Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

header-logo

09:58 Istungi rakendamine

10:00 Aseesimees Hanno Pevkur

Tere hommikust, head kolleegid! Alustame täiskogu kuuenda istungjärgu neljanda töönädala teisipäevast istungit. Nüüd on võimalik üle anda eelnõusid või arupärimisi. Riigikogu liikmetel seda soovi ei ole. Siis palun Vabariigi Valitsuse esindaja Heili Tõnisson.

10:00 Valitsuse esindaja Heili Tõnisson

Austatud istungi juhataja! Hea Riigikogu! Vabariigi Valitsus algatab täna neli seaduseelnõu. Esimeseks, pensionikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu. Riigikogus esindab seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust sotsiaalkaitseminister. Teiseks, ravikindlustuse seaduse muutmise seaduse eelnõu. Riigikogus esindab selle seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust tervise- ja tööminister. Kolmandaks, kogumispensionide seaduse, maksukorralduse seaduse ja tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu. Ja neljandaks, tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu. Nende kahe seaduseelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust rahandusminister. Kõik neli eelnõu on edastatud elektrooniliselt. Aitäh!

10:01 Aseesimees Hanno Pevkur

Tänan teid, proua Tõnisson! Kuna rohkem eelnõusid ja arupärimisi ei ole, siis saan teile teavitada, et neli eelnõud oleme vastu võtnud, need on elektrooniliselt laekunud, ja juhatus otsustab nende edasise menetlemise vastavalt kodu- ja töökorra seaduse. Nii, nüüd on võimalik läbi viia kohaloleku kontroll. Palun kohaloleku kontroll! 

10:02 Aseesimees Hanno Pevkur

Kohale registreerus 67 Riigikogu liiget.


1. 10:02 Eesti Rahvusringhäälingu seaduse muutmise seaduse eelnõu (393 SE) esimene lugemine

10:02 Aseesimees Hanno Pevkur

Alustame teisipäevase istungi päevakorra läbivaatamist. Esimene päevakorrapunkt on Riigikogu liikme Viktoria Ladõnskaja-Kubitsa algatatud Eesti Rahvusringhäälingu seaduse muutmise seaduse eelnõu 393 SE, meil on käsil esimene lugemine. Ja palun Viktoria Ladõnskaja-Kubitsa nüüd seda eelnõu tutvustama. Palun!

10:03 Viktoria Ladõnskaja-Kubits

Austatud Riigikogu! Teie ees on Eesti Rahvusringhäälingu seaduse muutmise seadus. Ma alustan sellest, et räägin, miks ma üldse sellise initsiatiiviga tulin välja. Aastal 2016 on Riigikontroll oma aastaaruandes pealkirjaga "Eesti Rahvusringhäälingu juhtimine ja rahastamine" märkinud, et nõukogu tasakaalustatuse tagamiseks tuleks muuta seadust. Auditis tuuakse välja, et nõukogu liikmete ametisse valimine ei ole toimunud alati viisil, mis võimaldaks avalikkusel aru saada konkreetsete kandidaatide nõukokku määramise kaalutlustest. Sisuliselt on siin hästi lihtsalt välja toodud see põhjus, miks me üldse peame rahvusringhäälingu seadusega praegusel hetkel tegelema. Eelkõige pöörame tähelepanu protseduurile ehk siis sellele, kuidas me valime sinna asjatundjatest eksperte. Oluline on ära markeerida ka see, et rahvusringhäälingu seadus oli vastu võetud aastal 2007 ja sellest hetkest saadik sisuliselt seda ei olegi muudetud, kuigi möödunud aastate jooksul on meediamaastik oluliselt muutunud.

Veel üks oluline mõiste, mida ma käsitlen selles seaduseelnõus, on mõistagi "rahvusringhäälingu nõukogu". See planeerib ERR-i tegevust, korraldab ERR-i juhtimist ja teostab järelevalvet juhatuse tegevuse üle. Kehtiva seaduse järgi koosneb nõukogu Riigikogu liikmetest ja rahvusringhäälingu tegevusvaldkonna tunnustatud asjatundjatest ehk tavalises keeles ekspertidest. ERR-i nõukogu liikmed nimetab Riigikogu kultuurikomisjoni ettepanekul, praeguse seaduse järgi. Riigikogu liikmetest nõukogu liikmed nimetatakse üks igast fraktsioonist Riigikogu koosseisu volituste lõppemiseni. Ja on oluline ära markeerida, et selles osas mingisuguseid muudatusi ma ei paku. Ehk täpselt samamoodi ka edaspidi olgu ERR-i nõukogus esitatud iga fraktsiooni saadik, iga fraktsiooni esindaja. See tagab selle, et poliitiline tasakaal on ERR-i nõukogu tasemel täitsa olemas.

Muudatuse eesmärk ja muudatuse teema on asjatundjatest eksperdid. Eesmärgiks on tagada ERR-i tegevusvaldkonna tunnustatud asjatundjatest nõukogu liikmete nimetamise suurem sõltumatus poliitilisest protseduurist. Ja nagu oligi öeldud, et tagada nõukogu liikmete nimetamise protseduuri suurem sõltumatus poliitilistest otsustustest ning võimaldada ERR-i tegevusvaldkonnaga seotud asutustel, institutsioonidel ja esindusorganisatsioonidel pakkuda välja tunnustatud asjatundjaid, kes ei pea läbima poliitilist nimetamise protseduuri, on loodud süsteem, mis on selles seaduseelnõus, mis on analoogiline näiteks rahvusooperi seadusega, kus nõukogusse nimetavad seaduses nimetatud asutused, institutsioonid või esindusorganisatsioonid. Nimetatav liige ei pea olema selle asutuse, institutsiooni või esindusorganisatsiooni liige, vaid oluline on, et omades ülevaadet oma valdkonna tunnustatud asjatundjatest ning kaaludes ERR-i nõukogu ülesandeid ja rahvusringhäälingu tegevusvaldkondi, nimetatakse asjatundja, kes hinnatakse sobivaimaks tegutsema nõukogu liikmena.

ERR-i nõukogu tegevusvaldkonna tunnustatud asjatundjatest nõukogu liikmed nimetavad eelnõu kohaselt Rektorite Nõukogu, ajakirjanike liit, tööandjate keskliit ja advokatuur. Seletan, miks selline valik. Rektorite Nõukogu omab ülevaadet ajakirjanduse ning meediavaldkonna parimatest asjatundjatest, kuivõrd Tartu Ülikoolis ning Tallinna Ülikoolis on vastavate valdkondade tugevaimad akadeemilised kompetentsikeskused. Ajakirjanike liidul on laiapõhjaline vaade igapäevasest toimivast meediamaastikust. Tööandjate keskliidul on ülevaade majandusvaldkonna tunnustatud asjatundjatest ning advokatuuris on esindatud võimalik vajalik juriidiline ekspertteadmine. Veel kord rõhutan, et minu eelnõu eesmärk on tagada poliitiline sõltumatus, see tähendab, et iga fraktsiooni esindaja on nõukogus edaspidi esindatud. Jutt käib ainult asjatundjatest ja neid, keda me palume sinna asjatundjate sildi all, neid nimetavad need organisatsioonid, mida ma siin pakkun.

Kusjuures kultuurikomisjoni arutelu jooksul ma ütlesin, et minu jaoks on printsipiaalne protseduuri muutmine selles osas, kes hakkab nimetama sinna neid omapoolseid liikmeid, esindajaid. Siin ma olen aruteluks täiesti avatud ja valmis. Me võime tõepoolest koos otsustada, kes oleksid need institutsioonid, kes on piisavalt pädevad selleks, et nimetada sinna eksperte. Miks ma lähtusin ja pakkusin omapoolset nimekirja? Pakkusin seda sellepärast, et kuna ma olin ise ERR-i nõukogu liige, siis ma tean, milliseid eksperte me sinna eelkõige vajame. Ja eelkõige tõepoolest seal tekivad küsimused majandusvaldkonnast, juriidilistest nüanssidest lähtudes ja muidugi ka meediamaastiku küsimustes. Sellepärast need neli eksperti võiksidki olla nimetatud just selliste institutsioonide poolt, nagu ma olen siin loetlenud. Institutsioonide esindajatega ma olen suhelnud, kõik on valmis ja nõus ja toetavad pakutud skeemi. Suhtlesin muidugi ka ERR-i juhtkonnaga ja neile tundub, et oleks õige aeg selleks, et Riigikontrolli poolt välja toodut arvesse võtta.

Veel üks oluline nüanss on see, et see seadus hakkaks kehtima aastast 2025. Miks? Sellepärast, et selle seaduseelnõuga ma ei tahtnud tekitada poliitilist turbulentsi ja rääkida personaalia küsimustest, ehk need eksperdid, keda me näiteks eelmisel aastal nimetasime, nad jätkavad oma tööd ja see seadus antud juhul neid ei puuduta. See puudutab uut regulatsiooni, mis hakkaks kehtima alles aastast 2025.

Lühidalt tutvustasin teile seda seaduseelnõu, nüüd siis ma ütlen ka, et natukene kurb oli lugeda, ja mitte natukene, vaid väga kurb oli lugeda ministeeriumi arvamust, sest esiteks ministeerium üldse ei arvesta sellega, et Riigikogu poolt võib välja tulla mingisugune poliitiline initsiatiiv. Kuna Riigikontroll rääkis sellest seaduse puudujäägist juba aastal 2016, siis tegelikult viis aastat on piisavalt suur aeg selleks, et tulla välja kas Riigikogu-poolse initsiatiiviga või ministeeriumipoolse initsiatiiviga. Kahjuks seda ei ole toimunud ja sellepärast pakun sellist varianti. Loen ette, mida vastas mulle ministeerium. Ministeerium sõnasõnaliselt vastas nii, et eelnõus käsitletav temaatika on väga oluline, kuid kõnealused küsimused vajavad sisulist ja laiemat arutelu, mis eeldab ka kohtumisi kõigi asjaosaliste ja huvirühmadega. Küsimuseks on siis see, mis takistab kohtuda huvirühmadega, mis takistab alustada seda arutelu ja miks on vaja tagasi lükata seda initsiatiivi, mis tuleb parlamendi poolt, juhul kui see teema on tõepoolest väga oluline.

Mina arvan, et see seaduseelnõu lõppkokkuvõttes ongi hea näide sellest, kas sõna on vaba või me ikkagi tahame seda poliitiliselt reglementeerida. Aitäh!

10:11 Aseesimees Hanno Pevkur

Hea ettekandja, teile on kolleegidel ka küsimusi. Alustab Eduard Odinets.

10:11 Eduard Odinets

Aitäh, härra aseesimees! Lugupeetud eelnõu algataja! Ma isiklikult toetan põhimõtete muutmist nende asjatundjate nimetamisel rahvusringhäälingu nõukogusse ja ma mõistan teie muret, et vähendada sellist poliitilist sõltuvust või tagada poliitilist sõltumatust. Aga siiski, kuidas tagada, et need niinimetatud sõltumatud eksperdid, keda nimetavad erinevad organisatsioonid, oleksid ka poliitiliselt sõltumatud? Me teame ju, et teatud organisatsioonid ka selles loetelus on teatud aegadel olnud poliitiliselt kaalutletud ühe või teise poliitilise jõu suunas. Et kas ikkagi see täidab seda üllast eesmärki, millega te olete välja tulnud?

10:12 Viktoria Ladõnskaja-Kubits

Loodan väga, et täidab, ja loodan väga, et antud eelnõu siis oma ettepaneku poole pealt on suur samm selles suunas, et ikkagi tagada seda sõltumatust. Sest et nii nagu oligi öeldud, et kui riigikontrolör toob välja, et praegune süsteem ei ole läbipaistev, vajab korrigeerimist, ja oma kogemusest meie poliitikutena suurepäraselt ju teame, et aastaid ikkagi see, kes on võimul, proovib kas või natukene ikkagi manipuleerida selle konkursiga. Nii et oleme hästi ausad enda suhtes ja võtame seda teemat ja vaatame, kus kohas me tõepoolest võiksime tagada, et sõna oleks vaba.

10:13 Aseesimees Hanno Pevkur

Jüri Jaanson, palun!

10:13 Jüri Jaanson

Aitäh! Hea Viktoria! Sa ütlesid oma sõnavõtus, et Eesti Rahvusringhäälingu seadust pole ammu muudetud, ja tõepoolest, vist 2007 või 2005 või millal see oli. Küsimus selle kohta: kas jupikaupa muutmise asemel ei peaks läbi mõtlema ja tegema uue tervikteksti, sest peale nõukogu liikmete korra valimise vajaksid muutmist ka muud osad? Mina näiteks ei ole põrmugi rahul sellega, kuidas on  rahvusringhäälingu seaduses käsitletud ligipääsetavust ja kuidas Eesti Rahvusringhääling toimetab sellega. Kas me ei peaks laskma ministeeriumil, või mis tahes moel, terviktekst tegelikult ette võtta ja selle asemel, et jupikaupa remontida, teha üks hea korralik seadus?

10:14 Viktoria Ladõnskaja-Kubits

Suurepärane küsimus, aitäh selle küsimuse eest! Miks ta on suurepärane? Sellepärast et mõistame, ja ma ise mõistan, et siis kui seadus oli vastu võetud aastal 2007 ja kuna meediamaastik on tormiline ja ta on tõesti väga kõvasti muutunud viimaste aastate jooksul, siis selge on see, et seal on neid nüansse, mida võiks teistmoodi käsitleda, mida võiks lahti mõtestada ja võib-olla siis algataks ka arutelu teistel teemadel.

Aga jällegi – poliitiline reaalsus. Seoses selle ettepanekuga, selle seaduseelnõuga ma suhtlesin, ma arvan, et väga paljude poliitikutega nii eelmise koalitsiooni ajal kui ka praeguse koalitsiooni ajal, see vastus, hästi aus vastus on: võta või jäta. Kas sa tuled ühe ettepanekuga ja sulle öeldakse, et tead, siin ei ole tervikpilti, ei ole tervikpaketti, või siis sa tuled tervikpaketiga ja sulle öeldakse, et tead, ma hääletaksin poolt, aga sul selle paketi sees on mingisuguseid ebameeldivad asjad ka. Ja siis lõppkokkuvõttes sa poliitikuna ei teagi, kuidas õigesti käituda – kas panna lauda kohe tervikpakett ja terviklahendus või siis teha tõepoolest step-by-step. Mina antud juhul otsustasin, et ma eelkõige pakun lahendust just nimelt selle ekspertide protseduuri osas. Ei välista, et ma tulen välja ka mingisuguste teiste teemadega, mis on vaja läbi arutada ka Riigikogu tasemel.

10:16 Aseesimees Hanno Pevkur

Kalle Grünthal, palun!

10:16 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Tuletan meelde, et täpselt aasta tagasi olin mina sealsamas puldis, kus ma kaitsesin Eesti Rahvusringhäälingu seadust selles osas, et muuta neid põhimõtteid, mis seal on kivistunud ja sisse jäänud sellisel tasandil, mis ei ole kaasaegses ühiskonnas enam vastuvõetav. Ja siis juhtus niimoodi, et vaatamata sellele, et isegi endine justiitsminister Rein Lang ütles selle kohta, et seal on päris häid asju, hääletati see ettepanek, seadusemuudatus maha, kusjuures ka teie hääletasite selle maha. Aga noh, see on teie vaba valik. Küsimus on praegu selles, et kui ma selle läbi töötasin, siis nõukogu osa tegelikult ERR-is on marginaalne. Kõik võtmed on juhatuse käes, alates – no seal on palju probleeme, mul saab aeg otsa. Ma küsin, et miks te ei võtnud seda asja tõsisemalt ette.

10:17 Viktoria Ladõnskaja-Kubits

Lugupeetud küsimuse esitaja! Teie eelnõu ja minu eelnõu on kahjuks või õnneks väga erinevad asjad ja sellepärast ma praegusel hetkel räägin oma eelnõu sisust.

10:17 Aseesimees Hanno Pevkur

Heidy Purga, palun!

10:17 Heidy Purga

Suur tänu, lugupeetud eesistuja! Hea ettekandja! Tegelikult on aeg näidanud ju ka seda, et väga paljud võimekad spetsialistid ei kuulu täna nendesse esindusorganisatsioonidesse, ja näiteid võib tuua ka senistest ringhäälingu nõukogu liikmetest, kes on ekspertidena nimetatud sellesama senise korra järgi. Nad täna võib-olla ei istu seal, aga nad on istunud ringhäälingu nõukogus liikmetena. Aga ma tahaksin küsida selle eelnõu põhjaliku analüüsi kohta, millele te olete viidanud ja viitasite ka kultuurikomisjoni istungil. Kas te saate paari sõnaga saalis istujaid ka valgustada, milles see põhjalik analüüs täpsemalt seisnes, kuidas te selleni, selle tulemuseni jõudsite, selle vajaduseni seda muuta?

10:18 Viktoria Ladõnskaja-Kubits

Põhjalik analüüs seisnes selles, et esiteks lähtume sellest, et oli juba teada Riigikontrolli raport ja sellest oli teada aastast 2016, siis olid juba mitmed konkursid läbi viidud, kus olid need kõik probleemid välja tulnud, täpselt sarnased, ma ei saa öelda, et iga kord või iga eksperdi valimisega on seotud absoluutselt üks ja sama probleem, aga ikkagi see läbipaistvuse teema on tekkinud. Ja kuna neid küsimusi oli palju, siis suunas mind läbi töötama, suhtlema rohkem inimestega nii ERR-i nõukogu tasemel, ERR-i juhtkonna tasemel, ka meie kultuurikomisjoni nõunikutega, et vaadata, mis on need võimalikud analoogiad, mis on need võimalikud variandid selleks, et antud seaduseelnõu pakkuda. Ma arvan, et see on hea algatus selleks, et see arutelu edaspidi tekiks. Ja mulle tundub, et ikkagi me peame midagi pakkuma siis, kui me teame selle probleemi sisu. Ja sellepärast ma tulingi sellega välja ja sellepärast kogu see pakett, mis minu poolt oli läbi analüüsitud, leidis nüüd aset selles eelnõus.

10:19 Aseesimees Hanno Pevkur

Mihhail Stalnuhhin, palun! 

10:20 Mihhail Stalnuhhin

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud ettekandja. Ma olen täiesti teiega nõus selles küsimuses. Jah, ERR on poliitiliselt kallutatud, mina sain seda tunda oma nahal 14. aastal. Aga hea oleks muidugi, et seda poleks kui nähtust. Nüüd me hakkame mõtlema, et lihtsalt inimeste asendamisega tekib selline olukord, kus organisatsioon enam ei ole poliitiline. See tähendab, te pakute kuidagi leida inimesi, kelle ajud on selles mõttes tabula rasa, puhas leht, neil ei ole poliitilisi vaateid. Eriti naljakaks see muutub, kui ma vaatan, et seal on pakutud Eesti Ajakirjanike Liidust leida keegi inimene, kellel ei ole poliitilisi vaateid, ühe või teise erakonna ... Aeg on otsas, kuidas te kommenteerite seda? Kust me leiame sellised?

10:21 Viktoria Ladõnskaja-Kubits

Teie küsimuses on tegelikult kaks küsimust ja esimese osas ma ei tekitaks siin mingisugust diskussiooni. Ma ei öelnud seda, et ta on poliitiliselt kallutatud. Ma räägin selle protseduuri temaatikast ja sellest, kus kohas on protseduuriliselt nõrgad kohad, kus meie pigem poliitikutena kuritarvitame selles olukorras. Teiseks, jah, nagu ma olen öelnud, et need neli instantsi või neli varianti, kust kohast küsida neid eksperte, on minu poolt pakutud sellisena, nagu mulle tundus, et on loogiline. Sellepärast et tõepoolest me vajame sinna nii majandusjuriidilist kui ka meedia kompetentsi. Aga nagu oli öeldud ka minu algses sõnavõtus, ma mõistan, et siin võib tekkida arutelu. Ja selles osas teie küsimus võiks olla põhjendatud ja äkki te pakute paremat varianti. Võib pakkuda paremat varianti.

Ja lõpetuseks selle küsimuse osas ma ütleksin, et teate, me võime otsida ideaalset lahendust, aga nii kaua, kui meil ideaalset lahendust ei ole, mitte midagi ei saa takistada meil pakkuda parimat olemasolevatest, mitte oodata seda, millal lõppkokkuvõttes juhtub see, et kuskilt tulevad absoluutselt apoliitilised inimesed. Ja ma ei tea, kas nad peavadki. Maailmavaade ei ole patt, aga lihtsalt, et ei oleks nagu poliitiliselt mõjutatud see ekspertide valimine, ma mõtlen.

10:22 Aseesimees Hanno Pevkur

Valdo Randpere, palun.

10:22 Valdo Randpere

Aitäh! Lugupeetud Viktoria! Hea eesistuja! Tegelikult ma tahtsin, Viktoria, minu küsimuses on päris kindlasti kaks osa. Ja esimene osa on see, väga lihtsalt: millist probleemi sa selle eelnõuga tahad lahendada? Me oleme sinuga koos olnud rahvusringhäälingu nõukogus ja mina küll ei mäleta, et meil oleks tekkinud seal mõnel koosolekul olukord, kus me vaatame küsivalt üksteisele otsa, ei tea, mida teha, ei oska edasi kuidagi otsustada või tegutseda, sest meil puudub kompetents, kas juriidiline või majanduslik või mis iganes. Selles plaanis ma ei saa aru, et sa proovid seda väga piiritleda, et need ja need liidud peaksid esitama. No sel juhul võiks ju küsida, et miks mitte Riigiprokuratuurist kedagi juba, saaks ka juristi appi. Aga teine küsimus on see: kas sinu arvates on häbiasi, kui inimesel on maailmavaade või poliitiline eelistus?

10:24 Viktoria Ladõnskaja-Kubits

Teisele küsimusele ma juba vastasin siis, kui ma proovisin vastata Mihhailile. Aga esimese küsimuse osas ma arvan, et sa praegusel hetkel vaidled iseendale vastu. Sest kui toimus umbes poolteist aastat tagasi viimane konkurss, mille kuulutas välja kultuurikomisjon, ja siin parlamendisaalis, sa seda suurepäraselt mäletad, milline turbulents tekkis, millised küsimused olid. Toona, nagu ma ütlesin ka kultuurikomisjoni koosoleku ajal, see on protokollitud ja selle lausega ma tõepoolest olen päri, et tihti on valitud asjatundja taga konkreetse erakonna silt, mis on alandav nii asjatundjale kui ka rahvusringhäälingu sõltumatust oluliseks pidajatele. Nii et selles mõttes ma annan endale aru, et probleem on eelkõige selle protseduuri läbiviimise osas, mitte isegi niivõrd väga selles, mis toimub konkreetselt nõukogu koosoleku ajal. 

10:25 Aseesimees Hanno Pevkur

Imre Sooäär, palun!

10:25 Imre Sooäär

Aitäh, hea juhataja! Austatud ettekandja! Elus kipub olema pahatihti nii, et mingi sündmus tingib mingid seadusemuudatused. Näiteks tõukeratastega toimub suur õnnetus, kohe hakatakse tõukerataste kiirust piirama jne. Kas sa oskad välja tuua ka mingisugused konkreetsed kaasused, mis võib-olla oleks siin selle eelnõu esitamise taga? Kas seal nõukogus on olnud ebapädevaid eksperte, kes võib-olla pole oma tööga hakkama saanud? Oskad sa midagi välja tuua seniste ekspertide kohta? Ja mis on see mehhanism, mis tagaks, et selle uue süsteemi järgi need oleksid apoliitilised? Mis siis, kui järgmisel päeval nad astuvad kuskile erakonda? Me ei saa seda ju keelata.

10:25 Viktoria Ladõnskaja-Kubits

Mõistan su küsimust. Nagu ma juba korduvalt ütlesin, et tõepoolest, ka minu poliitiline kogemus ehk siis see, mida ma olen näinud aastate jooksul, on andnud mulle ainet selleks, et tegutseda, ehk siis see, mida on välja toodud Riigikontrolli aruannetes, sest täpselt samasugune kogemus mulle paistis ka silma. Ehk siis sõltumata sellest, vaadake, siis kui sa oled võimu juures, sulle tundub, et sa võid ehk mõjutada ka teatud nõukogusid või nende koosseisu. Kui sa oled opositsioonis, siis sulle ilmselgelt see ei meeldi. Aga minu puhul, mul oli üks ja sama arvamus nii sel hetkel, kui ma olin opositsioonis, kui ma praegu olen opositsioonis, kui ka siis, kui ma olin koalitsiooni liige. Ehk siis ma nägin, et seal on olemas selline nüanss, mis tekitab küsimusi ja mitte ainult poliitiliselt ei tekita küsimusi, vaid eelkõige laiemas ühiskonnas, meediainimestel ja neil inimestel, kes kandideerivad, kes proovivad sellest konkursist osa võtta ja pärast saavad aru, et nad olid kahjuks taustamängijaks.

10:27 Aseesimees Hanno Pevkur

Jüri Jaanson, palun!

10:27 Jüri Jaanson

Suur tänu! Hea Viktoria! Poliitilist reaalsust ja poliitilisi vaateid inimestest eemale ei saa suruda. Aga see selleks. Ma tahtsin tegelikult su jutust pöörata tähelepanu sellele, et ekspertide valik, mis sa ütlesid, see valdkonniti, mida sa peaksid ... Kui sa selgitaksid, mismoodi need valdkonnad on valitud, et kellest peaks siis nõukogu koosnema, sest minul näiteks on selline tunne, et praegu, kus maailm on paljuski avanemas, pööratakse ligipääsetavusele tähelepanu, võiks olla ka näiteks ligipääsetavuse asjatundja seal nõukogus.

Ja teine küsimus, hästi oluline. Me näeme siinsamas saaliski, et ekspertide vahel on omavahel ka väga suured vaidlused, vastandlikud, seinast seina arvamused. Kuidas selline olukord aitaks selle asja juhtimisele kaasa?

10:28 Viktoria Ladõnskaja-Kubits

Seletan hästi lihtsalt. On olemas nõukogu, kus on iga fraktsiooni esindaja, sellega poliitiline tasakaal on juba tagatud. Ehk siis maailmavaatelised aspektid on juba arvestatud. Edasi on olemas need sõltumatut eksperdid, mida praeguse süsteemi järgi me valime ikkagi siinsamas Riigikogus, ikkagi meie neid valime, kiidame heaks. See tähendab automaatselt seda, et need, kes on koalitsioonist, näiteks, neil on rohkem võimalust mõjutada seda koosseisu ja läbi selle mõjutada ka ERR-i tervikuna. See on see probleem. Otsida kuskil täiesti sõltumatuid inimesi on suhteliselt raske, aga tagada, et see tee, nagu siin on see poliitik ja kuskil on tema eesmärk, et see tee oleks võimalikult keeruline ja võimalikult pikk, seda me võime. Ja see on antud juhul sellest vaatevinklist, et tagada sõltumatust, oleks hästi printsipiaalne.

Nüüd siis kuidas, miks ma valisin neid neid, keda ma nimetasin, kes võiksid nimetada omapoolseid eksperte. Jällegi rõhutan, et see on arutelu koht, tõepoolest. Me võime üheskoos mõelda, et tõepoolest, millistest ekspertidest võiks olla huvitatud ERR-i nõukogu ja ERR tervikuna. Mulle tundus ja nii palju kui minu kogemus on teada, et eelkõige seal tõepoolest tekivad juurde ka majandusküsimused, juriidilised küsimused. Ja muidugi ei saa üle ega ümber meediaküsimustest, laiema pildi meediaküsimustest. Sellepärast ma pakkusin need neli instantsi, vastavalt sellele, et praegune seadus nõuab neli eksperti.

Aga veel kord rõhutan, et see on alles esimene lugemine. Esimese ja teise lugemise vahel võiks tekkida arutelu, me võiksime kutsuda kultuurikomisjoni neid võimalikke huvirühmi, ERR-i juhtkonda kindlasti, ja arutada ka poliitiliselt, millised need lahendused võiksid olla. Sest lihtsalt, kui me tunnistame, et meil on probleem, mis on juba aastast 2016, siis see, et me lihtsalt ei tegele sellega, ei ole päris normaalne.

10:31 Aseesimees Hanno Pevkur

Eduard Odinets, palun!

10:31 Eduard Odinets

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud eelnõu algataja! Nagu ma juba ütlesin, toetan seda lähenemist ja igati toetan arutelu kujunemist siin Riigikogus nende organisatsioonide üle, kes võiksid sinna kuuluda. Kahjuks olen üks vähestest, kes seda eelnõu toetas komisjonis ja seda arutelu algatamist, ja ikka endiselt aru ei saa, miks ülejäänud komisjoni liikmed nii tõrjuvalt suhtuvad sellesse põhimõtte muutmisesse. Äkki oskad sina selgitada, miks kultuurikomisjoni liikmed ja eeskätt koalitsioonipartnerid Keskerakond ja Reformierakond on selle põhimõtte muutmise vastu? Mida nad kardavad? Mida halba see teeb Eesti ajakirjandusmaastikule ja rahvusringhäälingule, selline põhimõtte muutmine asjatundjate nimetamisel?

10:32 Viktoria Ladõnskaja-Kubits

Eesti ajakirjandusmaastikule see teeb head kohe raudselt, ühiskonna jaoks see teeb ka head. Poliitikute hirmud on tihti seotud sellega, et kas me suudame lõpmatuseni kontrollida midagi või me enam ei suuda. Ma mõistaksin seda kriitikat, juhul kui ma pakuksin varianti, kus oleks öeldud, et poliitikuid üldse ei peaks seal olema, siis ma mõistaksin, kust see kriitika tuleb. Aga kuna nii ehk naa seal meie esindajad, iga fraktsiooni esindaja on olemas, jääb, meie esindaja on seal alles, siis tagada, et see organism oleks toimivam, ja veel kord rõhutan, et meil on ikakgi avalik-õiguslik ruum ehk siis ta eelkõige kõnetab ühiskonda, mitte niivõrd väga poliitikuid, siis ma tõepoolest eeldaks, et see diskussioon, ja nagu oligi öeldud ametlikult ministri paberites, see diskussioon, see arutelu on väga oluline. Ju siis ma tahaks väga, et see arutelu jätkuks ja ikkagi koalitsioonisaadikud toetaksid seda, selle eelnõu esimese lugemise lõpetamist kindlasti ja arutelu jätkamist.

10:33 Aseesimees Hanno Pevkur

Marika Tuus-Laul, palun!

10:33 Marika Tuus-Laul

Hea kolleeg! Sina n-ö endise liikmena ja mina praegusena, me tegelikult teame ju päris hästi, et ega nõukogu liikmed ei tohikski nagu tegeleda selle loomingulise poolega ja sisulise poolega, vaid meie ülesandeks pigem on, ütleme, laiemalt finantsdistsipliini kontroll ja seal mitmesugused rahalised lepingud ja vastav kompetents sel alal. Täna oled sa mitu korda rõhutanud seda poliitilist tasakaalu, või ütleme, seda, et sõna oleks vaba. Ja siit tekibki küsimus. Ma natukene ei saa aru, mis on selle eelnõu eesmärk. Ühest poolest me räägime, eks ole, niisuguse poliitilise või kompetentsina seal, finantsilise, aga teiselt poolt see, et sõna oleks vaba. Kas siin on vaja või sa tahad just nagu liikmetele neid uusi ülesandeid panna või et me saaks? Võib-olla tõesti, et peaks selle poolega tegeleda, aga seadus praegu seda ette ei näe. Ja võib-olla tõesti, et seda poliitilist tasakaalu ei olegi, eks ole, ajakirjanduses. Mis on siiski eesmärk siin, ma ei saa aru?

10:34 Viktoria Ladõnskaja-Kubits

Eesmärgist ma üsna pikalt rääkisin. Eesmärk on muuta protseduuri. Tasakaal on praegu ja jääb. Selles osas ma olen sinuga täiesti päri, sa väga hästi tead oma kogemusest, mis on ERR-i nõukogu pädevus, et me sisusse ei lähe, näiteks ei tohi näiteks mingisuguse programmi sisu korrigeerida. Ma loetlesin, mis on need ERR-i nõukogu pädevuse aspektid, kohe alguses. Et selles osas ma olen sinuga päri, et tõepoolest see sisuline töö, mis on nõukogul, on pisut teistlaadne, võrreldes sellega, kuidas seda käsitletakse väljastpoolt. Ehk siis paljud tõepoolest arvavad, et seal tegeletakse eelkõige mingisuguste väärtuste hinnangutega, aga tuletan meelde, et selleks on olemas ka näiteks eetikanõunik ja siis on olemas ka ühiskondlik nõukogu, mis kõik toimib ERR-i juures. Nii et vastasin, proovisin vastata su küsimusele.

10:35 Aseesimees Hanno Pevkur

Ja nüüd küsib Kalle Grünthal. Palun!

10:36 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Ma kuulasin, teie eelnõu esitamise eesmärk on mõjutada tervikuna ERR-i tegema selliseid saateid ja otsuseid, mis on kooskõlas mõistega "vaba sõna". Ja küsimus on selles, et rahvusringhäälingu seadus on tegelikult koostatud äriseadustikus aktsiaseltsi juhtimisstruktuuri all ja erinevus on vaid selles, et kui aktsiaseltside nõukogul on selline võimas jõud, nad võivad vabastada töölt kõiki ja võtta vastu otsuseid juhatusi vabastada, siis ERR-i seaduse puhul on olukord vastupidine. Juhatus praktiliselt lahti lasta ei saa, ainukene roll juhatuse määramisel on ainult juhatuse esimehe kinnitamine nõukogu poolt ja siis tema valib oma meeskonna ise. Miks te olete valinud sihtmärgiks nõukogu, aga mitte juhatuse, kelle, ütleme, paikapanemine oleks palju loogilisem ja mõistlikum?

10:37 Viktoria Ladõnskaja-Kubits

Mul on selline tunne, et teie küsimus ei lähe minu eelnõu sisuga kokku. Ja ma palun vabandust, et mul suhteliselt raske vastata teie küsimusele, kuna ta on täiesti teisest ooperist. Aitäh!

10:37 Aseesimees Hanno Pevkur

Heidy Purga, palun.

10:37 Heidy Purga

Lugupeetud eesistuja ja hea ettekandja! Mulle tundub seda debatti kuulates, et siin on esinenud ka selliseid sisulisi etteheiteid, mis ei vasta tõele, mis käivad näiteks koalitsiooni suunal, mida nad kardavad. Seda saali debatti kuulates mulle tundub üha enam, et selles eelnõus, mis ongi hea algatus, võib-olla esinebki mingeid teatavaid puudujääke, siin ei ole nagu see küsimus, et kõik oleksid kuidagimoodi selle vastu, aga siin on ehk palju segaseid kohti või mingisuguseid ebatäpsusi, mida saaks parandada ja konkreetsemaks viia. Kas sa ise oled ka selle eelnõu juures tänaseks leidnud võimalusi mingiteks täiendusteks? Või kuidas sellega edasi liikuda, et see lihtsalt ei sumbuks siia ära?

10:38 Viktoria Ladõnskaja-Kubits

Väga õigesti, Heidy, sa praegusel hetkel ütlesid. Ma väga loodangi, et me lähme edasi ja kõik koos, nii koalitsioon kui ka opositsioon, selleks et tõepoolest tekitada arutelu ja sisustada või lisada sinna neid asju, mis oleks konsensuslikud. Ma ei ütle, et ... Minu soov ei oleks süüdistada koalitsiooni või opositsiooni, me kõik oleme olnud nii opositsioonis kui ka koalitsioonis. Ja see probleem on tegelikult tuttav nii ühele poolele kui ka teisele. Nii et selles mõttes ma loodan väga, et need, kes on praegusel hetkel koalitsioonis, mõtlevad kaasa ja lubavad nii mind kui ka üldist seda arutelu jätkata.

10:38 Aseesimees Hanno Pevkur

Mihhail Stalnuhhin, palun! 

10:39 Mihhail Stalnuhhin

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Minu esimesele küsimusele vastates te ütlesite, tsiteerin: meie poliitikutena kuritarvitame olukorda. Ja veidi hiljem, tsiteerin: äkki pakute paremat varianti? Jah, muidugi, see variant on olemas. Poliitikutel on võimalus kuritarvitada olukorda, sest ERR-i rahastamine tuleb siit saalist. Võtame selle rahastamise maha, ja kõik kuritarvitamised poliitikute poolt lõpevad momentaalselt. Aga küsimus on hoopis teises. Ma praegu kuulen väga palju sõnu, aga mul ei ole mitte mingit faktoloogiat selles problemaatikas. Kas te saaksite, teie vastamise aeg ei ole piiratud, te võite tuua kas 10 või 20 täidet, aga no kas või kaks kuni kolm näidet sellest, kuidas poliitikud on kuritarvitanud olukorda. Tooge palun konkreetsed näited!

10:40 Viktoria Ladõnskaja-Kubits

See, mis teil oli küsimuse esimene pool, ma ütlen niimoodi, et see on üsna levinud arusaam. Ma arvan, et see vaidlus lõppkokkuvõttes suundub sinna, kus on erinevus avalik-õigusliku ruumi ja riigitelevisiooni või riigiraadio vahel. See, et maksumaksja raha läheb sinna, see tähendab kindlasti, et poliitiline esindatus peaks olema ka nõukogu tasemel ja see säilib. Teine asi on see, et kui me tahame, et see töötaks paremini ja kaitseks neid asju, mis on seadusega, ERR-i seadusega sätestatud, need üheksa punkti, mille nimel eksisteerib ERR, siis selleks on vaja sinna juurde eksperte. Ja nüüd siis te küsisite, et millised on need probleemsed kohad. Nagu oligi öeldud esiteks minu seletuskirjas, teiseks minu tänases etteastes, et Riigikontroll on selle välja toonud. Ja ka teie mäletate, teie poliitilise elu jooksul kindlasti on olnud mitu konkurssi, kus pärast konkursi toimumist iga kord tekivad ühed ja samad küsimused. Kas need inimesed, kes on valitud sinna nõukokku, kas nad olid kõige paremad nendest konkursil osalejatest või siis olid ka teised tegurid. Ja selleks, et neid vihjeid ei oleks, on vaja muuta seda protseduuri. Esiteks sellepärast, et see praegune protseduur tekitab küsimusi, ja teiseks, et ka meie poliitikutena tunneksime end paremini, et mitte mingisuguseid varje ei langeks meie kohale.

10:41 Aseesimees Hanno Pevkur

Paul Puustusmaa, palun!

10:41 Paul Puustusmaa

Aitäh, hea eesistuja! Hea Viktoria! Mul on kurb öelda, aga ma pean tunnistama, et ma mitte kuidagi ei saa seda seadust toetada. Sel lihtsal põhjusel, et asi ei ole mitte ERR-i seaduses, vaid ERR oma olemuselt on nagu lombakas hobune. Ta on nii lombakas, et mida saab parandada sellisel moel, ei ole võimalik. ERR-i probleem täna seisneb selles, et ta pakub ebatervet konkurentsi kommertskanalitele, ta teeb ebakohast reklaami, ta on poliitiliselt kallutatud. Siin ei ole mitte ekspertide probleem, vaid see instituut ise on praegu üdini vale. Kui sa tooksid meile siia seaduse, millega me likvideerime ERR-i sellisel kujul – väga hea. ERR praegusel kujul ei vajaks mitte midagi enamat, kui ühte tuba ja kahte töötajat. Sellepärast ma küsin sinult, et kas sa tajud või tunnetad seda, et selle parandusega, mida sa tahad teha, saaks midagi üldse paremaks teha ERR-i juures.

10:42 Viktoria Ladõnskaja-Kubits

Jah, minu parandusega, ma usun, saaks paremaks midagi teha. Seda esiteks. Teiseks, teie eeltoodud tekstiga ma resoluutselt ei ole nõus. Ja kolmandaks, teie fraktsiooni esindaja ERR-i nõukogu tasemel tegutseb. Juhul kui teile tundub, et kuidagi midagi läheb lappama, siis te võite oma esindaja kaudu seda informatsiooni edastada.

10:43 Aseesimees Hanno Pevkur

Peeter Ernits, palun!

10:43 Peeter Ernits

Hea juhataja ja ettekandja! Ilus jutt, aga räägime asjast. Kuidas tagada, et ERR ei oleks poliitiliselt kallutatud ja kohati pahatahtlik? See, kui panna tublisid inimesi juurde neli või 40, aga kui nõukogu esimees ütleb, et tema asi ei ole sekkuda, programmijuhid või kuidas neid nimetatakse, nemad teevad, mis tahavad, meie asi on ainult eelarve, n-ö raha välja peksta, mis sellest sinu eelnõust reaalset kasu on, peale selle, et paneme veel mõned juurde?

10:44 Viktoria Ladõnskaja-Kubits

Peeter, mul oleks väga hea meel, kui sa loeksid läbi, enne kui küsid. Ma ei tahtnud panna midagi juurde. Ma räägin sellest, kuidas muuta seda protseduuri, nimetamise protseduuri, mitte juurdepanemisest ma ei rääkinud. Seda esiteks. Ja teiseks, austatud kolleegid, jah, ma tõepoolest ootasin, et tulevad küsimused mitte eelnõu sisust, vaid näiteks sellest, et kuivõrd, ma ei tea, milline sisu pakub praegu ERR või millised eetilised küsimused võivad sealt tulla jne. Aga need küsimused ei ole otseselt seotud selle eelnõuga, nii et sellepärast ma selle sinu poolt tekitatud diskussiooniga kaasa ei lähe.

10:44 Aseesimees Hanno Pevkur

Valdo Randpere, palun!

10:44 Valdo Randpere

Aitäh! Hea Viktoria! Hea eesistuja! Mu esimesele küsimusele vastates sa ütlesid, Viktoria, et ma räägin iseendale vastu, et ma nägin, kuidas Riigikogus toimus see nimetamine ja kuidagi ma peaksin nüüd sinuga ühes paadis olema. Aga ma olen näinud ka teist poolt, kuidas need inimesed, kes siin nimetati, seal toimetavad. Ja mul ei ole ühtegi etteheidet ühelegi eksperdile, isegi kui neil on mingi erakonna silt selja taga, nagu sa väljendasid. Sa ise oled tegelikult kõige parem näide selle kohta. Sul on Erakonna Isamaa silt selja taga, aga su maailmavaade on palju normaalsem. Ja enamasti oled sa opositsioonis, ükskõik kui sa oled, koalitsioonis või opositsioonis, ja sellepärast mina sind hindangi. Ma ei leia, et mul oleks mingi probleem seal ERR-i nõukogus ükskõik kellega, kaasa arvatud siin EKRE esindaja või siis mõne spetsialistiga, kes tundub, et on natukene konservatiivse maailmavaatega. See teebki elu huvitavaks, et me oleme erinevad. On ju nii, Viktoria? 

10:46 Viktoria Ladõnskaja-Kubits

Esiteks, mul on isamaaline maailmavaade. Teiseks, siis, kui ma ütlesin, et sa vaidled iseendale vastu, ma muidugi meenutasin olukorda, mis toimus poolteist aastat tagasi ja osaliselt, millest ma rääkisin ka Imre küsimusele vastates. Muidugi võib juhtuda, et isegi siis, kui poliitikud nimetavad eksperte ja mõjutavad seda protsessi kohe algusest peale, võib juhtuda, et nõukogusse tulevad täiesti head asjatundjatest liikmed. Võib. Aga võib ka mitte. Võib juhtuda selline olukord, kus tõepoolest mingisuguse konkreetse erakonna osakaal nõukogu tasemel hakkab suurenema. Ja siis, kui sa oled võimu juures, siis võib-olla see sulle meeldib. Aga mõeldes ühiskonna küsimustele, ühiskonna ootustele, see ei pea niimoodi olema. Sest et ERR eelkõige peaks kõnetama ühiskonda, mitte poliitikuid. Aitäh! 

10:47 Aseesimees Hanno Pevkur

Imre Sooäär, palun!

10:47 Imre Sooäär

Aitäh, hea juhataja! Hea Viktoria! Mina ei ole kunagi ühegi süsteemi muutmise vastu, kui see toob kaasa kvalitatiivse muutuse ja tõepoolest süsteem sellest paraneb, ilmselt ka seda süsteemi saaks kuidagi parandada. Aga sa ei ole mind suutnud ära veenda, et need sinu poolt pakutud muudatused tõepoolest sinna meid viivad. Ja sa ei ole siin saalis toonud ühtegi konkreetset näidet, millise eksperdi puhul on probleem olnud, seda on korduvalt küsitud. Võib-olla sa siiski oskad mõne konkreetse näite tuua, millise inimese puhul on see probleemiks olnud. Jätame Isamaa korraks kõrvale, me räägime erakonnast X. Meil ei ole ühtegi seadust, mis keelab kuskil erakonnas osaleda, mis siis, kui peale nimetamist see liige astub erakonda X, ja mis ei ole sugugi mitte see erakond, kus teda spekuleeriti, kes mõjutas teda, et ta toetaks nende vaateid. Me ei saa seda keelata, ei saa seda välistada. Mis on halba inimsilmavaates?

10:48 Viktoria Ladõnskaja-Kubits

Veel kord proovin seletada. Maailmavaade kui selline ei ole probleem. Probleem on protseduur, mida meie ise siin kehtestame. Ja selle protseduuri juures on teatud puudujäägid ja need võiks ära parandada ja meie tahe võikski olla see, et me tõepoolest, nähes, et on olemas mingisugused probleemsed punktid, parandame need ära.

Miks ma nimesid ei nimeta, on üsna loogiline. Sellepärast et ma ei tahtnud lähtuda sellest, et on olemas konkreetne inimene või konkreetsed inimesed või konkreetselt erakonnad, ja tänu neile me peame selle ära parandama. Ma näen täpselt, nagu Riigikontroll on avaldanud, et see süsteem, nimetamise protseduur, ei ole läbipaistev ja sellepärast ta vajabki korrigeerimist. Mina toon välja sellise variandi, kuidas saaks seda paremaks teha. Mulle tundub, et võiks tegelikult edasi mõelda, koos minuga mõelda ja teha selle süsteemi paremaks.

10:49 Aseesimees Hanno Pevkur

Paul Puustusmaa, palun!

10:49 Paul Puustusmaa

Suur tänu!  Andsidki, Viktoria, mulle vastu näppe! Ütlesid, et mine räägi oma esindajaga nõukogus. Aga meie esindaja on rääkinud nendes küsimustes ja muideks, üks selline hea ja väga tunnustatud ekspert nagu Rein Lang ühes raadios, mida ma ei ütle, ja ühes saates, mida ma ei ütle, on samamoodi aastaid rääkinud ERR-i suurtest probleemidest, mis käsitlevad või puudutavad ebaterve konkurentsi pakkumist, ebanormaalset reklaam ja muud taolist. Küsimus on, kas see on, kas sa näed, et see on probleem, ja kuidas sinu ettepanekud suudaksid seda aastatepikkust probleemi ERR-i juures lahendada.

10:50 Viktoria Ladõnskaja-Kubits

Paul, ma vastasin sellele küsimusele. Sa seda küsimust esitad teist korda ja ma vastasin esimene kord täpselt samamoodi, nagu ma praegusel hetkel vastan. Ma ei räägi sellest, kas ERR on poliitiliselt kallutatud või mitte. Ma räägin sellest, et protseduur, kuidas me nimetame sinna eksperte, on poliitiliselt kallutatud ja see vajab parandamist.

10:50 Aseesimees Hanno Pevkur

Peeter Ernits, palun!

10:50 Peeter Ernits

Hea juhataja ja ettekandja! Ma olen sinu erakordselt õblukese eelnõu palju kordi läbi lugenud. Ja ma küsin uuesti, et kuidas – kas nimetatakse uuesti või pannakse mitu inimest ükskõik kuidasmoodi sinna – see muudab ERR-i poliitilist kallutatust ja vähendab seda. Ei ole mõtet tegelda mingisuguse bürokraatliku istekohtade muutmise ja inimeste panekuga, kui me ei arvesta eesmärki. Ja reaalselt, kuidas see muudab ERR-i poliitilist kallutatust, vähendab seda? Punkt.

10:51 Viktoria Ladõnskaja-Kubits

Veel kord, aitäh küsimuse eest! Käesolev eelnõu muudab nõukogusse ERR-i tegevusvaldkonna tunnustatud asjatundjate nimetamise regulatsiooni. Muudatuse eesmärgiks on tagada ERR-i tegevusvaldkonna tunnustatud asjatundjatest nõukogu liikmete nimetamise suurem sõltumatus poliitilisest protseduurist. Ma räägin protseduurist ja sellest, kuidas teha seda poliitiliselt sõltumatuks.

10:51 Aseesimees Hanno Pevkur

Ruuben Kaalep, palun!

10:52 Ruuben Kaalep

Aitäh, hea istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Teie eelnõus on välja toodud neli konkreetset institutsiooni, kes peaksid siis oma esindajad saatma ERR-i nõukogusse. Need on rektorite nõukogu, ajakirjanike liit, tööandjate keskliit ja advokatuur. Ma tahaks küsida, mille järgi on välja valitud just nimelt need neli konkreetset organisatsiooni. Miks ei ole nende asemel teisi väärikaid ühendusi, näiteks Eesti Looduskaitse Seltsi või kaubandus-tööstuskoda, SA Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks jne?

10:52 Viktoria Ladõnskaja-Kubits

Lähtusin eelkõige sellest, mis on need praeguse seaduse järgi. Kultuurikomisjon kuulutab välja konkurssi enne, kui me nimetame järjekordseid eksperte. Ja tavaliselt siis, kui konkurss välja kuulutatakse, küsitakse ERR-i juhtkonna käest, näiteks, milliseid eksperte te eelkõige vajate, kus kohas tegelikult kõige suurem vajadus on. Pluss veel see, et ma üsna mitu aastat olin ise ERR-i nõukogu liikmena näinud, milliseid valdkondi tõepoolest on vaja sinna kaasata. Ja siit on tekkinud ka antud nimekiri.

Veel kord ütlen, et rektorite nõukogu omab ülevaadet ajakirjandus- ja meediavaldkonna parimatest asjatundjatest, kuivõrd Tartu Ülikoolis ning Tallinna Ülikoolis on vastavate valdkondade tugevamaid akadeemilised kompetentsikeskused. Ajakirjanike liidul on laiapõhjaline vaade igapäevasest toimivast meediamaastikust, tööandjate keskliidul on ülevaade majandusvaldkonna tunnustatud asjatundjatest ning advokatuuris on esindatud võimalik vajalik juriidiline ekspertteadmine.

10:54 Aseesimees Hanno Pevkur

Jürgen Ligi, kas teil on protseduuriline või te soovite küsida?

10:54 Jürgen Ligi

Ma vabandan, mul siin tehniline viperus oli.

10:54 Aseesimees Hanno Pevkur

Selge. Siis saab sõna Urve Tiidus.

10:54 Urve Tiidus

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Kõik teavad, et rahvusringhäälingu eeskuju ja niisugune mudel on olnud BBC kui avalik-õigusliku ringhäälingu lipulaev maailmas. Kui palju teie olete eeskuju võtnud oma nende ettepanekutega, on mingi seos BBC siin regulatsioonide ja printsiipidega või ei ole?

10:54 Viktoria Ladõnskaja-Kubits

See on suurepärane küsimus, aga pean ma tunnistama, et ma lähtusin eelkõige nendest asjaoludest, mis meie riigis on, ja lähtusin sellest, mis on meie need analüüsid, kohalikud raportid ja ERR‑i juhtkonna vajadused ja meediakajastused.

10:55 Aseesimees Hanno Pevkur

Kristina Šmigun-Vähi, palun!

10:55 Kristina Šmigun-Vähi

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ma vaatan nagu üldist pilti. Kas üleüldse Eestis on võimalik, et keegi ei ole kellegi sõber ja kellelegi keegi meeldi jne, et kuidas üleüldse neid asju siis lahendada?

10:55 Viktoria Ladõnskaja-Kubits

Ma ei räägi sellest, kas sul on sõpru või ei ole. Väga hea, kui inimesel on sõbrad. Väga hea, kui me kõik üheskoos mõtleme ka ühiskonna asjade peale, sõltumata sellest, milline maailmavaade meil on või kes on meie sõber. Ma räägin siin eelkõige sellest, et ei juhtuks sellist olukorda, kus poliitikud nimetavad eelkõige oma fraktsioonide esindajaid nõukogusse ja pärast seda ebaselgete põhjustega nimetavad sinna juurde veel mitu eksperti. Nimetamise juures tekivad küsimused, mis on selgelt kajastatud nii meedias kui ka ühiskonnas laiemalt. Ja ka nendel konkursantidel või konkursil osalejatel tekivad täpselt samasugused küsimused, et miks on osutunud valituks konkreetne inimene ja näiteks väga uhke CV taustal ei olnud valitud teine.

10:56 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! Helle-Moonika Helme, palun!

10:56 Helle-Moonika Helme

Aitäh hea eesistuja! Hea Viktoria! Ma põgusalt puudutasin sedasama teemat ka komisjonis ja ma küsisin selle küsimuse, aga ma küsin siin suures saalis üle. Kui selle eelnõu üks eesmärk või ongi eesmärk tegelikult, nagu sa ütled, depolitiseerida rahvusringhäälingu nõukogu, siis kui me vaatame, keda siin asemele on pakutud, eks ole, need institutsioonid – mina väidan ka, et tegelikult me politiseerime pigem ära hoopis need institutsioonid, mitte ei depolitiseeri nõukogu. Kuidas seda vältida? Kas see üldse on võimalik, on üldse võimalik seda vältida ja kui pole, siis mis mõte on muuta praegust olukorda? Aitäh! 

10:57 Viktoria Ladõnskaja-Kubits

Väga hea, et sa esitasid küsimuse, sellepärast et mulle tuli meelde, et sinuga meil tekkis hästi oluline diskussioon kultuurikomisjonis selle rahvusooperi seaduse kontekstis. Tõepoolest siis, kui ma vaatasin, millised on need alternatiivid – ei hakka ju leiutama jalgratast, hakkad vaatama, kus kohas on analoogia olemas –, siis antud juhul analoogiat ma võtsin tõepoolest sellest rahvusooperi seadusest, kus on ka sõltumatud eksperdid. Kui me vaatame seda paragrahvi nr 6, kus on loetletud nii poliitilised esindajad kui ka need neli antud juhul eksperti ... Jaa, seal on olemas ka teised esindajad, sa noogutad mulle, aga on olemas ka need erinevad institutsioonid, kes pakuvad oma poolt just neid eksperte, mida nõukogu vajab.

Aga mis puudutab sinu küsimust, kuidas teha poliitiliselt sõltumatuks, siis see kõik sõltub ju lõppkokkuvõttes meist ja meie tahtest ja sellest poliitilisest arusaamast asjast, kuidas ikkagi tagada seda, et ERR tunneks end hästi ja saaks käituda, nii nagu avalik-õiguslik ruum võib käituda. See sõltub meist ja kuna see konkurss on tekitanud küsimusi mitte ainult minul, nagu ma olen korduvalt öelnud, eelkõige Riigikontroll on sellele andnud oma hinnangu, siis ma arvan, et me võiksime käsitleda paremaid lahendusi.

10:59 Aseesimees Hanno Pevkur

Helle-Moonika Helme, teine küsimus.

10:59 Helle-Moonika Helme

Aitäh! Sa ütlesid just praegu, et üks sinu seaduseelnõu eesmärk on saavutada, et ERR tunneks ennast hästi. Kas ERR ei tunne ennast praegu hästi? Ja millel see arvamus põhineb?

10:59 Viktoria Ladõnskaja-Kubits

See on alati väga huvitav selline poliitilise arutelu nüanss. Ükskõik, mida sa ei ütle, võib võtta sõnast kinni ja küsida uuesti ja veel kord küsida uuesti, et kas ERR tunneb end hästi või ei tunne end hästi. Ma lihtsalt tahan, et tõepoolest meil oleks avalik-õiguslik sõltumatu ruum, ja see praegune olukord, just nimelt poliitilise poole pealt, tekitab küsimusi. Ma veel kord igaks juhuks loen, kus mul siin see [on], üks hetk, mis oli öeldud raportis viis aastat tagasi pealkirjaga "Eesti Rahvusringhäälingu juhtimine ja rahastamine", et nõukogu tasakaalustatuse tagamiseks tuleks muuta seadust. Auditis tuuakse välja, et nõukogu liikmete ametisse valimine ei ole toimunud alati viisil, mis võimaldaks avalikkusel aru saada konkreetsete kandidaatide nõukokku määramise kaalutlustest. See on see, mis sisuliselt pani mind tegutsema.

11:01 Aseesimees Hanno Pevkur

Hea Viktoria, rohkem sulle küsimusi ei ole.

11:01 Viktoria Ladõnskaja-Kubits

Ma tänan teid selle arutelu eest, aitäh!

11:01 Aseesimees Hanno Pevkur

Ja nüüd kultuurikomisjoni poolt Heidy Purga, palun!

11:01 Heidy Purga

Tere päevast, head kolleegid! Riigikogu kultuurikomisjon arutas Viktoria Ladõnskaja-Kubitsa algatatud Eesti Rahvusringhäälingu seaduse muutmise seaduse eelnõu ja selle ettevalmistamist esimeseks lugemiseks oma istungil, mis toimus esmaspäeval, 20. septembril k.a. Koosolekut juhatas Aadu Must. Koosolekust võtsid osa kultuurikomisjoni liikmed Helle-Moonika Helme, Viktoria Ladõnskaja-Kubits, Eduard Odinets, Heidy Purga, Üllar Saaremäe, Margit Sutrop, Jaak Valge, Kristina Šmigun-Vähi ja Marko Šorin. Kutsutud oli ka kultuuriminister Anneli Ott, Kultuuriministeeriumi õigusnõunik Karin Ligi ja kunstide osakonna audiovisuaalnõunik Siim Rohtla. Osales ka Riigikogu Kantselei avalike suhete osakonna nõunik Liisa Johanna Lukk.

Kõigepealt eelnõu algataja Viktoria Ladõnskaja-Kubits tutvustas oma eelnõu, mis muudab rahvusringhäälingu nõukogusse tegevusvaldkonna tunnustatud asjatundjatest liikmete nimetamise korraldust. Ei hakka siin seda võib-olla rohkem lahti harutama, kuna debatt on Riigikogu suures istungisaalis täiskogu istungisaalis kestnud tund aega, seega inimestel ja Riigikogu liikmetel on usutavasti üsna üksikasjalik ülevaade sellest eelnõust, selle eelnõu püstitatud eesmärgist, ning tekkinud küsimustele on ka vastuseid saadud.

Viktoria Ladõnskaja-Kubits tutvustas oma eelnõu ja seejärel võttis sõna Anneli Ott, kes sõnas, et valitsus arutas eelnõu 10. juulil, ja lisas, et selle seaduse muutmise vajadus on aktuaalne, teemat on õigustatult käsitletud ning kõik algataja välja toodud probleemid on asjakohased. Valitsus aga leidis, et eelnõus toodud lahendus on poolik. Samuti on arutelukohaks täiendavate organisatsioonide lisamine. Kultuuriminister lisas, et kindlasti peab tulevikus olema seaduses paremini lahti kirjutatud digitaalvaldkond ning järjest rohkem tõusetub ka ligipääsetavuse küsimus. Seaduse natuke parandamine ei lahenda olukorda ning iga parandus peab läbima ettenähtud protsessi.

Minister lisas veel, et Eesti meediaettevõtete Liit näiteks on esitanud kaebuse Euroopa Komisjonile seoses rahvusringhäälingu rahastamisega. Ja oma ettepanekud on protsessi esitanud ka Kultuuriministeerium. Selle kaebuse valguses võib samuti olla vajadus seadusesse muudatusi teha. Seega oli kultuuriministri kokkuvõte see, et Vabariigi Valitsus antud eelnõu ei toeta.

Viktoria Ladõnskaja-Kubits andis teada, et ta ei saanud ministrilt sisulist vastust küsimusele, miks minister siiski eelnõu ei toeta. Erameedia esitatud kaebus eelnõu ei puuduta. Anneli Ott vastas Viktoria Ladõnskaja-Kubitsa etteheitele, et Vabariigi Valitsuse otsus oli eelnõu mitte toetada. Esitatud ettepanekud on küll asjakohased, kuid ministeeriumi ja valitsuse meelest vajab eelnõu täiendavat arutelu. Minister lisas, et eeldatavasti tuleb ka Euroopa Komisjonile esitatud kaebuse alusel seaduse muutmisega tegeleda ning siis saab kaks teemat omavahel ühendada.

Marko Šorin küsis, miks on just praegu vaja eelnõus toodud muudatusi ning kas eelnõu lahendaks kogu probleemistikku, mille peale Viktoria Ladõnskaja-Kubits sõnas, et koalitsioonil on võimalus kokku leppida erinevate nõukogu kohtade arv ja jaotus. Ja kui tekitada lisafilter, antud juhul eelnõus pakutud asutused, siis on vähem tõenäoline, et nõukogusse satub erakonna sildiga asjatundja.

Siis võttis sõna Eduard Odinets, kes tõdes, et eelnõus toodud nimekiri küll vähendab politiseerituse riski, kuid ei välista seda. Odinets küsis ministrilt, mis takistab algatatud eelnõu menetluse käigus huvirühmadega arutelude läbiviimist, mille peale kultuuriminister vastas, et antud eelnõu probleemipüstitus on oluline, kuid eelnõu vajab siiski täiendavat sisulist tööd arvestades valdkonna arenguid.

Helle-Moonika Helme sõnas teadmiseks, et rahvusooperi ja rahvusringhäälingu eesmärgid on selgelt erinevad. Rahvusooperi eesmärk on kitsalt kultuuriline, kuid rahvusringhääling on positiivses mõttes riigi propagandakanal ning poliitiline järelevalve ja juhtimine mõnevõrra mõistetavam. See käis siis nõukogude sarnaste toimimise või sarnaste valimismehhanismide kohta.

Veel arutati väärtushinnangute küsimust. Näiteks, Margit Sutrop ütles, et rahvusringhäälingu nõukogu kindlasti vajab asjatundjaid ka üha kasvavate väärtuskonfliktide tõttu ühiskonnas. Kui kõik poliitilised osapooled on nõukogus esindatud, siis on ka konfliktid igapäevaselt laual. Ja Sutropi sõnul on ootus, et rahvusringhäälingu nõukogusse nimetamise puhul arvestatakse inimese võimet hoida tasakaalukat joont. Selle peale Viktoria Ladõnskaja-Kubits sõnas, et väärtushinnangute probleemid on nii või naa nõukogu laual. Lisaks on olemas seaduses sätestatud ühiskondlik nõukogu ja eetikanõunik, kes hoolitsevad väärtushinnangute eetiliste probleemide eest. Nende teemade jaoks on platvormid loodud ning need toimivad.

Siis võttis sõna Aadu Must, kes selgitas, mis pani keskfraktsiooni kalduma pigem eelnõu mittetoetamise poole, sõnades, et reaalseid olusid tundes on vaja parandusettepanekuid hoopis rohkem ning mitmel erineval teemal. Seda on kinnitanud ka rahvusringhääling ise. Eelnõu lahendab sellest ainult ühte detaili, kuid tuleb võtta lai panoraam, et kogu süsteem sujuvamalt liikuma panna.

Helle-Moonika Helme sõnas veel, et eelnõus toodud lahendus ei vii politiseerituse vähendamiseni, vastupidi, see politiseerib senisest enam ka eelnõus toodud institutsioonid.

Mina küsisin eelnõu ettekandjalt või esitajalt, kas praeguse protseduuri alusel nõukogusse valitud asjatundjatele on sisulisi etteheiteid ning millist sisulist erinevust võiks nimetamise korra muutmine asjatundjate töö kvaliteeti tuua. Selle peale Viktoria Ladõnskaja-Kubits vastas, et poliitilist sõltumatust on väga vaja, lihtsalt on alandav, kui asjatundjat hakatakse meedias poliitiliselt sildistama. Lisaks on kurb, kui ühiskonnas tuntud pädev inimene ei osutu poliitiliste kokkulepete tõttu asjatundjana valituks.

Jaak Valge sõnas, et tema ei ole eelnõu vastu, aga eelnõu nõrk koht on tema meelest selles just välja toodud neljas institutsioonis, mis tekitab omakorda lõpmatuid küsimusi. Valge tõi näitena Eesti Panga Nõukogu nimetamise, mis on palju tasakaalukam lahendus kui eelnõus toodud institutsioonide lahendus.

Koosoleku, istungi võttis kokku Aadu Must sõnadega, et mis tahes algatus on oluline, samas on ka töökord oluline, täiskogus ei arutata vastuolulisi pisidetaile, nii et see töö tuleb enne ära teha. Ta tegi ettepaneku määrata juhtivkomisjoni esindajaks Heidy Purga. Lisaks tegi Must ettepaneku võtta eelnõu täiskogu päevakorda 28. septembril kõigepealt ning lähtudes valitsuse ettepanekust eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Kuid seoses eelnõu esitaja terviseprobleemidega on see eelnõu jõudnud täna siia suurde täiskogu istungisaali. Igal juhul oli otsus konsensuslik eelnõu suurde saali saatmise osas ja tehti ettepanek eelnõu tagasi lükata, mille poolt hääletas viis liiget: Aadu Must, Heidy Purga, Margit Sutrop, Kristina Šmigun-Vähi ja Marko Šorin. Vastu hääletasid Viktoria Ladõnskaja-Kubits, Eduard Odinets ja Üllar Saaremäe ning erapooletuid oli kaks, need olid Helle-Moonika Helme ja Jaak Valge.

11:10 Aseesimees Hanno Pevkur

Hea Heidy Purga, küsimusi kolleegidel pole. Tänan! Avame läbirääkimised, kõigepealt soovib sõna Mihhail Stalnuhhin. Palun! Seda peame meelde tuletama, et meil on esimene lugemine, mis tähendab, et meil on fraktsioonide nimel sõnavõtud. Palun! Kaheksa minutit.

11:10 Mihhail Stalnuhhin

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud kolleegid! Räägime siis poliitilisest sõltumatusest. Vanemad inimesed, kes siin saalis on, kindlasti mäletavad sellist luuletajat, Krõlov, valmikirjutaja, tal on selline valm nimega "Kvartett". See lõpeb, ma ei tea, kuidas see riimitult kõlab eesti keeles, aga vabas tõlkes on niiviisi, et teie, sõbrad, kuidas te ka ei istuks, aga moosekantideks ei kõlba nagunii. Ja see ongi praegu selline tühi ümberistumine minu arvates.

Ma tooks mõned näited sellest, millist elu me elame, kusjuures alati, see ei ole niiviisi, et see olukord on muutunud kas viimase viie või kümne aastaga. Aasta 1999, peale märtsivalimisi tulevad mulle külla kaks ajakirjanikku, väga tuntud Eestis mehed, tollal lihtsalt tähed, ja teevad, noh, nad istusid mul kodus kaks tundi, tegid pika saate sellel teemal. Üks laupäev ootan, ei ole, teine laupäev ei ole, kolmas laupäev ei ole. Siis võtsin julgust, helistasin. Öeldi, et no tead, toimetaja ütles, et see, millest sa rääkisid, see ei ole see, mida võib meie vaatajale näidata. See oli erakanal, see ei olnud ERR. Aga ütleme, teine lugu, ERR-iga seotud. Üks meie kolleeg siin, kunagi ta istus meil siin saalis, natikese tegi pätti Narvas ja üks ERR-i ajakirjanik palus mul sõna võtta sellel teemal. Ma ütlesin talle, et see on täiesti mõttetu tegevus, see, mida ma ütlen, nagunii mitte keegi kunagi eetrisse ei pane. Ei, mul on oma saade, ma saan seda teha, mina-mina-mina. No hea küll. Kaotasin poolteist tundi oma aega, vestlesime, rääkisime. Üks kolmapäev, teine kolmapäev, mina nagu lollike istun ja ootan, millal see minu intervjuu tuleb. Peale kolmandat helistasin talle, küsisin, et noh, kuidas siis on iseseisvusega, tema ütlesin, et toimetaja, kuulates ära selle materjali, küsis, et kas mul on korterikrediit juba välja makstud, et vaata, et olukord on tegelikult nii raske, et võib palgast ilma jääda jne. Selles me elame.

Ja mis on hullem, selles elab meie ajakirjandus. Kas on poliitiliselt kaalutletud või ei ole? Aastal 2006 ma tegin analüüsid, võtsin Delfi materjalid. Delfi ma võtsin mitte sellepärast, et mingi armastus või viha nende vastu, lihtsalt nad kajastavad, tollal igastahes kajastasid kogu Eesti meediat. Mäletate, siis valiti Ilves presidendiks? Konkurendiks oli Rüütel. Mul on kõik need materjalid kokku võetud. Rüütlist kirjutati üle 100 negatiivse asja ühe kuuga, üks kuu. Ilvesest ilmus kaks asja. Kaks ja üle 100. See on kokkuvõte kogu Eesti meediast, niiviisi see nägi välja.

Ja mida nüüd siis pakutakse? Et hakkame lihtsalt inimesi sinna panema mingitest organisatsioonidest, kus, ma pean uskuma, et nemad ei ole poliitiliselt kallutatud. Ja sealhulgas nimetatakse Eesti Ajakirjanike Liitu. Kas siin saalis on kas või üks inimene, kes seda usub? Kuidas saab olla ajakirjanik selline, kellel ei ole endal mingeid poliitilisi vaateid? No see ei ole võimalik. Ja ühelgi inimesel, ühegi inimese puhul ei ole võimalik seda öelda, et tema on vot selline neutraalne ja ...

Nii et see asi nõuab muidugi ümbervaatamist, kuigi mina isiklikult arvan, et siin aitab ainult üks meede. Kui sul ei ole võimalik protsessi muuta, siis vähemalt tee niiviisi, et sul ei oleks veel seda piina, et sa, kurat, ise seda finantseerid. Seda tehakse veel selle rahaga, mille poolt sa siin hääletad ja kusjuures toetad siiralt südamega, sest arvad, et tõesti neid töötingimusi on vaja parandada.

Aga need pretensioonid poliitilise mitteiseseisvuse suhtes, need kaovad, kui kaob finantseerimine. Sest nii nagu Viktoria ise ka ütles, meie siin, saalis olijad, meie seda protsessi mõjutame. See võimalus on peremehel, sellel, kes maksab. Üks või teine suur Eesti ajaleht sõltub selle omanikust ja väga selgelt on võtnud poliitilise suuna ja töötab ühes suunas ja kõik ülejäänud on vaenlased. Nii see on. Ja seal ei ole mitte midagi öelda, sest see on eraomand ja peremees ise otsustab, kuidas ta seda kasutab. Ja et ei oleks süümepiina, et ERR on poliitiliselt mitteiseseisev, äkki võtame siis selle finantseerimise maha ja las teevad, mida tahavad. Vähemalt ei ole seda häbi, et nad teevad seda riigi rahaga, kui rääkida siin poliitilisest küljest, ma ei puuduta siin kultuuri, sporti ega meelelahutust. Nii et, kolleegid, veel kord kordan, see on väga selle Krõlovi valmi vaimus, see, mida praegu siin pakutakse. Eesti Keskerakonna fraktsioon seda eelnõu ei toeta ja otse vastupidi, toetab selle tagasilükkamist. Niiviisi me ühtegi probleemi, mis on seotud ERR-iga, ei lahenda. Aitäh!

11:17 Aseesimees Hanno Pevkur

Ja nüüd Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel Peeter Ernits. Palun!

11:17 Peeter Ernits

Head kolleegid ja juhataja! Mul kolleeg Stalnuhhiniga eriti palju kokkupuudet ei ole, aga ma tahtsin ka kvartetist rääkida. Leidsin üles selle: "Üks Pärdik-Välenäpp ja Eesel, Sikk ning Mesikäpp kord mõtlesid kvartetti mängida." Jah, see ongi kvarteti mängimine ja nii see ongi. Endise tegevajakirjaniku ja ajakirjandusjuhina võin öelda, et nii see ongi. Kui Viktoria rääkis sellest, et sõna on vaba, siis eile me saime lahti inimesest, kes on selle väljendi rüvetanud. Mäletate, see pusaga inimene, kes tuli siia, samamoodi nagu mõni seksuaalvähemus on kauni vikerkaare. Nii et ärge mulle rääkige, et sõna on vaba siin. Sõna, jah, on vaba, aga kui mingid tegelased rüvetavad teda, siis hulk aega tuleb puhastada seda.

Aga rääkides asjast. Tõesti, ERR-i seaduses on ilusad üheksa punkti, mida kõike peaks nagu tegema. Jumala õige! Nüüd, see kvarteti mängimine, et kes sinna kvartetti tuleb eesli asemel või selle pärdiku asemel, on ta siis ajakirjanike liit või tööandjate keskliit – see on, nagu öeldakse, delo tehniki, nagu Vene ajal öeldi. Aga mida see muudab? Kuidas ta muudab tegelikku olukorda? Ma jälgin ka igasuguseid kanaleid, BBC on palju arukam kui meie ERR. Vaadake meie "Aktuaalset kaamerat", uudiste lipulaev on naerukoht. Ma varem vaatasin tihedalt, aga nüüd ma vaatan harvem või vaatan tagantjärgi. Kui adekvaatselt ta kirjeldab Eesti ühiskonda ja maailma? Selle peale öeldakse meil maal, et kuul pähe. Ja mitmed nende nii-öelda ajakirjanikud ei ole minu jaoks juba ammuilma tõsiselt võetavad. Ei hakka nimesid siin nimetama. Nii et küsimus on tegelikult kaadripoliitikas ja ajakirjanikes, kes praegu – ma ei hakka rääkima mingisugusest erameediast, räägime ERR-ist – seal istuvad ja tööd teevad päevast päeva palehigis.

Jah, on olemas nõukogu, lugupeetud nõukogu, kõik need pärdikud ja eeslid ja ahvid, mida klassik Krõlov kireldab. Kõik toredad inimesed. Aga kui rääkida ERR-i nõukogu esimehega, mida on tihti juhtunud, või ERR-i juhtidega, siis nad ütlevad, et meie käed on lühikesed, me ei saa loomingulist iseseisvust ja suveräänsust takistada. Toimetused teavad ise, mida teevad. Ma ütlen, neid jutte on küll ja küll olnud eri aegadel. Ei ole mõtet hakata siin meelde tuletama, millega seoses. Ja järelikult, kuigi nõukogu peaks valvama, juhtima, täitma ERR-i seadust, see on kõik väga ilus, kõik need üheksa punkti, ei hakka ette lugema, mida kõike tuleb jälgida eesti keelest ja loodusest ja demokraatiast ja kõigest. Kõik on ilus, aga kõik taandub reaalselt nendele tegijatele, kes seal on, ja siis läheb lõust viltu. On juba pikka aega olnud lõust viltu, ERR-i lõusta ma mõtlen praegu. Ma olen teinud ERR-is teravaid poliitdebatte, juhtinud. Mingil hetkel sain isegi kinga sealt, kuna riigivõimu diskrediteerisin selle koha pealt ja täitsin lihtsalt neid, mida mulle õpetati välismaiste koolitajate poolt, et ajakirjanik peab olema terav. Meiesuguseid, poliitikuid, tuleks peksta, ükskõik kas vasakult või paremalt, aga ei tohi olla pahatahtlik. Ja vaat selles on point. Peab olema võrdne lähenemine, adekvaatsus, hästi informeeritus ja teravus, aga ei tohi olla pahatahtlik ja loll ka ei tohi olla. Aga seda paraku ERR-is on, kaasaarvatud ERR-is, üsna palju.

Ja mis ma siin räägin? Vana kolleeg Väino Koorberg on hästi öelnud, et ajakirjandus peab olema kallutatud ...

11:22 Aseesimees Hanno Pevkur

Härra Ernits, kas te vajate lisaaega?

11:22 Peeter Ernits

Jaa, paluks veel kolm minutit.

11:22 Aseesimees Hanno Pevkur

Palun, kolm minutit.

11:22 Peeter Ernits

... peab olema kallutatud, aga ta peab olema kallutatud tõe otsimise poole. Kordan, tõe otsimise poole. Sellega ma olen nõus. Aga mitte sinnapoole, nagu ta on praegu kujunenud.

Mida siis veel öelda? Ega ei olegi midagi rohkemat öelda. On öelda seda, et see Krõlovi valm iseloomustab suurepäraselt seda eelnõu, mida me siin menetleme. Ma jõuan veel tsiteerida seda Krõlovi, valm lõpeb sellega: ""Et muusik olla, vaja osata ja vaja kõrvu õrnemaid, kui antud teile," nii vastab ööbik neile. "Kuid teie, istuge kas nii või naa, teist mängumehi ikkagi ei saa."" Aitäh! Ja ütlen ka, et meie fraktsioon toetab kenasti prügikaste. Aitäh!

11:24 Aseesimees Hanno Pevkur

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel Eduard Odinets, palun!

11:24 Eduard Odinets

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud kolleegid! Proovin teha lühidalt ja valme ei tsiteeri. Kurb, et selle eelnõu menetlemise asemel menetleme siin, kui hea või halb on Eesti ajakirjandus. Paraku ei ole see teema Viktoria Ladõnskaja-Kubitsa algatatud eelnõu teema. Ja mitte Viktoria ei tegele asendustegevusega, vaid meie siin tegeleme sellega. See teema ja see mure, see probleem, millega saadik Ladõnskaja-Kubits meie ette tuli, on tegelikult probleem ja väljakutse nii rahvusringhäälingule kui ka kogu meediamaastikule Eestis. Selle probleemi olemasolu tunnistab ka Vabariigi Valitsus, tunnistab Riigikontroll, tunnistab ERR ise, tunnistab kultuuriminister korduvalt, tunnistab Kultuuriministeerium. Kõik ütlevad, et see on probleem, millega tuleb tegeleda. Ja nüüd tuleb üks kolleeg ja pakub lahendust, ise ka väites, et võib-olla see ei ole ideaalne, aga see on hea, et alustada dialoogi, alustada arutelu ja sedasama, mida kultuuriminister ise palus, ise küsis valitsuse paberite järgi, aga me ütleme, et mine ära, me ei soovi seda arutada. Arutame hoopis, kas Krõlovil oli õigus. Kindlasti oli Krõlovil õigus, aga meil ei ole siin õigust arvustada Eesti ajakirjandust, selle asemel et püüda lahendada probleeme, mis ajakirjandusmaastikul on.

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon möönab, et selles eelnõus võib olla puudusi. See  organisatsioonide loetelu võib-olla ei ole see, mis peaks olema, aga me mõistame, et eelnõu algataja ei saanud siia tulla kolme punktiga nende punktide asemel, pidi midagigi siia kirjutama ja see on tema nägemus, kes võiks kuuluda nõukokku. Aga meie sooviksime seda teemat siiski edasi arutada, arutada Riigikogus, arutada kultuurikomisjonis, arutada suures saalis ja aidata eelnõu algatajal selle probleemiga edasi liikuda lahenduse suunas, ja kõige parema lahenduse suunas. Ja sellepärast sotsiaaldemokraadid ei toeta eelnõu tagasilükkamist ja kutsuvad üles kõiki kolleege siin saalis toetama eelnõuga edasiminemist. Aitäh!

11:27 Aseesimees Hanno Pevkur

Rohkem fraktsioonidel sõnavõtusoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 393 esimesel lugemisel tagasi lükata ja see on meil vaja läbi hääletada.

Head kolleegid, panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku eelnõu 393 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

11:30 Aseesimees Hanno Pevkur

Ettepanekut toetas 64 Riigikogu liiget, vastu oli 12, erapooletuid 1, ettepanek leidis toetust ja eelnõu 393 on tagasi lükatud.


2. 11:30 Sidusa Eesti arengukava 2030

11:30 Aseesimees Hanno Pevkur

Nii. Meie teine päevakorrapunkt on sidusa Eesti arengukava 2030. Selle punkti arutelu on meil sellise korra kohaselt. Palun tähelepanu! Kõigepealt kultuuriminister Anneli Ott saab võimaluse tutvustada seda kuni 20 minutit, seejärel kultuurikomisjoni liige Signe Kivi kuni 20 minutit, küsimustega kord selline, et iga Riigikogu liige võib esitada kummalegi ettekandjale ühe suulise küsimuse, misjärel avame läbirääkimised ja läbirääkimistel võivad sõna võtta kõik Riigikogu liikmed ja loomulikult ka komisjonide liikmed. Ja arutelu lõppedes me Riigikogu saalis otsust vastu ei võta.

Meil on tulnud ka ettepanek, Riigikogu juhatusele kultuurikomisjoni poolt, et me võiksime istungit pikendada kuni kella 14-ni. Kuna me siin kenasti koos oleme, võib-olla hääletame selle siis ka kohe läbi, siis me teame, kuidas me seda punkti menetleme. Nii et ma lasen korraks saalikutsungi, kutsume inimesed tagasi, ja siis me saame selle hääletuse ka ära teha.

Head kolleegid, veel kord tuletan teile meelde, et kutsusin teid saali tagasi selleks, et läbi hääletada kultuurikomisjoni ettepanek vajadusel istungi pikendada kuni kella 14-ni, et me jõuaksime sidusa Eesti arengukava kenasti koos lõpuni menetleda. Nii et kes toetab istungi pikendamist mitte kauem kui kella 14-ni, mille tegi kultuurikomisjon, palun võtta siis seisukoht ja hääletada.

11:33 Aseesimees Hanno Pevkur

Ettepanekut toetas 47 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega  erapooletuid ei olnud. Ehk töötame maksimaalselt kella kaheni, aga selle päevakorrapunkti lõpuni. Nii, kultuuriminister Anneli Ott, palun!

11:34 Kultuuriminister Anneli Ott

Austatud istungi juhataja! Head Riigikogu liikmed! Head külalised, kuulajad! Esitan teile "Sidusa Eesti arengukava 2021–2030" ülevaate. See strateegia annab meile sihi ja visiooni, millisena soovime näha Eesti ühiskonda 10 aasta pärast. Arengukava eest vastutavad üheskoos võrdselt partneritena Kultuuriministeerium, Siseministeerium ja Välisministeerium. Mitu aastat väidanud ettevalmistusse kaasati samuti kohalikke omavalitsusi ning selle teemaga tegelevad vabaühendused ja huvirühmad. Siiamaani puudus riigil terviklik strateegiadokument, mis arengukavaga seotud ülesandeid tervikuna käsitleks. Lõimumispoliitika valdkonnas kehtis aastani 2020 arengukava "Lõimuv Eesti 2020". Uussisserändajate kohanemise valdkonna ja rahvastikutoimingute poliitikat juhiti aastani 2020 "Siseturvalisuse arengukava 2015–2020" kaudu. Kodanikuühiskonna arengut suunati "Kodanikuühiskonna arengukava 2015–2020" toel ning üleilmse eestluse teemade jaoks oli rahvuskaaslaste programm aastateks 2014–2020. Selles arengukavas on nende teemade vahel leitud ühisosa ning arengukava on loomulikult seotud "Eesti 2030" üldeesmärgi saavutamisele.

Head rahvasaadikud! Näeme, et tuleviku Eesti on kaasav, inimkeskne, mitmekesisust austav, Eesti kultuuriruumi ning demokraatlikke väärtusi toetav ning Eesti inimeste ühisosa ning tunnet kasvatav. Nende väärtuste saavutamiseks peavad andma oma osa riigitasand, omavalitsused, erasektor või huvigrupid – ühiskond tervikuna. Kuigi "Lõimuv Eesti 2020" lõpparuanne kinnitab, et ühiskonna lõimumine on olnud järjepidev ja positiivse trendiga protsess ja mõistmist ühiskonnas on rohkem ning eri rahvusest inimeste riigiidentiteet on tugev, peame tunnistama, et selles valdkonnas tuleb järgmistel aastatel teha kõvasti tööd.

Oleme avatud maailmas, kus inimeste ränne on loomulik, sealhulgas Eestisse ning siit välja. Kuigi inimestevahelised kontaktid on kasvanud, samuti usaldusväärsus Eesti meediakanalite vastu ning üldiselt ka eesti keele oskus, on keelepõhine, eraldatus ja sellest tingitud ebavõrdsus endiselt suur. Ebavõrdsus ning ühistunde puudumine võib kaasa tuua ühiskonna polariseerumise ning suurendada väärtuskonfliktide tekkimise tõenäosust eri keele- ja kultuuritaustaga inimeste vahel.

Eesmärkideni jõudmiseks on kohanemis- ja lõimumispoliitikas järgmistel aastatel kavas toetada omavalitsusi, kellel tekib võimalus ja võimekus lõimumisse rohkem panustada. Selle saavutamiseks on vaja kaasata ka laiemalt kogu kodanikuühiskonda. Meil tuleb kujundada ühine, arusaadav ning usaldusväärne kommunikatsiooniruum, kus iga Eesti inimeseni jõuab oluline riigi info. Vältimatu on digipööre, nagu ka mis tahes muus valdkonnas. Peame rohkem soodustama ühtekuuluvustunnet toetavate inimeste vaheliste kontaktide loomist. Peame pingutama selle nimel, et inimestel oleks võimalus parandada oma eesti keele oskust. Nii jõuame suurema tõenäosusega sidusama ja stabiilsema ühiskonnani. See on niisugune Eesti, kus eri keele- ja kultuuritaustaga inimesed kannavad Eesti identiteeti, osalevad aktiivselt ühiskonnaelus, jagavad demokraatlikke väärtusi ja ühist kultuuri-, info- ja suhtlusruumi, neile on loodud võrdsed võimalused edukaks iseseisvaks toimetulekuks ja heaoluks.

Kuidas me seda saavutame? Võtmeküsimus on kodanikuühiskond, kelle mõju peame suurendama, ning toetama vabaühenduste arengut. Kodanikuühiskond on sidusa ja kaasava ühiskonna üks alustalasid. See on riigi kestlikkuse ja turvalisuse pant. Demokraatliku riigikorra püsimiseks ja arenguks peab avalik võim kuulama kodanikke ja tegema nendega koostööd. Enamgi veel. Vaja on hakata mõtlema ja tegutsema koosloomeliselt.

Eestis on kokku ligi 24 000 mittetulundusühendust ja vabatahtlikus tegevuses on osalenud 49 protsenti inimestest. Nii vanemaealiste, noorte kui ka eesti keelest erineva emakeelega inimeste hulgas on soov vabatahtlikuna panustada märksa suurem, kui näitab nende senine tegelik osalus. Meil tasub alustada juba pelgalt noorte kaasamisest näiteks sotsiaalsesse ettevõtlusesse. Neile saab korraldada väga eriilmelisi sündmusi ja algatusi, sest on oluline, et meil oleks tagatud kodanikuühiskonna eestvedajate järelkasv.

Lugupeetud Riigikogu liikmed! Meie omavalitsustes ei kaasata ega võimestata kogukondi süsteemselt ja igapäevaselt. Seda väidet kinnitab statistika. Üksnes 14 protsenti inimestest peab oluliseks lasta elanikel kaasa rääkida riigiasjades ja kaitsta sõnavabadust. Seda on kahtlemata liiga vähe, mistõttu soovime ellu viia kohalikele omavalitsustele ja kogukondadele suunatud koosloome arendamise programmi. Selle tulemuste põhjal töötame välja kogukondade koosloome mudeli, mida saab kerge vaevaga kasutusele võtta igas omavalitsuses.

Probleemina tuuakse välja sedagi, et püsiannetajate osakaal Eesti ühiskonnas on vaid 12 protsenti. Samas oleks 18–60-aastastest inimestest valmis raha annetama 90 protsenti. Kuigi annetuste maht kasvab aasta-aastalt, peame leidma viisi, kuidas annetamist veelgi enam soodustada. Näiteks võiksime pakkuda tuge annetusi koguvatele vabaühendustele, nõustuda neid, kuidas tõhusamalt annetusi koguda ja annetustest kogutud raha läbipaistvalt kasutada. Selleks käib koos annetuste kogujate võrgustik, kuhu kuulub praeguseks üle 100 suurima annetuse koguja. Mõistagi oleks oluline luua ka motiveeriv soodne maksukeskkond.

Me peame vaatama kaugemale. Eesti tegelik suurus ulatub väljapoole meie riigipiirist. Pean silmas Eesti identiteedi edendamist ja hoidmist välisriikides. See on järgmise 10 aasta üks olulisi ülesandeid. Peamiselt kolme väljarändelaine tulemusena on eesti väliskogukond suur ja hajali. Välismaal elavaid eesti juurtega inimesi on kuni 200 000 inimest, mis moodustab ligi 15 protsenti kõikidest eestlastest. Viimastel aastatel on muidugi kasvanud ka Eestisse naasjate arv, aga endiselt on ülioluline hoida meie inimeste sidet Eestiga.

Välismaal elavad eestlased on vaatamata oma geoloogilisele asukohale sidusa Eesti ühiskonna osa. Nad on ühel ja samal ajal nii eestluse hoidjad ja kandjad kui ka Eesti saadikud maailmas. Selleks, et kontakt Eestiga ei kaoks, tuleb jätkata välismaal elava eestlaskonnaga suhtlemist ja nende süsteemset kaasamist. Järgmistel aastatel on seetõttu oluline arendada ühist infovälja, hoida ja edendada eesti kultuuri välismaal, samuti laiendada ja mitmekesistada eesti keele õppimise võimalusi välismaal ning säilitada kogukondades vaimset ja materiaalset kultuuripärandit. On oluline, et välismaal elavad inimesed säilitaksid oma eesti identiteedi, tunneksid meie riigi tuge ja saaksid võimalusel Eesti ühiskonnaelus osaleda. Ainult siis saavad nad aidata meie riiki tutvustada ja kinnistada selle head mainet, aidates seeläbi kaasa Eesti majanduse ja julgeoleku tagamisele.

Selle kõige juures peame järgnevatel aastatel astuma suuri samme, et ka eestlaste tagasipöördumine kodumaale oleks lihtsam. Sujuvaks naasmiseks ja Eesti eluga kohanemiseks tagame tagasipöördumist toetatavad teenused, koondame teadmised tagasipöördujate kohta ning suurendame teadlikkust ühiskonnast. Kaasame rohkem kohalikke omavalitsusi ning parandame nende suutlikkust tagasipöördujate toetamisel.

Üleilmse eestluse valdkond on horisontaalne ning selle tõhusa toimimise eelduseks on hea koostöö teiste riigiasutuste ja kolmanda sektoriga. Äärmiselt oluline on tugev partnerlus üleilmse Eesti kogukondade ja nende organisatsioonidega. Me soovime seda koostööd muuta veelgi süsteemsemaks ja tõhusamaks ning see on sidusa Eesti arengukava üks prioriteete.

Ka digipööre on selle arengukava sõlmteema. Arengukavas on seatud eesmärgid nutika rahvastiku arvestuse teemal. See hõlmab nii rahvastikutoiminguid kui ka rahvastikuregistrit. Võiks öelda, et Eesti e-riigi süda on nutikas rahvastikuarvestus, sest selle hulgas on kvaliteetsed rahvastikuandmed ja hästi toimiv rahvastikuregister. See toetab sidusat ühiskonda, aga kahtlemata ka kõiki teisi riigielu valdkondi. Näiteks sõltub rahvastikuregistri andmete õigsusest ja registri töökindlusest kohaliku omavalitsuse ja riigi toimepidevus ning riigi pakutavad teenused ja abi. Rahvastikuregistri osalust aitab peegeldada tõsiasi, et aastas teevad asutused ja ettevõtted rahvastikuregistrisse umbes 120 miljonit päringut ning 230 infosüsteemi kasutab rahvastikuregistri andmeid oma igapäevatöös. Ka siin on mitmeid murekohti, mis ootavad lahendamist. Näiteks on rahvastikuregistri tarkvara vananenud ega võimalda tänapäevaste teenuste loomist ja arendamist. Samuti ei taga meie praegused andmekorjeprotseduurid kasutajate ootustele vastavat andmete kvaliteeti.

Soovime käia tehnoloogia arenguga kaasas, arvestada inimeste muutuvate vajaduste ja harjumustega ning teha kõigi asjaajamine lihtsamaks. Soovime võtta kasutusele töökindlama ja rohkem igapäevaelu vajadusi arvestava tarkvara. Vaatame üle ja disainime vajadusel ümber andmekorjeprotsessid, see tähendab, et vähendame dubleerimist, teeme andmekorjet selgemaks.

Kodaniku jaoks ilmselt kõige tuntavamaks muutuseks on plaan luua enam sündmusteenuseid. See tähendab, et inimene saab oma elusündmuste puhul riigiga asjad aetud ühe suhtluskorraga ja pigem automaatselt. Näiteks abieluavaldust esitades saab taotleda uued isikut tõendavad dokumendid või lapse sünni e-teenuse kasutamisel saab sünd kohe registreeritud.

Head rahvasaadikud! Tänan kõiki osalisi, kes on arengukava valmimisse panustanud. Nende seas on olnud Riigikogu kultuurikomisjon, väliskomisjon, õiguskomisjon ja ka rahvastiku probleemkomisjon. See on olnud suur töö ning selgelt valdkondadeülene ning -vaheline ühislooming. Me oleme selles keerulises paljutahulises valdkonnas teinud edusamme, mida ei saa kahtluse alla panna. Seda kinnitavad aastate jooksul teadlaste läbiviidud lõimumismonitooringud. Usun, et meil on võimalik siit sujuvalt edasi liikuda kestliku rahvusriigi huvides, kus oleks hea elada meil kõigil. Ma tänan teid kuulamast ja olen valmis vastama teie küsimustele.

11:46 Aseesimees Hanno Pevkur

Ja neid ka on, Eduard Odinets alustab. Palun!

11:46 Eduard Odinets

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud minister! Meil viimastel kuudel kütab kirge siin saalis eestikeelse hariduse teema, või siis eesti keele õppe teema. Isegi eile ametisse astunud president pööras sellele päris suurt tähelepanu oma esimeses kõnes Riigikogule. Teie esitletavas arengukavas te ei räägi isegi mitte eestikeelsest koolist, te räägite koos õppivast koolist. Mul on hea meel lugeda, väga sotsiaaldemokraatlik mõte. Aga äkki te saaksite meile selgitada lähemalt, mis on teie mõistes see koos õppiv kool, mis pisut erineb praeguse valitsuse koalitsioonilepingust, mis räägib eestikeelsest haridusmudelist. Teie olete valinud sidusa ühiskonna arengukava sellel teemal nurgakiviks koos õppiva kooli. Palun selgitage Riigikogu kolleegidele ja ka minule, mis on teie arvates koos õppiv kool.

11:47 Kultuuriminister Anneli Ott

Aitäh! Kindlasti selle arengukava raames ei suuda me kõiki eesti keele õppega seotud küsimusi lahendada ja see ei ole ka selle arengukava teema. Kogu haridusvaldkonna protsessi veab siiski Haridus- ja Teadusministeerium ja see on ka haridusstrateegia küsimus, see ei ole otseselt sidusa Eesti arengukava küsimus. Meie eesmärk on, et need kontaktid oleksid võimalikult suured ja eri rahvuste vahel.

Siin arengukavas on välja toodud eri programme, ka huvihariduslikke programme, mida saab kasutada selleks, et keeleruum oleks lastele kättesaadav ja seda me ka toetame. Aga otseselt kooliprogrammiga see arengukava ei tegele. Pigem meie idee on see, või meie eesmärk on see, et läbi huvitegevuse, läbi kolmanda sektori programmide, läbi huvihariduse saaksid lapsed seda keelepraktikat, seda keelekeskkonda, kus nad saavad harjutada eesti keele kõnelemist ja toetada koolis õpitavat keele omandamist.

11:48 Aseesimees Hanno Pevkur

Paul Puustusmaa, palun!

11:48 Paul Puustusmaa

Suur tänu! Hea minister! Mul on ühelt poolt väga hea meel kuulda, siin oli nüansse, mida te nüüd esitasite ja välja tõite, olid päris head mõningased ja pööravad kindlasti ka head tähelepanu inimeste puhul. Aga mis kurvaks teeb, on see, et see on nagu, nagu see arengukava oma olemuselt on nagu Räpinasse tee ehitamine läbi Chicago, Kairo ja veel maa-aluse ja veel orkestrite ja pasunate saatel. Mingi kohutav asi. Kui 2010. aastal me käisime vaatamas NO99 suurkogu, siis mulle tundus, et see on nagu poliitiline nali. Aga kui ma praegu vaatan, et me oleme teinud 10 aasta arengukava, sidusa Eesti arengukava, mille eesmärgiks on ühiskonna sidusamaks muutmine, kaasav ühiskond, loosungeid täis ja selline meeletu arengukava, siis mu esimene küsimus on see, et aga mida see kõik maksab, palju me nüüd loome ametnikke juurde, ametikohti juurde, mis see meile maksma läheb ja kui palju siis ametnikke tuleb juurde, ministeeriumi, ma ei tea.

11:49 Kultuuriminister Anneli Ott

Aitäh! Ma võin mõned numbrid välja tuua, et mida see maksma läheb. Aga kui te nüüd ütlete seda, et see kuidagi on väga laialivalguv, siis nagu ma ka oma kõnes välja tõin, et meil on Siseministeerium, meil on Välisministeerium, meil on Kultuuriministeerium, et meil on juba kolm ministeeriumi, kes selle arengukava elluviimise eest vastutavad. Nii et tõsi see on, et väga palju erinevaid tahke ja teemasid on siia arengukavasse sisse toodud ja see ongi tegelikult väga mitme valdkonna ülene arengukava, sest et lõimumist, riigi identiteeditunde tekitamist inimestes saab läbi väga erinevate meetmete, tegevuste saavutada. Nii et selleks ei saagi olla väga kitsas, kitsas vaade. Nüüd laias, hästi laias plaanis on kogu selle arengukava maht planeeritud 194 miljonit, aga need on jagunenud väga erinevate ministeeriumide vahel, sealhulgas ka Haridus- ja Teadusministeerium, mis ei ole otseselt selle arengukava siis elluviijaks. Aga näiteks alaeesmärkide kohta ma võin teile öelda, et 2021–2030 eelarve on niimoodi, et kohanemist ja lõimumist toetav Eesti on 56 miljonit, üleilmne eestlus 2, kogukondade temaatika 32 ja nutikas rahvastikuarvestus 52. Et sellised on täna numbrid, mis on välja toodud ja nendega nendega siis, nende summadega erinevaid eesmärke ka ellu viiakse. Lisaks sellele, et tegelikult ma ei hakka seda ette lugema, ma võin teile kirjalikult saata, mul on siin täpselt üks lehekülg neid asutusi, MTÜ-sid, organisatsioone, kes kõik on kaasatud selle arengukava koostamisse. Nii et see on olnud väga laiapõhjaline. Ma arvan, et ei ole väga palju selliseid arengukavasid, kus tegelikult nii laiapõhjaline kaasatus on vajalik, selleks et üks arengukava oleks sisuline ja arvestaks kõikide osapoolte eesmärke ja vajadusi.

11:52 Aseesimees Hanno Pevkur

Jüri Jaanson, palun!

11:52 Jüri Jaanson

Suur tänu! Austatud minister! Tõesti vajalik arengukava, selles mõttes, et vaja on ühtset vaadet, terviklikku vaadet Eesti ühiskonnale nii siin kui ka väljaspool piiri. Aga selle tervikliku vaate jaoks tuleb kõigi inimrühmade huvidega ja nende kaasamisega arvestada. Kaasamisest on siin juttu. Üks grupp on puudega inimesed, erivajadustega inimesed, erinevad inimesed, kes koosnevad puudega inimestest, ühiskonnas meil u 11–12%, pluss eakad inimesed ealiste muredega. Kui palju on sellest või kuidas seostub ligipääsetavus selle arengukavaga. See on üks asi. Teine asi, ma ettevõtluse seisukohalt ma vaatan, et toetame sotsiaalsete ettevõtete teket ja tegutsemist, mis on hästi oluline. Aga lepime kokku sotsiaalse ettevõtete tähenduses. Seda tähendust on minu meelest nii kaua otsitud, kui mina siin Riigikogus olen olnud. Kas on mingi konkreetne tegevus selles suunas käimas?

11:53 Kultuuriminister Anneli Ott

Nüüd erivajadustega tegeletakse Eestis ma arvan, et järgnevate aastate jooksul kindlasti veidi rohkem kui varasemalt. Ma ka eile siin puldis rääkisin sellest uuringust, mis on tehtud, ja tõesti see on, ma arvan, väga hea alusdokument. Ja kuna ta on ka kultuuri arengukava üheks elluviimise kaasnevaks põhimõtteks, siis kindlasti ka seotud kõigi teiste tegevustega, mis selles valdkonnas on plaanis.

Meil on väga palju erinevaid arengukavasid ja heaolu, arengukava on see, mis täpsemalt koordineerib seda, kuidas oleks inimestel ligipääsetavus. Aga kindlasti täna saab välja tuua näiteks Integratsiooni Sihtasutust, kes eesti keele majade kaudu korraldab eesti keele õpet, ja on näha, kuidas seal väga põhjalikult arvestatakse kõikide erinevate nii keeletasemetega kui ka vajadustega, selleks et huvilistele seda keeleõpet pakkuda. Nii et ma olen selles osas positiivne, ma usun, et järgnevad aastad toovad siin väga häid arenguid. Need eesmärgid, mis on tänaseks võetud, kindlasti arvestavad ka sellega, et need teenused, mida pakutakse, oleksid võimalikult laiapõhjaliselt kättesaadavad.

11:55 Aseesimees Hanno Pevkur

Peeter Ernits, palun!

11:55 Peeter Ernits

Hea juhataja! Lugupeetud minister! Indekseid on huvitav vaadata siin, aga ma küsin ühe küsimuse. Siin on hulk aega ette valmistatud, aga on öeldud, et välismaal elavate eestlaste ühtekuuluvustunde mõõdikud selguvad sel aastal. Aasta saab läbi juba. Kaugel need mõõdikud on ja miks sellega nii kaua aega on läinud?

11:55 Kultuuriminister Anneli Ott

Kõikide mõõdikute osas ongi see, et tuleb korjata algandmeid ja praegune eesmärk ongi olnud see, et need andmed saavad kokku selle aasta lõpuks. Nii et loodetavasti siis järgmise aasta alguses see suur uuring, mis praegu on käimas, on tulemuse andnud. Ma arvan, et päris varsti ma saaksin vastata teile, et need on olemas, aga hetkel tõesti on need veel koondamisel.

11:56 Aseesimees Hanno Pevkur

Heiki Hepner, palun!

11:56 Heiki Hepner

Suur tänu, hea istungi juhataja! Austatud minister! 2002. aastal võttis Riigikogu vastu Eesti kodanikuühiskonna arengu kontseptsiooni ja põhimõtteliselt ka tänane arengukava, mida me arutame siin, käsitleb kodanikuühiskonna arengut, on üks osa sellest. Ausalt öeldes, tegelikult arengukava vaadates sellele konkreetsele kontseptsioonile ühtegi viidet ma ei leidnud. Kuidas teie mõtestate seda seost nende kahe eraldi dokumendi vahel?

11:56 Kultuuriminister Anneli Ott

Aitäh! Kodanikuühiskonna teemat on tõesti väga põhjalikult, ma arvan, siin arengukavas kajastatud. See on Siseministeeriumi-poolne plokk, mida Siseministeerium veab, ja kodanikuühiskonna kaasamine laiemalt – mitte ainult, ütleme, otseselt selle arengukava eesmärkidesse, vaid üldiselt ühiskonna tegevustesse – on kattuv eesmärk. Täpselt samamoodi kannab ka see arengukava seda eesmärki, et mida rohkem Eesti ühiskonnas inimesi on kodanikuühiskonnas, mida rohkem nad on sellega seotud, seda rohkem nad tunnevad end ühiskonna toimimisse kaasatuna ja seda rohkem nad tunnevad end riigiga seotuna. Nagu ma ka siin kõnes välja tõin, siis tegelikult inimeste soov täna olla kaasatud, olla vabatahtlikuna aktiivne erinevates tegevustes, on üleüldine, see ei ole otseselt seotud ainult selle arengukava tegevustega. Ja need arengukava tegevused, mis siin on, on kindlasti seotud ka laiemalt kodanikuühiskonna arenguga. See sidusa Eesti või lõimumise teema on üks selline kodanikuühiskonna arengu kiht, aga see ei ole kindlasti ainukene plokk, millega tegeleda, vaid see on kodanikuühiskonna laiema arengu üks kitsam visioon.

11:58 Aseesimees Hanno Pevkur

Viktoria Ladõnskaja-Kubits, palun!

11:58 Viktoria Ladõnskaja-Kubits

Austatud minister! Mul on filosoofilist laadi küsimus. Kuna see arengukava sai valmis suuremas mahus enne teie tulekut, siis ma ikkagi proovin aru saada, mis on teie mõttemaailm. Räägitakse, et heal lapsel mitu nime. Neid, keda me proovime lõimida või kellega me proovime integratsiooniprotsessi korraldada, me ju läbi aegade nimetasime väga erineval moel, näiteks eestivenelasteks, siis muukeelseteks, nad olid ka kaasmaalased. Päris eestlased ka, nimetati Eesti venelasi eestlasteks. Mis on teie jaoks avatud rahvusluse idee?

11:59 Kultuuriminister Anneli Ott

Ma arvan, et kõigepealt ei peaks jääma siia kinni, et me räägime ainult vene keelt kõnelevast kogukonnast, vaid me kindlasti räägime palju laiemast. Meil on näiteks siin arengukavas eraldi peatükk lausa romade kohta. Kagueestlasena ma ütlen, et meil näiteks Valgas on see grupp inimesi, kellele peab see arengukava ka kindlasti tähelepanu pöörama. Nii et ma ei jääks kinni sellesse vene keelt kõnelevasse kogukonda, vaid pigem kindlasti selle arengukava raames me peame tegelema palju laiema eesmärgiga. Ja täna väga avatud ühiskonnas, kus tegelikult kõik inimesed ei tule ju siia pikaajaliselt, vaid on ka need, kes tulevad õppima, korraks töötama, nad tulevad näiteks kaheks aastaks, et ka nendel inimestel Eestiga tekiks side, et nad selles kogukonnas või selles riigis tunneksid ennast hästi. See on tegelikult ka Eesti kuvand väljapoole ja see annab ka selle turvalisuse absoluutselt kõigile teistele.

Nii et minu jaoks on see nägemus see, et selle arengukava raames me tegeleme tõesti nende inimestega, kes on Eestist huvitatud, aga need, kes kas siin elavad, ühtsetel alustel sellega, et kogukonnas võimalikult palju osaleda. Seesama kogukonna kolmanda sektori töö omavalitsustega, täna omavalitsuste külg on võib-olla üks suuremaid kasutamata ressursse kogu selle arengukava elluviimise juures. Kui meil on sellised riiklikud programmid ja asutused, kes arengukava eesmärke ellu viivad, siis siit arengukavast me näeme, et väga suur väga suur osa on just suunatud kohalike omavalitsuste kaasamisele, koolitamisele, nende kompetentsi tõstmisele, et see oleks palju üldisem, kui ta täna on.

Ja ma kindlasti pean oluliseks ka seda, et meie registrid järgmisel perioodil saavad uue tasandi, et tõesti inimesed tunneksid, et asjaajamine on lihtne, et nad ei takerduks. Tegelikult see väga palju mõjutab seda, kuidas inimene ühiskonnaga suhestub. Mida rohkem on selliseid takistavaid asjaolusid, seda rohkem kaugenetakse või tunnetatakse ennast võõrana.

Nii et kokkuvõtlikult ma ütlen, et see on väga suur ja omavahel seotud protsess, kus, nagu ma ka oma kõnes mainisin, ei ole kindlasti ainult riiklik tasand, vaid on ka kohaliku omavalitsuse tasand, vabaühendused, et me saame üheskoos neid eesmärke ellu viia ja need inimesed, kellele need tegevused on suunatud, saaksid tunda ennast ühiskonna osana, nii et see identiteeditunnetus, riigi identiteedi tunnetus kasvaks ja samal ajal nende kultuuriline taust oleks hoitud. 

12:02 Aseesimees Martin Helme

Tarmo Kruusimäe, palun!

12:02 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Hea ettekandja! Arengukava lehekülg 21 – me vaatame ühtekuuluvust ja kõike, mis siin on. Ja siis on: tagame kohalikul tasandil toimuvate algatuste avatuse. Ja loen, et kolmas asi on – eelnevalt, et toetame eri keele- ja kultuuritaustaga inimeste osalemist erinevates kodanikeühendustes –, et toetame rahvusvähemuste kultuuriseltside aktiivset kaasamist eestikeelsete üleriigiliste katusorganisatsioonide ja esindusorganisatsioonide töösse. Kas siin peetakse silmas rahvusvähemusi või vähemusrahvusi? Me teame, et inglise keeles on tegelikult kõik ühte patta pandud, aga meil on eesti keeles head omad vasted. No ei ole mõtet niimoodi üks ühele üle võtta, sest oh seda hullu, kui keegi veel Google'iga hakkab tõlkima, näiteks "eestlased" tuleb seal "for shoot". Mis on teie seisukoht? Kas siin peetakse silmas vähemusrahvusi või rahvusvähemusi?

12:03 Kultuuriminister Anneli Ott

Meie eesmärgiks on teistest rahvustest inimeste toetamine kodanikuühiskonnas, et nad oleksid aktiivsed ja osaleksid võimalikult palju erinevates organisatsioonides, panustaksid tegevustesse. Ma jätsin teile vastamata enne, ma mõtlesin, et mis mul oli. See oli see sotsiaalne ettevõtlus, midagi oli veel küsimuses, aga see on täpselt seesama. Ka sotsiaalne ettevõtlus on kindlasti üks temaatika. Kodanikuühiskonna, ma arvan, et juba viimase 10 aasta teema on sotsiaalne ettevõtlus. See on veel võõras, aga tegelikult ta kindlasti annab, ta on visa motivaator olla vabatahtlikuna ühiskonna erinevate tegevuste juures. Sotsiaalse ettevõtluse toetamine kindlasti motiveerib veelgi rohkem, ta on efektiivsem ja seob neid inimesi erinevate tegevuste juurde pikemas perspektiivis kindlamalt ja annab inimestele tugevama soovi ja motivatsiooni osaleda.

12:05 Aseesimees Martin Helme

Austatud Jüri Jaanson, ma ei saa anda küsimust, me oleme antud päevakorrapunktis kokku leppinud, et kummalegi ettekandjale on üks küsimus ja sellele ettekandjale on üks küsimus juba esitatud. Saate kaasettekandjalt äkki küsimuse küsida. Riina Sikkut, palun!

12:05 Riina Sikkut

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ma kõigepealt kiidan: mulle hästi meeldib nii visuaalselt kui ülesehituslikult see arengukava. Ei ole pikka juttu, aga konkreetselt eesmärgid ja tegevused. Hea vaheldus teistele arengukavadele. Ja teiseks pean nentima, et ilmselt on tegemist Eesti kõige olulisema arengukavaga. Nüüd me näeme, et kui meil seda sidusat ühiskonda ei ole,  siis lõpuks ongi, et lõpuks kannatab tervis ja kõik muud aspektid, tõesti kas või laste haridus. Ma küsiksin ühelt poolt väga lihtsa küsimuse ja teiselt poolt hästi keerulise. Kuidas, öelge nüüd oma sõnadega, kuidas te näete, et me selle visioonini jõuame, selle üldeesmärgini, mis ilusti on kirja pandud, et meil on kestlik rahvusriik ja meie kõigi Eesti? Mis need tugevamad rajad on? Kas me toetame kodanikuühenduse organisatsioone, et nemad toovad inimesed kaasa, inimesed hakkavad osalema, või me paneme rõhu keeleõppele ja sealtkaudu? Mis on need põhiliinid, mille kaudu me jõuame selle ilusa üldeesmärgini? Lihtsalt oma sõnadega, palun paar olulisemat punkti, tegevust, kuidas see rada teie meelest võiks välja näha. 

12:06 Kultuuriminister Anneli Ott

Aitäh! Minu jaoks kindlasti, mida ma olen siin juba  ka pikemalt avanud, on see kodanikuühiskonna areng või kodanikuühiskonna kaasamine, teavitamine. Ma tõin välja siin kõnes ka, et kohalikel omavalitsustel on kindlasti siin sellist ruumi rohkem panustada. Meie omalt poolt oleme kavandanud erinevaid koolitusi, kaasamisüritusi selleks, et kohalikud omavalitsused näeksid paremini võimalusi, kuidas nad saavad neid inimesi kaasata. Lõpuks on ikkagi see, et riigi tasandilt me ei jõua kõigi inimesteni. Kohalikul omavalitsusel on see võimalus parem ja tihtipeale see peabki juhtuma vahetul kontaktil. Tulebki kutsuda väga personaalselt inimesi kaasa, sealt hakkab asi nagu arenema.

Üheks momendiks kindlasti on ruumiplaneerimine, kuidas omavalitsus planeerib ruumi, ehitusi, asutusi, tegevusi niimoodi, et ühte keelt kõnelevad inimesed ei nagu mullistuks. Et nende trajektoorid oleksid sellised, kus tegelikult see läbikäimine oleks mitmekesisem ja nende keelepraktika saaks selles osas paremad võimalused. Ka siin on jälle omavalitsustel suur roll mõtestada läbi planeeringute seda, kuidas me seda segregatsiooni nagu saame vähendada.

Võib-olla need oleks kaks punkti. Aga kindlasti siin on ka haridusvaldkonnal väga suur töö teha ja neid võimalusi meie omalt poolt pakume, nagu ma enne ütlesin, läbi huvihariduse, läbi kolmanda sektori, et tekitada erinevaid keskkondi, kus saab eesti keelt praktiseerida ja Eesti kultuurist osa saada. Aitäh! 

12:09 Aseesimees Martin Helme

Riho Breivel, palun!

12:09 Riho Breivel

Lugupeetud juhataja! Hea ettekandja, minister! Just viimases lauses te mainisitegi ära seda, mida ma tahtsin küsida, just sidusust haridusvaldkonnaga. Sellest on muidugi juttu ka programmis, aga et tähelepanu pöörata, küsida just ikkagi, et kogu see hariduse pool, see tähendab väljaõpet, see tähendab pedagoogide õpetamist, kes suudaksid neid, kuidas öelda, probleeme hästi ja tõeselt rahva hulka viia, on väga tähtis. Kas te olete sellele mõelnud, kuidas seda õpetajate kaadrit koos haridusvaldkonnaga hakata edasi arendama?

12:10 Kultuuriminister Anneli Ott

Jah, aitäh küsimuse eest! Haridus‑ ja Teadusministeerium ka selle arengukava väljatöötamisel aktiivselt osales. Need probleemid on siin arengukavas ka sisse toodud või need on ka seotud selle arengukavaga. Ja nagu ma ka nimetasin, siis kindlasti meie omalt poolt pakume võimalust eesti keele õppeks väga erinevate programmide kaudu, just Integratsiooni Sihtasutuse kaudu. Täna on meil tööl kaks eesti keele maja, üks on Tallinnas, üks on Narvas, kes pakuvad huvilistele väga palju erinevaid programme. Aga kui, jah, need on küll suunatud täiskasvanute õppele, aga kindlasti iga täiskasvanu, kes on huvitatud eesti keele õppest ja saab selles osas positiivse kogemuse, siis see kandub edasi ka perekonda ja ka avaldub valikutes, mis lapsevanemad teevad oma laste suhtes. Nii et ma arvan, et selles osas me oleme õigel teel. Kaks aastat näitab, et huvi riigi poolt pakutava teenuse osas järjest kasvab, ja meie soov on ka selliseid eesti keele majade, seda kontseptsiooni laiendada. Täna küll tõesti ka pakutakse kokkuleppeliselt teenusena seda laiemalt kui ainult Narvas ja Tallinnas, aga otseselt füüsiliselt siis neid eesti keele majasid hetkel rohkem ei ole. On ka koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga välja töötatud selline õpetajatele n-ö töövahetusprogramm, kus nad saavad täpselt samamoodi kogemusi teistes koolides.

12:12 Aseesimees Martin Helme

Urve Tiidus, palun!

12:12 Urve Tiidus

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud minister! Suurepärane arengukava aastani 2030. Üheksa aastat on jäänud aega ja eesmärgid, kõik need väärtused, kõik on siin kenasti kirjas. Ma küsin: kui te ministrina praegu annaksite hinnangu, siis milline praktiline samm on teie meelest kõige olulisem järgmise üheksa aasta jooksul, et need head ideed ellu viia? 

12:12 Kultuuriminister Anneli Ott

Aitäh! Ma arvan, et kõige praktilisem ongi see, et hakata julgelt astuma. Meil on väga mitme sektoriga koostöös ja täpselt samamoodi kõigi teiega koostöös see arengukava tehtud. Me oleme ka fraktsioonides seda eelmisel aastal tutvustanud, nii et see sisend on väga ühiselt läbi räägitud. Just ma praegu tõin veel välja, et seesama eesti keele majade kontseptsioon, mis on Integratsiooni Sihtasutuse kaudu, aga ka teiste erinevate kultuurikorraldajate kaasamine selleks, et need sihtgrupid, keda siin arengukavas mõeldakse, oleksid võimalikult palju kaasatud kogu kultuuriellu, aga samamoodi koostöö Haridus- ja Teadusministeeriumiga.

Nii et kõige tähtsam on see, et igapäevaselt erinevate poliitikate kujundamisel oleksid ka selle arengukava eesmärgid nende poliitikate kujundamise kõrval, et me saaksime võimalikult täpselt seatud eesmärke ellu viia. Aitäh!

12:13 Aseesimees Martin Helme

Suur aitäh! Riigikogu liikmetel kultuuriministrile rohkem küsimusi ei ole. Saame minna kaasettekande juurde, selleks on kultuurikomisjoni liikme Signe Kivi ettekanne. Palun!

12:13 Signe Kivi

Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Head kolleegid! Austatud minister! Tutvustan teile Riigikogu kultuurikomisjoni, väliskomisjoni ja õiguskomisjoni ühise istungi protokolli ja arutelusid. Istung toimus Riigikogu konverentsisaalis 27. septembril. Istungit juhatasid õiguskomisjoni esimees Marek Jürgenson, väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson ja kultuurikomisjoni esimees Aadu Must. Kultuurikomisjonist osalesid Eduard Odinets, Heidy Purga, Üllar Saaremäe, Margit Sutrop, Kristina Šmigun-Vähi, Marko Šorin, Signe Kivi, väliskomisjonist Maria Jufereva-Skuratovski, Indrek Saar, Raivo Tamm, õiguskomisjonist Sulev Kannimäe, Tarmo Kruusimäe, Heljo Pikhof, Urve Tiidus, Vilja Toomast. Kutsutud olid kultuuriminister Anneli Ott, kes esines meile videosilla vahendusel, siseminister Kristian Jaani ja välisminister Eva-Maria Liimets. Samuti osalesid Kultuuriministeeriumist kultuurilise mitmekesisuse osakonna asekantsler Piret Hartman, kultuurilise mitmekesisuse osakonna nõunikud Olga Sõtnik ja Kerli Zirk, strateeegia ja innovatsiooni osakonna juhataja Reelika Väljaru, ministri nõunikud Katarina Budrik ja Marta-Magdaleen Kuningas, kes oli samuti videosillaga ühenduses, Siseministeeriumi rahvastiku toimingute ja kodanikuühiskonna asekantsler Raivo Küüt, kodanikuühiskonna osakonna nõunik Marten Lauri, rahvastiku toimingute osakonna juhataja Enel Pungas ja strateegia-arendusosakonna nõunik Maia Eskla ning Välisministeeriumist üleilmse eestluse nõunik Keit Spiegel ning üleilmse eestluse erivolitustega diplomaatiline esindaja Marin Mõttus.

Lühidalt ministrite ettekannetest, kuivõrd minister Ott juba seda ka tutvustas. Kultuuriminister sõnas sissejuhatuseks, et arengukava koostati kolme ministeeriumi koostöös ja on jätkudokumendiks mitmetele arengudokumentidele ning käsitleb nelja valdkonda, olgu nad siis ka veel üle öeldud, kohanemis- ja lõimumispoliitikat, kodanikuühiskonna poliitikat, rahvastiku toimingute poliitikat ja diasporaapoliitikat.

Kristian Jaani andis ülevaate Siseministeeriumi vastutusalas olevast kodanikuühiskonna ning rahvastiku toimingute poliitikast. Ja võib-olla peaks siis üle kordama, et nii nagu ka kultuuriminister tõi välja, on üheks probleemiks näiteks alameesmärgil "Nutikas rahvastikuarvestus" see, et tarkvara on vananenud ega toeta tänapäevaste IT-lahenduste loomist. See on probleem, millest me siin Riigikogu saalis oleme erinevate probleemide käsitlusel kuulnud korduvalt.

Eva-Maria Liimets andis ülevaate Välisministeeriumi vastutusalas olevast diasporaapoliitikast "Üleilmne eestlus", mille kohta esitati ka palju küsimusi. Ja probleemina tõi minister välja, et kui riik ei jätka piisava sihipärasusega erinevates valdkondades mujal maailmas, me siis ütleme, et välismaal, elava eestlaskonnaga suhtlemist ja nende süsteemset kaasamist, siis side Eestiga nõrgeneb.

Riigikogu liikmed esitasid arvukalt küsimusi peamiselt eesti keele õppe ja eesti majade, nii mujal maailmas asuvate kui ka eesti keele majade, mis asuvad Eestis, toimimise kohta, lõimumise ja Vaba Lava tegevuse kohta, ida diasporaa ja Abhaasia eestlaste tagasipöördumise kohta, Eesti avatuse ja kodakondsuse, e-residentsuse ja muu emakeelega inimeste osalemise kohta kodanikuühiskonnas. Ka tunti huvi rahvastikuregistri toimimise ja Eesti inimeste annetusvalmiduse kohta.

Ja enne, kui ma lähen konkreetsemalt arutelu ja küsimuste juurde, tutvustan istungi lõpus toimunud "Sidusa Eesti arengukava 2030" menetlusotsuseid. Komisjoni esimees Aadu Must tegi ettepaneku määrata arengukava komisjonipoolseks ettekandjaks Signe Kivi. Eduard Odinets tegi ettepaneku määrata komisjonipoolseks ettekandjaks Eduard Odinets ja palus ka selle ettepaneku hääletusele panna. Hääletati. Komisjoni esimehe ettepaneku poolt oli 4 komisjoni liiget ja vastu oli 1. Seega siis otsustati, et sidusa Eesti arengukava komisjonipoolseks ettekandjaks jääb teie ees ettekannet pidav Signe Kivi. Ja veel otsustasime, et see, millal suunatakse eelnõu täiskogusse, tehakse neljapäevasel, 30. septembri istungil, ning täna, 12. oktoobril ongi siis eelnõu meie ees.

Ja nüüd küsimused. Tarmo Kruusimäe alustas jõuliselt ja viitas, et kui on soov inimesi lõimida ja integreerida, siis on alati ka mitmeid riske. Ja kas üheks riskide maandamiseks võiks olla ka vaenulike telekanalite retransleerimise lõpetamine? Anneli Ott vastas, et Eestis on mindud pigem seda teed, et telekanaleid ei suleta, vaid tugevdatakse kõiki olulisi infokanaleid ja mitmekesistatakse nende pakutavat programmi, et kõik inimesed saaksid oma igapäevaeluks vajalikku ja tõest infot ning et lõimumiseks on kaasatud ka muud tegevused Eesti kultuuriruumis, nimetatud olgu siis teatrid, raamatukogud, muuseumid jne.

Eduard Odinets küsis palju küsimusi ja huvitus, et sidusa Eesti arengukava peaks ju toetama nii hariduse kui ka keelevaldkonna arengukavas toodud eesmärke, aga keelevaldkonna arengukavas on nimetatud üleminek eestikeelsele õppele, haridusvaldkonna arengukavas räägitakse eestikeelse õppe tõhustamisest ning sidusa Eesti arengukavas soodustatakse erineva emakeelega inimeste koosõppimist. Et mis on siis valitsuse kokkulepe, kas jäävad kehtima need kolm printsiipi või on tegemist siiski ühe eesmärgiga? Anneli Ott vastas, et haridus- ja teadusminister tuleb valitsusele koolisüsteemi arenguid ja plaane tutvustama novembris, aga Kultuuriministeeriumi ja ministri poolt vaadates on keeleteemad loomulikult võtmeoskus inimeste integreerimisel ühiskonda. Ja tuli siis taas kord eesti keele majade juurde, mis tema hinnangul, nagu me ka täna siin eelnevalt kuulsime, on teinud väga head tööd ning sihtrühm erinevates kohtades on selle teenuse üles leidnud.

Margit Sutrop viitas eesti kogukondadele väljaspool Eestit ning murele, mis puudutab lastega peresid. Nimelt, kui lapsed ei ole saanud eestikeelset haridust Eesti haridussüsteemi osana, on perede tagasipöördumine küllalt keeruline. Varasemalt on räägitud e-riigi võimalustest läbida kooliprogramm ka digitaalsete võimaluste kaudu. Kuidas sellega on? Ja sama küsimus on ka üle maailma asuvate eesti majade funktsioonis, kus keeleõpe ei toimi tänapäevasel tasemel ja need majad ka ei ole varustatud tänapäevaste keeletehnoloogiavahenditega. Nüüd vastas välisminister Eva-Maria Liimets, et siiski on tagasipöörduvate laste puhul olnud hea meel näha, et ka Eesti oma haridussüsteem on läinud paindlikumaks ja selle eestvedajaks on olnud siis välisteenistuses tegutsenud perekonnad, diplomaadid, kes tulevad tagasi ja neil on teistsugune kogemus. Aga kindlasti on oluline luua Eestis tugiisikute süsteem, kes aitavad kõigil tagasipöördujatel, nii nendel kui ka nende lastel järjele saada. Minister lubas, et ta tõstatab selle küsimuse ka Haridus- ja Teadusministeeriumiga. Samuti nõustus ta, et tuleb tegeleda küsimusega, et eesti majades mujal riikides tuleks tegeleda probleemiga, et seal oleks õpetajad ja õpetataks tänapäevast eesti keelt. Ja samas lisas ka minister Anneli Ott, et ta andis informatsiooni, mida siis kordame ikkagi veel üle, et eesti keele majades Eestis koolitati eelmisel aastal ligi 5000 inimest ning sel aastal on plaan koolitada siis 3000–4000 inimest. Ja nende majade peamine sihtgrupp on tegelikult inimesed, kes on küll pikalt Eestis elanud, kuid ei ole piisaval määral keelt õppinud, ütleme siis, keelt omandanud. Aga rõõmustav on tendents, et soovijate arv on pidevalt kasvanud. Ja julgen kinnitada, et ka mina leian, et selles osas, eesti keele majade osas Eestis peaks Kultuuriministeerium ja Haridus- ja Teadusministeerium tegema veel rohkem koostööd.

Urve Tiidus küsis erinevate keeleõppeplatvormide ning nende ühtlustamise kohta. Anneli Ott vastas, et tegelikult on veebiplatvorme palju ja on plaanis ühtlustada keeleõppeplatvorme, et ei peaks inimesed, kes soovivad keelt õppida, mitme platvormi vahel seiklema. Aga kuna keeletasemed on erinevad, siis on ka platvormid erineva tasemega ja küllap see mingil määral nii ka jääb, mille peale Urve Tiidus lisas, et kas ei oleks siis mõttekas luua üks populaarne platvorm ja sealt tekitada spetsiifilised lingid erinevatesse keeleõppeplatvormidesse. Nüüd täiendas siis Piret Hartman, et nii Haridus- ja Teadusministeeriumi, Siseministeeriumi kui ka Sotsiaalministeeriumi koostöös on loomisel n-ö uus keelevärav. Inimene siseneb sinna, sooritab tasemetesti, püstitab eesmärgi ja kõik erinevad võimalused eesti keelt õppida on keeleväravas siis olemas. Lisaks peaks ennast saama registreerida erinevatesse tegevustesse ning loodetakse, et aja jooksul hakkab portaal pakkuma ka muid lisavõimalusi: kultuuriklubi, keelekohvik, huviharidus jne, jne. Ning huvitav teada, et sellega seoses tekib siis riigil parem ülevaade, kui palju inimesi õpib ja millal nad oma eesmärgi saavutavad. Siin tulid taas jutuks IT-teenused ja ka inimeste endi digioskused.

Taas Eduard Odinets küsis, kuidas on rahvastikuregister seotud sidusa Eesti arengukavaga, ja siin siseminister Jaani vastas, et kui on soov kogutavaid andmeid sihistada ning jõuda õigel ajal õigete inimesteni, siis peaks tegelikult rahvastikuregister olema iga arengukava vundamendiks. Rahvastikuregister ning selle toimingud on avalikud teenused, mis on seotud nii lõimumise, kogukondluse kui ka väliseestlusega. Raivo Küüt täiendas, et arengukava koostamise alguses oli tegelikult rahvastik ja rahvastikuarvestus veel tugevamalt n-ö lingitud, aga praeguseks on arengukavasse jäänud rahvastikuregister kui üks osa nutikast rahvastikuarvestusest ja et arengukava ei käsitle ainult rahvastikuregistrit, vaid rahvastiku toiminguid laiemalt.

Eduard Odinets sõnas, et arengukavas on kasutusel kolm erinevat mõistet. Seda ta küsis ministri käest: välismaal elavad eestlased, eestlaskond, Eesti inimesed. Aga kuna vastas välisminister Eva-Maria Liimets, keda täna siin ei ole, siis ma refereerin. Et küsija poolt välja toodud kolm sihtrühma on kõik üleilmse eestluse programmi kontekstis olulised. Eestlased on rahvusliku identiteedi kandjad, välismaal elab palju eestlasi, kes ei ole Eesti kodanikud, kuid sellest hoolimata osalevad nad aktiivselt oma koduriigi eesti kogukonna ettevõtmistes ning edendavad eestlust selles piirkonnas ja vaatamata sellele, et nad ei ole ehk välja võtnud Eesti kodakondsust, on nad Eesti riigile oluline sihtrühm. Minister lisas, et Eesti rahvuslik pilk, pilt, mitte pilk, on tänapäeval muutunud. Kui näiteks Kasahstani päritolu välismaal elav Eesti kodanik soovib suhelda Eesti riigiga, siis meie jaoks on ta samaväärne ja oluline sihtrühm nagu iga teine Eesti kodanik. Oluline on, et Eesti inimestele on tagatud konsulaarteenused, ning selles osas mingeid erisusi ei tehta.

Aadu Must tõi meie arutellu uue teema ja küsis, kuidas suhtuda ida diasporaa eestlaste soovi tulla Eestisse õppima olukorras, kus on lõpetatud vene keele baasil eesti keele õpe. Välisminister vastas, et viisa andmine on tõepoolest komplitseeritud Gruusia okupeeritud ala inimestele, kes tulevad Abhaasia eesti küladest. Vene keele baasil eesti keele õppijate arvukus on siiski sedavõrd väike, et vastav stipendiumiprogramm otsustati sulgeda. Ja kahjuks Välisministeeriumil selles küsimuses kompetentsi ei ole ning koostöös Haridus- ja Teadusministeeriumiga tuleb leida alternatiivne lahendus ning seda ka poliitiliselt tähtsustada. Side ida kogukondadega on Välisministeeriumi pilgu läbi keerulisem, kuid see ei tähenda, et neile tähelepanu ei pöörataks.

Lähme edasi. Marko Mihkelson tundis huvi, kuidas arengukava dokument fikseerib Eesti asendi muus maailmas ning kas autorite meelest on Eesti välismaa suhtes pigem avatud või teatud piire rakendav ühiskond. Mihkelson küsis, kas topeltkodakondsuse võimaldamine oleks oluline sidusama globaalse eestlaskonna tekitamisel ning kas ka e-residentsuse programm arengukavas kajastub. Mihkelson viitas siin Eesti konservatiivsusele asüüli andmise küsimuses ning tundis huvi, kas arengukavas on mõeldud ka sellele, kuidas Eestis varjupaiga saanud inimesi paremini integreerida Eesti ühiskonda. Siseminister Kristian Jaani vastas, et kodakondsuse seadus, Eesti kodakondsuse seadus välistab topeltkodakondsuse, välja arvatud juhul, kui tegemist on sünnijärgse kodakondsusega. Ning minister kinnitas, et tervikvaate avamise diskussioon on igati tervitatav, kuid tegemist on äärmiselt keerulise valdkonnaga ja teemat käsitleb siiski ka siseturvalisuse arengukava. Eva-Maria Liimets sõnas, et üleilmse eestluse programmis on punkt: parandada ja tugevdada teenuseid e-residendi kaardi omanikele. Eesti huvi on e-residendid kaasata Eesti inforuumi ning tugevdada nende sidet Eestiga, sest e-residendid on nii-öelda Eesti saadikud. Kui neil on hea kogemus ja hea sõna Eesti kohta mujal öelda, siis on nad nagu kultuuridiplomaadid Eesti riigi jaoks.

Heidy Purga viitas kultuuriintegratsiooni tähtsusele ning küsis Narva Vaba Lava ja Kultuuriministeeriumi läbirääkimiste ning Kultuuriministeeriumi uute ettepanekute kohta. Ja kultuuriminister vastas, et tegemist on tõepoolest päevakajalise teemaga ja läbirääkimised probleemide lahendamiseks on olnud tema ametisse astumisest alates ning juba 2021. aasta algusest on täiendavad rahalised vajadused Vaba Lava poolt ministeeriumile esitatud ning ministeerium on otsinud võimalusi, kuidas ühele teatrile teha erisust olukorras, kus tegelikult kogu kultuurisektor on üldiselt raskes seisus. Minister sõnas, et ta on mitmel korral rääkinud Narva Vaba Lavast ka kohaliku omavalitsusega, kellele on tehtud ettepanek ühise sihtasutuse loomiseks ning need läbirääkimised jätkuvad. Ja seda teemat jätkas siinkõneleja, kes esitas arvamuse, et Vaba Lava toetamine on tegelikult ka oluline integratsiooni, ütleme siis, instrument. Suur tänu! Olen nõus vastama teie täiendavatele küsimustele.

12:33 Aseesimees Martin Helme

Aitäh, ja küsimusi tõepoolest on. Kõigepealt Tarmo Kruusimäe, palun!

12:33 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Hea ettekandja! Mulle ei jäänud see erivoliniku täpne nimetus meelde, küll aga ta hõlmab ikkagi mingil määral sellist äridiplomaatiat või, ütleme, kaasamist sellises vormis, mis on võib-olla pigem suund või võimalus kunagi, ütleme, meil selle väliskaubandusministri portfelli ettevalmistamiseks. Aga ma küsiksin just seda, et kui me räägime siin mitmekesisusest, siis praegusel hetkel on kaasatud ülemaailmse eestluse all ikkagi suuremad kogukonnad. Ja see tähendab seda, et väiksemad, või ütleme, Euroopa riikides arvuliselt väiksemad seltsid, neid on jäetud laua äärest kõrvale ja nad tunnevad ennast kehvasti. Ma küsiksingi seda, et arutelul ei ole, aga mis te ise arvate, kumb oleks praegusel hetkel oluline, kas kaasata kõik need väiksed, pisikesed pudinad ära või minna nüüd seda väliskaubanduse teed, et aitame ja nõustame äriühinguid?

12:34 Signe Kivi

Suur tänu selle küsimuse eest! Ma pean tunnistama, et ma ei saanud hästi aru, kelle nimi teile ei jäänud meelde. Ja teiseks, see küsimus on minu meelest pigem parem esitada välisministrile. Kuivõrd te osalesite ka ise sellel istungil, siis nii detailset arutelu meil ei toimunud ja te ise ka sellesuunalist probleemi ei esitanud.

12:35 Aseesimees Martin Helme

Peeter Ernits, palun!

12:35 Peeter Ernits

Hea juhataja ja ettekandja! Kas te arutasite komisjonis, miks jäeti selle suurepärase arengukava arutelust välja kolm maakonda: Võrumaa, Põlvamaa ja Valgamaa? Isegi Hiiumaal peeti vajalikuks, hiidlaste osalust. Kas see tähendab seda, et arutasite seda, et see piirkond on nii lootusetu, et ei ole mõtet nendega üldse arutada? Või oli mingi muu põhjus?

12:36 Signe Kivi

Suur tänu selle küsimuse ja selle väga olulise vihje eest! Paraku kõik me, kes me seal istungil osalesime ja ohtralt küsimusi esitasime, seda ei märganud ja selle kohta ka küsimust ei esitanud.

12:36 Aseesimees Martin Helme

Paul Puustusmaa, palun!

12:36 Paul Puustusmaa

Suur tänu! Hea ettekandja! Ma sain aru, et ministri hinnangul selle ka elluviimine läheb maksma umbes umbes 200 miljonit. Millele aga ma ei saanud vastust? Ma ei saanud sellele vastust, kas sellega kaasneb ka täiendavate töökohtade ja ministeeriumide ametkondade loomine. No näiteks, sotsiaalse sidususe ministeerium vms.

12:36 Signe Kivi

Suur aitäh! Ei, sellist arvamust me istungisaalis selle kahe intensiivse tunni jooksul, et sidusa Eesti arengukava täitmine tähendaks veel ka täiendavaid töökohti, seda mõtet kuulda ei olnud. Aga ma ei taha siin olla selleks garandiks, et seda kunagi ei tehta. Aitäh!

12:37 Aseesimees Martin Helme

Suur aitäh, Signe Kivi, rohkem küsimusi ei ... Vabandust-vabandust-vabandust, jõudis siiski üks tulla veel. Henn Põlluaas, palun!

12:37 Henn Põlluaas

Aitäh! Siin arengukavas mainitakse küll ära, et tegemist on rahvusriigiga, kõik on väga ilus, aga kui vaatame alaeesmärke ja tegevussuundasid, siis on toodud siia kuus tegevussuunda, ja eesti keele oskus ja kultuuriruumiga sideme suurendamine on nendest kuuest olulisuses alles viiendal kohal. Kui vaatame siin teisi olulisi tegevussuundi, siis tuuakse välja, et toetame meediakanaleid vene- ja ingliskeelse sisu arendamisel, tagame ametliku kvaliteetse info kättesaadavuse inglise ja vene keeles jne, jne. Nii et tegelikult eesti keele oskust ja ühtse keele ja kultuuriruumi loomist on ju tegelikult täiesti mitteoluliseks peetud. Kuhu me selle arengukavaga siis liigume? See ei täida sugugi neid eesmärke, mida siin alguses välja tuuakse.

12:38 Signe Kivi

Suur aitäh! Ma saan aru, et tegemist oli teie arvamusega ja see õigus on igal Riigikogu liikmel. Mina püüdsin oma ettekandes välja tuua kõik erinevad küsimuste valdkonnad ja ma pean tunnistama, et keeleõppega seonduvaid oli ju tegelikult kõige rohkem. Keeleõppe ja lõimumisega seotud küsimusi.

12:39 Aseesimees Martin Helme

Nii, nüüd tundub ikkagi, et küsimused on otsa saanud. Aitäh Signe Kivile! Ja saame minna läbirääkimiste juurde. Sõna saavad võtta Riigikogu liikmed, komisjonide ja fraktsioonide esindajad. Viis minutit või lisaajaga koos kokku kaheksa minutit. Kõige esimesena Jüri Jaanson, palun!

12:39 Jüri Jaanson

Suur tänu, lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Ma kõigepealt märkuse või remargi korras ütlen, et ma ei esinda siin fraktsiooni, vaid iseennast. Ja oluline, mis ma tahan öelda, on see kõigepealt, et see arengukava olemas on, selles suhtes ministeeriumile suur tänu.

Nüüd, sidusa Eesti arengukava eesmärk on muuta järgmisel kümnendil Eesti senisest sidusamaks ja kaasavamaks ühiskonnaks, Just kohanemise ja lõimumise, kodanikuühiskonna vaates. Ja siin on välja toodud, millised erinevad poliitikad on olulised.

Sidusus algab kaasamisest. Kaasamine ja ühtekuuluvus määrab selle, kas mingi ühiskond või kogukond on sidus või ta ei ole seda. Siin võib tuua mitmeid näiteid. Aga üks inimestegrupp, kellest kahjuks siin väga juttu ei ole, nende ligipääsetavusest, see on erivajadustega inimesed. Erivajadusega inimesed on nii puudega inimesed, aga on ka eakad inimesed, kelle arv meil kogu aeg suureneb ja kelle erivajadustega tegelikult tuleb arvestada.

Ma saan siin tuua erinevaid näiteid, kas või praeguse valimiskampaania raames. Ka varasemalt on üsna palju puudega inimesi, erivajadustega inimesi mulle öelnud, et nemad valima ei lähe. Miks nad ei lähe? Nad vastavad, aga mis sest võidame, mis meil sellest. Me oleme siin ülearused, me oleme siin tühi koht – mida me valime?!  On väga kurb pidevalt kuulda sellist asja. See ongi see, et neid ei kaasata. Aga ka nemad peavad vastuse saama riigilt küsimusele kas või sellesama arengukava kaudu, mille poolest nende elu läheb paremaks, mismoodi nad saavad kasu sellest. Võtame telemeedia, võtame etendusasutused, võtame jõudmise näitustele, muuseumidesse, ühiskonna arutelud, tööturg ...  Kuidas nad saavad ligi sellele? See on tõesti suur probleem. 

Või toon teise näite. Häädemeeste vallas on head liivaluited. Sinna ehitati teeservituut ühte kohta, kust peaks läbi minema ka 85-aastane inimene. Ja kui kirjutas vallavalitsusele, et ta ei suuda seal luiteid ületada, see kitsas tee, mis talle on pandud, siis vallavalitsus vastas talle, et tulevikus võib sinna trepi ehitada. 85-aastasele inimesele! No see ei ole see... 

No hea küll. Kogu selle asja juures minu jaoks oli ausalt öeldes üllatav see, et kui ma vaatasin läbi, kes on siin kaasatud asutused, siis puudu on Eesti puuetega inimeste katusorganisatsioon Eesti Puuetega Inimeste Koda. On pikk-pikk nimekiri, neid kahjuks ei ole. Selles suhtes ma juhin küll ministeeriumi tähelepanu, et tõepoolest ligipääsetavus on meil praegu ühiskonnas oluline arenev teema ja Eesti Puuetega Inimeste Koda puuetega inimeste katusorganisatsioonina on hästi oluline sisendi andja. Palun edaspidi kindlasti neid kaasata ükskõik millistes kultuurivaldkondades. Ega mul muud palju öelda ei ole. Tervikuna on, kordan veel kord, oluline, et see arengukava on olemas, siin on erinevaid valdkondi käsitletud. Aga siin ei ole kõiki käsitletud. Arengukava peab olema ühtne, terviklik vaade, mismoodi järgmise üheksa või kümne aasta jooksul mingid asjad lähevad paremaks.

Palju mul aega on? Ma palun aega juurde. 

12:44 Jüri Jaanson

Kolm tundi. 

12:44 Aseesimees Martin Helme

Kolm tundi ei saa, kolm minutit lisaaega  saab.

12:44 Jüri Jaanson

Selles suhtes ma väga soovin jõudu ministrile, ministeeriumile, dokumente saab paremaks teha. Ma loodan, et nendest sisenditest siin on kasu. Jõudu tööle!

12:45 Aseesimees Martin Helme

Suur tänu! Järgmisena Jaak Valge, palun!

12:45 Jaak Valge

Paluks kolm minutit juurde.

12:45 Aseesimees Martin Helme

Ja kolm minutit lisaaega kohe ka.

12:45 Jaak Valge

Aitäh! Lugupeetud kuulajad! Kui kultuurikomisjonis otsustati, kas see arengukava saata tänaseks päevaks täiskogusse, siis mina olin vastu. Olin vastu sellepärast, et see on tegelikult ainus võimalus meil parlamendis üleüldse arengukavade menetlusprotsessi mõjutada ja mingil moel ka sisu mõjutada, sest juhul, kui need komisjonid arengukavasid edasi ei saadaks, siis tähendaks see, et sisu tuleks ikkagi arutuse alla võtta ja ametnikud peaksid seda ka vastavalt täiendama. Aga kahjuks jah, meie komisjonid seda võimalust kasutanud ei ole.

Nüüd ma alustan sellega, et arengukavade menetlusprotsess pole üldse parlamentaarsele riigile kohane, sest kodanike poolt valitud Riigikogu saab seda arutada ja teha ettepanekuid, aga mitte rohkemat. Niimoodi see seadusandlik võim ehk meie mitte ei anna ametnikele suuniseid, vaid ametnikud annavad ikkagi meile suuniseid, kuna me peame oma edasistes otsustes arengukavasid arvesse võtma. Arengukavad, eks ole, kinnitab valitsus ja ka muudatusi võib teha valitsus.

Nüüd lähen sisu juurde. Meie ühiskonna või Eesti ühiskonna sidususe suurimaks probleemiks on ikkagi põlis- ja välispäritolu rahvastiku eraldatus. See tuleb meie välispäritolu rahvastiku proportsioonist, mis tuleneb omakorda meie ajaloost. Algselt oligi see arengukava suunatud selgemalt lõimumisele, ka pealkirjas oli termin "lõimumine", nüüd enam mitte. Kaudselt võib see tähendada, et välispäritolu rahvastiku lõimimisest Eesti ühiskonda on loobutud või siis on midagi ümber defineeritud, näiteks Eesti ühiskond. Igatahes on selles kõnealuses arengukavas see põhiprobleem hägustunud kolme alaeesmärgi vahel. Lisaks on toodud neljas alaeesmärk, mis on ausalt öeldes siinkohal üsna naeruväärne või vähemalt kohatu. See on rahvastikuregistri täiendamine. Vaadake, see on ju üldine tehniline vahend – toonitan, et just vahend, mitte eesmärk. See on nii elementaarne, et arengukavadesse pole seda üldse vaja, sest kuidas saaks üldse poliitikat teha, kui me rahvastikuandmeid ei tea.

Nii, aga edasi siirdun ma ise põhiküsimuse juurde. Ma usun, et mina ja küllap ka paljud teised on sellesse lõimumisse puutuvate pealiskaudsete ja liigoptimistlike järelduste osas üsna tundlikuks muutunud. Ma mäletan ikka päris hästi neid Iris Pettai, Ivi Proosi ja Marju Lauristini integratsioonikontseptsioone, mille elu täiega ümber lükkas. Vaadake, pronksiöö ajaks pidi see integratsioonipoliitika andma juba väga häid tulemusi ja sidus Eesti pidi olema kohe-kohe tulemas. Paraku seda ei olnud. Niisiis, praeguses arengukavas pole mitte ainult põhiprobleem hägustatud, vaid ma kindlasti pole kuidagi nõus ka arengukava eeldustega. Nimelt sellega, et Eesti rahvastik vananeb ja kahaneb, nagu arengukavas on kinnitatud. No olgu, selline trend võib-olla on, aga statistika andmetel 145 000 inimese võrra 2080. aastaks. Arengukavas nimelt kinnitatakse, et Statistikaameti andmetel. Ma ütlen teile, et Statistikaametil selliseid andmeid ei saa olla, sellepärast et seal pendlimehi, ma oletan, tööl ei peeta. Tegemist on ikkagi ühe prognoosiga paljudest, mille määravad lähteandmed. Lähteandmed määravad ja see on üks paljudest prognoosidest. Edasi on veel eeldusteks, et rändevood Euroopasse ebastabiilsetest lähipiirkondadest ja Aafrikast suurenevad. Edasi on eelduseks, et mitmekultuurilisus ühiskonna heterogeensuses jätkuvalt suureneb jne. Mina tõesti ei tea, kust need eeldused on võetud. Need ju sõltuvad poliitikast, vabandust. Ühe poliitikaga täitub selline tulevik ja teise poliitikaga ei täitu. Vähemalt minul pole küll sellist ettenägemisvõimet nagu arengukava autoritel, et see poliitika just niisuguseks kujuneb. Selliseid kohti, mis näitavad koostajate asjatundmatust, on siin küll ja küll, veel ja veel. Näiteks lühiajaliste töötajate registreeringute arv, mis sel aastal on üle kolme korra suurem, kui arengukavas toodud.

Nii, seda põhiprobleemi, mis meie ühiskonna sidususe määrab, pole üritatudki mitte mingil moel andmetega konkretiseerida ja selle asemel on kasutatud, nagu muide ka lõimumismonitooringus, peamiselt arvamusküsitlusi. Aga arvamusküsitlustest saadud info on väga suhteline, sotsiaalteadustes peetakse seda kõige vähem usaldusväärseks. See sõltub väga paljudest asjaoludest. Ja mis oluline, ütleme, arengukava täitmise monitoorimisel jätab see võimaluse järgmisel korral teisiti küsida, eriti kui need on sõnastatud nii laialivalguvalt, nagu arengukavas on. Pealegi on sellest 17 mõõdikust viis üldse puudu ja jälle pean ütlema, et see arengukava pole küps isegi oma süsteemis. Ja kuidasmoodi me siis praegu arutame? Tegelikult me arutame selle põrsa üle, mis on meil kotis – me ju ei tea, missuguse kiirusega ja kuhu poole suundutakse.

Hoopis selgemaid tulemusi sidususe või lõimumise edukuse analüüsil annaks aga käitumise võrdlemine. Võrrelda tulekski põlis- ja välispäritolu rahvastiku kriminogeensust, tööpuudust, nende seas HIV-viiruse levikut, kangete narkootikumide tarvitamist, keskmist eluiga jne. On väga selgeid parameetreid, mille alusel saaks vaadata, kuivõrd lõimunud ühiskond on, ja vaadata nende muutumist ajas. Vot siis saab otsustada, kas me liigume sidususe suunas või mitte. Selliste uduparameetritega seda me tegelikult kindlaks ei tee.

Nii, ja kõige olulisemaks selle arengukava puudujäägiks on immigratsiooni mittearvestamine. Kui ikkagi immigratsioon jätkub sellises mahus nagu viimasel kahel aastal, siis tuleb ausalt öelda, et lihtsalt loobume sidusa ühiskonna kujundamisest, või siis tuleks see sidusus Eesti ühiskonnas hoopis ümber defineerida. Nii nagu uusvasakpoolsed paljude mõistetega teha üritavad.

Kokkuvõttes mina ei tea, mida see arengukava Eestis paremaks teeb või kus koha peal meil neid konkreetsemaid sihte seab. Küll aga teatavasti tuleb eurorahade taotlemisel arengukavale viidata. Kasulik on see ühelt poolt kirjutada valmis võimalikult uduselt ja teisalt rõhuda nendele väärtustele, mida arvatakse Brüsseli bürokraatidele meeldivat. Nii on need arengukavad sellisel kujul tegelikult Euroopa Liidu institutsioonide kaudseteks instrumentideks meie ametnikkonna juhtimisel. Aitäh!

12:53 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Marko Šorin, palun! Lisaaega? Kolm minutit lisaaega. Palun!

12:53 Marko Šorin

Tänan! Lugupeetud istungi juhataja! Head Riigikogu liikmed! Austatud minister! Esmalt ma tahangi tänada kultuuriminister Anneli Otti põhjaliku ülevaate eest. Mul on siiras hea meel, et valminud on Eesti jaoks niivõrd oluline ja põhjalik dokument, mis loodetavasti ka aktiivset kasutamist leiab. Sidusa Eesti arengukavas käsitletavate teemade edendamiseks oli varasemalt meil mitu arengudokumenti. Nüüd on need siin ilusti koos.

Juba arengukava väljatöötamise protsess on iseenesest väärtus omaette ning sisendit annab see just põllult saadaoleva informatsiooni põhjal. Isegi parimad meist ei saa teada, mis toimub lähima viie, veel vähem üheksa või kümne aasta pärast. Küll võime ära markeerida trendid, mis meid suure tõenäosusega ees ootavad.

Keskerakonna fraktsiooni nimel soovin antud arengukava kontekstis tähelepanu pöörata kohanemis- ja lõimumispoliitikale. Enne kitsaskohtade lahendamist on oluline mõista, mida peetakse silmas kohanemise ja lõimumise all. Esmase kohanemise all peetakse silmas iseseisvat toimetulekut ja aktiivset osalust ühiskonnaelus. Ajaliselt on see piiritletud kuni viie aastaga.

Pikaajaline lõimumine on aga protsess, mille käigus kujuneb riigi identiteet ning tihedamad suhted kogukonna ja kohaliku elanikkonnaga. See tähendab, et eri keele- ja kultuuritaustaga inimesed kannavad eesti identiteeti, osalevad aktiivselt ühiskonnaelus ja jagavad demokraatlikke väärtusi ja ühist kultuuri ning tunnevad ühtekuuluvust. Ka spordivõistlustel elavad nad kaasa just meie sportlastele. Selleks tuleb luua võrdsed võimalused edukaks iseseisvaks toimetulekuks ja heaoluks kõigile Eestis elavatele inimestele.

Mul on hea meel tõdeda, et riik on antud valdkonda panustanud ning me näeme edusamme. Lõimuv Eesti 2020 lõpparuanne kinnitab, et areng selles valdkonnas on stabiilne. Eesti ühiskonna lõimumine on olnud järjepidev ja positiivse trendiga. Sallivust ja avatust on ühiskonnas rohkem ning eri rahvusest inimeste riigiidentiteet on tugev.

Oluline on märkida, et Eestis on leitud mõistlik tasakaal teisest rahvusest inimeste identiteedi ning eesti keele ja kultuuri vahel. Positiivse tulemuse saavutamiseks ei saa siin sundi kasutada. Eestis läbiviidud uuringud näitavad, et kui rahvusvähemuste esindajad peaksid Eestis elamiseks oma päritolukeelest ja -identiteedist loobuma, on nende riigiidentiteet oluliselt nõrgem kui mitmekultuurilises olukorras, kus enamusrühma liikmed toetasid nende keele ja kultuuri säilimist.

Eesti lõimumispoliitika eesmärk on ühistunde loomine ning lõimumine Eesti kultuuriruumi pinnalt. Meil on kokku 90 erinevat lõimumis- ning kohanemisteenust. Usun, et keegi ei kahtle selles, et Eesti riik peab kõikidele soovijatele tagama võimaluse õppida tasuta eesti keelt. Seda ülesannet täidavad 2018. aastast tegutsevad eesti keele majad Tallinnas ja Narvas, kus korraldatakse tasuta riigikeele kursusi ning tegevusi, mis võimaldavad eesti keelt kasutada ja laiendada suhtluskeskkonda keeleoskuste säilitamiseks. Tuntud on ka mõningad n-ö keelekohvikud või kooskäimise klubid, näiteks Pärnus.

Ka aktiivse eesti keele oskusega inimeste arv näitab tõusutrendi. Kui 2011. aastal oli see näitaja 36%, siis eelmisel aastal 41%. See näitab, et riigi pingutused kannavad vilja, kuigi tuleb tunnistada: kasvutempo võiks olla veel kiirem. Mitmed näitajad annavad aimu, et järjest suurem hulk Eestis elavaid inimesi tunneb tugevamat sidet meie riigiga.

Valdav osa nii Eestis eestlastest kui ka teistest rahvustest elanikest oli keskmise või tugeva riigiidentiteedi kandjad. Vähenenud on tööturulõhed eestlaste ja teisest rahvusest inimeste vahel. Samuti on kahanenud määratlemata kodakondsusega isikute arv ja suurenenud on Eesti kodanike arv. 72% kohanemiskoolituse läbinud uussisserändajatest hindasid, et nende konkurentsivõime ühiskonnas toime tulemiseks on paranenud. Need faktid annavad aimu, et Eesti riigi kohanemis- ja lõimumispoliitika kannab vilja ning me liigume järjest sidusama ühiskonna poole.

Kasutan siinkohal võimalust ja kinnitan – leian, et see vajab ülerõhutamist: Eesti on kestlik rahvusriik, kus kõigil on hea elada. Ma tänan teid tähelepanu eest. 

12:58 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Palun järgmiseks Eduard Odinets! Kolm minutit lisaaega.

12:58 Eduard Odinets

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud kolleegid! Austatud kultuuriminister! Alustan tänusõnadest. Väga suur töö on tehtud, väga arukas, selge, ja nagu siin juba sai mainitud, hästi illustreeritud ja loetav, liigendatud dokument. Ja põhimõtteliselt ka need eesmärgid, mida see arengukava välja toob, on selged, arusaadavad ja nendega võib ainult nõus olla.

Aga nagu ka eile kultuuri arengukava arutelul, ka siin tuleb nentida, et olulised ei ole ilmselt eesmärgid, sest nendega me oleme suuremas osas nõus, vaid olulisemad on need teed, kuidas nende eesmärkide poole liigutakse. Ja ilmselt siin on meil erinevad ideoloogilised lähenemised erinevalt poolt selles saalis. Aga ma usun, et kõigile on oluline, et Eesti ühiskond on sidus ja ühtehoidev. Kuidas me sinna jõuame? See on nüüd see küsimus, kus paraku Riigikogul, nagu siin ka juba öeldud, on käed lühikesed ja seda otsustavad juba teised inimesed, mitte Eesti Vabariigi parlament. Aga veel kord tänan kõiki selle arengukava koostajaid. See protsess oli pikk, protsess oli keeruline. Oleme kuulnud ka kultuurikomisjoni istungil, kuidas esialgu oli üks arengukava, siis muutus ta teiseks ja lõpuks isegi kolmandaks. Aga tulemus on hea. Ja kaasamisprotsess oli väga oluline ja väga-väga tõhus ja selle eest tuleb koostajaid tänada.

Sotsiaaldemokraadid, kelle nimel ma täna siin kõnelen, kindlasti toetavad üldeesmärki, et Eesti riik on kestlik, Eesti riik on rahvusriik ja Eesti riik on maa, kus kõigil on hea elada. Ja nagu ma ütlesin, ühtehoidmine ja sidus ühiskond on need märksõnad, millest me tahaksime rääkida.

Mõned märksõnad, millele tahaksin võib-olla rohkem tähelepanu pöörata. Selle arengukava kolm suunda või kolm komponenti või kolm valdkonda, mida see katab. Lõimumine ja kohanemine on esimene, selle seos sidususega, sidusa ühiskonnaga ja selle üldeesmärgiga on täiesti arusaadav ja täiesti mõistlik. Teine pool on kodanikuühiskonna arendamine, ka selle seos sidusa Eestiga on aimatav, on selge. Ja kui me vaatame arengukava üldeesmärki, siis on ka täiesti sees kogukondade võimestamine, kogukondade sidustamine, ja kõik sellised asjad sobivad siia konteksti. Kolmas suund aga rahvastikuregistri arendamine ja sinna panustamine. No see tundub küll, ma ei tea, kas see on nüüd pintsaku varruka külge õmblemine või vastupidi, aga igal juhul ei tundu ta siia väga sobivat ei oma eesmärkide poolest, ei oma ülesehituse pärast ja nende teemade pärast, miks ta siin on. Ma küsisin seda ka kultuurikomisjonis siseministri käest. No see vastus oli väga loominguline. Arusaadav, et igat valdkonda saab siduda ükskõik millise valdkonnaga. Aga see rahvastikuregistri teema tundub siin täiesti ebaloogiline. Võib-olla kusagil keegi valitsuse tasandil, ministeeriumide tasandil saab seal midagi veel parandada. See sobiks palju rohkem mingi e-ühiskonna arengukavasse või mingisse muusse dokumenti.

Eraldi tahaks rõhutada haridusvaldkonda ja hariduse olulisust selle arengukava kontekstis. Olen seda küsinud ka kultuurikomisjonis ja olen küsinud ka täna. Tahaks võib-olla rohkem sellel teemal debateerida ja seda teemat arutada, aga paraku, nagu me teame, üks küsimus siin saalis ja rohkem meil seda arutelu eriti ei ole. Ometigi on haridusvaldkond see, mis on baasvaldkond, millest algab kogu meie ühiskonna sidusus, algab lõimumine ja algab tegelikult ka kohanemine. Ja ilmaasjata ei soovinud ma täpsustada ministrilt, mis on ikkagi haridusvaldkonna eesmärk sidusa Eesti arengukava kontekstis. Sest aina rohkem tundub, et niipalju kui on arengukavu, niipalju on ka hariduslikke eesmärke. Nii nagu täna sai juba tsiteeritud, eesti keele arengukava seab ühte eesmärki, Eesti haridusvaldkonna arengukava teist eesmärki, aga kui me vaatame sidusat Eestit, siis seal on hoopis kolmas asi. Ja ma ei saanud väga hästi ministri sõnadest, et see arengukava seda teemat ei puuduta. Puudutab väga otseselt, räägib väga otseselt koos õppimisest ja erineva emakeelega, erineva kultuuritaustaga inimeste koos õppimisest. See tähendab, et haridustemaatika on siin täiesti sees. Küll aga seab eesmärgiks hoopis muu asja, mida seavad keele arengukava ja hariduse arengukava. Loodetavasti jällegi keegi kusagil, ilmselt valitsuse tasandil, suudab kunagi ikkagi siiski kokku leppida, mis on meie ühine eesmärk haridusvaldkonnas küsimuses, mis puudutab muukeelseid õpilasi, eestikeelset õpet, eesti keele õpet ja koos õppimist. Nagu sai juba öeldud, sotsiaaldemokraadid loomulikult toetavad koosõppiva kooli mudelit ja kõike, mis sellega seotud on.

Tore näha selles arengukavas inforuumiteemasid. Väga oluline küsimus ja loodetavasti suudab kultuuriminister ka tagada sellele teemale piisavalt rahalist ressurssi, et nii venekeelsed kui ingliskeelsed kanalid kui ka riiklik kommunikatsioon oleks tasemel ja jõuaks kõikide inimesteni ja kõik me viibiksime ühises inforuumis, sõltumata emakeelest ja kultuuritaustast.

Tööturuteemad on väga olulised. Loodetavasti koostöös Sotsiaalministeeriumiga suudetakse ka siin leida piisavalt võimalusi, et need lõhed, mis on muukeelsete inimeste ja eestikeelsete inimeste vahel tööturul nii tööhõive kui ka palkade osas, väheneks ja jõulisemalt. See on üks kõige nõrgemaid kohti võib-olla isegi kogu selles süsteemis.

Kohalike omavalitsuste teema on väga oluline. Ja üleilmne eestlus on loomulikult siin tähtsal kohal, kuigi terminoloogiaga on siin pisut segased lood. Ei saagi aru, kellest räägitakse, Eesti inimestest, eestlastest, eesti päritolu inimestest, kes nad ikkagi on, et seda tuleks kindlasti täpsustada, kas mõistetes või tekstis endas. Ja kodanikuühiskond, kolmas sektor, väga hästi kirjutatud, kohe näha, et kunagi oli see eraldiseisev arengukava, nüüd on ta siia toodud, aga väga hästi sidustatud teiste valdkondadega ja ka lõimumisega ja kohanemisega.

Igal juhul sotsiaaldemokraatide fraktsiooni nimel tänan koostajaid selle põhjaliku dokumendi eest. Ja kui teil on vaja meie nõu või mingeid küsimusi jääb õhku, siis pöörduge, aitame hea meelega. Aitäh!

13:07 Aseesimees Martin Helme

Heiki Hepner, palun! 

13:07 Heiki Hepner

Aitäh, hea istungi juhataja! Austatud kolleegid! Sidusa Eesti arengukava eesmärk on muuta Eesti järgmisel kümnendil senisest siduvamaks ja kaasavamaks ühiskonnaks. Isamaa fraktsioon, kelle nimel ma hetkel kõnelen, on sellega täielikult nõus. Arengukava üldeesmärk on lahti mõtestatud nii: Eesti on kestlik rahvusriik, kus kõigil on hea elada. Eesti inimesed on koostöömeelsed, jagavad ühist kultuuriruumi, väärtustavad Eesti riiki ja tunnevad ühtekuuluvust, sõltumata emakeelest, kultuuritaustast või elukohast. Mitmekesises Eestis jagavad kõik inimesed demokraatlikke väärtusi ja kannavad ühist identiteeti. Riigi tegevus on inimesekeskne ja toetab kogukondade arengut. Kõik inimesed tunnevad, et nad on väärtustatud ja kaasatud. Eesti inimesed soovivad oma elu Eestiga siduda.

See on suurepärane sissejuhatus ja pole põhjust kahelda, et kõik 101 Riigikogu liiget tegelikult seda soovivad. Aga vaatame, kuidas see arengukava siis tegelikult aitab sellele üldeesmärgile, sellele suurepärasele sissejuhatusele kaasa. Et eeltoodut saavutada, oleks tegelikult vaja liikuda õmblusteta ühiskonna poole. Aga enne õmblusteta ühiskonda on vaja need tükid tegelikult kokku õmmelda, kokku kasvatada, kokku liita ja alles siis saame alustada õmbluste kaotamist.

Paraku peab ütlema, et see arengukava oma mittekonkreetsuses, piisavas ebatäpsuses ja ka, kui soovite, siis teravuse puuduses ei ole piisav jõud sellise ühiskonna poole liikumisel ja ma arvan, et siin tuleb veel valitsusel kõvasti tööd teha. Vaatame võib-olla natukene vormilist poolt. Olen ikka küsinud siin ka mõõdikute kohta. Tõepoolest, arengukavas on 18 mõõdikut, 12-st neist on andmetega sisustatud. See teeb juba tubli kaks kolmandikku. Eile oli alla poole, nii et võiks ju ütelda, et edasiminek on suurepärane. Aga minu jaoks on see ikkagi ebarahuldav. See lihtsalt näitab, et meil puudub piisav konkreetsus ja piisav soov, piisav teravus.

Hea kolleeg Eduard Odinets siin juba puudutas kohanemist ja lõimuvat Eestit. Ta tõi võrdluse eesti keele arengukavast, hariduse arengukavast. Ja kui me paneme siin siduva Eesti arengukava, siis me tõlgendame eesti keele omandamist erinevalt. Selle asemel et otseselt ütelda, et eestikeelsele haridusele tuleb üle minna, püstitada see teema serviti, me räägime, et tuleb alustada alusharidusest, mis annab piisava keeleoskuse, ja nii edasi ja nii edasi. Konkreetsus on tegelikult puudu ja see on probleem. Kui me vaatame üleilmast ... Eestit. Üleilmne eestlus on kindlasti küsimus, mis väärib põhjalikku arutamist, aga ka siin me tegelikult näeme, et oleks vaja suuremat konkreetsust. Me näeme, et me soovime, et 76 protsendilt kasvaks Eesti ühiskonda kaasatud välismaal elavate eestlaste arv 85 protsendile.

Palun lisaaega!

13:11 Aseesimees Martin Helme

Kolm kuni kolm minutit lisaaega, palun.

13:11 Heiki Hepner

Kuid me ei püstita tegelikult väga konkreetset eesmärki, kuidas me siiski need meie kaasmaalased Eestisse saame, kui suur see arv võiks olla, et see pingutus oleks maksimaalne. 

Tõesti üks selline tuumakas osa selles arengukavas on, selles osas tuleb kindlasti kiita. See on kogukondlik Eesti. Siin on mitmed teemad, millest praegu ei jõua pikalt rääkida ja mis on üsna hästi avatud ja millega tuleb olla nõus ja rahul. Aga markeerin ära võib-olla kõige olulisema kitsaskoha. See on eelarve maht. Meil on sellele valdkonnale ette nähtud 3 miljonit eurot. Natukene alla 3 miljoni euro aastas on ilmselgelt liiga vähe. Kui me vaatame ainuüksi riigi panust ajalooliste riikliku kaitse all olevatele pühakodadele, siis noh, see summa võiks kuluda ainult sellele ja muu valdkond jääks katmata.

Tõesti, see nutikas rahvastikuarvestus, see osa selles arengukavas tundub kunstlik, aga kui ta juba siin on, siis võiks ta olla ka tegelikult konkreetne, märksa konkreetsem. Ja ta võiks haarata kas või rahvastikuloendust, kuidas me seda e-riigina korraldame. Eesti kui digiriik tõesti oleks õigem ehk mingis digivaldkonna arengukavas. Aga ka siin ma näen tegelikult sellist ettevaatlikkust, mittekonkreetsust.

Ma toon ühe näite. Rahvastikuregistris olevate elukohaandmete tegelikkusele vastavate andmete osakaal on praegu 75 protsenti ja see võiks kasvada üle 75 protsendi. Aga kui palju? Ja miks üldse 25 protsenti inimestest ei ole kantud rahvastikuregistrisse nende elukoha järgi? Tõesti, ilmselt ei ole see võib-olla selle arengukava küsimus, aga kui me juba selle siia sisse toome, siis peaksime looma tervikpildi.

Sidus, ühte hoidev ühiskond on meie kõigi Eesti ja tegelikult selle nimel peame pingutama me kõik, sealhulgas ka Vabariigi Valitsus. Tänan kõiki kõiki, kes on selle arengukava koostamisse panustanud, kuid tegelikult see töö on veel pooleli ja sellepärast soovin jõudu selle töö jätkamiseks. Rohkem täpsust! Rohkem konkreetsust! Ja kui soovite, rohkem teravust, rohkem serviti! Aitäh!  

13:15 Aseesimees Martin Helme

Tarmo Kruusimäe, palun! 

13:15 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Hea minister! Head töökaaslased! Need, kes te kuulate praegusel hetkel kabinetis, sest ma tean, et kabinetis on alati kordades parem kuulata. Aga mitte sellest ei tahtnud ma rääkida. "Selleks, et kõik ausalt ära rääkida, pean ma alustama sellest ..." – nii algas vist "Agu Sihvka annab aru" ehk siis tuletaksin meelde, et 2019. aastal moodustati valitsus. Enne seda aga olid Riigikogu valimised ja koostati erinevaid programme. Minul kui Isamaa rahvuslaste ühenduse esimehe õlule oli antud mitmete peatükkide koostamine, milleks oli ka rahvuslus, milleks oli ka väliseesti kogukond, mida me keeleliselt nimetasime ulgueestlasteks. Ta  tundub võib-olla natukene võõristav, ühel hetkel aga ei ole. Koalitsioon siis, ja moodustas ka rahvastikukriisi probleemkomisjoni, ja meil oli ka rahvastikuministri portfell, või portfelli ennast nagu ei olnudki. Oli mapp. Ja nii need kaks ja kolm erinevat asja koostööd alustasidki. Riigikogus on olnud korduvalt väliseesti toetusrühmi. Ja praegu võib-olla ma olen ka kui mitte toetusrühma esimees, vaid pigem räägin siin kui toetusrühma liige, sest ma ei ole kooskõlastanud seda toetusrühma liikmetega, enda vaba sõnavõttu, ja erakonda esindab ma täpselt nii palju, et Isamaa rahvuslaste ühendus.

Ma tahaksin öelda selle arvamise, et mis need kõiki olid, et miks see nutikas arvestus on sisse tulnud. See oli probleem, rahva loendamise probleem ja kaks erinevat koolkonda. Sotsioloogid tahtsid rohkem pappi saada, et veel rohkem uurida, uurida ja uurida, see on sihuke igikestev tegevus. Ja teised tahtsid hirmsasti, et andke aga meile jälle üks miljon, me teeme ühe IT-asja, aga mitte kunagi me ei kirjuta tööülesannetesse sisse, et see peab ühilduma juba olemasolevate süsteemidega, sest pärast patsiga poisid ütlevad, et ups, see ei ühildunud, sest keegi meile seda ei öelnud.

Minu küsimused, mis ma esitasin ja nendel suurtel ümarvormidel, ega seal vastust kohe ei saagi vahest. Hea kultuuriminister näpsas siseministri eest võib-olla selle vastamise vooru ära, see on täiesti tavapärane. Ja alates 2014. aastast, kui me räägime, et Euroopas keelustati väga palju internetivaenulike väljaannete edasiandmist, et terrorioht oli äärmiselt suur Euroopas, siis sellest hetkest oli ka see mõte, et riigile vaenulike telekanalite retransleerimine kui selline lõpetatakse ära. Mitte me ei pane telekanaleid kinni, vaid me lihtsalt ei võimalda. Täna me võime Eestis rääkida impeeriumimeelsetest telekanalitest. Ja kui me vaatame ka meie COVID-i vastu võitlemist, siis me näeme, et kui inimesed elavad hoopis väljaspool Eesti kultuuriruumi, siis nad saavad oma informatsiooni kuskilt mujalt ja sellest ka selline nakatumiste arv.

See dokument on selles suhtes hea, et siia on sisse kirjutatud sõna "rahvusriik", uuesti. Me ei räägi eestimaalastest, kõikidest nendest-nendest, vaid me räägime ikkagi julgelt eestlastest. Aga millegipärast me ikkagi veel ei saa aru, mis vahe on vähemusrahvus või rahvusvähemus. Ametnikud ütlevad, et kuna ta tõlkes on üks ja sama, siis eesti keeles tegelikult ta tähendab midagi muud. Rahvusvähemus on eesti rahvuse vähemused: setod, saarlased, mulgid. Vähemusrahvused on aga eestlastest väiksemad rahvusrühmad ja need on vähemusrahvused. Tallinna Linnavolikogu juba sai nendest dokumentidest aru õigesti täpselt, kui ma alati küsin, kas jälle hakkate setodele raha andma, et nad õpiksid eesti keelt. Aga seda ta ei olnud.

Mul oleks hea meel, kui me kaasaksime kõiki väiksemaid eesti kultuuriseltse, mis on üle maailma laiali, sest nagu me rääkisime, see erisus, see mitmekesisus, meil on seda kõike täpselt vaja kätte saada ja seda ta ei tule meil.

Lõpetuseks tahaksin öelda seda, et sinna on tulnud ka kodanikuühiskonda natukene, et praegu on KOV-valimised. Ma ei tea, kuidas teil on, aga ma olen 16 aastat olnud Kristiine linnaosas ja ka mittetulundusühingute ja sihtasutuste ja rahaliste taotluste läbivaatamise komisjoni liige. Ning olukord on selline, et 32 000 elanikuga Kristiine linnaosas on meil jaotada 3000 eurot. See teeb siis kuskil kaheksa eurot kodaniku kohta aastas. Niimoodi seda kodanikuühiskonda küll ei edenda. Aga miskit juba on tegelikult olemas, aga parlamendina me peame ütlema, et nojah, aitäh!

13:20 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Peeter Ernits, palun!

13:20 Peeter Ernits

Hea juhataja ja kolleegid! Ma võtsin mõned kapsad kaasa veel. Mida siin on, eesti keel ja transport ja liikuvus., noortevaldkond, ei jõudnud kõiki tirida siia, polnud mõtet ka. Vabandust! Teate isegi, kes läbi lugenud on. Et jälle ilus bumaaga, 37 lehekülge teksti ja tabeleid ja kõik ilusti illustreeritud. Vabandust, oleks võinud isegi seda teha. Libedad pealegi veel, väga libedad. Ja see võib-olla ka üldiselt iseloomustab. Siin paljud kolleegid on juba enne öelnud, et selline ümar ja vähe konkreetsust, ja jumala nõus. Mõned mõõdikud ei ole veel selgedki, nagu lugupeetud kultuuriminister ütles, aasta lõpul kuuleme. See on selline sile, libe, uus dokument.

Teema on väga oluline. Aga ma hiljuti, valimised käivad ja kohtusin ühe bussijuhiga. 10 aastat Soomes olnud. Rääkis, et kui ta 10 aastat tagasi läks sinna bussijuhina Helsingisse, siis neli-viis inimest paarisajast olid natuke teistsugused kui soomlased, noh, enamasti tumedad. Praegu, 10 aastat hiljem on tema üks väheseid valgenahalisi, kes tegeleb selle tähtsa tööga seal. Miks ma seda räägin, on see, et me oleme tegelikult rindejoonel. Rootsi on teisel pool ja kõik need nooled tulevad ka meile, jõuavad. Ja siin arengukavas on algul ilusad joonised, suur ring, kus tuleb hulk nooli meie poole, kõik need ulatuslikud rändevood ebastabiilsetest piirkondadest, tööränne, kliimapagulus jne. Kõik see on reaalsus, kõik see tuleb. Ja paljuski on juba praegu, olukord on umbes samasugune, kui omal ajal lauldi laulu laulva revolutsiooni eel, et peatage Lasnamäe. Ma ei tea, mida praegu peaks peatama.

Nii et on hea, kui selline dokument on meil olemas, sidusa Eesti arengukava, mida siis teha nii-öelda rindejoonel või peagi rindejoonele jõudva riigina. Aga jah, see on üsna tänamatu ja raske töö, mida siin teha. Tõesti, 2018 alustati tööga, kolm aastat on pingutatud, aga ma vaatasin, et kellega siis on, kas on kõigega kooskõlastatud, siis on see, nagu ma siin märkisin, üllatusega avastasin, et Mägi-Eesti või Põlva-, Võru- ja Valgamaa, kust juhtumisi on ka lugupeetud kultuuriminister pärit, on ilmselt nii lootusetud paigad, et nendega ei peetud vajalikuks isegi kooskõlastada, arutada asja. Võib-olla ma eksin, aga igal juhul paberid näitavad nii. Hiiumaaga peeti vajalikuks. Aga see selleks. Nii et igal juhul palju tööd, aga mulle tundub, vähe villa.

Teine asi, kujundame sihtrühmade ühine, arusaadav ning usaldusväärne kommunikatsioon ja inforuum. Vaatame täna uksest ja aknast välja. Rahvas on kahte lehte löödud vähemalt, piirangud, mida ei ole suudetud adekvaatselt seletada inimestele. Ka Toompeal inimesed on välja tulnud ja tulevad ilmselt veel lähiajal. Ja me räägime nüüd, et peaks seda ruumi looma. Ometi pole ruumi loodud. Kui Marju Lauristin, keda ma tihti ei kiida, aga hiljuti tema üks intervjuu ERR-i portaalis oli, kus ta ütles ilusti, et mis on algul untsu läinud, et seda kosmeetikaga ei paranda. Ma pean silmas praeguse valitsuse poliitikat vaktsineerimise ja koroonaga võitlemise koha peal. Laipa sa võid ju meikida ja ilustada, aga lihtsam oleks ta lihtsalt ära viia ja alustada nullist peale. Samamoodi nagu see vabadussõja võidusammas: maha tõmmata ja teha midagi sellist, mida ei pea nii palju kulutama.

Aga kui vaadata siin mitmeid asju. Näiteks, väga huvitav on vaadata ettepanekuid, mida on tehtud sellele suurele tööle ja mida on siis vastatud. Juhin tähelepanu võib-olla kõige rohkem, kui räägitakse kogu nendest demograafilistest asjadest ja muudest, millega ka mina olen siin mõnda aega seotud olnud ühes komisjonis, mida tapeti ära ...

13:25 Aseesimees Martin Helme

Peeter, vabandust, kas sa soovid lisaaega?

13:25 Peeter Ernits

Jah, paluks küll jah.

13:26 Aseesimees Martin Helme

Kolm minutit lisaaega.

13:26 Peeter Ernits

Ja siin need ettepanekud on mõistlikud, mida ei hakka ette lugema siin, aga igal pool on öeldud, et selgitatud ja siis vaadake varasemat. Ja mis seal varasemas on? On see, et kui see võimupööre toimus ja siis minu komisjoni hea liige Signe Riisalost sai minister, siis tehti korrektiivid ja hakati koostama heaolu arengukava 2023–2030. Ja kõik needsamad asjad lükati sinna. Nii et veel paar aastat. Kõik need teemad praegu selles arengukavas nagu ei kajastu, et kunagi uute valimiste ajal ajaks või kusagil võib-olla tuleb midagi välja. Ja seal on väga huvitav, väga huvitav väljaütlemine siin. Perede liidu poolt juhitud tähelepanu, et kestlik ... Vabandust! On juhitud tähelepanu, et rahastamise puhul on kestlik Eesti, see osa kõige viletsamas seisus, aga samas on see just suunatud eesti rahvuse, keele ja kultuuri ja kõige selle preambuli teksti säilimisele. Ja teised põhiteemad on, nagu siin seletuskirjas või paranduses on, on rahvusriigi rahvastiku arenguga lõdvemalt seotud, aga rahastuse järgi, rõhutan, rahastuse järgi on ilmne, et kestlik Eesti pole üldse kõige olulisem. Aga sellega ei saa mina küll nõustuda, meie seal seina ääres reas ka mitte. Ja oodata nüüd veel järgmist arengukava, mis tuleb kindlasti väga ilus, võib-olla 40 lehekülge või 37, kindlasti läikival paberil, mis kukub siit kergesti laualt maha teiste omasuguste pealt.

Kõigepealt aitäh, lugupeetud minister, et selline paber on valmis tehtud, aga ta võiks olla palju konkreetsem, palju selgem, sest väljakutsed, mis meie ees seisavad, on väga suured ja väga teravad. Ma rõhutan taas: me oleme rindejoonel. Ja kordan veel, minu meelest oleks võinud ka Mägi-Eesti inimestega seda asja arutada, kust sa ise pärit oled. Aitäh!

13:28 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Paul Puustusmaa, palun!

13:28 Paul Puustusmaa

Suur tänu! Head inimesed! Austatud minister! Ma pean ütlema, et mul on südamest kahju. Mul on südamest kahju nendest töötundidest, nendest tuhandetest ametnikest, kaasatud organisatsioonidest, kes on selle kallal tööd teinud – terve lehekülje täis –, et produtseerida midagi sellist, mis on tõsiselt mittevajalik.

Üldse viimasel ajal on meil siin Riigikogus saanud tavaks võtta vastu meeletult palju erinevaid arengukavasid 5, 10 ja 15 aasta peale, see on nagu põhitegevus. Lisaks loomulikult Euroopa Liidu direktiivid. Just nagu ise ei peaks me enam midagi mõtlema ja tegema. Aga võib-olla see on valimistega seotud – võib-olla –, aga võib-olla sellega, et meil ei olegi enam funktsiooni siin. Tegeleda arengukavadega – see, nagu mu hea kolleeg Jaak Valge ütles, on väär. See on kohatu juba ainuüksi seetõttu, et tõepoolest – Jaagul oli õige märkus – me oleme olukorras, kus ametkonnad kirjutavad meile ette tegevusi ja meie poliitikutena peame noogutama ja tegelema. Tegelikult peaks vastupidi olema. Enamgi veel, sellel on poliitiliselt ebakohane mõõde. Jaa, see on täpselt niimoodi, et tõepoolest, kui meil oleks olemas poliitilised võimud ja valitsusringkonnad, kes on võimul 15, 20, 25, 30 aastat järjest, siis ma saan aru, et tehakse selliseid pikki arengukavasid. Aga meil on teine süsteem. Meie parlamentarismis on ikkagi niimoodi, et nelja aasta pärast tulevad uued poliitikud, neil on uued mõtted, uued tahted. Aga neile on midagi ametnike poolt pikalt ettekirjutatud ja voilà. No ei ole kohane, tõesti ei ole.

Teine probleem on tõepoolest ka see, ja jälle ma pean tuginema oma hea sõbra Jaagu sõnadele, et tegemist on jah mitte ainult ideoloogilisega, vaid tegemist on ka laialivalguva ja kohati väga ebaküpse asjaga. Mõningal määral ma saan nendest asjadest aru, aga see arusaam viib ainult negatiivsetele järeldustele. Kui me 2010. aastal käisime vaatamas NO-teatrit, "Ühtse Eesti suurkogu", siis mulle tundus, et tegemist on sellise hea peene poliitilise huumoriga. Kui 2010. aastal me vaatasime telest "Riigimehi" ja seal oli selline tegelane nagu sotsiaalse sidususe minister, mida Taavi-nimeline näitleja esitas, siis tundus ka see hea huumor. Aga täna me elame selles. Täna me kuuleme sellest tegevuskavast aastani 2030, et meil on olemas kultuurilise mitmekesisuse amet, kantsler. See kõik läheb sinna. Sinna kanti see läheb. Me tegeleme sidususega, kaasavusega, väärtustega, sallivusega, avatusega – kõik sellised poliitilised loosungid. Mul on sellest tõesti kahju, me võiksime tegeleda millegi mõistlikuga. Saage aru, see on vale suund sellisel moel liikuda.

Minu mõte on selline ja ma usun, et väga paljud inimesed toetavad seda, et meie siin rahva raha eest, rahvale antava aja eest tegeleksime vähem ebaotstarbeka asendustegevusega, tühja-tähjaga, poliitiliste loosungitega ministeeriumides, Riigikogus. Need asjad las jäävad parteidele. Jaa, parteidele makstakse raha ja antakse võimalus selleks, et tegeleda poliitiliste loosungitega. See tegevus siin, ma ei tea, kui palju miljoneid see on maksma läinud, aga ma tean seda, et see läheb veel 200 miljonit maksma, kui me hakkame seda ellu viima kuidagi, mingil moel. See ei ole hea.

Ja teate, mul on veel üks asi, mille üle mul on ainult hea meel: täna Hanno Pevkur ütles meile selle istungi avamisel, et selle kava ärakuulamisel me otsust vastu ei võta. See on väga hea. Meil jääb üle ainult plaksutada selle peale ja loota, et see jääbki poliitiliseks teatriks ja edasi ei arene. Aitäh!

13:33 Aseesimees Martin Helme

Suur tänu! Riigikogu liikmetel rohkem sõnavõtusoove ei ole, aga kultuuriminister Anneli Ott on palunud ka läbirääkimistest osa võtta. Palun!

13:33 Kultuuriminister Anneli Ott

Aitäh, austatud istungi juhataja! Ma mõne sõnaga kommenteeriks läbirääkimistel välja toodud mõtteid. Kõige rohkem käis läbi see Kagu-Eesti kaasamise teema. Selgituseks, et dokumentides välja toodud nimekiri oli otseselt arengukava arutelud maakondades, kuid Kagu-Eestis toimusid 2019. aastal Kagu-Eesti välitööd, mille raames tegelikult seda teemat arutati, lisaks toimus maakonnatuur 2021. aastal, kus "Kultuur 2030" raames ka Kagu-Eesti maakondades teemat arutati. See maakondade tuur Kagu-Eestisse oleks jõudnud, kuna välitööde raames arutati juba, teistkordselt, aga tulid piirangud peale ja selle tulemusena otseselt teistkordset külastust sinna piirkonda ei tulnud, kuid kindlasti arengukava üks osa, mis on seotud romade teemaga, on kindlasti väga tihedalt ka Valga maakonnaga seotud ja need arutelud on toimunud, lisaks linnade ja valdade päeval samamoodi kohalikud omavalitsused olid aruteludesse kaasatud, sh Kagu-Eesti.

Nüüd nendest mõõdikutest. Samamoodi meil on mõõdikud olemas, me teame, mida me mõõta tahame. Me ootame tõesti erinevate uuringute andmeid. Üks on Välisministeeriumi tehtud suurem uuring ja need andmed, nagu ma enne mainisin, peaksid laekuma selle aasta lõpuks. Ja teine on siseturvalisuse uuring, mille mõõdikuid me ootame järgmisel aastal. Tõesti, üks on arengukava koostamise protsess, aga samal ajal paralleelselt on väga palju erinevaid uuringuid, mida me saame kasutada mõõdikute määramisel, aga need ei ole üksüheselt ajastatavad, nii et seetõttu mõned mõned algandmed on veel ootel. Aitäh teile, kõike head ja suur tänu selle väga konstruktiivse arutelu eest!

13:35 Aseesimees Martin Helme

Rohkem sõnavõtusoove ei ole. Sellega on arutelu lõppenud, päevakorrapunkt ammendunud. Istung on lõppenud.

13:35 Istung lõppes

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee