kogumispensionide seaduse, maksukorralduse seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (468 SE) teine lugemine

19:48 Aseesimees Martin Helme

20. päevakorrapunkt täna on Vabariigi Valitsuse algatatud kogumispensionide seaduse, maksukorralduse seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 468 SE teine lugemine ja jälle palun siia Aivar Koka, rahanduskomisjoni aseesimehe.

19:48 Aivar Kokk

Hea juhataja! Head kolleegid! Rahanduskomisjon arutas 15. novembril Vabariigi Valitsuse algatatud kogumispensionide seaduse, maksukorralduse seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu ettevalmistamist teiseks lugemiseks. Eelnõu esimene lugemine lõpetati 27. oktoobril ja muudatusettepanekute esitamise tähtajaks, 10. novembriks muudatusettepanekuid ei esitatud. Eelnõu kohta küsiti arvamust ka Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojalt, aktsiaseltsilt Pensionikeskus ning mittetulundusühingutelt Eesti Pangaliit, FininceEstonia, Eesti Kaubandus-Tööstuskoda, Eesti Tööandjate Keskliit ja maksumaksjate liit. Ettepanekuid eelnõu muudatuste tegemiseks huvirühmadelt ei laekunud.

Ja komisjon langetas järgmised konsensuslikud otsused: teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 24. novembril, teha ettepanek teine lugemine lõpetada ja kui teine lugemine lõpetatakse, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda ja viia lõpphääletus läbi 8. detsembril. Aitäh! 

19:49 Aseesimees Martin Helme

Nüüd saab küsimusi küsida. Aga ei küsita. Aitäh, Aivar! Sellele eelnõule ... Ai, vabandust, kõigepealt avame läbirääkimised. Ei ole läbirääkimiste soovi. Sulgen läbirääkimised. Sellele eelnõule muudatusettepanekuid ei esitatud ja juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 468 teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud ja 20. päevakorrapunkt on läbi. 


21. 19:50 Tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (469 SE) teine lugemine

19:50 Aseesimees Martin Helme

21. päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 469 teine lugemine. Ettekandjaks rahanduskomisjoni aseesimees Aivar Kokk. Palun!

19:50 Aivar Kokk

Aitäh, hea juhataja! Head kolleegid! Rahanduskomisjon arutas 16. novembril tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 469 ettevalmistamist teiseks lugemiseks.

Eelnõu eesmärk on vabastada pensioniealised inimesed tulumaksust keskmise vanaduspensioni ulatuses selliselt, et üldise maksuvaba tulu asemel rakendub vanaduspensioniealistele maksuvaba tulu kuni keskmise vanaduspensioni ulatuses, sõltumata tema tulu suurusest. Samuti nähakse eelnõus ette kohustusliku täiendava kogumispensioni väljamaksete vabastamine tulumaksust isikutele, kellele on määratud puuduv töövõime enne vanaduspensioniea saabumist.

Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks, 10. novembriks esitati kolm muudatusettepanekut. Rahanduskomisjon pöördus ka viie turuosalise, huvirühma poole, kuid arvamusi nendelt ei tulnud. Rahanduskomisjon vaatas muudatusettepanekud läbi oma 16. novembri istungil. Üks ettepanek oli Sotsiaaldemokraatliku Erakonna poolt ja kaks tükki olid Isamaa Erakonna poolt. Koalitsiooni häältega ei toetatud neid ettepanekuid.

Komisjon tegi ettepaneku teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 24. novembril, teha ettepanek teine lugemine lõpetada ja kui teine lugemine lõpetatakse, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda ja viia läbi lõpphääletus.

19:52 Aseesimees Martin Helme

Aitäh, nüüd on küsimuste kord, Heiki Hepner, palun!

19:52 Heiki Hepner

Suur tänu, hea istungi juhataja! Austatud ettekandja! Ma küsiks selle seaduse rakendamise kohta, ka Isamaa erakond on teinud ettepaneku, et seda võiks juba rakendada 1. jaanuarist 2022 ja me teame ka, et sisuliselt riigi rahalised võimalused seda lubaksid. Kas oli ka mingisuguseid sisulisi põhjendusi, miks komisjon või miks koalitsioon ikkagi ei olnud sellega nõus? Miks ei soovita seda head eelnõu rakendada aasta varem, vaid lükatakse kuhugi aastasse 2023 ja kasutatakse siis või jäetakse see pensionäride raha lihtsalt seisma, mis need põhjused olid?

19:53 Aivar Kokk

Aitäh, Heiki! Põhjendused on nii, nagu on olnud kaks viimast aastat, et kui me oleme soovinud, et keskmine pension tulumaksust vabastada, siis on alati leitud, et Sotsiaalministeerium ei ole suutnud IT-lahendusi nii teha ja nüüd on seesama sõnum, et veel võtab üks aasta aega enne, kui IT-lahendus oleks selline, et keskmine pension oleks võimalik tulumaksust vabastada.

19:53 Aseesimees Martin Helme

Heiki Hepner, palun!

19:53 Heiki Hepner

Suur tänu, hea istungi juhataja! Hea ettekandja, kas võiks seda tegelikult ka lihtsalt tõlgendada niimoodi, et kui meil näiteks valimised oleks iga aasta, siis need IT-lahendused valmiksid aasta jooksul. Aga kuna valimisi korraldatakse kord nelja aasta jooksul, siis enne valimisi siin vahepealsetel aegadel ei ole nagu mõtet väga pingutada ja hea oleks näidata, et justkui on saadud mingi väga suurepärase asjaga valimisteks maha? Samas sõna otseses mõttes kuritarvitades pensionäride raha, mida võiksid nad kasutada kas või väga suure elukalliduse kasvu katmiseks. Kas on nii, et valimiste liiga harv korraldamine on selle põhjuseks, miks infosüsteemid ei valmi õigeaegselt?

19:54 Aivar Kokk

Aitäh! Heiki, ma komisjoni esindajana ei saa oma isiklikku arvamust avaldada ja pean ütlema, et seda sellisena komisjonis ei arutatud. Küll rõhutasime komisjonis seda, et teise pensionisamba vabatahtlikuks muutmine võimaldaks seda tulumaksuvabastust teha juba järgmise aasta 1. jaanuarist, sest see summa on kusagil suurusjärgus üle kahe- ja poolesaja miljoni, mis laekub eelarvesse, on laekunud ja laekumas lisaraha eelarvesse. Aga alati on võimalik ka põhjendada seda, et kuna eelarve kokkuvõttes on miinuses, mitte plussis, siis kõik, mis tulu tuleb, kaetakse kulusid. Aga ma veel kord rõhutan, et ma olen praegu komisjonis selle eelnõu kaitsjana siin, mitte isikliku arvamuse avaldaja.

19:55 Aseesimees Martin Helme

Rohkem küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Aivar Sõerd, palun!

19:55 Aivar Sõerd

Aitäh, austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Ma ei taha, ma siin esimesel lugemisel fraktsiooni ettekandjana rääkisin, ja ei ole vaja seda üle korrata, mis sai öeldud. Aga võib-olla selle rakendamise osas paar momenti küll. Tuletame meelde: kogu see lugu sai alguse ju ikkagi aastal 2016, kui kiirkorras – ma mäletan, ma töötasin siin eelmises koosseisus ka –, 2016 hilissügisel kiirkorras suruti läbi see regresseeruv maksuvaba tulu süsteem. Aga ega seda ei hakatud ka rakendama kohe ju järgmisest aastast. Seal läks ikka aastakene ja rohkem selleks ettevalmistustööks. Ja need summad, mis siis Maksu- ja Tolliametile eraldati IT‑süsteemide arendamiseks, et seda keerulist süsteemi rakendada, no selleks läks kordades rohkem raha kui praegu see 1,6 miljonit. Nii eakate inimeste maksuvabastuse jaoks selle süsteemi ümberpööramine võtab ka aega. On hankeid vaja teha, ettevalmistusi, IT-töid. Ja see 1,6 miljonit, mis selleks ainuüksi Maksu- ja Tolliametil kulub, see ikka näitab selle töö päris suurt mahtu.

Aga juba tookord, 2016, ma mäletan, Reformierakonna fraktsioon oli selle regresseeruva süsteemi vastu, sest see muutis maksusüsteemi keeruliseks ja ebaõiglaseks ja see maksuküür sõi ära juba tookord suure osa eelkõige keskmist palka saavate inimeste palgatõusust.

Ja muidugi selle 2016 reformiga unustati ära või kadus ära – no ei unustatud ära –, tegelikult kaotati ära varasem pensionide täiendav tulumaksuvabastus ja kui tookord tehti võrdlusi, et kes võidab ja kes kaotab uue süsteemiga, siis kõige suurema kaotajad olid töötavad pensionärid. Nad kaotasid rohkem kui tavalised töötajad. Ja praegune keskkond, kus märksõnadeks, mis ilma teevad, on inflatsioon, rahatrükk, palgasurve, palgakasv, hinnakasv, millest omakorda pensionide indekseerimine mõjutatud on, sellesse keskkonda sellise fikseeritud 500 euro suurune maksuvaba tulu, mis hakkab vähenema alates 1200 euro suurusest sissetulekust, no selline fikseeritud süsteem mitte raasugi ei sobi inflatsioonilisse keskkonda, eriti meie oludesse, kus on palgasurved ja inimeste sissetulekud kasvavad ja rahatrükk ja tooraine hinna tõusud kergitavad hindu. 

Palun lisaaega!  (Juhataja annab.) 

Nii, ja no ongi. Tookord oli keskmine pension kuskil 400 euro juures, aga juba tänavu on see kerkinud üle 550 euro. Järgmisel aastal kasv jätkub ja aastal 2023 on keskmine pension juba 654 eurot. Ja kui ma nüüd õieti arvutan, siis tulumaks on sellelt 30,8 eurot. Ehk siis tulumaks sööb ära suure osa aastasest pensionitõusust, ja tegelikult nii on see juba mõnda aega kestnud.

Reformierakonna fraktsioon kindlasti toetab selle eelnõu seadusena vastuvõtmist ja teise lugemise lõpetamist. Väga suur hulk pensionäre, eakaid inimesi, nii neid, kes kodus pensionipõlve peavad, kui ka need, kes töötavad, võidavad sellest süsteemist. Aga muidugi see eelnõu ei lahenda kõiki progresseeruva maksuvaba süsteemi poolt sünnitatud probleeme. See on alles esimene samm. Ma loodan, et võtame kas või praegune olukord, kus see fikseeritud piir 1200 eurot kuus, millest alates see maksuküür pihta hakkab ja maksuvaba tulu järsult väheneb sissetuleku kasvades, sellesse vahemikku on liikunud oma sissetulekutega mitte ainult jõukamad inimesed, vaid ka palgaskaalal tagasihoidlikumal positsioonil olevad inimesed, sh ka õpetajad, päästetöötajad, politseitöötajad ja kultuuriinimesed, kellel me siin riigieelarvest järgmiseks aastaks palgatõusuks raha otsime. Seesama progresseeruv maksuvaba tulu süsteem, mida kiiremini ... Me paneme sellele palka juurde, aga see tulumaksusüsteem sööb järjest suurema osa ära, kui need tulud on vahemikus 1200–2100 eurot kuus. Nii et see eelnõu ei lahenda kõiki selle regresseeruva maksuvaba tulu probleeme, aga oluline edasiminek on, oluline võit eakatele inimestele. Tänan tähelepanu eest!

20:02 Aseesimees Martin Helme

Suur tänu! Aivar Kokk, palun!

20:02 Aivar Kokk

Hea juhataja! Head kolleegid! Me peame ikkagi rääkima nii, nagu tegelikult on. Isamaa on alati seisnud väiksema sissetulekuga inimeste eest ja kui 2016 otsustati, et 500 eurot on tulumaksuvaba, siis keskmine pension oli tunduvalt väiksem kui 400 eurot. Jah, tänaseks on see eelnõule jalgu jäänud ja selle üle ei saa mitte keegi vaielda. Ma pean tunnistama, et eelmise valitsuse ajal me iga eelarve, mõlema eelarve arutelu juures oli laua peal keskmise pensioni tulumaksu vabastamine ja iga kord oli vastus üks ja sama, et võtab veel aasta, et IT-lahendus teha. Muidugi ühel aastal selle kompromissiks oli see, et tõsteti mõned kümned eurot erakorralist pensionitõusu, täpselt nii nagu plaanitakse aasta pärast, enne Riigikogu valimisi selle valitsuse ajal tõsta 20 eurot erakorraliselt pensione.

Aga kõike seda on võimalik teha ainult ühel tingimusel. Kui ei oleks teine pensionisammas vabatahtlikuks muudetud eelmise valitsuse ajal Isamaa Erakonna Riigikogu valimiste põhilubadusena, siis ei oleks mingit raha rääkida ei tulumaksuvabastusest ega erakorralisest pensionitõusust. See raha tegelikult on tulnud sellest. Ja kõige rohkem haiget teeb see, et aastaid meie pensionäride käest ju võeti raha ära, 4% sotsiaalmaksust, 20% sees, lausa 20% oli see raha ju, mis läks kuhugile mujale, kus eriti midagi kasvanud. Mul on hea meel vaadata praegu pensionisammast, kuidas peale vabatahtlikuks muutmist ühe aastaga on teise pensionisamba raha tulnud peaaegu sama palju juurde, kui enne seda üle 10–15 aasta jooksul. Vähemalt mõju on olemas. Ja teistpidi mõju on siis see, et kuna riigieelarves on sinna 300 miljoni alla laekunud lisaraha tänu teise pensionisamba vabatahtlikkus muutmisest, on võimalik teha neid asju.

Kurb on tõesti see, et neid asju tehakse aasta hiljem, kui täna on see raha laekunud. Oleme nüüd ausad oma eakate ees ja teeme selle nüüd ära. Miks me teeme seda aasta pärast? Ja see jutt, et ei ole võimalik IT-lahendust teha, siis mul on hea pakkumine, nii nagu hea kolleeg siin hetk tagasi kõnepuldist ütles, et ega see 1200 eurot on ka ju jalgu jäänud. Teeme selle tulumaksuvabastuse kõigile ühtemoodi ära, keskmise pensioni suuruses-ulatuses ka nendele, kes töötavad. Siis ei ole IT-lahenduses ju mingit küsimust, see ei maksa suurt, ei ole vaja 1,6 miljonit kuhugile panna, vaid see IT‑lahendus maksab mõned kümned tuhanded, mitte rohkem. Ja olekski kohe rahu. Järgmine aasta oleksid õnnelikud madalamapalgalised inimesed ja oleksid õnnelikud pensionärid. Kõiki asju saab ju teha kiirelt ja otsustavalt, ei ole vaja ju venitada.

Ma pean muidugi tänama ühelt poolt Reformierakonda, et te selle laua peale olete pannud, sest Isamaa, olles eelmine kord valitsuses, me hoidsime seda laua peal, aga kahjuks Keskerakonna poolt me toetust ei saanud. Nendel oli olulisem 15 eurot erakorralist pensionitõusu teha, selle asemel et midagi muud teha. Nii see tavaliselt on. Koalitsioonis on ikkagi erinevad osapooled ja püüavad omavahel kokkuleppeid saada ja lahendusi teha. Ega siin saalis me püüame nii palju, kui võimalik on, ja ma usun, et valitsuses enamik ministreid on ikka heausksed, lähevad sinna ja püüavad parimat teha, mis õnnestub. Eks eelarvete arutelude käigus on alati vaidlused ja kaklused, mis parem või halvem. Siin räägitakse regionaalsetest investeeringutest ja väidetakse, et mitte midagi ei ole. Aivar, me eile nägime, kuidas regionaalseid investeeringuid on enne pandud, pool miljonit jagati pooleks, see on kaks 250 000-list objekti tekkis. No mis see on – see on tegelikult ju seesama katuseraha. Ainuke asi, et see on enne jagatud, need miljonid ära. Riigikogu liikmetel on siis 30 000 peale, mida ajakirjandus hommikust õhtuni küsib, et miks sinna, mitte kuhugi teise kohta, tegelikult suured summad, kümned miljonid on ammu enne paika pandud, kuhu need tegelikult lähevad. Ja ma ei süüdista tänast koalitsiooni, nii on need kõikide koalitsioonide ajal sellisena toimunud. Siis räägitakse, tänase hetkega natuke üle 90% ...

(Juhataja: "Aivar, kas on vaja lisaaega?)

No paneme igaks juhuks, jah. (Juhataja annab kolm minutit.)

Aga nüüd me jõuame ikkagi sama asja juurde, et mul on hea meel, et üks sotsiaalvaldkonna minister on meil saalis ja tunneb muret – ja siiralt tunneb muret – eakate, kõigi puuetega ja erivajadustega, sotsiaalteemade kohta, nii et võib-olla ikkagi minnakse valitsusse, sest täna me oleme näinud kahe eelnõuga, et kui opositsioon tõsiselt ikka selgitab ja teeb puust ja värvib punaseks ja tellib ka majanduslikud uuringud ja rahalised uuringud, siis uskumatu, aga peaaegu ollakse nõus. Kui esmaspäeval veel näiteks majanduskomisjon ei olnud nõus, siis teisipäeval peale seda, kui rahanduskomisjon oma otsused ära tegi, täna juba oldi nõus ja tehti ajalugu siin saalis kindlasti, et kui koalitsiooni esindaja palub hääletamisele panna opositsiooni ettepanekud, mida komisjon ei toetanud, ja siis me kõik ühiselt seda toetame, see on päris hea. Sellise teega edasi minnes ja koostöös ja häid mõtteid sidudes, ma arvan, et me suudame oma Eestimaa inimeste jaoks palju head ära teha. Ja kunagi ei tasu kellelgi pahane olla, kui siin mõnda eelnõu kaitseb ja Riigikogu liikmed võib-olla natuke kriitilisemad on ja oma asju sinna juurde püüavad pakkuda, siis uskuge mind, meil saalis on erinevate valdkondade inimesed ja teatud valdkondades nad on kindlasti kompetentsemad võib-olla kui ministeeriumide ametnikud, kes ei ole erasektorist tulnud või ei ole selles valdkonnas väga pikalt olnud. Meil on alati see mure, et riigisektoris kasvab inimeste arv, ja mitte midagi muud.

Aga veel kord: ma arvan, et oleme õigel teel, aga püüaks jõuda sinnani, et äkki võtaks selle teise lugemise ajaks veel pausi ja viiks ta ikka ellu nii, et oleks järgmise aasta 1. jaanuarist, mitte kahe aasta pärast 1. jaanuaril. Aitäh!

20:09 Aseesimees Martin Helme

Suur tänu! Heiki Hepneri, palun!

20:09 Heiki Hepner

Aitäh, hea eesistuja! Head kolleegid! Tõepoolest, teise pensionisamba reform on loonud selle võimaluse, et on võimalik tõsta pensione ja ka suurendada tulumaksuvabastust, nii et vähemalt keskmine pension oleks tulumaksuvaba.

2016, hea eestkõneleja Aivar – Aivar Kokka pean silmas, siin ei saa piirduda ainult eesnimega, ka perekonnanimi tuleb ära ütelda – juhtis väga õigesti tähelepanu, et toona kattis uhkelt ära ka selle keskmise pensioni tulumaksuvabastuse, ja tegelikult, oleme ausad, ka need pensionärid, kes said keskmisest kõrgemat, said siis võitu. Aeg on edasi läinud, loomulikult. Elukallidus on oma töö teinud. Ja natukene meenutab see krokodillipisaraid, et öelda, et näete 30,8 eurot on tulumaks, mis sööb uuel aastal ära keskmise pensioni kasvu. Jah, see ongi murekoht ja sellepärast tegelikult tulekski seda seadust rakendada mitte aastal 2023, vaid aastal 2022. Mitte jätta pensionäre terveks aastaks veel oma väljateenitud pensionist ilma ja mõtlema, kuidas väga järsult kasvanud energiaarveid maksta, et ei peaks nad istuma pimedas toas ja siis piltlikult öeldes sooja vee asemel kasutama külma vette. Kindlasti võib-olla leiab siin mõni koalitsioonipoliitik, et see oleks väga hea tervishoiukulude kokkuhoiuks, sest karastab pensionäre, nii et las kasutavad vähe külmemat vett. See on selline pisut demagoogiline võte.

Aga head kolleegid Reformierakonnast, ma saan aru ja ma kiidan teid selles suhtes, et te olete suutnud Keskerakonna mõnes mõttes murda, sest nad mitme aasta jooksul ei suutnud kuidagi seda infosüsteemi tööle saada. Mitte kuidagi ei suutnud. Muidugi ma saan aru, et sellisel ministril oleks õige pigem tagasi astuda, kui ta ei suuda üldse edasi astuda. See on tõsi. Aga paneme seljad kokku ja teeme selle koos ära juba aastal 2022. Las nad siis proovivad 2023 uuesti teha, oma plaane realiseerida. Meil on tegelikult need hääled olemas ja ärme jätame seda ülejärgmisse aastasse. Meie pensionärid väärivad rohkemat, ma olen selles täiesti veendunud. Ja ma tunnen head meelt, et ka Reformierakond on leidnud selle hoova, kuidas seda liigutada.

Aga ma tuleks veel ühe teise punkti juurde lisaks. Isamaa Erakond on teinud veel ühe parandusettepaneku, mis kahjuks on jäetud arvestamata, aga vääriks samuti läbiarutamist ja arvestamist. Ma loen ette, kuidas ta meil on esitatud, ja siis ehk leiame ka kohad, kuidas neid meie esitatud parandusettepanekuid saaks arvestada. Nimelt soovib Isamaa Erakond, et füüsilise isiku maksuvaba tulu kohaldataks ka õigusvastaselt represseeritud isikutele ja represseeritutega võrdsustatud isikutele okupatsioonirežiimide poolt represseeritud isiku tähendusele seaduses, seaduse tähenduses. Selle muudatusettepaneku eesmärk on kehtestada lisaks vanaduspensioniikka jõudnud lepinguriigi residendist füüsilisele isikule ettenähtava tulumaksuvabastusega sarnane tulumaksuvabastus ka õigusvastaselt represseeritud isikutele ja represseeritutega võrdsustatud isikutele. Ka see punkt tegelikult vääriks arvestamist ja on kahju, et koalitsioon seda ei ole toetanud. Need inimesed, kes on okupatsioonirežiimi all kannatanud, väärivad pisut suuremat tähelepanu, kui võib-olla esialgu siin saalis mõnele tundub.

Nii et paneme seljad kokku!

Palun paar minutit lisaaega. (Juhataja: "Kaks minutit lisaaega.")

Paneme seljad kokku! Ma arvan, et sotsid on nõus, EKRE on nõus, Reformierakond on nõus. Seda on kõvasti üle poole Riigikogu liikmete häälte arvust, nii et teeme selle muudatuse ära, ärme jääme neid valimisi ootama. Muidu ongi niimoodi, et kord nelja aasta jooksul suudame midagi teha, sest enne seda pole ju põhjust midagi teha. See on, ma arvan, me kõik saame aru, et see on jama, ja sellist näitemängu ju tegelikult poleks vaja. Aitäh!

20:15 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Riina Sikkut, palun!

20:15 Riina Sikkut

Hea juhataja! Lugupeetud kolleegid! Nii nagu Isamaa, on tegelikult ka Sotsiaaldemokraatlik Erakond teinud muudatusettepaneku eelnõule, mis on suurepärane, mahub eelarve raamidesse ja millele ma toetust ootan. Aga alustan peale kaugemalt. Arenguseire Keskus avaldas eelmisel nädalal üle pika aja tõesti väga hea maksusüsteemi tuleviku võimalikke stsenaariumeid ja visiooni puudutava analüüsi. Tooksin sealt välja selle, et kui vaadata Euroopas trende maksustamises, siis üks, mis selgelt välja paistab, on see, et toetatakse hõivet ja võrdsemat tulu jaotust ehk väiksema tulu teenijate maksukoormust langetatakse. Ja füüsilise isiku tulumaksu puhul kasutatakse maksuvaba miinimumi ja selle tõstmist. Arvestades seda, et Eestis on sissetulekute ebavõrdsus kõrge, meil on suhtelises vaesuses elavate inimeste osakaal suur ja tegelikult me igati tahame toetada töötamist, mitte toetustest elamist, siis seda, et inimene, kes ka alampalgaga maksustatavat või tasustatavat tööd teeb, saaks seda raha kasutada oma toimetuleku tagamiseks ega ei peaks selle pealt tulumaksu maksma. See on igati mõistlik. Ja viimane tulumaksureform, ega see mõte oligi, et tulumaksuvaba miinimum hakkab käima sammu ju alampalgaga. Praeguseks on tulumaksuvaba miinimum alampalgast kõvasti maha jäänud ja meie saame selle vea siin täna parandada. Nii et praegune eelnõu ikkagi tähendab seda, et kõik inimesed, kes on üle 65-aastased, ka jõukad pensionärid, saavad maksuvabastust kasutada vaatamata sellele, milline on nende sissetulek. Aga näiteks lasteaia õpetaja ei saa või miinimumpalgaga töötav müüja ei saa tulumaksuvabast miinimumi kasvust kasu. Sotsiaaldemokraadid on teinud muudatusettepaneku, kus muudatusettepanek nr 1 tuleb täna hääletamisele, et 500 euro asemel kuus oleks maksuvaba miinimum 654 eurot kuus ehk võrdsustuks alampalgaga. See kehtiks kõigile, nii nagu praegu on seotud sissetulekute tasemega. Kui tavapäraselt muudatusettepanekutega, eriti need, mis puudutavad maksustamist, on see mure, et aga kuidas see mahub meie eelarve raamidesse, kust me selle raha võtame selle muudatuse katteks? Siis praegu on selline lugu, et maksuvaba miinimumi tõstmine alampalgani kõigi jaoks on odavam, kui selle kehtestamine kõigi üle üle 65-aastastele isikutele, vaatamata nende sissetulekule. Nii et me saame südamerahuga, kõik saadikud saavad hääletada selle muudatusettepaneku poolt kartmata, et see mõjutab eelarve tasakaalu negatiivselt, vastupidi, see mõjutab positiivselt. Nii, et isegi Reformierakonna saadikud, kes muretsevad selle üle, et eelarve tasakaalu parandada, tegelikult toetades sotsiaaldemokraatide muudatusettepanekut, saavad eelarve tasakaalu parandada. See on väiksema eelarvemõjuga, kui see lahendus, mis meil on eelnõus kirjas. Nii et palun teie toetust, vähendame sissetulekute ebavõrdsust ja saame selle muudatusettepaneku rakendada juba praeguses eelarvestrateegia raamistikus. Sinna muutusi ei ole vaja teha. Aitäh!

20:19 Aseesimees Martin Helme

Jevgeni Ossinovski, palun!

20:19 Jevgeni Ossinovski

Aitäh, austatud istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Paar märkust. Esiteks, hea asi selles eelnõus on ka. Lisaks sellele, et pensionärid saavad rohkem maksuvaba tulu, on see, et tegelikult see muudatus, mis on planeeritud, ei ole seotud mitte vanaduspensionistaatusega, vaid on seotud eaga. Ja see on omakorda seotud ühe olulise muudatusega, mis ka minu väikesel kaasabil omal ajal Riigikogu on seadustanud, et meil on paindlik pensioniiga ehk siis me tegelikult järk-järgult võiksime liikuda sinnapoole, et vanus ja pensionistaatus omavahel ei ole jäigalt seotud. Ja me võimaldame ja süsteem on loodud selliselt, et inimestel on võimalik ka oma pensionistaatust paindlikumalt kasutada, lähtudes siis nii oma isiklikest valikutest kui ka võimalustest tööd teha. Ja see, et me nüüd selle konkreetse täiendava soodustusega ei seo seda jäigalt pensionistaatusega, vaid vanaduspensionieaga, see on kindlasti, ma julgen öelda, et pikemas vaates murranguline muutus seadusandluses ja kindlasti loodame, et ka teiste erinevate pensionäridele ette nähtud soodustuste puhul me järk-järgult liigume sinna suunda, et nad ei ole otseselt selle staatusega seotud.

Kriitilisem noot lähtub sellisest pisut pikemast vaatest asjale. Tegelikult me teame, et maksuvaba tulu on erakordselt hea selline maksupoliitiline samm selleks, et saavutada mitmeid sotsiaalseid eesmärke. Riina juba rääkis sissetulekute ebavõrdsuse vähendamisest. Küsimus on ka tegelikult töötuse lõksude vähendamisest ehk inimeste töötamise motivatsiooni suurendamisest seal madalamas sissetuleku otsas. Ja selle jaoks tegelikult on maksuvaba tulu suurendamine hästi oluline. Nüüd, ühel hetkel viimase kümnendi jooksul on kõik need muutused juhtunud, et tegelikult ei leitud piisavat poliitilist tahet ja eelarvelisi vahendeid selleks, et üldist maksuvaba tulu piisavalt kiiresti tõsta. Ja siis tekkis üldse selline kategooria nagu pensionäride täiendav tulumaksuvabastus. Ehk seda ei võimaldatud enam mitte kõikidele töötajatele, kes tulumaksu maksavad, vaid ainult ühel konkreetsel rühmal. See on täiesti õigustatud fookus, eks ju. Eakate inimeste näiteks suhtelise vaesuse määr on väga kõrge, nii et selles mõttes meil ei ole vaidlust, aga õige oleks loomulikult tõsta tulumaksuvaba miinimumi kõigile. Seda ei õnnestunud teha, nii et see üldine tulumaksuvabastus hakkas tõusma meil viie euro kaupa – ma räägin sellest minu poliitilise karjääri esimestest aastatest kümme aastat tagasi – ja siis pensionäride oma liikus palju suuremate sammudega koos keskmise pensioniga.

Meil õnnestus fundamentaalselt seda süsteemi muuta aastal 2018, siis kui me tõstsime tulumaksuvaba miinimumi 500 euroni ehk alampalgani ja me tõstsime ta kõigile. Jah, seal oli korralduslikke raskusi. Oli mõningasi läbi mõtlemata hetki, kus mõned konkreetsed inimeste rühmad sattusid selle muudatuse tulemusel kehvemasse seisu ja see oli halb. Seda tuli ära parandada ja selles mõttes on kõik väga õige. Aga me tegelikult jõudsime selles mõttes tagasi õiglasele ja loogilisele süsteemile, et me tagame, et alampalk on tulumaksuvaba. Sest tegelikult alampalk Eesti Vabariigis tänase seisuga on selline tase, mille pealt tulumaksu võtta ei ole lihtsalt õige. See on nii madal sissetulek, selle pealt tulumaksu võtta lihtsalt ei ole õige. Ja 2018 me suutsime sinna jõuda. Need debatid, mis siin on olnud, et kas ta on olnud, ta on ju seal, peaks vähenema ühel hetkel ja nii edasi. Kas see on korralduslikult lihtne, keeruline? See debatt on meil peetud ja seisukohad on siin arusaadavad. Ma arvan, et kõigil on üks nägemus, et see ei ole ideaalne süsteem.

Ma võtaksin kolm minutit lisaaega.

20:24 Aseesimees Martin Helme

Kolm minutit lisaaega.

20:24 Jevgeni Ossinovski

Aga me jõudsime sellele tasemele. Ja tegelikult tollal mul oli lootus, et me suudame seda nivood hoida, et koos alampalga tõusuga me iga kord tõstame ka tulumaksuvaba miinimumi kõigile. Et nii eakad inimesed saavad oma keskmise pensioni tulumaksuvabalt kui ka kõik töötajad. Sest eakatel jah, tõepoolest, suhtelise vaesuse määr on väga kõrge, aga neil on üks pluss võrreldes näiteks madala sissetulekuga töötajatega, et neil palk iga kuu ei laeku ilmtingimata. Nad võivad jääda üldse tööta, seal on palju üksikvanemaid, näiteks, neile on mõneski mõttes sotsiaalne toimetulek palju keerulisem kui eakatel inimestel, kelle puhul vähemasti see kindlus on, et iga kuu konkreetsel kuupäeval see pension välja makstakse.

Aga mis järgnevatel aastatel juhtus? Tegelikult, ja see on juba eelmise valitsuse viga, ei suudetud seda tempot hoida. Tegelikult jäeti see tulumaksuvaba miinimum seisma. Alampalk tõusis, nüüd järgmine aasta tõuseb eriti võrreldes selle ajaga palju. Ja me tegelikult anname sõnumi, et jah, me eakate inimeste puhul oleme valmis pingutama, selle lahenduse leidma, aga kõik ülejäänud töötajad, et me läheme siin tagasi sellesse vanasse süsteemi, et nende maksuvaba miinimum tõuseb järgmine kord, siis kui valitsus leiab selle kohase tõsta. Aga eakate puhul me püüame seda taset säilitada, et keskmine pension maksuvaba oleks.

 Minu meelest sel heal algatusel on suuremas pildis väga-väga negatiivne kõrvalsõnum, et me laseme selle printsiibi käest. Töötavad inimesed, kelle palgad on madalad, et nemad vaadaku ise, kuidas nad hakkama saavad, aga teatud rühma puhul me erisuse sisse laseme. Ja kui me selle erisuse sisse juba laseme, siis tekib loomuldasa, nagu kolleegidel Isamaa fraktsioonist on, aga paneks sinna veel mõne rühma, kes on ju ka inimesed, kes ühel või teisel põhjusel väärivad erikohtlemist. Aga miks ainult need inimesed, keda nemad esile tõstavad, neid rühmasid ühiskonnas on veel väga palju, kellele võiks hakata kehtestama eraldi täiendavat tulumaksuvaba miinimumi. Ja ma arvan, et see tegelikult printsiibina ei olegi õige. 

Õige oleks öelda, et meie riigi maksusüsteem on üles ehitatud sellisel viisil, et me alampalgalt tulumaksu ei võta, mitte kunagi ei võta. Alampalk tõuseb ja koos sellega riik leiab vajalikud vahendid selleks, et tõsta ka tulumaksuvaba miinimumi sõltumata sellest, kas inimene töötab või on pensionil, sõltumata sellest, kas ta on represseeritu või kuulub mingisse teise haavatavasse rühma. Ja mul on tegelikult maru kahju, et sellest printsiibist kinni ei ole suudetud pidada. Selle eelarveline mõju on palju väiksem kui see hoiakuline muutus, mis me sellega teeme, et me taganeme sellest saavutusest, mis 2018 saavutati. Ja ma kardan paraku, vaadates varasemat kogemust, et sellel asjal saavad olema ka päris pikaajalised mõjud, ka kümne aasta pärast me räägime sellest, et meil on üks tulumaksuvaba miinimum ühele grupile ja teisele grupile teine. Ja sellepärast selle ärahoidmiseks on mõistlik toetada sotsiaaldemokraatide muudatusettepanekut nr 1. Aitäh!

20:28 Aseesimees Martin Helme

Rohkem sõnasoove ma ei näe. Sulgen läbirääkimised ja läheme muudatusettepanekute juurde. Esimese muudatusettepaneku esitajaks on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, nagu me just kuulsime. Juhtivkomisjon on jätnud selle arvestamata. Indrek Saar, palun!

20:28 Indrek Saar

Aitäh! Palun Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni poolt seda muudatusettepanekut kindlasti hääletada.

20:28 Aseesimees Martin Helme

Teeme nii. Lugupeetud kolleegid, panen hääletusele muudatusettepaneku nr 1, mille esitajaks on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon ja mille juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

20:31 Aseesimees Martin Helme

Ettepanekut toetas 18, vastu on 50 saadikut, erapooletuid ei ole. Ettepanek ei leidnud heakskiitmist.

Muudatusettepanek nr 2, selle esitajaks on Isamaa fraktsioon, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Helir-Valdor Seeder, palun!

20:31 Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Ma palun seda muudatusettepanekut hääletada.

20:31 Aseesimees Martin Helme

Hääletame seda muudatusettepanekut. Kas me võime minna ilma saalikutsungita? Selge. Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 2, mille esitajaks on Isamaa fraktsioon ja mille juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

20:32 Aseesimees Martin Helme

Seda muudatusettepanekut toetas 12 saadikut, vastu on 50 saadikut, erapooletuid on 2. Muudatusettepanek ei leidnud toetust.

Kolmas muudatusettepanek, esitajaks Isamaa fraktsioon ja juhtivkomisjon jätnud arvestamata. Helir-Valdor Seeder, palun!

20:32 Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Ma palun ka seda muudatusettepanekut hääletada.

20:32 Aseesimees Martin Helme

Võime kohe minna? Selge. Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 3, esitajaks Isamaa fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun saadikutel võtta seisukoht ja hääletada!

20:33 Aseesimees Martin Helme

Ettepanekut toetas 15 saadikut, ettepaneku vastu on 50 saadikut. Ettepanek ei leidnud toetust.

Sellega oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 469 SE teine lugemine lõpetada, kuid meile on laekunud Isamaa fraktsiooni ettepanek eelnõu teine lugemine katkestada ja me peame seda hääletama. Võime minna ilma kutsungita? Jaa. Panen hääletusele Isamaa fraktsiooni ettepaneku katkestada Vabariigi Valitsuse algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 469 SE teine lugemine. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

20:34 Aseesimees Martin Helme

Ja nüüd on niimoodi, et seda ettepanekut toetas 15 saadikut. Ettepaneku vastu on 59 saadikut ja erapooletu on 1 saadik. Katkestamise ettepanek ei leidnud toetust. Sellega on teine lugemine lõpetatud. 


22. 20:34 Riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (466 SE) esimene lugemine

20:34 Aseesimees Martin Helme

Saame minna tänase 22. päevakorrapunkti juurde. Selleks on Vabariigi Valitsuse algatatud riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 466 SE esimene lugemine. Ettekandjaks on sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo. Palun!

Palun.

20:35 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Hea juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! See sissejuhatus eelmise eelnõuga oli päris asjakohane ja tõenäoliselt ei ole väga vaja selgitada, miks pensionitõus vajalik on. Aga võib-olla lihtsalt meeldetuletuseks siiski, et vanemaealiste suhtelise vaesuse määr, millest on täna juba juttu olnud, Euroopa Liidu riikide võrdluses 2019. aastal Eesti positsioneerus seal negatiivses mõttes kolmandale kohale. Medali teine külg on võibolla ka see, et kui suured on sotsiaalkaitse kulutused tervikuna, sealhulgas vanaduspensionidele SKT-st ja siin me oleme Euroopa Liidus jällegi negatiivses mõttes neljandal positsioonil. See on see taust, mille pärast nii Riigikogu ja aitäh teile selle eest, kui ka valitsus pingutavad, et pensionid oleksid suuremad.

Ja räägime me siin täna loomulikult ainult pensioni esimesest sambast. Absoluutses vaesuses elavaid vanemaealisi on Eestis suhteliselt vähe. Selliseid inimesi üldse või leibkondi on 2,3%, aga kui me vaatame vanemaealisi pensionäre, siis on see protsent alla ühe. Küll aga on suhteline vaesus see, mis meile muret teeb ja suhtelise vaesuse puhul 65 ja vanema aastaste isikute puhul me näeme, et 41,4% inimestest elavad suhtelises vaesuses. Ja veel muret tekitavam on tõsiasi, et kui on tegemist üksi elava pensioniealisega, siis on suhtelise vaesuse protsent 76,8. Ja need on ka laias laastus need suured põhjused, mille pärast me ühiselt teeme jõupingutusi, et tõsta erakorraliselt pensione. Jah, võib alati öelda, et rohkem ja kiiremini, aga täna olen ma teie ees valitsuse esitatud eelnõuga, milles me teeme ettepaneku tõsta nii pensioni baasosa kui solidaarsuskomponendi erakorraline tõstmine, suurendab ta kõikide vanaduspensionäride, sealhulgas soodustingimustel vanaduspensionäride väljateenitud aastate pensionide seaduse alusel makstavate pensionäride sissetulekuid. Ja ka loomulikult toitjakaotuspensionäride pensione on see see muudatus suurendamas. Puudutaks see 321 000 pensionisaajat ja mõju suhtelisele vaesusele oleks hinnanguliselt 1,6 protsendipunkti nii nagu ta prognoositud on.

Teine pool on rahvapension, millest me siin samamoodi räägime. Et ka seal oleks määra tõus 20 eurot. Aga baasosa tõus tähendab seda, et meil on 44-aastase staažiga inimese vanaduspension 1. jaanuarist 2023. aastal 611 eurot, täna on ta 553. Ja järgmisel aastal 590 lihtsalt siia kõrvale tuua. Ja tõstab siis, nagu öeldud, pensioni 321 000-l inimesel. See kulu riigieelarve mõttes on 81,1 miljonit eurot ja riigieelarvele mõju on 70,4 miljonit eurot. Mis on ka võib-olla tähtis ära öelda, et me ju indekseerime pensioni iga-aastaselt tulenevalt seadusest ja kui me 2023. aastal riigieelarvele mõju näeme 71 miljoni euroga, siis juba 2025. aastal on see 10 miljonit suurem indekseerimiste tõttu 81 miljonit eurot.

Nüüd keskmise vanaduspensioni baasosa kasvatamine, vabandust, rahvapensioni määra tõus on meil 293 eurot planeeritud 20 euro tõusu korral ja sellest kasusaajaid on arusaadavalt oluliselt vähem, on 3200 inimest ja see mõju eelarvele on ka tagasihoidlikum, on vaid 0,8 miljonit eurot ja riigieelarve tasakaalu mõttes 0,6 miljonit eurot. Rahvapension on sissetuleku tagamiseks nendele inimestele, kellele ei ole staažinõuded rahvapensioni pensioni saamiseks ja kes on vahetult enne pensioni taotlemist elanud vähemalt viis aastat Eestis ehk see on see miinimumide miinimum, mida me oleme ühiskonnana otsustanud anda kõikidele inimestele vanaduse või siis pensioniea saabumise korral.

Võib-olla veel on oluline ära markeerida, et kui pensionitõus on 2023. aasta 1. jaanuaril 611 eurot, see, mis 44-aastase staažiga vanaduspensionär kätte hakkab saama, aga aastaks 2025 on ta tõusnud 724-le eurole. Siin oli varasemalt juttu sellest suhtelise vaesuse määrast või piirist, siis täna 2019. aasta loogikat järgides on see piir 611 ja aastal 2023 on prognoositud 673. Nii et tegelikult me selle piiri peale küündime, et me ei saa öelda, et meie vanemaealised oleksid liigheas olukorras. 

Mille poolest Eesti veel silma väga paistab, on vanemaealiste töötamine väga suures määras. Ja vanemaealiste töötamine on iseenesest positiivne vananevas ühiskonnas, kus tööealiste kiht väheneb, aga see ei tohiks olla kellelegi sundus või kohustus, vältimatu vajadus, vaid see peaks olema inimese enda soov panustada ka pensioniealisena tööellu. Kahjuks ta meil täna alati nii ei ole ja see on omakorda muret tekitav. Küll aga tulles korra tagasi eelmise arutelu all olnud eelnõu juurde, siis kindlasti need muudatused, mis puudutavad pensioniealiste pensioni tulumaksu suurendamist, on kindlasti soodsamad olukorrad, kus pensionäril on mõtet töötada vajadusi ja võimalusi arvestades. Aga ootan küsimusi ja ilmselt aiman, millised need küsimused võivad juba tulla. Aitäh!

20:42 Aseesimees Martin Helme

Jaa, küsimusi on. Peeter Ernits, palun! 

20:42 Peeter Ernits

Hea juhataja! Hea minister! See 80 miljonit või natuke vähem, 77. Miks te just nii vahetult enne tulevasi Riigikogu valimisi sellega välja tulete? See lõhnab selle järgi mingi präänikuna. Miks te praegu ei teinud seda? Praegu on ka võimalik see 78 või 80 miljonit leida. Oleks nagu ausam olnud.

20:43 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Aitäh küsimuse eest! Kindlasti, nagu ma ka alustasin, et alati saab rohkem ja alati saab kiiremini. Aga kui me vaatame riigieelarve võimalusi ja püsivaid riigieelarve sissetulekuid, siis tuleb teha tasakaalustatud valikuid viisil, et meie eelarve oleks pikemas perspektiivis jätkusuutlik. Hea Riigikogu liige täna varasemalt siin ka Isamaa ridadest ju viitas sellele, et nii nagu me teame, enamus kokkuleppeid on kompromissid. Meil on hästi hea meel menetleda korraga kahte eelnõud, mille kogukulu on riigieelarvele ligi 200 miljonit ja see on tõepoolest oluline, et me samaaegselt suudame nii keskmise pensioni tulumaksuvabastuse teha kui ka selle erakorralise pensionitõusu. Tuues ühe, ehk minu poolt esitatava eelnõu ettepoole jõustumisajaga, siis me tegelikult teise käega ju võtaksime nendelt samadelt pensionäridelt raha tagasi.

20:44 Aseesimees Martin Helme

Heljo Pikhof, palun!

20:44 Heljo Pikhof

Aitäh! Austatud minister! Te rääkisite siin praegu keskmisest pensionist ja sellest, kuidas keskmist pensioni saav, sellest enam saav inimene võidab sellest 20 eurost. Aga tegelikult on ju suur osa vanaduspensionäre, kelle pension on palju väiksem kui keskmine pension. Nendele on just ülioluline, et seda baasosa tõstetaks. Minu küsimus on see, et miks siis ei minda lõpuni sellega, mida on lubatud. Oli ju Reformierakonna põhiline valimislubadus ja samamoodi ka Keskerakonnal see, et pensioni baasosa tõuseb ja, ütleme, poole rohkem, kui need kolm tõusu saavad olema ja on olnud.

20:45 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Aitäh küsimuse eest! Ma korraks meenutan, et puudutatud pensioni saajaid baasosa tõusust, mida praegu kavandatakse, on 321 000. See on väga suur osa, pea kõik meie pensionisaajad, ja see puudutab ka toimetuleku ... Vabandust! See puudutab ka neid, kes on ... Vabandust, ma ei saa seda sõna praegu öelda ... Üks moment ... Aga nüüd see kokkulepe, mille sõlmisid omavahel koalitsioonileppega kaks erakonda selle aasta alguses, rääkis nii pensioni baasosa tõusust kui ka pensionide tulumaksuvabastusest. Lisaks on siia juurde praegu tulnud ka rahvapensioni osa tõus 20 euro võrra. Nii et ma arvan, et sellest kokkuleppest, mida koalitsioonipartnerid omavahel talvel kokku leppisid, on kinni peetud.

20:46 Aseesimees Martin Helme

Peeter Ernits, palun!

20:46 Peeter Ernits

Hea juhataja! Hea minister! Kui vaadata seda suhtelise vaesuse määra ja üldse seal kulutuste osakaal, kus me oleme punase laterna osas, et kuidas me oleme üldse sinna jõudnud? Reformierakond on juhtinud riiki üsna pikalt. Me oleme punase laterna osas, kui võtame näiteks selle, suhtelise vaesuse määr vanemaealistel Eestis kusagil 40%, üle lahe 10%, Soomes ma mõtlen. Nagu 80 kilomeetrit, aga nagu kaks erinevat maailma. Kuidas selle 30 aastaga me nii punaseks laternaks oleme jõudnud?

20:47 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Aitäh küsimuse eest! Mul on hea meel, et te meenutate selles mõttes ajalugu, et ajal, kui Marju Lauristin oli sotsiaalminister, olin mina värske ametnik Sotsiaalministeeriumis ja ma mäletan neid aegu, kui meil ei olnud riigieelarves pensionide väljamaksmiseks reaalselt raha. Ma arvan, et me oleme pika teekonna ära käinud ja me oleme oluliselt paremasse olukorda jõudnud, mis ei tähenda seda, et me oleksime selle olukorraga täna siin ja praegu rahul. Rääkides pensionidest, siis pensionide süsteem ei seisne ainult esimeses sambas, millest me siin täna räägime, vaid pensionide süsteem koosneb kolmest sambast. Ja selleks, et pensionid oleksid Eestis jätkusuutlikud, on tarvis vaadata paralleelselt ka teise ja kolmanda samba mõjutusi inimeste sissetulekutele. Ja ma väga loodan, et Eesti inimesed käituvad ettevaatavalt ja targalt, selleks et kindlustada oma vanaduspõlve. Aga Sotsiaalministeerium koos Rahandusministeeriumiga koostab järgmise aasta sügiseks pensionide jätkusuutlikkuse analüüsi, kus me spetsiifiliselt püüame analüüsida, millised on Eesti võimalused pensionisüsteemi parendada, sealhulgas võimalikud muudatused kolmanda samba rakendamisel. Aga kindlasti peame me vaatama laiemalt ka rahvastiku vananemise ja vähenemise kontekstis, milline on üldse Eesti võimekus jätkusuutlikke pensione tulevikus maksta. Ja ma ei räägi järgmisest või ülejärgmisest aastast, vaid ma räägin 10 ja 20 aasta pärast toimuvast perspektiivist. Selline analüüs saab järgmise aasta sügisel ka avalikuks ja on aluseks uute ja järgmiste muudatuste tegemiseks.

20:49 Aseesimees Martin Helme

Heljo Pikhof, palun!

20:49 Heljo Pikhof

Aitäh! Austatud minister! Loomulikult pensioni baasosa tõstmine suurendab kõigi pensione, olgu need siis väikesed või suured, aga tulumaksuvabastus ei aita kuidagi edasi neid, kes tööl ei käi ja saavad väikest pensioni. Tegelikult on nendel ainuke võimalus, et nende elu-olu väärikamaks muuta, baasosa tõstmine, sest üks asi on indekseerimine iga-aastane´, aga teine asi on siis baasosa tõstmine. Ja siin eelnõu seletuskirjas on öeldud, et kokkuvõttes on tegemist vanaduspensionäride vaesuse leevendamiseks vajaliku muudatusega, kuid selle mõju ulatus on väike. Ja te olete teinud siin ka simulatsioonimudeli alusel mitmeid hinnanguid, mitmeid arvutusi. Minu küsimus on, et kui palju vanaduspensionäre siis teie arvutuste järgi tuleb suhtelisest vaesusest välja selle 20‑eurose pensionitõusuga? Aga kui see oleks olnud poole suurem, kui palju oleks siis tulnud jne. 

20:50 Aseesimees Martin Helme

Aeg, palun!

20:50 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Aitäh küsimuse eest! Nii, nagu ma ka enne ütlesin ja tegelikult ka võrdlusi tõin, siis seesama suhtelise vaesuse määr, mis tegelikult samamoodi ju ka ajas kasvab, eks ole, sellega me ei suuda ka täna selle plaani järgi sammu pidada, sest 2023. aastal on suhtelise vaesuse määr prognoositud 671 eurot, aga sellel samal aastal me näeme, et 654 eurot, et on prognoositav 44‑aastase staažiga vanaduspensioni suurus. Ja samamoodi, nagu ma ütlesin, 1,6 protsendipunkti suhtelist vaesust positiivselt mõjutamas on, see eelnõu. Peast ma ei oska praegu öelda, mitu protsendipunkti tõstaks 40 euro suurune erakorraline pensionitõus. 

20:51 Aseesimees Martin Helme

Heiki Hepner, palun!

20:51 Heiki Hepner

Suur tänu, hea istungi juhataja! Austatud minister! Loomulikult ma tunnen ka head meelt, et see baasosa 20 euro võrra suureneb, aga sugugi mitte ei ole nii palju rõõmus, et seda lükatakse täiesti põhjendamatult aasta jagu edasi. Mulle jäi kõrva selline teie väide, et majanduslikud võimalused justkui ei luba seda aastal 2022 teha. Võib-olla te avaksite pisut neid majanduslikke võimalusi, mis ei luba, sest teadaolevalt ju see raha on pensioni fondi laekunud ja laekumas tänu ka teise pensionisamba reformile. Mis oleksid siis need piirangud, miks seda ei saaks teha aastal 2022 1. jaanuar?

20:52 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Aitäh küsimuse eest! Kõigepealt on oluline see, et kõik laekuvad vahendid laekuksid ka järgmistel aastatel, vastasel juhul ei ole võimalik püsivaid kohustusi võtta, see on asja üks pool. Ja teine pool, mida ma teie erakonnakaaslasele vastasin, on see, et selliste muudatuste tegemine on üks kompromisside kunst ja selles koalitsioonis on kokku lepitud minna sama sammu kahe muudatusega paralleelselt. Üks, mis on pensionide tõus erakorraliselt ja teine, mis on tulumaksuvabastus. Need kaks eelnõu kokku on üsna kulukad, jäävad sinna 200 miljoni alla koosmõjus riigieelarvele, mistõttu ei olnud võimalik sellel aastal teha. Aga ma pean tunnistama, et see aasta on olnud riigieelarve tegemine üsna keeruline protsess arvestades nii COVID-i aega ja üsna suuri kulutusi, mida me oleme teinud seoses COVID-ga. Vaktsineerimine on ühe külje pealt riigi kanda võetud, aga veel suurem kulu on tegelikult olnud testimine. Samamoodi on haigla- ja tervishoiusüsteem oluliselt vajanud lisaressursse. Järgmiseks aastaks on täpselt samamoodi planeeritud COVID-e ressursse päris suures mahus. Aga mis ei ole väheoluline, on see, et me oleme suutnud parandada nii sotsiaaltöötajate, õpetajate, päästjate, politsei palgasüsteeme ja ma arvan, et see on väga oluline valik olnud sellel valitsusel, mida oli võimalik teha. Kui ma nüüd enda positsioonilt ehk sotsiaalkaitseministri positsioonilt vaatan, siis mul on äärmiselt kurb, et seesama, neljas koht negatiivses mõttes SKT sotsiaalkaitsekuludele on meil see positsioon, kus me oleme, sest kogu see maastik, mis on pikaajaline hooldus, on järgmise aasta eelarvest suuresti kõrvale jäänud. Küll on üsna suured leevendused tulemas aasta teises pooles seoses Euroopa sotsiaalfondi vahenditega, aga sellele vaatamata juba 2015 Maailmapanga nõuanne Eestile oli, et 150 miljonit pikaajalisse hooldusesse on see ressurss, mida on vaja täna pikemas perspektiivis rohkem. Uskuge, kõiki neid vajadusi alustades 45-st miljonist üldhooldekoduteenusele, et üle minna komponendipõhisele süsteemile, mis on oluliselt taskukohasem sellelesamale meie pensionärile, aga ka tema pereliikmetele, et kõiki neid ettepanekuid ma olen teinud ja teen ka jätkuvalt ja ma olen väga lootusrikas järgmise eelarve läbirääkimiste protsessis.

20:55 Aseesimees Martin Helme

Helir-Valdor Seeder, palun!

20:55 Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Küsimus ikka samal teemal. Minu arvates on ääretult häbiväärne ja kummaline, et e-riik, Eesti riik ei suuda ellu viia ja rakendada keskmist pensioni tulumaksuvabastust kiiremini kui kaks aastat. IT-süsteemid, kaks aastat! Valitsus astus ametisse jaanuaris 2021 ja suudab rakendada 1. jaanuarist 2023. Ja see, mis puudutab tulevaste perioodide kulusid riigieelarvele, ega see väga ei mõjuta, kas me rakendame 2022. või 2023. aastast, et 2027, 2028, 2029 need koormused tulevastele perioodidele on ikka samale sihtrühmale, kas me arutame aasta varem või hiljem. Aga öelge palun, kui palju siis laekub nüüd pensionireformi tulemusena käesoleval aastal ja 2022. aastal sotsiaalmaksu, mida saab maksta ainult pensionideks ja ei millekski muuks ja mida te pensionideks välja ei maksa sellisel kujul? Kui palju seda laekub ja mis te selle raha kavatsete teha?

20:56 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Ma jätan selle vastuse vastamata ja saadan kirjalikult need numbrid. See on vist laiem, ka riigieelarve arutamise kontekst, te olete saanud siin täna vist teise lugemise juba läbida riigieelarves ja olete ka näinud, kuhu need ressursid planeeritud ja kavandatud on. Samamoodi ma arvan, et Riigikogul, nii nagu te olete teinud täna mitu head ettepanekut, ja ma sain aru, et üks ettepanek on ka läbi läinud – kui need muudatused on mõistlikud ja võimalikud, siis Riigikogu saab seda häälteenamusega otsustada.

Aga ma korra kommenteerin seda IT-lahenduste temaatikat, see on natukene nagu legendina siia lendu läinud. Esiteks, enne kui ükskõik missugusel riigiasutusel, sh ministeeriumil, on võimalik hakata tegelema planeerimisega, hangetega, arendustega, testimistega – see kõik on ajalises raamis üsna ajamahukas tegevus –, on tarvis poliitilist otsust. Ja selle poliitilise otsuse, ma usun, me saame sõlmida selles Riigikogus veel selle aastanumbri sees, mis puudutab nii tulumaksuküsimust kui ka nüüd siis seda erakorralist pensionitõusu. Sealt alates on võimalik ametkonnal tegelikult kõiki neid arendusi tegema hakata.

20:58 Aseesimees Martin Helme

Heiki Hepner, palun!

20:58 Heiki Hepner

Aitäh, hea istungi juhataja! Austatud minister! Ma siiski jätkan selle koha pealt, kus mu küsimus, eelmine küsimus pooleli jäi, ja te vastasite väga pikalt, milleks kõigeks raha on vaja. Tõepoolest, võiks ju siit jätkata ka teie valdkonnast väljapoole, et riigikaitsele ja haridusele ja veel paljudesse-paljudesse kohtadesse on raha vaja, aga pensioniga on üks selline huvitav eripära, et seda raha, mis laekub, seda ei saa kasutada ei riigikaitseks, ei õpetajate palkadeks ega kuskil mujal ja seda saaks kasutada ainult pensionide väljamaksmiseks. Kuidas te nagu ikkagi seda põhjendate, et miks me siis ei maksa. No miks me ei võiks rakendada 1. juulist 2022, kui see võtab natukene rohkem aega, et seda infosüsteemi ümber seadistada. Siin Aivar Sõerd eelmise punkti arutelu juures justkui ütles, et varem justkui sai neid teha, nüüd vahepeal on see olukord muutunud ja enam ei saa.

20:59 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Aitäh küsimuse eest! Olgem ausad, see erakorraline tõus ei ole seotud nii valusalt IT-arendustega. See on palju lihtsam kui see tulumaksuvabastuse piirmäära tõstmine. See on keerukam lahendus. Aga vastus on kõlanud üsna mitmel korral, et see on olnud see valik, et teha paralleelselt kaks muudatust koos, ühe külje pealt ja teise külje pealt. Jätkuvalt, mul on hea meel, et tegemist on sellise eelarverahaga, mis püsib pensioni rea peal ja seda ei ole võimalik kulutada kuskile mujale. See annab Eesti pensionäridele kindluse, et aastal 2023 1. jaanuaril erakorraline pensionitõus 20 euro ulatuses nendeni jõuab, et seda indekseeritakse sama aasta 1. aprillil ja et selle tulemusena on pension 654 eurot siis selle keskmise arvestuse järgi.

21:00 Aseesimees Hanno Pevkur

Helir-Valdor Seeder.

21:00 Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Ikka ja jälle jätkan samal teemal. Minu arvates poliitiline otsus on tehtud ju koalitsioonilepingu sõlmimisel ja see on kirjas. Kas ma saan sellest tõesti aru, et Sotsiaalministeeriumis ei ole hakatud ega hakatagi enne IT-süsteemi ette valmistama, kui Riigikogust on ka kõik need seaduseelnõud läbi läinud ja vastu võetud ja seni toimub n‑ö Sotsiaalministeeriumis Itaalia streik, et ametnikud ei hakka seda juba langetatud poliitilist otsust ja kokkulepet täitma ja ministeeriumil ja ministril ei ole ka jõudu neid ettevalmistustöid alustada? Kas see tõesti on nii ja kogu Eesti pensionärkond ootab poolteist aastat selle taga pensionitõusu? Ja teiseks, te ütlesite, et riigieelarve menetlus Riigikogus, me peaksime teadma, kuhu need rahad lähevad. Mina küll ei tea, kuhu need sotsiaalfondi laekuvad rahad mujale lähevad, neid saab ainult pensionide maksmiseks kasutada, ei millekski muuks. Mina ei tea, kuhu nad lähevad.

21:01 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Aitäh küsimuse eest! Nii nagu ma ütlesin, see erakorralise pensionitõusu IT-arendus ei ole nii keeruline ja selleks pooltteist aastat vaja ei ole. Sellega on võimalik kiiresti hakkama saada. Sotsiaalministeeriumis need inimesed, kes IT-arendustega tegelevad, meie valitsemisalas on väga hõivatud suuresti tänu erinevatele COVID‑iga seotud uute IT-lahenduste tegemisele, olgu need siis COVID‑i tõendid või ka andmete kogumised selleks, et analüüsida olukorda. Uskuge, meil ei ole mitte ühtegi ametnikku, kes käed rüpes seisaks. Küll aga enamasti on praktika see, et kui võetakse vastu eelnõu, siis eelnõuga koos ka kulud, mis kaasnevad ja IT‑arenduste kulu on üks neist. Liiatigi on IT-arenduste puhul ülioluline see, et õiguslik baas oleks viimse detailsuseni paigas, et see ei muutuks enam töö käigus, sest IT-lahenduste disainimisel on väga keeruline poole protsessi pealt nüansse muutma hakata. See on kindlasti üks nendest eeldustest, mida on lahenduste hankimisel ja arendamisel vaja.

21:03 Aseesimees Hanno Pevkur

Austatud minister, rohkem teile küsimusi ei paista. Tänan teid väga! Nüüd on ära kuulata meil sotsiaalkomisjoni ettekanne ja selle teeb komisjoni esimees Siret Kotka. Palun!

21:03 Siret Kotka

Hea istungi juhataja! Head Riigikogu liikmed! Sotsiaalkomisjonis arutati riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (466 SE) 15. novembril. Nii nagu täna siin teie ees nii ka sotsiaalkomisjonis tutvustas eelnõu põhjalikult sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo. Ja ma ei hakka seetõttu tema juttu, mida ta täna siin väga põhjalikult rääkis, sama põhjalikult rääkis ta seda sotsiaalkomisjonis, üle kordama. Küll aga ma tahan toonitada vaid üle mõningad arvud. Et 2022. aastal toimub 1. aprillil tavapärane pensionide indekseerimine ja prognooside kohaselt kasvavad siis 2022. aastal pensionid 1. aprilli indekseerimisega umbes 38 eurot, mis teeb vanaduspensioni suuruseks 591 eurot. Erakorralise pensionitõusuga, mida me siin täna ka menetleme, alates 1. jaanuarist aastast 2023 tõuseb pensioni baasosa 20 euro võrra, see tõstabki keskmise staažiga vanaduspensioni eeldatavalt 611 euroni. Ja kui nüüd 2023. aastal toimub 1. aprillil tavapärane pensionide indekseerimine, siis prognooside järgi on alates 2023. aasta 1. aprillist keskmine vanaduspension ligikaudu 654 eurot. Seega tõuseb keskmine pension 2023. aasta 1. aprilliks praegusega võrreldes umbes 100 euro võrra. Ja komisjonis siis tehti alljärgnevad otsused: teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 24. novembril ehk täna, see oli konsensus, määrata juhtivkomisjoni esindajaks mind, Siret Kotkat, konsensus, teha ettepanek esimene lugemine lõpetada, samamoodi oli konsensus ja muudatusettepanekute esitamise tähtajaks on siin ettepanek teha 10 tööpäeva ja sellega oli konsensus. Aitäh!

21:05 Aseesimees Hanno Pevkur

Jaa, aga enne, kui me saame küsimuste juurde minna, selgub, et härra Seederil on protseduuriline küsimus.

21:05 Helir-Valdor Seeder

Tõepoolest, mul on protseduuriline küsimus, mis puudutab nüüd eelkõnelejat, kes pidi rääkima meile, kuidas toimus eelnõu 466 SE ehk riikliku pensionikindlustuse seaduse muutmise seaduse arutelu sotsiaalkomisjonis, aga selle asemel rääkis ta meile, et järgmisel aastal toimub korraline indekseerimine, kui palju pension tõuseb ja kui palju prognooside kohaselt korralise indekseerimise tulemusena 2023. aastal pension tõuseb. Aga see eelnõu ei käsitle korralisi indekseerimise, mis tulevad kehtivast seadusest. Mina Riigikogu liikmena oleks tahtnud ikka teada sellest, mida see eelnõu räägib, mida tutvustas minister. Aga sellest me ei kuulnud mitte midagi. Propagandistlikud kõned on ilusad küll ja need võivad siin ridade vahele ära kuluda, aga tahaks ikka eelnõu sisust ja arutelust ka teada. Minu arvates see ettekanne ei olnud küll kooskõlas kodukorraga.

21:06 Aseesimees Hanno Pevkur

Härra Seeder, ma arvan, see oleks täpselt õige küsimus olnud küsida ettekandjalt ja ma soovitan, et vajutate praegu nupule "sõna" ja siis teil on võimalik küsida. Aga teil on kaks küsimust juba küsitud, jah? Vaat, paha lugu, aga paluge, äkki härra Hepner aitab teid hädast välja. Selles mõttes see on ikka täitsa sisuline. Me teame seda, et me oleme kokku leppinud selles, et eelnõu ettekandjad räägivad seda, loomulikult, mida nad komisjonis tegid, aga kuidas nad edastavad meile, see on nende vaba võimalus. Nüüd on härra Hepneril protseduuriline. Teil on ka küsimused otsas, aga härra Saaremäe, ma saan aru, aitab teid välja.

21:07 Heiki Hepner

Aitäh, hea istungi juhataja! Tõepoolest, ka minul on küsimused küll otsas, aga see on selles mõttes ikkagi protseduuriline, et päris ikkagi seda rääkida ei saa, mida tahaks, vaid tuleks rääkida seda, mida siis komisjoni koosolekul arutati, ja seda on korduvalt ka siin saalis ikkagi ju rõhutatud ja tähelepanu juhitud mitte ainult Isamaa Erakonna poolt, ka Reformierakond on seda korduvalt teinud. Kui me mõtleme ka selle koosseisu ajal, korduvalt olete teinud ja olete ütelnud, et see ei ole kodu‑ ja töökorraga kooskõlas. Praegu me ju tegelikult kuulsime sedasama juttu, mis ei rääkinud komisjoni tööst, vaid millestki muust.

21:08 Aseesimees Hanno Pevkur

Jaa, sellega ma olen päri, et loomulikult komisjoni ettekandja peab kajastama seda arutelu, mis komisjonis toimus. Aga ma annan kohe Siret Kotkale sõna. Aga enne ma vastan härra Hepnerile. Teisalt ma olen ka sügavalt seda meelt, et siin puldis ei peaks komisjoni esindaja ette lugema protokolli, sellepärast et protokollid on meile kõigile kättesaadavad, ja pigem tuleks anda edasi see kvintessents, mis seal komisjonis toimus. Aga ma saan aru, et nüüd ma annan, kuna on küsimuste voor siiski, siis ma annan härra Saaremäele sõna ja härra Saaremäe saab kohe Siret Kotka käest küsida, mis komisjonis tegelikult toimus. Nii et palun, härra Saaremäe!

21:08 Üllar Saaremäe

Suur tänu, austatud eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Kas te valgustaksite meid sellest kvintessentsist, mis siis õieti komisjoni arutelul toimus?

21:08 Siret Kotka

Aitäh teile! Ma tegin seda hästi lühidalt ja pragmaatiliselt, et kõik need asjad, mida ma eelnevalt kõnelesin, nendest me komisjoni istungil rääkisime. Kui head Riigikogu liikmed vaevuksid võtma selle eelnõu ette, siis nad näevad, et siin eelnõu taga on sihukene tabel. Vaat selle tabeli kokkuvõtvas ma teile lugesingi üks, kaks, kolm ette, kus on kõik need indekseerimised ja baasosad sees, tõstmised, mida me komisjonis käsitlesime. Komisjonis me käsitlesime nii baasosa tõstmist kui ka indekseerimist ja kuidas see mõjutab tervikuna pensionide kogusummasid. Need ma lihtsalt ütlesin väga korrektselt teile ette, kuidas need võiksid näha, kuidas nähakse eelnõude kohaselt ette, kuidas need tõusevad. Mul on kahju, et siin mõned Riigikogu liikmed eeldasid, et see on poliitiline kõne. Kui see niimoodi nägi teile välja, siis mul on sellest kahju, aga see on see seaduse menetluslik protsess, mis tegelikult meil siin täna on. Ja tõsi on see, et iga-aastaselt meil on indekseerimised, millega tõuseb pension, pluss meil on siis pensionide baasosa tõstmine 1. jaanuarist 2023 ja see tähendab tegelikult matemaatiliselt seda, et kui me võrdleme tänaseid pensioneid ja võrdleme siis aastal 2023 1. aprilli pensionide tõusu, siis see tähendab, et pensionid tõusevad umbes 100 euro võrra.

21:10 Aseesimees Hanno Pevkur

Nii. Juhataja lubab endale tagasihoidliku repliigi sellel samal teemal: mina olen aru saanud, et Riigikogus tehaksegi poliitikat, aga võib-olla olen ma valesti aru saanud. Rohkem küsimusi ei näe. Tänan Siret Kotkat! Nüüd on aeg läbirääkimisteks ja sõna palub sotsiaaldemokraatide nimel Heljo Pikhof. Palun!

21:10 Heljo Pikhof

Aitäh, austatud juhataja! Head ametikaaslased! Valijatelt küsisid mandaadi erakorraliseks pensionitõusuks pea kõik parlamenti jõudnud erakonnad. Liiati oli tegu peaministri partei põhilubadusega. Tuletan siinjuures meelde: Reformierakond soovis tõsta majanduskasvu toel vanaduspensione nelja aasta jooksul 200 euro võrra, mis Rahandusministeeriumi hinnangul tähendab circa 100-eurost erakorralist pensionitõusu. Keskerakond lubas tõsta keskmist vanaduspensioni 2020. aastal erakorraliselt koos indekseerimisega 100 euro võrra. Ainult erakorraline pensionide tõstmine tagab aastaks 2023 keskmiseks vanaduspensioniks 700 eurot, on nad öelnud. Sotsiaaldemokraadid küsisid toetust pensionitõusule kooskõlas palkade ja hindade kasvuga ning plaanile tõsta keskmine pension 700-le eurole kuus. EKRE lubas järgmise nelja aasta jooksul tõsta keskmine pension kahekordseks, see tähendab ligikaudu 800 euroni. Siinjuures tuleks mainida, et sotsiaaldemokraadid on esitanud Riigikogu menetlusse eelnõu, mis nägi ette pensioni baasosa tõstmise erakorraliselt 100 euro võrra. Kahjuks ei leidnud see eelnõu suures saalis toetust. Kui me nüüd vaatame erakorralisi pensionitõuse, võib öelda, et nende aastate jooksul saab pea pool rehkendusest tehtud, aga sotsiaaldemokraadid pole rahul sellega, et teine pool jääb tegemata. On ju riigi toimimise seisukohalt pensionitõusu veksel just see, mille valitsus peab hulga katteta vekslite seast kindlasti välja lunastama. Pensionid on vaesuse leevendamisel võtmetähendusega ja kuna pension just seepärast, et kuna pension on peamiseks sissetuleku allikaks vanemaealistele. Pensionide piisavus tähendab seda, et pensionärid ei ole vaesusriskis ja neil on võimalus osaleda avalikus sotsiaal- ja kultuurielus. Kui me nüüd läheme ajas tagasi, siis tunamullune Sotsiaalministeeriumi analüüs näitas, et selleks, et pensionärid keskmiselt suhtelise vaesuse piiri ületaksid, peab pensione erakorraliselt tõstma vähemalt 80 eurot. Ja see rehkendus käis 2020. aasta kohta. Ja kui tagasivaatavalt võime öelda, et oleks juba siis vähendatud oluliselt kitsikuses elavate eakate arvu. Head Riigikogu liikmed! Euroopa Komisjon on oma iga-aastases Eesti riigi raportis korduvalt tõstatanud pensioni ebapiisavuse temaatika. Viimastel aastatel on eakate suhteline vaesus aina kasvanud ning olnud Euroopa kõrgem või siis seal lähedal. Lisaks iseloomustab Eesti elanikkonda kiire vananemine ja eakate probleemid aina kuhjuvad ja kuhjuvad. Sotsiaaldemokraadid on seda meelt, et inimestele tuleb tagada inimväärne elu ka vanaduspõlves. Hoiame oma vanemaid, vanavanemaid ja ärme peta nende lootusi! Aitäh!

21:14 Aseesimees Hanno Pevkur

Isamaa fraktsiooni nimel Helir-Valdor Seeder, palun! Kas ka kaheksa minutit? 

21:14 Helir-Valdor Seeder

Isamaa fraktsioon loomulikult toetab selle eelnõu menetlemist ja me kavatseme menetluse käigus teha omapoolsed muudatusettepanekud, et see eelnõu saaks veelgi parem kui see, mille valitsus siia on toonud. Mul ei olnud algselt plaanis kõnet pidada, kuna meil ei ole ettepanekut see menetlusest välja arvata esimesel lugemisel. Küll aga ministri ettekanne ärgitas siiski rääkima ja välja ütlema selle arusaamatuse, mis sellesse eelnõusse on sisse kirjutatud või õigemini nendesse kahesse erinevasse eelnõusse, mis puudutavad keskmise pensioni, tulumaksuvabastust ja pensioni baasosa tõusu. Ja siin käib mingisugune kummaline, arusaamatu ringmäng, millele ei ole arusaadavat selgitust ja vastust saanud.

Keskmiste pensionide tulumaksuvabastuse sisseviimine seisab justkui IT-süsteemide arenduse taga. Seda me saime teada, et need arendused ei olegi nii keerulised, neid on võimalik teha, aga ministeeriumi töötajad on hõivatud COVID-idi teemadega ja seetõttu ei ole võimalik kiiremini rakendada seda kui 1. jaanuaril 2023. Ja pensioni baasosa ei ole võimalik sellepärast varem tõsta., et me oleme otsustanud, et me teeme seda koos, ühel ajal. Aga miks peab seda koos tegema? 

Poliitilised otsused ministri sõnul võtavad väga palju aega ja kokkulepete saavutamine on keeruline. Siit ma loen välja, et järelikult Reformierakonna partner valitsuses Keskerakond oli see erakond, kes seisis jäigalt sellele vastu, et erakorraline pensionitõus toimuks juba 1. jaanuaril 2022. Sest kellega nad veel koalitsioonis läbi räägivad kui mitte ainsa partneri Keskerakonnaga? Kellega oli siis veel raske kokkuleppele saada? Rohkem koalitsioonis minu teada erakondasid ei ole. Mulle jääb see arusaamatuks, miks peab neid siis koos tegema, ja tegelikult jääb mulle arusaamatuks, kuidas e-riigis, Eesti riigis võtab see IT-süsteemide arendamine nii palju aega, et ühe suhteliselt arusaadava muudatuse tegemine, mis on keskmise pensioni tulumaksuvabastuse arvestamine, selle sisseviimine võtab nii kaua aega ja kogu Eesti pensionärkond ootab selle järel. Ei ole veenvad argumendid! Ei ole veenvad argumendid ja menetluse käigus me kindlasti teeme muudatusettepaneku, et viia sisse keskmine tulumaksuvabastus pensionäridele ja ka baasosa tõus 1. jaanuarist aastal 2022. See on teatud mõttes ka võimekuse proovikivi valitsuskoalitsioonile ja väljendab nende poliitilist tahet tegelikult.

Ja lõpuks jääbki arusaamatuks, miks ikkagi ei soovita ka vabanevaid rahalisi vahendeid kohe rakendada juba sellel aastal. Varjatakse tulusid, sellest me oleme siin ka rääkinud käesoleva aasta eelarve seaduse muudatuste juures, et teada on, et tulud pensionireformist laekuvad juba sellel aastal, aga neid tulusid lihtsalt ei näidata sel aastal. Ja järgmisel aastal laekuvad tulud ja need, mis vabanevad ja laekuvad ainult sotsiaalfondi, neid saab maksta ainult pensionideks, ei millekski muuks. Ja ma tean väga hästi pensionifondi olukorda ja et riigieelarvest makstakse ka sinna juurde, aga eeldus on ja ma loen koalitsioonilepingust välja, et pensionireformist vabanevad rahad lähevad pensionide maksmiseks ja selle võrra ei vähendata riigieelarvest pensionifondi makstavaid rahalisi vahendeid. Seega peaks väljenduma täiendav laekumine pensionide tõusus ja väljenduma juba järgmisel aastal, mitte ülejärgmisel aastal. Aitäh!

21:19 Aseesimees Hanno Pevkur

Reformierakonna fraktsiooni nimel Õnne Pillak, palun!

21:19 Õnne Pillak

Lugupeetud istungi juhataja! Head Riigikogu liikmed ja minister! Kõigepealt kolm mõtet, mis neid arvamusi kuulates jäid pisut kõrva kriipima. Esiteks, eelkõneleja sõnavõtust ma tuletaks meelde, et võis tekkida väike segadus, et me räägime siin mõnest eelnõust, mis oli paar punkti enne. Me räägime erakorralisest pensionitõusust, mitte keskmise vanaduspensioni tulumaksuvabastusest. Ja kui ma kuulan seda Isamaa kirglikku võitlust, kuidas kohe nüüd, heal juhul juba homme, võiks keskmised vanaduspensionid tulumaksust vabastada, siis tekib selline kahetine emotsioon, sest teie olite need, kes selle praeguse maksusüsteemi kehtestasite. Tänu teile pensionid on maksu all. Teil oli võimalus ise valitsuses olles see ära teha ja miks te ootasite? Praegune valitsus on alla aasta olnud töös ja ühe esimese asjana me selle otsuse soovime ära teha, jah, rakendub see 2023. aastal, aga sammhaaval ja see saab tehtud. Teiseks. Mis puudutas siin lubadusi, mida loeti ette, jällegi kahjuks küll Heljo Pikhof on saalist lahkunud, ma loodan, et ta kuulab seda. Aga juhin tähelepanu, et see lubadus 200 eurot pensionitõusu oli arvestatud nelja aasta perspektiivis. Aasta peaaegu varsti on praegune koalitsioon tööd teinud. Kui me võtame järgmise aasta pensionitõusu baasosa tõusu ja selle kolmeosalise paketi 2023. aastal, siis see tõus on ligi 138 eurot pooleteist aastaga. Ütleksin, et oleme tempos. Aga head kolleegid, ma usun, et kõik me siin Riigikogu saalis oleme seda meelt, et pensionid peavad tõusma. Ja pensionid peavad tõusma 1000 euroni. Vaevalt et ka selle vastu keegi siin on. Pigem võib mõni teist võib-olla mõelda, et see ei ole võimalik või osad kindlasti mõtlevad, et jah, eesmärk on õige, aga võib-olla liialt julge. Ja õnneks on kindlasti meie seas neid inimesi, kellel hakkas mõte jooksma, et kuidas see teoks teha. Ja ma loodan, et neid viimaseid inimesi, kes mõtlevad, kuidas see ära teha, on meie seas enamuses, sest pensionide tõstmine 1000 euroni peab olema järgmiste aastate sihiks meil. Eestis on pensioniealistest inimestest 40,6% suhtelises vaesuses, nii nagu siit puldist on olnud kuulda. Ja isegi kui see number igal aastal mõne protsendipunkti võrra on vähenenud ja väheneb, siis seda on liiga palju. Vanaks saamine ei tohi olla üheski riigis vaesuse riski langemine. Meil tuleb oma pensionäre hoida ja meil tuleb neid aidata paremale järjele. Seda tuleb teha järjepidevalt ning nii see saabki olema. Erakorraline pensionitõus, mida me praegu siin arutame, on üks samm, mis aitab jõuda lähemale pensionile, millega vanaduspõlves paremini hakkama saada. Meie emad-isad-vanaemad-vanaisad ei peaks muretsema, et kuidas igapäevaste kulutuste ja ravimitele mineva raha väljakäimise järel ots-otsaga kokku tulla. Head saadikud, ma usun, et te toetate seda valitsuse ettepanekut tõsta pensioneid erakorraliselt 2023. aasta 1. jaanuarist 20 eurot, sest see aitab pensionäride paremat heaolu. Küllap aga osad teist tahaksid öelda ja on täna juba siin öelnud, et 20 eurot pensionitõusuks on vähe, nii me küll 1000-eurose pensionini ei jõua. Ühelt poolt ma jagan seda arvamust. Palun lisaaega kolm minutit! (Juhataja: Palun, kolm minutit lisaaega!) Erakorralisest pensionitõusust üksi jääbki väheseks, kuid ma tuletan meelde, nii nagu ka siit on korduvalt öeldud, et see on üks osa kolmeosalisest paketist milles lisaks erakorralisele pensionitõusule 1. jaanuarist 2023 keskmine vanaduspension vabastatakse tulumaksust. Ja 1. aprillist 2023 indekseerimise tulemusel pensionid veel tõusevad. Erakorralise pensionitõusu ja indekseerimise läbi tõuseb prognoosi kohaselt 2023. aastal keskmine pension 591 eurolt 654 euroni. Lisades siia juurde veel ka keskmise vanaduspensioni tulumaksuvabastuse, saavad keskmist vanaduspensioni saavad pensionärid 2023. aastal ligi 100 eurot kuus juurde. See on viimase viie aasta suurim samm selliste pensionide poole, mis aitavad eakad paremale järjele. Ja jätkates sama kindlalt, sama pidevalt pensionide tõstmist jõuame me pigem varem, mitte hiljem sihini 1000 eurose pensionini. Aitäh!

21:25 Aseesimees Hanno Pevkur

Mõistan, et Helir-Valdor Seeder leidis kõnest "Isamaa" ja soovib vasturepliik. Palun!

21:25 Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Ma tõesti soovin, sellepärast, et mind küll nimepidi ei mainitud, aga selgelt äratuntavalt, kui öeldi "eelkõneleja Isamaast", siis mina olin eelkõneleja. Mina olin see eelkõneleja. Ma arvan, et kodukord võimaldab mul repliiki selle tõttu. Ma tahtsin heale kolleegile meelde tuletada, kui ta nii emotsionaalselt Isamaad siin meelde tuletas, et miks varasemalt ei viidud keskmist tulumaksuvabastust pensionäridele sisse, siis praegune koalitsioon on kokku leppinud, et seda tehakse. Ja nüüd tähelepanu! Pensionireformist vabanevate rahaliste vahendite arvel. Pensionireformi jõustus alles 1. jaanuaril 2021 ja põhiväljamakseid algasid alles septembris käesoleval aastal. Nii et varasemalt ei olnud neid vahendeid võimalik üldse kasutada, mida praegune koalitsioon selleks kasutab. Meie plaan oli samasugune: kõigepealt tuleb pensionireform ellu viia ja siis sealt vabanevad vahendid ka pensionäridele välja maksta, sest seni maksti pensioni teist sammast just nimelt tänaste pensionäride arvel. Ja meie soov oli see ebaõiglus likvideerida, lõpetada ja maksta see tänastele pensionäridele välja. Nii et see on olnud väga triviaalne põhjus. Aitäh!

21:26 Aseesimees Hanno Pevkur

Ja Heljo Pikhofi nime mainiti, nii et palun!

21:26 Heljo Pikhof

Nime tõesti mainiti. Ma tahtsin öelda, Õnne, et ma pole kuskile lahkunud, olin oma ruumis ja kuulasin ja sellepärast tulin tagasi. Aga mis ma tahtsin öelda, seda, et tegelikult, kui kaks erakonda on valitsuses ja teie erakonna põhilubadus on pensioni baasosa tõstmine just selles määras – 100 eurot –, siis ma ausõna ei saa aru, miks te seda aastal 2022 ei tõsta ja järgmise sammuna aastal 2023. Kõik võimalused on teile antud. Aitäh!

21:27 Aseesimees Hanno Pevkur

Nii, nüüd oleme läbirääkimised ammendanud. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 466 SE esimene lugemine lõpetada ja sellega oleme esimese lugemise lõpetanud. Määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 8. detsember kell 17.15.


23. 21:27 Riikliku pensionikindlustuse seaduse ja kogumispensionide seaduse muutmise seaduse eelnõu (475 SE) esimene lugemine

21:27 Aseesimees Hanno Pevkur

23. tänane päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud riikliku pensionikindlustuse seaduse ja kogumispensionide seaduse muutmise seaduse eelnõu 475 SE ja valitsuse poolt tutvustab seda sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo. Palun!

21:28 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Teine eelnõu tundub keerulisem, aga on oluliselt tehnilisem ja praktilisem. Kõigepealt on tegemist kahe seaduse muutmisega. Eesmärk on rakenduslik suuresti selleks, et aidata nii pensionitaotlejatel kui ka seaduse rakendajatel Sotsiaalkindlustusametis seadusesätetest ühtemoodi ja lihtsamalt aru saada. Teine muudatus, mis eelnõuga kaasa tuleb, on toitjakaotuspensioni saajatele, kes on 18–24‑aastased, septembrikuus maksmise automaatne jätkamine. Siin peaks Riigikogule juba tuttav taust olema, mis on seotud hariduse infosüsteemiga. Aga hakkame siis järjest neid muudatusi pidi minema. Mis meil ees on?

Kõigepealt riikliku pensionikindlustuse seaduse muudatused on toitjakaotuspensionide maksmine, nagu öeldud, 18–24‑aastastele õppuritele septembrikuus. Täna on nii, et katkeb septembrikuus õppijatele maksmine. Kui oktoobrikuus tulevad Haridus‑ ja Teadusministeeriumi infosüsteemi andmed, siis makstakse tagantjärgi ka septembrikuu. Muudatus näeb ette seda, et me automaatselt maksame selle septembrikuu. Kui oktoobrikuus tuleb vastav registri teade, jätkatakse maksmist, või kui seda teadet ei tule ehk õppimine on lõpetatud, siis inimene on võitnud selle ühe septembrikuu, aga riik võtab selle enda kanda – ikka, et inimeste olukorda paremaks teha. Ehk läheme ikkagi EHIS-e andmetele, aga kuu aega hiljem. See summa riigieelarvele kulu mõttes on tegelikult üsna väike, 20 000 eurot, ja hinnanguliselt me räägime 1800 inimesest, kelle puhul jällegi see igakuine sissetulek, sealhulgas septembrikuus, on tegelikult oluline.

Teine muudatus, millest peab rääkima, on toitjakaotuspensionile vähendatud staažinõude kohaldamine. Meil on nii, et vanaduspensioni määramisel rakendatakse vähenenud töövõimega inimestele ka vähendatud staažinõuet, kolme aasta kohta vähendatakse staažinõuet ühe aasta võrra. Ja siin on ettepanek selles eelnõus, et kehtestada samasugune soodustus toitjakaotuspensionide puhul nende perioodide eest, mil toitja, kelle sissetulekute järgi seda arvestust peetakse, on osalise või täiesti puuduva töövõimega. Kui selline muudatus jõustuks, siis Sotsiaalkindlustusamet kontrolliks kõik pensionitoimikud üle, teeks need muudatused ise ära, inimestele täiendavaid kohustusi, taotlemisi ega muid selliseid haldustoiminguid juurde ei tuleks.

Nüüd paindliku vanaduspensioni arvutamisel pensionilisade rakendamine. Täna pensionilisasid ei arvestata ja need makstakse eraldi välja. Ettepaneku kohaselt hakataks arvestama pensionide suurendamisel ja vähendamisel pensioni suuruse hulka ka pensionilisad. Ja uue paindliku pensioni määramistele rakendatakse siis juba uut korda. Mis siin taustal on? Taustal on see, et kui varasema paindliku pensioni määramisel väheneb paindliku pensioni suurus – arusaadavalt, kui inimene läheb varasemalt pensionile, see viis aastat, mis paindliku pensioni iga meile on kehtivas õiguses lubatud, siis arvestatakse pensioni suurus ka sinna hulka. Sellele laieneb siis ka see vähenemiskoefitsient. Paindliku pensioni suurus varem pensionile jäädes keskmise vanaduspensioni korral saaks olema 548 eurot ühe lapse puhul. Ja kui nüüd viis aastat varem pensionile jääda, paindliku vanaduspensioni vähendus oleks 22,6%, mis teeks selle inimese pensioniks 449,37 eurot. Kui me lapse lisa juurde liidame ja seejärel vähendame, on vanaduspension 443,67 eurot ja kaotus oleks 5,7 eurot. Eks siin taustal on loomulikult soov, et inimesed püsiksid tööturul kauem, ei võtaks siis seda varasemat paindlikku pensioni välja, kui nende tervis ja muu elukorralduslik olukord seda võimaldab. Aga pensioni suurem suurus hiljem pensionile minnes oleks jällegi selle võrra suurem ja oleks ta suurem 9 euro võrra. Kui me arvestame nii, et me pensionilisad sinna sisse arvestame, siis oleks 777,29 eurot ja 9 eurot oleks võit inimese jaoks.

Järgmine teemadering on pensionide ümberarvutamise korra selgemaks muutmine. Täna tehakse ümberarvutus kas avalduse esitamise päevast või avalduse esitamisele järgmise kuu esimesest kuupäevast. Ja kuna praktikas on nii taotlejal kui rakendajal tekkinud eriarvamusi, siis õigusselguse huvides arvutatakse pensioni ümber avalduse esitamise päevast. Jällegi, et ei oleks võimalik neid menetlusi liiga pikalt hoida ja oleks ühtemoodi arusaadav.

Nüüd, soodustuste jaotamine lapsi kasvatanud isikute vahel. Kui on õigus soodustingimustel vanaduspensionile, pensioniõiguslikule staažile ja pensionilisale laste kasvatamise eest, jagatakse kokkuleppe puudumisel võrdselt kõigi õigust omavate isikute vahel. Ja need isikud võivad olla lisaks vanematele ka vanema abikaasa, siis mitte ainult vanemate vahel. Ja nüüd pensionide määramise otsuste tegemisel saab olema nii, et pensioni otsuse tegemisel jagatakse võrdselt siis need lapsega seotud lisad, kui on kaks eraldi taotlejat.

Nii. Ja siis on meil eraldi veel ka seaduse kulud, mis on seotud IT-kuludega, see on 20 000 eurot. Lisaks sellele kulule, mis oli enne seoses toitjakaotuspensioniga, ka 20 000 eurot.

Ja teine seadus, mida selles raamistikus me muudame, on kogumispensionide seadus, et sõltumata vanusest saavad teisest sambast pensionile minna isikud, kellel on puuduv töövõime. Kui selline isik pole veel teise samba pensioni eas, aga tema töövõime on taastunud, võimaldab eelnõu tal soovi korral uuesti teises sambas raha koguma hakata. Nüüd tähtajalise või eluaegse pensioni puhul eeldab kogumisega uuesti alustamine pensioni saamise peatamist. Eelnõu täiendabki pensionilepingu regulatsiooni nii, et oleks ka pensioni maksmise peatamise võimalus. Et inimene siis, kui tal on ajutine töövõimetuse olukord, saaks lihtsamal viisil jätkata pensioni kogumist. See eelnõu jõustuks 1. jaanuarist 2023. aastal. Sellised asjad.

21:36 Aseesimees Hanno Pevkur

Paistab, et Riigikogu liikmetel küsimusi ... Siiski-siiski. Härra Hepner, palun! 

21:36 Heiki Hepner

Suur tänu! Hea minister, sa natukene küll puudutasid, hästi põgusalt, aga sisu tegelikult ei avanud. Siin on nüüd rakendamisel kaks tähtaega, üks on järgmise aasta 1. jaanuar ja teine on 23. aasta 1. jaanuar. Võib-olla saaks natuke rohkem infot, miks seda eelnõu § 2 ei ole võimalik rakendada kohe uuel aastal? 2022. aastal? Aitäh!

21:37 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Kogumispensionide muudatus puudutab neid inimesi, kes tahaksid katkestada ja et saaks sujuvalt uuesti tagasi kogumisse tulla. Sellise valiku me oleme teinud ja see ei ole seotud IT-lahendusega, vaid enamasti on meil tarvidus tegeleda seaduse rakendamise eel ka elanikkonna teavitamisega, sihtrühmadega ühenduse võtmisega. Ja kõik selline ettevalmistus töö on mõistlik ära teha. Ja tuletan meelde, et tegelikult on meil ju hea tava, mida ei ole kuskile kirja pandud, et mis tahes seaduse vastuvõtmisel me jätame mõistliku ettevalmistus- ja rakendamisja. Ma pean tunnistama, et ka mina olen selle vastu eksinud üsna mitme eelnõuga juba selle lühikese ministrikarjääri jooksul. Ma vabandan selle pärast, aga siin on nüüd küll see eelnõu, kus me jätame mõistliku ettevalmistamise aja vastupidiselt riikliku pensionikindlustuse seadusele, kus me läheme kiiremini edasi.

21:38 Aseesimees Hanno Pevkur

Nii, rohkem küsimusi ma tõesti ei näe. Tänan, proua minister! 

21:38 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Aitäh!

21:38 Aseesimees Hanno Pevkur

Sotsiaalkomisjoni poolt Õnne Pillak, palun!

21:38 Õnne Pillak

Hea istungi juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed ja minister! Annan ülevaate sotsiaalkomisjonis toimunud arutelu kohta. Sotsiaalkomisjon arutas Vabariigi Valitsuse algatatud riikliku pensionikindlustuse seaduse ja kogumispensionide seaduse muutmise seaduse eelnõu 475 SE 8. novembril k.a. Komisjoni koosolekule oli kutsutud eelnõu tutvustama sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo, kes tegi seda sama põhjalikult kui siin hetk tagasi. Samuti oli minister valmis vastama komisjoni liikmete küsimustele, kuid komisjoni liikmetel ühtegi täpsustavat küsimust ei tekkinud. Ja seejärel sotsiaalkomisjon tegi järgnevad menetluslikud otsused. Konsensuslikult otsustati teha ettepanek võtta eelnõu 475 SE täiskogu päevakorda täna, 24. novembril 2021, selle esimene lugemine lõpetada ja määrata muudatusettepanekute tähtajaks vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele kümme tööpäeva. Samuti konsensuslikult määrati juhtivkomisjoni ettekandjaks mind, Õnne Pillakut. Aitäh!

21:40 Aseesimees Hanno Pevkur

Peeter Ernits soovib küsida. Palun, Peeter!

21:40 Peeter Ernits

Jah, ma üllatusega kuulsin, et oli vaikus nagu kalmistul, ühtegi küsimust ei olnud. Miks siis niimoodi?

21:40 Õnne Pillak

Aitäh selle küsimuse eest! Küllap komisjoni liikmed olid sedavõrd hästi eelnevalt materjalidega tutvunud ja minister selgelt ja hästi selgitaski neid muudatusi. Ma arvan, et see on ka see põhjus, miks lisaküsimusi ei tekkinud.

21:40 Aseesimees Hanno Pevkur

Peeter Ernits, teine küsimus.

21:40 Peeter Ernits

... Huvitav kohe. Ma olen ka erinevates komisjonides olnud, aga et keegi ei tunne huvi. Kui tihti juhtub teil sotsiaalkomisjonis, et keegi ei küsi, ei tunne huvi, et ettekandja on nii tubli ja eelnõu on nii hea, et isegi ei ole ühtegi küsimust?

21:41 Õnne Pillak

Aitäh ka selle küsimuse eest! Jah, võib-olla teile tundub see sedavõrd uskumatu, et Riigikogu liikmed enne komisjoni teevad ka endale eelnõu selgeks, aga meie komisjonis on niivõrd tublid liikmed. Ja kui tihti seda juhtub? Väga harva, tõesti väga harva.

21:41 Aseesimees Hanno Pevkur

Nüüd on küsimused otsa saanud. Tänan. Nii, avan läbirääkimised. Kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjon on teinud meile ettepaneku, et 475 SE esimene lugemine võiks täna lõppeda, nii oleme selle lõpetanud. Määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 8. detsember kell 17.15.


24. 21:41 Riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse ning avaliku teabe seaduse muutmise seaduse eelnõu (410 SE) esimene lugemine

21:41 Aseesimees Hanno Pevkur

Meie 24. päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse ning avaliku teabe seaduse muutmise seaduse eelnõu 410. Ja meil on nüüd justiitsminister Maris Lauri oodatud kõnetooli. Palun!

21:42 Justiitsminister Maris Lauri

Lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Tutvustan teile riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse ning avaliku teabe seaduse muutmise seaduse eelnõu 410. Selle eelnõu eesmärk on kaasajastada riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse regulatsiooni. Selle seaduse üldine eesmärk on tagada Eesti Vabariigi julgeolek ja välissuhtlemine, kaitstes nii riigisaladust kui ka salastatud välisteavet avalikuks tuleku ja juurdepääsuõiguseta isikutele teatavaks saamise eest.

Kehtiv seadus jõustus 2008. aasta alguses. Kõik senised muudatused on lähtunud pigem üksikküsimustes regulatsiooni täiendamise vajadustest. Nüüd, sellesse eelnõusse on koondatud viimaste aastate vältel erinevate riigisaladuse ja salastatud välisteabetöötlejate ning salastatud teabe kaitset korraldavate asutuste tõstatatud küsimused ja seetõttu on eelnõu teemade ring üpris lai. See eelnõu koostati Justiitsministeeriumi, Kaitseministeeriumi, Siseministeeriumi, Välisministeeriumi, Riigikantselei, Kaitsepolitseiameti, Välisluureameti ja Kaitseväe koostöös aastatel 2019–2021 ja ta põhineb 2018. aastal Kaitseministeeriumi väljatöötamiskavatsusel.

Nüüd käsitletavatest teemadest. Esimene suurem teemadering seondub üldise vajadusega ajakohastada salastatud teabe töötlemise nõudeid. Eelnõuga luuakse regulatsioon, mis järgiks nüüdisaegse teabehalduse ja paberivaba asjaajamise põhimõtteid ning hõlmaks tänapäevaseid teabe töötlemise viise ja teabekandjaid. Nimelt on kehtivad salastatud teabe töötlemise nõudeid koostatud eelkõige paberdokumente silmas pidades, mistõttu need ei ole täies ulatuses ja mõistlikult rakendatavad elektroonselt töödeldava salastatud teabe korral. Selle probleemi lahendamiseks ajakohastatakse näiteks salastatud teabe märgistamise ja hävitamise reegleid, viies viimased vastavusse arhiiviseaduse nõuetega.

Vabariigi Valitsuse määruse tasemel reguleeritakse detailsemalt salastatud teabekandjatele salastamismärgete kandmine ning olemi kontroll. Selgituseks: olemi kontrolli käigus vaadatakse regulaarselt üle salastatud teabekandjate olemasolu ja terviklikkus. Täiendatakse ka teabe salastamise aluseid ja tähtaegu. Seda tehakse Siseministeeriumi ja Kaitseministeeriumi ning Välisministeeriumi ettepanekul. Näiteks on Politsei- ja Piirivalveametil eelnõu järgi võimalik salastada K-komando relvastust, laskemoona ja erivahendeid piiratud tasemel riigisaladusena kuni 25 aastat.

Eelnõus on laiendatud salastatud teabe loojate otsustuspädevust nii teabe salastatuse ennetähtaegsel kustutamisel kui salastamistähtaja pikendamisel. Otsustusprotsessi tõhususe huvides saab minister eelnõu kohaselt õiguse ministeeriumi valitsemisalas loodud teabe salastatuse ennetähtaegse kustutamise otsustamise volitada vajadusel edasi asutuse juhtidele. Kehtiva seaduse kohaselt peab need otsused langetama minister. Nii saab julgeolekuasutuse, Kaitseväe ning jälitusasutuse juht seadusmuudatusega õiguse otsustada oma asutuste loodud riigisaladuse salastatuse ennetähtaegse kustutamise üle.

Teadmisvajaduse põhimõtet silmas pidades saab teabe salastamistähtaja pikendamise vajaduse üle otsustamise õiguse samuti valdkonna eest vastutav minister ning Riigikantselei puhul riigisekretär. Samadest eesmärkidest lähtuvalt teeb julgeolekuasutuse loodud riigisaladuse salastamistähtaja pikendamise otsuse julgeolekuasutuse juht. Kui teave on esitatud ministrile otsustamiseks, siis saab pikendamise üle otsustada vaid minister, mitte asutus. Nii ennetähtaegse kustutamise kui ka pikendamise puhul kehtib reegel, et Vabariigi Valitsus kollegiaalorganina otsustab sellise teabe üle, mis on kantud Vabariigi Valitsusele või valitsuskomisjonile otsustamiseks esitatud teabekandjale.

Muudetakse paindlikumaks ministeeriumi valitsemisalas teenistusvälistele füüsilistele isikutele õiguse andmine juurdepääsuks piiratud taseme riigisaladusele. Minister saab võimaluse ministeeriumi valitsemisalas teenistusvälistele füüsilistele isikutele õiguse andmine juurdepääsuks piiratud tasemel riigisaladuse otsustamise anda vajaduse korral edasi volitusega ministeeriumi valitsemisala juhile. Kehtiva regulatsiooni kohaselt on see ainult ministri õigus. Näiteks peab täna siseminister andma juurdepääsuõigusi Sisekaitseakadeemias õppivatele kadettidele, kes vajavad teavet oma õppetöös. Eelnõu järgselt saab neid otsuseid teha ka näiteks Sisekaitseakadeemia rektor, kui siseminister nii otsustab. 

Eelnõu väga oluline riigikaitse valdkonnaga seotud eesmärk on näha ette riigisaladusele juurdepääsu õiguse andmise eriregulatsioon reservis olevale isikule, kes on nimetatud sellisele sõjaaja ametikohale, mille ülesannete täitmise vältimatuks eelduseks on juurdepääsu õiguse omamine riigikaitse ning infrastruktuuri ja teabekaitse valdkonna konfidentsiaalsel tasemel riigisaladusele.

Eelnõuga luuakse sellisele riigisaladusele juurdepääsu õiguse andmiseks võimalikult kiire julgeolekukontrolli menetlus, et oleks tagatud sõjalise riigikaitse toimimine nii ohuolukordadeks ettevalmistamisel ehk siis näiteks õppekogunemistel, kui ka reaalsetes ohuohuolukordades, näiteks sõjaseisukord, mobilisatsioon. Probleemid on praktikas saanud alguse sellest, et reservis oleval isikul puudub igapäevane teenistussuhe Kaitseväega. Seetõttu on tavapärane juurdepääsu õiguse andmise otsustusprotsess osutunud praktikas liialt aeganõudvaks.

Enne konfidentsiaalsel tasemel riigisaladusele juurdepääsu õiguse saamist tuleb isiku suhtes läbi viia julgeolekukontroll, milleks isik peaks ise taotluse esitama. Sõjaaja ametikohale nimetamise otsustab aga Kaitsevägi, lähtudes reeglina isiku väljaõppest. Eelnõu kohaselt antakse kontrolliks vajaliku taotluse esitamise õigus Kaitseväele, kes hindab konkreetsele sõjaaja ametikohale nimetatud isiku kaasamise ja kontrollimise vajadust ning seejuures säilitatakse kohustus isikut tema üle teostatavast kontrollist teavitada ja isiku tahe välja selgitada. Selliselt toimuks siis kõik õppekogunemise korral. Õppekogunemistele kutsumisest teavitatakse servis olevat isikut vähemalt 120 päeva ette. Kriiside korral, näiteks kui tuleb kasutada mobilisatsiooni, tuleb sõjaseisukord või kõrgendatud kaitsevalmidus, aga ka mobilisatsioonivalmiduse kontrolli puhul ehk siis näiteks lisaõppekogunemistel saab vajadusel julgeolekukontrolli läbi viia ilma isiku tahet eelnevalt välja selgitamata. Kontroll viiakse läbi senisest kiiremas menetluses.

Eelnõuga täiendatakse rakenduspraktikas ilmnenud vajadustest lähtuvalt riigisaladusele juurdepääsu loa andmisest keeldumise aluseid. Selle osaliseks eeskujuks on NATO isikkoosseisu usaldatavuse direktiivi nõuded. Näiteks saab keelduda loa andmisest isikule, kes on korduvalt rikkunud salastatud teabe kaitse nõudeid. Samuti on täiendatud keeldumise alust, mis seostub diagnoositud sõltuvusega, olgu siis narkootilise aine, alkoholi või hasartmängusõltuvus. Tunnistatakse kehtetuks nõue isikutele teavitada julgeolekukontrolli teostanud asutust viivitamata ise oma nime muutmisest. Teave jõuab julgeolekuasutuseni registripäringu kaudu ning seetõttu ei ole vajadust isikul ise seda infot kiiresti teatada, on võimalik saada ilma isiku aktiivse osaluseta.

Eelnõuga laiendatakse nende ametikohtade loetelu, millel töötavate isikute julgeolekukontrolli teeb Välisluureamet. Praegu kehtiva õiguse kohaselt teeb seda kapo. Näiteks on kontrolli objektiivsuse erapooletuse huvides vajalik, et Siseministeeriumis nendel ametikohtadel olevaid isikuid, kes koordineerivad kapo tööd, teeks kontrolli Välisluureamet.

Eelnõuga ajakohastatakse ja laiendatakse riigisaladuse riigist väljapoole edastamise regulatsiooni. Kehtivas seaduses on teabe edastamise õigust omavate asutuste ring väga kitsas. Välisriigile, rahvusvahelisele organisatsioonile või rahvusvahelise kokkuleppega loodud institutsioonile võivad riigisaladust edastada üksnes Riigikantselei, Kaitseministeerium, Siseministeerium, Välisministeerium, Kaitsevägi ja julgeolekuasutus. Arvestades Eesti liikmelisust Euroopa Liidus, NATO-s ja teistes rahvusvahelistes organisatsioonides, on selline piirang aegunud ega võimalda muudel, see tähendab loetlemata ministeeriumidel ja riigiasutustel, oma rahvusvaheliste organisatsioonide töös osalemisega seotud ülesandeid mõistlikult täita.

Eelnõuga on loodud paindlik regulatsioon ja üheselt mõistetavad tingimused teabe edastamiseks välisriigile. Kõige tähtsam teabekaitse põhimõttest tulenev nõue on see, et teabe vastuvõtja tagaks kaitse edastatava teabe avalikuks tuleku eest. See nõue väljendub välislepingutes, täpsemalt salastatud teabe vahetamise ja kaitse kokkulepetes, millised Eesti Vabariik on sõlminud välisriikidega. Kui sellist lepingut veel ei ole, sest näiteks käivad alles läbirääkimised, siis saab eelnõu kohaselt teavet edastada ka Vabariigi Valitsuse julgeolekukomisjoni otsuse alusel, kui teabe vastuvõtja tagab kaitse edastatava teabe avalikuks tuleku eest.

Eelnõuga tehakse riigi julgeoleku volitatud esindaja ettepanekul üks muudatus avaliku teabe seadusesse. Muudatus puudutab juurdepääsupiiranguga välisteavet ja selle eesmärk on tagada suurem õigusselgus juurdepääsupiiranguga välisteabe kaitse nõuete rakendamisel. Avaliku teabe seaduses puudub nimelt täna võimalust teha Eesti õiguse kohast AK-märget juurdepääsupiiranguga välisteabele. Seda teavet tuleb praktikas aga teabena kaitsta, sest tegu ei ole avaliku teabega ega ka salastatud välisteabega. Ja seetõttu praegu kehtiv regulatsioon tekitab teabe töötlejates segadust: ei ole üheselt arusaadav, millist juurdepääsupiiranguga välisteavet ja millise aja vältel tuleb ametkondlikuks kasutamiseks mõeldud dokumendina käsitleda. Eelnõu kohaselt luuakse võimalus, see tähendab mitte kohustus, sellist teavet töötavatel asutustel vajadusel teha asutusesiseseks kasutamiseks ettenähtud märke ka juurdepääsupiiranguga välisteabele, kui see teabetöötleja arvates õigusselguse huvides vajalik. Aitäh! 

21:55 Aseesimees Hanno Pevkur

Kalle Grünthal alustab küsimustega, palun!

21:55 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Vaatan ja kuulan teid ja mõtlen, et kuhu me ometi jõudnud olema, me praktiliselt ei tohi enam varsti mitte midagi teada. Toon ainult ühe näite. Olen Riigikogu "Estonia" laevahuku uurimise toetusgrupi esimees ja soovisin teada, mismoodi hakkavad toimuma Ohutusjuurdluse Keskuste, nii Rootsi, Eesti kui ka Soome vaheline koostöö. Vastus tuli selline, et tegemist on ametkondlikuks kasutamiseks mõeldud teabega, mida ei saa avaldada, ei tohi avaldada. Vaatan täpsemalt, mis on põhjus? Põhjus on see, et selle teabe avalikuks tulek kahjustab riikidevahelisi suhteid. Nüüd te tõmbate seda veel rohkem koomale, mis siis järgi jääb? Kogu see materjali maht on 80 lehekülge, võibolla oleks lihtsam teha eelnõu, mis on kaheleheline, mis on lubatud avaldada?

21:56 Justiitsminister Maris Lauri

On kahetsusväärne, et te ei ole pääsenud ligi informatsioonile, millele te olete soovinud. Riigikogu liikmetel on üldiselt ligipääsu õigus nendele dokumentidele, aga kahtlematult see tähendab ka seda, et nad peavad seejuures tagama selle, et seda infot ei avalikustata, ehk nad peavad sellega käituma nii, nagu selliste dokumentidega käitutakse, ehk mitte seda avalikustamata. Nii et ma ei tea, miks teile seda ei ole võimaldatud. Tahan kindlasti osutada sellele, et antud eelnõu tegelikult laiendab riigisaladust vaid kahes aspektis. Ja minu arust täiesti arukates ulatuses. Nimelt, PPA isikukaitseüksuse kaitseoperatsioonide läbiviimist käsitlev teave. Ma arvan, et saate aru, et see ei saa olla kõigile avalikult teada. Ja ka eriüksuse relvastust, laskemoona, erivahendeid ja varustust käsitlev teave. Ülejäänud osas on tegemist täpsustustega, mis võimaldavad olemasolevat korda operstiivsemalt ja mugavamalt ja otstarbekamalt käsitleda. Kui te kuulasite minu ettekannet, siis siin oli päris pikk osa pühendatud sellele, kuidas saaks tähtaegu lühendada. Kui selgub, et teave ei ole enam nii kõrgelt salastatud vajav, siis saab seda vähendada.

21:58 Aseesimees Hanno Pevkur

Heiki Hepner, palun!

21:58 Heiki Hepner

Suur tänu, hea istungi juhataja! Austatud minister! Ma küsin hoopis eesti keele kontekstis. Ma loen ühe lõigu ette, et mu küsimus võib-olla paremini välja tuleks. "Välisriigi või rahvusvahelise organisatsiooni poolt edastatud juurdepääsupiirangu märkega dokumendile, mis loetakse asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks, lisatakse /.../ vastav eestikeelne märge juhul, kui teabe loonud riik või organisatsioon seda nõuab, kui see on ette nähtud välislepingus" jne. Siit võiks välja lugeda, et üldjuhul on see kas siis inglise keeles või siis ka teatud juhul prantsuse keeles see märge sinna peal tehtud. Miks me peaksime lootma, et teine riik nõuaks seda eesti keeles ja miks me automaatselt austusest oma riigikeele vastu seda ei rakenda?

21:59 Justiitsminister Maris Lauri

Aitäh! Tegelikult on nii, et praegusel hetkel sellist regulatsiooni ei ole, et kui näiteks NATO, Euroopa Liit, meie partnerriigid annavad meile kasutamiseks mingi dokumendi, mis nende siseriiklikult on piiratud kasutamisõigusega, ükskõik milline see on, siis Eesti poolel ei ole õigust praegusel hetkel seadusandluse järgi sinna ühtegi märget juurde panna. Ja selle tõttu võib juhtuda nii, et iga kasutaja ei pruugi igal hetkel teada, et ta ei tohi, või ta ei tea täpselt, kuidas selle dokumendiga tuleb käituda. Nii et see seaduses olev muudatus võimaldab, aga ei kohusta panema eestikeelse märke sinna peale, AK‑märke, et see on asutusesiseseks kasutamiseks. Et on selgus, et see ei ole lihtsalt niisama dokument, mille ka võib piltlikult öeldes panna lauanurgale ja loota, et kui keegi läheb mööda ja loeb sealt pealt, et seda tuleb käsitleda nii-öelda asutusesiseseks mõeldud dokumendina. Ehk see võimalus luuakse, mida praegu ei ole tegelikult, nii et asi läheb tegelikult selgemaks.

22:00 Aseesimees Hanno Pevkur

Paul Puustusmaa, palun!

22:00 Paul Puustusmaa

Suur tänu! Austatud minister! Mul on sihuke nagu pisut printsipiaalne küsimus, sellepärast et ma eeldan seda, et kui seaduses tehakse muudatusi, siis on need põhjendatud ja vajalikud. Kui põlvkonnaks loetakse keskmiselt 20 eluaastat, no ütleme, jah, 20 enam-vähem, siis kui praegu kehtivas seaduses, ma viitan sellele, et § 7 punktis 8 asendatakse arv 25 arvuga 50. See on nüüd see paragrahv, kus räägitakse kaitseväe korralduse seaduse § 37 muutmisest ja salastamisest, et see teave on salastatud hetkel kehtiva korra kohaselt 25 aastaks ehk sisuliselt natuke üle põlvkonna, ja nüüd on seda arvu suurendatud 50 peale ehk peaaegu kolme põlvkonnani. See on kolossaalne hüpe. Millega see selline salastatuse tugevdamine siis, kas see on põhjendatud või kuidas seda põhjendatakse?

22:02 Justiitsminister Maris Lauri

Need alused, millele luuakse võimalus teatud juhtudel, piiratud juhtudel seda pikendada, seda tähtaega kuni 50 aastani, on seotud sellega, et üldjuhul, me võime rääkida küll, et inimene on 20 aasta peale loetakse põlvkond, aga reaalsus on see, et kui me vaatame tänapäeva inimesi, siis inimeste eluiga ja tööiga on tihtipeale oluliselt pikem, isegi kaks ja mõnedel ka kolm korda pikem. Ehk see tähendab lihtsalt seda, et inimene, näiteks tema positsioonilt see info osutub siiski tundlikuks ja väärib kaitsmist tulenevalt sellest, et ta on mingil ametipositsioonil olnud või tegelenud mingite asjadega, ja on endiselt oma ametipositsioonil, mille teadasaamine Eestile vaenulike jõudude poolt ei ole ehk kasulik.

22:03 Aseesimees Hanno Pevkur

Peeter Ernits, palun!

22:03 Peeter Ernits

Hea juhataja ja lugupeetud minister! 80 lehekülge, öö varjus – te millegipärast tulete oma selliste asjadega ikka öö varjus siia –, aga ma küsin, et Riigikohus on öelnud selges eesti keeles, et kogu selle seaduseelnõu üldine suund on võetud salastatud teabe hulga suurendamisele, salastamistähtaegade pikendamisele ja kodanike seadusliku juurdepääsu riigisaladusele raskendamisele. Ja mida see kõik endaga kaasa toob, eriti kohtumenetluses. Ja teie ministeerium on öelnud kaks sõna selle Riigikohtu mure kohta: teadmiseks võetud. Mis see see tähendab? Et nii ongi? Selle eelnõu sisu ja mõte ongi see, et järjest rohkem salastada, järjest muuta keerulisemaks info kättesaamine?

22:04 Justiitsminister Maris Lauri

Ma nüüd vabandan, ma väga hästi ei kuulnud, aga kui ma teie tähelepanekust aru sain, siis teid häirib see, et on kirjutatud: teadmiseks võetud. Sellega justkui ollakse nõus selle seisukohaga, mis üks asjaosaline või konsulteeriv osapool on öelnud. "Teadmiseks võetud" tähendab minu arusaama järgi eesti keeles seda, et on aru saadud, mida vastaspool on öelda tahtnud, on seda mõistetud.

Ma võin kinnitada, et selle eelnõu juures olid väga elavad diskussioonid, ja ka see asjaolu, et seda eelnõu on tegelikult väga pikalt menetletud ja erinevate jõuorganisatsioonide ja asjaosaliste poolt kaalutletud, siis see laiendamise ulatus on ikkagi väga-väga piiratud ja väga kaalutletult tehtud. Ja see on tehtud selleks, et oleks parem võimalus kaitsta informatsiooni, mis on Eesti riigi jaoks oluline, ehk riigisaladust.

Ka siin on väga mitmed praktilised lahendused. Nii mitmelgi juhul tegelikult muudetakse asi lihtsamaks ja loogilisemaks. Nii salastatutuse märke varasem äravõtmine, ligipääsu võimaldamine teatud olukordades, mis praegusel hetkel näiteks ei olegi võimalik või praktiliselt mitte realiseeritav. Lahendatakse ka küsimused, mis näiteks on riigikaitseliselt ülimalt olulised. Riigikaitselisel ametikohal olevad reservis olevad inimesed, kui nad peaksid tulema riigikaitselisse ametisse ja nad peaksid selles positsioonis kasutama konfidentsiaalset infot, et nendel oleksid need load olemas, kui nendel seda luba ei ole, siis nad ei saa oma riigikaitselisele positsioonile asuda ehk see tähendab lihtsalt seda, et meie riigikaitse oleks nõrgestatud. Me ei saa näiteks komplekteerida oma üksusi vajaduse korral lihtsalt sellepärast, et inimesed, kes on tavaelus tsiviilelus, ei oma salastatud teabele ligipääsu, aga riigikaitselist ülesannet lahendades nad peaksid seda tegema. Nii oleks loogiline, et näiteks nende taustakontroll tehtaks ära varem. Kusjuures ma rõhutan, selle kontrolli puhul on ju tegemist sellega ka, et nad annavad ise selleks nõusoleku. Kui nad seda nõusolekut ei anna, seda ei tehta ja ilmselt neid ei saa sinna ametikohale panna.

Ja kindlasti ka need asjaolud, millega täpsustatakse keeldumise aluseid. Ma osutan sellele, et need keeldumise alused ei ole mitte imperatiivsed, vaid need on võimalused teatud olukordades hinnata. Näiteks kui inimene käib mõnes riigis, mis ei ole võib-olla soovitav, millega meil on keerulised suhted, ja ta ei suuda seda selgitada, miks ta on seal käinud, mis asjaoludel, siis see võib olla teatud juhtudel aluseks ju sellele inimesele salajasele teabele ligipääsu mitteandmiseks. Või näiteks ka, kui inimesel on sõltuvusprobleemid või tal on mingid muud elulised asjaolud, mis muudavad selle inimese näiteks väga lihtsalt šantažeeritavaks, siis oleks ju loogiline, et nendele inimestele riigisaladusele või salastatud teabele mingil tasemel ligipääsu andmise puhul kaalutakse, kas need riskid on suured või ei ole need riskid suured. Ja kui need tunduvad liialt kõrged olevat, siis ei annaks.

Ma arvan, et me ei peaks riigina looma võimalust, kus salajast teavet, mis on riigikaitseliselt oluline, oleks väga lihtne meile vaenulikel jõududel kätte saada. Nii et ma ei leia, et need lahendused, mis siin seaduses on  ...  Seadus on tõesti paks, sellepärast et siin on seletuskiri, mis on väga põhjalik, seletab neid punkte just nimelt selleks, et oleks aru saada. Seadus ise ei ole väga pikk. Tal on küll hästi palju lõikeid, täpsustusi, nagu ma ütlesin, ta käsitleb aastate jooksul kujunenud praktilisi probleeme, kuid see väljatrüki paksus tuleneb eelkõige sellest, et seletuskiri on hästi pikk ja põhjalik, kus on seda taustainformatsiooni tehtud. Mina olen küll siin Riigikogus ka ise töötades näinud oluliselt paksemaid ja oluliselt kehvema seletuskirjaga eelnõusid, mis minu arvates on natuke halvem variant, kui seletuskiri on liiga lühike ja vähepõhjalik pikal eelnõul kui see, et eelnõul on väga põhjalik seletuskiri.

22:09 Aseesimees Hanno Pevkur

Marko Torm, palun! 

22:10 Marko Torm

Austatud eesistuja! Väga lugupeetud minister! Minul ei olegi niivõrd palju küsida, kui pigem teha sihuke tunnustav repliik. Meil põhiseaduskomisjonis kui eelnõu oli arutluse all, siis julgen kinnitada, et väga teravate pliiatsite puhul väga suurt diskussiooni sel korral ei tekkinud. Tõenäoliselt see pikk ettevalmistusaeg eelnõu puhul on selge tulemuse andnud ja selgitused, mis põhiseaduskomisjonis anti, oli täiesti ammendavad. Küllap neid protsessi käigus siin veel tekib, aga igal juhul tunnustus selle eest. Aitäh!

22:10 Aseesimees Hanno Pevkur

Kalle Grünthal, palun! 

22:10 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Mis puudutab seda minu poolt tõstatatud Estonia probleemi, siis ma muidugi AK-dokumendi sain kätte. Mina sain kätte, aga ma ei tohtinud seda avalikustada, kuna seal oli AK-märge peal: kahjustab riikidevahelisi suhteid. Oluline teema, mis peab jääma saladuseks! Aga tuleme tänapäeva. Kalle Grünthal ja Kert Kingo esitasid arupärimise ühe juhtumi kohta, kus väidetavalt Kaitseväes toimus õigusrikkumine. Esitasime küsimuse, mis toimus, miks toimus. Vastus tuli, AK-märge peal, kaitseministrilt. Kõigepealt öelge, mis te selle informatsiooniga teete? Mõistate? Juba praegu on sellised barjäärid püsti ja kui see seadus vastu võetakse, siis ma ei kujuta ette, et üldse sealt midagi kätte saab. Nii et palun tehke see seadus ringi selliseks, kus on kirjas konkreetselt lühike nimekiri, mida võib küsida.

22:11 Justiitsminister Maris Lauri

Aitäh! Ma veel kord rõhutan: teie tõstatatud probleemidega see eelnõu ei tegele. Ja kui on küsimus selles, et on olemas teatud informastiooni, teil võib olla õigus sellele ligipääsule põhjendatud olukordades põhjendatud asjaoludel. Täpselt nii on kõigil inimestel, kellele antakse ligipääsu õigus, olgu siis AK-märkega, "salastatud" märkega. See peab olema põhjendus, miks inimene sellega tahab tutvuda. Kui ta tahab sellega tutvuda, siis see tähendab seda, et ta ei tohi seda informatsiooni, mida sealt dokumendist leiab, avalikustada. Sellepärast need märked sinna on peale pandud, need on põhjendusega pandud. Kui nad ei ole põhjendusega pandud, siis on järgmine protsess, see tuleb maha võtta.

Kui te leiate, et mingi dokument on valesti märgistatud, siis te peate pöörduma selle märke pannud asutuse poole küsimusega, miks ta on tehtud. Aga teabe valdaja, teabe looja on see, kes vastutab selle teabe eest ja selle eest, et seda teavet kasutatakse õiglaselt. See puudutab näiteks ka isikuandmeid. Ja alati on küsimus isikuandmetes. Mina ei näe selle seaduse puhul mitte kuskil seda, et hakatakse midagi väga ulatuslikult salastama. Minu arvates on tegemist väga vajaliku seadusega, mis täpsustab teatud aspekte, kus tõesti on olemas paar kohta, kus justkui salastatus kasvab, aga neid luuakse väga põhjendatud võimaluste puhul täitsa põhjendatud olukordades. Ja samas on olemas mitmed reegled, mis tegelikult seda "salastatud" märke panemist ja märke mahavõtmist teevad lihtsamaks ja kaitsevad. Te ilmselgelt ei ole seda eelnõu läbi lugenud või  teinud seda pahatahtlikkuse ja eelarvamuslikus meeleolus. Soovitan lugeda neutraalselt ja proovida mõista, miks need asjad on tehtud. Siis te saate kindlasti aru, et see on hädavajalik.

22:13 Aseesimees Hanno Pevkur

Härra Grünthalil on nüüd protseduuriline küsimus?

22:13 Kalle Grünthal

Mul on protseduuriline küsimus. Ma ei tahaks nõustuda sellega, et lugupeetud ettekandja annab halvustavaid hinnanguid selle kohta, kas ma olen lugenud ja kas ma olen pahatahtlik jne. Ma tahan öelda seda, et tulenevalt kodu- ja töökorra seadusest meil minister tuleb siia, vastab küsimusele, mitte ei anna väärtushinnanguid.

22:14 Aseesimees Hanno Pevkur

See ei olnud protseduuriline küsimus. Heiki Hepner, palun!

22:14 Heiki Hepner

Suur tänu, hea istungi juhataja! Austatud minister! Ma jätkaksin sealt, kus pooleli jäi ja te märkisite ise ka minu küsimusele vastamisel, et jah, et see loob justkui võimaluse eestikeelse märke tegemiseks, AK märke tegemiseks. Seletuskirjast tuuakse selgelt välja, et on olnud probleeme, et konkreetne dokument võib sattuda kolmandatele isikutele. Siin minu küsimuse teine pool oligi see, et miks me seda ei märgi, vaid me kirjutame siia, et me võime selle panna, tegelikult Eesti riigis, kui on need piirangud meie dokumentidele, võiksime me igal juhul ja alati, kui on see AK märge, ütleme, inglise keeleski toodud, ikkagi lisad ka eestikeelsed, miks me võime, aga mitte ei pea, see oli selle küsimusega võib-olla see tuum.

22:15 Justiitsminister Maris Lauri

Tõenäoliselt on olemas selliseid olukordi, kus asi on üheselt mõistetav. Teatud asutuste puhul, kus salastatuse märge on üheselt mõistetav. See ei pea imperatiivselt olema, jäätaksegi see võimalus, et kaalutletult pannakse sinna peale. Ma olen teiega nõus, et lihtsalt on ka välismaiseid dokumente, kus ei pruugi üldse mingisugust märget peal olla, ka võõrkeelset mitte ja noh, ütleme, siis tekib küsimus, kas see on vajalik või mitte. Ja kuna selle dokumendi koostaja on olnud välisasutus, siis meil tavaliselt selle märke paneb see, kes koostab. Siin tulebki teatud dokumentide puhul ka siseriiklikult hinnata, kas see dokument vajab salastamist ja AK märget või ta ei vaja. Kindlasti on ka selliseid dokumente, mis seda ei vaja. See on see kaalutluskoht. Aga ma usun seda, et meil on piisavalt kompetentsed inimesed, kes edaspidi jälgivad tähelepanelikult, et see saaks korralikult tehtud, et kõrvaleminekuid ei tekiks.

22:16 Aseesimees Hanno Pevkur

Martin Helme, palun!

22:16 Martin Helme

Jaa. Mul on ausalt öeldes piinlik kuulata seda juttu. Me ju kõik teame, et Eesti elab ametnike salastamise maanias. Siin ei ole mingitki küsimust selles, et see seadus teeb meil veelgi lihtsamaks kõikvõimalike tühiste asjade kinnimätsimise lõputuks ajaks. Ausalt, olles olnud minister ja olles olnud ka Riigikogus, me kõik teame, millise erilise mõnuga ametnikud taovad templeid, punaseid templeid peale ükskõik millisele paberile lihtsalt selle jaoks, et oma ebakompetentsust ja oma saamatust või ka oma korruptiivsust varjata. Ja nõukogude ajal oli selline asi nagu glasnost, mis käivitati selle jaoks, et ühel hetkel hakata seda hirmsat salastamismaaniat kinni mätsima, et ma ei suuda nagu kuulata neid jutte sellest, kuidas välisvaenlane hakkab kuritarvitama meie dokumente, kui me kõik teame, et meil on võimatu kätte saada isegi kõige elementaarsemaid pabereid. Mul on küsimus, et ma saan aru, miks ametnikud topivad meile neid pabereid nina alla, neid eelnõusid topiti meie ajal ka, aga me peksime tagasi need dokumendid. Aga miks, poliitikud, te sellega nõus olete?

22:18 Justiitsminister Maris Lauri

Aitäh! Ma leian, et see eelnõu on hädavajalik, kuna ta lahendab teatud probleeme, mis on tõusetunud salastatud teabe käsitlemisel.

22:18 Aseesimees Hanno Pevkur

Peeter Ernits, palun!

22:18 Peeter Ernits

Hea juhataja! Lugupeetud justiitsminister! Kõigepealt te ütlesite, et teadmiseks võetud, see tähendabki, et arvestatud, aga te teate väga hästi, et tavaliselt pannakse sinna kas "arvestatud" või "mittearvestatud", nii et see jutt nagu on eriti ... Aga tulen taas tagasi Riigikohtu, lugupeetud Riigikohtu juurde, kus ta ütleb otseselt, et selle seaduseelnõu mõte on pikendada teabe salastamise tähtaegu, laiendada riigisaladuseks loetava teabe definitsioone, ja mis märkimisväärne on, kus ta ütleb niimoodi, et kõike seda tehakse üksnes ametnike töö mugavamaks muutmiseks. Kordan: ametnike töö mugavamaks muutmiseks. Ja seda ei ütle mitte mina, vaid Riigikohus selle eelnõu kohta. Mis see siis tähendab? Te ütlesite, et teadmiseks võetud on, et on arvestatud, või see kinnitabki seda, et ... (Juhataja helistab kella.) ... jah, selle eesmärk ongi rohkem salastada ...

22:19 Peeter Ernits

... rohkem takistada infole ligipääsu jne.

22:19 Aseesimees Hanno Pevkur

Härra Ernits, aeg!

22:19 Peeter Ernits

Aeg ikka! Raivo või?

22:19 Aseesimees Hanno Pevkur

Jaa, kell on nii palju läinud, et juba 30 sekundit üle minuti, mis on ette nähtud küsimiseks.

22:19 Peeter Ernits

Jajaa, Raivo Aega vist ole.

22:20 Justiitsminister Maris Lauri

Aitäh! Ma osutan tähelepanu sellele, et Riigikohus on oma märke teinud sellele eelnõu versioonile, mis on pärit aastast 2020, ja tema märge on tehtud 6. mail ehk poolteist aastat tagasi. Selle aja jooksul on eelnõu muutunud. Nii et ma arvan, et seekord ka seda seisukohta ja seda arvamust on tegelikult selle eelnõu täiendamisel arvestatud, ja seda seisukohta ka eelnõu ümbertegemisel ja kohendamisel tehtud-vaadatud.

22:20 Aseesimees Hanno Pevkur

Härra Ernits, kas teil on protseduuriline küsimus? Nii, kuna me hetkel härra Ernitsaga ühendust ei saa, siis võtame Mart Helme. Palun!

22:21 Mart Helme

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud minister! Teil on tegelikult segi nagu puder ja kapsad see, mis on riigisaladus, mis on riigi julgeoleku hoidmise seisukohast vajalik saladus, mis on operatiivsaladus ja kõik muu see salastamine. Ma ütlen teile, et ükskõik, kuidas te siin ei salastada ja ei räägi mingitest kaalutlusõigustest ja asjadest, siis meenutame vaid mõnda nime: Deniss Metsavas. Herman Simm, selle Dresseni eesnime ma olen unustanud. Kõik väga kõrgetel kohtadel olnud inimesed, filtritest läbi lastud inimesed, igasuguse oma valdkonna kõige kõrgema salastusastmega töötavad inimesed. Aga mida ei olnud, see oli saladuse hoidmine. Sisuliselt sellele seaduseelnõule sõdime meie küll vastu, sest et on lahtisest uksest sissemurdmine ja ei tee olukorda paremaks.

22:22 Justiitsminister Maris Lauri

Aitäh! Ma saan aru, et lugupeetud Riigikogu liige esitas oma arvamust ja läks kõnede poole üle.

22:22 Aseesimees Hanno Pevkur

Paul Puustusmaa, palun!

22:22 Paul Puustusmaa

Suur tänu! Ma ikkagi pean samamoodi pöörduma riigikohtunike hoiatuse poole, sellepärast et vaadates seda seaduseelnõu ennast ma mitte kuidagi ei näe, et oleks maha võetud riigikohtunike poolt esitatud – hirm võib-olla pole õigesti öeldud, aga, ütleme, hoiatust selle kohta, et selle seadusega on selgelt võetud tendents salastatud teabe hulga suurendamisele, salastamistähtaegade pikendamisele ja kodanike seaduslikku juurdepääsu riigisaladuse rakendamisele, mis Riigikohtu hinnangul suurendab olulisel määral selliste kohtuasjade hulka, kus tõendina kasutatakse riigisaladust sisaldavaid dokument. See on täiesti paratamatu. Kuidas te võtaksite selle riigikohtunike hirmu maha, et seadusega esilekutsutud tendentsid ei suurenda siis selliste kohtuasjade hulka, kus kasutatakse riigisaladust käsitlevaid dokumente.

22:23 Justiitsminister Maris Lauri

Aitäh! Ma osutan veel kord, et see Riigikohtu arvamus on poolteist aastat tagasi tehtud ja selle järel on eelnõuga edasi töötatud. Ja kui te loete seda eelnõu, tutvute selle eelnõuga, eelkõige seletuskirjaga, siis te näete, et seal on väga-väga napilt suurendatud salastatuse võimalusi ja need on väga põhjalikult selgitatud, miks nad on. Küll on siia juurde toodud terve hulk võimalusi, kus salastatust saab vähendada. On olukordi, kus on asjad muudetud selgemaks ja arusaadavamaks ja praktiliselt rakendatavaks, mitte liiga bürokraatlikuks. Sealhulgas, ma tahan veel kord rõhutada, võimalus salastatud märkmeid varem maha võtta või alla võtta. Ma arvan küll, et Riigikohtul seekord, kui ta selle eelnõuga tutvub, neid probleeme enam ei ole.

22:24 Aseesimees Hanno Pevkur

Mart Helme, palun!

22:24 Mart Helme

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud minister! Ma põhimõtteliselt jätkan, teie ilmselt ei ole märganud, aga ühiskond valdavalt on märganud, et teie valitsuse ajal on meil süvenenud tsiviilkontrolli puudulikus julgeolekuasutuste ja jõuametkondade üle. Minu küsimus on konkreetne: mille poolest see eelnõu parandab tsiviilkontrolli võimalusi ja võimekusi nende samade asutuste tegevuse üle?

22:25 Justiitsminister Maris Lauri

Aitäh! Selle eelnõu eesmärk oli ja on kaasajastada, nagu ma oma ettekandes ka tutvustasin, kaasajastada regulatsiooni, kuidas salastatud teavet töödelda. Et enam meil ei ole paberkandjatel. Siin on täpsustatud, kuidas teavet hävitada, kuidas märkmeid peale panna, kuidas kontrollida, et need salastatud teave on ikka olemas. Täpsustatakse tähtaegu, aluseid, põhjendusi, millal saab ära võtta, kes otsustab erinevate märkmete panemise, äravõtmise, pikendamise ja muude asjaolude juures, mitte iga eelnõu ei pea tegelema sellega, et mida teie soovite. Mina arvan, et siin on lahendatud terve hulk praktilisi küsimusi, mis on vajalikud.

22:26 Aseesimees Hanno Pevkur

Tarmo Kruusimäe, palun!

22:26 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Hea ettekandja! Ma küsin, et kas väljatöötamiskavatsuse juures kaasati ka kodanikuühiskonna organisatsioone, Inimõiguste Instituuti ja ka ajakirjanduse esindajaid? Pärast hakkab jälle see häda pihta, et nendega pole üldse räägitud, alati me näeme neid asju erinevast vaatenurgast – ei viitsiks seda suurt kisa kuulda. 

22:26 Justiitsminister Maris Lauri

See eelnõu sai alguse 2018. aasta väljatöötamiskavatsusest. Ja väljatöötamiskavatsustega on selline lugu, et sinna on kõigil asjaosalistel võimalik oma arvamusi avaldada. Kindlasti saadetakse ta välja nendele, nagu ikka kõikide eelnõude puhul nendele, kelle puhul eeldatakse, et nendel on selles asjas puutumus ja võimalus arvamust avaldada. Nii et 2018. aastal ma tõesti ei olnud minister ja ei olnud ka selle eelnõu väljatöötamise juures. Ma ei tea, milliseid täpseid, kuidas siis öelda, kooskõlastusringe erinevatel puhkudel ja kellega täpsemalt räägiti. Et ma oletan ja nagu ma siin ka ette lugesin, et need asjaosalised, kes siin sai ette loetud, Justiitsministeerium kaitses ise, Välisministeerium, Riigikantselei, Kaitsepolitseiamet, välisluureamet, Kaitsevägi – nemad töötasid sellega kaasa ja nii nagu siin n-ö kooskõlastusele, küll mitte väljatöötamiskavatsuse juures, vaid eelnõu esimese versiooni juures on arvamust avaldanud Riigikohus ja Rahvusarhiiv. Nii et kõigil on olnud võimalus. Ju siis on olnud põhjuseid, miks nad ei ole teinud. Võib-olla nad ei ole pidanud seda oluliseks või nad on leidnud, et see ei puutu neisse.

22:28 Aseesimees Hanno Pevkur

Alar Laneman, palun! 

22:28 Alar Laneman

Aitäh, austatud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Salastamise osas on natuke selle ületähtsustamist. Ja salastamine teeb asjad aeglasemaks, nõuab rohkem ametnikke. Ja nüüd selles seaduseelnõus on ka üks nõrk koht. Ei ole räägitud kontrollist otsustajate üle. Kuidas ikkagi, kas liiga kergekäeliselt ei ole näiteks salastatuse tempel peale pandud? Ja positiivse asjana, objektiivselt ... (Ühendus hakib.) või tasakaalukamaks on läinud töö partneritega näiteks kaitseväe luurel. Aga julgeolekuasutuste vastastikune kontroll. Väikese riigina kas ei peaks me seda korda täiendama, sest pikaajalises koostöös on inimesed muutunud väga lähedalt tuttavaks ja sõpradeks? Selline küsimus teile. 

22:30 Justiitsminister Maris Lauri

Aitäh! Siin on, nagu ma osutasin ja nagu eelnõus on ka kirjas, osa julgeolekukontrollist läheb kapolt Välisluureametisse, ja just nimelt selleks, et vältida seda, et kontrolli teeks kontrollitav, et objektiivsust ja erapooletust tagada. Eesti-suguse väikeriigi puhul tekib küsimus, kes võiks olla veel kolmas-neljas-viies või kuues kontrollija. Meil teatavasti neid asutusi nüüd nii palju ka ei ole, et me saaksime välistada seda, et keegi üldse ei tunne teist asjaosalist. Ilmselt ka suuremates riikides on see lugu, et nendes asutustes on päris palju omavahelist koostööd ja üksteist tuntakse, aga ma siiski eeldan, et suudetakse olla professionaalsed. Ja eksisteerivad ka need kontrollimehhanismid, mis välistavad selle, et ei suudeta piisavalt objektiivsed ja erapooletud olla. Nii et siin eelnõus on üks täiendus juurde tulnud, et seda objektiivsust ja erapooletust suurendada ka Eesti-suguse väikeriigi jaoks, kus on selliseid asutusi, kes oleksid võimelised julgeolekukontrolli tegema, vähe. See vast on õige lähenemine. Aitäh!

22:31 Aseesimees Hanno Pevkur

 Martin Helme, palun!

22:31 Martin Helme

Aitäh! Nojah, ega ma oma eelmisele küsimusele vastust ei saanud. Ma lihtsalt meenutuseks, et eelmise valitsuse ajal tulid ametnikud seda ka toppima. Kõigepealt toppisid seda siseministrile, kes on ilmselt palju teravam pliiats poliitikas kui tänane justiitsminister, hammustas kohe läbi, milline mädamuna see on, ja lükkas selle tagasi. Siis hakati seda müüma tollasele kaitseministrile, kes tuli rääkima ka meile riigikaitsest ja riigisaladusest. Jälle meie erakond blokeeris selle ära valitsuses. Nüüd on lükatud see surnud kass, loobitud Justiitsministeeriumi õuele ja tänane justiitsminister rõõmsalt meile seda mädamuna müüb siin. Me saame kõik aru, et ametnikud tahavad lihtsalt ehitada tohutu läbipaistmatu müüri oma tegevuse ümber 75 aastaks või 50 aastaks, me saame sellest kõigest aru. Aga miks poliitikud sellega nõus on? Meie peame kaitsma avaliku huvi, meie peame kaitsma seda, et meil oleks läbipaistev demokraatlik riik, kus on mingi järelevalve ja kontroll. Miks te sellega nõus olete?

22:33 Justiitsminister Maris Lauri

Aitäh! Mul on pisut keeruline aru saada, mida te täpselt ette heidate. Ma olen aru saanud, et meie, see olete teie, ja teie olete kõige vastu. Mina ei ole teie, ma ei ole kõige vastu. Ja ma vaatan asjale analüütiliselt, vaatan, kas need tegevused on põhjendatud või mitte, mitte ei ütle teiste inimeste, ametnike kohta halvasti ja ei eelda, et kõik teised on halvad ja pahad. Ja meie või tähendab, teie olete ainuke hea. Mina ka ei eelda, et ma olen ainuke hea. Aga ma annan oma parima. Kui teie leiate, et mina ei anna oma parimat, see vabadus on teil nii mõelda. Minul on vabadus sellega mitte nõustuda.

22:34 Aseesimees Hanno Pevkur

Alar Laneman, palun!

22:34 Alar Laneman

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! Minu eelmine eelmisele küsimusele vastates, ega see kõik kipub ju nii olema, et see pidev koostöö teeb inimese sõbraks ja inimlikult võib-olla on raske, kuigi professionaalselt see peaks olema välistatud, aga inimlikult on raske olla võib-olla vajalikul hetkel piisavalt terav, kuigi peaks. Aga ma küsiks sõjaolukorra ja näiteks mobilisatsiooni kohta. Riigi kaitsmisega tegelevate inimeste hulk kasvab kordades ja koht, kus nad peavad näiteks riigisaladusega töötama ei ole enam turvaline ja vastavatele nõuetele kohandatud kabinet. Kas selle seaduse väljatöötamisel või nende paranduste töötamisel ka neid asju arutati, kuidas selle mahuga kõigega kaasas käia? Ma ei loe seda kuskilt praegu välja.

22:35 Justiitsminister Maris Lauri

Aitäh! Nagu sai öeldud, siis see eelnõu on väga pikalt välja töötatud ja nende protsesside juures ma ei ole isiklikult igal pool ja iga hetk olnud, mistõttu ma ei saa ei ümber lükata ega ka kinnitada, et ühte või teist teemat ei arutatud, eks. Praegusel juhul on ta sellisel kujul ja loomulikult on küsimus selles, et kas meil pannakse mingisuguseid märkeid liiga kergekäeliselt ja eelkõige on siin probleem nn AK-märkes ehk ametkondlikuks kasutamiseks mõeldud märkes. See märge ei ole selle eelnõu teema, see käib teise eelnõu alla, nii et siin see teema tuleb käsitlusele teiste eelnõudega ja protsesside käigus, mis on ka planeeritud ja ette valmistamisel ja tegemisel, kuidas pidurdada seda võib-olla pisut ohjeldamatult. AK-märke panekuid väga erinevatel tasanditel. Mis puudutab erinevates asutustes, kohtutes vajadust töötada teatud juhtumitel ka salastatud teabega, siis ilmselt on mõistetav, et kui on salastatud teave, millele on kehtestatud teatud käsitlemis- ja hoiunõuded, siis neid hoiu- ja käsitlemist nõudeid tuleb rakendada ka kohtuprotsessi käigus. Loomulikult tagades, et on ka tagatud ju see, et saavad seda infot vajalikus ulatuses, sellega tutvuda ka kaitsjad, kui see vajadus esineb, kohtunikud ja kindlasti seda tuleb jälgida, sest ei saa olla nii, et mingi teave, millel on teatud laadiline salastatuse märge, on ühes ruumis või ühes institutsioonis ühtemoodi käsitletud-käideldud ja teises ruumis või teises asutuses teistmoodi. Nii et kindlasti oleks parem, kui salastatud informatsiooni oleks vähem. Kahjuks on erinevad vajadused, mis on sellise informatsiooni vajadust tõstatanud ja tekitanud ilmselgelt ka seetõttu, et tehnoloogilised arengud on keerulisemaks muutunud ja välispoliitiline situatsioon pingelisem.

22:38 Aseesimees Hanno Pevkur

Leo Kunnas, palun!

22:38 Leo Kunnas

Austatud istungi juhataja! Hea minister! Senised riigisaladuse seaduse versioonid ei ole suutnud takistada väga raskeid riigireetmisi, mis meil on toime pannud, ma pean silmas Herman Simmi ja Deniss Metsavase juhtumeid. Ja samal ajal ei ole keegi kandnud nende ametisse saamise üle ei ametkondlikku ega poliitilist vastutust. Kas selles osas on siin mingeid muutusi, et on ka sätestatud midagi, mis määratleks ametkondlikku ja poliitilist vastutust isikutele, kelle tegevuse või otsuste tõttu riigireeturid oma ametikohtadele tulevikus pääsevad?

22:39 Justiitsminister Maris Lauri

Aitäh! Ma kindlasti loodan, et tulevikus tähtsatele ametikohtadele ühtegi riigireeturit ei pääse ja et riigireetureid üldse ei tuleks. Aga me ei saa seda välistada. See seadus ei tegele kuritegudega, kuritegudega tegelemine on teiste seaduste n-ö pärusmaa. Ja see on ikkagi küsimus inimeses ja inimese käitumises. See, et üks dokument on salastatud või mittesalastatud. See noh, ma ei tea, kui palju see riigireetmist soodustab või mitte, võib-olla mõnele teeb see asja ahvatlevamaks, aga minu hinnangul ja minu arvates on need inimesed, kes riigireetmisele lähevad, see on ikka küsimus inimeses. Ja mis puudutab selle seaduse konteksti, siis siin on olemas võimalus teatud tingimusel salastatud teabele ligipääsu piirata natuke laiemalt, see on võimalus, mitte kohustus. Te kindlasti teate, et on olemas loetelu asjaoludest, millal juurdepääsu luba ei anta. Neid on kümme ja siis on olemas terve hulk tingimusi, mida võib arvestada, aga ei pea, mille puhul ongi kaalutlusotsus ja sinna tulevad täpsustused juurde. Just nimelt selles mõttes, et saaks kaalutleda ka neid olukordi, nagu ma kirjeldasin, et kui inimesel on sõltuvus näiteks või ta käib kuskil ebasõbralikus riigis ja ei suuda selgitada, miks ta seal käib ehk ei suuda selgitada oma tegevuste tagamaid. Ja siis võib kaalutletuse põhjendatuse alusel juurdepääsu luba ehk saladuse ligipääsu luba mitte anda. Nii et teatud mõttes seda piiratakse ja tõenäoliselt aitab see võib-olla nii palju kaasa, et inimesed, kes potentsiaalselt võiksid olla riigireeturid, ei pääse nii kergelt salastatud teabele ligi.

22:42 Aseesimees Hanno Pevkur

Helle-Moonika Helme, palun!

22:42 Helle-Moonika Helme

Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud minister! Siin punkt 70 ütleb, et § 48 lõiget 3 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: "Välisluureamet teostab julgeolekukontrolli järgmiste isikute suhtes ..." Nii, vabandust, mul läks korraks eest ära. "... Välisluureametisse teenistusse või tööle kandideeriv ja teenistuses või tööl olev isik, välja arvatud peadirektor ja tema asetäitja ning peadirektori määratud muu Välisluureameti ametnik või töötaja." Mu küsimus on, et kes teostab julgeolekukontrolli Välisluureameti peadirektori, tema asetäitja ja peadirektori määratavate ametnike osas?

22:43 Justiitsminister Maris Lauri

See on nüüd see koht, kus kontrolli tehakse n‑ö asutuste vahel risti, et mitte vastav asutus, et välistada seesama asi, et oleks sõltuvusseos või tekiks ebamugavustunne, siis teine julgeolekuasutus kontrollib teise julgeolekuasutuse juhtide sobivust. Mul ei ole tervet seadust kaasas, kehtivat seadust, seetõttu ma igaks juhuks ei hakka ütlema, kuidas praeguses seaduses need täpselt on määratletud. Nagu öeldud, antud seadusega seda n‑ö ristkontrolli teiste asutuste poolt laiendatakse, nii et siin on toodud ainult see osa, mis muudetakse senisest korrast.

22:44 Aseesimees Hanno Pevkur

Helle-Moonika Helme, palun!

22:44 Helle-Moonika Helme

Jaa, aitäh! Ma täpselt sellise vastuse sain, nagu ma arvasin, et selline ametitevaheline ristkontroll hakkab toimuma. Aga ma vaatan järgmist punkti, et § 49 lõikes 2 asendatakse sõnad "moodustatakse julgeolekuasutuses asjaomase ministri poolt julgeolekukontrolli teostava asutuse juhi ettepanekul vähemalt kolmeliikmeline komisjon" sõnadega "moodustab julgeolekukontrolli teostava asutuse juht vähemalt kolmeliikmelise komisjoni". Ehk siis, meil oli siin enne juttu tsiviilkontrollist ja selle olulisusest. Ma siin nagu selgelt näen, et kui nüüd need julgeolekukontrolli asutused hakkavad omavahel ristkontrollima ja minister ehk tsiviilkontrolli esindaja jäetakse sealt välja, et see on tegelikult probleem. Milline arvamus teil selles osas on?

22:45 Justiitsminister Maris Lauri

Ma arvan, et just nimelt selle kaudu, et selle komisjoni moodustab või määratleb minister, tehaksegi tsiviilkontrolli. Ministrid teatavasti on tsiviilisikud. Nemad ja nende vastutus ongi tagada, et need isikud, kes tegelevad selle teemaga, oleksid asjaga [kursis] ja kompetentsed ja teeksid oma tööd korralikult. See on teatud mõttes ka ministri vastutus – vaadata, et need inimesed, kes sinna komisjoni tulevad, oleksid sobivad, asjaomased, ja et see komisjon ka väikeseliikmelisena oleks tasakaalustatud. Nii et selle kaudu saabki sellist tasakaalustatust teha, sellepärast et asjade juures tuleb ju ka arvestada seda, et nende dokumentide ülevaatamisel nendel inimestel peavad olema vastavad juurdepääsuload ja nendel peab olema kompetentsi hinnata ka selle teabe väärtust ja teabe salastatuse vajaduse ulatust. Nii et me ei saa eeldada, et sellises komisjonis oleksid inimesed, kes asjaga üldse kokku ei puutu, puutuvad vähe või kelle usaldusväärsus on kaheldav. Minister teostabki tsiviilkontrolli või vahendab seda, et tagab selle poole.

22:46 Aseesimees Hanno Pevkur

Helle-Moonika Helmel vist on protseduuriline küsimus tekkinud. Milles mure?

22:46 Helle-Moonika Helme

Jah, mul on protseduuriline küsimus. Mul on väga kahju, et ministril ei ole seda seadust kaasas. Seda ma just täpselt ütlengi, et siin seda muudetaksegi § 49 lõikes 2, kus võetaksegi minister sellest protsessist välja. See ongi nagu probleem ja ma selle kohta küsisin. Ja minister vastab mulle, et jah, see on väga hea, et minister teostab seda kontrolli. Aga siin on selgelt kirjas, et minister jäetakse sellest välja, et selle komisjoni moodustab ainult see julgeolekukontrolli teostava asutuse juht.

22:47 Aseesimees Hanno Pevkur

Jah, see nüüd protseduuriline ei olnud. Seda oleks saanud ka läbirääkimiste käigus kenasti öelda. Nii aitäh, proua minister, rohkem küsimusi ei ole Riigikogu liikmetel. Läheme põhiseaduskomisjonis toimunu juurde ja selle annab edasi Marko Torm. Palun!

22:47 Marko Torm

Hea eesistuja! Lugupeetud kolleegid! Ma olen isegi natukene dilemma ees, et lähtudes eesistuja tänasest märkusest, et ta ootab komisjonipoolselt ettekandjalt sellist kvintessentsi sellest, mis toimus komisjonis. Meil tõepoolest, põhiseaduskomisjoni puhul oli pikk ettekannete hulk, väga hästi esines komisjonis minister ja toetasid tema nõunikud. Ja dilemma seisneb selles, et ega meil väga palju tegelikult tavapärasest erinevalt põhiseaduskomisjonis diskussiooni selle eelnõu üle ei tekkinud. Et oli küll üksikuid tehnilisi küsimusi, mis enne ettekannet juba ära lahendati stiilis kas eelnõu peaks käsitlema hoopis julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjon näiteks, aga vastus seal oli lihtne, et sellega tegelikult saavad ja peavad tegema tegelema Riigikogu alatised komisjonid. Aga sisusse peale ettekandeid, nagu ma ütlesin, väga põhjalikult ei mindud. Nüüd ongi nii, et ma enda jaoks tegelikult, et sellest täbarast olukorrast välja tulla, tegin sellise A4 pikkuse kokkuvõte, mis vähemalt minule selle eelnõu puhul kõige olulisem tundus. Aga taaskord, olles tunnistajaks ministri ettekandele just hetk tagasi, siis oleks selle A4 ettekandmine, mulle tundub, üks tõsine kordamine ja pigem jätaksin selle vahele. Liigun, ma usun, suhteliselt tempokalt menetluslike otsusteni ja enne seda võib-olla paar rõhuasetust sellele, et miks mulle endale tundub, et ka põhiseaduskomisjonis arutelu läks väga libedalt, vähemalt sel korral. Oli just see, nagu ministergi viitas, siis protsess on alguse saanud juba ju 2019. aastal, isegi  2018 Kaitseministeeriumi poolt alguse saanud. 2019 siis eelnõu ettevalmistamisega mitmed ministeeriumid tööd alustasid, toetasid neid. Vaatan oma märkmetest: Välisluureamet, Riigikantselei, Kaitsepolitsei ja 2021. aasta juunis Vabariigi Valitsus ka eelnõu algatas. Ja nii nagu öeldud, eesmärgiks oli tagada Eesti Vabariigi julgeolek ja välissuhtlemine, kaitstes riigisaladust kui ka salastatud välisteavet avalikuks tuleku eest ja kindlasti ka isikute eest, kellel ei ole põhjust selle saladuse või siis piiratud teabele juurde pääsemiseks. 77 muudatusettepanekut kokku, päris mitmed neist ka tehnilist laadi, ei mäleta peast, kas minister mainis seda Kaitseliidu temaatikat, kus tõesti mitmel juhul on Kaitseliit, mida eelnevalt on seaduses käsitletud kui riigiasutust, nüüd saanud selgema tõlgenduse ja tegemist on avalik-õigusliku juriidilise kehaga ja see on selgelt välja toodud, korrektseks tehtud. Ja võib-olla üks moment veel välja tuua, et Kaitseministeeriumi puhul, kus kaitseminister on eelnevalt oma määrusega kinnitanud arvutivõrkude süsteemse kaitse, ministeerium ise on ette näinud, et selle puhul võiks konsensuslik otsus olla laiem ja on volitanud Vabariigi Valitsust neid asju korraldama, neid otsuseid vastu võtma. Aga komisjoni istung tõesti 8. novembril videosilla vahendusel toimus. Kohal viibisid härra Grünthal, Korobeinik, Läänemets, Puustusmaa, Torm ja Võrklaev ja juhatas komisjoni esimees härra Kivimägi, külalistena minister Maris Lauri, nõunik Signe Reinsalu ja Kaitseministeeriumi õigusloomevaldkonna juht Guido Pääsuke. Kohal olid ka välisluureameti ja sisejulgeolekupoliitika osakonna esindajad. Ja neid arusaadavatel põhjustel ma siin ei nimeta nimeliselt. Otsustati: eelnõu suure saali päevakorda ja nii nagu tänase puhul näha, 24. november, otsus konsensuslik, ettepanekule esimene lugemine lõpetada avaldas toetust viis liiget: Kivimägi, Korobeinik, Läänemets, Torm ja Võrklaev ja vastu kaks: Grünthal ja Puustusmaa, ettekandjaks konsensuse alusel siinkõneleja. Mina tänan teid ja loodan, et saame meie julgeoleku ja õiguskaitseasutuste tööd selle eelnõu edasimenetlemisel ja seadusena vastuvõtmisel toetada. Ma olen tänulik küsimuste eest, valmis vastama!

22:52 Aseesimees Hanno Pevkur

Tarmo Kruusimäe alustab. Palun! 

22:52 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Hea ettekandja, me kuulsime, et seda eelnõu alustati 2018. aastal, aga tollel hetkel ei olnud meie, ütleme, selline geopoliitiline olukord ja nüüd siis Leedus ja Poolas on selline hübriidsõda. Minu küsimus on, kas komisjoni arutelude käigus tulid välja ka, et mõningad seisukohad on jäänud aastasse 2018 ja mõningaid tegevusi ei oleks enam otstarbekas teha, sest selle aja jooksul on aeg päris kõvasti või, ütleme, infotehnoloogiliselt edasi arenenud.

22:53 Marko Torm

Aitäh küsimuse eest! Tõepoolest, nii nagu öeldud, meil väga suurt diskussiooni või sisulist diskussiooni ei tekkinud. Ettekanded olid komisjoni liikmete jaoks tol hetkel adekvaatsed ja mulle tundub, et seda infot oli piisavalt. Küll täna siin suures saalis ma teie küsimusega seonduvat küsimust kuulsin ja sellele minister ka oma hinnangu minu arusaamist mööda andis. Aitäh!

22:53 Aseesimees Hanno Pevkur

Rohkem küsimusi ei paista. Tänan! Läheme läbirääkimiste juurde. Avan läbirääkimised. Palun,  Kert Kingo! 

22:53 Kert Kingo

Hea istungi juhataja ja head kolleegid! Ma kõigepealt kohe paluksin kolm minutit lisaaega.

22:54 Aseesimees Hanno Pevkur

Palun, kaheksa minutit. 

22:54 Kert Kingo

Suhtun hästi kriitiliselt sellistesse tõi igasuguste salastamistesse ja keelumärgetesse ja piirangutesse. Kui öelda välja selline asi, et midagi on salastatud, siis esimese asjana tuleb ju kõigile automaatselt meelde VEB Fondi asjaolud, mis 70 aastaks salastati. Samamoodi Estonia huku koondraport, mis salastati 75 aastaks. Sellega seoses on see väga tundlik teema ja kõigil on kahtlus nende salastamistega seoses.

Me piirame tihti ka põhjendamatult asutuste ja ministeeriumide erinevaid dokumente ja teavet. Tegelikult peaks neid piiranguid hakkama ja need keelumärke ja need salastatuseid hakkama üldse ümber vaatama ja peaks neid hoopis hakkama maha võtma. Näiteks Kalle Grünthali poolt eelnevalt nimetatud see olukord, kus Kaitseväe julgeolekualal toimus juunikuus üks sündmus ja mille puhul oli põhjust arvata, et rikuti julgeolekureegleid. Ja meie siis kolleeg Kalle Grünthaliga küsisime selle kohta kirjalikke küsimusi, aga meile lihtsalt ei avaldatud neid. Ja teatati, et see teave on asutusesiseseks kasutamiseks. Loomulikult me võime ju oletada, miks selliseid asju hoitakse saladuses, ja leitakse põhjus, ettekääne, miks neid ei tohi avaldada.

Aastaid räägiti meil siin, mäletan, riigireformi raames avalikustamisest, läbipaistvusest. Me järgisime Euroopa väärtusi. Mul tekib küsimus, kuhu see meie läbipaistvus ja see, ütleme, avaldamine ja avalikustamine kõik nüüd äkki jäänud on. Mis selles suunast on saanud, kui me liikusime selle avalikustamise poole? See on kuskil ära kadunud, on ju. Ja seda ka, et me liikusime kogu aeg selles suunas, et igasuguseid keelumärkeid pannakse peale ainult väga põhjendatud juhul. Need väga põhjendatud piirangud peavad olema, kui on tegemist näiteks väga tundlike teemadega, mida tõesti on põhjust nagu piirata. Aga praegu on tihti olukord, kuidas salajaseks teabeks loetud dokumentide või tegevuste kohta me loeme näiteks kaitsepolitsei aastaraamatust. Muidu riigisaladusega kaitstud, aga aastaraamatus on kirjas needsamad riigisaladusega kaitstud lood ja info ja juhtumid.

Ja kõigi nende piirangute seadmise ja pikendamiste eesmärk on tõenäoliselt ikkagi see, et varjata midagi, selleks et peita rikkumisi, selleks et hoiduda kõrvale vastutusest ja selleks et vältida karistusi. Ma ei näe mitte ühtegi muud põhjust mass-salastatuse puhuks. Selleks, et need hämarad ja kahtlased teod ei näeks valgust. Ja see minu hinnangul tagasisamm stagnatsiooni, Nõukogude Liidu mentaliteedi juurde tagasi, kus kõik oli salajane, millestki ei tohtinud rääkida ja kõik pidi nii puutumatu olema. Ja seetõttu ma leian, et seesama eelnõu on üks osa sellest liikumise suunast, sellest järjekordsest sammust kõik maha vaikida, kõigile veto peale panna. See ei ole hea. Ja seetõttu see eelnõu on järjekordne halb eelnõu. Ja see eelnõu on järjekordne samm igasuguse salastatuse, mahavaikimise ja varjamise suunas. Ja see annab seadustikud vahendid võimalike ebaseaduslike kahjulike tegude varjamiseks. Ja kõige kokkuvõtteks on see ka põhjus, miks Eesti Konservatiivne Rahvaerakond teeb ettepaneku antud eelnõu tagasi lükata. Mina tänan!

22:58 Aseesimees Hanno Pevkur

Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Mart Helme, selle puhul on meil selline lugu, et läbirääkimistel saavad esimesel lugemisel sõna võtta vaid fraktsioonide esindajad. Nii. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu esimene lugemine lõpetada, aga meile tõepoolest on jõudnud ka paberkandjal EKRE fraktsiooni ettepanek valitsuse algatatud riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse ning avaliku teabe seaduse muutmise seaduse eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata ja see on vaja meil läbi hääletada.

Austatud Riigikogu, panen teie ette hääletusele Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni ettepaneku, Vabariigi Valitsuse algatatud riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse ning avaliku teabe seaduse muutmise seaduse eelnõu 410 SE esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

23:00 Aseesimees Hanno Pevkur

Ettepanekut toetas 16 Riigikogu liiget, vastu oli 45. Ettepanek ei leidnud toetust.

Nii. Sellega oleme esimese lugemise lõpetanud ja määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 8. detsember kell 17.15.


25. 23:01 Etendusasutuse seaduse ja rahvusooperi seaduse muutmise seaduse eelnõu (419 SE) esimene lugemine

23:01 Aseesimees Hanno Pevkur

Meie järgmine päevakorrapunkt, 25., on Vabariigi Valitsuse algatatud etendusasutuse seaduse ja rahvusooperi seaduse muutmise seaduse eelnõu numbriga 419 SE. Valitsuse poolt tutvustab seda kultuuriminister Tiit Terik. Palun!

23:01 Kultuuriminister Tiit Terik

Austatud Riigikogu aseesimees! Austatud Riigikogu liikmed! Toon teie ette seaduseelnõu, mis eelnõu koostaja parema äranägemise järgi looks selgemad tingimused Eesti mitmekesise teatripildi toetamiseks ning muudaks ka ajakohasemaks valdkonna korraldust ja rahastamist ning vähetähtis ei ole ka bürokraatia vähendamise eesmärk. Etendusasutuse seadus praegusel kujul on meie hinnangul ajale jalgu jäänud. Nimelt 2003. aastast kehtiv ja suures osas selle 1997. aastast jõustunud versioonil põhinev etendusasutuse seadus on seni reguleerinud eeskätt riigiasutustena toimivate etendusasutuste tegevust. Samas on tänaseks kõikide riigietendusasutuste tegevus lõpetatud ja kavas ei ole neid ka juurde moodustada. Selle asemele on tulnud riigi loodud sihtasutused ning meil on ka väga mitmekesine ja jõudsalt arenev eraetendusasutuste maastik.

Jah, tuleb tunnistada, et etendusasutuste maastik on viimastel aastatel arenenud märksa kiiremini kui seda toetav õigusruum. Hetkel veel kehtiv seadus on andnud võimalust ka ebaselgusteks ning etendusasutuste rahastamisel ning selle läbiviimisel on olnud ka kohtuvaidlusi, mis, ma usun, et ei ole ei ühele ega teisele vaidlevale osapoolele kuidagi meeltmööda.

Seaduse muutmise eesmärgiks on teha etendusasutustega ja etendustegevusega seotud seadusandlus selgemaks ja paindlikumaks. Esiteks soovime kaasajastada etendusasutuste mõistet ja muud, mis on valdkonna praktikas ajaga muutunud. Teiseks vähendaksime etendusasutuste bürokraatiakohustust ja ka halduskoormust. Ja kolmandaks korrastaksime etenduskunstide valdkonna rahastamise süsteemi. Kui mõningad olulised, kuid siiski kõrvalklauslid välja jätta, võiksime öelda, et etendusasutus hakkab edaspidi tähendama juriidilist isikut või asutust, kelle põhitegevusala on teatri‑ ja tantsuetenduste või kontsertide lavastamine ja esitamine, muusikaline lavategevus või lavakunsti abitegevus. Mõistagi kehtiksid täiendavad täpsustused ja nõuded nendele etendusasutustele, kes sooviksid riiklikku toetust ka tulevikus taotleda, ning ministeeriumile oleksid kõik etendusasutused tänase olukorra puhul endast teada andmise kohustusega, siis tulevikus ei peaks uue etendusasutuse loomisest ilmtingimata riiki teavitama. See, ma usun, et on ka üks lihtsustus, mis võiks valdkonnas olla põhjendatud.

Riigi sihtasutuste puhul sätestatakse toimimiskord suuresti põhikirjas ning siin on samuti oluliselt lihtsam kui senised reeglid. Bürokraatia poole pealt kaob näiteks seni kõigile etendusasutustele kehtinud loomenõukogu moodustamise kohustus ning etendusasutustel tekiks võimalus sõlmida loominguliste töötajatega lepingulisi muid suhteid kui ainult konkreetselt töölepinguline suhe. See, ma usun, annab teatritele laiemad võimalused oma lepinguid vormistada. Lihtsustaks me oma nägemuse kohaselt ka etenduste salvestamise ja arhiveerimisega seotud küsimusi, seda ilmselgelt seoses vastavate tehniliste vahendite arenemisega ja lihtsustamisega.

Etenduskunstide rahastamise poole pealt pakume austatud Riigikogule välja, et riigi asutatud sihtasutuste osas saame põhineda põhikirjades toodud eesmärkidele ja asutaja poolt ootusena sätestatule ning era‑ ja munitsipaaletendusasutuste puhul saab riigieelarvest taotleda ja komisjoni soovitusel ka eraldada etenduskunstide valdkonna mitmekesisuse ja etenduste piirkondliku kättesaadavuse tagamise kriteeriumite alusel riigipoolset raha. See on siis ülevaade sellest raamistikust.

Nüüd, etendusasutustele antavate toetuste liigid, taotlemise korra ja taotlejate hindamise ning määramise tingimused oleksid eelnõu kohaselt vastutava ministri määrusega kehtestatud. Valdkonna täpsemaks korraldamiseks ministri määruse tasandile viimise eesmärk on operatiivsus ja paindlikkus, et kui valdkonnas toimetavad asjaomased organisatsioonid näevad, et oleks põhjust võtta ette muudatusi, ei peaks me alati nende küsimustega parlamenti tulema, et seadust muuta.

Tooksin välja eraldi veel ka ühe olulise teema, mis puudutab ligipääsetavust. Neile, keda see otseselt ei puuduta, võib see tunduda küll tühi asi, kuid seaduseelnõu järgi oleks etendusasutustel nüüdsest ka üks uus kohustus ja see on teavitada läbi oma infokanalite ligipääsetavusest. See tähendab seda, et kas erivajadusega inimesed oleksid ligipääsetavuse osas etenduste või mõnda muud ettevõtmist jälgima tulles oma olukorda võimelised hindama. Juhul, kui ligipääsetavus ei ole tagatud, siis sellest tuleb lihtsalt teavitada, et inimesed teaksid oma plaane teha. See on väike, aga ma usun, et praktiline ja oluline samm, mis valdkonda võiks huvitada.

Uus etendusasutuse seadus on kooskõlas etenduskunstide maastikul toimuvaga ning me usume, et soodustab värskeid loomingulisi ideid, tegutsemise viise ja loomulikult teatri kättesaadavust kõikides piirkondades üle Eesti. Ja mis puudutab sellessamas eelnõus olevat rahvusooperi seadust, siis siin on tegu ühe tehnilise muudatusega–  parandatakse vananenud avaldamismärget. Tänan austatud Riigikogu liikmeid selle koostöö eest, mis eelnõu koostamise juures on olnud. Heal meelel vastan teie küsimustele. Aitäh!

23:09 Esimees Jüri Ratas

Aitäh austatud ministrile! Küsimusi on. Üllar Saaremäe, palun!

23:09 Üllar Saaremäe

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Austatud kultuuriminister! Tervitan teid uue ameti puhul ja soovin teile jõudu! (T. Terik: Suur tänu!) Ja haarame siis asjal sarvist, minu küsimus puudutab §16 tehtavat muudatust numbri all viis ehk riigieelarvest etendusasutustele antava toetuse liigid ning toetuse taotlemise, taotleja hindamise, taotluse määramise tingimused ja korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Etendusasutuste Liit on oma pöördumises kirjutanud: "Tagamaks etenduskunsti rahastamise stabiilsus, läbipaistvus ja järjepidevus, peaksid rahastamise alused tulenema seadusest. Ministri antavas määruses saavad olla vaid rahastamise tehnilised detailid." Palun kommentaari!

23:10 Kultuuriminister Tiit Terik

Aitäh, hea Riigikogu liige, tänan heade soovide eest! Kommenteerin seda järgmiselt. Täna kehtivas regulatsioonis on meil kaks olulist kriteeriumi, millest me saame lähtuda, need on kättesaadavus ja ka sisuline kriteerium. Nüüd varasemast praktikast olen ma aru saanud nii, et see annab väga palju tõlgendamise ruumi ja ühtpidi on esile kutsunud ka vaidlusi, mis on jõudnud ka kohtusse, mis ma usun, et ühelegi osapoolele väga ei meeldi. Nüüd, mis puudutab rahastamise kindlust, siis ma usun, et määruse tasemele nende otsustusprotsesside viimine ja seal kirjeldamine kindlasti ei vähenda seda kindlust, mida etendusasutused selle regulatsiooni juures tunda võiksid. Et kui me selle määruse tasemest räägime, siis me saame seal väga selgelt lahti kirjutada, millised on need kriteeriumid, mille alusel komisjon, kes valdavalt koosneb nendest inimestest, kes valdkonnas tegutsevad, kes on kindlasti väga pädevad hindama erinevaid projekte, siis nende puhul tehtavate otsuste pealt saab minister lõpuks kinnitada. Nii et ma usun, et kindlustundes ei anta kuidagi siin järele ja me täpsustame olukorda, et vältida võimalikke vaidlusi ja juhul, kui valdkonna seest tekib ka ootus regulatsioonide muutmiseks, siis me ei pea alati tulema lugupeetud parlamendi ette, vaid me saame operatiivsemalt koostöös ministeeriumi ja etenduseasutustega selle küsimuse ära lahendada.

23:11 Esimees Jüri Ratas

Signe Kivi, palun!

23:11 Signe Kivi

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud minister! Menetluses oleva eelnõu muudatustest olulisemad puudutavad tegevustoetuse hindamise ja määramise põhimõtteid, tähtajalise lepingu ja töölepingu sõlmimist, avaliku konkursi korraldamist. Paraku huviorganisatsioonid ei ole paljude nende muudatustega olnud nõus. Eelmine kultuuriminister ei suutnud hajutada komisjoni liikmete kahtlusi, eriti kolleeg Saaremäe muret, et uute muudatustega antakse voli ministrile ainuisikuliselt talle ebasobiva repertuaariga teater n‑ö paindlikult sulgeda. Minu küsimus: kas olete jõudnud kohtuda esindusorganisatsioonidega ja kas olete valmis eelnõu menetluse käigus paremaks muutma?

23:12 Kultuuriminister Tiit Terik

Aitäh, proua Kivi, selle küsimuse eest! Jah, mul on selle napi kolme nädala jooksul olnud võimalus erinevate valdkonnas tegutsevate teatriinimestega kohtuda ja neid küsimusi arutada, teades, et olen täna austatud Riigikogu ees. Meie nägemus, mis sellesse eelnõusse on pandud, kätkeb väga selgelt ühte sellist põhimõtet, et riik ei peaks ülemäära palju sekkuma nendesse suhetesse, mis teatrijuhil oma organisatsioonis on, ehk et riik peaks sekkuma võimalikult vähe. Me usaldame oma etendusasutuste juhte tegema vajalikke otsuseid nii oma töösuhetes, nii oma repertuaaris ja kõiges muus, mida nad peavad vajalikuks oma asutuse toimimise juures otsustada. Riigi ülesanne siin selle seaduse raamiga on anda tuge finantsiliselt, sest me teame, et ainuüksi oma tulust teatrid kõiki kulutusi kanda ei saa. Need protsendid on erinevad, jäävad sihtasutuste puhul 40–50% juurde. On ka väiksemaid ja suuremaid protsente, aga on ilmselge, et riigi tugi siin on väga asjakohane ja oluline.

Aga see, mis puudutab teatrijuhtide arvamusi, siis jah, ma olen kohanud nii ühesugust kui ka teistsugust lähenemist. Minu napp kogemus ütleb praegu seda, et ka antud küsimuses kõik teatrijuhid ei ole kõikides probleemides täpselt ühel meelel. Aga tõepoolest, siin on minu oluline ülesanne anda teile seda kindlust, et riigipoolne rahastamine kuidagi uue süsteemiga ei saa kahjustatud. Pigem me näeme seda, et mahavõetavad bürokraatlikud regulatsioonid, mis vanas seaduseversioonis ehk hetkel kehtivas versioonis on, võiksid tulevikus olla lahendatud juhtide poolt ise ja siia võiks riik võimalikult vähe sekkuda.

23:15 Esimees Jüri Ratas

Eduard Odinets, palun! 

23:15 Eduard Odinets

Aitäh, härra esimees! Härra kultuuriminister, palju õnne ka minu poolt esimese eelnõu esitamise puhul! Aga ikkagi, mind huvitab see § 16. Need rahastamipõhimõtete muudatused tekitavadki pingeid. Me teame, et raha on see teema, mis tekitab pingeid. Aga kui ma vaatan seda regulatsiooni, siis on selgelt näha, et see regulatsioon on riigiasutuste, sihtasutuste nägu. Neile luuakse siin päris palju eeliseid, näiteks see, et neile toetus määratakse – tahavad nad või ei taha, aga määratakse. Kõikidele teistele võib määrata. See on esimene eelis. Teine eelis on see, et riigi sihtasutuste puhul ei pea moodustama mingit komisjoni ja pole arusaadav, kes otsustab, palju määrata. Kõigi teiste puhul moodustatakse komisjon, kes hakkab ministrile nõu andma. Kas te saaksite selgitada nende suurte eeliste ja erisuste tagamaid?

23:16 Kultuuriminister Tiit Terik

Suur tänu heade soovide eest! Riik on tõepoolest võtnud hulga sihtasutusi ise luua, et Eesti erinevates paikades oleksid meil etendusasutused. Ja riik ühtpidi asutajana omab ka väga suurt vastutust nende asutuste ees. Loomulikult on meie huvi, et ka muus omandivormis olevad ja Eestis toimivad etendusasutused saaksid tuge, et mitmekesistada seda teatripilti. Ma julgen teile öelda küll seda, et see, mis puudutab erinevat juriidilist vormi, olgu ta siis riigi poolt loodud sihtasutus või mõni erasektorist toodud näide, siis nad mõlemad oleksid need, kes oma rahastamise ettepanekud, mis ministri lauale jõuavad, saaksid ikkagi asjaomasest komisjonist. See oleks oleks see kriteerium, kus ei sõltu see ju tegelikult ministri suvast, vaid ikkagi sellest, mida valdkonna ekspertidest koosnev komisjon ette paneb ja selle rahajaotuse teeb. Jah, seal erinevaid kriteeriume arvesse võttes, arvestades võib-olla ka regionaalset mõõdet, arvestades sisu mõõdet, nii nagu eksperdid ise selle ka paika paneksid koostöös ministeeriumiga. Nii et ma usun, et siin ühtpidi riigi vastutus omaloodud sihtasutuste eest, aga andes kindlasti jõudu ja tuge ka nendele, mis ei ole loodud riigi poolt, vaid vaid mõne muu asutaja poolt. Aitäh!

23:18 Esimees Jüri Ratas

Üllar Saaremäe, palun!

23:18 Üllar Saaremäe

Suur tänu, lugupeetud Riigikogu esimees! Austatud minister. Selle rahateema ja rahastamise teema peal me jõuame veel palju rääkida. Aga te mainisite oma vastuses, et usaldate teatrite juhte. Mind huvitab § 5, esimene punkt, millele on juhtinud tähelepanu etendusasutuste liit. Veidi skisofreeniline olukord, kus teatrijuht, kes ei saa vastutada loomingulise juhi otsuste eest, peab vastutama kogu teatri eest. Oskate selle kohta midagi öelda?

23:18 Kultuuriminister Tiit Terik

Jah, ka sellel teemal võiks tegelikult päris pikalt peatuda. Kui loominguline juht teatri juhi poolt ametisse võetakse, tõenäoliselt on nad oma mõtted selgeks rääkinud ja see otsus, mis teatrijuhil on selle töösuhte vormistamise juures, on ka loodetavasti nende hea koostöö aluseks. Aga kindlasti võib tekkida olukordi, kus, ütleme, et looming ja eelarve omavahel põrkuvad. See on täiesti võimalik. Ma loodan väga, et ikkagi asutused jõuavad omavahel väga selge kokkuleppeni isekeskis ja siin ei ole vaja riigi poolt seda teemat üle reguleerida. Aga juhul, kui on asutusel selline soov, siis tegelikult on võimalik põhikirjas sätestada ka see, et näiteks teatrijuht kannab ka ise loomingulise juhi rolli. Nii et juhul, kui näiteks teatri või, ütleme, selle sihtasutuse nõukogu nii leiab ja oma põhikirjas sedaviisi sätestab, siis tegelikult on võimalik, et need kaks olulist funktsiooni on kantud ühe tubli inimese poolt.

23:20 Esimees Jüri Ratas

Eduard Odinets, palun!

23:20 Eduard Odinets

Aitäh! Enda esimese küsimuse ja teie vastuse puhul märgiksin võib-olla, et minu jaoks on siin oluline mõista, et ka võrdne kohtlemine, et sõltumata omandivormist, on see riigi loodud või on see era- või munitsipaaletendusasutus, nad kõik võiks ju kohelda neid võrdselt. Me teame ka kunstiliselt, eks ju, nii mõnigi munitsipaal- või eraetendusasutus on oluliselt paremal järjel ka loominguliselt kui mõni riigi poolt asutatud sihtasutus. Aga teine küsimus oleks ikkagi selle ka komisjoni kohta, et eelnõu ütleb, et komisjon moodustatakse selle tegevustoetuse puhul, aga on võimalik anda ka erinevaid sihtotstarbelisi toetusi, valdkonna arengu, rahvuskultuuri, piirkondliku mõju või rahvusvahelistumise seisukohalt olulisteks tegevusteks ja selle sihtotstarbelise toetuse puhul komisjoni ei moodustata seaduseelnõu järgi. Kes siis hakkab otsustama, kas minister isiklikult või ministeeriumi teatrinõunik või vastav asekantsler? Kuidas see mehhanism hakkab tööle?

23:21 Kultuuriminister Tiit Terik

Aitäh! See on oluline mehhanism ja ma usun, et siin me peame lähtuma nendes kõikides rahastamise otsustes sellest, et see oleks tehtud võimalikult asjatundlikult, võimalikult laiapindse seltskonna poolt. Ma usun, et siin sellist olukorda, et minister hakkab neid oma suva järgi otsustama või et ka nõunik neid oma eelistuste järgi hakkab kokku panema kindlasti ei kujune reaalseks praktikaks. Ma usun, et ka sellises küsimuses, mida teie tõstatasite, saab minister toetuda sellele komisjonile ja see komisjon on ikkagi lõppkokkuvõttes see, kes sellised ettepanekud teeb. Minister, ma usun, et ei ole see persoon, kes peaks selliseid rahastusotsuseid ise tegema. Selle saab reguleerida määrusega ära, mis on selles eelnõus ka üks kandev idee ja me saame lahti kirjutada kõik erinevad toetused, mida anda ka näiteks sellesama määruse tasemel ära kirjeldades seal, millised on taotlemise tingimused, millised on hindamise kriteeriumid ja kuidas kogu see protseduur välja näeb. Aga teie rahustamiseks kinnitan, et üksikisiku tasandil neid otsuseid kindlasti ei ole mõistlik langetada.

23:22 Esimees Jüri Ratas

Viktoria Ladõnskaja-Kubits, palun.

23:22 Viktoria Ladõnskaja-Kubits

Palju õnne ka minu poolt uue ameti puhul! Meie ootused ja lootused koostööl on hästi suured. Küsimus aga puudutab nüanssi, mis jäi natuke segaseks kultuurikomisjoni istungil, siis, kui me käsitlesime seda eelnõu. Nimelt, et milliseid huvigruppe ministeerium on juba kuulanud ära, ettevalmistades seda seaduseelnõu ja millistega veel on plaanis kohtuda? Ehk siis, kas kõik need huvigrupid on ära kuulatud ja nende arvamus on arvestatud?

23:23 Kultuuriminister Tiit Terik

Aitäh! Jah, tõepoolest, see nimekiri nendest erinevatest organisatsioonidest, kes on kutsutud siia oma sisendit andma, on päris muljet avaldav. Siin on ka erinevad mõtted nende ettepanekute laekumise ja nendele omapoolse kommentaari osas andnud ministeerium, siin kooskõlastustabel, mis kaasas on, kätkeb päris mitmeid mõtteid. Noh, kui me räägime Etendusasutuste Liidust, kui me räägime Teatriliidust, Väike- ja Projektiteatrite Liit, siin on tantsuga tegelevate organisatsioonide esindajad, siin on mitmed teisedki organisatsioonid. Ma julgen kaasamise ühe tugeva pooldajana öelda seda, et see inimeste ja organisatsioonide ring, kes selle eelnõu juures on olnud, on päris suur. Ja kui me mõtleme, et see on sedavõrd oluline eelnõu just nimelt, mis puudutab etendusasutusi ja valdkonnas tegutsevaid organisatsioone, siis ma usun, et kõikidel, kellel on olnud soov, on siin olnud võimalus oma mõtted kaasa anda ja ma usun, et ka lugupeetud kultuurikomisjon, kes selles eelnõus juhtivmenetleja on, saab kindlasti ka täiendavaid signaale, sellepärast et eks siin mõtted võivad mingil hetkel uuesti pähe torgata ja tuleb anda teada nendest. Ka meie ootame samuti väga konstruktiivset koostööd erinevate organisatsioonidega, on mingites küsimustes vaja anda meil täiendavaid selgitusi ja oleme seda alati valmis tegema. Ja kui on häid mõtteid, siis loomulikult selle eelnõu menetlemise käigus teeme parlamendikomisjoniga igakülgselt head koostööd, loodan. Aitäh!

23:25 Esimees Jüri Ratas

Tarmo Kruusimäe, palun!

23:25 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea esimees! Hea minister, palju õnne ka siis, jah! Ja teiegi varuge küpsiseid, kadrisandid jooksevad. Aga minu küsimus on see, et riigieelarvest rahastamine loomulikult on stabiilsus. Nüüd, kui ta läheb nendele teistele alustele, siis kas minister on mõelnud ka täiendavat rahastust? Sellepärast, et kui rahastus võiks sõltuda ainult ministri suvast, siis peaks olema mingi sihuke täiendav, et kas oleks mingi teatrimaks või mingi muu asi, mis kompenseeriks selle osa, mis ei mahu võib-olla ministri nägemusse.

23:26 Kultuuriminister Tiit Terik

Suur tänu, austatud Riigikogu liige! Ja aitäh hoiatamast, kadrisandid täna juba käisid ministeeriumis ja olid väga meeleolukad! Mis puudutab rahastamist, siis me räägime siin suurusjärgus 33 miljonist, ja kui me suudaksime leida kuskilt lisavahendeid, siis ma usun, et valdkonnas oleks see väga tervitatav. Millest üldiselt etendusasutuste tulud koosnevad? On ühtepidi riigi poolt tehtud eraldised, aga otse loomulikult väga oluline roll on siin ka piletitulul ja kindlasti on võimalik ka muude, väiksemate sissetulekutega eelarvesse vahendeid teenida. Aga ma usun, et piletitulu ja riigipoolne toetus on pigem need peamised ja olulised vahendid.

Kui te oma küsimuse alguses ütlesite, et rahastamine läheb kõik uutele alustele, siis ma julgen teile kinnitada, et ega see väga palju nüüd uutele alustele ei lähe. Me pigem täpsustame määrusega kogu seda rahajagamise protsessi, aga tõenäoliselt ei lähe siin midagi kindlasti hullemaks. Kui erasektor tahab asutustele toetust anda, siis iseenesest on see ju loomulikult ka võimalik, aga siin on praegu see olukord, kus, ma arvan, et me võiksime selle protsessi paremaks ja selgemaks saada, et vältida tulevikus ka kohtuvaidlusi, nii nagu see täna väga kitsaste kriteeriumide osas on meile ette toonud. Aga me anname oma parima, et valdkond saaks võimalikult head tingimused kultuuriga tegelemiseks.

23:28 Esimees Jüri Ratas

Austatud minister, aitäh! Rohkem küsimusi ei ole. Palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks Üllar Saaremäe. Palun!

23:28 Üllar Saaremäe

Austatud Riigikogu esimees! Lugupeetud Riigikogu! Täna on siin mitmel puhul kutsutud üles oma sõnadega kirjeldama komisjonis toimunut. No ei ole võimalik, sest praegu ma pean minema dialoogi peale ja see on täis puhast kulda. Oma sõnadega seda ümber ei jutusta.

Aga eelnevalt siis. Etendusasutuse seaduse ja rahvusooperi seaduse muutmise seaduse eelnõu ettevalmistamine esimeseks lugemiseks toimus teisipäeval, 12. oktoobril käesoleval aastal. Osa võtsid esimees Aadu Must ja komisjoni liikmed Signe Kivi, Viktoria Ladõnskaja-Kubits, Eduard Odinets, Heidy Purga, Üllar Saaremäe, Kristiina Šmigun-Vähi ja Marko Šorin. Kutsutud olid kultuuriminister Anneli Ott, Kultuuriministeeriumi kunstide asekantsler Taaniel Raudsepp, õigus- ja varahaldusosakonna õigusnõunik Karin Ligi, kunstide osakonnad teatrinõunik Laur Kaunissaare ning ministri nõunikud Marta-Magdaleen Kuningas ja Katarina Budrik. Kultuuriminister sõnas sissejuhatuseks, et etendusasutuste seaduse muutmise eesmärk on suurem selgus ja paindlikkus etenduskunstide valdkonda reguleerivas seadusandluses ning tutvustas ka muudatusi, nii nagu hetk tagasi uus kultuuriminister meie ees täna. Üllar Saaremäe küsis täpsustust seni kehtinud loomenõukogu moodustamise kohustuse kaotamise kohta. Taaniel Raudsepp selgitas, et loomenõukogu moodustamise kohustus kaob, kuna väikestel etendusasutustele, eriti eraõiguslikel ei ole praktiline loomenõukogu moodustada, aga see ei ole suuremate etendusasutuste, kui nad tahavad loomenõukogu omada, see ei ole takistuseks, see ei ole keeld. Loomenõukogu võib ikkagi moodustada.

Heidy Purga viitas rahastamissüsteemi puudutavale ministri määrusele, millest ka hetk tagasi mitmel puhul juttu oli, ning küsis, kas ministri vahetus või poliitiline tõmbetuul võib sellisel juhul ohustada väiksemaid etendusasutusi. Anneli Ott selgitas, et kehtiva seaduse puhul on rahastamissüsteemi kitsendavaks asjaoluks ainult ühe kriteeriumi olemasolu, mis loob sundkorra. Määruse paindlikkus annab suuna, millist väljundit etendusasutustelt kõige rohkem oodatakse. Minister nõustus, et alati on juures poliitiline küsimus või nüanss, kuid määruse tasand on tema meelest siiski parem kui seaduse tasand, mille puhul ei ole võimalik vastavalt vajadusele kiiresti reageerida. Taaniel Raudsepp lisas, et elu muutub kiiremini kui seadused. Etenduskunstide valdkond on väga tugev ning seal on ka väga tugevad esindusorganisatsioonid. Lisaks tagab stabiilsust, eriti eraetendusasutuste vallas sõltumatu Eesti Kultuurkapitali rahastus. Laur Kaunissaare täiendas, et laias plaanis on paindlikkusest rohkem võita kui teoreetilistest ohtudest kaotada. Ka praegu eraldatakse eraetendusasutustele toetust ministri käskkirjaga, aga ka tema nentis, et teoreetiline oht on olemas. Anneli Ott lisas, et oluline on anda rahanduskomisjonile hindamiseks laiemad kriteeriumid, mis annavad kindlasti mitmekesisust juurde.

Signe Kivi viitas etendusasutuse seaduse § 5 lõikele 1, mis sätestab, et etendusasutuse juht tagab etendusasutuse ülesannete täitmise ning vastutab etendusasutuse üldseisundi, arengu ning selle rahaliste vahendite sihipärase kasutamise eest. Loomingulise tegevusega seotud küsimusi otsustab direktor loomingulise juhi ettepanekul. Kivi sõnas, et tema poole pöördunute arvamuse kohaselt on lõige 1 vastuoluline ning tekitanud nende töös segadust. Juht ei saa ju vastutada oma organisatsiooni eest, sest etendusasutuste areng sõltub 99% kvaliteedist ja repertuaarist ehk siis loomingulisest poolest. Kivi küsis, kuidas saab direktor vastutada teatri arengu eest, kui ta peab tegema loomingulist tegevust puudutavaid otsuseid loomingulise juhi ettepanekute alusel. Anneli Ott vastas, et eelnõu väljatöötamisel on etendusasutustega põhjalikult dialoogi peetud ja minister kinnitas, et ministeerium väljus aruteludest kokkuleppega seaduse muudatusteks. Taaniel Raudsepp lisas, et seadus ei keela tegevjuhil ja loomingulisel juhil olla üks ja sama isik. See on praktikas võimalik, kas seda ka rakendama peaks, eriti riigi osalusega sihtasutuste puhul, on iseküsimus. Signe küsis, kas tema poolt esitatud küsimus on teatrites probleemiks olnud ja Aadu Must suunas küsimuse Üllar Saaremäele kes vastas, et probleemi tõstatamine on teatrijuhi seisukohalt ehk siis finantsjuhi seisukohalt igati õigustatud ja tegelikult peaks selle teemaga tegelema.

Saaremäe küsis omakorda, et kas tõesti kõigi teatrite juhid on eelnõu muutused heaks kiitnud. Laur Kaunissaare vastas, et muudatused on esindusorganisatsioonina heaks kiitnud Eesti Etendusasutuste Liit. Kaunissaare sõnul pakub eelnõu lahenduse, millest on pigem võita kui kaotada. Üllar Saaremäe mainis, et tema on küll pigem skeptilisemalt seisukohal ja küsis, et missuguse kindluse annab uus rahastussüsteem teatrijuhtidele. Anneli Ott vastas, et kui võtta rahastamise aluseks vaid piletimüük, siis on teisipidi see loomingut pärssiv. Piletimüügi järgi nagu praegu repertuaari valides tekib oht, et vaatajani ei jõua erineva tonaalsusega etendused. Minister pidas oluliseks repertuaari mitmekesisust ning selle jõudmist ka regionaalsetesse piirkondadesse. Määruse tasand annab võimaluse ka teiste kriteeriumide seadmiseks. Taaniel Raudsepp lisas, et läbirääkimised esindusorganisatsiooniga oli pikk protsess ja kui vaadata tänase seaduse seisu, siis peab Kultuuriministeerium kohtuvaidluste tulemusena samuti konkretiseerima teatrite hindamise metoodikat. Elu on läinud edasi, praktikad ja ootused hindamisel on muutused. Praeguse seadusega jätkates ei ole võimalik teatritele senist kindlust tagada. Probleem on pigem kehtivas seaduses, mitte selle uues versioonis.

Eduard Odinets küsis, millised muudatused puudutavad eraetendusasutusi seoses seadusemuudatusega. Anneli Ott vastas, et riigi sihtasutuste puhul on tegemist riigi kui omaniku vastutusega ning see ei laiene eraetendusasutustele. Eraetendusasutuste puhul kinnitab toetuse mahud samuti minister ekspertkomisjoni ettepanekul ning rahastuse määramisel puudub poliitiline mõju. Minister kinnitas, et eraetendusasutusi ei hakata kavandatavate muudatuste alusel karmimalt kohtlema. Taaniel Raudsepp lisas, et seoses kavandatavate muudatustega muutub üldpilt hoopis selgemaks. Määruse tasandile liikumine annab võimaluse täpsustada kriteeriume, see tähendab, et eraetendusasutused näevad palju selgemalt, millised toetuse määramise kriteeriumid on ja kuidas toetust saab, ja et see on väärtus omaette, mis annab teadmisi ja võimaluse paremini taotlusi vormistada.

Üllar Saaremäe viitas ministri väitele, et ministri määruse tasandil rahastamissüsteemiga on võimalik suunata ka repertuaari mitmekesisemaks muutmist ja Saaremäe palus seda mõtet täpsustada. Anneli Oti sõnul oli selgitus seotud sellega, et täna on rahastamisel põhiliseks kriteeriumiks piletimüük. Üldine etenduste foon on regionaalsel tasandil tagasihoidlik, mängitakse etendusi, mis on täis meelelahutust ning mis tagavad täissaali. Tihti puudub sügavam ning vaimset väljakutset tekitav repertuaar. See on koht, kus teatrid peavad oma valiku tegema. Kui määruse tasandil saab rahastamise kriteeriumeid täiendada, siis muutub ka repertuaar mitmekesisemaks. Taaniel Raudsepp lisas, et rahastamissüsteemi muudatustega antakse teatritele repertuaari valikul hoopis vabamad käed ja teatud juhul ei ole sõltuvus omatulust niivõrd suur. Kui meil on regionaalsuse kriteerium, siis teatud Eesti kohtades ei ole võimalik piletitulu nii hästi müüa. Üllar Saaremäe palus täpsustada ja rääkida lihtsa inimese keeles, et kas, kui uus rahastamismeede vabastab teatrid kergema repertuaari lavale toomisest ja põrutatagu kas või üks Tšehhov teise otsa ja siis makstakse tühjad saalid ministeeriumi poolt kinni. Taaniel Raudsepp vastas, et ei, arvestada tuleb ikkagi majandusliku reaalsusega ning seda olukorda ilmselt ei teki, et teatritelt omatulu üldse ei oodata.

Ja lõpetuseks lausus Laur Kaunissaare et reaalsus on pigem see, et erinäoliseks arenenud teatrimaastik eraetendusasutuste puhul tuleb suruda kahe kriteeriumi piiresse, millega on püütud olla leidlikud läbi aastate, aga sellel leidlikkus on piir, mille on tuvastanud ka kohus. See on samuti põhjus, miks rahastussüsteemi muuta. Sellega arutelu antud eelnõu teemadel lõppes.

Aadu Must tegi ettepaneku määrata komisjonipoolseks ettekandjaks Üllar Saaremäe. Eduard Odinets esitas enda kandidatuuri komisjonipoolse ettekandja kohale. Signe Kivi sõnas, et toetab Odinetsi, aga ei osale hääletusel määrata komisjoni ettekandjaks Üllar Saaremäe. Aadu Must tegi ettepaneku võtta eelnõu täiskogu päevakorda 10. novembril ning teha ettepanek esimene lugemine lõpetada ja otsustati teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 10. novembril (konsensuslikult), teha ettepanek esimene lugemine lõpetada (konsensuslikult) ja määrata juhtivkomisjoni esindajaks Üllar Saaremäe. Poolt olid Viktoria Ladõnskaja-Kubits, Aadu Must, Heidy Purga, Üllar Saaremäe, Marko Šorin. Vastu oli Eduard Odinets. Aitäh!

23:40 Esimees Jüri Ratas

Aitäh selle väga sisulise, huvitava ja päevakajaliselt esitatud ettekande eest! Teile on ka küsimusi. Viktoria Ladõnskaja-Kubits, palun!

23:40 Viktoria Ladõnskaja-Kubits

Aitäh! Te küll tutvustasite meie protokolli, aga samas see protokoll ei peegelda päris kõiki neid detaile ja nüansse, mis oli seal kohapeal. Näiteks, selles protokollis puudub, et tänu sellele, et mingisuguste küsimustega minister ei saanud piisavalt hästi hakkama, siis te pakkusite võimalust, et mõned küsimused saadate kirjalikult talle ja ministeeriumile. Kas te saite oma küsimustele vastuseid ja kas me sellega võime ka saata mingil määral signaali, sest et siis, kui ministrid vahetuvad, see ei ole põhjuseks mitte vastata küsimustele?

23:41 Üllar Saaremäe

Suur tänu, austatud küsija! Minu küsimused ei puudutanud, saadetud küsimus ei puudutanud otseselt etendusasutuste seadust, küll aga riigieelarvet ja etendusasutuste või loomeinimeste palkasid, nii alampalka kui keskmist palka. Küsimused said saadetud samal õhtul, vastust ei ole tulnud.

23:41 Esimees Jüri Ratas

Peeter Ernits, palun!

23:41 Peeter Ernits

Hea juhataja! Hea Üllar! Juba täna teist korda ma nautisin seda monotükki. Suurepärane diktsioon, žestid, aga paus oleks võinud kanda rohkem mõne koha peal, ja tõeliselt nauditav ja tekst on ka väga huvitav, tegelased, kes ütleb, kes vastab. Aga sellega võiks edasi töötada ja käia. Aga ma küsin konkreetse küsimuse. Siin on öeldud näiteks, et etendusasutuste liit on teinud ettepaneku, et näitlejatega võiks sõlmida tähtajalisi töölepinguid piiramata ajaks ja piiramatus hulgas, ilma et need muutuks tähtajatuks. Ja siin on öeldud, et need sobivad teatrijuhtidele kui ka näitlejatele. Ja siis teisel pool on öeldud, et mitte arvestatud. Mis see tähendab, on see siis rumal idee või?

23:42 Üllar Saaremäe

Suur tänu, hea Peeter, hääde sõnade eest! Kui sa eelnevat nimetasid monoloogiks, siis seda ma tõlgendasin kui dialoogi edasiandmist. Aitäh! Aga nüüd tõsisemalt. Kuna täna alles see seadus avatakse ja komisjonis ei ole me jõudnud sellega, ei olegi saanud enne tegeleda, siis on mul kahjuks päris keeruline vastata, millistest punktidest on jutt ja mis on mittearvestatud. Kui sa küsid minu isiklikku arvamust, see on teine asi, aga ma arvan, et komisjoni esindajana ei saa ma seda sulle siit puldist anda. Ma võin pärast, kui ma olen küsimustele vastamise lõpetanud, siis sinuga seda teemat edasi arutada.

23:43 Esimees Jüri Ratas

Tarmo Kruusimäe, palun!

23:43 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea esimees! Hea Üllar, palju õnne sünnipäevaks! Oli ta küll eile, aga praegu oled nii tähtsa punktiga meil seal puldis. Ja muidugi Madis Millingule ka palju õnne, palju õnne, temal on täna sünnipäev. Näed siis, meil on ikkagi vedanud Riigikogul, et meil on kompetents kogunenud nii tugeva näitlejate esindatusega. Mina küsin puhtisikliku, sinu isikliku kogemuse pealt, et kui selline muudatus oleks tulnud näiteks siis, kui sa läksid Ugalat juhtima või kui sind kutsuti Rakvere [teatrit] juhtima, selle ametikoha vastu võtad, kas sa siis sel ajal, teades, et nihuke kindlustunne kaob nagu alt ära, oleksid julgenud [pakkumise] vastu võtta. Ja kas rahastuse, lisaraha leidmine on tänapäeval keerulisem kui tol ajal, pidades silmas koroonat?

23:44 Üllar Saaremäe

Suur tänu, väga vaimukas küsimus! Tegemist on etendusasutuse seadusega, me võime endale seda lubada, hää kolleeg, sõber. Ma saan aru, et sa küsid, kas ma oleksin julgenud võtta vastu teatrijuhi töö, kui tulemas oleks selline muudatus. Kui sa ka seda ei küsinud, siis ma vastan sellele küsimusele. Ma pean tunnistama, et tegelikult tekitab see ka minus teatavat ebalust ja teatavat skepsist. Nii nagu on avaldanud oma arvamust teatrijuhtide liidu kirjas ka Margus Allikmaa. Aga riskijulge noore inimesena, nagu ma olin, kui ma Rakvere teatrit juhtima hakkasin – see risk ei ole kuhugi kadunud ega see julgus –, ma arvan, et ma julgeksin võtta küll. Ega see nii hull asi nüüd ka olla ei saa, mis juhtuma hakkab.

23:45 Esimees Jüri Ratas

Peeter Ernits, palun!

23:45 Peeter Ernits

Head sünnipäeva ka siitpoolt! Aga see, mida ma küsisin puudutab § 71 ja kogu see konstruktsioon toetub, nagu ma aru saan direktiivile 1999/70/EÜ. See oli see taust.

23:46 Üllar Saaremäe

Suur tänu! Kõik on märksa selgem ja tulistan tagant taskust vastuse. Enne 1999. aastat reeglina olidki näitlejate lepingud tähtajatud. Mõni aeg hiljem hakati neid tegema tähtajalisteks, mis oli ühtpidi kasulik ka teatrile, et nad ei olnud konkreetselt seotud ühtede samade nimedega ja teistpidi, ja tundis ka näitleja, et ta on vaba edasi liikuma, kui tal leping lõpeb. Ma arvan, et need on need punktid või need küsimused, mida sa pingeliselt minu käest teada tahad.

23:46 Esimees Jüri Ratas

Hea ettekandja, ma tänan, rohkem küsimusi ei ole.  Suur tänu teile. Avan läbirääkimised ja palun Riigikogu kõnetooli Isamaa Erakonna fraktsiooni esindaja Viktoria Ladõnskaja-Kubits. Palun!

23:47 Viktoria Ladõnskaja-Kubits

Austatud Riigikogu! Austatud minister! Meie ees on siis Vabariigi Valitsuse algatatud etendusasutuse seaduse ja rahvusooperi seaduse muutmise seaduse eelnõu. Austatud minister, see on vist usalduskriis, mida ma katsun nüüd sõnastada. Me teame, et antud eelnõu valmistati ministeeriumis kaua. Me teame, et 2003. aastast kehtiv ja suures osas selle 1997. aastal jõustunud versioonil põhinev etendusasutuste seadus vajab uuendamist. Me teame, et selle eelnõu juures on palju positiivseid nüansse, aga selle eelnõu juures on ka suur murekoht, mis ongi seotud "usaldad või mitte" küsimusega.

Seletuskirjas on sõnastatud nii: kultuuriministrit volitatakse kehtestama määrusega riigieelarvest etendusasutustele antavate toetuste liigid ning toetuse taotlemise, taotleja hindamise ning toetuse määramise tingimused ja kord. Ja justkui see on õigustatud, aga teisest küljest tekib seesama "aga".  Seesama võib tagada ka subjektiivsuse ehk ministrist hakkab sõltuma etendusasutuste elu. Siin võib peituda oht, millest me ei saa kõrvale vaadata, kui minister on teatrielust kauge või kui tal on oma subjektiivsed lemmikud või kui talle mingi suund kohe kindlasti ei meeldi. Kas see võib peegelduda etendusasutuste rahastamises? Praeguse seaduseversiooni järgi võib, ja võib saada etendusasutustele lausa saatuslikuks. Meil olid näited poliitilises elus, kui teatud poliitikud otseselt rääkisid, et teater A, B, C, N, O talle ei meeldi ja võiks ta kinni panna või mitte eraldada finantseerimist. Kui selline poliitik saab selle seadusega volitusi, siis kogu ühiskond saab tema maitse järgi elada. See ongi see oht.

Ja muidugi kindlustunnet ei andnud Kultuuriministeeriumi tasemel ministripoolne esimene eelnõu tutvustamine. Kohtumine ministriga toimus 12. oktoobril. Protokollist saab vaadata, et toona ministrina esinenud Anneli Ott ei andnud kindlust, mis me täna siin kuulsime protokolli detailidest,  et ei hakka sekkuma repertuaari. Vastupidi, kõlas küsimusi tekitav mõiste "mitmekesistamine": aitame mitmekesistada. Riigipoolse tsensuuri osas me siiski oleme väga tundlikud ja pigem loodame, et antud eelnõu saab selles osas paremaks teha. Poliitilised maitsed kunsti osas jäägu kunstitegijatest ikka eemale. Peame tagama rahastamise, mitte kunstilise valiku suunamise. Ja kuna sarnased mured kostsid ka koalitsioonisaadikute poolt, eelkõige Reformierakonna poolt, siis loodame, et saame koos muuta antud eelnõu paremaks. See on meie fraktsiooni poolne tahe. Aitäh teile!

23:50 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esindaja Eduard Odinetsi. Palun!

23:50 Eduard Odinets

Austatud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Lugupeetud minister! Alustan sellesama üleskutsega, millega lõpetas kolleeg Viktoria, et alustagem koostööd ja teeme selle eelnõu paremaks ja kõigile rohkem vastuvõetavamaks, kui see praegu on. Selge see, et me räägime siin loomingu, kunsti, teatrikunsti finantseerimisest. Need otsused, mida rahastaja teeb, nende objektiivsus või subjektiivsus võib väga suuresti mõjutada selle kunstitegija edasist käekäiku. Kui see oleks mingi äriprojekt või mingi selline asi, mida me rahastame projektipõhiselt riigieelarvest või näiteks Euroopa vahenditest, kus saab nagu Excelisse panna numbrid, kriteeriumid ja punktid, siis võib-olla on see tehtav. Siin me räägime väga mitmest subjektiivsetest kriteeriumist, mis ilmselt siia tekivad. Seesama mitmekesisus ja regionaalne tähtsus ja mis kõik siin need  asjad olid. See tähendab seda, et siin tuleb olla väga-väga ettevaatlik ja seesama, millele mitmed kolleegid on viidanud ja ka komisjonis on kõlanud, et kui palju siin jääb selle ministri otsuse taha, kui palju siin jääb selle nõuandva komisjoni taha otsustada.

Võib-olla need pinged saaks maandada sellega, et me ei nimeta seda komisjoni nõuandvaks, vaid nimetame seda rahastamiskomisjoniks, kes valmistab ministrile ette otsuse eelnõu, mida minister kirjutab alla, nii nagu seda teevad väga paljud riigi poolt asutatud sihtasutused, kes jagavad riigieelarvelisi vahendeid ettevõtlusele või mingitele teistele projektidele. Et minister kontrollib, kas otsused on tehtud õigetest eeldustest, korrapäraselt, määrusepäraselt ja haldusmenetluslikult õigesti, aga ta ei hakka sekkuma nendesse otsustesse. Aga see võib juhtuda, võib-olla mitte praeguse ministriga, võib-olla mitte järgmise ministriga, vaid ülejärgmise ministriga, et nagu Viktoria ka mainis, oleme kuulnud neid väljendeid, kuidas saaks rahaga kunsti suu kinni panna. See oleks üks soovitus, mida mõelda, selle komisjoni rolli ja nagu ma oma küsimuses mainisin, et mitte kõikide toetuste ja mitte kõikide teatrite puhul või etendusasutuste puhul ei ole see komisjon loodud selle seaduseelnõu järgi.

Ja siin ma tulengi tagasi sellesama võrdse kohtlemise juurde, millele ma oma küsimustes vihjasin. Minule kui endisele väikeerateatri juhile teeb muret selline väga selge vahetegemine eraetendusasutuse ja riigi poolt asutatud sihtasutuse vahel. Ma täiesti mõistan, riik loob sihtasutuse, riik vastutab selle hea käekäigu eest. Aga samas me peame tunnustama ka neid inimesi, kes oma vahenditest eraalgatuslikult, või neid omavalitsusi, kes oma vahenditest loovad etendusasutusi ja ka nendele tuleb seda kindlust ja ja tuge pakkuda. Ja mina ei näe midagi halba selles, kui era-, munitsipaal- ja riigi poolt asutatud etendusasutus konkureerivad omavahel, kes pakuvadki paremaid etendusi, paremat kunsti, paremaid väljundeid, mitte nagu siin on räägitud, et Tšehhov Tšehhovi järel ja tühjad saalid. Aga lihtsalt on seaduses kirjas, et tuleb toetus anda. Minu üleskutse, millest ma alustasin, et teeme koostööd ja proovime selles seaduseelnõus teha midagi, millega on rahul nii kunstikriitikud kui ka kunstitegijad, kui ka poliitikud, kellele mõnikord kunst võib olla haiget teeb. Aitäh!

23:54 Esimees Jüri Ratas

Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Ja nüüd on seis selline, et juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 419 esimene lugemine lõpetada. Määrabn muudatusettepanekute esitamise tähtajaks k.a 8. detsember kell 17.15. Sellega on esimene lugemine lõpetatud ja 25. päevakorrapunkti menetlemine on lõpetatud.


26. 23:54 Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamislepingu muutmise lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu (479 SE) esimene lugemine

23:54 Esimees Jüri Ratas

Liigume edasi 26. päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamislepingu muutmise lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu 479 esimene lugemine. Ja ma palun Riigikogu kõnetooli, vabandust, ma palun Riigikogu ekraanidele interneti vahendusel rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus. Palun! 

23:55 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

Austatud Riigikogu juhataja! Head Riigikogu liikmed! Kõigepealt aitäh selle võimaluse eest täna oluliste eelnõude paketiga teie ees olla! Euroopa stabiilsusmehhanism ehk siis meile kõigile tuntud ESM on olnud tegev alates 2011. aastast. Ja see on olnud piisavalt pikk aeg, et hinnata ja mõista, kas see 2008. aasta finantskriisi järel kokkulepitu on toiminud nii, nagu sooviti. Ja suures pildis on vastus: jah. Kriisid on lahendatud ja uusi on ennetatud. Kindlasti kõige otsesemalt on see puudutanud Küprost, Hispaaniat, Kreekat kui ESM-ilt tuge saanud riike. Aga kaudsem, positiivne mõju finantsstabiilsuse kindlustamisega kindlasti laieneb kogu euroalale, sealhulgas ka meile. Miks see oluline on, tõenäoliselt ei vaja pikemat peatumist või selgitamist ohtu sattuva stabiilsusega euroala tähendaks paraku vahetuid ja suuri probleeme ka Eesti jaoks.

ESM-i lepingumuudatusi, mis täna teile esitatud on, neid muudatusi on läbi räägitud alates 2018. aastast ja seda on Eesti poolt tehtud läbi kolme valitsuse. Viimased otsad seoti reformi teemal eurorühmas pea täpselt aasta tagasi, 30. novembril 2020, kui sõlmiti ka Eesti osalusel sisuline kokkulepe ja otsustati reform allkirjastamiseks esitada. Leping kirjutati alla 2021. aasta ehk selle aasta alguses ja kogu selles protsessis on meie läbirääkijaid juhendanud valitsuse positsioonid, mida on ka Riigikogu poolt kinnitatud. Kõigi teie täna ette jõudvate muudatuste sisu on vastavuses parlamendi poolt antud mandaadi ja ka heakskiidetud seisukohtadega.

Kolm suuremat muudatust puudutavad pangandusliidu kaitsemehhanismi loomist, esiteks. Teiseks, ennetavate instrumentide ajakohastamist ja kolmandaks, ESM-i rolli täpsustamist toetusprogrammide idutsüklis. Esiteks, ESM-i pangandusliidu ühtse kaitsemehhanismi funktsiooni andmine ehk ESM-ist saab viimase võimaluse laenaja pankade ühtsele kriisilahendusfondile. Euroala kindlasti on selle viimase 10 aastaga oluliselt muutunud. 2013. aastast on Pangandusliit teinud mitmeid samme edasi, loodud on ühtne pangandusjärelevalve ja ka ühtne kriisilahendus. Ühtse kriisilahenduse tööriist ja piltlikult öeldes, pangandussektori ESM on ühtne kriisilahendusfond. Kriisilahendusfondi vahendid omakorda kogutakse pankadelt, mitte riikide kaudu maksumaksjate käest. Ja selle sihttasemeks on seatud üks protsent tagatud hoiustest ning fond peaks selle taseme, mis on suurusjärguna umbes 70 miljardit eurot, saavutama 2024. aastaks. See on pangandusliidus ühiselt kasutatavaks kriisi lahenduseks.

Süsteemi algusest peale on küsitud ja on olnud see küsimus, et kuidas toimida siis, kui fondil ootamatult peaks tekkima olukord, kus vajadused on ajutiselt suuremad, kui kogutud vahendid. Ja fondi kogumisfaasis on selliseks viimaseks päästekõrreks olnud või ütleme, päästekõrre pakkumine on olnud riikide õlul. Kõik, sealhulgas ka Eesti, on selleks lubanud vajaduse tekkimisel julgestuslaenu anda. Meie puhul Riigikogu otsuse alusel kuni 22 miljonit eurot. Neid vahendeid ei ole vaja läinud. Ja kui ESM-i muudatused jõustuvad, siis nimetatud julgestuslaen lakkab kehtimast. Kui kriisi lahendus on ühtne, siis on vajalik ka ühtne viimase võimaluse laenaja ja loogiline valik langes ESM-ile. Kaitsemehhanismi funktsiooni andmine ESM-ile ongi oma sisult suurim muudatus ESM-i lepingus. Tegemist on circa 70 miljardi euro suuruse laenulimiidiga kriisilahendusfondi haldavale kriisilahendusnõukogule. Selle limiidi raames võetavad laenud peab kriisilahendusnõukogu tagasi maksma kolme kuni maksimaalselt viie aastaga. Ja kaitsemehhanisme lisandumisega või kaitsemehhanismid tulekuga kustutatakse ka ESM-i instrumentide hulgast pankade otse rekapitaliseerimise instrument. Piltlikult öeldes asendub riskantsem instrument, mille raames antud laenu tagasimaksmine sõltus ühe panga võimekusest. See asendub instrumendiga, mille laenul on kogu Pangandusliidu pankade garantii.

Teine suurem muudatuste osa puudutab ESM-i erinevaid instrumente, tingimustega krediidiliini ja täiendavate tingimustega krediidiliini. Kumbagi võimalust ei ole seniste programmide puhul kasutatud ja üks nendest põhjustest on olnud ebaselgus selles suhtes, milliseid tingimusi täita tuleb. Hiljem on olnud ebaselgus laenu kehtivuse aja suhtes. Järelevalve korralduse üle aga on olnud probleemiks ka abi küsimisest külge jääv negatiivne kuvand, sealjuures olev negatiivne kuvand. Muudatustega tingimused sisuliselt seda standardiseeritakse, muudetakse ka taotlemise protsessi läbipaistvamaks, lihtsamaks, tõenäoliselt ka vähem häbimärgistavamaks. Arvestades, et ennetavate instrumentide puhul esialgne eeldus on, et laenu tegelikult kasutusele ei võeta. Tingimustega krediidiliini puhul enam vastastikuse mõistmise memorandumit ei sõlmita, toetuse eraldamise aluseks on riigi taotlus ja kavatsuste kinnitus, täiendavate tingimustega krediidiliini puhul siis sõlmitakse memorandum ainult nende asjaolude suhtes või nende asjaolude parandamiseks, milliseid eeltingimusi ei täidetud. Tingimused saavad olema nagu öeldud, standardiseeritud.

Kolmas muudatuste plokk puudutab ESM-i rolli toetusprogrammide ettevalmistamisel, sealhulgas võla teenindamise suutlikkuse hindamisel, programmide rakendusfaasis hilisema seire käigus samamoodi. Kui praegu on nendes programmides või nende protsesside puhul juhtroll olnud Euroopa Komisjonil, siis valdavalt see jääb ka edaspidi nii, aga ESM-i osa suureneb ja koostöö alused ning ka korraldus fikseeritakse eraldi ESM-i ja komisjoni vahelises koostöömemorandumis.

Nüüd väiksemate täienduste hulka kuulub ka nõue, et euroala riigid edaspidi võlakirjade emiteerimisel kasutaksid võlakirjadokumentatsiooni kollektiivse tegevuse sätteid, mis näevad ette võlausaldajate poolsete otsuste tegemist üheetapilisena kõikide väljavõlakirjade kohta. See samm on oluline lihtsustamaks võimalike võlgade destruktureerimise otsuste langetamist ja seega nende meetmete rakendamist juba enne, kui ESM appi tuleks. Seega kindlustama toetuse saaja edasist võla teenindamise võimekust.

Veel luuakse ESM-i muudatustega võimalus luua ESM-i selline aktsiate klass. See ei eeldaks otseselt sissemaksete tegemist, ajas automaatselt väheneks. See muudatus on tehtud, pidades silmas võimalikku Euroopa Finantsstabiilsuse Fondi EFSF-i ülevõtmist ESM-i poolt. Ja selle muudatusega esialgu luuakse selleks lihtsalt võimalus, kui EFSF-i ülevõtmine peaks ühel hetkel reaalselt teemaks tulema, siis selleks on vaja täiendavalt eraldiseisev Riigikogu otsus.

Nüüd ütlen üle ka selle, et kõik need muudatused ESM-i asutamislepingus ei muuda ESM-i kapitali, ei pane Eestile täiendavaid kohustusi. Ei muutu ESM-i enda otsuste tegemise protseduurid. Nii et kõik, mis on olnud, on siiamaani ühehäälne, on nii ka edaspidi. Seda ka kõikide ja näiteks ka lisanduva kaitsemehhanismi puhul. Erakorralist menetlust saab ikka kasutada konkreetsete piirangutega, mis sellele rakenduvad. Lepinguosaliste ühine soov ja kavatsus on olnud lõpetada ratifitseerimised käesoleva aasta lõpuks, 2021. aasta lõpuks. Ja jõuda kaitsemeetme käivitamiseni 2022. aasta alguses. Aga lisaks ESM-i lepingu ratifitseerimine peab see ühtse kriisilahendusfondi osamaksete lepingu muudatuste ratifitseerimist tulema siis mõni eelnõu hiljem. Ja et meie sisesiseriiklikud protseduurid ESM-i asjade menetlemisel saaks tõrgeteta toimida, vajab muutmist ka ESM-i asutamislepingu ratifitseerimise ja rakendamise seadus, mis samuti täna parlamendis arutelu all on. Allkirjastatud leping on kooskõlas läbirääkimiste käiku suunanud ja määranud Eesti seisukohtadega. Valitsuse ettepanek on ESM-i lepingu muudatused ratifitseerida. Kasutan võimalust ja tänan ka Riigikogu rahanduskomisjoni, mis seda ettepanekut konsensuslikult toetas ja ühehäälselt oma heakskiidu teie ees olevale eelnõule andis! Aitäh! Vastan küsimustele hea meelega.

00:07 Esimees Jüri Ratas

Aitäh, austatud minister! Vähemalt üks küsimus teile on. Aivar Sõerd, palun!

00:07 Aivar Sõerd

Austatud minister, tänan selle ettekande eest. Tõepoolest, Hispaania, Küprose, Kreeka programm võib-olla ka võib lugeda selliseks tulemuslikuks tegevuseks ESM-i lühikeses ajaloos, aga ma ikkagi tuletan meelde, et võlakriis lahendati põhiliselt Euroopa Keskpanga poolsete sekkumis- ja varaostuprogrammide abil. Ma küsingi, kuidas te hindate seda seda suurte võlgnikriikide toimetulekut oma võlakoorma teenindamisega, näiteks Itaalia, juhul kui tõepoolest järgmise aasta märtsist Euroopa Keskpank hakkab varaostuprogrammi tagasi tõmbama, mis lükkab intressid üles. Kuidas te seda riski hindate?

00:08 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh, hea küsija! See kindlasti on huvitav ja oluline küsimus. Pean küll ütlema, et see ei seostu antud eelnõuga. Aga seda, et väga suured võlakoormad riikide olukorda lihtsamaks ei tee, ma arvan sõltumata selle eelnõu käsitlemisest. See tõepoolest nii on. Aga kui peaks tekkima olukord, et ühel hetkel taas mõni riik ESM-i tuge vajab, siis muidugi kõik need kriteeriumid, mida riik täitma peab, nende hingamine on üsna põhjalik ja keerukas protsess. Neid hinnanguid antakse tõesti väga põhjaliku kaalumise tulemusel ja üks nendest kriteeriumidest, mida hinnatakse, ongi kindlasti ka võla teenindamise suutlikkus. Aga laiemas plaanis küsimuse üle, mida te esitasite, kindlasti me võime arutleda edasi, küll aga väljaspool selle eelnõu arutelu. Tõesti antud eelnõuga see praegu haakumust ei oma.

00:09 Esimees Jüri Ratas

Igor Kravtšenko, palun!

00:10 Igor Kravtšenko

Aitäh, hea esimees! Austatud proua minister! Vaadates kellaaega, püüan küsida lühidalt, et kas COVID‑i pandeemia on toonud korrektuure ESM-i reformidesse.

00:10 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh! Ei, ESM-i reformides korrektuure toonud ei ole. Üldiselt tuleb öelda, et ESM tegelikult oli valmis rakendama ka COVID‑i instrumenti, see oli asi, milles lepiti kokku kriisi alguse perioodi kõrghetkel ehk eelmise aasta kevadel. See oli 240 miljardi euro suurune selline krediidiliin, mis avati nn pandeemiakriisi toena. Ja eesmärk oli pakkuda tuge siis COVID‑19 põhjustatud otsestele ja kaudsetele tervishoiu‑, ravi‑ ja ennetustöökulutuste katmiseks laenuna. Seda krediidiliini ei kasutatud. Küll saab tõesti sinna taotlusi esitada kuni järgmise aasta lõpuni ehk 2022. aasta lõpuni, aga praeguse seisuga tuleb öelda, et ühelgi liikmesriigil, ühelgi riigil ei ole olnud vajadust seda instrumenti kasutada. Kui see vajadus tekib, siis iseenesest on ESM-il võimalik seda konkreetset instrumenti rahastada sotsiaalse suunitlusega võlakirjade emiteerimisega. See küll oli muudatus, mis koroonakriisi ajal ESM‑i puudutavalt tekkis.

00:11 Esimees Jüri Ratas

Austatud minister, ma tänan teid! Rohkem küsimusi ei ole. Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli ettekandeks rahanduskomisjoni liige Dmitri Dmitrijevi. Palun!

00:12 Dmitri Dmitrijev

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Riigikogu rahanduskomisjon arutas antud eelnõu teisipäeval, 16. novembril. Eelnõu eesmärki ja sisu tutvustas komisjonis samuti rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus ja ka komisjoni liikmetel olid mõned sisulised küsimused. Näiteks komisjoni liige Aivar Sõerd küsis, kas ESM-i reformi otsus tehti rahandusministrite tasemel eelmise koalitsiooni ajal, ja lisaks, kui ESM on aastate jooksul teeninud kasumit, kas kasumi jaotuse osas on mingeid muutusi. Selle peale rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus vastas, et see on olnud koalitsiooniülene teema, saanud alguse päris mitu head aastat tagasi. Konkreetselt nimetatud muutmisega hakati tegelema 2018. aastal, 2020. aasta novembris on viimast korda rahandusministrite nõukogu eel Vabariigi Valitsus seisukohad kinnitanud ja kasumi jaotuse osas muutusi ette nähtud ei ole.

Komisjoni liige Jürgen Ligi küsis ennetavate toetusvahendite kohta, mille peale rahandusminister vastas, et liikmesriikidel on võimalus ESM-ist saada tuge enne seda, kui tekivad suuremad probleemid ja tõsised raskused raha laenamisega. Reformiga täpsustatakse abikõlblikkuse kriteeriumide täitmise järelevalveprotsessi ja lisaks Rahandusministeeriumi, Euroopa Liidu ja rahvusvahelise koostöö osakonna juhataja Andres Kuningas lisas, et võlateenindamise võimekus ja suutlikkus on üleüldine põhimõte, mis kehtib tegelikult kõikide ESM-i instrumentide puhul. Kui keegi tahab tuge saada, siis ESM peab selle kindluse osanikele andma tingimusel, et see laen ka tagasi tuleb.

Kokkuvõttes otsustati teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 24. novembril, konsensus, teha ettepanek esimene lugemine lõpetada, samuti konsensus, määrata juhtivkomisjoni esindajaks komisjoni liige Dmitri Dmitrijev, konsensus, ja teha ettepanek määrata muudatusettepanekute tähtajaks 2. detsember kell 17.15, samuti konsensusega otsustatud. Aitäh!

00:14 Esimees Jüri Ratas

Hea ettekandja, ma väga tänan selle väga põhjaliku ettekande eest. Küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Interneti teel võtab sõna Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esindaja Martin Helme. Palun! 

00:14 Martin Helme

Aitäh! Ma palun kolm minutit lisaaega igaks juhuks.

00:14 Esimees Jüri Ratas

Palun, kaheksa minutit.

00:14 Martin Helme

ESM ehk siis seesama Euroopa stabiilsusmehhanism loodi 2012. aastal ja meie erakond ei olnud sel ajal küll parlamendis, aga me olime sellele juba tol korral ägedalt vastu. Eestit, Eesti maksumaksjaid, Eesti inimesi pandi kaudselt ja otseselt vastutama teiste võlgade eest, et "päästa" meie euro. ESM-i kogutud raha kasutusala otsustati laiendada 2018. aastal ja sel ajal ei olnud Eesti Konservatiivne Rahvaerakond valitsuses ning kogu see otsus tehtigi ära valitsuse tasandil. Nimetatud muudatus teeb ESM-i raha kasutamise lihtsamaks ja suurendab võimalust, et seda ka kasutatakse. Lihtsamalt öeldes võimalus, et meie oma rahast ilma jääme, kasvab märkimisväärselt.

Valitsusse saades olin ma oma esimesel rahandusministrite kohtumisel vastu sellelesamale ESM-i reformile. Ma olin vastu raha kasutusala laiendamisele ja selle kasutuse lihtsustamisele. Kahjuks järgmisel päeval teatas tollane peaminister Jüri Ratas, et ta tühistab minu blokeeringu ja reform läheb edasi. Ma siinkohal kriipsutan alla, et peaminister, kes on Eesti reeglite järgi kõrgeim läbirääkija Euroopa Liidus, pani oma seisukoha maksma minu vastuseisust hoolimata.

Hiljem keeldusin osalemast neil Euroopa Liidu rahandusministrite kohtumistel, kus ESM-i teemalisi otsuseid langetati, sest ma ei olnud nõus seda heaks kiitma. Aga selge oli, et peaminister Ratas annab ülemkogul asjale heakskiidu nii või teisiti. Rõhutasin see-eest korduvalt nii valitsuses kui ka koalitsiooninõukogus, et meie erakond ESM-i ennast ega ka ESM-i reformi ei toeta ning sellega tuleb arvestada ka ratifitseerimisel. Muide, meie erakonna esindajad Euroopa Liidu asjade komisjonis olid ESM-i reformi vastu ka ajal, kui olime valitsuses. Meie vastuseisu kinnitab ju ka seletuskiri, mis diskreetselt mainib, et ESM-i asutamislepingu muutmise leping kirjutati ülejäänud riikide poolt alla 27. jaanuaril käesoleval aastal ja Eesti poolt 8. veebruaril. Need kaks erinevat allkirjastamise kuupäeva on selle tõttu, et Eesti eelmine valitsus polnud allakirjutamiseks volitust andnud.

Seega on meie erakonna seisukoht olnud väga järjekindel ning selge üheselt eitav ESM-i suhtes kogu aeg. Me olime vastu ka Euroopa Liidu Pangaliidu kriisilahendusfondile 2016. aastal, kui see Riigikogusse jõudis. See ei ole nõudnud küll Eesti maksumaksja raha erinevalt ESM-ist. Selle skeemi näol on tegemist Eesti hoiustajate kaitseks mõeldud Tagatisfondi kaudu kogutud rahade suunamisega nii-öelda suurde üleeuroopalisse potti. See on see skeem, mis kogub kokku üleeuroopaliselt suurusjärgus 60–70 miljardit eurot ja mida meile müüakse jutuga, et vajandusel päästab ta ka Eesti panku. Aga oleme realistid, palun näidake mulle inimest, kes räägib tõsise näoga, et see raha hakkab kunagi aitama Eestis tegutsevaid panku, mitte mõnda Vahemere riiki või Saksa ja Prantsuse panku, ja ma näitan teile suust välja ajavat jampsi ajavat narri.

Kõik need kolm eelnõu, mis meil siin järjest tulevad – 479, 480 ja 481 – tegelevad ühe ja sama asjaga ja mul ei ole selle tõttu mõtet nende kõigi puhul rääkida üle sedasama juttu. Piisab, kui ma siin ühe sõnavõtu teen praegu. Tegemist on kõikide nende eelnõude puhul tiheda, kohati väga tehnilise keerulise jutuga, mis tihti lisaks sellele euroliidu linnukeeles. Ja selle tõttu on vaja, et me räägiksime hästi lihtsalt lahti, mis siin valesti on.

Valesti on see, et me üldse osaleme ESM-is. Valesti on see, et meie oma pankade hoiustajate raha oleme valanud Suure Peetri kotti lollikesele mõeldud jutuga, et nii kaitseme Eesti hoiustajaid. Ja valesti on see, et need kaks fondi pannakse kokku ja nendes oleva raha kasutusele võtmise võimalus see on oluliselt lihtsamaks muutunud ning kasutusvaldkonda on laiendatud. Lihtsamalt öeldes erinevate pühalike kinnituste saatel vastu võetud väga suure ulatusega rahaliste kohustuste tingimusi muudetakse nüüd tagantjärgi justkui tagaukse kaudu, taganedes nendest kinnitustest ja lubadustest, mis omal ajal anti, muutes raha kasutamise otstarvet laiemaks ja tingimusi lihtsamaks.

Ja me räägime väga suurest rahast. Me räägime ESM-i ja selle fondi rahade kokkupanemise puhul suurusjärgus 140 või isegi 150 miljardist eurost. Me räägime suurte Euroopa pankade päästmisest nüüd juba ka ESM-i kaudu otse maksumaksja rahaga, meie rahaga. See ongi kogu asja iva. Ja valesti on ka see, et me näeme väga tõsiseid probleeme kuhjumas Euroopa majanduse ning maailma finantssüsteemi kohale, ja selle reformiga üritatakse trükirahal miinusintressidel ja aina kasvaval võlakoormal elavat süsteemi veel veidi käigus hoida. Isegi kui tänane finantssüsteem peaks kokku jooksma, siis loomulikult ei aita 150 miljardit mitte midagi. Lihtsalt meie oleme jäänud väga suure tüki võrra vaesemaks. Niisiis on seegi valesti.

Isegi kui me seda reformi pooldaks, ei aita ta kriisi puhul, tõeliselt suure kriisi puhul mitte. Ükski südametunnistusega inimene ei saa seda reformi heaks kiita. Isegi kui seda kunagi ei kasutata, on ta ikkagi põhimõtteliselt vale. Konservatiivne Rahvaerakond teeb ettepaneku eelnõu tagasi lükata. Aitäh!

00:20 Esimees Jüri Ratas

Suur tänu! Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku esimene lugemine lõpetada. Samas on meile tulnud veel üks ettepanek. See on järgmine: Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon teeb ettepaneku Vabariigi Valitsuse algatatud Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamislepingu muutmise lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu 479 esimesel lugemisel tagasi lükata. Alustame selle hääletamise ettevalmistamist.

Kas võime minna hääletuse juurde? Aitäh! Panen hääletusele Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni ettepaneku, et eelnõu 479 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

00:23 Esimees Jüri Ratas

Tulemusega poolt 17, vastu 42 ja erapooletuid ei ole, ei leidnud ettepanek toetust. Seega määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks eelnõule 479 k.a 17. detsembri kell 17.15. Sellega on eelnõu 479 esimene lugemine lõpetatud. Sellega on ka 26. päevakorrapunkti käsitlemine lõpetatud.


27. 00:24 Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamislepingu ratifitseerimise ja rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (480 SE) esimene lugemine

00:24 Esimees Jüri Ratas

Liigume tempokalt edasi 27. päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamislepingu ratifitseerimise ja rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu 480 esimene lugemine. Ja palun, interneti teel ma annan sõna rahandusminister Keit Pentus-Rosimannusele. Palun teid!

00:24 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Head Riigikogu liikmed! Tõesti tempokalt edasi liigume. Nagu eelmise eelnõu juures oli mul võimalus tutvustada siis ESM-i reformist tingitud ESM-i lepingu muutmist ja olen juba teinud ettepaneku ESM-i asutamislepingu muutmise leping ratifitseerida, siis praegu teie ees olev eelnõu on eelmisega üsna otseselt seotud.

2012. aastal Riigikogu vastuvõetud ESM-i asutamislepingu ratifitseerimise ja rakendamise seaduses nagu ka nimi viitab, sisalduvad mitmed rakendussätted, kuidas valitsus ja Riigikogu ESM-i küsimustes koostööd teevad. ESM-i lepingu muutmisega seoses on nüüd tekkinud vajadus ka neid protseduure pisut kohendada ja üle vaadata. Üldiselt senine koostöö ESM-i teemadel on sujunud hästi ja valitsuse veendumus on, et see jätkub nii ka edaspidi ja võin kinnitada, et Riigikogu jääb endiselt kaasatuks kõigi oluliste küsimuste puhul. Ettepanekute tegemisel lähtusime me valitsuse poolt siis konkreetse otsuse kaalukusest, eelkõige sellest, kas see konkreetne otsus on ja omab mõju Eesti riigi kohustustele, aga lähtusime ka konfidentsiaalsusnõuetest ja ajakriitilisusest. Seega ainult Riigikogu otsusega antud mandaadiga saavad Eesti esindajad ESM-i juhtorganites hääletada esiteks EFSF-i kohustuste ülevõtmise ja sellega seotud aktsiate väljaandmise otsustamisel. Ja teiseks, kriisilahendusfondi kaitsemehhanismi käivitamise raamotsuse tegemisel ja ka kriisirahandus fondi kaitsemehhanismidega maksimaalse limiidi määramisel. Neid otsuseid ei ole võimalik teha enne, kui Riigikogu on täiendavalt ja eraldi need otsused kinnitanud ja mandaadi andnud.

ESM-i ennetavate krediidiliinide kasutuselevõtmise puhul on ettepanek, et Eesti esindajatele võiks Riigikogu mandaadi anda Euroopa Liidu asjade komisjon, kuna ESM-i lepingu muudatustega nende instrumentide tingimused, nagu eelmise eelnõu tutvustamisel selgitatud, standardiseeritakse. Eeltingimustega krediidiliini puhul vastastikuse mõistmise memorandumit enam sõlmita ja täiendavate tingimuste krediidiliini puhul on siis memorandumi sisu piiratud ja siis ei ole lihtsalt otstarbekas tervet Riigikogu otsuse menetlust ette võtta. Samamoodi on ettepanek, et ELAK oleks mandaadi andja, kui tekib olukord, kus on soov mõned kaitsemehhanismi rakendamisega seotud otsuste tegemised direktorite nõukogult delegeerida tegevdirektorile. Kaitsemehhanismi rakendamine konkreetsete kriisilahenduskaasuste korral eeldab alati väga kiireloomulist otsustamist, reeglina 12 tunni jooksul. Lisaks on sellega alati seotud väga karmid konfidentsiaalsusnõuded ja kui nende otsuste tegemist ei ole tegevdirektorile delegeeritud või need jäävad selle ulatusest välja, siis pakume välja Riigikogu teavitamise nendest direktorite nõukogu otsusest kirjaliku teavitamise. Need on ettepanekud, mis valitsuse hinnangul on tasakaalus ja tagavad Riigikogu informeerituse ja otsese seotuse oluliste otsuste tegemisel. Ka selle puhul tänan Riigikogu rahanduskomisjoni, kes antud ettepanekuid konsensuslikult toetas ja toetas sellega ka seda eelnõud. Aitäh!

00:28 Esimees Jüri Ratas

Aitäh, hea ettekandja! Teile on ka küsimusi. Aivar Sõerd, palun!

00:28 Aivar Sõerd

Austatud juhataja! Austatud minister! Ennetava tingimusliku krediidiliini puhul on abi tingimuseks, et riik täidab abi saamiseks nõutud kriteeriume. No ma küsin näiteks seda, et praegu on nende kriteeriumite täitmine peatatud kriisi tõttu, aga te olete kuskil rääkinud, mul on jäänud meelde, et need kriteeriumid taastatakse mingil ajal, võib-olla juba järgmisest või ülejärgmisest aastast. Ma küsin jälle Itaalia kohta, et Itaalias on raskustes panku, ka eelmisest kriisist veel pankasid, mis ei ole jalgele saanud, et mitu aastat kulub Itaalial, et see riik kvalifitseeruks ehk siis hakkab täitma eelarve puudujäägi kriteeriumit ja võla kriteeriumit, et üldse see suur riik võiks kvalifitseeruda abi saamiseks peale kriisist väljumist.

00:29 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh! Vaatan, et Itaalia on teil täna tõsiselt südamel. Kuna küsimus puudutas ennetavat tingimusliku krediidiliini, siis sõltumata sellest, et eelarvereeglite täitmine või nende täitmise nõudmine on praegu peatatud, siis selleks, et kvalifitseeruda ennetava tingimusliku krediidiliini kasutamisele, tuleb neid loetletud tingimusi täita. Ja nende hulgas tõepoolest on esiteks tingimus, et konkreetse ESM-i liikme suhtes, kes seda abi siis ennetava tingimusliku krediidiliini kaudu taotleb, tema suhtes ei tohi olla algatatud ülemäärase eelarve puudujäägi menetlust ja see peab olema nii olnud kahe eelneva aasta jooksul. Ja kahe eelneva aasta jooksul peab ta täitma ka kriteeriume, et eelarve puudujääk ei tohi ületada 3% SKP-st. Samamoodi, et struktuurne eelarvepositsioon on riigipõhisel minimaalsel tasemel või sellest kõrgemal. Ja võlakriteerium. Võlg ei tohi olla suurem kui 60% SKP-st ehk võlakriteerium peab samamoodi olema täidetud või siis peab liikuma 60% poole. Kui neid tingimusi ei täideta, siis lihtsalt tähendab, et ei ole võimalik ennetava tingimusliku krediidiliini abi kasutada. Nii lihtne see on. Küsimus puudutas seda, et kui mitme aasta jooksul Itaalia jõuab oma eelarvega loetletud tingimuste täitmiseni, siis ütlen ausalt, et hetkel ei suuda seda peast välja arvutada. Küllap teil on see endal ka välja arvutatud, et igal juhul läheb sinna parimagi tahtmise juures väga pikalt aega.

00:32 Esimees Jüri Ratas

Mart Helme, palun!

00:32 Mart Helme

Aitäh, härra eesistuja! Rõõm näha, et Eestis tagasi olete! (Juhataja: Teid ka!) Lugupeetud minister! Kui ma seda eelnõu vaadata, siis on ju täiesti üheselt selge, et me anname ära sisuliselt oma suveräänse otsustusõiguse. Ja kõik need otsused, mida direktorite nõukogud ja muud nõukogud kiirkorras 12 tunni jooksul teinekord langetama peavad, panevad meid fakti ette, et me peame tagantjärele heaks kiitma. Lükake ümber minu väide, et sisuliselt muudab see eelnõu Eesti Vabariigi Riigikogu Euroopa Komisjoni kummitempliks.

00:33 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

See kindlasti ei ole nii, kuigi nagu eelmise eelnõu läbirääkimiste käigus teie erakonna esimees kinnitas ja üle rääkis, olete te alati olnud ESM-i rakendamise ja toimimise vastu selle algusest peale. Tõepoolest ESM-i mõte on algusest peale olnud sisuliselt selliseks ja turvavõrguks olemine ja eesmärk on ikkagi riskide maandamine, eesmärk on kriisiolukordades muidu väga kiiresti leviva ärevuse, turgudel tekkiva ärevuse ennetamine ja maandamine. Ja kriisilahendus ise kogu kriisilahendussüsteem, kriisimeede, kaitsemeede, mis rolli ESM saab, seda eesmärki tegelikult otseselt täidab. See, et kriitilistes olukordades otsuseid väga kiiresti vastu võtta tuleb, see on paratamatult nii. Alternatiiv oleks see, et tõepoolest stabiilsus euroalal tervikuna satub ohtu ja oleks väga keeruline väita, et see, kui taoline olukord peaks tekkima, Eestit kuidagi negatiivselt ei mõjutada, igal juhul mõjutaks. Meie huvi kindlasti on see, et taoline ühine kriisi maandussüsteem toimiks ja oleks olemas.

Ma kasutan seda võimalust, et korra veel lahti selgitada või rääkida, mis puhkudel üldse ESM-i kaitsemehhanismi, ESMi kaitsemeede rakendada saaks. See ei ole nii, et igal suvalisel hetkel seda võimalik rakendada oleks, eeldus, et üldse siis kriisilahendusnõukogu saab tulla vastava taotlusega, saab ESM-i poole vastava taotlusega pöörduda, selle eeldus on see, et kõik eelnevad võimalused on ammendatud. See tähendab seda, et on ammendatud panga enda vahendid. Et on ammendatud nii panga aktsionäride, võlausaldajate poolne võimalus. Et kriisi haldusfond ise on oma vahendid täies mahus kasutusele võtnud. Kui kõik eelnevad võimalused on ammendatud, siis on võimalus pöörduda taotlusega ESM-ilt laenu saamiseks ja ka seal on limiidid ees. Ka seal ei saa olla antava laenude mahuks kokku, see maht ei saa olla kokku suurem, kui on kriisilahendusfondi maht, hinnanguliselt on see 68-70 miljardit eurot. Nii et taolises olukorras, kui tõepoolest kõik varasemad meetmed on ennast ammendanud, siis sellise viimase abi või päästekõrre pakkumine on vajalik, et üldist stabiilsust tagada. Me jääme selles küsimuses kindlasti eriarvamusele. Mina olen sügavalt veendunud selles, et ilma taolise kaitsemehhanismita oleks olukord oluliselt hapram ja eurotsoon tervikuna palju keerulisemas olukorras.

00:37 Esimees Jüri Ratas

Mart Helme, palun!

00:37 Mart Helme

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud minister, ega te nüüd, kuigi väga pikalt küll rääkisite, aga otseselt ja selgelt mu küsimusele ei vastanud. Aga hea küll, ma siis ütlen oma kommentaari, te võite vastuse anda. Nimelt, ma näen selles kõiges püramiidskeemi ehitamist, sellist sõrmkübaramängu, mille võib kokku võtta Eesti rahvapärimusega "Suure Peetri leivakott ja Väikese Peetri leivakott". Ja kõigepealt sööme ära Väikese Peetri leivakoti ja siis võib igaüks süüa oma. Palun lükake ümber, et see nii on! Aga mina näen seda täpselt sellisel kujul seda püramiidiskeemi ehitamist selle eelnõu ja kogu selle paketi ehk kolm eelnõu, mis meil siin praegu järjest tulevad, kogu selle paketi raames.

00:38 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh! Seda on selles mõttes isegi raske kommenteerida, et kui ikkagi üks inimene milleski näeb asja, mida seal tegelikult ei ole, siis sellega tuleb leppida, et see nii on. Aga veel kord,  arvestades seda, kui läbi põimunud on Euroopa Liidu majandus, siis eriti Eesti-suguse riigi huvides on, et taoline kaitsemehhanism oleks olemas. Ja mitte ainult ei oleks olemas, vaid oleks funktsionaalne ja vajadusel kiiresti rakendatav. Ilma selleta on just nimelt Eesti-sugustel riikidel palju suurem tõenäosus kiirelt leviva kriisi olukorras, kiirelt leviva ärevuse tõttu väga keerulisse seisu sattuda. Nii et tervikuna taolise turvamismehhanismi loomine on olnud vajalik, on õige. Ja küllap olukorras, kus loodetavasti küll mitte niipea, aga mõnes järgmises kriisis see mehhanism rakenduma peaks ja siis, ma usun, meil on võimalus teiega sel teemal pikemalt mõtteid vahetada ja siis juba reaalse kinnituse näol näidata, kuidas taoline mehhanism aitab muidu väga kriitilisi olukrdi leevendada.

00:39 Esimees Jüri Ratas

Aitäh, austatud minister! Rohkem küsimusi ei ole. Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli ettekandeks rahanduskomisjoni liikme Dmitri Dmitrijevi. Palun!

00:40 Dmitri Dmitrijev

Austatud esimees! Lugupeetud kolleegid! Riigikogu rahanduskomisjon on eelnõu arutanud teisipäeval, 16. novembril. Kuna komisjonis ei arutatud midagi sellist, millest täna rahandusminister ei oleks meile rääkinud, liigun ma kohe komisjoni otsuste juurde. Kõik komisjoni otsused on tehtud konsensusega. Otsustati teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 24. novembril, teha ettepanek esimene lugemine lõpetada, määrata juhtivkomisjoni esindajaks komisjoni liige Dmitri Dmitrijev ja teha ettepanek määrata muudatusettepanekute tähtajaks 2. detsember kell 17.15. Aitäh!

00:41 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Teile on ka küsimus. Igor Kravtšenko, palun!

00:41 Igor Kravtšenko

Aitäh hea istungi juhataja, või hea esimees! Austatud komisjonipoolne ettekandja! Proua minister oma ettekandes korduvalt mainis, et aastaks 2024 on fondi maht peaaegu 70 miljardit. Oskad sa äkki öelda, kui suur see praegu on?

00:41 Dmitri Dmitrijev

Jah, aitäh küsimuse eest! Tõesti, rahandusminister rääkinud meile kriisilahendusfondi sihttasemest, mis peaks olema 1% kõigist tagatud hoiustest ja 2024. aastaks pidi ta olema 70 miljardit. Viimased andmed meil on sellised, et juuli seisuga oli fondi laekunud 52 miljardit eurot.

00:41 Esimees Jüri Ratas

Hea ettekandja, ma tänan teid, rohkem küsimusi ei ole. Aitäh teile! Avan läbirääkimised ja sõna saab Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esindaja Martin Helme. Palun!

00:42 Martin Helme

Aitäh! Ega jah, nagu ma lubasin, pikka kõnet ei pea, aga sai uuesti ju kinnitust see, mis ma ütlesin eelmise eelnõu kõne ajal. Need lubadused, mida jagati siis, kui neidsamasid skeeme püsti pandi, neist praegu taganetakse, neid rikutakse. Riigikogu roll otsustamisel selgelt väheneb, sisuliselt meie veto kaob, parlamendi sõnaõigus meie raha kasutamise üle hajub kuhugi, isegi mitte isegi mitte komisjoni, vaid mingisugustesse nõukogudesse. Nii et jälle, Konservatiivse Rahvaerakonna poolt teen ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Aitäh!

00:42 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku, et esimene lugemine lõpetada. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon teeb ettepaneku eelnõu 480 esimesel lugemisel tagasi lükata. Alustame selle hääletamise ettevalmistamist.

Kas võime minna hääletuse juurde? Ma tänan, ma tänan. Kas võime minna hääletuse juurde? Aitäh! Panen hääletusele Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni ettepaneku eelnõu 480 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

00:44 Esimees Jüri Ratas

Poolt 17 Riigikogu liiget, vastu 42 ja 1 erapooletu, ei leidnud ettepanek toetust. Sellega on 480 SE muudatusettepanekute esitamise tähtajaks määratud 2. detsember kell 17.15. Sellega on eelnõu 480 esimene lugemine lõpetatud ja sellega on ka 27. päevakorrapunkti menetlemine lõpetatud.


28. 00:45 Osamaksete ühtsesse kriisilahendusfondi ülekandmise ja ühiskasutusse võtmise lepingu muutmise lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu (481 SE) esimene lugemine

00:45 Esimees Jüri Ratas

Läheme edasi 28. päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud osamaksete ühtsesse kriisilahendusfondi ülekandmise ja ühiskasutusse võtmise lepingu muutmise lepingu ratifitseerimise seaduse eelnõu 481 esimene lugemine. Annan interneti teel sõna rahandusminister Keit Pentus-Rosimannusele. Palun!

00:45 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh, hea Riigikogu esimees! Austatud Riigikogu liikmed! Tegu on kolmanda eelnõuga ESM-i reformi paketist. Ühtse kriisilahendusfondi osamaksete lepingu muudatused on seotud ESM-i muutmise lepinguga, täpsemalt selles sisalduva pangandusliidu kaitsemehhanismi käivitamisega 2002. aastal. Lepingu muudatustele kirjutas Eesti alla 2021. aasta veebruaris ja ka nendes läbirääkimistes on juhindutud mitme aasta jooksul valitsuse ja Riigikogu poolt kinnitatud positsioonidest. Alates 2015. aastast on pangad teinud ühtsesse kriisilahendusfondi makseid. Fondis on iga aastaga suurenenud ühiskasutatav osa ja kogumisperioodi ehk üleminekuaja lõpuks, 2023. aasta lõpuks, peaks fond olema ma sihttaseme saavutanud. See on 1% tagatud hoiustest. Nagu öeldud, see on hinnanguliselt umbes 70 miljardit eurot. Ja tõesti, selle aasta suve lõpu seisuga oli fondi kogunenud umbes 52 miljardit eurot.

1. jaanuarist 2024 on fond siis 100% ühiskasutuses. See tähendab, et enam ei eristata, millise riigi pankadest on vahendeid laekunud ja millises riigis neid kriisilahendusi kasutatakse. See kõik juba on lepingus olemas ja selliselt toimumas. Aga lepingu muutmise tingib asjaolu, et ESM-i reformi üks element, pangandusliidu kaitsemehhanism, soovitakse kasutusele võtta enne üleminekuperioodi lõppu ehk siis 2022. aasta alguses. Siin ei ole veel mõeldud kasutust ühegi konkreetse kriisilahendusjuhtumi puhul. Seda otsust praegu ei tehta, vaid nii, nagu ESM-i lepingu juures selgitatud, see puudutab kaitsemehhanismi suure raami põhimõtteliselt heakskiitmist.

Kui kunagi peaks tekkima olukord, kus kaitsemehhanism mõne kriisilahenduse puhul reaalselt peaks rakenduma, siis kriisilahendusnõukogu ja kriisilahendusfondi ESM-ilt saadud laen makstakse tagasi pankadelt tagantjärgi ehk siis ex post kogutavate maksetega, maksete abil. Praegune lepingu muutus neid makseid puudutabki. Kehtiva lepingu kohaselt ei ole üleminekuperioodil neid makseid võimalik ühisossa ehk siis laenu tagasimakseteks suunata. Lepingu muutmisega see võimalus tekib. Seejuures ei läheks kogutavad maksed kohe sajaprotsendiliselt ühisossa, vaid alustaksid 70%-lt  ja kasvaksid iga järgneva kvartaliga 3,75 protsendipunkti võrra. 2022. aasta algusest alustades jõutaks 2024. aastaks 100%-ni.

Me oleme nõustunud ESM-ile kaitsemehhanismi funktsiooni andmisega ja 2020. aasta lõpus oli valitsus nõus ka Euroopa Komisjoni ja Euroopa Keskpanga hinnanguga, et pangandussektori riskid on piisavalt vähenenud ja kaitsemehhanism on algselt plaanituga võrreldes varem teostatav, see tähendab skii, enne kriisilahendusfondi kogumisperioodi lõppu 2024. aastal. Ühtlasi tähendab kaitsemehhanismi käivitumine, et tühistatakse riikide poolt võimaldatud valmisolekulaenude lepingud kriisilahendusnõukogule. Need lepingud täitsid ajutiselt kriisilahendusfondi kaitsemehhanismi rolli ja Eesti oli siis Riigikogu otsusega võimaldanud sellise valmisolekulaenu  22 miljoni euro ulatuses. Tegelikkuses see kasutusse ei jõudnud ja samasugune eeldus ja ka lootus kehtib muidugi selle kohta, et ESM-i poolt võimaldatavat kaitsemehhanismi tegelikkuses kasutama ei pea. Valitsuse ettepanek on kriisilahendusfondi osamaksete lepingu muudatused ratifitseerida. Tänana taas rahanduskomisjoni, kes seda ühehäälselt toetanud on. Aitäh.

00:50 Esimees Jüri Ratas

Aitäh, austatud minister! Hetkel küsimusi ei ole, seega küsimusi teile ei ole. Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli rahanduskomisjoni liikme Dmitri Dmitrijevi. Palun!

00:50 Dmitri Dmitrijev

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Ka seda punkti Riigikogu rahanduskomisjon vaatas läbi teisipäeval, 16. novembril. Ma tänan rahandusministrit väga hea ülevaate eest, sest mul hetkel ei jää midagi kui minna kohe otsuste juurde, sest kõik komisjonis käsitletud teemad on ministri poolt juba valgustatud. Seega, komisjon on teinud konsensusega järgmised otsused. Teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 24. novembril, teha ettepanek esimene lugemine lõpetada, määrata juhtivkomisjoni esindajaks komisjoni liige Dmitri Dmitrijev ja teha ettepanek määrata muudatusettepanekute tähtajaks 2. detsember kell 17.15. Aitäh!

00:51 Esimees Jüri Ratas

Hea ettekandja, ma tänan teid! Küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised ja sõna on Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esindajal Martin Helmel. Palun!

00:51 Martin Helme

Aitäh! Pikka juttu ei tee. Ka see eelnõu on seotud kahe eelmisega. Ka see eelnõu vähendab meie kontrolli meie enda raha üle ja muu hulgas, muide, vähendab oluliselt kontrolli meie võimaluse üle reguleerida meie enda pangandust, nii et Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel teen ettepaneku eelnõu tagasi lükata. Aitäh!

00:52 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei näe. Korra küsin üle, kas on fraktsioonide esindajatel kõnesoove. Ei ole. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku, et eelnõu 481 SE esimene lugemine lõpetada, samas on olemas Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni ettepanek, et eelnõu 481 SE esimesel lugemisel tagasi lükata. Alustame selle ettepaneku hääletamise ettevalmistamisega.

Kas võime minna hääletuse juurde? Aitäh! Panen hääletusele Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni ettepaneku eelnõu 481 SE esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

00:53 Esimees Jüri Ratas

Tulemusega poolt 14, vastu 44 Riigikogu liiget, erapooletuid ei ole ei leidnud ettepanek toetust.

Juhtivkomisjoni ettepanek on, et esimene lugemine lõpetada. Määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks k.a 2. detsember kell 17.15. Sellega on eelnõu 481 SE esimene lugemine on lõpetatud. Sellega on meil 28. päevakorrapunkti menetlemine lõpetatud. Head ametikaaslased, sellega on meil istung lõppenud. Ma tänan teid ja soovin teile turvalist koduteed!

00:54 Istung lõppes

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee