Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

header-logo

14:58 Istungi rakendamine

15:00 Esimees Jüri Ratas

Head ametikaaslased! Austatud Riigikogu! Tere päevast! Alustame Riigikogu täiskogu VI istungjärgu 3. töönädala esmaspäevast istungit. Kõigepealt palun Riigikogu kõnetooli neid Riigikogu liikmeid, kes soovivad üle anda eelnõusid või arupärimisi. Palun Riigikogu kõnetooli Vabariigi Valitsuse esindaja proua Heili Tõnissoni. Palun!

15:00 Valitsuse esindaja Heili Tõnisson

Austatud esimees! Hea Riigikogu! Vabariigi Valitsus algatab täna kaheksa seaduseelnõu ja esitab 11 Riigikogu otsuse eelnõu. Esimeseks, riigieelarve seaduse muutmise seaduse eelnõu. Riigikogus esindab seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust rahandusminister. Teiseks, elektroonilise side seaduse, ehitusseadustiku ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu. Selle seaduseelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust, ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister. Kolmandaks, perelepitusseaduse eelnõu. Riigikogus esindab seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust sotsiaalkaitseminister. Neljandaks, Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu. Riigikogus esindab seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust maaeluminister. Viiendaks, keskkonnaseire seaduse muutmise seaduse eelnõu. Kuuendaks, keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (keskkonnaregistri seaduse kehtetuks tunnistamine) eelnõu. Nende kahe seaduseelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust keskkonnaminister. Seitsmendaks, konkurentsiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Kaheksandaks, riigilõivuseaduse, tsiviilkohtumenetluse seadustiku ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Nende kahe seaduseelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust justiitsminister.

Nüüd 11 Riigikogu otsuse eelnõu. Esimeseks, "Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Ühendkuningriigi ühendekspeditsiooniväe koosseisus". Teiseks, "Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu väljaõppemissioonil Mosambiigis". Kolmandaks, "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil "Inherent Resolve"". Neljandaks, "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni missioonil Iraagis". Viiendaks, "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu sõjalisel missioonil EUNAVFOR MED IRINI". Kuuendaks, "Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni valmidusüksuste koosseisus". Seitsmendaks, "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Euroopa Liidu väljaõppemissioonil ja ÜRO rahutagamismissioonil Malis". Kaheksandaks, "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel konfliktijärgsel rahutagamismissioonil Liibanonis, Iisraelis, Egiptuses ja Süürias". Üheksandaks, "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Prantsusmaa juhitud sõjalisel operatsioonil sihtüksuses Takuba Malis ja Nigeris". Kümnendaks, "Kaitseväe kasutamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni või selle liikmesriigi, Euroopa Liidu või Ühinenud Rahvaste Organisatsiooni juhitaval muul rahvusvahelisel sõjalisel operatsioonil sellesse esmakordsel panustamisel". Üheteistkümnendaks, "Kaitseväe kasutamise tähtaja pikendamine Eesti riigi rahvusvaheliste kohustuste täitmisel ÜRO rahuvalvemissioonil Liibanonis". Riigikogus esindab nende 11 Riigikogu otsuse eelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust kaitseminister. Kõik 19 eelnõu on edastatud elektrooniliselt. Aitäh!

15:05 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole. Olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud 19 eelnõu ning Riigikogu juhatus otsustab nende edasise menetlemise tulenevalt meie kodu- ja töökorra seadusest.

Head ametikaaslased, viime läbi kohaloleku kontrolli. Kohaloleku kontroll.

15:05 Esimees Jüri Ratas

Kohale registreerus 81 Riigikogu liiget, puudub 20.

Liigume nüüd tänase päevakorra täpsustamise ja seejärel kinnitamise juurde. Meil on paar päevakorra täpsustust seoses töönädala päevakorraga. Esiteks, kultuurikomisjon on teinud ettepaneku arvata tänase istungi päevakorrast välja kolmas päevakorrapunkt, milleks on "Kultuuri arengukava 2021–2030". Teiseks, kokkuleppel arupärimise esitajatega lükkub tänaseks neljandaks päevakorrapunktiks kavandatud arupärimisele nr 82 vastamine edasi.

Indrek Saar, palun, protseduuriline küsimus.

15:06 Indrek Saar

Lugupeetud juhataja! Kas te oleksite nii lahke ja selgitaksite meile, mis põhjusel need kultuuriminister Anneli Oti ettekantavad punktid täna välja võetakse? Mis on selle sisuline põhjendus?

15:06 Esimees Jüri Ratas

Minu teada sisuline põhjendus on see, et kultuuriminister ei saa tänasel istungil osaleda. Indrek Saar, protseduuriline küsimus.

15:07 Indrek Saar

Kas te ütleksite, mis põhjusel kultuuriminister ei saa tänasel istungil osaleda?

15:07 Esimees Jüri Ratas

Minu teada ta peab olema eneseisolatsioonis, ma muud ei tea. Indrek Saar, kolmas protseduuriline küsimus.

15:07 Indrek Saar

Kas antud olukorras, kus kultuuriministrile nii nagu kõigile valitsusliikmetele on eelisjärjekorras võimaldatud vaktsineerimine ja kui ta oleks selle läbinud, saaks kultuuriminister teha oma tööd, vastata täna Riigikogus arupärimisele ja, võib-olla veelgi olulisem, kogu valdkonna, tema enda valdkonna jaoks olulisel arengukava arutelul osaleda, nii et see ei lükkuks määramata ajaks edasi, kas selles olukorras tundub teile istungi juhatajana, et valitsuse liige on käitunud nii parlamendi kui ka oma valdkonna suhtes lugupidavalt ja piisava vastutustundega?

15:08 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! See kindlasti ei ole protseduuriline küsimus, et hakata siin inimese konkreetseid terviseandmeid lahkama. See ei ole protseduuriline küsimus. Aitäh teile! Alustame nüüd päevakorra hääletamise ettevalmistamisega ... Vabandust! Protseduuriline küsimus, Helir-Valdor Seeder.

15:08 Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Mul on protseduuriline küsimus, mis puudutab töönädala neljapäevast päevakorda, kus on ette nähtud olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelu. Ja kas vastab tõele, et siin on ettekandjatele ette nähtud küsimuste esitamise aeg 15 minutit? Ja kui see nii on, siis kui me nüüd ühiselt mõtleme, et tegemist on olulise tähtsusega riikliku küsimusega. 15 minuti sees vast ehk suudab heal juhul viis inimest küsida, mis tähendab, et võib-olla õnnestub igal fraktsiooni inimestel, kui neil nobedad näpud on, üks küsimus esitada. Kas see on mõistlik ja normaalne? Olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelu, kus 101 Riigikogu liikmest võib-olla neli-viis suudavad oma küsimuse heal juhul esitada. Kas juhatus on veendunud, et selline päevakorrapunkti planeerimine on mõistlik ja asjakohane?

15:09 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Juhatus on selle heaks kiitnud, selle Keskerakonna fraktsiooni algatuse. Ma arvan, et te küsite mõistlikkuse osas just, pidades silmas, et neljapäevane istung tavapärases korras kestab kolm tundi. Ma aiman, et see võib olla küsimus, võib-olla ei ole. Me teame seda, et ettekandeks on aega, minu teada nendes, vähemalt kolmel esimesel, 20 minutit, aga võib-olla kõigil, mul ei ole hetkel seda käepärast, kui palju on täpselt ettekanneteks aega, ja on alati võimalik istungit pikendada tunni võrra, kui seda täiskogu õigeks peab.

Tarmo Kruusimäe, palun, protseduuriline küsimus!

15:10 Tarmo Kruusimäe

Jaa, tänan! Ma viitan täpselt samale asjaolule. Koroona on praegusel hetkel meil päevakorras ja segab meie igapäevaseid toimetamisi. Kas ei oleks võimalik sealt näiteks paar esinejat lihtsalt ära võtta, et oleks kõigil saadikutel võimalik ikkagi oma ala spetsialistile esitada need küsimused? Sest noh, Korobeinikut me näeme siin ja näeme, et Taneliga on see, et vastust ka ei saa, et võib‑olla selline vahetus, tooks parema olukorra, kus saadikud saaksid oma ala spetsialistidelt mingi vastuse.

15:10 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Neid OTRK‑sid, neid saavad fraktsioonid algatada ja fraktsioonid kindlasti arutavad ju läbi, kui palju neid ettekandjaid on ja kes need on. Aga ma usun, et härra Korobeinik on teil lisaks sellele OTRK‑le valmis ka siin Riigikogu koridorides andma häid vastuseid, kui teil on küsimusi. Helir-Valdor Seeder, protseduuriline küsimus, palun!

15:11 Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Minu küsimus on ajendatud teie vastusest. Ega see kolme tunni pikendamine ei pikenda 15 minutit, mis on antud ette küsimustele vastamiseks. 15 minutit on ikka 15 minutit. Kui juhatus jääb oma ettepaneku juurde, siis saab küsimusi esitada 15 minutit ja sellega on võimalus küsimusi esitada lõppenud, ei ole vaja kolme tundi neljaks pikendada. Minu küsimus oligi, et kas 15 minutit ei ole ebanormaalselt lühike aeg?

15:11 Esimees Jüri Ratas

See oli vastavalt, ma arvan, taotleja soovile, et nii juhatus ka sellele reageeris. Reeglina juhatus ... mul kindlasti ei ole nii pikka praktikat kui teil, aga ei ole neid OTRK-sid väga palju muutnud. Kindlasti me võime leida, kus on muutnud, aga antud juhul ei pidanud juhatus seda vajalikuks. Urmas Reinsalu, palun, protseduuriline küsimus!

15:12 Urmas Reinsalu

Tänan, austatud istungi juhataja! Minu küsimus on veidikene laiema protseduurilise iseloomuga. Ja see puudutab seda, et me oleme praegu Euroopas jällegi konkreetselt viiruse tõusufaasi vedajad, kui vaadata suhtelist nakatumist 100 000 inimese kohta. Kas ei peaks olema see hetk, kus tegelikkuses valitsuse nimel tuleb proua peaminister konkreetselt oma ettekandega parlamendi ette, et tutvustada, milline on valitsuse käsitlus praeguses viiruse tõusufaasis ühiskonna avatud hoidmise kohta, viiruse tõrjumise, kohta vaktsineerimise kohta tervikkäsitlusena? Selle aseainena on tegelikult ühe koalitsioonifraktsiooni arutelu ekspertide kaasamisel välja pakutud. Kas ei oleks mõistlik viia läbi venitusteta just nimelt peaministri ettekanne, mille järel on võimalik viia läbi ka parlamendi poliitiliste jõudude debatt praeguses viiruse leviku olukorras nende meetmete kohta, mida valitsus kavandab ja mida ka parlamendi poliitiliste jõudude vaates on mõistlik rakendada venitusteta, et viiruse kiirenevat levikut tõrjuda?

15:13 Esimees Jüri Ratas

Aitäh teile selle protseduurilise küsimuse eest! Ma vastan ka laiemalt, et see võimalus on ju seaduses ette antud. Kui valitsuse liige, sh peaminister, soovib teha poliitilist avaldust, siis see võimalus alati on. Ja minu meelest Riigikogu on selle puhul pigem reageerinud kiirelt kui aeglaselt. Kalle Grünthal, palun, protseduuriline küsimus!

15:13 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Minu meelest on see OTRK ülimalt tähtis punkt toodud neljapäevasesse päeva. Kuidas jõuda piirangutevaba Eestini? Ettepanek on absoluutselt hea ja õige, aga see ettepanek ei tohiks muutuda selliseks poliitiliseks farsiks, kus me näitame rahvale, et me tahame arutleda seda teemat, kuid me sisulist arutelu tegelikult ei tee. Lugupeetud Helir-Valdor Seeder viitas absoluutselt õigesti, et see 15 minutit küsimuste esitamine on naljanumber. Me näitame, et me teeme midagi, aga tegelikult me ei tee midagi. Kui me tahame piirangutevaba Eestit, mis on praegu ühiskonnas absoluutselt kõnealune punkt number üks, peale elektrihindasid, siis on vaja seda sellesse küsimusse suhtuda absoluutselt tõsiselt ja nii, et iga Riigikogu liige saaks vähemalt küsida ühe küsimuse. Seepärast ma paluksin, et juhatus vaataks selle küsimuse üle ning muudaks seda küsimuste esitamise ajafaktorit, et saaks kõik Riigikogu liikmed seda piirangutevaba Eesti küsimust tõsiselt arutada.

15:15 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Tulenevalt meie kodu- ja töökorra seadusest on tõesti igal fraktsioonil kord aastas võimalik. Oma äranägemise järgi OTRK-d teha antud juhul on keskfraktsioon näinud selle aasta olulisema küsimusena seda, kuidas selles pandeemia jõuda piirangutevaba Eestini on välja pakkunud oma esinejad ja igal fraktsioonil on võimalik seda debatti pidada. Ja lisaks on ju veel läbirääkimised, kus poliitikud fraktsiooni esindajad saavad. Anda edasi oma seisukohti, oma poliitilisi seisukoht selle pandeemiaga võitlemise osas. Tarmo Kruusimäe, protseduuriline küsimus, palun.

15:15 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea esimees! Siin kelle kõigega nõustun, et fraktsioonid võivad teha oma äranägemise järgi. Mulle meenub, et mingi aeg oli isegi selline OTRK, kus kellelegi ei saanudki vahepeal esitada küsimusi, aga ma võin mäluga niimoodi eksida. Aga ma mõtlen, et parem oleks võib-olla ka see, kui me saaksime öelda, et küsimuse esitab fraktsiooni esimees, ehk siis fraktsioon saab ära arutada, et kes esitab selle küsimuse ja milline see küsimus on. Täpselt nii nagu kõnedega, sest 15 minutit see tähendabki, et iga fraktsioon saab esitada oma küsimuse. Muidu on seal nobedate näppude voor, noh jätab võibolla kummalise-kentsaka mulje, et fraktsioonil on küsimus olemas, aga keegi teine näiteks küsib.

15:16 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Loomulikult, kui fraktsioon nii otsustab, siis seda ju vabatahtlikult saavad fraktsiooni liikmed järgida. Ma siiski arvan, et Riigikogu liige on oma mandaadis vaba, sellest tuleb kinni pidada ja kui Riigikogu liige soovib küsida hoolimata sellest, mis fraktsiooni ta kuulub, siis ta selle võimaluse ka saab. Kalle Grünthal, palun, protseduuriline küsimus.

15:16 Kalle Grünthal

Lugupeetud istungi juhataja! Aga ikka ma ei saa praegu aru Keskerakonna mõtteviisist, et nad selle olulise tähtsusega küsimuse osas ainult 15 minutit võimaldavad inimestel vastata. See asjaolu, et me saame pärast igaüks pidada siin oma kõnet eraldi, ei ole väljapääs selles olukorras, sest needsamad üks-kaks-kolm isikut vähemalt esimesest otsast, nii Tanel Kiik, Peep Talving kui Irja Lutsar on need, kes on otseselt seotud nende piirangute kehtestamisega. Seega peaksid nad andma täies ulatuses, täies mahus vastused antud küsimusele. Ja see asjaolu, et selle otsustas Keskerakonna fraktsioon, see ei ole üldse asjakohane. Selle otsustab ikkagi Riigikogu juhatus ja Riigikogu juhatus peaks praegu siin absoluutselt sekkuma sellesse, et saada täit tõde nende piirangute kehtestamise osas. Nii et ma palun veel kord, lugupeetud Riigikogu juhataja, las juhatus koguneb ja otsustab selle küsimuse selliselt, et kõik Riigikogu liikmed saaksid selles arutelus kaasa rääkida. Aitäh!

15:18 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Riigikogu juhatus on selles osas kogunenud ja toetanud ühehäälselt sellist lähenemist, nagu hetkel meil on laudadel. Alustame päevakorra hääletamise ettevalmistamisega. Indrek Saar, palun! Protseduuriline küsimus.

15:18 Indrek Saar

Jaa, tänan! Ma tulen korraks tagasi selle teema juurde, et millal me saame kultuuri arengukava ja muid kultuuri olulisi teemasid arutada. Antud olukorras, kas võib juhtuda, et kuna üks valitsuse liikmetest ei saa oma tööülesandeid täita ja lähikontaktseks võib jääda ka korduvalt ja see võib takistada ka tulevikus seda töötegemist? Mina ei ole saanud selgust selle põhjal, mis avalikkuses on kõlanud, et mis on need adekvaatselt põhjused, miks minister tegelikult ei ole vaktsineerinud ennast ja miks tänu sellele kannatab nii valdkond kui ka sisuline töö Riigikogus. Aga oletame, et see põhjus on olemas. Kas sellisel juhul ei peaks Riigikogu juhatus tööandjana kaaluma, kui Riigikogu juhatus on veendunud, et need põhjused on piisavad ja põhjendatud, seda, et Riigikogu lülituks siis mingil perioodil siiski kaugistungite vormis tööle, et ka kultuuriminister saaks oma tööülesandeid täita?

15:19 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Millal need tulevad arutelu alla, sõltub hetkel kolmanda päevakorrapunkti osas, mis meil läks välja, juhtivkomisjoni ettepanekust, millal see uuesti panna päevakorda. Ja nii palju, kui ma saan aru, siis neljanda päevakorrapunkti puhul on arupärijatega kokkulepe, et see arupärimine lükkub edasi. Ja ma usun, et minister tuleb sellele vastama nii kiiresti kui võimalik.

Ma ei pea õigeks, et me kas juhatuses või ka siin saalis hakkame inimeste isiklikke terviseandmeid lahkama, nagu te soovite. Ma ei pea seda õigeks, ma ei arva, et see on ka protseduuriline küsimus. See, kas Riigikogu töötab siin Lossi plats 1A või läheb distantsistungile – nagu me teame, see pädevus on Riigikogu juhatusel olemas ja hetkel ei ole me pidanud küll vajalikuks, et Riigikogu läheks distantsistungile. Vastupidi on olnud seisukoht. Karel Grünthal, palun! Protseduuriline küsimus.

15:20 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Minu küsimus seondub teie vastusega, kus te ütlesite, et selle piirangutevaba Eesti arutelu kestus, küsimustele vastamise aeg on 15 minutit ja see oli Riigikogu juhatuse konsensuslik otsus. Minu küsimus teile: kas Riigikogu saal saaks otsustada, kui panna hääletusele selle, ütleme, selle küsimustele vastamise aja pikendamise osas? Äkki te oskate öelda või palute oma nõunikelt abi?

15:21 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ikka palun, härra Grünthal, abi oma headelt ametikaaslastelt. Aga see on käinud, kordunud tõesti nii, et see, kes võtab selle initsiatiivi, komisjon või fraktsioon, olles selle läbi töötanud, tuleb oma ettepanekuga välja. Seda vaatab Riigikogu juhatus ja siis reeglina on seda ka toetatud. Sii et siin on praktika välja kujunenud. Indrek Saar, palun! Protseduuriline küsimus.

15:21 Indrek Saar

Tänan! Mis puudutab seda, et kõigil meil on õigus oma terviseandmete salastatusele, siis te kindlasti olete märganud, et formaalselt võib see valitsuse liikmete ja Riigikogu liikmete kohta kehtida, sisuliselt ta ei kehti. Väidetavalt selliste asjade puhul on piisav avalik huvi selle jaoks, et neid ametikohti täitvad inimesed peaksid suutma avalikkusele ammendavalt selgitada, miks nad ei saa oma tööülesandeid täita, nii nagu antud juhtumil kultuuriminister seda teha ei saa. Seega ma arvan, et Riigikogu juhatuse kui tööandja esindaja huvides oleks see, et saada kas ministrilt avalikkusele selge vastus või mõelda, kuidas selles olus siiski säilitada Riigikogu töövõime ka nendes küsimustes, mis eeldavad kultuuriministri osalemist Riigikogu tööprotsessides.

15:22 Esimees Jüri Ratas

Aitäh teile! Kõigepealt, ma usun, et minister on oma vastused andnud. Need avalikkuse osas, kas teie tahate neid uskuda või mitte, see on alati uskuja enda küsimus. Aga sellega ma olen päri, et kui peaks tõesti juhtuma see, et see on väga pikalt nii, et mingitel põhjustel ei saa, nagu te ütlesite, Riigikogu liige või valitsuse liige täita tööülesandeid siin saalis, siis loomulikult tuleb seda paindlikult vaadata ja leida neid võimalusi, et see ei jääks nii püsivalt. Aga täna on olukord selline, et tulenevalt eneseisolatsioonist ei saa vähemalt kontaktistungil kultuuriminister osaleda. Kalle Grünthal, palun, protseduuriline küsimus!

15:23 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Te jätsite minu küsimusele vastamata. Minu küsimus oli see, kas Riigikogu saal saab muuta Riigikogu juhatuse otsust OTRK pikendamise osas.

15:23 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Minu teada ei ole meil sellist praktikat, et Riigikogu saal seda muudaks.

Head ametikaaslased, panen koos nende muudatustega hääletusele Riigikogu täiskogu VI istungjärgu 3. töönädala päevakorra kinnitamise. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

15:25 Esimees Jüri Ratas

Tulemusega poolt 69, vastu 14 ja kolm erapooletut on päevakord kinnitatud.


1. 15:26 Avaliku teabe seaduse muutmise seaduse eelnõu (409 SE) esimene lugemine

15:26 Esimees Jüri Ratas

Liigume nüüd edasi selle käesoleva tööpäeva päevakorrapunktide juurde. Esmaspäeva esimene päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud avaliku teabe seaduse muutmise seaduse eelnõu 409 SE esimene lugemine. Ma palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli justiitsminister Maris Lauri. Palun!

15:27 Justiitsminister Maris Lauri

Lugupeetud Riigikogu esimees! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Antud eelnõu eesmärgiks on suurendada avaandmete kättesaadavust ja taaskasutatavust innovatsiooni ja majanduse edendamiseks, tagada siseturu sujuvam toimimine ning infoühiskonna edendamine. Muudatusega võetakse üle avaandmete direktiivist tulenevad nõuded. Selleks, et mõista antud eelnõu olulisust, avan kõigepealt pisut selle tausta.

Tänapäeval ümbritsevad meid väga mitmesugused andmed, neid tekib järjest juurde. Ühe osa neist andmeist moodustavad andmed, mis on avaliku sektori käsutuses, näiteks maksuandmed, tervishoiuandmed, liiklusandmed jne. Neist avalikest andmetest moodustavad ühe osa avaandmed. Need on see osa avalikust teabest, mis ei ole juurdepääsupiiranguga. Avaandmeteks võivad olla ka isikuandmed, kuid sealjuures kohaldub isikuandmete kaitse üldmäärus. Seaduse alusel avalikustatavate isikuandmete puhul võib eraelu puutumatuse kaitseks taaskasutamisele seada piiranguid. Andmete taaskasutamine on tänaseks täiesti normaalne. Nii näiteks kasutatakse liiklus- ja transpordiinfot erinevates rakendustes, samuti terviseradade asukohtade määramiseks, kõnetuvastuseks, masintõlkeks, hinnatakse satelliitide abil metsaraiet, põllukultuuride kasvatamist jne. Hinnanguliselt oli avaandmete turu suurus 2020. aastal Euroopas 184 miljardit eurot. Prognooside kohaselt peaks see 2025. aastaks ulatuma vahemikku pisut alla 200–334 miljardit. 2019. aastal oli avaandmetega seonduvalt hõivatud era- või avalikus sektoris 1,1 miljonit inimest. Prognoosi kohaselt on 2025. aastaks selliseid töötajaid ehk isegi pisut alla kahe miljoni vaid. Eesti on teinud läbi väga suure muudatuse, ja siin on meie jaoks oluline see, et küpsusindeksiga oleme tõusnud 27. kohalt 5. kohale. Eesti avaandmete turu maht võib praeguse kiire kasvu jätkudes jõuda 2025. aastaks kuni 445 miljoni euroni. On selge, et selline kiirelt kasvav turg vajab usaldusväärseks toimimiseks selget raamistiku. Just selleks ongi mõeldud avaandmete direktiiv ja selle põhjal koostatud eelnõu.

Peamised muudatused, mis selle eelnõuga tehakse, on järgmised. Esiteks, andmemuudatused, mis tulenevad väärtuslike andmestikega. Väärtuslikud andmestikud on avaandmed, mis peavad tavakasutajale olema kättesaadavad tasuta, masinloetavas vormingus selleks sobiva rakendusliidese kaudu ja asjakohasel juhul hulgi alla laaditavate andmestikena. Väärtuslike andmestike kategooriaid on kehtestatud kuus. Need on 1) georuumilised andmed (näiteks sihtnumbrid, riigi ja kohalikud kaardid); 2) maa seire ja keskkond (näiteks energiatarbimine, satelliidipildid); 3) meteoroloogiateave (näiteks kohapeal mõõdikutega kogutavad andmed ja ilmaennustused); 4) statistika (näiteks demograafilised ja majandusnäitajad); 5) äriühingud ja äriühingu omandisuhted, see tähendab äriregistrit ja registreerimise tuvastusandmed; 6) liikuvust puudutavad andmed (näiteks liiklusmärgid, siseveeteed). Euroopa Komisjon saab täiendavalt kehtestada kategooriaid. Samuti kehtestab komisjon iga kategooria all nimekirja konkreetsetest andmetest ning nende andmete avaldamise ja taaskasutamise korra. Tänaseks ei ole komisjon vastava rakendusakti kavandiga veel välja tulnud ning lõplikku loetelu nimekirjast ega avaandmete avaldamise ja taaskasutamise tingimustest seega kahjuks ei ole.

Eelnõuga nähakse ette võimalus kehtestada ka siseriiklikke väärtuslikke andmestikke. Eesti esimeseks siseriiklikuks väärtuslikuks andmestikus saab eelnõu kohaselt keeleandmestik. Selle kehtestamine väärtusliku andmestikuna toetab eesti keele jätkusuutlikkust ja keeletehnoloogia arendamist. Seeläbi on võimalik muu hulgas parandada eesti keele masintõlke, kõnetuvastuse ja kõnesünteesi kvaliteeti. Näiteks keeleandmestike näitena saab tuua avaliku sektori tõlked masinloetaval kujul ja tõlkemälud, Eesti märksõnastiku, terminibaasid, kohanimede loendi.

Teiseks muudatuste kompleksiks on teadusandmed. Teadusandmed tuleb taaskasutamisse anda üksnes juhul, kui nende loomist on rahastanud avaliku sektori asutus ja need on vastava repositooriumi kaudu avalikuks tehtud. Sealjuures ei ole teadusandmetena käsitletavad teaduslikud publikatsioonid.

Kolmandaks puudutavad eelnõu muudatused andmete taaskasutamiseks andmise vormingu nõudeid ja tasu kuluelementide täpsustamisega. Täna peab avaandmeid, kui see on võimalik ja asjakohane, taaskasutamisse andma masinloetaval kujul ja avatud vormingus. Eelnõuga lisandub sellele kohustus lisada ka metaandmed. Selle kaudu saab andmete kirjelduse, millega on tegu, mis on allikad, mis on nende sisu. Kasutusele võetakse dünaamiliste andmete mõiste. Need on andmed, mida ajakohastatakse sageli või reaalajast seetõttu, et nad muutuvad pidevalt või aeguvad kiiresti, näiteks ilmastikuandmed, liiklusoperatiivinfo liiklusõnnetustest, -takistustest ja ilmajaamadest, ühistransporti puudutav info ja nii edasi. Need andmed peab üldjuhul taaskasutamisse andma rakendusliidese kaudu ning asjakohasel juhul hulgi allalaaditavate andmetena kohe pärast kogumist või pärast andmete muutumist.

Täpsustatakse taaskasutamisse andmise eest võetava tasu kuluelemente. Tasu võib sisaldada andmete paljundamiseks, esitamiseks ja levitamiseks ning isikuandmete anonüümimiseks ja ärisaladuse kaitsmiseks tehtud kulusid. Täna peavad avaandmete teabeväravas olema ligipääsetavad avakogude avaandmed, andmekogu tavaandmed. Muudatuste kohaselt peavad seal ligipääsetavad andmed olema masinloetaval kujul.

Üks osa eelnõust ei ole seotud avaandmete direktiivi ülevõtmisega. Nimelt antakse Andmekaitse Inspektsioonilt üle Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile pädevus teha teabevaldajate üle järelevalvet veebilehe ja mobiilrakenduse ligipääsetavuse nõuete täitmisel. See pädevus anti Andmekaitse Inspektsioonile 2018. aastal. Kuid 2019. aastal vastu võetud direktiiv, mis tuleb võtta Eesti õigusesse üle 2022. aasta 28. juuniks ja kohaldatavaks on ta 2025. aastal samal kuupäeval. Mis puudutab toodete ja teenuste ligipääsetavuse nõudeid ja selle järgi Sotsiaalministeeriumi juhtimisel tuleb uus seadus ligipääsetavuse kohta ja tänaseks on selge, et erasektori veebilehtede ja mobiilirakendustele kehtestatavate nõuete järgimise üle hakkab järelevalvet tegema Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet. See muudatus tehakse just praktilistel kaalutlustel, ehk see pädevus antakse Andmekaitse Inspektsioonilt Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile üle juba nüüd. Nii palju siis ja lühidalt kõik.

15:35 Esimees Jüri Ratas

Hea ettekandja, ma tänan teid. Teile on ka vähemalt üks küsimus. Peeter Ernits, palun! 

15:35 Peeter Ernits

Hea juhataja! Aitäh väga huvitava eelnõu eest! Loen seletuskirjast: "Avaandmete majanduslik mõju, mis oodati olevat suur ja käegakatsutav, tekib pigem järk-järgult ja ei ole otseselt nähtav, on raskesti hoomatav ja vahel hästi peidetud. Jätkamaks kvaliteetsete avaandmete avaldamist ja säilitamist, on vaja uurida ja kvantifitseerida avaandmetest tekkivat kasu, et mõista avaandmete väärtust võrreldes ressursikuluga. Ühtlasi aitab see aru saada, kuhu on kõige tulusam ressursse suunata. Kui mõistetakse majanduslikku kasu, on võimalik hoida avaandmeid poliitilises agendas olulisel  kohal." Ja minu küsimus. Lugupeetud justiitsminister, kes hakkab uurima ja kvantifitseerima avaandmetest tekkinud kasu, et mõista nende väärtust võrreldes majandusliku kasuga? Ja teine asi, miks pole seni selgemalt kommunikeeritud, et arvandmete avamine ei ole altruistlik heategevus, vaid oluline võimalus soodustada kasvavat innovaatilist ja eetilist majandust, mis toetaks demokraatiat, turvalisust ja heaolu? 

15:37 Justiitsminister Maris Lauri

Aitäh küsimuse eest! Selliseid analüüse saavad teha kindlasti väga erinevate analüüse koostavad asutused. See oleneb sellest, kellele tellimust tehakse. See on just selline, andmeanalüüsivõimekust omavad uurimisasutused, teadusasutused, ükskõik, ülikoolid või on meil ka olemas Eestis erinevaid asutusi, kes need saavad teha. Andmete kasutuse puhul on kindlasti oluline see, et kui me anname riigi käes, kohe käes, kasutusel olevad andmed, mis võimaldavad luua väga erinevaid rakendusi ja mida saavad kasutada nii ettevõtjad, riik kui ka eraisikud ja siis oma käitumist sellele vastavalt muuta. Kahtlematult loob see ka ärivõimalusi erinevatele ettevõtetele. Ja mis selles siis halba on? See edendab ilmselt ja teeb meie elu mugavamaks ja paremaks. Näiteks kas või see, et kui me näeme või saame teada oma mobiiliäpis, milline ilm on või on tulemas millised prognoosid, eks, erinevad ettevõtted võivad teha selle äpi erineval viisil, teatud mõttes konkureerida, samuti sellised rakendused, mis satelliitpildi kaudu jälgivad näiteks põllukultuuride kasvatamist või ka üleujutuste esinemist. Väga palju erinevaid rakendusi on selles osas, mis on praktiliselt kasulikud inimestele oma tegevuse planeerimisel ja ettevõtjatele oma tegevuse planeerimisel, aga kindlasti ka riigile kasulikud.

15:39 Esimees Jüri Ratas

Tarmo Kruusimäe, palun!

15:39 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea esimees! Hea ettekandja! Ma küsin, et mis selles siis halba on, kui seda informatsiooni on justkui rohkem. Vahest tundub, et on üsna tüütu, kui sa oledki mõnest apteegist võib-olla mingit ravimit ostnud ja siis sul tuleb neid müügipakkumisi mitmelt poolt, hoolimata sellest, et sa oled meessoost, pakutakse sulle võib-olla naisterahvatooteid ja ei kuulatagi ära. Kas see mingil määral reguleerib ka seda või ta jääb ikkagi, et kui see on innovaatiline ja kui ta mingit ettevõtet nagu edendab, siis võib neid andmeid lihtsalt edasi jaotada?

15:40 Justiitsminister Maris Lauri

Aitäh! See eelnõu tegeleb avaliku sektori andmete kasutamise võimaldamisega inimeste ja ettevõtete jaoks ehk siis need andmed, mis on avaliku sektori käsutuses praegu juba, mitte eraettevõtjate käes olevate andmete kasutamisega, vaid just nimelt avaliku sektori käes olevate andmetega. Avalikul sektoril teatavasti on väga erinevaid andmeid. Kohalike omavalitsuste tasandil näiteks, kuidas bussiliiklus toimib, mis on ühistranspordi liikumise graafikud, kui seal tekivad mingid tõrked ja kõik sellised asjad. See on avaliku sektori käes olev andmestik, mis muutub vabalt kasutatavaks, ja kasutamise juures väga palju on juba kasutatavat ja kasutatakse. Aga see, et need normid oleksid ühesugused, et näiteks Eesti ettevõte saaks analoogset rakendust kasutada ka Lätis või Leedus või minu pärast ka Saksamaal, sellepärast et nad on kõik ühtemoodi masinloetavad, et ta ei peaks nägema vaeva eraldi lepingute sõlmimisega, et andmeid saada. See on selle eelnõu eesmärk.

15:41 Esimees Jüri Ratas

Kalle Grünthal, palun!

15:41 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! Te tulite möödunud teisipäeval oma meeskonnaga seda eelnõu tutvustama ja ma pean ütlema, et teie meeskonna liikmed olid väga tasemel, nad suutsid poole tunni vältel panna uskuma mind, et see kõik on hea, ilus ja see on vajalik. Aga siis te tegite oma suu ka korraks lahti seal kaheks-kolmeks lauseks, ja usk sellesse eelnõusse kadus mul ära. Sellepärast, et te laususite sõna "Euroopa Liidu direktiiv on vaja üle võtta." Et minu jaoks on põhimõtteline küsimus see, et mikspärast selle direktiiviga, kus on kogu avaliku sektori teave, on põhimõtteliselt taaskasutatav, on kättesaadav ka teistele liikmesriikidele, kodanikele, ehk siis ütleme põhimõtteliselt Portugali elanik võib uurida ja vaadata siin, ütleme, nii minu kui ükskõik kelle näiteks kinnistuandmeid?

15:42 Justiitsminister Maris Lauri

Aitäh! Lugupeetud Riigikogu liige on ilmselgelt asjast natuke valesti aru saanud. Esiteks puudutab see eelnõu väga selgelt ainult teatud osa andmeid, mis muudetakse, n-ö "väärtuslikud andmed", mis muutuvad kasutatavaks kõigile inimestele ja ettevõtetele. Kinnisturaamatu andmed ei kuulu siia alla. Ja veel kord: kõikide andmete puhul, kus tuleb jälgida ka isikuandmekaitse üldmäärust ehk seda, et ei avalikustata isiku jaoks olulisi sensitiivseid eraelulisi andmeid. Nendele ligipääs on välistatud.

15:43 Esimees Jüri Ratas

Rene Kokk, palun!

15:43 Rene Kokk

Aitäh, austatud esimees! Lugupeetud minister! Kui ma vaatan seda kooskõlastajate ja arvamuse andjate tagasisidet siin, mis teadupärast on selleks tehtud, et saada huvigruppidelt, keda seadusemuudatused puudutavad, tagasisidet, siis siin on Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit teinud järgmise ettepaneku. Tsiteerin: oleme seisukohal, et avaliku teabe seadus on tervikuna selle täitjate jaoks raskesti jälgitav ning vajab uue tervikteksti koostamist. Oleme selle ettepaneku varasemalt arutelu käigus ka teinud, kuid kahjuks ei ole uut teksti koostatud. Kas te võiksite natuke avada neid tagamaid, miks ei peetud oluliseks võtta see tekst tervikuna lauale ja teha terviktekst ringi, nii nagu oleks mõistlik olnud ja ettepanekud on tulnud?

15:44 Justiitsminister Maris Lauri

Ma vabandan! Kas te saate öelda viite, kus kohas ...

15:44 Esimees Jüri Ratas

Lehekülg 5, ütleb Riigikogu liige. Ma palun mikrofon anda ... Ma palun mikrofon anda Rene Kokale, et ta saaks täpsustada seda kohta, mille kohta ta küsis, et minister saaks vastata. Palun, Rene Kokk!

15:44 Rene Kokk

Aitäh, hea eesistuja! Tegemist on tagasiside või arvamusandjate listiga ja lehekülg 5 alt on see.

15:44 Justiitsminister Maris Lauri

Üles? Praegusel juhul toimub ministeeriumis analüüs sellest, kuidas kõiki andmeid puudutavate reeglistike kohta. Ja me oleme leidnud seda, et sellised põhjalikumad muudatused, kui neid tuleb teha, teeme pärast seda analüüsi, kui see analüüs on valmis, on hinnatud, milliseid muudatusi on vaja üldisemalt teha, et ei juhtuks nii, et kui me praegu hakkaksime kirjutama uut eelnõu, täiesti uut teksti, lähtudes sellest ainult avaandmete puhul, siis osad teised asjad jääksid puudutamata. Oleks parem, kui ka need teised teemad oleks läbi töötatud ja läbi diskuteeritud, ja kui tekib vajadus teha terviktekst uuesti, siis me võtame selle ette.

15:46 Esimees Jüri Ratas

Kert Kingo, palun! 

15:46 Kert Kingo

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Loen seletuskirjast lk 4: "Peamised avaandmete direktiivist tulenevad põhimõtted" ning seal on esimese punktina on toodud: "Kogu avaliku sektori teave on põhimõtteliselt vabalt taaskasutatav, liikmesriikidel on siiski õigus ise otsustada juurdepääsupiirangute kehtestamise aluste üle." Meil siin tõesti on põhimõtteliselt avalikus sektoris paljud andmed avalikud, kuid väga suur osa on neil siiski märkega "Asutusesiseseks kasutuseks" ehk juurdepääsupiiranguga. Kas nüüd võib siis tekkida olukord, et need andmed meie riigis hakkavad kandma seda templit "Asutusesiseseks kasutamiseks" ehk piirangutega hakkavad olema, aga samal ajal Euroopa Liidus on nad vabalt kättesaadavad?

15:46 Justiitsminister Maris Lauri

Aitäh küsimuse eest! Ei, need andmed, mis nimetatakse vabalt kättesaadavaks selle eelnõu kohaselt, ongi vabalt kättesaadavalt. Kuid kindlasti see AK-märke teema vajab põhjalikumat ümberkorraldamist ja sellega tegelikult ka tegeletakse. Ma olen andnud ülesande, et korrastataks või tehtaks selgemad reeglistikud, sest see AK-märge on tavaliselt seotud inimeste isiklike andmetega. et kui dokumentidele pannakse AK-märge, siis hinnataks õieti seda, kas see on põhjendatud või ei ole. Sest reaalselt on näiteid nii sellest, et seda pannakse liialt, kui ka sellest, et mõnikord jäetakse see panemata. Ja kindlasti, et oleks tagatud see, et kui AK-märke aeg saab mööda, siis see sealt ka kiiresti maha võetaks.

15:48 Esimees Jüri Ratas

Heiki Hepner, palun!

15:48 Heiki Hepner

Aitäh, hea esimees! Austatud minister! Mina küsiksin keskkonnavaldkonna kohta. Me teame, et metsaregistrisse jõuavad andmed pärast metsade, erametsade inventeerimist ja kui sinna ka juhuslikult kavandatakse raieid, siis enne kui metsaomanik ise sellest teada saab, hakkab üks totaalne helistamine ja metsaomaniku survestamine, et ta seal võimalikult kiiresti raied läbi viiks. Mida teie sellest arvate, kas tegelikult peaks see seadus, mida me siin praegu menetleme, ikkagi aitama lahendada ka seda olukorda ja kas selline olukord on üleüldse avaandmete kasutamise koha pealt nagu aktsepteeritud?

15:48 Justiitsminister Maris Lauri

Aitäh! Ma ei oska kindlasti öelda konkreetse juhtumi kohta, kuna ma ei puutu selle teemaga igapäevaselt kokku. Reaalselt on siiski nii, et kui on olemas avalikud andmed, siis peaks nendele olema ligipääs kõigil võrdsetel alustel. Ja kahtlematult on väga halb kuulda, kui kõrvalised isikud saavad inimese vara kohta ja võimalike vara muutuste kohta andmeid enne, kui see isik, see järjestus kindlasti ei ole sel juhul loogiline.

15:49 Esimees Jüri Ratas

Henn Põlluaas, palun!

15:49 Henn Põlluaas

Aitäh! Te tõite siin näiteks sellised ilmaäpid, aga see vist ei ole väga-väga õnnestunud näide, sest neid on tänagi ju kümneid ja kümneid erinevaid, kus me võime vaadata olukorda ja prognoose jne. Aga te rääkisite ka sellest, et kuidas avaliku sektori käes olevad andmed – need, mis puudutavad erinevaid isikuid ja kodanikke, et need ei lähe avalikuks, aga samas nentisite, et nende andmete loetelu ei olevat lõplik. Nii et sisuliselt me anname blankoveksli millelegi, mille suhtes meil ei ole õrna aimugi, millised avaandmed võivad sinna nimekirja lõpuks jõuda. Ja minu meelest on see kuidagi natuke kahtlase maiguga, eriti kui te mainisite seda, et Eesti ei kasuta seda võimalust, mis seal on antud, et neid riiklikult piirata kuidagi.

15:50 Justiitsminister Maris Lauri

Avaandmed, mille puhul, millest me räägime, on väärtuslikud andmed ja need on kuus tükki, need on esitatud siin. Ja kindel on see, et kui andmeid siia tulevikus lisandub, siis kindlasti osaleb ka Eesti selles diskussioonis, kas uute andmehulkade lisamine väärtuslike andmete kategooriasse on põhjendatud ja millisel juhul see on põhjendatud ja millistel tingimustel on see põhjendatud. Nii et mina eeldan küll, et Eesti osaleb kõikides diskussioonides alati aktiivselt ja mõistuspäraselt. Ja lisaks need reeglistikud, mis on võimalikud n-ö sulgeda, seda Eesti kaalub kindlasti ja otsustab, kuid teatud põhiosas kehtib avatus teatud näitajate osas kõigile Euroopa riikide riikidele. Kahjuks ei ole see loetelu hetkel veel valmis.

15:52 Esimees Jüri Ratas

Kalle Grünthal, palun!

15:52 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Te tegite minu osas kriitikat, et ma olen millestki valesti aru saanud, kui ma viitasin siin kinnistusraamatu andmetele. Küsimus on selles, et kinnistusraamatu andmed on avalikud, kui te seda ei tea, ja peale selle on võimalik ka tasu eest osta isegi aadressandmed sealt välja. Nii et ma arvan, et see ei ole päris õige või näitab teie ebakompetentsust. Küsimus on praegu selles, et miks peaksid olema need andmed kättesaadavad Portugali, Itaalia või Prantsusmaa elanikele, kelle hulgas võib olla ka ma ei tea, millised kurikaelu, kes tahavad mingisuguse pettusega tegelema hakata. Aga minu küsimus on see: miks peavad need andmed, Eesti inimeste avalikus sektoris kasutatav teave, olema kättesaadavad kogu Euroopa Liidule?

15:53 Justiitsminister Maris Lauri

Aitäh! Selgitan veel kord. Kinnistusraamatu andmed ei ole antud eelnõu teemaks. Kinnistusraamatu andmed on avalikud Eesti seaduste põhjal juba vist alates sellest, kui meil kinnistusraamat on loodud. Nii et kahtlematult on Riigikogu liikmel õigus teha ettepanek kinnistusraamat muuta kinniseks, ainult et sellega tõenäoliselt kaasnevad probleemid ka kinnistute käibes ostu‑müügitehingute kontrollimisel. Kahtlematult on olemas küsimus sellest, mis andmed omaniku kohta peaksid olema avalikud ja kas see peaks olema tasuline ning milline see tasu võiks olla. Aga see ei ole antud eelnõu teema.

15:54 Esimees Jüri Ratas

Andres Metsoja, palun!

15:54 Andres Metsoja

Suur tänu, istungi juhataja! Lugupeetud minister! Minu küsimus tuleb eelnõu seletuskirja lk 24 kontekstis, kus räägitakse eelnõu terminoloogiast. Nagu meile on korduvalt öeldud, eelnõu peab olema lihtne ja arusaadav. Siin on teadusandmetest juttu, on dünaamilistest andmetest juttu. Ja ma jõuan oma küsimusega väärtuslike andmestike terminoloogia juurde. Siin on kirjas: "avaandmed, mille taaskasutamist seostatakse ühiskonnale, keskkonnale ja majandusele oluliste hüvedega eelkõige nende sobivuse tõttu lisaväärtusteenuste ja -rakenduste ning uute kõrge kvaliteediga ja inimväärsete töökohtade loomiseks ning sellistest teenustest ja rakendustest kasu saavate inimeste arvu tõttu." Mis asja see tähendab?

15:55 Justiitsminister Maris Lauri

Aitäh! Jah, see on see olukord, kus on ühte lausesse kõik erinevat mõtted proovitud kirja panna. Kindlasti eks nendes juriidilistes tekstides aeg-ajalt seda juhtub. Kui te hästi rahulikult mõtlete, siis kõigepealt osutatakse siin, et tegemist on avaandmetega. Nii. Teiseks osutatakse sellele, et on olemas eeldus või oletus, et kui neid andmeid kasutada – taaskasutada ehk mitte lihtsalt see loomisprotsess, vaid ka siis, kui neid uuesti kasutusele võtta mingil muul otstarbel –, siis need võivad anda uut kvaliteeti, uut lisandväärtust. Nad võivad luua töökohti. Nad võivad anda inimestele kasu, majandusele kasu või et nende andmete kasutamine loob võimaluse n-ö väärtuse tekkeks ühiskonnas.

15:56 Esimees Jüri Ratas

Peeter Ernits, palun!

15:56 Peeter Ernits

Hea juhataja ja hea minister! Kogu see seletuskiri on täis sellist kantseliitlikku loba. Aga ma küsin teilt kui targalt inimeselt, et seaduse eesmärk, direktiivi tähendab, on lahendada praktilised kitsaskohad, mis on kerkinud selle arvandmete mõiste ja taaskasutamisega seonduvate põhimõtete tõlgendamisel. Lugupeetud minister, rääkige, ütelge selges eesti keeles, millised on need kitsaskohad arvandmete mõiste tõlgendamisel, esiteks, ja teine, kitsaskohad arvandmete taaskasutamise seaduste põhimõtete tõlgendamisel.

15:57 Justiitsminister Maris Lauri

Aitäh! Eks ikka juhtub vahel nii, et inimesed kasutavad ühte või teist terminit erineva tähendusega või on väikeste nüanssidega ja vahel nende erinevad arusaamad ühe või teise mõiste puhul võivad tekitada suuri segadusi. Ehk näiteks seesama küsimus, et defineerida ära, mis on väärtuslikud andmed, millised on avaandmed, millised on dünaamilised andmed, et oleks selge arusaam, mis mis on, ehk siis, kui erinevad osapooled lähevad mingeid lepinguid tegema või midagi millestki rääkima, et nad saaksid üheselt aru, millest nad räägivad. Nüüd eks see teema, nagu siin üks eelnev Riigikogu liige osutas, et on ju neid avaandmeid kasutatud ka varem ja kasutatakse praegu, aga küsimus on rohkem selles, et teatud hetkedel võivad erinevad arusaamad tekitada tõrkeid ja ühilduvuse probleeme näiteks erinevate riikide vahel, ühe ja sama äpi näiteks kasutamisel või rakenduse kasutamisel erinevates riikides. Samuti näiteks see, et andmete juures ei ole täpselt kirjeldatud, mida ühe või teise andmestiku juures on, eks, et mida üks või teine näitaja tähendab, kust ta on saadud. Tihtipeale võib olla lihtsalt öeldud piltlikult öeldes, et Tallinna linnas on temperatuur 20 kraadi sellisel kellaajal, aga kus kohas seda mõõdetakse, millisel kõrgusel, mis on need punktid, see on tegelikult oluline informatsioon. Kui on andmestik ära kirjeldatud selgelt ühtemoodi, siis on tema kasutamine ja rakendamine palju efektiivsem ja tulemuslikum kui lihtsalt see, et nende andmete kasutaja hakkab nuputama, mida see või teine asi tähendab, või veel hullem, ta ei nuputa, vaid ta eeldab, et ühes või teises andmestikus see tähendab seda või teist. Kõige tavalisemalt probleemid tekivad näiteks statistikaga, kus mina küll soovitan alati statistika kasutamisel lugeda ka selgitusi, mida üks või teine näitaja tegelikult tähendab, sellepärast et väga tihti tõlgendatakse või arvatakse sellest näitajast midagi muud, kui ta tegelikult on. Et inimesed ise mõtlevad natuke välja. Sellised mõistelised vastuolud tekivad ja see tähendab ka seda, et kui mõistetest ei saada õigesti aru, siis neid andmeid kasutatakse ka valesti. Ja saadakse ka vale tulemus.

16:00 Esimees Jüri Ratas

Rene Kokk, palun!

16:00 Rene Kokk

Tänan, austatud eesistuja! Lugupeetud minister! Minu eelmisele küsimusele vastasite, – kui ma küsisin, et miks ei võetud ette uue tervikteksti koostamist, – et hetkel käib analüüs ministeeriumis. Kas te võiksite täpsustada ka, et millal see analüüs võiks valmis saada, mis ajaks see valmib? Kas on mõistlik ikka teha uus terviktekst?

16:00 Justiitsminister Maris Lauri

Aitäh! Analüüs on osutunud ootamatult mahukaks. Ma loodan, et see analüüs saab sel aastal valmis.

16:00 Esimees Jüri Ratas

Kert Kingo, palun!

16:00 Kert Kingo

Aitäh, austatud istungi juhataja! Hea minister! Seesama eelnõu, mida te tutvustate, selle seletuses on ju ilusti kirjas, et liikmesriikidel on siiski õigus ise otsustada oma juurdepääsupiirangute kehtestamise aluste üle. Teie vastasite mulle selle teema tõstatamise peale, et te tegelete hetkel nende juurdepääsupiirangute ülevaatamisega. Ma saan aru, et teil puudub juriidiline haridus ja te tõenäoliselt ei hooma, kuidas üks seadusloome võiks või peaks käima, aga hetkel on meil siin tutvustamisel järjekordne praakseadus. Ja see on selle valitsuse puhul juba kujunenud käekirjaks, et tegeldakse ainult tagantjärgi äparduse korrigeerimisega. Kuidas te saate tulla sellise pooliku seadusega siia, kui seaduseelnõu või eelnõu tekstis on sees selgelt juurdepääsupiirangute kehtestamine? Ilma selleta ei saaks ju siia saali tulla. Kaugel siis see teine seadus on, millega te kehtestate neid juurdepääsusid?

16:02 Justiitsminister Maris Lauri

Aitäh! Selle seaduse eesmärk on muuta avalikud avaandmed, eriti väärtuslikud andmed kasutatavaks, kehtestada teatud reeglid, põhimõtted, ja selgitada, kehtestada vormingunõuded, kehtestada nende kasutamisvõimalused ja määratleda, millised andmed peavad olema kättesaadavad tasuta, masinloetaval kujul läbi konkreetse koha, andmeportaali näiteks. See eelnõu ei tegele AK‑märgetega, ei tegele muude juurdepääsupiirangute kehtestamisega. See on teiste eelnõude teema ja nendega tegeldakse vastavalt sel ajal, kui nende eelnõude tegevus ... Ütleme, kui tuuakse need Riigikokku arutelule siis, kui need eelnõud saavad valmis või kui on otsustatud muudatusi teha. Hetkel selles eelnõus neid teemasid ei käsitleta.

16:03 Esimees Jüri Ratas

Heiki Hepneri, palun!

16:03 Heiki Hepner

Suur tänu, hea eesistuja! Austatud minister! Ma jätkan sealt, kus te eelmine kord minu vastusega pooleli jäite. Ma saan aru, et nüüd on võtnud valitsus nõuks, et metsaomanike survestamine, et nad raiuksid või oma metsamaa maha müüksid, saab ka siis, ütleme, veel täiendava tõuke, et need andmed muudetakse kättesaadavaks tasuta, masinloetavas vormis ja hulgi alla laetavate andmestikena. Miks te seda teete? Te ütlesite küll, et te ei ole kursis selle teemaga, aga küllap te olete ikkagi kuulnud, et see on üsna tavaline, et metsaomanikke survestatakse raiuma, oma maid maha müüma. Ja nüüd te annate veel sellele nagu, ütleme, täiendava võimaluse, ka tehnoloogiliselt tuule tiibadesse.

16:04 Justiitsminister Maris Lauri

Aitäh! See eelnõu ei hakka jagama andmeid selle kohta, et kellelgi kuskil on õigus raieloaks. See ei ole see, mis andmestikust need väärtuslikud andmed täpselt hakkavad koosnema, see on hetkel määratlemata. Siin osutatakse lihtsalt sellele, et nende väärtuslike andmestike hulka kuuluvad näiteks maa seire ja keskkonna andmed, sealhulgas näiteks ka satelliidipildid, kus on metsad olemas, kus on näha okasmetsad-segametsad, kus on põllumaad. Siin ei ole see diskussioon, et keegi annab raielubasid. See ei ole selle eelnõu teema. Need andmed on minu arusaama kohaselt siiski teiste eelnõude ja teiste ministrite otsustusvaldkonnas. Ma ei julge öelda, kuna ma tõesti ei tegele selle teemaga igapäevaselt, et need andmestikud antakse, et selle seaduse põhjal ... Tähendab, selle seaduse põhjal kindlasti ei anta. Aga kas keskkonnaminister kavatseb nende raielubade infot puudutavat andmestikku kuidagi muuta või mitte, seda peate küsima keskkonnaministri käest, mitte minu käest.

16:06 Esimees Jüri Ratas

Anti Poolamets, palun!

16:06 Anti Poolamets

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud minister! Mina sattusin siin segadusse seoses ühe eurokeelendiga – see oli punkt 8 algus, kus räägiti avaandmed, mille taaskasutamist seostatakse ühiskonnale oluliste hüvedega eelkõige nende sobivuse tõttu inimväärsete töökohtade loomiseks. Huvitav keelend! Kas on kuskil ka mitteinimväärset töökohtade loend? Näiteks, et poliitik on inimväärne ja kaevur on mitteinimväärne. Või olen ma millestki valesti aru saanud? See on väga põnev keelend,

16:06 Justiitsminister Maris Lauri

Aitäh! Ma nüüd ei tea, kust kohast te selle lugesite, ma ei leia seda punkti üles.

16:06 Esimees Jüri Ratas

Austatud minister, ma vabandan! Palun mikrofon tagasi Anti Poolametsale. Täpsustage palun, kui tohib paluda teie käest, kust te seda lugesite, mis leheküljelt, et siis saab minister sellele vastata. Palun, mikrofon Anti Poolametsale!

16:07 Anti Poolamets

Eelnõu punkt 8 ja § 4, "Väärtuslikud andmestikud" tuleb siit.

16:07 Esimees Jüri Ratas

Aitäh teile! Palun, austatud minister!

16:07 Justiitsminister Maris Lauri

Punkt 4? Ilmselt ma ei tea milles probleem, ma ei leia sellist kohta, nagu te tsiteerisite.

16:07 Esimees Jüri Ratas

Mart Helme, palun!

16:07 Mart Helme

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud minister! Teate, kui ma oleksin klassijuhataja või aineõpetaja, ma ütleksin teile: istu, kaks! Minge tehke endale selgeks, mida te tulite meile siia selgitama ja kaitsma! Te ei saa ju mitte millestki aru. Kas te olete elus ühe kinnisvaratehingu teinud? Kui olete, siis te peaksite teadma, mis tähendab kinnistusraamat, sinna kantud andmed ja kõik muu seesugune, aga teil on see küll puder ja kapsad. Mu küsimus on väga lihtne. Kolleeg Grünthalile vastates te ütlesite, et kinnistusraamatu andmed ei ole avalikud. Paragrahv Riigi Teatajas ütleb, § 55: kinnistusraamat on avalik. Igaühel on õigus tutvuda kinnistusraamatu andmetega ja saada sellest väljavõtteid seaduses sätestatud korras. On siis avalik või ei ole avalik? Kas portugallased, sakslased, prantslased saavad tutvuda sellega või ei saa?

16:08 Justiitsminister Maris Lauri

Aitäh! Lugupeetud Riigikogu liikmed ilmselt ei jälginud väga täpselt, mida ma ütlesin. Ma ütlesin seda, et kinnistusraamatu andmestik, kinnistu andmestik ei ole selle eelnõu teema. Ja ütlesin ka, et kinnisturaamatu andmestikud ei ole väärtuslike andmete kategoorias. Kinnistusraamatu ... T kindlasti ei kuule, kui ma praegu räägin. (Juhataja helistab kella.) Kinnistusraamatu andmestik on vabalt kasutatav teise seaduse alusel, mida te ise tsiteerisite. See ei ole selle seaduse teema.

16:09 Esimees Jüri Ratas

Tarmo Kruusimäe, palun!

16:09 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea esimees! Hea ettekandja! Võib-olla ka minu küsimus ei ole selle seaduse kohta, aga kaudselt ikkagi. Kui palju ja kui oluliselt annab see seadus või seadusemuudatus Riigikogu liikmetel võimaluse nõutada välja ministeeriumidest juba nende poolt avalikuks kasutamiseks keelatud andmeid? Meil on siin mitmeidki juhtumeid, kus ministeeriumid on käinud rahvusvahelistel kokkuvõtetel, meie peaksime siin tegema otsuseid, me soovime neid materjale ja need on lihtsalt ametkondlikuks kasutamiseks, aga samas me omame siin peaaegu kõik juba ametkondlikku ... või seda luba. Kas see loob meie töö lihtsamaks suhtluses ministeeriumidega?

16:10 Justiitsminister Maris Lauri

Aitäh! Ei, see eelnõu seda teemat ei puuduta. Aga ma olen seda meelt, et Riigikogu liikmetel on õigus ligipääsule ametkondlikuks kasutamiseks mõeldud informatsioonile, kui see on nende tööks vajalik. Sealjuures võib olla kindlasti see olukord, et seda ei saa teha nii, et teile meili peale saadetakse, vaid teie tutvumine fikseeritakse või see toimub olenevalt selle dokumendi kaitsmist vajavast astmest mingis teises ruumis või allkirja vastu. Nii peaks see vähemalt olema.

16:10 Esimees Jüri Ratas

Andres Metsoja, palun!

16:11 Andres Metsoja

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Selle seaduse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud osast ma näen väga selgelt, et need kulud on väga suured siin. Ainuüksi kuus miljonit ja kolm miljonit ja veel sajad tuhanded. Tulude rida ma muidugi ei leidnud siit peatükist, et kust need tulud, ja leidsin ka järelevalve poole, järelevalve poole peal antakse täiendavalt reservist 150 000 eurot, et üldse järele valvata, et kas need avaandmed on ikkagi esitatud sobival kujul. Kas see kogukulu, mis peaks tekkima, siis on iga asutuse enda sisene küsimus, et see tuleb kanda, või on selleks ette nähtud ka erinevad täiendavad vahendid? Ja kuidas sulle tulude poolega on, kui seda on kajastanud?

16:12 Justiitsminister Maris Lauri

Aitäh! Ma hakkan lõpust pihta. Tulud võivad tekkida, nagu siin eelnõus on, teatud andmete korraldamise tõttu või teistmoodi, ütleme, korraldamise tõttu või mingite tegevuste tõttu võib küsida tasu, mis on seaduses ette nähtud, sellest võivad tulud tekkida. Nüüd kahtlematult tähendab andmete kogumine, hoidmine ja ka nende jagamine teatud kulusid. Neid kulusid on praegu tehtud ja kantud ja tehakse ka tulevikus. Nüüd sellest eelnõust tulenevad muudatused, muudatuste finantseerimine on eelarves planeeritud erinevatel ministeeriumidel. Ja need on riigieelarve sees, mis ka Riigikokku tuleb. Nii et peaks olema need tegevused kaetud rahaliselt.

16:13 Esimees Jüri Ratas

Mart Helme, palun!

16:13 Mart Helme

Aitäh, härra eesistuja! Ma pean ütlema, et teie eelmine vastus ei rahuldanud mind mitte põrmugi ja me konsulteerisime, muide, põhiseaduskomisjoni õigusspetsialistiga, kes ütles, et loomulikult on need andmed üleeuroopaliselt avalikud. Nii et igasugused epiteedid ja muud selgitused, need on lihtsalt demagoogia. Aga ma tahan öelda, et te pakute meile ju sisuliselt järjekordselt kobarkäkki. Eeldate, et Riigikogu kiidab heaks pooliku eelnõu ja annab sellega välja blankoveksli, mida hakatakse sisustama järgmiste ja teiste eelnõude ja teiste ministeeriumide vahendusel ja ettevalmistusel tulnud eelnõudega. Kas tõesti selle valitsuse praktika ongi niisugune, et lisaks süvariigile on meil ka suvariik ja te esindate praegu suvariiki?

16:14 Justiitsminister Maris Lauri

Aitäh! Kahtlematult on igal Riigikogu liikmel ja tegelikult igal Eesti Vabariigi elanikul õigus isiklikule arvamusele. Täpselt samamoodi on igal inimesel õigus ka teise inimese arvamusega mitte nõustuda. Praegusel juhul ma teie arvamusega ei nõustu ja tahan osutada ka sellele, et veel kord ma palun, et te kuulaksite seekord: kinnistusraamatu avatus või mitteavatus ei ole selle eelnõu teema. Kinnistusraamatu avatus on määratud aastaid tagasi teises eelnõus, mida te ise tsiteerisite. Ma ei ole väitnud, et kinnistusraamat on suletud. Kui kinnistusraamat on avatud, siis see tähendab seda, et igal inimesel on sinna ligipääs, ka Portugali inimesel, ka inimesel, kes elab Brasiilias või ka Austraalias. Kõigil.

16:15 Esimees Jüri Ratas

Protseduuriline küsimus, Kalle Grünthal.

16:15 Kalle Grünthal

Austatud Riigikogu juhataja! Praegu on selline lugu, et me menetleme siin Vabariigi Valitsuse algatatud avaliku teabe seaduse muutmise seadust ja valusaks punktiks sai meil asjaõigusseaduse §‑st 55 tulenev punkt, mille kohaselt on kinnistusraamatu andmed avalikud. Nüüd on küsimus selles, et seesama avaliku teabe seadus on ju tegelikult hõlmatud ka sellesama kinnistusraamatu andmetega, kuna ta on avalikkusele juurdepääsu võimaldatud. Ja nüüd on küsimus selles, et meie ees on praegu minister, kes ühel hetkel räägib, et need andmed ei käi sinna alla, need on teise seaduse alusel, ja üha tragikoomiliseks see muutub. Sisuliselt me kuulame siin ministri juttu, ütleme, põhimõtteliselt nagu kolme karu muinasjuttu. Mul oleks ettepanek, et äkki te katkestate selle punkti menetluse ja saadate ministri koju asja selgeks tegema, et me ei raiskaks meie aega ja et meile ei aetaks kärbseid pähe.

16:16 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Nii kui ma kuulen, et siit räägitakse kolme karu muinasjuttu, ma kaalun tõsiselt selle jutu katkestamist. Merry Aart, palun!

16:16 Merry Aart

Aitäh! Ma väga vabandan oma küsimuse eest, aga mul tekkis selline mõte või selline kuidagi arusaamatus. Te kasutasite päris mitu korda terminit või väljendit "ei ole selle seaduse teema". Kas meie seadusloomes ei analüüsita seoseid teiste seadustega? Kas meie seaduste eesmärk või oodatav tulemus ei peaks olema riigile kasulik, inimestele kasulik? Või ongi nii nagu kunagi üks noor spetsialist Põllumajandusministeeriumis ütles, et meie teeme seadusi, nemad seal vaadaku ise, kuidas nad hakkama saavad. Kui hakkama ei saa, siis teeme seaduse ümber ja niimoodi kas või kümme korda. Kas ma olen millestki valesti aru saanud?

16:17 Justiitsminister Maris Lauri

Aitäh! Loomulikult hinnatakse kõiki eelnõusid ka seoses teiste seaduste ja eelnõudega. Ja reaalsus on see, et ükski seadus ei tegele kõikide teemadega, kõikide asjadega. Meil ei ole ühtegi seadust, mis kataks detailideni kogu meie toimetamist, ja see ei ole minu arvates otstarbekas. On loogiline, et eelnõud tegelevad konkreetsemate, mõned laiemate, mõned kitsamate teemadega. Ja on selge, et ühe või teise seaduse muutmiseks võrreldakse neid kooskõlasid ka teiste seadustega. Antud eelnõu puhul on seda tehtud täpselt nii, nagu peab. On seda võrreldud, on hinnatud ja on leitud, et vastuolusid ei ole ja et nad on kõik suurepäraselt omavahel kooskõlas.

16:18 Esimees Jüri Ratas

Austatud minister, ma tänan teid! Rohkem küsimusi ei ole. Palun Riigikogu kõnetooli ettekandjaks põhiseaduskomisjoni liikme Andrei Korobeiniku.

16:18 Andrei Korobeinik

Hea istungi juhataja! Austatud rahvasaadikud! Eelnõu 409 SE, avaliku teabe seaduse muutmise seaduse eelnõu, oli põhiseaduskomisjoni istungil 21. septembril 2021. Komisjoni istungist võttis osa kuus komisjoni liiget ja arutelu oli väga põhjalik. Kolmest karust ei olnud ka komisjonis juttu, küll aga puudutasid komisjoni liikmed hästi mitut selle eelnõuga seotud aspekti.

Tegemist on avatud andmete seaduse kontseptsiooni edasiarendusega ja eelnõu täpsustab seda, kes ja mis olukorras saab mis andmetele juurdepääsu. Komisjoni liikmed uurisid, mis saab konkreetsetest andmekogudest, nagu näiteks äriregister või kinnistute register, ja mis on reeglid isikuandmete juurdepääsu puhul. Eelnõu tutvustas justiitsminister Maris Lauri, kes vastas põhjalikult ka siin nendele küsimustele. Komisjoni arutelu käigus selgus, et teatud konkreetika saabub alles hiljem, sellepärast et andmete iseloomu täpsustus tuleb Euroopa Liidu poolt alles mõne aja pärast. Aga üldjoontes peab see eelnõu võimaldama saada soodsama juurdepääsu avaandmetele. See ei laienda isikuandmete kasutust võrreldes tänase olukorraga. Üldiselt Eestil ministri sõnul avaandmete osas väga hästi praegu ei lähe, aga viimaste aastatega on teatud progress saavutatud ja see eelnõu võimaldab seda protsessi kiirendada, et erasektoril oleks juurdepääs erinevatele uutele andmekogudele.

Arutelu lõppes sellega, et komisjon tegi menetlusotsused. Komisjon tegi ettepaneku võtta eelnõu täiskogu päevakorda täna, 27. septembril. See oli konsensuslik otsus. Tehti ettepanek esimene lugemine lõpetada. See otsus konsensuslik ei olnud, viis saadikut hääletas poolt ja üks vastu. Komisjon määras ettekandjaks minu ja see otsus oli taas konsensuslik. Ma hea meelega vastan teie küsimustele, kuigi kahtlustan, et minister võttis kõik need välja. Aitäh!

16:22 Esimees Jüri Ratas

Aitäh, hea ettekandja! Tulenevalt meie kodu- ja töökorrast ei saa minister siin midagi välja võtta, Riigikogu liige küsib või ei küsi. Aga ma saan teie mõttest aru, te pidasite silmas, et ta juba vastas neile. Ja tõesti, teie tunnetus on nagu malemängijal õige, küsimusi teile ei ole. Aitäh teile! (Andrei Korobeinik: "Ma mõtlesin tegelikult seda, et ainult kaks küsimust on ja mõlemad on küsitud.") Aa, selles mõttes, jaa. Kõik ei ole küsinud kahte küsimust. Nii, aga kuna küsimusi teile ei olnud, siis läheme edasi. Järgnevalt on kõikidel fraktsioonidel võimalik avada läbirääkimised. Minu küsimus on, kas fraktsioonid soovivad avada läbirääkimisi antud juhul. Soovivad. Avan läbirääkimised. Palun Riigikogu kõnetooli Isamaa fraktsiooni esindaja Heiki Hepneri. Palun!

16:23 Heiki Hepner

Aitäh, hea esimees! Austatud kolleegid! Tõepoolest, see seaduseelnõu, mida me siin oleme asunud arutama, on ühest küljest väga oluline, sest Eesti tahab olla digiriik, Eesti tahab olla innovaatiline ja see tugineb ka siis loomulikult andmekasutusele. Teiselt poolt toob see kaasa ka mitmeid küsitavusi ja küsimusi, millele kahetsusväärselt antud eelnõu tegelikult ka vastust ei anna.

Minu küsimustes lugupeetud ministrile metsaandmete kättetegemise osas nii, et metsaomanik pärast inventuuri tegemist ja majanduskava andmete sisestamist metsaregistrisse, et metsaomanikke tabab pärast seda totaalne rünnak, küll ettepanekutega kasvava metsa raieks, küll ettepanekutega maa ja mets ära müüa. Ja nüüd siis, kui me vaatame seda antud seaduseelnõu, siis tõepoolest, on võetud eesmärgiks teha see kiiremini ja paremini nendele kährikutele – nii kutsutakse tegelikult seda tüüpi tegelasi – teha nendele kährikutele see info kättesaadavaks. §-st 4.1 saab lugeda, et väärtuslikud andmestikud teeb teabevaldaja taaskasutamiseks kättesaadavaks tasuta masinloetavas vormingus selleks sobiva rakendusliidese kaudu ja asjakohasel juhul hulgi allalaaditavate andmestikena. Ehk nüüd on võimalik seda asja kõik märksa mugavamaks teha, saab veel detailsemalt küsida, saab veel detailsemalt survestada.

See on nüüd üks näide tegelikult kogu selles seadusepaketis, mis meil laual on. Aga seda tüüpi detaile on kindlasti rohkem. Ma toon veel ühe küsimuse ette, millest me tegelikult suurt midagi ei kuulnud. Ehk jutt käib siis, kui palju see seaduseelnõu rakendamine meil igal aastal maksma läheb, ja kuidas see on kajastatud, minu pärast kas või meie riigieelarves või riigi eelarvestrateegias.

Me saame siit lugeda küll, et on ette nähtud Registrite ja Infosüsteemide Keskusel üleminekuks kaks aastat ja käesoleva riigieelarve seaduse raames seda ei kajastata. Mõnes mõttes on see ikkagi, noh, kergemat sorti pomm ülejärgmise ja üle-ülejärgmise aasta riigieelarvele. Iga-aastased riigi kulud suurenevad 10 miljonit ja natukene peale. Me võime muidugi ütelda, et noh, mis see 10 miljonit siis on. See ei olegi ju mitte mingisugune raha, aga teisalt oleks ka siis ikkagi oodanud, et kui me siia nüüd kirjutame, et 10 miljonit iga aasta hakkab see asi maksma, siis kuidas tulu tagasi tuleb. Mis siis tegelikult see tulupool on, mitte ainult kulupool. Ja siia juurde tasub tegelikult ka veel lisada veel üks märkus, et ega see 10 miljonit ei pruugi olla lõplik summa. See on iga-aastane ... Palun natuke lisaaega! Kolm minutit. 

16:27 Esimees Jüri Ratas

Palun, kolm minutit!

16:27 Heiki Hepner

Et see on iga-aastane kulu, aga siia juurde on lisatud ka klausel, et väärtuslike andmestikega seonduvad täpset kulud selguvad pärast komisjoni rakendusmääruse vastu võtmist. Et ei saa sugugi välistada seda, et siia tulevad veel omad sajad tuhanded või miljonid juurde.

Nii et need on tegelikult selle eelnõu minu meelest nõrgad kohad, millega tuleks kahe lugemise vahel kindlasti tõsiselt tegeleda. Ja kui me siia saali tuleme teist lugemist pidama, siis oleks sellele ka vastused, nendele küsimustele ka vastused olemas ja me saaksime otsuseid teha kindlas teadmises, et tegemist ei ole siin mingisuguse peidetud pommi või väikese käkiga, vaid ikkagi tõsiselt Eesti digiriigi jaoks vajalike muudatustega. Aitäh!

16:28 Esimees Jüri Ratas

Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esindaja. Kalle Grünthal, palun!

16:29 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud Riigikogu juhataja! Head kolleegid! Meile on tihti ette heidetud, et Riigikogu on muutunud kummitempliks, kes võtab vastu seadusi ja täidab sisuliselt kas valitsuse või ma ei tea kelle ülesandeid, meil puudub põhimõtteliselt mõtlemisvõime – vähemalt niimoodi arvatakse, et kõik ministeeriumides on targemad ja teavad. Aga tänane näide sellesama eelnõu osas, mis on kirjeldatud avaliku teabe seaduse muutmise seadusena, näitas tegelikult, et olukord on vastupidine. Vabariigi Valitsuses eesotsas ministriga on täielik teadmatus meie seaduste koostoime ja kehtivuse osas. Mul oli väga narr kuulata siin praegu ministri väljendit, et kui me rääkisime, kogu avaliku sektori teave on põhimõtteliselt vabalt taaskasutatav, siis minister ütleb minu küsimusele, et kinnistusraamatu andmed ei käi selle seaduse alla. Alguses räägib üleüldse, et kinnistusraamat ei olegi avalik. Justiitsminister räägib seda, mida vastupidiselt ütleb asjaõigusseaduse § 55. Esimene lõige: kinnistusraamat on avalik ja igaühel on õigus tutvuda kinnistusraamatu andmetega, saada sellest väljavõtteid. Nii et selline lähenemine ministri poolt, kes tuleb meile seaduseelnõu siia tooma, on häbiväärne.

Teiseks. Meile pressitakse peale praegu, et me võtaksime üle Euroopa Liidu direktiivi. Samas on aga väga olulised punktid jäänud sellesse eelnõusse märkimata, mida me vastu võtame, millele me alla kirjutame. See jääb ju kõik tulevikuks kellegi, nn riigi otsustada. Kas see riik on sisustatud Riigikogu otsusega või seadusega või on ta sisustatud ministri mingisuguse määruse või korraldusega või on ta Vabariigi Valitsuse korraldus? See on ebaebaselge meile. Ja minister, lugupeetud minister, kindlasti elus on väga hea inimene, ei vallanud seda teemat ja sellepärast ma tõstatasingi protesti selle üle, et meile ei saa tulla siia rääkima sellist lugu, kui asi ei ole endale selgeks tehtud. Küsimus on praegu väga põhimõtteline. Meie võtame vastu seaduse, aga selle seaduse alusel hakatakse seda ju rakendama. Vaesed juristid, kes ei saa ühte‑ ega teistpidi aru, peavad tänu sellele minema kohtusse õigust nõudma, mis on täiendav kulu lisaks ka inimestele, keda nad esindavad seal. Me ei tohi sellist asja lubada. Mõelge selle peale! Vabariigi Valitsus peab tulema siia oma esindaja kaudu, kes on võimeline vastama täpselt, ilma vigadeta kõikidele küsimustele, mis siin Riigikogu liikmete poolt esitatakse. See, mis praegu toimus, ma ütlen, ausalt öelda see oli suur naljanumber. Niimoodi ei tehta seadusi. Niimoodi ei tohi Riigikogu ette tulla. Arvestage sellega. Ma tänan tähelepanu eest.

16:32 Esimees Jüri Ratas

Ma fraktsioonide poolt ei näe rohkem kõnesoove. Ma palun Riigikogu kõnetooli justiitsminister Maris Lauri. Palun!

16:33 Justiitsminister Maris Lauri

Aitäh! Ma vastan kahele kõnelejale. Kõigepealt, lugupeetud Heiki Hepner, selle eelnõu rahastamine on riigieelarves planeeritud ja riigi eelarvestrateegias samuti. Ja ma kinnitan, et minu teada on kõik ministrid planeerinud need rahalised vahendid piisava varuga. Vähemalt Justiitsministeerium äriregistri jaoks on seda teinud. Nii et ma loodan, et see mure kaetakse ja et tegelik kulu vajadus osutub väiksemaks. See on tõesti see lootus. Nii et kindlasti, kui selgub täpsemalt see andmete koosseis, siis selgub ka, kui palju seda raha läheb, aga planeeritud on võimalikult maksimaalses mahus. Aga nagu te teate, hinnad tõusevad ja kiire inflatsiooni puhul võib juhtuda, et asjad lähevad natuke käest ära. Ma südamest loodan, et need reservid, mida ministeeriumides planeeritud, on piisavad.

Aga ma vastaksin ka Riigikogu liikme Kalle Grünthali kõnele. Me kindlasti teame olukordi, kus me ei taha kuulda seda, mida räägitakse. Ei taha seda tähele panna ega taha sellesse süveneda. Ja see võib olla väga erinevatel põhjustel. Üks põhjus on see, et on asi enda peas välja mõeldud, on oma seisukohad välja mõeldud, ja siis on ju võimatu kuulata seda, kui öeldakse seda, mis oma seisukohti nõrgestab ja mis sellega ei sobi, sellele ei vasta. On ebamugav. Ja kindlasti on ka selliseid olukordi, kus lihtsalt aetakse oma jutu kiuslikkusest, pahatahtlikkusest või muudel põhjustel. Ma täpselt ei tea, millega praegusel juhul on tegemist, aga Riigikogu liige Riigikogu puldis ütlemas ja väitmas seda, et minister räägib valet või et ta ajab asju sassi, peale seda, kui ma olen korduvalt osutanud, et eelnõu 409, mida me siin praegu arutame, ei käsitle kinnistusraamatut ... See eelnõu ei käsitle, täpselt, ta ei tee seda, sellepärast, et seal ei ole, see räägib väärtuslikest andmetest ja kinnisturaamatu andmeid ei loeta väärtuslike andmete alla. See on väga selgelt öeldud. Jah, ta on avaandmed. Aga see ei lähe selle konkreetse eelnõu puhul. Kinnisturaamatuandmed on avalikud. Ma ei ole kuskil kunagi öelnud, et nad ei ole avalikud. Nad on Eesti seaduste põhjal, teise seaduse põhjal avalikud. Ja need on kõigile kasutatavad. Nii et ma soovitan mõelda kaasa, mitte olla eelarvamuslik. Aitäh!

16:37 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Nii,tuleme siis juhtivkomisjoni otsuste juurde, mis ilusti meile ette kanti. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 409 SE esimene lugemine lõpetada. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku muudatusettepanekute esitamise tähtajaks määrata k.a 11. oktoober kell 17.15. Sellega on esimene lugemine lõpetatud ja esimese päevakorrapunkti käsitlemine lõpetatud.


2. 16:37 Riigikogu otsuse "Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakendamise põhimõtete heakskiitmine regionaalse ebavõrdsuse vähendamiseks" eelnõu (390 OE) esimene lugemine

16:37 Esimees Jüri Ratas

Liigume edasi teise päevakorrapunkti juurde, milleks on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Perioodi 2021–2027 Euroopa Liidu ühtekuuluvuspoliitika fondide rakendamise põhimõtete heakskiitmine regionaalse ebavõrdsuse vähendamiseks" eelnõu 390 OE esimene lugemine. Palun ettekandeks Riigikogu kõnetooli Riigikogu liikme Lauri Läänemetsa. Palun!

16:38 Lauri Läänemets

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Tõesti, sellise keerulise nimetusega eelnõu on. Otseselt puudutab ta ala juba alanud Euroopa Liidu rahastamisperioodi ja neid vahendeid, mida me Eestis kasutama hakkame, ja meetmed, mis sellest tehakse, aga põhimõtteliselt või sisuliselt on selle sellel eelnõul kaks eesmärki. Üks suurem-laiem eesmärk on regionaalse ebavõrdsuse vähendamine. Ja sisuliselt plaanime me mõjutada eelkõige väikelinnades ja maapiirkondades olevaid töökohti, nende töökohtade juurde tekkimist ja olemasolevatel töökohtadel töötasude tõusmisele kaasa aitamist, kuna töökoht, madal palk või oskustele vastava töö puudus on üks kõige suuremaid põhjuseid, miks inimesed Harjumaale või Tartumaale, ühesõnaga, suurematesse linna piirkondadesse liiguvad maapiirkondadest, väikelinnadest.

Eelnõu ise puudutab kolme põhimõtet, mille Riigikogu võiks otsustada, millest valitsus meedet tehes peaks lähtuma. Ja need kolm põhimõtet on. Kõigepealt, Eesti väikelinnade maapiirkondade ettevõtluse arendamiseks ja töökohtade loomiseks suunatakse vähemalt 10% ühtekuuluvuspoliitika fondide mahust, mis lisanduvad juba praegu valitsuse plaanitud 190 miljonile eurole, umbes, hinnanguliselt see 10% oleks 350 miljonit eurot. Ja neid meetmeid, mis selle raha eest tehakse, nende meetmete väljatöötamisel lähtutakse maakondlikest arengustrateegiatest ja piirkondade eripäradest. See ei tähenda, et ... Ehk siis see tähendab seda, et võetakse arvesse neid eesmärke ja probleeme, mis ka kohapeal on. Tihtilugu uuringud näitavad, et suuresti Euroopa Liidu vahendeid planeerides lähtutakse peamiselt riigi eesmärkidest, aga need ei kattu kohalike probleemidega või ei suuda arvestada kohalikke eripärasid. Kuidas seda täpsemalt teha, seda saab valitsus ise vaadata.

Nüüd teine eesmärk või teine selline põhimõte puudutab seda, et suuremad toetusmäärad kehtestatakse vähem jõukamatele piirkondadele, võttes aluseks SKT ühe elaniku kohta. Ehk siis neis piirkondades, kuskohas majandusmajandusareng on olnud suurem ja ettevõtetel-inimestel läheb oluliselt paremini, on ka omaosaluse määr europrojektidel suurem, ja seal, kus oleks vaja tuge, oleks omaosaluse määr väiksem.

Ja kolmas põhimõte puudutab seda, et üldjuhul kasutatakse riiklike avatud taotlemisel põhinevate toetusmeetmete puhul regiooni- või piirkondade põhiseid taotlusvoore, et vältida olukordi, kus suur osa rahast koondub jõukamatesse piirkondadesse. Ehk võimalus on teha varasemalt ... Hästi paljud Eesti taotlusvoorud on tehtud selliselt, et üleriigiliselt tuleb kõigil ettevõtetel või omavalitsustel või vabaühendustel konkureerida selle euroraha raha pärast. Ja tihti juhtub, see põhiprobleem on selles üleriiklikus konkureerimises, et need, kes on võimekamad, on selles edukamad. See toob kaasa tegelikult eurorahade sellise ebavõrdse jagunemise.

Nüüd ma natukene räägin selle eelnõu tagamaadest ja sisulisest poolest ka. Regionaalne ebavõrdsus on kogu taasiseseisvumisperioodil suurenenud, väljendudes kõige teravamalt majanduse ja inimkapitali koondumises suurlinnadesse. Ja seda ütleb Eesti inimarengu aruanne. Ma mäletan, aastal 2020, kui põhiseaduskomisjonis, enne kui inimarengu aruande küsimused tulid siia suurde saali arutamiseks, me kuulasime inimarengu aruande koostaja lühiülevaadet. Siis ta väljendas sama seisukohta toona seal ja meil tekkis komisjonis päris elav arutelu, et kuidas siis nii, et raha on hästi palju pandud pandud ka maapiirkondadesse ja igale poole mujale, kõigil on võimalus olnud. Aga see kõigi võimalus väljendubki selles, et kui lihtsalt näiteks Harjumaa ettevõttel on rohkem raha, rohkem inimressurssi ja paremad teadmised kasutada, siis ta on paratamatult raha taotlemisel sellises üleriiklikus riiklikus konkurentsis parem kui mõne teise väiksema Eesti piirkonna ettevõte. Ja selliselt reeglina raha koondub pigem Harjumaale ja Tartumaale, muu Eesti jääb ilma. Töökohtade vähenemine aga seab inimesed tihti sundolukorda, kus tuleb kodust lahkuda, kuna piirkonnas pakutav palk ei võimalda äraelamist või puudub oskustele vastav töö. Mis me sellega öelda tahame, on see, et alati Tallinnasse, Harjumaale või Tartumaale elama minemine kuskilt väiksemast piirkonnast ei ole inimese vaba tahe, vaid see on sundolukord lihtsalt. Kui sul töökohti jääb piirkonnas ja järjest vähemaks, siis lõpuks sa selle töö ... Väga paljud on lihtsalt selle töö järgi liikunud. Ja kahjuks ei ole see inimestel selles mõttes vaba valik.

Eelnõu koostamise ajendiks on olnud ka kolm asjaolu. Regionaalne ebavõrdsus on alates taasiseseisvumisest ainult suurenenud. Seda näitavad erinevad uuringud. Senised Euroopa Liidu toetusmeetmed on regionaalseid erinevusi pigem võimendanud. Sellest ma juba rääkisin, et lihtsalt, kui Harjumaal on võimekamad taotlejad, kuna siin on rohkem ressursse, siis ka see raha lõpuks üleriiklikel meetmetel koondub Harjumaale. Ja kolmas asjaolu on see, et kui vaadata nüüd selle uue perioodi fondide rahastamiskava, siis ei ole seal näha, et oleks piisavalt arvestatud piirkondlike eripärade ja maakondlike arengustrateegiatega. Pigem on seal selline üleriigiline nägemus. Ja väga paljud erinevad analüüsid või uuringud ütlevad seda, et üleriigiline nägemus küll võib aidata terve Eesti majandusarengule kaasa, aga kui ta ei suuda arvestada piirkondlike vajadustega – ja tihti ta ei suuda –, siis toob see kaasa selle, et Tallinn Harjumaaga areneb kõvasti eest ära, aga ülejäänud piirkonnad jäävad maha.

Oluline on vaadata Riigikogu Arenguseire Keskuse koostatud Eesti regionaalse majanduse stsenaariume aastaks 2035. Seal on märgitud, muideks, et kuigi pealinna regiooni ennakkasv teiste piirkondadega võrreldes on tavapärane nähtus, on piirkondade arenguerisused Eestis ühed suuremad Euroopas. Tallinna ja Tartu linnapiirkondade sotsiaal-majandusliku taseme erinevus võrreldes teiste Eesti regioonidega järjest suureneb ning piirkondlikud kasvukeskused ei ole loodetud tulemust saavutanud. Ehk meie enda analüüsivõimekus ja aparaat siin Riigikogus on ka täpselt sama, mida Praxis ja inimarengu aruanne Rahandusministeeriumi enda seireseirearuannetega on tuvastanud. Sellisel viisil Euroopa Liidu vahendite kasutamine ja meetmete tegemine suurendab Eesti-sisest ebavõrdsust ning regionaalset ebavõrdsust võimendab pigem. Just mainitud Rahandusministeeriumi koostatud regionaalarengu strateegia elluviimise seirearuanne, mis aastal 2018 tehti, see on nüüd viimane, ütleb, et regionaalsed erinevused Eesti väiksust arvestades on endistviisi suured ja märgatavat nihet ühtlasema territoriaalse arengu suunas toimunud ei ole. Ja ühtlasi näitab seirearuanne konkreetselt eelnevates aruannetes mainitud Euroopa Liidu vahendite mõju ja seost regionaalse ebavõrdsuse suurenemisele.

Ehk siis lühidalt kokkuvõtvalt. Nende põhimõtete ja eesmärk on öelda, mismoodi Vabariigi Valitsus ja millistest põhimõtetest lähtuvalt peaks Euroopa Liidu erinevaid meetmeid tegema ja kuidas neid rakendama. Eesmärk on suunata seda raha rohkem suurlinnadest väljapoole väiksematesse linnadesse ja maapiirkondadesse. Meie hinnangul võiks see mõjutada 15 000 töökohta ja väga paljusid inimesi päästaks see olukord sellest, et nad on sunnitud töökoha või töökoha puudumise tulemusena Tallinna piirkonda tulema. Eelpool mainitud aruanded ja ütleme nii, et põhiliselt peaaegu kõik viimastel aastatel tehtud regionaalarengut puudutavad analüüsid ütlevad, et Euroopa Liidu vahenditel on väga suur mõju. Ja see tulenebki sellest, et kui me võtame kas või seda, et 190 miljonit eurot on praegu plaanitud otseselt regionaalarengu toetamiseks, aga tuletame meelde, et kogu see struktuurivahendite pakett on seal 3,7 miljardit. Kui me 190 miljonit paneme regionaalarengu mõttes õigesti, aga mitu miljardit võimendab seda n-ö valet efekti, siis seal erilist tulemust ei ole ja ikkagi ebavõrdsus regionaalset suureneb. Aitäh! Olen valmis küsimustele vastama.

16:48 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Teile on küsimusi. Jevgeni Ossinovski, palun!

16:48 Jevgeni Ossinovski

Aitäh, austatud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! No see on hea otsus, see on hea otsus. Kahtlematult riik peab rohkem tähelepanu pöörama – isegi Jürgen Ligile meeldib, selle üle on eriti hea meel –, rohkem tähelepanu pöörama loomulikult regioonide arendamisele selles olukorras. Aga samas ma ise mõtlen, et ääremaastumine on meil ikkagi nii tõsine probleem, et meil maakonnakeskused ääremaastuvad. Tegelikult tõenäoliselt ainult sellega, et me siin euroraha rohkem maale suuname – see on väga õige, nii tulebki teha –, me seda probleemi vist ei lahenda. Kuidas sulle tundub, kas me peaksime hakkama rääkima ka tõsisemast riigisisesest ümberjagamisest, riigieelarve tulu ümberjagamisest pealinnast mujale?

16:49 Lauri Läänemets

Jah, aitäh! Ma olen sellega nõus, et võrdseid tuleb kohelda võrdselt ja ebavõrdseid ebavõrdselt. Kui me vaatame regionaalset ebavõrdsust, ja nüüd on küsimus selles, et mis see üldine eesmärk on. Kui me igale poole ühtemoodi anname, siis areng võib küll edasi minna, aga vahe, see n-ö arengu erinevuste vahe jääb põhimõtteliselt täpselt samasuguseks. Euroopa Liidu vahendite puhul muidugi tegelikult toimub võimendus pigem Harjumaa kasuks, seal isegi ei jää samasuguseks. Kui me soovime seda vahet vähendada, siis ei ole maailmas mina kuulnud teistsugust lahendust kui see, et sinna, kus on olukord kehvem, antakse rohkem. See puudutab nii riigisisest või riigi enda maksuraha ümberjagamist kui ka Euroopa Liidu vahendite ümberjagamist.

Muideks, igal maakonnal on tegelikult olemas ju arengukavad või arengustrateegiad ja seal on kirjas, ütleme nii, et kriitika nende kohta tihti on olnud selline, et sinna pannakse väga palju asju kirja ja fookused kohapeal on puudu. Aga põhjus, miks fookused kohapeal on puudu, on esiteks selles, et tavaliselt, kui soovid mõnest Euroopa Liidu vahendite meetmest raha saada, siis reeglina tahetakse näha, et see on maakondlikult strateegiliselt oluline prioriteet, mis tähendab, et kõik panevad oma asjad sinna kirja, kuna keegi ei tea kohapeal, millised meetmed tulemas on. Ja teine, veel olulisem põhjus on see, et kui me mõtleme, et on küll erinevad valdkonnad, on sotsiaalvaldkond ja on kultuur, kus toimetada saab, antud juhul mina keskenduksin selle eelnõu kontekstis töökohtadele, ettevõtlusele, mitte nii palju teistele valdkondadele. Kui mõelda, kui palju omavalitsused nendes maakondades tegelikult ettevõtlust või ettevõtluse arengut mõjutada saavad, siis üpriski vähe. See, mida teha saab, seda teevad kõik omavalitsused Eestis ja teevad väga tublilt, selles mõttes, mis puudutab torusid, tänavaid, kõiksugu ühendusi. Sellega tegeldakse väga tublilt. Aga kui me räägime sellest, et meil on vaja kasvatada näiteks piirkonnas mõne ettevõtte ekspordivõimekust, on vaja teha ära tehnoloogiline samm, et oleks võimalik paremini ja rohkem toota, siis selliste toetuste jaoks kohapeal raha ei ole. Kui me vaatame riiki, siis suur osa sellistest ettevõtlustoetustest tehakse ka riigi poolt euroraha eest.

Seni, kuni me kohapealset vajadust ei arvesta, jäävad need jutud sellest, et kohapeal võiks ettevõtluse arenguga tegeleda, selliseks ilusaks jutuks. Lihtsalt kohapeal võimekust neil omavalitsustel eriti ei ole. Võib-olla tõesti Tallinna linna eelarve võimaldaks midagi teha ja Tartu linn ka arvatavasti, aga ülejäänud Eesti omavalitsustele on see üpriski raske. Nii et ma olen täiesti seda meelt, et nii eurorahade puhul kui ka tegelikult selle maksuraha puhul, mida me kogume, kui me seda ümber ei jaga vähem edukate piirkondade kasuks, siis me seda vahet ei vähenda.

16:53 Esimees Jüri Ratas

Eduard Odinets, palun!

16:53 Eduard Odinets

Aitäh, härra esimees! Hea ettekandja, aitäh selle ettekande eest ja probleemi kirjelduse eest! Aga võib-olla oleks paslik praegu seda probleemi kirjeldada ka mõne konkreetse näitega lõppevast perioodist. See eelnõu puudutab uut perioodi, mis meil algamas, aga alati on hea, et kui nagu kirjeldada, et mis valesti on. Äkki on sul mõni näide lõppevast perioodist, kus selline esmapilgul tundub, et võrdne jagamine, kus kõikidel on võrdne konkurents. Tegelikult, mis puudutab piirkondi, suurendab oluliselt sellist ebavõrdsust mööda Eestit laiali ja suurendab konkurentsieeliseid Tallinna ja Tartu piirkondades, nende kuldses ringis.

16:54 Lauri Läänemets

Aitäh! Ma võib-olla kõigepealt osundan sellele, et sellest samast seletuskirjast, kes seda lugenud on, mõni näide ka on toodud. Ma igaks juhuks korra kordan selle näite ka üle, see on pärit Rahandusministeeriumi enda poolt tehtud regionaalarengukava seirearuandest. Ja siin on näide, siin on kaks tabelit, üks tabel puudutab taristu arendamist ja teine puudutab ettevõtluse arendamist.

Ma pigem peatun sellel ettevõtluse arendamisel. Siin on vaadatud ettevõtluse arendamise koha pealt meetmeid: ettevõtte starditoetus, madala haridustasemega täiskasvanute tasemekoolituses ja õppes osalemise toetamine, tööturu laiendamine uutele sihtrühmadele, uutele tööturuteenuste pakkumine. Siis on teadus-arendusprogramm, nutika spetsialiseerumise kasvuvaldkondade investeeringud ressursitõhusasse tehnoloogiasse ja see loetelu on üpriski pikk.

Ja kui seal vaadata, siis seesama aruanne ütleb, et valitud ettevõtluse arengu toetustest, mille projektipiirkond on selgelt määratletud maakondliku täpsusega, oli 2018. aasta lõpu seisuga väljapoole Harju- ja Tartumaad jõudnud vaid ligikaudu 20 protsenti, vaid ligikaudu 20 protsenti. Ja ülejäänud 80 protsenti maandus Tallinnas. Sisuliselt Harju ja Tartumaa ...

Ja taristu näide on siin: taristu arendamisele suunatud meetmetest 44 protsenti jõudis väljaspoole kahte suuremat linnapiirkonda. Siin mainitud, muideks, kui vaadata siia sisse, siis sellest nutika spetsialiseerumise meetmesse. See on ka hästi huvitav. Mul on 2019 lõpu seis, seal üks doktoritöö vaatles seda, et seal väga palju raha kasutamist enam n-ö suures pildis ei muutunud, et annab sellise tunnetuse, kuidas see raha jagunes.

 Mis puudutas koostööd ülikoolidega, jagati 16,4 miljonit siis Tallinnasse ja Tartusse. Ma rõhutan: see koostöö ülikoolidega oli ettevõtete arendamiseks mõeldud, mitte eelkõige ülikoolidele ettevõtluse arendamine ja seal oli mitte ainult Tallinna jaTartu eesmärk, vaid kogu Eesti. Aga sellest rahast maandus 96 protsenti Tallinnasse ja Tartusse. Ja mis puudutas selle ettevõtluse arendamist selles nutikas spetsialiseerumises, siis 44,1 miljonit eurot ja sellest 63 protsenti jõudis Harjumaale, Tartumaale 14 protsenti ja kogu Eestis 23 protsenti. Neid numbreid saab võtta veel ja veel ja selles see ebavõrdsuse kasv seisnebki, et kui me teeme tavaliselt lihtsalt neid üleriiklikul konkurentsil põhinevaid meetmeid ja ei ütle ja ei näe seal ette, et kas on regioonidele kehtestatud oma n-ö rahapott, ei muuda seal omaosaluse määrasid nõrgemate kasuks või üldse ei suuna raha teadlikult rohkem maapiirkondadesse ja väikelinnadesse, siis ebavõrdsus kasvab.

16:57 Esimees Jüri Ratas

Peeter Ernits, palun!

16:57 Peeter Ernits

Hea juhataja ja ettekandja! Oli kunagi üks selline mees nagu Kaul Nurm. Ja Vabaerakond oli ka kunagi üks selline erakond siin. Ja ma mäletan, kuidas Kaul kirjutas ja võitles aktiivselt Eesti kaheks jagamise eest. Üks on see kuldne rõngas ja Tartu ka natukene selle ümber ja ülejäänud vaene maa. Aga see lootus, et jagada Eesti kaheks, läks nagu vett vedama. Ja mis sa arvad, miks ta läks vett vedama? Ja see praegune iseenesest sümpaatne lähenemine, kuidas see lõpeb ära? Kuidas see lõpeb?

16:58 Lauri Läänemets

Aitäh! Ma täpselt ei tea, miks ta vett vedama läks. Kas puudusid analüüsid, et mõista seda olukorda, sest me oleme, kui ma nüüd õigesti mäletan, vist 17 aastat, võib-olla vähem, Euroopa Liidu vahendeid kasutanud, ma võin eksida, aga päris-päris pikalt. Kas puudusid varasemad analüüsid või mina kipun arvama, et pigem kunagi puudus võib-olla poliitiline tahe. Et usk sellesse, et turg, vaba turg paneb kõik paika, siis see tegelikult ei tööta. Vaba turg lõpuni on võimalikult selline ebaõiglane, ta koondab alati ressursse sinna, kus need juba on, ja võtab reeglina ära sealt, kus neid ei ole. Antud juhul see kõik siin näitab, kuidas see niimoodi on läinud, selline lihtsalt vaba, ilma riigi sekkumiseta toimuv konkurents. Ja kuidas sellega praegu läheb, ma tahaks loota, et läheks hästi. Meil on võimalus täna seda eelnõu kõigil toetada ja valitsusele suuniseid anda. Ma tean, et Rahandusministeeriumis on väga palju inimesi, kes töötavad selle nimel, et see kõik, need põhimõtted, millest ma olen rääkinud, need kõik ka teoks saavad, aga mulle teadaolevalt kõik ministeeriumid sellega kaasa ei taha hetkel veel minna.

16:59 Esimees Jüri Ratas

Aitäh, hea küsija! Tundub, et teile on veel küsimusi. Riina Sikkut, palun!

16:59 Riina Sikkut

Aitäh, hea esimees! Lugupeetud ettekandja! Tegelikult neid võimalusi, et maapiirkondadele anda nii-öelda parem platvorm oma prioriteetide jaoks euroraha kasutada, need võimalused on ju olemas. Võime diferentseerida seda omafinantseeringu määra, taotlusvoorudes anda lisapunkte või suunatagi nad ainult maapiirkondadele, juba meetme väljatöötamisel võiks arvestada sellega, et millised on maapiirkondade huvide võimekused versus linnaga. Et kas praegu on valitsusel, ma ei tea, tehtud otsus, et maapiirkonnad saavad madalama omafinantseeringu määra? Kas valitsuselt on tulnud signaal, et midagi nendest võimalikest instrumentidest hakatakse kasutama? Ja kui ei ole, siis tegelikult see, et Riigikogu annab suuna, mis Eesti pikaajalise arengu jaoks, tasakaalustatud arengu jaoks on oluline, et see ongi ju vältimatu.

17:00 Lauri Läänemets

Aitäh! Minu teada – see ei puuduta nüüd kogu selle raha kasutamist –, aga minule teadaolevalt Rahandusministeeriumis, nagu ma enne ütlesin, on palju inimesi, ametnikke, kes tegelevad sellega. Ja ma tean, et ka regionaalarengu otsesed toetused, osa sellest vähemalt, on plaanis sellisel kujul, et koha pealt saab rohkem kaasa rääkida ja mõjutada, see on seal plaanis. Aga ütleme, et Sotsiaalministeeriumis on mõne meetme puhul täpselt samasugused plaanid, nii et selles mõttes õiges suunas liigutakse. Probleem on selles, mis ma enne ütlesin, seesama, et regionaalarenguks otse suunatakse siin Euroopa Liidu vahendeid 190 miljonit eurot. Aga me jagame miljardeid. Kui 190 miljonit läheb õigesti ja miljard või kaks läheb nii-öelda vale mõjuga, lõpuks jaguneb, siis sellel 190-l ei ole erilist mõju. See peab olema läbiv joon. Ja kui me vaatame sedasama eelnõu, siis see eelnõu ei ütle valitsusele ette täpselt, kuidas, milliseid meetmeid teha. Ta ütleb põhimõtted, kus lähtuda isegi, mis puudutab selliseid regioonipõhiseid meetmevoore, siis siin on ka öeldud: üldjuhul. Seal tõesti on osa Euroopa Liidu vahenditest, neist struktuurifondide rahadest on sellised, mida ei ole võimalik maale suunata, sest nad ongi mõeldud kas ülikoolile või meditsiinile, on ju, või linnalisele piirkonnale, et loomulikult, seda me ei peagi mööda Eestit laiali määrima ja ei saagi seda teha, regulatsioonid ei luba, aga põhikogus, see põhimõtete loetelu siin ei piira valitsusel n-ö neid meetmeid välja töötada üht- või teistmoodi. Ta lihtsalt annab selle suuna, et tuleb vaadata, et selline ebavõrdsuse võimendus kaoks ära. See on selle eelnõu oluline mõte ja minu teada Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis on vist hetkel kõige vähem kaasa mindamas selle mõttega, et selliseid regionaalseid põhimõtteid neisse taotlusvoorudesse sisse panna. Ja see on selles mõttes kõige suurem probleem, sest see eelnõu puudutab – veel kord rõhutan üle – see eelnõu ei puuduta eelkõige sotsiaalvaldkonda või kultuurivaldkonda või tervishoidu. Ta puudutab töökohti, ta puudutab ettevõtluse arengut ja pole midagi teha, ettevõtluse arengut mõjutavate meetmete väljatöötamine toimub just Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis. Ja see summa on ka märkimisväärselt suur, mis selles valdkonnas järgmise kuue või siis 6+2 on veel jäänud, selle perioodi jooksul, selle aastaperioodi jooksul välja jagatakse.

17:03 Aseesimees Hanno Pevkur

Jevgeni Ossinovski, palun!

17:03 Jevgeni Ossinovski

Aitäh! Ma teise küsimusena küsin ühe teema kohta, mis me sinuga oleme ka arutanud, mis puudutab tegelikult väljakutset, mis on korraga maapiirkondadele võimalus ja teistpidi aitab meil ka üleriigiliselt nimelt kliimaeesmärkide saavutamise kontekstis. Tegelikult on maapiirkonnad üks suure potentsiaaliga koht, sest seal on maad. Ja selleks, et tegelikult neid eesmärke saavutada, eriti hajusat elektrienergia tootmist, on seda maad vaja. Ja teisipidi on see ju ka võimalus riigi poolt toetada seda, et näiteks kaitsta nii maal elavaid inimesi ja ettevõtteid energiahindade kasvu vastu selle kaudu, et nad võiksid endale rohkem elektrit ise toota. Kaks asja korraga: riigi eesmärgid ja kohalik kasu. Aga ma vaatan, et praegu ei ole ühtegi sarnast meedet meil seal avatud ei ühest ega teisest asutusest, et tegelikult toetada seda, et maapiirkonna ettevõtted võiksid ise endale elektrit toota.

17:04 Lauri Läänemets

Jah, aitäh! Minu teada ka pole praegu ühtegi sellist meedet avatud. Neid meetmeid võib tulla, aga hetkel mulle teadaolevat keegi saab parandada, sest kõik meetmed ju pole veel valmis ja kuus aastat on pikk periood. Ma ei tea, et sellist maapiirkonnale otse suunatud meedet hetkel plaanis oleks. See tegelikkuses oleks väga oluline asi. Kui üldse mõelda, siis näiteks seesama esimene põhimõte, mis puudutab täiendava 350 miljoni euro suunamist sinna maapiirkondadele ehk nende meetmete tegemist vastavalt kohapealsele vajadusele, aitab lahendada ka seda probleemi, et kui inimesed kolivad suurlinnadesse, siis see tähendab seda, et palju teadmisi lahkub kohapealt ja tehke, mis tahate, osad piirkonnad on väga võimekad ja saavad hakkama ka. Eestis on kahte sorti teadmist maapiirkondades ja väikelinnades järjest vähemaks jäänud. Üks on võimekus majandusanalüüse koostada ja tulevikku ette näha samal tasemel, vähemalt enam-vähem samal tasemel, mis ministeeriumides ja pealinnas tehakse. Ja teine on järjest olulisemaks saav võimekus mõista kogu seda rohepööret ja kliimaeesmärkide saavutamist. Ja kui me mõtleme ainuüksi sellele, et meil sellel perioodil on kliimaraha kolm miljardit eurot siis mina näen, et siin on uus ebavõrdsuse koht nende teadmiste koha pealt. Suheldes väga paljude omavalitsustega, ma ütlen jälle, mõned on väga tublid, teevad kliima-energiakavasid, planeerivad, mõtestavad, ja teised ei ole veel sinna jõudnudki, pole veel isegi ära taibanud, et nii suur hulk raha tuleb, mis mõjutab, ütleme nii, see kliimaraha ju ei ole ainult selleks, et puudutada, ei puuduta ainult metsandust või transporti. Ta tegelikult puudutab lõpuks väga palju ka ettevõtluse arengut ja töökohti. Ja mul on küll mure selle koha pealt, et kui need teadmised, kuidas seda raha kasutada, kuidas seda raha küsida ja oskus planeerida ja oskus vaadata, mis meie piirkonnas ettevõtlusega toimub ja kuidas seal abiks olla. Kui need teadmised ka linnast välja ei liigu, siis me lõpuks järgmisega kuue aasta pärast, seitsme aasta pärast vaatame sellele perioodile tagasi ja tuleb jälle tõdeda, et kliimaeesmärkidega tegeldakse kuidagi pealinna ümbruses jälle ja Tartumaal hästi palju ja ülejäänud Eesti on olnud loid selles kaasarääkimisel. Aga seal on ka omad põhjused ja neisse tuleb sisse vaadata. Selles mõttes on, ma arvan, ka see põhimõte hästi oluline ja me ei kirjuta ette ka seda, kuidas valitsus täpselt need meetmed n-ö tegema peab, lähtudes kohapealsest vajadusest. See võib näha vabalt välja niimoodi, et mis iganes koostöövorm see on, sul saavad seal kokku kohapealne vajadus ja riigi vajadus ja tehakse selle järgi meetmed, et ei pea olema ainult kohapealne vajadus. Ja tänane versioon, kus kohas on ainult n‑ö riigi nägemus, sihuke suure pildi nägemus, mis ei ole ju alati vale, vaid reeglina on õige, et selline nägemus lihtsalt ei tööta regionaalarengu kasuks.

17:08 Heiki Hepner

Aitäh, hea istungi juhataja! Austatud ettekandja! Ma küsin toetusmäärade jagamise kohta punktis 2, mis on eelnõus SKP ühe elaniku kohta aluseks. Kas teil oli ka arutelu all või mõttes, et seda võiks kasutada hoopis omavalitsuste tulubaasi, kus on nii tulumaks ja kogu tasandusfond ja toetusfond tervikuna lisatud? Või jäite te selle SKP juurde sel põhjusel, et ta vaadata maakonda tervikuna? Või mis teil tegelikult selle SKP konkreetselt välja tõi, miks just SKP, mitte näiteks omavalitsuste tulubaas? Seda seda on tegelikult märksa täpsemalt võimalik määrata.

17:09 Lauri Läänemets

Aitäh! Omavalitsuse tulubaas võib peegeldada, aga ta ei pruugi peegeldada alati seda olukorda, mis selles piirkonnas on. Kui me üldse omavalitsuse ise võtame, siis võib‑olla omavalitsus on liiga väike üksus, kui me meetmeid hakkame välja töötama. Pigem tuleks vaadata kas maakonda või isegi piirkonda, mis oleks palju suurem. Jah, me pigem vaatasime, n-ö eeldame, kui valitsus hakkab seda tegema. Me ei ole ette öelnud, kuidas seda tegema peaks, aga me eeldame, et valitsus ei tee ka omavalitsuse kaupa, vaid pigem vaatab suuremalt piirkonna kaupa, mis on mõttekam, sellepärast, nagu ma enne ütlesin, et need teadmised, jälle kohapeal. Küsimus on see, kas igas omavalitsuses üldse on võimalik nii palju neid teadmisi kohapeale saada või kohapealt leida, et kõiki neid keerukaid protsesse läbi teha. Pigem on loogika see: kindlam on seda teha maakonna tasandil või kindlam on teha seda isegi regiooni tasandil. Aga see võiks olla jälle valitsuse enda otsustada. Tähtis oleks see põhimõte.

17:10 Aseesimees Hanno Pevkur

Eduard Odinets, palun!

17:10 Eduard Odinets

Aitäh, härra aseesimees! Lugupeetud ettekandja, üks küsimus painab mind. Kõik need asjad, millest me täna räägime, tulevad ühest majast, Rahandusministeeriumist. Regionaalarengu strateegia koostavad nemad Rahandusministeeriumis. Nemad teevad neid aruandeid, ka nemad planeerivad kõiki neid meetmeid, mis peaksid regionaalarengut toetama ja võrdsemaks tegema kõik meie piirkonnad, me ei ole nii suur riik, eks ju. Milles ikkagi küsimus on? Me kõigi nende 15 aasta ja rohkem jooksul, kus me Euroopa vahendeid rakendame, ei ole suutnud siiamaani õigele rajale need vahendid suunata, kuigi kõik see teema tuleb ühest ja samast majast? Kas küsimus on poliitilises tahtes, kas küsimus on ametnike saamatuses või siin kehtib sama põhimõte, et igaüks, iga omavalitsus, iga piirkond vaadaku, kuidas ise hakkama saab, kui ei saa, ise loll on? Milles on küsimus, et miks me isegi sama maja piires ei suuda kokkuleppeid saavutada?

17:11 Lauri Läänemets

Aitäh! Nii keerukale küsimusele on väga keeruline vastata, et seda ühte vastust, ma kindlasti täiesti seda õiget vastust ei tea. Kui me vaatame, kuidas kogu seda Euroopa Liidu vahendite rahastust planeeritakse, siis riigil on eesmärgid, need on riiklikud eesmärgid, meil on mingis valdkonnas vaja saavutada mingisuguse tulemused, need on meil riiklikes arengustrateegiates kirjas ja seal tegelikkuses on konflikt. See on valikute küsimus. Selles mõttes on konflikt, et riik võib oma eesmärgi saavutada, aga kohapeal teatud piirkonnas võib toimuda n-ö selles samas valdkonnas tagasiminek. See on võimalik kasvõi sama majandusarengu mõttes, kui Harjumaal loodav väärtus võib oluliselt suureneda ja mujal piirkondades võib oluliselt väheneda, mis tegelikult kogu aeg juhtunud on. Ja kuna Harjumaa on nii suur, siis ta võib selle riikliku eesmärgi üksi või mõne teise piirkonnaga kahasse aidata ära saavutada, aga see ei tähenda, et see toimub üle Eesti ühtlaselt ja see ei tähenda, et ülejäänud Eesti saab sellesse panustada, seal kaotusi võib-olla, ehk siis kogu aeg on valikud. Ja teine asi, kui me läheme ajas tagasi eelmisesse perioodi või üle-eelmisesse perioodi, siis kahtlemata meil tookord oli oluliselt vähem kogemust nende finantsvahendite kasutamise osas. Tänaseks on, ma julgen öelda, päris palju analüüsi tehtud, tänaseks on päris palju uuritud, tänaseks näitavad numbrid väga selgelt, kuidas need asjad lähevad, siis täna peaks häirekellukene kõvasti tilisema ja täna me peaksime seda asja teistmoodi vaatama. Täna on olemas see sisend, et teha neid otsuseid teistmoodi. Ja nüüd, ma ütlen, on tõesti tahte küsimus, et kas leidub poliitilist tahet, et mõelda ka selle regionaalse arengu peale või on lihtsalt prioriteet riigi üldine areng, mis tähendab, et ülejäänud Eestile öeldakse sisuliselt tšau, pakaa, et saage ise hakkama! Sest midagi pole teha investeeringute koha pealt, eriti investeeringud ettevõtlusesse. Euroopa Liidu vahendid on kõige suurem ressurss, mida me kasutame. Mitte midagi pole teha. Ja kui meil kõige suurem ressurss, mida me laiali jagame, mööda riiki jaotub valesti, siis on tal ka ebavõrdsust suurendav mõju.

17:14 Aseesimees Hanno Pevkur

Indrek Saar, palun!

17:14 Indrek Saar

Aitäh! Hea ettekandja Lauri! Äsja on nii õiguskantsler kui president kui ka avalikkuses olnud diskussioon sel teemal, et kuhu me oma riigieelarve oleme jõudnud. Parlament enam väga täpselt aru ei saa või kohati üldse ei saa aru, mis seal riigieelarves siis tegelikult sees on ja mis mitte. Ja kui me vaatame eurorahade numbreid, siis need aeg-ajalt tekitavad mulje, et hoomamatud miljardid. Ja ei ole ka mina täheldanud, et me siin Riigikogu saalis oleksime nendesse tegelikult süvenenud ja rääkinud, mis nende eest siis tegelikult juhtub ja mis meie ühiskonnas selle raha eest juhtub. Kuidas sulle tundub, kas see protsess võiks kuidagi teistmoodi välja näha või on see, kuidas me täna euroraha kasutame, piisavalt selge nii parlamendi kui avalikkuse jaoks, ja need vahendid selgelt eesmärgistatud?

17:15 Lauri Läänemets

Aitäh! Põhimõtteliselt seda see eelnõu osaliselt proovib ju teha, et seda lünka või siis puudust tegelikult tasandada. Kui mõelda, kuidas Euroopa Liidu finantsvahendite planeerimine käib, see võis olla jälle, ma räägin, kui Eesti liitus Euroopa Liiduga, toona võis ta olla kuidagi mingitel põhjustel mõistlik, siis ma arvan, et täna see mõistlik ei ole. See käib sedamoodi, et Euroopa Komisjoniga valitsus peab läbirääkimisi ja siis teeb seal plaani rakenduskavaks ja tõesti öeldakse, et Eesti 2035 strateegia erinevad strateegiad on aluseks selleks, kuidas seda rakenduskava tehakse. Tegelikult valitsus kooskõlastab seda rakenduskava kõigi nende struktuurivahendite miljardite osas Euroopa Komisjoniga ja see protsess peaks enam-vähem lõpule jõudnud olema praeguseks. Mure on lihtsalt selles, et meie siin parlamendis pole nendest miljarditest mitte ühtegi korda rääkinud, mis järgmise kuue aasta jooksul lähevad kasutamisse.

Ja ühel hetkel tuleb meile struktuuritoetuste seadus. See on hästi selline bürokraatlik dokument, mis ütleb ära, kes on taotleja, kuidas kontrollitakse Euroopa Liidu rahade kasutamist ja kõike seda. Me saame selle poolt olla või vastu olla ja siis hakkavad tulema meetmed. Siis hakkavad tulema meetmed, põhimõtteliselt valmis meetmed, küll n-ö mitte meetmed paberina otsustamiseks, vaid meetme põhimõtted läbi riigieelarve ja iga kord jupikaupa me saame heaks kiita või tagasi lükata või öelda, et teeme nii või teeme naa nendega. Rohkem Riigikogu väga nende rahade suunamisel kaasa ei räägi. Minu arvates täpselt sama suur või isegi suurem probleem kui riigieelarve, mis on tehtud ka nii ümmarguseks, et mitte keegi enam sinna, vähemalt sellesse dokumenti sisse vaadates või peale vaadates, mis meile esitatud siiamaani viimastel aastatel on, et keegi sellest aru ei saa, siis Euroopa vahenditega on sama suur probleem. Mina julgeksin öelda, et parlament sisuliselt neid põhimõtteid või suundi ei otsusta. Need paneb paika valitsus, läbi räägib valitsus ja meie oleme siin lihtsalt, koputame. Käime riigieelarve kaupa, erinevate riigieelarvete kaupa neid asju koputamas. Tõesti, kaasamisringid tehti, ka sotsiaaldemokraatide fraktsioon saatis põhimõtteliselt needsamad põhimõtted, millest lähtuvalt võiks neid vahendeid planeerida. Ja tõesti, strateegiatest lähtuv planeerimine on väga oluline asi, aga ütleme niimoodi, et ei ole strateegiatesse, noh, kas või näiteks selliseid regionaalarengu põhimõtteid sisse kirjutatud sellisena. Riigikogu täna kahjuks kaasa ei räägi. Selle koha pealt oleme kummitemplid. Ma arvan, et kui see eelnõu leiab toetust, siis me muudame seda olukorda päris oluliselt ja ma arvan, et tuleks kaaluda tulevikule mõeldes ka seda, et järgmised rahastusperioodid võiksid alata teistmoodi, võiksid alata debatiga parlamendis, kuhupoole me vaatame, kuhupoole me liikuda tahame. Ja siis võiks valitsus konkreetsematesse läbirääkimistesse Euroopa Komisjoniga minna.

17:18 Aseesimees Hanno Pevkur

Andres Metsoja, palun! 

17:18 Andres Metsoja

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Ma julgeksin nimetada seda ikkagi appikarje eelnõuks, selles mõttes appikarje eelnõuks, et Riigikogu annab otseselt käsu midagi ette võtta, natukenegi seda regionaalselt vaadet tasakaalustada. Aga äkki ta on samal ajal ka natuke sihuke ikkagi lõputu lootmine dopingule? Minu arvates riik on selline struktuur, millel on väga suur võim ja võimsus suunata arenguid ja tehes iga päev neid otsuseid, nii nagu Soome on teinud, võttes väga selged eeskujud. Kui meil on tulemas tuulepargid, ütleme, et koolitame kuskil välja tuulepargi ehitajaid ja tehnikuid, kui me ütleme, et tulevikuenergia on vesinik, siis lepime kokku, et kusagile tuleb vesinikujaam, töötame selles suunas jne, jne. Kuidas teile tundub, äkki jälle me jätame selle olulise sammu vahele, jätame korvamata senised kahjud, kas või maamaksu näol omavalitsusele jne, rikkuse kogume linna, aga vaesus ja jätame maale. Äkki me teeme ikkagi jätkuvalt midagi valesti selles võtmes ka?

17:19 Lauri Läänemets

Aitäh! Ma arvan, et ma olen nõus selle loogikaga, et ka kõigist neist teistes küsimustes selliseid otseseid suunavaid valikuid tuleks teha mitte ainult Euroopa Liidu vahendite osas. Mis puudutab omavalitsuste tulubaasi, näiteks probleem, mis vaatab vastu meile väga selgelt, on see, kui inimesed jälle, tööealised inimesed koonduvad suurlinnadesse, siis maapiirkondadesse jääb niigi vananeva rahvastikuga riigis oluliselt rohkem eakamaid inimesi. Ja kui me teame, kuidas erinevad meetmed, mis omavalitsuste erinevusi, sissetuleku erinevusi tasandavad, on üles ehitatud, siis seal on koefitsiendid, seal on juhuslikud, nii et vanemad inimesed koefitsiendina annavad kõige väiksema tõuke sellele rahastusele. Ehk siis kogu see elanikkonna vananemine toob näiteks ka kaasa omavalitsuste tulubaasi vähenemise ja kõik kõik muud asjad.

Aga euroraha puhul dopingust kaks mõtet. Esiteks, ma arvan, et kui me ütleme, et suuname regionaalarengusse seda raha rohkem ja teadlikumalt või vaatama vähemalt, et see tasakaalustatult mööda riiki laiali jaguneks, siis seda selles mõttes dopinguks ei saa nimetada, et see raha on nagunii meil olemas, me seda kasutame, on ju. Pigem ta on praegu tugi liiga palju sellistele edasi arenenud või kiiremini arenevatele piirkondadele kui aeglasema kasvuga piirkondadele. Ja teine dopingu probleem, mis puudutab ka seda uut perioodi, on see, millele riigikontrolör on vist juba aastal 2017 viidanud, et väga palju Euroopa Liidu vahendeid kasutatakse riigi püsikulude rahastamiseks. Ja see on üks suur probleem. See selles mõttes on doping, et kui me võtaks need püsikuludelt ära, Euroopa Liidu vahendid, siis suure tõenäosusega selguks, et tänane selline maksusüsteem ja see, kuidas riik toimib, ei ole ju järjepidev hetkel. Seal on arvatavasti vaja mingeid muutusi teha. Asjaolud läksid teistmoodi. Ennustus oli, et juba neid suuri muutusi on vaja selleks perioodiks teha, aga on meil paremini läinud. Nii suurt raha vähenemist pole toimunud, pigem kriisid ja rohepööre on meile võimalusi juurde andnud, aga järgmiseks perioodiks tuleb midagi kindlasti ette võtta, sest sellise dopingu peal ka kaua ei püsi.

17:22 Aseesimees Hanno Pevkur

Heiki Hepner, teine küsimus, palun!

17:22 Heiki Hepner

Aitäh! Minu küsimus on ikkagi selle võimaliku toetuste kasutamise ja tõesti ka selle rohepöördega seonduvalt. Kuidas te näete, mis rolli me peaksime arvestama siin just nende rohepöörde väljakutsetega ja kas ka selline asi nagu puidu rafineerimise tehas sobiks sellesse plaani?

17:23 Lauri Läänemets

Aitäh! Puidu rafineerimise tehasel konkreetselt, no eks ta on siis selle hetke valik, et kuidas või mismoodi seda teha tahetakse. Põhimõtteliselt või loogikas loomulikult sobib iga selline ettevõtlus eurorahade plaani. Küsimus on lihtsalt selles, kas ja kuidas ta riiklikke eesmärke aitab saavutada. Seda otsust tuleb sellel ajahetkel kohapeal vaadata, enne kui neid asju tehakse. Aga kogu selle rohepöörde kontekstis, ma arvan, on väga oluline asi siin neid põhimõtteid otsustada. Seesama asi, mis ma ennist juba mainisin, lisaks nendele põhimõtetele, lisaks raha suunamisele piirkonda, tähendaks selliste põhimõtete heakskiitmine, selliste põhimõtete järgi toimetamine ka seda, et valitsusel ja riigil on võimalik anda oma kompetentsi kohapeale rohkem, seda teadmist, mis on ministeeriumides. Kui sa pead hakkama kohapealseid vajadusi ja riigi vajadusi ühildama, siis sa pead kellegagi ühe laua taga istuma. Ja ilmselgelt on riigil analüüsivõimekus ja ettenägemisvõimekus mõnes valdkonnas võib-olla parem kui omavalitsustel või maakondades omavalitsusliitudel, arenduskeskustel, ja selle läbi me saame seda toetada.

Rohepööre. Ma arvan, et tegelikult on väga palju valdkondi või tegevusi seal, mis võiks maapiirkondades ka seda efekti anda. Ma lihtsalt mõtlen näiteks Järvamaa peale – suurfarmid ja biometaan, biometaani tootmine, see on roheline kütus, nii et potentsiaal on olemas. Küsimus on jälle selles, et – no ettevõtjad oskavad seda märgata – kas omavalitsus oskab, võib-olla on seal väiksemad ettevõtjad, kes ei ole sellele mõelnud, siis on seal kohapeal võib olla näiteks vajadus mingite meetmete järgi, mis tõukab ka väiksemaid ettevõtjaid kaasa mõtlema ja tegutsema, kindlustades kohapealseid töökohti. Nii et potentsiaali on.

17:25 Aseesimees Hanno Pevkur

Helmen Kütt, palun!

17:25 Helmen Kütt

Suur aitäh eelnõu tutvustamise eest! Ma võin öelda, et teatud ministeeriumides, näiteks Sotsiaalministeeriumi korral, on siiski olnud sellist vaadet ja arvestatud üle-eestiliselt. Näiteks erivajadustega inimeste kodude rajamine, kuigi see on riigi teenus, mida riik pakub, võeti Eesti kaart ette ja vaadati, et nad paikneksid siiski, et igal pool see teenus oleks kättesaadav. Sama on ka olnud tervisekeskuste loomisel, on vaadatud tervikut. Aga kas sa oskad tuua mõne näite, kindlasti sa enne selle eelnõu tegemist vaatasid nagu rohkem üle, mõne hea näite veel mõnest ministeeriumist, kes on niimoodi tervikuna. Veel kord, need näited puudutasid riigi teenuseid ja riigi poolt pakutavat, kus oli arvestatud regionaalset mõõdet. Aga kas on mõni ministeerium veel, mida näitena tuua?

17:26 Lauri Läänemets

Jah, kindlasti iga ministeeriumi vastutusalas on positiivseid näiteid ka. Võib-olla küll loogika on natukene teine, aga väga hea näide on näiteks Maaeluministeerium, kus, siin on ka näide toodud, et 2018. aasta aprilli seisuga ligemale 80% toetustest, mis puudutas maaelu arengukava elluviimist, läksid väljapoole Harju‑ ja Tartumaad. Et seal on oluline mõju kindlasti olnud ja neid on kõigil ministeeriumidel ehk siis selle eelnõu juures ka see väide, et keegi midagi pole teinud varem, seda me ei väida. Seda me ei väida. On tehtud, on väga häid asju tehtud, aga kui me suurt pilti vaatame ja loeme, mis uuringud ütlevad, ja eriti neid struktuurivahendeid vaatame, siis kahjuks on valesti läinud ja ega ei saa ju öelda, et mõni ministeerium on teinud varasemalt meetmed selliselt, et tahaks ainult Tallinnale või Tartule anda või Harjumaale või Tartumaale. Ei ole. On tehtud sellessamas loogikas, et on üleriiklik konkurents, ja heas usus, et kõik küsivad toetusi, aga on läinud kahjuks niimoodi, et lihtsalt võimekamad on selle raha ära võtnud. Ja võib-olla kõige sellisem parem halvas mõttes ja heas mõttes näide on KredExi korterelamute rekonstrueerimise toetus, mis, kui me kõik mäletame, aastaid tagasi, kui voor välja kuulutati, siis minu arvates minutitega taotleti see raha ära ja kahjuks oli enamus taotlejatest pigem Tallinna linnas olevat korteriühistud, kes olidki võimekamad, suuremad, pangast on kergem laenu saada, kõik asjad, kõik projektid on valmis ja vajutati seda nuppu ja küsiti see raha ära. Täna jagab KredEx sama põhimõtte järgi, mis siin see nr 3 põhimõte on, et Eesti on jagatud viieks regiooniks ja sul ei ole võimalik niimoodi, et Tallinn võtab näiteks Lõuna-Eesti raha ära, vaid seal on Lõuna-Eesti jaoks oma pott mõeldud ja sealt jagatakse. Ehk ka Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeeriumi all on, ma ei tea, aga ma loodan, et ma ei eksi, vist peaks ikka Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeeriumi all olema see meede, et seal on ka häid näiteid.

17:28 Aseesimees Hanno Pevkur

Heljo Pikhof, palun!

17:28 Heljo Pikhof

Aitäh! Austatud eelnõu 390 ettekandja! Ma kõigepealt tänan teid väga põhjaliku tutvustuse eest ja ka väga heade vastuste eest siin saalis, aga mul on ka küsimus. Kui Riina Sikkut siin küsis tallinlasena, siis mina tartlasena. Kuidas on ikkagi tagatud piirkondade õiglase kohtlemise põhimõte rahade suunamisel? Ja kui me hakkame mingeid piirkondi eelistama, kas see ei riku võrdset kohtlemist? Ma loodan, et te oskate sellele küsimusele hästi vastata. Aitäh!

17:29 Lauri Läänemets

Aitäh! Nii nagu ma ütlesin, see põhimõte peaks olema nii, et võrdseid koheldakse võrdselt ja ebavõrdseid ebavõrdselt. Ehk siis need, keda on vaja aidata ja toetada, neid toetatakse rohkem, ja neid, keda ei ole vaja, kes saavad ise hakkama, neid vähem. Tegelikult seesama põhimõte siin on ka. Aga kui me mõtleme üldse sellele, hästi suurele pildile ja kuludele, siis mõned näited. Kui töökohad kaovad sel piirkonnas ära või siis sul ei ole enam oskustele vastavat tööd, siis tihti inimesed liiguvad selle pärast suurematesse piirkondadesse, linnapiirkondadesse reeglina. Riigi mõistes kulud kasvavad, tegelikult kasvavad. Isegi kui need inimesed ... Näiteks, üks võimalus on see, et nad ei koli ära, vaid jäävad sõitma. Siis kasvavad kulud nii inimese jaoks ehk transpordile kui ka kulud riigi jaoks, mis puudutab teede kasutamist. Kui linnadesse kolitakse, tuleb juurde ehitada taristut, tuleb ehitada uusi kodusid, hooneid ja kõiki selliseid asju, mis üle Eesti meil juba niikuinii olemas on. Need, mis üle Eesti on, jäävad kasutamata või siis kasutatakse neid oluliselt vähem ja riigi mõistes suures plaanis pead sa ju lisainvesteeringuid tegema see muudab võib-olla elu palju kallimaks.

Hea näide on tegelikult väiksemad koolid ja hariduse rahastamine. Või siis õpetajate puuduse probleem, millest väga palju räägitakse. Meil põhimõtteliselt on põhikoolid üle Eesti alles jäänud, aga kuna kuna paljud inimesed on kolinud jälle nendesse linnaregioonidesse elama, siis sinna on tulnud rahvast juurde, sinna on tulnud noori peresid juurde ja lapsi juurde. Selle tulemusena on avatud päris palju koole ja avatakse veel edaspidi ka. Nüüd, õpetajad nendes varasemates koolides, need õpetajate kohad seal säilivad, õpetajad peavad olema seal. Ja tegelikult me loome üle Eesti sellega koole juurde ja me võimendame otseselt õpetajate puuduse probleeme. Nüüd, kui me vaatame, mis see tänane lahendus on, siis siin valitsuse lahendus tundub olema see, et hakkame neid väiksemaid koole kärpima. Aga see ei ole ju kohaliku piirkonna probleem, et neid inimesi seal vähemaks jääb, see on riigi selline, ütleme nii, regionaalpoliitika suur puudus või tühimik seal. Tegelikult inimesed hääletavad või on sunnitud tihti lahkuma piirkonnast, kuna seal lihtsalt ei ole neid võimalusi, mida nad tihti tahavad. Ja tänu sellele, et meil nii vildakalt kogu see protsess on läinud riigi arengu mõttes, näiteks väikesed koolid satuvad praegu löögi alla. Aitäh! 

17:32 Aseesimees Hanno Pevkur

Peeter Ernits, palun!

17:32 Peeter Ernits

Hea juhataja! Hea ettekandja! Noh, see plaan jagada Eesti kaheks läks luhta, aga praegune soov suunata juga nii-öelda teise Eesti poole, rahajuga ... Minu küsimus on, et see on sümpaatne, aga kas ei või juhtuda, et süda jääb seisma lihtsalt, see rahajuga nii suur? Ja kas see 10% ühtekuuluvusfondist on siis klatitud, et see on see õige, et siis süda seisma ei jää ja raha ei jää kasutamata, või võiks äkki olla 20% või 5% või kust see 10 võetud on?

17:33 Lauri Läänemets

Aitäh! 10% on eelnõu esitajate selline analüüs ja tunnetus. Minu enda isiklik arvamus oleks see, et loomulikult see number peaks olema suurem. Siin eelnõus on kirjas õnneks vähemalt 10%, et tegelikult valitsus, kui lähtuda nendest Riigikogu poolt kinnitatud põhimõtetest, saab oluliselt rohkem ka regionaalsesse arengusse panustada, et ei pea olema 10%. 5% suure tõenäosusega, kui me mõtleme miljardeid ja sadu miljoneid, siis see oleks liiga vähe. 350 miljonit 190-le lisaks, seal võiks olla juba, hakkab sinna kolmandiku poole sellest struktuurirahadest liikuma see summa, et sel võiks olla efekti, sest osa raha siiski üleriiklike selliste taotlusvoorudega liigub ka ikkagi maapiirkondadesse. Ei ole ainult niimoodi, et ta jääb linnadesse. Kui see sinna juurde arvestada, siis arvatavasti seal seda efekti on. Teadustööd selle koha pealt pole teinud, milline see number täpselt olema peab, aga ta on selline põhimõtteline poliitiline valik. Meile teeb kindlasti rõõmu, kui eelnõu juures tehakse muudatusettepanek ja toetatakse oluliselt suuremat summat sinna regionaalarengusse suunamiseks.

17:34 Aseesimees Hanno Pevkur

Aivar Kokk, palun!

17:34 Aivar Kokk

Hea juhataja ja ettekandja! Mul on selline küsimus, et siin enne Peeter ka küsis, et 10 protsenti on palju või vähe, eks see on alati vaataja silmades. Aga eesmärk on ettevõtluse arendamine ja töökohtade loomine. Oskad sa nagu mõned näited ka tuua, et mis need asjad võiksid olla, mis võiks selle raha eest teha ja kas see raha jaotus võiks olla ka sellel moel, et me teame ju iga omavalitsuse võimekust, et see 10-protsendiline summa n-ö olekski omavalitsuste vahel ära jaotatud ja samas oleks ka eesmärgid paigas, et mille jaoks, kas see on infrastruktuuriks või millekski muuks? See ettevõtluse toetus on alati ka natukene küsimärgiga asi, et ei tekiks sellist konkurentsi ebavõrdsust, et kuskil valdkonnas antakse riigi raha ja teine peab tegema oma vahenditega?

17:36 Lauri Läänemets

Jah, aitäh! Nüüd milleks konkreetselt seda raha kasutada, selleks tegelikult peaks valitsus kohapealseid piirkonna vajadusi arvestades kohapealsete inimestega selle tulemuseni jõudma. Aga põhimõte tal on ju sama, selles mõttes, et me teeme täna lihtsalt üleriiklikke meetmeid, et me ei pea, ma ei tea, kui meil on vaja ettevõtete ekspordivõimekust suurendada ja teeme üleriikliku meetme, siis me saame arvestada, kas teha sellise toetusmeetme, mis on, mis püüab võtta mingisuguse Eesti keskmise, mis tähendab, et Tallinnas võib liiga väheks jääda ja Valgamaal võib liiga palju neid nõudmisi olla. Et me võime ju sedasama meedet teha selles loogikas, et me läheme sinna Lõuna-Eestisse ja vaatame sisse, et kui me tahame ettevõtete ekspordivõimekust kasvatada, mida seal konkreetselt kõige rohkem on vaja. Me disainime selle meetme selle piirkonna n-ö vajaduse järgi, see võib olla turismis, see võib olla mis iganes valdkonnas niimoodi, et põhimõtteliselt sama loogika, mida me teeme täna riigi tasandil eesmärke saavutades, me lihtsalt teeks seda võttes arvesse rohkem neid kohapealseid vajadusi.

17:36 Jaak Juske

Aitäh, auväärt eesistuja! Hea Lauri! See on kahtlemata väga vajalik algatus ja eelnõu. Ma hakkasin mõtlema, et kui 30 aastat tagasi oma riigi taastasime, siis oli meil kõigil unistus, et võiks elada vähemalt sama hästi kui Euroopa Liidus või toonases Euroopa Ühenduses. Toona tundus see kahtlemata ilus unistus. Täna 30 aastat hiljem pealinnapiirkonnas elame üle Euroopa Liidu keskmise, samas ülejäänud Eesti on sellest veel väga suure sammu kaugusel. Minu arust võiks meil olla selline rahvuslik eesmärk, et me järgmise kümnendiga aitaksime ka ülejäänud Eesti järele, et elaksime üle terve Eesti vähemalt Euroopa Liidu keskmisel tasemel. Kuidas see tänane eelnõu aitaks kaasa selle eesmärgi saavutamisele?

17:37 Lauri Läänemets

Aitäh, lugupeetud Juske! See tuletas mulle meelde, et mul jäi vastamata Peeter Ernitsa küsimuse teisele poolele või esimesele poolele. Mul nüüd tuli meelde, mul läks see enne meelest ära. Põhimõtteliselt sama asi, mis ma tahaksin öelda, mis puudutab seda, et kas süda jääb seisma või mitte. Kui jälle vaadata, Riigikogu Arenguseire Keskus on väga tänuväärset tööd teinud ja ta pole analüüsinud mitte ainult Eesti regionaalarengu suundi ja olukorda, vaid võtnud arvesse ka ülejäänud Euroopa erinevaid näiteid ja lahendusi, mida on proovitud teha ja kuidas seal mõju on olnud. On üks väga lihtne järeldus, mida tegelikult peaks arvestama ka siin, meil Eestis, ja seda me kõik teame – vanarahvas või ma ei tea, kes seda juba ammu on kasutanud –, see on see, et kett on nii tugev, kui tugev on keti kõige nõrgem lüli. Ehk muu maailma praktika põhjal majanduskasv ühel hetkel pidurdub, kui teatud piirkonnad enam kaasa ei tule, ei suuda kaasa joosta. Kui üks piirkond läheb eest ära ja teised järgi ei suuda minna, siis majanduse areng lihtsalt hakkab tänu sellele pidurduma. Me teame ka, et ühel hetkel sa pead hakkama, et ühel hetkel pead võib-olla hakkama rohkem toetusrahasid ... sotsiaalvaldkonda või mujale sinna nendesse piirkondadesse suunama ja seal tekivad sellised reaktsioonide ahelad või sündmuste ahelad, mis võib-olla ei võimalda selles piirkonnas enam seda potentsiaali, mis neil, võib-olla isegi olemasolevatel inimestel on, nii hästi ära kasutada. Ehk süda jääb riigil seisma pigem siis, kui me jätkame pealtvaatamispoliitikat ja kõik koondub Harju- ja Tartumaale – siis jääb süda seisma.

Ja see küsimus, et kas – küsimus oli ... Mul läkski vist meelest ära see lõpp. (Saalist täpsustatakse.) Jaa, see aitab arvatavasti päris palju kaasa, sest nagu ma ütlesin, Euroopa Liidu vahendid on ühed suurimad ressursid, mida riik saab investeeringute, arengute suunamiseks kasutada. Ja kui me neid ei kasuta teadlikult ka regionaalse ebavõrdsuse vähendamiseks, siis ega meil ei ole väga palju mingeid muid vahendeid, mida kasutada. Enamik meie maksudena kogutavast rahast on ju ka põhimõtteliselt ära otsustatud, ega seal mingisuguseid selliseid sadades, sadades, sadades miljardites algatusi toimunud ei ole ja suure tõenäosusega on neid ka väga raske teha. Nii et lihtsam on Euroopa Liidu vahendeid õigesti suunata.

17:40 Aseesimees Hanno Pevkur

Tarmo Kruusimäe, palun!

17:40 Tarmo Kruusimäe

Tänan hea aseesimees! Hea ettekandja! Ma tahtsin küsida, kas on ka mõeldud selle niinimetatud võimaliku MTÜ-de turismi kohta, mis tähendab, et võib-olla hea seltskond Tallinnas taotleb seda, et saaks pintsakule nööbi juurde õmmelda ja siis sarnane MTÜ on siis seal kuskil meie lõunaosariikides, kus nemad soovivad nööbile pintsakut juurde õmmelda. Kui palju see võiks mõjutada otsustusprotsessi, sellest me saame aru, aga kas te olete ka arvestanud sellise võimalusega, et üsna mitmedki MTÜ-d loovad endale niinimetatud partner MTÜ?

17:41 Lauri Läänemets

Aitäh! Meie mõte ikkagi puudutab töökohtade loomist või puudutab olemasolevatel töökohtadel siis mingisuguseid arenguid. Ja tegemist on ettevõtlusega. Ma arvan, et MTÜ-d ei peaks sinna alla minema ja ma isiklikult arvan, et väga raske on mõelda, et mõni kergliiklustee läheb ettevõtluse arendamise meetmete alla. Ikkagi pigem selline klassikalisem lähenemine, et kui sul on ettevõte ja sa teed midagi, sa toodavad midagi või sa alustad, on ju, sa tahad kuskile jõuda, siis siht peaks siin pigem see olema. Ma usun, et MTÜ-d peaks välja jääma, vähemalt sellest loogikast, mis puudutab töökohti.

17:42 Aseesimees Hanno Pevkur

Merry Aart, palun!

17:42 Merry Aart

Aitäh! Idee sellel otsuse eelnõul on ääretult hea ja toetan sada protsenti. Aga ma tahaks lihtsalt öelda, et kui meil ei ole tasakaalustatud mõtlemist ja sotsiaal-majanduslikke analüüse kõikide nende asjade aluseks, siis me ei saavuta tegelikult midagi. Meie eufooriline loodushoid on viinud meid selleni, et tegelikult me paneme maainimesed toetustest sõltuvaks või nad lähevad sealt lihtsalt minema, kellel saab villand sellest asjast. Hea näide on Alutaguse, kus iseenesest tänu kaitsealale tegelikult toimub teine küüditamine. Ilma häbenemata ma julgen seda öelda, olen seal käinud ja näinud neid asju ja mul on väga kurb tegelikult. See on ilma mõtlemata tehtud asi tegelikult. Aga ma tulen nüüd selle juurde, et juttu oli, et meetmeid on või kas neid üldse on. Tegelikult meetmeid on ju praegu väga palju. Iseasi on see, milliste reeglite alusel need meetmed saavad paika. Ja minu küsimus on, et on Euroopa Liidu rahad, on Euroopa Liidust tulenevad reeglid, eesmärk on väga õige, aga sageli juhtub praktikas nii, et välja kukub nagu alati. Mis annaks kindluse, et selle eesmärgiga saavutatud saavutatakse oodatud tulemus ja mida me peaksime arvestama, et tulemus tuleks kui see, kui see seadus tuleks?

17:43 Lauri Läänemets

Aitäh! No esimene eeldus on see, et peab olema tahe. Ja reeglina ikkagi tavaliselt inimeste tahtest ja inimeste põhimõtetest või väärtushoiakutest tulevad teod. See on kõige esimene eeldus. Ja mul hetkel ei ole põhjust kahelda, miks meil siin saalis näiteks seda tahet ei võiks olla ja miks valitsusel seda tahet ei võiks olla, kuigi ma tean, et on vahepeal – hetkel näiteks – raskus seda tahet leida võib-olla valitsuses, on ju. Sellepärast see eelnõu ka osaliselt on siin, aga ma usun, et kuskil neil see tahe võiks siiski olla, kui nad süübiks neisse asjadesse. Aga ma arvan, et need põhimõtted võiksid olla need, mis viivad kogu selle protsessi ikkagi sellele rajale, et need meetmed ja hoiakud kujuneks õigesti. Ega ma rohkem siin ... No poliitikas ongi alati ikkagi tahte küsimus. Ma arvan, et parlamendil on väga oluline, kui on nii suured summad ja nii suur mõju – lõpuks rahal on alati suur mõju, eriti suurel rahal on suur mõju –, oma seisukoht kujundada ja seda ka valitsusele väljendada. Nii et ma usun, et sellel oleks oluline mõju.

17:45 Aseesimees Hanno Pevkur

Aivar Sõerd, palun!

17:45 Aivar Sõerd

Aitäh! Austatud ettekandja! Ma tahan küsida, et mis see siis ikkagi viis selle otsuse, kui selline asi üldse peaks jõustuma, vastu võetama, mida see praktikas tähendab? Võtan oma koduvalla näite, Viimsi vald. See korterelamute näide teil jookseb läbi, aga meil on individuaalelamud põhiliselt. Korterelamuid on ka, aga need on natuke uuemad kui võib-olla siin Tallinnas keskmiselt. Et mis siis saab, võtate Viimsi vallalt mingi tänavavalgustusprojekti raha ära või mõne kergliiklustee raha võtate ära või? Ega me ei ole nendest eurorahadest väga sõltuvad, mõned projektid on, aga mis see siis Viimsi vallale näiteks tähendab? Või mõne saartega seotud turismiarenduse projekt võetakse ära ja suunatakse kuskile Lõuna-Eestisse või mida see tähendab? Mul on väga raske sellest, lugesin mitu korda seda otsust, aga aru ei saanud.

17:46 Lauri Läänemets

Aitäh! Tõesti, siin on toodud loetelu, millised omavalitsused ei peaks minema selle loogika alla ja Viimsi on üks neist, sellepärast et ta on Tallinnaga koos, on selline kuldne ring ja siin arenguga ja majandusarenguga probleeme ei ole, kui me võrdleme Eesti-sisest. Nii nagu siin, lugupeetud Jaak Juske tõi välja, et Tallinnas ikka elatakse Euroopa keskmisest paremini. Eestis on väga palju piirkondi, kus elatakse Euroopa keskmisest halvemini. Viimsilt otseselt midagi ära ei pea võtma, sellepärast et neid meetmeid konkreetselt pole mitte keegi välja kuskil töötanud. Et küsimus on põhimõttes, nende põhimõtete järgi valitsus saab neid meetmeid teha. Saartelt ei pea mitte midagi ära võtma, ma eeldan, et kui nende põhimõtete järgi käituda, siis saartele tuleb raha juurde, et need piirkonnad, kus on tuge rohkem vaja, need piirkonnad peaks seda euroraha rohkem saama. Kuidas seda konkreetselt tehakse, kuidas seda konkreetselt ellu viiakse? Ma arvan, et väga mõistlik on, et selle otsustab detailsemalt valitsus, kellel on palju rohkem teadmisi, palju parem ülevaade ja tegelikult ka lõpuks võimekus kohapealsete esindajatega läbi rääkida ja arutada, mis selles piirkonnas siis vajab rohkem toetamist ja mis mitte. Ma tulen korra selle algse põhiprobleemi juurde tagasi, et lihtsalt üleriiklike ... Vabandust! ... üleriiklike toetusmeetmete põhiprobleem siiamaani Eestis on selles, et võimekamad võtavad selle raha ära suures osas ja vähem võimekad ei jõuagi selle rahani. Juhtumisi asuvad need võimekamad Harjumaal, Tartumaal ja selle tulemus on see, et lihtsalt Euroopa Liidu vahendeid koondub rohkem nendesse piirkondadesse, kus läheb juba niigi hästi, võimendades regionaalset ebavõrdsust veelgi. Kogu selle eelnõu mõte on see, et seda ebavõrdsuse kasvu pidurdada ja tegelikult mitte ainult pidurdada, vaid vähendada ka.

17:48 Aseesimees Hanno Pevkur

Teile rohkem küsimusi ei ole. Tänan! Nüüd on oodatud ettekandeks pulti rahanduskomisjoni nimel Jürgen Ligi. Palun!

17:48 Jürgen Ligi

Austatud juhataja! Austatud kolleegid! Rahanduskomisjon arutas seda eelnõu 21. septembril ja otsustas teha ettepaneku see esimesel lugemisel tagasi lükata. Hääled olid 6 : 1 (?), üks oli erapooletu, üks oli vastu. Vastu oli Riina Sikkut, ta ei põhjendanud, miks ta vastu oli. Ja EKRE-st oli erapooletu hääl. Seletus või selgitus sellele, ma ei hakka kordama seda põhiettekannet, on ikkagi selles, et Euroopa Liidu poliitika järgi on Eesti üks regioon. Ja kui siin rõhutatakse ka regionaalpoliitikat, siis regionaalpoliitika põhiinstrument ei ole Euroopa jaoks euroraha juba enam ammu. Siin on projektidel hoopis teistsugused kõrgemad nõudmised ja mahud. Ja seda raha siis Tallinnast kaugemale lükata, mis ei ole üldse väga kaugel, on üsna keeruline projekti kaupa. Tekib sellest dilemma, kas see efektiivsus või sellised lisaraha kasutamise ... Efektiivsus, kasusaajate hulk, esile kutsutud muutuste ulatus, kas see on ühelt poolt, ja teiselt poolt see, et suruda siis veel regionaalselt seda raha viletsamatele, et kas see on mõistlik administratiivsete numbritega. Ütlen kohe ära, et 10% on oluliselt väiksem, kui see peaks vähemalt 10, on oluliselt väiksem kui see ambitsioon, mis tegelikult valitsusel on. Selle poolest on tegemist ka lahtisest uksest sissemurdmisega. Me tahame ette kirjutada valitsusele midagi, mis on tema jaoks teoorias vähe, aga me muidugi ei tea, mis on lõpptulemus. Lõpptulemus võib osutuda selle raha rakendamine seal, kus inimesed väga ei ela. See on ju tegelikult see regionaalpoliitiline tõsiasi, et see võib osutuda ka ebaõnnestunuks. Aga 10% jah ei ole nüüd väga kõrge latt eelkõige, et sellest palju rääkida.

Euroopa Liit põhimõtteliselt selliste väga kohalike asjadega enam ei tegele, ta tahab suuremaid muutusi tekitada. Ja regionaalne ebavõrdsus on midagi, mida oodatakse ikkagi, et riik lahendab oma kohalikus maksurahast. See kõik on hästi selline, ütleme, peenmehaanika. Brüsselist siin järelevalvet teha on ebapraktiline ja ka endale ette kirjutada neid reegleid, mis Brüsseli kontrolli all olevast rahast tuleb, ei ole nagu praktilist põhjust. Eraldi argument on see, et Euroopa raha on tihti mõeldud või on olnud siiani – me praegu veel seda kava ei tea kõike – suurteks üle-eestiliseks projektideks. Sinna kuulub ka suur taristu, eks ole, mis ei ole nii väga ühe regiooniga tingimata seotud. Aga kindlasti on seotud aktiivsema majandustegevuse ja rahvastiku tihedusega. Me võime öelda, et ebavõrdsus suurenes, aga tühja ta suurenes, sellega lihtsalt tehti midagi praktilist ära ja see ei tähenda näiteks, et kaugemad kodanikud ei saaks Tallinna või Tartu lähedal projektide realiseerimisel tööd või kasu nende realiseerumisest. Ja üle-eestilised projektid või reformid puudutavad ka selliseid asju, mida me oleme traditsiooniliselt teinud, nagu koolivõrk või kutsekoolireform eri perioodidel, ja see on olnud ju teadlik üle-eestiline selline jaotus. Eestit vaadataksegi tervikuna, igale poole vastavalt sarnastele põhimõtetele ja eesmärkidele. Või ka siin küsitud sotsiaalvõrgustik. Kindlasti proovitakse olla võimalikult regionaalne, aga regioon tähendab, et sinna regioonide hulka kuulub ka paraku jõukam osa Eestist.

See seisukoht, et nüüd provintsis, kui nii tohib öelda, on kehv võimekus raha taotleda, väga toetust komisjonis ei leidnud. Kui omavalitsuste valimisegi vaadata, neid kampaaniaid, siis on ikkagi tohutult pigem väga ablas see lubamine, et me toome teile seda ja teist Euroopa raha. Ja need koolitused on väga massiivselt. Ka praeguse kava puhul, mida Euroopa Komisjon on Eesti jaoks kinnitamas, rakenduskava, on mõeldud ka seminarid ja juhendmaterjalid ja kõik asjad, et ikkagi see raha oleks kättesaadav regiooniti. Väga seda tunnetust seal komisjonis ei olnud, et see on suur probleem.

Ja mis nüüd siis selle asemel pakutakse. Noh, tuleb väga rõhutada, et polnud mingit kahtlust komisjonis, et see eesmärk on õilis,et regionaalset ebavõrdsust vähendada. Selles mingit kahtlust ei ole, küll aga meetod on natukene liiga puine ja latt natukene madal, seejuures selle puise meetodi juures Euroopa raha on natukene puine, kui läheb ikkagi konkreetse abikõlblikkuse ja, ja selle kokku lepitud reformisuundade suunas. Riik ise saab olla siin palju paindlikum. Samas, kus on Euroopa raha kasutamise paindlikkus, sellele mõeldakse ka. Kuna ei ole veel kokkuleppeid, siis saab rääkida alles analüüsidest ja mõtlemisest ja vaidlustest, mida me ka ergutame ametkondi tegema. Näiteks, regionaalkomponent saaks lisaplusspunkte, kui läheb projektide kaalumisele ja valimisele. See ei peaks olema absoluutne, kas need on lisaplusspunktid. Siis on veel kindel kaalumisel või otsimise koht, sest on ka siin omad raamid Euroopal taas, et tegevussuuna sees peab olema kaasfinantseerimise projekte kindel suurus, aga proovitakse kaasfinantseerimise suurusega ka mängida regionaalselt, et vaesematesse piirkondadesse oleks see kaasfinantseerimise suurus väiksem ja protsentuaalselt lisapanus Euroopa eelarvest suurem. 

No vot. Ja veel kord: ega idee väga uus ei ole, aga samas on väga õilis, lihtsalt see instrument ei leidnud komisjonis taas heakskiitu. Ja alternatiividest rääkisin. Aitäh!

17:57 Aivar Kokk

Kolleeg Kokal, sedapuhku siis Aivar Kokal, on üks täpsustav küsimus. Palun! 

17:57 Aivar Kokk

Hea juhataja! Hea ettekandja! Ma lihtsalt küsin, et kuidas sa arvad. Kas siiamaani on nagu hästi osatud jagada Euroopa Liidust tulnud raha eri piirkondade vahel? Kui ma vaatan tänast pressiteadet, rahandusministri pressiteadet taastekava osas, siis ma loen, et sellest miljardist suurem osa jääb Tallinnasse. Olgu see Tallinna Haigla 280 miljonit või Ülemiste ühisterminal või Vanasadama trammitee. Võib-olla ei olegi väga halb idee, et mingi osa regionaalselt paika panna, kuigi ma ütlen, et ma olen suures osas sinuga nõus, et sellised suured otsused, olgu see riigikoolid, riigigümnaasiumid või tervishoiu omad, on ka võimalik üleriigiliselt kokku leppida. Aga praegusel hetkel tundub küll, et kes võimul on, sinna omavalitsustele suurem raha läheb. (Juhataja helistab kella.)

17:58 Jürgen Ligi

Aitäh! Seda kindlasti mitte, sest võimul ei ole rahandusministri erakond ega ka peaministri erakond Tallinnas, kuhu te ütlete, et raha kõige rohkem läheb. Küll aga on minu isiklik arvamus, siin ei ole ju asi, te küsite, et kuidas ma arvan. Ma seostan selle siis komisjonis räägituga. Ja see on nimelt, et suured muutused tähendavad raha paigutamist sinna, just rohepöörde näitel sinna, kus on väga palju mitterohelist, ja kus on väga palju inimesi. Sedapidi ainult saab muutusi. Tallinna Haigla puhul saab küsida, kas seda on ikkagi vaja. Ka Euroopa Komisjon, kui Euroopa suunas rääkida, kuna meil on Euroopa poliitika praegu arutelul, Euroopa raha, siis ei soovita ka meil tegelikult meditsiinis arendada mitte betooni, vaid sisu ja see haigla on kindlasti üks vaieldavaid projekte. Ja see, et see on Tallinnas, regionaalset kaasa ei aita. Kuid kui reformide mõjususe peale mõelda, siis see, et meditsiin läheb järjest kallimaks ja erialaliselt keerulisemaks, koondub, ja et ta koondub sinna, kus on inimesed, see on taas selline näide üleriigilisest reformist, et Tallinn ja Tartu on siin paremas seisus kui Põlva või siis minu arust Abja-Paluoja. See on absoluutne paratamatus ja me ei saa selle vastu võidelda mingite kvootidega, protsentidega, hakata sellepärast haigeid tassima Lõuna-Eestisse, kui nad elavad, et sinna õnnestus raha muretseda Euroopast, et võib suunata. See pole ka õige. Aga jah, kas on ideaalsed? Kindlasti ei ole Euroopa raha kasutamisel väga palju asju olnud ideaalsed. Ise olen kritiseerinud vastavates ametites küll Euroopa raha kasutamise ebatõhusust ja seda, et teda tema kurssi võetakse kuidagi teisiti. Et ei pea läbi mõtlema, sest see on Euroopa raha ja ajakulu. Aga isegi selle ärakulutamisega tekkivad probleemid, kui teda suunata pisikesse ahtasse vilusse.

18:00 Aseesimees Hanno Pevkur

Rohkem küsimusi kolleegidel ei ole. Tänan! Läheme läbirääkimiste juurde ja läbirääkimistes alustavad sotsiaaldemokraadid. Eduard Odinets, palun!

18:00 Eduard Odinets

Austatud aseesimees! Lugupeetud kolleegid! Väga tabavalt ütles üks Riigikogu liige tänasel arutelul, et see on appikarje. See ongi appikarje. Kui me vaatame kõiki neid uuringuid, nii need uuringud, mida riik ise on tellinud, kui ka need uuringud, mida ülikoolid teevad, siis me näeme, et Euroopa Liidu vahendid, struktuurifondide ja kõik muud vahendid mitte ei vähendanud ebavõrdsust Eesti piirkondades, vaid vastupidi, on suurendanud seda.

Ja kui me vaatame üleüldiselt selle Euroopa Liidu toetuse ideoloogiat, siis miks Euroopa Liit annab liikmesriikidele vahendeid? Selleks, et tasakaalustada arenguid erinevates Euroopa nurkades, erinevates Euroopa piirkondades, erinevates liikmesriikides. Selleks, et me kõik elaksime sellel tasemel, nagu täna siin juba kõlanud on – Euroopa Liidu keskmisel või veel paremal tasemel. Ja sama põhimõte võiks ju kehtida ka Eestis. Kui me jagame meile antavat abi Eestis erinevatele projektidele, algatustele, erinevatele piirkondadele, et me siis mõtleme ka selle peale, et ka Eesti piirkondade areng oleks tasakaalustatud. Et me kõik erinevates Eesti nurkades elaksime enam-vähem sarnast elu sarnastes elutingimustes ja omades sarnaseid võimalusi arendada elu oma linnas või oma vallas.

Me räägime kõigest 10-st protsendist nendest vahenditest, mida struktuuri- ja investeerimisfondidega Eestile eraldatakse. See ei ole suur raha. Juba mainitud Tallinna haigla taustal on see väga väike raha. Aga see raha sotsiaaldemokraatide arvutuste kohaselt aitaks tekitada tuhandeid töökohti maapiirkondades või siis muuta rohkem tasustavamaks olemasolevad töökohad. Ja see on väike pisku, mida me saame teha selleks, et Euroopa vahendite tõeline eesmärk saavutada Eestimaa erinevates nurkades.

Ka varasematest perioodidest on näiteid ja on ka häid näiteid ja mõned on siin kõlanud, kuidas on võimalik tegelikult suuri asju ära teha väikese rahaga. Ja siin eelkõneleja rääkis sellest, et Euroopa Liit ei soovi väiksemaid projekte, ei soovi väiksemaid asju. Euroopa Liit soovib suuri muutusi.

Head kolleegid! Eesti piirkondade tasakaalustatud areng ongi suur asi, ongi suur muutus, mida me peaksime saavutama. Rahandusministeerium koostab regionaalarengu strateegia, seab eesmärke, kuidas peavad arenema meie piirkonnad. Rahandusministeeriumi teine korrus koostab Euroopa Liidu vahendite jaotuskava. Ja siis nad saavad kokku keskmisel korrusel ja raporteerivad üksteisele. Ühed ütlevad, me kulutasime kõik rahad ära, meil läks hästi ja teised ütlevad, et regionaalarengu strateegia eesmärgid ei ole saavutatud. Vaesemad piirkonnad on läinud veel vaesemaks, rikkamad piirkonnad on läinud veel rikkamaks.

Kallid kolleegid! On viimane aeg see asi tasakaalu viia ja see on tõepoolest appikarje. Kui me vaatame neid meetmeid, millest me rääkisime ja need meetmed käivad ju Riigikogust suure kaarega mööda, Riigikogu ei aruta neid. Riigikogul puudub see võimalus. Kui me vaatame neid meetmeid, et põhimõtteliselt kõik meetmed peavad ju ütlema meile, kuidas nad mõjutavad regionaalset arengut. Ja kui me vaatame neid, siis enamasti mõju regionaalsele arengule on neutraalne. Et ei lähe hästi, ei lähe ka halvasti. Kokkuvõttes kõik need rahalised meetmed annavad meile tulemuse, kuid olukord regionaalses arengu aspektis läheb aina halvemaks ja läheb aina halvemaks. Ja see ei ole appikarje ainult siit saalist, ei ole appikarje ainult piirkondadest. Palun lisaaega kolm minutit! (Juhataja: Palun, kolm minutit.) Aitäh! See appikarje tuleb teadlastelt, appikarje tuleb ülikoolidelt. Appikarje tuleb sellesama riikliku regionaalse arengustrateegia seirekomiteest. Sest me ei ole saavutanud seda eesmärki, mida me soovime tegelikult, et Eesti areng oleks tasakaalus.

Siin kõneldi sellest, et uuel perioodil proovitakse lisapunkte rakendada regionaalmeetmete puhul, proovitakse kaasrahastus diferentseerida. Kuid sotsiaaldemokraadid ei soovi proovida, sotsiaaldemokraadid pakuvad konkreetset lahendust, mis töötab. Sest meie nagu kutsus üles meid president, ei soovi tagaistmel sõita ja oodata, millal valitsuse ametnikud toovad meile need meetmed. Me soovime proaktiivsed olla ja ennetada, et seitsme, kaheksa aasta pärast me taas nendime siin saalis, et tahtsime parimat, juhtus nii nagu alati. Seda me ju ometigi ei taha. 

Ja Riigikogu rollist oli juttu siin juba. Me ei otsusta siin mitte midagi, me saame tagantjärgi teada, kuhu see raha läks. Riigieelarvest ei ole võimalik väga hästi, eriti suure luubiga võib-olla leiab, aga ka seda mitte, kuhu reaalselt see raha läheb. See otsuse eelnõu suunab reaalset raha reaalsete vajaduste tarvis, töökohtade, ettevõtluse arendamiseks maapiirkondades. Ja taastekava, mis juba siin oli mainitud, on väga hea näide, kuidas miljard vahendeid läks Riigikogust kaarega mööda, et suuri muutusi teha Tallinna liiklussõlmedes ja Tallinna haiglasüsteemis. Kui palju sealt piirkondadesse jõuab, mitte väga palju. Head kolleegid! Kutsun üles toetama sotsiaaldemokraatide pakutud otsuse eelnõu, et ka Riigikogu liikmete hääl kostaks sellel teemal, kuhu suunata kasvõi väike pisku nendest miljarditest, mida Euroopa Liit meile annab, et arendada meie piirkondi. Et me ei peaks häbiga peeglisse vaatama, et juhtus nii, nagu alati.

18:07 Aseesimees Hanno Pevkur

Ja nüüd Isamaa fraktsiooni nimel Heiki Hepner. Palun!

18:07 Heiki Hepner

Aitäh, hea istungi juhataja! Austatud kolleegid! Regionaalpoliitika on vaieldamatult meie riigi arengu seisukohalt ülioluline. Antud eelnõu üritab kerkinud kitsaskohti lahendada ja on selles osas tunnustamist väärt.

Täna me oleme siin kuulnud seda, et tõepoolest see 10% on justkui vähe ambitsioonikas või et neid probleeme saab ka teistmoodi lahendada. See võibki nii olla. Kui ta on vähe ambitsioonikas, siis tegelikult tasuks ambitsiooni juurde lisada. Ma toon lihtsalt mõned märksõnad. Hea kolleeg Eduard siin juba enne avas pisut neid kohti, kuhu see raha on minemas. Kordan, tõesti see Tallinna suurhaigla ja Linnahall, teisalt vastukaaluks kohalikud teed ja kiire internet. Me näeme, et meil on vaja maal töökohti luua. Me näeme, et meil on vaja, et inimesed taas tuleksid maale. Teeme need otsused siis lõpuks ära ja teeme need teed korda ja ehitame selle interneti lõpuks välja ja kasutame selleks neid regionaalseid vahendeid. Kui praegust ... eesootava eelarve arutelul, ma toon lihtsalt ühe näite, eelarve arutelul on omavalitsustele teede rahastamiseks eraldatud alla 30 miljoni euro ja Eesti Linnade ja Valdade Liit on näinud, et miinimumsumma peaks olema 45 ja enam miljonit eurot. Vahe on 50%. See on süstemaatiline probleem, mis süveneb aasta-aastalt. Jah, ei, mul ei ole midagi selle vastu, kui me Tallinnas teed korda teeme, aga see ei tohi toimuda maapiirkondade arvelt. Teeme need tööd ja teed lõpuks korda.

Ma olen võib-olla tõesti nõus selle väitega, et siin annab üht-teist timmida, mõeldes kas või rohepöörde peale. Ja siin ma tooksin tõesti jälle sellesama näite, et me teame, et on tulnud ettepanek Ida-Virumaale ehitada puidu rafineerimise tehas ja vastukaaluks paneme sellele Linnahalli. Kumb on Eesti rahvale regionaalarengu seisukohalt olulisem? Pole kahtlustki, pole mitte mingisugust kahtlustki. Nii et minu üleskutse on küll, et ärme hääletame seda eelnõu välja, vaid menetleme seda edasi, teeme seda paremaks, suurendame ambitsiooni. Hoiame Eesti regionaalarengu toimivana ja Eestit läbi selle elus. Aitäh!

18:11 Aseesimees Hanno Pevkur

Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 390 OE esimesel lugemisel tagasi lükata ja see on meil vaja nüüd läbi hääletada.

Head kolleegid, palun korraks teie tähelepanu. Nimelt oleme arutamas eelnõu 390 OE ja juhtivkomisjoni ettepanekut, milleks on eelnõu 390 OE esimesel lugemisel tagasi lükata. Palun võtta seisukoht ja hääletada.

18:14 Aseesimees Hanno Pevkur

Juhtivkomisjoni ettepanekut toetas 44 Riigikogu liiget, vastu oli 24. Otsuse eelnõu 390 OE on esimesel lugemisel tagasi lükatud. Sellega oleme tänased eelnõud läbinud ja nüüd on võimalik kõikidel soovijatel pärast haamrilööki registreeruda vabaks mikrofoniks.


3. 18:15 Vaba mikrofon

18:15 Aseesimees Hanno Pevkur

Vaba mikrofon. Kalle Grünthal, palun!

18:15 Kalle Grünthal

Austatud Riigikogu! Meil on neljapäeval väga tähtis punkti arutelul, nimelt Eesti Keskerakonna fraktsiooni algatatud olulise tähtsusega riikliku küsimuse "Kuidas jõuda piirangutevaba Eestini?" arutelu. Ja ettekandjaks on seal tervise- ja tööminister Tanel Kiik, teiseks ettekandjaks Põhja-Eesti Regionaalhaigla ülemarst ja COVID-19 teadusnõukogu liige Peep Talving, samuti Tartu Ülikooli bio- ja siirdemeditsiiniinstituudi professor ja COVID-19 teadusnõukoja juht Irja Lutsar. Täna hommikul teatas aga Riigikogu esimees Jüri Ratas pidulikult, et meil siin küsimuste esitamise aeg selles olulise riikliku tähtsusega küsimuse arutelus on piiratud 15 minutiga. See oli äärmiselt kummaline ja mõistetamatu paljudele Riigikogu liikmetele, sest teatavasti see arutelu peab olema elav ja selle käigus, et saaksid tõesti tõstatatud kõik probleemid ja saaks käsitleda kõiki võimalusi lahendusi, siis sisuliselt selle ajalimiidi jooksul seda pole võimalik teha.

Ja sellega on probleem tekkinud selles ja ma tahan ka seda rõhutada, et avalikud arutelud on siiski mõeldud eelkõige poliitilise debati pidamiseks, aga mitte ainult ettekandjate kuulamiseks. Ja kus on selle juured, põhimõtteliselt? Põhimõtteliselt on selle juured Keskerakonna fraktsioonis, kes tuli ettepanekuga selle arutelu osas välja ja arvas, et küsimuste vooruks on võimalik ainult 15 minutit. 15 minutit!

Mida see tähendab? See tähendab seda, et Riigikohtu praktika kohaselt Riigikogu juhatus teeb nii, nagu nagu ettepaneku esitajad on selle serveerinud, ja nüüd me olemegi selle 15 minuti juures. Mida saab selle 15 minutiga teha? Saab teha ainult seda, et küsida saavad üks-kaks kuni kolm inimest ja ettekandjal on põhimõtteliselt võimalik vastata nii kaua, kui ta tahab. Ehk kui küsijateks on Keskerakonna fraktsiooni inimesed, kes jõuavad nobedate näppude voorus ette, siis 15 minutiga antakse meile need vastused. Ja just sellise olulise teema juures nagu on, kuidas jõuda piirangutevaba Eestini. Ma küsin, et mis arutelu see on. Kas me saame siin debatti pidada? Aga võib-olla Keskerakond arvab, et saab debatti pidada.

Muidugi on hilisemalt võimalik võtta siin igal liikmel sõna, noh nimetame seda läbirääkimisteks, aga need on ikkagi sõnumid, mida see läbirääkija või sõnavõtja välja toob ja mis ei tugine ega kajastu ka selle ettekandja tegelikult öeldud küsimustes-vastustes, mida ei ole võimalik esitada. Olen seisukohal, et see ei ole arutelu, kuidas jõuda piirangutevaba Eestini, vaid olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelu puhas kastreerimine. Ma julgen seda sõna kasutada, sest poliitilist debatti siin ei eksisteeri ju. Ja ilmselgelt on see eesmärk lasta ettekandjatel kõneleda nii palju, kuidas nad soovivad 15-20 minuti jooksul, ja sellega jätta mulje, et me oleme teinud kõik ja piirangutevaba Eestit ei ole võimalik hetkel teha. Ja muidugi teine eesmärk on vältida sellel teemal poliitilist debatti. Aitäh teile, Keskerakond! Aitäh teile selle "poliitilise debati" eest! Eesti rahvas on teile ülimalt tänulik selle eest, et te saate seda debatti sellisel kujul pidada.

18:20 Aseesimees Hanno Pevkur

Peeter Ernits, palun!

18:20 Peeter Ernits

Hea juhataja ja kolleegid, kes veel ei ole uinunud! 2017 olin ma põhiseaduskomisjoni liige, kui haldusreformi eelnõu soojendati ja lihviti. Tänase seisuga Riigikontroll ei ole analüüsinud, mis sealt välja tuli. Aga on küll analüüsinud nüüd väga värskelt, kuidas need esmatähtsad teenused, nende kättesaadavus on erinevates kaugetes kantides realiseerunud. Eestis on 839 kanti, need tähendavad sellised kohad liitunud omavalitsustes, kus peakorterini või vallamajani on üle 25 kilomeetri. Kõige kaugem-kaugem kant on nagu Prantsuse Guajaana Prantsusmaale Piirissaar, Tartu valla meretagune ala, mida ma üsna hästi tunnen. Ja praegu ma tahaks lihtsalt visandada mõned momendid, mis on juhtunud, kuna hinnangut, kas haldusreform, mida ta tegelikult andis, ja hinnangut ei ole antud viis aastat hiljem. Aga küll on praegu tehtud katse nendest kantidest, kaugetest paikadest. Ja mis siis välja tuleb? Tuleb välja niimoodi, kui väga lühidalt võtta, et kõigepealt ühinemislepingute lubadused selleks, et kokku minna järjest suurematesse, mäletate, need präänikud olid, need lubadused olid ebarealistlikud ja ebaselged ja nende seljas sõitsidki toonased vallajuhid ühisesse suurde valda. Ja nüüd tuleb välja selles, et kuna nad olid ebarealistlikud, millega pulma mindi, nende lubadustega, ja ebaselged ja nüüd on loomulikult nende täitmisega häda. Ja põhiküsimus on nüüd, kuna need, see kukk hakkab kirema 17. oktoobril, see tähendab, et see periood, kui lubati näiteks raamatukogud, väikesed põhikoolid alles jätta, see aeg kukub. Ja edasi on juba tulevaste volikogude asi, kas vaadata ümber see, panna kinni või jätkata. Riik ei ole siin küll midagi praegu teinud, aga täna regionaalministrilt küsides, ta vähemalt ütles, et peaks tegema midagi, et oleks mingigi tugi, sest laste arv ääremaadel või nendes kohtades, mida nimetatakse kantideks, loomulikult väheneb. Nii et see on üks selline moment. Aga huvitav on muidugi vaadata erinevaid teenuseid, kuidas on läinud. Vaadati Saaremaad, üks vald, või vaadati ka Tartu valda, mis moodustus Prantsuse Guajaanast, Piirissaarest mere taga kui ka Tabivere vallast, mis liideti vägisi, ja Laeva vallast või Hiiumaa ja muud kandid. Ehituslubade saamine Piirissaarel enne oli viis päeva, nüüd 55. Tõstamaal 20 päeva, nüüd 70 päeva. Mis veel? Vaatame näiteks sotsiaaltoetusi. Noh, kui olid väiksemad vallad, olid sageli sotsiaaltoetused palju suuremad kui suurtes. Supp on läinud lahjemaks. Mõned näited: Piirissaarel 65% läks sotsiaaltoetustele sotsiaalhoolekande eelarvest, nüüd 27. Mustjalas oli enne 65%, kulus selleks nüüd ainult 15. Teehoiud on ka väga erinevad, näiteks Piirissaarel ja Saaremaal, hiiglaslikul, on poole võrra vähenenud ääremaadel, aga Pärnu – Pärnu on teatavasti maailma üks suuremaid linnu territooriumilt – seal on suudetud millegipärast hoida ühel tasemel. Hiiumaa ka, muuseas, et olla aus. Ja kui vaadata, et väga erinevad on. Näiteks vaatame Saaremaal ehitusload, seal on tähtaeg 55 päeva, kogu moos, aga enne Kihelkonnas oli 40, Laimjalas 20, Leisis sai 15 päevaga hakkama, Mustjalas oli 65. Nii et ainukene olukord läinud Mustjalas paremaks. Sellised ... Ilus kelluke, kas...

18:25 Aseesimees Hanno Pevkur

Jah, aeg sai kahjuks läbi.

18:25 Peeter Ernits

Jah, hommik on saabunud. Nii et kõike head ja head õhtut, kes veel uinunud ei ole. Aitäh!

18:25 Aseesimees Hanno Pevkur

Jaa, stenogrammi huvides siiski, kell on 18.25, esmaspäevaõhtune aeg. Tänan kõiki Riigikogu liikmeid! Kohtume homme kell 10. Istung on lõppenud.

18:26 Istung lõppes

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee