Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

header-logo

XIV Riigikogu, VI istungjärk, täiskogu istung
Kolmapäev, 27.10.2021, 14:00

Toimetamata

13:59 Istungi rakendamine

14:00 Aseesimees Hanno Pevkur

Austatud Riigikogu, alustame VI istungjärgu 6. töönädala kolmapäevase istungiga. Ja nüüd on võimalik üle anda eelnõusid ja arupärimisi. Seda soovi ei näe. Siis viime läbi kohaloleku kontrolli. Palun kohaloleku kontroll!

14:01 Aseesimees Hanno Pevkur

Kohale registreerus 64 Riigikogu liiget.

Head kolleegid! Enne, kui me läheme tänase päevakorra juurde, on meil üks küsimus, mis vajab läbi arutamist siin suures saalis, mis tuleneb eilsest Riigikogu juhatuse istungist. Täpsemalt, Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon esitas 21. oktoobril Riigikogu otsuse eelnõu, mille number on 473 OE ja millega tehti ettepanek tühistada Vabariigi Valitsuse korraldus nr 305 s.a 23. augustist ja selle alusel antud määrused. Eile juhatus arutas seda olukorda, kas võtta see eelnõu menetlusse või mitte. Kaks juhatuse liiget leidsid, et eelnõu tuleb jätta menetlusse võtmata, kuna see on vastuolus põhiseaduses sätestatud võimude lahususe põhimõttega, ja kolmas juhatuse liige leidis, et eelnõu tuleb menetlusse võtta. Kuna me ei leidnud üksmeelt juhatuses, siis soovib juhatuse liige Martin Helme panna selle küsimuse Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 16 lõike 4 järgi ka Riigikogu täiskogus hääletusele.

Martin Helme, kas teil on protseduuriline?

14:02 Martin Helme

Jaa. Jah, eks ta on, et mina ei olnud sama meelt nagu ülejäänud juhatuse liikmed. Mul oli põhiline küsimus, et miks ei või seda teemat arutada komisjon ise, ja siis tuleb komisjonist seisukoht saali ja siis saalis otsustatakse. Ei ole meie kodukorras kirjas, et juhatus ei võiks või ei saaks seda eelnõu saata komisjoni. On kirjas, et juhatus, kui ta leiab, siis ta võib tagastada, aga seal on valikukoht. See oli meie, ütleme siis, põhiarusaamatus, miks ei saaks seda asja arutada komisjon edasi.

14:03 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh, hea Martin! Juhatuse koosolekul sa eile olid, ja suurele saalile, kes tõepoolest ei olnud, selgitan natukene juhatuses olnud arutelu, miks me sellele seisukohale soovisime jõuda, et me ei saa seda otsuse eelnõud menetlusse võtta. Nimelt on põhiseaduse § 4 sätestanud, et Eestis kehtib võimude lahusus ja võimude lahususe sätet me peame kontrollima ka Riigikogu juhatuses eelnõusid menetlusse võttes, samamoodi me peame kontrollima, et eelnõu vastaks ka normitehnika eeskirjadele ja vastaks ka põhiseadusele. Ja kuivõrd põhiseaduse § 4 sätestab võimude lahususe ja sätestab selle, et Riigikogu teeb oma tööd seadusandliku tööna ja Vabariigi Valitsus teeb oma tööd täitevvõimutööna, siis sellest tulenevalt Riigikogul ei ole võimalik tühistada Vabariigi Valitsuse poolt antud korraldust. Kui mõni isik või inimene leiab, et Vabariigi Valitsuse korraldus on vastuolus, siis seda on võimalik teha läbi kohtumenetluse, mitte Riigikogu otsusega tühistada Vabariigi Valitsuse korraldus.

Jevgeni Ossinovski, palun!

14:04 Jevgeni Ossinovski

Aitäh! No ma vaatasin seda eelnõu ja mulle jäi arusaamatuks, millise kodukorraseaduse punkti alusel see see otsus on tehtud, sest meil on § 154, mis võimaldab Riigikogu otsuse eelnõusid žanris "Ettepaneku tegemine Vabariigi Valitsusele". Ja on kindlasti täiesti legitiimne, et Riigikogu arutab ja otsustab teha valitsusele ettepaneku oma valitsuse taseme õigusaktide osas nii- või naapidi, aga ma vaatasin seda eelnõu, eelnõus ei olnud juttu mitte sellest, et arutatakse ettepaneku tegemist, vaid et Riigikogu peaks siin otsustama seda, et valitsuse tasandi õigusaktid ei kehti. Seda õigust loomulikult Riigikogul olla otse ei saa. Millise kodukorrapunkti alusel see otsuse eelnõu siis on algatajate või juhatuse nägemuses tehtud?

14:05 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! Juhatus seda ei arutanud, millisel algatusel või millisele Riigikogu kodu- ja töökorra punktile see otsus tugineb, vaid arutas seda, kas me saame seda menetlusse võtta. Juhatuse kaks liiget asusid seisukohale, et me ei saa seda menetlusse võtta ja see tuleb tagastada algatajatele. Oudekki Loone, palun!

14:05 Oudekki Loone

Aitäh selle hea ülevaate eest argumentidest, miks niisugusel kujul esitatav eelnõu tõepoolest on vastuolus võimude lahususe põhimõttega. Aga kas juhatuses oli ka vastuargumente? Kas see üks juhatuse liige, kes ei olnud sellega nõus, esitas mingi alternatiivse argumentatsiooni, miks see on põhiseaduspärane, ja kui see nii oli, siis millised need argumendid olid?

14:06 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! Kolleeg Helme natukene oma protseduurilises küsimuses seda ka käsitles, ehk tema arvamus oli see, et võiks minna Riigikogu komisjoni ja komisjon kujundab seisukoha. Aga Riigikogu juhatuse ülesanne on tõepoolest vastutada selle eest, et Riigikogu menetluses ei oleks põhiseadusega vastuolus olevaid eelnõusid – ei otsuse- ega seaduseelnõusid. Mart Helme, palun!

14:06 Mart Helme

Ma pean ... Väga selgelt on valitsus ise rikkunud võimude lahususe põhimõtet praegu. Ja üks eelkõneleja tegi ettepaneku täiesti absurdse, et me peaksime valitsusele tegema ettepaneku, et valitsus kontrolliks iseennast. Kas te ise ka aru saab, kui absurdne see ettepanek on? See on see põhjus, et valitsus ei saa kontrollida iseennast, ja võimude lahususe seisukohast võttes meie teeme ettepaneku valitsusel mitte seadusloomega tegeleda ja anda see võimalus Riigikogule. Riigikogu arutaks nende piirangute õiguspärasust ja nende piirangute tühistamise või muutmise võimalikkust. See on see töö, mida me peame tegema. Ja selle töö tegemisele on muide tähelepanu juhtinud ka õiguskantsler ja vist, kui ma ei eksi, ka president. Aitäh!

14:07 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! Teie ettepanek on, et Riigikogu tühistab Vabariigi Valitsuse antud korralduse. Seda Riigikogu teha ei saa. Kuna see valitsuse korraldus, mida te soovite tühistada, on antud nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse alusel, siis puhtteoreetiliselt oleks Riigikogul võimalik arutada nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse muudatusi. Kui te need soovite algatada, siis loomulikult need võetakse menetlusse ja neid menetletakse nii, nagu kodu- ja töökord ette näeb. Aga seda, et üks võimude lahususe osapool – me räägime seadusandlikust, täidesaatvast ja kohtuvõimust – ehk seadusandlik võim ütleb, et ta tühistab ära täidesaatva võimu korralduse, põhiseadus ei võimalda. Peeter Ernits, palun!

14:08 Peeter Ernits

Jah. Aitäh! Me mõni aeg tagasi vestlesime Riigikohtu esimehega ka samal teemal. Aga minu küsimus on see, et kui me oleme üsna kriitilises olukorras ja kui valitsus on nurjunud oma tegevusega koroona tõrjumisel ja püüab nende korraldustega juhtida, siis miks ... Või ma küsin: kas Riigikogu on siis kummitempel sellises olukorras, kes peab lihtsalt abitult pealt vaatama, mis toimub?

14:09 Aseesimees Hanno Pevkur

See kindlasti ei ole kummitempel. Riigikogul on need võimalused, mida annab talle põhiseadus. Põhiseadus annab Riigikogule võimaluse algatada seaduseelnõusid, otsuse eelnõusid ja ettepanekuid Vabariigi Valitsusele. Ja nendes raamides me peame toimetama. Nii et kui näiteks mõni Riigikogu liige või fraktsioon või grupp Riigikogu liikmeid soovib algatada seadusemuudatuse, näiteks nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse muudatused, siis selleks me oleme täiesti pädevad arutama. Aga põhiseadus ei anna meile võimalust, et me ütleme, et seadusandlik võim tühistab täitevvõimu korralduse. Aitäh!

Kert Kingo.

14:09 Kert Kingo

Aitäh! Hetkel on jälle näha ilusti, kuidas otsitakse põhjust mitte tegeleda õigete asjadega. Ma siin juhin tähelepanu, et meil on olemas seadusandlik võim, mida siis teostatakse Riigikogu kaudu, ja valitsus teostab oma võimu täitesaatva võimu kaudu. Hetkel on valitsus asunud läbi korralduste tegema otsuseid, mis tegelikult peaksid seadustes olema. Ehk siis see ongi see kummijoonlaua painutamine ühele või teisele poolele. Selles mõttes ma ei ole selle selle põhjendusega nõus, et miks ei saa seda eelnõu menetleda.

14:10 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! Ma juhin veel kord tähelepanu, et teie poolt viidatud Vabariigi Valitsuse korraldus, mida te soovite tühistada, tugineb nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 28 lõikele 2 punktide 2, 3, 5 ja lõike 5 punktidele 1 ja 3 ja lõike 6 alusel. Ehk Vabariigi Valitsus käitus nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse alusel. Kui Riigikogu leiab, et see volitusnorm, mille Riigikogu ise on Vabariigi Valitsusele andnud, ei ole kohane või vajab muutmist, siis seda saab Riigikogu ise arutada. Praegu siin saalis me arutame seda, kas Riigikogu võiks ise tühistada Vabariigi Valitsuse korraldust, ja siin on kaks Riigikogu juhatuse liiget asunud selgelt sellele seisukohale, et Riigikogu ei saa tühistada täitevvõimu korraldust. Küll on loomulikult Riigikogul endal võimalik seadust muuta, kui me seda soovime. Jevgeni Ossinovski, palun!

14:11 Jevgeni Ossinovski

Ma tänan. No istungi juhataja juriidiline tõlgendus on absoluutselt korrektne, selles ei ole mingisugust kahtlust, ja loomulikult sellist eelnõu menetleda sellisel viisil küll ei tohiks. Aga see on vormiline pool. Sisuline pool on ju tegelikult õige kolleegide poolt esile toodud. Ja tõepoolest ka mitmed teised põhiseaduslike ametite kandjad on sellele tähelepanu juhtinud, et Riigikogu on võtnud sellise tagaistmepositsiooni selle kogu viiruseolukorra kontekstis. Noh, võib ju öelda, et muidugi te algatage seal eelnõusid ja küll me siis arutame. Eks me oleme siin piisavalt kaua olnud, et me saame aru, mis on selliste eelnõude saatus. Sellest tulenevalt minu küsimus on sisuline: kas juhatus on arutanud tegelikult seda, millele sotsiaaldemokraadid üles kutsusid eelmisel nädalal, et tegelikult siin poliitiliste jõudude üleselt tulla kokku ja leppida sellises koosmeelelises vormis seda, millisel viisil me sellest kolmandast lainest läbi tuleme? Juhatus võiks ju siin tegelikult võtta initsiatiivi.

14:12 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! Selle eelnõu menetlusse võtmise või mittevõtmise küsimuse juures me seda teemat ei arutanud, mis ei välista seda, et me Riigikogu juhatuses ka vanematekogu kokkukutsumist ei kaalu, kindlasti kaalume. Martin Helme, palun!

14:12 Martin Helme

Ma tulen tagasi selle argumentatsiooni juurde. Ma ei ole teab mis iidamast-aadamast siin Riigikogus, teist koosseisu. Eelmises koosseisus oli meil spiikriks Eiki Nestor, kes korduvalt ütles, et Riigikogu võib teha, mida tahab, ta on kõrgeima võimu kandja ja võib kõike otsustada või mitte otsustada. Ja põhiseadus, ma paragrahvi teile ei ütle, aga põhiseadus ütleb, et Riigikogul on õigus võtta vastu ja tühistada õigusakte, nii seaduseid kui ka määruseid. Ja selles kontekstis, eriti arvestades seda, et meie hinnangul valitsus on usurpeerinud seda Riigikogu õigust ja rikkunud ise võimude lahususe printsiipi ja asunud seadusakte tegema, peaks olema Riigikogul täielik vabadus seda seadusaktiga tühistada. Ma möönan, et siin  kahtlemata tekib terve rida väga huvitavaid juriidilisi konstruktsioone, aga nii juhtubki, kui meil suvaõigust kohaldab valitsus.

Ja teine pool on see, millele juhtis tähelepanu ka Jevgeni Ossinovski. Jah, formaalselt võib öelda, et Riigikogu opositsioon esitagu mõni seadusemuudatuse eelnõu ja siis me olemegi koroonakriisis ka kaasatud, aga tegelikult me räägime millestki muust. Kui ühiskondlikult on üldine hoiak selline, et Riigikogu ei tegele koroonaga ja see on puha valitsuse käes ja siis on meil olemas eelnõu, mis tegelikult sisuliselt selle kaudu, et Riigikogu tühistab ära meie hinnangul ebaseadusliku korralduse, et tekiks võimalus, et me arutaksime läbi ja paneks kehtima pädevad või adekvaatset korraldused, et me seda isegi ei menetle, see ei lähe isegi komisjoni mitte, siis me tegelikult kinnitame seda, et vähemalt mingi osa Riigikogu fraktsioonide või juhatuse tasemel ei taheta Riigikogus koroonaga tegeleda.

14:14 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh, hea Martin! Tõepoolest, ma pean siinkohal natuke sinu juriidilist argumentatsiooni täpsustama ja täiendama. Loomulikult, seadusandliku võimuna meil on võimalik seadusi vastu võtta, neid ka tühistada. Aga just nimelt seadusi. Ja selle koha pealt Vabariigi Valitsuse korraldust Riigikogu tühistada ei saa. Kui sa sooviksid seda Vabariigi Valitsuse korraldust sisuliselt tühistada, siis on selleks võimalik üle anda seaduseelnõu nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 28 teatud lõigete tühistamiseks. Ja kui sa selle oleksid andnud fraktsiooniga koos ühiselt menetlusse, oleks Riigikogu juhatus kindlasti selle menetlusse võtnud, sellepärast et selleks puudub meil igasugune võimalus teda mitte võtta, kuna see oleks põhiseadusega olnud kooskõlas.

Praegu me vaidleme selle üle, kas Riigikogu saab teha midagi, mida põhiseaduses talle ette ei ole nähtud ja põhiseadus sellist võimalust meile kahjuks ette ei näe. Sisuga, ma usun, kõik Riigikogu liikmed siin on valmis tegelema, aga seda õiges vormis. See vorm, mille te olete välja pakkunud, kahjuks põhiseadusega kooskõlas ei ole.

Mart Helme, palun!

14:15 Mart Helme

Aitäh! No ma näen siin üldiselt sellist õiguslikku ja subordinatiivset dissonantsi. Kui Riigikogu võib valitsuse paika panna ja Riigikogu võib valitsuse maha võtta, siis on võrdlemisi arusaamatu, miks Riigikogu ei saa üksmeelse otsuse puhul või enamushäälte otsuse puhul valitsuse määrusi tühistada. Ma ei näe siin mingit vastuolu põhiseadusega. Aitäh!

14:16 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! Härra Helme, ka teid pean ma suunama lugema põhiseaduse kommentaare ja ka Riigikohtu lahendeid, mis ütlevad, et üks võimuharu ei saa minna teise võimuharu otsuseid tühistama. Nii nagu näiteks, kui te loete erinevaid kommentaare, loete erinevaid tõlgendusi, mis on antud – näiteks on toodud Riigikohtu lahendisse omal ajal ka viide sellele, et Vabariigi Valitsus ei saa öelda, kellele antakse vabariigi teenetemärk. See õigus on ainuisikuliselt Vabariigi Presidendil – lihtsalt analoogia raames. Tegelikult põhiseaduse lugemine kindlasti teeb pilti avaramaks ja annab ka selgust sellest, mida tähendab võimude lahusus. Helir-Valdor Seeder, palun!

14:16 Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Lugupeetud istungi juhataja, Isamaa fraktsioonil ei ole esindajat Riigikogu juhatuses ja me ei ole nendes aruteludes saanud osaleda. Ma ei tea, kas on ka mingisugune õiguslik ekspertiis sellel ettepanekul, mida me täna hääletama hakkame. Me oleme argumentatsiooni siit-sealt kuulunud, aga kas õigus- ja analüüsiosakond või keegi teine on andnud ka mingisuguse omapoolse hinnangu ja arvamuse sellele? Ja on sellega võimalik ka tutvuda? Minu teada kodukorraseadus ei kohusta täna tingimata hääletamast, me võime seda teha homme või mõnel teisel tööpäeval, kui on võimalik olnud tutvuda nende argumentidega ühelt ja teiselt poolt. Ja lisaks veel sellele ettepanekule, mis Jevgeni Ossinovski tegi, mida ma pean väga sisuliseks praeguses olukorras:  kui me oleme saanud niimoodi läbi rääkida, võib-olla tuleks hiljem selle hääletuse juurde. Me ei pea seda tingimata  täna tegema.

14:17 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh, härra Seeder! Kõigepealt alustan sellest, kas me peame seda tegema täna või mitte. Meie enda kehtestatud kodukord ütleb, et me peame eelnõu menetlusse võtma kolme päeva jooksul. Ehk me peame selle täna ära otsustama. Seda esiteks. Teiseks, mis puudutab seda lühikest õiguslikku analüüsi, siis tõepoolest, istungiosakond koos õigus- ja analüüsiosakonnaga on selle ülevaate meile andnud, viidanud ka Riigikohtu lahenditele. See ei ole väga pikk, see on selline poolteist lehekülge, aga kõik, mis vaja, on kirjas. Kolmandaks, võtsin endale volituse, teades, et see küsimus täna tuleb, helistasin õiguskantslerile, sain õiguskantslerilt samasuguse kinnituse sellele juhatuse ettepanekule tehtud seletuskirjale, mis põhineb istungiosakonna ja õigus-analüüsiosakonna tööl, elik põhilised viited põhiseaduse §-le 4, aga samamoodi ka põhiseaduse §-le ... et ma nüüd ei eksiks ... põhiseaduse §-le 59 ja 86, samamoodi Vabariigi Valitsuse seaduse §-le 26. Ja loomulikult ka normitehnika eeskiri ja mõned Riigikohtu lahendid, viimane neist näiteks 30. oktoobrist 2009, mis ütleb, et Riigikogu on pädev lahendama talle menetlemiseks antud küsimusi. Nii et tõepoolest, see analüüs on olemas ja ma võin teile kinnitada, et need analüüsid ja ka õiguskantsleri seisukoht – kõik kinnitavad seda, et sellisel kujul, nagu EKRE fraktsioon on ette pannud, on see ettepanek põhiseadusvastane. Peeter Ernits, palun!

14:19 Peeter Ernits

Aitäh, juhataja! Kuuleme, et me oleme põhiseaduse vastu tegutseme. Aga ma tuletan meelde veel, et hommikul istus Riigikohtu esimees mu kõrval. Me arutasime sama asja. Ja mina ei hakka ütlema, et ma tunnen paragrahve nii hästi kui Riigikohtu esimees. Aga kordan uuesti: niimoodi riiki juhtida ei ole ilus.

Ja teine asi, me oleme teinud ka teistsuguse sammu, oleme pöördunud ka kohtusse. Aga üle 30 päeva kohus on molutanud ja ei ole pidanud vajalikuks seda arutada. Ja nüüd, kui me sellega välja tulime, no olukord on tegelikult katastroofiline, kordan uuesti, valitsus on totaalselt ebaõnnestunud ja kui me nüüd Riigikogu tasemel tuleme välja selle sisulise ettepanekuga võtta kontroll enda kätte, siis sa tsiteerid mulle erinevaid paragrahve. Jah, kindlasti see nii ongi. Aga kas sinu meelest on olukord normaalne koroonatõrje puhul, millega valitsus on hakkama saanud tänase päevani? Ja me peame olema siin rahulikult, vaatama neid paragrahve ja ütlema, et kõik on kõige paremas korras.

14:21 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh, härra Ernits! Ma olin konstruktiivne ja olen konstruktiivne, pakkusin teile ka välja lahendused. Nagu ma ütlesin, esimese lahendusena on võimalik algatada nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse muudatused, kui teile tundub, et Vabariigi Valitsus on seal üle piiri läinud. Aga meenutan siiski, et see saal on olnud siin see, kes Vabariigi Valitsusele volitused on andnud. Kui me leiame, et need volitused on liiga laialdased, on võimalik meil siin saalis seda muuta, aga selleks on vaja seaduseelnõu, mitte otsuse eelnõu, millega tühistatakse Vabariigi Valitsuse korraldus. Ma ei soovi laskuda mitte kuidagi sisulisse debatti selle üle, mis on nakkushaiguse ennetamise ja tõrje töös tehtud hästi või valesti. Me praegu arutame seda, kas sellises vormis parlament saab tühistada Vabariigi Valitsuse korraldust. Ja seda ta teha ei saa, see läheb põhiseadusega vastuollu. Selleks on teised teed parlamendil. Ruuben Kaalep, palun!

14:21 Ruuben Kaalep

Lugupeetud juhataja! Te äsja ütlesite, et võimude lahusus tähendab muu hulgas seda, et üks võimuharu ei saa tühistada teise võimuharu otsuseid. Kas sellest tuleneb siis ka, et Riigikohus kui kohtuvõimu kõrgeim instants ei saa tühistada valitsuse otsuseid? Palun selgitage seda õigusfilosoofiat.

14:22 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! See puudutas Riigikogu ja valitsuse omavahelist suhtlemist. Kalle Grünthal, palun!

14:22 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Ma olen kuulanud tükk aega praegu, ütleme, teie argumentatsiooni ja ma täiesti nõustun teie seisukohaga, et lähtudes, ütleme, võimude lahususe printsiibist, üks võimuharu ei saa minna teise võimuharu valdkonda. Kahjuks on aga see situatsioon praegu toimunud. Ja et ma ei oleks paljasõnaline, siis ma toon välja selle nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse, mille osas on järelevalve ja kontroll on pandud sisuliselt kahele institutsioonile ehk siis Terviseamet ja erandkorras ka politsei, kes vastava kaasamise puhul peab sõlmima ka siis saladuse hoidmise lepingu. Aga antud olukorras on selle Vabariigi Valitsuse korraldusega mindud vastuollu, siis ütleme, Riigikogu kui seadusandja seadustega ehk siis see kontroll on pandud erasektorile, kellel puudub õigus isikuandmeid töödelda ja käidelda. See on praegu toimunud. Ma väidan seda praegu, et antud juhtumiga on just Vabariigi Valitsus oma korraldusega sisuliselt tühistanud või tunnistanud kehtetuks või ükskõik mis muu tähendusega isikuandmete kaitse seaduse, mis  lubab, mis ei luba päris ...

14:23 Aseesimees Hanno Pevkur

Oota, küsimus ka. 

14:23 Kalle Grünthal

Jaa, ma jõuan kohe, oodake, eks ju. ... mis ei luba igalühel sellesse valdkonda sekkuda. Ja kui veel lisada siia juurde ka see, et nagu Jürgen Ligi ütles eilses Reformierakonna nimel peetud kõnes, et me peamegi panema inimesed halvemasse olukorda, et nad end vaktsineeriksid, see tähendab tegelikult seda, et praegune valitsus on kaldunud kõrvale põhiseaduslikust korrast ja rikkunud seda väga tugevalt, sest ükski põhiseaduslik institutsioon või selle kandja ei tohi pikalt selliseid tegevusi teha.

14:24 Aseesimees Hanno Pevkur

Härra Grünthal, püüame jõuda küsimuseni.

14:24 Kalle Grünthal

Ma jõuan kohe.

14:24 Aseesimees Hanno Pevkur

Jaa, aga ma ütlen, vaba mikrofon on meil esmaspäeviti, tõesti, et püüame küsimuse formuleerida.

14:24 Kalle Grünthal

Küsimus on selles, härra Pevkur, teie ja Jüri Ratas otsustasite niimoodi, et seda eelnõu saali ei lähe. Te võite seda muidugi teha ja te ilmselt sõidate üle, kuid ma soovitan teil lugeda põhiseaduse § 54, mis ütleb, et kui muid vahendeid ei leidu, on igal Eesti kodanikul õigus osutada põhiseadusliku korra vägivaldsele muutmisele omaalgatuslikku vastupanu. Teie võib-olla ei ole kursis nii palju, ütleme, inimeste meelsusega ja sellega, mismoodi nad kannatavad. Nad kaotavad töökohti, sundvaktsineeritakse ja nii edasi. Teie kahe käes on praegu otsus. Laske see, laske see tagasi komisjonidesse, las põhiseaduskomisjon teostab sedasama debatti, mis praegu siin käib. Ärge andke seda suure saali kätte. Kas mõistate? Palun teid!

14:25 Aseesimees Hanno Pevkur

Ma küsimust ei kuulnud küll. Härra Grünthal, ma tõesti loodan, et te ei kutsunud kedagi üles vägivallale. Helir-Valdor Seeder, palun!

14:25 Helir-Valdor Seeder

Aitäh! No küllap on õiguskantsleri kommentaar igati asjakohane ja õige, ja ka teiste ekspertide arvamused, mis juhatuse liikmetel otsuse tegemisel aluseks on olnud. Ma ei taha seda üldse vaidlustada. Aga me oleme siiski omapärases olukorras. Mul on küsimus selle kohta, mis te ütlesite, et Riigikogu ei saa seda arutada, kuna see on vastuolus põhiseadusega ja siin on teisigi puudujääke, hea õigusloome tava ja nii edasi. Aga ometigi, kui siin täna peaks olema, spekuleerime, 51 häält, siis Riigikogu saab ju. Siis ju saab. Siis on Riigikogu võtnud ta menetlusse. Me oleme ennegi menetlenud eelnõusid, mille puhul selgub, et üks või teine säte on vastuolus seaduste või põhiseadusega. Menetluse käigus me oleme viinud selle kooskõlla. Kas juhatus sellist võimalust ei näinud, et võtame menetlusse ja viime menetluse käigus kooskõlla? Ja loomulikult, kui seda menetluse käigus kooskõlla ei viida, siis on võimalik sekkuda nii õiguskantsleril kui ka presidendil, nii et midagi ei ole iseenesest katki. Kas selline arutelu ka juhatuses toimus?

14:26 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh, härra Seeder! Juhatusel on seadusest tulenevalt kohustus kontrollida normide vastavust põhiseadusele ja ka nende menetlusse võtmisel. Kui juhatuse liikmed näevad, et siin võib olla vastuolu põhiseadusega ja sellele arusaamisele on jõudnud ka juhatust abistavad inimesed, siis me peame selle ettepaneku juhatuses ka selgeks saama. Kui me seda selgeks ei saa, siis peab selle otsuse tegema suur saal. Loomulikult, kui suur saal leiab, et juhatuse poolt ettepandu on teistpidi, siis see läheb menetlusse, siis on see suure saali otsus. Aga nagu ma ütlesin, kaks juhatuse liiget kolmest on leidnud kõiki õigusakte silmas pidades, et konkreetselt see otsuse eelnõu on põhiseadusega vastuolus ja alternatiivid on sisulises mõttes olemas, kuidas sedasama olukorda lahendada.

Härra Kaljulaid, palun!

14:27 Raimond Kaljulaid

Aitäh! Härra Pevkur, kõigepealt ma tunnustan teid teie rahuliku ja kannatliku meele eest! Head kolleegid EKRE fraktsioonist paistavad mingil põhjusel eeldavat, et siit saalist tuleb neile negatiivne otsus, ja nad vaidlevad juba ette, et see on vale. Mina kutsuksin teid üles, et lubage ikkagi täiskogul hääletada. Mine tea, võib-olla kõigi teie soovidega arvestatakse ja siis see näeb natukene tobe välja, et te olete siin võidelnud selle vastu. Ja kui ei arvestata, siis saame edasi vaielda. Ehk teeks nii, et lõpetaks selle eelnõu nii-öelda ennetava esimese lugemise ja läheks õige selle päevakorra küsimusega konstruktiivselt edasi.

14:28 Aseesimees Hanno Pevkur

Kalle Grünthal, palun! 

14:28 Kalle Grünthal

Aitäh! Lugupeetud juhataja, te ütlesite niimoodi, et kaks Riigikogu juhatuse liiget leiavad, et see on põhiseadusevastane see eelnõu, ja üks nendest, et ei olnud põhiseadusevastane. Vastased olite teie, Hanno Pevkur, ja Jüri Ratas. Mul on nagu küsimus selles mõttes teile, kui me näeme praegu, et Vabariigi Valitsus on sekkunud praegu Riigikogu töövaldkonda, kus ta sisuliselt käsib eirata isikuandmete kaitse seadust, mikspärast te soosite praegu Vabariigi Valitsust, kes on tegelikult põhiseaduse vastaselt tegutsenud? Aitäh! 

14:29 Aseesimees Hanno Pevkur

Härra Grünthal, selgitan teile veel kord. Teie fraktsioon on valinud selleks vale meetodi. Kui te oleksite soovinud näiteks ka sellesama Vabariigi Valitsuse korralduse tühistamist, siis oleks pidanud parlament ütlema, et see volitusnorm, mille alusel parlament on andnud Vabariigi Valitsusele need volitused sellise korralduse andmiseks, et need ei ole kohased. Selleks on võimalik tulla eelnõuga, mis puudutab nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse muudatusi, ka EKRE fraktsioonil. Ja sellisel juhul loomulikult suur saal seda ka arutab. Peeter Ernits, palun!

14:29 Peeter Ernits

Hea juhataja! Mul on kaks küsimust. Kas erakorraline olukord nõuab erakorralisi samme? Ja teine: kui inimene või institutsioon hakkab uppuma, kumb on olulisem, kas sisu, et ta püüab ennast päästa, või vorm, kuidas ta sealt välja rabeleb?

14:30 Aseesimees Hanno Pevkur

Ma saan aru. Aga ma usun, et sellist huvitavat, intellektuaalset vestlust me võime pidada ka pärast kella nelja, kui ma lõpetan istungi juhatamise, seal kohvikus näiteks. Mis puudutab uppuja päästmist, siis ma arvan, et vorm, millega uppuja päästetakse, on äärmiselt oluline. Kui ma lähen svammiga uppujaid päästma, siis on see keeruline. Kui ma lähen päästerõngaga, siis on see võimalik. Antud juhul te olete valinud svammi – selles mõttes, et see on ebakohane viis uppuja päästmiseks. Kui te sooviksite teha seda, mida parlament peab tegema, siis parlament peab tegema selleks seaduseelnõu, antud juhul nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse muutmiseks. Aga seda intellektuaalselt huvitavat vestlust, nagu ma ütlesin, olen ma valmis teiega edasi pidama kohvikus pärast kella nelja. Härra Vassiljev!

14:30 Viktor Vassiljev

Jaa, aitäh! Et härra Ernitsa küsimus, kas erakorraline olukord nõuab erakorralisi küsimusi või meetmeid, mida iganes. Ma jätkaksin seda küsimust, et kas tobe olukord nõuab lolle küsimusi.

14:30 Aseesimees Hanno Pevkur

Kuulub ka kohviku arutelu valdkonda. Kert Kingo, palun!

14:30 Kert Kingo

Aitäh! Ma nüüd olen segaduses. Soovitate teha seaduseelnõu muudatus nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadusele, aga ometigi probleem ongi selles, et korraldusega on volitatud eraisikud tegutsema ja kontrollima ja töötlema isikuandmeid, aga NETS näeb ette, et seda peaksid tegema siis Terviseameti töötajad ja eriolukorras kokkuleppe alusel politseitöötajad. See seaduseelnõu, muudatuseelnõu ei anna ju mitte midagi, sest korralduse sisu on ju teine, ta on seadusega vastuolus.

14:31 Aseesimees Hanno Pevkur

Proua Kingo, mulle teadaolevalt olete ka õiguskaitseorganitega mõnevõrra kokku puutunud, suudate õigusakti lugeda. (Elevus saalis.) Õigusakti lugemine tähendab ka seda, et te peaksite mõistma, et kui õigusakti aluseks olev õigusakt ehk siis antud juhul, kui valitsuse korralduse aluseks olev seadus näiteks tunnistatakse kehtetuks, siis ka see korraldus muutub kehtetuks. Mis puudutab nüüd seda, kas Vabariigi Valitsuse korraldus on õigusvastane või mitte, siis seda on võimalik vaidlustada kohtus, mitte nii, et keegi tuleb ja ütleb Riigikogule, et valitsuse korraldus on kehtetu või õigusvastane ja Vabariigi Valitsuse korralduse tunnistab kehtetuks Riigikogu. Sellist asja ei ole võimalik ette panna suurele saalile. Kalle Grünthal, palun! Püüaks nüüd jõuda päevakorra juurde.

14:32 Kalle Grünthal

Mul on selline küsimus. Kuna te läksite siin õigusnormide peale ja ütlete, et vaja siin midagi muuta ja tühistada, aga minu jaoks jääb arusaamatuks see, kui isikuandmete kaitse seadus ei luba käidelda isikuandmeid igal suvalisel isikul, igal ettevõtjal, siis mismoodi saab Vabariigi Valitsuse korraldusega selle seaduse ära muuta, et nüüd võivad kõik suvalised isikud neid isikuandmeid käidelda. Siin on juba põhiseaduse rikkumine, sest Vabariigi Valitsus on tunginud praegu seadusandja haldusalasse ja käsib eirata kehtivat seadust, mida on Riigikogu kehtestanud. On ju niimoodi?

14:33 Aseesimees Hanno Pevkur

Härra Grünthal, Vabariigi Valitsuse korralduse õigusvastasust saab hinnata Eesti Vabariigis kohus.

Helle-Moonika Helme, palun!

14:33 Helle-Moonika Helme

Aitäh! Vot ma lähengi nüüd selle kohtuteemaga edasi. Ma lihtsalt küsin, kuidas saab kohtusüsteem, kes ise peab täitma sedasama õigusakti, mille vastu te soovitate kohtusse minna ... Kuidas ... No ring on ju täis, ring on sulgunud selle koha pealt.

14:33 Aseesimees Hanno Pevkur

Vabariigi Valitsuse korraldus on vaidlustatav halduskohtus. Peeter Ernits, palun! Härra Ernits!

14:33 Peeter Ernits

Jaa, aitäh! Lõpuks kuulsin oma nime ka. Aga ma tulen uuesti tagasi sellele, et tõesti võimude lahusus ja nii edasi. Kordan: tegemist on siiski erakorralise olukorraga, kuigi ametlikult ei ole välja kuulutatud. Ja uppumise metafoor kõlbab siia väga hästi. Kohvikus võib ka sel teemal rääkida, aga minu küsimus on see, et kui valitsus oma korraldusega on tulnud välja, millel on küsitavusi ka Riigikohtu esimehega vesteldes, ja meie üritame siin võtta kontrolli enda kätte ja samas oleme astunud ka sellelesamale teele, nagu sa soovitasid, kohtusse, aga üle kuu aja on kohus molutanud sellesama asjaga. Mida me siis tegema peame, kui uppumine käib? Ja me räägime võimude lahususest ja kõigest sellest, no lihtsalt upume koos nii-öelda võimalikult ilusasti, ilusasti liigutusi tehes ja jälgides kõiki neid paragrahve. On nii või?

14:35 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! Parlamendi volituses on teha neid toiminguid, mida põhiseadus meile ette näeb, ja ma usun, et neid võimalusi on meil parlamendis ka võimalik kasutada. Head kolleegid, ma arvan tõesti, et ma võtaks ära Grünthali küsimuse veel, ja ma usun, et meil on sisulises mõttes teema läbi käidud ja meil on tegelikult vaja otsustada, kas me saame minna tänase päevakorra juurde ja kas me selle eelnõuga siis liigume edasi või ei liigu edasi. Kalle Grünthal, palun!

14:35 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Praegusel hetkel on Riigikogu vastu võtnud seaduse, et isikuandmeid ei saa igaüks käidelda. Vabariigi Valitsuse korraldus aga lubab seda teha. Minu teada õigusaktide hierarhia, te olete sellega kokku puutunud kindlasti varasemas elus, ütleb, et korraldus on madalama õigusjõuga kui seadus. Nüüd, teie lause, see, et pöörduge kohtu poole. Ilmselgelt on praegu Vabariigi Valitsus rikkunud seadusnormi selle oma korralduse rakendamisel ehk ta on väljunud põhiseaduse printsiipidest. Ja nüüd ongi küsimus selles, kas see ongi Reformierakonna taktika selline, et me kehtestame igasugused piirangud inimestele ja pääs on see, et las nad lähevad kohtusse, et sellega me võidame aega ja kohtusüsteem on aeglane. Kas see ongi teie taktika, takistamaks n-ö põhiseaduslikku põhiseaduse järgimist?

14:36 Aseesimees Hanno Pevkur

Härra Grünthal, ma olen kuulnud, et te olete ka kohtus käinud inimesi esindamas. Mina olen aru saanud juristina ja õppinud seda, et kui keegi näeb, et mõni korraldus rikub tema õigusi ja see on vastuolus tõepoolest kõrgemal seisva aktiga, mille alusel see on välja antud ehk seadus, siis on seda võimalik vaidlustada. Kui see vaidlustus on nii suur, et vajab põhiseaduslikkuse kontrolli, ka seda on võimalik kontrollida. Nii et selleks on oma meetodid ja viisid olemas, selleks ei ole põhiseadus andnud, näete, see paks raamat koos kommentaaridega, soovitan Riigikogu raamatukogust võtta. Täiesti olemas, viin raamatukokku ise kohe tagasi, võite võtta. Siin ei ole sellist võimalust, et Riigikogu võtab kätte ja tühistab Vabariigi Valitsuse korralduse. Seda võimalust ei ole.

Tarmo Kruusimäe.

14:37 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Mina ei ole kohtus inimesi esindanud ja ei ole ka juriidiliselt kõige pädevam. Seepärast ma küsingi, et minu jaoks on hästi palju sarnaseid, aga samas sisult erinevaid termineid. Ja see terminitega häma ongi võib-olla sinnamaale viinud, et mingi hetk meil läheb lihtsalt fookus paigast ära. Ma toon siin kas või lihtsa näite, mis see oligi, kabjalised või hobuselised või siis vesiloomad või vesiviljelusloomad. Ja nüüd ma tahaksin teie käest küsida, et juhul, kui nüüd see taotlus, et tühistada Vabariigi Valitsuse korraldus, tuleneb NETS-ist,  nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadusest, siis milline tol hetkel oli: kas meil oli erakorraline olukord või oli meil sisuliselt eriolukord või meil oli meditsiiniline eriolukord? Ja kas NETS annab ka nii palju seda vaba tõlgendamist? Võib-olla selles on mingi juriidiline konks sees.

14:38 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! Selles vaidluses praegu ei ole seda juriidilist konksu. Praegu on selles vaidluses see konks, et kas Vabariigi Valitsuse korraldust on võimalik sellise Riigikogu otsusega tühistada, ja põhiseadus selleks volitusnormi ei anna Riigikogule. Peeter Ernits, palun!

14:38 Peeter Ernits

Lugupeetud juhataja! Ma kuulsin, et te viite täna tagasi selle põhiseaduse tõlgendamise paksu raamatu. Ja minu küsimus on, et kas teil on nüüd lõpuks kõik selge, kui veidi hiljem keegi hakkab küsima või homme. Ja kui mina selle nüüd võtan täna õhtul, peale selle, kui te tagasi viite, mida te siis teete?

14:39 Aseesimees Hanno Pevkur

Ei ole protseduuriline. Aitäh! Kalle Grünthal, palun!

14:39 Kalle Grünthal

Aitäh! Praegu on üks nendest momentidest, kus me üritame Riigikogus seaduslikul teel seda Vabariigi Valitsuse korraldust, mis on põhiseadusega vastuolus ja mismoodi toimub ka Vabariigi Valitsuse sekkumine teise võivõimkonna valdkonda, ära hoida. Aga ma ikkagi tuletaks meelde §-i 54, mida te praegu sealt paksust raamatust näitasite, mis on seal seal sees ja milles on ka kommentaarid. Ma juhin tähelepanu, et kui muid vahendeid ei leidu, siis on igal Eesti kodanikul õigus osutada põhiseadusliku korra vägivaldsele muutmisele omaalgatuslikku vastupanu.

Kas te tõesti ei karda, et rahval üks kord kannatus katkeb? Selle asemel, et praegu täiesti legitiimselt saata see teema põhiseaduskomisjoni, arutaksime läbi need poolt ja vastu küsimused, kaasame sinna õiguseksperte, te lõikate praegu läbi n-ö legitiimse lahenduse.

14:40 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! EKRE fraktsioon ei esitanud legitiimset lahendust. Vabandust! Me läheme hääletuse juurde. Austatud Riigikogu, enne kui me läheme hääletuse juurde, peame kutsuma tagasi ka need kolleegid, kes läksid korraks Riigikogu saalist välja. (Saalikutsung.)

Head kolleegid, palun tähelepanu ja kuulata tähelepanelikult, mida ma hääletusele panen. Kes on selle poolt, et jätta Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse eelnõu (473 OE) menetlusse võtmata? Palun võtta seisukoht ja hääletada!

14:43 Aseesimees Hanno Pevkur

Ettepanekut toetas 55 Riigikogu liiget, vastu oli 15, erapooletuid null. Ettepanek leidis toetust elik Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse eelnõu 473 OE ei võeta Riigikogu menetlusse.

Ja nüüd päevakorra täpsustamised. Tänase 10. päevakorrapunkti juures, mis on Vabariigi Valitsuse algatatud perelepitusseaduse eelnõu numbriga 438 SE, teeb komisjonipoolse ettekande õiguskomisjoni esimees Marek Jürgenson. Ja tänase 16. päevakorrapunkti juures, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud konkurentsiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 442 SE, teeb komisjonipoolse ettekande majanduskomisjoni liige Annely Akkermann.


1. 14:44 Noorsootöö seaduse muutmise seaduse eelnõu (411 SE) esimese lugemise jätkamine

14:44 Aseesimees Hanno Pevkur

Nii. Head kolleegid, eile jäi meil Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud noorsootöö seaduse muutmise seaduse eelnõu (411 SE) esimene lugemine pooleli, see jäi pooleli läbirääkimiste etapis ja nüüd järjekorras olid meil Jaak Juske ja Timo Suslov. Nii et palun, Jaak Juske, kõnetool on teie päralt! Sotsiaaldemokraatide fraktsiooni nimel.

14:44 Jaak Juske

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Räägiks nüüd ka palju olulisemast teemast ehk lastest ja noortest. Alati, kui on Riigikogu valimiste kampaania, siis kõik erakonnad siin saalis ja ka väljaspool Riigikogu lubavad anda rohkem raha haridusvaldkonda, rohkem toetada lapsi ja lastega peresid. Siis, kui valimised läbi on ja võimule saadakse, siis tihti need lubadused kas unustatakse või viiakse ellu poolikul moel. Sotsiaaldemokraadid on siin aga selgelt meeldivaks erandiks. 

Omal ajal, omal ajal, enne valimisi, me lubasime, kui me saame valitsusse, me tõstame piinlikult madalaid lapsetoetusi. Ja valitsusse saades neid ka hüppeliselt tõstsime. Aastal 2015 me lubasime, et võimule saades me anname kohalikele omavalitsustele raha selleks, et toetada jõulisemalt laste ja noorte spordi‑ ja huvitegevust. Valitsusse saades me viisime selle lubaduse ellu aastal 2017. Kuni tänase päevani on riik iga aasta eraldamas üle 14 miljoni euro lisaks, mis lähebki selleks, et omavalitsused saaksid korraldada laste huvi‑ ja sporditegevust. Ja selle väga vajaliku toetusmeetme abil saab tänavu umbes 30 000 last siis enam käia huviringides ja spordiklubides. Ei ole kahtlust, et see on väga vajalik meede.

Nüüd selle aasta kevadel, kui tänane Reformierakonna ja Keskerakonna valitsus teatas, et nemad asuvad eelarvet kärpima. Me võime selle üle vaielda, kas eelarvet tuleb kärpida või mitte, aga fakt on see, et neid kärpeid alustati laste arvelt ja just nimelt otsustati poole võrra sedasama huvihariduse toetust kärpida. Ja mis oli eriti inetu ja alatu, et see kärbe, seda kärpevajadust põhjendati sellega, et tuleb tõsta õpetajate palkasid. Ma olen suhelnud väga paljude õpetajatega, kellel on olnud väga piinlik, et tänane valitsus on nad pannud sellisesse kahvlisse.

Kuna see väga rumal kärpeplaan pälvis väga terava vastasseisu, siis nüüd, kui me menetleme järgmise aasta eelarvet, on mõned miljonid juurde leitud. Aga ikkagi ootab seda meedet järgmine aasta miinus 4 miljonit eurot, mis tähendab, et umbes 10 000 last järgmisel aastal seda toetust ei saa. Jah, valitsusliit on püüdnud lükata vastutuse kohalike omavalitsuste kaela, aga selgelt see meede, selle kohustuse on võtnud riik ja valitsus ja seda tuleks ka tulevikus täita.

Kui hiljuti meie ees esines peaminister Kaja Kallas ja rääkis sellest, kuidas tuleks jõulisemalt üheskoos võidelda selle neetud viirusega, ja ta tõi sellise ilusa võrdluse, et need meetmed, mida me rakendame viiruse pidurdamiseks, võiks olla samasuguses üksmeeles, nagu me oleme konsensuslikult eraldamas iga aasta riigikaitsekulutusteks 2%. Meil tegelikult võiks olla samasugune konsensus ka selles osas, et me laste ja noorte arvelt ei kärbi või kui tõesti riik on minemas pankrotti, et tuleb kärpeid teha, siis on lapsed ja noored ja haridus see kõige viimane koht, kus me kulusid koomale tõmbame, head kolleegid.

Üks asi veel. Tänane haridusminister proua Kersna on väga õigesti rõhutanud seda, et selles viiruseolukorras, kahe aasta jooksul on üha tõsisem probleem meie noorte vaimne tervis, üha kehvem vaimne tervis. Just nimelt huviringis käimine, spordiga tegelemine annab meie noortele aga positiivse kogemuse, aitab neile süstida rõõmu ja edutunnet. Seda vajalikum on leida need 4 miljonit eurot ja mitte seda huvi‑ ja sporditegevuse kärbet järgmine aasta koomale tõmmata.

Head kolleegid valitsusliidust! Veel ei ole hilja seda väga piinlikku ja häbiväärset  kärbet  ellu viimast. Palun tõmbame üheskoos pidurit ja leiame see 4 miljonit eurot, mis meie riigieelarve juures on väga väike summa. Meil on täna võimalus hääletada komisjoni ettepaneku vastu, et see eelnõu jääks menetlusse ja me üheskoos selle raha ka järgmine aasta leiaksime. Toetame lapsi, toetame huvi‑ ja sporditegevust. Aitäh!

14:49 Aseesimees Hanno Pevkur

Reformierakonna fraktsiooni nimel Timo Suslov, palun!

14:49 Timo Suslov

Austatud juhataja! Head kolleegid! Viimasel ajal tõesti on räägitud siin ja palju emotsioone on tekitanud huvitegevuse lisarahastus. Minu väide on see, et praegune täiendav huvitegevuse toetamine ei ole süsteemne tegevus. Selle mõte oli uute tegevuste tekitamine, vähekindlustatud noortele huvitegevuse võimaldamine, huvialaliitude toetamine ja pindalatoetus. Ega ei olegi ju halvad eesmärgid. Kuid toetuse eraldamise alused on minu arvates täiesti valed. Huvitegevus on igas omavalitsuses oma nägu, see sõltub traditsioonidest, toetussüsteemidest ja olemasolevast teenusepakkujast.

Eelkõneleja rääkis siin õigesti lisaraha suurusest. Tänane vahe on neli miljonit. Huvitegevuse kogukulu KOV-ides on Rahandusministeeriumi andmetel 160 miljonit. Riigil on minu arvates väga keeruline optimaalselt ja võrdsel tasemel toetada konkreetseid tegevusi väga erinäolistes omavalitsustes. Kohalik elu peaks olema ikkagi kohaliku omavalitsuse korraldada. KOV-i mure, rõhutan, ei ole mitte rahapuudus, vaid teatud spetsiifiliste valdkondade, siinkohal juhendajate puudus. Täiendavat huvitegevuse toetust ei saa omavalitsus ise küsida. Toetus eraldatakse riikliku statistika alusel, ehk mida vähem on omavalitsus ise panustanud sotsiaal- ja huvitegevusvaldkonna arendamisse, seda suurem on toetus. Seda toetust ei tohi kasutada olemasoleva huvitegevuse finantseerimiseks, vaid see on mõeldud ainult uute võimaluste loomiseks.

Toon siin oma kodukohast näite. Olen pärit Keila linnast. Keila linn on oma eelarves huvitegevuse toetuseks eraldanud 1,4 miljonit eurot ja see ei ole kõik. Keila linna rahastamine on teisiti tehtud. Kõik Keila linna baasid – toonitan: kõik Keila linna baasid –, kus huvitegevust tehakse, on kasutajatele tasuta. Keila linna täiendav huvitegevuse toetus 2021. aastal oli üle 23 000 euro. Võrdlusena naabervallast, kus noorte arv on praktiliselt sama, on summa üle 345 000 euro. Kõige absurdsem on selles olukorras see, et 150 naabervalla last osalevad Keila linna pakutavas huvitegevuses, kuid nende kulude osalist katmist ei ole naabervald nõus tegema. Võru linnas on täpselt samasugune olukord.

Riiklikul tasandil peaks toetama valdkonda laiema vaatega ja lisama toetuse kriteeriumide hulka piirkondliku teenuse pakkumise. Eesmärgiks peab olema võrdsete võimaluste loomine huvitegevuses osalevatele lastele ja noortele. Praegu osaleb tuhandeid noori huvitegevuses naaberomavalitsuses. Omavalitsustel ei ole kohustust pakkuda teenust "võõrastele" lastele ja ei ole kohustust tagada huvitegevuse võimalus oma lastele, kes käivad mujal omavalitsustes huviringides. Siin võiks appi tulla riiklik piirkondlik toetus, mis on suunatud nendele omavalitsustele, kes pakuvad piiriülest huvitegevust naabrite lastele. Me toetaksime neid, kes on ise investeerinud huvibaasi ja loonud huvitegevuse võimalusi. See toetus oleks lapsepõhine ja elektroonilise andmebaasi alusel. See teema on tihedalt seotud haridusrändega, sest valdavalt need lapsed, kes käivad koolis kodukohast eemal, kasutavad ka huvitegevuse võimalusi selle kooli lähedal. Riikliku toetuse mõte on kõigile Eesti lastele ja noortele tagada huvitegevuse kättesaadavus olenemata sissekirjutuskohast. Väidan, et täiendav huvitegevuse toetus loodi siis, kui meil oli väga väikseid omavalitsusi, kes ei suutnud kõiki teenuseid kodanikele pakkuda. Nüüd, pärast haldusreformi peaksid kõik omavalitsused ise oma elu korraldamisega hakkama saama.

Lõpetuseks, head kolleegid, KOV-i valimised just lõppesid ja toimub 2022. aasta eelarve tegemine. Riigil on kriisis olnud raske ja tulnud palju eri sektoreid toetada. Sealhulgas on KOV-e toetatud kahe lisaeelarvega circa 170 miljoni ulatuses. Lisaks, tänu majanduse kiirele taastumisele kasvab KOV-ide tulubaas 2022. aastal circa 120 miljonit. Huvitegevusest võeti ära neli miljonit. Ehk minu väide on see, et mitte ükski lapsi ei jää kuskil millestki ilma, KOV-ide tulubaas on piisav ja riigiabi on kriisis olnud soliidne. See tähendab, et uued volikogud saaks 2022. aasta eelarves vähemalt 2021. aasta tasemel huviharidust pakkuda. Aga tegelikult teeb enamik ilmselt veel rohkem, näiteks Rae, Keila või Elva.

14:54 Aseesimees Hanno Pevkur

Kas lisaaega on vaja?

14:54 Timo Suslov

Jah, üks minut.

14:54 Aseesimees Hanno Pevkur

Palun, üks minut lisaaega!

14:54 Timo Suslov

Lõpetuseks, head kolleegid, ärge muretsege! KOV-idel, kus volikogu saadikutel on prioriteedid paigas, kokkuhoidu noorte arvel ei tehta ja riik ei pea ka muretsema. Aitäh!

14:54 Aseesimees Hanno Pevkur

Sellega oleme läbirääkimised lõpetanud ja saame minna juhtivkomisjoni ettepaneku juurde, milleks on eelnõu 411 SE esimesel lugemisel tagasi lükata.

Austatud Riigikogu, panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku eelnõu 411 SE esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada.

14:57 Aseesimees Hanno Pevkur

Ettepanekut toetas 44 Riigikogu liiget, vastu oli 27. Eelnõu 411 SE on esimesel lugemisel tagasi lükatud.


2. 14:57 Kollektiivlepingu seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (383 UA) kolmas lugemine

14:57 Aseesimees Hanno Pevkur

Meie tänane teine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud kollektiivlepingu seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 383 UA kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. Oudekki Loone, palun!

14:58 Oudekki Loone

Head kolleegid, arutame täna äärmiselt olulist seadust, mis toob meie töösuhted tagasi tsiviliseeritud ühiskonnakorraldusse. Sellisesse ühiskonnakorraldusse, kus tööturgu puudutavad otsused tehakse ettevõtjate ja töötajate, kapitali ja töö vahelistes läbirääkimistes, kus tegelikult need, kes on tööturul haaratud, keda sealsed regulatsioonid puudutavad, omavahel lepivad kokku, millised on tingimused, palgatingimused, töötingimused, kõikvõimalikud tingimused, ja annab selle võimaluse seda kokkulepet laiendada kogu vastavale sektorile.

See tähendab seda, et töötajale antakse kindlust, et iga töötajat koheldakse võrdselt, ükskõik mis on tema emakeel, milline kodakondsus on tema passis, kas ta on mees või naine, muu hulgas aitab väga selgelt võidelda palgalõhega, aitab võidelda selle vastu, et teistest riikidest meelitatakse siia orjatööle töötajaid, kelle koduriigis on hinnad madalamad.

Kõikide nende probleemidega aitab võidelda laiendatud kollektiivleping, mille me taas nüüd võimalikuks teeme. Ja parandame ära selle vea, millele osutas Riigikohus, et senises regulatsioonis ei olnud ette näha esindatavuse printsiipi. Tänaseks me oleme selle vea parandanud. Tänaseks me saame öelda, et kui laiapõhjaliselt töötajate organisatsioonid ja ametiühingud kokku tulevad, lepivad kokku töötingimustes, siis see kehtib kõigile, ükskõik, kas sa oled selle organisatsiooni liige või mitte.

See tähendab ka seda, et tegelikult me sisustame põhiseadust, sisustama seda, mida näeb ette põhiseadus, öeldes, et töötajate organisatsioonid ja ettevõtjate organisatsioonid on väga spetsiifilised kollektiivid, mida põhiseadus peab kaitsma. Sellega me täna tegelikult kaitseme oma põhiseadust ja ütleme: ühinege. Ühinedes me teeme koos parema Eesti, koos paremad ja ausamad töösuhted. Ja sama asi kehtib tegelikult ka nende väiksemate punktide osas, näiteks usaldusisikud. Me garanteerime selle, et kui ettevõttes on päriselt mitu usaldusisikut, siis neil on aega oma tööd teha, nad päriselt saavad esindada töötajate muresid ja ideid ning on seega ka paremaks partneriks ettevõtjale, kes ei näe, kuidas ettevõte on töötaja pilgu läbi. Usaldusisik on see, kes seda nägemust garanteerib, ja niimoodi tagab ka efektiivsema töö ja tulemusliku tegutsemise, parema produktiivsuse. Ja samamoodi tsiviliseeritud maailmasse kuulub ka töötutoetuse, täiendavate töötutoetuse maksmise erisused, täiendav töötuskindlustus, mis ütleb, et töö on sinu õigus. Sa ei pea olema olukorras, kus sa lepid ükskõik milliste töötingimustega, peaasi et mitte nälga surra. See on see põhjus, miks me jälgime, et ka töötutel inimestel oleksid oma õigused, et ka töötud inimesed saaksid ennast paremini ette valmistada järgmise töökoha jaoks ja et neil oleks päriselt võimalik võrdsena läbi rääkida töötingimuste osas.

Nii et ma loodan, et te kõik toetate seda eelnõu. See on kasulik nii töötajale kui ka ettevõtjale. See on kasulik meile kõigile, sest see ütleb: me oleme päris riik, me päriselt hoolime oma inimestest ja nende õigustest. Aitäh!

15:02 Aseesimees Hanno Pevkur

(Hääl saalist: "Hurraa!" Aplaus saalis.) Kolleegid, ma loodan, et ma ei pea hakkama hüüdma siit puldist: palun säilitage kord! Nii. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku viia läbi hääletus, lõpphääletus. Austatud Riigikogu, panen teie ette hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud kollektiivlepingu seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 383 UA. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

15:05 Aseesimees Hanno Pevkur

Ettepanekut toetas 65 Riigikogu liiget, vastu kedagi ei olnud, erapooletuid oli 2. Seadus on uuesti vastu võetud.


3. 15:05 Veterinaarseaduse eelnõu (384 SE) kolmas lugemine

15:05 Aseesimees Hanno Pevkur

Meie kolmas päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud veterinaarseaduse eelnõu 384 kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. Läbirääkimiste soovi ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi lõpphääletus. Head kolleegid, kuna me just viisime läbi lõpphääletuse, kas sobib, kui läheme ilma kellata hääletuse juurde? Tänan! Panen teie ette hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud veterinaarseaduse eelnõu 384 SE. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

15:06 Aseesimees Hanno Pevkur

Ettepanekut toetas 70 Riigikogu liiget, vastu ja erapooletuid ei olnud. Veterinaarseadus on seadusena vastu võetud. 


4. 15:06 Riigikogu avalduse "Venemaa põlisrahvaste toetuseks" eelnõu (391 AE) esimene lugemine

15:06 Aseesimees Hanno Pevkur

Meie neljas päevakorrapunkt on Riigikogu liikmete Peeter Ernitsa, Jaak Juske, Ruuben Kaalepi, Uno Kaskpeiti, Martin Helme, Riho Breiveli, Leo Kunnase, Merry Aarti, Siim Pohlaku, Anti Poolametsa, Helle-Moonika Helme, Mart Helme, Henn Põlluaasa, Rene Koka, Alar Lanemani, Kert Kingo, Paul Puustusmaa, Jaak Valge, Tarmo Kruusimäe, Urmas Reitelmanni ja Kalle Grünthali esitatud Riigikogu avalduse "Venemaa põlisrahvaste toetuseks" eelnõu 391 esimene lugemine. Ettekandjaks palun Riigikogu liige Ruuben Kaalepi. Palun!

15:07 Ruuben Kaalep

Lugupeetud istungi juhataja! Hea Riigikogu! Käesoleva avalduse eelnõu algatasid 21 Riigikogu liiget kolmest fraktsioonist, et juhtida tähelepanu Eesti väärtuspõhise välispoliitika ühele kõige olulisemale teemale, mis puudutab meie hõimurahvaste ja teiste põlisrahvaste saatust Venemaa Föderatsiooni võimu all. See eelnõu on pika teekonna tulemus, mis algas juba eelmise valitsuse ametisoleku ajal, kui võeti vastu välispoliitika arengukava aastani 2030 ja selles pandi paika ning sõnastati Eesti välispoliitika eesmärgid ja põhimõtted. See on üks viis, kuidas Eesti saab tähelepanu juhtida ja rahvusvahelisel tasandil survet avaldada Venemaa põlisrahvaste, sh meie sugulashõimude ränga allasurumise peatamiseks.

Käesoleva eelnõu juhib üldsuse tähelepanu Venemaa Föderatsiooni aastakümneid kestnud venestamispoliitikale paljude Venemaa põlisrahvaste suhtes. See venestamispoliitika on viimastel aastatel eriti hoogustunud. Pole saladus, et iga aastaga on põlisrahvaste olukord ja venestamissurve muutunud aina jõhkramaks. Suletakse koole ja takistatakse omakeelset õpet. Piiratakse usuvabadust, röövitakse loodusvarasid. On kümneid ja sadu konkreetseid näiteid sellest, kuidas Venemaal seatakse seadusandlikud takistused rahvuskeelte õppimisele ja õpetamisele haridusasutustes.

Venemaa võimude tavaline käitumismuster on põlisrahvaste õigusi toetavate rahumeelsete meeleavalduste mahasurumine repressioonide ja füüsilise jõu abil, põlisrahvaste huve kaitsvate kodanikuliikumiste ekstremistlikuks kuulutamine ja sulgemine, põlisrahvaste õiguste eest seisvate aktivistide represseerimine, vangistamine ja põhjendamatult psühhiaatriahaiglasse paigutamine. Väga oluline osa venestamisprotsessis on põlisrahvaste omakeelse hariduse sihipärasel hääbuda laskmisel. See on eriti hoogustunud alates 2018. aastast, kui võeti vastu Venemaa Föderatsiooni haridusseaduse muudatused, mis takistavad haridusasutustes rahvuskeelte õppimist ja õpetamist. Ei ole vaja olla selgeltnägija, et näha selle tulemust aastakümnete jooksul. Kui hävib keel, hävib ka rahvus.

Selle konkreetse seadusemuudatuse vastu toimusid mitmel pool Venemaal põlisrahvaste meeleavaldused omakeelse hariduse kaitseks. Neid rahumeelseid meeleavaldusi on Venemaale omaselt sisejulgeolekujõudude poolt takistatud ja maha surutud. Nii näiteks aeti võimude poolt aastail 2017 ja 2018 mitmel korral laiali omakeelse hariduse kaitseks korraldatud meeleavaldused Kalmõkkias Elistas, Baškortostanis ja Tatarstanis. Inguššia massiprotestide juhid langesid samal, 2018. aastal võimude poolt tagakiusamise ohvriks.

Nagu sellest veel vähe oleks, siis järgmine tüüpiline muster Venemaa Föderatsiooni käitumises ignoreerib täiesti ÜRO põlisrahvaste õiguste deklaratsioonis toodud põlisrahvaste õigust saada osa oma põlistes elupaikadest leiduvate loodusressursside kasutamisest. Seda õigust Venemaa võimud ei austa ja pole kunagi austanud. Tihti koguni soodustatakse loodusvarade ja põliste pühapaikade hävitamist. Nii näiteks päädis võimude tegevusetus 2018. aastal Burjaatia metsade laiaulatusliku hävitamisega. Siinkohal ei tohi unustada, et põlisrahvaste elupaigad on ühed Venemaa kõige ressursirikkamad alad, mida Venemaa võimud ja energiakompaniid järjekindlalt ekspluateerivad, sest sellest sõltub Venemaa geostrateegiline vägevus. Ja see on koht, kus igasuguse põlisrahvaste represseerimise eest on kaasvastutavad ka Euroopa riigid, kes neid ressursse tarbivad. Näiteks, Neenetsimaalt ammutatud maagaasi kasutab ka Eesti. Vahetult Eesti naabruses. Ust-Luga ehk Laugasuu sadamakompleksi ja linna rajamisel on tehtud pöördumatut kahju peaaegu lõplikult välja suremas olevatele vadja ja isuri rahvakildudele. Just selles piirkonnas asusid veel kuni viimase ajani viimased vadja ja isuri külad. Need Laugasuu külad polnud midagi vähemat kui elav muuseum, kus paiguti veel kõlas iidne lingvistidele hindamatuks uurimisobjektiks olev keel. Need külad toodi ohvriks naftatransiidile, mille jaoks püstitati tohutud tööstusrajatiste kompleksid ja toodi sisse tuhandetes arvudes tööjõudu. Nende viimaste külade hävitamine aastasadu vadjalastega ja isurite karmiks valitsejaks olnud riigi poolt on justkui trampimine ajaloolisel mälestustel, võitja naer võidetu üle.

Põlisrahvaste õiguste kaitsmine on Venemaal väga keeruline. Kõik ühingud, kes selle eest seisavad, langevad paratamatult repressioonide ohvriks. Tegemist on järjest süveneva sõnavabaduse, usuvabaduse ja kodanikuõiguste piiramisega. Venemaal kehtib otsene keeld luua erakondi, mille eesmärgiks on põlisrahvaste õiguste eest seismine. Alates 2006. aastast on keelatud või ekstremistlikuks kuulutatud järgnevad põlisrahvaste organisatsioonid: Burjaadi Rahvuskongress, Tatari Avalik Keskus, Tatari noorsooühing Azatliq, Tšuvaši Rahvusliku ja Kultuurilise Taassünni Ühing, noorteühing Nuori Karjala ja kalmõki represseeritud rahvaste fond.

Ekstremismi paragrahvi kasutatakse Venemaal ka põlisusu tagakiusamiseks. Kõige suurema löögi alla on sattunud mari põlisusk, mille praktiseerimisele on võimud teinud otseseid takistusi ühe tuntuma põlisusupreestri ehk karti Vitali Tanakovi teosed on kuulutatud ekstremistlikuks ja seeläbi on keelustatud ka mitmed mari põlisusu jaoks olulised religioossed tekstid, meie mõistes pühakirjad. Kümneid ja kümneid põlisrahvaste õiguste eest võitlejaid on Venemaal tabanud repressioonid. Paljusid neist on vangistatud. Kõigi nende loetlemine oleks siinkohal võimatu, nii et kõlagu siin vaid mõned märgilised nimed.

Vladimir Hamutajev, teadlane, burjaari rahvusliku liikumise Negado esimees sunniti kodumaalt lahkuma aastal 2013. Fauzia Bairamova, tatari rahvaesinduse esimees, vangistatud 2014. Rafis Kašapov, tatari rahvusliku liikumise juht, vangistatud 2015. Bulat Sagina, burjaadi ühenduse Burjad Soel esimees, vangistatud 2015. Ruslan Gvašev ja Šamsudin Negutš, tšerkessi rahvuslased, vangistatud 2017. Ojub Titijev, tšetšeeni inimõiguslane, vangistatud 2018. Angela Matijeva ja Zafira Sautijeva, inguši massiprotestide eestkõnelejad, reresseeritud 2018. Batõrhan Agzamov, tatari noorsooühingu Azatliq liige, represseeritud 2019. Fayeel Alsõnov, ühenduse Baškort juht, represseeritud 2019. Airat Dilmuhamedov, baškiiri aktivist, vangistatud 2019. Kalmõki aktivistid Batõr Boromannajev, Vladimir Dovdanov, Badma Bjurtšijev ja represseeritud rahvaste fondi esimees Arkadi Gorjajev, vangistatud kõik üheskoos 2019. Aleksandr Gabõšev, jakuudi šamaan, vangistatud ja psühhiaatriahaiglasse paigutatud 2020.

Aga asi ei piirdu ainult sellega. Väga tihti ei pea põlisrahvaste eestkõnelejad Venemaal kartma üksnes vabadusekaotuse, vaid ka oma elu pärast. Põlisrahvaste aktivistide mõrvad ja inimröövid on samuti Venemaal tavaliseks nähtuseks, mida võimud keelduvad korrektselt uurimast. Olulisemate seas tuleb välja tuua Aslan Žukovi, tšerkessi noorteliikumise Adõgee Khase aktivisti mõrv aastal 2010, Muslim Hašagulgovi, inguši rahvuslase mõrv aastal 2018, Jevgeni Hamaganovi, Burjaatia inimõigusliikumise Erhe asutaja mõrvakatse 2015 ning Rustam Lianovi, inguši aktivisti röövimine 2018.

Lugupeetud Riigikogu! Võimatu oleks ette kujutada, et kõik põlisrahvad neid repressioone, seda jõhkrat vägivalda ja allasurumist vaikides taluksid. Kramplikult repressiivsetel sammudel on kombeks esile kutsuda vaid meeleheitlikumat vastupanu. Ent valdava osa põlisrahvaste jaoks on see vastupanu kangelasliku kombel olnud vägivallatu. Aga olukord on meeleheitlik ja see on viinud ka meeleheitlike sammudeni. Albert Razin oli Udmurtia tunnustatud teadlane, sotsioloog ja legendaarne ühiskonnategelane. Ta oli olnud üks esimese udmurdi rahvuskongressi kokkukutsujaid 1991. aastal. Aastal 2018 kirjutas ta ühena paljude seast alla avalikule kirjale, millega avaldati protesti omakeelset õpet piiravate seadusemuudatuste vastu. Võimud ignoreerisite kõiki proteste. 10. septembril 2019 kell 8.30 tuli Razin Udmurdi Vabariigi duuma ette koos kahe kaaslasega piketile, kus hoidis venekeelseid plakateid, millest ühel oli härra Rasul Hamzatovi luulerida "Ja kui homme minu keel kaob, olen ma valmis täna surema" ja teine küsimus "Kas mul on kodumaa?". Kell 9.45 valas ta end üle bensiiniga ja süütas põlema. Albert Razin suri haiglas ränkade põletushaavade tagajärjel teadvusele tulemata samal õhtul.

Eesti Vabariigil ei ole vähemalt praegu füüsilisi vahendeid, et kaitsta pealesunnitud väljasuremise eest meie Venemaale jäänud sugulasrahvaid ja kõiki sadu nende saatuse kaaslaseks olevaid hõime. Just nendel, kes on unustamas oma emakeelt ja kelle rahvaarv iga aastaga väheneb, oleks kõige rohkem vaja rahvuslikku impulssi ja seda tillukestki teadmist, et ka nemad on maailma jaoks olulised. Kui kaovad soomeugri rahvad, jääme meie, soomlased ja vahest ka ungarlased viimasteks, kes seda pärandit veel alles hoiavad.

Austatud Riigikogu! Vene rahvas, kes on ajalooliselt asustanud riigi lääneosa, ei saa ennast pidada kogu Moskva impeeriumile allutatud tohutu territooriumi ainsaks peremeheks. Käesoleva avaldusega toetatakse kõigi rahvaste kustumatut enesemääramise õigust. Sedasama põhimõtet, millele on rajatud Eesti riik ja meie iseseisvusmanifest. Ühtlasi rõhutatakse käesoleva avaldusega vajadust toetada Venemaa põlisrahvaste säilimist ning tutvustada nende ajalugu, kultuuri ja olukorda kogu maailmas. Avalduses pöördutakse ÜRO, Euroopa Liidu ja nende liikmesriikide poole üleskutsega tunnustada Venemaa põlisrahvaste vääramatut õigust säilitada oma rahvuslik omapära, keel ja kultuur ilma igasuguse diskrimineerimise või taga kiusamiseta. Venemaa on Euroopa Nõukogu liikmesriik juba aastast 1996 ning vabaduste ja õiguste jõhker mahasurumine selles riigis ei saa olla teistele liikmesriikidele aktsepteeritav. Venemaa Föderatsiooni tegevus põlisrahvaste suhtes on ühtlasi selges vastuolus ÜRO Peaassamblee poolt 13. septembril 2007 vastu võetud põlisrahvaste õiguste deklaratsiooniga.

Samuti kinnitatakse käesolevas avalduses vajadust uurida, kas Venemaa Föderatsiooni tegevus vastab ÜRO 9. detsembril 1948 genotsiidi vältimise ja karistamise konventsiooni teises artiklis toodud genotsiidi definitsioonile, mille järgi genotsiidiks loetakse muu hulgas rahvuslikule, etnilistele, rassilistele või usulisele üksusele tahtlikult selliste elutingimuste pealesurumist, mis põhjustab üksuse täielikku või osalist hävimist. Tuleb tunnistada, et venestamispoliitikat viiakse ellu ilmselge kavatsusega kaotada põlisrahvaste rahvuslik, etniline ja tõepoolest mõnel juhul ka usuline eripära.

Eesti ei saa jääda ükskõikseks, olles Euroopa Liidu, Euroopa Nõukogu, OECD, OSCE liikmesriik ja endiselt kuuludes ÜRO Julgeolekunõukogusse. Aga veel enam, eestlastel ja Eesti riigil kui vabal soomeugri rahva rahvusriigil on moraalne kohustus toetada meie vennasrahvad ning teisi Venemaal elavaid põlisrahvaid, kelle eluviisi, keeli, kultuure, kombeid ja usundeid ohustab idanaabri venestamispoliitika.

Me ei seisa Venemaa vähemusrahvuste eest lihtsalt opositsioonilisuse pärast. Me ei tee seda üksnes sellepärast, et tegu on tagakiusatud vähemustega, vaid kõige rohkem seetõttu, et me räägime põlisrahvastest, kes on oma maal elanud sadu või koguni tuhandeid aastaid ja kelle püüe läbi sajandite võõra võimu kiuste iseendaks jääda väärib suurimat lugupidamist ja tunnustamist.

26. mail 2020 saadeti Riigikogu esimehele pöördumine ja abipalve, millele olid alla kirjutanud Tatari Rahvuskogu esimees Fauzia Bayramova, ersa maarahva vanem Syreś Boläeń, kalmõki represseeritud rahvaste fondi esimees Arkadi Gorjajev, kubani rahvusliku liikumise esindaja Dmytro Dorovskikh, Idel-Uurali vabadusliikumise kaasasutaja Rafis Kašapov ning burjaari rahvuskongressi esimees Vladimir Hamutajev. Selles pöördumises paluti Riigikogul mõista hukka venestamispoliitika, Venemaa Föderatsiooni koosseisus olevate rahvusvabariikide suveräänsuse piiramine, nõuda poliitvangide vabastamist ja toetada põlisrahvaste pingutusi oma kultuuri, identiteedi, keelte ja pärimuse kaitseb. Tegemist oli kõrgel tasandil abipalvega, mis ei esindanud ainuüksi allakirjutanute rahvusi, vaid kogu Venemaa alla surutud põlisrahvaid.

Riiklikul tasandil on Eestil täiesti olemas pehme jõud ja me räägime pidevalt selle rakendamisest oma väärtusruumi kaitsel, sh Venemaa suunal. Oleks igati aus ja põhjendatud siduda see selge pikaajalise strateegiaga, mis lähtub meie riiklikest väärtustest ja aitab saavutada meie rahvuslikke huve. Venemaa nn kaasmaalaspoliitikale saame vastata üksnes soomeugri hõimurahvaste kultuurilise enesemääramise taotluste toetamise ja julgustamisega.

Riigikogu väliskomisjonis selle eelnõu arutelul avaldasid parlamendiliikmed kõhklust, kas väärtuspõhine välispoliitika ei või kahjustada meie suhteid Venemaaga. Ma arvan, et ajada väärtuspõhist välispoliitikat on meie kohustus. Meid on siia valinud Eesti rahvas, et seisaksime nende põhimõtete eest, millele Eesti riik on ajalooliselt üles ehitatud. Väliskomisjonis soovitati lausa see avaldus tagasi võtta ja loota, et valitsuse poolt astutakse uued sammud rahvusvahelisel tasandil Venemaa põlisrahvaste toetuseks või tõstatatakse see teema Euroopa Nõukogu Parlamentaarses Assamblees. Ma ei ole nii naiivne, et loota väärtuspõhisele välispoliitikale olukorras, kus seda on valitsuse poolt igas ilmakaares, alates Taiwanist ja lõpetades Maliga, jalge alla tallatud. Riigikogu peab siin näitama initsiatiivi. Ma rõhutan, et pakkusime eelnõu algatajate poolt väliskomisjonis korduvalt võimalust esineda kõigil fraktsioonidel omapoolsete muudatus- ja parandusettepanekutega. Me võtsime selleks ka ajapikendust ja olime valmis kuulama ära kõik mõtted ja arvamused sooviga leida konsensus, millele oleksid valmis alla kirjutama kõik erakonnad. Ühtegi ettepanekut ei laekunud.

Head kolleegid! Eestil kui soomeugri rahvusriigil on moraalne kohustus olla toeks neile pika ja väärika ajalooga rahvustele, keda venestamispoliitika tagajärjel ähvardab otsene väljasuremine. Kui Eesti selleks sammugi ei astu, ei saa me enam rääkida väärtuspõhisest välispoliitikast. Paraku on neid, kes leiavad, et Eestil ei peaks olema iseseisvat välispoliitikat, sest see rikuks suhteid Venemaaga ja näitaks meid Lääne silmis liiga isepäisena. See suhtumine ei tohi siin Riigikogu saalis kõlama jääda, sest see oleks kurb ja häbiväärne. Ma palun kõigil Riigikogu liikmetel, olenemata fraktsioonist, olenemata maailmavaatest, seda eelnõu toetada. Seisame allasurutud põlisrahvaste toetusel. See on meie rahvusliku väärikuse küsimas. Olen valmis vastama küsimustele.

15:26 Aseesimees Hanno Pevkur

Ja neid alustab Riho Breivel. Palun!

15:26 Riho Breivel

Hea juhataja! Hea Ruuben! Kui ma sellele alla kirjutades mõtlesin, siis mõtlesin just selle peale, et kui me alustasime ise Eestiga iseseisvuse eest võitlemist, siis oli meil see probleem. Ja probleem oli selles, et tänu sellele, et oli riike, kes meid toetasid, suutsime jõuda sinna, kus me oleme ja meie enesekindlus ja -teadvus tõusis. Venemaa on see koht, kus on kolonitseeritud territooriumit siiamaani ja rahvusvaheline üldsus üldiselt mängib kahte mängu. Kui kuskil öeldakse, et tuleb nad vabastada, siis Venemaal nagu ei oleks seda probleemi. Aga mul on küsimus. Ma usun, et kui Riigikogu võtab vastu selle avalduse, peaks võtma, mida siis meil valitsus saaks teha rahvusvahelisel tasandil, et tõestada, et tõstetud seesama Venemaa põlisrahvaste probleem?

15:27 Ruuben Kaalep

Aitäh! Jah, tõepoolest kõige suurem mõju, mis sellel avaldusel saab olla, on just nimelt moraalne mõju nende rahvaste iseolemise ja püsimajäämise tahtele. Ja tõepoolest, täpselt samamoodi nagu Eesti rahvas ja Balti rahvad karmidel okupatsiooniaastatel vaatasid lootusega kõiki signaale läänest, vabast maailmast, mis vähegi meid puudutasid, vähegi andsid lootust, et meid ei olda unustatud, täpselt samas rollis oleme meie praegu, et neid, kõige raskemas olukorras, väljasuremise äärele viidud rahvaid innustada ja neile meenutada, et nende peale mõeldakse.

Ja kui Riigikogu selle avalduse vastu võtab, siis tegelikult on väga mitmeid samme, mida Vabariigi Valitsus saaks astuda, et omalt poolt seda küsimust tõstatada nii rahvusvaheliselt kui ka otsest toetust pakkuda Venemaal allasurutud põlisrahvastele.

Esiteks saab meie Välisministeerium seda küsimust tõstatada kõikvõimalikes rahvusvahelistes foorumites, alustades Euroopa Liidust, Euroopa Nõukogust, ka nendes rahvusvahelistes organisatsioonides, mille liikmeks on Venemaa. Ja sarnaselt sellega, kuidas käsitletakse Hiina põlisrahvaste temaatikat, uiguuride genotsiidi ja nii edasi, saaks Eesti tuua lauale ka selle küsimuse, et mis olukord valitseb põlisrahvastel Venemaal.

Teiseks, meil tegelikult puudub praegu riiklik terviklik hõimurahvaste toetamise programm. Ja see tuleks luua Välisministeeriumi ja eelkõige Kultuuriministeeriumi koostöös, et toetada ja innustada nii kultuuriliselt kui ka oma pehme jõuga neid põlisrahvaid. Ja tegelikult see ongi kolmas asi, et Eestil on olemas väga palju vahendeid, kuidas rakendada oma pehmet jõudu ja sellest on väga palju räägitud. Alates siis infosõjast n-ö ja lõpetades igasuguste kultuurikontaktide, kultuurilisest panusest maailma teadvusse. 

Eesti peaks kasutama kõiki neid vahendeid ja looma tervikliku programmi. Ma usun, et kui see avaldus vastu võetakse, siis see ongi esimene samm selles suunas, et anda Vabariigi Valitsusele signaal, et selles valdkonnas on väga palju rohkem võimalusi ära teha, mida seni ei ole tehtud.

15:31 Aseesimees Hanno Pevkur

Mihhail Stalnuhhin, palun! 

15:31 Mihhail Stalnuhhin

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ennekõike minu aplaus: klassikaline vihakõne, 5+, lihtsalt ideaalne!

 Aga mul on täpsustav küsimus. Ma võiksin paugupealt nimetada kümneid põlisrahvaid, mis vajavad toetust, on nad Ukrainas, Kanadas, USA-s või Hiinas – needsamad uiguurid või siuud või ungarlased, meile lähedased, Ukrainas. Küsimus on tõesti puhttehniline: millal oodata teie uusi avaldusi, kus oleks juba midagi sellist pealkirjas, et Ukraina põlisrahvaste toetuseks või Kanada põlisrahvaste toetuseks ja nii edasi. Täitsa huvitav, võiksite jätkata.

15:32 Ruuben Kaalep

Aitäh! Ma usun, et kui te olete selle Riigikogu koosseisu tegevust jälginud, siis ma olen väga järjepidevalt seisnud selle eest, et Eesti kaitseks põlisrahvaste ja rahvaste enesemääramise põhimõttet kogu maailmas. Ja ka selle eelnõu puhul ma juhin tähelepanu sellele, et see ei ole suunatud mitte üksnes kitsalt meie sugulasrahvastele, vaid me käsitleme võrdselt kõiki põlisrahvaid Venemaal, olenemata nende arvust, olenemata nende keelkonnast või geograafilisest piirkonnast. Ja kui siin lasti lendu vihakõne termin, siis ma arvan, et pigem on vihakõne selle küsimuse asetus, kui te õigustate seda venestamispoliitikat ja neid jõhkraid repressioone, millega Venemaa võimud on tekitanud olukorra, kus mõne aastakümne pärast on tõenäoliselt Venemaal elavate põlisrahvaste arv palju väiksem kui praegu.

15:33 Aseesimees Hanno Pevkur

Jaak Valge, palun! 

15:33 Jaak Valge

Aitäh küsimuse esitamise võimaluse pakkumise eest! Hea ettekandja! Mul on nüüd kaks küsimust, aga see-eest on nad lühikesed ja osalt kattuvad. Kõigepealt, kas selle eelnõu vastuvõtmine tähendaks muutust Eesti välispoliitikas, nimelt sellise eetilise välispoliitilise liini järgimist, mida Eesti valitsus pole seni teinud? Ja teiseks, milline oleks kahju Eesti välispoliitikale, kui seda eelnõu vastu ei võeta?

15:34 Ruuben Kaalep

Aitäh! Ma pigem leian, et selle eelnõu vastu võtmata jätmine tähendaks suurt ja kurba muutust Eesti välispoliitikas, sest sellega me taganeksime nii oma ajaloolistest kui ka kõigis välispoliitika alusdokumentides välja toodud väärtustest. Ja see olekski esimene suur kahju Eesti välispoliitikale, et me kaotaks sellega ja ütleks lahti oma välispoliitika fundamentaalsetes alustest. Ma tsiteerin kaks aastat tagasi vastu võetud välispoliitika arengukava aastani 2030, see ütleb niimoodi: "Seisame põlisrahvaste [...] õiguste eest ning toetame maailma kultuurilise ja keelelise mitmekesisuse säilimist ja arengut." See on selle välispoliitika arengukava üks kõige olulisemaid põhimõtteid, sest see on toodud just nimelt väikese hulga välispoliitika eesmärkide hulgas. Kui me sellest põhimõttest loobuks, siis oleks see otsene löök meie välispoliitika järjepidevusele. Teiselt poolt tekibki küsimus, et milliseid samme me siis oleme astunud, et välispoliitika arengukava seda punkti täita. Üks viis seda teha olekski käesoleva eelnõu vastuvõtmine.

Aga millist kahju see veel tooks välispoliitikale? Ma arvan, et igasugune järeleandmine Venemaale ja Venemaaga suheldes nõrkuse näitamine on Eestile pikas perspektiivis väga kahjulik. Sellepärast et see annab Venemaale signaali, et Eestit on võimalik mõjutada oma põhimõtetest kõrvale kalduma ja tulevikus on võimalik Eestiga kaubelda meie suveräänsuse küsimustes. Ja kolmandaks, me loobuksime sellega võimalusest võtta oma välispoliitikas initsiatiiv. Ma arvan, et kui Riigikogu suudab algatada ja tõstatada välispoliitikateemasid, siis see on meie riikliku küpsuse märk ja annab tunnistust meie tugevusest. Välispoliitika usaldamine üksnes ministeeriumi ametnike juhtida on nõrkuse märk. Ja võib-olla viimaseks, me kaotaksime usaldusväärsust riigina. Ma olen kindel, et Eesti rahva enamus ootaks Riigikogult julgemaid seisukohavõtte ja oma väärtuste eest seismist, eriti mis puudutab meile ajalooliselt ja kultuuriliselt olulisi teemasid, nagu seda on põlisrahvad Venemaal.

Kui see eelnõu maha hääletatakse, siis see oleks suur löök meie poliitilise klassi ja meie valitsuse usaldusväärsusele. See annaks signaali meie välispoliitika stagneerumisest ja bürokratiseerumisest.

15:37 Aseesimees Hanno Pevkur

Urmas Reitelmann, palun!

15:37 Urmas Reitelmann

Aitäh, härra eesistuja! Austatud ettekandja! Te siin viitasite, et Venemaa on oma seadusandluses määratlenud sellise mõiste nagu põlisrahvas. Mul on kaks küsimust õieti. Kas eelnõu, nüüd esimese küsimusena, käsitleb põlisrahvana seda, mida Vene Föderatsiooni seadused ütlevad, või teisalt on ju ka rahvusvahelised põlisrahva definitsioonid olemas. Ja kui nüüd Venemaa on põlisrahva määratlenud oma seadusandluses, siis kas teile teadaolevalt on Vene seadustega antud põlisrahvastele ka mingeid õigusi, mida nad siis tänasel päeval räigelt rikuvad?

15:38 Ruuben Kaalep

Jaa, aitäh! Venemaa seadusandlus nimetab põlisrahvastena ainult neid rahvaid, kelle arv jääb alla 50 000. Aga selles eelnõus lähtutakse rangelt ÜRO põlisrahvaste õiguste deklaratsioonist, mis on vastu võetud aastal 2007. See deklaratsioon ei sea mingit arvulist ülempiiri erinevalt Venemaa seadustest ja ei seo seda põlisrahvaks olemisega. Venemaa seadusandlus, mis püüab põlisrahva mõistet ümber defineerida, on olemuselt ebaaus ja poliitiliselt motiveeritud. Selle eesmärk on maha suruda võimalikud enesemääramistaotlused ja vabaduspüüded põlisrahvaste poolt. Ja kui seda silmas pidada, siis ei näe ma mingit põhjust, miks peaks Riigikogu oma avaldust sõnastades lähtuma Venemaa seadusandlusest. Me lähtume siinkohal selgelt rahvusvahelisest õigusest ja põlisrahvaste olemuslikust mõistest.

15:39 Aseesimees Hanno Pevkur

Rene Kokk, palun!

15:39 Rene Kokk

Suur tänu, austatud eesistuja! Hea ettekandja! No me oleme selle eelnõu arutelu käigus kuulnud oponentide poolt selliseid väiteid, et Venemaal ei toimu põlisrahvaste usuvabaduse piiramist. Kas te saate tuua selle kohta näiteid, kas see on nii või ei ole?

15:39 Ruuben Kaalep

Aitäh! Nagu ma tõin välja oma ettekandes, Venemaa Föderatsiooni võimud on läbivalt teinud takistusi näiteks maride traditsioonilise religiooni praktiseerimisele ja usutalituste läbiviimisele. Mari põlisusulisi on korduvalt nimetatud ekstremistideks ja see on Venemaa riiklikul tasandil seadusandluses väga tõsine süüdistus. Seda kasutatakse mustrina, selleks et põhjendada repressioone. Näiteks võimudele on pidevalt olnud pinnuks silmas mari usujuht Vitali Tanakov, kes juba aastal 2006 mõisteti süüdi ekstremismi paragrahvi alusel ja mõisteti sunnitööle 120 tunniks. Selleks et teda survestada, vahistati ühtlasi tema poeg fabritseeritud tõendite alusel. Ja Tanakovi poolt välja antud raamatud, sealhulgas mari põlisusu religioossed tekstid, on Venemaal keelatud. Ühtlasi on võimud sekkunud otseselt usutalituste läbiviimisesse, usutalitustest keelatud avalikult või ajakirjanduses teada anda. Nende läbiviimine riigi maal on keelatud ja seda on jõuga takistatud. Ja täpselt samamoodi on usuvabadust piiratud ka paljude islamiusuliste põlisrahvaste puhul.

15:41 Aseesimees Hanno Pevkur

Kalle Grünthal, palun!

15:41 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Teatavasti on ju Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni Peaassamblee poolt võetud vastu 13. septembril 2007 põlisrahvaste õiguste deklaratsioon. Ja minu jaoks on küsimus selles hoopis, et tegemist on ilusa dokumendiga. Kindlasti ta on väga kõikehõlmav ja kaitseb ka kedagi. Aga paljas paber teatavasti ei kaitse mitte midagi. Mul on küsimus selles, et kas sul on andmeid, kas ÜRO-l või siis selle paberi mõjul on võimalik mingeid reaalseid samme astuda ka põlisrahvaste kaitseks, juhul kui näiteks need põlisrahvad ise ei saa oma õiguste eest seista nii, nagu nad tahaksid.

15:42 Ruuben Kaalep

Aitäh! Kui te peate silmas rahvusvahelist kriminaalkohust või muid selliseid instantse, siis ei, selle deklaratsiooni alusel ei ole võimalik rahvusvahelisi kohtuprotsess algatada, kuna see tekst on olemuselt deklaratiivne ja mittesiduv. Küll aga on võimalik selle deklaratsiooni alusel võtta vastu riikide tasandil avaldusi. Ja kõiki ÜRO liikmesriike, kes selle deklaratsiooni põhimõtetest kinni ei pea, kes neid, ükskõik, kas siis Hiina Rahvavabariigi või siinkohal Venemaa näitel, räigelt rikuvad tervet suurt hulka punkte põlisrahvaste õiguste deklaratsioonist, siis on võimalik neile rikkumistele väga otseselt viidata. Ja seda me teeksime seda avaldust vastu võttes.

15:43 Aseesimees Hanno Pevkur

Helle-Moonika Helme, palun!

15:43 Helle-Moonika Helme

Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Mul on hea meel, et selline avaldus täna siin Riigikogus arutlusel on. Kõik põlisrahvad kogu maailmas, kes peavad viisil või teisel tugevama õigusele tuginedes elama ükskõik kus rahvaste vanglas, väiksena ja hüljatuna, võivad sellest avaldusest vaid rõõmu tunda. Meil, kes me samuti olime ju, elasime 50 aastat okupatsiooni all, elasime just nimelt rahvaste vangla tingimustes, meil oli iga kord hea meel, kui ükskõik kus maailmas ükskõik kes julges meie iseolemisest rääkida. Kahjuks on sellele eelnõule, mis oleks Venemaa põlisrahvastele just see sõõm värsket õhku, olemas meil siin ka oponendid, mis on enam kui kummaline, kas või sellesama meie enda, sedasama meie enda ajalugu silmas pidades. On täiesti uskumatu, et selle eelnõu oponendid on teatanud, et Venemaal põlisrahvaste represseerimist ei toimu ja need, kes nii väidavad, on üks kahtlane seltskond. Kas saate siin veel kord ette lugeda nende isikute nimed ja tiitlid, kes siis 2020. aastal Riigikogule põlisrahvaste poolt abipalve esitasid?

15:44 Ruuben Kaalep

Aitäh! Ikka saan. Tegemist on siis väga väärika seltskonnaga, kes on terve hulga ohustatud põlisrahvaste esindajateks, kellest hulk isikuid on ka ise olnud repressioonide ohvriks, kuna nad ei esinda neid ametlikke organisatsioone, millele Kreml on oma sanktsiooni andnud. Need isikud olid siis Tatari Rahvuskogu esimees Fauzia Bairamova, ersa maarahva vanem Syreś Boläeń, Kalmõkkia represseeritud rahvaste fondi esimees Arkadi Gorjajev, Kubani rahvusliku liikumise esindaja Dmytro Dorovskikh, Idel-Urali vabadusliikumise kaasasutaja Rafis Kašapov ja Burjaadi rahvuskongressi esimees Vladimir Hamutajev.

15:45 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! Head kolleegid! Riigikogu avalduse eelnõu menetlemisel on seis selline, et mõlemale esinejale ehk algatajale ja komisjonipoolsele ettekandjale on üks suuline küsimus. Kolleeg Henn Põlluaas, palun!

15:45 Henn Põlluaas

Aitäh, austatud eesistuja! Hea ettekandja, ma tänan selle väga põhjaliku ja asjaliku ettekande eest, aga olen ka ise väliskomisjoni liige ja olin nende arutelude juures ja seal esitati ühe vastuväitena sellele avaldusele võimalus, justkui see annaks Venemaale põhjuse ja ajendi represseerida senisest tugevamalt neid põlisrahvad ja kiusata nende esindajaid ja nende identiteedi ja kultuuri ja rahvuse säilimise eest seisjaid. Mida te selliste väidete esitajatele ütleksite? Aitäh!

15:46 Ruuben Kaalep

Aitäh! Vaadake, kui me toome vastuargumendina sellele, et Eesti oma põhimõtete eest seisab, seda, et meil on vaja hoida justkui häid suhteid Venemaaga ja loota heale tahtele selle väga repressiivse režiimi poolt, kes niikuinii meie tahtest olenemata represseerib neid rahvaid, on tekitanud olukorra, kus paljude rahvaste jaoks oma keeles õppimine on väga keeruline või võimatu, kes surub maha igasugust vastupanu ja teisitimõtlemist ja oma identiteedi eest seismist, piirab usuvabadust, röövib loodusvarasid – kui me tõesti arvame, et sellest, kui nüüd kui Eesti jätab selle avalduse vastu võtmata, kui Eesti Riigikogu seda avaldust ei tee, siis Venemaal nende põlisrahvaste olukord justkui leeveneks. Niimoodi kindlasti mõelda ei saa. Ja siin tuleb tagasi tulla selle algse põhimõtte juurde. Ja siin tuleb tagasi tulla selle algse põhimõtte juurde, et parim, mida me saame teha ja võib-olla isegi kõige suurem asi, mida me saame teha, on just nimelt anda tugev signaal maailma avalikkusele, et neid rahvaid ei ole unustatud. See võib olla ainus asi, mis praegu innustab neid püsima jääma, ootama paremaid aegu. Me ei tea, milline poliitiline olukord on Venemaal 10 aasta pärast, 50 aasta pärast, 100 aasta pärast.

Täpselt samamoodi, nagu Eesti rahvas jäi ellu ja suutis Vene impeeriumi lagunedes luua oma rahvusriigi ja jääda rahvusena püsima, täpselt samamoodi on praegu kõige tähtsam, et need rahvad suudaks säilitada oma emakeele, oma identiteedi, oma kultuuri, oma traditsioonid. Kui me selleks neid julgustame, siis see on parim, mida me saame teha.

15:49 Aseesimees Hanno Pevkur

Rohkem küsimusi ei ole. Tänan! Väliskomisjoni ülevaate annab Eerik-Niiles Kross. Palun!

15:49 Eerik-Niiles Kross

Head kolleegid! Väliskomisjon pani ootamatult minu esitama komisjonipoolset seisukohta selle avalduse küsimuses. Algselt soovis seda teha komisjoni aseesimees Mihhail Lotman, aga kahjuks on ta haigestunud. Ütlen kohe, et ma segan natukene sisuküsimusi menetlusküsimustega, formaalselt peaksin rääkima ainult menetlusest.

Esiteks olen ma Ruuben Kaalepile väga tänulik, et see teema on siia saali jõudnud. See on tõepoolest oluline teema ja seda tõendab ka asjaolu, et väliskomisjon arutas selle avalduse teksti koguni seitsmel komisjoni istungil. Ma usun, et isegi Euroopa Liitu astumise lepingut või Tartu rahu küsimusi ei ole nii mitmel komisjoni istungil arutatud.

See avaldus esitati 21 Riigikogu liikme poolt 12. mail. Muudatusettepanekute tähtaeg oli 27. mai ja kahjuks selleks ajaks ühtegi muudatusettepanekut ei saabunud. Mõneti oli komisjon sundviskes, kuigi esitajad korduvalt rõhutasid, et nad on valmis sõnastust muutma. Menetluslikus korras läbi muudatusettepanekute enam seda teksti muuta ei saanud ja komisjon ei saanud fraktsioonide vastuseisu tõttu hakkama ka sellega, et koostada uus tekst, mis oleks teistele fraktsioonidele paremini sobinud. Selle tõttu on ka see tekst enam-vähem esialgsel kujul täna siin hääletusel, mõningate keeleliste korrektiividega, mis sisu ei muuda.

Alustasime väliskomisjonis seda menetlust 14. septembril. Ruuben Kaalep tutvustas eelnõu sisu ja eesmärki ning rõhutas, nagu ka siin saalis, et tegemist on olulise ja tõsise teemaga, mis puudutab meie idapoolset poliitikat ja neid aspekte, kus Eestil on eriline ja oluline roll, kaitsmaks ja rahvusvahelisel tasandil juhtimaks tähelepanu meiega otseselt kultuuriliselt seotud sugulasrahvaste ja kõigi teiste põlisrahvaste õigustele ja probleemidele. Ütlen kohe, et see on seisukoht, millega ka kõik ülejäänud komisjoni liikmed üksmeelselt nõustusid. Mihhail Lotman sõnas, et ta mõistab sellise avalduse vaimu, kuid selle formuleeringud põlisrahvaste osas on problemaatilised. Ruuben Kaalep pidas kõige olulisemaks soomeugrilasi, aga probleem puudutab kõiki Venemaa põlisrahvaid, ütles Kaalep. Lotman tõstis selle peale esile, et soome-ugri rahvaid ei ole avalduse tekstis üldse mainitud ning et avalduses tuleks mõiste "põlisrahvad" asendada mõistega "vähemusrahvad".

Komisjoni esimees tegi ettepaneku, et fraktsioonid võiksid kujundada oma arvamuse ja arutelu väliskomisjonis jätkub. 16. septembril ta jätkuski, aga sisulise aruteluni sel korral ei jõutud. Komisjoni esimees Marko Mihkelson tegi ettepaneku tõsisemalt sisusse minna ja arutada ning küsis algatajate nõusolekut eelnõu täiskogu päevakorda lisamise otsuse edasilükkamiseks. Algatajaid esindas Henn Põlluaas, kes oli selle ettepanekuga nõus.

30. septembril toimus esimene sisulisem küsimuse arutelu, kuhu olid kutsutud mitmesugused eksperdid ja ka Venemaa põlisrahvaste esindajad. Nendeks olid ÜRO põlisrahvaste püsifoorumi ekspertliige Sven-Erik Soosaar, Fenno-Ugria Asutuse nõunik Jaak Prozes, ingerisoomlaste esindaja Taisto-Kalevi Raudalainen ja lisaks Välisministeeriumi poliitikaosakonna rahvusvaheliste organisatsioonide ja inimõiguste büroo nõunik Rein Oidekivi. Ma natuke avan siin, mida üks või teine ekspert rääkis, sest see on praeguse olukorra edasiseks mõistmiseks hädavajalik.

Soosaar selgitas, et Venemaa küll tunnistab põlisrahvaste olemasolu, aga neil on föderaalseadusega sätestatud nimekiri väikesearvulistest põlisrahvastest, kelle ülempiiriks on 50 000 inimest. Hetkel on Venemaa põlisrahvaste nimekirjas 48 põlisrahvast. Põhilised põlisrahvaste kaitseks suunatud programmid on mõeldudki just nimelt nendele väikestele põlisrahvastele ja see tähendab seda, et enamik suuri soome-ugri rahvaid on kaitse alt väljas, Vene Föderatsiooni nõndanimetatud kaitseprogrammide alt.

Prozes ütles sedasama ja sõnas, et kõik, mis puudutab maride usuvabaduse piiramist, ei pea faktiliselt paika. Ta lisas, et mis puudutab meeleavaldusi, siis Venemaal on meeleavalduste korraldamist piirav seadus ning see kehtib igal pool ja kõikide suhtes. Soome-ugri aspektist lähtudes ei ole olnud kuulda, et oleks laiali saadetud rahvuspõhiselt meeleavaldusi. Prozes tegi ettepaneku püüda leida näiteks Ungari või Soomega ühiseid seisukohti või tõstatada teema Euroopa Liidu tasandil, sest probleem puudutab ka teisi keelegruppe peale soomeugrilaste.

Raudalainen selgitas, et Venemaal on põlisrahvaste termin märksa killustatum, kui seda rahvusvaheliselt mõistetakse. Väikeste rahvaste tegevusega seondub teatud territoriaalsuse ja nad on sunnitud tegema koostööd kohalike munitsipaalvõimudega. Raudalainen oli seisukohal, et antud sõnastuses võib avaldus tekitada rohkem kahju kui kasu. Ta oli seisukohal, et avalduse tekst peaks olema selgemalt fokuseeritud.

Oidekivi Välisministeeriumist sõnas, et põlisrahvaste teema on Välisministeeriumi inimõiguste teemade hulgas üks prioriteetsemaid. ÜRO Peaassamblee on välja kuulutanud rahvusvahelise põliskeelte dekaadi 2022–2032. Oidekivi hinnangul ei aitaks avalduse Riigikogus vastuvõtmine kaasa põlisrahvaste olukorra parandamisele, vaid pigem oleks karta vastupidist reageeringut Venemaa võimude poolt. Ta soovitas konsulteerida inimestega, kes soome-ugri rahvastega vahetult kokku puutuvad, ja ka setode esindajatega.

Maria Jufereva-Skuratovski sõnas, et põlisrahvaid tuleb kaitsta targalt, et see ei tekitaks neile rohkem kahju, ja küsis, kas soome-ugri esindajad on esindatud ka kohalikes omavalitsustes ja kuidas on soome-ugri rahvaste esindusega Venemaa võimuorganites. Prozes vastas, et ühtegi Venemaa soome-ugri vabariikidest ei juhi põlisrahva esindaja.

Lotman sõnas, et kõik Venemaa rahvad on diskrimineeritud, ja oli seisukohal, et avaldus ei tohi olla isoleeritud akt, aga peab olema järjepidev.

Edasi arutas komisjon seda teemat 11. oktoobril. Komisjoni liikmed avaldasid kahtlust Riigikogus avalduse sellisel kujul vastuvõtmise üle ning olid arvamusel, et Venemaal elavate põlisrahvaste olukorra teema tõstatamine koos samameelsete riikidega rahvusvahelisel tasandil oleks tulemuslikum. Üheks võimaluseks oleks algatada arutelu näiteks Euroopa Nõukogu Parlamentaarses Assamblees. Selleks hetkeks oli selge, et ükski komisjoni liige ega fraktsioon, välja arvatud algatajad, ei toeta avalduse teksti vastuvõtmist esitatud kujul. Komisjoni esimees Marko Mihkelson soovitas tulenevalt aruteludest algatajatel tekst tagasi võtta ning kaaluda konsensuse saavutamist küsimusele laiemalt ja küsimuse laiemat arutelu Riigikogus. Tänaseks me konsensust saavutanud ei ole, aga vähemasti me laiemalt arutame seda siin. Algatajate esindaja Ruuben Kaalep ei nõustunud teksti tagasivõtmise ettepanekuga, kuid oli nõus vajadusel avalduse teksti sõnastust muutma.

12. oktoobril toimus järgmine istung, kus komisjoni esimees tegi ettepaneku veel üks sisuline arutelu ekspertidega korraldada. See toimus 18. oktoobril, kus komisjon kuulas MTÜ URALIC Keskuse esindaja Oliver Loode ja Setomaa Liidu välissuhete nõunik Aare Hõrni seisukohti.

Loode andis põhjaliku ja üsna realistliku ülevaate vähemusrahvuste olukorrast Venemaal ja Venemaa riiklikust poliitikast. Olulisena ütles Loode, et kuna avaldus algab mõistetega "genotsiid" ja "sihiline venestamine", siis tema hinnangul ei ole see realistlik hinnang olukorrale. Genotsiidi viiteid, ei näinud ta ka algses Riigikogu esimehele suunatud pöördumises. Ta lisas, et rahvusvahelised inimõiguste organisatsioonid, kes jälgivad väga detailselt Venemaa põlisrahvaste olukorda, on küll kriitilised Venemaa suhtes, aga selliseid mõisteid nad ei kasuta. Ta ei näinud põhjust, miks Eesti peaks olema oma avalduses nendest karmim. Loode oli seisukohal, et mõistega "genotsiid" ei tohiks kergekäeliselt ümber käia, see vähendaks Eesti rahvusvahelist tõsiseltvõetavust. Loode oli seisukohal, et sarnane avaldus võiks omada negatiivset mõju meie hõimurahvastele Venemaal. Avaldus annaks Venemaale head materjali Eesti-vastases infosõjas, raskendaks apoliitilist suhtlemist ja koostööd Eesti poolt ja ka kodanikuühiskonna poolt Venemaa hõimurahvastega rohujuure tasandil. Samas sõnas Loode, et on raske näha, millist kasu antud avaldus tuua võiks. Omalt poolt soovitas Loode sarnast avaldust mitte vastu võtta.

Raivo Tamm, kes on ühtlasi soome-ugri toetusrühma esimees Riigikogus, nentis, et tegemist on keerulise olukorraga, ja oli seisukohal, et komisjon võiks kuulata ka hõimurahvaste esindajate arvamust antud avalduses. Mihhail Lotman oli seisukohal, et avaldus antud kujul ei ole hea, ja ta ei pooldanud ka sõna "genotsiid" kasutamist avalduses. Imre Sooäär küsis, kas tänase arutelu kokkuvõttes võiks öelda, et avaldus teeks pigem kahju meie hõimurahvaste hetkeolukorrale. Loode ütles, et avaldus seaks löögi alla meie hõimuliikumise aktivistid ja liidrid Venemaal. Aare Hõrn nõustus Loodega. Henn Põlluaas sõnas, et olukord Venemaal väike- ja põlisrahvaste osas ei ole hea. Ta oli seisukohal, et avaldusega tuleb edasi minna, ja oli nõus sõnastust muutma. Ta ütles ka, et avalduse esitajatel oleks kindlasti hea meel, kui sellel oleks rahvusvaheline mõõde.

21. oktoobril tegi komisjon kokkuvõtteid kuulamistest. Komisjoni esimees Mihkelson tegi algatajale uuesti ettepaneku tekst tagasi võtta ning asuda uue teksti koostamisele. Sellega ei nõustunud avalduse esitajad. Ruuben Kaalepi rõhutas, et on tarvilik avaldust arutada Riigikogu täiskogus ja avaldus sellisel kujul vastu võtta. Mihkelson pani selle avalduse teksti komisjonis hääletusele. Hääletuse tulemus oli 2 poolt, 6 vastu, 2 erapooletut. Komisjon otsustas mitte toetada avalduse vastuvõtmist sellisel kujul. Mihhail Lotman määrati seda avaldust esitama ja tema eest ma seda siin täna tegin.

Lisan paar korrektuuri Ruubeni eelnevale sõnavõtule. Siiski, hõimurahvaste programm, Vabariigi Valitsuse kehtestatud, on praegu Eestis juba viies hõimurahvaste programm 2021–2027. See on küll, tõsi, mitte kõik vene põlisrahvad, vaid soomeugrilase, ka neenetsid ja uurali rahvad.

Mis puudutab genotsiidi nimetamist selles tekstis, siis ka minu jaoks on see problemaatiline. Rahvusvahelises plaanis on jõutud konsensusele, et genotsiid on toimunud väga üksikutel juhtumitel. Me kõik teame neid juhtumeid rahvusvaheliselt. Ka näiteks eestlaste küüditamine 1949 võib omada genotsiidi elemente, aga seni ei ole seda kvalifitseeritud genotsiidiks. Kui me sellise avaldusega välja tuleme ja kasutame sõna "genotsiid", siis ma pean nõustuma nende ekspertidega, kes komisjonis rääkimas käisid, et sellega me seame ennast väga lihtsasti löögi alla ja tulemus võib olla, et me oleme oma võttest selili, kui saame uudise, et Eesti Riigikogu on süüdistanud Vene Föderatsiooni põlisrahvaste genotsiidis alusetult. Sest iga endast lugupidav rahvusvahelise õiguse ekspert, isegi Eestis, rääkimata lääneriikidest, on sunnitud ütlema, et genotsiidi nende arvates ei toimu või vähemasti puudub neil selle kohta igasugune informatsioon.

Kõik väliskomisjoni liikmed, ma olen kindel, et ka enamik Riigikogu on nõus, et meie hõimurahvaid Vene Föderatsioonis ja põlisrahvaid üldse diskrimineeritakse. Selles küsimuses meil vaidlust ei ole, kõik me oleme ilmselt nõus, et Eesti peab tegema kõik endast sõltuva, et neid aidata. Enamik väliskomisjoni liikmeid on seisukohal, et sellisel moel sellise avalduse vastuvõtmine pigem neid ei aita ja pigem vähendab meie võimalusi neid edaspidi usutavalt ja efektiivselt aidata. Selle tõttu on mul küll väga kahju, et me ei ole jõudnud kokkuleppele fraktsioonide vahel selle avalduse tekstis. Ma väga soovin, et me tuleksime selle küsimuse juurde kas väliskomisjonis või mõnes muus formaadis võimalikult kiiresti tagasi. Aga täna ma kahjuks pean soovitama, vähemasti omalt poolt, mitte nõustuda selle avalduse tekstiga. Aitäh!

16:04 Aseesimees Martin Helme

Oota, küsimused ka! Küsimused on kõigepealt Jürgen Ligilt.

16:04 Jürgen Ligi

Hea ettekandja! Sel tekstil on kindlasti mingisugune puutumus reaalse eluga, aga justkui sihilikult on ta ebatäpne ja täis liialdusi. Aga siiski väga raske oli jälgida, kus täpselt on probleemid. Kui loetakse ette stenogrammi, siis oleks vaja ka üldistust. Stenogramm tegelikult ei ole ettelugemiseks. Kui te nüüd kokku võtaksite, et mis see kahju oleks sellisest liialdusest ja ebatäpsusest, nagu see tekst on?

16:05 Eerik-Niiles Kross

Siin on tegelikult mitu küsimust selles sinu küsimuses ja mitu vastust. Esimene suurem küsimus on, et üleüldse mis on õige poliitika sellises küsimuses nagu diskrimineeritud, rõhutud sugulasrahvad Venemaal. Mismoodi me peaksime, mismoodi Eesti riik peaks neid aitama? Me mäletame omast käest, Eesti okupatsiooni ajal oli, ütleme, Ameerika tee, kus Ameerika Kongress aeg-ajalt võttis vastu ägedaid avaldusi, toetas meie vabadusvõitlust ja me olime kõik väga rõõmsad või vähemasti suur osa Eesti rahvast oli väga rõõmus selle üle. Nagu Ruuben ütles, me ootasime selliseid signaale. Ja me võiksime võtta seisukoha, et see on see, mida meie peaksime praegu tegema. Samas oli meie suhtes nii-öelda Soome tee, kes oli väga vaoshoitud. Eduskunnas ei räägitud mitte kunagi Eesti okupeerimisest või meie rõhumisest. Aga Kekkonen käis Tartu Ülikoolis ja rohujuure tasandil soomlased aitasid meid teisel moel, aga väga efektiivselt. Ka see aitas meil elus püsida. Kumb oli õige, kumb oli parem, kumb oli halvem? Ma arvan, et sellele ei olegi ühest vastust. Ja Eesti täna on oma olukorda, suurust, geopoliitilist olukorda arvestades ilmselt kuskil seal kahe vahel. Me ju oleme küll NATO-s ja tunneme oma taga tuumarelva, aga teisest küljest me oleme Venemaa naabrid ja meil on väga palju isiklikke sidemeid Vene põlisrahvaste juures. Et eks see ongi see arutelu koht võib-olla ka siin, et kuidas, millise tasakaalu me peame leidma. Et täna sellises sõnastuses see tekst on pigem selline USA Senati tekst.

Nüüd, mis puudutab liialdustesse, siis siin on mõned faktivead. Näiteks nimetatakse maride pühakirja. Sellist asja, mari põlisusund ei ole raamatuusund. Neil ei ole oma pühakirja, seda ei saa ära keelata. On tõsi, et on mõned selleteemalised raamatud keelu alla pandud, aga see on hoopis teine asi. Üsna kahtlane on viidata genotsiidi konventsioonile, nagu ma juba nimetasin, see tegelikult on võib-olla kõige kahtlasem seos, mis selle avaldusega tekib. Kui keegi loeb seda avalduse teksti ja esimeses või teises lauses on sõna "genotsiid", siis muutub kõik ülejäänud kahtlaseks. Me peaksime sel juhul väga põhjaliku seletuskirja tegema ja seda asja kuidagimoodi tõendama, aga kui me täna läheksime rahvusvahelisse kohtusse selle jutuga, et Venemaal toimub põlisrahvastevastane genotsiid, siis ma usun, et me selle asjaga kaugele ei jõuaks.

16:08 Aseesimees Martin Helme

Henn Põlluaas, palun!  

16:08 Henn Põlluaas

Aitäh! Tõtt-öelda ma olen üsnagi üllatunud, kui komisjoni esindaja räägib sellest arutelust, mis toimus komisjonis, ja toob esile vaid ühe poole argumendid ja tsiteerib neid ja ülejäänud jätab absoluutselt kõrvale, justkui neid ei oleks olnud, annab täiesti moonutatud pildi sellest diskussioonist, mis seal toimus. See ei ole absoluutselt mitte kohane, täiesti kallutatud ja lubamatu tegevus. Väide sellest, justkui siin avalduses süüdistatakse Venemaad genotsiidis – see on ju ka täiesti laest võetud valeväide. Mitte midagi poole sõnagagi siin ei ole seda, et süüdistataks Venemaad genotsiidis. Ma paluksin komisjoni esindajal jääda objektiivseks ja rääkida asjadest nii, nagu nad on. Aitäh!

16:09 Eerik-Niiles Kross

Kuna ma küsimust ei kuulnud, siis ilmselt jätan vastamata.

16:09 Aseesimees Martin Helme

Helle-Monika Helme, palun!

16:09 Helle-Moonika Helme

Jaa, aitäh! Ma loodan, et minu küsimust nüüd kuulete. Ma kuulan, kuulan ja kuulan seda keerutamist ja siis ma küsingi üle, et kas ma saan õigesti aru, et enamik väliskomisjoni liikmeid lähtusid selle avalduse osas otsustamisel ja soovitavad ja ka te ise soovitate täna Riigikogule otsustamisel lähtuda argumendist, et ärme ärrita vangivalvurit, muidu ta läheb ja annab vangile veel rohkem peksa. Kelle poolt me oleme ja kuidas me ennast siis selles olukorras defineerime?

16:10 Eerik-Niiles Kross

Ma ei tea, mis argumentidest või kaalutlustest lähtus enamik komisjoni liikmeid. Nad leidsid oma sõnavõttudes, et see tekst vajaks ümberkirjutamist. Nad olid printsiibis sellega nõus, et teema vajab käsitlemist. Tõenäoliselt ei oleks halb ka Riigikogu avaldus, aga me ei suutnud leida sellist koostöövormi, et see tekst konsensuslikuks saaks.

16:10 Aseesimees Martin Helme

Jaak Juske, palun!

16:10 Jaak Juske

Aitäh, austatud eesistuja! Hea ettekandja! On väga rõõm, et väliskomisjon seda teemat väga põhjalikult arutas. Sa tõid välja mitmed väga mõjusad vastuargumendid. Aga ma küsin seda, et milline oli komisjonis ikkagi fraktsioonide ja erakondade valmisolek sellel teemal n-ö hakata pihta nullist, võtta ette valge paber ja hakata enam-vähem sarnasel teemal avaldust kirjutama ühiselt.

16:11 Eerik-Niiles Kross

Ei olnud ühtegi fraktsiooni, kes ei oleks soovinud sellel teemal tõsisemalt edasi liikuda.

16:11 Aseesimees Martin Helme

Ruuben Kaalep, palun!

16:11 Ruuben Kaalep

Aitäh! Hea ettekandja, üks asi siiski ei vasta tõele ja see on, et see põhjus, miks komisjon tegi otsuse mitte seda eelnõu toetada, ei saanud tuleneda sõnastusega mittenõustumisest, kuna põhjus, miks selle teema arutelu nii kaua venis väliskomisjonis, oli just nimelt see, et algatajad andsid korduvalt ja korduvalt võimalusi esineda omapoolsete muudatusettepanekutega, kõigil fraktsioonidel tulla välja endale sobiva sõnastusega, ja mitte ühtegi muudatusettepanekut ei laekunud, mitte ühtegi soovi sõnastust muuta, mõni lause välja jätta või mõni sõna välja vahetada. Mitte ühtegi sellist soovi ei olnud, seega see argument on olemas, et ebasiiras.

16:12 Eerik-Niiles Kross

Vastab tõele, et eelnõu esitajad korduvalt teatasid, et nad on valmis muudatusteks, aga vastab ka tõele see, et sellist koostöövormi mulle teadmata põhjusel ei tekkinud, kus oleks komisjoni esindajad või fraktsioonide esindajad istunud maha, võtnud selle teksti lahti ja üritanud kokku leppida konsensuslikku teksti.

16:12 Aseesimees Martin Helme

Suur tänu, rohkem küsimusi ei ole. Saame minna läbirääkimiste juurde ja sõna saavad võtta fraktsioonide ja komisjonide esindajad. Esimesena on ennast kirja pannud Tarmo Kruusimäe. Palun!

16:12 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Head töökaaslased ja loomulikult inimesed, kes te jälgite interneti vahendusel istungeid kas otse või ka tunduvalt hiljem! Kummalisel kombel olen mina praegusel hetkel just Isamaa fraktsiooni esindaja. Ma arvan, tunduvalt pädevam oleks seisukoha esitaja olnud võib-olla väliskomisjoni aseesimees Mihhail Lotman, kes ei saa praegusel hetkel kahjuks olla, võib-olla ka endine välisminister Urmas Reinsalu, kes on ühtlasi endine justiitsminister ja üsna palju represseeritute temaatikaga kursis, ning võib-olla väliskomisjoni liige ja eesti – soome-ugri toetusrühma esimees Raivo Tamm. Aga siin olen mina, soome-ugri toetusrühma aseesimees ja üks allakirjutanutest.

Ja siinkohal ma tahan isiklikult tänada Ruubenit selle hea algatuse eest. Meil lasub moraalne kohustus aidata väiksemaid ja nõrgemaid ja väetimaid. Seda me ei tohiks mitte kunagi unustada ja iga selline panus annab ka teistele kindlustunde, et nad ei ole sinna maailma jäetud üksi. Viimastel päevadel on tulnud mulle väga palju kirju üsnagi tõsiselt võetavatelt ja usutavatelt fennougri rahvaste esindajate poolt. Ja ma pean ütlema, et loomulikult, kui ma mäletan, kui ma ise kordades noorem olin, tahtsin ka radikaalselt kõik asjad paika panna. Ma mäletan, et isegi siis, kui Avo Viiol lasti meil vanglast välja, siis ma tahtsin seda nimetada, tema tegu genotsiidiks, ehk siis mu küsimus oli, et kui meie kultuurifondist on võetud raha, kui mitmed Wiiraltid jäävad meil sündimata ja meie preambul on ju eesti keele ja kultuuri edendamine, aga tema mängis kõik selle maha. Hiljem sain aru, et see sõna ei sobi igale poole.

Võib-olla siin natukene ärritas meid ka, tervet Riigikogu ja väliskomisjoni see, kui eelmine president kutsus siis naaberriigi presidendi meile siia kaheksandale soome-ugri rahvaste maailmakongressile. Võiks ikkagi kooskõlastada need asjad.

Aga jah, nüüd siis olen siin ka sõnumitooja, ütlen, et kuigi teksti suhtes oli fraktsioonis arutelusid ja ma arvan, et põhjus, miks ei tulnud muudatusettepanekuid selle lühikese aja jooksul, oli see, et meil oli kevadel päris selline intensiivne tööperiood, kellelgi ei olnud lihtsalt puhtfüüsiliselt mahti seda niimoodi otse võtta läbi. Küll aga nüüd hiljem ja siis hilisemate kuude jooksul on võimalus olnud kõigil sellesse süveneda, süveneda sellesse.

Nüüd, kas ta toob rohkem kasu või kahju, kui me sellisel kujul vastu võtame? Faktivigadest Eerik-Niiles Kross juba rääkis. Ja ma tahaksin võib-olla ühe sihukese väikse lõigu, mis on see mõttekoht meil. Teine ja märksa tõsisem lugu on, soome-ugri rahvad ei vaja sellist avaldust. Ei ole seda kuulnud ühegi organisatsiooni tasandil, rääkimata üksikisiku tasandil. Vastav avaldus aga ilmselgelt ähvardab katkestada soome-ugri rahvaste koostöö sootuks, katkevad ka vähesed kultuurikontaktid, kindlasti otsustava hoobi saavad ka teaduskontaktid. Tulemuseks on aga, kogu meie rahvuslik humanitaaria kannatab. Ja täna on olukord, kus me ei suuda anda vähematki vaimutoitu Venemaa Föderatsioonis elavatele soome-ugri rahvastele. Olgu siin näiteks erinevate preemiate väljaandmine parimatele luuletajatele, tõlkijatele, kirjanikele või teaduskirjandusele. Nende rahvuskeelsete trükiste toetamine, võib sisuliselt öelda, et senisele tööle tõmbame tänasega kriipsu peale.

Mina kui üks allakirjutaja ei võtnud enda allkirja tagasi, aga ütlen ka seda, et me ei saa sellele avaldusele, sest me teame, et see on kantud heast ideest, vastu hääletada, aga pikk loetelu faktitäpsustest ja nendest ohtudest on see, et me ei saa seda toetada. Seega, me ei võta fraktsioonina otsust vastu.

16:17 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Jaak Juske, palun!

16:17 Jaak Juske

Austatud eesistuja! Head kolleegid! Antud otsuse eelnõu siin Riigikogu koridorides liikus ringi selle aasta kevadel, sest oli tulemas ju juunikuus Eestis VIII soome-ugri rahvaste maailmakongress ja kindlasti soome-ugri rahvaste, just Venemaal elavate hõimukaaslaste saatus oli eriti aktuaalne teema. Ma isiklikult ei kuulunud selle otsuse eelnõu algteksti autorite sekka, aga kuna hõimuvellede saatus on mulle väga südamelähedane teema olnud juba pikki aastaid ja kuna ma pidasin oluliseks, et seda väga tähtsat teemat Riigikogu saaks arutada nii väliskomisjonis kui ka suures saalis, siis ma oma toetusallkirja andsin ja see otsuse eelnõu Riigikogu menetlusse jõudis.

Ja tõepoolest, nagu siin on väga õigesti meelde tuletatud, meil on eestlastena privileeg. Me oleme üks kolmest soome-ugri rahvas, kellele on ajalugu mänginud kätte võimaluse luua oma täismõõtmetes rahvusriik. Väga paljudel teistel soome-ugri rahvastel, kes elavad Venemaal, sellist võimalust, vähemalt siiamaani, pole veel tekkinud. Ehk meil eestlastena on moraalne kohustus aidata kaasa oma hõimuvelledele, kui Venemaa valitsejad peaksid neid kuidagi taga kiusama. See on tõepoolest meie moraalne kohustus soome-ugri maailma ees.

Tõepoolest, mul on rõõm, et väliskomisjon võttis seda teemat tõsiselt. Mitte lihtsalt ei arutanud seda eelnõu isekeskis, vaid kaasas sellesse aruteluprotsessi eksperte, nii inimõiguste eksperte, nii kultuuriseltside esindajaid kui kahtlemata Fenno-Ugria esindajaid, kellel tõepoolest on võib-olla selles soome-ugri teemas kõige parem ekspertteadmine. Ja nendes põhjalikes aruteludes, nagu hea kolleeg Eerik-Niiles välja tõi, tulid välja ka selle otsuse eelnõu teksti nii sisulised vead kui ka mitmed faktivead. Ja nagu õigesti öeldud, siis ühel hetkel ei olnud enam võimalik parandusettepanekuid teha.

Sotsiaaldemokraadid on veendunud selles, et niivõrd olulises teemas, nagu kahtlemata soome-ugri rahvaste või Venemaa rahvusvähemuste saatus on, selles teemas peaks olema siin saalis võimalikult suur konsensus. Selle sarnase otsuse eelnõu peaksid tegelikult koostama kõik fraktsioonid üheskoos ehk minema selle protsessiga alguspunkti, võtma ette valge lehe ja hakkama seda üheskoos koostama. Või siis teine tee, et kui täna on selle otsuse eelnõul kolme fraktsiooni esindaja allkirjad, siis tegelikult võiks olla teine tee, et mitte ei algata fraktsioonid, vaid siis tõesti esindajad kõikidest fraktsioonidest. Igal juhul oleks sel juhul sellel eelnõul palju suurem kaal ja ka palju suurem lootus siin suures saalis saada vajalikku arvu poolthääli.

Nendel põhjustel Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon täna selle konkreetse otsuse eelnõu poolt ei hääleta. Aitäh! Jõudu meile!

16:21 Aseesimees Martin Helme

Suur tänu! Henn Põlluaas, palun!

16:21 Henn Põlluaas

Austatud eesistuja! Austatud kolleegid! Ma nägin eile televisioonist ühte väikest jupikest, kus neli koolitüdrukut rääkisid, kuidas bussipeatuses kiusati üht tüdrukut, päris jõhkralt ja julmalt kiusati. Bussipeatus oli rahvast täis ja mitte keegi ei sekkunud. Lihtsalt vaadati. Osa inimesi läks hoopistükkis eemale. Mitte keegi ei astunud selle väikese tüdruku kaitseks välja. Täna on mul tunne, et Eesti Vabariigi Riigikogu samastub nendesamade inimestega, kes selle asemel, et minna ühe väikese tüdruku, antud juhul Venemaa väikerahvaste ja põlisrahvaste kaitseks välja, eelistab olla vait, pista pea liiva alla ja olla mitte midagi tegemata. See on äärmiselt ebaeetiline, see on äärmiselt ebamoraalne, see on äärmiselt inetu, sest südames te ju teate, et need inimesed seal bussipeatuses ei käitunud õigesti ja et ka meie siin saalis, kui Riigikogu peaks selle avalduse tagasi lükkama, ei käitu täpselt samamoodi õigesti.

Ruuben tõi välja oma ettekandes väga palju näiteid, kuidas väikerahvaid ja põlisrahvaid Venemaal diskrimineeritakse, represseeritakse, venestatakse. See on absoluutselt vaieldamatu fakt. Sellele ei vaidle mitte keegi vastu. Sellele ei vaielnud mitte keegi vastu ka Riigikogus ... või vabandust, ma mõtlen väliskomisjonis. Aga ometi ei soovita mitte midagi ette võtta. Kuigi ka meie oleme olnud oma ajaloos täpselt samasuguses olukorras. Meid on represseeritud, meid on taga kiusatud, meid on venestatud, meie rahvuslikku identiteeti ja kultuuri on püütud hävitada. Ja me oleme olnud äärmiselt tänulikud kõikide nende sõnumite eest, mis on tulnud mujalt maailmast, ükskõik kas kuskilt riigist või poliitikutelt või organisatsioonidest, sest see on andnud meile tuge ja jõudu kesta edasi.

Tänane olukord Venemaal, needsamad väike- ja põlisrahvad on tegelikult elanud üle täpselt needsamad kannatused nagu meie rahvas, sest ka meid küüditati ja represseeriti, aga see asi on jätkunud peale Nõukogude Liidu lagunemist veel 30 aastat ja jätkub ka täna. Alles sellel aastal võttis Vene parlament vastu seaduse, et valitsusel on õigus hakata kehtestama väikerahvastele ja põlisrahvaste keeltele õigekirjareegleid. No kuulge! Sellist asja ei olnud isegi Nõukogude Liidu ajal, kui meie olime okupeeritud. Teie arvate, et see on kõik okei? Olgem tasa, äkki keegi pahandab. See ei ole absoluutselt õige ega õigustatud suhtumine.

Meil jah käisid väliskomisjonis erinevad nii-ütelda eksperdid. Ja minu jaoks oli üsna kummaline kuulata, kui seesama Loode, keda mainis ka Eerik-Niiles Kross siin, väitis meile seda, et Venemaal tegelikult mitte mingisugust diskrimineerimist ja venestamist ei toimu. Mina ei tea, võib-olla mõne meelest on selline inimene ekspert, minu meelest absoluutselt ei ole seda. Ja nagu ma ka enne mainisin oma küsimuses, on äärmiselt kummaline see ...

Palun lisaaega.

16:26 Aseesimees Martin Helme

Kolm minutit lisaaega, palun! 

16:26 Henn Põlluaas

... kui komisjonipoolne ettekandja toob esile siin suures saalis ainult selle avalduse vastased argumendid ja mitte poole sõnagagi ei maini neid positiivseid ja toetavaid argumente, mida diskussioonis välja toodi. Kusjuures esimesel arutelul pooldas ka Eerik ise seda avaldust, aga mingisugusel hetkel toimus pööre. No ma ei oska öelda, ju need olid mingisugused erakondade enda sisesed sellised asja paikapanekud, kus ka tema sai sellise instruktsiooni.

Kui me meenutame ka enda ajalugu, siis väga kaugele ei ole ju see 1980. aasta, kui meil toimusid noorterahutused, kui kirjutati ja avaldati 40 kiri, kus me tundsime muret just nimelt nendesamade asjade pärast – meie rahvuse, keele ja kultuuri säilimise pärast. Seisime selle vastu, et Eesti rahvast venestatakse. Aga kui seda tehakse teistega? No las nad teevad, pistame meie pea liiva alla, ärme reageerime, äkki Venemaa pahandab.

Kusjuures Välisministeeriumi esindaja Oidekivi ütles, et Venemaa ei muuda ilmselt mingil määralgi suhtumist meisse, sellepärast et niikuinii Venemaa suhtub meisse halvasti, niikuinii Venemaa ründab meid, siin mitte mingisugust muutust ei tule. Ja täiesti alusetu on see, kui räägitakse, et kui me teeme selle avalduse, siis hakatakse neid väikerahvaid ja põlisrahvaid ja nende esindajaid veel rohkem kuidagi kiusama ja diskrimineerima. Seda tehakse niikuinii kogu aeg ja just nimelt sellele tulebki tähelepanu pöörata. Ja väga kahetsusväärne on see, et maikuus andsime me selle avalduse sisse ja nüüd sügisel korduvalt arutasime seda ja just nimelt esitajate initsiatiivil korduvalt, et kõik erakonnad, kõik Riigikogu saadikud, kõik fraktsioonid saaksid teha parandusi, kui selles tekstis midagi on vastuvõtmatut, või saaksime veelgi paremaks teha, paremini sõnastada. Mitte ühtegi ettepanekut ei tulnud. Tõstatati üles teema, justkui süüdistataks siin genotsiidis Venemaad. Kui te loete seda teksti, siis süüdistust ei ole.

Aga genotsiid ei ole 1949. aasta Genfi konventsiooni järgi mitte lihtsalt inimeste seina äärde panek, vaid genotsiid on ka rahvustele või rahvusgruppidele selliste elutingimuste loomine, mis ei soodusta ja mis on ebasobiv nende säilimisele.

Ja ma soovitan teil veel lugeda läbi see, millele Riigikogu avalduses üles kutsub. Rõhutab vajadust toetada Venemaa põlisrahvaste etnilise omapära, keele ja pärimuse säilimist ning tutvustada kogu maailmas nende kultuuriajalugu ja praegust olukorda, (Juhataja helistab kella.) mõistab hukka Venemaa katsed põlisrahvaste venestamiseks jne. Kas te tõesti keegi julgete öelda, et see ...

16:30 Henn Põlluaas

... on vale?

Ma loodan südamest, et Eesti Riigikogu ei käitu sellise koolikiusajana, nagu eile televisioonis näidati, kus ühe väikelapse kaitseks ei julgenud mitte keegi välja astuda. Aitäh!

16:30 Aseesimees Martin Helme

Ruuben, meil on läbirääkimistel ainult fraktsioonide esindajad. Kas sa soovid repliiki? Palun repliik!

16:30 Ruuben Kaalep

Aitäh! Ma tahan öelda selle eelnõu vastastele, et vale ja rumal on esineda demagoogiliste argumentidega, nagu tooks see avaldus meile rohkem kahju kui kasu. Jah, see loomulikult ärritab Venemaad ja sunnib neid väheseid olemasolevaid kultuurikontakte veelgi piirama. Aga kas see siis ei ole paratamatu? Millest me räägime olukorras, kus suurem osa põlisrahvaste rahvuslikke liikumisi on juba suletud, kuulutatud välisagentideks, ekstremistideks,  separatistideks, ja nende juhid on vangistatud? Millist kasu toob meile praeguse olukorra säilitamine, kus kultuurikontaktid saavad nii või teisiti piirduda üksnes nendega, mis on Kremli poolt heaks kiidetud? Nende argumentide taha pugemine näitab üksnes argust, selgrootust, orjameelsust ja võimetust ajada iseseisva riigi sõltumatut välispoliitikat. Ja me ei reedaks sellega üksnes oma sugulasrahvaid ja hõimuliikumist, vaid kõiki Venemaa põlis- ja väikerahvaid, kelle jaoks Eesti Vabariik, iseseisvuse saavutanud kunagine Vene impeeriumi osa, on eeskuju, mis võrdub vabadusega. Sellises olukorras Eesti välispoliitika on kabinetivaikus. See on igavikku ulatuv kabinetivaikus, kus ei kõla udmurdi keel, ei kõla evengi keel, ei kõla vepsa keel, ei kõla nivhi keel. See on unustatud rahvaste leinavaikus. Ja mis saab rahvast, kes reedab oma põhimõtted, kes müüb oma südame klaashelmeste eest? Palun oleme ühe väärika põlisrahva sirgeselgne rahvaesindus! Toetame seda eelnõu ja näitame kogu maailmale, et Vene impeeriumi poolt vangistatud rahvaid ei ole unustatud! Aitäh! 

16:32 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Rohkem kõnede soovi ei ole, sulgen läbirääkimised. Ja kui oleks tulnud muudatusettepanekuid, siis peaks neid läbi vaatama, aga nagu ka ettekannetest on selgunud, muudatusettepanekuid ei ole, mistõttu me saame minna lõpphääletuse juurde. Otsus võetakse vastu kas lihthäälteenamusega, kas poolt- või vastuhäälte ülekaaluga. Kõigepealt saalikutsung.

Lugupeetud Riigikogu, panen hääletusele 21 Riigikogu liikme algatatud Riigikogu avalduse "Venemaa põlisrahvaste toetuseks" eelnõu 391. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

16:35 Aseesimees Martin Helme

Avalduse poolt on 15 saadikut, vastu 46, erapooletuid ei ole. Avaldus ei leidnud toetust.


5. 16:36 Äriseadustiku ja raamatupidamise seaduse muutmise seaduse (digilahendused äriühinguõiguses) eelnõu (394 SE) teine lugemine

16:36 Aseesimees Martin Helme

Läheme tänase järgmise päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud äriseadustiku ja raamatupidamise seaduse muutmise seaduse (digilahendused äriühinguõiguses) eelnõu 394. Tegemist on teise lugemisega ja ettekandjaks on õiguskomisjoni esimees Marek Jürgenson. Palun!

16:36 Marek Jürgenson

Aitäh, hea istungi juhataja! Head kolleegid! Neljapäeval, 21. oktoobril toimus õiguskomisjoni istung, kus 394 SE, siis Vabariigi Valitsuse algatatud äriseadustiku ja raamatupidamise seaduse muutmise seaduse eelnõu valmistati ette teiseks ja kolmandaks lugemiseks. Kohal olid siin ettekandja Marek Jürgenson, Sulev Kannimäe, Uno Kaskpeit, Tarmo Kruusimäe, Urve Tiidus ja Vilja Toomast komisjoni liikmetest. Kutsutud olid ka Justiitsministeeriumist eraõiguse talituse juhataja Vaike Murumets, nõunik Maarit Puhm ja advokatuurist Heleri Tammiste ja Audiitorkogu president Märt-Martin Arengu.

Antud eelnõu puhul ühtegi muudatusettepanekut määratud tähtajaks Riigikogust ei laekunud. Kaasamiskirjale reageerisid Eesti Advokatuur ja Audiitorkogu, kes esitasid oma seisukohad. Lisaks laekus ka Finantsinspektsioonilt kiri, kus nad teatasid, et nemad probleeme ei näe ja arutlusel osaleda ei soovi. Eelnõule siis küll komisjoni poolt ka kolm muudatusettepanekut ja need olid seotud tähtaegadega. Kuna esialgne jõustumistähtaeg oleks pidanud olema juba 1. august, aga reaalselt saab jõustada selle aasta lõpuni 31. detsembri seisuga.

Nii. Komisjonis otsustati teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 27. oktoobril käesoleval aastal ehk täna, selles osas oli konsensus, teha ettepanek teine lugemine lõpetada, samuti konsensus, ja kui teine lugemine lõpetatakse, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda ja viia läbi lõpphääletus 10. novembril, ja ka selles osas oli konsensus. Aitäh!

16:38 Aseesimees Martin Helme

Ja on ka võimalus küsimusi küsida. Aivar Kokk, palun!

16:38 Aivar Kokk

Hea juhataja ja ettekandja! Mul on tekkinud küsimus, et kui varem oli see 1. august, ei olnud juuli viimane kuupäev, siis miks nüüd on 31. detsember, mitte 1. jaanuar 2022? Kindlasti komisjonis selgitati.

16:39 Marek Jürgenson

Seal erilist vahet ei olnud. Meile oli oluline, et see jääks selle aastanumbri sisse. 31. detsember oli meie ühine otsus.

16:39 Aseesimees Martin Helme

Peeter Ernits, palun!

16:39 Peeter Ernits

Hea juhataja ja ettekandja! Ma vaatan, siin näiteks pangaliit on öelnud, et välismaine äriühing ei pea edaspidi tegutsemiseks enam Eestis registreerima filiaali, ja ütleb, et see toob potentsiaalselt kaasa rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise muudab raskemaks. Aga seda ei ole arvestatud. Miks? 

16:39 Marek Jürgenson

Me siinkohal arvestasime Justiitsministeeriumi seisukohtadega. 

16:39 Aseesimees Martin Helme

Aivar Kokk, palun! 

16:39 Aivar Kokk

Sa ütlesid, et lihtsalt komisjon nii otsustas. Majandusaasta enamus juhtudel algab 1. jaanuar. On ettevõtteid, kellel on mingi teine kuupäev, aga enamusel on ikkagi 1. jaanuarist , mitte 31. detsembrist. See võib tekitada nii mõnelgi raamatupidamises teatud eriarvamusi. Ja teine, mis Peeter küsis, et see on nüüd küll mingi väga halb uudis, et seal on sees ka see, et filiaal ei pea tegema. Näiteks me oleme siin eelnevate koosseisude ajal just vastupidi teinud need lood, et kõik välisfirmad, kes tahavad Eestis majandada ja püüavad ka rahapesu teha või maksudest ära hoida, peavad ka filiaalid registreerima, et siitkaudu raha liiguks ja ka maksud Eestisse jääks. Kas komisjon arutas siis seda, et maksud võiksid minna kuhugi mujale? Eriti kui pangad, kes peavad tegema rahapesu järelevalvet, on sellise ettepaneku teinud, siis komisjon seda ei toetanud. See tekitab väga palju küsimusi.

16:41 Marek Jürgenson

Otseselt seda komisjon ei arutanud, aga kui te selle eelnõuga olete tutvunud, siis saate väga hästi aru, et tegelikult seesama eelnõu muudab kogu selle protsessi läbipaistvamaks. Ja eks see ongi olnud kogu asja eesmärk.

16:41 Aseesimees Martin Helme

Peeter Ernits.

16:41 Peeter Ernits

Hea juhataja! Ei ole mahti, aga ma jätkan natuke teise külje pealt, aga see puudutab ikka sama, seda välismaiseid äriühinguid. Siin on jälle pangaliit, jälle ütleb niimoodi, et Eesti õigusega saab sätestada tingimused, mis on vajalikud selleks, et – sama see välismaine äriühing Eestis – majandustegevust läbi viia saaks. Aga ministeerium ütleb selle kohta, et selliste nõuete välismaa äriühingule kehtestamine oleks vastuolus õiguse ruumilise kohandumise põhimõtetega. Ja et Eesti õigus kehtib üksnes Eesti territooriumil. Kuidas sa seda kommenteerid?

16:42 Marek Jürgenson

Kuidas ma kommenteerin? Ma kommenteerin seda niimoodi, et konkreetselt seda küsimust me komisjonis ei arutanud ilmselgelt. Sellepärast et ikkagi, kui me loeme seda protokolli ja vaatame Justiitsministeeriumi seisukohti, siis nemad ei näinud ühtegi sellist ohtu, mida te siin kirjeldate.

16:42 Aseesimees Martin Helme

Suur tänu! Küsimusi rohkem ei ole. Nüüd saame minna läbirääkimiste juurde, kui seda soovi peaks olema. Läbirääkimiste soovi ei ole, nii et läbirääkimised on lõpetatud.

Vaatame läbi muudatusettepanekud. Laekunud on kolm muudatusettepanekut. Esimese esitajaks on õiguskomisjon ja juhtivkomisjon on otsustanud arvestada seda täielikult. Muudatusettepanek nr 2, esitajaks on samuti õiguskomisjon ja juhtivkomisjon on arvestanud seda täielikult. Kolmas muudatusettepanek, esitajaks õiguskomisjon ja arvestatud täielikult. Sellega on meil ka muudatusettepanekud läbi vaadatud.

Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 394 SE teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud.


6. 16:43 Võlaõigusseaduse ja tarbijakaitseseaduse muutmise seaduse (digitaalse sisu, tarbijalemüügi ning muudetud tarbija õiguste direktiivide ülevõtmine) eelnõu (404 SE) teine lugemine

16:43 Aseesimees Martin Helme

Tänane päevakorrapunkt nr 6 on Vabariigi Valitsuse algatatud võlaõigusseaduse ja tarbijakaitseseaduse muutmise seaduse (digitaalse sisu, tarbijalemüügi ning muudetud tarbija õiguste direktiivide ülevõtmine) eelnõu 404 SE teine lugemine. Kutsun pulti ettekandjaks õiguskomisjoni liikme Tarmo Kruusimäe. Palun!

16:44 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Head töökaaslased ja loomulikult inimesed, kes te jälgite meie interneti vahendusel või järelvaatamisega juba sinu torust. Nii nagu juba Marek Jürgenson eelnevalt rääkis, oli eelmine neljapäev tegus õiguskomisjonis. Menetlesime, valmistasime ette teiseks lugemiseks ja kolmandaks lugemiseks nüüd todasama eelnõu, mis on siis direktiivi ülevõtmine ja digitaalse sisu tarbijale müügi ning muudetud tarbijaõiguste direktiivi ülevõtmiseks SE 404.

Ainukene ettepanek, mis tuli, tuli siis meil Eesti Kaubandus‑ ja Tööstuskojast. Ja see puudutas tegelikult ja arusaamatuks võib-olla jäi, näitena toodi saapad, aga kas kasutatud asjade puhul võiks olla, siis ütleme, see garantii mitte kaks aastat, vaid üks aasta. Ja see ei leidnud toetust.

Nii nagu siin mõned saadikud on juba öelnud, et protokolli pole vaja üksikasjalikult ette lugeda. Küll aga võib-olla ma tahaksin tähelepanu juhtida sellele, et ma ise esitasin ühe sellise küsimuse, mis oli mõttekoht, kui meil täna on Leathermanil ja Zippol antud eluaegne garantii ja kui nüüd teda kasutatult, Zippot või Leathermani müüa, siis langeks ühe aastaks, et kas see tähendabki siis seda, et doktor on öelnud, et meil on jäänud veel ainult aasta. Selline konksuga küsimus, mis ei tulnud nagu sellest välja, aga no me saame teada, et kaks aastat on ikkagi tegelikult see kohustus ja kaupleja võib pikendada omavastutust kas või eluaegset garantiid andes.

Komisjoni liikmena on usk hea, et me nüüd saame vähemalt need vaidlused maha lüüa, et juhul, kui sa ostad endale telefoni, arvuti või millegi muu ja siis on mingi programm ja sa selle nüüd uuesti nagu laed, siis eelnevalt, et ei, see on sinu enda vastutusel, vaid ikkagi vastutab tootja ka selle sisu poolt.

Ja siis ka menetluslikud otsused. Ehk siis teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 27.10.2021, täna, konsensus: Marek Jürgenson, Sulev Kannimäe, Uno Kaskpeit, Tarmo Kruusimäe ja Urve Tiidus ja Vilja Toomast. Teiseks, teha ettepanek teine lugemine lõpetada, ka konsensus ja samad nimed. Ja kolmandaks, kui teine lugemine lõpetatakse, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda ja viia läbi lõpphääletus 10. novembril 2021 ja see oligi kellaajal ja oli jälle konsensus. Olen lahkesti nõus vastama küsimustele.

16:47 Aseesimees Martin Helme

Üks küsimus on. Aivar Kokk, palun!

16:47 Aivar Kokk

Hea juhataja! Hea ettekandja! Sa natuke rääkisid Eesti Kaubandus-Tööstuskoja arvamustest ja ettepanekust. Kas ma sain õigesti aru, et nad soovisid kasutatud kaubale lühemat garantiiaega? Kas komisjon kutsus ka Eesti Kaubandus-Tööstuskoja esindajat komisjoni, et seda teemat põhjalikult arutada?

16:47 Tarmo Kruusimäe

Tänan selle küsimuse eest! Jaa. Meil oli videosilla vahendusel. Ütlen sulle kohe, kes meil olid. Kutsutud oli Marko Udras ja ta hiljem ütles, et selle ettepaneku oli teinud nende koostöökoja teise käe, no see on eesti keeles öeldes teise käe, aga kasutatud toodete edasimüüjad või mis on realiseerimine ja kõik, et uus elu antakse tootele sisse. Seal oligi algselt neil näide see, et kui on mingi saapapaar, siis tootja peaks vastutama kaks aastat, aga kui seesama kaupmees soovib enda kaupa, mis on kasutatud, realiseerida näiteks realiseerimiskeskuses, see võiks olla üks aasta. Üldjuhul meil oli ikkagi juttu nagu sellest digitaalsest sisust ja sellest, siis see saapa näide väga hästi ei pädenud, sai korduvalt küsitud, siis ta ütles, et see lihtsalt nende kohustus oli lihtsalt see ettepanek teha. Ja meie ülesanne oli vaadata, kas ta haakub, aga ta jäi natukene võib-olla arusaamatuks.

Ma arvan, et kui need debatid tulevad sellest, et probleem on seal, siis loomulikult me saaksime ka ei saa, ainult ei saanud pihta täpselt, milles probleem sellisel kujul on. Me saame aru, et kui sa oled ostnud kasutatud asja, siis üldjuhul Eesti inimene ei eeldagi, et sellel on mingi garantii, noh, selle saapa näitel. Samamoodi seal ju ka ministeeriumi esindajad ütlesid, et kui sa ostadki näiteks mingi akutrelli, aga kui teda kasutatakse niivõrd intensiivselt ehk paljude asjade puhul on ju ka tööaeg, kui ta on igapäevases kasutuses ja 8–10 tundi järjest, siis ta põleb tunduvalt kiiremini läbi. Need olid need argumendid, millele me tuginesime.

16:49 Aseesimees Martin Helme

Peeter Ernits, palun!

16:49 Peeter Ernits

Hea juhataja ja ettekandja! Ma jätkan ka samas selle kaubanduskoja ettepanekust. Aga ma küsin laiemalt, kuna protokollist ei ole näha. Mõnikord on direktiividel võimalik, antud ka vasallriikidele võimalus või osalusriikidele teha, natuke kohendada seda. Me ei ole reeglina neid kasutanud, oleme võtnud nii nagu peab. Kas siin oli ka seda arutelu kohapeal, et miks seda võimalust paindlikumaks lähenemiseks, mis selle direktiivi puhul on selle koha peal võimalik, ei rakendatud? Oli selline arutelu ka või ei olnud?

16:50 Tarmo Kruusimäe

Tänan selle küsimuse eest! See oli pigem esimesel, siis kui eelnõu tutvustati, siis meile sai selgeks, et me lähtume ikkagi sellest, mis oli eelnevalt olnud probleem, mida mindi lahendama. Ja see oligi see, et kui sa olid ostnud või toimus nn uuendatud pakett, siis tootja ei soovinud sellele anda omapoolset garantiid, sellepärast et sa oled justkui ise selle võtnud, see on sinu enda otsustus. Ja loomulikult oli see, et eelnevalt oli, et sa pead minema nüüd ja vormistama enda tarkvarauuenduse koha peal esinduses ja siis ostma selle. Need on need asjad, mille puhul on. Ehk siis need, kes meile nihukesi uuendusi või muid asju, digitaalset sisu müüsid, nad ei soovinud selle eest vastutada. Ja nüüd see direktiiv ongi see, et kui tootja on ja kui tootja selle eest nagu raha võtab ja tekib see lepinguline suhe, mis on võlaõigusseadusega määratletud, siis ta peab ka vastutama ja see on kaks aastat.

16:51 Aseesimees Martin Helme

Rohkem küsimusi ei ole. Aitäh, Tarmo! Saame avada läbirääkimised. Läbirääkimiste soovi ei ole, nii et sulgen läbirääkimised. Ei esitatud muudatusettepanekuid. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 404 teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud. 


7. 16:52 Ravimiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (413 SE) esimene lugemine

16:52 Aseesimees Martin Helme

Läheme tänase seitsmenda päevakorrapunkti juurde. Selleks on Vabariigi Valitsuse algatatud ravimiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 413. Tegemist on esimese lugemisega. Kõigepealt on ettekandjaks tervise- ja tööminister Tanel Kiik. Palun, Tanel!

16:52 Tervise- ja tööminister Tanel Kiik

Austatud Riigikogu aseesimees! Head Riigikogu liikmed! Tutvustan teile ravimiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 413 SE. See eelnõu on seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega nr 536/2014, milles käsitletakse inimtervishoius kasutatavate ravimite kliinilisi uuringuid ja millega tunnistatakse kehtetuks varasem direktiiv 2001/20/EÜ. Otsekohalduva Euroopa Liidu määruse eesmärk on kliiniliste uuringute nõuete ühtlustamine kogu Euroopa Liidus, mille tulemusena on eesmärk, et kliiniliste uuringute käigus saadud andmed oleksid stabiilsed ja usaldusväärsed, et patsiendile oleks kättesaadavad ohutumad raviviisid ja et oleks kehtestatud ühtsed nõuded kliinilises uuringus kasutatavate ravimite kvaliteedi ja ohutuse tagamiseks. Samal ajal on seeläbi tagatud ka patsiendiõiguste ja -ohutuse kõrgetasemeline kaitse ühtlaselt kogu Euroopa Liidu ulatuses.

Suure muudatusena lihtsustub selgelt kliiniliste uuringute loa taotlemise protsess ehk uue Euroopa Liidu määruse kehtima hakkamisel lihtsustub see protsess nii, et edaspidi uuringuloa taotlemine toimub ühe taotluse alusel kõikides soovitud liikmesriikides ühtse loa taotlemise toimiku abil Euroopa Liidu kliiniliste uuringute portaali vahendusel ja paberivabalt. Seda kliinilise uuringu taotlust hindavad liikmesriigid ühiselt ning selleks koostatakse üks ühine lõppotsus. Selle kliinilise uuringu või mis tahes kliinilise uuringu lõpptulemused on ühises Euroopa Liidu andmebaasis ja avalikud ning seetõttu saab rohkem teavet ka avalikkusele kättesaadavaks, näiteks uuringu hinnangu kokkuvõte, uuringu inspektsiooni tulemused. Samuti tasub sponsor edaspidi kliinilise uuringu taotlemisel ühes liikmesriigis ühekordset tasu. Praegu on neid tasusid mitmes riigis, mitut erinevat moodi. Eestiski näiteks on eraldi Ravimiameti, eetikakomitee ja riigilõiv, ehk ka see selgelt lihtsustub.

Ravimi kliinilise uuringu taotleja saab kogu protsessi vältel suhelda ühe liikmesriigi ravimiametiga, kes koordineerib menetlust ja infovahetust taotleja ning teiste liikmesriikide vahel ning kes koostab ka uuringutaotluse teadusliku hindamise aruande. Selle rolli võtmiseks on valmis ka Eesti Ravimiamet, kellel on pikaajaline rahvusvaheliste protsesside koordineerimise ja hindamise kogemus ravimite müügiloa taotluste hindamise alal. Ühtlasi hakkab Ravimiamet toimima ka Euroopa Liidu kliiniliste uuringute Eesti-poolse kontaktpunktina. See tähendab, et loa andmise protsessi koordineerib Ravimiamet, kaasates ja arvestades eetikakomitee antud hinnangut.

Samuti reguleeritakse vastava eelnõu kohaselt ravimiseaduses ravimite kliiniliste uuringute valdkonnad, mis on Euroopa Liidu määruse kohaselt jäetud liikmesriigi otsustada. Sellisteks küsimusteks on näiteks kliinilise uuringuga seotud eetiliste aspektide hindamine, loa taotluse toimiku keele määramine, piiratud teovõimega isikutelt teadva nõusoleku saamise erisused, kliinilises uuringus kasutatavate ravimite lubamine riigi territooriumile, uuringus osalejale tekitatud kahju hüvitamise ulatust ja eeldusi reguleerivad eeskirjad, uurija kvalifikatsiooninõuded, eeskirjade rikkumise eest kohaldatavad karistused, kliinilise uuringu hindamise eest kehtestatavad erialase hindamise tasud ja teised riiklikku reguleerimist vajavad nõuded.

Teine oluline suurem muudatuste pakett on see, et tekib võimalus kliinilise uuringu käigus tekkinud kahjusid hüvitada. Me teame, et patsiendi jaoks on oluline, et alati oleks tagatud maksimaalne ohutus maksimaalne turvalisus. Ja nüüd erinevalt kehtivast süsteemist hüvitab uue regulatsiooni kohaselt Eesti Haigekassa ravimi või meditsiiniseadme kliinilises uuringus osalemisel ning haiglaerandi ravimi kasutamisel tekkinud võimalikud tervisekahjud. Haigekassal omakorda tekib tagasinõudeõigus kliinilise uuringu sponsori suhtes. Kehtiv kord sellist võimalust ette ei näe.

Kolmas suurem muudatus, mida eraldi välja tuua: luuakse võimalus valmistada ja kasutada haiglates erandkorras uudseid ravimeid ehk haiglaerandi ravimeid. Lisaks ravimiuuringute nõuete uuendamisele luuakse nende muudatustega võimalus valmistada ja kasutada haiglates, nagu viidatud, erandkorras uudseid ravimeid ehk niinimetatud haiglaerandeid. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2001/83/EÜ artikli 3 lõige 7 näeb ette võimaluse erandkorras valmistada ja kasutada uudset ravimit patsiendipõhiselt eriarsti ainuisikulisel kutsealasel vastutusel. Tegemist on Euroopa Liidus uudseteks ravimiteks nimetatud ravimitega, mis jagatakse geeniteraapia, somaatilise rakuteraapia ja koetehnoloogia ravimiteks ning mis pakuvad patsientidele uusi ravimeetodeid teatud liiki haiguste ja väärtalitluste raviks. Haiglaerand on uudse ravimi erandkorras valmistamine, kasutamine, antud juhul Eestis eriarsti individuaalse tellimuse alusel ja kutsealasel vastutusel konkreetse patsiendi raviks haiglas. Erandi korras võib ravimit valmistada just nendel tingimustel, kui patsiendi seniseid ravivõimalused on ammendunud ehk ravimi kasutamine on meditsiiniliselt põhjendatud ja ravimi kohta on olemas piisavalt teadusandmeid, mis lubavad eeldada, et ravimist saadav kasu ületab ravimi kasutamisega kaasnevaid võimalikke riske. See muudatus võimaldab pakkuda patsientidele ravivõimalusi, mis ei olnud seni kättesaadavad. Lisaks on haiglaerandi ravimi kasutamisest saadud andmete põhjal hiljem võimalik alustada ravimiga kliinilisi uuringuid ning seejärel jõuda ka müügiloa taotlemisel, mis on tavapärane olukord, et ravimitel oleks ka vastavad müügiload. Haiglaerandi regulatsioon lubab planeerida konkreetseid arengusuundi ja koostöövõimalusi ka Eesti ülikoolide, biotehnoloogia ettevõtete ja haiglate vahel.

Nende Euroopa Liidu määruse rakendamiseks vajalike muudatustega tekkivate kulude jaoks on rahaline kate olemas. Ravimiametil on perioodil 2022–2025 riigieelarvest määruse rakendamiseks eraldatud kokku 172 644 eurot, mis on 43 161 eurot aastas. Struktuurifondide vahenditest finantseeritakse ka ühekordne kulu 267 200 euro ulatuses Ravimiameti kliiniliste uuringute andmebaasi arenduste tegevuseks.

Eeltooduga seoses on eelnõus kavandatud muudatused ka meditsiiniseadme seadusesse, rakkude, kudede ja elundite hankimise, käitlemise ja siirdamise seadusesse, ravikindlustuse seadusesse, riigilõivuseadusesse ning vereseadusesse. Seadusemuudatuste pakett on kavandatud jõustuma 2022. aasta 31. jaanuaril ja veterinaarravimite kliiniliste uuringute osas jõustuvad seadusemuudatused 2022. aasta 28. jaanuaril ning haiglaerandi regulatsiooni puudutavad sätted jõustuvad üldises korras. See on piisavalt selline tehniline, aga ravimivaldkonna jaoks oluline seaduseelnõu. Sellega ma tutvustuse lõpetan ja vastan hea meelega küsimustele. Aitäh!

17:00 Aseesimees Martin Helme

On ikka küsimusi. Kalle Grünthal, palun! 

17:00 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Siin selles seaduses käsitletakse ka geeniteraapiat ja RNA-  teraapiat. Aga probleem selles, et geeniteraapia seisneb enamasti selles, et normaalselt talitleva geeni siirdamiseks raske kahjustusega koerakkudesse, vahel kasutatakse ravi ka mutantsete geeniavaldumiste (?) vaigistamiseks, kuid üldiselt tegeldakse geeniteraapiaga vaid väga raskete haiguste leevendamiseks. Tänapäeval on see veel väga noor ja arenev ravimeetod, millel on väga-väga suur tüsistuste risk. Ma küsin nüüd, millised on need haigused, mida siis, ütleme, selle seaduse alusel kavatsetakse ravima hakata. Ja teine küsimus oleks see, et kuna tegemist on Euroopa Liidu direktiiviga, mis rakendub üle Euroopa, oleks minu arvates mõistlikum jätta see ravi Eestis tegemata, sest Eesti rahvaarv on natukene liiga väike nende katsete tegemiseks.

17:01 Tervise- ja tööminister Tanel Kiik

Ma alustan lõpust. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega on tegemist siiski, sellega on see eelnõu seotud. Aga kui tegelikult on tõsisem huvi selle vastu, milliseid konkreetseid haigusi võib ravida, te antud juhul viitasite geeniteraapiale ja muudele siin välja toodud ravivõimalustele, siis siiralt soovitan kutsuda fraktsiooni või komisjoni kas Ravimiameti esindajad või haiglate esindajad. Kindlasti mina ei ole pädev andma seda ammendavat loetelu, milliseid konkreetseid diagnoose võib ühe või teise teraapia või ravi võimalusega edaspidi paremini lahendada. See konkreetne eelnõu tugineb siiski valdkonna ekspertiisil.  

17:01 Aseesimees Martin Helme

Mihhail Stalnuhhin, palun!

17:01 Mihhail Stalnuhhin

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud härra minister! Oma 15 aastat tagasi ma nägin, millega lõppesid ühel konkreetsel juhtumil Šveitsi mingi firma kliinilised uuringud siinsamas Tallinnas. Teie rääkisite euroliidust ja liidu liikmesriikidest. Kas need uued reeglid käivad ka kolmandate riikide kohta?

17:02 Tervise- ja tööminister Tanel Kiik

Aitäh! Nagu ma viitasin, siis tegelikult ta puudutab Euroopa Liidu erinevate just nimelt kliiniliste uuringute andmebaaseü, ühist koostalitust. Ma võin paluda täpsustada, kas sinna alla on ühinenud veel mõni Euroopa Liiduga tihedalt seotud riik, aga üldiselt Euroopa Ravimiamet, Euroopa Liit, europarlament käsitleb Euroopa Liidu ravimeid, nende müügilubasid ja sellega seonduvat. Ja need uuringud samamoodi puudutavad EL 27 liikmesriiki. Aga võin täpsustada, kas on mõni riik veel, kes on otsustanud sarnase protsessiga ühineda või püüab seal partnerina tegutseda.

17:03 Aseesimees Martin Helme

Kert Kingo, palun!

17:03 Kert Kingo

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Kas selle määruse, kas see määrus fikseerib ka nende uute ravimite najal kliinilise uuringu läbiviimiseks patsiendi eelneva nõusoleku vajaduse või võib seda ilma patsiendi nõusolekuta teha?

17:03 Tervise- ja tööminister Tanel Kiik

Kui me räägime üldisest printsiibist, siis loomulikult erinevates raviuuringutes osalemine, kliinilistes uuringutes osalemine eeldab ju alati patsiendi nõusolekut. Ehk pigem see loogika on, nagu viitasin, just vähendada seda bürokraatlikku poolt selle arvelt, et näiteks uuringut, mida soovitakse teha ja mille põhjal soovitakse saada mingit konkreetset luba, ei ole vaja taotleda eraldi mitmekümnes punktis, kogu seda protsessi pikendab, vaid saab ühe loataotluse alusel käivitada mitmes Euroopa Liidu liikmesriigis. Euroopa Liidu riigid suhtlevad omavahel läbi ravimiametite, et just nimelt kokku leppida nendes nõuetes, kriteeriumites vastavalt kehtivale korrale. Nagu viitasin, siis üldkuldreegel loomulikult on patsiendi nõusolek, sealhulgas, nagu viitasin, tekib ka patsiendi jaoks positiivse muudatusena õigus saada hüvitist, kui peaks tekkima mingisugused tervisekahjud potentsiaalselt haiglaerandi ravimi kasutamisel või ka kliinilises uuringus osalemisel, erinevalt varasemast ehk selles valguses läheb see patsiendi jaoks tegelikult soodsamaks.

Kui te nüüd küsite, kas haiglaerandi ravimit võib kasutada mingis juhus ka niimoodi, et patsiendi nõusolekut ei ole, siis selle osas peab täpsustama tõesti, sest haiglaerandi ravi võib puudutada väga raskes seisus inimest, kelle puhul võib-olla siis pereliikmed või lähedased näiteks, kes otsustavad selle üle, et kas seda konkreetset ravivõimalust kasutada. Nagu viitasin, siis see puudutab patsiente, kellel muud ravivõimalused on ammendunud. Sisuliselt on tegemist sellise äärmiselt kriitilise olukorraga, kus patsient ise ei pruugi olla enam võimeline neid nõusolekuid andma või nendest keelduma. Seal võib olla erisus, kus annavad selle lähedased.

17:05 Aseesimees Martin Helme

Aivar Kokk, palun!

17:05 Aivar Kokk

Hea juhataja! Austatud minister! Läheks siit eelkõneleja küsimusest edasi. Siin on ikka väga selgelt kirjutatud: "Haiglaerandi õigusraamistik võimaldab teadlastel ja väiksematel ravimiettevõtetel luua innovaatilisi ravimeid konkreetsete patsientide jaoks ning tagab samal ajal nende ohutuse ja oodatava võimaliku tõhususe." See, kuidas see ohutus saavutatakse, seda ma küll ei oska öelda. Siis kui tehakse katseid, siis see ohutus on väga nibin-nabin.

Nüüd on kaks küsimust. Kuskohast ma seadusest loen ... Ikkagi see, et minu käest seda küsitakse, et sellist ravimit kasutatakse mu peal. Ja teine on see, et kas on kas või meditsiinikahjude fond loodud või kus on see koht, kui nüüd ämbrisse ja kogemata minnakse, sest tahetakse kindlasti parimat, siis mulle need kahjud kompenseeritakse. Ja kui suures summas ja kuidas seda tehakse siis? Meie erakond on meditsiinikahjude fondi ettepaneku teinud, et võiks selle luua.

17:06 Tervise- ja tööminister Tanel Kiik

Aitäh! Nüüd te vist räägite küll antud juhul vaktsiinidest vahepeal, aga kui me räägime patsiendikindlustuse süsteemist, siis see on miski, mida me oleme täna välja töötamas ja mis puudutab kõikvõimalikke ... Jaa, ma kohe vastan järjest. ... ravivigu, mis on tervisasutuses tehtud. Seda arutasime ka eelmises koalitsioonis tõepoolest ühiselt, et võiks olla inimesel õigus saada kesksest fondist hüvitist või kindlustusandja kaudu hüvitist, kui näiteks raviasutuses on tehtud mingisugune raviviga.

Antud juhul, kui me räägime sellest haiglaerandist või kliinilisest uuringust, siis selle hüvitise taotlemise õigus tekib inimesel haigekassale ehk haigekassa selle hüvitab ja haigekassa, nagu enne viitasin, omakorda saab tagasi nõuda kliinilise uuringu sponsorilt, kes üldjuhul on mõne konkreetse ravimitootja erinevad osapooled, kui see viga on nende põhjustatud. Täpsed summad sõltuvad loomulikult konkreetsest kaasusest, võimaliku tervisekahju ulatusest, siin täpset numbrit, ühte kuldnumbrit öelda ei saa.

Aga kindlasti toetan ka seda põhimõtet, mida me oleme varasemalt väljendanud ja mida tõesti ka Erakond Isamaa hiljuti väljendas, et me võiksime liikuda edasi koos patsiendikindlustuse loomisega ka eraldi vaktsiinikahjude käsitlemise võimaluste tagamisega.

17:07 Aseesimees Martin Helme

Peeter Ernits, palun!

17:07 Peeter Ernits

Hea juhataja ja minister! Sama teema jätkuks, et kooskõlastanud ei ole kolleegiga, aga kas ei oleks sobilik selle, iseenesest tore eelnõu, määruse ümberjutustus, aga arvestades tänast konteksti, pookida siia juurde kas vaktsiinikahjude või ravimikahjude fondi, siis oleks sellel eelnõul hoopis suurem tähendus praeguses kontekstis. Oleks see võimalik? Sest praegu on see asi võetud lahti, see teema.

17:08 Tervise- ja tööminister Tanel Kiik

Aitäh! Tegelikult ravimiseaduseid on meil muidugi mitmeid. Ehk et meil sotsiaalkomisjonis täna oli üks arutelu komisjoni esimehega ja meil on veel nii praegu menetluses kui ka veel ettepanekuid ehk ravimiseadust me suhteliselt tihti parlamendis muudame iseenesest. Antud juhul on tegemist ka küllap ajakriitilise eelnõuga selles valguses, et tuleb need vajalikud muutused vastu võtta, et saaksid ilusti jaanuaris jõustuda.

Me oleme kokku leppinud koalitsiooni tasandil, et me tuleme koos tervikliku patsiendisüsteemiga välja ka lahenduste ettepanekutega, mis puudutavad vaktsiinikahjusid ja võimalikke sealseid kõrvaltoimeid. Aga loomulikult, seda öeldes ei väsi kordamast, et COVID-19 haiguse, millest me rohkem täna räägime, kõrvaltoimed, tüsistused ja kõik muu on kordades ja kordades tõenäolisemad ja märkimisväärselt tõsisemad kui mis tahes võimalikud kõrvaltoimed nendel vaktsiinidel esinevad. Nii et täna ajakriitilisuse mõttes loomulikult igal inimesel on mõistlik see vaktsineerimine esimesel võimalusel ära teha, selleks et oma tervist ja elu kaitsta ja hoida.

See, et me jõuame hiljem ka patsiendi kindlustuseni ja ka vaktsiinikahjustuste käsitlemiseni, on igati vajalik. Mul on selles mõttes kahju, et me ei ole jõudnud sinna juba 10 aastat varem, kui need on teemad olnud, mida on korduvalt arutatud. Aga võib öelda, et parem nüüd, kui mitte kunagi.

17:09 Aseesimees Martin Helme

Kalle Grünthal, palun!

17:09 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! Ma olen juhtumisi lugenud karistusseadustiku kommenteeritud väljaannet, kus käsitletakse inimkatsete tegemist ilma inimese nõusolekuta, ja seal kommentaarides öeldakse selgelt välja, et lähtuda tuleb inimõiguste, biomeditsiinilise kaitse konventsioonist, rahvusvahelisest, mille kohaselt tuleb isikut teavitada, mida temaga tehakse, võtta selgesõnaline avaldus selle kohta, et ta on nõus sellega, samuti nähakse ette ka siis, ütleme, selle vaktsiini, ütleme, katsete käigus tekkinud kahjustuste hüvitamine. See on muuseas, ka praegu juba tegelikult regulatsioon on olemas, ma nüüd ei mäleta, kas see oli ravimiseaduses vist. Aga ma küsingi, et te eelnevalt vastasite siin, noh, jah, me oleme nõus neid asju tegema, kui isegi inimene ei ole võimeline seda vastama, siis lähedased annavad. Kui palju see seaduse regulatsioon on kooskõlas selle rahvusvahelise inimõiguste ja biomeditsiini konventsiooniga?

17:10 Tervise- ja tööminister Tanel Kiik

Suur tänu! Loomulikult, nii Euroopa Liidu õigus kui ka Eesti õigus on kooskõlas erinevate konventsioonidega, seni kehtiva korraga ja alati, kui me räägime Euroopa Liidust, Eestist, siis ravimieetika on olnud üliolulisel kohal ehk mingeid katseid või mingeid selliseid otsuseid, uuringuid ei tehta kergekäeliselt, lubasid ei anta kergekäeliselt. Ka mitte patsiendi ohutust ei seata mingil määral küsimärgi alla. Nagu enne viitasin, see haiglaerand ongi selline äärmuslik olukord, kus konkreetsele patsiendile töötatakse välja mingi konkreetne ravim, mille puhul ei ole varasemaid uuringuid, ei ole varasemat müügiluba ja hästi mustvalgelt öeldes ja ausalt öeldes ongi olukord, kus on valida väga halva stsenaariumi vahel või siis võimaluse vahel, et äkki see haiglaerand või konkreetne ravim siiski selle inimese seisundit parandab, ehk nagu viitasin, siis see haiglaerand kehtib olukordades, kus muud ravivõimalused on ammendunud. Ma arvan, et kõik me saame aru, mida see eesti keeles tähendab.

17:11 Aseesimees Martin Helme

Merry Aart, palun! 

17:11 Merry Aart

Aitäh sõna andmast! Lugupeetud minister. Mitte et mul leinimesed ei läheks korda, aga siin on ka veterinaarravimitest juttu. Ja ma loen siin küll dokumenteerimisest, uuringusse sisenemisest, väljumisest, sponsorlusest, riigilõivudest – millest iganes. Aga kui see kliiniline uuring on näiteks negatiivse tulemusega ja tekib majanduslik kahju, kas siin on kuskil kirjas, kes võtab vastutuse ja kes kompenseerib selle?

17:12 Tervise- ja tööminister Tanel Kiik

Veterinaarravimite puhul kes kompenseerib kahju? (Merry Aart selgitab saalist.) Jah, küsimus on arusaadav. Ma pean ausalt tunnistama, et minu viga, ma keskendusin rohkem inimeste ravimitele. Antud juhul pean selle küsimuse järele täpsustama, milline kahjude hüvitamise mehhanism on rakendatud veterinaarravimite kasutuse puhul. Saadame selle hiljem kirjalikult järele, kui võib.

17:12 Aseesimees Martin Helme

Aivar Kokk, palun! 

17:12 Aivar Kokk

Aitäh, hea juhataja! Hea minister! Ma kõigepealt tahan öelda, et eelnõu on hea. Ma ei taha selle koha pealt nagu vaidlustada. Aga mul tekib siin järjekordne küsimus vastuste saamisel. Kui ma loen kogu aeg, et haiglatele antakse mingid võimalused, siis ma saan aru, et tegelikult me anname ravimifirmadele võimaluse teha eksperimentaalravimeid, ilma et nad enamus nõudeid täidaks, mis siiamaani täitsid. Ja kuskil on ka märge, kui palju need ravimid võiksid siis haigekassale maksma hakata. Kas lõpuks ei teki see, et me anname teatud firmadele väga magusa suutäie kätte, et hakake nüüd tööle? Minu arvates on siia seadusesse peidetud ikkagi väga suur oht, mitte haiglatele, vaid me anname ravimifirmadele võimaluse teha eksperimente inimestega, ilma et oleks täidetud neid seadusi ja nõudeid, mis siiamaani kehtivad.

17:13 Tervise- ja tööminister Tanel Kiik

Aitäh! Tegelikult, nagu ma viitasin, siis konkreetne haiglaerand kehtib eriarsti individuaalse tellimuse alusel. See tähendabki seda, et eriarsti enda hinnang, kutsealane vastutus on see, et sellele konkreetsele patsiendile on vaja valmistada ja kasutada mingit ilma müügiloata ravimit haiglaerandi korras. Ja see kehtib tõesti kindlate kriteeriumide korral: kui muud ravivõimalused on ammendunud, kui ravimi kasutamine on meditsiiniliselt põhjendatud, ning nagu ma enne rõhutasin, kui ravimi kohta on olemas piisavalt teadusandmeid siiski, mis lubavad eeldada, et ravimist saadav kasu ületab ravimi kasutamisega kaasnevaid riske.

Päris nii ei ole, et kasutatakse mis tahes ravimeid mis tahes juhul, vaid siin on ikka kindlad kriteeriumid, millele tuleb vastata ja mille puhul selliseks täiendavaks filtriks on tõepoolest eriarst, kes hindab, et sellel konkreetsel patsiendil oleks potentsiaalselt mõistlik tema tervise ja elu huvides kasutada mõnda haiglaerandi alla minevat ravivormi, mis võiks tema olukorda ja tervist parandada.

17:14 Aseesimees Martin Helme

Kert Kingo, palun!

17:14 Kert Kingo

Aitäh, austatud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Te tõite siin ilusti välja, kuidas selle eelnõu kohaselt on võimalik ravivigade puhul taotleda kompensatsiooni. Ilus ja tore. Aga ka praegu on ju tegelikult tavaravi korral võimalik seda taotleda, ometigi need ekspertkomisjonid, kes hinnangu annavad, ka üldjuhul öeldakse vastuseks, et arst on teinud kõik endast oleneva, järginud korrektselt raviplaani ja ravijuhiseid. Inimesed ei saa abi, kuigi neil on tehtud väga selged ravivead. Mis see erinevus nüüd oleks? Kui palju saab uskuda seda, et tegelikult ka hakatakse sisuliselt hindama neid võimalikke ravivigu?

17:15 Tervise- ja tööminister Tanel Kiik

Aitäh! Korra lähen tagasi selle patsiendikindlustuse juurde, mida enne käsitlesin. Tegelikult laiemalt, kui me räägime raviveast ehk näiteks tervishoiuteenuse osutaja, tervishoiutöötaja tehtud mingist eksimusest, siis siin on tõesti see patsiendikindlustuse süsteem, mida me loome selleks hüvitamise aluseks. Ja see, ma väga loodan, saab veel selle parlamendikoosseisu ajal vastu võetud. Küll aga, mis puutub antud juhul seda määrust ja seda eelnõu, siis siin me räägime konkreetselt kliinilistest uuringutest ja haiglaerandi ravimi kasutamisest.

Kehtiv õigusruum täna ravikindlustuse seaduse alusel ütleb, et kindlustatud isikul ei ole õigust saada hüvitist, kui selle hüvitise saamise vajadus on tekkinud seoses osalemisega teadusuuringus, sealhulgas kliinilises ravimiuuringus. Ehk hetkeseisuga seda õigust inimese juriidiliselt ei olegi. Nüüd see õigus tekib, mis on, ma arvan, väga selgelt edasiminek ja mõistlik, et patsiendil on võimalus läbi haigekassa seda taotleda ja omakorda hiljem on võimalik seda välja nõuda haigekassal kliinilise uuringu sponsorilt. Nii et selles vaates igal juhul olukord läheb paremaks tänaselt nulli pealt. Ehk seaduse järgi on kirjas mustvalgelt, et sul polegi õigust seda küsida, edaspidi saab see õigus inimesel olema. Eks see praktika saab siis kujunema, et kui palju neid reaalsed esitatakse, kui palju neist rahuldatakse. Kindlasti seda võimalust ja õigust tuleb patsiendile eelnevalt tutvustada. Aitäh! 

17:16 Aseesimees Martin Helme

Peeter Ernits, palun.

17:16 Peeter Ernits

Hea juhataja ja minister! Siin on öeldud näiteks, et ebasoovitavate mõjude risk. Tsiteerin: ebasoovitavate mõjude risk on suur, kui riigieelarvelistest vahenditest ei leita võimalusi ... Ja siin ma loen, et kui 43 161 eurot leitakse, siis mõjude risk ei ole enam suur. Aastas on see. Kas see on nii ja kas see rahaline kate, mida Ravimiamet on öelnud, et mida varem on läinud kurtidele kõrvadele, on nüüd, kuna pealegi see peaks jõustuma juba 22. jaanuaril või millal see oli?

17:17 Tervise- ja tööminister Tanel Kiik

Jaa, aitäh! Et tegelikult sissejuhatuses ma ka mainisin, et määruse rakendamiseks vajalik rahaline kate on olemas. Ehk 2022–2025 on ette nähtud 172 644 eurot, mis just nimelt ongi 43 161 eurot aastas Ravimiametile vajalike tegevuste jaoks ja lisaks on veel struktuurivahenditest ühekordne kulu 267 200 eurot kliiniste uuringute andmebaasi arenduseks samuti Ravimiametile ette nähtud. Et need riskid ei realiseeru.

17:18 Aseesimees Martin Helme

Margit Sutrop, palun!

17:18 Margit Sutrop

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Lugupeetud minister! Mind huvitab kliiniliste uuringute eetikakomitee, [selle] kohta küsin. Siin on öeldud, et see eetikakomitee asub Tartu Ülikooli juures ja minu küsimus on, et kas see tuleb eraldi komitee või peaks see olema seesama, mis on Tartu Ülikooli inimuuringute eetikakomitee. Need tegelikult on erinevad, töö peaks olema suuresti inglise keeles ja väga spetsiifiline valdkond kliiniliste uuringute jaoks ja praegu juba see eetikakomitee on väga koormatud. Kas sellest on juttu olnud, kuidas see tegelik rakendamine toimub, et ei jäetaks ülikoolile kohustusi, mis tegelikult ei ole kaetud vastavate vahenditega?

17:19 Tervise- ja tööminister Tanel Kiik

Aitäh! Põhjendatud küsimus. Hetkel tõesti ei ole plaanis luua komiteed või muul viisil ümber teha tööd. Loogika on selles, et Eestis konkreetne Ravimiamet kaasab ja arvestab eetikakomitee antud hinnangut loa andmise protsessis. Koordineeriv üksus ja vastutav üksus on Ravimiamet, kes on kontaktpunkt teistele. See eetikakomitee võimalik töökoormus eks hakkab sõltuma sellest, kui suur saab olema kliiniliste uuringute taotluste hulk Eesti riigis.

Ma olen nõus teiega kindlasti, et kui me näeme, et see töömaht kasvab, siis tuleb leida selleks vajalikke lisavahendeid, sest see ei saa olla kindlasti töö, mida tehakse kuidagimoodi madalamate standarditega kui seni. Pigem ju vastupidi, mõnes mõttes vastutus läheb isegi laiemaks selle konkreetse määruse alusel.

17:19 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Rohkem küsimusi ei ole. Nüüd saame anda sõna sotsiaalkomisjoni esimehele Siret Kotkale.

17:20 Siret Kotka

Hea istungi juhataja! Head Riigikogu liikmed! Ravimiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadust 413 arutati sotsiaalkomisjonis 20. septembril. Nii nagu täna siin teie ees ning ka sotsiaalkomisjonis tutvustas eelnõu põhjalikult tervise‑ ja tööminister Tanel Kiik.

Komisjonis tunti veel huvi, kas eelnõu puudutab COVID‑19 vaktsiine või ravimeid, mille peale vastati, et eelnõu puudutab kliiniliste uuringute korda ning kui ravimitootja valib sihtriigiks Eesti, siis võib see puudutada ka mis tahes ravimeid, sealhulgas ka COVID‑19 ravimeid. Komisjonis tunti veel huvi haiglaerandi korras uudsete ravimite hinnastamise ja kasutusele võtmise otsustusprotsessi kohta. Sellele vastati, et haiglaerand saab toimida olukorras, kus kõik müügiloaga ravimid on ära kasutatud ja pole olnud efektiivsed. Sel juhul ravi tasub teadusuuringu korraldaja või läbiviija ehk ei teki lisakulutusi patsiendile või Eesti Haigekassale. Komisjonis veel uuriti, kuidas muutub tasu maksmise metoodika, millele vastati, et Euroopa Komisjoni jaoks on määruse üheks oluliseks eesmärgiks bürokraatia vähendamine. Kui täna kehtiva süsteemi kohaselt peab kliinilise uuringu läbiviija maksma eraldi tasu Ravimiametile kui ka eetikakomiteele, siis uue regulatsiooni kohaselt tasub uuringu läbiviija taotlemise eest tasu vaid Ravimiametile, kes partnerlepingu kohaselt tasustab ise eetikakomitee tehtud tööd. Lisaks on võrreldud Eesti kulupõhist süsteemi naaberriikidega ning selgus, et meie tasud on märkimisväärselt soodsamad, mis tähendab, et tasu suurus pigem võiks meelitada ravimite kliinilisi uuringuid Eestisse. Samas aga Eesti väike rahvaarv ei toeta uuringute läbiviimist.

Komisjon tegi alljärgnevad otsused: teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu täiskogu päevakorda täna, 27. oktoobril, otsus oli konsensuslik, teha ettepanek esimene lugemine lõpetada, oli konsensuslik, ja kolmandaks määrata juhtivkomisjoni esindajaks Siret Kotka. Aitäh!

17:22 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Küsimusi ei paista. Sellisel juhul saame minna läbirääkimiste juurde. Läbirääkimiste soovi ei näe, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 413 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud. Määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 10. novembri sellel aastal kell 17.15.


8. 17:22 Ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (467 SE) esimene lugemine

17:22 Aseesimees Martin Helme

Kaheksas päevakorrapunkt täna: Vabariigi Valitsuse algatatud ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 467 esimene lugemine. Ettekandjaks on tervise- ja tööminister Tanel Kiik. Palun!

17:23 Tervise- ja tööminister Tanel Kiik

Austatud Riigikogu aseesimees! Head Riigikogu liikmed! Nüüd tutvustan teile ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse (467 SE) eelnõu. Selle konkreetse eelnõu peamine eesmärk või ühene eesmärk on parandada hambaraviteenuse kättesaadavust vähemkindlustatud täiskasvanud elanikkonnale. Hambaravihüvitise olulisim eesmärk on vähendada tervise ebavõrdsust, võimaldada juurdepääsu hambaravile ka neile inimestele, kellele see võib muidu jääda rahalistel põhjustel kättesaamatuks.

Praegu teatavasti kehtib kahte moodi hüvitisemehhanism. Ehk üks on 40-eurone hambaravihüvitis täiskasvanutele, teine on kõrgendatud määras ehk 85 euro ulatuses hambaravihüvitis 15%-lise omafinantseeringuga, mis kehtib üle 63-aastastele töövõimetuspensionäridele, vanaduspensionäridele, osalise või puuduva töövõimega inimestele, rasedatele, alla üheaastaste laste emadele ning ka neile inimestele, kellel on terviseseisundist tulenevalt suurenenud vajadus hambaraviteenuste järele.

Nüüd selle konkreetse eelnõu kohaselt me laiendame kõrgendatud piirmääras hambaravihüvitist saavate isikute sihtrühma. Sinna lisatakse inimesed, kes on töötuna arvel ehk täpsemalt tööturuteenuste ja -toetuste seaduse tähenduses töötud ehk töötukassas end töötuna arvele võtnud. Neid on hinnanguliselt 60 000, aga see number muutub ajas, on olnud aegu, kus ta on olnud üle 100 000 ja on olnud perioode, kus ta on märkimisväärselt väiksem. Ja teiseks lisatakse sinna inimesed, kes saavad sotsiaalhoolekande seaduse alusel toimetulekutoetust. Täpsemalt hinnatakse seda, kas ta on hambaravi saamise kuule eelneva kahe kalendrikuu jooksul toimetulekutoetust saanud ja nende puhul see sihtrühm on suurusjärgus kuni 1300. Ehk tegelikult toimetulekutoetuse saajate ring on loomulikult suurem, aga kuna väga paljud nendest kattuvad nendega, kes on töötuna arvel, siis selle võrra see teine pool enam nii palju inimeste arvu ei tõsta.

See hüvitis laieneb kõrgendatud piirmääras kogu kalendriaasta jooksul, sõltumata sellest, kas inimene edaspidi toimetulekutoetust saab või mitte. Tööturuteenuste ja -toetuste seaduse alusel on töötute isikute andmed haigekassa andmekogus juba olemas, tulenevalt ravikindlustuse seadusest, ning toimetulekutoetuse saajate andmeid hakkab haigekassale edastama Sotsiaalkindlusamet vastavalt samuti ravikindlustuse seadusele ning sotsiaalteenuste ja -toetuste andmeregistri põhimäärusele. Andmevahetus toimub andmevahetuskihi X-tee kaudu iga kord hambaravijäägi pärimisel ehk süsteem toimib suhteliselt patsiendisõbralikult.

Eelnõuga kavandatud muudatused kiideti valitsuskabinetis heaks 7. juunil 2021. aastal. Hiljem esitasime ka vastava seaduseelnõu, mille puhul loodame kindlasti parlamendi toetusele. Kavandatud muudatuste rakendamisel tekib haigekassale lisakulu hinnanguliselt miljon eurot järgmisel aastal, edaspidistel aastatel niisamuti, sõltuvalt loomulikult töötute määrast. Ja nende kuludega on haigekassa eelarve koostamisel hetkel arvestatud.

Seaduse kavandatud jõustumistähtaeg on 1. jaanuar 2022. Taustaks nii palju, et kindlasti soovime edaspidi liikuda edasi ka laiemalt hambaravihüvitise suurendamisega, teatud paindlikumaks muutmisega, kuna tegelikult see hambaraviteenuse kättesaadavuse tagamine on loomulikult üks kohti, kus Eesti tervisesüsteem vajab lisaraha, õigemini Eesti patsiendid vajavad lisaraha, Eesti inimesed saavad lisaraha. Väga loodan, et järgmistel aastatel on võimalik neid läbi eelarvetaotluste ka juurde leida, et Eesti inimeste hambatervis paraneks. Aitäh!

17:27 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Küsimused ka. Aivar Kokk, palun!

17:27 Aivar Kokk

Aitäh, hea juhataja! Hea minister! Kõigepealt, ma arvan, et väga õige eelnõu. Aga kui ma loen ühte paragrahvi, mida tahetakse muuta, siis see tegelikult jätab vale arusaamise väljaspool seda maja ja nendele, kes sotsiaalkomisjonis pole enne olnud ja ei tea, mis see ravikindlustusseadus on. Tegelikult muudetakse ainult paari rida, aga kirja on pandud terve paragrahv – see, mis enne oli, ja siis natuke juurde. Tegelikult, kui tehakse mingi parandus, siis sellele tõmmatakse joon alla, mis read juurde tulevad, et ei tekiks valearusaamist, et varem ei ole pensionärid või rasedad naised või kuni üheaastase lapse vanemad, emad saanud seda hüvitist. Nad on saanud. Kaks valdkonda tuleb, nagu ma aru saan, lihtsalt siia juurde, kes hakkavad saama. Need on töötud ja toimetulekutoetuse saajad. Saan ma õigesti aru?

17:28 Tervise- ja tööminister Tanel Kiik

Jah, täpselt nii. Nii ma ka lugesin tegelikult ette need sihtrühmad, kes täna saavad, ja need kaks sihtrühma, kes tõesti sinna juurde lähevad.

17:28 Aseesimees Martin Helme

Rohkem küsimusi ei ole. Kaasettekandjaks on sotsiaalkomisjoni liige Marika Tuus-Laul. Palun!

17:28 Marika Tuus-Laul

Austatud eesistuja! Head Riigikogu liikmed! Eelnõu 467 oli komisjonis arutusel 18. oktoobril. Esmalt andis minister Kiik seaduseelnõust ülevaate, nagu te äsja praegu siit saalist ka kuulsite. Ma ei hakkaks seda kordama. Kuid tahan öelda, et ta toonitas, et eelnõu muudab hambaravihüvitise paremini kättesaadavamaks just riskirühmade ja et eelnõu tähendab kõrgendatud hüvitise laiendamist ka toimetulekutoetuse saajatele ja töötutele.

Komisjoni liikmete poolt siis küsiti, kui palju meil on tavalise ehk 40-eurose hambaravihüvitise kasutajaid, ning kas poleks õige, kui seda hüvitist saaksid ainult riskirühmad. Minister vastas, et eelmise aasta seisuga kasutas 40-eurost hüvitist kuskil 150 000 inimest ja kõrgendatud piirmääraga hambaravihüvitist kuskil 100 000 inimest. Ja Kiik selgitas, et kui hüvitis kaoks ära, siis tõenäoliselt hambaraviteenuse kasutajate arv langeb. Ja küsiti veel, kui palju on neid hambaraviteenuse osutajaid, kes on sõlminud haigekassaga lepingu. Ja minister vastas, et COVID-i ajal on nii hüvitise kasutajate kui ka teenuseosutajate ring laienenud. Meil on neid teenuse osutajad praegu 406 üle Eesti. Otsustati võtta eelnõu täiskogu päevakorda täna, otsustati juhtivkomisjoni esindajaks siinkõneleja ja otsustati esimene lugemine lõpetada. Kõik need otsused olid konsensusega. Ja muudatusettepanekute tähtaeg on 10 tööpäeva.

17:30 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Aivar Kokk, palun! 

17:30 Aivar Kokk

Hea juhataja! Hea Marika, rõõm näha sind eelnõu kaitsmas. Kas komisjonis oli ka arutelu sellest, et kui hambaravihüvitist üldse tervikuna vaadata, kuidas täna kehtib, siis näiteks proteeside puhul on võimalik raha kasutada kolmel aastal, läbi kolme aasta, korjata seda raha ja korraga ära kasutada. Et ma arvan, et enamus meist on hambaarsti juures käinud, et umbes selle 85 euroga on see koht, kus suu lahti tehakse ja kontrollitakse hambad ära. Aga kui tahad ravikuuri teha, siis läheb kindlasti rohkem vaja. Kas ei võiks ka arutada seda, et see raha kandub ka järgmisesse või ülejärgmisse aastasse, nii nagu on hambaproteesi puhul?

17:31 Marika Tuus-Laul

Aitäh! Seda teemat puudutati väga põgusalt ja minister nimetas ainult, et meil on kolme aasta jooksul siis võimalik kasutada 260 eurot proteesihüvitisteks. Seda, et see läheks nii-öelda üle ja et saaks ka selle eest ravida hambaid, sellest juttu ei olnud, sellest on küll varasemalt, nagu sa tead, alati juttu olnud, ka siis, kui sina esimees olid. Ja see ka ei leidnud kajastust rohkem, et me oleks seda laiendanud. Aga minister ütles veel, siis nii-öelda mitte täpselt selles suhtes, aga kui hambaravihüvitist, näiteks isegi seda, mis praegu on, kahekordistada või siis ka seda hüvitise perioodi pikendada, siis oleks lisakulu arvutuste kohaselt ligikaudu 10–15 miljonit, et seda raha praegu ei ole. Aga praeguseks hüvitise laiendamiseks natuke üle miljoni läheb, aga toonitas nagu ka praegu siin saalis, et edaspidi kindlasti üritame.

17:32 Aseesimees Martin Helme

Aitäh, rohkem küsimusi ei ole. Nüüd saame avada läbirääkimised ja soovi on avaldanud Siret Kotka, palun.

17:32 Siret Kotka

Lugupeetud istungi juhataja! Head Riigikogu liikmed! Eesti ravikindlustuse põhiväärtuse solidaarsuse peamine eesmärk on tagada inimestele juurdepääs vajalikele terviseteenustele, seda sõltumata inimese majanduslikust olukorrast ja sissetuleku suurusest. Maailma Tervishoiuorganisatsiooni omaosaluspoliitika analüüsi tulemustest selgub, et vaatamata ravikindlustuse põhiväärtustele on Eesti inimeste enda tasutud ravikulud kõrged ja risk suurte ravikulude tõttu vaesusesse sattuda samuti väga suur. Selline ebavõrdsus tervises ja tervishoiuteenuste kasutamises inimeste piiratud rahaliste sissetulekute tõttu on ebaõiglane. Riigi roll on otsida poliitikameetmete kaudu võimalusi, kuidas inimeste omaosalust tervishoius vähendada ning inimesi suurte kulude ja vaesuse eest kaitsta.

On hea meel, et just see käesolev hambaravihüvitise kõrgendatud piirmäära laiendamise eelnõu seda ka võimaldab. Suu tervise eest hoolitsemine on väga oluline. See on osa inimese üldisest tervislikust seisundist ning teame, et suu tervis võib mõjutada ka teiste elundisüsteemide talitlust. Suutervise haigused võivad põhjustada nii lokaalseid kui ka esteetilisi probleeme, mis omakorda mõjutavad inimese elukvaliteeti. Kantar Emori 2020. aastal läbiviidud uuringu põhjal käis viimase 12 kuu jooksul hambaarsti vastuvõtul 58% 15-aastastest ja vanematest elanikest. See on kuue protsendipunkti võrra vähem kui 2018. aastal.

Kuigi peamise põhjusena hambaarsti juures mitte käimist põhjendati hammaste piisavalt hea seisukorraga, seda ütles 38%, on majanduslikud põhjused jätkuvalt olulisel kohal. Vastavalt 32% vastanute jaoks on majanduslik olukord just peamine põhjus, miks käiakse hambaarsti juures vähem kui üks kord aastas. Uuringu tulemusel jätavad majanduslikel põhjustel hambaarsti külastamata keskmiselt enam 35–49-aastased madalama sissetulekuga. Madalama sissetulekuga on inimesed uuringu järgi, kes saavad kuni 500 eurot raha pereliikme kohta kuus, ja need, kellel on peres alla 18-aastased lapsed.

Teame, et alates 1. jaanuarist 2018. aastast saavad kõik täiskasvanud ravikindlustatud inimesed aastas 40 eurot hambaravihüvitist. Hüvitis kehtib esmavajalikele hambaraviteenustele ja seda saab kasutada haigekassa lepinguga sõlminud hambaraviasutustes üle Eesti. Patsiendi omaosalus 40-eurose hüvitise puhul on 50%. Täna on võimalik kõrgendatud määrast ehk 85 euro ulatuses aastas saada hambaravihüvitist üle 63-aastastel töövõimetuspensionäridel, vanaduspensionäridel, osalise või puuduva töövõimega inimestel, rasedatel, alla üheaastaste laste emadel ning inimestel, kellel on terviseseisundist tulenevalt suurenenud vajadus hambaraviteenuste järele.

On tänuväärne, et alates 1. jaanuarist 2002. aastal lisanduvad neile sihtrühmadele registreeritud töötud ja toimetulekutoetuse saajad, keda on arvestuslikult ligikaudu 55 000 inimest. See annab nendele inimestele võimaluse kasutada hambaravihüvitist aasta jooksul 85 euro ulatuses kuni 15%-lise kohustusliku omaosalusega, milleks on 15 eurot. Antud muudatus aitab parandada hambaraviteenuse kättesaadavust just vähem kindlustatud täiskasvanud elanikkonnale. Erinevatele uuringutele tuginedes on madala sissetulekuga leibkonnad ja töötud just need elanikkonnarühmad, kes praegu ...

Võtaksin paar minutit lisaaega, aitäh.

17:37 Aseesimees Martin Helme

Kolm minutit lisaaega, palun. 

17:37 Siret Kotka

... kes praegu suurtest kuludest tingituna jätavad hambaraviteenuse kasutamata. Kahjuks on tänu sellele nende sihtrühmade suutervis ja -hügieen kehvem, mida aitaks parandada hambaarsti visiit. Tasub tähele panna, et juhul, kui isik kuulub kõrgendatud piirmääras hüvitise saajate sihtrühma, laieneb talle kõrgendatud piirmääras hüvitise kalendriaasta jooksul sõltumata sellest, kas ta saab edaspidi toimetulekutoetust või mitte.

Tulevikku vaadates on prioriteetne otsida võimalusi, kuidas kaitsta veelgi tõhusamalt elanikkonda suurte ravikulude eest ning muuta hambaravi kättesaadavamaks sihipäraselt just neile, kellele see praegu rahalistel põhjustel kättesaadav ei ole. Hambaravihüvitise laiendamine kõrgendatud piirmäära osas registreeritud töötutega ja toimetulekutoetust saavate inimestega on kindlasti õige samm õiges suunas. Aitäh!

17:38 Aseesimees Martin Helme

Suur tänu! Rohkem läbirääkimiste soovi ei ole. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 467 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud. Määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks k.a 10. novembri kell 17.15.


9. 17:38 Õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (420 SE) esimene lugemine

17:38 Aseesimees Martin Helme

Tänane üheksas päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud õppetoetuste ja õppelaenu seaduse muutmise ning sellega seonduvate teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 420 esimene lugemine. Ettekandja on haridus- ja teadusminister Liina Kersna. Palun!

17:39 Haridus- ja teadusminister Liina Kersna

Austatud Riigikogu! Vabariigi Valitsus on esitanud Riigikogule arutamiseks tõesti õppetoetuste ja õppelaenu seaduse ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise eelnõu. Selle eelnõu peamine fookus on muudatustel doktoriõppes, millega soovime kasvatada doktoriõppe atraktiivsust, muuta õppe läbimine tõhusamaks ja kindlustada seeläbi teadlaste järelkasv nii akadeemilises maailmas kui ka kogu Eesti ühiskonnas. Lisaks doktoriõppele on eelnõus muudatusi, mis puudutavad õppelaenu ja vajaduspõhist õppetoetust.

Valmistasime doktoriõppe reformi ette tihedas koostöös meie heade partneritega alates 2019. aasta teisest poolest. Mitmeaastasesse töösse olid algusest peale kaasatud ülikoolid, teadus‑ ja arendusasutused, ettevõtjad, teised ministeeriumid ja üliõpilased. Eelnõuga soovime reformida doktoriõpet selliselt, et enamusele doktorantidele oleks tagatud nooremteaduri ametikoht ülikoolides, korraliselt evalveeritud teadus‑ ja arendusasutuses või neil oleks sõlmitud tööleping ülikoolivälises asutuses oma doktoritööga seotud valdkonnas. Teisisõnu oleksid doktorandid  teadustööd tegevad töötajad oma tööandja juures.

Eelnõuga kujundatakse ümber doktorantide töötingimused ja ‑keskkond, mis võimaldaks senisest selgemalt doktoriõppega seonduvate tööülesannete fikseerimist ja tasumist ja tõstaks seeläbi doktoriõppe läbimise tõhusust.

Muudatused doktoriõppes on hädavajalikud. Doktoriõppe lõpetajate arv on endiselt madal ning majanduse struktuuri muutmiseks ja ühiskonna vajaduste täitmiseks selgelt ebapiisav. Meie eesmärk oli, et aastal 2020 kaitseks Eestis õppeaasta jooksul 300 doktorikraadi, kuid parimal juhul ületas doktorikraadi kaitsmiste arv 2017. aastal napilt 250 piiri, kuid pärast seda on see taas langenud. See tähendab, et doktoriõppe efektiivsus on madal ja praegusest lõpetamiste arvust ei piisa, et tagada doktorikraadiga tippspetsialistide järelkasvu. See omakorda pärsib teadmistepõhise ühiskonna edasist arengut.

Kirjeldatud olukorrani on viinud doktorantide liigne hõivatus muu tööga, mis ei ole seotud nende teadustööga, seda nii ülikoolis endas kui väljaspool ülikooli. Muud tööd tehakse sageli täiskoormusega, mis ei võimalda piisavalt pühenduda teadustööle. Senine doktoritoetus ei taga piisavat toimetulekut, mis võimaldaks täiskoormusega pühenduda doktoritööle.

Uues teadus‑ ja arendustegevuse, innovatsiooni ja ettevõtluse arengukavas on doktoriõppe reformimine olulisel kohal. Me peame jätkama doktoriõppe tõhususe ja atraktiivsuse suurendamist, sealhulgas toetama doktorantide asumist nooremteaduri ametikohale, mis annab neile sotsiaalsed tagatised ja kindlustab neile sissetuleku. Samuti peame jätkama teadmussiirdedoktorantuuri toetamist, kuna vajadus tippspetsialistide järele on ka väljaspool akadeemilist sektorit.

Oluline on muuta senist retoorikat ning doktorante tuleks edaspidi käsitleda mitte enam üliõpilastena, vaid kui alustavate teadlastena, kelle põhitööks on doktoriõpingud ja doktoritöö ettevalmistus ning kes saavad oma töö eest palka.

Aga doktoriõpe ei ole ainuke valdkond, mida see eelnõu puudutab. Teise olulise valdkonnana on planeeritud muudatusi õppelaenutingimustes. Õppelaenuvõtjate arv on alates 2009. aastast pidevalt meil langenud, mis annab tunnistust, et kehtiv süsteem ei pruugi enam vastata õpilaste vajadustele. Õppelaenuintress on tänases olukorras ebamõistlik ning kahe käendaja nõue põhjendamatult kõrge õppelaenu taotlemisel. Teie ees oleva eelnõu kohaselt peaks õppelaenu taotlemisel olema üks käendaja ja kuue kuu Euribor + 3% siis intressi maksimaalne määr.

Ja vähesel määral muudame ka vajaduspõhise õppetoetuse saamise aluseid. Võttes arvesse välismaalaste seaduses sätestatud põhimõtet, mille kohaselt Eestisse asumisel on tähtajalise elamisloa andmise tingimus piisav legaalne sissetulek, mis võimaldab tema toimetuleku Eestis elades, siis muudetakse tingimusi selliselt, et õppimiseks antud tähtajalise elamisloaga Eestis viibival välisüliõpilasel ei ole enam edaspidi õigust saada vajaduspõhist õppetoetust, sest me eeldame, et siia tulles on ta kinnitanud, et ta saab majanduslikult hakkama. Muudatuste jõustumiseks on eelnõus pakutud uue õppeaasta ehk 2022/2023 algust ning üleminek uuele doktoriõppe kontseptsioonile toimub järk-järgult kuni 2026. aastani.

Teile on ka juba täna saatnud Tartu Ülikool ettepaneku, et seda seadust võiks jõustada mitte 1. septembrist, vaid augusti algusest ja seaduseelnõu esitaja poolt igati toetan seda muudatusettepanekut, et seda seadust võiks ka rakendada järgmise aasta 1. augustist. Suur tänu teile!

17:45 Aseesimees Martin Helme

Ettekandjale on küsimusi ka. Heidy Purga, palun!

17:45 Heidy Purga

Suur aitäh, lugupeetud eesistuja! Lugupeetud minister! Mul on küsimus selle seaduseelnõu õppelaenuosa kohta. See on küll väga-väga positiivne, et käendajaid ei pea olema selle seadusemuudatuse kohaselt edaspidi enam kaks, vaid piisab ühest. Aga kui nüüd vaadata seda laenuprotsenti ja intressimäära, tähendab, täpsemalt selle väikese summa juures, mille ulatuses õppelaenu pakutakse, siis see toode ei ole kuigivõrd ahvatlev pankadel õppuritele välja pakkudes. Kas selles osas võib ka mingisuguseid muudatusi ette näha? Sest kui see on vähenenud, siis võiks olla justnagu natuke kriitiline selle seadusemuudatuse suhtes. Võib-olla on mindud justkui nagu poolele teele. Üks käendaja on küll hea kompromiss, aga tegelikult õppelaen iseenesest ei ole väga ahvatlev pakkumine, kui intress sinna juurde mõelda.

17:46 Haridus- ja teadusminister Liina Kersna

Aitäh küsimuse eest! Tõesti tundub, et tänane õppelaenusüsteem ei ole atraktiivne. Kui me vaatame andmeid, siis näiteks 2014/2015. õppeaastal 9% üliõpilastest võttis õppelaenu ja täna on neid 4%, üksnes 1742 õpilast on võtnud õppelaenu. Meil saab ühel aastal võtta 2500 eurot õppelaenu, summa on väike. Iseenesest meie eesmärk oligi muuta süsteemi paindlikumaks. Ja see intressimäär, mis siin seaduses on, on maksimaalne määr. Pankadega läbi rääkides võib pakkuda madalamat intressimäära ja usun, et avatud turu tingimustes seda ka tehakse. Aga jälle, ka siin, see eelnõu on nüüd Riigikogu menetluses. Kui teil on paremaid ettepanekuid, kui siin eelnõus on kirjas, siis need on teretulnud, Meie eesmärk on, et need üliõpilased, kes vajavad õpinguteks õppelaenu kaudu tuge, seda võimalikult paindlikel ja soodsatel tingimustel ka saaksid.

17:47 Aseesimees Martin Helme

Eduard Odinets, palun! 

17:47 Eduard Odinets

Aitäh! Lugupeetud minister! Kui ma nüüd õigesti aru saan, siis doktorante hakkab olema kolme tüüpi uue seaduse järgi . Ühed, kes on nooremteadurid ülikooli juures, saavad ülikooli töötasu, ülikoolipoolset töötasu. Teised on ettevõtete, asutuste, organisatsioonide juures, kus nad saavad töötasu sealt, ja kolmas tüüp, kes ei olegi tööl ja ülikoolis oma tööandja juures või nad on tööl, aga nende töö ei ole seotud doktoriõpingute teemaga ja tööandja ikkagi tahab, et nad panustaksid 100 protsenti oma põhitööülesannetele, mitte doktorantuuris õppimisele. Ja küsimus on selles, kas ja millist tuge riigilt saavad need kolmanda tüübi doktorandid tulevikus. Kas need jäetakse kõikidest toetustest, stipendiumitest ja muudest võimalustest ilma, kuna nad niikuinii käivad tööl ilmselt, aga võib-olla ei käigi, et vaadaku, kuidas ise hakkama saavad oma õpingutega?

17:48 Haridus- ja teadusminister Liina Kersna

Aitäh! Tõesti, see kolmas n-ö doktorantide rühm on n-ö doktorandid-üliõpilased, kes ei ole töölepinguga oma tööandjaga seotud. Ja tegelikult tõesti, see on selline elukestva õppega seotud doktorantuur, et kui inimene on juba jõudnud oma elustandardis ja töökohal sellisesse positsiooni, et ta tahaks ennast täiendada, teha doktorantuuri, aga ta ei vaja selleks sellist spetsiaalset töökohta, et doktorantuuri läbida. Siis see on tema valik. Meie riik tahab, et meil doktorante esiteks oleks rohkem ja teiseks, et nad ka lõpetaksid oma doktorantuuri. Meil täna nominaalajaga lõpetab 30% doktorantidest doktorantuuri, see on väga väike arv, rääkimata sellest, et neid ei ole nii palju, kui me oleme aastaid endale eesmärgiks seadnud: 300. Aga kui te küsite nii, et millist tuge need doktorandid saavad, siis nad saavad tasuta kõrghariduse. Nad saavad tasuta väga hea doktoriõppe.

17:50 Aseesimees Martin Helme

Aivar Kokk, palun! 

17:50 Aivar Kokk

Aitäh, austatud juhataja! Hea minister! Me räägime siin doktorandist ja nooremteaduritest, kõigest muust ja nende tasust. Aga kas siin seaduses on ka kuskil, et selgelt väga suur roll on juhendajatel. Ma saan aru, et iga päev juhendajatel see roll kasvab, aga nende rahanumber ei kasva. Kas siin seaduses ka seda poolt on puudutatud või ei ole? Ma vähemalt ei loe seda välja. Ma tean, et ühel hetkel võib tekkida see probleem, et neid, kes doktorandina tahavad õppida, on küll. Aga kas me leiame nendele ka juhendajaid?

17:50 Haridus- ja teadusminister Liina Kersna

Aitäh! See on väga õige tähelepanek. Olles nüüd seda eelnõu arutanud teaduspoliitika komisjoniga, Teadus- ja Arendusnõukogus, erinevate rektoritega, siis tõesti need kitsaskohad selle eelnõu puhul on see, et ta tõstab doktorandid kõrgharidus- ja teadussüsteemis eriliselt esile, ja meil on ka neid väga vaja – nagu ma ütlesin, meil on süsteemne probleem, et neid on vähe ja nad ei lõpeta õigeaegselt –, aga samas tõesti võib juhtuda olukord, kus konkreetse doktorandi juhendaja võib saada näiteks vähem palka kui doktorant selle doktoritoetuse toel. Näiteks mõni kaasprofessor. Siin see probleem iseenesest viitab kõrghariduse alarahastamise probleemile üldisemalt.

Selle nimel me peame tegutsema, et kõrghariduses oleks rohkem vahendeid, et ka kaasprofessorid, professorid ja juhendajad saaksid kõrgemalt tasustatud. See on probleem. Ja mul on hea meel, et ka Riigikogu on võtnud initsiatiivi ja detsembri alguses on riiklikult tähtsa küsimuse arutelul ja ka Riigikogu saalis kõrghariduse rahastamise teema.

17:51 Aseesimees Martin Helme

Margit Sutrop, palun!

17:52 Margit Sutrop

Austatud eesistuja! Lugupeetud minister, aitäh nende esitamiste eest! Minu murekoht on praegu õppetoetustega seotud. Kultuurikomisjon sai siin ka Eesti Kutseõppe Edendamise Ühingult küsimused selle kohta, kas oleks võimalik õppetoetuste niisugust määramist muuta lihtsamaks. See on praegu väga bürokraatlik ja põhimõtteliselt kutseõppeasutused, ma saan aru, tahaksid mitte võtta seda aasta läbi, mitte seatud kindlaid tähtaegu, samas määrata toetuste suurust ise ja siduda see lahti ka sellest, et teha pingerida. See tähendab, et nad sooviksid kohe algusest alustades võimalust juba atraktiivsemaks muutmiseks kohe hakata neid toetusi määrama. Tudengid on ise jälle avaldanud muret, et needsamad õppetoetused on seotud perekonna sissetulekuga. Need on nagu kaks erineva suunaga küsimust, aga missuguseid võimalusi näete? Üks tundub olevat lihtsalt bürokraatlikult lihtsamaks muuta, mitte vaja ei ole tudengi esitatud avaldust, vaid asutused saavad seda ise menetleda. Teine küsimus on, et kas see sidumine perekonna sissetulekuga on kindlasti obligatoorne. Meie tudengid on väga iseseisvad juba ja sageli ikkagi ise oma rahakoti peal.

17:53 Haridus- ja teadusminister Liina Kersna

Aitäh küsimuse eest! Loomulikult, kui me saame teha süsteemi vähem bürokraatlikuks ja paindlikumaks, siis minu toetus sellele ja kindlasti mõtlen kaasa. Ja näiteks ka selle vajaduspõhise õppetoetuse juures on ju vajaduspõhine õppetoetus ja siis on vajaduspõhine eritoetus, mida saavad ka koolid maksta, juhul kui midagi ootamatut juhtub tudengi või õppija elus, ja siis selle kaudu saab toetada. Tõesti, täna on nii, et et tudengit kuni 24. eluaastani käsitletakse perekonna liikmena, 25‑aastaseid tudengeid siis juba eraldiseisvate leibkondadena. Praegu me oleme niimoodi kokku leppinud, et kuni 24. eluaastani tudeng on väga tugevalt seotud oma perekonnaga. Me võime alustada debatti selle üle, kas me peaksime seda pikaaegset praktikat muutma.

17:54 Aseesimees Martin Helme

Signe Kivi, palun! 

17:54 Signe Kivi

Suur aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud minister! Minu küsimus tõukub ühest artiklist: Karli Lembit Laane, Tartu Ülikooli filosoofiamagistrant. Tema artikkel ilmus paar päeva tagasi Eesti Päevalehes, kus ta ütleb, et õppelaenu muudatused tõesti pole oma olemuselt halvad, aga nende mõju kipub olema tühine. Ta toob välja, et reform ei puuduta üldse tegelikku üliõpilaste sotsiaalsete tagatiste süsteemi sõlmprobleemi, õppetoetusi. Ja ma tsiteerin, ta ütleb, et nagu praegused õppelaenud, on needki ebamõistlikud madalad ning absurdselt kättesaamatud. Ja taas seesama jaotuse arvestus, kus 24-aastane tudeng arvestatakse kokku oma perekonnaga. Ta toob välja, et 2016. aasta andmetel sai vajaduspõhist õppetoetust umbes viiendik tudengitest. No see on tõesti viis aastat tagasi, aga ju need andmed on avalikud. Mida te ütleksite talle ja võib-olla ka paljudele teistele üliõpilastele, kes meid täna jälgivad? Aitäh!

17:55 Haridus- ja teadusminister Liina Kersna

Aitäh! Mis puudutab õppelaenu tingimusi, siis ma tean, et Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium on püüdnud ise pidada sel teemal ka pankadega läbirääkimisi. Ja ma arvan, et see on üks koht, mida ka Riigikogu võiks võtta initsiatiivina ja vaadata, kas me saame selle seaduseelnõu raames muuta tõesti olukorda üliõpilastele soodsamaks. Kindlasti ma toetan, kui need kokkulepped pankadega saadakse. Haridus- ja teadusministeeriumi vastuseisu taha see kindlasti ei jää.

Kui vaadata vajaduspõhiseid toetusi, siis suurusjärgus 6000 üliõpilast on neid, kes saavad vajaduspõhist õppetoetust, ja nendest suurusjärgus 500 on nendest kolmandatest riikidest tulnud üliõpilasi. Aga jah, ma mõistan, et nii kõrghariduse rahastamine kui ka õppetoetused on aastaid olnud sama rahastuse peal. Kindlasti on siin arenguruumi. 

17:56 Aseesimees Martin Helme

Eduard Odinets, palun!

17:56 Eduard Odinets

Aitäh, härra aseesimees! Lugupeetud minister! Kui ma nüüd õigesti aru saan, siis selle ülikooli juures töötava nooremteaduri töötasu ei fikseerida seaduses. Ja see summa hakkab sõltuma sellest töölepingust, mida sõlmitakse nooremteaduri ja ülikooli vahel, ja see on otseses seoses selle halduslepinguga, mida riik sõlmib ülikooliga ja mis summad sinna tulevad, kord nii, kord naa, eks ole. Loodetavasti see 1% SKT-st kuhugi ei kao ja loodetavasti kasvab jne.

Aga üks asi on mulle segaseks jäänud. Kas riik eraldab ülikoolile seda raha nelja aasta peale, mis on nominaalõppeaeg, või kaheksa aasta peale, mis on maksimaalne nominaalõppeaeg? Sest me saame aru eelnõust, et seda nominaalõppeaega on võimalik ka pikendada teatud tingimustel. Kui ma loen komisjoni protokolli, mida ma varsti ka ette loen, siis see vastus oli natukene segane.

17:57 Haridus- ja teadusminister Liina Kersna

Aitäh! Jah, tõesti, meie eesmärk on, et see nooremteadur saaks vähemalt riigi keskmise palgaga võrreldavat palka, see on see ambitsioon ja see on ka arvutuste alus. Kui me oleme arvutanud, kui palju see toetus läheb riigile maksma. Haridus- ja Teadusministeeriumi osa tuleb tõesti 1%-st sisemajanduse kogutoodangust, mis on suunatud teadus- ja arendustegevustesse. Ja need tingimused lepitakse kokku halduslepingutes ja nooremteaduri töötasu toetusfondi läheb see raha.

Nüüd on küsimus, et mitmeks aastaks neid halduslepinguid teha. Meil on praegu just käimas ka halduslepingute ettevalmistused, sest järgmise aasta alguses need lõpevad, peavad olema uued lepingud, ja siin on tulnud ettepanekuid, et need lepingud võiksid olla just vastupidi hoopis lühemaajalised, mitte ainult neljaaastased, vaid näiteks kaheaastased. Kuna tingimused muutuvad, siis ei oleks nii lepingutesse raiutud neid seisukohti. Aga kindlasti saab lepingus võtta kohustuse teatud aeg riigil see tasu maksta. On tõesti nii, et neli aastat on nominaalaeg, aga riigipoolne toetus on maksimaalselt kaheksa aastat, teatud eranditega, näiteks lapsehoolduspuhkus pikendab seda ja ajateenistuses või asendusteenistuses käies ka see aeg pikeneb. Aitäh küsimuse eest!

17:59 Aseesimees Martin Helme

Andres Metsoja, palun!

17:59 Andres Metsoja

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! On toodud välja, et Eesti üks suurimaid probleeme on ikkagi see, et doktoriõpe ei sidustu piisavalt hästi meie ettevõtluse vajadustega, seda innovatsiooni ei ole piisavalt ja nii edasi. Samas me teame, et kogu teadusmaailm liigub selles suunas, et tulevad nano‑ ja mikrokraadid ja kraadiõpe nii-öelda muutubki väiksemate, lühemate tsüklite peale. Kas see eelnõu kuidagi ka lahendab nagu tegelikult seda poolt,et vaatab seda tulevikusuunda? Sest kui me räägime teadus‑ ja arendustegevusest, siis me peame paratamatult rääkima sellest tipust ehk doktoriõppest, selle sidumise teemast ühiskondlike vajadustega just ettevõtlussuunal, et see innovatsioon ja muutused ühiskonnas tekiks. Ma arvan, et see tuumik ei ole kuidagi seotud võib-olla selle õppelaenutemaatikaga, aga võib olla ka seal on muutusi vaja, aga just see pool, kas see ka kuidagi sidustub selle eelnõuga.

18:00 Haridus- ja teadusminister Liina Kersna

Jaa, aitäh! Väga oluline küsimus. Tõesti, kui me vaatame Eestit näiteks rahvusvahelises võrdluses, siis me oleme selles mõttes tublid, et me tõesti oleme nüüd viimased aastad suutnud täita lubadust, et me avaliku sektorina panustame teadus‑ ja arendustegevusse 1%, aga Euroopas üldiselt on kokku lepitud, et kokku peaks teadus‑ ja arendustegevustesse suunama vähemalt 3%, 2% peaks tulema erasektorist. Ja see erasektori panus meil on madal ja meie eesmärk ongi erasektori panust kindlasti suurendada. Mida me selleks teeme? Selleks lepiti kokku, et sel ajal, kui tehti kokkulepe, et teadus‑ ja arendustegevusele läheb 1% sisemajanduse kogutoodangust, et lisanduvast rahast 40% tuleb Haridus‑ ja Teadusministeeriumile, 40%, võrdsel määral, tuleb Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeeriumile ja 20% valdkondadeüleseks teadustöödeks ministeeriumidele. Ja sellepärast saigi kokku lepitud nii, et on võrdsetel määradel 40 ja 40%, et tegeleda süsteemselt sellega, et meie eraettevõtted ka oskaksid paremini tellida teadus‑ ja arendustegevusi ja oleksid ka võimelised ise paremini teadus‑ ja arendustegevustega tegelema. Ja selleks meil on välja töötatud ka teadmussiirdedoktorantuur, mis on üks nendest kolmest doktorantuurivormist ja seda teadmussiirdedoktorantuuri me saame eraldi toetada ka Euroopa Liidu vahenditest. See on hästi oluline, et doktorandid teeksid ettevõtetes, aga ka näiteks avalikus sektoris, kohapeal konkreetsele ettevõttele või asutusele vajalikku doktoritööd. Ja selleks saab teha kolmepoolse lepingu: doktorant, ülikool ja ettevõte või organisatsioon, kus kohas seda doktorantuuri läbi viiakse. See on hästi oluline ja see eelnõu ka panustab sellesse, lisaks rahastamise mudel.

18:02 Esimees Jüri Ratas

Aivar Kokk, palun!

18:02 Aivar Kokk

Hea juhataja! Hea minister! Mu küsimusel on kaks osa, kaks poolt. Üks on see, et kui rääkisime rahastamisest doktorantidele, see on neli aastat, kui ma õigesti aru sain, see rahastamine, kas see on sama süsteemiga nagu kõrgharidusele, et sa pead teatud punktid ära tegema, et seda raha saada? Praegusel hetkel tundub niimoodi, et ma käin neli aastat ära ja kui olen raha kätte saanud, siis jätan pooleli ja ega ma tagasi vist ei pea maksma.

Ja teine pool on see, et ma olen märganud, et väga paljud mu kolleegid on mures sellepärast, et nad ei saa isegi magistrikraadi minna [tegema], sest nad on juba 50+, rääkimata doktori[kraadist]. Ülikoolis öeldakse, et nii vanadele inimestega ei ole midagi teha. Aga ma arvan, et tänasel seisul ...

18:03 Haridus- ja teadusminister Liina Kersna

Ei öelda.

18:03 Aivar Kokk

Mul endal on üks vallavanem, kes sai sellise vastuse praktiliselt kuu aega tagasi. Ta on 50 juures. Kas on vanusepiiranguid? Ja teine on see, et kas see ongi nii, et ma neli aastat käin doktorantuuris ja saan raha?

18:03 Haridus- ja teadusminister Liina Kersna

Aitäh! Esiteks, ma tõesti väga tahan loota, et üheski ülikoolis ei ole sellist piirangut. Ma ei tea, minu emagi õpib magistrantuuris ja on oluliselt vanem kui 50-aastane. See on hästi tore tendents. Me näemegi, et elukestev õpe on reaalsus, et ülikoolides on aina eakamad inimesed ja see on äärmiselt tervitatav ja tore.

Aga mis puudutab rahajaotust, siis riik eraldab raha nooremteaduri palgafondi, ja doktorant teeb  ülikooliga lepingu ja selles lepingus lepitakse täpselt kokku need tingimused, kuidas seda raha kasutatakse ja millises summas, milline see palk saab olema. Riik on öelnud seda, et kui nominaalaeg üldiselt erinevates doktorantuurides kolm või neli aastat on, et neli aastat on nominaal ja maksimaalselt kaheksa aasta jooksul siis saab seda raha kasutada teatud erisustega. Nagu ma ütlesin, lapsehoolduspuhkusel ja ajateenistuses või asendusteenistuses olemine lisatakse sellele kaheksa aastale.

18:05 Esimees Jüri Ratas

Austatud minister, teile rohkem küsimusi ei ole. Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli ettekandeks kultuurikomisjoni liikme Eduard Odinetsi. Lähme siit sama tempokalt edasi. Palun! 

18:05 Eduard Odinets

Sama tempokalt? Ma saan aru, et mul on 20 minutit.  Austatud esimees! Austatud kolleegid! Mul on au tutvustada teile, mis on toimunud eelnõu 420 ümber kultuurikomisjonis.

Kultuurikomisjon vaagis eelnõu erinevaid tahke oma kahel koosolekul: 11. oktoobril sisuliselt ja 12. oktoobril me tegime menetluslikke otsuseid. Eelnõu sisulisel arutelul osales haridus- ja teadusminister Liina Kersna, Haridus- ja Teadusministeeriumi teadusosakonna juhataja asekantsleri ülesannetes Katrin Pihor ning kõrghariduse valdkonna peaekspert Allan Padar. Nemad siis lisaks komisjoni liikmetele.

Ja nagu ikka, algas eelnõu menetlemine või arutelu ministripoolse ettekandega. Needsamad mured, mida minister ka täna siin tutvustas, olid komisjoni liikmetele teatavaks tehtud ka komisjoni istungil ja nende murede lahenduseks ongi see, et doktoriõppesse sisenevad noored vormistatakse tööle nooremteaduritena ja nemad saavad keskmise palga ja sellega ka sotsiaalkaitse, nii nagu ka siin täna minister ütles. Lisaks sellele on oluline, et meil viiakse sisse Eestis teadmussiirde doktorantuur ehk doktorandid saavad teha oma teadustööd oma tööandja juures.

Ja loomulikult õppelaenu tingimuste paindlikuks muutmine, sellest kõigest minister ka kõneles. Allan Padar mainis, et tegelik lõppeesmärk sellel eelnõul on, et doktoriõpe oleks oluliselt tulemuslikum, et kasvaks ja doktoriõppe lõpetamiseni jõudmise kiirus ja suureneks ka lõpetamiseni jõudnute osakaal.

Järgnes terve rida küsimusi komisjoni liikmetelt. Komisjoni esimees Aadu Must märkis, et eelnõu on sümpaatne, aga kindlasti tuleb tegeleda ka doktorandi kvalifikatsiooniga, doktorandi doktoriõppe sisuga, kuna selles on ka erinevaid arusaamu. Eduard Odinets ehk mina soovisin ka komisjoni istungil täpsustada ministril, kas doktoriõppe kolmandas vormis, niinimetatud doktorant-üliõpilasel säilib ka riigipoolne toetus. Allan Padar vastas, et eelnõu kohaselt doktorant-üliõpilasel, kes ei ole tööl ülikoolis või kes ei tee teadustööd oma tööandja juures, temal mingit toetust ei säili. Katrin Pihor avaldas ootust, et enamik doktoriõppest läbitakse ülikooli või teadusasutuse juures või teadmussiirde doktorantuuris. Kolmas formaat dktoriõppes ehk siis üliõpilane-doktorant on jäetud alles tulenevalt aruteludest ülikoolidega, sest Eestis on inimesi, kes on teeninud omale piisavalt kapitali, soovivad võtta aja maha ning enesearendamiseks doktorantuuri minna, mainis Katrin Pihor. Katrin Pihori sõnul ei soovi nemad ehk siis kolmanda tüübi üliõpilased-doktorandid ennast töölepingulise doktoriõppega siduda. Seetõttu on kokkuleppel ülikooliga võimalik läbi viia ka vabamas vormis doktorantuuri ning konkreetsed tingimused lepitakse kokku individuaalõppe plaanis.

Samuti uurisin mina õppelaenu koha pealt, kas üliõpilane ise saab taotleda õppelaenu tingimuste ümbervaatamist, kuna uue süsteemi järgi on need soodsamad kui praegused. Allan Padar vastas, et olemasolevaid lepinguid on võimalik kahepoolse kokkuleppega muuta.

Jaak Valge, komisjoni liige, avaldas muret, et teadustegevus Eestis muutub järjest rohkem institutsioonikeskseks ning sellega seoses ei ole teaduse sõltumatus piisav. Valge küsis, kas muudatus, mis teeb doktorantide oleku veelgi institutsioonikesksemaks, ei ohusta doktorantide iseseisvust ning akadeemilist vabadust. Katrin Pihor arvas selle peale, et tegelikult on Eesti Teadusagentuuri juhtimisel algatatud teaduse rahastamise kontseptsiooni põhimõtete ülevaatamine. Ja üks teema puudutab ka grante ning seda, kas need peaksid olema tingimata seotud positiivselt evalveeritud teadusasutustega. Hetkel tulemusi veel ei ole. Aga mis puudutab tugevamat institutsionaliseeritust, siis selles osas eelnõu muudatusi ei tee. Eelnõu kohaselt on pigem soov näha, et tänu teadmussiirdele tekib rohkem uusi uurimissuundi. Selle kaudu tekib võimalus ka paremini vastata ühiskonna ootustele ja vajadustele.

Viktoria Ladõnskaja-Kubits küsis, kuivõrd muutub ühe doktorandi sissetulek paremaks selle eelnõuga. Minister Liina Kersna vastas, et nooremteaduri toetus on ajaperioodi keskmine palk ning selleks on arvestatud 13,5 miljonit  eelmise aasta andmetel. Hetkel on doktorandi stipendium üle 600 euro, seega on tegemist märkimisväärse doktorandi sissetuleku kasvuga.

Viktoria Ladõnskaja-Kubits täpsustas akadeemilise puhkuse võimaluste kohta, mida eelnõu doktorandile enam ette ei näe. Eelnõus on kirjeldatud juhud, mille puhul saab õpinguid pikendada, kuid puudub tervislikel põhjustel õpingute pikendamise võimalus. Selle peale Allan Padar vastas, et 8-aastasse õppeperioodi sisse peaks mahtuma kõik erinevad õpipuhkused. Ja kuna doktorant on töölepingulises suhtes, siis on ka haiguspuhkus tagatud. Lisaks jääb ka uue eelnõu järgi eksternõppe võimalus. Padar sõnas, et statistikat vaadates on akadeemilise puhkuse võitjad väga sageli need inimesed, kes oma õpingud katkestavad.

Liina Kersna täiendas, et riik maksab doktorandile ainult nelja aasta eest ehk nominaalõppeaja eest. Aga täna me siin kuulsime, et minister täpsustas oma vastust, mis kõlas komisjoni istungil.

Signe Kivi küsis või tundis huvi, kui palju on Haridus- ja Teadusministeeriumis endas doktorikraadiga inimesi. Minister vastas, et ei oska täpset arvu öelda, kuid ministri kolmest nõunikust kahel on doktorikraad.

Margit Sutrop juhtis tähelepanu, et on kindlasti juhtumeid, kus juhendajal ei ole piisavalt aega doktorandi jaoks, kuid kõige tähtsam on siiski doktorandi enda motiveeritus. Sutrop küsis, mida eelnõuga lahendatakse, kas motiveeriva palga tekitamist või staatuse muutmist. Samuti uuris Margit Sutrop, mis on siiski see motivatsioon, et tõsta doktorandi motiveeritust veelgi rohkem. Minister vastas, et palga maksmine kindlasti motiveerib kiiremini doktoriõpinguid lõpetama. Pikaaegsem mõju sellel reformil võiks olla ikkagi see, et ettevõtjad suudaksid rohkem väärtustada doktorikraadiga töötajad ning neile ka rohkem palka maksta.

Katrin Pihor lisas, et töötasu kõrval on olulisel kohal ka töösuhte olemus, sest sellega võetakse kohustused, mida peab täitma. Samuti on oluline tegur nõudluse poole turgutamine. Näiteks rakendusuuringute programmi kaudu toetatakse ettevõtetes läbiviidavaid rakendusuuringuid ja see peaks rohkem ettevõtete juurde doktorante tooma. Allan Padar selgitas, et motivatsioon on seotud ka sellega, mida doktorant oma doktorantuuri jooksul teeb, kui palju paneb ülikool doktorandi teisi ülesandeid tegema. Eelnõu väljatöötamise käigus arutati, et kuidagi on vaja panna piirmäär doktoritööga mitte seotud ülesannete osas. Leiti aga, et see ei ole eelnõu küsimus, aga näiteks doktoriõppe kvaliteedi lepingus ülikoolid võivad nendes piirides kokku leppida.

Margit Sutrop uudis, mis on saanud Tartu Ülikooli ettepanekutest, kaasa arvatud see, mis puudutab eelnõu varasemat jõustumist. Ja nagu minister ka täna siin kõnepuldis mainis, neid ettepanekuid analüüsitakse ja võimalusel võetakse arvesse.

Margit Sutrop tundis muret nooremteadurite pärast, kellega on leping sõlmitud enne selle seaduse jõustumist. Neile kohaldatakse töölepingu sõlmimise ajal kehtinud seadust. Nende lepingud võivad muutuda tähtajatuks, mis ülikoolide jaoks võib osutuda suureks probleemiks. Margit Sutropi sõnul nooremteaduri vabastamiseks saaks kasutada ainult kas koondamist või vallandamist, mis ei ole mõistlik, ja ta palus need seadusesätted üle vaadata. Samuti palus Margit Sutrop, et võiks kõrghariduse seadusesse lisada aluspsühholoogide kutseaasta raamnõuete kehtestamiseks. Liina Kersna ütles, et kõiki neid ettepanekuid analüüsitakse.

Aadu Must tundis muret, et ülikoolides toimub niinimetatud keskkooliseerumise protsess. Mitmel pool räägitakse sellest, et doktorikraadi valveerub. Ta küsis ministri seisukohta doktorantuuri erinevate tasemete kehtestamise vajaduse ja võimaluse osas. Minister vastas, et eelnõu on arutatud teaduspoliitika komisjonis, teadus- ja arendusnõukogus. Ülikoolide poolt ei ole tulnud initsiatiivi erinevate tasemetega doktorantuuri tegemiseks. Räägitud on sellest, et võiks ümber vaadata doktorantuuri lõpetamise tingimused, mis Eestis erinevalt paljudest teistest riikidest on seotud enamasti artiklitega. Aadu Must uuris ka doktorandi enda vastutuse ehk võimalike sanktsioonide kohta. Katrin Pihor selgitas, et oluline oli leida tasakaalupunkt. Kui panga nõuded liiga karmiks, siis inimesi doktoriõppesse ei tulegi. Kogu lähenemine baseerub sellel, et doktoriõpe on kokkulepe tööandja ja töövõtja vahel. Mõlemad osapooled on kohustatud midagi tegema. Ja Liina Kersna lisas, et autonoomsed ülikoolid saavad kokkuleppes kehtestada ka sanktsioonid. Seda ei ole võimalik seadusega kehtestada.

Heidy Purga viitas tänasele doktorantide toetusele, mis ei ole konkurentsivõimeline, ning küsis, kui paljud teised töölepingulised kohustused võivad olla takistuseks nominaalajaga lõpetamisel või õpingute kehtestamisel. Katrin Pihor vastas, et teemat on vaja arutada ülikoolidega. Teadmussiirde doktorantuuri puhul annab kolmepoolne kokkulepe võimaluse, et ka tööandja võtab kohustuse, andmaks doktorandile aega doktoritööga tegelemiseks. Tööandja vastutust on rakendanud Katrin Pihorile sõnul paljud riigid.

Mina küsisin, seoses töölepingu seadusega ma tundsin muret, et hästi paljud sätted kõne all olevas seaduses on seotud töölepinguga, nende regulatsioonidega ja miks me reguleerime neid asju siin, mitte töölepingu seaduses. Samuti uurisin, kus on fikseeritud doktorandi palga suurus Eesti keskmise palgana, mida minister alguses tutvustas. Allan Padar vastas, et keskmine palk ei ole seadusega fikseeritud ning põhineb halduslepingus fikseeritud summas ja kokkuleppel. Konkreetse summa fikseerimine ei pruugi olla hea lahendus seoses valdkondlike eripäradega. Mõned valdkonnad näiteks vajavad rohkem kui keskmine palk ja ülikoolid saavad ka oma vahenditest raha juurde panna. See tähendab, et doktorandi reaalne palk ülikooli juures võib olla väga erinev. Selle töölepingu küsimuse osas vastust ei tulnud.

Liina Kersna lisas, et ettepanek selliseks lahenduseks on tehtud eeldusel, et 1% SKP-st endiselt läheb teadus- ja arendustegevusse, ning hetkel on doktoranditoetuse suurus otseselt sellega seotud. Kui see otsustatakse ära muuta, siis seda raha lihtsalt ei ole. Ja Margit Sutrop viitas olukorrale, mis ka täna siin saalis juba kõlanud, et enamik teadureid saab samas suurusjärgus või isegi väiksemat palka kui doktorandid. Ja õppetöö mahu vähendamine võib küll doktorandile anda võimaluse rohkem oma tööle pühenduda, kuid teiselt poolt tekib küsimus, kuidas sünnib kvaliteetne doktoritöö, kui doktorantuuri tullakse õppetöö mahu vähenemisest tingitud väheste teadmistega. Margit Sutrop avaldas lootust, et vaadatakse üle ka doktorantuuri astumise nõuded. Sutrop viitas ka doktorantuuri täitmata kohtadele, kuhu astuvad välismaalased. Ta pidas oluliseks mõelda motivatsioonipaketile, miks nad peaksid Eesti tööturule jääma.

Sellega see arutelu komisjonis lõppes ja nagu ma alguses ütlesin, komisjon oma järgmisel istungil otsustas eelnõu esimene lugemise lõpetada.

18:19 Esimees Jüri Ratas

Hea ettekandja, suur tänu! Tõesti on näha, et küsimusi ei ole. Aitäh teile. Vabandust! Vabandust! On teil küsimus või ei ole? Küsimus? Selge. Aitäh! Vabandust, ettekandja! Väike segadus minu poolt. Siis avan läbirääkimised ja palun nüüd Riigikogu kõnetooli Eesti Reformierakonna fraktsiooni esindaja Margit Sutropi. Palun! Kaheksa minutit.

18:19 Margit Sutrop

Aitäh, Riigikogu esimees! Lugupeetud minister, suur tänu! Ma ütleksin seda, et tegelikult on täna see päev, mida on nii teadlased kui doktorandid väga kaua oodanud. Ma arvan, et selle seaduseelnõuga, kus me anname võimaluse just nimelt doktorantidel asuda tööle väga erinevatel viisidel, on ühelt poolt loodud see soovitud paindlikkus, et saab asuda nii-öelda oma doktoritööd tegema töölepinguga, see on siis nooremteadurina. See on ka praegu võimalik, aga see rahastamine on pigem olnud siis ASTRA programmist sotsiaalfondi toel ja mitte võimaldanud ka päris selliselt töölepinguid sõlmida, et põhitööks oleks doktoritöö kirjutamine. Uuest õppeaastast võiks see siis muutuda. Samamoodi jääb tõepoolest doktorantidele see paindlik võimalus jätkata ka tudengina ja ainult siis tudengina doktorantuuris ja seda teha töö kõrvalt, sest on võimalik, et nad juba tegelikult on heal palgalisel tööl ja ei soovigi üldse sedasama võib-olla vahetevahel vähema palgaga lepingut sõlmida, olgu selleks näiteks meie kohtunikud või mingisugusel nii-öelda heapalgalisel eraettevõtluse töökohal töötavad inimesed. Sellega me piirame tegelikult ka seda, et tudengid väga palju endale erinevaid n-ö kohustusi võtavad ja siis hiljem on õnnetud, et nad õigel ajal ei saa lõpetada, ja veelgi õnnetumad on siis ülikoolid ja nende juhendajad. Ja jääb ka võimalus eksternina olla. Täiesti uudsena siis see ministri poolt nimetatud teadmussiirdedoktorantuur, mis algselt oli mõeldud ainult ettevõtluse doktorantuurina, aga nüüd on võimalik seda teha ka erinevates sektorites.

Ja ma ütleksin, et pidupäev on see sellepärast, et väga paljud osapooled on sellesama teadusleppe sõlmimiseks näinud vaeva. Ka siin Riigikogus erakonnad, kes kirjutasid alla 2018. detsembris teadusleppele, mõtlesid ju sellise võimaluse realiseerimise peale. Kõik erakonnad, välja arvatud siis Eesti Konservatiivne Rahvaerakond, tookord selle leppega ühinesid. Ja tõepoolest on selleks siis nüüd loodud võimalus, et kõik läheks nagu paremuse suunas.

Võib-olla ma rõhutaksin ainult ühte sellist tõesti nagu murelikku küsimust, mis siin natuke juba kõlas, tsiteeriti ka kultuurikomisjonis minu enda sõnavõtte. Ma arvan, et meil on kaks väga suurt muret. Üks on see, et selle suureneva rahaga praegu me loome doktorantidele võimaluse pühendada rohkem ennast oma tööle. 1600 eurot, kui see oleks see keskmine palk, mis järgmisel aastal tuleb, on kindlasti motiveeriv. Sotsiaalsed n-ö garantiid on motiveerivad. Aga me ei saa kuidagimoodi loota, et doktorant tahaks lõpetada, kui see lõpu järel tema elu vähemalt akadeemilistel töökohtadel tegelikult muutub ebakindlaks ja halveneb, sest see palk, mida ta saab pärast lõpetamist, ei ole motiveeriv. Või isegi niisama seda projektipõhise maailmaga tutvudes, doktorant teab, et ta tegelikult ei tahagi seda karjääri ette võtta.

Ja selles mõttes see on üks esimene samm, mis on astutud, aga järgmine samm on see raha, mis läheb kõrgharidusse ja ka siis teadusesse, mis tegelikult motiveerib korrastama ja looma garantiisid, et teadlased ja kõrgharidus saaksid jätkusuutlikult oma tööd teha.

Ja järgmine mure on see, et doktorikraadi tuleb ka ühiskonnas rohkem väärtustada. Ma arvan, et see puudutab tõesti, nagu minister ütles, see teadmussiirdedoktorantuur või ettevõtlusdoktorantuur võiks panna erasektorit mõtlema, et nad sooviksid võtta rohkem doktorante, loodetavasti investeerida rohkem teadus‑ ja arendustöösse oma ettevõtetes ja võtta ka hiljem tööle neid inimesi, kes on doktorikraadiga. Me väga loodame, et need doktorandid, kes ettevõtlusse lähevad, on nagu saadikud, kes avavad selle ukse. Nemad peavad tegelikult sedasama niisugust teaduse ja innovatsiooni niisugust nagu suurt jõudu näitama ja näitama ka ettevõtlusele, et nende selline arendustöö on vajalik. See ei sünni iseenesest ja nad võivad üksinda jääda seal väga hätta. Ma arvan, me peame looma neile suure toe ja kaitse ja võib-olla läbi võrgustunud ettevõtete, kes rohkem teadus‑ ja arendustöösse investeerivad, saame seda tuge luua.

Aga teiseks on siis ka avalik sektor, kus tegelikult peaks väärtustama, et kõikides väga olulistes ametites peaks inimestel olema doktorikraad, sest muidu ei ole ju mingisugust mõtet õppida. Sul peab olema mingi motivaator. Ma mäletan, et Saksamaal elades minu laste kooliõpetajad, kõik gümnaasiumi paremad õpetajad olid doktorikraadiga, kõikide ajakirjade toimetajad, väga suurtes ametites, mis riigiametitesse välja kuulutati, olid inimesed doktorikraadiga. Me oleme Eestis sellest veel väga kaugel ja ma arvan, et selle nimel peame me tegema tööd, siis me saame loota, et Eesti inimesed astuvad doktorantuuri, näevad seda suurt vaeva neli aastat õppida ja hiljem on ka siis motiveeritud hästi ja õigeaegselt lõpetama.

Nii et mõned sammud on meil veel astuda. Aga ma arvan, et me oleme teinud asja paremaks. Ma väga loodan siiski ka seda, et needsamad töölepinguga doktorandid tunnevad rohkem seda vastutust, sest olles töötaja on nad rohkem hinnatud, aga samas peavad ka saama aru, et nad peavad selle eest vastu panustama. Ma ei tahaks kunagi, et meie juhendajatel juhtuks see olukord, mida mina oma kolleegi juures nägin aastaid tagasi, kui ta pidi käima, sest ülikool küsis, et miks juhendajad ei ole piisavalt tööd teinud, meil on juhendajatega ammu sõlmitud see leping, ja lugupeetud, juba emeriitprofessor pidi käima kodus koputamas doktorandi ukse peal, kes neljanda aasta lõpuks ei olnud ikka tööd esitanud, ja teda ei lastud uksest sisse. Pesu rippus õues ja naabrid ütlesid, et ta on küll kodus, aga ta ei avanud oma ust. Ja mitte mingisugust viisi ei olnud ei doktoritöö juhendajal  ega ülikoolil seda raha tagasi nõuda, mis ta doktoristipendiumina kätte oli saanud. Ma väga loodan, et ülikoolidel tekib läbi töölepingu võimalus tudengitelt ka rohkem nõuda ja siis on ühiskond saanud tagasi selle suure investeeringu. Suur tänu ja jätku meile kõigile selle toreda uue reformi jõustamiseks! Aitäh!

18:26 Esimees Jüri Ratas

Suur tänu teile, aitäh teile! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esindaja Jaak Valge. Palun!

18:27 Jaak Valge

Lugupeetud kuulajad! Ma katsun siis suhteliselt lühemat sorti kõne teha. Üldiselt on EKRE selle eelnõu suunaga rahul, sest me oleme ju alati väitnud, et meie kõrgharidusõppe üks suuremaid probleeme on see, et ta ei vasta Eesti ühiskonna vajadustele.

Selle eelnõuga üritatakse tagada doktorantidele finantsstabiilsus ja muuta doktoriõpe elulähedasemaks – mingil määral see võiks ju olukorda parandada. Praegu on pisut keeruline prognoosida, kas see ei too kaasa mingeid muid probleeme, aga igatahes paistab eelnõu algatajatel ja kokkupanijatel olevat see hea tahe küll. Üks negatiivne tendents, mis võib tekkida või õigemini süveneda, on, tõsi küll, see, et teadustegevus muutub liiga institutsioonikeskseks. See on tegelikult Eestis järjest toimunud juba viimasel paarikümnel aastal ja see ähvardab, juhul kui ta süveneb, ähvardab teaduse iseseisvust ja võib arvata, et ka doktorantide akadeemiline iseseisvus mõnevõrra kahaneb.

Kõrgharidusõppe teist põhiprobleemi, milleks on meie õppekvaliteedi langus, eelnõu paraku kuidagi ei lahenda. Ega doktorikraadi kaitsmine iseenesest, kui selle kraadi taseme kvaliteet alla lasta, ei tee kuidagimoodi ühiskonda paremaks ega ka ju arenda meie majandust. Meil tegelikult ei ole vaja mitte formaalse doktorikraadiga inimesi, keda me saaksime hästi kergesti juurde toota, kui nõudeid veelgi alla lasta. Me vajame ikkagi kõrgprofessionaale, kes on Eesti ühiskonnale vajalikud, ja kui nad on vajalikud, siis on nad õnnelikud ja nad on ka hästi tasustatud. Minu arust me ei lahenda seda probleemi ka niimoodi, et hakkame avalikus teenistuses nõudma akadeemilise kraadi olemasolu. Korralikku õppekvaliteedi kontrolli meil Eestis ei ole. Aga mina ei tunne küll ühtegi õppejõudu, kes tõsimeeli julgeks öelda, et viimasel paarikümnel aastal pole õppe lõpetanute teadmiste tase järsult langenud. Ma ei tunne mitte kedagi.

Eelnõu suunaga tasub muidu rahul olla ka seetõttu, et lõpetatakse välistudengitele või kolmandatest riikidest pärit välistudengitele vajaduspõhise õppetoetuse maksmine. See, et seda siiani on makstud, on pehmelt öeldes arusaamatu. Ja kolmandatest riikidest pärit üliõpilaste proportsioon, kellele on makstud vajaduspõhist õppetoetust, on olnud suurem – mitte arv, vaid proportsioon on olnud suurem kui sama proportsioon Eesti üliõpilaste puhul. Nüüd võtab see vähemalt ühel osal neist, kes on tegelikult Eestit kasutanud lihtsalt selleks, et oma majanduslikku heaolu parandada või korraldada järk-järgult oma edasiliikumine Euroopa Liidu rikkamatesse riikidesse, selle Eestisse tuleku motiivi maha ja ehk me saame siis paremaid välistudengeid.

Kindlasti on selles, et sisseränne on meil kiiresti suurenenud just kolmandatest riikidest, olnud oma roll just välistudengitel, õigemini nendelsamadel, kelle Eestisse tuleku esimeseks motiiviks pole õppimine mõnes Eesti ülikoolis. Meil ei ole põhimõtteliselt mitte midagi kõrge kvalifikatsiooniga inimeste Eestisse tuleku vastu. Vastupidi, me oleme igati selle poolt. Küll aga ei aktsepteeri EKRE kontrollimatut immigratsiooni ükspuha missuguse sildi all.

Nii, edasi. See pisike muudatus tegelikult ei lahenda ka kuidagi meie kõrgharidusõppe kolmandat suurt probleemi, milleks on ülikoolide ingliskeelestumine. Ma toonitan, et inglise keeles õppivate välisüliõpilaste arv või proportsioon ei defineeri kuidagi ülikooli taset. Helsingi Ülikoolis on kaks korda vähem välistudengeid kui Tartu Ülikoolis, aga koht maailma ülikoolide edetabelis on üle kahe korra kõrgem. Ja välisüliõpilaste ...

Palun üks minut. (Juhataja: "Palun, üks minut juurde!")

... kõrge osakaal ei pea tähendama ingliskeelse õppe suurt osakaalu. Näiteks hiljuti kultuurikomisjoni istungil osalenud Eesti Teaduste Akadeemia juhid märkisid, et ühe doktorandi väljaõpetamine – tuletan meelde, et välisdoktorandid on õppemaksust vabastatud – läheb Eesti maksumaksjale maksma keskeltläbi 100 000 eurot, neile aga eelnevalt eesti keele intensiivkursuse korraldamine, mis võimaldaks õppetöö läbiviimist eesti keeles, 4000 eurot. Ühtlasi aitaks see kaasa doktorikraadi omandanud kõrgprofessionaalide jäämist Eestisse, sest vastasel korral on meie maksumaksja raha tühja läinud.

Niisiis, kokkuvõttes oleme me eelnõu suunaga rahul, aga need kolm põhiprobleemi ootavad jätkuvalt lahendamist. Aitäh!

18:32 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esindaja Eduard Odinetsi. Palun!

18:32 Eduard Odinets

Aitäh, härra esimees! Lugupeetud kolleegid! Lugupeetud minister! Ka sotsiaaldemokraadid on rahul eelnõuga võetud suunaga ja tervitame doktoriõppe reformi ja muutusi. Aga ka meie sooviksime rääkida mõnedest probleemidest ja kitsaskohtadest, mida sooviks rõhutada ja võib-olla saab ka selle eelnõuga kuidagimoodi lahendada.

Eelnõu sisust. Kutsun üles ikkagi nii komisjonis kui ka ministeeriumis mõtlema nende inimeste peale, kes on selles n-ö kolmandas doktoriõppevormis. Siin jääb kõlama, et see on kuidagimoodi elustiili doktoriõpe. Oled heal järjel, töökoht olemas ja harilikult raha olemas, saad ka omavahenditega õppida. Minister ilusti ütles, et saad riigi poolt tasuta hea haridusse. Ma arvan, et pidades silmas üldeesmärki, et doktorante oleks rohkem ja kvaliteetseid doktoritöid oleks rohkem, me ei tohiks unustada ühtegi doktoranti. Ja kui me räägime nendest kolmandat tüüpi inimestest, kes teevadki seda oma põhitöö kõrvalt, oma laste ja pere kõrvalt, ja kulutavad märkimisväärseid summasid doktoriõpingutele, õppekirjandusele, õppereisidele ja muudele sellistele asjadele, siis nende jaoks on see äärmiselt oluline. Jätta neid üldse ilma igasuguse riigipoolse toetuseta, ma ei usu, et see on hea käik.

Edasi. Kindlus. Ma saan aru, et sõlmitakse tööleping ülikoolis, aga kas see summa on just see täpselt, mis on fikseeritud kogu selle perioodi peale, kas seda summat indekseeritakse, kas see summa jääbki sõltuma riigi soovist, millise summa ta halduslepingusse paneb? Kultuurikomisjoni poole ja ma arvan, et kogu Riigikogu poole on eelmisel nädalal mitme kirjaga pöördunud näiteks Tartu Ülikool, kes ütleb, et riik ei täida oma lubadusi, mida ta on halduslepinguga võtnud, indekseerida neid summasid, milliseid riik on lubanud ülikoolidele. Kas see tähendab ka seda, et üks kord sõlmitud töölepingut nooremteaduriga mitte kunagi ei indekseerita ja see summa mingi hetk jääb alla keskmist palka, mida praegu lubatakse?

Loomulikult siin on päris palju kõlanud neid muresid, mis on seotud kõrghariduse üldise arenguga ja üldise rahastamisega. Väga kenasti on siin välja toonud mitu kõnelejat ja küsijat, et kui me kehtestame doktorandile miinimumpalga, vabandust, keskmise palga, siis võib juhtuda, et tema juhendaja, doktorikraadiga professor saab isegi vähem mõnikord. No professor võib-olla mitte, aga juhendaja kindlasti nii mõnelgi kohal. Me teame juba praegu, et meie ülikoolides on üle 600 teadustöötaja, kes saavad isegi tavakooli õpetajast vähem töötasu.

Need on need teemad, millest me peame rääkima, ja need on need teemad, mida me ei tohi unustada. Sotsiaaldemokraatide jaoks on oluline, et see kõrghariduse rahastamise protsent SKT-st oleks kõrgem. Oleme korduvalt seda ka väljendanud ja vastavaid eelnõusid isegi esitanud. Aga need kahjuks ei ole kultuurikomisjonist edasi jõudnud. Nii et, head kolleegid, kokkuvõttes sotsiaaldemokraadid toetavad eelnõu, aga siiski palume pöörata tähelepanu ka teatud kitsaskohtadele selles eelnõus ja ka kõrghariduse üldisele olukorrale ja üldisele rahastamisele. Aitäh!

18:36 Esimees Jüri Ratas

Aitäh teile! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Eesti Keskerakonna fraktsiooni esindaja Aadu Musta, palun.

18:36 Aadu Must

Lugupeetud esimees! Head kolleegid! Ma alustan nii nagu hea kolleeg Jaak Valge, et teeme lühidalt ja hoiame aega kokku, aga ma luban, et ma ei küsi lisaaega pärast. Kõrghariduse rahastamine, doktoriõppe rahastamine on väga vana teema. Need, kes on Riigikogus kauem olnud, mäletavad lähedast arutelu aastast 2007. Ja mina mäletan hästi, kuidas me rääkisime sellest teemast kunagi haridusministrina teeninud Jaak Aaviksooga, kes tuli välja lähedase ideega ja rääkis seda, kuidas andekamad magistriõppe lõpetanud peavad otsima teenivamaid töökohti kui seda on minek doktoriõppesse.

Olukord on selline, et täna minul süda rõõmustab selle tänase seaduse üle. Ma ei hakka seda lahkama, vaid ütlen ainult seda, et teadusmaailmas ja kõrghariduse maailmas keerleb maakera nii kiiresti, et isegi oma positsiooni säilitamiseks tuleb väga kiiresti joosta. Me oleme palju maha jäänud ja kultuurikomisjoni kuluaarides oleme arutanud seda, et juba homsest peale peame arutama seda, kuidas edasi minna. Saabub hetkeline, peaaegu rahuldav tasakaal. Aga homme on see juba suur mahajäämus hariduse ja kõrghariduse ja teaduse rahastamises.

Eesti ühiskond on jätkusuutlik siis, kui tal on jätkusuutlik haridus. Kui püsib sajandeid meid elus hoidnud Eesti rahva hariduseusk, sest ma kordan siit toolist juba vist kuuendat korda: Eesti rahva riiklikku iseseisvust on mõned teoreetikud pidanud ebatõenäoliseks, aga nende arvutiprogrammides on puudunud üks komponent – Eesti rahva hariduseusk. Hoiame seda elus, töötame selle nimel ja mitte ainult siis, kui me arutame kõrgharidust, vaid ka siis, kui me arutame riigieelarvet. Aitäh!

18:38 Esimees Jüri Ratas

Suur tänu, suur tänu! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku esimene lugemine eelnõu 420 SE lõpetada. Määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks s.a 10. november kell 17.15. Sellega on esimene lugemine lõpetatud ja üheksanda päevakorrapunkti menetlemine lõpetatud.


10. 18:39 Perelepitusseaduse eelnõu (438 SE) esimene lugemine

18:39 Esimees Jüri Ratas

Liigume edasi 10. päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud perelepitusseaduse eelnõu 438 esimene lugemine. Juba infotunnis oli siin väga huvitav debatt selles osas. Selle taustal palungi Riigikogu kõnetooli ettekandeks sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo. Palun!

18:39 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Austatud juhataja! Head Riigikogu liikmed! Hea meel on seista teie ees seaduseelnõuga, mis lahendab ühe üsna vana probleemi. Hea meel on ka sellest, et seda eelnõu on pikka aega ette valmistatud, juba eelmises valitsuses ja koostöös nii kohtute, Justiitsministeeriumi kui tegelikult ka lepitajate endiga.

Millist probleemi see eelnõu lahendab? Lahendab seda probleemi, millega puutuvad kokku 4000 inimest igal aastal, kes pöörduvad kohtusse selleks, et vaielda lapse hooldusõiguse küsimuste, lapse suhtluskorra või ka elatisrahateemade üle. Umbes viiendik Sotsiaalkindlustusameti lastekaitse osakonna sissetulnud juhtumitest on just nimelt vaidlevate lastevanemate juhtumid.

Mida see tähendab lapsele? Vanemate lahkuminek on lapse jaoks kaotus ja trauma. Ja kui vanemad omavahel sõbralikult kokkuleppele lapse huvides ei jõua, siis sellise vaidluse pealtnägemine on lapsele jätkuv traumeerimine. Liiatigi, vaidlevad lapsevanemad ei keskendu mitte lapse kasvatamisele, vaid vaidlusele endale. Vaidlus võtab aega, raha ja aega, ja raha võtab ta mitte ainult vanematelt, jättes lapsed tähelepanuta, vaid võtab aega ja raha ka meie kohtusüsteemilt ja lastekaitsesüsteemilt.

Eesmärk selle eelnõuga on pakkuda kohtuvälist süsteemi, selleks et vaidlused leiaksid lahenduse, mis ei ole pealesunnitud, sest iga kohtumäärusega tehtud lahend on kompromiss, mis ei meeldi täielikult kummalegi poolele ja võib ühele pooltest veel vähem meeldida. See omakorda toob kaasa sagedase olukorra, kus neid kohtumäärusi ei täideta ja kohtutäiturid peavad sekkuma igapäevapereellu. Oleme ka meedia vahendusel näinud neid dramaatilisi sündmusi, kus lapsi püütakse kohtutäiturite abiga ühelt vanemalt teisele üle anda.

Kohtuväline lahendus oleks selline, kus pere saab pöörduda Sotsiaalkindlustusameti poole iseseisvalt, seda ka elektrooniliselt, esitades taotluse, või siis ka varases faasis kohtumenetluse käigus kohtu suunamisel. Mida me soovime saavutada, on kohtute vähem koormatus ja positiivsete kokkulepete hulk laste heaolu tagamiseks.

Millised on need vaidlused, mida on võimalik perelepituses lahendada? Kõigepealt kindlasti lapsega suhtlemise kord, mida lapsevanemad omavahel perelepitaja juuresolekul kokku saavad leppida. Samamoodi lapsele makstava elatise suurus, aga ka hooldusõiguse lõpetamine või muutmine, seda küll ainult kohtu suunamisel. Ja see muudatus jõustuks 1. juulist 2023. aastal. Aga tänane perekonnaõigus võimaldab meil tõepoolest hooldusõiguse muudatusi, isegi kui seal on lapsevanemate vaheline konsensus ja kokkulepe, teha ainult kohtu teel. Ja see on kurnav ja põhjendamatu nii kokkuleppe saavutanud lapsevanemate jaoks kui ka kohtusüsteemi enda jaoks.

Kui ma varasemalt ütlesin, et umbes 4000 peret pöördub iga-aastaselt kohtu poole meil täna, siis erinevate vaidlustega lapsi on loomulikult seotud nende vaidlustega rohkem ja me tahame jõuda 3000 pereni oma lepitusteenusega. Ja selleks on ette valmistatud, koolitatud, 44 perelepitajat, kellega Sotsiaalkindlustusamet on kavandanud ka lepingu sõlmimise. Nad töötavad täiskoormusega. Kuigi me teame, et see vajadus võib pikemas perspektiivis osutuda suuremaks, siis on meil ka see kindlus, et me teame, et Eestis on üheksakümnendate aastate keskpaigast perelepitajaid koolitatud ja sealt on meil võimalik täiendavat teenuseosutajate ressurssi saada.

Teenusekorraldaja on Sotsiaalkindlustusamet. Sotsiaalkindlustusameti ülesandeks on tagada lepitusteenuse osutamine. Sotsiaalkindlustusamet on ka lepitusorganiks lepitusseaduse tähenduses. Ta korraldab perelepitajate koolitusi, hoiab teenuse kvaliteeti ja teostab siis ka teenuse üle järelevalvet.

Perelepitajale on esitatud siis selle seaduse alusel ka nõuded, mis on kõrgharidus, vajalikud isikuomadused perelepitusmenetluse läbiviimiseks, kindlasti ka lastekaitseseaduse välistavatele nõuetele vastamine ehk siis ei ole toime pannud inimene kuritegusid, mis on nimetatud §‑s 20 lastekaitseseaduses, ja ta on läbinud Sotsiaalkindlustusameti lepitajakoolituse, baaskoolitus ja laste õiguste moodul.

Kui tekib küsimus, miks kutsetunnistusega lepitajad peavad täiendavalt läbima selle baaskoolituse ja laste õiguste mooduli, siis nii, nagu ma varasemalt ütlesin, perelepitajaid on Eestis koolitatud üheksakümnendate aastate algusest ja nii mõnigi neist ei ole pikka aega teenust osutanud või ei ole seda üldse teinud. Samamoodi on koolituse sisu tänaseks ja ka vajadus ühiskonnas mõnevõrra muutunud.

Perelepituse alla kuuluvad ka erijuhud. Erijuhtudeks võivad olla lähisuhtevägivalla olukorrad, väärkohtlemine või hooletusse jätmine või kui ühel või mõlemal lepitusosalisel on psüühikahäire või vaimupuue. Selleks puhuks on meil perelepitajad, kes on saanud ettevalmistuse ja koolituse nende erijuhtumitega toimetulekuks. Aga nende erijuhtumite puhul puudub kohustus perelepitust läbida ja pere võib sellest loobuda ega pea osalema.

Teenusele jõudmine on võimalik kahel viisil. Inimene pöördub otse Sotsiaalkindlustusameti poole, saab teha seda interneti vahendusel, aga ka otse pöördudes või siis kohtu suunamisel. Ja kui pere on kohaliku omavalitsuse vaateväljas juba varasemalt, tavapäraselt see on nii, siis võib ka lastekaitsetöötaja kohalikust omavalitsusest inimese suunata Sotsiaalkindlustusametisse. Olgu siinkohal öeldud, et enamasti kõikide selliste kohtuvaidluste valguses on lastekaitsetöötaja arvamus laste huvide kaitseks ka nõutav nii kohtumenetluses kui võimalik kaasata siis seda arvamust ka siia, sellesse olukorda.

Üks oluline kriteerium kindlasti lepituse osutamisel, aga ka selle õnnestumisel on mõlema osapoole soostumine lepitusprotsessis osalema ja juba varem räägitud erijuhtude puhul siis Sotsiaalkindlustusameti-poolne täiendav riskihindamine, et nõrgem osapool ei saaks kahju ega kannatada. Kui teenusele on suunanud kohus, siis ei ole tarvis eraldi taotlust esitada.

Lepituskohtumisi on hinnanguliselt kokku viis, neid võib põhjendatud vajaduse korral olla rohkem, aga see on tänane keskmine praktika. Laste ärakuulamine ja laste kaasamine lepitusmenetlusse on kohustuslik, nii nagu see on kohustuslik täna ka tsiviilkohtumenetluse seaduse järgi. Sest igal lapsel on õigus avaldada arvamust ja teda tuleb ära kuulata, kui otsustatakse tema elukorraldust puudutavaid küsimusi. Lapse ärakuulamisest on võimalik loobuda, aga selleks peab olema mõjuv põhjus ja see mõjuv põhjus võib olla kas lapse tervislik seisund, väärkohtlemise juhtum või ka, et vältida lapse korduvärakuulamist, seda olukorras, kus lastekaitsetöötaja või ka politsei on last juba ära kuulanud, tema arvamus on fikseeritud ja seda arvamust on võimalik kasutada ka lepitusprotsessis.

Lepitusmenetlus võib osutuda edutuks ja sellisel juhul tuleb seda vaidlust jätkata ikkagi kohtus. Me loodame väga, et neid edutuid lepitusi saab olema võimalikult vähe ja rohkem neid, mis on edukad. Sest see on laste elu korraldamise mõttes igal juhul mõistlikum kui jätkuv kohtuvaidlus.

Kui lepitusmenetlus on edukas, siis sõlmitakse vanemluskokkulepe ja seda tehakse lepitaja juures, kinnitab selle juba haldusmenetluse korras Sotsiaalkindlustusamet. Sotsiaalkindlustusamet ei kinnita selliseid kokkuleppeid, kui see on ilmselges vastuolus lapse huvidega või see kokkulepe ei ole objektiivselt täidetav.

Kui lepitusmenetlus on edutu, edastatakse vanematele sellekohane tõend ja kohtuvaidlus jätkub. Kui on on edukas, siis on võimalik pöörata need kokkulepped otsetäidetavaks ja nad on siis ka kasutatavad vanemluskokkuleppena, täitedokumendina täitemenetluse seadustiku tähenduses. Kui pere on jõudnud teenusele läbi kohtu, siis kohus lõpetab selle menetluse, võttes aluseks menetluse lepituse tulemust. Sotsiaalkindlustusameti poolt kinnitatud kokkulepe asendab varasemad kokkulepped või ka vastavad kohtulahendid selles vaidlusaluses küsimuses.

Rahastatakse riiklikku perelepitusteenust riigieelarve vahenditest. Järgmise  aasta eelarvesse on planeeritud selleks 520 000 eurot. Lisaks on järgmisel aastal 131 000 eurot Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra toetuste raamistikust, mida kasutatakse nii erinevateks ettevalmistustegevusteks, mille hulgas on nii koolitus kui ka IT-lahenduse väljatöötamine.

Ja ma väga loodan, et eelnõu eduka läbimise ja menetlemise tagajärjel 1. septembrist järgmisel aastal on võimalik peredel ametlikult juba vältida kohtuskäimist ja saada need kokkulepped perelepitajate juures tehtud. Aitäh!

18:52 Esimees Jüri Ratas

Austatud minister, ma tänan teid. Teile on ka küsimusi. Priit Sibul, palun!

18:52 Priit Sibul

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Esmalt tänan tõesti, et teie juhitud valitsus selle perelepituse teemaga alustas, ja ma loodan, et te ise ka nüüd mõistate, kui te kuulsite seda eelnõu tutvustust, milline käkerdis välja tuli ja millised järelmid teie valitsuse laialisaatmisel on. See eelnõu on kaugel sellest, mis ta oli siis, kui idee selle üle algas. 

Aga sellest eelnõust nüüd konkreetsemalt. Siin terminites te ise ütlete väga ilusasti ära, et tegemist ei ole mitte mingi perelepitusega, vaid tegemist on vanemluslepitusega, kus pannakse paika laste huve. Ehk see on lastekaitseseaduse pikendus. Miks te jõudsite sellise arusaamiseni, et selle, mida rahvusvaheliselt perelepituse all mõeldakse, olete seadusesse hoopis kitsamalt kirjutanud?

18:53 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Hästi sellest algusest küll aru ei saanud, aga ma tuletaks meelde, et selle eelnõu koostamine on toimunud memorandumi alusel, mille esmakordselt viis valitsusse eelmise valitsuse minister proua Riina Solman. Ja ei ole tegelikult toimunud sisulisi ja põhimõttelisi muutusi selle seaduse ülesehitamisel. See eelnõu selgitab seda, kes on perelepitajad perelepituse seaduse tähenduses. Täiesti arusaadavalt on perelepitusseadus lepitusseaduse natukene selline erilisem osa, kus on rangemad nõuded ja rangemad reeglid. Küll aga on perelepituse tulemusi võimalik kasutada ka kohtus, kui kohus need otsused kinnitab. Nii et selles mõttes need kaks seadust ei ole omavahel vastuolus, nad toimivad täiesti eraldiseisvalt ja lepitusseadus on katusseadus perelepitusseadusele.

18:54 Esimees Jüri Ratas

Kert Kingo, palun!

18:54 Kert Kingo

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Ma saan aru siin eelnõust, et lepinguosaliste vahel sõlmitud kokkuleppe kinnitab Sotsiaalkindlustusamet ja nii see jääbki. Minul tekib tõsine küsimus selle õigusliku jõu puhul. Kuidas on tagatud see, et lepingupooled kokkulepitust kinni peavad, et nad neid kokkuleppeid järgiksid ja millised on need tööriistad, kui üks pool näiteks sõlmitud kokkuleppeid rikub?

18:55 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Aitäh küsimuse eest! Järelevalve ja täitevmenetlus ei erine sellest, mis on täna täpselt samasugune järelevalve vanema õiguste ja kohustuste täitmise üle, mida teeb lastekaitsetöötaja kohalikus omavalitsuses või mida teeb siis kohtutäitur kohtulahendite täitmise osas. Täpselt samasugune järelevalve ja täitmine toimib, sest nagu ma varasemalt ütlesin, need kokkulepped on täitevmenetluse seadustiku järgi täitedokumendid.

18:55 Esimees Jüri Ratas

Helle-Moonika Helme, palun! 

18:55 Helle-Moonika Helme

Aitäh, hea eesistuja! Hea minister! Mul on siin § 6, perelepitajale esitatavad nõuded. Ja punkt 1 on kohe, et tal peab olema kõrgharidus. Ja see sinna kõik lõpeb. Minul on küsimus: kas see kõrgharidus on kuidagi ära määratletud? Meil antakse Eestis kõrgharidust teatavasti väga erinevatel elualadel, millel pole nagu tööks inimestega mitte mingit eeldust. Näiteks mingi maaparandaja või insener-tehnilised erialad, eks ole. Ja siis, kui me lähme siit edasi, ta läbib ainult selle koolituse ja siis ongi kõik, ta läheb lastega tööle.  Paragrahv 10 ütleb, et ta peab selgitama lapse huvid välja. Ja siis sealt edasi veel perelepituse erijuhud, ta peab lähisuhtevägivalda haldama, lapse väärkohtlemist, hoolet, isegi psüühikahäire või intellektipuudega lastega peab ta tegelema. Kuidas sellest aru saada? Kas selle peale üldse ei ole mõeldud või mõeldakse edaspidi või on see lihtsalt aps? Paluksin selgitust.

18:56 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Tänan küsimuse eest! Perelepitajaid, nii nagu varem öeldud, on 90. aastate keskpaigast Eestis koolitatud. Perelepitajate erinevatesse ühingutesse – neid on mitmeid – kuuluvad inimesed, kes on omandanud muu hulgas ka kutse. Perelepitajad Eestis on enamasti kas sotsiaaltöö või siis ka psühholoogiaharidusega inimesed. Seal võib olla ka muid baasharidusi, kuid selleks, et omandada seda kutset, on tarvis siis sotsiaaltöö või ka psühholoogiale lähedast baasharidust, et sellele saaks lisanduda koolitus. Ja osa perelepitajatest omab seda täiendavat oskust ja koolitust, mis on seotud erijuhtudega, kui me räägime väärkohtlemisest, perevägivallast ja tegelikult ka vaimupuudega inimestest või psüühikahäiretega inimestest. Need olukorrad nõuavad tõepoolest erilist oskust.

18:58 Esimees Jüri Ratas

Tarmo Kruusimäe, palun!

18:58 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea esimees! Hea ettekandja! Seletuskirja lehekülg viis esimene lõik hakkab pihta nii: "Murekohaks on ka teenuse kvaliteet." Ja siit me loeme: "Võib eeldada, et kuna perelepitajaid koolitab kaks MTÜ-d erinevate koolitusprogrammide alusel, on ka teenuse osutamine erinev." Kas keegi on analüüsinud neid koolitusprogramme ja kas selle analüüsiga oleks meil, Riigikogu saadikutel, võimalik ka tutvuda? Sest praegusel hetkel "võib eeldada". Mille pealt Sotsiaalministeerium eeldab seda?

18:58 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Ettevalmistus on kestnud mitu-mitu aastat, ja nii nagu öeldud, neid koolitusprogramme on analüüsitud. Nende kahe koolitusprogrammi pealt on kokku pandud Sotsiaalkindlustusametil eraldiseisev koolitusprogramm, mida on veel täiendatud lapse huvide ja lapse kaasamise mooduliga, mida osade lepitajate puhul on täiendatud ka nende erijuhtude kompetentside omandamisega.

Selles mõttes murekohaks on tegelikult suuresti ka see, mis ma varem ütlesin, et need lepitajad, kes on meil aastate ja aastakümnete jooksul koolitatud, ei ole tänaseks võib-olla aastaid tööd teinud. Kui 1990. alguses sooviti perelepitust Eestis edendada, siis ei tekkinud sellele arusaadavatel põhjustel liiga palju kasutust ega ka turgu. Eeskätt oli põhjus selles, et ta oli päris alguses inimeste enda rahakotil. Hiljem, kui meie riigi ja kohaliku omavalitsuse võimalused suurenesid, hakkas teenust rahastama kohalik omavalitsus. Nüüd me oleme loomas süsteemi, mida esmakordselt rahastab riik, ja vähe sellest, seda toetab ka kogu õigusraamistik. Me saame asendada need menetlustulemused, lepitusmenetluse tulemused kohtumäärustega. See tähendab seda, et me oleme loonud uue riikliku teenuse – teenuse, millel on hästi kõrge standard, sest ta, nii nagu öeldud, asendab ka kohtumääruse. Ka kohtunike ja Justiitsministeeriumi tungiv soov on olnud, et tegemist oleks ühe institutsiooniga, kes on partneriks ja kes vastutab nii sisulise kvaliteedi kui ka kogu ülejäänud korralduse eest.

Nii et selles mõttes üsna hektiline pilt, mis meil on olnud siiamaani, aga tänu sellele hektilisele pildile on meil tegelikult neid inimesi, kellel on lepituse haridus või ettevalmistus ja ka kogemus. Tänu sellele varasemale hektilisusele oleme me soovinud tekitada olukorra, kus meil on riiklikult ühest kohast korraldatud teenus, mille kvaliteet on tagatud ja pidevalt jälgitud.

19:01 Esimees Jüri Ratas

Peeter Ernits, palun!

19:01 Peeter Ernits

Hea juhataja ja ettekandja! Mul on siiralt hea meel, kordan, siiralt hea meel, et lõpuks ei ole siin järjekordne direktiiv või määrus ja nii edasi. Et Eesti parlament hakkab menetlema siin koostatud seadust. Milline ta on, see hakkab sõltuma suuresti meist, ja siin ei ole seda, et me saame nihutada, või muuta võib-olla mõnda lauset, nii et siiras tunnustus, et lõpuks ometi samuti näeb üht ka päris looma.

Aga minu küsimus on, et siin detaile on palju. Et kui 68 neid lepitajaid ja igaüks teeb 340 sessiooni aastas, aastas on 365 päeva, minu küsimus on, et selle 68 perekonnaga siis käib iga päev selline korralik, see on ju nagu juba pereliikmeks saamine. On see nii?

19:02 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Aitäh küsimuse eest! Me räägime täna 4000 võimalikust perekonnast, kellest me püüame saada lepitusse umbes 3000 perekonda. Lepitusseansse hinnanguliselt ühe perekonna kohta on viis ja kui on vajadust rohkemaks, siis see on võimalik, aga seda vajadust hinnatakse konkreetse pere ja olukorra puhul.

19:03 Esimees Jüri Ratas

Marek Jürgenson, palun!

19:03 Marek Jürgenson

Austatud esimees! Lugupeetud minister! Te olete öelnud, et täna pakuvad perelepitusteenust lepitusühing ja lepituse instituut. Samas meil on ikkagi keskmiselt 4000 kohtuasja aastas. Ja teie prognoosiks on, et tulevikus võiks olla keskmiselt Sotsiaalkindlustusameti kaudu 3000 perelepitust aastast, et oluliselt väheneks kohtuasjade hulk, mis loomulikult koormaks vähem ka kohtute tööd. Kuidas te annaksite nendele kahele organisatsioonile hinnangu, kuidas nad on oma tööga hakkama saanud, ja kuidas te näete tulevikus koostööd nende organisatsioonide ja Sotsiaalkindlustusameti vahel?

19:04 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Aitäh! Me oleme tõepoolest hinnanud, et 3000 peret võiks jõuda. Ja ma arvan, et see ei ole liiga optimistlik. Esiteks seetõttu, et esmakordselt on meil tsentraalselt korraldatud riiklik rahastus ja hästi läbipaistev struktuur selle teenuse osutamiseks. Aga mis veelgi olulisem, meil on õigusraamistik ja perekonnaseadus, samamoodi tsiviilkohtumenetluse seadustik, mis annavad selle võimaluse, et lepitustulemused sisuliselt kohtumääruse jõuga. Ja see on siis ka see surve, mis nii kohtute kui ka inimeste jaoks viib nad pigem kasutama seda leebemat ja tegelikult ka lastele positiivsemat lahendust.

Nüüd partnerid. Eesti Lepitajate Ühing ei ole täna oma lepitajate kaudu minule teadaolevalt partneriks soovinud tulla. Küll aga on Eesti Lepitajate Instituut olnud väga aktiivne partner. Nende inimesed, nende lepitajad on olnud Sotsiaalkindlustusameti koolitustel ja nemad hakkavad ka teenust osutama.

19:05 Esimees Jüri Ratas

Aivar Kokk, palun!

19:05 Aivar Kokk

Aitäh! Ma pean tunnistama, et idee on võib-olla väga hea, aga ma ei saa aru. Kui on kaks organisatsiooni, kes seda teenust pakuvad, siis võiks see riigi poolt neid rahastada. Siis öeldakse, et võib-olla need perelepitajad on eelmisel sajandil õppinud ja enam ei saa hästi hakkama. Ja nüüd äkki kuskil Sotsiaalkindlustusametis leitakse üks hulk inimesi, kes saavad sellega väga hästi hakkama. Kuidas see süsteem ikka omavahel seotud on? Kui siiamaani ei ole neid inimesi, kes väga hästi hakkama saavad, samas kaks organisatsiooni seda teenust on pakkunud ja ma arvan, et nad on saanud hakkama. Kas riik on teinud endale otsuse, kui on eraettevõtluse poole pealt pakkujad, kes seda teenust pakuvad, et need on halvad ja siis hakkab riik Sotsiaalkindlustusametile töökohti juurde tekitama? Kas Sotsiaalkindlustusametis on tööd vähe, eelarve on vilets või mis see probleem on? Ma ausalt öeldes ei ole hästi aru saanud sellest.

19:06 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Nad on pakkunud perelepitusteenust, mis ei ole see teenus päriselt, millest me nüüd selle seaduse tähenduses räägime. Me räägime üsna uuest perelepitusteenusest, mis on riikliku standardiga ja millel on kohtumääruse võim ja vägi. See on see peamine erinevus. Kui seni perelepitajate tegevus oli perele vabatahtlik, kohtud võisid sinna suunata, inimesed ei pidanud seal osalema, siis nüüd me räägime sisuliselt teenusest, mille me teeme inimestele kohustuslikuks ja kus me ootame kõrgemat standardit.

Ja veel kord, suures hulgas tänased perelepitajad, kes on varasemalt oma kutse saanud ja varasemalt seda tööd teinud, ka jätkavad, aga nad on osalenud Sotsiaalkindlustusameti täiendavatel koolitustel. Ühe organisatsiooni osas on olnud soovimatus sellisel viisil teenust osutama tulla. Millised on nende põhjendused selleks, seda peavad nad ise ütlema. Avatud teenuse osutamise võimalus on kõigile.

Lisaks nüüd ka need perelepitajad, kes ei tule sellesse riiklikku perelepitamise süsteemi, nende jaoks jääb alati lahti see võimalus, et kui kohus on suunanud või pere on ise läinud, siis kohus saab pöörata täitmiseks ka nende poolt tehtud lepitusmenetluste tulemused. Aga me ei saa neid käsitleda selle riikliku perelepitussüsteemi osana, mida me selles seaduses reguleerime.

19:08 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ja nüüd palun, Priit Sibul!

19:08 Priit Sibul

Aitäh, austatud esimees! Ma arvan, minister, täpselt nii, nagu te viimasele küsimusele vastates rõhutasite, et see on riiklik perelepitusteen, ma arvan, et see oleks ka mõistlik sellele eelnõule pealkirjaks panna, aga ju me seda saame parandada. Te mitmel korral viitasite riiklikule teenusele. Tõesti, sissejuhatavas sõnavõtus võis jääda mulje, et seda teenust pole olnud, aga te teatud asjade läbi mitmel korral rääkisite, kuidas meil on koolitajaid juba 90-ndate algusest koolitatud. Nii et mingid viited olid.

Aga mul on siiski küsimus, et kui sellesama rahvusvahelise arusaamise järgi perelepituses osalevad ainult võrdsed osapooled, siis § 11 näeb ette erijuhud, mida minu hinnangul perelepituse rahvusvaheline standard üldse ette ei näeks. Ja teine on laste kaasamine, millest meil ka infotunni ajal oli juttu. Mminu meelest oleks loogiline last kaasata siis, kui seda peetakse vajalikuks ja mõistlikuks. See seadus ütleb vastupidi, et on teatavad võimalused, kui last ei kaasata. Äkki kommenteeriksite neid aspekte.

19:09 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Jaa, perelepitus erijuhtudel, nii nagu öeldud, on ette nähtud, aga ei ole kohustuslik. Aga see on võimalus. Ja just nimelt need pered, kes on sellises keerulises olukorras, nagu lapse väärkohtlemine, lähisuhtevägivald või psüühikahäire, vaimupuue, just nendel puhkudel on oluliselt parem, kui vastava ettevalmistusega spetsialistid saavad otsida koos nendega ühiseid lahendusi, juhul, kui seal on see soov, tahe ja valmidus ning tehtud ka riskihinnang, et ta ei riiva nende inimeste huve.

Nüüd teine küsimus, mis puudutab lapse arvamuse ärakuulamist. Nii nagu me päeval me juba rääkisime ja nagu ma praegu olen öelnud, meil on ÜRO lapse õiguste konventsioon, millega me oleme ühinenud Eesti Vabariigi taassünni algaastatel ja mis annab meile kohustuse ära kuulata last kõikides teda puudutavates küsimustes. Samamoodi on meil vastu võetud Eestis praegu kehtiv lastekaitse seadus, mille § 21 ütleb, et last tuleb ära kuulata. Talle tuleb selgitada ka otsuste erinevaid aspekte, kui otsuseid tehakse tema elu puudutavates küsimustes. See on lähtekoht ja ainult eri puhul on võimalik jätta lapse arvamus küsimata ja laps kaasamata, mida ma varasemalt ka kinnitasin.

Ja kui me mõtleme ka nende keeruliste vaidluste peale ja mitte alati lasteaiavanuses või väiksemate laste peale, siis uskuge mind, lastel on oma arvamus, lastel on oma soovid ja nende ärakuulamine teeb meid, täiskasvanuid, otsustamisprotsessides rikkamaks. Ja vahel võib-olla ka selles lepitusprotsessis lapsevanemad esmakordselt märkavad astuda sammu tagasi ja kuulata ära seda, mida laps tegelikult mõtleb, mida laps tegelikult soovib. Omavahelistes vaidlustes, kus tihtilugu lahendatakse lõpetamata paarisuhet, makstakse üksteisele kätte, aetakse taga oma õigust vanemana, unustatakse ära lapse õigused.

19:11 Esimees Jüri Ratas

Kalle Grünthal, palun!

19:11 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Olles 24 aastat puutunud kokku perekonnaõigusest tulenevate vaidluste lahendamisega, võin ma öelda, et see eelnõu ei lahenda mingisugust olukorda. Kuskil 85% on need juhtumid, kus tõesti on võimalik perelepitusega ära lahendada, aga 15% on sellised, kus, ütleme, kättemaksuobjektiks on vastaspool ja kasutatakse isegi ära last selleks. Mul ei ole võimalik neid juhtumeid kirjeldama hakata, aga ma juhin tähelepanu väga olulisele puudusele. Perelepituse erijuhud, lähisuhtevägivald, lapse väärkohtlemine, psüühikahäire, intellektipuue – selliste küsimuste lahendamine pannakse perelepitajale. Ma ütlen, et see on väga-väga rumal lähenemine, isegi kohtunikud ei saa nende asjadega hakkama. Tõsiselt, ma ütlen, see on probleemne, sest need inimesed on psüühiliste häiretega, tähendab.

19:13 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Aitäh! Mulle tundus see rohkem kommentaarina, mitte küsimusena, aga ma võin ka vastu kommenteerida. Kui te ütlete, et isegi kohtunikud on öelnud, et nad nende erijuhtudega hakkama ei saa, siis just nimelt sellepärast on tarvis, et spetsialistid, kes on saanud väljaõppe, kellel on töökogemus ja praktika nende keeruliste juhtumitega töötamiseks ja lahenduste otsimiseks, et nemad võiksid tulla kohtunikele appi, et neid lahendusi aidata leida.

19:13 Esimees Jüri Ratas

Kert Kingo, palun!

19:13 Kert Kingo

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Ma vaatan, seda kokkulepet sõlmides peab jälgima ju kindlasti seda, et oleks esindatud lapse huvid, oleksid esindatud mõlema lapsevanema huvid, et need vastaksid erinevatele seadustele, oleks seadustega kooskõlas, see tähendab seda, et sisuliselt on ta ikkagi juriidiline dokument. Samas, vaadates perelepitajale esitatavaid nõudeid, ei ole erinõuet hariduse suhtes, mingit kindlat spetsiifikat või suunda, ja siis on koolitajad. Kas see koolitus on tõesti nii tõhus, et siis selle käigus näiteks lisaks teadmistele sotsiaaltööst, teadmistele psühholoogiast ja lastekaitse põhimõtetest, antakse neile teadmised juriidilistest valdkondadest ka, põhiteadmised? Kas tõesti see koolitus, kui kaua see koolitus siis käib, et nii põhjalikud teadmised erinevatest valdkondadest siis antakse neile?

19:14 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Kõrgharidus on see, millest me eeldame, et teatavad baasteadmised on inimestel olemas ja ka arusaamine, seaduste lugemise oskus, see on nagu see eeldus. Aga kui me mõtleme ka lastekaitsetöötaja peale, kes on sotsiaaltöötaja haridusega, siis kõiki neid teadmisi, oskusi ja seaduse lugemise võimekusi peab ka tema teadma. Lisaks perekonnaõigusele, tsiviilkohtumenetlusele mõnevõrra ka kriminaalõigust, samamoodi haldusmenetlust, aga veel väga paljusid muid seadusi selleks, et oma igapäevast tööd teha. Nii nagu varem öeldud oli, väga suur osa nendest lepitajatest on baashariduselt sotsiaaltöö haridusega või siis ka psühholoogiharidusega, mõlemat loetakse ka üsna lähedaseks baas- ja eelhariduseks.

See seaduste tundmise maht tegelikult perelepitajatel ei ole nii suur, või see vajadus, nagu ta teile tunduda võib. Need oskused, mida perelepitaja vajab, on üsna lihtsad. Kui me räägime elatise suuruse määramisest, kui me räägime lapse suhtluskorra määramisest, siis see sisuline kompromiss, mida tehakse, on ju ikkagi elulised küsimused, lapse igapäevaelu korraldamise küsimused.

Ja selleks, kui on keerulisemaid õiguslikke probleeme, mida mõnede perede puhul vaieldamatult võib esile kerkida, siis selleks on ka Sotsiaalkindlustusamet äärmiselt vajalik teenuse korraldajana ja kogu selle protsessi juhtijana, et sealt oleks võimalik vajalikku lisaabi ja tuge saada. Sest lepe, mida vanemad omavahel sõlmivad, selle nad teevad tõesti lepitaja juures, aga selle haldusotsuse teeb lõpuks Sotsiaalkindlustusamet, või kinnitab Sotsiaalkindlustusamet, mis siis on ka kohtumääruse asendaja.

19:16 Esimees Jüri Ratas

Helle-Moonika Helme, palun!

19:16 Helle-Moonika Helme

Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud minister! Tõepoolest, nii nagu kolleeg Peeter Ernits ütles, me menetleme tegelikult väga-väga vajalikku seadust, aga et see saaks ka väga hea seadus, siis me ikkagi peame siin natukene nokkima. Ma küsiksin veel selle § 9 kohta, mis on perelepitusteenuse osutamisest keeldumise kohta. Siin on punkt 1, mis ütleb, et võib keelduda, kui isikul ei ole õigust perelepitusteenust saada. Kas kusagil on sätestatud ka see, et kes selle määrab või kes otsustab selle üle, kellel on õigus ja kellel ei ole õigust? Kas perelepituseseadus on selles osas piiritletud ka mõne teise seadusega, mis neid keeldumise asjaolusid omakorda kuidagi sisustab?

19:17 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Keeldumise alused on tõepoolest siin seaduses ära toodud, aga ma kahjuks jään selle detailse vastuse hetkel võlgu, mis puudutab – üks moment ... Ma ei leia seda üldse üles. Vabandust! Selle vastuse ma jään küll võlgu, mis puudutab konkreetselt seda küsimust. Aga keeldumise alused, nagu öeldud, on selles seaduses ära toodud. Ma väga vabandan, ma ei leia üldse seda slaidi üles.

19:18 Esimees Jüri Ratas

Teeme rahulikult. Kui te soovite seda vastamisel kasutada, siis praegu aeg on. Võtame rahulikult. Või saate pärast saata, kuidas ...?

19:18 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Ma vastan sellele küsimusele, Moonika, pärast. Tõesti, ma jään võlgu sulle praegu.

19:18 Esimees Jüri Ratas

Aitäh teile! Andres Metsoja, palun!

19:18 Andres Metsoja

Suur tänu, austatud istungi juhataja! Austatud minister! Teema on kahtlemata oluline, aga selliseid olulisi teemasid riik versus kohalik omavalitsus ja uue teenuse turule toomine on olnud ka enne. Kui me räägime näiteks noorte vaimse tervise temaatikast, siis ma mäletan, ühel hetkel ka riik oli see initsiaator ja käivitaja, Norra ja EMP finantsmehhanism toetas ja lõpuks tuli omavalitsuse ukse taha, öeldi, et nüüd, et selle teemaga edasi minna, on kindlasti vaja, et ka omavalitsus sinna õla alla paneks. Kas siin need rahalised jooned on väga täpselt paigas, et meil ühel hetkel ei tuleks üllatust? Sest me saame aru, et need süsteemid ju on omavahel tegelikult seotud. Kui me n-ö lähtume lastekaitsespetsialisti tööst, siis sealt need juured nagu algavad ja kuskilt maalt see probleem saab, peab saama selles süsteemis lahenduse. Kuidas te seda poolt kirjeldate?

19:19 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Aitäh küsimuse eest! Te viitate tegelikult laste vaimse tervise keskustele ja sellele piloteerimise perioodile, mille järgselt tegelikult rahastus katkes ja ainult mõnedes laste vaimse tervise keskustes õnnestus soovitud viisil teenusega jätkata. Pärnuga ei läinud kõige paremini, Tallinna laste vaimse tervisega läks mõnevõrra paremini. Aga nüüd selle teenuse puhul on meil ressurss arvestatud riigieelarvesse järgmiseks aastaks 520 000 ja järgmistel aastatel riigieelarve baasi suurusjärgus poolteist miljonit iga-aastaselt. Nii et see on riigieelarves kavandatud. Ja kui te juba seda laste vaimse tervise teemad puudutasid, siis järgmisel aastal me mõnevõrra suudame rahastada ka teenuste arendamist ja kvaliteedi tõstmist nendessamades laste vaimse tervise keskustes, aga loomulikult mitte sellises mahus, nagu me päriselt seda sooviksime.

19:20 Esimees Jüri Ratas

Tarmo Kruusimäe, palun!

19:20 Tarmo Kruusimäe

Tänan hea esimees ja ettekandja! Ma loen siin lihtsalt mõned faktid. 2014. aastal koolitas Eesti Perelepitajate Ühing Tallinna kriisiabi spetsialiste, kus pakuti perelepitusteenust. Ja seda aastani 2013. 2006–2007 palus Lastekaitse Liit perelepitusalast koolitust lastekaitsetöötajatele. 2008 alustas Eesti Lepitajate Ühing esimese põhjaliku, 160-tunnise perelepitajate väljaõppe koolitusega ja koolitusprogramm ja nüüd on see 2010, see on ühing koolitanud ja viinud läbi täiendõppe koolis erinevatele perelepituse valdkonnaga seotud spetsialistidele, nagu kohtunikud, advokaadid ja lastekaitsetöötajad. Kas see tähendab, et need tänased koolitajad ei olegi enam koolitajas ja kohtunike ning lastekaitsetöötajate pädevus on pudenenud sellepärast, et lihtsalt lepitajad peaksid läbima uuesti 160-tunnise koolituse?

19:21 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Eelnõu kohaselt need lepitajad, kes ei ole läbinud Sotsiaalkindlustusameti koolitust, peavad tõendama oma pädevust eksamiga. Ja need, kes ei ole laste ärakuulamise moodulit läbinud, peavad selle eraldi läbima.

19:22 Aivar Kokk

Hea juhataja! Hea minister! Mul tekkis küsimus. Te vastasite, et ametnikele antakse kohtu võim ja vägi. Kas tõesti on niimoodi, et me seadusega anname ühele inimesele sama otsuse, mis kohtus tehakse? Ma saan aru küll, et nimetus on ilusti "perelepitaja", Sotsiaalkindlustusamet sõlmib kellegagi lepingu ja selle otsus on sama, mis on kohtu võim ja vägi. Mis see ikkagi täna tähendab? Kas meil riigis tekib siis mitu kohtuvõimu või?

19:22 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Tegemist ei ole ametnikuga, tegemist on teenuseosutajaga, kes lepingu alusel töötab. See on väga põhjalikult Justiitsministeeriumiga läbi kaalutud, millised just on need vaidlusalused võimalikud küsimused, mida me tahame ja saame anda lepitajatele lahendamiseks. Sest lepitusmenetluse ei ole mitte kellegi pealesunnitud otsus. Lepitaja ei tee otsust, otsuse teevad lepitatavad osapooled omavahel. Lepitaja fikseerib selle ja juhib seda protsessi, kuidas kaks omavahel vaidlevat inimest on interaktsioonis. Nii et me ei räägi siin kellegi kolmanda tehtud otsusest, vaid lepitustulemusest protsessis, mida professionaal juhib ja mille käigus vaidlevad osapooled jõuavad kompromissile. See fikseeritakse lepituskokkuleppes lepitaja poolt. Sellega soostuvad või nõustuvad mõlemad osapooled. Ja Sotsiaalkindlustusamet on see n-ö garantiitempel, et seda formaliseerida juba täitedokumendina.

19:24 Esimees Jüri Ratas

Kalle Grünthal, palun!

19:24 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! Te olete, minu meelest olete te selle seadusega natukene ikkagi teinud tühja tööd, sest ei ükski dokument ei pane kohustama neid vaenujalal pooli mingisuguseid toiminguid tegema, isegi kohtumäärus ei aita seda, kui lapse hooldusõiguse küsimuses on vaja last teatud kuupäevaks üle anda vanemale, leitakse erinevad variandid ja nii edasi. Ja siin on ikkagi, autoriteet on ikkagi kohtunik, kes on oma eluliste küsimuste lahendamisel, on tihtipeale väga kiireks ja mõjuvaks faktoriks. Ütleme, seesama teenuseosutaja, tal ei ole sellist kogemust ja tihtipeale hakkab ta ka kartma seda ühte osapoolt, kes on võib-olla agressiivne vanema osas. Aga mis on teil pluss selle asja juures, on see, et te olete muutnud täitemenetluse seadustiku, mis kohustab siis isikut, kes seda sundtäitmist takistab, esitama, siis tähendab rakendama rahatrahvi. Vot see on  pluss. (Juhataja helistab kella.) Mis te arvate?

19:25 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Kui te, lugupeetud Riigikogu liige Kalle Grünthal, juhite tähelepanu sellele, et kohtuvõim on vast see, mis paneb inimesi teatud viisil käituma, kohtuotsuse või määruse järgi käituma, siis nendes perevaidlustes on meil vastupidi tekkinud teadmine, et see kohtumäärus ei pane inimesi sel viisil käituma. Nii nagu ma alguses ka selgitasin, tegemist on konfliktisituatsiooniga, mis on inimestele väga isiklik, kus tihtilugu lahendatakse lõpetamata paarisuhteteemasid ja tegelikult see lapse huvi või see kokkulepe ise ei ole oluline. Kui kohus teeb määruse, siis ei ole see kompromiss, mis rahuldaks mõlemaid osapooli, vaid ta on ühele või teisele osapoolele siiski pandud kohustusega täitmiseks. Ühele tundub, et ta ei saanud mitte midagi, teisele tundub, et teine pool sai liiga palju. Aga kui me räägime sellest kokkuleppest, mida kaks poolt vabatahtlikult professionaali abiga omavahel sõlmivad, siis see on sisuline kompromiss. Kaks vaidlevat osapoolt ise jõuavad juhendajaga koos sinnamaani, et nad lepivad kokku, et meie lastele, meie lapsele on parim just see viis ühiseks toimetamiseks, just see summa igakuiselt elatisraha maksmiseks või just niisugune hooldusõiguse määratlus. Ja see ongi see lepituse olemuslik eeldus, et me ei räägi otsusest, mida tehakse üle inimeste peade, vaid me räägime kokkuleppest, mida inimesed ise omavahel teevad, pannes keskmesse oma lapse või laste huvid.

19:27 Esimees Jüri Ratas

Andres Metsoja, palun! 

19:27 Andres Metsoja

Aitäh! Ma olen teiega nõus, et kokkulepe on kindlasti parem lahendus kui sund. Me oleme näinud seda sunnilahendust ka, pikka aega lahendame neid probleeme. Aga mu küsimus tuleb näitlikustamise mõttes. Kui nüüd tõepoolest juhtub nii, et sotsiaaltöötaja või lastekaitsespetsialist avastab juhtumi, kus lähisuhtevägivallaga peres on väärkoheldud last, näitena, siis kuidas need sündmused päriselus hakkavad hargnema? Kuidas sinna perelepitajani siis jõutakse? Võib-olla on tehtud avaldus ka politseisse, eks ole, et politsei viib läbi menetluse ja siis jõutakse mingi ahelatega sinnamaani, kas on tegemist kriminaalmenetlusega või on tegemist väärteomenetlusega või on tegemist lepitusmenetlusega. Kuidas see päriselus käib, äkki te lühidalt kirjeldate seda?

19:27 Esimees Jüri Ratas

Austatud minister, ma vabandan. Protseduuriline küsimus, Kalle Grünthal, palun!

19:27 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud Riigikogu juhataja! Mul on muidugi kahju. Oleks oodanud, et minister vastab enne ära. Aga kuivõrd tegemist on niivõrd olulise küsimusega, mis praegu siin laual on, ja minu kogemuslik baas ütleb, et kõik seisukohad, mis minister väljendas, ei ole õiged, siis ma tahaksin paluda Riigikogu juhatajat, kas on võimalik esitada kolmas küsimus, sest tegemist on äärmiselt tähtsa teemaga. Aitäh!

19:28 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Vastus: ei ole. Palun, minister!

19:28 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Aitäh! Äärmiselt hea ja oluline küsimus. Ja võib-olla siin on ka mõnes mõttes see võti, et me ajame erinevaid protsesse tihtipeale lugu, kui aset on leidnud väärkohtlemine perekonnas. Ükskõik, kas see on olnud lapse suunal või on see vanemate vaheline olnud ja laps on pealtnägija olnud, siis me ei lähe alustavalt kõigepealt üldse vanema hooldusõiguse küsimuse kallale, vaid me läheme kõigepealt sellesse menetlusse, mis on kriminaalmenetlus, kahtlustus, ja vaatame, mis seal juhtub. Samal ajal küll peavad lastekaitsetöötajad tegema neid toiminguid, et tagada lapse ohutus.

Ja sõltuvalt sellest situatsioonist, mis seal kodus on, kas vägivallatsejat on võimalik lapsest eraldada või ei ole võimalik eraldada, võib olla väga erinevaid stsenaariumeid. Kõige halvem stsenaarium lapse jaoks on see, et peres on vägivallatseja, teine lapsevanem ei ole suuteline kaitsma ennast ega last ja laps peab ajutiselt leidma elukoha kolmandas kohas, kas see on eeskätt lähisugulaste juures, aga see võib olla ka turvakodu või asendushooldus. Loomulikult ei saa seda teha sotsiaaltöötaja otsusega, vaid seda tehakse vastavates kohtumenetlustes, mis on juba tsiviilkohtu küsimused.

Nii et alati tuleb vaadata nii kriminaal- kui ka tsiviilasju lahus ja need esmased õiguskaitsed, mida lapse kaitseks teeb ka tsiviilkohus, tuleb kõigepealt rakendada. Tuleb jõuda selle olukorrani, kus vanemad soovivad või neil on vajadus üleüldse hakata lahendama elatist, suhtluskorda või ka hooldusõiguse küsimusi. See ei ole tavaliselt nende esimeste kuude akuutne küsimus, kui me räägime vägivallajuhtumitest, ükskõik siis kas lapse suhtes või peresisese vägivalla suhtes.

Need olukorrad, kus perekond on läinud lahku või kooselu ei ole kunagi toimunud ja vanematel on erinevad ootused oma rollist lapse kasvatamise juures, on teistsugused olukorrad loomulikult, kus vanemad enamasti soovivad kohe juriidiliselt ka kõik asjad selgeks ja täpseks saada.

Ja nendes olukordades, kus täna on võimalik, kus näiteks vanematevahelise kokkuleppe olemasolul täna kohustus pöörduda kohtusse, et hooldusõiguse küsimused lahendada. Nüüd see seadus annab võimaluse ilma kohtuta see kokkulepe sõlmida. Mingit vaidlust, mingit diskussiooni ei ole. Siis teises olukorras võib olla just vanemate vahel vaidlus. Ja sellisel juhul samamoodi ei pea minema vaidlema kohtusse või isegi, kui nad pöörduvad kõigepealt kohtusse, suunab kohus nad perelepitusse. Ja perelepitaja professionaalse juhendamisega on võimalik saavutada see kompromisskokkulepe, kus mõlema tahet on arvestatud, keskmesse on seatud lapse huvid.

See on tegelikult n-ö lihtsustatult kogu see protsess. Ja olukorrad on erinevad, äärmiselt erinevad.

19:31 Esimees Jüri Ratas

Merry Aart, palun!

19:32 Merry Aart

Jah, aitäh! Lugupeetud minister! On olnud huvitav ja pikk arutelu siin, aitäh selle eest. Ma küsiksin niimoodi, et iga seadus nõuab ressursse selleks, et ta toimima hakkaks. Olgu see siis inimressurss, aeg või rahalised ressursid. Ka koolitused nõuavad ressurssi. Kas on teada, kui palju oleks täiendavalt lisaressurssi vaja selle seaduse puhul, et see seadus toimima hakkaks ja et ta annaks ka ühiskonnale mingi tulemuse?

19:32 Sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo

Järgmisel aastal Euroopa Majanduspiirkonna ja Norra finantsmehhanismidest saab tehtud ettevalmistus, mis on IT-platvormi arendamine ja mis on ka koolitusega seotud. 131 000. Teenuse enda osutamine ja pakkumine 1. septembrist eelduslikult järgmisel aastal on järgmise aasta eelarve 520 000 ja täisaastatel sealt edaspidi, mis on ka riigieelarve baasi praegu arvestatud, on suurusjärk poolteist miljonit. On küll 2023. aastal 1 450 000 suurusjärgus, aga siis ta tõuseb 1,5 miljonile.

19:33 Esimees Jüri Ratas

Austatud minister, ma tänan teid! Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu teile! Palun nüüd Riigikogu kõnetooli ettekandeks õiguskomisjoni esimehe Marek Jürgensoni. Palun!

19:33 Marek Jürgenson

Aitäh, austatud esimees! Head kolleegid! Vabariigi Valitsuse algatatud perelepitusseaduse eelnõu 438 SE esimene lugemine toimus õiguskomisjonis 19. oktoobril käesoleval aastal. Komisjoni poolt võtsid osa siinkõneleja, lisaks Sulev Kannimäe, Uno Kaskpeit, Tarmo Kruusimäe, Anti Poolamets, Urve Tiidus ja Vilja Toomast. Kutsutud oli ka sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo, samuti tema nõunik Laura Danilas, osakonna juhataja Liisa-Lotta Raag, eraõiguse talituse juhataja Vaike Murumets ja sama talituse nõunik Stella Johanson.

Nagu täna siin saalis, andis minister ka meile ülevaate, aga nii elavat diskussiooni, nagu tänases infotunnis ja nüüd siin küsimustele vastates meil komisjonis ei tekkinud. Arusaadav, see oli ka alles esimene lugemine komisjonis. Siiski mõned küsimused ministrile olid. Siinkõneleja küsis selle perelepituse mahu kohta, et kui palju suhtarv võiks olla, kui palju võiks tulevikus kohtuasju vähem olla, kui palju vähem võiks kohtud tööga koormatud olla.

Tarmo Kruusimäe küsis, millised organisatsioonid on seni pakkunud perelepitusteenust. Minister vastas, et lepitusühing ja lepituse instituut on olnud need kaks organisatsiooni, kellel on võimalus ka tulevikus Sotsiaalkindlustusametiga seda koostööd jätkata. Täna juba minister korduvalt ka nendele küsimustele vastas, kes on huvitatud ja kes mitte. Siis küsis veel lisaks Tarmo Kruusimäe, kas need organisatsioonid, kellest ma just äsja rääkisin, omavad ka vastavat kompetentsi ja lubasid. Minister vastas, et seal on vaja tegelikult teatud koolitusmoodulid veel läbida, kui need organisatsioonid hakkavad koostööd tegema Sotsiaalkindlustusametiga.

Lisaks sellele viisime läbi menetluslikud otsused. Oli ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda täna, 27. oktoobril – konsensus kõigi komisjoni töös osalejate poolt. Teha ettepanek esimene lugemine lõpetada, samamoodi konsensus. Teha ettepanek määrata muudatusettepanekute tähtajaks 5. november käesoleval aastal kell 16, ka selles osas oli konsensus. Ja määrata juhtivkomisjoni esindajaks õiguskomisjoni liige Heljo Pikhof, keda mina pean täna siin asendama, kuna seoses valimistulemuste ja koalitsiooniläbirääkimistega ei saa Heljo siin täna meiega koos viibida.

19:37 Esimees Jüri Ratas

Aitäh, austatud ettekandja! Küsimusi ei ole. Aitäh teile! Isegi see viimane osa ei tekitanud praegust huvitavaid küsimusi. Ma avan läbirääkimised ja palun Riigikogu kõnetooli Isamaa erakonna fraktsiooni esindaja Tarmo Kruusimäe. Palun!

19:37 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea esimees! Head töökaaslased, otsustajad, seaduseloojad! Meie ette on toodud Sotsiaalministeeriumi ja siis selle Sotsiaalkindlustusameti poolt eelnõu, mis räägib meile perelepitusest.

Aga ma tahaksin peatuda ühel asjal. Rahvusvaheliselt tunnustatult ei ole perelepituse esemeks mitte ainult vanematevahelised vaidlused suhtlusõiguse ja ülalpidamiskohustuse küsimustes, nagu seda näeb ette eelnõu, vaid võivad olla ka muud lastesse puutuvad küsimused, mille osas eelnõu suunab vanemad ikkagi esmalt kohtusse, nagu näiteks laste lasteaia või kooli valikuga või huviharidusega seotud erimeelsus, erimeelsus raviküsimustes, erimeelsus selles, kellega laps võib suhelda või kellega ei või, varahooldusõigusküsimused ja muu selline. Kohtusse pöördumine ise tingib nõuete sõnastamise ja seetõttu toob kummalegi poole tihti kaasa kohe ka kulud esindajale. (Juhataja helistab kella.) Teisel poolel põhjustab kohtumaterjali saamine aga alati ärevuse tõusu ja sellega luuakse konfliktsus ka siis, kui seda enne ei olnud.

Paradigmaatilise muutuse kohtusse pöördumise vähendamiseks toob siis Eesti Lepitajate Ühingu hinnangul lepitusmenetluse läbimine kõikides lastevanematevahelistes lastesse puutuvates vaidlustes, kaasa arvatud hooldusõiguse küsimuses, välja arvatud juhtudel, millest me oleme siin juba rääkinud, mis välistavad perelepituse. Seega, see eelnõu kitsendab põhjendamatult perelepitusmõistet.

Nüüd, kui meil oli siin küsimus, et praegu on perelepitusseadus ja miks ta ei võiks olla riiklik perelepitusteenuse seadus, siis vastati Justiitsministeeriumist eelmisel neljapäeval, et meil on kõik seadused riiklikud. Aga Isamaa näeb, et meil võiks olla turul jätkuvalt eraõiguslik ja riiklik teenus. Et miks siis nüüd enam eraõiguslikud lepitajad ei sobi? Meile räägitakse, et meil on kuskilt tulnud pädevad kogenud spetsialistid  ja nad hakkavad siis koolitama ka kohtunikke, lastekaitsetöötajaid ja kõiki teisi, keda juba on 20 aastat tegelikult koolitatud. Et kas see siis tähendab, et ühel hetkel öeldakse, et see enam ei päde? See meenutab mulle väga lihtsat asja, Kujutage ette, me kõik oleme kunagi noorest peast teinud ju jalgrattaload ja kui nüüd äkki tuleb näiteks mingi amet ja leiab, et tegelikult oleks jalgrattalubadel vaja sellist mingi äpi moodulit, noh et oskad Waze'i kasutada, kui sa sõidad selle jalgrattaga, ja kui sa seda ei ole läbinud, siis sa enam ei tohi sõita. Mille peale vanahärra ütleb, et kuule, pojukene, no milleks nüüd, ma olen terve elu sõitnud, saad aru, mul ei ole seda äppi vaja. Aga meil on just vaja, selleks on 160 tundi.

Minister ütles, et eelnevad, teised koolitajad ei ole läbinud seda lapsekaitse, lapse ärakuulamise moodulit, aga paraku on. Ehk siis seal oli pisikene tõe defitsiit sees.

Jah, see on hea algatus igatpidi, aga me ei saa aru, miks on seda vaja nii kitsalt tsentraliseerida ja samas jäetakse välja eraõiguslikud, sest nemad peavad nüüd uuesti tegema selle 160-tunnilise täiendkoolituse, et siis nad on justkui uuesti need inimesed. See jäi selgusetuks, kust kohast need pädevad ja kogenud inimesed tulevad.

IT-lahendused, aga need, no andke andeks, ma luban endale võib-olla sihukese väikese võrdluse, mis ma siin eelmine kord jätsin ütlemata, oli see, et kui minu käest küsiti, et kuidas meil see HOIA-äpp elab, on ju, ma ütlesin, et mis sa HOIA-äpiga ikka teed. Mõistad, sa oled selle sees, sa võiksid samamoodi jagada ju tegelikult seda sinihammast teiste inimestega. Sest kujutage ette, nüüd inimene, kes jääb koroonahaigeks, paneb kirja, et ma olen koroonahaige, ja siis ta kõnnib tervete inimeste seas. Koroonahaige on ju kodus. See on ju tegelikult täpselt nagu pimedate Tinder. Sa tead, et keegi kuskil on, aga sa ei näe, kes see on. Et ei soovi selliseid lahendusi praegusel hetkel. Jutt räägib ikkagi tegelikult lastest.

Ja mis on kõige tähtsam, kui lapsi küsitletakse ka kriminaalmenetluses äärmisel juhul, siis sellest on saanud algust, me peame säästma lapsi selles, kui vanemad ei jõua omavahel kokkuleppele, lapsi sinna vahele mitte kiskuda. Seega ma loodan, et me saame siin eelnõus teha head parandused ehk minna selle peale, mis ikkagi keskendub lastele. Aitäh!

19:43 Esimees Jüri Ratas

Aitäh teile! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised.  Juhtivkomisjoni seisukoht on, et esimene lugemine lõpetada. Määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks k.a 5. novembri kell 16. Esimene lugemine on lõpetatud ja kümnenda päevakorrapunkti käsitlemine lõpetatud.


11. 19:43 Keskkonnaseire seaduse muutmise seaduse eelnõu (440 SE) esimene lugemine

19:43 Esimees Jüri Ratas

Liigume tempokalt edasi 11. päevakorrapunkti juurde. See on Vabariigi Valitsuse algatatud keskkonnaseire seaduse muutmise seaduse eelnõu 441 esimene lugemine. Palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks keskkonnaminister Tõnis Möldri. Palun!

19:43 Keskkonnaminister Tõnis Mölder

Aitäh, hea Riigikogu esimees! Head Riigikogu liikmed! Teile on esitatud Keskkonnaministeeriumi poolt ette valmistatud keskkonnaseire seaduse muutmise seaduse eelnõu. Muudatustega sätestatakse seaduse tasandil ära Keskkonnaagentuuri tasuliste teenuste osutamise õiguslikud alused. Sätestatakse ka tasuliste teenuste ülem- ja alammäärad teenuste liikide kaupa ning volitusnorm keskkonnaministrile kehtestatud tasuliste teenuste täpsemate loetelude osas.

Eelnõu käsitleb kokku kuut tasulist teenust. Need on eriotstarbeline ilmaprognoos, eriotstarbeline prognoosimudel, tasuline sünoptikute infotelefon, tuuleroosi koostamine, meteoroloogiliste ja hüdroloogiliste andmete analüüs ja hüdroloogiliste insenertehniliste lahenduste arvutused. Hinnad kujunevad raamatupidamislike arvutuste alusel ehk reaalkulud on teenuste hinna aluseks ja kasumit sellest teenusest otseselt ei teenita. Ehk riik tahab katta neid kõrvalkulusid, mida me saame pakkuda täna ettevõtetele. Eelnõus toodud hinnad sisaldavad kõiki komponente – nii tööjõukulu, majanduskulu kui ka üldkulu.

Eelnõus on toodud ka ära piirmäärad ja sellest piisab, et katta ära need eelpool mainitud komponendid. Riiklikku keskkonnaseiret rahastatakse muidu üldjoontes riigieelarvest, kuid ajalooliselt on olnud ka nõudlus selliste keskkonnaprogrammiväliste teenuste järele, nagu meteoroloogiliste ja hüdroloogiliste andmete analüüsimine ja eriotstarbeline ilma prognoosimine, ja aasta-aastalt nõudlus ka selliste spetsiifiliste teenuste järgi tõuseb.

Paljud eraõiguslikud ja avalik-õiguslikud juriidilised isikud ehk kliendid vajavad nimetatud teenuseid lähtudes oma personaalsest ja spetsiifilisest vajadusest, kuid siin tuleb arvestada tõesti seda, et tegemist on selliste kitsaste lahendustega ja nende teenuste puhul avalik huvi puudub. Muudatuste eesmärk on vähendada siis Keskkonnaagentuuri töökoormust ja klientide halduskoormust.

Omatulu võimaldab pakkuda personaalseid teenuseid, sest üksikute kliendispetsiifiliste vajaduste rahuldamine ei sobitu avalike teenuste alla. Siin jätkuvalt tahan rõhutada lühidalt seda, et muidu kõik sellised ilmaandmed on avalikult kättesaadavad kõigile osapooltele, sealhulgas avalikule teenuseid pakkuvatele ettevõtetele, aga kui ettevõtted soovivad midagi sellist eriotstarbelist, siis see eelnõu võimaldab seda.

Nii et kokkuvõtvalt on tegemist Keskkonnaagentuuri tasuliste teenuste õiguslike aluste täpsustamisega. Aitäh!

19:46 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Küsimusi on üks vähemalt teile. Tarmo Kruusimäe, palun!

19:46 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea esimees! Hea ettekandja! Ma küsin, et kas seal tekib ka mingi sihuke hierarhia selles suhtes, et riiklik meteoroloogiajaam ja teised, et kelle oma. Lihtsalt ühe vahemärkuse tooksin, et kunagi oli selline netikeskkond nagu ilm.ee, mis näitas igast linnast seda veebikaamerat, ja nad ise kogusid erinevatest ajalehtedest välja, mis oli ilmaprognoos ja vastavalt sellele koostasid oma. Hiljem juhtus tegelikult see, et kõik teised hakkasid vaatama nende andmeid ja neid kajastama enda ajalehtedes. Sellest ongi mu küsimus: milline on nüüd siis olulisem? Ma saan aru, et eelnõu ikkagi räägib, et me saame ka erateenusepakkujaid ja see on sihuke tsentraliseerimine.

19:47 Keskkonnaminister Tõnis Mölder

Aitäh! No siin kõigepealt tuleb ära mainida seda, et kõik see, mis puudutab ilma andmeid, seda riiklik ilmateenistus pakub ikka nii, nagu nad on seda kogu aeg pakkunud. Ja ma soovitan teil ka, mul on endal ka – ma just vaatasin, kas see ikka töötab – ilmaäpp ILM+, väga hea äpp on, ma arvan, et Eesti parim selline interaktiivne ilmateade tuleb kogu aeg sisse ja avalik teenus on kättesaadav. Loogiline on see, tõesti, et kui sina eraettevõtjana soovid saada veel spetsiifilisemaid andmeid, mis puudutab konkreetselt sinu ettevõttega seotud teenuste pakkumist, ja sa tahad, et selle järgi riik prognoosib sulle mingeid konkreetseid andmeid pikema aja jooksul, siis muidugi mõistlik on, et sa ka selle teenuse eest eraldi riigile maksad. Nii et see eelnõu seda ka võimaldab tulevikus.

19:47 Esimees Jüri Ratas

Andres Metsoja, palun!

19:47 Andres Metsoja

Aitäh, austatud istungi juhataja! Austatud minister! Te mainisite seda poolt, et sellel teenusel on ostjaid nii eraõiguslike kui ka avalik-õiguslike isikute hulgas. Kas on olemas mingi ülevaade, kui palju riik näiteks iseendaga antud kontekstis arveldab?

19:48 Keskkonnaminister Tõnis Mölder

Jah, ma täpsustan, võib-olla ma eksisin. Ei, avalik-õigusliku teenuse saajad täna seda teenust ostma ei pea. Nende puhul me näeme, et nii kohalikud omavalitsused kui ka riigiasutused saavad sellest avalikust teenusest kaetud. Aga neid kliente, kes seda täna võiksid potentsiaalselt osta, on kuskil 65, kes teenivad riigilt päris suuremahulisi teenuseid. 

19:48 Esimees Jüri Ratas

Merry Aart, palun! 

19:48 Merry Aart

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Hea minister! Iga seadusega kaasnevad nii positiivsed kui negatiivsed mõjud või mitte nii positiivsed, oleks võib-olla õigem öelda. Ma küsin niimoodi: kas selle seadusemuudatusega võib tulla kaasa mingeid negatiivseid mõjusid, olgu majanduslikke või töökorralduslikke või mida iganes? Kuidas tundub? Aitäh!

19:48 Keskkonnaminister Tõnis Mölder

Mina ütlen ausalt, et kui ma siin selle eelnõuga teie ees olen, siis ma ikka loodan, et ainult positiivne mõju on. Aga loogiline on, et kui seda seaduseelnõu täna vastu ei võeta, siis tegelikult sellisel kujul eraõiguslikel alustel või selliste teenuste pakkumine hakkab aeg-ajalt üle jõu käima. Loogiline on, eraõiguslikud ettevõtted maksaksid selle teenuse eest. See ei kvalifitseeru enam tegelikult päris pikka aega sellisesse avaliku huvi orbiiti, kui üks eraettevõte tellib enda ettevõtte tarbeks konkreetseid prognoose, siis avalik huvi puudub. Ja juhul kui see eelnõu sellisel kujul läbi ei lähe ja riik selle eest teenustasu ei saa hakata küsima, siis see mõju võib-olla see, et riik kaotab need teenused sellisel kujul ära ja kaotajaks on pigem eraettevõtlus. 

19:49 Esimees Jüri Ratas

Tarmo Kruusimäe, palun!

19:49 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea esimees! Hea ettekandja! Ma olen aastaid juba naljatlenud, et sünoptikud võiksid teha oma erakonna, sest keegi üldse ei pahanda, kui nad prognoosidega puusse panevad, aga see-eest nad soovivad alati kõigile head ilma.

Küsin sellise olukorra [kohta], mida on ehitusettevõtjad küsinud ja näide vist viie aasta tagusest [ajast]. Oli teada, et sajab terve nädalavahetuse, ilmselgelt katusetöid ja nihukesi asju ei ole võimalik teha. Töömehed lasti siis nädalavahetust tähistama, kaks magusat tööpäeva. Ja mida ei olnud, oli vihm. Sellel hetkel objekti valmimine ja kõik see lükkus edasi, aga selle prognoosi pealt, mitte keegi ei saanud enam ju selle pealt vastutust võtta. Kas nüüd siin mingil määral seostatakse seda ka, et ilmaprognoos ikkagi vastutab. Kui niisugune kardinaalne muutus on, et lausvihma asemel on päike.

19:50 Keskkonnaminister Tõnis Mölder

Siin võiks vastata naljaga, aga vastame tõsiselt. Ma arvan, et ilma prognoosimine, mida operatiivsemalt ja täpsemalt me suudame ette ennustada, seda operatiivselt me saame ka neid ennustusmudeleid ümber teha. Ma jõuan jällegi sinna ilmaäpi juurde, et sealt on hea vaadata seda perspektiivi. Ei tasu nädalavahetuseks mitte kõiki koju saata, vaid võib-olla pühapäevaks on ilm muutunud ja saab olla täispikk tööpäev.

19:50 Esimees Jüri Ratas

Ja selle huvitava mõttega siin lõpetame. Aitäh! Rohkem küsimusi teile ei ole. Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli ettekandeks keskkonnakomisjoni liikme Timo Suslovi. Palun!

19:51 Timo Suslov

Aitäh, Riigikogu esimees! Head liikmed! Annan lühikese ülevaate keskkonnakomisjonis toimuvast. Keskkonnakomisjon arutas teemat teisipäeval, 12. oktoobril käesoleval aastal. Komisjoni liikmetest oli kohal Heiki Kranich, Igor Kravtšenko, Natalia Malleus, Timo Suslov, Yoko Alender. Kutsutud olid Keskkonnaagentuuri direktor Taimar Ala, teenuste juht Rainis Uiga, Keskkonnaministeeriumi asekantsler Margit Martinson ning õigusosakonna nõunik Marko Lelov.

Teemat arutati niimoodi, et Taimar Ala andis lühikese ülevaate, täpselt sama, mida tegi praegu ka minister. Seda ma siin kordama ei hakka. Yoko Alender küsis, kas teenuste kindlad hinnad fikseeritakse ministri määrusega, mille peale Taimar Ala vastas, et seaduseelnõuga pannakse paika hinnavahemikud ja konkreetne hind täpsustatakse ministri määrusega. Yoko Alender uuris veel, mitmeks aastaks peaksid sobima hetkel kinnitatavad hinnavahemikud. Taimar Ala sõnul on raske öelda, millal peaks uuesti muutma. Marko Lelov lisas, et teenuste hinnavahemikud on on kirjas ka näiteks kiirgusseaduses, mis võeti vastu 2016. aastal, ning siiani ei ole pidanud neid muutma.

Lisaks Heiki Kranichi uuris, millisest seadusest tuleneb nõue kehtestada seaduses hinnavahemikud, mille peale Marko Lelov ütles, et Riigikohtu lahendites on mitmeid kordi välja toodud elemendid, mis peaksid olema seaduses nimetatud, kui tegemist on avaliku tasuga. Siinkõneleja küsis, kui palju saab teenustele hinna kehtestamisel riik lisatasu, mille peale Taimar Ala vastas – see on ka seletuskirjas kirjas –, et tasulisi teenuseid on vaja aastas ligikaudu 65 kliendile ja tulu aastas on orienteeruvalt 150 000 eurot.

Siis võeti vastu otsused. Otsustati teha ettepanek võtta eelnõu esimeseks lugemiseks täiskogu päevakorda 27. oktoobril käesoleval aastal, see tehti konsensuse alusel. Järgnevalt, teha ettepanek esimene lugemine lõpetada, samuti konsensus, ja määrata juhtivkomisjoni esindajaks Timo Suslov, samuti konsensus. Aitäh!

19:53 Esimees Jüri Ratas

Aitäh, hea ettekandja! Küsimusi ei ole. Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi avada ei soovita. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et esimene lugemine lõpetada. Määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks selle aaasta 10. november kell 17.15. Sellega on esimene lugemine lõpetatud ja 11. päevakorrapunkti käsitlemine lõpetatud.


12. 19:54 Maa hindamise seaduse, maamaksuseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (406 SE) esimene lugemine

19:54 Esimees Jüri Ratas

Liigume edasi 12. päevakorrapunkti juurde, ikka tempokalt. Selleks on Vabariigi Valitsuse algatatud maa hindamise seaduse, maamaksuseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 406 esimene lugemine. Ma palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks riigihalduse minister Jaak Aabi. 

19:54 Riigihalduse minister Jaak Aab

Austatud esimees! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Vabariigi Valitsus on algatanud maa hindamise seaduse, maamaksuseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, mis mul on siin võimalik teile tutvustada.

Kõigepealt tuleb öelda, et tõesti kaua tehtud, kas ka kaunikene, on juba teie hinnata. Eelnõu reguleerib maa korralise hindamise läbiviimist ja tulemuste rakendamist. Maa korraline hindamine on maade masshindamine, mille käigus leitakse turupõhine väärtus kõikidele katastriüksustele. Leitud väärtused on aluseks maamaksu, riigimaade kasutuslepingute ja ka tehnovõrkude talumistasude määramisel. Viimati hinnati maid korraliselt 2001. aastal. Praegune maa maksustamishind on 20 aastaga kaugele maha jäänud turuväärtusest. Seaduses oli ka siis sees säte, et see hindamine peab toimuma regulaarselt, aga ei olnud määratud, millise regulaarsusega, kuigi kõik said aru, et iga nelja aasta tagant tuleks hinnata. Läinud on 20 aastat.

Kuna maksustamishind on selle ajaga turuväärtusest nii palju erinev, jätab see inimesed teadmatusse oma maa tegelikust väärtusest ja võib tuua neile kahju ka maaga tehingute tegelemisel. Samuti ei ole maamaks ja riigimaade kasutustasud enam ammu turupõhised, kuigi peaksid olema. Hinnanguliselt on maa hind 20 aasta jooksul suurenenud keskmiselt seitse korda. Muutused on olnud piirkonniti ja maakasutusotstarbest tulenevalt üsna erinevad. Seega, maade korraline hindamine toob kaasa ka maa maksustamishinna tõusu ja see võib väljenduda ka maaomaniku jaoks senisest suuremas maamaksus ja kasutustasudes. Praeguses seaduste muudatuste paketis on olemas ka kaitsemehhanismid mõjude ja järsu maksutõusu leevendamiseks.

Kõigepealt tutvustan kavandatavaid muudatusi maade korralises hindamises. Hindamine hakkab toimuma regulaarselt igal neljandal aastal. Nüüd sätestatakse seaduses ära ka see vahemik, millal ta peab toimuma. Maa-amet viib masshindamise läbi rahvusvaheliste standardite ja riiklike andmekogude alusel. Iga maatükk saab individuaalse ligikaudse turuväärtuse ehk maa maksustamishinna. Meil on olemas piisavas mahus ja kvaliteedis andmeid kõikide kinnisvaratehingute ja maatükkide kohta. Seega, võrreldes 2001. aastaga ei kasutata seekordsel hindamisel ebatäpseid maa hinnatsoone.

Hindamine viiakse läbi 2022. aasta teises pooles. Hindamise tulemused rakenduvad eelnõu järgi 2024. aasta alguses. 2023. aasta on vaheaasta, mis võimaldab maaomanikel tulemustega tutvuda ja omavalitsustel põhjalikult tegeleda uute maksumääradega. Omavalitsused peavad pool aastat enne uute maksumäärade jõustamist need maksumäärad kehtestama ehk siis hiljemalt 1. juuli 2023. Tuleb silmas pidada, et maa korralisel hindamisel on laiem ühiskondlik väärtus kui ainult maamaksustamise alus. Info maa turupõhise väärtuse kohta muutub kõigile maakatastrist tasuta kättesaadavaks.

Kui tekib vajadus otsustada tehingu hinna üle, annab maksustamishind esmase info hinna kohta ja vähendab riski teha teadmatusest ebasoodne tehing. Lisaks võimaldab see maaga seotud väiksemaid tehinguid teha vähema raha- ja ajakuluga ilma ekspertarvamusi tellimata. Info maa väärtuse kohta muutub kõigile maakatastris tasuta kättesaadavaks.

Kahtlemata on maade korralisel hindamisel mõju maamaksule. Maamaksu laekumine on püsinud ühesugusena aastast 2012, peaaegu samal tasemel. Kuna vahepeal on majandus ja palgad jõudsalt kasvanud, on maamaksukoormus aja jooksul vähenenud. Nagu te kõik teate, on Eesti varamaksude osakaal SKT-st või kogu maksulaekumisest OECD riikide seas konkurentsitult madalaim. Kogu maamaks laekub omavalitsustele ja moodustab osa tulubaasist. Seepärast on riigil kohustus regulaarselt maid hinnata, et tagada maksustamise alus aja tasemel ja õiglane.

Selleks, et maamaks ei kasvaks tulevikus liiga suureks, on eelnõus ette nähtud maksimaalsete maksumäärade allapoole toomine. Kui praegu on maksimummäärad vahemikus 2–2,5% maa maksustamise hinnast, siis tulevikus 0,5–1%. See vähendab oluliselt korralise hindamise mõju maamaksu tõusule. Omavalitsus saab tulevikus kehtestada kolm maksumäära, st eraldi määrad elamumaale, ärimaale ja maatulundusmaale. Ja nii nagu ma ütlesin, konkreetsed maksumäärad sõltuvad otseselt omavalitsuste otsustest. Ette on nähtud maksimaalne määr ja selle piires saab omavalitsus ise määra üle otsustada. Omavalitsustel on võimalik uued määrad seada ka nii, et enamiku maaomanike jaoks maamaks üldse ei tõuse või osal võib isegi langeda.

Osa maatükkide väärtus on keskmisest oluliselt kiiremini tõusnud ja selliseid maaomanikke võib tabada hüppeline maksutõus. Selle ärahoidmiseks näeb eelnõu ette piirangu, et ühelgi maatükil ei tohi maamaks aastas suureneda rohkem kui 10% võrreldes eelmise aastaga. See aastase kasvupiirang on eelnõus ette nähtud kehtima ka kõigi järgnevate hindamiste ja maksumäärade tõstmiste korral.

Maamaks on omavalitsustel oluline tuluallikas. Pärast 2012. aastal kehtestatud kodualuse maa maksuvabastust on maamaksumäärad püsinud praeguste lubatud maksimaalsete määrade lähedal ning maksulaekumine ei olegi saanud kasvada. See on halvendanud omavalitsuste maksuautonoomiat, mis on samuti OECD riikide seas üks väiksemaid. Kui omavalitsus saab maksumäärade üle vabalt otsustada kohalike inimeste kokkuleppe kohaselt, on see siis see otsus, kas soovitakse suuremat või väiksemat maamaksu, ja vastavalt sellele ka seda, kas osutada rohkem või vähem avalikke teenuseid. Maamaksust laekuvatest summadest tagavad omavalitsused avalikke hüvesid, sh teede ja tänavate korrashoidu, mis on oluline just maaomanikele.

Usun, et korralise hindamise järgselt on omavalitsused määrade kehtestamisel vastutustundlikud. Koduomanikud ei pea ma oma maamaksu suure tõusu pärast muretsema, sest kodualuse maa maksuvabastus vastavalt eelnõule säilib nii, nagu see 2012. aastal kehtestati. Lisaks laiendatakse seadusemuudatusega kodualuse maamaksu vabastust selliselt, et kui kortermaja esimesel korrusel näiteks asub äripind, siis seaduse vastuvõtmisel ei peaks koduomanikud alates 2024. aastast ärimaa osa eest enam maamaksu maksma ehk n-ö liitotstarbega maa puhul. Maksta tuleb vaid elamumaa eest. See muudatus mõjutab umbes 9700 kodu.

Maa maksustamishinnaga on seotud ka tehnovõrkude talumise hüvitised ja paljud riigimaade kasutuslepingute tasud. Hindamine tõstab talumistasusid keskmiselt neli korda, mis võib suurendada tulevikus maaomanike huvi talumise hüvitiste taotlemise vastu. Samuti muutuksid maa maksustamishinnaga seotud riigimaa kasutuslepingud turutingimustele vastavamaks. Kui maa maksustamishinnad vastavad turuväärtusele, on võimalik neid laialdasemalt kasutada ka lepingute koostamisel. See võimaldaks aga kokku hoida raha ja aega, vähendades eksperthinnangute tellimise vajadust. Kasutustasude järsu kasvu ärahoidmiseks on kavas seadustes määrata maa maksustamishinnaga seotud kasutustasudele ühtne 3%-line määr praeguse killustatud süsteemi asemel, kus tasud on 2–7% maa maksustamishinnast.

Ja lõpetuseks tahan tänada kõiki eelnõu koostamisel abiks olnud ametnikke Rahandusministeeriumist, Keskkonnaministeeriumist ja Maa-ametist. Tegelikult on seda ettevalmistustööd tehtud juba pea kaks aastat, see on olnud väga põhjalik. Ka kaasamine on olnud väga põhjalik, kui me räägime erinevatest huvigruppidest. Maade korralist hindamist on oodatud 20 aastat ja see on mõistlik lõpuks ära teha. Nii nagu ütlesin, on see ju ka riigi kohustus. Eelnõus on kõik mõjud põhjalikult läbi analüüsitud ja välja pakutud adekvaatsed lahendused. Palun Riigikogul seda eelnõu toetada. Aitäh!

20:04 Aseesimees Hanno Pevkur

Hea minister, teile on ka küsimusi. Ivi Eenmaa alustab.

20:04 Ivi Eenmaa

Ma tänan, härra juhataja! Lugupeetud minister Aab! Mina olin ka rahanduskomisjoni koosolekul, kus toimus selle eelnõu tutvustamine ja kohal oli tore, tubli meeskond ja eelnõu ise on mahukas. Ja võib-olla ma hakkaksin pihta ühest punktist, mis on teie seletuskirjas [punkt] 2.2 "Maamaksuga seonduvad muudatused". See puudutab üht küllalt suurt osa elanikkonda, nimelt pensionäre, ja nagu te ütlesite, see liitsihtotstarbega maa tulevikus vabastatakse, sain ma aru õigesti, kõigile. Nende lisaväärtuste eest, ma mõtlen äripindade eest maksmisest ja nii edasi. Aga teil on siin ka üks lause, et lisaks täpsustatakse pensionäride, puuduva töövõimega isikute ja represseeritute lisamaksuvabastuse rakendamise tingimused. Aitäh, palun täpsustage seda.

20:05 Riigihalduse minister Jaak Aab

Tähendab, üldine maksuvabastus on kõigile ühtemoodi, sõltumata sellest, kes see inimene on. Aga lisaks on olnud vastavad soodustused lisamaksuvabastuseks ka eelmises maamaksuseaduses ja neid täpsustatakse. Ma pikalt kirjeldama ei hakka, aga ma võiksin ka kirjalikult selle täpsemalt öelda ja anda teile, kuidas soovite, sest see on päris pikk osa seaduseelnõust ja ka detailidest.

20:06 Aseesimees Hanno Pevkur

Merry Aart, palun!

20:06 Merry Aart

Aitäh sõna andmast! Hea minister, et maa hindamine oleks tulnud nii või teisiti, et ega sellest pääsu poleks niikuinii olnud, aga maamaksu tõus on suhteliselt oluline ja ma küsiksin, milline on mõju põllumajandustootjale. Ma mõtlen siin kasutusvaldust, rendihindasid. Ja kas oli arutusel ka näiteks maamaksu osaline hüvitamine või mingi muu selline kergendav vorm põllumajandustootjatele?

20:06 Riigihalduse minister Jaak Aab

Põhiline piirang, mis piirab niisugust hüppelist tõusu, on kirjutatud kõigi maade kohta, kõigi maaüksuste kohta: üle 10% tõusta ei saa. Kui palju ta tegelikult tõuseb, oleneb  omavalitsuse otsusest. Kusjuures, kui me vaatame seda põllumajandusmaad, siis tegelikult selle määr on neli korda väiksem selle eelnõu järgi välja pakutud, kui see oli varasemalt. Lõplik määr sõltub omavalitsusest. Ma loodan, et omavalitsused peavadki hindama, milline on see olukord erinevate sihtotstarvetega maadel, palju on turuväärtus seal kasvanud, mille annab see maksustamishind, ja kuidas need on kasutusel. Kindlasti tegelikult ikkagi see maade hindamine, üks mõju, mis tal kindlasti positiivset on, et ta motiveerib maid efektiivselt kasutama, mitte lihtsalt igaks juhuks kokku ostma. Mida maksutõus kindlasti kaasa toob, et inimene peab läbi mõtlema, mis ta nende maadega teeb.

20:07 Aseesimees Hanno Pevkur

Aivar Sõerd, palun!

20:07 Aivar Sõerd

Austatud juhataja! Austatud minister! Ma ei tea, kuidagi ei kujuta hästi ette, kuidas see asi hakkab välja nägema, et kuna maatehinguid teatud mõnes piirkonnas, Tallinn, Harjumaa, arvestades seda, kui kiiresti maa hinnad on kasvanud, pakkumisi on väga vähe, ma ei tea, kas teil on ettekujutus, kui palju sel aastal on tehtud elamumaaga tehinguid Pirital või Nõmmel. Ma arvan, et on võimatu on sinna krunte osta sellistesse kohtadesse, üsna võimatu. Need tehingud on haruldased ja kuna pakkumisi ei ole, siis võivad üksikud tehingud hinna väga kõrgeks ajada. Kuidas see ikkagi võrdlusmeetodil või siis juba tehtud tehingute alusel, ütleme, sellistes piirkondades ikkagi hindamine hakkab välja nägema? On teil ettekujutus, kui palju Pirital või Tallinnas Nõmmel sellel aastal elamumaaga tehtud tehinguid on, millega võrrelda üldse saab?

20:08 Riigihalduse minister Jaak Aab

Aitäh küsimuse eest! Täpset Nõmme ja Pirita tehingute arvu ma ei tea, aga ma arvan, et see on piisav, see tehingute arv, et hinnata turuväärtuse järgi selle maad. Pigem on probleemid võib-olla, ütleme, nende tehingute arvu juures just hajaasustuses. Ja seal on, kuidas ma kirjeldaksin seda mudelit, et tegelikult 80% me saamegi läbi masshindamise võrreldes seda kinnisvaratehingutega. Need piirkonnad, kus on teatud piirist madalam arv tehinguid tehtud, seal võetakse ja võrreldakse teiste samasuguste piirkondadega, ehk et siis tuleks see tehingute arv kokku. Et seda hinnatakse sellise valemiga. 80 on praktiliselt automaatne, turupõhiste tehingute järgi hinnatakse ja see ülejäänud 20% maaüksustest hinnatakse valemi järgi, kus võrreldakse sarnaseid turuväärtusega piirkondi, kuna seal lihtsalt nii palju tehinguid ei ole, et automaatselt seda hinda panna ei saa. Aga Nõmme ja Pirita kohta kirjutan üles.

20:09 Aseesimees Hanno Pevkur

Kalle Grünthal, palun!

20:09 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! Ma püüan vaadata suuremat pilti. See maamaks hakkab tõusma ja tõuseb jälle ja tõuseb jälle ja ühel hetkel on selline olukord, kus maaomanik ei suuda seda ära tasuda. Seda maamaksu otsustab selle äramüüja ja siin on kindlasti, ma usun, piiritagused reptiilid põhimõtteliselt valvel selleks, et seda maad omandada. Sisuliselt me müüme oma maa ära ka välisriigi kodanikele, kes põhimõtteliselt omavad rahalisi vahendeid piisavalt, selleks et sellega hakkama saada. Kas te ei näe ohtu siin praegu selle maamaksu hinnatõusu juures, et Eesti riigi kodanikud võivad ühel hetkel olla oma maal ilma maata?

20:10 Riigihalduse minister Jaak Aab

Aitäh küsimuse eest! Antud eelnõu ei reguleeri seda, kellele ja kuidas maa müüakse. See räägib hindamisest ja maksustamisest. Mis puudutab seda, et see maa hind võib üle jõu käivaks osutuda, no ma ütlen küll nii, et see maa hind on 20 aastat olnud aluseks ja nii nagu ma ütlesin, vahepeal on väärtus, selle maa turuväärtus tõusnud seitse korda. Maal peab olema õiglane ja vastavale ajale ja turuväärtusele maksustamise aluse hind ka, siis on see maks õiglane. Kui nii kaua pole seda hinda suudetud korraliselt hinnata, siis nii, nagu ma olen kirjeldanud, on mitu meedet siin, mis leevendab seda kiiret kasvu. See on tingitud sellest, et maad ongi nii kaua hindamata selle maksustamise alusena.

20:11 Aseesimees Hanno Pevkur

Andres Metsoja, palun!

20:11 Andres Metsoja

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! Tegelikult maa hind kujuneb suuresti kas läbi avaliku huvi või planeerimismenetluse. Me teame ju, et üha enam sekkutakse, ja sekkutakse maa hinna kujunemise loogikasse just näiteks ka läbi üldplaneeringu menetluse, kus on toodud sisse küll mitte seadusruumis koha võtnud KAH-alade mõiste. Aga KAH-ala võib olla väga vabalt kellegi erametsamaal, mida ümbritseb hoonete kogum. Minu küsimus tuleb selles valdkonnas, et kas te arutasite ka seda, et kui kohalik omavalitsus otsustab näiteks üldplaneeringuga piirata õigusi, omaniku õigusi, et siis tegelikult oleks tal automaatselt ka õigus rääkida kaasa maamaksu kujunemisel. See ei peaks olema automaatselt nagu turutingimuste teema, vaid selle mõju on ju hoopis teistsugune. See ei ole otseselt selle maa hinnaga seotud, vaid piiranguga seotud.

20:12 Riigihalduse minister Jaak Aab

Jah, ma mäletan, et – tänan küsimuse eest! – ikkagi aktuaalne see vaidlus alles hiljuti oli mingi teise eelnõuga vist või selle menetlemisega. Seal jälle oli väga erinevaid ettepanekuid metsaomanikel kohalikele omavalitsustele. Ma tean, et pikalt üritati läbi rääkida, et kui suur on otsustusõigus ja kui palju saab koormisi panna ja kes kompenseerib selle – see oli põhiküsimus. Minu teada lahenduseni ei jõutud. Kui õigus on omavalitsusel määrata neid KAH-alasid, siis muidugi oleks loomulik, et kui selle võrra väheneb võimalus teenida sellelt maalt raha või kasumit või tulu, siis kuidagi selle mehhanismi peaks läbi mõtlema. Ei leitud lahendust. Ma tean, et ka mina kohtusin erametsaliiduga, ja ma tean nende muresid. Ma arvan, et see on lahendamata küsimus, mille kallal peaks edasi tegutsema. See otseselt jälle vastavaid eelnõusid siin ei puuduta.

20:13 Aseesimees Hanno Pevkur

Aivar Kokk, palun!

20:13 Aivar Kokk

Hea juhataja! Austatud minister! Sa mainisid küsimustele vastamisel, et see taluvusmaks võib tõusta lausa neli korda. See võib ka tähendada seda, et võrgutasud elektril või kanalisatsioonil või gaasil, millelgi muul, võivad ka tõusta. Kas seda selle eelnõu arutelu juures ka arutati, räägiti?

20:14 Riigihalduse minister Jaak Aab

Aitäh küsimast! Jah, see oli ka päris niisugune elav diskussioon, kuidas maandada seal ka seda kasvu. Praegu on kirjutatud sellesse eelnõusse sisse, et see tõuseb kolme aasta jooksul, alates 2024, et seal ei ole seda 10% määra peal. Noh, kuidas seda kirjeldada? Tõenäoliselt need, kes tehnovõrke taluvad, need maaomanikud, on olnud siiamaani suhteliselt kurjad, sest ega nad selle eest suurt midagi saanud ei ole, ma ütlen lihtsalt rahvakeeli. Ja nüüd nad saavad sellelt rohkem. Aga eks selle mõju on ka sellesama, ütleme, teenuse või asja üle, mis sealt toimetatakse läbi. Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeerium arvutas selle elektriasja läbi. See tõus kogu elektri hinnas ei ole küll väga-väga suur, see jäi vist ka sendi või paari juurde, kui isegi kogu see tõus ära toimub, ja nagu ma ütlesin, see hakkab tõusma 2024 selle eelnõu järgi ja kolme aasta jooksul, siis saavutab selle tegeliku hinna.

20:15 Aseesimees Hanno Pevkur

Härra Seeder, kas teil on protseduuriline küsimus või? Ei ole? Siis läks näpp või mis iganes teil seal oli, sinna vastu. Jaa. Urve Tiidus, palun!

20:15 Urve Tiidus

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud minister! Üldiselt seda maamaksu summa aastasele tõusude piirmäära seadmist toetatakse nendes kooskõlastustabelites. Aga Eesti Kaubandus-Tööstuskoda toob esile, et eelnõus nimetatud piirmäära protsent võiks olla veidi väiksem, ja tuuakse ka võrdlus Taaniga. Seda ei ole arvestatud. Ja põhjenduseks on pandud siia, et ei ole mingit alust arvata, et KOV-id hakkaksid rakendama koheselt maksimaalseid maksumäärasid ja tegelikult rakendatakse seda piirmäära 10% ilmselt maade suhtes, mis on kallinenud keskmisest kiiremini. Kas see arvutus on juba tehtud, mis on kallinenud keskmisest kiiremini, või see tuleb veel käsile? 

20:16 Riigihalduse minister Jaak Aab

Jah, aitäh küsimuse eest! Tegelikult siin materjalide juures, ma võin ka selle saata, on olemas tsoonid ja kaardid, kus on näha, millise otstarbega maa kui palju tegelikult turuväärtusest erineb. Ehk siis palju see maksustamise alus, see hind, mis oli 2001 pandud, erineb praegusest turuväärtusest. Sest nad on tõesti väga erinevad erinevates piirkondades, erinevate otstarvete järgi. Kuskil pool on metsamaa kallinenud kindlasti veel rohkem kui see seitse korda, mis on keskmiselt maa kallinenud jne. Natukene me nende määradega oleme selle juures ka mänginud, et näiteks metsamaa määr väheneb neli korda, tegelikult, mida on maksimumis võimalik määrata.

Jah, oli ka arutelu selle üle, et palju see lagi peaks olema, palju siis panna see tõkend ette, palju aastas peab kasvama. Ettepanekuid oli erinevaid. Omavalitsused ja linnade-valdade liit pooldasid, et seda tõkendit ei peaks nii madalale panema, samas kui need, kes tõenäoliselt on seotud selle maksu maksmisega, kindlasti soovisid veel madalamat tõkendit. Nii et see kokkulepe erinevate osapoolte juures või vähemalt see keskmine kesktee, mida me siin otsisime erinevate ametkondade ja erinevate huvigruppidega, oli lõpuks see 10% ja sellisena ta eelnõusse sai.

20:17 Aseesimees Hanno Pevkur

Annely Akkermann, palun!

20:17 Annely Akkermann

Suur tänu, lugupeetud juhataja! Lugupeetud minister! Kahtlemata on maa hindamise seaduse ja maamaksuseadus ajast-arust ja see suur ümberhindamise töö lihtsalt tuleb ükskord ära teha. Aga mul on hoopis teiselaadne probleem. Nimelt täna tulevad esimesele lugemisele ehitusseadustiku muudatused seoses vette ja merre ehitamisega. Ja Eesti Energia juhtis tähelepanu, et selles teie poolt praegu ette kantavas eelnõus elektrituruseadust muudetakse. Ehk muudetakse maa maksustamishinda 7%-lt tootmismaalt ... osaga 3% hajaasustuse tootmismaalt, see tähendab, et umbes kolm korda madalamaks. Aga mis on probleem, on see, et eelnõu 442, ehitusseadustik tühistab selle punkti, mida te lahkelt odavamaks teete, ja kehtestab ikkagi selle kõrgema hinna. Kumb seadus nüüd enne vastu võetakse?

20:18 Riigihalduse minister Jaak Aab

Aitäh küsimuse eest! Kui see vastab tõele, ma pean järgi kontrollima, ei oska käigu pealt vastata. See väide oli, et elektrituruseaduse muudatus, mis siin on, on selle merre ehitamise hoonestuse seadmise eelnõuga selles osas vastuolus. Okei, kontrollin.  

20:19 Aseesimees Hanno Pevkur

Helir-Valdor Seeder, palun!

20:19 Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Auväärt minister, minu küsimus on § 121 lõike kohta. Tsiteerin seletuskirja: Selle paragrahvi lõikega sätestatakse, et alates 1. jaanuarist 2024 rakendatakse varasemat, st 1993., 1996. ja 2001. aasta korraliste hindamiste tulemuste alusel arvutatud maa maksustamishinda vaid õigusaktides sätestatud juhtudel. Seega juhul, kui õigusaktis on otsesõnu sätestatud, et kasutatakse 1993., 1996. või 2001. aasta maa maksustamishinda (nt mitmes maareformi õigusaktis), rakendatakse seda ka pärast järgmise korralise hindamise tulemusena määratud maa maksustamishindade kasutamisele võtmist. See tähendab, et näiteks maareformi valdkonnas jäävad ka pärast uute maa maksustamishindade jõustumist kasutusele senised maksustamishinnad. Ja mina nüüd küsin, et mis juhtumid need maareformide puhul on ja kas need on siis tähtajatud, et seal piiri ei seata. Kui maareform on lõputult, siis on neil lõputult see odavam hind ja uutele hindadele üle ei mindagi või kuidas?

20:20 Riigihalduse minister Jaak Aab

Tänan küsimuse eest! Minu teada on see, mis puudutab maakasutuslepinguid, muudetud ühe teise eelnõu või seadusega. Ma kontrollin üle. Ei ole lõputult, ka seal need tõusevad ja seal on see õigus minu teada ka välja osta see maa nendel, kes seda nende lepingute alusel kasutavad. Jah, kasutusvaldus, aga okei, kontrollin üle, aga minu teada see igavesti küll niimoodi ei jätku.

20:20 Aseesimees Hanno Pevkur

Henn Põlluaas, palun!

20:20 Henn Põlluaas

Aitäh! Hea minister, te ütlesite, et talumishinnad tõusevad neli korda elektriliinide ja muude, mis maavaldusi läbivad. Kui ma õigesti mäletan, siis alles hiljuti, 2019 neid vist muudeti ja ega nad tõesti suured ei ole. Aga see tõus ilmselt tabab lõpptarbijaid, see läheb elektri hinda sisse. Eriti tänases olukorras, kus elektri hinnad on suured, võib see olla üsna valus hoop. Kui suur see saab olema?

Ja teine on see, et me teame ju, et noh, loomulikult maaomanikud, need rõõmustavad selle üle. Aga noh, eks ka neil arved suurenevad ja suur osa meie maast, põllu- ja metsamaast on välisomanduses – välisinvestorite, välismaiste põllumeeste –, et selle läbi läheb suur osa sellest talumistasust neile. Võib-olla räägite natuke selle teema lahti.

20:21 Riigihalduse minister Jaak Aab

Tänan küsimuse eest! Nii nagu ma ütlesin juba, et see taluvustasu, kui vastavalt sellele eelnõule üldse seadused rakenduvad, hakkab tõusma 2024. aastal, ja see ametkondadevaheline kokkulepe oli, et see on kolm aastat. Palju see mõjutab elektri lõpphinda, seda ma praegu täpselt ei oska öelda, selle mõju oli suhteliselt väike, aga ma võin need arvutused uuesti üle kontrollida Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumist. Neil on need arvutused tehtud. Mis puudutab maaomandit, kelle omanduses on, seda ma kahjuks ei oska kommenteerida, seda reguleerivad ka muud seadused, mitte need eelnõud.

20:22 Aseesimees Hanno Pevkur

Andres Metsoja, palun!

20:22 Andres Metsoja

Aitäh! Metoodika muutub, samas on omavalitsusel ikka jätkuvalt olemas õigus otsustada määrade üle, see on erinev põllumaal ja metsamaal. Kas selle eelnõu kontekstis arutati ka seda, et kui me räägime turuhinnast, siis turuhind ongi erinev, aga kas arutati ka seda võimalust veel täiendavalt luua erinev mehhanism näiteks põllumaa suhtes? Väärtuslikul põllumaal on võimalik kehtestada omavalitsusele diferentseeritud kõrgem maksumäär kui väheväärtuslikud põllumaad. Me oleme rääkinud väärtusliku põllumaa kaitsest ühtpidi, aga teistpidi omavalitsusele õiguse juurdeandmine, ressurss, mis toodab rohkem, on kallim, eks ole, aga ilmselt see nii-öelda maksumaamaksu süsteemis ei ilmne nii tugevalt. Kas te seda arutasite?

20:23 Riigihalduse minister Jaak Aab

Jah, aitäh küsimuse eest! Nende erinevate määrade jagamise üle erinevate otstarvete vahel või nagu küsija küsis, et kas väärtuslik maa, põllumaa või lihtsalt põllumaa – üldiselt selle üle oli ka päris elav diskussioon. Ütleme, spetsialistid ja tegelikult ka huvigrupid, kes olid kaasatud, soovitasid siiski mitte liiga keeruliseks sellega minna, selle süsteemiga, et oleks siiski ka otstarbed koondatud. Tegelikult on põhiliselt kolm otstarvet ja kolm erimäära. Ja ma ei tea, kui soovitakse eraldi väärtusliku põllumaa teemat välja tuua, siis seadusandjal on see õigus. Päris täpseid tehnoloogilisi lahendusi ma ei oska öelda. Siis peaks tekitama ühe otstarbe juurde ja siis oleks selle otstarbe sees võimalik neid määrasid eraldi sättida. Aga ma räägin, et eelnõu koostamise käigus oli pigem ettepanek, kuidas öelda, teha universaalsemaks neid sihtotstarbeid, mitte nii palju erinevaid. Aitäh! 

20:24 Aseesimees Hanno Pevkur

Aivar Sõerd, palun!

20:24 Aivar Sõerd

Aitäh! Ma ikkagi küsin üle, kuidas te seda asja ette kujutate, just siin Tallinnas ja Tallinna lähiümbruses. Võtame näiteks Viimsi valla. Viimsi vald enam praktiliselt uusi elamumaa detailplaneeringuid ei algata, olemasolevad ehitatakse täis, mis tähendab, et seda käibes olevat maad jääb järjest vähemaks. Ega Tallinna linnas ka vaba elamumaad on ikka väga vähe. Te rääkisite küll, et hakatakse hindama mingites kogumites. No Tallinna linn ja Tallinna lähiümbrus ongi üks kogum, ega selle piirkonna hindu ei saa võrrelda Põlvaga. Ja ma ütlen, et kui neid tehinguid jääb väga väheseks ja haruldaseks, siis üksikud tehingud võivad hinna, selle võrdlushinna väga kõrgeks ajada. Kuidas te just Tallinnas ja Tallinna lähiümbruses seda asja ette kujutate, elamumaa näitel?

20:25 Riigihalduse minister Jaak Aab

Aitäh küsimuse eest! Minu teada – ma lubasin, et ma kontrollin seda Tallinna ja Nõmme ja Pirita ja ka Viimsi üle – on selles regioonis, piirkonnas piisavalt palju tehinguid, et hinnata seda masshindamise meetodil. Ehk neid tehinguid on piisavalt palju, et saada turuväärtusele vastav hind või turuväärtusele lähedal olev hind maade hindamisel kätte. Pigem on minu teada probleem ikkagi hajaasustuses, kus neid tehinguid teatud piirkondades nii palju ei ole. Ja seal, ma ütlesin, umbes 20% nendest maaüksustest hinnatakse selle valemi alusel, kus võrreldakse sarnase turuväärtusega piirkondi, kuna tehinguid selles piirkonnas, et saada see maaüksuse turuväärtusele vastav hind, on vähe. Minu teada Tallinnas ja Harjumaal seda probleemi ei ole, aga ma täpsustan üle.

Tegelikult need andmed on väga head meil olemas kõigi tehingute kohta, järelikult saan ma välja tuua mingi hulga ajaperioodi jooksul ka, palju siin on tehtud neid tehinguid, olgu Viimsis, Pirital, Nõmmel või Tallinnas. Ma otsin selle välja, meil peaks olema need andmed, Maa-ametil peaks need kindlasti olema.

20:26 Aseesimees Hanno Pevkur

Kalle Grünthal, palun!

20:26 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! Praegu meil on laual maa hindamise seadus, maamaksuseadus, mis toob kaasa hinnatõusu. Aga ma väga selgesti mäletan seda, et kui teie valitsus moodustus, siis anti rahvale sõnum, et maksutõusu ei tule. Et miks te siis rahvast niimoodi petate?

20:27 Riigihalduse minister Jaak Aab

Aitäh! Kindlasti ei peta rahvast. See on nii, nagu ma ütlesin, see on 20 aastat tegemata riigi töö. See ei ole lihtsalt poliitiline otsus maksude tõstmiseks. See on see, et maa maksustamise alus on vale ja ebaõiglane. Ja see on riigi kohus ta teha õigeks ja õiglaseks. Kõik leevendusmeetmed hinnatõusu vastu ma kirjeldasin, neid on päris mitu. Ja ühtegi suurt hinnatõusu ka 2024 ei tule.

20:27 Aseesimees Hanno Pevkur

Erki Savisaar, palun!

20:27 Erki Savisaar

Aitäh! Austatud minister! Ka komisjonis me arutasime palju, milliseks need erinevad maamaksud kujunevad, ja sealt jäi selline arusaamine, et erinevalt sellisest tsoonipõhisest lähenemisest, mis on täna, määratakse tulevikus igale kinnistule eraldi tema väärtus. Ehk kui me räägime nagu erineva väärtusega elamukruntidest või erineva väärtusega põllumaadest, väärtuslikest ja väheväärtuslikest, siis see maamaksuerisus ei tule sealt välja mitte läbi selle maamaksuprotsendi, vaid just läbi selle maamaksuväärtuse, ehk tegelikkuses see väärtuslik põllumaa ikkagi saab kõrgema maksu. Või saime me komisjonis valesti aru?

20:28 Riigihalduse minister Jaak Aab

Aitäh küsimuse eest, täpsustava eest! Ma jätsin märkimata, et teda hinnatakse ikka nende tehingute järgi. Kui see on väärtuslik põllumaa, selle maaüksuse osa või kogu maaüksus, siis tal järelikult turutehingute järgi ongi ju kõrgem hind ja sealt tuleb see maksustamise alus ja maa hind.

20:28 Aseesimees Hanno Pevkur

Merry Aart, palun! 

20:28 Merry Aart

Aitäh! Ma küsiksin siiski veel selle kasutusvalduse kohta. Päris paljudel tootjatel hakkab kasutusvaldus lõppema. Neid on päris palju. Ja tegelikult ju see on tootmisvahend ja need inimesed või need põllumehed on andnud sinna päris palju lisaväärtust, teinud kulutusi, tõstnud mulla viljakust. Kas te arutasite, et võiks olla natukene kas madalama hinnaga või mingeid muid soodustusi teha?

20:29 Riigihalduse minister Jaak Aab

Tänan küsimuse eest! Noh jah, ütleme siis nii, et üritasime leida võimalikult lihtsamat lahendit, et mitte väga keeruliseks kogu seda mustrit teha. Ja kui me rääkisime sellest 10% määrast, mis maksimum saab tõusta, siis kasutusvaldusele kehtib täpselt samuti, et üle 10% tõusta ei saa. Targemat mudelit ei leidnud.

Jah, mis puudutab nüüd põllumaa kui omaniku maa maksustamist, siis seal on omavalitsusel olemas need võimalused selle määrade sees ise otsustada, kas nad põllumaale tahavad võimalikult madalat maksumäära, kas nad tahavad metsamaale võimalikult madalat maksumäära. Ja ma arvan, et see ongi õige. See on nagu kohaliku elu kokkulepe, kuidas seal maksu kogutakse, mille jaoks kogutakse, kas kogutakse seda rohkem, luuakse rohkem avalikku hüve, kui seal on vaja luua näiteks, või kogutakse vähem. Ja mina pooldan seda, et võimalikult suur otsustusõigus oleks kohapeal. 

Ma isiklikult oleks pannud seda otsustusõigust veel rohkem, aga see on selline erinevate ametkondade, erinevate huvigruppide kompromiss ja tõesti väga põhjalikult ette valmistatud. See oli nii eelmise valitsuse tööplaanis kui selle valitsuse tööplaanis. Kes ta sinna pani? Mina panin. Noh, keda ma esindan? Põhiliselt riigihalduse minister esindab omavalitsuste huve ja see on riigi tegemata töö omavalitsuste ees 20 aastat. Muidu võib-olla peaks siin olema hoopis rahandusminister ja keskkonnaminister.

20:30 Aseesimees Hanno Pevkur

Helir-Valdor Seeder, palun!

20:30 Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Ma sain kohe inspiratsiooni sellest viimasest lausest, härra minister, mis te ütlesite, et riigihalduse minister esindab kohalike omavalitsuste huve. Ma nüüd küsin. Maamaks on selline imelik maks, et justkui on riiklik maks, aga tegelikult laekub kohaliku omavalitsuse eelarvesse. Ja kas oli ka arutusel, et 10%-line, kuni 10%-line maamaksu tõus aastas, et jätta see kohaliku omavalitsuse otsustada ja pädevusse, et kohaliku omavalitsuse autonoomiat tagada? Et mõni võib-olla soovib seda tõusu 5% kaupa ja on valmis loobuma selle võrra tuludest ja mõni võib-olla soovib kiiremat tõusu. Et jätta see vabadus ja autonoomia ja otsustusõigus kohalikele omavalitsustele, et hindamismetoodika siin ära reguleerida, aga jätta see vabadus. Oli see ja kas te isiklikult toetaksite sellist vabadust?

20:31 Riigihalduse minister Jaak Aab

Jah, aitäh küsimuse eest! Nii nagu ma juba varem ütlesin, mina toetaks suuremat omavalitsuste otsustusõigust ja tõenäoliselt ma toetaks ka seda suuremat vahemikku ka selle lae juures, aga see on olnud tegelikult nii, nagu ma mainisin, nii eelmise valitsuse erakondade kui ka ametkondade selline kokkulepe. Ma olen käinud eelmise valitsuse ajal kõigis fraktsioonides seda tutvustamas ja tutvustanud ka praegusele koalitsioonipartnerile. Ütleme, et see on teatud kokkulepe, mis on siin eelnõus, aga seadusandjal on alati võimalik teha ka ettepanekuid. Nii et jõudu selle menetlemisel.

20:32 Aseesimees Hanno Pevkur

Seda jõudu on Riigikogul kindlasti vaja. Riigikogu liikmetel hetkel teile rohkem küsimusi ei ole. Tänan! Rahanduskomisjoni esimees Erki Savisaar, palun!

20:32 Erki Savisaar

Aitäh, austatud juhataja! Hea Riigikogu! Rahanduskomisjon valmistas eelnõu 406 SE esimest lugemist ette käesoleva aasta 19. oktoobril. Eelnõu tutvustas riigihalduse minister Jaak Aab ja temaga olid kaasas Rahandusministeeriumi kohalike omavalitsuste finantsjuhtimise osakonna juhataja Sulev Liivik, maksupoliitika osakonna juhataja Lemmi Oro ja peaspetsialist Helena Lehtis, Keskkonnaministeeriumi riigivara osakonna nõunik Glen Roosaar. Maa-ameti peadirektor Tambet Tiits ja nõunik Veronika Ilsjan.

Minister andis komisjonile üsna põhjaliku ülevaate selle eelnõu sisust, nagu ka siin suures saalis, ja vastas komisjoni liikmete küsimustele. Sealgi oli peamiseks teemaks see, kui palju see maks tõuseb ja kuidas ta tõuseb. Üldiselt tekkis rahanduskomisjonil tunnetus, et keskeltläbi see maks võib pikas perspektiivis küll tõusma hakata, aga rakendamise hetkel ta pigem jääb samaks või isegi langeb, sest maade hinnad on küll tõusnud, aga samamoodi on siin seaduses ette nähtud väga suured maksupiiride langetused, maksimaalsete piiride langetused pluss sinna juurde see tõusunurk.

Selle arutelu järel langetas komisjon konsensuslikud otsused: eelnõu esimese lugemise võiks lõpetada ja määrata muudatusettepanekute tähtajaks 10. novembri kell 17.15. Aitäh!

20:35 Aseesimees Hanno Pevkur

Ei saa, härra Metsoja, ei saa. Kaks küsimust on meil selle päevakorrapunkti juures. Aga Erki tuleb kohe puldist ära, siis ole hea. Aga härra Kokk soovib siiski. Nii et härra Savisaar, palun tagasi pulti! Härra Kokk soovib.

20:35 Aivar Kokk

 Kui Andres ei saanud küsida, siis ma küsin ise. Siin saalis tekkis arutelu, aga kas ma sain õigesti aru, kui me komisjonis arutasime, et kuni 10% on see tõus igal aastal, aga võib ka 3, 4 või 5% olla maa hinna tõus. Omavalitsus otsustab selle oma volikogul.

20:35 Erki Savisaar

Aitäh selle küsimuse eest! Tõesti, kõik kohalikud omavalitsused saavad ise otsustada, kas nad seda maamaksu määra tõstavad või langetavad. Mis seadusega muutub, on see, et sõltuvalt maa otstarbest maksumäär langeb kuni viis korda see maksimaalne, mida saab rakendada. Nii et seal on täiesti võimalik, et kui see maa hind ei ole viis korda tõusnud vahepeal selle 20 aastaga, siis see hind võib langeda, maamaks võib langeda ja seda ei saagi tõsta. Lisaks siis see tõusunurk – tõesti, kui nüüd vaatamata sellele kõrgemale maa hinnale maamaks peaks tõusma, siis see ei tõuse rohkem kui 10% aastas. Aga omavalitsus võib tõsta seda ka 1%, jätta tõstmata, langetada seda 2% – nii nagu neile sobib. Ühelegi maaomanikule ei tohiks maamaksu suurenemine olla suurem kui 10% aastas.

20:36 Aseesimees Hanno Pevkur

Ja nüüd küll küsimusi rohkem ei ole. Tänan! Head kolleegid, avan läbirääkimised. Isamaa fraktsiooni nimel Andres Metsoja, palun!

20:36 Andres Metsoja

Aitäh! no maa on Eesti rahva rikkus alati olnud ja ilmselt on ka suuresti seda edaspidi. Aga tõepoolest, vaadates nüüd, kust me oleme tulnud, erastamisperioodist, maade tagastamisperioodist intensiivselt ka perioodi, kus tehakse turul tehinguid maaga ja maa muudab omanikku ja ilmselt peakski liikuma rohkem selle kätte, kellel teda võib-olla on tootmisvahendina rohkem vaja, siis selles mõttes ega vaielda siin ju suures plaanis midagi ei ole, turuväärtus peabki olema nagu ka hinna alus ehk maamaksu alus ja see ümberhindamine tuleb läbi viia. Aga noh, võib-olla jälle see samm on ikkagi selles mõttes liiga lühike, et tõepoolest me tuleme ju olukorrast ja kui me lihtsalt mõtleme kas või selle turukorralduse peale ja piirangute peale, siis tihti me satume omanikena olukordadesse, kus me ostame vara, millele tegelikult seatakse peale piirangud. Ja olgem ausad, soetushetkel on sellel varal üks hind, aga kui piirangud on seatud, siis sellel varal on juba hoopis teine hind.

Siin need regulatiivsed piirangud on kas riiklikud või tegelikult seotud ka sageli omavalitsuse enesekorraldusõigusega, et üldplaneeringu kehtestamise õigusega. Ega ei ole vaja nagu neid näiteid isegi välja mõelda, vaid neid näiteid on elust enesest, kus ka üldplaneeringuga pannakse näiteks kohaliku omavalitsuse teatud metsadele peale piirang, et seal ei tohi teostada lageraiet põhimõtteliselt, või öeldakse, mis raie tüüp üldse nendes piirkondades on õigustatud, siis tegelikult kasutatakse seeläbi omaniku õiguse piiramist.

Siin saalis minu meelest on väga õiglane ja kohane küsida, et kui seda soovitakse teha, ja kohalikul omavalitsusel ongi see õigus, siis kuidas see rakendub omanikule ja kas ta üldse rakendub. Tänases situatsioonis paraku ei rakenda. Ja minu meelest siin läheme vastuollu natukene nagu põhiseadusega, võib-olla isegi palju, sest eraomand on püha ja puutumatu. Ma saan aru, et kui me lähtume printsiibist kaitsta loodust, mis on Euroopas laialt kokku lepitud ja looduskaitse üldiselt peab allutama majandustegevuse, aga kui me astume järgmise sammu suunas, mis puudutab tegelikult ellu kutsutud, eelkõige riigimaal ja riigimetsas ellu kutsutud KAH-alade temaatikat, mis hakkab samm-sammult tegelikult laienema ilmselt varem või hiljem eraomandile, siis minu meelest tasakaalustamise mõttes tuleks nüüd ja kohe luua instrument selleks, et kui tehakse otsuseid kas või KAH-alade kontekstis, et üks elamualagrupp ütleb, et me vajame seda metsa oma elukeskkonna paremal hoidmisel või tasakaalus hoidmiseks, siis tegelikult on sellel hind, ja see ei tohiks minu meelest üheselt minna omaniku rahakotile. Ja siit tekibki küsimus, et kui omavalitsusel on õigus seada üldplaneeringu menetluses näiteks piiranguid maakasutuse kontekstis, siis väga õiglane oleks tegelikult ka see, et omavalitsus võttes või küsides seda maksu, maamaksu näeb ka omanikule ette teistpidi vabaduse või õiguse, mitte selles ulatuses, millega neid ärilisi tehinguid või tehinguid maaga on tehtud, mitte seda täies ulatuses maksta, sest tegelikult teda on koormatud juba teisiti. Ja minu meelest see on ülioluline mõtlemise koht.

Võib-olla tõesti lihtsam on seda asja lahendada väikeste sammudega, sest teema on paljusid puudutav, poliitiliselt tundlik ja eriti tänases majandusruumis ka selliseid kahtlusi ja kõhklusi tekitav. Aga me ei saa seda osa lahendamata jätta. Aga veelgi enam tekitab tegelikult küsimusi tõepoolest see, et kui ma siin parlamendisaalis räägime KAH-alast kui sellisest, siis väga raske on mul õigusloomes näidata seda punkti, millele me peaksime üldse viitama, et millise seadusloomega ma peaks seda kokku siduma. See on veel omaette küsimus selles puntras.

Nii et, head saadikud, julgustan küll vaatama seda teemat suuremalt, sest me saame oma eesti rahvuslikku rikkust, mis on maa kindlasti ühe riigi tunnuse ja, ja kultuuri taustaloo loojana, hoida ja kaitsta ja tegelikult otsida samal ajal selles maamaksuprintsiibis tasakaalustumise võimalusi. Aitäh ja edu menetlemisel!

20:42 Aseesimees Hanno Pevkur

Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku esimene lugemine lõpetada. Sellega oleme eelnõu 406 esimese lugemise lõpetanud ja määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 10. november kell 17.15.


13. 20:42 Riigivaraseaduse muutmise seaduse eelnõu (421 SE) esimene lugemine

20:42 Aseesimees Hanno Pevkur

Läheme edasi 13. päevakorrapunktini, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud riigivaraseaduse muutmise seaduse eelnõu number 421 SE. Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus annab sellest ülevaate. Palun!

20:42 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh, hea istungi juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Vabariigi Valitsus on esitanud teile riigivaraseaduse muutmise eelnõu, mille eesmärk on eelkõige äriühingutes riigi osalemise põhimõtete täiendamine. See on üsna loogiline arutelu jätk juba varasemalt valitsuse poolt heaks kiidetud riigi osaluspoliitika rohelise raamatu, valge raamatu ja osaluspoliitika põhimõtete baasil.

Selle eelnõuga riigivaraseadusesse tehtavad täiendused ja muudatused saab jagada kuude plokki. Kõigepealt, riigi osaluste valitsemise strateegiline korraldus, riigi äriühingutes osalemise kaalutluspõhimõtted, rollid ja juhtimispõhimõtted riigi osaluste valitsemisel, äriühingute jätkusuutlikkuse, vastutustundlikkuse ja läbipaistvuse tagamine, riigi osalemise aruandlusmehhanism ja riigi sihtasutuste arvestusteenuse konsolideerimine.

Kõigepealt, riigi osaluste valitsemise strateegilise korralduse esimeseks oluliseks täienduseks on valitsusele seatav kohustus vähemalt üks kord viie aasta jooksul uuendada riigi osaluspoliitika põhimõtteid, et sedakaudu ka reageerida õigusruumis ja juhtimispraktikates toimuvatele muudatustele. Sellisel kujul läbimõeldud ja regulaarselt uuendatav osaluspoliitika kindlasti toetab riigi osalemist äriühingutes ja aitab seda eesmärgipäraselt teha, suunab ka osaluste valitsemist reguleeriva õigusloome kujundamist.

Teiseks oluliseks täienduseks on igale riigi enamusosalusega äriühingule omaniku ootuste kehtestamine ja nende uuendamise kohustus vähemalt kord kolme aasta jooksul. See on iseenesest juba päris hästi toimiv praktika ja selle kinnistamine seaduse abil aitab süsteemselt strateegiliste valdkondlike ja finantseesmärkide seadmisega nõukogudel ja juhatustel äriühingute tegevust fokuseerida ja kindlasti ka tõhusamalt juhtida.

Teiseks muudame riigi äriühingutes osalemise kaalutluspõhimõtteid. See, et riigi üldine suund ja eesmärk on osaleda ainult nendes äriühingutes, kus see avalikust huvist lähtuval eesmärgil või strateegilisel kaalutlusel on vajalik, saab olema ka fikseeritud. Tulu teenimine ettevõtluses osalemise kaudu ei ole riigile põhieesmärk, saab olla vaid lühiajaline või siis lisaeesmärk. Ja eesmärkide ajakohasust ja ka nende saavutamist ja ka seda, kas riigil on jätkuvalt põhjendatud osaleda, seda tuleb regulaarselt hinnata. Selline hindamine tuleb edaspidi läbi viia kord kolme aasta jooksul.

Kolmandaks otsime jätkuvalt ja mitte ainult ei otsi, vaid ka leiame jätkuvalt kohti, kus meil on võimalik riigi osaluste valitsemisel rolli ja juhtimispõhimõtteid lihtsustada. Selleks annab eelnõu võimaluse riiki esindada börsil noteeritud äriühingu üldkoosolekul ministeeriumi kantsleril või asekantsleril. Börsil noteeritud riigi osalusega äriühingu puhul, millel on oma nimetamiskomitee, kus on esindatud ka riigivaraseaduse alusel moodustatud nimetamiskomitee, ei pea riigi esindaja enam hääletamiseks küsima dubleerivat seisukohta nii-öelda riigivaraseaduse nimetamiskomiteelt. Et vähendada formaalseid otsuseid, me anname osaluse valitsejale ka õiguse valida nimetamiskomitee ettepanekust lähtudes koos nõukogu liikmetega kohe ka nõukogu esimees. Eelnõuga vähendame nõukogu liikmekandidaatide poolt ankeetides esitatavate andmete mahtu ja täpsustame nõukogu liikmete õigusi juhatuse liikmetele tulemustasu ja konkurentsikeelu hüvitise määramisel.

Neljandaks, eelnõu panustab ka äriühingute jätkusuutliku, vastutustundliku ja läbipaistva tegevuse tagamisse. Seda, et riik peab oma tegevuses olema eeskujuks ja samuti peavad selleks olema ka riigi osalusega äriühingud, korraldades oma tegevust ja suhteid sidusrühmadega vastutustundlikult ja minimeerides oma tegevusega kaasnevat negatiivset majanduslikku, sotsiaalset ja keskkonnamõju, see peab olema loomulik ja iseenesest mõista.

Riigi osalemise aruandlusmehhanism muutub selle eelnõuga ka lihtsamaks. Edaspidi annavad osaluste valitsejad oma hinnangut ühingute tegevuse tulemuslikkusele üldkoosoleku otsustes, millega majandusaasta aruanded kinnitatakse, ja nende baasil koostab Rahandusministeerium koondaruande. See esitatakse nagu praegugi infoks Vabariigi Valitsusele, seejärel juba Riigikogule ja ka Riigikontrollile. Aga et vähendada halduskoormust, siis on ettepanek loobuda ühingute majandusaasta aruannete ja nõukogu tegevuse ülevaadete esitamisest ministeeriumidele, kuna sama info peavad ühingud avaldama oma veebilehtedel ja küllap on tänaseks interneti kasutamise oskused sedavõrd kaugele arenenud, et neid on võimalik sealt veebilehtedelt leida.

Riigi sihtasutuste arvestusteenuse konsolideerimine on samuti osa sellest eelnõust. Sellega jätkatakse riigireformi tegevuskava rakendamist, mis näeb ette arvestusteenuste konsolideerimise Riigi Tugiteenuste Keskusesse.

Kokkuvõtvalt on käesoleva eelnõuga tehtavad muudatused ikkagi kõik kantud soovist tõsta riigi osalusega äriühingute ja sihtasutuste valitsemise kvaliteeti ja samaaegselt vähendada ka kaasnevat halduskoormust. See on tõesti pikalt ettevalmistatud muudatus. Selle aluseks on hea rahvusvaheline praktika, aga ka era‑ ja avaliku sektori asjatundjate poolt antud soovitused. Suur aitäh! Palun seda vajalikku eelnõu kindlasti toetada.

20:48 Aseesimees Hanno Pevkur

Hea minister, Riigikogu liikmed soovivad mõnda detaili täpsustada. Kristen Michal alustab, palun.

20:48 Kristen Michal

Aitäh, hea juhataja! Hea minister, aitäh selle põhjaliku ülevaate eest! Kõik saalisolijad nautisid seda ja kabinettides ka. Küsin ühe koha kohta seletuskirjas. Siin on öeldud, et plaanis on "... tihedam suhtlus nõukogude ja juhatustega. Vahetu diskussioon aitab saada parema ülevaate äriühingute tegevusest, plaanidest ja väljakutsetest ning võimaldab detailsemat arutelu päevakajalistes küsimustes. Sellega seoses loobutakse riigi otsustusõigusega äriühingute nõukogu koosoleku protokollide esitamise nõudest." See on nii kirjas. Äkki te paari lausega kommenteerite.

20:49 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh, selle väga olulise küsimuse eest! Aga täpselt nii, nagu kirjas on, nagu te selle ilmekalt ette lugesite, nii on ka selle muudatuse mõte. Ehk siis tõepoolest, lihtsalt sellisest formaalsest protokollide edastamisest, mis võib luua sellise näilise huvitundmise ja näilise sisulise osaluse mulje, selle asemel on otstarbekam tõepoolest nõukogu liikmetega sellist suhtlust hoida ja mitte ainult taandada seda selliste kirjalike protokollide edastamisele. Eesmärk on, et infovahetus päriselt ka toimuks, mitte ainult ei liiguks paberid.

20:49 Aseesimees Hanno Pevkur

Aivar Kokk, palun!

20:49 Aivar Kokk

Aitäh, austatud juhataja! Hea minister! Eelmise küsija vastusele ma pean küll ütlema, et nõukogud on omanike huve kaitsvad organid ja nende protokollid on väga olulised omanikele. Aga sa ütlesid, et üks selle eelnõu oluline on ka vastutustundlikkus. Ja ma loodan, et selle seaduse vastuvõtmisel võiks olla nii, et ei tekiks sellist olukorda, nagu praegu Eesti turu peal on Tootsi tuulepargiga, kus Elering ja Eesti Energia kaklevad ja tegelikult meie kui maksumaksjad ja elektritarbijad oleme kaotanud sellega, et ammu oleks võinud tuulepark püsti olla ja roheenergiat saada. Kas vastuvõtmisel sellised kaklused võiksid ära jääda?

20:50 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh! Oleks tore, kui see ei sõltuks mitte selle eelnõu vastuvõtmisest ainult. Ja selliseid erakordselt tobedaid olukordi, kus kaks riigifirmat omavahel kohtus vaidlevad, mõlemad tekitavad ainuüksi kohtus käimisega kulusid, lisaks sellele, et seda on kaunis piinlik jälgida kõrvalt, tegelikult peaks vältima sõltumata igasugustest seaduseelnõudest või muudatustest.

Otseselt loomulikult see eelnõu seda ei reguleeri, ei saagi reguleerida, aga ma arvan, et me hinnang sellele olukorrale on üsna sarnane.

Ja ma tahaks veel tegelikult ära klaarida selle, millele te viitasite oma küsimuse alguses. Kindlasti on protokollid oluline info saamise viise ja ega siis see eelnõu kuidagi ei takista nende protokollide väljaküsimist. Lihtsalt ainult protokollidest ja, nagu öeldud, sellisest formaalsest protokollide esitamisest sageli ei piisa, et kõikide detailide ja taustaga kursis olla, selleks on selline vahetum ja sisuline töö ja kontaktnõukogu liikmetega, kes, nagu te ütlesite, on omaniku esindajad. See on kindlasti vajalik. Aitäh!

20:51 Aseesimees Hanno Pevkur

Aivar Kokk, palun! 

20:51 Aivar Kokk

Aitäh vastuse eest! Täitsa hea vastus. Aga ma küsin lihtsalt natuke juurde täienduseks. Nagu te ütlesite, et see seadus päris ei aita Eleringi ja Eesti Energia vaidlust, aga ma saan aru, et omanik on Eesti riik ja läbi nõukogu saaks võib-olla juhatuse liikmeid korrale kutsuda. See võimalus vastutustundlikkuse juures kindlasti see seaduseelnõu aitab. Saan ma õigesti aru?

20:52 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh! Kindlasti aitab, aga see ei olnud kindlasti selle eelnõu kandev idee väljatöötamisel.

20:52 Aseesimees Hanno Pevkur

Rohkem küsimusi ei ole. Kuulame ära ka majanduskomisjoni seisukohad. Palun Kristen Michali kõnetooli.

20:52 Kristen Michal

Austatud juhataja! Austatud kolleegid! Austatud minister! Miljonid online-vaatajad! Riigikogu majanduskomisjon kogunes esmaspäeval, 11. oktoobril ja arutas mainitud seadust.

Minister Keit Pentus-Rosimannus tutvustas seda kindlasti mitte vähem põhjalikult kui siin. Komisjonis tekkis ka erinevaid küsimusi. Küsiti, kas tulevikus võiks tulla selle dokumentatsiooni või omanike ootuste sõnastamise alusel erinevaid riigivarade või äriühingute võõrandamisi, erastamisi. Minister vastas, et see kindlasti on teemaks, analüüsi tehakse. Näiteks Riigi Kinnisvara puhul teeb seda Jaak Aab, aga Riigi Kinnisvara puhul see ei puuduta kindlasti sümbol- ega eriotstarbelist kinnisvara. Mainiti ka Enefit Greeni. Räägiti pisut nimetamiskomiteedest, aga nendest juba oli siin juttu. Oli veel pisut juttu ka tehnilistest nüanssidest ja see oligi enam-vähem kõik.

Otsustati võtta eelnõu täiskogu päevakorda 27‑ndal, konsensuslikult, ja teha ettepanek esimene lugemine lõpetada. Aitäh!

20:54 Aseesimees Hanno Pevkur

Hea komisjoni esimees, Riigikogu liikmetel ei ole küsimusi. Juhtivkomisjoni ettepanek on esimene lugemine lõpetada, aga enne seda kuulame, kas kellelgi on soovi läbirääkimiste käigus midagi arvata. Ei paista. Sulgen läbirääkimised, ja nagu ütlesin, on ettepanek esimene lugemine lõpetada. Sellega oleme esimese lugemise lõpetanud ja määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 10. novembri kell 17.15.


14. 20:54 Kogumispensionide seaduse, maksukorralduse seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (468 SE) esimene lugemine

20:54 Aseesimees Hanno Pevkur

14. päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud kogumispensionide seaduse, maksukorralduse seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 468 SE. Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus annab sellest ülevaate. Palun!

20:55 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh, austatud istungi juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Tutvustan teile lühikest kogumispensione puudutavat eelnõu. Kolmas pensionisammas, millega eelkõige see eelnõu seotud on, on Eestis populaarsem kui kunagi varem, tuleb öelda. Sellega on liitunud üle 167 000 inimese, nendest umbes 10 000 viimase aasta jooksul. Nii et on igati põhjendatud tegeleda kolmanda pensionisamba pideva arendamisega.

Teile arutamiseks esitatud eelnõu võimaldab, kui parlament selle heaks kiidab, uuest aastast lihtsalt ja mugavalt otse kolmanda samba fondist osade kaupa raha välja võtta ehk saada tähtajalist pensioni ka kolmandast sambast. Praktikas on siiamaani selline pensioni saamise võimalus kolmandast sambast puudunud. Kolmanda samba pensionifondides kogutud raha võib küll pensioni saamiseks viia kindlustusseltsi ehk sõlmida selle raha eest täiendava kogumispensioni kindlustuslepingu. Otse pensionifondidest raha väljavõtmiseks on seni tulnud esitada uus avaldus iga väljamakse kohta, mis tähendab, et valdavalt on raha ühekorraga välja võetud.

Seega lisab eelnõu kolmanda samba väljamaksete viiside hulka teisest sambast juba tuttava fondipensioni, mis  on tähtajaline pension, mida maksab pensionikeskus, võttes selleks raha kõigist kolmanda samba pensionifondidest, kus pensionär oma raha investeerib. Ja kui sellise pensioniplaani detailid on juba korra kokku lepitud, siis edaspidi toimub inimese jaoks kõik automaatselt, see tähendab pensionikeskus teeb ka kogu maksuarvestuse.

Nii nagu teise samba fondi pensioni puhul, võib ka kolmandas sambas inimene alati maksed lõpetada või võtta raha välja korraga. Pensioni saamise perioodi valib inimene ise. Kui tähtaeg määratakse keskmiselt elada jäänud aastate alusel või on sellest pikem, sellisel juhul on väljamaksed ka maksuvabad. Lühema perioodi puhul tuleb väljamaksetelt tasuda tulumaksu 10%.

Vastavad tulumaksuseaduse muudatused jõustusid juba käesoleva aasta 1. jaanuaril, aga maksuvabastust on praktikas seni saanud kasutada ainult inimesed, kes on kolmandast sambast raha välja võtnud kindlustuslepingu alusel.

Ka on selles eelnõus paar muudatust, mis puudutavad teist sammast. Esimesed nendest puudutavad teise samba maksete tasumist selles olukorras, kus tööandjal on tekkinud maksuvõlad. Maksukorralduse seaduses muudetakse nõuete rahuldamise korda nii, et esimeses järgus tasutakse raha laekumise korral sellest alati töötajate teise samba maksed. Ja ka ei lubata teise samba makseid ajatada.

Teine muudatus, mis samuti puudutab või on seotud teise sambaga, puudutab investeeringutelt teenitud tulu maksustamise erandit, kuhu on jäänud praegu lisamata viide investeeringutele, mida tehakse teise samba pensioni investeerimiskonto kaudu. Kui investeeringutelt laekub tulu pensioni investeerimiskontole, ei peaks seda hetkel maksustama, sest maksu tuleb tasuda siis, kui toimub väljamakse teisest sambast. Ja see parandus ka tulumaksu seadusesse tehakse.

Meie ettepanek on, et see eelnõu võiks jõustuda 2022. aasta 1. jaanuaril ehk järgmise aasta 1. jaanuaril ja maksukorralduse seaduse muudatused järgmise aasta 1. juulil ehk siis 2022. aasta 1. juulil. Sellised muudatused on teie ees, palun neid toetada.

20:58 Aseesimees Hanno Pevkur

Hea minister, teile küsimusi ei paista, tänan. Ja nüüd rahanduskomisjoni aseesimees Aivar Kokk, palun.

20:58 Aivar Kokk

Hea juhataja! Head kolleegid! Austatud minister! Rahanduskomisjon arutas Vabariigi Valitsuse algatatud kogumispensionide seaduse ja maksukorralduse seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 468 ettevalmistamist esimeseks lugemiseks k.a 18. oktoobril. Eelnõu tutvustas rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus ning istungil osalesid ka Rahandusministeeriumi maksupoliitika osakonna juhataja Lemmi Oro, nõunik Anneli Valgma ning kindlustuspoliitika osakonna nõunik Kertu Fedotov.

Eelnõu eesmärgiks on luua kolmanda pensionisamba fondides raha koguvatele inimestele senisest mugavam viis pensioniikka jõudes raha fondidest pensionina välja võtta. Eelnõuga luuakse tingimused selleks, et ka kolmanda samba fondide puhul saaks kasutada teisest sambast tuttavat fondipensioni väljamakseviisi. Minister andis eelnõust ülevaate, juhtis tähelepanu asjaolule, et eelnõu võimaldab kolmanda samba pensionifondidesse kogunenud raha võtta pensioniikka jõudes rahafondist pensionina välja senisest lihtsamalt.

Praegune süsteem on selline, et kui soovida saada kolmanda samba pensioni osade kaupa või tähtajaliselt, siis tuleb selleks iga kord esitada avaldus. See on bürokraatlik ja soosib pigem raha korraga välja võtmist. Edaspidi saab inimene ise valida, millise perioodi vältel talle kolmanda samba pensionifondist väljamakseid tehakse. Väljamaksed on maksuvabad, kui tähtaeg määratakse keskmiselt elada jäänud aastate alusel või sellest pikem. Kui tähtaeg määratakse lühem, tuleb väljamaksetelt tasuda tulumaksu 10%. Põhimõtteliselt muutub kolmandast sambast raha väljavõtmise võimalus samasuguseks, nagu see on teise samba puhul. Teist pensionisammast puudutavad muudatused eelnõus seonduvad maksete tasumisega olukorras, kus tööandjal on tekkinud maksuvõlad.

Komisjon langetas järgmised konsensuslikud otsused. Teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 27. oktoobriks, määrata juhtivkomisjoni esindajaks eelkõneleja, teha ettepanek esimene lugemine lõpetada ja teha ettepanek määrata muudatusettepanekute tähtajaks 10. november k.a kell 17.15. Aitäh!

21:01 Aseesimees Hanno Pevkur

Küsimusi ei ole. Tänan! Avan läbirääkimised. Seda soovi ei ole. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on esimene lugemine lõpetada. Oleme eelnõu 468 esimese lugemise lõpetanud. Määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 10. novembri kell 17.15.


15. 21:01 Tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (469 SE) esimene lugemine

21:01 Aseesimees Hanno Pevkur

15. päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu (469 SE). Palun, rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus!

21:01 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh, austatud istungi juhataja! Head Riigikogu liikmed! Ma olen teie ees eelnõuga, mida väga paljud ootavad juba pikka aega, ja teen teile valitsuse esitatud eelnõuga ettepaneku muuta Eestis keskmine pension tulumaksuvabaks.

See tähendab, et taoline muudatus, mille järgi siis on meil soov muuta kehtivat  tulumaksuseadust selliselt, et vanaduspensioniealisele inimesele oleks pension, tulu, keskmise pensioni ulatuses maksuvaba. See muudatus puudutaks kõiki pensioniikka jõudnud inimesi, sõltumata sellest, kas nad on n-ö kodus pensionipõlve pidavad, kas nad jätkavad tööl käimist, sõltumata nende pensioni liigist ja ka kogu aastatulu suurusest. Maksuvaba tulu rakenduks meie ettepaneku järgi pensioniikka jõudmise aasta 1. jaanuarist ja kohalduks selle inimese kõikidele maksustatavatele tuludele. Maksuvaba tulu arvestus käiks selliselt, et seda tulu arvestaks, maksuvaba tulu arvestaks Sotsiaalkindlustusamet pensioni väljamaksmisel ilma mingi täiendava avalduse esitamise vajaduseta.

See muudatus puudutaks umbes 270 000 inimest Eestis. 270 000, nagu saate aru, on väga suur arv. Ja need 270 000 inimest ilma selle teie ees oleva ettepanekuta maksaksid kõik vastasel korral suuremat ja kõrgemat tulumaksu.

Olgu üle öeldud ka see, et 2023. aastal, kui 1. jaanuarist see muudatus jõustuma peaks, on praeguste prognooside kohaselt Eestis keskmine vanaduspension 654 eurot ja sama suur, 654 eurot, praeguste prognooside kohaselt oleks sel aastal ka maksuvaba tulu ühes kuus kõikidele pensioniikka, vanaduspensioniikka jõudnud inimestele.

Eelnõu mõju riigieelarvele on suur, 2023. aastal on selleks mõjuks 92 miljonit eurot. Aga teisest küljest on mõju väga suur ka kõigile nendele inimestele, keda see muudatus puudutab ja kes tänu sellele pääsevad sellest praegu neid muidu puudutavast suhteliselt ebameeldivast maksulõksust. Loodan, et eelnõu leiab parlamendi toetuse ja et meil on võimalus seda 1. jaanuarist 2023. aastal rakendada. Aitäh!

21:04 Aseesimees Hanno Pevkur

Ja Riigikogu liikmed soovivad küsida. Ivi Eenmaa alustab.

21:04 Ivi Eenmaa

Ma tänan, lugupeetud juhataja! Lugupeetud minister, rahandusminister! Ma ütleksin, et see on üks nendest eelnõudest, mille on vähemalt 270 000 inimest meie riigis ootab ammu juba. Ja mingil määral on see võib-olla selle aasta kõige mõjusam sotsiaalne eelnõu üldse.

Aga minu küsimus teile on teistlaadi. Teatavasti on meil väga keeruline maksusüsteem, neid küüre ja kühme, mille pealt, mida ja kuidas, mina isiklikult ei ole isegi kõiki selgeks saanud, aga ma tean, et riik võtab maksud maha ja kogu lugu. Aga mis siis oleks, kui palju näiteks, kas teil on olemas rehkendused, kui palju pensionärid, need töötavad pensionärid võidaksid sellest, kui kõigi jaoks oleks ühtlane tulumaksusüsteem 20%? Või teistpidi, kui palju riik kaotaks, kui kõik maksaks ühtlaselt?

21:05 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh! Selle eelnõuga pensioniealistele inimestele selline olukord tekib, et selle ettepaneku järgi ja selle eelnõu järgi on edaspidi pensioniealistel inimestel alati keskmise pensioni ulatuses tulumaksuvaba määr fikseeritud. Ehk siis ei ole enam sellist järkjärgulist tulumaksuvaba määra vähenemist, vaid see on fikseeritult siis sama suur, kui on sel aastal keskmine pension. Ehk siis võtame 2023. aasta. Kui keskmine pension on sel aastal 654 eurot, nagu praegune prognoos on, siis see tähendab, et fikseeritult sõltumata sellest inimese muust tulust, sõltumata sellest, kas ta jätkab tööl käimist, igal juhul on temal 654 eurot alati tulumaksust vaba. Neid nn küüre enam tema jaoks ei eksisteeri. See olukord sellisel juhul pensionäride jaoks lõppeb.

Ja kui nüüd rääkida sellest mõjust, siis kõige väiksem mõju sellel muudatusel on 30 eurot kuus pensioniealistele inimestele, kes keskmist pensioni teenivad, võrreldes praeguse olukorraga, ehk siis 360 eurot aastas, mis on kindlasti väga märkimisväärne võit sissetulekutes. Eks see on üks selline näide, et kogu selle süsteemi muudatuse juures kindlasti tuleb seda uuesti nagu tähele panna, et need tasemed, mis kord kehtestati astmetena, see on nagu paratamatus, et isegi kui nad kord aastaid tagasi kehtestati kindlasti heas usus ja heade eesmärkidega, siis ühel hetkel saavad need astmed lihtsalt kätte ka need, kes tegelikult ei ole mitte kõrgepalgalised, vaid kes teenivad ja saavad tulu kindlasti oluliselt alla keskmise palga, näiteks. Nii et olgu see meeldetuletuseks sellisel kujul astmeid kehtestades ühel hetkel saavad nende astmed kätte ka need, keda algselt on soovitud võib-olla toetada ja aidata.

21:08 Aseesimees Hanno Pevkur

Aivar Kokk, palun!

21:08 Aivar Kokk

Hea juhataja! Austatud minister! Mul on hea meel, et see eelnõu siin laua peal on. 2020. ja 2021. aasta riigieelarve arutelul oli täpselt sama ettepanek, aga siis tervise- ja tööminister mõlemal korral teatas, et arvutiprogrammid ei ole veel valmis, et üle minna keskmise pensioni tulumaksuvabastusele. Nüüd on see soov 2023 teha. Kas me ikka 2022 ei saaks seda teha? Äkki ikka Tanel Kiik on need otsused ära teinud ja programmid on juba olemas?

21:09 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh! Küllap Tanel Kiik oleks need otsused ära teinud, kui te oleksite valitsuses selle eelnõu esitanud ja parlament oleks selle eelnõu heaks kiitnud. See on tegelikult üks nendest näidetest, kus sõnades justkui on kõikide Riigikogu fraktsioonide vahel üksmeel – ma ise olen olnud opositsioonis teie kõrval pingireas istunud, küsinud küsimusi tollastelt valitsuse liikmetelt ja sõnades olid nad ka tol korral sellele muudatusele toetust avaldamas. Aga kahjuks on tõesti nii, et seni on need ainult sõnadeks jäänud ja otsused ise on tegemata. Nüüd ma väga loodan, et parlament selle lõpuks eelnõuks saanud ettepaneku heaks kiidab. Siis on 1. jaanuaril 2023 võimalik seda ka rakendada ja asuda tõesti rakendama süsteemi, kus keskmine pension on tulumaksuvaba, nii nagu ta tegelikult oli ka varem, enne 2016. aastat, kui pensionäridele kehtis täiendav tulumaksuvabastus selliselt, et keskmine pension püsis alati tulumaksuvabana. Nüüd me selle põhimõtte juurde lõpuks naaseme.

21:10 Aseesimees Hanno Pevkur

Heiki Hepner, palun!

21:10 Heiki Hepner

Suur tänu, hea istungi juhataja! Austatud minister! Ma läheks sealt edasi, kus Aivar Kokk pooleli jättis. Ma väga loodan, et Tanel Kiik on suutnud ministeeriumi nii tööle panna, et need süsteemid on olemas, infosüsteemid. Aga miks ei taheta sellele 270 000 inimesele juba 1.  jaanuaril aastal 2022 vastu tulla ja see 360 eurot aastas anda minimaalselt? Miks me paneme need 270 000 inimest veel aasta ja natuke peale ootama? Sest nagu ma saan aru, kõik on juba selleks valmis.

21:10 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh! Teate, me võime seda sellist omavahelist pallimist siin praegu tegema jäädagi. Ma võiksin teilt vastu küsida, et miks te valitsuses olles seda ära ei teinud. Sest kui see otsus oleks tehtud, kui te oleksite valitsuses olles selle eelnõuga tulnud parlamendi ette, siis oleks seda võimalik rakendada kindlasti 1. jaanuarist 2022, aga see töö jäi teil tegemata. Aga ma arvan, et see tegelikut ei aita meid edasi. Minu meelest praegu selle omavahelise pallimise asemel on oluline, et see lõpuks nüüd tehtud saaks. Ja küllap, nagu öeldud, on mul küll arusaamine, et kõik Riigikogu fraktsioonid on seda meelt, et tegu on muudatusega, mis peab reaalselt ka ellu rakendama. Nii et selle omavahelise vaidluse asemel näitame siis seda, et see päriselt nii on, ja teeme ära.

21:11 Aseesimees Hanno Pevkur

Aivar Sõerd, palun!

21:11 Aivar Sõerd

Austatud juhataja! Austatud minister! Muidugi räägime ikka sellest ka, miks me seda eelnõu siin üldse menetlema peame. Eks see tuli ikkagi siis, kui tehti nn maksuvaba tulu reform ja keskmise pensioni tulumaksuvabastus kadus aastateks. Aga ma loen siit seletuskirjast, et neid pensioniealisi, kes sellest võidavad, et see tagasi pööratakse, neid on 88%. Järelikult sellest maksuvaba tulu reformist, kui me räägime pensionidest, võitis ju ainult 12%. 100 miinus 88. Kui seda maksuvaba tulu reformi tehti, siis räägiti meile, et 80% inimestest võitis sellest maksuvaba tulu reformist. Kuidas siis nii, et aastaks 2023 väheneb see võitjate arv sellest suurest reformist nii kiires tempos? Milles on asi?

21:12 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh! Asi on selles, et astmed, mis siis kehtestati, on praeguseks seljatagant hammustamas neid, keda tõenäoliselt ei kavatsetud nende astmetega kuidagi karistada tol hetkel. Aga elu on selliselt edasi arenenud, sissetulekud on arenenud, pensionid on kasvanud ja kasvavad veel 2023. aastaks koos erakorralise pensionitõusuga, tänasega võrreldes rohkem kui 100 eurot suuremad pensionid.

Ja nagu ma ka sissejuhatuses või ühele varasemale küsimusele vastates ütlesin, siis eks see on selline hoiatav meeldetuletus, mida see astmeliselt kehtestatud süsteem kaasa tuua võib ja kuidas kokkuvõttes on need, kes selle süsteemi käes kannatama hakkavad, need, keda tegelikult oleks tõenäoliselt kõige enam vaja toetada.

See, miks me otsustasime selle muudatusega alustada pensionäridesse, põhjus on ju tõenäoliselt teile siin saalis kõigile teada. Eestis on pensioniealised inimesed, pensionärid väga suures vaesusriskis, üle 40%, suurusjärgus 40% pensionäridest on Eestis vaesusriskis. Ja kui kuskilt alustada, siis arusaadavalt on see grupp inimesi, kellest alustamine mõistlik on.

Te nimetasite oma küsimuses seda, et sellest ettepanekust, millega me valitsuse poolelt oleme parlamendi ette tulnud, võidavad 88% pensioniealistest. See tõesti nii on. Ja mitte vähem oluline ei ole see, et töötavatest pensioniealistest võidavad selle ettepanekuga 99%. Miks see oluline on? Esiteks, kindlasti nende inimeste enda elujärje parandamiseks, aga teise külje pealt ka ma arvan, et kõik, kes praegu ükskõik millises sektoris tegutsevate ettevõtjatega räägivad, kuulevad, kui suur puudus on töökätest. Mis tähendab, et igal juhul kõiki neid inimesi, kes on valmis ja kelle tervis lubab töötamisega jätkata ka siis, kui nad on jõudnud pensioniikka, me peaksime neid inimesi hoidma nagu kullaterasid. Praegune süsteem kahjuks on selline, et ta mitte ei motiveeri inimesi pensioniikka jõudes tööga jätkama, vaid just nimelt tulumaksuga maksustamise tõttu pigem motiveerib seda mitte tegema.

See muudatus ja ettepanek, mis teie ees on, korrigeerib seda olukorda oluliselt ja edaspidi tõesti on nii, et inimesed, kes pensioniikka jõudnult on valmis jätkuvalt tööl käima, on valmis jätkuvalt tööl panustama, siis nende puhul samamoodi ei ole edaspidi põhjust neil karta seda, et nende tulumaksuvaba miinimum hakkab vähenema, kui nad palka teenivad, vaid tulumaksuvaba miinimum püsib ka nende jaoks fikseeritult sama suur, kui on keskmine pension ehk 2023. aastal 654 eurot.

21:16 Aseesimees Hanno Pevkur

Aivar Kokk, palun! 

21:16 Aivar Kokk

Hea juhataja! Austatud minister! Ma veel kord tänan, et te  selle eelnõuga siia meie ette olete tulnud. Ma saan täiesti aru sellest murest. Kui ei ole üks minister oma lubadusi täitnud läbi mitme aasta, siis on raske järgmise aasta 1. jaanuarist tulumaksuvabastust käivitada. Aga ma teen ühe ettepaneku. Kuidas te suhtute sellesse, et kui kõik Eestis täna tulu teenivad inimesed vabastada sama suurest tulumaksust, siis ei ole vaja uut programmi teha, vaid on üks liigutus teha: 500 euro asemel kirjutatakse natuke suurem number sinna, ja oleks see mure lahendatud ja me saaks rõõmustada üle 600 000 inimese juba 1. jaanuarist 2022. Aitäh!

21:16 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh! Te olete endine rahanduskomisjoni esimees. Te peaksite teadma seda, et sellise muudatuse tegemisel see päris nii ei ole, et siis midagi muutma ei pea ja oleks rakendamine võimalik hommepäev. See paraku nii ei ole. Ka see eeldab selle süsteemi, mille teie kunagi sisse viisite, päris põhjalikku ümbertegemist ja arvutusaluste ümbertegemist ja süsteemide ümbertegemist samamoodi.

Aga kuna te siin korduvalt viitate millegipärast sotsiaal- või praeguseks tervise- ja tööministruile Tanel Kiigele, siis ma pean ütlema, et see põhjus, miks mina olen siin teie ees, on just nimelt see, et ettevalmistaja oleks pidanud olema rahandusminister. Ja 2016. aastal, kui see muudatus ellu viidi – parandage mind, kui ma eksin –, minu meelest oli rahandusminister Sven Sester. Jällegi ma ütlen, et ma arvan, et see tegelikult selline seda tüüpi pallimine meid ülemäära palju edasi ei aita. Ma olen päris kindel, et ka tollane rahandusminister Sven Sester on tänaseks selle eelnõu tulihingeline toetaja ja peab mõistlikuks, et see muudatus ära tehtud saab ja tõepoolest need 270 000 Eesti inimest, kes seda eelnõu ja muudatust väga ootavad, saavad selle kinnituse, et 1. jaanuarist 2023 on Eestis keskmine pension tulumaksust vaba.

21:18 Aseesimees Hanno Pevkur

Valdo Randpere, palun!

21:18 Valdo Randpere

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Hea minister! Mul on küsimus natuke teise kandi pealt, aga seotud sellega, et viis aastat tagasi, kui need astmed sisse viidi, juhtus asju, mida praegu parandame. See iseenesest näitab, et maksusüsteemi vildakas keerata on tunduvalt lihtsam, kui seda ära parandada. Üks teine asi, mis sel hetkel muutus ja mille vastu ka inimesed väga huvi tunnevad, on abikaasade ühisdeklareerimine. Seda muudatust ootavad ka paljud inimesed tagasi, kaasa arvatud mina ise. Ma saan aru, et see on selline asi, et seda ei saa üleöö teha. Oskad sa umbes hinnata, millal see võiks aktuaalseks saada, sest ega see maksab ju ka natukene raha vist.

21:19 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh! See on hea küsimus. Hakkame otsast minema, teeme esimese muudatuse ära, esimese paranduse ära, muudame pensionid keskmise pensioni ulatuses tulumaksuvabaks, ja siis on võimalik edasi liikuda. Aga see on samamoodi kindlasti teema, mida paljud ootavad ja mis on samamoodi oluline. Aga tõepoolest, kuna pensionäride puhul, nagu ma ütlesin, on olukord selline, et Eestis on pensioniealised inimesed ka ülejäänud Euroopaga võrreldes päris suures vaesuseriskis, siis oli mõistlik alustada praegu keskmiste pensionide muudatusest ja kõigepealt see muudatus ellu viia. Siis võtame järgmised osad ja tükid käsile.

21:19 Aseesimees Hanno Pevkur

Heiki Hepner, palun!

21:19 Heiki Hepner

Suur tänu, hea istungi juhataja! Austatud minister! Mina tunne ka tegelikult selle seaduseelnõu üle rõõmu ja loodan, et see realiseerub. Aga ma siiski tõesti näeks, et see aste võiks olla natuke ambitsioonikam ja aastaks 2023 võiks ikkagi ka juba 1. jaanuarist olla tulumaksuvaba miinimum niisama suur, et ta tõesti aitaks mitte ainult seda 270 000 pensionäri, vaid ka meie töötavaid inimesi. Kas te seda ka olete kaalunud? Või miks te seda ei näinud vajalikuna sisse kirjutada?

21:20 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh! Vaata, huvitav, et need head mõtted tulevad teil üheksa kuud pärast seda, kui te olete valitsusest edukalt opositsiooni jõudnud. Ometigi olid teil pikalt aega ja võimalust kõiki neid ettepanekuid ka teostada.

Sellisel kujul ei ole me praegu seda ettepanekut arutanud. Ja miks me pidasime vajalikuks valitsusliidus alustada pensionide tulumaksuvabaks muutmist, seda ma olen paar korda juba selgitanud, et see põhjus oli tõepoolest et pensionärid on Eestis üsna suures vaesusriskis. Soov oli alustada selles mõttes kõige keerulisemas seisus olevast grupist Eestis. Nii et küllap jõuame vast ka teiega koos ühel hetkel ülejäänud tulumaksusüsteemi parandamiseni.

21:21 Aseesimees Hanno Pevkur

Rohkem küsimusi ei ole. Tänan väga! Ja nüüd on meil aeg kuulata rahanduskomisjoni. Erki Savisaar, palun!

21:21 Erki Savisaar

Aitäh, austatud juhataja! Hea Riigikogu! Rahanduskomisjon valmistas tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu 469 SE esimest lugemist ette käesoleva aasta 10. oktoobril. Istungil tutvustas eelnõu rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus koos ministeeriumi maksupoliitika osakonna juhataja Lemmi Oro ja nõunik Anneli Valgma ning kindlustuspoliitika osakonna nõunik Kertu Fedotoviga. Ja vastati komisjoni liikmete küsimustele.

Eelnõu ei hakkaks refereerima, sellest andis minister ka siin saalis väga hea ülevaate. Ja komisjonis meil oli siin küsimus, kuidas see keskmine vanaduspension on defineeritud, ja saime teada, et see siis kehtestatakse Vabariigi Valitsuse otsusega järgmiseks n-ö aastaks, et ta ei ole otseses seoses selle statistilise keskmisega. Kuid sellele vaatamata komisjonis jõudsime ühisele arusaamisele, et alates 2023. aastast rakendatakse siis kõigile vanaduspensionäridele astmelist tulumaksu, tõsi küll, vaid kaheastmelist tulumaksu. Ja tuleb nõustuda ka kolleeg Ivi Eenmaaga, et seda muudatust on oodanud sajad tuhanded eestlased juba ammu. Ja ma arvan, et seda saalist kostuvat entusiasmi arvestades võiks selle süsteemiga muidugi edasi minna ja tõesti rakendada seda kõigile inimestele ja võib-olla teha neid astmeid ka rohkem kui kaks.

Ning selle arutelu tulemusena jõudis komisjon konsensuslike otsusteni teha ettepanek selle eelnõu esimene lugemine lõpetada ja määrata muudatusettepanekute tähtajaks 10 tööpäeva, see tähendab 10. november kell 17.15. Aitäh!

21:23 Aseesimees Hanno Pevkur

Küsimusi ei paista. Tänan! Avan läbirääkimised. Kõigepealt keskfraktsiooni nimel, palun, Kersti Sarapuu!

21:24 Kersti Sarapuu

Hea esimees ja lugupeetud kolleegid! Jah tõesti, nii nagu rahandusminister ütles ja nii nagu ütles ka rahanduskomisjoni esimees ja ka kostis hääli saalist, on seda eelnõu väga-väga oodatud. Nii et väga suur tänu, et sa selle siia Riigikogu ette tõid!

Keskmise pensioni vabastamine tulumaksust on tõesti kahtlemata õige samm. Tegelikult võinuks seda teha juba varem, kuid seni on meie prioriteediks erakorraline pensionitõus. Olgu siis veel kord üle korratud, et aastal 2023 1. jaanuarist jõustuv tulumaksuvabastus jätab vanaduspensioniealistele inimestele aastas 370 eurot rohkem kätte. See on eakatele oluline tugi, arvestades seda, et paljud peavad igapäevaste kulutustega üksinda hakkama saama.

Keskmise pensioni tulumaksuvabastuse eesmärk on vähendada eakate seas vaesust ning tõsta nende toimetulekut ja heaolu. Eesti pensionid jäävad kordades maha Euroopa omadest ning paljud siinsed pensionärid elavad vaesusriskis, eriti üksi elavad pensionärid. Eakate väärikus ja toimetulek on endiselt oluline küsimus, mis väärib riigi suuremat tähelepanu ning keegi ei tohiks seda kahtluse alla seada. Praegune olukord on mõjutanud paljude pensionäride kindlustunnet. Ilmselgelt riskirühmas olevad eakad vajavad täna riigilt suuremat tuge.

Hea meel on tõdeda, et vanaduspensioniealiste maksuvaba tulu rakendamise õigus on kõikidel vanaduspensioniikka jõudnud isikutel, sõltumata pensionäri staatusest ja pensioni liigist. Seega saavad vanaduspensioniealiste maksuvaba tulu maha arvata ka need isikud, kes on oma pensioni edasi lükanud.

On oluline siinkohal ka rõhutada, et tulumaksuvabastus ei vähene enam pensioni kasvades või näiteks juhul, kui pensioniikka jõudnud inimene on valmis tööl käimist jätkama.

Muudatustega ei kaasne negatiivset mõju ühelegi vanaduspensioniikka jõudnud isikule. Arvestades, et keskmine vanaduspension ulatub prognoosi kohaselt 2023. aastal 654 euroni kuus, võidavad maksumuudatustest sel aastal 88% pensioniealistest, töötavatest pensioniealistest võidavad maksumuudatustest 99% ja mittetöötavatest 85. Järelikult on sihtrühm väga suur.

Lõpetuseks soovin märkida, et seisame kõik endiselt eakate sissetulekute suurendamise eest, lisaks tulumaksuvabastusele ka erakorralise pensionitõusu ja üksi elava pensionäri toetuse suurendamise kaudu. Arvestades erakorralist 20‑eurost pensionitõusu 1. jaanuaril 2023 ja iga-aastaseid indekseerimisi, tõuseb prognoosi kohaselt keskmine pension 2023. aasta 1. aprillil 654 euroni. Samuti tõuseb 2022. aastal üksi elava pensionäri toetus 115 eurolt 200-ni. Tegemist on oktoobrikuus makstava toetusega, mida saab kätte circa 80 000 inimest. Jätkame samal lainel. Aitäh teile!

21:27 Aseesimees Hanno Pevkur

Jätkame läbirääkimistega. Palun Reformierakonna nimel, Aivar Sõerd!

21:27 Aivar Sõerd

Austatud juhataja! Head kolleegid! Muidugi jätkame! Ja tuletame meelde ka, miks me seda eelnõu siin menetlema peame. No eks see põhjus on ikkagi selles, et me peame parandama maksuvaba tulu reformi tagajärgi. Need, kes praegu räägivad, et seda oleks võinud ammu teha – nad ise või vähemalt erakonnad, kuhu nad kuuluvad, ju selle olukorra tekitasid, kui 2016. aasta hilissügisel välja kuulutatud maksuvaba tulu reformiga maksuvaba tulu määr tehti sõltuvaks maksumaksja aasta tulu suurusest. Selle maksureformi, niinimetatud reformi käigus kadus ära varasem pensionide täiendav tulumaksuvabastus.

Ja kui võrrelda varem kehtinud süsteemi ja siis uut maksuvaba tulu reformi, siis kõige rohkem kaotasid töötavad pensionärid. Nad kaotasid uue ja vana süsteemi võrdluses isegi rohkem kui tavalised töötajad. Tuletame meelde, et see võrdlusmoment oli 1700 euro juures tavalistel töötajatel, aga töötavatel pensionäridel oli referentsmäär madalamal, 1330 euro juures. Nii et räägime sellest ka.

Kolleegid, kes töötasid eelmises Riigikogu koosseisus, mäletavad kindlasti, et sel ajal, kui seda astmelise tulumaksu reformi tehti, tõepoolest keskmine pension oli veidi üle 400 euro kuus. Ja juba siis oli suur hulk pensionäre, kes olid ebameeldivalt üllatunud, kui tuli hakata pensionilt tulumaksu maksma. Ja neid, ma mäletan, et tookord oli umbes 10% pensionäridest.

Aga mida meile räägiti? Meile räägiti, et 80% Eesti inimestest olevat võitnud uuesti maksusüsteemist. Nüüd siin kuulsime, et pensionäridest, kes sellest uuest süsteemist võitnud on, on tänaseks alles jäänud ainult 12%, kuna see seadusemuudatus, mis meil siin laual on, see aitab vähendada tulumaksu koormust 28% pensionäridest. 500 euro suurune regresseeruva maksuvaba tulu määr, no see on ikka väga mitu aastat kehtinud ja seisab paigal väga kindlalt ja ei taha mitte kuskile liikuda. Samas juba tänavu on keskmine pension kerkinud koos erakorralise pensionitõusuga 552 euroni.

Ja nüüd ongi niimoodi, et selle maksuvaba tulu reformi tulemusel peab 500 eurot ületavalt pensioniosalt maksma tulumaksu. Ja kui 2023. aastaks kerkib keskmine pension koos erakorralise pensionitõusuga 654 euroni, siis juba 154 eurolt tuleb maksta tulumaksu, mis tähendab 30 eurot ja 80 senti kuus ehk siis suur osa aastasest pensionitõusust lähekski tulumaksuks. Nii et tegelikult see nii on ka olnud, nüüd vahepeal peale seda, kui see astmeline tulumaksumuudatus tehti ja viidi läbi maksuvaba tulu reform.

See eelnõu aitab pensionäre väga palju ja tuleb muidugi veel kord üle rõhutada, et väga oluline on see just ka töötavate pensionäride aspektist. Ja tõepoolest, nii nagu selle maksuvaba tulu reformimisel ma mäletan veel eelmisest koosseisust, ikka miljonid ja miljonid eurod läksid kogu aeg Maksu- ja Tolliametile, et neid arendusi teha. Ja eks siis nüüd, kui see ümber on vaja teha, läheb ka midagi maksma. 1,6 miljonit oli vist isegi see summa. 

Palun üka minut lisaaega!  

21:32 Aseesimees Hanno Pevkur

Palun, üks minut.

21:32 Aivar Sõerd

See läheb Sotsiaalkindlustusameti ja Maksu- ja Tolliameti infosüsteemide arendusteks. Nii et selle selle süsteemi ümbertegemine toob nüüd uuesti kulusid ja sellega on Rahandusministeerium pidanud arvestama. Siis ongi niimoodi, et seda eelnõu saame rakendada alates 2023. aastast.

Aga Reformierakonna fraktsioon kindlasti selle eelnõu menetlemist ja selle jõustamist toetab ja pooldab.

21:33 Aseesimees Hanno Pevkur

Isamaa fraktsiooni nimel Aivar Kokk, palun!

21:33 Aivar Kokk

Hea juhataja! Head kolleegid! Austatud ministrid! Peab mõned tõed ümber lükkama, mis siin laua taga tehtud on. Kui 2017. aastal 500 eurot tulumaksuvabaks tehti, siis pension oli natukene üle 400 euro, ehk pensionid olid kõigil, ka keskmised pensionid, tulumaksuvabad ja tulumaksu võeti palgalt, aga mitte pensionilt. Inimesed muidugi liitsid pensionid ja tulumaksud kokku ja siis tekkis ka probleeme. Sel hetkel tõesti alla 1200 euro saavatel inimestel oli 500 eurot tulumaksuvaba. Sel hetkel oli selliseid inimesi üle 70%. Sellest on lihtsalt 2023. aastaks, aastad lähevad edasi ja väga hea, et Eesti majandus on nii hästi toiminud, et nii keskmised palgad kui ka keskmised pensionid on tõusnud.

Siin küsiti ja räägiti, et miks te ära ei teinud. Ma pean tunnistama, et ma olin ise eelarve läbirääkimiste laua taga ja mõlemal korral väitis Keskerakonna pool, sellel hetkel küll sotsiaalminister, täna tervise- ja tööminister, et aasta võtab aega. Ma mäletan, ma olin ise siin pukis rahanduskomisjoni esimehena, vastates Reformierakonna täpselt samadele küsimustele. Pidin vastama, et jah, see aasta ei saa, aga lubati, et arvutiprogramm saab järgmiseks aastaks valmis ja siis on keskmine pension tulumaksuvaba. Läks aasta mööda, istusime septembrikuus jälle eelarve läbirääkimiste juures, jutt oli sama. Selles mõttes peab tänama Reformierakonda, et Reformierakond suutis Keskerakonna ära murda ja see eelnõu on siin laua peal. Suur tänu!

Kui täna vaadata lihtsalt seda, et kogu majandus on paranenud, riigieelarve sissetulekud on suurenenud ja mure on see, et kolmas aasta saab täis ja ikkagi ei ole suudetud seda programmi valmis teha, siis on ainuke lahendus see, et järgmise aasta 1. jaanuarist saaksid need 230 000 pensionäri tulumaksuvabastuse keskmisest pensionist, mis järgmine aasta ei ole 654, nagu siin arvatakse, eelkõnelejad on siin öeldud, välja arvatud minister. Minister ilusti ütles, et 2023 tõuseb. Tegelikult 2023, kui kõik läheb nii, nagu RES-is on arutatud ja loodetud, et kui erakorraline pensionitõus tuleb ka sinna juurde, 20 eurot, siis tõuseb sellisena.

Lahendus on väga lihtne. Nii nagu Isamaa Erakond eelmistel valimistel lubas 500 eurot tulumaksuvaba kõigile, madalapalgalistele, siis see toimis. Nüüd võiks olla keskmise pensioni suurus, ehk järgmisel aastal, ligi 600 eurot tulumaksuvaba kõigile. Ei ole see arvutiprogrammi küsimus sugugi väga keeruline. Ühe liidese muutmine võtab mõne päeva küll aega, aga mitte rohkem, nii et 1. jaanuarist kindlasti selle programmi muudatuse võiks teha. Ma arvan, et kõik oleks õnnelikud. Ei oleks seda vaidlust enam, et 500 eurot on, vaata 2017 oli see hea number, nüüd on ta tõesti väikseks jäänud, aga 600 eurot on ikkagi ... Vaata, kui hea, 2023. aastast saaks 654 eurot panna, iga aasta tõuseks. Oleks koalitsioonil rõõmus olla ja opositsioonil hea meel, et opositsioon saab koalitsiooni kätega selle asja ära teha.

Ma tänan Reformierakonda veel kord, et Keskerakonnale jõuga suutis selle ära teha. Aga teistpidi, ma Isamaa Erakonna poolt teen küll ettepaneku, et järgmine aasta 1. jaanuarist võiks nii pensionäridel kui ka kõikidel maksumaksjatel olla vabastatud tulumaks keskmise pensioni ulatuses ehk ligi 600 eurot. Aitäh!

21:38 Aseesimees Hanno Pevkur

Rahandusministril on soov reageerida? Ei. Siis oleme läbirääkimised lõpetanud. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 469 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud ja määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 10. novembri kell 17.15.


16. 21:38 Konkurentsiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (442 SE) esimene lugemine

21:38 Aseesimees Hanno Pevkur

16. päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud konkurentsiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, mis kannab numbrit 442 SE. Käsil on esimene lugemine ja valitsuse poolt tutvustab seda Maris Lauri ehk justiitsminister. Palun!

21:38 Justiitsminister Maris Lauri

Lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Konkurentsiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise eelnõu eesmärgiks on muuta Konkurentsiameti senist rahastusmudelit.

Enne konkreetse muudatuse selgitamist teen lühikese ülevaate Konkurentsiameti tegevustest, sest see võimaldab paremini mõista muudatuste vajalikkust. Konkurentsiameti ülesanded saab praegu jagada põhimõtteliselt kaheks. Esiteks, konkurentsialane turujärelevalve sisaldab ebaseaduslike kokkulepete, turujõu väärkasutamise ja koondumiste kontrolli ehk koondumiste lubatavuse hindamist. Lisaks tehakse turuanalüüse hindamaks vaba konkurentsi rakendumist erinevates sektorites. Majandusregulaatori rollis tegeleb Konkurentsiamet monopoolsete ettevõtete hinnaregulatsiooniga, reguleerib ja korraldab turgude toimimist, tegeleb turujärelevalvega, väljastab tegevuslubasid. Selles rollis tegutseb Konkurentsiamet järgmistes valdkondades. Need on elektri, maagaas, kaugkütte, ühisveevärk ja kanalisatsioon, post, raudtee, sadamad ja lennujaamad.

Viimasel ajal, aastatel ja ka lähiajal on Konkurentsiametile lisandunud ja lisandumas terve hulk uusi täiendavaid ülesandeid. Kõigepealt, üks suurem muutus on tulemas ECN+ direktiivi ülevõtmisega, mis tugevdab Konkurentsiameti volitusi ja sealhulgas eelkõige keelatud kokkulepete menetlemises ja ka kohtuvaidlustes. See eelnõu on väljatöötamisel ja läheb peagi kooskõlastusringile. Toidu tarneahelate, keelatud kaubandustavade järgimine on uus järelevalvesektor, mis toob kaasa töömahu kasvu. Ja loomulikult tuleb selleks palgata inimesi ja analüüsida, et saaks turgu analüüsida ja siis ka järelevalvet, teha. Elektrituruseaduse muudatustest tulenevad väga mitmed ja kasvavad majandusregulaatori ülesanded, mis on seotud väga palju taastuvenergia kasutusele võtmisega ja laiemalt selle turu arenguga. Regulatsioonivaldkonnas on tulnud lisaülesandeid ka seonduvalt elektrivõrkude sünkroniseerimisest, aga ka näiteks raudtee‑ ja sadamaseadusest. Kui me vaatame toimunud protsesse, siis konkurentsivaldkonnas on kasvanud koondumiste arv, samuti on järjest enam kohtuvaidlusi ja viimased vajavad loomulikult põhjalikku ettevalmistust, sest konkurentsivaidluste teine osapool on üldjuhul hästi rahastatud ja ka mehitatud.

Eesti Konkurentsiamet on väike, siin on töötajaid 45 ja eelarve jääb alla 2 miljoni euro. Samas, Lätis on töötajaid 170, Leedus 245 ning eelarve mahud vastavalt 6,7 ja 9,1 miljonit. Tahan osutada sellele, et Konkurentsiameti töö maht ei sõltu väga palju ja mitte absoluutselt rahvastiku arvust, kuna monopoolsetel turgudel tegutseb ikka tavaliselt üks ettevõtja, olenemata sellest, kas rahvaarv on 1,3, 1,6, 2 või 5 miljonit. Eesti on Euroopa kontekstis väga tagasihoidlikult rahastatud Konkurentsiametiga. Kui tahame paremat konkurentsijärelevalvet ja tugevamat tururegulaatorit, peab Konkurentsiamet olema paremini rahastatud ja mehitatud.

Seni on Eesti Konkurentsiametit rahastatud riigieelarvest. Euroopa 24 riigist kasutab sama rahastamisviisi veel neli: Norra, Prantsusmaa, Saksamaa ja Slovakkia. Kolm neist on Eestist oluliselt rikkamad. 12 riiki rahastab konkurentsijärelevalvet järelevalvetasudest ja seitse riiki kasutab segaskeemi.

Nüüd siis uuest rahastusskeemist. Eelnõu kohaselt läheb ka Eesti segasüsteemile üle. See tähendab seda, et regulaatoriülesandeid hakatakse edaspidi finantseerima järelevalvetasudest, kuid turujärelevalve konkurentsi mõistes koondumiste ja keelatud kokkulepete osas jääb endiselt riigieelarvest rahastamiseks. Järelevalvetasud kehtestatakse siis monopoolses seisundis olevatele ettevõtetele, see tähendab elektri‑ ja gaasivõrgu, kaugküttevõrgu, ühisveevärgi ja kanalisatsiooni ettevõtetele, universaalse postiteenuse osutajale, sadamatele ja lennujaamale. Tasu suurus sõltub halduskoormusest.

Nendes ettevõtetes, kus hinnakooskõlastus toimub ennetavalt, on tasu 0,2% müügitulust. See rakenduks kaugkütte‑, elektri‑, maagaasi‑, vee‑ ja postiettevõtetele. Ja tahan osutada, et siis tõesti monopoolsetele turgudele ehk näiteks elektriturul elektri tootjatele mitte, kuid elektrivõrkudele küll. Ex post ehk hindade järelkontrolli puhul oleks järelevalvetasu 0,02%, see rakenduks lennujaamale ja sadamatele. Need tasumäärad kehtestatakse seega seaduses, mis tagab selle, et see tasumäär on kontrollitud ja välistab võimalikud ettevõtete mõjutamised järelevalvetasude kaudu ja välistab ka ebaefektiivsuse, mis võib tuleneda liiga suurtest tuludest.

Mis puudutab võimalikku halduskoormuse kasvu, siis selle suurenemine jääb tagasihoidlikuks. Seda põhjusel, et järelevalvetasu määramise aluseks on samad andmed, mida esitatakse hinnataotlustes. Andmed tuleb esitada üks kord aastas, 15. juuliks, see on peale aastaaruande esitamist. Tasumine toimub seejärel esitatud arve alusel ehk üks kord aastas. Arve väljastatakse 30. augustiks ja tasumine oleks üks kuu ehk septembri lõpuks. Küll tuleb tõdeda, et kindlasti saab parandada tehnilisi lahendusi ja ka andmete kogumist ehk luua kaasaegsemad IT-lahendused. See muidugi vajab lisarahastust. Praeguste rahaliste vahenditega pole selline väga põhjalik muutus siiski võimalik.

Järelevalvetasu võib lisada teenuse hinnale ehk reguleeritavatele ettevõtetele kulu ei teki, küll tekib see tarbijatele. Viimane on siiski tagasihoidlik. Analüüsi kohaselt suureneks näiteks kolmetoalises korteris elava kolmeliikmelise pere vee ja kanalisatsiooni, elektri ja kaugkütte kulu kokku 14,2 kuni 33,3 senti kuus ehk 0,17–0,26%. Kallinemine sõltub loomulikult konkreetsest teenusest, näiteks vee hind suureneks järelevalvetasu 0,2% ehk puhul, kui kuupmeetri maksumus on 1,5 eurot, kasvaks hind 0,3 senti. Nii et ühesendise hinnatõusuni vee puhul jõuaks siis, kui tarbitakse üle kolme kuupmeetri vett, mis võiks olla umbes ühe inimese tarbimiskogus kuus. Elektriarve suureneks 0,09%, seda võrgutasu suurenemise tõttu. Teised elektriarve komponendid ei kasvaks. Hinnanguliselt võiks see olla kaheksa senti kuus keskmiselt. Gaasitarbijatel, neid on Eesti elanikest 4,3%, suureneks eelmise aasta andmetel arve 0,09% ehk kolm senti. Teiste teenuste puhul oleks tõus veelgi väiksem.

Mis muutuks Konkurentsiameti rahastamise tulemusena? Prognoosi kohaselt oleks järelevalvetasu kogulaekumine järgmisel aastal 1,6 miljonit eurot. See läheks majandusregulaatori tegevuste finantseerimiseks. Konkurentsiameti teine tegevuspool ehk konkurentsijärelevalve jääb finantseerituks endiselt riigieelarvest, seda 1,1 miljoni euro ulatuses. Kokkuvõttes väheneks riigieelarveline rahastus 900 000 eurot. Samas suureneks Konkurentsiameti rahastus 700 000 eurot, konkurentsijärelevalvele 200 000 ja regulaatori juurde 500 000 eurot. See muudatus võimaldab Konkurentsiametil edukalt tegeleda ka uute tööülesannetega, muuta oma tegevusi kvaliteetsemaks ja suurendada töö efektiivsust.

Muidugi tehakse Konkurentsiametis ka muid pingutusi selleks, et olla edukad ja efektiivsed ja tulemuslikud. See puudutab näiteks nii tugiteenuste ümberkorraldust, mis praegu käib, kui ka IT-lahenduste laiemat kasutamist. Pikemas perspektiivis on näiteks oluline kasutada ka suurandmeid, et luua parem analüüsivõimekus, et tuvastada võimalikke konkurentsimoonutusi erinevatel turgudel. Kvaliteetsemad turuanalüüsid on hädavajalikud, et Konkurentsiamet saaks keskenduda just probleemsetele turgudele ja kohtadele. Analüüsid annavad hea taustamaterjali ka selleks, et vajadusel teha muid regulatiivseid, sealhulgas seadusandlikke muudatusi.

Loomulikult on neid, kes huvituvad sellest, et Konkurentsiamet oleks alarahastatud ja alamehitatud ning ei suudaks oma tööülesandeid edukalt täita. Varjatud kokkulepped, millega jagatakse turgu või lepitakse kokku hinnatasemed, aga ka monopolid, kelle tegevust ei suudeta ohjata, on koormaks majandusele. Monopoolsuse ja olukorraga oligopoolsel turul, kus on vähesed tegutsejad, kaasneb tihtipeale madalam majanduslik efektiivsus ja tagasihoidlikum uuendusmeelsus, tehnoloogiline mahajäämus, kõrgemad hinnad tarbijatele ja kehvem kaup või teenus. Seda loomulikult juhul, kui turukontroll ja regulatsioon on ebapiisav. Et eelloetletud negatiivseid tagajärgi ühiskonna kui terviku ja tarbijate jaoks välistada, peab Konkurentsiamet olema tugev, toetatud nii piisava rahastuse, inimeste kui ka kompetentsiga. Konkurentsiameti rahastamise muutmine on üks oluline komponent, mis muudab selle ameti tugevamaks ja seega toetab konkurentsiolukorra paranemist Eestis.

Ja seetõttu ootan Riigikogult sellele eelnõule toetust. Aitäh! Ma olen valmis vastama teie küsimustele. 

21:51 Aseesimees Hanno Pevkur

Ja nendega alustab Kalvi Kõva. Palun!

21:51 Kalvi Kõva

Aitäh, hea Riigikogu aseesimees! Hea minister! Ma peaks ütlema, et üks viletsamaid seadusi sellel aastal siin Riigikogus. Miks ta vilets on? Nagu te ütlete, et sent ühelt perekonnalt ja sendid teiselt perelt ja nii tuleb kokku sinna miljoni kanti raha, mis on ju riigi raha, aga teistpidi see on ju meie perede raha. Me kõik teame, kui palju käesoleval aastal tõusevad perede kommunaalkulud. Ja tulla tänasel päeval tõstmaks kommunaalkulusid veelgi, kui meie siin Riigikogus ja teie valitsus mõtlete, kuidas me neid kommunaalkulusid saame allapoole, kuidas me saame elektri hinda allapoole, mis me teeme. See lihtsalt ei ole tänasel päeval minu arust märgiliselt nagu hea variant. Kas siis tõesti ei leiaks valitsus seda 100 miljonit eurot sinna Konkurentsiametile ja jätkataks tänase süsteemiga, mitte ei pandaks seda küll sendiviisi korjatavat koormist täiendavalt rahva õlule?

21:52 Justiitsminister Maris Lauri

Aitäh küsimuse eest! Eks see on alati valikute küsimus. Selleks, et tegeleda hindadega, mis tõesti, teatud hindadega, mis praegusel hetkel on väga järsult ja kiiresti tõusnud, selle hinnatõusu kompenseerimiseks või ohjeldamiseks on teised meetmed. Toetusmeetmed, mida ka valitsus homsel istungil arutab ja loodetavasti mis tuge saavad ja vajadusel, kui vajavad seadusandlikke muudatusi, tulevad ka Riigikogu ette.

See eelnõu tegeleb pikaajalise vaatega, see tegeleb sellega, et tagada meile tugev Konkurentsiamet. Konkurentsiamet, tugev Konkurentsiamet tagab turul selle, et meil on ausad kaubandustavad, et ei ole monopoolsust, tarbijatel ei tõmmata nahka üle kõrvade, millest me ikka ja jälle aeg-ajalt kuuleme. Konkurentsiamet toob tegelikult peredele rohkem sisse, kui need üksikud sendid, mis võetakse keskmiselt. Uskuge seda.

Konkurentsi tagamine on kõige parem viis ohjata hinnatõusu. Monopolid on väga huvitatud sellest, et Konkurentsiamet oleks võimalikult nõrk. See on nende kirglik soov, sest tugev vastane, tugev kontroll on see, mis ei võimalda nendel tõsta hindu. See näeb läbi selle, kui hinnataotlused ei ole piisavalt põhjendatud. Läheb läbi selle, kui tehakse näiteks ka turul kokkuleppeid, hinnakokkuleppeid, millest ju ilmselt ka olete teie kuulnud, spekuleeritakse päris palju, et ühed või teised asjaosalised seda teevad. Selleks, et sellega võidelda, on vaja seadusandlust, aga on vaja ka seda jõudu, kes selle seadusandluse rakendab. Ja see on Konkurentsiamet.

21:54 Aseesimees Hanno Pevkur

Kalle Grünthal, palun!  

21:54 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! Ma kasutan teie väljendit, mida te ütlesite, vastates lugupeetud kolleegi Kalvi Kõva küsimusele: et tegelikult see seadus ongi just selline, millega tõmmatakse tarbijal nahka üle kõrvade. Siin on väga ilusti välja kirjutatud, et ettevõtjad tasuvad Konkurentsiametile järelevalvetasu. Tegelikult ettevõtjad ei tasu ju, tasuvad ju tarbijad. Ja need summad, mida te siin praegu üles loetlesite, ei ole sendid. Kui ma  nüüd õieti mäletan, siis elektri osas vist olid need summad päris suured, see oli 16 eurot kolmetoaline korter, mis te nimetasite. Ma ei saa nõustuda selle seaduse sellisel kujul vormistamisega ega ka selle toetamisega sellepärast, et ma ei ole kuulnud ka seda, et Konkurentsiamet oleks põhimõtteliselt alavõimetu. Ta teeb oma tööd väga hästi. Palun öelge, miks te selle seaduse tahate vastu võtta. 

21:55 Justiitsminister Maris Lauri

Aitäh! M ei hakka kordama seda, mida ma eelmisele küsimusele vastasin. Ma korrigeeriksin teie eksimust. Ma oma ettekandes väga selgelt ütlesin: elektriarve suureneks keskmise tarbija jaoks 8 senti kuus – 8 senti kuus! Selle 8 sendi eest saab ta seda, et tõesti see elekter, ülejäänud elektrikomponentide hinnad on läbi vaadatud, kaalutud, hinnatud kompetentse kontrollija poolt. Et see on piisavalt rahastatud, see tagab selle, et Konkurentsiamet vaatab ka kõiki teisi reguleeritavaid hindu väga põhjalikult ja ei lase monopolidel neid hindu põhjendamatult kõrgele tõsta. See ju tegelikult võtab palju rohkem.

Aga ka seda saab kontrollida Konkurentsiamet, kui tehakse turul kokkuleppeid. Igasuguseid lugusid on räägitud toiduainete turul toimunud kokkulepetest, kütuste turul toimunud kokkulepetest, ehitusturul toimunud kokkulepetest. See on koht, kuhu Konkurentsiamet peab jõudma. Jaa, Konkurentsiamet on olnud väga tubli, aga nende võimetel on piirid. 45 inimest ei jõua igale poole, kui tuleb järjest ülesandeid juurde, ja neid tuleb juurde. Ja veelgi enam: need monopolid, need pahategijaid, kes on, kes kaevatakse kohtusse, nemad on väga hästi rahastatud advokaatidega ja ka selleks on meil vaja palju tugevamat võimekust, et kohtuvaidlustes olla edukad.

21:57 Aseesimees Hanno Pevkur

Heiki Hepner, palun! 

21:57 Heiki Hepner

Suur tänu, hea istungi juhataja! Austatud minister! Ma küsin ka natukene samast valdkonnast, mida mu kolleegid enne olnud küsinud, aga küsin nii. Eelnõuga ei peeta mõistlikuks, et raudteetranspordi kasutajad tasuksid konkurentsitasusid, aga peetakse mõistlikuks, et kommunaalteenuse tarbijad tasuksid seda. Miks raudtee kasutajad siis ei peaks seda maksma, aga seda raha tuleks küsida kommunaalteenuste tarbijatelt? Ärge ütelge seda, et see raha raudteele tuleb riigilt, see ei ole ju eriti usutav.

21:58 Justiitsminister Maris Lauri

Aitäh! Mul on väga raske teie küsimusele vastata, kui te keelasite mul vastuse ära, mis on tegelikult õige vastus. Asi on selles, et mõlemad raudteefirmad teatavasti kuuluvad riigile ja saavad riigilt dotatsiooni. Ehk oleks tegemist riigi taskust tõstmisega ühest kohast teise. Ja me võime vaadata, et selles mõttes finantseeritakse riigieelarve poolt teisi tegevusi ju ka, mitte ainult seda poolt. Aga kindlasti, kui teile tundub, et raudteele tuleks seada järelevalvetasu, siis selle ettepaneku te võite teha. Eelnõu algses versioonis oli see sees, aga kooskõlastusringi järel otsustati see välja võtta.

21:59 Aseesimees Martin Helme

Peeter Ernits, palun! 

21:59 Peeter Ernits

Hea juhataja! Lugupeetud minister! Ega see nüüd kõige parem eelnõu ei ole. Kui vaadata ainult selliseid asju, et kooskõlastuseks kui palju on arvestatud ja mittearvestatud, siis siin torkab see eelnõu väga hästi silma, et ligi 30, 27-st vist oli, et närigu muru, ei arvesta, ja ainult neli oli, kus siis arvestati. Ma tsiteerin tööandjate keskliitu, kus ta ütleb: "Pealegi langeks suur osa uue maksukoormusest energiasektorile, kus niigi tõuseb maksukoormus Euroopa kliimapoliitika tõttu väga kiiresti. Järelevalvetasu kiirendaks toasooja hinnatõusu ühes elektriga, pannes elanikud ja ettevõtted raskesse seisu." Ja teie või teie ametnikud ütlevad, et närigu muru, ei arvesta. Miks? Aga ma rõhutan: neid on 27, sellist ettepanekut, mille te olete prügikasti saatnud.

22:00 Justiitsminister Maris Lauri

Aitäh! Esiteks, kindlasti ei ole me öelnud mitte kellelegi, et nad peaksid muru närima. Nii et ärge pange selliseid solvavaid väljendusi ei minu ega ka ametnike suhu.

Teiseks, kindlasti on erinevatel asjaosalistel erinevad seisukohad selles. Ja minu arvates ma põhjendasin ja on ka seletuskirjas väga põhjalikult põhjendatud järelevalvetasude vajadus ja see, milline tasakaal või millised valikud meil on. Kas tõsta tasusid selleks, et saavutada see, et meie Konkurentsiamet on korralikult rahastatud, et ta oleks tugev, või leppida sellega, et Konkurentsiameti võimekus hakkab nõrgenema kasvavate tööülesannete tõttu? Tema võimekus kontrollida hindasid, tema võimekus vaadata selle üle, et turul ei toimuks ebaseaduslikke kokkuleppeid, et see nõrgeneks, et pahategijad saaksid kohtus alati võidu, sest meil ei ole piisavalt kompetentsed inimesi palgata, meil ei ole võimekust seda kõike teha. Mina arvan, et see teine pool kaalub märkimisväärselt selle esimese poole üles, et need hinnad tõusevad.

Ja nagu ma ütlesin, üldjuhul, üldiselt on see hinnatõus väga tagasihoidlik, mis tuleneb sellest järelevalvetasust. Ja kui ta tõesti on väga koormav teatud olukordades ja ta on koormav tõesti selle tõttu, et hinnad on sel aastal väga järsult tõusnud, aga samas analüütikud ütlevad, et elektri hind peaks järgmisel aastal hiljemalt kevadel langema hakkama, nii et võib-olla jõuame samasse madalasse seisu, kus nad siin on vahepeal olnud. Nii et järsku neid kõrgeid hinnatõuse saaks kompenseerida sihipäraselt ehk siis, kui nad juhtuvad.

Kui me kogu aeg lükkame keeruliste ülesannete lahendamist edasi, siis me ei lahendagi neid probleeme. See on, jah, ka üks valikuvõimalus, aga mina küll ei leia, et see on õige tee. Kui on probleem, siis see tuleb lahendada.

22:03 Aseesimees Martin Helme

Kalvi Kõva, palun!

22:03 Kalvi Kõva

Aitüma, hea aseesimees! Hea minister! Ärge saage valesti aru, vähemalt minust mitte. Konkurentsiametit tulebki tugevdada, tulebki tugevdada. Aga küsimus on selles, et kas tänasel ajal me peame muutma seda meie kontseptsiooni, kus me oleme täna koos Prantsusmaa, Saksamaa, Sloveenia, mis te nimetasite, et meil on see riigieelarve poolt toetatud ja järelevalvetasudest. Ärme muuda seda süsteemi! Leiame sinna miljoni juurde, leiame sinna miljoni juurde! 

Ma arvan, et me kolleegidega siin vaatame Justiitsministeeriumi ja majandusministeeriumi eelarve läbi, leiame selle miljoni, tõstame sinna Konkurentsiametisse muudatusettepanekutele ja teeme selle ära. Ärme tegele sellega tänasel päeval, kui inimestel niigi tõusevad kommunaalkulud ja ta tihti ütlebki, et näed, Riigikogus võeti jälle üks eelnõu vastu, mis tõstab meie kulusid. See on tänasel päeval, miks ma nimetan, et see on halb seadus. Aga mu küsimus ka, see oli arvamus. Lihtsalt me ei ole selle vastu, et Konkurentsiameti võimekust peab tõstma – peabki tõstma. Aga ärme muuda süsteemi, paneme raha juurde. Küsimus on see, kui palju ettevõtetele, kes peavad lõpptarbijaks selle raha kokku korjama ja siis edasi kandma, mis nende kulud või kas nad peavad pärast ka mingeid arvutiprogramme tegema või mis nende kulud selle juures suurenevad?

22:04 Justiitsminister Maris Lauri

Aitäh! Kõigepealt vastates teie arvamusavaldusele, siis kindlasti võib alati leida eelarvest raha, aga seda tuleb võtta millegi teise asja arvelt. Kui te tahate võtta Justiitsministeeriumi arvelt kusagilt mõne teise valdkonna pealt, siis palun, tehke riigieelarvele see muudatus. Mina ei leidnud. Mina leidsin seda, et kui me nõrgestame kohtuid, prokuratuuri, võtame ära vanglatelt raha, Konkurentsiametilt tõstame ümber või patendiametilt, mis, noh, ma ei tea, mida me siis teeme. Seal ei ole võimalust. Ütleme, kärpevõimalused selles valdkonnas on äärmiselt piiratud tulenevalt sellest, et tegemist on valdavalt tööjõukuludega või väga suures ulatuses kinnisvarakuludega ja kinnisvara on sellised hooned, mida ei saa muuks otstarbeks kasutada, näiteks vanglahooned või ka kohtuhooned, mille kasutusvõimalused on üpris napid.

Aga kui teil on selliseid häid, nutikaid mõtteid, siis laske käia. Kindlasti te võite esitada ettepanekuid selleks, et tõsta mingisuguseid makse. Mina leidsin, et see lahendus on parem. Seda enam, nagu ma osutasin ka oma kõnes, on tegemist, need riigid, kes rahastavad riigieelarvest – Prantsusmaa, Saksamaa, Norra – on rikkad riigid, tõesti väga rikkad riigid, nii et nendel on see võimekus. Kas nad siis seda teevad? Meil kahjuks seda võimekust niisama ei ole.

Nüüd, mis puudutab ettevõtete kulude võimalikku kasvu, siis need on tõesti väga vähesed. Sellepärast et nagu ma ütlesin, siis enamus nendest ettevõtetest omavad reguleeritud hindasid ja selleks, et hindu reguleerida, esitavad nad niikuinii Konkurentsiametile andmeid ja just nimelt nende andmete pealt tehakse ka arvestus. Midagi täiendavat nemad ei pea esitama.

Mõnevõrra kasvab küll koormus tõesti lennujaamas, kus hetkel vist isegi see tasu on 0, nii et talle ei tule üldse tasu peale. Ja sadamatel. Aga nagu ma ütlesin, sobivad IT-lahendused kindlasti saab teha ja see koormuse kasv ei ole nii suur, et nõuaks nagu väga suurt tegevust, sest need andmed tuleb esitada üks kord aastas koos, ütleme, vahetult peale seda, kui on esitatud aastaaruanne. Nii et neid andmeid tuleb seal võib-olla natukene detailsemalt esitada, mis puudutab mõningaid ettevõtteid, aga enamasti käib see nende andmete pealt, mida niikuinii esitatakse ja kogutakse. Nii et lisakoormust ei teki.

22:07 Aseesimees Martin Helme

Aivar Kokk, palun!

22:07 Aivar Kokk

Hea juhataja! Austatud minister! Vaadates ja lugedes seda eelnõu, siis mul tekib küsimus, et kuidas ta on meie tegevuspõhise eelarvega seotud. Kui meil on eesmärk, et meil kulud väheneks, töötajate arv väheneks ja oleks efektiivsem, siis selle eelnõuga me vastupidi me püüame jälle makse tõsta. Ja kui rääkida sellest, et veel paremini oskaks hinnata Konkurentsiamet, kas hinnad on õiged või mitte, siis kui ma alati vaatan oma kodus elektriarvet, siis ma näen, et üks riigiettevõte, Elering, on viimastel aastatel juba kolm korda vähendanud võrgutasusid. Või mitte Elering, vaid Elektrilevi. Ja samas Elering, kes on vastavalt elektrituru seadusele ainuke elektri ülekande teenust osutav ettevõtja, on hinda pidevalt tõstnud. Ma küsiks, et Konkurentsiamet peaks jälgima mõlemat riigiettevõtet, mõlemal peaks langema. Ei lange! Meil eesmärk on nagu kogu aeg kodukulude tõstmine.

22:09 Justiitsminister Maris Lauri

Nojah, aitäh! Kahtlematult võib seada eesmärgiks selle, et Konkurentsiamet oleks võimalikult väike, teeks võimalikult vähe tööd. Aga sellega me saaksime kindlasti kõvasti kõrgemad hinnad, ja mitte ainult reguleeritud turul, vaid eelkõige reguleerimata turul, kus on monopoolseid kokkuvõtteid. Hindade reguleerimine toimub teatavasti seaduste põhjal, kus on täpselt ette määratud, milliseid komponente tuleb jälgida. Ja üldjuhul seatakse hindade puhul ette maksimaalne piir, millest kõrgemale ei tohi tõsta. See on see, mida Konkurentsiamet hindab, analüüsib, vaatab neid numbreid. 

Võib-olla näitena, mis on tõenäoliselt väga paljude poolt ära unustatud, on mõned aastad tagasi lõppenud kohtuvaidlus Tallinna Vee üle. Tollal kehtestas Tallinna Veele hinna, teatavasti oli regulatsioon natuke teistsugune, käis munitsipaaltasemel, ja siis, kui see läks Konkurentsiameti kätte, siis ta tegi analüüsi ja leidis, et need hinnad on kõrged. Selle tulemusena vaidluste, ka kohtuvaidluste tulemusena langesid hinnad Tallinna Vees. Ja see puudutas Tallinna ja ka ümbruskonna teisi piirkondi. Vee hinnad langeasid päris korralikult. 

Konkurentsijärelevalve või hinnakontroll ei tähenda alati seda, et hinnad peaksid langema. Sest kui sisendkomponendid tõusevad, siis on põhjendatud hindade tõstmine. Aga Konkurentsiameti roll selle hinnakujunduse juures on ju see, et ta vaatab, et monopol ei tõstaks hindu põhjendamatult ja üle selle määra, mis on lubatud.

Kontroll peab alati olema monopoolsel turul. Kui jätta tegutseja lihtsalt niisama, siis võib suhteliselt kindel olla, et enamus neist varem või hiljem ja tegelikult ilmselt kõik varem või hiljem hakkavad enda kasuks asju pöörama.

Nii et kui te tahate kodukulusid kindlasti kontrolli all hoida, siis te peaksite olema huvitatud sellest, et Konkurentsiamet oleks tugev, et ta suudaks olla monopolidele tõsine vastane ja vajadusel ka tõsine partner selleks, et hinnatõusu ei tuleks või see hinnatõus, kui ta toimub, oleks piiratud ja ei oleks mitte kuskilt laest võetud, vaid täiesti seaduspärane. See on hädavajalik.

Paneme siia juurde vajaduse kontrollida ka mittereguleeritud turge. Sinna kahjuks, Konkurentsiamet on küll tegutsenud, aga see on koht, kus mina näen, et Konkurentsiameti tegevust tuleks palju rohkem suunata lähiajal. Need kaebused, etteheited, mida me ajakirjandusest loeme, võib-olla me sageli ise ka mõtleme, ilmselt olete te isegi aeg-ajalt kirunud ühes või teises valdkonnas – see vajab analüüsi, see vajab hindamist. Kas on need kokkulepped olemas ja kui nad on olemas, siis tuleb nendega tegeleda, karistada vastavalt vajadusele. Ja kui neid ei ole, siis tuleb tõestada, et neid ei ole olemas. Tuleb turgu uurida, analüüsida ja vajadusel kord majja lüüa.

22:12 Aseesimees Martin Helme

Head kolleegid, kell on palju küll, aga ma tuletan meelde, et ühe minuti sisse peaks küsimus ära mahtuma. Kalle Grünthal, palun!

22:13 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! Kui ma küsisin elektri kohta, siis te lugesite ette sentides. Aga tegelikult on elekter, kaugküte, maagaas, ühisveevärk ja kanalisatsioon, postiteenus, peale selle veel ka lennundus ja sadamateenused. See loetelu on päris pikk. Mul on tegelikult kaks küsimust. Kõigepealt, miks ei võiks need summad tasuda ära ikkagi ainult, ütleme, see teenuseosutaja, kelle üle järelevalvet teostatakse? Aga praegu nõutakse see tarbijalt sisse, mis tegelikult üldse mingit motivatsiooni ei anna. Ja teine küsimus on see, et kui teie valitsus kokku tuli, ütlesite, et meie makse ei tõsta, avalikult välja. Nüüd ikkagi teist korda ma küsin seda küsimust juba: miks te petate rahvast?

22:14 Justiitsminister Maris Lauri

Aitäh! Neid järelevalvetasusid võib hinnale lisada, neid ei pea lisama. On suhteliselt tõenäoline, et näiteks sadamate ja lennujaamade puhul, kus hinnanguliselt mõlema valdkonna järelevalvetasu kokku on analüüsi põhjal 25 700 eurot, see võetakse nii, et tarbijatel hinnad ei tõuse. Ja ma arvan, et seesama asi võib juhtuda väga paljudega. Siin eelnevalt sai toodud näide veest. Miks ma just osutasin veele, et vee hind tõuseb ühe kuupmeetri puhul 0,3 senti, ja miks ma osutasin kolmele kuubile? Minu veetarbimine on kolm kuupmeetrit, minu jaoks tõuseks 0,9 senti. Ma ei tea kuidasmoodi seda minu arvele juurde kirjutada, aga noh, eks siis paistab. Nii et ma arvan, et siin on kindlasti igal ettevõttel valiku koht, kuidas ta oma hinnakujunduse teeb. Veel kord, see on võimalus lisada, mitte kohustus lisada. See on valikute koht.

Ja teie retoorilisele küsimusele ma tahaksin retooriliselt vastata: millal teie lõpetate mõttetute küsimuste esitamise?

22:15 Aseesimees Martin Helme

Heiki Hepner, palun!

22:15 Heiki Hepner

Suur tänu, hea istungi juhataja! Austatud minister! Ma õiendaks ühe fakti ära. Tõepoolest, vee ja kanali investeeringud tulevad ikkagi ka valdavalt avalikust sektorist, aga ei ole oluline ju see, kas nad on riigieelarvest või tuleb see omavalitsuste taskust või aitab Euroopa Liit, aga avalikust sektorist ta tuleb igal juhul. Ja siin võiks nagu see võrdusmärk vahel olla. 

Küsimus tuleb hoopis sellest, et ka tööandjate keskliit on tegelikult arvanud pigem negatiivselt sellest eelnõust ja ütelnud, et tuleks leida sisemist efektiivsust. Ja kui me vaatame nüüd tabelit 2, kus võrreldakse töötajate arvu SKT kohta, ja Eesti on seal 0,89-ga, no see on koefitsient, selline pigem mitte kõige efektiivsem tõesti, näiteks teie poolt mitu korda räägitud Belgias on see 0,14 ja Norras 0,17 ja Rootsis 0,27 ja Soomes 0,34. Eestis on ta 0,89. Mis on takistanud tegelikult ... Või kas te olete analüüsinud ka seda efektiivsuse poolt?

22:16 Aseesimees Martin Helme

Vabandust! Enne, kui me läheme vastuse juurde, on protseduuriline tekkinud. Kalle Grünthal, palun!

22:16 Kalle Grünthal

Ma tänan, jah, tähendab. Austatud istungi juhataja, ma näen siin saalis väga erakordset asja, kus mingisugune Vabariigi Valitsuse minister arrogantselt ütleb, et lõpetage mõttetute küsimuste esitamine. Tuletan meelde teile, Maris Lauri, justiits... või kes te olete, ma ei teagi, kes te olete. Siin saalis ei küsita mõttetuid küsimusi, siin tuleb teil vastata, aga mitte siin targutada.

22:17 Aseesimees Martin Helme

Jah. Ja nüüd siis palun, Heiki Hepneri küsimus.

22:17 Justiitsminister Maris Lauri

Jaa. Siin tabelis on toodud tõesti see, et kui palju töötajaid on siis nii-öelda SKT kohta majanduses, eks. Nüüd teie probleem oli see, et see number on väike. (Hääl saalist.) Veel kord siis. Konkurentsiamet vajab oma tegevuseks professionaalseid inimesi. Kindlasti professionaalsuse hinnanguks on ka see, milliseid inimesi me saame sinna palgata, millised on need palgakulud. Professionaalsemad inimesed üldiselt nõuavad professionaalsemat ja kõrgemat tasu. Kui te vaatate nüüd seda eelarvenumbrit, siis see on väga tagasihoidlik. Kui te vaatate jah seda SKP kohta, siis võib seda tõlgendada nii, et ei olda piisavalt tublid. Aga võib-olla peaks neid asju vaatama koos. Ja teine asi on kindlasti see, et ma oma kõnes ka osutasin sellele, et monopoolsetel turgudel ei ole, olenemata sellest suurusest on tihtipeale on ikkagi üks objekt, keda reguleeritakse, piltlikult öeldes, elektrivõrk, üks kanalisatsioon, te ei pane sinna neid kanalisatsioone juurde nii palju. Tõesti, Saksamaal on kindlasti neid kanalisatsioonivõrke palju rohkem. Aga ütleme nii, et selles vahemikus, kus on 1–2 miljonit, 3 miljonit, see ei ole üksühene seos. Ehk teatud mõttes tuleneb Eesti Konkurentsiameti ja ka väga paljude teiste ametite ja Riigikogu selline võib-olla teatud mõttes ebaefektiivsuse näitaja sellest, et me oleme väikesed. Mastaabiefekti on väga keeruline saavutada ja see võib olla siin ka täpselt samamoodi. Selleks et olla edukamad, on meil tegelikult vaja häid inimesi tegutsema. Ja veel kord, lisanduvad ülesanded. Meil on vaja väga erinevaid spetsialiste selleks, et selle asjaga tegeleda. Meil on vaja seda, et arendada paremaid, edukamaid IT-süsteeme, mida me saame kasutada. Selle kaudu me saame efektiivsemaks süsteemi teha. Neid võimalusi, mis Konkurentsiametile antakse seadusandluses, ja ma nimetasin eelnõu, mis ettevalmistamisele tuleb ja mis peaks väga oluliselt muutma Konkurentsiameti jõulisemaks, see eeldab seda, et meil on väga head inimesed seal. Väga häid inimesi ei saa kehva raha eest. Neid peab olema piisavalt, et nad saaksid seda jõustada.

22:21 Aseesimees Martin Helme

Peeter Ernits, palun!

22:21 Peeter Ernits

Hea juhataja ja minister! Neid mõttetuid organisatsioone – gaasiliidud, Tallinna Sadamad, Tööandjate Keskliit –, kes küsivad teilt ja te saadate nad pikalt, on palju, peale meie, mõttetute saadikute. Aga ma tsiteerin teile mõttetu Eesti Gaasiliidu arvamust: planeeritava regulatsiooniga soovitakse gaasitarbija maksukoormust tõsta veelgi, ja see on varjatud maksuga, ja järgmisel aastal moodustab juba see 47%. Nad teevad ettepaneku, et sellest järgmisel aastal juba 70 miljonist elektri ja gaasiga, võiks selle miljonid või natuke rohkem Konkurentsiametile anda. Selle vastu me ei ole. Aga minu põhiküsimus on, millal teie mõttetu justiitsministrina vabastate oma koha mõnele mõttekale ministrile.

22:22 Justiitsminister Maris Lauri

Aitäh! Ma olen aru saanud, et teie tausta põhjal peaks olema teil suurepärane võimekus aru saada sellest, mida ma täpselt ütlesin. Ma ütlesin Riigikogu liikme Grünthali küsimuse peale, et tema küsimus on mõttetu, ja ma ütlesin seda, et see on retooriline küsimus, millele on võimatu vastata. Mina ei ole öelnud, et Riigikogu liikmed on mõttetud. Ma ei ole öelnud ühegi asutuse kohta, kelle nimesid te loetlesite, et nad on mõttetud. Ärge pange asju suhu, mida ma ei ole öelnud, see ei ole kena. Ja ma arvan, et see ei ole ka Riigikogu liikmele väärikas. Nii et ma ei pea vajalikuks tagasi astuda. Ma leian, et mul on palju teha, sealhulgas see, et see seadus vastu võetaks, et Eesti Konkurentsiamet oleks tõesti tugev. Et monopolidel või nendel ettevõtjatel, kes kirglikult tahaksid turgu jagada, et siis mõnuga hindu tõsta, päitsed pähe panna, et neid vähegi ohjata. Aga kindlasti on neid, kellel on teistsugused eesmärgid, teistsugused soovid. Aga siis oleks kena, kui see ausalt välja öeldakse, et seistakse monopoolsete hinnakujunduste vohamise eest, selle eest, et puuduks avaliku sektori kontroll hindade üle, et oleksid salajased turukokkulepped, et oleksid kõrgemad hinnad tarbijatele. Kindlasti! Ka see on huvigrupp, kes on kindlasti olemas. Väga tore oleks näha neid julgeid, kes nende eest võitlevad ja teeksid seda oma nime all.

22:24 Aseesimees Martin Helme

See on väga väärikas ja mõttekas parlamentaarne debatt on esile kutsunud protseduurilise. Peeter Ernits, palun!

22:24 Peeter Ernits

Jah, kolleeg Grünthal on mõttetu küsimustega, aga tuletan teile meelde, et teie ministrina ei vastanud minu küsimusele, mis oli mõttetu gaasiliidu poolt esitatud seekord. Ja ma rõhutasin, miks mõttetu: kuna ülekaalukalt enamik nende ettepanekuid ja küsimusi olete te prügikasti saatnud. Sellepärast on nad ju mõttetud teie või teie ametnike silmis. Aga te ei vastanud mu küsimusele – osavalt.

22:25 Aseesimees Martin Helme

See ei olnud protseduuriline. Protseduuriline käib istungi läbiviimise kohta ja sellele peaks vastama. Aga kui minister tahab kommenteerida, siis ma annan selle võimaluse.

22:25 Justiitsminister Maris Lauri

Ei, mina ei ole kellelegi ettepanekute kohta öelnud, et nad on mõttetud. Teie küsisite minu käest minu arvates seda, et millal ma tagasi astun. Vastasin sellele, et ma ei astu praegu tagasi ega kavatsegi tagasi astuda asja ees, teist taga.

22:26 Aseesimees Martin Helme

Selge. On veel üks küsimus. Aivar Kokk, palun!

22:26 Aivar Kokk

Aitäh, hea juhataja! Hea minister! Ma usun, et siin saalis kõigi küsijate juures me vist kõik rõhutasime seda, et keegi ei vaidle selle vastu, et Konkurentsiameti tugevdamine on oluline. Me oleme selle vastu, et meil on tekkinud olukord, et kui riigis midagi tahetakse paremaks teha, siis ei vaadata mitte selle ettevõtte sisse, vaid kõige esimene asi on sinna raha sisse süstimine. Parim näide sellesama Konkurentsiameti raha sisse süstimise või hinna tõstmisel on Eesti Posti ja ajakirjanduse kojukanne, kus söögi alla ja söögi peale tõstetakse kojukande hinda, tänu sellele lehtede tellimisarv väheneb, kojukande kvaliteet väheneb. Aga ma ei näe kuskil Konkurentsiametit, et ta läheks ja teeks selle asja selgeks, kui palju tegelikult Eesti Postis kulude kandmised on õiged või mitte. Meie soov on, et Konkurentsiamet oleks väga tugev, aga ta teeks ka tööd nii, et tavakodanikul oleks sellest kasu.

22:27 Justiitsminister Maris Lauri

Aitäh! Te kindlasti teate, et kui postiteenuse, universaalse postiteenuse hinnad oleksid turupõhised, siis nad oleksid märkimisväärselt kõrgemad praegustest. Konkurentsiamet teatavasti, nagu ma veel kord, ta määrab piirid, maksimaalsed piirid. See, et ettevõte on otsustanud kuskil valdkonnas hoida hindu madalaid, ja see on ilmselt ka riigi soov, ja teises valdkonnas siis olla natuke rohkem turupõhine, on ka variatsioon, variant. Meil on olemas kindlasti ka teisi laialikandjaid, mitte ainult Eesti Post, minu teada. Ja kindlasti ka see turg vajab analüüsimist, ka see turg vajab järelevalvet, hindamist, kus, mis ja kuidas. Nii et see on keeruline turg, üldse ei vaidle vastu. Ka selleks on vaja kompetentse, ka selleks on vaja inimesi, et seda teha.

Mina ei näe seda, et sellega, et me võtame inimesi vähemaks või ütleme, et saage hakkama nende lisanduvate ülesannetega, oleks võimalik toime tulla. Seesama samm, millega näiteks võetakse kätte ja hakatakse tegema toiduturu järelevalvet, toidutarneahelate, keelatud kaubandustavade jälgimist, selle üle oli suur diskussioon. Osad ütlesid, et sinna läheb üks-kaks inimest vaja. Konkurentsiamet hindas, et neid inimesi läheb palju rohkem vaja. Praegu on kokku lepitud, et proovitakse hakkama saada kolme ja poole inimesega umbes või, noh, ütleme, töökohaga. Kui palju tegelikult tuleb, me ei tea, sest see on täiesti uus järelevalve valdkond. Kui antakse asutusele järjest-järjest ülesandeid juurde, ressurssi lisamata, siis seda võetakse kuskilt teiste arvel. Neid asju on lisatud elektrituru valdkonnas, neid on lisatud raudtee, sadama valdkondades.

Ühel hetkel lihtsalt ei saa enam niimoodi, et me paneme asju juurde, aga ressurssi selleks ei anna. Taas on kindlasti valiku koht, mida soovitakse saada, kas soovitakse tugevamat konkurentsi järelevalvet, kes vaataks ja jälgiks turgusid ja oleks võimekas, või tahetakse Konkurentsiametit, kellel on küll hästi palju ülesandeid, aga kellel ei ole lihtsalt jõudu ja jaksu kõikide asjadega tegeleda või vähemalt tegeleda nendega hästi.

22:30 Aseesimees Martin Helme

Riho Breivel, palun!

22:30 Riho Breivel

Hea juhataja! Lugupeetud minister! Mul ka Konkurentsiameti võimekuse seisukohalt mure. Kui vaadata meie kütusega tegelevate firmade tegevust, nii jälgida ja analüüsida, siis tundub, et sõlmitakse seal kartellikokkuleppeid ja nende hindade tõus käib kuidagi nii, nagu ta käib. Kas selle seaduse foonil, paranduse foonil saame ka me need asjad pidama lõpuks?

22:31 Justiitsminister Maris Lauri

Kindlasti on see üks valdkond, millele tuleb tähelepanu rohkem pöörata. Eks sellega on jõudumööda tegeletud, aga muud valdkonnad, muud asjad on ilmselgelt võtnud rohkem ressurssi. Nii et üks siht on tõesti panna rohkem tegutsemist, tegutsemisindu ja tegutsemisplaane, tegevusi sellistele turgudele, kus tegelikult regulatsioon ei ole, kus on vaba turg, aga kus võib olla kokkuleppeid ühte või teist laadi. Kokkulepete tõestamine on äärmiselt keeruline alati. See nõuab analüüsi, tõestusmaterjali, see võtab tavaliselt aega, sest et eks kui tehakse kokkuleppeid, neid võib olla, neid ei pruugi olla, siis ollakse piisavalt kavalad. Ei tasu arvata, et need, kes neid kokkuleppeid teevad, ei tee kõik selle nimel, et neid kuidagi varjata. Noh, teha kokkuleppeid näiteks kellelegi saunapeol, püüa kinni siis pärast, et on kokkulepe tehtud. Aga käitumise järgi saab kahtlustusi teha. Ma loodan, et sellele tegevusele annab jõudu juurde ettevalmistatav eelnõu, millele ma olen siin paar korda juba viidanud. Ja et kui see eelnõu saab seaduseks, et seda rakendada, siis on ka vaja inimesi, siis on ka vaja ressurssi, et see võimekus kindlasti, eesmärk on seda võimekust kindlasti tugevdada oluliselt. Nii selleks, et hinnata kütuseturgu, aga kindlasti ka muid turge, kus võib potentsiaalselt olla kokkuleppeid.

22:33 Aseesimees Martin Helme

Merry Aart, palun!

22:33 Merry Aart

Aitäh! Lugupeetud minister! Ma tahaksin kõigepealt kolleege toetada, et tõepoolest, ka minu arvates ainult raha juurde andmine kindlasti Konkurentsiametit tugevamaks ei muuda. Seal on tegureid kindlasti tunduvalt rohkem, aga ma arvan, et te ei eitagi seda. Minu küsimus on, tegelikult, mulle jäi kõrvu teie ettekandest, te ütlesite, et kindlasti on neid, kes igatsevad nõrka Konkurentsiametit. Ma ei tunne seda valdkonda. Kas te aitaksite mind ja tooksite mõne näite, et kes on need rahvavaenlased, kes hirmsasti tahaksid näha nõrka Konkurentsiametit. Lihtsalt iseenda silmaringi laiendamiseks.

22:33 Justiitsminister Maris Lauri

Tänan! Ma kindlasti ei hakka ütlema konkreetseid nimesid, konkreetseid asutusi, siis mul peaksid olema tõendusmaterjalid kõrval. Aga üldjuhul on tegemist pahatahtlike ettevõtjatega, kelle huvid, kes soovivad, kes teevad ebaseaduslikke kokkuleppeid, kartellikokkuleppeid, hinnakokkuleppeid, ükskõik mis valdkonnas, näiteks selleks, et millise hinnaga mingit kaupa müüa või teenust pakkuda. Kokkulepped sellele, kes, noh, läheme kas või selle peale, et näiteks riigihangetes esitatakse konkreetselt kokku lepitud ühesuguseid hindasid või jagatakse enne ära, et kes võidab ühe hanke, kes teise või kolmanda hanke. Räägitakse sellistest lugudest. Need on need, kes on huvitatud sellest, et sellist järelevalvet ei oleks. Nende huvi on saada endale kasumit, teenida tulu, aga see tuleb ju teiste arvelt, see tuleb tarbijate arvelt. Kui selline kokkulepe puudutab näiteks riigihankeid, siis tuleb see riigi arvelt, ja igasugused muud kohad.

Ütleme nii, et leidlikkust on palju. Maailmapraktika on väga värvikirev. Eestis me ei ole neid asju nii palju kuulnud, võib-olla selle tõttu, et meil on Konkurentsiamet loodud suhteliselt varakult või tegutsema asutud või me oleme püüdnud seda teha. Aga kui te tahate näha või kuulda kõige värvikamaid lugusid, siis majandusajaloost näiteks 19. sajandi lõpu Ameerika, 19. sajandi Ameerika pakub värvikaid ja veriseid peatükke. Ma tõesti loodan – no meil seda ei ole, jumal tänatud. Aga võib-olla see on selline hoiatav näide, kuhu võib reguleerimata turg halvemal juhul minna.

22:36 Aseesimees Martin Helme

Suur tänu, rohkem küsimusi ei ole. Saame minna kaasettekande juurde. Kutsun rahanduskomisjoni esimehe, vabandust, ei ole, majanduskomisjoni liikme Annely Akkermanni. Jah, palun!

22:36 Annely Akkermann

Tere õhtust, head kolleegid! Käesolev konkurentsiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadus algatati valitsuse poolt 27. septembril ja võeti Riigikogu poolt menetlusse 28. septembril käesoleval aastal. Komisjon arutas eelnõu esimest korda 19. oktoobril ja otsustas teha ettepaneku võtta eelnõu täiskogu päevakorda täna, 27. oktoobril. Teist korda arutas komisjon eelnõu 25. oktoobril. Sellel istungil tutvustas eelnõu sisu justiitsminister Maris Lauri ning seda tutvustust te kuulsite siin ise ka, ma ei hakka seda kordama.

Eelnõu sisu on Konkurentsiameti rahastusmudeli muutmine. Ja see ongi põhisisu. Ja muudetakse veel ka ühisveevärgi seadust ja antakse hindade kooskõlastamine, mis varem oli kohaliku omavalitsuse ülesanne, täielikult Konkurentsiameti ülesandeks. Sellest oli siin nende küsimuste ja ettekannete raames küllalt vähe juttu.

Komisjonis Siim Kallas uuris justiitsministri arvamust, kuidas tasude tõstmise käsitlemine Riigikogus võiks sujuda. Maris Lauri avaldas lootust, et see eelnõu leiab toetust, kuna tugevam konkurentsi järelevalve võiks olla kõigi huvides. Siinkõneleja kommenteeris, et eelnõu tekst toob välja, et halduskoormus ettevõtetele ei tõuse. Aga kooskõlastustabelis märgiti Elektritööstuse Liidu poolt, et eelnõu põhjustab käsitööd.

Justiitsministeeriumi justiitshalduspoliitika asekantsler Viljar Peep sõnas, et täna on reguleeritud turgudel, kus Konkurentsiamet on hinnaregulaator, käsitööd üsna palju. Andmeid tuleb mahukalt tabelitesse sisse kanda, et Konkurentsiamet saaks oma regulaatortegevust läbi viia. Tulevikus on kavas arendada IT-süsteeme ja kratindust. Viljar Peep ühest küljest küll nentis, et deklaratsioone tuleb eraldi sisestada ja esitada, kuna aastaaruandes seda niimoodi kajastama ei pea. Aga halduskoormust lisanduma ei peaks. Ikkagi, kui on vaja eraldi deklaratsioon esitada, siis vast on ikka lisanduv halduskoormus, sellele on üsna keeruline vastu vaielda.

Siinkõneleja juhtis tähelepanu, et kooskõlastustabeli põhjal on puudutatud isikud eranditult kõik rahulolematud. Nende ettepanekuid on enamasti kas osaliselt või üldse mitte arvestatud. Eelnõu tundub ebapopulaarne. Maris Lauri sõnas, et tasu lisamine tekitab probleeme. Algses versioonis ei olnud üheselt eelnõus ka kirjas, et lubatud on tasu liitmine hinnale ja see võis tekitada asjaosalistele tunde, et neil tekib oluliselt juurde kulusid.

Komisjoni ametnik Piia Schults lausus, et seni on tegevuslubade eest võetavad riigilõivud olnud üheks nn kasutaja maksab vahenditest. Ja Schults tundis huvi, kas eelnõus neid määrasid muudetakse. Viljar Peep vastas, et tegevuslubade riigilõivude, mida mõnel reguleeritud turul kasutatakse, osas ühtegi muudatust ei toimu. Kuivõrd eelnõu on otseselt seotud järgmise aasta riigieelarve seadusega, siis kaaluti istungil muudatusettepanekute tähtaja lühendamist. Kuid eelnõu mahukuse tõttu sellest mõttest loobuti.

25. oktoobri istungil otsustati: esiteks, määrata juhtivkomisjoni ettekandjaks siinkõneleja. Teiseks, teha ettepanek esimene lugemine lõpetada. Mõlemad otsused võeti vastu konsensuslikult Riho Breiveli, Jüri Jaansoni, Raimond Kaljulaidi, Siim Kallase, Mihhail Korbi, Kalvi Kõva, Kristen Michali, Sven Sesteri, Mihhail Stalnuhhini ja siinkõneleja poolt. Nii et see on minu poolt kõik. Tundub, et küsimusi vist ei ole.

22:40 Aseesimees Martin Helme

Ei ole küsimusi jah. Suur tänu! Nii et saame minna läbirääkimiste juurde, kõigepealt on sõnasoovi avaldanud Kalvi Kõva. Palun!

22:41 Kalvi Kõva

Väga austatud aseesimees! Head ministrid! Head kolleegid! Üks minut minu juttu. Hea minister ja kõik kuulajad! Sotsiaaldemokraatlik Erakond ei taha mitte mingil juhul Konkurentsiameti tegevust nõrgendada, Konkurentsiametit peab muutma tugevamaks, selle vastu ei ole mitte keegi. Ja isegi ma saalist siit küsijate poolt ei leidnud sellist tähelepanekut, kuigi, minister, te paar korda juhtisite teemat sinnapoole, et me tahaksime, et Konkurentsiamet oleks nõrgem. Ei taha, ei taha.

Meie poolt on küsimus see, kas 700 000 tänasel päeval, kui teie selja taga istub minister, majandusminister härra Aas murdleb pingsalt, kuidas inimeste küttearved oleksid väiksemad, kuidas elektriarved oleksid väiksemad, me lisandame kas või need mõned sendid täiendavalt just sinna valdkonda ehk kommunaalkulude valdkonda. Aeg, ajastus on väga vale. Läheme aasta-paar, kuni asjad selguvad, vaatame, mis need küttehinnad teevad, edasi sellesama süsteemiga, nagu täna on, ehk siis et Konkurentsiameti rahastus tuleb kahest potist: riigieelarvest ja järelevalvetasudest, lisame sinna selle 700 000. Jah, kui meie siin Riigikogus muudatusettepanekuid teeme riigieelarvesse, me peame kuskilt leidma selle katteallika. Teil oli majanduskasv laua peal, sealt oleks selle 700 000 saanud võtta. Loomulikult on raske, muidugi on raske, aga kui me seda tahame, Konkurentsiameti tegevust tahame tugevdada, siis see 700 000 ei oleks olnud mäekõrgune probleem, mida ületada.

Meie suhtume sellesse seadusesse väga skeptiliselt. Ma loodan siiralt, et kas valitsus ise võtab seda tagasi või jääb ta Annely suure selja taha majanduskomisjonile riiulisse hea pikaks ajaks. Nii et meie lõpphääletusel seda seadust kindlasti ei toeta, Aitäh!

22:43 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Heiki Hepner, palun!

22:43 Heiki Hepner

Aitäh, hea istungi juhataja! Austatud ministrid ja head kolleegid! Isamaa erakond ka kindlasti ei soovi, et meie Konkurentsiamet oleks kuidagi nõrk või et tõesti, nagu eelkõneleja Kalvi ütles, et just jäi siin mulje, et minister proovis oma vastustes näidata, et kui te nüüd seda eelnõu ei toeta, siis see tähendab seda, et te soovite, et Konkurentsiamet ei tuleks oma tööga toime ja kõik kurikaelad saaksid oma kartellikokkuleppeid teha suurima mõnuga ja te kindlasti olete üks osa sellest kartellist. Ei ole sellest kartellist me üks osa. Ei ole! See on selge, et me tahame kõik, et Konkurentsiamet oleks tugev ja tuleks oma ülesandega hästi toime.

Aga võib-olla natukene vaataks ka nendesse seletustesse sisse. Natukene sai ka küsimuste esitamisel seda üritada kergitada. Kohati jääb mulje, et see eelnõu on selline no mitte hästi läbi mõeldud. Ja saime teada, et nüüd menetluse alustamisel või kooskõlastamisel raudteetransport võeti sealt välja ja vee- ja kanaliteenuseid jäävad sisse. Ja põhjus ainult lihtsalt see, et raudteekulud justkui tulevad riigieelarvest. Aga vee- ja kanalivõrkude investeeringute kulud tulevad avalikust rahast samuti. Tõesti, riik väga palju ei pane, aga valdava osa panevad omavalitsused ja tõesti ka Euroopa Liit, aga see on kõik meie ühine raha. Ja selline lihtsalt selgitus jätab õhku küsimärgid. See on ebapiisav selgitus.

Aga teine selline, mis minu meelest on ülioluline ja mida me peame iga riigiameti puhul vaatama ja kaaluma ja kahjuks antud juhul ta ikkagi väga selgelt välja ei tule, on see, kui efektiivne konkreetne asutus siis on. Ma küsisin seda. Tõesti, töötajate arv SKT kohta, mis siin tabelis kenasti on toodud, no Eesti ei ole kõige parem, ei paista kõige paremana välja. Eesti on väike riik, see on tõsi ja väikest riiki ongi kallis ülal pidada, see on tõsi. Ja teinekord tõesti kulub ka tänu sellele mingeid täiendavaid vahendeid. Aga kui me vaatame eelarve osa, siis ka eelarve suhet SKT-sse, siis tegelikult seal me näeme sedasama seisu, et ka Belgial on see väiksem, Rootsil on see väiksem, Norral on väiksem. Et ei ole tegelikult ju nii ja seda selgitust ei ole.

Ei olnud ka siit lugeda, kuidas kavatsetakse efektiivsust tõsta. Nüüd me kuulsime ka, et Eestis käsitööd on palju, bürokraatiat tegelikult võib-olla tuleb juurde. Et me saame ikkagi oma riiki pidada nii palju ja nii hästi, kui palju meil selleks vahendeid on.

Hea minister, jah, konkurentsikuriteod on ka peitkuriteod, aga kui te ütlesite, et tõesti, kui saunapeol sõlmitakse mingeid kokkuleppeid, siis Eesti riik ei saa olema kunagi nii rikas, et iga saunapeo juurde paneme ühe konkurentsiametnikku. Lihtsalt ei ole me nii rikkad. Selles suhtes tuleb vaadata sellele otsa, et mis on need meie võimalused.

Ja veel kord: tõesti, Isamaa erakond kindlasti soovib, et meie Konkurentsiamet teeks head tööd ja et oleks piisavalt rahastatud. Aga tõsi on ka see, et neid otsuseid tuleb teha nii, et need mitte ainult ei ole õiged, vaid nad näiksid ka õiglased.

Palun lisaaega!

22:47 Aseesimees Martin Helme

Kolm minutit lisaaega.

22:48 Heiki Hepner

Ja tõesti, kui praegu me ühe käega üritame alla suruda seda metsikut hinnatõusu, siis ka kõik järgnevad tegevused peavad andma selle signaali, et me mõtleme ühiselt ja me mõtleme tõesti murega nende inimeste peale, kellel see energia hinna tõus on rahakotti löönud suure augu. Tõesti, need summad ei ole väga suured, ma olen selles suhtes teiega nõus, minister, aga see käik ei näi õiglane. Ja kindlasti ta ei näi õiglane nende inimeste suhtes, kes murega mõtlevad. Nad võib-olla ei suudagi süüvida sellesse, vaid nad saavad aru, et riik jälle võtab neilt midagi. Ja see on tegelikult praegusel keerulisel ajal võib-olla tõesti selle seaduse kõige suurem puudus. Aga teine on muidugi see, et me peame samal ajal ikkagi mõtlema seda, et kuidas me oleme efektiivsed. Kuidas me teeme oma asju nii, et IT lahendab ära, kuidas teha nii, et meil tõesti siin on kirjas, et meil on suur hulk eraldi seisvaid võrgupiirkondi. Noh, me võime neid ju veel jagada väiksemateks tükkideks ja hakata neid veel põhjalikumalt kontrollima, aga kuskil on see mõistlikkuse piir, kus me saame oma raha kulutatud, aga rohkem ei ole.

Me ei saa ehitada lõputult ka kontrollorganeid,  soovides paremat tulemust ja ikka paremat tulemust. Alati on võimalik midagi lisada. Nii et tõesti ka Isamaa erakond suhtub suhteliselt skeptiliselt vähemalt praegusesse versiooni ja ütleb, et selle eelnõuga tuleks meil ikka vaeva näha, enne kui seda lõpphääletusele saata. Aitäh!

22:49 Aseesimees Martin Helme

Rohkem sõnasoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Aa, vabandust! Minister. Läbirääkimised jätkuvad.

22:50 Justiitsminister Maris Lauri

Aitäh! Ma proovin klaarida mõned asjad, mis tundub, et natuke sassi läinud.

Efektiivsus on kindlasti oluline. Aga efektiivsuse saavutamiseks on vaja esiteks inimesi ja on vaja ressurssi. Efektiivsuse saavutamiseks, et kasutada IT-lahendusi, on ka vaja rahalist ressurssi. Kõigeks selleks on vaja rahalist ressurssi. See, et mõnedes riikides tundub olevat efektiivsus kõrgem, tuleneb tihtipeale sellest, et nende monopoolsed turud on suuremad. Nende elektrivõrk, veevõrk katab suuremat hulka inimesi. Ühe ettevõtte, monopoolse ettevõtte või regulaatori kontrollimine võtab enam-vähem ühe inimressursi. Olenemata sellest, kui suurt võrku nad katavad, on seal 100 000, 150 000 või 200 000 ja mingitel juhtudel isegi need mastaabid võivad olla suuremad. Lihtsalt protseduurid tuleb teha edasi. See, kui näiteks meil on mingis valdkonnas 10 ettevõtet, keda tuleb kontrollida, siis tähendab, et ongi 10, nad on võib-olla suhteliselt väikesed. Norras on võib-olla 10, aga nad on oluliselt suuremad. Inimressursse läheb täpselt sama palju vaja, olenemata sellest, kui see konkreetne võrk katab. Nii et selles mõttes ma kinnitan, et efektiivsusega väga palju tegeldakse, tõesti väga paljude tegeldakse IT-lahendustega. Aga need nõuavad ressurssi, need nõuavad ka aega, et ettevalmistusi teha.

Komisjoni ettekandja poolt justkui esile tõstetud vastuolu kohta. Siis osutan sellele: ütleme, et nende kulude mõttes, tõsi, nende aruannete või nende andmete esitamiseks, mis esitatakse regulaatorile ehk Konkurentsiametile, et tehakse hetkel palju käsitööd, kuid selleks, et neid järelevalvetasusid ekstra täiendavat tööd teha ei tule. Kasutatakse sedasama andmeid. Jah, tõsi on see, et tehakse käsitsitööd palju, aga sellest eelnõust täiendavat tööd ei tule. Nii et see on kindlasti ka see asi.

Nüüd küsimus sellest, kas eelnõu ajastus on vale ja lükkame ta veel paar aastat edasi. Minu kogemus Riigikogus ja poliitikas on öelnud ja näidanud seda, et väga lihtne on asju edasi lükata. Ja siis ühel hetkel tõdetakse, et kahju, et ei tehtud õigel ajal ära. Võib tunduda tõesti, et see ajastus ei ole ideaalne hetkel, kuna energiahinnad on kiiresti tõusnud. Eelnõu hakati ette valmistama kevadel, siis ei olnud neid märke, et elektrihinna tõus tuleb väga suur, kuskilt näha.

Ja ma arvan, et on oluline teha vahet kahel probleemil ja kahel asjal: üks on Konkurentsiamet ja tema rahastamine, tema funktsioneerimine, ja teine on energia hinnatõus, mis vajab teatud juhtudel kompenseerimist või toetamist. Need mõlemad võivad käia paralleelselt. Ma kinnitan, et homme on valitsuse päevakorras ka nende meetmete arutelu ja loodetavasti ka vastuvõtmine või otsustamine, millised nad tulevad, et neid kompensatsioone rakendada. Need tulevad, need ei jää tulemata. Uskuge. Aitäh!

22:54 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Nüüd on tõesti läbirääkimised lõpetatud ja läheme menetlusega edasi. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 442 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud ja määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks k.a 10. novembri kell 17.15.


17. 22:54 Riigilõivuseaduse, tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (443 SE) esimene lugemine

22:54 Aseesimees Martin Helme

Liigume päevakorraga edasi. Meie tänane 17. päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud riigilõivuseaduse, tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 443 esimene lugemine ja ettekandjaks on justiitsminister Maris Lauri. Palun!

22:55 Justiitsminister Maris Lauri

Lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Eelnõu 443 SE, millega muudetakse riigilõivuseadust, tsiviilkohtumenetluse seadustikku ja teisi seadusi, täpsemalt siis halduskohtumenetluse seadustikku ja tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja täitemenetluse seadustiku rakendamise seadust, olen tutvustamas teile siin. Tal on neli suuremat eesmärki. Esiteks, tõsta riigilõivusid, asendada kautsjon riigilõivuga, muuta menetlusdokumentide kättetoimetamist ja tõsta lihtsustatud menetluse ja maksekäsu kiirmenetluse piirmäärasid.

Esiteks, riigilõivude tõstmisest. Eelnõu tegeleb kohtutegevusega seotud riigilõivudega, kuid mitte kõikidega. Kõrvale on jäetud töö‑ ja perekonnaasjadega seotud riigilõivud ja veel mõned. Kui me räägime riigilõivudest, siis riigilõivud peaksid oma olemuselt katma riigi poolt tehtavate toimingute kulud. Ja seega, kui tõusevad kulud, peaksid suurenema ka riigilõivud. Riik ei pea siiski riigilõivude suurust siduma absoluutselt ja jäigalt toimingu kuludega. Põhjendatud on ka osaline kulude katmine, kui lähtuda mitmetest teistest olulistest kaalutluspunktidest. Näiteks, ligipääs olulistele, kuid kulukatele teenustele. Põhiseaduse §‑s15 seatud juurdepääs õigusemõistmisele ei ole absoluutne. Seadusandjal on õigus määratleda põhiseadusega sätestatud raamides kaebeõigusele piirid, arvestades sealhulgas teiste põhiseaduslike väärtustega. Üheks selliseks põhiseaduslikku järku väärtuseks, millega arvestada, on menetlusökonoomika. Kohtutoimingutelt riigilõivu maksmise kohustus on kehtestatud, et vältida suurt hulka liigseid ja pahatahtlikke kaebusi ning katta menetluskulusid mõistlikul määral riigieelarvesse laekuvatest riigilõivudest. Samuti on eesmärk hoida kokku maksumaksja raha. Kehtivaid kohtu‑ ja registrilõive muudeti 2004. aastal seoses üleminekuga eurole. Suur osa praegustest lõivudest on pärit 2006. aastast, sest 2014. aastal toimus põhimõtteliselt kroonide teisendamine eurodeks ning sisulist analüüsi ja muutust ei toimunud. On selge, et möödunud 15 aastaga on nende lõivude sisuline väärtus oluliselt muutunud. Seetõttu on põhjendatud ka lõivude tõstmine, et tagada menetlusökonoomika, vältida kohtute ülekoormamist põhjendamatute ja pahatahtlike nõuetega ning viia kohtutoimingute riigilõivumäärad paremini kooskõlla kulupõhisuse põhimõttega.

Eelnõuga tõstetakse riigilõivusid väga erineval määral. Levinuim tõstmismäär on 40%, mis vastab toimunud inflatsioonile. Suuremad protsendilised kasvud tulevad väikestele lõivudele, mis üldjuhul on seotud registritoimingutega. Näiteks tõuseb riigilõiv neljalt eurolt kümnele eurole, kui füüsilised isikud, täis‑ või osaühingud muudavad oma andmeid või täiendavad äriregistris. Aga on ka väiksemaid tõuse, näiteks hooneühistu registrisse kandmise eest tasutav riigilõiv tõuseb 20-lt 25 eurole ehk 25% või sihtasutuse registrisse kandmise riigilõiv 58-lt 70 eurole ehk 21%. Riigilõivude puhul on proovitud jõuda tasemetele, mis oleksid siis kas viie või nulliga lõppevad. Ja veel kord, perekonnaõiguslike nõuete, hagita menetlusasjade riigilõivud jäävad muutumatuks, kuna need menetlused mõjutavad isikute igapäevaelu rohkem ning kohtusse pöördumine on reaalne vajadus eluliste huvide ja põhiseaduses ettenähtud õiguste kaitsmiseks.

Teine teema, millega eelnõu tegeleb, on kautsjoni asendamine riigilõivuga. Kassatsioonikautsjoni termin on tsiviil‑ ja kohtumenetlust reguleerivates seadustikes kasutusel 1992. ja 1993. aastast, siis kui tühistati  Eesti NSV administratiivõigusrikkumiste koodeks ja tsiviilprotsessi koodeks. Kahjuks ei seletata seletuskirjades, miks loodi kassatsioonikautsjon ja üldse kautsjon ja miks peaks neid eristama riigilõivust. Riigikohus on märkinud, et kassatsioonikautsjoni puhul on tegemist tagatisrahaga, mis peaks ära hoidma põhjendamatute kaebuste esitamise. Samas on ka riigilõivul vähemalt üks eesmärk täpselt sama. Kõikides kohtuastmetes tehakse kohtutoiminguid ning menetlusosalised, kes taotlevad toimingute tegemist, peaksid tasuma nende eest ühetaoliselt. Nii et on olnud pigem poliitiline küsimus, kas teatud menetlustoimingute eest peavad menetlusosalised tasuma riigilõivu või kautsjonit. Muudatuse eesmärgiks ongi ühtlustada kõikides kohtuastmetes menetlusosaliste tasutavad kohtukulud. Tsiviil‑ ja halduskohtumenetluses ei ole põhjendatud eristada kohtukuluna riigilõivu, kassatsioonikautsjonit ja kautsjonit. Muudatuse järel asendatakse need kautsjonid riigilõivuga. Kautsjonid on ka Riigikohtusse pöördumisel. Aga kautsjoni suuruse tõttu on muutunud Riigikohtusse pöördumine odavamaks kui esimese või teise astme kohtusse, kuid kassatsiooniastme menetlus on tegelikult oluliselt kulukam kui esimese ja teise astme kohtumenetlus. Seda kas või seetõttu, et kohtumenetlust viib Riigikohtus läbi vähemalt kolmeliikmeline kohtukoosseis, kuhu kuuluvad kõige kõrgemalt tasustatud kohtunikud.

Kolmas muudatuste valdkond puudutab menetlusdokumentide kättetoimetamist. Menetlusdokumentide kättetoimetamine on ressursimahukas, kuna sellega kaasneb mahukas tehniline töö ning lisaks on viimastel aastatel kasvanud märkimisväärselt postikulud. Näiteks kui 2018. aastal oli esimese ja teise astme kohtute postikulu 587 000 eurot, eelmisel aastal 1,6 miljonit eurot, siis selle aasta esimesel poolaastal enam kui 930 000 ehk selle aasta kulu võib tõusta 2 miljonini. Nii et ilmselgelt on vajalik juba praegu astuda samme, et neid postikulusid vähendada. Eelnõu muudatustega lihtsustatakse dokumentide kättetoimetamist äriühingutele. Äriseadustiku kohaselt on kohustus registrikaardile kanda ettevõtja või äriühingu elektronpostiaadress, mida tuleb ka vajadusel uuendada ja vähemalt majandusaasta aruande esitamisel ka kinnitada. On põhjendatud eeldada, selle eelduse autoriks on Riigikohus, et äriühingud ja ettevõtjad kontrollivad oma elektronpostiaadressile laekuvaid meile igal tööpäeval. Eelnõu loeb siiski menetlusdokumentide saatmise e-posti aadressile toimunuks viie tööpäeva jooksul, lähtudes just sellest, et väiksemates ettevõtetes võib-olla teistsugune tööpraktika. Samuti kiirendatakse dokumentide liikumist maksekäsu kiirmenetluses ja korrastatakse reeglistikku, mis puudutab menetlusdokumentide kättetoimetamist posti teel.

Neljas teemavaldkond puudutab lihtsustatud menetluse ja maksekäsu kiirmenetluse piirmäärade tõstmist. Kõige suurem koormus on tsiviilasju lahendavatel esimese astme kohtutel, kus juba 2005. aastal võimaldati lihtmenetlust ja kirjalikku menetlust. Lihtsustatud menetlust on võimalik rakendada väikese hagi hinnaga asjade ning pelgalt dokumentidest tulenevate nõuete lahendamisel. Ka siin on mõistlik piirmäärade tõstmine tulenevalt majandusolude muutustest, siis eelkõige sissetulekute ja elatustaseme tõusust. Ehk siis neid piirmäärasid tõstetakse näiteks maksekäsu kiirmenetluse puhul praeguselt 6400 eurolt 8000 euroni. Aga neid muudatusi puudutab siis ka teisi lihtmenetluse piirmäärasid. Jätkuvalt jääb kohtunikule võimalus otsustada, milliseid lihtsustamismenetlusi või ‑võimalusi ta kasutab ja kas ta neid üldse kasutab. Näiteks võib olla olukord, kus suhteliselt tagasihoidlik nõue on väga keerulise vaidluse objekt, mistõttu ei ole lihtsustamisvõimaluste kasutamine üldse mitte otstarbekas.

Miks on need loetletud muudatused vajalikud? Esiteks kindlasti seetõttu, et rahasummana määratud suurused on paljudel juhtudel jäänud ajale jalgu. On loogiline, et kõiki rahalisi piirmäärasid, riigilõive, toetusi ja muid, mida riik kehtestab, vaadatakse aeg-ajalt üle. Tuleb tõdeda, et mitmete toetuste tõstmise kirg on poliitiliselt alati väga suur, mistõttu need kipuvad ka tõusma oluliselt kergema otsusena. Seevastu inimeste kulusid tekitavaid määrasid tõsta ei taheta, kuigi ka seda tuleks teha. Kahtlematult oleks parem, kui ka riigilõivusid oleks tõstetud juba varem ja ehk isegi korduvalt, siis oleksid need tõstmised olnud väiksemad ja vähem emotsioone tekitavad. Aga mulle tundub, et meil on ikka ja jälle nappinud poliitilisest julgusest. Nagu osutasin, toimus viimane riigilõivude tõus, muutmine 2014. aastal, kui toimus kroonides ümardamine, sisulist hindamist ei toimunud. Sellest ajast peale on SKP kasvanud 25%, keskmine palk enam kui 42%, pere netosissetulek 32%, see siis 2014. aastast, kus riigilõive tegelikult sisuliselt ei muudetud. Nüüd kui lisame nendele protsentidele selle ja tuleva aasta prognoosid, on selge, et riigilõive tuleb tõsta ja just esitatud väga kaalutletud määrades.

Sisulise poole pealt tuleb osutada ka sellele, et kohtute töökoormus on tõusnud ja järjest enam on hakatud esitama erinevat laadi avaldusi. Mõned näited. Tartu Maakohtu registriosakonnale esitati eelmisel aastal 101 000 kandeavaldust, eelneval aastal 88 500 ehk ühe aastaga kasv 14%. Probleem on selles, et järjest rohkem esitatavaid kandeavaldustes on dokumendid puudulikud, aga need tuleb menetluse käigus üle kontrollida, vaadata ja nendega tegeleda. Ja seetõttu on töökoormus suurenenud ja lahendamise ajad keskmiselt pikenenud. 2020. aastal laekus maakohtule 33 658 tsiviilasja, mis on seitsme aasta rekord. Menetlusaeg kasvab ja juba 16% kohtuasju on menetluses enam kui aasta. Ülekoormatud kohus ei mõista õigust piisavalt kiiresti ja see loomulikult tekitab pahameelt.

Oleks loomulik, kui inimesed ja ettevõtted suudaksid omavahelised vaidlused ise lahendada ning kui see ei õnnestu, pöördutaks vahendajate ja kohus oleks viimane valik. Õiguse saamine on kindlasti oluline, kuid ühiskonna ja tegelikult ka vaidlejate huvides on vaidluste lahendamine kiiresti võimaliku vähese kulu ja ajaga. Seetõttu ei peaks väga paljudel juhtudel esimene koht, kuhu vaidlusi lahendama minna, olema kohus. Kui see tee siiski valitakse, oleks õiglasem, kui seda tehtaks eelkõige asjaosaliste endi olulisel rahalisel panusel. Vestlustest kohtunikega ja kohtuametnikega on selgunud, et kahjuks on ka Eestis järjest rohkem sagenenud protsessimised protsessimise pärast. Eestis on kohtusse pöördujatel võimalik vajadusel taotleda tegelikult ka lõivuvabastust, kus kohus kaalub väga mitmeid asjaolusid, sealhulgas ka vaidluse perspektiivikust. Esimese ja teise astme kohtute kulud on kasvanud 2014. aasta 33 miljonilt sellel aastal arvestatult eelarvestatud 45,3 miljoni euroni ehk 37%. On terve hulk teenistujaid, kes on saanud tööturu keskmisest oluliselt madalamat palka: kohtutõlgid, referendid ja teised. Selle probleemiga tegeleb ka tuleva aasta riigieelarve, kus just nendee töötajategruppidele on suunatud varasemast oluliselt enam rahalisi vahendeid. Tegeleme sellega, et leida lahendust ja suurendada vajadusel kohtunike arvu. Aga lõivude muutmine ja eeltoodud muudatused on kahtlematult samuti hädavajalikud ja kohtud ootavad neid väga. Me kasutame kohtutes lisaks ka järjest rohkem IT-lahendusi, teeme töökorralduslikke muudatusi, vaadatakse läbi tööprotsesse. Vajadusel teeme seadustes muudatusi. Osad asjad nendest on juba toimumas ja mitmed asjad planeeritud. Ka Riigikogu menetluses on mitu eelnõu, mis just  nende probleemidega tegelevad. Aga tuleb öelda, et ühtegi süsteemi ei saa muuta nii, et mingit osa sellest üldse ei puuduta. Seetõttu loodan, et toetate antud eelnõu. Aitäh!

23:11 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! On ka küsimusi. Kalle Grünthal, palun!

23:11 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Ma vaatasin huviga seda eelnõu ja seletuskirja ja mul tekkis küsimus ühes komponendis. Äkki te justiitsministri kui spetsialistina selgitate mulle kui võhikule, et millest koosnevad kohtukulud ja asja läbivaatamise kulud. Mis nende vahe on?

23:11 Justiitsminister Maris Lauri

Aitäh! Minu teada olete te õigusteadmistega inimene ja suudate sellele küsimusele tegelikult hästi ka ise vastata. Nii et ma jätan võimaluse mitte vastata teile.

23:12 Aseesimees Martin Helme

Oleks ikka viisakas vastata Riigikogu liikme küsimusele. Peeter Ernits, palun!

23:12 Peeter Ernits

Hea juhataja ja minister! Praegu ma loodan, et te siiski ei jäta võimalust kasutamata, et vastata. Minu küsimus on selline, et näiteks põhjendage, miks näiteks sihtasutuse registrisse kandmine tõuseb 21%, aga usuühingu registrisse kandmine 43% või maaparandusühistu millegipärast 50%. Ja kui tahate usuühingu andmeid muuta registris, siis 150% peaks tõus olema. Kust need on tulnud sellised? Ja kas te saadaksite mulle ja ka teiste nende tabelite puhul need kummalised numbrid, tõusunumbrid? Millest see koosneb? Kui palju seal on paberit ja kui palju seal on pastaka värvi ja muid asju, või liikumist? Samal ajal on Viljar Peep öelnud 16. septembril, et me pole nendes numbrites mitte üheski kinni, aga täna on kuu aega hiljem ja juba numbrid on kinni.

23:13 Justiitsminister Maris Lauri

Aitäh! Nagu ma oma ettekandes selgitasin, siis riigilõivude tõstmisel on vaadatud majandusnäitajaid ehk seda, kui palju on kasvanud majandus, elanike sissetulekud ja lisaks on hinnatud ka toimunud kulutusi. Mõned asjad on kulukamad, mõned asjad on vähem kulukamad ja on seatud neid selle pärast täpsemaks. Lisaks ma mainisin ka, et asjad oleksid ümmargused, ehk siis need lõivud lõpeksid 0 või 5. Ja mis puudutab lõive registrites, siis esmane registreerimine nõuab vähem tööd kui registrikannete muutmine või täiendamine. Nii et see on see põhjus, mispärast neid on kulukamad.

23:14 Aseesimees Martin Helme

Heiki Hepner, palun!

23:14 Heiki Hepner

Suur tänu, hea istungi juhataja! Austatud minister! Ma küsin natuke üldisemalt. Tõesti, täna me praegu siin arutame kohtutega seotud riigilõivude muutmist. Aga kas valitsus vaatas ka või on vaadanud või kavatseb vaadata ka teistele riigilõivudele? Kas teil on menetluses ka muude riigilõivude muutmist käsitlevaid väljatöötamiskavatsusi? Või ma saan aru, et antud juhul nagu väljatöötamiskavatsust küll ei olnud, aga et kuidas riigilõivudega üldiselt on? Ja kuidas siis antud kontekstis see tänane eelnõu välja paistab just oma protsentuaalsete tõusudega?

23:15 Justiitsminister Maris Lauri

Aitäh! Riigilõivud on küll määratletud ühes riigilõivuseaduses, aga nad on erinevate valdkondade peal ja selle tõttu tegelevad nendega erinevate valdkondade ministrid. Ma ei julge öelda, et keegi kuskil ei plaani või ei vaata lõivude tõstmist või muutmist. Ma julgen öelda, et minu valdkonnas lisaks sellele, mis siin on, mul küll ei tule ette praegu mitte midagi ette. Ma loodan, et kindlasti, kui tekib lõivude muutmise vajadus, siis seda saab põhjalikult kaalutletud. Ja seda sai siin tehtud, neid määrasid sai diskuteeritud erinevate asjaosalistega, ka kohtutega, ja sai neid tegelikult mitmel juhul väiksemaks tehtud. Ütleme nii, et see samm ei olnud väga kerge, aga see on väga põhjalikult kaalutud samm. Aitäh!

23:16 Aseesimees Martin Helme

Kalle Grünthal, palun!

23:17 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Meil on lugupeetud ministriga väga hea koostöö. Tähendab, kord ta ei vasta mulle, ütleb, et see on mõttetu küsimus, teinekord ta ei vasta sellepärast, et mulle tundub, et ta vist ei tea. Aga minister peaks teadma. Riigilõivuseaduses on määratletud kaks kulu, need on kohtukulud ja asja läbivaatamise kulud. Tegelikult nad mõnes mõttes kattuvad: kohtukulud on riigilõiv ja asja läbivaatamise kulud, ja asja läbivaatamise kulud on need, mida kohus teeb seoses protsessi läbiviimisega. Nii et siin midagi keerulist ei ole, aga pange see endale kõrva taha tuleviku jaoks. Mis siis ikka, minister on tubli ja õpib kindlasti. Aga minu küsimus on see, et te viitasite, et kohtud ootavad riigilõivude tõstmist.Tegelikult kohtud ei oota midagi, sest kohud saavad oma töö eest palka, küll aga muutub kohtusse pöördumine inimeste jaoks hoopis raskemaks. Miks te inimeste peale ei mõtle?

23:18 Justiitsminister Maris Lauri

Aitäh! Kõigepealt, suur tänu, aga nagu ma ütlesin, te teadsite väga hästi. Ma eeldan alati, et minu käest küsitakse asju mitte selleks, et testida minu teadmisi, vaid selleks, et saada minult selgitusi või teadmisi. Nii et me võime kindlasti teha kuskil ühe diskussiooni, kus arutada ja jagada üksteise teadmisi, aga suur tänu, et te selle teadmise minule ja kõigile teada andsite.

Mis puudutab seda, et kellele ja mis jaoks me neid riigilõive tõstame, ma kinnitan, et me oleme kohtutega rääkinud ja kohtud näevad lihtsalt neid erinevaid aspekte, millele ma oma kõnes ka osutasin. Kõigepealt, riigilõivud oma olemuselt peaksid katma kulusid ja ainult teatud juhtudel, teatud põhjendatud kaalutlustel ei peaks nad seda tegema, näiteks sellistes oludes, kus on mingid olulised teenused, mida inimestel on vaja saada, aga see teenus iseenesest on kallis või see toiming on väga kallis, siis ei tehta. Näiteks siinsamas eelnõus, kui ma nimetasin seda, et perega seotud, tööga seotud vaidluste puhul ei muuda me riigilõive, siis see on ka üks põhjendus. Me leiame, et seal peavad inimesed alati saama vaielda ja enda õiguste eest seista.

Oluline on ka see, et me peame vaatama menetlusökonoomikat ja selle puhul on väga mitmeid osutusi. Me peame vaatama seda, et need, kes kohtusse pöörduvad, pöörduvad sinna tõesti siis, kui see on vajalik, et nad enne kasutavad kõiki teisi võimalusi oma vaidluste lahendamiseks. Kohus ei pea olema esimene lahendusvariant, kindlasti on olukordi, kus see nii on, aga on vaidlusi, mis on targem lahendada kas omavahel, advokaatide vahendusel, vahendajate abil, kindlasti seaduslikul teel. Aga kohtuvaidlus on kõige kulukam vaidlus. Ta on ajaliselt pikk, ta on rahaliselt tavaliselt väga kulukas, ja nagu ma mainisin ja osutasin kohtunikele, meil kasvab selliste vaidluste arv, kus vaieldakse vaidlemise pärast. On ka kiusu pärast vaidlemisi. Selliste vaidluste korral üks samm, et neid pidurdada, panna inimesi mõtlema odavamate lahenduste peale, ongi see, et kohtusse pöördumine ei oleks liiga odav. Et see summa, mis tuleb sisse panna, paneks vähemalt pisutki mõtlema, kas see samm on kõige õigem. Ja ütlen veel kord, et meil on võimalik saada kohtu otsusel ka lõivuvabastust või osalist hüvitamist, nii et kindlasti seda kaalutakse.

23:21 Aseesimees Martin Helme

Aivar Kokk, palun! 

23:21 Aivar Kokk

Hea juhataja! Austatud minister! Me teame, et kui me soovime tõsta hinda, siis see hind peab olema kulupõhine. Kui me vaatame seda eelnõu, siis ega me seda kulupõhisust ei näe muud midagi, kui räägime palgast. Ja teiselt poolt kulupõhine ei ole ka see hinnatõus, sest kui me vaatame seletuskirja, siis seal on öeldud, et praegusel hetkel katab see 40% ja tõstmine on kuni 40%. Siis see ei hakka ka tulevikus seda katma. Aga ma vaatan siin ühte rida, miks tõstetakse. Registrikannete muutmine on registritöötajatel töömahukam võrreldes esmakordsete kannete tegemisega. Kannete muutmise tasutud riigilõiv on ühtlustatud, et tasu kanda muutmise eest oleks vastav kandemuutusel tehtud tööga. Mina sellest aru ei saa. Mina teen registrikandeid praktiliselt igal aastal, oma ettevõtetest, see on elektrooniline. Mis ametnikud seal veel peaks tegema? Siis tuleks üks programm teha, sellega hoiakski raha kokku. Miks me ikkagi ei ole välja töötanud väljatöötamiskavatsust, et näha, mis tegelikult kulud on peale palgatõusu?

23:22 Justiitsminister Maris Lauri

Aitäh! Registri, äriregistri või ükskõik millise registri puhul on väga erinevaid kulusid. Register on IT-lahendus, see tähendab seda, et seal on väga märkimisväärsed IT-kulud. Need on püsivad, see ei ole nii, et sa töötad ükskord välja ja siis ta on. Teda tuleb käigus hoida, teda tuleb uuendada. Uuendusprotsess on muide praegu käimas äriregistris etapiviisiliselt, uuendusi on järjest tehtud.

Nüüd, küsimus on selles, et jaa, te võite oma materjalid esitada elektroonselt, aga väga paljudel juhtudel kontrollitakse need asjad üle. Jah, seal on ka elektroonsed kontrollid peal, aga teatud kohtades tuleb ametnikul vaadata dokumendi sisse. Näiteks, juhatuse liikme vahetamine, nimetamine. Te teete kande, te panete sinna juurde dokumendi, see läheb registriametniku kätte, ta näeb, ahah, see on juures, ta teeb selle lahti, vaatab sisse, see on õige. Mina olen küll saanud oma registritoimingutes ka viiteid sellele, et on viga sees olnud, olge hea, parandage ära. Nii et kõiki neid asju tuleb teha. See on väga tore, et te olete ilmselt aastat teinud, pidevalt teete, teie vigu enam ei tee, teilt ei tule koormusi. Aga need inimesed, kes teevad harva tehinguid või on uued tegijad, nendel juhtub neid vigu rohkem, tahtmatult, vahel lohakusest, aga ei saa välistada, et ka lihtsalt ei saada asjast alati aru. Noh, see on lihtsalt see praktika.

Küsimus, et kui palju tõsta. No ütleme nii, et muidugi me võime võtta inflatsiooni näiteks aastast 2006 ja hinnata siis, siis oleksid need protsentuaalsed kasvud veelgi suuremad. Ma ka oma kõnes osutasin sellele, et selliseid numbrilisi määrasid tuleks regulaarselt üle vaadata, siis need tõusud oleksid väiksemad, praegusel juhul on tehtud keskmiselt 40%-line tõus, on mõned, kus on rohkem tehtud, on mõned, kus on vähem tehtud. Ja need on erinevatest kaalutlustest tulenevalt, sh ümardamiskaalutlustest, sh tegelikest kuludest, mis sinna juurde kaasnevad.

Ütleme nii, et kui me oleksime tulnud, ma ei tea, keskmise ettepanekuga tõsta 60 või 70 või veel rohkem, siis ma arvan, et see oleks olnud liialt ränk, ütleme niimoodi. Selle 40% sisse, selle n-ö inflatsiooni mõttes tagasihoidlikuma tõusu jääb ka see, et on IT-lahendusi juurde võetud, süsteem on muutunud efektiivsemaks selle arvel ka. Aga lõpmatuseni ei saa, mingisugused sammud tuleb teha, ütleme niimoodi, nende väga pikkade aastate jooksul, kus lõive ei ole tõstetud.

23:26 Aseesimees Martin Helme

Peeter Ernits, palun! 

23:26 Peeter Ernits

Hea juhataja! Lugupeetud minister! Jah, 40% tõus, aga ma ütlesin, et neid on 21, 25, 33, 38, 39, 43, 50, 150 ja nii edasi. Palun saatke mulle lehekülgedel 12–15 nende kulu, miks just niimoodi on ta tõusnud! Palju läks sealt mille peale? See on esimene palve eelmise küsimusega. Aga teine on see, et te ütlete, et vältida suurt hulka liigseid ja pahatahtlikke kaebusi. Ja minu küsimus on: kui palju siis laekub meil pahatahtlikke kaebusi? Te ütlete, et on suur hulk. Kui suur on see suur hulk?

23:26 Justiitsminister Maris Lauri

Aitäh! Mis puudutab lõivude tõstmise taustasid, siis ma palun need saata ja põhjendused veel põhjalikumalt, kui selleks on soovi. Ma loodan, et te saate asjast paremini aru, kuhu nad lähevad ja mispärast just sellised summad on. Mis puudutab ... Vabandust, mis see märksõna oli? Aa, pahatahtlik. Ma ei ütle, et suur hulk, ma ütlesin oma arust, et kasvav hulk. (Saalist hõigatakse midagi.) Okei! Numbrit ei ole, ma ka ise küsisin, kui palju neid on. Noh, ütleme nii, et neid ei saa ju numbriliselt öelda. Aga kohtunikud, kes asju lahendavad, näevad asjaosaliste poolelt, mis on need ajendid, mismoodi neid esitatakse, mis on argumendid. See on nende tunnetus või tajumine, et on kasvanud vaidlused, mida tegelikult võiks lahendada,  millega ei peaks tulema kohtu ette, mille võiks lahendada omavahel. Aga järelikult on mingid muud põhjused, miks tullakse. Kui öeldakse, et on pahatahtlikud või kiuslikud –ütleme, on ka selliseid kaebusi, millega soovitakse näiteks kedagi erinevate ebameeldivate või tüütute kaebustega kurnata näiteks. Et ei oleks aega tegeleda oma põhitööga või mingite muude oluliste asjadega.

Selliseid asju on maailmas päris palju rakendatud. Ka Eestis on neid olnud vahel rohkem, vahel vähem. Ja ma ei saa konkreetsetele asjaoludele viidata. Nagu ma ütlesin, ma olen küsinud kohtunikelt, et kas teil on sellist tunnetust, nad ütlesid, et jah on. Ja nad on seda väitnud korduvalt. Nii et ju siis on, kui nad kinnitavad, et nendel selline tunne on, et neid tuleb juurde, et neid on kasvav hulk.

Ilmselt, kui te loete mingisuguseid ajaloolisi, ma ei tea, vallakohtu protokolle, siis seal on kindlasti väga värvikaid asju. Meil ilmselt nii värvikaid ei ole. Ma isegi küsisin ühe kohtuniku käest, kas ka niimoodi olnud. Selliseid ei ole, aga on küllalt selliseid, kus vaieldakse kohtus asjade üle, millel ei ole mõtet – naabrid omavahel või tõesti sellised. Siis on mingi muu põhjus, see on pahatahtlik tavaliselt, vastase kurnamine, kiusamine. Noh, ma ei tea, selliseid on juurde tulnud kõvasti.

23:30 Aseesimees Martin Helme

Heiki Hepner, palun!

23:30 Heiki Hepner

Suur tänu, hea istungi juhataja! Austatud minister! Minu küsimus on natukene eelküsija [küsimuse] jätk. Tõesti, mind huvitaks ka, kui palju siis tegelikult ikkagi prognoositakse, et väheneb kohtute poole pöördumist. Te ütlete, et tunne on, aga võiks olla lisaks tundele vähemalt mingisugune prognoos ja ekspertarvamus. Seda kindlasti oleks vaja, kui raha kavandamisel ja kasutamisel me näeme siin riigilõivu kasvu, siis oleks ju oluline ka see ikka täiesti selgelt, numbriliselt fikseerida, see on elementaarne. Aga teine küsimuse pool on see, et kui raha juurde tuleb, et mis see fookus on, kuhu see rahakasutus peaks eelkõige minema?

23:31 Justiitsminister Maris Lauri

Aitäh! Kohtutel ... See raha laekub jah riigieelarvesse ja tõesti riigieelarvesse on ette nähtud ka kohtutel kulude kasv. Sinna tuleb täiendavalt juurde kohtute tugipersonal, kus palgatasemed ei ole juba aastaid tõusnud, mille tulemusena on olenevalt ametikohast turu keskmisest palgad 20–40% väiksemad, mis tähendab seda, et inimesi ei ole saada. Kõige suurem häda on tõlkidega. Aga siis on muid ametnikke.

Teatavasti on selline lugu, et kohtunike palgad on seotud KRAPS-iga, eks ju, tõusevad automaatselt, ja ka kohtujuristide palgad täpselt samamoodi. Aga kui eelnevatel aastatel on kohtutele eraldatud kogu aeg ühesugune rahasumma, seal on KRAPS-ist tulenevad palgad, on kasvanud teisele poolele, see palgasumma on jäänud järjest väiksemaks, ehk on tõesti raskusi siin ka sellega, et näiteks nendesamade kohtudokumentide kättetoimetamiseks on vaja inimesi, eks. See on tüütu, kurnav töö, käia, ajada taga, kuskohas see inimene, kellele sa tahad kohtudokumente kätte toimetada, kus ta pagana pärast on, et teda kätte saada. Ja noh, ütleme nii, et need inimesed tihti pisut kõrgema kui miinimumpalgaga juba töötavad. Kuna miinimumpalk on nii palju tõusnud, aga palka ei saa tõsta, eks ju. See on üks asi. 

Teine asi, me oleme suurendamas kohtute IT-lahenduste hulka päris kõvasti ja rakendusi tegema. Meil on soov suurendada ka kohtunike arvu, kui me võtame kohtunikke juurde, siis kohtuniku juurde käib kohtunikul oma sekretär ja ka kohtujurist. Ühe kohtuniku võtmine tähendab tegelikult kolme inimese juurdevõtmist. See võimalus on loodud, kui Riigikogus võetakse vastu sideandmetesse puutuv eelnõu, mu mälu ei peta, siis 392 vist oli number, millega on ette nähtud, et sideandmete kasutamise lubasid hakkaks prokuratuuri asemel väljastama kohtud. Siis meil on lisakohtunikke näiteks vaja. Ja on veel muid tegevusi, kus on lisakohtunikke vaja. Ka täiendavate kohtunike palkamine selleks, et kohtumenetluse pikkused muutuksid lühemaks. Ka selleks läheb ressurssi vaja. Et need ongi need põhilised tegevused.

23:34 Aseesimees Martin Helme

Aivar Kokk, palun!

23:34 Aivar Kokk

Aitäh! Ma arvan, et keegi siin ei vaidle selle üle, et inimeste palgad peavad olema normaalsed, et neid tööle saaks, aga minu arvates meie eesmärk on täna ikkagi mitte maksumaksjate arvelt, maksumaksjate käest raha saavate inimeste arvu suurendada, vaid vähendada, ja kui IT-arendusi teeme, siis IT-arendusi ikka selle jaoks tehakse, et kuskilt kulusid kokku hoida. Aga ma sooviksin ka kindlasti nende riigilõivude kulupõhist arutelu, et kui oleks võimalik saada see lähiajal, et ka parandusettepanekuid oleks võimalik teha.

Aga ma vaatan siin, et § 59 täiendatakse lõigetega 19 ja 20 järgmises sõnastuses. Lõike 19 esimene rida on sõna "kaja". Kas sa oskad öelda, ma ei ole jurist, mis asi on see kaja – kaja ja menetluse taastamise avaldus? Mis asi on kaja, see on esimese lehekülje peal, kohe kuues punkt ja § 9, täiendatakse kahe reaga, lõige 19, esimene lehekülg, keskelt natuke allapoole.

23:35 Justiitsminister Maris Lauri

Siin ma pean tunnistama, et ma ei ole jurist, ma ei tea, mis asi see on. Aga sul on seal kolleeg, kes kindlasti tuleb sulle appi. Ma isegi ei pandud tähele, et sihuke sõna oli, kuigi ma olen seda eelnõu korduvalt läbi lugenud.

Aga mis puudutab seda, et milles on probleem – kui me teeme IT-lahenduse, siis IT-lahenduse tegemine on alati kulu. Sa teed lahenduse ära, siis sa pead seda üleval hoidma, sa pead seda uuendama. Meil on arendamisel selline väga suur projekt, mis viiks IT-lahendused tegelikult sellest hetkest peale, kui alustatakse näiteks kriminaalmenetlust, leitakse kuriteokoht, et kogu see liin oleks kaetud kuni vanglani välja, piltlikult öeldes. See on mitmeaastane projekt, me kasutame struktuurifondide vahendeid. Aga ülalhoiuvahendid ja kõik muu – seal ei saa neid kasutada, seal tuleb eelarvelisi vahendeid kasutada. Selleks, et seda süsteemi luua, ka esialgsel kujul teda rakendama hakata ja siis elus hoida, see nõuab lisaressurssi ka siis, kui me kasutame struktuurifonde. Seda läheb vaja tsiviilkohtumenetluses, see läheb registritesse, et oleks kasutajasõbralik.

Hetkel toimuvad väga suured arendustööd, väga suured muudatused erinevates valdkondades. Osaliselt ka selle tõttu, et mingis mõttes on asjad vahepeal seisma jäänud, vanasid süsteeme ei ole piisavalt arendatud, elus hoitud, see lisavajadus IT‑lahenduste peale lihtsalt kasvab. Enne kui nende positiivne efekt ilmneb, tuleb teha kulutusi. Tõenäoliselt see täiendavate kulutuste vajadus IT tõttu ongi mitu aastat ja siis hakkab ta ühel hetkel vilja kandma. Ka see võib natuke aega võtta, mitte kohe ei juhtu.

Tõsiasi on ka see, et kasutajateni peab selle asja viima. On terve hulk inimesi, kellel on IT-vahendid, kes kasutavadki e-toimikut ega trüki midagi välja ja ongi väga innovatiivsed. Aga on ka neid kohtunikke, kes trükivad ühte või teist välja, armastavad paberitega töötada. Siin on erinevaid praktikaid ja see nõuab ka natuke aega. Kohtunikud teatavasti on eluaegsed, nii et me peame arvestama ka sellega, et inimesed on kohtusüsteemis erinevad.

23:38 Martin Helme

Aitäh! Rohkem küsimusi ei ole. Saame minna kaasettekande juurde. Kutsume õiguskomisjoni liikme Urve Tiiduse. Palun!

23:38 Urve Tiidus

Lugupeetud kolleegid! Õiguskomisjoni arutelu riigilõivuseaduse, tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu üle toimus 19. oktoobril ja ka komisjonis tutvustas eelnõu justiitsminister Maris Lauri. Ma toon ministri esitlusest esile üksnes paar asja, seika, mis, tõsi, kõlasid ka siin täna, aga väärivad kordamist.

Üks on see, et erandina soovitakse jätta tõstmata need riigilõivud, mis puudutavad inimeste jaoks olulisi peredega seotud vaidlusi, mistõttu perekonnaõiguslike nõuete ja hagita menetluse asjade riigilõivud jäävad muutumatuks, kuna need menetlused mõjutavad isikute igapäevaelu rohkem. Ja teine on tõsiasi, et enamik riigilõivusid korrigeeriti viimati aastal 2011, kui toimus üleminek eurole, ja samas kehtestati need tegelikult juba aastal 2006 ehk praktiliselt 15 aastat tagasi. Selle aja jooksul on kasvanud kohtute kulutused juba kas või inflatsiooni tõttu, aga mitte ainult. Minister tõi esile need kasvud täpsemalt.

Komisjoni istungil osalenud ministeeriumi kohtute talituse nõunik Eneli Kivi täpsustas komisjonile, et lisaks kassatsioonikautsjonile asendatakse ka kõik teised kautsjonid nii tsiviil- kui ka halduskohtumenetluse seadustikus riigilõivuga. Komisjoni liikmed soovisid konkreetseid näiteid, kus protsentuaalselt on riigilõivude tõus suur, aga absoluutarvuna suhteliselt tagasihoidlik. Minister ütles, et näiteks halduskohtule kaebuse esitamisel tasutav riigilõiv tõuseb 33%, aga summaliselt on see 5 eurot. Füüsilisest isikust ettevõtja täisühingu äriregistrisse kandmise eest tõuseb riigilõiv 54%, aga summaliselt tõuseb see 7 eurot.

Komisjonis uuriti, et paljud inimesed saavad pankadelt ja postkontoritelt kirju, kus olenevalt ettevõttest näiteks teatatakse, et kirja kättesaamisega tõuseb trahvisumma 5–10 eurot. Küsimuse mõte oli, et ega see ettevõtete poolt nõutav kirja saatmise tasu ebaseaduslik pole. Minister kinnitas küsijale, et kättetoimetamisel soovitakse lihtsustada äriühingutele dokumentide kättetoimetamist. Mingit eraldi tasu maksmist selle eelnõuga ei reguleerita. Kohtudokumentide kättetoimetamine toimub nüüd ja edaspidi selle eelnõu raames kohtu eelarvest ja eraisikutelt ei hakata seda tasu küsima. Ühtlasi minister täpsustas, et see eelnõu ei tegele sellega, kuidas eraettevõtted eraisikutele dokumente kätte toimetavad, vaid üksnes sellega, kuidas kohtud toimetavad teateid kätte eraisikutele ja ettevõtetele. See asi sai selgeks.

Lisaks uuriti riigilõivude tõstmise eesmärgi võimalikku interpreteerimist äraspidiselt, justkui soovina anda vähem õigusabi riigi poolt. Ja väärib kordamist komisjonis kõlanud ministri selgitus, et riigilõivude tõstmine on seotud sellega, et need peavad põhiosas katma tegevuskulud. Kohtute kulud on aastate jooksul kasvanud. Riigilõivude tõstmine peaks aitama leevendada kulutuste tõusu. Samas on inimestel endiselt võimalik kohtusse pöörduda ja saada riigilt õigusabi ning see ei muutu. Lisaks on olemas ka tasuta õigusnõustamine, mille riik kompenseerib. Ja olulisem on see, et inimesed ei jõuaks oma õigusalaste probleemidega kohtusse, vaid lahendaks need ära juba varem, seda nentis minister ka.

Oli ka täpsustav arutelu ühe vastuolu üle, mille komisjonis üks liige tõi esile. Ma tsiteerin: "Riigilõive tõstetakse küll ka selleks, et vähem inimesi kohtusse läheks, aga samas pereküsimustega seotud vaidluste puhul, kus võidakse samuti muude motiivide pärast kohtusse pöörduda, neid ei tõsteta." Minister selgitas, et tsiviilvaidluste puhul on väga palju varalisi vaidlusi, kus hakatakse pealtnäha esmapilgul väikeste põhjuste pärast vaidlema. Ja perevaidluste puhul, kus näiteks hooldusõiguse üle otsustatakse, muudatusi ei tule. Vastuseks komisjoni liikme küsimusele korrati üle ka see, et paberil dokumentide kättetoimetamine eraisikutele jääb alles.

Komisjoni nõunik Linnar Liivamägi meenutas komisjoni liikmetele ka riigilõivu tähendust. Nimelt, põhiseadus näeb ette igaühele põhiõiguse kohtusse pöörduda, kui isik leiab, et tema õigusi või vabadusi on rikutud. Riigilõiv oma olemuselt on piirang sellele põhiõigusele, mis on õigustatud ainult ühe teise põhiseadusliku väärtusega, milleks on menetlusökonoomika. Käsiloleva eelnõu puhul on see piirang riigilõivumäärade tõstmise näol põhjendatud ja vajalik, et ei pöördutaks kohtusse liiga kergekäeliselt.

Komisjoni esimees Marek Jürgenson tegi ettepaneku teha eelnõu menetlusotsused. Ja otsustatigi võtta see eelnõu eelnõu täiskogu päevakorda 27. oktoobriks, teha ettepanek esimene lugemine lõpetada, teha ettepanek määrata muudatusettepanekute tähtajaks 5. november kell 16 ja määrata juhtivkomisjoni esindajaks õiguskomisjoni liige Urve Tiidus. Kõik need otsused tehti konsensuslikult koosseisus Marek Jürgenson, Sulev Kannimäe, Uno Kaskpeit, Tarmo Kruusimäe, Urve Tiidus ja Vilja Toomast. Tänan teid tähelepanu eest!

23:44 Aseesimees Martin Helme

Suur tänu! Võiks ka küsimusi küsida, aga paistab, et soovijaid ei ole. Ja sellisel juhul saame avada läbirääkimised. Aivar Kokk, palun!

23:44 Aivar Kokk

Hea juhataja! Head kolleegid! Austatud minister! Me oleme nüüd järjest kaks seaduseelnõu arutanud ja mõlema põhiteema on olnud, et kuidagi oleks vaja tõsta inimestele kulutusi, ikka oleks võimalik kuidagi makse tõsta. Ja põhjendused on alati ka, ma usun, õigustatud. Kui rääkida, ka minister rääkis, riigilõivu pole 2014. aastast tõstetud, siis selge, et riigilõivu tõstmine seitse aastat hiljem on täiesti loomulik. Ma usun, et me kõik saalis ka mõistame ministri seda lauset, et seda oleks pidanud palju tihedamini tegema kui täna.

Aga mind alati häirib üks asi. Kui tõstetakse, siis peaks olema väga selgelt ka tõstmine kulupõhine. Ja võib-olla on 40% keskmiselt tõstmine väike. Kui ma seletuskirja loen, siis peaks olema see vähemalt 70%, et kulusid katta. Aga kui ma ei näe kulude poolt, peale selle, et abipersonalil on vaja palkasid tõsta 25%, siis tekitab see alati küsimuse, et kas need numbrid on õiged või mitte. Ja kui küsimustele vastatakse, et vestlesin kohtunikuga, kohtunik arvas nii, siis mina tahaks näha ühtegi inimest, kes ütleb, et tema palk on piisav. Kui ma siin ümberringi vaatan, ükskõik kelle käest, kui  kõrva sosistad, siis ma arvan, et siin daamid ümberringi ütleksid, et palk on väike, ja ongi väike, ma usun, nendel ja kui Riigikogu liikmete käest küsid, siis nad kõvasti ei julge ütelda seda, aga vaikselt mõtlevad küll, et küll oleks hea, kui saaks mõne euro rohkem. See on ju loomulik.

Aga me ei räägi näiteks, kui IT-lahendust tehakse, kui palju töökohti väheneb, kui palju kulud vähenevad. Meil on e-riik, me püüame üle maailma seda selgitada, kui kõva ja hea on just meie riik, kui edukas see on. Ja siis me kuuleme kogu aeg, et tegelikult e-lahendused ei ole üldse sellisel tasemel, et kulusid kokku hoida, vaid seda kontrollivad inimesed, kellele tuleb palka maksta, ja need kontrollijad peavad olema ju haritud, neil peab olema korralik palk ja nii edasi, ja nii edasi, et konkurentsitingimustes saaks turu pealt inimesi võtta ja siis eraettevõtjad peavad konkureerima sellelsamal turul. Ja kui me teame, et alati ei ole võimalik lõpmatuseni palka tõsta, siis tekib küsimus. Veel kord, ma tahan rõhutada, et kindlasti, avalikus sektoris töötavatel inimestel, et saada head, konkureerivat, heal tasemel inimesi, siis palgad peavad olema konkureerivad, selle üle ei saa vaielda. Aga eelmise eelnõuga ja sellesama eelnõuga me lihtsalt tõstame numbreid, tõstame makse, kuigi me oleme kuulnud, et see koalitsioon on kindlalt öelnud, et nemad oma valitsemise aeg ei tõsta inimestel makse, siis me näeme, kuidas peidetuna neid makse hommikust õhtuni tõstetakse.

Kuna Riigikogu liikmed saavad ainult kaks küsimust esitada ja ma nii julge poiss ei ole, et kogu aeg protseduurilistega püüan neid küsimusi esitada, sest nendele vastuseid nagunii ei saa, siis mitmed küsimused jäid ikka vastamata või saamata. Kust tulevad kulud, kas need majad? Kui palju on majanduskulud? Kas need majad on täna, mida enamus juhtudel Riigi Kinnisvara Aktsiaselts haldab ja mis me teame, et enamus juhtudel on tunduvalt kallimad, kui kõrval erafirmad pakuvad? Kui ma vaatan kas või oma maakonnas, siis ma kindlasti suudaks tunduvalt odavamalt pakkuda sama pindasid, kui Riigi Kinnisvara Aktsiaselts kõrval pakub ja küsib. Eks see konkurentsis on hea ja natuke odavamalt pakkuda, turu peal hästi hakkama saada.

Aga ma loodan küll, et nii nagu me loeme siin, et on mingid kajad sees ja millele kõigele raha juurde küsitakse, et ega me väga ei tea, kas see Kaja on mõni naisterahvas või on lihtsalt kaja. Siin saalis kajab, aga siin kirjas siin niimoodi parandusettepanekuna on  ja selle eest tuleb riigilõivu maksta.

Nii et ma usun, et et enne teist lugemist me saame ikkagi väga selge kulude poole teada ja siis me saame otsustada, kas riigilõivusid tuleb vähendada, suurendada või on need riigilõivud, mis on praegu valitsuse poolt meile esitatud, täpselt sellised, mis peaksid olema. Aitäh!

23:49 Aseesimees Martin Helme

Kalle Grünthal, palun! 

23:49 Kalle Grünthal

Head kolleegid! Tahan teha tõsist kriitikat selle eelnõu üle, mis praegu meie lauale on toodud. Nimelt, asi selles, et alates sellest hetkest, kui võeti vastu meie põhiseadus, siis märgiti seal väga oluline punkt ära: igal isikul on õigus pöörduda oma rikutud õiguste kaitseks kohtu poole. Ja muidugi seda õigust on ka kasutatud päris usinasti, arvestades pikka aega, mis on Eesti Vabariigi taaskehtestamisest toimunud, ja ma võin öelda ka seda, et kohtud on langetanud õiglasi otsuseid. Ja ma jään selle juurde, vaatamata sellele, et mõnele see lause ei meeldi.

Ja alates selle kohtusse pöördumise õiguse vastuvõtmisest kehtestati ka riigilõivud. Ja need riigilõivud olid hästi kõrged rahalises mõttes, millele lisandus veel ka tavaliselt õigusabiteenus advokaadi poolt, kellele tuli tasuda kordades suuremad summad, mis tähendas, et kohtus käimine on üpris kulukas. Ühel hetkel taibati, et me rikume sellega põhiseaduse mõtet ja kõrgete riigilõivudega takistame isikutel pöördumast kohtusse. Ja siis ühel hetkel muudeti riigilõivud madalamaks. Ja tulemus oli see, et põhiseaduse mõtet hakati täitma. Kohtus käimine muutus võimalikumaks ka neile, kellel rahakott puuga seljas ei olnud. Kes meist pole kuulnud seda lauset, et ma ei ole nii rikas, et minna kohtusse.

Ja praeguse eelnõuga on tekkinud olukord, kus meid viiakse jälle samale tasemele. Kohtusse saavad minna ainult rikkad ja võib-olla ka ilusad. Vaatasin seda seletuskirja, mis selle seaduseelnõule on esitatud, ja kuulasin lugupeetud justiitsministri tarka juttu selle kohta. Ja ma julgen ka selles osas teha väga kõva kriitikat.

Kõigepealt põhjus on see, et kolm vaala, millele see asi on püstitatud, on esimene on see, et kohtulõivu määrade tõstmine on vajalik, et ajakohastada kohtutoimingutega seotud riigilõive selliselt, et eelnõuga kehtestatavad riigilõivu määrad kataksid osaliselt kohtu tegevuskulud. Siin me oleme jõudnud olukorda, kus üritatakse kohtusse pöördumisega täita riigieelarve auke, ja seda inimeste õigus- ja õiglustunde najal. See ei ole kohane põhiseadusega.

Teiseks vaalaks on see, et välistatakse pahatahtlikud või ilmselgelt perspektiivitud kohtusse pöördumised. Ma võin oma praktikas, mis on 24 aastat olnud: mitte keegi, mitte ükski inimene ei lähe kohtusse pahatahtlikult. See võtab meeletult närve, lisaks muidugi rahalised vahendid. Tervisele on kasulikum tõesti sinna mitte minna. See kohta ma võin raudselt öelda, et see väide on absurdne. Edasi küsimus on perspektiivitus kohtusse minekus. Perspektiivne või mitte? Loomulikult on alati kohtus kaks osapoolt: üks on hageja, teine on kostja tsiviilmenetluses ja kumbki oma õiguses kindel. Mitte kunagi me ei tea seda, kas asi on perspektiivne või mitte. Tihti on niimoodi, et perspektiivitud asjad osutuvad hoopis kohtulahingus võitjaks. Kõik sõltub sellest, mismoodi oma õigusi teostatakse. Nii et ka selles osas ma ei saa absoluutselt nõustuda selle väitega või põhjendusega, et siin oleks vaja riigilõive tõsta.

Kolmas vaal, mida Justiitsministeerium on siin välja toonud, on see, et eesmärk on see, et suunataks ...

Palun lisaaega! 

23:54 Aseesimees Martin Helme

Kolm minutit lisaaega.

23:54 Kalle Grünthal

... et suunatakse vaidluse osapooli otsima kohtuväliseid lahendeid. Ka siin võin ma oma praktikale tuginedes öelda, et eelnevalt tehakse meeletuid pingutusi selleks, et leida kokkulepped erinevate poolte vahel. Tuuakse välja argumendid, isegi kasutatakse teatud määral hirmutamistaktikat, mis on praegu advokaatide puhul, kui nad lähevad nõudega, ütleme, tavakodaniku vastu, üpris tavapärased. Oh, teile lisandub see kohtukulu, maksate advokaadikulud – sellel tasandil see asi käib.

Aga on ka neid olukordi, kus me ei ei pääse sellest kohtusse minekust, sellepärast et kumbki pool ei anna järgi. Ning selles mõttes ma ei saa nõustuda sellega, et ka kohtuametnike hinnangul kohtusse pöördumine ei ole viimane ja kaalutletud variant, sest alati tehakse enne seda see eeltöö ära.

Ja samuti ma ei saa nõustuda selle väitega, et kohtusse on võimalik niimoodi minna, et ei pea tasuma riigilõivu. Jah, on küll võimalik, aga see on eriline kadalipp, kus sa pead deklareerima ära kõik oma vara, kinnisvara, sissetulekud, hobused, lambad, lapsed ja nii edasi selleks, et riik annaks sulle seda tasuta õigusabi. See ei ole kerge ja tihtipeale seda ei olegi võimalik kasutada.

Üks väide veel, mida siin on väga palju nii ministri poolt kui ka kaasettekandja poolt räägitud: sõna "menetlusökonoomika". Menetlusökonoomikat on minu hinnangul kasutatud siin absoluutselt valesti. Kõigepealt see, mis on kohtueelne läbirääkimine, see ei ole menetlusökonoomika. See on kohtueelsed läbirääkimised. Menetlusökonoomika on siis, sellisel juhul, kui näiteks pooled lähevad kohtusse ja üks pooltest ütleb, et jah, et teil võib-olla isegi õigus, aga näete, teie nõue on aegunud. Ja siis kohus ainult lahendab küsimuse, kas on aegumine või mitte, ja jätab selle hagi üldse läbi vaatamata sellisel juhul kui aegumine nagunii kohaldatakse. Vot see on menetlusökonoomika.

Nii et veel kord, lugupeetud justiitsminister Maris Lauri, kasutage neid väljendeid sellises kontekstis, mis vastavad tegelikule tähendusele. Ei ole paha natukene ka lüüa see tsiviilkohtumenetluse seadustik lahti või küsida headelt kolleegidelt sealt kõrvalt nõu, mida tähendab kaja, mille kohta me ilmselt ei kuulnud vastust, aga abilised olid nii vahvad, läksid Urve Tiidusele kohe seletama ruttu ära, et kui äkki küsitakse, mis see kaja on, siis saab kohe vastata.

Nii et kokkuvõtlikult tahan öelda, et sellisel viisil seda eelnõu ei ole võimalik toetada, kuna ta on printsiibis vastuolus põhiseaduslike väärtustega. Aitäh! 

23:57 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Fraktsioonidelt rohkem sõnavõtusoove ei ole. Kas minister soovib? Ei soovi läbirääkimistel osaleda. Lõpetan läbirääkimised ja läheme menetlusotsuste juurde. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 443 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud. Määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks k.a 5. novembri kell 16. Sellega on 17. päevakorrapunkt ka läbi.


18. 23:58 Ehitusseadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (430 SE) esimene lugemine

23:58 Aseesimees Martin Helme

Saame edasi minna 18. päevakorrapunktini. Vabariigi Valitsuse algatatud ehitusseadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (430 SE) esimene lugemine. Ettekandja on majandus- ja taristuminister Taavi Aas. Palun!

23:58 Majandus- ja taristuminister Taavi Aas

Aitäh, austatud eesistuja! Austatud Riigikogu liikmed! Mul on rõõm teile tutvustada ehitusseadustiku ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eesmärke. Eesmärgiks on täpsustada avaliku veekogu ehitisega koormamise hoonestuslubade menetlemise regulatsiooni, täiendada kehtivat regulatsiooni hoonestusloa menetlusse võtmise ja menetlusse võtmisest keeldumisel, samuti hoonestusloa kehtetuks tunnistamise osas. Täiendatakse ja muudetakse õigusselgemaks konkureerivate taotluste menetlemist.

Muudatuste eesmärgiks on täiendada seadust regulatsiooniga, mis võimaldab riigil endal teostada merre ehitamise ja hoonestusloa ettevalmistavaid tegevusi meretuulepargi ja vesiviljeluse arendamiseks ja esitada nende hoonestusload avalikule enampakkumisele või valikpakkumisel. Samuti täpsustatakse ja täiendatakse kehtivaid regulatsioon ka majandusjulgeoleku tagamise vaates riigikaitseliste piirangute ja järelevalvega seotud tingimuste osas. Eelnõuga tehakse muudatusi ehitus-, karistusseadustiku, elektrituru-, vee-, maa hindamise ja ehitusseadustiku ja planeerimisseaduse rakendamise seadustes. Austatud Riigikogu liikmed, palun teil eelnõu toetada!

00:00 Esimees Jüri Ratas

Austatud minister, ma tänan! Tundub küll, et väga põhjalik ettekanne, aga siiski mõni küsimus tundub olevat. Aivar Kokk, palun!

00:00 Aivar Kokk

Hea juhataja! Austatud minister! Eelnõu kohaselt täiendatakse seadust regulatsiooniga, mis võimaldab riigil endal teostada merre ehitamise hoonestusloa ettevalmistavaid tegevusi meretuulepargi ja vesiviljeluse arendamiseks ja esitada need hoonestusload avalikule konkursile. Eelnõu koostajad on selgitanud, et riigi huvi ei ole piirata nõuded või võimalusi ettevõtjatele, kuid riigil peab olema iseotsustamise võimalus konkreetsete alade ja majandustegevuse osas. Eelnõu kohaselt riiki esindav asutus hakkab esitama merealade, meretuuleparkide hoonestusloa taotlusi. Seletuskirja kohaselt võiks selleks asutuses olla ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Seega on eelnõusse sisse kirjutatud huvide konflikt, sest energiaturgude valdkonna juhtimise eest vastutava asutuse ülesandeks ei peaks olema meretuuleparkide arendamine. Mis te arvate sellest?

00:01 Majandus- ja taristuminister Taavi Aas

Aitäh! Arvan, tegelikult vastupidi, et on olukordi, kus protsesside kiirendamiseks on vajalik, et riik ise võtaks selle ettevalmistamise tegevused enda kätte. Ja sellel võib olla mitmeid põhjuseid. Vahel võib olla nii, et ettevalmistamistegevuste juures riik suudab neid protsesse paremini korraldada. Ja vahel võib olla olukord, kus arendaja ei ole piisava kiirusega ise asunud mingitel aladel, ettevalmistuseks planeeritud alale tuuleparkide hoonestusloa saamiseks tegevusi tegema. Siis on riigil mõistlik sekkuda ja see läbi viia. Sest kogu selle tegevuse eesmärk on ikkagi see, et meil võimalikult kiiresti saaks meretuulepargid valmis ehitatud. Ja mitte ainult muidugi tuulepargid, vaid ka see osa, mis puudutab vesiviljelust.

00:02 Esimees Jüri Ratas

Aivar Kokk, palun!

00:02 Aivar Kokk

Aitäh! Ma pean tunnistama, et mina sellest hästi aru ei saa. Eestis kehtiv õiguskord on läbivalt rajanenud arendajapõhisel mudelil. Tänaseks tegeleb Eestis meretuuleenergia arendamisega või on selleks huvi avaldanud kokku kaheksa kohalikku ja rahvusvahelist ettevõtet ning kavandatavate projektide maht ületab 13 000 megavatti. See näitab, et valdkonnas puudub turutõrge, mida oleks vajalik riigipoolse turuosalisega lahendada. Eelnõuga kavandatakse uut regulatsiooni, millega võimaldatakse riigil endal teostada merre ehitamise hoonestusloa ettevalmistavaid tegevusi ning esitada need alad avalikule konkursile. Minu arvates selline eeldus ei ole senist rahvusvahelist turupraktikat arvestades põhjendatud ja tekitab olukorra, kus tänased investorid võivad loobuda nende tuuleparkide arendusest. Miks riik on ühel hetkel oma otsustest nagu ümber mõelnud ja hakkab teistmoodi lahendama neid asju?

00:03 Majandus- ja taristuminister Taavi Aas

Aitäh! Ma pigem arvan, et see varasem süsteem, kus lihtsalt arendajatel oli võimalus broneerida mingisuguseid maa-alasid teadmata ajaks selleks, et siis võib-olla tulevikus hakata midagi arendama, ma arvan, et pigem see süsteem oli problemaatiline riigil. Kõigepealt me ei täida seda eesmärki, et meil oleks rohkem meretuuleparke. Teiseks ei täideta seda eesmärki, et riik nendelt arendustelt tulu saaks läbi tulevaste hoonestuslubade, hoonestuslubade tasude, sest et ei ole asutud arendama. Ma arvan, et kui varasemalt riik oleks juba alustanud meretuuleparkide arendamise ettevalmistust kuni hoonestuslubadeni, seejärel pannud need hoonestusload ka avalikule konkursile, siis ma arvan, et oleks meil ka jõutud märksa kaugemale meretuuleparkide arendamisega.

00:04