Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

header-logo

11:58 Infotund

12:00 Esimees Jüri Ratas

Head ametikaaslased! Austatud Riigikogu! Austatud valitsusliikmed! Head külalised! Alustame 15. septembri infotundi. Kõigepealt viime läbi kohaloleku kontrolli.

12:00 Esimees Jüri Ratas

Kohale registreerus 26 Riigikogu liiget ja puudub 75.

Infotunnis osalevad järgmised valitsuse liikmed: peaminister Kaja Kallas, riigihalduse minister Jaak Aab ning ettevõtlus‑ ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt.

Mul on palve. Meil on sügishooaeg ja väike meeldetuletus: kaks minutit küsimiseks ja kolm minutit vastamiseks. Kuna on tõsiselt palju küsimusi esitatud, kümmekond küsimust, siis ma teen ettepaneku, et iga küsimuse juures oleks üks täpsustav küsimus ja üks lisaküsimus. Ma loodan, et see sobib, head ametikaaslased, teile.


1. 12:01 Vaktsineerimise korraldamine

12:01 Esimees Jüri Ratas

Esimene küsimus on Riigikogu liikmelt, meie healt ametikaaslaselt Rene Kokalt. Sellele vastab peaminister Kaja Kallas ja teema on vaktsineerimise korraldamine. Rene Kokk, palun!

12:01 Rene Kokk

Aitäh, austatud esimees! Lugupeetud peaminister! Hiljutine Riigikontrolli analüüs ütles, et 170 000 vaktsiini seisis laos ajal, kui Eestis oli ca 100 000 inimest, kes soovisid vabatahtlikult ennast vaktsineerida. Aga vaktsiine välja ei jagatud ja manitseti perearste. Perearstid oleksid olnud nagu vastutavad selle eest, et tempo oli madal. Nüüd on riik võtnud nõuks hakata inimesi survestama, võimaliku töökaotusega hirmutades. Ma viitan siin Politsei‑ ja Piirivalveametile ning Kaitseväele, kus on öeldud, et võimalik, et teatud ametikohtadel inimesed oktoobrist enam jätkata ei saa, kui nad ei ole valmis ennast vaktsineerima. Sama mure on ka Kaitseliidus. Tunnustada tahan Päästeametit, kes on vähemalt sõnades praegu lubanud, et nemad ei hakka inimesi diskrimineerima. Sellest tulenevalt tahan meelde tuletada, et vaktsineerimine peab olema ikkagi iga inimese selge vaba tahte avaldus ja seda ei saa inimestele peale sundida. Kui inimesed on veendunud, et sellest on kasu, küll nad siis ka vaktsineerivad. Laste vaktsineerimine ilma vanemate loata on täiesti lubamatu. Aga küsida tahan seda, kas valitsuses on olnud ka arutelu, kui palju inimesi teie plaani kohaselt võiks töö kaotada sellise käitumise tulemusena, nagu praegu Kaitsevägi, PPA ja Kaitseliit kultiveerivad. Milliste summadega olete arvestanud ja arvestamas ka riigieelarve koostamisel? Võib üsna kindel olla, et see saab kajastamist kohtuprotsesside näol, kui inimesed hakkavad oma õiguste eest seisma. Kas te olete selle peale mõelnud?

12:03 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

12:03 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh küsimuse eest! Tere tulemast tagasi suvepuhkuselt! Vaktsineerimine on tõepoolest see, mis aitab inimesi kaitsta ja seetõttu me oleme loonud vaktsineerimiseks kõik võimalused. Jah, kevadel oli olukord, kus vaktsiini oli puudu ja seetõttu me pidime fokuseeritult lähenema teatud gruppidele, et nad oleksid vaktsineerimisel eelisseisus. Aga nüüd, kui meil enam vaktsiinide defitsiiti ei ole, oleme vaktsineerimisvõimalusi järjest juurde loonud. Me oleme loonud erinevaid võimalusi vaktsineerida end ilma ette registreerimata, me oleme loonud võimalusi vaktsineerida kodu lähedal, me oleme loonud võimalusi vaktsineerida koolides. Eelmisest nädalast hakkasid meditsiinitudengid läbi helistama neid inimesi, kes kõhklevad. Meil on käitumisteadlaste uuringud selle kohta, et väga palju hirme inimestel seoses vaktsineerimisega on seotud eelkõige kõrvaltoimetega. Seetõttu peab nende hirmudega tegelema. Ei saa öelda, et ära karda, kui inimene kardab. Peab aru saama, mida ta täpselt kardab ja kas on võimalik näidata, et hirm haigestuda peaks olema suurem kui hirm kõrvaltoimete ees, mis tulenevad vaktsineerimisest.

Me oleme valitsuses muutnud bioloogiliste ohutegurite määrust, nii et iga tööandja saab hinnata oma töökeskkonnas, kui palju tema töötajad puutuvad üksteisega või klientidega kokku selliselt, et on suurem risk nakatuda või nakkust edasi kanda. Vastavalt sellele saab tööandja tööd ümber korraldada: inimesed, kes ei soovi ennast vaktsineerida, saavad teha kas teist tööd või nad saavad kasutada isikukaitsevahendeid näiteks olukordades, kus on vaja nakkusohtu minimeerida. Inimeste vabastamine ametikohalt peab olema kindlasti viimane meede. Aga praegu on ajakirjanduses lugusid selle kohta, et reaalselt inimesed surevad. Põhiseaduse kohaselt kaalub inimese õigus elule kindlasti üles teise inimese õiguse ennast sellel konkreetsel ametikohal töötades mitte vaktsineerida, sest selline inimene on nendele nõrgematele inimestele lihtsalt terviseohuks ja see asi võib lõppeda fataalselt.

12:06 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Nüüd esimene täpsustav küsimus. Rene Kokk, palun!

12:06 Rene Kokk

Suur aitäh! Te küll ei rääkinud kahjuks, kas te olete mõelnud ka selle peale, kui  palju neid inimesi on, kes võimaliku töökaotusega silmitsi seisavad, ja millist summat või kululipikut me näeme riigieelarves seetõttu, et me peame hakkama kohtutes oma inimestega vaidlema. Aga küsin ka Terviseameti vaktsiinilao kohta. Suvel oli väga palju juttu sellest tehniliselt mittekorras laost, kus me hävisime väga suure summa rahaliselt, meie vaktsiinid läksid raisku. Selle ametkondliku hoolimatuse pärast ei ole hea meel ilmselt meil kellelgi. Algse info kohaselt käis jutt ca 3 miljonist, et selle summa eest on vaktsiine halvaks läinud. Hiljem käis läbi juba jutt, et vaktsiine asemele soetades me räägime hinnalipikust 4–6 miljonit. Lisaks on ajakirjanduses olnud juttu sellest, et me lubasime Eesti riigi poolt toetada neid riike, kus oli vaktsiinidega raskem olukord, st me anname omalt poolt mitusada tuhat vaktsiini[doosi], millest ka osa on raisku läinud.

Kas te oskate öelda, millisest suurusjärgust me summaliselt räägime? Kui palju see lugu meile kokku maksma läheb: hävinud vaktsiinid, pluss need, mis me ostame, pluss need, mis me pidime veel juurde ostma, et ära anda nendele, kes on meist raskemas olukorras? Ja kas keegi lõpuks poliitilisel tasandil selle kobarkäki eest ka vastutuse võtab? Praegu karistame küll kõrvalseisjaid ja muid inimesi, aga peavastutajat me ei ole nagu ikka veel leidnud.

12:08 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

12:08 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Kõigepealt tulen tagasi esimese küsimuse juurde. Te küsite, kui paljud inimesed seisavad võimaliku töökaotusega silmitsi. Nagu ma ütlesin, tööandjal on õigus teha riskianalüüs ja tuvastada, kas on võimalik võtta kasutusele muid meetmeid. Seejärel saab tööandja, olgu see siis Kaitsevägi või Politsei‑ ja Piirivalveamet, oma tööd ümber korraldada. Ehk seda numbrit, kui paljud inimesed võivad sattuda ohtu, et nad vallandatakse, lihtsalt pole olemas. Eriti kui me vaatame, et Kaitseväes on 90% inimestest vaktsineeritud. Nii et ma arvan küll, et siin võetakse enne seda kasutusele kõik muud meetmed.

Nüüd tulen selle vaktsiinilao juurde. Kui te loete Riigikantselei aruannet selle kobarkäki kohta, siis tegelikult vigu on tehtud väga-väga palju. 20l7. aastal tegid vigu tellija, projekteerija ja ka ehitaja, loomulikult tegid vigu poolel teel ka Terviseamet, Ravimiamet ja Riigi Kinnisvara AS. Ongi väga palju vigu tehtud kogu selle aja jooksul.

Küsimus poliitilisest vastutusest. Põhilised vead tehti 2017. aastal. 2017. aastal oli minu mälu järgi terviseministri kohal Jevgeni Ossinovski. Või oli see Riina Sikkut isegi? Aga küsimus ei ole ju selles. Konkreetselt ükski minister ei peaks vastutama asjade eest, mida ta ei ole teinud. See toimus 2017. aastal. Küsimus on selles, kuidas me saame vältida selliseid asju edaspidi.

Teiseks, te küsite konkreetset rahalist hinnangut. Üks asi on need vaktsiinid, mis läksid hukka, see rahaline pool. Aga teine pool on tegelikult ka see, et Terviseameti ladu tuleb ümber ehitada, see tuleb ehitada korrektseks. Neid ravimeid ja vaktsiine hoitakse praegu erasektoris. Võib-olla oleks mõistlik tellida seda teenust hoopis nendelt eraettevõtjatelt, kellel juba selliseid laod on olemas. Aga kõik see kogumis tähendab üüratuid summasid, mida tuleb järk-järgult tasuda.

12:10 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Nüüd üks lisaküsimus siit saalist. Alar Laneman, palun!

12:11 Alar Laneman

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Väga austatud peaminister! Tervis ja tervisega seonduv on väga tähtis ja väga isiklik iga inimese jaoks. Siin on õigete otsuste tegemiseks äärmiselt oluline ka adekvaatne ja ajaga kaasas käiv informatsioon. Minu küsimus, mõnes mõttes ka palve on see: kas ei jää mitte muljet, et me ei jälgi piisavalt ega analüüsi maailmas toimuvat ja see võib-olla ei lase meil adekvaatselt meetmeid vastavalt olukorrale kohandada ega aita ka inimesi otsuste tegemisel? Võib-olla oleks abiks näiteks, kui teadusnõukogu või muud targad inimesed kommenteeriksid meediast läbikäinud teemasid, nagu Islandil toimuvat, Gibraltaril, Indias toimuvat seoses vaktsineerimisega, seoses ravimitega. Kui seda ei tehta, siis see põhjustab konspiratsiooniteooriaid ja kuulujutte ja ajab inimesi segadusse. Viimane näide, mille kohta ma muide küsisin ühelt valitsuse liikmelt siin mõni aeg tagasi, aga ma ei ole saanud vastust: UK valitsuse poolt on üllitatud raport, tehniline briifing, mis toob mõned väga hirmutavad andmed. Näiteks, kahe vaktsiiniga süstitud haigestunud – 47 400 surnut, mittevaktsineeritud – 150 200 surnut. Sellised andmed vajavad väga head professionaalset tõlgendamist, sest kui seda ei tehta, hakkavad inimesed neid ise tõlgendama. Kui saaksite siin aidata, oleksin väga tänulik.

12:12 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

12:13 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Loomulikult, me jälgime kogu seda informatsiooni, mis on maailmas ja erinevates Euroopa riikides samamoodi. Teadusel ei ole rahvust ja neid uuringuid tehakse erinevates riikides. Seda infot jälgib ka teadusnõukoda. Loomulikult, nad seda infot ka kajastavad. Teil on alati võimalus ka nende käest, konkreetselt teadlaste arvamust küsida, erinevate riikide olukorra kohta ja järelduste kohta ka. Ma olen teiega väga nõus, et kui asjad on ebaselged, siis levivad vandenõuteooriad, ja paraku neid vandenõuteooriaid ikkagi tekib ja neid levitatakse. Me elame ühiskonnas, kus väga kergesti on võimalik igasugust infot levitada. Paraku usuvad inimesed väga kergekäeliselt igasugust infot, mis tuleb erinevatest allikatest.

Mida ma tahan rõhutada? Ega vaktsiin COVID‑i vastu ei tee kedagi kuulikindlaks ehk mida rohkem on vaktsineeritud inimesi maailmas, seda rohkem hakkab surema ka inimesi, kes on saanud vaktsiini. Nad võivad surra südameinfarkti, nad võivad surra insuldi või õnnetuste tagajärjel, aga nad on ühtlasi ka vaktsineeritud. Selles mõttes ei ole seal ju seost. Mida rohkem inimesi on vaktsineeritud, seda rohkem saab kokkuvõttes öelda, et vaktsineeritud inimesed surevad. See ei tähenda, et nad surevad selle vaktsiini tagajärjel, aga see vaktsiin ei kaitse sind kõikide maailma hädade eest ja seda polegi ju keegi väitnud. Mida me näeme numbritest, on see, et COVID‑i vaktsiinid aitavad COVID‑isse haigestumist vältida või seda haigust kergemini põdeda, ehk meil satub haiglasse mitu korda vähem inimesi, kui sattus siis, kui meil vaktsiine ei olnud. Küsimus, millega meil tuleb kiiresti tegeleda, on see, et teatud inimesed, kellel on nõrgem immuunsus, vajavad lisadoosi, selleks et vaktsiini tõhusus endiselt kestaks. Selle ettepanekuga tuleb tervise‑ ja tööminister juba neljapäeval valitsusse.

12:15 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


2. 12:15 Koroonaviiruse ohjamine

12:15 Esimees Jüri Ratas

Liigume edasi teise küsimuse juurde. Selle on esitanud Riigikogu liige Priit Sibul, sellele vastab peaminister Kaja Kallas. Teemaks on koroonaviiruse ohjamine. Priit Sibul, palun!

12:15 Priit Sibul

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Hea valitseja! Teatavasti ei ole parlamendil puhkust. Mina ootasin küll kannatamatult seda, kui istungitevaba periood saab läbi ja meie siin teiega kohtuda saaksime, selleks et saaks teid tänada tehtud töö eest ja veidi ikka kritiseerida ka. Aga tõesti tänu selle initsiatiivi eest, et Hiiumaa võiks piirangutest vabastada, kuivõrd seal on probleem väiksem. Ma absoluutselt, kahe käega kirjutan alla just sellele, millest te viimati rääkisite, et vaktsineerimine on igati mõistlik, selleks et inimesed saaksid viiruse lihtsamini läbi põdeda, ja see aitab ühiskonnas viiruse levikut kontrolli all hoida. Te praegu rääkisite mitmest mõistlikust asjast veel.

Aga möödunud kuul läks kommunikatsioonis käima koordineeritud vale ja ma tahaks selle küll ära likvideerida. Te ise olete ka sellele kaasa aidanud. Nimelt, ma pean silmas, et me ei tohi anda võimalust seda teemat valedega käsitleda. Ühiskonnas on loodud võltsturvalisus, kui vaktsineerimist tõendavat dokumenti on erinevad institutsioonid – nii nagu ma ütlesin, sealhulgas on seda tehtud teie suu läbi – hakanud nimetama nakkusohutust tõendavaks dokumendiks. Aga just eelmisele küsimusele vastates te ka ise ütlesite, et me teame, et inimesed surevad ja haigestuvad uuesti sellesse viirusesse, kui nad on ka vaktsineeritud või kui nad on haiguse korra läbi põdenud. Nad ikka võivad haigestuda. Ma palun tõesti, et teie ja erinevad asutused, poliitikud, ametnikud ei kasutaks seda valeväidet, et tegemist on nakkusohutust tõendava dokumendiga.

12:17 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

12:17 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Me oleme öelnud, et see on tervisetõend. Tervisetõend tõepoolest selleks, et tõendada kolme asja: esiteks, tõendada inimese vaktsineeritust, teiseks, läbipõdemist, ja kolmandaks, negatiivse testi olemasolu. Jah, teil on selles õigus, et vaktsineeritud võivad seda haigust edasi kanda ja selle tõttu on tungiv soovitus kõigile, kellel on haigusnähud, mitte minna välja, isegi kui te olete vaktsineeritud. Vaktsineerimine kaitseb siiski raskete haigusjuhtude eest ja teadlased ka ütlevad, et kui te olete vaktsineeritud, siis isegi kui te seda viirust kannate, siis te levitate seda vähem ja seetõttu olete vähem ohtlik. Minu käest on küsitud, kas vaktsineeritud inimesed peaksid tegema teste, kui näiteks minnakse teatrisse, et kõigil oleksid negatiivsed testid. Aga oluline on ju see, esiteks, et täiendav testimine on rahaline kulu, see on ebamugav jne, teiseks, me kaitseme inimesi ja nad saavad ennast kaitsta vaktsineerimisega ja ohtlikud ollakse ju eelkõige inimestele, kes ei ole vaktsineeritud. Aga miks on see oht neile, kes ei ole vaktsineeritud? Just sellepärast, et nad ei ole iseennast kaitsnud, ehk nad ei ole vaktsineeritud, see oht ei ole mitte nii väga vaktsineeritutel omavahel. Meil oli valitsuses sisuliselt kolm valikut, kui nakkusnäitajad hakkasid jälle tõusma. Esimene valik oli see, et me ei tee mitte midagi, mis oleks tähendanud seda, et haiglate koormus läheks ülekäte ja me peaksime piirama plaanilist ravi ning inimesed ei pruugiks saada oma teiste tervisehädadega enam haiglasse jutule. Teine valik oli see, et teha piirangud ühtlaselt kõigile, mis ei oleks jällegi õiglane tegelikult ei nende ettevõtete suhtes, mis lähevad kinni, nende töötajate suhtes, ega ka inimeste suhtes, kes on käitunud vastutustundlikult. Kolmas valik oli see, et teha vahet kontrollitud keskkondadel, kus me palume seda tervisetõendit esitada, kus nakkusoht on väiksem, ja kohtadel, kus me seda ei tee ja kus me palume kanda maski, nagu ühistransport, kirik, avalikud kohad.

12:20 Esimees Jüri Ratas

Täpsustav küsimus. Priit Sibul, palun!

12:20 Priit Sibul

Aitäh! Ma ütlesin, et ma olen paljude teie täna öeldud asjadega nõus. Minu küsimus ja probleem on konkreetselt selles valeväites. Ehk tegemist ei ole nakkusohutust tõendava dokumendiga, vaid nii, nagu te praegu õigesti ütlesite, vaktsineerimist tõendava dokumendiga, ja nii tulekski seda käsitleda. Ma küsin täpsustavalt. Me teame, et valitsus on seadnud eesmärke vaktsineerimise osas, me teame, et töö- ja terviseministri seatud eesmärk järgmine kolmapäev paneb sirge seljaga valitsuses lati alt läbi. Mis teie valitsusjuhina planeerite teha? Päris mitmed ametnikud on töölt lahkunud, mõned on lahti lastud, varsti ei olegi enam kedagi muud vastutusele võtta, jääbki ainult Tanel Kiik ise. Kui kaua te kavatsete meil lasta seda Kiige soravat lora kuulata?

12:21 Esimees Jüri Ratas

Ma ka korra teen täpsustuse. Teil oli õigus meie puhkuse aspektis, juhtisite tähelepanu, et tulenevalt kodu‑ ja töökorra seadusest pole Riigikogu liikmetel puhkust. Ma mäletan, kuidas mind parandas ametikaaslane Jevgeni Ossinovski, kui mina ütlesin "töö‑ ja terviseminister". Ta alati parandas, et tervis kõigepealt ja siis töö. Nii et ma parandan ka teid: tervise‑ ja tööminister.

Kaja Kallas, palun!

12:21 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! See on tõsi, et järjest raskem on inimesi veenda. Alles paar päeva tagasi ma istusin koos käitumisteadlastega, et aru saada. Meil on inimesed, kes kõhklevad. Miks nad kõhklevad? On inimesi, kes ütlevad, et nad ilmselt ei vaktsineeri, on inimesi, kes ütlevad, et nad ilmselt vaktsineerivad, aga neil on kõhklused.

Esimene murekoht, mis kõigil on, on seotud vaktsiini kõrvaltoimetega. Mida me selle jaoks teeme? Me tegelikult teeme ka infomaterjalid, mis neid hirme aitaksid ületada. Nagu ma enne ütlesin, tervisetudengid viivad läbi motiveerivat küsitlemist, et nende hirmude üdini jõuda. Pluss me teeme erinevaid käike, mis puudutavad veel vaktsineerimise hõlbustamist: tööandjate juures vaktsineerimine, vaktsineerimise õhtu sellel nädalal, vaktsineerimisbussid, vaktsineerimiskiirabi, perearstid helistavad läbi, nõustavad, ka apteegid teevad seda.

Tervise‑ ja tööminister jah pingutab väga selle nimel, et seda eesmärki täita. Kuid praeguseks on selge, et järgmisel nädalal me seda eesmärki täita kindlasti ei suuda. Ega see eesmärk ei kao endiselt mitte kuhugi. Kui me soovime, nii nagu te eelmises küsimuses ütlesite, ka rohkem vabadust, nagu ma välja pakkusin, et Hiiumaal võiks nii olla, siis selle eesmärgi saavutamiseni on veel tükk maad minna ja selles suhtes peab pingutama. Kas tervise‑ ja tööministri vahetumine aitab seda eesmärki saavutada? Ma olen selles suhtes kahtleval seisukohal. Ma loen selle kohta ja suhtlen käitumisteadlastega sellel teemal, mis on need põhilised tõrked, mis vaktsineerimise teel on. Kas seejärel hakkavad inimesed rohkem vaktsineerima ja me saame need viimased inimesed, kes ei ole veendunud vaktsineerimisvastased, ümber veenda? Ma arvan, et sellest, kes on tervise‑ ja tööminister, väga palju ei sõltu see, kas inimene ikkagi teeb selle otsuse, et vaktsineerida.

12:24 Esimees Jüri Ratas

Nüüd üks lisaküsimus. Helle-Moonika Helme, palun!

12:24 Helle-Moonika Helme

Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud peaminister! Oma eelmistes vastustes te väga selgelt ütlesite, et vaktsineerimata inimesed on süüdi selles, kui inimesed peavad surema. Ehk te sõna otseses mõttes vihjasite, et nad on potentsiaalsed mõrvarid. Esiteks on see väga inetu sildistamine. Seda ei saa ju mitte kuidagi konkreetselt tõestada. Teiseks, vaktsineeritud kannavad viirust samamoodi edasi nagu mittevaktsineeritud, sellest on ka siin täna juba päris palju juttu olnud, mistõttu vaktsineerimata inimeste kellegi surmas süüdistamine on vale. Ainuüksi vihjed sellele on samuti äärmiselt kohatud. Oma teises vastuses aga ütlesite, et ka vaktsineeritud inimesed surevad, et keegi ei ole kuulikindel, ka vaktsineeritud inimesed hakkavad lõpuks surema. Ehk lihtsalt minnes mööda teie sõnu ja teie vihjavat retoorikat: kas teie sõnade kohaselt võib siis ka vaktsineerijaid ja vaktsiine hakata süüdistama kellegi surmas?

12:25 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

12:25 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Ma saan aru, et Riigikogu liikmetel küll puhkust ei ole, aga ma näen rõõmuga, et teie olete küll hästi puhanud ja oma endises kurjuses täiega tagasi. Tõde teid väga palju muidugi ei seo ja te panete mulle suhu sõnu, mida ma ei ole öelnud. See, mida ma ütlesin vaktsiini kohta, oli see, et kui me räägime COVID‑i vaktsiinist, siis me räägime puhtalt COVID‑19 vastu kaitsemisest. See tähendab seda, et inimene võib ikka saada mingi haiguse, ta võib ka sattuda õnnetusse. Ehk siis vaktsiin COVID‑i vastu ei tee inimest kuulikindlaks kõikide teiste haiguste, maailma murede ja kõige selle vastu.

Tulles selle hooldekodujuhtumi juurde, siis fakt on see, et oli hooldustöötaja, kes oli vaktsineerimata. Fakt on see, et temal oli COVID‑19 viirus, ja fakt on see, et ta tõi selle viiruse sinna hooldekodusse, ja fakt on see, et nakatusid 18 inimest, nendest kolm surid. Need on faktid ja nendele faktidele tuleb otsa vaadata täpselt nii, nagu nad on.

12:26 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Enne, kui ma lõpetan selle küsimuse käsitlemise, protseduuriline küsimus, Henn Põlluaas.

12:26 Henn Põlluaas

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Mind paneb väga imestama see, kui peaminister tuleb Riigikogu ette Riigikogu liikmete küsimustele vastama, siis selle asemel et vastata, ta alustab oma sõnavõttu inetuste ja süüdistustega, tembeldades Riigikogu liikmeid kurjuse kehastuseks jne, et nad on jälle oma endises kurjuses tagasi. Kas te peate seda kohaseks, viisakaks ja võimalikuks, et peaminister sellisel kombel suhtub Riigikokku ja Riigikogu liikmetesse? 

12:27 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma kindlasti arvan, et austust mõlemalt poolt on rohkem vaja. Kindlasti meile see uus istungjärk seda ka annab. Kalle Grünthal, protseduuriline küsimus, palun!

12:27 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Tihtipeale heidetakse EKRE‑le ette, et nad on oma sõnakasutuses  niisugused ja naasugused. Aga mul on väga ebameeldiv tõdeda, et vastuses Riigikogu liikme Helle‑Moonika küsimusele, väga asjalikule küsimusele minu meelest, kus polnud mingisugust irooniat, vaid mure rahva pärast, oli esimene lause, et teid on hea näha, te olete jälle kurjuse kehastaja või midagi analoogset. Kas te peate, lugupeetud spiiker, valitsuse ja veel peaministri nime kandva isiku sellist käitumist infotunnis, kus peab andma aru valitsuse tegevuse kohta, kohaseks? 

12:28 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma pean kohaseks seda, mis ma ütlesin ka Henn Põlluaasale vastates, et austust mõlemalt poolt on vaja, ja ma usun, et me suudame seda siin saalis edasi anda mõlemapoolselt. Protseduuriline küsimus, Helle‑Moonika Helme, palun!

12:28 Helle-Moonika Helme

Protseduuriline märkus. Ma tahan tegelikult tänada lugupeetud eesistujat, et ta selle märkuse tegi. Ma tahan meelde tuletada, et mina alustasin oma sõnavõttu sõnadega "lugupeetud peaminister".

12:29 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Protseduuriline küsimus. Kert Kingo, palun!

12:29 Kert Kingo

Ma soovin täpsustada, mida pidas istungi juhataja silmas austuse all. Kas see tähendab seda, et saadik ei tohiks peaministrile tema jaoks ebameeldivaid küsimusi esitada ja soovida nendele vastuseid saada? Või on selle austuse all peetud silmas ikkagi seda, et peaminister vastab saadiku esitatud küsimustele viisakas vormis ilma omapoolsete hinnangute andmiseta?

12:29 Esimees Jüri Ratas

Pidasin silmas seda, mida me oleme eeskätt lastetoas saanud. Protseduuriline küsimus. Kalle Grünthal, palun!

12:29 Kalle Grünthal

Tänan! Kuna on ümberlükkamatu fakt, et peaminister kasutas väljendit "kurjuse kehastus" ... (Hääl saalist.) Mis asi? Kurjus. Kas te teete peaministri ametit kandvale isikule märkuse selle kohta, et ta võiks vabandada Helle-Moonika Helme ees? 

12:30 Esimees Jüri Ratas

Ma kõigepealt ütlen, et peaminister ei kasutanud seda väljendit, mida teie ütlesite. Aga ärme siin peenhäälestust hakkame tegema. Ma arvan, et me võiksime selle teemaga edasi minna. Aga jah, nagu ma olen mitmele teie fraktsioonikaaslasele vastanud, ja ka teile, et austust vajame mõlemapoolselt. Aitäh! Nüüd ma lõpetan selle küsimuse käsitlemise ja liigume edasi.


3. 12:30 Elektri hind

12:30 Esimees Jüri Ratas

Liigume edasi. Kolmanda küsimuse on esitanud Riigikogu liige Indrek Saar, sellele vastab peaminister Kaja Kallas ja teema on elektri hind. Indrek Saar, palun!

12:30 Indrek Saar

Aitäh sõna andmast, lugupeetud Riigikogu esimees! Hea peaminister! Lubage mul teile mõlemale soovida head uut aastat, sest on alanud uus Riigikogu infotundide hooaeg. Ma avaldan samuti lootust, et need saavad olema konstruktiivsed ja sisulised ja nendest kõigist sünnib kasu meie riigile laiemalt. Aga minu küsimus peaministrile lähtub murest selle pärast, milleni on viinud meie aina kasvavad elektrihinnad. Kõigi aegade rekordeid purustatakse päev-päevalt. See mõjutab otseselt meid kõiki, aga eriti neid inimesi, kelle toimetulekust ühel või teisel põhjusel olulise osa moodustab elekter, kas sellepärast, et nende sissetulekud on väikesed, või sellepärast, et nende kulutused elektrile on suured. See mõjutab nii neid inimesi, kes ei saa endale lubada seda, et nad hommepäev vahetavad kõik oma valgustid kaasaegsemate vastu, mis kulutavad vähem energiat, või ostavad endale uued kodumasinad, rääkimata nendest, kelle küttesüsteemid põhinevad elektrienergial, olgu siis tegemist maaküttega või õhksoojuspumbaga, rääkimata elektriküttest. Nende jaoks on see oluline probleem. Mida plaanib valitsus teha selle jaoks, et elektri hinna tõusu erinevates sihtrühmades tasandada? Kuidas teie näete, mismoodi me saaksime siit minna edasi niimoodi, et elektri hinna tõus ei lööks oluliselt tarbijat ja ka ettevõtlust?

12:32 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

12:32 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! See on tõepoolest suur murekoht, et elektri hind on niimoodi tõusnud ja tõusmas. On mitmeid mõjureid, miks elektri hind on kõrgem. Teatavasti on Eesti osake põhjamaisest elektriturust, mis on siiamaani tegelikult toonud meile odavamat elektrit sellest, mis oli siis, kui me olime üksinda. Miks? Sellepärast, et me oleme saanud osa Põhjamaade taastuvelektrist. Selle aasta probleem on see, et Norra hüdroelektrijaamades on olnud erakordselt vähe vett ja paraku on olnud tegemist ka kõige tuulevaiksema suvega. Väga kõrgeks on tõusnud ka fossiilse kütuse hind (maagaas, kivisüsi) ja seda väga palju sellel põhjusel, et aastaga on kaks korda kasvanud CO2 kvoodi hind: 30 eurolt 60 eurole tonni kohta. Lisaks on majanduskasv taastunud ja tänu sellele on elektritarbimine omakorda suurenenud.

Te küsite, mida me teeme. Kõigepealt see küsimus, mis puudutab inimesi, kes on vähem kindlustatud. Vähem kindlustatud isikutel on võimalus kohalikelt omavalitsustelt saada rahalist toetust, selleks et elektri kõrgenenud hinnaga toime tulla. Aga mida me valitsuse tasandil pikas perspektiivis teeme? Esiteks, selle aasta viimases kvartalis kuulutab riik välja seni suurima taastuvelektri vähempakkumise mahus 450 gigavatt-tundi aastas, just seetõttu, et need süsinikuvaesed energiaallikad on odavamad. Teiseks, 2023 järgneb sellele veelgi suurem taastuvelektri vähempakkumine mahus 650 gigavatt-tundi aastas. Lisaks otsustasime valitsuses alles hiljuti minna avaliku sektori elektritarbimisel üle taastuvenergiale, mida soovime teha sel viisil, et tuua juurde ilma toetuseta taastuvenergiaprojekte ehk investeeritakse uutesse taastuvenergiajaamadesse, et me saaksime odavamat elektrit. Loomulikult, see kõik võtab aega. Neid investeeringuid sinna tuleb teha. Mul on veel paar punkti, saan ehk järgmisele küsimusele vastates jätkata.

12:35 Esimees Jüri Ratas

Täpsustav küsimus. Indrek Saar, palun!

12:35 Indrek Saar

Tänan! Välja arvatud sotsiaaltoetused on need ülejäänud muidugi kõik suhteliselt pika perspektiiviga lahendused. Küll aga on valitsus meile toonud kaks eelnõu ja surub neid jõuliselt siin Riigikogus edasi. Need tõstavad kindlasti perspektiivis tarbijate ja enamuse ettevõtjate jaoks elektri hinda. See on sellel nädalal teise lugemise läbinud seadus, mis lubab Narva jaamades piiramatult puitu põletada ja taastuvenergia tasu maksta. Selle kaudu elektriarvest olulise osa moodustav taastuvenergia tasu paratamatult mitte ei lange, nagu ta perspektiivis võiks teha, vaid selle seaduseelnõu tulemusena tõuseb. Samuti teine eelnõu, mis kannab Riigikogus numbrit 344 ja puudutab suurtarbijatele elektri soodsama hinna kehtestamist. Täpselt samamoodi on valitsus seal leidnud lahenduse – vaidlustamata seda, et teatavates konkurentsitingimustes võiks seda kaaluda –, mis on minu hinnangul äraspidine võrreldes sellega, mida te kinnitasite, et elektri hinda võiks tuua pigem allapoole. Ka selle kaudu taastuvenergia tasu perspektiivis tõuseb vähemalt kolmandiku võrra. Kas valitsus ei peaks eelkõige mõtlema järgi, et võtta need seaduseelnõud tagasi ja esitada sellisel kujul, et leida muud lahendused nende probleemide lahendamiseks, ilma et elektri hind tõuseks? Ja mis on need asjad, mida valitsus siiski lühikeses perspektiivis plaanib teha? Praegu te viitasite kohaliku omavalitsuse tegevusele, aga ka valitsusel on kindlasti omad hoovad selle jaoks, et elektri hinna tõusu mingilgi määral leevendada.

12:37 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

12:37 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Kõigepealt Narva jaamades puidu põletamisest. Esiteks ei vasta tõele, et on piiramatult võimalik seal palki põletada, vaid tegelikult on väga selged piirid, kus ja millistele tingimustele vastavalt seda teha saab. See ei tohi olla puit, mis on suure diameetriga, ehk ümarpalgiteema ei lähe sinna alla, see peab olema väheväärtuslik puit. Vaatame neid hindu. Kvaliteetne männipalk maksab 41 eurot megavatt-tunni kohta, aga samas ehitusjäätmed 8–13 eurot megavatt-tunni kohta ja see toetusmäär on puhtalt 10 eurot.

Te ütlete, et see ei ole oluline, mida me pikas perspektiivis teeme, aga see on küll oluline. Võib-olla mitte sõna-sõnalt niimoodi, aga just sellepärast, et neid asju ei ole varasemalt tehtud, me praegu sellises olukorras oleme. Meil ei ole piisavalt taastuvenergia tootmisvõimsusi, mis annaksid meile odavamat elektrit.

Nüüd tulen selle juurde, mida te ütlesite: suurtarbijatel taastuvenergia tasu vähendamine. On tõsi, et edaspidi soovitakse taastuvenergia tasu diferentseerida suurtarbijatele ja väiketarbijatele. Selle vähendamise eesmärk on vähendada võrgutasusid, ka väiketarbijatel. Ma vaatan seda, millest koosneb kodutarbija hind. Väga suur osa sellest ehk 42,8% on võrgutasud. Kui suurtarbijad suurendavad elektritarbimist, siis kodutarbijatel, väiketarbijatel, võrgutasud seeläbi vähenevad. Nii et kokkuvõttes saavad sellest kasu ka väiketarbijad.

Pikas perspektiivis on oluline veel see, et me räägime ka Euroopa tasandil sellest, kus meil on energiaallikaid. Meil on näiteks tohutu meretuuleparkide potentsiaal. Me arendame lätlastega koos ühist meretuuleparki just selleks, et oleks seda tootmisvõimsust. Meil on läbirääkimised teiste Läänemere riikidega selle üle, et luua ka ühtset elektrivõrgustikku Läänemerele, et energia saaks liikuda kõikidesse Läänemere-äärsetesse riikidesse [sealt], kus ta siis parasjagu odavam on. See on kõik selleks, et vältida edaspidi elektri hinna tõusu.

12:40 Esimees Jüri Ratas

Nüüd üks lisaküsimus. Jevgeni Ossinovski.

12:40 Jevgeni Ossinovski

Aitäh, austatud istungi juhataja! Lugupeetud peaminister! Aga küsimus oli, et mis siis valitsus lühikeses perspektiivis teeb. Nagu üks majanduspoliitika klassikuid on öelnud, et pikas perspektiivis oleme me kõik surnud. Kõrged elektrihinnad on meil praegu ja need probleemid sellega seonduvalt on meil praegu. Mis see plaan on lisaks toimetulekutoetuse maksmisele? Ma sain aru, et sellele oli teie viide. Kust siis abi võiks otsida? 

Kaks repliiki ka siiski. Esiteks, puidu põletamise kontekstis te räägite, et puidu diameetrile on piirid seatud. Ei ole selles eelnõus puidu diameetrile ühtegi piiri seatud. On juttu sellest, et kunagi ühe teise eelnõuga võiks seda teha, aga seda pole Riigikogu isegi veel menetlema hakanud. Tegelikult on selle eelnõu raam muutunud ju erakordselt laiaks. Nii et tõepoolest, see võib kaasa tuua taastuvenergia [tasu] tõusu lausa kolmandiku võrra, kui näiteks järgmine valitsus otsustab kuulutada välja oluliselt suurema puidu masspõletamise projekti, kui siiani juttu on olnud. Ilmselgelt see eelnõu tõstab taastuvenergia tasu. Teine eelnõu, täpselt samamoodi, suurendab taastuvenergia tasu 40%. See on see ettepanek siin ja praegu, mida teie olete Eesti tarbijatele teinud: suurendada elektri hinda taastuvenergia tasu kaudu, kahe konkreetse eelnõuga. Ma küsin teie käest, kas te võtate need eelnõud tagasi. Olukorras, kus on pretsedenditult kõrged elektrihinnad, te lisate veel puid ahju, selle asemel et leevendust pakkuda. 

12:42 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

12:42 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Mis puudutab  puidu põletamist Narva kateldes, siis seal on neli tingimust. Esiteks kasutatakse jäätmepuitu, selleks on fikseeritud jäätmepuidu maksimumdiameeter. Teiseks, toetusele on kehtestatud hinnalagi 10 eurot megavatt-tunni kohta ja mahulagi 500 gigavatt-tundi. Toetuse saamine on piiratud kahe aastaga ja piirkonda ehk Narva rajatakse koostootmisjaam. Need olid need tingimused, milles me kokku leppisime ja millele see vastama peab.

Ma ei saa teie mõttekäigust selles mõttes lõpuni aru. Jah, ma möönan, et elektrihindade tõus on praegu igal pool maailmas ja see on probleem. Me saame elektri hinnaga midagi teha väga piiratud ulatuses. Te ühelt poolt justkui heidate ette seda, et me maksame taastuvenergia tasu, selleks et taastuvenergia kasutamist suurendada, ja teiselt poolt justkui ütlete, et põlevkivist peaks loobuma. Neid kahte asja korraga ei saa. Kui on järjest rohkem taastuvenergiaallikaid, siis seda toetust makstakse. See toetus on piiratud ju 12 aastaga alates tootmise alustamisest.

Kui ma vastasin Indrek Saare küsimusele, siis ma tõingi välja, mis on need meetmed, mida me teeme selleks, et vabaneda tegelikult taastuvenergia toetuse maksmisest. Ehk siis see motivatsioon luua uusi taastuvenergiavõimsusi tuleks tegelikult muust kohast kui ainult see taastuvenergia tasu, just selleks, et vähendada taastuvenergia tasu, mis tõepoolest inimeste elektriarvest moodustab üsna suure osa.

12:44 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Sellega ma ei lõpeta antud küsimuse käsitlemist, sest meil on protseduuriline küsimus. Indrek Saar, palun!

12:44 Indrek Saar

Aitäh sõna andmast! Mul on üleskutse lihtsalt tulenevalt sellest, kuidas peaminister alustas vastamist minu teisele küsimusele. See loomulikult seostub sellega, millised olid protseduurilised arutelud eelmise küsimuse lõpus. Mul on üleskutse, et ärme läheme kaasa selle eeskujuga – vahel minnakse kaasa ka halva eeskujuga – ja ärme paneme teiste suhu sõnu, mida nad ei ole öelnud. Ma ei ole kunagi väitnud, et pikk perspektiiv ei ole oluline. Ma loodan, et me ei lähe siin vaikselt kõik sellele stiilile üle, olgugi et osa seda järjepidevalt kasutab.

12:45 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.

Mul on üks värske info eilselt juhatuse istungilt. Nimelt, Riigikogu Kantselei informeeris meid, et protseduurilised küsimused ei lähe enam sõnavõttudena arvesse. Lihtsalt infoks, et me kõik seda teaksime. Siin on erinevad arvestused.


4. 12:46 Isiku tuvastamine ja tuvastatuks lugemine

12:46 Esimees Jüri Ratas

Aga läheme edasi. Neljas küsimus, mille on esitanud Riigikogu liige Kert Kingo. Sellele vastab ettevõtlus‑ ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt. Teema on isiku tuvastamine ja tuvastatuks lugemine. Kert Kingo, palun!

12:46 Kert Kingo

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Eesti Sotsiaalkindlustusamet on teada andnud, et Soomes elavatel Eesti pensionäridel ei piisa oma elusoleku tuvastamisel ainult ID‑kaardist, vaid pensionisaaja peab tõendama oma isikusamasust koos ID‑kaardiga videokõne ajal ehk siis lisaks ID‑kaardi [olemasolule] peab ta isiklikult tegema videokõne. Sarnaselt nõuavad notarid notariaaltoimingute tegemisel videosilla vahendusel ehk kaugtõestamisel näotuvastust ega lepi pelgalt ID‑kaardiga. Rääkides elektroonilisest hääletusest, Riigi Infosüsteemide Amet 25. augustil ütles, et näotuvastuse lisamine eeldaks, et nii seadusandlikul tasandil kui ka ühiskonnas laiemalt on läbi arutatud privaatsusriive küsimus, lisaks ligipääsetavuse küsimus, kui inimesel ei ole piisavalt head internetiühendust või kaamerat, et osaleda demokraatlikus protsessis.

Eelnimetatud näidetest lähtuvalt palun selgitage. Kui pensionäri elusoleku tuvastamisel ja notaritehingutes ei nähta näotuvastuse nõudmises mingit privaatsusriivet, siis kuidas saab see nii olla e‑hääletamisel? Mida privaatsusriive all silmas peetakse? Kuidas ainult e-hääletamisel saab olla probleemiks võimalik halb internetiühendus või kaamera, aga igasugustes teistes toimingutes selles probleemi ei nähta?

12:47 Esimees Jüri Ratas

Andres Sutt, palun! 

12:47 Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt

Aitäh, hea istungi juhataja! Lugupeetud küsija! Tõstatasite kindlasti olulise valdkonna. Ma sissejuhatuseks käin üle, kuidas isikutuvastamine Eesti Vabariigis käib. Selleks on kolm elektroonilise identiteedi tuvastamise võimalust: ID‑kaart, mobiil‑ID, mis on välja antud Eesti riigi poolt, ja Smart‑ID, mis vastab täpselt samasugustele turvastandarditele ja mis on erasektori lahendus. Kõik need lahendused on kaheastmelise autentimise või kaheastmelise tuvastamistasemega. See on väga oluline, et olla kindel, et inimene on päriselt ka see, keda ta väidab ennast olevat.

Te tõstatasite selle küsimuse, kas e‑valimiste puhul me võiksime minna üle näotuvastustehnoloogiale. Selle koha pealt viitasite ka Riigi Infosüsteemi Ameti tellimusel AS Cybernetica tehtud uuringule. AS Cybernetica on vaieldamatult Eestis üks neid, kellel on parimad teadmised just nimelt krüptograafia, isikutuvastuse ja ka küberturvalisuse koha pealt. Nii et järeldus, mis sellest analüüsist tuli, oli see, et see tehnoloogia on sedapalju uus, et ei ole veel otstarbekas kasutada näotuvastust tehnoloogilise lahendusena valimiste puhul, e‑valimiste puhul siis.

Loomulikult, me igapäevaelus erinevates olukordades näotuvastust ju kasutame, keegi kasutab seda mobiiltelefoni juures, on võimalik kasutada seda ka internetipanga erinevates rakendustes. Aga näiteks, kui me räägime sellest konkreetsest pangast, mida mina kasutan, siis biomeetrilise tuvastusega on võimalik teha ülekandeid teatud väikese limiidini. Kui on suurem summa, mida üle kanda, siis tuleb ikkagi kasutada PIN‑koode. See on, ma arvan, väga õige, sest me peame olema kindlad, et need lahendused, mida me pakume, on turvalised. Ma arvan, et ei ole õige alustada uute tehnoloogiate testimist, et kas nad on head või ei ole head, kas nad on piisavalt turvalised, e‑valimiste juures.

12:50 Esimees Jüri Ratas

Nüüd läheme täpsustava küsimuse juurde. Kert Kingo, palun!

12:50 Kert Kingo

Aitäh! Oma varasemates töökohtades tegelesin ma mitmete juhtumitega, kui isikud olid oma ID‑kaardi koos PIN‑koodidega andnud teise isiku valdusesse ja kasutusse. Tuntuim skeem on n‑ö tankistide kasutamine ettevõtte juhtorganis, kui üks isik allkirjastab kellegi teise isiku ID‑kaardiga erinevaid dokumente endale sobival ajal ja sobivas kohas. Kuna ID‑kaardi PIN‑koodide kohta on ainult hoiatused, et hoia PIN‑koode hoolikalt, ära unusta, ära jaga teistele, ära sisesta, kuhu juhtub, siis ei kaasne isikule põhimõtteliselt mingit vastutust oma ID‑kaardi ja PIN‑koodide jagamise eest. Arvestades SA Cybernetica 2. juuli aruannet, mille kohaselt rakendatakse e‑hääletusel digitaalset kontrolli, mis seisneb ainult PIN1‑koodi sisestamises, siis kuidas saab olla kindel, et hääletajaks oli ikka see isik, kelle ID‑kaardiga süsteemi sisse logiti ja hääletati ning et hääletamisega on väljendatud ID‑kaardi omaniku tahet?

12:51 Esimees Jüri Ratas

Andres Sutt, palun!

12:51 Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt

Aitäh! Ma arvan, et selle küsimuse vastus peitub osalt ka teie enda küsimuses. Kui me vaatame e‑valimisi ja vaatame neid teste ja kontrolle, mida on tehtud läbi aastate kogu selle protsessi vältel, sealhulgas AS Cybernetica poolt, siis ei ole suudetud tuvastada mitte ühtegi juhtumit, kus saaks väita, et e‑valimised ei ole turvaline lahendus või et e‑valimiste puhul see isik, kes hääletab, ei ole seesama isik, kes ta [olema peab].

Ma arvan, et te tõstatasite väga olulise küsimuse ID‑kaardi ja PIN‑koodide kohta. Ma isegi laiendan seda paroolidele, mida iga kasutaja kasutab, kui ta siseneb internetimaailma. Nii nagu pangakaartide puhul, samamoodi ID‑kaardi, mobiil‑ID või Smart‑ID puhul on hästi oluline, et need paroolid oleksid eraldi sellest seadmest, et nad oleks inimesel endal peas, et neid paroole regulaarselt vahetataks. Ma arvan, me kõik oleme lugenud lehest või politseiuudistest, kui palju on olnud küberkuritegevust, kui palju on olnud pettusi. See on kõige kiiremini kasvav pettuse või kuritegevuse valdkond.

Kui me vaatame laiemalt küberturvalisust, siis küberrünnakute ulatus ja intensiivsus ning nende tagajärjed on järjest raskemad, rünnatakse keskseid teenusepakkujaid. Hiljutine näide oli, kui Rootsi Coopi poed pidid ennast sulgema, sellepärast et rünnati täiesti legitiimset Ameerika firmat, kes pakkus neile tarkvaralahendust, mida nad kasutasid kassasüsteemides. Või võtame Iirimaa näite. Hiljuti nõuti haiglatelt lunaraha 20 miljonit, mida Iiri valitsus väga õigesti tehes ei maksnud, aga selle süsteemi taastamine on siiamaani läinud iirlastele maksma 100 miljonit. Küberturvalisus algab igast inimesest, algab meist endast, sest see sõltub meie käeliigutusest, millele eelneb meie mõttemall, et kas me klikime iga lingi peale, kas me vahetame oma paroole. Kõige nõrgem lüli on alati see esimene kasutaja. Nii et hoidkem oma paroole, salasõnasid, ja vahetagem neid!

12:54 Esimees Jüri Ratas

Head ametikaaslased, kas kellelgi on lisaküsimusi? Ei ole. Teine täpsustav küsimus. Kert Kingo, palun!

12:54 Kert Kingo

Aitäh! Ma võtan kinni sellest viimasest lausest, et küberturvalisus algab igast inimesest endast. Ma ikkagi eeldan, et inimesed ootavad küberturvalisusreeglite järgimist asutustelt, eriti riigiasutustelt. Viimasel ajal on ju meediassegi tulnud väga palju informatsiooni selle kohta, et kas või näiteks Majandus‑ ja Kommunikatsiooniministeeriumis on häkkerite tõttu olnud töö peatatud ja väga suures mahus on andmed läinud uitama kuskile internetti. Viimane info oli, kuidas ID‑kaartide fotod suudeti häkkerite poolt ilusti serveritest ja ministeeriumi valdusest enda valdusesse saada. Täna on jälle uudis, kuidas ähvardatakse needsamad fotod jagada mööda internetti laiali. Millisest küberjulgeolekust me räägime, eriti tavainimesele? See ei ole ju julgeolek, kui te ütlete, et inimesed, hoidke oma PIN‑koode. Mida on ministeerium teinud selleks, et meil oleks tagatud turvalisus ja et oleks meil ka valimistel e‑hääletuse puhul tagatud turvalisus?

12:55 Esimees Jüri Ratas

Andres Sutt, palun!

12:55 Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt

Aitäh! Väga hea ja õige rõhuasetus. Needsamad näited, mis te tõite, tähendavadki väga üheselt seda, et ka Eestis igapäevaselt kontrollitakse ja testitakse, millisest uksest on võimalik sisse murda. Need konkreetsed näited, mis te tõite, on tänaseks ka Riigi Infosüsteemi Ameti poolt hallatud, paigad on peale pandud.

Minnes natukene ajas tagasi: meie küberturvalisus ja meie digiühiskonna areng sõltub sellest, kuidas seda on rahastatud. Fakt on, et viimastel aastatel on digiühiskonna ja küberturvalisuse rahastus olnud selgelt ebapiisav. Minu jaoks on see prioriteet nr 1. Sellest olen ma rääkinud ühekaupa valitsuse ministritega, tutvustades neile küberturvalisuse ohupilti nende valdkonnas, rääkides sellest, milliseid investeeringuid on vaja. See on meie kõigi ühine ülesanne ja pingutus. Minu asi on need teemad kaardistada ja otsida koos teiste ministritega ja loomulikult koos Riigikoguga lahendusi, et me saaksime küberturvalisusele ja digiühiskonna arengule ka piisava rahastuse. See rahastus on olnud just turvalisuse ja baasvõimekuste koha pealt (taakvara osatähtsus näiteks) viimastel aastatel selgelt ebapiisav. Me oleme pööranud tähelepanu arendustele, kuidas teha asju paremaks, aga see pool, kuidas hoida püsti ja kuidas tugevdada küberturvalisust, on jäänud tagaplaanile. Mina muudan seda. Mul on muu hulgas sellel reedel kohtumine elutähtsate teenuste ja oluliste teenuste osutajatega, keda kokku on sadakond, et rääkida sellest ka ettevõtlustasandil. See ei ole ainult riigi küsimus, see on läbivalt kogu ühiskonna teema. Me peame küberteadlikkust, küberturvalisust laiemalt teadvustama. Seepärast tulen tagasi paroolide juurde, tulen tagasi teadlikkuse juurde, tulen tagasi koolituse juurde, sest uksed tehakse lahti päris inimese poolt, vajutades valele lingile, kasutades aegunud paroole, usaldades neid paroole või jättes nad kuhugi ripakile. Nende asjadega tuleb tegeleda ja mina sellega tegelen ja ma loodan, et kõik Riigikogu liikmed on selles küsimuses hoolsad.

12:58 Esimees Jüri Ratas

Suur tänu! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


5. 12:58 Välispoliitika

12:58 Esimees Jüri Ratas

Liigume edasi viienda küsimuse juurde. Selle on esitanud Riigikogu liige Mihhail Lotman, sellele vastab peaminister Kaja Kallas ja teema on välispoliitika. Mihhail Lotman, palun!

12:58 Mihhail Lotman

Aitäh, austatud esimees! Austatud peaminister! Ma loodan, et sa mäletad, et kui sa esimest korda olid peaministri rollis siin Riigikogus, siis ma väljendasin muret Eesti välispoliitika jätkusuutlikkuse pärast. Sa kinnitasid, et mureks ei ole mingit põhjust, et nüüd sa ise juhid seda, su käsi on tüüril, ja üldse panid mind ilusti paika.

Aga minu küsimus on seotud viimaste arengutega Afganistanis ja globaalselt maailmas. Afganistani katastroofil on mitu tahku. Üks on humanitaarne: kohalikud elanikud, põgenikud jne. Teine aspekt on globaalne. Talibani võit andis suurt julgustust rahvusvahelisele terrorismile, erinevatele autoritaarsetele režiimidele jne. On väljendatud arvamust – isegi üks Riigikogu liige on väljendanud seda arvamust –, et see on liberaalse demokraatia lõpu algus. Sellel taustal on mul üsna kummaline kuulda meie välisministri vaikimist sel teemal. Ma tean, et mitte üksnes Riigikogu, aga ka valitsus ei puhanud suvel ja Välisministeeriumi töötajad on teinud suurepärast tööd. Aga mis puudutab meie välisministrit, siis ta ütles ainult seda, et Talibanilt tulevad ka positiivsed sõnumid ja et Eesti hakkab jälgima, kuidas inimõigustega on. Seda ta ütles juba pärast seda, kui oli maha lastud naispolitseinik, rase, oli maha lastud mitu ... (Juhataja helistab kella.) Ma tean, mul on kõne ...

13:01 Esimees Jüri Ratas

Ma saan aru, aga ma palun, öelge oma küsimus.

13:01 Mihhail Lotman

Ma olen erivajadusega inimene, ma räägin aeglaselt.

13:01 Esimees Jüri Ratas

Palun, võtame rahulikult, võtame rahulikult. Kõik on hästi. Palun öelge oma küsimus!

13:01 Mihhail Lotman

Ma väga vabandan! Jah, no vot, ma tahaks kuulda sinu seisukohta.

13:01 Esimees Jüri Ratas

Aitäh teile! Palun, Kaja Kallas!

13:01 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Kõigepealt ma kinnitan seda, mida ma ütlesin ka esimesel korral: meie välispoliitika suund on see, mida on ehitatud alates Lennart Mere ajast. Põhiline moto on see, et mitte kunagi enam üksi. Ma olen teiega väga nõus, Afganistanis toimunul on mitu mõõdet, üks on globaalne mõõde ja teine on humanitaarmõõde. Selle humanitaarmõõtmega me tegeleme oma võimekuse piires. Oleme aidanud inimesi, kes on meiega teinud koostööd NATO‑s, kes on meiega teinud koostööd Euroopa Liidu tasandil ja kes on olnud seotud ka Eesti mittetulundusühingutega. Mis puudutab globaalset lähenemist, siis üks asi, mida tihti meie käest küsitakse, on see, et kas te nüüd ei usu NATO‑sse. Ei, meie usk NATO-sse on vankumatu ja NATO koostöö liitlastega seal väga hästi toimib.

Nüüd sellest, millele te viitasite. Tõesti, välisminister Eva-Maria Liimets oli ETV saates "Välisilm", kus ta ütles, et kui Eesti peaks Talibani valitsust Afganistanis tunnustama, siis ta teeb seda tingimuslikult. See ei tähendanud seda, et Eesti kuidagi läheks Afganistani valitsust tunnustama. Lisaks tunnustatakse tegelikult riike, mitte valitsusi, ja me hetkel ju mingeid lootustandvaid signaale Afganistanis ei näe. See, millele te viitate, see, mis seal toimub, tekitab ju muret kõigis. Igal juhul, te ka viitasite suhetele terroristlike organisatsioonidega – neid Taliban katkestanud ei ole. Valitsuse kokkupanek ei anna mingeid julgustavaid signaale. See, mida ütlevad liitlased, on see, et Talibaniga siiski peab dialoogi pidama – just peaeesmärgiga, et humanitaarabi takistamatult inimesteni jõuaks. Afganistani puhul on huvitav globaalses mõttes jälgida veel seda, et ka Afganistani majandus on väga palju sõltuv toetustest, mille andmise erinevad riigid on peatanud. Nii et igal juhul me peame tegutsema koos liitlastega selle nimel, et seal humanitaarkatastroofi ei järgneks.

13:04 Esimees Jüri Ratas

Täpsustav küsimus. Mihhail Lotman, palun!

13:04 Mihhail Lotman

Aitäh, austatud esimees! Ma saan aru, et sa väljendasid välispoliitika jätkusuutlikkust, aga sellel taustal on kuidagi kummaline välisministri vaikimine ja see, et tema sõnumit ei ole kuulda. Äkki sa teatad talle? Puhkust muidugi ei ole, kuid ka siesta võib olla läbi. Aga ei saa öelda, et välisminister on üldse vait. Endiselt me kuuleme selliseid üsna tugevaid sõnu nii Poola kui ka Ungari suhtes, et sealsed protsessid ei ole demokraatlikud ja on koguni võib-olla ohtlikud. Kas sulle ei tundu, et siin on sihik natuke paigast ära? Nii Ungari kui ka Poola lennukid kaitsevad meie õhuruumi, nad on meie liitlased NATO‑s. Muidugi, ka minule ei meeldi kõik, mis seal toimub, aga nad on meie sõbrad ja liitlased. Ja kui me räägime poolakatest, Poolast, siis nemad on nagu meiegi eesliinil, eriti võib-olla praegu selle hübriidagressiooni tõttu. Kas ei oleks oluline siin ikka väga selgelt teha vahet, kes on meie sõbrad, ja ka käituda ja sõnastada kõike nii, et meie sõnumid nende suhtes võiksid olla leebemad? Ma saan aru, et Prantsusmaa ja Saksamaa ei ole nendega rahul, aga me ei pea kõigiga kohe kaasa jooksma. 

13:06 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

13:06 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Välisminister on tegutsenud ka just sellega seoses, mis puudutab Valgevene-Leedu kriisi ja Valgevene-Poola kriisi. See, mis toimub seal piiril, on selge Valgevene rünnak, hübriidrünnak, tegelikult Euroopa Liidu vastu. Meil on olnud nii Balti peaministrite kui ka Poola peaministriga ühised koosolekud, kuidas nendele sammudele reageerida, ja samamoodi on olnud kohtumised välisministrite tasandil, kaitseministrite tasandil, sest, nagu me kõik ütleme, hetkel algab Eesti kaitse juba Leedu piiri peal.

Poola valitsusega on meil väga tihe koostöö. Täpselt nii, nagu te ütlesite, Poola on meie liitlane nii Euroopa Liidus kui ka NATO‑s. Poolaga on meil tegelikult head suhted. Alles eelmisel esmaspäeval ja teisipäeval oli sel teemal suhtlus ka Poola peaministriga. Kindlasti on etteheiteid, ütleme, euroopalike väärtuste kandmise pärast, et mis nendega toimub Poolas. Aga see, mida te ütlete, et me Poolaga peame tegema koostööd, ju vastab tõele ja seda me ka teeme. Ma ei ole kuulnud, et me Poolat otseselt kuidagi rünnanud oleks. Nagu ma ütlesin, Valgevene piiril toimuv on ju ... (Hääl saalist. Juhataja helistab kella.) Poola hoiab seal väga selgelt tegelikult seda liini.

Võib olla oluline, et Poola, Leedu ja Läti tegutsevad piiridel nii, nagu nad peavad tegutsema, selles mõttes, et nad kaitsevad oma piiri illegaalse migratsiooni eest. Need inimesed on Valgevenes ju seaduslikult, kes üritavad üle piiri saada. Õnneks on viimasel ajal need vood peatunud, aga pigem on arvata, et see on mingi vahepaus, sest – pannes kaks küsimust omavahel kokku – see, mis toimub Afganistanis, mõjutab kindlasti ka seda, kuidas hakkavad toimuma protsessid Valgevene piiril. Seal on meil absoluutselt vaja teha koostööd Läti, Leedu ja ka Poolaga.

13:09 Esimees Jüri Ratas

Ja nüüd lisaküsimus. Priit Sibul, palun!

13:09 Priit Sibul

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Hea valitseja! Ma tulen tagasi sellesama viimase küsimuse juurde, mida Mihhail Lotman küsis. See on minu meelest küll vist esimest korda, kui ma kuulen avalikult teid Poola kohta pigem positiivsel noodil rääkimas. Võib-olla te vaatate üle nii enda kui ka oma kolleegide varasema suhtumise nii Poolasse kui ka Ungarisse. Ma küll julgustan teid ja soovitan teil tõesti positiivset ühisosa kindlasti ka avalikult rohkem väljendada. Aga ma samamoodi olen varem täheldanud ainult kriitikat või seda, et märgitakse neid probleeme, mis meile ei meeldi seoses Ungari ja Poolaga, ja üllatuslikult ütles teie juhitava valitsuse liige tõesti, et Talibanil on ka positiivseid lubadusi ja tuleb hakata, nagu siin öeldakse, otsima ühisosa. Kas te olete valitsuses arutanud, milline see ühisosa Talibaniga võiks teie valitsusel või kogunisti Eesti riigil teie arvates olla, mis mulle tundub küll täiesti absurdne ja arusaamatu?

13:10 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

13:10 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! See eelnevalt öeldu ei tähenda ju seda, et minu arusaamad ja poliitilised tõekspidamised langeksid Poola valitsuse omadega kokku kõikides küsimustes. Ei, meil on väga palju erimeelsusi, mille üle me vaidleme ka Euroopa Liidus laua taga, vähemuste õiguste üle näiteks. Aga see, mis osas ma olen väga positiivne, on meie kaitsealane koostöö. See koostöö on olnud väga konstruktiivne ja selle eest me oleme kindlasti Poolale tänulikud.

Mul läks teine küsimus meelest ära. (Saalist täpsustatakse.) Aa, just, vabandust! Need olid nii erinevas kohas need küsimused, vabandust! Seda juttu valitsuse tasandil ju ei ole. Kui minule esitati küsimus, justkui välisminister oleks midagi sellist väitnud, siis ma palusin need tsitaadid välja võtta. Tegelikult ta midagi sellist ju ei öelnud, vaid vastas küsimusele, mis on need tingimused. Seal on terve rida tingimusi, mis kindlasti mingit positiivset märki ei näita. Jällegi, tunnustatakse riike, me ei saa kuidagi tunnustada valitsusi. Me töötame siin koos oma liitlastega NATO‑s ja Euroopa Liidus. Kindlasti, meie suhtlemine erinevate riikide valitsustega käib nendega käsikäes, aga praegu lootustandvaid signaale, et Taliban käituks kuidagi arusaadavalt, mõistetavalt ja inimõigusi austavalt, me ju ei näe.

13:12 Esimees Jüri Ratas

Nii. Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise. 


6. 13:12 Elektri hind

13:12 Esimees Jüri Ratas

Liigume edasi kuuenda küsimuse juurde. Selle on esitanud Riigikogu liige Jevgeni Ossinovski, vastab peaminister Kaja Kallas. Teema: elektri hind. Jevgeni Ossinovski, palun!

13:12 Jevgeni Ossinovski

Aitäh, austatud istungi juhataja! Lugupeetud peaminister! No jätkame elektri hinnaga. Esiteks mõned äraklaarimised varasema vastuse kohta. Puidu põletamise eelnõu – te rääkisite, mis piiranguid selles eelnõus on. No ei ole puidusortimendi piiranguid selles eelnõus, mida parlament menetleb. Ma tean, et te olete seda seal omavahel erinevates kambrikestes arutanud, aga selles eelnõus seda piirangut ei ole. Ei ole seal 500 gigavatt-tunni suurust aastast piirangut, ei ole seda seal. Tegelikult saab seaduse järgi kuni 2 miljonit tihumeetrit ahju ajada ja selle eest tarbijalt raha võtta.

Nüüd teine eelnõu, mis puudutab 70 suurfirma subsideerimist taastuvenergia tasu vähendamisel sellisel kombel, et selle maksavad kinni kodumajapidamised ja väikeettevõtted. Sellel ei ole seost uute taastuvenergiavõimsuste rajamisega. Selle tõttu, et kõik ülejäänud kodutarbijad hakkavad maksma 40% rohkem taastuvenergia tasu, ühtegi täiendavat taastuvenergia tootmisseadet ei tule, selle võrra saavad 70 suurettevõtet lihtsalt odavamat elektrit. Nii et see tuleb lihtsalt kodutarbijate arvel ja sellepärast ei ole see õiglane.

Te ütlesite, et te ei saa minu mõttekäigust aru. Tasub jälgida parlamendi diskussioone, meil oli esmaspäeval väga põhjalik energeetikateemaline diskussioon. Tõepoolest on oluline uute vähempakkumiste väljakuulutamine, mis on praegu plaanis, 500 gigavatt-tundi sellel ja järgmisel aastal. Aga ettepanek, mis ma olen teinud, on see, et seda ei maksaks kinni tarbija, vaid see tuleks tegelikult riigi kvooditulu müügist, mis on kasvanud üle prognooside, tulenevalt kõrgemast CO2 hinnast. Tegelikult oleks võimalik saada täiesti õigel, loogilisel viisil täiendavaid taastuvenergiavõimsusi, mida meil on vaja, aga mitte panna seda kulu tarbijate kaela. Kas te toetaksite sellist lahendust?

13:14 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Esiteks vabandan, et ma ei ole suutnud jälgida teie debatti energiateemadel. Päevakord on üsna tihe. Aga on selge, et kui te seda soovitate, siis ma palun selle välja otsida. Ma ei väitnudki seda, et taastuvenergia tasu väheneb tänu sellele, et suurtarbijate taastuvenergia tasu väheneb, et ta sellega väheneb ka väiketarbijatel. Ma väitsin seda, et kui suureneb suurtarbijate tarbimine, siis selle tõttu võrgutasud väiketarbijatel vähenevad, sest kasutatakse rohkem ja kogumis see rõhuasetus ei ole nii proportsioonist väljas.

Mis puudutab teie ideed kasutada kvooditulu müügi raha väiketarbijate elektrienergia subsideerimiseks, siis ma pean seda ettepanekut vaatama, ma ei oska seda praegu jooksvalt kommenteerida.

13:15 Esimees Jüri Ratas

Täpsustav küsimus. Jevgeni Ossinovski, palun!

13:15 Jevgeni Ossinovski

Jaa, ettepanek on vähempakkumisi, mis tulevad, ehk uusi võimsusi rajada mitte tarbijatariifist taastuvenergia tasu kaudu, vaid kvooditulu müügist. Selliselt saavad mõlemad eesmärgid kenasti saavutatud ja kodutarbija saab perspektiivis, tulevikus, kui need taastuvenergiavõimsused on valmis, odavamat elektrit, aga ei pea seda oma tariifi kaudu kinni maksma.

See on esimene asi, mida võiks ju teha lühikeses perspektiivis, aga neid asju on veel, mida lühikeses perspektiivis saab teha, kui selle peale tahta mõelda. Proovime koos. Elektriaktsiis on üks osa elektri hinnast, mis, kui ma ei eksi, praeguse plaani järgi tõuseb tavatarbijal järgmisel aastal vist neli korda. Vist 1. maist, ma täpselt seda kuupäeva ei mäleta. Tegelikult, arvestades neid kõrgeid elektrihindasid, on ju kõlanud mõistlikud üleskutsed, et seda tõusu võib-olla hetkel ei ole asjakohane rakendada, eriti lähtudes sellest tõdemusest, et elektri kõrgem hind suurendab ju riigi tulusid käibemaksutulu kaudu. Nii et riik tegelikult teenib rohkem igalt tarbijalt käibemaksu pealt tänu sellele, et elektri hind on kõrgem ja tarbijatel on keerulisem, ja siis järgmisel kevadel tõstab veel tavatarbija elektriaktsiisi neli korda. Kuidas teile tundub, on see õiglane, mõistlik, või äkki me saaksime selle ära hoida ning et seda täiendavat, vähemasti riigipoolset maksutõusu sinna juurde ei peaks tulema?

13:17 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

13:17 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Esiteks, uute tootmisvõimsuste rajamine – eelnevalt teie kolleegile vastates ma sain natuke nahutada – võtab aega. Mida me teeme? Nagu ma ütlesin, me oleme kuulutanud välja vähempakkumised taastuvenergia ostmiseks. Veelgi enam, me teeme seda 2023. aastal. Ja seesama asi, et me lähme riigisektori elektritarbimisel üle taastuvenergiale, mida me tahame teha selleks, et käivitada ilma toetuseta taastuvenergiaprojektide rajamist. Just selleks, et kui sul on kindlus ettevõtjana, et sa oled selle riigihanke võitnud, siis sa saad selle tootmisvõimsuse rajada ka ilma selleta, et sul on see taastuvenergia tugi.

Nüüd tulen aktsiisi juurde. Te ütlesite, et neli korda. Aga see aktsiis on praegu 1 euro. Tõepoolest enne COVID‑i kriisi oli see aktsiis 4,47 eurot. Nüüd, kui elektrienergia börsihind on 150 eurot, siis elektriaktsiisi muutmisel ei ole suures pildis seda efekti. Populistlikult võib seda olla jah, kui me ütleme, et me lähme aktsiisi muutma, aga see hinna alanemisele kahjuks eriti kaasa ei aita, sest ta on nii väike osa koguhinnast. Tegelikult meie ei pea aktsiisidega otseselt ju midagi tegema, sest eelmine valitsus on võtnud vastu otsuse, et need aktsiisid tõusevad 2022. aasta mais tagasi kriisieelsele tasemele. Eks seda aktsiiside osa, kuna me oleme lubanud ka maksurahu, me peame arutama, aga mulle lihtsalt tundub, et kahjuks kiiret lahendust elektrienergia aktsiisi tõusu ärahoidmisega hinnale tegelikult ei tule, nii et sel oleks hinnale selline mõju nagu hinna muudel elementidel.

13:19 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Nüüd üks lisaküsimus. Eduard Odinets, palun!

13:19 Eduard Odinets

Aitäh, härra juhataja! Lugupeetud peaminister! Teid kuulates tundubki, eks ju, et on 150, paneme viis juurde ja no ei juhtu midagi. See kõlab väga hästi kokku ka täna meedias avaldatud ühe elektriärimehe seisukohaga. Ta ütleb niimoodi, et pealkirjana on elektri kallim hind hästi kõlav, aga selle mõju enamusele leibkondadele ei ole kindlasti tappev. Nii ütleb üks elektriärimees. Peaaegu teie sõnad. Aga siiski tundub, et nüüd ja hetkel on see ikkagi akuutne probleem väga paljudele Eesti leibkondadele. Eriti nendele, kelle eluolu sõltub elektrist ja elektritarbimisest, olmemured jne. Teie varasem soovitus siin saalis Indrek Saare küsimusele vastates oli, et pöörduge kohalike omavalitsuste poole sotsiaalabi saamiseks. See ei kõla ka nagu väga rahvast hoolivalt. Kõik need asjad, millest te rääkisite praegu, on järgmise, ülejärgmise ja üleülejärgmise aasta teema, aga probleem on nüüd ja praegu. Inimesed on oma elektriarvetega hädas. Mida teie valitsusjuhina saaksite praegu öelda, mida te teete nüüd ja hetkel selleks, et teha inimestel, kelle elu sõltub elektritarbimisest, elu natukene kergemaks?

13:21 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

13:21 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Ma kuidagi ei pisenda seda probleemi. Võib-olla te ei olnud saalis siis, kui ma vastasin Indrek Saare küsimusele. Ma möönan, et elektrienergia hinna tõus on suur probleem ja see on suur probleem paljudele majapidamistele. Ma absoluutselt nõustun sellega.

Mis puudutab elektriaktsiisi, siis elektriaktsiisi osas meie ju mingit otsust tegema ei pea, see on tehtud eelmise valitsuse poolt, see, et ta tõuseb maikuust 2022. aasta tasemele.

Ma ei öelnud "sotsiaaltoetused", vaid ma ütlesin seda, et tegelikult on vähekindlustatud isikutel võimalus kohalikelt omavalitsustelt just elektrienergia kuludega toimetulemiseks toetust saada. See on ju ka väga vajaduspõhine. Te ise viitate sellele, et võib-olla osa majapidamisi seda nii suurelt ei tunneta kui teised majapidamised. Aidata tuleks eelkõige neid, kellele on see elektrienergia hinna tõus kõige valusam. Ma siiski rõhutan seda, et ka teie kolleeg Jevgeni Ossinovski ütles, et nende uute tootmisvõimsuste rajamine on oluline ja selle motiveerimine, et meil tuleks rohkem energiaallikaid ja ka energiaallikate paljusust Eesti turule, on oluline. Samamoodi, me tegelikult sellest börsihinnast ju võitsime, kui see oli madalam. Kui me ühinesime põhjamaise elektrituruga, siis tegelikult tänu sellele, et turg liigub sinna, kus on odavam elekter, ehk hinna kujundab kõige odavam pakkuja turul, Eesti tarbija ka võitis. See on täpselt meie poliitiline vahe, kuna me olemegi erinevates erakondades. Mina ei usu sellesse, et riik saab elektri hinda reguleerida. Mina usun sellesse, et turg tegelikult pakub inimestele kõige parema hinna, mida varasemad aastad on ka näidanud. 

13:23 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise. 


7. 13:23 Vaktsineerimine

13:23 Esimees Jüri Ratas

Liigume edasi seitsmenda küsimuse juurde, mille esitab Helle-Moonika Helme. Sellele vastab valitsuse liige peaminister Kaja Kallas ja teema on vaktsineerimine. Helle-Moonika Helme, palun!

13:23 Helle-Moonika Helme

Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud peaminister! Ma katsun nüüd olla võimalikult leebe, et te jälle kuidagi haiget ei saaks või katki ei läheks. Kevadel, nagu ma aru saan, pandi valitsuses paika vaktsineerimisplaan, palgati isegi Tanel Kiige kõrvale eraldi kõrgepalgaline inimene, vaktsineerimisjuht Marek Seer. Aga siiski see vaktsineerimisprotsent on praegu, nagu ta on. Kõige kurvem on seejuures asjaolu, et see on muutunud valitsuse jaoks asjaks iseeneses, lihtsalt mingiks numbriks, mida raporteerida. Ja see on saanud hakkama‑ või mittehakkamasaamise näitajaks avalikkuse silmis. Nüüd oleme seetõttu olukorras, kus valitsuse näo päästmiseks kasutatakse meetodeid, mis on meid juba viinud teatava õigusliku nihilismini. Me oleme praktikas jõudnud sinnani, et kuigi te ise peaministrina kevadel korduvalt kinnitasite ja kinnitas ka Tanel Kiik, et sundvaktsineerimist ei ole ega tule, siis nüüd sügisel valitsus oma korralduste ja määrustega surub igas valdkonnas peale just nimelt seda, mida me mõistame üheselt sundvaktsineerimisena. Kui hundi kohta öelda võsavillem või metsakutsu, siis see tegelikult ei muuda asja, hunt jääb ikkagi hundiks. Sundvaktsineerimine jääb sundvaktsineerimiseks ja see on seadusvastane. Kas te kavatsete oma otsuseid ka selles valguses hakata üle vaatama, arvestades, et te siiski ühel hetkel mõistate, et triivite seadusandlikult õhukesel jääl, ajades lihtsalt ükskõik mis hinnaga taga seda numbrit ja protsenti, mis muu maailma näitel ju tegelikult, kui me vaatame teisi kõrge vaktsineeritusega riike, on tõestanud, et see ei anna meile COVID‑i rindel mingit sellist tulemust, mida oleme oodanud, et me saaksime ühiskonda avada ja endise normaalse elu juurde tagasi pöörduda?

13:25 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

13:25 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Loomulikult, nende numbrite taga on inimesed, need on Eesti inimesed ja neid Eesti inimesi, kes on ühe doosiga vaktsineeritud, on 741 877. Eri vanusegruppides on neid inimesi erinevalt. Nagu ma ütlesin ka teie kolleegi küsimusele vastates, siis ongi läinud keerulisemaks inimeste veenmine. Selle tõttu lisaks nendele üldistele võimalustele saab vaktsineerida vaktsineerimisbussides, vaktsineerimiskiirabis, saab tööandjate juures vaktsineerida. Meil on nüüd ka motiveeriv intervjueerimine ehk inimesi helistatakse ükshaaval läbi, et mõista konkreetselt nende inimeste hirmusid ja seda, kas neid hirmusid on võimalik ületada või on nendele hirmudele ka adekvaatsed vastused. Ka inimestel, kes ei ole saanud näiteks piisavalt informatsiooni, on kõhklused-kahtlused. Ma ei ütle seda, et need hirmud on põhjendamatud või lihtsalt, et ärge kartke. Kui inimesed kardavad, siis tuleb aru saada, mida nad kardavad ja kas me saame kuidagi neid hirme maha võtta. Paljude puhul ei saa seda teha ja nad jäävad endale kindlaks, sest nad on põhimõttelised vaktsineerimisvastased, teiste puhul aga saab.

Nagu ma ennist ütlesin, meil oli sisuliselt kolm valikut reageerida sellele olukorrale, mis meil COVID‑iga seoses on. Ma usun, et te nõustute minuga, et kõik inimesed on sellest COVID‑i olukorrast väsinud. Nad on väsinud sellest, et ühiskond peab vahepeal olema lukus ja siis lahti, väsinud kõigest sellest. Vastutustundlikud inimesed on väsinud ka sellest, et kõik inimesed ei ole vastutustundlikud ja tänu sellele peavad nemad ennast piirama. Siiamaani on enamus pidanud ennast piirama, selleks et vähemust kaitsta. Aga kuna vähemusel on praegu ka võimalus ennast kaitsta, seda enam tekib enamusel küsimus, miks meie peame oma vabadusi piirama. 

Mina ei ole küll võib-olla väga teie abikaasa talendi austaja, aga ta siiski ütles kuldsed sõnad 30. märtsil: "... ülbe kõige peale vilistamine, no eks see varem või hiljem maksab kätte ühiskonnale tervikuna, aga ka nendele samadele vilistajatele. Jah, algul me hoiatame, algul me püüame ilusti rääkida. .. Aga .. kes ei taha kuulda võtta, see peab tunda saama .. Ja me ei kõhkle jõudu kasutamast selles tähenduses, et me kasutame siis sunnimeetodeid .. kui tegemist on inimestega, kes ilmselgelt ignoreerivad oma kohustusi ja kuritarvitavad oma õigusi .. inimene on nii suur siga, kui olla lastakse."

13:28 Esimees Jüri Ratas

Täpsustav küsimus. Helle-Moonika Helme, palun!

13:28 Helle-Moonika Helme

Jah, siin kommenteerima ei hakka. Aga väga hea, et te ütlesite vaktsineerimisega seoses sõna "veenmine", mis viib meid ühe teise õigusliku probleemi juurde, mis siin suvel väga selgelt esile tuli. Suve teises pooles, kui teie statistikat prioriteediks tõstev vaktsineerimisprotsess toppama jäi, ütles teadusnõukoja liige Irja Lutsar meedias, et nüüd tuleb küll propagandamasin täie hooga käima panna. Ja nii tehtigi. Sotsiaalministeerium ja haigekassa alustasid reklaamidega, pakkudes lastele ja noortele vaktsineerimisjärgselt võimalust võita iPhone. Pakuti ka kinopileteid, kõiksugu nänni ja hüvesid, isegi viieeurost jäätist vaktsineerimisbussi juures. Sellele juhiti Ravimiameti tähelepanu ja Ravimiameti konkreetne seisukoht oli, et vaktsiin on ravim, juriidiliselt samal pulgal retseptiravimiga, ja ravimi manustamisele ei tohi kedagi kallutada ei loosimise ega mingite hüvede pakkumisega. Peale seda nii otseselt vaktsineerima meelitavat propagandat me enam ei näinud, sellega tõmmati tagasi. Aga minu küsimus on: kas Sotsiaalministeerium, haigekassa ja kõik teised ei teadnud, et nad rikuvad seadust, ja kes peaks selle eest vastutama? Kas on alustatud mingitki ametkondlikku juurdlust ja kas on üldse mõeldud, mida nende sooritatud seaduserikkumistega teha, või ongi valitsuses jälle nii, et ups, juhtus, no mis seal ikka?

13:30 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

13:30 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Seda, et inimesi teavitada sellest, et vaktsineerimise võimalus on, peab riik kindlasti tegema ja selle jaoks peab kasutama kõiki kanaleid. Teiseks peab riik kindlasti informeerima inimesi kõigest, mis vaktsineerimisega on seotud, vastama nendele küsimustele, mis inimestel on. See on kõik teavitamisprotsessi osa. Riigina ei ole meie pakkunud mingeid hüvesid. Me oleme pakkunud ainult seda, et inimesed saavad tasuta vaktsineerida. Ma juhin tähelepanu, et näiteks gripi vastu vaktsineerimine, mida ka arstid väga soovitavad, ei ole tasuta, aga COVID‑i vaktsiin on tasuta. Riigina ei ole me teinud mingeid lisapakkumisi, mitte midagi sellist. Seda, kui erasektor, kes mõistab, et ta ei taha jälle kinni minna, ja teeb mida iganes selleks, et ühiskond oleks avatud, kutsub üles vaktsineerima oma, ma ei tea, kauplustes, teeb selle jaoks mingeid kampaaniaid, ei saa riik kuidagi keelata. Riigina meie mingeid lisateenuseid ega tooteid pakkunud ei ole.

13:31 Esimees Jüri Ratas

Nüüd üks lisaküsimus. Kert Kingo, palun!

13:31 Kert Kingo

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea peaminister! Kuna ka vaktsineeritult nakatutakse COVID‑isse ja seetõttu on tõenäosus levitada nakkust edasi, siis valitsus ju valetab, kui edastab jätkuvalt sõnumeid, et vaktsineerimisega saab viiruse leviku kontrolli alla. Ei saa ju. Milleks on selles valguses vaja veel mingi tõendiga tõendada vaktsineeritust või läbipõdemist? Mida see teadmine meile annab peale selle, et inimene on vaktsineeritud või haiguse läbi põdenud? Kus on siin loogika? Aga teie varasemast vastusest lähtudes küsin, kui palju täpselt vähendab vaktsineeritus tõenäosust haigus kergemalt läbi põdeda või mitte nakatuda. Mitu protsenti see on ja kust saab leida selle kohta teaduspõhiseid uuringuid ja statistikat?

13:32 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

13:32 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Esiteks, siin ongi erinevus: inimesed, kes nakatuvad, ja on inimesed, kes haigestuvad nakatumise tagajärjel. Tõesti vastab tõele, et nakatuvad ka vaktsineeritud inimesed, aga selle kohta on teadusnõukoda meile kinnitanud, et igal juhul kannavad nad viirust edasi vähem, sest lihtsalt osakesi nende hingeõhus on vähem, järelikult on viirust raskem levitada.

Kõik nakatunud ei haigestu, seal on vahe. Mul kahjuks ei ole neid numbreid praegu siin kaasas. Ma lihtsalt mälu järgi üritan taastada seda, mida meile valitsuses on esitatud – ma võin teile selle informatsiooni eraldi saata –, minu mäletamist mööda oleneb see väga palju ka vanusegrupist, milline haiglasse sattumise tõenäosus on. Aga kui ma õigesti mäletan, siis esimeses laines sattus haiglasse üle 12% inimestest, kes nakatusid, teises laines oli see 7% ja praegu, kolmandas laines, on see 0,3%. See näitab seda vähenemist. Aga ma panen siia klausli juurde, et ma praegu mälu järgi ütlen. Ma saadan teile selle informatsiooni eraldi. See näitab selgelt, et vähenemine on [viimastes] lainetes ikkagi mitu korda väiksem, ja ka see, kui raskelt need inimesed põevad. Seetõttu tegi teadusnõukoda ettepaneku muuta riskimaatriksit. Meil oli kaks kriteeriumi, üks oli surmad ja teine oli nakatunute osakaal, aga nüüd on haiglasse sattunud inimesed ja nakatunute osakaal. Just sellepärast, et tegelikult seda korrelatsiooni välja tuua, kuna surmasid on lihtsalt tunduvalt vähem, kui oli varasemalt. Aga ma saadan teile selle info.

13:35 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


8. 13:35 Eestluse säilimine

13:35 Esimees Jüri Ratas

Liigume edasi üheksanda küsimuse juurde. Selle on esitanud Ruuben Kaalep, sellele vastab peaminister Kaja Kallas. Teema on eestluse säilimine. Ruuben Kaalep, palun!

13:35 Ruuben Kaalep

Lugupeetud peaminister! Eesti põhiseadus kohustab meid pühenduma eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimisele selles riigis ja sellest üllast eesmärgist peaksid olema kantud ka kõigi valitsuste tegevused. Viimati, kui ma esitasin teile küsimuse eestluse säilimise kohta, vastasite te mulle aga niimoodi: "Kuidas te neid etnilisi eestlasi üldse defineerite? Või kuidas te tuvastate, kes on etniline eestlane?" (Juhataja helistab kella.) "Ma ei tea, kui ma vaatan teile otsa, siis te ei ole ka blond ja siniste silmadega. Kas te ikka olete etniline eestlane?"

Ja nüüd sõnasabast kinni võttes: teie kui vaieldamatult blond ja sinisilmne eksemplar, kes ei pea käima Eesti geenivaramus oma päritolu tõestamas, olete sel juhul kindlasti pädev vastama küsimustele rahvuspoliitika kohta. Nii et palun, milliseid meetmeid kavatseb Vabariigi Valitsus võtta, et kasvava migratsiooni ja muude demograafiliste protsesside tingimustes tagada eestlaste säilimine enamusrahvusena oma kodumaal?

13:36 Esimees Jüri Ratas

Ma palun jätkuvalt seda austust, hetkel küsijate poolt valitsuse suunas! Kaja Kallas, palun!

13:36 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Ma juhin tähelepanu, et mina ei lahterda inimesi õigeteks eestlasteks ja valedeks eestlasteks. See oli teie küsimuses tookord, et ainult etnilised eestlased peaksid Eestis elama ja teised ei peaks. Minu küsimus teile oli, kuidas te tuvastate etnilise eestlase. Minu vanavanaema on näiteks lätlane. Kas ma olen etniline eestlane või ei ole? Seesama küsimus oli ju teile. Mida ma tahtsin selle küsimusega öelda? See ei ole ju tegelikult õige, meil on terve rida [selliseid] inimesi Eestis, Eesti on Eesti kodanike riik ja nad etniliselt ... Ma ei teagi, kuidas te seda tuvastada saate. On olnud üks riik, kus hakati tuvastama rahvusi ja siis panema ka märke külge. Kuidas see lõppes? Mitte väga edukalt. Ma väga loodan, et me Eestis seda kuidagi tegema ei hakka, et ütleme, et üks eestlane või Eestimaal elaja, Eesti kodanik on kuidagi õigem inimene kui mõni teine. Seda ma õigeks ei pea. Loomulikult, põhiseaduses sätestatud printsiip seista eesti keele, kultuuri ja rahvuse säilimise eest on kõigile siin saalis oluline. See on täpselt sama oluline ka mulle. Seetõttu me teeme erinevaid samme just selles suunas, olgu see näiteks eestikeelse haridussüsteemi loomine, selle tegevuskava järkjärguline elluviimine selleks, et Eestis oleks rohkem inimesi, kes peavad Eestit oma koduks, oskavad eesti keelt ja hoiavad eesti kultuuri. (Juhataja helistab kella.) Kas ...

13:38 Esimees Jüri Ratas

Kella ma helistasin sellepärast, et saalis oli lärm. Peaminister, kui te soovite, võite edasi vastata, üle minuti on jäänud. Ei soovi, selge. Nüüd täpsustav küsimus. Ruuben Kaalep, palun!

13:38 Ruuben Kaalep

Jaa, proua peaminister, vaadake, ma võin ka tuua ajaloost hea meelega näiteid. Mina ei olnud veel laulva revolutsiooni ajal sündinud, teie juba olite. Aga ma tean tolle aja kirjutistest, kõnedest ja laulusalmidest, mis oli sel ajal üks põhiprobleeme väga paljude eestlaste jaoks. Näiteks, fosforiidisõtta mindi kahel põhjusel: üks oli see, et ohus oli Eesti looduskeskkond, teine oli see, et ohus oli eestlaste säilimine enamusrahvusena oma kodumaal. Täpselt nii nagu praegu. Miks oli eestlaste osakaal ohus? Ma vastan teie eest. See oli ohus võõrtööjõu massilise sisserände tõttu Eestisse. Kas ma saan teie eelnevast vastusest õigesti aru, et toonased mured, mis olid väga paljudel eestlastel südamel laulva revolutsiooni ajal, ei ole enam praegu ametis oleva valitsuse mured?

13:39 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

13:39 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Jaa, laulva revolutsiooni ajal oli tõepoolest see olukord, kus kasutati migratsiooni tööriistana Eesti vastu. Mõnes mõttes samamoodi ... Võib-olla mitte täpselt samamoodi, aga on paralleel sellega, kuidas Valgevene kasutab praegu migratsiooni tööriistana hübriidrünnakus Leedu, Läti ja Poola vastu. See olukord ei ole kuidagi võrreldav tänase olukorraga, kus esiteks meil on oma riik, me ise otsustame, keda me siia lubame, millistel tingimustel me neid inimesi siia lubame, millistele reeglitele tuginedes peab siin toimetama, milliseid reegleid ja millist kultuuri austama. See kontroll on Eesti riigi käes ja mingit massilist sisserännet, nii nagu kaheksakümnendatel võib-olla Eestisse inimesi toodi, ju ei ole. Võrdusmärki nende kahe aja vahel ei saa panna.

13:40 Esimees Jüri Ratas

Nüüd üks lisaküsimus. Jaak Valge, palun!

13:40 Jaak Valge

Aitäh sõna eest! Mu lisaküsimus haakub teie vastusega kuidagi maru hästi, nagu ma oleksin teie vastust ette teadnud. See on selline. Vaadake, eelmisel aastal lahkus Statistikaameti andmetel Eestist 1000 eestlast rohkem, kui Eestisse saabus. Ja Eestisse jäi ligi 5000 isikut – peamiselt idaslaavi riikidest, Aasiast ja Aafrikast – rohkem, kui lahkus. Rändekäive oli peaaegu sama kõrge kui 1980-ndatel. Sellise olukorra jätkudes oleks meil kümne aasta pärast umbes Võru linna jagu vähem eestlasi kui praegu, kui taastetasandist madalam sündimus jätkub, siis võib-olla isegi Kuressaare või Haapsalu või Rakvere linna jagu vähem, aga Pärnu linna jagu uussisserändajaid rohkem. Kaudsed andmed näitavad, et see olukord süveneb. Nimelt on PPA värskete andmete kohaselt antud ajutine tööluba 19 000 välismaalasele ja meil elab lisaks 9000 ajutise tööloaga välismaalast. Teie valitsus kõrvaldas käigust eelmise valitsuse koostatud immigratsiooni reguleerimise eelnõu ja koalitsioon hääletas kevadel maha ka EKRE sarnase eelnõu. Küsimus on mul selline: kas valitsus ei kavatsegi sellist suuremahulist immigratsiooni mingil moel reguleerida või midagi ette võtta?

13:42 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

13:42 Peaminister Kaja Kallas

Meil on selged reeglid, meil on isegi kvoodid, kes saab Eestisse tulla. Teie küsimusest endast lähtus, et need on ajutised tööload. Ajutine tähendab seda, et see on antud ajutiselt, mis tähendab seda, et kui tööluba lõpeb, siis kaob ka sellel inimesel ära õigus Eestis viibida. Ta peab lahkuma, täpselt nii nagu kõik need inimesed, kellel Eestis viibimiseks luba ei ole. Nii et selles mõttes massilist migratsiooni ju ikkagi Eestis praegu ei ole.

Mida ma mõtlen sellega, mida me teeme? Me teeme esiteks koostööd Läti, Leedu ja Poolaga, et see piir peaks, kui Valgevene tegelikult tahab inimesi saata meie poole hübriidrünnaku raames. Teeme koostööd just selleks, et seda illegaalset migratsiooni takistada. Meil on ju erinevad protseduurid lubade andmiseks, inimeste tausta kontrollitakse, et kes siia võib tulla ja kes siia ei või mitte tulla. Nii et tegelikult need reeglid on meil paigas.

Aga ma tahan rõhutada, et Eesti on väike riik ja tänu avatud majandusele on meil ka majanduskasv, seda sellepärast, et me tegelikult ei sulgu iseenesesse. Meil on 1,3 miljonit inimest ja meil on vaja läbikäimist ka teiste riikidega, just selleks, et me saaksime üleval pidada oma eesti keelt ja kultuuri, teatreid, kinosid, filmi – kõike seda, millest me hakkame eelarveraamistikus rääkima. See on kõik sellepärast, et kui majandus toimib, maksud laekuvad, siis me saame seda kõike endale lubada. See tuleb sellest, et meie majanduspartneritel läheb ka hästi, ja see tuleb sellest, et me oleme avatud.

13:44 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise.


9. 13:44 Riigi kaitsevõime kahjustamine

13:44 Esimees Jüri Ratas

Liigume edasi kümnenda küsimuse juurde. Selle on esitanud Riigikogu liige Mart Helme, sellele vastab valitsuse liige peaminister Kaja Kallas ja teema on riigi kaitsevõime kahjustamine. Mart Helme, palun!

13:44 Mart Helme

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud peaminister! Eelmisele küsimusele vastates te ilmutasite selget ebakompetentsust ja asjaolude mittetundmist. Selget! Aga julgen teha ka õela torke: teie valitsuse halb majanduspoliitika – te elate praegu eelmise valitsuse viljadest, aga varsti need viljad saavad muidugi otsa – tõenäoliselt põhjustab olukorra, kus meile enam ei taheta nii palju tulla kui siiani.

Aga tuleme minu küsimuse juurde. Minu küsimus puudutab jällegi vaktsineerimise teemat. Me oleme kuulnud väga uljaid hüüatusi Kaitseväe juhataja suust, et kõik mittevaktsineeritud sunnitakse Kaitseväest lahkuma. Me oleme saanud informatsiooni, et see on jõudnud otsapidi Kaitseliitu, see puudutab kaitseliitlasi, kes on kaitsejõududega ühel, teisel või kolmandal moel lepingulises suhtes ja kelle lepingud ähvardatakse lõpetada, kui nad ei lase ennast sunniviisiliselt vaktsineerida. Kõik nad kokku ei ole mitte marginaalne hulk inimesi. Isegi kui see on ainult 10% inimestest, kes on teenistuses kaitsejõududes ja Kaitseliidus, siis on see ikkagi, arvestades meie kaitsejõudude väga väikest isikulist koosseisu võrreldes enamiku teiste riikidega, väga tõsine hoop meie väljaõpetatud elavjõule ning ülimalt nahaalne ja raiskav suhtumine spetsialistidesse, keda on koolitatud vastavates õppeasutustes, kes on saanud tihtipeale ristsed ka Afganistanis, Iraagis ja mujal. Kas te ei arva, et niisugune üleolev, halvustav ja kaitsejõududest inimesi minema peletav poliitika on tänases rahvusvahelises olukorras otseselt Eesti kaitsevõime kahjustamine?

13:46 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

13:46 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Kõigepealt, Eesti Kaitseväes ei toimu sundvaktsineerimist. Nagu ma eelnevalt ütlesin, siis me valitsuses võtsime vastu bioloogiliste ohutegurite määruse, mis annab igale tööandjale võimaluse teha oma töökohas riskianalüüs ja just selle kohta, kas viiruse kandmine või viiruse levitamine muudab tööprotsessid keerulisemaks, kas nakatatakse rohkem inimesi. Tõesti on nii, et kui see riskianalüüs tehti, siis Kaitseväes selgus, et üle 90% kaitsevaldkonna inimestest, töötajatest, on vaktsineeritud. Kaitseväelaste töö toimub väga palju tegelikult rühmades, nad on omavahel kontaktis. Ma küsin vastu. Kui, ma ei tea, gruppide viisi jäävad kaitseväelased haigeks, kas siis kaitsevõime on tugevam või nõrgem? Ma väidan, et kui inimesed haigestuvad, siis kaitsevõime kindlasti tugevam ei ole.

Ma juhin tähelepanu veel paarile aspektile. Kui Eesti sõdurid lähevad välismissioonidele, siis eelduseks on, et neil on teatud haiguste vastu vaktsiinid tehtud, ja siis need kaitseväelased vaktsineerimise ka teevad. Igal juhul on erinevaid meetmeid, kuidas saab Kaitseväes tööd ümber korraldada. Vallandamine on kindlasti viimane meede, aga kui risk on see, et Kaitseväes terved rügemendid lähevad rivist välja, sest nad haigestuvad. See kindlasti kaitsevõimele kuidagi kasuks ei tule.

13:48 Esimees Jüri Ratas

Palun, täpsustav küsimus, Mart Helme!

13:48 Mart Helme

Aitäh, härra eesistuja! Esiteks, Eestis ei ole rügemente, see oli esimese Eesti Vabariigi ajal, kui meil olid rügemendid. Praegu on meil pataljonid. Mis puutub sellesse, et missioonile minnes vaktsineeritakse, siis  esiteks, missioonile minnakse vabatahtlikult, teiseks, vaktsineeritakse vaktsiinidega, mis on ajaproovile vastu pidanud, mis on aastakümnete jooksul tõestanud oma toimivust ja seda, et neil ei ole kõrvalmõjusid. Praeguste vaktsiinide kohta seda öelda ei saa. Niipalju täpsustuseks teie vastusele.

Edasi. On võimalik ümber korraldada küll. Riskianalüüsi kohta ütlen ma nii. Riskianalüüsi tegemise võimalus on antud. Mulle tundub, et seda käsitletakse allpool kui kohustust. Kui see on kohustusena võetud kasutusele, siis see on ebakorrektne ja see on sisuliselt seadusvastane. Nii et ka see on väga oluline ära märkida, et kui kohustatakse seda riskianalüüsi läbi viima ja riskianalüüsi alusel panema inimesi fakti ette, kas sa lased endale süsti teha või pead ära minema, siis see on seadusvastane tegevus. Kui valitsus ja valitsuse allasutused seda rakendavad, siis valitsus rikub Eesti Vabariigi seadust ja kodanike põhiseaduslikke õigusi. See on lubamatu.

Ma palun teilt vastust küsimusele, kas valitsus annab endale aru, et niisuguse poliitikaga põhjustatakse kümnete, aga võib olla ka sadade inimeste puhul suhtumist, et niisuguse valitsuse tõttu me ei tahagi riiki kaitsma hakata, niisuguse valitsuse juhtimise all olevat riiki me kaitsta ei taha. Ma olen selliseid kibestunud märkusi juba kuulnud ja see on äärmiselt tõsine ohu märk.

13:50 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

13:50 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Esiteks, kõikidel ravimitel, kõikidel vaktsiinidel on kõrvalmõjud, küsimus on lihtsalt selles, kui sagedased ja kui ohtlikud need kõrvalmõjud on. Loomulikult, nagu ma enne ütlesin, nendega seoses on hirme ja nendele tuleb vastuseid anda.

Nüüd riskianalüüs. Riskianalüüsikohustus kehtib juba 1999. aastast. Sellest aastast alates on ettevõtjatel, tööandjatel, kohustus teha riskianalüüs. Ainuke asi, mida praegune valitsus lisas, oli see, et me muutsime bioloogiliste ohutegurite määrust ehk seda, milliseid riske tööandja peab arvesse võtma. Varasemalt epidemioloogiline olukord ei olnud see risk, vaid risk oli näiteks see, kas inimesed võivad kukkuda või saada muul viisil kahjustada. Tööandja on selliseid kohustusi pidanud täitma kogu aeg. Bioloogiliste ohutegurite määrus annab lihtsalt võimaluse selle riskianalüüsi raames hinnata ka terviseohutust ja nakkusohtlikkust. Nagu ma ütlesin, ega see riskianalüüs ise ei ütle, kuidas peaks töö olema korraldatud. Selle riskianalüüsi põhjal saab tööandja ise hinnata, kas ta saab oma tööd ümber korraldada selliselt, et inimesed nakkust ei levitaks, ja kas see nakkuse levitamine kas töötajate endi vahel või klientidele või inimestele, kellega nad kokku puutuvad, on nii suur risk, et tööandja tegevus võib täielikult peatuda. Sellise riskianalüüsi ongi Kaitseväe juht teinud.

Viimane kommentaar. Ma tahan öelda, et ega Kaitsevägi ei kaitse Eesti valitsust, Kaitsevägi kaitseb Eesti rahvast. Võib-olla teile tuleb üllatusena, aga Eesti rahva hulgas on nii neid, kes toetavad EKRE‑t, kui ka neid, kes toetavad Reformierakonda, Isamaad, sotsiaaldemokraate. See tähendab seda, et kui valitsust juhib ükskõik milline poliitiline erakond, kes on seaduse järgi valitud, siis see ei pruugi kõikidele kaitseväelastele meeldida, sest neil on erinevad poliitilised eelistused. Aga Kaitsevägi kaitseb ikkagi Eesti rahvast ja siin ei ole küll mingit kõhklust, Kaitseväes mingeid kõhklusi ei ole.

13:53 Esimees Jüri Ratas

Nüüd üks lisaküsimus. Leo Kunnas, palun!

13:53 Leo Kunnas

Austatud istungi juhataja! Hea peaminister! Lähengi selle riskianalüüsi juurde natuke detailsemalt. Ma saan aru, kui hooldekodu juhataja hindab, et ta ei saa pidada tööl hooldajaid, kes on vaktsineerimata, sest on tõesti suur oht, et need eakad inimesed, kes on riskigrupis, surevad, kui need inimesed seal töötavad. Ent Kaitseväes on minu teada siiani olnud üks tõsine haigusjuhtum, mis on haiglas lõppenud, ja üks samasugune juhtum COVID‑iga ka liitlasvägede sõdurite hulgas kogu selle aja jooksul. Kaitseväes ei ole tegevteenistuses inimesi, kes oleks üle 60 aasta vanad, kõigil on tervisekontroll läbitud. Siin ongi küsimus, et kas see riskianalüüs on päris adekvaatne. Vabadussõja ajal teatavasti möllas meil Hispaania gripp, 100 miljonit umbes suri ja me võitlesime sellele vaatamata. Mägi-Karabahhi sõjas mõlemad pooled võitlesid praktiliselt haigena edasi, sest neil ei olnud lihtsalt muud võimalust. Kas selle riskianalüüsi põhjal (10% 3000-st on 300, 5% on 150, isegi 3% on ligi 100) see kaotus, mis võib potentsiaalselt tekkida, väärib seda riski, mida, ma tegelikult kardan, Kaitseväe juhataja ei ole päris adekvaatselt hinnanud? Kuidas teie seda hindate?

13:55 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

13:55 Peaminister Kaja Kallas

Jaa, ma olen teiega selles nõus, et esiteks ei tee seda riskianalüüsi mitte Riigikogu, mitte valitsus, vaid iga tööandja oma töökohal. Selle riskianalüüsi tulemus on see, millele te viitasite, et hooldekodus on reaalne oht nende inimeste elule ja tervisele. Kaitseväes, mulle tundub, on noored tugevad mehed, kes on pigem nagu hea tervisega, lisaks on meil ka reeglid, et inimesed, kes on vaktsineeritud, ei pea minema eneseisolatsiooni, ja kui üle 90% on vaktsineeritud, siis sellisel juhul see risk on tunduvalt väiksem.

Kui te küsite minu isiklikku seisukohta, siis ma sellele tuginedes, mida ma tean, et seal on noored terved mehed, ka vallandamist kuidagi õigeks ei pea. Aga minu teada seda ei ole ka tehtud, see on üks võimalik meede, aga seda ei pea tegema, see ei ole mingi kohustus, kui tööd saab ümber korraldada. Meie ei hakka seda ühelegi tööandjale [kohustuseks] tegema. Kui on kahtlus, et see, mida tööandja ütleb, on liiga karm meede, siis on inimestel õigus pöörduda kohtusse. Ma arvan, et kohus saabki hinnata, kas see oli vajalik ja õigustatud antud juhul.

13:56 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Lõpetan selle küsimuse käsitlemise. Ma tänan kõiki valitsusliikmeid vastuste eest, ma tänan Riigikogu liikmeid küsimuste eest. Infotund on lõppenud. Aitäh teile!

13:57 Istung lõppes

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee