Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

header-logo

14:58 Istungi rakendamine

15:00 Esimees Jüri Ratas

Head ametikaaslased! Austatud Riigikogu! Tere päevast! Alustame Riigikogu täiskogu VI istungjärgu 9. töönädala esmaspäevast istungit ja kõigepealt palun Riigikogu kõnetooli neid Riigikogu liikmeid, kes soovivad üle anda eelnõusid või arupärimisi. Palun! Palun Riigikogu kõnetooli Heili Tõnissoni.

15:00 Valitsuse esindaja Heili Tõnisson

Austatud esimees! Austatud Riigikogu! Vabariigi Valitsus algatab täna kaks seaduseelnõu. Esimeseks, autoveoseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Riigikogus esindab seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust majandus- ja taristuminister. Teiseks, riigihangete seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Riigikogus esindab seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust riigihalduse minister. Aitäh!

15:01 Esimees Jüri Ratas

Rohkem kõnesoove ei ole. Olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud kaks eelnõu ning vastavalt meie kodu‑ ja töökorra seadusele otsustab Riigikogu juhatus selle edasise, nende edasise menetlemise.

Head ametikaaslased! Viime läbi kohaloleku kontrolli. Aga enne seda teeme ka siin mõned, ma arvan siiski, et mõned, protseduurilised küsimused. Priit Sibul, palun!

15:01 Priit Sibul

Aitäh, austatud esimees! 9. novembril mäletatavasti parlamendi täiskogu otsustas mingil põhjusel toetada Reformierakonna fraktsiooni ettepanekut minna kaugistungitele üle, et olla eeskujuks Eesti ühiskonnale ja vähendada kontakte. Sel nädalal on 15 parlamendisaadikut välislähetustes. Ning millist eeskuju parlament annab täpselt selle käiguga, mis tookord otsustati? Kas juhatus on arutanud, et oleks aeg uuesti mõistlikul kujul istungeid teha kohapeal? 

15:02 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Juhatus on arutanud, et see kõigepealt, 26. novembril, kui ma nüüd ei eksi kuupäevadega, ma korraks vaatan üle, et ma ei eksiks. Jah, vabandust, 25. november on viimane päev, kui meil on distantsistung ja peale seda, oleme juhatuse liikmetega rääkinud, et taastub automaatselt kontaktistung. Et me järgmisel nädalal vastavalt pandeemia olukorrale võiks korra uuesti arutada seda, et kuidas siis ülejärgmisel nädalal edasi minna. Kas me oleme ekstra arutanud seda välislähetuste arvu? Ei ole, aga välislähetused käivad kõik juhatuse istungilt läbi. Palun veel protseduurilisi küsimusi. Kalle Grünthal, palun!

15:03 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Ega ma poleks muidu küsinudki, aga te ütlesite palun veel – noh, ma ei saa ju võimalust jätta kasutamata. Tulles nüüd lugupeetud kolleegi Priit Sibula küsimuse juurde, siis tegelikult on see väga sügavamõtteline. Me läheme kaugistungile selleks, et näidata eeskuju. Mul on olemas ka see Reformierakonna ettepanek paberkandjal ja ma ei hakka seda ette lugema, te olete kindlasti seda vaadanud ja arutanud väga põhjalikult. Aga seal ei eksisteeri absoluutselt ühtegi konstruktiivset põhjust peale selle, et näitame eeskuju. Näitame eeskuju! Meil on vaja ikkagi tööd teha. Aga töö tegemise asemel me läheme kaugistungile ja siis sõidame kuskile mööda maailma ringi rändama. See ei ole päris normaalne. Kui inimesed saavad, nagu see informatsioon praegu, 15 Riigikogu liiget huugavad mööda maailma ringi, siis sellega me eeskuju ei näita, et tööd on vaja teha. Ma arvan, et me peaksime sellise, ütleme, kahepalgelise tsirkuse ära lõpetama.

15:04 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Eks tööd tehakse mõlema istungi vormis, aga nagu ma vastasin eelkõnelejale, eelküsijale, siis see otsus, mis oli tegelikult mitte juhatuse, vaid täiskogu otsus ju, et see kehtib kuni 25. novembrini kaasa arvatud. Edasi me läheme kontaktistungile, kui juhatus ei otsusta teistmoodi. Priit Sibul, palun, protseduuriline küsimus!

15:04 Priit Sibul

Aitäh! Ma tahtsin küsida, et kuidas esimees tookord aru sai seal eeskuju näitamise kontekstis, et kas eesmärk oligi see, et parlamendiliikmed omavahel vähendaksid kontakte ja sellega näitaksid eeskuju? Kõikide teiste inimestega üle ilma ja Eestimaal võib kohtuda, aga et siin saalis oma kolleegidega ei ole mõistlik kohtuda ja parlamentaarset debatti pidada, kas see oli see eeskuju, mida teie hinnangul parlamendi täiskogu tol kahetsusväärsel 9. novembril otsustas?

15:05 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Minu mäletamist mööda oli seal kaks põhjust: üks põhjus, see oli see, et mis on COVID-19 situatsioon ja see on raske, keeruline Eestis ja teine oli see, et tõesti, kellel võimalus teha kaugtööd – et need olid peamised kaks. Oudekki Loone, palun protseduuriline küsimus!

15:05 Oudekki Loone

Aitäh, härra esimees! Eelnevatest sõnavõttudest lähtuvalt, kas teie hinnangul Riigikogu liikme töö välislähetustes on ka töötegemine või see on midagi muud?

15:05 Esimees Jüri Ratas

Nagu ma juba eelnevalt vastasin: loomulikult, ka see on töötegemine. Kui on välislähetused, siis see on kindlasti oluline osa Riigikogu liikmete tööst. Mart Helme, protseduuriline küsimus, palun!

15:05 Mart Helme

Aitäh, härra eesistuja! Meil on siin niisugust topeltmoraali, et kuskil lähetuses käimine on okei, see on töö tegemine. Aga saalis istumine on ohtlik, arvestades meie COVID-situatsiooni. Aga kas teile, lugupeetud eesistuja, ei ole üldse pärale jõudnud see, et kogu Euroopa koroonapoliitika, vaktsineerimispoliitika on täielikult läbi kukkunud? Vaatame seda, mis toimub Austrias, Hollandis ja teistes riikides, seal on massilised meeleavaldused, sest vaktsineerimine ei täida oma ülesannet, haigus levib edasi, aga samas see haigus ei ole mingisuguse niisuguse mõjuga, et inimesed sellesse jala pealt maha kukuksid ja sureksid tuhandete kaupa. Äkki me lõpetaksime kogu selle koroonajura ära ja läheks normaalse elu juurde tagasi?

15:06 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Nüüd, kui see puudutab distants- või kontaktistungit, siis nii nagu ma ütlesin, 25. novembril on hetkeseisuga viimane distantsistung. Tõsi on see, et Riigikogu suur saal, aga näiteks ka riigieelarve kontrolli erikomisjon, sotsiaalkomisjon on ju arutanud mitmeid kordi nii komisjoni istungil kui ka siin suures saalis kogu koroonasituatsiooni, sealhulgas vaktsineerimise temaatikat. Priit Sibul, protseduuriline küsimus, palun!

15:07 Priit Sibul

Aitäh, austatud esimees! Mul on küsimus: kas võib juhtuda, et mõned meie kolleegid on terminist "kaugtöö" lihtsalt erinevalt aru saanud ja ongi sõitnud tööle kaugele? Mina ei ole kordagi kahtluse alla seadnud seda, et inimesed visiite tööks ei pea või et välislähetuses olemine, see ongi parlamendi töö, aga lihtsalt, kui mul jäi mulje, et eesmärk oli kontaktide vähendamine ja distantsistung, et lihtsalt see ei ole seesama asi, mis kaugtöö. Teiseks, mul on küsimus, et kas mina saan praegu panna hääletusele ettepaneku, et me homsest võiksime uuesti kontaktistungitega alustada, et me ei pea ootama seda 25. novembrit?

15:08 Esimees Jüri Ratas

Aitäh teile! Kõigepealt, te ütlesite, et kuidas võib jääda mulje – ma ei oska öelda täpselt, missugused need 101 muljet meil siin on, aga selge on see, et kui me oleme distantsistungil, siis on istungil osalemise võimalus ka väljaspoolt siit saali. Me teame, et väga paljud on tegelikult selle kahe nädala jooksul olnud, on olnud tegelikult ka siin Toompea lossis oma tööruumides. Ja nüüd, kas teie saate panna selle otseselt hääletusele, ma esimese hinnanguna ütlen, et ei saa seda otsust muuta, see on juhatuse otsus ja kui juhatus ei leia konsensust, siis ta tuleb alati meeleldi siia täiskogu saali nii nagu kord ja kohus ette näeb. Enn Eesmaa, palun, protseduuriline küsimus!

15:08 Enn Eesmaa

Suur aitäh! See on omapärane, et me klammerdume nendesse numbritesse, mis näitavad Riigikogu liikmete väliskomandeeringuid. Seal tehakse samuti tööd. Mina olen Tallinnas. Võib-olla, hea spiiker, sa täpsustaksid, nimesid nimetamata, kui mitmel meie kolleegil on praegu ainukene võimalus kaugistung, tagades igapäevast tööd meie Riigikogus. Minu teada on neid inimesi kõigis fraktsioonides.

15:09 Esimees Jüri Ratas

Aitäh, hea küsija! Ma ei oska täpset numbrit öelda, aga minu info kohaselt on tõesti Riigikogu liikmeid rohkem kui üks, kes täna saavad teha distantsistungit, aga kahjuks ei saa kontaktistungil osaleda, kui see nii oleks. Aga tugevat tervist ja kiiret paranemist! Loodame, et see olukord kindlasti muutub ja kiiresti. Rohkem ei ole sõnavõtte. Nüüd lähme siis päevakorra täpsustamise ja kinnitamise juurde, aga enne hüppame korra tagasi kohaloleku kontrolli juurde ja viime läbi, viime läbi kohaloleku kontrolli. Kohaloleku kontroll. 

15:10 Esimees Jüri Ratas

Kohale registreerus 86 Riigikogu liiget, puudub 15.

Päevakorra täpsustamine ja kinnitamine. Punkt üks. Majanduskomisjon on teinud ettepaneku arvata selle töönädala kolmapäevase istungi päevakorrast välja 23. päevakorrapunkt, milleks on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ja Riigikogu liikme Raimond Kaljulaidi algatatud liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu 433 esimene lugemine. Sõnavõttude võimalust meil hetkel ei ole. Kui te soovite, distantsistung, voh!, siis tuleb käele vajutada. Nüüd on teine tera. Kalvi Kõva, protseduuriline küsimus, palun!

15:11 Kalvi Kõva

Aitäh, hea istungi juhataja! Ma kasutan seda võimalust, et ütlen seda protseduuriliste all. Nimelt, eelnõu algatajal on iga hetk võimalus oma eelnõu tagasi võtta. Ja praegusel juhul Sotsiaaldemokraatliku Erakonna nimel teen ettepaneku võtta päevakorrast välja või võtame tagasi eelnõu 427 SE, ja põhjus on väga lihtne. Kui me eelnõu sisse andsime, selleks et elektriaktsiis ei tõuse sellel raskel ajal, hakkas kibekiirelt toimetama ka valitsus ja meil on rõõm, et valitsus on oma asjadega üpris kaugele jõudnud ja juba sel nädalal tõenäoliselt me selle otsuse siin Riigikogus teeme, et elektriaktsiisi me ei tõsta. Meie püstipäi oma eelnõu tagasi võtame ja julgeme kõigile inimestele otsa vaadata. Aga koalitsioon, kui Kaja Kallas ametisse selle valitsusega sai, siis ütles, et teeme opositsiooniga tihedat koostööd. Ma arvan, et koalitsioonisaadikutel oleks mõistlik korraks maha vaadata ja häbeneda, et te niimoodi kõrvalukse kaudu sellesama meie ettepaneku nüüd teoks teete, mitte ei toeta meie eelnõu. Ehk siis ettepanek on päeva ... ( Ühendus hakib.) välja ... antud ...

15:12 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Kalvi Kõva protseduuriline küsimus on see, et Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon koos Riigikogu liikme Raimond Kaljulaidiga on teinud ettepaneku eelnõu 427 SE võtta menetlusest tagasi. See puudutab teisipäeva, 23. novembrit ja kuuendat päevakorrapunkti. Urmas Reinsalu, protseduuriline küsimus, palun!

15:13 Urmas Reinsalu

Aitäh, austatud istungi juhataja! Meie laudadele on korrektselt toodud töönädala päevakord. Ja selle töönädala teisipäevases päevakorras on dateeritud kaks päevakorrapunkti: vastavalt teine, Isamaa fraktsiooni esitatud otsus "Ettepaneku tegemine valitsusele ebaseadusliku rände tõkestamiseks" eelnõu, ettepanek valitsusele, 435 otsuse eelnõu, ja samuti kolmas päevakorrapunkt, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud Riigikogu otsuse "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele" eelnõu, 428 otsuse eelnõu. Keegi, ja ma oletan, et need on kantselei ametnikud, on kirjutanud sellesse projekti kaldkirjas sulgudesse mõlema osundatud otsuse eelnõu esimese lugemise järele "Riigikogu koosseisu häälteenamus". Vastavalt põhiseadusele on Riigikogu koosseisu häälteenamust, kui me kõneleme seaduseelnõude, eelnõude ettepanekutest valitsusele, tõepoolest, koosseisu häälteenamust nõuavad need ettepanekud valitsusele, mis tehakse konkreetse eelnõu algatamiseks. Sellepärast on ka see osundus seadusandluse peatüki all põhiseaduses.

Nüüd, mina vaatasin, oskan ennekõike kõnelda algatajate poolt, Isamaa fraktsiooni nimel, meie mingit konkreetset seaduseelnõu ei kavatse, et ütleksime, et Riigikogu või Vabariigi Valitsus peaks algatama. Kui ma vaatan sotsiaaldemokraatide teksti otsuse eelnõus, ja ma ei taha kuidagi nende nimel rääkida, ka seal ei näe ma sõnapaari, et valitsus peaks algatama seaduseelnõu. Järelikult tuleb neid minu hinnangul menetleda põhiseaduse § 65 esimese pügala järgi, millega Riigikogu teeb seadusi ja algatab otsuseid, mitte selle seadusandluse peatüki järgi, millega on eelnõusid, ettepanek eelnõu esitamiseks valitsusel on vajalik siduda koosseisu häälteenamusega. Samale põhimõttelisele seisukohale asub ka see kollane paks pühakiri, mis on meil koostatud ja mis ütleb samuti, et niisugune lingvistiline tõlgendamine põhiseadusest ei anna alust väita, et nad oleksid seotud koosseisu häälteenamusega. Mistõttu, ja loomulikult mul on praegu nii-öelda protseduurilise iseloomuga osundus päevakorra kinnitamise osas, sisuline arutelu meil ju algab, milline kvalifitseeritud hääletusnorm on selleks vajalik, tuleb vastaval päeval, kui see hääletus sisuliselt aset leiab. Aga selleks, et ei saaks siis öelda, et me kinnitasime päevakorra ja seal oli sees, et on vajalik koosseisu häälteenamus, ma palun istungi juhatajat kõrvaldada see kaldkirjas sulgudes toodud tekst. Ma ei nõua, et me annaksime paberil uued tekstid välja, jaotaksime laiali, see oleks vist liiga tehniliselt bürokraatlik, küll aga et sisuliselt istungi juhataja ütleks, et see on juhtunud siia apsuna, kuna siin on meil päevakorras seaduseelnõu nõue või seaduseelnõu ettepanek valitsusele algatada sellel nädalal, ju ta on juhtunud selle rutiini käigus. Nii et ettepanek konkreetselt protseduuriliselt on selline, et teisipäeval teises ja kolmandas pügalas minu hinnangul ei ole öeldud, et valitsus peaks algatama seaduseelnõu. Ja kuna seda ei ole öeldud, siis ei saa ka nõuda, et Riigikogu koosseisu häälteenamusega peaks parlament selle vastu võtma või et see oleks see künnis.

15:17 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Mõned kommentaarid. Jah, teil on õigus, et kui ei ole seadusemuudatust, ja nagu te ütlete, seda nõutud ei ole, siis seda 51 ehk koosseisu häälteenamust ei ole vaja. See on olnud meil praktikata, nii kirjutatakse. Aga väga mõistvale protseduurilisele küsimusele, mis te esitasite, ma siis luban, et see, kas see päevakord saab uuesti esitatud või mitte, või korrektselt ehk need sulu kustutatud, ma luban, et me võtame selle homme juhatuses ette, et vaadata see praktika üle, sealhulgas see, kui on seadust muuta või ei ole. Kui see oleks teile vastuvõetav, siis ma olen tänulik. Urmas Reinsalu, palun!

15:17 Urmas Reinsalu

Aitäh! Kõik lahendused, mis on mõistlikud ja liiguvad eesmärgi suunas, on loomulikult toetamist väärt. Ma lihtsalt täpsustan üle, et kas see tähendab seda, et me oma vaimus, kõik parlamendiliikmed, kes kinnitavad päevakorda, kustutavad mentaalselt selle kaldkirjas rea, ja me hääletame seda nädala kodukorda mõlema pügala puhul sellises teadmises, et parlament on seisukohal, et need ei eelda koosseisu häälteenamust vastavalt põhiseaduse tõlgendusele.

15:18 Esimees Jüri Ratas

Ei, ma arvan, et see tähendab ikka seda, et me hääletame sellist töönädala päevakorda, mis on hetkel esitatud siia koos selle sulgudega. Kalle Grünthal, protseduuriline küsimus.

15:18 Kalle Grünthal

Ma tänan, austatud istungi juhataja! Ajendatuna Urmas Reitelmanni protseduurilisest küsimusest sooviksin ma võhikuna teada saada ka järgmise küsimuse. Nimelt asi on selles, et töö‑ ja kodukord ütleb meile, § 54, et pärast järgmise töönädala päevakorda tehakse Riigikogu liikmetele teatavaks päevakord siis töönädala lõpuks. Ja küsimus on selles, et mismoodi me seda, n-ö seda kaldkirja sealt siis muuta saame, muuta saame. Enne päevakorra kinnitamist, § 56 lõige 2 ütleb, et seda võib muudatusi teha, arvestades §  54 lõikes 3 ja 4 tehtud ettenähtud asjaolusid. Et äkki te selgitate, mida nende kolmanda ja neljanda lõike osas, millele ma viitasin, § 54, on siis võimalik sellist protseduurilist muudatust või seda päevakorda sellisel kujul muuta, sest siin on teistsugused tingimused.

15:19 Esimees Jüri Ratas

Jaa, aitäh! Ei, me ei muudagi seda praegust. Ma vastasin ju eelnevale protseduurilisele küsimusele, et see jääb siia sulgudesse. Ja niipalju ma tahan teile veel täpsustuseks öelda, et Urmas Reitelmann ei ole küsinud protseduurilist selle istungi rakendamise alguses, aga ta võib seda küsida, kuigi ma arvan, et teie mõtlesite vist Urmas Reinsalu, mitte Urmas Reitelmanni. Aitäh! Urmas Reinsalu, palun, protseduuriline küsimus!

15:20 Urmas Reinsalu

Jaa, kindlasti härra Reitelmann on elu ja tervise juures ning jälgib istungi kulgu. Aga küsimus on nüüd selles –, et ma siiski täpsustan seda –, et ma ma küsin üle selguse mõttes: kuidas istungi juhataja, kuidas istungi juhataja,  sest protseduuriline küsimus ongi juhatamise tehiolude kohta selgust saada ja kodukorra seaduse tõlgendamise kohta selgust saada. Kas istungi juhataja arusaamine on, et need – vastavalt teine ja kolmas punkt teisipäeval – eeldavad lihthäälteenamust, mitte Riigikogu koosseisu häälteenamust?

15:20 Esimees Jüri Ratas

Pidades nõu ka Kantseleiga, saan mina aru nii, et need kaks hääletust – teisipäeval päevakorrapunktid kaks ja kolm eeldavad Riigikogu koosseisu häälteenamust. Heiki Hepner, palun!

15:21 Heiki Hepner

Aitäh, hea esimees! Aga järsku te siis ikkagi koos kantseleiga selgitate, mis seadusepügalale tuginedes see nii on, sest ma sain praegu just aru, et kuna eelnõu ei nõuta, et valitsus algataks, siis justkui ei peaks seda rakendama ja rakendub siis põhiseaduse § 65 esimene lõige või esimene osa. Järsku te annaksite täpse juriidilise selgituse ka.

15:21 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma hetkel kõige rohkem tuginen praegu sellele, kuidas me oleme varasemalt oma praktikat kujundanud, ja nendes küsimustes, kui on tehtud ettepanek Vabariigi Valitsusele, on praktika olnud see, et see on olnud Riigikogu koosseisu häälteenamus. See, kas see eeldab seadusemuudatust või mitte, see võib ju valitsuse menetlemise käigus samuti selguda. Nii et väga tugevasti tugineme siin ka eelnevale tööpraktikale. Jürgen Ligi, palun, protseduuriline küsimus!

15:22 Jürgen Ligi

Aitäh! Mina kui ühe nende eelnõu kaitsja. Kas ei ole nii – ma sõnastan selle siis küsimuse vormis –, et me saame selle homseks ka üle täpsustada, kuid kas ei ole nii, et, härra Ratas, kas ei ole nii, et juhul, kui peaks paika Urmas Reinsalu versioon, siis praegu valitsus, juba eelmine valitsus oleks, tegelikult juba üle-eelmine valitsus viiks Eesti koole üle eestikeelsele haridusele täielikult, kuna otsuse eelnõu kukkus läbi ühe häälega – 50 häält oli poolt. Urmas Reinsalu partei ei olnud poolt. Ja sel juhul me oleksime ju hoopis teises olukorras. Kas ei ole nii?

15:23 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ei, ma ei hakka siin konkreetseid punkte lahkama, mis on kunagi olnud või ei ole olnud. Küll ma jään selle tõlgenduse juurde, mis ma ütlesin, et mida ütleb ka Riigikogu kodu- ja töökorra kommenteeritud väljaanne. Ta ütleb seda, et tavaliselt on lähtutud kõigi selliste otsuste puhul siiski põhiseaduse §-s 103 lõikes 2 sätestatust ning nõutud otsuse vastuvõtmiseks Riigikogu koosseisu häälteenamus, see tähendab vähemalt 51 poolthäält. Nii öeldakse 19. peatükis lehekülg 484. Urmas Reinsalu, protseduuriline küsimus.

15:23 Urmas Reinsalu

Aitäh! Aga pühakirjal oli ka kaks varasemat lõiku, mida härra istungi juhataja osavasti ei tahtnud ette lugeda. Ma palun, et kas härra istungi juhataja, kuna kõigil seda kollast raamatut ei ole, loeks algusest selle kommentaari peale, mis osundab ka sellele, et seda tuleb tõlgendada põhiseaduse § 5 punkt 1 alusel ning et ei ole nõutav koosseisu häälteenamus. Kas mul on õigus, et selles pühakirjas leiab ka säherdused sõnad?

15:24 Esimees Jüri Ratas

Kui te nüüd küsite, mis siin eelnevalt oli, muidugi ma võin lugeda selle punkti 2 osas, aga ma ei tea, kui produktiivne see on, aga see on järgnev: "Otsus, millega Riigikogu teeb valitsusele ettepaneku algatada konkreetne seaduseelnõu, nõuab põhiseaduse § 103 lõige 2 kohaselt vastuvõtmiseks parlamendi koosseisu häälteenamust. Muu sisuga ettepanekut sisaldava otsuse vastuvõtmiseks piisab põhiseaduse §‑s 173 sätestatu valguses poolthäälte enamusest." Ja siis tuleb see lause, mis ma ütlesin, et tavaliselt on lähtutud. Nii et meie praktika on lähtunud sellest 51-st. Protseduuriline küsimus, Heiki Hepner, palun!

15:24 Heiki Hepner

Aitäh, hea esimees! Palun siis mulle kui esimest koosseisu parlamendiliikmele täpsustada, et kui me nüüd ikkagi homme jõuame selle punkti arutamiseni ja juhuslikult juhatus on veendumusel, et see nõuaks koosseisulist häälteenamust, aga hiljem tuleb välja, et selleks ei olnud seda vajadust, et kuidas te siis konkreetselt, mida siis peaks Riigikogu tegema.

15:25 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma ei suuda nii operatiivselt teile kogu seda statistikat tuua, aga minu teada on lähtutud alati, kui on ettepanek Vabariigi Valitsusele, Riigikogu koosseisu häälteenamust, mis on 51 häält. Kas on olnud varasemalt ka teistsuguseid hääletusi, ma jään sada protsenti siin vastuse võlgu, nii palju, kui ma olen suutnud operatiivselt konsulteerida ametikaaslasega, ise mõelda sellele oma kogemusele, mulle ei meenu. Me oleme tõesti lähtunud automaatselt sellest, kui on ettepanek Vabariigi Valitsusele, siis see on koosseisu häälteenamus. Urmas Reinsalu, palun, protseduuriline küsimus!

15:26 Urmas Reinsalu

Aitäh, härra istungi juhataja! Kuna meil läks juba sellele kodukorra seaduse tsitaadile osunduseks, siis kodukorra seadus selle lausega, mida te ei lugenud, ütleb, et "tavaliselt" ma rõhutan, on lähtutud kõigi selliste otsuste puhul siiski põhiseaduse §-s 103 lõikes kaks sätestatust. Ja nüüd on küsimus, et näidetena toodi, siin on mitmeid näiteid toodud ka varasemalt eespool, et sõna "tavaliselt", kas see tähendab istungi juhataja väidab, et mitte kunagi ei ole ühtegi ettepanekut valitsusele vastu võetud sellises loogikas, kus oleks tõlgendatud, et piisab lihthäälteenamusest. Ning mu järgmine küsimus on sellest, et üks asi on parlamendi praktika, kuidas seda tõlgendada, ja parlamendi praktika sellel, kuhu peal ilmselgelt on ta siis selle eelnõu esitaja õiguste kaitseks, mida ma praegu teengi siin selle osundusega, mis see künnis on, et ega mul kahju ei ole, kui Jürgen asub seisukohale, et nüüd ongi eesti keelele üleminek toimunud selle n-ö aasta tagasi, et näed, et lapsed õpivad vanade õpikute järgi, aga üleminek on juba aasta tagasi toimunud. Ega mul kahju ei ole, Jürgen, rõõmustame koos sinuga. Küsimus aga sellest on see, oluline on see, ma rõhutan seda, et teie osundus oli selline, et võib-olla töö käigus võiks selgineda või arusaam olla valitsusele, et äkki on vaja mingisugust seaduseelnõu algatada ja seetõttu oleks vajalik koosseisu häälteenamus. Aga seaduseelnõusid saab valitsus algatada ju omal initsiatiivil, ta ei pea tegema sellel alusel, et on tehtud poliitiline ettepanek mingit küsimust lahendada või adresseerida. Seaduseelnõu saab valitsuse algatada ju suvalisel hetkel ja seda on ka kõik valitsused teinud ja selles ei olegi midagi kuulmatut. See ju valitsuse õigusi ei piira, et oleks see, et valitsus tohiks siis ainult algatada eelnõusid, kui on koosseisu häälteenamusega antud talle selleks mandaat, niisugust piirangut ju ei ole sätestatud.

15:28 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Kui ma sain teie protseduurilisest küsimusest aru, see esimene pool, kas ma väidan, et on alati nii tehtud, siis nagu ma ütlesin, et absoluutset kindlat väidet ma siin ei ütle. Kui seda soov on, saame võtta vaheaja, ma ei tea, kui kaua, hakkame seda analüüsima alates 1991. aastast, ma ei tea, mitu tundi see läheb, aga küll me selle ära teeme. Ma arvan, et see ei ole praegu mõttekas ja ma arvan, et seda ei tasu praegu teha. Nagu ma ütlesin, minu teada on olnud väga suur reegel, et on lähtutud põhimõttest – Riigikogu koosseisu häälteenamus. Aga ma kindlasti luban, et ma juba ise soovin seda analüüsida ja me selle analüüsi teeme, kas siis on lähtutud ka selle kommenteeritud väljaande esimesest poolest, mille te tõite, et on ka mingid hääletused toimunud lihthäälteenamusega. Urmas Reinsalu, palun!

15:28 Urmas Reinsalu

Aitäh! Ja nüüd olemegi jõudnud algusesse tagasi, kõik see muu arutelu oleks olnud asjatu. Minu küsimus oligi seda nii-öelda reeglit vaidlustada, ehk meie ütlesime, et meie seisukohalt, meie tõlgenduse seisukohalt hetkel on selline, et see nõuab lihthäälteenamust. Ja reeglit tegelikult ei ole. Võib öelda, et on parlamendi tava või senine rutiin on seda olnud nõnda käsitleda eeldatavasti enamikul juhtudel, mida ma möönan. Aga küsimus on nüüd selles, et meie vaidlustame selle rutiini eesmärgipärasuse põhiseaduse loogikat silmas pidades. Neid motiive annab ka sellesama põhiseaduse kommentaar selleks. Ja meie ettepanek on, et muuta praegu päevakorras neid punkte ja kõrvaldada seal nii teises kui kolmandas teisipäevases punktis need kaldkirjas tekstid.

15:29 Esimees Jüri Ratas

Jah, aitäh! Ma jään oma vastuse juurde, et meie praktika on olnud üldjoontes see, kui on ettepanek Vabariigi Valitsusele, on lähtutud Riigikogu koosseisu häälteenamusest. Mul ei ole teile anda täna hetkel 100%, kas see on alati nii olnud ja pole lähtutud sellest kommenteeritud väljaande eelpool, mida te tsiteerisite, toodud põhimõtet. Nüüd, kui teie, ja seetõttu, kui te juba küsisite, et mida me või kuidas Riigikogu liige peab siis aru saama, kui me seda päevakorda kinnitame või ei kinnita, teisipäeva teisest ja kolmandast päevakorrapunktist, siis minu vastus oli ja on ka hetkel, et me peame arvestama, et see on Riigikogu koosseisu häälteenamus. Jah, see lävend on kõrgem, ma mõistan väga selgelt, kui oleks Riigikogu lihthäälteenamus. Nii et täna me oleme selle juures, et me lähtume Riigikogu koosseisu häälteenamusest päevakorrapunktides 2 ja 3. Kui see vaidlustatakse, loomulikult see õigus on vaidlustada, siis tuleb vaadata, ma arvan, praktikat, siis tuleb teha analüüs selleks. Ma arvan, et see tuleb igal juhul läbi arutada, hoolimata sellest, kuidas see protseduuriliste küsimuste virvarr täna siin lõpeb. Kalle Grünthal, palun, protseduuriline küsimus!

15:30 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Mulle meeldib väga teie siirus ja ausus, mis te räägite sealt oma kõrge koha pealt. Küsimus on selles, et mina vähemalt praegu olen niimoodi aru saanud, et päris täit tõsikindlust meil selles küsimuses, kuidas me hääletame ja tulemus tuleb, ei ole ikkagi. Aga ma tuletan meelde, et see ei ole lihtsalt niisama küsimus, et teeme täna nii ja hiljem vaidlustame, vaatame, mis edasi saab. Minu hinnangul peaks olema siin ikkagi absoluutselt sajaprotsendiline kindlus, et me oma otsustes ei eksi, sest nagu ma aru saan, on praegu siin ka sellel Isamaa fraktsioonil ka suhteliselt ajakriitiline eelnõu, mis puudutab rände tõkestamist. Siin ei saaks neid poliitilisi mänge jätta tulevikku ühte‑ või teistpidi, vaid selle peaks langetama ikkagi kohe ära. Minu ettepanek, et äkki tarkade kogu tuleb kokku ja katsub selle poole tunniga selle küsimuse ära lahendada.

15:32 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma arvan, et see tarkade kogu on kõik 101 liiget, ja ma arvan täie siirusega seda. Et seda hakata nüüd juriidiliselt hindama, lisaks võtta välja praktika, nagu ma ütlesin, seda tuleb igal juhul teha. Hetkel ma arvan, me peame, kas me nõustume sellega või ei nõustu, aga kui te küsite ja loomulikult need hääletused on selles mõttes mustvalged, ei ole siin vahepealset võimalust. Hetkel on kirjas, mina saan aru päevakorrast või päevakorra eelnõust järgnevalt: kui teisipäeval päevakorrapunkt kaks või kolm ei pälvi 51 häält, siis seda ettepanekut ei tehta valitsusele. Kalle Grünthal, palun, protseduuriline küsimus!

15:32 Kalle Grünthal

Jah, ma mõistan teie seisukohta, aga me oleme praegu väga huvitavas olukorras ja kui selline nii- ja naapidi taktika jätkub, siis ei ole selline lähenemine õige, sest praegusel hetkel on küsimus ikkagi Eesti riigi julgeolekus, mis sõltub tegelikult praegu ebakindlast, mitte sajaprotsendilisest, aga mingil määral ebakindlast seisukohast ja lähtume mingist praktikast. Siin peaks olema konkreetne tulem taga, sest ma räägin, et see ei ole küsimus, kas me võtame mingisuguse Euroopa Liidu direktiivi üle, vaid siin on küsimus meie enda julgeolekus ja sellist lähenemist peaks vältima, et vaatame, mis edasi saab.

15:33 Esimees Jüri Ratas

Aitäh teile! Selles mõttes ma ei saanud teie protseduurilisest küsimusest midagi uut. Ma vaatan teile otsa ja ma kindlasti arvan, et on vaja juriidiline hinnang siia peale võtta. Minul seda hetkel käes ei ole. On vaja ka praktikat vaadata ja see tunnetus, mis minul on, et sellest praktikast ollakse nii lähtutud.

Tarmo Kruusimäe, palun, protseduuriline küsimus!

15:34 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea esimees! Minu protseduuriline küsimus on see, et kui nüüd praktika on nagu tähtsam, kas see tähendab, et edaspidi me hakkamegi kaugtööle minema lihtsalt fraktsiooni soovist, mitte sellest, et mingid tervisenäitajad nõuaksid seda, sest praktika ju praegusel hetkel on see, et üks fraktsioon teeb ettepaneku ja kui koalitsioonipartner arvestab sellega, siis ongi kaugtöö.

15:34 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ettepanekuid saavad teha jah erinevad osapooled, aga praktika ei saa see olla, et tehakse ettepanek ja kõik. Peab olema ka põhjendus või põhjus. See, kas põhjendus ja põhjus oli toona, mida Priit Sibul ütles seda kuupäeva täpselt tsiteerides, õige, piisav või ei olnud, ma saan aru, et siin see hinnang ongi erinev, aga seda tuleb alati põhjendada, miks minna distantsistungile.

Head ametikaaslased! Ma teen nüüd ettepaneku minna nende kahe muudatusega, mis üks oli majanduskomisjoni muudatus, puudutab kolmapäeva 23. päevakorrapunkti, et see läheb päevakorrast välja, ja teine oli Sotsiaaldemokraatliku Erakonna muudatus, mis puudutab teisipäeva päevakorrapunkti nr 6, 427 SE, et nende kahe muudatusega, et need lähevad päevakorrast sellel nädalal välja, panen selle päevakorra hääletusele. Ja alustame selle hääletuse ettevalmistamisega. Urmas Reinsalu, palun, protseduuriline küsimus!

15:35 Urmas Reinsalu

Aitäh! Minu ettepanek on nende kahte ettepanekut, mis siin tehti, täiendada kolmanda ettepanekuga. Ja kolmas ettepanek on konkreetne, millele ma olengi osundanud, ja kogu see pooletunnine poleemika oli selles mõttes täiesti nagu refräänse iseloomuga. Minu ettepanek on kõrvaldada, võtta vastu sellisel kujul, nagu ta on, nende kahe eelneva täiendusega, aga kõrvaldada teisest ja kolmandast punktist, nagu ma ütlesin, kaldkirjas sulusisene mõtteline tekst mõlemas punktis, esimeses neljandast reast, kolmandas punktis kolmandast reast alates. Mul on ettepanek see muudatus ka lisada juurde sellesse muudatuste paketti, mida istungi juhataja tegi.

15:36 Esimees Jüri Ratas

Erkki Keldo, palun!

15:36 Erkki Keldo

Jaa, aitäh! Meie fraktsioon ei ole nõus selle muudatusega, mis Urmas Reinsalu tegi. (Hääled saalis.)

15:36 Esimees Jüri Ratas

Ma palun korraks, et antakse mikrofon Urmas Reinsalule ja ma tean, et sellist vormi ei ole, aga ma loodan, et ametikaaslased ei pahanda. Ma küsin Urmas Reinsalu käest, kas te jääte peale seda teie küsimusi, minu vastuseid te jääte jätkuvalt selle juurde, et see sulgudes olev osa on ebatäpne, see tuleb kõrvaldada. Kas te jääte selle ettepaneku juurde?

15:37 Esimees Jüri Ratas

Siis ma võtan juhataja vaheaja veerand tundi. Aitäh!

V a h e a e g

15:52 Esimees Jüri Ratas

Head ametikaaslased! Juhataja poolt vaheaeg võetud vaheaeg on lõppenud. Nüüd selgitus sellele protseduurilisele küsimusele, mida Urmas Reinsalu eeskätt tõstatas, on järgmine, et juhatus kogunes, arutas seda. Abiks olid ka Riigikogu Kantselei ametikaaslased. Ja meie vastus on järgmine, et see on olnud Riigikogu tööpraktika, kus on lähtutud sellest 51 hääle nõudest, kui on ettepanek Vabariigi Valitsusele. Seda isegi on eelmise aasta kevadel arutanud Riigikogu juhatus, et kas siis peab olema 51 või ei pea. On leitud, et peab olema 51. Ja lisaks, kui vaadata seda kommenteeritud väljaannet, nii teie esimest poolt, minu keskosa ja siis tuleb vaadata ka lõppsõna selles punktis 2, mis ütleb seda, et kuivõrd kõnealuste otsuste puhul on tegemist poliitiliselt siduvate ettepanekutega, õigustab vähemalt 51 hääle nõuet ka seos põhiseaduse § 97 lõikega 1, mille järgi saab Riigikogu avaldada valitsusele umbusaldust oma koosseisu häälteenamusega. Nii et juhatus arutas seda ja jäi praegu seisukohale, et homne hääletus selles teises ja kolmandas punktis, see on Riigikogu koosseisu häälteenamus, ja minu tunnetus on, et seda tuleb laiendada, et kui tehakse valitsusele ettepanek, siis lähtutakse sellest 51 häälest. Alustan päevakorra hääletamise ettevalmistamisega. Kas võime minna hääletuse juurde? Aitäh!

Panen hääletusele Riigikogu VI istungjärgu 9. töönädala päevakorra koos eelnevalt nimetatud kahe muudatusega. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

15:55 Esimees Jüri Ratas

Tulemusega poolt 63, vastu 11 ja 2 erapooletut, sellega on päevakord kinnitatud.


1. 15:56 Riigilõivuseaduse, tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (443 SE) kolmas lugemine

15:56 Esimees Jüri Ratas

Alustame tänase päevakorra menetlemisega. Esimeseks päevakorrapunktiks on Vabariigi Valitsuse algatatud riigilõivuseaduse, tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 443 kolmas lugemine. Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita, seega võime minna lõpphääletuse ettevalmistamise juurde. Rõhutan, et eelnõu seadusena vastuvõtmiseks on vajalik Riigikogu koosseisu häälteenamus. Kas võime minna hääletuse juurde?

Panen hääletusele eelnõu 443 SE, vabandust, lõpphääletusele. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

15:57 Esimees Jüri Ratas

Tulemusega poolt 59, vastu 20 ja erapooletuid ei ole on Vabariigi Valitsuse algatatud riigilõivuseaduse, tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 443 seadusena vastu võetud. Sellega on esimese päevakorrapunkti käsitlemine lõpetatud.


2. 15:58 Riikliku perelepitusteenuse seaduse eelnõu (438 SE) kolmas lugemine

15:58 Esimees Jüri Ratas

Liigume edasi teise päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud riikliku perelepitusteenuse seaduse eelnõu 438 kolmas lugemine. Avan läbirääkimised ja palun Riigikogu kõnetooli Isamaa erakonna fraktsiooni esindaja Priit Sibula. Palun!

15:58 Priit Sibul

Aitäh, austatud esimees! Head kolleegid! See kõik juhtus ühel kaunil päikeselisel päeval kaugel enne päikesetõusuvalitsuse aja algust, kui perelepituse teema üle arutama hakati. See eelnõu, mis meil täna siin kolmandal lugemisel vastuvõtmiseks on, on kaugel tehtud kaunikest. Kuidas ühest mõistlikust asjast ja ideest võib saada kohutav käkerdis, on just meil täna laua peal. Kuigi tõsi, kiita tuleb komisjoni esimeest, et vähemalt seaduse esialgne pealkiri sai täiendatud ja täpsustatud ja nüüd on ta riiklik perelepitus, ja teine nüanss, veidi pehmemal kujul ja mõistlikumalt kaasatakse selles menetluses ka lapsi. Aga siiski, nii nagu ma ütlesin sissejuhatavalt, on see eelnõu suhteliselt ebamõistlik. Ja miks? Sellepärast, et selle eelnõu tulemusena tekib juurde 44 riigiametnikku, kes hakkavad teostama perelepitust. Kui senimaani Eesti Vabariigis sai perelepitust teha 1998. aastast, Sotsiaalministeeriumi partner lepitajate ühing andis välja kutseid, inimesed töötasid, tuleb välja nüüd, ka koolitasid Sotsiaalkindlustusametis välja ametnikud, need 44 ametnikku, kes nüüd hakkavad seda teenust osutama. Ja need inimesed, kes varem seda teenust osutasid, uue seaduse järgi enam perelepitust teha ei saa, sest seadus reglementeerib üsna täpselt ära, mis asi on perelepitus. Ja terminoloogias juba jõuame sinna, et tegemist ei olegi riikliku perelepituse seadusega, vaid üsna kitsalt vanemluslepitusega, mis räägib vanemate suhetest oma lastega.

Ja teine probleem minu meelest on see, et kui siiamaani inimesed läksid otsisid võimaluse, et kui nad ise kokkulepet ei saanud, siis spetsialist neid aitas, sõlmiti kokkulepe, sest see on ilmselgelt traagiline, kui kaks täiskasvanud inimest omavahel ise ei saa kokku leppida, ja kui abi on olemas, seda tehakse, aga ma ei saa aru, miks on vaja seda riiklikus kontekstis teha. Aga nüüd see lepitus registreeritakse riiklikus registris tulevikus, mingil põhjusel peetakse seda vajalikuks.

Isegi nende asjadega võiks leppida, aga minu arust arusaamatu on see § 11, mis räägib erijuhtudest. Kui rahvusvaheline perelepitustava näeb ette seda, et neid osapooli, kes ei ole partnerluses võrdsed, et neid rahvusvahelise perelepituse kontekstis ei võeta lepitusse, seda teenust ei osutata, sellepärast et perelepituses saavad olla ainult võrdsed osapooled. Kui suhetes on vägivalda või mingeid muid asju, siis on selge, et pooled ei ole selles suhtes võrdsed ja järelikult see lepitus sellise teenusena ei saa eksisteerida. Meie oma seaduses, oleme kogunisti tervet paragrahvi kirjeldanud n-ö erijuhtudena, mis minu meelest ei ole mõistlik. Tõesti, nagu ma ütlesin, et laste ärakuulamise kontekstis on see esialgsest sõnastusest positiivsem. Minu hinnangul nii nagu ka kunagi lastekaitseseaduse vastuvõtmisel, mida ma ei toetanud, et minu meelest see, et lastest teha õigussubjekte sellisel kujul, ei ole mõistlik. Nad on ikkagi osa perest ja eriti sellistel traagilistel puhkudel, kui vanemad ei suuda panna lapsi valima hea ja halva, õige või vale vahel, on väga traagiline ja minu meelest peaks olema laste kaasamine selgelt siis, kui see mingil muul kujul ei ole võimalik. Aga siin eelnõus on ta vastupidi. Need on need peamised põhjused, miks Isamaa ei toeta selle eelnõu vastuvõtmist ja kutsub üles ka teisi fraktsioone seda eelnõu mitte toetama ja vastu võtma. Aitäh!

16:02 Esimees Jüri Ratas

Suur tänu! Ma palun, nüüd on sõna interneti vahendusel Reformierakonna fraktsiooni esindajal Vilja Toomastil. Palun!

16:03 Vilja Toomast

Aitäh, lugupeetud esimees! Ma küsin ka kohe alguses igaks juhuks lisaaega.

16:03 Esimees Jüri Ratas

Jaa, palun, kaheksa minutit!

16:03 Vilja Toomast

Austatud kolleegid! Vastupidiselt eelkõnelejale, on mul suur rõõm, et Riigikogu on jõudnud riikliku perelepitusteenuse seaduse vastuvõtmiseni, ja ma loodan, et te täna seda seadust ja selle vastuvõtmist toetate. Seaduse vastuvõtmine sattus väga õigele ajale, kuna november on lapse õiguste kuu. Ühtlasi täitus üleeile, 20. novembril 30 aastat ÜRO lapse õiguste konventsiooni vastuvõtmisest. Eesti Vabariik ühines konventsiooniga kaks aastat hiljem, 20. novembril 1991.

Kui vanemate suhe puruneb ja otsustatakse lahku minna, on lapse jaoks kõige parem teha seda rahumeelselt ja mõelda, kuidas saab oma edasist elukorraldust sättida selliselt, et mõlemad vanemad oleksid lapse elus jätkuvalt olemas, sest kuigi vanemad ei ela enam koos, on lapsel endiselt õigus mõlema vanema hoolitsusele ja armastusele. Lapsel on õigus jääda lapseks ja elada õnnelikult ka peale vanemate lahkuminekut. Vanem vastutab mitte ainult oma lapse heaolu eest, vaid ka selle eest, et säilitada hea ja arenev suhe lapsega. Partnerlussuhte lõpp esitab vanematele väljakutse luua üksteisega teistsugune suhe. Kuigi endine abikaasa või elukaaslane ei ole enam partner püsisuhtes, on ta endiselt tähtis ja asendamatu vanem lapsele. Vanemad peavad lahkumineku eest võtma vastutuse, tegema koostööd ja toetama oma last uues olukorras. Lahutuse või lahkuminekuga seotud emotsioonide läbitöötamine aitab ka vanematel uue olukorraga kohaneda ja uut elu alustada.

Sõltumata sellest, kas vanemad olid eelnevalt omavahel abielus või elasid vabaabielus, tuleb pere lagunemisel lahendada küsimus, kuidas korraldada ka edaspidi vanemate ja lapse suhtlust, kus on lapse elukoht, kes last esindab jne. On kõige parem, kui vanemad suudavad nendes küsimustes ise rahumeelselt kokku leppida ja koostööd teha. Kahjuks ei ole see alati võimalik ning lahkuminekust tingitud suured emotsioonid takistavad iseseisvalt selliste kokkulepete tegemist. Seda ilmestab selgelt ka statistika, mille kohaselt esitatakse kohtule igal aastal umbes 4000 avaldust erinevate lastega seotud küsimuste lahendamiseks. Ennekõike elatise, suhtluse ja hooldusõiguse küsimused. Juhul kui vanemad ei jõua iseseisvalt kokkuleppele, tasub pöörduda perelepitaja poole, kes aitab edaspidiseid kokkuleppeid sõlmida ja on vanematele sellel teekonnal toeks.

Laste heaolu tagamiseks on oluline, et vanemate lahkumineku korral oleks lapsevanematel võimalik lapse elukorraldusega seotud küsimustes sõlmida kokkuleppeid nii kohtuväliselt kui ka varajases faasis kohtumenetluses. Seetõttu näeb riikliku perelepitusteenuse seadus ette, et enne kohtusse pöördumist tuleb perel üldjuhul läbida perelepitus. Lähisuhtevägivalla juhtumite puhul sellist automaatset suunamist pole, kuna see oleks vastuolus Istanbuli konventsiooniga. Seda ikka selleks, et lapse heaolu oleks paremini tagatud ja vanemad jõuaksid omavahel kokkuleppele. Erinevad uuringud ja teiste riikide praktika näitab selgelt, et lepituse tulemusel saavutatud kokkulepetest peetakse suurema tõenäosusega kinni, kuivõrd lapsevanematel on võimalus ise kokkuleppe detailides kokku leppida. Perevaidlustes perelepituse kasutamist toetavad ka Riigikohtu esimees ja õiguskantsler. Õiguskantsler Ülle Madise on rõhutanud, et vanemate vaidluste lahendamisel peab põhirõhk olema ennetusel ning lepituse ehk last puudutavate kokkulepete vahendamisel. Riigikohtu esimees Villu Kõve on märkinud, et plahvatuslikult on kasvanud kohtutes lahendatavate perekonnaasjade arv, eelkõige just lastega seotud vaidlused. Tema hinnangul peaks riik selliste kohtuid koormavad asjade jaoks asutama kohtuvälise lepitusorgani. Praegu selline juriidiliselt siduv ja riiklikult toetatud süsteem puudub. Villu Kõve märgib, et kõik küsimused, mis lastega seonduvalt pärast lahkuminekut tekivad, tuleks lahendada ja kinnitada ilma kohtuta.

Ja lõpetuseks, last puudutavate otsuste tegemisel peavad alati keskmes olema lapse huvid. Last ei tohi panna olukorda, kus ta peab valima ühe või teise vanema vahel, kuna laps armastab neid mõlemaid. Last puudutavate otsuste tegemisel tuleb ka lapsele olenemata tema vanusest anda võimalus olla ära kuulatud. Lapsega tuleb rääkida ausalt ja teda tuleb kaasata otsuste tegemisse, mis teda puudutavad. Eelmisel nädalal toimus Lastekaitse Liidu konverents pealkirjaga "Kuidas elad, Eestimaa laps?". Konverentsil rõhutasid nii lapsepsühholoogid kui ka lapsed ise, et lapsi tuleb kaasata otsustesse, mis puudutavad tema elu. Lapsi ei tohi otsuste tegemisel kõrvale jätta ja neile tuleb toimuvat selgitada. Seda tuleb teha lapse vanust ja arengutaset arvestades sobival viisil, kuid tegemata jätta ei tohi. Kutsun teid kõiki üles riiklikku perelepituseseadust toetama ja seadusena vastu võtma. Suur tänu!

16:08 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Ja alustame eelnõu 438 lõpphääletuse ettevalmistamisega. Kas võime minna hääletuse juurde? Panen lõpphääletusele eelnõu 438. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

16:10 Esimees Jüri Ratas

Tulemusega poolt 55, vastu 6, erapooletuid ei ole on Vabariigi Valitsuse algatatud riikliku perelepitusseaduse eelnõu 438 seadusena vastu võetud. Sellega on teise päevakorrapunkti käsitlemine lõpetatud.


3. 16:10 Aruanne Riigikogule Eesti osalemisest Euroopa stabiilsusmehhanismis

16:10 Esimees Jüri Ratas

Liigume edasi kolmanda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse ülevaade Euroopa stabiilsusmehhanismi antud stabiilsustoetusest ja Eesti Vabariigi osalemisest Euroopa stabiilsusmehhanismis. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli rahandusminister Keit Pentus-Rosimannuse. Palun!

16:10 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

Suur aitäh, austatud juhataja! Head Riigikogu liikmed! Selles iga-aastases aruandes saan taas kinnitada, et ESM-iga on kõik korras ja järgmisel aastal saab ta tähistada kümnendat tegutsemisaastat. Praegusel hetkel ei ole ESM-il ühtegi aktiivses faasis toetusprogrammi ja ei ole silmapiiril ka ühtegi uut. Küprose, Hispaania ja Kreeka programmid on programmijärgses seirefaasis ja selle käigus ei ole tuvastatud ka riske, mis kuidagi seaksid ohtu nende riikide võime võetud laenud tagasi maksta. Hispaania, mis on juba ennetähtaegselt tagasi maksnud päris märkimisväärse osa oma laenust, jätkab järgmisest aastast kavakohaste tagasimaksetega ja 2025. aastal algavad ka Küprose tagasimaksed. Kreeka ESM-i laenu tagasimaksed algavad 2034. aastal, aga EFSF-i laene, nagu teada, siis hakkab Kreeka tagasi maksma 2023.aastast.

Programmiriikide seire ja tavapärase finantseerimistegevuse kõrval on ESM viimaste aastate jooksul või tegelikult Euroopa Liidu tasandil ka viimaste aastate jooksul tõsiselt tegeletud ESM-i lepingu muudatustega. On kavandatud nende reformide rakendamist ja neid täiendusi ESM-i lepingus on meil võimalik teiega täpsemalt arutada kolmapäeval, kui olen teie ees ESM-i lepingu muudatuste ratifitseerimisega. ESM on säilitanud kõrgemad reitingud, on hinnatud ja usaldatud finantsturgudel osaleja kasumit, ikkagi jätkuvalt suuname reservidesse ja hetkel ei ole kuidagi ette näha, et see poliitika muutuks. Reservfondi on tänaseks kogunenud üle kolme miljardi euro. ESM täidab seda eesmärki, mis loomisel seati ja kindlasti annab oma panuse, et euroalas finantsstabiilsus kindlustatud oleks. Aitäh tähelepanu eest!

16:13 Esimees Jüri Ratas

Suur tänu, austatud minister! Küsimusi ei ole, aitäh teile! Ja nüüd on nii, nagu meil näeb ette see kodu- ja töökorra seaduse § 155, saavad sõnavõttudega esineda fraktsioonide esindajad. Nii et avan läbirääkimised ja palun Riigikogu kõnetooli Keskerakonna fraktsiooni esindaja Dmitri Dmitrijev, palun!

16:13 Dmitri Dmitrijev

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Esmalt tänan proua ministrit hea ülevaate eest! 2008. aasta finantskriisist alguse saanud ning 2012. aastal loodud Euroopa stabiilsusmehhanism, mille ülesanne on kriisiolukordades stabiliseerida euroala riikide ja euroala terviku majandust, on edukalt oma rolli täitnud. Nagu aruandes oli välja toodud, Hispaaniale ja Küprosele ning Kreekale ESM-ist antud toetusprogrammide aktiivne osa on läbi ning ollakse programmijärgse seire faasis. Selle juures ESM-i eelmiste aastate finantstulemused on positiivsed ning reservide maht on kasumite arvel kasvanud üle 3 miljardi euro. Selles on kindlasti ka Eesti valitsuse ja sellega otseselt tegelenud rahandusministrite panus, kes ametikoha järgselt on olnud ESM-i kõrgeima organi juhatajate nõukogu liikmed.

2014. aasta sügisest on oluliste pankade järelevalve läinud euroala ühtse järelevalve ja 2016. aastast kriisilahendus ühtse kriisilahenduse alla. Nendest pangandusliidu arengutest oli tingitud ka ESM-i reformi ja instrumentide ülevaatuse vajadus, milles Euroopa euroala riikide valitsusjuhid ja riigipead leppisid kokku 2018. aasta detsembris kaasavas formaadis toimunud tippkohtumisel. Eesmärgiks oli, nagu minister ka ütles, tugevdada ühise kriisilahenduse võimekust ja selle läbi kriisidele vastupidavust. Aastatel 2019–2020 on ESM ise väga aktiivselt osalenud reformi ettevalmistamisel ja lisaks, nii nagu 2008. aasta finantskriis, tõi ka COVID-19 pandeemia kriisijuhtimise süsteemi olulisi muudatusi.

Euroopa stabiilsusmehhanismi ette valmistatud reformist ja ESM-i uutest meetmetest kuuleme ministrilt põhjalikumat ülevaadet kolmapäeval, kui arutame Euroopa stabiilsusmehhanismi asutamislepingu muutmise lepingu ratifitseerimise seadust ja sellega seonduvaid teisi päevakorrapunkte. Kui aga peatuda lühidalt mõnel aspektil, siis Euroopa stabiilsusmehhanismi reformiga tahetakse edaspidi suurendada ESM-i ennetavate toetusvahendite rolli, mis eeldatavalt aitaks kriisilahenduse kulusid väiksemana hoida. Ennetavad toetusvahendid on mõeldud varajaseks sekkumiseks, pakkudes liikmesriikidele võimalus kindlustada ESM-i tugi veel enne, kui riigil on tekkinud tõsised raskused kapitaliturgudelt raha laenamisega ja sellise eesmärgiga loodi 2020. aasta kevadel ESM-i täiendavate tingimustega ennetava krediidiliini baasil ka toetusvahend COVID-19 kriisi mõjude leevendamiseks, mis avati kasutamiseks kõigile liikmesriikidele. Reformi tulemusena hakkab ESM pakkuma edaspidi kaitsemeedet ka kriisilahendusfondile, mis on veel üks samm edasi euroalas stabiilsuse tagamise suunas, millest võidab ka Eesti riik, ga selles ning ka teistest muudatustest ESM-i meetmetes räägime täpsemini kolmapäeval suures saalis. Aitäh!

16:17 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Ja nii nagu on selliste ülevaadete juures kombeks, siis arutelu lõppemisel Riigikogu otsust vastu ei võta. Sellega olema kolmanda päevakorrapunkti käsitlemise lõpetanud.


4. 16:17 Arupärimine Enefit Green AS-i aktsiate emissiooni kohta (nr 88)

16:17 Esimees Jüri Ratas

Lähme 4. päevakorrapunkti juurde, milleks on Riigikogu liikmete Urmas Reinsalu, Sven Sesteri ja Heiki Hepneri 14. oktoobril 2021. astal esitatud arupärimine Enefit Green AS aktsiate emissiooni kohta, nr 88. Sellele vastab rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus ja arupärijate esindajal, ma palun Riigikogu liikmel Urmas Reinsalul seda arupärimist tutvustada. Urmas Reinsalu, palun!

16:18 Urmas Reinsalu

Austatud proua rahandusminister! Enefit Greeni juhtum on tegelikult ju pika habemega juhtum. Nimelt, mäletatavasti Isamaa ettepanekul juba üle-eelmises koalitsioonis, suisa koalitsioonileppes, see asi võttis ettevalmistamiseks pikalt aega, vahepeal oli ka väga volatiilne olukord maailma majanduskeskkonnas ja rahaturgudel, ja nüüd nagu oli mõistlik ennekõike pärast teise, vahetult pärast teise samba vahendite avanemist, et oleks ka alternatiive Eesti kapitaliturul, see emissioon läbi viia. Ja nüüd sellega seoses, emissioon oli igati asjakohane, mõistlik, elavdas meie kapitaliturgu, andis hoopis teise, ma arvan, mõõtme ka inimeste, suure hulga inimeste kapitalipaigutuste perspektiivile, nagu me nägime ka massilisest huvist aktsiate märkimisel n-ö jaeinvestorite poolt. Sellega seoses on kaks küsimust.

Esimene küsimus on proua rahandusministrile, et kui vähemasti eelmises valitsuses seda arutati, siis oli juttu, et emissioonile viia küll vähemusosalus, aga juttu oli 49%, aga nüüd viidi orienteeruvalt kaks korda vähem, suurusjärgus 26% või kui palju see oligi, rahandusminister oskab täpsustada. Ehk küsimus on väga lihtne ja konkreetne: miks emissioonile ei viidud suuremat osa Enefit Greeni aktsiatest ehk 49%?

Teine küsimus arupärijate poolt puudutab küsimust nendest tranšeedest, kuidas märkimine oli võimalik. Ka osa jaeinvestoreid ei saanud märkimissoove täies mahus realiseerida. Institutsionaalsed investorid said seda teha ettenähtud suuremas mahus. Minu küsimus oli, et miks ehitati märkimisprospekt sellise loogika järgi üles. Miks ei eelistatud suurema perspektiiviga Eesti jaeinvestoreid? Sellel on hea perspektiiviga tootlus kindlasti, võib eeldada, juba praegu on aktsia väärtus tõusnud. Järelikult vara väärtus, kui oleks olnud suurem vabadus Eesti inimestel neid aktsiaid märkida, oleks olnud Eesti inimestel suurem. Praegu oli eelistus institutsionaalsete investorite kasuks suurema osakaaluga.

Sama probleem, mulle näib, on niisugune metoodiline. Sama probleem oli omal ajal Tallinna Sadama emissiooni korral. Juba siis ma juhtisin sellele mitmeid kordi tähelepanu. Ma lootsin, et Enefit Greeni puhul meil õnnestub seda tasakaalupunkti lükata jaeinvestorite kasuks rohkem. Noh, ei õnnestunud. Sellega seoses ongi küsimus, et kes ja kuidas selle otsuse nõnda välja kujundas, et jaeinvestoritel ei olnud suuremat võimalust neid aktsiaid märkida, kes oleksid seda soovinud. Ja siin ei ole mõtet rääkida sellest, kui palju tegelikult märkis. Me saame suurepäraselt aru, et jaeinvestorite finantsotsuse käitumist mõjutaski see prospekti ideoloogia iseenesest, kui palju oli seal 1000 aktsiat tagatud ehk siis inimesed selles mahus märkisid. Kui seda kuplit sellisel kujul ei oleks olnud, vaid jaeinvestoritel oleks olnud, väiksem osa, oleks tagatud institutsionaalsetel investoritel, jaeinvestoritel oleks olnud nii, et nii palju märgid, kui märgid, ja siis jagatakse võrdselt, siis oleks olnud kindlasti ka märkimine avaram – ma püstitan hüpoteesi.

Nii et ootaks proua rahandusministrilt nendele küsimustele vastust. Aitäh!

16:22 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ja ma palun Riigikogu kõnetooli sellele arupärimisele vastama rahandusminister Keit Pentus-Rosimannuse. Palun!

16:22 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Head arupärijad, Riigikogu liikmed! Kõigepealt ma ütlen, et see ei ole mitte üks habemega lugu, vaid see on kujunenud üheks pretsedenditult suureks edulooks. Ja aitäh nende küsimuste eest, mis oktoobrikuus said teil juba üle antud. Siis oli veel IPO toimumata ja arusaadavalt, et kogu seda informatsiooni, mis praeguseks teada on, ei olnud ka arupärijate kasutuses või käsutuses. Ja need kaks küsimust, mis te esitasite, kõlasid nii. Esiteks, miks on otsustatud läbi viia emissioon mahus üksnes kuni 26% ettevõtte aktsiatest, kuigi Vabariigi Valitsuse varasem otsus on 49%? Ja tuleb öelda, et mandaat valitsusest oli kuni 49% ulatuses ja Enefit Greeni aktsiate avaliku pakkumise ikkagi selline esmane või peamine eesmärk oli rahastada ettevõtte ehk siis Enefit Greeni investeerimisplaani, mis võimaldab kasvatada 2025. aastaks ettevõtte taastuvenergia tootmisvõimsust praegusega võrreldes 2,3 korda suuremaks. Ja selleks, et Enefit Green suudaks ettevõtte väärtust optimaalselt kasvatada, on rahastamises muidugi vajalik omakapitali ja võõrkapitali sobiv tasakaal ligikaudu 600 miljoni euro suuruse investeerimiskava elluviimiseks. Järgmistel aastatel on Enefit Greeni poolt kaasatud 100 miljonit eurot investorite raha ja see on sobiv maht selle plaani elluviimiseks. Sellele lisandub ettevõtte enda rahavoog ja ka uute laenudega kaasatavad vahendid. Kogu selle tehingu käigus müüdi jaeinvestoritele ja investeerimisfondidele kokku 22,8% osalust Enefit Greenis. Nagu öeldud, siis varasem valitsuse mandaat oli võõrandada kuni 49%. Ja see kehtib ka hetkel. Otsus selle kohta, et ettevõttel on mandaat võõrandada kuni 49%, võimaldab kindlasti ka tulevikus järgnevaid osaluse võõrandamise tehingud. Tingimus on, et enamus ehk siis 51% jääks siiski Eesti Energia aktsiaseltsile.

Ja teine küsimus kõlas arupärimises selliselt: miks Vabariigi Valitsus emissiooni puhul võimaldab jaeinvestoritel tagatult märkida vaid 1000 aktsiat ja seeläbi eelistab tegelikult institutsionaalseid investoreid, kuigi eelmisel Vabariigi Valitsusel olid selles küsimuses hoopis teistsugused seisukohad? Ma arvan, et need seisukohad tegelikult ei ole olnud väga erinevad. Nagu öeldud, Enefit Greeni aktsiate avalikku pakkumist saatis pretsedenditu edu. Üle 60 000 inimese, üle 60 000 jaeinvestori osales selles jaemärkimises ja 80% märkimises osalenutest, jutt on siis jaeinvestoritest, said aktsiaid kogu soovitud mahus, üle 90% jaeinvestoritest said vähemalt 50% ulatuses aktsiaid. Ja kokku oli jaotus selline, et 55% pakkumise mahust siis jaotati jaeinvestoritele. Nii et ei ole iseenesest korrektne see väide või hinnang, et institutsionaalsed investorid olid kuidagi enamuses või eelistatud. Lihtsalt võrdluseks, kuna siin eelnevalt ka kõlas meenutus Tallinna Sadama kohta, siis Tallinna Sadama tehingus oli jaeinvestoritele jaotatud pakkumise maht lõpuks 21%. Enefit Greeni puhul, nagu öeldud, 55%. Ja täiendavalt said institutsionaalsetest investoritest kõige kõrgema jaotuse Balti pensionifondid, mis samuti väljendab kohalike pikaajaliste investorite eelistamist. Nii et see fakt ise, et märkimises osales üle 4% Eesti elanikkonnast, see on enneolematu tulemus, ja saab öelda küll, et Enefit Greenist sai selle pakkumise tulemusel tõeline rahvaaktsia. Aitäh!

16:27 Esimees Jüri Ratas

Suur tänu, hea ettekandja! Teile on ka küsimusi. Urmas Reinsalu, palun!

16:27 Urmas Reinsalu

Aitäh! Proua rahandusminister! Ei, ega ma sellele, et Enefit Greeni pakkumine oli õnnestunud, inimestel oli selle vastu huvi ja turg reageeris positiivselt, ega ma selle vastu ei ole. Minu küsimus oligi, et miks ambitsioonitase, et teha temast suuremat rahvaaktsiat, miks me seda täies mahus ära ei kasutanud, see oli mu küsimus. Ja see oli kaheosaline. Esimene osa oli see, et miks siis 49% maha ei müüdud. Minu jaoks ideoloogiliselt ei ole küsimus niivõrd selles, et kas on vaja täiendavaid investeeringuid konkreetsetele asjadele, vaid küsimus on ka ideoloogiline, et erastamine läbi viia sellises sektoris. Ja küsimus on, et kas, proua rahandusminister, me võime oodata ka selle 20, 21% mahamüümist lähiajal või mis see seisukoht siis on omanikul, ja teine, et see, et te ütlesite, et näete, nii paljud ei kasutanudki, aga te disainisite portfelli selle jaoks. Ma väidan, et oleks kasutanud inimesed rohkem, kui prospekti tagatud märkimiste hulk oleks olnud jaeinvestoritele suurem. Miks seda ei tehtud siis? Kas olid ka alternatiivid laual?

16:28 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh! Esimene osa sellest praegu esitatud küsimusest sai tegelikult vastuse, aga ma kordan hea meelega üle, et tõepoolest, see mandaat on kuni 49% võõrandamiseks ehk emissiooni läbiviimiseks ja lisaks sellele, et kogu selle emissiooni algne eesmärk, avaliku pakkumise algne eesmärk oli investeeringuteks raha kaasamine, kindlasti on oma osa ka korraldamise ja täpse sellise enampakkumisele mineva osa valikul. Oma osa on selles, et tegu oli esimese sellelaadse, sedavõrd mahuka IPO-ga ja ma arvan, et see ei olnud, seda ei saa kuidagi nagu, ma ei tea, kas hukka mõista või sellele anda kuidagi negatiivset hinnangut, et oligi mõistlik selliselt viia läbi esimene etapp võõrandamisest, mitte võõrandamisest, aga investeeringu kaasamisest, emissioonist. Ja see, et see praegu toimunud IPO osutus sedavõrd edukaks, see kindlasti annab mitte ainult signaali, aga annab ka kindluse, et sellega tulevikus edasi minna. Ma olen küll päris kindel, et ei jää viimaseks võimaluseks toimunud IPO ka jaeinvestoritele, et saada osa, osaleda, investeerida taastuvenergiavõimekuste arendamisse Eestis ja teha seda läbi Enefit Greeni. See sedavõrd suur huvi ja edu kindlasti pigem suurendab seda kindlust, et järgneb ka teine etapp ja teine osa sellest.

Ma pean ütlema, et see teine pool küsimusest jäi mulle natuke segaseks, et kellele täpselt oli takistusi või kes ei saanud osaleda. Nagu öeldud, siis 55% jaotati kokku jaeinvestoritele ja 80% nendest jaeinvestoritest, kes osales, 80% said aktsiaid kogu soovitud mahus, nii et ma arvan, et see oli tegelikult hästi paika timmitud lahendus.

16:31 Esimees Jüri Ratas

Sven Sester, palun!

16:31 Sven Sester

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea minister! Te ütlesite, et selline esimene teie soov oli rahastada plaani Enefit Greenile. Siin ma olen täiesti nõus Urmas Reinsaluga, kes mainib, et pigem oli meie jaoks tegemist ideoloogilise küsimusega. Tõesti, alates Eesti teedest, Tallinna Sadamast, Enefit Greenest –et need kõik on teemad, mis on olnud viimase, ma arvan, üks poolteist-kaks aastat laua peal ja on hea, et me nii kaugele jõudsime. Meie eesmärk ikkagi oli pigem vähem riiki ja rohkem nii eraettevõtluse efektiivsust juurde tuua. Sellega kaasneb loomulikult inimestel võimalus osaleda ka investeerimispoliitikas Eesti-siseselt. Aga teie vastused – mulle tekitab täiendava küsimuse, et ütlesite, et see on esimene etapp – kas ma saan aru, et siis olete lähiajal tulemas ka täiendavalt veel enefit Greeni n-ö täiendava aktsiapaketi turule toomisega või mida tähendab see esimene etapp?

16:32 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh! No ma pean ütlema muidugi kõigepealt ikkagi, et need kaks valitsust – eelmine valitsus ja praegune valitsus on olnud ses mõttes järjepidevad. Teie nagu ka Urmas Reinsalu viitas, plaanisite ja pidasite vajalikuks samamoodi 49 protsendi ulatuses emissiooni ja ka praeguse valitsuse mandaat oli kuni 49 protsendi ulatuses ehk tegu ei ole mitte üle poole rohkem kui 50 protsendi ulatuses emissiooni läbi viia, vaid me mõlemad oleme rääkinud 49-st protsendist ja sellest, et 51 protsendi ulatuses siiski jääks kontroll Eesti Energiale.

Jaa, kindlasti tuleb neid värskeid IPO tulemusi vaadata selles valguses, et huvi, valmisolek ja usaldus roheliste investeeringute, taastuvenergiainvesteeringute vastu on väga suur. Ja see annab ettevõttele kindlasti kindluse plaanida järgmisi samme, mis mahuksid valitsuse poolt antud mandaadi raamesse. Pean silmas seda, et kuni 49 protsendi ulatuses on mandaat emissioon läbi viia ja nagu öeldud, siis ma tõesti arvan, et see edasine, ütleme, edasi planeerimine järgmiste emissioonide kavandamine on pigem mitte nii pika ettevalmistuse küsimus, nagu nüüd toimunud IPO ettevalmistus oli vaid, et see peaks toimuma oluliselt kiiremini ja ei ole kindlasti põhjust jääda pidama ainult juba toimunud investeeringute kaasamise tasemele.

16:34 Esimees Jüri Ratas

Heiki Hepner, palun!

16:34 Heiki Hepner

Suur tänu, hea esimees! Austatud minister! Mind teeb pigem nagu murelikuks see küsimus, et tõesti, praegu me kaasasime siit sellest võimalikust jämedalt öeldes poole, mis meil seda raha oleks võimalik olnud aktsiate emissiooniga kaasata. Me teame, et meil täna turul on tohutult puudu energiatootmisvõimsustest ja kas sellest, et me nüüd nii vähe ainult kaasasime, võibki lugeda välja, et meie ambitsioon siin lähiaastatel kasvatada energiatootmisvõimsust piirdubki sellega, et me teame, et meil täna turul on puudu energiatootmisvõimsusi ja me ei kasuta seda raha maksimaalselt ära, et siin edasi liikuda. See on minu meelest tegelikult see põhiline probleemikoht.

16:35 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh! Tuleb taastuvenergia võimsuste juurde tekkimist kindlasti planeerida ja see igal juhul on koht, kuhu tuleb investeerida ja kuhu investeeritakse. Nagu öeldud, siis see praegu kaasatud investeering võimaldab Enefit-Greenil, ainuüksi Enefit-Greenil, mis on iseenesest üks edukamaid ja suuremaid taastuvenergiaettevõtteid kogu regioonis, võimaldab kasvatada 2025. aastaks juba ettevõtte taastuvenergia tootmisvõimsust praegusega võrreldes 2,3-kordsele tasemele. See on päris oluline ja suur kasv. Ja kõik taastuvenergia võimsused, mis lisaks sellele, mida võimalik rakendada on, mida võimalik välja arendada on, ma arvan, et mida kiiremini need teoks saavad, seda parem see on. Kindlasti ka riigi poole pealt kohtades, kus on võimalik lahendada selliseid pikalt võib-olla takistuseks olnud küsimusi just nimelt põhjusel, et taastuvenergia järgi on vajadus, nõudlus väga suur, nagu te ise ütlete, need tuleb ka riigi poolt ära lahendada. See on üks nendest sammudest, päris suur, oluline samm, aga kindlasti mitte ainus.

16:36 Esimees Jüri Ratas

Head ametikaaslased! Nii nagu meie kodu‑ ja töökorra seadus ütleb, et on arupärimiste juures üks küsimus. Rohkem ma siis hetkel teile küsimusi ei näe. Aitäh teile, minister! Avan läbirääkimised. Urmas Reinsalu, palun!

16:36 Urmas Reinsalu

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Austatud proua rahandusminister! Head kuulajad! Ega me suurt lisainformatsiooni oma küsimisele, olles erastamise ja kapitalituru elavdamise entusiastid arupärijatena, ei saanud. Ma sain aru seda, et mis on positiivne, et proua rahandusminister ütles, kui ma nüüd püüan talle mitte sõnu suhu panna, ta saab korrigeerida, et 49% on siiski plaanis maha müüa. Seda ei soovitud teha ühe kamakana, vaid sooviti n-ö liikuda, vaadata, kuidas see asi õnnestub, ja siis teha see järgmise sammuna. Mul jääb üle ainult julgustada valitsust ja proua rahandusministrit seda sammu venitusteta tegema, et see 49% turule viia. Teine küsimus ... Või ütleme, see 21% jah turule viia. Teine küsimus, mis puudutab ... Ja kindlasti mitte olla pärsitud seal sellest ettevõtte enda kapitali kaasamise strateegiast ja mulle näis, et ka suunava küsimuse peale või järgmise küsimuse peale proua rahandusminister selle kitsenduse võttis maha.

Ja teine küsimus, mis puudutab jaeinvestoritele tagatud märkida vaid 1000 aktsiat. Minu küsimus oli küll selge, mis ma  varem küsisin, et miks just vaid 1000 aktsiat oli. See, et see proportsioon oli siis 55 : 45, oleks võinud ka 70 : 30 välja kujuneda, kui oleks olnud jaeinvestoritel rohkem soovi pakkuda. Sest ma veel kord rõhutan, jaeinvestori ka pakkumisdünaamika kindlasti mõjutas ühemõtteliselt see, et oli prospektis kirjas see 1000. Oleks seal number olnud suurem, oleks kindlasti, ma püstitaks väite, oletusliku väite, ka pakkumise hulk olnud on suurem. Ja see iseenesest on voorus iseenesest, voorus iseeneses, mitte probleem. Ja nüüd ma kutsun üles selle valguses ja selle ka osunduse valguses, kui pannakse turule see 21%, paneme turule see 21% venitusteta. Ja teiseks, et sellisel juhul mitte jääda pidama selle 1000 aktsia kupli juurde jaeinvestoritele pakkumisel, vaid tegema ikkagi sellest, kui meil 60 000 inimest oli, võttis osa sellest, siis ma julgustan seda ikkagi saavutama, et olgu nad tänased aktsionärid ja uued inimesed, kes juurde tulevad, et neid inimesi oleks rohkem ja nad saaksid saaksid oma, sellest Eesti majanduse heast käekäigust osa. Ammugi veel, et see investeering, nagu siin oli ka eelnev küsija osundas, soodustab meie, ütleme, taastuvenergeetika investeeringute kogumahtu, kui raha sellesse ettevõtlussektorisse tuleb rohkem juurde.

Need on kaks sõnumit, mis ma jätaksin õhku. Enefit Greeni 21% kiiresti-kiiresti maha müüa. Teiseks, jaeinvestoritele see takistav kuppel maha võtta. Konkreetsed, sõbralikud, enesekindlad, positiivsed ülesanded valitsusele. Nii et, Keit, tegutse. Siin ei ole kahtlustki, et meie toetame omalt poolt. Aitäh!

16:40 Esimees Jüri Ratas

Suur tänu, hea ettekandja! Ma palun nüüd ettekandeks Riigikogu kõnetooli Heiki Hepneri. Palun!

16:40 Heiki Hepner

Suur tänu, austatud esimees! Hea minister! Kui sa oled kuuldekaugusel – pean silmas siin rahandusministrit, mitte kultuuriministrit –, siis pane tähele. Ka Urmas Reinsalul olid asjalikud mõtted, mida mõnes osas ma soovin ka üle korrata. Tõepoolest, see väide, et 80% jaeinvestoritest said oma soovid rahuldatud, tulenes lihtsalt sellest samast prospektist, kus oli öeldud, et 1000 aktsiat tagatakse. Tuletan meelde, et kui üle selle märkida, siis ainult 5% oli see, mis tagati lisaks jaeinvestoritele, nii et vabalt oleks võinud olla see ka 2000 aktsiat või 3000 aktsiat, sest tõesti Eesti inimesed oleksid soovinud investeerida meie riigi taastuvenergeetikasse ja meie riigi pikka plaani, kui nii võib ütelda, just rohepöörde valguses. See oleks olnud väga õige. Olen väga nõus oma hea fraktsioonikaaslase Urmas Reinsaluga, kes kutsus üles panema ka ülejäänud aktsiad, mis sellest 49%-st märkimata jäid, et ikkagi korraldada uus emissioon kiiresti, sest vaatamata sellele, et 2,3 korda on võimalik kasvatada Enefit-Greenil taastuvenergia tootmist, on see selgelt ebapiisav. Kui me tahame siin tõsist muutust meie energiapoliitikast, siis me saame aru, et sellesse valdkonda on vaja oluliselt rohkem investeerida ja meie ambitsioon peab olema oluliselt suurem, kui ta seni on olnud, ja on väga kahetsusväärne, et me tegelikult ei ole täna seda asunud lahendama piisavalt kiiresti ja piisavalt jõuliselt.

Üks märksõna veel. Kui nüüd ikkagi on kavas see ülejäänud osa aktsiaid tuua kapitaliturule, siis võiks olla ka see ette teatamine pikem. Meenutame seda ka väga hüplikku kommunikatsiooni enne konkreetset märkimist. Seda tähtaega, millal see võiks toimuda, anti üsna viimasel minutil enne märkimise algust ja tõepoolest ka minult on nii mitmedki küsinud, et mis värk sellega oli, et miks ainult 1000 aktsiat lasti märkida, miks tuli nii viimasel minutil märkimise teade, et kas siin on ka midagi õhus ja, noh, ei taha olla vandenõuteoreetik ega siin mingit vandenõu üles puhuda, aga kõik see jättis kuidagi naljaka mulje küll. Selles osas ma loodan, et on, mida õppida selle ülejäänud osa kapitaliturule toomisel, Nii et, proua minister, kui te olete veel kuskil kuuldeulatuses, siis soovime Isamaa fraktsiooni poolt teile jõudu ja tegutsege piisavalt jõuliselt meie roheenergeetika edendamisel. Aitäh!

16:44 Esimees Jüri Ratas

Suur tänu! Teen ka selle täpsustuse, et rahandusminister on meiega koos istungil. Minu info kohaselt on ta lülitanud ennast kaugistungile, nii et täiesti kuuleb Riigikogu liikmete mõtteid. Ja nüüd palun interneti teel Sven Sester!

16:44 Sven Sester

Aitäh, lugupeetud juhataja! Aitäh, hea minister, selle ülevaate eest! Parempoolsete poliitikutena ma arvan, et nii teie kui ka meie poolt vaadatuna, ma usun, peaksime tegema maksimaalse selle nimel, et riigi osakaalu erinevate äriühingute juhtimisel ja ka omamisel vähendame. Tõsilugu, et kui eelmise koalitsiooniga just peaasjalikult Isamaa poolt vaadatuna saime selle asja lauale toodud, vahepeal tuli koroonakriis ja me ei suutnud nii kiiresti asjaga edasi minna. Täna on tänuväärne nentida, et riigi omanduses olnud ettevõtted on kas täiesti maha müüdud või osaliselt. Eesti teed on tänaseks täiesti realiseeritud, Tallinna Sadamas 30% ja nüüd siis Enefit Green oma 20+ %-ga. Ja kui päris aus olla, siis me vähemalt Isamaa poolt oleme vaadanud mitu korda ka sellele pilguga otsa, et millal ja kas üldse riik peaks omama ettevõtteid. Eriti kui tegemist ei ole turutõrkega. Tuleb nentida, et Enefit Greeni puhul tegelikult ei ole tegemist turutõrkega. Tegemist on investeeringutega, mida võiks ja tegelikult teevad paljud erinevad eraettevõtted paralleelselt, kaasa arvatud ka siis riigi omanduses oleva ettevõtte näol.

Ja siit tulenevalt oli ka meie soov maksimaalselt suurendada seda osakaalu, mida Eesti investorid, peaasjalikult Eesti investorid, saaksid endale lubada. Ja 49% meie nägemuses on ikkagi pigem esimene etapp selles pikemas teekonnas, kus riik omaosalusi vähendab. Ja siit tulenevalt, nii nagu ka eelkõnelejad, nii Urmas Reinsalu kui kõik ütlesid, et kui on võimalik ja ma saan aru teie jutust, et te olete selle peale mõelnud, et tegelikult pigem suurendada veel täiendavalt võimalikku investorite hulka või anda turule täiendavaid võimalusi, siis selle nimel tasuks tegutseda. Ja lisaks sellele, et Eesti riigi osakaal riigi omanduses olevate ettevõtete juhtimises väheneb, arvan, et tõesti, mis on täna läbi käinud, mitmed olulised tähelepanekud alates sellest, et raha läheb roheenergia ja rohepöördeprogrammidesse, mis ma arvan, on mõistlik. Ja mis kindlasti on oluline, on see, et kui me suuname selle peaasjalikult Eesti investoritele, siis ka meie omakapitaliturg elavneb tunduvalt rohkem, kui võimalik välisinvestoritele suunatud täiendav vool. Ka mina omalt poolt kutsuksin teid üles mõtlema juba lähiajal sellele, et täiendavalt suunata Enefit Greeni aktsiaid turule. Eesti riigil ei ole vajadust omada suurusjärgus 70+ %, me võiksime rahulikult ennast viia 51% tasemele ja anda inimestele võimalus läbi roheenergiaprogrammide saada ka võimalikku kasvu läbi nende investeeringute. Soovin teile jõudu ja loodan, et me mõtleme ühtemoodi!

16:47 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised ja sellega on antud arupärimisele vastatud ja sellega on ka neljanda päevakorrapunkti menetlemine lõpetatud. 


5. 16:47 Arupärimine Vene propagandafilmide kohta Eesti Rahvusringhäälingus (nr 89)

16:47 Esimees Jüri Ratas

Liigume edasi viienda päevakorrapunkti juurde, milleks on Riigikogu liikmete Anti Poolametsa, vabandust, Riigikogu liikme Anti Poolametsa 14. oktoobril 2021 esitatud arupärimine Vene propagandafilmide kohta Eesti Rahvusringhäälingus. Arupärimine kannab numbrit 89, arupärimisele vastab kultuuriminister Tiit Terik ja ma annan sõna arupärijate esindajale Riigikogu liikmele Anti Poolametsale, et antud arupärimist Eestimaa avalikkusele tutvustada. Palun! Austatud Anti Poolamets, teid ei ole kuulda. Austatud Anti Poolamets, teid ei ole kuulda. Mul on palve, et võib-olla te saate korraks ennast välja lülitada sellest süsteemist ja uuesti sisse. Tundub,  mitte ei tundu, vaid hetkel on tehnilised probleemid. Palun sõna Anti Poolametsale. Meil ei ole teiega hetkel ühendust. Mul on veel kord palve, et kas saate korraks ennast süsteemist välja logida ja siis uuesti sisse tulla. Proovime, äkki siis saame uuesti ühenduse. Ja üks väike mõttekoht veel, et võib-olla ühendage ennast ilma pildita, ainult häälega. Proovime veel kord. Palun, Anti Poolamets! Mida ei ole, on hääl. Ma võtan juhataja vaheaja neli minutit, proovime selle tehnilise probleemi lahendada. Vaheaeg neli minutit. 

V a h e a e g

 

16:54 Esimees Jüri Ratas

Juhatajapoolne vaheaeg on nüüd lõppenud. Olin vahepeal ühenduses ka arupärijaga. Nii et püüame seda ühendust uuesti luua. Anti Poolamets, palun! Teid ei ole kuulda. Proovime ühe korra veel. Anti Poolamets, palun! Jah, teid ikka ei ole kuulda. Nüüd on arupärija isegi vastu tulnud sellele, et on öelnud, et temale sobiks, kui vastaja tuleks siia Riigikogu kõnetooli, annaks vastuse. Aga vaadates meie kodu‑ ja töökorra seadust, siis arupärimisele vastamine algab arupärija või arupärijate esindaja poolse tutvustusega ja sellest me ei saa kuidagi üle ega ümber, et isegi kui sellise hea, heatahtliku ja koostööalti ettepaneku on Anti Poolamets teinud ja ta seda teinud on. Aga proovime korra veel luua ühendust Anti Poolametsaga. Anti Poolamets. Kahjuks seda ühendust ei õnnestu meil luua. Ma võtan uuesti juhataja vaheaja viis minutit.

V a h e a e g

 

17:08 Aseesimees Hanno Pevkur

Head kolleegid, vabandused veidi pikema vaheaja eest! Proovisime tehnilised probleemid lahendada ja loodetavasti nüüd oleme saanud ühenduse Anti Poolametsaga ja saame minna tema esitatud arupärimise juurde Vene propagandafilmide kohta Eesti Rahvusringhäälingus. Nii et ole hea, Anti Poolamets!

17:08 Anti Poolamets

Lugupeetud minister! See arupärimine sai esitatud juba Anneli Otile. ERR-i nõukogu liikmena on mul teatavasti hoolsuskohustus jälgida, milline on ERR-i programm ja kas ta ka seadust täidab. Kui me vaatame seda perioodi, mis siin on olnud september – oktoober, siis on näha olnud lausa erilist Nõukogude stiilis Putini ideoloogiat kandvat Vene sõjafilmi invasiooni ja seda olukorras, kus meil ERR-i eeter on ju piiratud suurepäraste rahvuskultuuri puudutavate saadete jaoks, Eesti ajaloo, filmide ja saadete jaoks. See on sügavalt arusaamatu, miks peaks ERR tegema allhanget RTR Rossijale. Nii et see ei ole kindlasti Eesti maksumaksja ülesanne maksta kinni selliseid kõige tipuks ka kunstiliselt väga madalaid filme. Ja ma toon ainult paar näidet kuulajatele. Naislenduritest, ööpommitajatest rääkiv film, mitmeosaline sari "Öised pääsukesed" ja nagu sellest oleks vähe olnud, siis tuli jälle mitmeosaline film "Väike lahinguüksus", mis kubiseb putinlikest klišeedest, kubiseb – kurjad poolakad, kõik õelad Ida-Euroopa rahvad ja nii edasi ja nii edasi ja nii edasi. Minu küsimus on: kas ERR täidab niimoodi seadust ja mida on võimalik ette võtta? Aitäh!

17:10 Aseesimees Hanno Pevkur

Ja sellele arupärimisele tuleb vastama kultuuriminister Tiit Terik. Palun!

17:10 Kultuuriminister Tiit Terik

Austatud Riigikogu aseesimees! Austatud Riigikogu liikmed! Austatud arupärija! Suur tänu, et olete olnud nii lahke ja lubanud sellele arupärimisele vastata mõnevõrra hiljem, kui see algselt oli planeeritud. Ministri vahetus tõesti siin, nii nagu te ka ise tabavalt mainisite, on selle põhjuseks olnud. Te olete esitanud neli küsimust, ma kordan need siin veel korra üle. Kuidas on ERR-i seadusest tulenevate eesmärkidega kooskõlas ideologiseeritud Vene sõjafilmide näitamine Eesti maksumaksja raha eest? Teiseks, mille alusel tehakse valikuid ajalooteemade käsitlemisel ETV-s ja ETV+? Millised on plaanid Eesti ajaloo teemade esitamiseks ERR-is? Ning miks ei ole ETV ega ETV+ eetrisse jõudnud Venemaal või Ukrainas toodetud kommunistlikke kuritegusid käsitlevad mängufilmid?

Austatud Anti Poolamets! Kõikidele nendele neljale küsimusele saab tegelikult vastata ühekorraga ja siin saab kultuuriminister lähtuda parlamendi poolt heaks kiidetud rahvusringhäälingu ja meediateenuste seadusest. Nimelt, rahvusringhäälingu seaduse § 3 ütleb väga selgelt, et rahvusringhääling on oma saadete, programmide ja muude meediateenuste tootmisel ja edastamisel sõltumatu ning lähtub üksnes seaduse nõuetest. See tähendab, austatud Riigikogu liige, et rahvusringhäälingul on vaba voli otsustada oma programmide ja vaatajatele edastatud saadete ja filmide üle ise, alludes otse loomulikult Eesti Vabariigi seadustele. Lisaks tuleb arvestada ka toimetuse vabadust, mis on sätestatud meediateenuste seaduse §‑s 6. Tsiteerin teie loal seda: toimetusvabadus on meediateenuste osutaja teostatav kontroll saadete valiku, sisu ja ülesehituse ning nende programmi või programmiloogika paigutamise üle. Siin on võimalik taas märkida, et eetris olev programm on see, mille üle otsustab toimetaja, kes kannab selle eest otse loomulikult ka vastutust. Eesti Rahvusringhäälingus on loodud hanketoimetus, kes teeb esmase valiku hangitava sisu osas, lähtub programmide peatoimetajate tellimustest erinevatesse programmivöönditesse, võttes aluseks loomulikult nii auditooriumi ootust kui ka üldist programmi formaati. Sisu sobivuse üle otsustamine on erinevate toimetuste koostöö ja kindlasti võib olla ka nii, et teatud saadete osas on tunnetus sisu sobivuse üle mõnevõrra erinev, mistõttu tuleb aru saada ka sellest, et vahel võib esineda ebaõnnestunud valikuid.

Soovin austatud Riigikogule veel kord üle rõhutada, et rahvusringhääling ei ole ju riigimeedia, vaid avalik-õiguslik juriidiline isik, mis tähendab seda, et kultuuriminister ei oma antud küsimuses järelevalvepädevust. Seeläbi on rahvusringhääling oma valikutes meediateenuste osutajana ju ka vaba. Samas ei tähenda see loomulikult seda, et rahvusringhäälingu tegevuse üle üldse keegi kontrolli teostada ei saa. Lähtun sellestsamast seadusest, rahvusringhäälingu seaduse § 21 lõike 1 punktist 7: kuulub eesmärkide ja ülesannete täitmise kontroll rahvusringhäälingu nõukogu pädevusse. Juhin tähelepanu, et austatud arupärija on samuti selle nõukogu liige, nii nagu ta siin ise ka varasemalt ütles. Ehk siis mitte minister ei saa otsustada ERR-i sisu üle, vaid austatud arupärija, kes on ERR-i nõukogu liige.

Lõpetuseks mainin veel kord, et seaduse täitmise üle teeb järelevalvet nõukogu, mitte kultuuriminister. Ja nõukokku kuuluvad kõikide Riigikogu fraktsioonide esindajad ning ka mõned valdkonna asjatundjad. Suur tänu!

17:15 Aseesimees Hanno Pevkur

Teile on ka mõned küsimused, vähemalt üks. Tarmo Kruusimäe alustab.

17:15 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Hea ettekandja! See, et sellises delikaatses küsimuses ministril oma seisukohta ei ole, noh, see on, nagu on. Aga ma küsin nüüd selliselt, et mina ei ole ERR-i nõukogu liige. Kas ERR-il on kohustus näidata kõiki paketis olevaid filme? Sest me teame, kuidas see hankimine käib – sinna pannakse mõned pärlid, siis pannakse peoga keskpärasust ja siis võib-olla midagi ka, mis on ideoloogiliselt Eesti riigile vastuvõtmatu. Kas ERR-il on kohustus näidata kogu seda Brežnevi pakikest?

17:15 Kultuuriminister Tiit Terik

Suur tänu küsimuse eest, hea Riigikogu liige! Ma usun, et toimetused oma hankeprogramme tehes lähtuvad parimast valikust, aga loomulikult võib siin olla ka muid aspekte, mis puudutavad näiteks eelarvelist poolt, et kui ühe linateose tellid, siis teine tuleb justkui ka kaasa. Aga siinkohal tahan veel kord rõhutada seda, et toimetused on need, kes sellise selektsiooni teevad ja ma usun, et nad lähtuvad ka sellest, mida meie televaatajad näha soovivad. Aga otse loomulikult ma usun, et jälgivad nad ka seda, millisel kunstilisel tasemel on filmid tehtud, milline on see pildikeel, et mitte ainuüksi see sisu tõenäoliselt, mis loomulikult võib tekitada vaidlusi. Siin on kindlasti võimalik ka seda filmikeelt eraldi vaadata ja ma usun, et Eesti televaataja on piisavalt ka kriitikameelega, et suudab ise teha ajaloo osas järeldusi. 

17:17 Mart Helme

Aitäh! No ma ütleks teie vastuse peale seda, et kui toimetus sisu üle otsustab, no kujutame ette, et mõni rassistlikult meelestatud toimetuse juht on, kes hakkab seal näiteks valge rassi vastast vihakõnet pidevalt kõikvõimalike filmide, saadete, vestlusringide ja muu näol kultiveerima, et see ongi siis see, mille üle otsustab toimetus, ja Kultuuriministeerium laiutab käsi, et tema ei saa midagi teha. No see on utreeritud näide, aga toome näite. Nüüd kui ma meenutan seda, miks ETV+ loodi, siis selleks, et edendada integratsiooni. Praegu selliste padunõukogude, teise maailmasõja kangelaslikkust ülistavate filmide näitamine kindlasti ei ole selle integratsiooni osas kõige parem vahend. Ja seetõttu ma küsingi, et kas Kultuuriministeerium siis üldse ei kavatse ETV+ juhtkonnaga arutada teemadel, kuidas integratsiooni süvendada, mitte Nõukogude šovinismi presenteerida.

17:18 Kultuuriminister Tiit Terik

Suur tänu, härra Helme, selle küsimuse eest! Saan kinnitada, olen ERR-i juhiga sedasama küsimust ka arutanud ja ma usun, et eks sellise nõukogu liikme reaktsiooni peale nad loomulikult selles küsimuses ehk ka oma järeldusi teevad ja võib-olla mõnikord tähelepanelikumalt suhtuvad. Aga mis puudutab teie küsimusele eelnenud poolt, siis ma saan siia öelda, et juhul kui programmi osas on etteheiteid, siis § 31 ERR-i seadusest näeb väga selget rolli siin eetikanõunikul. Tsiteerin teile: eetikanõunik saab teha siis sisu kohta esitatud vastulausete ja vaidlustuste osas omad otsused ning loomulikult on seadus pannud temale ka kohustuse jälgida programmi tasakaalustatust.

17:19 Aseesimees Hanno Pevkur

Mart Helme, teine küsimus, palun! Oi, vabandust! Härra Helme, ma vabandan, me oleme arupärimiste juures, nii et arupärimiste puhul on meil üks küsimus võimalik. Ma väga vabandan, minu viga. Nii härra Helme, üks küsimus on meil arupärimiste juures. Nii, rohkem küsimusi, härra minister, teile ei näe. Avan läbirääkimised ja kõigepealt saab sõna Tarmo Kruusimäe. Palun!

17:19 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Hea ettekandja ja inimesed, kes te meid interneti vahendusel kuulate! Jah, tuli tõdeda seda, et kui vastust ei tule, siis vastust ei tule. See, et minister viitas veel eetikanõunikule – Tarmu Tammerk, ma võin nimega eksida, aga ei ole paar aastat talle kirjutanud – see ongi selline puhvertsoon, mis võtab kõik pahameeled enda peale, aga ilmselgelt ei edesta seda, sest muutust kui sellist ei ole näha. Viimati võib-olla, millal ma reageerisin, oli 1. detsember paar aastat tagasi, kui ma eeldasin, et sellisel päeval sobiks imehästi Eesti Televisioonist näidata meie "Detsembrikuumust", mis on temaatiline film, 1. detsember "Detsembrikuumus", siis selle asemel oli hoopis ühest suurest tõsisest vene luurajast "Seitseteist kevadist hetke". Ja ega ma sealt ka vastust ei saanud, nii et see on kirjad vanaemale maale, kus aadressi ei ole, kõik kirjutavad enda negatiivsed emotsioonid välja, kõik. Päriselt ma ei kujuta ette, et Poola näiteks näitaks sellist filmi nagu see "Väike lahinguüksus", kus Poola vabadusvõitlejaid, Poola põrandaaluse rahvaarmee ohvitsere käsitleti kui vaenulisi tegelasi, lõppu oli jäetud küll väike moment, aga sõbralik Punaarmee nimetas siis poolakatele ka, et te ei saanudki aru, et me tulime teile vabadust tooma. Huvitaval kombel pärast Berliini müüri langemist said kõik aru, et see ei olnudki vabadus, mis neile toodi, vaid lihtsalt taasokupeerimine.

Ja siin, noh kuidas valikutega teha? Me teame, et ETV ja ETV2 näitab äärmiselt häid, mõnusaid filme, noh, tõeline nauding, aga nii nagu on ka filmide hankijad rääkinud, et see ongi selline paketike, et vahel saad täiesti arusaamatud asjad ning vahel on tekkinud ka küsimus, et kas seal on ka mingi sihuke kordamise moment, et mitu korda võib näidata. Miks on olnud just see, et õhtul näidatakse ja järgmisel päeval on kordus ja rohkem ta enam kättesaadav ei ole, see tuleneb lihtsalt sellest, et seda võib näidata 24 tunni jooksul enda kanalites nii palju kui saab. Aga seda, kas võib ka mõnda jätta näitamata, seda ei tea, tõesti ei tea, ei ole hanke juures olnud. Sellest ka minu küsimus, et kui ikkagi on ideoloogiliselt meile vastuvõetamatud filmid, siis me võiksime neid mitte näidata. Eriti kurb on kuulda seda, et meil on antud, ütleme, rahvuskultuuri tutvustamiseks ja ajalooliste filmide jaoks aeg on niivõrd pisike, et seda napib, mispärast siis võib-olla ka toimetusi ja kõiki neid teisi kärbitakse. Juhul, kui see on tõesti nii, et kui sa oled ostnud kõik need filmid ja sa pead kõik need ära näitama, saab seda siis ka noh, ütleme, ideoloogiliselt ebasobivaid filme näidata ju sellisel ajal, kui vaadatavust ei oleks. Niimoodi teeks nutikas riik, küll aga ikkagi noorte jaoks atraktiivsel kellaajal, kui nad on koolist tulnud, õppetöö lõpetanud, saavad nad siis uusi teadmisi teisest maailmasõjast. Mina leian, et see on igati väär.

See on minu jaoks olnud sihuke probleem, aga ma olen aru saanud, et tahe kui selline puudub just Eesti rahvuslikus ringhäälingus midagi muuta, on viinud mind selle olukorrani, kus ma lihtsalt tarbin Eesti Televisiooni vähem, sest ma arvan, et sellega ei ole võimalik võidelda, sest kui tahet ei ole, ei ole. Kuna aga hea töökaaslane Anti Poolamets tõstatas selle küsimuse, siis ma arvan, et piisab sellest, kui ma markeerinud selle ära. Ja mitte viimasel ajal, vaid see ongi lainetega, ujub meile peale impeeriumimeelsete saadete tulv, millest siis võta või jäta, kui nutikad kõik ikka on, et me näeme täna seda, et piisab ainult mõnest valeteatest, kui meil ühiskond ongi juba pooleks lõhenenud ja seda me ütleme, et me oleme nutikas rahvas, me oleme nii nutikas rahvas, et  me teeme praegusel hetkel ka kaugtööd ja me ju siin hullasime paarkümmend minutit selleks, et see nutikas rahvas saaks nutilahenduste kaudu siis enda töös osadega. Seega ma ei jätaks rahvale seda, vaid soovin kultuuriministri sekkumist. Aitäh!

17:25 Aseesimees Hanno Pevkur

Nüüd palun Anti Poolamets!

17:25 Anti Poolamets

Ja tuleb eelkõnelejaga paljuski nõustuda, eriti selle viimase ütlusega, et see paistab olevat trend, kusagilt väljatulev trend. Impeeriumimeelne paradigma pressib ennast peale ja sellele tahakski vastust saada, et kust see tulnud on?  See, et ETV+ näitas NKVDste siniste mütsidega kurjategijaid püüdma. See juba oli nii tavaline, et siin enam kulm ei kerkinudki. See stalinistlike filmide näitamine lihtsalt normaalsus. Aga et nüüd ETV-sse ka pressisid kõige alaväärtuslikumad Nõukogude stiilis propagandafilmid, see on suur ehmatus. Igal juhul minister vastas äärmiselt pinnapealselt, viidates siin enam-vähem toimetuse vabadustele. Vaadake, erakanalid on erakanalid, neil ei ole seadust. Nemad ei tegutse ... seaduse alusel. ETV tegutseb seaduse alusel. Ja kui pahatihti mulle tundubki, et seal mingi oma asja ajamiseks vilistatakse seadusele ja räägitakse sõnavabadusest. Tehakse armetuid moonutatud uudiseid. Kas see on näiteks adekvaatne uudis, mis räägib dokumentaalfilm, mis räägib Orbanist kui esimesest Euroopa diktaatorist, kõige suurema toetusega valitsus üldse Euroopas praegu. Sellist armetut propagandat, tasakaalutust, seadusest kõrvalehiilimist ei saa põhjendada selliste argumentidega. Tuleb seadust järgida ja mitte muutuda RTR Rossija allhankijaks, see on häbiväärne. Mulle tundub, et ministril on kiire aeg ja ta ei suutnud neid filme vaadata, et kui ta oleks oma silmaga näinud, siis tal oleks kindlasti hing kinni läinud selle peale.

Ma toon veel ühe näite. ERR peaks propageerima perekonnal põhinevat ühiskonnamudelit. Aga kus seda näha saab? Selle peale hanketoimetuse juht mõtles tükk aega, mõtles, mõtles ja ütles, et ahah – "Lahutus Eesti moodi" – see ongi nende panus selle punkti täitmiseks. Lastakse üle nurga, räägitakse sõnavabadusest, aga seadus unustatakse kahjuks ära. Nii et härra ministril soovitan pilgu peal hoida, see on meie maksumaksja raha eest. Meil ei ole vaja ööpommitajaid, ausõna, rahvas on ka väga tige, väga paljud kirjutavad ERR-i nõukogu liikmetele, väga paljud on häiritud, et tegu on mingi Andropovi-aegse filmivõistlusega. Üleskutse ministrile ja ka ERR-i nõukogule muidugi, kus ma olen, olla tähelepanelikum seaduse täitmise osas.

17:28 Aseesimees Hanno Pevkur

Mart Helme, palun!

17:28 Mart Helme

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud minister! Ma ütleksin niimoodi, et ETV+ on ju algusest peale mõeldud Eesti riigis ei millestki muuks kui propagandakanaliks. Propagandakanaliks, aga Eesti propagandakanaliks. Eesti riigi, Eesti ajaloo, eesti traditsioonide, eesti kommete, eesti keele tutvustamiseks meile nõukogude ajal siia saabunud arvukale kontingendile, kes elab meie kõrval ja kellega me elame ilmselt väga pikki aastakümneid ka tulevikus rahumeelselt kõrvuti, aga kelle puhul on juba nõukogude ajal välja toodud üks niisugune võrdlus, et eestlased ja venelased on vesi ja õli, mis ei taha omavahel hästi segudega. Me näeme tegelikult, et 30 aastat enam-vähem laias laastus, mis on laulvast revolutsioonist ja Eesti taasiseseisvumisest möödunud, ega õli ja vesi endiselt ei segune eriti. No me näeme seda ka praegu pärast kohalikke valimisi, kus Tallinnas on Ossinovski, Kõlvarti kahepäine kotkas kenasti jälle troonile tõusnud. Ei segune, ei segune. Venelaste tsivilisatsiooniline kollektivism ja ühtekuuluvustunne ja omade toetamise isegi tükati raevukas mentaliteet on selle juures oluliselt suuremaks takistuseks kui on eestlaste, no ma ütleksin, selline jahe, ükskõikne liberaalsus, aga samas ka niisugune jahe tõrjuvus kõigi võõraste suhtes. Ja vot nende lõhede ületamiseks, õli ja vee segamiseks omal ajal loodi ETV+, et sillutada teed nende erimeelsuste, erinevate maailmavaadete, erinevate ajalookäsitluste ületamiseks. Me näeme, et ETV+ ei ole sellega absoluutselt hakkama saanud.

Ma mõistan, et sellel väikesel telekanalil on väga raske konkureerida suurte ja võimsate Vene telekanalitega, mida Eesti riik jäärapäiselt nõustub ikka endiselt meil siin transfeerima nii vabalevis kui ka muudel viisidel. Loomulikult, selles olukorras ei olegi siinsel venelasel suurt muud valikut, kui vaadata neid suuri telekanaleid, kus saatekava on palju mitmekesisem, kus teostuse professionaalsus on palju kõrgetasemelisem, kus ajakirjanike kaader on palju mitmekesisem jne, jne. Et me kõigist nendest professionaalsetest tõketest-probleemidest saame väga hästi aru, aga see ei tähenda seda, et me peame sellega leppima. Me ei pea sellega leppima.

Mina aeg-ajalt vaatan ETV+, aeg-ajalt, sest ausalt öeldes, kui mitmekümnendat korda ma peaksin vaatama "Hercule Poirot'" või "Miss Marple't"? Nad jooksevad seal minu meelest enam-vähem kogu aeg. Noh, klõpsin kanali peale, vaatan: jälle "Miss Marple". No aitäh! Nagu soomlased ütlevad: "Kiitos vodkasta", aga ma ei taha seda rohkem. Lähen edasi. Mida ma tihtipeale vaatan, on just nimelt need ajaloofilmid ja ma vaatan seda ühelt poolt ajaloolasena, kui tõetruu see on, kui tegelikkusele vastav see on, kui propagandistlik see on, aga ka kui professionaalselt esitatud see on. Ja ma pean ütlema, et loomulikult on tase kõikuv, aga enamus ajaloofilmidest ajalooseriaalidest on professionaalselt väga heal tasemel. Ja on ka propagandistlikult väga heal tasemel. Venelasena mul rind paisuks uhkusest, kui ma vaatan Katariina Suurt, vaatan Peeter Esimest, vaatan Napoleoni sõdade kohta käivat midagi või mis iganes kultuuritegelastest, Tšaikovskist, kellest tahes. Loomulikult, loomulikult ma tunneks venelasena suurt uhkust oma suure ajaloo, oma suurmeeste üle. See on nii hästi esitatud. Ja küsimus on nüüd selles, et neidsamu sarju, neidsamu filme näevad venelased ka oma Vene kanalitest. Miks meie ETV+ peab neid siin veel kord näitama? See ei ole tegelikult ETV+ ülesanne. ETV+ ülesanne on integreerida vene inimesi meie Eesti elusse.

17:33 Aseesimees Hanno Pevkur

Kas te vajate lisaaega? Härra Helme?

17:33 Mart Helme

Palun lisaaega! 

17:33 Aseesimees Hanno Pevkur

Palun, kolm minutit lisaaega!

17:33 Mart Helme

Palun lisaaega! Jah. 

Sellega, nagu ma ütlesin, ei ole see kanal hästi hakkama saanud ja ei ole hakkama saanud ilmselt ka sellepärast, et nagu armastas öelda Nõukogude impeeriumi looja, me võime nii öelda, sest Lenin oli küll selle sünnitaja, aga Stalin oli tegelikult impeeriumi looja: kaadrid otsustavad kõik. Minu arvates ETV+ puhul, ei käi kõigi sealsete töötaja kohta, aga põhiliselt ikkagi lööb välja selline Vene-suunaline mentaalsus. Anname venelastele Venemaad, ärme anname venelastele Eestit. Natuke Eestit ka muidugi, aga mitte üleliia palju. Ja see on väga tõsine teema ja ma tean, et ringhäälingu nõukogus on seda teemat tõstatatud, noh, see ei ole kuskile lennanud. Minu arvates on Kultuuriministeerium, me eelmises valitsuses me seda teemat puudutasime, aga Kultuuriministeerium erinevate ministrite juhtimisel ei ole samuti selle suunamise ja selgitustöö ja kontrollimisega, kui soovite sellist sõna kasutada, kõige paremini toime tulnud. Mul on sellega seoses väga tõsine palve uuele kultuuriministrile, kes minu arvates on väga intelligentne ja nii Eesti rahvast kui ka vene kogukonda piisavalt hästi tundev persoon, et ta võib-olla võtaks ette siin teatud paradigma muutuse. Ma arvan, et see on meie riigi üksmeele ja püsimise seisukohast väga-väga oluline. Nii et see on minu väikese sõnavõtu põhiline fookus, et äkki te, lugupeetud minister, mõtlete selle üle ja püüate siin saavutada teatud suhtumise nihet. Aitäh!

17:35 Aseesimees Hanno Pevkur

Härra Kruusimäe, kas teil on protseduuriline küsimus?

17:35 Tarmo Kruusimäe

Jaa. Kuna Anti Poolamets korraks mind mainis, millest sai aru, kas ma saaksin hästi lühikese repliigi? Ma loodan, et minister on sellest huvitatud ja ka, noh ütleme, meie protokollis see oleks.

17:35 Aseesimees Hanno Pevkur

Vastusõnavõtt on tõepoolest võimalik. Nii et tegelikult teil oli juba mikrofon, te oleks võinud selle ka ära öelda. Aga palun, pange siis jah, palun!

17:35 Tarmo Kruusimäe

Aitäh! Ma tahtsin tuua sisse ühe teise momendi, mis on ka pikalt-pikalt häirinud ja mitte küll ainult, ütleme, filmidest, aga Anti Poolamets sellele viitas. Mingist hetkest on läinud see, et ERR on kaotanud enda objektiivse ja muutunud subjektiivseks. Lihtsalt näited seda, et kui kuskil on mingi parlamendivalimised toimunud ja seal demokraatlikult toimunud, siis ikkagi topitakse sinna juurde mingeid epiteete, et paremäärmuslik ultravalitsus on siis tulnud selles riigis võimule. Et ei, see ei ole, ütleme, toimetaja või selle arvamusloo kokkukirjutaja asi sinna juurde panna isiklikud eelistused. Seda enam, et kui minu enda vaatest tegemist on Euroopa Rahvapartei sõsarparteiga, kes on saanud siis sellistel kohalikel valimistel, riigi valimistel sellise tulemuse ja on esindatud ja kõige suurem jõud Euroopa Parlamendis, siis meil ikkagi võetakse vaevaks ja pruugitakse suud ning topitakse sinna kõikvõimalikke halvustavaid epiteete. Et kas see võiks olla, et ERR oleks taas kord tasakaalustatud? Kõiki loomulikult vaktsiinide puhul selliseid uhhuu-uudiseid, et USA‑s suri kaheksa inimest ära, need ei sisenda inimestesse seda kindlustunnet, et ma lähen nüüd homme vaktsiini tegema. Minul on kolm tükki juba tehtud. Aga kui ma ikka jälle loen, et kus keegi meil seal arvab, et mõnes teises riigis jälle suri paar inimest ära – inimesi sureb iga päev, kaasa arvatud Eesti riigis. Meil on vaja inimestele anda kindlustunnet, et vaktsiin toimib ja see on hea. Suur tänu!

17:37 Aseesimees Hanno Pevkur

Rohkem sõnavõtusoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Ega härra minister ei soovi lõppsõna? Ei soovi. Siis on selle arupärimisega meil ühel pool. Ja meie tänane päevakord punktide osas läbi.


6. 17:38 Vaba mikrofon

17:38 Aseesimees Hanno Pevkur

Nüüd on võimalik vaba mikrofoni raames kõikidel soovijail öelda, mis neil hingel on. Palun! Seda soovi ei näe. Sellega on istung lõppenud. Kohtume homme kell 10.

17:38 Istung lõppes

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee