Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

header-logo

14:58 Istungi rakendamine

15:00 Esimees Jüri Ratas

Head ametikaaslased! Austatud Riigikogu! Tere päevast! Alustame Riigikogu täiskogu VI istungjärgu 3. töönädala esmaspäevast istungit. Kõigepealt palun Riigikogu kõnetooli neid Riigikogu liikmeid, kes soovivad üle anda eelnõusid või arupärimisi. (Helistab kella.) Palun Riigikogu kõnetooli Vabariigi Valitsuse esindaja proua Heili Tõnissoni. Palun!

15:00 Valitsuse esindaja Heili Tõnisson

Austatud esimees! Hea Riigikogu! Vabariigi Valitsus algatab täna kaheksa seaduseelnõu ja esitab 11 Riigikogu otsuse eelnõu. Esimeseks, riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu. Riigikogus esindab seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust rahandusminister. Teiseks, elektroonilise side seaduse, ehitusseadustiku ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu. Selle seaduseelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister. Kolmandaks, perelepitusseaduse eelnõu. Riigikogus esindab seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust sotsiaalkaitseminister. Neljandaks, Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu. Riigikogus esindab seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust maaeluminister. Viiendaks, keskkonnaseire seaduse muutmise seaduse eelnõu. Kuuendaks, keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (keskkonnaregistri seaduse kehtetuks tunnistamine) eelnõu. Nende kahe seaduseelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust keskkonnaminister. Seitsmendaks, konkurentsiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Kaheksandaks, riigilõivuseaduse, tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Nende kahe seaduseelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust justiitsminister.

Nüüd 11 Riigikogu otsuse eelnõu. Esimeseks, "Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Ühendkuningriigi ühendekspeditsiooniväe koosseisus". Teiseks, "Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu väljaõppemissioonil Mosambiigis". Kolmandaks, "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil "Inherent Resolve"". Neljandaks, "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni missioonil Iraagis". Viiendaks, "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu sõjalisel missioonil Eunafor MED IRINI". Kuuendaks, "Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni valmidusüksuste koosseisus". Seitsmendaks, "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu väljaõppemissioonil ja ÜRO rahutagamismissioonil Malis". Kaheksandaks, "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel konfliktijärgsel rahutagamismissioonil Liibanonis, Iisraelis, Egiptuses ja Süürias". Üheksandaks, "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Prantsusmaa juhitud sõjalisel operatsioonil sihtüksuses Takuba Malis ja Nigeris". Kümnendaks, "Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni või selle liikmesriigi, Euroopa Liidu või Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni juhitaval muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil sellesse esmakordsel panustamisel". Üheteistkümnendaks, "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel ÜRO rahuvalvemissioonil Liibanonis". Riigikogus esindab nende 11 Riigikogu otsuse eelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust kaitseminister. Kõik 19 eelnõu on edastatud elektrooniliselt. Aitäh!

15:05 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole. Olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud 19 eelnõu ning Riigikogu juhatus otsustab nende edasise menetlemise tulenevalt meie kodu- ja töökorra seadusest.

Head ametikaaslased, viime läbi kohaloleku kontrolli. Kohaloleku kontroll.

15:05 Esimees Jüri Ratas

Kohalolijaks registreerus 81 Riigikogu liiget, puudub 20.

Liigume nüüd tänase päevakorra täpsustamise ja seejärel kinnitamise juurde. Meil on paar täpsustust seoses töönädala päevakorraga. Esiteks, kultuurikomisjon on teinud ettepaneku arvata tänase istungi päevakorrast välja kolmas päevakorrapunkt, milleks on "Kultuuri arengukava 2021–2030". Teiseks, kokkuleppel arupärimise esitajatega lükkub tänaseks neljandaks päevakorrapunktiks kavandatud arupärimisele nr 82 vastamine edasi.

Indrek Saar, palun, protseduuriline küsimus!

15:06 Indrek Saar

Lugupeetud juhataja! Kas te oleksite nii lahke ja selgitaksite meile, mis põhjusel need kultuuriminister Anneli Oti ettekantavad punktid täna [päevakorrast] välja võetakse? Mis on selle sisuline põhjendus?

15:06 Esimees Jüri Ratas

Minu teada sisuline põhjendus on see, et kultuuriminister ei saa tänasel istungil osaleda. Indrek Saar, protseduuriline küsimus.

15:07 Indrek Saar

Kas te ütleksite, mis põhjusel kultuuriminister ei saa tänasel istungil osaleda?

15:07 Esimees Jüri Ratas

Minu teada ta peab olema eneseisolatsioonis, ma muud ei tea. Indrek Saar, kolmas protseduuriline küsimus.

15:07 Indrek Saar

Kas olukorras, kus kultuuriministrile nii nagu kõigile valitsusliikmetele on eelisjärjekorras võimaldatud vaktsineerimist, mille läbimisel oleks ta saanud teha oma tööd ehk vastata täna Riigikogus arupärimisele, ja mis võib-olla veelgi olulisem, osaleda kogu tema valdkonna jaoks olulise arengukava arutelul, nii et see ei lükkuks määramata ajaks edasi, kas selles olukorras tundub teile istungi juhatajana, et valitsuse liige on käitunud nii parlamendi kui ka oma valdkonna suhtes lugupidavalt ja piisava vastutustundega?

15:08 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! See kindlasti ei ole protseduurilise küsimuse teema hakata siin inimese konkreetseid terviseandmeid lahkama. See ei ole protseduuriline küsimus. Aitäh teile! Alustame nüüd päevakorra hääletamise ettevalmistamist ... Vabandust! Protseduuriline küsimus, Helir-Valdor Seeder.

15:08 Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Mul on protseduuriline küsimus, mis puudutab töönädala neljapäevast päevakorda, kus on ette nähtud olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelu. Kas vastab tõele, et siin on ettekandjatele küsimuste esitamise ajaks ette nähtud 15 minutit? Kui see nii on, siis kui me nüüd ühiselt mõtleme, et tegemist on olulise tähtsusega riikliku küsimusega, siis 15 minuti sees vast ehk suudab heal juhul viis inimest küsida, mis tähendab, et võib-olla õnnestub igast fraktsioonist ühel inimesel, kui neil nobedad näpud on, üks küsimus esitada. Kas see on mõistlik ja normaalne olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelu, kui 101 Riigikogu liikmest võib-olla neli-viis jõuavad heal juhul oma küsimuse esitada? Kas juhatus on veendunud, et selline päevakorrapunkti planeerimine on mõistlik ja asjakohane?

15:09 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Juhatus on selle Keskerakonna fraktsiooni algatuse heaks kiitnud. Ma arvan, et te küsite mõistlikkuse kohta, pidades silmas, et neljapäevane istung tavapärases korras kestab kolm tundi. Ma aiman, et see võib olla küsimus, võib-olla ei ole. Me teame, et ettekandeks on minu teada vähemalt kolmel esimesel aega 20 minutit, aga võib-olla kõigil, mul ei ole hetkel seda infot käepärast, kui palju on täpselt ettekanneteks aega, ja alati on võimalik istungit tunni võrra pikendada, kui täiskogu seda õigeks peab.

Tarmo Kruusimäe, palun, protseduuriline küsimus!

15:10 Tarmo Kruusimäe

Jaa, tänan! Ma viitan täpselt samale asjaolule. Koroona on praegusel hetkel meil päevakorras ja segab meie igapäevaseid toimetamisi. Kas ei oleks võimalik sealt näiteks paari esinejat lihtsalt ära võtta, et oleks kõigil saadikutel võimalik ikkagi oma ala spetsialistile küsimusi esitada? Sest noh, Korobeinikut me näeme siin ja Taneliga on nii, et vastust ei saa. Võib‑olla selline vahetus looks parema olukorra ja saadikud saaksid oma ala spetsialistidelt vastuse?

15:10 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Neid OTRK‑sid saavad fraktsioonid algatada ja fraktsioonid kindlasti arutavad ju läbi, kui palju ettekandjaid on ja kes need on. Aga ma usun, et härra Korobeinik on lisaks sellele OTRK‑le valmis teile ka siin Riigikogu koridorides andma häid vastuseid, kui teil on küsimusi.

Helir-Valdor Seeder, protseduuriline küsimus, palun!

15:11 Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Minu küsimus on ajendatud teie vastusest. Ega see kolmetunnise [istungi] pikendamine ei pikenda 15 minutit, mis on antud küsimustele vastamiseks. 15 minutit on ikka 15 minutit. Kui juhatus jääb oma ettepaneku juurde, siis saab küsimusi esitada 15 minutit ja sellega on võimalus küsimusi esitada lõppenud, ei ole vaja kolme tundi neljaks pikendada. Minu küsimus oligi, et kas 15 minutit ei ole ebanormaalselt lühike aeg?

15:11 Esimees Jüri Ratas

Ma arvan, et see oli vastavalt taotleja soovile ja nii juhatus ka sellele reageeris. Reeglina juhatus ... Mul kindlasti ei ole nii pikka praktikat kui teil, aga me ei ole neid OTRK-sid väga palju muutnud. Kindlasti me võime leida [olukordi], kus on muutnud, aga antud juhul ei pidanud juhatus seda vajalikuks.

Urmas Reinsalu, palun, protseduuriline küsimus!

15:12 Urmas Reinsalu

Tänan, austatud istungi juhataja! Minu küsimus on veidikene laiema protseduurilise iseloomuga ja see puudutab seda, et me oleme praegu Euroopas jällegi viirusesse nakatumise tõusu vedajad, kui vaadata suhtelist nakatumist 100 000 inimese kohta. Kas praegu ei peaks olema see hetk, kus valitsuse nimel tuleb proua peaminister oma ettekandega parlamendi ette, et tutvustada, milline on valitsuse käsitlus praeguses viiruse tõusufaasis ühiskonna avatud hoidmise kohta, viiruse tõrjumise kohta ja vaktsineerimise kohta tervikuna? Selle aseainena on pakutud välja ühe koalitsioonifraktsiooni arutelu koos ekspertide kaasamisega. Kas ei oleks mõistlik korraldada venitusteta just nimelt peaministri ettekanne, mille järel on võimalik viia läbi ka parlamendi poliitiliste jõudude debatt praeguses viiruse leviku olukorras nende meetmete kohta, mida valitsus kavandab ja mida ka parlamendi poliitiliste jõudude vaates on mõistlik rakendada venitusteta, et viiruse kiirenevat levikut tõrjuda?

15:13 Esimees Jüri Ratas

Aitäh teile selle protseduurilise küsimuse eest! Ma vastan ka laiemalt, et see võimalus on ju seaduses ette antud. Kui valitsuse liige, sh peaminister, soovib teha poliitilist avaldust, siis see võimalus alati on ja minu meelest Riigikogu on selle puhul pigem reageerinud kiirelt kui aeglaselt. Kalle Grünthal, palun, protseduuriline küsimus.

15:13 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Minu meelest on see neljapäevasesse päeva toodud OTRK "Kuidas jõuda piirangutevaba Eestini?" ülimalt tähtis punkt. Ettepanek on absoluutselt hea ja õige, aga see ettepanek ei tohiks muutuda poliitiliseks farsiks, kus me näitame rahvale, et me tahame arutleda sellel teemal, kuid me sisulist arutelu tegelikult ei tee. Lugupeetud Helir-Valdor Seeder viitas absoluutselt õigesti, et see 15 minutit küsimuste esitamiseks on naljanumber. Me näitame, et me teeme midagi, aga tegelikult me ei tee midagi. Kui me tahame piirangutevaba Eestit, mis on praegu ühiskonnas absoluutselt kõnealune punkt number üks peale elektrihindasid, siis on vaja sellesse küsimusse suhtuda tõsiselt ja nii, et iga Riigikogu liige saaks küsida vähemalt ühe küsimuse. Seepärast ma paluksin, et juhatus vaataks selle küsimuse üle ning muudaks küsimuste esitamise aega, et kõik Riigikogu liikmed saaks piirangutevaba Eesti küsimust tõsiselt arutada.

15:15 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Tulenevalt meie kodu- ja töökorra seadusest on tõesti igal fraktsioonil kord aastas võimalik oma äranägemise järgi OTRK-d teha. Antud juhul on keskfraktsioon näinud selle aasta olulisema küsimusena seda, kuidas pandeemias jõuda piirangutevaba Eestini, on välja pakkunud oma esinejad ja igal fraktsioonil on võimalik seda debatti pidada. Lisaks on ju veel läbirääkimised, kus poliitikud, fraktsiooni esindajad saavad anda edasi oma seisukohti selle pandeemiaga võitlemise kohta. Tarmo Kruusimäe, protseduuriline küsimus, palun!

15:15 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea esimees! Selle kõigega nõustun, et fraktsioonid võivad teha oma äranägemise järgi. Mulle meenub, et mingi aeg oli vist isegi selline OTRK, kus kellelegi ei saanudki esitada küsimusi, aga mu mälu võib eksida. Ma mõtlen, et parem oleks võib-olla ka see, kui me saaksime öelda, et küsimuse esitab fraktsiooni esimees, ehk siis fraktsioon saab läbi arutada, kes esitab küsimuse ja milline see küsimus on. Täpselt nii nagu kõnedega, sest 15 minutit tähendabki, et iga fraktsioon saab esitada oma küsimuse. Muidu on seal nobedate näppude voor, mis jätab võib-olla kummalise ja kentsaka mulje, et fraktsioonil on küsimus olemas, aga keegi teine küsib.

15:16 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Loomulikult, kui fraktsioon nii otsustab, siis seda ju vabatahtlikult saavad fraktsiooni liikmed järgida. Ma siiski arvan, et Riigikogu liige on oma mandaadis vaba, sellest tuleb kinni pidada, ja kui Riigikogu liige soovib küsida, hoolimata sellest, mis fraktsiooni ta kuulub, siis ta selle võimaluse ka saab.

Kalle Grünthal, palun, protseduuriline küsimus!

15:16 Kalle Grünthal

Lugupeetud istungi juhataja! Aga ikkagi ma ei saa praegu aru Keskerakonna mõtteviisist, et nad selle olulise tähtsusega küsimuse arutelul ainult 15 minutit võimaldavad inimestel vastata. See asjaolu, et me saame pärast igaüks pidada siin oma kõnet, ei ole väljapääs, sest needsamad kolm isikut, nii Tanel Kiik, Peep Talving kui ka Irja Lutsar on need, kes on otseselt seotud nende piirangute kehtestamisega. Seega peaksid nad andma küsimustele vastused täies ulatuses, täies mahus. Väide, et selle otsustas Keskerakonna fraktsioon, ei ole üldse asjakohane. Selle otsustab ikkagi Riigikogu juhatus ja Riigikogu juhatus peaks praegu siin sekkuma, et saada täit tõde nende piirangute kehtestamise kohta. Nii et ma palun veel kord, lugupeetud Riigikogu istungi juhataja, las juhatus koguneb ja otsustab selle küsimuse selliselt, et kõik Riigikogu liikmed saaksid selles arutelus kaasa rääkida. 

15:18 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Riigikogu juhatus on selles küsimuses kogunenud ja toetanud ühehäälselt sellist lähenemist, nagu on hetkel meie ees laudadel.

Alustame päevakorra hääletamise ettevalmistamist. Indrek Saar, palun, protseduuriline küsimus!

15:18 Indrek Saar

Tänan! Ma tulen korraks tagasi selle teema juurde, millal me saame kultuuri arengukava ja muid olulisi kultuuriteemasid arutada. Kas võib juhtuda nii, et kuna üks valitsuse liikmetest ei saa oma tööülesandeid täita ja lähikontaktseks võib jääda ka korduvalt, siis see võib takistada töötegemist ka tulevikus? Mina ei ole saanud selgust selle põhjal, mis avalikkuses on kõlanud, mis on need adekvaatsed põhjused, miks minister ei ole ennast vaktsineerinud ja mistõttu kannatab nii valdkond kui ka sisuline töö Riigikogus, aga oletame, et see põhjus on olemas. Kas sellisel juhul ei peaks Riigikogu juhatus tööandjana kaaluma, kui nad on veendunud, et need põhjused on piisavad ja põhjendatud, et Riigikogu lülituks siis mingiks perioodiks kaugistungite vormis tööle, et ka kultuuriminister saaks oma tööülesandeid täita?

15:19 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Millal need päevakorrast välja jäänud punktid tulevad arutelule, sõltub kolmanda päevakorrapunkti puhul juhtivkomisjoni ettepanekust, millal see uuesti panna päevakorda. Ja nii palju, kui ma saan aru, siis neljanda päevakorrapunkti puhul on arupärijatega kokkulepe, et see arupärimine lükkub edasi. Ma usun, et minister tuleb sellele vastama nii kiiresti kui võimalik.

Ma ei pea õigeks, et me kas juhatuses või siin saalis hakkame inimeste isiklikke terviseandmeid lahkama, nagu te soovite. Ma ei pea seda õigeks, ma ei arva, et see on ka protseduuriline küsimus. Pädevus otsustada, kas Riigikogu töötab siin Lossi plats 1A või läheb distantsistungile, on, nagu me teame, Riigikogu juhatusel olemas ja hetkel ei ole me pidanud küll vajalikuks, et Riigikogu läheks distantsistungile. Seisukoht on olnud vastupidine.

Kalle Grünthal, palun, protseduuriline küsimus!

15:20 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Minu küsimus seondub teie vastusega, kus te ütlesite, et piirangutevaba Eesti arutelul on küsimustele vastamise aeg 15 minutit ja see oli Riigikogu juhatuse konsensuslik otsus. Minu küsimus teile: kas Riigikogu saal saaks otsustada, et seda aega pikendatakse, kui panna see hääletusele? Äkki te oskate öelda või palute oma nõunikelt abi?

15:21 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ikka palun, härra Grünthal, abi oma headelt ametikaaslastelt. Aga see on käinud tõesti nii, et see, kes võtab initsiatiivi, [on see siis] komisjon või fraktsioon, olles selle teema läbi töötanud, tuleb oma ettepanekuga välja. Seda vaatab Riigikogu juhatus ja reeglina on seda ka toetatud. Siin on praktika välja kujunenud.

Indrek Saar, palun, protseduuriline küsimus!

15:21 Indrek Saar

Tänan! Mis puudutab seda, et kõigil meil on õigus oma terviseandmete salastatusele, siis te kindlasti olete märganud, et formaalselt võib see valitsuse ja Riigikogu liikmete kohta kehtida, aga sisuliselt ei kehti. Väidetavalt on selliste asjade puhul piisav avalik huvi selleks, et neid ametikohti täitvad inimesed peaksid suutma avalikkusele ammendavalt selgitada, miks nad ei saa oma tööülesandeid täita, nii nagu antud juhtumil kultuuriminister seda teha ei saa. Seega ma arvan, et Riigikogu juhatuse kui tööandja esindaja huvides oleks kas saada ministrilt avalikkusele selge vastus või mõelda, kuidas selles olukorras siiski säilitada Riigikogu töövõime ka nendes küsimustes, mis eeldavad kultuuriministri osalemist Riigikogu tööprotsessides.

15:22 Esimees Jüri Ratas

Aitäh teile! Kõigepealt, ma usun, et minister on oma vastused andnud. Kas teie tahate neid uskuda või mitte, on alati uskuja enda küsimus. Aga sellega ma olen päri, et kui peaks tõesti juhtuma see, et väga pikalt mingitel põhjustel ei saa Riigikogu või valitsuse liige täita tööülesandeid siin saalis, siis loomulikult tuleb seda paindlikult vaadata ja leida neid võimalusi, et see püsivalt nii ei jääks. Aga täna on olukord selline, et tulenevalt eneseisolatsioonist ei saa vähemalt kontaktistungil kultuuriminister osaleda.

Kalle Grünthal, palun, protseduuriline küsimus!

15:23 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Te jätsite minu küsimusele vastamata. Minu küsimus oli see, kas Riigikogu saab muuta Riigikogu juhatuse otsust OTRK pikendamise kohta.

15:23 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Minu teada ei ole meil sellist praktikat, et Riigikogu saal seda muudaks.

Head ametikaaslased, panen koos nende muudatustega hääletusele Riigikogu täiskogu VI istungjärgu 3. töönädala päevakorra. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

15:25 Esimees Jüri Ratas

Tulemusega poolt 69, vastu 14 ja 3 erapooletut, on päevakord kinnitatud.


1. 15:26 Avaliku teabe seaduse muutmise seaduse eelnõu (409 SE) esimene lugemine

15:26 Esimees Jüri Ratas

Liigume nüüd edasi käesoleva tööpäeva päevakorrapunktide juurde. Esmaspäevane esimene päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud avaliku teabe seaduse muutmise seaduse eelnõu 409 esimene lugemine. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli justiitsminister Maris Lauri. Palun!

15:27 Justiitsminister Maris Lauri

Lugupeetud Riigikogu esimees! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Antud eelnõu eesmärk on suurendada avaandmete kättesaadavust ja taaskasutatavust innovatsiooni ja majanduse edendamiseks, tagada siseturu sujuvam toimimine ning infoühiskonna edendamine. Muudatusega võetakse üle avaandmete direktiivist tulenevad nõuded. Selleks, et mõista antud eelnõu olulisust, avan kõigepealt pisut selle tausta.

Tänapäeval ümbritsevad meid väga mitmesugused andmed, neid tekib järjest juurde. Ühe osa neist andmeist moodustavad andmed, mis on avaliku sektori käsutuses, näiteks maksuandmed, tervishoiuandmed, liiklusandmed jne. Neist avalikest andmetest moodustavad ühe osa avaandmed. Need on see osa avalikust teabest, mis ei ole juurdepääsupiiranguga. Avaandmeteks võivad olla ka isikuandmed, kuid sealjuures kohaldub neile isikuandmete kaitse üldmäärus. Seaduse alusel avalikustatavate isikuandmete puhul võib eraelu puutumatuse kaitseks seada taaskasutamisele piiranguid. Andmete taaskasutamine on täiesti normaalne. Näiteks kasutatakse liiklus- ja transpordiinfot erinevates rakendustes, samuti terviseradade asukohtade määramiseks, kõnetuvastuseks, masintõlkeks, hinnatakse satelliitide abil metsaraiet, põllukultuuride kasvatamist jne. Hinnanguliselt oli avaandmete turu suurus 2020. aastal Euroopas 184 miljardit eurot. Prognooside kohaselt peaks see 2025. aastaks ulatuma vahemikku pisut alla 200 miljardi euro kuni 334 miljardit. 2019. aastal oli avaandmetega seonduvalt hõivatud era- või avalikus sektoris 1,1 miljonit inimest. Prognoosi kohaselt on 2025. aastaks selliseid töötajaid ehk vaid pisut alla kahe miljoni. Eesti on teinud läbi väga suure muutuse ja meie jaoks on oluline, et küpsusindeksiga oleme tõusnud 27. kohalt 5. kohale. Eesti avaandmete turu maht võib praeguse kiire kasvu jätkudes jõuda 2025. aastaks kuni 445 miljoni euroni. On selge, et selline kiirelt kasvav turg vajab usaldusväärseks toimimiseks selget raamistikku. Just selleks ongi mõeldud avaandmete direktiiv ja selle põhjal koostatud eelnõu.

Peamised muudatused, mis selle eelnõuga tehakse, on järgmised. Esiteks, andmemuudatused, mis on seotud väärtuslike andmestikega. Väärtuslikud andmestikud on avaandmed, mis peavad tavakasutajale olema kättesaadavad tasuta, masinloetavas vormingus selleks sobiva rakendusliidese kaudu ja asjakohasel juhul hulgi alla laaditavate andmestikena. Väärtuslike andmestike kategooriaid on kehtestatud kuus. Need on 1) georuumilised andmed (näiteks sihtnumbrid, riigi ja kohalikud kaardid); 2) maa seire ja keskkond (näiteks energiatarbimine, satelliidipildid); 3) meteoroloogiateave (näiteks kohapeal mõõdikutega kogutavad andmed ja ilmaennustused); 4) statistika (näiteks demograafilised ja majandusnäitajad); 5) äriühingud ja äriühingu omandisuhted, see tähendab äriregistrit ja registreerimise tuvastusandmed; 6) liikuvust puudutavad andmed (näiteks liiklusmärgid, siseveeteed). Euroopa Komisjon saab täiendavalt kehtestada kategooriaid. Samuti kehtestab komisjon iga kategooria all nimekirja konkreetsetest andmetest ning nende andmete avaldamise ja taaskasutamise korra. Tänaseks ei ole komisjon vastava rakendusakti kavandiga veel välja tulnud ning lõplikku loetelu nimekirjast ega avaandmete avaldamise ja taaskasutamise tingimustest seega kahjuks ei ole.

Eelnõuga nähakse ette võimalus kehtestada ka siseriiklikke väärtuslikke andmestikke. Eesti esimeseks siseriiklikuks väärtuslikuks andmestikus saab eelnõu kohaselt keeleandmestik. Selle väärtusliku andmestikuna kehtestamine toetab eesti keele jätkusuutlikkust ja keeletehnoloogia arendamist. Seeläbi on võimalik muu hulgas parandada eesti keele masintõlke, kõnetuvastuse ja kõnesünteesi kvaliteeti. Keeleandmestike näitena saab tuua avaliku sektori tõlked masinloetaval kujul ja tõlkemälud, Eesti märksõnastiku, terminibaasid, kohanimede loendi.

Teiseks muudatuste kompleksiks on teadusandmed. Teadusandmed tuleb taaskasutamisse anda üksnes juhul, kui nende loomist on rahastanud avaliku sektori asutus ja need on vastava repositooriumi kaudu avalikuks tehtud. Sealjuures ei ole teadusandmetena käsitletavad teaduslikud publikatsioonid.

Kolmandaks puudutavad eelnõu muudatused andmete taaskasutamiseks andmise vormingu nõudeid ja tasu kuluelementide täpsustamisega. Praegu peab avaandmeid, kui see on võimalik ja asjakohane, taaskasutamisse andma masinloetaval kujul ja avatud vormingus. Eelnõuga lisandub sellele kohustus lisada ka metaandmed. Selle kaudu saab andmete kirjelduse, millega on tegu, mis on allikad ja mis on nende sisu. Kasutusele võetakse dünaamiliste andmete mõiste. Need on andmed, mida ajakohastatakse sageli või reaalajas seetõttu, et nad muutuvad pidevalt või aeguvad kiiresti, näiteks ilmastikuandmed, liiklusoperatiivinfo liiklusõnnetuste ja -takistustest, ühistransporti puudutav info jne. Need andmed peab üldjuhul taaskasutamisse andma rakendusliidese kaudu ning asjakohasel juhul hulgi allalaaditavate andmetena kohe pärast kogumist või pärast andmete muutumist.

Täpsustatakse taaskasutamisse andmise eest võetava tasu kuluelemente. Tasu võib sisaldada andmete paljundamiseks, esitamiseks ja levitamiseks ning isikuandmete anonüümimiseks ja ärisaladuse kaitsmiseks tehtud kulusid. Praegu peavad avaandmete teabeväravas olema ligipääsetavad andmekogude avaandmed. Muudatuste kohaselt peavad seal ligipääsetavad andmed olema masinloetaval kujul.

Üks osa eelnõust ei ole seotud avaandmete direktiivi ülevõtmisega. Nimelt antakse Andmekaitse Inspektsioonilt Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile üle pädevus teha teabevaldajate üle järelevalvet veebilehe ja mobiilirakenduse ligipääsetavuse nõuete täitmisel. See pädevus anti Andmekaitse Inspektsioonile 2018. aastal, kuid 2019. aastal võeti vastu direktiiv, mis tuleb võtta Eesti õigusesse üle 2022. aasta 28. juuniks ja kohaldada 2025. aasta samaks kuupäevaks. Mis puudutab toodete ja teenuste ligipääsetavuse nõudeid, siis Sotsiaalministeeriumi juhtimisel tuleb uus seadus ligipääsetavuse kohta ja tänaseks on selge, et erasektori veebilehtede ja mobiilirakendustele kehtestatavate nõuete järgimise üle hakkab järelevalvet tegema Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet. See muudatus tehakse just praktilistel kaalutlustel ning see pädevus antakse Andmekaitse Inspektsioonilt Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile üle juba nüüd. Nii palju siis eelnõust ja lühidalt on kõik.

15:35 Esimees Jüri Ratas

Hea ettekandja, ma tänan teid. Teile on ka vähemalt üks küsimus. Peeter Ernits, palun! 

15:35 Peeter Ernits

Hea juhataja! Aitäh väga huvitava eelnõu eest! Loen seletuskirjast: "Avaandmete majanduslik mõju, mis oodati olevat suur ja käegakatsutav, tekib pigem järk-järgult ja ei ole otseselt nähtav, on raskesti hoomatav ja vahel hästi peidetud. Jätkamaks kvaliteetsete avaandmete avaldamist ja säilitamist, on vaja uurida ja kvantifitseerida avaandmetest tekkivat kasu, et mõista avaandmete väärtust võrreldes ressursikuluga. Ühtlasi aitab see aru saada, kuhu on kõige tulusam ressursse suunata. Kui mõistetakse majanduslikku kasu, on võimalik hoida avaandmeid poliitilises agendas olulisel kohal." Ja minu küsimus. Lugupeetud justiitsminister, kes hakkab uurima ja kvantifitseerima avaandmetest tekkinud kasu, et mõista nende väärtust võrreldes majandusliku kasuga? Ja teine asi, miks pole seni selgemalt kommunikeeritud, et avaandmete avamine ei ole altruistlik heategevus, vaid oluline võimalus soodustada kasvavat innovaatilist ja eetilist majandust, mis toetaks demokraatiat, turvalisust ja heaolu? 

15:37 Justiitsminister Maris Lauri

Aitäh küsimuse eest! Selliseid analüüse saavad teha kindlasti väga erinevad analüüse koostavad asutused. See oleneb sellest, kellele tellimus tehakse. Seda saavad teha andmeanalüüsivõimekust omavad uurimisasutused, teadusasutused, ülikoolid – meil on Eestis ka erinevaid asutusi, kes seda saavad teha. Andmete kasutuse puhul on kindlasti oluline, et me anname kasutusse riigi käes olevad andmed, mis võimaldavad luua väga erinevaid rakendusi, mida saavad kasutada nii ettevõtjad, riik kui ka eraisikud ja siis oma käitumist sellele vastavalt muuta. Kahtlemata loob see ka ärivõimalusi erinevatele ettevõtetele. Ja mis selles siis halba on? See teeb meie elu mugavamaks ja paremaks. Näiteks kas või see, kui me näeme oma mobiiliäpist, milline ilm praegu on ja milline on tulemas, millised on prognoosid. Erinevad ettevõtted võivad teha selle äpi erineval viisil, nad võivad teatud mõttes konkureerida. Samuti on sellised rakendused, mis satelliidipildi kaudu jälgivad näiteks põllukultuuride kasvatamist või üleujutuste esinemist. Väga palju on erinevaid rakendusi, mis on inimestele ja ettevõtjatele kasulikud oma tegevuse planeerimisel, aga need on kindlasti ka riigile kasulikud.

15:39 Esimees Jüri Ratas

Tarmo Kruusimäe, palun!

15:39 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea esimees! Hea ettekandja! Ma küsin, mis selles siis halba on, kui seda informatsiooni on rohkem. Vahel on üsna tüütu, kui sa oled mõnest apteegist mingit ravimit ostnud ja siis sulle tuleb neid müügipakkumisi mitmelt poolt. Hoolimata sellest, et sa oled meessoost, pakutakse sulle võib-olla naisterahvaste tooteid ja ei kuulatagi ära. Kas see mingil määral reguleerib ka seda või see jääb ikkagi nii, et kui see on innovaatiline ja kui see mingit ettevõtet edendab, siis võib neid andmeid lihtsalt edasi jaotada?

15:40 Justiitsminister Maris Lauri

Aitäh! See eelnõu tegeleb avaliku sektori andmete kasutamise võimaldamisega inimeste ja ettevõtete jaoks ehk siis räägime nendest andmetest, mis on juba praegu avaliku sektori käsutuses. See eelnõu ei tegele mitte eraettevõtjate käes olevate andmete kasutamisega, vaid just nimelt avaliku sektori käes olevate andmetega. Avalikul sektoril teatavasti on väga palju erinevaid andmeid. Kohalike omavalitsuste tasandil näiteks, kuidas bussiliiklus toimib, millised on ühistranspordi liikumise graafikud, kas seal tekib mingeid tõrkeid ja kõik sellised asjad. See on avaliku sektori käes olev andmestik, mis muutub vabalt kasutatavaks, ja väga paljusid andmeid juba kasutatakse. Selle eelnõu eesmärk on see, et need normid oleksid ühesugused, et näiteks Eesti ettevõte saaks analoogset rakendust kasutada ka Lätis või Leedus või minu pärast kas või Saksamaal, sellepärast et need andmed on kõik ühtemoodi masinloetavad. Ta ei peaks nägema vaeva eraldi lepingute sõlmimisega, et andmeid saada. See on selle eelnõu eesmärk.

15:41 Esimees Jüri Ratas

Kalle Grünthal, palun!

15:41 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! Te tulite möödunud teisipäeval oma meeskonnaga seda eelnõu tutvustama ja ma pean ütlema, et teie meeskonna liikmed olid väga tasemel, nad suutsid poole tunni vältel panna mind uskuma, et see kõik on hea, ilus ja vajalik. Aga siis te tegite oma suu ka korraks lahti, kaheks-kolmeks lauseks, ja usk sellesse eelnõusse kadus mul ära. Sellepärast, et te laususite sõnad "Euroopa Liidu direktiiv on vaja üle võtta." Minu jaoks on põhimõtteline küsimus, mispärast selle direktiiviga, mille alusel on kogu avaliku sektori teave põhimõtteliselt taaskasutatav, on see kättesaadav ka teiste liikmesriikide kodanikele, näiteks Portugali elanik võib uurida ja vaadata nii minu kui ka ükskõik kelle kinnistuandmeid.

15:42 Justiitsminister Maris Lauri

Aitäh! Lugupeetud Riigikogu liige on ilmselgelt asjast natuke valesti aru saanud. Esiteks puudutab see eelnõu väga selgelt ainult teatud osa andmeid, n-ö väärtuslikke andmeid, mis muudetakse kasutatavaks kõigile inimestele ja ettevõtetele. Kinnistusraamatu andmed ei kuulu siia alla. Ja veel kord: kõikidele andmetele, mille puhul tuleb järgida isikuandmete kaitse üldmäärust ehk seda, et ei avalikustataks isiku jaoks olulisi sensitiivseid eraelulisi andmeid, on ligipääs välistatud.

15:43 Esimees Jüri Ratas

Rene Kokk, palun!

15:43 Rene Kokk

Aitäh, austatud esimees! Lugupeetud minister! Ma vaatan seda kooskõlastajate ja arvamuse andjate tagasisidet, mis teadupärast on selleks tehtud, et saada huvigruppidelt, keda seadusemuudatused puudutavad, tagasisidet. Siis Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit on teinud järgmise ettepaneku: "Oleme seisukohal, et avaliku teabe seadus on tervikuna selle täitjate jaoks raskesti jälgitav ning vajab uue tervikteksti koostamist. Oleme selle ettepaneku varasemate arutelude käigus ka teinud, kuid kahjuks ei ole uut teksti koostatud." Kas te võiksite natuke avada neid tagamaid, miks ei peetud oluliseks võtta seda teksti tervikuna lauale ja teha terviktekst ringi, nii nagu oleks mõistlik olnud ja nagu ka ettepanekud on tulnud?

15:44 Justiitsminister Maris Lauri

Ma vabandan! Kas te saate öelda viite, kus kohas ...

15:44 Esimees Jüri Ratas

Lehekülg 5, ütleb Riigikogu liige. Ma palun mikrofon anda Rene Kokale, et ta saaks täpsustada, mille kohta ta küsis, et minister saaks vastata. Palun, Rene Kokk!

15:44 Rene Kokk

Aitäh, hea eesistuja! Tegemist on tagasiside või arvamuse andjate listiga ja see on viienda lehekülje all.

15:44 Justiitsminister Maris Lauri

Jaa, ma leidsin selle üles. Praegusel juhul tehakse ministeeriumis analüüsi kõiki andmeid puudutavate reeglistike kohta. Me oleme leidnud, et sellised põhjalikumad muudatused, kui neid tuleb teha, teeme pärast analüüsi, siis, kui see analüüs on valmis ja on hinnatud, milliseid muudatusi on vaja teha, et ei juhtuks nii, et kui me praegu hakkame kirjutama uut eelnõu, täiesti uut teksti, lähtudes ainult avaandmetest, siis teised asjad jäävad puudutamata. Oleks parem, kui ka need teised teemad oleks läbi töötatud ja läbi diskuteeritud, ja kui tekib vajadus teha terviktekst uuesti, siis me võtame selle ette.

15:46 Esimees Jüri Ratas

Kert Kingo, palun! 

15:46 Kert Kingo

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Loen seletuskirjast leheküljelt 4 lõiku "Peamised avaandmete direktiivist tulenevad põhimõtted" ning seal on esimese punktina toodud: "Kogu avaliku sektori teave on põhimõtteliselt vabalt taaskasutatav, liikmesriikidel on siiski õigus ise otsustada juurdepääsupiirangute kehtestamise aluste üle." Meil tõesti on avalikus sektoris paljud andmed põhimõtteliselt avalikud, kuid väga suur osa on siiski juurdepääsupiiranguga ehk märkega "asutusesiseseks kasutamiseks". Kas nüüd võib tekkida olukord, et need andmed meie riigis hakkavad kandma templit "asutusesiseseks kasutamiseks" ehk hakkavad olema piirangutega, aga samal ajal on nad Euroopa Liidus vabalt kättesaadavad?

15:46 Justiitsminister Maris Lauri

Aitäh küsimuse eest! Ei, need andmed, mis nimetatakse selle eelnõuga vabalt kättesaadavaks, ongi vabalt kättesaadavad. Kindlasti see AK-märke teema vajab põhjalikumat ümberkorraldamist ja sellega tegelikult ka tegeletakse. Ma olen andnud ülesande, et see teema korrastataks ja tehtaks selgemad reeglistikud, sest see AK-märge on tavaliselt seotud inimeste isiklike andmetega. [Eesmärk on, et] kui dokumentidele pannakse AK-märge, siis hinnatakse, kas see on põhjendatud või ei ole, sest reaalselt on näiteid nii sellest, et seda märget kasutatakse liialt, kui ka sellest, et mõnikord jäetakse see panemata. Kindlasti peab olema tagatud ka see, et kui AK-märke aeg saab mööda, siis see võetakse sealt kiiresti maha.

15:48 Esimees Jüri Ratas

Heiki Hepner, palun!

15:48 Heiki Hepner

Aitäh, hea esimees! Austatud minister! Mina küsiksin keskkonnavaldkonna kohta. Me teame, et metsaregistrisse jõuavad andmed pärast erametsade inventeerimist ja kui seal kavandatakse raiet, siis enne, kui metsaomanik ise sellest teada saab, hakkab üks helistamine ja metsaomaniku survestamine, et ta seal võimalikult kiiresti raide läbi viiks. Mida teie sellest arvate? Kas tegelikult peaks see seadus, mida me siin praegu menetleme, ikkagi aitama lahendada ka seda olukorda ja kas selline olukord on üleüldse avaandmete kasutamise seisukohast aktsepteeritud?

15:48 Justiitsminister Maris Lauri

Aitäh! Ma ei oska kindlasti vastata konkreetse juhtumi kohta, kuna ma ei puutu selle teemaga igapäevaselt kokku. Reaalselt on siiski nii, et kui on olemas avalikud andmed, siis peaks kõigil olema võrdsetel alustel nendele ligipääs. Kahtlemata on väga halb kuulda, et kõrvalised isikud saavad inimese vara ja võimalike vara muutuste kohta andmeid enne, kui isik ise. See järjestus kindlasti ei ole loogiline.

15:49 Esimees Jüri Ratas

Henn Põlluaas, palun!

15:49 Henn Põlluaas

Aitäh! Te tõite siin näiteks ilmaäpid, aga see vist ei ole väga õnnestunud näide, sest neid on tänagi ju kümneid ja kümneid erinevaid, kust me võime vaadata olukorda ja prognoose jne. Aga te rääkisite ka sellest, kuidas avaliku sektori käes olevad andmed – need, mis puudutavad erinevaid isikuid ja kodanikke – ei muutu avalikuks, aga samas nentisite, et nende andmete loetelu ei olevat lõplik. Nii et sisuliselt me anname blankoveksli millelegi, millest meil ei ole õrna aimugi, millised avaandmed võivad sinna nimekirja lõpuks jõuda. Minu meelest on see kuidagi natuke kahtlase maiguga, eriti kui te mainisite seda, et Eesti ei kasuta võimalust, mis seal on antud, neid riiklikult kuidagi piirata.

15:50 Justiitsminister Maris Lauri

Aitäh! Avaandmed, millest me räägime, on väärtuslikud andmed, neid on kuus liiki ja need on siin esitatud. Kindel on see, et kui andmeid siia tulevikus lisandub, siis kindlasti osaleb ka Eesti selles diskussioonis, kas uute andmehulkade lisamine väärtuslike andmete kategooriasse on põhjendatud, millisel juhul see on põhjendatud ja millistel tingimustel see on põhjendatud. Mina eeldan küll, et Eesti osaleb kõikides diskussioonides alati aktiivselt ja mõistuspäraselt. Lisaks, nende reeglistike puhul, mida on võimalik n-ö sulgeda, Eesti kindlasti kaalub ja otsustab, kuid põhiosas kehtib teatud näitajate avatuse põhimõte kõigile Euroopa riikidele. Kahjuks ei ole see loetelu hetkel veel valmis.

15:52 Esimees Jüri Ratas

Kalle Grünthal, palun!

15:52 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Te tegite minu kohta kriitikat, et ma olen millestki valesti aru saanud, kui ma viitasin kinnistusraamatu andmetele. Küsimus on selles, et kinnistusraamatu andmed on avalikud, kui te seda ei tea, ja peale selle on võimalik ka tasu eest osta isegi aadressiandmed sealt välja. Nii et ma arvan, et see kriitika ei ole päris õige ja näitab teie ebakompetentsust. Küsimus on praegu selles, miks peaksid olema need andmed kättesaadavad Portugali, Itaalia või Prantsusmaa elanikele, kelle hulgas võib olla ka ma ei tea, millised kurikaelu, kes tahavad mingisuguse pettusega tegelema hakata. Aga minu küsimus on, miks peavad need andmed, avalikus sektoris kasutatav teave Eesti inimeste kohta, olema kättesaadav kogu Euroopa Liidule.

15:53 Justiitsminister Maris Lauri

Aitäh! Selgitan veel kord: kinnistusraamatu andmed ei ole antud eelnõu teemaks. Kinnistusraamatu andmed on Eesti seaduste põhjal avalikud juba vist alates sellest ajast, kui meil kinnistusraamat loodi. Kahtlemata on Riigikogu liikmel õigus teha ettepanek muuta kinnistusraamat kinniseks, ainult et sellega tõenäoliselt kaasnevad probleemid ka kinnistute ostu‑müügi tehingute kontrollimisel. Kahtlemata on üleval küsimus, mis andmed omaniku kohta peaksid olema avalikud ja kas [nende vaatamine] peaks olema tasuline ning milline see tasu võiks olla. Aga see ei ole antud eelnõu teema.

15:54 Esimees Jüri Ratas

Andres Metsoja, palun!

15:54 Andres Metsoja

Suur tänu, istungi juhataja! Lugupeetud minister! Minu küsimus tuleb eelnõu seletuskirja lehekülg 24 kontekstis, kus räägitakse eelnõu terminoloogiast. Nagu meile on korduvalt öeldud, eelnõu peab olema lihtne ja arusaadav. Siin on juttu teadusandmetest ja dünaamilistest andmetest. Ja ma jõuan oma küsimusega väärtuslike andmestike termini juurde. Siin on kirjas: "avaandmed, mille taaskasutamist seostatakse ühiskonnale, keskkonnale ja majandusele oluliste hüvedega eelkõige nende sobivuse tõttu lisaväärtusteenuste ja ‑rakenduste ning uute kõrge kvaliteediga ja inimväärsete töökohtade loomiseks ning sellistest teenustest ja rakendustest kasu saavate inimeste arvu tõttu." Mis see tähendab?

15:55 Justiitsminister Maris Lauri

Aitäh! Jah, see on see olukord, kus on proovitud ühte lausesse kõik erinevad mõtted kirja panna. Eks nendes juriidilistes tekstides kindlasti aeg-ajalt seda juhtub. Kui te hästi rahulikult mõtlete, siis kõigepealt osutatakse siin, et tegemist on avaandmetega. Teiseks osutatakse eeldusele või oletusele, et kui neid andmeid taaskasutada – mitte lihtsalt loomisprotsessis, vaid ka siis, kui need uuesti, mingil muul otstarbel kasutusele võtta –, võivad need anda uut kvaliteeti, lisandväärtust. Need võivad luua töökohti, need võivad anda inimestele kasu, majandusele kasu.  Nende andmete kasutamine võib luua võimaluse n-ö väärtuste tekkeks ühiskonnas.

15:56 Esimees Jüri Ratas

Peeter Ernits, palun!

15:56 Peeter Ernits

Hea juhataja! Hea minister! Kogu see seletuskiri on täis sellist kantseliitlikku loba. Aga ma küsin teilt kui targalt inimeselt, et direktiivi eesmärk on lahendada praktilised kitsaskohad, mis on üles kerkinud avaandmete mõiste ja taaskasutamisega seonduvate põhimõtete tõlgendamisel. Lugupeetud minister, ütelge selges eesti keeles, millised on need kitsaskohad avaandmete mõiste tõlgendamisel, esiteks, ja teiseks, millised on kitsaskohad avaandmete taaskasutamise seaduse põhimõtete tõlgendamisel.

15:57 Justiitsminister Maris Lauri

Aitäh! Eks ikka juhtub vahel nii, et inimesed kasutavad ühte või teist terminit erineva tähendusega või erinevate nüanssidega, ja vahel võivad nende erinevad arusaamad ühe või teise mõiste puhul tekitada suuri segadusi. Näiteks seesama küsimus, kuidas defineerida, mis on väärtuslikud andmed, mis on avaandmed, mis on dünaamilised andmed, et oleks selge arusaam, mis miski on, et kui osapooled lähevad mingeid lepinguid tegema või millestki rääkima, siis nad saaksid üheselt aru, millest nad räägivad. Nagu siin üks Riigikogu liige eelnevalt osutas, on ju seda avaandmete mõistet kasutatud ka varem ja kasutatakse praegu, aga küsimus on rohkem selles, et teatud hetkedel võivad erinevad arusaamad tekitada tõrkeid ja ühilduvuse probleeme riikide vahel, näiteks ühe ja sama äpi või rakenduse kasutamisel riikides. Samuti näiteks see, et andmete juures ei ole täpselt kirjeldatud, mida üks või teine näitaja tähendab ja kust ta on saadud. Tihtipeale võib olla lihtsalt öeldud, et Tallinna linnas on sellisel kellaajal temperatuur 20 kraadi, aga [pole öeldud,] kus seda mõõdetakse, millisel kõrgusel, mis on need punktid – see on tegelikult oluline informatsioon. Kui on andmestik selgelt ühtemoodi ära kirjeldatud, siis on selle kasutamine ja rakendamine palju efektiivsem ja tulemuslikum kui lihtsalt see, et nende andmete kasutaja hakkab nuputama, mida see või teine asi tähendab, või veel hullem, kui ta ei nuputa, vaid eeldab, et ühes või teises andmestikus see tähendab seda või teist. Kõige sagedamini tekivad probleemid näiteks statistikaga. Mina küll soovitan alati statistika kasutamisel lugeda ka selgitusi, mida üks või teine näitaja tegelikult tähendab, sellepärast et väga tihti tõlgendatakse või arvatakse sellest näitajast midagi muud, kui seda, mis ta tegelikult on. Inimesed ise mõtlevad tähendusi välja. Sellised mõistelised vastuolud tekivad ja see tähendab ka seda, et kui mõistetest ei saada õigesti aru, siis andmeid kasutatakse valesti ja saadakse ka vale tulemus.

16:00 Esimees Jüri Ratas

Rene Kokk, palun!

16:00 Rene Kokk

Tänan, austatud eesistuja! Lugupeetud minister! Minu eelmisele küsimusele – ma küsisin, miks ei võetud ette uue tervikteksti koostamist, – vastasite, et hetkel käib ministeeriumis analüüs. Kas te võiksite täpsustada, millal see analüüs võiks valmis saada, mis ajaks see valmib? Kas on ikkagi mõistlik teha uus terviktekst?

16:00 Justiitsminister Maris Lauri

Aitäh! Analüüs on osutunud ootamatult mahukaks. Ma loodan, et see analüüs saab sel aastal valmis.

16:00 Esimees Jüri Ratas

Kert Kingo, palun!

16:00 Kert Kingo

Aitäh, austatud istungi juhataja! Hea minister! Sellesama eelnõu, mida te tutvustate, seletuskirjas on ju ilusti kirjas, et liikmesriikidel on siiski õigus ise otsustada oma juurdepääsupiirangute kehtestamise aluste üle. Teie vastasite mulle selle teema tõstatamise peale, et te tegelete hetkel nende juurdepääsupiirangute ülevaatamisega. Ma saan aru, et teil puudub juriidiline haridus ja te tõenäoliselt ei hooma, kuidas seadusloome võiks või peaks käima, aga hetkel on meil siin tutvustamisel järjekordne praakseadus ja see on selle valitsuse puhul kujunenud juba käekirjaks, et tegeldakse ainult tagantjärgi äparduste korrigeerimisega. Kuidas te saate tulla siia sellise pooliku seaduseelnõuga, eelnõu tekstis on selgelt sees juurdepääsupiirangute kehtestamine? Ilma selleta ei saa ju siia saali tulla. Kaugel siis see teine seadus on, millega te kehtestate neid juurdepääsupiiranguid?

16:02 Justiitsminister Maris Lauri

Aitäh! Selle seaduse eesmärk on muuta avaandmed, eelkõige väärtuslikud avaandmed, kasutatavaks ning kehtestada [nende kasutamise kohta] teatud reeglid ja põhimõtted, kehtestada vormingunõuded, nende [andmete] kasutamisvõimalused ja määrata kindlaks, millised andmed peavad olema kättesaadavad tasuta, masinloetaval kujul ja läbi konkreetse koha, näiteks andmeportaali kaudu. See eelnõu ei tegele AK‑märgetega, ei tegele muude juurdepääsupiirangute kehtestamisega. See on teiste eelnõude teema ja nendega tegeletakse sel ajal, kui need tuuakse Riigikokku arutelule, siis, kui need eelnõud saavad valmis või kui on otsustatud muudatusi teha. Selles eelnõus neid teemasid ei käsitleta.

16:03 Esimees Jüri Ratas

Heiki Hepner, palun!

16:03 Heiki Hepner

Suur tänu, hea eesistuja! Austatud minister! Ma jätkan sealt, kus te eelmine kord minu küsimusele vastamisega pooleli jäite. Ma saan aru, et nüüd on valitsus võtnud nõuks, et metsaomanike survestamine, et nad metsa raiuksid või oma metsamaa maha müüksid, saab ka veel täiendava tõuke. Need andmed muudetakse kättesaadavaks tasuta, masinloetavas vormis ja hulgi alla laetavate andmestikena. Miks te seda teete? Te ütlesite küll, et te ei ole kursis selle teemaga, aga küllap te olete ikkagi kuulnud, et see on üsna tavaline, et metsaomanikke survestatakse raiuma ja oma maid maha müüma. Nüüd te annate veel selleks täiendava võimaluse, annate ka tehnoloogiliselt tuule tiibadesse.

16:04 Justiitsminister Maris Lauri

Aitäh! See eelnõu ei hakka jagama andmeid selle kohta, et kellelgi kuskil on õigus saada raieluba. See ei ole see andmestik. Millest need väärtuslikud andmed hakkavad koosnema, see on hetkel määratlemata. Siin osutatakse lihtsalt sellele, et nende väärtuslike andmestike hulka kuuluvad näiteks maa seire ja keskkonna andmed, sealhulgas ka satelliidipildid, kust on näha, kus on metsad olemas, kus on okasmetsad, segametsad, kus on põllumaad. Siin ei ole seda diskussiooni, et keegi annab raielubasid. See ei ole selle eelnõu teema. Need andmed on minu arusaama kohaselt siiski teiste eelnõude ja teiste ministrite otsustusvaldkonnas. Ma ei julge öelda, kuna ma tõesti ei tegele selle teemaga igapäevaselt, et need andmestikud antakse, selle seaduse põhjal ... Tähendab, selle seaduse põhjal kindlasti ei anta [neid avalikuks kasutamiseks]. Aga kas keskkonnaminister kavatseb nende raielubade infot puudutavat andmestikku kuidagi muuta või mitte, seda peate küsima keskkonnaministri, mitte minu käest.

16:06 Esimees Jüri Ratas

Anti Poolamets, palun!

16:06 Anti Poolamets

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud minister! Mina sattusin segadusse seoses ühe eurokeelendiga. See on punkti 8 alguses, kus on kirjas: avaandmed, mille taaskasutamist seostatakse ühiskonnale oluliste hüvedega eelkõige nende sobivuse tõttu inimväärsete töökohtade loomiseks. Huvitav keelend! Kas on kuskil ka mitteinimväärsete töökohtade loend, näiteks et poliitik on inimväärne ja kaevur on mitteinimväärne? Või olen ma millestki valesti aru saanud? See on väga põnev keelend.

16:06 Justiitsminister Maris Lauri

Aitäh! Ma nüüd ei tea, kust te seda lugesite. Ma ei leia seda punkti üles.

16:06 Esimees Jüri Ratas

Austatud minister, ma vabandan! Palun mikrofon tagasi Anti Poolametsale. Palun täpsustage, kui tohib paluda, kust te seda lugesite, mis leheküljelt, siis saab minister sellele vastata. Palun mikrofon Anti Poolametsale!

16:07 Anti Poolamets

Eelnõu punkt 8 ja § 4, "Väärtuslikud andmestikud".

16:07 Esimees Jüri Ratas

Aitäh teile! Palun, austatud minister!

16:07 Justiitsminister Maris Lauri

Punkt 4? Ilmselt ma ei tea, milles probleem. Ma ei leia sellist kohta, nagu te tsiteerisite.

16:07 Esimees Jüri Ratas

Mart Helme, palun!

16:07 Mart Helme

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud minister! Teate, kui ma oleksin klassijuhataja või aineõpetaja, ma ütleksin teile: istu, kaks! Minge tehke endale selgeks, mida te tulite meile siia selgitama ja kaitsma! Te ei saa ju mitte millestki aru. Kas te olete elus ühe kinnisvaratehingu teinud? Kui olete, siis te peaksite teadma, mida tähendab kinnistusraamat, sinna kantud andmed ja kõik muu seesugune, aga teil on see küll nagu puder ja kapsad. Mu küsimus on väga lihtne. Kolleeg Grünthalile vastates te ütlesite, et kinnistusraamatu andmed ei ole avalikud. Asjaõigusseaduse § 55 Riigi Teatajas ütleb: "Kinnistusraamat on avalik. Igaühel on õigus tutvuda kinnistusraamatu andmetega ja saada sellest väljavõtteid seaduses sätestatud korras." On siis avalik või ei ole avalik? Kas portugallased, sakslased, prantslased saavad tutvuda sellega või ei saa?

16:08 Justiitsminister Maris Lauri

Aitäh! Lugupeetud Riigikogu liikmed ilmselt ei jälginud väga täpselt, mida ma ütlesin. Ma ütlesin, et kinnistusraamatu andmestik ei ole selle eelnõu teema, ja ütlesin ka, et kinnistusraamatu andmestik ei ole väärtuslike andmete kategoorias. Kinnistusraamatu ... Te kindlasti ei kuule, kui ma praegu räägin. (Juhataja helistab kella.) Kinnistusraamatu andmestik on vabalt kasutatav teise seaduse alusel, mida te ise tsiteerisite. See ei ole selle seaduse teema.

16:09 Esimees Jüri Ratas

Tarmo Kruusimäe, palun!

16:09 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea esimees! Hea ettekandja! Võib-olla ka minu küsimus ei ole selle seaduse kohta, aga ta kaudselt ikkagi [puudutab seda]. Kui palju annab see seadusemuudatus Riigikogu liikmetele võimalust nõutada ministeeriumidest välja avalikuks kasutamiseks keelatud andmeid? Meil on siin mitmeidki juhtumeid, kus ministeeriumid on käinud rahvusvahelistel kokkuvõtetel, meie peaksime siin tegema otsuseid, me soovime neid materjale ja need on ametkondlikuks kasutamiseks, aga samas me omame siin peaaegu kõik juba seda luba. Kas see teeb meie suhtluse ministeeriumidega lihtsamaks?

16:10 Justiitsminister Maris Lauri

Aitäh! Ei, see eelnõu seda teemat ei puuduta. Aga ma olen seda meelt, et Riigikogu liikmetel on õigus ligipääsule ametkondlikuks kasutamiseks mõeldud informatsioonile, kui see on nende tööks vajalik. Sealjuures võib olla kindlasti olukord, et seda ei saa teha nii, et andmed saadetakse teile meili peale, vaid andmetega tutvumine fikseeritakse või see toimub olenevalt selle dokumendi kaitsmise vajaduse astmest mingis teises ruumis või allkirja vastu. Nii vähemalt peaks see olema.

16:10 Esimees Jüri Ratas

Andres Metsoja, palun!

16:11 Andres Metsoja

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Selle seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevuste ning eeldatavate kulude ja tulude osast ma näen väga selgelt, et need kulud on väga suured. 6 miljonit ja 3 miljonit ja veel sajad tuhanded. Tulude rida ma muidugi ei leidnud siit peatükist, et kust need tulevad, aga leidsin järelevalve poole. Järelevalvele antakse täiendavalt reservist 150 000 eurot, et valvata, kas need avaandmed on ikkagi esitatud sobival kujul. Kas see kogukulu, mis tekib, on iga asutuse enda küsimus, et need kulud tuleb kanda, või on selleks ette nähtud ka täiendavad vahendid? Kuidas selle tulude poolega on, kui seda on kajastanud?

16:12 Justiitsminister Maris Lauri

Aitäh! Ma hakkan lõpust pihta. Tulud võivad tekkida, nagu siin eelnõus on, teatud andmete korraldamise tõttu ja mingite tegevuste eest võib küsida tasu, mis on seaduses ette nähtud. Sellest võivad tulud tekkida. Nüüd, kahtlemata tähendab andmete kogumine, hoidmine ja ka nende jagamine teatud kulusid. Neid kulutusi on tehtud ja tehakse ka tulevikus. Sellest eelnõust tulenevate muudatuste finantseerimine on planeeritud ministeeriumide eelarves. Need on riigieelarves, mis ka Riigikokku tuleb. Nii et need tegevused peaks olema rahaliselt kaetud.

16:13 Esimees Jüri Ratas

Mart Helme, palun!

16:13 Mart Helme

Aitäh, härra eesistuja! Ma pean ütlema, et teie eelmine vastus ei rahuldanud mind mitte põrmugi ja me konsulteerisime põhiseaduskomisjoni õigusspetsialistiga, kes ütles, et loomulikult on need andmed üleeuroopaliselt avalikud. Nii et igasugused epiteedid ja muud selgitused on lihtsalt demagoogia. Aga ma tahan öelda, et te pakute meile ju sisuliselt järjekordset kobarkäkki. Eeldate, et Riigikogu kiidab heaks pooliku eelnõu ja annab sellega välja blankoveksli, mida hakatakse sisustama järgmiste eelnõude ja teiste ministeeriumide vahendusel ja ettevalmistuselt tulnud eelnõudega. Kas tõesti selle valitsuse praktika ongi niisugune, et lisaks süvariigile on meil ka suvariik ja te esindate praegu suvariiki?

16:14 Justiitsminister Maris Lauri

Aitäh! Kahtlemata on igal Riigikogu liikmel ja tegelikult igal Eesti Vabariigi elanikul õigus isiklikule arvamusele. Täpselt samamoodi on igal inimesel õigus ka teise inimese arvamusega mitte nõustuda. Praegusel juhul ma teie arvamusega ei nõustu ja tahan veel kord osutada sellele – ma palun, et te kuulaksite seekord: kinnistusraamatu avatus või mitteavatus ei ole selle eelnõu teema. Kinnistusraamatu avatus on määratud aastaid tagasi teises eelnõus, mida te ise tsiteerisite. Ma ei ole väitnud, et kinnistusraamat on suletud. Kui kinnistusraamat on avatud, siis see tähendab seda, et igal inimesel on sinna ligipääs, ka Portugali inimesel, ka inimesel, kes elab Brasiilias või Austraalias. Kõigil.

16:15 Esimees Jüri Ratas

Protseduuriline küsimus, Kalle Grünthal.

16:15 Kalle Grünthal

Austatud Riigikogu istungi juhataja! Praegu on selline lugu, et me menetleme siin Vabariigi Valitsuse algatatud avaliku teabe seaduse muutmise seadust ja valusaks punktiks sai asjaõigusseaduse §‑st 55 tulenev punkt, mille kohaselt on kinnistusraamatu andmed avalikud. Nüüd on küsimus selles, et seesama avaliku teabe seadus hõlmab ka kinnistusraamatu andmeid, kuna avalikkusele on võimaldatud nendele juurdepääs. Nüüd on küsimus selles, et meie ees on praegu minister, kes räägib, et need andmed ei käi sinna alla, need käivad teise seaduse alla ja üha tragikoomilisemaks see muutub. Sisuliselt me kuulame siin ministri juttu nagu kolme karu muinasjuttu. Mul oleks ettepanek, et äkki te katkestate selle punkti menetlemise ja saadate ministri koju asja endale selgeks tegema, et me ei raiskaks aega ja meile ei aetaks kärbseid pähe.

16:16 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Niipea, kui ma kuulen, et siin räägitakse kolme karu muinasjuttu, ma kaalun tõsiselt selle jutu katkestamist. Merry Aart, palun!

16:16 Merry Aart

Aitäh! Ma väga vabandan oma küsimuse pärast, aga mul tekkis selline arusaamatus. Te kasutasite päris mitu korda väljendit "ei ole selle seaduse teema". Kas meie seadusloomes ei analüüsita seoseid teiste seadustega? Kas meie seaduste eesmärk või oodatav tulemus ei peaks olema riigile kasulik, inimestele kasulik? Või ongi nii, nagu kunagi üks noor spetsialist Põllumajandusministeeriumis ütles, et meie teeme seadusi, nemad seal vaadaku ise, kuidas nad hakkama saavad? Kui hakkama ei saa, siis teeme seaduse ümber ja niimoodi kas või kümme korda. Kas ma olen millestki valesti aru saanud?

16:17 Justiitsminister Maris Lauri

Aitäh! Loomulikult hinnatakse kõiki eelnõusid ka seoses teiste seaduste ja eelnõudega ning reaalsus on see, et ükski seadus ei tegele kõikide teemadega, kõikide asjadega. Meil ei ole ühtegi seadust, mis kataks detailideni kogu meie toimetamist, ja see ei olekski minu arvates otstarbekas. On loogiline, et eelnõud tegelevad konkreetsemate, mõned laiemate, mõned kitsamate teemadega. On selge, et ühe või teise seaduse muutmisel hinnatakse ka kooskõla teiste seadustega. Antud eelnõu puhul on seda tehtud täpselt nii, nagu peab. Seda on võrreldud, on hinnatud ja on leitud, et vastuolusid ei ole ja et nad on kõik suurepäraselt omavahel kooskõlas.

16:18 Esimees Jüri Ratas

Austatud minister, ma tänan teid! Rohkem küsimusi ei ole. Palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks põhiseaduskomisjoni liikme Andrei Korobeiniku.

16:18 Andrei Korobeinik

Hea istungi juhataja! Austatud rahvasaadikud! Eelnõu 409, avaliku teabe seaduse muutmise seaduse eelnõu, oli põhiseaduskomisjoni istungil 21. septembril 2021. Komisjoni istungist võttis osa kuus komisjoni liiget ja arutelu oli väga põhjalik. Kolmest karust ei olnud ka komisjonis juttu, küll aga puudutasid komisjoni liikmed hästi mitut selle eelnõuga seotud aspekti.

Tegemist on avatud andmete seaduse kontseptsiooni edasiarendusega ja eelnõu täpsustab seda, kes ja mis olukorras saab mis andmetele juurdepääsu. Komisjoni liikmed uurisid, mis saab konkreetsetest andmekogudest, nagu näiteks äriregister või kinnistute register, ja millised reeglid kehtestatakse isikuandmete juurdepääsule. Eelnõu tutvustas justiitsminister Maris Lauri, kes vastas ka siin põhjalikult nendele küsimustele.

Komisjoni arutelu käigus selgus, et konkreetsus saabub alles hiljem, sellepärast et andmete iseloomu täpsustus tuleb Euroopa Liidult alles mõne aja pärast. Aga üldjoontes peab see eelnõu võimaldama saada soodsama juurdepääsu avaandmetele. See ei laienda isikuandmete kasutust, võrreldes tänase olukorraga. Üldiselt Eestil ministri sõnul avaandmete osas väga hästi praegu ei lähe, aga viimaste aastatega on teatud progress saavutatud ja see eelnõu võimaldab seda protsessi kiirendada, et erasektoril oleks juurdepääs erinevatele andmekogudele.

Arutelu lõppes sellega, et komisjon tegi menetlusotsused. Komisjon tegi ettepaneku võtta eelnõu täiskogu päevakorda täna, 27. septembril. See oli konsensuslik otsus. Tehti ettepanek esimene lugemine lõpetada. See otsus konsensuslik ei olnud, viis saadikut hääletas poolt ja üks vastu. Komisjon määras ettekandjaks minu ja see otsus oli taas konsensuslik. Ma hea meelega vastan teie küsimustele, kuigi kahtlustan, et minister võttis kõik need välja. Aitäh!

16:22 Esimees Jüri Ratas

Aitäh, hea ettekandja! Tulenevalt meie kodu- ja töökorrast ei saa minister midagi välja võtta, Riigikogu liige küsib või ei küsi. Aga ma saan teie mõttest aru. Te pidasite silmas, et ta juba vastas neile. Ja tõesti, teie tunnetus on nagu malemängijal õige, küsimusi teile ei ole. Aitäh teile! 

16:22 Andrei Korobeinik

Ma mõtlesin tegelikult seda, et ainult kaks küsimust on [võimalik küsida] ja mõlemad on küsitud.

16:22 Esimees Jüri Ratas

Aa, selles mõttes. Kõik ei ole küsinud kahte küsimust. Aga kuna küsimusi teile ei olnud, siis läheme edasi. Järgnevalt on kõikidel fraktsioonidel võimalik avada läbirääkimised. Minu küsimus on, kas fraktsioonid soovivad avada läbirääkimisi. Soovivad. Avan läbirääkimised. Palun Riigikogu kõnetooli Isamaa fraktsiooni esindaja Heiki Hepneri. Palun!

16:23 Heiki Hepner

Aitäh, hea esimees! Austatud kolleegid! See seaduse eelnõu, mida me siin oleme asunud arutama, on ühest küljest väga oluline, sest Eesti tahab olla digiriik, Eesti tahab olla innovaatiline ja see tugineb ka loomulikult andmekasutusele. Teiselt poolt toob see kaasa mitmeid küsitavusi ja küsimusi, millele kahetsusväärselt see eelnõu tegelikult vastust ei anna.

Minu küsimustes lugupeetud ministrile metsaandmete kättesaadavaks tegemise kohta mainisin, et metsaomanikke tabab pärast inventuuri tegemist ja majanduskava andmete metsaregistrisse sisestamist totaalne rünnak, küll ettepanekutega kasvava metsa raieks, küll ettepanekutega maa ja mets ära müüa. Ja nüüd siis, kui me vaatame seda seaduse eelnõu, siis tõepoolest, on võetud eesmärgiks teha see info kiiremini ja paremini nendele kährikutele – nii kutsutakse tegelikult seda tüüpi tegelasi – kättesaadavaks. [Seletuskirja § 1 punktis 8 esitatud] §-st 4.1 saab lugeda, et väärtuslikud andmestikud teeb teabevaldaja taaskasutamiseks kättesaadavaks tasuta, masinloetavas vormingus selleks sobiva rakendusliidese kaudu ja asjakohasel juhul hulgi allalaaditavate andmestikena. Ehk nüüd on võimalik seda kõike märksa mugavamaks teha. Saab veel detailsemalt küsida, saab veel detailsemalt survestada. See on tegelikult ainult üks näide kogu selles seadusepaketis, mis meil laual on. Aga seda tüüpi detaile on kindlasti rohkem.

Ma toon välja veel ühe küsimuse, millest me tegelikult suurt midagi ei kuulnud. Jutt käib sellest, kui palju selle seaduse rakendamine meile igal aastal maksma läheb, ja kuidas see on kajastatud,  kas või meie riigieelarves või riigi eelarvestrateegias. Me saame siit lugeda, et Registrite ja Infosüsteemide Keskusel on üleminekuks ette nähtud kaks aastat ja käesoleva riigieelarve seaduse raames seda ei kajastata. Mõnes mõttes on see ikkagi kergemat sorti pomm ülejärgmise ja üle-ülejärgmise aasta riigieelarvele. Riigi iga-aastased kulud suurenevad 10 miljonit ja natukene peale. Me võime muidugi ütelda, et noh, mis see 10 miljonit siis on. See ei olegi ju mitte mingisugune raha, aga teisalt oleks ikkagi oodanud, et kui me siia nüüd kirjutame, et 10 miljonit hakkab igal aastal see asi maksma, siis kuidas tulu tagasi tuleb. Mis siis tegelikult see tulupool on, mitte ainult kulupool. Ja siia juurde tasub tegelikult lisada veel üks märkus, et ega see 10 miljonit ei pruugi olla lõplik summa. See on iga-aastane ...

Palun natuke lisaaega! Kolm minutit. 

16:27 Esimees Jüri Ratas

Palun, kolm minutit!

16:27 Heiki Hepner

See on iga-aastane kulu, aga siia juurde on lisatud ka klausel, et väärtuslike andmestikega seonduvad täpsed kulud selguvad pärast komisjoni rakendusmääruse vastu võtmist. Ei saa sugugi välistada, et siia tulevad veel sajad tuhanded või miljonid juurde.

Nii et need on minu meelest tegelikult selle eelnõu nõrgad kohad, millega tuleks kahe lugemise vahel kindlasti tõsiselt tegeleda, et [selleks ajaks], kui me tuleme siia saali teist lugemist pidama, oleks nendele küsimustele ka vastused olemas ja me saaksime otsuseid teha kindlas teadmises, et tegemist ei ole mingisuguse peidetud pommi või väikese käkiga, vaid ikkagi tõsiselt Eesti digiriigi jaoks vajalike muudatustega. Aitäh!

16:28 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esindaja. Kalle Grünthal, palun!

16:29 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud Riigikogu juhataja! Head kolleegid! Meile on tihti ette heidetud, et Riigikogu on muutunud kummitempliks, kes võtab vastu seadusi ja täidab sisuliselt kas valitsuse või ma ei tea kelle ülesandeid. Meil puudub põhimõtteliselt mõtlemisvõime – vähemalt niimoodi arvatakse, et kõik ministeeriumides on targemad ja teavad. Aga tänane näide, seesama eelnõu, mida on kirjeldatud avaliku teabe seaduse muutmise seadusena, näitas tegelikult, et olukord on vastupidine. Vabariigi Valitsuses eesotsas ministriga on täielik teadmatus meie seaduste koostoime ja kehtivuse kohta. Mul oli väga narr kuulata ministrit, kui me rääkisime, et kogu avaliku sektori teave on põhimõtteliselt vabalt taaskasutatav, ja siis minister ütleb vastuseks minu küsimusele, et kinnistusraamatu andmed ei käi selle seaduse alla. Alguses räägib üleüldse, et kinnistusraamat ei olegi avalik. Justiitsminister räägib vastu asjaõigusseaduse § 55 lõikele 1: kinnistusraamat on avalik ning igaühel on õigus tutvuda kinnistusraamatu andmetega ja saada sellest väljavõtteid. Selline lähenemine ministri poolt, kes tuleb meile seaduse eelnõu tooma, on häbiväärne.

Teiseks, meile pressitakse peale, et me võtaksime üle Euroopa Liidu direktiivi. Samas on aga väga olulised punktid, mida me vastu võtame, millele me alla kirjutame, jäänud sellesse eelnõusse märkimata. See jääb ju kõik tulevikus kellegi, nn riigi otsustada. Kas see riigi mõiste on sisustatud Riigikogu otsusega või seadusega või on ta sisustatud ministri mingisuguse määruse või korraldusega või Vabariigi Valitsuse korraldusega, see on ebaebaselge. Lugupeetud minister, kes kindlasti elus on väga hea inimene, ei vallanud seda teemat ja sellepärast ma tõstatasingi protesti selle vastu, et meile ei saa tulla siia rääkima sellist lugu, kui asi ei ole endale selgeks tehtud. Küsimus on praegu väga põhimõtteline. Meie võtame vastu seaduse, aga selle seaduse alusel hakatakse seda ju rakendama. Vaesed juristid, kes ei saa ühte‑ ega teistpidi aru, peavad seetõttu minema kohtusse õigust nõudma, mis on täiendav kulu ka inimestele, keda nad esindavad. Me ei tohi sellist asja lubada. Mõelge selle peale. Vabariigi Valitsus peab tulema siia oma esindaja kaudu, kes on võimeline vastama täpselt, ilma vigadeta kõikidele küsimustele, mida Riigikogu liikmed esitavad. See, mis praegu toimus, oli ausalt öeldes suur naljanumber. Niimoodi ei tehta seadusi. Niimoodi ei tohi Riigikogu ette tulla. Arvestage sellega. Ma tänan tähelepanu eest!

16:32 Esimees Jüri Ratas

Ma fraktsioonidelt ei näe rohkem kõnesoove. Ma palun Riigikogu kõnetooli justiitsministri Maris Lauri. Palun!

16:33 Justiitsminister Maris Lauri

Aitäh! Ma vastan kahele kõnelejale. Kõigepealt, lugupeetud Heiki Hepner, selle eelnõu rahastamine on riigieelarves planeeritud ja riigi eelarvestrateegias samuti. Ma kinnitan, et minu teada on kõik ministrid planeerinud need rahalised vahendid piisava varuga. Vähemalt Justiitsministeerium on äriregistri jaoks seda teinud. Nii et ma loodan, et see mure kaetakse ja tegelik kulu osutub väiksemaks. Tõesti on see lootus. Kindlasti, kui selgub täpsemalt see andmete koosseis, siis selgub ka, kui palju raha läheb, aga planeeritud on võimalikult maksimaalses mahus. Aga nagu te teate, hinnad tõusevad ja kiire inflatsiooni puhul võib juhtuda, et asjad lähevad natuke käest ära. Ma südamest loodan, et need reservid, mida ministeeriumides planeeriti, on piisavad.

Ma vastaksin ka Riigikogu liikme Kalle Grünthali kõnele. Me kindlasti teame olukordi, kus me ei taha kuulda seda, mida räägitakse. Ei taha seda tähele panna ega taha sellesse süveneda. See võib olla nii väga erinevatel põhjustel. Üks põhjus on see, et on asi enda peas välja mõeldud, on oma seisukohad välja mõeldud ja siis on ju võimatu kuulata, kui öeldakse midagi, mis oma seisukohti nõrgestab ja mis nendega ei sobi, nendele ei vasta. See on ebamugav. Kindlasti on ka selliseid olukordi, kus lihtsalt aetakse oma juttu kiuslikkusest, pahatahtlikkusest või muudel põhjustel. Ma täpselt ei tea, millega praegusel juhul on tegemist, aga Riigikogu liige Riigikogu puldis väitmas, et minister räägib valet või et ta ajab asju sassi, peale seda, kui ma olen korduvalt osutanud, et eelnõu 409, mida me siin praegu arutame, ei käsitle kinnistusraamatu andmeid ... See eelnõu ei käsitle kinnistusraamatut, ta ei tee seda. See eelnõu räägib väärtuslikest andmetest ja kinnistusraamatu andmeid ei loeta väärtuslikeks andmeteks. See on väga selgelt öeldud. Jah, need on avaandmed, aga see ei lähe selle konkreetse eelnõu alla. Kinnistusraamatu andmed on avalikud. Ma ei ole kuskil kunagi öelnud, et need ei ole avalikud. Need on Eesti õiguses ühe teise seaduse põhjal avalikud ja need on kõigile kasutatavad. Ma soovitan mõelda kaasa, mitte olla eelarvamuslik. Aitäh!

16:37 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Nii, tuleme siis juhtivkomisjoni otsuste juurde, mis ilusti meile ette kanti. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 409 esimene lugemine lõpetada. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku määrata muudatusettepanekute esitamise tähtajaks k.a 11. oktoobri kell 17.15. Sellega on esimene lugemine lõpetatud ja esimese päevakorrapunkti käsitlemine lõpetatud.


2. 16:37 Riigikogu otsuse "Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakendamise põhimõtete heakskiitmine regionaalse ebavõrdsuse vähendamiseks" eelnõu (390 OE) esimene lugemine

16:37 Esimees Jüri Ratas

Liigume edasi teise päevakorrapunkti juurde. See on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakendamise põhimõtete heakskiitmine regionaalse ebavõrdsuse vähendamiseks" eelnõu 390 esimene lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli Riigikogu liikme Lauri Läänemetsa. Palun!

16:38 Lauri Läänemets

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Tõesti, sellise keerulise nimetusega eelnõu on. Otseselt puudutab see juba alanud Euroopa Liidu rahastamisperioodi ja neid vahendeid, mida me Eestis kasutama hakkame, ning meetmeid, mis selle raha eest tehakse, aga põhimõtteliselt või sisuliselt on sellel eelnõul kaks eesmärki. Üks suurem-laiem eesmärk on regionaalse ebavõrdsuse vähendamine. Sisuliselt plaanime me mõjutada eelkõige väikelinnades ja maapiirkondades olevaid töökohti, nende töökohtade juurde tekkimist ja olemasolevatel töökohtadel töötasu tõusmisele kaasa aitamist, kuna töökoht, madal palk või oskustele vastava töö puudus on üks kõige suuremaid põhjuseid, miks inimesed liiguvad maapiirkondadest ja väikelinnadest Harjumaale või Tartumaale, ühesõnaga, suurematesse linnapiirkondadesse.

Eelnõu ise puudutab kolme põhimõtet, mille Riigikogu võiks otsustada ja millest valitsus meetmeid tehes peaks lähtuma. Ja need kolm põhimõtet on järgmised.

Kõigepealt, Eesti väikelinnade ja maapiirkondade ettevõtluse arendamiseks ja töökohtade loomiseks suunatakse vähemalt 10% ühtekuuluvuspoliitika fondide mahust, mis lisandub juba praegu valitsuse plaanitud 190 miljonile eurole, umbes, hinnanguliselt see 10% oleks 350 miljonit eurot. Nende meetmete väljatöötamisel lähtutakse maakondlikest arengustrateegiatest ja piirkondade eripäradest. See tähendab seda, et võetakse arvesse neid eesmärke ja probleeme, mis ka kohapeal on. Uuringud näitavad, et Euroopa Liidu vahendeid planeerides lähtutakse peamiselt riigi eesmärkidest, aga need ei kattu tihtilugu kohalike probleemidega või ei suuda arvestada kohalikke eripärasid. Kuidas seda täpsemalt teha, seda saab valitsus ise vaadata.

Teine eesmärk või põhimõte puudutab seda, et suuremad toetusmäärad kehtestatakse vähem jõukamatele piirkondadele, võttes aluseks SKT ühe elaniku kohta. Ehk neis piirkondades, kus majandusareng on olnud suurem ning ettevõtetel ja inimestel läheb oluliselt paremini, on ka omaosaluse määr europrojektidel suurem, ja seal, kus oleks vaja tuge, oleks omaosaluse määr väiksem.

Ja kolmas põhimõte puudutab seda, et üldjuhul kasutatakse riiklike avatud taotlemisel põhinevate toetusmeetmete puhul regiooni- või piirkonnapõhiseid taotlusvoore, et vältida olukordi, kus suur osa rahast koondub jõukamatesse piirkondadesse. Ehk võimalus on teha [teisiti]. Varem on hästi paljud Eesti taotlusvoorud tehtud selliselt, et üleriigiliselt tuleb kõigil ettevõtetel, omavalitsustel või vabaühendustel konkureerida selle euroraha raha pärast. Ja tihti juhtub nii – see on põhiprobleem üleriikliku konkureerimise puhul –, et need, kes on võimekamad, on selles edukamad. See toob kaasa tegelikult euroraha ebavõrdse jagunemise.

Nüüd ma räägin natukene selle eelnõu tagamaadest ja sisulisest poolest ka. Regionaalne ebavõrdsus on kogu taasiseseisvumisperioodi jooksul suurenenud, väljendudes kõige teravamalt majanduse ja inimkapitali koondumises suurlinnadesse. Seda ütleb Eesti inimarengu aruanne. Ma mäletan, kui me aastal 2020, enne kui inimarengu aruande küsimused tulid siia suurde saali arutamiseks, kuulasime põhiseaduskomisjonis inimarengu aruande koostaja lühiülevaadet ja tema väljendas sama seisukohta. Toona tekkis meil komisjonis päris elav arutelu selle üle, kuidas siis nii, et raha on hästi palju pandud ka maapiirkondadesse ja igale poole mujale, ehk kõigil on võimalus olnud, aga see kõigi võimalus väljendubki selles, et kui lihtsalt näiteks Harjumaa ettevõttel on rohkem raha, rohkem inimressurssi ja paremad teadmised kasutada, siis ta on paratamatult raha taotlemisel sellises üleriiklikus konkurentsis parem kui mõne teise, väiksema Eesti piirkonna ettevõte. Selliselt aga reeglina raha koondub pigem Harjumaale ja Tartumaale, muu Eesti jääb ilma.

Töökohtade vähenemine aga seab inimesed tihti sundolukorda, kus tuleb kodust lahkuda, kuna piirkonnas pakutav palk ei võimalda äraelamist või puudub oskustele vastav töö. Mis me sellega öelda tahame, on see, et Tallinnasse, Harjumaale või Tartumaale elama minemine kuskilt väiksemast piirkonnast ei ole alati inimese vaba tahe, vaid see on sundolukord. Kui sul töökohti jääb piirkonnas järjest vähemaks, siis lõpuks sa [lähed] tööle järele. Väga paljud on lihtsalt selle töö järgi liikunud. Kahjuks ei ole see selles mõttes inimeste vaba valik.

Eelnõu koostamise ajendiks on olnud kolm asjaolu. Regionaalne ebavõrdsus on alates taasiseseisvumisest ainult suurenenud. Seda näitavad mitmed uuringud. Senised Euroopa Liidu toetusmeetmed on regionaalseid erinevusi pigem võimendanud. Sellest ma juba rääkisin, et lihtsalt, kui Harjumaal on võimekamad taotlejad, kuna siin on rohkem ressursse, siis ka see raha lõpuks üleriiklike meetmetega koondub Harjumaale. Kolmas asjaolu on see, et kui vaadata nüüd selle uue perioodi fondide rahastamiskava, siis ei ole seal näha, et oleks piisavalt arvestatud piirkondlike eripärade ja maakondlike arengustrateegiatega. Pigem on seal selline üleriigiline nägemus. Väga paljud analüüsid või uuringud ütlevad seda, et üleriigiline nägemus küll võib aidata terve Eesti majandusarengule kaasa, aga kui ta ei suuda arvestada piirkondlike vajadustega – ja tihti ta ei suuda –, siis toob see kaasa selle, et Tallinn Harjumaaga areneb kõvasti eest ära, aga ülejäänud piirkonnad jäävad maha.

Oluline on vaadata Riigikogu Arenguseire Keskuse koostatud Eesti regionaalse majanduse stsenaariume aastaks 2035. Seal on märgitud, muideks, et kuigi pealinna regiooni ennakkasv teiste piirkondadega võrreldes on tavapärane nähtus, on piirkondade arenguerisused Eestis ühed Euroopa suurimad. Tallinna ja ka Tartu linnapiirkondade sotsiaal-majandusliku taseme erinevus võrreldes teiste Eesti regioonidega järjest suureneb ning piirkondlikud kasvukeskused ei ole loodetud tulemust saavutanud. Ehk meie enda analüüsivõimekus ja aparaat siin Riigikogus on ka täpselt sama, mida Praxis ja inimarengu aruanne Rahandusministeeriumi enda seirearuannetega on tuvastanud. Sellisel viisil Euroopa Liidu vahendite kasutamine ja meetmete tegemine suurendab Eesti-sisest ebavõrdsust ning regionaalset ebavõrdsust see pigem võimendab.

Just mainitud Rahandusministeeriumi koostatud regionaalarengu strateegia elluviimise seirearuanne, mis aastal 2018 tehti, see on nüüd viimane, ütleb, et regionaalsed erinevused Eesti väiksust arvestades on endistviisi suured ja märgatavat nihet ühtlasema territoriaalse arengu suunas toimunud ei ole. Ühtlasi näitab seirearuanne konkreetselt eelnevates aruannetes mainitud Euroopa Liidu vahendite mõju ja seost regionaalse ebavõrdsuse suurenemisega.

Ehk siis lühidalt, kokkuvõtvalt. Nende põhimõtete eesmärk on öelda, mismoodi ja millistest põhimõtetest lähtuvalt Vabariigi Valitsus peaks Euroopa Liidu meetmeid kasutama ja kuidas neid rakendama. Eesmärk on suunata raha rohkem suurlinnadest väljapoole väiksematesse linnadesse ja maapiirkondadesse. Meie hinnangul võiks see mõjutada 15 000 töökohta ning see päästaks väga paljusid inimesi sellest, et nad on sunnitud töökoha puudumise tõttu Tallinna piirkonda tulema. Eespool mainitud aruanded ja peaaegu kõik viimastel aastatel tehtud regionaalarengut puudutavad analüüsid ütlevad, et Euroopa Liidu vahenditel on väga suur mõju. See tulenebki sellest: kui me võtame kas või selle, et 190 miljonit eurot on praegu plaanitud otseselt regionaalarengu toetamiseks – tuletame meelde, et kogu struktuurivahendite pakett on 3,7 miljardit – ja kui me 190 miljonit paneme regionaalarengu mõttes õigesti, aga mitu miljardit võimendab n-ö valeefekti, siis seal erilist tulemust ei ole ja ikkagi ebavõrdsus regionaalselt suureneb. Aitäh! Olen valmis küsimustele vastama.

16:48 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Teile on küsimusi. Jevgeni Ossinovski, palun!

16:48 Jevgeni Ossinovski

Aitäh, austatud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! No see on hea otsus. See on hea otsus, kahtlematult. Riik peab loomulikult rohkem tähelepanu pöörama – isegi Jürgen Ligile, näed, meeldib, selle üle on eriti hea meel – regioonide arendamisele selles olukorras. Aga samas ma ise mõtlen, et ääremaastumine on meil ikkagi nii tõsine probleem, et meil maakonnakeskused ääremaastuvad. Tegelikult tõenäoliselt ainult sellega, et me siin euroraha rohkem maale suuname – see on väga õige, nii tulebki teha –, me seda probleemi vist ei lahenda. Kuidas sulle tundub, kas me peaksime hakkama rääkima ka tõsisemast riigisisesest ümberjagamisest, riigieelarve tulu ümberjagamisest pealinnast mujale?

16:49 Lauri Läänemets

Aitäh! Ma olen sellega nõus, et võrdseid tuleb kohelda võrdselt ja ebavõrdseid ebavõrdselt. Kui me vaatame regionaalset ebavõrdsust, siis nüüd on küsimus selles, mis see üldine eesmärk on. Kui me igale poole ühtemoodi anname, siis areng võib küll edasi minna, aga vahe, see n-ö arengu erinevuste vahe jääb põhimõtteliselt täpselt samasuguseks. Euroopa Liidu vahendite puhul muidugi tegelikult toimub võimendus pigem Harjumaa kasuks, seal isegi ei jää see samasuguseks. Kui me soovime seda vahet vähendada, siis ei ole maailmas teistsugust lahendust, mina pole kuulnud, kui see, et sinna, kus on olukord kehvem, antakse rohkem. See puudutab nii riigisisest või riigi enda maksuraha ümberjagamist kui ka Euroopa Liidu vahendite ümberjagamist.

Muideks, igal maakonnal on tegelikult olemas ju arengukavad või arengustrateegiad. Ja ütleme nii, et kriitika nende kohta tihti on olnud selline, et sinna pannakse väga palju asju kirja ja fookused kohapeal on puudu. Aga põhjus, miks fookused kohapeal on puudu, seisneb esiteks selles, et tavaliselt, kui soovid mõnest Euroopa Liidu vahendite meetmest raha saada, siis tahetakse näha, et see on maakondlikult strateegiliselt oluline prioriteet. See tähendab, et kõik panevad oma asjad sinna kirja, kuna kohapeal keegi ei tea, millised meetmed tulemas on. 

Ja teine, veel olulisem põhjus on see. Kui me mõtleme, et on küll erinevad valdkonnad, on sotsiaalvaldkond ja on kultuur, kus toimetada saab – antud juhul mina keskenduksin selle eelnõu kontekstis töökohtadele ja ettevõtlusele, mitte nii palju teistele valdkondadele –, ja mõtleme, kui palju omavalitsused nendes maakondades tegelikult ettevõtlust või ettevõtluse arengut mõjutada saavad, siis seda on üpriski vähe. Seda, mida teha saab, teevad kõik omavalitsused Eestis ja teevad väga tublilt, selles mõttes, mis puudutab torusid, tänavaid ja kõiksugu ühendusi jms. Sellega tegeldakse ju väga tublilt. Aga kui me räägime sellest, et meil on vaja kasvatada näiteks piirkonnas mõne ettevõtte ekspordivõimekust, on vaja teha ära tehnoloogiline samm, et oleks võimalik paremini ja rohkem toota, siis selliste toetuste jaoks kohapeal raha ei ole. 

Kui me vaatame riiki, siis suur osa sellistest ettevõtlustoetustest teeb ka riik euroraha eest. Seni, kuni me kohapealset vajadust ei arvesta, jäävad need jutud sellest, et kohapeal võiks ettevõtluse arenguga tegeleda, selliseks ilusaks jutuks. Lihtsalt kohapeal võimekust neil omavalitsustel eriti ei ole. Võib-olla tõesti Tallinna linna eelarve võimaldaks midagi teha ja Tartu linna oma ka arvatavasti, aga ülejäänud Eesti omavalitsustele on see üpriski raske. Nii et ma olen täiesti seda meelt, et nii eurorahade puhul kui ka tegelikult selle maksuraha puhul, mida me kogume, kui me seda ümber ei jaga vähem edukate piirkondade kasuks, siis me seda vahet ka ei vähenda.

16:53 Esimees Jüri Ratas

Eduard Odinets, palun!

16:53 Eduard Odinets

Aitäh, härra esimees! Hea ettekandja, aitäh selle ettekande eest ja probleemikirjelduse eest! Aga võib-olla oleks paslik praegu seda probleemi kirjeldada ka mõne konkreetse näitega lõppevast perioodist. See eelnõu puudutab küll uut perioodi, mis meil algamas on, aga alati on hea kirjeldada, mis valesti on. Äkki on sul mõni näide lõppevast perioodist, kus esmapilgul tundub võrdne jagamine, kus kõikidel on võrdne konkurents, aga tegelikult, mis puudutab piirkondi, suurendab see oluliselt ebavõrdsust mööda Eestit laiali ning kasvatab konkurentsieeliseid Tallinna ja Tartu piirkonnas, nende kuldses ringis.

16:54 Lauri Läänemets

Aitäh! Ma võib-olla kõigepealt ütlen, et sellessamas seletuskirjas on, kes seda on lugenud, ka mõni näide toodud. Ma igaks juhuks kordan ühe näite üle, see on pärit Rahandusministeeriumi enda tehtud regionaalarengukava seirearuandest. Ja siin on näide, siin on kaks tabelit, üks tabel puudutab taristu arendamist ja teine puudutab ettevõtluse arendamist. Ma pigem peatun sellel ettevõtluse arendamisel. Siin on vaadatud ettevõtluse arendamise koha pealt järgmisi meetmeid: ettevõtte starditoetus, madala haridustasemega täiskasvanute tasemekoolituses ja ‑õppes osalemise toetamine, tööturu laiendamine uutele sihtrühmadele, uute tööturuteenuste pakkumine, teadus-ja arendusprogramm, nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondade investeeringud ressursitõhusasse tehnoloogiasse. Ja see loetelu on üpriski pikk.

Seesama aruanne ütleb, et valitud ettevõtluse arengu toetustest, mille projektipiirkond on selgelt määratletud maakondliku täpsusega, oli 2018. aasta lõpu seisuga väljapoole Harju- ja Tartumaad jõudnud vaid ligikaudu 20%. Vaid ligikaudu 20%. Ülejäänud 80% maandus sisuliselt Tallinnas, Harju- ja Tartumaal.

Ja taristu näide on siin: taristu arendamisele suunatud meetmetest 44% jõudis väljapoole kahte suuremat linnapiirkonda. Siin on mainitud, muideks, kui vaadata sisse sellesse nutika spetsialiseerumise meetmesse, midagi, mis on ka hästi huvitav. Mul on siin 2019. aasta lõpu seis, üks doktoritöö vaatles seda, et väga palju rahakasutamine enam n-ö suures pildis ei muutunud, see annab sellise tunnetuse, kuidas see raha jagunes. Mis puudutas koostööd ülikoolidega, siis jagati 16,4 miljonit Tallinnasse ja Tartusse. Ma rõhutan: see koostöö ülikoolidega oli mõeldud ettevõtete arendamiseks, mitte eelkõige ülikoolidele ettevõtluse arendamiseks. Ja seal ei olnud mitte ainult Tallinn ja Tartu eesmärk, vaid oli kogu Eesti. Aga sellest rahast maandus 96% Tallinnasse ja Tartusse.

Mis puudutas selle ettevõtluse arendamist selles nutikas spetsialiseerumises, siis oli 44,1 miljonit eurot, sellest 63% jõudis Harjumaale, Tartumaale 14% ja kogu Eesti sai 23%. Neid numbreid saab võtta veel ja veel. Tegelikult selles see ebavõrdsuse kasv seisnebki. Kui me teeme tavaliselt lihtsalt neid üleriiklikul konkurentsil põhinevaid meetmeid ning ei ütle ega näe seal ette, kas on regioonidele kehtestatud oma n-ö rahapott, ei muuda seal omaosaluse määrasid nõrgemate kasuks või üldse ei suuna raha teadlikult rohkem maapiirkondadesse ja väikelinnadesse, siis ebavõrdsus kasvab.

16:57 Esimees Jüri Ratas

Peeter Ernits, palun!

16:57 Peeter Ernits

Hea juhataja! Hea ettekandja! Oli kunagi üks selline mees nagu Kaul Nurm. Ja Vabaerakond oli ka kunagi üks erakond siin. Ma mäletan, kuidas Kaul kirjutas ja võitles aktiivselt Eesti kaheks jagamise eest: üks on see kuldne rõngas ja Tartu ka natukene selle ümber ning ülejäänud on vaene maa. Aga see lootus, et jagada Eesti kaheks, läks nagu vett vedama. Mis sa arvad, miks ta läks vett vedama? See praegune on iseenesest sümpaatne lähenemine, aga kuidas see lõpeb?

16:58 Lauri Läänemets

Aitäh! Ma täpselt ei tea, miks ta vett vedama läks. Kas puudusid analüüsid, et mõista seda olukorda? Sest me oleme, kui ma nüüd õigesti mäletan, vist 17 aastat, võib-olla vähem, Euroopa Liidu vahendeid kasutanud. Ma võin siin eksida, aga oleme päris-päris pikalt. Kas siis puudusid varasemad analüüsid või ...? Mina kipun pigem arvama, et kunagi puudus võib-olla poliitiline tahe. Usk sellesse, et vaba turg paneb kõik paika, see tegelikult ei tööta. Vaba turg lõpuni on võimalikult ebaõiglane, ta koondab alati ressursse sinna, kus need juba on, ja võtab reeglina ära sealt, kus neid ei ole. Antud juhul see kõik siin ka näitab, kuidas see niimoodi on läinud, selline lihtsalt vaba, ilma riigi sekkumiseta toimuv konkurents.

Kuidas sellega praegu läheb? Ma tahaks loota, et läheb hästi. Meil kõigil on võimalus täna seda eelnõu toetada ja valitsusele suuniseid anda. Ma tean, et Rahandusministeeriumis on väga palju inimesi, kes töötavad selle nimel, et kõik need põhimõtted, millest ma olen siin rääkinud, ka teoks saavad, aga mulle teadaolevalt ei taha kõik ministeeriumid hetkel veel sellega kaasa minna.

16:59 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Tundub, et teile on veel küsimusi. Riina Sikkut, palun!

16:59 Riina Sikkut

Aitäh, hea esimees! Lugupeetud ettekandja! Tegelikult need võimalused, et maapiirkondadele anda n-ö parem platvorm oma prioriteetide jaoks euroraha kasutada, on ju olemas. Võime diferentseerida seda omafinantseeringu määra, taotlusvoorudes anda lisapunkte või suunatagi need ainult maapiirkondadele. Juba meetme väljatöötamisel võiks arvestada sellega, millised on maapiirkondade huvid ja võimekus võrreldes linnaga. Kas praegu on valitsusel tehtud mingi otsus, näiteks et maapiirkonnad saavad madalama omafinantseeringu määra? Kas valitsuselt on tulnud signaal, et midagi nendest võimalikest instrumentidest hakatakse kasutama? Ja kui ei ole, siis tegelikult see, et Riigikogu annab suuna, mis Eesti pikaajalise arengu jaoks, tasakaalustatud arengu jaoks on oluline, ongi ju vältimatu.

17:00 Lauri Läänemets

Aitäh! Minu teada on – see ei puuduta nüüd kogu selle raha kasutamist – Rahandusministeeriumis, nagu ma enne ütlesin, palju inimesi, ametnikke, kes tegelevad sellega. Ma tean, et ka regionaalarengu otsesed toetused, osa sellest vähemalt, on plaanis sellisel kujul, et kohapealt saab rohkem kaasa rääkida ja mõjutada. See on seal plaanis. Sotsiaalministeeriumis on mõne meetme puhul täpselt samasugused plaanid. Nii et selles mõttes õiges suunas liigutakse.

Probleem on seesama, mis ma enne ütlesin: regionaalarenguks otse suunatakse Euroopa Liidu vahendeid 190 miljonit eurot, aga me jagame miljardeid. Kui 190 miljonit läheb õigesti ja miljard või kaks läheb n-ö vale mõjuga, lõpuks jaguneb valesti, siis sellel 190 miljonil ei ole erilist mõju. See peab olema läbiv joon.

Kui me vaatame sedasama eelnõu, siis me näeme, et see ei ütle valitsusele täpselt ette, kuidas ja milliseid meetmeid teha. See ütleb põhimõtted, millest lähtuda. Isegi, mis puudutab selliseid regioonipõhiseid meetmevoore, siin on ka öeldud: üldjuhul. Seal tõesti on osa Euroopa Liidu rahast, struktuurifondide vahenditest sellised, mida ei ole võimalik maale suunata, sest nad ongi mõeldud kas ülikoolile või meditsiinile või linnalisele piirkonnale. Loomulikult, seda me ei peagi mööda Eestit laiali määrima – ja me ei saagi seda teha, regulatsioonid ei luba. Aga kogu see põhimõtete loetelu siin ei piira valitsust ega ütle, kas neid meetmeid tuleb välja töötada üht- või teistmoodi, ta lihtsalt annab suuna – tuleb vaadata, et selline ebavõrdsuse võimendus kaoks ära. See on selle eelnõu oluline mõte.

Minu teada Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis on hetkel kõige vähem kaasa mindud selle mõttega, et selliseid regionaalseid põhimõtteid neisse taotlusvoorudesse sisse panna. See on kõige suurem probleem selles mõttes, et see eelnõu, veel kord rõhutan üle, ei puuduta eelkõige sotsiaalvaldkonda, kultuurivaldkonda ega tervishoidu, vaid puudutab töökohti. See puudutab ettevõtluse arengut. Ja pole midagi teha, ettevõtluse arengut mõjutavate meetmete väljatöötamine toimub just Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis. See summa on ka märkimisväärselt suur, mis selles valdkonnas järgmise kuue aasta jooksul – ütleme, 6 + 2 on veel jäänud – või selle perioodi jooksul välja jagatakse.

17:03 Aseesimees Hanno Pevkur

Jevgeni Ossinovski, palun!

17:03 Jevgeni Ossinovski

Aitäh! Ma teise küsimusena küsin ühe teema kohta, mida me sinuga oleme ka arutanud. See puudutab väljakutset, mis on ühtpidi maapiirkondade võimalus ja teistpidi aitab meid ka üleriigiliselt, nimelt kliimaeesmärkide saavutamise kontekstis. Tegelikult on maapiirkond ju üks suure potentsiaaliga koht, sest seal on maad. Ja selleks, et neid eesmärke saavutada, eriti hajusat elektrienergia tootmist, on seda maad vaja. Teistpidi on see ju ka riigi võimalus toetada, näiteks kaitsta maal elavaid inimesi ja sealseid ettevõtteid energiahindade kasvu vastu selle kaudu, et nad võiksid endale rohkem elektrit ise toota. Kaks asja korraga: riigi eesmärgid ja kohalik kasu. Aga ma vaatan, et praegu ei ole meil seal avatud ühtegi sarnast meedet, ei ühest ega teisest asutusest, millega toetada seda, et maapiirkonna ettevõtted võiksid ise endale elektrit toota.

17:04 Lauri Läänemets

Jah, aitäh! Minu teada ka pole praegu ühtegi sellist meedet avatud. Neid meetmeid võib tulla, aga hetkel mulle teadaolevalt – kui keegi [teab,] saab parandada – pole kõik meetmed veel valmis. Ja kuus aastat on ju pikk periood. Ma ei tea, et sellist maapiirkonnale otse suunatud meedet hetkel plaanis oleks. See oleks tegelikkuses väga oluline asi.

Näiteks, seesama esimene põhimõte, mis puudutab 350 lisamiljoni euro suunamist maapiirkondadele ehk nende meetmete tegemist vastavalt kohapealsele vajadusele, aitab lahendada ka sellist probleemi: kui inimesed kolivad suurlinnadesse, siis see tähendab seda, et ka palju teadmisi lahkub kohapealt. Tehke, mis tahate, osa piirkondi on väga võimekad ja need saavad hakkama, aga Eestis on kahte sorti teadmist maapiirkondadest ja väikelinnadest järjest vähemaks jäänud. Üks neist on võimekus majandusanalüüse koostada ja tulevikku ette näha vähemalt enam-vähem samal tasemel, mis ministeeriumides ja pealinnas tehakse, ning teine on järjest olulisemaks saav võimekus mõista kogu rohepööret ja kliimaeesmärkide saavutamist. Kui me mõtleme ainuüksi sellele, et meil sellel perioodil on kliimaraha kolm miljardit eurot, siis mina näen, et siin on uus ebavõrdsuse koht teadmiste koha pealt.

Olen suhelnud väga paljude omavalitsustega ja ma ütlen jälle, et mõned on väga tublid, teevad kliima-energiakavasid, planeerivad, mõtestavad, aga teised ei ole veel sinna jõudnudki. Nad pole veel isegi taibanud: nii suur hulk raha tuleb, mis mõjutab. Ütleme nii, et see kliimaraha ju ei ole ainult selleks, mis puudutab metsandust või transporti. Tegelikult see puudutab lõpuks väga palju ka ettevõtluse arengut ja töökohti.

Mul on küll mure selle koha pealt, mis saab nendest teadmistest, kuidas seda raha kasutada, kuidas seda raha küsida, kuidas osata planeerida ja vaadata, mis meie piirkonnas ettevõtlusega toimub, ning seal abiks olla. Kui need teadmised ka linnast välja ei liigu, siis me lõpuks järgmisena kuue-seitsme aasta pärast vaatame sellele perioodile tagasi ja siis tuleb jälle tõdeda, et kliimaeesmärkidega tegeldakse pealinna ümbruses ja Tartumaal hästi palju, aga ülejäänud Eesti on olnud loid selles kaasarääkimisel. Aga seal on ka omad põhjused ja neisse tuleb sisse vaadata. Selles mõttes on, ma arvan, ka see põhimõte hästi oluline.

Me ei kirjuta ette ka seda, kuidas valitsus täpselt need meetmed tegema peab, lähtudes kohapealsest vajadusest. See võib vabalt välja näha niimoodi, et mis iganes koostöövorm see on, sul saavad seal kokku kohapealne vajadus ja riigi vajadus ning selle järgi tehakse meetmed. Nii et ei pea olema ainult kohapealne vajadus. Ja tänane versioon – see, kus on ainult n‑ö riigi nägemus, sihuke suure pildi nägemus, mis ei ole ju alati vale, vaid enamasti on õige – lihtsalt ei tööta regionaalarengu kasuks.

17:08 Heiki Hepner

Aitäh, hea istungi juhataja! Austatud ettekandja! Ma küsin toetusmäärade jagamise kohta, mille aluseks on eelnõu punkti 2 järgi SKT ühe elaniku kohta. Kas teil oli ka arutelu all või mõttes, et võiks kasutada hoopis omavalitsuste tulubaasi, kuhu on tulumaks ja kogu tasandusfond ja toetusfond tervikuna lisatud? Või jäite te SKT juurde sel põhjusel, et vaadata maakonda tervikuna? Või mis teid tegelikult konkreetselt SKT kasuks otsustama pani? Miks just SKT, mitte näiteks omavalitsuste tulubaas, mida on tegelikult võimalik märksa täpsemalt määrata?

17:09 Lauri Läänemets

Aitäh! Omavalitsuse tulubaas võib peegeldada, aga ei pruugi peegeldada alati seda olukorda, mis selles piirkonnas on. Võib‑olla omavalitsus on liiga väike üksus, [et see aluseks võtta,] kui me meetmeid hakkame välja töötama. Pigem tuleks vaadata kas maakonda või isegi piirkonda, see oleks palju suurem. Jah, me ei ole ette öelnud, kuidas seda tegema peaks, aga me eeldame, et valitsus ei tee ka [otsuseid] omavalitsuste kaupa, vaid pigem vaatab suuremalt, piirkonna kaupa. See on mõttekam, sellepärast et neid teadmisi, nagu ma enne ütlesin, jälle kohapeal [ei pruugi olla]. Ehk küsimus on see, kas igas omavalitsuses üldse on võimalik nii palju neid teadmisi kohapeale saada või kohapealt leida, et kõiki neid keerukaid protsesse läbi teha. Pigem on loogika selline: kindlam on seda teha maakonna tasandil või kindlam on teha seda isegi regiooni tasandil. Aga see võiks olla jälle valitsuse enda otsustada. Tähtis on põhimõte.

17:10 Aseesimees Hanno Pevkur

Eduard Odinets, palun!

17:10 Eduard Odinets

Aitäh, härra aseesimees! Lugupeetud ettekandja! Üks küsimus painab mind. Kõik need asjad, millest me täna räägime, tulevad ühest majast, Rahandusministeeriumist. Regionaalarengu strateegia koostavad nemad Rahandusministeeriumis. Nemad teevad neid aruandeid, eks ju. Ka nemad planeerivad kõiki neid meetmeid, mis peaksid regionaalarengut toetama ja võrdsemaks tegema kõik meie piirkonnad, me ei ole nii suur riik, eks ju. Milles siis ikkagi küsimus on, et me kõigi nende 15 ja rohkema aasta jooksul, kui me oleme Euroopa vahendeid rakendanud, ei ole suutnud siiamaani seda raha õigele rajale suunata, kuigi kogu see teema tuleb ühest ja samast majast? Kas küsimus on poliitilises tahtes? Kas küsimus on ametnike saamatuses? Või kehtib siin sama põhimõte, et igaüks, iga omavalitsus, iga piirkond vaadaku ise, kuidas hakkama saab, ja kui ei saa, siis on ise loll? Milles on küsimus? Miks me isegi sama maja piires ei suuda kokkuleppeid saavutada?

17:11 Lauri Läänemets

Aitäh! Nii keerukale küsimusele on väga keeruline vastata. Ma kindlasti seda ühte ja täiesti õiget vastust ei tea. Kui me vaatame, kuidas kogu seda Euroopa Liidu vahendite rahastust planeeritakse, siis riigil on eesmärgid, need on riiklikud eesmärgid, meil on mingis valdkonnas vaja saavutada mingisugused tulemused, need on meil riiklikes arengustrateegiates kirjas. Seal on tegelikkuses konflikt. Ja see on valikute küsimus. Selles mõttes on konflikt, et riik võib oma eesmärgi saavutada, aga kohapeal teatud piirkonnas võib toimuda sellessamas valdkonnas tagasiminek. See on võimalik, kas või majandusarengu mõttes, näiteks Harjumaal loodav väärtus võib oluliselt suureneda, aga mujal võib see oluliselt väheneda. Tegelikult nii ongi kogu aeg juhtunud. Kuna Harjumaa on nii suur, siis ta võib selle riikliku eesmärgi üksi või mõne teise piirkonnaga kahasse saavutada, aga see ei tähenda, et see toimub üle Eesti ühtlaselt. Ja see ei tähenda ka seda, et ülejäänud Eesti saab sellesse panustada, seal võib kaotusi olla. Ehk kogu aeg on valikud.

Ja teine asi, kui me läheme ajas tagasi eelmisesse perioodi või üle-eelmisesse perioodi, siis kahtlemata meil tookord oli oluliselt vähem kogemust nende finantsvahendite kasutamisega. Tänaseks on, ma julgen öelda, päris palju analüüse tehtud, tänaseks on päris palju seda uuritud ja tänaseks näitavad numbrid väga selgelt, kuidas need asjad lähevad. Nii et nüüd peaks häirekellukene kõvasti tilisema ja me peaksime seda asja teistmoodi vaatama. Nüüd on olemas sisend, et teha neid otsuseid teistmoodi. Ja nüüd, ma ütlen, on tõesti tahte küsimus, kas leidub poliitilist tahet, et mõelda ka selle regionaalse arengu peale, või on lihtsalt prioriteet riigi üldine areng, mis tähendab, et ülejäänud Eestile öeldakse sisuliselt: tšau-pakaa, saage ise hakkama! Sest midagi pole teha investeeringute koha pealt, eriti kui on investeeringud ettevõtlusesse, Euroopa Liidu vahendid on kõige suurem ressurss, mida me kasutame. Mitte midagi pole teha. Ja kui meil kõige suurem ressurss, mida me laiali jagame, mööda riiki jaotub valesti, siis on tal ka ebavõrdsust suurendav mõju.

17:14 Aseesimees Hanno Pevkur

Indrek Saar, palun!

17:14 Indrek Saar

Aitäh! Hea ettekandja Lauri! Äsja on nii õiguskantsler kui ka president öelnud ning avalikkuses on olnud diskussioon sel teemal, kuhu me oma riigieelarvega oleme jõudnud. Parlament enam väga täpselt aru ei saa või kohati üldse ei saa aru, mis seal riigieelarves siis tegelikult sees on ja mis mitte. Ja kui me vaatame euroraha summasid, siis need tekitavad aeg-ajalt mulje, et on hoomamatud miljardid. Ei ole ka mina täheldanud, et me siin Riigikogu saalis oleksime nendesse süvenenud ja rääkinud, mis nende eest siis tegelikult saab ja mis meie ühiskonnas selle raha eest juhtub. Kuidas sulle tundub, kas see protsess võiks kuidagi teistmoodi välja näha või on see, kuidas me euroraha kasutame, piisavalt selge nii parlamendi kui ka avalikkuse jaoks ja need vahendid selgelt eesmärgistatud?

17:15 Lauri Läänemets

Aitäh! Põhimõtteliselt seda see eelnõu osaliselt proovib ju teha, seda lünka või puudust tasandada. Kui mõelda, kuidas Euroopa Liidu finantsvahendite planeerimine käib, siis see võis toona olla – jällegi, ma räägin sellest ajast, kui Eesti liitus Euroopa Liiduga – mingitel põhjustel mõistlik, aga ma arvan, et praegu see mõistlik ei ole. See käib ju sedamoodi, et valitsus peab Euroopa Komisjoniga läbirääkimisi ja siis teeb seal plaani rakenduskavaks. Ja tõesti öeldakse, et strateegia "Eesti 2035" erinevad strateegiad on aluseks, kuidas seda rakenduskava tehakse. Tegelikult valitsus kooskõlastab rakenduskava struktuurivahendite, kõikide nende miljardite kasutust Euroopa Komisjoniga. See protsess peaks praeguseks olema enam-vähem lõpule jõudnud. Mure on lihtsalt selles, et meie siin parlamendis pole mitte ühtegi korda rääkinud nendest miljarditest, mis lähevad järgmise kuue aasta jooksul kasutusse. Ja ühel hetkel tuleb meile struktuuritoetuste seadus. See on hästi bürokraatlik dokument, mis ütleb ära, kes on taotleja, kuidas kontrollitakse Euroopa Liidu rahade kasutamist jne. Me saame olla selle poolt või vastu. Ja siis hakkavad tulema meetmed. Siis hakkavad tulema meetmed, põhimõtteliselt valmis meetmed, küll mitte meetmed paberil ehk otsustamiseks, vaid meetmete põhimõtted riigieelarve kaudu. Iga kord saame me jupikaupa midagi heaks kiita, tagasi lükata või öelda, et teeme nendega nii või teeme naa. Rohkem Riigikogu väga selle raha suunamisel kaasa ei räägi.

Minu arvates on see täpselt sama suur või isegi suurem probleem kui riigieelarve, mis on tehtud ka nii ümmarguseks, et vähemalt sellesse dokumenti, mis meile siiamaani viimastel aastatel on esitatud, sisse või peale vaadates ei saa keegi sellest aru. Euroopa vahenditega on sama suur probleem. Mina julgeksin öelda, et parlament sisuliselt neid põhimõtteid või suundi ei otsusta. Need paneb paika valitsus, läbi räägib valitsus ja meie oleme siin lihtsalt selleks, et n‑ö koputada. Käime riigieelarvete kaupa neid asju koputamas. Tõesti, kaasamisringid tehti, ka sotsiaaldemokraatide fraktsioon saatis põhimõtteliselt needsamad põhimõtted, millest lähtuvalt võiks neid vahendeid planeerida. Ja tõesti, strateegiast lähtuv planeerimine on ka väga oluline asi. Aga ütleme niimoodi, et strateegiatesse ei ole kas või regionaalarengu põhimõtteid sellisena sisse kirjutatud. Riigikogu kahjuks selles kaasa ei räägi. Selle koha pealt oleme kummitemplid. Ma arvan, et kui see eelnõu leiab toetust, siis me muudame seda olukorda päris oluliselt. Ja ma arvan, et tuleks kaaluda tulevikule mõeldes ka seda, et järgmised rahastusperioodid võiksid alata teistmoodi, need võiksid alata debatiga parlamendis. Me võiksime arutada, kuhupoole me vaatame ja kuhupoole me liikuda tahame. Seejärel võiks valitsus minna konkreetsematesse läbirääkimistesse Euroopa Komisjoniga.

17:18 Aseesimees Hanno Pevkur

Andres Metsoja, palun! 

17:18 Andres Metsoja

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Ma julgeksin nimetada seda ikkagi appikarje eelnõuks, selles mõttes, et Riigikogu annab otseselt käsu midagi ette võtta ja natukenegi seda regionaalselt vaadet tasakaalustada. Aga äkki ta on samal ajal natuke ka ikkagi sihuke lõputu lootmine dopingule? Minu arvates riik on selline struktuur, millel on väga suur võim ja võimsus suunata arengut, tehes iga päev otsuseid, nii nagu Soome on teinud, võttes väga selged eeskujud: kui meil on tulemas tuulepargid, siis me koolitame kuskil välja tuulepargi ehitajaid ja tehnikuid, kui me ütleme, et tulevikuenergia on vesinik, siis lepime kokku, et kusagile tuleb vesinikujaam, töötame selles suunas jne. Kuidas teile tundub, kas me äkki jätame jälle selle olulise sammu vahele, jätame korvamata senised kahjud, kas või maamaksu näol omavalitsusele, rikkuse kogume linna, aga vaesuse jätame maale? Äkki me teeme ikkagi jätkuvalt midagi valesti selles võtmes ka?

17:19 Lauri Läänemets

Aitäh! Ma olen nõus selle loogikaga, et ka kõigis teistes küsimustes tuleks selliseid otseseid suunavaid valikuid teha, mitte ainult Euroopa Liidu vahendite puhul. Mis puudutab omavalitsuste tulubaasi, siis näiteks vaatab meile väga selgelt vastu see probleem, et kui tööealised inimesed koonduvad suurlinnadesse, siis maapiirkondadesse jääb niigi vananeva rahvastikuga riigis oluliselt rohkem eakamaid inimesi. Me teame, kuidas on meetmed, mis omavalitsuste sissetuleku erinevusi tasandavad, üles ehitatud. Seal on koefitsiendid, nii et juhuslikult vanemad inimesed koefitsiendina annavad kõige väiksema tõuke sellele rahastusele. Ehk elanikkonna vananemine toob kaasa ka näiteks omavalitsuste tulubaasi vähenemise ja kõik muud asjad.

Aga euroraha puhul dopingu kohta kaks mõtet. Esiteks, ma arvan, et kui me ütleme, et suuname regionaalarengusse raha rohkem ja teadlikumalt, või vaatame vähemalt, et see tasakaalustatult mööda riiki laiali jaguneks, siis seda selles mõttes dopinguks ei saa nimetada, et see raha on nagunii meil olemas, me seda kasutame, on ju. Pigem on see praegu tugi liiga palju sellistele edasi arenenud või kiiremini arenevatele piirkondadele, mitte aga aeglasema kasvuga piirkondadele. Ja teine dopingu probleem, mis puudutab ka seda uut perioodi, on see, millele riigikontrolör on vist juba aastal 2017 viidanud, et väga palju Euroopa Liidu vahendeid kasutatakse riigi püsikulude rahastamiseks. Ja see on üks suur probleem. See selles mõttes on doping, et kui me võtaksime püsikuludelt ära Euroopa Liidu vahendid, siis suure tõenäosusega selguks, et praegune maksusüsteem ja see, kuidas riik toimib, ei ole järjepidev. Seal on arvatavasti vaja mingeid muutusi teha. Asjaolud läksid teistmoodi – ennustus oli, et neid suuri muutusi on vaja juba selleks perioodiks teha, aga meil on paremini läinud. Nii suurt raha vähenemist pole toimunud, pigem on kriisid ja rohepööre meile võimalusi juurde andnud, aga järgmiseks perioodiks tuleb midagi kindlasti ette võtta, sest sellise dopingu peal ka kaua ei püsi.

17:22 Aseesimees Hanno Pevkur

Heiki Hepner, teine küsimus, palun!

17:22 Heiki Hepner

Aitäh! Minu küsimus seondub ikkagi võimaliku toetuste kasutamise ja tõesti ka rohepöördega. Kuidas te näete, mis rolliga me peaksime arvestama just rohepöörde kontekstis ja kas ka selline asi nagu puidu rafineerimise tehas sobiks sellesse plaani?

17:23 Lauri Läänemets

Aitäh! Puidu rafineerimise tehas konkreetselt, no eks see on siis selle hetke valik, kuidas või mismoodi seda teha tahetakse. Põhimõtteliselt loomulikult iga selline ettevõtlusvorm sobib eurorahade plaaniga. Küsimus on lihtsalt selles, kas ja kuidas ta riiklikke eesmärke aitab saavutada. Seda otsust tuleb sellel ajahetkel kohapeal vaadata, enne kui neid asju tehakse. Aga kogu selle rohepöörde kontekstis, ma arvan, on väga oluline siin neid põhimõtteid otsustada. Seesama asi, mis ma ennist juba mainisin, lisaks nendele põhimõtetele, lisaks raha suunamisele piirkonda, tähendaks selliste põhimõtete heakskiitmine ja nende järgi toimetamine ka seda, et valitsusel ja riigil on võimalik anda oma kompetentsi kohapeale rohkem, seda teadmist, mis on ministeeriumides. Kui sa pead hakkama kohapealseid vajadusi ja riigi vajadusi ühildama, no siis sa pead kellegagi ühe laua taga istuma. Ilmselgelt on riigil analüüsivõimekus ja ettenägemisvõimekus mõnes valdkonnas  parem kui omavalitsustel või maakondades omavalitsusliitudel ja arenduskeskustel, seetõttu me saame seda toetada.

Rohepööre. Ma arvan, et tegelikult on väga palju valdkondi või tegevusi, mis võiks maapiirkondades ka seda efekti anda. Ma lihtsalt mõtlen näiteks Järvamaa peale – suurfarmid ja biometaan, biometaani tootmine, see on roheline kütus, nii et potentsiaal on olemas. Küsimus on jälle selles – no ettevõtjad oskavad seda märgata –, kas omavalitsus oskab. Võib-olla on seal väiksemad ettevõtjad, kes ei ole sellele mõelnud. Siis võib seal kohapeal olla näiteks vajadus mingite meetmete järgi, mis tõukab ka väiksemaid ettevõtjaid kaasa mõtlema ja tegutsema, kindlustades kohapealseid töökohti. Nii et potentsiaali on.

17:25 Aseesimees Hanno Pevkur

Helmen Kütt, palun!

17:25 Helmen Kütt

Suur aitäh eelnõu tutvustamise eest! Ma võin öelda, et teatud ministeeriumides, näiteks Sotsiaalministeeriumis, on siiski olnud sellist vaadet, mis arvestab asju üle-eestiliselt. Näiteks, erivajadustega inimeste kodude rajamine, kuigi see on riigi pakutav teenus – võeti Eesti kaart ette ja vaadati, et need kodud paikneksid siiski nii, et teenus oleks igal pool kättesaadav. Samamoodi on olnud tervisekeskuste loomisel, kui on vaadatud tervikut. Kas sa oskad tuua veel mõne hea näite – kindlasti sa enne selle eelnõu tegemist vaatasid rohkem asju üle – mõnest ministeeriumist, kes on [mõelnud] niimoodi tervikuna? Veel kord: need näited puudutasid riigi teenuseid ja riigi pakutavat, kus oli arvestatud regionaalset mõõdet, aga kas on mõni ministeerium veel, mida [heaks] näiteks tuua?

17:26 Lauri Läänemets

Jah, kindlasti iga ministeeriumi vastutusalas on ka positiivseid näiteid. Loogika on küll natukene teine, aga väga hea näide on Maaeluministeerium. Siin on ka näide toodud: 2018. aasta aprilli seisuga ligemale 80% toetustest, mis puudutasid maaelu arengukava elluviimist, läksid väljapoole Harju‑ ja Tartumaad. Nii et seal on oluline mõju kindlasti olnud. Ja neid näiteid on tuua kõigil ministeeriumidel. Ehk selle eelnõu puhul ei saa öelda, et keegi pole varem midagi teinud. Seda me ei väida. On tehtud, on väga häid asju tehtud, aga kui me vaatame suurt pilti ja loeme seda, mis uuringud ütlevad, eriti struktuurivahendite kohta, siis kahjuks on [nii mõndagi] valesti läinud. Ega ei saa ju öelda, et mõni ministeerium on teinud varem meetmed selliselt, et tahaks anda ainult Tallinnale ja Tartule või Harjumaale ja Tartumaale. Ei ole. On tehtud sellessamas loogikas, et on üleriiklik konkurents, ja heas usus, et nüüd kõik küsivad toetusi, aga kahjuks on läinud niimoodi, et võimekamad on lihtsalt selle raha ära võtnud. Võib-olla kõige parem näide halvas mõttes ja ka heas mõttes on KredExi korterelamute rekonstrueerimise toetus. Me kõik mäletame, aastaid tagasi, kui voor välja kuulutati. Minu arvates oli nii, et minutitega taotleti see raha ära. Ja kahjuks olid enamik taotlejatest pigem Tallinna linna korteriühistud, kes olidki võimekamad, suuremad jne. Pangast oli neil kergem laenu saada, kõik asjad, kõik projektid olid valmis, vajutati seda nuppu ja küsiti see raha ära. Praegu jagab KredEx sama põhimõtte järgi, mis on siin [eelnõu punkt] nr 3 – Eesti on jagatud viieks regiooniks ning ei ole võimalik niimoodi, et Tallinn võtab näiteks Lõuna-Eesti raha ära, vaid Lõuna‑Eesti jaoks on mõeldud n-ö oma pott ja sealt jagatakse. Ehk ka Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeeriumi all on häid näiteid. Ma loodan, et ma ei eksi, vist peaks ikka Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeeriumi all olema see meede, nii et seal on ka häid näiteid.

17:28 Aseesimees Hanno Pevkur

Heljo Pikhof, palun!

17:28 Heljo Pikhof

Aitäh! Austatud eelnõu 390 ettekandja! Ma kõigepealt tänan teid väga põhjaliku tutvustuse eest ja ka väga heade vastuste eest siin saalis, aga mul on ka küsimus. Kui Riina Sikkut küsis tallinlasena, siis mina küsin tartlasena. Kuidas on ikkagi tagatud piirkondade õiglase kohtlemise põhimõte raha suunamisel? Ja kui me hakkame mingeid piirkondi eelistama, siis kas see ei riku võrdset kohtlemist? Ma loodan, et te oskate sellele küsimusele hästi vastata. 

17:29 Lauri Läänemets

Aitäh! Nii nagu ma ütlesin, see põhimõte peaks olema nii, et võrdseid koheldakse võrdselt ja ebavõrdseid ebavõrdselt. Ehk siis neid, keda on vaja aidata ja toetada, toetatakse rohkem, ning neid, keda ei ole vaja toetada ja kes saavad ise hakkama, vähem. Tegelikult seesama põhimõte siin on ka. Aga mõtleme üldse sellele hästi suurele pildile ja kuludele, toon mõned näited. Kui töökohad kaovad piirkonnas ära või ei ole enam oskustele vastavat tööd, siis tihti inimesed liiguvad suurematesse piirkondadesse, enamasti linnapiirkondadesse. Riigi mõistes kulud tegelikult kasvavad. Isegi kui need inimesed ei koli ära – üks võimalus on see, et nad ei koli ära, vaid jäävad sõitma –, siis kasvavad kulud nii inimese jaoks ehk transpordile kui ka riigi kulud, mis puudutab näiteks teede kasutamist. Kui linnadesse kolitakse, tuleb juurde ehitada taristut, tuleb ehitada uusi kodusid, hooneid ja kõiki selliseid asju, mis meil üle Eesti juba niikuinii olemas on. Need, mis üle Eesti on, jäävad kasutamata või siis kasutatakse neid oluliselt vähem. Riigi mõistes suures plaanis pead sa ju lisainvesteeringuid tegema ja see muudab võib-olla elu palju kallimaks.

Hea näide on tegelikult väiksemad koolid ja hariduse rahastamine või õpetajate puuduse probleem, millest väga palju räägitakse. Meil põhimõtteliselt on põhikoolid üle Eesti alles jäänud, aga kuna paljud inimesed on kolinud linnaregioonidesse elama, siis sinna on tulnud rahvast juurde, sinna on tulnud noori peresid juurde ja lapsi juurde ning selle tulemusena on avatud päris palju koole ja avatakse ka edaspidi. Nüüd, nendes varasemates koolides õpetajate kohad säilivad, õpetajad peavad olema seal. Tegelikult me loome aga üle Eesti koole juurde ja me võimendame otseselt õpetajate puuduse probleemi.

Kui me vaatame, mis praegu lahendus oleks, siis valitsuse lahendus tundub olevat see, et hakkame väiksemaid koole kärpima. Aga see ei ole ju kohaliku piirkonna probleem, et inimesi seal vähemaks jääb, see on, ütleme nii, riigi regionaalpoliitika suur puudus või tühimik. Tegelikult inimesed on tihti sunnitud piirkonnast lahkuma, kuna seal lihtsalt ei ole tihtipeale neid võimalusi, mida nad tahavad. Selle tõttu, et meil on kogu see protsess läinud nii vildakalt, riigi arengu mõttes, satuvad näiteks väikesed koolid praegu löögi alla. 

17:32 Aseesimees Hanno Pevkur

Peeter Ernits, palun!

17:32 Peeter Ernits

Hea juhataja! Hea ettekandja! Noh, see plaan, jagada Eesti kaheks, läks nagu luhta. Praegune soov suunata rahajuga teise Eesti poole, on sümpaatne, aga minu küsimus on, kas ei või juhtuda, et süda jääb seisma lihtsalt, sest rahajuga nii suur. Kas see 10% ühtekuuluvusfondist on siis niimoodi klatitud, et see on see õige, siis süda seisma ei jää ja raha ei jää kasutamata, või võiks äkki olla 20% või 5%? Kust see 10% võetud on?

17:33 Lauri Läänemets

Aitäh! See 10% on eelnõu esitajate analüüs ja tunnetus. Minu enda isiklik arvamus oleks see, et loomulikult see number peaks olema suurem. Siin eelnõus on kirjas õnneks "vähemalt 10%", nii et tegelikult valitsus saab, kui lähtuda Riigikogus kinnitatud põhimõtetest, oluliselt rohkem regionaalsesse arengusse panustada, nii et ei pea olema 10%. Suure tõenäosusega oleks 5%, kui me mõtleme miljardite ja sadade miljonite peale, liiga vähe. Ja 350 miljonit 190-le lisaks, no siis hakkab see summa juba sinna kolmandiku poole struktuurirahadest liikuma, sellel võiks olla efekti, sest osa raha siiski selliste üleriigiliste taotlusvoorudega liigub ikkagi maapiirkondadesse, ei ole ainult niimoodi, et ta jääb linnadesse. Kui see sinna juurde arvestada, siis arvatavasti seal seda efekti on. Teadustööd selle kohta pole teinud, milline see summa täpselt olema peab, aga see on selline põhimõtteline poliitiline valik. Meile teeb kindlasti rõõmu, kui eelnõu kohta tehakse muudatusettepanek ja toetatakse oluliselt suurema summa regionaalarengusse suunamist.

17:34 Aseesimees Hanno Pevkur

Aivar Kokk, palun!

17:34 Aivar Kokk

Hea juhataja! Hea ettekandja! Mul on selline küsimus. Siin enne Peeter ka küsis, kas 10% on palju või vähe. Eks see ole alati vaataja silmades. Aga eesmärk on ettevõtluse arendamine ja töökohtade loomine. Oskad sa mõne näite ka tuua, mis need asjad võiksid olla, mida võiks selle raha eest teha? Ja kas see raha jaotus võiks olla ka sellisel moel, et kuna me teame iga omavalitsuse võimekust, siis see 10%‑le vastav summa olekski omavalitsuste vahel ära jaotatud ja samas oleksid eesmärgid paigas, mille jaoks see on, kas infrastruktuuriks või millekski muuks? Ettevõtluse toetus on alati ka natukene küsimärgiga asi. Ei tohiks tekkida sellist konkurentsi ebavõrdsust, et kuskil valdkonnas antakse riigi raha, aga keegi teine peab tegema oma vahenditega.

17:36 Lauri Läänemets

Jah, aitäh! Nüüd, milleks konkreetselt seda raha kasutada? Tegelikult peaks valitsus piirkonna vajadusi arvestades kohapealsete inimestega selle tulemuseni jõudma. Aga põhimõte on ju sama, selles mõttes, et me teeme täna lihtsalt üleriiklikke meetmeid. Kui meil on vaja näiteks ettevõtete ekspordivõimekust suurendada ja me teeme üleriikliku meetme, siis me saame arvestada, kas teha näiteks selline toetusmeede, mis püüab võtta mingisuguse Eesti keskmise. See tähendab, et Tallinnas võib liiga väheks jääda ja Valgamaal võib liiga palju neid nõudmisi olla. Me võime aga sedasama meedet teha ju ka selle loogikaga, et me läheme Lõuna-Eestisse ja vaatame, mida seal sel juhul, kui me tahame ettevõtete ekspordivõimekust kasvatada, konkreetselt kõige rohkem on vaja. Me disainime selle meetme selle piirkonna vajaduse järgi. See võib olla turismis, see võib olla mis iganes valdkonnas niimoodi, et on põhimõtteliselt sama loogika: seda arvesse võttes, mida me teeme praegu riigi tasandil eesmärke saavutades, me täidaks rohkem kohapealseid vajadusi.

17:37 Aseesimees Hanno Pevkur

Jaak Juske, palun!

17:37 Jaak Juske

Aitäh, auväärt eesistuja! Hea Lauri! See on kahtlemata väga vajalik algatus ja eelnõu. Ma hakkasin mõtlema, et kui me 30 aastat tagasi oma riigi taastasime, siis oli meil kõigil unistus, et võiks elada vähemalt sama hästi kui Euroopa Liidus või toonases Euroopa Ühenduses. Toona tundus see kahtlemata ilus unistus. Nüüd, 30 aastat hiljem me pealinnapiirkonnas elame üle Euroopa Liidu keskmise, samas ülejäänud Eesti on sellest veel väga suure sammu kaugusel. Minu arust meil võikski olla selline rahvuslik eesmärk, et me järgmise kümnendiga aitame ka ülejäänud Eesti järele, nii et elaksime üle terve Eesti vähemalt Euroopa Liidu keskmisel tasemel. Kuidas see eelnõu aitaks kaasa selle eesmärgi saavutamisele?

17:37 Lauri Läänemets

Aitäh, lugupeetud Juske! See tuletas mulle meelde, et mul jäi vastamata Peeter Ernitsa küsimuse teisele poolele või õigemini esimesele poolele. Mul nüüd tuli meelde, mul läks see enne meelest ära. Põhimõtteliselt sama asi, mis ma tahaksin öelda, mis puudutab seda, kas süda jääb seisma või mitte. Jällegi, Riigikogu Arenguseire Keskus on väga tänuväärset tööd teinud ja pole analüüsinud mitte ainult Eesti regionaalarengu suundi ja olukorda, vaid võtnud arvesse ka ülejäänud Euroopa näiteid lahendustest, mida on proovitud teha ja milline on mõju on olnud. Seal on üks väga lihtne järeldus, mida tegelikult peaks arvestama ka siin, meil Eestis, ja seda me kõik teame – vanarahvas või ma ei tea, kes seda juba ammu on kasutanud –, see on see, et kett on ikkagi nii tugev, kui tugev on keti kõige nõrgem lüli. Ehk muu maailma praktika põhjal majanduskasv ühel hetkel pidurdub, kui teatud piirkonnad enam kaasa ei tule, ei suuda kaasa joosta. Kui üks piirkond läheb eest ära ja teised ei suuda järele minna, siis majanduse areng lihtsalt hakkab selle tõttu pidurduma. Me teame ka, et ühel hetkel pead võib-olla hakkama rohkem toetusrahasid sotsiaalvaldkonda või mujale nendes piirkondades suunama ja siis seal tekivad sellised reaktsioonide ahelad või sündmuste ahelad, mis võib-olla ei võimalda selles piirkonnas enam isegi seda potentsiaali, mis olemasolevatel inimestel on, nii hästi ära kasutada. Ehk süda jääb riigil seisma pigem siis, kui me jätkame pealtvaatamispoliitikat ja kõik koondub Harju- ja Tartumaale – siis jääb süda seisma.

Ja see küsimus, et kas ... Mul läkski vist juba meelest ära see lõpp. (Saalist täpsustatakse.) Jaa, see aitab arvatavasti päris palju kaasa, sest nagu ma ütlesin, Euroopa Liidu vahendid on ühed suurimad ressursid, mida riik saab investeeringute ja arengu suunamiseks kasutada. Kui me neid ei kasuta teadlikult ka regionaalse ebavõrdsuse vähendamiseks, siis ega meil ei ole väga palju mingeid muid vahendeid, mida kasutada. Enamik meie maksudena kogutavast rahast on ju ka põhimõtteliselt ära otsustatud, ega seal mingisuguseid selliseid sadades, sadades, sadades või miljardites algatusi toimunud ei ole ja suure tõenäosusega on neid ka väga raske teha. Nii et lihtsam on Euroopa Liidu vahendeid õigesti suunata.

 

17:40 Aseesimees Hanno Pevkur

Tarmo Kruusimäe, palun!

17:40 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Hea ettekandja! Ma tahtsin küsida, kas on ka mõeldud selle võimaliku MTÜ-de turismi peale, mis tähendab, et võib-olla hea seltskond Tallinnas taotleb seda, et saaks pintsakule nööbi külge õmmelda, aga sarnane MTÜ on seal kuskil meie lõunaosariikides, kus nemad soovivad jälle nööbile pintsakut juurde õmmelda. Sellest, kui palju see võiks mõjutada otsustusprotsessi, me saame aru. Aga kas te olete arvestanud ka sellise võimalusega, et üsna mitmedki MTÜ-d loovad endale nn partner-MTÜ?

17:41 Lauri Läänemets

Aitäh! Meie mõte puudutab ikkagi töökohtade loomist või olemasolevatel töökohtadel mingisuguseid arengusuundi. Tegemist on ettevõtlusega, ma arvan, et MTÜ-d ei peaks üldse sinna alla minema. Ja ma isiklikult arvan, et väga raske on mõelda, et mõni kergliiklustee läheb ettevõtluse arendamise meetmete alla. See on ikkagi pigem selline klassikalisem lähenemine, et kui sul on ettevõte, sa teed midagi, sa toodad midagi või sa alustad ja tahad kuskile jõuda, siis siht peaks siin pigem see olema. Ma usun, et MTÜ-d peaks siit välja jääma, vähemalt lähtudes sellest loogikast, mis puudutab töökohti.

17:42 Aseesimees Hanno Pevkur

Merry Aart, palun!

17:42 Merry Aart

Aitäh! Selle otsuse eelnõu idee on ääretult hea ja seda toetan sada protsenti. Aga ma tahaks lihtsalt öelda, et kui meil ei ole tasakaalustatud mõtlemist ja sotsiaal-majanduslikke analüüse kõikide nende asjade aluseks, siis me ei saavuta tegelikult midagi. Meie eufooriline loodushoid on viinud meid selleni, et me paneme maainimesed toetustest sõltuma või lähevad need, kellel saab villand sellest asjast, sealt lihtsalt minema. Hea näide on Alutaguse, kus kaitseala pärast tegelikult toimub iseenesest nagu teine küüditamine. Ilma häbenemata ma julgen seda öelda, olen seal käinud ja näinud neid asju. Ja mul on väga kurb tegelikult. See on ilma mõtlemata tehtud asi.

Aga ma tulen nüüd selle juurde, et juttu oli meetmetest ja sellest, kas neid üldse on. Tegelikult meetmeid on ju praegu väga palju. Iseasi on see, milliste reeglite alusel need meetmed saavad paika. Minu küsimus. On Euroopa Liidu raha, on Euroopa Liidust tulenevad reeglid ja eesmärk on väga õige, aga sageli juhtub praktikas nii, et välja kukub nagu alati. (Juhataja helistab kella.) Mis annaks kindluse, et selle eesmärgiga saavutatakse oodatud tulemus, ja mida me peaksime arvestama, et tulemus tuleks, kui see seadus tuleb?

17:43 Lauri Läänemets

Aitäh! No esimene eeldus on see, et peab olema tahe. Inimeste tahtest, inimeste põhimõtetest ja väärtushoiakutest tavaliselt tulenevad teod. See on kõige esimene eeldus. Mul hetkel ei ole põhjust kahelda, miks meil siin saalis näiteks seda tahet ei võiks olla ja miks valitsusel seda tahet ei võiks olla, kuigi ma tean, et vahepeal – hetkel näiteks – on valitsusel raskusi selle tahte leidmisega, on ju. Osaliselt sellepärast see eelnõu siin ka on, aga ma usun, et kuskil neil see tahe võiks siiski olla, kui nad süüviks neisse asjadesse. Aga ma arvan, et põhimõtted võiksid olla need, mis viivad kogu selle protsessi ikkagi sellele rajale, et need meetmed ja hoiakud kujuneksid õigesti. No poliitikas ongi alati ikkagi tahte küsimus. Ma arvan, et on väga oluline, kui on nii suured summad ja nii suur mõju – lõpuks on rahal alati suur mõju, suurel rahal on eriti suur mõju –, et parlament oma seisukoha kujundab ja seda ka valitsusele väljendab. Ma usun, et sellel oleks oluline mõju.

17:45 Aseesimees Hanno Pevkur

Aivar Sõerd, palun!

17:45 Aivar Sõerd

Aitäh! Austatud ettekandja! Ma tahan küsida, et kui selline asi, selline otsus üldse peaks jõustuma, vastu võetama, siis mida see praktikas ikkagi tähendab. Võtan oma koduvalla näite, Viimsi vald. Ütleme, see korterelamute näide teil jookseb siit läbi, aga meil on individuaalelamud põhiliselt, korterelamuid on ka, aga need on natuke uuemad kui võib-olla siin Tallinnas keskmiselt. Mis siis saab? Võtate Viimsi vallalt mingi tänavavalgustusprojekti raha ära või mõne kergliiklustee raha võtate ära või? Ega me ei ole eurorahast väga sõltuvad, kuigi mõned projektid meil on. Aga mis see siis Viimsi vallale näiteks tähendaks? Või kas mõni saartega seotud turismiarenduse projekt võetakse ära ja [selle raha] suunatakse kuskile Lõuna-Eestisse? Või mida see tähendab? Mul on väga raske sellest aru saada. Ma lugesin mitu korda seda teie otsuse eelnõu, aga aru ei saanud.

17:46 Lauri Läänemets

Aitäh! Tõesti, siin on toodud loetelu, millised omavalitsused ei peaks minema selle loogika alla ja Viimsi on üks neist, sellepärast et ta on Tallinnaga koos selline kuldne ring ja siin arenguga ja majandusarenguga probleeme ei ole, kui me võrdleme Eesti-sisese olukorraga. Nii nagu siin lugupeetud Jaak Juske tõi välja, Tallinnas ikka elatakse Euroopa keskmisest paremini. Eestis on aga väga palju piirkondi, kus elatakse Euroopa keskmisest halvemini. Viimsilt otseselt midagi ära ei pea võtma, sellepärast et neid meetmeid konkreetselt pole mitte keegi välja töötanud. Küsimus on põhimõttes, nende põhimõtete järgi valitsus saab neid meetmeid teha. Saartelt ei pea mitte midagi ära võtma. Ma eeldan, et kui nende põhimõtete järgi käituda, siis saartele tuleb raha juurde. Need piirkonnad, kus on tuge rohkem vaja, peaks seda euroraha rohkem saama.

Kuidas seda konkreetselt tehakse, kuidas seda konkreetselt ellu viiakse? Ma arvan, et väga mõistlik on, kui selle otsustab detailsemalt valitsus, kellel on palju rohkem teadmisi, palju parem ülevaade ning tegelikult lõpuks ka võimekus kohapealsete esindajatega läbi rääkida ja arutada, mis selles piirkonnas vajab rohkem toetamist ja mis mitte.

Ma tulen korra selle algse põhiprobleemi juurde tagasi, et lihtsalt üleriiklike toetusmeetmete põhiprobleem siiamaani Eestis on olnud selles, et võimekamad võtavad selle raha ära suures osas ja vähem võimekad ei jõuagi selle rahani. Juhtumisi asuvad need võimekamad Harjumaal ja Tartumaal ning selle tõttu lihtsalt Euroopa Liidu vahendeid koondub rohkem nendesse piirkondadesse, kus läheb juba niigi hästi. Aga see võimendab regionaalset ebavõrdsust veelgi. Kogu selle eelnõu mõte on see, et ebavõrdsuse kasvu pidurdada ja tegelikult mitte ainult pidurdada, vaid ka vähendada.

17:48 Aseesimees Hanno Pevkur

Teile rohkem küsimusi ei ole. Tänan! Nüüd on oodatud ettekandeks pulti rahanduskomisjoni nimel Jürgen Ligi. Palun!

17:48 Jürgen Ligi

Austatud juhataja! Austatud kolleegid! Rahanduskomisjon arutas seda eelnõu 21. septembril ja otsustas teha ettepaneku see esimesel lugemisel tagasi lükata. Hääled olid kuus poolt, üks erapooletu ja üks oli vastu. Vastu oli Riina Sikkut, ta ei põhjendanud, miks ta vastu oli. Ja EKRE-st oli erapooletu hääl. Seletus või selgitus on – ma ei hakka kordama seda põhiettekandes räägitut – ikkagi see, et Euroopa Liidu poliitika järgi on Eesti üks regioon. Ja kui siin rõhutatakse ka regionaalpoliitikat, siis regionaalpoliitika põhiinstrument ei ole Euroopa jaoks euroraha juba enam ammu. Siin on projektidel hoopis teistsugused kõrgemad nõudmised ja mahud. Seda raha lükata Tallinnast kaugemale, mis ei ole ju üldse väga kaugel, on üsna keeruline projekti kaupa. Tekib dilemma: ühelt poolt efektiivsus, kasusaajate hulk ja esile kutsutud muutuste ulatus ning teiselt poolt see, kas on mõistlik suruda siis veel regionaalselt seda raha viletsamatele, administratiivsete numbritega. Ütlen kohe ära, et 10% – see peaks olema vähemalt 10% –, on oluliselt väiksem kui see ambitsioon, mis tegelikult valitsusel on. Selles mõttes on tegemist ka lahtisest uksest sissemurdmisega. Me tahame ette kirjutada valitsusele midagi, mis on tema jaoks teoorias vähe, aga me muidugi ei tea, mis on lõpptulemus. Lõpptulemuseks võib osutuda selle raha rakendamine seal, kus inimesi väga ei ela. See on ju tegelikult see regionaalpoliitiline tõsiasi. Nii et see võib osutuda ka ebaõnnestunuks. Aga jah, eelkõige, 10% ei ole väga kõrge latt, et sellest nii palju rääkida.

Euroopa Liit põhimõtteliselt selliste väga kohalike asjadega enam ei tegele, ta tahab suuremaid muutusi tekitada. Regionaalne ebavõrdsus on midagi, mille puhul oodatakse ikkagi, et riik lahendab seda oma kohalikust maksurahast. See kõik on hästi selline, ütleme, peenmehaanika. Brüsselist siin järelevalvet teha on ebapraktiline. Ja ka endale ette kirjutada neid reegleid, mis Brüsseli kontrolli all olevast rahast tuleb – no ei ole nagu praktilist põhjust. Eraldi argument on see, et Euroopa raha on tihti mõeldud või on olnud siiani mõeldud – me praegu veel kogu seda kava ei tea – suurteks üle-eestiliseks projektideks. Sinna kuulub ka suur taristu, eks ole, mis ei ole tingimata seotud ühe regiooniga, aga kindlasti on seotud aktiivsema majandustegevuse ja rahvastiku tihedusega. Me võime öelda, et ebavõrdsus suurenes, aga tühja ta suurenes, sellega lihtsalt tehti midagi praktilist ära. See ei tähenda näiteks, et kaugemad kodanikud ei saaks Tallinna või Tartu lähedal projektide realiseerumise korral tööd või kasu nende realiseerumisest. Üle-eestilised projektid või reformid puudutavad ka selliseid asju, mida me oleme traditsiooniliselt teinud, nagu koolivõrk või kutsekoolireform eri perioodidel. See on olnud ju teadlik üle-eestiline jaotus. Eestit vaadataksegi tervikuna, vastavalt sarnastele põhimõtetele ja eesmärkidele. Või ka sotsiaalvõrgustik, mille kohta siin on küsitud. Kindlasti proovitakse olla võimalikult regionaalne, aga regioon tähendab, et sinna regioonide hulka kuulub ka paraku jõukam osa Eestist.

See seisukoht, et nüüd provintsis, kui nii tohib öelda, on kehv võimekus raha taotleda, komisjonis eriti toetust ei leidnud. Kui omavalitsuste valimisigi vaadata, neid kampaaniaid, siis on pigem ikkagi tohutult ablas see lubamine, et me toome teile seda ja teist Euroopa raha. Ja need koolitused on väga massiivsed. Ka praeguse rakenduskava puhul, mida Euroopa Komisjon on Eesti jaoks kinnitamas, on mõeldud ka seminarid ja juhendmaterjalid jms asjad, et ikkagi see raha oleks kättesaadav regiooniti. Väga seda tunnetust meil seal komisjonis ei olnud, et see on suur probleem.

Ja mis nüüd siis selle asemel pakutakse? Noh, tuleb väga rõhutada, et polnud mingit kahtlust komisjonis, et eesmärk regionaalset ebavõrdsust vähendada on õilis. Selles mingit kahtlust ei ole, küll aga meetod on liiga puine ja latt natukene madal. Seejuures, selle puise meetodi juures Euroopa raha on natukene puine, kui läheb ikkagi konkreetse abikõlblikkuse ja kokku lepitud reformisuundade poole. Riik ise saab olla siin palju paindlikum. Samas, kus on Euroopa raha kasutamise paindlikkus, sellele mõeldakse ka. Kuna ei ole veel kokkuleppeid, siis saab rääkida alles analüüsidest ja mõtlemisest ja vaidlustest, mida me ka ergutame ametkondi tegema. Näiteks, regionaalkomponent saaks lisaplusspunkte, kui läheb projektide kaalumiseks ja valimiseks. See ei peaks olema absoluutne, aga need on lisaplusspunktid. Siis on veel kaalumise või otsimise koht, sest ka siin on Euroopal omad raamid, kas ühe tegevussuuna sees peab olema kaasfinantseerimise projekte kindel suurus, aga kaasfinantseerimise suurusega proovitakse mängida ka regionaalselt, et vaesemates piirkondades oleks see väiksem ja protsentuaalselt lisapanus Euroopa eelarvest suurem. 

No vot. Ja veel kord: ega idee väga uus ei ole, aga samas on see väga õilis, lihtsalt see instrument ei leidnud komisjonis taas heakskiitu. Ja alternatiividest juba rääkisin. Aitäh!

17:57 Aseesimees Hanno Pevkur

Kolleeg Kokal, sedapuhku Aivar Kokal on üks täpsustav küsimus. Palun! 

17:57 Aivar Kokk

Hea juhataja! Hea ettekandja! Ma lihtsalt küsin, mis sa arvad. Kas siiamaani on nagu hästi osatud jagada Euroopa Liidust tulnud raha eri piirkondade vahel? Ma vaatan tänast rahandusministri pressiteadet taastekava kohta, ja loen siit, et sellest miljardist suurem osa jääb Tallinnasse. Olgu see Tallinna Haigla 280 miljonit või Ülemiste ühisterminal või Vanasadama trammitee. Võib-olla ei olegi väga halb idee, et mingi osa regionaalselt paika panna. Kuigi ma ütlen, et ma olen suures osas sinuga nõus, et sellised suured otsused, olgu need riigikoolide, riigigümnaasiumide või tervishoiu kohta, on ka võimalik üleriigiliselt kokku leppida. Aga praegusel hetkel tundub küll, et kes võimul on, selle omavalitsusustesse suurem raha läheb. (Juhataja helistab kella.)

17:58 Jürgen Ligi

Aitäh! Seda kindlasti mitte, sest võimul ei ole rahandusministri erakond ega ka peaministri erakond Tallinnas, kuhu te ütlete, et raha kõige rohkem läheb. Aga minu isiklik arvamus, kui te seda küsite, ei ole ju siin [oluline], nii et ma seostan selle [küsimuse] komisjonis räägituga. See on nimelt selline, et suured muutused tähendavad raha paigutamist, just rohepöörde näitel, sinna, kus on väga palju mitterohelist ja kus on väga palju inimesi. Sedapidi ainult saab muutusi. Tallinna Haigla puhul saab küsida, kas seda on ikkagi vaja. Ka Euroopa Komisjon – kui Euroopast rääkida, kuna meil on praegu arutelul Euroopa poliitika ja Euroopa raha – ei soovita meil tegelikult meditsiinis arendada mitte betooni, vaid sisu. See haigla on kindlasti üks vaieldavaid projekte. See, et see on Tallinnas, regionaalset kaasa ei aita. Kuid kui reformide mõjususe peale mõelda, siis see, et meditsiin läheb järjest kallimaks ja erialaliselt keerulisemaks ning koondub sinna, kus on inimesed, on taas selline näide üleriigilisest reformist. See, et Tallinn ja Tartu on siin paremas seisus kui Põlva või Abja-Paluoja, on absoluutne paratamatus ja me ei saa selle vastu võidelda mingite kvootide või protsentidega ega hakata sellepärast haigeid tassima Lõuna-Eestisse, kui nad elavad mujal, sest sinna õnnestus Euroopast raha muretseda või suunata. See pole ka õige.

Aga jah, kas on ideaalsed? Kindlasti ei ole Euroopa raha kasutamisel väga palju asju olnud ideaalsed. Ise olen kritiseerinud vastavates ametites küll Euroopa raha kasutamise ebatõhusust ja seda, et tema kurssi võetakse kuidagi teisiti. Ei pea läbi mõtlema, sest see on Euroopa raha ja peaasi, et see ära kulub. Aga isegi selle ärakulutamisega tekkivad probleemid, kui teda suunata pisikesse ahtasse pilusse.

18:00 Aseesimees Hanno Pevkur

Rohkem küsimusi kolleegidel ei ole. Tänan! Läheme läbirääkimiste juurde. Alustavad sotsiaaldemokraadid. Eduard Odinets, palun!

18:01 Eduard Odinets

Austatud aseesimees! Lugupeetud kolleegid! Väga tabavalt ütles üks Riigikogu liige tänasel arutelul: see on appikarje. See ongi appikarje. Kui me vaatame kõiki uuringuid – nii neid uuringuid, mida riik ise on tellinud, kui ka neid uuringuid, mida ülikoolid teevad –, siis me näeme, et Euroopa Liidu vahendid, struktuurifondide raha ja kõik muud vahendid mitte ei ole vähendanud ebavõrdsust Eesti piirkondade vahel, vaid vastupidi, on seda suurendanud. Ja kui me vaatame üleüldiselt selle Euroopa Liidu toetuse ideoloogiat, siis miks Euroopa Liit annab liikmesriikidele raha? Selleks, et tasakaalustada arengut Euroopa eri nurkades, eri piirkondades, liikmesriikides. Selleks, et me kõik elaksime sellel tasemel, nagu täna siin juba kõlanud on – Euroopa Liidu keskmisel või veel paremal tasemel.

Sama põhimõte võiks ju kehtida ka Eestis. Kui me jagame meile antavat abi Eestis erinevatele projektidele ja algatustele, eri piirkondadele, siis me peaksime mõtlema ka selle peale, et ka Eesti piirkondade areng oleks tasakaalustatud ning et me kõik Eesti eri nurkades elaksime enam-vähem sarnast elu sarnastes elutingimustes ja omaksime sarnaseid võimalusi arendada elu oma linnas või oma vallas.

Me räägime kõigest 10% vahenditest, mida struktuuri- ja investeerimisfondidest Eestile eraldatakse. See ei ole suur raha. Juba mainitud Tallinna Haigla taustal on see väga väike raha. Aga see raha aitaks sotsiaaldemokraatide arvutuste kohaselt tekitada tuhandeid töökohti maapiirkondades või muuta rohkem tasustatavaks olemasolevad töökohad. See on väike pisku, mida me saame teha selleks, et saavutada Euroopa raha tõeline eesmärk Eesti eri nurkades.

Ka varasematest perioodidest on häid näiteid – mõned on siin kõlanud –, kuidas on võimalik teha ära suuri asju väikse rahaga. Eelkõneleja rääkis siin sellest, et Euroopa Liit ei soovi väiksemaid projekte, ei soovi väiksemaid asju. Euroopa Liit soovib suuri muutusi.

Head kolleegid! Eesti piirkondade tasakaalustatud areng ongi suur asi, see ongi suur muutus, mida me peaksime saavutama. Rahandusministeerium koostab regionaalarengu strateegia ja seab eesmärke, kuidas peavad arenema meie piirkonnad. Rahandusministeeriumi teine korrus koostab Euroopa Liidu vahendite jaotuskava. Siis nad saavad kokku keskmisel korrusel ja raporteerivad üksteisele. Ühed ütlevad, me kulutasime kogu raha ära, meil läks hästi, aga teised ütlevad, et regionaalarengu strateegia eesmärgid ei ole saavutatud. Vaesemad piirkonnad on läinud veel vaesemaks ja rikkamad piirkonnad on läinud veel rikkamaks.

Kallid kolleegid! On viimane aeg see asi tasakaalu viia. Ja see on tõepoolest appikarje. Vaatame neid meetmeid, millest me rääkisime – need käivad ju Riigikogust suure kaarega mööda. Riigikogu ei aruta neid. Riigikogul puudub see võimalus. Põhimõtteliselt kõik meetmed peavad ju ütlema meile, kuidas nad mõjutavad regionaalset arengut, aga kui me vaatame neid, siis enamasti mõju regionaalsele arengule on neutraalne: ei lähe hästi, aga ei lähe ka halvasti. Kokkuvõttes kõik need meetmed annavad meile tulemuse, kuid olukord regionaalse arengu aspektis läheb aina halvemaks ja halvemaks. See ei ole appikarje ainult siit saalist, see ei ole appikarje ainult piirkondadest ...

Palun lisaaega kolm minutit. 

18:05 Aseesimees Hanno Pevkur

Palun! Kolm minutit.

18:05 Eduard Odinets

Aitäh! See appikarje tuleb teadlastelt, appikarje tuleb ülikoolidelt, appikarje tuleb ka sellestsamast riiklikust regionaalse arengu strateegia seirekomiteest. Sest me ei ole saavutanud eesmärki, mida me tegelikult soovime – seda, et Eesti areng oleks tasakaalus.

Siin kõneldi sellest, et uuel perioodil proovitakse lisapunkte rakendada regionaalmeetmete puhul, proovitakse kaasrahastust diferentseerida. Kuid sotsiaaldemokraadid ei soovi proovida, sotsiaaldemokraadid pakuvad konkreetset lahendust, mis töötab. Sest meie, nagu kutsus üles meid president, ei soovi tagaistmel sõita ja oodata, millal valitsuse ametnikud toovad meile need meetmed. Me soovime proaktiivsed olla ja ennetada seda, et me seitsme-kaheksa aasta pärast siin saalis taas nendime: tahtsime parimat, aga juhtus nii nagu alati. Seda me ometigi ei taha. 

Riigikogu rollist oli siin ka juba juttu. Me ei otsusta siin mitte midagi, me saame tagantjärele teada, kuhu see raha läks. Riigieelarvest ei ole võimalik eriti hästi leida – suure luubiga ehk leiaks, aga võib-olla ka siis mitte –, kuhu raha reaalselt läheb. See otsuse eelnõu suunab reaalset raha reaalsete vajaduste tarvis, sealhulgas töökohtade [loomiseks ja] ettevõtluse arendamiseks maapiirkondades. Ja taastekava, mida siin juba mainiti, on väga hea näide sellest, kuidas miljard eurot läks Riigikogust kaarega mööda, et suuri muutusi teha Tallinna liiklussõlmedes ja Tallinna haiglasüsteemis. Kui palju sealt piirkondadesse jõuab? Mitte väga palju.

Head kolleegid! Kutsun üles toetama sotsiaaldemokraatide pakutud otsuse eelnõu, et ka Riigikogu liikmete hääl kostaks sellel teemal, kuhu suunata kas või väike pisku nendest miljarditest, mida Euroopa Liit meile annab, et arendada meie piirkondi. Siis me ei peaks häbiga peeglisse vaatama, et juhtus nii nagu alati. Aitäh!

18:07 Aseesimees Hanno Pevkur

Ja nüüd Isamaa fraktsiooni nimel Heiki Hepner. Palun!

18:07 Heiki Hepner

Aitäh, hea istungi juhataja! Austatud kolleegid! Regionaalpoliitika on vaieldamatult meie riigi arengu seisukohalt ülioluline. Kõnealune eelnõu üritab kerkinud kitsaskohti lahendada ja on selles mõttes tunnustamist väärt.

Täna me oleme siin kuulnud, et 10% on justkui vähe ambitsioonikas või et neid probleeme saab ka teistmoodi lahendada. See võibki nii olla. Kui eesmärk on vähe ambitsioonikas, siis tegelikult tasuks ambitsiooni juurde lisada. Ma toon lihtsalt mõned märksõnad. Hea kolleeg Eduard siin enne juba pisut avas neid kohti, kuhu see raha on minemas. Kordan siinkohal. Tõesti, Tallinna suurhaigla ja Linnahall, teisalt vastukaaluks kohalikud teed ja kiire internet. Me näeme, et meil on vaja maal töökohti luua. Me näeme, et meil on vaja, et inimesed tuleksid taas maale. Teeme need otsused siis lõpuks ära. Teeme need teed korda ja ehitame selle interneti lõpuks välja. Ja kasutame selleks neid regionaalseid vahendeid. Ma toon lihtsalt ühe näite. Praegu ees ootava eelarve arutelul on omavalitsustele teede rahastamiseks eraldatud alla 30 miljoni euro. Eesti Linnade ja Valdade Liit on näinud, et miinimumsumma peaks olema vähemalt 45 miljonit eurot. Vahe on 50%. See on süstemaatiline probleem, mis süveneb aasta-aastalt. Jah, ega mul ei ole midagi selle vastu, kui me Tallinnas teed korda teeme, aga see ei tohi toimuda maapiirkondade arvel. Teeme need tööd ja teed lõpuks korda.

Ma olen tõesti nõus selle väitega, et siin annab üht-teist timmida, mõeldes kas või rohepöörde peale. Ja siin ma tooksin tõesti jälle sellesama näite. Me teame, et on tulnud ettepanek Ida-Virumaale ehitada puidu rafineerimise tehas. Paneme nüüd vastukaaluks sellele Linnahalli. Kumb on Eesti rahvale regionaalarengu seisukohalt olulisem? Pole kahtlustki, pole mitte mingisugust kahtlustki. Nii et minu üleskutse on küll see: ärme hääletame seda eelnõu välja, vaid menetleme seda edasi, teeme selle paremaks ja suurendame ambitsiooni. Hoiame ikkagi Eesti regionaalarengu toimivana ja Eestit sellega elus. Aitäh!

18:11 Aseesimees Hanno Pevkur

Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku otsuse eelnõu 390 esimesel lugemisel tagasi lükata ja see on meil vaja nüüd läbi hääletada.

Head kolleegid, palun korraks teie tähelepanu! Nimelt arutame otsuse eelnõu 390 ja juhtivkomisjoni ettepanekut 390 OE esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

18:14 Aseesimees Hanno Pevkur

Juhtivkomisjoni ettepanekut toetas 44 Riigikogu liiget, vastu oli 24. Otsuse eelnõu 390 on esimesel lugemisel tagasi lükatud. Oleme tänased eelnõud läbinud.
Ja nüüd on võimalik kõikidel soovijatel pärast haamrilööki registreeruda sõnavõtuks vabas mikrofonis.


3. 18:15 Vaba mikrofon

18:15 Aseesimees Hanno Pevkur

Vaba mikrofon. Kalle Grünthal, palun!

18:15 Kalle Grünthal

Austatud Riigikogu! Meil on neljapäeval päevakorras väga tähtis punkt, nimelt Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud olulise tähtsusega riikliku küsimuse "Kuidas jõuda piirangutevaba Eestini?" arutelu. Ettekandjaks on seal tervise- ja tööminister Tanel Kiik, teiseks ettekandjaks on Põhja-Eesti Regionaalhaigla ülemarst ja COVID-19 teadusnõukogu liige Peep Talving, samuti Tartu Ülikooli bio- ja siirdemeditsiiniinstituudi professor ja COVID-19 teadusnõukoja juht Irja Lutsar. Täna hommikul teatas aga Riigikogu esimees Jüri Ratas pidulikult, et meil siin küsimuste esitamise aeg olulise riikliku tähtsusega küsimuse arutelul on piiratud 15 minutiga. See oli äärmiselt kummaline ja mõistetamatu paljudele Riigikogu liikmetele, sest teatavasti see arutelu peab olema elav, et selle käigus saaksid tõstatatud kõik probleemid ja saaks käsitleda kõiki võimalikke lahendusi, aga sisuliselt pole seda sellise ajalimiidi korral võimalik teha.

Probleem on tekkinud sellega, ma tahan seda rõhutada, et avalikud arutelud on siiski mõeldud eelkõige poliitilise debati pidamiseks, mitte ainult ettekandjate kuulamiseks. Kus on selle juured? Põhimõtteliselt on selle juured Keskerakonna fraktsioonis, kes tuli selle arutelu puhul sellise ettepanekuga välja ja arvas, et küsimuste vooruks on võimalik jätta ainult 15 minutit. 15 minutit! Mida see tähendab? See tähendab seda, et praktika kohaselt Riigikogu juhatus teeb nii, nagu ettepaneku esitajad on selle serveerinud. Ja nüüd me olemegi selle 15 minuti juures. Mida saab selle 15 minutiga teha? Saab teha ainult seda, et küsida saavad üks, kaks või kolm inimest ja ettekandjal on põhimõtteliselt võimalik vastata nii kaua, kui ta tahab. Ehk kui küsijateks on Keskerakonna fraktsiooni inimesed, kes jõuavad nobedate näppude voorus ette, siis antakse neile 15 minuti jooksul vastuseid. Ja seda just sellise olulise teema juures, nagu on küsimus, kuidas jõuda piirangutevaba Eestini. Ma küsin, mis arutelu see on. Kas me saame siin debatti pidada? Aga võib-olla Keskerakond arvab, et saab debatti pidada.

Muidugi on hiljem võimalik igal liikmel siin sõna võtta – noh, nimetame seda läbirääkimisteks –,  aga need on ikkagi sõnumid, mida see läbirääkija või sõnavõtja välja toob, mis aga ei kajastu ettekandja tegelikult öeldud vastustes küsimustele, mida ei ole võimalik esitada. Olen seisukohal, et see ei ole arutelu selle üle, kuidas jõuda piirangutevaba Eestini, vaid olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelu puhas kastreerimine. Ma julgen seda sõna kasutada, sest poliitilist debatti siin ju ei eksisteeri. Ilmselgelt on see eesmärk lasta ettekandjatel kõneleda nii palju, kui nad soovivad, 15 või 20 minuti jooksul, ning sellega jätta mulje, et me oleme teinud kõik ja piirangutevaba Eestit ei ole võimalik hetkel teha. Teine eesmärk on muidugi vältida sellel teemal poliitilist debatti. Aitäh teile, Keskerakond! Aitäh teile selle "poliitilise debati" eest! Eesti rahvas on teile ülimalt tänulik selle eest, et te saate seda debatti sellisel kujul pidada.

18:20 Aseesimees Hanno Pevkur

Peeter Ernits, palun!

18:20 Peeter Ernits

Hea juhataja! Head kolleegid, kes veel ei ole uinunud! Aastal 2017 olin ma põhiseaduskomisjoni liige – siis, kui haldusreformi eelnõu soojendati ja lihviti. Tänase seisuga Riigikontroll ei ole analüüsinud, mis sealt välja tuli. Aga on küll analüüsinud nüüd väga värskelt, kuidas esmatähtsad teenused ja nende kättesaadavus on kaugetes kantides realiseerunud. Eestis on 839 kanti, st selliseid kohti liitunud omavalitsustes, kus peakorterini või vallamajani on üle 25 kilomeetri. Kõige kaugem kant on nagu Prantsuse Guajaana Prantsusmaale, see on Piirissaar, Tartu valla meretagune ala, mida ma üsna hästi tunnen. Praegu ma tahan lihtsalt visandada mõned momendid, mis on juhtunud, kuna hinnangut sellele, mida haldusreform tegelikult andis, ei ole antud, viis aastat hiljem. Küll on praegu tehtud katse nendest kantidest, kaugetest paikadest. Ja mis siis välja tuleb? Tuleb välja niimoodi, kui väga lühidalt võtta, et kõigepealt ühinemislepingute lubadused selleks, et kokku minna järjest suurematesse [valdadesse] – mäletate, need präänikud olid –, olid ebarealistlikud ja ebaselged. Nende seljas sõitsidki toonased vallajuhid ühisesse suurde valda. Ja nüüd tuleb välja, et kuna need lubadused, millega pulma mindi, olid ebarealistlikud ja ebaselged, siis nüüd on loomulikult nende täitmisega häda. Põhiküsimus on nüüd see: kuna kukk hakkab kirema 17. oktoobril, st see periood, mis ajaks lubati näiteks raamatukogud ja väikesed põhikoolid alles jätta, see aeg kukub, siis edasi on juba tulevaste volikogude asi, kas vaadata see [kord] üle, panna [koolid ja raamatukogud] kinni või jätkata. Riik ei ole siin küll midagi praegu teinud. Aga kui ma täna regionaalministrilt küsisin, siis ta vähemalt ütles, et peaks tegema midagi, et oleks mingigi tugi. Sest laste arv ääremaadel või nendes kohtades, mida nimetatakse kantideks, loomulikult väheneb. Nii et see on üks selline moment.

Aga huvitav on muidugi vaadata erinevaid teenuseid, kuidas nendega on läinud. Vaadati Saaremaad, üks vald, vaadati ka Tartu valda, mis moodustus nii Prantsuse n-ö Guajaanast, Piirissaarest mere taga, kui ka Tabivere vallast, mis liideti vägisi, või Laeva valda või Hiiumaad ja muid kante. Ehituslubade saamine – Piirissaarel enne oli viis päeva, nüüd on 55, Tõstamaal oli enne 20 päeva, nüüd on 70 päeva.

Mis veel? Vaatame näiteks sotsiaaltoetusi. Noh, kui olid väiksemad vallad, olid sageli sotsiaaltoetused palju suuremad kui suurtes. Ütleme, supp on läinud lahjemaks. Mõned näited: Piirissaarel 65% läks sotsiaaltoetustele sotsiaalhoolekande eelarvest, nüüd läheb 27%. Mustjalas kulus selleks enne 65%, nüüd ainult 15%. Teehoiud on ka väga erinevad. Näiteks, Piirissaarel ja Saaremaal, hiiglaslikul, on poole võrra vähenenud, ääremaadel, aga Pärnu – Pärnu on teatavasti maailma üks suuremaid linnu territooriumilt –, seal on suudetud millegipärast hoida ühel tasemel. Hiiumaa ka, muuseas, et olla aus. Nii et kui vaadata, siis väga erinevad on. Näiteks vaatame Saaremaal ehituslubasid, seal on tähtaeg 55 päeva ja kogu moos, aga enne oli Kihelkonnas 40, Laimjalas 20, Leisis sai 15 päevaga hakkama, Mustjalas oli 65. Nii et ainukesena on olukord läinud Mustjalas paremaks. (Juhataja helistab kella.)  Noh, sellised ... Ilus kelluke, kas...

18:25 Aseesimees Hanno Pevkur

Jah, aeg sai kahjuks läbi.

18:25 Peeter Ernits

Jah, hommik on saabunud. Nii et kõike head ja head õhtut neile, kes veel uinunud ei ole! Aitäh!

18:25 Aseesimees Hanno Pevkur

Jaa, stenogrammi huvides: siiski kell on 18.25, esmaspäevaõhtune aeg. Tänan kõiki Riigikogu liikmeid. Kohtume homme kell 10. Istung on lõppenud.

18:26 Istung lõppes

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee