Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

header-logo

14:58 Istungi rakendamine

15:00 Esimees Jüri Ratas

Head ametikaaslased! Austatud Riigikogu! Head istungi jälgijad! Alustame Riigikogu täiskogu VI istungjärgu 6. töönädala esmaspäevast istungit. Kõigepealt palun Riigikogu kõnetooli neid, kes soovivad üle anda eelnõusid või arupärimisi. Palun! Kõnesoove ei ole, seega viime läbi kohaloleku kontrolli. Kohaloleku kontroll.

15:01 Esimees Jüri Ratas

Kohale registreerus 71 Riigikogu liiget, puudub 30.

Head ametikaaslased, päevakord – selle täpsustamine ja kinnitamine. Esiteks, peaminister Kaja Kallas on avaldanud soovi esineda tänasel Riigikogu istungil poliitilise avaldusega koroonaviiruse olukorrast. Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 56 lõike 1 punkti 9 ja lõike 2 alusel olen täiendanud tänase istungi päevakorda ja lisanud esimeseks päevakorrapunktiks peaminister Kaja Kallase poliitilise avalduse. Teiseks, majanduskomisjon on teinud ettepaneku arvata selle töönädala kolmapäevase istungi päevakorrast välja neljas päevakorrapunkt, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud rahvusvahelise raudteeveo konventsiooni ja selle lisade muudatuste heakskiitmise seaduse eelnõu 386 teine lugemine. Koos nende muudatustega panen hääletusele Riigikogu täiskogu VI istungjärgu 6. töönädala päevakorra kinnitamise. Alustame selle hääletamise ettevalmistamist. Kas võime minna hääletuse juurde? Aitäh teile! 

Panen hääletusele VI istungjärgu 6. töönädala päevakorra kinnitamise koos eelmärgitud muudatustega. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

15:02 Esimees Jüri Ratas

Tulemusega poolt 74 Riigikogu liiget, vastuolijaid ja erapooletuid ei ole on päevakord kinnitatud.


1. 15:03 Peaministri poliitiline avaldus koroonaviiruse olukorrast

15:03 Esimees Jüri Ratas

Esimene päevakorrapunkt on peaminister Kaja Kallase poliitiline avaldus koroonaviiruse olukorrast. Nüüd, head ametikaaslased, lubage lühidalt tutvustada selle poliitilise avalduse menetlemise korda. Kõigepealt on peaministri avaldus kuni 20 minutit. Seejärel on küsimused. Riigikogu liige võib esitada peaministrile ühe suulise küsimuse. Pärast avalduse esitamist avatakse läbirääkimised, juhul kui selleks on soovi, sõnavõtuga võivad esineda fraktsioonide esindajad. Ma palun Riigikogu kõnetooli peaminister Kaja Kallase.

15:03 Peaminister Kaja Kallas

Head Riigikogu liikmed! Koroonaviiruse põhjustatud olukord Eestis on taas erakordselt kriitiline. Nii nagu ilmselt kõik Eesti inimesed, lootsin ka mina, et me sellisesse olukorda enam ei satu, ja nii nagu enamus Eesti inimesi, nii ka mina tegin kõik selleks, et hullem oleks juba möödas. Aga kahjuks see nii ei ole.

Koroona esimeses laines piisas sisuliselt soovitustest, et inimesed hoiaksid üksteisest distantsi. Teises laines teati sellest viirusest juba rohkem ja inimesed olid julgemad, sest enamus ei jäänud haigeks või ei põdenud seda haigust raskelt. Selle tagajärjel sattus haiglatesse rohkem COVID‑iga inimesi, kuid ulatuslike piirangute ajal me saime selles olukorras hakkama. Enamus tunnetas rohkem kui kunagi varem, kuidas me kõik üksteisest sõltume ühiskonnana tervikuna, aga ka igas kollektiivis, isegi üheskoos bussis sõites või söögilaua taga istudes. Üks inimene võib juhuse tahtel pahaaimamatult, kuid ka hoolimatusest rikkuda ära kümnete inimeste elu ja tervise. Aga enamik inimesi on selle ängistava pandeemia ajal vastutustundest hoidnud ära kümnete või isegi sadade inimeste haigestumise. Ja ma olen selle eest piiritult tänulik.

Nüüdseks on vaktsiinid kõigile kättesaadavad ja enamus on omalt poolt andnud panuse nii enda kui ka ühiskonna kaitseks. Aga nüüd on kolmandas laines tänu vaktsineerimisele muutunud see, kes on vähemus, keda me kaitsma peame. Kui esimeses kahes laines vajasid kõige suuremat kaitset eakad, siis nüüd, kolmandas laines vajavad kaitset eeskätt need inimesed, kes on vaktsineerimata.

Maikuus korraldas Euroopa Komisjon Eurobaromeetri uuringu suhtumisest vaktsineerimisse. Ja kui selle tulemusi võrrelda tasemetega, kuhu riigid on praeguseks vaktsineerimisega jõudnud, siis on üllatav, kuidas see on korrelatsioonis kevadises uuringus prognoosituga. Meie oleme pidama jäänud täpselt sinna, kus maikuus inimeste suhtumise järgi ennustada võis. Kevadine ennustus ütles, et  me jääme pidama 58% peal, ja nii see hetkel ongi.

Käitumisteadlaste uuringute kohaselt on vaktsineerimata veel vaktsiinivastased ja inimesed, kes kõhklevad. Vaktsiinivastased on oma veendumustes kindlad ja ükskõik, mida keegi ütleb või teeb, ei pane see neid oma seisukohti muutma. Küll aga saame püüda veenda neid inimesi, kes kõhklevad. Uuringute järgi on nende inimeste peamine mure hirm vaktsiini kõrvaltoimete ees. Hirm on liiga tugev emotsioon selleks, et öelda lihtsalt: ära karda. Me pakkusime koostöös käitumisteadlastega välja erinevaid lahendusi selleks, et neid hirme ületada. On avatud nõuandetelefonid, viiakse läbi motiveerivat intervjueerimist, kus püütakse jõuda inimeste hirmude tuumani. Kohale saab kutsuda lektoreid, kes räägivad, kuidas vaktsiinid toimivad. See kõik võtab meeletult aega ja paraku see haigus saab paljud inimesed kätte kiiremini, kui nad lõpuks oma vaktsineerimisotsuseni jõuavad.

Vaktsiinide ja koroonaviiruse kohta levib palju müüte. Üks neist on see, et ega vaktsiinid tegelikult ei kaitse, sest ka vaktsineeritud inimesed haigestuvad ja surevad. Tõsi ta on, et vaktsiin ei tee kedagi surematuks. Mida rohkem on meil vaktsineeritud inimesi, seda rohkem on surijaid ka nende seas, kes on vaktsineeritud. Aga vaktsiinid aitavad elusid päästa. Andmeid võrreldes näeme, et vaktsineerimata inimesel on tõenäosus haiglasse sattuda 2,5 korda suurem kui vaktsineerimata inimesel ja vaktsineerimata üle 60‑aastasel inimesel on tõenäosus surra kolm korda suurem kui sama vanal inimesel, kes on vaktsineeritud.

Ühelt poolt võiks ju öelda, et las need, kes ei taha ennast kaitsta, kannatavad ja ärme näeme nendega vaeva. Ma ei ole sellega nõus. Inimesed, kes pole vaktsineeritud, on ikkagi meie oma Eesti inimesed. Ja me teeme koos arstide ja teadlastega kõik, mis on meie võimuses, et neid rahuliku ja tõenduspõhise jutuga veenda.

Meil on kohustus kõiki raskelt haigestunuid ravida. Ja paraku seda haigust raskelt põdedes satutakse haiglasse hingamisaparaatide alla. COVID‑isse nakatunud vaktsineerimata inimesed on nakkavamad kui vaktsineeritud, nad põevad raskemalt, satuvad suurema tõenäosusega  haiglasse ja jäävad ka kauemaks haiglasse. Haiglates on meil peamiselt vaktsineerimata inimesed. Näiteks COVID‑i kolmanda astme intensiivravis on hetkel 90% inimesi vaktsineerimata.

COVID on nakkushaigus, mistõttu tuleb sellised haiged teistest eraldada. Kui haiglatesse tuleb järjest enam COVID-i haigeid, siis tuleb sulgeda teisi erialasid. Valikud on väga karmid. Esmalt jäetakse ära plaanilised operatsioonid, näiteks valutavad puusad, liigesed, ka südameoperatsioonid lükatakse edasi. Need inimesed ei saa ise oma haigusi ravida ja vajavad ravi. COVID‑i haiged aga saavad end  kaitsta vaktsineerimisega, et nad seda haigust nii raskelt ei põeks ja haiglatesse ei satuks.

On mõned poliitikud, kes on julmalt öelnud, et vabaduse kaitsel peavadki mõned inimesed surema. Ma ei ole sellega nõus. See on erakordselt küüniline hoolimatus inimeste suhtes ja vanemate inimeste surmade normaliseerimine. Inimesed pole surematud, aga nad ei peaks surema koroonaviiruse põhjustatud piinarikast surma. Ja paraku ohustab COVID ka teiste inimeste elu ja tervist.

Mõned Riigikogu liikmed ütlevad, et haiglates on ruumi küll ja selle pärast muretsema ei pea. Küsimus ei ole ju voodites, neid võib ju järjest juurde tuua. Küsimus on inimestes, kes COVID‑i osakondades töötavad. Tuleb silmas pidada, et COVID‑i osakonnas on vaja kahte komplekti meditsiinitöötajaid, sest tuleb kanda turvavarustust. See on raske töö ja meditsiinitöötajad ei ole nõus enam COVID‑i osakondades töötama. Sundida neid ei saa ja nii ongi haiglajuhid topeltsurve all: ühelt poolt töötajad, kes ei taha seda tööd enam teha, ja teiselt poolt haiged, keda muudkui peale tuleb.

Jah, me valitsuses otsustasime tõsta COVID‑i voodikoha kompensatsiooni 75%, aga isegi raha ei motiveeri enam neid inimesi. Kui mõni Riigikogu liige ütleb, et haiglates pole mingit koormust, siis ma saan teile organiseerida ekskursiooni COVID‑i osakonda ja teil on oma silmaga võimalik näha, mis tööd need inimesed peavad tegema ja kuidas need haiged hapnikupuuduse all kannatavad.

Eesti meditsiinisüsteemil on praegu raske aeg, mille ületamiseks nad vajavad toetust ja töörahu. Riigikogus valitseb üldiselt konsensus näiteks riigikaitseküsimustes. Keegi meist ei vaidlusta, et Eesti iseseisvuse säilitamiseks vajame liikmelisust NATO‑s ja kaitseinvesteeringuid. Ma väga palun, et leiaksime samasuguse konsensuse ka meditsiinisüsteemi toetamisel, et keegi meist ei demoniseeriks, ründaks või ähvardaks Eesti inimeste tervise kaitsmisel viimast välja panevaid meditsiinitöötajaid. Jõudu teile, Eesti arstid ja õed!

Vaktsineerimata on meil umbes üks kolmandik inimestest, ent sümptomaatilise COVID‑iga haiglates viibijatest moodustavad nad umbes kaks kolmandikku. Seetõttu on just vaktsineerimata inimeste liikumist vaja piirata, et nad haigeks ei jääks ja haiglasse ei satuks, sest vastasel juhul kannatab kogu ühiskond. Põhiseadus ütleb otsesõnu, et ükski õigus ei ole absoluutne. Põhiõigusi võib piirata, kui seda on vaja teiste kaitseks või nakkushaiguse leviku tõkestamiseks. Ja just nii see hetkel on.

Tänasest jõustusid mitmed uued kontrollmeetmed, mille eesmärk on vähendada koormust haiglavõrgule. Alates tänasest saavad kontrollitud tegevustes osaleda üksnes vaktsineeritud või läbi põdenud täiskasvanud. See muudatus hõlmab täiskasvanute sportimist, treenimist, noorsootööd, huvitegevust, ‑haridust, täiendkoolitust ja täiendõpet. Inimesed, kes pole vaktsineeritud ega haigust läbi põdenud, ei tohi edaspidi osaleda ka spordivõistlustel, spordi‑ ja liikumisüritustel, minna avalikesse saunadesse, spaadesse, basseinidesse, veekeskustesse, ujulatesse, konverentsidele, teatrisse, kontserdile, kinno, võtta osa meelelahutusteenustest, käia muuseumides, näitustel või veeta toitlustusasutustes kohapeal aega. Vaktsineerimata inimeste ligipääsu kontrollitavatele üritustele ja tegevustele piiratakse, kuna neil on väga kõrge nakatumise risk, ja olles nakatunud, levitavad nad viirust rohkem kui immuunkaitsega inimesed. Samuti on neil suur oht põdeda haigust rängemalt ja sattuda haiglasse.

Samuti on tänasest rangem maskikandmise kohustus. Ilma maskita inimesi müügi‑ või teenindusaladele lubada ei tohi. Kaitsemaski kandmine on rangelt soovituslik nii vaktsineeritud kui haiguse läbi põdenud inimestele ka kontrollitud üritustel. Nõutud on kaitsemaski kandmine, soovitatavalt meditsiinilise maski kandmine, ja maski kandmist ei saa enam asendada suu ja nina katmise salli, krae või millegi muu sellisega. See on vajalik, kuna deltatüvi on oluliselt nakkavam kui pandeemia algul levinud viirusetüved. Need meetmed kehtivad vähemalt 10. jaanuarini.

Mis saab edasi? Kas kehtestatud kontrollmeetmetest piisab? Kui me neid meetmeid järgime, siis ma väga loodan, et nendest piisab. Me teame, et täna saavad positiivse testitulemuse inimesed, kes nakatusid enne piirangute kehtestamist, haiglasse jõuavad raskemini haigestunud nädal või kaks pärast haigeks jäämist. Seega peab valitsus olema valmis ka järgmisteks sammudeks.

Meenutan siiski, et ka kevadise laine harjal oli neid, kes nõudsid ülikarme piiranguid ja eriolukorda. Tagantjärgi vaadates tegime õigesti, et võrdlemisi liberaalsete piirangute juurde jäime.

Selleks et reeglid toimiksid, tuleb neist kinni pidada. Enamik inimesi teebki seda. Jah, me oleme suurendanud patrullide ja kontrollide arvu, aga reeglite järgimine on meie kõigi huvides, selleks et koolid ja ettevõtted saaksid olla lahti ja inimesed vajalikku abi ja haiglad ei ummistuks COVID‑i haigetega. Meie eesmärk on hoida ühiskond nii lahti kui võimalik ning aidata haiglatel aidata kõiki, mitte ainult COVID‑ihaigeid.

Kui otsus mitte vaktsineerida on teie lõplik valik, siis palun hoidke ennast eriti hoolikalt ja vältige igasuguseid kontakte, kuni viiruse levik on taas langusesse pööranud.

Jah, me tahaksime olla nagu Põhjamaad, kus tänaseks on enamikust piirangutest lahti saadud. Kuid nende vaktsineerituse tase on väga kõrge, seda just eriti vanemaealiste hulgas, ja seetõttu saavad nad teha neid julgeid samme. Meil on paradoksaalselt just vabadusvõitlejad need, kes takistavad kogu ühiskonda täieliku avatuse suunas liikumast.

Lõpetuseks. Hooligem endast, hooligem oma rahvast ja ligimestest ning aidakem tervishoiutöötajaid! COVID‑i raske põdemine ja koroonasurmad on välditavad. Aitäh kõigile, kes on juba vaktsineeritud! Aitäh kõigile, kes peavad piirangutest kinni! Aitäh kõigile, kes seda tööd teevad! 

15:17 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Teile on ka küsimusi. Jevgeni Ossinovski, palun! 

15:17 Jevgeni Ossinovski

Aitäh! Austatud peaminister! Kahtlemata teie tänane retoorika muutus on tervitatav, võrreldes alles mõne nädala taguse hoiakuga, mida teie suust kuulis ja mis kindlasti ei kutsunud üles koosmeelele, vaid pigem teistsugusele hoiakule Eesti inimeste suhtes – et miks peaks enamus midagi tegema selleks, et vähemust kaitsta, ja nii edasi.

Valitsus on kinnitanud meile tervise- ja tööministri suu läbi, et 700 inimest haiglasse ei sattu, et seda ei juhtu sel korral. Alles mõni nädal tagasi öeldi, et tõenäoliselt isegi üle 500 ei lähe. Täna on Urmas Sule öelnud, et 700 tuleb igal juhul täis, on hea, kui püsime alla 800. Kuidas me peaksime siis Riigikoguna, avalikkusena epideemia tõrjes valitsust usaldama, kui selles olukorras niivõrd kriitilises küsimuses on teil olnud enesekindlust, et me ei jõua sinna, kus me täna oleme, aga me oleme sinna jõudnud? Ja missugused on nüüd arutatavad lahendused, edasised meetmed selleks, et epideemiat piirata?

15:18 Peaminister Kaja Kallas

Ei ole mul seda enesekindlust küll olnud. Ka mina olen lootnud, et see asi nii kaugele ei lähe. See, et me haiglatega selles seisus oleme, näitab ikkagi seda, et meie vaktsineerituse tase on väga madal. Üks kolmandik meie inimestest on ligi 300 000 inimest, kes kõik võivad haiglasse sattuda. Ja see toob kaasa suure koormuse haiglates.

Nüüd on küsimus, mida siis edasi saab teha. Tegelikult praegu tuleb vaadata, kuidas kehtima hakanud kontrollmeetmed tööle hakkavad. Ja teiseks on arutelu ka selle üle, mis puudutab noori inimesi. Kui me augustis kehtestasime COVID-i tõendid, siis kuna noortele avanes vaktsineerimise võimalus hiljem, jäi jutt, et me tuleme oktoobris selle arutelu juurde tagasi. Nüüd toimubki arutelu, mis noortega saab, kas noortelt peaks ka seda tõendit küsima, et oleks selge, et nemad seda viirust nii palju edasi ei kanna. Meil on vaktsineerituse tase noorte hulgas üsna kõrge. Kui me vaatame 16- ja 17-aastaseid, siis see on umbes samal tasemel kui 18–29-aastaste hulgas.

Nüüd, küsimus sellest, kas me suudame vältida seda, et me kõik jälle lukku paneme. Me teeme kõik selleks, et seda ei juhtuks. Ja ma usun, et kui inimesed teevad koostööd ja mõistavad, et alati ei pea kõike seadusereegliga kehtestama. Näiteks seesama maski kandmise soovitus, mis hetkel on, ilmselt läheb karmimaks, sellepärast et maski kandmine aitab viiruse levikut tõkestada. Erinevaid samme saab veel astuda, aga kui me hommikul rääkisime oma kriisinõupidamisel, siis ka Terviseamet arvas, et kui neid piiranguid järgida, siis ehk ei jõua sinna tasemele, et peaks karmimalt kõike kinni keerama.

Seal on kaks poolt: üks pool on see, et osa inimesi on käitunud vastutustundlikult, lasknud ennast vaktsineerida. Ja meil on inimesed, kes on vaktsineerimata. Kui me kehtestame piirangud ikkagi lõpuks kõigile, siis tekib küsimus, miks ma end vaktsineerin, kui lõpuks läheb niikuinii kõik kinni. Seetõttu hetkel on ikkagi mõistlik, kui me saame lahjemate piirangutega asjad kontrolli alla. Kui seda ei saa, siis peab vaatama edasi.

15:21 Esimees Jüri Ratas

Protseduuriline küsimus, Jürgen Ligi, palun!

15:22 Jürgen Ligi

Vabandust! Mul masin küsis seda. Vabandust, ma ei tahtnud küsida.

15:22 Esimees Jüri Ratas

Tehisintellekt siis. Indrek Saar, palun! Palun mikrofon Indrek Saarele.

15:22 Indrek Saar

Aitäh! Lugupeetud peaminister! Te rääkisite oma pöördumises meile konsensusest, mis oleks nii tarvilik selles tervisekriisis. Ma olen teiega väga nõus. Ma saatsin teile ja teistele parlamendierakondade esimeestele reedel kirja, kus ma sedasama mõtet jagasin ja palusin, et me võiksime ühiselt püüda teha selles küsimuses poliitilise vaherahu. Me liigume paratamatult katastroofi suunas, seda näitavad kõik ennustused. Me teame, et Põhjala riigid on järjepidevalt otsinud konsensust erinevate poliitiliste jõudude vahel ja  ilmselt suuresti tänu sellele on seal seis palju parem. Usaldus riigi vastu on oluliselt suurem, sest on tahetud seda konsensust ehitada. Aga konsensuse ehitamine algab reeglina ikkagi võimulolijatest. Mida te teete selle jaoks, et parlamendis esindatud poliitilised jõud saaksid ühe laua ääres kokku, räägiksid ausalt ja püüaksid koos võtta vastutust, kuidas seda kriisi lahendada?

15:23 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Tõepoolest, mul on olnud vestlusi Põhjamaade peaministritega, kes ütlevad, et opositsioon on olnud väga toetav selle kriisi lahendamisel. Tegemist ei ole poliitilise kriisiga, vaid tervisekriisiga. Siin on mängus Eesti või Taani või Soome inimeste tervis ja seetõttu ei ole aega poliitiliseks kempluseks. Mina igal juhul olen alati valmis kuulama kõiki ettepanekuid. Ja eelmine nädal me ju tegime avalikuks erinevad ettepanekud, mis laual on, mida võiks Riigikogu võib-olla arutada. Täna toimus sotsiaalkomisjoni istung nendel teemadel. Nii et neid formaate on erinevaid.

Aga samas ma juhin tähelepanu sellele, et kui kevadel oli see kriis ja meie valitsuses alustasime, siis ma väga soovisin kaasata opositsioonierakondi. Ma saatsin kõigile needsamad ettepanekud, mis olid meil laual. Palusin teie seisukohavõttu, aga kuna aega oli väga vähe, siis ma andsin ette ka selle aja, mis meil oli. Osa fraktsioone vastas, osa ütles, et neil ei ole piisavalt andmeid, et vastata, kuigi neil olid täpselt samad andmed, mis valitsusel laual olid. Paraku see kriis nõuab kiiret tegutsemist ja otsustamist ning kuidas seda kiiremini teha ja paremini suhelda – kindlasti kuulan teie ettepanekuid.

15:24 Esimees Jüri Ratas

Maria Jufereva-Skuratovski, palun!

15:25 Maria Jufereva-Skuratovski

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud peaminister Kaja Kallas! Uute piirangutega muutuvad kiirtestid vähemalt jaanuarini kehtetuks, samas me teame, et isegi vaktsineeritud inimesed võivad ise nakatuda ja olla ohtlikud teistele ka siis, kui neil on kehtiv COVID-i tõend käes. Minu arust, vastupidi, oleks loogiline praegu kõiki testida, kui nad soovivad üritustele, spordisaali või söögikohta minna. Minu küsimus: miks valitsus on loobunud kiirtestide kasutamisest?

15:25 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Esiteks, kiirtestid ei ole väga usaldusväärsed. Eelmisel nädalal oli vist Eesti Ekspressis üks artikkel, kus üks arst ütles, et need kiirtestid tuleks ära keelata, need annavad võltskindluse. Aga tulles selle piirangu juurde, siis nagu ma enne ütlesin, ega testi tegemine ei kaitse inimest viiruse eest. Kui inimene on vaktsineerimata, teeb testi, see on negatiivne, ta läheb üritusele, kus on teised inimesed, võib-olla mõni vaktsineeritud inimene kannab seda viirust edasi. Probleem ei ole mitte vaktsineeritud inimestes, see on ohtlik talle endale. Kuigi tema on seal negatiivse testiga, ta võib haigeks jääda. Seetõttu lähtub piirangute loogika sellest, et praegu see vähemus, keda tuleb kaitsta, on vaktsineerimata inimesed. Seetõttu tuleb nende liikumist piirata, nii et nad seda haigust ei saaks ja raskelt haigeks ei jääks.

15:26 Esimees Jüri Ratas

Raimond Kaljulaid, palun!

15:26 Raimond Kaljulaid

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea peaminister! Nädal tagasi lõppesid kohalikud valimised. Ja ma arvan, et iga Eesti inimene nägi, et erakonnad olid väga aktiivsed, nad olid bussipeatustes, nad olid tänaval, nad olid teleekraanil – nad olid igal pool ja neid oli väga hästi näha. Nüüd ma väidan, et kogu selle kriisi jooksul, kõigi nende aastate jooksul ei ole riik teinud kümnendikkugi sellest pingutusest, mida erakonnad tegid siin mõne kuu jooksul, et vaktsineerimissõnum inimesteni viia. Milles asi on? Kas kõiki neid kommunikatsioonitegevusi on vähe rahastatud? Kas riik ei suuda neid tellida? Mille taga asi on? Ja mida valitsus kavatseb teha, et seda valdkonda parandada? Sest tegelikult, oleme ausad, vaktsineerima kutsuv kommunikatsioon ei ole olnud tõhus, ei ole olnud piisav.

15:27 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Kõigepealt suur aitäh kõikidele erakondadele, kes seda tööd on teinud ja inimesi üles kutsunud. Tõepoolest, see on olnud ju suurepärane võimalus inimestega suhelda. Suur aitäh, et te olete seda teinud! Ja kui teie alustate Tallinna Linnavalitsuses, siis ma väga ootan, et Tallinnas, eriti Lasnamäel hakkavad vaktsineerituse numbrid üles minema. Teil on kindlasti palju mõtteid, kuidas seda saavutada.

Aga eks see informatsioon on olnud erinevatel tasemetel. Meil on vaktsineerimises väga erinevad faasid olnud. Esimene faas oli see, kui meil oli vähe vaktsiini ja palju soovijaid, seetõttu me fokuseerisime vanematele inimestele. Teine faas oli see, kui meil oli vaktsiini piisavalt ja tahtjaid piisavalt. Siis tegime rohkem üleüldist kampaaniat, et nüüd saab, õlg alla jne. Nüüd on meil kolmas faas, kus meil on jäänud inimesed, kes kõhklevad, ja on jäänud vaktsiinivastased. Nendele mõeldud kommunikatsioon on hoopis teistsugune, see on palju suunatum ja palju rohkem üks ühele.

See on täpselt see, mida teie võib-olla ka valimistelkides tegite, rääkides inimestega, kellel olid kõhklused ja hirmud. Me oleme avanud nõuandetelefoni, me oleme leidnud erinevaid lektoreid, kes vastavad inimeste küsimustele. Täna algavad kahenädalased perearstide vaktsineerimistalgud. Pereõed ja perearstid helistavad, räägivad ja vastavad inimeste küsimustele. Meditsiinitudengid on appi tulnud. Meil on motivatsiooniline intervjueerimine, et jõuda inimeste hirmude tuumani ja jõuda selleni, et seda haigust peaks rohkem kartma kui vaktsiini võimalikke kõrvalmõjusid. Meil on lisaks materjalid nende müütide kohta, mis on leitavad vaktsineeri.ee lehelt, ja materjale on jagatud ka tööandjatele, kes saavad oma töötajatega sel teemal suhelda.

Nii et need faasid ja kommunikatsioon on olnud väga erinevad. Selline üleüldine reklaamikampaania praeguses faasis enam ei tööta.

15:29 Esimees Jüri Ratas

Riho Breivel, palun!

15:29 Riho Breivel

Lugupeetud juhataja! Hea peaminister! Te ütlesite eelnevalt, et meil on konsensus leitud riigikaitse osas. Ma tahaksin öelda seda, et konsensus on meil olemas vaktsineerimise osas, sest ka EKRE fraktsioonis on enamus liikmeid vaktsineeritud ja vaktsineerimise osas meil probleeme ei ole. Probleem on milles? Konsensust ei tule vaktsineerimise survestamise osas, siin on probleem. Minu tutvusringkonnas on palju inimesi, kes küsivad minult seda, kuidas me julgeme lasta ennast vaktsineerida vaktsiiniga, mille puhul me ei ole hoiutingimustes kindlad, kas võib juhtuda, et meie lapsed saavad vaktsiine, mis ei ole enam kõlblikud. See üks halb kogemus on jätnud väga tugeva jälje. Ja kogu selles meediakajastuses ei räägita üldse vaktsiinide hoidmisest ja vaktsiinide kasutamisest. Paluksin teie seisukohta selles osas.

15:30 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! See on küsimus, mis on üles kerkinud pärast seda, kui suvel see Terviseameti lao küsimus tekkis. Seal ei olnud neid COVID-i vaktsiine, mida praegu süstitakse. Need olid kõik erasektori ladudes ja kõik vaktsiinid, mis olid selles Terviseameti külmlaos – kuigi tootja ütles, et neid võib endiselt kasutada, kandis Terviseamet need kõik igaks juhuks maha. Nii et mitte ühtegi seal olnud vaktsiini, mille puhul oli väikegi kahtlus, et neid on hoitud valesti, mitte kellelegi ei süstita.

15:31 Esimees Jüri Ratas

Üllar Saaremäe, palun!

15:31 Üllar Saaremäe

Austatud Riigikogu esimees! Lugupeetud peaminister! Minu küsimus puudutab ühe teie ministri võimekust või võimalusi oma tööd edasi teha. Kui vahepeal midagi ei ole muutunud, siis teadupärast on kultuuriminister endiselt vaktsineerimata. Ma ei hakka siin tsiteerima etendusasutuste kirja teile, te olete seda lugenud nagu vast meie kõik. See lõpeb sõnadega: teatrirahvas palub, võtke oma valitsusse kultuuriminister. Minu küsimus ongi, kuidas selliste piirangute valgusel, kui [kultuuriministril] ei ole võimalik külastada ei esietendusi, ei filmide esilinastusi, ei näituste avamisi, ta oma tööd teeb.

15:32 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Kultuuriminister on sel nädalal puhkusel ja kindlasti me läheme nende vestlustega edasi, kui ta puhkuselt naaseb.

15:32 Esimees Jüri Ratas

Marko Torm, palun!

15:32 Marko Torm

Lugupeetud Riigikogu esimees! Austatud peaminister! Laupäeval oli meil teadupärast Vabaduse platsil üks suur kõnekoosolek, miiting. Mina seirasin seda meediaväljaannete kaudu ja kõik see tegi mind muidugi väga nõutuks. Ja eriti mõruks tegi olukorra see, kui mõelda, kuidas COVID-i osakonnas töötavad meditsiinitöötajad kõike seda jälgima pidid. Aga eriti nõutuks tegi mind see, kui ma meediaväljaannete kaudu kuulsin, et osa sinna kogunenud inimesi andis teada, et nad tahaksid ise nakatuda COVID-isse, et siis pärast selle läbipõdemist lihtsamini taas ühiskonda  lülituda. Mis oleks, väga austatud peaminister, teie seisukoht ja soovitus neile inimestele, kes niimoodi mõtlevad?

15:33 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Toetudes arstide nõuannetele ja teadlaste teadmistele selle haiguse kohta, [ütlen, et] seda haigust võivad kõik põdeda väga raskelt. Pikal COVID‑il on rasked järelmid ja see kindlasti ei ole hea lahendus. See on natuke nagu vene rulett: võib-olla läheb hästi, paljud on seda tõepoolest kergelt põdenud, aga väga paljud on põdenud seda raskelt ja kahjuks on väga paljud ka elu kaotanud. Nii et mina soovitan seda Vene ruletti mitte mängida ja ikkagi lasta vaktsiin süstida. See on palju kergem viis kaitsta ennast ja teisi ka.

15:33 Esimees Jüri Ratas

Mihhail Stalnuhhin, palun! 

15:33 Mihhail Stalnuhhin

Aitäh, härra esimees! Lugupeetud proua peaminister! Inimestega vaktsineerimise vajadusest rääkides ma üsna tihti kuulen vastuseks: jajah, aga ma lasen end vaktsineerida siis, kui on Sputnik kohal. Kas on lootust, et kui Sputniku sertifitseerimine lõpetatakse, siis see ilmub ka Eestisse vaktsineerimise tarvis? Ja veel üks asi, kui lubate. Kas distantsõppele üleminek saab nüüd toimuma üheaegselt üle Eesti või nii, nagu oli, et iga koolijuht ise otsustab? Ma selgitan, miks ma seda küsin. Mida kauem on klass distantsõppel, seda halvemat tulemust ta pärast näitab eksamil. Lapsed on lihtsalt ebavõrdses olukorras. 

15:35 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Kõigepealt Sputniku kohta. Hetkel Eesti ei ole sõlminud lepinguid Sputniku vaktsiini ostmiseks. Meil on lepingud Jannseni, Valneva, Moderna, Pfizeri ja AstraZeneca vaktsiini ostmiseks. Novavax ka. Kuus vaktsiini, millest kõik ei ole saanud veel Euroopa Ravimiameti luba. Mis tahes vaktsiini, mis saab Euroopa Ravimiameti loa, võib ilmselt kasutada ka Eestis, aga Eesti ei ole Sputnikut praegu ostnud. Kui vaadata tulemusi riikides, kes on Sputnikut kasutanud, siis [näeme, et] see ei anna tegelikult erilist tuge, ei paku väga suurt kaitset. Minu sõnum nendele inimestele on küll see, et Sputnikut ei ole mõtet oodata. Mõistlik on valida nende vaktsiinide seast, mis praegu kasutusel on.

Nüüd teine küsimus, mis puudutas distantsõppele üleminekut. Täna tegid koolijuhid pöördumise, et palun vaktsineerige oma noori. Ja siin on hea näide Tartu Jaan Poska Gümnaasium, kus on kõik õpetajad vaktsineeritud ja 90% õpilastest ka vaktsineeritud. Neil ei ole olnud ühtegi haiguskollet, neil ei ole lapsed haiged ja ei ole selle tõttu pidanud keegi õppetööst eemale jääma. Ehk siis tegelikult on mõistlik koolides vaktsineerimised ära teha, et lapsed saaksid ikkagi kõik kontaktõppel olla. Ja ma ütlen ka seda, et ei ole mõistlik ühtlaselt kehtestada kõigile piiranguid. Kui näiteks Hiiumaal on enamus vaktsineeritud, haigus eriti ei levi, siis miks need lapsed peavad jääma koju? Võib-olla on mõistlikum siiski lähtuda vaktsineerituse tasemest, lähtuda haiguse levikust piirkonnas. Ja igal juhul valitsuse eesmärk on hoida koolid võimalikult lahti. 

15:37 Esimees Jüri Ratas

Signe Kivi, palun!

15:37 Signe Kivi

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud peaminister! Tsiteerin avalikke sõnumeid. Oktoobrikuus, 9. oktoobril hoiatas matemaatilise statistika professor Krista Fischer, et kuu aja pärast oleme kriisis. 13. oktoobril avaldas teadusnõunik Mario Kadastik prognoosi, et oleme teel kriisi. 20. oktoobril teatas Tartu Ülikooli Kliinikum, et peatatakse plaaniline ravi. 22. oktoobril informeeris Terviseamet, et 25. oktoobrist tagatakse Eestis eelkõige vaid erakorralise ja vältimatu abi andmine. Aga üleeile toimus Tallinnas vaktsineerimisvastane meeleavaldus, kus kõlasid ka üleskutsed kodanikualgatuse korras eirata valitsuse korraldusi. Ühiskond on katki. Mida me oleme teinud valesti ja kas me oleme kriisis? Ja milline on kriisis iga Riigikogu liikme vastutus?

15:38 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Mulle tundub, et meeleavalduse korraldanud erakonna jaoks on valesti läinud see, et nad ei ole enam valitsuses. Kui ma vaatan sõnumeid, mida nad edastasid siis, kui nad olid valitsuses, versus see, mis nad ütlevad opositsioonis – see on nagu öö ja päev. Ühel ajal öeldakse seda, et tuleb piiranguid järgida, politsei peab kontrollima ja see, kes ei taha järgida, saab [tagajärgi] tundma. Aga opositsioonis olles öeldakse, et inimesed peavad keelduma allumast, peavad keelduma piiranguid rakendamast. Nii et ainuke asi, mida mina näen, on puhtalt poliittehnoloogia: leitakse, et on mõistlik õhutada viha, lõhestumist ja vaenu. Aga ma rõhutan veel kord, et tegemist on tervisekriisiga. See ei ole poliitiline, siin on mängus kõikide inimeste elu ja tervis, Eesti ühiskonna toimimine ja avatus. Nii et ma kutsun veel kord kõiki üles mõistlikkusele, Eesti inimeste tervist  tuleb kaitsta. Hoiak [selles küsimuses] peaks olema ühtne, nagu meil on kas või riigikaitseküsimustes.

15:39 Esimees Jüri Ratas

Aivar Sõerd, palun!

15:40 Aivar Sõerd

Austatud juhataja! Austatud peaminister! Teatavasti antikehade testide [tulemust] eraldi tõendina ei arvestata, kuigi neid tehakse vist veenivere põhjal ja need põhinevad usaldusväärsetel laborianalüüsidel. Samas oli siin oktoobris uudis, et koroona antikehade tõendiga inimesele tehakse vaid üks vaktsiinidoos. Kui täpsemalt selgitada, siis tõepoolest, Lääne-Tallinna Keskhaigla on vaktsineerimisel aktsepteerinud positiivseid antikehade teste ja vaktsineerinud inimesi ühe doosiga. Kas see praktika kehtib ka nüüd? Ja kas seda aktsepteerivad ka teised raviasutused?

15:40 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Antikehade test iseenesest ei ole selline test, mida arvestatakse [samamoodi kui seda], kas sa oled läbi põdenud või ei ole. Seda ei saa kasutada tõendina. Küll aga võivad seda arvestada perearstid, kuigi selliseid reegleid hetkel ei ole. Ma tean, et osa perearste seda arvestab. Nüüd, antikehadega on nii, et nagu meile on seletatud, see on erinevate inimeste puhul väga erinev, millised antikehad annavad kaitse ja millised ei anna. Tahan tähelepanu juhtida veel sellele, et meil  haiguse läbipõdemine ja üks doos vaktsiini annab COVID-i tõendi. Samas on paljud riigid, kus peab olema läbipõdemisele lisaks saadud kaks doosi vaktsiini. Nii et kui teha mingisugune teistsugune reegel, siis igal juhul tuleb arvestada seda, et mujal Euroopas seda ehk ei tunnustata ja piiriülesel liikumisel võib see ikkagi olla takistus. Nii et jah, teadlaste vahel on vaidlused, kas antikehasid võib selliselt arvestada või mitte. Aga seni, kuni teadlased ei ole kokkuleppele jõudnud, ei saa poliitiliselt seda otsustada.

15:41 Esimees Jüri Ratas

Kalle Grünthal, palun!

15:41 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud Kaja Kallas! Minu küsimus puudutab piiranguid, mis on kehtestatud selliselt, et negatiivse testiga ei pääse enam praktiliselt mitte kuhugi. Aga mu küsimus on ajendatud hoopis ühest sündmusest. Mind peatas üks teise või kolmanda klassi koolijuntsu ja küsis, et onu, kas te olete Riigikogust. Ma ütlesin, et olen küll. Ta küsis, et nemad tahaksid teada, kuidas on võimalik selline asi, et positiivne koroonatest näitab haiguse olemasolu, aga negatiivne koroonatest ei näita seda, et inimene on terve. Nemad olid poistega arutanud ja kuidagi ei saanud aru, kuidas see võimalik on. Aga kuna te siin tihtipeale vastate küsimusele hoopis teistmoodi, kui küsitakse, ei vasta küsimusele, siis ma selleks, et teie ka aru saaksite, küsin uuesti: kuidas on võimalik, et positiivne test tõestab haiguse olemasolu, aga negatiivne ei tõenda seda, et inimene on terve?

15:42 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Nagu ma olen siin korduvalt vastates öelnud, piirangute eesmärk on praegu kaitsta neid inimesi, kes on vaktsineerimata. Test näitab jah, et inimene on terve, aga ta ei anna mingit kaitset selles mõttes, et kui inimene läheb teiste sekka, kes võivad seda viirust kanda, siis ta võib haigeks jääda. Kuna haiglaid ummistavad eelkõige vaktsineerimata inimesed – tuletan meelde, et üle 90% COVID-i kolmanda astme intensiivis on vaktsineerimata inimesed –, siis neid inimesi tuleb kaitsta selle piiranguga, et nad ringi ei liiguks. Ma ei ole kusagil väitnud, et negatiivne test ei näita seda, et inimene on terve.

15:43 Esimees Jüri Ratas

Imre Sooäär, palun!

15:43 Imre Sooäär

Aitäh, hea juhataja! Austatud peaminister! Vaadanud neid nädalavahetuse sündmusi Tallinnas, mulle tundub, et Eesti ühiskond on totaalselt lõhenenud. Me oleme kahel pool koroonajõge ja tundub, et kummalgi kaldal ei suudeta teist kallast mõista. Mida siis ikkagi teha, et ühiskond taas kokku õmmelda? Ma arvan, et olukord on hullem kui abielureferendumi aegu. Ja vahe on selles, et täna voolavad mööda seda jõge alla reaalselt laibad. Kas oleks abi sellest, kui te kutsuksite kõik erakonnajuhid enda juurde koostööd otsima, et lõppeks see inimeste eludega mängimine ja  teooriate kütmine, millel tegelikult ei ole alust? Kas oleks abiks, kui haarata rohkem ettevõtlusorganisatsioone kaasa? Osa sektoreid on teeninud hiigelkasumeid, mida nad ilma koroonata kunagi poleks teeninud, näiteks IT ja kommunikatsioon. Samas, turismisektor ja kultuur vajuvad iga päevaga rohkem allavett. Alles teatas Paavo Nõgene, et mitukümmend tuhat laevapiletit Eestisse on annulleeritud. Kas oleks abi, kui neid sektoreid rohkem kaasata?

15:44 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Esiteks, mulle tundub, et Riigikogus vähemalt nelja erakonna vahel valitseb üsna suur üksmeel, et tegemist on tervisekriisiga, väga tõsise asjaga, inimeste tervisega, millega ei mängita. On üks erakond, keda ma olen korduvalt üles kutsunud, et ta teeks pöördumise oma inimeste poole, kutsudes samamoodi üles vaktsineerima ja selles kriisis ühiselt tegutsema, aga seda soovi ei ole. Lõhestumise soov ilmselt on seal.

Arusaadavalt on inimestel tekkinud frustratsioon selle kriisi ajal. Ega meile kellelegi olukord ei meeldi. Me kõik tahame endist elu tagasi, me tahame normaalsust, me ei taha piiranguid, me ei taha sellist ärevust. Aga sellest me saamegi üle siis, kui me tegutseme nii, nagu on Põhjamaad tegutsenud, vaktsineerides eelkõige eakaid, saades selle kaitse, mis võimaldab olla ühiskonnana avatud. Siis meie haiglad peavad vastu ja ei ole täis inimesi, kes on vaktsineerimata ja põevad seda haigust raskelt.

15:46 Esimees Jüri Ratas

Alar Laneman, palun!

15:46 Alar Laneman

Aitäh, austatud istungi juhataja! Lugupeetud peaminister! Ma väga palun kaaluda seda minu küsimust kui minu panust sellesse konsensusesse ja ühistegevusse. Aga kui lubate, siis ma olen kõigepealt natuke kriitiline selles suhtes, kui te ütlete, et inimestel on hirmud vaktsiinide ees ja kõrvalnähtude ees. Ma kardan, et ei ole piisav, kui selle hirmuga tegeleda ainult veenmise ja avaliku suhtluse abil. Oleks palju tõhusam, kui meil oleks korralik kõrvalnähtude statistika ja iga vaktsineerimise otsus oleks võimalik inimesel teha tema konkreetse tervisega seonduvalt. Samuti on väga vähe juttu ravist. Konkreetne küsimus on see: kas te võiksite huvi tunda, kuidas India sai selle äärmiselt kõrge tipu, mis neil suvel oli, maha? Võib-olla on meil midagi sealt õppida.

15:47 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Indiast on õppida seda, et seal lihtsalt inimesed surid väga suurtes hulkades. Selle kohta võib leida ka internetist videoid, kuidas inimeste laibad olid seal hunnikutes. Inimesed lihtsalt surid ära. Ja ma arvan, et see ei ole lahendus Eesti jaoks. Eestis on 1,3 miljonit inimest. Me ei saa võtta seisukohta, et iga inimene pole väärtuslik ja las siis need, kes tahavad, lihtsalt surevad ära ja saamegi sellest viirusest jagu. Seda ma kindlasti ei toeta.

15:48 Esimees Jüri Ratas

Õnne Pillak, palun!

15:48 Õnne Pillak

Aitäh, hea istungi juhataja! Lugupeetud peaminister! Minu küsimus puudutab meditsiinisüsteemi ja seal töötavaid inimesi. Mõni nädal tagasi me professor Peep Talvinguga rääkisime siin nendest inimestest, kes meie elude ja tervise eest võitlevad. Toona ta kinnitas, et nad on väsinud, see kriis on neid kulutanud. Praegu on tõenäoliselt võimatu mitte kuulda tervishoiutöötajate palveid, appihüüdeid, et inimesed hoiaks piirangutest kinni ja vaktsineeriks ennast. Samas on äärmiselt kahju kuulata kolleege, kui nad ütlevad, et mitte midagi ei ole meditsiinisüsteemi jaoks tehtud ega neid inimesi kuidagi hoitud, et neid inimesi vallandatakse. Ma pean silmas tervishoiutöötajaid. Kas te tuletaksite palun meelde, kuidas valitsus on meditsiinisüsteemi, haiglaid, meditsiinitöötajaid toetanud ja kuidas ta plaanib veel edaspidi seda teha?

15:49 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! See on tõesti tõsi, et meditsiinisüsteem on väga suure koormuse all. Haiglate juhid räägivad, et inimeste motivatsioon [on kadumas], frustratsioon COVID-iga seoses on väga-väga suur. Ma olen rääkinud erinevate arstidega, kes ütlevad: "Ma olen õppinud traumatoloogiks, mitte nakkushaiguste arstiks. Ma ei taha teha seda tööd, ma tahan oma tööd teha. Ja see töö on kogu aeg üks ja sama, rutiinne, ma tahan teha huvitavat tööd." Meditsiinitudengid ütlevad, et nad lähevad appi sinna osakonda tegema oma residentuuri, aga nad ei saa tegelikult seda kogemust, mida on vaja [arstiteadmiste] omandamiseks ka kõikides võimalikes muudes valdkondades. 

Mida me oleme omalt poolt teinud? Me oleme järjepanu meditsiinisüsteemile eraldanud rohkem raha. Eelmisel nädalal tõstsime COVID-i voodikoha tasu 75%, et inimesi motiveerida. Me oleme jõudnud kokkuleppele ja riigieelarves on arstide-õdede, üldse tervishoiutöötajate ja ka hooldustöötajate palga tõus ette nähtud 9%, kui ma õigesti mäletan, hooldustöötajatel isegi rohkem, et neid inimesi hoida ja motiveerida. 

Positiivne on see, et huvi õe [eriala] vastu on suurenenud, inimesed tahavad seda õppida. Nii et sinna tuleb inimesi juurde. Aga lõplikult sellest väsimusest kuidagimoodi [praegu] üle ei saa. Inimesi sundida on siiski väga-väga keeruline.

15:50 Esimees Jüri Ratas

Ivi Eenmaa, protseduuriline küsimus, palun! Palun mikrofon Ivi Eenmaale! 

15:51 Ivi Eenmaa

Ma väga vabandan, aga läks kogemata.

15:51 Esimees Jüri Ratas

Selge. Urve Tiidus, palun! 

15:51 Urve Tiidus

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud peaminister! Arstide liit nõuab täna piirangute eirajatele märksa karmimaid karistusi. Täpsemalt on selle nõudmise esitanud Eesti Arstide Liidu volikogu. Arstkond ei nõua riigi lukku panemist, kuid nad nendivad, et leebe manitsemine on liiga vähe. COVID-i tõendeid ja maski kandmist tuleb kontrollida ja reeglite eiramisse karmimalt suhtuda. Tänasest on juba mõni asi nendest teostunud. See pöördumine on minu meelest kantud erialasest kompetentsist, aga kindlasti ka ametialasest südametunnistusest. Mis teie arvates paneb inimesed, kellele ühegi autoriteedi hammas peale ei hakka, ikkagi ratsionaalsemalt käituma ja selliseid diletantlikke [seisukohti] eirama? Mis see hea lahendus oleks? Ma saan aru, et palju asju on proovitud ja katsetatakse edasi, aga mis see lahendus oleks?

15:52 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Me oleme käitumisteadlastega pidanud päris palju nõu, kuidas ikkagi panna ühiskonda [soovitult] reageerima. Miks on nii, et ühes ühiskonnas või ühes riigis inimesed kas või soovituse mõjul juba tegutsevad, teises aga on vaja karme piiranguid ja politseid kõrvale? Selle kohta on erinevaid arvamusi. On ka selline mõiste nagu kultuuriline küpsus: ühiskond kas on seda või ei ole. Meie oleme siin, kus me oleme.

Kui me räägime inimestest, kes veel kõhklevad vaktsineerimise ees, siis ka käitumisteadlased on öelnud, et nendega tuleb suhelda empaatiliselt, tuleb nende hirme mõista ja püüda neil aidata neid ületada. Ja seetõttu, nagu ma enne loetlesin, me oleme teinud erinevaid samme selles suunas. Nüüd, mis puudutab piirangute täitmist, siis jah, paraku osa inimesi kuulab ainult jõudu ja seetõttu me oleme suurendanud patrullide arvu. On ka karistused, mida saab kohapeal määrata. Täna hommikul meil oli nõupidamine, homme ma saan uue ülevaate, kui palju on menetlusi algatatud ja inimesi karistatud. Tänasest ka kauplused, kaubanduskeskused ise kontrollivad maske, ei lase inimesi ilma  sisse. Koostöö ettevõtlussektoriga erinevates valdkondades on väga oluline. Keegi ei taha kinni minna, see peaks olema nende huvides.

Aga ma kutsuksin üles: inimesed, kui te näete, et piiranguid ei järgita, siis võib-olla lihtsalt inimene on unustanud maski ette panna. Siis võib heatahtlikult öelda, et palun vabandust, sa unustasid. Ole kena, pane mask ette. Ma arvan, et paljud ei pahanda, kui näiteks ühistranspordis sellele tähelepanu juhtida. Ei ole alati õige oodata, kuni politsei tuleb ja kedagi trahvib. Võib-olla paljud neist on lihtsalt kogemata unustanud. Samuti nende COVID-i tõendite kontroll. Kuna meedia on väga palju tekitanud sellist tunnet, et vaktsiinivastaseid või COVID-i tõendite nõudmise vastaseid on justkui tohutult palju, siis osa nooremaid teenindajaid kardab neid tõendeid küsida. Kui te käite niisugustes kohtades ja nad küsivad tõendit, siis võib neid igal juhul julgustada, et aitäh, et kontrollite, aitäh, et küsite. Ja samamoodi, kui võib-olla ei kontrollita, siis võiks sellele tähelepanu juhtuda. Tegelikult see on meie kõigi huvides, et me käituksime nende reeglite järgi.

15:55 Esimees Jüri Ratas

Rene Kokk, palun!

15:55 Rene Kokk

Aitäh, austatud esimees! Hea peaminister! Mul oli teile tegelikult hoopis teistsugune küsimus, aga praegune küsimus on ajendatud ühest teie vastusest. Peaminister peab faktidega ümber käies täpne olema. Ma palun vastata. Te väitsite siin ühele küsimusele vastates, et üks erakond korraldas mõned päevad tagasi Vabaduse väljaku ürituse. Kas teil on mingit informatsiooni, et sihtasutus Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks on end vahepeal registreerunud või teinud avalduse, registreerumaks erakonnana? Ma kontrollisin äriregistrist üle, praegu seda siin ei olnud. Juhul, kui see siiski nii on, siis on teil muidugi õigus, aga kui ei ole, siis sellise suhtumise korral me ühiskonnas sildu ei ehita. Ma nägin väga palju erinevate erakondade liikmeid sellel üritusel. Te peaksite täpsustama, missugune erakond oli selle ürituse korraldaja. Aga kui te ütlete, et tõesti antud sihtasutus on registreerumas erakonnana, siis ma võtan oma sõnad tagasi. Kas see on nii? Kas teil on infot selle kohta?

15:56 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Ühe konkreetse, teie erakonna juhid olid seal kohal ja väga selgelt jagasid ka seal kõlavaid mõtteid, seda asja selgelt legitimeerisid. Ei saa öelda, et nad ei oleks kuidagi seda nagu õigeks pidanud. Ja ei saa öelda, et Varro Vooglaid oleks ühegi teise erakonnaga nii seotud, nagu ta on teie erakonnaga seotud. Ning selle ürituse ametlik infokanal oli Uued Uudised, mis on teatavasti EKRE ametlik infokanal. Nii et ehitada distantsi selle ürituse ja teie erakonna vahele on ikka väga keeruline.

15:56 Esimees Jüri Ratas

Andres Metsoja, palun!

15:56 Andres Metsoja

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Austatud peaminister! Tõepoolest, kui mõelda aega nädal tagasi – kui oleks öelnud Eestis, et võtame kõik piirangud maha, mis siis oleks Eesti tänavapildis muutunud või inimeste käitumises muutunud? Ilmselt mitte väga palju. Kurb, et me tegelikult peame piirangute faasi uuesti tagasi minema. Igal Eesti perel on ilmselt COVID-i kriisiga oma lugu. Ja paraku on kõikidel peredel ka mingisugune veendumus, mida on väga raske muuta. Minu küsimus tuleb teile sellest valdkonnast, et see piirangute kehtestamine langeb sellisesse konfliktipiirkonda ka poliitilises mõttes. Siin saalis tehakse poliitikat ja sellest me oleme täna väga palju kuulnud. Kas valitsusel on olemas ka mingisugune riskihinnang inimeste käitumise kohta, just sellise käitumise kohta, mis võib kaasneda sellega, et väga paljud antivakserid tunnevad, et sanktsioonidega kiputakse nende elu kallale?

15:58 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh selle küsimuse eest! Esiteks, see on tõsi, et inimeste veendumusi kuue kuuga muuta on väga raske. Nagu ma viitasin, maikuus tehtud Eurobaromeetri uuring, mis arvestas inimeste veendumusi, [prognoosis], et me jääme pidama umbes 58% peale. Seal me olemegi pidama jäänud ja ka teised riigid on jäänud sinnakanti pidama. Portugal on teinud natuke rohkem, Saksamaa natuke vähem, aga põhimõtteliselt seal nad seisavad. Aga probleem on selles, et meil on tervisekriis. Ma saan inimeste frustratsioonist aru, aga me peame vaatama haiglate olukorda. Haiglates on meil peamiselt vaktsineerimata inimesed ja me peame neid piirangutega kaitsma, et nad haiglasse ei satuks. Sest nagu ma ütlesin, kui nad satuvad, siis me peame järjest rohkem piirama plaanilist ravi, võib-olla ka erakorralist ravi, kui neid haigeid tuleb rohkem. Selle tagajärjel kannatab kogu ühiskond. Nii et jah, siin ei ole häid lahendusi. Ka mina tahaksin teha ainult populaarseid otsuseid, aga mul ei ole ühtegi sellist õnnestunud teha.

15:59 Esimees Jüri Ratas

Peeter Ernits, palun!

15:59 Peeter Ernits

Hea juhataja ja lugupeetud peaminister! Kuidagi üheülbaliseks läheb, aga räägime asjast. Eilsed või, vabandust, üleeilsed suured Saksa lehed kirjutasid, et peagi algav või juba alanud gripihooaeg võib tähendada Saksa riigile üle 30-miljardilisi majanduskahjusid. Ameeriklased on seda juba varem rääkinud, meie siin eriti ei räägi. Minu küsimus on, kas te valmistute selleks sõjaks, mis hakkab varsti lõppema, või selleks, mida ennustatakse. Pean silmas väga raske gripihooaja tulekut ja sellega kaasnevaid kahjusid. Muuseas, kui koroona murrab ja tapab eriti vanu ja eriti mehi, siis gripp tapab tunduvalt nooremat lennukoridori. Kui palju te olete valmistunud gripihooajaks ja sellega seotud võimalikeks kahjudeks, mida Eesti riik tõenäoliselt kannab?

16:00 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh, et te seda küsite, sellepärast et gripp on tõesti ka suur murekoht. Mida me oleme teinud? Esiteks, sellest aastast on üle 60‑aastastele gripivaktsiin tasuta, eelmistel aastatel on olnud eakatele, nagu kõigile teistelegi, vaktsiin tasuline. Tänasest on käimas kahenädalased vaktsineerimistalgud, kus kõik perearstid tegelevad ainult vaktsineerimisega, sealhulgas gripi vastu vaktsineerimisega. Nii et ma kutsun üles ka teid, ka teie erakonda, kõiki erakondi vaktsineerima ka gripi vastu. Mina olen ühel aastal gripi läbi põdenud ja väga raske oli see haigus. Mina kindlasti vaktsineerin.  

16:01 Esimees Jüri Ratas

Mart Helme, palun!

16:01 Mart Helme

Aitäh, härra eesistuja! No me kõik oleme ühel aastal gripi läbi põdenud, selles ei ole kahtlust. Minu küsimus puudutab vaktsineerimist. Mis on teie plaan A? Ega teil peale plaan A mitte midagi muud ei olegi, teil on ainult plaan A. Te olete maininud, et inimestel on kõhklusi ja kartusi ja kahtlusi vaktsineerimisega seoses. Mina võin teile öelda, et üks kõhkluste ja kartuste ja kahtluste põhjus on teie valitsuse ajal aset leidnud vaktsiinide riknemise kobarkäkk. Inimestel on tõsine mure, paljud keelduvad vaktsiinist [kartuses], et neile tahetakse süstida raisku läinud vaktsiinidoose. Kas te siin Riigikogu ees saate praegu kinnitada täie veenvuse ja vastutustundega, et niisugune asi ei ole võimalik?

16:02 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh selle küsimuse eest! See ei ole võimalik sellel põhjusel, et esiteks, COVID-i vaktsiine seal ei olnud, välja arvatud AstraZeneca, mille me pidime ära annetama. Ja teiseks, peale seda, kui oli selgunud, et hoiutingimused pole olnud nõuetekohased, kandis Terviseamet kõik need vaktsiinid ja kõik need ravimid maha, mis seal laos olid. Selle kahju me kandsime ja mitte ühtegi sellist vaktsiinidoosi inimestele süstitud ei ole.

16:02 Esimees Jüri Ratas

Helle-Moonika Helme, palun!

16:02 Helle-Moonika Helme

Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud peaminister! Ma katsun nüüd hoiduda emotsioonidest. Ma tahan ühes väga olulises asjas selgust saada ja see on üks väga põhimõtteline küsimus. Nimelt, Vabariigi Valitsuse 23. augusti korraldus number 305, mis sätestab COVID‑19 leviku tõkestamiseks vajalikud meetmed ja piirangud ning põhineb nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse § 28 lõikes 5 sätestatul, ütleb, et meil on levimas eriti ohtlik nakkushaigus. Sellega on põhjendatud ära kõik need piirangud, kaasa arvatud see sundvaktsineerimine, mida teie sõnul ei ole olemas. Aga päev pärast seda, teenuseosutajate teabepäeval, 24. augustil ütles teie sotsiaalkaitseminister Signe Riisalo sõna-sõnalt, et COVID-19 ja ka muteerunud COVID-19 on tänaseks haigus, mille kohta me ei saa enam öelda "uudne, ohtlik". Ja kui me ei saa öelda "uudne, ohtlik", siis see tähendab seda, et meil on nii ravi kui ka vaktsiin. Sellised on ka paljud teised nakkushaigused. Ta tunnistab, et selles mõttes on üsna keeruline juriidiliselt kohustada inimesi vaktsineerima. Nüüd, tõe huvides ... (Juhataja helistab kella.) 

16:03 Esimees Jüri Ratas

Hea küsija! Vabandust, teie aeg! Austatud peaminister, palun!

16:04 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Ma toon teile lihtsalt sellise näite, et te saaksite aru, et tegemist on siiski ohtliku viirusega. Kui tegemist ei oleks ohtliku viirusega, siis inimesed sellesse haigusesse ei sureks. Ja viimase kuu jooksul on vaktsineerimata inimesi koroonaviirusesse surnud viis korda rohkem kui vaktsineeritud inimesi. Vaktsineerimata inimesi on Eestis koroonaviiruse tõttu haiglasse sattunud 2,5 korda rohkem ja vaktsineerimata inimesi on haigestunud ligi 2,5 korda rohkem. Tegelikult oluline näitaja on just see surmade arv. Oluline on haiguse raske põdemine, mis [iseloomustab] eelkõige vanemaid inimesi. Üle 60 aasta vanustel inimestel on tõenäosus sellesse haigusesse surra kolm korda suurem kui noorematel. See on väga raske haigus ja ma kindlasti ei soovita seda põdeda.

16:05 Esimees Jüri Ratas

Head ametikaaslased, ma lihtsalt palun teid: me teame kõik, et meil on 60 sekundit aega küsimiseks. Palun proovime küsimuse selle sisse mahutada. Jaak Juske, palun!

16:05 Jaak Juske

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Lugupeetud peaminister! Nagu ikka, teeb mulle muret olukord Eesti koolides. Teatavasti see viirus levib väga laialdaselt meie noorte seas ja mitmes koolis, terves reas koolides on väga suured koroonakolded. Koolijuhid on väga hädas. Juba enne, kui koolid läksid vaheajale, olid mitmed Eesti koolid sunnitud lapsed koju saatma, mitmed koolid on üldse uksed sulgenud. Ja siit minu küsimus: milline on teie juhitud valitsuse suhtumine? Kas me üritame koolid iga hinna eest kuni lõpuni lahti hoida või on kuskil see punane joon, millest alates valitsus otsustab, et koolid pannakse üle terve Eesti kinni ja lapsed hakkavad õppima kodus?

16:06 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Meil on väga erinevad piirkonnad ja meil on väga erinevad koolid ka. Kui me võtame õppeasutuste vaktsineerituse taseme, siis meil on põhikoolis ja gümnaasiumis 11. oktoobri seisuga  veidi üle 83% õpetajatest vaktsineeritud. Aga kui õpilased ka juurde tuua, siis on klasside vahel suured erinevused ja on erinevused ka piirkondades, kui me vaatame nii vaktsineerituse taset kui ka haiguse leviku taset. Üldiselt on veendumus, et ei ole mõistlik teha piiranguid Eestis eri kohtades erinevalt. Inimesed liiguvad. Kui ühes kohas on spaad kinni, siis nad liiguvad lihtsalt teise kohta. Aga koolide puhul sa kooli ei vaheta. Mulle tundub, et ei ole mingit põhjust sulgeda näiteks ka Hiiumaa koole, kui viiruse levik on konkreetselt mingis muus piirkonnas. Meie eesmärk on teha kõik selleks, et koolid saaksid olla avatud ja lapsed saaksid koolis käia.

Kui vaheaeg lõpeb, siis me oleme kokku leppinud, et tehakse koolides skriiningtestid ehk siis kõikidele lastele tehakse testid. Muidugi, see on väga suur koormus ja ei tea, kuidas see kõik välja kukub, aga see on eesmärk. Ja vaktsineeritud lapsed saavad edasi koolis käia, kui keegi teine peaks koolis haigeks osutuma. Vaktsineerimata õpilastel on nii, et kohe, kui on teada, et keegi on lähikontaktne, siis ta läheb teeb PCR-testi ja kuni tulemuse selgumiseni on kodus. See võib võtta sellest lähikontaktsusest teadasaamisest alates paar-kolm või neli päeva. Kui see PCR-test – just nimelt PCR-test – on negatiivne, saab laps kooli tagasi tulla. Aga eesmärk on just see, et hoida koolid lahti ja lapsed koolides. Kui see ei ole võimalik, siis püüame kas vähem piirava või rohkem koormava meetmega olukorda lahendada.

16:08 Esimees Jüri Ratas

Õnne Pillak, protseduuriline küsimus.

16:08 Õnne Pillak

Läks kogemata vastu.

16:08 Esimees Jüri Ratas

Ikka juhtub. Toomas Kivimägi. 

16:08 Toomas Kivimägi

Aitäh, härra juhataja! Väga austatud peaminister! Mul on kaks omavahel väga tihedalt seotud küsimust ühes küsimuses. Esiteks, sa mainisid oma ettekande alguses, et Põhjamaad on meist kordades paremas olukorras. Kas sa kordaksid ja tuletaksid meelde, mis on peamine põhjus, peamine erinevus meist, tänu millele Põhjamaad on saavutanud edu? Mis on see põhjus, miks me nii edukad ei ole? Ja teine, sellega seotud küsimus on see. Ma olen väga murelik selle pärast, et me ei kohtleks erinevalt neid õpilasi, üldhariduskoolide õpilasi, kes on kas vaktsineeritud või läbi põdenud, ja kes ei ole. Kas täna kehtima hakkavate piirangute valguses on põhimõttelisi erinevusi nendel õpilastel võimaluses osaleda kontaktõppes? See, et nad teatud juhtudel peavad tegema eraldi testi vastupidi nendele, kes ei ole vaktsineeritud, on hoopis teine teema. Aga kas printsiibis on kontaktõpe avatud kõigile ühetaoliselt? 

16:09 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Kõigepealt esimene küsimus Põhjamaade kohta. Esiteks see, mille ma välja tõin: seal on olnud ühiskondlik kokkulepe, et tegemist on tervisekriisiga, ja kõik on selles osas toetavad olnud. Teiseks, ega üle oma varju ei hüppa. Kui me võtame inimeste veendumused ja vaatame seda Eurobaromeetri uuringut, mis oli maikuus, [siis näeme], et Soome ja Rootsi on üsna [prognoositud] seisus. Inimeste veendumused näitavad, et nad suhtuvad vaktsiini positiivselt. Mis puudutab koolides vaktsineerituid ja mittevaktsineerituid, siis kõigil on võimalus koolis käia. Kui juhtub nii, et keegi klassis jääb haigeks, siis praegu kehtib erand, et kõik lapsed, kes on vaktsineeritud, saavad koolis edasi käia. Need lapsed, kes ei ole vaktsineeritud, peavad tegema testi. Kui vanem ei ole nõus seda testi tegema, siis laps peab kontaktsena kümme päeva kodus olema. Aga kui ta teeb PCR-testi ja saab negatiivse tulemuse, siis ta läheb tagasi kooli. Ühesõnaga, eesmärk on, et kõik lapsed saaksid kenasti koolis käia.

16:11 Esimees Jüri Ratas

Yoko Alender, palun!

16:11 Yoko Alender

Aitäh, austatud juhataja! Austatud peaminister, aitäh selle eest, et te tulite täna parlamendi ette ja me saame seda debatti pidada! Kuidas te julgustaksite, kuidas te nõustaksite neid inimesi, kes täna kahtlevad ja kõhklevad ja tõesti teevad seda isiklikel põhjustel? Neil on mure. Ja mis võiks olla see esimene samm, kellelt nad võiksid nõu küsida, kellele helistada, kuhu minna, kui nad tunnevad, et võib-olla oleks tark ennast vaktsiiniga kaitsta?

16:12 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Esiteks, infot saab vaktsineeri.ee lehelt. Seal on kirjas kõik müüdid, mis on põhilised hirmud, mida inimesed välja toovad, näiteks vaktsiinide kõrvalmõjude esinemissagedus ja kõik  selline. Aga kõige mõistlikum on loomulikult helistada oma perearstile või pereõele. Täna algasid kaks nädalat kestvad vaktsineerimistalgud, nii et saab kohale minna. Ja kui oma perearst vaktsineerimisse mingil põhjusel ei usu, siis saab minna mõne teise perearsti või pereõe juurde ja küsida neid küsimusi ja saada vastuseid. Saab helistada ka nõuandetelefonile, mis on selle jaoks üles seatud, sealgi vastatakse nendele küsimustele. Võimalusi infot saada on üsna palju, aidatakse hirme ületada. Aga ma arvan, et kõige parem võimalus on rääkida perearsti või pereõega, kes oskab otseselt neid hirme maha võtta ja selgitada tasakaaluks hoopis seda, mida tegelikult kartma peaks.

16:13 Esimees Jüri Ratas

Henn Põlluaas, palun!

16:13 Henn Põlluaas

Aitäh, hea eesistuja! Austatud peaminister! Mul on väga hea meel, et te siin oma kõnes tunnistasite, et Riigikogus ei soovi keegi NATO‑st välja astuda. Siiamaani te olete kahjuks väitnud, justkui EKRE seda sooviks. Ma loodan, et sellega on see vale lõplikult ümber lükatud. Samamoodi võiksite lõpetada oma alusetu jutu, justkui EKRE oleks vaktsineerimise vastu. Küsin aga sedasi: kui te olete karistuste ähvardusel kehtestanud, et erinevad ettevõtted ja asutused peavad kontrollima vaktsiinipassi, siis kuidas on võimalik, et selleks loodud äpp lihtsalt ei tööta? See signaal on tulnud väga paljudest kohtadest. Kuidas on nii, et te seate kohustuse, aga selle täitmise võimalused puuduvad?

16:14 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Esiteks, see ongi minu arvates väga küüniline, et te ise olete vaktsineeritud, aga õõnestate usaldust vaktsiinide vastu. Minu meelest oleks mõistlik, et selles osas oleks ühiskondlik kokkulepe. Aga teiseks, ma ei ole teadlik, et see äpp ei tööta. Mul endal on olnud paar juhtu, kui see äpp ei ole minu tõendit lugenud, aga siis tuli sellest teha pilt, ja kohe luges. Ma ei ole küll näinud, et keegi on vaevelnud selle süsteemiga ja see pole töötanud. Vähemalt ei saa see olla massiline. Kui see kellelgi on nii, siis tasub pöörduda TEHIK-u poole või kui tegemist on restoraniga, siis tasub pöörduda teiste restoranide poole ja küsida nõu, kuidas nemad saavad kontrollitud. Kindlasti on seal nippe.

16:14 Esimees Jüri Ratas

Martin Helme, palun!

16:15 Martin Helme

Aitäh, lugupeetud spiiker! Hea peaminister! Te olete siin mitu korda rääkinud sellest, mida meie tegime, kui me valitsuses olime. Jah, me olime valitsuses ja Eesti sai koroona esimese lainega suurepäraselt hakkama. Ei olnud masse tänaval meelt avaldamas valitsuse vastu, ei olnud ka politseid neid laiali ajamas. Teie olete umbes kümme kuud peaminister olnud ja me oleme teist korda selle aja jooksul Euroopa koroonatippude hulgas. Te muudkui süüdistate erakonda, kes ei ole valitsuses. Kas te ikka jätkuvalt ei saa aru, et teie vastutusel on Eesti tüürimine koroonakriisis ja te olete selles peaministrina totaalselt läbi kukkunud? Teie valitsus on selles totaalselt läbi kukkunud. Te tulite täna ka meie ette rääkima ilma plaanita, kuidas tuleb edasi vaktsineerida. Te ei ole siiamaani sellega hakkama saanud ja see ei lähe ka edaspidi paremini. Nii et kui te siin räägite Põhjamaadest, siis Põhjamaade ja meie vahe on selles, et seal inimesed usaldavad valitsust, aga siin ei usalda, sellepärast et te kogu aeg valetate, nii nagu te täna valetasite selle meeleavalduse kohta. Millal te tagasi kavatsete astuda?

16:16 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Kõigepealt tuletan meelde, et teie valitsemisajal olid meeleavaldused keelatud. Kõik oli keelatud, põhiõigused olid nii piiratud, et keegi ei tohtinud mitte kuskil käia. Meeleavaldused olid keelatud. Teiseks, kui meie olime opositsioonis, siis me saime aru, et tegemist on tervisekriisiga. Me toetasime valitsust igati nendes sammudes, mis olid sellel hetkel vajalikud. Aga ei saa võrrelda esimest lainet, kus oli kõigepealt 34 nakatunut, kui kehtestati eriolukord, ja tipp oli vist 140 haiget haiglas. See oli hoopis teine olukord. See oli kõikides riikides teine olukord, inimesed kartsid. Ma saan aru, et te tahate selle kõik kirjutada enda tegevuse arvele, aga inimeste käitumine on ajas muutunud. Kui te tõesti sooviksite inimeste tervist kaitsta, siis te toetaksite kõiki meetmeid, millega me välja oleme tulnud. Te ju ise ka rakendasite neid meetmeid, kui esimene laine oli.

16:17 Esimees Jüri Ratas

Ma palun veel kord saalis vaikust. Palun austame neid, kes küsivad, neid, kes kuulavad, neid, kes vastavad. Martin Helme, protseduuriline küsimus. 

16:17 Martin Helme

Ma muidugi juhiksin tähelepanu sellele, et ma ei saanud küsimusele vastust. Ja teiseks ma juhin tähelepanu sellele, et ei ole ilus puldist valetada. Niimoodi sildasid ei ehitata. Ei olnud midagi keelatut. Meil käisid meeleavaldajad Stenbocki ees kuust kuusse ja keegi neid laiali ei ajanud. Ei ole ilus valetada. Sellega ei edene Eestis võitlus koroona vastu.

16:17 Esimees Jüri Ratas

Merry Aart, palun!

16:17 Merry Aart

Aitäh! Lugupeetud peaminister! Minu arusaamist mööda on üks suur probleem olnud väga segane kommunikatsioon kogu selles valdkonnas ja kogu sellel ajal. Ma kuulasin eelmise nädala lõpus peaarstide selgitust, õigemini intervjuusid nendega nii Tartus kui Tallinnas, ja oli väga selge, miks ei saa haiglad inimesi vastu võtta, miks on see piiratud, mida toob kaasa haiguse läbipõdemine. Inimesed saavad sellest väga hästi aru ja võtavad seda tõe pähe. Siit on minu ettepanek teile: kas te ei kaaluks proua Lutsari väljavahetamist? Minu lugupidamine talle, aga tema sõnavõtud on hästi segased, ei jäta muljet, et ta seda valdkonda tunneb. Ja inimestel on väga keeruline temast aru saada. Ma ütlen veel kord, et väga hea oli kuulata peaarste.

16:19 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Eks kõigil ongi selles kriisis erinevad rollid ja professor Lutsar kindlasti jagab seda valdkonda väga hästi. Haiglate juhid räägivad haiglate toimepidevusest ja nende sõnumid on väga selged. Sellega ma olen nõus. Igal juhul ma olengi palunud ka haiglajuhtidel inimestega rohkem rääkida, selgitada olukorda, et see jõuaks kõikide Eesti inimesteni. Ja mul on väga hea meel, et nad on seda teinud.

16:19 Esimees Jüri Ratas

Tarmo Kruusimäe, palun!

16:19 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea esimees! Hea ettekandja! Kui ma kuulsin, et siin sellest äpist räägiti, siis mulle meenus, et meil on ju see Hoia. Mis sellest Hoia äpist on saanud? Ja mu teine küsimus on selle kohta, et praegusel hetkel on valitsusele koroonapatsientide ravimine tunduvalt olulisem kui pikka aega operatsiooni ootavate haigete ravimine.

16:19 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Valitsusele ei ole. Neid otsuseid teevad haiglad. Lihtsalt, kui COVID‑iga satuvad inimesed haiglasse, siis haiglatel ei ole valikut. Nad ei saa ukse peal öelda, et me ei võta seda haiget vastu. Nagu ma ütlesin, see tähendab seda, et COVID-i osakondi tuleb laiendada, kui neid haigeid tuleb juurde. Tegemist on nakkushaigusega, neid inimesi ei saa panna teiste haigetega ühte palatisse. See nõuab täiendavaid inimesi tööle. Nii et on väga kahetsusväärne, et seetõttu, et on nii palju COVID-i haigeid, on haiglad sunnitud oma plaanilist ravi piirama. Aga me kõik saame anda oma panuse, et see kaugemale ei läheks, hoides distantsi, minnes võimaluse korral kodutööle, pidades piirangutest kinni ja vaktsineerides. Siis haiglavõrgu numbrid ei kasva nii suureks, et plaanilist ravi peab veelgi rohkem piirama.

16:21 Esimees Jüri Ratas

Kert Kingo, palun!

16:21 Kert Kingo

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Hommikusel sotsiaalkomisjoni istungil te ütlesite, et eesmärk on kaitsta meditsiinisüsteemi ülekoormuse eest. Aga nüüd te olete lõhestanud ühiskonda, olete jaganud inimesed gruppidesse või klassidesse: ühed, need vaktsineeritud, võivad reisida ringi, osaleda rohkearvulistel üritustel, kus tekivad uued viirusekolded ja viiruseid kantakse laiali nii vaktsineerimata kui ka vaktsineeritud isikutele. Täpselt samamoodi on meil Eesti piirid lahti, kõik võivad Eestisse siseneda, ei kontrollita nende nakatumist ega muid näitajaid. Lõpptulemusena need inimesed jäävad haigeks ja satuvad ka haiglasse. See on täiesti reaalne. Mu küsimus ongi, kuidas selline piirangute loogika kaitseb meditsiinisüsteemi ülekoormuse eest.

16:21 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Meil on haiglates kaks kolmandikku inimesi vaktsineerimata, meil on COVID-i kolmanda järgu intensiivis üle 90% inimestest vaktsineerimata. Seetõttu on põhjust piirata vaktsineerimata inimeste liikumist – just selleks, et nad ei saaks seda haigust, et nad ei jääks nii raskelt haigeks, et nad ei satuks haiglasse. See on nende kaitseks vajalik, et hoida ühiskonda tervikuna lahti.

16:22 Esimees Jüri Ratas

Tarmo Tamm, palun!

16:22 Tarmo Tamm

Aitäh, Riigikogu esimees! Lugupeetud peaminister! Me ju teame, et paljud inimesed tunnevad muret vaktsiinide kõrvalmõjude pärast. Kui palju neid tegelikult üldse olemas on? Kas on olemas selline statistika või ülevaade, millised kõrvalmõjud võivad kaasneda – on see siis iiveldus, palavik või midagi muud, punetus? Inimesed saaksid ehk sellest julgust juurde, kui [oleks selge], et sellega tegelikult ei kaasne selliseid kõrvalmõjusid, mis inimeste tervist ohustavad. Minu meelest see viiks nagu seda edasi, et inimesed julgeksid end rohkem vaktsineerida lasta.  

16:23 Peaminister Kaja Kallas

Suur aitäh! Vaktsineeri.ee lehel on toodud kõik põhilised müüdid [selle kohta], mida inimesed kardavad. Ja teadlased on need müüdid seal ümber lükanud. Seda infot saab vaktsineeri.ee lehelt. Need andmed on avaldatud, me oleme neid jaganud ka tööandjatega, kes ütlevad, et nad peavad vestlusi töötajatega, kellel on hirmud. Seda kõike saab sealt uurida. Ja eks on erinevaid müüte, ma võib-olla kõiki neid ei hakka siin ette lugema. Kindlasti saab konkreetsetele küsimustele vastuse ka oma perearsti käest. Eestis on 175 inimest, kellele on vaktsiin vastunäidustatud, seega enamikule inimestele see ei ole vastunäidustatud. Kui ei sobi üks vaktsiin, mõni toimeaine selles, siis sobib mõni teine, kus seda toimeainet ei ole. Nii et perearsti või pereõega konsulteerides kindlasti leiab lahenduse.

16:24 Esimees Jüri Ratas

Aivar Kokk, palun! 

16:24 Aivar Kokk

Hea juhataja! Lugupeetud peaminister! Võib-olla ma olen midagi valesti aru saanud ja ma küsin üle. Praeguse seisuga peaks olema niimoodi, et kui sa oled läbi põdenud, siis kuus kuud kehtib see paber. Ja kui kaks korda oled vaktsineeritud, siis samamoodi. Aga kolmandat vaktsiini saab teha kaheksa kuu pärast. Kui täna on vaktsiin olemas, kas ei või olla nii, et kui mõni inimene soovib, ja ma loodan, et neid on palju, kes soovivad kolmandat vaktsiini teha, siis võiks seda teha varem?

16:24 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Praegu on soovitus, et tõhustusdoos tehakse üle 65-aastastele ja noorematest ka nendele, kes viirusega väga tihedalt kokku puutuvad: tervishoiutöötajad, hooldekodude töötajad, õpetajad. Minule on seda selgitatud nii. Kui inimesed küsivad, et ma olen 44-aastane, aga ma tahan seda tõhustusdoosi, ma ei taha uuesti haigeks jääda, siis seda on selgitatud nii, et kui ma olen noor inimene, siis vaktsiin töötab nii, et mul tekib rakus mälu. Ja see rakk hakkab võitlema, kui viirus tahab minu organismi tungida. Kui ma lasen liiga tihedasti endale selle süsti teha, siis rakk muutub laisaks ja tegelikult immuunsus seeläbi alaneb ja peabki järjepanu kogu aeg neid tõhustusdoose tegema. Kuna vanematel inimestel immuunsus langeb väga tugevasti, siis neile seda soovitatakse, aga noorematel pigem see pole vajalik. Aga ma tean, et kui inimesed väga paluvad, siis perearstid tõhustusdoose teevad, aga praegu me oleme lähtunud Euroopa Ravimiameti ja Eesti immunoprofülaktika ekspertkomisjoni soovitustest.

16:26 Esimees Jüri Ratas

Aivar Kokk, protseduuriline küsimus.

16:26 Aivar Kokk

Täpsustaksin seda, et kuue kuu pärast mu tõend enam ei kehti, aga ma saan minna süsti tegema alles kaheksa kuu pärast. Mis see kaks kuud vahepeal teha, see oli mu küsimus. 

16:26 Esimees Jüri Ratas

Toomas Järveoja, palun!

16:26 Toomas Järveoja

Siin on täna korduvalt, hea juhataja ja lugupeetud peaminister, räägitud valetamisest. Mul on küsimus laupäevase video kohta, mis levis meie meediamaastikul. Ma tsiteerin: "Mul on sõnum meie tervishoiumaffiale: jätke hüsteeria õhutamine. Haiglate juhtkonnad on kriisi käigus enda suunas kühveldanud üle 300 miljoni euro, et võidelda nii-öelda kroonaga. Nad on valetanud meile, et neil pole voodikohti."  On teil andmeid, et Eesti haiglate juhid on valetanud meile, et neil ei jätku voodikohti?

16:27 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Ei, mul ei ole andmeid, et Eesti haiglajuhid on valetanud. Kindlasti ei ole nad seda teinud. Kellel on kahtlusi, neile ma saan kokku leppida ekskursiooni. Saab minna vaatama, kas see vastab tõele või ei vasta. Aga mina usun Eesti meditsiinijuhte ja kõiki neid, kes selle viirusega iga päev võitlevad. Ma vastan ka Aivar Koka täpsustavale küsimusele. Just läbipõdemise tõend kehtib kuus kuud ja peale selle või selle aja jooksul soovitatakse teha üks süst. Seda ka seepärast, et siis see läbipõdemise tõend enam ei kehti. Vaktsineerituks loetakse läbipõdemine pluss üks süst. Aga kui me räägime tõhustusdoosidest, siis ükski nendest tõenditest kehtivust ei kaota, kui sa seda tõhustusdoosi ei tee.

16:27 Esimees Jüri Ratas

Urmas Reitelmann, palun! 

16:27 Urmas Reitelmann

Aitäh, härra eesistuja! Proua peaminister, te siin viitasite Indiale, et India lahendas probleemi COVID-iga lihtsalt inimeste ärasuremise teel. See on järjekordne vale teie lõputus valede jadas. Uttar Pradeshi osariigis puhkes taud mai alguses, juuli lõpuks oli see haigus likvideeritud, ja mitte sellepärast, et peaaegu 300 miljonit Uttar Pradeshi osariigi inimest kõik in corpore ära surid. Neid on peaaegu sama palju, kui Ameerikas on inimesi. Samal ajal vist eelmisel nädalal kirjutas Svenska Dagbladet, et 70% Rootsi haiglates surnud inimestest on kaks korda vaktsineeritud. Uttar Pradeshi fenomen seisis koheses ravi alguses, mitte vaktsineerimises. Ja üks võtmesõna selles oli "ivermektiin". Loomulikult üritab vaktsiiniusku maailm neid fakte eirata, aga need on faktid. Minu küsimus on: kas Eestis on mõeldud kohese ravi tõhustamisele haiguse algfaasis?

16:29 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Minul ei ole India kohta nii palju teadmisi kui teil, aga mina lähtun nendest tavalistest infoallikatest, mis uudistevooga tulevad. Nüüd, see ivermektiin, mida te propageerite – soovitan tutvuda, vaktsineeri.ee lehel on Tartu Ülikooli peremeditsiini kaasprofessori ja perearsti Marje Oona kirjutis selle kohta. Ta ütleb: " ... olemasolev tõendusmaterjal ei toeta ivermektiini kasutamist ei COVID-19 ennetamiseks ega raviks väljaspool hästi disainitud kliinilisi uuringuid. Lihtsamalt öeldes tähendab see, et seni ei ole ühtegi kvaliteetset uuringut, mis näitaks ivermektiini kasu. [---] On olemas üks teine hästi koostatud metaanalüüs, kuid see on tagasi võetud, kuna üks selles uuringus ivermektiini suurt kasu näidanud uuring osutus võltsinguks. [---] On olnud veel mitmeid uuringuid, mis on justkui näidanud ivermektiinist suurt kasu, aga kahjuks on need lähemalt uurides osutunud võltsinguteks." Ja siin on toodud terve rida artikleid, mis seda toetavad, näiteks [saitidelt] nature.com, science.org, theguardian.com, bbc.com. Need on kõik leitavad. Kahjuks on teadusartiklite pähe võimalik avaldada neidki töid, mis on väga nõrgad. Ja kui nad on juba veebi jõudnud, siis võivad nad saada tohutu leviku ja mõju, aga tegelikult teaduslikku tõestust ei ole.

Nüüd, ivermektiin on väga hea parasiitidevastane ravim, mida kasutatakse veterinaarmeditsiinis, eelkõige hobustel. Ivermektiini kasutatakse ka inimestel troopiliste piirkondade parasiithaiguste ravis, aga tavaliselt on siis ravikuuriks ühekordne ravimiannus vastavalt kehakaalule ning ravi võib korrata mingi teatud aja möödudes. Ühesõnaga, kuna nendes ivermektiini nn COVID-19 protokollides soovitatakse suuri annuseid, pikemaajalist ravi või koguni regulaarselt ravimi võtmist, siis sellel on kõrvaltoimed, näiteks seedetraktis mingid nähud, kesknärvisüsteemi häired ja ka nägemishäired. Ivermektiini kasutus on kaasa toonud mürgistusi. Jällegi on viited, kust saab selle kohta lugeda. Samuti on ivermektiinil võimalik mõju raseduse kulule, loote arenguanomaaliate tekkele. Ja katseklaasiannustele [vastavaid] hiigelannuseid inimestel kasutada ei saa. Väited, et eri riikides – näiteks Brasiilia, Peruu, Jaapan, Slovakkia, Indias mõni piirkond – olevat ivermektiini kasutamisest kasu tõusnud, ei vasta põhjalikumal kontrollimisel kahjuks üldse tõele. Isegi ivermektiini tootja Merck on soovitanud ivermektiini COVID-i korral mitte kasutada. Jällegi on viide, saate tutvuda konkreetse uuringuga.

16:32 Esimees Jüri Ratas

Margit Sutrop, palun!

16:32 Margit Sutrop

Aitäh teile! Lugupeetud peaminister! Te rääkisite sellest, et on väga palju neid, kes ei ole veel otsustanud minna kaitsepookima, kuna neil on hirm vaktsiini kõrvalmõjude ees. Mõistus tõrgub aru saamast, kuidas neil on kõrvalmõjude ees suurem hirm kui selle raske haiguse ja sellega seotud pikaajaliste kõrvalmõjude ees. Kas inimesed on unustanud, et vaktsiinide kasutuselevõtt on olnud rahvatervise edulugu, päästnud inimesi lastehalvatusest, tuberkuloosist, kõigist neist rasketest haigustest, mida meie esivanemad pidid taluma? Vanemad inimesed ju mäletavad lapsi, kes lastehalvatuse tagajärjel eluks ajaks ratastooli või lombakaks pidid jääma. Minu hinnangul ei ole need hirmud tekkinud iseenesest. Internetis levivad näiteks YouTube'i videod, mis levitavad väärinfot, hirmutavad inimesi vaktsiinide kõrvalmõjudega. End teadlaseks nimetavad inimesed kirjutavad avalikke pöördumisi, mis on täis pooltõdesid või lausa valesid. Ida‑Virumaa eakate seas tehtud uuring näitab, et inimesed ei lähe vaktsineerima, kuna usuvad, et lääne vaktsiinid pole nii head ... (Juhataja helistab kella.) ... kui Venemaa Sputnik. Ilmselt ei ole ka juhuslik, et vaktsiinivastasus levib just postkommunistlikes riikides, mis ... (Juhataja helistab kella.) ... on meie naaberriigi infooperatsioonidele vastuvõtlikud.

16:33 Esimees Jüri Ratas

Hea küsija, teie aeg!

16:33 Margit Sutrop

Minu küsimus ...

16:33 Esimees Jüri Ratas

Austatud peaminister, palun!

16:33 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Hirmud ongi väga ebaratsionaalsed, nii et selles mõttes ei olegi need võib-olla väga põhjendatavad. Ma esiteks soovitaks kõigil, kellel on hirmud, minna Eesti Rahva Muuseumisse. Seal on üks eraldi ümmargune boks kaitsepookimise, rõugete kaitsepookimise teemal: kuidas vanasti inimesi veendi ja kuidas ka näiteks usujuhid ütlesid, et see on vajalik. Aga mida me saame teha? Me saame ainult teaduspõhiselt läheneda. Ja ma olen korduvalt öelnud, et tegelikult need, kes saavad inimesteni seda informatsiooni tuua, on eelkõige perearstid. Nemad saavad tõestada, et tegelikult peaks rohkem kartma seda haigust, mitte vaktsiini. Mulle väga meeldis, kui üks perearst mulle ütles, et temal on kõik eakad vaktsineeritud. Kuidas tema suudab veenda, samas mõni teine ei suuda? Tema ütles nii, et kui inimene talle ütleb, et ei, ma ikka ootan, ma ootan paremat vaktsiini ja ma ei tea, mida, siis ta ütleb, et teate, te võite oodata, aga me ei taha, et see haigus teid enne kätte saab. Ja arvestades, et meil on deltatüvi, saab see haigus teid enne kätte, kui te jõuate vaktsiini ära oodata. Teil ei tasu seda riski võtta. Nii et ega siin ei olegi muud, kui ainult seletada ja jõuda nende hirmude olemuseni.

16:34 Esimees Jüri Ratas

Priit Sibul, palun!

16:34 Priit Sibul

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Hea valitseja! Mul on hea meel, et te olete minu hinnanguga Tanel Kiige isikuomadustele nõustuma asunud ja näite ka ise minister Kiige soravast lorast väsinud ja tüdinud olevat. Möödunud teisipäeval tutvustasite te piiranguid juba üksinda. Aga kuna ma vaktsineerimisest ja ivermektiinist tean vähem kui teie, siis mul on küsimus teie juhitava valitsuse töö ja töökorralduse kohta. 21. oktoobril te ütlesite, et kultuuriminister Ott saab oma tööd jätkata, te arutate temaga veel töökorralduslikke küsimusi. Veel nädal varem, 14. oktoobril te ütlesite, et kui haiglates tekib ülekoormus, siis on Tanel Kiik valmis tagasi astuma. Tänaseks on haiglad teatanud korralise ravi piiramisest ja nii edasi. Kui palju ja mis seal haiglates peab juhtuma, et need asjad juhtuksid, mida te olete öelnud? Ja mis Anneli Otist ja valitsuse töökorrast saab?

16:36 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Nagu ma viitasin, esiteks, ega ühegi ministri väljavahetamine aita selle kriisiga toime tulla või haiglate koormust otseselt vähendada. Teiseks, mis puutub kultuuriministrisse, siis kultuuriminister on hetkel puhkusel ja kui ta puhkuselt naaseb, siis saab ka põhjalikumalt arutada, kuidas on võimalik tema tööd teha ja kas üldse on.

16:36 Esimees Jüri Ratas

Uno Kaskpeit, palun!

16:36 Uno Kaskpeit

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Austatud peaminister! Siin te räägite igasugustest probleemidest, nakatumine ja värk, aga mitte mingisuguseid piiranguid ei kehtesta. Näiteks Läti riik kehtestas erakorralise seisukorra. Käisin ise isiklikult nädala lõpus kontrollimas. Tõesti, lätlastel olid kõik kohvikud-restoranid kinni, kõik ehituspoed ja pulstipoed olid kinni, ainult toidukauplused olid lahti. Ja rahvast liikus vähe, sest ei olnud ju kuskil käia. Miks meil midagi taolist ei kehtestata?

16:37 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Väga huvitav, et teie seda küsisite. Mulle tundub nähes, kuidas te korraldate meeleavaldusi vabaduste kaitseks ja ma ei tea mida veel, et kõik sellised piirangud on [teie arvates] ebavajalikud. Tore, et te toetate tegelikult samme, mida on vaja astuda. Mis puutub eriolukorda, siis nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadusega on valitsusele antud õigus võtta vastu kõiki neid otsuseid ilma eriolukorda välja kuulutamata. Nii et tegelikult meil on need võimalused.

Ja ikkagi ma rõhutan seda, et eesmärk on hoida ühiskond võimalikult lahti ja kehtestada vaid neid piiranguid, mis on vältimatult vajalikud nakkushaiguse ennetamiseks ja tõrjeks. Kui on võimalik saavutada sama eesmärk vähem koormava piiranguga, siis me püüame seda teha, aga nagu ma ütlesin, see ei tähenda seda, et me lõpuks selleni ei jõua. Võib-olla peab karmimaid otsuseid tegema, aga kõigepealt prooviks siiski teha need sammud nii, et me saame edasi minna ilma rangemate piiranguteta. 

16:38 Esimees Jüri Ratas

Heiki Hepner, palun!

16:38 Heiki Hepner

Suur tänu, hea esimees! Austatud peaminister! Kriisis on kommunikatsioon vähemalt sama oluline kui pakutavad lahendused. Toon lihtsalt ühe näite. Kord peavad haiguse läbipõdenud laskma end vaktsineerida, kord ei pea, kord sõltub see sellest, kas haigestuti enne vaktsineerimist või pärast vaktsineerimist. Me teame, et mõlemal juhul tekivad ka antikehad. Teadusnõukoda on andnud mitmeid soovitusi, mis tegelikult ei ole päris nii rakendunud, ning see on tekitanud ka, ma julgeksin ütelda, üksjagu segadust ja mõnes ilmselt ka trotsi. Kuidas valitsus kavatseb tagada selge ja üheselt mõistetava kommunikatsiooni, mis ka näib õige ja arusaadav?

16:39 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! See on väga hea küsimus, sellepärast et seda korraldada ongi väga keeruline. Valitsuses me oleme kokku leppinud sõnumid, mida me kõik toetame, valitsus räägib nagu ühel häälel. Aga tõepoolest, meil on teadusnõukoda, kus on erinevad professorid, meil on sõnavabadus, kõik saavad oma arvamust avaldada – ei saa kellelegi arvamuse avaldamist ära keelata. Paraku kriisiolukorras võib see tõepoolest tekitada tunde, et tulevad erinevad sõnumid ja justkui avalikkuses vaieldakse omavahel. Aga omal tasandil oleme me küll tahtnud nii teha, et me valitsusena anname välja ühtesid sõnumeid. Eks me püüame paremini, alati ei õnnestu.

16:40 Esimees Jüri Ratas

Jaak Valge, palun!

16:40 Jaak Valge

Aitäh! Lugupeetud peaminister! Ma küsin Alar Lanemani küsimuse jätkuküsimuse, mis omakorda tõukus teie vastusest. Te illustreerisite India olukorda, kus viiruse levik on alla surutud, hoopis laibavirnadega. Aga kui vaadata statistikat, siis Indias on tegelikult proportsionaalselt suremus olnud pandeemia algusest peale kolm korda väiksem kui Eestis. Mina ei taha mitte midagi öelda ivermektiini kohta. India pole ka mu lemmikriik, mida ma ilmtingimata kaitsma peaksin. Küll aga on mul see loogiline küsimus, et kas te ikka ei peaks oma väidetes korrektsem olema? See ei mõju avalikkusele hästi, kui te eksite. Siis ei usuta neid asju ka, mis tõele vastavad.

16:41 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Nagu ma ütlesin, ma ei ole India ekspert, ma tõesti ei saa tuua neid võrdlusi, sest ma ei ole valmistunud [teemaks] India versus meie. Minu mure on Eesti inimesed, minu mure on need inimesed, kes siin surevad. Püüaks sellega hakkama saada, et meil surmasid väga palju ei oleks.

16:41 Esimees Jüri Ratas

Kalvi Kõva, palun!

16:41 Kalvi Kõva

Aitüma! Alustuseks: tõesti on saabunud aeg, kus me peaksime selle poliitilise kisklemise omavahel ära jätma ja pühenduma täie jõuga viiruse leviku pidurdamisele. Minu küsimus on see. Hea Kaja, ole hea, valgusta meid natukene. Nüüd see tõhustusdoos: ridamisi 65+ inimesed selles nimekirjas, õpetajad on selles nimekirjas, arstid on selles nimekirjas – kõik arusaadav. Aga päästjad? Vaata, päästjad – mina olen see, kes päästjatega koos oma doosi sai, see on üle kuue kuu tagasi. Kuus kuud on mööda läinud, päästevõimekus on meil Eestis, nagu on, suht õhuke, eks ole, aga päästjad selles nimekirjas ei ole. Mis saab või kuidas nendega peaks käituma? Nad küsivad aeg-ajalt, mis ma neile ütlen?

16:42 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Poliitilist kisklemist meil teiega ju ei ole, selles küsimuses vähemalt mitte. Tõhustusdoosiga on nii, et Euroopa Ravimiameti soovitus ja Eesti immunoprofülaktika komisjoni soovitus on olnud, et neid süste saaksid üle 65‑aastased inimesed ja inimesed, kellel on immuunsus nõrgem, ja ka inimesed, kes puutuvad viirusega väga palju kokku: õpetajad, tervishoiutöötajad, sotsiaaltöötajad. Teistel noorematel inimestel – päästjad on ju tugevad mehed – ei ole seda vaja. Nii nagu mulle seletati, rakus tekib mälu, kui vaktsiini süstitakse, ja rakk ise hakkab võitlema, kui viirus tahab organismi tungida. Kui noorele inimesele, kellel tegelikult ei ole seda vaja, kellel on niigi tugev immuunsus ja see rakumälu töötab, teha vaktsiinisüsti liiga tihedasti, siis rakk võib minna laisaks ja tegelikult jääb inimene mõnes mõttes nagu vaktsiinist sõltuvusse. Siis tõhustusdoosi tulebki järjepanu kogu aeg teha. Nii et põhimõtteliselt on nii, et perearstidelt saab tõhustusdoosi paluda, kui on tõesti selline olukord, et sa kuskil viirusega väga palju kokku puutud. Aga ma lihtsalt selgitan, miks me valitsuses otsustasime järgida täpselt seda immunoprofülaktika komisjoni soovitust ja Euroopa Ravimiameti soovitust: just sellel põhjusel, et tegelikult seda kõigile otseselt vaja ei ole.

16:44 Esimees Jüri Ratas

Helir-Valdor Seeder, palun! 

16:44 Helir-Valdor Seeder

Aitäh, austatud peaminister! Te olete paaniliselt vältinud siin vastamist küsimustele, mis puudutavad Anneli Otti ja Tanel Kiike. Ometigi valitsuse liikmed, ministrid on need, kes langetavad olulisi otsuseid ja viivad ellu. Tänaseks peame tõdema, et need otsused ja nende otsuste elluviimine ei ole väga õnnestunud olnud. Minu küsimus on veel kord Tanel Kiige kohta, juba mitmes kord. Ma tsiteerin 14. oktoobril esitatud ajakirjaniku küsimust: "Kas tervise- ja tööminister peab võtma ka poliitilise vastutuse?" Ja teie vastus sõna-sõnalt: "Tervise- ja tööminister on kinnitanud, et ta vastutab selle eest, et haiglad üle kriitilise piiri ei lähe. Nii et sellest võib välja lugeda küll jah." Milles siis seisneb tervise- ja tööministri vastutus? Ja kas teie arvates ei ole haiglad ikka veel jõudnud kriitilise piirini? Oma ettekandes te ütlesite, et see kriitiline piir on juba ületatud.

16:45 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! See ei tule kellelegi uudisena, et tervise- ja tööminister vastutab tervishoius, kogu selles valdkonnas toimuva eest. See on absoluutselt tõsi. Kui te kuulasite mu ettekannet, siis praegu on meil vaja mobiliseeruda selleks, et lahendada see olukord, mis meil on tekkinud. Kas ministri lahkumine praegu selle olukorra lahendab? Mingi poliitilise pinge ta kindlasti võtab maha, aga kas see lahendab haiglate olukorra? Hetkel ei lahenda. Aga ma olen seda küsimust igal juhul kuulnud ja Riigikogu liikmetel on alati võimalus vastavaid samme astuda, kui nad leiavad, et minister ei ole oma ülesannetega toime tulnud. 

16:46 Esimees Jüri Ratas

Tiiu Aro, palun!

16:46 Tiiu Aro

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud peaminister! Ikka vaktsineerimisest. Mõned arvud: vaktsineerimise algusest on tehtud üle 1,4 miljoni vaktsiinidoosi, on laekunud 5357 teatist ehk 0,38% juhtudel on olnud kõrvaltoimeid. On olnud 25 surmlõpet. Samas koroonasse on haigestunud väga palju inimesi ja surnuid on olnud samal perioodil 1469, mida on 58 korda rohkem, kui on vaktsiinitüsistustesse surnuid. Kas on mingi plaan, mismoodi need teadmised paremini meie inimesteni viia?

16:47 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Teie ise olete seda praegu väga hästi teinud, et seda teadmist inimesteni viia. Tõesti, need ei ole võrreldavad [ohud], mida kartma peaks. Aga nagu ma ütlesin, hirmud on väga ebaratsionaalsed ja ainuke viis neid ületada ongi esiteks see, et jagada seda informatsiooni. Teiseks, seda saavad jagada just meditsiiniharidusega inimesed, keda usutakse selles küsimuses. Ja seda tööd me püüamegi teha tegelikult just nende inimestega, kes veel kõhklevad just sellepärast, et nad kardavad kõrvalmõjusid.

Meil on terve eraldi peatükk vaktsineeri.ee lehel kõikide nende levinud müütide kohta. Näiteks üks müüt, mis on ja mis ei vasta tõele, on, et COVID‑i vaktsiin põhjustab viljatust. On üks huvitav asi, millest rääkis mulle Leedu peaminister: tuli välja, et täpselt samas sõnastuses müüti kasutati Aafrikas, kui hakati seal vaktsineerima rõugete vastu. Sõna-sõnalt sama jutt, mida nüüd kasutatakse COVID‑i vaktsiini vastu. Jah, need müüdid levivad, aga need tegelikult tõele ei vasta.

16:48 Esimees Jüri Ratas

Viktoria Ladõnskaja-Kubits, palun!

16:48 Viktoria Ladõnskaja-Kubits

Lugupeetud peaminister! Mul on küsimus, mis pigem on seotud koolide korraga. Tegelikult me teame ja näeme ka statistikast, et koolides on viiruse levik vägagi suur. Samas, jällegi statistikast ja eelmisest aastast me teame, et pärast koolivaheaega need numbrid tõusevad. Kas laustestimine ja nagu teistes riikides ka kiirtestide tegemine, mille osas te täna olite suhteliselt skeptiline, nende jagamine ja iga kahe või kolme päeva tagant testimine, selleks et takistada viiruse levikut koolides, oleks mõistlik variant? Võib-olla on viimane aeg seda teha?

16:49 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Nagu ma enne vastasin, koolid on väga erinevad. Võtame kas või hea näite Tartu Jaan Poska Gümnaasiumi, kus kõik õpetajad on vaktsineeritud ja 90% õpilastest on vaktsineeritud. Tänu sellele ei ole seal ühtegi nakkuskollet ja lapsed ei ole haiged, kõik saavad koolis käia. Aga kahjuks see tõesti ei ole kõikides koolides nii. Jah, me oleme kokku leppinud, et kui koolivaheaeg saab mööda, siis koolides tehakse n-ö skriining. Kõik testitakse, see saab olema väga keeruline. Ma loodan, et see saab siiski kenasti korraldatud, et nakkusahelad katkestada. Koolides on minu teada ka plaan kasutada kiirteste, aga murekoht on see, kuidas ka kooliõdedelt koormust maha võtta, sest kooliõde on see, kes seda testi saab teha. Ja tegelikult lapsi on ju väga palju. Nüüd, me leppisime kokku, et kuna kiirtest ikkagi ei anna täit kindlust, siis peale koolivaheaega, kui [klassis on avastatud] haige laps, siis vaktsineeritud lapsed saavad edasi koolis käia, vaktsineerimata lapsed saadetakse PCR-testi tegema. Ja senikaua, kuni nad ootavad testi tulemust, isegi kui neil ei ole haigusnähtusid, nad on kodus. Kui PCR ütleb, et nad on negatiivsed, võivad nad kooli tagasi tulla. See on kuskil, ütleme, neljandal päeval pärast lähikontakti. See peaks nakkusahela katkestama. Nii et selline plaan ja jällegi eesmärk on see, et lapsed ikkagi saaksid koolis käia.

16:51 Esimees Jüri Ratas

Hanno Pevkur, palun!

16:51 Hanno Pevkur

Aitäh! Austatud peaminister! Selle viirusega võitlemisel on meil justkui kolm väljakutset. Üks on ennetusega seotud vaktsineerimise küsimus. Seda me oleme väga palju arutanud ja [mõelnud], mida saaks veel teha, et vaktsineerimine oleks paremini korraldatud. Teine on raviga seotud küsimus, mis meil praegu väga keeruliseks on läinud. Ja kolmas on loomulikult valeinfo levik, kuidas seda valeinfot piirata. Kõige kohta ma ei jõua küsida, keskendun ravipoolele.

Minule teadaolevalt on Euroopa Ravimiametis praegu sees viie ravimitootja taotlus, selleks et  nende ravimid saaksid müügiloa. Osale on esialgne müügiluba antud, üks peaks saama lõpliku müügiloa 10. novembril. Siit küsimus: kui me kriisi alguses olime valmis soetama maske tsentraalselt, kas Vabariigi Valitsus on valmis ka ette valmistama tsentraalse hanke haigekassaväliselt, et ravimid Eestisse jõuaksid? 

16:52 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Me oleme ju hankinud haiglate jaoks remdesiviiri, mis aitab selle haiguse kulgu leevendada. Seda me oleme teinud. Aga ma pean tunnistama, et ma ei ole Euroopa Ravimiameti arengutega ravimite osas nii kursis. Kui on mingi ravim, mis aitab ja mida Euroopa Ravimiamet ka soovitab, siis tervise- ja tööminister tuleb valitsusse ettepanekuga sellist ravimit haiglatele soetada.

16:52 Esimees Jüri Ratas

Aivar Viidik, palun!

16:52 Aivar Viidik

Aitäh, hea esimees! Lugupeetud peaminister! Mina, nagu ilmselt ka paljud kolleegid, olen suhelnud perearstide ja muude arstidega ja tean, et vaktsineerimist soovitavad ka meditsiiniüliõpilased. Paraku on tulemused ikkagi üsna nadid. Umbes üks kümnest läbihelistatust on nõustunud vaktsineerima, kusjuures inimestele on esitatud kõik teaduslikud põhjendused selle kohta, et see asi on kasulik. Me oleme rääkinud meditsiinikriisist, me oleme rääkinud kommunikatsioonikriisist, aga millest me ei ole rääkinud, aga peaks ehk rääkima, on minu meelest usukriis. Sellest ka minu küsimus: kas te olete suhelnud ka religioossete ringkondadega ja kaasanud neid sellesse teemasse ja inimeste veenmisesse?

16:54 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Jah, mul on olnud kohtumised kirikute nõukoguga just sellepärast, et kirikus käivad ka inimesed, kes on riskirühmas. Meil olid väga head kohtumised, nad lubasid üles kutsuda vaktsineerima ja nad on seda ka teinud. Ma tean, et peapiiskop Viilma on seda teinud ja näidanud eeskuju ja teised kirikujuhid samamoodi. Mulle tundub aga, et sellest ühest korrast ei piisa, tuleb rohkem rääkida. Ja ma tean, et ka siseminister vist kohtus nendega eelmine nädal uuesti, et jõuda võimalikult palju just selle riskirühmani.

16:54 Esimees Jüri Ratas

Annely Akkermann, palun! 

16:54 Annely Akkermann

Suur tänu, lugupeetud esimees! Suur tänu, lugupeetud peaminister, väga huvitava ettekande eest. Oma kõnes te ütlesite, et meil on paradoksaalselt just vabadusvõitlejad need, kes takistavad kogu ühiskonda täielikult avatuse suunas liikumast. Kas te ikka mõtlesite, et sellised inimesed, kes kutsuvad vaktsineerimata inimesi kokku ja kiidavad neile takka ja õhutavad umbusku arstide vastu, loovad uusi koroonakoldeid, mistõttu haiglad ja koolid jäävad kinni – kas sellised inimesed on ikka vabadusvõitlejad? Või vabadusvõitlejad käituvad teistmoodi?

16:55 Peaminister Kaja Kallas

See oli jutumärkides vabadusvõitlejad. Just sellepärast, et need, kes väidavad, et nad justkui võitlevad inimeste vabaduste eest, tegelikult on inimesed, kes seisavad inimeste vabadustel ees. Seda sel põhjusel, et just seepärast ei ole meil vaktsineerituse tase selline, et me saaksime toimida vaba ühiskonnana, ilma piiranguteta. Paraku see nii on. See oli vabadusvõitlejad jutumärkides.

16:56 Esimees Jüri Ratas

Leo Kunnas, palun!

16:56 Leo Kunnas

Austatud istungi juhataja! Hea peaminister! Võtke ka minu küsimust kui tagasihoidlikku panust selle kriisi lahendamisse. Doktor Arkadi Popov oli kriisi esimeses etapis praktiline kriisijuht ja sai sellega suhteliselt hästi hakkama. Ütleksin nii, et Tanel Kiik on kahtlemata tore ja hea inimene, aga tal ei ole võimalik selle kriisiga toime tulla, tal ei ole omadusi selle juhtimiseks. Kas te ei ole kordagi kaalunud panna Arkadi Popovi selles kriisiolukorras juhtivasse rolli ehk siis sotsiaalministriks?

16:56 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Arkadi Popov juhib Lääne-Tallinna Keskhaiglat. Mitte kedagi ei saa kuhugi juhiks panna, kui nad ise nõus ei ole. Meil on praegu mitmed erinevad positsioonid täitmata just sellel põhjusel, et see on väga raske töö. Ollakse väga suure meedia tähelepanu all, väga suure pinge all ja väga paljud inimesed seda lihtsalt oma ellu ei soovi, seda kohustust ei võta. Ja kedagi sundida ei saa.

16:57 Esimees Jüri Ratas

Ivi Eenmaa, palun! 

16:57 Ivi Eenmaa

Ma tänan, härra juhataja! Austatud peaminister! Kõigepealt suur tänu teile selle kahetunnise maratonvastamise eest! Aga ma pean suure kahetsusega nentima, et nende hulgaliste küsimuste hulgas oli suurem osa poliitilist laadi: millal see minister minema, millal teine, ja küll heidetakse teile ette, et te ei tunne India süsteemi ja seal koroonast lahtisaamise kohta väga head infot ei oma, ja nii edasi ja nii edasi. Aga minu küsimus teile on selline, just seepärast, et sellest saalist pole ju mitmest komisjonist tulnud teile konkreetseid ettepanekuid. On olnud vaid poliitilised sõnavõtud ja pressiteated. Mis on teie viimane soovitus meile siin, igale Riigikogu liikmele? 

16:58 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! See soovitus on kindlasti see, et [me ootame] häid ettepanekuid. Tegelikult üksikud Riigikogu liikmed ongi väga aktiivselt kaasa mõelnud ja esitanud ettepanekuid, kuidas seda olukorda lahendada, mida veel võiks teha. Näiteks seesama inimeste vaktsineerima kutsumine – mis on veel need tööriistad, mida võiks kasutada, et inimesi veenda? Neid ettepanekuid on olnud. Nii et kui on häid ettepanekuid, siis kindlasti esitage need ettepanekud. Ja komisjonides samamoodi: kui komisjonid arutavad, kui teil on laiapõhjaline arutelu, siis selle tulem võiks olla see, et te tulete välja ettepanekutega, mida veel teha võiks. Selle arutelu tulemus, ma arvan, oleks väga positiivne.

16:59 Esimees Jüri Ratas

Valdo Randpere, palun! 

16:59 Valdo Randpere

Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud peaminister! Minu meelest oli suurepärane mõte tulla täna siia selle avaldusega, sest me saime teada palju uut. Aga ühtlasi saime teada palju uut kellegi teise käest. Näiteks EKRE käest oleme teada saanud esiteks, et nad häbenevad seda laupäevast kõnekoosolekut või meeleavaldust, sest nad distantseeruvad sellest. Nad võiksid muidugi oma kohalikele organisatsioonidele öelda, et kodulehtedelt võetaks maha üleskutse, et sõidame laupäeval tasuta bussiga meeleavaldusele. Need on endiselt üleval. EKRE käest oleme kuulnud, et nad ei ole vaktsiinivastased. Nad küll ei ole suutnud nii kaugele minna, et öelda, et nad on vaktsiinipooldajad. Aga võib-olla varsti nad ütlevad ka seda, et Rootsi ei olegi nii hull riik – ma ei tea. Ma tahtsin lihtsalt küsida seda. Rootsis on vaktsineerimise [seis selline, et] 16‑aastaste ja vanemate hulgas 80% on vaktsineeritud, 80-aastaste ja vanemate hulgas 90%. Öelge palun mulle, mis Eestis vastavad numbrid on.

17:00 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Eestis on vastavad numbrid järgmised. Mul on need olemas ka maakondade lõikes, aga kokku on 16–17-aastastest ühe doosiga vaktsineeritud 60,4%. Kui me võtame vanusegrupi 80+, siis hõlmatus on 64,3%. Kõige kõrgem on see [vanusegrupis] 70–79, see on 75,9%. Ja loomulikult, kui vaadata numbritesse sisse, siis võib väga uhke olla Hiiumaa üle. Hiiumaal kokku on vaktsineerituse tase veidi üle 71,8% ja see annab võimaluse seal loobuda kontrollmeetmete nõudmisest. Aga need on need meie tasemed. Põhjamaade tasemetest me oleme siiski väga palju tagapool. Üks põhjus on ka see, et Põhjamaades on traditsioon ka vanematel inimestel lasta end pidevalt vaktsineerida. Ma väga loodan, et ka meie inimesteni on jõudnud teadmine, et peaks ennast kaitsma.

17:02 Aseesimees Hanno Pevkur

Austatud peaminister, rohkem Riigikogu liikmetel teile küsimusi ei ole. Tänan väga selle ettekande ja küsimustele vastamise eest! Me liigume edasi läbirääkimiste juurde. Läbirääkimistel on võimalik sõna võtta ainult fraktsioonide esindajatel. Nüüd palun kõnetooli Isamaa fraktsiooni nimel rääkima Helir-Valdor Seederi.

17:02 Helir-Valdor Seeder

Ma palun kaheksa minutit.

17:03 Aseesimees Hanno Pevkur

Palun, kaheksa minutit!

17:03 Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Head kolleegid! Lugupeetud peaminister! Suur tänu, et võtsite vastu ettepaneku tulla parlamenti andma ülevaadet koroonaviirusega võitlemise olukorrast. Ma arvan, et see tänane poliitiline avaldus ja arutelu on olnud igati vajalik ja see ettepanek on ennast õigustanud. Valitsuse liikmed ja valdav enamus poliitikuid on kutsunud inimesi üles aktiivselt vaktsineerima, et vähendada viiruse levikut ja vähendada koormust haiglatele, üldse tervishoiusüsteemile, ja see on igati õige.

Aga seda ei saa teha käsi väänates. Selleks on vajalik luua võimalused. Selleks on vaja, et kommunikatsioon ja sõnumid oleksid inimestele arusaadavad ja jõuaksid inimesteni. Ja selleks oleks vaja ka reaalsed tegevused kokku leppida, mida siis sihipäraselt ellu viiakse. Kahjuks seda kõike Vabariigi Valitsus rahuldaval tasemel teinud ei ole ja seetõttu oleme täna sellises olukorras, nagu me hetkel oleme. Ja seda kinnitab ka statistika: 55% kogu elanikkonnast on vaktsineeritud, mis näitab, et me oleme vaktsineerimise tempos ja ulatuses läbi kukkunud.

Segane kommunikatsioon kahtlemata on üks selle põhjuseid. Tuletan meelde, et alles hiljuti peaminister mõtles siin kõvasti ja pakkus, et vaktsineerimata inimesed tuleks lükata ravijärjekordades tahapoole. Sellele järgnes kohe valitsuse teise liikme avaldus, et ei, seda ei juhtu. Ja järgmisel päeval teatas ka peaminister, et ta on ümber mõelnud, et tõepoolest seda ei juhtu. Aga see ei tekita usaldust valitsuse sõnumite vastu. Pärast selliseid sõnumeid ja vastuolulist kommunikatsiooni on raske loota, et ühiskond usub valitsust, et valitsusel on piisavalt usaldust ja autoriteeti vaktsineerima kutsumisel.

Samuti on vastutustundetu see, et üks päev pärast kohalikke valimisi tullakse välja ulatusliku paketi meetmetega, mis näevad ette ka ulatuslikke piiranguid, mida ühiskonnas kavatsetakse rakendada, ja need on laiapõhjaliselt läbi arutamata nii parlamendis kui ka sihtrühmades, samuti kohalikes omavalitsustes ja perearstide seas, keda need uued algatused puudutavad. Me saame ju aru, et põhjuseks olid kohalikud valimised, miks niisuguste ettepanekutega [varem] välja ei tuldud. Ega siis ühe öö jooksul ei mõeldud neid piiranguid välja. Need töötati varem pikema aja jooksul välja, aga need otsused lükati edasi ja valitsuserakonnad – Keskerakond ja Reformierakond – eelistasid valimistulemust inimeste elule ja tervisele. See ei ole vastutustundlik käitumine valitsuse poolt.

Piiranguid, mida rakendatakse, täidavad inimesed parema meelega siis, kui need on loogilised, kui need on arusaadavad. Aga kahjuks peab ütlema, et kohati on need piirangud ebaloogilised ja ebamäärased ning isegi soodustavad viiruse levikut ja tekitavad paljudes inimestes trotsi, sest need ei ole suunitletud ega sihipärased. Need tunduvad inimestele ebaõiglased.

Ma pean silmas seda testimise teemat, seda, et vahetult enne sündmuse toimumist testitud inimene ei ole enam võrdsustatud koroonapassi omanikuga. Ometigi me teame, et see inimene, kes on vahetult enne sündmuse toimumist testitud, on teistele nakkusohutu ja ta laias plaanis ei levita nakkust edasi. Samal ajal vaktsineerimispassi taskus omav inimene, keda ei testita enne sündmust, võib olla nakkusohtlik.

Ja siin tekib kohe küsimus, miks me kohtleme inimesi niimoodi erinevalt ja vähem nakkusohtlikku inimest piirame rohkem kui teist. Selgitus, et see on sellesama inimese huvides, ei ole ju proportsionaalne. Laias plaanis on ülejäänutel liikumisvabadus nii koolis kui ka mujal – olgu see ükskõik mis kultuuriüritus, spordiüritus või mis tahes. Ja kõigil nendel üritustel võib inimene viirust levitada. Ja ta levitab nakkust kõigile nendele inimestele, kes ei ole vaktsineeritud, on nad alaealised või mis tahes muul põhjusel vaktsineerimata inimesed, näiteks kellel on meditsiinilised põhjused selleks, et mitte vaktsineeritud olla. See levik ju jätkuvalt ühiskonnas toimub.

Ja me ei suudagi mõtlevatele inimestele loogiliselt ära seletada, miks me seda niisugusel kujul teeme, olukorras, kus mitmed teised Euroopa riigid, vastupidi, on testimist suurendanud, eriti koolides. Eriti koolides rakendatakse regulaarset testimist. Selliste otsuste langetamine ei ole kõige mõistuspärasem. Ja tulemus on see, et kasvavad protestimeeleolud ühiskonnas, lõhe ja vastasseis ühiskonnas kasvab.

Lahendamata on ka haiguse läbi põdenud inimeste [küsimus]. Nende tõend kehtib kuus kuud, aga mis saab edasi, ka see küsimus on lahendamata. Immunoprofülaktika ekspertkomisjon on teinud lausa ettepaneku arvestada ka antikehade olemasolu. Inimesed, kes ei ole varasemalt testinud, kui neil mõõdetakse antikehad ära, siis võiks seda arvestada ja kuue kuu möödudes alles peaksid nad saama esimese süsti lisaks. Aga valitsus ei ole selle kohta mitte mingisugust otsust langetanud, need inimesed on teadmatuses, kuidas, mismoodi edasi. See on terve suur sihtrühm. Otsustamatus valitsuse poolt!

Lisaks ma arvan, et ei ole mõistlik see, millele on tähelepanu juhtinud ka arstide liidu president. Praegu, pandeemia kõrghetkel me saame teada, et järgmisel aastal COVID-iga [seotud] täiendavat rahastamist sellisel kujul ei toimu. Seda tuleb teha ravikindlustuse tavaraha arvel ehk siis plaanilise ravi arvel. Kui see ei vasta tõele, mida arstide liidu president ütleb, siis on jällegi küsimus kommunikatsioonis, sõnumites, mis ei ole jõudnud ka niivõrd [seotud] osapooleni, kes peaks asjadega kursis olema ja peaks saama nendest sõnumitest väga õigesti aru, mida valitsus välja annab. Aga selline avaldus on tulnud.

Ja üks asi veel. Kui me poliitikutena kutsume üles inimesi vaktsineerima aktiivselt, siis me peame looma ka usalduse. Soome riigis on loodud vaktsineerimiskahjustuste fond. Ja ma arvan, et selle kahjustuste fondi mõte on just eelkõige usalduse loomine: avalik võim, kes propageerib vaktsineerimist, võtab ka teatud vastutuse, loob usaldusliku sideme. Ka see ettepanek on valitsusele tehtud, aga ma ei tea, et valitsus mingisugustki otsust selle kohta oleks langetanud. Minu arvates oleks see väga mõistlik ja looks usalduslikku silda, et ka avalik võim võtab teatud vastutuse.

Ja kõige lõpuks ikkagi küsimus haiglate ülekoormusest. Kui on inimesed, kes ei saa oma ülesannetega hakkama, siis see ei ole poliittehnoloogia, vaid see on elementaarne, et nende inimeste asemele leitakse uued inimesed. Täna on see vastutus ainult ametnike tasemel, mitte ükski poliitik ei vastuta kujunenud olukorra eest. See ei ole õige ja see ei ole õiglane. Peaminister, ma kutsun teid üles langetama adekvaatset otsust oma valitsuskabineti ministrite osas. Aitäh!

17:11 Aseesimees Hanno Pevkur

Keskerakonna fraktsiooni nimel Jaanus Karilaid, palun!

17:11 Jaanus Karilaid

Head kolleegid! Eestis on loodud head võimalused vaktsineerimiseks, kõikidel soovijatel on võimalus kaitsesüst saada. On rakendatud erinevaid ja mitmeid meetmeid: näiteks haiguspäevade hüvitamine, riskirühmadesse kuuluvate vaktsineerimata inimestega võetakse telefonitsi personaalselt ühendust ja Eestimaa eri piirkondades pakuvad vaktsiinibussid kodulähedast vaktsineerimisvõimalust.

Hea Leo Kunnas! Tervise- ja tööminister Tanel Kiige juhtimisel tehakse selles vallas tõsiseid pingutusi. Vaktsineerimisvõimalustega on seega asi klaar. Aga COVID-19 olukord Eestis on jätkuvalt kriitiline ja seis halveneb iga päevaga. Meil on kaks põhiprobleemi: vaktsineeritud inimeste vähene hulk ja haiglaravi suur koormus. Haiglaravi seisukohast on suur murekoht vaktsineerimata inimeste, eelkõige vaktsineerimata eakate suur osakaal. Tunnustan siinkohal mõningaid meediaväljaandeid, kes on kajastanud haiglaravi vajavate inimeste kannatusi ja tungivaid soovitusi lasta end vaktsineerida. Loodan, et meil on piisavalt talupojamõistust, et teiste vigadest õppida.

Vaktsineerimistempo eelmisel nädalal mõnevõrra tõusis, kuid pole veel piisav. Mida saab riik teha vaktsineerimistempole lisakäigu andmiseks? Keskerakond on välja pakkunud kuus ettepanekut. Toetus või hüvitis 100 eurot 60+ inimestele esmase vaktsineerimiskuuri läbimisel või tõhustusdoosi tegemisel. Teiseks, tulemustasu 10 000 eurot igale perearstikeskusele 60+ vanuserühmas vähemalt 80% lõpetatud vaktsineerimisega hõlmatuse saavutamisel. Kolmandaks, hooldekodude töötajatele ühe kuupalga ulatuses tulemustasu maksmine, kui hooldekodu töötajate lõpetatud vaktsineerimisega hõlmatus on üle 90%. Neljandaks, toetusmeede kohalikele omavalitsustele 10–20 eurot iga elaniku kohta, kui on saavutatud 60+ vanuserühmas või täiskasvanud elanikkonnas vähemalt 80% lõpetatud vaktsineerimisega hõlmatus. Viiendaks, riikliku vaktsiinikahjustuse fondi loomine koos tervikliku patsiendikindlustuse süsteemiga. Kuuendaks, vaktsiinitakso pilootprojekt kodus vaktsineerimise edendamiseks.

Julgustan Vabariigi Valitsust neid motiveerivaid ettepanekuid rakendama. Samuti kutsun kõiki vaktsineerimata inimesi osa võtma 27. oktoobrist kuni 5. novembrini toimuvatest vaktsineerimistalgutest. Sadades perearstikeskustes üle Eesti saavad kõik soovijad end tasuta vaktsineerida COVID-19 vastu nii esimese kui teise doosiga. Lisaks pakutakse tõhustusdoosi 65+ vanuses eakatele ja tervishoiu-, sotsiaal- ja haridusvaldkonna töötajatele, kel on oma esmasest vaktsineerimiskuurist pool aastat möödunud.

Peame ühiselt toetama Eesti tervisesüsteemi ja haiglaid. Juba praegu on keeruline leida tervishoiutöötajaid COVID-19 osakondadesse. Koormus on väga kõrge ja mitmed haiglad on sunnitud plaanilist ravi edasi lükkama. Keskerakonna fraktsioon on sama meelt president Alar Karisega, kelle sõnul ei mõjuta meie oma tegudega mitte üksnes iseend, vaid ka kõiki teisi – oma lähedasi, töökaaslasi, kogu ühiskonda.

Lõpetuseks laupäeval toimunud meeleavaldusest. Õigus meelt avaldada on demokraatliku Eesti riigi tugevus. Aga poliitilised jõud, kes teevad meeleavaldusi meditsiiniteemadel kriisi tingimustes, külvates sisemise rõõmuga hirme, teevad tegelikult karuteene iseendale. Sellist poliitilist hõlptulu otsijad isoleerivad ja nõrgestavad iseend. Tervet mõistust kõigile, kes soovivad säästa meie ühiskonda, majandust ja lähedasi! Toetan Valdo Randpere üleskutset ja võiks nimetada neid Riigikogu liikmeid, kes ennast ei vaktsineeri, ja seda julgelt ka tunnistada. Aitäh!

17:16 Aseesimees Hanno Pevkur

Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel Mart Helme, palun!

17:16 Mart Helme

Lugupeetud eesistuja! Proua peaminister! Meenutab nõukogudeaegset parteikoosolekut natukene: mõistame hukka, kutsume üles, vabadus Angela Davisele, vabadus Nelson Mandelale! No kuhu veel?! Keda veel mõistame hukka, keda veel kutsume vabastama?!

Ma ei saa üldse aru, milleks me oleme siin rohkem kui kaks tundi raisanud. Mida me kuulsime siin? Missugune on väljapääs? EKRE on süüdi, Varro Vooglaid on süüdi, et meil ei ole kõik inimesed veel oma süsti kätte saanud. Terve mõistuse juures olete või?!

Ei, EKRE ei ole süüdi! Ja, kodanik Randpere, mina ei häbene, et ma olin laupäeval seal Vabaduse väljakul. Ma olen uhke selle üle ja mul on kahju, et sind ei olnud. Sest me ei olnud mitte vaktsiinivastased seal, vaid me olime vabaduste pooldajad seal Vabaduse väljakul Vabaduse risti all inimeste vabaduse eest, et neid ei survestataks vaktsiinist keeldumise pärast, kuna neil on mure oma tervise pärast, lahkuma töölt, et neid ei lastaks lahti, et neid ei mõnitataks, et neid ei koheldaks teise järgu inimestena. Seda me kuulsime kaks tundi siin, kuidas me oleme teise järgu inimesed, kes me julgeme kahelda püha kolmainu tõdedes. Aga me julgeme kahelda ja me ei häbene seda tunnistada.

Kas te teate, kui palju on ühendust võtnud inimesed, kes ütlevad, et nad ei saa oma perearstilt tõendit, mis annaks neile võimaluse osaleda üritustel. Kellel on südame rütmihäired, kellel on allergia, kellel on veel mingi kolmas probleem. Aga arst ei anna, ütleb, et ma ei julge sulle seda anda, meile on antud korraldus. Kes selle korralduse andis, ei tea. Süvariik? Karilaid, sina andsid korralduse või?

Kutsub üles meid kõiki siin, et meie peame soovitama inimestel süsti saada. Vaata ei soovita, sest mina ei ole meedik. Mina ei saa võtta vastutust selle eest, et inimesel on südame rütmihäired ja ta pärast süsti saamist sureb. Ei võta seda vastutust! Kaja Kallas võtab, need surmad on tema hingel. Need surmad on nende hingel, kes ütlevad, pane õlg alla, ilma et oleks toimunud mingit meditsiinilist järelevaatust, ülevaatust, mis ütleb: tõepoolest sinu tervislik seisund on selline, et parem ärme praegu süstime, teeme ära mingid profülaktilised ravid ja siis süstime.

Täna oli meil sotsiaalkomisjonis, kus ma olin asendusliige, arutelu selsamal teemal. Mida me kuulsime? Oi jumal! Kui seda EKRE-t ees ei oleks! Kui seda EKRE-t ees ei oleks, küll siis oleks paradiis maa peal! No ei ole paradiis maa peal. Ma mäletan, kuidas seesama peaminister siin Riigikogu opositsionäärina kriiskas: meil on parem plaan! Te ei saa toime, meil on parem plaan! No kus see teie parem plaan on? Pole! Juba teist korda olete täpselt samas mudas kinni, nagu esimesel korral olite. Teil ei ole mingit plaani!

Ja mis oli tänase sotsiaalkomisjoni istungi järelm? Väga lihtne järelm: ei olegi plaani. On ainult üks plaan: kõikidele süstal õlga. Mitte mingit muud plaani ei ole. Plaani pakkus välja Urmas Sule, haiglate liidu esimees, president, kes iganes, kes ütles, et on selge, et pandeemia ei kao ja meil on vaja haiglate töö ümber korraldada nii, et inimesed saaksid plaanilist ravi. Sest plaanilise ravi saajad on põhimass inimestest, kes haiglaid ja arste vajavad. Plaanilise ravi saajad, kelledest nii mõnigi võib sattuda, kas ta saab seda ravi või ei saa, ka COVID-i patsientide hulka. Võib! Keegi meist ei ole kuulikindel. Mitte keegi ei ole kuulikindel! Ka need, kes on vaktsineeritud, ei ole kuulikindlad. Kuulsin äsja just, et Riina Sikkut on saanud koroona. Mihkel Raud ...

Palun lisaaega.

17:20 Aseesimees Hanno Pevkur

Palun, kolm minutit!

17:21 Mart Helme

Mihkel Raud, vaktsineeritud, on saanud koroona. Niipalju kui mina tean, mudelriik Rootsi: Rootsis on COVID-i patsientidest praegu 70+% on vaktsineeritud. Mis te sellega teete? Pange õlg alla! Minge Rootsi, pange õlg alla, äkki päästate Rootsis COVID-i pandeemia ja viite selle kuidagi lõpule. 

Vaat see ei ole nii lihtne. Meil on vaja haiglaravi, haiglateenused, arstiabisüsteem kui niisugune ümber korraldada. Ja ma juhin teie tähelepanu sellele, et eelmine valitsus ja ka käesolev valitsus on kokku mitusada miljonit –kokku mitusada miljonit, ma ei oska öelda, suurusjärk võib olla 300 miljonit – eraldanud pandeemiaga võitlemiseks. Aga mida ei ole, on tulemus. Tulemust ei ole!

Tulemus on see, et meid hirmutatakse, inimesi mõjutatakse ennast süstida laskma sellega, et kohe-kohe hakkavad teie vanaemad ja vanaisad surema, sest teie, raiped, pole lasknud ennast süstida. Vaat see on see sõnum, mida me kaks tundi erinevas versioonis siin kuulsime: kohe-kohe teie vanaisad-vanaemad surevad ära, sest te pole lasknud ennast süstida. Lapsed, kõik karjas süstima, muidu teie vanaemad-vanaisad surevad ära! See on absoluutselt ebamoraalne. Aga te ei saa sellest aru, sest eetikaprofessor ei ole teile hästi tunde andnud. Eetikaprofessor kutsub üles inimestelt võtma ära ravikindlustust ja igasuguseid muid toredaid asju.

Kas te saate aru, et te teete ju totalitaarset riiki praegu siin? Ja siis te süüdistate neid, kes ütlevad, et me ei ole lambakari, kes laseb ennast märgistada. Aga me ei ole lambakari! Kõik ei ole lambakari, mõni ei lase ennast märgistada. Mõni ütleb, et ma lasen siis, kui mu perearst ütleb, kui ma perearstiga olen teinud ära oma terviseuuringud ja perearst ütleb, jaa, minu poolest võid selle vaktsiini teha, sest minu arvates on sinu tervislik seisund selline, et isegi kui see tekitab sinus mingid palavikud ja järelreaktsioonid, sellest ei tohiks midagi hullu olla. Aga seda te ei tee ju! Kutsub üles siin seltsimees meid mingisugustele vaktsineerimistalgutele. Võta palk õlale, saag kätte, nagu mõni siin alles hiljaaegu tegi, ja mine talgutele, on rohkem kasu.

Ei saa! See on ebamoraalne kutsuda inimesi üles ilma nende tervist kontrollimata lihtsalt süstimisele, selleks et teie saaksite linnukese kirja ja oma peremeestele raporteerida: Eesti banaanivabariik on suurepäraselt toime tulnud talle antud ülesannetega. Kurat, täpselt nii nagu nõukogude ajal! Te olete liiga noored, te ei mäleta seda kõike, mina mäletan. See on nii nõukogudeaegne parteikoosolek, mida te siin korraldate, et mul läheb süda pahaks. Aitäh!

17:24 Aseesimees Hanno Pevkur

Nüüd on vaja ära kuulata nende vastusõnavõtud, keda on mainitud. Valdo Randpere, palun!

17:24 Valdo Randpere

Kuna mind mainiti kaks korda kahe esineja poolt, siis ma eeldan, et mul on kaks sõnavõttu soolas.

17:24 Aseesimees Hanno Pevkur

Kaks minutit on ikka.

17:24 Valdo Randpere

Viimasele kõnelejale ma tahaksin meelde tuletada, et ta heitis mulle ette, et ma ütlesin, et EKRE esinejad häbenevad ja distantseeruvad laupäevasest meeleavaldusest. Mart võib-olla ei olnud saalis ja ta ei pannud tähele, et tõepoolest EKRE-st päris mitmed sõnavõtjad väitsid, et nendel ei olnud selle meeleavaldusega mitte mingit pistmist. Ometi me näeme, et EKRE-st on viimastel päevadel päris mitu silmapaistvat poliitikut lahkunud just protesti tõttu, selle meeleavalduse ja selle meeleavalduse EKRE-ga seotuse tõttu.

Mis puudutab Rootsit, siis ma tahan meelde tuletada ka seda, et Rootsis algas vaktsineerimine palju kiirema tempoga kui Eestis. Need vanainimesed, kes praegu Rootsis surevad ja kes on tõepoolest vaktsineeritud olnud, nemad on saanud oma vaktsiini juba kaheksa, üheksa või kümme kuud tagasi. Ja tegelikult Rootsi praegu väga palju panustab sellesse, et anda tõhustusdoose nendele, kes on varem juba kaks vaktsiinidoosi saanud.

Selles epideemias on olnud palju asju, mida me ei ole teadnud. Aasta algul, kui algas vaktsineerimine, me ei teadnud, et tuleb teha ka tõhustusdoos. Me ei teadnud, kui kaua kestab see kaitse, mida vaktsiinid annavad. Nüüd me teame palju rohkem ja me teame päris kindlasti seda, et vaktsiinid aitavad elusid päästa. Tegelikult, Mart, see, mida sa siit puldist ütlesid ja millele sa üles kutsusid, ükskõik mis koosolekuga ta sarnaneb, partei- või mitte, aga see on üleskutse inimestele surema. Mina ei tahaks seda näha. Ma tahaksin, et inimesed vaktsineeriks ennast ja et kõik me elaksime natuke kauem.

17:26 Aseesimees Hanno Pevkur

Jaanus Karilaidi ka mainiti. Palun! 

17:26 Jaanus Karilaid

Aitäh! Eelkõneleja loopis lõdva randmega valesüüdistusi – õigemini üle-eelmine kõneleja –, et me kutsume pimesi vaktsineerima. Ma tuletan protokolli huvides meelde, et keskfraktsioon on teinud ametliku üleskutse, et konsulteeri perearstiga ja võimalusel vaktsineeri. Ma kutsuksin Mart Helmet lõpuks ometi üle saama sellest väga sügavast umbusust ja usaldama Eesti tervishoiusüsteemi! 

17:26 Aseesimees Hanno Pevkur

Ma saan aru, et Margit Sutrop tundis enda viimati puldis peetud kõnes ära. Palun! 

17:26 Margit Sutrop

Aitäh! Eetikaprofessoreid ei ole Eestis peale minu kedagi, nii et ma arvan, et ma võin öelda paar sõna selle kohta. Ma ei ole kunagi kutsunud üles võtma ära ravikindlustust inimestelt, kes ei ole vaktsineeritud. See on vale. Olen väljendanud oma muret nende inimeste pärast, kelle plaaniline ravi lükkub praegu edasi, kuna haiglaid ummistavad need inimesed, kes ei ole lasknud ennast vaktsineerida. See on mure nende pärast ja see mure nende inimeste pärast, kes on teinud kõik: ennast kaitsepookinud, hoidnud ennast, aga sellegipoolest praegu ei pääse ravile.

Professor Talving siinsamas saalis ütles meile, et esimesel poolaastal oli selliseid haigekassa ettekirjutatud ravijuhte üle 20 000. Me võime arvata, kui paljud inimesed täna selle pärast ei pääse õigeaegselt ravile. Nende inimeste mure pärast on küsimus selles, mis on õiglane ja kuidas me saaksime elu nii korraldada, et inimesed, kes on teinud kõik enda tervise kaitseks, saaksid ravi, ja loomulikult ka need inimesed, kes ei ole teinud seda tarka otsust, ei jääks kõrvale. See on eetilise printsiibi küsimus ja lähtume võrdsete võimaluste printsiibist katastroofimeditsiini olukorras, kus me soovime hoida ära kõige suurema kahju. Ma loodan, et kõik Riigikogu liikmed toetavad seda, et Eestis see printsiip saaks ka järgitud. Aitäh teile!

17:28 Aseesimees Hanno Pevkur

Härra Kunnas, ma ei kuulnud, et oleks Mart Helme kõnes teie nime nimetatud. Karilaidil oli vastusõnavõtt Helme kõnele. Härra Kunnas, palun!

17:28 Leo Kunnas

Tänan, hea Jaanus, et sa mu nime mainisid! Ma jään selle juurde, et selle kriisi suurim probleem on praktiline kriisijuhtimine. Kui see oleks olnud tugevam, siis me ei oleks ei eelmise laine ega selle laine ajal selles seisus, kus me praegu oleme. Üldse peaks sellel tasemel seda arutama. Kui siin õnnestuks paranemist saavutada, oleks suur asi, sest see laine, ma kardan, kuna tegu on muteeruva tüvega ja vaktsiinid ei ole nii tõhusad, nagu me lootsime, ja kõrvalmõjusid on natuke rohkem, kui me alguses [eeldasime], siis meil tuleb selle kriisi juhtimisega pista rinda nii sellel kui ka järgmisel valitsusel veel tükk aega ehk mitmeid aastaid.

17:29 Aseesimees Hanno Pevkur

Ja nüüd läheme edasi fraktsioonide läbirääkimiste kõnedega. Palun, Jürgen Ligi Reformierakonna fraktsiooni nimel!

17:29 Jürgen Ligi

Austatud juhataja! Austatud kolleegid! Ma peaaegu et peaks ütlema, et siin ruumis on tunda olnud teatud koostöövaimu – kuni teatud hetkeni. On selge, et meditsiini olukord on kohutav, halvem, kui me arvasime, ja viirus on teinud selleks kõik. Muidugi on olnud ka kriisi juhtimisel konarusi, eriti enne valimisi.

Aga keskendume siis positiivsele. Kui Mart Helme segapudrust midagi otsida, siis ikka seda ühist, mis meid edasi viib. Ent kui jutt oli vanaemade surmaga hirmutamisest, siis õnneks ei ole see olnud selle valitsuse, vaid eelmise valitsuse aegne reklaam. Või siis, mida ütles Martin Helme oma valitsuse alguse ajal? Ta ütles väga selgelt, et vaktsineerimine on ainuõige väljapääs sellest epideemiast.

Me oleme olnud ühel meelel, et kasutada tuleb ka piiranguid ja neid ka jõustada. Mõni mees on seda kõike öelnud natukene rajumalt, kui meie tahaks öelda. Näiteks Mart Helme on öelnud: "Kes ei taha kuulda võtta, see peab tunda saama." Ta on öelnud, et riigil on õigus kasutada jõumeetodeid ja me hakkame seda tegema. Samuti on ta rääkinud Telekomi firmadega projektist, mille käigus hakatakse uurima, kus inimesed asuvad. See kõlab ka päris tugevalt, kuigi ei pruugi ju olla midagi koledat. Me ei tea, mis täpselt sellest oleks välja tulnud.

Aga siin on olnud sundvaktsineerimisest palju juttu. Mart Helme on öelnud ka nii – see oli 3. märtsil –, vaat et täitsa ühisosa oleks. Aga kui sundvaktsineerimise teema üleval on olnud, siis see kõlab siiski natuke teistmoodi: "Vaktsineerida 101 Riigikogu liiget ja teist sama palju tehnilisi töötajaid, pluss valitsus ja Riigikantselei, peaks olema riigile jõukohane." Küsimus on riigi jõukohasuses, mida ta esile tõstab, mitte vabas valikus. See oleks signaal, et riik ja riigi juhtkond kavatseb püsida rivis ja ei hiili ekraanide taha peitu.

Ja me ju ei räägi negatiivsest, näiteks sellistest asjadest, mida EKRE juhatus siin septembris ütles: me oleme vastu vaktsineerimiskohustuse kehtestamisele koolides, politseis, kaitseväes ja kutsume inimesi üles survele mitte alluma. Valitsus võib ühelt poolt kasutada jõudu, teiselt poolt rahvas ei pea alluma. Me ju seda praegu ei meenuta.

Või siis Mart Helme augusti lõpus: "Sundkorras eksperimentaalvaktsiinidega kogu elanikkonna vaktsineerimine [---] on eriti kuritegelik." Ja EKRE juhatus: "Me ei lepi valitsuse valitud strateegiaga rakendada Eestis sisulist sundvaktsineerimist koos sellega kaasnevate karistusaktsioonidega, iseäranis olukorras, kus puudub konsensus vaktsiinide tõhususe ja ohutuse suhtes."

Muidugi võiks neid tsitaate jätkata. Aga mis me siin ikka räägime erisusest. Vastan parem mõnele asjale, mis on kõlanud. Kõigepealt, kõige tähtsam [argument], mis vaktsineerimisest hoidumist kõige rohkem õigustab peale sellise umbse enesesse sulgumise, on see, et vaktsineeritud nakatuvad ja haigestuvad ka. Seal on taga numbrid, seal on taga tõenäosuse näitajad. Nendes on kordades erinevused. Kui vaktsineeritu ja vaktsineeritu saavad omavahel kokku ja üks kannab viirust, siis tõenäoliselt me ei pea arvestama, et toimub nakkus. Vaktsineeritud inimese puhul on nakkusohu püsimine väga lühike ja viiruste kogus on väga väike.

Palun natuke lisaaega, kolm minutit näiteks.

17:34 Aseesimees Hanno Pevkur

Palun, kolm minutit. 

17:34 Jürgen Ligi

Mis veel? Kui Reformierakonnast rääkida, siis me arvame, et lisapiirangud olukorra muutudes ei pruugi olla välistatud. Eks tuleb olukorda jälgida, aga meie arvates võiks olla ikkagi välistatud lisapiirangud vaktsineeritutele. See annaks täiesti vale signaali. 

Me peame hakkama vahet tegema ja inimeste endi valikutele peavad järgnema tagajärjed. Need tagajärjed, kui ei vaktsineerita, saavad liiga valusalt osaks teistele kodanikele, seda nii suurema nakkusohu kui ka ravivõimaluste vähenemise kujul. Ja jutt sellest, et tõend on [piisav], nagu siin ütles üks ettekandja, kes ei olnud üldse EKRE-st muide, aga ta rääkis kohati natukene sarnast juttu, et tõend peaks asendama vaktsiini – vaat seda me ei taha, et inimesed testiksid ennast ära ja pärast läheksid nakkust koguma.

Selles on ju asi, et tuleb nakkusahelad katkestada, mitte lubada inimest teiste hulka negatiivse testitulemusega, mis võib olla hetkel õige, aga ei pruugi. Kindlasti see ei kaitse nakatumise eest, mida, nagu te ka ise kinnitate, võib põhjustada ka vaktsineeritud inimene. Lühiajaliselt küll, paar päeva, aga siiski.

Mida me veel peaksime tegema? Ühesõnaga, me oleme praeguse strateegiaga nõus ja me ei ole nõus sellega, et inimestele makstakse selle eest, et nad on nõus minema vaktsineerima. Inimestel on tasuta teenus olemas, kõik muu peab olema juba veenmine, aga see on naeruväärne, kui me hakkame, nagu ütles tervishoiuminister, isegi tagantjärele selle eest inimestele raha maksma või siis teine võimalus, tegema vahet nendel, kes läksid ise ja kes läksid raha peale. See on tasuta teenus.

Mida me veiderdame?! Inimeste vastutustunde kasvatamine on ka riigi kohus. See ei ole [õige], kui hakatakse ootama tasuta asju, pluss raha pealekauba. See on ebamoraalne, seda ei tohi teha. Küll aga inimestel peab tekkima tunne, et nad jäävad millestki ilma, kui nad ei vaktsineeri.

Me ei arva, et selle viimase 15% veenmisega on vaja suurt vaeva näha, sest miitingud ja teatud erakonnad – ainsuses muidugi eelkõige – on ajanud nad sedavõrd karpi, et nad enam ei kuula, nad ei loe lehti, nad ei kuula raadiot, nad ei vaata televiisorit, juhul kui see nimi ei ole Subjektiiv või Uhhuu Uudised või midagi sarnast. Selles mõttes on alati see viimane lõpp lootusetu, aga me peame tegelema eelviimase 15%-ga kõigi meetoditega. Ja mitte sedapidi, et me uputame nad ivermektiini, mis kindlasti tapab ka viiruse ära, kui ta sinna sisse panna, aga no me inimest ju niimoodi ei ravi, et paneme inimese katseklaasi ja kallame talle selle peale. Ärme mängime arsti! See on üks sigadus, mida on uksepoolne erakond teinud, ja mõnitanud seejuures arste, öelnud, et teil on lahe elu, teil on ruumi küll haiglates. Ärme seda teeme! Aitäh!

17:38 Aseesimees Hanno Pevkur

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel Helmen Kütt, palun!

17:38 Helmen Kütt

Lugupeetud peaminister! Austatud eesistuja! Head ametikaaslased! Tänane arutelu siin saalis, aga varem ka Riigikogu sotsiaalkomisjoni avalikul istungil toob selgelt välja selle, et haigus saab eelise, kui otsustajad ja vastutajad ei suuda ühiselt kokku leppida, seljad kokku panna ja asuda pandeemiaga tegelikult võitlema. Kahjuks tuleb tõdeda, et valitsus on hiljaks jäänud sõnumitega, mis oleks eelkõige mõeldud kõhklejatele ja kahtlejatele, kas ennast vaktsineerida või mitte. Tugevam on olnud nende hääl, kes kutsuvad üles ennast mitte vaktsineerima.

[On olnud] käitumisteadlase Andero Uusbergi soovitused, ettevõtjad pakkusid juba kevadel oma abi, ka on olnud  meditsiinidoktor Jaak Uibu ettepanekud asutada riiklik teabeleht, mis edastaks ausalt, tasakaalukalt ja teaduspõhiselt infot ja räägiks ka kõrvalmõjudest – neid pole kuulda võetud. Igaüks peab ise tegema valiku vaktsineerimise ja haigestumise riski vahel. Selleks, et seda valikut teha, peab olema tõene info kättesaadav.

Ka meie erakond on teinud mitmeid ettepanekuid, näiteks koroonapositiivsetele inimestele haiguspäevade hüvitamine esimesest päevast 100% ulatuses. Epideemiatõrje vaatest on see täiendav motivatsioon, et inimene nakatununa tõepoolest püsiks kodus ega läheks tööle. Sel juhul ei kaota ta oma sissetulekust midagi, pere toimetulek [ei kannata]. On ka vaktsineerimiskahjude kompenseerimiseks fondi loomine ja mitmed teised ettepanekud.

Reedel, 22. oktoobril pöördus Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees Indrek Saar teiste parlamendifraktsioonide  esimeeste poole kirjaga, kus ta kutsub neid ühise laua äärde leppima kokku plaanis, mis aitab säästa elusid ja jätkata plaanilist ravi, hoida ühiskond võimalikult kaua avatuna. Vaid koostöös saab Eesti koroonakuristiku servalt tagasi tuua.

Tsiteerin vaid ühe lõigu sellest pöördumisest, sest ma ei usu, et kõik seda lugenud on. "Eesti tänased nakatumisnäitajad, haiglaravil olevate inimeste ja koroonasurmade arv, teadlaste, haiglajuhtide ja arstide hinnangud olukorrale annavad tunnistust sellest, et oleme katastroofi lävel. Epidemioloogilised prognoosid näitavad, et lähinädalatel tuleb hoogsalt juurde nii nakatunuid kui haiglaravi vajajaid, mistõttu on meditsiinisüsteemi kokkuvarisemine täiesti reaalne oht. Olukord on äärmiselt kriitiline. Selleks, et hoida ära üha uusi surmasid, plaanilise ravi lõpetamist ja Eesti ühiskonna pikaajalist täielikku sulgemist, vajame me kogu ühiskonna ühist pingutust ning riigijuhtide koostööd. Just seda ootavad poliitikutelt Eesti inimesed." Loodan, et sotsiaaldemokraatide juhi pöördumine võetakse ka tegelikult kaalumisele.

Täna avasin interneti ja leidsin oma kodumaakonna Viljandimaa ajalehes Sakala loo, kus Viljandi haigla töötajad küsivad ühiselt, kes aitab abistajat. Ma tsiteerin ajakirjanik Triin Loide artiklist mõnda lõiku. Võib-olla paneb see mõtlema.

Ma palun lisaaega ka.

17:41 Aseesimees Hanno Pevkur

Palun, kolm minutit lisaaega!

17:41 Helmen Kütt

"Viljandi haigla andis neljapäeva lõuna ajal teada, et asub terviseameti korralduste kohaselt koroonaosakonnas voodikohtade arvu suurendama. Hiljemalt järgmise nädala reedeks peab haigla olema võimeline ravima vähemalt 14 koroonaviirusega patsienti ja haigla töötajad on jõudmas oma võimete piirile.

Tõenäoliselt ei jää see ainsaks selliseks korralduseks, sest nakatunute arv kasvab iga päevaga kogu riigis, sealhulgas ka Viljandimaal. Viljandimaal tuvastati nädalavahetuse jooksul 166 nakatunut. [---]

Tööjõudu pole ka võimalik eriti kuskilt juurde leida, sest haiglas töötamine eeldab väljaõpet, aga näiteks vabatahtlike koolitamiseks pole praegu lihtsalt aega ega võimalusi. Mis edasi? Kuidas haigla hakkama saab? [---]

Personali küsimus on tõeline väljakutse, olukord on kriitiline ja me peame arvestama tõsiasjaga, et peagi meil lihtsalt ei ole võimalust valvekordi mehitada. See ei puuduta mitte ainult koroonaosakondi, vaid tervet haiglat. Ka teised osakonnad, kliinikud ja üksused töötavad täisvõimsusega viimasel piiril. [---]

Hetkeolukorras peame keskenduma sellele, mida saab riik ja igaüks ise teha, et meie tervishoiutöötajad veel jaksaksid vastu pidada. Küsime igalt inimeselt, mida ta ise on teinud, et kodukoha tervishoiuasutus säilitaks toimivuse ja oleks valmis aitama igaühte just sel hetkel, kui keegi abi vajab? Abivajaja rolli võime sattuda kõik täiesti ootamatul hetkel. [---]

Riik saab panustada ühelt poolt finantsvõimalustega ja teiselt poolt saab anda panuse spetsialistide ettevalmistusse. Näiteks on aastaid juba räägitud õdede puudusest ja praegu oleme olukorras, kus ongi kriis – meil ei ole võimalik patsiente vastu võtta, sest ainult haiglavoodi ju inimest ei aita, vaja on ka haiglapersonali, kes parimate võimalike teadmiste ja oskustega aitaks kaasa tulemuslikule raviprotsessile. Milline on riigi pikaajaline plaan tagada kvalifitseeritud personal sellises mahus, mis on vajalik Eesti elanikkonnale?"

Eesti valitsus! Austatud ametikaaslased! Kas meil on olemas plaan, kuidas edasi täna ja ka kaugemas tulevikus nii viiruse kui ka tervishoiusüsteemi jätkusuutliku toimimisega hakkama saada? Ja lõpetuseks: suur tänu kõigile meditsiinivaldkonnas töötavatele inimestele, kes töötavad oma võimete piiril ja tegelikult loodavad meile ja meie koostöövõimele ning inimeste tarkusele. Aitäh!

17:44 Aseesimees Hanno Pevkur

Nüüd oleme fraktsioonide sõnavõtud ära kuulanud. Peaminister on palunud veel korra sõna. Palun!

17:44 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh kõigile selle tagasiside eest! Ma tahaks paar asja ümber lükata või ära täpsustada. Kõigepealt, Isamaa juht heidab mulle ette kahte asja, mis on omavahel vastuolus. Ühelt poolt seda, et ma 12. oktoobril tulin välja nende ettepanekutega, mille vahel kaalumine on. Need olid need ettepanekud. Teiseks seda, et laiapõhjalist arutelu ei toimunud. Minu küsimus teile on pigem see, miks teil ei toimunud laiapõhjalist arutelu pärast seda, kui ma olin lugenud üles kõik, mis on kaalumisel. Mulle tundub, et hoopis teie tegelesite valimistega sel ajal, kui meie väga selgelt erinevaid variante kaalusime. Nii et siin võib-olla võiks vaadata ka peeglisse.

Nüüd, üks asi, mida ma olen korduvalt juba seletanud, aga olen alati valmis seda uuesti tegema. Me ei väidagi seda, et negatiivse testi teinud inimene on teistele nakkusohtlik. Jah, kui ta on teinud just negatiivse testi, ta viirust ei kanna. Jällegi, teised on talle ohtlikud. Kui mulle kirjutab inimene, kes ütleb, et näete, ma olen vaktsineerimata, teen testi, aga kõik need teised võivad mind nakatada, siis ma ütlen talle, et palun lugege oma kirja uuesti ja mõelge korraks, miks nad on teile ohtlikud. Aga sellepärast, et teie ei ole vaktsineeritud. See on see kogu mure, et praegu tuleb kaitsta neid inimesi, kes on vaktsineerimata, sest nemad ummistavad meie haiglavõrku.

Nüüd, teine väide, et teised riigid ulatuslikult järjest rohkem testivad, meie lähme hoopis teed. See ei vasta tõele. 14. septembril otsustas Soome, et nad enam ei testi vaktsineeritud inimesi. Taani on loobunud testimistest, Saksamaal alates 11. oktoobrist tasuta teste enam ei saa. Seda just selleks, et tegelikult ka soodustada vaktsineerimist. Vaktsineeritud inimesi enam ei testita.

Siis oli väide, justkui COVID-iks pole järgmisel aastal ette nähtud üldse mingit raha. See väide ei vasta tõele. COVID-iga [seotud] täiendav rahastamine järgmisel aastal – 80 miljonit on selleks ette nähtud haiglatele, Terviseametile, vaktsineerimiseks, testimiseks, kõikvõimalikeks vahenditeks. Ühesõnaga, 80 miljonit sinna läheb.

Vaktsineerimiskahjude kindlustus. Valitsusel on tegelikult pikaajalisem plaan selleks, et tulla välja patsiendikindlustusega, mis kataks ravivigasid. See on pikalt tegemata ja see tuleb ära teha. Aga ma ütlen, et kui me praegu tuleme eraldi välja konkreetse vaktsiinikahjude fondiga, siis ma tuletan meelde, et meil on jäänud inimesed, kes on kas vaktsiinivastased või kes kardavad vaktsiini kõrvalmõjusid. Kui me tuleme praegu välja selle fondi ideega, siis me tegelikult anname teatud sõnumi nendele inimestele, kes veel kõhklevad. Oi, kui te teete mingi fondi, siis järelikult need kõrvalmõjud on nii ulatuslikud. Ei ole! Ka praegu on vastavalt tootja vastutusele võimalik vaktsiinitootja käest neid kahjusid sisse nõuda, kui tõepoolest on suured kõrvalmõjud. Tegelikult see ei jää kuidagi katteta. Aga jah, patsiendikindlustus pikemaajaliselt, mis hõlmaks ka teisi ravivigasid – sellega tuleb välja tulla, aga mitte keset olukorda, kus on vaja veenda inimesi, kes kardavad.

Nüüd veel üks väide: et on inimesed, kellel on teatud  haigused, kelle tervisenäitajad on nõrgad, et nemad ei saa vaktsineerida. Vastupidi, tervisespetsialistid, sh perearstid, soovitavad vaktsineerida just juhul, kui on mingid haigused. Eestis on 175 inimest, kellele on vaktsineerimine vastunäidustatud. Kõik teised saavad valida vaktsiini, mis neile sobib, ja kui on kaasuvad haigused, siis vastupidi, peaks vaktsineerima. Muidu on viirus ohtlik.

17:46 Aseesimees Hanno Pevkur

Kas on soov ka lisajaks?

17:49 Peaminister Kaja Kallas

Jaa, palun. 

17:49 Aseesimees Hanno Pevkur

Palun, kolm minutit!

17:49 Peaminister Kaja Kallas

Etteheide oli EKRE aseesimehe poolt – ma ei teagi, aseesimees või kes ta praegu on –, endise esimehe poolt, et plaani ei ole ja et plaan on ainult see, et vaktsineerimine töötab. Aga vaktsineerimine ju töötab! Kui me vaatame Põhjamaid, siis nad on saanud sellest kriisist välja tänu sellele, et neil on vaktsineerimisega hõlmatus nii kõrge. Nad saavad sellest välja. Ja veel on etteheide umbes nii, et vaktsineerimistalgud on justkui halvad. Vastupidi, perearstid ju tegelikult teevadki neid talguid selleks, et suhelda inimestega, vastata nende küsimustele, tegeleda tervisemuredega, mis inimestel on. Nad püüavad inimesteni jõuda.

Sellega ma ei ole nõus, et me oleme hiljaks jäänud sõnumitega nendele, kes kõhklevad ja kahtlevad. Me oleme tegutsenud täpselt selles faasis, nagu vaktsineerimises erinevad faasid on olnud. Esimeses järgus oli rohkem inimesi, kes soovisid vaktsineerida, vaktsiine oli vähe. Siis me pidime valima, kes saavad, kes ei saa. Teises etapis oli meil piisavalt vaktsiine ja piisavalt inimesi, kes soovisid vaktsineerida. Lõime väga palju võimalusi, et inimesed saaksid vaktsiini, mida nad tahavad. Ja nüüd kolmas faas on see, kus on jäänud kõhklejad-kahtlejad, kellega tuleb ükshaaval tegeleda. Me oleme täpselt lähtunud Andero Uusbergi soovitustest, käitumisteadlaste soovitustest, kuidas nendeni jõuda. Oleme täpselt selle järgi toimetanud.

Ja lõpetuseks ma tahan veel ühe asja üle rõhutada. Tõesti, see ka, mis Helmen Kütt ette luges – see ütleb meile, et tervishoiutöötajad, haiglad, meditsiiniõed vajavad praegu tuge, mida me kõik saame anda. Nad vajavad tuge ja töörahu. Ja palun, tegutseme vähemalt meie selles kriisis ühiselt ja ühiste eesmärkidega, et mitte tekitada täiendavaid pingeid. Aitäh!

17:51 Aseesimees Hanno Pevkur

Tänan, austatud peaminister! Nüüd oleme selle punkti menetlemisega ühele poole jõudnud.


2. 17:51 Kollektiivlepingu seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (383 UA) teine lugemine

17:51 Aseesimees Hanno Pevkur

Liigume edasi tänase teise päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud kollektiivlepingu seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 383. Me arutame uuesti presidendilt tagasi tulnud eelnõu, on selle teine lugemine. Sotsiaalkomisjoni esimees Siret Kotka, palun!

17:52 Siret Kotka

Austatud istungi juhataja! Head Riigikogu liikmed! Sotsiaalkomisjon arutas Vabariigi Presidendi poolt välja kuulutamata jäetud kollektiivlepingu seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 383  uuesti arutamise ettevalmistamist teiseks lugemiseks 21. oktoobril. Kuna komisjonile ühtegi muudatusettepanekut ei laekunud, siis komisjon tegi alljärgnevad otsused, ja need otsused olid konsensuslikud: teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda täna, 25. oktoobril, teine ettepanek oli teine lugemine lõpetada ja kolmas ettepanek oli see, et kui teine lugemine lõpetatakse, siis teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda ja viia läbi lõpphääletus 27. oktoobril. Sellega minu ülevaade lõpeb. Aitäh teile!

17:53 Aseesimees Hanno Pevkur

Küsimusi teile ei paista. Aitäh! Nagu te kuulsite, juhtivkomisjoni ettepanek on teine lugemine lõpetada. Aga enne seda, kui me teise lugemise saame lõppenuks lugeda, on võimalik avada läbirääkimised. Seda soovi ma ei näe. Siis oleme teise lugemise lõpetanud.


3. 17:53 Avaliku teenistuse 2020. aasta aruande ülevaade

17:53 Aseesimees Hanno Pevkur

Meie tänane kolmas päevakorrapunkt on avaliku teenistuse 2020. aasta aruande ülevaade ja ettekandjaks on kõnetooli oodatud riigihalduse minister Jaak Aab. Palun!

17:53 Riigihalduse minister Jaak Aab

Austatud juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Olen täna teie ees, et täita avaliku teenistuse seadusest tulenevat kohustust ja anda ülevaade avaliku teenistuse 2020. aasta olulisematest personalinäitajatest, arengusuundadest. Selline ülesanne vastavalt seadusele mul on kord aastas teie ees käia ja sellise aruandega esineda. Aruanne ise on teile kättesaadav ka siin, nagu ma nägin. See on tervelt 80 lehekülge põhjalikke numbreid ja materjale. Nii et te olete saanud sellega tutvuda, aga ma teeksin lühikese kokkuvõtte.

2020. aasta oli keeruline aasta, nagu me teame: vastupidamise, kohanemise aasta, tervisekriisi aasta. Kõikidel sektoritel, ka avalikul sektoril tuli teha olulisi muudatusi töökorralduses, leida lahendusi uutele probleemidele, täita harjumuspäratuid ülesandeid kiiresti ja kohe. Tihendati koostööd asutuste ja regioonide vahel. Riigi- ja omavalitsustöötajad suutsid kiiresti kohaneda muutunud töökeskkonna ja uute ülesannetega, mis kordades tegelikult kasvatasid töö mahtu. Tuhanded teenistujad jätkasid igapäevatööd kontoris või kaugtööna, et teenused jõuaksid inimesteni ja riik toimiks sõltumata kriisist.

Kodukontoris töötamine oli eelmise aasta reaalsus ja on selge, et kontori- ja kaugtöö hübriidvorm on tulnud, et jääda. Digitaalsed lahendused lihtsustasid ja muutsid paindlikumaks kaugtöötamist. Riigiasutused teevad pingutusi, et jätkata paindliku töökorraldusega, arvestades, et ka kodukontoris peavad olema tagatud töökeskkonnas vajalikud tingimused ja vahendid. Püüame leida täiendavaid võimalusi, soodustamaks üle-eestilist paindlikku värbamist, et suurendada riigiasutustes töötamist ka eri piirkondades ja regioonides. Selleks valmivad järjest riigimajad, mille ehitamise programm on osas maakondades jõudnud juba vahefinišisse ja osas jätkatakse. Me loome seal ka mugavaid kaugtöökohti ja sinna tuuakse kokku piirkonna avalike teenuste pakkujad. Tahame liikuda selles suunas, et ükski kompetentne töötaja ei jää palkamata selle pärast, et tema kodukohas ei ole konkreetsel asutusel bürood.

Pandeemiaga võitlemise eesliinil olemise kõrval tegelesid riigiasutused ja omavalitsused ka oma põhitööde ja teenustega. Jätkati olulisi valdkondlikke ümberkorraldusi. Tööd alustas Haridus- ja Noorteamet, viidi lõpule ettevalmistused Keskkonnaameti, Põllumajandus- ja Toiduameti ja Transpordiameti loomiseks. Organisatoorsed ümberkorraldused jätkuvad ka edaspidi, et koondada valdkondlikku kompetentsi, suurendades selle abil sünergiat ja pakkudes kvaliteetsemaid teenuseid.

2020. aastal moodustas avalik teenistus 28 371 teenistujaga 21,3% avaliku sektori töötajaskonnast. Avalikus sektoris tervikuna töötas 2020. aastal 133 172 töötajat. Võrreldes 2010. aastaga on avaliku sektori töötajate arv vähenenud üle 5000 inimese võrra ehk 4%. Avaliku sektori töötajatest 89% on valitsussektoris, kuhu alla kuuluvad keskvalitsus, kohaliku omavalitsuse sektor ja sotsiaalkindlustusfondid. Valitsussektori alla kuuluvad näiteks riigi ja kohaliku omavalitsuse ametiasutused, koolid, haiglad ja kultuuriasutused. Avalik teenistus hõlmab valitsussektori asutustest vaid riigi ja kohaliku omavalitsuse ametiasutusi, kus teostatakse avalikku võimu, näiteks ministeeriumid, ametid, inspektsioonid, linna- ja vallavalitsused.

2020. aastal moodustas avalik teenistus 2,9% Eesti tööealisest elanikkonnast, see on siis 15–74-aastastest. See on aastate lõikes püsinud 3% lähedal tööealisest elanikkonnast. Kaheksa aastaga on avalike teenistujate arv vähenenud 5,3%, see on siis 2013. aastaga võrreldes. Kuid teenistujate arvu vähenemine on pidurdunud. Kuna riigi poolt täidetavate ülesannete hulk ei ole vähenenud ja nagu viimase aastaga oleme kogenud, on tulnud tegeleda ka ootamatute väljakutsetega.

2020. aastal suurenes avalik teenistus 743 teenistuja võrra ehk 2,7%. Riigi ametiasutustes suurenes avalike teenistujate arv 775 võrra ehk 3,5% ning kohalikes omavalitsustes vähenes 32 võrra ehk 0,6%. Nüüd võiks küsida, kust see nii suur arv töötajaid äkki juurde tuli. Tegelikult mõjutas avalike teenistujate arvu kõige rohkem Haridus- ja Noorteameti moodustamine, ja seda mitte teenistujate arvu suurenemise tõttu, vaid liidetud asutuste töötajate ületoomise tõttu avalikku teenistusse. Ja need töötajad tulid Haridus- ja Noorteametisse liidetavate asutuste sihtasutustest ja läksid nüüd avaliku teenistuse alla. Nii et iseenesest töötajate arv ei suurenenud, küll aga on see selline aritmeetiline tehe. Need asutused olid Sihtasutus Innove, Sihtasutus Archimedes, Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus ja Eesti Noorsootöö Keskus. Ligi 400 inimest liikus avalikku teenistusse, kes varem avaliku teenistuse seaduse alla ei läinud. Ükski liidetud asutus ei olnud varasemalt avaliku teenistuse asutus. 

Avalike teenistujate arvu kasvu mõjutas ka Kaitseministeeriumi valitsemisalas Kaitsevägi, kuid see on kooskõlas riigikaitse arengukavaga. Kaitseteenistujate arv on aasta-aastalt suurenenud. Vähenenud on teenistujate arv kohaliku omavalitsuse ametiasutustes, seda mitte küll väga oluliselt, aga veidi siiski.

Avaliku teenistuse töötajaskonnast 22 834 oli teenistuses riigi ametiasutustes ja 5537 kohalike omavalitsuste ametiasutustes. Üle kolmandiku avalikust teenistusest moodustasid siis aga hoopis eriteenistujad, keda oli 2020. aastal 10 416. Eriteenistujateks on näiteks politseiametnikud, päästeteenistujad, vanglaametnikud ja kaitseväelased. Eriteenistujate arv suurenes 2,6%, põhiliselt  oli tegu Kaitseväega. Kui me teeme siin liitmis-lahutamistehteid, siis riigi keskvalitsuse avalikus teenistuses, kui jätta välja eriteenistus, on veidi üle 12 400 töötaja-teenistuja, mitte 133 000, nagu vahetevahel armastatakse rääkida. See on kogu avalik sektor.

Valitsussektori palgakasv 4,9% oli Eesti keskmisest brutokuupalga kasvust 2% võrra suurem – Eesti keskmine kasvas eelmisel aastal 2,9% ja seda paljuski prioriteetsete sihtgruppide palkade konkurentsivõime tõstmise abil. Tegelikult otsustati 2019. aastal eelarvet koostades jälle palgavõrdluste baasil suurendada palgavahendeid teatud prioriteetsetes valdkondades. See palgatõus jõudis eelmine aasta nende töötajateni või nende gruppideni. Anti 2,5% lisaraha õpetajate, kultuuritöötajate, sotsiaaltöötajate, siseturvalisuse asutuste palgafondi, samuti said lisaraha mitmed ministeeriumid oma valitsemisala asutuste palkade järeleaitamiseks – põhiliselt Keskkonnaministeerium ja Maaeluministeerium.

Veel mõjutasid valitsussektori palgakasvu tervishoiutöötajate palgakokkulepe ning ühekordne toetus Terviseameti tegevuse tõhustamiseks, mis oli tingitud koroonakriisist. Avaliku teenistuse keskmine palk on Eesti keskmisest palgast kõrgem, kuna tööde iseloom on keerulisem ja haridusnõuded kõrgemad. Avalike teenistujate hulgas on kõrgharidusega inimeste osakaal oluliselt suurem. Teenistujad on üldiselt kõrgelt haritud, kuna nende töö eeldab kõrget kvalifikatsiooni. 2020. aastal oli kõrgharidusega inimeste osakaal Eesti kõikide hõivatute seas 43%, samas kui avalikest teenistujatest oli kõrgharidusega 62%. 

2020. aastal oli avaliku teenistuse riigi ja kohalike omavalitsuste ametiasutuste keskmine brutokuupalk 1813 eurot. See kasvas aastaga 4,4%. Riigi ametiasutuste keskmine brutokuupalk oli 1846 eurot, kasv 4,9%. Kohaliku omavalitsuse ametiasutuste keskmine brutokuupalk oli 1588 eurot, kasv 4,1%. Palgakasv on olnud kuni 2% võrra kiirem kui Eesti keskmise brutokuupalga kasv, kuid COVID-i mõjudest tulenevalt on palgakasv võrreldes eelmiste aastatega oluliselt aeglustunud. Kui kõrvutada riigi palgauuringus osalenud asutuste palgataset üldturu palgatasemega, oli 2020. aasta riigiasutuste kuu põhipalga keskmine mahajäämus üldturu mediaanist 12,4%, ja sh tippspetsialistidel, esmatasandi juhtidel keskmiselt miinus 17%. 

2020. aasta palgakasv oli tingitud sellest, et teatud prioriteetsetes valdkondades 2019. aastal eelarvet koostades see lisavahend anti, samas kui 2021 jääb avaliku teenistuse palgakasv tõenäoliselt 2–3% juurde. Ja me oleme ju kuulnud, et Eesti keskmine tõuseb sel aastal 6–7%. Nii et sellel aastal jääb avaliku teenistuse palgakasv kindlasti päris tükk maad Eesti keskmise palga kasvust alla. See oli ka teadlik otsus. Valitsuskabinet langetas riigieelarvet koostades otsuse, et enamuses avalikus teenistuses palgad külmutatakse, arvestades seda olukorda, mis eelmine aasta eelarvet koostades oli. Palgakasvud olid ka erasektoris kõvasti allapoole tulnud. Et avalikku teenistusse oleks võimalik värvata kvalifitseeritud tööjõudu, kes on võimeline pakkuma riigi elanikele kvaliteetset avalikku teenust, tuleb tagada, et avaliku teenistuse palgad ei jääks konkureerivate tööturusegmentide palgatasemest märkimisväärselt maha.

Avalikus teenistuses viidi läbi 3732 personaliotsingut. Personaliotsinguid oli võrreldes 2019. aastaga 462 vähem. Vähenemise peamiseks põhjuseks oli COVID-ist tulenev olukord, millest tingituna vähenes vabatahtlik voolavus ca 2% võrra, jäädes riigi ametiasutustes 6% ja kohalike omavalitsuste ametiasutustes 8% juurde. Samuti peatati paljudes asutustes eriolukorra ajal ja sellele järgnenud perioodil uute töötajate värbamine. Samas, personaliotsingutest ligi viiendiku luhtumine näitab, et sobiva ametialase profiiliga kandideerijatest on jätkuvalt puudus ja seda ei ole COVID-olukord võrreldes 2019. aastaga muutnud. Samuti on probleemiks kandidaatide vähesus. Rohkem kui veerandil konkurssidest on kandidaate teenistuskohale alla kolme ühele kohale.

Avalike teenistujate vanuseline, sooline, rahvuslik ja keeleline koosseis on läbi aastate olnud stabiilne. Avaliku teenistuja keskmine vanus on 43,6 aastat. Avalike teenistujate sooline jaotus näitab, et naisi on veidi rohkem kui mehi, kuid eriteenistustes on rohkem just meesterahvaid. Mitte-eestlaste osakaalu teenistujate hulgas 2020. aastal ei arvutatud, kuid soodustamaks mitmekesisust riigisektoris, viidi Integratsiooni Sihtasutuse, Rahandusministeeriumi ja Kultuuriministeeriumi koostöös teise emakeelega noortele läbi praktikaprogramm. Eesmärk oli tutvustada töövõimalusi riigiasutustes ja julgustada neid kandideerima avaliku sektori ametikohtadele. Praktikaprogramm sai osapooltelt väga positiivset tagasisidet.

Selleks et avalik teenistus ja riigipalgalised töötajad oleksid oma igapäevatöös kompetentsed ja vastuvõtlikud ühiskonna kiiretele muutustele, on vajalik personali järjepidev koolitus ning arendamine. Head avalikku teenust saab pakkuda haritud ja professionaalne riigiteenistuja. Asutuse tasandi koolitusteks kasutati 2020. aastal keskmiselt 0,67% töötasu kuludest. See näitaja on väga väike. Normaalseks peetakse 3–4% töötasu kuludest kasutada töötajate koolituseks. Vähenemise peamiseks põhjuseks võib küll pidada koroonapandeemia tingimustes ära jäänud koolitusi, aga koolituseelarved on ka väga väikesed. Ja koolituseelarve väiksus võib tähendada asutustele väljakutset teenistujate arendamisel. Kui praegu on lisaks asutuse eelarvele ametiasutustel võimalik koolitusi saada ka keskse ehk asutusteülese koolitus- ja arendustegevuse kaudu, siis käesoleva Euroopa Liidu finantsperioodi vahendid lõpevad 2023. aastal ning tuleb leida uued rahastamisallikad, sest nendest struktuurifondidest sellist eesmärki riigiasutustes enam ei toetata.

Koostöös kõigi asutuste juhtidega otsime pidevalt uusi võimalusi, kuidas riigikorraldust ja tegevusi optimeerida ning maksumaksja raha riigi toimimiseks kõige tulemuslikumalt kasutada. Pean jätkuvalt oluliseks e-riigi arendamist ja infotehnoloogiliste lahenduste laiemat kasutamist avalike teenuste pakkumisel. Samas on selge, et kõiki teenuseid arvutid asendada ei saa ja tuleb üle vaadata senised protsessid, leida efektiivistamise võimalusi ning kriitiliselt hinnata nende vajadust tervikuna. Üha enam tuleb tegeleda valdkondadeüleste teemadega, nagu rohe- ja digipööre, samuti sotsiaalvaldkond ja tervishoid. See tähendab asutusteülest suuremat koostööd ja valmisolekut paindlikuks tööülesannete jagamiseks. Elu meie ümber muutub kiiresti, mis vajab muutustega kiirelt kohanevat personali ja samas tuleb leida võimalusi meie teenistujate pidevaks arendamiseks.

Seisan jätkuvalt selle eest, et Eesti avalikus teenistuses töötaksid kompetentsed ja pühendunud töötajad, kes täidavad tulemuslikult riigi ülesandeid. Meie riigi eelis on väiksus ja võime kiiresti muudatusi kavandada ja ellu viia. Kiire kohanemisvõime ja avatus koostööle on kindlasti ka tuleviku märksõnad. Peame väärtustama ja hoidma riiki teenivaid inimesi, peame värbama avalike teenistujate hulka oma ala parimaid eksperte ning neid vääriliselt tasustama ja arendama. Riik ja omavalitsused tööandjana peavad arenema ning kaasajastuma. Tänan kuulamast!

18:09 Aseesimees Hanno Pevkur

Austatud minister, Riigikogu liikmetel on võimalik esitada teile igalühel üks suuline küsimus ja, head kolleegid, püüdke see küsimus mahutada ühe minuti sisse. Nii, alustab Aivar Sõerd.

18:09 Aivar Sõerd

Austatud juhataja! Austatud minister Aab! Keskmine palk avalikus sektoris oli eelmisel aastal 1813 eurot. Teatavasti meil kehtib selline tore regresseeruva maksuvaba tulu määraga maksusüsteem, kus maksuvaba tulu määr hakkab alates 1200 eurost järsult vähenema. Praegu on aasta 2020, aga me räägime juba järgmisest aastast. Näpuotsaga antakse päästjatele, kultuuritöötajatele, õpetajatele palka juurde, aga nii nagu natuke juurde antakse, nii tõuseb ka tulumaksukoormus maksuvaba tulu määra vähenemise tõttu, selle suurepärase maksusüsteemi tõttu. Me oleme jõudmas selleni, et isegi palgaskaala alumises otsas olevad õpetajad ja päästjad ei saa enam seda maksuvaba tulu, mis kehtis 2016. aastal, Taavi Rõivase valitsuse ajal: 170, 180 eurot kuus. Isegi seda enam ei saa. Ma küsin, kas see on õiglane, et päästjad ja õpetajad ei saa isegi seda maksuvaba tulu, mis kehtis 2016. aastal, Taavi Rõivase valitsuse ajal.

18:11 Riigihalduse minister Jaak Aab

Aitäh küsimuse eest! Ma arvan, et õiglane on see, et väga madalad palgad on kas üldse maksuta või väga madala maksumääraga. Mis puutub politseisse, päästjatesse ja õpetajatesse, siis riigihalduse minister viib riigi eelarvestrateegia koostamise käigus need numbrid ka valitsuskabineti ette ja võimalusel neid palkasid ka tõstetakse. Palga tõstmise otsus on teieni siin Riigikogus jõudnud riigieelarve eelnõus olemas, see on valitsuse ettepanek. Kui leiate veel võimalusi, siis mina alati toetan.

18:11 Aseesimees Hanno Pevkur

Heiki Hepner, palun!

18:11 Heiki Hepner

Aitäh, hea istungi juhataja! Austatud minister! Aruanne keskendub üsna põhjalikult ka palgalõhele ja võib ütelda, et täitsa positiivne on lugeda, et naised teenivad tippjuhtide tasandil 14,6% rohkem kui mehed. Samas on siin toodud selline selgitus, et see on tekkinud tänu ületunnitöö eest maksmisele. Võiks muidugi kiuslikult küsida, kas siis mehed ei ole olnud nõus ületunnitööd tegema või neile ei ole selle eest makstud. Aga küsin hoopis teemal, millel aruanne kahjuks üldse ei peatu, aga võiks. Maakonnad jagunevad erinevate ametkondade vahel geograafiliselt väga erinevalt ja see on probleem. Toon näite: Rapla maakond jaguneb ametkondade vahel kuue erineva lahendusvariandi kohaselt. Miks seda aruandes ei käsitleta?

18:12 Riigihalduse minister Jaak Aab

Tänan! Jah, minu jaoks on see kindlasti aktuaalne küsimus. Ma olen ise ka seda püstitanud. Aga asutustele‑ametitele anti vabadus ise oma regionaalsust korrigeerida. Me teame, et kõigepealt olid kõigil asutustel esindused peaaegu kõigis maakondades ja siis nad vaikselt hakkasid koonduma kuskile regioonikeskustesse. Ütlen ausalt, et ei ole olnud poliitilist tahet seda kuidagi ühtlustada. Seda on ka võib-olla veidi keerulisem teha, sest nende riigitööde puhul on tegu väga paindlike vormidega. Nagu ma tänagi ütlesin, isegi ei pea olema seda üksust kuskil maakonnakeskuses, kus need töökohad on, kas riigimajas või kusagil kaugtööna. Meil on küll üks ettepanek, millega ma tahaksin kabinetti minna, kuidas regiooni tasandil kohalike omavalitsuste ja riigiasutuste koostööd parandada. Eks see [vajadus] tuleneb ka sellest kriisist. Tegelikult töötas regionaalne kriisikomisjon tänu Päästeameti heale juhtimisele päris hästi, ütleksin nii. Selle õppetunni me võtsime sealt Lõuna-Eesti tormist kaasa, kui oli väike peataolek. Nüüd kõik toimib paremini.

Aga mida teha nüüd regiooni tasandil üleüldse nende asutustega – kas hakata neid tõesti niimoodi mingi malli järgi ühtemoodi tegema, et need regioonid oleksid ühtlased? Üks väike puudujääk oli selles regionaalses kriisikomisjonis ka, kuna regioonid ei kattunud täpselt Päästeameti või Siseministeeriumi nelja regiooniga. Aga see lahendati suhteliselt kiiresti. Kas on vaja teha üks mall kõigile asutustele‑ametitele? Ma olin ise samal arvamusel kunagi, aga ma ei tea, kas see praegu kõige aktuaalsem [probleem] on. Ma arvan, et kui asi toimib, siis ei ole vahet, mitmes regioonis asutus tegelikult töötab.

18:14 Aseesimees Hanno Pevkur

Andres Metsoja, palun!

18:14 Andres Metsoja

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! Me oleme harjunud mõtlema, et alati palgasektorit veab erasektor, kui me räägime avaliku sektori palkadest. Nüüd viimasel ajal on tulnud uudiseid, kus Lidl ütleb, et mediaanpalka selles sektoris tõstetakse 25%, millele reageerides tulevad ka kohalikud kaubandusettevõtted järele. See paneb mõtlema, mis selles valdkonnas üldse tegelikult toimuma hakkab ja milline võiks olla selle mõju avaliku sektori palkadele, eriti kui me mõtleme just alumist otsa, mis puudutab hooldust ja kohalike omavalitsuste teenuste osutamist. Aga minu küsimus tuleneb pigem ikkagi sellest COVID-i kriisist. Riigi toimepidevuse kohta ma eriti palju siit aruandest ei lugenud. Ometi see oli aasta, mille pealt võiks kokkuvõtteid teha ja anda soovitusi. Kuidas te lühidalt selle kokku võtate? Kas avalik sektor sai hästi hakkama?

18:15 Riigihalduse minister Jaak Aab

Aitäh küsimuse eest! Tegelikult ma ka oma ettekandes tunnustasin avalikku sektorit. See väljakutse oli suur. Mis puudutab analüüsi, siis ma loodan, et me selleni jõuame. Lõuna-Eesti tormi mõju me analüüsisime läbi ja tegime teatud järeldused ilma selleta, et need oleksid seadusesse jõudnud. Me saime näiteks regionaalse kriisikomisjoni töö läbi räägitud ja nüüd koroonakriisi ajal see hakkas tööle. Seadusemuudatust ei tehtud, aga Päästeamet võttis selle üle. Tegu on juhtumiga, kui, ütleme, sellel ametil, kes peaks regionaalselt kriisi juhtima, ehk Terviseametil ei ole piisavalt ressursse, et seda teha. Päästeametil see on. Me leppisime kokku, et kui on mingi selline kriis, siis üldjuhul võtab Päästeamet üle, kui ei ole, ütleme, sellise ressursiga ja struktuuriga asutust või ametit, kes konkreetse kriisi eest vastutab.

Nüüd, mis puudutab analüüsi, siis kindlasti tuleks seda teha. Kõigepealt tuleb meil need kriisid veel ületada, aga eks me õpime iga päev. Tegelikult ka nendest eelmistest lainetest on üks õppetund, millele ma ka viitasin, see, kuidas saab tööd efektiivsemaks teha. Me ju õpime kõik ja üks [võimalus] on hübriidvormid, kaugtöövormid. Inimestele, kes töötavad avalikus teenistuses, saab pakkuda võimalikult paindlikku töövormi. Tõenäoliselt avalikus teenistuses hakkabki olema nii, et osa inimesi on kaugtööl, kui see on võimalik, kui ei puututa kogu aeg klientidega kokku. Võib-olla käiakse kontoris ainult mõned korrad kuus.

Ühe järelduse me tegime veel, kuidas annab kokku hoida ja optimeerida. Oleme hakanud kontoripindasid arvestama. Ja me vaatame, et tõenäoliselt neid nii palju vaja ei ole – just tänu sellele, et meil on paindlikud töövormid ja saab kasutada kaugtööd. Sügisel ma käisin siin ka esialgse ülevaatega. Riigi Kinnisvara Aktsiaselts koos ministeeriumidega teeb sellist pilti praegu. Ühe otsuse me oleme ära teinud, see on niisugune kuulus otsus: sinna tornidesse me tekitame veel nii palju ruumi, et sinna mahub ära kogu Siseministeerium.

18:17 Aseesimees Hanno Pevkur

Leo Kunnas, palun!

18:17 Leo Kunnas

Austatud istungi juhataja! Hea minister, tänan kõigepealt ettekande eest! Ettekande leheküljel 18 on märgitud Kaitseväe eriteenistujate ehk siis lepingulises tegevteenistuses olevate isikute arvuks 2938. Ma küsiksin, kui palju neid on Kaitseliidus. Kas Kaitseliidu lepingulised tegevteenistujad on arvatud siia sisse või on nad eraldi?

18:18 Riigihalduse minister Jaak Aab

Aitäh küsimuse eest! Ma arvan, et need, kes on palgal, on siin Kaitseväe ja Kaitseliidu puhul sees, vabatahtlikud tõenäoliselt ei ole. Kogu see materjal, mis puudutab töökohti ja palkasid, on taandatud ühele koormusele, arvud on normaalkoormusega töökoha kohta. Nii palju ma oskan vastata. Kaitseväe numbrite kohta ma tihtipeale ei oska vastata, austatud küsija teab ise neid võib-olla paremini. Aga kindel on see, et Kaitseväe teenistujate hulk on kasvanud. Ma arvan, et see on pikaajaline otsus, mida näeb ette riigikaitse arengukava. Need otsused, mis on tehtud, on tegelikult tehtud soovist Kaitseväge tugevdada. Ma arvan, et see on positiivne.

18:18 Aseesimees Hanno Pevkur

Aivar Kokk, palun!

18:19 Aivar Kokk

Hea juhataja! Austatud minister! Kõigepealt ma tahan, Jaak, sind tänada. Ma arvan, et sa oled üks tugevamaid ja paremaid ministreid. Aga mul on sulle ikka üks küsimus ka. Kui me räägime siin avalikust teenistusest ja kehtivast tegevuspõhisest eelarvest, siis seal on üks eesmärk kvaliteetsem avalike teenuste pakkumine ja samas valitsussektori kulutuste ja töötajate arvu vähendamine. Ma tean, et see on ääretult keeruline protsess. Kuidas sulle tundub, kas tänane avalikus sektoris töötajate arv [on optimaalne]? Muidugi õpetajate, arstide ja päästemeeste arvu ei tohi vähendada, aga meil töötab peaaegu neljandik maksumaksjatest avalikus sektoris. Kas see töötajate arv on sinu arvates piisav või võiks olla väiksem või peaks olema suurem?

18:19 Riigihalduse minister Jaak Aab

Aitäh küsimuse eest! Ma arvan, et tänapäeva maailm on nii muutuv, et me ei oska kunagi ette näha. Avalikus sektoris kasvas viimasel aastal, 2020, kõige rohkem töötajate arv tervishoius. Seal on numbrid välja toodud, haiglate personali näitajad on taandatud ühele töökohale, seal tehakse ka lisatööd. Kõige suurem kasv avalikus sektoris on just haiglates. Kui me avalikust teenistusest räägime, siin on need ametid ja asutused, siis ma tahan rõhutada, selliseid tüüpilisi ametnikke kontoris ei ole 133 000, neid on ainult 12 000. Tihtipeale öeldakse, et tohutu armee. Selle armee hulgas, mida sina nimetasid, on õpetajad, kultuuritöötajad, isegi riigi äriühingud, kohalike omavalitsuste äriühingud, sihtasutused – see on see, kus avalik sektor omab enamust. Kui kas või 51% äriühingust kuulub avalikule sektorile, siis ta on automaatselt avalikus sektoris. Avalik teenistus on palju kitsam. Ja kui rääkida avalikust sektorist, siis siin ei ole võimalik keskvalitsusel tegelikult väga palju suunata. Need on teenused, mida osutatakse, ja kui tervishoiuteenust on vaja rohkem osutada, siis sinna tulebki rohkem inimesi. Kui me võtame avalike teenistujate hulga, siis asee on kogu aeg umbes 3% juures püsinud. See ei ole õnneks paisunud ja kui vaadata kümne aasta pikkust perioodi, siis isegi on vähenenud. 

Tegelikult kui keegi loodab, et pool ametnikest laseme lahti, ja elu on ilus, siis nagu me näeme, mingites situatsioonides võime väga hätta jääda. See on tõenäoliselt suhteliselt mobiilne arv ka edaspidi. Ja ma julgeksin küll öelda, et riik tegelikult järjest, aasta-aastalt on kindlustanud kvaliteetsemat abi ja teenust. Kriisiolukorras jääme tihtipeale ikka hätta, nagu näete, aga üldiselt on olnud selline areng, et teenused ja abi on riigi poolt paremad olnud. Tegelikult on esimene eesmärk töötajate arvu kasvatamata pakkuda paremat teenust. [Abiks on] nii e-teenused kui ka muud digitaalsed lahendused, infotehnoloogia. Aga et seda teenust arendada, on jälle inimest vaja, eks ju, seegi ei tule tühja koha pealt. Võtame teatud kohtades tugiteenused. Ma tuletan meelde, Aivar, sa olid ise maavanem. Ma mäletan 1990. aastate maavalitsust, seal oli vist peaaegu 20 raamatupidajat,  nüüd on kogu riigi raamatupidamine Riigi Tugiteenuste Keskuses, mis on ka riigihalduse ministri haldusalas.

Muidugi me teeme kõik selleks, et kulud ei paisuks – seda kõigepealt – ja teenused oleks samal ajal veel parema kvaliteediga. Mina ei julge lubada, et me kuskilt niimoodi pliiatsiga tõmbame maha ja ütleme nüüd mingi tohutu eesmärgi, et avalikus teenistuses on kohe mitusada inimest vähem. Ent siis ehk inimene või ettevõtja tuleb ja küsib, aga miks minu lubasid nii kaua menetletakse, milles nüüd asi on. Nii et see kõik on niimoodi [kahe otsaga]. Me peame vaatama kõigepealt kvaliteeti.

Ja nagu me viimastel aastatel oleme teinud, oleme ka nüüd väga põhjalikult läbi töötanud ministeeriumide allasutuste ja ametite liitmised. Me sisuliselt töötasime kõik läbi, vaatasime, kus on dubleerimised, kust annab tugiteenust ära viia. Tavaliselt kirvemeetodil tegutsedes võib endale jalga lüüa, ehk me siis teeme selle töö halvemaks. Me tahame ikka tööd paremaks teha ja samas üritame ära hoida seda paisu, et ressursid ja kulud ei paisuks suuremaks. See on põhiline ülesanne ja iga päev me tegeleme sellega, nii kuidas õnnestub. Vahel õnnestub paremini, vahel kehvemini.

18:23 Aseesimees Hanno Pevkur

Henn Põlluaas, palun!

18:23 Henn Põlluaas

Aitäh, hea eesistuja! Hea minister, ma ka tänan selle ettekande eest! Minu küsimus kahjuks kattub üsna suuresti eelmisega. Me oleme aastaid rääkinud riigireformist ja laias laastus tähendab see ju riigi ülesannete tõhusamat täitmist ja bürokraatia vähendamist, teenuste parandamist, valitsussektori kulude vähendamist ja nii edasi ja nii edasi. Milline on teie hinnang avaliku teenistuse toimimisele just riigireformi vaatepunktist?

18:24 Riigihalduse minister Jaak Aab

Aitäh küsimuse eest! Väga aktuaalne küsimus ja ma võin sellest palju rääkida. Teatud riigireformi eestkõnelejad, ma võin viidata Jüri Raidlale, ta võib-olla tahab kommenteerida, aga Riigireformi Sihtasutuse ettepanek oli teha seda mingi kindla aja jooksul mingi suunatud tegevusena. Olles töötanud riigihalduse ministrina väikeste vaheaegadega alates 2017, ma pooldan pigem evolutsiooni kui revolutsiooni. Revolutsiooni korral võib endale jalga lasta. Nii et see on tegelikult pidev igapäevane tegevus. See on pidev igapäevane tegevus, ja see ei ole kerge tegevus, sest needsamad tõhustamise, efektiivistamise [sammud] on tihtipeale mitte ainult asutuseülesed, ühe ministeeriumi ülesed, vaid ka ministeeriumideülesed. Selleks, et teha ära need neli konsolideerimist, oli minul päris töine suvi, muidugi ministeeriumide juhtkondadel ka. Aga see tuli läbi rääkida. Ma mäletan, kuidas ma käisin fraktsioonides koos nende ministritega tutvustamas valdkondade plaane, mida me tegema hakkame. Seekord õnnestus. Me mäletame, kuidas Keskkonnaameti ja Keskkonnainspektsiooni ühendamine Riigikogus paar korda vastu taevast lendas. Seekord õnnestus.

Ma arvan, et põhiline sisu, mida me ikkagi ootame, on see, et teenused lähevad paremaks, mitte mingil juhul halvemaks, ja samal ajal me hoiame teatud ressurssi kokku – nii ajalist kui ka inimeste ressurssi. Aga ma ütlen, et tõesti, ma olen tegelenud nende tegevustega päris kaua. See, et seal tekib mingi meeletu kokkuhoiuressurss – tegelikult on niimoodi, et kuskil on kümme inimest vähem, kuskil varsti jälle kümme inimest vähem. See ongi niisugune pikaajaline ja päris suurt tööd nõudev protsess. Ma arvan, et üks asi, mille puhul me lõppnumbrit veel ei tea, on nende nelja ministeeriumi konsolideerumise lõpptulemus. See ju praktiliselt alles käib. Nad ühendati ära – need asutused, need ametid –, aga mis seal lõpuks järele jääb, selle analüüsi ma kavatsen küll teha.

18:26 Aseesimees Hanno Pevkur

Andrus Seeme, palun! 

18:26 Andrus Seeme

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea minister, mina pean ka tänama – väga põhjalik ettekanne ja töö. Aga seal on kajastatud ka riigimajade teema ja ma küsin, kas valitsuses on tehtud kõik otsused riigimajade kohta üle Eestimaa. Kas kõik riigimajade otsused on juba valitsusest läbi käinud? Kas on otsustatud, et need tulevad? Ja on ka teine teema, mida ma olen varemgi teie käest küsinud. See on riigiasutuste töötajate ametikohtade väljaviimine regioonidesse. Kuidas see läheb? Mind huvitab just see, kui palju kohti on Lõuna-Eesti poole läinud.

18:26 Riigihalduse minister Jaak Aab

Aitäh, aktuaalne küsimus! Mis puudutab riigimajasid, siis see programm otsustati ära juba mõni aasta tagasi. Vahepeal tõsteti ka rahalist mahtu, alguses oli vähem. Me saime raha juurde minu ettepanekul. Ja ainuke asi, mida ma pean kabinetist küsima, on see, kui tuleb kuskil ehitada uus maja. See on kohe alguses tingimustesse sisse kirjutatud. Üks uus maja on siiamaani otsustatud, see on Kärdla oma. Eks me üritame, noh, see ei ole mingi väga pompoosne projekt. Mõni võib-olla tahaks, et on uued ja ilusad majad igas maakonnakeskuses. Aga me vaatame ikka vajaduse järgi: kui palju meil pinda on vaja, millises olukorras on olemasolevad hooned. Tegelikult ühes mõttes on see töötingimuste parandamine nende inimeste jaoks, kes seal on – need kaugtöökohad on oluline kõigis riigimajades saada. Ja teiselt poolt on suhteliselt amortiseerunud kinnisvara, asutused paiknevad üle maakonnakeskuse laiali ja ei ole mõtet kõiki neid hakata korda tegema. Teeme ühe maja või kaks maja korda, loome seal head tingimused, seome need asutused kokku. Iseenesest annab see ka inimesele ja ettevõtjale kasu. Kui palju küll füüsiliselt tänapäeval üldse pöördutakse kuskile asutusse, aga ikka pöördutakse. Ja nendes majades, näiteks Jõgeval, mis sai valmis, on olemas ka infotöötaja, kes kas suunab inimest või aitab tal näiteks internetis ära teha asja, mis inimesel vaja on. Üritame inimesele lähemale ja vastu tulla.

Mis puudutab nüüd teist küsimust ... Ma unustasin ära, mis sa veel peale riigimajade küsisid. Ei tohi rohkem küsida? (Saalist öeldakse midagi.) Jaa, tegelikult, ütleme, et haldusreformi ja maavalitsuste reformi tuules või isegi enne seda – Jüri Ratase esimene valitsus alustas tööd 2016. aasta  lõpus – me võtsime selle suuna, sest oli näha, et maavalitsuste lõpetamisega nii või teisiti töökohtade arv väheneb. Ja kohaliku omavalitsuse haldusreformiga võis seda arvu ka vähendada ning oli teadlik suund kompenseerida seda riigiasutuste väljaviimisega Tallinnast. See oli tõsine võitlus ja mida jõudsime, seda jõudsime. 

Kui sa küsid, mis järgmine on, siis mina ei oska öelda. Ega seda teemat pole maha maetud ja kui kellelgi on häid mõtteid, ikka toetame. Aga vahepeal [ei tohi] see protsess hajuda ja seda toetab ka kriisi ajal tekkinud linnainimeste vaade maa poole. Väga paljud maainimesed töötavad linnas riigiasutuses, nüüd on neil võimalik paindlike töövormide kaudu seda teha ka kodus. Ei peagi kogu aeg Tallinna kontoris istuma. Ja mis on muutunud: nende konkursside puhul enamuses ministeeriumides ja muudes riigiasutustes ei kirjutata töökohaks Tallinn ja sealne aadress, vaid Eesti. Ma loodan, et see [areneb edasi], nüüd me püüame igasuguste teiste meetmetega, ka eluaseme toetamisega või laenu tagamisega KredExi poolt edasi suunata, et inimene saaks maapiirkonnas riigiasutuses töötada, ilma et ta peaks Tallinnas elama.

18:29 Aseesimees Hanno Pevkur

Hea minister, teile rohkem küsimusi ei ole. Tänan! Nüüd on võimalik fraktsioonidel selle ülevaate kohta midagi öelda. Avan läbirääkimised. Fraktsioonid läbirääkimise soovi ei avalda. Seega oleme selle punkti menetlemise lõpetanud, kuna me siin otsust vastu ei võta.


4. 18:30 Vaba mkrofon

18:30 Aseesimees Hanno Pevkur

Oleme tänase päevakorra ammendanud, välja arvatud see, et pärast haamrilööki on võimalik vaba mikrofoni raames sõna võtta. Palun, kes soovib? Olete oodatud! Leo? Ei soovi. Aadu, vaba mikrofoni võimalus! Seda soovi ei ole. Siis on tänane istung lõppenud ja kohtume homme kell 10. 

18:30 Istung lõppes

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee