Head ametikaaslased, austatud Riigikogu! Head ajakirjanikud! Austatud Eestimaa inimesed! Tere päevast! Alustame Riigikogu erakorralist istungjärku, mille olen kokku kutsunud vastavalt Eesti Vabariigi põhiseaduse §-le 68, Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 51 lõikele 1 ning Vabariigi Presidendi valimise seaduse §-le 14 Vabariigi Presidendi ettepanekul Vabariigi Presidendi taotletud ajal ja päevakorraga. Nii nagu meil, head ametikaaslased, tavaks, on istungi eel võimalus üle anda eelnõusid või arupärimisi. Nii et palun! Palun Riigikogu kõnetooli Urmas Reinsalu.

(Saalis on lärm. Juhataja helistab kella.) Austatud rahvaesindus! Kriitilises olukorras, mis puudutab migratsioonisurvet Leedule, peab Eesti tegutsema operatiivselt ja resoluutselt ning olema valmis ka seniseid plaane muutma. Esitasin peaminister Kaja Kallasele selle aasta suvel ettepanekud seoses Leedu piirikriisiga ja valitsuse nimel saatis proua peaminister mulle ka vastuse. Panin ette ehitada praegustest plaanidest kiiremini välja Eesti välispiiri tõkked ning teha koostööd Balti riikide vahel, et kogu Balti ruumis Euroopa Liidu välispiiril saaks füüsiline tõke venitusteta ja võimalikult kiiresti rajatud.

Praegused kavad näevad ette Eesti piiriehituse lõpetamise aastaks 2026. Muutunud olukord nõuab aga tähtaegade ümbervaatamist ja oluliselt kiiremat tegutsemist. Kahetsusväärselt vastas peaminister mulle, kogu valitsuse nimel, et kuna praegu pole otsest migratsioonisurvet, siis pole mõttekas suunata ressursse tõkete ja merepiirete rajamiseks. Ma pole sellise käsitlusega nõus. Olukord on muutunud. Migratsioonisurve on kasvamas kogu Euroopale ja ka Balti-Poola ruumis Euroopa Liidu välispiiril. Sellega seoses on minul ja hulgal Isamaa fraktsiooni liikmetel proua peaministrile arupärimine, milles me palume proua peaministril valitsuse nimel rahvaesindusele anda infot selle kohta, millistele ohuhinnangutele tuginedes ei näe valitsus kiiremat piiritõkete rajamise vajadust. Küsime ka seda, milline oleks täiendav rahaline kulu, et rajada füüsiline tõke idapiirile ning kui kiiresti tehniliselt oleks võimalik see rajada. Samuti on oluline saada infot, millisel tasemel meie valitsus on koordineerinud ühistegevust Balti riikide idapiiri tõkete rajamisel. Ootame vastust proua peaministrilt võimalikult kiiresti, sest see on oluline julgeolekuküsimus, millega rahvaesindus peab tegelema. Aitäh teile!

Head ametikaaslased! Olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud ühe arupärimise ning Riigikogu juhatus otsustab selle edasise menetlemise vastavalt meie kodu- ja töökorra seadusele. Kuna tegemist on erakorralise istungjärguga, siis Riigikogu on otsustusvõimeline, kui kohal on üle poole Riigikogu koosseisust. Head ametikaaslased, teeme nüüd kohaloleku kontrolli. 

Kohalolijaks registreerus 94 Riigikogu liiget, puudub 7.

Järgnevalt on erakorralise istungjärgu töö ajagraafiku kehtestamine. Tulenevalt meie Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §-st 52 kehtestab Riigikogu erakorralise istungjärgu töö ajagraafiku poolthäälteenamusega. Ettepanek töö ajagraafiku kohta on järgmine. Esiteks, viia tänasel istungil läbi Vabariigi Presidendi valimise esimene hääletusvoor. Istung kestab kuni esimese hääletusvooru tulemuse teatavakstegemiseni. Teiseks, juhul kui Vabariigi President ei osutu esimeses hääletusvoorus valituks, viia läbi erakorralise istungjärgu teine istung homme, s.o 31. augustil algusega kell 12. Istung kestab kuni teise hääletusvooru tulemuse teatavakstegemiseni. Kolmandaks, juhul kui Vabariigi President ei osutu ka teises hääletusvoorus valituks, viia läbi erakorralise istungjärgu kolmas istung homme, s.o 31. augustil algusega kell 16. Istung kestab kuni kolmanda hääletusvooru tulemuse teatavakstegemiseni.

Head ametikaaslased! Me peame ka selle töö ajagraafiku kinnitama, nii et alustame selle hääletamise ettevalmistamist.

Panen hääletusele Riigikogu erakorralise istungjärgu töö ajagraafiku. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

Tulemusega poolt 93, vastu 1 ja erapooletuid ei ole, on erakorralise istungjärgu töö ajagraafik kehtestatud.

Head ametikaaslased! Asume tänase päevakorra juurde. Asume Vabariigi Presidendi valimise esimese hääletusvooru juurde. Hääletamise ning hääletamis- ja valimistulemuste kindlakstegemise korra tutvustamiseks ma palun siia Riigikogu kõnetooli Vabariigi Valimiskomisjoni esimehe Oliver Kase. Oliver Kask, palun!

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Vabariigi Presidendi valimise seaduse § 15 lõikele 8 tuginedes registreeris Vabariigi Valimiskomisjon oma eilse, 29. augusti otsusega Vabariigi Presidendi kandidaadiks esimeses hääletusvoorus Alar Karise. Seega on hääletamissedelile kantud Alar Karise nimi. Enne valimistoimingute juurde asumist tutvustan teile hääletamise ning hääletamis‑ ja valimistulemuse kindlakstegemise korda. Hääletamiseks on aega üks tund. Hääletamine toimub Riigikogu saali kõrval fuajees. Varem laekunud sooviavalduste alusel lubame terviseprobleemide tõttu hääletada ka Toompea lossi hoovis sõidukist. Hoovis hääletamine leiab aset 10 minutit enne hääletamise lõppu ehk 50 minutit pärast hääletamise algust siin kõrval. Õuealal hääletamise tõttu on kasutusel kaks valimiskasti: üks hääletamisalal fuajees ja teine õues. Õues saab hääletada autost lahkumata, kuid sõidukis ei tohi hääletamise ajal olla teisi inimesi. Oodates hääletamisalale sisenemist palume hoida omavahel vähemalt kahemeetrist vahet. (Sumin saalis. Juhataja helistab kella.) Hääletamisalale palume siseneda ühekaupa ja järgida hääletamise korraldajate suuniseid. Palume Riigikogu liikmetel mitte minna hääletama samaaegselt, vaid lähtuda nimekirja tähestikulisest järjestusest, st valijatel, kes on nimekirja keskel või lõpus, mitte minna hääletama kohe, vaid veidi hiljem. Hääletamise alal tohivad peale Riigikogu liikmete viibida ainult valimiskomisjoni liikmed ja valimiskomisjoni teenindavad isikud. Seda ka õues, kus me muid isikuid auto vahetusse lähedusse ei luba.

Vabariigi Valimiskomisjon annab Riigikogu liikmele hääletamissedeli koos ümbrikuga allkirja vastu. Riigikogu liikmetel tuleb esitada hääletussedeli saamiseks valimiskomisjonile oma isikut tõendav dokument, kehtiv dokument, näiteks Riigikogu liikme tunnistus, isikutunnistus, pass või juhiluba.

Austatud valimiskomisjoni esimees, ma korra vabandan teie ees! Head ametikaaslased saalis, palun austame ettekandjat ja neid, kes kuulavad. Aitäh teile kõigele! Palun, härra Kask!

Hääletamine on salajane. Hääletamissedel täidetakse hääletamiskabiinis. Õuealal hääletades on hääletamiskabiiniks sõiduvahend. Allkirja andmiseks ja sedeli täitmiseks palume kasutada kas isiklikku või hääletamisruumis olevaid ühekordseks kasutamiseks mõeldud kirjutusvahendeid. Igal Riigikogu liikmel on – seda te teate ilmselt niigi juba – üks hääl. Riigikogu liige märgib sedelil risti sel juhul, kui ta hääletab kandidaadi poolt, kandidaadi nime kõrval olevasse ruutu. See Riigikogu liige, kes kandidaadile häält anda ei soovi, jätab sedeli märgistamata. Pärast sedeli täitmist paneb hääletaja sedeli ümbrikusse, ulatab ümbriku valimiskomisjoni liikmele, kes paneb ümbrikule komisjoni pitsati jäljendi, ning seejärel laseb hääletaja ümbriku valimiskasti. Hääletamissedeli rikkumise korral enne selle valimiskasti laskmist on hääletajal rikutud sedeli tagastamise korral õigus saada uus sedel. Enne häälte lugemist on Riigikogu liikmel õigus esitada kirjalik protest hääletamise korra rikkumise kohta. Selle vaatab valimiskomisjon läbi ja teeb oma otsuse.

Pärast seda, kui hääletamine on lõppenud ja ka võimalikud protestid lahendatud, teeb valimiskomisjon kindlaks hääletamistulemused avalikult siinsamas saalis. See käib nii. Kõigepealt teeb komisjon kindlaks valimiskastis olevate sedelite arvu ehk hääletamisest osa võtnud Riigikogu liikmete arvu. Edasi teeb valimiskomisjon kindlaks kehtetute sedelite arvu. Kehtetu on see sedel, mille ümbrikul puudub pitsatijäljend. Kindlaks tehakse ka nende hääletamissedelite arv, millel ei ole märgitud risti ühtegi lahtrisse. Seejärel loeb komisjon kokku kandidaadile antud hääled. Valimiskomisjon teeb teatavaks hääletamistulemuse, lugedes ette valimiskomisjoni protokolli hääletamistulemuse kohta. Enne valimistulemuse kindlakstegemist on Riigikogu liikmel õigus esitada kirjalik protest hääletamistulemuse kindlakstegemise korra võimaliku rikkumise kohta. Kui need protestid on lahendatud, teeb valimiskomisjon teatavaks valimistulemuse. Kandidaat tunnistatakse valituks, kui tema poolt hääletab Riigikogu koosseisu kahekolmandikuline enamus, st vähemalt 68 Riigikogu liiget. Aitäh!

Aitäh! Austatud Riigikogu liikmed! Kas teil on küsimusi hääletamise ja hääletamis- ja valimistulemuste kindlakstegemise kohta? Küsimusi ei ole. Ma tänan ettekandjat. Aitäh teile! 

Vabariigi Valimiskomisjon on valmis läbi viima hääletamise Vabariigi Presidendi valimisel. Palun valimiskomisjonil kontrollida valimiskastid ja seejärel sulgeda need turvaplommiga.

(Valimiskomisjon kontrollib valimiskaste ja sulgeb need.)

Head ametikaaslased! Hääletamiseks on aega üks tund. Hääletamise lõppemisest annan märku helisignaaliga, mille järel palun teil kõigil siia istungisaali tagasi tulla. See on kell 14.14. Kuulutan välja hääletamise Vabariigi Presidendi valimisel. Vaheaeg.

V a h e a e g

 

Head ametikaaslased! Head Riigikogu istungi jälgijad! Vaheaeg on lõppenud. Ma palun nüüd tuua Riigikogu saali valimiskastid. Palun! Ma palun kõigepealt valimiskogu liikmetel kontrollida valimiskaste ja seda, et turvaplomme ei oleks rikutud. Palun ka saalis vaikust! (Helistab kella.) Sellega on korras, turvaplomme rikutud ei ole. Aitäh! 

Head ametikaaslased, kas teil on proteste hääletamise korra rikkumise kohta? Proteste ei ole. Kõigepealt ma tänan valimiskomisjoni, et olete ladusalt selle asja läbi viinud. Aitäh teile! Ma palun nüüd valimiskomisjoni liikmetel asuda hääli lugema. Palun!

(Valimiskomisjon loeb hääli.) 

Head ametikaaslased, palun saalis vaikust! Ma palun nüüd Vabariigi Valimiskomisjonil lugeda hääled ka avalikult. Palun, valimiskomisjoni aseesimees Airi Mikli!

Austatud Riigikogu liikmed! Ma loen avalikult ette Vabariigi Presidendi kandidaadile antud poolthääled.

Alar Karis: 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 10, 11, 12, 13, 14, 15, 16, 17, 18, 19, 20, 21, 22, 23, 24, 25, 26, 27, 28, 29, 30, 31, 32, 33, 34, 35, 36, 37, 38, 39, 40, 41, 42, 43, 44, 45, 46, 47, 48, 49, 50, 51, 52, 53, 54, 55, 56, 57, 58, 59, 60, 61, 62, 63.

Loen ette need hääletamissedelid, millel ei ole märgitud kandidaadi nime ette plussi ehk mida ei ole märgistatud, mis on jäetud tühjaks: 1, 2, 3, 4, 5, 6, 7, 8, 9, 10, 11, 12, 13, 14, 15, 16. Kehtetuid sedeleid ei olnud.

Palun vormistada hääletustulemuste protokoll. (Helistab kella.) Hääletustulemuste teatavakstegemiseks palun Riigikogu kõnetooli Vabariigi Valimiskomisjoni esimehe Oliver Kase. Palun!

Aitäh, austatud esimees! Loen ette Vabariigi Valimiskomisjoni protokolli hääletamistulemuse kohta Vabariigi Presidendi valimisel esimeses hääletusvoorus Riigikogus.

Vabariigi Valimiskomisjon tegi häälte lugemisel kindlaks järgmised arvud. Valijate nimekirja kantud kantud Riigikogu liikmete arv – 101. Hääletamissedeli saanud Riigikogu liikmete arv – 80. Hääletamisest osavõtnud Riigikogu liikmete arv – 79. Kehtetute hääletamissedelite arv – 0. Märgistamata (ristita) hääletamissedelite arv – 16. Vabariigi Presidendi kandidaadile antud häälte arv: Alar Karis – 63. Protokoll on koostatud 2021. aasta 30. augustil kell 14.32, alla on kirjutanud Vabariigi Valimiskomisjoni esimees. Aitäh!

Aitäh! Kas Riigikogu liikmetel on proteste hääletamistulemuse kindlakstegemise korra rikkumise kohta? Proteste ei ole. Aitäh! Vastavalt Vabariigi Presidendi valimise seadusele kuulutan välja vaheaja, et teha kindlaks valimistulemus ja allkirjastada Vabariigi Valimiskomisjoni otsus valimistulemuse kohta. Vaheaeg üks minut.

V a h e a e g

 

Vaheaeg on lõppenud. Ma palun valimistulemuste teatavakstegemiseks Riigikogu kõnetooli Vabariigi Valimiskomisjoni esimehe. Oliver Kask, palun!

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Loen ette Vabariigi Valimiskomisjoni 30. augusti 2021. aasta otsuse nr 11, "Vabariigi Presidendi valimise tulemuste kindlakstegemine Riigikogus toimunud esimeses hääletusvoorus."

Hea ettekandja, ma vabandan teie ees! Väga austatud head inimesed, kes on Riigikogu saalis ja rõdudel, ma palun vaikust! Riigikogu istung kestab. Palun!

"Otsus on vastu võetud Vabariigi Presidendi valimise seaduse § 13 lõike 2 alusel ning juhindudes § 16 lõigetest 2 ja 3. Punkt 1: Riigikogus toimunud esimeses hääletusvoorus ei osutunud Vabariigi Presidendi kandidaat Alar Karis valituks, kuna ei saanud Riigikogu koosseisu kahekolmandikulist häälteenamust. Punkt 2: korraldada 31. augustil 2021 Riigikogus Vabariigi Presidendi valimise teine hääletusvoor. Punkt 3: otsus jõustub allakirjutamisega." Alla on kirjutanud Vabariigi Valimiskomisjoni esimees Oliver Kask. Aitäh!

Aitäh! Hea Riigikogu! Riigikogu erakorraline istungjärk jätkub homme, 31. augustil kell 12 siinsamas istungisaalis. Vabariigi Presidendi kandidaatide registreerimiseks esitamine algab Vabariigi Valimiskomisjoni asukohas (Toompea 1) homme, 31. augustil kell 8 ja lõpeb kell 10 hommikul. Vabariigi Valimiskomisjon registreerib Vabariigi Presidendi kandidaadid enne teise hääletusvooru algust. Istung on lõppenud.