Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

header-logo

13:58 Istungi rakendamine

14:00 Aseesimees Hanno Pevkur

Head kolleegid, kell on saanud kaks. Alustame täiskogu VI istungjärgu 4. töönädala kolmapäevast istungit. Nüüd on võimalus üle anda eelnõusid ning arupärimisi. Palun! Sellist soovi ma ei näe, järelikult saame läbi viia kohaloleku kontrolli. Palun kohaloleku kontroll!

14:01 Aseesimees Hanno Pevkur

Kohale registreerus 77 Riigikogu liiget.

Nii, nüüd palun korraks tähelepanu. Meil on üks väike päevakorra täpsustus. Tänase kaheksanda päevakorrapunkti juures, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud Finantsinspektsiooni seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 422 esimene lugemine, teeb komisjonipoolse ettekande rahanduskomisjoni esimees Erki Savisaar.


1. 14:01 Töölepingu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (361 SE) kolmas lugemine

14:01 Aseesimees Hanno Pevkur

Ja nüüd läheme tänase päevakorra juurde. Esimene päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud töölepingu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 361 kolmas lugemine. Kolmandal lugemisel teatavasti on meil võimalik läbirääkimiste käigus fraktsioonidel sõna võtta. Fraktsioonide esindajate võimalust kasutab keskfraktsiooni nimel Siret Kotka. Palun!

14:02 Siret Kotka

Hea istungi juhataja! Head Riigikogu liikmed! Palun teil toetada töölepingu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Tegemist on tänuväärse eelnõuga, sest esiteks sellega täpsustatakse hoolduskohustusega töötajate ja ametnike õigust küsida tööandjalt paindlikke töö- või teenistustingimusi, näiteks osalist või paindlikku tööaega ja kaugtöö tegemise võimalust.

Teiseks loome paindlikumaid töötamisvõimalusi alaealistele, tagades samal ajal efektiivse kaitse töösuhtes. Nimelt, eelnõu võimaldab 13–14-aastaste alaealistega sõlmida töölepingu kiiremini, et nad saaksid rutem tööle asuda, mis on hooajaliste tööde puhul just väga vajalik. Samas loome täiendava kaitse 13–14-aastastele, soodustades pigem töölepingute sõlmimist, mitte võlaõiguslikke lepinguid, mis on praktikas praegu rohkem tuntud.

Ja kolmandaks, parandame lapsepuhkuse regulatsiooni. Järgmise aasta 1. aprillist tekib kõigil alla 14-aastase lapse vanematel õigus saada kümme tööpäeva lapsepuhkust iga alla 14-aastase lapse kohta. Seda hakatakse arvestama vanemahüvitise perioodi lõpust ning selle eest makstava tasu suurus on 50% lapsevanema keskmisest palgast. Muudatus annab mõlemale vanemale õiguse saada kümme tööpäeva lapsepuhkust iga alla 14-aastase lapse kohta. Head Riigikogu liikmed, need on kõik väga vajalikud muudatused. Palun teid eelnõu 361 toetada! Aitäh!

14:04 Aseesimees Hanno Pevkur

Rohkem fraktsioonidel kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Nüüd on meil vaja läbi viia selle eelnõu lõpphääletus, kuna sellise ettepaneku juhtivkomisjon on meile teinud. Head kolleegid, kuna meil oli hiljuti kohaloleku kontroll, kas me võime minna hääletuse juurde? Tänan teid selle eest.

Panen teie ette hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud töölepingu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 361. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

14:05 Aseesimees Hanno Pevkur

Eelnõu seadusena vastuvõtmist toetas 83 Riigikogu liiget, vastu ja erapooletu ei oldud. Eelnõu on seadusena vastu võetud.


2. 14:06 Toote nõuetele vastavuse seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (372 SE) kolmas lugemine

14:06 Aseesimees Hanno Pevkur

Tänane teine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud toote nõuetele vastavuse seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 372 kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. Läbirääkimiste soovi ei näe, saame minna lõpphääletuse juurde. Kas sobib, kui teeme seda ilma kellata? Tänan!

Hea Riigikogu, palun võtta seisukoht ja hääletada Vabariigi Valitsuse algatatud toote nõuetele vastavuse seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 372. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

14:07 Aseesimees Hanno Pevkur

Eelnõu toetab 68 Riigikogu liiget, vastu on 17, erapooletuid ei ole. Eelnõu on seadusena vastu võetud.


3. 14:06 Riigikaitseseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (417 SE) esimene lugemine

14:07 Aseesimees Hanno Pevkur

Meie kolmas päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud riigikaitseseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 417, päevakorras on esimene lugemine. Esimese lugemise ettekande teeb kaitseminister Kalle Laanet. Head kolleegid! (Helistab kella.) Palun saalis vaikust! Palun, härra kaitseminister! 

14:07 Kaitseminister Kalle Laanet

Aitäh, härra eesistuja! Head kollee... Vabandust! Ma pidin ütlema "kolleegid". Jah, ühtpidi ikka kolleegid, aga ... Head Riigikogu liikmed! Ma saan aru, et see seaduseelnõu tekitab väga palju ärevust.

Teile on esitatud Kaitseministeeriumi ettevalmistatud riigikaitseseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. See lähtub riigikaitse laiast käsitusest, mille kohaselt panustab riigikaitsesse kogu ühiskond. Sõjaliste ja mittesõjaliste julgeolekuohtudega hakkama saamiseks on oluline koondada tegevused ja ressursid nii avalikust, era- kui ka kolmandast sektorist.

Eelnõu laiem eesmärk on võimaldada kiire, paindlik ja tulemuslik tsiviilsektori ressursside kaasamine kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal. Eelnõuga luuakse paremad eeldused tsiviilressursside kasutamiseks iseseisva kaitsevõime tagamisel ja liitlaste vastuvõtmisel. Kitsamalt on eesmärk määrata riigikaitseliste kohustuste sisu ning tagada, et kõigil asutustel ja isikutel on selge, milliste ülesannete täitmist riik neilt ootab või milliseid talumiskohustusi võib riik neile riigikaitse eesmärgi saavutamiseks panna. Ainult siis, kui igaüks teab, mida ta peab kriitilises olukorras tegema ja mida riik temalt ootab, on võimalik ähvardavaid julgeolekuohte kiiresti tõrjuda.

Eelnõu sisu põhineb Riigikogusse esitatud riigikaitseseaduse muutmise eelnõul 112, mille valitsus otsustas Riigikogu menetlusest tagasi võtta selle aasta aprillis. Eelnõuga uuendatakse terviklikult riigikaitseliste sundkoormiste regulatsioon ning tehakse muid riigikaitseliste kohustuste paremaks rakendamiseks vajalikke muudatusi. Riigikaitseliste sundkoormiste seadus tunnistatakse kehtetuks ning riigikaitseliste kohustustega seonduv reguleeritakse tervikuna riigikaitseseaduses.

Mis on eelnõuga tehtavad olulisemad muudatused? Riigil võib riigikaitse tagamiseks olla vajadus kasutada tsiviilsektorile kuuluvaid asju, näiteks generaatorid, sõidukid jne, või panna isikutele ühekordseid töökohustusi ja riigikaitseülesandeid nii rahuajal kui ka mitterahuajal. Eelnõu järgi saab edaspidi asju sundvõõrandada, näiteks kütus või toiduained, ja sundkasutusse võtta, näiteks maa-alad, sõidukid jne, ka Vabariigi Valitsuse otsusel juba enne kõrgendatud kaitsevalmiduse väljakuulutamist lisaõppekogunemise korraldamiseks või rahvusvahelises sõjalises koostöös osalemiseks, näiteks Eesti riigi kaitsmise eesmärgil Eestis viibivate välisriigi relvajõudude tegevuse toetamisel. Seda muidugi siis, kui selleks on vältimatu vajadus. Kaitsevägi ja Kaitseressursside Amet otsustavad asja sundkasutusse võtmise ja asja sundvõõrandamise ning otsuste täideviimise kõrgendatud kaitsevalmiduse, sõjaseisukorra, mobilisatsiooni ja demobilisatsiooni ajal.

Eelnõuga muudetakse isikutele kohustuste panemise menetlemine tervikuna paindlikumaks ja kiiremaks. Näiteks kohustuste panemise otsuse saab edaspidi kätte toimetada ka uudiste portaali kaudu. Otsuse tegemisel ei pea alati tagama isiku ärakuulamist või võimaldama dokumentidega tutvumist, vaide esitamine on võimalik 30 päeva asemel 10 päeva jooksul.

Eelnõuga luuakse isikutele tsiviilressursside kasutamise eest otseste kulude eest õiglase hüvitise saamise võimalus. Õiglase hüvitise maksmist kehtiv riigivastutuse seadus hetkel ette ei näe. Eelnõuga luuakse võimalus anda ühekordseid riigikaitseülesandeid füüsilisest isikust ettevõtjale, juriidilisele isikule, sh kohaliku omavalitsuse üksusele, lähtudes nende ülesandest, tegevusalast või eesmärgist. Ühekordne riigikaitseülesannete täitmine toimub isiku olemasolevate ressursside ja võimaluste piires.  Riigivaraseaduses tehtavad muudatused võimaldavad erikordade ajal riigivara lihtsamalt kasutada ja üle anda. Uue võimalusena nähakse eelnõuga ette avaliku võimu kandjaga töö- või teenistussuhtes olevale isikule täiendava töö- ja teenistusülesannete andmise, sh ametiasutusse saatmise võimalus. Suhteliselt sarnane regulatsioon on kehtivas hädaolukorra seaduses.

Riigieelarve seaduses täpsustatakse riigieelarve väljamaksete tingimuste kehtestamist selliselt, et vajaduse korral võib Vabariigi Valitsus määrata tingimused riigikassast kõigi väljamaksete tegemiseks kõrgendatud kaitsevalmiduse ja erakorralise seisukorra või sõjaseisukorra ajal selliselt, et oleks tagatud riigi toimimine ja isikutele minimaalse sissetuleku või vajaduse katmine. Eelnõu annab õigusliku raamistiku selleks, et inimesi ja vahendeid kasutatakse riigikaitses kõige otstarbekamal viisil, ning loob paremad eeldused tsiviilressursside kasutamiseks iseseisva kaitsevõime ja liitlaste vastuvõtmise tagamiseks ning nende kohaloleku toetamiseks.

Meie ettepanekul on seadus kavandatud jõustuma 1. jaanuaril 2022. aastal. Aitäh!

14:13 Aseesimees Hanno Pevkur

Riigikogu liikmed soovivad teilt ka küsida. Tarmo Kruusimäe, palun!

14:13 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Hea ettekandja! Ma loen [seletuskirjast] seaduse § 432 kohta, siin on lause: "Lisaks määratakse riigi kaitsetegevuse kavas, kas on vaja moodustada varud üldise elanikkonna toimetuleku toetamiseks (nt toidu-, ravimivaru jne). Riigi kaitsetegevuse kavas täpsustatakse, millises ulatuses varud moodustatakse, kes varude moodustamise eest vastutab ja kuidas toimub varudega seotud korraldus." Minu küsimus on lihtne: ega seda ei tee ometi kindralmajor Veiko-Vello Palm?

14:14 Kaitseminister Kalle Laanet

Riigikaitse tegevuskava on salajane dokument ja loomulikult on see ka valitsuse dokument. 

14:14 Aseesimees Hanno Pevkur

Henn Põlluaas, palun!

14:14 Henn Põlluaas

Aitäh, austatud eesistuja! Austatud ettekandja! Igati mõistlik ja vajalik eelnõu tänases keerulises maailmas. Aga äkki te natukene täpsustate, mis tingimustel saab neid meetmeid rakendada ja kui suur on nende otsuste tegemisel lisaks valitsusele Riigikogu roll?

14:14 Kaitseminister Kalle Laanet

Aitäh! Eesmärk on tõesti see, et enne kui tõstetakse riigi kaitsevalmidust, on võimalik teatud tegevusi tegema hakata, selleks et olla paremini valmis eskaleeruvateks sündmusteks. Põhimõtteliselt on tõesti valitsusel võimalik neid otsuseid teha. Kui on juba tõesti kõrgendatud kaitsevalmidus ja sõjaseisukord või mobilisatsioon või demobilisatsioon, siis Kaitsevägi ja Kaitseressursside Amet otsustavad asja sundkasutusse võtmise. Enne seda on põhimõtteliselt Vabariigi Valitsus otsustaja. Nii et otseselt Riigikogu asja sundkasutusse võtmisel rolli ei mängi. Seda loomulikult siis, kui me selle seaduse vastu võtame.

14:15 Aseesimees Hanno Pevkur

Urmas Reitelmann, palun!  

14:15 Urmas Reitelmann

Aitäh, härra eesistuja! Austatud minister, parandage mind palun kui vaja, aga kas ma sain õigesti aru, et näiteks maaomanikega kokkuleppe sõlmimine Siilil, Kevadtormil võib teoreetiliselt ära jääda? Kaitsevägi lihtsalt kasutab kellegi maid valitsuse otsusel ja pärast siis vaadatakse, kuidas see kompenseeritakse?

14:16 Kaitseminister Kalle Laanet

Aitäh küsimuse eest! Jah, lisaõppekogunemise puhul on kindlasti see seaduseelnõu oluline. Tava on see, et Kaitsevägi alati kooskõlastab maaomanikega ja juhul, kui tekivad selle maa kasutusel kahjustused, siis hüvitatakse see kahju kaitse-eelarvest. Nii et see on selline koostöösuhe tsiviili ja militaari vahel. Ohtu selle poole pealt ei ole, et midagi jääb õhku rippuma. Eelnõu näeb ette kulude hüvitamist, otseste kulude hüvitamist.

14:16 Aseesimees Hanno Pevkur

Paul Puustusmaa, palun! 

14:16 Paul Puustusmaa

Suur tänu, hea eesistuja! Hea ettekandja! Meil on nüüd ühiskonnas juba väga pikka aega olnud valus probleem igasugune selline nähtus, mida määratletakse sõnaga "sund". No siin meil nüüd ka tuleb sundkasutus, sundvõõrandamine. Ja selle seaduse valguses loomulikult ma saan aru niimoodi, et see on eelkõige seotud sellega, kui meil on olemas välisoht ja välise kaitse vajadus. See on nagu loogiline. Kuid minu küsimus on selline: milline mehhanism selles muudetud seaduses, kui ta vastu võetakse, tagab selle, et neid sundmeetmeid ei rakendata poliitilise sisevaidluse lahendamisel?

14:17 Kaitseminister Kalle Laanet

Aitäh selle küsimuse eest! Ma pean tunnistama, et sõna "sund" ei meeldi mulle. Tegelikult on see tsiviil- ja militaarkoostöö ju selleks, et me saaksime tagada paremini oma riigi julgeoleku ja erinevateks ohusituatsioonideks valmisoleku, nagu ma siin enne rääkisin, ka liitlastega seoses. Mina julgen küll arvata, et riigi julgeolek on päevapoliitikast üle. Meie riigiinstitutsioonid ja meie põhiseadus minu arust täielikult kaitsevad selle eest.

14:18 Aseesimees Hanno Pevkur

Kalle Grünthal, palun!

14:18 Kalle Grünthal

Aitäh! Austatud minister! Ma lugesin teie seletuskirja selle seaduse juurde, sest seadus ja seletuskiri korreleeruvad omavahel. Mulle jääb arusaamatuks selline tegevus, et inimeste toiduvarusid võib sundvõõrandada, jättes elanikele ainult seitsme päeva varu. See meenutab Ukraina näljahäda. Mulle jääb vastuvõetamatuks see, et konfiskeeritud sõidukeid võib kasutada rahvarahutuste mahasurumiseks ja selle eest hüvitist ei maksta, kui konfiskeerida autod. Mulle jääb arusaamatuks, mispärast kohustatakse tööd tegema 24 tunni jooksul selliselt, et puhkamiseks jääb ainult kuus tundi, sellest neli tundi segamatult puhkamist. Mulle jääb arusaamatuks veel palju asju. Mispärast te selliseid repressiivseid meetmeid kavandate rahva vastu?

14:19 Kaitseminister Kalle Laanet

Aitäh küsimuse eest! Lühike vastus on, et kindlasti ei kasutata neid meetmeid rahva vastu, vaid neid kasutatakse suure häda korral ja rahva kaitsmiseks.

14:19 Aseesimees Hanno Pevkur

Rohkem küsimusi ei paista. Aitäh, härra minister!

14:19 Kaitseminister Kalle Laanet

Aitäh teile!

14:19 Aseesimees Hanno Pevkur

Ja nüüd on võimalus kuulata riigikaitsekomisjoni esindajat Leo Kunnast. Palun!

14:19 Leo Kunnas

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Austatud kaitseminister! Riigikaitsekomisjon arutas seda eelnõu enne esimest lugemist oma 27. septembri istungil, kus eelnõu algataja esindajatena osalesid kaitseminister Kalle Laanet ja samamoodi Kaitseministeeriumi õigusosakonna juhataja Margit Gross.

Mis ma ütleksin sissejuhatuseks? Teatavasti meil on reservarmee, mis tähendab seda, et sõjaaja kaitsevägi on mitu korda suurem kui rahuaja oma, ja meie vaidlus käib pigem selle üle, et kui palju ja kui kiiresti sõjaaja kaitseväge suurendada. On selge, et mida suurem meil on sõjaaja kaitsevägi, seda rohkem tsiviilsektori ressursse me peame kasutusele võtma, sest meil lihtsalt ei ole osa neid ressursse mõtet kaitseväele soetada rahuajal. Need ei ole igapäevases kasutuses. Seepärast on mõistlik, et kõik, mis me saame tsiviilsektorist kasutusele võtta, me ka võtame.

See eelnõu, nagu härra minister ka juba välja tõi, käsitleb põhiliselt sundkoormisi. Ehk siis kõik, mis seni puudutas sundkoormisi ja oli sätestatud sundkoormiste seaduses, kogu see temaatika tuleb siia riigikaitseseadusesse üle nende muudatustega. Samuti käsitletakse siin palju ühekordseid riigikaitseülesandeid. Riigikaitseülesanded on meil püsivad ja ühekordsed. Ja selle eelnõuga sätestatakse nii nende määramise kord, nende ülesannete loetelu kui ka kõik muu, mis puudutab seda temaatikat. Ehk siis kaks teemat on siin.

Ma nüüd natuke refereeriksin ka meie komisjoni istungi protokolli: küsimusi ja vastuseid, mis seal kõlasid ja kuidas me seda kõike arutasime. Kõigepealt meie komisjoni esimees Enn Eesmaa tõi välja selle, et see eelnõu vajab menetlemiseks rohkem aega. Kuna 1. jaanuar on üsna pea käes, siis tõenäoliselt me peame komisjoni nimel tegema parandusettepaneku, et see lükkuks mõne kuu võrra edasi. Ja sellega soostus ka kaitseminister Kalle Laanet, kes kinnitas, et jõustumise tähtaega võib mõnevõrra edasi lükata. Saab see siis olema 1. märts või 1. aprill, see on juba töö küsimus.

Ants Laaneots, lugupeetud kolleeg, küsis, kas ka kaitsevägi kaasati eelnõu koostamisse, millele Margit Gross vastas jaatavalt. Oma sisendi on samuti andnud Kaitseressursside Amet ja Kaitseliit. Kolleeg Mati Raidma palus selgitada evakuatsiooni korraldamisega seonduvat ja Margit Gross vastas, et evakuatsiooni korraldamine on sätestatud hädaolukorra seaduses. Minister täiendas teda, et Kaitseministeeriumi valitsemisala panus evakuatsiooni korraldamisse tuleb Kaitseliidu kaudu.

Ma ise tõdesin, et kogu sundkoormiste ja ülesannete osa on väga sarnane sellega, mis oli meil juba käsitluses seoses riigikaitseseaduse eelnõuga 112, mille Vabariigi Valitsus tagasi võttis. Sundkoormiste osa oli seal üks tugevamaid. Me tegime parandusettepanekuid kerges huumorivõtmes. Me nimetasime ennast nagu neljaks musketäriks – kolm lugupeetud kolleegi kindralit, kaasa arvatud meie seast lahkunud Johannes Kert, ja mina tõdesime, et sundkoormiste osas meil ei olnud palju parandusi.

Aga riigikaitseülesannete osas loomulikult meil oli väga palju parandusi. Me tegime kompleksse ettepaneku, et Riigikantselei ja kõigi ministeeriumide riigikaitseülesanded tuleks seaduses sätestada. Need ei saa jääda ainuüksi mingite salajaste dokumentide hooleks, sest need peavad olema asjaosalistele teada ja samamoodi peab avalikkus ja rahvas olema teadlik, kes mida meil riigikaitses ära teeb. Kaitseminister Kalle Laanet leidis, et kõige mõistlikum on see küsimus lahendada nii, et püsivad riigikaitseülesanded ehk Riigikantselei ja ministeeriumite ülesanded tuleks sätestada uues [kriisideks] valmisoleku seaduses, mis loodetavasti jõuab siia suurde saali veel selle istungjärgu ajal.

Kolleeg Madis Milling küsis, kuidas see on seotud Kaitseliidu seaduse võimaliku muutmisega. Margit Gross vastas, et Kaitseliidu seaduse muudatused on väljatöötamisel ja selles osas tehakse Kaitseliiduga tihedat koostööd. Siin on üks parandusettepanek, mis puudutab Kaitseliidu riigikaitseülesandeid. Kolleeg Mati Raidma tõdes õigesti, et fookus on sundkoormistel, ja seda me komisjonis käsitlesime omavahel põhjalikumalt.

Kolleeg Heiki Hepner palus täpsustada riigieelarve seadust puudutavat muudatust. Margit Gross vastas, et see puudutab riigi rahaliste vahendite väljamaksete tingimusi, mida Vabariigi Valitsus saab otsustada erikordade ajal. Riigieelarve sisu loomulikult selle seaduse alusel muuta ei saa.

Nii palju siis lühidalt nendest küsimustest ja punktidest, mida me komisjoni istungil käsitlesime. Me jõudsimegi sinnani, et teeme komisjoni poolt selle parandusettepaneku, et jõustamistähtaega edasi lükata, ja palusime ka komisjoni poolt natuke pikema muudatusettepanekute esitamise tähtaja, mis oleks 3. november kell 17. Siin need konkreetsed sätted – saatan on pisikestes detailides – vajaksid rohkem aega ja rohkem tööd, et me neist hästi aru saaksime. Siia ei jää mingeid küsitavusi sisse.

27. septembri istungil siis komisjon otsustas konsensusega teha Riigikogu juhatusele ettepaneku lülitada eelnõu esimeseks lugemiseks Riigikogu tänase istungi päevakorda ja teha ettepaneku eelnõu esimene lugemine lõpetada. Komisjoni ettekandjaks määrati mind. Arvestades eelnõu seletuskirja ja selle lisade mahtu, otsustas riigikaitsekomisjon konsensusega teha Riigikogu esimehele ettepaneku määrata eelnõu muudatusettepanekute esitamiseks tavapärasest nädala võrra pikem tähtaeg, mida ma juba mainisin, mis on käesoleva aasta 3. november kell 17. Tänan!

14:27 Aseesimees Hanno Pevkur

Kalle Grünthal saab küsida. Palun!

14:27 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Küsimus on sama, mis oli härra Laanetile. Selle seadusega on võimalik inimestel säilitada ainult seitsmepäevane toiduvaru, muu võetakse ära. On võimalik inimesed välja tõsta oma korteritest ja kodust, viia kuskile asenduspinnale. On võimalik neid tööle rakendada selliselt, et nad peavad töötama kogu aeg, välja arvatud kuus tundi, millest neli tundi on segamatu magamine. Selliseid probleeme on siin veel küll ja küll. Põhimõtteliselt ma nõustuks sellega, et see kõik oleks võimalik, aga siin on üks väga libe punkt. Nimelt see, et seda võib teha kõrgendatud kaitsevalmiduse väljakuulutamise ajal ehk kas või juba homme. Ütleme, et kui valitsus käitub kuritahtlikult, kas siis esineb võimalus, et seda võidaksegi sellisel kujul kasutada inimeste põhiõiguste rikkumiseks?

14:28 Leo Kunnas

Mis puudutab kõiki neid võimalusi, mis sa tõid oma küsimuse alguses – jätta seitsme päeva toiduvaru, panna inimesed sadade või tuhandete kaupa tööle –, siis tõenäoliselt sõja ajal me teemegi neid asju, kui otse välja öelda, ja veel palju teisi asju, mida sa ei loetlenud. Meil õnneks surmanuhtlus praegu ei kehti, seina äärde me kedagi ei pane nagu vabadussõja ajal. Aga siis tehti ka seda. Sõjaolukord on väga raske olukord. Paratamatult tuleb ette seda, et me inimeste põhiõigusi ja -vabadusi väga olulisel, isegi otsustaval määral piirame. Sul on täiesti õigus selles küsimuses, kui sa selle tõstatasid: see võimalus on.

Kas rahuajal on võimalik midagi sellest kõigest rakendada? Ütleksin, et rahuajal seda ei ole võimalik mitte kuidagi teha. Millisel otstarbel saab seda seadust rakendada enne, kui valmidus on tõstetud kõrgendatud tasemele, mida saab teha Vabariigi Valitsus? Kahel juhul saab seda teha. Seda saab teha lisaõppekogunemiste korraldamiseks. Näiteks kui lisaõppekogunemisele kutsutaval üksusel on vaja varustust, mis tuleb tsiviilsektorist, siis on loomulikult mõistlik ka see läbi mängida, selle varustuse sundkoormamine läbi teha. Ja teine on liitlasüksuste tegevuse toetamiseks: kui siia tuleksid liitlasvägede üksused ja meil oleks vaja asju, vahendeid, teenuseid sundkoormata või rakendada nende tegevuse toetamiseks. Need on kaks võimalust, millal me saame rakendada teatud meetmeid juba rahuajal.

Aga loomulikult on selles eelnõus ka selline mõiste nagu "õiglane kompensatsioon". Kui me midagi teeme, siis me peame inimestele selle kinni maksma, me peame kõik selle kompenseerima. Ja loomulikult me peame seda tegema täies mahus ja kiiresti, juhul kui meil mingit eriõiguslikku korda veel ei kehti.

Nüüd, valmiduse kõrgendamine. Jah, Vabariigi Valitsus saab seda teha ja ma loodan, et teebki seda, kui julgeolekuolukord seda eeldab. Ma pigem kardan seda, et see protsess võib venida ja tekib kõhklusi selle olukorra kiirel väljakuulutamisel, kui meil tõesti oleks vaja seda teha. Ja kontrollmehhanism on vajalik ja seda oleks võimalik kehtestada ja praktikas ilmselt me selle ka niiviisi teostame, et kohe, kui Vabariigi Valitsus on valmiduse tõstmise välja kuulutanud – meie peame selle siin Riigikogus kinnitama –, siis viivitamatult kutsutakse kokku Riigikogu erakorraline istung, kus see otsus kas kinnitatakse või lükatakse tagasi. See oleks meiepoolse kontrolli küsimuse lahendus, mida ma oskan omast peast välja pakkuda. Loomulikult, alati on mingeid asju võimalik kuritarvitada, aga ma südamest loodan, et ükski meie valitsus seda ei tee.

14:32 Aseesimees Hanno Pevkur

Paul Puustusmaa, palun! 

14:32 Paul Puustusmaa

Suur aitäh, juhataja! Hea ettekandja! Siit on aru saada, et rahvuskonservatiivide kõige suurem mure on ikkagi selles, et on oht, et äkki sellest seadusest tulenevaid soodsaid [võimalusi], sundvõõrandamist ja muid taolisi asju, kasutatakse võib-olla mitte ainult välisohu puhul, vaid ka sisepoliitilise olukorra reguleerimisel enda kasuks. See on see oht, mis nähtub, ja siin on seda kaitset vaja. Minister muidugi ütles, et tegelikult kaitseb meil põhiseadus selle eest, et seda ei tekiks. Minu isiklik arvamus muidugi on, et põhiseadus on meil devalveeritud ja auklikuks lastud, ega ta väga suurt ei kaitse. Aga minu konkreetne küsimus on selline. Kui me vaatame eelnõu leheküljele 9, siis §-s 82on kirjas, et sundkasutuse või sundvõõrandamise eelotsuse korral võib Kaitseressursside Amet haldusaktiga teatud tingimused seada. Mida siin see "võib" tähendab? Kas seda võib siis teha ka ilma haldusaktita?

14:33 Leo Kunnas

See on sul üsna spetsiifiline küsimus, ma ei ole jurist ega suuda sulle juriidiliselt pädevat vastust sellele küsimusele anda. Aga me soovimegi seda pikemat parandusettepanekute tähtaega sellepärast, et siis me käiksime kõik need detailid läbi ja vaataksime, kas on veel mingeid kohti, mis nõuavad parandusettepanekut. Loomulikult, kui ma hakkan meie fraktsiooni omi kokku võtma, siis me jõuame kõike seda omavahel käsitleda. Aga ma ütleks veel seda, et siin on siiski paigas see, nagu ma juba loetlesin: neid meetmeid saab enne valmiduse tõstmist rakendada kahel juhul. Need on lisaõppekogunemised ja liitlasvägede üksuste siia toomine. Ja veel saab neid rakendada kaitsevalmiduse tõstmise korral või sõjaseisukorra ajal. Selles loetelus ei ole märgitud erakorralist seisukorda, ei ole kirjas võimalusi teha seda ka erakorralise seisukorra ajal. See peaks olema garantii, et neid meetmeid ei rakendata siseriiklike probleemide lahendamiseks, millele sa viitasid.  

14:35 Aseesimees Hanno Pevkur

Tarmo Kruusimäe, palun!

14:35 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Hea ettekandja! Ma esitasin siin just ka kaitseministrile selle küsimuse, aga sain teada, et see on salastatud dokument. Minu murekoht oli see, et kui nüüd hakatakse koostama nimekirjasid, mida on vaja varuda, siis see määratakse tegelikult selles dokumendis. Aga me teame, et üsna mitmedki algatused on meil väga ebaõnnestunult lõppenud. Ega nende nimekirjade koostamisel ei ole suurt rolli kindralmajor Palmil? 

14:36 Leo Kunnas

Ma ei oska öelda, kellel seal mis roll on. See ei ole ka põhimõtteliselt olnud minu ülesanne välja selgitada, kuidas sellega on. Aga sa tõstatasid õige küsimuse, kui suures osas salastatus nende ülesannete puhul mõistlik on. Ma arvan ise ka – see on minu isiklik seisukoht, mida ka kolm kindralit põhimõtteliselt parandusettepanekus toetasid –, et Riigikantselei, ministeeriumide, üldse  riigiasutuste ja kohalike omavalitsuste põhilised riigikaitseülesanded ei saa olla salajased. Need peavad olema kirjas seadustes ja kui see valmisolekuseadus tuleb, siis need peavad sinna kirja minema. See on lahendus. Ja loomulikult me komisjonis arutasime selle üle, kuidas see küsimus lahendada. Meil on olnud konstruktiivseid parandusettepanekuid ja me oleme tegelikult, ütleksin niiviisi, ühe versiooni Riigikantselei, ministeeriumide ja teiste põhiliste riigikaitsega [seotud] institutsioonide ja omavalitsuste ülesannetest juba teinud. Kui valmisolekuseadust tehakse, siis me esitame komisjoni kaudu sisendi, et meie nägemus on see, palun arutage, töötage läbi need asjad. Aga on selge, et sul on õigus: põhilised riigikaitseülesanded ei saa olla kirjas kuskil salajastes dokumentides. Need peavad olema täitjatele teada, rahvale teada, kes mida teeb. Seaduse mõte on, et asjad oleksid selged.

14:37 Aseesimees Hanno Pevkur

Riho Breivel, palun! 

14:37 Riho Breivel

Lugupeetud juhataja! Hea esineja! Mulle on muidugi see asi selge, et praegu me arutame rohkem ressursside küsimust ja et tuleb valmisolekuseadus, nagu sa ütlesid. Aga ikkagi ma ei saa küsimata jätta selle kohta, et piirivalve on tegelikult nagu riigikaitseline süsteem, just sellistes tingimustes. Kas te komisjonis ka arutasite piirivalve osa riigikaitsesüsteemis nendes, ütleme, eriolukordades?

14:38 Leo Kunnas

Selle eelnõu menetlemise käigus me komisjonis seda paraku ei arutanud, aga see küsimus loomulikult on oluline. Äsja me ka infotunnis arutasime selle üle, kui kiiresti tuleks piirirajatised valmis ehitada, kui kiiresti seiresüsteemid üles panna ja kui palju meil on inimesi, inimressurssi selleks, et piiri valvata. Loomulikult su küsimuse mõte on, mida selle kõigega teha. Ja loomulikult meile on ju selge, et PPA vajab kriisireservi ja see küsimus tuleb lahendada. See ei puuduta praegu selle komisjoni tööd, aga kui sa juba küsisid, siis loomulikult ka Leedu kriisi puhul praegu meie seis oleks hoopis teine, kui meil oleks see kriisireserv ehk sisekaitsereserv loodud. Siis me oleksime võinud kutsuda teenistusse ühe kompanii või kaks või kolm kompaniid ja saata need Leetu. Okastraat on hea abi, aga see oleks hoopis teise taseme abi olnud. Aga kuna me ei ole seda teinud, siis me saamegi appi saata ainult vähese arvu PPA teenistujaid. Meil on neid niigi vähe ja nad on kõik rakendatud. See on selline sisulisem vastus, aga me ei käsitlenud seda komisjonis selle eelnõu raames.

14:39 Aseesimees Hanno Pevkur

Hea Leo Kunnas, rohkem küsimusi teile ei paista. Tänan! Avan läbirääkimised ja meenutan, et sõna saavad võtta ainult fraktsioonid. Riigikogu liikmetel ega fraktsioonidel sõnavõtusoovi ei ole, küll palus kaitseminister kommentaariks sõna. Palun!

14:40 Kaitseminister Kalle Laanet

Aitäh, hea eesistuja! Hea komisjoni ettekandja Leo, ma tänan põhjalike selgituste eest, aga tahan natukene täiendada seda kaitsetegevuse kava, millest siin juttu oli. See on sõjalis-taktikaline dokument. Loomulikult on kõik ülesanded, mis puudutavad riigikaitset, samamoodi see, mis puudutab sundvõõrandamist ja sundkasutusse võtmist, selle seaduse raamistikus. Aga kui me räägime konkreetselt taktikalistest käikudest, siis see läheb kaitsetegevuse kava alla ja sellepärast on salajane, kui palju kuhu kohta midagi liigutatakse. Lihtsalt tahtsin teile seda selgitada. Aitäh!

14:41 Aseesimees Hanno Pevkur

Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 417 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud. Määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 3. novembri kell 17.


4. 14:41 Maareformi seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (418 SE) esimene lugemine

14:41 Aseesimees Hanno Pevkur

Liigume edasi neljanda päevakorrapunktini: Vabariigi Valitsuse algatatud maareformi seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 418 esimene lugemine. Keskkonnaminister Tõnis Mölder on oodatud kõnetooli. Palun!

14:41 Keskkonnaminister Tõnis Mölder

Aitäh, hea eesistuja! Head Riigikogu liikmed! Teie ees on Vabariigi Valitsuse algatatud maareformi seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Maareformi käigus on võimaldatud tasuda maa ostuhinda järelmaksuga selliselt, et omandatav kinnisasi koormatakse hüpoteegiga Eesti Vabariigi kasuks. Hüpoteegiga seotud ülesandeid hakkab edaspidi Riigi Tugiteenuste Keskuse asemel täitma Maa-amet. Sellega seoses liiguvad ka teatud ametikohad tugiteenuste keskusest Maa-ameti ridadesse. Eelnõuga korrastatakse ja kaasajastatakse ka riigi kasuks seatud hüpoteekide ja väljaostuvõlgadega seotud regulatsiooni, parandades sellega riigi positsiooni. Näiteks piiratakse isikute ringi, kellele võib väljaostuvõlga edasi anda. Edaspidi on see lubatud ainult pereringis või pankroti korral ettevõtte võlakohustuste ülevõtmisel. Samuti tõstetakse piirmäärasid selliselt, et edaspidi on aastane tasumisele kuuluv minimaalne summa 360 eurot ja järelmaksu saab küsida juhul, kui väljaostusumma on vähemalt üle 1800 euro.

Nüüd natuke lähemalt maareformist. Tõesti, lähimate nädalate jooksul me tähistame maareformi 30. aastapäeva ja tegelikult maareformiga on vaja edasi liikuda, et see ükskord lõpule viia. Meil on ca 19 700 maaüksusel ligikaudu 16 500 hektaril see kõik veel lõpuni tegemata. Eelnõu eesmärk on rakendada maareformi läbiviimisel senisest enam maakorralduse võimalusi ja seeläbi kiirendada ligi 7000 iseseisva kasutusvõimaluseta maariba reformimist. Senise regulatsiooni kohaselt moodustati ribast eraldi seisev maatükk ja riik müüs selle eraisikule. Seejuures jäid maaüksuses katastrid liitmata. Maa-amet otsustab ühes haldusaktis piirneva kinnisasja piiride muutmise ja hüvitise suuruse ning esitab ka ise kinnitamisavalduse. Menetlus on kiirem ja inimestele seega soodsam. Samuti lihtsustatakse hoonestusõiguse seadmist seeläbi, et hoonestusõigus seatakse haldusaktiga ja loobutakse täiendavatest lepingutest.

Maareformi tegemisel mõõdistati juurdepääsuteed tihti nii, et nad jäid eraomandisse. Eratee avalikuks kasutamiseks määramise otsustab kohalik omavalitsus sundvalduse seadmise kaudu ja seda reguleerib kinnisasja avalikes huvides omandamise seadus. Paraku on teekasutustasu määramisel hätta jäädud. Seetõttu lisatakse eelnõuga maa hindamise seadusesse üldreegel, millest saab lähtuda ka avalikes huvides teekasutustasu määramisel, mis on 3% maa väärtusest. Lihtsustatakse sundvalduse seadmise regulatsiooni nii, et korteriomanikku võib teavitada korteriühistu kaudu ja võimaldatakse sundvalduse tasu maksmist korteriühistu kaudu. See vähendab halduskoormust eelkõige avalikes huvides tehnovõrkude paigaldamiseks maakasutusõiguse saamisel – [näiteks võib tuua] elektri- ja sidevõrgud.

Eelnõuga nähakse ette, et kui riik vajab kohaliku omavalitsuse maad avalikes huvides, siis tasutakse kohalikule omavalitsusele omandatava kinnisasja turuväärtus ega maksta lisahüvitisi. Erisusena sätestatakse, et kui tegu on kohalikule omavalitsusele riigi poolt varem tasuta antud maaga, näiteks maareformi käigus antud maatükiga, siis Eesti riik omandamise tasu ei maksa ja hüvitatakse vaid kinnisasjale tehtud kasulikud investeeringud, näiteks planeeringuga seotud investeeringud. Eelnõuga võimaldatakse avalikes huvides maade omandamisel maakorralduslike piiride muutmist, nii et maaomanik saaks kinnisasja äralõike eest samaväärset tasu ja hüvitist nagu maa väljaostmisel.

Maareformi käigus on olnud ehitise omanikul valida, kas maa erastada või seada hoonestusõigus. Riigivaraseaduse muudatused võimaldavad lepingute haldamise koormuse vähendamiseks  võõrandada suure osa maareformi käigus hoonestusõigusega koormatud kinnisasjadest ehitise omanikele. Ligi 90% nendest hoonestusõigustest on seotud elamumaaga, st inimese kodu või siis tema suvilaga. Selliseid hoonestusõigusi on ca 1800 ja neid on maareformi lõpus lisandumas. Selleks, et soodustada nende maade väljaostmist, nähakse eelnõus ette, et elamumaa müügihinnaks on 2001. aasta maksustamise hind. Teiste sihtotstarvetega maa võõrandatakse ehitise omanikule turuhinnaga.

Ma arvan, et see on oluline eelnõu, sest see aitab ühelt poolt kaasa pikaleveninud maareformi lõpetamisele ja teisalt lihtsustab maatoimingute tegemist ka teiste, sh riigile oluliste eesmärkide täitmiseks. Seadus peaks jõustuma 1. jaanuaril 2022. Aitäh!

14:47 Aseesimees Hanno Pevkur

Peeter Ernits soovib küsida. Palun!

14:47 Peeter Ernits

Hea juhataja ja minister! Rõõm näha üle pika aja eelnõu, mis ei ole direktiiv või direktiivide kobar. Aga konkreetne küsimus. Jah, on öeldud, et [protsess on] aeganõudev ja nüüd läheb vähem aeganõudvaks ja suur halduskoormus läheb vähemaks. Aga oskad sa natuke konkretiseerida, mida see tähendab, et on aeganõudev? Kui palju praegu – me räägime nendest 7000 ribast – see aega võtab, et seda liigutada sinna, kuhu see peaks liikuma? Ja kui palju see siis hakkab aega võtma, kui me selle eelnõu vastu võtame? Ja teine küsimus on halduskoormuse kohta. Milline on see seis praegu ja milline on see siis, kui me seaduse vastu võtame?  

14:48 Keskkonnaminister Tõnis Mölder

Siin tuleb arvestada mitme erineva asjaoluga. Kui me tuleme nende eraldiseisvate maatükkide juurde, mida ei ole võimalik muul moel kasutada kui ainult konkreetse teise kinnistuga liitmise abil, siis siin on olnud mitmed erinevad toimingud mitmes asutuses, sh Maa-ametis, kes hakkab seda liitmise protsessi ja mõõdistamise protsessi tegema. See kantakse kinnistusregistrisse ja siis need maatükid omavahel liidetakse. Kui on tegemist näiteks sellise asjaga, et tükkide vahetamine käib, siis sa pead minema notari juurde ja seda kõike kinnitama. See on olnud hästi keeruline ja pikk protsess. Ja veel kord, tegelikult [on elu näidanud], et need 7000 tükki, mis on eraldiseisvad tükid, mida ei ole võimalik olnud kellegi maatükiga liita, on jäänud ripakile. Me loodame tõesti, et Maa-ametile nende õiguste juurdeandmine aitab kaasa koera sabast ülesaamiseks. Ja tegelikult me näeme seda, et see lihtsustub sedapidi, et Maa-amet saab õigusi juurde, toimingud lähevad natukene kiiremaks, need asjad tehakse ära ühekorraga ja inimesed, kes tõesti tahavad neid maatükke liita, saavutavad niimoodi omavahelise kokkuleppe, ei pea selles küsimuses minema notari juurde. Inimestel tekib ka rahaline kokkuhoid. Nii et see võiks olla motiveeriv just nimelt maareformi  kõige keerulisemate murede [kõrvaldamiseks].

14:49 Aseesimees Hanno Pevkur

Merry Aart, palun! 

14:49 Merry Aart

Aitäh, lugupeetud Riigikogu aseesimees! Lugupeetud minister! Pisut oli sellest ka juttu, aga ma küsiksin üle erateele sundvalduse seadmise kohta. See on hästi problemaatiline teema. Kas võiks saada pisut selgitust, millistel tingimustel ja kuidas seda sundvalduse seadmist kasutatakse? Tahaksin lihtsalt aru saada.

14:50 Keskkonnaminister Tõnis Mölder

Aitäh! Tõepoolest, see on vaat et kõige enam vaidlusi tekitanud küsimus, eriti just omavalitsustes. Omavalitsused, kes peaksid seda kas sundkoormist või siis teistpidi sundvalduse seadmist rakendama, on sellega tegelikult hädas olnud ja on palunud seda rohkem täpsustada. Me tegelikult näeme siin kahte asja. Üks on see, et kui riigil on võimalus ja tahe ja vajadus mõnda teelõiku kasutada, siis esimene eesmärk ei pea olema kindlasti selle maatüki võõrandamine, vaid just nimelt sellele sundkasutuse seadmine. See seaduseelnõu tegelikult seda võimaldabki ja sundkasutust on oluliselt lihtsam seada.

Kui sundkasutamist mingitel põhjustel ei ole võimalik või mõistlik seada, siis võiks sundvõõrandamine olla järgmine lahendus, mida tegelikult on võimalik praegu teha. Aga veel kord: see õigusreeglistik ja see bürokraatia on olnud piisavalt keeruline ning ka omavalitsused on välja toonud kitsaskoha, et selliste [lahenduste] rakendamine on olnud väga keeruline. Ja tegelikult me näeme, et maareformi käigus on teid sattunud väga palju eramaaomanike kätte ja need probleemid on olnud õhus. Aga veel kord: neid on saanud jupikaupa lahendada ja ma loodan, et see seadusemuudatus aitab veel paremini seda teha. Aga jäme ots on omavalitsuste käes.

14:51 Aseesimees Hanno Pevkur

Heiki Hepner, palun!

14:51 Heiki Hepner

Suur tänu, hea istungi juhataja! Austatud minister! Eelnõus käsitletakse eraldi korteriühistuid. Te ka viitasite sellele. Ja siin on ka selline lõik, et "kui eluruumide erastamise kohustatud subjekt, korteriühistu või eluruume vallasasjana omavad isikud ei ole  ..." jne. Ühesõnaga, korteriühistu on ühe subjektina nimetatud. Aga meil on olemas ka garaažiühistud ja tegelikult nendega on samad küsimused ja probleemid. Kuidas garaažiühistute puhul see teema lahendatakse? Sellele ma mingit viidet siit ei leidnud.

14:52 Keskkonnaminister Tõnis Mölder

Aitäh! See on hea küsimus. Mina olen aru saanud, et kõik sellised n-ö ühistulised ühingud –garaažiühistu ja korteriühistu – on ju tegelikult äriregistris ühe ja sama märkega minu teada. Kui ma eksin, siis ma pean seda eraldi täpsustama, aga minu teada need kanded käivad ühtemoodi ja see lähenemise viis on ka sama. Aga võib-olla see on hea mõte. Kui selles seaduseelnõus eraldi garaažiühistuid ei ole välja toodud, siis ma saan seda täpsustada ja esimese ja teise lugemise vahel selle täiendava informatsiooni edastada. Aga mina olen aru saanud, et neid käsitletakse ühtemoodi.

14:52 Aseesimees Hanno Pevkur

Peeter Ernits, palun!

14:52 Peeter Ernits

Hea juhataja! Hea minister! Selle esimese küsimuse puhul sa nagu ei konkretiseerinud, mida see  ikkagi tähendab, kui palju see [protsess] kiireneb. Ma saan aru, et jah, on keeruline, aga kui palju see ikkagi kiireneb ja kui palju [ajakulu] väheneb. On mingisuguseid numbreid või hinnanguid olemas? Ja teine küsimus, mida ma olen tahtnud küsida – praegune esimene oli mu eelmise küsimuse jätk – on erametsaliidu ettepaneku kohta, mida ei arvestatud. Kõrge loodusväärtusega aladel kasvava metsa hindamise metoodika väljatöötamine toimub nagu kusagil mujal. Ava natukene, kui kaugel see asi on.

14:53 Keskkonnaminister Tõnis Mölder

Aitäh! Ma kõigepealt alustan sinu küsimustele vastamist sellest, et seal on mitu aspekti. Kõigepealt sa küsisid, kui palju bürokraatia hulk väheneb. Ma veel kord siis ütlen, et niimoodi päevades on seda väga raske mõõta, aga kindlasti see [ajakulu] selles mõttes väheneb, et kui inimene ei pea käima mitme asutuse vahel, kui inimene ei pea tegema mitut erinevat toimingut, siis see on kindlasti kokkuhoid. Me ju kõik teame, et ühe toimingu tegemine võib võtta palju aega: kirjale vastamiseks on ametlikult 30 päeva, mõningate toimingute tegemiseks võib-olla kulub mitu kuud. Kui sul on seni olnud piltlikult öeldes kolm toimingut ja nende asemel tuleb teha üks toiming, siis on kindlasti aega kokku hoitud. Teine, rahaline pool on aga kõik see, mis on seotud notarite tasuga. See tuleneb seadusest, maa hinnast ja kõigest sellest – see on konkreetne kulude kokkuhoid eraisikule.

Nüüd teine küsimus, mis on seotud kogu selle maa hindamisega, sh erametsa temaatikaga. Tegelikult siin eelnõus seda käsitletud ei ole ja seda päris mitmel põhjusel. Esiteks ma arvan, et see ei ole selle eelnõu konkreetne teema. Ja teine pool on kindlasti see, mis puudutab konkreetset vaidlust riigi ja ühe erametsa omaniku vahel konkreetselt maa hindamise süsteemi teemal. Ma arvan, et ootaks ära selle lõpliku lahenduse, siis saab riik astuda konkreetseid samme, otsustada, [kas üldse ja kui], siis kuidas seda süsteemi muuta. Kui ma ei eksi, siis minu teada on teise astme kohus öelnud, et riigi arvutuskäik on seni olnud nende hinnangul läbipaistev, selge ja õiglane. Aga ma tean, et erametsaliidu ja tegelikult ka erametsaomanike õiglustunne on teine. Ma [pean silmas seda], mida riik täna väidab. Nii et kindlasti need arutelud on ees. Aga see ei ole minu meelest selle seaduseelnõu teema, see vajab hoopis teistsugust lähenemist.

14:55 Aseesimees Hanno Pevkur

Heiki Hepner, palun!

14:55 Heiki Hepner

Suur tänu! Hea minister! Tõepoolest, ma vaatasin ka ise praegu riigi äriregistrit ja ikkagi, vähe sellest, et garaažiühistud on olemas, meil on ka hooneühistud olemas. Nii et ilmselt see vähemalt vääriks seletuskirjas selgelt lahtikirjutamist, et korteriühistute all mõistetakse seda, teist ja kolmandat.

14:56 Keskkonnaminister Tõnis Mölder

Aitäh! Vaadake, tänapäeval on interaktiivne aeg ja ka mina sain hetkel sellise teate. Meie ülekannet siin jälgitakse ja ametnikud ütlesid, et nii garaažiühistu kui ka teie viimati mainitud hooneühistu läheb siia alla. Selles mõttes oli mul see väide õige. Aga nii nagu ma ütlesin, me võime tõesti esimese ja teise lugemise vahel seda seletuskirja osa nii palju täpsustada, et see oleks ühtemoodi mõistetav nii parlamendiliikmetele kui ka inimestele, keda see maareformi küsimus kõige rohkem puudutab. Tänan selle tähelepaneku eest! 

14:56 Aseesimees Hanno Pevkur

Urve Tiidus, palun!

14:56 Urve Tiidus

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud minister! Mind huvitab selle 7000 kasutusvõimaluseta maaüksuse tulevik. Kui see seadus ühel päeval jõustub, siis kui paljud teie hinnangul või teie ettekujutuse kohaselt nendest maaüksustest võiks saada omaniku?

14:57 Keskkonnaminister Tõnis Mölder

Meie suur lootus on olnud see, et kui me varsti tähistame n-ö maareformi 30. aastapäeva, siis me 40. aastapäeva enam tähistama ei peaks. Seda päeva võib tähistada, see on kindlasti ajalooliselt oluline, aga piltlikult öeldes 40 aasta juubelil ei tahaks rääkida sellest, et meil on ikka veel 1000 maatükki, mida me ei ole suutnud ära jagada ja mille omanikega alles vaidlused käivad. Nii et tegelikult kogu selle eelnõu paketi eesmärk on ikkagi see, et lähimate aastate jooksul vähendada kõige keerulisemaid probleeme, mis meil täna menetleda on jäänud. Loogika on see, et esimese 30 aastaga me oleme lahendanud ära need kõige kiiremad asjad, kõige efektiivsemad asjad, kõige probleemivabamad asjad.

Hetkel on meil laua peal need kõige keerukamad asjad, mida ma ka oma kõnes mainisin ja mida ei ole väga palju. Neid üksusi on vähe, neid hektareid on vähe, aga need on menetluslikult kõige keerukamad juhtumid. Seesama 7000 maatüki näide, mis siin on toodud. Need seisavad õhus, kellelgi nende vastu huvi ei ole või need toimingud on liiga keerulised. Me loodame, et selle seaduseelnõu kohaselt piltlikult öeldes see arv läheb kordades ja kordades väiksemaks. Võib-olla kahe-kolme aasta pärast me tuleme seda paketti veel täiendama, kui on näha, et on mingid probleemid, et me ei ole suutnud maareformi lõpule viia. Siis me tuleme juba lahendama neid kõige väiksemaid muresid. Aga veel kord, need lõppu jäänud juhtumid on kõige keerukamad ja siin ongi vaja sellist rätsepatööd.

14:58 Aseesimees Hanno Pevkur

Hea minister, rohkem teile küsimusi ei ole. Tänan! Ja nüüd maaelukomisjoni esimees Tarmo Tamm, palun!

14:58 Tarmo Tamm

Väga austatud Riigikogu aseesimees! Head kolleegid! Annan edasi, mis toimus maaelukomisjoni istungil esmaspäeval, 27. septembril 2021. aastal. Osa võtsid komisjoni liikmed Merry Aart, Erkki Keldo, Ivari Padar, Helir-Valdor Seeder, Andrus Seeme ja Aivar Viidik. Kutsutud olid keskkonnaminister Tõnis Mölder, Keskkonnaministeeriumi riigivara osakonna nõunik Glen Roosaar ja Maa-ameti peadirektori asetäitja Triinu Rennu. Arutati maareformi seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 418 ettevalmistamist esimeseks lugemiseks. Juhatasin sisse istungi päevakorra ja andsin sõna kutsutud külalistele. Tõnis Mölder tutvustas maareformi seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, mis puudutab kokku kümmet seadust.

Eelnõuga soovitakse vähendada bürokraatiat, viia süsteemid võimalikult ühetaoliseks ning anda teemad, mis jaotuvad erinevate ministeeriumide ja [muude] asutuste vahel, tervikuna üle Maa-ametile. Triinu Rennu andis ülevaate eelnõuga 418 plaanitud muudatustest maareformi seaduses ja teistes seadustes. Ta märkis, et muu hulgas on menetluse käigus eelnõusse koondatud ka need normid, mis algselt ei läinud kooskõlastusringile käesoleva seaduseelnõu raames, vaid maa hindamise seaduse, maamaksuseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu raames. Eelkõige puudutavad need riigi käes olevaid maareformist edasi kanduvaid lepinguid ning lepingute tasude muutmist, kui tuleb uus korraline hindamine, samuti seda, kuidas tagada maareformi ühetaoline rakendamine ka olukorras, kus korralise hindamise tulemusena muutuvad oluliselt maa hind ja maa maksustamishind.

Eesmärk: maareformi üldpõhimõtted jäävad samaks, aga vaadatakse, kuidas seda lihtsustada. Näiteks maakorralduse rakendamine eraisikute vahel on nii hoogu läinud, et soov on neid võimalusi kasutada nii kinnisasja avalikes huvides omandamise lihtsustamiseks kui ka maareformist jäänud n-ö ribade menetlemiseks. Käesoleval aastal on maareformi käigus tekkinud ribadega teostatud tehinguid umbes 1300. Osapooltele on see lihtne sellepärast, et ei ole vaja minna notarisse, toiminguid teeb ära katastripidaja ning muu hulgas saab esitada kinnistamisavalduse.

Maakorralduse eesmärk on ka see, et ei tekiks osakrunte, vaid maaüksus moodustataks kohe lõppeesmärgist lähtuvalt. Kui katastriüksuse piir ei vasta tegelikule kasutusele, saavad naabrid omavahel kokkuleppel tellida maamõõtja, kes esitab andmed katastripidajale, see teeb kande maaomaniku kohta ja maaomanikud lepivad omavahel kokku hüvitise, kui nad seda oluliseks peavad.

Küsisin, kuidas saavutatakse juriidiline kindlus. Triinu Rennu vastas, et mõlemad osapooled kinnitavad piiri muutmise soovi. Nad esitavad maakorralduskava, mille alusel koostatakse joonis, kuidas piiri muudetakse, näidates ära endised ja uued piirid. Enne katastrikannet kinnitavad osapooled, et on teineteisele hüvitise tasunud. Seejärel tehakse maaomanike tahte kohane kinnistusavaldus ja kinnistusraamatu andmed muudetakse.

Tundsin huvi, et kui on soov oma maatükist anda kellelegi riba ära, siis kas see on võimalik. Triinu Rennu vastas, et siis tulebki koostada maakorralduskava. Kui tahetakse müüa suurem osa, kui maaüksusest alles jääb, ehk üritatakse teha varjatud tehingut, siis seda Maa-amet ei luba. Maa-amet koostöös kohalike omavalitsustega kontrollib sellist tegevust.

Merry Aart tundis huvi, kas sissesõidutee puhul on omanikul endiselt õigus panna kivi teele ette. Kas seda olukorda ei ole veel lahendatud? Triinu Rennu vastas, et käesolev eelnõu astub suure sammu edasi, lihtsustamaks erateede määramist avalikuks kasutamiseks. See tähendab, et erateed määratakse avalikuks kasutamiseks sundvalduse otsuse kaudu. Käesolevas eelnõus on olemas normid, mis seda lihtsustavad. Peamine probleem on selles, kuidas määrata hinda ehk tasu kasutuse eest. Kavandatavas eelnõus ongi nüüd olemas juhend, millest kohalikud omavalitsused saavad lähtuda, sest hindamise aruande tellimine on väga kallis ja ebamõistlik.

Helir-Valdor Seeder küsis, et kui kohalik omavalitsus on maaga teinud toiminguid ja kokkuleppeid ja sellega seoses on tekkinud kohustused, siis kuidas seda tagasi pöörata. Triinu Rennu vastas, et need kulud, mis on olnud vajalikud parendamiseks, näiteks planeeringu- või infrastruktuuri väljaehitamise kulud, omavalitsustele tasutakse. Aga näiteks olemasoleva tee hooldamise kulusid 20 aasta jooksul kinni ei maksta.

Küsisin, kas kergliiklusteede puhul võib rakendada sundvaldust, mitte sundvõõrandamist. Triinu Rennu vastas, et seadus näeb ette, et kui maaüksust on võimalik sihtotstarbeliselt kasutada, siis omandada ei tohikski. Kui avalikkus sellist teed kasutab, siis ei ole väga mõistlik maadele sundvaldust seada, kuna sundvalduslepingute haldamine on omaette koormus.

Helir-Valdor Seeder küsis, kas hoonestusõiguse sõlmimine on peamiselt riigi huvi, et maa jääks strateegilises mõttes olulistes kohtades riigile, või on [mängus] omaniku soovimatus maad omandada. Triinu Rennu vastas, et maareformi puhul on isikul võimalus valida, kas ta soovib maad omandada või soovib hoonestusõigust. Osa on valinud hoonestusõiguse, sest omandamine on nende jaoks kallis. Aja jooksul on isikute ring, kellel on maareformis õigus ehitise omanikuna maad erastada, ka muutunud. Lisaks on piirkondi, kus üldse ei saagi maad omandada, kuna seal on riigikaitselised piirangud. Samuti ei lubata hoonestusõiguse omandamist olukorras, kus on avalik huvi.

Aivar Viidik küsis või palus tuua näite kohalikele omavalitsustele hüvitiste maksmise kohta. Ta tundis huvi, kas konkreetsete tehingute puhul on reaalselt olnud riigi ja omavalitsuste vahel vastasseisu. Triinu Rennu vastas, et näiteks Haridus- ja Teadusministeerium teeb kokkuleppeid omavalitsustega riigigümnaasiumide rajamiseks. Tavaliselt probleemi ei ole, sest omavalitsused on huvitatud riigigümnaasiumi rajamisest. Rail Balticu puhul aga ollakse mõnikord päris hädas. Nüüd kehtima hakkav norm aitaks kaasa, et ei pea nii pikalt argumenteerima ja oleks ka õigusselgus. Kinnisasja avalikes huvides omandamise seaduses on norm, mis ütleb, et igal juhul võib maad ka tasuta anda, kui kokkulepe saavutatakse.

Andrus Seeme sõnul on kohalikel omavalitsustel palju erateid. Ta tundis huvi, kuidas sundvalduse seadmine omavalitsuste olukorda lihtsustab. Triinu Rennu vastas, et erateede avalikuks kasutamiseks määramine toimub sundvalduse seadmise kaudu. See on haldusakt ja haldusakti puhul on omavalitsustel kõige suurem mure, kuidas määrata hinda. Nüüd on hinna määramiseks koostatud juhis.

Merry Aart palus selgitada, milline on metsa hindamise metoodika ning kes seda teeb. Triinu Rennu vastas, et hetkel rakendatakse metsa hindamise metoodikat looduskaitseseaduse alusel. Avalikes huvides omandamisel peab olema kasutatud turuhinnapõhiseid hindu, aga metoodikas on ka ette nähtud näiteks kolme aasta keskmine puidu väärtuse hind. Nüüd on koostatud juhend, millest on hindajatel võimalik lähtuda. Kavandamisel on metoodika ülevaatamine, et tulevikus hinnataks kasvavat metsa turupõhiselt. Moodustatud on töögrupp, kuhu ka Keskkonnaministeerium ja Keskkonnaamet on kaasatud.

Ja siis tehti menetluslikud otsused: määrata eelnõu 418 ettekandjaks maaelukomisjoni esimees Tarmo Tamm (see oli konsensuslik otsus), teha ettepanek võtta eelnõu 418 täiskogu päevakorda 13. oktoobriks 2021 (konsensus), teha ettepanek eelnõu 418 esimene lugemine lõpetada. See oli ka konsensuslik otsus, kõik komisjoni liikmed – Merry Aart, Ivari Padar, Andrus Seeme, Tarmo Tamm ja Aivar Viidik – olid selle poolt. Aitäh!

15:08 Aseesimees Hanno Pevkur

Kalle Grünthal soovib midagi täpsustada. Palun!

15:08 Kalle Grünthal

Tänan! Austatud ettekandja! Teil on selles eelnõus ka maa hindamise seaduse muudatus. Seadusesse lisatakse § 82, mis sätestab tehnovõrgu ja -rajatise või tee kasutustasu. Üldreeglina määratakse eelduslikult kasutustasuks 3% maa väärtusest. Siin on sihukene väga laialivalguv mõiste nagu "üldreeglina", mis annab võimaluse ka manipuleerida. Selge on, et see 3% maa väärtusest on ebaõiglane. Ja tegelikult peaks olema niimoodi, et riik tekitab teise kompensatsioonimehhanismi: näiteks ta, ütleme, vähendab muu maksu osas mingit tasu. Aga igatahes on see ebavõrdne kohtlemine. Ja muuseas ka esimese asjaõigusseaduse rakendussätete puhul öeldi, et see asi vaadatakse üle, aga midagi ei ole muutunud. Küsimus on praegu, kas te sellises käsitluses komisjonis ka seda teemat puudutasite või on teil kavas seda teha.

15:09 Tarmo Tamm

Aitäh, lugupeetud küsija! Komisjonis seda sellisest vaatevinklist, nagu te küsisite, ei ole käsitletud. Aga ma arvan, et esimese ja teise lugemise vahel on võimalik teha muudatusettepanekuid ja kui algataja leiab, et see on vajalik ja mõistlik, siis kindlasti see leiab ka toetust. Ma arvan, et tähelepanu juhtimine on täiesti õigustatud.

15:09 Aseesimees Hanno Pevkur

Rohkem küsimusi ei ole. Tänan! Avan läbirääkimised. Sõnavõtusoove ei ole. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 418 esimene lugemine lõpetada. Oleme esimese lugemise lõpetanud. Määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 27. oktoobri kell 17.15.


5. 15:10 Elektroonilise side seaduse, ehitusseadustiku ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (437 SE) esimene lugemine

15:10 Aseesimees Hanno Pevkur

Meie tänane viies päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud elektroonilise side seaduse, ehitusseadustiku ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu 437 esimene lugemine. Ma palun ettekandjaks ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Suti.

15:10 Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt

Tervist, austatud juhataja ja lugupeetud Riigikogu liikmed! Vabariigi Valitsus on esitanud Riigikogu menetlusse elektroonilise side seaduse, ehitusseadustiku ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu, mis kannab numbrit 437. Teile on see eelnõu juba varasemalt tuttav eelnõuna 301, mille menetlemine jõudis kolmanda lugemiseni, aga mis vahetult enne seda täiskogu päevakorrast välja võeti seoses seaduse jõustumise tähtaja aegumisega.

Oleme eelnõu uues versioonis muutnud seaduse jõustumise tähtaega, milleks on nüüd käesoleva aasta 15. detsember, ja lisaks oleme võtnud eelnõust välja ka sideandmete säilitamist puudutavad sätted. Ehkki eelnõu on tuttav, kasutan võimalust ja peatun veel kord lühidalt nendel peamistel põhjustel, miks on Vabariigi Valitsus selle eelnõu teile arutamiseks esitanud.

Eelnõu väljatöötamine tuleneb vajadusest viia Eesti õigusruum vastavusse uue Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga 2018/1972, millega on kehtestatud Euroopa elektroonilise side seadustik. Euroopa elektroonilise side seadustikuga reguleeritakse kogu elektroonilise side sektori peamisi valdkondi, nagu turule sisenemine, turgude reguleerimine ja järelevalve, sagedushalduse ja numeratsiooni teemad ning tarbijakaitse küsimused. Ka praegu kehtiv elektroonilise side seadus põhineb suures osas Euroopa Liidu õigusraamistikul, mille moodustavad neli sidedirektiivi, mis uue seadustikuga nüüdseks Euroopa Liidu tasandil ühtseks kokku põimiti.

Olulisemad eelnõuga tehtavad muudatused on järgmised. Esiteks, soodustatakse uute sidevõrkude kasutuselevõttu ja võrkudesse kaasinvesteerimist teistele sideettevõtjatele sidevõrkude avamise kaudu. Märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistatud ettevõtja sidevõrkude avamine teistele sideettevõtjatele kaasinvesteerimiseks soodustab uute sidevõrkude kasutuselevõttu ka eri suuruses ja eri finantssuutlikkusega sideettevõtjate hulgas ning vähendab sidevõrgu ehitamise kulusid, mil on mõju sideteenuste tarbijate valikuvõimalusele ja sideteenuste hindadele. Selle tulemusena paraneb eespool nimetatud sideettevõtjate klientide juurdepääs kiirele lairibateenusele.

Teiseks, sideettevõtja mõistet laiendatakse sidevõrgu kaudu osutatavatele rakendustele ehk nn OTT-teenuste osutajatele, nagu näiteks Skype, Viber, WhatsApp, Facebooki Messenger ja muud taolised. Kuna üha enam kasutavad tarbijad erinevaid OTT-teenuseid, mis oma olemuselt sarnanevad tavapärase sideteenusega, nagu helistamine või tekstisõnumite saatmine, siis tarbijate õiguste kaitse eesmärgil on selline laiendamine igati õigustatud. Samas rõhutan, et OTT-teenuste regulatiivsed kohustused piirnevad sideteenuste lepingu kohustuslike elementide ühtlustamisega, et tarbija saaks teenuselepingutega tutvudes võimalikult sarnase ülevaate talle pakutavast sideteenusest. Samuti peavad tavalise telefoni või mobiiltelefoni numbrile helistamist võimaldavad OTT-teenuste osutajad, näiteks tavapärane Skype, tagama tarbijale tasuta 112 numbrile helistamise võimaluse.

Kolmandaks, ühtlustatakse raadiosageduste kasutusse andmise nõudeid. See tähendab kohustust, et Euroopa Liidu liikmesriigid peavad raadiosageduste kasutusse andmisel tegema seda võimalikult samal ajal, et anda Euroopa Liidu liikmesriigi sideettevõtjatele ühesugune raamistik uute raadiosageduste kasutuselevõtul, millega soodustatakse kogu Euroopa Liidu sideturul teenuste ühtsemat arengut. Samuti nähakse ette võimalus sageduste kasutusse andmise paremate praktikate jagamiseks liikmesriikide vahel. Selleks on loodud asjaomane keskne konsultatsioonimehhanism.

Neljandaks, suurendatakse tarbija sidelepingute läbipaistvust ning seatakse sisse lepingueelse teabe ja lepingu lühikokkuvõtte esitamise nõue. Lepingueelse teabega antakse tarbijale võimalikult üksikasjalik ülevaade pakutavatest sideteenustest, mis peaks ära hoidma hilisemad arusaamatused lepingu käigus sätestatud sideteenuse iseloomu ja reaalsuse vahel. Lepingu lühikokkuvõttega antakse tarbijale ülevaade kõige olulisemast lepingu sisust, nagu sideteenuste kirjeldus, tasu, tähtaeg, pikendamine, lõpetamine ja nii edasi. Oluline on, et sideteenuste lepingu sõlmimisel muutuvad nii lepingueelne teave kui ka lepingu lühikokkuvõte sõlmitava lepingu osadeks.

Viiendaks, sideteenuste tarbijale luuakse teenuse hinna ja kvaliteedi võrdluse võimalus, et anda tarbijale võimalus võrrelda erinevate sideettevõtjate pakutavaid sideteenuseid. Selleks täiendatakse Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti olemasolevat sideteenuste andmekogu, kus juba praegu on võimalik võrrelda sideteenuste katvust ja võimalusi.

Kuuendaks, eelnõuga sõnastatakse sidevõrkudes kasutatavast riist- ja tarkvarast teavitamise ja nende kasutamise loa taotlemise kohustused ning nende mõlema kohustuse täitmise auditeerimise asjaolud.

Nende regulatsioonide eesmärk on tagada nii sidevõrkudes hetkel kasutatava kui ka tulevase tehnoloogia turvalisus ja seda suurendada. Nimetatud kohustuse sisustamisel on arvestatud 2019. aasta oktoobris Euroopa Liidu koostatud ühise riskianalüüsiga 5G‑võrkude kohta, 2020. aasta jaanuaris avaldatud 5G‑võrkude turvalisuse meetmete paketiga ning riigi julgeolekuhuvide, sidevõrkude toimepidevuse aspektide ja sideettevõtjate huvidega. Need nõuded saavad olema vajalikud 5G‑tehnoloogia kasutuselevõtuks, kuid laiemalt ka tulevaste tehnoloogiate turvalisuse tagamiseks. Eelnõuga määratletakse ka kriteeriumid – neid on 12 –, mida kasutusloa menetluses arvestatakse ning mis võivad osutada riist- või tarkvaratootjaga või hooldus- või tugiteenuste pakkujaga seotud kõrgele riskile.

Ja seitsmendaks, eelnõu üks eesmärk on uute mobiilsidevõrkude, nagu näiteks 5G‑võrkude ehituse soodustamine. Eelnõuga sätestatakse ehitusseadustikus riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse omanduses olevate ehitiste, väikese levialaga raadiosagedusi kasutavate  juurdepääsupunktide ehk inglise keeles nn small cell'ide talumise kohustus. Kuna 5G vajab tihedamat tugijaamade võrku, siis selline kohustus kahtlemata lihtsustab sideettevõtjatel võrkude rajamist. Riik või kohaliku omavalitsuse üksus võib talumise eest võtta mõistlikku tasu, kui sellega seonduvad teatud kulud. Küll on oluline rõhutada, et selline talumiskohustus ei ole absoluutne. Eelnõus sätestatakse ka keeldumise alused, milleks on muu hulgas oht inimeste elule või tervisele või riigi julgeolekule. See muudatus eeldab ka ehitisregistri arenduse elluviimist, mis on juba töös. Riiklikku järelevalvet talumiskohustuse üle teeb Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet.

Sektori arengu eesmärgil on eelnõuga kavas riigilõivuseaduses mõningaid riigilõive alandada. Näiteks sätestatakse senisest madalam riigilõiv 10-kohalistele masinatevahelise side numbritele, mis edendab asjade interneti kasutamist, seda eriti 5G arengu kontekstis. Kehtiva riigilõivuseaduse alusel maksaks üks selline 10-kohaline number 35 eurosenti ning selline hind pidurdaks ilmselgelt nutistu kasutuselevõttu. Nüüd sätestatakse riigilõivuseaduses, et üks 10-kohaline M2M-number maksaks edaspidi 0,05 eurot.

Austatud parlament! Ma loodan, et Riigikogu arvestab eelnõu edasisel menetlemisel juba parlamendis varem toimunud arutelusid ja kõnealuse õigusakti olulist mõju kogu sidesektori ja selle turvalisuse arengule. Omalt poolt kinnitan, et olen valmis eelnõu menetlemisele igati kaasa aitama. Aitäh! 

15:19 Aseesimees Hanno Pevkur

Peeter Ernits soovib küsida. Palun!

15:19 Peeter Ernits

Hea juhataja! Hea Andres! Ma loen siit, et valgusfooride ja tänavavalgustuslampide olukord muutub paremaks. Nüüd, kohalike omavalitsuste valimiste eel, kas sa natukene sisustaksid seda? Võiks ka mainida, kuidas minul kui WhatsAppi või Skype'i kasutajal sellest eelnõust tolku on. Nüüd me oleme taas jõudnud oma armastatud direktiivide rägastikku. Mis tolku neist on valgusfooridele ja tänavavalgustuslampidele ja ka WhatsAppi ja Skype'i kasutajatele?

15:19 Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt

Aitäh! Ma arvan, Eesti tarbijad, sh Eesti sideettevõtjad ja tegelikult Eesti ettevõtlussektor laiemalt ootavad 5G kasutuselevõttu, mis annab tarbijale suurema kasutajamugavuse ja uued võimalused, mida asjade internet võimaldab. Kui küsimus on selles, kas näiteks tänavavalgustite või valgusfooripostide külge võiks panna neidsamu väikseid small cell'e, siis see vajadus täpselt ongi, kuna 5G nõuab levikuks palju tihedamalt maste ja saatjaid. Olemasoleva taristu ärakasutamine sellel eesmärgil on igati mõistlik ja ratsionaalne. Nii et sellest võidavad kõik – võidavad tarbijad, võidavad ettevõtjad. Ja ma arvan, võidavad ka Riigikogu liikmed. 

15:20 Aseesimees Hanno Pevkur

Sven Sester, palun!

15:20 Sven Sester

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea minister! See on hea, et eelnõu kiiresti jälle siia tuli. Loodame, et me saame selle tempokalt ära menetleda ja vastu võtta. Aga mul on selline küsimus. Ma mäletan, et varem, kui see eelnõu oli meil Riigikogus, siis teie partner Keskerakond peaasjalikult fraktsiooni aseesimehe Andrei Korobeiniku isikus tegi katkestamisettepaneku. Sel hetkel see ettepanek küll läbi ei läinud, aga hääletusele pandi. Kas te olete oma koalitsioonipartneriga sisuliselt kokkuleppele jõudnud ja enam katkestusettepanekuid ei tule? Või me näeme lähiajal esimese ja teise ja võib-olla ka kolmanda lugemise vahepeal tegelikult mingeid samme? 

15:21 Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt

Aitäh! Saadik on ju oma otsustes vaba. Mina usun, et me selle eelnõuga saame siit ilusti edasi liikuda. Nagu ma ka sissejuhatavas sõnavõtus mainisin, Riigikogus, just majanduskomisjonis on see eelnõu läbinud väga põhjalikud arutelud ja tõesti, seal on ainult kaks muudatust. Üks puudutab kuupäeva ja teine puudutab sideandmete säilitamist, mis on välja võetud. Nii et ma usun, et see eelnõu on kiireks menetlemiseks igati valmis ja et sellel eelnõul on ka koalitsiooni toetus.

15:22 Aseesimees Hanno Pevkur

Peeter Ernits, palun! 

15:22 Peeter Ernits

Hea juhataja! Hea ettekandja! Lairibast on nii palju räägitud ja ka mina olen saanud üle Eesti igasuguseid konkreetseid pöördumisi, et see asi on kännu taga, õigemini erinevate kändude taga. Ja nüüd ma loen siit sotsiaalse mõju kohta, et sidevõrgu ehitamise kulud vähenevad ja juurdepääs kiirele lairibateenusele paraneb oluliselt. Ava natuke seda tausta! Praegune seis on ikkagi üsna nukker üle terve Eesti. Ühelt poolt on olemas, aga tegelikult ikkagi ei ole jõudnud kohale. Kuidas nüüd selle eelnõu vastuvõtmisel olukord paraneb, ükskõik kus kohas, Tabiveres või Ollepal või kus iganes?

15:22 Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt

Ma selle väitega nõus ei ole, et Eestis on igal pool side levik halb. Küll jagan ma igati seda seisukohta, mis puudutab viimast miili. Olen seda ise ka kuulnud tagasisidena, kui olen käinud Eestimaal ringi, kohtunud ettevõtjate ja muude inimestega. See kindlasti on teema ja selle jaoks on meil eelarves 70 miljonit, et viimast miili edasi arendada. Ja kui see eelnõu saab seadusena vastu võetud, siis on ka ettevõtjatel võimalik hakata 5G-võrgustikku arendama. Kindlasti aitab 5G olemasolu kiire interneti levikule kaasa mitte ainult linnas, vaid ka maanteede ääres. Ja kindlasti on olukordi, kus see aitab lahendada viimase miili probleeme.

15:23 Aseesimees Hanno Pevkur

Andrei Korobeinik, palun!

15:23 Andrei Korobeinik

Aitäh! Hea Andres! Sa just mainisid, et eelnõul on lai koalitsioonierakondade toetus. Meil on ametis liberaalne valitsus. Liberaalne poliitika eeldab seda, et riik sekkub ettevõtlusse võimalikult vähe ja kui juba sekkub, siis tal peab olema selleks hea põhjus. Ma saan aru, et see konkreetne eelnõu võib tuua päris suuri kohustusi sideettevõtetele ja ministeeriumi arvamus on see, et potentsiaalse kahju kannavad need firmad ise. Kas see vastab tõele ja kas sa pead sellist lähenemist liberaalseks?

15:24 Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt

No igasugune muutus regulatsioonis omab turuosalistele mõju, ükskõik kas me räägime finantssektorist või me räägime sidevaldkonnast. Need piirangud, mis eelnõuga sätestatakse, on ennekõike aga selleks, et meie sidevõrk ja kiire internet oleks turvaline. Ja ma arvan, turvalisus ja liberaalne maailmakord käivad käsikäes. Ma seal mingit konflikti ei näe.

15:25 Aseesimees Hanno Pevkur

Kalle Grünthal, palun!

15:25 Kalle Grünthal

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Küsimus puudutab elektroonilise side seaduse seda osa, mis puudutab nõudeid sidevõrkudele, teenust riigi julgeoleku tagamiseks. Seda on täiendatud ka, [seaduse] § 873, lõige 1: "Sideteenuse osutamisel sidevõrgus kasutatav riist- või tarkvara ei tohi ohustada riigi julgeolekut." Ma mäletan, meil fraktsioonis käisid riigi julgeoleku töötajad, kes ütlesid, et 5G‑võrk ei ole kõige turvalisem. Praegu tahaks teie käest teada saada, millist ohtu kujutavad 5G‑tarkvara ja riistvara riigi julgeolekule. Äkki te loetlete, siis mulle tuleb meelde, mida julgeolekutöötajad rääkisid, ja saate ise ka targemaks äkki.

15:26 Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt

Aitäh küsimuse eest! 5G iseenesest ei kujuta mitte mingisugust ohtu, küll võib endast ohtu kujutada 5G‑tehnoloogia – ükskõik, kas me räägime tarkvarast või riistvarast –, kui sellel pakkujal on teistsugused kavatsused kui arendada tehnoloogiat, pakkuda paremaid teenuseid ühiskonnale, kui seal on tagauksed, kui mängus on mingid muud kaalutlused. Nii et 5G‑regulatsioon [sellest vaatevinklist] ei erine mitte kuidagi sellest, kui hinnatakse näiteks investeeringuid erinevatesse ettevõtetesse või infrastruktuuri. Me ei taha ju seda, et näiteks rongijuhtimissüsteemi oleks võimalik kellelgi kuskil kaugel välja lülitada või panna kaks rongi omavahel kokku sõitma. Seetõttu meil peab olema 100% kindlus, et selle teenuse pakkuja ja tehnoloogia, mida ta pakub, on usaldusväärne. Midagi muud keerulist seal ei olegi.

15:27 Aseesimees Hanno Pevkur

Valdo Randpere, palun!

15:27 Valdo Randpere

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Hea minister! Andres, sa oled mitu korda rääkinud, et kui see eelnõu muutub seaduseks, siis saavad ettevõtjad ja operaatorid hakata Eestis 5G-d arendama. Aga mina just eile sain pakkumise Telia käest: 5G, igasugused paketid, sh perepaketid, mobiilse elu paketid, kirjeldused, kus kohas see Eestis juba on, kus on Tallinn, Pärnu, kõik muud linnad – värgid-asjad, päris palju piirkondi oli. Mu küsimus ongi, et saad sa natukene täpsustada, mis seis on 5G‑võrkude arendamisega Eestis. Ja kust tuleb see vastuolu, mis natukene sinu jutust läbi kõlab, et siis, kui eelnõu saab seaduseks, saab arendama hakata.

15:28 Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt

Aitäh küsimuse eest! 5G‑võrkude toimimiseks vajalikud sagedusload on ju välja andmata, nii et seda ei saa veel suures mahus teha. Ja Telia pakkumised ei kata tervet Eestit, pigem me räägime ikkagi väga väikestest lokaalsetest kohtadest. See on hea, et see on olemas, aga me ei saa täna kuidagi väita, et Eesti on 5G-ga kaetud ja meil on võimalik kasutada kõiki neid võimalusi, mida 5G‑tehnoloogia pakub.

15:28 Aseesimees Hanno Pevkur

Kalle Grünthal, palun!

15:28 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Ütlesite väga olulise lause selle kohta, et riist- ja tarkvara ei kujuta endast iseenesest mingit ohtu, loeb teenusepakkuja. Nüüd sooviks teada teie täpsustust, millisel viisil teenuste pakkujad võivad ohustada meie riigi julgeolekut sidevõrkude ja -teenuste osas ning kus on need seaduses täpsustatud, need regulatsioonid, mis garanteerivad selle.

15:29 Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt

Aitäh küsimuse eest! Need 12 punkti, mida võetakse arvesse selle hinnangu andmisel, kas konkreetne tehnoloogia või konkreetne riistvara võib sisaldada kõrget riski, on ilusti eelnõus üles loetud. See puudutab eelnõu § 1 punkti 18, mida täiendatakse samade lõigetega, mida te viitasite. Ja nii nagu ma selle raudtee näite tõin, ma võin tuua veel näiteid elektrivarustuskindluse valdkonnast või isejuhtivate autode puhul. Me peame olema sada protsenti kindlad selles, et keegi teine või keegi kolmas ei saa seda tehnoloogiat kasutada mõnel mitteõigel eesmärgil. Need 12 punkti on olemas, ma ei hakka neid siin ette lugema. See on seletuskirjas ilusti kirjas, mis need on, ja neid hinnatakse kogumis.

15:30 Aseesimees Hanno Pevkur

Tarmo Kruusimäe, palun!

15:30 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Hea ettekandja! Kuulsin, et te ütlesite, et sellest praegusest Vabariigi Valitsuse loodud seadusest on välja jäetud sideandmete säilitamise osa ja et meil toimub nn direktiivi ülevõtt. Kas oskate nüüd täpselt öelda, mis nende sideandmetega on, mille alusel neid praegu säilitatakse? Sest ilmselgelt neid ju Eestis säilitatakse, see nõue on olemas.

15:31 Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt

Sideandmeid säilitatakse ka praegu kehtiva õiguse alusel. Põhjus, miks need siit välja võeti, on hästi lihtne. Justiitsministeerium valmistab ette terviklikku lahendust, kuidas sideandmete säilitamist reguleerida. Soov on viia see regulatsioon ka vastavusse Riigikohtu lahendiga ja Euroopa Liidu Kohtu eelotsusega. Selline plaan on.

15:31 Aseesimees Hanno Pevkur

Tarmo Kruusimäe, palun!

15:31 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Hea ettekandja! No see Euroopa kohtu lahend oli ju ka kevadel tegelikult meil laua peal. Kui siin on nüüd olemas mingeid olulisi uusi teadmisi, mida Riigikogu liikmed peaksid teadma selleks, et kujundada enda seisukohta selle seaduse osas, siis kas on kavas neid teadmisi saadikutele tutvustada? Minu lootus on see, et need küsimused, mis olid siin saalis üleval ja mida me siin öistel tundidel arutasime, on leidnud [lahenduse]. [Kas see on nii] ja kas me saame selle [lahendiga] tutvuda enne, kui Justiitsministeerium sellega välja tuleb?

15:32 Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt

Jaa, kindlasti! Te saate ju tutvuda kõikide muudatusettepanekutega, mis Justiitsministeerium esitab. Tegemist on seaduseelnõu täiendamisega ja loomulikult Riigikogu liikmed saavad sellega tutvuda.

15:32 Aseesimees Hanno Pevkur

Hea minister, rohkem teile küsimusi ei ole. Tänan! Komisjonipoolse vaate olukorrale annab meile majanduskomisjoni esimees Kristen Michal.

15:32 Kristen Michal

Aitäh, austatud juhataja! Head kolleegid! Lugupeetud ülekande vaatajad! Majanduskomisjon arutas elektroonilise side seaduse, ehitusseadustiku ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu 437 teisipäeval, 28. septembril. Arutelu oli selle võrra lühem, et selle eelnõu üle on pikalt nii komisjonis kui siin saalis aru peetud. Viimati oli see enne, kui samasugune või praktiliselt analoogne eelnõu tagasi võeti. Olin minagi siin oma poolteist tundi puldis, vastasin küsimustele ja pärast seda peeti veel paar tundi kõnesid. Nii et ütleme, et see on üks põhjalikult läbi arutatud valdkond.

Menetlusettepanekud olid järgmised: määrata ettekandjaks Kristen Michal, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 13. kuupäeval ehk täna ja teha ettepanek esimene lugemine lõpetada.

Sisuküsimustest puudutasid põhiküsimused eelnõu menetluse tempot. Kolleeg ja komisjoni aseesimees Sven Sester avaldas muret, et eelnõu ikka piisavalt kiiresti liiguks. Kõik osapooled kinnitasid, et see liigub piisavalt kiiresti. Mihhail Stalnuhhin tundis huvi, milliseid lubadusi on Eesti partneritele andnud. Minister Andres Sutt meenutas vastates sedasama kokkulepet tollase peaministri Jüri Ratase ja USA asepresidendi Mike Pence'i vahel. Küsiti ka võimalike finantsriskide kohta. Nagu minister siingi on öelnud, üleminekuperiood tehnoloogiate väljavahetamiseks on ministeeriumi hinnangul piisav. Muudatusi minister juba tutvustas. Nii et see olekski selline lühike kokkuvõte. Aitäh!

15:34 Aseesimees Hanno Pevkur

Andrei Korobeinik soovib täpsustada. Palun!

15:34 Andrei Korobeinik

Aitäh sellise üsna lakoonilise ettekande eest! Ma mäletan sind siin tribüünil suvel juunis. Siis sa lubasid, et kuna nüüd on aega küll ja küll, siis majanduskomisjon arutab seda teemat suvel. Kui me vaatame aknast välja, siis seal on sügis hoopis. Paljud minu sõbrad küsivad, kelle poolt Tallinna valimistel hääletada, ja mul on mure, kas see lubadus on täidetud. Poliitiku sõna peab ju maksma. Kas see arutelu toimus ja kui see toimus, siis mis olid selle tulemused?

15:35 Kristen Michal

Aitäh! Aastaaegade vahetumine on tõepoolest kindel fakt, selles te ei eksi. Samamoodi on fakt see, et ministriga sai korduvalt suheldud just sellelsamal teemal, mida ma ka tollal siin puudutasin. Komisjonil on konsensuslik hoiak, et julgeolekuhuvides võiks kriitilises taristus tehnoloogiate vahetamisel, ja mitte vaid sellel, olla teatav kompensatsioonimehhanism. Kui riigil on vaja mis tahes muudatusi teha, siis subjektid tuleks sellega kiiremini ja kergemini kaasa ning ainus viis riigiga sellises olukorras suhelda ei oleks võimalik kohtulahing. Minister on tegelikult selle teatavaks võtnud, oma majas inimestega suhelnud ja ma loodan, et ka teiste ministeeriumidega suhelnud. Sellest arutelust ei pääse me ka selle eelnõu juures ja ma arvan, et ei pääse ka tulevikus. Riigil on julgeolekuhuvid ja igal riigil, mitte ainult Eestil, on huvi kriitilises infrastruktuuris teatavaid muudatusi teha ja selleks võiks täitevvõimul mehhanismid olemas olla. See veendumus ei ole muutunud, seda suhtlust on peetud ja täitevvõimu julgustatud, et tuleks sellekohaseid ettepanekuid. Kas see jõuab sellesse eelnõusse? Siiamaani ei ole jõudnud, aga ma lõpuni ei saa midagi välistada.

15:37 Aseesimees Hanno Pevkur

Valdo Randpere, palun! 

15:37 Valdo Randpere

Aitäh! Ma vajutasin oma küsimuse sisse enne, kui sa tegelikult oma viimase lausega mulle vastuse ära andsid. Aga ma siiski täpsustaksin just seda kompensatsioonimehhanismi. Sa ütlesid, et võib-olla jõuab, võib-olla ei jõua sellesse eelnõusse. Mis sa ise ennustad: kas jõuab või ei jõua? Ja kui ei jõua sellesse, siis millal võiks jõuda? Tegelikult see on murekoht, ma arvan, siin saalis päris paljudele. Võiks olla lähenemine, et kui riik keelab midagi ära, siis ta kompenseerib.

15:37 Kristen Michal

Komisjonis me võtsime sama hoiaku. Kui riik teeb mingeid muudatusi, nõuab mingite tehnoloogiate muutmist, vahetamist – see ei puuduta ju ainult konkreetset sidevõrkude eelnõu, tegelikult see puudutab eelduslikult julgeolekut, võib puudutada ka tervise- ja mis tahes muid avalikke huvisid laiemalt –, siis selline mehhanism võiks olla. Ja minu isikliku arvamuse kohaselt – see on minu isiklik arvamus – võiks selline mehhanism olla laiem, nii et riigiga, täitevvõimuga sellistel kriitilistel hetkedel suhtlemine ei piirduks ainult hilisema kahjude hindamisega ja võimaliku vaidlusega, kas on vaja kompenseerida. Täna on ministeerium minu arusaamist mööda lähtunud [eeldusest] – ja nii on kirjas ka seletuskirjas ja minister kirjeldas seda samuti –, et antav üleminekuaeg on piisav. Nüüd ongi küsimus selles, et kui me eeldame, et ministeerium on seda adekvaatselt hinnanud ja me juba menetleme seda eelnõu, siis selles eelnõus enam tõenäoliselt seda muudatust ei tule. Kui me hindame, et ministeeriumi jutt ei ole adekvaatne ja ta on valesti hinnanud, siis selles eelnõus see kompensatsioonimehhanism tuleb. Hetkel ma arvan pigem, et ministeerium on täies teadmises ja parimas usus oma hinnangud andnud, ja loodetavasti neil on õigus, et see üleminekuaeg on piisav.

15:39 Aseesimees Hanno Pevkur

Hea komisjoni esimees, rohkem teile küsimusi pole. Tänan! Avan läbirääkimised. Fraktsioonidel sõnavõtusoove ei ole. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 437 esimene lugemine lõpetada. Oleme esimese lugemise lõpetanud. Määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 27. oktoobri kell 17.15.


6. 15:39 Sadamaseaduse, meresõiduohutuse seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (425 SE) esimene lugemine

15:39 Aseesimees Hanno Pevkur

Tänane kuues päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud sadamaseaduse, meresõiduohutuse seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu 425. Eelnõu tutvustab esimesel lugemisel majandus- ja taristuminister Taavi Aas. Palun!

15:39 Majandus- ja taristuminister Taavi Aas

Aitäh, austatud juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Tutvustan teile sadamaseaduse, meresõiduohutuse seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu.

Eelnõuga võetakse üle Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, milles käsitletakse sadama vastuvõtuseadmeid jäätmete üleandmiseks ja tunnistatakse varasem direktiiv kehtetuks. Kasutusele võetakse mõiste "laevajäätmed", mis hõlmab kõiki jäätmeid, sh lastijäätmed, mis tekivad veesõiduki töö käigus või lastimis-, lossimis- ja koristustööde ajal. Muudetakse laevade kohustust laevajäätmetest teavitamisel ja laevajäätmete üle arvestuse pidamisel. Laevajäätmete mõiste alla hõlmatakse ka kutselise kalapüügi käigus passiivselt püütud jäätmed, mis kalapüüdmise käigus püügivahenditesse jäävad, näiteks mahajäetud kalapüügivahendid ja igasugune muu meresõiduprügi. Nende üleandmise eest ei tohi võtta sadamas eraldi tasu, vaid need saab üle anda sadamatasu hulka arvestatud laevajäätmete vastuvõtmise tasu eest.

Direktiiviga ühtlustatakse rahvusvahelise laevade põhjustatava merereostuse vältimise konventsiooni nõudeid Euroopa Liidu õigusega. Eelnõu puudutab sadamapidajaid ja -kasutajaid, jäätmekäitlejad, Transpordiametit ning Keskkonnaametit, kes teostavad seaduses sätestatud nõuete üle järelevalvet. Eelnõu kohaselt peab tavapäraselt sadamat külastaval laeval olema võimalik ära anda kõiki laeval tekkivaid jäätmeid. Selle tagamiseks peavad sadamad eelnevalt koostama laevajäätmete vastuvõtmise ja käitlemise kavad, milles määratakse kindlaks sadama vastuvõtuseadmete vajadus ja võimsus, arvestades laevu, mis sadamat külastavad. Eestis on vastav regulatsioon olemas. Laevajäätmete vastuvõtmise ja käitlemise kava koostamine on sadamapidajatele kohustuslik.

Seadusemuudatused aitavad merekeskkonna reostust paremini kontrollida ning lisaks vähendavad muudatused riigiasutuste töökoormust. Samuti motiveerivad muudatused laevu sadamates kõiki jäätmeid üle andma, kuna laevajäätmete vastuvõtmise ja käitlemise kavade koostamisel on eelnevalt nendega konsulteeritud ja seetõttu on sadamates loodud võimalus üle anda kõik jäätmed, mis merereisi ajal tekivad. Sadamatasu sisaldab ka kaudset tasu laevajäätmete vastuvõtmise eest. Seetõttu on sadamakülastaja motiveeritud andma sadamas üle kõik jäätmed, kuna tal ei ole kohustust laevajäätmete äraandmise eest eraldi tasuda. Tervikuna väheneb muudatustega seoses riigiasutuste töökoormus. Teatud tingimustele vastava väikesadama pidajal väheneb halduskoormus, ülejäänud sadamate halduskoormus jääb samaks.

Nüüd konkreetselt muudatustest. Kõigepealt, konsulteerimise kohustus laevajäätmete vastuvõtmise ja käitlemise kava koostamisel. Konsulteerimise kohustus tähendab, et sadamapidaja koostab uue jäätmekäitluskava või muudab seda. Kui ta seda teeb, peab ta konsulteerima sadama kasutajate, pädeva asutuse, sadama vastuvõtuseadmete käitlejate, laiendatud tootjavastutuse põhimõtet täitvate asutuste ja kodanikuühiskonna esindajatega. Uus nõue on selleks, et sadamad võtaksid kuulda ka klientide ehk laevaomanike vajadusi ja kohalikku omavalitsust, kes jäätmekäitlust oma võimupiiride ulatuses korraldab. Enamik sadamapidajaid konsulteerivad erinevatel viisidel eri valdkondades oma kasutajatega juba praegu, seega nõue ei too kaasa märkimisväärset halduskoormuse tõusu. Muudatus avaldab positiivset mõju merekeskkonnale, kuna konsulteerimise tulemusena koostatakse sadamatele ja sadamat külastavate klientide vajadustele vastavad laevajäätmete vastuvõtmise ja käitlemise kavad. Sellega luuakse tingimused, et sadamat külastav klient saab sadamas ära anda laevajäätmed, mis tal pardal tekivad, ja sellega seoses ei satu laevajäätmed merre.

Teine muudatus, laevajäätmete vastuvõtmise ja käitlemise kavade heakskiitmine iga viie aasta tagant. Varasema kolme aasta asemel näeb direktiiv nüüd ette, et laevajäätmete vastuvõtmise ja käitlemise kava tuleb esitada heakskiitmiseks vähemalt iga viie aasta järel. Muudatusega väheneb sadamapidajate, Keskkonnaameti ja Transpordiameti töökoormus.

Kavandatav muudatus nr 3. Teatud tingimustele vastavad väikesadamad ei pea koostama enam laevajäätmete vastuvõtmise ja käitlemise kava. Laevajäätmete vastuvõtmise ja käitlemise kava koostamise nõudeid ei kohaldata väikesadamatele, kus ei osutata tasulisi sadamateenuseid ja mis asuvad korraldatud jäätmeveo piirkonnas ning mille pidaja on taganud, et sadamasse saabuvaid väikelaevu teavitatakse õigeaegselt laevajäätmete vastuvõtmise ja üleandmise korrast. Nimetatud tingimustele vastav väikesadam teavitab sellest omakorda Keskkonnaametit. Eestis ei osutata tasulisi teenuseid 104 sadamas. Kõnealuse muutusega väheneb Keskkonnaameti ja tingimustele vastava väikesadama töö- ja halduskoormus.

Neljas muudatus, kaudne sadamatasu kohaldub ka väikelaevadele ja kalalaevadele. Ehk siis olenemata sellest, kas laev annab laevajäätmed sadamas üle, peab ta tasuma kaudset tasu, mis on sadamatasu sees. Selle muudatusega kutsutakse sadamaehitise kasutajaid üles andma kõiki laevajäätmeid sadamas ära ning soovitakse vältida laevajäätmete merre sattumist. Muudatus ei puuduta väiksemaid sadamaid, kus laevajäätmete üleandmise tasu on juba praegu sadamatasu sees. Sadamaregistri menetluskeskkond vajab direktiivi nõuetele vastamiseks täiendavaid arendusi. Vajalik on täiendada praegust jäätmekäitluskavade kooskõlastamise menetlust ja luua X-tee liidestus elektroonilise mereinfosüsteemiga.

Head Riigikogu liikmed! Seadusemuudatused aitavad merekeskkonna reostumist paremini kontrollida ja muudavad sadamakülastajatele laevajäätmete üleandmise lihtsamaks ning tagavad parema infoliikumise sadama külastajate ja sadamapidajate vahel eesmärgiga, et laevajäätmed ei satuks merre. Palun teil eelnõu toetada.

15:46 Aseesimees Hanno Pevkur

Riigikogu liikmed soovivad küsida. Palun, Peeter Ernits!

15:46 Peeter Ernits

Hea juhataja! Lugupeetud minister! Ma loen siit, et aastas tõmmatakse merest välja 15 tonni kalavõrke, mida tuleb siis sadamatasu eest üle anda. See moodustab 20% kogu prahist, mis merest või järvest välja tuleb. Ja ülejäänu, need plastnõud ja muu värk, on 60%. Järelikult peaks olema 45 tonni see kogus, mida sadamad peavad sadamatasu eest vastu võtma. Oskad sa öelda, kas sadamad on selle üle rõõmsad ja suudavad seda kogust – 15 ja 60 tonni – vastu võtta?

15:47 Majandus- ja taristuminister Taavi Aas

Aitäh! Ma vastan kahes osas. Kindlasti nad ei ole selle üle rõõmsad, kui neile neid merevõrkusid tuuakse, aga nad on suutelised need vastu võtma. Ja nii nagu eelnõu sätestab, ei tohi selle eest küsida eraldi tasu, et sellise prügi leidmisel ei tekiks leidjal kiusatust seda vaikselt merre tagasi poetada, vaid ta oleks teadlik, et ta saab sellest juba makstud tasu eest lahti.

15:47 Aseesimees Hanno Pevkur

Tarmo Kruusimäe, palun!

15:47 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Hea ettekandja! Ma räägiksin andmebaasidest, räägiks STCW töödiplomist, kompetentsisertifikaadist. Ma küsin, kas Eestil oleks võimalus vahetada nende Ukraina meremeeste tõendid, kellele on väljastatud need nii Ukrainas kui ka Venemaal, Eesti töödiplomite vastu. Selleks me peaksime selle seaduse § 32 lisama e-residentsuse. Minu küsimus on, kas Eesti e-residentsus on täna nii tugev, et me saaksime selle võimaluse anda. Jutt on miljonite eurode laekumisest Eesti riigile.

15:48 Majandus- ja taristuminister Taavi Aas

Aitäh! Meil on ju olemas programm laevade Eesti lipu alla toomiseks. Seal on kirjeldatud ka seda protseduuri, kuidas käitutakse ja kus tasuvad makse laevapere liikmed, millised on nende kohustused, millised on nende õigused. Mis puudutab e-residentsust, siis siin jään ma küll vastuse võlgu, aga ma usun, et me saame seda väljaspool saali täpsustada.

15:49 Aseesimees Hanno Pevkur

Peeter Ernits, palun!

15:49 Peeter Ernits

Hea juhataja! Hea minister! Sa ütlesid mu eelmisele küsimusele vastates, et ega sadamad rõõmsad ei ole, kui peavad neid võrke, plastmasstaldrikuid, pudeleid ja muud kraami vastu võtma. Aga nüüd sadamate liit hädaldab, et selle eelnõuga on sätestatud, et kui nad ei allu, võib neid 100 000 euroga karistada, ja nad hädaldavad, et see on liiga karm, kolmekordne tõus, selline malakas. Seletuskirjas on öeldud, et tegelikult võib neile lataki ka 400 000 anda. Mis sa arvad, kas nende ettepanek on mõistlik või nad lihtsalt niisama hädaldavad, et halastust, ja võiks olla ikkagi palju väiksem see võimalik trahv?

15:50 Majandus- ja taristuminister Taavi Aas

Aitäh! Tegelikult on niimoodi, et täna kehtib kord, kus on võimalik rakendada rahatrahvi 100 000 kuni 400 000 eurot, ja see eelnõu, mida me hetkel menetleme, seab ülempiiriks 100 000 eurot. Tegelikult seda piiri juba tuuakse märgatavalt allapoole ehk 400 000 [asemel] saab maksimumiks 100 000. Nii et selles osas on vastu tuldud.

15:50 Aseesimees Hanno Pevkur

Tarmo Kruusimäe, palun! 

15:50 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Hea ettekandja! See praegu, mis me ütlesime, see on määratletud. See on niinimetatud uus algatus, mida me ei ole veel näinud. See "Laevad Eesti lipu alla" – me ei tahagi neid Ukraina ohvitsere enda lipu alla, sest nad sõidavad kus iganes, aga nad saaksid vahetada enda kas Ukrainas või Venemaal välja antud töödiplomi Eesti diplomi vastu, sellepärast et Eestil on hea maine ja need kursused maksaksid ju 2500–3000 eurot. Arvestades, et neil on seal 150 000 meremeest, kellest üks kolmandik on laevaohvitserid, siis ükskõik, kui palju neid ka siia ei tule, oleks Eesti siin e‑esimene eelkäija, enne kui kõik hakkavad sellele tormi jooksma. Ainuke konks ongi see, kas meie e-residentsust saaks lisada sinna laevapere seadusesse § 32.

15:51 Majandus- ja taristuminister Taavi Aas

Aitäh! Ma arvan, et seda niimoodi kiirelt otsustada ei ole õige, sest me teiselt poolt peame kaitsma ka oma meremehi ja oma meremeeste töökohti. Kui selline ettepanek tuleb, siis seda tuleb igakülgselt kaaluda ja ka sektoriga põhjalikult läbi arutada, mida see võib endaga kaasa tuua. 

15:52 Aseesimees Hanno Pevkur

Hea minister, rohkem teile küsimusi ei ole. Tänan! Nüüd majanduskomisjoni poolt Annely Akkermann. Palun!

15:52 Annely Akkermann

Tere päevast, head kolleegid siin- ja sealpool ekraani! Vabariigi Valitsus algatas sadamaseaduse, meresõiduohutuse seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu. Seda arutati 12. augustil valitsuse istungil, Riigikogule anti see üle 13. septembril ja menetlusse võeti 14. septembril. 20. septembril otsustas majanduskomisjon määrata kõnealuse eelnõu ettekandjaks siinkõneleja. Otsus võeti vastu konsensuslikult. Kohal viibisid siinkõneleja, Riho Breivel, Jüri Jaanson, Raimond Kaljulaid, Kristen Michal, Sven Sester ja Mihhail Stalnuhhin.

27. septembril tutvustas eelnõu majanduskomisjonile minister Taavi Aas. Siinkõneleja tundis huvi, kas sisulised muudatused puudutavad üksnes direktiivide juurutamist või ühe teisega asendamist. Eelmise meresõiduohutuse seaduse muudatusest alates juurutati põhimõtet, et seadus ei volita ministrit määrusega mitte andmekogu vormi kehtestama, vaid andma andmete loetelu, mis selles sisalduma peab. Leidsin, et sedalaadi muudatused ei tulene direktiivist, ning uurisin, kas eelnõus on veel midagi, mis ei tulene direktiividest, peale nimetatud praktika tõttu tehtava muudatuse. Minister vastas, et rohkem ei ole eelnõus midagi, mis ei tulene direktiivist.

Arutelu tulemusel võttis majanduskomisjon vastu alljärgnevad otsused. Esiteks, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda täna, 13. oktoobril. Ja teiseks, teha ettepanek esimene lugemine lõpetada. Mõlemad otsused võeti vastu konsensuslikult ja otsustamisel osalesid siinkõneleja, Riho Breivel, Jüri Jaanson, Raimond Kaljulaid, Kristen Michal, Sven Sester ja Mihhail Stalnuhhin. Kuna minister äsja tutvustas eelnõu põhjalikult, siis ma kordama ei hakka. Võite küsida, kui soovite.

15:55 Aseesimees Hanno Pevkur

Küsimusi kolleegidel pole. Tänan! Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 425 esimene lugemine lõpetada, aga enne kui me selle juurde läheme, on võimalik fraktsioonidel läbirääkimiste käigus arvamust avaldada. Seda soovi ei ole. Siis jääme ikkagi ettepaneku juurde esimene lugemine lõpetada ja see on lõpetatud. Määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 27. oktoobri kell 17.15.


7. 15:55 Elektrituruseaduse ja riigivaraseaduse muutmise seaduse eelnõu (426 SE) esimene lugemine

15:55 Aseesimees Hanno Pevkur

Tänane seitsmes päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud elektrituruseaduse ja riigivaraseaduse muutmise seaduse eelnõu 426. Valitsuse poolt tutvustab seda taas majandus- ja taristuminister Taavi Aas. Palun!

15:56 Majandus- ja taristuminister Taavi Aas

Aitäh, austatud eesistuja! Austatud Riigikogu liikmed! Vabariigi Valitsus on esitanud 2021. aasta 2. septembril Riigikogule menetlemiseks elektrituruseaduse ja riigivaraseaduse muutmise seaduse eelnõu. Eelnõu tutvustamine majanduskomisjonile toimus 27. septembril. Eelnõuga võetakse Eesti õigusesse üle elektri siseturgu käsitlev direktiiv. Direktiivi ülevõtmiseks muudetakse elektrituruseadust ja riigivaraseadust.

Eelnõuga suurendatakse tarbijate osatähtsust elektrivõrgu paindlikkuse saavutamisel. See on vajalik elektrivõrgu taastuvelektri pidevalt muutuvale tootmisele ja hajatootmisele kohandamiseks. Seeläbi tagatakse läbipaistev ja konkurentsile avatud elektriturg, mis võimaldab tarbijale pakkuda konkurentsitingimustes kujunenud hinnaga elektrienergiat, tagades samal ajal varustuskindluse ning energia- ja kliimapoliitika eesmärkide täitmise. Seaduseelnõuga lisandub võrguettevõtjale kohustus lõimida kulutõhusalt oma võrkudesse uusi elektritootmise tehnoloogiaid, eelkõige taastuvatest energiaallikatest energiat tootvaid üksusi, ja uutest tarbimiskoormustest, näiteks soojuspumpadest ja elektrisõidukitest tulenevaid tarbimiskoormusi, ning kasutada turupõhiselt selliseid hajaenergiaallikaid nagu tarbimiskaja ja energia salvestamine, et tõhusalt käitada oma võrkusid ja vältida kulukat võrkude laiendamist.

Ei ole uudis, et tõhus konkurents on jaemüügiturgudel oluline. Eesti energiaturud on alati konkurentsipõhise lähenemise usku olnud. Seda on vaja muu hulgas selleks, et tagada uuenduslike energiateenuste nagu tarbimise juhtimise, agregeerimise või salvestusüksuste kasutuselevõtt. Need teenused vastavad tarbijate muutuvale vajadusele ja suutlikkusele ning muudavad meie elektrivõrgu paindlikumaks. Seda eelnõu ka võimaldab ja toetab. Tarbijate mõjuvõimu suurendamine, diferentseerides seaduses täpsemalt nende õigused ja kohustused, osalemaks senisest enam energiaturul, toob tarbijatele elektrienergia siseturust kasu ja aitab saavutada taastuvenergia eesmärke. Ühtlasi võimaldavad sellised muudatused seista tarbijatel senisest veelgi tugevamini omatoodetud elektrienergia eest. See võimaldab täna väga päevakajalise teema ehk kõrgete elektrihindade taustal tarbijale paremat kontrolli energiahindade üle.

Direktiivi ülevõtmisega lisatakse eelnõuga riigivaraseadusesse muudatus. Muudatuse järgi teeb riigivaraseaduses nimetatud nimetamiskomitee Eesti suurima jaotusvõrgu ettevõtja üldkoosolekul ettepaneku jaotusvõrgu ettevõtja nõukogu liikmete nimetamiseks. Selline lähenemine suurendab jaotusvõrgu ettevõtja sõltumatust emaettevõtjast, kelle tegevuste hulka kuulub laadimistaristu ja salvestusüksuste arendamine. Jaotusvõrgu ettevõtja käes on informatsioon, mis on oluline vahend sellise äritegevuse arendamisel. Kuna teistel turul tegutsevatel konkurentidel sellist infot ei ole, tuleb jaotusvõrgu ettevõtja sõltumatust ülejäänud kontsernist suurendada. Seda see eelnõu ka teeb. Aitäh ja palun teil eelnõu toetada!

15:59 Aseesimees Hanno Pevkur

Teile on ka küsimusi. Alustab Sven Sester.

15:59 Sven Sester

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea minister! No te vuristasite seal vaikselt enda ette, vuntsi. Te püüdsite selle eelnõu väga igavaks teha, aga tegelikult see ei ole üldse igav. Ma jätaksin võib-olla selle direktiiviga üle võetavad nüansid kõrvale ja räägiks sellest, mis tegelikult direktiiviga ei kaasu ja mida te lõpus võib-olla mingil määral mainisite.

Turul käivad jutud, et Eesti Energiat soovitakse tükeldada ja see on kaugemale ulatuv plaan. Siit ka minu küsimus: kas see vastab tõele või mitte? See eelnõu põhimõtteliselt annab siin nagu sellise esimese suuna, et Elektrilevi puhul ei ole enam võimalik omanikul nõukokku liikmeid määrata. See tundub väga imelik olevat. Sisuliselt sa vastutad ettevõtte majandustulemuste ja majandusotsuste eest, aga tegelikult ei määra nõukogu liikmeid enam sina, vaid keegi kolmas. Kuidas te seda kommenteerite? Kas vastab tõele, et teil on mingi pikem plaan, ja kas see on lühiajaline samm selles suunas?

16:00 Majandus- ja taristuminister Taavi Aas

Aitäh! Alustaksin sellest, et ka see osa, mis puudutab Elektrilevi nõukogu määramist, tegelikult tuleneb direktiivist. Direktiivi eesmärk on suurendada läbipaistvust. Praegu on Eestis üks suur võrguettevõtja, kes omab informatsiooni Eesti elektrivõrkude kohta ja see informatsioon on aluseks, et suurendada näiteks laadimiskohtade või salvestuskohtade arvu. Ühesõnaga, meil on ettevõte, kes omab teistest ettevõtetest enam informatsiooni. Kuna direktiivi eesmärk on paindlikkust ja läbipaistvust suurendada, siis kindlasti need kaks asja on omavahel väga lähedalt seotud.

Nüüd teiseks. Nõukogu liikmed nimetab ikkagi Eesti Energia ehk emaettevõte. Küll aga nimetamiskomitee teeb sarnaselt teiste Eesti äriühingute nõukogudega ettepaneku, kes võiksid olla nõukogu liikmed. Lõplik otsus jääb ikkagi emaettevõttele. Juhul kui emaettevõte mõne nõukogu liikmega ei nõustu, saab ta teha nimetamiskomiteele põhjendatud vastuettepaneku.

Mis puudutab Elektrilevi lahutamist Eesti Energiast, siis ma arvan, et ükski protsess ei ole mõistlik[, kui ta toimub lihtsalt tema] enese pärast. Aga olukorras, kus Eesti Energia on tootja ja Eesti Energia tütarettevõte on jaotusvõrkude omanik, ma arvan, ei ole põhjust öelda ei kaalumisele, kas see peab ka tulevikus niimoodi olema. Me ikkagi soovime, et meil oleks Eestis võimalikult selge, aus ja läbipaistev konkurents ja sellest põhimõttest lähtuvalt võib seda vähemalt kaaluda.

16:03 Aseesimees Martin Helme

Peeter Ernits, palun!

16:03 Peeter Ernits

Hea juhataja! Hea ettekandja! Oleme jälle direktiivimaailma jõudnud. Jälle tulevad direktiivid, me võtame need üle. Aga energeetika on praegu eriti terava külje peal. Palun valgusta natuke energiakogukondade teemat, mis peaksid hakkama tekkima. Räägi natuke lähemalt, mis loomad need on. Ma loen siit ja palun ära vasta mulle seda, mis siin kirjas on. Aga mismoodi need hakkavad olema? Kui suured need võiksid olla? Kui palju neid võiks näiteks aastas tekkida, kui me selle eelnõu vastu võtame, ja mismoodi riik nende tekkimist reaalselt toetab?

16:04 Majandus- ja taristuminister Taavi Aas

Aitäh! Riik saab nende tekkimist toetada sellega, et ta seadusandlikult soodustab nende tekkimist. See on ikkagi vabatahtlik tegevus ja riik kindlasti ei saa kedagi sundida energiakogukonnas osalema. Need võimalused on tegelikult ka täna juba olemas.

Energiakogukondi võib olla väga erinevaid. Võib olla energiakogukondi, kes tegelevad energia tootmisega, on see siis tuuleenergia või päikeseenergia. Võib olla energiakogukondi, kes ühinevad sellel põhimõttel, et nad lepivad kokku energia tarbimises ja sõlmivad lepingu energiatarnijaga, et juhul, kui turul näiteks on suur nõudlus, siis nemad vähendavad tarbimist ja seeläbi on neil võimalus teenida. Ja võib olla ka selline kogukond, et kui mingil hetkel turul on situatsioon, kus vastupidi on vaja tarbimist tõsta, siis on juba kokkulepe energiatarnijaga, et nemad on need, kes reageerivad ja tarbimist suurendavad. Vist sai kõik. Või oli veel mõni küsimus seal juures?

16:06 Aseesimees Martin Helme

Sven Sester, palun! 

16:06 Sven Sester

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea minister! Ma olen teie vastusest täitsa segaduses ega tea, kuidas nüüd edasi käituda. Te mainite, et direktiiv annab suunise, aga teate, meile on laekunud Eesti Energialt must valgel kiri. See on avalikus dokumendiregistris olemas, te saate selle välja otsida. Seal on kirjas: "Direktiiv (EL) 2019/994 ei keela ega piira vertikaalselt integreeritud ettevõtja juhatuse liikme õigust kuuluda selle ettevõtja kontserni osaks oleva jaotusvõrguettevõtja nõukogusse." Vertikaalne tähendab ema- ja tütarettevõtet. "Vastupidi, nii direktiiv kui ka elektrituruseadus tunnustavad otsesõnu emaettevõtja õigust teostada jaotusvõrguettevõtjast tütarettevõtja üle majanduslikku ja juhtimisalast järelevalvet, mida saabki teha üksnes nõukogu liikmeks olemise kaudu." Nad ütlevad otse välja, et seetõttu on eelnõu seletuskirjas esitatud MKM-i väide eksitav ja ekslik ning seda ei ole direktiivi kontekstis vaja.

Kuulge, kes nüüd blufib? Kas see on pahatahtlik või on see teil kogemata juhtunud või hoopis Eesti Energia blufib? Teeks selle asja selgeks. Protokolli läheb see ka, et nüüd on väga huvitav olukord tekkinud. Olge kena, öelge, millisele direktiivi sättele te hetkel tuginete. Äkki te tsiteerite mulle seda, olge nii kena.

16:07 Majandus- ja taristuminister Taavi Aas

Aitäh! Nii nagu ma ütlesin, direktiiv töötab selle nimel, et meie energiaturg oleks võimalikult läbipaistev. Olukord, kus tütarettevõte avab omakorda tütarettevõtte ja nende kahe tütarettevõtte vahel on väga konkreetne side ja selle sideme kaudu võib liikuda informatsioon võrgu võimaluste kohta, et liituda, et ehitada kuskil välja näiteks laadimistaristut, kindlasti ei ole direktiivi mõttega kooskõlas.

Jah, ma olen tuttav Eesti Energia väidetega. Eesti Energia väide oli pigem see, et nad ei saa enam nimetada nõukogu liikmeid. Sellist õigust ei ole neilt keegi ära võtnud. Nii nagu ma ütlesin, nimetamiskomitee teeb ettepaneku ja Eesti Energia kas nõustub selle ettepanekuga või ei nõustu selle ettepanekuga. Kui ta ei nõustu, siis ta loomulikult peab seda põhjendama.

Täpselt samamoodi oodatakse minult kui ministrilt, et ettevõtted, kelle üldkoosolek ma olen, täidaksid seadust ja oleksid edukad. Ka minul on võimalus nõustuda või mitte nõustuda nimetamiskomitee ettepanekutega. Samas nõukogu nimetamise õigus on jätkuvalt minul.

16:09 Aseesimees Martin Helme

Protseduuriline küsimus, Sven Sester.

16:09 Sven Sester

Aitäh, lugupeetud juhataja! Mida nüüd peab tegema, kui küsid ministrilt ühte asja ja tahad teada, kumb blufib, kui üks ütleb ühte ja teine teist, aga minister ei vasta sellele, vaid räägib ilusti muud juttu? Äkki teie oskate aidata, mida rahvasaadik peab nüüd siin saalis tegema?

16:09 Aseesimees Martin Helme

See on pidev dilemma meil siin saalis. (Naerab.) Ega väga häid nõuandeid ei ole veel välja mõeldud, aga kõne ajal saab sellele loomulikult tähelepanu juhtida ja võib-olla mõne kolleegi kaudu, kellel ei ole veel küsimused ära küsitud, jätkata selle teema lahkamist. Aga jah, hääd nõu ei ole. Peeter Ernits, palun!

16:09 Peeter Ernits

Jah, ma ei saa praegu kolleeg Sesterit aidata, kuna tahaks küsida selle ... Aga sa jätsid ikkagi vastamata. Ma küsisin, et direktiiv annab küll taas võimaluse ja kõik muu, me võtame selle üle. Aga kui palju selliseid energiakogukondi võiks tekkida näiteks järgmise aasta jooksul ja kui elujõulised need loomad siis reaalselt on? Või kujunevad need selliseks nagu hoiu-laenuühistud, mis on ka väikesele seltskonnale mõeldud ja kogukonna huvides, aga tegelikult jäävad pankade kõrval kiratsema?

16:10 Majandus- ja taristuminister Taavi Aas

Aitäh! No kõik hoiu-laenuühistud kindlasti ei kiratse. On olemas tõesti ka väikseid hoiu-laenuühistuid, aga oma piirkonna jaoks võivad nad olla väga vajalikud. Ka need energiakogukonnad ei pea olema sugugi suured. Mõnes väikeses piirkonnas võib olla päris väikene energiakogukond. Võib öelda, et praegu on põhivõrgus üks agregaator, kes tegeleb sellega, et jälgib energianõudlust ja enamasti töötab selles suunas, et kui on suur nõudlus, siis vähendatakse koormust. Aga nagu ma ütlesin, on ka variant, et mingil hetkel võib tulla ettepanek koormust hoopiski suurendada. Täna on selliseid agregaatoreid üks, aga see ei tähenda, et tulevikus ei võiks neid rohkem olla. Selle direktiivi ülevõtmine, see seadus, mida me menetleme, ongi selleks, et neid oleks tulevikus rohkem, et meie paindlikkus elektrivõrkudes oleks suurem.

16:11 Aseesimees Martin Helme

Jüri Jaanson, palun! 

16:11 Jüri Jaanson

Suur tänu! Austatud minister! Kolleegi tõstatatud küsimusest lähtuvalt ma püüan natuke lihtsustada. Elektrilevi nõukogu liikmete nimetamise kohta võib ettepanekuid teha Eesti Energia, samuti võib ettepanekuid teha nimetamiskomitee, aga see on nagu kahe rohelise nupu süsteem. Mõlemad peavad olema nõus ja kui mõlemad on nõus, siis Eesti Energia võib nimetada need liikmed Elektrilevi nõukokku. Kas see asi on nii ja sellega praegune eelnõu piirdub?

16:12 Majandus- ja taristuminister Taavi Aas

Jah, täpselt nii see on, nagu te kirjeldasite.

16:12 Aseesimees Martin Helme

Suur tänu! Rohkem küsimusi ministrile ei ole. Saame minna kaasettekande juurde. Kaasettekandjaks on majanduskomisjoni liige Jüri Jaanson. Kui jõuame küsimuste juurde, siis mul on siin mõned täpsustused. Aga palun, Jüri Jaanson!

16:12 Jüri Jaanson

Ma siis palun kolm tundi lisaaega ka. (Juhataja naerab.)

Aitäh! Head kolleegid, niipalju, kui teid saalis on! Minu ülesanne on valgustada, mis on enne esimest lugemist komisjoni istungitel toimunud. Eelnõu algatas Vabariigi Valitsus 13. septembril ja seda käsitleti kahel [komisjoni] istungil. Neist esimesel nimetati eelnõu ettekandjaks, juhtivkomisjoni ettekandjaks, Jüri Jaanson ehk mina. Teisel istungil toimus sisuline arutelu. Esimene komisjoni istung toimus 20. septembril, teine 27. septembril käesoleval aastal.

Teisel istungil lugupeetud majandus- ja taristuminister tutvustas meile seaduseelnõu, nii nagu nüüd siin saaliski. Talle esitati ka mõned küsimused. Tunti huvi, nii nagu siin saaliski, kas nende vahelülide ehk kogukondade agregaatorite moodustamine on kohustuslik või vabatahtlik. See annab inimestele paindliku võimaluse tegeleda ise oma elektrivarustatusega. See oli ministri selgitus sellele küsimusele.

Teise suurema teemaploki algatas Sven Sester, kes arvas, et Elektrilevi teemaga peab laiemalt tegelema. Ta tundis muret, et kui Elektrilevi nõukogu peaks hakkama paika panema keegi teine peale omaniku, siis tekiks olukord, kus omanikul puudub kontroll nõukogu liikmete nimetamise üle. See võib ka probleeme ja küsimusi tekitada. Sven Sester palus selgitust järgnevate sammude ja nende eesmärgi kohta. Minister Taavi Aas vastas, et lõpliku otsuse nõukogu nimetamise kohta teeb igal juhul omanik, aga ettepanekud tulevad nimetamiskomitee poolt. See on ajendatud sellest, et kõikidel turuosalistel oleksid võrdsed võimalused ja toimiks aus konkurents. Seda nõuab direktiiv. Minister selgitas seda ka siin.

Tuleviku kohta minister juba eelnevalt selgitas, et Eesti Energia võimaliku jagamise teema tuleb kindlasti arutelu alla, aga sellele peab eelnema analüüs, milles kaalutakse ka majanduslikke tagajärgi. Sven Sester täpsustas, et direktiivi ülevõtmine ja Elektrilevi nõukogu liikmete määramine ei ole omavahel seotud, ja uuris, kas praegu usutakse, et toimub ebaaus konkurents. Minister vastas, et täna küll ei teata, et käitutakse ebaausalt. Direktiiv on pigem suunatud sellele, et konkurents oleks turul suurem. Võib juhtuda, et riigisiseselt on mõni koht, mis ei toimi nii, nagu direktiivis ette nähtud, ja siis tuleb teha samme, et ohtu maha võtta. Nii et ministri hinnangul võib öelda, et eelnimetatud kaks tegevust on omavahel seotud.

Sven Sester uuris lisaks, kas omanikule on jäetud võimalus teha otsuseid nimetamiskomitee otsusega mittenõustumisel. Lisaks tundus Sven Sesterile, et tütarettevõttele tekkiv iseseisvus on näiline. Minister selgitas, et Eesti Energia saab teha ka ise nimetamiskomiteele ettepanekuid, kes võiksid olla Elektrilevi nõukogu liikmed. Tähtis on see, et nimetamiskomitee nendega nõus oleks, enne kui Eesti Energia saab määrata Elektrilevi nõukogu liikmed. Siis veel minister selgitas, et see on põhimõtteliselt sama printsiip, mis kehtib täna ka riigi äriühingutele ja tütarettevõtete puhul kehtib erisus ainult Elektrilevile.

Komisjonis tekkis ka küsimus, miks eelnõu nii pika viivitusega Riigikokku jõudis. Minister selgitas, et selle põhjuseks on seesama Elektrilevi küsimus. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi energeetikaosakonna energiaturgude valdkonnajuht Rein Vaks täiendas, et eelnõu oli tegelikult juba eelmisel aastal valmis, aga toimusid tihedad läbirääkimised nõukogu sõltumatuse teemal.

Sven Sester palus enne otsuste tegemist võimalust kommenteerida, et tema arvates peaks eelnõu esimesele lugemisele suunama ning ka selle lõpetama. Tema arvates on meil siseriiklikult siiski palju küsimusi, millele tuleb tähelepanu pöörata, ja tema arvates soovitakse teha konkreetseid samme, mille eesmärgipärasuses ta kahtleb.

Komisjoni otsused olid järgmised. Teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 13. oktoobril 2021, see tähendab täna. Selle poolt oli 5, vastu 0 ja erapooletuks jäid 2 komisjoni liiget. Teiseks tehti ettepanek esimene lugemine lõpetada. Selle poolt oli samuti 5, vastu 0 ja erapooletuks jäid 2 komisjoni liiget. See on kõik. Aitäh!

16:20 Aseesimees Martin Helme

On võimalik esitada küsimusi, aga küsimusi ei paista. Suur tänu! Saame minna läbirääkimiste juurde. Seda soovi ka ei paista. Sellisel juhul on juhtivkomisjoni ettepanek eelnõu 426 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on 27. oktoober kell 17.15.


8. 16:21 Finantsinspektsiooni seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (422 SE) esimene lugemine

16:21 Aseesimees Martin Helme

Läheme edasi järgmise päevakorrapunktiga. Selleks on Vabariigi Valitsuse algatatud Finantsinspektsiooni seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 422 esimene lugemine. Ettekandja on rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus. Palun!

16:21 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh, austatud istungi juhataja! Head Riigikogu liikmed! Teie ees on Finantsinspektsiooni seaduse ja mitme teise seaduse muutmise seaduse eelnõu, millega tehakse kolme liiki muudatused, mis puudutavad Finantsinspektsiooni volitusi. Esiteks antakse Finantsinspektsioonile volitus hakata tegema järelevalvet ühisrahastusteenuse osutajate üle. Teine muudatus puudutab pankade ja teiste finantsasutuste avaldatavat keskkonnasäästlikkuse ja jätkusuutlikkusriskidega ehk rohkem tuntud kui rohetemaatikaga seonduvat teavet. Ja kolmas muudatus puudutab välismaiste börsiemitentide ja nende Eestis asuvate aktsionäride vahel teabe jagamist.

Põgusalt muudatustest täpsemalt. Kõigepealt ühisrahastust puudutav. Esmakordselt nähakse Eesti seadusandluses ette õiguslikud alused ühisrahastusteenuse valdkonnale. Euroopa Liidu määrus, mille kohaselt peavad ühisrahastusteenuse osutajad taotlema tegevusloa ja millega nähakse ette erinevaid investorikaitsealaseid nõudeid, kiideti heaks eelmisel aastal ja kuigi määrus on otsekohalduv, tuleb liikmesriikidel teatud sätted oma õigusesse üle võtta. Nagu öeldud, siis eelkõige nähakse selle praeguse eelnõuga ette volitused Finantsinspektsioonile, mille kohaselt ühisrahastusteenuse osutajad saavad hakata Finantsinspektsioonilt tegevusluba taotlema ja Finantsinspektsioon saab ka ühisrahastusteenuse osutajate üle järelevalvet teostama hakata.

Samuti nähakse eelnõuga ette järelevalvetasude suurused ühisrahastusteenuse osutajatele. Need on ühekordne tasu tegevusloa taotlemise eest, mis on 1000 eurot, ja iga-aastane jooksev järelevalvetasu, mis sõltub vahendatud investeeringute suurusest. Mis on oluline ära märkida, on see, et need nõuded puudutavad ainult selliseid ettevõtteid ja ühisrahastusplatvorme, mis pakuvad ettevõtetesse investeerimise võimalusi. Ehk siis sellised ühisrahastusplatvormid, mis vahendavad puhtalt tarbimiskrediiti, on sellest Euroopa Liidu määruse kohaldamisalast väljas.

Teine osa muudatustest puudutab kestlikkust ja rohepööret finantssektoris. Finantsinspektsioon saab järelevalve volitused pankade, investeerimisfirmade ja kindlustusandjate üle seoses selle teabe avalikustamisega, mis puudutab jätkusuutlikkusriskide ja keskkonnasäästlikkusega seonduvat. Tegu on teabega, mis puudutab kestlikku rahastamist. Finantsturuosaliste poolt avalikustatavaks teabeks on näiteks jätkusuutlikkusriskide arvesse võtmise põhimõtted nende investeerimisotsustes, tasustamispoliitikates ja näiteks ka investeerimisnõustamisel. Ehk siis kuidas täidetakse jätkusuutlikkuse eesmärke, kas ja millisel määral järgitakse oma tegevuses kestliku rahastamise taksonoomia kriteeriume ja kui suur osa tegevusest vastab kestliku rahastamise taksonoomia kriteeriumidele. Need on näited. Need nõuded omakorda tulevad kahest Euroopa Liidu määrusest. Esiteks, Euroopa Liidu finantsturuosaliste teabe avalikustamise määrus, ja teiseks, Euroopa Liidu taksonoomia määrus.

Kolmas osa muudatustest, nagu öeldud, puudutab börsifirmade ja aktsionäride vahelist suhtlust. Iseenesest võeti aktsionäride õigusi reguleeriva Euroopa Liidu direktiivi nõuded Eesti õigusesse üle juba 2019. aasta novembris. Nende muudatuste peamiseks eesmärgiks oli just nimelt börsifirmade ja nende aktsionäride vahelist suhtlemist edendada ning suurendada eelkõige väikeaktsionäride börsifirmade üldkoosolekutel osalemise võimalust. Pärast seda, kui need nõuded on rakendatud, on tekkinud praktiline vajadus täpsustada neid sätteid teatud nõuete kohaldamisega väärtpaberitele, mis ei ole registreeritud Eesti registris. Ehk siis kuidas jõuaks aktsionärideni vajalik info, mis puudutab selliseid firmasid, mis ei ole registreeritud Eesti registris, aga mille osalust Eesti aktsionärid omavad. Üldiselt vahendavad seda infot Eesti aktsionäridele siin asuvad pangad, aga muudetakse ka selgemaks, et vahendatavat teavet ei pea käsitlema pangasaladusena, mis muidu piiraks sellise info edastamist.

See on üks vajalik ja hea eelnõu. Tänan teid tähelepanu eest ja loodan, et see pälvib parlamendi ülekaaluka toetuse.

16:26 Aseesimees Martin Helme

Suur tänu! On ka küsimusi. Peeter Ernits, palun!

16:26 Peeter Ernits

Hea juhataja! Lugupeetud minister! Ma tahaksin küsida teilt kui endiselt keskkonnaministrilt, et te selle direktiivi vastuvõtmise seost rohepöördega natuke avaksite. Üldiselt on kõik ilus, aga natuke konkretiseerige. Rohepööre nagu tuleb ja on õige, aga kuidas see seostub selle eelnõuga, mille taga on taas meie armas direktiiv. Sisustage natuke seda tausta.

16:27 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh küsimuse eest! Hea meelega teen seda. Nagu öeldud, on Finantsinspektsioonil edaspidi õigus ja volitus teha järelevalvet just nimelt selle üle, kuidas erinevaid kliimamuutuste ja rohepöördega seotud riske investeerimisotsuste ja rahastamisotsuste puhul kaalutakse. Üheks näiteks võib olla olukord, kus on investeeritud ühte või teise ettevõttesse, näiteks tehasesse, mis asub mere ääres, ja selles piirkonnas võib potentsiaalselt, kliimariskidega seoses, kujuneda suurenenud üleujutusoht. Kuidas neid riske on arvestatud, see informatsioon on edaspidi Finantsinspektsiooni järelevalvatav. Nemad kontrollivad, kas neid riske on arvestatud ja kuidas sellest on investoreid teavitatud.

16:28 Aseesimees Martin Helme

Kalle Grünthal, palun!

16:28 Kalle Grünthal

Ma tänan, lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Teil oli kahtlemata väga huvitav ettekanne, aga ma ei suutnud kuidagi sellele keskenduda, kuna mind vaevas üks suur mure. Nimelt, te lubasite infotunnis, et te saadate mulle kirjalikult COVID-haigete ülevaate haiglate lõikes. Ja pärast, kui me TV3 kaamerate juures rääkisime, siis ütlesite, et jah, te kohe saadate. Kell on kohe saamas viis ja ülevaadet pole ikka tulnud. Milles on küsimus?

16:29 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh, hea küsija! Kui istungi juhataja mind ei katkesta, sest tegu ei olnud antud eelnõuga seotud küsimusega, siis vastan, et ma tõesti ei osanud arvata, et tööpäev juba poole viie ajal lõppema hakkab. Minu tööpäevad on tavaliselt oluliselt pikemad. Ma pean ütlema, et ma ei ole pärast infotunnist lahkumist lihtsalt jõudnud selle teemaga veel tegeleda. Mul on olnud järjest erinevaid tööülesandeid, mida on tulnud täita, ja ka siia tulin otse ühelt eelnevalt kohtumiselt.

Nagu ma teile kinnitasin, siis need andmed kindlasti saadetakse. Edastasin teile osa informatsiooni, aga ma saan aru, et see ei olnud päris see, mida te silmas pidasite. Seda tuleb täpsustada ja küllap te saate need andmed, nii nagu lubatud oli.

16:30 Aseesimees Martin Helme

Ei, ma ei katkesta teid, aga proovime tõesti keskenduda eelnõule. Palun, Kalle Grünthal, protseduuriline küsimus!

16:30 Kalle Grünthal

Ma väga vabandan jõhkra sissetungimise pärast sellesse tähtsasse arutellu. Ma, lugupeetud ettekandja, väga tänan teid selle lubaduse eest, aga küsimus on selles, et Kaja Kallas teatas, et need andmed on kõik olemas ja selle alusel hakatakse meile piiranguid seadma. Nii et võtate äkki kõne ja lasete need andmed ära saata? Ei pea ise kuskile kohale minema. 

16:30 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh selle protseduurilise täpsustuse eest! 

16:30 Aseesimees Martin Helme

Tegelikult see ei olnudki protseduuriline. Peeter Ernits, palun!

16:30 Peeter Ernits

Hea juhataja! Hea minister! Mina koroona kohta ei küsi, aga jätkan seda teemat, et siin on öeldud, et jätkusuutlikkuse riske tuleb erinevate toodete puhul arvesse võtta. Võtame näiteks Swedbanki. Neil on palju erinevaid tooteid ja Finantsinspektsioon hakkab nüüd selle direktiivi järgi rohepöörde tuules tegutsema. Kirjeldage seda! Näiteks võtame ühe suurpanga erinevate toodete finantssuutlikkuse riskid rohepöörde valguses. Avage natuke lähemalt!

16:31 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh! Ma tegin seda ka eelmisele küsimusele vastates. Iseenesest kohustus seda informatsiooni avaldada on juba praegu. Mis nüüd antud seaduseelnõu puudutab, siis see on Finantsinspektsioonile volituste andmine, et neil oleks õigus kontrollida, kas avalikustamise kohustust täidetakse ja kuidas seda täidetakse. Näitena võib tuua olukorra, kus ettevõte peab kirjeldama, milliste põhimõtete alusel ta näiteks neidsamu kliimariske arvesse võtab ja kuidas ta järgib kohustust informeerida [klienti] nendest riskidest investeerimisotsuste tegemisel ja kindlustusnõustamise pakkumisel. See on see, mida Finantsinspektsioon hakkab kontrollima. Varasemalt juba kehtib põhimõte, et riskide kohta tuleb informatsiooni avaldada. Ma ei hakka praegu seletuskirja ette lugema, aga seletuskirja lehekülgedel 3, 4 ja 5 on see üsna detailselt lahti kirjutatud. Kindlasti saate sealt veel detailsemad vastused. Aga jah, muudatuse sisus ei ole uus mitte see, et [neid riske] tuleb arvesse võtta, vaid uus on see, et Finantsinspektsioonil tekib volitus kontrollida, kuidas kliimariskidega arvestamist arvesse on võetud, kuidas jätkusuutlikkusega arvestamist arvesse on võetud ja kuidas sellest teavitatakse kliente.

16:33 Aseesimees Martin Helme

Heiki Hepner, palun!

16:33 Heiki Hepner

Suur tänu, hea istungi juhataja! Austatud minister! Tõepoolest, oleme nüüd kuulnud, kuidas Finantsinspektsioon peaks hakkama ka rohepööret jälgima. Aga minu küsimus puudutab krüptorahastust. Me oleme tegelikult ju kuulnud, et sellega on rahapesu kontekstis küsitavusi. Kas meie seadusandlus on juba piisavalt reguleeritud, et seda ei ole antud eelnõusse lisatud? Me tegeleme tulevikuasjadega, aga sellega, mis täna meid murelikuks teeb, me ei tegele.

16:33 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh! Kindlasti on oluline ka ühisrahastusplatvormide regulatsioon. Selles mõttes ei ole need kaks kuidagi vastandlikud asjad. See eelnõu ei puuduta tõesti krüptorahastust ja ‑väärtusi. Riskid selles sektoris on olemas. Me oleme saatnud kooskõlastusringile eelnõu, mis neid riske maandada aitab. See kooskõlastusring on värskelt lõppenud, nii et oleme saanud värskelt päris rohkelt tagasisidet ettepanekute kohta muuta sektorit läbipaistvamaks ja ka rangemini reguleerituks. Praegu on periood, kui me kogu seda tagasisidet läbi töötame, ja ma loodan, et jõuame õige pea nende muudatustega parlamendi ette, sest selles valdkonnas on vaja muudatusi teha.

16:34 Aseesimees Martin Helme

Merry Aart, palun!

16:34 Merry Aart

Aitäh! Lugupeetud minister! Ma ei oleks küsinud, aga mul tekkis segadus seoses vastustega Peeter Ernitsa küsimustele. Minu arvates rohepöörde kontroll eeldab ka natuke keskkonnaalaseid teadmisi. Kas Finantsinspektsioonil on selline kompetents olemas või kas nad võtavad valdkonnainimesi tööle või kuidas see kontroll ikkagi täpsemalt toimuma hakkab? Need rohepöördega seotud teadmised on väga spetsiifilised.

16:35 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh! Taas väga hea küsimus. Selgitan veel kord, et selles eelnõus ei reguleerita kuidagi, millist teavet peab avaldama või millist teavet peab analüüsima. See, mis puudutab rohepööret ja üldse kestlikkuspõhimõtteid ja -printsiipe, on juba sätestatud Eesti õiguses. Aga mis siiamaani on reguleerimata, on just see, kuidas toimub ja kas üldse toimub järelevalve selle üle, kas neid nõudeid täidetakse või mitte. See muudatusettepanek ongi seotud Finantsinspektsiooniga ja sellega, et Finantsinspektsioonil tekiks voli kontrollida, kas teave, mida tuleb avalikustada, on avalikustatud sellisel viisil, nagu seda tegema peab.

Ja lihtsalt veel näiteks, et nende all, kellel on avalikustamise kohustused, on Euroopa Liidu vastavates määrustes mõeldud selliseid turuosalisi nagu näiteks pangad ja investeerimisühingud, kes osutavad väärtpaberiportfelli valitsemise teenust, samuti investeerimisfondide valitsejad, kindlustusandjad, kes pakuvad kindlustuspõhiseid investeerimistooteid, ja tööandja kogumispensioni asutused ning pensionitoodete pakkujad. Nemad on kohustatud avaldama teavet selle kohta, kuidas nemad oma tegevustes võtavad arvesse neidsamu jätkusuutlikkusriske ja kliimariske.

Üks näide. Kui on tehtud investeering piirkonda, mis tulevikus võib kujuneda kliimamuutuste tõttu üleujutuste piirkonnaks, siis kas on seda riski arvesse võetud ja mitte ainult arvesse võetud, aga kas selle kohta on informatsioon avalikustatud nii, nagu nõutud on. Just seda avalikustamise poolt hakkab Finantsinspektsioon kontrollima. Arusaadavalt on tegu investeerimisriskiga. Kui need kliimariskid realiseeruvad, siis investeering võib väärtust kaotada. See oli siis selgituseks ja näiteks.

See on tõsi, et Finantsinspektsioonil on loomulikult vaja ka selles valdkonnas pädevaid inimesi koolitada ja ametisse võtta ning vastavad ametikohad luua või olemasolevatele ülesandeid juurde anda. See on suhteliselt uus valdkond, aga tõenäoliselt on see kasvav valdkond. See on asi, mille peale tuleb tulevikus niikuinii rohkem mõelda. Finantsinspektsioon on sellest juba mõnda aega teadlik, et neil see muudatus ees seisab ja et nad peavad selle valdkonnaga tegelema hakkama, nii et nad on ettevalmistustööd teinud.

16:38 Aseesimees Martin Helme

Heiki Hepner, palun!

16:38 Heiki Hepner

Suur tänu, hea istungi juhataja! Austatud minister! Seletuskirjast loen ka mina, et aastaaruannetes tuleb näiteks esitada teave selle kohta, kuidas täidetakse jätkusuutlikkuse eesmärke jne. Seda te siin ka avasite. Minu küsimus tulenebki sellest. Te juba alustasite sellele vastamist, aga tahaks ikkagi natukene täpsemalt teada saada. Kui palju on kavandatud Finantsinspektsioonile ressurssi, nii raha kui inimesi, kes hakkavad neid aastaaruandeid lugema, ja mis on sanktsioonid, kui näiteks aastaaruandeid lugedes avastatakse, et see siiski ei ole piisavalt täpselt kajastatud?

16:39 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh! No esialgu, enne sanktsioonide juurde minemist, kindlasti on põhjust ja võimalust nõustada, sest tegu on suhteliselt uue valdkonnaga mitte ainult Finantsinspektsiooni jaoks, vaid laiemalt. Praegu teevad pingutusi ja õpivad selles vallas kõik, keda see puudutab. Nii et ma arvan, et enne karistamise juurde minekut on vaja tähelepanu juhtida, ja ma ei usu, et keegi pahatahtlikult jätab midagi avaldamata, pigem on tegu uute nõuetega harjumisega. Nii et see on miski, mida Finantsinspektsioon kindlasti tegema hakkab ja Finantsinspektsioon valmistab ise oma koosseisu selleks ette. Mitu inimest täpselt konkreetse ülesandega tegelema hakkab ... (H. Hepner täpsustab saalist.) Kuidas? Seda ei ole ette nähtud, jah.

16:40 Aseesimees Martin Helme

Suur tänu! Rohkem küsimusi ministrile ei ole. Saame minna kaasettekande juurde. Rahanduskomisjoni esimees Erki Savisaar, palun!

16:40 Erki Savisaar

Aitäh, austatud juhataja! Hea Riigikogu! Rahanduskomisjon arutas eelnõu 422 esimese lugemise ettevalmistamist k.a 27. septembril. Istungil osalesid rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus, ministeeriumi finantsturgude poliitika osakonna juhataja Thomas Auväärt ning nõunik Valner Lille. Rahandusminister tutvustas eelnõu ja vastas ka küsimustele. Lisaks roheteemale oli küsimus, mitut ühisrahastusplatvormi see eelnõu võiks puudutada. Saime teada, et Eestis tegutseb täna circa 30 erinevat ühisrahastusplatvormi ja neist 10–15 on sellised, mis lähevad käesoleva eelnõu reguleerimisalasse. Need on just need ühisrahastusplatvormid, mille vahendusel on võimalik investeerida ettevõtetesse.

Oli ka küsimus huvigruppide kaasamise kohta, sest eelnõul on märkuseid suhteliselt vähe. Saime kinnitust, et kõiki on kaasatud ning sektoril märkusi ei olnud. Kuid sellele vaatamata saatis rahanduskomisjon huvirühmadele kirja, et kui neil on täiendavaid seisukohti, siis võiks nad sellest rahanduskomisjonile teada anda. Kiri läks Eesti Era- ja Riskikapitali Assotsiatsioonile, Eesti Kaubandus-Tööstuskojale, Finantsinspektsioonile, FinanceEstoniale, Eesti Kindlustusseltside Liidule, Eesti Pangaliidule, Eesti Pangale ja Nasdaq Estoniale.

Arutelu lõpuks tegi komisjon konsensuslikud otsused eelnõu esimene lugemine lõpetada ja teha ettepanek määrata muudatusettepanekute tähtajaks 10 tööpäeva, see tähendab 27. oktoober kell 17.15. Aitäh!

16:43 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Küsimusi ei paista ja saan avada läbirääkimised. Aga ka läbirääkimiste soovi ei paista. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 422 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine ongi lõpetatud ja muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on k.a 27. oktoober kell 17.15.


9. 16:43 2021. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu (431 SE) esimene lugemine

16:43 Aseesimees Martin Helme

Läheme tänase viimase, üheksanda päevakorrapunkti juurde. Selleks on Vabariigi Valitsuse algatatud 2021. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu 431 esimene lugemine. Ettekandjaks on rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus. Palun!

16:44 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh, austatud istungi juhataja! Head Riigikogu liikmed! Teie ees on selle aasta, 2021. aasta riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu, mida palun mitte segi ajada lisaeelarvega. Tegu on eelnõuga, mis ei muuda kulude kogumahtu ja mida on seaduse järgi võimalik esitada parlamendile mitte hiljem kui kaks kuud enne eelarveaasta lõppu. Seda oleme ka teinud. Põhjus on muidugi selles, et 2021. aasta eelarve koostati eelmise aasta sügisel, aga arvestades aegu, mis on vahepeal olnud, on selge, et rahastamisvajadused on muutunud ja seetõttu on erinevad ministeeriumid, aga ka näiteks presidendi kantselei ja Riigikantselei esitanud ettepanekud muudatuste tegemiseks.

Muudatusettepanekuid on selle eelnõu kohta, mis teie ees on, esitanud Vabariigi Presidendi Kantselei, Riigikantselei, Haridus- ja Teadusministeerium, Justiitsministeerium, Kultuuriministeerium, Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium, Rahandusministeerium ja Siseministeerium. Need muudatusettepanekud puudutavad ka valitsuse reservi raha.

Siin on tehnilisi muudatusi, valitsemisala sees ja ka valitsemisalade vahel tehtud muudatusi. Detailne nimekiri on seletuskirjas välja toodud, aga mõned suuremad muudatused märgin siin kohe ära. Näiteks suunatakse valitsuse reservist Siseministeeriumile 4,7 miljonit eurot Kaitsepolitseiameti hoone ehituseks põhjusel, et selle ehituse tempo on olnud selline, et on võimalik kiiremini edasi liikuda. Samamoodi suunatakse riigi eelarvestrateegia 2022.–2025. aasta vahelise kulude ja investeeringute täpsustusena valitsuse reservi Riigikantselei eelarves kavandatud 2,4 miljonit eurot Rüütelkonna hoone ehituse raha põhjusel, et see on jällegi investeering, mis võtab kavandatust rohkem aega. Samadel põhjustel suunatakse valitsuse reservi Kultuuriministeeriumi eelarves kavandatud kunstihoone investeeringutoetus summas 3 miljonit eurot. Üks suuremaid muudatusi puudutab Haridus- ja Teadusministeeriumi ning Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalade vahelist muudatust. Ettepanek on suunata 7,6 miljonit eurot rohetehnoloogia projektide teadus- ja arendustegevusteks.

Pean veel oluliseks mainida, et palju ümbersuunamisi on seotud kõige laiemas mõttes IT-süsteemide ülalpidamisega. Nagu te näete, on siin tegu vajalike litsentsiuuenduste, serverite tugiteenuseid pakkuvate teenuste ja e-riigi arendamiseks vajalike uuendamiste kuludega. Alates 2021. aastast ehk selle aasta algusest on rahapesu andmebüroo Rahandusministeeriumi haldusalas, seetõttu on vajalik teha need muudatused nii Siseministeeriumi kui ka Rahandusministeeriumi enda eelarveridadel, selleks et rahapesu andmebüroo teenuste kulude kate oleks tagatud. Aga nagu öeldud, detailne nimekiri on eelnõu materjalide juures. Vastan seda puudutavatele küsimustele hea meelega ja loodan, et eelnõu saab Riigikogu toetuse. Aitäh!

16:48 Aseesimees Martin Helme

Suur tänu! On ka küsimusi. Kalle Grünthal, palun!

16:48 Kalle Grünthal

Tänan, lugupeetud istungi juhataja! Minu küsimus puudutab Siseministeeriumile 4,7 miljoni euro eraldamist. Ma ei vaidle vastu, et see on väga tähtis teema, aga meil on minu meelest probleemiks praegu päästjad. Kui meil päästjaid ühel hetkel ei ole, siis kui juhtub Siseministeeriumi või kaitsepolitsei hoone põlema minema, siis pole neid, kes kustutavad. Ja ma esitangi praegu küsimuse. Üks inimene on saatnud mulle sõnumi. Tema küsimus on, miks on palgad Päästeametis väiksemad, kui õpetajate palgad on samas jälle kõrgemad. "Elekter, kütus ja gaas on kallis. Suht jube, ma ütlen. Kui aega saad, võid küsida." Ma sain aega ja küsin, miks me eelistame betooni inimestele.

16:49 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh küsimuse eest! See on muidugi huvitav küsimusepüstitus. Aga kõigepealt selgitan, et see 4,7 miljonit, millele te viitasite, puudutab eelarve[raha] ümbertõstmist reservist Siseministeeriumile ja on investeering. Investeeringuks mõeldud raha ei ole võimalik kasutada palkade maksmiseks. See on esimene täpsustus.

Ja teine: on muidugi ebatäpne väita, et kui me järgmise aasta palgatõusu peale mõtleme, siis on päästjate palga tõus jäänud kõrvale. Vastupidi, tegelikult, kui me vaatame protsentuaalselt palgatõusu, siis päästjatel on see kõige suurem ja kõige kiirem. Nii et ma arvan, et seda vastandust tegelikult ei ole mõistlik tekitada. Päästjate miinimumpalga määr on olnud väga madal. Järgmisel aastal tõuseb see 12%. See on oluline ja kõige suurem palgakasv, millest me valitsussektoris räägime.

16:50 Aseesimees Martin Helme

Peeter Ernits, palun!

16:50 Peeter Ernits

Hea juhataja! Lugupeetud minister! Oluline on, et eelarvet, mis on vastu võetud, ka täidetaks. Aga minu küsimus on katuserahade kohta. Seal on mitmeid [summasid], mida ei ole tänase päevani välja makstud, ja üks on MTÜ-le Elu Marss eraldatud 170 000 eurot. Kuhu see on jäänud? Või on see suunatud kusagile rohepöördele või mõnele seksuaalvähemuste ühendusele või veel kellelegi? Kuhu see jäänud on ja kas see tuleb ikka nii, nagu eelarve ette nägi?

16:51 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh! Need on huvitavad ettepanekud. Võtame need kaalumiseks, aga antud eelnõu seda konkreetset eraldust ei puuduta.

16:51 Aseesimees Martin Helme

Heiki Hepner, palun!

16:51 Heiki Hepner

Suur tänu, hea istungi juhataja! Austatud minister! Ma küsiks natukene üldisemalt. Te kenasti viitasite sissejuhatuses, et tegemist on eelnõuga, mis jätab kulude kogumahu samaks. See ei ole lisaeelarve. Aga ma just küsikski, miks valitsus ei tulnud välja lisaeelarvega. Just nimelt! Me teame, et CO2 müügist ja ka pensionireformi rakendamise täiendavast tulumaksu laekumisest on valitsusele laekunud sadu miljoneid. Aga valitsus jätab selle võimaluse lihtsalt kasutamata ja ei tule appi ei inimestele, omavalitsustele ega ettevõtjatele. Miks te seda võimalust ei kasuta?

16:52 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh, hea küsija! Ärge nii koledasti ärrituge! Ei ole need asjad nii, nagu te praegu kirjeldasite. Vastupidi! Selleks, et praeguste energiahindade väga järsku ja kiiret tõusu leevendada, on meil kavas kasutada just nimelt CO2 kvoodi müügi tulust täiendavalt laekunud raha ja see kindlasti pakub leevendust tõenäoliselt läbi kohalike omavalitsuste just nimelt nendele, kellel olukord praegu kõige keerulisem on.

Kui teie küsimus oli, miks ei ole lisaeelarvet tehtud, siis me oleme koos teiega teinud ühe lisaeelarve selle aasta kevadel. Olin rahandusministrina lisaeelarvega, mis kriisi arenedes väga kiiresti kokku sai, teie ees ja olen väga tänulik, et parlament seda tol korral väga kiiresti menetles. Tollal, kevadel vastu võetud lisaeelarve vaatas juba sügisesse ja seetõttu, kui peaks olukord ka veel keerulisemaks minema, on meil võimalus kevadel tehtud lisaeelarve otsustega mitut keerulist kohta leevendada ja seda lisaeelarvet kasutada. Nii et selle eest aitäh ja seetõttu on praegu teie ees tõesti eelnõu eelarve muutmiseks, mitte uuesti lisaeelarve.

16:53 Aseesimees Martin Helme

Paul Puustusmaa, palun!

16:53 Paul Puustusmaa

Suur aitäh, juhataja! Hea minister! Ma siin natukene sekundeerin kolleeg Peeter Ernitsa küsimusele. Tõepoolest, me teame, et praegu olemasolevat seadust valitsus tuimalt ei täida. Sellele organisatsioonile, mis võitleb elude eest ning meie riigi ja rahvastiku jätkusuutlikkuse eest, suunatud rahasid hoiate te jõuga kinni, aga samas suurusjärgus raha, umbes 200 000 eurot, on suunatud selle asemel Jõulumäe Tervisespordikeskusele. Võimalik, et see on vandenõuteooria, aga kas need kaks summat on omavahel kuidagi seotud? Et võtame elude toetuseks mõeldud raha ära ja anname jõulumägedele. Kas see on nii või ma pingutan siin üle?

16:54 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh küsimuse eest! Jõulumäe Tervisespordikeskus tegeleb igal juhul väga vajaliku asjaga. See, et tegu on sportimisvõimalustega, mida kasutatakse kaugeltki mitte ainult selle piirkonna inimeste poolt, vaid laiemalt, on, ma arvan, väga tänuväärt. Ja ma arvan, et seda, mis on Jõulumäel tehtud, tuleks kindlasti tunnustada. Ma loodan, et need investeeringud jõuavad kenasti lõpule ja see keskus saab lõpuni arendatud. Nii et jah, see seos on meelevaldne.

16:55 Aseesimees Martin Helme

Peeter Ernits, palun!

16:55 Peeter Ernits

Hea juhataja! Hea ettekandja! Meie riigieelarve, mille piruka kallale me varsti asume, on selline suur, tuim ja amorfne. Selle koore alla on raske vaadata. Ja nüüd selle nii-öelda kohendamise eelnõu järgi tulevad siin välja summad, mille lõpp on näiteks 9943 eurot, mis suunatakse teise kohta, või 25 308 eurot on Riigikantselei ja Päästeameti vahel sõlmitud koostöökokkuleppele suunatud. Samas selgub, et kaitsepolitsei saab nüüd oma uue uhke lossi jaoks 4,67 miljonit reservist. Millal muutub ka riigieelarve sama konkreetseks, et erinevate kulude puhul on viimane number näiteks 2 või 3, selline konkreetne, võib-olla ka kopikatega?

16:56 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh, hea küsija! Ma loodan, et kopikate aega enam tagasi ei tule, aga eks me ikka püüdleme suurema täpsuse poole ka järgmise aasta eelarves.

16:56 Aseesimees Martin Helme

Kalle Grünthal, palun!

16:56 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Väga austatud minister! Te vastasite Heiki Hepneri küsimusele viitega CO2 kvoodi müügist saadud rahadele. Aga minul tekkis selline rumal küsimus, et mis siis saab, kui Eesti väljub sellest luhvtiga ärist ja las need teised, targemad ja rikkamad riigid tegelevad selle CO2 müügiga ja kasusaamise ja kahjusaamisega. Mis siis juhtub? Ärge hakake mulle palun rääkima, et meie seda teha ei saa ja seda teha ei ole võimalik. Mis konkreetselt Eesti majanduses juhtub, kui meie sellest asjast väljume?

16:57 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh! Süsteemi saab ikka paremaks teha ja tulebki teha. Aga ma loodan, et Eestis ei hakata arutama Euroopa Liidust ka mitte osalist väljumist. See kindlasti oleks meie majandusele, julgeolekule ja riigile tervikuna pöördumatute ja halbade tagajärgedega.

16:57 Aseesimees Martin Helme

Heiki Hepner, palun!

16:57 Heiki Hepner

Suur tänu, hea istungi juhataja! Austatud minister! Jätkan sealt, kus ma esimese küsimusega mõnes mõttes pooleli jäin. Tegelikult nii meie omavalitsused kui ka meie inimesed on ikkagi väga mures praeguse hinnatõusu ja eriti energiahindade kasvamise pärast. Sellepärast oleks isegi põhjust natukene närviline olla, mitte ainult minul, vaid ma arvan, et tervel valitsusel. Aga ma küsin hoopis sedasi. Te viitasite, et valitsusel on plaanis CO2 raha kasutades omavalitsusi seoses energiahindade kasvuga toetada. Võib-olla te avate seda natukene lähemalt? Kuidas see kajastub olemasolevas eelarves või mismoodi see seos sellega on?

16:58 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh! Mis puudutab nüüd teie ees olevat eelnõu nr 431 – eelarve seaduse muutmise eelnõu –, siis see seda teemat ei puuduta, aga kuna te küsisite, siis vastan sellegipoolest. Üks lahendusi, mille kallal me tööd teeme, on tõesti seotud sellega, et pakkuda just nimelt CO2 kvoodi müügist saadud tulu kasutades leevendust inimestele, kes on praegu selle energiašoki tulemusel tõsises hädas, kuna arved on väga järsku kasvanud. See [leevenduse pakkumise] võimalus on selle raha kasutamise reeglites ette nähtud ja seda me tõenäoliselt kasutada soovime. Küsimus on, kuidas seda teha sellisel kombel, et see tugi ja leevendus jõuaks kõige kiiremini ja kõige täpsemalt just nimelt nende inimesteni, kellel seda kõige rohkem vaja on. See teadmine on tõenäoliselt kõige parem just nimelt kohalikus omavalitsuses, kes tunneb oma piirkonda ja oma inimesi kõige paremini. Seetõttu on üks tõenäolisi lahendusi just see, et toimetada see tugi ja leevendus kohale läbi omavalitsuste. See on üks nendest lahendustest, mille kallal me praegu tööd teeme.

16:59 Aseesimees Martin Helme

Merry Aart, palun! 

16:59 Merry Aart

Aitäh! Lugupeetud minister! See ei ole võib-olla päris tänase teema küsimus, aga ma tunnen muret põllumajandusteaduse pärast. Ma küsin või võib-olla teen ettepaneku. Praegu on see asi kuidagi väga keeruliseks läinud. 40% teadusrahadest saab MKM, 40% HTM, 20% läheb ülejäänutele. Osa jagab HTM, osa läheb Riigikantseleile, kus üks inimene projektipõhiselt raha jagab, siis läheb see MEM-ile tagasi ja siis läheb see TAN-i. Kui TAN teeb otsuse, et võib rahastada, siis ootab see projekt valitsuse otsust. Selle tulemus on see, et 42,8 miljonist on minule teadaolevalt 1,3 miljonit kuskile jõudnud. Kuna need projektid on üheaastased, siis ausalt öeldes on mul väga raske mõista, kuidas näiteks sordiaretuses saab midagi teha üheaastaste projektidega. Kas võiks mõelda natuke selle peale, et need asjad läheksid kuidagi lihtsamalt, läheksid niimoodi, et ikka saaks ka teadust teha selle rahaga? 

17:01 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh! Teiega tuleb nõustuda. Võiks küll saada kiiremini ja see võiks olla lihtsam. See, et Teadus- ja Arendusnõukogu roll on teadusrahade üle otsustamisel kasvamas, on üsna värske muudatus. Ma ise loodan, et see aitab protsessi erinevaid vaheetappe vähendada ning otsuseid läbikaalutult, läbipaistvalt ja kiiresti teha. Aga olen teiega nõus, et otsustamine peaks käima võimalikult kiiresti, et raha oleks võimalik reaalselt kasutama hakata. 

17:01 Aseesimees Martin Helme

Paul Puustusmaa, palun!

17:01 Paul Puustusmaa

Suur aitäh, eesistuja! Austatud minister! Mul oli küll muidugi väga traagiline kuulda, kuidas tuhandete laste elu on vähem tähtis kui liivaväljakuga spordiasi Jõulumäel. Aga nüüd ma püüan ennast paigutada sotsiaalse sidususe ministri positsiooni ja paluda teilt kommentaari sellisele muutusele, mis käsitleb tulemusvaldkondi "Rahvastik ja sidus ühiskond", "Tugev kodanikuühiskond" ja "Kestlik Eesti". Mida need summade muudatused puudutavad? Milliseid muudatusi, milliseid tegevusi?

17:02 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh! Siseministeeriumi tugeva kodanikuühiskonna, kestliku Eesti jne programmi eelarve on see, kus muudatus toimub, ja see puudutab sissejuhatuses tutvustatud muudatust, mille järgi rahapesu andmebüroo tuli Siseministeeriumi valitsemisalast Rahandusministeeriumisse. See muudatus on vajalik seetõttu, et rahapesu andmebüroo tegevus oleks kenasti kaetud. See on üks osa nendest muudatustest. Aga siin on veel näiteks Justiitsministeeriumi valitsemisala eelarvesse suunatav raha, mis on seotud andmete ekspordiga riiklikust sõrmejälgede ja peopesade identifitseerimise süsteemist automaatse biomeetrilise identifitseerimise süsteemi ja ka sellest eraldiseisvalt dokumendihaldussüsteemi hooldustöödega seotud kuludega.

Siis on vastupidine muudatus ehk Justiitsministeeriumi valitsemisala eelarvest siseturvalisuse programmi eelarvesse minev raha. See on seotud Jõhvi ja Tartu arestimajade üleandmise edasilükkumisega. Kuna üleandmine jääb hilisemaks, siis raha suunatakse siseturvalisuse programmi. Ülejäänud muudatused Siseministeeriumi valitsemisalas on suuremad. Suurem muudatus ongi seotud kaitsepolitsei maja ehitusega ning Riigikantselei ja Päästeameti vahel sõlmitud koostöökokkuleppega selle ametikoha kuludeks, mis selle kokkuleppega seotud on. Need on muudatused, mis Siseministeeriumi puudutavad.

17:04 Aseesimees Martin Helme

Indrek Saar, palun!

17:04 Indrek Saar

Aitäh sõna andmast! Lugupeetud minister! Selles lisaeelarves kohe esimene muudatusrida on Vabariigi Presidendi Kantselei rida. Minu küsimus: kas teil on nüüd ülevaade Rahandusministeeriumis, mis see tegelik seis Vabariigi Presidendi Kantseleis on? Kuidas me saame uskuda, et teil muude ridade osas on selge ülevaade? Ma tean, et eelmisel nädalal keerles mitu päeva spekulatsioon, et presidendi kantselei raha on kõik aasta lõpuni ära kulutatud, ja ka teie, kui teie käest valitsuse pressikonverentsil seda küsiti, ei osanud selle kohta midagi väga öelda. Ütlesite, et vist mingi probleem on. Tund aega hiljem andis Vabariigi Presidendi Kantselei direktor pressikonverentsi, kus ta ütles, et aasta lõpuni jäänud jääk on vist mitte neljandik, nagu aasta lõpuni peaks kuluma, vaid lausa kolmandik, ehk siis suurem kui minimaalne vajadus. On teil tänaseks ülevaade, mis seis selle presidendi kantselei rahaga siis päriselt on? Selle eelarve järgi võetakse veel 11 000 eurot sealt vähemaks.

17:05 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh! Kõigepealt lubage alguses kohe täpsustada, et tegu ei ole lisaeelarvega, vaid eelarve muutmisega. Vahe on selles, et lisaeelarve suurendab kulutusi, aga eelarve muutmine on olemasolevate kulude ümbertõstmine.

Pean lubama endale täpsustust ka eelmise nädala pressikonverentsi kohta, sest kui minult seda küsiti, siis ma tõesti selgituseks ütlesin, et presidendi kantseleist ei ole Rahandusministeeriumi ega ka minu poole vastava murega pöördutud ja seetõttu kogu informatsioon oli tol hetkel meedias kajastatu baasil. Praeguseks on mul sama teadmine, millele te ka viitasite, et presidendi kantselei eelarvest rääkides ei ole probleeme selle aasta lõpuni kulude katmisega. Nii nagu presidendi vahetumisel see tavapärane on, et mitte vahetuse hetkel ei ole kogu aastaeelarve otsa saanud, vaid vastav jääk, mitu kuud aasta lõpuni on, peaks olema eelarves alles, nii on ka sel korral. Nii et selline on hetkel parim teadmine.

Mis puudutab järgmise aasta eelarvet, siis presidendi vahetus toimub pärast seda, kui eelarve on juba parlamendile üle antud, nii et tõenäoliselt, kui seal on mingeid täiendavaid probleeme või mingeid ettepanekuid, siis pöördutakse juba otse parlamendi poole, kes eelarvet menetleb. Aga jah, presidendi kantselei ei ole muredega selle aasta eelarve pärast Rahandusministeeriumi poole pöördunud. Nii et järelikult on eelarvega kõik hästi.

17:07 Aseesimees Martin Helme

Suur tänu! Rohkem küsimusi ministrile ei ole. Nüüd kutsun ettekandjaks rahanduskomisjoni esimehe Erki Savisaare.

17:07 Erki Savisaar

Aitäh, austatud juhataja! Hea Riigikogu! Rahanduskomisjon valmistas eelnõu 431 esimeseks lugemiseks ette k.a 27. septembril. Eelnõu tutvustas rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus koos nõunik Regina Vällikuga. Minister andis eelnõu sisust piisava ülevaate. Peale mõningaid täpsustavaid küsimusi eelnõu sisu kohta jõudis komisjon konsensuslike otsusteni: teha ettepanek eelnõu esimene lugemine lõpetada ja määrata muudatusettepanekute tähtajaks kümme tööpäeva, see tähendab 27. oktoober kell 17.15. Aitäh!

17:08 Aseesimees Martin Helme

Küsimusi ei näe. Aitäh! On võimalik kõnede juurde minna. Avan läbirääkimised. Palun, Heiki Hepner!

17:09 Heiki Hepner

Austatud istungi juhataja! Austatud minister! Head kolleegid! Arutame eelarvemuudatust, millega me ei muuda tulude-kulude tasakaalu ega mahtu. Aga tegelikult me võiksime arutada hoopis lisaeelarvet ja see, mis meil praegu laual on, võiks olla märksa ambitsioonikam. Sellest on tegelikult kahju, et me ei ole seda võimalust ära kasutanud. Minister märkis õigesti: kevadel, kui oli meil tervisekriis, suutsime me ühiselt kiiresti heaks kiita lisaeelarve, selleks et lahendada väga teravaid probleeme, mis on riigi ees, ja anda oma panus selleks, et meie riik ja rahvas tuleks sellest kriisist kõige väiksemate kaotustega välja.

Täna on meil lisandunud tervisekriisile ka energiakriis. Ma julgen seda niimoodi nimetada, sest energiahindade tõus on ikka väga suur. Energiahinnad – elektri hind, gaasi hind – kasvavad kordades ja see on pannud väga raskesse seisu meie kodutarbijad, meie ettevõtjad ja ka meie omavalitsused. Ma siiski rõhutan ka omavalitsusi, sest tihti me ei räägi sellest. Me justkui unustame nad, aga ka omavalitsused on väga suured energia tarbijad, nii elektrienergia kui ka soojusenergia tarbijad. Ka neid tuleb tegelikult selles kriisis aidata. Loomulikult, ettevõtjad ja kodutarbijad on samuti väga-väga olulised, aga tervikuna me peame ulatama käe kõigile kolmele. On väga kahju, et me seda teinud ei ole. Need võimalused on meil tegelikult täiesti olemas. Sel aastal on riigile laekunud pensionireformist ja CO2 kõrgemast hinnast kokku sadu miljoneid eurosid. Me ei ole kasutanud seda võimalust, et aidata meie inimesi, meie ettevõtjaid, meie omavalitsusi. Sellest on ääretult kahju.

Ma ikkagi markeeriksin ära need võimalused ja annaks selle mõtte tegutsemiseks ja lisaeelarve kiiresti parlamenti toomiseks ministrile kaasa. CO2 müügist oleks võimalik katta ära taastuvenergia tasu. Sellega me alandaksime ligi 10% võrra elektrienergia hinda ja see aitaks kõiki. See aitaks kodutarbijaid, aitaks ettevõtjaid, aga aitaks ka omavalitsusi. Samuti vääriks tõsiselt kaalumist ja kiiresti tegutsemist energiahindade käibemaksu alandamine 20%-lt 9%-le. Ka see oleks oluline ja väga suur abi, et me tuleksime toime.

Tõesti, toimetulekutoetustega inimeste aitamine, mis, nagu minister minu küsimusele vastates ütles, on kavandatud ja valitsus mõtleb selle peale, on loomulikult abiks, aga seda on liiga vähe. Me peame märksa rohkem tegema. Ma kutsuksin üles, et valitsus mõtleks ambitsioonikamalt kui eelarve muutmine ja tuleks ka sisuliselt appi tänaste kriiside lahendamisel. Aitäh!

17:13 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Rohkem sõnavõtusoove ei olegi. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 431 esimene lugemine lõpetada ja esimene lugemine on lõpetatud. Määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks k.a 27. oktoobri kell 17.15. Sellega on tänane päevakord läbi ning istung lõppenud.

17:13 Istung lõppes

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee