Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

header-logo

13:58 Istungi rakendamine

14:00 Esimees Jüri Ratas

Head ametikaaslased! Austatud Riigikogu! Tere päevast! Alustame Riigikogu täiskogu VI istungjärgu 3. töönädala kolmapäevast istungit. Kõigepealt palun Riigikogu kõnetooli neid Riigikogu liikmeid, kes soovivad üle anda kas eelnõusid või arupärimisi. Jaanus Karilaid, palun!

14:00 Jaanus Karilaid

Head kolleegid! Eesti Vabariigi põhiseadus tugineb eeldusele, et Eestimaa rahvas on oma kodus peremees. Sõnal "iseseisvus" ei ole mitte ühtegi teist tähendust. Põhiseaduse sissejuhatust võib ju tsiteerida söögi alla ja söögi peale, aga kui hakata rääkima, et rahvas tahab ennast ise valitseda, siis jäädakse häbelikult vait. Keskerakond ei jää. Meie kindel veendumus on, et sõltumatu Eesti Vabariik on meie suurim rahvuslik ühisvara. Igal inimesel on õigus oma sõltumatule arvamusele ja vabadus teistega kokku leppida, millises riigis ta tahab elada. Riik ei pea oma rahvast kartma, sest rahvas ise on selle riigi teinud. Las ta teeb siis edasi, päevast päeva, aastast aastasse, sajandist sajandisse. Las ta ütleb, kes pääseb kohalikku omavalitsusse, kes pääseb järgmisse parlamenti. Las ta ütleb, kes on omal kohal Kadriorus. Kui me usaldame rahvast, siis usaldame iseennast ja oma riiki. Eesti Vabariik püsibki usaldusel ja see on põhjus, miks Keskerakonna juhtimisel antakse koos ühe sotsiaaldemokraadi ja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna saadikute nimel üle presidendi otsevalimise eelnõu. Kunagi oli Keskerakond selle ideega aastaid üksi. Meil on siiralt hea meel, et nüüd saame rääkida eelnõule allakirjutajate puhul juba kolmest erakonnast. Varem või hiljem me teeme selle ära. Tuletan meelde, et ka president Lennart Meri toetas otsevalimise mõtet. Eelnõule on allkirja andnud 45 saadikut. Tänan teid!

14:02 Esimees Jüri Ratas

Ma palun Riigikogu kõnetooli Tarmo Kruusimäe.

14:02 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea esimees! Head töökaaslased ja inimesed, kes te jälgite meid interneti vahendusel! Isamaa Erakonnale on äärmiselt tähtis, et eestlane saaks Eestimaal eestikeelset teenindust. Meie keeleseaduses määratletud sunniraha määrad on jäänud oma ajale jalgu. Viimati menetleti neid 2014. aastal: 64 eurot eraisikule, 640 eurot juriidilisele isikule. Me oleme siin eri valitsustega tõstnud sunniraha määra suisa 10 000 eurole, aga Isamaa eesmärk ei ole mitte inimesi karistada, vaid motiveerida neid keeleseadust täitma. Sestap ei ole meiepoolne tõus sugugi nii kolossaalne, kui siin juba mainitud 10 000 eurot. Isamaa arvab, et eestlane peab Eestimaal saama eestikeelset teenindust. Seega palun saadikutel seda eelnõu toetada. Aitäh!

14:04 Esimees Jüri Ratas

Ma palun Riigikogu kõnetooli Vabariigi Valitsuse esindaja Heili Tõnissoni. Palun!

14:04 Valitsuse esindaja Heili Tõnisson

Austatud esimees! Hea Riigikogu! Vabariigi Valitsus algatab täna seitse seaduseelnõu. Esimeseks, meresõiduohutuse seaduse täiendamise seaduse eelnõu. Riigikogus esindab seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust majandus- ja taristuminister. Teiseks, töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ning teiste seaduste muutmise seaduse [ning töölepingu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse] muutmise seaduse eelnõu. Selle seaduseelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust tervise‑ ja tööminister. Kolmandaks, väärteomenetluse seadustiku, liiklusseaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu. Riigikogus esindab seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust siseminister. Neljandaks, alkoholi‑, tubaka‑, kütuse‑ ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu. Viiendaks, hasartmängumaksu seaduse ja riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu. Kuuendaks, käibemaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu. Seitsmendaks, alkoholi‑, tubaka‑, kütuse‑ ja elektriaktsiisi seaduse ning vedelkütuse erimärgistamise seaduse muutmise seaduse eelnõu. Riigikogus esindab eelnimetatud nelja seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust rahandusminister. Kõik eelnõud on edastatud elektrooniliselt. Aitäh!

14:05 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! See võimalus tõesti on, et need elektrooniliselt edastada. Rohkem eelnõude ega arupärimiste üleandmise soovi ei ole. Tulenevalt sellest olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud üheksa eelnõu ning vastavalt meie kodu- ja töökorra seadusele otsustab Riigikogu juhatus nende edasise menetlemise.

Head ametikaaslased, viime läbi kohaloleku kontrolli. Kohaloleku kontroll.

14:06 Esimees Jüri Ratas

Kohale registreerus 75 Riigikogu liiget, puudub 26.

Head ametikaaslased, nüüd on siin üks päevakorra täpsustus. Ma palun tähelepanu! Tänase viienda päevakorrapunkti juures – see on Isamaa fraktsiooni algatatud kodakondsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu, mis kannab numbrit 388, tegemist on meil esimese lugemisega – teeb komisjonipoolse ettekande põhiseaduskomisjoni liige Marko Torm. Nii, see täpsustus on teile edastatud, seega võime minna asja kallale ja asuda tänase päevakorra menetlemise juurde.


1. 14:07 Elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu (156 SE) kolmas lugemine

14:07 Esimees Jüri Ratas

Esimene päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu 156 kolmas lugemine. Kas fraktsioonide esindajad soovivad avada läbirääkimised? Seda ma arvasin, et soovivad. Seetõttu tekkis ka väike paus. Ma avan läbirääkimised ja palun Riigikogu kõnetooli Eesti Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esindaja Jevgeni Ossinovski. Tegite siin väikest närvide mängu. Jah, palun!

14:08 Jevgeni Ossinovski

Aitäh, austatud istungi juhataja! Palun kolm minutit lisaaega.

14:08 Esimees Jüri Ratas

Jah, kohe ongi kaheksa minutit.

14:08 Jevgeni Ossinovski

Lugupeetud kolleegid! Täna on lõppfaasi jõudnud teema, mida on viimase kümnendi jooksul arutatud korduvalt, ja siiani õnneks on õnnestunud selle eelnõu vastuvõtmine ja jõustumine. Täna on lõppotsustuse hetk Riigikogu saali käes. See on kahtlemata ... (Juhataja helistab kella.) ... kaalukas otsus, mille tegemisel kannab igaüks teist vastutust oma südametunnistuse ees, ja arvestades, et see puudutab ka keskkonda, siis ka tulevaste põlvede ees. See on halb seadus[eelnõu], ja seda kolmel põhjusel.

Esiteks ja põhiliselt on ta halb keskkonna vaates. Võib ju arvata, et näete, see on ju eelnõu, millega suurendatakse taastuvenergia osakaalu Eesti energiatootmises, ja sellisena võiks ju minusugune keskkonnasõbralik inimene selle üle rõõmustada. Aga seda ma teha ei saa. Nagu ikka juhtub asjadega, mis algavad väikesel tasandil ja on sellisena mõistlikud – kui nad saavutavad globaalse, üleüldise ja toetusskeemidega toetatud mahu, muutuvad nad absurdseks. See on juhtunud puidu biomassi põletamisel energia saamiseks. Kunagi väga mõistliku plaanina alanud ettevõtmisest, et kohalikus katlamajas võiks sooja ja elektri tootmiseks efektiivselt ära kasutada puidutööstuse jäätmeid, saepuru ja oksi-latvasid, on saanud Euroopas tegelikult suur tüvepuidu põletamise aktsioon, milles Eesti on üks eestvedajaid. Meie mets põleb ka teiste Euroopa Liidu riikide ahjudes väga suures mahus. Viimatine Euroopa Liidu Ühisteaduskeskuse raport on selgelt näidanud, et taastuvenergia direktiiv, mis on lubanud riikidel sellele peale maksta, ongi tegelikult suurendanud tüvepuidu põletamist ahjudes, mis on halb nii kliimale kui ka elurikkusele. See teadustöö on teile kõigile kättesaadav ja ka eesti keelde tõlgitud.

See on olnud halb otsus üleeuroopaliselt. See on toonud palju kasu vähesele hulgale inimestele, kes on selles valdkonnas rikastunud, ka Eestis on neid. Aga mõju keskkonnale on olnud halb ja me peame sellele piiri tõmbama. Põhiline, millest see alguse sai, on see, et meil lubati lisaks kohalikule katlamajale põletada puitu suurtes kondensatsiooni elektrijaamades, fossiilkütuste kateldes, üle 100-megavatistes. See on fossiilkütuste lobi poolt välja võideldud erand direktiivis ja selle toel on see juhtunud. Eesti on siiani sellest arutusest hoidunud. See on olnud suur kaklus, aga me oleme suutnud sellest hoiduda. Me ei maksa peale sellele, et Auvere elektrijaamas põletatakse metsa ja 60% energiast valatakse lihtsalt jõkke. Sellist lollust me ei tee. Aga selle eelnõuga me hakkame seda tegema. Selle asemel et võidelda Euroopa tasandil selle vastu, et me Euroopas ebaefektiivselt oma puiduressurssi sellisel viisil põletame, me tegelikult hakkame tegema sedasama ja sunnime oma tarbijaid sellele peale maksma.

Mõju raiemahule on ilmselge. Eelnõu kohaselt võib täiendavalt kuni 2 miljonit tihumeetrit ahjus põletada ja on selge, et niivõrd suur nõudluse kasv suurendab ka raiemahtu. Rääkimata selle mõjudest, mis on Eesti kontekstis, kus nii ökoloogid kui ka kliimateadlased on ühte meelt, et me peame raiemahtu vähendama. Sama, muideks, on meile ette pannud ka Euroopa Komisjoni nägemus aastaks 2030: vähendada raiemahtu Eestis 2,5 miljonit tihumeetrit aastas. Nii et keskkonna seisukohast see on ogar. 2021. aastal, kui rahvusvaheline kliimapaneel on juba näidanud, et pooleteisekraadine soojenemine on vältimatu ja meil on elurikkuse kriis, on see, et me oleme nõustunud kliimaneutraalsuse ettepanekutega hakata massiliselt puitu fossiilkütuste ahjus põletama, lihtsalt ogar. See on ogar mõte.

Lisaks sellele ... (Juhataja helistab kella.) ... Ma tean, ma kõnelen nii hästi, et see tekitab saalis lausa lainetusi.

Teiseks, see on halb eelnõu tarbijale. Keegi ei keela täna puude põletamist Narva ahjudes. See lihtsalt on üldiselt majanduslikult ebaotstarbekas, sest puitu ei peaks massiliselt suures fossiilkütuste ahjus põletama, sellele tuleb subsiidiumi peale maksta. See tähendab seda, et elektri hind selle seaduse mõjul, juhul kui see käivitub, tõuseb. See on regulatiivne otsus, millega suurendatakse elektri hinda Eesti tarbijatele. Alles eile me siin arutasime, et vaadake, milline hull lugu, elektri hind on liiga kõrge, me peaksime astuma samme, et tarbijale leevendust pakkuda. Selle eelnõuga me astume reaalse sammu selles suunas, et tarbijale elektri hind kasvaks. Minu meelest ei ole see õige, praegusel hetkel päris kindlasti mitte. Ja arvestades seda, et see tuleb keskkonna hävitamise hinnaga, on see ka põhimõtteliselt vale.

Kolmandaks on see seadus[eelnõu] põhiseadusevastane ja siin ei ole kahjuks midagi öelda. Valitsusliit on oma kiire rapsimisega esitanud selle kohta muudatusettepanekud, mis on muutnud ta põhiseadusega vastuolus olevaks. Nimelt, põhiseaduse § 113 nõuab, et maksud kehtestataks seadusega Riigikogu poolt. Ei ole võimalik delegeerida näiteks maksumäära kehtestamise õigust valitsuse tasandile, välja arvatud mõnel erandlikul juhul, kuid ka siis peab seaduses olema määratud maksimummäär, see, millest sõltub see, mismoodi seda maksu kehtestatakse. Praeguse eelnõuga need piirangud on pealt ära võetud ja põhimõtteliselt selle eelnõuga on võimalik valitsusel ainuisikuliselt otsustada, et näiteks aastal 2025 on taastuvenergia tasu kolmandiku võrra suurem. Selline õigus selle eelnõuga antakse Vabariigi Valitsusele. Nii laia delegatsiooninormi põhiseadus kindlasti ette ei näe ja seda teha ei tohiks. Sellele on juhtinud tähelepanu ka Riigikogu õigus- ja analüüsiosakond. See on ebakvaliteetselt tehtud ettepanek ja sellisena ta kindlasti põhiseaduslikku kontrolli läbida ei tohiks. Ja loomulikult parlament, kes on teadlik, et see seadus on põhiseadusega vastuolus, ei tohiks selle eelnõu poolt hääletada.

Kokkuvõtteks, aastast 2016, kui mina olen selle eelnõuga tegelenud – ja ma tõesti, kolleegid teavad, tean selle eelnõu teemat peensusteni –, on kõige nukram olnud see, et viie aasta jooksul on meil arusaama ja teadmist selles, et ebaefektiivset masspõletamist fossiilkütuste ahjudes ei tohiks keskkonna vaates teha, tulnud massiliselt juurde. Seda on tulnud rahvusvaheliselt, seda on tulnud Eesti-siseselt, seda nõuab meilt Euroopa Liit. Seda ütleb seesama Euroopa Liidu Ühisteaduskeskus. Täna enam ei saa öelda, et me ei tea. See otsus, mis siia on toodud, on teadvalt keskkonnavaenulik ja sellele peab hääletama vastu. Aitäh!

14:16 Esimees Jüri Ratas

Aitäh teile! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Isamaa Erakonna fraktsiooni esindaja Sven Sesteri. Palun!

14:16 Sven Sester

Aitäh, lugupeetud juhataja! No nihuke tunne on, nagu kahte erinevat eelnõu menetletaks siin saalis, vaadates eelkõneleja lausungeid ja ütlusi. Ma arvan, et tegemist on väga hea eelnõuga. Pigem ma isegi ütleksin, et seda on natuke nuditud, vaadates seda, millisena ta tuli kunagi Vabariigi Valitsusest Riigikogusse ja millisena ta täna siit välja läheb. Võiks isegi öelda, et mingil määral on ambitsioonitaset alla viidud ja ju see siis on mingite kompromisside tulemus tänaste koalitsioonipartnerite vahel. Juhin tähelepanu, et see eelnõu on tulnud siia Riigikogusse varasema koalitsiooni poolt vaadatuna.

Aga teen mõned tähelepanekud, et mitte pikalt rääkida. Me oleme siiamaani pööranud tähelepanu peaasjalikult ju uutele reguleeritavatele tootmisvõimsustele elektriseadmete puhul ja uutele reguleerimisvõimaluseta tootmisseadmetele. Peaasjalikult on need võimalikud varasemad koostootmisjaamad, või kui räägime reguleerimata võimalustest, siis tuul, päike, hüdro jne. Nüüd me pöörame tegelikult tähelepanu ka olemasolevatele tootmisseadmetele ja ma arvan erinevalt eelkõnelejast, et biomassikasutus on taastuvenergiakasutus. Ja ma enne ütlesin, et ambitsioonitase on isegi natukene madalamaks läinud: ma saan aru, et läbirääkimiste teel on algselt ette nähtud 15 eurolt toetusmäär praeguseks hetkeks jõudnud 10 euroni. Tõesti oli potentsiaalne kartus see, et hind, mida hakatakse maksma võimaliku puidu eest, võiks mõjutada turgu. Hea küll, tegemist on kompromissiga, aga vaadates praeguseid väärispuidu müügihinna tasemeid – on ta siis kask või mänd või midagi muud –, on need hinnatasemed tunduvalt kõrgemad. Hind ise ütleb ära selle, et sul sisuliselt ei ole muud alternatiivi, kui sa tahad puitu ahju ajada, sul on tegelikult risu, võsa ja kõik selline n‑ö väheväärtuslik puit. Hindaja ise paneb selle paika.

Jevgeni Ossinovski ütles, et – ma panin selle kirja – väike hulk inimesi on saanud kasu. Tegelikult see nii ei ole. 100 000 metsaomanikku on Eestis. 100 000 metsaomanikku! Kui härra Ossinovski peab silmas, et see on väike hulk, siis ma arvan, et see on vale. Ma usun, et selle võimalusega, mis täna antakse, antakse tegelikult võimalus Eesti metsa ja võsa ühelt poolt puhastada ja teiselt poolt luua mingit lisandväärtust sellele väheväärtuslikule puidule, mis siiamaani ühes või teises kohas on. Nii et veel kord, ma pigem arvan, et ambitsiooni on tõmmatud natuke alla võrreldes varasemaga. Ma enne rääkisin sellest 15 euro pealt 10 euro peale minekust. Samamoodi on ka aastatega: varasemalt nähti ette kolmeaastased tsüklid, aga nüüd on mindud kaheaastasele tsüklile. Ma saan aru, et see on varasemate kompromisside tulemus.

Veel kord, ma arvan, et astudes samme taastuvenergia tootmisel või kasutamisel, on see tegelikult üks nendest sammudest – lisaks [tuulele] ja päikesele ka biomassi ehk puidu kasutusele võtmine. Mina küll arvan, et me võiksime seda seekord toetada. Aitäh teile!

14:20 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esindaja Kalle Grünthali.

14:20 Kalle Grünthal

Head kolleegid! See eelnõu tegelikult kaitseb Eesti elektrienergia tootmist, me saame ise selle tootmisega hakkama. [Elektrituru seaduse] § 594 lõiget 1 muudetakse ja see sõnastatakse järgmiselt: "Käesoleva paragrahvi kohaselt makstakse toetust, et toota taastuvast energiaallikast elektrienergiat 2030. aastal 40 protsenti Eesti summaarsest elektrienergia lõpptarbimisest." See ei tähenda loomulikult, et me hakkame mingit väärtuslikku puitu kuskile ahju ajama, vaid selle eelnõu tagamaad on hoopis palju kaugemal. Olles Euroopa Liidu asjade komisjoni liige, mäletan, et sellel kuul tuli meil lugemisele selline eelnõu, millega üritatakse piirata CO2 eraldumise eesmärgist ka sellesama elektrienergia tootmist biomassist ja taastuvast energiaallikast.

14:22 Esimees Jüri Ratas

Hea ettekandja, ma vabandan teie ees korra. Head ametikaaslased! Juhataja ei saa hakkama selle istungi juhtimisega. Palun tulge appi! Saalis on liiga suur lärm. Palun vaikust! Austame ettekandjat ja austame neid, kes soovivad kuulata. Aitäh! Palun, ettekandja!

14:22 Kalle Grünthal

Aitäh! Aga selle juured on hoopis selles, et sellesama Euroopa Liidu asjade komisjoni arutelu käigus selgus, et plaanis on muuta ka Saksamaa gaasitootmise teemasid, et kui palju seda on võimalik kasutada CO2 eesmärgil. Minul tõusetus selline küsimus, et huvitav, me praegu peame siin otsustama seda, et me ei kasuta enam biomassi oma elektrienergia tootmiseks, küll aga Saksamaa saab rahumeeli edasi kasutada gaasi, mis tuleb Nord Stream 2 kaudu Venemaalt ja mille tootmine sugugi eriti roheline ei ole. Kui ma selle kohta komisjonis ettekandjate käest küsisin, siis tuli sihuke väga ebalev vastus, et selles osas võetakse seisukoht võib-olla detsembris. Ma näen sellist olukorda, et praegu Euroopa Liit üritab oma direktiiviga sulgeda meie taastuva energiaallika põhjal elektrienergia tootmist, kuid vastuseta on küsimus, miks seda ei rakendata Saksamaa puhul gaasitootmises.

Juhtisin tähelepanu ka sellele, et tegelikult peaks olema vastupidi: kõigepealt me reguleerime ära selle gaasiosa ja siis alles läheme oma taastuva energiaallika regulatsiooni juurde. Kuid sinnapaika kahjuks see asi jäi. See seadus[eelnõu] annab meile siiski võimaluse olla ülimuslikum Euroopa Liidu direktiivi suhtes ja me siiski suudame säilitada ka taastuvast energiaallikast elektrienergia tootmise ja selle põhjal toetuse maksmise. Ma arvan, et see on hea eelnõu. Aitäh!

14:24 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Rohkem kõnesoove ... (Saalis heliseb mobiiltelefon.) Palun ka telefonid vaikseks panna. Aitäh! Väike vasturepliik kohapealt, Jevgeni Ossinovski, palun!

14:24 Jevgeni Ossinovski

Aitäh! Kuna kolleeg Sester tänuväärselt mainis minu kõnes esitatud väiteid, siis tõepoolest, Eestis on erametsaomanikke väga palju, aga nagu härra Sester väga hästi teab, on erametsaomand siiski tõsiselt koondunud. See tähendab seda, et suurt majanduslikku kasu, millest mina rääkisin, on Eestis saanud sellelt ärilt siiski käputäis inimesi.

Härra Grünthal on valesti aru saanud – see pole esmakordne – sellest, mismoodi toimib Euroopa Liit. Selles konkreetses küsimuses just nimelt Euroopa Liidu regulatsioon soosib seda, et Eesti metsasid massiliselt põletataks Euroopa Liidu liikmesriikide fossiilkütuste ahjudes. Ka sellelesamale skeemile, mida me praegu siin arutame, on Euroopa Liit riigiabiloa andnud. Aga see on halb regulatsioon, mis Euroopa Liidus on. See tegelikult võimendab kliimamuutusi ja kahjustab elurikkust, kuna raiemaht selle regulatsiooni tõttu, mis on taastuvenergia direktiivis, on märkimisväärselt kasvanud. Selle tagajärjel ei põletata energia saamiseks mitte ainult risu, nagu härra Sester väidab, vaid tegelikult aina rohkem põletatakse tüvepuitu, mis ei ole kuidagi tark ega mõistlik. Selles kontekstis minna ka ise seda lollust tegema – see tähendab, et me mitte lihtsalt ei põleta puid ahjus, vaid hakkame sellele ka peale maksma tarbija tariifist. See on ju asja tuum. Tegelikult me võiksime olla üks nendest, kes metsarikka riigina tahaks oma metsa kaitsta sellise rumala kasutuse eest ja otsida viise, kuidas seda päriselt väärindada, selle asemel et seda lihtsalt massiliselt põletada.

14:26 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma arvan, et ka Kalle Grünthalil on, kuna teda mainiti, vasturepliigi soov. Palun, härra Grünthal!

14:26 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Ma ei taha hästi nõustuda Jevgeni Ossinovski seisukohaga, et ma olen millestki valesti aru saanud. Asi on selles, et mina käin [komisjoni] istungitel kohal, aga Jevgeni väga tihti ei käi. Selles mõttes ei saa ju rääkida sellest, mida ise täpselt ei tea ja mida istungil öeldi. See on asja üks külg. Teine külg on muidugi see, et lugupeetud Jevgeni Ossinovski on ennegi eksinud siin mõningate asjaolude suhtes, mis puudutab näiteks seda, kui taheti vähendada Riigikogu liikmete kuluhüvitisi, et kanda need hoopis teisele eelarvereale, mida aga kahjuks ei ole võimalik teha. See oli vist, ma ei mäletagi, mis asi see täpselt oli, aga kaks nädalat või nädal tagasi oli see siin kõnepuldis arutusel. Nii et aitäh, Jevgeni, tähelepanu juhtimise eest, aga kõigepealt tuleb endale asjad, algtõed selgeks teha ja alles siis tuleks hakata kriitikat tegema.

14:27 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Meil on siin tööriistakastis erisuguseid võimalusi sõnavõtuks. Protseduuriline küsimus, Jevgeni Ossinovski.

14:28 Jevgeni Ossinovski

Aitäh, austatud istungi juhataja! Mul on teile küsimus. Kas te võiksite härra Grünthalile kinnitada, et [erinevalt temast] härra Ossinovski ei ole Euroopa Liidu asjade komisjoni liige?

14:28 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Kindlasti võin. Nii, nüüd rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised ja alustame lõpphääletamise ettevalmistamist.

Head ametikaaslased, panen hääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu 156. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

14:30 Esimees Jüri Ratas

Tulemusega poolt 69, vastu 9 ja 1 erapooletu, on Vabariigi Valitsuse algatatud elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu 156 seadusena vastu võetud. Esimese päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud. 


2. 14:31 E-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste seaduse, isikut tõendavate dokumentide seaduse ning riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (376 SE) kolmas lugemine

14:31 Esimees Jüri Ratas

Liigume edasi teise päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud e-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste seaduse, isikut tõendavate dokumentide seaduse ning riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu 376 kolmas lugemine. Kas fraktsioonide esindajad soovivad avada läbirääkimisi? Ei soovi. Alustame lõpphääletuse ettevalmistamist. (Helistab kella.)

Head ametikaaslased, saalis on liiga suur lärm. (Helistab kella.) Kas me võime minna lõpphääletuse juurde? Aitäh! Panen lõpphääletusele Vabariigi Valitsuse algatatud e-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste seaduse, isikut tõendavate dokumentide seaduse ning riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu 376. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

14:32 Esimees Jüri Ratas

Tulemusega poolt 76, vastuolijaid ja erapooletuid ei ole, on Vabariigi Valitsuse algatatud e-identimise ja e‑tehingute usaldusteenuste seaduse, isikut tõendavate dokumentide seaduse ning riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu 376 seadusena vastu võetud. Sellega on teise päevakorrapunkti käsitlemine lõpetatud.

Liigume edasi kolmanda päevakorrapunkti juurde. Kalle Grünthal, protseduuriline küsimus, palun!

14:33 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Ma hindan väga teie kalevipojalikku jõudu, aga ma kardan, et laud ei pea selle istungjärgu lõpuni teie meeletutele haamrilöökidele vastu. Muidugi positiivne on see, et võib-olla mõni ärkab üles.

14:33 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma käitun tulevikus nii, et hoian seda vara paremini. Liigume edasi.


3. 14:33 "Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021–2035" arutelu

14:33 Esimees Jüri Ratas

Kolmas päevakorrapunkt on "Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021–2035". Austatud minister, ma palun, et te istuksite. (Sumin saalis.) Ärme segame praegu, ei teie ega mina, siin saalis toimuvat. Aitäh! Ma palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks majandus- ja taristuministri Taavi Aasa. Palun!

14:34 Majandus- ja taristuminister Taavi Aas

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Austatud Riigikogu liikmed! Tutvustan teile täna "Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021–2035" eelnõu. Arengukava on koostatud esmakordselt pikaks perioodiks, 15 aastaks, kuna paljud valdkonnas toimuvad muutused, sealhulgas suuremad investeeringuobjektid, nagu Rail Balticu ehitus, Tallinna–Helsingi tunneli ehituse kaalumine ja üleeuroopalise TEN-T transpordivõrgustiku väljaehitamine, on pikaajalised ja tulemuste avaldumiseks kulub aega. Samuti on silmas peetud kooskõla riikliku arengustrateegiaga "Eesti 2035".

Arengukava koostamine on olnud kaheaastane avatud protsess, millesse on olnud kaasatud väga lai hulk transpordi- ja liikuvuspoliitika huvilisi. Arengukava sisuosa on kokku pandud mitmesugustel kaasamisüritustel kogutud sisendite, ITF-i ja OECD uuringu eksperthinnangute ja mudeldamistulemuste ning MKM-i parema eksperditeadmise põhjal. Arengukava eelnõus on arvesse võetud lisaks tavapärastele kooskõlastamise ja avalikustamise protseduuridele ka KSH aruande tulemusi ja soovitusi. (Juhataja helistab kella.) 

"Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021–2035" on koostatud mitmeliigiliselt ehk läbivalt on peatükkides käsitletud kõiki transpordiliike – maantee, raudtee, meri ja õhk – ning kõiki liikumisviise. Eesmärk on näiteks CO2 vähendamine, energiakulu vähendamine ja ühistransporti kasutavate reisijate arvu suurendamine. Selle saavutamiseks on mitmeliigiline planeerimine ülioluline. (Juhataja helistab kella.) Arengukava fookuses on transpordivahendite negatiivse keskkonnajalajälje vähendamine, selle mõõtmiseks kasutame peaasjalikult CO2 vähendamise indikaatorit. Samas saavutame transpordi rohestamisega palju muid kaasnevaid keskkonnaalaseid eesmärke, nagu puhtam välisõhk, millel on positiivne mõju ka inimeste tervisele.

Arengukava eelnõu eesmärk on palju ambitsioonikam kui kehtivad kohustused, aga jääb siiski veel alla äsja väljapakutud paketile "Fit for 55". Selle paketi põhimõtted saame arengukavasse üle võtta alles siis, kui oleme paketi "Fit for 55" põhimõtted ja eesmärgid liikmesriikidega läbi arutanud. Arengukava on üles ehitatud põhimõttel, et seda saab ja peabki jooksvalt, vastavalt vajadusele muutma ja täiendama. Transpordi arendamisel tehtavad jõupingutused on suunatud võrreldes varasemate arengukavadega erakordselt investeeringumahukalt sellele, et inimestel oleks võimalikult mugav kasutada tänapäevast ühistransporti, aga ka jalgratast. Me peame autoliiklusele looma konkurentsivõimelise alternatiivi.

Selge fookus on liiklusohutusel, mille lõppeesmärk saab olla ainult null surma transpordis. Kuid arengukava perioodiks on seatud eesmärk, et meil ei hukkuks aasta jooksul liikluses rohkem kui 30 inimest. Eesmärk on võtta eeskuju Põhjamaadest ja Hollandist, kus jalgrattakasutus on kasvav ja suure populaarsusega nii suuremates kui ka väiksemates linnades. Riigi poolt oleme ka selle suuna arendamist prioriseerinud ja rahaliselt toetanud suuremaid linnu rattataristu väljaarendamiseks. Eesmärk on suurendada arusaamist jalgrattast kui täiesti normaalsest ja konkurentsivõimelisest igapäevasest liikumisvahendist. Selle muudatuse kaudu saame ka oma liikluskeskkonda ohutumaks teha.

Näeme, et taristut tuleb kavandada säästvalt ja multimodaalselt. Arengukava kirjeldab nelja astme printsiipi: enne, kui lahendada transpordiprobleem uue taristu ehitamise teel, tuleks läbi kaaluda kõik muud alternatiivid, näiteks kas on võimalik seda probleemi lahendada nõudluse mõjutamisega, taristu tõhusama kasutusega või taristu pisemate kohandustega. Lähtuda tuleb põhimõttest, et riik saab vajaduse korral nõudlust suunata. Ehk teisisõnu, kui me edendame rööbastransporti autode asemel, kasvab rööbastranspordi kasutajate arv, mitte autokasutajate arv. Samas peame aga tagama ohutud ühendused meie peamiste linnade vahel. Jätkuvalt on kavas ehitada Tallinna–Narva- ja Tartu–Pärnu-suunalised maanteed neljarealiseks, et vähendada aegruumilisi vahemaid ja suurendada liiklemise ohutust. Jätkub ka riigi kruusateede asfalteerimine, et parandada ühistranspordi kvaliteeti ja pakkuda ettevõtetele paremaid teid.

Järgmise 15 aasta jooksul on kavas suurendada raudtee võimaldatavat kiirust, muuta see keskkonnasõbralikumaks, näiteks elektrifitseerimise teel, millele kulub kokku 250 miljonit eurot, ning luua uusi ühendusi ja suunata nii reisi- kui ka kaubaliiklus maanteelt raudteele. Eesmärk on jõuda 2035. aastaks Tallinnast Narva ühe tunni ja 45 minutiga ning Tartusse ühe tunni ja 30 minutiga. Lisaks kiiruse suurendamisele olemasoleval raudteel hangime juurde uusi ronge, et parandada ühendust. Praegu on teostamisel hange kuue rongi ja optsioon kümne rongi soetamiseks. Nendele lisanduvad omakorda Rail Balticu rongid. (Juhataja helistab kella.) Ühtlasi luuakse rahvusvaheline rongiühendus Euroopaga ehk valmib Rail Baltic. Samuti on plaanis võtta kasutusele koostoimes ülejäänud raudteevõrguga vastavalt nõudlusele Rail Balticu trassile ette nähtud kohalikud peatused.

Arengukava on mitmeliigiline ehk kajastab läbivalt kogu transpordipoliitikat, sealhulgas meretransporti, ning ühtlasi asendab seni kehtinud merenduspoliitika aastateks 2014–2020. Kavas on muuta meretranspordi sektor konkurentsivõimelisemaks ja rohelisemaks ning ühendada see muu taristuga. Eesmärk on suurendada Eesti lipu all sõitvate laevade arv 360-ni. Lisaks ootame järgmisel teenindusperioodil parvlaevaühenduse liinidele keskkonnasäästlikumaid laevu, et vähendada laevanduse keskkonnajalajälge. Esimene täiselektriline laev peaks tulema liinile 2024. aastal.

Lennunduses oleme võtnud ambitsiooniks lennunduse rohestamise ja digipöörde. Eesmärk on avada elektri- ja vesinikumootoritega õhusõidukite regulaarlennuliinid. Samuti on suur potentsiaal mehitamata lennuliikluses, mille tarbeks tuleb juba praegu ettevalmistusi tegema asuda.

Oluline on ka rõhutada, et kinnitatud valdkondliku arengukava olemasolu on Euroopa Komisjoni kehtestatud eeldus, et saaksime hakata kasutama Euroopa finantsperioodi 2021–2027 vahendeid. Transpordisektorisse on meil planeeritud hetkel üle 600 miljoni euro ühtekuuluvusfondi ja ERF-i vahendeid. Palun teil eelnõu toetada. Aitäh!

14:41 Esimees Jüri Ratas

Aitäh, austatud minister! Teile on ka küsimusi. Kristen Michal, palun!

14:41 Kristen Michal

Aitäh, austatud esimees! Hea minister! Ma küll olen selle punkti kaasettekandja ja olen kava lugenud, aga ma loen ka sotsiaalmeediat. Üks meie kolleegidest on seal kirjutanud, kuidas selle arengukavaga tulevad teemaksud, ummikumaksud, uued kütusemaksud. Ja siis ta on kirjutanud trükitähtedega: käiks üle jõu. Kommenteerige, palun! Avalikkus kindlasti tahaks teada, millised uued maksud meil selle kavaga siis tulevad.

14:42 Majandus- ja taristuminister Taavi Aas

Aitäh! Selle kavaga ei tule mitte ühtegi uut maksu.

14:42 Esimees Jüri Ratas

Sven Sester, palun!

14:42 Sven Sester

Aitäh! No ma ei tea, ettekandja oli küll praegu väga kidakeelne. Ma loen üle, vist umbes kuus sõna oli selles lauses, mis ta vastas. Üllatavalt lühike oli see vastus. Mina olen ka seda arengukava lugenud ja ma vaatasin just, et Eesti Linnade ja Valdade Liit on toonud kooskõlastusringil välja eraldi selle koha, kus on peatükk "Kasutaja maksab". Seal on toodud ilusti välja, et liikuvuskäitumist mõjutavad kohalikud maksud: ummikumaks, automaks, taristukasutustasud jne. Kuidas nendega on? Ja siis olete ilusti öelnud ka ministeeriumi poolt, et no me natukene pehmendame seda sõnastust. See on must valgel kirjas, ma midagi välja ei mõtle, lugege ka arengukava, sealt tuleb ilusti see välja, kooskõlastustabelist. Mul on ka küsimus teile, hea minister, et mis see nüüd on. Kas me sisuliselt avame praegu ust? Jah, me praegu ummikumaksu ei kehtesta, aga ütleme, et see on tulevikus ikkagi võimalik. Me tegelikult loome täiesti uue fooni. Kas see on niimoodi?

14:43 Majandus- ja taristuminister Taavi Aas

Aitäh! Annan siis natuke pikema selgituse sellele küsimusele. Kui te seda arengukava loete, siis näete, et tegelikult on transpordisektoris CO2 vähendamise eesmärk üsna ambitsioonikas. CO2 vähendamine saab tulla ainult selle arvel, et me kasutame vähem fossiilkütuseid. Ainult siis saab CO2 õhku paiskamine väheneda. Fossiilkütused on need, mida me maksustame kütuseaktsiisiga, mille kaudu laekub meie eelarvesse raha selleks, et hoida korras meie taristut ehk teid. Kui me selle kava eesmärgi saavutame, siis päris kolmandikku see jalajälg ei vähene, aga peaaegu kolmandiku küll. See omakorda tähendab seda, et väheneb ka kütuseaktsiisi laekumine riigieelarvesse, sest nad on omavahel üksüheselt seotud.

Põhjus, miks nendest tasudest on selles eelnõus juttu, on see, et selle perioodi jooksul, kui me oleme oma CO2 vähendamise eesmärki saavutamas, tuleb otsustada, kuidas me tulevikus kogume riigieelarvesse raha, et hoida korras oma teid, taristut. Ehk teisisõnu, täna tuntud kütuseaktsiis, mida kogutakse fossiilkütuse liitrilt ja mida tulevikus enam ei laeku, tuleb asendada mingisuguse teise tasuga, et taristut korras hoida. See arengukava ise ei ütle, mida me peaksime kasutama hakkama, küll aga viitab sellele, et tulevikus maksukeskkond muutub. Kui me tanklas bensiini ja diislikütust enam ei müü, samas teame, et elektriautod ja tulevikus ka vesinikuautod tahavad kindlasti sõita korralikul taristul, siis me lihtsalt peame tegema või meie järglased peavad mingil hetkel tegema otsuse, kuidas praegune kütuseaktsiis asendada.

14:45 Esimees Jüri Ratas

Raimond Kaljulaid, palun!

14:45 Raimond Kaljulaid

Aitäh, härra esimees! Austatud minister! Teed-tänavad on meie ühine hobi ja kirg, ma tean. Mu küsimus puudutab arengukava lehekülge 20, seal on prognoos kulude ja investeeringute kohta. Ma saan aru, et kõnealuse perioodi jooksul on kavas selle elluviimisesse panustada 12,4 miljardit eurot, ja ma vaatan, et sellest omakorda ligi 2 miljardit eurot läheb maanteede ehitusse. Ma ei vaidlusta seda, maanteede ehitus ja liiklusohutus on väga olulised, ja ma arvan, et üle Eesti inimesed ootavad seda. Aga säästvale linnalisele liikuvusele on ette nähtud kõigest 200 miljonit eurot, seda on kümme korda vähem. Kas teile ei tundu see panus tagasihoidlik? Kas te ei arva, et tegelikult tuleks säästva linnalise liikuvuse osa oluliselt suurendada, et saavutada need ilusad eesmärgid, mis siin on kirjas [ja mida kajastavad] muu hulgas need paljud pildid, millel on rattaga inimesed, kaane peal ja ka mujal? Kas pole veidi kidur see 200 miljonit?

14:47 Majandus- ja taristuminister Taavi Aas

Aitäh! Alati võiks rohkem panustada. Ma ei tea valdkonda, kuhu ei võiks rohkem panustada. Ja kui rohkem panustada, siis tavaliselt juhtub nii, et ikka jääb puudu. Miks maanteedele on nii palju ette nähtud? Tõepoolest, ma arvan, et meil on ikkagi vaja ära teha vigade parandus ja ehitada välja korralikud ühendused meie suuremate linnade vahel. See, et meil neid täna ei ole, on lihtsalt viga ja see on ka põhjus, miks konkreetselt teedele on ette nähtud nii palju, proportsionaalselt rohkem raha. Aga tõesti, see ei ole midagi muud kui vigade parandus.

14:47 Esimees Jüri Ratas

Head ametikaaslased! Tulenevalt meie kodu- ja töökorra seadusest võib Riigikogu liige esitada kummalegi ettekandjale ühe suulise küsimuse. Jüri Jaanson, palun!

14:47 Jüri Jaanson

Suur tänu, austatud minister! Mainisite oma ettekandes, et arengukava käsitleb kergliikluse ohutust ja turvalisust. Üldiselt transport ja liikumine ei käi mitte ainult maa peal, vaid see käib ka mere peal, käib vee peal. Merd te mainisite, aga on olemas ka jõeliiklus ja jõgedel-meredel kergliiklus. Minu küsimus on, et kui palju see arengukava käsitleb jõel toimuva kergliikluse ohutust ja turvalisust. Kergliikluse all mõtlen sõudmist, aerutamist, sellist mittemotoriseeritud viisil liikumist.

14:48 Majandus- ja taristuminister Taavi Aas

Aitäh! Ma pean tunnistama, et väga palju see arengukava tõesti sellist liikumist ei kajasta. Aga arengukava on alles esimesel lugemisel, lugemiste vaheajal on väga oodatud kõikide, ka Riigikogu liikmete ettepanekud, kuidas seda arengukava saaks veel paremaks teha.

14:49 Esimees Jüri Ratas

Heiki Hepner, palun!

14:49 Heiki Hepner

Aitäh, hea istungi juhataja! Austatud minister! Ma jätkaksin sealt, kus mu hea kolleeg Sven Sester pooleli jäi. Tõepoolest, ma markeerin ära mõne lehekülje, kus ikkagi sõnaselgelt on öeldud, et on nii ummikumaks, transporditaristu kasutamise maks kui ka transpordivahendi kasutamise maks, need on esitatud näiteks lehekülgedel 11 ja 24. Tegelikult minu küsimus tuleneb sellest, et okei, ummikumaksuga kiusame tallinlasi, palju õnne, ma ei hakka selle üle pikalt diskuteerima, aga maaelu ilma autota, nagu siit välja koorub, on praktiliselt võimatu. Kuidas te ikkagi kavandate regionaalarengut, kui te need maksud kehtestate? Ja tõepoolest, mina ei leidnud siit seda, et nende maksudega kavandatakse asendada kütuseaktsiisi. Tõesti, ma seda siit dokumendist ei leidnud. Aga ma saan aru, et te niimoodi praegu lubate.

14:50 Majandus- ja taristuminister Taavi Aas

Aitäh! Mõned minutid tagasi siitsamast Riigikogu puldist öeldi, et makse saab kehtestada ainult Riigikogu. Kui te omistate mulle seda au, et ma hakkan makse kehtestama, siis kinnitan teile, et kindlasti mul sellist plaani ei ole ja mul ei ole ka sellist õigust. Siin tõepoolest ei ole otseselt öeldud, et tulevikus kütuseaktsiis maksuna kaob ära. Aga veel kord, lugege seda sisuliselt: kui CO2 jalajälg väheneb – CO2 saab tekkida ainult fossiilkütustest –, siis järelikult on loogiline, et fossiilkütuste kasutamine väheneb ja sellega koos väheneb tulevikus ka kütuseaktsiisi laekumine. Arengukava ei kehtesta mitte ühtegi maksu, maksuteema on sellest arengukavast täiesti eraldi. Muide, meil praegu tegelikult juba kehtib raskeveokite maks, see on juba olemas. Aga veel kord, selle arengukavaga ei kehtestata mitte ühtegi maksu.

14:51 Esimees Jüri Ratas

Merry Aart, palun!

14:51 Merry Aart

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Austatud minister! Te kasutasite siin sõna "elektrifitseerimine". Kui ma õigesti aru sain, on see tulevik. Kuulan siin neid diskussioone ja saan aru, et ebakvaliteetse puidu ahjupanemine on patust, põlevkivi on patust, diislikütus on patust. Ma ei tea, kas aatomielektrijaama meil tuleb või ei tule, eks see on ka patust. Aga ma küsin, et kust tuleb elekter. Kas te olete arutanud, et kui me tahame minna üle elektriküttele – elekter on hästi oluline –, siis kust see elekter meile tuleb? Ega meil teda praegugi ju ülearu ei ole.

14:52 Majandus- ja taristuminister Taavi Aas

Aitäh! Just eile oli meil siinsamas Riigikogu saalis selle üle päris pikk ja huvitav arutelu. Ma arvan, et see oli hästi vajalik arutelu, hästi huvitav arutelu. Selle arengukava kontekstis me räägime eelkõige Eesti Raudtee taristu elektrifitseerimisest. Osaliselt on see nüüdseks juba elektrifitseeritud, aga sellega tuleks edasi minna. Need eelmised küsimused viitasid ka elektriautode suuremale hulgale. Selle õnnestumiseks peame kindlasti looma enam võimalusi elektri tootmiseks, eelkõige keskkonnasõbraliku elektri tootmiseks. Aga nii nagu me ka eile rääkisime, peab meil kindlasti olema ka juhitavat elektrienergiat, et saaksime hakkama ka sellises olukorras, nagu me täna elektriturul oleme. Õnneks on meil olemas juhitav elektrienergia ja ma olen päris kindel, et aastani 2035 juhitava elektri osas meil suuri muutusi ei tule. Võimalik, et kui need debatid, diskussioonid on edukad, mis puudutab aatomienergeetikat, siis võib-olla aastaks 2035 võib Eestis juba olla ka aatomielektrijaam. Aga see muidugi eeldab seda, et kõigepealt on need tulised debatid edukalt peetud. Igal juhul see on kindel, et juhitavat energiat on meil vaja. Kindlasti on meil aastaks 2035 ka paremad ühendused oma naabritega. Praeguse olukorra üks põhjusi on see, et meil ei ole piisavat ühendust Põhjamaadega. Kui neid ühendusi oleks rohkem, siis kindlasti oleks meil ka rohkem keskkonnasõbralikku ja odavamat hüdroenergiast tehtud elektrit.

14:55 Esimees Jüri Ratas

Timo Suslov, palun!

14:55 Timo Suslov

Aitäh, austatud juhataja! Hea minister! Kindlasti te arvate, et ma küsin vesiniku kohta. Aga seekord ma seda ei tee, sest eile te ütlesite siitsamast puldist, et mõned õunad on nendele inimestele pähe kukkunud, kes vesinikust räägivad. Ma küsin ühistranspordi korralduse kohta. Selles arengukavas on uuritud ühistranspordi kasutatavust ja leitud, et selle osakaal tegelikult kahaneb. Muu hulgas on hästi palju tasuta raha pandud ühistransporti. Millal see pilootprojekt ära lõpeb, nii et me selle tasuta raha paneksime kvaliteeti, mida ühistransport kindlasti nõuab?

14:56 Majandus- ja taristuminister Taavi Aas

Aitäh! Riik ei ole teinud kellelegi kohustuseks pidada ühistranspordivõrku nii, et see oleks tarbijale tasuta. Omavalitsused, omavalitsusliidud ja ühistranspordikeskused on seda ise otsustanud, neile on antud võimalus. Mina ise loodan, et selliseid võimalusi pakutakse Eestimaal aina rohkem, sest on inimesi, kellele see võimalus on päriselt oluline. Aga veel kord: seda ei ole tehtud kellelegi kohustuseks, see on kohaliku omavalitsuse otsustuspädevuses.

14:56 Esimees Jüri Ratas

Helir-Valdor Seeder, palun!

14:56 Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Lugupeetud minister! Kas nende asendusmaksudega ei või juhtuda nii, nagu on juhtunud praegu elektri hinnaga – need asendusmaksud, millest me siin räägime, on ummikumaksud ja muud võimalikud kütusemaksud –, et me kehtestame need üle jõu käivate hindade tulemusena hiljem? Täna me näeme, mis on juhtunud elektri hinnaga, see lihtsalt käib inimestele üle jõu. Nüüd me püüame jalajälge transpordis vähendada selle kaudu, et kehtestame uusi makse, mis võivad hakata inimestele üle jõu käima ehk auto pidamine võib lõpuks osutuda inimestele üle jõu käivaks.

Mul on lihtsalt üks märkus. Ma vaatasin, et ummikumaksude kohta on öeldud, et need on mõeldud inimestele, kes sõidavad autoga linnakeskustesse. Mina olen alaline liikleja linna suunal ja võin öelda, et kui ma Tallinnasse sõidan, siis pärast Ülemiste ristmiku ületamist on linnakeskusesse sõita väga lihtne, seal ei ole mingit ummikut. Linna pääsemisel ja linnakeskuse ümber on ummikud. See oli öeldud märkusena.

14:57 Majandus- ja taristuminister Taavi Aas

Aitäh! Jaa, linnakeskuses liiklemine muutus Tallinnas palju lihtsamaks, kui tulid bussirajad. Just nimelt bussirajad. See oli aastaid tagasi. Nende bussiradade ümber tekkis tohutu poleemika. Paljud, kes kasutasid linnakeskust transiitliikluseks, ehmatasid ära, mõtlesid, et siit ei saagi enam läbi, ongi ainult mingid bussirajad, ja hakkasid sõitma ringi ümber linnakeskuse. Seetõttu need, kellel päriselt oli vaja linnakeskusesse tulla, olid pärast väga rahul, nende liikumine muutus palju-palju paremaks.

Ma veel kord kinnitan teile, et selle arengukavaga ei kehtestata uusi makse. Sellist plaani ei ole. Aga kütuseaktsiisi eesmärk on ju koguda teede kasutajatelt vahendeid nende teede korrashoiuks. Kui autod ei sõida enam fossiilkütusega või neid sõidab selle kütusega vähem, siis vajadus teid korras hoida jääb ikkagi alles, see ei kao iseenesest mitte kuskile. Kuidagimoodi tuleb riigieelarvesse need vahendid korjata. Ma ei ütle, et neid peab olema rohkem, kui me praegu korjame, aga tulevikus mingisugusele alternatiivile tuleb mõelda.

See debatt on kahtlemata huvitav, aga see ei ole kindlasti selle arengukava sisuks või selle sisu kohta. Selle arengukava sisu on ikkagi midagi muud. Kui tulevikus tuleb midagi maksukeskkonnas muuta, midagi millegagi asendada, siis see on tulevikuotsus.

14:59 Esimees Jüri Ratas

Urmas Reinsalu, palun!

14:59 Urmas Reinsalu

Aitäh! Härra minister! Öelge selgelt ja otse välja oma taotlus valitsuse nimel: maksustada Eesti autoomanikke nõnda, et nad ei jaksaks enam autosid omada ja autodega jaksaksid sõita [ainult] miljonärid, ülemused ja ministrid – oma ametiautodega. See on ju tegelikult mõte, n‑ö loodushoiu loogika. Ja jutt sellest, et selles paberis ei ole sees ummikumaksu, teemaksu ega täiendavaid mootorikütuse aktsiise – loomulikult on need siin sees, see on põhipaatos. Ma tuletan teile meelde, härra Aas, öelge selgelt välja, et te ju toetate neid makse. 2018. aastal Tallinna linnapeana te nõudsite Tallinnas ummikumaksu kehtestamist kesklinna sissesõidule. Ja ma tuletan meelde, et 2019. aastal Euroopa kliimakava puhul te esitasite samuti ettepaneku ummikumaksu ja teemaksu kehtestamiseks Eesti inimestele.

Aga kuidas inimesed siis liikuma hakkavad? Mis utoopia see on – sundida inimesi loobuma auto kasutamisest selleks, et täita teatud kliimaeesmärke? (Juhataja helistab kella.) Kui palju inimesi te loodate [autost loobuvat]? Mitu inimest, mitmed kümned, mitmed sajad tuhanded inimesed loobuvad siis bensiinimootori või diiselmootoriga autodest?

15:01 Majandus- ja taristuminister Taavi Aas

Aitäh! Aga ma kategooriliselt keeldun teie sõnu kordamast.

15:01 Aseesimees Hanno Pevkur

Andrus Seeme, palun!

15:01 Andrus Seeme

Aitäh, hea juhataja! Austatud minister! Minu küsimus on selle kohta, et ma leidsin siit arengukavast väga ambitsioonika eesmärgi: aastaks 2030 kaetakse kõik kruusateed, nagu ma aru saan, tehakse tolmuvabaks. Kuidas sa hindad seda eesmärki, kas seda on võimalik täita? Ja teine küsimus: kas me siis Eestis enam WRC‑rallit kruusateedel korraldada ei saa?

15:01 Majandus- ja taristuminister Taavi Aas

Aitäh! Jutt on siiski tihedama liiklusega kruusateedest. Kindlasti ei ole siin juttu kõikide kruusateede katmisest. Täna on eesmärk katta kõvakattega need kruusateed, kus on liiklust enam kui 50 autot ööpäevas – see on eesmärk. Riigil on ka väga raske võtta eesmärgiks katta kõik kruusateed kõvakattega. Teiseks ei ole see ka majanduslikult mõistlik, sellepärast et neid [kõvakattega] teid tuleb pärast ka korras hoida ja see on märgatavalt kulukam kui väikese liiklusega kruusateed korras hoida.

Mis puudutab rallisõitmist – ei, ralli jääb kindlasti alles. Ka praegu teede kõvakatete alla viimisel tehakse koostööd rallikorraldajatega, et need legendaarsed kiiruskatsete kohad säilitada ikkagi sellisena, nagu nad on. Aga ma tunnistan, et see on tihtipeale keeruline, sellepärast et rallikorraldajad tahavad tuua kavasse ka uusi katseid ja paraku neid uusi lõike võidakse juba soovida kõvakattega katta. Kuid koostöö käib ja püütakse ikkagi hoida seda, et Eestis saaks ka tulevikus rallit sõita.

15:03 Aseesimees Hanno Pevkur

Imre Sooäär, palun!

15:03 Imre Sooäär

Aitäh, hea juhataja! Austatud ettekandja! Tänan sisuka ja mahuka dokumendi eest! Mul on hea meel näha, et selles arengukavas on lisaks mehitamata ühistranspordile ehk isesõitvale ühistranspordile sees ka mehitamata õhusõidukid. Kahe- ja neljakohalisi Eestis täna juba katsetatakse ning tulevikus avaksid need võimaluse näiteks ööpäevaringse transpordi korraldamiseks saartega, kuhu praegu pärast praami väljumist ei olegi võimalik saada muu kui helikopteriga.

Selle juures on tekkinud üks probleem. Tallinnas vuravad juba isesõitvad bussid, aga piiranguks saab isesõitvatele autodele tihtipeale teede märgistus ja elektriliste valgusfooride puudumine. Ma kiiruga ei leidnud praegu neid siit arengukavast üles. Kas te olete nõus, et sellised asjad peaksid arengukavas sees olema? Teede märgistus on nende autode puhul väga oluline, et nad tunneksid ära, kus nad on ja kuidas nad ohutult inimesi saavad vedada.

15:04 Majandus- ja taristuminister Taavi Aas

Aitäh! Kahtlemata väga vajalik ja asjalik tähelepanek. Ma arvan, et lugemiste vahel võib selliseid eesmärke kindlasti arengukavasse sisse kirjutada, et me mõtleksime veelgi rohkem tulevikule. See, millal see realiseerub, on üks asi, aga veel kord, kuna see arengukava on aastani 2035, siis selle 15 aasta jooksul toimuvad päris kindlasti transpordis ja transpordi arengus suured muutused. Mõtleme kas või selle peale, kus me olime 15 aastat tagasi, eks ole, ja kuhu me oleme jõudnud nüüd ja mis siis veel 15 aasta pärast saab olema. Nii et kahtlemata õige märkus.

15:04 Aseesimees Hanno Pevkur

Tarmo Kruusimäe, palun!

15:04 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Hea minister! Parema õigusselguse saamiseks sooviksin teada, mida me mõtleme termini "ummik" all? Ma mäletan, et meil oli kunagi Tallinna Linnavolikogus diskussioon ja tollal te kaitsesite seisukohta – aga see oli juba ammu –, et kui auto seisab liikumatult 15 minutit ühe koha peal, siis on tegemist ummikuga. Kas see ajavahemik on oluliselt muutunud või on ka praegu seesama? Millal me saame inimestele öelda, et liikluses on ummik? Muidu on see lihtsalt inimeste hinnang – kelle jaoks kihutab, kelle jaoks mitte.

15:05 Majandus- ja taristuminister Taavi Aas

Aitäh! Jaa, ka transpordispetsialistid on öelnud, et klassikalises mõttes ummikuid tegelikult Eestis ei ole, on olemas aeglustatud liikumine. Sellist ummikut, kus pikalt seistakse, tõesti Eestis praktiliselt ei esine, või kui esineb, siis mitte tavaolukorras, vaid mingisuguse eriolukorra tõttu. Nii et jah, tegelikult Eestis me saame rääkida aeglustatud liikumisest, mitte ummikust.

15:06 Aseesimees Hanno Pevkur

Head kolleegid, selle päevakorrapunkti juures on meil mõlemale ettekandjale võimalik esitada üks küsimus, nii et Mart Helme saab järgmisena võimaluse küsida.

15:06 Mart Helme

Aitäh, härra eesistuja! Mul otsest küsimust ei olegi, mul on üks tähelepanek paralleelajaloost. Kui pärast teist maailmasõda said Suurbritannias võimule leiboristid, võime öelda pehmemas vormis ka kommunistid, siis nad otsustasid, et Briti aristokraatiaga tuleb asuda otsustavasse võitlusse. Nende lahendus oli: me maksustame nad surnuks. Mulle jääb sellest arengukavast mulje, kuigi siin on võrdlemisi peidetud kujul see kõik, et ka selle arengukava otsus auto kasutamise kohta on täpselt sama: me maksustame auto kasutamise ja autokasutajad surnuks. Kas mulle on jäänud vale mulje? Kinnitage või lükake ümber. 

15:07 Majandus- ja taristuminister Taavi Aas

Aitäh! Lükkan kategooriliselt ümber, sellepärast et ainuüksi 2 + 2 teede ehituseks näeb see arengukava ette, et meil on vaja 1,7 miljardit eurot. See kõik läheb selleks, et autokasutajatel oleks parem ja mugavam.

15:07 Aseesimees Hanno Pevkur

Üllar Saaremäe, palun!

15:07 Üllar Saaremäe

Austatud eesistuja! Lugupeetud minister! Tänan teid tutvustamast transpordi ja liikuvuse arengukava! Mu küsimus on: kuhu me teel oleme?

15:07 Majandus- ja taristuminister Taavi Aas

Paremasse tulevikku.

15:07 Aseesimees Hanno Pevkur

Ka Aivar Kokal on küsimus. Palun!

15:07 Aivar Kokk

Hea juhataja! Austatud minister! Ma vabandan, et ma ei ole kuulnud kõike, mida sa oled siin vastanud, aga küsiksin sellist asja. Kas on juttu olnud sellest, et kuna 2 + 2 teede ehitus on, nagu me kõik teame, jäänud küll projekteerimise ja küll kõige muu taha, siis kas tulevad ka mingid maksud, nagu teedemaks, automaks? Need on teemad, mis siin kevadel hõõgusid süte all ja millest ajakirjanduses pasundati päris palju. Kas praeguses transpordi ja liikuvuse arengukavas on need sees, või kus nad on?

15:08 Majandus- ja taristuminister Taavi Aas

Aitäh! Jah, siin oli küsimuste vooru alguses päris palju sellel teemal juttu. Kinnitan veel kord üle, et see arengukava ei kehtesta mitte ühtegi maksu. See arengukava viitab ainult sellele, et tulevikus meie maksukeskkond transpordi valdkonnas kindlasti muutub. Kuna see arengukava näeb ette, et me fossiilseid kütuseid, liitri kaupa müüdavaid kütuseid, sellisel kujul kasutame [edaspidi] vähe, siis rõhk nende pealt makstavatelt aktsiisidelt liigub alternatiivsetele maksudele. Aga ütlen veel kord, et see arengukava ise ei kehtesta mitte ühtegi maksu.

15:09 Aseesimees Hanno Pevkur

Jevgeni Ossinovski, palun!

15:09 Jevgeni Ossinovski

Aitäh! Austatud minister! Kuidas see arengukava on kooskõlas 14. juulil välja tulnud Euroopa Komisjoni ettepanekutega, mis puudutavad jagatud kohustuste määruse sektorit, sealhulgas transporti, kus peaks heitmed vähenema 24% aastaks 2030? See arengukava on minu teada kirjutatud varem, siis, kui eesmärk oli 13%. Kuidas te vahepealsel ajal olete integreerinud kaks korda suurema kliimaambitsiooni sellesse arengukavasse, ja kui ei ole, siis milliseid muudatusi te näete ette nüüd, kui Euroopa riigid lõpuks kokku lepivad selles, mis nüüd suvel välja tuli?

15:10 Majandus- ja taristuminister Taavi Aas

Aitäh! Teie küsimuses oli ka vastus. Me tõepoolest ei ole neid siin käsitlenud ja just nimelt sel põhjusel, et nendes ei ole veel kokku lepitud. Kui nendes kokku lepitakse, siis saab ka need kokkulepped sellesse arengukavasse kirjutada. Paraku seda kokkulepet tõenäoliselt ei tule enne järgmise aasta sügist, aga arengukava on vaja kindlasti varem. Nagu te teate, on kõik arengukavad ajas muutuvad dokumendid, eriti arengukavad, mis on kirjutatud aastani 2035. Nii et ma arvan, et seda arengukava vaadatakse veel kordi ja kordi üle, ning kui milleski saab kokku lepitud, siis need kokkulepped peaksid kajastuma tulevikus selles arengukavas. 

15:10 Aseesimees Hanno Pevkur

Priit Sibul, palun!

15:10 Priit Sibul

Aitäh, austatud Riigikogu aseesimees! Hea ettekandja! Teie ettekanne algas mõnusasti vaikselt omaette nohisedes ja tundus muretu ja vahva arengudokument, aga küsimustele vastates läks see vähemalt sama elavaks nagu parlamendiliikmete omavaheline debatt, mis ei lasknud teie ettekandest ennast väga segada. Mul on küsimus selle kohta, mis puudutab [samuti makse]. Loomulikult see arengukava ei kehtesta ühtegi uut maksu. Te olete mitmel korral viidanud, et sellisel kujul nagu täna fossiilsete kütuste pealt laekuvatest maksudest me tulevikus oma taristut ülal pidada ei saa. Konkreetselt selle arengudokumendiga uusi makse ei kehtestata. Aga milline on teie isiklik arusaam ja stsenaarium, et mille eest siis tulevikus seda taristut rajama hakatakse?

15:11 Majandus- ja taristuminister Taavi Aas

Aitäh! Väga hea, provokatiivne küsimus! Ma juba näen silme ees neid pealkirju. Aga see on tulevikuotsus. Ma arvan laias laastus niimoodi, et praegu maksavad kütuseaktsiisi ikkagi need, kes konkreetselt seda kütust kasutavad ehk kasutavad seda kütust kasutavaid transpordivahendeid. Ja ma arvan, et sõltumata sellest, et kütuseliigid, mida autod kasutavad, tulevikus muutuvad, peaks maksmine toimuma samamoodi: need, kes taristut kasutavad, selle eest ka maksavad.

15:12 Aseesimees Hanno Pevkur

Aivar Viidik, palun!

15:12 Aivar Viidik

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Härra minister! Küsimus puudutab kergliiklusteid, mis on arengukavas välja toodud. Siin on esitatud positiivseid näiteid Põhjamaadest ja konstateeritud, et Eestis on kergliiklusteid väga vähe. Samal ajal on kergliiklusteede arendamisel eelkõige välja toodud nende vajadus linnades. Küsin, et kas ma kiirkorras sain arengukavast õigesti aru. Ja küsimuse teine pool on see, et kas te olete nõus, et kergliiklusteede arendamine väikelinnades, eriti neis, mis jäävad transiittrasside teele, on väga-väga oluline juba ainuüksi liiklusohutuse kontekstis, lisaks veel tervisekäitumine.

15:13 Majandus- ja taristuminister Taavi Aas

Aitäh! Jällegi, te natukene juba vastasite iseenda küsimusele. Kõik kergliiklusteed on olulised. Tänapäeval on meil juba kombeks ehitada suurte teede äärde teede rekonstrueerimise käigus ka kergliiklusteed. Nii see täna juba suuresti on, riigiteede puhul. See arengukava lihtsalt markeerib ära, et meil on vaja rohkem kergliiklusteid ja rohkem tähelepanu pöörata kergliiklusele just linnalises piirkonnas. Me tegelikult juba olemegi võtnud suuna, et teede rekonstrueerimisel rajatakse selle tee äärde ka kergliiklustee.

15:14 Aseesimees Hanno Pevkur

Riho Breivel, palun!

15:14 Riho Breivel

Lugupeetud minister! Sa vastasid kolleeg Saaremäe küsimusele retooriliselt, et liigume helgesse tulevikku. Aga kui nüüd seda asja tõsiselt vaadata, siis meie maksubaas väheneb, taristute ülalpidamiskulud kindlasti suurenevad, kordades suurenevad, kogu see väljaehitamine on väga kallis. Milline see helge tulevik siis ikkagi sinu nägemuses on?

15:15 Majandus- ja taristuminister Taavi Aas

Aitäh! Ma jääksin selle päevakorrapunkti puhul selle konkreetse arengukava juurde. Helge tulevik selle arengukava mõistes, ka aastal 2035, on see, kui selles arengukavas seatud eesmärgid on täidetud.

15:15 Aseesimees Hanno Pevkur

Urve Tiidus, palun!

15:15 Urve Tiidus

Suur tänu, lugupeetud juhataja! Väga lugupeetud minister! Selle arengukava eesmärk on ju parandada Eestis ühenduvust ja liikuvust. Te ei ole täna puudutanud parvlaevaliiklust Eesti saarte ja mandri vahel. Kas te mõne sõnaga saate öelda, kuivõrd see arengukava siin midagi muudab või plaanib muuta? Olgem ausad, praamiliiklus on ju tohutu kvaliteedihüppe teinud aastate jooksul, aga nõudlus kogu aeg kasvab.

15:16 Majandus- ja taristuminister Taavi Aas

Aitäh! Arengukavas on tegelikult parvlaevaliiklust käsitletud küll. Ütlesin ka oma avaettekandes, et aastal 2024 peaks olema meil liinil ja saarte vahel liikumas esimene täiselektriline laev. Tegemist on uue soetatava laevaga, mis kindlasti juba iseenesest parandab saartevahelise liikuvuse kvaliteeti. Kindlasti tulevad ka diskussioonid selle üle, et kui meil on viies laev olemas, siis kas ja millal peaks tulema kuues laev. Need diskussioonid on kindlasti veel ees.

15:16 Aseesimees Hanno Pevkur

Marko Torm, palun!

15:16 Marko Torm

Aitäh, eesistuja! Austatud minister! Loen praegu arengukavast aktiivsete liikumisviiside kasutuse kohta, te kergelt ka puudutasite seda. Mind huvitavad just alates 2021. aastast kergliiklusteedele eraldatavad vahendid. Teie rääkisite linnalistest keskkondadest, sellest, et suund on sinnapoole, aga mind huvitavad rohkem maakond ja maakonna sees olevad väiksemad keskused ning nende ühendamine. Kas arengukava koostamisel on ka nendel pikemalt peatutud? Millised võimalused seal on ja kuidas kohalikku kogukonda kaasatakse? Omavalitsusliidud, omavalitsused ja kõik muu selline. Mul on eriti Haljala ja Võsu ühendamine hinge peal, sellest tulenevalt küsin.

15:17 Majandus- ja taristuminister Taavi Aas

Aitäh! Jaa, kindlasti on selles arengukavas pandud rõhku ka kergliiklusteede väljaehitamisele nii linnalises piirkonnas kui ka väljaspool linnasid. Ma vastasin, et me tegelikult oleme juba suure sammu edasi teinud teede rekonstrueerimise käigus nende juurde kergliiklusteede ehitamisega. Julgen teile oma kogemusest kinnitada, et kohalike omavalitsuste huvi nende teede väljaehitamise vastu on väga suur, ja ma arvan, et Eestis tänapäeval ei toimu mitte ühegi tee rekonstrueerimine ega ehitamine nii, et sellesse ei oleks kaasatud kohalikku omavalitsust või poleks temaga läbi räägitud. Läbirääkimiste üks väga tõsine osa, üks suuremaid tükke sellest ongi reeglina see, kuidas kergliiklustee maantee rekonstrueerimise käigus selle kõrvale rajatud saaks. Kindlasti kaasatakse [kohalik omavalitsus], siin ei ole teist võimalustki.

15:18 Aseesimees Hanno Pevkur

Anti Poolamets, palun!

15:18 Anti Poolamets

Aitäh, hea aseesimees! Austatud ettekandja! Ma ikkagi ei saa teisiti, kui pean visiooni kohta küsima, sest on ju konkreetsed numbrid ette löödud. 2035 ei tohi sisepõlemismootoriga autosid enam müüa, see lajatati meile suvel nagu rusikas silmaauku. Need on hüpersuperplaanid. Kuidas te kavatsete autoomanikel sõitmise isu ära võtta ja jõuda kiiremini sinna helgesse tulevikku? Me teame, et samal ajal võideldakse lehmade magudes toimuva fermenteerimisprotsessiga, täpselt nagu Mao Zedong võitles varblastega. Meie jääme ajalukku lehma maosisu loputamisega. Andke andeks, aga need on ju ulmeliselt plaanid! Muide, Maalehes oli kirjas, kuidas lehma soolikaid hakatakse loputama parema vedelikuga. See on jahmatav ja ulmeline. Aidake meid vähemalt autode teemal. Kuidas me selle 2035. aasta püha eesmärgi poole liigume?

15:19 Majandus- ja taristuminister Taavi Aas

Aitäh! See arengukava ei räägi lehmamagudest midagi, see osa on siit puudu. Kuidas te ütlesitegi – autoga sõitmist ära keelata? Mitte mingit plaani ei ole autoga sõitmist ära keelata. Absoluutselt mitte mingit! Nii nagu ma juba vastasin, 1,7 miljardit eurot läheb 2 + 2 teede väljaehitamiseks ja ega seda 1,7 miljardit ei panda sinna selleks, et teed jääksid tühjalt seisma. Ikka selleks pannakse, et seal liiklus oleks. Nii et kindlasti ei kavatseta midagi ära keelata. Euroopa Liidu komisjoni ettepanek, et 2035 ei toodetaks enam fossiilsete kütuste jõul liikuvaid autosid, on komisjoni ettepanek ja seda ei ole siin dokumendis käsitletud, sest me veel ei tea, kuidas riigid lõpuks kokku lepivad.

15:21 Aseesimees Hanno Pevkur

Sulev Kannimäe, palun!

15:21 Sulev Kannimäe

Hea eesistuja! 

15:21 Aseesimees Hanno Pevkur

Jaa, kõik toimib. Palun!

15:21 Sulev Kannimäe

Hea ettekandja! Rääkisite kergliiklusteedest, mis rajatakse projekteeritavate või rekonstrueeritavate maanteede äärde. Tegelikult kehtib nende ehitamisel minu teada mingisugune metoodika, mis arvestab teatud inimeste arvu, koolide arvu ja kõike sellist. Kui neid arvesse võtta, siis näiteks paljude põhimaanteede äärde ei olegi üldse võimalik selle metoodika järgi kergliiklusteid rajada.

15:21 Majandus- ja taristuminister Taavi Aas

Aitäh! Ma olen teiega nõus, et alati tuleb läheneda juhtumipõhiselt. Tõesti, kui arvestada ainult seda, kui palju inimesi selles piirkonnas tee peal jala liigub, siis kindlasti ei jõuta õige vastuseni, sellepärast et kui kergliiklusteed ei ole, siis seal ka ei liiguta. Kui tehakse kergliiklustee ja kui selles piirkonnas on olemas potentsiaalsed liikujad, siis seda teed kasutama ka hakatakse. Nii et selles mõttes on teil õige tähelepanek. Tuleb vaadata seda, kas piirkonnas on olemas potentsiaalsed liikujad, mitte lugeda kokku neid, kes seni igapäevaselt mööda teed on käinud.

15:22 Aseesimees Hanno Pevkur

Hea minister, Riigikogu liikmetel teile rohkem küsimusi ei ole. Tänan! Nüüd kuulame ära juhtivkomisjoni ettekandja Kristen Michali. Palun!

15:22 Kristen Michal

Hea juhataja! Head kolleegid! Arengukavast minister pikalt ja põhjalikult juba rääkis, mina räägin sellest, mis toimus komisjonis. Majanduskomisjon arutas seda arengukava samamoodi üsna põhjalikult ja mitmesuguste küsimuste kaudu. Proovin toimunut jõudumööda refereerida.

Komisjon käis koos esmaspäeval, 13. septembril. Kõigepealt ütlen ära, et praeguse vormi puhul ei ole esimesi ega teisi lugemisi, nagu siin enne viidati, vaid pigem on see arutelu. Arutelu mõte on anda komisjoni protokoll ja selle arutelu stenogramm valitsusele ning valitsus kinnitab selle arengukava. Nii lähebki. Mingit hääletamist ega muud tegevust siin enam ei toimu. Loodame, et Riigikogu liikmed, nagu alati, esitavad kaalukaid ja olulisi mõtteid ning valitsus neid arvestab.

Komisjonis käidi läbi kõik need olulisimad nüansid, millest ka minister rääkis. Loomulikult on tegemist eeskätt visioonidokumendiga. Detailidesse võib-olla nii tihedalt ei olegi mõtet kinni jääda. Küsiti üle seegi, kas siit on tulemas uusi makse. Uusi makse siit tulemas ei ole. Arengukava kirjeldab tegelikult seda ettekujutust, mismoodi maailmas laiemalt, kaasa arvatud Euroopa Liidus, nähakse taristu kasutamist ja maksustamist tulevikus. Aga mis tahes maksustamist või transpordikasutuse rahalist suunamist positiivsete ja negatiivsete stiimulite kaudu peab otsustama valitsus – mis tahes valitsuskoalitsioon. Nii et selle arengukavaga, ma enne seda ka küsisin, uusi makse ei kehtestata. Autokasutust ega mis tahes muud transporti täiendavalt ei maksustata. See on oluline.

Ma vaatan, millised on võib-olla olulisemad küsimused. Üks küsimus oli soovituste kohta – kui te vaatate neid soovitusi, mis siin on antud, ma õiget lehekülge ei hakka otsima –, et miks Eesti ei peaks pürgima regionaalseks transpordikeskuseks. See tekitas ka minus küsimusi, tunnistan. Selle peale vastasid minister ja vastava valdkonna asekantsler, et see oli lihtsalt selle arengukava kohta OECD-lt tulnud soovitus, et ei maksaks unistada transiidi taastumisest. See puudutab eeskätt idasuunalist, mitte põhja‑lõunasuunalist transiiti, mida on eraldi märgitud kui tulevikuvõimalust.

Annely Akkermann küsis, kuidas on plaanis maanteid tulevikus arendada. Seegi on siin kirjas. Ma mälu järgi ütlen, et umbes 1,7 miljardit eurot ja suuremad suunad neljarajaliseks.

Arutati ka raudtee finantseerimist ja raudtee seisu ning seda, kuidas [raudteed mööda liikumise] kiirust suurendada ja kas kiiruse suurendamiseks piisab sellest rahast, mis praegu on ette nähtud. Minister ütles, et sadu miljoneid eurosid on vaja selleks, et suurendada kiirus mõnel lõigul 160 kilomeetrini tunnis, ning jõudumööda püütakse sinnapoole liikuda. Aga see kõik on kompleksne protseduur, nagu ta väljendas.

Üks teema oli ka elektriautode toetusmeede ja tulevik. MKM-i esindajad ütlesid, et tulevikus võib tõenäoliselt tekkida erisuguseid meetmeid, muu hulgas taristu ja kõige muu jaoks, aga täpseid detaile nad veel ei esitanud, ütlesid, et rahastus on alles kokkuleppimisel.

Lõpuks arutati ka seda, mida Jevgeni Ossinovski siin saalis küsis, et kui tuleb Euroopa Komisjonilt täiendavaid soovitusi, siis kas seda kava muudetakse. Vastus on jah, kava muudetakse. Aga nagu siin saalis ka ministri suust kõlas, need soovitused ei tule enne järgmise aasta sügist. Nii et võib-olla ongi praegune olukord natuke selline, et me arutame midagi, mille kohta soovitused alles tulevad, ja siis ta muutub.

Üldiselt jõuti majanduskomisjonis konsensusliku otsuseni määrata ettekandjaks siinolev kodanik ja teha ettepanek võtta arengukava päevakorda. Lisaks otsustasime küsida arvamust keskkonnakomisjonilt, kes, nagu hiljem selgus, on seda korduvalt arutanud. Arutelu võttis kokku järgmine lause: toimus arutelu ja komisjoni liikmed esitasid asjakohaseid küsimusi. Tänan ja vastan hea meelega küsimustele.

15:27 Aseesimees Hanno Pevkur

Alustab Raimond Kaljulaid, palun!

15:27 Raimond Kaljulaid

Aitäh, istungi juhataja! Hea ametikaaslane Kristen! Kui võimalik, kas sa saaksid korraks võtta selle majanduskomisjoni liidri mütsi peast ja panna endale pähe koalitsioonisaadiku mütsi ja selgitada? Ma olen täiesti kindel, et Reformierakond, kes kõigis oma valimismaterjalides näitab palju kastirattaid – ka nimekirju andsite üle kastiratta seljas ja jalgrattaga sõidate väga suure heameelega –, kindlasti nõudis valitsuses, et säästva linnalise liikuvuse osa oleks suurem kui need närused 200 miljonit eurot. Seda raha on maanteedega võrreldes kümme korda vähem. Ma olen kindel, et te nõudsite seda. Kas te saate selgitada, mis argumendid Keskerakonnal olid, et nad teie nõudmisega kaasa ei tulnud? Miks nad ei mõista, et rattateed on olulised ja linnaline liikuvus on oluline?

15:28 Kristen Michal

Ma rõhutan, et ma ei saa seda mütsi peast ära võtta, sest ma olen komisjoni ettekandja. Komisjonis meil sellist arutelu ei toimunud. Teiseks, mitut sadat miljonit eurot mina kindlasti näruseks ei nimetaks. Vähemalt minu finantsiline olukord ei võimalda seda nii nimetada, võib-olla sul on teine olukord. Ja kolmandaks, mulle tundub – ja siin võin ma teha vastukomplimendi sulle ja paljudele inimestele, kes sellega tegelevad, muu hulgas Tallinnas, võin komplimendi teha ka Keskerakonnale –, et tänu sellele, et tänavatele valati ligi 100 000 liitrit plastikut – see on ajutine, maksis 3,6 miljonit eurot –, mis voolab nüüd merre ja on kergete keskkonnakuriteo tunnustega, on inimesed üha enam hakanud aru saama, et linnaruum vajab arendamist, kaasa arvatud kergliiklus ja kõik muu. Üks asi, millest veel ei ole vist lõpuni aru saadud, mulle tundub, on see, et liiklejad võiksid olla liitlased. Kui keegi käib jala või sõidab rattaga, siis on ta tegelikult autoliikleja parim sõber, sest üks auto on ummikust läinud. Aga küll see aeg ka tuleb. Selle kava kiituseks võib öelda, et see pigem ikkagi üritab liikuda parema tuleviku poole. Nagu minister ütles, piirdudes selle kavaga, et sellega saabub parem homne.

15:29 Aseesimees Hanno Pevkur

Imre Sooäär, palun!

15:29 Imre Sooäär

Aitäh, hea juhataja! Austatud ettekandja! Minu küsimusele vastates võid sa julgelt komisjoni esindaja mütsi tagasi pähe panna. Küsimus puudutab selle arengukava kontekstis Tallinna–Helsingi püsiühendust. Kas see teema oli üldse komisjonis jutuks? Kui oli, siis mind huvitaks, milline on praeguste Riigikogus olevate erakondade arvamus. Kas see tuli ka kuidagi komisjonis välja? On see nagu üle välja toetav? On seal suuri küsimusi? See saab kindlasti tulevikus olema üheks väga oluliseks punktis, kuidas need kaks linna saavad ühendatud, ja mind huvitaks, mis on praegu majanduskomisjonis olevate erakondade esindajate arvamus sellel teemal.

15:30 Kristen Michal

Aitäh! Selle arengukava arutelul seda küsimust ei esitatud. Ma ei leia kohe seda punkti üles, aga seda võib ka hiljem vaadata, see on siin sees, püsiühenduse arendamise all kindlasti kirjas. Minu arusaamist mööda – ma loodan, et ma ei eksi, see on minu isiklik arusaam nii selle toetusrühma juhina, majanduskomisjoni esimehena kui ka selle tunneli entusiastina – kõik toetavad Riigikogus esindatud erakonnad Tallinna–Helsingi kaksiklinna ja püsiühenduse rajamise ideed. Olen korduvalt nii koalitsioonis kui ka opositsioonis valitsuse liikmetega vestelnud, ka peaminister on välja öelnud, et see on valitsuse jaoks oluline teema. Soome riigiga on sõlmitud "Memorandum of Understanding", ühesõnaga, arusaamine, kuidas selle asjaga peaks edasi minema. Ja see tegelikult ütleb, et projekte saab siiski olla üks. Need, mida riigid koordineerivad ja veavad, aga millesse kaasatakse ka erasektor.

Nii et tegelikult on nüüd pall mõneti riikide käes, kus edasiliikumine peaks toimuma. Ma südamest loodan seda. Ajakava võiks olla ikkagi selline, et kui Rail Balticuga liigutakse edasi – me kõik oleme siin vahepeal saanud uudised, et Rail Balticu valmimine lükkub natukene edasi –, siis pärast seda võiks kohe alustada selle põhja-lõunasuunalise kaubatunneli või püsiühenduse rajamist ja sealt edasi võiks vaadata seda põhjakoridori. Selline võiks olla see suur plaan, mis on [kasulik] Eesti jaoks ja tegelikult ka selle põhja-lõunasuunalise kaubavoo ja majandusliku tulu jaoks. Tunnel, püsiühendus, mille kohta te küsisite, on nii esmases kui ka teises uuringus leitud olevat mõlema riigi majanduskasvuks väga praktiline asi, sest ehitusele lisaks see ju ühtlustab turu, annab uusi võimalusi, loob nii finantsilist kui ka [mitte]finantsilist julgeolekut. Nii et kahtlemata on see hea asi.

15:32 Aseesimees Hanno Pevkur

Heiki Hepner, palun!

15:32 Heiki Hepner

Aitäh, hea istungi juhataja! Austatud ettekandja! Arengukava võtab kokku selle perioodi maksumuse ja see on muidugi märkimisväärne summa, 12,4 miljardit eurot. Samas viitab ta mingile müstilisele seletuskirjale, mida tegelikult ei ole. Tõsi, on olemas [arengukavale] järgnev tekst, mis natukene seda avab. Aga kui sealsed summad kokku lüüa, siis saame umbes 4,5 miljardit eurot. See on oluliselt väiksem summa kui 12,4 miljardit. Kas komisjoni koosolekul oli juttu ka sellest, mille peale see ülejäänud 7–8 miljardit kulub ja miks seda arengukavas kirjas ei ole?

15:33 Kristen Michal

Ei olnud, aitäh! Seletuskiri on tegelikult olemas, see on valitsuse eelnõu juures, ja nagu te ütlesite, on see tõepoolest lühike. Siin on esitatud metoodika kirjeldus ja kaasamise tase ning arengukava maksumuse prognoosi all on aastate järgi esitatud need arvud. Aga need otsused tulevad ju aastate lõikes eraldi, see siin on prognoos.

15:33 Aseesimees Hanno Pevkur

Priit Sibul, palun!

15:33 Priit Sibul

Aitäh, hea aseesimees! Austatud ettekandja! Nii teie kui ka mina saime sellest arengukavast aru, et sellega meil uusi makse ei kehtestata. Aga mul on küsimus, kas komisjonis oli juttu – kuivõrd minister ei tahtnud seda meile avaldada –, milliste plaanidega, milliste teguviisidega te hakkate seda ennetama. Kas komisjonis oli arutusel, mille eest või millistest maksudest või tasudest riik tulevikus teeinfrat ehitama hakkab? Kas ministeeriumis teie teadmisel on mingi nägemus olemas ja kunas võiksid hakata eelnõud ministeeriumi poolt siia tulema? Kas selles osas on mingi poliitiline kokkulepe? Kas ametkonnad tegelevad sellega või kuidas sellega on?

15:34 Kristen Michal

Aitäh! Kõigepealt, komisjonis sellest juttu ei olnud ja võib-olla sellel põhjusel, et minister aimas, et vähemalt selle komisjoni esimehe ja selle koalitsiooniga uusi makse ei ole mõtet tulla kehtestama. Kui tuleb uus valitsus või vana tagasi, võib see ju muutuda.

15:34 Aseesimees Hanno Pevkur

Aivar Kokk, palun!

15:34 Aivar Kokk

Hea juhataja! Hea komisjoni esimees! Me enne põgusalt sinuga vestlesime sel teemal. Minister rääkis siin fossiilsete kütuste ärakadumisest ning sellest tulenevalt aktsiiside ja kõige muu ärakadumisest. Ma tulin täna Tallinna–Tartu maanteed pidi Tallinnasse. Igal pool pannakse asfalti. Kui arengukavas on kusagil kirjas, et asfaltteede asemel on võimalik betoonteid teha, [siis tuleb arvestada, et] ka nendele pannakse tavaliselt 5 cm asfalti viimase kihina peale. Kas arengukavas on kuskil kirjas, et teid hakatakse tegema, ma ei tea, vanapaberist või plastmassist? Kui fossiilseid kütuseid Eesti kasutada ei tohi, siis ei tohiks neid kasutada ka tee-ehituses asfalti jaoks. Me teame kõik, et seda toodetakse naftaproduktist.

15:35 Kristen Michal

Aitäh! Hea küsimus. Me enne arutasime teiega sedasama küsimust. Tee-ehituses otsitakse pidevalt võimalusi, kuidas teha seda säästlikumalt ja kvaliteetsemalt, nii et sama raha eest saaks parema ja tegelikult ka püsivama tulemuse, eriti Eesti olukorras, kus teed on sellises üsna karmis kliimas. Aga see [fossiilkütustest loobumine] puudutab ikkagi valdavalt transporti ja sellesse valdkonda tehtud investeeringuid. Komisjonis me seda küsimust tõepoolest ei arutanud. Aga ma arvan, et see on selline küsimus, mida nii või teisiti tuleb ühel hetkel arutada. 

15:35 Aseesimees Hanno Pevkur

Hea komisjoni esimees, rohkem teile küsimusi ei ole. Oleme küsimuste vooru lõpetanud ja ettekanded ära kuulanud ning saame minna läbirääkimiste juurde. Kõigepealt sõna Kersti Sarapuule. Palun, kaheksa minutit!

15:36 Kersti Sarapuu

Hea istungi juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Eestis on riigiteid kokku ligi 16 609 kilomeetrit, millest kruusateid on 4563 kilomeetrit. Tolmavad kruusateed on olnud aktuaalseks teemaks aastakümneid ning on märkimisväärne, et riik on võtnud eesmärgiks ehitada 2030. aastaks riigiteede puhul tolmuvaba katte kõigile suurema kasutusega kruusateedele, mille liiklussagedus on üle 50 auto ööpäevas.

Kui riigi plaan kümne aasta pärast reaalsuseks saab, kaob paljude inimeste jaoks üks igapäevane mureallikas. Nimelt on erakordselt soojad ja vihmased talved muutnud kruusateede olukorra aasta ringi väga halvaks. Teed on auklikud, pehmed, sügavate rööbastega ning raskesti läbitavad. Teede hööveldamine tihti enam ei aita. Kruusateedelt tõusev tolm katab teeäärsetes majapidamistes peaaegu kõike. Kui neid teid piisavalt ei kasteta, tõuseb tolm kuivaga üles ja juba paarikümne kilomeetrise tunnikiiruse juures oleme me sellega üleni kattunud.

Kõige selle juures on märkimisväärne, et tänavu arendab Transpordiamet riigiteede võrku rekordilise, 253 miljoni euro eest, tehes ehitus‑ ja remonttöid rohkem kui 2000 kilomeetril riigiteedel. Sel aastal saavad katte 322 kilomeetrit kruusateid, seda on üle 100 kilomeetri rohkem kui eelmisel aastal. Suuri olulisi tee-ehitusi leiab teisigi, näiteks Võõbu–Mäo 2 + 2 teelõigu ehitus, mis on oluline verstapost kogu Tallinna ja Tartu vahelise maantee kiiremaks ja ohutumaks läbimiseks. See järgmisel aastal valmiv 16‑kilomeetrine neljarealine lõik toob Tallinna ja Tartu teineteisele kahe kilomeetri võrra lähemale. Kui rääkida tervest Kose–Mäo teelõigust, on ajutine võit suures plaanis üheksa minutit. Me just käisime majanduskomisjoniga tee-ehitust vaatamas ja see vaatepilt on tõepoolest suurepärane.

Lisaks tee-ehitusele on algusjärgus ka Rail Balticu ja riigiteede raudteega ristumise kohtade väljaehitamine. Et Rail Balticu raudtee kasutusvõimalusi laiendada peale rahvusvahelise liikluse kohaliku rongiliikluse näol, tuleks rajada ja kasutusele võtta ka trassile ette nähtud kohalikud peatused. Seda kõike vastavalt nõudlusele ja koostoimes ülejäänud raudteevõrguga.

Transpordivaldkonna arendamisel peame lähtuma põhimõttest, et transport oleks inimesele võimalikult lähedal. Transpordi liinivõrkude planeerimisel tuleb suhelda kohalike elanikega ja näidata üles paindlikkust. Liiklejate ootused ja vajadused ei ole piirkonniti ühetaolised, vaid on väga omanäolised. Avalike teenuste osutamisel ei saa riik lähtuda vaid nende tulususest. Riik on inimeste jaoks, mitte vastupidi. Tasuta ühistransport on väga hea näide toimivast regionaalpoliitikast. Eesti Keskerakonna teostatud ühistranspordireform ei tähendanud ainult tasuta sõitmise võimaldamist, vaid see tähendas ka täiendavate liinikilomeetrite rahastamist. See võimaldas liinivõrgu tihendamist ning ühistranspordikeskuste käivitamist lähtuvalt kohalike inimeste vajadustest. On märkimisväärne, et tasuta ühistranspordi esimesel aastal suurendati liinikilomeetrite arvu rohkem kui eelnenud 14 aastal kokku. Tasuta ühistranspordi tulekuga on riik suurendanud ühistranspordile minevat tuge ligi poole võrra, seda eelkõige uute bussiliinide loomise tõttu. 2017. aastal oli bussiliine 36,2 miljoni liinikilomeetri ulatuses, aga 2020. aastal oli sama näitaja juba 44,9 miljonit. Riik on loonud juurde pea veerandi võrra uusi bussiliine, vähendades samal ajal survet inimeste rahakotile.

Suurimad proovikivid ühistranspordis on endiselt seotud hajaasustuse ja ääremaade korral teeninduskvaliteedi tagamisega. Küsimus on, kuidas lihtsustada maakondadevahelist liikuvust veelgi. Selleks on vaja lähtuda eri transpordiliikide mugavast ühilduvusest. Eri transpordiliigid, nagu buss, rong, tramm ja parvlaevad, ei tohiks omavahel konkureerida, vaid peaksid üksteist täiendama ja pakkuma mugavat alternatiivi isiklikule sõiduautole. Ühistransport peab olema taskukohane madalama sissetulekuga inimestele, kuid atraktiivne ka kõrgemapalgalistele. Kiire ja mugav ühistransport pakub võimalusi vähendada inimeste sõidukulusid, mis ainuüksi Tallinnas ja Harjumaal on umbes 1,5 miljardit eurot aastas.

Teame, et aeg mängib ühistranspordi kasutamises väga olulist rolli. Kasutajal on oluline tervikteekonna kiirus, mis kulub kodust lõpp-punkti liikumisele. See ei koosne ainult bussis või rongis veedetud ajast, vaid ka sellest, mis kulub kodust peatusesse jõudmiseks, ja ajast, mis kulub sihtpeatusest edasi ühistranspordi või rattaga lõpp-punkti jõudmiseks. Täna on väga palju murekohti Tallinna–Tartu maantee ääres asuvatel väikestel linnadel ja muudel asulatel, kus inimesed tihti bussi peale ei jõua. Seetõttu tuleb ka nendele teemadele suuremat tähelepanu pöörata.

Transpordiliikide ja ‑graafikute paremaks ühildamiseks on vaja arendada uusi mugavaid ja kiireid ümberistumisi võimaldavaid sõlmpunkte, kuhu on rajatud ka auto‑ ja rattaparklad. Siinkohal võiks mõelda ka jalgrattaringluse ühildamisele ühistranspordi taristuga, et soodustada keskkonnasõbralikke ja tervislikke eluviise veelgi enam. Ka käesolev transpordivaldkonna arengukava tähtsustab kiiret, tihedat ja mugavat rongiühendust. Eesmärk on jõuda 2035. aastaks sinnamaale, et Tallinnast Tartusse jõuaks rongiga ühe tunni ja 30 minutiga ning Tallinnast Narva ühe tunni ja 45 minutiga, Viljandisse ühe tunni ja 30 minutiga. See aeg on varsti käes. Lisaks hakkab tänu Rail Balticule saama rongiga Pärnusse 45 minutiga. Nii et selline ühendusteede loomine on igati asjakohane.

Tulevikku silmas pidades võiks kasutajakogemuse parandamiseks luua ühtse üle-eestilise piletimüügisüsteemi, kus samu pileteid on võimalik kasutada nii avalikel kui ka kommertsliinidel sõltumata transpordiliigist. Ühtlaselt korraldatud piletimüügisüsteem ja koostöö eri transpordiliikide vahel aitab kasutajatel paremini ühildada eri liikumisviise. Aitäh teile!

15:43 Esimees Jüri Ratas

Suur tänu! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Sven Sesteri!

15:43 Sven Sester

Lugupeetud juhataja, head kolleegid! Kust pärineb selline lause nagu "[Eesti transpordipoliitika] eesmärk on tagada elanikele ja ettevõtetele mugavad, ligipääsetavad, ohutud, kiired, nutikad ning kestlikud liikumisvõimalused kooskõlas Euroopa Liidu õigusnormides kehtestatud eesmärkidega"? Õige, see on sellessamas transpordi ja liikuvuse arengukavas. See on siin see positiivne pool, see on positiivne. Aga mida on siin negatiivset?

Täna minister siin küsimuste voorus mitmeid kordi rõhutas, et arengukava ei kehtesta uusi makse. Aga ma ütlen teile, head kolleegid, arengukava annab väärtusruumi ja signaali tulevikuks. Loomulikult arengukava ei kehtesta mitte ühtegi uut maksu, ta ei saagi seda teha. Aga ta annab suuna, kuhupoole me hakkame liikuma. Ta annab suuna, kuhupoole me hakkame liikuma. Kui me vaatame arengukava sisse, siis me näeme, et põhimõtte "Kasutaja maksab" juurutamisel on tulevikus oodata mitmete uute maksude kehtestamist. See omakorda tähendab Eesti üldise maksukoormuse suurenemist. Uued maksud, kütuseaktsiisi süsteemi ümberkujundamine – kogu selle eesmärgi on pannud paika Vabariigi Valitsus kliimapoliitika kontekstis. Reaalelus tähendab see seda, et me sisuliselt soovime inimesi sundida autode kasutamisest loobuma. Samal ajal tuleb nentida, et sõiduauto ei ole praegu enam luksusese. Ta võis seda olla kunagi minevikus, aga tänapäeval on ta hädavajalik liikumisvahend, eriti maapiirkondades ja eriti lastega peredele.

Isamaa on esitanud majandusministrile arupärimise sellesama transpordi arengukava kontekstis. Teate, millal see esitati? 16. juunil sellel aastal. Arupärimise mõte oli, et majandusminister tuleks ja räägiks natuke täpsemalt, mida ta peab silmas ummikumaksu all, mida ta peab silmas teekasutustasuga mootorsõidukite all ja mida ta peab silmas uue kütuseaktsiisi süsteemi ülesehitamise all ning kuidas ta tahab autode arvu vähendada. Majandusminister, nüüd vaatasin dokumendiregistrist järele, tuleb vastama selle aasta 18. oktoobril. 17. oktoobril on kohaliku omavalitsuse valimised. Ma ei tea, kas sellega on see seotud, või mis? Aga meie andsime ilusti 16. juunil arupärimise sisse, 18. oktoobril, nelja kuu pärast minister juba saabubki meile rääkima.

Head kolleegid, vaadates ka selle arengukava sisse, siis ma arvan, et eesmärk, mida see arengukava endas sätestab, ongi hea. Ma arvan, et ongi mõistlik liikuda kiirete, nutikate, kestlike, ligipääsetavate, ohutute teede suunas. Absoluutselt õige. Aga see ei saa tulla selle arvel, et me kehtestame uusi võimalikke makse. Need ei saa olla ummikumaksud, automaksud, taristu kasutustasud jne. Linnade ja valdade liit, ma vaatasin kooskõlastustabelist, pööras sellele tähelepanu, ütles ka, et kuulge, teil on ... tekstides on võimalik vaadata, et arengukava tekstis viidatakse veondussektorile, teekasutustasu kehtestamisele, kasutaja maksab printsiibi rakendamisele. Ja nüüd küsimus, mida linnade ja valdade liit küsis, on see, et kas on olemas ka poliitiline toetus täiendava maksukoormuse kehtestamisele ja kuidas kohalik omavalitsus sellesse siis suhestub tulevikus? Ministeeriumi vastus sellele oli: võtame teadmiseks, et tõesti maksupoliitilised suunad sõnastame natukene pehmemaks, et mitte minna vastuollu maksupoliitika kujundamise põhimõtetega. Kõik, see on see ministeeriumi seisukoht.

Head kolleegid! Meil tuleb tõsiselt mõelda selle peale, millist tulevikku me tahame näha. Kas see on see tulevik, kus tulevad järjest uued maksud? Ja see, mida minu hea kolleeg Urmas Reinsalu siin saalis küsis, ta ei küsinud ilmaasjata: vaadates ajalugu, me näeme, et see minister, kes täna siia on meile toonud selle konkreetse transpordi arengukava, ta ongi varem tahtnud seda, ta ei ole kunagi eitanudki seda, ta näebki seda, et tegelikult võiksid need, need ja need maksud tulla. Kas see on õige? Ma arvan, et ei ole õige.

Võttes kokku: täna ei ole see koht, kus parlament saab kinnitada, arengukavasid me ei kinnita. Küll aga saame anda valitsusele omapoolse...

Palun lisaaega.

15:47 Esimees Jüri Ratas

Palun, kolm minutit!

15:48 Sven Sester

Meil on võimalus anda valitsusele signaal. Valitsus lõpuks kinnitab selle arengukava. Meil on võimalik anda valitsusele arutelud, mis toimusid komisjonis, ja arutelud, mis toimusid saalis. Ja selle põhjal tegelikult lõpuks valitsus kehtestab või kinnitab selle arengukava. Nii et hea valitsus, mul on teile palve: jälgige seda debatti, mis täna siin saalis on olnud! Ja ärge võtke tasa vaiba alt sisse teemasid, mis kokkuvõttes tulevikus tõstavad Eesti elanike maksukoormust. Sest kui te panete selle juba arengukavasse sisse, siis te tegelikult annate väärtusruumis signaali: jah, me tahame seda kehtestada, jah, selle arengukavaga me ei kehtesta, aga tulevikus on selge sõnum: näete, arengukava aastast 2021–2035 juba nägi seda ette, et me selles suunas oleme liikumas. Ärge tehke seda, palun võtke need erinevad maksukoormused välja! Erinevad maksukoormused, mis on seotud lastega peredega, inimestega, kes elavad Eestis, ei ole põhjust täna hakata rääkima sellest, mis on seotud ummikumaksuga, mis on automaksuga, mis on taristute kasutustasuga.

Automaksust võib-olla veel niipalju. Eesti tõesti on väheseid, kui mitte ainukesi riike Euroopas, kus ei ole automaksu. Ausalt öeldes tuleb selle üle uhke olla. See on tänu sellele, et Isamaa on olnud siiamaani valitsuses mingi perioodi. Loodame, et seda automaksu lähitulevikus me ei näe. Aitäh teile!

15:49 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli ... Vabandust! Vabandust-vabandust! Protseduuriline küsimus, Urmas Reinsalu, palun!

15:49 Urmas Reinsalu

Aitäh! Sven Sester esitas väga selge doktrinaarse käsitluse. Mul oleks hea meel olnud, kui ka majandusminister oleks saanud seda kuulata. Arengukavade puhul on minister olnud saalis, nii nagu tavapärane parlamendikultuur ette näeb. Ma ei tea, kus minu hea sõber Taavi Aas praegu on, aga ma arvan, et Sven on nõus ka Taavile seda kõnet kordama.

15:50 Sven Sester

Ma olen valmis rääkima.

15:50 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma kindlasti palun ekstra, et majandus- ja taristuminister nii Sven Sesteri kui ka kõigi teiste sõnavõtud ja sisendid selle arengukava kohta kuulaks ja loeks hoolikalt läbi.

Nüüd on natuke pidulikum hetk. Ma palun Riigikogu kõnetooli Raimond Kaljulaidi. Lisaks sellele on mul edastada ka volitus. Nimelt, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon volitab 29. septembril 2021. aastal Riigikogu täiskogu istungil "Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021–2035" läbirääkimistel fraktsiooni esindama sõnavõtuga Raimond Kaljulaidi. Alla on kirjutanud Kalvi Kõva, fraktsiooni aseesimees. Otseselt meil ei ole arengukavades fraktsiooni esindajaid, aga noh, see on sihuke ülekinnitus ja ega see midagi halba ei tee. Nii et palun teid kõnetooli.

15:51 Raimond Kaljulaid

Austatud Riigikogu esimees! Ma tahan tänada teid istungi kindlakäelisi juhatamise eest ja ühtlasi esitan palve, et te eraldaksite mulle kolm minutit lisaaega.

15:51 Esimees Jüri Ratas

Jaa, palun, kaheksa minutit.

15:51 Raimond Kaljulaid

Suur tänu! See teema on nii oluline.

Kõigepealt ma tahan rahustada kolleege Isamaast. Te olete mures, et valitsus võtab inimestelt raha. Mina tean, et Isamaa varem või hiljem leiab võimaluse ja annab selle raha rahvale tagasi ning teeb tänu sellele tulevikus taas silmapaistva ja silmapaistvalt rahastatud valimiskampaania. Nii et ärge muretsege, küll te saate rahvale selle raha tagasi antud.

Enne, kui räägime selle arengukava sisust, tuleb peatuda selle vormil. See kava on mul siin kaasas, ma võtsin selle sealt tagant riiulilt, ma ei printinud seda ise. Selle arengukava kujunduses on kasutatud 20 fotot ja neist pooltel on inimesed, kes, nagu ka siin kaanel, liiguvad – küll mingil põhjusel lükkavad – üle Tartu Kaarsilla käekõrval elektrijalgratast. Ma ei tea, miks nad seda teevad, selle asemel et sõita, aga olgu peale. Inimesed liiklevad jalgratastega, on ka üks elektritõukeratas, on rongid, trammid, ühistransport, tavalised bussid, isesõitvad bussid. Kahel pildil on isegi laevad ja ühel pildil lennuk. Ma arvan, head ametikaaslased, et te saate aru, millele ma vihjan: kus on sõiduk, mida me liikluses kohtame kõige sagedamini – kus on autod? Neid peaaegu ei olegi. Nii et kui seda arengukava niimoodi pealiskaudselt lehitseda, siis Eesti liigub ühemõtteliselt või tegelikult juba ongi jõudnud peamiselt säästva liikumiseni. Kõik liiguvad jala, jalgrattaga, elektritõukerattaga, ühistranspordiga, kõik näeb välja väga põhjamaine ja edumeelne.

Teate, ka sisu on kaunis. Lubage ma loen teile ette mõned minu lemmiklaused sellest arengukavast. Süda laulab, juba kolmandal leheküljel on deklaratsioon: "Arengukava põhifookus on [...] keskkonnajalajälje vähendamine ehk säästva transpordi arendamise poliitika, et aidata saavutada kliimaeesmärgid [...]. Toetame jalgrattaga ja jalgsi liikumist, pakkudes paremaid liikumisvõimalusi, ligipääsetavust ning kasutusmugavust." Lehekülg neli: "Linnapiirkondades arendame omavahel ühendatud ja jagatud liikuvust soosivat keskkonda [...], et suurendada säästlike liikumisviiside kasutust autokasutajate arvelt." Autokasutajate arvelt – pange tähele, väga moodne mõtlemine. Riik soovib "vähendada inimeste sõiduautokulutusi, mis ainuüksi Tallinnas ja Harjumaal on umbes 1,5 miljardit eurot aastas". 1,5 miljardit eurot aastas kulutavad Eesti inimesed autodele ja riik soovib neid kulutusi vähendada. Üllas. Leheküljel kaheksa nenditakse, et tõepoolest, seni seatud eesmärke selles valdkonnas ei ole õnnestunud siiski kahjuks saavutada. Tsitaat algab: "Tööl käimiseks kasutas 2019. aastal ühistransporti, käis jala või sõitis rattaga vaid 38,8 protsenti inimestest ning see osakaal üha kahaneb." Leheküljel üheksa selgitatakse, et riik on kaardistanud ühistranspordi peatuste ligipääsetavust ning see on "piirkondade ja eri tüüpi objektide lõikes ebaühtlane". Ma tõlgin teile, see tähendab seda, et inimesed ei pääse Eestis ühistranspordi peatustesse. See on see, mida see lause tegelikult tähendab. "Piirkondade ja eri tüüpi objektide lõikes ebaühtlane" – kantseliit. Tegelikult see tähendab seda, et inimesed ei saa bussi peale, eesti keeles öeldes. "Lapsevankriga liikujate, erivajadustega inimeste ja eakate tervikteekonnast lähtuvaid vajadusi ei ole alati arvestatud." Tõlgin: lastega, lapsevankriga, ratastoolis või vanuse tõttu ei saa vahel kasutada ühistransporti. See on see, mida see tegelikult tähendab. Ja siis on siin selline, ma ütleksin, endisi aegu, nõukogude aega meenutav sõnastus, kus öeldakse, et "pole tehtud piisavalt edusamme autostumise pidurdamiseks". Tegelikult see tähendab seda, et autode arv kasvab, inimesed ostavad autosid üha rohkem ja sõidavad üha rohkem.

Kõik need ilusad sõnad, kõik need ilusad deklaratsioonid, kõik need ilusad lubadused, mis sisalduvad selles arengukavas, on väga kenad ja need pildid on väga kenad. Aga siis tulevad numbrid, tuleb karm argipäev. Head kolleegid, leheküljel 20, kui te avate selle arengukava, selgub see, millele ma juba osutasin siin ministriga rääkides, et linnalise liikumise, säästva linnalise liikumise arendamiseks on ette nähtud järgmise 15 aasta jooksul kulutada 200 miljonit eurot, samas maanteede ehituse jaoks on kavandatud 2 miljardit. Varasemas tekstis kirjutati palju säästlikkusest, kliimakriisist ja rohepöördest. Aga tegelikult me kõik ju näeme: 1,6% säästliku liikumise arendamiseks linnades ja 17% maanteedele, kusjuures maanteede puhul kirjutatakse mustvalgelt, riik ausalt tunnistab, et "maanteede ehitamine ei toeta arengukava püüdlusi säästva transpordi arendamisel". Maanteede ehitamine ei toeta arengukava püüdlusi säästva transpordi arendamisel, ometi kulub sellele ligi viiendik selle arengukavaga ettenähtud vahenditest. Ma ei eita seda, et meie maanteid on vaja kaasajastada. Ma ei eita seda, et ohutusse tuleb panustada. Väga paljud inimesed sõltuvad nendest teedest, nendest ühendustest. Meie põhimaanteedel on kitsad, kurvilised, väga ohtlikud, ebamugavad lõigud. Ma ei eita seda. Ma lihtsalt juhin tähelepanu, et kui lõpuks läks raha jagamiseks, siis maanteed said kümme korda rohkem kui säästev liikumine linnades ja see omakorda jaguneb veel nii rattateede kui ka elektritranspordi edendamise vahel.

Et mu jutt ei jääks ühekülgseks, räägin lühidalt ka lendudest. Võrdleme praegust olukorda Eestis näiteks Norraga. Norras on Andøya saar, mis on Hiiumaast poole väiksem, elanikke on poole vähem. Saar ise on kolmandiku võrra territooriumilt väiksem, aga tööpäevadel väljub sealt viis lendu kahte sihtpunkti. Hiiumaalt Kärdlast väljub Tallinnasse lennuk kaks korda päevas ja lennuk on 19-kohaline. Sellelt väikeselt Norra saarelt tuleb 39-kohaline lennuk. Või teine näide, Røsti kommuun – ma loodan, et hääldasin seda nime õigesti, Norra tähestikus on see O sihuke läbi tõmmatud kriipsuga täht –, Kihnust poole väiksem saar, elanikke kolmandiku võrra vähem, aga saarelt väljub iga päev kaks lendu. Meie investeerime Pärnu lennujaama 20 miljonit eurot. Aga Kihnu lennata saab ainult siis, kui jääolud laevadel sõita ei luba. Niimoodi me siis kohtleme oma väikesaarte elanikke.

Nüüd, majanduskomisjoni esimees Kristen Michal ütles, et see on ikkagi kava parema tuleviku poole, ja tegi siin Keskerakonnale komplimente. Kristen Michal teeb viimasel ajal, muide, sageli Keskerakonnale komplimente, te olete ka kindlasti seda tähele pannud. Aga see selleks. Ma arvan, et seda komplimenti valitsus tervikuna ei ole võib-olla sel korral ära teeninud.

Veel üks väike kiuslik, pedantlik tähelepanek pildivaliku kohta. Leheküljel 43 on foto, millel kujutatakse sõiduteel sõitvat kergliikurit, elektritõukeratas. Ma tunnustan, et sellel inimesel on ilusasti peas kiiver, ja elektritõukerattad on kindlasti väga vahvad. Aga ma juhin Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi, selle arengukava koostajate ja kujundajate tähelepanu sellele, et hiljuti tõi seesama ministeerium siia eelnõu ja see sai seaduseks ja selle kohaselt ei tohi elektritõukerattaga sõiduteel sõita. Nii et see olukord, mida siin kujutatakse, on peale kõige muu ka ebaseaduslik. Aitäh teile!

15:59 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Mul ei ole võimalik ettekandja käest küsida, aga kuna ta selle võrdluse tõi, siis ma ise vaatasin ka seda pilti leheküljel 43 ja võrdlesin pildiga leheküljel 15. Ka seal on üks erinevus mõlemal jalgrattaga sõitjal, see on niisugune huvitav nüanss, mida võiks samuti hinnata. Aga nüüd palun Riigikogu kõnetooli Heiki Hepneri. Palun!

15:59 Heiki Hepner

Suur tänu, hea istungi juhataja! Austatud kolleegid! Vaieldamatult on transpordi ja liikuvuse arengukava ja kogu see valdkond, mida see käsitleb, väga suur ja väga lai. Tegelikult on tema tähtsus nii suur, et seda on võimatu alahinnata. Aga kui me vaatame siia arengukavasse sisse, lehekülg 9, peamised probleemid – no tõepoolest, mis me sealt leiame? Me leiame sealt ühistranspordiga seonduvaid teemasid, raudteed mainitakse, samuti kergliiklust, jäämurdevõimekust, meretransporti ja keskkonda, veetaristut ja lennundust, ning tõdetakse, et tõepoolest, maanteedel on läbisõit kasvanud 4% aastas. Tegelikult see kontekst on negatiivne. Ja kui veelgi enam süüvida sellesse dokumenti, siis on selge, et maanteed on saatanast. See oli niisugune üldistatud võimendus minu poolt.

Aga vaatame siis natukene siia sisse. Me kuulsime siin seda maksude temaatikat, see on kenasti siia sisse toodud. Ei ole mõtet rääkida, et selle arengukavaga midagi ei kehtestata. Tõepoolest, arengukavaga midagi kehtestada ei saa, aga ta annab selge raami, ta annab selge plaani, millises suunas me peaksime liikuma. Seepeale minister tõdes, et ei-ei, tegelikult sellist plaani ei ole, aga kirjutame need arengukavasse ja vahendid tuleb ikkagi leida. See vastus oli nii segane, et ma arvan, et ta ei saanud tegelikult ka ise täpselt aru, mis ta ütelda tahtis.

Vaatame seda aktsiisi. Ma mäletan, et kunagi oli selline seos, et kütuseaktsiis läks teehoiu katteks, teede arendamiseks. Ühel hetkel aga leiti, et tegelikult on see üks maksuraha puha ja ei hakka siin mingeid erisusi tegema, ning see seotigi lahti. No loomulikult tähendas see teede sattumist vaeslapse ossa. Kui me vaatame neid indikaatoreid, siis näeme, et tõepoolest on ette nähtud, et 650 kilotonni ehk 27% peaks CO2 vähendama. Järelikult ei kao kütuseaktsiis mitte kuhugi. See on üks suur mull. Ja tõesti, väga õigesti öeldud – vaikiv autode maksustamise, teede maksustamise ja ka ummikute maksustamise arengukava.

Ma ei ole selle vastu, et arutada selle üle, kuidas finantseerida meie teid, aga ma olen kategooriliselt selle vastu, et me ütleme, et teed ei ole olulised. See on regionaalarengus üks kõige olulisemaid, ma kordan, üks kõige olulisemaid valdkondi. Liikuvus algab sellest, kui on normaalsed teed. Ma mõistan ja möönan ja saan väga hästi aru ka sellest, mida tõi välja Eesti Linnade ja Valdade Liit: kui me ajame need asjad keeruliseks ja maainimene ei saa enam liikuda nii, nagu tema jaoks hädavajalik – see ei ole mingi luksus, auto omamine ei ole mingi luksus –, siis tegelikult me sellega tapame maaelu.

Siin käis läbi ka tasuta ühistranspordi teema. Tõesti, see on väga mahukas ja sellest võiks väga pikalt rääkida. Aga täna me oleme tasuta ühistranspordis jõudnud nii kaugele, et maakonna bussipeatustesse ...

Palun lisaaega.

16:04 Aseesimees Martin Helme

Kolm minutit lisaaega. 

16:04 Heiki Hepner

... ei suudeta isegi sõiduplaane panna, vaid selleks pöördutakse tungivalt omavalitsuste poole, et nemad kataksid need kulud. Ja isegi siis ei suudeta neid kulusid katta, kui on kehtestatud osaline piletitulu, nii nagu on meil neljas maakonnas. Öeldakse, et see läheb ühisesse katlasse, aga nüüd käige välja veel täiendavat raha, omavalitsused. Kuhu me oleme jõudnud selle tasuta ühistranspordiga? 

Võtame veel ühe näite, kuhu on raha pandud. Aga kas see on arukas? Kogu selle eelarve maht on 12,4 miljardit eurot. Sellest on lahti kirjutatud üks kolmandik, kahe kolmandiku kohta ei ole mitte midagi öeldud. 7,9 miljardit on kuhugi pandud. Need, kes on sõitnud Tallinnast Rapla poole, on poolel teel näinud ühte veidrat eksperimenti, kuidas kilomeetrite pikkuselt on keset teed pandud põrkepiire. Tõepoolest, see vähendab autode kasutamist, sest inimesed ei julge seal enam sõita. See vähendab muidugi ka jalgrataste kasutamist, sest jalgrattaga on seal lausa eluohtlik sõita. Kui me tahame seal autode kasutamist vähendada, siis võib-olla on valitsusel plaan see tee sealt üldse üles võtta, siis saaks kogu Rapla rahva rongi suunata, sest pealinna muudmoodi ei saakski. Kas see on see plaan? Ma loodan väga, et ei ole. Aga ma tahan siinkohal ütelda, et tõepoolest, ega see raudteeühendus ka nüüd üleliia hea ei ole, kindlasti vajaks see [täiustamist].

Kui midagi positiivset välja tuua, siis võiks ütelda, et investeeringute summad on kavandatud vähemalt asjakohaselt. Aga kahetsusväärselt – kahetsusväärselt – on regionaalarengule pööratud liialt vähe tähelepanu. Kindlasti ei saa ma nõus olla sellega, kui me üritame täiendavalt maksustada autosid ja teid, ilma et me ütleks väga selgelt, mida selle eest see maainimene tegelikult vastu saab. Siin on kindlasti valitsusel täna tõsine mõttekoht.

Ka mina loodan, et need sõnad jõuavad ministrini ja selle põhjal tehakse selged järeldused ning arvestatakse ka seda, mida Eesti Linnade ja Valdade Liit on ette pannud. Aitäh!

16:07 Aseesimees Martin Helme

Suur tänu! Palun järgmisena siia Jüri Jaansoni.

16:07 Jüri Jaanson

Aitüma! Head kolleegid! Mind ajendas siia pulti tulema see, et esitasin ministrile küsimuse või teemapüstituse ja sain vastuseks, et teemasid saame esimese ja teise lugemise vahel tõstatada või muudatusettepanekutega täiendada ja sedamoodi transpordi ja liikuvuse arengukava paremaks teha. Aga arengukavadel esimesi ja teisi lugemisi kahjuks ei ole, vaid on sedasi, et me anname siin teemat arutades ministrile ja ministeeriumile sisendid, mismoodi saaks seda arengukava paremaks teha.

Kui ma nüüd teemat alustan, siis teen seda mõnevõrra samas võtmes nagu kolleeg Raimond Kaljulaid ehk näitan sedasama esimest pilti. See on ju tore pilt, elektrijalgrattad käekõrval, liiguvad inimesed üle Tartu Kaarsilla. Aga siin on näha ka pisikest jõge. Tahan mainida, et Kaarsilla alt sõidavad päris tihti läbi kaatrid, sõidavad ka sõudjad, sõidavad aerutajad. Ühesõnaga, veepealne kergliiklus. Kena oleks, kui siin pildil oleks paistnud ka mõne sõudja kujutis.

Aga teema on kõigepealt selline. Transpordi arengukava puhul on väga hea see, et siin on räägitud säästliku transpordi arengust, siin on räägitud ka sellisest hästi olulisest teemast nagu ligipääsetavus, on räägitud ligipääsetavusest innovatiivsuse võtmes, ja see on hästi oluline samm edasi. Sisukorrast me näeme, et tegevussuundade alavaldkondadeks on maanteed, ohutud teed, raudteel liiklemine säästlikult, ohutult ja kiirelt. Veel on juttu mereriigist ning innovatiivsest ja keskkonnahoidlikust meretranspordist. Ohutust selle puhul enam mainitud ei ole. Aga täiesti välja on jäänud jõeliiklus, kuigi meil on päris palju laevatatavaid jõgesid.

Selles arengukavas on juttu veel sellest, et meil on hobi- ja huvilaevastiku kasv väga kiire. Neid laevu ka ehitatakse väga palju ja me väga toetame neid. Aga nagu transpordi ja liikluse puhul ikka, mida rohkem sõidukeid saab, seda olulisemaks muutub turvalisuse ja ohutuse küsimus. Jõgedel liiguvad ju ka kergliiklejad, keda arengukavas üldse ei ole käsitletud. Meil on sõudjad ja aerutajad, lisaks on teised mittemotoriseeritud hobiliikurid, kes vahepeal korraldavad ka võistlusi, aga paljuski treenivad, sõidavad oma lõbuks, ja nad on kindlasti motoriseeritud liiklusvahendite kõrval nõrgemaks osapooleks. See on küll selline teema, mis vajaks arengukavas väljatoomist, vähemalt minu arvates.

See ongi see sõnum, mis ma tahtsin anda ministeeriumile, ministrile, et ka veepealset traditsioonilist, tuhandete aastate vanust liikumist tuleks pikas perspektiivis just ohutuse mõttes arutada ja selle kohta visioon kujundada. Aitäh!

16:11 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Heljo Pikhof, palun!

16:11 Heljo Pikhof

Aitäh, austatud juhataja! Head ametikaaslased! Meie ees arutlusel olev transpordi ja liikuvuse arengukava sisaldab tartlaste jaoks olulist sõnumit: võtame eesmärgiks jõuda 2035. aastaks rongiga Tallinnast Tartusse ühe tunni ja 30 minutiga. Õige on arengukavas toodud väide, et kiire, tihe ja mugav rongiühendus vähendab põhimaanteede liikluskoormust ning suurendab liiklusohutust. Aga kuidas läheb nende heade mõtete elluviimisega? Kui kiire, tihe ja mugav on reisirongiühendus Tallinna ja Tartu vahel?

Investeeringud raudteel liikumise kiiruse suurendamiseks on hakanud vilja kandma ning omaaegne 2,5-tunnine rongisõit on muutunud kahetunniseks. On lootust, et mitte enam väga kauges tulevikus läbitakse see vahemaa kõigest ühe tunni ja 30 minutiga.

Mugavuse osas on muidugi veel arenguruumi. Kui Elron 2014. aasta alguses Tartu liini teenindamise üle võttis, oli juba kuuendal päeval selge, et õhtused rongid Tallinnast Tartusse ja ka Viljandisse ning hommikul Tartust ja Viljandist Tallinna on reisijate jaoks väikesed. Vaja on pikemaid koosseise. Tehasest saabunud uued vagunid ning sõiduplaani lisatud uued väljumisajad leevendasid istekohtade nappust, kuid rongireisijate arvu kasv on taas tekitanud olukorra, et populaarsematel reisidel napib istekohti. Enne koroonapandeemia puhkemist kasvas rongireisijate arv kahekordseks võrreldes praegu kasutusel olevate rongide eelse ajaga, kuid ometi pole 15. maist 2014 uusi ronge Eestisse enam saabunud. Seetõttu on väga tervitatav, et veebruaris sõlmiti leping kuue Tallinna–Tartu liinil sõitma hakkava elektrirongi ostmiseks. Julgustan siinjuures valitsust mitte närutama ja kasutama lepingus ettenähtud optsioone täiendavalt kümne elektrirongi ostmiseks. Teisisõnu, leping näeb ette võimaluse lisaks kuuele elektrirongile osta praegu kokkulepitud hinnaga veel kuni kümme elektrirongi. Kasutagem seda võimalust.

Selleks, et tuua kahe linna vahel pendelrändajad autodest ja bussidest rongi ning täita endale võetud keskkonnakohustusi, peab rongide väljumise sagedus olema sama tihe, kui on Tallinna–Tartu liinil autobusside väljumine. Võtab ju uute rongide valmimine aega aastaid ning on selge, et piiratud rongipargiga ei õnnestu pakkuda konkurentsivõimelist rongiliiklust kahe suurema linna vahel. Kui 2009. aastal langetas riik otsuse uute rongide soetamise kohta, nägi see ette 18 elektrirongi ja lisaks veel kümne diiselrongi soetamist. Õnneks jätkus toonastel otsustajatel tarkust kasutada optsioone veel kümne diiselrongi soetamiseks ning nõnda teenindabki tänavu reisijaid üle Eesti 38 rongi.

Esitan veel kord valitsusele üleskutse, et leidke see raha, kasutage optsioone ning ostke need kümme rongi lisaks. Inimesi, kes tahavad aastal 2024 sõita pooleteise tunniga Tartust Tallinnasse, on palju rohkem kui neid, kes täna kahetunnise rongisõidu ette võttavad. Aitäh!

16:16 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Hea Henn Põlluaas, kas sõnavõtt kohapealt? Palun!

16:16 Henn Põlluaas

Austatud kolleegid! Ma tänan teid kõiki nende sõnavõttude eest! Nende väga heade mõtete ja ettepanekute eest, mida me täna siin oleme kuulnud. Olen peaaegu kõikidega sama meelt ja võin kuuldule alla kirjutada, sest paraku tõepoolest see arengukava on deklaratiivne, loosunglik, väga vähe innovatiivne ja tulevikku vaatava pilguta.

Aga kõige kurvem on see, et see, mida me siin teeme – arutame, teeme ettepanekuid, esitame häid mõtteid, kuidas mingeid probleeme lahendada või mingisuguseid uusi samme astuda –, on täiesti tühikargamine, tühi töö ja vaevanägemine, sest arengukavasid koostab valitsus. Nagu me näeme, ei viitsi minister meie mõtteid selle kohta isegi ära kuulata. Eri valdkondade arengukavad, mis peaks meie riigi ja valitsuse tegevust pikaajaliselt koordineerima, nagu seegi "Transpordi ja liikuvuse arengukava 2021–2035", ei saa olla lihtsalt sellised, et ükskõik milline poliitiline jõud on parasjagu valitsuses, nemad selle koostavad ja enam kui kümme aastat peavad kõik selle järgi kõike tegema. Need on olulised programmid, need on olulised sihid ja need peaks olema ikkagi Riigikogu poolt kinnitatavad, mitte lihtsalt meile niimoodi ette näidatud.

Kuna siin on mitmesugustel teemadel juba räägitud, siis olles Eesti lennunduse toetusrühma liige ja ühtlasi esimees, tahan ma enda sõnavõtus keskenduda just sellele valdkonnale. Selles arengukavas on, kui me vaatame ka neid kooskõlastusi, vähemalt sada lehekülge teksti. Lennundusele, mis on ju vaieldamatult väga innovatiivne, väga suure perspektiivi ja tulevikuga transpordiliik, on siin ära raisatud, ma ütleks, ainult mõned leheküljed. Mujal seda ei mainitagi. See on äärmiselt kurb, sellepärast et lennundussektor – kuigi koroonakriisi tõttu on see loomulikult üks suuremini pihta saanud valdkondi – enne seda [kriisi] andis meile 4–5% SKT-st. Sellega oli eri valdkondade kaudu seotud umbes 40 000 inimest. See on oluline valdkond.

Kui me vaatame, mida siin arengukavas on öeldud, siis leiame siit põhiliselt ainult kirjeldusi selle kohta, mida seni on tehtud. Kihnus parandati lennurada, Pärnu Lennujaam rekonstrueeriti ja ka Tallinna Lennujaamas üht-teist tehakse. Mainitakse, et Tartus justkui ei olegi midagi teha vaja ja Ruhnus ammugi mitte, mis ei vasta aga üldse tõele. Ja räägitakse lihtsalt loosunglikult ka sellest, kuidas me peame Aasia turgudele minema, kuidas tagama majanduse konkurentsivõime ja suurendama Eesti reisijate liikumisvõimet.

Palun lisaaega.

16:21 Aseesimees Martin Helme

Kolm minutit lisaaega, palun!

16:21 Henn Põlluaas

Aga selle kohta, mida kavatsetakse teha selle enam kui kümne aasta jooksul, praktiliselt mitte midagi asjalikku ei ole. Jah, mainitakse mehitamata õhusõidukite teemat, aga põhiliselt puudutab see pakivedu. Millest oleks pidanud rääkima? Oleks pidanud rääkima õhutaksodest, mis juba praegu on tulekul, juba praegu tahetakse Eestis pilootprojekte algatada. [Oleks pidanud rääkima] ka elektrilennukitest, lennukitööstusest, disainist, hooldusest. Aga siin lihtsalt mainitakse, et tuleks nagu parandada ja puha, aga juba praegu on meil maailma mastaabis väga märkimisväärne hooldus olemas. Kõike seda peaks soodustama.

Väikelennundusest ei räägita absoluutselt, mitte poolt sõnagi. Meil on väikelennuvälju, kui jätta need Ruhnud ja Kihnud ja Kärdlad kõrvale, umbes, ma võib-olla eksin, 15–20 tükki, aga need on sellised eralennuväljad, entusiasmipõhised. Soomes on väikelennuvälju, korralikke lennuvälju, mitte selliseid, kus keegi on lihtsalt heinamaa ära niitnud ja märgistanud, vaid korralikke väikelennuvälju 1500. Eralennundus on terves maailmas väga kiirelt arenev, väga populaarne valdkond, mis seondub ka otseselt turismiga. Meie oleme sellest täiesti välja lõigatud. Jõhvi kavatseb, jah, tõepoolest, ehitada korralikuma väikelennuvälja, aga sellest on vähe, sest tegelikult oleks juba ainuüksi Soomest tulemas kümneid tuhandeid lennuturiste, kes vajaksid lisaks maandumisplatsile – see ei peagi olema asfaltplats, see võib olla ka korralik niidetud heinamaa või mis iganes – ka vastavaid teenuseid, et nad saaksid sealt kuskile lähemasse asulasse suunduda, saaksid tankida, mis iganes. Aga meil ei ole mitte midagi. Kui vaatame teisi riike, siis näeme, et see valdkond toob üha rohkem ja rohkem tulu ettevõtjatele, omavalitsustele, riigile. Millegipärast meie ei näe ega oska neid tulevikutendentse ära kasutada. Selles suhtes ma olen äärmiselt pettunud, et järgmiseks kümneks aastaks ei ole lennundusvaldkonnas sisuliselt mitte mingisugust arengut ette nähtud.

Samad probleemid kerkisid esile siin ju ka heade kolleegide sõnavõttudes kõikides teistes transpordivaldkondades. Ja vaadates täiendusettepanekuid ja kaasatust, siis see on olnud minimaalne ja ettepanekuid ei ole arvestatud. Nii et koolipapana – ma olen õppinud pedagoog, aga palju seda tööd teinud ei ole – annaksin sellele arengukavale hindeks "2". Aitäh!

16:25 Aseesimees Martin Helme

Sõnavõtud on läbi, aga meil on tekkinud protseduuriline küsimus. Jüri Jaanson, palun!

16:25 Jüri Jaanson

Just nimelt. Mul on selline protseduuriline küsimus, et kuidas mul oleks võimalik ja kas mul üldse oleks võimalik viimase sõjavõtja kõnele kuidagi reageerida. Ma lihtsalt tahaksin tema lennunduse kohta esitatud negatiivse jutu peale öelda ja juhtida tema tähelepanu sellele, et just täna hommikul avati Pärnus lennuvälja uus, pikendatud rada, kus maandus esimene eralennuk. Nii et kõik need lennukid on Pärnus väga teretulnud. Kuidas ma selle sõnumi saaksin Henn Põlluaasale korrektses vormis edasi anda?

16:26 Aseesimees Martin Helme

Tegelikult läbirääkimiste vormis mitte, sest selle jaoks oleks pidanud Henn Põlluaas kuidagi puudutama nimeliselt või temaatiliselt sinu sõnavõttu. Aga nüüd on Henn Põlluaasal endal tekkinud protseduuriline küsimus. Palun!

16:26 Henn Põlluaas

Jah, ma hea meelega niimoodi protseduuri sees vastaks. Tõepoolest, ma tean, Pärnu lennuväli, see on suur samm edasi, see on väga-väga hea. Aga nagu ma ütlesin, siin arengukavas kirjeldatakse neid asju, mis on juba tehtud. Kõik need asjad, mis on tehtud, on head, aga seda on liialt vähe, arvestades seda, et arengukava kehtib aastani 2035 ja mitte midagi muud seal enam sees ei ole. Nii et ikkagi hindeks "2".

16:27 Aseesimees Martin Helme

Ka see ei olnud protseduuriline küsimus. Aga läbirääkimised on lõppenud, kui just minister ei taha veel sõna võtta. Lõpetame selle päevakorrapunkti arutelu. Kolmas päevakorrapunkt on lõpetatud.


4. 16:27 Toote nõuetele vastavuse seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (372 SE) teine lugemine

16:27 Aseesimees Martin Helme

Saame minna edasi neljanda päevakorrapunkti juurde. Selleks on Vabariigi Valitsuse algatatud toote nõuetele vastavuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 372. Oleme teisel lugemisel ja ettekandjaks on majanduskomisjoni liige Raimond Kaljulaid. Palun!

16:27 Raimond Kaljulaid

Aitäh, austatud aseesimees! Tõepoolest, me räägime toote nõuetele vastavuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu teisest lugemisest. Selle eelnõu esimene lugemine toimus 19. mail ja muudatusettepanekute esitamise tähtajaks, 2. juuniks kella 17.15 Riigikogu liikmed, fraktsioonid ega teised komisjonid muudatusettepanekuid ei esitanud.

Majanduskomisjon arutas eelnõu teiseks lugemiseks ettevalmistamist oma 31. mai, 7. juuni, 11. juuni ja 14. septembri istungil ning komisjon otsustas teha eelnõu kohta kaks muudatusettepanekut. Mõlemad neist on juhtivkomisjoni ettepanekud ja mõlemad ettepanekud leidsid komisjoni konsensusliku toetuse.

Majanduskomisjon tegi ettepaneku võtta eelnõu teiseks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda 22. septembriks, teine lugemine lõpetada, ja kui eelnõu teine lugemine lõpetatakse, on komisjoni ettepanek võtta eelnõu kolmandaks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda 29. septembriks ja viia läbi lõpphääletus. Kõik need otsused olid konsensuslikud. Ma tänan ja olen valmis vastama kõigile teie küsimustele selle erakordselt põneva eelnõu kohta.

16:29 Aseesimees Martin Helme

Jah, aga see on nii põnev, et küsimusi ei ole. Kõik on pahviks löödud. Aitäh! Siis saame läbi vaadata ... Ahah, enne teeme läbirääkimised. Kas läbirääkimiste soovi on? Puudub. Siis saame läbi vaadata muudatusettepanekud. Nagu juba mainitud, tehti kaks muudatusettepanekut ja mõlemad tegi juhtivkomisjon. Esimese muudatusettepaneku esitajaks on majanduskomisjon ja juhtivkomisjon on arvestanud seda täielikult. Keegi seda hääletada ei soovi. Läheme edasi. Teise muudatusettepaneku esitajaks on samuti majanduskomisjon ja juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud ja eelnõu 372 teine lugemine on lõpetatud.


5. 16:30 Kodakondsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu (388 SE) esimene lugemine

16:30 Aseesimees Martin Helme

Läheme edasi viienda päevakorrapunktiga. See on Isamaa fraktsiooni algatatud kodakondsuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 388 esimene lugemine. Ettekandja on Riigikogu liige Urmas Reinsalu. Palun! (Urmas Reinsalu ei ole saalis.) Oops! Teeme kolmeminutilise vaheaja. Kas keegi hõikab talle? 

V a h e a e g

Juhataja võetud väike vaheaeg on läbi ja kõik vajalikud inimesed on selle aja jooksul kohale jõudnud. Läheme siis edasi, 388 SE ja Urmas Reinsalu. Palun!

16:33 Urmas Reinsalu

Austatud istungi juhataja! Head rahvaesindajad! Vabandust selle eelmise momentum'i eest! Siin tuli veel tõsiselt konsultatsioone pidada enne selle eelnõu menetlemist. Loodan sellele eelnõule tugevamat toetust saavutada. Ja ma loodan, et need konsultatsioonid [kandsid vilja] ja kõhklejad mõtlevad tõsiselt selle eelnõu positiivsetele külgedele.

Eelnõu on tegelikult väga lühike ja lihtne nagu juriidiline novell. Selle mõte on sisuliselt see, et kui praegu on üldpõhimõttena kodakondsuse seaduses sätestatud, et korduvalt kuritegusid sooritanud isikutele ei anta naturalisatsiooni korras Eesti kodakondsust – välja arvatud erandkorras valitsuse otsusega, aga neid erandkordi on olnud harva –, siis nüüd, selle valitsuse ajal on hakanud neid erandkordi tulema lausa ridamisi. Tegemist on seeriaotsustega, millega valitsus on korduvalt karistatud kurjategijatele naturalisatsiooni korras ja erandkorras kodakondsuse andnud. Sellest johtuvalt on meie ettepanek lihtne ja ühene: sätestada ka varem kodakondsuse seaduse algses tekstis vastu võetud kaalutlusotsust välistav olukord, mille järgi isikutele, keda on kriminaalkorras korduvalt karistatud tahtlike kuritegude eest, ei anta kodakondsust ja kõik. Punkt.

Poleemika on lahti läinud selle üle. Valitsus on esitanud pigem hämavaid argumente, otsekui oleks tegemist põhiseadusvastase seisukohaga. Sellele valitsuse esindajad ka tuginesid põhiseaduskomisjonis, viidates, et Riigikohus on selle sajandi alul öelnud ühes oma otsuses, mis puudutas kohtulikult karistatud isikutele relvalubade andmist, et peaks olema kaalumisõiguse võimalus, kas isikule antakse relvaluba jahirelvaks, muudeks käsirelvadeks või mitte. Ma tahan rõhutada seda: eelnõu algatajate lähtekoht on, et need küsimused ei ole omavahel mehaaniliselt võrreldavad. Meil ei ole mingisugust pretsedendiõigust Eestis selles loogikas. See ei puuduta kodakondsuse seadust.

Teiseks, ma loen teile ette absoluutsed keelud – mitte kaalumisotsusega antavad, vaid absoluutsed keelud – kodakondsuse andmise kohta meie kehtivas õiguses. Nendel juhtudel ei ole võimalik kaalutlemisotsust teha. Nimelt, kui isik ei järgi Eesti põhiseaduslikku korda või ei täida Eesti seadusi, siis ei anta kodakondsust naturalisatsiooni korras ja kõik. Siin ei ole mingit kaalumise võimalust. Ka mitte nende isikute puhul, keda see valitsus on pidanud heaks. Neid on olnud ridamisi ja meil on olnud ka sellekohaseid arupärimisi. Siseminister on õigustanud seda, miks korduvalt vara‑ ja isikuvastaseid süütegusid toime pannud isikud saavad kodakondsuse naturalisatsiooni korras valitsuse otsusega. Tegelikkuses nad ju loomulikult ei täida Eesti seadusi.

Kui minna edasi selle loogikaga, mille valitsus on võtnud, et kõik peaks olema kaalumisõigusega, siis peaks kaalumisõiguse andma ka näiteks selles, kas anda kodakondsus isikule, kes on tegutsenud Eesti riigi ja tema julgeoleku vastu või töötanud välisriigi luure teenistuses. Siis oleks sama loogika, seda tuleks kaaluda, kuna see on justkui inimese põhiseaduslik õigus.

Meie seisukoht on absoluutselt erinev: kodakondsus ei ole inimõigus, kodakondsus ei ole sotsiaalõigus. Kodakondsus on küsimus poliitilisest võimust. Isikud täidavad teatud tingimusi ning riigil on ühemõtteline subjektiivne alus määratleda kodakondsuse andmise, menetlemise ja äravõtmise reeglid. Tuletame meelde, mis on riigi tunnused. Need on territoorium, riigivõim ja kodanikkond. Ja nendes küsimustes, kui me räägime suveräänsest riigist, peab riigil olema õigus seadusetekstis seda määratleda. Varasematel aegadel on mul tegelikult tulnud ka – vaadates Siseministeeriumi praktikat ja ettepanekuid – kätt ette panna vägagi kummastavatele taotlustele, mis minu vastuseisu tõttu ei läinud läbi. Nii sooviti anda kodakondsust valitsuse erandina kurjategijale, kes sai pronksiööl märatsemise eest karistuse, või näiteks taheti anda tapjale kodakondsust. Niisugune kummaline dünaamika ja praktika on meil ka selle valitsuse ajal tekkinud.

Ma ei hakkagi häbenema ja tunnistan ausalt, et selle seadusandja aktiga ongi meie mõte tõkestada selle valitsuse kodakondsuspoliitika väärtusi, väärtuskäsitlust õõnestavat tegevust. Ma palun kõiki parlamendiliikmeid ühisel meelel seda toetada. See on põhiseaduspärane, see on mõistlik ja see kannab edasi seda tahet või arusaama, mis ongi seaduses ühene: korduvalt karistatud kurjategijad ei peaks saama Eesti kodakondsust. Aitäh teile!

16:38 Aseesimees Martin Helme

Suur tänu! Nüüd on võimalik esitada ettekandjale küsimusi. Helir-Valdor Seeder, palun!

16:38 Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Auväärt ettekandja! Esialgne seaduse variant, mis võeti vastu 1995. aastal, ei näinud ka ette võimalust anda kodakondsust korduvalt tahtlikke kuritegusid toime pannud isikutele. See kehtis kuni 2006. aastani, kui Reformierakonna, Keskerakonna ja EKRE koalitsioon selle ära muutis. On teil teada, mis olid siis need argumendid, kui 2006. aastal see ära muudeti ja Eesti kodakondsuse andmine niisugustele kurjategijatele tehti seaduslikuks ja võimalikuks?

16:39 Urmas Reinsalu

Aitäh! Vastus on väga ühene ja lihtne: selle taga on tegelikult väärtuseline relativism – tegelikult on kõik suhteline, kõik sõltub tehioludest ning kõike on võimalik kaaluda ja ümber kaaluda. Selline väärtuseline selline relativism asetati juriidilisse vormi, millega väideti, et isikutel peab põhiõigusena olema õigus taotleda seda, et talle kodakondsuse andmist kaalutakse. Me näeme tegelikult, et selline väärtuseline relativism hiilib meil ka praeguse liberaalse koalitsiooni ajal [ligi ja sellega minnakse] kaugemale. Nimelt suruti siin saalis läbi seaduseelnõu, mis puudutab viisade andmist, samamoodi [põhjendusega], et peab olema õigus seda kohtus vaidlustada, riigi suveräänset otsustusõigust aga seeläbi ahendati. Ja ettekäändeks tuuakse hoopis Euroopa Liidu protseduurid ja reeglid.

Ma juhin tähelepanu, et väärtuselise relativismi puhul on juba püstitatud probleemina see, et meil kehtib põhimõte: riigivastase kuriteo sooritanu, ükskõik milline on selle kuriteo sooritamise aeg, ei tohi olla riigiteenistuses – ei kohtunik, kaitseväelane ega vangivalvur. Ka selle kohta on ju küsitud, kas seda peaks muutma, see peaks jällegi olema kaalumiskoht. Meil on ka teine valdkond, kus on selgelt ära öeldud, et ei ole mingit kaalumiskohta, nimelt seksuaalroimarid, pedofiilid, kes, sõltumata sellest, millal on nende süütegu toime pandud, ei tohi lastega seotud ja lasteasutuses töötada. Seal ei ole mingisugust juttu, et peaks olema kaalumise koht, kas oli väiksem tegu või vms.

[Komisjonis] hakati tõepoolest rääkima meile õunavargustest. Valitsuse esindaja arutles, kas siis inimene, kes varastas õunakese, varastas üks kord õunakese, varastas teine kord õunakese, nüüd ei saagi Eesti kodakondsust. Loomulikult on tegemist sofismiga. Eestis on see tegelikult kuritegu. Väheväärtusliku varalise süüteo puhul algab see 200 eurost, see on piir, ja loomulikult küsimus ei ole mingisugustes õuntes.

16:41 Aseesimees Martin Helme

On tekkinud protseduuriline. Mart Helme, palun!

16:41 Mart Helme

Aitäh, härra eesistuja! Ma juhiksin küsimuse esitaja tähelepanu sellele, et 2006. aastal ei olnud EKRE-t olemas. EKRE ehk Eesti Konservatiivne Rahvaerakond, see nimi võeti kasutusele aastal 2012, kui võeti vastu ka uus programm, uus erakonna põhikiri. Ja Rahvaliit, mis oli sel ajal olemas ja kuulus valitsusse, ühe osapoolena – ühe osapoolena – lülitus Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna sündimisse ja tegevusse. Nii et paluks kasutada nimetusi korrektselt. 

16:42 Aseesimees Martin Helme

Ja teine protseduuriline on siia otsa tulnud. Helir-Valdor Seeder, palun!

16:42 Helir-Valdor Seeder

Jah, mul on protseduuriline täpsustus. Me oleme siin tavakeelekasutuses kasutanud kogu aeg Isamaa sõnumit ja Isamaa nime ja seda on kasutanud ka auväärt repliigi autor, olgu siis tegemist Isamaa ja Res Publica Liiduga varasemast ajast või Isamaaliidu või mis tahes eelkäijatega. Kõik need heateod ja patud omistatakse nüüd Isamaale selles kõnepruugis, sellepärast ma kasutasin teadlikult nime EKRE, kuna EKRE on ka Rahvaliidu õigusjärglane. Ja meie praktikas võiks kujuneda nii, et me kõikide erakondade puhul käitume ühtemoodi, nii et me räägime Rahvaliidu tegudest kui EKRE tegudest või siis ei räägi Isamaa ja Res Publica Liidu tegudest kui Isamaa tegudest, sest ka meil on vahepeal toimunud nii nimemuutused kui ka põhikirja muudatused.

16:43 Aseesimees Martin Helme

Jah. Kumbki muidugi ei olnud protseduuriline, aga jätkame küsimustega. Heiki Hepner, palun!

16:43 Heiki Hepner

Aitäh, hea istungi juhataja! Austatud ettekandja! Mina ka tegelikult küsin kodakondsuse seaduse selle sätte kohta, mis kahetsusväärselt 2006. aastal sündis, olgu Reformierakonna ja Keskerakonna kõrval siis EKRE või Rahvaliit, vaieldamatult kolme erakonna baasil see oli. Sa natukene ka avasid neid probleeme, aga võib-olla avaksid seda teemat ka rahvusliku julgeoleku kontekstis, sest sa juba markeerisid ära, kuidas 2007 ja pärast seda Tallinnat maha lõhkunud seltskonna ühele tegelasele üritati [kodakondsust] anda. Kuidas see võiks tulevikus mõjutada meie rahvuslikku julgeolekut?

16:44 Urmas Reinsalu

Aitäh! Tõepoolest, ka õigusjärgluse küsimused on seotud meie rahvusliku julgeolekuga. Erialakirjanduses ja rahvusvahelises õiguses on õigusjärglust pikalt analüüsitud Venemaa õigusjärglust Nõukogude Liidu kontekstis, kas Venemaa on täies mahus Nõukogude Liidu õigusjärglane – siin meil tekkis Rahvaliidu või EKRE küsimus –, ja juriidiliselt on loomulikult täielik õigusjärglus, aga küsimus on sisuliselt kohustuste üleminemises ja ka poliitilises vastutuses. Venemaa õigusjärgluse puhul on asutud erialakirjanduses seisukohale, et tegemist on siiski osalise õigusjärglusega. Aga mis puudutab varalisi varalisi otsuseid, siis tõepoolest, Pariisi võlaklubi otsusega, mida ka Venemaa ise tunnistab, tunnustab Venemaa täiesti kõiki kohustusi, mis tekkisid Nõukogude Liidul.

Mis puudutab julgeolekuaspekti selle kodakondsuse puhul, siis ma arvan, et see on ennekõike väärtusküsimus. Tõepoolest, kui me räägime korduvalt kohtulikult karistatud isikutest ja nendele naturalisatsiooni korras kodakondsuse andmisest, siis põhimõtteliselt on võimalik seda praktikat arendada ka vägagi ulatuslikuks edasi. Ja kindlasti on see, ma arvan, pigem põhiseaduskultuuri küsimus. Kui küsimus on selles, kas see isikutering kujutab endast ohtu – erinevalt sellest, kui ta saab juurde ka poliitilised õigused, valimisõiguse, kandideerimis- ja hääletamisõiguse –, siis ma arvan, et ta eraldi grupina nii dramaatilist ohtu ei kujuta. Küll aga on see kindlasti meie põhiseaduslikku väärtusruumi õõnestav või habrastav, kui me sellele isikute ringile peame asjakohaseks naturalisatsiooni korras kodakondsust anda.

16:46 Aseesimees Martin Helme

Ivi Eenmaa, palun!

16:46 Ivi Eenmaa

Ma tänan, härra aseesimees! Minul on, lugupeetud ettekandja, teile üks printsiibi- või põhimõtteline küsimus. Isamaa või Isamaa Liit, IRL, kuidas seda ka ei kutsutaks, on läbi aastakümnete olnud siiski valitsuse liige, ja viimased neli aastat olite te ise välisminister. Te olete varem ka justiitsministrina tegutsenud jne. Miks te praegu tõstate selle küsimuse? Kui te olite valitsuse moodustanud, miks te siis ei teinud seda muudatusettepanekut? Praegu tuleb välja, et aastal 2006, vaat siis juhtus kole kuritegu, lubati kõike seda juhtuda, ja nüüd, kui uus valitsus on ametis olnud kaheksa kuud, siis jälle te tõstatate selle teema. Miks te ei muutnud seda seadust varem?

16:47 Urmas Reinsalu

Aitäh! Väga lihtsal põhjusel. Me tulime 2007. aastal võimule ja loomulikult niisugused asjad ei saanud juhtuda, kui olgu siis IRL või Isamaa oli valitsuses. Mina läksin igal õhtul rahuliku südamega magama. Ma teadsin, et kui Isamaa on valitsuses, siis me ei lase niisuguseid asju läbi. Korraga aga hakkasid asjad juhtuma – negatiivsed asjad hakkasid juhtuma siis, kui Isamaa enam valitsuses ei olnud. Hakkasid tekkima, nagu ma ütlesin, sariotsuseid, valitsus hakkas järjest tegema otsuseid, mida eelmise siseministri ajal ei tehtud. Siis ei toodud neid valitsusse, aga nüüd hakati neid sarjana valitsusse tooma. Kindlasti on see õiguslik võte, mida meie saame demokraatlikus riigis kasutada, võimalus esitada seaduseelnõu, et seadusandja tõkestaks selle valitsuse samme, mis on meie väärtuskäsitlusega vastuolus.

Kes mäletab, siis juba tookord, kui oli meie arupärimine härra siseministrile, me hoiatasime, et me kindlasti ei jäta seda niisama, ja kutsusime üles teda sellisest praktikast hoiduma. Kahjuks on järgnevad kuud ja nädalad näidanud, et valitsus ei ole, erinevatel sisemistel motiividel, sellest hoidunud. Kui ta oleks seda teinud, siis võimalik, et ei oleks kerkinud eraldi õigusakti vajadust. Aga nüüd on see meie legitiimne protestivorm selleks, et valitsus ei saaks sellist käsitlust rakendada ja teha seda ühes kiirenevas tempos.

16:48 Aseesimees Martin Helme

Tarmo Kruusimäe, palun!

16:48 Tarmo Kruusimäe

Tänan hea aseesimees! Hea ettekandja! Äkki te saate võib-olla ka meenutada neid ühiseid valitsuskava vaatamisi, kus fraktsioon kogu aeg rõhutas, et jälle on sisse hiilinud meile sellised tegelinskid, kes ei peaks saama, ütleme, kodakondsust. Ja ma tahaksin öelda ka ühe väikese täpsustuse enda ülikooliaegsele õppejõule Mart Helmele: minu meelest vist Rahvuslik Koonderakond Isamaa, seal oli ka Eesti Konservatiivne Rahvaerakond, kes siis hiljem liitus juba Isamaaliiduks ja sinna-tänna. Kas mitte siis EKRE ei olegi osa Isamaast?

16:49 Urmas Reinsalu

Aitäh! Jah, see on täiesti korrektne viide. Tegelikult Rahvuslik Koonderakond Isamaa sündis 1992. aastal mitme teise erakonna ja EKRE omavahelisel liitumisel. See on ajaloost teada fakt, mis on juriidiliselt täiesti korrektne.

Nüüd see, mis puudutab seda viidet. Tõepoolest, see oli siis, kui me olime ka üle-eelmises valitsuses, kus me vaidlesime läbi valitsuskabineti päevakordi ja üle‑eelmiselt siseministrilt tulid kogu aeg n-ö initsiaalidega tähistatud [paberid] korduvalt karistatud kurjategijate kohta. Tõesti väga pikalt tiirles seesama mõrvari kaasus. Seda öeldi siis otsekui vabandavalt, et kui ta sooritas selle mõrva, siis ta tappis rahvamalevlase. Aga ma pean tunnistama, et kuritegu on ikka kuritegu, inimese elu võtmine. Kindlasti see ei peaks olema alus sellele, et me hakkame tegema kompromisse oma väärtuskäsitluses. Ja me ei pidanud seda mõistlikuks. Me tõrjusime tagasi need ettepanekud, mida esitleti aastaid, sõna otseses mõttes aastaid ja iganädalaselt. See oli niisugune konveier. Kes toonases valitsuses või valitsuse juures olid, need mäletavad seda konteksti. Sellel kontekstil on selles mõttes väga pikk saba, see ei ole tõesti kerkinud siia kuidagi niisuguse juhusliku etüüdina.

16:50 Aseesimees Martin Helme

Tuleb välja, et tänapäeval tahab igaüks olla natuke EKRE. Anti Poolamets, palun!

16:50 Anti Poolamets

Aitäh, härra juhataja! Hea ettekandja! Ma pöördun nüüd erakondliku genealoogia juurest asja juurde. Ja mul on väga hea meel, et selline eelnõu on välja tulnud. On kurioosum, et korjatakse endale pardale sellise taustaga inimesi ja antakse neile veel lillede ja trummipõrinatega vägisi kodakondsus pihku. See on kurioosne. Ja tänan sellele tähelepanu juhtimise eest. Aga ma küsiksin nüüd praktika kohta naaberriikides. Välisministrina olete kindlasti ringi käinud Lätis ja mujal. Kas kusagil on veel sellist lillede ja trummipõrinatega kurjategijate vägisi kodakondseks tegemist? Ma tean, et Rootsis on see tavaline vasakpoolsete viis oma elektoraati kasvatada, et mõne aastaga võtame afgaanist tulnud tegelased, anname kodakondsuse ja... Kuidas veel on silm peale jäänud naaberriikide praktikale?

16:51 Urmas Reinsalu

Aitäh! See olukord on väga mitmekesine, nii et ma arvan, et me leiame äärmuslikke näiteid, mida võiks kasutada illustreerivalt, täpselt seinast seina, siin ei olegi küsimust. Aga ma arvan, et siin ongi oluline näidata seda, nagu hea küsija õigesti osundas, et see ongi väärtusküsimus. See on ideoloogiline väärtusküsimus ja siin ei ole mingisugust normatiivset või formalistlikku väidet, et just nii peaks see asi olema juriidilises käsitluses. Need väärtusnormid, mis meile kodakondsuse seaduse pinnase või baasi annavad, olid algses tekstis sellised, et korduvad kurjategijad ei saa kodakondsust. Siis 2006. aastal seda muudeti, seati see n-ö tinglikuks, ja nüüd, selle valitsuse ajal on hakanud kiirenema korduvatele kurjategijatele kodakondsuse andmise praktika. Meie seisukoht on [teistsugune]. Kindlasti me leiame Euroopast ja maailmast demokraatlikke kultuurriike, kus niisugust võimalust ei ole. Aga küllap on ka riike, kes ei pruugi isiku kuritegelikkusele üldse mingit tähelepanu pöörata, eriti mitmikkodakondsusega riikides, ma ei välista ka seda.

16:52 Aseesimees Martin Helme

Mart Helme, palun!

16:52 Mart Helme

Jah. No küll on tore, et meie konservatiivsed poolvennad tunnevad muret meie ajaloolise päritolu ja hoiakute pärast. Meie päritolu – ega me seda ei häbene. Aga küsimus on mul muus. Parandage mind, kui ma eksin, aga mälu ütleb mulle, et aastal 2002 võeti vastu kohalike omavalitsuste valimise seaduse uus versioon, mis andis kohalike omavalitsuste valimistel õiguse osaleda ka kõikidele alalistel Eesti Vabariigi elanikele, elamisloa alusel siin elavatele inimestele. Ja valitsusse kuulus sel ajal ka Isamaaliit. Isamaaliit – noh, kas ta on Isamaa nüüd? Vaadake, selline lugu – te võite seda meie lehest lugeda –, et kui teie fraktsiooni liikmed lennukist alla kukuvad, kes siis ellu jääb? Isamaa jääb ellu. Selline väike naljalugu. Aga missugustel kaalutlustel otsustas Isamaaliit tol ajal anda valimisõiguse kõikidele siin alaliselt elavatele inimestele?

16:54 Urmas Reinsalu

Aitäh! Õige, Lätis seda ei ole. Aga ikka peame geneoloogiasse minema. Selles asjas oli teie õiguseellane väga suur aktivist, tegelikult, mulle tuleb meelde, oleneb kummast toru otsast seda vaadata – ühest otsast teleskoop, teisest otsast mikroskoop. Aga tema surve oli siin parlamendisaalis üsna dramaatiline, ma mäletan – kes mäletab stenogramme nende otsuste ja valikute langetamisel. Ja tegelikult, eks oma roll oli kahtlemata nendes küsimustes tegelikult ka toonasel riigipeal. Nii et seda me ei saa ka kuidagi ignoreerida.

Aga mina arvan, et me kogemus on tegelikult see – selles mõttes on heal küsijal õige osundus –, et kui mingeid õigusi on antud, siis me võime perspektiivis arutada selle üle akadeemiliselt, kui mõistlik nende õiguste andmine oli. Ja kui öelda, et aga mingit õigust on võimalik tagasi võtta, siis tegelikult reaalsuses on see nagu hambapasta tuubi panemine. Mul on hea meel, et hea küsija ka ise [loobus oma plaanist]. Kui oli küsimus, mis puudutas seda, et EKRE vist mõned aastad tagasi ütles, et võtab tagasi mittekodanikelt selle valimisõiguse, siis venekeelses intervjuus sa, Mart, ise ka ütlesid, et ei, seda plaani teil enam ei ole. Nii selle hambapastaga teinekord on – lihtne on seda tuubist välja lasta, aga tagasi panna on võimatu.

16:55 Aseesimees Martin Helme

Henn Põlluaas, palun!

16:55 Henn Põlluaas

Aitäh! Kuna Isamaa esimees siin püüab inkrimineerida EKRE-le mingit kunagist ammust Rahvaliidu sammu ja seisukohta ajast, kui EKRE-t polnud veel olemaski ja keegi ei osanud uneski näha, et see kunagi tekib, siis ütlen, et aastal 2017 oli Isamaa täiesti olemas. Sellestsamast pahatahtlikust sõnavõtust ajendatuna ma tuletan meelde, et siis tuli välja Isamaa programmiga Isamaa 2 : 0, mis tähendas seda, et kõige kiiremas korras tuleb eestlaste ja Eesti rahvaarv tõsta kahe miljonini. Seda tehti kodakondsus seaduse raames ja ainukene viis seda tõsta olekski olnud see, et oleks tulnud võtta täiesti valimatult immigrante sisse ja kuulutada nad meie kodanikeks, aga selles hulgas oleks olnud ju neid kriminaale ja korduvalt karistatuid kümnete tuhandete kaupa.

16:56 Henn Põlluaas

Mul on hea meel, et te tänaseks olete meelt muutnud.

16:56 Urmas Reinsalu

Aitäh, Henn, selle heatahtliku osunduse eest! Loomulikult ei olnud Isamaal plaani, kui me kõneleme meie rahvaarvu kestmisest, saavutada seda mingite massimigratsiooni võtetega, ammugi veel sellise taustaga nagu hea küsija osundas. Mida ütles omal ajal Jaan Tõnisson? Seitse last Eesti perre! See oli Tõnissoni üleskutse Eesti rahvale tema niisuguses ranguses ja põhimõttekindluses. Kui me vaatame seda, siis jah, ma pean tunnistama, Henn, et siin on sinu seisukoht õige: Isamaa ei lepi sellega, et eestlased on kahaneva rahvaarvuga rahvas. See ei ole meie käsitlus. Meie käsitlus on üks ja selge: me peame seisma vastu nendele trendidele, mis puudutab eestlaste väljarännet, mis puudutab iivet ja mis puudutab seda, et tervena elatud aastate arv on meil võrreldes teiste Euroopa rahvastega nii madal. Meid peab olema rohkem, eesti rahvas peab olema arvukam. See on meie paatos, millesse me usume. Meie ei taha võtta aluseks sellist kestliku kahanemise ja vaikiva hääbumise doktriini. Seda me ütleme välja igal pool. Ja seda me teeme ka oma poliitikas. Kui küsida seda, mis on Eesti rahvaarv, siis ma vastan, Henn, sulle. Eesti rahvaarv peab olema täpselt nii väike, et eestlased jääksid ka inimpõlvede järel siin maal enamusse.

16:58 Aseesimees Martin Helme

Kalle Grünthal, palun!

16:58 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Mul ei ole absoluutselt mingisugust kriitikat selle eelnõu kohta, kuna ma ise ka toetasin seda põhiseaduskomisjonis. Aga kuna siin on läinud omavaheliseks arvete klaarimiseks, siis ma ikkagi küsiksin ühe täpsustava küsimuse ära seoses Isamaa mõtete ja plaanidega. Teatavasti on Eestis väga palju ka selliseid inimesi, kes on sündinud siin, on muukeelsest rahvusest, omavad halli passi jne, kellel tegelikult muud kodumaad ei ole kui Eesti. Küsimus: mida on Isamaal plaanis teha nende inimestega kodakondsuse seaduse mõttes, kas see neile anda või mitte anda? Ja mul on palve, et ärge vastake nii nagu Kaja Kallas täna infotunnis: "Aga mis te ise arvate?"

16:59 Urmas Reinsalu

Aitäh! Isamaa ei plaani kodakondsuse seaduse põhimõtetes muudatusi. Kõikidel inimestel, kes vastavad meie seaduses ette nähtud naturalisatsioonireeglitele ja on lojaalsed Eesti põhiseaduslikule korrale, kui nad läbivad keele‑ ja põhiseaduse tundmise eksami nõuded, on tegelikult õigus seda kodakondsust taotleda. Meie kodakondsuse kohta on eksitavalt väidetud, et naturalisatsiooni korras kodakondsuse saamise reeglid on liiga ranged, need künnised. Ei, ma ei ütle seda, nad on ka Euroopa võrdluses täiesti parajad ja mõõdukad. Kindlasti nendest taganemine ei oleks asjakohane. Nii et meie plaanid nende inimestega – me näeme seda, et kahtlemata demograafiline dünaamika nende, kodakondsuseta inimeste osakaalu Eestis vähendab. Lihtsalt nooremad inimesed võtavad kodakondsuse ja vanemate inimeste osakaal, kellel kodakondsust ei ole, demograafilise suundumuse tõttu kahaneb.

17:00 Aseesimees Martin Helme

Paul Puustusmaa, palun!

17:00 Paul Puustusmaa

Suur tänu, juhataja! Hea Urmas! Eks selle parteilise geneetikaga on, nagu ta on. Mul on ühelt poolt väga hea meel selle seaduse üle, mis sa oled siia toonud, ja teiselt poolt on mul hea meel selle üle, et sa tunnistad: see Isamaa, eelmine Isamaaliit ehk IRL või kuidas see oligi, on ikkagi rõõmsalt ka teie eellane olnud. Siit ka üks selline küsimus. On ju selgelt tajutav, et on sügavalt ebaloomulik olukord, kus meil presidenti sisuliselt valivad välismaalased, kodakondsuseta isikud, nende lapsed, ja seda olukorras, kus meil on liberalism sellisel tasandil, et me tunnustame igasuguseid asju, mis on abielud, mis ei ole abielud, neli naist ühel mehel, neli meest ühel naisel jne. Kas ei oleks aeg ikkagi nii kaugel, et ka teie erakond on valmis kaaluma seda mõtet, et me võiksime valimisseaduse teha mõistlikuks, nii et Eestis oleksid valijad ainult Eesti riigi kodanikud ja seda ka kohalikul tasandil?

17:01 Urmas Reinsalu

Aitäh! Mis puudutab seda parteilist geneesi, siis tundub, nagu me oleksime siin Partei Ajaloo Instituudi konverentsile sattunud, kus headel küsijatel on väga suur huvi niisuguse parteilise geneesi vastu. Aga muidugi tuleb neile küsimustele ka mingisugune vastus leida ja neid asju mõtestada.

Nüüd, mis puudutab presidendivalimiste korda, mille kontekst on ju see, et Keskerakond ja EKRE algatasid täna põhiseaduse muutmise seaduse muutmise, siis jah, Isamaa ei ole ette näinud seda, et presidendi otsevalimise initsiatiivi realiseerida. Seda meie programmilistes seisukohtades ei ole. Mis puudutab seda, et volikogusid valivad mittekodanikud, alalised elanikud, ja selle läbi kaude meil järgmise astmena ka valijamees valimiskogusse valitakse, siis ma tõtt-öelda küll ei mäleta, et seda oleks enne presidendivalimisi kuidagi väga dramaatiliselt esile toodud või oleks öeldud, et valimiskogu peaks ilmtingimata vältima, kuna seal hakkavad Vene kodanikud või, ma ei tea, Ühendkuningriigi kodanikud, kellel on korter või kes elavad Tallinnas või kuskil mujal, valijameeste kaudu midagi tegema. Ma arvan, et kindlasti kõiki asjaolusid tuleb riigiõiguslikult silmas pidada. Mina pigem, vastupidi, arvan, et presidendivalimiste süsteem vajab küll reformimist, ja omal ajal justiitsministrina ma selle kohta ka ettepaneku esitasin.

Aga selle käsitluse ja osundusega olen ma nõus, et me peame ka oma riigiõiguslikke valikuid tehes, arvestades ka demograafilisi suundumusi, need langetama silmas pidades suhteliselt ajatut, ka sajandi, kahe sajandi perspektiivi. See peab olema meie ajahorisont riigiõiguslike valikute langetamisel. Me peame lähtuma sellest, nagu ma ütlesin, et rahvusriigi kestmine ei tohi sattuda tingimuslikuks meie võib-olla heauskse otsuse valguses, mida me oleme langetanud naiivsetena. See on märk sellest, et ammugi ei tohi me kodakondsus- ja migratsiooniküsimustes olla naiivsed ja eluvõõrad. Selle eest karistab meid saatus väga karmilt ja selle eest me võime ka veel sündimata eestlaste põlvedele teha väga suure karuteene.

17:04 Aseesimees Martin Helme

Suur aitäh! Rohkem küsimusi ettekandjale ei ole. Saame kutsuda kaasettekandjaks põhiseaduskomisjoni liikme Marko Tormi. Palun!

17:04 Marko Torm

Lugupeetud eesistuja! Head kolleegid! Põhiseaduskomisjoni nimel olen komisjoni ettekandja samas küsimuses, mida juba eelnõu algataja käsitles. Saan teieni tuua komisjonis esitatud seisukohad ja hääletusele pandud otsused.

Tõepoolest, 21. septembril põhiseaduskomisjon kogunes ja seda teemat arutas. Lisaks komisjoni liikmetele Kalle Grünthalile, Sulev Kannimäele, Andrei Korobeinikule, Urmas Reinsalule ja Mart Võrkaevale olid kohale kutsutud valdkonda süvitsi tundvad inimesed. Asjakohane on praegu märkida, et Ruth Annus Siseministeeriumi kodakondsus- ja rändepoliitika osakonnast, mida ta juhatab, oli kohal koos nõunik Siiri Leskoviga.

Käies läbi selle arutelu käigu, olles nii konkreetne kui võimalik, ütlen, et konkreetse eelnõu puhul ongi Ruth Annus toonud selgitusi selle kohta, kuidas see protsess on ajas kulgenud. Päris mitmeid daatumeid juba eelkõnelejad puudutasid, nii härra Reinsalu kui ka härra Seeder. Kodakondsuse seadus tõepoolest 1995. aastal sellises redaktsioonis vastu võeti, kus sellist õigust, nagu on praegu § 21 näol, sätestatud ei olnud. Küll aga 2006. aastal kodakondsuse seadust täiendati just selle põhimõttega, et Vabariigi Valitsusele kaalutlusõigus tekitada. Viide sellele, alge või põhjus ongi viidatuna olnud võimalik vastuolu põhiseadusega ja see, et selle kaalutlusotsuse puudumine võib olla n-ö mitteproportsionaalne inimeste karistuse määra ja karistuse iseloomuga. 2006. aastal on see õigus sisse toodud.

Nii. Tehnilistest andmetest nii palju, et Ruth Annus on küsimustele vastates toonud ära, kui palju on valitsus § 21, seda eriõigust kasutanud. Viimase viie aasta jooksul üle 30 korra on see saanud positiivse realisatsiooni ehk inimesed on saanud vaatamata oma eelnevatele tegudele ja loomulikult karistuse kustumisel kodakondsuse. Ja enam kui 90 juhul seda saadud ei ole. Ma saan aru, et komisjoni liikmete puhul – minu tunnetus vähemalt on selline ja ka protokolli vaadates tundub nii – ei ole olnud mitte niivõrd väärtuspõhine küsimus, vaid lähtutud on siiski sellest, mida on asjaomased isikud viidanud just põhiseadusliku võimaliku riive kohapealt. Ka põhiseaduskomisjoni esimees oma ettepanekuid tehes on, ma usun, lähtunud sellest, et vastuolu põhiseadusega ei tekiks.

Komisjoni koosolekul on sõna võtnud peaaegu kõik kohalviibinud. Kalle Grünthal on olnud, nagu ta juba eelnevalt isegi sõnas, eelnõu toetamas. Ta on viidanud ka sellele, et tema hinnangul vastuolu põhiseadusega ei ole, nii nagu ka härra Reinsalu ütles, ja kodakondsus ei ole kaup, millega kaubelda.

Toomas Kivimägi komisjoni esimehena on pärinud selle kohta, kas on teada valitsusel ka nende 34 inimese puhul, kes on kodakondsuse saanud vaatamata oma eelnevatele õigusrikkumistele, kuidas on nende õiguskäitumine hilisemas faasis aset leidnud. Ehk lihtsalt väljendudes: kas need inimesed on uusi kuritegusid korda saatnud või on tegemist rehabiliteerunud inimestega? Ruth Annus on selle peale vastanud, et kahjuks Siseministeeriumil see võime ja ka volituste määr nende inimeste edaspidise käitumise kontrolliks puudub. Me võime eeldada, ehkki see ei pruugi nii olla, et inimesed on saanud n-ö seaduskuulekale teele. Vähemalt neid asju hilisemas faasis seotud kuidagi ei ole.

Täiendavalt on Toomas Kivimägi küsinud, milliste inimestega ja millise kodakondsusega on tegemist olnud nende kodakondsust taotlenud isikute puhul. Vastusena on Ruth Annus andnud teada, et valdavalt on need olnud kodakondsuseta isikud või Vene Föderatsiooni esindajad.

Nii. Sisulise diskussiooni kohta ongi vist kõik. Ma saan öelda otsusele läinud ettepanekud. Tehti ettepanek võtta teema päevakorda 29. kuupäevaks (seal oli konsensus). Tehti ettepanek eelnõu tagasi lükata, selle poolt olid ja seda toetasid seda Sulev Kannimäe, Toomas Kivimägi, Andrei Korobeinik, Mart Võrklaev ning vastu olid Kalle Grünthal ja Urmas Reinsalu. Algselt oli ettekandjaks määratud Toomas Kivimägi, aga eilse, 28. kuupäeva õiguskomisjoni koosviibimisel muudeti see ära ja määrati mind (seal oli ka konsensus). Head kolleegid, vastan küsimustele, praegu kõik.

 

17:10 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Tarmo Kruusimäe, palun!

17:10 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Hea ettekandja! Otsus tagasi lükata tähendab seda, et kehtiv kord on piisavalt hea ja status quo ilmselgelt rahuldab neid otsustajaid. Aga minu küsimus on kaalutlusõiguse kohta. Kas selle puhul avati ka diskussioon ja küsiti, kas näiteks mingid regionaalsed, rahvuslikud või erilise kultuuritaustaga õigusrikkumised võivad olla aktsepteeritavad mõnes Euroopa Liidu liikmesriigis, näiteks Eestis? Me ei saa ju süüdistada näiteks eskimot õunavarguses, sest tal on päris keeruline seda kuskilt varastada, aga näiteks mingit auvõlad, aumõrvad vms teistes kultuurides on neil justkui kombeks või, ütleme, kes varastavad hobuseid ja see ei ole nagu raskendav asjaolu. Kuidas see kaalutlusõiguse arutelu teil seal oli?

17:11 Marko Torm

Konkreetselt nendel teemadel, vähemalt protokollile toetudes ja ka kantselei inimestega suheldes [saan öelda], sellist käsitlust ei olnud. Küll aga korduvalt viidatakse sellele, et kaalutlusotsuse käigus vaadatakse just selle õigusrikkumise iseloomu, selle toimumise aega ja ka hilisemat käitumist, nii palju, kui juriidikas on võimalik seda kuidagi taastuvastada. Aga jah, ütleme, teie viidatud selliseid konkreetsemaid näiteid minu teada ei arutatud ja ka protokollist seda ei nähtu.

17:11 Aseesimees Martin Helme

Kalle Grünthal, palun!

17:11 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Selle eelnõu eesmärk on see, et inimestele, kes on tahtlikult ja korduvalt pannud toime kuritegusid, ei peaks Eesti kodakondsust andma. Kuulasin ka teie ettekannet väga tähelepanelikult. Te viitasite, et seda eelnõu ei saanud sellepärast toetada, et Toomas Kivimägi selle esimehena ja ka teie, st Reformi- ja Keskerakonna liikmed, olid arvamusel, et äkki see on põhiseadusega vastuolus. Oli vist niimoodi, jah? Ma isegi usuks teid, lugupeetud ettekandja, aga küsimus on selles, et tegelikult oleks saanud ju seda komisjonis kontrollida ka teisel või kolmandal lugemisel. Aga see, et te lükkate ta kohe tagasi ja eelnõust välja, näitab seda, et arvestades asjaolu, et Keskerakonna ja Reformierakonna liikmete hulgas on olnud isikuid, kes panevad toime kuritegusid, tahtlikke, siis teil ongi soodumus ja soov tegelikult soodustada ... (Juhataja helistab kella.) ütleme, kuritegelikku tegevust. Öelge, et mu ...

17:12 Kalle Grünthal

... väited on valed.

17:13 Marko Torm

Vastus on lihtne ja lakooniline: see väide ei pea paika.

17:13 Aseesimees Martin Helme

Heiki Hepner, palun!

17:13 Heiki Hepner

Suur tänu, hea istungi juhataja! Austatud ettekandja! Tegelikult mina puudutaksin küll seda väärtusrelativismi küsimust. Nii me võimegi ju ütelda, et mis tahes tegevus ei ole meil takistatud, kuna see võib justkui riivata inimese põhiseaduslikke õigusi. Urmas Reinsalu oma ettekandes märkis väga selgelt, et kodakondsus ei ole inimõigus ega ka sotsiaalõigus. Kas te komisjoni koosolekul sellele tähelepanu pöörasite? Kui arvata see [eelnõu] kohe esimesel lugemisel välja, siis see jätab mulle küll mulje, et Reformierakond ja Keskerakond peavad väga normaalseks, et kriminaalkurjategijad saavad Eesti kodakondsuse.

17:14 Marko Torm

Aitäh küsijale! Ei, tõesti, seda on puudutatud. Ja mis puudutab võimalikku riivet või vastuolu põhiseadusega, siis ka Ruth Annus on märkinud, et tegelikult lõpliku vastuse sellele saaksime alles siis, kui õiguskantsler taotleks põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse alustamist või isikud pöörduksid kohtusse, nagu on ka aja jooksul erinevatel juhtudel olnud. Aga loomulikult ei valitsuse esindajad ega seadusandja ei ole kordagi kuskil väitnud, et kodakondsuse saamine peaks olema kuidagi loogiline ootus. Seda küll jah, seda on siin eelnevalt nähtud ka.

17:14 Aseesimees Martin Helme

Helir-Valdor Seeder, palun!

17:14 Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Ma küsin teilt, et saada aru, kuidas komisjonis see arutelu toimus ja millistel motiividel siis lõpuks hääletati. Kuna Reformierakonna ja Keskerakonna saadikud muretsesid väga, et võimalik seadus võib olla vastuolus põhiseadusega, kui me selle vastu võtame, ja said ka selgitusi komisjoni istungil ning lõpuks otsustasid ikkagi vastu hääletada, siis ma saan aru, et Reformierakonna ja Keskerakonna saadikult jätkuvalt ongi arvamusel, et see seadus, juhul kui me selle eelnõu vastu võtame, ongi vastuolus põhiseadusega. Sest muid motiive ei selgunud teie arutelust, muid põhjusi ja takistusi. Kas see ongi peamine ja ainus takistus, miks need saadikud hääletasid vastu?

17:15 Marko Torm

Jah, tegelikult need viited sellele 2001. aasta kohtulahendile, Riigikohtu lahendile, mis puudutab relvaseadust ning karistuse ja rikkumise proportsionaalsust, käisid eelnevalt läbi ka härra Reinsalu sõnavõtust. See kindlasti oli üks asjaolu, millele komisjon oma hinnangutel tugines. Ja selle konkreetse temaatika kõrvutamine kodakondsuse saamisest tundus komisjoni liikmetele asjakohane. Nii nagu juba öeldud, 4 : 2 häälteenamusega ettepanek tagasi lükata see eelnõu tehti.

17:16 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Rohkem küsimusi ettekandjale ei ole. Saame avada läbirääkimised. Palun, Helir-Valdor Seeder!

17:16 Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Head kolleegid! Ma kutsun teid üles toetama eelnõu, mille Isamaa fraktsioon on esitanud ja mis puudutab Eesti kodakondsuse andmist isikutele, kes on tahtlikult ja korduvalt toime pannud kriminaalkuriteo. Nii saame lõpetada selle olukorra ja sellise praktika, mida me praegu Eesti Vabariigis ellu viime.

Ma tahaksin hajutada neid hirme ja kahtlusi, mis on korduvalt välja öeldud ja mida ka eelnev kõneleja siin komisjoni arutelu kohta välja tõi, justkui oleks esitatud eelnõu, kui see seaduseks peaks saama, vastuolus põhiseadusega. No ei ole. Samasugune kord, täpselt samasugune kord kehtis aastatel 1995–2006 Eesti Vabariigis 11 aastat, selles ei ole toimunud ka mingisuguseid põhiseaduse muudatusi. Ei ole toimunud põhiseaduse muudatusi. Ja samasugune kord, kui me selle vastu võtame, on kooskõlas kehtiva põhiseadusega. Need hirmud võite julgelt tagaplaanile jätta, see ei tohiks olla takistuseks ühelegi Riigikogu liikmele selle seaduseelnõu menetlemisel ja lõpuks ka poolt hääletamisel.

Väga oluline on see, et me ei muudaks kodakondsusseaduse aluspõhimõtteid. Isamaa on selle eest kogu aeg seisnud. Läbi aegade on eri koalitsioonid soovinud neid põhimõtteid muuta, aga me oleme seda meelt, et 1995. aastal vastu võetud kodakondsuse seadus on igati sobilik, see on toiminud väga hästi ja me peaksime selle juurde ka jääma. See on ajaproovidele vastu pidanud.

Ma võime täna rääkida mitmikkodakondsusest või ka sellest teemast, mis on väga vaieldav ja mille üle siin on väga palju arutelusid peetud. Kas Eesti riigil peaks olema eesmärk, et kõik siin elavad inimesed oleksid kindlasti Eesti kodanikud ja omaksid Eesti kodakondsust? Ainus ja peamine eesmärk ei peaks olema ka mittelojaalsetest elanikest ükskõik mis vahenditega kodanike tegemine. See on ka riigi julgeoleku küsimus. Kui tegemist on inimesega, kes ei ole lojaalne Eesti Vabariigile, siis talle vägisi kodakondsust peale suruda ei ole mõtet. Võib-olla on siis juba õigem, ausam ja läbipaistvam see, et ta on Soome kodanik või Venemaa kodanik või Hispaania riigi kodanik ja võib rahulikult Eestis elada. Siin täidetakse kõiki inimõigusi, ei ole probleeme. Ei pea olema eesmärgiks, et kõik siin elavad inimesed, ükskõik missuguste meetoditega teha Eesti Vabariigi kodanikeks.

See on küsimus poliitilisest võimust, sest sellega me anname võimaluse moodustada poliitilist võimu Eesti Vabariigis ja anname ka valimisõiguse. Aga valimisõigust ei ole vaja anda mittelojaalsetele inimestele, kellele me kodakondsuse anname. Ja vähimatki vajadust ei ole korduvalt kuritegusid sooritanud isikutele anda kodakondsust.

Kehtiv kodakondsuse seadus lubab Vabariigi Valitsusel anda inimesele ka eriliste teenete eest kodakondsust. See võimalus on olemas, nii et vabad käed on olemas. Kui on tõesti olemas inimene, kes omab erilisi teeneid Eesti Vabariigi ees, siis võimalus anda talle kodakondsus on jätkuvalt olemas, seda võimalust keegi kusagilt ära ei võta. Nii et minu arvates me kahjustame siin praegu Eesti riigi suveräänset valitsuse otsustamisõigust.

Kui ma vaatan ka teisi algatusi, mida praegune valitsus on teinud ...

Palun lisaaega ka.

17:20 Aseesimees Martin Helme

Kolm minutit lisaaega. Palun! 

17:20 Helir-Valdor Seeder

... kas või see eelnõu, mida me siin oleme arutanud, mis puudutas seda, et Vabariigi Valitsus võib viisade väljaandmisest keelduda, ja vaidlustamise õiguse andmist inimestele, siis see on tegelikult väga ohtlik ettepanek. Vaidlustamise õiguse andmine inimestele – see peab jääma Eesti Vabariigi ja Eesti valitsuse suveräänseks otsuseks. Eesti valitsus ei pea seda põhjendama. Selle põhjendamine toob endaga kaasa terve rea muid probleeme ja ohtusid, sest selle taga võivad olla väga delikaatsed, ka julgeolekut puudutavad argumendid jms. Kui me hakkame neid teemasid kohtutes ja avalikkuse ees arutama, siis see kindlasti kahjustab Eesti julgeolekut. Selleks ei ole olnud seni aastakümneid mitte mingisugust vajadust. Miks peaks olema praegu selline vajadus?

Sama on kodakondsuse seadusega. Selleks puudub igasugune vajadus ja see hägustaks meie kodakondsuspoliitikat. Kuna see praktika, anda korduvalt kriminaalkorras karistatud isikutele kodakondsus, on suurenenud – nende inimeste arv, kellele see on antud, on suurenenud –, siis on väga praktiline praegu tulla tagasi varasema korra juurde ja varem kehtinud seaduse juurde, mis end igati õigustas. Meil sellist võimalust ei ole. Inimestel on võimalik saada kodakondsus naturalisatsiooni korras, kui ta läbib kõik vajalikud ja kohustuslikud etapid, ning tavakorras saada kodakondsus või eriliste teenete eest, kui Vabariigi Valitsus seda vajalikuks peab, ka see võimalus jääb. See on piisav.

Mul on ettepanek, head kolleegid. Toetame seda head eelnõu, lõpetame esimese lugemise ära, ja võib-olla teeme menetluse käigus seda veel paremaks.

17:22 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole. Aga Urmas Reinsalul on protseduuriline küsimus. On ikka protseduuriline? Palun!

17:22 Urmas Reinsalu

Stenogrammi huvides ja informeerimaks istungi juhatajat, et ei jääks kõlama valeinformatsiooni, siis küsin, kas istungi juhataja on teadlik, et tegelikult ka välismaalastele andis kohalikel valimistel valimisõiguse Riigikogu seadusandjana juba 1993. aasta juunikuus vastu võetud esimese kohaliku omavalitsuse volikogu seaduse redaktsiooniga. Ja tõepoolest, selle poolt andsid 1993. aastal hääle toonase valimisliidu Isamaa liikmed, aga ka valimisliidu Kindel Kodu liikmed, mille üheks moodustajaks oli ka Eesti Maaliit, mis 2000. aastal ühines Eestimaa Rahvaliiduga ja muutus ka teie koduerakonna õigusjärglaseks.

17:23 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! See on väga vajalik ajalooline täpsustus. Jaa, juhataja teadis seda.

Nõndaks. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 388 esimesel lugemisel tagasi lükata. Ja seda me hakkame hääletama. Enne, kui me hakkame hääletama, teeme saalikutsungi.

Austatud Riigikogu, panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku eelnõu 388 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

17:27 Aseesimees Martin Helme

Ettepanekut toetas 43 saadikut, ettepaneku vastu on 23 saadikut, erapooletuid ei ole. Eelnõu on tagasi lükatud.


6. 17:27 Tubakaseaduse muutmise seaduse eelnõu (412 SE) esimene lugemine

17:27 Aseesimees Martin Helme

Läheme edasi kuuenda päevakorrapunktiga. Selleks on Riigikogu liikmete Tarmo Kruusimäe, Raivo Tamme, Üllar Saaremäe, Madis Millingu, Kert Kingo, Kalle Grünthali, Paul Puustusmaa ja Andres Metsoja algatatud tubakaseaduse muutmise seaduse eelnõu 412. Eelnõu tuleb tutvustama Riigikogu liige Tarmo Kruusimäe. Palun!

17:27 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Head töökaaslased – kõik, kes te rõõmsasti siin saalis olete, aga ka need, kes on olude sunnil kabinetis – ja ka inimesed, kes te jälgite meid! Meil Riigikogus on üheks suureks väärtuseks debatt, pidada olulistel teemadel alati debatte. Debati võimalus kui selline tegelikult avaneb meil alati aga teisel lugemisel. Hoolimata sellest, et võib-olla meil ei tule see debatt selline, nagu teisel lugemisel on, et me saame kõik need võimalused, et ka ühiskond saab oma arvamusi öelda. Praegusel hetkel lihtsalt on nii, et eelnõu algatajad algatavad eelnõu, siis ministeerium koostab valitsuse seisukoha ja sellisena ta jääb. Tubakaseadus on meil lihtsalt öeldes üle reguleeritud. Arusaamatud ongi võib-olla need momendid, kus päriselu, reaalne elu areneb pidevalt edasi, aga need inimesed, kes annavad valitsusele seisukoha, on jäänud puritaanlike seisukohtade juurde.

Eelnõu algatajad loetlesid üles viis peamist probleemi. Nendest viiest peamisest probleemist kolm on sellised, mis on viisakalt öeldes Sotsiaalministeeriumi, eri inimeste, sotsiaalministri, erinevate sotsiaalkomisjoni esimeeste sõnavõttude kaudu kohendatud selliseks.

Esimene seadusemuudatus on, et e-vedelike maitsete puhul oleks [keelatud] ja jääks keelatuks maiustuste ja karastusjookide valmistoodangu [maitsete jäljendamine]. Murekoht oli see, et juhul, kui nad jäljendavad maiuste ja karastusjookide maitseid, siis nad on atraktiivsed lastele. Seega, see esimene muudatusettepanek on täpselt selline, nagu need inimesed on öelnud. Lisaks toome siia juurde veel selle, et erinevad alternatiivsed tubakatooted ei tekita passiivset suitsetamist. Veel saan rõhutada seda, et erinevad alternatiivsed tubakatooted on ohutud selles suhtes, et ma ei tea mitte ühtegi juhtumit, kus oleks näiteks [end] põletatud või e-sigareti tagajärjel oleks tekkinud põleng. Küll seda on [juhtunud] tavasigarettidega. Kui me arvestame, et ühe inimelu väärtus on kuskil miljon eurot, siis me saame arvestada, kui palju tegelikult me oleksime riigina hoidnud raha kokku.

Teine muudatusettepanek on nõuded pakendite välimusele. Ka siin me oleme lähtunud just sellest, mida on öelnud Sotsiaalministeeriumi erinevad tähtsad ametnikud, [ja see on see]  et kavandid ei peaks olema lastele atraktiivsed. Täiskasvanutele mõeldud toodetel ei tohi olla mänguasjade [kujutisi] või animatsiooni.

Kolmas ja oluline [muudatusettepanek] ja see, mida oleks olnud vaja reguleerida juba eile, on uudne toode: tubakavabad nikotiinipadjakesed, need, mida huule alla pannakse. Nende puhul ei ole mitte mingisugust regulatsiooni. Erinevates riikides neid ei olegi reguleeritud, sellepärast et nad on nn tarbekaup, täpselt, nagu läheksid ja ostaksid seepi või mingeid muid asju, vahendeid. Meil Eestis aga on see probleemiks. Paljud, kes sotsiaalkomisjoni materjalidega [tutvusid], nägid, et kangused varieeruvad [laias ulatuses]. Kui küsimus siin oli selles, et jäädakse 25 milligrammi juurde, siis ma ütlen, et 25 milligrammi on kange tubakatoode. Üks neist on punane ja teine on kollane. Ühe peal on kujutatud dromedar ja teise peal ei ole dromedari kujutatud. See vajab reguleerimist, sest täna on Eesti turul juba 90, 100, 150 ja 300 milligrammi [nikotiini sisaldusega tooted]. Ehk siis lihtsamalt teile selgitades: kui te võtate ühe kange sigareti, mis on 25 milligrammi, siis see üks tubakavaba nikotiinipadjake võrdub 100 milligrammiga, ehk siis neli sigaretti korraga. See tähendab seda, et me oleksime pidanud seda reguleerima juba eile. Eelnõu algatajate ja loomulikult ka Riigikogu suitsuvaba Eesti toetusrühma liikmete jaoks on see probleem ja me oleme seda proovinud siin lahendada, aga me ei ole veel hea lahenduseni jõudnud.

Neljas suurem probleem praegusel hetkel on kaugmüük. Eile me moodustasime Riigikogus e‑kaubanduse toetusrühma. Nüüd me peaksimegi vaatama, kui hästi meil võimaldatakse võrdselt kohelda erinevat ettevõtlust. Täna ma küsisin ministri käest vastuseid, vastuseid ma ei saanud. Hästi kummaliseks jäi olukord, kus ta ütles, et  alternatiivsete tubakatoodete [puhul], mis siis, et ei tekita passiivset suitsetajat kaaskondlasest, ei jäta haisu riietele-juustele, on ohtlik just see, et võib tekkida nikotiinisõltuvus. Aga tavasigaretti on sul võimalik tellida e‑kauplusest, alkoholi on sul võimalik tellida e-kauplusest. Ehk kui inimesed soovivad enda elu ümber korraldada, et lähedased elaksid paremas keskkonnas, ja valivad endale mõne meelepärase alternatiivse tubakatoote, siis ei ole võimalik seda kätte saada. Meil on väga palju inimesi, kellel ei ole võib-olla võimalik pidevalt käia mõnes maakonnakeskuses olevas spetsiaalses poes, aga ma tuletan meelde, et enne seda oli inimestel võimalus tellida e-poest. Minuga juhtus, räägin enda kogemusest, väga tihti see, et mul ei olnudki ID-kaarti kaasas. Kui mulle oli pakk tulnud, siis polnud midagi, tuligi koju minna selle ID-kaardi järele, sest muidu ma ei saanud kaupa kätte.

Viies ja suurem muudatus. Arusaamatu on toodete leti alla peitmine. Ühtpidi see kannab seda mõtet. Aga ma tahaksin tuua ühe repliigi Mihhail Stalnuhhini ettekandest, kus ta rääkis samamoodi, kui me tubakaseadust menetlesime, et eelnevalt me panime tubakapakkidele peale need kolepildid, sest uuringute järgi pidi see mõjuma 33%. Siis me otsustasime, et me peidame need tooted kõik sahtlisse, selle mõju võiks olla 7%. Päriselt see ei ole kokku 40%, vaid me jäämegi selle 7% peale. Küll aga, kui [pakend] on eestpoolt kaetud, siis see mitte ei mõju tarbijatele, vaid neile vaestele töötajatele, kes selles keskkonnas on ja kes peavad neid kolepilte nägema. See, et meil on asjad peidetud sahtlisse, on tekitanud ka selle võimaluse, et meil ongi täna võimalik saada väiksematest, võib-olla mitteausatest kauplustest nikotiinivabu tubakatooteid, mille kangusest ma siin juba rääkisin. Need pildid, mille on esitanud suitsuvaba Eesti toetusrühm ja algatajad sotsiaalkomisjonile, on materjalide hulgas, nii et te saate sealt näha, millest on jutt.

Komisjonis oli üldjuhul juttu vähe. Nagu tavaliselt, ütleb ministeerium alati, et neil on plaan tulla selle eelnõuga kunagi välja ja nad sellega toimetavad. Vaadates seda, kus suurema osa tööst on ära teinud tarbijaid, ma nimetan [nii], just tarbijaid ühendav organisatsioon ja nende esindajad, et milline võiks olla tarbijate nägemus, siis leitakse, et me tahaksime ikkagi ise tegelikult selle ära reguleerida. See pidev täiskasvanud inimeste elu ümberkorraldamine, nendele reeglite seadmine on äärmiselt kummastav. Millest selline vajadus? Ma ei hakkaks rääkima sellest tagaistmel istumisest. Kohati mul on tunne, et me lihtsalt siksime siin vaikselt tõukerattaga, kui teised sõidavad autoga. Selline tunne jääb. Ja kui ma viitasin täna sotsiaalminister Tanel Kiigele, sellele, et meil ju ei kohelda võrdselt kõiki erinevaid e-kaubandusettevõtteid, siis tal tuli selline vahva mõte, et peaks algatama diskussiooni, et need ka ära keelata. Hea Tanel Kiik, kes sa võib-olla vaatad seda [istungit]: ära õpi halvimatelt. Sotsiaalse keelamise minister oli kunagi see, kes tegelikult kogu selle tubakaseaduse tuksi keeras, sest arvati, et nii on hea.

Kui me räägime, et äärmiselt oluliseks faktoriks on tervelt elatud aastad ja see mõiste, kui meile on ikka veel oluline vähendada passiivset suitsetamist, kui meil on mõtteks see, et tubakatooted ja alternatiivsed tubakatooted ei oleks kättesaadavad alaealistele, siis ma ei näe mingit põhjust, miks ei võiks aastal 2021 Riigikogu suur saal teisel lugemisel pidada selleteemalisi debatte. Sest praegu, ma kordan teile, eelnõu algatajad tegid eelnõu. Sotsiaalministeeriumi parimad töötajad, kes seal on oma parimas pädevuses ja oskuses, on teinud vastused, mis ei ole kõikse paremad, ja on otsustanud, et eelnõu mitte ükski muudatus ei vaja praegu reguleerimist, vaid me jääme ootama, millal ministeerium tuleb omapoolsete algatustega. See on võib-olla aja küsimus.

Me teame, et siin toimusid ju – kõik seoses selle musta turuga Ameerika Ühendriikides – fataalsed juhtumid, kus ise hakati segama, kus õli pandi vedelike sisse. Me teame seda, et selle ülereguleerimisega meil oli nii suur must turg, et me ei ole ka praegusel hetkel tegelikult aru saanud, kustmaalt tarbijad hakkavad üldse igapäevaselt usaldama jälle legaalseid poode. Eesti on tegelikult oma katse-eksitusmeetodil teinud inimkatse meie ühiskonna peal ära ja me saaksime seda praktikat jagada ka teiste Euroopa riikidega. Mitme riigi parlamendid on, ja nende, ütleme, suitsuvaba ideaali poole püüdlevad saadikuühendused, pöördunud just Eesti poole, et millised on teie õppetunnid selle ülereguleerimisega.

See maitsete keeld iseenesest on hästi kummaline, see lauskeelamine. Nüüd, kui me tuleme välja sellega, et keelatud võiksid olla ainult karastusjookide ja maiustuste [maitsed], nii nagu seda on erinevad inimesed meile viidanud, siis see on tekitanud tegelikult sellise olukorra, et nüüd on meil Eestis täiesti ametlikult/mitteametlikult saadaval ühekordsed e-suitsud, mis on, ma vaatan, siin on arbuusi-, jää- ja litši-, maasika-, ananass[imaitseline]. Ma ei saa aru, miks täiskasvanud ei võiks kasutada maitsestatud e-sigarette. Hea külg on tegelikult aga ikkagi see, et nad on laboratoorselt testitud, nad ei ole täiskasvanutele ohtlikud. Aga kuna neid Eestis ei müüda, siis nad on äärmiselt atraktiivsed. Nagu te teate, keelatud vili on alati magus noorte jaoks. Ja noored on ise juba enda võrkturunduse käima pannud. Me oleme sisustanud noorte vaba aja, ettevõtlikkuse ja kõik selle, aga seda siis mitteametlikult. Me õpetame neile ettevõtlust läbi varimajanduse.

Seega, head saadikud, viis muudatust. Nad on kirjeldatud küll äärmiselt spetsiifiliselt, aga olen nõus vastama ja andma teile ka võib-olla mingi taustainformatsiooni, mis ei aita küll otsustada, sest otsus iseenesest on tehtud. Aga ma loodan, et peagi tullakse uuesti sellesama eelnõuga, sest, ma kordan, tubakavabade nikotiinipadjakeste, mis on kümme või enam kordi kangemad, kättesaadavus on praegusel hetkel probleem. Ma arvan, et Eesti ühiskond ei peaks ärkama siis, kui meil on juba mõned laibad. Me võiksime seda ennetada, seda nimetatakse ennetustegevuseks. See pädevus, ennetada ohte, on tegelikult Riigikogul olemas.

Ma olen siiras, et tänasel päeval, mis on ühtlasi Eesti lipu päev selles mõttes, et Eesti Üliõpilaste Selts tegi otsuse, et sinimustvalge võiks olla meie rahvuslipu värv, on vabadust tunda ka siin saalis, ja need inimesed, kes on väga vastalised ja arvavad, et me ei peaks avama debatti, vaid katkestama siinkohal selle vestluse, ei hääletaks täna komisjoni otsuse poolt. Aitäh!

17:44 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Ja on ka küsimusi. Urve Tiidus, palun!

17:44 Urve Tiidus

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud eelnõu algatajate gruppi kuuluv Tarmo Kruusimäe! Selle eelnõuga tahetakse parandada tubakavabade toodete selgemat märgistamist jne. Kellelgi siin saalis pole kahtlust, et te tunnete seda valdkonda ülihästi, te olete seda mitu korda demonstreerinud. Aga ma küsin kaks küsimust. Kulus sada aastat, et saada aru sigarettide ja suitsetamise kahjulikkusest – sigarettide ja paberosside. Mis te arvate, kui palju aastaid kulub selleks, et kõigi nende toredate toodete, mis iganes maitse või lõhna või märgistusega need on, kahjulikkusest aru saada? Siin räägitakse tubakavaba huuletubaka nikotiinisisaldusest. Tubakavaba huuletubaka nikotiinisisaldus on 40 milligrammi asemel 25 milligrammi. Selgitage seda natukene. Ma täpsustan küsimust. Aeg on täis. (Räägib mikrofonita edasi.)

17:45 Tarmo Kruusimäe

Tänan! Väga hea küsimus. Üks äärmiselt hea film oli juuni alguses TV6 pealt, "Kogu tõde nikotiinist" ["Nikotiini tõeline pale" – toim], kus väideti, et nikotiinisõltuvus on hullem veel kui heroiini- või kokaiinisõltuvus. Kui me lähtuksime nendest uuringutest, siis me saaksime nikotiinisõltuvust võrrelda kohvi- või teesõltuvusega. Ammu juba räägitakse, et 50+ oleks kasulik, et meie neutronid paremini peas põrkaksid, ikkagi võib-olla seda nikotiini [tarbida]. Lisaks see, mida suitsetajad teavad ja millest ei pea rääkima: see aitab keskenduda, see rahustab inimesi. Kui inimesed näevad, et neil on võimalus tarbida nikotiini, mis ei häiri ümbruskonda, siis miks ei võiks see olla huuletubakas. Lisaks sellele on meil nikotiiniplaastrid, meil on nikotiiniga närimiskummid, meil on nikotiinispreid ja, olgem ausad, juba nikotiiniga hambapulgad. See tööstus areneb mingil määral edasi ja rääkida, et nikotiinisõltuvus praegusel hetkel on kõige ohtlikum asi – ei ole. 

Kurja juur tegelikult on, hea Urve, kui sa saad kuulata, see, et Ameerika Ühendriikides leiti, et tubakas on väga halb taim, sest ta tõmbab juurtega maa seest igasugust sodi endale sisse. Õnneks teised taimed, mis seal kõrval on, ei tee seda. Sellepärast ongi rootslaste snus'ist, mis on tubakaga nikotiinipadjake, eemaldatud tubakas, sellest on välja võetud nikotiin. Jah, me võime öelda, et nikotiini sisaldavad ka kartulid ja tomatid, muidugi kordades väiksemates kogustes, aga ma ei ole näinud, et me hakkaksime reguleerima kartuli- ja tomatikasvatust just sellest vaatenurgast. Ma ei usu, Urve, nikotiini kahjulikkusesse, küll aga ma tean, jah, et teda on [tarbitud] turgutusena esimese ja teise maailmasõja ajal.

Ma tahaksin ka ühte head ajaloolist fakti öelda: kui esimesed 8. märtsi demonstratsioonid tulid, kus naisi osales väga vähe, siis just pakuti välja, et naisterahvad võiksid tulla, [sigaret] elegantselt pitsi otsas, enda vabaduse tõrvikuga ja suitsetada tänaval sigaretti, et näidata, et nad soovivad vabadust. Nüüd me oleme selle vabadusega jõudnud kuskile siiamaani, et me tahame seda piirata. O tempora, o mores!

17:48 Esimees Jüri Ratas

Madis Milling, palun!

17:48 Madis Milling

Suur tänu, härra istungi juhataja! Austatud ettekandja! Mul on hea meel, et sa oma sissejuhatavas sõnavõtus viitasid ka hooletust suitsetamisest põhjustatud tulekahjudele ja surmadele. Tõepoolest, olen ise vabatahtliku päästjana käinud mitmel hooletust suitsetamisest põhjustatud tulekahjul, kahjuks üks oli ka hukkunuga. Päästeameti statistika ütleb, et eelmisel aastal hukkus hooletu sigaretisuitsetamise tõttu 14 inimest, selle aasta statistikat veel ei ole. Aga see oli sissejuhatus.

Minu küsimus puudutab kaugmüüki. Kõikvõimalik internetist kaupade tellimine muutus eriti aktuaalseks, kui meil oli koroonakriis, meil on see ka jätkuvalt, kaubanduskeskused ja spetspoed on kinni, soodustatakse inimestevaheliste kokkupuudete vähendamist. Mis on need põhjendused, mis sulle on toodud, miks on jätkuvalt alternatiivsete tubakatoodete kaugmüük keelatud?

17:49 Tarmo Kruusimäe

Tänan! Ma tuletaksin siin veel meelde, et kui meie hea esimees oli peaminister, siis sai temagi käest küsitud, kas ei oleks võimalik nende kaupluste töötajatele kontaktivaba tööd ja kaugmüüki [võimaldada], ja ka Tanel Kiige käest [sai küsitud], ja igalt poolt, kuhu sai [pöörduda], ka õiguskantsleri poole, siis öeldi, et meil on seadus selline, meil tuleks seadus ära muuta. Muud lihtsamat vastust ei olnud. Aga vastuseis oli sellest, et Sotsiaalministeeriumi esindajad ütlesid, et meil ei ole täna tegelikult kindlat teadmist, kuidas on võimalik kaugteel identida neid inimesi, ja alaealised võivad väga kergelt need [tooted] kätte saada. Ma arvan, et see oli äärmiselt rumal väide. Meil saavad 16-aastased kahe nädala pärast valida, aga me väidame, et täiskasvanutele mõeldud tooteid [nad] ei või saada. Noortel on pangakaardid, nad logivad sinna sisse, see võimekus on [neil] olemas. 

Enamgi veel, väga paljud kaupmehed on valmis oma kodulehed seadma selliselt, et eelnevalt tuleb sisse logida, et kaubavalikut üldse näha. Samas ma tuletaksin meelde, et pornograafia kui selline peaks ka olema alaealistele [kättesaamatu], aga seal ei ole mitte ühtegi piirangut, kus peab oma vanuse kinnitama. Ja kaugmüügi puhul, võtkem rahvusvahelise postiveoteenuse osa lahti, mul tuleb meelde, et pornograafilise sisuga materjali ei tohi ka posti vahendusel levitada. Päriselu tegelikult aga läheb hoopis kuskile mujale. Ma arvan, et kui ainuke väide, miks ei saa täna kaugmüüki lubada, see on, et ministeeriumi üksikutel inimestel on kindel teadmine, et ei ole võimalik kaugteel tuvastada, kas tegemist on täiskasvanu või alaealise isikuga, siis see väide on vale ja ma arvan, et see on juba see koht, kus me peaksime selle asjaga edasi minema.

17:51 Esimees Jüri Ratas

Üllar Saaremäe, palun!

17:51 Üllar Saaremäe

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Lugupeetud ettekandja! Oskad sa prognoosida, mis võivad olla need tegelikud põhjused, miks see seadusemuudatus täna heakskiitu ei leia?

17:52 Tarmo Kruusimäe

Tänan! See võib olla, ütleme, olemuslikku ja filosoofilist laadi. Et kunagi keegi kuskil midagi on öelnud ja inimesed väga täpselt sellest võib-olla ise otseselt aru ei saa. Ma mäletan, et kui siin paljud saadikud on öelnud, et ma ise ei suitseta, ma ei saa sellest teemast aru, aga nad on ikkagi empaatiavõimelised, siis võiks ka ministeeriumis olla vähekene empaatiavõimelisemad inimesed. Ma arvan, et kui nende inimeste otsustada oleks, siis me kõik käiksime täna piiparitega ringi, sest kunagi see piipar tuli ja sellest piisab – arengut kui sellist ei ole vaja.

Võib-olla see ei ole kõige parem võrdlus, aga naisterahvad ehk saavad mu mõttekäigust aru. Kunagi eemaldati küünelakki atsetooniga. Nii oli, nii on ja nii jääb. Täna aga on kõik küünelakid juba atsetoonivabad ja neil on seal mingid lõhnad ja muud asjad juures. Ministeeriumis on sellised atsetoonitädid, kes ütlevad: ei, kui on valik, kas lakid ja atsetoon või ei laki – see on teie valik. Kui juba lakid, siis eemaldad atsetooniga, aga mingeid muid asju ei ole võimalik panna.

Vahest on puritaanlus hea, aga kui see tugineb, ütleme, sihukesele ebakompetentsusele või teemasse ei süveneta, siis meil võib-olla praegusel hetkel paneb see asi saadikuid muigama. Aga need inimesed, kes praegu istungit jälgivad, vaatavad, et oi-oi, no millal te pärisellu jõuate, saadikud, ja ootavad meid kõiki, et tulge tänavale, ja inimesed ütleksid, mis nad arvavad. Ma arvan, et see on kinni jäänud lihtsalt nendesse dogmadesse, et nii oli, tubakas on kahjulik ja kui midagi muud on, siis on tubakas ikkagi kahjulik. Isegi siis, kui tubakas on ära võetud ja on hoopis uus toode.

Siin on üks keeruline moment veel: kui on tehtud seadus, mida ei ole võimalik täita, siis milleks on selline seadus? Me oleme tubakaga võrdsustanud nii e-sigareti, nii kuumutatava sigareti, nii tubakavaba nikotiinipadjakese. Nüüd siis näide. Avalikes supelrandades on meil keelatud suitsetamine, mis tähendab, et meil on keelatud seal ka e-sigareti tarbimine ja kuumutatud sigarettide tarbimine. Kui nüüd politsei tuleb avalikku korda tagama, siis see tähendab seda, et ta peaks kõikide päevitajate huuled üle vaatama, et neil ei oleks tubakavaba nikotiinipadjakest, sest ka see on võrdsustatud. See näitab, et meil on ettepanekud tulnud äärmiselt agiilsed, aga Riigikogu lähtub ikkagi enda elukogemusest, teadmistest ja parimatest praktikatest. Sellepärast ma arvangi, et äärmiselt hea oleks, kui meil oleks võimalus see teisele lugemisele saata ja pidada seda debatti ja teha vajalikud muudatused, sest siin on viis muudatust, millest üks juba karjub. Võib-olla liiga vaikselt.

17:55 Esimees Jüri Ratas

Henn Põlluaas, palun!

17:55 Henn Põlluaas

Aitäh, hea esimees! Hea ettekandja! Tubakatootjate Eesti Assotsiatsioon on teinud seoses selle eelnõuga ühe pöördumise, kus nad muu hulgas ütlevad: "Nikotiinipatjade kanguse osas on suuremad tootjad tänaseks Euroopas ja ka Eesti tasandil saavutanud sektoripõhise eneseregulatsiooni, et nikotiini kogus padja kohta ei tohiks ületada 20 milligrammi piirmäära. Samas on Eestis rida ettevõtjaid, kes sellega ei ole nõustunud. Selle eelnõuga soovitakse seda piirmäära sätestada hoopis tasemele 25 milligrammi. Jääb selgusetuks, miks peaks olema seadusandja eesmärk praegusest turu normatiivist kangema nikotiinisisalduse piirmäära kehtestamine nikotiinipatjades." Kuidas te kommenteerite seda?

17:56 Tarmo Kruusimäe

Ma kõigepealt kommenteeriks seda nii, et kellel king pigistab – see on ju tubakatööstus. Inimesed leiavad vähem ohutud asjad, ikka on see põhjus seal. Nad on toonud ka ära, et Sotsiaalministeerium juba lubas, et nad hakkavad sellega kunagi tegelema. Need arvutused, mis me tegime, me lähtusime just sellest, mis on meie kultuuris. Ma ei toonud siia sisse sigarillo ja sigarite võrdlusi, ehk need kangemad suitsud, üks on punane ja teine on selline tumekollane – need on täpselt samasuguse kangusega. Kummalisel kombel tahtis Sotsiaalministeerium öelda, et me võiksime lähtuda keskmisest praktikast. Keskmine praktika on tunduvalt allapoole. Lahti seletades tähendab see seda, et kui me müüme joogiks piiritust ja kui enamik kangest alkoholist on 40-kraadine, aga statistika näitab, et meil tegelikult juuakse veine või kangestatud õllesid, siis nad leiavadki, et nüüdsest võiks olla tegelikult kõik kange alkohol ja lahja alkohol selle 12,5 kraadi peal. Ehk võetakse mingi keskmine osa. Seega me oleme jätnud inimestele vaba valiku, aga peame silmas seda, et ta ei oleks ohtlik tarbijatele ja selleks pannaksegi see piirmäär. Turg ise reguleerib ja üldjuhul kogu nende ettevõtmiste, alternatiivsete tubakatoodete äri puhul on üks asi, et see on destruktiivne.

Kui inimene tuleb tavalise suitsu pealt alternatiivse tubakatoote peale, alguses on ta siin vahepeal, pärast on ta ainult alternatiivse toote peal, siis ta vähendab ja vähendab ja vähendab seda nikotiini, ja lõpuks ütleb, et miks ma pean seda enam tegema. Me teame ju, kui mitukümmend aastat on inimesed suitsetanud ja nad ei ole saanud sellest lahti. Siin on igas fraktsioonis inimesi, kellel on olemas isiklik kogemus ja nad ütlevad, et see on neid aidanud. Usaldame nende inimeste elukogemust ja ärme kuula tubakafirmasid, kes just nimelt sooviksid, et oleks ainult nende pakutud variandid. Mina arvan – Eesti on täna Euroopas tubakasurmades kolmandal kohal –, et me peame ruttu-ruttu oma rahva peale mõtlema ja tegema mõistlikud seadused ehk siis suured ja ebaproportsionaalsed piirangud eemaldama.

17:59 Esimees Jüri Ratas

Madis Milling, palun!

17:59 Madis Milling

Suur tänu! Ebamõistlikud piirangud ei lõpeta tarbimist ega kaota kaubandust, vaid viivad selle põranda alla. Ebaõnnestunud alkoholipoliitika näitel me saame täna rääkida kahjuks halvemal juhul Pärnu metanoolitragöödiast või leebemal juhul maksude kolimisest Lätti. Oskad sa paari sõnaga kirjeldada, mis on nende ebamõistlike piirangute tõttu toimunud alternatiivsete tubakatoodete turul, kus palju müüki on kolinud põranda alla?

18:00 Tarmo Kruusimäe

Tänan! Jaa, see maksutulu, mis oli aktsiisiga maksustatud, see kahanes nii kohutava kiirusega, et lõpuks Rahandusministeeriumi ametnikud ütlesid, et mõistlikum on juba mitte seda aktsiisi koguda, kusjuures eelnevalt, kui ta ei olnud ülereguleeritud, oli täiesti normaalne laekumine. Üks suurimaid ohte oli nn ise segamine, [mille puhul] ei olnud  laboratoorset kinnitust, millised komponendid seal sees on. Kohustus [kontrollida] on kogu aeg nendel kaupmeestel olemas ja selle üle peab minu meelest siis kas Terviseamet või keegi statistikat, aga kui seda statistikat välja nõutad, siis öeldakse, et see on ärihuvi. Paraku nii meil paljude asjadega on. Kui keegi on öelnud, et see on halb, siis see on halb, ja kui sa tahad teada, miks see on halb, siis see informatsioon on salastatud.

Mul on hea meel selle üle, et selle ise segamise asemele on meile tulnud maitsetega ühekordsed e‑suitsud, sest need on laboratoorselt testitud. Ma pean silmas inimeste enda ohutust. Aga maksude puhul ja millal inimesed leiavad tee illegaalsetesse poodidesse või millal võimaldatakse inimesel ka kaugmüügi kaudu seda tellida, sest inimesed, kes elavad maapiirkonnas, nad ei saa võib-olla iga päev suuremas ostukeskuses käia seda spetsiifilisest poest ostmas, siis võiks ju seda leevendada. Imavere näide, mille ma tõin sotsiaalkomisjonis, oli see, et oli kümme inimest, kes veipisid, pood pandi kinni ja kõik kümme inimest hakkasid uuesti suitsetama, sest midagi ei olnud teha, neil ei olnud enam võimalik kätte saada seda, mida nad enne olid [tarvitanud]. Ja me räägime siinkohal täiskasvanutele mõeldud toodetest.

Must turg on selline nagu on, aga kuna musta turgu ei mõõdeta, siis ma arvangi, et seda peaks otsustama meil ikkagi Riigikogu. Hästi kummaline on siin see, et selliste keeldude seadmisel oli üks oluline moment Rahandusministeeriumi ametnikel, kes soovisid seda, et keelataks e-sigarettide puhul maitsed. Ma ei tea, mis fiskaalpoliitiline lähenemine see oli, ja täna peaks küsima rahandusministri käest, mis on [praegu]. Eelmine rahandusminister sai aru, et kui ei laeku mitte midagi ja kõik on must turg, eks ju, siis ei ole mõtet kiusata ametnikke, et püüa tuult väljal. Ma arvan, et meil on võimalik must turg peatada just siis, kui see on meie tahe. Aga meile tuleb meelde, et kuiv seadus teenis ju tegelikult varimajanduse huve. Nii et, ma ei tea. Ma tean, et siin saalis ei ole kedagi, kes tahaks seda varimajandust toetada. Aga nagu ma ütlesin, siis see saal siin praegu sõidab tõukerattaga kõrval ja unistab tagaistmest.

18:03 Esimees Jüri Ratas

Hea ettekandja, suur tänu! Rohkem küsimusi ei ole. Palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks sotsiaalkomisjoni liikme Hele Everausi. Palun!

18:03 Hele Everaus

Vabandust! (Valab vett klaasi.) Selle suitsetamise jutu peale hakkas [kurk] kuivama. Austatud Riigikogu esimees! Austatud kolleegid! Mul on hea meel jätkata sealt, kus eelnõu tutvustaja väga loogiliselt ja väga põhjendatult teile suurepärase ettekande tegi kõikidest nendest aspektidest, mida see eelnõu puudutab. Püüan teile siis sotsiaalkomisjonis toimunut edasi anda. Istung toimus 20. septembril. Kohal oli loomulikult komisjoni esimees Siret Kotka ja olid komisjoni liikmed ühe erandiga – puudus nimelt Siim Pohlak –, Toomas Järveoja asendusliikmeks oli Tiiu Aro ja muidugi oli algatajate esindaja Tarmo Kruusimäe. Samuti olid ka Sotsiaalministeeriumi keskkonnatervise ja kemikaaliohutuse juht Aive Telling ning rahvatervise osakonna nõunik Triinu Täht. Härra Kruusimäe tegi väga suurepärase tutvustuse, ja niisuguse tutvustuse [tegi] samamoodi ka komisjonis. Ja et mul siin väljendustes ei läheks midagi kogemata natukene viltu, siis ma järgin seda, mis on protokolli koosolekul kirja pandud eri osapoolte küsimustest ja vastustest.

Kõigepealt Aive Telling Sotsiaalministeeriumist tutvustas komisjonile Vabariigi Valitsuse seisukohta. On leitud kaks peamist probleemkohta, milleks on elektroonilise sigareti vedelike maitsete defineerimine ja tubakavabade nikotiinipatjade kangus. Kuigi nikotiinipatjade reguleerimist toetatakse, ma arvan, et selles mõttes see on positiivne ka seaduseelnõu koostajatele ja ministeeriumis on koostamisel ka vastavasisulise eelnõu väljatöötamiskavatsus, on eelnõus 412 välja toodud 25 milligrammi liiga kange, kuna juba kangus 10 milligrammi loetakse lastele surmavaks. Näiteks Soomes on lubatud vaid 2‑ ja 4-milligrammise kangusega tooted ning Maailma Terviseorganisatsiooni soovitus on, et nikotiinisisaldus võiks olla vaid 0,6 milligrammi. Täna turul olevate toodete keskmine kangus on 11,68 milligrammi. Nii et erinevaid faktoreid arvesse võttes peaks Vabariigi Valitsuse hinnangul nikotiinipatjade kanguse ülempiir jääma alla 10 milligrammi. Mis puudutab e-sigarettide maitsete reguleerimist, siis antud lähenemist küll toetatakse, aga nähakse praegu reaalses rakendumises tegelikke probleeme, mida on vaja siiski ette näha ja need lahendused lauale tuua. Lisaks ei saa valitsus toetada kaugmüügiregulatsioonide leevendamist, kuna riigipoolne nikotiinitoodete propageerimine ei ole tervise seisukohast põhjendatud. Müügikohas väljapaneku keeld ei laiene spetsialiseeritud poodidele, seal on võimalik huvipakkuvate toodetega tutvuda. Keeld laieneb toidupoodidele ja tanklatele.

Selle Sotsiaalministeeriumi-poolse seisukoha tutvustusele järgnes Kert Kingo küsimus, kas 25-milligrammise kangusega tooteid hetkel Eestis müügil on. Aive Telling täpsustas, et üksikuid siiski on. Õnneks ei ole turul Venemaal juba surmajuhtumeid põhjustanud 300-milligrammise kangusega tooteid. Õnne Pillak soovis teada, miks on eelnõus välja pakutud, et elektroonilised nikotiinitooted võiksid poodides olla välja pandud, kuid tavatoodete, näiteks sigarettide puhul see lubatud ei ole. Härra Tarmo Kruusimäe selgitas, et elektroonilised nikotiinitooted on oma olemuselt keerulisemad ning võib juhtuda, et mõni osa sellest läheb katki. Kuna aga toodete varuosad ei ole poodides ja tanklates nähtaval kohal, siis on leitud, et tarbijad lähevad lihtsama vastupanu teed, valides asenduseks tavasigaretid. Jällegi, Õnne Pillak soovib täpsustavalt teada, kas kõnealused varuosad on poodides siiski müügil, kuid mitte nähtaval. Tarmo Kruusimäe vastab, et spetsiaalsetes poodides võivad tooted ka nähtaval olla, kuid need paiknevad enamasti ainult suuremates keskustes ning jäävad maapiirkondades elavatele inimestele liiga kaugeks.

Sotsiaalministeeriumi poolt Aive Telling täpsustas, et kõik poed võivad kõnealuseid tooteid müüa ning ostja soovil saab müüja neid näidata. Lubatud ei ole püsiväljapanek. Olemas on ka müüdavate toodete hinnakirjad ja loetelu. Ta lisas, et samasugune väljapanekukeeld kehtib mitmetes Euroopa riikides ja tegemist ei ole ülereguleerimisega. Kert Kingo avaldas arvamust, et toodete väljapaneku keelamine või peitmine tekitab tegelikkuses just suuremat huvi nende vastu ning see tekitab omakorda varimajandust. Ta soovis teada, kas on olemas tõendus, et nikotiini sisaldavate toodete väljapaneku keeld aitab kaasa nende tarvitamise vähenemisele. Sotsiaalministeeriumi poolt Triinu Täht märkis, et väljatoodud arvamus on ühiskonnas väga levinud, mida jõuliselt edendavad ka alkoholi‑ ja tubakatootjad. Teadusuuringute tulemused aga on tugevalt tõestanud vastupidist: toodete väljapaneku keelamine on vähendanud tarbimist, kuid eriti just uute tarbijate tekkimist.

Viktor Vassiljev märkis, et alkohol on endiselt poodides väga nähtaval kohal, vaatamata eraldatud ala kasutusele võtmisele. Ta nõustus eelnõu algataja ettepanekuga, et sarnaselt alkoholiga peaksid ka nikotiini sisaldavad tooted olema saadaval kaugmüügi teel. Selle peale Sotsiaalministeeriumist Aive Telling tõdes, et alkohol on tõesti interneti teel kättesaadav. Tegemist on erineva seadusega ja valitsus ei taha siin muuta tooteid alustavatele tarbijatele atraktiivsemaks ehk minna juba kehtivalt seadusandluselt sedaviisi edasi. Viktor Vassiljev küsis, miks ei ole lubatud pikaajalisel tarbijal, kelle andmed on kontrollitud, tellida enda tarbeks vajalikke e-sigaretiga seotud tooteid. Triinu Täht Sotsiaalministeeriumist vastas, et Sotsiaalministeeriumi vaates peaks eeskujuks võtma just tubakatooted ja reguleerima tugevalt alkoholi kättesaadavust ja müüki, mitte vastupidi. Juhul kui tagatud oleks see, et alaealised tubakatooteid kätte ei saa, võiks antud küsimus olla diskussioonikohaks. Kert Kingo kommenteeris, et ei ole tehtud teadusuuringute tulemustes veendunud, kuna narkootikumide puhul on toodete keelustamine näidanud vastupidist efekti, mille peale Sotsiaalministeeriumi poolt Triinu Täht vastas, et narkootikumide levimus ühiskonnas ei ole võrreldav tubakatoodete või alkoholiga, mida on tarvitanud või elus proovinud suurem osa inimestest meie ühiskonnas. Tubakatoodete tarbimine on tänu meetmete kasutuselevõtmisele märgatavalt vähenenud ja väljapaneku keelustamise positiivne mõju on teaduslikult tõestatud.

Tarmo Kruusimäe tutvustas komisjonile varasemal ühisel istungil esitatud omapoolset küsimust, mis puudutas mokatubaka tarbimist Eestis. Sotsiaalministeeriumi esindaja vastus oli, et mokatubakaga probleeme ei ole, kuna see on Eestis keelatud. Seega tegeles 17 000 igapäevast tarbijat varimajandusega. Nüüdseks on mokatubakas määratletud kui tubakavaba nikotiini sisaldav toode ning vajaks eelnõu algataja hinnangul reguleerimist. Sotsiaalministeeriumi poolt Triinu Täht sõnas, et esitatud väide küsimuse ja vastuse kohta on vale ning mokatubakas on Eestis suureks probleemiks. Kuna mokatubakas on reguleeritud Euroopa Liidu tasemel, ei ole ressursimahukuse tõttu mõistlik selle muutmise protsessi alustada. Tarmo Kruusimäe avaldas soovi saata komisjonile Riigikogu suitsuvaba Eesti toetusrühma arvamuse istungil esitatud Vabariigi Valitsuse seisukohtadele, kuna leitud on mitmeid olulisi eksimusi. Helmen Kütt märkis, et Vabariigi Valitsuse arvamusest ja ka tänase istungi arutelust tekkis selge arusaam, et kehtivas seaduses on kitsaskohti, mis vajavad muutmist. Ta küsis, kas ministeeriumil on plaanis välja tulla omapoolse eelnõuga ning miks eitava vastuse korral ei ole selgeid kitsaskohti võimalik parendada juba algatatud eelnõu abil. Aive Telling vastas, et Sotsiaalministeeriumil on samateemaline eelnõu väljatöötamisel.

Nüüd ma olen kõik selle tarkuse, mida komisjoni liikmed ja Sotsiaalministeeriumi esindajad omavahel vahetasid, teie ette toonud, ja siis läks asi juba n‑ö vormistusliku poole peale. Iga komisjoni liige mõtles ja komisjoni esimees tegi ettepaneku võtta eelnõu täiskogu päevakorda 28. septembriks, mis lükkus seoses päevakava muutusega tänasele päevale, ja teha täiskogule ettepanek eelnõu tagasi lükata. Mida siis otsustati? Päevakorda võtmise osas oli konsensus, kõik olid poolt. Teha ettepanek eelnõu tagasi lükata. Poolt oli 5 komisjoni liiget: Tiiu Aro, Hele Everaus, Siret Kotka, Õnne Pillak, Marika Tuus-Laul. Vastu oli 2: Kert Kingo, Priit Sibul. Ja erapooletuid oli ka 2: Helmen Kütt, Viktor Vassiljev. Juhtivkomisjoni esindajaks soovitati määrata teie ees seisev Hele Everaus. See oli ka konsensuslik otsus.

Nii et lühike ja selge, ma loodan. Mina oskan vastata ainult komisjonis toimunu kohta. Isiklikku hingeelu, ma usun, ei ole vaja meil arutada. Aitäh!

18:15 Esimees Jüri Ratas

Suur tänu selle põhjaliku, sisulise ja hea ülevaate eest! Teile on ka küsimusi. Peeter Ernits, palun! 

18:15 Peeter Ernits

Hea juhataja! Hea ettekandja, aitäh põhjaliku ülevaate eest! Me kõik liigume siin sellise rohepöörde lipu all ja minu küsimus [on]: kas komisjonis ka arutati selle eelnõu seotust rohepöördega?

18:16 Hele Everaus

Kui keegi oma peas arutas, siis sellest mina ei tea midagi, aga komisjonis avalikku arutelu selle koha pealt ei toimunud. Ma saan aru teie murest. Ja kindlasti tuleb veel kunagi arutada.

18:16 Esimees Jüri Ratas

Viktor Vassiljev, palun!

18:16 Viktor Vassiljev

Aitäh! Proua professor! Kas ma ei peaks ajaloolise tõe huvides natuke seletama protokollist ilmnevat minu väidet, et mina olevat nõudnud tubaka posti teel müümist? Lugu oli nõndaviisi, et minu enda jaoks oli rabav uudis, et alkoholi saab posti teel tellida või telefoni teel tellida, ja siis ma avaldasin imestust, milline ebavõrdsus sotsiaalsete pahede osas, kui saab istuda ja tellida lisaalkoholi, saab isegi lehekuulutust vaadates tellida pahasid ja väga lõbusaid tüdrukuid, aga ainult suitsu ei saa, seda tuleb minna tänavale küsima, kus saab kolakat. Vaat see oli minu küsimus.

18:17 Hele Everaus

Küsimus kellele, millest? 

18:17 Viktor Vassiljev

Ministeeriumile.

18:17 Hele Everaus

Seda teemat me jälle ei arutanud, miks näiteks pahasid tüdrukuid ei saa tellida, ja seda me ei saa ka täna teha. Või pahasid poisse, eks ole ju. Aga komisjonis jah selle temaatikaga me nii laiali läinud. Seda kõike on võimalik tulevikus teha ja doktor Vassiljev teab, mida ta küsib. (Naerab.)

18:17 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Mul on palve, et hoiame asju tasakaalus. Ma tänan teid, et te tegite selle tähelepaneku. Ja ikkagi on mul palve, et me jääksime eelnõu 412 piiridesse. Üllar Saaremäe, palun!

18:17 Üllar Saaremäe

Suur tänu, härra esimees! Lugupeetud ettekandja! Ma jätkaksin Peeter Ernitsa poolt esitatud küsimust. Võib-olla tõesti eelnõu esitajad peaksid rohkem rõhuma rohepöördele. Kui me pildiliselt mõtleme, et üks tavaline sigaret võib olla selline diislit tarbiv auto ja elektrisigaret elektriauto ja neid autosid on meil kõigil vaja, kuigi ka autoga sõit võib tihtilugu lõppeda õnnetuse ja surmaga, siis kas ei tegelda pigem autode ärakaotamisega kui neile eluvõimaluse andmisega, piltlikult öeldes?

18:18 Hele Everaus

Ma saan aru, et te võrdlete inimest autoga. Mina võrdleksin inimest, ma arvan, et me kõik oleme osa loodusest ja selles mõttes see rohelise küsimus oli tegelikult väga õige. Me olemegi ära unustanud, et me oleme osa loodusest ja need asjad, mida me siin interneti teel ehk tahame tellida ja mis on tegelikult ju kõik äri aluseks, kui me läheme loodusesse tagasi, siis seal oli inimestele ikkagi kättesaadav see, mis oli kättesaadav. Nii et selles mõttes oleksin ettevaatlik.

Mina ei arva, et sigaret ja kõik need muud [asjad] on hea kütus meist igaühele. On ju igasuguseid teooriaid, [näiteks] et suitsetamine üksi on kahjulik, aga kui sa alkoholiga koos tarbid, siis on peaaegu et kasulik. Kõiksuguseid teooriaid on muide ja kõike võib alati hästi põhjendada, sest statistikad on ju erinevad igal pool. Nii et ma oleksin selle võrdlusega hästi-hästi ettevaatlik. Mina küll ei arva, et autod peaks ära kaotama. Mina küsin seda, et kui öeldakse, et kõik läheb elektri peale, siis kust elekter tuleb kõigi nende asjade jaoks. Ja tegelikult, kust siis tuleb see sisemine tasakaal?

Te rääkisite siin tervelt elatud aastatest. Muidugi, elamine ongi kahjulik, see lõpeb alati surmaga. Aga kas ta peab kiiresti lõppema ja me ise sellele kaasa aitama? See on omaette küsimus. Mina ei ole mingite jäikade reeglite esitaja, aga ma arvan, et me peame igaüks ise aru saama, et kõik need asjad, mida müüakse, on ju tegelikult äri, oleme ausad. Sellel muidugi kogu majandus püsibki, aga me peame mõtlema, kus meie koht seal on. Nagu me ei saa täna aru, kus meil on looduses koht. Sellepärast et me justkui tunneme, et me oleme, nii nagu omal ajal öeldi, et inimene on peremees. Täna me räägime COVID-i viirusest kui palju. Viirus ei ole tulnud meid tapma, viirus tahab ise ellu jääda. Täpselt nii on kõigi muude asjadega. Kui me sellest ei saa aru, kus on keskpunkt – aga ma arvan, et te kõik saate tegelikult aru. Ma läksin pikale, palun vabandust!

18:20 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ei, teile ei ole mingisuguseid minuteid ette kirjutatud, nii et vastata võib nii, nagu teil hing ihkab. Peeter Ernits, palun!

18:21 Peeter Ernits

Hea juhataja! Hea ettekandja! Ma sain doktor Vassiljevi jutust aru, et poisse elektrooniliselt tellida ei saa. Aga minu huvi on, kuna sotsiaalkomisjonis on peale teie veel tohtreid, kuidas sellel hääletamisel jagunesid jõud. Kes tohtritest olid selle poolt, et [see eelnõu] prügikasti saata ja kes olid selle vastu?

18:21 Hele Everaus

Kindlasti ei olnud kellelgi mõtet prügikasti saata midagi. Vastupidi, ma usun, et mõte on selles, et asjaga tuleb ühes või teises vormis edasi minna. Prügikastist on asi kaugel, kindlasti mitte seda. Aga tohtritest, ma enne lugesin ka ette, kes kuidas hääletas. Mina hääletasin nii-öelda väljatõstmise poolt, doktor Aro hääletas poolt, doktor Vassiljev oli erapooletu. Nii on. Mehed ei suuda otsustada. (Naerab.)

18:22 Esimees Jüri Ratas

Kalle Grünthal, palun!

18:22 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Kui ma nüüd õigesti mäletan, siis te ütlesite niimoodi, et ministeeriumis on väljatöötamisel seesama seaduseelnõu ja seetõttu komisjon otsustab selle tagasi lükata. Juhin tähelepanu sellele, et teie palavalt armastatud president Kersti Kaljulaid käis siin just ütlemas, et Riigikogu on muutumas kummitempliks valitsuse käes. Kas ei oleks mõistlik seda eelnõu ikkagi toetada – näidata, et Riigikogu ei ole kummitempel – vastupidiselt sotsiaalkomisjoni ettepanekule ja olla ikkagi ise seaduse loojaks, mitte aga niimoodi, et meile kirjutatakse kõik ette ja siis me teeme seda, mida kästakse?

18:23 Hele Everaus

Mina ei ole elus teinud seda, mida kästakse. Ma olen proovinud teha seda, mis vähemalt mulle tundub õige. Seda ma ütlen enda kohta. Ma ei tea, ma usun, et komisjoni liikmed samamoodi. Ja me keegi siin saalis kindlasti ei ole kummitempel. Tegelikult on otsustamine ju teie käes. See on komisjoni ettepanek, see ei ole käsk. Mina ütleks seda niimoodi.

18:23 Esimees Jüri Ratas

Ma ausalt öeldes väga tänan selle ettekande eest ja pean ausalt ütlema aitäh ka nende vastuste eest! Väga-väga huvitav. Niiviisi. Nüüd on seis järgmine: esimesel lugemisel on võimalik avada läbirääkimised, kui fraktsioonid seda soovivad. See soov on meile tahvlile tulnud. Avan läbirääkimised. Palun Riigikogu kõnetooli Isamaa erakonna fraktsiooni esindaja Tarmo Kruusimäe. Palun!

18:24 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea esimees! Head töökaaslased! Ma küll ei pretendeerinud tulla siia fraktsiooni seisukohtadest [rääkima], sest võib-olla ma olen selles teemas liiga spetsiifiliselt sees ja keegi teine oskaks tasakaalukamalt anda selle ülevaate. Aga ma tahan kõiki teid, saadikuid, mingil määral aidata natukene, sest tahes-tahtmata noorem generatsioon ikkagi küsib, et mis teil seal toimub, eks ju.

See teadmine, et need asjad vajavad reguleerimist – sellest räägivad kõik. See, et võimalus seda reguleerida on meil käes, aga me ei reguleeri, tuleneb just sellest, et me loodame, et ministeerium hakkab kavatsema, sest tal on selle väljatöötamisekavatsus juba tegelikult olemas. Te olete näinud, kui sportlane läheb, hakkab juba välja kavatsema ja sealt tuleb kavatsemine. Kui tal on valed lähtekohad, ehk siis riigisisese kaugmüügi keeld, mis on Euroopa tubakadirektiivi juures, et iga riik saab seda ise otsustada, selles, saadikud, te peate tuginema sellele, et Sotsiaalministeeriumi ametnike arvates ei ole võimalik kaugteel identida, kas inimene on täiskasvanud või ei ole.

Teine asi: maiuste ja karastusjookide mõiste. Nii nagu ka hea töökaaslane Hele siin ütles, siis Sotsiaalministeeriumil läks keeruliseks aru saada, mis asi on karastusjoogi ja maiuste maitse. Kui nad hakkavad seda [eelnõu] välja töötama, aga nad ei saa [nendest mõistetest aru], siis ma ütlen, et toiduainete tehnoloog või mõni peakokk, aga piisab võib-olla isegi nõudepesijast, suudab selgeks teha, mis asi on karastusjook ja mis on maiustus. Sellistele teadmistele tuginedes ma ütlen, et me keerutame välja sellest olukorrast. [Ütlen] nendele, kes arvavad, et see eelnõu tuleb tagasi lükata.

Aga ma tahan öelda seda, et kui meile on oluline tervelt elatud aastad, mis on tegelikult hea mõiste ja mis on juba efekti näidanud – need inimesed, kes on läinud tavasigaretilt sinna [e-sigareti] juurde, see on kuskil viis kuni kümme aastat, just tänu sellele, et kõike seda saasta ja tubakasurma sulle ei tule, mis tuleb sellest põlemisest –, siis tervelt elatud aastaid võiks olla väärtus. Passiivne suitsetamine võiks olla ju tegelikult väärtus ja eesmärk iseenesest, mille poole püüelda. Need ei ole täna enam argumendid. Võib-olla on kuskil paradigma muutus toimunud, et me lähtume hoopis millestki muust ja see lähenemine on ikkagi see, kuidas oleks võimalik otsustada täiskasvanud inimeste eest, mida ja millisel moel nad tahavad.

Meie siin saame aru, et erinevused rikastavad. Elus on vaja värve. Ametnike jaoks on alati asi lihtsam: mida vähem värve, seda parem. Uskuge mind või mitte, sellise ettepaneku, et neid värve oleks vähem, tegid Rahandusministeeriumi ametnikud. See on maitsete keeld. Kui nii edasi läheb – naisterahvad, ma alles rääkisin teile atsetoonist ja küünelaki eemaldamisest –, siis võib-olla tulebki, et pruun lakivärv on sobilik, sellepärast, et see on sihuke keskmine, keegi seda ei kasuta, aga noh, kahest äärmusest kokku, me mõtlesime seda.

Minu mõte on see: juhul kui juhtub ime ja leitakse, et me ikkagi võiksime aastal 2021 täiesti ausalt siin Riigikogu saalis arutada, mis asi on karastusjoogi ja maiustuse maitse ja kas täiskasvanud võiks näiteks kirsimaitselist piibutubakat proovida või midagi – me teame nendest ainult legende, eks ole – või milline on animatsioon seal kujunduse peal, siis me peaksime debateerima. Aga kui me jääme uskuma ametnikke, siis me ikkagi siksime selle tõukerattaga vaikselt niimoodi seal auto kõrval ja tagaistmele me praegusel hetkel ei saa. Aga noh, kõik me vabandame ära, sellepärast me siia olemegi valitud. Aitäh! Palun eelnõu toetada.

18:29 Esimees Jüri Ratas

Aitäh teile! Palun nüüd Riigikogu kõnetooli Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esindaja Kalle Grünthali. Palun!

18:29 Kalle Grünthal

Head kolleegid! Mina ei hakka siin praegu rääkima nendest tubakaseaduse plaanitavatest muudatustest, seda ei oleks praegu minu hinnangul vaja üldse teha. Ma keskenduksin hoopis olulisemale küsimusele. Ma usun, et te kõik veel mäletate Riigikogu selle istungjärgu avaistungit, kus siinsamas kõnepuldis oli president Kersti Kaljulaid, kes heitis ette, et Riigikogu on hakanud muutuma kummitempliks, ehk meil puudub iseotsustusõigus. Ma arvan, et meie president ei rääkinud neid sõnu lihtsalt niisama. Sellel asjal oli väga sügav mõte ja see pidi tegelikult jõudma ka teie ajudesse, et analüüsida, miks ta seda ütles, sest selliseid väljaütlemisi ei tehta lihtsalt niisama.

Mina ei tea, vähemalt mulle isiklikult tundub, et kõik Riigikogu liikmed ja ka komisjonide liikmed ei ole sellest president Kersti Kaljulaidi sõnakasutusest absoluutselt aru saanud. Ütles jah, et Riigikogu on muutunud kummitempliks. Noh, mis siis, ütles, meie läheme oma rada pidi edasi, paneme järgmise pitseri, [paljugi], mida keegi kuskil ütleb. Aga tegelikult on siin asjas põhimõtteline küsimus. Praegusel hetkel oleme olukorras, kus see eelnõu lükati komisjoni poolt tagasi põhjendusega, et Vabariigi Valitsus on niimoodi otsustanud, nemad töötavad välja uue seaduseelnõu ja seepärast lükatakse meie esitatud eelnõu kõrvale.

Aga mis asi see on? See ongi tegelikult ju otsustusõiguse loovutamine Vabariigi Valitsusele ning see on konkreetne ja ilmne näide sellest, et me olemegi siin kummitempel. Mõistate? Kus on teie sirgeseljalisus ja otsustusvõime öelda, et teie ei ütle meile ette, meie otsustame ise? Mina kutsun teid üles praegu täpselt president Kersti Kaljulaidi sõnu jälgima, saatma prügikasti selle kummitempli nimetuse, see ei ole auväärt asi, ja laskma sellel eelnõul minna edasi teisele lugemisele, sest meie otsustame siin saalis, mis seadused hakkavad kehtima, mitte keegi kuskil Vabariigi Valitsuses. Ja siit ka koputus, ütleme, kõikide komisjonide ja komisjonide esimeeste südametunnistusele: me ei pea järgima seda, mida Vabariigi Valitsus arvab või ütleb. Meie peame otsustama, mõistate? Aitäh!

18:32 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Nüüd on nii, et kodu- ja töökorra seadus näeb ette, et tuleb vaadata, mis ettepaneku on juhtivkomisjon meile teinud. Nii nagu komisjoni esindaja Hele Everaus tutvustas, on komisjon teinud ettepaneku eelnõu 412 esimesel lugemisel tagasi lükata ja meie kohus on seda hääletada. Alustame hääletuse ettevalmistamist.

Head ametikaaslased, panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku eelnõu 412 esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

18:35 Esimees Jüri Ratas

Tulemusega poolt 33, vastu 18, erapooletuid ei ole, on eelnõu 412 esimesel lugemisel tagasi lükatud ja langeb menetlusest välja. Sellega on kuuenda päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.


7. 18:36 Liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu (414 SE) esimene lugemine

18:36 Esimees Jüri Ratas

Liigume edasi seitsmenda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu 414 esimene lugemine. Palun Riigikogu kõnetooli majandus- ja taristuminister (Juhataja helistab kella.) Taavi Aasa. Palun!

18:36 Majandus- ja taristuminister Taavi Aas

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! (Juhataja helistab kella.) Austatud Riigikogu liikmed! Esitan teile eelnõu, millega soovitakse muuta liiklusseadust.

Eelnõuga võetakse üle muudetud Euroopa Liidu direktiiv, mille eesmärk on tagada elektroonilise teemaksu kogumise süsteemide koostalitlusvõime ja teemaksude tasumata jätmist käsitleva piiriületuse teabevahetuse hõlbustamine. Direktiiv on varasemalt Eesti õigusruumi üle võetud, nüüd on seda täpsustatud ja täiendatud. Direktiivi mõistes on elektrooniline teemaksu kogumise süsteem selline süsteem, mille puhul tee kasutaja kohustus maksta tee kasutamise eest tekib ja on seotud üksnes sõiduki teatavas asukohas viibimise automaatse tuvastamisega sõiduki seadmestikuga toimuva kaugside ja numbrimärgi automaatse tuvastamise kaudu. Eestis sellist süsteemi kasutusel ei ole.

Tegemist on ühtse raamistiku loomisega, et distantsipõhise teekasutustasu kogumisel tekiks tehnoloogiline standard, mis tagab kasutuses olevate süsteemide koostalitlusvõime ning reeglid, mis võimaldavad katkematut elektroonilist teemaksu kogumise teenuse osutamist Euroopa Liidu üleselt. Lisaks kehtestatakse regulatsioon, et piiriülest andmevahetust kohaldataks teise Euroopa Liidu liikmesriigi sõiduki teemaksu tasumata jätmise korral, kus tekib nõudeõigus vastavalt Euroopa Liidu liikmesriigi õigusaktides sätestatule.

Vaatamata asjaolule, et Eestis puudub sõiduki automaatse tuvastusega elektroonilise teemaksu kogumise süsteem, tuleb direktiiv siiski üle võtta minimaalses kohustuslikus ulatuses, st osas, mis tuleneb Euroopa elektroonilise teemaksu kogumise teenuseosutajate õigusest registreerida oma tegevus igas Euroopa Liidu liikmesriigis. Seetõttu peab liikmesriik kooskõlas direktiiviga nägema ette nõuded kasutatavatele tehnoloogiatele ja seadmestikule ning sätestama elektroonilise teemaksu kogumise teenuse osutajate ja kasutajate õigused ja kohustused.

Nõuetele vastava elektroonilise teemaksu kogumise teenuse osutajate üheks õiguseks on direktiivikohane registreerimine igas Euroopa Liidu liikmesriigis, mistõttu peab Transpordiamet nägema ette vastavad protseduurid selliste ettevõtjate registreerimiseks ning tegema nende nime ja kontaktandmed avalikuks Transpordiameti veebilehel. Süsteemi puudumisel ei ole nõuetele vastavad teenuse osutajad huvi Eestis registreerimise vastu väljendanud ja seetõttu lisanduvat töökoormust Transpordiametile ette näha ei ole.

Kuna teemaksude tasumata jätmist käsitlev piiriülene teabevahetus toimub Euroopa mootorsõidukite ja juhilubade infosüsteemi kaudu, mis on kasutusel ka liiklusnõuete rikkumisega seotud teabe automaatseks vahetamiseks, siis lisanduv töökoormus ei ole suur ega too kaasa ka täiendavate töökohtade vajadust. Eelnõu on vajalik Euroopa Liidu liikmesriikides kasutusel olevate elektrooniliste teemaksu kogumise süsteemide koostalitlusvõime [hõlbustamiseks] ja õiguslike takistuste eemaldamiseks teemaksude tasumise kohustuse täitmiseks Euroopa Liidus. Palun teil eelnõu toetada. Aitäh!

18:39 Esimees Jüri Ratas

Aitäh, austatud minister! Tundub, et on üks küsimus, teeme ka selle. Peeter Ernits, palun!

18:39 Peeter Ernits

Hea juhataja! Hea minister! Meil teemaksudeni ei ole veel jõutud. Ma küsin [selle kohta], et siin on öeldud, et eelnõu on koostatud direktiivi 2019/520 ülevõtmiseks minimaalses kohustuslikus mahus, kuna direktiivi mõistes elektroonilist teemaksu Eestis ei koguta. Seletage selges eesti keeles, mida see tähendab. Kuna elektroonilist teemaksu ei koguta, aga direktiiv tuleb vastu võtta 19. oktoobril hiljemalt sellel aastal, siis me teeme seda minimaalses kohustuslikus mahus. Aga miks me ikkagi seda teeme? Ja nii palju paberit on kulutatud.

18:40 Majandus- ja taristuminister Taavi Aas

Aitäh! Jah, nii nagu ma ütlesin, siis tegelikult see direktiiv on üle võetud, nüüd on seda direktiivi lihtsalt täiendatud. Viime ka need täiendused sisse, aga tõesti teeme seda minimaalses nõutud mahus, sellepärast et meil sellist süsteemi ei ole. Me teeme seda selleks, et terves Euroopa Liidus oleks üks tehnoloogiline standard. Teine pool on selles, et kui kuskil jäetakse teemaks tasumata, siis oleks võimalik seda ka tagantjärele välja nõuda.

18:41 Esimees Jüri Ratas

Kristen Michal, palun! 

18:41 Kristen Michal

Aitäh, austatud esimees! Austatud minister! Nagu komisjonis, ma küsin igaks juhuks ka siin saali jaoks ja ajaloo tarbeks selle üle. Me võtame üle mingid reeglid, me ei kehtesta uusi makse ja reeglid võtame üle, kuna see on kohustus, mis sest, et miinimummääral, ja meil ei ole kavas selle alusel ühtegi uut maksu kehtestada – olen ma õigesti aru saanud? 

18:41 Majandus- ja taristuminister Taavi Aas

Aitäh küsimuse eest! Jah, te olete täiesti õigesti aru saanud.

18:41 Esimees Jüri Ratas

Tarmo Kruusimäe, palun!

18:41 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea esimees! Hea ettekandja! Me võtame direktiivi üle väikses mahus, sellepärast et meil on võib-olla teadmine, et meil ei ole võimalik elektrooniliselt ja kaugtöö [teel] või selle mõjul olla kindlad, kes on selle asja tasunud ja kes mitte, sest nagu ka eelmises päevakorrapunktis oli, siis meil puudub selline võimekus. Kas ma olen õigel teel?

18:42 Majandus- ja taristuminister Taavi Aas

Aitäh! Ei, tegelikult on nii, et kuna meil seda teemaksu ei ole, siis meie selle tasumist ei kontrolli või õieti operaatorid Eestis selle tasumist ei kontrolli. Küll aga võib olla juhus, kus Eestist pärit auto kuskil Euroopa Liidus liigub tasulisel teel ja jätab teemaksu põhjusel või teisel tasumata, siis saab ka see operaator pöörduda Transpordiameti kaudu Eesti [poole], et see tagantjärele tasutaks.

18:42 Esimees Jüri Ratas

Peeter Ernits, palun!

18:42 Peeter Ernits

Hea juhataja! Hea minister! Nagu ma aru saan, siin on öeldud, te ütlesite, et [süsteem] on üle Euroopa, aga ma loen siit, et ainult umbes 20 Euroopa riigis on see süsteem olemas. Euroopa Liidus on teatavasti palju rohkem riike. Kas ma sain õigesti aru, et kuna meil ei ole seda [süsteemi], siis see on tegelikult Eesti autojuhtide karistamiseks Euroopas, kus need seadused on olemas? Kui nad seal ei ole maksnud [teetasu], siis tänu selle direktiivi vastuvõtmisele minimaalses ulatuses saab meie autojuhtidelt selle raha kätte. Kui me seda vastu ei võta, siis ei saaks.

18:43 Majandus- ja taristuminister Taavi Aas

Aitäh! Ma ei ütleks selle kohta, et see on karistus. Kui kuskil on tasuline tee, keegi seda teed kasutab ja jätab seal maksmata, siis selle tasu tagantjärele väljanõudmine kindlasti ei ole autojuhi karistus. See on lihtsalt pileti ostmata jätmine ja see nõutakse välja tagantjärele.

18:44 Esimees Jüri Ratas

Austatud minister, aitäh! Rohkem küsimusi ei ole. Palun Riigikogu kõnetooli majanduskomisjoni liikme Kalvi Kõva.

18:44 Kalvi Kõva

Väga austatud Riigikogu esimees! Hea minister! Head kolleegid! Alustuseks otsustav osa. Komisjon peale pikka arutelu võttis vastu ka otsused ja ma loen nad kõigepealt ette, et nad oleksid ära räägitud. Esiteks, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda tänaseks, konsensusega, [teiseks,] teha ettepanek esimene lugemine lõpetada, samuti konsensusega, ja [kolmandaks,] muudatusettepanekute tähtajaks tulenevalt meie kodu‑ ja töökorrast – täpselt nii, nagu seal ette on nähtud – 10 päeva.

Komisjonis oli debatti palju, küsimusi palju ja pooled küsimused olidki kõik selleks, et eelnõu sisust aru saada. Nii nagu Peeter siin küsis ja teised, et kui me selle üle võtame, miks me selle üle võtame, kui meil ei ole plaani teemaksu rakendada, ei ole teemaksu – miks me selle üle võtame? Komisjon sai aru, et selle eelnõu sisu ja mõju Eestis on just nendele, kes sõidavad välismaale, see, mida ütles minister, kui jäetakse seal tasu tasumata. Aga inimesed, kes sõidavad tulevikus välismaale, ja [kui] meil on see direktiiv üle võetud, siis nad saavad juba siin kodus elektroonilisi kanaleid mööda kõik oma teemaksud Euroopas, kust nad tahavad läbi sõita, ette ära maksta. Nii et ei ole ainult miinust, on ka plussi. Selle teadmisega oli komisjon väga rahul, ütles, et see on mõistlik asi, saata saali, esimene lugemine lõpetada, ja neid pikki küsimusi-vastuseid ma protokollist ette lugema ei hakka. Aitäh!

18:45 Esimees Jüri Ratas

Aitäh, hea ettekandja! Siiski tundub, üks küsimus jäi praegu õhku. Tarmo Kruusimäe, palun!

18:45 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea esimees! Hea ettekandja! Ma loodan, et te komisjonis arutasite seda. Mina olen sellel seisukohal, et omasid välja ei anta. Mil moel on üldse Eesti inimesel võimalik tõestada, et juhul kui ta ei olegi sõitnud – aga me teame, et interneti levimine ja IT-teadlikkus on erinevates riikides erinev, no kasvõi lihtne näide, et on riike, kus inimeste koroonatõendit vaadatakse lihtsalt fööniga, aga seal on tootja nime peale kleebis pandud, et olla ka nagu IT-pädevad –, aga tuleb süüdistus, et see ja see numbrimärk on sõitnud ja jätnud tasumata, siis kas on võimalik hiljem tõestada enda süütust? Või on nii, et tuleb ikkagi ära maksta ja siis hakata kohut käima?

18:46 Kalvi Kõva

Aitäh, hea Tarmo! Meil nii spetsiifilist küsimust ei olnud. Aga ka tänasel päeval on nii, et kui sulle tuleb, ütleme, Euroopast, kui sa oled sõitnud näiteks läbi Austria, siis tuleb sulle Austria politseist pärast teade, et sa ei ole maksnud teemaksu, aga sinul on selle päeva kleeps olemas, teed oma kleepsust pildi, saadad neile vaide. Noh, eks lõpuks on kohtud või mis iganes, kes otsustavad. Loomulikult on ka tulevikus [nii], [et] kui sa oled ikka selle makse teinud, sulle tuleb mingi teade, sa oled käitunud korraliku kodanikuna, siis mingeid probleeme ei ole. Ja lõpetuseks, eks kogu Euroopa ongi ju meie omad, mida me siin üksteist välja anname, on ju.

18:47 Esimees Jüri Ratas

Hea ettekandja, ma tänan, rohkem küsimusi ei ole. Austatud fraktsioonid, kas soovite avada läbirääkimisi? Palun, ootan aktiivset osavõttu, initsiatiivi. Ei ole hetkel, selge. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 414 esimene lugemine lõpetada. Määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks k.a 13. oktoobri kell 17.15. Sellega on esimene lugemine lõpetatud ja seitsmenda päevakorrapunkti käsitlemine lõpetatud.


8. 18:48 Energiamajanduse korralduse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (382 SE) esimene lugemine

18:48 Esimees Jüri Ratas

Liigume edasi kaheksanda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud energiamajanduse korralduse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 382 esimene lugemine. Mul on suur au ja heameel Riigikogu kõnetoolis tervitada majandus- ja taristuminister Taavi Aasa. Palun, sõna on teil!

18:48 Majandus- ja taristuminister Taavi Aas

Aitäh, hea Riigikogu esimees! Head Riigikogu liikmed! Esitlen teile energiamajanduse korralduse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Selle eesmärk on taastuvenergia direktiivist tulenevate uute kohustuste ja muudatuste ülevõtmine Eesti õiguskorda. Direktiivi ülevõtmine aitab Eestil ja Euroopa Liidul tervikuna saavutada taastuvenergiaga seotud eesmärke. Süsinikuneutraalse majanduse suunas liikudes on taastuvenergia osakaalu suurendamine Eesti energiabilansis üks Eesti energiamajanduse põhieesmärke.

Kokkuvõtvalt siis neli muudatust. Energiamajanduse korralduse seadusesse seatakse riigisisesed taastuvenergia eesmärgid aastaks 2030, mis on samad, mida on kirjeldatud ka Eesti riiklikus energia- ja kliimakavas kuni aastani 2030. Täiendavate ambitsioonide osas avaldas Euroopa Komisjon oma nägemuse käesoleva aasta suvel. See on see nn "Fit for 55" pakett, mille osas koostatakse seisukohti ning hinnatakse mõjusid eraldi. Täpsustatakse taastuvenergia eesmärkide saavutamise metoodikaid, kriteeriume vastavalt direktiivi artiklitele. Näiteks sätestatakse biokütuse säästlikkuse kriteeriumid nii biomassile kui ka biomassi energiatootmises kasutatavatele jaamadele. Selle järgi ei tohi taastuvenergia eesmärkide täitmist hinnates võtta arvesse biokütuseid, sh vedelaid biokütuseid ja biomasskütuseid ning nendest toodetud energiat, mis ei vasta biokütuse säästlikkuse ning kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamise kriteeriumidele.

Eelnõuga sätestatud kriteeriumid loovad algraamistiku ja üldpõhimõtted. Kriteeriumid on täpsemalt kirjeldatud keskkonnaministri määrusega nr 73, kuid täpsemad tõendid ja kontrollmehhanism seatakse sisse hiljem, tuginedes käesoleva eelnõu põhialustele. Hõlbustatakse oma otstarbeks kasutatavast energiaallikast toodetud energia tarbimist. Muu hulgas reguleeritakse taastuvenergiakogukondade loomist ja seatakse oma tarbeks toodetud taastuvast energiaallikast toodetud elektrienergia tarbija õigused-kohustused. Tänane äriseadustik annab võimaluse alustada tegevust taastuvenergiakogukonnana. See tähendab, et juba täna on vajalik raamistik olemas, kuid õigusselguse huvides on sätted eelnõusse lisatud. Eelnõuga koondatakse kõik päritolutunnustusega seonduv energiamajanduse korralduse seadusesse. Varasemalt on seda temaatikat käsitletud nii maagaasiseaduses kui ka elektrituruseaduses, kuid õigusselguse huvides on otstarbekas koondada kõik ühte seadusesse. Aitäh!

18:51 Esimees Jüri Ratas

Protseduuriline küsimus, Kalle Grünthal, palun!

18:51 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Mul on sihuke probleem, et teil oli väga huvitav ettekanne, aga ma kahjuks kõike ei kuulnud. Riigikogu tublid töötajad käisid teile isegi mikrofone sättimas, aga ka see ei aidanud. Kuna teil on täna veel siin eelnõusid kaitsta, siis mul on niisugune väga tagasihoidlik palve, et te laseksite oma häälepaelad selliselt lahti, et oleks tagaruumi ka kuulda.

18:51 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Läheme küsimuste juurde. Kristen Michal, palun!

18:51 Kristen Michal

Aitäh, austatud esimees! Hea minister! Äkki te paari lausega lihtsalt protokolli ja avalikkuse huvides kirjeldate biosäästlikkuse kriteeriumide seost eelnõuga, mille me juba vastu võtsime – seesama 156 SE Narva kateldes biomassi kasutamise kohta. See on ka avalikkuse huvi ja komisjonis põhjustas see pikemat diskussiooni. Kirjeldage paari lausega seda tulevikuseost, et me kõik ühtemoodi aru saaksime.

18:52 Majandus- ja taristuminister Taavi Aas

Aitäh! Tõesti, see, mis me täna juba – ma loodan, et nüüd on paremini kuulda, mulle vähemalt tundub, et on – vastu võtsime või vabandust, teie vastu võtsite seadusena, tõesti võimaldab maksta toetust ka vanades kateldes biomassi kasutamisele. Aga me keegi ei soovi ju, et seal kateldes kasutataks väärt puitu, puitu, millest on võimalik teha midagi muud. Ja tegelikult need kriteeriumid määravadki, kust kohast puit võib pärit olla, ja teiseks, mis tunnustele see puit, mida kasutatakse kütteks, peab vastama. Sisuliselt on tegemist puiduga, mida ei saa kuskil mujal kasutada. Siin on olnud diskussiooni selle üle, kas peaks olema määratud puidu diameeter. Aga me kõik teame, et võib-olla ka väga suure diameetriga puitu, mis on seest mäda ja mida praktiliselt kuskil mujal ei ole võimalik kasutada. Ja seetõttu ongi lähtutud sellest, et oleks selgelt fikseeritud: toetust saab ainult sellise puidu kasutamisel ja taastuvenergiaallikana saab arvele võtta ainult sellist puitu, mida ei ole võimalik kasutada muudel otstarvetel.

18:53 Esimees Jüri Ratas

Kalvi Kõva, palun!

18:53 Kalvi Kõva

Aitüma, hea Riigikogu esimees! Hea minister, mul on küsimus tulenevalt direktiivi artikli 29 lõikest 6. Seal on kirjas niimoodi – te ei pea seda vaatama, ma võin ütelda, mis seal on –, et mets tuleb uuendada täpselt samal territooriumil samas mahus viie aasta jooksul. See on kõik mõistlik, aga ma arvan, et te olete kursis, et selle asjaga on üks suur jama. Nimelt selgub, et Keskkonnaameti inspekteeritud aladel ei ole 15% metsadest selle aja jooksul taastatud. Mis te siin ette võtate?

18:54 Majandus- ja taristuminister Taavi Aas

Aitäh! Jaa, tegelikult paljuski need energeetikaga seotud eelnõud on meil kahe peale Keskkonnaministeeriumiga, sest need konkreetsed nõuded tulevad keskkonnaseadustest. Nii et siin on suur töö teha keskkonnainspektsioonil ja kahtlemata meil nendega koos.

18:54 Esimees Jüri Ratas

Helmen Kütt, palun! 

18:55 Helmen Kütt

Suur aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud minister! Direktiiv räägib sellistest mõistetest nagu põlismets ja suure bioloogilise mitmekesisusega mets. Ja minu küsimus ongi see: kuidas teile tundub, kas me peaksime selle eelnõu raames välistama sellistelt aladelt puidu varumise näiteks energiaks ja vastavalt sellised sätted ka sellesse eelnõusse lisama?

18:55 Majandus- ja taristuminister Taavi Aas

Aitäh! Tegelikult nii ongi, et sellistest metsadest [energia tootmiseks] puidu varumine ei ole lubatud. Sellele toetust ei maksta ja see ei lähe kuidagi arvesse taastuvenergiana.

18:55 Esimees Jüri Ratas

Peeter Ernits, palun!

18:55 Peeter Ernits

Hea juhataja ja minister! Taas selline tore direktiiv, aga äkki te natuke seletaksite selle tausta. Siin on öeldud, et "riigisisesed eesmärgid", aga direktiivi kohaldamisel on Euroopa Liidus riike väga palju. Ja seletage mulle ära, kust tulevad need arvud. Siin on öeldud, et taastuvenergia peab olema vähemalt 42% tarbitud energiast. See on esimene number. Elektri puhul peab see olema vähemalt 40%, aga soojuse puhul peab olema vähemalt 63% ning autode ja rongide puhul peab see olema vähemalt 14%. Ja nüüd minu küsimus. Euroopa Liidus on hulk riike peale Eesti, väga erineval tasemel ja nii edasi. Kust on need huvitavad numbrid võetud: 42, 40, 63 ja 14? 

18:56 Majandus- ja taristuminister Taavi Aas

Aitäh! Me oleme hinnanud oma võimalusi ja nende pinnalt on need numbrid tulnud. Eesti tegelikult ei ole oma võimekust üle hinnanud, tegemist on realistlike numbritega. Näiteks küttesektoris 63% –meil tegelikult täna põhineb juba kuskil 60% küttest taastuvenergial, enamasti põhiliselt hakkpuidul, kuigivõrd ka turbal. Ja see on väga hea, et meil niimoodi on. See on andnud meile võimaluse, et tänaste gaasihindade juures väga suures osas Eestis ei ole järsku sooja hinna tõusu. Eile ma tõin siin näite, et näiteks Vilniuses on see tõus 60%, kuna nad kasutavad gaasi. Helsingis, kui ma ei eksi, on see 30%. Nii et tegemist on ühelt poolt ka selliste eesmärkidega, mis aitavad meil saavutada suuremat energiajulgeolekut. Mida rohkem me toodame ise energiat, seda vähem me peame energiat sisse ostma. Ma arvan, et see on Eesti majanduses igati mõistlik.

18:58 Esimees Jüri Ratas

Liigume tagasi. Kalvi Kõva, palun!

18:58 Kalvi Kõva

Aitäh! Hea minister, kuna ma selle eelnõu arutelul komisjonis olla ei saanud, siis ma luban endale kiirelt selle ühe minuti jooksul kaks küsimust. Esimene on see. Ma vaatan, et te olete eelnõu §-s 323 välja pakkunud, et taastuvenergia [allikaks] ei loeta seda biomassi, mis tuleb kaitsealalt. Aga Keskkonnaõiguse Keskus on tuvastatud, et te jätate sellises sõnastuses välja hoiualad ja vääriselupaigad. Miks me niimoodi vääralt direktiivi kohaldame?

Ja teine küsimus. Me teame seda, et Eestil on rikkumismenetlus selle eest, et me oleme Natura aladelt ja vääriselupaikadest väga palju puitu raiunud. Kas teie arvates see puit, mis on nüüd raiutud, läheks ka taastuvenergia [tootmiseks kasutatud] biomassi hulka?

18:59 Majandus- ja taristuminister Taavi Aas

Aitäh! Teil on väga hea küsimus. Nende punktide asjus me konsulteerisime just nimelt Keskkonnaministeeriumiga. Kuna tekkis tõesti diskussioon, kas see tõlgendus, mis on antud, on õige, või peaks midagi täpsustama, siis Keskkonnaministeerium küsis arvamust ka keskkonnaühenduste kojalt. Ja keskkonnaühenduste kojalt on tulnud tõesti märkus, et sõnastus peaks olema parem. Meil ongi tegelikult ette valmistatud parandusettepanek, et kahe lugemise vahel seda sõnastust muuta, ja just nimelt keskkonnaühenduste koja ettepaneku kohaselt. Nii et see tuleb komisjoni, see on juba ette valmistatud.

Natura alade kohta ma arvan, et siin tuleb ka see osa, mis puudutab seda keskkonnaühenduste koja arvamust. Ma arvan, et need teemad tulevad veel kindlasti korra majanduskomisjonis arutelule.

19:00 Esimees Jüri Ratas

Kas on vastatud küsimusele? Läheme edasi. Kalle Grünthal, palun!

19:00 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! Kuna tegemist on energiamajandusega ja te räägite selles seletuskirjas ka Pariisi kliimakokkuleppest, siis seletage palun väga lihtsalt lahti selline asi. Meil on plaan liikuda selles suunas, et põlevkivist me enam energiat ei tooda. See eritab CO2. Samas ka puitmaterjal eritab samamoodi CO2. Mispärast me ühte eelistame teisele, kui nad mõlemad tegelikult eritavad põlemisel CO2? Väga keerulist juttu pole vaja, öelge niimoodi väga lihtsalt ära, et kohalik maainimene ka aru saab.

19:01 Majandus- ja taristuminister Taavi Aas

Aitäh! Puit on taastuv loodusressurss – kõige lihtsam [seletus]. Ja teiselt poolt on hea, kui me rohkem saame toota energiat selliselt, et me ei lähe vastuollu loodusega, aga samas on meil võime võimalikult palju energiat ise toota, seejuures võimalikult puhast energiat toota. Ma pean selliselt korraldatud energiamajandust ja selliselt seatud eesmärke ka Eesti majandusele vajalikuks.

19:01 Esimees Jüri Ratas

Peeter Ernits, palun!

19:01 Peeter Ernits

Hea juhataja! Hea ettekandja! Direktiiv on direktiiv ja siin on neid tarku numbreid nii palju. Enne te rääkisite, et kõik on täpselt kontrolli all, aga CO2 kvoodi hind, mis oli ka kontrolli all, pidi olema 50 eurot 2030, aga juhtumisi ei ole seda või on juba palju suurem. Ja nüüd ma loen siit neid numbreid veel. Enne ma ütlesin, et elektril peab see [näitaja] olema üle 40%, soojusel üle 63%, autodel-rongidel üle 14%. Ja siis on öeldud, et [2022. aastaks] peab olema täidetud 18% üldisest  eesmärgist ja [aastaks 2030] üle Euroopa 32%. Kas teie saate aru kõikidest nendest numbritest ja kui tõsiselt neid tuleb võtta, arvestades seda, et kvoodiga läks nagu lappama?

19:01 Majandus- ja taristuminister Taavi Aas

Aitäh! Jah, meil eile siinsamas saalis oli kvoodikaubanduse üle pikem diskussioon, pikem arutelu. Seal on kindlasti punkte, nii nagu ma ka eile ütlesin, mida on vaja parandada, sest sellisena, nagu kvoodikaubanduse süsteem on täna üles ehitatud, ta paraku ei tööta. Küll aga veel kord: need eesmärgid on olulised ka Eesti majandusele. Püüame nii palju kui võimalik ise energiat toota ja kui me saame ise oma toodetud energiat kasutada, siis on see meile majanduslikult kõige soodsam.

19:03 Esimees Jüri Ratas

Kalle Grünthal, palun!

19:03 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! Vaidlus ei ole selle üle, kas puit on põhimõtteliselt taastuvenergia. Me ei vaidle selle üle. Aga põlevkivi ja puit ühtemoodi põlemisel eraldavad CO2. Küsimus on selles, et teatavasti me rohepöörde vaimus tahame oma kaevurid saata neurokirurgideks õppima, teist ametit õppima. Ja meie enam maavarasid kaevandama ei hakka. Minu küsimus on see: kes hakkab meie maavarasid kaevandama, kui meil endal selleks võimekus puudub? Ning kellele te kavatsete selle põlevkivi jätta? 

19:04 Majandus- ja taristuminister Taavi Aas

Aitäh! Meil on veel palju aastaid ees seda perioodi, kui kindlasti toodetakse põlevkivist teatud hetkedel energiat, elektrit. Kindlasti jätkub veel pikalt põlevkivist õli tootmine. Nii et põlevkivi kasutatakse veel pikalt. Ja kui selle 15 või 20 aasta jooksul leitakse lahendid, kuidas püüda kinni põlevkivi töötlemisel CO2, siis ma ei näe põhjust, miks peaks ka siis selle tegevuse lõpetama. Ja me peame arvestama ka seda, et täna meil juhitaval energial peale põlevkivi alternatiivi ei ole. Alternatiivid on, aga need on kas kallimad – näiteks gaas on kallim – või siis ei ole soojust ja elektrit koos tootvad katlamajad piisavalt suured. Ja Eestis on veel palju teisi maavarasid peale põlevkivi ja täna tegeldakse uuringutega, kas on neid võimalik kasutusele võtta ja [kui on, siis] mil moel on neid võimalik kasutusele võtta. Ma arvan, et maavarade poolest Eesti ei ole üldsegi mitte nii vaene, kui me arvame.

19:06 Esimees Jüri Ratas

Austatud minister, suur tänu! Teile rohkem küsimusi ei ole. Aitäh teile! Protseduuriline küsimus, Kalle Grünthal, palun!

19:06 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Ma eeldan seda, et kui ma küsin ettekandjalt küsimusi, siis neile vastatakse. Ma küsisin, et kuna meile on teada, et rohepöörde käigus koondatakse kaevurid ära, siis kes hakkab neid maavarasid, sealhulgas põlevkivi kaevandama. Ma sellekohast vastust küll ei saanud. Oleks hea meel, kui minister vastaks küsimusele, mitte ei räägiks üldisest põhimõttest.

19:06 Esimees Jüri Ratas

Aitäh teile! Juhatajana kindlasti mina ei saa küsimusi ja vastuseid ette kirjutada, aga ma usun, et minister kuulis seda ja kindlasti püüab seda teile veel selgitada. Ma loodan vähemalt. Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli ettekandeks majanduskomisjoni esimehe Kristen Michali. 

19:07 Kristen Michal

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Majanduskomisjon arutas seda eelnõu mitmel istungil. Kõigepealt menetluslikest otsustest, kuna ilma nendeta ju ei pääse. Kõigepealt me arutasime eelnõu pikemalt ja sisulisemalt esmaspäeval, 31. mail ja tegime ettepaneku võtta see täiskogu päevakorda 16. juunil. Läks natuke aega mööda, siis arutasime seda 11. juunil ja tegime ettepaneku võtta see päevakorrast välja. Ja siis arutasime 14. septembril ja tegime ettepaneku ta päevakorda tänaseks panna ja nii ka läks. Tegime ettepaneku esimene lugemine lõpetada. Sellega on menetluslik saaga läbi.

Nüüd, mis puudutab sisulist arutelu, siis kui ma püüan seda kokku võtta või refereerida, siis oluline oli just see, millele minister Taavi Aas ka siin oma vastustes tähelepanu pööras ja mis on ka avalikkuses [arutlusel olnud] ja meile saadetud kirjades olnud. Nimelt küsimus, kas kõik vajalik on selles eelnõus kirjas. Jevgeni Ossinovski oli komisjonis, ta oli kõik väga üksipulgi lahti võtnud – me kindlasti tunnustame seda – ja küsis, kas on olemas rakendusakti kavand, kus [on kirjas]  biosäästlikkuse kriteeriumid. Ja nagu minister siin täna ütles, vastas meile sama ka MKM-i esindaja, et komisjonile tuleb täiendav informatsioon, ministeeriumist tulevad rakendusakti kavandid ja parandused. Ja see kindlasti on oluline, sellepärast et ka meile on kirjaga saadetud küsimus sellesama analüüsi kohta ja ka mina olen juba ajakirjandusele sedasama öelnud, et esimese ja teise lugemise vahel ongi see aeg, kus komisjon saab töörühmas tööd teha, kus ministeerium saab parandusi anda. Jah, see oligi põhiline. Ja kuna majanduskomisjoni protokollid on avalikud ja tavaliselt väga üksikasjalikud, siis igaüks võib sealt täiendavalt juurde lugeda, kui midagi lahtiseks jäi.

19:09 Esimees Jüri Ratas

Hea ettekandja, ma tänan! Küsimusi ei ole. Nüüd on nii, et avan läbirääkimised. Palun Riigikogu kõnetooli Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esindaja Kalvi Kõva. 

19:09 Kalvi Kõva

Aitäh, hea Riigikogu esimees! Head kolleegid! Tegemist on vaieldamatult väga olulise eelnõuga. Me teame ju, mis viimasel kümnendil on kogu Euroopas hoogustunud: metsaraie. Kuna taastuvenergia direktiiv on lubanud subsideerida suuremahulist metsapõletust, on tõesti viimane aeg astuda samme, et seda piirata ja [otsustada], missugust puitu me põletame, et seda saaks pidada keskkonnasõbralikuks.

Muidugi ei tohi unustada, millest probleem alguse sai. Niikaua kui puitu põletati väikestes katlamajades, põletati seal valdavalt saetööstuse jääke ja oksahaket. Aga taastuvenergia direktiiv võimaldas kogu Euroopas hakata peale maksma puidu ebaefektiivsele masspõletamisele just suurtes kivisöejaamades. Sinna eraldati suur toetusraha. Tekkis suur nõudlus ja tüvepuitu hakati peeneks [hakkima] ja laevade ja rongidega vedama tuhandete kilomeetrite taha. Just see on kaasa toonud metsaraie hoogustumise nii siin Eestis kui mujal maailmas. Täna, mäletate, võtsime just vastu ühe väga halva seaduse, mille kohaselt Narva jaamades võib hakata samamoodi puitu massiliselt põletama. Sellepärast on lisaks biosäästlikkuse kriteeriumide [seadmisele] tegelikult oluline tulevikus välistada just suuremate kui 100 megavatti ebaefektiivsete katelde subsideerimine puidu põletamisel. Vähemalt pool probleemist oleks hetkega kadunud.

Nüüd siis biosäästlikkuse kriteeriumide juurde. Mis ajaks me pidime direktiivi üle võtma? 30. juuniks 2021. Oleme sellega vist väga kaua venitanud. Nagu komisjoni esimees Kristen ütles, komisjon tahtis seda küll saali tuua, aga ka komisjoni laua peale laekus see liialt hilja. Natuke vaatame siin otsa ministeeriumile. Lisaks on see eelnõu praak ja selle kohta ma ka küsisin. Ma tunnustan seda, et minister ütles, et muudatusettepanekud on teel. Kehtestatakse [piirangud] kaitsealadelt varutud puidule, samas jäetakse suur osa direktiiviga nõutud aladest piirangute alt välja. Probleeme on siin väga palju. Aga nagu aru sain, ministeeriumist on muudatusettepanekud tulemas.

Üldiselt saame öelda, et Eesti metsakaitse regulatsioon ei taga ökoloogiliselt säästlikku majandamist. Paraku! Meie metsaelupaikade seisund on väga halb ja halveneb. Meil on suur osa loodusväärtustest metsades investeerimata. Meie järelevalve on nõrk, mida ütles ka minister, ning mõjude hindamine puudulik. Selles kontekstis ei piisa biosäästlikkuse kriteeriumide kehtestamisel üldsõnalistest viidetest looduskaitseseadusele ja metsaseadusele. Selleks et viia oma õigusruum direktiivi nõuetega kooskõlla, on vaja palju täpsemalt reguleerida, kust ja mis tingimustel energia tootmiseks puitu varuda tohib. Ainult nõnda saame olla kindlad, et võtame direktiivi korrektselt üle ja et ettevõtjad saavad kindluse, et nende puit vastab direktiivi nõuetele. Ja mis kõige tähtsam: et meie loodusväärtused on hästi kaitstud.

Head sõbrad, selle eelnõuga tuleb teha väga palju tööd. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon teeb selle eelnõu muutmiseks kindlasti ettepanekuid ja on igati valmis ministeeriumiga koostöös seda eelnõu paremaks muutma. Aitäh!

19:13 Esimees Jüri Ratas

Suur tänu! Läheme edasi. Traditsiooniliseks saanud väike vahepala, protseduuriline küsimus. Kalle Grünthal, palun!

19:13 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! See ei ole vahepala. Tähendab, küsimus on selles, et nii nagu Kalvi Kõva õigesti märkis oma kõnes, [eelnõus on kirjas], et käesolev seadus jõustub 2021. aasta 30. juunil. Me oleme praegu sellises olukorras, sest minu teada on see kuupäev ammu möödas juba. Ja tegemist ei ole ka sellise asjaoluga, mida saaks nimetada, ütleme, redaktsiooniliseks paranduseks. Siin on ikkagi konkreetne seaduse jõustumise kuupäev ja me ei saaks praegu selle eelnõuga üldse edasi minnagi, kui me pole likvideerinud sellist olulist seadusloome puudujääki. See on minu arvamus praegu.

19:14 Esimees Jüri Ratas

Ma tänan! Ma tänan teid, härra Grünthal! Siin kõik tähtsad inimesed, komisjoni esimees nende hulgas, kuulsid praegu seda. Ma loodan, et komisjon võtab selle teie protseduurilise küsimuse, mis ju ei ole protseduuriline, on ikkagi väga sisuline, arutelu alla oma edasises menetlemises. Ma loodan seda. Ja nüüd me oleme jõudnud selle hetkeni, kus ma palun Riigikogu kõnetooli Isamaa fraktsiooni esindaja Heiki Hepneri.

19:15 Heiki Hepner

Suur tänu, hea Riigikogu esimees! Austatud kolleegid! Ütlen kohe sissejuhatuseks, et tegelikult ei olnud mul esialgu plaanis siia kõnetooli tulla. Aga kuuldes, mida meie sõbralikud kolleegid sotside [ridadest] ütlesid, ei olnud mul selle info ümberlükkamiseks mitte mingisugust teist varianti. 

Ei ole mõtet Eesti rahvast hirmutada, et meie mets saab otsa, et meie metsaomanikud on nii lollid, et müüvad oma palgi kütteks, kaotades kuni 100 korda – ma ütlen, et kuni 100 korda – tulus. Ei ole mõtet pidada meie metsaomanikke nii saamatuteks.

Tõepoolest, proovime vaadata mõningatele faktidele otsa. Jevgeni Ossinovskit siin ei ole. Jevgeni, kui sa kuuled mind, sa ehk tuled nüüd repliigiks siia alla saali. Tavaliselt me oleme koos siin debatti pidanud. Meil on Eestis 30 miljonit tihumeetrit halli leppa. 30 miljonit! Me võiksime kolm aastat raiuda ainult halli leppa, millega paraku kahjuks suurt muud teha ei ole kui ainult kütta. Kahjuks! See on meie ajalooline taak, mille oleme saanud kaasa Nõukogude võimult. Mis me siis teeme, jätame selle mädanema? Aga paraku muutub see CO2-ks. Me ei aita ühegi valemiga kaasa taastuvenergiale. Kui me mõtleme nüüd ... Jah, ma tean, et kohe tuleb võib-olla repliik selle kohta, aga vaadake, kui me gaasiga kütaks, tooksime Venemaalt gaasi ja gaasiga kütaksime, siis oleks see esmane CO2 kogus väiksem. Sõbrad, kas pärast aastat 2050 võib tulla veeuputus? Kui me täna halli lepaga kütame, siis aastaks 2050 on see kõik juba ammu seotud. See on aastaks 2040 juba seotud, aga gaas, mida me põletame, on miljoniteks aastateks õhku lastud. Milleks me ajame sellist jama? Ma ei saa sellest aru. 

Või võtame teistpidi: me metsad on nagu liialt hooldatud. Meie majandusmetsades on praegu hektari kohta surnud puitu – need on aasta 2018 andmed – enam kui 15 tihumeetrit. 15,7 vist oli see, kui ma täpselt mäletan. Loetakse vajalikuks, et oleks tagatud bioloogiline mitmekesisus, viis tihumeetrit. Kolm korda, enam kui kolm korda oleme ületanud selle! Eesti metsadest on enam kui 25% kaitse all. Enam kui 14% on range kaitse all, kus on igasugune majandustegevus keelatud ja tõesti, vahel tuuakse ka neid näiteid, et näete, nad raiusid rangelt kaitstud metsadest. Ja miks nad raiusid? Nad raiusid sellepärast, et looduskaitse nägi seda ette. Seal oli vaja kas teha sood, taastada puisniitu või lihtsalt alvarit või rannaniite, ja selleks võetakse maha see mets.

Jah, mulle ehk ka tegelikult meeldiks rohkem, kui ei läheks neid soid tegema ja laseks metsal kasvada, keskealisel metsal kasvada veel 40, 50 või minu pärast kas või 200 aastat, enne kui tema puuderingi eluiga otsa saab. Aga kui on niisugune otsus tehtud, et meil on soid vaja juurde tekitada, siis ei maksa selles süüdistada metsaomanikke ja ei maksa siin tuua seda näidet, et me looduskaitset kuritarvitame. See ei ole nii! 

Nii et oleme ikka täpsed! Ärme hirmuta Eesti rahvast sellega, et me mets saab otsa. Minge vaadake välja, sõitke Tallinna piirist natuke kaugemale! 

Palun natuke lisaaega! 

19:19 Esimees Jüri Ratas

Jaa, palun kolm minutit.

19:19 Heiki Hepner

Ja kui ei jõua, kallid saadikud, kallid kolleegid, minge siia Toompea torni, vaadake, sealt ka paistab mets kätte, ja ei paista sugugi Munamäe torn. Ei ole see olukord nii hull.

Ma arvan, et loomulikult iga eelnõuga annab ka midagi teha, ja ma ütlen veel kord, et ma ei oleks tulnud siia pulti seda teemat lahkama, kui sotside poolt ei oleks tulnud nihukest jälle räiget ja kohati ikkagi Eesti inimesi eksitavat juttu. Tänan tähelepanu eest!

19:20 Esimees Jüri Ratas

Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 382 esimene lugemine lõpetada. Määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks k.a 13. oktoobri kell 17.15. Esimene lugemine on lõppenud ja kaheksanda päevakorrapunkti menetlemine samuti.


9. 19:21 Rahvusvahelise raudteeveo konventsiooni ja selle lisade muudatuste heakskiitmise seaduse eelnõu (386 SE) esimene lugemine

19:21 Esimees Jüri Ratas

Liigume edasi üheksanda päevakorrapunkti juurde. Vabariigi Valitsuse algatatud rahvusvahelise raudteeveo konventsiooni ja selle lisade muudatuste heakskiitmise seaduse eelnõu 386 esimene lugemine. Palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks majandus- ja taristuminister Taavi Aasa. 

19:21 Majandus- ja taristuminister Taavi Aas

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Austatud Riigikogu liikmed! Eelnõu eesmärk on Eesti nimel heaks kiita Rahvusvahelise Raudteeveo Valitsustevahelise Organisatsiooni 2018. aastal väljatöötatud ja protokolliga kinnitatud muudatused. Muudatuste vastuvõtmise eesmärk on anda Eesti heakskiit selle organisatsiooni juhtimise ja rahvusvahelise raudteeveo konventsiooni toimimise ajakohastamiseks ja efektiivsemaks muutmiseks. Seda konventsiooni nimetatakse lühendatult COTIF-iks.

Tegu on reisijate, pagasi ja kaupade rahvusvahelist raudteevedu käsitleva ühtse õigusnormide süsteemiga. COTIF-i ühtseid reegleid rakendatakse lisaks rahvusvahelisele raudteetranspordile ka sellega seotud maantee- ja veetranspordis. 2020. aasta algusest kuulub OTIF-i 50 liikmesriiki kolmest maailmajaost: Euroopast, Põhja-Aafrikast, Kesk-Aasiast. Organisatsiooni liikmeteks on kõik Euroopa Liidu liikmesriigid peale Küprose ja Malta, kus lihtsalt ei ole raudteed. Konventsiooni lisades sisalduvaid ühtseid reisijate ja kaubaveo reegleid rakendatakse raudteel enam kui 250 000 kilomeetri ulatuses. Eelnõu põhieesmärk on heaks kiita tehtud muudatused vastavalt 2018. aasta 26. septembril Bernis vastu võetud protokollile. Muudatuste eesmärk on reeglite ajakohastamine ja keeleline täpsustamine. Muudatused ei ole veel jõustunud, sest vajalik arv liikmesriike pole neid heaks kiitnud.

Eelnõu teine eesmärk on võimaldada nõudeid kasutada eranditeta kogu Eesti raudteevõrgustikus nii reisijate kui ka kaubaveol, mistõttu loobutakse praegu kehtivatest deklaratsioonidest, mis Eesti Vabariik on teinud rahvusvahelise raudteeveo konventsiooniga ühinemise seaduse alusel 2004. aastal. Esimene deklaratsioon puudutab lisa A ja teine lisa B. Deklaratsiooni kohaselt kohaldab Eesti Vabariik konventsiooni lisa A ainult Tallinn–Tapa–Valga liini mõlemal suunal toimuvale reisijate rahvusvahelisele raudteeveole, lisa B ainult Tallinn–Tapa–Valga liini mõlemal suunal toimuvale kaupade rahvusvahelisele raudteeveole, mille lähte- või sihtpunkt asub niisuguse riigi territooriumil, kellega see ei ole veo osas teistmoodi kokku lepitud. Seaduse rakendamine ei eelda täiendavaid tegevusi, kulusid või tulusid. Tehtavad muudatused ei mõjuta makstava liikmemaksu suurust, kuna Eesti raudteede kogupikkus on nii väike, et lisanduv raudteevõrgustik ei mõjuta liikmemaksu suurust. Palun teil eelnõu toetada!

19:24 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Teile on ka küsimus. Peeter Ernits, palun!

19:24 Peeter Ernits

Hea juhataja! Hea minister, on rõõm jälle kohtuda. Nüüd ma kuulen, et 2018 on juba see COTIF vastu võetud. Sellest on möödas juba kolm aastat, me oleme kuidagi ilma selleta hakkama saanud. Minu küsimus on see: mis nüüd inimeste jaoks muutub? Mis seal muutub meie jaoks, kes me rongiga sõidame, kui me selle vastu võtame?

19:25 Majandus- ja taristuminister Taavi Aas

Aitäh! Ega reisijate jaoks tõepoolest midagi märgatavalt ei muutu. See on pigem vajalik meie raudtee toimimiseks.

19:25 Esimees Jüri Ratas

Peeter Ernits, palun!

19:25 Peeter Ernits

Rõõm kuulda, et võtame vastu, aga midagi ei muutu. Aga siin on näiteks kolmandas artiklis öeldud, et siis hakatakse ohutusjuhtimise süsteemi rakendama. Minu küsimus on, kas praegu ei rakendata seda. Kui me rongiga sõidame, kas siis ohutusjuhtimise süsteemi Eestis ei rakendata?

19:25 Majandus- ja taristuminister Taavi Aas

Kindlasti Eestis rakendatakse juba täna ohutusjuhtimise süsteemi. Päris kindlasti.

19:26 Esimees Jüri Ratas

Kalle Grünthal, palun!

19:26 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! Täna me kuulsime vastusest Peeter Ernitsale, et tavakodaniku jaoks ei muutu midagi. Nagu selgus, ei muutu ka tehnilise personali jaoks suurt midagi. Miks me siis selle vastu peame võtma, kui mitte midagi ei muutu?

19:26 Majandus- ja taristuminister Taavi Aas

Aitäh! Sest Eesti on selle organisatsiooni liige ja selle organisatsiooni eesmärk on see, et organisatsiooni liikmesmaades toimuks raudteevedu sujuvalt, kõigile arusaadavalt ja ühtsete ohutusreeglite järgi.

19:26 Esimees Jüri Ratas

Kalle Grünthal, palun!

19:26 Kalle Grünthal

Aitäh vastuse eest, lugupeetud minister! Aga kas praegu raudteevedu ei toimu sujuvalt, töökindlalt jne, nagu te praegu nimetasite?

19:27 Majandus- ja taristuminister Taavi Aas

Aitäh! Nii nagu ma vastasin üle-eelmisele küsimusele: kindlasti Eestis toimub kõik sujuvalt, seaduspäraselt ja ohutult.

19:27 Esimees Jüri Ratas

Austatud minister, ma tänan! Rohkem küsimusi ei ole. Palun nüüd Riigikogu kõnetooli majanduskomisjoni aseesimehe Sven Sesteri. (Keegi aevastab.) Terviseks!

19:27 Sven Sester

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Annan ülevaate eelnõust 386, mille [eesmärk on heaks kiita] Vabariigi Valitsuse algatatud rahvusvahelise raudteeveo konventsiooni ja selle lisade muudatused, ja sellest, mida me komisjonis rääkisime.

Me saime esimest korda kokku 31. mail. Juhin tähelepanu, et seega siis juba kevadhooajal. Minister Aas tutvustas seda konkreetset eelnõu komisjonis analoogselt nagu ka täna siin saalis. Tõsilugu, tegemist on eelnõuga, mis kannab oma olemuselt kahte eesmärki. Esiteks, tõesti heaks kiita Rahvusvahelise Raudteeveo Valitsustevahelise Organisatsiooni 2018. aasta 26. septembril Bernis välja töötatud ja protokolliga kinnitatud muudatused. See oli esimene eesmärk, nende muudatuste eesmärk on seda konventsiooni ajakohastada. Ja teine eesmärk on tunnistada kehtetuks rahvusvahelise raudteeveo konventsiooniga ühinemise seaduses sätestatud deklaratsioonid, mis Eesti Vabariik on vastu võtnud 2004. aastal. Eesmärk on võimaldada erinevate COTIF-i nõuete kasutamist eranditeta kogu Eesti raudteevõrgustikus, nii reisijate kui ka kaubaveol. Hetkel kehtivad need ainult liinil Tallinn–Tapa–Valga. Selline oli see ülevaade, mille andis minister ka meil komisjonis. Komisjon laiemalt seda oma koosolekul enam ei avanud ja läks otsuste tegemise juurde.

31. mail tehti sellised otsused. Esiteks, suunata eelnõu täiskogusse 16. juuniks ja esimene lugemine lõpetada. Need otsused langetati konsensusega. Teadupärast vahepeal, kevadhooaja lõpus olid meil vähe pingelisemad muude teemade arutelud ja siin suures saalis me 16. juunil seda teemat ei arutanud. Komisjon tuli hiljem, 14. septembril kokku ja otsustas eelnõu täiskogu päevakorda suunata 29. kuupäevaks – ka see otsus oli konsensuslik – ja täna see siis siin meie laudadel ongi. Aitäh teile!

19:29 Esimees Jüri Ratas

Hea ettekandja, suur tänu teile! Küsimusi ei ole. Ma tänan teid! Avan läbirääkimised. Palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esindaja Kalle Grünthali.

19:30 Kalle Grünthal

Lugupeetud Riigikogu! Austatud Riigikogu istungi juhataja! Ma olen täna rääkinud sellest kummitemplist siin, et Riigikogu on sellises staatuses, aga ma ütleksin, et täna paljastub veel huvitavam fakt. Me teeme siin tööd, võtame vastu rahvusvahelise raudteeveo konventsiooni ja selle lisade muudatuste heakskiitmise seaduse. Aga selle seaduseelnõu menetluse käigus selgub, et selle mõju või selle toime tegelikult ei muuda meie elus mitte midagi. Reisijate jaoks ei muutu mitte midagi, nende ohutuse seisukohalt ei muutu midagi, seaduse osas ei muutu midagi ja põhimõtteliselt ei muutu üldse mitte midagi. Mõistate? Me menetleme praegu siin pikka aega seda seaduseelnõu, mis on päris parajalt paks, 40–50 lehekülge, ja see on igale Riigikogu saadikule ette nähtud esitada paberkandjal, peale selle on ta ka komisjonide töölaudadel jne. Mõelge, millise hunniku puitu me oleme ära raisanud selleks, et saada selline eelnõu paberi peal meile esitada. Ja mingit mõju see meie elule ei avalda, ei avalda reisijatele, ei avalda ohutusele – mitte kuskile. Miks me teeme tühja tööd? Midagi ju ei muutu. Ja kui te ütlete, et ikkagi midagi muutub, siis mina sain praegu ministri ettekandest aru, et mitte midagi ei muutu. Miks me teeme seda tööd, kui mitte midagi ei muutu? Mina ei saa sellest aru. Aitäh!

19:32 Esimees Jüri Ratas

Aitäh teile! Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku 386 SE esimene lugemine lõpetada. Määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks k.a 13. oktoober kell 17.15. Esimene lugemine on lõpetatud ja üheksanda päevakorrapunkti menetlemine  samuti.


10. 19:32 Ehitusseadustiku muutmise seaduse eelnõu (395 SE) esimene lugemine

19:32 Esimees Jüri Ratas

Liigume edasi kümnenda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud ehitusseadustiku muutmise seaduse eelnõu 395 esimene lugemine. Palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks majandus- ja taristuminister Taavi Aasa.

19:32 Majandus- ja taristuminister Taavi Aas

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Austatud Riigikogu liikmed! Valitsus esitab eelnõu, millega soovitakse muuta ehitusseadustikku. Eelnõu eesmärk on üle võtta muudetud Euroopa Liidu direktiiv teetaristu ohutuse korraldamise kohta ja muuta seeläbi Eesti teed ohutumaks. Selleks täiendatakse ehitusseadustikku direktiivist tulenevate nõuetega. Direktiivist tulenevalt on Transpordiametil ja piiratud ulatuses kohalikel omavalitsustel kohustus teostada teedevõrgu haldamisel nelja liiklusohutusele suunatud tegevust: taristuobjekti planeerimisel liiklusohutusele avaldatava mõju hindamist, tee-ehitusprojekti liiklusohutuse auditit, teedevõrgu liiklusohutuse analüüsi ja teedevõrgu korrapärast kontrollülevaatust. Direktiivist tulenev põhiline ehitusseadustiku muudatustega üle võetav sisuline muudatus seisneb nimetatud tegevustega hõlmatud teedevõrgu suurenemises. Lisaks TEN-T teedele tuleb neid tegevusi läbi viia kõikidel põhimaanteedel ning Euroopa Liidu vahendite abil ehitatud avalikel kasutatavatel maanteedel.

Transpordiametile ei tekita uus regulatsioon märkimisväärseid lisakohustusi, kuna samas mahus on liiklusohutuse meetmeid rakendatud juba praegu Transpordiameti enda initsiatiivil. Mõju kohalikele omavalitsustele avaldub ainult siis, kui kohalik omavalitsus ehitab maanteeobjekti Euroopa Liidu vahendite abil. Sellisel juhul tuleb edaspidi liiklusohutuse meetmeid teostada ka nendel objektidel. Direktiivi muudatustega kaasnevad ka mõned muud, vähem olulised ja tehnilist laadi muudatused, näiteks liiklusohutuse analüüsi metoodika muudatused, kuid need võetakse üle ministri määrusega. See eelnõu on vajalik, et täita võetud kohustusi ja astuda veel üks samm ohutumate teede suunas. Palun teil eelnõu toetada!

19:34 Esimees Jüri Ratas

Austatud minister, ma tänan teid! Küsimusi ei ole. Palun nüüd Riigikogu kõnetooli ettekandeks majanduskomisjoni liikme Mihhail Korbi.

19:35 Mihhail Korb

Austatud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Austatud minister! Komisjon arutas antud eelnõu oma istungitel kaks korda. Esimene kord see toimus 31. mail ja teine kord mitte nii ammu aega tagasi, 14. septembril. Sisuline arutelu toimus koosolekul, mis toimus maikuus. Seal härra minister tutvustas eelnõu. Väga suurt diskussiooni eelnõu ümber ei tekkinud. Komisjon tegi konsensuslikult järgmised menetluslikud otsused: võtta eelnõu täiskogu päevakorda täna ja teha ettepanek esimene lugemine lõpetada.

19:36 Esimees Jüri Ratas

Austatud ettekandja, ma tõesti väga tänan! Siin küsimusi ei näi olevat. Aitäh teile! Nüüd, head ametikaaslased, kui soovite avada läbirääkimisi fraktsioonide nimel, siis palun. See võimalus on. Ei soovita. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 395 esimene lugemine lõpetada. Määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks k.a 13. oktoober kell 17.15. Esimene lugemine on lõpetatud ja kümnenda päevakorrapunkti menetlemine samuti.


11. 19:36 Planeerimisseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (378 SE) esimene lugemine

19:36 Esimees Jüri Ratas

Liigume edasi 11. päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud planeerimisseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 378 esimene lugemine. Palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks riigihalduse ministri Jaak Aabi. 

19:37 Riigihalduse minister Jaak Aab

Austatud Riigikogu esimees! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Mul on au tutvustada teile Vabariigi Valitsuse algatatud planeerimisseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu.

Tegemist on eelnõuga, mille üldine eesmärk on täpsustada 2015. aastal jõustunud planeerimisseaduse sätete sõnastust. Ja on ka teatud põhimõttelised algatused ja muutused. Tänane planeerimisseadus on kehtinud ligi kuus aastat, mille jooksul on praktikas ilmnenud kitsaskohti, mis vajavad seaduse tasandil täpsustamist. Samuti on kohalikud omavalitsused ja teised olulised partnerid pakkunud välja lahendusi, mis võimaldaksid planeeringumenetlustes ressursse kokku hoida. Lisaks väiksematele täpsustustele, millega saate tutvuda eelnõu tekstis ja seletuskirjas, tehakse eelnõu kohaselt ka mõned olulisemad muudatused, mida teile tutvustan.

Üks olulisimaid muudatusi on ühtse planeeringute andmekogu asutamiseks õigusliku aluse loomine. Planeeringute andmekogu moodustamise eesmärk on koondada kõik maismaal ja merealal kehtivate planeeringute andmed ühtsesse andmekogusse. Andmekogu moodustamise vajadus on ilmnenud mitmes Rahandusministeeriumi tehtud analüüsis. Näiteks 2018. aastal oli Eestis kehtivaid detailplaneeringuid ligikaudu 15 000. Vaid ligikaudu kolmandik neist olid kättesaadavad digitaalsel kujul. Suur osa kehtivatest planeeringutest on jätkuvalt kirjas vaid paberil. Reeglina on planeeringud omavalitsuse arhiivis, dokumendihaldussüsteemis ja vahel ka ainult ühe või teise ametniku arvutis.

Eelnõuga luuakse alus ühtsele kehtivate planeeringute andmekogule, mis on esimene kaalukas samm olukorra korrastamiseks. Andmekogus saavad kõik osapooled planeeringutega tutvuda – nii elanikud, ettevõtjad, omavalitsuse ametnikud kui ka riigiasutused ja notarid. Väheneb planeeringute kasutajate ajakulu ning suureneb õiguskindlus planeeringute elluviimisel ja nende alusel vajalike lubade väljastamisel. Samuti väheneb korruptsioonirisk, kuna suureneb planeeringute alusel tehtavate otsuste läbipaistvus. Planeeringute andmekogu on arendamisel ja valmib eeldatavalt järgmise aasta alguses. Valmimisele järgneb nn testimise periood ja andmekogu üldisele kasutusele võtmise aeg on 2022. aasta novembris. Eelnõus on andmekogu kasutusele võtmise tähtajaks küll veel 1. jaanuar 2022, kuid kavatseme esitada komisjonile ettepaneku selle tähtaja muutmiseks, kuna menetlus on võtnud pikemalt aega. Minu teada jõudis see Riigikokku kevadel, aga menetleda saame seda alles praegu. Andmekogu käivitamisega on olnud väikseid probleeme, nagu ikka IT-lahenduste puhul on, aga need on ületatavad. Ja sellel tähtajal, mis ma siin ütlesin, on võimalik see andmekogu ka käivitada.

Rahandusministeerium otsib aktiivselt vahendeid, et lisaks uute kehtestatavate planeeringute kajastamisele andmekogus saaks ka varem kehtestatud planeeringud digiteerida ja andmekogusse kanda. See protsess on tegelikult käimas, aga selle kiirendamiseks oleks kindlasti vaja lisaressurssi. Kuni andmekogul puudub õiguslik baas, ei ole võimalik ka nõuda planeeringute sinna sisse kandmist. See alus tuleks nüüd seadusega anda. Ja seetõttu on tegemist ajakriitilise eelnõuga, sest planeeringuid tehakse ju kogu aeg aina juurde. Mida rutem saame asuda seda muudatust juurutama, seda kiiremini saab tagada võimalikult paljude planeeringute kättesaadavuse kõigile osapooltele.

Märgin, et planeeringute ühtse andmekogu arendamine on ka Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi kohaselt üks valitsuse eesmärk. Lisaks laiendab eelnõu võimalusi planeerimismenetluses teadete saatmiseks elektroonilisi vahendeid kasutades. Kehtiv seadus näeb ette, et planeeringu koostamise korraldajad saadavad planeerimismenetluses teateid ja dokumente posti teel tähitud kirjaga. See on ressursimahukas ja võtab planeeringu koostamise korraldajatelt lisaks rahakulule ka kõvasti lisaaega, mida saaks pigem kasutada planeeringute sisuküsimuste [lahendamiseks].

Elektrooniline kättetoimetamine on ühtlasi kooskõlas haldusmenetluse üldregulatsiooniga, kus dokumentide elektrooniline kättetoimetamine on võrdsustatud posti teel kättetoimetamisega. Tuleb öelda, et kui planeeringu koostaja ei suuda dokumente elektrooniliselt kätte toimetada, siis ta peab tegema seda kirja teel. Selline võimalus endiselt jääb. Muudatus kiirendab planeeringute menetlust ja aitab hoida kokku koostamise korraldajate ehk eelkõige kohalike omavalitsuste ressursse, mis kuluvad praegu teadete saatmiseks posti teel. Samuti lihtsustub eelnõu kohaselt teadete saatmine suurte kortermajade elanikele. Seadusemuudatuste jõustumisel saab planeeringute koostamisel edaspidi saata teateid korteriühistute kaudu, kellel on eelnõu kohaselt kohustus oma liikmeid ehk omanikke teavitada.

Viimasel aastal on kogu maailma mõjutanud koroonaviiruse laialdane levik ja sellest tingitud erinevad piirangud viiruse leviku kontrolli all hoidmiseks. Sellega seoses nähakse eelnõuga ette, et põhjendatud juhtudel, milleks on eelkõige valitsuse kehtestatud piirangud avalike koosolekute läbiviimisel, on võimalus pidada avalikke arutelusid ka elektrooniliselt. See tagab isikutele liikumispiirangute tingimustes võimaluse igas Eestimaa paigas toimuvatest aruteludest osa saada ja sinna turvaliselt eksperte kaasata.

Üks olulisemaid muudatusi on seotud detailplaneeringu elluviimiseks vajaliku tehnilise taristu väljaarendamise teemaga, mille seni vähesele reguleeritusele on tähelepanu juhtinud erinevad huvigrupid, aga ka näiteks õiguskantsler. Eelnõu kohaselt saavad kohalik omavalitsus ja planeeringust huvitatud isik kokku leppida tehnilise taristu ehitamise või selle rahastamise lisaks planeeringualal tehtavate rajatiste  kokkulepete sõlmimisele ka nende ehitiste kohta, mis asuvad planeeringualast väljaspool, seda aga eeldusel, et need ehitised on funktsionaalselt planeeringuobjektiga seotud ja selle toimimiseks vajalikud, näiteks teed, alajaamad jms.

Eelnõuga pannakse kohalikule omavalitsusele kohustus selliste olukordade reguleerimiseks anda välja omavalitsuse määrus. Määruses esitatakse alused ja raamistik, millest konkreetses omavalitsuses selliste lepingute sõlmimisel lähtutakse. Sellise korra kehtestamine on ka lepingute sõlmimise eelduseks. Muudatus loob arendajate jaoks konkreetse omavalitsuse territooriumil suurema õigusselguse, millised kulud talle kaasneda võivad, tänu sellele saab prognoosida vajalikke kulusid ja koostada adekvaatse äriplaani. Teisalt säilib kohalikul omavalitsusel võimalus töötada välja olusid ja vajadusi arvestav regulatsioon. Ka Vabariigi Valitsuse poolt käesoleva aasta alguses heaks kiidetud korruptsioonivastane tegevuskava 2021–2025 näeb ühe korruptsioonivastase tegevusena ette väljaspool planeeringuala paikneva tehnilise taristu kokkulepetele õigusliku raamistiku loomise.

Kohakeskseid vajadusi ja eripära tunnevad kõige paremini kohalikud omavalitsused, kes on seega õige osapool vastava korra väljatöötamiseks. Eelnõus on korra kehtestamise tähtajaks pandud 1. juuni 2022, aga arvestades eelnõu eeldatavat vastuvõtmise aega, on kavas esitada ettepanek seda tähtaega pikendada kuni 1. novembrini 2022, et tagada kohalikele omavalitsustele võimalus määrus läbimõeldult koostada ja seda mõistlikult rakendama asuda. Peale haldusreformi seati ühinenud omavalitsustele kohustus koostada uus üldplaneering, et tekiks terviklik ruumilahendus kogu uue omavalitsuse territooriumil.

Eelnõuga antakse omavalitsuste ettepanekule tuginedes lisaaega üldplaneeringute koostamiseks. Senise kolme aasta asemel on omavalitsusel võimalik koostada üldplaneering kuni nelja ja poole aasta jooksul algatamisest alates. Lisaaeg aitab üldplaneeringutes paremini lahendada ka riigi eesmärke toetavaid teemasid, nagu kultuuripärandi küsimused või tuuleenergeetika. Hetkel koostab Eestis ligikaudu 80% kohalikest omavalitsustest uut üldplaneeringut. Viis omavalitsust on hiljuti jõudnud uue üldplaneeringu kehtestamiseni või vist juba kuus, kui ma ei eksi. Tähtaja pikendamine aitab kaasa üldplaneeringute sisu ja üldise kvaliteedi tõstmisele, vähendades ajasurvet lihtsalt kiiruse pärast läbiviidavale protsessile ja planeeringu kehtestamisele. Pikendamise perioodi ettepaneku puhul oleme lähtunud täna praktikas meile teadaolevast menetluste kulgemisest.

Viimasena märgiksin ära eelnõuga kavandatud muudatuse seoses projekteerimistingimustega. Kehtivas planeerimisseaduses on antud võimalus asendada teatud juhtudel detailplaneeringu koostamine projekteerimistingimuste andmisega. Eelnõuga nähakse ette, et juhul kui omavalitsus otsustab loobuda seaduses toodud juhtudel kaalutlusotsustusega detailplaneeringu koostamise nõudest ja soovib seda võimalust kasutada, tuleb protsess siiski viia läbi avatud menetluses. Muudatus aitab tagada, et erandi rakendamisel saab laiem avalikkus ruumilist arengut puudutava otsuse sündimisel siiski kaasa rääkida ega piirduta näiteks vaid konkreetsete piirinaabrite kaasamisega.

Informeerin teid ühtlasi, et nii nagu 2015. aastal jõustunud ehitusseadustiku puhul viidi läbi toimivuse revisjon, on ka planeerimisseaduse õigusliku ja sisulise toimimise hindamiseks ning muudatuste vajaduse väljaselgitamiseks Rahandusministeeriumi algatusel septembris käivitatud kehtiva planeerimisseaduse järelhindamine. Protsessi raames analüüsitakse põhjalikult kehtiva planeerimisseaduse kui terviku ning ka selle osade toimivust. Oluline on mõista, millised on konkreetselt õiguslikud probleemid, milline lihtsalt halb halduspraktika ja kus on näiteks vajadus tõsta otsustajate kompetentsi. Järelhindamisest võivad muu hulgas kooruda välja ka põhimõttelisemat laadi planeerimisseaduse muudatused. Need lahendatakse kompleksselt, eraldi õigusaktide muudatuste teel, kaasates asjakohaseid huvigruppe. Järelhindamise esmased tulemused, sh ülevaade probleemidest ulatuslike küsitluste jms baasil ning võimalikud lahendusvariandid peaks selguma järgmise aasta jaanuaris. Protsessi lõpptähtaeg on suvi 2022.

Silmas tuleb pidada, et planeeringute koostamisel lahendatakse sageli teemasid, mis põhjustavad vastakaid arvamusi. Ühele planeeringulahendus sobib, teisele mitte. Keerulistes oludes lahenduste leidmine ongi planeeringute koostamise igapäev. Ruumi ei kavandata seadustega, vaid siiski iga konkreetse planeeringu kehtestamise otsusega. Ükski seadusesäte ei saa ruumilises planeerimises vajalikke keerukaid otsuseid kohalike omavalitsuste või teatud planeeringute puhul ka Vabariigi Valitsuse eest langetada. Seadusega saab luua raamistiku, et sellised arutelud saaksid toimuda õiglaselt, läbipaistvalt ning olulisi asjaolusid kaalutledes.

Selle eelnõu tulemusel loome me selleks võimalused nii parema andmete kättesaadavuse tagamise kui ka teatud bürokraatlike sammude vähendamise kaudu.

Head Riigikogu liikmed! Tänan teid ja loodan, et te toetate seda eelnõu. Aitäh!

19:50 Esimees Jüri Ratas

Aitäh selle väga sisuka ülevaate eest! Kindlasti on siin küsimusi, juba näen esimest. Erki Savisaar, palun!

19:50 Erki Savisaar

Aitäh, austatud juhataja! Hea minister! Need on vägagi tarvilikud ja sisulised muudatused, eriti see, mis puudutab investeeringuid sotsiaalsesse taristusse. Mu küsimus on see, kas need sotsiaalse taristu kohta tehtavad kokkulepped on kuidagi selles uues andmekogus eraldi kättesaadavad ja avalikult kättesaadavad, et kogukonnad saaksid teostada avalikku järelevalvet selle üle, et erinevaid arendajaid ei diskrimineeritaks.

19:50 Riigihalduse minister Jaak Aab

Tänan küsimuse eest! Mis puudutab sotsiaalset taristut, siis hetkel seda veel eelnõus ei ole. Aga me loodame tegelikult komisjoniga selle läbi rääkida. Praegu on kirjeldatud tehnilise taristuga seotud kokkulepped, mis tegelikult tuleb kehtestada vastavalt volikogus vastuvõetud korrale. Me anname selle raami ja igas omavalitsuses peab volikogu selle korra kehtestama.

Praegu on probleem selles, et paljudel omavalitsustel seda korda ei ole. Vallavalitsused ja linnavalitsused sõlmivad neid lepinguid. Probleem on selles, et see ei ole läbipaistev ja avalikkusele pole selge, mis alustel neid sõlmitakse ja miks ühelt või teiselt arendajalt mingisuguseid lisainvesteeringuid nõutakse, ütleme nii.

Sotsiaalse taristu teemal oli meil plaanis minna valitsuskabinetti tutvustama neid erinevaid võimalusi või seda alust, kuidas sotsiaalse taristu puhul oleks võimalik selliseid lepinguid arendajatega teha. Aga kui meil õnnestub komisjonis nende lugemiste vahel kokkuleppele jõuda, siis on võimalik ka see sotsiaalse taristu lepingute raam, kuidas seda on võimalik teha ja millistel alustel volikogu selle saab vastu võtta, sinna sisse kirjutada. Aga see oleneb komisjoni vastutulekust. Mina olen nõus seda ettepanekut komisjonile kirjeldama.

Kas see jõuab andmekogusse, seda detaili ma ei oska öelda. Kõigepealt me peame jõudma andmekoguni, millele me loome siin aluse. Me tahame jõuda lõpuks ka selleni, et kui see andmekogu hakkab kehtima, siis tekiks sinna protsessi juurde niisugune lisand, kust me näeme, kuidas käib selle planeeringu menetlemise protsess. Nüüd, otseselt need lepingud ei ole tavaliselt planeeringuga seotud, need kaasnevad nende arendustega. Ja kuidas seda avalikustada – tegelikult peaksid omavalitsused seda nii või teisiti tegema. Kas see aga jõuab ka sinna andmekogusse, selle vastuse ma jään võlgu. Aga panen küsimuse kõrva taha.

19:53 Esimees Jüri Ratas

Jüri Jaanson, palun!

19:53 Jüri Jaanson

Suur tänu! Austatud minister! Väga vajalik ja oodatud eelnõu. Minu teada on planeerijate ühing esitanud kooskõlastusringil mõned murekohad näiteks selle kohta, kuidas planeerimisseaduse muutmine haakub selle ehitusseadustiku muutmisega, kuidas teil käib koostöö majandusministeeriumi juhitava ehitusseadustikuga [kooskõlastamisel]. Tunnen huvi, kas nende planeerijate ühingu märkustega ja nende murekohtadega on arvestatud. Kuidas see on sujunud?

19:54 Riigihalduse minister Jaak Aab

Aitäh küsimuse eest! Osa neid muudatusi, mis siin sees on, sh kõik suuremad muudatused on kooskõlastatud erinevate huvigruppidega, ka planeerijate ühinguga. Nii nagu ma ütlesin, praegu on käimas protsess, et hinnata, kas ja [kui, siis] milliseid muudatusi veel vaja on. Kehtivate teiste seadustega on see nüüd kooskõlla viidud või siis on täpsustatud sätteid teiste seadustega kooskõlla viimiseks.

Aga mis puudutab planeerijate ühingu võib-olla sisulisemaid ettepanekuid, siis need tulevad järgmise hindamisprotsessi raames. Ühest küljest on meil vaja luua õiguslik alus andmekogule, mis on, ütleme, ajaliselt kriitiline samm, kui me tahame sellega kiiremini edasi minna. Kõiki sisulisi ettepanekuid me kõigi osapooltega ei ole jõudnud läbi rääkida. Mõned on küll siia jõudnud, need puudutavad tegelikult protsesside, ütleme, ressursimahukuse vähendamist, teiselt poolt kaasamist. Minu teada on see ka üks planeerijate ühingu ettepanekuid, et kui omavalitsus teeb kaalutlusotsuse mitte algatada detailplaneeringut, vaid teatud muudatuste puhul piirduda projekteerimistingimustega, siis edaspidi peab see olema avalik protsess. Ei kaasata ainult piirinaabreid, vaid see ongi avalik protsess. See ei ole küll nii mahukas kui detailplaneeringu muudatus. Selliseid ettepanekuid on ka planeerijate ühing teinud.

Ma ei oska praegu täpselt öelda, ma pean kooskõlastustabelit vaatama, kui palju seda konkreetses eelnõus on arvestatud. Aga me oleme kõigile osapooltele öelnud, et just praegu me korjame neid ettepanekuid, mis puudutavad kogu selle planeerimisseaduse praegust kehtivuse aega, mis on kuus aastat. Kui neid ettepanekuid on, siis me osapooltega hindame need ära. Järgmiseks suveks on meil kõigi osapooltega läbi räägitud, millised sisulised või tehnilised muudatused siis veel oleks siia seadusesse vaja teha. See protsess parasjagu käib.

Me oleme ka võtnud konsultandi, kes meid aitab ja kooskõlastab erinevate osapooltega, sh planeerijatega, kohalike omavalitsustega, arendajatega – kõigiga, kes selle temaatikaga kindlasti kokku puutuvad, ja ka riigiasutustega. Meil peaks jaanuariks olema esialgne ülevaade, mis suunas muudatusi soovitakse teha, ja läbirääkimiste ja kaasamisega jõuame suvel arusaamani, milline on nimekiri järgmistest muudatustest, mida selles seaduses oleks vaja teha.

19:56 Esimees Jüri Ratas

Erki Savisaar, palun!

19:56 Erki Savisaar

Aitäh, austatud juhataja! Hea minister! Selline protsessi ülevaade, kus on näha, mis seisus mingisugused planeeringud on ja kes on vastutajad igas etapis, on kahtlemata äärmiselt oluline. See võimaldab aru saada, kus on need n-ö kännud, mille taga need planeeringud seisavad aastaid või aastakümneid kusagil menetluses. Ja ma loodan, et see info saab olema avalik ja omavalitsuste inimesed näevad, kes neid asju veab ja kes pidurdab. Aga ka tänases seaduses on menetlustähtajad suhteliselt konkreetselt määratletud. Vaatamata sellele õnnestub omavalitsustel ikkagi venitada nende planeeringutega aastaid ja aastakümneid. Mis meetmed selles seaduseelnõus võiksid planeeringute menetlemist parandada?

19:57 Riigihalduse minister Jaak Aab

Aitäh küsimuse eest! Kindlasti aitab see andmekogu kaasa. Siis on kõik läbipaistev ja nähtav ja võib-olla tuleb ka see protsess, et tegelikult neid avalikke kaasamisi saab sellelsamal platvormil avalikult jälgida ja jälgida ka seda, kelle taga asi seisab. Kahjuks seaduse tähtajad üksinda ei mõju. Ma detailidesse ei lasku, aga võib-olla bürokraatiaaparaat avaldab mõju kuskil ja ka see, kui arenduste vastu on suurem avalik huvi ja tekivad huvide konfliktid. Siis see protsess alati pikeneb. Kahjuks või õnneks, ma ei oska öelda, aga tavaliselt ongi pealinnas ja sellega piirnevatel aladel huvi kõige suurem. Seal on arendused kõige suurema väärtusega. Nii ta kipub olema. Mul on plaanis lähiajal ka Tallinna Linnavalitsusega sel teemal rääkida. Ma tean Tallinna probleemidest, te teate kõik, eks ole. Nii et see küsimus oli tõenäoliselt küsijal [sihitud] ka selles suunas. Mõnes väikeses omavalitsuses aga on need tähtajad täpselt nii, nagu on seaduses kirjas.

19:58 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Toomas Järveoja.

19:58 Toomas Järveoja

Aitäh, hea ettekandja! Kindlasti on see vajalik seadus. Ma surfasin teie ettekande ajal ka oma koduvalla detailplaneeringu GIS-keskkonnas. Seal on minu meelest päris ilusti kõik planeeringud üleval, ka n-ö alles tehtavad planeeringud. Kuidas on olukord üle Eesti? Kas kõik omavalitsused on nii tublid kui Elva vald?

19:59 Riigihalduse minister Jaak Aab

Aitäh küsimuse eest! Aktuaalne! Nii nagu ma üritasin siin  üldistust teha, need planeeringud, mida praegu tehakse, on üldiselt digitaalsel kujul. Me soovime aga ka nende üldplaneeringute puhul, mida omavalitsused praegu teevad, et nad oleks andmekogusse kohe lülitatavad. 63 omavalitsust tegelikult on algatanud üldplaneeringu muutmise, mis oli seadusega ka nõutud, või uue üldplaneeringu koostamise peale haldusreformi. Ja see seis on kahjuks erinev. 

Aga vanemad planeeringud on tõesti kuskil paberil arhiivis ja nii edasi. Et me ka need saaksime kõik sinna andmekogusse, selle nimel tuleb veel pikka aega vaeva näha. Seda tööd tasahilju küll tehakse. Ka omavalitsused teevad seda tööd, et need digiteerida, aga tõenäoliselt oleks siin võib-olla ressursi mõttes ka abi vaja. Ma ei räägigi mingitest maakonnaplaneeringute juppidest, mis on ka varem tehtud. Nii et tööpõld on lai, ütleksin nii. Ja kahjuks on seis omavalitsuste kaupa erinev, see ei ole ühtlane.

20:00 Esimees Jüri Ratas

Austatud minister, tõesti suur tänu! Tundub, et hetkel rohkem küsimusi ei ole. Aitäh teile! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli ettekandeks majanduskomisjoni liikme Riho Breiveli.

20:00 Riho Breivel

Lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Kui me vaatame seda seadusprojekti, eelnõu 378, siis selle menetlus on olnud ka niimoodi, et kõigepealt arutati seda teisipäeval, 18. mail, ja videosilla vahendusel. Siis toimus põhiline sisuline arutelu. Võeti vastu ka menetluslikud otsused, et see tuleb Riigikogu ette 9. juunil, kuid me teame, et siis olid muud probleemid. Teine komisjoni istung toimus meil 14. septembril ja siis võeti vastu otsus, et eelnõu tuleb arutusele täna, see on siis 29. septembril. Ja võeti vastu otsus saata Vabariigi Valitsuse algatatud planeerimisseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 378 esimesele lugemisele ja siis teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda täna.

Kui me vaatame seda esimest majanduskomisjoni istungit, kus oli sisuliselt asi arutusel – 14. septembril me arutasime ainult menetlusse võtmist –, siis võib öelda, et sellel istungil arutati põhjalikult seda küsimust. Arutati ka selles suunas, et see on väga, kuidas öelda, selline sensitiivne küsimus, mis on planeerimine. See hõlmab väga paljusid omavalitsusi, praktiliselt kõiki neid, see hõlmab väga paljusid erinevaid ettevõtteid, ka inimesi individuaalselt. Nii et selle küsimusega tuleb väga tõsiselt edasi minna.

Jaak Aab, minister, ka seal tutvustas meile kogu seda probleemistikku, mille ta täna ette kandis veel suuremas mahus kui meil maikuisel istungil. Nii et see oli, kuidas öelda, niimoodi põhjapanev. Oli ka meil arutusel mitmeid küsimusi. Mina ise ka kommenteerisin seda planeerimisseadust, et see puudutab paljusid valdkondi ja on seotud tõsiste huvidega ja et huvide konfliktid võivad tekkida. Ja küsimus oli selles, et võib-olla mitte parandusi teha, vaid teha uus seadus lausa selles osas. Aga minister põhjendas, et põhjalikum ministeeriumi analüüs on kohe algamas ning sellesse saavad esitada ettepanekuid teiste seas kõik Riigikogu liikmed ja kõik [huvirühmad], nagu ta ka täna siin rääkis. Kõik see asi on nagu toimimas.

Samuti oli praktiliselt küsimusi ka teistel komisjoni liikmetel. Küsimused puudutasid üldiselt seda sisu, millest ka minister praegu rääkis. [Ta rääkis] põhjalikult ära need [küsimused], mis on, kuidas öelda, lahendamisel. Talle sekundeeris nõunik Külli Siim. Riigikogu liikmed esitasid erinevaid küsimusi ja praktiliselt jõuti tulemuseni, et antud [eelnõu] läheb esimesele lugemisele. Praktiliselt niimoodi ta ongi, et teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda täna.

20:05 Esimees Jüri Ratas

Suur tänu, hea ettekandja! Tundub, et asi on selge, siin küsimusi ei näi olevat. Aitäh teile ettekande eest! Ja nüüd on võimalus tõesti fraktsioonidel avada läbirääkimised. Kas see soov on? Tundub, et ei ole. Siis läbirääkimisi ei ava. Nüüd, härra Breivel ütles, et juhtivkomisjoni seisukoht on see, et 378 SE esimene lugemine lõpetada. Määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks k.a 13. oktoober kell 17.15. Esimene lugemine on lõpetatud ja 11. päevakorrapunkti menetlemine samuti. Head ametikaaslased, tänane istung on lõppenud. Ma tänan teid! Turvalist koduteed!

20:06 Istung lõppes

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee