Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

header-logo

13:59 Istungi rakendamine

14:00 Aseesimees Hanno Pevkur

Head kolleegid! Sumin siin saalis on kole suureks läinud. Kas me saame natukene vaiksemaks võtta? Siis te kuulete mind ja mina kuulen teid, muidu on meil väga keeruline seda istungit rakendada. Ma tänan! Alustame 18. töönädala kolmapäevast istungit. Nagu ikka, on nüüd võimalus üle anda eelnõusid ja arupärimisi. Urmas Reinsalu, palun!

14:01 Urmas Reinsalu

Kõigepealt annan ma üle riigieelarve kontrolli erikomisjoni aruande sellel aastal tehtud töö kohta. Komisjon on töötanud nagu elevant, komisjoni liikmed on olnud väga tublid olnud. Aga ministrid on muutunud arakesteks, nad ei julge enam komisjonile informatsiooni anda. See on teema, mida me kindlasti tahame arutada ka parlamendi juhatusega, et komisjon saaks täita seadusest tulenevat järelevalvekohustust.

Ja teine, palju ebameeldivam üllatus tabas meid eile, kui avalikkuse ette jõudis informatsioon eelmisel nädalal valitsuses kinnitatud transpordi ja liikuvuse arengukava kohta kuni aastani 2035. Selles sisaldub plaan kehtestada mootorsõidukite omanikele ummikumaks ja teekasutustasu, samuti on kavas luua uus, hinda tõstev kütuseaktsiisi süsteem. Kogu see arengukava on üles ehitatud sellele, et Eestis oleks vähem autosid. Sisuliselt hakatakse autoomanikke rahaliste koormiste kukileasetamisega maanteedelt välja tõrjuma.

Selle aktsiooni kohta on minul ja mitmel teisel Isamaa Erakonna liikmel arupärimine. Me palume majandusminister Taavi Aasal nende sepitsuste kohta rahvaesindusele selgitust anda, et miks niisuguses hiirvaikuses on selline aktsioonide kaskaad ette nähtud. Mille eest? Milles on süüdi need mõistlikud Eesti inimesed, kelle ainukene patt on see, et nad kasutavad autot? Aitäh!

14:03 Aseesimees Hanno Pevkur

Rohkem eelnõude ja arupärimiste üleandmise soovi ei ole. Oleme vastu võtnud ühe aruande ja ühe arupärimise ning edasise otsustame juhatuses vastavalt kodu- ja töökorra seadusele.

Nüüd viime läbi kohaloleku kontrolli. Palun kohaloleku kontroll!

14:03 Aseesimees Hanno Pevkur

Kohalolijaks registreerus 77 Riigikogu liiget.

Head kolleegid, mul on teile väike täpsustus päevakorra teemal. Nagu te näete, on teie laudadele jagatud värske päevakord, milles on esimese punktina kirjas umbusalduse avaldamine peaminister Kaja Kallasele. 13. päevakorrapunkti juures, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu 156 teine lugemine, teeb lisaks juhtivkomisjoni esindajale ettekande ka majandus- ja taristuminister Taavi Aas. Majanduskomisjon esitas juhatusele taotluse, et ministri ettekanne oleks enne juhtivkomisjoni esindaja ettekannet. Riigikogu juhatus arutas seda teemat, aga kuna üks juhatuse liige ei olnud sellise järjekorraga nõus, on meil vaja see küsimus [suures saalis] läbi hääletada. Täpsemalt öeldes oleks järjekord selline, et kõigepealt teeb ettekande majandus- ja taristuminister Taavi Aas ja seejärel teeb ettekande majanduskomisjoni esindaja Sven Sester.

Härra Grünthal, kas teil on protseduuriline küsimus?

14:05 Kalle Grünthal

Jah, aitäh! See protseduuriline küsimus puudutab põhimõtteliselt sedasama asja, mida te tahate panna hääletamisele, ehk seda, et Taavi Aas oleks ettekandjana eespool kui Sven Sester juhtivkomisjoni esindajana. Asi on selles, et ma vaatasin Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse kommentaaridest järele, et eelnõu teisel lugemisel esineb Riigikogu täiskogu ees ettekandega juhtivkomisjoni esindaja, kes üldjuhul on seesama Riigikogu liige, kes esindas juhtivkomisjoni ka esimesel lugemisel. Kui eelnõu esimesel lugemisel on põhiettekandjaks algataja ehk Taavi Aas, siis teisel lugemisel on selleks juhtivkomisjoni esindaja, sest pärast esimese lugemise lõpetamist vastutab eelnõu edasise menetluse eest ja valmistab selle täiskogus arutamiseks ette juhtivkomisjon. Küsimus on selles, et me ei saagi praegu hääletada nende inimeste ringitõstmist, sest meie kodukord ütleb selgelt, et kõigepealt esineb juhtivkomisjoni esindaja.

14:06 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! Tõepoolest, kui vaadata seaduse normi, siis võib öelda, et seaduse norm seda nii täpselt ei reguleeri, aga seaduse seletuskirjas on tõepoolest selline kommentaar. Kõnealusel juhul lähtusime me juhatuses komisjoni palvest. Ma näen, et ka komisjoni esimehel on protseduuriline tähelepanek – ju ta soovib seda kommenteerida. Aga komisjoni palve juhatusele oli see, et kuivõrd algataja esindaja on esitanud eelnõu kohta sisulisi ettepanekuid, siis on otstarbekas, et härra minister tutvustaks neid Riigikogule vahetult ja vastaks ka võimalikele küsimustele. Sellega seoses palus majanduskomisjon panna ministri ettekanne selle päevakorrapunkti juures esimeseks ja juhtivkomisjoni ettekanne jätta teiseks. Kristen Michal, palun!

14:07 Kristen Michal

Aitäh, austatud juhataja! Head kolleegid! Ma natuke kirjeldan seda, ehkki see ei pruugi vähendada küsimuste hulka, probleem on tõenäoliselt mujal. Aga komisjonis me jõudsime, rõhutan, konsensusega täpselt sellise tulemuseni, mida austatud juhataja siin kirjeldas. Nimelt on ministril võimalik enne komisjoni ettekannet kirjeldada seda vahepealset tööd, mida ei saa kirjeldada komisjoni ettekandja – seetõttu jõutigi kompromissini. Nii on ettekanne saalis selgem ja kõigile paremini jälgitav. Vastasel korral oleks järjekord iseäralik: komisjoni ettekandja viitaks tema järel esinejale ja tema järel esineja ütleks, et komisjoni ettekandja oleks võinud kõik ette kanda. Seetõttu me majanduskomisjonis, kuhu kuulub kõikide Riigikogus esindatud erakondade esindajaid, jõudsimegi selle ettepanekuni. Ma südamest loodan, et kõik seda ettepanekut toetavad, sest nii saate sellest eelnõust ja sisust parema ülevaate.

14:08 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh selgituse eest! Nüüd, head kolleegid, on selline lugu, et tänase päevakorra esimene punkt on selline, mille vastu tunneb avalikkus kindlasti kõrgendatud huvi. Kui meil on soov menetleda kaks tundi protseduurilisi küsimusi teemal, kas minister on enne või on komisjoni esindaja enne, siis ma kardan, et avalikkuse huvi võib mõnevõrra lahtuda ja tekkida arusaamatus, millega Riigikogu tegeleb.

Nüüd on selline lugu, et ma võtan protseduurilised küsimused järjest ette, kuulan need ära ja siis püüan kõigile vastata. Kuna meil on tekkinud olukord, et juhatus selle ettekande osas konsensusele ei jõudnud, siis on võimalik see lahendada kodukorra kohaselt hääletusega. Ma loodan, et me sinnamaani jõuame, aga tõepoolest, palun hoidke need küsimused, mis teil selle päevakorrapunkti kohta on, võimalikult konkreetsed ja täpsed. Ma märgin need üles.

Peeter Ernits, palun!

14:09 Peeter Ernits

Hea juhataja! Mul on puhtalt protseduuriline küsimus. Ma kuulasin kolleeg Michali juttu sellest, kuidas Taavi Aas on lükatud ootamatult esimeseks. Kuidas see põhjendus oligi? Ühesõnaga, pilt läheb selgemaks, kui minister pannakse elektrituruseaduse puhul esimeseks. Aga ma tuletan meelde, et eilsel istungil oli samasugune olukord, kui mind roogiti välja keskkonnaseadustiku ettekandja kohalt ja sinna poogiti lugupeetud keskkonnaminister. Kui te vaatate neid meile jagatud kollaseid lehti, siis näete, et 13. punkti puhul on olukord täpselt sama: kõigepealt on ettekandja majandus- ja taristuminister Taavi Aas ja siis majanduskomisjoni aseesimees Sven Sester. Vaatame nüüd esimese lehekülje peal 8. punkti, seal on täpselt analoogne asi: esimene ettekandja on keskkonnakomisjoni esimees Yoko Alender ja teine ettekandja on keskkonnaminister Tõnis Mölder.

Minu küsimus on järgmine: kas Riigikogu juhatus vaatab asjadele ka sisuliselt ja formaalselt, et ühe punkti puhul on ühtpidi ja teise puhul teistpidi, või tähendab see kremloloogiliselt seda, et Taavi Aas on tähtsam tegelane kui keskkonnaminister, kes on juhtumisi erakonna volikogu esimees? Või on see lihtsalt bardakk, nagu vanasti öeldi?

14:11 Aseesimees Hanno Pevkur

Ma hea meelega tahaks võtta kõik küsimused järjest, aga ma siiski vastan hästi lühidalt. Juhatus lähtus mõlema komisjoni palvest, [elektrituruseaduse punkti puhul] majanduskomisjoni ja keskkonnapunkti puhul keskkonnakomisjoni palvest. Tarmo Kruusimäe, palun!

14:12 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Ma jätkan sealt, kus teie lõpetasite, et [peaministri umbusaldamise vastu] on avalik huvi ja [et küsitakse,] millega me siin tegeleme. Eile ütles Riigikogu esimees Jüri Ratas, et menetleme umbusaldust teise punktina, enne seda on üks eelnõu ees. Eile toimus Tallinna piirkonna selle hooaja lõpuüritus. Seal inimesed küsisid, millal [umbusaldusavaldust] menetletakse. Ma ütlesin, mida Jüri Ratas oli öelnud – Jüri Ratas on sõnapidaja mees –, et seda [menetletakse] teise päevakorrapunktina. Mis asjaoludel on umbusaldus tõusnud esimeseks? Meie kõigi maine on [kaalul], sest mina ütlesin inimestele, et Jüri peab sõna. Praegusel hetkel tuleb välja, et meie usaldusväärsus on mingil määral kahanenud. On teil mingi kindel põhjendus selle kohta, miks on umbusaldus täna esimene, kuigi eile oli see – ja me hääletasime seda – teine päevakorrapunkt?

14:13 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! Eile me täiendasime päevakorda niimoodi, et peaministri umbusaldamise avaldus on menetluses kolmapäeval esimesel võimalusel. Kui mõni punkt oleks jäänud teisipäeval ehk eile pooleli, siis oleks umbusaldamine tõesti olnud teine punkt. Ent kuna meil eile midagi pooleli ei jäänud, istungi juhataja Martin Helme võttis [eile pärast viimase] päevakorrapunkti lõpetamist viis minutit juhataja vaheaega, et ei avaneks uut punkti ja me saaksime täna alustada peaministrile umbusalduse avaldamisega, siis ongi umbusaldusavaldus esimene päevakorrapunkt. Loodetavasti see selgitas olukorda.

Kalle Grünthal, palun!

14:13 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Minu küsimus puudutab päevakorrapunkti nr 13, millega seoses on arutuse all Taavi Aasa ja Sven Sesteri esinemise järjekord. [Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse] § 105 sätestab eelnõu arutamise korra teisel lugemisel. Kas te võiksite täpsustada, milline meie kodukorra paragrahv annab saalile õiguse seda korda rikkuda?

14:14 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! § 105 lõige 2 ütleb, kes on teisel lugemisel ettekandjad ja et ettekanne võib-olla ka ministri tehtud, kui komisjon või algataja seda palub. Jevgeni Ossinovski, palun!

14:14 Jevgeni Ossinovski

Ma jätkan sealtsamast. See sõnastus, mis puudutab juhtivkomisjoni otsust, on tegelikult isegi karmim – mitte "kui palub", vaid "kui komisjon nii otsustab". Ausalt öeldes võiks siin pigem küsida, kui lai on üldse sellises olukorras juhatuse otsustuspädevus. Kui juhtivkomisjon otsustas konsensuslikult, et minister peaks esinema esimesena, ja kuna juhtivkomisjon on see, kes vastutab eelnõu korrektse menetlemise eest, siis ausalt öeldes ei näe ma üldse põhjust, et Riigikogu peaks seda hääletama, kui juhtivkomisjon konsensuslikult nii otsustas.

14:15 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh selle märkuse eest! Kuna juhatuses jäi püsima eriarvamus, siis näeb meie kodukord ette, et suur saal peab selle lahendama. Urmas Reinsalu, palun!

14:15 Urmas Reinsalu

Aitäh! Ma jätkan sealt, millele Jevgeni Ossinovski osutas. Minu meelest juhatus otsustab oma pädevusse kuuluvaid küsimusi. Esmaspäeval oli meil vastupidine küsimus: juhatus ei soovinud otsustada põhiseaduskomisjoni väidetavat protseduuri rikkumist, kuigi see kuulus just nimelt juhatuse pädevusse. Juhatus saatis selle põhiseaduskomisjoni tagasi, et klaarige ise. Nüüd on olukord teistpidine: juhatus võtab pädevusi, mis tegelikult kuuluvad hoopis Riigikogu komisjonile. Millise sätte alusel määrab ettekandjaid juhatus? See on ju komisjoni pädevus. Kust juhatusele üldse on tulenenud niisugune kompetents? Palun juhatajal viidata konkreetselt kodu- ja töökorra seaduse [sättele].

14:15 Aseesimees Hanno Pevkur

Härra Reinsalu, juhatus esitas teile laudadele täpselt sellise palve, nagu komisjon meile esitas. Üks juhatuse liige ütles, et tema ei ole komisjoni pakutud järjekorraga nõus, kuna varasem praktika on Riigikogus teisel lugemisel olnud selline, et kui minister soovib pulti tulla, siis ta tuleb pigem pärast komisjoni ettekandjat. Sellisele vanale praktikale tuginedes ja ka Riigikogu kodu- ja töökorras olevast tõlgendusest lähtudes leidis üks juhatuse liige, et on mõistlik, kui suur saal komisjoni otsuse üle kinnitaks. Ja nagu ma aru saan, toetab suur saal komisjoni otsust, nii et meil ei ole probleeme. Ma hea meelega paneksin selle kiiresti hääletusele ja me saaksime päevakorraga edasi minna. Sven Sester, palun!

14:16 Sven Sester

Aitäh, lugupeetud juhataja! Tahan siinkohal üle kinnitada seda, mida nii Kristen Michal komisjoni esimehena kui ka Jevgeni Ossinovski, kes samuti sellel koosolekul viibis, volikirja alusel Kalvi Kõva asendades, mõlemad juba mainisid: see tõesti on komisjoni konsensuslik otsus. Võin välja tuua ka põhjuse, miks komisjon üldse kutsus ministri ja miks ta soovib n-ö esimesele järjekohale asetada seekord just tema. See on väga lihtne: tegemist on eelnõuga, mille kohta on sõlmitud täiendavad poliitilised kokkulepped, milles ei ole osalenud praegusel hetkel komisjoni juhtivettekandjana mitte mina, vaid koalitsiooni osapoolena majandusminister. Majandusminister oli täna kohe valmis siia tulema, ta sai sellest aru ja ütles, et loomulikult on tema kõige parem poliitiliste kokkulepete edasiandja, sest mina saaksin tõesti rääkida vaid komisjoni sisearuteludest, kuigi tihti tahaksin rääkida rohkemast. Nii et see oli kõigi osapoolte ühine arusaam, ka Taavi Aasal ei olnud sellega mingit probleemi. Ma veel kord rõhutan, et tegemist on komisjoni konsensusliku otsusega just peaasjalikult Riigikogu liikmete jaoks, [et neil oleks] võimalus küsida n‑ö poliitiliste kokkulepete sügavama sisu kohta. Ma arvan, et seda võiks toetada.

14:17 Aseesimees Hanno Pevkur

Kert Kingo, palun!

14:17 Kert Kingo

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Äkki valgustate mind natuke sel teemal, et tänase päevakorra punkt nr 13 on valitsuse algatatud elektrituruseaduse muutmise seaduse eelnõu teine lugemine. Juhul, kui meie arutelud kujunevad pikemaks ja 13. punkt lükkub homsele istungile, siis tekib olukord, et ühe päeva istungil on nii teine lugemine [kui ka kolmas] – nagu ma näen, on neljapäevase päevakorra teine punkt sellesama eelnõu kolmas lugemine. Palun, äkki seletate mulle, kuidas see seadusega reguleeritud on, et ühel ja samal istungipäeval saab algul teha teise lugemise ja siis mõne punkti pärast ka kolmanda lugemise?

14:18 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! Kolmandad lugemised on meil päevakorras tingimuslikult. Aga hakkame tööle ja vaatame, loodame, et saame tänase tööpäevaga eelnõu menetletud. Ruuben Kaalep, palun!

14:18 Ruuben Kaalep

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Kui ma teist õigesti aru sain, siis 13. päevakorrapunkti puhul peame me sisuliselt hääletama saalis selle üle, kumb ettekanne, kas ministri ettekanne või majanduskomisjoni aseesimehe ettekanne, tuleb selles päevakorrapunktis esimesena. Selleks, et me siin Riigikogu liikmetena suures saalis pimeduses ei kobaks ja ei hakkaks hääletamisel lotot mängima, äkki te valgustate meid, millised on kummalgi juhul võimalikud poolt- ja vastuargumendid. Kas ministri ettekande esimeseks seadmine kaalub üles mingil teisel juhul majanduskomisjoni aseesimehe ettekande esimeseks seadmise?

14:19 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! See ei ole protseduuriline küsimus, aga ma arvan, et kolleeg Michali ja kolleeg Sesteri selgitused natukene avasid tausta. Soov tuli komisjonilt, komisjon tegi selle konsensuslikult ja just nimelt seetõttu, et menetluse käigus enne teise lugemise suurde saali jõudmist tehti eelnõu sisus kompromiss, mis vajaks võib-olla algatajapoolset selgitust.

Peeter Ernits, palun!

14:20 Peeter Ernits

Hea juhataja! Lähen edasi sealt, millest kolleeg Sester rääkis, mul on täpselt analoogne olukord. Tema rääkis elektrituruseadusest, mina räägin keskkonnaregistri seadusest. Mõlemal juhul poogiti viimasel hetkel minister tugevduseks juurde. Elektrituruseaduses lükati ta esimeseks, aga keskkonnaregistri seaduses anti talle tagasihoidlik teine koht. Nüüd ma kuulsin kolleeg Sesterilt, et põhjus, miks seda tehti, on see, et majanduskomisjonis on asja arutatud ja vahepeal tehtud täiendavad poliitilised kokkulepped. Minu küsimus on selline: kas juhatust on informeeritud sellest, et keskkonnakomisjoni ettepanekus on märgitud, et keskkonnaregistri [seaduse] eelnõus on tehtud vahepeal mingeid täiendavaid poliitilisi kokkuleppeid? Mina keskkonnakomisjoni liikmena ei ole seda kuulnud. Kas lugupeetud juhatajal on teistsugust infot?

14:21 Aseesimees Hanno Pevkur

Head kolleegid, seda küsimust me hääletasime juba eile selle päevakorrapunkti juures, nii et ma ei soovi seda uuesti avada. Kalle Grünthal, palun!

14:21 Kalle Grünthal

Suur tänu! Ma tulen ikkagi selle eelnõu arutamise korra juurde, mida me tegelikult peame siin järgima. Sellesama § 105 lõike 2 kommentaaris on väga selgelt öeldud, et selle paragrahvi "mõtte kohaselt annab juhtivkomisjoni esindaja oma ettekandes ülevaate esimese ja teise lugemise vahel eelnõuga komisjonis toimunust: selgitab teatud muudatusi, põhjendab esitatud muudatusettepanekute arvestamata jätmist ning esitab juhtivkomisjoni menetluslikud otsused ja ettepanekud". Ma arvan, et selle kommentaari sisu on tegelikult absoluutselt loogiline. Kui lugupeetud minister Taavi Aas peaks täna esinema, siis on absoluutselt loogiline, et tema esineb teisena, sest meie saame kõigepealt ülevaate istungil toimunust ja ...

14:22 Aseesimees Hanno Pevkur

Kas küsimus ka on?

14:22 Kalle Grünthal

Küsimus on see, et mis on ikkagi see paragrahv, mis ütleb, et saal saab [ettekandjate järjekorda] muuta. Te ütlesite, et [seda reguleerib] § 105. Mina ei loe sellest välja, et saalil on õigus järjekorda muuta.

14:22 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! § 105 lõige 2 sätestab, et peab olema juhtivkomisjoni ettekanne ja võib olla ministri ettekanne, kui minister algatajana seda soovib või kui komisjon nii otsustab. Komisjon antud juhul otsustaski nii.

Head kolleegid, veel kord, ma ei näe, et meil siin lisateavet tuleks. Meil on komisjoni ettepanek, mida suur saal saab kas toetada või mitte toetada, ja siis me saame päevakorraga edasi minna. Minu ettepanek on protseduuriliste küsimuste otsad kokku tõmmata, kui teil on sisuliselt mingisugune protseduuriline küsimus selle päevakorrapunkti juures. Meil on vaja läbi hääletada, kas saal toetab seda, et kõigepealt tuleb pulti minister ja alles siis tuleb komisjoni ettekandja, või mitte. Lisateavet meil protseduuriliste küsimuste kohta kusagilt võtta ei ole. See on saali otsus.

Härra Reinsalu!

14:23 Urmas Reinsalu

Aitäh! Selles arutelus, kus on protseduuriliste märkuste kontekstis toodud sisse ka sisulised küsimused, on asi muutunud märkimisväärselt segasemaks. See eelnõu on olnud uue koalitsiooni ajal teatud patiseisus juba kuid ja nüüd on ta korraga jõnksatanud liikuma, nii et kahe [järjestikuse] päeva jooksul peaks toimuma teine ja kolmas lugemine. Ühtlasi on siin viidatud mingitele kurikuulsatele kokkulepetele, mis on kellegi vahel sõlmitud, ja need on eelnõu tõepoolest transformeerinud. Aga võib-olla aitaks meid edasi see, kuna oleme juba liikunud vormilise poole juurest sisulise poole juurde, kui majanduskomisjoni esimees ja juhtivettekandja annaksid ülevaate, mis kokkulepped, mis diilid on aset leidnud. Milline oli ühe poole hinnalipik, et kärbitud moel seda seadus[eelnõu] menetleda? Mulle on see kärpimine arusaamatu. Ja milline oli teise poole hinnalipik, et parlament ei saaks sellest diilist teada? Parlamendi kokkulepped peaksid olema seaduseelnõu menetluses avalik, mitte mingisugune nurgatagune asi. Ja nüüd me veeretame ette majandusministri, kes peab rääkima musta valgeks.

14:24 Aseesimees Hanno Pevkur

Seda arutame 13. punkti juures. Sven Sester, palun!

14:24 Sven Sester

Tahtsin lihtsalt ära mainida, kuna kolleeg Peeter Ernits tõstatas veel kord selle küsimuse. Ta tõi näitena esile eelnõu 292, mis räägib keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja teiste seaduste muutmisest, ning märkis, et seal on tehtud n-ö teistpidine otsus. Kolleeg Peeter Ernitsale mainin kindlasti ära, nii nagu juhataja nentis, et te menetlete neid ettepanekuid, mida komisjon teile ette paneb, ja ju siis praegusel juhul on keskkonnakomisjon teinud ühtmoodi ettepaneku ja majanduskomisjon teistmoodi ettepaneku. Nii lihtne see tavaliselt ongi.

14:25 Aseesimees Hanno Pevkur

Priit Sibul, palun!

14:25 Priit Sibul

Mul on küsimus 8. ja 13. päevakorrapunkti kohta. Mitu küsimust ja mitmele esinejale mul võimalik esitada on? Kas on niiviisi, et kuna teisel lugemisel on kaks esinejat, siis mul on kummalegi kaks küsimust või need jagunevad? Kuidas sel puhul on? 

14:25 Aseesimees Hanno Pevkur

Kokku on kaks küsimust. Kalle Grünthal, palun!

14:25 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Te olete täna korduvalt teinud etteheiteid, et saaks ometi selle istungiga edasi minna. Mina olen sama meelt, soovin istungiga edasi minna. Aga kui te ei vasta sisulisele küsimusele, siis see sunnib täiendavaid küsimusi esitama. Ma küsin nüüd kolmandat korda, millise paragrahvi alusel on võimalik panna Riigikogu saalis hääletusele see küsimus, kumb esineja on eespool. Öelge konkreetselt see paragrahv. Ärge palun tehke enam viidet sellele § 105 lõikele 2. Selles ei räägita hääletamisest. Ma soovin teada, millise paragrahvi alusel.

14:26 Aseesimees Hanno Pevkur

Kohe ütlen. Peast ütlen, et see on § 16 lõige 4, aga vaatan korraks järele. Tõepoolest, § 16 lõige 4. Ruuben Kaalep, palun!

14:26 Ruuben Kaalep

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Te olete siin korduvalt vihjanud, et on justkui olemas ühed protseduurilised küsimused, mis on sisulised, ja teised protseduurilised küsimused, mis on mittesisulised, ja teil oleks palju meeldivam vastata nendele sisulistele protseduurilistele küsimustele. Mina küsin teilt, kas te saate tuua mõne hea näite, millised on need sisulised protseduurilised küsimused, mida te saalist hea meelega ootaksite. Nii me kõik tunneksime, et teeme oma tööd sisuliselt, ja keegi ei peaks liigselt kannatama.

14:27 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! See ei olnud protseduuriline küsimus. Peeter Ernits, palun!

14:27 Peeter Ernits

Hea juhataja! Kuulasin kolleeg Sesteri truualamlikku sõnavõttu, kuidas kõik on. Jah, muidugi on niimoodi, et iga komisjon otsustab, mida tahab. Aga tulles selle § 105 juurde, me hiljuti – ma ei mäleta enam, millal – arutasime siin analoogset asja meie n-ö kollasest raamatust. Siin on öeldud niimoodi, et eelnõu teisel lugemisel esineb ettekandega juhtivkomisjoni esindaja, ja järgmine lause ütleb, et eelnõu algataja võib esineda ettekandega juhul, kui ta seda soovib. Täiesti selgelt on öeldud, et kõigepealt esineb see ja "kui, siis ...". Aga selle 13. punkti puhul on "kui, siis ..." pandud ettepoole. Ma küsin, kas lugupeetud juhataja või juhatus käsitlebki asja niimoodi, nagu torust tuleb – ei mingisugust ühtlustamist, ei mingisugust kodu- ja töökorra seaduse järgi käitumist. Nii nagu torust tuleb, nii paneme. Teine küsimus: kas me hommikul saame uue kollase lehe, nagu meil traditsiooniks on saanud?

14:28 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! Rõhutan veel kord, et Riigikogu juhatus lähtub loomulikult kodu- ja töökorra seadusest. Selle päevakorrapunkti kohta oli meil aga komisjoni palve ja me püüdsime komisjonile vastu tulla. Ent konsensust juhatuses ei leitud. Järelikult, § 16 lõikest 4 tulenevalt, kui juhatuses konsensust ei leita, tuleb otsus teha hääletuse teel suures saalis. Seda, kas suur saal toetab majanduskomisjoni ettepanekut kuulata ära kõigepealt minister ja seejärel juhtivkomisjoni ettekandja või soovitakse minna vastupidi, on meil kõigil võimalik hääletada kohe, kui lõpetame protseduurilised küsimused. Paul Puustusmaa, palun!

14:29 Paul Puustusmaa

Suur aitäh, hea Hanno! Ma tulen korraks tagasi hea kolleegi Ruubeni esitatud küsimuse ja sellele antud vastuse juurde. Minu jaoks jäi arusaamatuks, kas protseduurilise küsimuse kohta protseduurilise selgituse saamine on protseduuriline küsimus või ei ole protseduuriline küsimus.

14:29 Aseesimees Hanno Pevkur

Ma tänan selle küsimuse eest, Paul! Jätkame seda debatt pärast, kui olen siin lõpetanud ja Martin tuleb edasi [juhatama]. Siis me võime kodu- ja töökorrast veel pikalt rääkida. Meil on ka kodukorra töörühm, mille tegevuses sa osaled, nii et mul on väga hea meel, et uue kodukorra me teeme nii hea, et mitte kellelgi ei tekki mitte ühtegi protseduurilist küsimust.

Head kolleegid, nüüd ma panen teie ette hääletusele [kõnealuse ettepaneku]. Aga kuna me oleme nii kaua, juba pool tundi protseduurilisi küsimust arutanud, siis ma hea meelega kutsun kõigepealt meie kolleegid saali.

Head kolleegid, panen teie ette hääletamiseks küsimuse, kes on selle poolt, et eelnõu 156 teisel lugemisel esineb ettekandega esmalt minister ja seejärel juhtivkomisjoni esindaja. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

14:32 Aseesimees Hanno Pevkur

Ettepanekut toetas 63 Riigikogu liiget ja vastu oli 16. Töötame väljajagatud päevakorra alusel.


1. 14:33 30 Riigikogu liikme esitatud kirjalik nõue umbusalduse avaldamiseks peaminister Kaja Kallasele

14:33 Aseesimees Hanno Pevkur

Head kolleegid, nüüd läheme esimese päevakorrapunkti juurde, milleks on umbusalduse avaldamine peaminister Kaja Kallasele. Meenutan teile, kuidas me seda punkti menetleme. Kõigepealt on algatajate esindaja sõnavõtt kuni 20 minutit, seejärel on peaministril võimalus sõna võtta kuni 20 minutit. Iga Riigikogu liige saab esitada kuni kaks suulist küsimust ja seejärel on fraktsioonidel võimalik läbirääkimistel sõna võtta. Lõpphääletusel on peaministrile avaldatud umbusaldust siis, kui umbusalduse avaldamise poolt on Riigikogu koosseisu enamus.

Palun kõnetooli algatajate esindajana Riigikogu liikme Martin Helme. Palun, härra Helme, teie kord! Oleksin vahepeal rahanduskomisjoni esimehele palju õnne soovinud, aga ta läks uksest välja. Kui keegi teda seal teisel pool saali kuskil näeb, siis soovige talle palju õnne – tal on täna sünnipäev. Nii, palun, Martin Helme!

14:34 Martin Helme

Aitäh, lugupeetud Riigikogu aseesimees! Lugupeetud peaminister! Head kolleegid! Pole mingi saladus, et meie erakond ei toetanud praeguse valitsuse võimule saamist ja ei toetanud ka Kaja Kallasele [peaministri] volituste andmist. Aga viimased peaaegu viis kuud on Eesti poliitika liikunud radadele, mis meie meelest ei jäta võimalust jätta sellele reageerimata kõige karmimal parlamentaarsel viisil. Ma loen teile ette meie umbusaldusavalduse peaminister Kaja Kallasele:

"Praegu võimul olev valitsus tekitab Eesti riigile teadlikult kahju, mistõttu on Kaja Kallas valitsusjuhina kaotanud meie silmis usalduse.

Kaja Kallase eestvedamisel on Reformierakonna ja Keskerakonna valitsus mänginud mõne kuuga maha eelmise valitsuse loodud tingimused majanduse arenguks ja Eesti kaitsevõime tõstmiseks. Valitsus on teinud terve rea ebakompetentseid majanduspoliitilisi otsuseid, mis kahjustavad oluliselt Eesti ettevõtteid, maapiirkondade arengut ja riigi julgeolekut – kokkuvõttes, kõigi Eesti inimeste heaolu nii lühikeses kui ka pikas perspektiivis.

Olukorras, kus enamik Euroopa riike on otsustanud koroonast räsitud majandust stimuleerida, ajab Kaja Kallase valitsus vastupidist poliitikat, pidurdades majandust riigieelarve kärpimise ja maksude tõstmise kaudu. Kärpepoliitika tulemusel tõstetakse taas elektri-, gaasi- ja diisliaktsiisi, millega kaasneb üldine hinnatõus ning luuakse tingimused piirikaubanduse taastekkeks ja riigieelarve laekumiste vähenemiseks.

Lisaks lükkub kaugesse tulevikku neljarealiste maanteede ehitus, mis omakorda kiirendab ääremaastumist, võtab ära võimaluse majanduskasvuks ja toob kaasa rohkem liiklusõnnetusi.

Valitsuse poliitika kahjustab Eesti perede ja koduomanike turvatunnet. Karuteene tehakse 146 000 lapsele ja nende vanematele, seda huvihariduse võimaluste vähendamise tõttu pea poole võrra, kusjuures eriti suurt kahju kannavad Tallinnast kaugemal asuvate omavalitsuste elanikud. Valusa löögi annab valitsuse poliitika ka nende 140 000 inimese rahakoti pihta, kes jäävad ilma kodulaenu intresside tulumaksuvabastusest. Valitsusel ei ole ühtegi uut algatust, mis kuidagigi tasakaalustaks või soodustaks inimestel oma kodu hankimist.

Kaja Kallase valitsus paneb seisma Eesti kaitsevõime arengu. Praeguses pingelises rahvusvahelises situatsioonis tähendavad kaitsekärped kogu Läänemere regiooni julgeolekuolukorra teadlikku halvendamist. Lisaks on asutud lõhkuma olulisi väärtussümboleid nagu kaplaniteenistus ja Kaitseväe orkester.

Selle asemel, et pakkuda kodanikele rohkem võimalusi poliitikas kaasa rääkida, on Kaja Kallase ametiajal jõudnud Riigikokku seadusandlikke algatusi, mis on iseloomulikud pigem ebademokraatlikele režiimidele. Nakkushaiguste tõrje ja ennetamise eelnõu (NETS) selle esialgsel kujul tähendas sisuliselt politseiriigi kehtestamist. Meediateenuste seaduse muutmise eelnõu heakskiitmine aga piiraks sõnavabadust. Ka seesama ABIS‑e teema, mida me siin oleme juba mitu nädalat menetlenud, on samm totalitaarse ühiskonna suunas. Lisaks on peaministri erakonnast tulnud signaale, et töös on nn vaenukõne eelnõu, millega asutaks suukorvistama ebameeldivaid arvamusi.

Stiilinäite selle kohta, kuidas hakatakse Eestis kohtlema valitsuse vastu meelt avaldavaid inimesi, pakkus Kaja Kallase valitsus meile tänavu aprillis, kui politsei kasutas Riigikogu ees ja Vabaduse väljakul meelt avaldanud inimeste vastu ebaproportsionaalset jõudu. Selgitus, et seda oli vaja koroonapiiranguid rikkunud inimeste korrale kutsumiseks, kukkus hädavalena kokku juba mõni nädal hiljem, kui 9. mail Nõukogude Liidu võitu tähistavatel inimestele lubati Siselinna kalmistul pronkssõduri juures takistamatult reegleid rikkuda.

Kaja Kallas on näidanud end ebakompetentse juhina ka koroonakriisi lahendamisel. Vahepealne tõus nakatumiste poolest Euroopa tippu oli selgelt juhtimisvea tulemus. Endiselt ei ole suudetud korraldada rahuldavalt elanike vaktsineerimist, samuti ei ole Kallas suutnud lahendada kümneid tuhandeid inimesi puudutavat pendelrände probleemi Eesti ja Soome vahel. Suisa vastupidi. Opositsioonis olles hurjutas Reformierakond ja Kaja Kallas eelmist valitsust selle eest, et rikutakse suhteid lähedaste naabritega, ent tänaseks päevaks võime tõdeda, et nii suurt kahju, kui on Eesti ja Soome suhetesse külvanud Kaja Kallas, ei ole Eesti ajaloost ette näidata.

Kaja Kallase tegevus kahjustab Eesti riigi ja rahva huve. Ta ei sobi Eesti Vabariigi peaministriks. Eeltoodut arvesse võttes avaldame peaminister Kaja Kallasele umbusaldust."

Aitäh! 

14:39 Aseesimees Hanno Pevkur

Nüüd on peaministril võimalus kuni 20-minutiliseks sõnavõtuks, millele järgnevad küsimused. Palun, austatud peaminister Kaja Kallas!

14:39 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Hea Riigikogu! Seda kõike kuulates tunnen ennast tõelise hiiglasena – kõik, mis juhtub ümberringi, on minu tehtud. Aga mulle tundub, et see ei lähe kokku selle narratiiviga, et ma olen nõrk, kui ma olen nii tugev.

Jaanuari lõpus ametisse astudes ma aimasin, et seis riigieelarvega võib olla halb, aga nii halvas olukorras riigieelarvet ei osanud ma uneski näha. Suur üllatus puudutas just aastaid 2022–2024, mille kohta kehtiv riigi eelarvestrateegia nägi ette puudujääki 5,4% [esimesel], 4,3% [teiselt] ja 2,5% [kolmandal aastal]. Need numbrid olid ehmatavalt suured. Hiljem selgus, et tegelikult olid need veelgi suuremad, sest ei sisaldanud seda miljardieurost bluffi, mis oli sinna sisse kirjutatud. Oli üllatav, kui vastutustundetult ja kergekäeliselt oli jagatud katteta lubadusi tuleviku suhtes. 2020. aasta lõpus ületasid valitsemissektori koondeelarve kulud tulusid 1,3 miljardi euroga, sealjuures keskvalitsuse kulud olid tuludest suuremad 991 miljoni euro võrra. Valitsemissektori konsolideeritud võlg oli aasta lõpuks ligi 5 miljardit eurot. Võrreldes 2019. aastaga oli võlg suurenenud kaks korda. Ühtlasi oli tegemist viimase 20 aasta suurima näitajaga.

Kriisimeetmeid rakendati EKRE ja Isamaa valitsuses nii, et polnud võimalik tuvastada kriisi ja kahju tekkimise seost. Näiteks MES on mitmel juhul jaganud COVID-19 kriisist tingitud mõjude leevendamiseks mõeldud laenuraha ettevõtetele, mis ise kriisi mõju ei täheldanud või nägid mõjuna üksnes seda, et pank neile raha ei laena. Samuti ei teinud MES laene väljastades tihtipeale selgeks, kas laenuvajaduse on põhjustanud just COVID-i kriis. Auditi käigus tuvastas Riigikontroll veel seda, et sihtasutus on kohelnud laenutaotlejaid erinevalt, küsides mõnelt ettevõttelt üksikasjalikumat teavet kui teistelt.

Miks ma sellest räägin? Räägin sellepärast, et seda kõike tegid umbusalduse algatajad EKRE ja Isamaa valitsuses olles. See oli stardijoon, mille ma talvel päranduseks kaasa sain. Riigi eelarvestrateegiat menetlema hakates tuli kõigepealt lahendada eelmise valitsuse kokku kirjutatud miljardibluff riigi eelarvestrateegias ehk lubadus kärpida ühel aastal keskmiselt üle 300 miljoni euro. Seda on viis-kuus korda rohkem, kui praegu valitsusele ette heidetakse. Tänased umbusaldajad EKRE ja Isamaa teavad ka ise, et nende endi kokku pandud riigi eelarvestrateegia oli pettus. Tsiteerin toonase rahandusministri Martin Helme sõnu, mis ilmusid 28. mail Eesti Päevalehes: "Tunnistan teile väikese saladuse, et need kärped panime täpselt nii suured, kui olid puudujäägid. Et tabel oleks nullis. Et Excel oleks ilus. Ja mitte keegi ei võtnud tõsiselt ei seda miinust ega ka seda kärpesummat. Polnud lihtsalt mõtet."

Küllap olid ka Isamaa poliitikud kursis, et EKRE-ga ühiselt kokku pandud RES on teadlik avalikkuse eksitamine ja hämamine, lihtsalt sellepärast, et see oli kirjutatud ka riigi eelarvestrateegia leheküljele 137. Isamaa aga teeskles murelikkust Eesti riigi rahandusliku seisu pärast. Martin Helme vähemasti ei teeselnud, et ta soovib eelarvet kärpida, ja selles mõttes on ta kindlasti oma valijate suhtes ausam. Seevastu Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder rääkis 11. septembril 2020 Äripäevale, et 0,5% kaupa eelarve tasakaalu suunas liikumine on liiga lõtv tempo. Aga juba 29. septembril kiideti koos heaks legendaarne RES, mille moto oli, et Excel oleks ilus.

Head Urmas Reinsalu, Priit Sibul, Sven Sester ja mõistagi erakonna esimees Helir-Valdor Seeder! Teie juhitud erakond oli neli aastat valitsuses. Jah, need olid just needsamad neli aastat, kus eelarve puudujääk kasvas tänase rekordilise tasemeni. Tänane miinus on teie vastutus. Tühjad kärped on teie tegelik poliitika ja teie tühjad sõnad kokkuhoiust on tõestus, kuidas sõnad ja teod ei käi teie puhul kuidagi koos. Küll aga hakkasite praeguselt valitsuselt nõudma esimesest hetkest kulude kokkutõmbamist.

Toon siinkohal näiteks mõned pealkirjad meediast. Priit Sibul ütleb 30. aprillil 2021. aastal Isamaa pressiteates: "Lisaks soovib Isamaa fraktsioon näha, et valitsus tuleks välja kulude vähendamise kavaga suurusjärgus 50 miljonit eurot. Lisaeelarvega tõusevad olulisel määral riigi kulud. Kriisiolukorras peab riik inimestele ja ettevõtetele appi tulema, kuid samas tuleb silma peal hoida ka avaliku sektori kuludel." Sven Sester kirjutab 24. märtsil Eesti Päevalehes järgmiselt: "Oluline on, et lisaeelarvega ei otsitaks ainult võimalusi kulutusteks, vaid leida tuleb ka kokkuhoiukohti. Erasektor on seda juba teinud ning ka eelmine valitsus nägi riigi eelarvestrateegias ette kärpeid. Kriisiolukorras peab avalik sektor olema erasektoriga solidaarne."

Need on kõnekad tsitaadid, sest näitavad, kui mugavalt te tunnete end iseenda otsustele vastu rääkides. Kõigepealt lasete riigieelarve rekordilisse miinusesse, siis tulete välja rekordilise blufiga kulude kokkuhoiu kohta ja kinnitate RES-i, milles on tühjad kärped. Tegelikkuses ei leppinud te ühtegi sisulist kokkuhoiukohta kokku. Te aina rääkisite vastutustundlikust eelarvepoliitikast, aga te ei langetanud mitte ühtegi otsust selle nelja aasta jooksul. Te räägite kärpimisest, nõuate seda tänaselt valitsuselt, aga olete te mõelnud, mis olid teie enda otsuste tagajärjed? Täna heidate te mulle ja praegusele valitsusele ette, et me ei jätka seda bluffi, oleme ausad ja proovime leida päriselt kokkuhoiukohti. Me ei tee asju sellepärast, et Excel oleks ilus ja tabel oleks nullis, nagu teil oli kombeks. Me ohjame neid roosasid unistusi, mida te lahkesti lubasite, teades algusest peale, et raha riigil nendeks asjadeks ei ole.

Minu juhitud valitsus on aus. Minu valitsus ei tee riigi eelarvestrateegiat, milles on sisustamata kärpeid, ja me ei hakka teesklema. Taas kasvava majanduse tingimustes ja selle osalisel toel vähendame eelarve puudujääki üle 500 miljoni euro võrra, sest korras riigirahandus loob paremad alused järgmisteks võimalikeks tagasilöökideks ja kriisideks ettevalmistumiseks ning tagab tugevama majanduse ja jõukama elu. Sealjuures on erinevalt eelmisest valitsusest ette nähtud kõige prioriteetsemate valdkondade, näiteks siseturvalisuse töötajate ning õpetajate ja kultuuritöötajate palgafondi ennaktempos kasv. Investeerime jõuliselt Eesti tulevikku. Järgmise nelja aasta jooksul tuleb Eesti majandusse valitsussektori investeeringutena üle 8 miljardi euro ehk ca 2 miljardit eurot aastas. Nii suuri summasid ei ole kunagi Eesti majandusse investeeritud. Investeeringute peamine eesmärk on viia ellu Eesti tuleviku seisukohast äärmiselt olulised rohe- ja digipööre.

Meie maksudega ei mängi. Lubasime maksurahu ning vaatamata eelmise valitsuse soovile, et kui majanduskasv on üle 2% – tuletan meelde, et praegu on see 5,4% –, siis tõstetakse aktsiisimäärasid. Meie selle sooviga kaasa ei lähe. Jääb nii, nagu EKRE ja Isamaa valitsus soovis: aktsiisimäära päikeseloojang jääb 2022. aastasse ning meie seda muutma ei hakka. Maksukoormus püsib järgmisel neljal aastal 33% piirkonnas. 2021. aastal on maksukoormus 35%.

Mis puudutab majanduse arengut, siis tuleb öelda, et viimastel kuudel on Eesti majanduse väljavaated tunduvalt paranenud. Majanduskasv selle aasta esimeses kvartalis oli 5,4% SKT-st. Majandusprognoose on pigem tõusvas joones muudetud. Täna hommikul avaldas Eesti Pank oma uue prognoosi, milles järgmiseks aastaks nähakse ette 3,8–4,9% kasvu. Esimeses kvartalis suurenesid kodumajapidamiste investeeringud eluruumidesse 13%, ettevõtete investeeringud transpordivahenditesse 71%, hoonetesse ja rajatistesse 7% ning masinatesse ja seadmetesse 5%. Meie valitsus ei tegele onupojapoliitikaga. Kriisimeetmed ja abipaketid lähtuvad põhimõttest, et aitame neid, kes on kõige enam saanud kannatada. EKRE ja Isamaa valitsus külvas raha neile, keda tervisekriis ei mõjutanud, seevastu meie suunasime täiendavat abi kriisi tõttu tugevalt pihta saanud turismisektori toetuseks taasterahastust 17,7 miljonit eurot ning ettevõtete tootearenduseks ja arenguks 28 miljoni eurot.

Aga nüüd kaitsekulude juurde. Oleme lubanud, et kaitsekulud on edaspidigi üle 2% SKT-st, millele lisanduvad kaitseinvesteeringute programm ja vastuvõtja riigi toetus. Selle tulemusena on kaitsekulutused 2022. aastal oluliselt suuremad – 59,4 miljonit suuremad, kui need olid sel aastal – ja need jäävad suuremaks kogu riigi eelarvestrateegia perioodiks. RES-i alusel on 2022. aastal kaitsekuludesse NATO arvestuse järgi planeeritud 704,9 miljonit eurot. Tänavu oli see 645 miljonit eurot ning aastaks 2025 kasvab see 712,1 miljoni euroni. Järgmisel aastal kasvavad kaitsekulud kaks korda kiiremini kui eelmisel aastal. Ainult ühel korral taasiseseisvunud Eesti ajaloos on kaitsekulud kasvanud nii palju.

Kui vaadata EKRE retoorikat, siis nii palju, kui EKRE vassib, ei ole seda teinud mitte ükski Eesti erakond ajaloos. Nüüd on ka Isamaa umbusaldust korraldades selle EKRE-le omase stiili omaks võtnud. Mis mulle kõige enam muret teeb selle poole aasta jooksul, on see, et EKRE on meie välissuhtlust lõhkunud ja rikkunud enam, kui ma opositsioonis olles oskasin arvata. 2004. aastal ütles Lennart Meri, et NATO-sse pääs tähendab seda, et Eesti ei jää enam kunagi üksi ja väikeriik saab olla võrdne suurtega. Eesti julgeolek tugineb meie enda kaitsevõimele ja tugevatele liitlassuhetele. Eelmist valitsust iseloomustas kindel muster: EKRE-st pärit valitsuse liikmed solvasid meie liitlasi ning õõnestasid liitlassuhteid. Pidevalt pidi seda käitumist selgitama ja siluma. Oma osa said nii Soome peaminister Sanna Marin kui ka Ameerika Ühendriikide president Joe Biden. Muster oli järjepidev. Meie sõbrad muus maailmas kergitasid kulmu ja imestasid, kuhu Eesti on jõudnud.

Minu valitsuse jaoks on NATO ja liitlassuhted USA-ga fundamentaalselt olulised. Tulen just NATO tippkohtumiselt Brüsselis ja võin kinnitada, et NATO on tugev ja ühtne. Kollektiivkaitse toimib. Minu juhitaval valitsusel on plaan, ja see on tagada tugevad liitlassuhted NATO‑s. Eelmise valitsuse ajal seadis Mart Helme kahtluse alla USA presidendivalimised, samuti NATO toimimise. Meie kinnitasime tugevad liitlassuhted NATO‑s üle. Oluline on see, et meie oleme USA liitlane ja USA on meie olulisim liitlane. NATO liikmesus on meie julgeoleku garant, lisaks meie enda kaitsevõimele.

Seda kõike kokku võttes ei üllata EKRE soov mind umbusaldada, sest me olemegi täiesti erinevate väärtuste kandjad. Aga mind üllatas natuke see, et Isamaa soovib olla EKRE moodi isegi siis, kui seda tehes paljastatakse omaenda erakonna kahepalgelisus riigijuhtimisel. Tänan sotsiaaldemokraate, kellega meil on küll maailmavaatelisi erinevusi rahanduspoliitikas, aga tänan selle eest, et nad ei läinud sellise EKRE umbusaldusega kaasa. Tänan! Olen valmis vastama küsimustele.

14:53 Aseesimees Hanno Pevkur

Härra Seeder, kas teil on protseduuriline küsimus?

14:53 Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Mul on protseduuriline küsimus. On juhtunud mingi eksitus. Auväärt peaminister kandis ette vale päevakorrapunkti ettekande. Umbusaldusavaldus esitati praegu ametis olevale valitsusele, mitte eelmisele valitsusele. Kas juhatajal on võimalus paluda, et peaminister räägiks nüüd praegu ametis oleva valitsuse tegudest ja kannaks ette päevakorras ette nähtud päevakorrapunkti?

14:53 Aseesimees Hanno Pevkur

Härra Seeder, see ei olnud protseduuriline küsimus. Läheme küsimuste juurde. Martin Helme alustab. Härra Seeder, kas teil on veel üks protseduuriline küsimus?

14:53 Helir-Valdor Seeder

Ma ei ole teiega nõus, see oli täiesti sisuline protseduuriline küsimus. Kui te vähegi kuulasite peaministri ettekannet, siis [pidite tähele panema, et] see keskendus 95% ulatuses eelmise valitsuse tegemistele, aga umbusaldus on suunatud praegu ametis olevale valitsusele. Mul on palve, et peaminister räägiks praeguse valitsuse tegevusest ja keskenduks sellele päevakorrapunktile, mille me päevakorras kinnitasime.

14:54 Aseesimees Hanno Pevkur

Härra Seeder, nii nagu te ise siin minu koha peal olnuna väga hästi teate ja olete seda ka saalis istujatele korduvalt öelnud: küsija küsib, vastaja vastab. Nii on ka kõnedega. See, mida peaminister räägib, on ikkagi ju tema võimalus adresseerida teile neid [sõnumeid], mida ta soovib teile adresseerida. Nii et ma soovitan teil minna küsimuste juurde. Esimesena küsib Martin Helme, palun! 

14:54 Martin Helme

Aitäh, hea asespiiker! Lugupeetud peaminister! Ma muidugi pean ütlema, et olen täiesti nõus Helir-Valdor Seederi kriitikaga, et kogu see ettekanne rääkis millestki muust kui tänasest umbusaldusest Kaja Kallase valitsuse vastu. Mina oma teada ei ole praegu umbusalduse all, ei ole ka Mart Helme ega ükski teine endine minister. Mida see näitab meile? Näitab seda, et te ei olegi aru saanud, mis ametis te olete ja mida te teete. Te istute ikka veel vaimselt opositsiooni pingil ja leiate, et kõik teised on lollid või teevad midagi valesti. See on ilmselt ka põhjus, miks te ei saa hakkama peaministri ametiga. Kõik valdkonnad, mida me vaatame, alates riigikaitsest, maksudest või majandusest – majandusest me jõuame kindlasti veel eraldi rääkida, sellest heast maksulaekumisest, mille lainel te praegu sõidate –, on meie tehtud. See on meie majanduspoliitiliste ja eelarvepoliitiliste valikute tulemus. Aga tulen tagasi välispoliitika juurde, millest siin lõpus juttu oli. Te heidate meile ette, et me kahjustasime välissuhteid. Kas teie arvates see, et suhtlete Soome peaministriga läbi ajalehe, parandab meie suhteid naabritega?

14:55 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Kui te soovite, ma võin teie väited järjest ette võtta ja neile vastata. Esiteks te väidate, et valitsus on mänginud mõne kuuga maha eelmise valitsuse loodud tingimused majanduse arenguks. Majanduse väljavaated on viimaste kuudega tunduvalt paranenud, eri prognoose on pigem ülespoole korrigeeritud ja seda kõike tänu sellele, et kriisimeetmed on olnud väga sihitud. Ma olen paljude ettevõtjatega viimastel nädalatel suhelnud ja nad kõik on tuleviku suhtes pigem optimistlikult meelestatud.

Teiseks [te väidate, et] olen kaitsevõime tõstmiseks maha mänginud [eelmise valitsuse loodud] tingimused. Nagu ma ütlesin, kaitsekulutused suurenevad kaks korda kiiremini kui eelmisel aastal. Ainult üks kord varem on need nii palju kasvanud. Järgmisel aastal saab kasv olema 9,2% ja selle tulemusena jõuavad need kulutused osakaaluna SKT‑s rekordkõrgele.

Väidate, et valitsus on teinud terve rea ebakompetentseid majanduspoliitilisi otsuseid, mis kahjustavad oluliselt Eesti ettevõtteid, maapiirkondade arengut ja riigi julgeolekut. Siin ma pean küll ütlema, et suurim pikaajalise heaolu lõhkumine toimus just eelmise valitsuse ajal, kui korras riigirahandust korralikult õõnestati, mistõttu me olemegi praegu selles olukorras, kus me oleme.

Te ütlete veel, et enamik Euroopa riike on otsustanud koroonast räsitud majandust stimuleerida, aga meie ajame vastupidist poliitikat. Ma väga soovitan teil fakte kontrollida, internetiajastul ei ole see just eriti keeruline. Igal aastal peavad kõik Euroopa Liidu riigid esitama oma järgmise kolme aasta eelarveplaanid ja need on kõik Euroopa Komisjoni kodulehel olemas. Nende kavade järgi kavatsevad kõik 27 liikmesriiki vähendada oma eelarve puudujääki, mingit vastuvoolu ujumist ei ole. Kui võrrelda selle sammu suurust, siis see on pigem väike, pigem vähe ambitsioonikas, me oleme 27 riigi seas 19. kohal. Ja [mis puudutab seda,] kuhu kavatsetakse järgmisel aastal välja jõuda, siis me oleme tegelikult 14. kohal ehk täpselt keskel ja koguni 12 riiki kavatsevad täita Maastrichti kriteeriume. Nii et selles vaates on meie eelarvepoliitika igati euroopalik.

Te ütlete, et kärpepoliitika tulemusel tõstetakse taas elektri-, gaasi- ja diisliaktsiisi, millega kaasneb üldine hinnatõus ja luuakse tingimused piirikaubanduse taastekkeks ja riigieelarve laekumiste vähendamiseks. Ei, endine rahandusminister Martin Helme, seda otsustasite teie! Teie soovisite tõsta aktsiise juba siis, kui majanduskasv on üle 2%. Praegu on majanduskasv 5,4%, aga me ei lähe selle [aktsiisi tõstmisega] kaasa, vaid kehtima jääb päikeseloojangu klausel, nagu teie otsustasite. Aktsiisid lähevad selle seaduseelnõu järgi, millega te leppisite kokku päikeseloojangu klausli.

Veel üks väide: neljarealiste maanteede ehitus lükkub kaugesse tulevikku, mis omakorda kiirendab ääremaastumist. Esiteks, teie ise ei teinud just eriti palju ääremaastumise vähendamiseks, kui te olite valitsuses. Aga ma ütlen, mida meie teeme. Riigi eelarvestrateegia üheks nurgakiviks on pretsedenditu riiklike investeeringute kasv. Mitte kunagi varem ei ole investeeritud Eesti majandusse nii palju, nagu meie seda teeme järgmise nelja aasta jooksul: kokku 8 miljardit eurot, 2 miljardit igal aastal. Palju sellest läheb ühenduvuse parandamiseks, mitte ainult teede ehitusse, vaid ka internetiühenduse loomisse.

Te ütlete, et valitsuse poliitika kahjustab Eesti perede ja koduomanike turvatunnet. Kohalikud omavalitsused saavad juurde palju rohkem vabalt kasutatavat raha. Isamaa on ise öelnud, et raha peab olema vaba. Kohalikud omavalitsused saavad ise otsustada, mille jaoks nad seda raha kasutavad. Nad saavad täpselt sihtida, millistesse teenustesse [panustavad], ja huvihariduse toetamine on kohaliku omavalitsuse ülesanne. Seetõttu on väga tähtis, et inimesed osaleksid kohalike omavalitsuste valimistel, annaksid teada, mis on neile oluline ja mis ei ole. Need on kohaliku omavalitsuse ülesanded ning riik on nende jaoks ette näinud vabaks kasutamiseks rohkem raha, kui seda varem on olnud.

Väidate, et valusa löögi annab valitsuse poliitika ka nende inimeste rahakoti pihta, kes jäävad ilma kodulaenu intresside tulumaksuvabastusest. Esiteks, seda vabastust on mitu korda vähendatud. Teiseks, see vabastus võeti vastu 1996. aastal, kui pangalaenu intressid olid 12–13%. Tänaseks on pangalaenu intress 2%, mis tähendab seda, et sellist toetust enam vaja ei ole. OECD on oma uuringutes öelnud, et selline tulumaksuvabastus toetab just paremini kindlustatud peresid ja selle läbi soodustab ebavõrdsust. Seetõttu me olemegi tulumaksuvabastusest loobunud, seda soodustust ei ole enam vaja. Vastukaaluks oleme püüdnud aidata just neid peresid, kes ei tule hästi toime. Sotsiaaltoetused kasvavad 6% ehk kiiremas tempos kui kulud kokku.

Ütlete, et valitsus paneb seisma Eesti kaitsevõime arengu. Jällegi, ma juba vastasin, et kaitsevägi pole kunagi saanud nii palju raha – ei eurodes ega osakaaluna SKT‑s –, kui ta edaspidi saama hakkab. Aga kurja juur on ikkagi see miljardiline bluff, mille te ise kirjutasite riigieelarvesse ja mis andis võimaluse jagada igasuguseid katteta lubadusi. Tõesti, kui on tunne, et oleme miljardi juba kokku hoidnud, siis järelikult saame justkui miljardi jagu rohkem kulutada. Aga meil seda raha ei ole.

Teatate, et vahepealne tõus nakatumiste poolest Euroopa tippu on selgelt juhtimisvea tulemus. Kui vaatame neid nakatumise tabeleid ja seda, millal piiranguid leevendati, siis ma saan aru, et see oli teie valitsuse n-ö tere-tulemast-kingitus uuele valitsusele. 13. jaanuaril astus tagasi eelmine peaminister ja 15. jaanuaril oli teie valitsuse istung, kus te otsustasite piiranguid leevendada, kuna sellist kingitust te küll uuele valitsusele ei tahtnud teha[, et lasete neil piiranguid leevendada]. Ma ütleksin, et see oli Eesti riigi ja rahva seisukohast väga vastutustundetu, te tegite selle otsuse mingist kiusust, mitte Eesti inimeste tervisest lähtuvalt. Briti tüve laialdast levikut ei osanud keegi prognoosida ega ka reaalajas tuvastada. Teine laine tekkis paljudes riikides üsna samaaegselt, aga oluline on see, kus me oleme täna. Alates 10. juunist ei ole olnud mitte ühtegi koroonasurma ja meil on vaid kolm inimest juhitaval hingamisel, nii et me oleme selgelt sellega toime tulnud. Aga see ei tähenda, et ei tule kolmandaid laineid.

Ja eelviimane väide: me ei ole suutnud rahuldavalt korraldada elanike vaktsineerimist. Jällegi, palun vaadake peeglisse. Eelmisel suvel ei tehtud midagi vaktsineerimise ettevalmistamiseks, mistõttu me pidime vaktsineerimise korraldust keset kõige keerulisemat tervisekriisi paika hakkama panema. On palju selliseid kohti, mis oleks võinud olla paremini, ka tarnete tempo puhul. Tuletan meelde, et teie valitsuses, nagu ma aru saan, oli suur võitlus selle nimel, et üldse mitte osta vaktsiine, mis nüüdseks on osutunud edukaks, Pfizeri ja Moderna vaktsiini. Aitäh Isamaale ja Keskerakonnale, tänu kellele meie vaktsiiniportfell on selline, mis võimaldab inimesi vaktsineerida. See on kindlasti hea. Kiidan ka Eesti arste ja teisi meditsiinitöötajaid, kes on järjest inimesi vaktsineerinud ja veennud rahvast end vaktsineerida laskma.

Viimasena väidate, et ma ei ole suutnud lahendada kümneid tuhandeid inimesi puudutavat pendelrände probleemi Eesti ja Soome vahel. Jah, see, et Soome piirid ei ole avatud, on probleem. Me oleme sellega tegelenud mitmetel tasanditel ja kasutanud selleks erisuguseid läbirääkimiste võtteid. Meie suhted Soomega on väga head ja ka minu pöördumine Soome peaministri poole oli väga heatahtlik. Soovisin, et ta näeks ka meie inimeste vaadet – mitte ainult tema, vaid kogu Soome avalikkus pidi seda nägema, sest tema endaga olen sellest palju rääkinud. Täna tuli uudis, see ei ole küll veel lõplikult kindel, et pendelränne, tööränne taastub. Seda otsust arutavad Soome valitsuse ministrid sellel neljapäeval. Aga kuna neid lubadusi on olnud ka varem, siis enne, kui ei ole lõplikke otsuseid, ma ei jookseks sellest asjast ette.

15:06 Aseesimees Hanno Pevkur

Me kahjuks ei saa [selle päevakorrapunktiga seotud] küsimustega edasi minna. Mart Helmel on protseduuriline küsimus.

15:06 Mart Helme

Härra eesistuja, kas oleks kuidagi võimalik esineja adekvaatsust kontrollida? Minu meelest esineb meile siin bipolaarse häirega inimene, kes ei saa aru, mis positsioonis ta praegu on, mida temalt oodatakse ja mida temalt küsitakse.

15:06 Aseesimees Hanno Pevkur

See ei ole protseduuriline küsimus. Peeter Ernits, palun! 

15:06 Peeter Ernits

Hea juhataja! Mina diagnoosi ei pane, aga minu protseduurilise küsimuse mõte on järgmine. Ma kuulsin kolleeg Martin Helme küsimust, aga lugupeetud peaminister vuristas vastuseks maha selle memo, mis talle ette on kirjutatud. Peale kõnet võiks ju vastata rahvasaadiku küsimusele konkreetselt, mitte vuristada maha pikka teksti, mille saaks jaotada laiali kõikide küsijate vahel vastavalt küsimusele.

15:07 Aseesimees Hanno Pevkur

See ei olnud protseduuriline. Kalle Grünthal, palun!

15:07 Kalle Grünthal

Ma kuulasin teie juttu. Natuke aega tagasi te ütlesite niimoodi, et eelmine valitsus ei teinud üldse mingeid ettevalmistusi selleks, et vaktsineerimise kava paika panna. Teatavasti tulid vaktsiinid ju alles detsembris välja. Mul on küsimus: kas teil on tervisega ikka kõik korras? Saate te ikka aru, mida te räägite?

15:07 Aseesimees Hanno Pevkur

See ei olnud protseduuriline. Henn Põlluaas, palun! 

15:08 Henn Põlluaas

Aitäh! Jah, siin kuulates ma tõesti ei imesta, et valitsuses on kõik sassis kui pudru ja kapsad. Aga mul on istungi juhatajale ettepanek, et äkki te võtate vaheaja. Siis saab meie austatud peaminister enda paberites mingisugust selgust luua, et ta ikkagi õigel hetkel loeks õige asja maha. See on ju lausa koomiline, mis siin praegu toimub – kõik on sassi aetud, millele vastata ja kellele vastata. Nii piinlikku momenti ma ei ole küll siin näinud.

15:08 Aseesimees Hanno Pevkur

Härra Põlluaas, teie parlamendikogemus on ka natukene lühem. Aga ma tõepoolest arvan, kolleegid, et kui teil on sisulisi küsimusi, siis palun esitage need nende küsimuste ajal, millele te olete end registreerinud. Need viimased neli pöördumist ei olnud kuidagi protseduurilised.

Kert Kingo, palun!

15:08 Kert Kingo

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Ma tahaksin eelmise protseduurilise märkuse tegija ettepanekut toetada. Mulle tundub, et me ei saa oma küsimustega edasi minna enne, kui peaminister ei ole viinud ennast kurssi, mis siin riigis toimunud on vahepeal. Eelmise suve kontekstis rääkida vaktsiinitarnetest on absurdne. Teen ettepaneku võtta väike vaheaeg, et peaminister saaks riigis toimuvaga ennast kurssi viia ja meie saaksime oma küsimustega edasi minna.

15:09 Aseesimees Hanno Pevkur

Kalle Grünthal, palun!  

15:09 Kalle Grünthal

Ma tänan! Minu eelmise küsimuse kohta te ütlesite – ma küsisin, kuidas Kaja Kallase tervisega on lood –, et see pole protseduuriline küsimus. Minu meelest on see väga protseduuriline küsimus, sest kui ma näen, et inimene mõtleb asju välja, räägib asjadest, mida pole toimunud, siis kuidas saab selline inimene riiki juhtida. Palun kontrollida tema tervist. 

15:09 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! Tervist kontrollivad vajadusel arstid. See ei olnud protseduuriline küsimus. Läheme edasi põhiküsimustega. Peeter Ernits, palun!

15:09 Peeter Ernits

Hea juhataja! Mina ei hakka koormama lugupeetud peaministrit keeruliste küsimustega. Oma küsimusele vastuseks ma palun öelda kas jah või ei. Ma räägin koertest, Andrus Ansip kunagi armastas koeri. Aprilli algul tunnistas Politsei- ja Piirivalveameti peadirektor Elmar Vaher meile, et 7. aprilli õhtul informeeris ta lugupeetud peaministrit kavast tuua järgmisel päeval Toompeale koerad ja kiirreageerijad. Aga kuna te pidite meile valget raamatut tutvustama, siis palusite te tema sõnade järgi ajapikendust, et koerad ja kiirreageerijad päev hiljem välja tuua. Ma olen teilt korduvalt küsinud üht ja sama küsimust, aga pole seni vastust saanud. Praegu teen järjekordse katse. Kas te palusite Politsei- ja Piirivalveameti peadirektorilt ajapikendust koerte ja kiirreageerijate väljatoomiseks Toompeale?

15:11 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Teil on endiselt politsei tegevuse suhtes etteheiteid, nagu ma aru saan. Ometi inimestelt ei ole etteheiteid politsei tegevuse kohta kuigi palju laekunud. Inimesed endiselt usaldavad politseid täielikult. Ma ei ole kunagi väitnud, et ma ei teadnud politsei tegevusest. Politsei informeeris mind olukorrast: sellest, mis on toimunud, sellest, et meeleavaldajad kogunevad, ja sellest, milline on politsei tegevus. Politsei on loomulikult hoidnud peaministrit sellega kursis.

15:11 Aseesimees Martin Helme

Maria Jufereva-Skuratovski, palun!

15:11 Maria Jufereva-Skuratovski

Lugupeetud istungi juhataja! Austatud peaminister! Viimasel ajal on palju kuulda spekulatsioone, samas on võimalik teie viimasest intervjuust välja lugeda, et praegune koalitsioon on valmis asuma eestikeelsele kooliharidusele üle minema. Eesti Keskerakond seisab aga selle eest, et vanematel säiliks valikuvõimalus, millise õppekeelega kooli oma laps panna. Minu teada on ka praeguse koalitsiooni raames sõlmitud kokkulepe, et koalitsioonina me üleminekuga ei tegele. Soovin saada selgust selles küsimuses.

15:12 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Jaa, me koalitsioonilepingus – mul ei ole seda küll praegu sõna-sõnalt ees – leppisime kokku, et koostame eestikeelse hariduse tegevuskava, ja meil on kokku lepitud, et selle tegevuskavaga me tuleme välja novembris. Selge on see, et selle kahe aasta jooksul mingit eestikeelsele haridusele üleminekut ei saa toimuda, see on pikk protsess, mille korral tuleb ette valmistada mitmeid samme. Ka eesti keele arengukavas on öeldud, et valdavalt on üle mindud 2035. aastaks. See aeg on veel kaugel, meie valitsus kestab kaks aastat. Oluline on võib-olla see, et me suurendame võimalusi eesti keelt õppida, me teeme samme selleks, et lasteaed saaks olla eestikeelne. Aga alati, ka hiljem jäävad alles võimalused, et haridus on korraldatud mingis muus keeles, nii nagu see on praegu näiteks Tallinna Prantsuse Lütseumis või Tallinna Saksa Gümnaasiumis. Sellised võimalused kindlasti jäävad. Me räägime ka pikas perspektiivis sellest, et haridussüsteem on valdavalt eestikeelne ja õpe toimub valdavalt eesti keeles.

15:14 Aseesimees Martin Helme

Nüüd on tekkinud mõned protseduurilised küsimused. Peeter Ernits, palun!

15:14 Peeter Ernits

Hea juhataja! Kas siis, kui peaministrilt küsida selget vastust jaa või ei, ja kui ta nii ei vasta või teeb näo, nagu ta ei kuuleks, siis kas on mingeid mooduseid teda korrale kutsuda? 

15:14 Aseesimees Martin Helme

Need moodused avanevad valimistel. Kalle Grünthal, protseduuriline küsimus.

15:14 Kalle Grünthal

Suur tänu! Minu protest tuleneb tegelikult ettekandja vastusest Peeter Ernitsale. Kui Riigikogu liige esitab küsimuse, siis tema tahab saada mingisugust informatsiooni. Kui Peeter Ernits oli oma küsimuse ära küsinud ja ütles, et öelge palun, pikka juttu ei taha, kas vastus on jaa või ei, siis vastupidiselt sellele, mida ettekandjalt küsiti, tuli sealt kõike muud, aga mitte vastust küsimusele. Teisisõnu, Peeter Ernitsal jäi küsimusele sisuliselt vastus saamata. Me oleme siin saalis just sellepärast, et saada informatsiooni teatud küsimuste kohta, ja siin peaksid tulema ausad ja selged vastused, mitte veiderdamine. Tuginedes meie Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 74 lõikele 1, ma leian, et istungi läbiviimise reegleid on rikutud. Seetõttu ma esitan istungi juhatajale protesti. Tuginedes sama paragrahvi lõikele 2, soovin ma saada selgitust istungite läbiviimise reeglite kohta. Kas see, kes vastab Riigikogu liikmete küsimustele, peaks vastama konkreetselt sellele, mida küsitakse, või võib saalile ajada sealt puldist ümmargust juttu?

15:16 Aseesimees Martin Helme

Kommenteeritud väljaanne ütleb, et istungi reeglite rikkumine on eelkõige näiteks see, kui ei avata läbirääkimisi, ei anta sõna või ei järgita muid kodukorra reegleid. Meil oli eelmisel nädalal siin päris intensiivne vaidlus sel teemal, kui palju võib juhataja sekkuda sõnavõtu sisusse, ja me oleme kõik suhteliselt üksmeelselt väljendanud seisukohta, et me ei saa ette kirjutada ei küsimuse sisu, vastuse sisu ega kõne sisu. Ka ma ise tõepoolest arvan, et nii ei tohiks teha. Aga igal Riigikogu liikmel on kaks küsimust. Kui tundub, et esimesele küsimusele ei saadud korralikku vastust, siis on järgmise küsimusega võimalik sellele uuesti tähelepanu juhtida ja seda konkretiseerida. Seda, kas teisel korral saadakse küsimusele vastus või mitte, ei saa keegi kellelegi garanteerida ega ette kirjutada.

Mul on palve, et me läheksime ikkagi järjekorras [peaministrile mõeldud] küsimusi mööda, nii nagu kõik on jõudnud end registreerida. Aga tundub, et me ei saa. Ka Urmas Reinsalul on protseduuriline küsimus.

15:17 Urmas Reinsalu

Aitäh, austatud istungi juhataja! Peaminister on infotundides tasakaalukalt ja küpselt vastanud küsimustele, ka nõudlikumatele küsimustele. Seetõttu tekitab selline olukord, kus korraga on mingi tohuvabohu, otsekui oleks jutuks umbusalduse avaldamine hoopis Jüri Ratase valitsusele, teatud nõutust. Siin on esitatud pikk rida väiteid Jüri Ratase valitsuse tegevuse kohta. Kõige dramaatilisem oli vist see etteheide, otsekui oleks [eelmine] valitsus, kui me räägime Harjumaa ja Ida-Virumaa piirangute leevendamisest, teinud seda tahtlikult, et seada lõks uuele valitsusele. Need on sellised väited, mis kahtlemata eeldavad ümberlükkamist, neid ei saa jätta sellisel moel lihtsalt tühjalt õhku visatuks. Samas on meie formaat väga piiratud.

Kas meil on võimalik seda tüüpi väidete ümberlükkamiseks lisada kirjalikku stenogrammi ümberlükkavaid väiteid? Kas või praeguses olukorras, kui Jüri Ratas ise ei viibi Eestis. Minu hinnangul seda tüüpi väited, otsekui praegune, uus ametisse astunud valitsus on vaid ametist lahkunud valitsuse testamendi täitja, kes midagi teha ei saa ja kelle jaoks kõik, mis on tehtud varem, on valesti – see ju tegelikkuses ei võimalda meil konstruktiivselt edasi minna. Sellise mõttekäigu viljelemisest [ei ole kasu]. Milline on juhataja seisukoht, kuidas on võimalik neid väiteid, mis täpsustamist vajavad, sisuliselt ja faktiliselt korrigeerida?

15:19 Aseesimees Martin Helme

Kõigepealt on võimalik neile oma küsimuse sissejuhatuses tähelepanu juhtida. Siis on võimalik läbirääkimiste käigus [neid mainida] ning kolmandaks on võimalik siit saalist välja minna ja öelda, et on väidetud midagi, mis ei vasta tõele. Stenogrammi me kuidagi tagantjärele ei täienda, seda kindlasti teha ei saa ega tohi. See läheks ajaloo võltsimiseks. Proovime nüüd protseduuriliste küsimustega võimalikult kiiresti ühele poole saada. Kalle Grünthal, palun!

15:19 Kalle Grünthal

Ma tänan! Ma tulen ikkagi küsimustele vastamise juurde. Nii palju kui mina olen aru saanud, on Riigikogu ikkagi selline organ, mis on natukene ülimuslikum, kui on Vabariigi Valitsus ja selle esindajad eri ametikohtadel. Ehk siis, kui tekib selline situatsioon nagu näiteks täna, umbusalduse avaldamine ja sellele eelnevad küsimused, ma eeldaks ikkagi seda, et nendele küsimustele vastatakse sisuliselt ja ausalt ja kui on olnud eksimusi – neid on olnud absoluutselt kõikidel inimestel –, siis tunnistatakse mõnikord ka vigu. Aga praegu me oleme olukorras, kus selline konkreetne tavainimestevaheline küsimuste-vastuste esitamise vorm sisuliselt ei toimi. Mulle jääb täiesti arusaamatuks, mismoodi sealt puldist räägitakse. Tänagi öeldi minu kohta, et mine kooli tagasi. Loomulikult, jah, eks ma võin minna, kui vaja, aga ma arvan, et minu haridus või haritus on natukene kõrgemal tasemel kui teil, kes te seal puldis olete. Seda näitas ka tänane.

15:21 Martin Helme

Kas protseduurilise küsimuse juurde ka jõuame, Kalle?

15:21 Kalle Grünthal

Öelge palun, mismoodi on võimalik tuletada ettekandjale meelde, et tema annab meile aru, sest tema on ikkagi see, kes on kohustatud meile aru andma, aga mitte seal laveerima igasuguste vastustega. Öelge need reeglid ära.

15:21 Aseesimees Martin Helme

Me ei ole tavalised inimesed, me oleme Riigikogu liikmed. Tavalised inimesed peavad samuti aru saama, mis siin toimub, aga reeglid on erinevad. Riigikogu liikmete tähelepanu juhtimise peale ma juhin umbusaldatava tähelepanu asjaolule, et ei olda rahul vastuste sisukusega. Proovime võimalikult sisukate vastuste ja võimalikult sisukate küsimustega edasi minna. Igal Riigikogu liikmel on võimalik esitada kaks küsimust. Raimond Kaljulaid, palun protseduuriline küsimus!

15:22 Raimond Kaljulaid

Aitäh, istungi juhataja! Te teate hästi, et ma ei ole sage protseduuriliste küsimuste esitaja, nii et ju mul on praegu hea põhjus. Mul on koguni kaks protseduurilist küsimust, mõlemad isiklikult teile, hea istungi juhataja.

Esimene neist on selle kohta, et te olite praegu käsitletava umbusaldusavalduse ettekandja ja nüüd te juhatate istungit. Ma arvan, et me kõik siin saalis eeldame istungi juhatajalt objektiivsust ja sõltumatust. Kuidas teile isiklikult tundub, kas te suudate selles rollis, et olete selle umbusaldusavalduse eestvedaja, ühtlasi ka objektiivselt istungit juhatada? See on minu esimene küsimus.

Minu teine küsimus puudutab teie fraktsioonikaaslaste kommentaare. Nimelt, meie kodu- ja töökorra seaduse § 66 ütleb, et korra istungil tagab Riigikogu istungi juhataja. Ja § 72, mis määratleb juhataja õigused, ütleb, et kui ettekandja, sõnavõtja või küsija kasutab ebakohaseid väljendeid, teeb istungi juhataja talle märkuse. Mitmed teie fraktsiooni kolleegid kasutasid tõepoolest täna ebakohaseid väljendeid ja olid väga ebaviisakad meie peaministri vastu. Minu meelest ei piisa selles olukorras sellest, et nenditakse, et tegemist ei ole protseduurilise küsimusega, ja minnakse edasi. Seadus nõuab sellises olukorras märkuse tegemist ja vajaduse korral ka mikrofoni väljalülitamist.

Niisiis, minu esimene küsimus oli selline: kas te tunnete praegust istungit juhatades, et suudate olla objektiivne? Ja teine küsimus oli selline: miks ei ole Riigikogu istungi juhatajad, ka enne teid sellel toolil istunud Hanno Pevkur, käitunud kodu- ja töökorra seadusele vastavalt ja teinud ebaviisakalt käitunud kolleegidele märkust?

15:24 Aseesimees Martin Helme

Ma vähemalt annan endast parima, et olla erapooletu ja erakondlikust kuuluvusest sõltumatu ning juhatada koosolekut vastavalt meie reeglitele. Ebakohaseid märkusi siin ikka aeg-ajalt loobitakse. Minu arusaamine asjast on selline, et Riigikogu juhataja ei peaks küsimuste ja vastuste sisusse sekkuma. Ma tõepoolest tahaksin, ma olen seda enda meelest vähemalt neli korda öelnud, et läheksime edasi [peaministrile esitatavate] küsimuste ja vastustega, mitte ei tegeleks protseduuriliste küsimustega.

Mart Helme, protseduuriline küsimus.

15:24 Mart Helme

Ma protesteerin eelküsija ebaobjektiivse, patroneeriva ja inkrimineeriva sõnavõtu peale. Tal ei ole mingit moraalset ega ausalt öeldes ka kodu- ja töökorra seadusest lähtuvat õigust kedagi patroneerida ja ebaobjektiivsuses süüdistada. Minu hinnangul ei ole seda ei praeguse eesistuja ega ka eelmise eesistuja tegevuses ilmnenud.

15:25 Aseesimees Martin Helme

Protesti on kuulda võetud. Raimond Kaljulaid tahab jätkata protseduuriliste küsimustega, palun!

15:25 Raimond Kaljulaid

Tõepoolest, ma väga vabandan veel kord istungi katkestamise eest, aga nagu ma ütlesin, teen ma seda väga harva ja ju siis mul on põhjust. Kui loete kodu- ja töökorra seadust, teil on kindlasti seal koopia olemas, siis näete, et paraku ütleb seadus, et selline märkus tuleb teha: "Kui ettekandja, sõnavõtja või küsija kasutab ebakohaseid väljendeid, teeb istungi juhataja talle märkuse." Ma väga palun, et istungi juhataja, hetkel teie, aga ka teie kolleegid Riigikogu juhatuses, selliste ebakohaste, ebaviisakate sõnavõttude peale teeks Riigikogu liikmetele märkuse ja vajadusel kutsuks neid korrale.

15:25 Aseesimees Martin Helme

Jah, nõus. Ma isegi pühapäeval tegin ühe märkuse, see oli Riigikogu liikmete korrektse riietuse kohta. Nii et sa ei saa mind süüdistada selles, et ma ei tee seda, kui vajadus on.

Nüüd on protseduurilised küsimused õnneks ühele poole saanud ja me saame jätkata umbusaldusavalduse menetlemist. Lauri Läänemetsal on küsimus, palun!

15:26 Lauri Läänemets

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud peaminister! Selleks, et saavutada eelarve tasakaalu, nagu te proovite, näeb eelarvestrateegia ette mitmeid tegevusi, nende seas näiteks päästjatele ja õpetajatele varasemalt lubatud palgatõusu mittevõimaldamist. Seda ei tõsteta 120%-ni võrreldes Eesti keskmise palgaga, seda lähiaastatel ei juhtu, pigem see väheneb. Ka õdedel on palgaga probleeme. See tähendab ju seda, et me kärbime eelarvet otseselt nende inimeste sissetuleku arvel ja ülejäänud ühiskond laenu tagasimaksmises ei osale. Minul on teile küsimus: miks on valitsus valinud sellise tee, et ainult riigipalgalised inimesed on need, kelle palk ei tõuse olukorras, kus üle pika aja on väga suur majanduskasv?

15:27 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Esiteks ma tahan öelda seda, et vastupidi, me tegime väga suuri pingutusi, et leida õpetajate, päästjate ja politseinike palga tõstmiseks raha. Ma tuletan meelde, et eelmises riigi eelarvestrateegias oli sinna kirjutatud ümmargune null. Jah, ma möönan, et 3%, mis meie selleks ette näeme, on vähe. Aga see on parem kui null ja tegelikult kokku on see suur kulu. 

Mis puudutab majanduskasvu, siis jah, majanduskasvu numbrid annavad lootust, et olukord läheb paremaks. Eesti Pank on oma majandusprognoosis öelnud, et lootust on tegelikult isegi rohkem – ta andis vahemiku, kui suur majanduskasv võib veel tulla. See on positiivne. Aga vaatame Eesti eelarvekalendrit, me liigume selle järgi. See tähendab, et järgmisi otsuseid me teeme septembris, kui tuleme riigieelarvega Riigikokku. Meil ei ole põhjust sellest eelarvekalendrist oma otsustega ette joosta.

Loomulikult on ka meie soov tõsta õdede palka, tõsta päästjate, politseinike ja õpetajate palka. Viimaste jaoks olemegi juba palgatõusu ette näinud. Aga tõsi on ka see, et eelmises riigi eelarvestrateegias, millega meie oma võrreldakse, oli sees miljardiline bluff. Kui on öeldud, et oleme miljardi jagu kulusid justkui kokku hoidnud, siis järelikult peaksime saama teha veel rohkem kulusid. Sellest tulenevalt tehti kõikvõimalikke unistusi, millest ei olda nõus loobuma. Seetõttu need näited, mis on toodud kokkuhoiukohtade leidmiseks, on võib-olla just sellised, mis tekitaks vastuseisu. Aga me liigume selle eelarvekalendri järgi, täpselt nii, nagu on kokku lepitud.

15:29 Aseesimees Martin Helme

Priit Sibul, palun!

15:29 Priit Sibul

Aitäh, austatud Riigikogu aseesimees! Hea valitseja! Oma sissejuhatavas sõnavõtus viitasite te paar korda minu tagasihoidlikule isikule. Ma pean teile ütlema, et ma ei ole valitsuse töös osalenud, aga riigi eelarvestrateegia koostamine on selgelt valitsuse töö. Seega on mul väga keeruline vastutada nende aukude või külluse või puuduse eest, mis seal valitseb. Tõsi, ma olen olnud üks Isamaa juhtivpoliitikutest, aga ma ei ole riigi eelarvestrateegiat kokku pannud.

Aga nüüd ma tahaks tulla teie valitsuse ja teie koostatud riigi eelarvestrateegia juurde. Esmalt ma tahan aru saada, kas teie hinnangul on teie valitsusel mingeid prioriteetseid valdkondi ja kas riigikaitse on üks nendest võimalikest prioriteetidest. Te viitasite mitmel korral sellele, kuidas riigikaitsekulud kasvavad. Aga kui ma vaatan RES-i, mille te kokku panite, siis näen, et tõesti, järgmisel aastal on riigikaitsekulud 2,31% SKT-st, aga 2024. aastal on need 2,02%. Seda ei ole kuidagi rohkem kui 2022. aastal, te vähendate riigikaitsekulusid. Möödunud nädalal, kui toimus kaitseministri umbusaldamine ja ma küsisin Miinisadama müügist planeeritud tulu kohta – see müük on justkui ümber lükatud, seda ei toimu –, väitis kaitseminister, et tegemist on hüpoteetilise reaga. Palun selle kohta kommentaari!

15:30 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Loomulikult on riigi eelarvestrateegias prioriteedid. Kaitseinvesteeringud on üks prioriteete ja sellepärast saabki see valdkond raha juurde, erinevalt teistest valdkondadest, kes raha juurde ei saa. Nii et kaitsevaldkond on kindlasti prioriteet. Teine prioriteet on olnud õpetajate, politseinike ja päästjate palgatõus. Jah, nagu ma eelmisele küsijale vastates ütlesin, on see väga väike, aga võrreldes nulliga, nagu oli eelmises riigi eelarvestrateegias, on see suurem. Need valdkonnad on fookuses. Lisaks loomulikult riigireformi tegemine, mis tähendab ka erinevate sünergiate leidmist. Rohepööre ja digipööre – needki on meie valitsuse prioriteedid.

15:31 Aseesimees Martin Helme

Jevgeni Ossinovski, palun!

15:31 Jevgeni Ossinovski

Aitäh! Austatud peaminister! Minu küsimus puudutab keskkonnapoliitikat. See on üks nendest teemadest, millega seoses mul olid teie juhitud valitsuse suhtes päris suured ootused, arvestades eelmise valitsuse sellist teaduslikust konsensusest väga kaugel olevat umbluuarusaama keskkonna- ja kliimamuredest. Nüüd, ausalt öeldes, sõnad on ilusad nii teie suust kuulduna kui ka koalitsioonileppest loetuna, seal on nii mõnigi ilus deklaratsioon. Aga kui vaadata viimase poole aasta reaalseid tegusid – õlitehasega minnakse edasi, Narvas hakatakse subsideerima puidu põletamist, metsaandmeid hakatakse salastama ja on mitmeid teisigi otsuseid –, siis ausalt öeldes ei suuda ma leida ühtegi sellist päris otsust. Ma ei mõtle euroraha jagamist, seda teevad niikuinii kõik, vaid reaalset poliitilist otsust, mis oleks keskkonna seisukohast positiivne. Ma olen kuulnud isegi hinnangut, et taastuvenergiale on see siiani olnud üks kehvemaid valitsusi pärast Juhan Partsi valitsust. Kuidas on nii, et teie sõnad on rohelised, aga teod on kaunis räpased?

15:32 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Ma ei ole teiega nõus. Esiteks, õlitehas. Me ütlesime seda, et maksumaksja raha me rohkem sinna õlitehasesse ei pane, ja seda me ei olegi teinud. Need 125 miljonit eurot, mis eraldati juba eelmise valitsuse ajal, on seni jäänud, aga rohkem maksumaksja raha me sinna ei investeeri.

Teiseks, puidu põletamine. Nagu ma ka infotunnis vastates ütlesin, on see lühiajaline, ajutine meede, mis on ette nähtud selleks, et Narvas soojuse hind ei tõuseks ebamõistlikult palju ja seal ei tekiks sotsiaal-majanduslikku probleemi. Meil on see meede piiratud kahe aastaga, see on piiratud hinnaga ja on piiratud kogusega, samuti puidu diameetriga. Igal juhul tähendab see puidujäätmete kasutamist väga lühikest aega.

Kui vaadata konkreetseid otsuseid, mida me Ida-Virumaaga seoses oleme teinud, siis on näha, et oleme kogu õiglase ülemineku fondi raha otsustanud suunata Ida-Virumaale. Eelmisel valitsusel oli see suunatud ka mujale Eestisse. Seda on vaja just selleks, et tuua seal kaasa vajalik muutus. Neid samme on veel. Nii et selles suhtes ma igal juhul teie hinnanguga ei nõustu.

15:34 Aseesimees Martin Helme

Riho Breivel, palun!

15:34 Riho Breivel

Lugupeetud juhataja! Hea peaminister! Väide, et te ei jookse eelarve kärpimisega eelarve täitumise probleemide eest ära, ei ole pehmelt öeldes paikapidav. Esimene asi, millega te andsite signaali, oli see, et te kärbite ametkondade kulutusi, jooksvaid kulutusi. Sellega te tekitasite ausalt öeldes väga suure probleemi just jõustruktuuride inimeste enesetunde seisukohalt, sest kohe anti kaitseväes teatud inimestele välja koondamisteated. Võtame näiteks orkestri, aga ma ei taha sellest praegu rohkem rääkida. Ma räägin üldiselt. Mul on väga palju tuttavaid politseinikke, kes on mures. (Juhataja helistab kella.) Nad kardavad oma palga langust, koondamist. Ja milles on küsimus? Küsimus on ju selles, et eelmine valitsusperiood, äärmiselt küüniline otsus ...

15:35 Aseesimees Martin Helme

Aeg, Riho!

15:35 Riho Breivel

Jaa, kohe lõpetan. ... oli see, et pensionile minevad politseinikud, kes saadetakse varem teenistusest minema, enam pensioni ei saa.

15:35 Aseesimees Martin Helme

Aeg, Riho!

15:35 Riho Breivel

Paljud kardavad seda, et nende teenistus lõpeb ja nad jäävad ilma sellest, mille nad on välja teeninud. Kuidas seda lahendada?

15:36 Aseesimees Martin Helme

Palun peame kinni üheminutilise küsimuse nõudest. Palun!

15:36 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Praegu tegeleb siseminister oma haldusalas võimalike kokkuhoiukohtade leidmisega. Tegeletakse ka selliste Kaitseministeeriumi ja Siseministeeriumi teenustega, mis kattuvad. Seni kuni lõplikke otsuseid tehtud ei ole, ei ole siin mõtet seda ka kommenteerida.

15:36 Aseesimees Martin Helme

Kert Kingo, palun!

15:36 Kert Kingo

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea umbusaldatav! 25. jaanuaril pidasite siinsamas Riigikogu saalis peaministri kõne. Teie kõnes olid toodud välja erisugused kriisid ja neljanda kriisina nimetasite korruptsioonikriisi. Ma tsiteerin teie sõnu: "Ma olen elukutselt advokaat ning minu maailmavaade ja tõekspidamised on seotud usuga õigusriiki. Seetõttu ma nii kirglikult selle eest võitlengi." Ometi on teie valitsuse ajal olnud, ma toon mõne üksiku näite, eliitvaktsineerimist kohe esimestel päevadel. Selle te vaikisite maha ja hukkamõistu ma küll ei kuulnud, seda kuskil ei kajastatud. Samamoodi peatasite rahapesu [juhtumiga] tegelemise ja tagatipuks saatsite justiitsatašeena sinna inimese, kes on selgelt asjast huvitatud isik. Samamoodi on meil toimunud hulgaliselt võimuliialdusi seoses rahva meeleavalduste või meeleväljendustega. Minu küsimus ongi, et kuidas te siis olete võidelnud selle korruptsiooni eest, mille eest, nagu te räägite, te väga kirglikult võitlete. Tooge palun mingi konkreetne näide.

15:37 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Ma ei võitle korruptsiooni eest, ma võitlen korruptsiooni vastu. Seda esiteks. Kohe esimese asjana, kui me valitsusse tulime, võtsime vastu GRECO soovitused. Me koostasime eelnõu, et ka ministri nõunikud peavad esitama oma majanduslike huvide deklaratsiooni. Me lõpetasime ära selle Eesti riigile kahjuliku lepingu, millega ühele Ameerika advokaadibüroole maksti väga-väga palju raha, aga ei tea, mille eest. Rahapesu Andmebüroos asus tööle uus juht, kes on üks parimaid eksperte selles vallas. See on praegu see loetelu, mis mulle kohe meelde tuleb. Meil on veel n-ö torus Vabariigi Valitsuse seaduse eelnõu, lisaks Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni pädevuse täiendamise [eelnõu], nii nagu me koalitsioonilepingus lubasime.

15:39 Aseesimees Martin Helme

Mart Helme, palun!

15:39 Mart Helme

Aitäh, eesistuja! Lugupeetud proua Kallas! Mul on tohutult hea meel, et me selle umbusaldusavalduse esitasime, sest teie esinemine, teie jutt on täiesti ebaadekvaatne. Ja need valed, mida te pidevalt korrutate, see bipolaarne häire, mida te esindate – just nagu oleks küsimuse all Jüri Ratase valitsuse umbusaldamine ja tema teod, mitte teie valitsuse, teie persooni umbusaldamine. Sisuliselt olete te juba ekspeaminister, ainult et te ise ei saa sellest veel aru. No läheb paar kuud ja jõuab see kohale ka teile.

Küsimus on järgmine. Te kogu aeg korrutate, kuidas teile jäeti miljardiline eelarveauk. Kas te ei saa mitte millestki aru? See väide on korduvalt ümber lükatud. Kas te ei saa mitte millestki aru või te lihtsalt valetate, korrutate ja korrutate seda valet? (Juhataja helistab kella.) Ma ei taha teilt pikka vastust, sest siis te korrutate sedasama valet uuesti. Öelge, kumb teil siis on ...

15:40 Aseesimees Martin Helme

Aeg!

15:40 Mart Helme

Kas teil on täielik arusaamatus asjadest või te valetate?

15:40 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Minu väiteid toetavad nii Eesti Pank, Eesti eelarvenõukogu kui ka endine rahandusminister Martin Helme, kes Eesti Päevalehele antud intervjuus seda eelarvebluffi kinnitas.

15:40 Aseesimees Martin Helme

Jüri Jaansonil on protseduuriline küsimus. 

15:40 Jüri Jaanson

Mul on protseduuriline küsimus. Ma istun samuti siin saalis, austatud juhataja, ja niipalju kui ma aru sain, andis eelmine küsija praktiliselt kogu küsimuse ulatuses peaministri esinemisele hinnanguid. Mina nendega kuidagi nõus ei ole. Sealhulgas süüdistab ta teda valetamises või valede väljendamises ja ebaadekvaatsuses jne. Mina arvan, et siin tuleks esitada sisulisi küsimusi, ja leian, et te olete praegu eelmisele küsijale vägagi võlgu ühe tõsise märkuse.

15:41 Aseesimees Martin Helme

Lugupeetud Riigikogu liikmed! Omavahel saab repliike vahetada läbirääkimiste voorus. Mina ei tahaks ühelegi küsijale ette kirjutada, mida ta küsib, ja ma ei tahaks ka ette kirjutada, kuidas ta küsib. Ma siiski soovitan diagnoose üksteisele mitte panna. Alar Laneman, palun!

15:41 Alar Laneman

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud peaminister! Ma pean kahjuks ütlema, et ma ei saa nõustuda selle viisiga, kuidas te kirjeldate riigikaitse rahastamist, sellepärast et mitte protsess ega tegevus ei peegelda sisu, vaid ikkagi mõju [peegeldab sisu]. Kui [rahastamise] suurendamise tulemuseks on koosseisu kärpimine ja funktsioonide sulgemine, siis on tegemist sisulise vähendamisega. Minu küsimus on, miks te teete sellise valiku, et osalt säilitate [eelmise valitsuse tehtut], näiteks päikeseloojangu klausli, aga riigikaitse küsimustes te eelnevat rahastamisplaani ei säilitanud.

15:42 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Me lubasime koalitsioonilepingus maksurahu ja seetõttu me makse ei puutu. Seetõttu kõik otsused, mis on maksude kohta tehtud, jäävad paika.

15:43 Aseesimees Martin Helme

Paul Puustusmaa, palun! 

15:43 Paul Puustusmaa

Aitäh, austatud juhataja! Hea umbusaldatav! Mul on nüüd selline küsimus. 4. märtsil 2021 paiskasite te meedia kaudu lendu uue legaaldefinitsiooni, mis kõlas sõna-sõnalt nii, et meil on Eesti Vabariigis tegemist sisulise eriolukorraga. Hiljem kinnitas ka minister Jaani, et see sisuline eriolukord on kehtestatud. Mõni aeg hiljem tehti mööndus, et sisulist eriolukorda ei ole küll kehtestatud, aga et see tuleneb seadusest. Selle sisulise eriolukorra raames te muidugi demonstreerisite meil Eesti Vabariigis vägevat jõukultust, rahva arvamus- ja väljendusvabadust sai kimbutatud. Ma küsin nii: kas meil täna kehtib sisuline eriolukord või on see juba kehtetu?

15:43 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Nagu te väga hästi teate, andis nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadus, mida sai muudetud eelmisel kevadel, kui teie olite valitsuses, Vabariigi Valitsusele kõik võimalused kehtestada piiranguid. Ainuke asjaolu, mis oleks juriidiliselt nõudnud eriolukorra kehtestamist, oleks olnud see, kui oleks tahetud kaitseväge kasutada kauem kui 30 päeva.

Miks ma ütlesin, et meil on sisuline eriolukord? See oli just sel põhjusel, et inimestele tundus, justkui eriolukord lahendaks midagi. Aga tegelikult kõik need asjad, kõik need piirangud, kõik need otsused – neid me saime teha tänu teie initsieeritud seadusele ka ilma eriolukorda kehtestamata. Te olete ka ise hariduselt jurist ja teate, et kui juriidiliselt ei ole mingit konstruktsiooni vaja või juriidiliselt ei ole vaja mingeid otsuseid teha, siis ei peaks seda tegema ka mitte märgi mõttes või inimeste hirmutamiseks. Nii et see oli see põhjus. Kõiki neid piiranguid sai kehtestada.

Milline on olukord praegu? Terviseamet on hinnanud, et vastavalt kõikidele näidikutele, mis me oleme kokku leppinud, on meie ohutase langenud kollasele tasemele. Sealt on väga väike samm rohelisele tasemele, nii et nakkushaiguste mõttes kindlasti ei ole tegemist enam nii äreva olukorraga, kui oli siis, kui need arvud olid väga suured ja me olime punasel, kriitilisel riskitasemel.

15:45 Aseesimees Martin Helme

Urmas Reitelmann, palun!

15:45 Urmas Reitelmann

Aitäh, härra eesistuja! Proua peaminister! Valetavat peaministrit on, tuleb kahjuks tõdeda, üsna igav kuulata, eriti kui valed korduvad. Me saime täna jälle tubli sahmaka doktor Goebbelsi arsenalist: süüdistada kõiki teisi. Mul on veidi üldisem küsimus. Taavi Rõivase, Tanel Kiige ja paraku ka teie näite varal me näeme, mis juhtub siis, kui amatöörid katsetavad riigivalitsemist. Kuna ma Rõivase ja Kiige käest ei saa küsida, siis ma küsin teie arvamust. Kui pikale juhtimis- või tööandja kogemusele te toetute, eeldamaks, et teil on pädevust juhtida valitsust ja riiki?

15:46 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Minu CV on kõigile täiesti avalik ja seal on väga eri laadi kogemust. Ühelt poolt on mul 14 aastat advokaadina erasektoris töötamise kogemust, mida ma kõrgelt hindan. Ma olin ka kahe advokaadibüroo partner, juhtisin seal advokaadibüroo osakondi. Ma olen olnud Riigikogu majanduskomisjoni esimees, ma olen olnud Euroopa Parlamendi liige. Kõik need tiitlid ja ametid on väga hästi teada. Ma usun, et võrreldes nii mõnegi teisega on minu CV rikkalik, aga eks ilu ole vaataja silmades.

15:47 Aseesimees Martin Helme

Jaak Valge, palun!

15:47 Jaak Valge

Aitäh, lugupeetud koosoleku juhataja! Lugupeetud proua peaminister! Ma pean ikka ja jälle immigratsiooniteemat jätkama ja tõesti, ma pean möönma, et teie suhtumine immigratsioonipoliitikasse ei ärata usaldust. See tõesti ei ole peaministrile kohane, kui te sisulise vastuse asemel hakkate süüdistama jälle eelmist valitsust ja seejuures te ju teate küll, et eelmine valitsus esitas Riigikogu menetlusse väga põhjaliku eelnõu, millega reguleeriti immigratsiooni, ja just teie valitsuse otsusega eemaldati see menetlusest. Mina olen ainult rahva teener ja küsimus ei ole minus, et kas see minus usaldust äratab või mitte. Uuringute järgi soovib teisest kultuuriruumist pärit isikute suuremahulist immigratsiooni vaid 3% Eesti kodanikest. Mulle ei meeldi utreerida, aga ma tõesti mõtlen, kas te olete endale teadvustanud, et te peaksite olema ikkagi kogu Eesti peaminister, ka selle 97% oma, kes seda suuremahulist immigratsiooni ei soovi.

15:48 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Loomulikult on peaminister kogu Eesti peaminister. Muide, ütlen teile teadmiseks, et see välismaalaste seadus on Riigikogu menetluses.

15:48 Aseesimees Martin Helme

Rene Kokk, palun!

15:49 Rene Kokk

Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud peaminister! Kõigepealt ma tahan ära märkida selle, et kui me maksurahust räägime, siis maksurahu on see olukord, kui makse ei tõsteta. Aga teie tõstate makse ikkagi, nii et ükskõik, mis moel see tuleb, maksutõus on maksutõus ja ärge maksurahust sel juhul enam rääkige.

Aga te olete siin nahutanud eelmist valitsust selle eest, ka täna, et EKRE teie väite kohaselt kuidagi pidurdas vaktsiinide ostmist. See ei vasta tõele. EKRE oli selle vastu, et kõiki mune ühte korvi pandaks. Ja nüüd on ju teada, et meil on 800 000 AstraZeneca doosi, mida me kipume hakkama kellelegi kinkima. Minu küsimus teile: kas te olete rääkinud sotsiaalministriga sellest, miks meil on täna olukord, kus meil põhimõtteliselt on paari miljoni euro eest üle vaktsiine, mis Eestis ei lähe käiku või mida Eesti rahvas ei taha kasutada? Selle raha eest me oleks saanud rahastada hulga neid kohti, mida te täna kärpima hakkate. Olete te rääkinud sellest?

15:50 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Oleme küll rääkinud. Kõigepealt ma kindlasti olen tänulik eelmisele valitsusele, kes on otsustanud kõiki mune mitte panna ühte korvi ja osaleda mitmes vaktsiinihankes, et meil ei oleks sellist olukorda, nagu on näiteks Lätis, kus tõesti olid pandud panused ühele tootjale. Nii et ma selle eest kindlasti tänan. Mina ei olnud eelmise valitsuse laua taga ja seetõttu ma ei saa kinnitada ega ümber lükata, kuidas need asjad tegelikult olid ja kes mille eest seisis.

Aga te teate ilmselt paremini kui keegi teine, et mingid otsused, mida teie olete teinud, võivad tagantjärele vaadates näida õiged või valed, aga tagantjärele on meil alati rohkem informatsiooni kui siis, kui selle otsuse tegema pidi. Vaadates näiteks Läti valitsuse tegevust, nemad lootsid ju ka, et AstraZeneca vaktsiin on võib-olla kõige turvalisem. Seetõttu on selline tagantjärele tarkus öelda, et üks või teine panus oli õige või vale või et oleks saanud raha kokku hoida – aga võib-olla teatud vaktsiine poleks siis üldse tulnud. Ma ei oska seda öelda. Täna me oleme targemad, kui me olime eile, ja selles valguses neid otsuseid kritiseerida ei ole ehk õige.

15:51 Aseesimees Martin Helme

Vahepeal on tekkinud uus protseduuriline küsimus ja üldse mitte opositsioonist. Signe Kivi, palun!

15:51 Signe Kivi

Suur tänu! Vabandust, et ma ei jõudnud saali kohe, ja ma pean ütlema, et mul on keeruline praegu seda protseduurilist küsimust isegi esitada. See, mis mõned minutid tagasi toimus, kuidas te, lugupeetud Riigikogu aseesimees, umbusalduse avaldamise ajal lubasite Riigikogu liikmel Mart Helmel rängalt solvata peaministrit – aga mitte ainult teda, meid vaatavad paljud inimesed –, tuues mingeid võrdlusi, mis võivad puudutada Eestis paljude inimeste tervist, aga mitte peaministri oma. See ei puuduta mitte kuidagi peaministri tööd. Palun püüdke edaspidi selliseid küsimusi katkestada. Ma ei tea, kas on võimalik siin saalis neid päris vältida. Minu protseduuriline küsimus oli protest teie tegevuse vastu.

15:53 Aseesimees Martin Helme

Ei, mina ei hakka rahvasaadikute küsimusi katkestama, seda ma võin lubada. Mart Helmel on protseduuriline küsimus.

15:53 Mart Helme

Ma soovin eelmise kõneleja protseduurilise repliigi peale protestida. Mina leian, et peaminister on solvanud umbusalduse esitajaid oma hämaga, oma süüdistustega eelmise valitsuse aadressil. Üks eelmise valitsuse osapool, muide, on ka praeguse valitsuse osapool. [Peaminister] on valetanud avalikkusele, avalikult valetab kõnepuldist, süüdistades muu hulgas eelmist rahandusministrit, süüdistades mitmeid teisi eelmisi ministreid asjades, mis ei pea paika, mille esitamine sel moel, nagu peaminister seda teeb, ei ole adekvaatne. Ja süüdistada mind selles, et ma peaministrit solvan, pärast seda kui peaminister on solvanud umbusalduse esitajaid, ei ole lihtsalt kohane. Aitäh!

15:53 Aseesimees Martin Helme

Jüri Jaansonil on protseduuriline küsimus.

15:54 Jüri Jaanson

Jaa, mul on protseduuriline. Kõik, mis Mart Helme enne siin esitas, tuleks nüüd faktidega ära tõestada, kuskohas peaminister on valetanud või valeandmeid andnud. Kui Mart Helme seda ei suuda – ta peaks seda pärast tegema –, siis ma arvan küll, et peate talle tõsise märkuse tegema, et selliseid küsimusi enam siin ei esitataks.

15:54 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Mart Helmel on jätkuvalt protseduuriline küsimus.

15:54 Mart Helme

Jah. Jälle me näeme siin, kuidas lugupeetud reformierakondlased väänavad tõde. Mina ei ole kellelegi pannud diagnoosi. Mina küsisin väga selgelt, kas on võimalik kontrollida, ega tal ei ole ... Ega tal ei ole – kas on võimalik kontrollida? Selle peale ütles eelmine eesistuja, et ei ole. Ja see oli protseduuriline küsimus, ja nii on. Vaadake palun stenogrammist üle! Mina ei ole kellelegi diagnoosi pannud. Mina küsisin, kas on võimalik kontrollida, sest vastused viitavad sellele, et siin on midagi väga ebaadekvaatset.

15:55 Aseesimees Martin Helme

Riina Sikkutil on protseduuriline küsimus.

15:55 Riina Sikkut

Hea juhataja! Ma pean ütlema, et on päris tavapärane, et eelmised valitsused on kõik valesti teinud ja ametis olev valitsus teeb kõik õigesti. Seda me nägime eelmise valitsuse puhul, ilmselt näeme ka järgmise valitsuse puhul. See on selline tavapärane lahing. Mis on ennekuulmatu ja lubamatu, on vaimse tervise häbimärgistamine. Meil on sajad inimesed, kes teevad iga päev tööd, et vaimse tervisega seotud stigmasid vähendada. Meil on kõigil füüsiline tervis, meil on kõigil vaimne tervis. Ligi pooli meist tabavad vaimse tervise mured elu jooksul. Need inimesed peavad julgema seda tunnistada, abi otsima ja abi saama. Ja siin saalis me selliseid rahvatervise eesmärke peame kõigi sõnavõttude puhul silmas pidama. Kui Riigikogu liikmed ei ole sellega kursis, siis tõesti on juhataja ülesanne sellele tähelepanu pöörata. Asi ei ole mitte ainult diagnoosimises n-ö või mittediagnoosimises, vaid kogu see suhtumine vaimse tervise muredesse on täiesti taunitav ja häbiväärne.

15:56 Martin Helme

Ma veel kord ütlen, et minu meelest ei ole juhataja asi kirjutada ette küsimuste või vastuste sisu. Need on poliitilised vaidlused. Raimond Kaljulaid, palun!

15:56 Raimond Kaljulaid

Aitäh, hea istungi juhataja! Austatud peaminister! Meile esitatud umbusaldusavalduses räägitakse sellest, et Kaja Kallase eestvedamisel on mängitud mõne kuuga maha eelmise valitsuse loodud tingimused, muu hulgas Eesti kaitsevõime suurendamiseks. See on väga naljakas väide ja ma palun seda kommenteerida. Esiteks, kas polnud nii, et eelmise valitsuse ajal sageli rünnati ja halvustati meile olulisi liitlasi ja partnereid? Mulle tundub, et praeguse valitsuse ajal midagi sellist ei ole toimunud. Teiseks, mis puudutab reaalset kaitsevõimet, siis lugedes praeguse valitsuse esitatud riigieelarve strateegiat, näen mina sealt, et kaitsekulutused, mis praegu on 615 miljonit eurot, kasvavad 2025. aastaks 712 miljoni euroni. Ma saan aru, et 712 miljonit on ju suurem number kui 615 miljonit. Kas ma olen millestki valesti aru saanud?

15:57 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Ei, sa ei ole valesti aru saanud, see on tõepoolest suurem number kui 645 miljonit. See kõik on korrektne. Ja ka see on tõsi, et me ehitame liitlastega suhteid väga positiivsetele alustele. Ma olin just alles esmaspäeval NATO tippkohtumisel, kus mul olid väga head kohtumised, sealhulgas Ameerika Ühendriikide uue presidendi Joe Bideniga, kes meid kuulas ja oli igatpidi valmis meie muresid arvestama. Ta oli väga toetav, kuna ta ise on kunagi Senatis seisnud selle eest, et Balti riigid saaksid NATO liikmeks. Nii et kindlasti meie suhted liitlastega on paremad, kui nad olid varem ja kindlasti ei ole ka meie rõhunud ei mingitele plaan B-dele ega ka muudele asjadele, mis võivad meie julgeolekut tegelikult kokkuvõttes hoopis õõnestada.

15:58 Aseesimees Martin Helme

Heiki Hepner, palun!

15:58 Heiki Hepner

Aitäh, hea istungi juhataja! Austatud peaminister! Mai keskel saatsid 40 omavalitsusjuhti teile kirja, milles nad juhtisid tähelepanu sellele, et huvihariduse rahastamise vähendamine 7 miljoni euro võrra kindlasti vähendab ka huvihariduse kättesaadavust ja et omavalitsused peavad oma plaane ümber tegema. Siit minu küsimus: miks te ei ole loobunud sellest mõttest, isegi pärast seda mitte, kui on tulnud positiivsed signaalid majanduskasvu ja lisatulude laekumise kohta? Miks te ei ole valmis loobuma plaanist regionaalarengut edendada ja haridusvaldkonda prioriteediks tõsta?

15:59 Peaminister Kaja Kallas

Nagu ma olen juba korduvalt öelnud, Eesti eelarve menetlemisel on oma kalender ja see näeb ette otsused järgmiseks septembriks, kui tuleb esitada Riigikogule riigieelarve. Me liigume sellesama kalendri järgi. Mis puudutab kohalikku omavalitsust, siis Isamaa lubadus oli, et raha on vaba, ja nüüd ongi kohalikele omavalitsustele ette nähtud rohkem raha, mis on vaba ja mida nad saavad kasutada huvihariduseks või üldse selleks, mis nende piirkonnas on oluline. Selline on see seis.

16:00 Aseesimees Martin Helme

Ruuben Kaalep, palun!

16:00 Ruuben Kaalep

Aitäh, austatud istungi juhataja! Hea umbusaldatav! Teile kindlasti ei ole jäänud märkamata need debatid, mis viimasel nädalal siin Riigikogus aset on leidnud eelkõige seoses seaduseelnõuga 366, mis nüüd ka vastu võeti. Põhjus, miks selle eelnõu menetluse käigus Riigikogu töö on niivõrd veninud ja tõkestunud – kindlasti lasub siin suur vastutus just nimelt praegusel valitsusel. Seda sellepärast, et olukorras, kus meie fraktsioon väljendas väga selget vastuseisu sellele eelnõule ja valitsuse teerullipoliitikale see eelnõu iga hinna eest läbi suruda, selle käigus tõi valitsus ohvriks terve hulga teisi seaduseelnõusid, mis menetlusse ei jõudnudki. Seega ma küsin teilt nii: mis põhjusel oli see seaduseelnõu valitsuse jaoks niivõrd oluline?

16:01 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Kui te arvate, et ma suudan jälgida kõiki neid debatte või protseduuriliste küsimuste üle jauramist – ma ei nimetakski neid debattideks –, siis [te eksite]. Mulle tundub, et ka te ise ei suuda neid jälgida. Menetluse ajal oli vahepeal näha, et [suures saalis] oli teilt ainult neli inimest kohal, samas koalitsioonist oli kohal 57. Mulle tundub, et te ise ka ei suuda seda jälgida. Aga miks? Sellepärast, et need debatid ei ole olnud sisulised. Mind on huvitanud, mis on etteheited, aga muudatusettepanekud ja arutelu on koondunud siin millelegi muule. Oleks [arutelu] sisuline, oleks võimalik ka rääkida, mis on mured, aga see ei ole olnud sisuline.

16:02 Aseesimees Martin Helme

Uno Kaskpeit, palun!

16:02 Uno Kaskpeit

Austatud eesistuja! Lugupeetud peaminister! Te väitsite oma sõnavõtus, et eelmises valitsuses olid EKRE ja Isamaa, ning süüdistasite neid igas hädas, alustades eelarvest jne. Miks te valetate Eesti rahvale ja ei selgita, et teie praegune partner Keskerakond oli samuti eelmises valitsuses ja peaministriks oli veel Keskerakonna esimees Jüri Ratas? Miks te hämate ja valetate ega ütle asju selgelt ja ausalt välja Eesti rahvale?

16:03 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Etteheited, mis mulle on esitatud, on seotud ju majanduse ja eelarvega. Rahandusminister oli EKRE-st. Samuti on etteheiteid seoses kaitsevaldkonnaga, mille minister oli Isamaa Erakonna esindaja. Ja loomulikult ma usun, et mitte keegi ei ole ära unustanud, et eelmine peaminister oli Jüri Ratas. Aga aitäh selle meeldetuletamise eest! 

16:03 Aseesimees Martin Helme

Kalle Grünthal, palun!

16:03 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! AstraZeneca vaktsiini kohta on teada, et selle kõrvaltoimeid ei ole piisavalt uuritud, ja ei ole teada, kaua selle mõju kestab. Aga vaatamata sellele, et üle 66-aastaste isikute puhul ei olnud kõrvaltoimeid teada, võttis immunoprofülaktika komisjon ikkagi vastu otsuse alustada nende vaktsineerimist. Sinna [komisjoni] kuuluvad Sotsiaalministeeriumi asekantsler Maris Jesse, samuti Eesti Infektsioonhaiguste Seltsi esindaja, Eesti Perearstide Seltsi esindaja, Eesti Lastearstide Seltsi esindaja, Lastekaitse Liidu esindaja, Eesti Õdede Liidu esindaja, Terviseameti esindaja, Eesti Haigekassa esindaja, Ravimiameti esindaja. Küsimus: mispärast ei ole sellesse komisjoni kaasatud mitte ühtegi epidemioloogi?

16:04 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Kõigepealt oluline teadaanne kõigile siin saalis viibijatele: Soome läks jalgpallis juhtima. Aga teiseks, vastus küsimusele: immunoprofülaktika komisjoni on kokku pannud Sotsiaalministeerium ja ilmselt lähtuvalt sellest ekspertiisi[pädevusest], mis nendel inimestel on.

16:05 Aseesimees Martin Helme

Peeter Ernits, palun!

16:05 Peeter Ernits

Hea juhataja! Lugupeetud peaminister! Kordan oma küsimust ja palun vastake jaa või ei. Minu küsimus on jätkuvalt sama. 7. aprillil teatas politseiülem Vaher, et koerad ja kiirreageerijad tulevad Toompeale. Aga teie palusite ajapikendust, et saaksite järgmisel päeval tulla meile valget raamatut esitlema, ilma et koerad sel ajal lossi ees klähviks ja automaaturid seal seisaks. Ma küsin teilt täna teist korda: kas te palusite 7. aprilli õhtul ajapikendust või ei+ Palun vastake jaa või ei.

16:06 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Väidetavalt Soome värav tühistati. Aga ma ütleksin seda, et koerade klähvimist ei hoia küll ükski otsus ära. Seda, mis 7. aprillil täpselt toimus, ma niimoodi detailselt ei mäleta. Jah, seda ma olen öelnud, et mind hoiti kogu aeg kursis, informeeriti sellest, mis toimub, sellest, kuidas politsei oma taktikat kujundab, miks ja mida ja millal midagi tehakse.

16:06 Aseesimees Martin Helme

Merry Aart, palun!

16:06 Merry Aart

Aitäh! Lugupeetud peaminister! Ma olen siin kuulanud ja saanud aru, et eelmine valitsus oli kõiges süüdi ja majandus oli väga halvas seisus. Kui majandus oli väga halvas seisus ka veel eelmise aasta lõpus ja selle aasta alguses, siis kuidas on võimalik, et nelja-viie kuuga saab majanduse tuua väga heasse seisu? Mina olen alati teadnud, et majandus liigub protsessina ja enne tõusu või langust tehakse otsuseid, mis loovad eelduse kas tõusuks või languseks. Siia juurde lisanduvad veel objektiivsed põhjused. Kas te tooksite välja praeguse valitsuse otsused, mis tehti jaanuarist kuni maini, et majandus tõusis tasemele üle 5%?

16:07 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Väga hea küsimus. Konkreetselt oli põhjus lisaeelarves, mille me võtsime vastu või õigemini saime kokku kaheksa päevaga. See sisaldas 645 miljonit eurot väga sihitult nende valdkondade toetamiseks, kes olid selles kriisis kõige rohkem pihta saanud. On ju teada, et kogu majandust see kriis ei puudutanud, osal sektoritel läks väga hästi. Just nendele sektoritele, kes said pihta, oli see lisaeelarve suunatud. Ka Eesti Pank möönab, et see oli hästi sihitud.

16:08 Aseesimees Martin Helme

Leo Kunnas, palun!

16:08 Leo Kunnas

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud proua peaminister! Jaanuaris ma küsisin kaks küsimust kaitsekulude ja keskmaa-õhutõrje kohta. Nüüd te täiesti õigesti tsiteerisite uue RES-i tabelit 82, mille järgi kaitsekulud 2022. aastal on 704,9 miljonit eurot, mis moodustab 2,31% [SKT‑st]. Me oleme tänulikud, et te jätsite 46 miljoni eurose rannakaitse raketisüsteemide hanke sinna sisse. Aga nüüd edasi: 2023. aastal 688,3 miljonit eurot ehk 2,14%, 2024. aastal 680,5 miljonit eurot ehk 2,02%, 2025. aastal 712,1 miljonit eurot ehk 2,02%. Nelja aasta jooksul on kasv kaheksa miljonit ja osakaal langeb 2,31%-lt 2,02%-le. Formaaljuriidiliselt on kõik õige, aga on selge, et uut arengukava, mis on veel kinnitamata, me ei saa selles raamistikus koostada, sest see on julgeolekupoliitiliselt lihtsalt ohtlik. Mul on selline küsimus: kas te ei mõtleks sügiseni järele ja kaaluks hoolikalt, mida sellega edasi teha?

16:09 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Eesti investeeringud kaitsekuludesse ei lange kordagi alla 2%. Me oleme nende kümne liikmesriigi hulgas, kes seda 2% kohustust täidavad. See 2% on sisemajanduse kogutoodanguga seotud, nii et kui majandus kasvab, siis kasvab ka kaitsekulude absoluutsumma eurodes, sellepärast et protsent on võetud suuremast summast. Täpselt nii see ju on.

16:10 Aseesimees Martin Helme

Priit Sibul, palun!

16:10 Priit Sibul

Auväärt aseesimees! Hea valitseja! Teie järjekindlus teeb teile au, kuigi ma ei ole kindel, kui mõistlik see on. 2,31% on selgelt [suurem] kui 2,02%. 1999. aastast alates, kui 2% kokku lepiti, ei ole mitte ükski valitsus seda vähendanud, see on alati kasvanud. Teie veetav valitsus on otsustanud, et kaitsekulud vähenevad 2,31%-lt 2,02%-le. See on väga selge vähenemine. Aga nüüd ma tulen korraks tagasi riigi eelarvestrateegia ja Jüri Ratase juurde, keda täna siin saalis ei ole. Te olete nimetanud Jüri Ratase käitumist kahepalgeliseks. Mul on selline küsimus: kas see, et teda täna siin ei ole, on teie jaoks suvaline, märgiline või seotud teie poolt talle omistatud käitumisega?

16:11 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Riigikogu esimees esindab praegu Eestit Šveitsis ja see visiit oli pikalt ette planeeritud. Umbusaldus ei olnud nii pikalt ette planeeritud. Või võib-olla teil oli? Oli, selge, kõik noogutavad. Teil oli see pikalt ette planeeritud, nii et järelikult teie oskate sellele küsimusele võib-olla paremini vastata.

16:11 Aseesimees Martin Helme

Riho Breivel, palun!

16:11 Riho Breivel

Hea peaminister! Te vastasite mu eelmisele küsimusele, et enne ei tasu kommenteerida neid inimeste puhul tehtavaid kärpeid, kui ametid ei ole andnud konkreetseid arve, konkreetseid, kuidas öelda, nägemusi. Aga ma tahan ikkagi öelda seda, et me räägime inimestest, kes on nendel erialadel välja õppinud ja kes muretsevad, kas nad saavad jätkata. Teie valitsus võttis vastu otsuse, et need inimesed, kellel tervis või muud probleemid ei võimalda kuni pensionieani teenida, kaotavad oma eripensioni. Need inimesed on lihtsalt mures ja nad tahavad kindlust saada, et nad on valinud õige eriala. Politseiniku eriala ei ole lihtne õppida, samuti kaitseväelased. Minu küsimus on järgmine: kuidas see asi ikkagi nii korraldada, et nad kaotaksid oma mure ja teeniksid rõõmsalt edasi?

16:12 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Ma olen teiega väga nõus, et see on raske töö ja väga lugupeetud töö – see, mida teevad politseinikud ja päästjad. Mis puudutab küsimust nende pensioni kohta, siis kõik otsused, mis on tehtud ja mida me veel teeme seoses pensioniga, ei puuduta neid inimesi, kes juba töötavad sel erialal. See ei saa kunagi nii olla, sest nendel inimestel on tekkinud õigustatud ootus saada pensioni. Need otsused puudutavad tuleviku eripensione. Kui räägime laiemalt, siis see on suurem reform, mis tegelikult ei puuduta mitte niivõrd politseinikke ja päästjaid, kuivõrd teiste elualade esindajaid, kes eripensioni on saanud.

16:13 Aseesimees Martin Helme

Helir-Valdor Seeder, palun!

16:13 Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Austatud peaminister! 2019. aastal, kui Reformierakond oli siin saalis opositsioonis, esitasite otsuse eelnõu eestikeelsele haridusele üleminekuks ja nägite selles ette eestikeelsele haridusele ülemineku, kui ma õigesti mäletan, aastaks 2022. Praegune valitsus on kinnitanud arengukava, mille järgi minnakse valdavalt eestikeelsele haridussüsteemile üle aastaks 2035. Ma küsin, mis juhtus ja kuidas nii. Veel mõni aasta tagasi te pidasite võimalikuks paari aastaga üleminekut eestikeelsele haridussüsteemile, aga nüüd valitsuses olles võtab see ilmselt aastakümneid. Täna te rõhutasite, et paari aastaga üleminek ei ole mõeldavgi. Mis on toimunud teie hoiakutes ja seisukohtades eestikeelsele haridusele üleminekul?

16:14 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Me ei ole kunagi öelnud, et see toimub kahe aastaga. Ka selles otsuse eelnõus, mille me esitasime, oli märgitud ikkagi pikem periood, et oleks võimalik teha vastavaid samme. Nüüd, see praegune eesti keele arengukava on ju tegelikult väga hea poliitiline kompromiss kõikide erakondade vahel. Ka teie, kes te olite valitsuses, ei teinud ühtegi sammu eestikeelse hariduse poole. Aga nüüd on meil see arengukava, milles oleme kõik kokku leppinud pikema perioodi ulatuses. Pikem periood sõltub aga väiksematest otsustest. Väiksemad otsused on need, mida me saame teha ka selles valitsuses ja hakkamegi tegema. Selle aasta novembris võtame vastu eestikeelse hariduse tegevuskava, kus on loetletud kõik need sammud koos vastava finantseeringuga.

16:15 Aseesimees Martin Helme

Henn Põlluaas, palun!

16:15 Henn Põlluaas

Aitäh, austatud eesistuja! Austatud peaminister! Üsna kummaline on kuulata siin teie keerutamist kaitsekulude ja kaitsevõime teemal, kui on ju täiesti selge, et te vähendate planeeritud kaitse-eelarvet nelja aasta jooksul umbes 100 miljoni euro võrra, ja siis peate kõiki kuulajaid sellisteks, no kuidas öelda, naiivseteks kergeusklikeks, kes usuvad seda jama, et see summa tegelikult kasvab ja te seda tõstate. No loomulikult see kasvab, aga tänu sellele, et 2%-st te õnneks siiski allapoole ei läinud.

Aga te teatasite alles mõni aeg tagasi ühes oma vastuses, et teie valitsus on aus, ja natukese aja pärast kaitsekulutustest rääkides väitsite, et kaitsekulutused jõuavad SKT suhtes rekordkõrgele. See on ju täiesti otsene vale! Palun öelge mulle ausalt, kellele on Eesti kaitsevõime kahjustamine kasulik. Kelle kasuks te seda teete?

16:17 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Eesti kaitsevõime on tugev ning tugineb nii meie enda kaitsevõimele kui ka kollektiivkaitsele, mis tuleb NATO-st. NATO-s on meie suhted liitlastega praegu paremad kui eelmise valitsuse ajal. Seda on kinnitatud igalt poolt. Ka NATO-l endal on võib-olla paremad ajad, sest just esmaspäeval kinnitati üle NATO poliitiline ühtsus. Kinnitati üle artikkel 5 kehtivus, et kui ühel on abi vaja, siis teised tulevad appi. Ja kaitsekulutuste kasvamine on ju riigieelarvesse sisse kirjutatud.

16:18 Aseesimees Martin Helme

Alar Laneman, palun!

16:18 Alar Laneman

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud peaminister! Ma tahaksin teid tänada selle eest, et minus on tärganud huvi maksupoliitika vastu. See on tekkinud tänu teie ettekandele ja seletustele. Seepärast ma loodan, et lubate mul küsida sellist asja: maksurahu – kuidas seda mõista? Mina mõistan, et maksurahu tähendab seda, et makse ei puudutata ja maksukoormus ei muutu. Te lubasite seda valimistel. Aga nüüd tuleb välja, et seda päikeseloojangu klauslit, mis pärineb eelmise valitsuse ajast, te otsustasite mitte muuta, kuigi see muudab maksukoormust. Meid ootab ees maamaksu tõus, eluasemelaenu maksuvabastuse kadumine. Miski siin ei räägi selle poolt, et meid ootaks ees maksurahu. Võib-olla ma sain millestki valesti aru, nii et oleks väga kena, kui te mulle seda seletaksite.

16:19 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Jaa, maksude, sealhulgas aktsiiside puhul oleme kokku leppinud, et me neid otsuseid, mis on tehtud, ei muuda. See otsus, et aktsiisid tõusevad tagasi samale tasemele, kui need olid varem, on tehtud eelmise valitsuse ajal ja me selle kallale ei lähe. Mis puudutab maksukoormust, siis minu mälu järgi langeb see 35%-lt 33%-le. Aga maksurahu ei puuduta maksukoormust otseselt, vaid ikkagi maksuseaduste muutmist, ja seda me ei tee.

16:19 Aseesimees Martin Helme

Paul Puustusmaa, palun!

16:19 Paul Puustusmaa

Suur tänu! Hea umbusaldatav! Miks on nii, et iga kord, kui Reformierakond tõuseb võimukangide juurde, muutub poliitiliste otsuste tegijate ring millegipärast ahtamaks või, nagu meedia on selle kohta öelnud, otsustajaks saab härra Nilsson – vist oli selline see nimi, mis meedias kõlas? Millegipärast haldusriik tugevneb, bürokraatia suureneb. Eesti riigi iseseisva otsustamise võime vähenemine on selgelt tajutav, bürokraatia pingestub. Partokraatia läheb niivõrd tugevaks, et lõhe rahva ja riigi vahel üha suureneb. Ma toon ühe näite, mis on ka küsimuse osa. Kui 2014 oli Reformierakond võimul, tegite te karistusseadustiku reformi, millega muutsite sisuliselt kehtetuks põhiseaduse § 48 ehk kuritegeliku erakonna likvideerimise võimaluse. Kas nüüd, olles võimu juures, te taastate karistusseadustikus selle võimaluse, et kuritegeliku erakonna saab likvideerida?

16:21 Peaminister Kaja Kallas

Ei taasta, karistusseadustikus on niigi väga palju paragrahve. Nii et ei, meil ei ole sellist plaani.

16:21 Aseesimees Martin Helme

Urmas Reitelmann, palun!

16:21 Urmas Reitelmann

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud peaminister! Tänane nakatumisnäitaja 100 000 elaniku kohta on Eestis 64,1, nagu te väga hästi teate, ja Soomes 22,7. Selle teadmise valguses vihastas soomlasi teie Helsingin Sanomate artikkel ikka väga. Minu Soome sõbrad ütlevad, et soomlaste seas on praegu meeleolu selline, et lubame need eestlased siis koju oma sugulaste juurde, aga las nad võtavad ühe otsa pileti. No küllap rahvadiplomaatia selle sodi ära tasandab. Aga küsimus on järgmine: kas te olete kuulnud, et näiteks Somaalia peaminister – somaaliakeelne kogukond on Soomes üsna suur – oleks Hesari kaudu lahendanud oma kaasmaalaste probleeme või et mõni Soome poliitik oleks Postimehes avaldanud artikli, et korjata Soomes sisepoliitilisi punkte?

16:22 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Tegelikult peaksite ka teie siin Riigikogus seisma Eesti inimeste ja nende huvide eest. Soomes on väga suur eestlaste kogukond. Juba kuid on seal kestnud olukord, et inimestel on tulnud valida kahe koha vahel: kas töötada Soomes või elada Eestis pere juures. See, et me suhtleme Soome peaministriga ja et ma avalikult nendest muredest kirjutan, et need jõuaks ka Soome avalikkuseni, on tegelikult olnud õige. Igal juhul ei olnud see [artikkel] kuidagi ründav, ka Soome valitsus ei tunne ennast kuidagi rünnatuna. See oli väga sõbralik ja lugupidav kiri, nii et igal juhul oli see mõistlik.

16:23 Aseesimees Martin Helme

Jaak Valge, palun!

16:23 Jaak Valge

Lugupeetud proua peaminister! Ma ikka pean jätkama seda immigratsiooniteemat. Infotunnis te märkisite, et immigratsiooni valdkonnas on teil kavas likvideerida kolmandate riikide tudengitele Eesti maksumaksja arvel vajaduspõhise õppetoetuse maksmine. See on kavas likvideerida. Jah, see on kindlasti üks kukesamm õiges suunas, aga võib-olla ainult kümnendik kogu rehkendusest, ja tegelikult on seegi arusaamatult veninud. Aga kui me ikkagi jätkame odava tööjõu sissetoomist, mis surub palgad alla, siis keskendub meie majandus nendes sektorites, mis vajavad seda odavat tööjõudu, [just odavale tööjõule] ja innovatsioon pidurdub. Meie tööjõu tootlikkus on 74% Euroopa Liidu keskmisest. Mul on küsimus: kas teil on või tõesti pole kavas odava tööjõu sissevoolu piirata?

16:24 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Meil on strateegias "Eesti 2035" võetud eesmärgiks tõsta Eesti elanikkonna tootlikku 110%-ni võrreldes Euroopa keskmise palgaa. Nii nagu te ütlesite, on see praegu 74%, seega keskmisest madalam. See on väga kõrge eesmärk. Mida selle saavutamiseks teha? Selleks tuleb muuta majandus targemaks, sest targemad töökohad on ka tootlikumad. See peakski olema fookus. Täpselt niimoodi ongi ju majandus arenenud, et liigutakse suurema lisandväärtusega, targema majanduse poole. Siis ka töökohad muutuvad, aga ega kõik töökohad ära ei kao. On terve rida selliseid töid, mida paraku eestlased lähevad tegema Soome, soomlased Rootsi ja rootslased Norrasse. Ja siis tekib küsimus, aga kes meil neid töid teevad. Hea näide on põllumajandus, kus vähemalt eelmisel suvel oli suur puudus hooajatöölistest, keda Eestist ei leitud, hoolimata sellest, et ka Eestis oli sel ajal tööpuudus suurem. Talupidajad ütlevad, et Eesti inimene ei ole enam nõus nii rasket tööd tegema. See näitab ka meie ühiskonna ja majanduse arengut.

16:25 Aseesimees Martin Helme

Kert Kingo, palun!

16:26 Kert Kingo

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea umbusaldatav! Ma esmalt tunnustan meie, EKRE fraktsiooni liikmeid viisakalt sõnastatud ja sisuliste küsimuste eest, eriti võrrelduna Reformierakonna ja sotsiaaldemokraatide küsimustega meie ministrite umbusaldamisel. Aga minu küsimus on selle kohta, et 25. jaanuaril siinsamas saalis peaministri kõnet pidades viitasite te kuuendale kriisile kui tõekriisile ja ütlesite: "Elame ajastul, kus valed levivad kiiresti ja kaugele. [---] Tänapäevases infoühiskonnas on valesid avaldada kordades lihtsam ja nende levikut takistada peaaegu võimatu." Tänane valitsus on kujunenud valede valitsuseks. On korduvalt juhtunud, et te olete valetanud siin inimestele ja parlamendile, [on valetanud] justiitsminister, rahandusminister, töö- ja terviseminister, kaitseminister, siseminister. Ja te jätkate valetamist. Selle kõige raames on mul küsimus, kunas te selle tõekriisiga nüüd lõpuks tegelema kavatsete hakata.

16:27 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Te esitate väiteid, mida te ei tõesta. Alati on hea esitada väiteid, mida te suudate ka tõestada, siis on võimalik neid ka ümber lükata.

16:27 Aseesimees Martin Helme

Protseduuriline, Kert Kingo!

16:27 Kert Kingo

Ma tahan juhtida peaministri tähelepanu sellele, et küsimuse esitamiseks on aega ainult üks minut. Aga palun vaadake kõiki neid stenogramme, mis siin Riigikogus toimunu kohta on olemas, ja siis on väited tõestatud.

16:27 Aseesimees Martin Helme

Heiki Hepner, palun!

16:27 Heiki Hepner

Aitäh, hea istungi juhataja! Austatud peaminister! Ma tulen ikkagi tagasi oma esialgse küsimuse juurde, see puudutab huvihariduse rahastamist. Ma saan aru teie väitest, et raha on vaba, sedasi, et teie valitsuse prioriteet on rahavaba omavalitsus. Te arvate, et kui omavalitsusel raha ei ole, siis ongi väga hea ja kogu probleem on lahendatud. Ma ei hakka siit edasi selle mõttekäiguga minema. Aga te viskasite õhku ka ühe hüpoteetilise lahenduse, et järsku saaks need 7 miljonit eurot lisada omavalitsuste tulubaasi. Kas teil on plaanis üldist tulubaasi suurendada? Kui jah, siis oleks see arutelu, vaidlus siin ka lõppenud. Kui ei, siis miks te selliseid mitmemõttelisi vastuseid annate, aga õiget ja selget signaali, mida te kavatsete, ei anna?

16:28 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Kui teie loogika on see, et "raha on vaba" tähendab rahavaba, siis kas see kehtib ka nendele inimestele, kes on nüüd pensionirahast vabad – juhul, kui lähtuda sellest loogikast, mida te praegu esitasite kohalike omavalitsuste suhtes? Mul ei ole kaasas neid konkreetseid numbreid, kui palju kohalike omavalitsuste tulu järgmistel aastatel kasvab, ja seetõttu ma ei julge teile hetkel vastata, aga ma tean, et see kasvab. Ma ei saa teile konkreetset numbrit öelda. Minu mälu järgi oli see tunduvalt suurem kui 7 miljonit eurot, mis oli n-ö märgiga raha.

16:29 Aseesimees Martin Helme

Ruuben Kaalep, palun!

16:29 Ruuben Kaalep

Aitäh! Hea umbusaldatav! Te olete mitu korda tänase päeva jooksul avaldanud oma seisukohti eelmise valitsuse kohta. Ja mulle tundub, et ma ei tee teile liiga, kui võtan teie seisukohad kokku niimoodi, et eelmine valitsus oli Eesti jaoks väga halb ja nad tegid väga palju kurje tegusid. Nüüd tekib tahes-tahtmata küsimus. Kuna te nimetasite eelmist valitsust EKRE ja Isamaa valitsuseks, kuigi ajalooraamatutesse läheb see siiski Jüri Ratase valitsuse nime all, siis küsin täpsustava küsimuse teie seisukoha kohta. Milline oli teie hinnangul Keskerakonna positsioon ja roll eelmises valitsuses? Kas kolmandik sellest, mida eelmine valitsus tegi, olid ikkagi õiged teod või jagab ka Keskerakond vastutust kõige selle halva eest, mida eelmine valitsus teie hinnangul tegi?

16:30 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Ükski Eesti valitsus ei ole olnud läbini halb, samamoodi nagu ei ole ükski Eesti valitsus olnud läbini hea. Alati on tehtud ju nii häid kui ka halbu otsused. Need asjad, mis ma välja tõin, lähtusid sellest, et teie umbusaldate mind väidetega, mis tegelikult puudutavad teie enda tegevust. Keskerakond mind hetkel ei umbusalda, nii et seetõttu ma viitasingi just teie väidetes, tegudes ja sõnades esinevale vastuolule.

16:31 Aseesimees Martin Helme

Igor Kravtšenko, palun!

16:31 Igor Kravtšenko

Aitäh, hea juhataja! Austatud peaminister! Tulles tagasi teie kohtumise juurde Joe Bideniga, küsin, millise sõnumi te talle andsite kohtumiseks Putiniga?

16:31 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! See on väga hea küsimus, just sellepärast, et Joe Bideni kohtumine kolme Balti riigi peaministriga oli mõnes mõttes märgiline, kuna toimus enne president Putiniga kohtumist. Üks peamine asi, millele ka mina rõhusin, oli see, et väga palju on Venemaaga seoses olnud juttu relvastuskontrollist: teeme relvastuskontrolli lepingu, piirame relvastumist ja piirame õppuseid piiri lähedal. Ma juhtisin tähelepanu sellele, et see võib meie julgeolekut kahjustada, sest Venemaa ei ole pidanud kinni kokkulepetest, mis relvastuskontrolli kohta on varem tehtud. Kui nüüd lepitakse kokku, et NATO piiride ulatuses näiteks 100 kilomeetri raadiuses ei tehta õppuseid või ei hoita vägesid, siis see tähendab seda, et tegelikult meie riikide julgeolek saab kahjustada, sest NATO riigid tõenäoliselt oma kohustusi justkui täidavad, aga meil ei ole mingit põhjust eeldada, et ka Venemaa neid kokkuleppeid täidab. Need olid need põhilised mured, mida saime välja tuua.

Juttu oli ka NATO, just Ameerika Ühendriikide üksuste kohalolekust Balti riikides, sellest, millised on plaanid. Teiselt poolt ei olnud kõne all mitte ainult see, mida meie saame või tahame Ameerikalt, vaid ka see, milles meie saame Ameerikaga koostööd teha, olgu see innovatsioon, küberturvalisus või tehnoloogia valdkonnaga seotud mured, mis Ameerikal on. Need teemad olid jutuks.

16:33 Aseesimees Martin Helme

Leo Kunnas, palun!

16:33 Leo Kunnas

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud proua peaminister! Teine küsimus, mis mul jaanuaris oli, oli keskmaa-õhutõrje kohta. Te mainisite, et see on oluline ja võiks olla prioriteet. Aga oli ju selge, et see ei oleks ära mahtunud ka 2,23%-liste kaitsekulude sisse ja ammugi ei mahu see ära siis, kui need kulud vähenevad 2,02% peale. Kui räägime nelja patareiga pataljonist, siis on tegemist 250–300 miljoni eurose väljaminekuga. Kolme ja kahe patareiga pataljoni korral on kulu vastavalt neljandiku või poole võrra väiksem, aga summa on siiski üpris suur. Ma küsin teie käest nii: kas teie jaoks tõesti on eelarve tasakaal ülim prioriteet võrreldes kõige muuga, kaasa arvatud riigikaitse ja sisejulgeolekuga? Kui see nii on, siis öelge seda ja me ei esita enam palju küsimusi.

16:34 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Mis puudutab seda konkreetset õhutõrjet, siis kõikide selliste suurte võimekuste puhul diskuteerime me teiste Balti riikidega – just selleks, et [selgitada välja,] kas on mingeid võimekusi, mida me saaksime koos arendada. Üksi arendades on need liiga kallid, aga kolmekesi koos tegutsedes suudame võib-olla kogu piirkonda kaitsta. Kaitseministeeriumid, kaitseministrid peavad sel teemal konsultatsioone. Kui on vaja midagi edasi arendada, siis saab sellest rääkida.

16:35 Aseesimees Martin Helme

Merry Aart, palun!

16:35 Merry Aart

Aitäh! Austatud peaminister! Kogu minu austuse juures ma siiski ei taha selle majanduse teemaga päris nõus olla. Selleks, et majandus saaks kasvada, on vaja platvormi, mille pealt ta kasvaks, ja selle [rajamine] ei ole ühe-kahe kuu küsimus. Aga nüüd ma küsin Soome ja tööjõu liikumise kohta. Millegipärast tegeleb peaminister selle teemaga väga intensiivselt, aga mitte kuskil ei ole ühtegi sõna välisministrist. Mida meie välisminister teeb? Kas välisministri jaoks ei ole selline asi prioriteet? Kas mitte tema ei peaks tegelema kahe riigi vaheliste suhetega?

16:35 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Kõigepealt märgin majanduse [kasvuks vajaliku] platvormi kohta, et jah, loomulikult, ma olen nõus, see ei ole ühe-kahe kuu küsimus. See on tegelikult pikka aega ehitatud väga tugev vundament ja selle vundamendi üks osa on olnud korras riigirahandus. Teie erakonnale meeldib öelda, et Reformierakond oli 17 aastat võimul. Aga selle 17 aasta jooksul, kui me võimul olime, on tegelikult loodud tugev alus meie majandusele, ka sellele, et me väga kiiresti toibume. Kindlasti on teinud ka eelmine valitsus õigeid otsuseid, ma ei sea seda kuidagi täielikult kahtluse alla ega kirjuta enda arvele.

Mis puudutab välisministri tegevust, siis Välisministeerium on Eesti-Soome töörändega tegelenud väga intensiivselt. Meil on olnud eri tasanditel kohtumisi Soome kolleegidega, olgu need välisministeeriumid, siseministeeriumid, terviseametid, sotsiaalministeeriumid või terviseministeeriumid. Neid kohtumisi [on olnud üksjagu]. Mul on siin kuskil selle kohta üks paber, põhimõtteliselt kümme rida on neid kuupäevi, millal on kohtutud ja neid asju arutatud. Kõik on panustanud, kõik on andnud oma osa, ka Riigikogu. Ma arvan, et see, et Riigikogu tegi pöördumise Soome parlamendi poole, ongi olnud üks asi, mida teie saate teha. Riigikogu esimees on suhelnud Soome parlamendi juhiga. Seda tööd on teinud kõik kõikidel tasemetel, sealhulgas välisminister.

16:37 Aseesimees Martin Helme

Mart Helme, palun!

16:37 Mart Helme

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud umbusaldatav! 17 aasta pikkusest võimul olemisest rääkides tasub muidugi öelda, et selle aja jooksul viidi Eesti Euroopa viie vaeseima riigi hulka. See ei ole mingi liialdus, see on fakt, kontrollige kõikide võimalike majandusnäitajate põhjal. Nii see on. Aga mind huvitab järgmine asi. Kuna te ütlete siin, et meie tõstsime aktsiise – no see on muidugi eriline mõttepiruett –, siis ma loen teile ette ühe kommentaari Õhtulehest: "Kohe saame reffide toel teemaksu, ummikumaksu, automaksu ja muu. Õnnitlen! Teised riigid elavad ja majandusse pumbatakse raha, aga meie valitsus tõstab makse ja muudkui kärbib. Kuidas saab mingi tervemõistuslik sellist valitsust üldse toetada?" Minu küsimus on väga lihtne. Kuidas nende loetletud maksudega on? Eile Taavi Aas teatas, et meil kehtestatakse teemaks ja saastemaks. Ja kõik sigadused on muidugi alati põhjendatud õilsate eesmärkidega: rohepööre, CO2 vähendamine jne. Kuidas kommenteerite?

16:38 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Võib-olla teile tuleb üllatusena, aga alates 1. jaanuarist 2018 tuleb maksta teekasutustasu kõikide üle 3,5-tonniste veoautode eest, mis sõidavad avalikult kasutatavate teede võrgustikus. Nii et see kohustus meil juba on. Eestis kehtib ka ajapõhine tasu, mis annab õiguse kasutada teed kindla ajavahemiku jooksul. Nii et selline on see teekasutustasu. Aga see hirmuäratav nimekiri, mis te loetlesite, ei vasta tõele.

16:39 Aseesimees Martin Helme

Rene Kokk, palun!

16:39 Rene Kokk

Aitäh, austatud aseesimees! Lugupeetud peaminister! Ma tulen tagasi nende 800 000 doosi juurde, mida Eesti plaanib ära kinkida. Jaa, nõrgemate aitamine on kahtlemata hea ja vajalik, aga me peame vaatama ka enda olukorda. Kui arvestame seda, et see summa on ilmselt kusagil 2 miljoni euro kandis, ning teame, et homme on päästjad tulemas Stenbocki maja juurde avaldama arvamust [neile eraldatava raha] võimaliku kärpe kohta, mis on üle paari miljoni, ja võimalike sulgemiste kohta, siis ma küsin nii: kas teil oli valitsuses arutelu, et otsida võimalikke ostjaid sellele 800 000 doosile, et saada see raha meie majandusse tagasi meie enda kitsaskohti leevendama?

16:40 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Nende vaktsiinide hanke leping on sõlmitud Euroopa Komisjoni ühtse hanke raames ja selles lepingus on kirjas klausel, et neid ei või müüa. Neid võib annetada, aga neid ei või müüa.

16:40 Aseesimees Martin Helme

Helir-Valdor Seeder, palun! 

16:40 Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Auväärt peaminister! See, et te eitate, et te – ma pean silmas Reformierakonda – andsite 2019. aastal üle otsuse eelnõu, millega soovisite teha Vabariigi Valitsusele ettepaneku minna mõne aastaga üle eestikeelsele haridusele, ei tee tegelikkust olematuks. Nüüdseks olete valitsuses jõudnud aastani 2035 ja [selle puhul räägite] ka [üksnes] "valdavast" [üleminekust]. Eitamine ei tee seda olematuks ja see kommentaar, justkui nüüd oleks laiapõhjaliselt kokku lepitud 2035. aastas, ei vasta tõele. Isamaa küll sellega ei nõustu, kohe kindlasti mitte, ja me pole selles kokku leppinud. Aga minu küsimus tuleneb teie vastusest, mille andsite kolleeg Merry Aartile. Te ütlesite, et esimese kvartali prognoositust suurem majanduskasv oli tingitud lisaeelarve vastuvõtmisest. Nii te täna vastasite siin puldis. Lisaeelarve võeti vastu 14. aprillil ja see jõustus 18. aprillil. Öelge, kuidas on võimalik, et aprillis vastu võetud lisaeelarve mõjutas esimese kvartali majandustulemusi nii jõuliselt ja edukalt.

16:41 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Esiteks, te ilmselt ei kuulanud kõiki vastuseid. Ma vastasin Merry Aartile, et loomulikult on majandus ehitatud kindlatele alustele ning seda on teinud mitmed valitsused, kes on olnud pikalt ametis, sealhulgas teie kirutud Reformierakonna valitsus, mis oli võimul 17 aastat ja ehitas Eesti majanduse tugevale alusele. Seda ma täielikult enda nimele loomulikult ei kirjuta.

Tulles eestikeelse hariduse juurde, ma ei eita, et me sellise otsuse eelnõu esitasime. Aga me oleme praegu koalitsioonis Keskerakonnaga, kellel on täiesti teistsugused vaated selles küsimuses. See on meie kompromiss. Aga kompromiss oli ka teil. Sellesama eesti keele arengukava oli valmistanud ette teie valitsus, kui teie seal olite, ja seetõttu ma ütlengi, et see on poliitiline kompromiss, mis hõlmab eri erakondi. Eestikeelsele haridusele üleminek peab toimuma järk-järgult, see peab toimuma nii, et ühelegi kogukonnale haiget ei tehtaks. Te teate seda väga hästi, olles ise olnud hetk tagasi valitsuses ja olles olnud ka selle arengukava taga.

16:43 Aseesimees Martin Helme

Helir-Valdor Seederil on protseduuriline küsimus.

16:43 Helir-Valdor Seeder

Ütlen stenogrammi jaoks, mul lihtsalt ei ole võimalik vaiki olla. See arengukava ei ole mitte eelmises valitsuses ette valmistatud, vaid see on eelmise valitsuse ajal haridusministeeriumis ette valmistatud arengukava, mis ei saanud eelmiselt valitsuselt heakskiitu. Kindlasti ei saa samastada seda, kui ametnikud kusagil Mailis Repsi alluvuses midagi tegid, sellega, et tegemist on eelmises valitsuses ette valmistatuga. Ei, eelmine valitsus ei saatnud seda arengukava parlamenti, ei kiitnud seda heaks. See on väga oluline täpsustus, et me ei eksitaks avalikkust.

16:43 Aseesimees Martin Helme

Nii on. Tarmo Kruusimäe, palun!

16:43 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Hea ettekandja! Küsin maksurahu ja maamaksu kohta. Ma saan aru, et tegemist on ikkagi rahuvalveoperatsiooniga. Aga kas maamaks iseenesest on heidutustegevus või sissitegevus?

16:44 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Maamaks on maamaks. Ma ei saa teie küsimusest aru.

16:44 Aseesimees Martin Helme

Kalle Grünthal, palun!

16:44 Kalle Grünthal

Aitäh! Eesti Vabariigi põhiseaduse § 65 punkt 4 sätestab, et Riigikogu ratifitseerib ja denonsseerib välislepinguid. Seega, sisuliselt on Riigikogu liikmel juurdepääsuõigus igasugustele välislepingutele, et saada oma tööks vajalikku informatsiooni. Ma olen pool aastat püüdnud tagajärjetult teie valitsuse käest saada informatsiooni tingimusliku vaktsiinilepingu kohta: mida see sisaldab, millised tingimused seal on jne. Absoluutselt kõik ametnikud vastavad selle peale, et see on salastatud, me ei tohi seda öelda, nii on lepingu tingimustes sätestatud. Täielik süvariik! Tuldagu veel ütlema, et meil ei eksisteeri süvariiki! Ametnikud teavad, aga Riigikogu liikmed ei tohi teada. Öelge palun, millistel kaalutlustel on õigus keelata Riigikogu liikmetele lepingute esitamist.

16:45 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Pöördun taas oma soovituse juurde minna uuesti Tartu Ülikooli õigusharidust omandama. Soovitan teil selgeks teha välislepingu ja tavalise lepingu vahe. See, millest räägib põhiseadus, on välislepingud. On ka ostu-müügilepingud, mis ei ole välislepingud, isegi mitte siis, kui need on välisriikide ettevõtetega sõlmitud.

16:45 Aseesimees Martin Helme

Kalle Grünthalil on protseduuriline, palun!

16:45 Kalle Grünthal

Jah, protseduuriline. See on järjekordne näide Kaja Kallase vastamise stiilist, protokolli jaoks on vaja see ära märkida. Ei ole teie asi kommenteerida minu haridust. Mul võib olla ka lasteaiaharidus, üheklassiline haridus, see pole teie asi. Teie asi on vastata küsimusele.

16:46 Aseesimees Martin Helme

Jaa, niipidi see käib, et umbusalduse korral Riigikogu liige küsib küsimuse ja umbusaldatav minister annab vastuse.

Uno Kaskpeit, palun!

16:46 Uno Kaskpeit

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Minu küsimus on järgmine. Politseisüsteemis algab politseinike pensionile mineku aeg 55. eluaastast. Kui inimene on sunnitud tervislikel põhjustel või kärbete tõttu koondamise tagajärjel lahkuma natukene enne 55-aastaseks saamist, jääb ta ilma oma pensionist. Kuidas te plaanite selle probleemi lahendada või ei huvita teid see küsimus?

16:47 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Ma ei oska praegu nii detailsele küsimusele vastata.

16:47 Aseesimees Martin Helme

Henn Põlluaas, palun!

16:47 Henn Põlluaas

Aitäh! Reformierakond on olnud pikalt võimul ja sellele vaatamata ei ole meie teede ehitus, ma pean silmas neljarealisi teid Narvasse, Tartusse ja Pärnusse, kuidagi edenenud. Ja nüüd, kui eelmise valitsuse ajal võeti suund hakata sellega tegelema, investeerida sellesse, siis teie valitsuse üks esimesi samme oli sellele kriips peale tõmmata. Kas te üldse kavatsete meie infrastruktuuri kunagi panustada või jäämegi lootma, et niimoodi sent sendi haaval ja kilomeeter kilomeetri kaupa seda kunagi tehakse ja võib-olla saja aasta pärast võime uhkelt nentida, et ka meil on tõepoolest suurepärased teed, mis viivad sinna, kuhu nad peaksid viima?

16:48 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Me investeerime, nagu ma ütlesin, 8 miljardit eurot järgmise nelja aasta jooksul Eesti majandusse. Ja mis puudutab seda ühte lõiku, mis teil oli plaanis teha PPP-projektina, siis me lasime tellida selle kohta analüüsi ja selgus, et PPP-projektina läheks see maksma 90 miljonit eurot rohkem kui siis, kui riik teeks seda kas omavahenditega või laenu varal. Seetõttu me otsustasime, et kuna 90 miljonit eurot on päris suur summa, on igal juhul mõistlik see raha kokku hoida ja teha selle eest midagi muud. Selle lõigu me teeme, aga me teeme selle lihtsalt odavamalt. Mis puudutab veel taristuinvesteeringuid, siis üks põhiline probleem on ka see, et ei ole tehtud projekte, mida saaks välja ehitada selle raha eest, mis meil on.

Ja üks asi veel, mille ma pean ära õiendama. Kiiresti üritasin vaadata. Helir-Valdor Seeder ütles, et nemad ei olnud selle eesti keele arengukavaga nõus. Aga siin on öeldud, et 29. oktoobri 2020 kabinetinõupidamisel otsustas valitsus kiita heaks kõik Haridus- ja Teadusministeeriumi arengukavade eelnõud ja saata need arutamiseks Riigikogule.

16:49 Aseesimees Martin Helme

Igor Kravtšenko, palun!

16:50 Igor Kravtšenko

Hea juhataja! Austatud peaminister! Mõned päevad tagasi te kohtusite oma Balti kolleegidega ehk Läti ja Leedu kolleegiga. Tänaseks on see teema vist juba maas, aga ma ikkagi küsin: kas te olete arutanud ka Balti mulli teemat?

16:50 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Jaa, see teema on tulnud üles, aga praegu on kõikide eesmärk see, et vaba liikumist üldse ei piirataks, kuna näitajad on nii madalal. Ka Euroopa Komisjon on andnud selle kohta soovitused, millest lähtuvalt peaks tegutsema, et inimesed saaksid vabalt liikuda kogu Euroopas, mitte ainult Balti riikides. 

16:50 Aseesimees Martin Helme

Aivar Kokk, palun!

16:50 Aivar Kokk

Hea juhataja! Austatud peaminister! Siin on täna pidevalt juttu olnud maksudest ja maksurahust. Te väidate, et ühtegi maksu ei tõsteta. Aga kui me vaatame Riigikogule üle antud seaduseelnõusid, siis näeme, et üle on antud mitu tulumaksuseaduse muutmise seaduse eelnõu. Viimati anti üle maamaksuseaduse eelnõu, mis tähendab sõna otseses mõttes nii inimestele kui ka ettevõtjatele, eriti põllumajanduse ja metsandusega tegelevatele ettevõtjatele, erametsaomanikele ja põlluomanikele maksutõusu, väga selget maksutõusu. See ei ole üldse häbiasi, aga [sel juhul ei tohiks] lihtsalt pukist pidevalt väita, et ühtegi maksutõusu ei ole plaanis, kui samal nädalal annab valitsus üle seaduseelnõu, milles on väga selgelt kirjas maksutõus. Me ei räägi täna sellest, kas maamaksu tõstmine, mida ei ole pikka aega tehtud, on õige otsus või mitte. Aga ma arvan, et ei ole vaja hommikust õhtuni rääkida, et kõik maksud jäävad endiseks.

16:52 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Kõigepealt, ma ei tea, kas see vastab tõele, et teil on täna sünnipäev. Kui see vastab tõele, siis palju õnne!

16:52 Aseesimees Martin Helme

Erki Savisaarel on sünnipäev.

16:52 Peaminister Kaja Kallas

Selge. Enne just keegi ütles, et Aivar Kokal on sünnipäev.

16:52 Aseesimees Martin Helme

Öeldi, et rahanduskomisjoni esimehel on sünnipäev. Aivar Kokk on endine esimees.

16:52 Peaminister Kaja Kallas

Selge. Praegusel rahanduskomisjoni esimehel on sünnipäev

16:52 Aseesimees Martin Helme

Just!

16:52 Peaminister Kaja Kallas

Siis palju õnne praegusele rahanduskomisjoni esimehele!

Tulen tagasi teie küsimuse juurde. Me ei muuda maksumäärasid, need jäävad samaks. See eelnõu, mis oli arutusel ka teie valitsuses ja millest korduvalt on juttu olnud, puudutab maa hindamise aluseid. Maa hindamise aluseid ei ole pikalt muudetud, nagu te ise ütlesite, ja see on kohalikele omavalitsustele olnud probleem. Kõnealuses maamaksuseaduse eelnõus on kirjas selged piirmäärad, mida [maksutõus ei tohi ületada], aga me ei muuda maksumäärasid. Maksurahu puudutab seadust maksumäärade muutmise kohta.

16:53 Aseesimees Martin Helme

Ivari Padar, palun!

16:53 Ivari Padar

Lugupeetud proua peaminister! Mis puudutab eelarvet, riigi eelarvestrateegiat ja kärpeid, siis oleme siin saalis päris tihti kuulnud, et Keskerakonna liikmed on sel teemal õige kriitilised. Kui aga augustikuine majandusprognoos tuleb eeldatavasti õige positiivne ja on võimalik RES uuesti üle vaadata, siis kui kindel te [kärbetes] olete? Kas on üldse olemas võimalus, et uue prognoosi valguses kärped ära jäetakse? Ja kui kindel te olete, et teil ei teki Keskerakonnaga augustikuus sel teemal tugevat debatti?

16:53 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Meil on pidev debatt Keskerakonnaga ja ma arvan, et see ongi tervislik. Me vaidleme otsuste üle ja lõpuks jõuame kompromissile. Meil on kindel eelarvekalender paika pandud ja selle kalendri järgi me liigume. Seda ei ole põhjust muuta ka tulenevalt nendest headest majandusnäitajatest, mis praegu on. Järgmised otsused on septembris plaanis ikkagi selle eelarvekalendri järgi teha.

16:54 Aseesimees Martin Helme

Tarmo Kruusimäe, palun!

16:54 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Hea ettekandja! Mul on kaks küsimust. Isamaa fraktsiooni ühenduse "Punk on lahe" liikmed heitsid kulli ja kirja ning minu peale langes liisk küsida Reformierakonna tähtsuselt kolmanda inimese Kristina Šmigun-Vähi lemmikküsimus: kas teil on häbi? Ja tõe huvides, selleks et me saaksime parema tõeprotsendi, on mul ka lisaküsimus: kas teie nimi on Kaja Kallas?

16:55 Peaminister Kaja Kallas

Jah, on. 

16:55 Aseesimees Martin Helme

Kumba: häbi või Kaja Kallas?

16:55 Peaminister Kaja Kallas

See teeb teile nalja, jah? Selline Riigikogu juhataja on meil. Päris hästi! Mille kohta see küsimus käib? Ma ei tea, mille kohta see küsimus käib. Kõik otsused, mis on valitsus teinud, nende taga ma seisan. Ma olen uhke selle üle, et valitsus on lühikese ajaga suutnud nii palju korda saata. Kui arvestada seda, et samal ajal oli ka tervisekriis, mida me pidime lahendama kõikide nende otsuste kõrvalt, siis ei, vastupidi, ma olen väga uhke selle valitsuse üle.

16:55 Aseesimees Martin Helme

Protseduuriline, Indrek Saar, palun!

16:56 Indrek Saar

Jaa, tänan! Ma olen sunnitud protesteerima selle vastu, mida me just nägime juhatajat tegemas. Küllap juhataja sai ka ise aru, et läks halvasti. Oleks hea, kui juhataja vabandaks ja korrigeeriks oma käitumist. See, et Riigikogu liikmed saavad eri moodi aru sellest, mis on viisakas ja mis on parlamendis kohane ning kas üldse peab olema viisakas, jääb Riigikogu liikmete südametunnistusele. Aga Riigikogu juhatajalt me eeldame siiski seda, et ta ei lähe kaasa sellise koolikiusamisega, mida me just nägime. Ma väga palun Riigikogu juhatajat mitte selliseid vahemärkusi endale lubada.

16:56 Aseesimees Martin Helme

Indrek Saar ei ole olnud siin kogu diskussiooni aja. Riigikogu liikmetel on olnud korduvalt nurinaid, et nad ei saa kuidagi vastuseid. Ma juhtisin tähelepanu, et ka see vastus oli selline, millest oli raske aru saada. Mart Helme, palun, protseduuriline!

16:56 Mart Helme

Ma soovitan meie lugupeetud sotsiaaldemokraatliku fraktsiooni liikmetel olla õiglased igast aspektist lähtudes. Kui näiteks vastaja juhib pahatahtlikult ja halvustavalt tähelepanu mõne rahvasaadiku haridustasemele, ka siis võiks pöörduda juhataja poole palvega vastaja korrale kutsuda. Suhtume siis juba niimoodi ühetaoliselt kõigisse, aga mitte nii, et ühtedele teeme hinnaalandust, aga teistele ei tee. Selline protseduuriline märkus oli mul protokolli tarvis.

16:57 Aseesimees Martin Helme

Oi jah! Toomas Kivimägi, protseduuriline!

16:57 Toomas Kivimägi

Aitäh, lugupeetud juhataja, hea Martin! Ma pean sinust lugu. Aga viis, kuidas sa sellele küsimusele reageerisid ja seda kommenteerisid, oli äärmiselt ebaviisakas. Džentelmenina mina vabandaks. Loodan, et sina ka.

16:57 Aseesimees Martin Helme

Ka Indrek Saarel on protseduuriline küsimus.

16:57 Indrek Saar

Jaa, tänan! Lugupeetud Riigikogu liige Mart Helme! Mind ei olnud sel ajal tõepoolest saalis, kui see kommentaar tehti. [Kui ma oleksin siin olnud,] siis oleksite võinud vähemasti minu ilmest näha, et ka minu arvates ei ole valitsuse liikmel väärikas juhtida tähelepanu sellele, mida ta arvab ühe või teise Riigikogu liikme haridusest. Ma olen sellega absoluutselt nõus. Aga mind ei olnud sel hetkel saalis ja isegi siis, kui ma oleksin olnud saalis, oleks see olnud ikkagi juhataja kohustus juhtida tähelepanu sellele, mis on korrektne Riigikogu suhtes ja mis mitte. Praegu juhtisin ma tähelepanu sellele, mis minu arvates sugugi ei käi kokku selle parlamentaarse tavaga, mille järgi me eeldame, et Riigikogu istungi juhataja on n-ö tasakaalustav jõud siin saalis ja kutsub korrale mõlemaid pooli.

16:59 Aseesimees Martin Helme

Kert Kingo, protseduuriline.

16:59 Kert Kingo

Aitäh! Lugupeetud istungi juhataja ja saalis viibijad! Ma tahaksin väga uskuda, et siin parlamendisaalis on standardid kõigile ühesugused, sõltumata ajast ja kohast. Tuletan sotsiaaldemokraatidele ja reformierakondlastele meelde, mis toimus siin siis, kui EKRE ministrit umbusaldati, ja [soovitan seda võrrelda sellega,] mis toimub praegu. Selles mõttes on tõesti väga silmakirjalik hakata rääkima mingist eetikast nendel inimestel, kes varem siin pole osanud korrektselt ja viisakalt käituda.

16:59 Aseesimees Martin Helme

Mart Helme, protseduuriline.

16:59 Mart Helme

Ma põhimõtteliselt tahan öelda sedasama, mida ütles Kert Kingo, et mõõdikud peavad olema kõigile ühesugused. Ei ole niimoodi, et seda neetud EKRE-t tuleb kogu aeg korrale kutsuda. Mitte kellelgi, ei reformierakondlastel, ei sotsiaaldemokraatidel ega kellelgi teisel, pole mingit moraalset pjedestaali meile moraali lugeda. Te olete käitunud siin saalis täpselt samamoodi, vahetevahel üleannetult, lärmavalt, süüdistavalt, isiklikuks minevalt. Nii et lõpetame selle silmakirjaliku hala. Ja rääkida siin džentelmenlikkusest on täiesti kohatu, sellepärast et meil ei ole ju sugusid. Sugu on meil sotsiaalne konstruktsioon, nagu sotsiaaldemokraadid on meile juba ammu selgeks teinud, mistõttu ei ole meil mingit põhjust rääkida siin džentelmenlikkusest. Me räägime kollegiaalsusest või sellest, kas meile antakse adekvaatseid vastuseid või ei anta.

17:00 Aseesimees Martin Helme

Nagu te näete, kui me veel kaua sedasi jätkame, siis kaotame oma ettekandja. Tarmo Kruusimäel on protseduuriline küsimus.

17:00 Tarmo Kruusimäe

Tänan! Ma tahan selle protseduuri kohta anda omapoolse vastuse: ärge nüüd tülli pöörake, ma sain vastuse ja see oligi minu jaoks äärmiselt oluline. Võitsin kihlveoga kasti alkoholivaba õlut.

17:01 Aseesimees Martin Helme

Riina Sikkut, protseduuriline.

17:01 Riina Sikkut

Aitäh! Ma olen täiesti nõus, et siin saalis võiks kõiki kohelda võrdselt. Kui juhataja peab vajalikuks vastuste kvaliteeti hinnata, siis samalaadse sõela võiks läbida ka küsimused.

17:01 Aseesimees Martin Helme

Jätkame. Indrek Saar, protseduuriline.

17:01 Indrek Saar

Kuna Mart Helme pöördus sotsiaaldemokraatide poole, siis kinnitan, et ma olen kaugel sellest, et hakata EKRE liikmetele moraali lugema. Küll aga juhtisin ma tähelepanu juhataja käitumisele.

17:01 Aseesimees Martin Helme

Selge, saime sellega ühele poole. Aivar Kokal on küsimus, palun!

17:01 Aivar Kokk

Hea juhataja! Austatud peaminister, tänud eelmisele küsimusele antud vastuse eest! Te väitsite, et makse ei puudutata. Minu teada on praeguses koalitsioonis majandusministriks Taavi Aas. Kui ma loen eilset Delfit, siis näen, et seal on väga selgelt kirjutatud, et valitsus planeerib ummikumaksu, saastamise maksu ja teede kasutamise maksu, mõni asi oli veel. Kuidas me peaksime sellesse suhtuma? Võib-olla oskad sa taktikaliselt selgitada, et ka need ei ole maksud? Mis asjad need siis on? Või on sedasi, et neid ei plaanita kehtestada mitte järgmisel aastal, vaid ülejärgmisel aastal või lausa 15 aasta pärast? Kas neid makse on valitsuses arutatud ka sinuga või olid need lihtsalt majandusministri kuskilt tulnud mõtted?

17:02 Peaminister Kaja Kallas

See loetelu, mille te ette lugesite, oli teie enda erakonnakaaslase Urmas Reinsalu loetelu, mis kahjuks ei vasta tõele. Selliseid makse ei ole plaanis kehtestada. Transpordi arengukavas viidatakse näiteks teekasutustasule, aga nagu ma selle kohta juba ütlesin, kehtib teekasutustasu meil 2018. aastast. Nii et ei, see [loetelu] ei vasta tõele.

17:03 Aseesimees Martin Helme

Indrek Saar, palun!

17:03 Indrek Saar

Aitäh sõna andmast! Lugupeetud peaminister! Te olete koalitsioonileppes deklareerinud, et ühe olulise prioriteetse tegevusena näete seda, et see valitsusliit peaks seisma selle eest, et Eestis oleks vähem majanduslikku, sotsiaalset ja regionaalset ebavõrdsust. Kas see oli siiralt teie soov või on Keskerakond selle sinna sisse kirjutanud ja teie tegelikult ei kavatse sellest juhinduda? Kui vaatame näiteks riigi eelarvestrateegiat, mille te olete esitanud, siis näeme, et ebavõrdsust tekib kolinal juurde. Huvitegevuse kärbe on üks näide selle kohta. See [toetus] on mõeldud just nimelt selle jaoks, et laste ebavõrdseid võimalusi vähekenegi tasakaalustada. Siiamaani on see väga hästi toiminud. Kas see [ebavõrdsuse vähendamise plaan] on teie arvates tühi deklaratsioon või on teil kavas ka mingeid tegevusi, mis seda sisustaksid?

17:04 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Loomulikult on meil kavas tegevusi, mis seda sisustavad, aga ma tahan öelda ka seda, et kohalikud omavalitsused saavad raha juurde, 30 + 16 miljonit eurot. Seda on rohkem kui 7 miljonit. Mis puudutab laste huviharidust, siis kohaliku omavalitsuse kohustus on laste huviharidust korraldada, see on kohaliku omavalitsuse enda teha. Seda raha on kasutatud väga erinevalt, see ei ole sugugi alati läinud lastele. Hea näide on just Tallinn. Tema saab kõige suurema osa huvihariduse rahast (üle 1 miljoni euro on see summa, mis nad saavad), ometi õpib 20 000 last erahuvikoolides ja 10 000 last munitsipaalhuvikoolides. Aga see raha ei lähe mitte sinna, kus on lapsed, vaid sinna, kus kohalik omavalitsus on seda otstarbekamaks pidanud. Meil tulevad kohalikud valimised. Kui see on mure, mis läheb inimestele korda, siis seda tuleb ka häälekalt väljendada kohalikel valimistel, et kohalikud omavalitsused teaksid sammu seada.

17:05 Aseesimees Martin Helme

Heljo Pikhof, palun!

17:05 Heljo Pikhof

Aitäh! Austatud peaminister! Praeguse valitsuse võimuletulekul te lubasite esimese asjana tegeleda poliitilise korruptsiooniga ja te lubasite, et neid eelnõusid, mis [sel teemal] tulevad, toetatakse mingil moel. Aga praegu pole seda küll näha olnud. Me pole kuidagi täheldanud, et praegusel valitsusel oleks soov korruptsioonivastase võitlusega sisuliselt tegeleda. Kas see jääbki nii või on teil mingeid konkreetseid plaane? Me pole kahjuks seda märganud.

17:06 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Kui ei ole märganud, siis tuleb uuesti rääkida. Kõigepealt, ühe esimese asjana me võtsime vastu seaduse, mille järgi peavad nüüdsest ka ministrite nõunikud esitama majanduslike huvide deklaratsiooni. See on vajalik just selleks, et selliseid Porto Franco stiilis kaasuseid ära hoida. Teiseks, kõik GRECO soovitused, mis olid üleval, me võtsime vastu, tegime vastavad sammud. [Mõndagi] on veel torus, aga me oleme alles neli kuud olnud valitsuses ja teinud seda tervisekriisi ajal, nii et kõike ei ole veel jõudnud. Kuid ma pean ütlema, et saja päeva plaanist suutsime täita ikkagi tubli 80%.

Mis on veel torus? Plaanis on täiendada Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni seadust nii, et Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjonile antaks jõudu juurde. Kavas on ka Vabariigi Valitsuse seaduse ülevaatamine selles võtmes, et korruptsiooniohtu vähendada. Nii et need on asjad, mis veel tulevad. Aga GRECO soovitused on olnud üsna pikad ja põhjalikud. Need ei ole puudutanud mitte ainult seadusi, vaid tegelikult ka reaalseid tegutsemismudelid, mida ministeeriumides muudetakse, et kõik oleks läbipaistvam ja oleks vähem korruptsiooni.

17:08 Aseesimees Martin Helme

Aivar Kokal on protseduuriline küsimus. Palun!

17:08 Aivar Kokk

Hea juhataja! Ma lihtsalt pean täpsustama ja peaministrile meelde tuletama, et eilses Eesti Päevalehes ilmus artikkel pealkirjaga "Taavi Aas lükkab kliimareformi transpordis: saastamise ja tee kasutamise eest peaks maksma". Siin on öeldud, et valitsus kinnitas arengukava. See hõlmab transpordisektorit ja kõiki neid muid punkte. Ma lihtsalt protokolli jaoks märgin, et päris nii ei ole, et keegi pole midagi öelnud ja et see on hoopis meie inimeste, Urmase või kellegi teise jutt. Sel juhul Eesti Päevaleht valetab, aga sihuke artikkel seal on.

17:08 Peaminister Kaja Kallas

Ma võin sellele küsimusele vastata.

17:08 Aseesimees Martin Helme

Jaa, kui sa soovid, sa võid vastata sellele küsimusele.

17:08 Peaminister Kaja Kallas

Arengukava on koostatud 2030. aastani, kui ma õigesti mäletan. Mul ei ole seda praegu kaasas. See, et seal on sätestatud kasutaja-maksab-printsiip, on mõistlik. Me teame, kuhu liigub kliimapoliitika ja kuhu liigub keskkonnapoliitika. Aga oma küsimuses te nagu seote kaks asja kokku ja ütlete, et meie valitsus kehtestab mingeid makse. See ei vasta ju tõele, selle kahe aasta jooksul mingeid selliseid makse ei tule.

17:09 Aseesimees Martin Helme

Lauri Läänemets, palun! 

17:09 Lauri Läänemets

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud peaminister! Ma tahaksin rääkida politseinike, päästjate, õdede ja õpetajate palkadest. Te ütlesite, et jah, need tõusevad. Aga kahjuks tõusevad need selle hinnaga, et lastelt võetakse ära huvihariduse raha või mõni komando suletakse. Ja tegelikult see palgatõus, mis te olete plaaninud, jääb suure tõenäosusega inflatsioonile alla. Laenude tagasimaksmiseks on olemas lahendus, mis on õiglane kõigi suhtes: see raha leitakse niimoodi, et kõik Eesti inimesed panustavad laenude tagasimaksmisse. Aga täna, kui te kärbite ega tõsta vajalikus mahus riigitöötajate palkasid, tähendab see seda, et just nemad maksavad need laenud kinni, ja see on ebaõiglane. Minu küsimus teile on järgmine: miks on valik selline, et ainult riigitöötajate pealt kärbitakse, et saaks laene tagasi maksta, mitte ei kästa kõigil Eesti inimestel, võib-olla ka ettevõtjatel mis iganes süsteemi läbi, panustada laenude tagasimaksmisse?

17:10 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Tuleb üle korrata, kuidas riigieelarve tulud tekivad. Need tekivad maksudest. Makse maksavad ka erasektoris tegutsevad ettevõtted ja sealsed töötajad. Loomulikult makstakse makse ka riigi palgal olevate inimeste pealt, aga see on raha ühest taskust teise tõstmine. Maksumaksja raha tuleb ikka väga paljuski erasektorist.

Te küsite, miks ainult riigipalgalised kannatavad. Ei kannata! Tegelikult sai kriisis pihta just erasektor, ettevõtjad olid sunnitud ennast koomale tõmbama. Turismisektor on kahanenud peaaegu olematuks, sealsed inimesed kaotasid töö – nad mitte ainult ei kaotanud palgas, vaid kaotasid töö. Kui avalik sektor ei ole nõus ühtegi kulu kokku hoidma, siis see tuleb ju maksumaksjate arvel.  Erasektoril ei ole valikut. Kui sul raha ei ole ja käive kukub ära, siis keegi ei küsi sinult, kas sa tahad kokku hoida. Sa lihtsalt pead kokku hoidma. Seetõttu ei ole õiglane, kui avalik sektor ütleb, et meie ei ole nõus mitte midagi üle vaatama.

On terve rida kohti, kus riik osutab teenust eri institutsioonides, mis inimeste seisukohast on nagu üks. Minu meelest annab see kriis võimaluse teha ära need reformid, mida ei ole pikalt tehtud, sealhulgas riigireformi.

17:12 Aseesimees Martin Helme

Riina Sikkut, palun!

17:12 Riina Sikkut

Alustuseks väike kommentaar, et milline käive riigil kukub. Maksulaekumine kasvab, nõudlus avaliku sektori toe järele on kriisi korral olemas, laenuvõimalused on olemas. Sellist paralleeli erasektoriga ei saa tõmmata. Ja teiseks väljendan üllatust teie üllatuse üle, mida te kõne alguses ilmutasite, et meil on ühe miljardi euro jagu fantoomkärbet. See oli ju teada. Eelmise valitsuse kehv RES ei ole kuidagi üllatus. Me arutasime seda siin saalis, komisjonides ja meedias. See ei ole midagi sellist, mis paneks valitsuse ootamatusse positsiooni. 

Huvihariduse kärpe kohta küsin samuti. Loksa laps saab huvihariduse toetust 22 korda rohkem kui Keila laps ning Setomaa laps saab 14 korda rohkem kui Tallinna laps, sest see on regionaalselt tasakaalustav meede. Kärpides sellist meedet, peab Setomaa oma lapsele huvitegevuse pakkumiseks pingutama 14 korda rohkem kui Tallinn ja Loksa 22 korda rohkem kui Keila. Ehk teisisõnu, regionaalselt tasakaalustava meetme kärbe hakkab ebavõrdsust võimendama, eesmärgile vastu töötama. See on erakordselt rumal otsus. Millega on põhjendatud regionaalse tasakaalustamatuse süvendamine ja laste arvel esimese kärpe tegemine?

17:13 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Loomulikult me teadsime riigieelarve seisu, seda, et see on halvas korras. Seda me ju teadsime. Aga me ei teadnud, et see on nii halvas korras. See oli siiski üllatus ja igal juhul ebameeldiv üllatus.

Teie kommentaar riigieelarve ja ettevõtte eelarve võrdlemise kohta. Riigi kulud on viimase nelja aastaga kasvanud 47%. Tulud ei ole järele tulnud, kulud panevad igal juhul eest minema. Me oleme võtnud laenu rohkem kui kunagi varem, üle 2,58 miljardi euro, ja võtame veel, et katta kulusid. Paljud kulud on tulenenud ka kriisiajast, see on täiesti mõistetav. Aga paraku on varem ka [liiga palju] raha ära kulutatud ja ei ole lihtsalt võimalik niimoodi pikalt üle jõu elada.

Mis puudutab huviharidust, siis Haridus- ja Teadusministeerium on öelnud, et huvihariduse toetus peab olema paremini sihitud. See aga, mis te ütlesite selle kohta, et Tallinna laps seda nii palju ei vaja kui mõne sellise omavalitsuse laps, kus on väiksemad võimalused, on kõik tõsi.

17:15 Aseesimees Martin Helme

Jevgeni Ossinovski, palun!

17:15 Jevgeni Ossinovski

Aitäh! Aga proportsionaalselt kaotavad selle kärpe tõttu rohkem just nimelt need ääremaastunud vallad – see oli eelküsija küsimuse mõte.

Halvast eelarveseisust rääkides ei saa muidugi mööda minna ka sellest, et teie valitsuse tekitatud koroonakaos on meile maksma läinud lisaeelarvega üle 700 miljoni euro. Ega eelmise valitsuse fantoomkärpedki olnud ilus riigirahandus, aga ärme siis ka selle valitsuse tervishoiupoliitilisi otsuseid ja nende mõju Eesti riigieelarvele ära unustame. Võib-olla ei peaks nii bravuurikas olema sellel teemal rääkides, arvestades seda, mis viimase nelja ja poole kuu jooksul on toimunud.

Kui rääkida avaliku sektori kärbetest, siis sellised lihtsalt jõude istuvad ametnikud tuleb muidugi koondada, aga valdavalt on ju küsimus selles, et me kärbime avalikke teenuseid. Näiteks seesama töötuks jäänud inimene erasektoris – nüüd te võtate temalt vähemaks ka võimalust saada haridust, võtate tema õpetajalt ära palgatõusu. Millisel viisil see Eestit edasi viib?

17:16 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Tööturumeetmetest, esiteks, olid meil kriisis ette nähtud just sellised meetmed, mille abil hoida inimesi tööl ja palgal. Teiseks oli võimalik taotleda töötukassa hüvitist. Plaan on siduda seda paremini sellega, milline on tööturuolukord – kui töötuse määr on kõrge, võiksid toetused olla pikemaajalised ja suuremad, ning kui töötuse määr on madal, siis peaks ka seda arvestama. Just selleks, et inimesed ikkagi saaksid abi.

Avalike teenuste puhul on mõte ikkagi selles, et inimese seisukohast pole vahet või ei peaks olema vahet, kus ta üht või teist teenust saab ja millisel kujul ta seda teenust saab, vaid tähtis on see, et ta seda teenust saab. Kui näiteks Siseministeerium ja Kaitseministeerium tegelevad mingi sama asjaga, siis miks ei võiks teha seda ühes kohas? Meil on näiteks EAS ja välisdiplomaatia [büroo] – miks need peavad olema eri kohtades? Keegi ei saa aru, miks peaks olema nii. Suuname need ühte kohta. Meil on EAS ja KredEx, mis tegelikult teevad samu asju, saame need kokku panna. Inimese või ettevõtte seisukohalt on oluline teenus, mida ta saab, mitte see, et neid organisatsioone oleks rohkem.

17:18 Aseesimees Martin Helme

Helmen Kütt, palun!

17:18 Helmen Kütt

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Austatud peaminister! Mul on lihtsalt üks palve. Eelmised peaministrid on alati seda palgatõusu saajate loetelu lugedes, ka selle napi 3% korral, lisaks õpetajatele, päästjatele, politseinikele ja meditsiinitöötajatele nimetanud ka sotsiaaltöötajaid. Ma ei ole kordagi tänase päeva jooksul kuulnud, et te selles loetelus sotsiaaltöötajaid nimetaksite. See on kaasa toonud selle, et ma küsisin Signe Riisalolt, sotsiaalkaitseministrilt, kas tõesti jäävad sel korral sotsiaaltöötajad välja. Sain teada, et nad ei jää välja, aga selles loetelus neid esile ei ole toodud ja nad on pöördunud [minu poole] küsimusega.

Minu küsimus puudutab aga, üllatus-üllatus, ikka huviharidust. Te ütlesite väga ilusasti, et see peaks olema paremini sihitatud. Nõus. Aga selle asemel, et 7 miljonit eurot ära võtta, oleks võinud ju paremini sihte ja tingimusi seada. Viljandi linnale ei ole umbes 30 000 euro leidmine probleem, küll aga on Viljandi vallale 140 000 euro leidmine probleem.

17:19 Peaminister Kaja Kallas

Esiteks, jah, ka sotsiaaltöötajad kuuluvad sellesse loetellu. See on see tavapärane nimekiri, kõik need ametid käivad n-ö koos. Nii et jah, ka sotsiaaltöötajad kuuluvad nende hulka.

Mis puudutab paremat sihitamist, siis sellega tegeleb Haridus- ja Teadusministeerium. Ma usun, et ministeeriumilegi on teada kõik need murekohad, mis puudutavad eri valdade toimetulekut ja ka seda, kui palju on ühes või teises kohas lapsi, kes vajavad abi. Ma tahan siiski veel kord üle rõhutada, et kohalikud omavalitsused saavad ikkagi raha juurde, mille varal neid otsuseid teha.

17:19 Aseesimees Martin Helme

Andres Metsoja, palun!

17:19 Andres Metsoja

Aitäh! Lugupeetud peaminister! Jutt raha sihitamisest on muidugi hästi huvitav, eriti olukorras, kus omavalitsused tegelikult raha kaotavad. Me teame väga selgelt ka keskmisi palgaerinevusi maakonniti. Aga kui on vaja kokku hoida, siis on vaja kokku hoida.

Ma küsin teie käest küsimuse transpordi arengukava kontekstis. Ma mäletan selgelt, et Reformierakond oli väga kriitiline tasuta transpordi ehk täielikult riigi doteeritava ühistranspordi suhtes. Ka selle puhul räägiti sihitamisest ja sellest, kuidas teenus tuleb maapiirkondades teha inimestele kättesaadavamaks. Aga tegelikult töötati väga suuresti suurlinnade huvides. Kas transpordi arengukava pakkus võimaluse arutada ühistranspordi senise korralduse muutmise üle? Kui pakkus, siis kas on plaane selles suhtes midagi ette võtta?

17:20 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Koalitsiooniläbirääkimistel me loomulikult rääkisime sellest, ka tasuta ühistranspordist. Teatavasti on see meie koalitsioonipartnerile väga oluline. Me jõudsime kompromissini, nii et ühistranspordikeskustel on õigus valida, kuidas nad seda raha kasutavad. See, kas nad kasutavad seda dotatsiooni tasuta ühistranspordi korraldamiseks või parema liinivõrgu kujundamiseks, on kohalike omavalitsuste endi valida.

17:21 Aseesimees Martin Helme

Jaak Juske, palun!

17:21 Jaak Juske

Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud peaminister! Erinevalt EKRE-st on sotsiaaldemokraatide etteheited teie valitsusele väga sisulised. Meie etteheited puudutavad esmajoones neid rumalaid ja ebavõrdsust suurendavaid eelarvekärpeid. Nende kärbete nihukeseks halvaks sümboliks on saanud kahtlemata täiesti põhjendamatu noorte huvihariduse toetuse vähendamine, mis selgelt suurendab nii lastega perede ebavõrdsust kui ka regionaalset ebavõrdsust. Kõige hullem ja rumalam on muidugi see, et huvihariduse kärbet on põhjendatud vajadusega leida raha õpetajate palgatõusuks. Me teame, et majandus kasvab praegu mühinal ja eelarvesse laekub raha rohkem, kui plaanitud. Hea peaminister, ma annan teile võimaluse öelda täna Eesti rahvale, et te ei tee neid ebavõrdsust suurendavaid kärpeid ja laste huvihariduse toetust ei vähendata ning et õpetajad saavad suurema palgatõusu ja see ei tule noorte-laste arvel. Palun lubage seda Eesti rahvale!

17:22 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Esiteks, ma olen juba korduvalt öelnud, et Eestis on teatav eelarvekalender, mille järgi me liigume, ja selliseid otsuseid teeme järgmisena septembris. Seda esiteks. Teiseks, kohaliku omavalitsuse tulu suureneb järgmisel neljal aastal 250 miljoni euro võrra. Huvihariduse toetuseks riigi antud raha on 7 miljonit eurot, see on ju väiksem kogus. Ühesõnaga, ma jään selle juurde, et me liigume olemasolevas graafikus.

Mida kogu see protsess on õpetanud, on see, et väga lihtne on laenata miljardit, aga väga raske on hoida kokku miljonit. Täpselt nii see ongi. Kui vastus on see, et me ei proovigi kulusid kontrolli alla saada, siis peab meil olema vastus ka sellele, milliste tuludega me need kulud katame.

17:23 Aseesimees Martin Helme

 Riina Sikkut, palun!

17:23 Riina Sikkut

Aitäh! Need vastused tekitavad väga palju küsimusi. Kui omavalitsuste tulud kasvavad 250 miljonit eurot ja nad peavad suutma sellest 7 miljonit leida, kuidas siis riik oma miljardi pealt seda 7 miljonit ei leia? Kas kohalikud omavalitsused ongi meil palju võimekamad kui riik? Kui praegu saab Setomaa laps 14 korda rohkem toetust kui Tallinna laps ja seda kärbitakse, peab Setomaa iga lapse kohta pingutama 14 korda rohkem, et tagada samal tasemel huviharidus. Paremast sihitamisest rääkides: kas teie ettepanek Keskerakonnaga koalitsioonis olles selle parema sihtimise puhul tõesti tähendas seda, et Tallinnalt tuleks huvihariduse toetus ära võtta ja Setomaale suunata?

Jevgeni Ossinovski küsimusele vastates ütlesite, et kui töötus kasvab, siis peaks töötuskindlustushüvitise saamise periood olema pikem. Ma olen täiesti nõus. Eesti on eesmärgistanud vastutsüklilist poliitikat, see tähendab, et kui erasektor koondab ja kärbib, peab riik oma kulusid suurendama, et olukorda inimeste toimetuleku huvides tasakaalustada. Erasektoriga solidaarne olemine ei saa olla argument kärbete tegemiseks, küll võib seda olla ülekuumenemise jahutamine või midagi muud, aga solidaarsuse argument ei päde.

17:24 Peaminister Kaja Kallas

Minu arvates pädeb väga hästi. Selles mõttes, et praegu me ju käitumegi vastutsükliliselt. Erasektor kannatas selle kriisi ajal, aga avalik sektor ei kannatanud. Nüüd, kui erasektor on toibumas – tänane Eesti Panga majandusprognoos ütleb ka, et töötajaid võetakse juurde, ettevõtted vaatavad tulevikku optimistlikumalt –, siis on ju loogiline, et riik peab vastutsükliliselt käituma. Väga paljuski tuleneb see vajadus ka sellest, et kulud on paisunud üle tulude. Kulud on 47% viimase viie aastaga kasvanud.

17:25 Aseesimees Martin Helme

Riina Sikkutil on protseduuriline küsimus.

17:25 Riina Sikkut

... huvihariduse õpetajate palk või toetused. Majandust kuumendavad ilmselt kinnisvarainvesteeringud või need sajad miljonid, mis lähevad õlitehasesse. Siis on küsimus, kas otsused vastupidise poliitika rakendamiseks ...

17:26 Aseesimees Martin Helme

Riina, teised vähemalt teesklevad, et neil on protseduuriline märkus. Sinul on juba läbirääkimised.

Anti Poolametsal on küsimus.

17:26 Anti Poolamets

Aitäh, juhataja! Austatud peaminister! Praegune valitsus ei kavatse minu andmetel töörännet piirata. Kui suureks te prognoosite sel aastal kolmandatest riikidest tulevate lühiajaliste töötajate arvu? Kas teil on samal ajal teada, kui palju meil endal on tööotsijaid?

17:26 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Ma vaatan, kas mul on selle kohta materjale, aga mul vist ei ole. Prognoosi ma küll ei oska öelda, ma ei hakkaks praegu niimoodi puusalt tulistama.

17:26 Aseesimees Martin Helme

Helmen Kütt, palun!

17:26 Helmen Kütt

Suur tänu, austatud eesistuja! Lugupeetud peaminister! Mul on küsimus seoses sellega, et olete mitmel korral rõhutanud, et kohalikul omavalitsusel on teatud kohustused. Nii ongi. 20 aastat omavalitsuses töötanuna ma tean seda. Omavalitsusel on väga palju kohustusi ja tihti lisatakse neid juurde, ilma et raha kaasa antaks. Ilmselt on osa kohustusi täna juba sellised, mida ka riik toetab, näiteks haridus, teede korrashoid ja midagi veel. Riik on otsustanud sinna teatud toe alla panna. Kas on mingi plaan või on juba teada, millise raha te võtate kohalikelt omavalitsustelt ära, rõhudes seadusele, et see on teie kohustus seda teha?

17:27 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Kohalikud omavalitsused saavad järgmisel neljal aastal 250 miljonit eurot juurde.

17:27 Aseesimees Martin Helme

Indrek Saar, palun!

17:27 Indrek Saar

Me oleme korduvalt kuulnud, et kohalikud omavalitsused saavad 250 miljonit eurot juurde. Aga kas ei ole mitte niimoodi, et see on kohalike omavalitsuste tulubaas – see ei ole mitte riigipoolne lahke kingitus, vaid see tuleneb muu hulgas sellest, et kohalikud omavalitsused teevad head tööd, kohalikud kogukonnad teevad head tööd, nii sealsed ettevõtjad kui ka avalik sektor teeb head tööd? Kas mitte tänu sellele pole prognoos positiivne? Riigi tulud peaksid kasvama minu teada veelgi rohkem.

Kui te nüüd räägite sellest 36 miljonist eurost – oli vist selline summa, mis järgmisel aastal lisarahana kohalikele omavalitsustele antakse –, siis see on minu teada kriisimeede ja ühekordne. Laste huvitegevus teadupärast ei ole ühekordne, lapsed ei saa ühe aastaga huvitegevuses ära käidud. Kuidas see sobitub teie muidu juurutatud printsiibiga, et investeeringuraha ei tohi ära süüa ja tegevuskulusid peaks koomale tõmbama? Te tegelikult tõmbate kohalikel omavalitsustel nende püsikuludest ühe sisulise raha maha ja annate neile korraks leevenduseks kriisiraha. Kas te siin vastuolu ei näe?

17:29 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Järgmisel aastal peaks kohalike omavalitsuste tulu kasvama 30 + 16 miljonit eurot. Sellest 30 miljonit on – mul ei ole praegu RES-i siin käepärast, nii et kui ma midagi mälu järgi ütlen, ei pruugi see olla korrektne vastus. Aga põhimõtteliselt kohalike omavalitsuste tulu suureneb, ja kui huvihariduse toetamine on nende jaoks oluline, siis seda nad kindlasti saavad teha.

Kui kellelgi on mõtteid huvihariduse parema korraldamise kohta, siis haridus- ja teadusminister kindlasti kuulab neid, kuidas teha nii, et meil ei oleks regionaalset ebavõrdsust ja et toetust saaks just selline huviharidus, mis võib-olla vajab täiendavaid vahendeid. Kindlasti neid ettepanekuid kuulatakse ja võetakse ka arvesse.

17:30 Aseesimees Martin Helme

Anti Poolamets, palun!

17:30 Anti Poolamets

Aitäh, juhataja! Lugupeetud peaminister! Ma aitan teid statistika ja prognoosiga. Kui praegune süsteem jätkub, siis prognoositakse mitmekümne tuhande lühiajalise töötaja saabumist kolmandatest riikidest. Aga samal ajal on meil endal 51 000 tööotsijat ja alla 7000 vaba töökoha. Kas see on adekvaatne ja õiglane nende tööotsijate suhtes, eriti koroonakriisi ajal, kui töökohta leida on palju-palju raskem kui muidu? Kuidas see olukord lahendada? 

17:31 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Ega kedagi ei saa sundida tegema tööd, mida ta ei taha teha. Meil on osas valdkondades tööjõupuudus, osas on tööpuudus. Ka tööturutoetused või töötutoetused peaksid olema seotud sellega, kas selles sektoris, kus sa oled töö kaotanud, on tööjõupuudus või pigem tööpuudus. Need peaksid olema omavahel seotud. Aga jah, [kedagi] ei saa [sundida]. Kui ühes valdkonnas, näiteks IT-sektoris on töökohti üle, siis see ei tähenda seda, et mis tahes valdkonna inimesed saaksid sinna tööle minna. Me nägime eelmisel aastal ka põllumajanduses, kuidas teatud töökohtadele oli Eestist tööjõudu väga raske leida.

17:32 Aseesimees Martin Helme

Siim Pohlak, palun! 

17:32 Siim Pohlak

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud peaminister! Minule teevad muret maksud. Miks? Kõigepealt ma küsin, mis valuvõttesse te Keskerakonna võtsite, et nad nõustusid loobuma aktsiisilangetuste pikendamisest ning võtma raha ära kõige nõrgemate, kõige vähem teenivate Eesti inimeste taskust? Mis valuvõttesse te Keskerakonna võtsite, et nad nõustusid sellega, et neid aktsiisilangetusi, mis eelmine valitsus tegi, ei pikendatud? Ma saan aru, et kütuseaktsiis tõuseb. Vaadates meediat, on teil plaanis ka alkoholiaktsiisi tõsta. Suure tõenäosusega tuleb automaks, millest rääkis majandus- ja kommunikatsiooniminister, ja maanteemaks. Võib-olla ma eksin nimetuses, aga miks te kipute Eesti inimeste tasku kallale? Miks te ... Jürgen, ära sega! Miks te võtate kõige nõrgemate käest?

17:33 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Aktsiiside puhul oli teie valitsuse otsus langetada neid päikeseloojangu klausliga. Mida see tähendab? See tähendab seda, et te leppisite kokku, et aktsiisid tõusevad 2022. aastaks tagasi sellele tasemele, kus nad olid enne kriisi. See oli teie enda otsus. Meie ei tõsta neid. Teie tõstsite neid ja need tõusevad lihtsalt tähtajaga 2022.

Automaksu ei tule, ma olen juba öelnud, et sellist plaani ei ole. Te seote [koalitsioonileppega] kokku transpordi arengukava, mis on koostatud pikaks ajaks ja milles on välja toodud mitmeid alternatiive, mida võib teha ja mida võiks teha. Aga kes seda teab, kes sellel ajal on valitsuses ja mis otsuseid keegi tegema hakkab.

17:33 Aseesimees Martin Helme

Siim Pohlak, palun!

17:34 Siim Pohlak

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud peaminister! Te räägite sellest päikseloojangu klauslist – ma olen täiesti veendunud, et kui eelmine koalitsioon täna toimetaks, siis jääksid aktsiisid varasemale tasemele. Praegune päikesetõusu valitsus, vastupidi, tõstab aktsiise.

Reformierakond on olnud suures osas ennast teistest paremaks pidav seltskond, võiks öelda, et esimese Eesti erakond. Maapiirkond on teie jaoks alati olnud kõrvalise tähtsusega, pigem selline tüütu probleem, millega tegeleda. Ma saan aru, et eliidil on tore olla ja elada isegi siis, kui see rahvas, kes tööd teeb, välja vahetatakse töölistega Ukrainast, immigrantidega Nigeeriast ja Pakistanist. Eliidi jaoks see pole probleem, nemad saavad ikka oma tornikestes toimetada ja mass, kes tööd teeb, on olemas.

Ma tahan teilt teada, miks te ei panusta maapiirkondadesse, ääremaasse. Praegu, COVID-i kriisi kaasmõjul on Eesti maapiirkondadesse kolimas palju inimesi, aga neil on suured probleemid, sest pangad ei anna väljaspool Harjumaad [toimetamiseks] laenu ja nii ei ole meil võimalik ka ääremaad taasrahvastada. Need, kes Lõuna-Eestis on ringi sõitnud, on näinud, et peaaegu igas talus, tarekeses, on taas korstnast suitsu tulemas ja lapsed külatänaval jooksmas. Praegu oleks vaja suunata raha maapiirkonda. Miks te seda ei tee?

17:35 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Esiteks ütlen, et teie plaan oli tõsta aktsiise juba siis, kui majanduskasv on 2%. Seda ütles teie koalitsiooni rahanduskomisjoni esimees, ta ütles, et kui majanduskasv on vähemalt 2%, siis hakkate te aktsiise järk-järgult tõstma. Praegu on majanduskasv 5,4% ja meie kindlasti ei lähe aktsiise tõstma. Läheb nii, nagu te ise ütlesite, see päikeseloojangu klausel ehk teie otsus tõsta aktsiise jääb kehtima.

Mis puudutab maapiirkondasid, siis ma olen teiega väga nõus, et COVID-i aeg on toonud kaasa selle, et inimesed on rohkem maapiirkondadesse läinud. Me teame, et seal on tõrkeid kapitalile ligipääsemisel nii peredel, kes tahavad sinna oma kodu soetada, kui ka ettevõtetel, kellel on raskem saada laenu seal oma ettevõtte edasiarendamiseks. Seetõttu me olemegi valitsuses arutanud programme, mille kaudu toetada peresid, kes maale elama asuvad, ületada turutõrge, ja ka ettevõtete puhul ületada turutõrget. Aga selle jaoks peaks kasutama Maaelu Edendamise Sihtasutuse vahendeid, mitte raha onupojapoliitikat ajades omadele jagama. Need on just need instrumendid, mis on selle jaoks ette nähtud, ja neid tulebki niimoodi kasutada. Nii et sellised programmid on plaanis.

17:37 Aseesimees Martin Helme

Urmas Reinsalu, palun!

17:37 Urmas Reinsalu

Aitäh! Proua peaminister, suur tänu teile selle positiivse visiooni eest! Ma täiesti ühinen sellega, mis puudutas EAS-i välisesindajate viimist Välisministeeriumi alla. Ma arvan, selleks võiks olemas olla erakondadeülene konsensus ja selle võiks selle aasta jooksul ära teha.

Nüüd sellest, mis puudutab sõnapidamist ja silmakirjalikkust. Ma tahan öelda seda, et valitsuse koalitsioonileppes, millele parlament andis mandaadi, oli kirjas, et jätkame seniste kaitseplaanide rahastamist. Paraku seda ei juhtunud, vaid riigikaitses on see retoorika asendunud sellisega, et sõnad on ühed ja teod on teised. Loomulikult käib kärpimine, kaitsevõime pikema aja peale ajatamine ja sellele, mida see tähendab, on andnud oma ekspertiisis hinnangu Kaitseväe juhataja siinsamas 23. märtsil.

Mu küsimus on selline. Proua peaminister, kas valitsus loobub riigikaitsekulude kärpimisest? See on olnud ka Isamaa jaoks keskne ajend, soov survestada valitsust suure poliitilise protestiga, nagu parlamendis praegu on, sellest loobuma. Eesti riigikaitsele ei ole vaja selga lasta.

Ja see, mis puudutas neid tohuvabohu väiteid eelmise valitsuse kohta – ma ütlen teile, on olemas objektiivne argument. (Juhataja palub mitu korda kõnelejal lõpetada, kuna küsimuse esitamiseks ettenähtud aeg on lõppenud.) Ma kirjutasin raamatu, homme kell 11 tuleb see Riigikogus tutvustamisele, ja seal on täpselt kirjas kõik, mis eelmise valitsuse ajal juhtus ja palju sellist, mis paraku ei leidnud tegelikkuses aset. See on tõsiasi, millega tuleb arvestada. (Saalis kasvab lärm.)

17:38 Aseesimees Martin Helme

Palun saalis vaikust! Laseme peaministril vastata! Vaikust palun saalis! Enne kui vastamiseks läheb, on meil tekkinud protseduuriline küsimus. Mart Helme, palun!

17:39 Mart Helme

Ma tahaksin pöörduda otse lugupeetud umbusaldatava poole, kuna meil küsimuste voor on põhimõtteliselt läbi – ma näen, et üks küsimus ilmus veel –, ja esitada talle küsimuse. Kuna ta on täna siin nii palju vassinud ja nii palju sellist moonutatud informatsiooni meile oma vastustes vahendanud, siis kas ta äkki võtaks vastu meie fraktsiooni – aga võib-olla ka Isamaa fraktsiooni liikmed soovivad ühineda, delegatsiooni hooaeg ju lõpeb, meil istungeid enam ei tule – ja me räägiksime need asjad sirgeks, nii selle miljardilise augu, maksude tõstmise kui ka kaitsekulutused. Me võiksime teha ühe ühise istumise ja ta võtaks oma nõunikud kõrvale, istuksime paar-kolm tundi ja räägiksime need asjad lahti, et meil sügisel ei läheks uuesti samasuguseks hämamiseks, vassimiseks, pooltõdede ja valedega manipuleerimiseks. Äkki peaminister mõtleb selle üle ja korraldab Stenbocki majas meile ühe seesuguse kohtumise?

17:40 Aseesimees Martin Helme

See muidugi ei olnud protseduuriline küsimus. Kõigepealt peaks peaminister vastama Urmas Reinsalu küsimusele.

17:40 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Sain ma aru, et see raamatuesitlus pidi täna olema? (Sumin saalis.) Sellised väikesed reklaamiminutid siis Urmas Reinsalu raamatule. Soovin jõudu raamatuesitlusel! Kaitsekulud tõusevad järgmisel aastal 645 miljonilt eurolt 709 miljonile eurole. Siin on juba korduvalt öeldud, et kaitsekulud ei kuku kunagi alla 2%. Me oleme oma kohustusi täitnud ja täidame neid ka edaspidi. Kaitsekuludele, sellele 2%-le lisanduvad ka kaitseinvesteeringud ja liitlaste vägede ülalpidamise kulud.

17:41 Aseesimees Martin Helme

Raimond Kaljulaid, palun!

17:41 Raimond Kaljulaid

Kasutan võimalust sellesse mõnevõrra kurja diskussiooni pisut helgemaid toone lisada. Ma tahtsin küsida, kas praeguse valitsuse ajal, tõukudes eelmise välisministri küsimusest, on jätkatud seda suurepärast traditsiooni, mille Urmas Reinsalu algatas, et välisminister isiklikult käib maskidel ja muudel isikukaitsevahenditel lennujaamas vastas. Ma ei ole Urmas Reinsalu raamatut küll veel lugenud, võib-olla ta käis vastu võtmas ka H&M-ist või Hiinast tulevaid riideid ja makarone või veel midagi. Kas proua Liimets siiamaani käib lennujaamas, vest seljas, ja võtab neid lennukeid vastu?

17:42 Peaminister Kaja Kallas

Ei, proua Liimets ei käi võtmas vastu Hiina makarone ega neid muid asju, mida te nimetasite. Urmas Reinsalu käis ja selle eest muidugi müts maha, et tal oli nii palju aega seda kõike teha.

17:42 Aseesimees Martin Helme

Valdo Randpere, palun!

17:42 Valdo Randpere

Aitäh! Hea peaminister! Tegelikult mind ajendas küsima ainult see, et Urmas Reinsalu hakkas oma raamatule reklaami tegema. Kuna mina olen tema raamatut juba jõudnud lapata, siis ma mõtlesin, et küsin. Nendesamade kärbete kohta räägib Urmas oma raamatus seda, kuidas tema väga tahtis kärpida, aga keegi teine ei tahtnud, ja Martin Helme siis vastumeelselt tuli mingite kärbetega ... Ants Laaneots, ärge segage, palun! [Martin,] pane mulle aega otsa! Kaja Kallas ei saa ju küsimust kuulata, kui sa käid seal seletamas ... Niisiis, Urmas tahtis kangesti kärpida, aga keegi teine ei tahtnud. Lõpuks Martin tuli vastumeelselt mingite kärbetega, mis sisaldasid kaitsekulude kärpeid, ainult neid. Selle peale muidugi ...  Jürgen ka! ... Selle peale loomulikult võeti kõik kärped tagasi ja lepiti kokku, et teeme mingi majanduskulude kärpe, kõigile ministeeriumidele umbes 2%, ja lõpuks visatigi see majanduskulude kärbe kõigi ministeeriumide IT-kulude hulka. Seega, kogu kärbe seisnes selles, et kõik ministeeriumid pidid oma IT-kulusid kärpima 2% ja sellest sai suur kärbe. Kuidas sina, hea peaminister, oskad sellist asja kommenteerida? Mina lugesin seda Urmas Reinsalu raamatust.

17:43 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Jah, see vastab tõele, et Isamaa on seisnud selle eest, et juba lisaeelarvega oleks pidanud kokku hoidma 50 miljonit eurot. Sellise muudatusettepaneku on nad lausa teinud, et kui 645 või 642 miljonit eurot oli lisaeelarve, siis sellest 50 miljonit oli ettepanek kärbeteks. Need plaanid olid väidetavalt, jah, suuremad, aga kindlasti tuleb lugeda, mida härrad ise kirjutavad.

17:44 Aseesimees Martin Helme

Urmas Reinsalu, palun!

17:44 Urmas Reinsalu

Muidugi, seal on info kirjas. Küsimus on selles, et ega meie ei ole vaidlustanud riigi kokkuhoidu. Riigieelarve revisjon, millest te sisuliselt täies mahus loobusite, pidigi seda eesmärki teenima. Me ju teame seda suurepäraselt. Küsimus on selles, et rumalaid kärpeid ei ole mõtet teha, eriti neid, mis on meie julgeolekule kahjulikud. Ma ütlen ausalt, et ma ei saa aru, mis meil siin toimub. Kaitseministeerium saadab välja ametliku õiendi – mul on see olemas –, et järgmise nelja aasta jooksul tuleb 70 miljonit eurot kaitsevõime pealt kokku hoida, ja nüüd teie, proua peaminister, ütlete, et võrreldes seniste plaanidega pannakse sinna hoopis raha juurde. See ei vasta ju tõele! Tegelikkuses leiavad aset meie suurte võimete arenduste ajatamised. 270 inimest vallandatakse. See on reaalsus, mida me näeme juhtumas.

Mis puudutab välissuhteid, siis välissuhete puhul on ... (Hääl saalis: "Küsimus!") ... küsimus selles, et ... (Hääl saalis: "Aeg!") ... Provokaator tegutseb meil saalis. Andke mulle aega juurde, nagu ütleb hea Valdo. Aga välissuhete puhul võime öelda seda, et need probleemid, mille samuti kärped on esile kutsunud, et Poola kaitseminister ... (Juhataja helistab kella.) ... pidi pöörduma meie riigi valitsuse poole protestikirjaga selle kohta, et me Gruusias oleme atašeed läinud ära kaotama. Ma pean tunnistama, et need kindlasti ei vasta ...

17:45 Aseesimees Martin Helme

Aeg, Urmas!

17:45 Urmas Reinsalu

... Eesti välispoliitilistele huvidele ja ei ole kooskõlas teie lubatud retoorikaga, et ...

17:45 Aseesimees Martin Helme

Aeg!

17:45 Urmas Reinsalu

... oleme liitlaste kõrval. Teod on kuidagi valed, aga sõnad on õiged. Teeme niimoodi, et sõnad ja teod langeksid kokku.

17:46 Aseesimees Martin Helme

Minut on aega, palun peame sellest kinni. Meil ei ole enam palju küsimusi. Palun hoiame minutist kinni. Palun, Kaja!

17:46 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Et sõnad ja teod [langeksid kokku]. See jutt riigieelarve revisjonist oli bluff. See oli puhas bluff! Seda on ju ka rahandusminister tunnistanud, nii et seda juttu võib-olla ei sobiks sul rääkida. Sa tead väga hästi, et see oli bluff. Ja mis puudutab kaitsekulusid, siis endiselt on nii, et kui majandus kasvab, siis kasvavad ka kaitsekulud. See 2% on seotud majanduse käekäiguga, absoluutnumbrina kaitsekulud kindlasti kasvavad. Me hoiame neid kohustusi, mis me oleme võtnud, ja selles osas ei tohiks olla etteheiteid.

17:46 Aseesimees Martin Helme

Jaak Juske, palun!

17:46 Jaak Juske

Hea peaminister! Ma sain teie vastusest aru nii, et teie valitsuse jaoks on väga mõistlik see, kui õpetajate palga tõusu raha tuleb laste ja noorte huvihariduse arvel. Siin me kindlasti oleme ilmavaateliselt väga erinevatel positsioonidel. Eesti kool ja Eesti haridus on tegelikult väga sügavas kriisis, meil on väga tõsine õpetajate puudus. Selleks, et saada Eesti kooli häid noori motiveeritud õpetajaid, tuleb riigil pidada kinni antud lubadustest ja tõsta õpetajate keskmine palk lõpuks ometi 120%-ni võrreldes Eesti riigi keskmise palgaga. Tänane valitsus selgelt ei ole seda lubadust pidanud, käärid õpetajate ja riigi keskmise palga vahel pidevalt suurenevad. Millal teie juhitud valitsus kavatseb õpetajatele antud lubadust täita, et sellest kriisist välja tulla? Või kui te seda lubadust ei täida, siis kuidas me leiame kooli uusi häid õpetajaid? Kuidas?

17:48 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! See on väga tõsine probleem, eriti just reaalainete õpetajaid on vaja. Seetõttu on [probleemi] üks pool see, kuidas õpetajaid motiveerida. Ma olen teiega väga nõus, et õpetajate palk peab tõusma. Eelmises riigi eelarvestrateegias õpetajate palga tõusu ei olnud, aga nüüdsest on. Jah, ma möönan, et see on väike, me otsime võimalusi, et see oleks suurem. Aga ma ei ole nõus väitega, et seda palgatõusu saab teha noorte arvel. Jällegi, see ei ole ju laste raha, vaid see on kohaliku omavalitsuse raha, millest te räägite, konkreetne sihitatud raha. Kohalik omavalitsus saab juurde raha, mis on vaba ja ilma sildita.

17:48 Aseesimees Martin Helme

Peaministrile rohkem küsimusi ei ole, ta võib võtta istet valitsuse loožis. Vahepeal lahendan mina protseduurilisi küsimusi. Urmas Reinsalul on protseduuriline.

17:49 Urmas Reinsalu

Aitäh, austatud härra istungi juhataja! Ma arvan, et sellele küsimusele vastamisel tuleb kasuks teie eelnev kompetents rahandusministri ametis. Milline meie olukord on, kui ühelt poolt väidetakse, et hoiame kohustusi, mis oleme võtnud, aga teiselt poolt kaitseplaane kärbitakse? Kas siis hoitakse kohustusi, mis ollakse võetud? Palun lingvistilist tõlgendust protseduurina, et umbusalduse avaldajad saaksid hinnata selle sõna tekstilist tähendust. Samamoodi, kui me kõneleme sellest, kas kokkuhoid leiab aset, siis tuleb öelda, et järgmise aasta eelarve kontrollnumber on üle 13 miljardi, see on 500 miljonit eurot suurem kui selle aasta baaseelarve. (Saalist vaieldakse vastu.) See tähendab tegelikult ju seda, et selle raha eest, mis riigikaitsekuludelt kärbitakse, kavatseb valitsus ehitada hoopis Euroopa Liidu suurima palkhoone, Keskkonnaministeeriumi kontorihoone. Kas me kontorihoonega hakkame kaitsma Eesti riiki? Mul on ettepanek, et kui meil selles küsimuses ei ole selgust, siis on väga raske langetada otsust selle valitsuse toetamiseks. Selles on probleem.

17:50 Aseesimees Martin Helme

Urmas, ma pean kahjuks nõustuma kolleegidega, kes siin hõikavad, et see ei ole protseduuriline küsimus, vaid me libiseme läbirääkimistesse. Aga lähemegi nüüd läbirääkimiste juurde. Vastavalt kodukorrale on läbirääkimistel õigus võtta sõna ainult fraktsioonide esindajatel. Esimeses järjekorras võtavad sõna need fraktsioonid või nende fraktsioonide esindajad, kelle liikmed on umbusalduse avaldamise algatajateks. Esimesena palun siia Henn Põlluaasa.

17:50 Henn Põlluaas

Palun kolm minutit lisaaega.

17:50 Aseesimees Martin Helme

Kolm minutit lisaaega, palun.

17:50 Henn Põlluaas

Austatud eesistuja! Austatud peaminister! Head kolleegid! Umbusalduse avaldamine on üks väga tõsine toiming. Jah, me teame, et eelmine opositsioon, tänane võimuerakond, tegi sellest mingisuguse rahvaspordi, praktiliselt iga nädal avaldati kellelegi umbusaldust. See muutus päris koomiliseks, kuidas ühele ministrile mõeldud umbusalduse avaldamise nõue esitati järgmisele, vahetati vaid nimi ära. Tänane opositsioon ei ole sellise palagani peale läinud. Me oleme olnud kannatlikud, me oleme lootnud, et olukord paraneb, et valitsus võtab mõistuse pähe ja hakkab ratsionaalselt Eesti huvides tegutsema. Aga kahjuks ei ole me seda näinud. Olukord on läinud üha hullemaks. Nii oleme olnud sunnitud algatama umbusalduse avaldamise kaitseministrile ja ka peaministrile, kusjuures põhjused on mõlema puhul kattuvad.

Kui me vaatame tänaseid peaministri vastuseid küsimustele, siis näeme, et need võib tegelikult kokku võtta kolme märksõnaga: küsimuste vältimine, hämamine ja eelmise valitsuse süüdistamine. Mitte midagi sisulist me suurt kuulnud ei ole. Selle asemel et vastata Riigikogu liikmete küsimustele, andis peaminister meile siit kõnetoolist korduvalt ülevaate sellest, mis toimub Euroopa jalgpalli meistrivõistlustel. No mida keegi oluliseks peab – kes peab Eesti riiki, kes peab jalgpalli. Kahjuks mulle etteantud kaheksa minutit ei võimalda kõikidest probleemidest rääkida ja nendesse süveneda, nii et ma katsun enda ülevaates pisteliselt peatuda lihtsalt mõnel olulisemal punktil.

Hakkan pihta immigratsiooniteemaga. See sai alguse juba infotunnis, kui peaminister süüdistas selles tohutus immigratsioonivoolus, mis Eestit on tabanud, loomulikult eelmist valitsust ja luges ette numbrid. Tõepoolest, 17 000 ja 18 000 ja eelmisel aastal 16 000 on väga suured, väga hirmutavad numbrid. Aga pidagem meeles, et enne seda oli 17 aastat võimul Reformierakond, kes tegi immigratsioonikvoodile 18 erandit, mille tõttu ongi tänaseks see arv nii suureks kasvanud. Kui vaatame kümne aasta tagust aega, siis võime näha, et juttu oli ju ainult paarist tuhandest. Me ei näe valitsuses mitte vähimatki soovi tõmmata piiri, vaatamata sellele et tänavu on sisserändajate arv jälle kasvanud oluliselt suuremaks, kui on tagasipöördunud inimeste arv, ja siit lahkujate arv on täpselt samamoodi kasvamas. Põhiseaduslik printsiip, et Eesti riik peab tagama eesti keele, kultuuri ja rahvuse säilimise, on lihtsalt üle õla või üle aia või ma ei tea kuhu visatud.

Mindud on taas kärpeteele, mis oli eelmise kriisi ajal Eesti majandusele äärmiselt hävitav, vallandades tohutu väljarände. Selle asemel et õppida teiste riikide praktikast, et kriisi ajal ei tehta kärpeid, kriisi ajal, vastupidi, elavdatakse majandust, me näeme, kuidas on mindud kallale meie kaitsevõimele, kuigi korduvalt hämatakse, et seda ei tehta. Ometigi me teame kõik, et nelja aastaga väheneb meie planeeritud kaitse-eelarve umbes 100 miljonit eurot ja tänase 2,36% pealt langeb see 2,1%-le. Kui see ei ole kärbe, siis mis see on? Koos sellega langeb ju ka meie kaitsevõimekus. Me ei ole suutelised täitma ühtegi võimelünka oma kaitsejõududes. Kellele see kasulik on? Sellele, te teate kõik, on ainult üks vastus: see on kasulik ainult Venemaale.

Samas kärbitakse ka sisejulgeolekut, näiteks päästekomandosid vähendatakse, reageerimisaega vähendatakse, ja nii edasi. See toimub kõik meie enda rahva arvel. Lubatud korruptsioonivastase tegevuse asemel me näeme seda, kuidas järjest on toodud Riigikokku eelnõusid, millega sisuliselt ehitatakse üles politseiriiki, rääkimata samal ajal toimunud ebaproportsionaalsest jõu kasutamisest rahulike meeleavaldajate vastu, inimeste vastu, kes avaldasid meelt valitsuse tegevuse vastu, politseiriigi loomise vastu. Võrrelgem seda käitumist sellega, kuidas käituti 9. mai sündmuse puhul. See on täiesti absurdne!

Lisaks loomulikult kõik need sotsiaalvaldkonna kärped, laste huvitegevuse raha kärped, mis ju tegelikult, kuna KOV-id peavad seda kompenseerima või soovivadki sunnitult seda kompenseerida, vähendab kohalike omavalitsuste eelarvet. 140 000 inimest saavad löögi oma rahakoti pihta eluasemelaenu intresside tulumaksuvabastuse kaotamise tõttu, taas tõstetakse elektri-, gaasi- ja diisliaktsiisi. Opositsiooni esitatud eelnõu seda mitte teha lükati tagasi, aga ikkagi on süüdi kõik teised, mitte tänane valitsus.

See ongi olnud täiesti läbiv kõikides peaministri ja paraku ka kõikide teiste ministrite seisukohavõttudes, mida me seni oleme kuulnud: meie ei ole milleski süüdi, [süüdi on] ainult teised, ainult eelmine valitsus. Aga seda ei ole näidatud, et ise oldaks kas või grammi võrragi parem – vastupidi. Ja loomulikult nende väga mannetu, ebaadekvaatne tegutsemine koroonaolukorras.

Kahjuks ma vaatan, et mu aeg saab läbi, ehkki rääkida oleks kaheksa minuti asemel veel kaheksa tundi. Aga tõepoolest, Kaja Kallase tegevus kahjustab Eesti riigi ja rahva huve, kogu tema valitsuse tegevus kahjustab neid. Kaja Kallas ei sobi Eesti Vabariigi peaministriks. Eelpool toodut arvesse võttes avaldamegi Kaja Kallasele umbusaldust. Kaja Kallas ei ole adekvaatne olema Eesti peaminister. Aitäh!

17:59 Aseesimees Martin Helme

Enne järgmist sõnavõttu on meil protseduuriline küsimus. Peeter Ernits, palun!

17:59 Peeter Ernits

Hea juhataja! Minu protseduuriline küsimus on selline. Lugupeetud kogudus ja selle juhid minu paremal tiival – salapolitsei kontrolli komisjoni esimees, riigieelarve kontrolli komisjoni esimees, Riigikogu esimene aseesimees ja teised – on emotsionaalselt nii üles köetud, et raske oli kuulata meie fraktsiooni juhi juttu. See on minu tagasihoidlik märkus, edaspidi võiksite terasemalt jälgida. Ma saan aru, et kogudus on häälekas ja veri vemmeldab, aga võiks arvestada ka teiste koguduse liikmete sooviga ettekannet kuulata.

18:00 Aseesimees Martin Helme

Me muidugi oleme Riigikogu suur saal ja need on fraktsioonid, aga vahepeal oli tõesti lärm natuke suur. Proovime seda vältida. Helir-Valdor Seeder, palun!

18:00 Helir-Valdor Seeder

Palun kaheksa minutit.

18:00 Aseesimees Martin Helme

Kaheksa minutit, palun!

18:00 Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Austatud kolleegid! See saal on näinud väga erinevaid umbusalduse avaldamisi. Aga sellist umbusalduse avaldamist, mille korral kõik etteheited ühte algatusse ära ei mahu ja opositsioonierakonnad soovivad algatada mitut umbusaldamist samaaegselt, vaat sellist umbusaldamist mina ei mäleta. See on omaette märk valitsuse tegevusest. Sotsiaaldemokraadid koostasid oma umbusaldusavalduse, aga nagu me teame, ei võimalda kodu- ja töökorra seadus mitut [nõuet] ühe isiku suhtes samal teemal korraga esitada. Seetõttu on meil täna üks algatus, üks umbusaldusavaldus.

Kahjuks peaminister ei vastanud sellele umbusaldusavaldusele ja ei lähtunud selle päevakorrapunkti sisust. Tõenäoliselt ei saanud ta aru, et umbusalduse avaldamine algatati praegu ametis oleva valitsuse suhtes, mitte eelmise valitsuse, Jüri Ratase valitsuse suhtes. Peaministri ettekandest umbes 80% rääkis eelmise valitsuse tegemistest või tegematajätmistest ja kriitikast eelmise valitsuse suunas. Aga eelmist valitsust enam ametis ei ole, teadmiseks praegusele peaministrile.

Peaministrile umbusalduse avaldamine on alati kollektiivne, nii et seda ei maksa peaministril võtta kuidagi isiklikult. Isamaa fraktsiooni rahulolematus on palju laiem kui ainult peaministri isik, näiteks eelmine nädal me arutasime siin kaitseministri umbusaldamist. Tegelikult oleks põhjust peaaegu iga nädal arutada mõne ministri umbusaldamist, sellepärast et nende vastamine arupärimistele, mis siin on olnud, hiljuti käis siin ka haridusminister – no kuulake neid vastuseid! Kuulake neid vastuseid! Haridusminister isegi väga häbelikult ja piinlikult ütles, et täna ta enam selliseid otsuseid ei teeks, mida ta selle lühikese aja jooksul ametis olles on teinud.

Mis on meie peamine etteheide sellele valitsusele? See on avalikkuse eksitamine, vassimine ja valed. Avalikkuse eksitamine, vassimine ja valed erinevates valdkondades. Täna me kuulsime, kuidas peaminister väitis, et valitsus lubas maksurahu ja maksurahu on tagatud. No kuulge, kas maksurahu on tagatud olukorras, kus eluasemelaenu intresside soodustused kaotatakse ära? See eelnõu on Riigikogus. Muudetakse aktsiise, selle üle on käinud suur vaidlus, aktsiiside madaldatud tase tõstetakse üles. See eelnõu, mille kohaselt säiliks praegune aktsiiside tase, hääletati maha. Valitsus on algatanud ka maamaksuseaduse muutmise, millega tõstetakse maamaksu kordades. Kus see maksurahu on? See jutt, mis siit puldist täna tuli, oli vale. Ei ole maksurahu.

Nüüd koroonapiirangutest, koroonakaosest. Sel teemal on väga palju räägitud, ei saa sellel enam pikalt peatuda, aga siiamaani ei tunnista peaminister, et selle valitsuse esimesed otsused, mida ta nimetab [piirangute] ühtlustamiseks, mitte leevendamiseks, olid ju tegelikult valed ja tõid kaasa katastroofilised tagajärjed nakkuse levikule. See jutt, et valitsus ei kehtestanud eriolukorda ja leidis teistsugused lahendused, on samuti petukaup. Tegelikult muudeti seadusi, hädaolukorra seadust muudeti nii, et mitmed eriolukorras antavad volitused ja rakendatavad meetmed on nüüd alalised, ehk meil on poolenisti alaline eriolukord. Nii et ka see jutt ei vastanud tõele.

Riigikaitsest ja julgeolekust on väga palju räägitud. Ma ei hakka siin enam rääkima kaplaniteenistuse koondamisest ja orkestrist. See on naeruväärne, et olukorras, kus peaminister rõhutab, et kaitsekulutused kasvavad, ja toob näiteid, on ometigi vaja kärpida 270 inimest, sealhulgas hulgaliselt tegevväelasi ja Kaitseliidu inimesi, kaotada orkester ja kaplaniteenistus. Lisaks minnakse kallale meie suhetele liitlastega, [on plaanitud loobuda] atašeedest Gruusias ja Poolas. Ent arupärimine on juba mingisuguse eesmärgi [täitnud] ja mõju avaldanud, tänane umbusaldus samuti. Me saime teada, et on loobutud esialgsest plaanist koondada Poolas sõjaväeatašee. See on väga oluline ja ma arvan, et kuigi see on väike samm, on siiski märgiline, et valitsus on valmis taanduma teatud rumalatest otsustest.

Vaieldakse, kas riigikaitsekulutusi vähendatakse või mitte. Ma saan aru, miks on erisugused arvamused. Ilmselt on valitsusel ja peaministril raskusi protsendiarvestusega. Kes võrdleb protsente, saab aru, et riigikaitsekulutusi võrreldes kinnitatud RES-iga vähendatakse, selleks on vaja ainult osata protsendiarvestust.

Riigi eelarvestrateegia arulagedad kärped, olgu need huvihariduse või päästeteenistuse valdkonnas, nagu siin räägiti. Ja seesama õhk, mis kirjutati riigi eelarvestrateegia tulupoolele ehk Miinisadama müük, kuigi seda tegelikult ei kavatsetagi müüa. See on jälle petukaup. Kuidas saab [valitsust] usaldada, kui nii kantsler kui ka hiljem minister ütlevad, et nad tegelikult ei kavatsegi Miinisadamat müüa, aga tulupoolele kirjutavad selle sisse?

Nüüd sellest, et Isamaa esitas lisaeelarve menetlemisel 50 miljoni euro ulatuses kärpeid. Loomulikult esitasime, aga mitte rumalaid kärpeid. Kust ikkagi king pigistab, kui samal ajal püütakse jätkata Keskkonnaministeeriumi kümnetesse miljonitesse ulatuva hoone ehitamist? See on ju arulage. On arulage teha niisuguseid valusaid kärpeid kõige nõrgemate arvel ja samal ajal jätkata kontorihoonete ehitamist. Selles on küsimus. Samal ajal jäeti lisaeelarves 300 miljonit eurot pensionireformiga kaasnevat tulu näitamata. See on eelarve baasseadusega vastuolus. Aga ka see jäeti tegemata. Kuidas saab usaldada sellist valitsust? Suhetest naabritega me ei räägigi. Nii halbu suhteid soomlastega ei ole eestlastel pikka aega olnud, kui need kahetsusväärselt praegu on. See diplomaatiliselt kirjaoskamatu kiri Soome peaministrile oli minu arvates täiesti ebamõistlik.

Eestikeelsele haridusele üleminek. Öeldakse, et eelmine valitsus – jälle eelmine valitsus! – ei teinud mitte midagi. See ei vasta muidugi tõele. Aga siis esitas Reformierakond eelnõu teha Vabariigi Valitsusele ettepanek, et kolme aastaga on võimalik minna üle eestikeelsele haridusele. Nüüd ollakse valmis selleks, et võiks üle minna valdavalt aastaks 2035.

Mis on kõige kummalisem, minu arvates haakub see teatud mõttes ka matemaatika ja loogikaga – kui me ei suuda teha protsendiarvestust riigikaitsekulutuste kasvamisel või kahanemisel, et siis esimese kvartali majanduskasvu aluseks, leiab peaminister, on lisaeelarve, mille võtsime vastu Riigikogus. Lisaeelarve me võtsime vastu alles aprillis, aga näete, aprillis vastuvõetud lisaeelarve avaldas mõju juba möödunud esimese kvartali majanduskasvule!

Niisugust loogikat, niisuguseid õigustusi ja selgitusi kasutava ning niimoodi vassiva valitsuse suhtes ei ole Isamaa fraktsioonil usaldust ning see oli põhjus, miks me kirjutasime umbusalduse avaldamise algatusele alla. Aitäh!

18:08 Aseesimees Hanno Pevkur

Jürgen Ligi Reformierakonna fraktsiooni nimel.

18:08 Jürgen Ligi

Austatud juhataja! Austatud kolleegid! Isegi kui jätta kõrvale need inetused, millisteks on võimeline ainult EKRE fraktsioon, tuleb siiski öelda, et niimoodi ei ole ilus – ise teha ja siis ajada teiste kaela. Asi ei ole selles, et järeltulijate kaela, seda tuleb rõhutada. Asi ei ole selles, nagu oleks meie peaminister Kallas süüdistanud eelmist valitsust, et kõik on valesti tehtud. Asi on selles, et umbusaldajad kallavad oma otsused valimatult järeltulijate kaela, sõltumata sellest, kas need otsused on head või halvad. Iseenda täiesti mõistlikke otsuseid on esitatud kui maailma lõppu, kui politseiriiki, kui jälgimisühiskonda. Sellised otsused, mida meie ei ole kritiseerinud, on praegu omistatud meile ja neis süüdistatud meid. Teiselt poolt aga oma vigade parandamist järeltulijate poolt esitatakse süüdistuskokkuvõttena.

Lisaks ei ole ilus valetada, nagu siin korduvalt tehti, ja ei ole ilus jääda paljasõnaliseks. See tekst, mis meile esitati – ma imestan, et Isamaa sellele alla kirjutas, hea, et sotsid ei kirjutanud –, oli nõrk. Õige mitut etteheidet ei olnud mitte kuidagi illustreeritud.

Ma toon paar näidet selliste asjade kohta, mida meie kritiseerinud ei ole, aga mille pärast on siin kõige suurem sõda. NETS ehk nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadus – see on ju teie tehtud, [teie otsustasite,] et politsei võib appi kutsuda, aga nüüd esitate seda kui maailma lõppu. Ka ABIS-e eelnõu on ju teie tehtud, kuid selle pärast me siin istume ja te süüdistate selles meid. Nii ei ole ilus. Meie ei ole teid selle pärast süüdistanud, ärge teie meid ka süüdistage.

Nakatumise tõusust. On lihtne näidata, millal nakatumise kasv algas. On lihtne näidata õige mitut Jüri Ratase valitsuse otsust või mitteotsust, millele järgnes nakatumise tõus. Aga jällegi, mina ei mäleta, et me oleksime nakatumisnumbrites eelmist valitsust süüdistanud. Ma ise olen pigem kiitnud seda hoiakut, et sügisel oli valitsus mõistlikum ja vähemalt proovis viirusega elama õppimise strateegiat. Muidugi tehti vaieldavaid otsuseid praeguse valitsuse alguses, aga üldjoontes ei ole nakatumisnumbreid küll põhjust ühe valitsuse kaela ajada.

Aga elevant ruumis, mida siin [otsesõnu] ei nimetata, vaid vihjatakse mingitele ebakompetentsetele otsustele, on loomulikult eelarveotsused. Neid on teinud umbusaldajad eri aegadel rahandusministri otsusega või rahandusministri portfelli hoides. Isamaa nõudis kärpeid juba 2021. aasta lisaeelarves. Algne idee oli süüdistada meid kärbetes kui sellistes, õnneks on see välja jäänud. Aga need näited, mida tuuakse, on ikka ja jälle selles, et raha ei ole. Eelarve on käest lastud. Eelarve on käest lastud 2019 ja meil ei olnud enam ressurssi, et reageerida kriisile tugevamini.

Väide, et 140 000 lapsele tehakse karuteene, neilt võetakse pool huvihariduse rahast ära, on ju otsene vale. Huviharidusele kulub suurusjärgus ...

Palun lisaaega.

18:13 Aseesimees Hanno Pevkur

Palun, kolm minutit!

18:13 Jürgen Ligi

Huvitegevusele kulub suurusjärgus 170 miljonit eurot ja jutt on ainult seitsmest miljonist, aga teie räägite poolest summast. Loomulikult on põhjus selles, et kriisihaldus läks riigile, keskvalitsusele nii kalliks, ja see omavalitsustele loomupärane tegevus on nüüd lihtsalt rohkem omavalitsuste kanda. See raha ei kao kuhugi, ma olen täiesti kindel. See tõstetakse lihtsalt omavalitsuste eelarvesse.

Sama on dramaatikaga nende eluasemelaenu intresside teemal. Rahanduskomisjon arutas seda, mitte ühtegi kriitilist nooti ei kostnud EKRE-lt, mitte ühtegi. Isamaa dramatiseerib seda. Vaatame üle. Hiljem tuleb päevakorrapunkt, mille raames mina seda ette kannan. Need on olnud Isamaa valitsused, kes on järjest seda soodustust vähendanud kui mõttetut ja ebaõiglaselt jaotunut – järjest, korduvalt, Res Publica ja Isamaa. Miks te seote selle umbusaldusega Kaja Kallasele?

Väita, et enamus riiki on otsustanud stimuleerida majandust, bla-bla-bla. Jutt on ju järgmise aasta kärbetest, mitte selle aasta kärbetest. Kriis on selles mõttes läbi, et majandus on hoo sisse saanud. Meil on juba sektoriaalsed ülekuumenemise ohud, näiteks ehitussektoris. Te räägite sellest, et teised [riigid] on otsustanud stimuleerida ja meie ei stimuleeri. Meil on ränk eelarvemiinus ja meil oli struktuurse miinuse tõttu keerulisem stimuleerida. Aga ka see lisaeelarve oli tegelikult stiimul, mis tehti esimese asjana.

Eesti Pank ja eelarvenõukogu on ju ette kirjutanud hoopis tugevamad soovitused, kui valitsusel on õnnestunud kokku leppida. Mida te ise, Isamaa liikmed, valitsuses olles kriisi ajal tegite? Koos tegime. Kui raha ei ole, siis tuleb kulutada vastavalt võimalustele, kaasa arvatud kaitsekulud, mis arvutatakse ümber vastavalt SKT-le. Iga valitsus on seda teinud. Alati! See number ei ole kunagi kivisse raiutud, vaid igaks aastaks määratakse uus number. Seda teeb ka see valitsus, te oleksite ise sama teinud.

Aktsiisid. Te räägite maksutõusudest. Mina mäletan ühte maksu- või aktsiisitõusu, see oli 2016. aasta lõpus, kui tõsteti gaasiaktsiis 25% + 25% + 25% aastas, kolm aastat järjest. Kes tegi? Ise tegite. Ja nüüd süüdistate. Me ei olnud väga kriitilised selle punkti suhtes, et on madalalt maksustatud. Aga praegune valitsus ei ole teinud ühtegi aktsiisitõusu otsust. Miks te selles meid süüdistate? 

Põhimõtteliselt, kuna kell käis, siis ma ütlen veel kord: kui ise teete, ärge ajage teiste kaela! Te ei teinud kõike valesti. Aga ärge neid õigeid asju ega valesid asju ajage järeltulijate kaela. Ei ole ilus. Aitäh!

18:16 Aseesimees Hanno Pevkur

Indrek Saar Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel. Kaheksa minutit, palun!

18:16 Indrek Saar

Austatud peaminister! Lugupeetud kolleegid! Tuleb tõdeda, et tänane päev parlamentaarset kultuuri paremuse suunas ilmselt edasi ei nihutanud. Lisaks nendele pooltõdedele, suisa valedele ja vandenõudele, mida siin lennutati, käituti kohati ikka üsna ebaviisakalt. Urmas Reinsalu oma "Välisministri" raamatus on võib-olla selle kuidagi sõnastanud, tema on meil ekspert kanakarja kambaka asjus. Aga kui vaadata seda, mis siin paremal pool härrasmehed täna endale lubasid, siis võib öelda, et võib-olla käib see ka selle määratluse alla. Ma väga loodan, et suvi annab kosutust, võib-olla hooaeg on olnud raske, ja me tuleme uuel hooajal tagasi mõnevõrra viisakamalt ja parlamentaarseid tavasid austades ja võib-olla vaadates tagasi nendesse aegadesse, mille üle me uhked oleme, milliseid säravaid sisulisi debatte ilma üksteist isiklikult solvamata siin saalis on peetud.

Pooltõdesid, valesid ja vandenõuteooriaid leidub hulgaliselt kahjuks ka selles umbusaldusavalduse tekstis, mille EKRE on koostanud ja millele ka Isamaa on alla kirjutanud. Just selle pärast ei saanud sotsiaaldemokraadid selle tekstiga ühineda ja oleme seda ka väljendanud. Küll aga peame tunnistama, et kuigi me jaanuarikuus toetasime Kaja Kallast uue valitsuse moodustamisel, siis need neli ja natukene rohkem kuud, mis see valitsus on ametis olnud, on valmistanud pettumuse. Nimetan siinkohal kolme teemat.

Esimene teema on valitsuse lubadus, mis koalitsioonileppes on selgesõnaliselt kirjas, püüda vähendada ebavõrdsust. Ma arvan, et kriisis ja selle järel on see üks valitsuse põhilisi ülesandeid, aga seda paraku ei tehta, see on olnud petukaup. Selle kõige eredam näide on laste võimaluste kallale minek. Sellega ei saa kohe kuidagi leppida.

Teine teema, millega ei saa rahul olla, on valitsuse lubadus [korruptsiooni alal]. Tuletagem meelde, kuidas see valitsus sündis. See sündis läbi korruptsiooniskandaali ja see pani tegelikult selle valitsuse sünnile väga selge pitseri. Anti ka väga selge lubadus poliitilise korruptsiooni suhtes olla sallimatu. Paraku need asjad, mis on tehtud, on puhas kosmeetika. Sisulistes asjades, näiteks raha osakaalu vähendamine poliitikas läbi reklaamimahtude piiramise või siis ERJK-le suuremate volituste andmine, on [tehtud vähe]. Selleks, et saaksime turjast kinni neil, kes sikku teevad, ei ole sisuliselt paraku mitte midagi tehtud.

Kolmas teema. Kaja Kallas isiklikult ja ka koalitsioonilepe on lubanud, eriti võrreldes eelmise valitsusega, täiesti uut suhtumist kliimapoliitikasse. Aga me näeme, kuidas tegelikult keritakse tagasi kõiki neid lubadusi nii õlitehast [toetades], Narvas puude massilist ahjuajamist [toetades], kus pannakse hoogu juurde, kui ka metsanduspoliitikas. Paraku on CO2 lõhna tunda väga kõvasti, kuigi seda lubati oluliselt vähendada. Sellest on ausalt öeldes paganama kahju, kui võib sellist väljendit kasutada, et nende asjadega on selgelt lati alt läbi joostud.

Ma arvan, et me tegelikult ei liigu õiges suunas. Ma usun, et mitte ainult Reformierakond, kes on meile läbi aastate korduvalt andnud Põhjamaa-lubadust, vaid ühiskond tervikuna on seda väärtusruumi, seda, kuidas ühiskond toimib Põhjamaades, väga palju silmas pidanud. See on see, millest õppida ja millises suunas võiks liikuda. Reformierakonna puhul, tuletame meelde, peaminister Ansip vist 14 aastat tagasi lubas meid 15 aastaga viia Euroopa viie rikkaima riigi hulka, ta lubas selliseid pensione nagu Põhjamaades. Tahate pensione nagu Põhjamaades? Ja Taavi Rõivas, kes alguses tuli ja ütles, et narratiivide aeg on läbi, meie põlvkonnal pole narratiivi vaja, korrigeeris seda tegelikult väga kiiresti ja hakkas meile rääkima uuest Põhjamaast. Andrus Ansip töötab nüüd suurema osa aja Euroopas ja Taavi Rõivas on läinud erasektorisse, aga näiteks Kristen Michal, kes oli tol ajal majandusminister ja nüüd on majanduskomisjoni esimees ametis oleva koalitsiooni volitustega, lausa raius selle ju taevasse. Siiamaani lendavad lennukid, millele on Nordica peale kirjutatud. Seda põhjamaist unistust on Reformierakond meile erisuguste meetoditega müünud ju väga järjekindlalt.

Aga see, kuhu me nüüd suundume, ei ole kindlasti Põhjamaa. Põhjamaad ei lähe ka siis, kui on väga raske – ja meil ei ole ju praegu väga raske, kui vaatame ajaloos natukenegi pikemalt tagasi –, laste tuleviku ja võimaluste kallale. Soomlased viisid aastal 1943, teise ilmasõja ajal sisse tasuta koolitoidu ja viis aastat hiljem jõustasid selle täielikult. Vaat see oli nende jaoks vaene aeg, 1948. aasta Soome, kõik reparatsioonid ja muud koormised, mis nendel kaelas olid. Nad, vastupidi, panustasid lastesse. Meie läheme, sellepärast et meile on tulnud pähe, et kärpimine võiks olla poliitiliselt populaarne, esimese asjana kõige nõrgemate kallale.

Soomes nii nagu teistes Põhjamaades on üldiselt nii, et kui nad ütlevad, et nad tahavad ehitada sidusat ühiskonda, siis nad seda päriselt teevad. Meil, jah, eelmine valitsus andis kõvasti hagu selle jaoks, et ühiskond ei oleks sidus. Aga tänane valitsus, kellelt me lootsime, et ta seda tegema hakkab, [eesotsas] peaministriga on võtnud uue vastanduse: erasektor versus avalik sektor. No ei ole võimalik ühte riiki pidada ilma ühe või teiseta, mõlemaid on vaja. Miks me tekitame kunstlikku vastandust ja ütleme, et kuulge, kõik teie, kellele me äsja ütlesime pisarsilmil aitäh selle eest, et te eesliinil olles meid kriisist läbi aitate, olete muiduleivasööjad, te peaksite häbenema, et riik teile raha annab, teil tuleb osa ära anda, siis me oleme justkui solidaarsed erasektoriga? Erasektoril ei ole vaja sellist solidaarsust. See ei ole mõistlik tegevus.

Kõikide nende ja veel paljude teiste nüansside pärast, aga sisuliselt nende murede pärast tuleb sotsiaaldemokraatidel paraku öelda, et me ei saa kuidagi sellele valitsusele enam usalduskrediiti anda, ja seega hääletame vastavalt. Tänan!

18:25 Aseesimees Hanno Pevkur

Imre Sooäär Keskerakonna fraktsiooni nimel.

18:25 Imre Sooäär

Aitäh, hea juhataja! Austatud peaminister! Head Riigikogu liikmed! Ma ei taha rääkida pikalt, aga mu sõnavõtt on kurb, sest ma avastasin nende tundide jooksul, et meil on siin saalis väga suur defitsiit: riigimehelikkuse defitsiit, austuse defitsiit, poliitilise kultuuri defitsiit ja teineteise mõistmise defitsiit. Kui ma mõned kuud tagasi siin armastusest rääkisin, siis täpselt seda ma silmas pidasingi – seda, et meil jätkuks lugupidamist üksteise vastu ja [valmisolekut] üksteist ära kuulata, jäädes küll eri arvamusele, kuid püüdes kõigepealt mõista, mitte hukka mõista.

See, kuidas peaministrit täna siin rünnati, milliste sõnadega, milliste tehnikatega, oli alla igasuguse kriitika piiri. Niimoodi lihtsalt ei tehta! Ei tehta emaga, naisega, riigijuhiga, inimesega, kes iga päev oma parimas usus töötab selle nimel, et see riik kestaks. Jah, tal on oma puudused, tal on oma voorused, oma nõrkused, aga tuleb mõista, et ta teeb seda oma parimas tahtes, lootuses ja usus, et me kõik seda mõistame, ja tema annab endast parima. Sellest mõistmisest jäi täna siin saalis vajaka ja ma arvan, et kõik inimesed, kes te kodudes seda vaatasite, saite sellest aru. Need debatid ei peaks käima nii, nagu need täna siin saalis olid.

Meil on siin pikalt olnud juttu eelarvekärbetest. Nähes, kuidas riigi majandus on praegu hoogu saamas, ma usun, et leiame ka nende kärbete osas sügisel mingid kompromissid. Tulevikuvaated, prognoosid saavad sügisel kindlasti olema teised, kui need on täna, ning annavad võib-olla suuremaid võimalusi täpselt vaadata seda, mida kärpida ja kuidas kärpida. Need esimesed šokeerivad meediasõnumid kärpe teemadel ei ole kindlasti olnud täpselt niimoodi mõeldud. Eks kommunikatsiooniski on tehtud vigu. Kõiki vigu tuleb püüda parandada. Ma arvan, et ükski valitsus ei ole perfektne, nii pole kunagi olnud ega saa ka tulevikus olema. Tuleb mõista, et iga uus valitsus võib ka mingeid vigu teha, sellest peab aru saama.

Kõige vähem oli täna siin saalis kuulda tunnustust, oli ainult kriitikat. Siiski olid ka mõned helgemad noodid. Ma tahan tunnustada Urmas Reinsalu, kes ütles peaministrile sooje sõnu äridiplomaatia [büroo] ja EAS-i võimekuse ühendamise kohta. See saaga on kestnud juba aastaid. See tõepoolest väärib ja vajab lahendamist ning nagu me täna peaministrilt kuulsime, on valitsus selles kokkuleppele jõudnud. Seda tulebki tunnustada. See ongi üks asi, kus me näitame, et peame võitlema koos. Eesti eesmärgid väljaspool Eestit ja nende kaitsmine peab olema ühe mütsi all. Aga kiidusõnu oli vähe. Ma arvan, et peaminister väärib kiidusõnu ka teistes valdkondades, ja tahan, et meis oleks rohkem usku sellesse, et heal sõnal on tugevam jõud kui kurjusel ja jala taha panemisel.

Riigikogu väliskomisjon kohtus kaks nädalat tagasi Eesti Vabariigi presidendiga ja president tegi üllatava avalduse. Kõne all oli välisteenistuse seadus, mida Riigikogu pärast presidendi tagasilükkamist siiamaani ei ole menetlenud. President ütles, et ta ei kinnita oma allkirjaga 81 seadust, millel on puutumus kooseluseadusega, ja kui tema presidendina jätkab, siis tema neid oma allkirjaga presidendilossist välja ei saada. See tähendab, et ka see on üks teema, mille juurde me kindlasti peame sügisistungjärgul tagasi tulema, sest vastasel korral pidurdab see 81 väga olulise seaduse menetlust Riigikogus. Ma usun, et üksteist ära kuulates ja rahulikult, mitte ühiskonda lõhestades, on meil võimalus ka sellele teemale sügisel punkt panna. Omalt poolt võin kinnitada, et Keskerakonna ja sotside toetus on sellel olemas. Hääled on Riigikogus olemas ja me ootame, et ka valitsusjuht jõuab ühel hetkel sügisel sinnamaani, et saame rahulikult selle teema ette võtta ja ära lahendada.

Rohkem mõistmist, rohkem sisu, vähem ärplemist ja rohkem armastust! Aitäh teile!

18:31 Aseesimees Hanno Pevkur

Head kolleegid! Selles voorus on tõepoolest meil fraktsioonide sõnavõtud, aga kuna härra Reinsalu on kaks korda eri kõnedes mainitud, siis on härra Reinsalul vasturepliigi võimalus. Aega selleks on kaks minutit.

18:31 Urmas Reinsalu

Aitäh, Hanno, sihukese heatahtliku tõlgendamise eest! Just nüüd läks Kaja ära. Ma oleksin öelnud ...

18:31 Aseesimees Hanno Pevkur

Peaminister andis märku, et ta soovib korraks ära käia. Ma loodan, et me mõistame.

18:31 Urmas Reinsalu

Arusaadav, see on mõistetav.

Ma tahan öelda, et omal moel meeldisid mulle tegelikult kõigi fraktsioonide esindajate sõnavõtud: nii selle oma, kes kaitses, kui ka selle oma, kes ründas. Ma arvan, et muidugi me peame kõikides olukordades jääma oma kriitikas väärikaks, jääma inimlikuks ja mõistma, et me ei ründa siin mitte inimest, vaid vastustame mingit poliitilist käekirja. See on omakorda kohustus, mida meilt ootavad meie valijad, sest kui sa vaatad kõrvalt, kui tehakse midagi halba, ja sa ei sekku, siis muutud selle halva eest kaasvastutajaks. Ka vastutus passiivsuse eest on selline vastutus, millest me ei tohi mööda vaadata.

Nüüd sellest, mis puudutab kärpeid. Jürgen rääkis targalt ja ilusalt, ka tema on [saalist] kadunud. Juttu oli sellest, et targas riigis, targas majanduses tuleb kokku hoida, tuleb investeerida ja tuleb ka laenu võtta. Kõike seda tuleb teha arukalt, mitte lihtsalt kirvega lüües, ühes või teises suunas aksioome püstitades.

Küll aga tahan ma öelda, mis mulle selle poliitilise diskussiooni ajal hinge läks. See oli proua peaministri osutus, viide 15. jaanuarile, kui oli juba kaks päeva teada, et vana valitsus on kukkunud, ja asuti uut valitsust moodustama, läbirääkimised olid alanud. Sel ajal olevat Jüri Ratase valitsus proua peaministri sõnul meelega leevendanud koroonapiiranguid, et tekitada uuele valitsusele halvem olukord ... (Juhataja helistab kella.) ... teha seeläbi rahvale kahju, et siis uus valitsus oleks keerulisemas olukorras. (Juhataja helistab kella.) Selle ma tahaksin küll ühemõtteliselt tagasi lükata. Ei, niisugust asja ei ole olnud, ei olnud seda laua taga, ei olnud seda kuskil koridoris. Niisugust mõttekäiku keegi ei evinud. (Juhataja helistab kella.) Mulle mõjub ausalt öeldes veidi õõvastavalt, et meid niisuguses mõttekäigus süüdistatakse. Mitte kunagi, ka siis mitte, kui oleme praegust valitsust mõnes tegevuses kritiseerinud ...

18:33 Aseesimees Hanno Pevkur

Härra Reinsalu, ärge kuritarvitage seda usaldust, mis ma teile andsin.

18:33 Urmas Reinsalu

...  pole me öelnud, et kuidagi tahtlikult, meelega on tehtud valesid asju. Selles pole me küll kunagi osalised olnud. Aitäh!

18:34 Aseesimees Hanno Pevkur

Ma tänan! Nii, nüüd me oleme läbirääkimised läbinud ja nüüd on aeg minna hääletuse ettevalmistamise juurde. Meenutan veel kord teile, et selleks, et lõpphääletusel umbusaldusavaldus leiaks toetust, on vaja Riigikogu koosseisu häälteenamust ja hääletamine on meil avalik. Alustame ettevalmistamist.

Head kolleegid, panen hääletusele umbusalduse avaldamise peaminister Kaja Kallasele. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

18:36 Aseesimees Hanno Pevkur

Umbusalduse avaldamise poolt hääletas 36 Riigikogu liiget, vastu oli 55 Riigikogu liiget, erapooletuid ei olnud. Riigikogu avaldas Kaja Kallasele usaldust. Palju õnne! (Aplaus.)


2. 18:37 Finantsinspektsiooni seaduse täiendamise seaduse eelnõu (380 SE) kolmas lugemine

18:37 Aseesimees Hanno Pevkur

Jätkame tänase päevakorra menetlemist. Järgmine päevakorrapunkt on rahanduskomisjoni algatatud Finantsinspektsiooni seaduse täiendamise seaduse eelnõu 380 kolmas lugemine. Avan läbirääkimised. Läbirääkimise soove ei ole. Sulgen läbirääkimised ja asume ette valmistama lõpphääletust.

Head kolleegid, kuna meil just oli hääletus, kas me soovime ...  Härra Põlluaas! 

18:38 Henn Põlluaas

Austatud eesistuja, paluksin kümme minutit vaheaega!

18:38 Aseesimees Hanno Pevkur

Vaheaeg kümme minutit.

V a h e a e g

 

Head kolleegid, vaheaeg on läbi. Panen teie ette hääletusele rahanduskomisjoni algatatud Finantsinspektsiooni seaduse täiendamise seaduse eelnõu 380. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

18:49 Aseesimees Hanno Pevkur

Tulemusega poolt 84 [rahvasaadikut], vastuolijaid ja erapooletuid ei olnud, on eelnõu seadusena vastu võetud.


3. 18:49 Euroopa Parlamendi valimise seaduse ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse (Euroopa Parlamendi liikme osalemine kohaliku omavalitsuse volikogu töös) eelnõu (389 SE) kolmas lugemine

18:49 Aseesimees Hanno Pevkur

Meie kolmas päevakorrapunkt on põhiseaduskomisjoni algatatud Euroopa Parlamendi valimise seaduse ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu 389 kolmas lugemine. Eelnõu vastuvõtmiseks on vaja koosseisu häälteenamust. Avan läbirääkimised. Paul Puustusmaa, palun!

18:50 Paul Puustusmaa

Suur tänu! Ärge jookske ära! Ärge jookske ära, tulge tagasi, palun! Ma hakkan kõnelema. Aga no olgu pealegi. Me teeme vaheaja, pärast saame omavahel rääkida.

Aga, head sõbrad, eelnõu 389 juures on meie konservatiivse erakonna jaoks olnud vägagi suur ja valulik valikumoment. Põhjus on loomulikult selles, et kui juba omal ajal see kuulus kahe tooli seaduse sõda meie ühiskonnas käis, siis EKRE võttis täiesti kindlalt tauniva, eitava positsiooni selle seaduse suhtes. Põhjus oli väga lihtne. Kõigepealt meie ühiskonna ülesehitus, mis on loodud sellisena, et meie kohalik omavalitsus on autonoomne ja riigist võimalikult kaugel, ja riik, mis on föderatiivne, on teistmoodi üles ehitatud ja asub teisel pool seina. Me oleme alati leidnud, et meie seas on väga palju tublisid inimesi, kes saavad kohaliku omavalitsuse tööga väga hästi hakkama, ja me ei näe mingit põhjust, miks me peaksime hakkama ühildama kahte positsiooni, Riigikogu [liikme] ja kohaliku omavalitsuse [volikogu liikme] positsiooni.

Aga noh, oleme ausad, see sõda käis pikalt, aastaid, jõudis lõpuks välja ka Riigikohtuni ja see lahing sai toona peetud. Kui konservatiivide erakond poliitikasse astus, siis me arutasime omavahel, et kord tuleb aeg, kui me suudame selle tagasi pöörata. Juba toona, kui see sõda käis, deklareeriti ju vägagi kõrgel tasemel, et see on poliitiline otsus ja see on tegelikult meie enda teha. Siin ei ole probleem mitte niivõrd põhiseaduses, kuivõrd selles, kuidas meie selle poliitilise otsuse teeme. No olgu, see lahing sai peetud ja kahe tooli seadus on kehtima pandud. Jah, ka meie seas on väga tublisid toredaid kolleege, kes istuvad nii ühel pool kui teisel pool, nii kohalikus omavalitsuses kui ka siin Riigikogus.

Nüüd tuli meile uus seaduseelnõu, 389, mida me praegu vaagime ja mida võiks tinglikult nimetada kolme tooli seaduseks, sellepärast et leiti, et ka europarlamendi liikmed võiksid niimoodi osaleda kohaliku omavalitsuse töös. Kui päris aus olla, siis füüsiliselt on selle asja elluviimine üpriski kentsakas. Mida elektroonilisemalt me töötame, seda lihtsam see põhimõtteliselt on, aga laias laastus – eks me siin oleme arutanud ja võllanalja teinud teemal, kuidas Brüsselist lennukiga Valka saaks sõita ja vastupidi. Aga mille eest ma pean põhiseaduskomisjoni esimeest Toomas Kivimäge tänama, on muidugi see, et ühe momendi on ta õigesti ära maininud: kui meil juba see kahe tooli seadus kehtima on pandud ja hoolimata taunimisest ei ole me seda teistpidi pööranud, siis praeguses situatsioonis kolmandat tooli keelata on võib-olla mitte väga põhjendatud. Ja raske südamega ma selle signaali siit annangi. Väidan kindlalt, et ei kahe ega kolme tooli seadus ei ole Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna jaoks meeldiv. Meile väga ei meeldi see, aga eks nad ise otsustavad, kuidas nemad seda teevad. Aga ütleme, et see on halb poliitiline praktika. Aitäh!

18:54 Aseesimees Hanno Pevkur

Rohkem läbirääkimiste soove ei ole, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi lõpphääletus ja asume seda ette valmistama. Rene Kokk.

18:54 Rene Kokk

Aitäh, austatud aseesimees! Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel palun enne hääletust teha kümme minutit pausi.

18:54 Aseesimees Hanno Pevkur

Vaheaeg kümme minutit.

V a h e a e g

 

Head kolleegid, vaheaeg on läbi. Läheme lõpphääletuse juurde. Panen hääletusele põhiseaduskomisjoni algatatud Euroopa Parlamendi valimise seaduse ja kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu 389. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

19:05 Aseesimees Hanno Pevkur

Poolt on 56 (rahvasaadikut), vastu 4 ja erapooletuid 0. Eelnõu on seadusena vastu võetud. 


4. 19:05 Veeseaduse muutmise seaduse eelnõu (381 SE) teine lugemine

19:05 Aseesimees Hanno Pevkur

Liigume edasi neljanda päevakorrapunkti juurde. Nüüd, head kolleegid, palun teie tähelepanu. Neljandas päevakorrapunktis me asume kohe muudatusettepanekuid hääletama, kuna see oli see koht, kus me jäime täiendaval istungil pooleli ja enne esimest muudatusettepanekut vaheaega võtta ei saa, kuna see vaheaeg võeti täiendava istungi jooksul. Härra Grünthal, kas teil on protseduuriline küsimus?

19:06 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Mul on absoluutselt protseduuriline küsimus. Me oleme praegu neljanda punkti juures, Vabariigi Valitsuse algatatud veeseaduse muutmise seaduse eelnõu 381, aga mu selja taga olevas kastis ei ole ühtegi eelnõu 381 teksti ja mul oleks väga suur palve, et äkki on võimalik, et kui te teistele ei taha seda anda, siis mulle vähemalt annate.

19:06 Aseesimees Hanno Pevkur

Tulge siia, ma annan teile. Või ma saadan teile. Näete, härra Stalnuhhin saadab teile. Koostöö Keskerakonna ja EKRE vahel toimib kenasti. Nii, härra Kaalep, kas teil ka ei ole [eelnõu teksti]?

19:06 Ruuben Kaalep

Jaa, mul on ka protseduuriline küsimus, austatud juhataja. Minu mäletamist mööda eelmisel korral, kui me sedasama päevakorrapunkti arutasime, siis me ei jõudnud tegelikult muudatusettepanekute läbivaatamiseni.

19:06 Aseesimees Hanno Pevkur

Siin te kahjuks eksite. Läbirääkimised lõppesid ja hakati läbi vaatama muudatusettepanekuid. Siis härra Võrklaev võttis enne esimese muudatusettepaneku hääletamist kümneminutilise vaheaja. Siis oodati üksmeelses rahus kümme minutit ära ja siis oli kohale jäänud kahjuks ainult kolm Riigikogu saadikut ja istung katkes. Härra Puustusmaa.

19:07 Paul Puustusmaa

Suur aitäh, hea Hanno! Vaat siin tekibki minu jaoks küsimus. Sa ütlesid enne, et muudatusettepaneku nr 1 juures me ei võta vaheaega, sest see on võetud. Me hakkame vaatama muudatusettepanekut nr 1. Aga kui ma vaatan seletuskirja, siis siin on muudatusettepanekud 1 ja 3. Kas siis see märkus, et vaheaega ei saa võtta, puudutab kahte ettepanekut ja me hääletame kahte muudatusettepanekut?

19:07 Aseesimees Hanno Pevkur

Me vaatame kõik muudatusettepanekud läbi. Praegu me oleme muudatusettepaneku nr 1 juures ja ma ütlesin, et muudatusettepaneku nr 1 juures vaheaega võtta ei saa, kuna see vaheaeg võeti täiendaval istungil, ja siis me läheme edasi muudatusettepaneku nr 2 juurde. Ühele järgneb kaks, kahele järgneb kolm ja kolmele järgneb neli. Kas on veel küsimusi? Selge, panen teie ette hääletusele muudatusettepaneku nr 1, mis on esitatud sotsiaal... Indrek Saar, palun!

19:08 Indrek Saar

Jaa, tänan! Ma siiski püüaksin aru saada, kuidas me saame hääletada ... (Lärm saalis.)

19:08 Aseesimees Hanno Pevkur

Vabandust, vaikust!

19:08 Indrek Saar

Kuidas me saame hääletada muudatusettepanekuid, mida meil ei ole? Kui ma ei tea, mis muudatusettepanekut ma hääletan, kui seda saalis ei ole, siis kuidas ma saan seda hääletada? 

19:08 Aseesimees Hanno Pevkur

Vabandust, aga need on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esitatud muudatusettepanekud. (Naer saalis.) Palun mikrofon Indrek Saarele!

19:08 Indrek Saar

Te ei taha ometi väita, et ma pean kõiki muudatusettepanekuid ja nende järjekorda peast teadma? Ma tahaksin siiski kontrollida, kas minu mälu õigesti töötab, ja aru saada, mis muudatusettepanekuga tegu on.

19:09 Aseesimees Hanno Pevkur

Hea küsimus, miks meil ei ole muudatusettepanekuid. Ju on need tõepoolest tagant sahtlitest ära võetud. Tavaliselt on meil kokkulepe ju selline, et me enam ei trüki muudatusettepanekuid ega seaduseelnõusid 101 tükki välja, vaid me teeme neid mõned eksemplarid, juhuks kui kellelgi on soovi.

Nii, härra Indrek Saarel oli küsimus veel. Kas me saame Indrek Saarele ka muudatusettepanekute loetelu sealt tagant tuua? (Sumin saalis.) Ei, Reformierakond, ma ei oska seda öelda, aga kindlasti suures üksmeeles me suudame selle mure lahendada. Nii, kas kellelgi on veel soovi saada muudatusettepanekute loetelu enda kätte? Siis saame minna hääletuse juurde.

Esimene muudatusettepanek. Tuletan veel kord meelde, et arutame eelnõu 381, veeseadust. Esimene muudatusettepanek on esitatud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni poolt, juhtivkomisjoni ettepanek on jätta see arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

19:10 Aseesimees Hanno Pevkur

Muudatusettepanekut toetas 15 Riigikogu liiget, vastu oli 52. Ettepanek ei leidnud toetust.

Muudatusettepanek nr 2, esitatud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni poolt, juhtivkomisjoni ettepanek on jätta see arvestamata. Rene Kokk, palun!

19:10 Rene Kokk

Aitäh, austatud eesistuja! Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel palun teha kümme minutit vaheaega enne hääletust.

19:11 Aseesimees Hanno Pevkur

Vaheaeg kümme minutit.

Palun, kolleegid, kui kellelgi on veel soovi, kui tõepoolest ei ole teil materjale, siis meil on siin inimesed, kes aitavad. Tulge nende juurde, nad prindivad välja täpselt nii palju, kui meil on vaja.

V a h e a e g 

 

Head kolleegid! Juhataja peab tegema väikese täpsustuse. Ma usun, et see lõpptulemust ei muuda, aga kuivõrd EKRE fraktsioon taotles ainult vaheaega ja muudatusettepanekut hääletada ei soovinud, siis ma püüan praegu härra Koka silmadest lugeda, kas te soovite ka hääletust. Siis me oleme ühel meelel. Ma julgesin nii arvata, et see nii on, aga järgmine kord lihtsalt korrektsuse huvides: kui te soovite võtta vaheaega, siis selle eelduseks peab olema see, et soovitakse muudatusettepanekut ka hääletada. Kas härra Saarel on soov see muudatusettepanek hääletusele panna? Jaa. Me lugesime seda üksteise silmadest, selles mõttes saime üksmeelele. Kas härra Kokk soovib veel protestida või saame edasi minna?

19:21 Rene Kokk

Ei, ma ei soovi protestida, aga ma oma arust vähemalt ikkagi soovisin ka muudatusettepaneku hääletusele panna.

19:22 Aseesimees Hanno Pevkur

Jaa. Aga välja jõudis ainult vaheaja soov. No aga ju me mõistsime üksteist lennult. Proovime jätkata seda meeldivat koostööd. Panen muudatusettepaneku nr 2 hääletusele. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

Ütlesin seda enne, kui ... katkestan hääletuse. Vabandust! Ütlesin seda enne, kui me vaheajale läksime, et selle [muudatusettepaneku] esitas Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon ja juhtivkomisjoni ettepanek oli jätta see arvestamata, aga ütlen uuesti. Muudatusettepanek nr 2, esitatud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni poolt, juhtivkomisjoni ettepanek: jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

19:23 Aseesimees Hanno Pevkur

Ettepanekut toetas 20 Riigikogu liiget, vastu oli 53. Ettepanek ei leidnud toetust.

Muudatusettepanek nr 3, esitatud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni poolt, juhtivkomisjon on jätnud arvestamata. Rene Kokk, palun!

19:23 Rene Kokk

Aitäh, austatud aseesimees! Palun Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel panna antud muudatusettepanek hääletusele ja enne hääletust soovin võtta kümme minutit vaheaega.

19:23 Aseesimees Hanno Pevkur

Igati korrektne. Vaheaeg kümme minutit.

V a h e a e g 

 

Head kolleegid, vaheaeg on läbi. Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 3, mis on esitatud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni poolt ja juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

19:34 Aseesimees Hanno Pevkur

Tulemusega poolt 16, vastu 51 [Riigikogu liiget] ei leidnud ettepanek toetust.

Neljas muudatusettepanek on esitatud keskkonnakomisjoni poolt ja juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Kalle Grünthal, kas teil on tõepoolest protseduuriline küsimus?

19:34 Kalle Grünthal

Aitäh! Te esitasite selle küsimuse järgnevalt: panen hääletusele sotsiaaldemokraatide esitatud eelnõu, juhtivkomisjoni ettepanek jätta sellest välja. Nüüd toimus olukord, kus ütleme, Reformierakond hääletas juhtivkomisjoni ettepaneku vastu. See tähendab seda, et see peaks minema sisse ju.

19:35 Aseesimees Hanno Pevkur

Siin te kahjuks eksite, peaksite lugema taas kord kodukorda.

Härra Kokk, palun!

19:35 Rene Kokk

Aitäh, austatud eesistuja! Palun Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel panna antud muudatusettepanek hääletusele ja enne muudatusettepaneku hääletust palun teha kümme minutit vaheaega.

19:35 Aseesimees Hanno Pevkur

Me ei saa veel vaheajale minna, sest härra Grünthal soovib veel midagi täpsustada.

19:35 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Siis palun seda eelnõu hääletusele pannes mitte vuristada, vaid [rääkida] väga selgelt ja rahulikult. See peaks olema kodukorra järgi reguleeritud.

19:35 Aseesimees Hanno Pevkur

Härra Grünthal, ma olen kõik ettepanekud väga selgelt hääletusele pannud. Hääletusele läheb muudatusettepanek. See, kelle poolt see on esitatud ja mis on juhtivkomisjoni ettepanek, on teile informatsiooniks. Te hääletate muudatusettepanekut. Ma olen valmis teile veel kord pakkuma seda, et kui teil on kodukorra kohta detailsemaid küsimusi, siis me leiame Riigikogu Kantseleist inimesed, kes aitavad teil end Riigikogu kodukorraga detailideni kurssi viia. Nii, vaheaeg kümme minutit.

V a h e a e g

 

Head kolleegid, vaheaeg on läbi. Panen teie ette hääletusele neljanda muudatusettepaneku, mis on esitatud keskkonnakomisjoni poolt. Juhtivkomisjon on arvestanud seda täielikult. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

19:46 Aseesimees Hanno Pevkur

Ettepanekut toetas 65 Riigikogu liiget, 1 oli vastu ja erapooletuid ei olnud. Ettepanek leidis toetust.

Sellega oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud ja teise lugemise lõpetanud. Vabandust, meile on laekunud kaks kirja. Enne, kui me teise lugemise lõpetame, on meil vaja läbi vaadata Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ettepanekud, mis kattuvad üks ühele ja mõlemad teevad ettepaneku eelnõu 381 teine lugemine katkestada. Selle me peame läbi hääletama, aga härra Põlluaasal on vist mingi soov enne.

19:47 Henn Põlluaas

Tõepoolest, austatud eesistuja, täiesti õige, mul on soov ja soov on see, et palun Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel enne hääletamist võtta kümme minutit vaheaega.

19:57 Aseesimees Hanno Pevkur

Kümme minutit vaheaega.

V a h e a e g

 

Austatud Riigikogu, palun tähelepanu! (Juhataja helistab kellukest.) Meil on vaja võtta seisukoht Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ja EKRE fraktsiooni ettepaneku kohta katkestada eelnõu 381 teine lugemine. Seega panen hääletusele Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni ettepaneku katkestada eelnõu 381 teine lugemine. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

19:58 Aseesimees Hanno Pevkur

Tulemusega poolt 32 ja vastu 52 ei leidnud ettepanek toetust. Nüüd saame küll öelda, et selle eelnõu teine lugemine on lõpetatud.


5. 19:58 Elektroonilise side seaduse, ehitusseadustiku ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (301 SE) teine lugemine

19:58 Aseesimees Hanno Pevkur

Liigume edasi viienda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud elektroonilise side seaduse, ehitusseadustiku ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu. Majanduskomisjoni liige Kalvi Kõva on andnud teada, et ta soovib, et ettekande teeks majanduskomisjoni esimees. Nii et hea majanduskomisjoni esimees Kristen Michal, palun, kõnetool ootab!

Härra Kruusimäe! Palun mikrofon härra Kruusimäele!

19:59 Tarmo Kruusimäe

[Mul on] protseduuriline [küsimus], et muidu me ju pidime siin kõiki muudatusi hääletama, aga nüüd tuleb välja, et keegi ütleb, et paneb keha peale. Kas see on juriidiliselt koššer?

19:59 Aseesimees Hanno Pevkur

Härra Kruusimäe, jaa, tõepoolest, see on nii, et kui komisjoni liige ei saa ettekannet teha või ei tee ettekannet, siis komisjoni esimehel on alati õigus ettekanne teha. Härra Michal, palun!

19:59 Kristen Michal

Aitäh, austatud juhataja! Head kolleegid! Täpselt nagu austatud juhataja kirjeldas, kolleeg Kalvi Kõva tegi oma parima, aga kuna ajakava on olnud ettemääramatu, siis seoses sellega, et elus on ka rõõmsaid sündmusi, nagu on kooli lõpetamine, siis ma asendan teda. Püüan seda teha väärikalt ja viisakalt.

Praegu on tegemist teise lugemisega ja ma siis kirjeldan, mis elektroonilise side seadusega ehk eelnõuga 301 komisjonis vahepeal toimus. Võib-olla laiemalt tutvustamiseks [ütlen] lihtsalt, et tegemist on eelnõuga, mida tuntakse paljuski just selle olulisemate osade ehk võrkude ehk kriitilise infrastruktuuri turvalisuse ja 5G teemade tõttu. Meenutan, et see debatt on maailmas kestnud kaua ja novembris 2019 kirjutas tollane peaminister Jüri Ratas USA asepresidendi Mike Pence'iga alla vastava leppe, mis puudutas 5G turvamise ...

20:01 Aseesimees Hanno Pevkur

Härra Michal, ma korraks vabandan! Härra Reinsalu, kas ma tohin paluda, et te oma hääle natukene madalamaks keerate või räägite väljaspool saali? Ma saan aru, aga lihtsalt jube keeruline on isegi minul siit meetri kauguselt kuulata. Ma kuulen teie häält rohkem. Nii, härra Michal, palun!

20:01 Kristen Michal

Tänan! Mul ei ole kahju, Reinsalu andis täna raamatu välja ja homme esitleb seda meile ka. Ma reklaamin seda ka siit. Tulge kõik ostma! 

Nii, nüüd eelnõu enda juurde. See eelnõu algatati eelmise aasta 14. detsembril ja selle eelnõu peaeesmärgiks on viia elektroonilise side seadus vastavusse Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiviga, millega kehtestatakse Euroopa elektroonilise side seadustik, sidedirektiiv, mille ülevõtmise tähtaeg oli 21. detsember 2020. Esimene lugemine toimus 24. märtsil ja muudatusettepanekute esitamise tähtajaks, 8. aprilliks Riigikogu liikmed, fraktsioonid ega teised komisjonid muudatusettepanekuid ei esitanud. Eelnõu menetlusest parlamendis teavitati vastavaid liite, turuosalisi ja eelnõu kohta esitasid arvamuse – see on ka lisatud eelnõu kaardile – turuosalised, Tele2 jne, muu hulgas näiteks MTÜ Internet Society Estonia, ITL ehk Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit, Eesti Linnade ja Valdade Liit, advokaadibürood ja MTÜ Kogukonna Hüvanguks. Nende kohta on taas kord eelnõu kaardil kõikide ettepanekute järel ka algataja seisukoht ära toodud. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium esitas samuti nende arvamuste kohta oma seisukohad ja esitas juhtivkomisjonile ettepanekuid, mis aitasid teha seda eelnõu õigusselgemaks sellel piiratud ajal, mil me tegutsesime.

Komisjon ise arutas seda eelnõu 4. mai, 17. mai ja 7. juuni istungil. Kui ma ajaliselt jõuan, siis ma püüan peatuda ka nende istungite protokollidel, aga meie protokollid on üsna üksikasjalikud ja internetist leitavad. Nii et kui keegi tahab hiljem ajaloo tarbeks või mis tahes muudeks tegevusteks, siis ta saab need protokollid sealt kätte. Kõikidel istungitel osalesid loomulikult [eelnõu] algataja esindajad. 4. mail me kuulasime ära arvamused ja arutati läbi murekohad. Põhiteemad võib-olla markeerin ära: sidevõrkude turvalisus, tehnoloogia usaldusväärsus ehk 5G turve, riskantsete tehnoloogiate väljavahetamise kompenseerimine, sideandmete säilitamine ja kasutamine, turuanalüüsi läbiviimise sagedus, sidevahendite teel tehtavad müügikõned, operaatorite vahetamise tähtajad, sageduskonkursside loatasu miinimumi kehtestamine, numbri 1247 kulude katmine, televisiooniprogrammide taasedastamise kohustus, õigus juurde pääseda riigi või kohaliku omavalitsuse üksuse omandis olevale ehitisele. Osad teemad said pikemalt tähelepanu, osad pisut lühemalt, osasid me selle eelnõu käigus täiendavalt ei käsitlenud. 5G turbe ja võimaliku kompenseerimise kohta oli pikk debatt, turuanalüüsi läbiviimise sageduse kohta samuti. Tegime ühe muudatuse, mis puudutas numbri 1247 kulude kandmist. Riigikogu õigus- ja analüüsiosakond leidis, et see, mis seaduseelnõusse täpsemalt oli kirja pandud, ei ole põhiseaduspärane, ja seetõttu me pidime selle punkti välja arvama. See on muudatusettepanekutes. Parandasime ka Eesti Linnade ja Valdade Liidu ettepanekul tähtaegu, kooskõlastamaks seda, kuidas 5G objekte paigaldada.

Majanduskomisjoni 17. mai istungil – see on nüüd teine kolmest istungist – osales lisaks MKM-i esindajatele ka Justiitsministeeriumi esindaja. Rääkisime samamoodi sidevõrkude turvalisusest, kompenseerimisest, turuanalüüsi läbiviimisest ja telefoninumbrist 1247. Justiitsministeeriumi esindaja Markko Künnapu andis ülevaate sideandmete säilitamise ja kasutamise regulatsiooni väljatöötamise seisust. See ei puuduta seda eelnõu, lihtsalt kuna see tuli jutuks üles ja kui ma õigesti mäletan, siis MTÜ Estonian Internet Society seda meilt küsis ja nii anti ülevaade. Selle vastavasisulise muudatuse tegemine on ilmselt õiguskomisjoni pädevuses, kui ma õigesti mäletan. 

7. juunil arutati ja hääletati muudatusettepanekuid. Tegime viis muudatusettepanekut. Need esitas Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja kahe lugemise vahel läbisid need ka keeletoimetamise ja vastavad parandused on tehtud. Muudatusettepanekutega on nii, et lühidalt üle käies, esimene on valdavalt tehniline. Teine muudatusettepanek on jätta eelnõust välja sideettevõtja kohustus tagada tasuta [telefoninumbri] 1247 kõned ja see oligi see koht, kus me arutasime, kas selle numbri puhul on võimalik analoogselt 112-ga seda kohustust panna. Muidugi, 112 [kohustus] tuleb jälle teistest kokkulepetest ja [teisest] direktiivist. Ütleme ausalt, oli nii ja naa arvamusi. See summa alguses ei paistnud suur, aga nagu juba mainisin, siis meie oma maja õigus- ja analüüsiosakond ütles, et sellise kohustuse panemine sellisel viisil ei ole põhiseaduspärane, ja seetõttu me tegime paranduse ja võtame selle punkti välja.

Kolmas muudatusettepanek puudutab õigusselgust, kuna see teema oli ka valitsuses. Kui te mäletate, siis mina olin siin puldis vist umbes 14 kuud tagasi sellesama eelnõu kohta kõnet pidamas. Siis võeti vastu Riigikogus õigusakt ehk seadus ja valitsuses toimus vahepeal debatt, kus õiguskantsler leidis, et enne sidevõrgu riist- või tarkvara kasutusloakohustuse kehtestamist Vabariigi Valitsuse poolt vajaksid volitusnormid täpsustamist. Seetõttu on ka see kolmas ettepanek. Siin on neid erinevaid volitusnorme täpsustatud. Siia juurde ma võin mainida, et see on taas kord jälle veebis selle eelnõu kaardi juures. MKM on saatnud selle kohta ka 36-leheküljelise sisulise materjali, kui keegi soovib lugeda.

Muudatusettepanek nr 4 puhul, nagu ma mainisin, esitas linnade ja valdade liit Toimus ka arutelu ja siin lisati mõned keeldumise alused, mille puhul omavalitsusel võiks olla 5G paigaldamisest keeldumise võimalus, muu hulgas näiteks arhitektuurne mittesobivus. Minu meelest üsna mõistlik hoiak. Otsuse tegemise tähtaega pikendatakse ühelt kuult kahele kuule, et jõuaks vajadusel konsulteerida erinevate asutustega.

Muudatusettepanek nr 5 on jõustumise aja kohta. Jõustumise aeg on 15. juuli 2021. 

Juhtivkomisjoni menetluslikud otsused ja ettepanekud. Majanduskomisjon tegi ettepaneku võtta eelnõu teiseks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda 14. juunil ja teine lugemine lõpetada. Kui eelnõu teine lugemine lõpetatakse, on komisjoni ettepanek võtta eelnõu kolmandaks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda ja viia 17. juunil läbi lõpphääletus. 

Komisjoni istungitel toimunut ma vist jõuan töö käigus tutvustada. Üldiselt ma olulisemat mainisin ja komisjoni protokollid on üsna põhjalikud. Ma arvan, et suur hulk ajast, mis meil komisjonis kogu selle eelnõu menetlemisele kulus, kulus turuosaliste murede ja erinevate murede ärakuulamisele ja arutelule selle üle, mida me saaksime teha, et seadus, mis tuleb seadusandja juurest, oleks piisavalt kvaliteetne ja me ise oleksime sellega rahul. Üks mure, mille üle me debateerisime pikemalt ja mille me kandsime ka protokolli, oli võimalik debatt kompensatsiooni üle. 

Kompensatsiooni debatt – ma püüan lühidalt seda refereerida – puudutab küsimust, et kui toimub üleminek teatud tehnoloogiatelt või öeldakse, et teatud tehnoloogiad ei sobi mingitesse võrkudesse, siis osad nii-öelda turuosalised on sellega rohkem hädas kui teised ja nad on teinud ettepaneku, et selleks, et see debatt kiiremini lõppeks ja üleminek oleks sujuvam, võiks riik neile võimalikud kulud kompenseerida. Ka komisjonis oli sellel teemal pikem debatt. Me jõudsime sellise hoiakuni, et üldiselt, kuna riigil tihti esineb selliseid olukordi, kus riigil on mure kas julgeoleku, tervise või mis iganes kõrgemate huvidega, siis me pöördume Rahandusministeeriumi ja Justiitsministeeriumi poole ja võib-olla ka riigihalduse ministri poole – see loetelu ei ole lõplik – ja teeme ettepaneku kaaluda ja arutada läbi selline kompensatsioonimehhanism, kui näiteks julgeoleku või mingites muudes huvides on vaja teha mingi üleminek. See võib olla tehnoloogiline, see võib olla mis tahes muus valdkonnas. See võib olla ka tervisekaitsealane või mis iganes see kõrgem huvi parajasti on. See oleks meie hinnangul vaja läbi töötada ja ilmselt seda ei jõua selle eelnõu raames ära lahendada. Me rääkisime ka MKM-i esindajatega, Raul Rikiga ja nende juristiga. Miks see vajalik oleks, on see, et teinekord on oluliste ja võib-olla riigi jaoks tähtsate või avalikkuse jaoks tähtsate muutuste tegemise tulemus ettearvamatus ettevõtluskeskkonnas ja eesmärk ei pea olema see, et kui avalik võim teeb mis tahes otsuseid ja kes iganes ettevõtlusest on sellest puudutatud, siis ta satub olukorda, kus ta ainuke väljapääs on oma riigiga kohut käia. Sellest tulenevalt me selle kirja panime ja [need] ettepanekud teeme. See ei puuduta kuidagi võimalikku vaidlust selle konkreetse eelnõu üle. Ja isegi kompensatsioonimehhanismi olemasolu ei taga seda, et kompensatsiooni makstakse.

See võib olla kirjeldab seda ühte teemat, mis puudutab 5G turvet ja meie arutelusid komisjonis. Ma eelnõu ennast ju ometi ei hakka ette lugema, see on kõigil olemas. Ma vaatangi veel, mis on olulisemad asjad. Numbrist 1247 ma teile rääkisin. Selle puhul ongi nii, et riik kasutab seda infotelefoni, kriisis kasutas ka, ja hiljem liidetakse sellega erinevaid funktsioone ning komisjonis me mõistsime, et riigil on vaja see number reserveerida. Aga ei ole põhiseaduspärane eeldada, et seda tehakse tasuta, kui tegemist ei ole just hädaabitelefoniga ja sellele liitub veel funktsioone. Selline hinnang tuli meile Riigikogu Kantseleist ja me teeme ettepaneku selle välja jätta.

Jah, ma arvan, et sellest esialgu piisab. Komisjoni menetluslikud otsused on ette kantud ja parandusettepanekud üle käidud. Aitäh! 

20:14 Aseesimees Hanno Pevkur

Küsimusi on teile palju. Jevgeni Ossinovski alustab. 

20:14 Jevgeni Ossinovski

Aitäh, austatud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Mul on hea meel, et sina oled [ettekandja], mitte Kalvi Kõva, sest tema ei oskaks minu küsimusele vastata. Urmas Jaagant, informeeritud ja tark ajakirjanik, kirjutab, et see eelnõu on nüüd hakanud liikuma tänu sellele, et koalitsioonis tehti üks diil. Me oleme imestunud, kuidas eelnõu 156, puidu masspõletamise eelnõu, niimoodi hoogsalt edasi hakkas liikuma. Reformierakond oli siiani vastu, aga nüüd järsku hopsti hakkame seda siin kiirkorras menetlema. Selle hind oli edasiminemine selle eelnõuga, millele enne oli Keskerakond vastu. Kas te võiksite kommenteerida seda informatsiooni, mis ajakirjanduses on avalikustatud? Ja kui eelmise valitsuse žargooni kasutada, siis tundub, et Keskerakonna vorstid olid küll sel korral kuidagi jämedamad. Kuidas teile tundub: kaks, võib-olla kolm miljonit tihumeetrit metsa ahju versus teatud tehnilised sideküsimused?

20:15 Kristen Michal

Aitäh! Kõigepealt ma märgin, et Urmas Jaagant on kindlasti hea uuriv ajakirjanik. Eks ta ise teab, kus on tema allikad ja kust [tema] järeldused pärinevad. Tihtipeale on ta tõele üsna lähedal, aga mitte alati, nagu oletustega ikka. Nüüd selle küsimuse lõppu jõudes, hea kolleeg, mulle tundub, et te vähendate selle eelnõu olulisust, sest ütleme ausalt, kui on kombeks öelda, et eelmine valitsus tegi midagi halvasti, siis mina ütlen vastupidi: juba eelmine valitsus oli selles küsimuses õigel teel. Jüri Ratas siiski kohtus Mike Pence'iga ja leppis selles kokku. Me võtsime 14 kuud tagasi vastu seaduse ja täna tegelikult on selle n-ö edasine teekond. Ma arvan, et see on meile julgeolekupartnerluses mõõtmatult olulisem kui arutelu, kas koalitsiooni sees on üks või teine tasakaal. Nii et ärge vähendage selle tähtsust ja kõik muu jääb teile endale oletada. 

20:16 Aseesimees Hanno Pevkur

Tarmo Kruusimäe, palun!

20:16 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Hea ettekandja! Ma vaatan, et teil olid head, tõsised ja huvitavad arutelud, aga ma ei näe kuskil, kuidas on maandatud riskid võimalike magnettormide puhul. Me teame, et kogu meie süsteem võib anda ühel hetkel otsad. Nii juhtus eelmises koosseisus, kui me arutasime majanduskomisjonis samasuguseid juhtumeid. Kas siin üldse ei nähta [ohtu] või on tegemist niivõrd odavate vahenditega, et juhul kui mingi katkestus tulebki, näiteks magnettormide puhul, siis paigaldame uued?

20:17 Kristen Michal

Aitäh, hea kolleeg! Seda me komisjonis ei arutanud. See regulatsioon ei puuduta kuidagi seadmete füüsilist vastupidavust. Seda arutelu meil vähemalt minu juuresolekul ei olnud. Võib-olla kolleeg Kalvi Kõval oli töörühmas mingeid arutelusid, mille juures ma ei viibinud.

20:17 Aseesimees Hanno Pevkur

Peeter Ernits, palun!

20:17 Peeter Ernits

Hea juhataja! Hea ettekandja! Ma ei kuulnud, et sa oleksid kasutanud kordagi Huawei või Elisa nime. Kas need on hundid, kelle nime ei tohi nimetada? Kui suur see kompensatsioonisumma võiks olla? Ma olen lugenud 50 miljonist. Või on see 170 miljonit või mis see on?

20:17 Kristen Michal

Aitäh! Konkreetse tootja brändi mainimine antud kontekstis ei olegi ju iseenesest eesmärk. Sellele on pandud ajakirjanduses see silt, aga veel kord: ma arvan, et kõik suured riigid, mis tahes tootja kodumaa, mõistavad, et tänapäeva kriitilistes infrastruktuurides peab neil olema vähemalt mõõdukas võime kontrollida, et need infrastruktuurid töötavad viisil, nagu nad avalikkuse huvides peaksid töötama. See võib olla üks, teine või kolmas mark. See ei ole tegelikult ju seaduseloojate ehk minu ja teie ja meie kõigi n-ö brändi alusel otsustamine, sest kui me seda 14 kuud tagasi siin arutasime, siis, ma lihtsalt lähen ajas tagasi, olid ka laual erinevad võimalused. Oli n-ö black list ja oli white list, aga siis me võtsime vastu otsuse, et Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ehk TTJA koos erinevate partnerteenistustega Eestis ja välismaal on see, kes hakkab sisendit andma. Nii et seetõttu konkreetse brändi mainimine, ma arvan, ei ole isegi antud kontekstis võib‑olla vajalik.

Te küsisite võimaliku nõude suurust. No seda me komisjonis arutasime, see oli küsimuste formaadis jutuks. Ega meil sellist täpset teadmist ei ole. See teie mainitud suurusjärk käis läbi, aga ma rõhutan, et tegemist on täiesti spekulatiivse hinnanguga, sest ka see on eraldi debatiobjekt. Miks ma üldse seda kirjeldan? Sest see oli ka komisjoni arutelu osa ja ma pean seda siin kirjeldama. Arutasime, kuidas olemasolevatele võrkudele on võimalik ehitada peale uusi võrke, kellel on mis tehnoloogia jne. See saabki olema tegelikult hinnangute küsimus, kas on võimalik sellele üle minna ja mis see konkreetsele turuosalisele maksma läheb. Ma ei taha olla ennustaja, aga ma arvan, et selle üle tuleb nii tehniline kui ka õiguslik vaidlus. Ma eeldan seda, aga ma ei oska seda kaljukindlusega öelda.  

20:20 Aseesimees Hanno Pevkur

Kalle Grünthal, palun!

20:20 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Selle eelnõu menetluse alguses möödunud aastal käisid julgeolekuasutuste juhid ka meie juures sellel teemal rääkimas ja teemaks oli ikkagi see, et kasutatava riist- või tarkvaraga ei ohustataks riigi julgeolekut. Seda seadust täiendatakse §-ga 873 "Nõuded sidevõrkudele ja -teenustele riigi julgeoleku tagamiseks" ning seal on märgitud, et sideteenuse osutamisel sidevõrgus kasutatav riist- või tarkvara ei tohi ohustada riigi julgeolekut. Kas te arutasite komisjonis ka seda, millised on põhilised ohud, lähtudes nimetatud lõikest?

20:21 Kristen Michal

Aitäh! Ma arvan, et see on hea küsimus. Me arutasime seda. Kui ma nüüd õigesti aru sain, siis me isegi tegime ühe parandusettepaneku. Ma kohe vaatan, kus meil on see muudatusettepanekute loetelu. Me panime selle debati tulemusena siia juurde nõuded sidevõrkudele ja -teenustele riigi julgeoleku tagamiseks. See oli debatt, mis siin toimus. Varem olid [need nõuded] ministri määruse tasandile planeeritud, mistõttu need olid olemas ja kohe võtta. Ma ei tea, kas see nüüd unikaalne on, aga võib-olla on see esmakordne, et sõnastatakse ka seaduse tasemel see, millised need kriteeriumid umbes võiksid olla.

Ma kõike ei hakka ette lugema, aga see on muudatusettepanekute lehekülgedel 3 ja 4, kui te vaatate. See [muudatusettepanek] ütlebki, et ei tohi ohustada riigi julgeolekut, ja ütleb, et see saab ohustada riigi julgeolekut – ja siis tuleb edasi loetelu – tootjast ning hooldus- ja tugiteenuste pakkujast tuleneva kõrge riski tõttu ning riist- või tarkvara tehnilistest omadustest või seadistustest tuleneva riski tõttu. Kõrge riskiga riist- ja tarkvara hindamisel arvestatakse muu hulgas teavet tootja ning hooldus- ja tugiteenuste pakkuja asukoha, asukohariigi toimetamise, muu hulgas ka küberruumis agressiivse käitumise, rahastamise ja majandustegevuse kohta. Noh, ühesõnaga see loetelu on päris pikk. Jah, me arutasime seda ja see on pandud siia sisse.

20:23 Aseesimees Hanno Pevkur

Ruuben Kaalep, palun!

20:23 Ruuben Kaalep

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud ettekandja! Selle eelnõu juures ei saa kindlasti üle ega ümber temaatikast, mis puudutab ohte, mis tulenevad sellest, kui igasugune uus, arenenud tehnoloogia on totalitaarsete režiimide käes, kes võivad seda globaalsel tasandil enda mõjuvõimu laiendamiseks väga kurjasti ära kasutada. Kindlasti kõige markantsem näide siin on Hiina kommunistlik režiim ja Huawei, aga tegelikult on see temaatika ju veel palju laiem, mis puudutab kõikvõimalikke globaalselt olulisi organisatsioone ja institutsioone. Võtame sealhulgas kas või suurkorporatsioonid, sotsiaalmeediahiiud jne. Ma küsiksin, kui palju te komisjonis kogu seda temaatikat laiemalt arutasite ja kas te näete ette, et koos tehnoloogia arenguga tuleb meil tulevikus teha üha rohkem sarnaseid seadusemuudatusi.

20:24 Kristen Michal

Aitäh! Me tegelikult seda võib-olla nii laialt ei arutanud, kui te küsite. Aga üldjoontes ma arvan, et ega see, mis te kirjeldate, ongi maailmas üks suur trend ja küsimus on, kuidas järjest suuremat jõudu omavate võrgustike, või ütleme parema termini puudumisel, suhtluse infrastruktuuri üle toimub ka avalikkuses mõningane järelevalve, mingisugune arbitraaž. Eks seda arutelu peetakse nii Euroopas kui tegelikult ka Ühendriikides, mis on meie põhilised partnerid, aga ma arvan, et ka Eestis tuleb sellele mõelda. Aga selle [eelnõu] raames me seda [küsimust] muidugi ei lahenda.

20:24 Aseesimees Hanno Pevkur

Kert Kingo, palun!

20:24 Kert Kingo

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Siin § 91 lõike 6 punkt 1 ütleb, et avalikule konkursile esitatud sagedusloa ühekordne loatasu on kuni 3 miljonit eurot. Seni kehtiva seaduse kohaselt oli see poole väiksem. Kas te oskaksite mulle seletada esiteks seda, kust on selline number tulnud? Kas see 3 miljonit on mingist direktiivist tulnud? Ja teiseks, kuna siin on öeldud "kuni", siis kas see tähendab, et peab olema mingi hindamise alus, mille põhjal seda lõplikku summat hinnatakse? Kas te äkki lühidalt oskate rääkida, kuidas seda hinnatakse?

20:25 Kristen Michal

Aitäh! Oskan küll, mul on isegi muudatusettepanekute tabelis selle kohta kirjeldus olemas. Ma tunnistan, et mul on siin nii palju seda kapsast kaasas, et ma kohe ei leia seda. Aga mälu järgi, jah, 2010. aastast on see tase umbes 1,5 [miljonit] ja 3 miljonit on maksimaalne määr. Minister hindab seda enne maksimaalse määra kehtestamist ja noh, täna me ju ei tea, mitu sagedust [tuleb] ja kuidas see kõik läheb. Tegelikult annab [minister] siis selle põhjendatud hinnangu. Ma arvan, et küllap MKM ja ametkonnad töötavad selle läbi ja annavad selle alusel hinnangu. Aga see on elektroonilise side seaduse ja ehitusseadustiku seisukohtade, arvamuste ja ettepanekute all olemas. ITL küsis sama küsimuse ja siin on see selgitus olemas. Kui ma jõuan selleni, siis äkki ma suudan seda hiljem refereerida.

20:26 Aseesimees Hanno Pevkur

Riho Breivel, palun!

20:26 Riho Breivel

Hea juhataja! Lugupeetud Kristen! Ma komisjoni liikmena olen selle asja sees olnud kogu aeg ja pean seda asja tegelikult õigeks. Aga küsimus on selles, et kuna meil on Eestimaal olemas seltskond, kes pidevalt tegeleb elektromagnetkiirguse probleemiga, ja see tähendab seda, et kuna tegemist on 5G-tehnoloogiaga, siis nende mure on juba aastaid see, kuidas [5G] hakkab meie inimeste tervist mõjutama jne. Kuna meil puuduvad ka kontrollivõimekused, siis selle ümber hämatakse. Küsimus on selline: kas saaks ka ühiskonnale siit sõnumi saata? Muidu ma ei küsikski, kuidas see mõjutab inimese tervist, sest komisjonis me seda ka ikkagi vaatasime.

20:27 Kristen Michal

Aitäh, Riho! See on protokolli huvides vajalik küsimus. Me oleme seda ju komisjonis arutanud. Ma arvan, et äkki isegi teised komisjonid on seda arutanud. See teema on ühiskonnas [üleval] olnud ja selle kohta on tehtud faktikontrolle. Ma lihtsalt nii palju parandan sind, et tegelikult mõõtmisvõime on muidugi olemas, eks ju. Seda on korduvalt mõõdetud ja mida aeg edasi, seda madalamaks ja pigem ohutumaks see kiirgus muutub. Ka 5G puhul on seda korduvalt kontrollitud. Ja üks asi, mida ju mõõdetakse hoolega, on seadmete saadetavad ja vastuvõetavad lained. Ma julgen küll kinnitada, et meie komisjoni teadmiste kohaselt ei ole tegemist tervisele ohtliku [kiirgusega], vaid pigem tulevikus võivad sellised võrgud aidata hoida tervist ja päästa inimelusid.

20:28 Aseesimees Hanno Pevkur

Henn Põlluaas, palun!

20:28 Henn Põlluaas

Aitäh, austatud eesistuja! Austatud ettekandja! Siin on öeldud, et riik või kohaliku omavalitsuse üksus võib sideettevõtjalt võtta juurdepääsupunkti paigaldamise eest mõistlikku tasu, mis katab riigile või kohalikule omavalitsusüksusele juurdepääsupunkti paigaldamisega kaasnevad kulud. Kui suur võib see mõistlik tasu olla ja kas see puudutab ainult paigaldamist, nagu siin on öeldud, või käib see ka juurdepääsupunkti hilisema talumise kohta?

20:29 Kristen Michal

Aitäh! Seda me enam täiendavalt ei arutanud. Me arutasime, kuidas see kõik võiks välja näha. Aga ma eeldan, et see [tasu] peaks olema ikkagi selline, et omavalitsus on ka rahul ja et sellest võrgustikust sünnib nii palju kasu, et seda hoitakse. Aga ma ei saa teile anda ühest vastust, sest seda me komisjonis ei arutanud, kuidas see välja nägema hakkab.

20:29 Aseesimees Hanno Pevkur

Andrei Korobeinik, palun!

20:29 Andrei Korobeinik

Aitäh! Sellest kirjeldusest ma sain aru, et komisjon otsustas kompensatsiooniloogika arutelu hiljem jätkata. Aga mis on see põhjus, miks seda ei ole selle eelnõu menetlemise raames lõpuni tehtud? Meil on ju olukord, kus ilmselt seesama Elisa, keda siin mainiti, peab välja vahetama enda seadmed sellepärast, et riik lihtsalt ütleb, et seda peab tegema. Ma saan aru, et praegune seisukoht on see, et kui firma tahab kompensatsiooni, siis ta peab kohtusse pöörduma. See ei tundu väga liberaalne lähenemine. Loomulikult on teatud olukorrad, kus firma peabki üht-teist ette võtma, aga kas sina ise tunned, et see on õiglane lähenemine?

20:30 Kristen Michal

Aitäh! Ma korra lähen ajas tagasi. Nagu ma enne mainisin, et kui me seda 14 kuud tagasi siin arutasime, siis tollal oli see ju nii, et tegemist oli kompromissiga, millest see [eelnõu] täna lähtub. Üleminekuaeg aastaks 2025 tähendab, et tuumikvõrgud [luuakse] kohe, muu 2025–2029, ja see on loodetavasti piisav, et üleminek oleks piisavalt valutu, aga arvestaks ka avaliku ja riigi huviga. Ma ei oska öelda, kas see on liberaalne või konservatiivne, vasak- või parempoolne, aga kui sa küsid, kas oleks praktiline luua tulevikus mingisugune mehhanism, mis näiteks, kui riigil on kõrgemates huvides vaja kiiresti mingi üleminek teha, ja sa soovid, et turul olevad subjektid ei asuks selle vastu võitlema või ei saaks riivatud, vaid see muutus peaks toimuma koostöös ja kiiresti, siis mina arvan, et selline mehhanism võiks olla. Kui sa küsid, miks selles seaduses seda ei ole, siis sellepärast, et selles ajavälbas ei jõutud [seda teha] ja lahenduse osas ei ole üksmeelt. Me küsisime seda ka MKM‑ilt, kes selle eelnõu esitas, aga üldjoontes oli seal hoiak, et tulevikus võiks [sellise mehhanismi loomist] kaaluda. Ka need, kes tegelevad küberjulgeolekuga, arvasid, et see oleks pikemas plaanis julgeoleku mõttes hea mõte. Ja nii me siis leppisime kokku, et me teeme selle pöördumise. Alternatiiv on see, et kui see eelnõu nüüd pidurdub, siis ei jõua teha 5G konkursse ja võib-olla selle valdkonna areng jääb toppama. Arvestades, kui kaua seda on menetletud – nagu ma meenutasin, see USA-ga tehtud lepe sõlmiti juba päris ammu ja sidedirektiivi üleminekutähtaeg oli päris ammu –, siis ma arvan, et Eesti peaks pigem täna selle aktiga edasi minema ja kui hiljem on vaja midagi parandada või muuta, siis see muutub. Aga minu soovitus on abstraktne ega puuduta konkreetse nähtuse kompenseerimist. Selline mehhanism [tuleks] teha ja [see pole] mitte ainult minu soovitus, vaid see oli komisjonis üksmeelne hoiak, mida ka MKM-i kohal olnud inimesed toetasid. Nad leidsid, et see on mõistlik, nii et selle juurde me siis jäime.

20:33 Aseesimees Hanno Pevkur

Martin Helme, palun!

20:33 Martin Helme

Aitäh, lugupeetud asespiiker! Hea ettekandja! Mul on küsimus. Selle eelnõuga tuleb TTJA-le, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile juurde hirmus palju tööd ja muide ka võimu. See juba iseenesest tekitab minus alati kõhedust. TTJA on tänasel päeval juba Eestis üks suurimaid ja võimsamaid ametiasutusi, millest inimesed väga ei teagi midagi. Kas me teame ka, et sinna luuakse juurde ametikohti, suureneb eelarve või kuidas suurenev töökoormus ja suurenev pädevus siis ametit mõjutab? Kas me siin mingeid riske ka näeme?

20:33 Kristen Michal

Aitäh! Seda me komisjonis küll ei arutanud. Ma ütlen ausalt, et mina eeldan, et TTJA suudab võib-olla mõne inimesega koosseisu täiendades, eraturult ekspertiisi juurde tellides, erinevate Eesti-siseste partnerteenistustega, kellel on vastav oskusteave olemas, ja meie suhtes sõbralike riikidega, näiteks NATO [riikide] või USA-ga infot vahetades anda vajalikud hinnangud. Tegemist on riikliku julgeolekuhügieeniga, millega tuleb tegelda igal juhul.

Kui küsida, kas nad saavad võimu või voli juurde, siis jah, seda see eelnõu neile annab. Aga ma ütlen ausalt, et minu meelest see on üks niisugune valdkond, mis on marineerinud vähemalt läbi kahe valitsuse ja ma arvan, et kummaski ei ole tekkinud seda tunnet, et tegemist oleks millegagi, mis oleks ebaproportsionaalne. Nii et ma loodan, et nad saavad hakkama, ja ma eeldan, et see ei tekita mingisugust suurt probleemi.

Aga võimalikest riivetest, ka muu hulgas näiteks ettevõtjate huvide riivetest me juba rääkisime. See tegelikult on debati teema ja ma ei välistaks, et ka kohtuliku debati teema. Aga veel kord: seadusandja hetkel töötab selle materjaliga, mis tal on.

20:35 Aseesimees Hanno Pevkur

Mart Helme, palun!

20:35 Mart Helme

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Lootuse peale ei saa midagi üles ehitada. See on kiiresti arenev valdkond, millesse tungivad nii tööstusspionaažiga seotud huvid, erinevate riikide spionaažiga seotud huvid ja loomulikult ka häkkerite huvid, mis tähendab seda, et kui üks asutus saab endale vastavad ülesanded, siis peab ta saama ka vastava kompetentsi. Kas komisjonis oli sellest juttu ja mis see võiks maksumaksjale maksma minna, kui seda kompetentsi kiires korras arendama ja laiendama hakatakse?

20:36 Kristen Michal

Aitäh! Nagu ma juba eelmises vastuses veidi kirjeldasin, me ei arutanud TTJA koosseisu muutust. Vähemalt mina selle arutelu juures ei viibinud, seetõttu ma ütlen, et Kalvi Kõva oli juhtivmenetleja ja võib-olla mõnes töörühmas oli sellest konkreetselt juttu. Me saame hiljem seda kas või kirjalikult täpsustada. Mis puudutab võimalikke turvariske, siis jah, nende vähendamisele on ju see eelnõu ja kogu see algatus suunatud. Aga ma ütlen veel kord, et tegemist on laiema küber- ja julgeolekuhügieeni osaga ja tegelikult sellega, et meie avalikud teenused, võrgud, infrastruktuur oleks tagatud viisil, nagu me tahame. Menetluses on ka üks teine eelnõu, mis nüüd küll kahjuks jäi toppama, aga eks ta sügisel tuleb. See puudutab seda, milline on küberjulgeoleku katmise – see ei puuduta seda eelnõu – jaotus politsei ja MKM-i haldusala vahel. Nii et nende küsimustega tegeldakse, aga [selle eelnõu menetlemisel] me seda ei arutanud. Konkreetne vastus: [komisjonis] me ei arutanud TTJA koosseisu ja ulatust. Veel kord vabandan, kui Kalvi Kõva seda tegi ja ma [sellest] ei tea. Saadame pärast info kirjalikult.

20:37 Aseesimees Hanno Pevkur

Jaak Valge, palun!

20:37 Jaak Valge

Aitäh, lugupeetud koosoleku juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ma siiski natukene haakun kolleeg Martin Helme küsimusega. Tahaks natukene sügavuti minna ja mul on ka üks konkreetne mure. Nimelt, elektroonilise side seaduse § 8 kohaselt haldab TTJA koos Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga raadiosagedusi, aga meediateenuste seaduse muutmise eelnõu kohaselt peaks TTJA hakkama valvama ka selle üle, et meediateenuseid osutades ei õhutataks vägivalda või vihkamist [lähtuvalt] soost, rassist, nahavärvusest, seksuaalsest sättumusest ja noh, ma ei hakka kõike seda üles lugema. Minu küsimus on, mitu ametnikku tegeleb Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametis raadiosageduste haldamisega. Mure on, et kas see eelnõu ei suurenda TTJA halduskoormust juba nii palju, et viha õhutamise kontrollimine jääb liialt pealiskaudseks ja viha lastakse läbi.

20:38 Kristen Michal

Aitäh, hea küsija! Ma loodan, et viha ei lasta läbi, aga seda me ju täiesti mõistetavatel põhjustel ei arutanud selle eelnõu juures. See [eelnõu] puudutab siiski elektroonilist sidet, võrkude turvet, seadmeid, tuumikvõrke ja kõike seda, mis puudutab mainitud teemasid. Me ei arutanud raadio- ega teleprogramme, nende sisu ja viha õhutamist.

20:39 Aseesimees Hanno Pevkur

Urmas Reitelmann, palun!

20:39 Urmas Reitelmann

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Mul on väga lihtne küsimus: kas selle seaduseelnõu menetlemise käigus võttis majanduskomisjoniga ühendust ühe suure sõbraliku rahvavabariigi saatkond või mõni tehnoloogiaettevõte? Ma mõtlen kõige sõbralikumal kombel, vihjamisi.

20:39 Kristen Michal

Kõige sõbralikumaks [riigiks] peaks mina Soomet. Soome ei võtnud [ühendust]. Aga ma saan aru, et te mõtlesite ikkagi pigem Hiina Rahvavabariiki. Saatkond [ei võtnud ühendust], aga Huawei on üks neist, kes osales ka meie komisjoni [istungil]. Ma vaatan kohe: advokaadibüroo COBALT esindas Huawei Technologies Oy (Finland) Co. Ltd.

20:40 Aseesimees Hanno Pevkur

Tarmo Kruusimäe, palun!

20:40 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Hea ettekandja! Minu küsimus puudutab telefoninumbrit 1247 – üks number 24 tundi [päevas], seitse päeva nädalas. Eelmisel aastal jättis president ju [seaduse] välja kuulutamata, põhiseaduse riive vist isegi oli ja ma mäletan, et teilgi oli kõigil suur küsimus, kas vabatahtlikud hakkavad hullama nende isikuandmetega, kui nad lähevad infoliinile vabatahtlikku panust andma. Kas nüüd ei kerkinud komisjonis seda teemat või on meieni mingi teadmine jõudnud? Ma lugesin protokollist, et seda teemat ei ole tõstatatud. Väga kehv oleks ju, kui te olete planeerinud selle seaduse jõustuma 15. juulil k.a ja kui siis tuleb välja, et president ütleb, et siin on jälle [põhiseaduse] riive. Siis me oleme keerulises olukorras.

20:41 Kristen Michal

Jah, aitäh, hea kolleeg! Seadusandja elu ongi keeruline. Kes ütles, et see lihtne peab olema? Aga seda hirmu tõenäoliselt selle eelnõu puhul ei ole, sest 1247 puhul oli meil ainult debatt, kas see number peaks olema tasuta ja kas panna see kohustus operaatoritele. Selle kohta küsis mälu järgi ITL ehk Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit. Meie õigus- ja analüüsiosakond, kui ma nüüd õigesti ütlen, jõudis järeldusele, et selle kohustuse panemine oleks põhiseadusvastane, ja seetõttu me tegime ühe muudatusettepaneku, mida me siin hääletama hakkame, ja võtame selle [kohustuse] välja. Seda, kes 1247-ga opereerib, kes pääseb [andmetele] juurde, kuidas see korraldatud on ja mis teenuseid seal pakutakse, me arutasime ainult õige põgusalt just selles [kontekstis], et tegemist on riigi infotelefoniga, samas kui 112 on hädaabitelefon, eks ju. See oli see vahe. Seetõttu ilmselt Riigikogu austatud analüütikud sellele järeldusele jõudsidki. Nii et ma usun, et probleemi ei teki. Aga kas presidendil on õigus seadusi mittesobivaks pidada? Absoluutselt, see on tema töö, roll ja mandaat.

20:42 Aseesimees Hanno Pevkur

Peeter Ernits, palun!

20:42 Peeter Ernits

Hea juhataja! Hea ettekandja! Ühest varasemast arutelust ma mäletan, et Euroopa Liidu keskuses, Brüsseli ümbruses, Belgias ei ole mingeid selliseid initsiatiive. Sellest tulenevalt on minu küsimus, et kui palju selliseid riike Euroopa Liidus on, kes Eestiga samaväärselt Huaweid tõrjuvad.

20:43 Kristen Michal

Aitäh! Seda nimekirja mul nüüd käepärast ei ole, aga see hoiak tegelikult, et erineval tasemel ja erineval viisil tagatakse enda kriitilise infrastruktuuri julgeolek, on, ma arvan, kõikides riikides olemas. Lihtsalt iseasi on see, kuidas keegi seda on taganud. Selle debati käigus toodi näiteid, et mõned riigid kompenseerivad seda üleminekut, mõned mitte. Aga sellist n-ö tajumist, et tegemist on olulise infrastruktuuri ja teenusega, on, ma arvan, kogu maailmas. Teie kolleeg Kaalep ju ka tegelikult viitas sellele, et maailm areneb ja ka kriitilise infrastruktuuri mõiste mõneti areneb.

20:43 Aseesimees Hanno Pevkur

Kalle Grünthal, palun!

20:44 Kalle Grünthal

Suur tänu, lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Ma tuleksin tagasi selle sidevõrkude teenuste julgeoleku tagamise juurde, mis on sätestatud muudatusena §-s 873. Siin on kirjeldatud muudatust järgmiselt: kõrge riskiga riist- ja tarkvara hindamisel arvestatakse muu hulgas teavet selle kohta, kas tootja, hooldus- või tugiteenuse pakkuja on riigis, kus ei järgita demokraatliku õigusriigi põhimõtteid või ei austata inimõigusi, või riigis, mis ei ole Euroopa Liidu või Põhja-Atlandi Lepingu Organisatsiooni liikmesriik, või riigis, kus ei kaitsta intellektuaalomandit, isikuandmeid või ärisaladusi. No see loetelu on muidugi pikem. Aga mind huvitab see, mismoodi me seda teavet arvestame ja mis sellest tuleneb. 

20:45 Kristen Michal

Aitäh! See teave ja see nimekiri, nagu ma mainisin, ei ole ju ammendav ega kohustav. Eeskätt antaksegi see hinnang. Miks see loetelu siin on ja miks ma arvan, et see loetelu on pigem hea, on sellepärast, et see annab ka turuosalistele, mis tahes tehnoloogia pakkujatele võimaliku sõela, maatriksi, n-ö prillid, läbi mille vaadata, kuidas neid võidakse hinnata. Hindaja tegelikult tulebki TTJA-st, kes püüab koos erinevate partnerteenistustega [seda hinnata], sest ütleme nii, et ma olen kindel, et mingeid hinnanguid saab TTJA küsida nii vastuluurest kui ka välisluurest või kust iganes, kõikidelt partnerteenistustelt, kellel selline võimekus selle hindamiseks on, tehnilistelt teenistustelt ja partneritelt üle kogu maailma. Selle järgi neid hinnanguid antakse. See kataloog on võimalik näide, millisel kujul see hindamine võiks toimuda, ja selle kogumina tegelikult see otsus sünnib.

20:46 Aseesimees Hanno Pevkur

Paul Puustusmaa, palun!

20:46 Paul Puustusmaa

Suur aitäh, hea juhataja! Lugupeetud ettekandja! Avalikus meedias – ma pean silmas muidugi liberaalset meediat, Eesti Päevalehte ja Delfit – on levitatud 301 SE kohta sellist informatsiooni, et selle tegelikuks eesmärgiks on hoopis ühe Euroopa direktiivi ülevõtmine. Nii on seal kirjas. Ja kui nüüd liita juurde siia hea kolleegi Martin Helme hirm selles osas, et TTJA kasvab, võiks öelda, et peaaegu propaganda- ja informatsiooniministeeriumiks, siis oleks vaja igasugused hirmud maha võtta. Seetõttu ma küsin niimoodi, et kui ma vaatan 7. juuni protokolli, kus see oli ... 7. juuni protokollis algab [eelnõu] 301 arutelu sellise küsimusega, et Sven Sester uurib, kas koalitsioonis on selle eelnõu osas selgus. Kristen Michal vastab, et ta loodab küll. Niisiis, mille kohta oli see selguse küsimus? Mida te lootsite: kas juriidilist, tehnilist, tehnoloogilist [selgust]? Mis selgus?

20:47 Kristen Michal

Aitäh! Ma olen üldiselt optimistliku loomuga inimene ja seetõttu avaldasin lootust. Sven, ma arvan, küsis eeskätt selle kohta, kas eelnõu sõnastuse ja eelnõu erinevate punktide läbihääletamise kohta on üksmeel olemas, ja mina vastasin, et ma loodan, et see üksmeel on olemas. Selle üksmeele üks kompromiss oligi täiendava õigusselguse loomine. Me lisasime selle osa, mis ma kolleeg Grünthalile ütlesin: needsamad nõuded sidevõrkudele ja -teenustele riigi julgeoleku tagamiseks, et see loetelu oleks ka siin [eelnõus] ja õigusselgus oleks parem. 

20:48 Aseesimees Hanno Pevkur

Uno Kaskpeit, palun!

20:48 Uno Kaskpeit

Lugupeetud eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Tervisemõju uurivad teadlased, arstid ja muud spetsialistid üle maailma on avaldanud korduvalt hoiatusi 5G‑tehnoloogia kasutuselevõtu kohta ja nõudnud selle paigaldamise peatamist, kuna selle mõju tervisele ja keskkonnale pole piisavalt uuritud. Mitmes riigis on 5G paigaldamine peatatud. Kas komisjon seda ka arutas ja millised olid komisjoni seisukohad?

20:48 Kristen Michal

Aitäh! Nagu ma teie pinginaabri ja minu komisjoni kolleegi Riho Breiveli küsimusele vastates ütlesin, siis selle eelnõu käigus me seda nüüd enam pikemalt ei arutanud, aga seda mainiti korra. Kui vaadata erinevate Eesti teadlaste kirjeldusi ja ma vaatasin ühte saadet, kus Eesti teadlased rääkisid, siis elektromagnetkiirgus on üks paremini läbi uuritud valdkondi ja tegelikult on ka 5G puhul üsna selge, kuidas see levib. Võib-olla ehk aitab paremini aru saada see, et 5G paigaldamisel ja on selle tegevusraadius oluliselt väiksem, mis näitab, et kiirguse tase ja levimine on väiksem. Ma arvan, et kui võrrelda tuleviku tehnoloogilisi seadmeid mineviku omadega, siis me keegi ei tahaks nende minevikuseadmetega ühes ruumis viibida. Seetõttu ma loodan, et inimese tervise huvides me liigume ikka tulevikuseadmete poole.

20:49 Aseesimees Hanno Pevkur

Leo Kunnas, palun!

20:49 Leo Kunnas

Austatud istungi juhataja! Hea Kristen! Olen sinuga täiesti nõus, et see on riigi julgeoleku seisukohalt oluline eelnõu ja eriti, mis puudutab muudatusettepanekut nr 3, millega tuleb juurde § 873 ja selle kolm esimest lõiget. On väga hea, et need [nõuded] on siin seaduses, et need ei ole kuskil määruses. See on oluline loetelu ja siin on kõrge riskiga riist- ja tarkvara kohta ka selline punkt olemas, [et risk on see, kui] asukohariik käitub küberruumis agressiivselt. Ilmselt selge, et TTJA päris ise seda ei hinda. Kas ta teeb seda koostöös RIA ja küberväejuhatusega? Tegelikult meil on ju teada, kes need riigid on, aga keegi peab ka ametliku hinnangu andma, et see oleks ka juriidiliselt pädev ja huvilised ei saaks vaidlustada seda, mille põhjal me nii ütleme.

20:51 Kristen Michal

Aitäh! Olen täitsa nõus sellega. Jah, ma arvan, et partnerid on RIA, kes tegelikult kogu seda küberjulgeolekut ju haldama peaks, meie kübervõimekuse [spetsialistid] Kaitseväes ja samamoodi erinevad teenistused, kes [koos] partnerteenistustega saavad hinnata, milline riik [on kõrge riskiga], sest kübervaldkonna puhul on ju alati see, et kust iganes probleem pärineb, see ei pruugi olla selle [probleemi] algne allikas. Aga üldiselt küberruumis on ka väga tihti teada, millised riigid panustavad, et erinevaid probleeme esineks. Selle hinnangu saavad anda meie teenistused ja erinevad partnerid.

20:51 Aseesimees Hanno Pevkur

Ruuben Kaalep, palun!

20:51 Ruuben Kaalep

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud ettekandja! Tahan ka küsida sellesama klausli kohta. Ühelt poolt on siin toodud kõrge riskiga riikidena välja need, kes ei kuulu Euroopa Liitu, NATO-sse ega OECD-sse, aga siin on ka terve hulk lisaklausleid selle kohta, mida tähendab, et riik on kõrge riskiga, sealhulgas [on risk] see, kui ei järgita demokraatliku õigusriigi põhimõtteid, ei austata inimõigusi, ei kaitsta intellektuaalomandit, isikuandmeid ja ärisaladust või siis käitutakse küberruumis agressiivselt jne. Minu küsimus oleks järgmine: mis on komisjoni üldine lähtekoht – kas see, et riik kuulub Euroopa Liitu, NATO-sse või OECD-sse automaatselt välistab, et seesama riik võib ka teistele klauslitele vastata? Võib-olla on tegemist ebademokraatliku riigiga või muul põhjusel ohtliku riskiriigiga?

20:52 Kristen Michal

Aitäh! No ütleme nii, nagu ma enne juba mainisin, et see loetelu on võimalik juhis [riski määramiseks]. Eks see hinnang tuleb anda, aga ma eeldan, et mainitud riikidest enamik on siiski riigid, mis suudavad järgida neidsamu reegleid, mis Euroopas või NATO riikide hulgas kehtivad ja mis on majanduslikus mõttes suhteliselt arenenud riigid. Need riigid, ma eeldan, vastavad [nendele kriteeriumidele], aga kui keegi neist peaks sellelt teelt kõrvale astuma, siis ma arvan, et saab neid hinnanguid anda. Aga ma väidan, et sellisel juhul on probleem kindlasti suurem kui riistvara küsimus.

20:53 Aseesimees Hanno Pevkur

Riho Breivel, palun!

20:53 Riho Breivel

Lugupeetud juhataja! Hea Kristen! Mul on tehnilist laadi küsimus. Me teame, et selle [eelnõu] vastuvõtmisega läheb aega nii, nagu läheb. Me plaanisime komisjoniga [selle] 16. [juunil], see on täna, kolmandale lugemisele saata. Nüüd, kui ma vaatan kogu seda protsessi, mille me ise käivitasime, siis see tähendab, et enne sügist see ei jõua kolmandale lugemisele. Mis selle protsessi käivitamine meile kaasa toob?

20:54 Kristen Michal

Aitäh! Mina, nagu ma enne ütlesin Paul Puustusmaale vastates, olen optimistliku loomuga. Ma loodan, et me ikkagi jõuame. Aga samas jälle – tont teab. Näiteks jalgpallis mul ei ole õnnestunud väga hästi ennustada, kas ma nüüd seadusandluses paremini oskan. Aga ma väidaks, et selle raamistiku tegemine, et 5G konkurssidega edasi minna ja hakata toimetama, on ikkagi pigem meie avalikele teenustele ja uute teenuste tekkimisele selles valdkonnas hädavajalik. Teiseks, julgeolekupartnerluse puhul ju tegelikult ühel hetkel ka meie partnerid küsivad, kuidas meil läheb. Nagu ma mainisin, siis Jüri Ratas ju Mike Pence'iga kohtudes [kokkuleppeks] käe andis. Eks sedagi võidakse meenutada, küsida, et kuidas on, mehed ja härrad ja daamid, kas teil on meeles või ei ole.

Kui küsida, kas ma peaksin lae täitsa mustaks värvima, et maailm lõppeb, siis ma arvan, et maailm ei lõppe. Kui me ei jõua seda [eelnõu] vastu võtta, siis ma arvan, et selle eelnõuga tehakse veel suvel ka tööd, sest võib-olla sinu kurvastuseks, aga rahva rõõmustamiseks on majanduskomisjonil plaanis päris hulk tööd suvel veel ära teha. Sellisel juhul me kasutame seda aega eelnõu parandamiseks. Aga ma siiski loodan, et me saame selle sellisel kujul vähemalt nüüd tehtud. Aga veel kord, ma olen optimistliku loomuga, eks näeb.

20:55 Aseesimees Hanno Pevkur

Andrei Korobeinik, palun!

20:55 Andrei Korobeinik

Aitäh! Sa vastasid mu küsimustele, et selle eelnõuga tehti 14 kuud tööd. No esmapilgul tundub, et see on täiesti piisav aeg selleks, et läbi arutada ka igasugused kompensatsioonimehhanismid jne, aga no eks inimestel on prioriteete igasuguseid. Sa just eelmises vastuses mainisid, et liitlased võivad kunagi küsida meie käest, kuidas meil läheb. Ma saan aru, et probleem on meil ainult ühes operaatoris, Elisas, teised ilmselt seda potentsiaalselt kahtlast tehnoloogiat ei kasuta, ja see operaator tegi komisjonile ettepaneku, et nad võiksid vahetada tehnoloogia välja paari-kolme aastaga. Tulemuseks on see, et neile antakse kümme aastat. See tähendab, et kümme aastat on meil siis 5G‑võrkudes potentsiaalselt ohtlik tehnoloogia. Kas sulle ei tundu, et see ei ole väga ratsionaalne lahendus ja meil ei ole liitlastele väga head vastust?

20:56 Kristen Michal

Aitäh! Kui ma nüüd päris õigesti aru sain ... Ühesõnaga, see üleminekuaeg on minu hinnangul vähemalt püütud valida selline, et kõik jõuaks enam-vähem mõistlikult üle minna. Tuumikvõrkude osas ei olnud vaidlust, 5G-ga on see [üleminekuaeg] lühem, muuga natuke pikem. Küsid, kas see on piisav. Ma arvan, et ilu on vaataja silmis. Ma ei taha kõlada klišeelikult, aga ma arvan, et siin sellest tehnoloogia ülemineku vaidlusest, milline tehnoloogia millisega kokku sobib, millist arhitektuuri millise arhitektuuri peale saab rajada, meil pääsu ei ole. Vähemalt mulle nii tundub täna, aga ma võin siin eksida. Ja kui sa ütled, et see on ainult ühte ettevõtjat või turuosalist puudutav, siis päris nii ei ole. Ma pean komisjoni juhtides oma kohuseks, ja ma arvan, et kõik komisjoni liikmed ja ametnikud seda teevad, kohtuda võimalikult paljude turuosalistega ja meil komisjonis on nad kõik korduvalt ära kuulatud. Ma võin öelda, et tegelikult seesama õigusakt puudutab ikkagi kõiki turuosalisi. Kõik turuosalised peavad mingis etapis mingid tehnoloogiad üle vaatama, mõni rohkem, mõni vähem. Aga eks see üldine hoiak on täna pigem ikkagi see, et selle teemaga on mõistlik edasi minna. Ma olen sinuga nõus, et üks ettevõtja arvab, et kindlasti ei tasu. Ma ei suhtu sellesse kuidagi arrogantselt ja ma ütlen, et loomulikult seda muret tuleb mõista, aga antud hetkel me oleme selle lahenduse juures, kus me oleme. 

20:58 Aseesimees Hanno Pevkur

Kert Kingo, palun!

20:58 Kert Kingo

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Ma jätkan teemal, mis Tarmo Kruusimäe siin välja tõi. See number 1247. Ma mäletan, kui eelmisel aastal see eelnõu siia Riigikokku jõudis, siis kõige suurem probleem selle infotelefoniga oli just Reformierakonnal, sest nemad leidsid, et siin on väga tõsiselt rikutud andmekaitseseadust, ei ole järgitud isikuandmete hoidmise süsteemi ja neid [andmeid] levitatakse. Praegu tuleb välja, et kui te olete koalitsiooni jõudnud, siis teil sel teemal enam probleemi ei ole. Ma järeldan seda selle põhjal, et komisjonis te seda isegi enam ei arutanud. Minu küsimus on, et kas siis nüüd enam seda probleemi ei olegi, et neid isikuandmeid avaldatakse liiga palju ja et sellega rikutakse isikute õigusi.

20:59 Kristen Michal

Aitäh! Ma arvan, et teie järeldus ei ole päris õige, sellepärast et nagu ma enne mainisin, me arutasime [numbri] 1247 tasuta teenusena pakkumise kohustust operaatoritele. See, kas operaatorid peavad seda teenust pakkuma tasuta, ei määratle, millisel viisil riik seda teenust pakub, kes pääseb [andmetele] juurde, mis teenused seal on, kas seal näiteks on maanteeameti teenuseid või seal ei ole maanteeameti teenuseid või mingeid muid asju. Nii et seetõttu me ei arutanud seda ja vähemalt minul küll ei tule ette, et see oleks sellisel viisil jutuks tulnud. Kui sa tegeled üldiselt riistvaraliste või õiguslike küsimustega, siis see, kuidas riik seda teenust haldab ja pakub, ei ole tegelikult selle eelnõu teema, seetõttu me seda ei arutanud.

21:00 Aseesimees Martin Helme

Jaak Valge, palun!

21:00 Jaak Valge

Aitäh, lugupeetud koosoleku juhataja! Auväärt ettekandja! Mina vaatan, et elektroonilise side seaduse § 14 kohaselt võib TTJA sagedusloa andmisest keelduda. Sama paragrahvi lõikes 1 on toodud ka need juhtumid, millal see keeldumine toime pannakse. Siin on näiteks sellised juhtumid: "1) taotleja on esitanud valeandmeid, 2) taotleja tegevus võib ohustada inimeste tervist või keskkonda." Jne. Ma ei hakka aja kokkuhoiu mõttes seda kõike ette lugema. Aga punkti 8 kohaselt keeldutakse ka siis, kui raadiosageduste kasutamine ei ole efektiivne. Ja minu küsimus on selline: kas selle all mõeldakse seda, et ei edastata efektiivset ja sobivat sisu või mõeldakse mingeid tehnilisi parameetreid? Kui mõeldakse tehnilisi parameetreid, siis missuguseid tehnilisi parameetreid mõeldakse? Kui see on, ütleme nii, segane, siis kas selle eelnõuga ei peaks seda efektiivsuse mõistet täpsustama?

21:01 Kristen Michal

Aitäh! Ma nüüd kohe ei leia seda üles, aga ma ütlen, et seda me komisjonis ei arutanud. Aga ma eeldan, et see efektiivsuse mõiste on pigem ikkagi tehniline, st kas see sagedus on kasutusel või mitte. Meil on olnud debatti ka varem – see nüüd ei puuduta seda eelnõu nii palju, küll tagajärjena, hiljem –, aga ka varasemate infotehnoloogiaministrite ajal on arutatud, kuidas neid sagedusi jagatakse, mitu konkursi tükki on, kas see on nelja või kolme tüki puhul jne. On olnud debatti selle üle, et kõik sagedused oleksid tegelikult kasutuses, mitte neid ei võetaks selleks, et nendega kaubelda või nendega mängida. Aga veel kord: ma praegu kohe ei leia seda üles, eks ma pärast vaatan.

21:02 Aseesimees Martin Helme

Urmas Reitelmann, palun!

21:02 Urmas Reitelmann

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Kas komisjonis oli arutluse all ka selline võimalus, mis juhtub siis, kui tänapäeval turvaliseks peetud tehnoloogiaga, 5G või mis iganes, varustatud tulevased sidevõrgud vahetavad meil omanikku ehk satuvad äkki näiteks Hiina kapitali kontrolli alla ja me seisame silmitsi olukorraga, kus me kõige halvemal juhul peame need välja lülitama? Millega me seda tulevikus tekkida võivat kriisiolukorda lahendame, mil moel? Ja kes kahjud kannab?

21:03 Kristen Michal

Aitäh! Ma ütleksin isegi, et see arutelu on olnud võib-olla isegi üks selliseid olulisi sambaid kogu selle arutelu juures. Eks see puudutab tänast päeva samuti, nagu see puudutab tulevikku. Seesama võimalik loetelu võimalikest riskidest võib realiseeruda mis tahes moel, nagu te kirjeldasite. See võib nii realiseeruda, see võib ka teistmoodi realiseeruda, selles pole kahtlust. Ma arvan, et riigil on hea, kui tal on raamid, selleks et kui see realiseerub mis tahes moel, saab ta asuda sellega tegelema. Kas sellel hetkel öeldakse, et riistvara tuleb sellisel juhul vahetada? Ma eeldan, et vähemalt see arutatakse läbi ja antakse mingisugused üleminekuajad või hoiatused. Selleks tegelikult see õigusakt ongi, selliste riskide puhuks. Ja ma mainin juurde, nagu ma ka enne kirjeldasin, komisjonis, et meie soovitus on see: me kirjutame selle ka kirjalikult, et tegu on julgeolekuvajadusega. See ei tähenda, et me eeldaks, et riik hakkaks antud juhul või mis iganes hetkel kompenseerima. Sest ega kompensatsioonimehhanism ei ole automaatselt selleks, et seda kasutada, vaid selleks, et riigil oleks see olemas, kui on vaja mingites julgeoleku- või muudes huvides kiiremat üleminekut, mis võib põhjustada täiendavat koormust ettevõtjale või kellele tahes, kas või mingis ulatuses keskastme ja lõpptarbijale. Riigil võiks olla see mehhanism, eks ju. Selle ettepaneku me esitame. Aga nende riskide jaoks, mille kohta te küsite, ongi tegelikult see seadus tegemisel.

21:04 Aseesimees Martin Helme

Mart Helme, palun!

21:04 Mart Helme

Aitäh! Ma põikan teemast kõrvale ja võib-olla ei ole seda ka üldse komisjonis arutatud, aga ma ikkagi küsin. Aastaid tagasi Reformierakonna ühe varasema valitsuse ajal oli tohutuks teemaks lairibaühendus ja viimane miil. Siis oli Sotsiaaldemokraatliku Erakonna minister, kes sellega tegeles. Praegu on see kõik ära vaibunud. Ma näen siin teatud paralleeli. Praegu meil on 5G fookuses ja kõik räägivad: 5G, turvalisus ja Hiina ja Huawei ja mida kõike veel. Aga kas sellega ei või olla äkki sama lugu, et läheb paar aastakest ja kõik vajub ära ja tegelikult mitte midagi ei toimu ja õieti mitte kusagile välja ei jõuta?

21:05 Kristen Michal

Aitäh! No ma ütleksin nii, et seda lairiba ja viimase miili teemal ei arutatud. Aga lairiba ja viimase miili teemadel muidugi äravajumist ei ole toimunud. Tänagi arutasime seda ühe turuosalisega ja üldine hoiak on ikkagi selline, et need üksikud valged alad, mis on Eestis veel katmata, tuleb ikkagi katta. Ma arvan, et sellekohaseid pingutusi on teinud kõik valitsused, ma ei oska siin ühte teisest eristada. Jah, okei, ühe kolleegi, teie kunagise kolleegi ajal, keda te mainisite, tekkis tõesti segadust, eks ju, see on tõsi. Aga viimase miili, kiire internetiühenduse kätteviimine ja ühendamine – see teema ei ole minu arvates kuidagi ära vaibunud. Vastupidi, viimane kriis näitas, et Eestis on seda väga-väga vaja, mitte vastupidi. Selle teema kohta ma jälle ütleksin, et teie kolleeg Kunnas ütles minu meelest hästi, et see ongi asi, mida on riigil vaja. Ja see peab olema selge, et sul on see raamistik, sa saad valmistada, kui sul on vaja julgeolekuvaldkonnas midagi öelda, mis sobib ja mis ei sobi. See annab riigile võimalused. Kui neid ohte ei oleks, siis oleks muidugi parem, aga ma arvan, et me kõik teame, et oht on.

21:06 Aseesimees Martin Helme

Merry Aart, palun!

21:06 Merry Aart

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Minu küsimus on sageduslubade kohta. Kas see seadus mõjutab kuidagi ka sageduslubade väljaandmist? Eestis on sellega probleeme olnud, st on olnud konkursse, neid on tühistatud ja neid on vaidlustatud. Kas see seadus võib teha ka midagi selgemaks, paremaks või kindlamaks? Milline see seos on, kui on?

21:07 Kristen Michal

Aitäh! No selle seaduse oluline osa ongi tegelikult 5G erinevate sagedustega tegelemine. Nii et jah, see seadus teeb paremaks ja kiiremaks ning annab selleks tegelikult võimaluse. See on ka põhjus, miks me seda teeme. See määratleb ka selle raamistiku, kaasa arvatud tehnoloogilise ja riistvara poole, kuidas see kõik võiks juhtuda.

21:07 Aseesimees Martin Helme

Paul Puustusmaa, palun!

21:07 Paul Puustusmaa

Suur tänu, juhataja! Vaata, hea ettekandja, siin ongi selle eelnõu 301 puhul toodud välja ja korduvalt rõhutatud seda tehnoloogilist progressi ning seda, kuivõrd hea ja kasulik see meile on. See on asja üks külg. Aga nagu hiinlased ütlevad, on igal kepil kaks otsa. Aga asi ei ole mitte hiinlastes, vaid ma räägin nüüd avalikkusele antud signaalidest. Eelnevalt me saime teada, et selle eelnõu väljatöötamisel on väga suur huvi Euroopa Liidul. Me saime teada seda, et propaganda- ja infoministeeriumi kuju võttev TTJA on selle asjaga väga seotud. Aga me teame väga vähe sellest, et sellega on seotud ka Siseministeerium oma erihuvidega ja ta on teinud siia seadusesse hulga muudatusi, millest avalikkus on teada saanud jälle läbi avaliku meedia. Siseministeerium on oma muudatuste kaudu asunud üha suuremal ja rohkemal määral looma võimalust suuremas mahus kontrollida võrguandmete kogumist ja selle kaudu ka privaatsfääri tungimist. Küsin siis niimoodi: millised on need Siseministeeriumi soovitused või soovid, mis on siia tulnud, ja kuidas see mõjutab nende andmete kogumist?

21:08 Kristen Michal

Aitäh! Ma kohe alguses parandan kindlasti osa küsimusest ära. Esiteks, jah, see on Euroopa Liidu direktiivi ülevõtmine, millest see tuleneb. Selles on sul õigus. Teiseks, see ei ole ainult Euroopa Liidu direktiivi ülevõtmine, see on tegelikult ka julgeoleku ja julgeolekupartnerluse küsimus [suhetes] meie kõige tugevama partneriga, nimelt Ameerika Ühendriikidega. See on riikliku enesemääramise küsimus. Me võime tegelikult öelda, mis on kriitilise infrastruktuuri osad ja milline see raamistik välja näeb. See on ka küsimus sellest, kuidas avalik, oluline ja ühel hetkel väga kriitiline infrastruktuur töötab. See on küsimus tehnoloogilisest edasiminekust, ka näiteks juhtumitel, kui mingitel olulistel seadmetel, kaasa arvatud tervisevaldkonnas, on vaja seda ühendust. Või mida iganes. Nii et selles mõttes see on, ma ütleksin, üks oluline õigusakt, mida me siin praegu meisterdame.

Siseministeeriumist me küsisime juba seda eelnõu tegema hakates, kas siin on mingeid võimalikke riske või sihukesi ebaproportsionaalseid soove, sest sama mure oli tegelikult ka koalitsioonipartneritel, tunnistan, üks küsimus oli neil selle kohta. Vastus Raul Rikilt, küberjulgeoleku poole pealt ja komisjoni aruteludest on: ei, selliseid palveid ei tule või ei ole olnud. Selle eelnõuga sellist muret ei ole. Ainukene oli nüüd viimane komisjoni arutelu, mis oligi selle [telefoninumbri] 1247 üle, kus oli Siseministeeriumi esindaja, kelle nimi mul ei tule kohe meelde. Ma hiljem ... Noh, see on protokollis olemas. Ühesõnaga, me arutlesime just selle üle, mis selle võimaliku lahenduse kulu võiks olla. Sellega läks kahjuks nii, nagu ma kirjeldasin, et õigus- ja analüüsiosakond jõudis järeldusele, et Siseministeeriumi soovi siia jätmine oleks põhiseadusevastane. Ja nii me seda siia ei jätnudki.

21:11 Aseesimees Martin Helme

Rene Kokk, palun!

21:11 Rene Kokk

Aitäh, austatud eesistuja! Hea ettekandja! Ma küsin natuke suuremas pildis. Selle 5G teema suhtes on aastaid olnud hirme ja mitmesuguseid käsitlusi sellest, kuidas see mõjub inimestele ja kuidas see mõjub loomadele. Kas selle eelnõu raames ka oli nende huvigruppidega läbimist või rääkimist sellest, mida võimalik uue tehnoloogia kasutuselevõtt meie elukeskkonnale, inimestele või loomadele võib teha? Ja kas seda on piisavalt uuritud? Seda on ikka aeg-ajalt üles tulnud ja mul oli ka keskkonnaministrina mingil määral selle teemaga kokkupuude. Kas seda ka selle eelnõu raames kuidagi käsitleti komisjonis?

21:11 Kristen Michal

Aitäh! Ma seda teemat kirjeldasin just kolleeg Riho Breivelile ja kolleeg Kaskpeitile samamoodi oma vastuses neile. Üldiselt on nii, et majanduskomisjonis selle punkti raames me seda pikemalt ei arutanud, ainult põgusalt puudutasime. Elektromagnetkiirguse teadmised on Eestis ja mujal maailmas üsna korralikud. Tavaliselt reedab võrgu nõrkuse, n-ö kiirguse nõrkuse see, kui [antenne] on vaja üsna tihedalt paigutada, nagu 5G puhul tegelikult ju hakkab juhtuma. Nii et ma arvan, et teile peaks see pigem reetma seda, et see võrk on oluliselt väiksema kiirgustasemega kui mõni teine, minevikust näiteks. Ütleme ausalt, et kõik, mis puudutab kiirgusfooni ja võimalikke riske mis tahes valdkonnas, on vist tõepoolest MKM-i ja Keskkonnaministeeriumi ühine mure, aga siin me seda ei arutanud. Ma ütlen ausalt, et 5G kindlasti ei kujuta ohtu inimese tervisele. Seda on nii teadlased kui ka faktikontrollijad kirjeldanud. Ja ma arvan, et võib-olla on kohane seda ka siin üle kinnitada.

21:12 Aseesimees Martin Helme

Anti Poolamets, palun!  

21:12 Anti Poolamets

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Mul on hea meel, et julgeolekuteemaline nimekiri on siia saanud päris pikk. See on ikka [suur] hüpe edasi. Aga mind huvitab see, kes käisid selgitusi jagamas ja kes on selle päris hea paragrahvi taga, mis siin on. Kui palju julgeolekuasutuste selgitusi kuulati ja milliseid argumente nad esile tõid? See on siin pikk ja korralik paragrahv, see on imposantne, kui ainult seda ka järgitaks. Palju julgeolekuasutused siia sisendit andsid sellesse paragrahvi, mis on "Nõuded sidevõrkudele ja -teenustele riigi julgeoleku tagamiseks"? 

21:13 Kristen Michal

Aitäh! Selle loetelu me saime Raul Riki käest, kes minu parimate teadmiste kohaselt tegeleb MKM‑is küberjulgeoleku teemadega. Ja kui küsida, kas sisendit on, siis ma mäletan, et vähemalt 14 kuud tagasi, kui me ühte seaduseelnõu siin algselt menetlesime ja selle ka vastu võtsime, tollal oli sisendit ka teenistustelt Eesti sees. Komisjonis meil ei vastuluure ega välisluure selle konkreetse menetluse juures ei osalenud, muidu oleks see ka siia kirja pandud.

21:14 Aseesimees Martin Helme

Alar Laneman, palun! 

21:14 Alar Laneman

Aitäh, austatud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Mul küsimus on võib-olla natuke oletuse moodi, aga riigijuhtimine ongi keeruline. Juhul kui need iseenesest head mõtted ka teoks saavad ja kui me sellega häirime mingeid tuntud ja tugevaid rahvusvahelise areeni tegijaid, siis kas keegi on hinnanud selle käigus mingeid välispoliitilisi või välismajanduslikke vastusamme meile? Ja kui on võimalik, siis äkki saate kirjeldada, kes hindas, mis võiks meid ees oodata ja kuidas me seda tõrjume?

21:15 Kristen Michal

Aitäh! Kohane küsimus. Komisjonis me selle eelnõu käigus seda enam ei arutanud, sellepärast et ma arvan, et võimalik mõju ja hinnang tegelikult tulenes sellest seadusest, mille me siin 14 kuud tagasi vastu võtsime. Ma lihtsalt meenutan seda, et tol ajal oli arutelu, kas tuleb black list, kus me sõnastame mingid tootjariigid või mis iganes vahendid, või white list, keda me lubame jne. Jõudsime järeldusele, et tegelikult see on tehniline tegevus ning Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet vastavate partnerteenistuste ja teadmistega annab selle hinnangu otse turuosalistele. Sellisel juhul on see viidud minu hinnangul poliitiliselt tasemelt pigem eksperditeadmiste tasemele, mille üle loomulikult võib tulla vaidlusi. Aga kui ta on eksperditeadmiste tasemel ja puudutab riigi sees ekspertide ja turuosaliste vahelist debatti kriitilise infrastruktuuri julgeoleku üle, siis ma julgen hinnata, et see on allpool seda taset, mis riikidevahelises suhtluses võiks tekitada probleeme. Ma eeldan seda. 

21:16 Aseesimees Martin Helme

Henn Põlluaas, palun!

21:16 Henn Põlluaas

Aitäh! Ma tulen natuke madalamale tasemele. Või kas ta nüüd just on madalam tase, [on iseküsimus]. Riik või kohaliku omavalitsuse üksus võib keelduda 5G juurdepääsupunktide paigaldamisest, kui need ohustavad inimese elu või tervist. Me teame ju, kuivõrd ägedaks on läinud ühiskonnas debatt 5G-ga seotud terviseriskide üle. Osa inimesi on juba praegu paanikas. Nad pildistavad igasuguste majade katustel olevaid mingisuguseid seadmeid ja arvavad, et need on juba 5G seadmed, mis on salaja ja vaikselt juba paika pandud. Kas teil oli komisjonis ka nende terviseriskide kohapealt mingisugust arutelu või anti teile sellest ülevaade? See on kindlasti sihuke teema, millest väga paljud inimesed tahaksid kuulda. Mis seis sellega on?

21:17 Kristen Michal

Aitäh! Mul on hea meel, et selle debati käigus seda küsimust saab siin vähemalt nende teadmiste baasil, mis komisjonil on, uuesti kinnitada. Mis puudutab 5G ja tervise seost, siis meil oli üsna põgus kokkupuude selle teemaga. Aga 5G on kindlasti tervisele ohutu. Elektromagnetkiirgus on üldiselt hästi kontrollitav. Kui kellelgi on selles suhtes kahtlusi, siis tasub, ma arvan, muu hulgas Eesti teadlaste või faktikontrollijate informatsiooniga tutvuda. Aga selles ma olen, jah, teiega nõus, et see on veider, kuidas pildistatakse tõesti, ma ei tea, postkaste või liikluskaameraid ja arvatakse, et need on 5G [seadmed]. Selleks, et 5G võrgustik toimiks, tuleb neid panna piisavalt tihedalt, ja tulevikus nende baasil saab, ma arvan, tehnoloogiliselt igasuguseid mõistlikke asju teha, muu hulgas isesõitvad sõidukid, reaalajas erinevate elutoimetuste ja stressi vähendamise süsteemide rajamine, kõik tervishoiuks vajalik – mis iganes, eks ju. Head ühendused on selle jaoks vajalikud.

Nii et siinkohal saab üle kinnitada: jah, 5G on ohutu. Ma arvan, et pigem iga uus samm edasi annab inimeste elukvaliteedile midagi  juurde, mitte ei võta sellest midagi ära. Ja kui keegi selles kahtleb, siis ta võiks proovida mõne oluliselt vanema seadmega, kaasa arvatud arvuti või mobiilseadmega pikemalt opereerida. See tõenäoliselt meenutab üsna kiiresti, miks teaduse ja tehnika progress on pigem ikkagi samm õiges suunas.

21:19 Aseesimees Martin Helme

Uno Kaskpeit, palun!

21:19 Uno Kaskpeit

Aitäh! Kas see seadusemuudatus mõjutab ka sageduslubade väljaandmist? Eestis on sellega olnud pikalt probleeme, on konkursse tühistatud ja vaidlustatud. Mida see seadus muudab?

21:19 Kristen Michal

Aitäh! Selleks seda seadust, teil on õigus, ongi vaja. Ja sealt edasi, kui see seadus on vastu võetud, saab hakata minister tegutsema ja need konkursid välja kuulutada. Siin on nende konkursside kohta pikad peatükid, kuidas see võiks käia. Seni see tõepoolest, võib-olla hea õigusloome või mille tahes puudumise tõttu, ongi käinud umbes nii, et aastate vältel on hulk ministreid võtnud vastu igasugu otsuseid, aga tegudeni jõutud ei ole. Nii et tegelikult turuosalised ootavadki, et jõutaks nende konkurssideni ja eks siis saab hinnata – seda me oleme majanduskomisjonis ka varem arutanud –, milline hulk sagedusi sinna konkursile läheb. Sest peamine debatt avalikkuses on olnud ju selle üle, kas neid on kolm-neli, kuidas konkurss käib jne. Sagedusi jagatakse rohkem omavahel ära ja kas neid on rohkem, mis konkursile lähevad, või vähem, see jääb ministeeriumi enda teha. Siin mainiti ka seda, mis see võimalik loa hind võiks olla jne. Nii et jah, selleks ta on.

21:20 Aseesimees Martin Helme

Anti Poolamets, palun!

21:20 Anti Poolamets

Hea ettekandja! Ma jätkan julgeoleku teemal, mis seondub Huaweiga, mõistagi. Eri menetlusetappides minu arusaamist mööda on Huawei esindajad oma argumente esitanud, midagi mäletan ise ka, sest kuulsin poole kõrvaga. Aga äkki tuletate meelde, mis nende vastuargumendid siis olid? Ajakirjanduses on öeldud, et kõik oli kena, väga kena firma, ja neil ei ole kunagi olnud ühtegi julgeolekulist riski. Kas härra [Marko] Pomerants ja Janek Mäggi Huawei lobistidena on ka kohal käinud või ei ole?

21:21 Kristen Michal

Mina küll julgen öelda, et ma olen enda arvates kohtunud kõigiga, kes selles valdkonnas mingit lobi teevad. No okei, ma nüüd liialdan. Vabandust! Ma ei tahtnud suurustada. Võib-olla on keegi, kellega ma ei ole kohtunud, aga nende olulisemate turuosalistega, kes on sideoperaatorid, võtsin oma kohuseks suhelda. Tänagi suhtlesin ühega. Ja olen oma kohuseks pidanud suhelda muu hulgas Huaweid esindava suhtekorraldusagentuuriga, mida te mainisite, kus minu hinnangul vist Janek Mäggi on omanik ja Marko Pomerants töötab seal. Mis nende argumendid on? Ma arvan, et nende mure on pigem olnud selline ettevõtluskeskkonna etteaimatavus ja selline laiem maailmapilt, kus on võib‑olla Ühendriikide ja Hiina vahel ning seetõttu ka eri tootjate vahel vastuolu. Aga see [info] on kõik ju avalikult olemas ja leitav, nii et sellega ma teid eriti ei üllata. Pigem ongi küsimus, mida see siis tähendab, millises tempos see väljavahetamine käib ja kuidas neid riske võiks maandada. Aga ma arvan, et see küll ei ole kohapeal lahendatav mure, sest, ütleme, eks sellest loetelust, mida siin juba mainiti, julgeoleku puhul, tuleneb, mis võib olla risk ja mis mitte.

21:22 Aseesimees Martin Helme

Siim Pohlak, palun!

21:22 Siim Pohlak

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud ettekandja! Kõigepealt aitäh põhjalike vastuste eest! Ma saan aru, et jutt on oluliselt põhjalikum kui ainult komisjonis toimunud arutelu. Aga ma küsiksin muudatuse 136 kohta, see on sideteenuste andmekogu ja selle põhimääruse kehtestamine. Kas sideteenuste andmekogu kohta ka mingit debatti või küsimusi tekkis komisjonis? 

21:23 Kristen Michal

Öelge uuesti, mis muudatuse kohta te küsisite.

21:23 Siim Pohlak

136.

21:23 Kristen Michal

136. Ma kohe vaatan, aga ma kohe ei leia, kuskohas see on. Mul on lihtsalt siin nii palju pabereid kaasas, et kui te viitate, mis leheküljel see asub, siis ma leian selle kiiremini üles.

21:23 Aseesimees Martin Helme

Aega on.

21:23 Kristen Michal

Ei, ma saan aru, et teil on aega. Mul ka. Aga lihtsalt hoiame aega kokku. Mis leheküljel, millist muudatust te mõtlete? (Siim Pohlak vastab saalist.) Jah. Huvitav, kas mul ei ole siis seda materjali, mis teile on saali jagatud. Kohe vaatan. Mul on siin komisjoni materjalid. Kohe vaatan.

21:24 Aseesimees Martin Helme

Ma arvan, et jutt käis eelnõu tekstist.

21:24 Kristen Michal

Jaa, mul olid muudatusettepanekud ees. [Eelnõu § 1, punkt] 136: "Sideteenuse andmekogu asutab ja põhimääruse kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega." Jah. Aga mis see küsimus sellega seoses on? Mul on see vist olemas siin, jah. Nii. (Siim Pohlak kommenteerib saalist.) Ei. Muidu ma ilmselt teaksin seda, aga ei, seda me komisjonis täiendavalt ei arutanud, vähemalt minu teadmiste kohaselt. Ja ma rõhutan siin, et Kalvi Kõva tegi ka mõned töörühmad, kus ma ei viibinud. Aga ma viibisin alati komisjonide arutelul pluss turuosalistega kohtumistel. Nii et ma arvan, et meie teadmised on enam‑vähem võrreldavad, ja minu teadmiste kohaselt seda arutelu ei olnud.

21:25 Aseesimees Martin Helme

Rene Kokk, palun!

21:25 Rene Kokk

Aitäh, austatud eesistuja! Hea ettekandja! Ma jätkan seda eelmist teemat. Huvigruppidel on olnud mure nende erinevate kiiruste pärast. Väga ilusti vastasite ka enne. Aga kas on praegu veel mõne huvigrupi mure üles jäänud või on üldiselt praegu selle teemaga nagu rahu majas? Kas teie teada ei ole meil lähiajal oodata jälle mingeid meeleavaldusi, kus hakatakse 5G vastu protestima? On see praegu n-ö teie laualt maas ja komisjonis midagi õhku ei jäänud?

21:25 Kristen Michal

Aitäh! Ma loodan, et ei jäänud. Aga meil oli küll üks pöördumine, kui ma õigesti mäletan, ilmselt see on sellessamas arvamuste hulgas. Ja seda mainiti. Aga ei saa ju välistada seda, et sellel teemal veel sõnavõtte või erinevaid hoiakuid tuleb. Nagu Henn Põlluaas ka mainis, me ei oska ju ette näha, millised inimeste hirmud on. Ma ei ütle seda kuidagi arrogantselt, vaid ma ütlen, et ju inimestel võib olla mure sellega seoses. 

Aga ma arvan, et nii Eesti teadlased kui ka ajakirjandusväljaanded, faktikontrollijad, on seda teemat päris põhjalikult kajastanud ja kindlasti kajastavad veel. Kui ma ei eksi, on suurematel telekomioperaatoritel 5G-teemadel puudutavate võimalike riskide, müütide ja murede kohta ka mingisugune veebiülevaade. Minu meelest on sellest juttu olnud. Ma südamest loodan, et [sellega on korras]. Aga nagu te teate, rahvaesindajate kohus on [asju arutada], kui tuleb selleteemaline arutelu, eks me siis püüame jõudumööda osaleda. Aga ma kardan, et see arutelu ei ole mitte majanduskomisjonis, vaid on pigem keskkonnakomisjoni või sotsiaalkomisjoni teema. Meie ilmselt ei oska sellele arutelule väga faktipõhiselt või majandusmaailmast midagi juurde anda, ma tõepoolest arvan nii.

21:27 Aseesimees Martin Helme

Leo Kunnas, palun!

21:27 Leo Kunnas

Aitäh! Hea Kristen, tänan omalt poolt ka põhjalike vastuste eest! Aga küsin veel, mida võiks Huawei ja tema n-ö seaduslikud esindajad ja lobistid siin Eestis veel ette võtta, ütleks niiviisi, oma huvide kaitseks. Sest neil ei ole mingeid õigusi, aga huvid on kindlasti. Loomulikult nad püüavad näidata, et nad on lihtsalt tavaline kommertsfirma, kes püüab võimalikult suurt kasumit teenida jne, neil ei ole mingeid seoseid Hiina riigivõimu ega komparteiga ja kõik need argumendid. Kas te arutasite, mida nad võiksid veel ette võtta või mis võiks siin meile n-ö riskiks olla, et nad järsku saavutaksid midagi või saaksid läbi [suruda] oma huve?

21:27 Kristen Michal

Aitäh! No ma kõigepealt ütlen seda, et siinsed esindajad, advokaadid ja suhtekorraldajad, kes tegelevad kliendi esindamisega, teevad minu meelest igati ausat tööd. Ma arvan, et meie vaated siin ilmselt ei erine. Oma huvide esindamine demokraatlikus ja võib-olla ka kapitalistlikus maailmas on täiesti normaalne. Omad huvid võivad olla nii jalgratturite ühingul, emade ühingul kui ka mis tahes äriühingul. See on täiesti normaalne asjade käik.

Mida nad ette saavad võtta? Pole minu ülesanne ju siin väga midagi oletada. No võib-olla on natukene. Aga ma arvan, et eks konkreetne ettevõtja saab tegelikult kasutada kõiki võimalusi, mis puudutavad avalikkuse hoiakuid, mis puudutavad võib-olla ka nende riskide maandamist, mis puudutavad tegelikult sedasama loetelu ja suhtlust Tehnilise Järelevalve ja Tarbijakaitse Ametiga. Ja kindlasti [on tähtis] ka õiguslik tegevus. Kui keegi leiab – kas turuosaline või konkreetne isik, kelle tehnoloogiat sellised otsused nüüd puudutavad või ühel hetkel puudutavad –, et tema õigusi on ebaproportsionaalselt riivatud, siis ta saab ju minna kohtusse. Mina Eesti kohtusüsteemi usun kaljukindlalt. Ma arvan, et seal tehakse kindlasti õige ja õiglane otsus.

21:29 Aseesimees Martin Helme

Alar Laneman, palun!

21:29 Alar Laneman

Aitäh, austatud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ma olen nõus minu eelmisele küsimusele antud vastusega, et see on pigem tehniline tase. Aga kui vaadata sellist laiemat konteksti ja võib‑olla ka viimase aja sündmusi, siis ma arvan, et me peaksime siiski seda kõike laiemalt vaatama. Ma pean silmas näiteks Hiina valitsusametniku hiljuti tehtud avaldust. Selle avalduse kohaselt on ajastu, mil maailma kurssi sätiti lääne suurriikide kitsas ringis, pöördumatult lõppenud. Ja ta peab silmas G7 tippkohtumist. Kas on mõeldav, et selliste tundlike teemade puhul kaasatakse tulevikus ka teised meie komisjonid, näiteks väliskomisjon ja võib-olla ka riigikaitsekomisjon, lihtsalt selleks, et olla paremini valmis?

21:30 Kristen Michal

Aitäh! Ma arvan, et see on igati arukas mõte. Me suhtleme ju [laiemalt], siin on meie suhtluspartner küll MKM, aga küberturbes ja julgeolekus nad suhtlevad eri ministeeriumitega. Nagu ma mainisin, selle lepingu ja kõige selle muuga tegelemisse on kaasatud ka Välisministeerium, kes suhtleb meie partneritega, kaasa arvatud julgeoleku tagamisel. Kui te küsite, kas see ulatub ka teistesse valdkondadesse ja teistesse komisjonidesse, siis ma vastan, et absoluutselt, pole kahtlust. Ja ma ei näe küll ühtegi põhjust, miks seda ei võiks seal arutada või miks komisjone ei võiks kaasata. Absoluutselt võib! Lihtsalt ma loodan pigem, et see lahendus, mille me oleme leidnud, on eeskätt selline, mis baseerub eksperdidebattidel, vaidlustel tehnoloogia kvaliteedi ja mingite muude hinnangute üle, ega ole niivõrd poliitiline ja riikidevahelise diplomaatia või mingisuguse võimaliku debati tulem. See võiks olla pigem nii.

21:31 Aseesimees Martin Helme

Urmas Reinsalu, palun!

21:31 Urmas Reinsalu

Aitäh! Tegemist on üliolulise julgeolekuprobleemistikuga. Minu küsimus on teile, härra ettekandja, selle kohta, kas need formuleeringud, mis seaduse teksti ja eelnõu teksti on kantud, on vastavuses 23. septembri kommünikeega, mille ma sõlmisin koos Ameerika Ühendriikide asevälisminister Keith Krachiga, mis puudutas Ameerika Ühendriikide initsiatiivi "Clean Path", mille suhtes Eesti kaasus, ning kas see on kooskõlas peaminister Jüri Ratase ja Ühendriikide asepresidendi Mike Pence'i sõlmitud kommünikeega, mis puudutas 5G julgeolekut. Nende mõlemaga on Eesti võtnud endale poliitilisi kohustusi meie suurima sõjalise julgeolekulise liitlasega.

21:32 Kristen Michal

Aitäh! Saan ainult vabandada oma teadmiste puudumist. Ma ei teadnud mainida teie üliolulist tööd selle eelnõu tee sillutamisel. Küll õnneks oma piiratud teadmiste juures ma teadsin peaminister Jüri Ratase ja Mike Pence'i kohtumisest. Aga ma olen kindel, et ma saan homme soetada koos autogrammiga teie raamatu. Seejärel olen ka mina teadlik ja ka lapsed loevad selle läbi.

21:33 Aseesimees Martin Helme

Siim Pohlak, palun!

21:33 Siim Pohlak

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Mina küsin tavalise Eesti inimese vaatenurgast, kes kasutab vahel mobiilset internetti, vahel helistab. Kindlasti praegu tuhanded inimesed vaatavad seda põnevat arutelu ja tahaksid teada, mis nende jaoks muutub, kui see eelnõu vastu võetakse. Ikka midagi peaks ju paremaks ka minema. Äkki natuke valgustate?

21:33 Kristen Michal

Aitäh! Ma arvan, et paremaks muutub tegelikult see, et kui me selle eelnõu vastu võtame, president selle välja kuulutab ja see muutub seaduseks, jõustub jne, siis uue tehnoloogia kasutamine ja uute konkursside korraldamine saab võimalikuks. Kaugemas tulevikus tähendab see tõenäoliselt seda, et tekib uus, uue kiirusega ja uuel tasemel võrgustik, mis tähendab seda, et näiteks liikudes või kuskil olles on võimalik teha kõike seda, mida te just ütlesite, et te teete – mina ka teen ja teised ka teevad, eks ju –, paremini. See annab kindlasti võimaluse näiteks taristu rajamiseks maanteede äärde, ühel hetkel saame näiteks isejuhtivad sõidukid. Võib-olla on võimalik üle selle võrgu teha muidki tegevusi. Nii et ma arvan, et Eestile on see, mis viib edasi ja telekommunikatsiooniteenustes uuele tasemele, uutele kiirustele, ainult hea. Tavalisele inimesele on kindlasti oluline ka teadmine, et infrastruktuuri, mida me Eestis nii oluliseks peame, ehk kogu IKT valdkonda on vaadatud kooskõlas Eesti riikliku iseolemise ja julgeoleku huvidega. Ma arvan, et need on väga olulised teadmised.

21:34 Aseesimees Martin Helme

Urmas Reinsalu, palun!

21:35 Urmas Reinsalu

Me oleme võtnud poliitilisi kohustusi – ja ma arvan, et need on asjakohased –, mis puudutab meie julgeolekut, nagu ma osundasin. Ja nüüd on oluline tegelikult selle [seaduse] venitusteta rakendamine. Mind huvitab nüüd jõustumiskonstruktsioon. See oli ka valitsuse arutelu all ja valitsuse organites. Ma vaatan, et siin on nii, et seadus hakkab jõustuma gradatsiooniliselt, siin on muudatusettepanek nr 5 ja § on 4 "Seaduse jõustumine". See on gradatsiooniline jõustumine. Mis hetkest hakkab kehtima see kohustus operaatoritel Eesti territooriumil, et nad peavad läbima julgeolekutesti 5G võrkude koha pealt, mille puhul on teada, et maksimaalne kasutusaeg on 2025. aasta lõpuni? Mis hetkest see seaduseosa jõustub? See on oluline, sest siis tegelikult tekib ka n-ö vaidlustamise moment, kas operaatorid vaidlustavad või mitte. No küllap kohtus testitakse see õiguslik konstruktsioon läbi ja selle eest on vähemalt hoiatatud, eks ole. Nüüd on oluline, et meil venitusteta see seadus iseenesest kohustusliku imperatiivina rakenduks. Aga ma vaatan, et siin on väga suur kaskaad erinevaid jõustumismomente.

21:36 Kristen Michal

Jah, aitäh! Ma olen teiega nõus, et see on oluline. Tegelikult eelnõu enda jõustumise aeg ongi, vähemalt eelduslikult, 15. juuli 2021. Need üleminekud, mis puudutavad tuumikvõrke ehk seda närvisüsteemi või keskset aju, on kohesed. Aastat 2025 te ise mainisite ja kõik muu on 2029, kui ma õigesti mäletan. Nii et selline on järjekord. Pärast seda, kui seadus on vastu võetud, välja kuulutatud jne ehk jõustub, kõik need tegevused saavad alata. Ma arvan, et te ise oma küsimuses ütlesite olulisema ära.

21:37 Aseesimees Martin Helme

Suur tänu! Rohkem küsimusi ei ole ettekandjale. Nüüd me saame avada läbirääkimised ja igal Riigikogu liikmel on võimalik võtta sõna 5 + 3 minutit. Kõige esimesena kõneleb Andrei Korobeinik. Palun!

21:37 Andrei Korobeinik

Aitäh, hea juhataja! Kui tohib, ma ei kasuta seda lisaaega, piirdun viie minutiga. Hea kolleeg Jevgeni Ossinovski eksib. Tegemist ei ole üldse mingisuguse marginaalse tehnilise küsimusega. Ma tuletan meelde, et meil on siin probleeme näiteks sõjaväeorkestri jaoks raha leidmisega, aga see eelnõu räägib potentsiaalsest 50‑miljonilisest kahjust Eesti riigile. Nii et see ei ole üldse lihtsalt tehniline küsimus.

No me ei saa välistada seda, et head kolleegid Kristen, Kaja või Andres Sutt ei ole aastal 2029 poliitikas. Kunagi ei tea. Aga suure tõenäosusega on ametnikud, kes on selle eelnõu autorid, endiselt enda töökohtadel. Võib ju loota, et nad võtavad poliitilise vastutuse enda kanda, juhul kui on midagi valesti läinud. Siiamaani ei ole Eesti ajaloos seda väga juhtunud, aga kunagi võib see esimene kord olla meil käes.

Me saame ju kõik aru, et tervemõistuslikud mobiilsideoperaatorid ei hakka tänapäeval Huawei toodangut ostma. Aga praegune turu reguleerimise ettepanek, seesama eelnõu 301, tundub mulle korraga nii ebaõiglane kui ka rumal. Seesama hunt, keda ei tohi mainida, ehk mobiilioperaator Elisa peab nüüd minema kohtusse, nõudma riigilt ehk maksumaksjalt kümneid miljoneid kompensatsiooni. Hea majanduskomisjoni esimees ütles, et kompensatsioonimehhanismiga on küll plaanis tegeleda, aga mitte selle eelnõu raames. Menetlus on kestnud 14 kuud ja vaatamata sellele pole nii kaugele jõutud.

Veel kord: selle asemel et teha kokkuleppeid ja vahetada potentsiaalselt ohtlik tehnoloogia paari‑kolme aasta jooksul välja, suunatakse ettevõtjad kohtusse ja antakse peaaegu kümneaastane üleminekuperiood. Peaaegu kümme aastat lastakse Eesti elanikel kasutada potentsiaalselt ohtlikku tehnoloogiat, sellepärast et keegi ei viitsinud aasta aega tööd teha. Hea värske kirjanik Urmas võib olla üsna pettunud. Sellepärast, et aastaks 2025 ei ole üleminekut toimunud. See aeg on palju pikem. Ma kardan, et eelnõu autorid ei ole piisavalt väärtustanud seda välispoliitilist läbimurret, mis siin viimase paari aasta jooksul on toimunud.

Kokku võttes, mulle endale tundub, et see eelnõu ei ole hea seadusloome näide ja keskfraktsiooni nimel ma teen ettepaneku teine lugemine katkestada. Aitäh!

21:40 Aseesimees Martin Helme

Urmas Reinsalul on protseduuriline küsimus tekkinud.

21:40 Urmas Reinsalu

Mul on küsimus selle kohta, et kuna härra Korobeinik kasutas võimalust minu nime mainida, kas ma saan nüüd sõna vasturepliigina kohe või kogu selle killavoori lõpus?

21:40 Aseesimees Martin Helme

Ei, kohe peaksid saama kaks minutit kohapealt repliigina. Ja sa saad ka kaheksa minutit kõnet pidada, kui sa tahad. Aga repliik kohapealt kaks minutit. 

21:40 Urmas Reinsalu

Ja see on siis praegu, nüüd või?

21:40 Aseesimees Martin Helme

See võiks praegu olla, jah.

21:41 Urmas Reinsalu

Paluks siis operaatoril lülitada mind repliigiliinile.

21:41 Aseesimees Martin Helme

Jah, paneme-paneme. Urmas Reinsalu, repliik, palun!

21:41 Urmas Reinsalu

Ma arvan, et ma ei toeta Andrei lõppjäreldust, mis puudutas katkestamist, sest see on olnud pikk saaga ja siin on olnud kahtlemata erinevad ärihuvid mängus. No ettevõtjate seisukohalt on see legitiimne, mõjutada, püüda poliitikuid mõjutada, siin ei ole iseenesest ju midagi amoraalset, aga riik peab siin enda poliitilist tahet näitama ja me oleme pikalt sellega venitanud, nii et ma kindlasti katkestamisettepanekut ei toeta.

Mis puudutab seda aastal 2025, siis mina isiklikult tuletan meelde, et kõik need jutud ja väited on hüpoteetilised. Kahtlemata nad kuuluvad kõik mingisugusel hetkel kohtulikule kontrollile, riigivastutuse korras on seda võimalik nõuda. Aga et need numbrid just säherdused on, selles ma teeksin vägagi tugeva reservatsiooni. Mina ise ei oleks pidanud patuks ka seda aega tuua ettepoole, aga see on olnud n-ö osapoolte kompromiss, olgu siis poliitiliste osapoolte või ka eri ametkondade väitluse kompromiss. Andrei ütles, et tuleks katkestada, selleks et tuua tähtaega ettepoole, ja ma arvan, et see vääriks kaalumist. Aga mulle tundub, et Andrei põhipaatos oli ikkagi selles, et pigem vastustada selle projekti olemust kui säherdust, ja sellega ma jälle nõus ei oleks.

21:42 Aseesimees Martin Helme

Jah, Andrei Korobeinikul on ka repliik. Kaks minutit.

21:42 Andrei Korobeinik

Suur tänu! Ma ei olnud kindel, et mul see õigus on peale läbirääkimist, aga suurepärane uudis. Ei, ma mõtlesin ikka seda, et juhul, kui Eesti riik kavatseb minna seda teed, siis võiks seda teha palju operatiivsemalt. Ma kindlasti ei mõelnud seda, et me peame selle eelnõu prügikasti viskama, vaid pigem seda, et selle eelnõu väljatöötamisel võiks jõuda lahenduseni, mille puhul me tõepoolest aastaks 2025 saame kindlad olla, et meil on turvaline tehnoloogia 5G‑võrkudes. See, et meil on kümme aastat ei tea, mis asi, on tegelikult päris ohtlik. Kümne aastaga jõuavad inimesed võib-olla juba Marsile, aga meil on mingisugune kahtlane 5G‑tehnoloogia. See on kahetsusväärne. Ja ma arvan, et see ei ole hea seadusloome tava.

21:43 Aseesimees Martin Helme

Ja nüüd täpsustuseks. Andrei Korobeinik ütles, et ta ei olnud [repliigiõiguses] kindel. Nii palju kui mina olen reeglitest aru saanud, on teisel lugemisel igal Riigikogu liikmel õigus kõne pidada ja ühe korra repliigile vastata. Ühe korra. Korobeinik ei olnud enne vastanud, aga näed, Urmas Reinsalu on juba ühe korra repliigile vastanud, nii et rohkem te omavahel siin debatti pidada ei saa. Sõna [andmise] võib maha võtta, aga protseduurilise küsimuse ma pean võtma. Aga proovime siis nii, et see ei muutuks repliigiks. Urmas.

21:44 Urmas Reinsalu

Austatud istungi juhataja! Ma tean, et teil on laiaulatuslik taustainformatsioon eelnevast töö- ja elukogemusest. Ma juhin tähelepanu, et just nimelt see minu viidatud kommünikee ja "Clean Path" võimaldab meil ja tegelikult ka seab meile poliitilise eesmärgi oluliselt kiiremini liikuda, kui me räägime riigi kasutatavatest võimalustest. Kas ei ole nii?

21:44 Aseesimees Martin Helme

Ma nüüd ei asu siin sellesse diskussiooni, ma lihtsalt soovitan, et sul on võimalik võtta sõna, kaheksa minutit, ja sellest kõigest rääkida. On ka võimalik teha sõnavõtt kohapealt, aga sellisel juhul see sõnavõtt ongi kaks minutit. Ma ei loe, et see kohapealne sõnavõtt on juba tehtud, muidu kaob sul ära võimalus pidada kõne. Aga läheme läbirääkimistega edasi. Järgmisena Ruuben Kaalep. Palun!

21:45 Ruuben Kaalep

Palun kaheksa minutit!

21:45 Aseesimees Martin Helme

Kaheksa minutit, palun!

21:45 Ruuben Kaalep

Austatud Riigikogu! Käesolev eelnõu on taas avanud väga laia teemade ringi ja ma kasutaksingi seda võimalust, et edasi arendada neidsamu mõtteid, mis kerkisid üles eelnõu 366 arutamisel. Nimelt, see teemade ring puudutab tehnoloogia ja 21. sajandi ühiskonna omavahelist kokkupuudet ning julgeolekuohte, mis eelkõige totalitaarsetes režiimides võivad esile kerkida.

Hiina punase kommunistliku režiimi puhul ei ole Huawei sugugi ainus näide. Hiinas on sel aastal käimas näiteks väga huvitav eksperiment digitaalraha teemal, mis loob alused ühiskonna totaalseks kontrolliks. Mitmes Hiina linnas andsid ametivõimud nn punaste uusaastapakikestena tasuta ära kümnete miljonite väärtuses digitaalraha nimetusega renminbi, mida on võimalik alla laadida nutitelefoni. Ainuüksi Pekingi ja Suzhou linnas anti vaba digirahaloteriides välja 200 000 punast pakikest väärtusega 200 jüaani, mis teeb umbes 31 dollarit. Ja selle taga ei ole üksnes altruistlik agenda. Jagades välja neid nn punaseid pakikesi, saab Hiina valitsus võimaluse kasutada uut tehnoloogiat, mis võib peagi viia maailma esimese täieliku digitaalvaluuta kasutuselevõtuni ja panna paika tulevased tehnilised standardid analoogilistele projektidele. Selle eksperimendi juures on huvitav ka see, et peatselt kasutusele võetava digitaalse jüaaniga kaasneb n‑ö parim‑enne‑daatum, mille möödudes kontol olev raha on programmeeritud kontolt kustuma. Sellega muudetakse varem rahaomanikest kodanikud pelgalt rahakasutajateks, kelle tarbimiskäitumine on täielikult keskvalitsuse kontrolli ja suunamise all. Hiina keskpank väljastaks digitaalset jüaani läbi kommertspankade, millel on võimekus teostada klientide taustakontrolli, ja digitaalne jüaan oleks kasutatav läbi digitaalsete rahakottide, mis kujutaks endast sisuliselt Hiina keskpanga litsentseeritud telefonirakendust. Selline programmeeritav valuuta, mille igal suurusel oleks identifitseeritav omanik, oleks kõikvõimsa keskpanga valvsa silma all, mis oleks võimeline kodanike tarbimiskäitumist suunama mitte enam pelgalt viimase instantsi laenaja, vaid muu hulgas ka viimase instantsi tarbija rollis. Digitaalse jüaani kasutuselevõtt annab Hiina keskpangale seda suurema rolli, mida väiksema osa Hiina majanduses moodustab väliskaubandus.

Nüüd, et seda teemat taas kord laiendada, tooksin ära tehnoloogilise sfääri kui sellise ühe filosoofilisema mõtestaja Dmitri Orlovi mõned mõtted. Tegemist on Ameerika Ühendriikides elava vene päritolu teadlase, inseneri ja futuroloogiga, kes aastal 2016 andis välja raamatu "Shrinking the Technosphere" ehk "Tehnosfääri vähendamine". Kaks aastat tagasi ilmus temaga intervjuu, mis on kuulatav SoundCloudis, kus ta ütles niimoodi: "... on olemas süsteemid, mille inimesed on välja töötanud vaatamata isiklikele või grupi huvidele ning mis toimivad nagu emergentsed intelligentsid. Tehnosfäär on teatud tüüpi inimtekkeliste, ent inimtahte alt väljunud süsteemide tervik, mis üha enam valitseb inimeste elude üle, olles ise üha vähem inimeste poolt kontrollitav. [---]

Inimühiskonna üle efektiivse kontrolli saavutamise vältimatuks eeltingimuseks on kõige ja kõigi standardiseerimine. Mis puutub rändekriisi, siis eesmärk – mis sobitub jällegi tehnosfääri eesmärgiga teha kõigest, sh ka inimloomusest, kaup – on normeerida, et eksisteerib teatav "universaalne inimkond" ning et inimõigused seisavad kõrgemal sisuliselt kõigest. 

Kõiki peab kohtlema ühtviisi, olenemata sellest, kuidas elasid nende esivanemad ja mis tingimused teatud etnilis-kultuurilisele grupile loomuomased on. Tehnokraatia paigutab kõik standardiseeritud rühma, milles kõik on sunnitud alluma samale bürokraatlikule protseduurile – see ongi tehnosfääri eesmärk. [---]

Tehnosfäär on küllalt robustne selles mõttes, et seda on keeruline ära kaotada. Mitte kellegi võimuses pole seda teha. Tehnosfääril ei ole stopp-nuppu. See marsib pimedalt edasi, kuni juhtub midagi katastroofilist. Katastroofid on tehnosfääri sisse kodeeritud, sest kuigi tehnosfääril on teatav intelligentsus (eesmärgipärasuse mõttes), pole sellel laiemat arukust.

Lihtsustatult öeldes on tehnosfäär idiootlik geenius. See on võimetu aduma oma kasvu ja levimise füüsilisi piire. Sellel puuduvad vahendid, et hinnata kahanevaid investeerimistulusid nafta- ja gaasiammutamisest, biosfääri kasutamist kraanikausina või mistahes muud probleemi, mis ette võib tulla. Samuti ei taju see tehnoloogia piire – tehnosfääri peamiseks eelduseks on see, et uus tehnoloogia on alati parem kui vana ning et rohkem tehnoloogiat on parem kui vähem. Seetõttu võrdub mistahes probleemi lahendamine tehnosfääris ohtrama tehnoloogia rakendamisega – isegi siis, kui tehnoloogia ise on probleemi algpõhjuseks. [---]

Süsteemi kuritarvitamiseks on siinkohal lõputult võimalusi. Inimesi võib juhtida nagu lambakarja, kui nad muutuvad passiivseks. Mistahes tulemuslikku ühiskondlikku vastuhakku on tehnodüstoopias imelihtne maha suruda. Kuid on ka häid aspekte – näiteks kuritegevuse ärahoidmine.

Negatiivsetel aspektidel on palju pistmist sellega, mida kõike võivad korda saata hiiglaslikud korporatsioonid. See juhtub palju tõenäolisemalt riikides, kus valitsus ei suuda suuri ettevõtteid enam ohjata, näiteks Ameerika Ühendriikides. USA valitsusel on üksnes minimaalne võim Google’i või Facebooki üle, mis sulanduvad föderaalse riigiaparaadiga kohati monoliitseks tervikuks. Eriti julgeolekuagentuuridega."

Need olid siis tsitaadid Dmitri Orlovilt, kes on USA-s elav vene päritolu teadlane, insener ja futuroloog. Selleks, et lõpetada veel ühe klassiku tsitaadiga, tsiteeriksin ka 20. sajandi suurimat mõtlejat Martin Heideggeri, keda ma varem olen ka oma välispoliitikateemalistes kõnedes siinsamas puldis tsiteerinud. Tema ütles nii: "Oleme tehnoloogia köidikuis sõltumata sellest, kas jumaldame seda või mässame selle vastu. Ent me anname endid selle ülemvõimu alla kõige abitumal viisil, juhul kui me käsitleme tehnoloogiat millegi neutraalsena. Selline käsitlus varjab meie eest täielikult tehnoloogia olemuse." Aitäh!

21:53 Aseesimees Martin Helme

Riho Brevel, palun!

21:53 Riho Breivel

Lugupeetud juhataja! Head riigikogulased ja kõik, kes meid kuulavad! Eelkõneleja räägitu on tõsine teoreetiline lähenemine tehnoloogiale. Mina olen vist natukene, tahan olla, kahe jalaga maa peal. Sellepärast ma arvan niimoodi, et maailma lõppu ennustavaid teooriaid on väga palju ja ükskord nad täituvad niikuinii. Aga me tahame elada nii kaua, kui meile on elu antud, sellepärast seisame kahe jala peal püsti ning mõtleme, kuidas oma elu paremaks teha ja iga päev paremaks teha.

Ma tahan tulla ikkagi selle seaduse juurde, millest me täna räägime. Oleme seda komisjonis arutanud pikalt ja laialt, vaadanud eestpoolt tahapoole ja tagantpoolt ettepoole. Ja ma tahan öelda, et suures osas on see temaatika ikkagi selline, millega me peame edasi liikuma. Kas me liigume täna või liigume homme, aga ega me sellisest tehnoloogiast loobuda ei saa. Ja kui me ise tehnoloogiat ei juhi, siis hakkab see meid juhtima.

Üle Euroopa on mitmed riigid juba vastu võtnud vastavad seadused ja ka vastavad suunad. Loomulikult on siin probleeme, kas või seesama, mis puudutab sidevõrkude seadmete kompenseerimist, sest see läheb meie põhiseadusega vastuollu, kuna me ei saa omandit, kuidas öelda, privatiseerida, ilma et me demokraatlikult asjale läheneksime. Soome on leidnud selleks oma tee ja nende seaduses on see kõik ära toodud. Meie ei ole muidugi veel kokkuleppele jõudnud. Jah, võib öelda, et sellega tuleb tegelda. Kindlasti tulebki tegelda, ja kindlasti me tegeleme sellega edasi. Ei ole üldse vahet, kes moodustab valitsuse. Täna on ta nii, homme naa, aga sellised, kuidas öelda, seaduseprojektid tuleb seaduseks vormistada ikkagi täna, homme või ülehomme.

Nobel leiutas dünamiidi ja sellega on ka palju kurja tehtud, aga ega see leiutis ei olnud kurjaks mõeldud. Meie võime täpselt samuti öelda, et iga selline eesrindlik tehnoloogia võib tulevikus tekitada suure paugu ja see võib tõesti hävitada terve inimkonna või pool inimkonda. Aga selleks ongi demokraatlikud protsessid, et me suudaksime neid asju jälgida. Istume maha, arutame ja võtame vastu parimad lahendused, mis me teame.

Ega see ei ole võimalik, et me näeme kõike ette. Nagu Leo Kunnas räägib, tegelikult on siin just see julgeoleku pool ikkagi ära toodud. Sellepärast me peame neid asju vaatama julgeoleku poole pealt. Ja ma ütleksin, et see on just see, mis on seal seaduses sees. Muidugi, sellised kitsaskohad, mida märkis ära Urmas Reitelmann või kas või need probleemid, mida mainis Kalle Grünthal, on ka tõsised. Aga me saame nendest kõigist üle, kui me üheskoos neid asju arutame ja üheskoos otsustame. Lükkame tagasi, kui on vaja. Aga ka tagasilükkamisel peame olema targad ja teadma, kas see moment on täna. Võib-olla see moment on homme.

Nii et ma kutsun kõiki üles – kõiki, nii ametnikke, Riigikogu liikmeid, poliitikuid kui ka ühiskonda – mõtlema konstruktiivselt selliste probleemide peale [ja leidma lahendusi], mis on eesrindlikud. Aitäh teile!

21:57 Aseesimees Martin Helme

Suur tänu! Leo Kunnas, kas repliigi soov?

21:57 Leo Kunnas

Jaa, paluksin küll. Ma ei oleks, Riho, sinuga päris nõus, et selle peaks tagasi lükkama kas nüüd või edaspidi. See on väga oluline seadus, tõesti, ka meie julgeoleku seisukohalt vaadatuna. Sisuliselt ilma sidesüsteemide turvalisuseta ei ole meil võimalik teha sõjalist koostööd ega muud mainimisväärset koostööd Ameerika Ühendriikidega, kes on meie põhiline sõjaline liitlane.

Loomulikult Ameerika Ühendriikide sõjaline kaal maailmas on vähenenud, aga ma ei ole nõus selle mõttega, nagu oleks see nüüd kuskile kadunud või et Ameerika Ühendriigid peaksid Hiinale milleski järele andma või kuskile taganema. Tegelikult selle seaduse julgeolekuaspekt seisnebki natuke laiemas kontekstis. Meil on ju lihtne: kui me näeme Ameerika Ühendriikide ja Hiina vahelist konflikti, siis meile on väga selge, kelle poolel me oleme. Siin meil ei ole võimalik minna mõne Euroopa riigi teed, kes on seda konflikti sisuliselt ignoreerinud. Seda konflikti ei ole võimalik ignoreerida ega jätta kõrvale Hiina mõju. Aga kui mul avaneb võimalus kõnet pidada, siis ma jõuan Hiina mõjust ja Hiina firmade 5G-arendustest veel natuke rääkida. 

21:59 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Nüüd tahab Riho Breivel saada repliigi võimalust. Palun!

21:59 Riho Breivel

Jah, kuna Leo mainis veel kord mind, siis ma tahan öelda: ma olen nõus. Ma ei ütle, et me peame selle tagasi lükkama. Ma ütlen, et sellele peab targalt otsa vaatama ja mõtlema. Mitte ühtegi otsust me ei tohi teha emotsioonide pealt, vaid me peame otsused alati tegema mõistusega. Me lähemegi tihtilugu emotsioonide peale ja siis läheme omavahel tülli tühjast asjast.

21:59 Aseesimees Martin Helme

Jaak Valge, palun!

22:00 Jaak Valge

Head kolleegid! Hea eesistuja! Lugupeetud tehniline personal! Meil on tegemist elektroonilise side seaduse, ehitusseaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõuga, mis on, nagu te kõik olete näinud, äärmiselt mahukas. Loomulikult ei luba meie ametiau seda  pealiskaudselt käsitleda. Vastupidi, sellesse tuleks igati süveneda ja seda tuleks analüüsida.

Iga nähtust tegelikult saab analüüsida kahel meetodil, vähemalt kahel. Esimest meetodit mina nimetaksin morfoloogiliseks, ehkki see väga täpne termin ei ole. Urmas Reitelmann võib-olla ei aktsepteeri minu terminit sel puhul. Aga ma mõtlen selle all seda, et seda nähtust võib analüüsida tema hetkeseisu alusel ehk staatilisena, st sellisena, nagu ta on hetkel üles ehitatud. Teine võimalus mingit nähtust ja loomulikult ka protsessi analüüsida on geneesi järgi, see tähendab dünaamilisena. See tähendab, et me vaatame nähtust tema tekkes ja arengus, kuidas ta on edenenud. Ja muidugi me poliitikutena ei tohiks seda vaadata kitsalt, me ei tohiks seda vaadata n-ö konna perspektiivist, me peaksime vaatama seda laialt, koos taustaga, ja me peaksime vaatama ka, missuguseid kaasnähtusi see on põhjustanud. Mina kui erialalt ajaloolane tahaksin teabelevi analüüsida just geneesipõhiselt.

Head kolleegid! Siinkohal ma pean teile ütlema kõigepealt seda, et täieliku murrangu – ma ei tahaks kasutada sõna "revolutsioon" – teabelevis põhjustas telegraafiaparaat, mille leiutas 1837. aastal Samuel Morse. Miks ta põhjustas murrangu, küsime, ja see on igati asjakohane küsimus. Põhjustas sellepärast, et telegraafiaparaadile tugineva tehnoloogia edasiarengu tulemusena sai teave hakata levima kiiremini, kui liikus inimene. Jätame kõrvale, ütleme, džunglitrummid või siis ka teatavasti suitsuga edasiantava teabe, aga tehnoloogiapõhiselt või keerukama tehnoloogia põhiselt on murranguks 1837 ja Samuel Morse.

Väga palju aega sellest ei möödunudki, kui juba 1844. aastal avati esimene telegraafiliin Washingtoni ja Baltimore'i vahel. See uus sidesüsteem levis USA-s erakordselt kiiresti. 1861. aastal oli Ameerika Ühendriikides telegraafiliine juba 80 000 kilomeetri jagu. Meenutan, mis toimus veel 1861. aastal Venemaal. Pärisorjuse kaotamine. Te ei eksinud. Vaadake, missugune kontrast oli Tsaari-Venemaa ja Ameerika Ühendriikide vahel 19. sajandi teisel poolel. Sellist kontrasti ei olnud Ameerika Ühendriikide ja Lääne-Euroopa vahel, sellepärast et Euroopas algas telegraafiliinide ehitamine juba 1846. aastal. Ja arvasid jälle õigesti need, kes minuga kaasa mõtlesid – see algas Suurbritannias. 1851. aastal paigutati telegraafikaabel Toweri väina.

Ma palun kolm minutit lisaaega.

22:04 Aseesimees Martin Helme

Kolm minutit lisaaega.

22:04 Jaak Valge

Ja 20 aasta pärast lülitus tööle üleatlandiline telegraafiliin. 1871. aasta – millega teil see aastaarv assotsieerub? Pariisi Kommuuniga nendel, kes on õppinud veel nõukogude ajal. Aga võib-olla on see daatum tegelikult tähtsam hoopis selle poolest, et sellel aastal tekkis ühendus Austraalia ja Ühendkuningriigi vahel. See kulges üle Aasia ja Euroopa mandriosa, nii palju kui see võimalik oli. Kõigest hoolimata, kõikidest nendest liinidest hoolimata kulus isegi veel 19. sajandi lõpus ühel telegrammil Euroopast Austraaliasse jõudmiseks mitu päeva. Mitu päeva. Ja 20-sõnaline teade maksis 10 dollarit – see oli 19. sajandi lõpus –, mis oli rohkem kui lääneeurooplase keskmine kuupalk.

Nüüd edasi, 20. sajandi alguses paigaldati Vaiksesse ookeani kaks kaablit, millest üks, kujutate ette, ühendas Kanada Austraaliaga (mõlemad olid Briti dominioonid) ja teine ühendas Ameerika Ühendriigid Hiinaga. Saate aru, see kõik käis väga kiiresti. 1918, isegi sõja ajal, esimese maailmasõja ajal ei peatunud tehnoloogia areng. Mõni ütleb, et võib-olla just selle sõja tõttu see kiireneski. Igatahes aastal 1918 oli maailmas 521 000 kilomeetri jagu veealuseid telegraafikaableid, mis ühendasid peamiselt sadamaid. Loomulikult jätkati kaablite paigaldamist ka maismaal.

Järgmine revolutsiooniline leiutis teabelevi vallas oli telefon. See leiutati 1861. aastal ja selle idee esitas Johann Philipp Reis. Hiljem täiendas seda Alexander Graham Bell, nagu te teate, ja võib-olla vähem on teada, et ka Elisha Gray. Aastal 1876. ühendati telefoniliine pidi London ja Pariis ning 20. sajandi alguseks oli Ameerika Ühendriikide telegraafi- ja telekompaniil 855 000 klienti.

Ma ei tahaks teie aega praegu enam kulutada. Kui mul on võimalik, siis jätkan seda teemat edaspidi.

22:07 Aseesimees Martin Helme

Suur tänu! Tundub, et vist on repliigisoove. Kõigepealt Kalle Grünthal.

22:08 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Kuna Riho Breivel mainis minu nime oma sõnavõtus, siis ma paluksin võimalust kaheminutiliseks repliigiks kohapealt.

22:08 Kalle Grünthal

Aitäh! Riho Breivel märkis ära, et minu küsimused, mis puudutasid sidevõrkude ja -teenuste osutamist ja eriti nende julgeoleku tagamist, olid väga asjakohased. Ma püüan alati olla mõistlik ja erapooletu ja seetõttu ma pean muidugi ütlema kiidusõnad ka Kristen Michalile, kes seda eelnõu ette kandis. Minu jaoks oli see äärmiselt sümpaatne võrreldes Kaja Kallasega, kui põhjalikult ja täpselt seletas Kristen Michal kõik ära. Ei olnud mingisugust ironiseerimist ja ma tõesti väga kiidan Kristenit selle eest. On ikkagi inimesel ja inimesel vahe. Aga muidugi, selge on see, et küsimused on tõesti vahel keerukad. Ja ma täiesti tunnustan Kristenit ka näiteks selle eest, et kui ta mõne küsimusega jäi hätta, siis ta lihtsalt ütles selle otse välja. Aga tema sõnavõtust või tema esitusest jäi ikkagi see teema üles, ütleme, et nõuded sidevõrkude ja -teenuste ja riigi julgeoleku tagamiseks on äärmiselt olulised, neid tuleb täita ja neid tuleb jälgida. Ja võib-olla, kuna ma nagunii lähen varsti sinna pulti rääkima, ma ei hakka sellest kohapealt rohkem rääkimagi. Ma saan oma mõttekäigu välja öelda siis, kui selleks on loogiline järjestus selles kõnes, mida ma tahan ette kanda. Nii et aitäh!

22:09 Aseesimees Martin Helme

Palun! Urmas Reitelmann, kas on repliigi soov? 

22:09 Urmas Reitelmann

Jaa, härra eesistuja. Kuna kolleeg Jaak Valge mainis mu nime, siis ma pean talle vastama, et mul ei ole mitte ühtegi etteheidet morfoloogiliselt härra Valgele, ma olen temaga sajaprotsendiliselt päri. Aga kui ma nüüd mõtlen mõnele siin saalis õhku jäänud mõttele – siin räägiti sellest õnnetust 5G-tehnoloogiast kui mingisugusest kohutavast inimkonna vastu suunatud salajasest relvast, mis meid kiiritab ülevalt ja alt ning küpsetab meid lähikontaktilt. Mina ei tea, nii palju, kui mina lugenud olen, siis mulle tundub, et 5G-tehnoloogia on siiski platvorm, mis kasutab erinevat tehnoloogiat. 5G-tehnoloogia kasutab ära 4G-tehnoloogiat, ma saan aru. Härra Michal noogutab, järelikult ma olen õigel teel. Küll aga ma arvan, et mitte seadusandja, vaid valitsus peaks inimesi selles vallas veidikene rohkem valgustama. Ma saan aru, et mõnele on vist juba emapiimaga sisse joodetud mingi paaniline hirm progressi ees. Ja see on põhimõtteliselt usuküsimus. Tõepoolest, kui näed mingit tundmatut kopsikut kuskil majakatusel, siis ju nad pealt kuulavad ja kiiritavad ka natukene sealjuures. Me võiksime neid asju rahulikult arutada ja inimestele selgitada. Mitte kõik ei ole gümnaasiumis väga tugeva füüsikaõpetaja karmi pilgu alt läbi käinud. Küll me ikka läheme edasi pikkade sammudega ja see 5G on kindlasti meile äärmiselt kasulik, aga võtaks enne hirmud maha. 

22:12 Aseesimees Martin Helme

Jah, ja mõnel puhul ei aita isegi hea füüsikaõpetaja. Kalle Grünthal, palun! 

22:12 Kalle Grünthal

Head kolleegid! Ma alustan oma sõnavõttu sellest, et siirdun kõigepealt kiviaega. Muidugi mitte päris kiviaega, vaid just selle elektroonilise side kiviaega. Ja minu esimene kokkupuude küll mitte päris elektroonilise sidega, kuid siiski riistvaraga ja teatud määral tarkvaraga toimus 1980. aastate lõpus, kui Järvamaa Jahindusklubis oli selline huvitav aparaat nagu Tartu Ülikooli teadlaste välja mõeldud arvuti Juku. Ja see Juku oli selline pull asi, kuhu sai sisestada laoandmeid ja vaadata, mis sul seal on. Aga kuna tegemist oli äärmiselt keeruka aparaadiga, siis lõpuks jahindusklubi juhataja härra Kajakas lõi käega kogu sellele jamale ja läks ikkagi paberile-pliiatsile üle, sest selgus, et niimoodi saab palju kiiremini.

Aga muidugi, eks tehnika arenes ja 1990. aastate keskpaigas oli juba personaalarvuti muutunud suhteliselt tavaliseks. No mitte küll päris tavapäraseks, aga see oli sihukese moeröögatusena tulnud ja suurem osa ettevõtteid juba oma prestiiži pärast muretses endale arvuti. Muidugi oli ka sihukesi naljahambaid, kes ostsid arvuteid kokku. Nad mõtlesid, et ostavad kokku sada arvutit ja siis viie aasta pärast müüvad edasi. Aga nad sattusid muidugi hirmsasti ämbrisse, sellepärast et vahepeal teadus arenes edasi ja need investeeringuks mõeldud arvutid lihtsalt ei kõlvanud enam mitte kuskile ja läksid põhimõtteliselt kolikambrisse.

Juba siis tekkisid sellised huvitavad nähtused, mis kaasnesid arvutite tulekuga. Üks neist oli see, et koos programmidega hakkasid liikuma arvutiviirused. Ja ma mäletan väga selgelt, kui Ameerikas oli selline juhtum, kus terve seltskond ameeriklasi, nende hulgas ka üks eestlane, kes oli sinna suutnud ennast komandeerida, maadles sellega, et arvuti ei läinud käima. Kui see eestlane tuli sinna, siis ta nägi, et seal ekraanil oli puhtas, sulaselges keeles tekst, et tahan kommi. Ja siis see eestlane läks näost punaseks, aga trükkis sisse sõna "komm" ja seepeale arvuti avanes. See oli selline, ütleme, esimene juhtum, mis jäi mulle silma.

Teine juhtum oli see, kus arvuti lülitus välja juhul, kui saabus mingisugune konkreetne kellaaeg ja kuupäev. Seda lugu kirjeldati päris põhjalikult ka ajakirjanduse vahendusel ja paluti abi. Siis anti nõu, et vaheta kuupäev ära, aga muidugi härrasmees ei saanud sellega hakkama, sest asi oli keeruline. Ühel hetkel küsiti, et mis siis sai. Vastus oli: "Ah, ei saanud midagi, ma jäin hiljaks."

Minu esimene kokkupuude arvutiga oli 1995. või 1996. aastal, ega ma ei mäletagi täpselt. Siis sai see soetatud ja ma olin kohe, kuidas ma ütlen, üle küla mees, sest mul oli ikkagi oma isiklik personaalarvuti. See oli nii vänge riist. Töö juures ma kasutasin õigusprogrammi Lex, et saada sealt uusi õigusakte kätte. Muidugi ega siis ei saanud seda kallist aparaati töö juurde jätta, tassisin selle õhtul koju ja mängisin sellist mängu nagu Panzer 1 või 2, vist oli. Ühel hetkel oli seal selline hirmus sihukene silt, kus rippus mingi neljakandiline satikas, kes siputas jalgu. Ja inglise keeles öeldi, et teie arvuti on nakatunud viirusesse CIH. Egas midagi, läksin abi saama, nad kõrvaldasid selle vea ära ja nii sai sellest arvutist jälle eluloom.

Nüüd on tehnika arenenud juba niivõrd kaugele ja kõrgele, kuhu tavakodaniku mõistus enam eriti ei küüni. Küll aga valdavad seda teemat need, kes on juba sündinud n-ö patsiga ja vaat nende võimekus on selline, et nad suudavad lahti muukida erinevaid arvuti kaitseks ehitatud tulemüüre, viirusekaitseid jne, jne. See on ka põhjus, mispärast on Vabariigi Valitsus selle eelnõu esitamise ette näinud – et tagada elektroonilise side vastavus Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile, millega kehtestati Euroopa elektroonilise side direktiiv, mille ülevõtmise tähtaeg oli 21. detsember 2020.

Et asi oli väga tõsine, näitas juba ka see, et kui see eelnõu päevakorda tuli, siis tulid meie fraktsiooni veel eraldi riigi jõustruktuuride esindajad, kes põhjendasid väga konkreetselt ära, miks on sellist seadust vaja – sellepärast, et kaitsta ja tagada riigi julgeolekut. Mingisugust kahtepidi mõtlemist üldse ei olnud. Tegemist ei olnud üldse mingisuguse poliitilise eelnõuga. Seda, et see asi oli väga tõsine, näitas ka see, et selle eelnõu menetlemisest teavitati ka Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liitu, Levikom Eesti OÜ-d ja Tele2 Eesti AS-i ning Eesti Linnade ja Valdade Liitu.

Muidugi, ega sellega kõik ei piirdunud. Eelnõu kohta esitasid arvamuse ka veel siis Tele2 Eesti AS, MTÜ Internet Society Estonia, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit, Eesti Linnade ja Valdade Liit, Advokaadibüroo COBALT OÜ, Elisa Eesti, Telia ja advokaadibüroo LEXTAL OÜ ning MTÜ Kogukonna Hüvanguks. Millest siis selline eriline tähelepanu sellele seaduseelnõule? Aga tegelikult annab sellele vastuse sellesama seaduse § 873 "Nõuded sidevõrkudele ja -teenustele riigi julgeoleku tagamiseks", millega seda eelnõu täiendada tahetakse. Ja vaat need on need momendid, mida iga riik peab tegelikult tagama, selleks et sidevõrgus kasutatav riist- või tarkvara ei ohustaks riigi julgeolekut. Võtame näiteks kas või selle, et teadaolevalt on tehtud küberrünnakuid asutustele. Ega muidu ei oleks sõjaväes olemas ka küberkaitse keskus. Ma usun, et Alar Laneman, kes ka siin saalis on, teab sellest asjast väga palju rääkida. Tema kindlasti oskab sellest väga-väga täpselt rääkida.

Muidugi tähtsuseta ei saa olla ka see, et kõrge riist- ja tarkvara hindamisel tuleb muu hulgas arvestada ka teavet selle kohta, kes on selle tootja ja hooldus- või tugiteenuse pakkuja. Ma arvan, et erakonna liige Rene Kokk on nüüd see mees, kes on nende asjadega hästi-hästi kursis. Ja ma usun, et ka tema suudab selle kohta, kui ta kõneaeg kätte tuleb, midagi väga asjalikku rääkida. Aitäh!

22:20 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Alar Lanemanil on vist repliik.

22:20 Alar Laneman

Austatud istungi juhataja! See on äärmiselt hea, et eelkõneleja mainis küberkaitset ja küber[kaitse] keskust, sest väga vähe teada fakt on see lugu, kuidas see keskus Eestis alguse sai. Me pigem teame tema rolli praegu ja rolli Eesti riigikaitses, aga see sai alguse tänu mitmete üsna väheste noorte meeste ja ohvitseride initsiatiivile. Ja ma pean tunnistama, et üldine toetus algfaasis, kui seda keskust peastaabis ja Kaitseministeeriumis looma hakati, ei olnud kõige soosivam. Põhjus ei olnud mitte sisuline vastuseis, vaid pigem see, et ei tajutud, kui tähtis see valdkond on. Siin on hea koht anda au meie seast lahkunud kolleegile Johannes Kerdile, kes seda vedas. Rõõm on mainida, et ka selle seaduseelnõuga töötanud Raul Rikk oli üks nendest, kes seda asja vedasid. Nii et see on selline klassikaline õpikunäide, kus me peaksime mitte ainult omaenda vigadest, vaid ka edulugudest õppima ja tunnistama: iga idee on väärt seda, et seda põhjalikult kaaluda ja uurida. Ja mõnikord võib kõige vähem lootustandvast mõttest tulla väga väärt ja riigile oluline projekti. Nii et ma olen tänulik Kallele, et ta seda mainis ja ma sain võimaluse sellest rääkida.

22:22 Aseesimees Martin Helme

Rene Kokk, kas repliik?

22:23 Rene Kokk

Aitäh, austatud eesistuja! Ma tahan head kolleegi Kalle Grünthalit tänada selle hea sõnaga meenutamine eest. Kindlasti seda sisu meil täna siin järgnevates kõnedes lahatakse eri nurkade alt.

22:23 Aseesimees Martin Helme

Jätkame kõnedega. Anti Poolamets, palun! 

22:23 Anti Poolamets

Aitäh, juhataja! Palun lisaaega!

22:23 Aseesimees Martin Helme

Kolm minutit lisaaega, palun! 

22:23 Anti Poolamets

Alustan siis kiitusega. Täna on kõvasti kriitikat tehtud, selle maja seinad on kuulnud nii mõndagi, need on kuulnud ebatäpsusi, vassimist, eksitamist ja ka teravaid küsimusi. Aga vahelduseks on kindlasti vaja ka kiitust edastada. Olime ju oludes, kus see Huawei temaatika oli kaua üleval. Tekkisid pinged, kaasa arvatud poliitikute hulgas, mis lõppesid koguni sellega, et mõned erru läinud poliitikud asusid lausa Huawei hääletorudeks. See on minu meelest lausa muret tekitav, teades seda, millised on Huaweiga seotud turva- ja julgeolekuriskid ning kui teravalt meie liitlased neid teemasid tõstatavad.

Ma ei räägi ainult Trumpist, kes pani käima tõsise kriitika Hiina suhtes, kaasa arvatud tehnoloogia mastaapse varguse suhtes, mida Hiinal on lastud teha üsna lõdvalt USA-s, nii et miljardite eest USA tehnoloogiat  on liikunud Hiina kompartei käsutusse. Ma ütleksin niimoodi, et on kaks poolt: on need, kes on kogu aeg lubanud väga mugavalt Hiinal kantida tehnoloogiaid. Väga mugavalt! Obama valitsuse ajal käis see nagu lepase reega. Aga isegi nüüd, uue presidendi ajal – vähemalt sõnades on president Joe Biden öelnud, et ta keelab investeerimise 59 Hiina kompaniisse, sh Huaweisse. Nii et USA investeeringud nendesse kompaniidesse on piiratud. Ja see on väga tõsine signaal. Mitme presidendi ajal on mindud seda teed. Ja kas meie siis ei hoia oma kõrvu lahti oma liitlaste väga tõsistele sõnumitele? Kes on siis meie kõige tähtsam NATO‑partner? Ei pea kaks korda selle peale mõtlema. Nii et Washington pani Huawei musta nimekirja ja paljud teised on riiklikel julgeolekukaalutlustel sedasama teinud ning lülitanud ta välja loomulikult ka 5G-arendustest.

Ma tänan enda fraktsioonikaaslasi, kes on alati hoiatanud Huawei teema eest ja Hiina ohtude eest. Mart Helme oma orientalistitöös ja hea ida tundjana on igal ajal osutanud, et seal on oht. See ei ole süütu tehnoloogiaarendus. Sama on rääkinud meie peastaabi ohvitserid. Nii et asi on tõsine. Alar Laneman tõi just välja Johannes Kerdi sõnad. Väga hea tähelepanek! Johannes Kert kordas ka minule mitu korda siin koridorivestlustes, kui suur probleem see on. Ma arvan, et Henn Põlluaas mäletab ka neid vestlusi ja neid ohuhinnanguid.

Head reformierakondlased, pidage seda hoolega meeles! Ärge laske rihma lõdvaks! Pidage meeles Johannes Kerdi pärandit, kes oli ikkagi suurmees teie erakonnas. Ma toon veel mõned näited. Varssavi valmistub küberturvalisusega seotud seadusi korda tegema. Ja muidugi tähendab see ilmselt seda, et Huawei välistatakse samamoodi 5G-võrkude arenduses. Ja mis seal imestada, alles tabati seal mitu Hiina spiooni. Ma ei tea, kas siin on täna seda juba mainitud, aga me oleme eesliini poisid. Hiina spioon Eestis – 2. märtsil, värske teema.

Sellest peaks ikka pikemalt rääkima ja mõtlema ka sellele, kui vahvasti Konfutsiuse Instituut tööd teeb siin ja seal. Nii mõnedki spetsialistid on öelnud, et Konfutsiuse Instituut on Hiina pehme jõu instrument, aga mitte ainult, väidetavalt ka luureinstrument. Igal juhul on meie orientalistid kirjutanud tõsise mureliku kirja paar aastat tagasi. See oli 21. novembril 2019, kui nad allkirjastasid kriitilise kirja. Ei, parandan, see kuupäev oli siis, kui ülikooli arendusprorektor ja Huawei allkirjastasid ühiste kavatsuste leppe. Selle peale tuli kohe orientalistide arvamus. Mida orientalistid rääkisid? "Huawei puhul ei või olla kindel ja tootja ei ole veenvalt tõestanud, et ta ei lähtu oma tegevuses muu hulgas Hiina riiklikust luureseadusest (kehtib alates 2017 . aasta juunist), mille alusel "kõik Hiina organisatsioonid ja kodanikud peavad oma tegevuses lähtuma sellest seadusest ning tegema vajadusel koostööd riigi luureasutustega. Riigi ülesanne on tagada kõigi luureseadust täitvate osapoolte, Hiina organisatsioonide ja kodanike kaitstus."" Johannes Kert paneks siinkohal kohe punased lambid põlema. 

Hiina mõjutustegevus käib enamasti üsna sarnase mustri järgi ning on suunatud samadele eesmärkidele. Nii osundasid Tartu Ülikooli orientalistid, et selleks võib olla ka ülikoolides katse sisse imbuda mingisse sektorisse või teadusvaldkonda. Eks tehnoloogiavaldkond ole üks selliseid. Ja nad ütlesid, et Hiina eesmärgid on kahesuunalised. Esmalt soovitakse saavutada mõjuvõimu, kontrolli ning omandada siseinfot mõne ülikooli või organisatsiooni tegevuse kohta. Metoodika on sarnane. Ja siin me jõuame teist otsa pidi koroonaviiruse probleemistiku juurde. On huvitavaid viiteid tööstusspionaažile, teadusspionaažile, Kanada laboritest teatud info hankimisele, mis viidi Hiina uurimisasutustesse. Me oleme neid raporteid näinud ja artikleid lugenud. Loodan, et sellel teemal jõutakse ka sügavamale.

Tehnoloogiavargus pluss kõikvõimalikud spionaaživõimalused [on see], mida Hiina kompartei kontrolli all olev tehnoloogia võimaldaks. Nii et siin see muudatusettepanek on tähelepanuväärne ja loodan, et see hakkab tööle, sisuliselt, ja lugupeetud endine Riigikogu liige Pomerants mõtleb hoolega, kelle huve tema siis esindab. Vanasti roomlased ütlesid, et raha ei haise, aga minu arvates haiseb küll. Kiidan arengut selle eelnõu puhul ja toetan seda muudatusettepanekut igal juhul. (Juhataja helistab kella.)

22:31 Anti Poolamets

Tänan teid pingutuste eest!  

22:31 Aseesimees Martin Helme

Nüüd on Mart Helmel repliik. Palun! 

22:32 Mart Helme

Aitäh, härra eesistuja! Kuna Anti Poolamets rääkis põhiliselt Hiinast, Hiina luurest ja sellega seonduvast, siis ma meenutan, omaaegse Eesti orientaalseltsi aktiivse liikmena, et seal oli juba 1990. aastate algul idee rajada Eestisse Kaug-Ida instituut, Kaug-Ida kultuuri ja poliitika uurimise instituut. No paraku see idee realiseerumiseni ei jõudnud, sest ei olnud ei poliitilist, finantsilist ega ka akadeemilist toetust. Aga ma julgen küll väita, et see oli oma ajast olulisel määral ees olev idee. Kui meil oleks praegu niisugune instituut, mis oleks koolitanud juba viimase 30 või 20 aasta jooksul, no 30 aasta jooksul spetsialiste, siis me ei oleks oma Kaug-Ida, Hiina ja ka Huawei tehnoloogia küsimustes nii abitus seisus, nagu me praegu oleme.

22:33 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Paul Puustusmaa, palun!

22:33 Paul Puustusmaa

Suur tänu, hea juhataja! Lugupeetud kolleegid! Kõigepealt ma muidugi tahan väga tõsiselt tänada Kristenit selles mõttes, et saadud vastused andsid päris hea ülevaate ja iseloomustasid seda, millega tegemist on. Tõepoolest, ma ühinen nende mõtteavaldustega. Väga hea, et Kristen käis siin sellest rääkimas ja andis hea pildi. Aga see ei tee meie jaoks asju kergemaks.

Sõbrad, meie kui seadusandjate ette on pandud mingi kummaline ülesanne – kuskilt kõrgelt vist –, et me peame vastu võtma selliseid õigusakte, kus korraga reguleeritakse kassi käpa laiust, kollektiivlepingut ja vee sügavust. Kui me vaatame seda konkreetset akti – ma pean silmas seda meie 301 SE-d –, siis siingi öeldakse, see on Vabariigi Valitsuse algatatud elektroonilise side seaduse, ehitusseadustiku ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu. Ja vaat see on probleem tegelikult. See on tegelikult väga sügav probleem ja see tekitab sellessesamasse akti terve hulga ambivalentsust.

Tõepoolest, ma saan nõustuda oma heade kolleegidega siin Riigikogus, kes ütlevad, et selles aktis on palju tähelepanuväärset, mis väärib toetamist. Ega ma ei taha siin kolleegidele vastu vaielda, sest see, mis on seotud julgeolekuga – seda julgeolekuaspekti on ju korduvalt rõhutatud täna, võib-olla isegi liiga palju ja võib-olla isegi eksitavalt natukene, mõnes mõttes –, väärib tõepoolest toetamist.

Aga peale selle, et me rääkisime siin pikalt ja laialt 5G-st, Huaweist ja nendest antennidest, mida kartma ei pea, puutusime me kokku sellega, et selles kobaras, mida me täna siin hääletama hakkame, on juttu ka TTJA-st, mis üha suurenev ja kasvav ametkond. See võtab, nagu ma oma küsimustes väitsin, varsti informatsiooni- ja propagandaministeeriumi mõõtmed, sest tõepoolest, igasuguseid erinevaid asju saab panna talle külge. See on ka siin seaduses sees. Samal ajal me saame teada, et ka Siseministeerium on oma väikesed näpukesed päris sügavalt sisse pannud ja otsib siia lisandeid juurde. Meie avalik meedia on – noh, ei saa nüüd öelda, et massiliselt, aga nii mõneski asjas – pööranud avalikkuse tähelepanu sellele, et siin on nüansse, mida tasub karta ja mida tasub kaaluda. Viide on sellele, et võib-olla saab öelda, et just siin toodud ja Siseministeeriumist initsieeritud paranduste kaudu püütakse üha intensiivsemalt ja suuremas mahus saavutada kontrolli teatud võrguandmete üle. See tekitab küsimusi või küsitavusi privaatsuse sfääri tungimise kohta.

Ehk ma tahan jõuda sinna, et nagu te näete, ambivalentsust selles aktis on. Ma tean päris kindlalt, et minu enda heas fraktsioonis on väga paljud head kolleegid tugevalt selle eelnõu poolt. Aga ma tean, et on ka kõhklevaid pilke. Ja ma ise olen ka kõhklev, kuigi osaliselt tahaks toetada. Miks me ei võiks siis oma seadusloomes teha niimoodi, et võtaks nagu tükid enam-vähem selles mõttes korraga, et see üks suund, üks asi, mis on konkreetselt millegagi seotud, oleks selge ja arusaadav, nii et me saaksime seda kas täielikult toetada või mitte toetada. Siinsel juhul on see segane. Minu jaoks hakkab see pihta juba sellest, kui ma loen, et kogu selle ...

Ma võtan veel kolm minutit.  

22:37 Aseesimees Martin Helme

Kolm minutit lisaaega.

22:37 Paul Puustusmaa

... triangli taga on suurel määral üks Euroopa direktiiv, sealt saab see alguse. No siis tuleb sisse Huawei, siis tuleb sisse garantii, siis tulevad liitlased, luure ja 5G. Ühesõnaga, niimoodi on ju keeruline seadust teha korrektselt, viisakalt, arusaadavalt ja mõistetavalt. Siis on arusaadav ka, miks siin see ambivalentsus on. Ja nendele ohtudele on viidanud ju ka meie enda kolleegid, nii Kalle Grünthal kui ka Martin Helme. Nad on viidanud nendele asjaoludele. Veel kord rõhutan: see ei tähenda seda, et me oleksime selle seaduse vastu, aga ma ei julge ka kindlalt väita, et me kõik oleme selle seaduseelnõu toetajad.

Ma tahan lihtsalt lõpetuseks öelda, nagu Rihogi siin rõhutas: sõbrad, olgem tasakaalukad, mõtelgem selle peale, kaalugem seda ja olgem veendunud, et see on meile hea! Ja kui te olete selles veendunud, et see on hea, siis toetage, aga kui te ei ole selles veendunud, siis ärge toetage. Aitäh!

22:39 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Läbirääkimiste alguses ma korra juba rääkisin sellest, aga ma tuletan veel kord meelde, et läbirääkimiste käigus saab repliigi korras sõna ainult ühe korra. Kalle Grünthal on juba ühe korra repliigi käigus sõna saanud, nii et ma praegu ei saa rohkem anda. Aga nüüd järgmine kõne. Mart Helme, palun!

22:39 Mart Helme

Lugupeetud eesistuja! Kolleegid! Ma ei keskendu sellele eelnõule. See eelnõu on, kuidas ma ütlen, katse kohanduda paratamatusega. See eelnõu on tunnistus Eesti e-riigi laevahukust. Me hulbime ääretul ookeanil, me klammerdume kummuli oleva päästepaadi külge ja oleme veendunud, et sellega me jõuame lõpuks kuskile randa ka.

Mis ma nende niisuguste metafooridega ja ilukirjanduslike võrdlustega öelda tahan, on tõsiasi, et Eesti ei ole mingi e-tiiger. Eesti ei ole mingisugune, ma ei oska öelda, IT‑heerold maailmas. Me ei ole teenäitaja, me ei ole mingisugune e-suurriik, meil ei ole mingisugust laitmatult toimivat digitaalühiskonda. Me võisime selles veenduda, kui meil olid kaugistungid ja me olime hädas sellega, et meil side katkes, heli kajas ja mida kõike veel. Tuli teha kordushääletusi ja seda mitte protseduurilistel, vaid puhttehnilistel põhjustel. Eesti ei ole mingisugune digitaalne e-suurriik. Ja see on paratamatu.

Piisavalt kaua maailmas elanud inimesena olen ma võinud kogeda, korduvalt, kuidas Eesti teeb küll kiire stardi, tõmbab sisse teatud edumaa, aga meie ressurss – demograafiline, intellektuaalne, materiaalne ja finantsiline – on piiratud. See on väga piiratud, see on väga väike. Ja siis, kui suured oma masinavärgile rihmad peale saavad – see võtab neil aega, aga kui nad selle masinavärgi käima saavad –, lähevad nad meist mööda. Me oleme nagu maratonijooksja, kellest Porsche Cayenne või Porsche mingisugune 911 või mis iganes mööda läheb. (Imiteerib lennuka sõiduki heli. Saalis on kuulda Pika Hermanni tornis lipu langetamise signatuuri.) Väga ilus meloodia! Ja vaat need on asjad, mille juurde me peaksime jääma ja millele me peaksime rohkem tähelepanu pöörama: rahvuskultuur, meie muusikakultuur. E-riigina meie ei suuda sammu pidada Hiinaga, e-riigina meie ei suuda sammu pidada Ameerika Ühendriikidega. Me ei suuda sammu pidada isegi Venemaaga, sest nende ressurss on kordades ja kordades suurem.

Mida me saame teha – ja seda me ka selle eelnõuga teeme –, on olukorraga kohanemine. Aga olukorraga tuleb kohaneda nii, et see kohanemine ei toimuks mitte mingite huvigruppide, mitte mingite eriteenistuste, mitte mingi süvariigi tingimustel, vaid meie rahvamajanduse ja meie kodanike vajaduste tingimusel. Mulle tundub, et sellest aspektist vaadates on sellel eelnõul tõsiseid puudusi. Ja see on jällegi sümptomaatiline. Sest iga kord, kui me vabas konkurentsis endast tugevamatele alla jääme, püüame me mingisuguse kapseldumise ja mingisugustele ühiskonnaelu avalikult või vähem avalikult määravatele jõududele eeliseid kätte mängides seda allajäämist kompenseerida. Me proovime ühiskonnas kontrolli ja suunatuse tekitamisega seda mahajäämust kompenseerida. Tegelikult ei kompenseeri see mitte midagi. Me loome endale illusiooni.

Palun lisaaega!

22:44 Aseesimees Martin Helme

Kolm minutit lisaaega, palun! 

22:44 Mart Helme

Me loome endale illusiooni, nagu me nende sammude astumisega jääksime reaalselt konkurentsi. Ei jää. See, mida me tegema peame, on meil tegemata olnud pikkade aegade jooksul. Ja see on oluliselt mitmekesisem, mitmekülgsem ja komplekssem ülesanne kõikide Eesti valitsuse ees, ükskõik, missugustest osapooltest need valitsused ka ei koosneks. See on meie väikese territooriumi katmine infrastruktuuriga, mis annab võimaluse kogu territooriumi ja kogu rahvastikupotentsiaali maksimaalselt kasutada. Me ei tee seda, me ei ole seda teinud.

Meil oli siin ju kunagi üks linnapea ja siseminister, kes lausa avalikult ütles, et elu mujal Eestis on mõttetu ja perspektiivitu ning ongi mõistlik kõikidel kolida kokku Tallinnasse. Nüüd luuakse samasugust illusiooni, muide, müües kas teostamatuid, perspektiivituid või vähemalt mitte nii perspektiivseid projekte, nagu Rail Baltic ja Tallinna–Helsingi tunnel. No Tallinna–Helsingi tunneli müümine on üldse õhu müümine. Siin ei ole mitte midagi taga. Siin on ainult mingisugune soovunelm Soome sillast. Muide, Soome sild on ühesuunaline. See on Eesti töötajate minek Soome ja sealt tagasi oma perekondade juurde, aga mitte vastupidi. Me nägime seda ja näeme seda ka praegu töörände ja koroonapiirangute puhul, mida Soome Eestile meie sammudele tähelepanu pööramata rakendab. Soome silda ei eksisteeri. Soome sild on üherealine jooksukanal tööle Soome ja tagasi rahaga Eestisse perekonna juurde. Ja seda me näeme kõikides Eesti maapiirkondades, mis on hüljatud ja kust inimesed on põgenenud. See on just see, millest ma räägin.

Ka selle eelnõu eesmärk ei pea olema mitte TTJA-le lisavolituste, kusjuures kattetute lisavolituste andmine, vaid selle eesmärk peab olema kogu Eesti katmine infrastruktuuriga, sealhulgas – ja see on kriitilise tähtsusega – haridusliku infrastruktuuriga, et inimesed saaksid mõtestatud elu elada ja rakendada oma potentsiaali nii iseenda, oma perekonna, oma kogukonna kui ka oma riigi huvides seal, kus neile elada meeldib, mitte seal, kus nad on paratamatult sunnitud elama.

Need on kokkupuutepunktid selle eelnõuga. Aga ma ei tahtnud võtta seda eelnõu ette ja hakata siin paragrahvide kaupa näpuga järge ajama. Ma tahtsin panna selle eelnõu laiemasse konteksti. Ja see laiem kontekst on see: ärme petame iseennast. Ärme petame ennast sellega, et me oleme mingisugune digitaalne suurriik, sest seda me ei ole. Ärme petame ennast sellega, et meil on ressurssi võistelda hiinlastega. Ei ole. Ärme petame ennast sellega, et me suudame vältida Huaweid, kui seda ei suuda isegi sakslased, prantslased, inglased ega lõppkokkuvõttes ka ameeriklased. Aitäh!

22:48 Aseesimees Martin Helme

Henn Põlluaas, palun! 

22:48 Henn Põlluaas

Austatud aseesimees! Austatud kolleegid! See teema, millest me praegu siin räägime, on hästi oluline ja tegelikult väga tõsine. Aga mina alustaksin sellise natuke humoorika hetkega, humoorika meenutusega ajast, kui ma olin Riigikogu esimees ja Hiina saatkond tähistas väga suurejooneliselt Hiina Rahvavabariigi 70. aastapäeva. Seal vastuvõtul piirasid mind ümber viis-kuus Hiina päritolu härrat ja ka üks nende kohapealne esindaja. Tegemist oli Huawei esindajatega, kes püüdsid mulle väga-väga järjekindlalt ja väga-väga pealetükkivalt selgeks teha, kuivõrd hää asi see Huawei on, kuidas sealt ei ole mitte mingisuguseid ohte karta ja et kõik need on lihtsalt ülespaisutatud hirmud. Kuna nad olid sõna otseses mõttes äärmiselt pealetükkivad, siis ma proovisin ennast ikkagi neist lahti rebida, aga see õnnestus ainult hetkeks, sellepärast et seal rahvamassis leidsid nad mind varsti jälle üles ja piirasid ümber. Lõpuks oligi liikumine seal umbes nagu "Benny Hilli show" lõpus, kus mina põiklesin sinka-vinka nende eest ära ja kogu see hanekari oli mul sabas.

Aga ega selles teemas väga palju rohkem humoorikat ja naljakat ei ole. Sest mida kujutab endast 5G? See on kõrgsagedusriba ja neid sagedusi on seal palju, võrreldamatult rohkem kui 4G puhul. Ja kõigele lisaks on see ääretult kiire, ääretult suure andmemahutavusega. Piltlikult öeldes võiks ühe ruutkilomeetri sisse mahtuda umbes miljon nutitelefoni või ükskõik millist muud nutiseadet. Ja kui me seda laiendame näiteks Euroopa ulatusse, siis me räägime juba, ma ei tea, kümnetest miljarditest või isegi sadadest miljarditest – piiri ei ole.

See võrk on niivõrd tõhus, et tegelikult suudab see üle kanda ka selliseid andmeid, mida me oleme pidanud nagu, ütleme, inimestele või loomadele omasteks tajudeks. Ühel heal hetkel on võimalik selle kaudu üle kanda ka maitseid ja lõhnu ja temperatuuri ja kõike muud. Teha seda, mida me täna tegelikult ei kujuta ettegi. Võimalused on piiritud ja 5G on tulnud selleks, et jääda, selles ei ole kahtlustki. Nüüd on küsimus ainult selles, kuidas ja kui turvaliselt me suudame seda ära kasutada. Paraku on maailmas 5G tehnoloogia pakkujaid üsna vähe ja neist vaid mõned paiknevad Euroopas. Üks tuntuimaid on Huawei, kelle ümber ju tegelikult kogu see trall käibki, sest Hiina on ju ... 

Palun lisaaega! 

22:48 Aseesimees Martin Helme

Kolm minutit lisaaega. 

22:54 Henn Põlluaas

... andnud välja seaduse, et ükskõik kelle omandis mingi ettevõte on, Huawei puhul püütakse küll selgeks teha, et ta ei ole riigi omanduses, aga Hiinal on õigus igasse tootesse lisada oma riist- või tarkvara, ja see teeb ettevaatlikuks. Seda enam, et Huawei või üleüldse 5G võrgu puhul on turvalisust tagada oluliselt keerulisem, sest seal on väga palju antenne, väga palju erinevaid osiseid, aparatuuri. Väga sõltuv on ta tarkvarast ja see teeb turvalisuse küsimuse selle juures ääretult oluliseks, sest kogu andmeside ju, kõik pangandusriigi julgeolekuteemad, meie mis iganes tööstuse juhtimise protsessid, kõik ju liiguvad sinna.

Ja USA on näinud väga suurt riski Huaweis just tänu sellele Hiina seosele. Eesti on ka USA‑ga vastava deklaratsiooni allkirjastanud. Euroopa Liit on oma raportites toonud esile väga tõsiseid turvariske ja probleeme. Ja nüüd see eelnõu, mis meil täna siin laual on, see tulenebki tegelikult nendest Euroopa Liidu rakendatud või väljapakutud meetmetest, kuidas neid riske maandada. Ja selles suhtes on see eelnõu väga tervitatav, eriti kõikvõimalikud julgeolekuriske puudutavad punktid, sest alati on parem ennetada võimalikke ohte, kui need meile kohale jõuavad.

Aga loomulikult see on seotud, nagu ma ütlesin, kõigega, mis meid puudutab. Siit tuleneb ka tegelikult otsene seos nende tendentsidega, mida me siin Eestis juba näeme, ka ABIS-e eelnõu ja superandmebaasi loomisega seoses, sest Hiinas see jälgimissüsteem kõik juba toimib. See on vaid üks samm, kui 5G suur vend avab oma valvsa pilgu ka Eestis. Ja siis ei ole enam mitte ühtegi hetke, ühtegi momenti, kui me ei ole kontrolli all, sest see ei pruugi käia mitte ainult turvakaamerate abil kuskil tänavanurgal või piiriületusel, vaid seda võib teha ka televiisor, külmkapp või mis tahes aparaat teil kodus on, mis on sinna võrku ühendatud.

Me oleme ausad inimesed, meil ei ole midagi karta, ometi see kaotab viimasegi privaatsuse riisme. Kujutage ette, kui see toimub riigi tasandil. Enam ei ole vaja otsida Simme, Dresseneid või ükskõik keda, kes oma riigi reedaks, sest piisavate oskuste ja teadmiste korral, eriti siis, kui tootja on suutnud ka mingit riist- või tarkvara kuhugi seadmetesse sokutada, ei ole enam ühtegi saladust. (Juhataja helistab kella.) Aitäh! Kell heliseb, aga põhimõtteliselt mina seda eelnõu toetan. Tänan! 

22:56 Aseesimees Martin Helme

Alar Laneman, palun!

22:56 Alar Laneman

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Jätkan sealt, kus eelkõneleja lõpetas. Mul on samuti tunne, et seda eelnõu võib toetada ja et me oleme selle eelnõuga õigel teel. Aga ma võtan endale õiguse jagada mõningaid tähelepanekuid ja märkusi, mis minu jaoks seostuvad kõnealuse eelnõuga.

Mõnes mõttes on ta nagu hea selline – vabandan mitte-eestikeelse väljendi pärast – case study, kuidas võiks tihedamini meie majas eelnõud sündida. See teema ei ole ju lihtne, kuigi ta võib tunduda väga tehniline. Siin põimuvad tehnilised küsimused, samuti majandusküsimused julgeolekuga ja poliitikaga. Mul on olnud varem mõningaid kokkupuuteid selle teemaga ja selle valdkonnaga laiemalt. Selles mõttes on väga sümpaatne, et üsnagi tehnilises ja keerukas, mõnes mõttes isegi nii emotsionaalselt kui ka ärivõitluse emotsioonidega laetud õhkkonnas on suudetud ikkagi kaasata lai ring asjasse puutuvaid osalejaid. On suudetud kaasata ka riigi eksperdid, kes vastutavad julgeoleku eest.

Meil on selline hea ütlus, et kus suitsu, seal tuld. Võib-olla need kahtlustused, mis on olnud siin taustaks, ei ole asjatud. Aga igal juhul on riik toiminud selle seaduseelnõu väljatöötamisel sisuliselt, targalt ja mõistlikult. Eraldi teen väikese tänukummarduse ettekandjale, sest küsimustele vastused olid sisulised, ma ütleksin, et heas toonis ja vaatamata sellele hetkeolukorrale, mis meil praegu on, stiilsed. Nii et minu väga suur tänu. Muidugi see määrab selle tooni, mismoodi need küsimused tulevad. Minu arust on see hea näide, sellepärast ka see võrdlus case study'ga.

Ma tahaksin eraldi rõhutada seda, mis minu arust tuli siin ka välja, et võib-olla siin probleeme ei olegi. Aga eks me peame alati keeruliste küsimuste juures mõtlema, mis on need asjad, mida me ei tea. See ongi tavaliselt kõige keerulisem küsimus. Minu arust me oleme põhilised kahtlused formuleerinud või vähemalt neid tunnetanud. Näiteks oli loetelu julgeolekuaspektidest väga muljetavaldav. Aga kui me vaatame majandushuve ja julgeolekuhuve, siis me ju näeme, et esiteks on suur erinevus selles, kuidas näiteks meie lääne pool toimetame ja kuidas toimetatakse mõnes teises kultuuris. See, mis meil on pelgalt ja puhtalt majandus- ja ärihuvi ning ärihuvide kokkupõrge ja võitlus, on mujal ikkagi väga tugevalt seotud julgeolekuküsimustega. Näiteks, kui lugeda kas või meie idanaabri dokumente, mis räägivad sellest, millised on strateegilised suunad riigi kütusepoliitikas, siis otseselt on nimetatud, et need on seotud julgeolekuküsimustega. Läänes on need pigem sellised majanduslikud küsimused.

Majandus teenib julgeolekut ja julgeolek omakorda toetab majandusvõitlust. Selles mõttes siin korduvalt mainitud Hiina on võib-olla erinev, et ta on üsna avalikult öelnud ja ka see viimane avaldus, mis Londoni saatkonna ametnikud on teinud, ütleb, et lääne suurriikide aeg hakkab läbi saama.

Palun mõni minut lisaaega!

23:01 Aseesimees Martin Helme

Kolm minutit lisaaega.

23:01 Alar Laneman

Aitäh! See ei ole ju märk sellest, et Hiina töötab nüüd avatumalt, vaid pigem on see märk sellest, et ta on juba tunnetanud oma jõudu. Ja see on andnud võimaluse dikteerida või välja öelda seda avalikult. Võib-olla siin ongi meil tegemist olukorraga, kus mõnes mõttes varjatakse seost riigiga. Üritatakse mängida lääne reeglite järgi, maskeerida seda ärihuvide võitluseks, aga selle tulemusel laieneb oma pehme jõud ja võib-olla ka mingi tehniline kontroll. Oleme kuulnud eri raportites, kui palju varjatuid sissepääse on kuskil riikides juba olemasolevates [süsteemides] ehitatud. Kahjuks mul ei ole otseseid viiteid pakkuda. Sellega saavutatakse mõju majandusele. Ja kui see on piisaval tasemel, siis võib sellest tulla, nagu me oleme näinud, mõju poliitikale. Kuigi see on üsna omapärane, pigem selline pehme mõju, aga mõju on mõju ja sellega taotletakse muutusi.

Nii et ma arvan, et see, mismoodi selle seaduseelnõuga on töö käinud – me ei ole vaadanud seda puhtalt tehnilise või mingi sidetemaatikana, me ei ole vaadanud seda reaalsest elust lahus  –, on tark lähenemine. Me peame endale aru andma, et Eesti küsimustes kõik need majandusküsimused on alati samuti laiemad – iga majandusküsimus Eestis on ju ka maksuküsimus, samuti regionaalpoliitika küsimus. Ja kui meil on tegemist välispartneritega, siis on ta ka välispoliitiline ja võib-olla julgeolekualane küsimus. Selle pärast oli kogu see õhtu mulle väga hariv ja sellepärast ma kasutasin seda väljendit, et see on nagu omamoodi case study. Oleks meil vaid rohkem jõudu ja kogemust sellest õppida! Me oleme näinud ka väga teistsuguseid vaidlusi siin. Aga kui me kõik õpime, siis eks me oleme ka paremad. Aitäh! 

23:03 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Tarmo Kruusimäe, palun!

23:03 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Ma esmalt kohe ütleks, et selle võimaliku kolm minutit, mis te saaksite mulle anda, ma sooviksin anda represseeritud Peeter Ernitsale, kellelt on see võimalus ära võetud. Ja mis mõttes ei ole meil võimalik siin praegu kõneajaga kaubelda? Me kõik ju teame seda: "Anna enda telefoni, mul sai kõneaeg otsa." Me kaupleme igasuguste asajdega, CO2 kvootidega ja millega iganes, aga nüüd saadikud ei saa vabast tahtest enda kõneaega edasi anda. Las taksomeeter tiksub, ma saan selle olulise, mis on vaja öelda, ikka ära öelda selle aja jooksul.

Nüüd, see, et ta meeldib paljudele – noh, siis ta meeldib. Aga see, et ta paljudele ei meeldi – noh, ta ei meeldi. Neid probleeme on siin juba tutvustatud. Ega väga tõsist sihukest kiidulaulu ei ole tulnud. Nojah, eks me peaksime tegelikult aru saama, et siin on ju mitmedki erinevad huvid. Jevgeni Ossinovski viitas üsna alguses nendele kummalistele ja huvitavatele huvidele, millele muidugi hea tutvustaja Kristen ei pidanudki [vajalikuks tähelepanu juhtida], sest see ei olnudki tema rida, tema komisjoni esimehena päästis välja Kalvi Kõva. Ma tahan sind tunnustada ja ma loodan, et Reformierakonna fraktsioon ei tee noomitust selle eest, et sa vastasid küsimustele sisuliselt. Sa vastasid täpselt nii palju, kui oli vaja, et saadikud aru saaksid, mitte ei plõksinud siin, et seda me ei arutanud või teist ja kolmandat, sellise sooja ilmaga, kus kõik tahaksid 2. juuliks või juuniks, ma ei tea, pruuniks saada. Aga see ei ole see mõte.

Mind kummastab üks asi. Noh, me saame aru, et Reformierakonnal on koostööleping Hiina Kommunistliku Parteiga ja sellepärast võib-olla nad lükkavadki seda seadust muudkui edasi. Samas jälle näiteks Keskerakonna huvi on see, et paneks aga kõik puud muudkui sinna ahju. Selline kummaline kompromiss leiti: mitte kummagi eelnõuga ei minda edasi, vaid just kompromiss on see, et me läheme mõlema eelnõuga edasi. Väga julge otsus. Sellepärast, et selle julge otsuse tulemusena kaotavad tegelikult mõlemad üsnagi kindlalt oma näo.

Minu eelnev küsimus, mis oli ajendatud võib-olla sellest, et meil oli infotelefon 1247 – üks number 24 tundi ja seitse päeva nädalas – ja selle üle olid meil eelmisel kevadel siin suured arutelud, sest [kardeti,] et vabatahtlikud hakkavad seal infos hullama. President saatis selle eelnõu meile tagasi – ütles, et on olemas põhiseaduse riive. Mul oli au tutvustada uuesti seda eelnõu, millesse me ei teinud ühtegi muudatust. Siis selgus, et ei olnudki tegelikult põhiseaduse riivet. Aga nüüd ma loen, et käesolevas eelnõus on see, et toimubki sundvõõrandamine. Mitte midagi ei kompenseerita ettevõtjale. Ja see ei olegi põhiseaduse riive. Sellepärast, et juba on nähtud, et seadus jõustub – esimene punkt või mis ta on – 2021. aasta 15. juulil. Meil on põhimõtteliselt ju loetud päevad ehk homme veel, et kolmas lugemine ära teha. Ja juba on teadmine, et president ei näe siin seda murekohta. Täpselt nii nagu karusloomafarmide omanike puhul, kes olid teinud investeeringuid, nüüd on see pidu läbi, aga riik midagi ei kompenseeri. Ma loodan, et need karusloomafarmide omanikud kaebavad selle otsuse edasi, sest Eesti Vabariigi põhiseadus ei luba sellist sundvõõrandamist või natsionaliseerimist. Aga noh, see ongi selline huvitav armukolmnurk. Juba on teada, et president kuulutab selle välja, nii julgelt, sest kaks erakonda on leidnud ju tegelikult päris hea ühisosa ja nad mõlemad lähevad sellega edasi. See paneb natukene kulmu kergitama.

Ma ei ole küll selline skeptik, et ütleksin, ansambel Toe Tagi sõnadega, et homme on teil halb ja ülehomset pole, vaid ütlen hoopis Singer Vingeri sõnadega, et informatsioonita olla ei saa, vajan kui õhku ma. See, et õhu kaudu meid kuulatakse ja jälgitakse ja kõik see asi, on äärmiselt kummastav. No näed, tuleb välja, et riivet ei ole. Mina ütlen, et ma ei usalda seda Hiina värki, aga nad saadavad ikka saatkonnast mulle kogu aeg kirju, kuigi ma ei ole selle toetusrühma liige. Ma ei tea, miks. Aitäh!

23:09 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Peeter Ernits, palun!

23:09 Peeter Ernits

Hea juhataja! Head kolleegid! Nagu Jüri Ratas armastab öelda, mõnusas tempos liigume hommiku poole. Kõigepealt, jah, ma arvan, et käed eemale Kristen Michalist. Ma ei arva seda, et tänu sellele, et Reformierakonnal on leping Hiina komparteiga, tuli Kristen täna siia pulti ja lükkas [eemale] Kalvi Kõva, kes paberite järgi pidanuks siia tulema. Aga see on minu selline arvamine.

Aga ma mäletan, et see oli eelmisel aastal enne vabariigi aastapäeva, kui meil käisid külas sellised toredad härrasmehed, kelle nägu hästi meelde ei jäänud, Välisluureametist. Nad käisid igal pool meil ja rääkisid seda juttu, mida me kõik oleme kuulnud. Nii et ma ei hakka seda ütlema. Siis ma pärast lugesin lehest, et oo, endine siseminister, Isamaa juhatuse liige sättis ennast ka kolleegide Isamaaliidu fraktsiooni ja kuulas sealt lobistina pealt, kuidas värk käib. Ja kui vaadata, maailm on pisikene. Nüüd täna noor kolleeg rahvakirjanik tegi avalduse, et tegelikult ei olnud Ratas ja Pence seal taga, vaid oli Urmas, ja tema on ka Isamaaliidu ohvitser. Nii et väike erakond küll, aga väga suur, ja üks tegutseb ühel pool, teine teisel pool. See on praegusel keskööle läheneval kellaajal selline väike meenutus, kui lubate.

Aga mida ma sellest arvan? Ma ei ole mingi luuraja. Ja kui ma oleks, siis ma ei ütleks seda. Aga ma tunnen natuke geograafiat ja tean, et Hiina on päris suur maa. Kui need Välisluureameti poisid meil külas käisid – nende näod olid sellised, nagu nende asutuses ikka on, et need hästi meelde ei jää –, siis ma rääkisin, ma ei mäleta, kellega kolleegidest. Tuli jutuks, et kuidas siis Brüsselis lood on – seal, kus on europarlament, Euroopa Parlament. See oli ka selge, et Ameerika Ühendriigid on meie suur liitlane, kellele me panustame ja loodame – seni, kuni me ise hakkama saame, kui me hakkama saame, Leo teab paremini, kui kaua me hakkama saame –, ja lõpuks nad tulevad siis õigel ajal. See survestamine on selgelt meie Ameerika sõprade poolt. Aga toona oli jutuks ja tuli välja, et Belgia on Huawei kants. Ja siis ma arutasin kellegagi ja uurisin, kuidas siis nii skisofreeniline olukord on: üks suur sõber Washingtonis räägib ühte juttu, aga teine, europarlament, kus ka meie poisid on, ja selle ümbrus on hoopis teise suurriigi, kui võib öelda, kontrolli all, sest Huawei on nendega väga tihedalt seotud, nende kontrolli all. Seda nimetatakse skisofreeniliseks olukorraks. Ühtpidi peaks nagu tulema oma ühele suurele sõbrale vastu, aga teiselt poolt on meie teine suur sõber euroliit, selle peakorter ja europarlament hoopis teises reaalsuses. Kuidas meie peaks siis käituma?

Siin Mart Helme kõnet kuulates, filosoofilist ja sellisest kõrgest sinoloogi ja Hiina-huvilise vaatepunktist peetud kõnet, ega ta otse välja ei öelnud, aga mina sain niimoodi aru, et ei maksa kõiki mune ühte korvi panna. Aga seda ei maksa võib-olla ka nii välja öelda. 

23:14 Aseesimees Martin Helme

Peeter, kas on vaja lisaaega?

23:14 Peeter Ernits

Jah, paluks küll kolm minutit.

23:14 Aseesimees Martin Helme

Kolm minutit lisaaega.

23:14 Peeter Ernits

Ja kui saaks isegi kuus minutit, mida kolleeg Kruusimägi on mulle korduvalt pakkunud, aga ...

23:14 Aseesimees Martin Helme

Seda ei luba kodukord, kahjuks.

23:14 Peeter Ernits

Jah, aga seda ei lubanud ... Jah. Aga see selleks.

23:14 Aseesimees Martin Helme

Kolm minutit lisaks.

23:14 Peeter Ernits

Ja mida siis teha? Praeguseks hetkeks, kui aasta on möödas, on olukord oluliselt muutunud. Belgia suurim telekommunikatsioonifirma on teinud oma otsuse. Sama on teinud Rootsi. Aga samas on soomlastel ... Siin algul Kristen ei tahtnud seda hundi nime välja öelda, aga lõpuks öeldi ikka välja, et hundil on ikka see nimi, h-tähega. Hunt ja Huawei on mõlemad h-tähega. Aga kui ma nüüd loen Elisa seletusi, mida mõned kolleegid siin juba ka on refereerinud, siis see on tegelikult ju tegelikult ju selline mitte kõige parem tegevus, mida peaks kompenseerima. Kui tuletada meelde, mida kolleeg Kruusimäe siin rääkis karusloomadest, siis ma võin teile täpselt öelda, et seal on nõue umbes kümme miljonit. Ja nüüd, kui ma Elisa juhtide pabereid ja ka komisjoni dokumente loen, siis seal on kirjas 50 miljonit. Muidugi ei saa võrrelda Karjaküla farmi ja supertehnoloogial põhinevat Hiina Huawei taristut ja kõike seda Eestis. Ma arvan, et see on tunduvalt kallim.

Siin me puutume kokku Eestis üldse selle probleemiga, et me piirame igasuguseid asju, aga oleme väga kitsid kompenseerima. Needsamad lendoravad või metsaomanikud, memmed või taadid, kes surevad enne, kui nad saavad natukenegi kompensatsiooni. Ülle Madise kunagi pistis meil nina nagu koerapoegadel [millegi sisse] ja siis me võtsime seaduse kiiresti vastu. Mõned ei surnud veel ära, said veel enne surma natuke kompensatsiooni.

Nii et jah, kui see on meie julgeoleku pärast – meie parimad pojad peaks ütlema, kas see nii on –. kui me peame loobuma sellest suure Hiina tehnoloogiast, siis me peame aumeestena olema valmis seda ka kompenseerima. Aga ma ütlen, minu kogemus näitab, et me oleme väga kitsid olnud, olgu lendoravate või karusloomade puhul, nüüd Hiina Huawei, selle hundi ...

23:17 Aseesimees Martin Helme

Aeg!

23:17 Peeter Ernits

Ega rohkem ma ei räägigi. Aitäh tähelepanu eest!

23:17 Aseesimees Martin Helme

Nii. Üks kõne paistab veel. Leo Kunnas, palun! Oi, vabandust! Enne on Tarmo Kruusimäel repliik.

23:17 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Just äsja sain sõnumi, üks vanem proua küsis, et mida te seal nii pikalt räägite sellest pesumasinast. Ei, Huawei toodab muidki asju peale pesumasina. Pesumasina probleem see ei ole. Võib-olla inimesed arvasid nii, kuna ma siin tsiteerisin mõningaid laule. Bläck Rokit oli see, kes lubas peedist teha pesumasinale trumli. Võib-olla, kui mina räägin Huaweist, siis ei ole vaja ... Peeter Oja on hoopis teine tegelane. Kuigi ma istusin siin kahe näitaja vahel, me moodustame siin sihukese väikse kolmnurga. Tegelikult me moodustame siin Isamaa fraktsiooni punkarite ühenduse. Aga ütlen, et te olete valesti aru saanud, siin ei ole täna juttu üldse pesumasinast, vaid sellest, et kogu see Hiina tehnoloogia – lihtsalt ühel hetkel nemad tulevad ja parandavad, eks ju. Täpselt nii, nagu me andsime Tallinnas koolidki remonti, nüüd ei või isegi lambipirni seal vahetada, tulevad hoopis kallid ärimehed ja [teevad tööd] kalli raha eest. See on paha, kui me ise ei saa endal tulesid ära kustutada – see on küll kujundlik väljend, aga piisab. Jah, me räägime praegusel hetkel andmesidest. Ja see 1247, sinna ei ole vaja helistada. No see peakski tasuline olema, sest Ivan Orav on öelnud, et küll need vaesed inimesed on tüütud – no et kui see on tasuline, siis sinna ka ei helistata. 

23:19 Aseesimees Martin Helme

Ja nüüd Leo Kunnas. Palun!

23:19 Leo Kunnas

Palun kolm minutit lisaaega!

23:19 Aseesimees Martin Helme

Kaheksa minutit, palun!

23:19 Leo Kunnas

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Kui  1970. aastate alguses Ameerika Ühendriikide ja Nõukogude Liidu vastasseis oli üsna tipus, siis otsis USA toonane administratsioon, Nixoni oma, vastukaalu Nõukogude Liidule ja tekkis Kissingeri doktriin ehk lähenemine Hiinale. Nüüd me näeme, kuhu see lõpuks välja viis. Loomulikult, kui Kissinger ja teised toonased Ameerika Ühendriikide juhid oleksid tajunud, millega see kõik ühel momendil ehk siis praegusel ajal on lõppemas, siis nad kindlasti, tõenäoliselt ei oleks seda kurssi võtnud. See on esimene ajalooline remark, mida ma tahtsin teha. 

Teine on see. Kui ma juba üle-eelmise kümnendi lõpupoole kirjutasin oma ulmetriloogiat "Gort Ashryn", kus ma kujutasin ette kahte suurt netti, mille nimed olid MILNET ja GALNET, mis on 5G-st veel umbes viis põlvkonda edasiarendust, siis sellel ajal juhtuski tegelikult esimene juhus, mis on nüüd juba ajalooline. Nimelt, siis oli selline viirus, mille nimi oli Stuxnet – tõenäoliselt ei võta keegi selle päritolu lõpuni omaks – ja mis jooksutas Iraanis Natanzis kinni tuumareaktori, õigemini tsentrifuugid, nii et reaktor langes rivist välja. See oli esimene moment, kus neti kaudu reaalselt mõjutati toimivaid asju.

Nüüd me teame, et selliseid juhtumeid esineb järjest rohkem ja see on muutunud igapäevaseks. 5G nett, n-ö asjade internet, kus võrgus on nutikad majad, autod, igasugused seadmed, kes kõik suhtlevad omavahel. Me liigume sinnapoole, selle võimsa süsteemi poole. Ja loomulikult tekivad julgeolekuaspektist küsimused, kus on tagauksed, kes kontrollib seda süsteemi, kes saab seda mõjutada jne. Siin ongi see küsimus, et kui me demokraatlikes riikides näeme mingit ettevõtet, siis me loogiliselt oletame, et selle ettevõtte hea eesmärk ongi lihtsalt kasumi teenimine ja et see on puhtalt kommertslik ettevõte. Aga Hiinas, nii nagu ka kunagi Nõukogude Liidus – muidugi Nõukogude Liidus sellist tehnoloogiat ei olnud –, olid kõik ettevõtted seotud riigiga ja parteiga. Samamoodi on see Hiinas nüüd ja jääb ilmselt ka tulevikus. Kui vahepeal tekkis lootus, et võib‑olla Hiina tõesti kõige selle mõjul, mis ta on koos läänega teinud, võiks ka oma maailmavaatelt kalduda totalitarismist loobumise poole, siis viimase juhi Xi Jinpingi ajal on kõik läinud tegelikult vastupidises suunas.

Mis me võime öelda? Tänapäeva Hiina sarnaneb kõige rohkem, kui tõmmata mingi ajalooline paralleel, oma korralt ja ülesehituselt, midagi pole teha, Natsi-Saksamaaga. See tuleb välja öelda. Ühe partei süsteem, kapitalistlik, aga riigi kontrolli all olev majandus ja loomulikult tervete rahvaste või rahvarühmade valimatu diskrimineerimine ja genotsiid, nagu see, mis tehti juutide ja mustlastega. Ega see, mis tänapäeval tehakse tiibetlaste ja uiguuridega, ei erine väga palju sellest, mis toimus 1930-ndatel, rääkimata veel 1940-ndatest, kui neid rahvaid hakati massiliselt tapma. Aga sarnasus sellega, mis oli 1930-ndatel – võib-olla on üsna julm see niiviisi välja öelda, aga seda ma siinkohal küll teeksin. Seepärast ei saa ka neid ettevõtteid käsitleda puhtalt nagu kommertslike ettevõtetena. Meil tuleb lihtsalt aduda seda, mis on selle taga.

Seda seadust mina loomulikult toetan. Võib-olla selle julgeolekualane tuum kajastub muudatusettepanekus nr 3, mis § 873 näol toob sisse nõuded sidevõrkudele ja -teenustele riigi julgeoleku tagamiseks. Siin on eriti esimesed kolm lõiget nagu võti kõige mõistmiseks. Selleks, et me saaksime olla Ameerika Ühendriikidele ustav liitlane, kes suudab ka reaalselt sõjalist koostööd teha ilma julgeolekut ohustamata, on see seadus, eriti see muudatusettepanek, hädavajalik.

Siin oli ka küsimusi selle kohta, jah, et Euroopas mõned riigid ongi jõudnud sinnani, et nad sisuliselt ei ole infotehnoloogiliselt Ameerika Ühendriikidega tegelikult koostöövõimelised. Sest kui sa valid Huawei, siis sul ei ole võimalik teha selles mahus koostööd, nii nagu oleks vaja. Meie siin loomulikult alliansi piiririigina ei saa vaadata ainult majanduslikke huve või lähtuda nendest vajadustest, vaid me peamegi lähtuma eelkõige julgeolekuvajadustest. Euroopa riikidel, suurriikidel on mõnevõrra teised võimalused. 

Ma olen ka energiajulgeoleku kohta toonud näite. Nüüd, kui Saksamaa on lõpetanud või lõpetamas nii kivisöe kui ka tuumaenergia kasutamist, siis kust hakkab Saksamaa põhiliselt energiat saama? Loomulikult Venemaa gaasist. Ja kõik sellised seosed. Selles mõttes meie peame püüdma nii palju kui võimalik neid vältida ja mõnikord ka meie Euroopa liitlastele, keda me ei saa küll palju mõjutada, ütlema siiski välja asjad nii, nagu need on, vähemalt enda jaoks. Siin ongi suured julgeolekuriskid, nii otseselt selle seaduse mõistes ehk infotehnoloogia ja küberkaitse vallas kui ka kõikides teistes valdkondades.

Nii et meil ei ole siin väga palju valikuid. Kui vaja, tuleb see kompensatsioon maksta, aga lihtsalt tuleb tõmmata selge joon vahele ja me ei saa lubada siin 5G neti loomist ega sellist tehnoloogiat, mis ei ole meie põhilisele liitlasele vastuvõetavad või ei klapi nende ja meie ühiste julgeolekuhuvidega. Tänan!

23:27 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Urmas Reitelmann, palun!

23:27 Urmas Reitelmann

Aitäh, härra istungi juhataja! Head kolleegid! Ma räägin väga lühidalt. Lihtsalt Leo juttu kuulates meenus mulle üks loetu kümmekonna aasta tagant. Ma lugesin ühte raamatut CIA-st. Minu meelest ei ole eesti keeles seda välja antud. See on üks väga paljudest CIA-d läbi ajaloo käsitlevatest raamatutest, kus loetakse ette erinevad luureoperatsioonid. Seal toodi n‑ö järelmina näide ühest luureoperatsioonist, mida raamatu autorid pidasid sisuliselt ainsaks õnnestunult läbi viidud, korralikult planeeritud ja ka korralikult toimunud luureoperatsiooniks. See on hea näide sellest, kuidas infotehnoloogia ja sellesse peidetud tarkvara võib ohtu seada riigi julgeoleku.

Ma täpselt ei mäleta, mis aastal see toimus, aga Nõukogude Liit ehitas ühte järjekordset gaasijuhet. Ja see oli sel perioodil – politoloogiat tundvad inimesed ehk mäletavad seda aega –, kui Ameerika Ühendriigid olid kehtestanud tehnoloogiaembargo Nõukogude Liidule. See kehtis veel 1980. aastatel ja isegi meie puutusime sellega kokku. Kui meie siin taastatud iseseisvusega Eestis hakkasime endile arvutiparki soetama, siis teatud asjad olid teoreetiliselt meile ka veel keelatud, sest sisaldasid seda tarkvara, mida ameeriklased kartsid, et ei tohiks sattuda venelaste kätte. Ja ameeriklased teadsid suurepäraselt, et seda gaasijuhet ei saa käivitada ilma teatud kübervõimekuseta. Ehk kogu selle gaasijuhtme survet tuli automaatselt hoida nii, et see saadaks gaasi ühtlase joana edasi, aga selleks ei olnud Nõukogude Liidus ligilähedastki võimekust. Ameeriklased teadsid väga hästi, et venelased, nagu nad kõiki asju üritavad varastada, ilmselt üritavad kuidagi hankida endale seda arvutiparki, nii raudvara kui ka soft'i. Nad tegid ühe väga kavala asja: panid ühe sihukese konksu venelastele, nii et venelased ostsid Kanadast salakaubana ette söödetud arvutipargi koos programmidega. Ja kui nad oma torujuhtme otsad olid kokku keevitanud ja panid need arvutid sinna külge, siis kõik toimis jube hästi. Gaas hakkas liikuma, kõigil silmad särasid ja punatäheordenid pandi rindadele. Kuni ühe hetkeni. Ühel hetkel see programm tõstis gaasisurve selles trassis kriitilise piirini, nii et see trass lendas sisuliselt terves ulatuses õhku. Kaputt. Tehtud! Kogu projekt. See on ilmekas näide sellest, kui haavatavad me oleme, kui me mingisuguse kurjami endale kuhugi võrkudesse laseme. Aitäh!

23:31 Aseesimees Martin Helme

Kristen Michal, kas sõnavõtt kohapealt või repliik? Mõlemad on kaks minutit. Palun!

23:31 Kristen Michal

Repliik, kui austatud juhataja lubab. Tänan sisuka debati eest ja heade sõnade eest! Ühe paranduse pean siiski tegema kolleeg Tarmo Kruusimäe ja tuleviku ajalooürikute tarbeks: Reformierakonnal ei ole tema mainitud koostöölepingut Hiina Kommunistliku Parteiga. Aga kui tema tahab seda edasi arvata, siis ta võib. Teda praegu saalis ei viibi, aga eks ta siis loeb hiljem selle kohta stenogrammist.

23:31 Aseesimees Martin Helme

Jaa, selge, nüüd on meil läbirääkimised [läbi], ühtegi sõnasoovi rohkem ei ole. Sulgen läbirääkimised. Saame minna muudatusettepanekute juurde. Kokku on eelnõu 301 kohta esitatud viis muudatusettepanekut. Esimese muudatusettepaneku esitaja on majanduskomisjon ise ja juhtivkomisjon on arvestanud seda täielikult. Rene Kokk, palun!

23:32 Rene Kokk

Aitäh, austatud eesistuja! Palun EKRE fraktsiooni nimel panna see muudatusettepanek hääletusele ja enne seda võtta vaheaeg kümme minutit.

23:32 Aseesimees Martin Helme

Teeme nii. Kümme minutit vaheaega, palun!

V a h e a e g

23:42 Aseesimees Martin Helme

Austatud Riigikogu! Oleme eelnõu 301 muudatusettepanekute juures. 

Esimene muudatusettepanek, mille esitaja on majanduskomisjon ja mida juhtivkomisjon on arvestanud. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

23:43 Aseesimees Martin Helme

Muudatusettepaneku poolt on 56 saadikut, vastuhääli ei ole, erapooletuid on 1. Muudatusettepanek on leidnud toetust.

Teine muudatusettepanek, mille esitaja on majanduskomisjon ja majanduskomisjon on seda ise ka arvestanud. Rene Kokk, palun!

23:43 Rene Kokk

Aitäh, austatud aseesimees! Palun Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel panna see muudatusettepanek hääletusele ja enne muudatusettepaneku hääletust palun teha kümme minutit vaheaega.

23:54 Aseesimees Martin Helme

Kümme minutit vaheaega.

V a h e a e g

23:54 Aseesimees Martin Helme

Vaheaeg on lõppenud. Me oleme teise muudatusettepaneku juures, mille esitaja on majanduskomisjon, ja juhtivkomisjon on seda arvestanud. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

23:54 Aseesimees Martin Helme

Muudatusettepanekut toetab 54 saadikut, vastu on 0 ja erapooletuid 1. Ettepanek on leidnud toetust.

Järgmisena on kolmas muudatusettepanek, selle esitaja on majanduskomisjon ja juhtivkomisjon on seda arvestanud. Henn Põlluaas, palun!

23:55 Henn Põlluaas

Aitäh, austatud aseesimees! Ma palun Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel seda muudatusettepanekut hääletada ja enne seda palun kümme minutit vaheaega.

23:55 Aseesimees Martin Helme

10 minutit vaheaega.

V a h e a e g

00:05 Aseesimees Hanno Pevkur

Head kolleegid, vaheaeg on läbi. Ei juhtu just tihti, et ühe istungi ajal on meil võimalik kahel ööpäeval pidada kolme inimese sünnipäeva. Kui eile olid sünnipäevalapsed rahanduskomisjoni esimees ja Sulev Kannimäe, siis tänaseks, praeguseks kell 00.05, kui kell on löönud juba kesköötundi siin linnas, on Dmitri Dmitrijevil sünnipäev. Palju õnne! (Aplaus.)

Selle positiivse noodiga on mul hea meel panna hääletusele kolmas muudatusettepanek, mille on esitanud majanduskomisjon ja on ise seda ka täielikult arvestanud. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

00:06 Aseesimees Hanno Pevkur

Poolt 52, vastu 0, erapooletuid 0. Ettepanek leidis toetust.

Liigume edasi neljanda muudatusettepaneku juurde, mille on esitatud ka majanduskomisjon ja mida ta on samuti arvestatud täielikult. Henn Põlluaas soovib vist sünnipäevaõnnitlused edasi anda.

00:06 Henn Põlluaas

(Naerab.) Jah, aitäh! Ka meie fraktsiooni poolt kõikidele sünnipäevalastele palju õnne veel! Aga Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel ma palun seda muudatusettepanekut hääletada ja enne seda palun kümme minutit vaheaega.

00:07 Aseesimees Hanno Pevkur

Kümme minutit vaheaega.

V a h e a e g

 

00:17 Aseesimees Hanno Pevkur

Vaheaeg on läbi. Hääletame neljandat muudatusettepanekut, mille on esitanud majanduskomisjon, juhtivkomisjon on jätnud ... Vabandust! Juhtivkomisjon on seda arvestanud täielikult. Seega, panen hääletusele neljanda muudatusettepaneku. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

00:17 Aseesimees Hanno Pevkur

Poolt 51 vastu, vastuolijaid ega erapooletuid ei ole. Ettepanek leidis toetust.

Ja märkamatult olemegi jõudnud viienda muudatusettepanekuni, mis on ka viimane selle eelnõu puhul. Selle on esitanud majanduskomisjon, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Härra Põlluaas, palun!

00:18 Henn Põlluaas

Aitäh, austatud esimees! Palun seda muudatusettepanekut hääletada ja enne seda palun Konservatiivse Rahvaerakonna nimel, fraktsiooni nimel kümme minutit vaheaega.

00:18 Aseesimees Hanno Pevkur

Proovime olla täpsed, erakond tõesti siin saalis ei ole pädev paluma mitte midagi. Kümme minutit ikka, jah? Siis on kümme minutit vaheaega.

V a h e a e g

 

00:28 Aseesimees Hanno Pevkur

Vaheaeg on läbi ja meil on võimalus nüüd hääletada viiendat muudatusettepanekut, mille on esitanud majanduskomisjon ja mida on arvestatud täielikult. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

00:29 Aseesimees Hanno Pevkur

Poolt 51, vastuolijaid ja erapooletuid ei ole. Ettepanek leidis toetust.

Ja juba jõuaksime peaaegu teise lugemise lõpetada, ent meil on EKRE fraktsiooni ettepanek teine lugemine katkestada ja meil on ka keskfraktsiooni ettepanek teine lugemine katkestada. Selline lugu. Ja see on meil vaja läbi hääletada. Härra Põlluaas, ega ometi!

00:29 Henn Põlluaas

Aitäh, austatud eesistuja! Aga enne seda tähtsat nupulevajutust ma paluksin EKRE fraktsiooni nimel kümme minutit vaheaega.

00:29 Aseesimees Hanno Pevkur

Hääletada ei taha? Kümme minutit vaheaega.

V a h e a e g

 

00:39 Aseesimees Hanno Pevkur

Head kolleegid! Panen hääletusele Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni ja Eesti Keskerakonna fraktsiooni ettepaneku katkestada eelnõu 301 teine lugemine. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

00:40 Aseesimees Hanno Pevkur

Head kolleegid! Ma ei tea, kas see on hilisest kellaajast või millestki muust, aga poolt oli 3, vastu 57 ja erapooletuid 1. Ettepanek ei leidnud toetust. Teine lugemine on lõpetatud. Palju õnne!


6. 00:41 Kollektiivlepingu seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (383 SE) teine lugemine

00:41 Aseesimees Hanno Pevkur

Tempokalt edasi, kuuenda päevakorrapunkti juurde: Vabariigi Valitsuse algatatud kollektiivlepingu seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 383 teine lugemine. Sotsiaalkomisjoni esimees Siret Kotka tuleb ja tutvustab meile seda. Palun!

00:41 Siret Kotka

Hea istungi juhataja! Head Riigikogu liikmed! Sotsiaalkomisjon käsitles kollektiivlepingu seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 383 esimese ja teise lugemise vahel kolmel korral: 25. mail, 31. mail ja 3. juunil. Nendel kolmel istungil me vaatasime huvigruppidega läbi nende arvamused ja muudatusettepanekud.

Tutvustan lähemalt huvigruppide arvamusi. Eesti Kaubandus-Tööstuskoja esindaja andis teada, et koda toetab esitatud seaduseelnõu eesmärki, sest kehtiv seadus on vastuolus põhiseadusega. Eesti Ametiühingute Keskliidu esindaja märkis, et liit toetab eelnõu, sest see on kujundatud kolme poole, Eesti Tööandjate Keskliidu, Eesti Ametiühingute Keskliidu ning Sotsiaalministeeriumi kokkuleppel. Eesti Tööandjate Keskliidu esindaja kinnitas sarnaselt Eesti Ametiühingute Keskliidu esindajaga, et kollektiivlepingute laiendamise põhimõtte üle on väga palju läbirääkimisi peetud ja ta toetab seda. Eesti Väike‑ ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsiooni esindaja märkis, et esitatud kujul EVEA seaduseelnõu ei toeta. Eesti Arstide Liit toetas eelnõu, tehes ühe muudatusettepaneku. Liidu arvates ei loe enamus isikuid eelnõude seletuskirjasid, mistõttu võidakse valesti tõlgendada kollektiivlepingu seaduse sätteid ja mitte teada, et tuleb pidada kahed läbirääkimised: eraldi kollektiivlepingu sõlmimise ja eraldi kollektiivlepingu laiendamise läbirääkimised. Sotsiaalministeeriumi selgituste kohaselt ei hakanud komisjon sõnastust muutma, sest tervishoiuvaldkonnas on praktika paigas ning õiguslikult on seaduse tekst korrektne. Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioon TALO esitas oma arvamuse kirjalikult ja põhimõtteliselt toetas eelnõu. 

Meile oli esitatud kolm muudatusettepanekut. Esimese esitas Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon. Sellega tahetakse välja jätta eelnõus sätestatud esinduslikkuse määrad, kuna erinevad sektorid on eri suurusega ning mõne jaoks võib esinduslikkuse määr olla liialt kõrge, teise jaoks liialt madal. Seetõttu võiks kollektiivlepingu tingimuste laiendamine jääda töötajate ja tööandjate vahelise kollektiivleppe teemaks. Sotsiaalkomisjon ei toetanud ettepanekut. Ettepaneku poolt olid 2 ja vastu olid 7 komisjoni liiget.

Muudatusettepaneku nr 2 esitas sotsiaalkomisjon. Ettepanek koosneb kahest ettepanekust. Sarnased muudatused tehakse samaaegselt ametiühingute seaduses ning töötajate usaldusisiku seaduses tulenevalt Eesti Ametiühingute Keskliidu ja Eesti Kaubandus-Tööstuskoja sõnastuslikust soovitusest viia eelnõu tekst kooskõlla eelnõu seletuskirjaga. Sotsiaalkomisjoni ettepaneku poolt olid kõik 9 komisjoni liiget.

Kolmanda muudatusettepaneku esitas samamoodi sotsiaalkomisjon. Muudatusega pikendatakse ajutist töötuskindlustushüvitise ja töötutoetuse maksmist, kui töötuskindlustusperioodi lõppemise kuul on täidetud järgmised tingimused: registreeritud töötuse määr üle-eelmisel kalendrikuul oli kõrgem kui 8,5% ja töötuskindlustushüvitise periood lõpeb ajavahemikul 2021. aasta 1. september kuni 2022. aasta 28. veebruar. Töötuskindlustushüvitise ja töötutoetuse maksmise kestust on vaja pikendada 60 kalendripäeva võrra juhul, kui olukord tööturul halveneb, st registreeritud töötuse määr Eestis tõuseb üle 8,5%. Töötuhüvitise pikendamiseks on vaja tööturuteenuste ja ‑toetuste seaduse ja töötuskindlustuse seaduse muutmist. Muudatus on ajutine, nii nagu ma enne ütlesin, ja lähtub 2021. aasta registreeritud töötuse näitajatest. Kui töötuse määr peaks tõusma üle 8,5%, siis olenevalt kuust võivad ühel kuul lõppevad töötuskindlustuse hüvitamise pikendamise kulud koos sotsiaalmaksuga olla vahemikus 1–1,5 miljonit eurot ja töötutoetuse kulu ühes kuus kuni 380 000 eurot. Sotsiaalkomisjoni ettepanekul võeti see otsus konsensuslikult vastu. Kõik 9 komisjoni liiget olid nõus. 

Me tegime ka järgnevad ettepanekud: teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda teiseks lugemiseks 9. juunil 2021, teha ettepanek teine lugemine lõpetada, ja kui teine lugemine lõpetatakse, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda ja viia läbi lõpphääletus 16. juunil k.a. Aitäh!

00:47 Aseesimees Hanno Pevkur

Hea komisjoni esimees! Ma usun, et vaatame tempokalt üle ka need küsimused, mis komisjoni esimehele on Riigikogu liikmetel, ja siis saame minna muudatusettepanekute hääletamise juurde. Martin Helme alustab. Palun!

00:47 Martin Helme

Aitäh, aseesimees! Lugupeetud komisjoni esimees! Mul on kahetahuline küsimus. Esiteks, kas te saate natukene pikemalt lahti rääkida, mis oli EVEA peamine argumentatsioon, miks nad kollektiivlepingu reguleerimisala laiendamist ei poolda? Teine on tähtsam küsimus, ma sellele tahaksin isegi rohkem vastust. Me siin kuulsime praegu, et 1 miljonist kuni peaaegu 2 miljonini on see lisakulu. Kas oli ka juttu poliitilisel tasandil sellest, et see lisakulu ju halvendab eelarve tasakaalu? Siin on eelarve tasakaaluga hirmsasti maadeldud. Mille arvel see tuleb või mida tuleb kärpida, et see eelarve tasakaal summaarselt oleks ikkagi nullis, et need lisakulud, mis tehakse, mis töötukassal tekivad, saaks tasakaalu aetud?

00:48 Siret Kotka

Aitäh küsimuse eest! Kui rääkida sellest, miks see kollektiivlepingu seadus on täna meie ees, siis kõige olulisem ongi siin ära tuua, et Riigikohtu 15. juuni 2020. aasta otsuses juhitakse tähelepanu, et see ei ole päris õige olukord, mis meil praegu seadustes on. Vastavalt sellele Riigikohtu otsusele said sotsiaalpartnerid koos Sotsiaalministeeriumiga omavahel kokku ja käesolev eelnõu ka sündis. Mis puudutab numbreid, siis nende numbritega on niimoodi, et nähakse ette, et töötutoetus, mis on maksimaalselt kuni 400 000 eurot kuus, tuleks riigireservist, Vabariigi Valitsuse reservist, ja nähakse ette, et töötuskindlustuse hüvitis, mis kuus oleks 1 miljon kuni 1,5 miljonit, tuleks töötukassast.

00:49 Aseesimees Hanno Pevkur

Henn Põlluaas, palun!

00:49 Henn Põlluaas

Aitäh, austatud eesistuja! Hea ettekandja! Mina vaatan siin neid muudatusettepanekuid ja seda eelnõu ja mulle tundub, et sotsiaaldemokraatidele on tehtud millegipärast väga räiget ülekohut. Nemad on teinud ettepaneku: "Kollektiivlepingut võib laiendada poolte kokkuleppel käesoleva seaduse § 6 lõike 1 punktides 1 ja 3 määratud tingimuste osas. Laiendamise ulatus määratakse kindlaks kollektiivlepingus." See on komisjoni poolt tagasi lükatud. Nüüd loen ma siitsamast eelnõust: "Kollektiivlepingut võib laiendada poolte kokkuleppel käesoleva seaduse § 6 lõike 1 punktides 1 ja 3 määratud tingimuste osas. Laiendamise ulatus määratakse kindlaks kollektiivlepingus." See on sõna-sõnalt, täht-tähelt sama. Kui see oli sotsiaaldemokraatide esitatud, siis komisjon lükkas selle jõhkralt tagasi, aga ometigi on see siin sees. Äkki te natuke avaksite, mis juhtus.

00:50 Siret Kotka

Aitäh selle küsimuse eest! Nii nagu ma oma ettekandes juba viitasin, tegelikult oli sotsiaaldemokraatide ettepanek välja jätta eelnõus sätestatud esinduslikkuse määrad. See oli ka põhjus, miks komisjon seda ei toetanud, sellepärast et need määrad on sotsiaalpartneritel juba heaks kiidetud.

00:51 Aseesimees Hanno Pevkur

Peeter Ernits, palun!

00:51 Peeter Ernits

Hea juhataja ja ettekandja! Küsimusi on palju, aga ma küsin ühe. See lävepakk on, et kui töötus on 8,5% ja kõrgem, siis see asi nagu käivitub. Aga miks just 8,5% ja kõrgem?

00:51 Siret Kotka

Vaatame töötuse määra. Mõni nädal tagasi, kui ma seda vaatasin, oli see 8,2. Kui tööturul olukord halveneb ja see protsent võiks olla juba 8,5, siis ma arvan, et on väga õige ja loomulik, et me tuleme oma inimestele vastu. Need on just need inimesed, kes jäid eelmises kriisis tööta ja kellel see periood hakkab praegu lõppema.

00:52 Aseesimees Hanno Pevkur

Anti Poolamets, palun!

00:52 Anti Poolamets

Ma sain aru, et kaubandus-tööstuskoda oli päris kriitiline usaldusisikule aja planeerimise osas. Kas te saaksite selgitada, mis nende seisukoht täpsemalt oli? Mulle jäi see pisut segaseks.

00:52 Siret Kotka

Kaubandus-tööstuskoda, jaa, arvas, et kui usaldusisikuid on rohkem kui kaks, siis see ei pruugi tegelikult olla hea. Siin on erinevad arvamused nii töötajate kui ka tööandjate puhul, aga samas, üldine kokkulepe on see, et võib olla kaks ja enam.

00:53 Aseesimees Hanno Pevkur

Ruuben Kaalep, palun!

00:53 Ruuben Kaalep

Aitäh, hea juhataja! Austatud ettekandja! Ma loen eelnõu seletuskirjast, et töötuskindlustushüvitise arvestamisel tugineti SA Poliitikauuringute Keskus Praxis analüüsile. Tahtmata kuidagi analüüsi enda paikapidavust kahtluse alla seada, tuleb siiski tunnistada, et Praxis ei ole poliitiliselt sõltumatu asutus, kuna selle juhid on väga mitmel pool võtnud erinevates poliitilistes küsimustes üsna reljeefseid seisukohti, samuti see organisatsioon ise. Mingis mõttes võiks ju seda olukorda võrrelda sellega, et mingi teise seaduseelnõu arutamisel tuginetakse näiteks SA Perekonna ja Traditsiooni Kaitseks analüüsile. Kuidas te seda olukorda hindaksite?

00:54 Siret Kotka

Aitäh! Jah, Praxise uuring on taustinformatsiooniks. Praxis on välja toonud, et kuukulu võiks olla umbes 6 miljonit eurot. Sotsiaalministeerium on arvestanud, et maksimaalselt on kuukulu kuni 2 miljonit.

00:54 Aseesimees Hanno Pevkur

Paul Puustusmaa, palun! 

00:54 Paul Puustusmaa

Suur aitäh, austatud juhataja! Hea Siret! Millegipärast on sinu komisjoni, sotsiaalkomisjoni praeguse eelnõu väljatöötamisel süüdistatud väga karmide sõnadega. Me teame, et Eesti on väga eripärane riik seetõttu, et meil on väga palju inimesi, kes on seotud väikeettevõtlusega, kas siis otse või oma vanemate või õdede-vendade kaudu. Väikeettevõtted on väga levinud vorm. Väikeettevõtete ja keskmiste ettevõtete assotsiatsioon süüdistab komisjoni selles, et komisjon on selle eelnõu väljatöötamisel lähtunud formalismist nende suhtes, nendega ei ole arvestatud, nende ettepanekutega ei ole arvestatud ja kogu see teema on leidnud käsitlust ainult formaalselt. Sama etteheite on teinud ka Eesti Arstide Liit oma ettepanekus, kus ta süüdistab komisjoni formalismis. Kuidas te seda ümber lükkate või mis te selle peale kostate?

00:55 Siret Kotka

Nii nagu igas komisjonis toimub menetluslikult huvigruppide kaasamine, nii ka meie kaasame huvigruppe. Kõikidel on võimalik esitada oma arvamusi. Need arvamused arutatakse läbi ja need, mis leiavad heakskiidu, saavad ka seadusesse sisse viidud. 

00:55 Aseesimees Hanno Pevkur

Alar Laneman, palun! 

00:55 Alar Laneman

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Võib-olla ma ei vaata õigest kohast, aga mul on küsimus selle eelnõu seose kohta üldise majandusolukorraga, turuga. Miks ma seda küsin? Ühest kriisist tulime ja nüüd väidetavalt võime järgmisesse siseneda. Kas ettevalmistuse juures on siin mingit seost otsitud ja ka leitud? Töösuhted on ikkagi üks instrumente, millega riik vajaduse korral kuidagi mõjutab, sõltuvalt olukorrast. Kas see tuli kuidagi jutuks või on siin lihtsalt isoleeritult keskendutud ainult sellisele tehnilisele küsimusele, nii nagu nendest paragrahvidest võib lugeda? Ma ei leidnud kuskilt viidet.

00:56 Siret Kotka

Aitäh! Nii nagu ma ütlesin, see ongi väga selgelt inimestele vastutuleku meede, et me töötuskindlustushüvitist ja töötutoetust pikendame. See on ajutine meede, mis väga selgelt viitab sellele, et see ei ole alaline, ja see ajutine meede on praegu ette nähtud 1. septembrist kuni 28. veebruarini aastal 2022.

00:56 Aseesimees Hanno Pevkur

Tarmo Kruusimäe, palun!

00:56 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Hea ettekandja! Te loetlesite praegu ajutise meetme ajalisi kriteeriume, aga võib-olla on ka teisi kriteeriume. Kas te saaksite neid öelda, et noh, kui töötuse määr tõuseb, siis kasvab tööpuuduse oma? Ja kuidas on võimalik ajutiselt ajatada ajutist kriteeriumi?

00:57 Siret Kotka

Aitäh küsimuse eest! Ma pean ütlema, et sellises kontekstis seda komisjonis ei käsitletud.

00:57 Aseesimees Hanno Pevkur

Riho Breivel, palun!

00:57 Riho Breivel

Lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Ma vaatan siin, et EVEA esindajad ei ole üldse rahul selle seaduseelnõuga ega toeta seda, seepärast et see pärsib nende tegevust. Sotsiaalministeerium, kuidas öelda, lükkab üheselt nende väited tagasi. Kas te ikkagi ei arva, et neid küsimusi, ka väikeettevõtete assotsiatsiooni probleeme, tuleks tõsisemalt vaadata, sest arutatud on neid asju juba väga pikalt ja ka nende proteste on olnud pikalt, see ei ole tänase päeva küsimus?

00:58 Siret Kotka

Aitäh! Sotsiaalkomisjon teeb kindlasti Eesti Väike‑ ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsiooniga koostööd ja me kaasame neid alati meie komisjoni istungitele. Mis puudutab kollektiivlepingu seaduse väljatöötamist, siis veel kord: selle väljatöötamise alused lõid Eesti Ametiühingute Keskliit, Eesti Tööandjate Keskliit ja Sotsiaalministeerium.

00:58 Aseesimees Hanno Pevkur

Jaak Valge, palun!

00:58 Jaak Valge

Suur tänu, lugupeetud koosoleku juhataja! Austatud ettekandja! Nagu te ütlesite, eelnõu näol on tegemist omalaadse kolmepoolse kompromisskokkuleppega Eesti Tööandjate Keskliidu, Eesti Ametiühingute Keskliidu ja Sotsiaalministeeriumi vahel. Nendest kaks esimest on sellised institutsioonid, mida nähakse tihti vastandlikena. Eelnõu kirjutati kokku Sotsiaalministeeriumis. Mul on selline palve: kas te saaksite pisut põhjalikumalt iseloomustada nende kolme osalise seisukohti selle eelnõu kujunemise ajal? Kes tegi kõige rohkem kompromisse, kes oli jäigem ja mis küsimuses? Mul on veel üks isiklik alandlik palve: palun, kas te saaksite kõnelda pisut aeglasemalt? Mina olen oma olemuselt flegmaatiline inimene ega suuda kiirkõnet jälgida. Aeg on ka hiline.

00:59 Siret Kotka

Aitäh sulle selle küsimuse eest! Ma tõesti ütlen, et sotsiaalkomisjon ei käsitlenud seda, mismoodi Eesti Ametiühingute Keskliit ja Eesti Tööandjate Keskliit leidsid kompromissi, vaid käsitles seda, missuguse kompromissiga tuldi juba komisjoni istungile.

01:00 Aseesimees Hanno Pevkur

Urmas Reitelmann, palun!

01:00 Urmas Reitelmann

Aitäh, austatud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Minu esimene küsimus tekkis kohe selle seaduseelnõu alguses ja see puudutab informeerimist: "Läbirääkimiste pooled teavitavad avalikkust üleriigilise levikuga meediakanali vahendusel hiljemalt 30 päeva enne kollektiivlepingu tingimuse laiendamisega seotud läbirääkimiste alustamist ..." Küsimus on selle kohta, et "üleriigilise levikuga meediakanal" on suhteliselt ebamäärane mõiste. Ülepea on tendents, et meedia usaldatavus ja jälgitavus kogu aeg väheneb. Kas te komisjonis ei arutanud, et lihtsalt puhtinimlikust või partneritevahelisest viisakusest oleks ehk mõistlik saata kiri?

01:01 Siret Kotka

Ei arutanud.

01:01 Aseesimees Hanno Pevkur

Kalle Grünthal, palun!

01:01 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Selles muudatuses on määratletud ära ka n‑ö liikmete arv, 15% või 500 liiget. Aga teatavasti laieneb kollektiivleping kõikidele töötajatele, sest keeld kohelda töötajaid ebavõrdselt tuleneb meie mitmetest normidest ja Riigikohtu lahenditest. Siin on näiteks ametiühingute seadus. Absoluutselt ei ole selles eelnõus käsitletud sellist asja, et ametiühing esindab kõiki töötajaid. See on seotud kollektiivse töötüli lahendamise seadusega. Selle sätte kohaselt on töötajate esindajaks kollektiivse töötüli puhul töötajate ja nende ühingu või liidu volitatud isik. On täiesti mõistetamatu, miks pannakse siin praegu paika sellised numbrid. Sellega me tegelikult piirame töötajate kui nõrgema poole õigusi ja kohustusi.

01:02 Siret Kotka

Aitäh selle arvamuse eest! Te esitasite väga selgelt arvamust, ma ütlesin aitäh selle arvamuse eest. See on teie kui Riigikogu liikme arvamus.

01:02 Aseesimees Hanno Pevkur

Siim Pohlak, palun!

01:02 Siim Pohlak

Aitäh! Ma siis püüan küsida. Iga seadus peaks ju midagi Eesti inimeste jaoks paremaks tegema. Kindlasti vaatavad praegusel õhtutunnil tuhanded inimesed YouTube'ist seda põnevat arutelu. Äkki toote välja peamised punktid, kuidas selle eelnõuga muudetakse Eesti inimeste elu paremaks? Küsin veel juurde täiendava küsimuse: kas selle eelnõuga muudetakse kuidagi ka Eestis töötavate võõrtööliste elu paremaks?

01:02 Siret Kotka

Aitäh! Sellel seadusel on mitu eesmärki, mida minister Tanel Kiik meile eelmisel korral juba tutvustas. Ma usun, et neid saab ka stenogrammist järele vaadata. Aga üldiselt lisaks sellele, et kollektiivlepingu tingimusi vaadatakse üle, muudetakse ka töölepingu seadust, mis tähendab, et töösuhte ülesütlemise tühisuse korral suurendatakse makstavat hüvitist olukorras, kus ilma seadusest tuleneva aluseta on üles öeldud töösuhe raseda, rasedus‑ või sünnipuhkuse õigusega või töötajate esindajast töötajaga. Lisaks oleme siin väga selgelt rääkinud ka töötuskindlustushüvitisest ja töötutoetusest.

01:03 Aseesimees Hanno Pevkur

Kas Martin Helmel on protseduuriline küsimus?

01:04 Martin Helme

Jaa, mul on protseduuriline palve juhatajale, et ta kutsuks esinejat korrale. Küsimustele tuleb ikkagi vastata, mitte tõlgendada nii, et küsimused on arvamused, millele ei pea vastama.

01:04 Aseesimees Hanno Pevkur

Sina, Martin, nagu sa tead, oled ka siit öelnud, et küsija küsib ja vastaja vastab. Eks ta nii on. Mart Helme, palun!

01:04 Mart Helme

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Ma kuulan teie juttu ja loen seda eelnõu ja saan täiesti üheselt aru, et see eelnõu aitab kaasa konkurentsi likvideerimisele ja väikeettevõtluse halvemasse seisu sattumisele. Minu arvates on sellele tähelepanu juhtinud ka mitmed organisatsioonid. Mind huvitab see: kui te mõjuanalüüse olete teinud, siis kas te võite ette lugeda kõik organisatsioonid, kes olid kaasatud ja kes andsid teile oma eksperdiarvamuse ja analüüsi? 

01:05 Siret Kotka

Aitäh, Riigikogu liige Mart Helme! Ma oma ettekandes juba tõin välja kõik need huvigrupid ja ütlesin ka kõikide huvigruppide arvamused.

01:05 Aseesimees Hanno Pevkur

Peeter Ernits, palun!

01:05 Peeter Ernits

Hea juhataja! Hea Siret! Ma vaatan siin ja küsin, kas see vastab tõele. Siin on toodud välja üks tabel. See puudutab väga suuri firmasid, 12 suurt firmat, näiteks mäetööstuses Enefit Kaevandusi, finantsvaldkonnas, kus on kokku 12 667 töötajat, tuleb välja, kahte suurpanka, Swedbanki ja SEB Panka, ja sideettevõtetest üheksat suurt. Aga on see niimoodi?

01:06 Siret Kotka

Hea Peeter Ernits! Kollektiivlepingu seadus puudutab väga paljusid ettevõtteid, kus on loodud kas ametiühing või kus tegelikult on usaldusisikud.

01:06 Aseesimees Hanno Pevkur

Leo Kunnas, palun!

01:06 Leo Kunnas

Austatud istungi juhataja! Hea Siret! Ma tõesti ei ole tööseadusandluse asjatundja ja seepärast võib mu küsimus olla natuke lihtne või lihtsustatud. Kes sellest seadusest võidaks, kui see eelnõu seaduseks saaks, kas töötajad, tööandjad või mõlemad? Mis muutub selle seadusega tõeliselt paremaks?

01:06 Siret Kotka

Aitäh! Kui me võtame kollektiivlepingu, siis sellega väga selgelt lepitakse poolte vahel kokku palga‑ ja töökeskkonnatingimused. Nii et ma arvan, et siin võidavad nii töötajad oma palga ja töökeskkonna ja nende tingimuste suhtes, aga ka tööandjad, sellepärast et kõik tahavad, et neil oleksid head töötajad.

01:07 Aseesimees Hanno Pevkur

Martin Helme, palun!

01:07 Martin Helme

Aitäh, lugupeetud aseesimees! Hea ettekandja! Aidake mind natukene. Kas ma olen õigesti aru saanud, et kui mingis valdkonnas on 15% inimesi ametiühingutega ühinenud ja seal tehakse kollektiivleping, paar suurt firmat, ütleme, paar suure töötajate arvuga firmat teevad selle lepingu ära, aga seal kõrval on samas valdkonnas väiksemad ettevõtted ja sisuliselt nende väikeste ettevõtete eest lepitakse kokku mitte ainult palgatingimused, vaid ka näiteks töötingimused, vabad päevad ja mingid sellised asjad, siis on need väikesed ettevõtted tegelikult ju kõigist oma tööhõivekokkulepetest sisuliselt välja lülitatud? Mina saan sellest niimoodi aru.

01:08 Siret Kotka

Esiteks, see eeldab seda, kui me räägime sellest 15%‑st, et peab olema ametiühingute liit või sama tegevusala liikmeid koondav ametiühing, kelle liikmed moodustavad 15% tegevusala töötajatest, ja teisel poolel peavad olema ikkagi tööandjad, kes pakuvad tööd vähemalt 40%‑le vastava tegevusala töötajatele. Nii et see on ikkagi kahepoolne.

01:08 Aseesimees Hanno Pevkur

Anti Poolamets, palun!

01:08 Anti Poolamets

Hea ettekandja! Iseenesest on väga õiglane ja õige liigutus, et raseda, rasedus‑ ja sünnituspuhkuse õiguse puhul, kui teenistusleping või teenistussuhe üles öeldakse, tõstetakse hüvitise määra. Aga hea oleks teada, kas tegelikult on see probleem nii suur, et seda pidi eraldi käsitlema. Mõistetav, see on õiglane, aga ka teil ju olid ettekandjad, kes selgitasid neid juhtumeid. Kas see on siis väga sagedaseks läinud, kas rasedate kiusamine sellisel moel näiteks on kasvanud?

01:09 Siret Kotka

Ma arvan, et kui see on siin seaduses, siis see on väga selgelt mingisuguses osas probleem. Tõesti tõstetakse hüvitise määra seniselt 6 kuult 12 kuule. Me tuleme töötajatele ja inimestele vastu.

01:09 Aseesimees Hanno Pevkur

Paul Puustusmaa, palun!

01:09 Paul Puustusmaa

Suur aitäh! Hea Siret! Minu küsimus tõukub natukene Leo küsimusest. Leo ütles, et ta ei suutnud mõista, kellele see seadus hea ja kasulik on. Te vastuses ütlesite, et see on kasulik nii töötajatele kui ka tööandjatele. Samas, ma tuginen taas pisut EVEA etteheidetele. EVEA väidab niimoodi, et see seadus ei ole üldse kasulik. Ütleme, sõnastus on päris karm. Ta ütleb niimoodi, et see eelnõu esitataval kujul on väikestele ja keskmistele ettevõtetele vastuvõetamatu. See tähendab seda, et väikesi ja keskmisi ettevõtteid see seaduseelnõu ei toeta. Jääb küsimus, kellele see kasulik on, mikroettevõtetele või suurettevõtetele. Ma saan aru, et ka mikroettevõtteid see nii väga ei puuduta, et see on ainult suurettevõtete huvides. Kas ma sain valesti aru?

01:10 Siret Kotka

Ei, see seadus on kõikide inimeste huvides. Kui ettevõttes on isegi kümme töötajat, siis seal võib olla väga selgelt usaldusisik, kes seisab töötajate õiguste eest. Tänane seadus võimaldab seda.

01:10 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! Oudekki Loone, palun! 

01:10 Oudekki Loone

Aitäh ettekande eest ja seda seadust tutvustamast! On eriti oluline, et laiendatud kollektiivlepet täiendatakse esindatavuse printsiibiga, mille kohta küsis ka Riigikohus ja mis on üldine tava niisugusel puhul. Kindlasti on see tööandjate poolest, see 40%, suhteliselt õiglane. See ei pea olema üks tööandja, seal võib olla ka tööandjate liit, seega ka väikeste ettevõtete liit. Nii et selles mõttes on ettevõtjatele siin väga palju vastu tuldud. Kogu see kollektiivlepingu laiendamine, mis kindlasti võimaldab kaitsta ka meie tööturgu selle eest, et siia imporditakse liiga odavat tööjõudu, on suurepärane. Aga usaldusisikute olukorda võiks muidugi veel parandada. Kas teil oli komisjonis jutuks ka see, et tegelikult see, mida usaldusisikud väga vajavad, on kaitse vallandamise eest? Kas te seda arutasite ja kas te näete, et see võiks kunagi tulevikus meie laudadele jõuda?

01:12 Siret Kotka

Aitäh! Otseselt me ei arutanud usaldusisikute vallandamise üle. Jah, ei arutanud, aga ma arvan, et tulevikus võiks seda kindlasti arutada.

01:12 Aseesimees Hanno Pevkur

Ruuben Kaalep, palun!

01:12 Ruuben Kaalep

Ma tänan, austatud istungi juhataja! Hea ettekandja! Selle eelnõuga ju muudetakse päris mitut seadust ja nende hulgas on Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seadus. Kuna siin eelnõus on toodud üksnes viited konkreetsetele paragrahvinumbritele, siis äkki te palun selgitate, mida konkreetselt muudetakse Eestisse lähetatud töötajate töötingimustes ja mida see endaga sisuliselt kaasa toob?

01:12 Siret Kotka

Aitäh! Teisel lugemisel komisjon tõesti ei käsitlenud neid paragrahve, millele te viitasite.

01:13 Aseesimees Hanno Pevkur

Tarmo Kruusimäe, palun! Tarmo Kruusimäed ei ole. Riho Breivel, palun!

01:13 Riho Breivel

Ma tahtsin ka rääkida natukene just usaldusisikutest, sest tegelikult usaldusisikutega, ma tean, on probleeme. Ma oleks ka tahtnud näha, et seaduses oleks sellele tähelepanu pööratud. Ma usun, et sellele, nagu te nüüd ütlesite, on mõeldud. Ma tahan ikkagi teie suust veel kord täpselt kuulda, et selle asjaga hakatakse tegelema.

01:13 Siret Kotka

Aitäh! Kui see probleem tõstatatakse Riigikogu liikmete poolt, siis kahtlemata on sotsiaalkomisjon valmis selle teemaga tegelema. Ma näen, et siin on juba kaks Riigikogu liiget selle tõstatanud. Nii et ma loodan, et sügisel te tulete oma konkreetse ettepanekuga sotsiaalkomisjoni.

01:13 Aseesimees Hanno Pevkur

Jaak Valge, palun!

01:13 Jaak Valge

Lugupeetud koosoleku juhataja! Lugupeetud ettekandja! Esimene asi, mis nendest dokumentidest silma hakkab, on see, et Eesti Arstide Liit on selle eelnõu suhtes väga kriitiline. Tõsi, tundub, et see kriitika keskendub pigem formaalsetele küsimustele, sellele, et arstide liit kaasati liiga hilja, arvamuse esitamiseks antud aeg oli viis päeva, samal ajal on arstide liit väga võimas organisatsioon, 3200 arsti. Teiseks, ka arstide liit eesotsas oma juristiga protesteerib selle vastu, et eelnõu ei ole arusaadav. Aga täitsa selge on see, et selle taga on mingid sisulised probleemid. Praegu meie või vähemalt mina seadusandjana ei saa aru, mis selle taga tegelikult on. Kas oleks võimalik seda natukene täpsemalt selgitada?

01:15 Siret Kotka

Aitäh selle küsimuse eest! Liidu arvates ei loe enamus isikuid eelnõude seletuskirjasid, mistõttu võidakse valesti tõlgendada kollektiivlepingu seaduse sätteid ja mitte teada, et tuleb pidada kahed läbirääkimised: on eraldi kollektiivlepingu sõlmimise ja eraldi kollektiivlepingu laiendamise läbirääkimised. Sellele juhtiski arstide liit tähelepanu. Sotsiaalministeerium seda selgitas komisjonis ja ütles, et õiguslikult on esitatud seaduse tekst korrektne ja ka tervishoiuvaldkonnas on praktika igatpidi paigas. Seetõttu ei hakatud seda muutma.

01:15 Aseesimees Hanno Pevkur

Urmas Reitelmann, palun!

01:15 Urmas Reitelmann

Aitäh, härra eesistuja! Austatud ettekandja! Läinud nädalal teatas Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühing, et nad astuvad välja ametiühingute keskliidust. Siin on ilmselgelt õhus kas arusaamatus, võimuvõitlus või tont teab mis. Nemad väidavad, et ametiühingute keskliit ei seisa piisavalt nende huvide eest. Kui nüüd selle seaduseelnõu kontekstis seda uudist vaagida, siis mõistagi ei arutanud te seda komisjonis, aga kas teie isiklikul hinnangul Eesti Ametiühingute Keskliit esindab ikkagi neid suuri töövõtjate koondisi? Meremeeste ametiühing on üks suuremaid ja võimsamaid.

01:16 Siret Kotka

Aitäh! Ma olen endiselt arvamusel, et Eesti Ametiühingute Keskliit esindab ametiühinguid. Mis puudutab ühe või teise organisatsiooni siseseid vaidlusi, mis on jõudnud Eesti meediasse, siis ma arvan, et on kõige õigem, kui need organisatsioonid omavahel suhtlevad ja leiavad lahendi.

01:17 Aseesimees Hanno Pevkur

Kalle Grünthal, palun!

01:17 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Te ütlesite ühele küsimusele vastates, et muudatus on vaja sisse viia sellepärast, et on vastuolu põhiseadusega. Ma olen sellega absoluutselt nõus. Siin on praegu tehtud mingeid muudatusi ametiühingute seaduses, avaliku teenistuse seaduses, Eestisse lähetatud töötajate töötingimuste seaduses, töötajate usaldusisiku seaduses, töölepingu seaduses, tööturuteenuste ja ‑toetuste seaduses ja töötuskindlustuse seaduses. Aga mispärast on jäetud välja selline seadus, nagu on kollektiivse töötüli lahendamise seadus, millele just Riigikohus on konkreetselt ka oma lahendis osundanud? Minu hinnangul on praegu ju täielik puudujääk ja see põhiseadusvastasus jääb kehtima.

01:18 Siret Kotka

Aitäh, Kalle Grünthal! Seda teemat komisjonis ei käsitletud ja EKRE‑lt ei tulnud ka muudatusettepanekut, et see võiks siin olla.

01:18 Aseesimees Hanno Pevkur

Siim Pohlak, palun! 

01:18 Siim Pohlak

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Tänane valitsuskoalitsioon on teada ja tuntud soovi poolest tuua Eestisse võõrtööjõudu, ja seda päris suurtes hulkades. Küsin veel kord – mina olen küll kursis, aga ma arvan, et ka ülejäänud saalil oleks hea teada –, kuidas ikkagi see seadus puudutab Eestisse lähetatud töötajaid ja võõrtööjõudu. Millised seosed, millised puutepunktid on? Ma tean, et puutepunktid on olemas, aga äkki te valgustate ka saali. Eelmine kord te sellele osale mu küsimusest jätsite vastamata.

01:18 Siret Kotka

Normitehnilised muudatused on lähetatud töötajate seaduses. Parandatud on varasemaid viitevigu.

01:19 Aseesimees Hanno Pevkur

Leo Kunnas, palun!

01:19 Leo Kunnas

Austatud istungi juhataja! Hea Siret! Minu tagasihoidlikul hinnangul on Eestis ametiühingute roll mõnevõrra tagasihoidlik. See võiks olla suurem või tugevam. Kas selle seaduse või mõne teise seaduse kontekstis on teil komisjonis olnud arutlusel, milline see roll võiks olla ja kuidas seda võiks tugevdada?

01:19 Siret Kotka

Aitäh, Leo! Sotsiaalkomisjon on väga paljudele istungitele kaasanud Eesti Ametiühingute Keskliidu. Ma olen sinuga selles mõttes nõus, et ametiühingute roll võiks olla Eesti Vabariigis suurem, kui see on praegu. Eks me peame sinnapoole astuma. Aga erinevatel aruteludel me kindlasti alati kaasame ametiühinguid, kui me näeme, et nad peaksid seal olema.

01:20 Aseesimees Hanno Pevkur

Uno Kaskpeit, palun!

01:20 Uno Kaskpeit

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Kas see seadus toob riigile kaasa rahalist koormust ja kui toob, siis kui suur see koormus on?

01:20 Siret Kotka

Aitäh selle küsimuse eest! Sellele ma olen juba eelnevalt vastanud, et jah, see on ühes kuus kuni 2 miljonit eurot.

01:20 Aseesimees Hanno Pevkur

Henn Põlluaas, palun!

01:20 Henn Põlluaas

Aitäh! TALO on selle eelnõu vastu, Teenistujate Ametiliitude Keskorganisatsioon. Nad on öelnud, et arvestades ettevõtluse ja avalikku teenust pakkuvate sektorite suurusstruktuuri, tuleb arvestada nendes rakendatavate reaalsete arvudega. Nende meelest piirab põhjendamatult kõrgete osalusmäärade seadustamine paljude nii töötajate volitatud esindajate kui ka tööandjate [organisatsioonide] kollektiivsete töösuhete ja sõlmitavate lepingute arenguid. TALO arvab, et peaks lähtuma sektorite erisusest, vastasel juhul kannatab kogu see sotsiaaldialoog laiemalt ning töösuhete areng saab pigem löögi. See oleks vastuolus ILO üldpõhimõtetega, aga ka Euroopa sotsiaalsamba sisus avatud kodanikuühiskonna põhimõtetega. Mina olen sellega täiesti päri. Miks selle seisukohaga ei arvestatud?

01:21 Siret Kotka

Aitäh! Nii nagu ma olen varasemalt viidanud, siis käesolev kollektiivlepingu seaduse muutmise seaduse eelnõu sündis tänu Eesti Ametiühingute Keskliidu ja Eesti Tööandjate Keskliidu suurele koostööle ja seal on väga palju kompromisskohti. See, et need institutsioonid omavahel kokku leppisid, andis üldse võimaluse, et me täna seda menetleme. Nii et see on sotsiaalpartnerite kokkulepe, mille me siia oleme toonud ja mille on Sotsiaalministeerium n‑ö vormistanud. Ma arvan, et me võiksime sotsiaalpartnerite tahet aktsepteerida. 

01:22 Aseesimees Hanno Pevkur

Kert Kingo, palun!

01:22 Kert Kingo

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Nüüd on jälle see olukord, kus meil komisjonis räägitakse ühte juttu ja saalis on teine jutt. Ma olen segaduses ja seetõttu soovin täpsustada. Räägime näiteks keemiatööstuse liidust. Selle liidu üks liige on 30 töötajaga väikeettevõte. Kas selle eelnõu kohaselt on keemiatööstuse liidu juhtkonnal ilma selle väikeettevõttega kooskõlastamata ja ilma tema eripärasid arvestamata õigus teha mingeid kokkuleppeid ametiühinguga?

01:22 Siret Kotka

Aitäh! Nii nagu me teame, võivad ametiühingu moodustada juba viis liiget, ametiühingute liidu võivad moodustada juba viis ühingut. Käesolev seaduseelnõu näeb väga selgelt ette, et selleks, et saaks mingi kokkulepe tulla, peab ühel pool olema kas 15% tegevusala töötajatest, keda koondavad kas ametiühing või ametiühingute liit, või seal peab olema vähemalt 500 liiget, ja teisel pool peavad olema tööandjad [kes annavad tööd] vähemalt 40%‑le vastava tegevusala [töötajatest]. Teisisõnu, kui keemikud end koondavad, siis jaa, aga see ei tähenda, et väiksem grupp saaks suurema üle otsustada. Seda siin ei ole. Vastupidi, siia on see proportsionaalsus sisse pandud, mis võimaldab üldse kollektiivlepingut luua.

01:24 Aseesimees Hanno Pevkur

Mart Helme, palun!

01:24 Mart Helme

Aitäh! No ma loodan, et te annate mulle jälle vastu nina. Minu küsimus on seotud sellega, et enamik meie töötajatest ei kuulu ametiühingusse. Ma võin üpris veendunult väita, et see mehaaniline võimalus juba viie inimesega ametiühingut moodustada ei realiseeru ametiühingutena. Kuidas see seadus aitab tegelikult neid inimesi, kes ei kuulu ametiühingusse? Mina näen, et kollektiivlepingu seadus võib nende inimeste olukorda tegelikkuses hoopis halvendada.

01:24 Siret Kotka

Ei, vastupidi, sellepärast et me ei räägi siin ainult ametiühinguinimestest, kes on töökohtadel, vaid me räägime ka usaldusisikutest. Usaldusisikud ei pea kuuluma ametiühingusse. Nagu te teate, usaldusisikut saab valida. Selleks võetakse töötajad kokku, peab olema kohal üle poole töötajatest ja need töötajad valivad enda seast usaldusisiku.

01:25 Aseesimees Hanno Pevkur

Kert Kingo, palun!

01:25 Kert Kingo

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Mulle jäi ikka segaseks see asi, et kas sellel 30 töötajaga väikeettevõttel, kes tegeleb ka keemiatoodetega, on üldse sõnaõigust või tõesti see keemiatööstuse liit otsustabki tema eest ära kõik palgatingimused, töö- ja puhkeaja tingimused. Ma ei pidanud siin silmas, et väike otsustab suure üle, vaid seda, kas nüüd suured näiteks siin Tallinnas oma mätta otsast otsustavad need asjad ära ega arvesta näiteks kuskil Tartumaa külas oleva väikese ettevõttega.

01:25 Siret Kotka

Aitäh! Ma toon näiteks teise valdkonna, mis puudutab arste, võib-olla see on lihtsam. Arstid ei ole ainult ühes linnas, vaid nad on mitmes linnas, ja kui arstide või õdede liit teeb kokkuleppe, siis nad arvestavad nii Tartu, Pärnu kui ka Tallinna osakonnaga. Neid nimetataksegi osakondadeks, nad on ühinenud suureks liiduks ja seisavad kollektiivselt oma läbirääkimiste eest.

01:26 Aseesimees Hanno Pevkur

Hea ettekandja, tänan! Rohkem teile küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Kõigepealt saab sõna Martin Helme. Palun!

01:26 Martin Helme

Igaks juhuks palun kaheksa minutit.

01:26 Aseesimees Hanno Pevkur

Palun! Kaheksa minutit. 

01:26 Martin Helme

Aitäh, lugupeetud aseesimees! Head kolleegid! Ausalt öeldes on mulle muidugi üsna vastumeelne see toon, millega praegu komisjoni esimees meiega suhtles. Selline nipsakas plärtsumine seab minu meelest pigem kahtluse alla komisjoni esimehe pädevuse, sest mitmele väga konkreetsele küsimusele ei saanud lihtsalt mitte mingit vastust isegi mitmendal küsimisel.

Aga hää küll, nii nagu siin jutust läbi käis, igaüks saab küsida seda, mida tahab, ja igaüks saab vastata nii, nagu tahab. Selline ongi meie kodukord ja parem nii kui kuidagi teistmoodi.

Aga ma tahan sissejuhatuseks kõigepealt öelda seda, et minu arust töötab terve meie erakond selle nimel, et töötajatel oleks parem elu, palgad oleksid paremad, Eesti inimeste elatustase tõuseks ja ka töötajate töötingimused paraneksid. Ma muidugi ei ole päris kindel, et see tänane seaduseelnõu asju selles suunas liigutab. Inimesed kipuvad ära unustama, et me võime küll erinevaid reegleid kehtestada, aga päriselu on ka ja seda päriselu nimetatakse tööturuks.

Me oleme jõudnud olukorda, kus me üsna hiljuti olime. Koroona tuli vahele ja siis liikus tööturg teises suunas ehk tööpuuduse suunas, aga enne koroonat oli Eestis tööjõupuudus. Me oleme jõudnud tagasi olukorda, kus meil on tööjõupuudus. Sellises olukorras tööturg tegelikult dikteerib seda, et tööandjad peavad vastu tulema töötajate nõudmistele. Ja ma ei räägi ainult palganõudmisest. Palganõudmine on loomulikult töösuhte läbirääkimistel üks kõige kesksemaid osi, aga kuna me oleme normaalne läänelik riik, siis me räägime ka töötingimustest, sellest, et sul on võimalik saada, ma ei tea, perekondlike sündmuste puhul või mingitel muudel põhjustel vaba päeva, sellest, et sul ei panda kõiki nädalavahetusi, jõulusid ja jaanipäevasid graafiku alusel kinni jne. Need on sellised asjad, mille üle läbirääkimistel olukorras, kus tööturg on väga pingeline, kus töötajaid on raske leida, on töötajatel kahtlemata parem kauplemisruum.

Eestis ei ole eriti tugevaid ametiühinguid ja ma arvan, et sellepärast väga krokodillipisaraid valada ei tuleks. Need, mis meil on, ei ole ka mingisugused suured edulood. Sellest räägib kindlasti mõni teine kolleeg, kellel on olnud isiklikku töökogemust ametiühingute liinis.

Mulle tundub, et tänane seadus tegeleb väga suures osas loosunglikkusega, või ütleme viisakamalt, kabinetivaikuses väljamõeldud virtuaalse maailmaga või väljamõeldud maailmaga. Mind kõige rohkem muidugi häirib see, et lähtutud on jälle sellestsamast Euroopa Liidus väga armastatud loogikast. Me loome reegleid suurtele, suurtel on raha ja jõudu, neil võib olla suurem regulatsioonikoormus ja nemad võivad ka rohkem raha maksta. Aga kuidagi juhtub niimoodi, et suurte reeglitega koormamise käigus saavad ikkagi pihta väikeettevõtted.

See on Euroopas nii tavaline, et neid näiteid ei jõuagi tuua. Tuleme tagasi keemiatööstuse liidu juurde. Keemiatööstus – suur, väga oluline majandusharu Eestis, väga suure lisandväärtusega, palju kodumaist kapitali. Kõik selle valdkonna tähtsaimad ettevõtted on tõepoolest sinna liitu koondunud. Nii et ta katab ära selle punkti, et 40% tööandjatest peaks seal sees olema. Aga seal on terve hulk ka selliseid väiksemaid. Eesti mõistes nad võib-olla ei olegi väiksed, aga Euroopa mõistes on nad kõik väikeettevõtted, jah, seal 30–50 töötajaga. 50 töötajaga ettevõte Eesti mõistes on suur, Euroopa Liidus peetakse seda mikromikroks. Siis on meil paar suurt tööandjat. Nendes paaris suures tööandjas on organiseerunud ametiühingud ja need paar ametiühingut ja paar suurt tööandjat või õigemini isegi mitte tööandjat, vaid katusorganisatsiooni lepivad omavahel kokku nii palgas kui ka kõikides töötingimustes ja see on kõigile neile väikestele kohustuslik, ilma et nad saaksid üldse laua taha. Kuhu me sellise asjaga jõuame?

Minu ennustus on, et sellega me jõuame kasvavate töötülide olukorda. Kuna see pilt aetakse laiemaks, koormisi tuleb juurde, siis tegelikult kokkuleppeid teha ei taheta ja juhtub see, mida siin juba mainiti, et ettevõtted hakkavad esindusorganisatsioonidest välja astuma. Esindusorganisatsiooni algne funktsioon on olnud midagi muud. Nüüd hakkavad need esindusorganisatsioonid neile kokku leppima palga- ja töötingimusi, mis neile kas üle jõu käivad või millest nad ei ole huvitatud. Me lõhume ära normaalselt toimivate esindusorganisatsioonide süsteemi tööandjate poolelt ja ametiühingusse kuulumise rõõm jääb lihtsalt ametiühingusse kuulumise rõõmuks. Tüüpiline Sotsiaalministeeriumis valmisküpsetatud kakuke, millega parandatakse maailma, aga mitte midagi paremaks ei lähe.

Nii et ma olen skeptiline selles suhtes, et see tegelikult aitab kaasa sellele, mis on meie eesmärk, ehk paremad palgad, paremad töötingimused, Eesti majanduse edenemine. Mul on väga kahju, et me ei saanudki vastust selle kohta, mismoodi see puudutab lähetatud töötajaid ehk renditöötajaid. Ma võin umbes aimata. Rahandusministeerium tegeles omal ajal ka sellega, kui mina seal olin, et renditöötajad ei libiseks Eestist läbi niimoodi, et nende pealt ei maksta ei makse ega jälgita nende puhul tööseadusandlust. Aga tegelikult oleks tahtnud selle arutelu käigus ka ikkagi kuulda, mida seadus täpselt teeb. Aitäh! 

01:33 Aseesimees Hanno Pevkur

Ruuben Kaalep, palun! 

01:33 Ruuben Kaalep

Austatud Riigikogu! Sellises olukorras, kus meil rahvaesindajatena tekib siin saalis poliitiline vaidlus, kõlavad seisukohad mõlemalt poolt ja on raske leida kompromissi, kuidas peaks edasi minema, et meie rahva ja riigi elu paremaks teha, tasub alati võtta hetkeks aeg maha ja heita pilk minevikku. Ja küsida ja vaadata, kuidas lahendasid sarnaseid probleeme ja olukordi meie eelkäijad, meie esivanemad, eriti lähtudes meie juba üsna pikast ja sisukast omariikluse traditsioonist.

Sattusin lugema aastast 2006 pärinevat Maie Pihlamäe uurimust pealkirjaga "Tööpuudusest Eesti Vabariigis aastail 1918–1940", mis minu meelest väga sisukalt illustreerib just täpselt sarnaseid probleeme ja nende lahendamist tollel perioodil Eesti Vabariigis.

Nüüd ma tsiteerin mõningaid lõike alapealkirjaga "Tööpuuduse vastu võitlemise abinõud": "Kahe maailmasõja vahelisel perioodil puudus Eestis töötuskindlustus. Siiski ei saa öelda, et see küsimus poleks üldse päevakorras olnud. Soovides järgida Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni soovitust riikidele rajada efektiivselt toimiv töötuskindlustuse süsteem, lubas Otto Strandmani valitsus 1919. aasta mais välja töötada ja maksma panna seaduse kõigi palgatööliste riiklikust kindlustamisest tööpuuduse vastu ja korraldada avalikke töid tööpuuduse leevendamiseks. 1922. aasta novembris Riigikogu Sotsialistliku Tööpartei rühma esitatud "Vanaduse, töövõimetuse ja töötaoleku vastu kinnitusseaduse" eelnõu takerdus töökaitsekomisjonis, kes pidas seaduse kehtestamist enneaegseks ja rahanappuse tõttu Eestile ka üle jõu käivaks. Töötuskindlustuse sisseviimine muutus uuesti aktuaalseks ülemaailmse majanduskriisi aastail, kui töövõimalused järjest ahenesid ja tööpuudus suurenes. Töötuskindlustuse sisseseadmist nõudsid valjuhäälselt nii töötud, kohalikud ametiühingud kui Eestimaa Töölisühingute Keskliit.

Järgmine töötuskindlustuse seaduse eelnõu töötati välja haridus- ja sotsiaalministeeriumis. Tööpuuduse vastu võitlemise komitee arutas 27. veebruaril 1933 töötuskindlustuse seaduse eelnõu ja otsustas selle tagasi lükata kaalutlusel, et Eestil pole kriisiajal seaduse rakendamiseks ressursse ega pole neid ka tulevikus ette näha. Majandusministeerium ei toetanud samuti töötuskindlustuse kehtestamist ja pidas rahvamajanduse seisukohalt produktiivset tööd kõige otstarbekamaks viisiks tööpuuduse vastu võitlemisel.

Samal ajal laienes Euroopas jõudsalt nii kohustuslik kui ka vabatahtlik töötuskindlustus. 1919. aastal oli kogu maailmas tööpuuduse vastu kohustuslikult kindlustatud 4,5 miljonit töölist, neist 3,7 miljonit Suurbritannias, ja vabatahtlikult ligi pool miljonit töölist. Pärast Esimest maailmasõda järgnesid Suurbritannia eeskujule Itaalia (1919), Austria (1920), Venemaa (1922), Poola (1924), Bulgaaria (1925), Saksamaa (1927) ja teised riigid. 1930. aastaks oli maailma 10 riigis kohustusliku töötuskindlustusega hõlmatud veidi üle 36 miljoni töölise. Arvesse ei ole võetud 10 miljonit NSV Liidu töölist, sest 1930. aasta 9. oktoobril suleti NSV Liidus kõik tööbörsid ja lõpetati töötu abiraha maksmine seoses tööpuuduse täieliku likvideerimisega. Ainuüksi Saksamaal hõlmas kohustuslik riiklik töötuskindlustus 15,6 miljonit töölist, Suurbritannias 12,4, Itaalias 4,5, Austrias 1,2, Poolas 1,0 miljonit jne. Paralleelselt kohustusliku töötuskindlustusega arenes ka vabatahtliku kindlustuse süsteem, mida riigivõimud toetasid subsiidiumidega. Kui Esimese maailmasõja eel olid Belgia, Taani, Prantsusmaa ja Norra ainukesed, kes toetasid riigi tasandil vabatahtlikke töötufonde, siis pärast sõda lisandusid neile Holland, Soome, Hispaania, Tšehhoslovakkia ja Šveits. Neis 9 riigis oli 1930. aastal vabatahtliku kindlustusega hõlmatud ligi 3 miljonit töölist.

Eestis oli esialgu töötuse vähendamiseks ainuke abinõu töö vahendamine töötutele läbi tööbörside. Tööbörside ülesanne oli registreerida nii tööotsijaid kui ka vabu töökohti, pidada tööjõu ja töökohtade liikumise üle jooksvat arvestust ja koguda infot tööturu seisukorra kohta. Registreerumine tööbörsil oli vabatahtlik.

1924. aastal, kui majanduskriisi tagajärjel vähenes tööjõu nõudlus järsult, teadvustas valitsus probleemi tõsidust ja pani aluse töötutele abiandmise süsteemile. 1924. aasta riigieelarvest eraldati töö- ja hoolekandeministeeriumile töötute abistamiseks 25 miljoni marga suurune krediit. Raha kasutati peamiselt tasuta lõunate ning toiduainete ja riiete ning jalanõude jagamiseks abivajajatele, samuti hädaabitööde organiseerimiseks. Selles osas järgiti Rahvusvahelise Tööorganisatsiooni 1919. aasta soovitust organiseerida tööpuuduse perioodil avalikke töid. Petseri maavalitsus ja Valga linnavalitsus abistasid töötuid neile hädaabitööde korraldamisega 1924. aasta kevadel. Tallinnas alustati hädaabitöid 16. juulil 1924. Nende organiseerijaks oli Raudteevalitsus ja töid teostati Järve jaama ehitusel. Aasta lõpul korraldasid esmakordselt hädaabitöid ka Tartu, Narva ja Pärnu linnavalitsus.

Tööpuuduse probleem leevendus, kui algasid hooajatööd tööstuses ja põllutööd maal. Kuna sügisel, pärast hooajatööde lõppu oli taas oodata tööotsijate arvu suurenemist, moodustas valitsus 26. novembril 1924 tööpuuduse vastu võitlemise komisjoni, mille koosseisus olid töö-, hoolekande-, raha-, teede- ja põllutööminister. Komisjoni ülesanne oli välja töötada abinõud tööpuuduse vähendamiseks. Esimesel koosolekul 9. detsembril 1924 asus komisjon seisukohale, et tööpuudusega ei ole võimalik võidelda, toetades töötuid materiaalselt toiduainete, riiete ja jalanõudega. Ainuke tõhus abinõu on hädaabitööd, mis annavad töötuile võimaluse ise elatist teenida. Tööpuuduse vastu võitlemise komisjon oli hädaabitöid korraldavaks keskuseks kuni 1926. aasta oktoobrini, mil valitsus tegi hädaabitööde korraldamise, järelevalve ja vastavate krediitide taotlemise ja jagamise ülesandeks teedeministeeriumile."

Ajapuudusel pean kahjuks selle ülipõneva teksti siinkohal pooleli jätma. Teie lahkel loal võin seda jätkata mõnes hilisemas kõnes. Aitäh!

01:41 Aseesimees Hanno Pevkur

Kert Kingo, palun!

01:42 Kert Kingo

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Nördimusega pean tõdema, et Sotsiaalministeerium on saanud jälle valmis väga segaselt kirja pandud eelnõu, mille sisu on segane, tekst on segane, mis jätab palju ruumi erinevateks tõlgendusteks ja enda jaoks sobivas suunas, ütleme, käsitlemiseks. Aga vähemalt on see samm edasi.

Kuskil kolm aastat tagasi sattusin ma loengusse, kus üks õigusteaduse doktor rääkis teemal "Euroopa Liidu õigusruum" ja alateema oli "Paindlikud töösuhted". Mulle jäi seal kõrvu üks tema näide. Näide oli selline, et tulevikus hakkavad Euroopa Liidus, kaasa arvatud Eestis, olema sellised kollektiivlepingud, et töötajatele seatakse rohkemate töötundidega, aga väiksema palgaga töönädal, ehk siis senise 40 tunni asemel hakkavad töötajad töötama 60 tundi nädalas ja väiksema palga, väiksema töötasu eest. See olevat Euroopa Liidu tulevikusuund. Ma väga loodan, et Eestisse selline suund ei jõua. Praegu õnneks meie seadusandlus ei võimaldagi selliseid kollektiivlepinguid sõlmida, sest selleks, et töötajate palka vähendada, on vaja töötaja nõusolekut. Täpselt samamoodi nagu tööaja pikendamisel või lisatundide tegemisel on vaja töötaja nõusolekut ehk kahepoolset nõusolekut. Ainult ühepoolselt ei saa seda kõike teha.

Aga küsimus, milles mina näen probleemkohta, on meie ametiühingud. Ametiühingute seaduses on kõik küll ilusasti kirjas ja see on väga ilus ideaal, tegelikkuses ja päriselus see ei tööta. Räägin riigiasutuste baasil, kus on tehtud ametiühingud. Ametiühingu juht on ju selle riigiasutuse peadirektori alluvuses ehk ta on sõltuvussuhtes. Väga tavapärane on see, et see sõltuvussuhe seab piirangud ametiühingu juhi tegevusele. Olen kõrvalt näinud, kuidas ametiühingu juht, kes liiga usinalt ja aktiivselt töötajate eest sõdis, lihtsalt vallandati, leiti põhjus ja vallandati, sest ta ei olnud sobiv.

Nüüd tekibki mul küsimus. Kui ametiühingu juht võib sattuda oma vahetu juhi, ja ütleme, selle asutuse juhi surve alla, siis kui väga tema jõuab töötajate õiguste eest seista? Kas mitte ei või tekkida selline olukord, kus seesama ametiühingu juht, kes peaks pidama kollektiivlepingu läbirääkimisi töötajate nimel ja peaks taotlema töötajate jaoks sobivamaid tingimusi, kaldub üks hetk sinna suunda, et hakkab seda hoopis tööandja huvides tegema, selleks et oma töökohta säilitada? Lõpuks ongi kollektiivlepingus töötajate jaoks hoopis kahjulikud suhted.

Ma näen selles tõsist ohtu. Nagu ma enne ütlesin, ametiühingute seadus oleks väga ilus, kui kõik oleks perfektne. Tegelik elu selline ei ole. Olen kõrvalt näinud, kuidas ametiühingu juhtivtegelasi on hakatud represseerima. Tean ka seda, mis toimub väga paljudes ettevõtetes, et kui töötaja julgeb ametiühingusse astuda, siis on tal kohe märk küljes, siis ta ei ole enam sobiv, siis ta on vaenlane ja seda hakatakse igal ...

Palun kolm minutit juurde.

01:46 Aseesimees Hanno Pevkur

Palun! Kolm minutit juurde.

01:46 Kert Kingo

... võimalikul juhul kohe ära kasutama selleks, et sellest töötajast lahti saada. See olukord ei ole normaalne.

Minu mõte ongi see, et kui me mingeid seadusi siin Riigikogus teeme, kui ministeeriumid teevad seadusi, siis need seadused peavad olema realistlikud ja reaalsed ning need seadused peavad olema loodud selliselt, et need ka tegelikkuses toimiksid. Antud eelnõu on järjekordne näide, nagu ma ütlesin, selle kohta, kuidas seaduse tekst on väga segane. Ei ole selgelt ja üheselt arusaadav, mis kuidas hakkab olema ja millised õigused on kellel midagi teha. Seetõttu ma tõesti näen, et selle põhjal võib hakata tulema palju suuri töövaidlusi ja siis jõuame jälle sinna punkti, kus kohtud on tööga üle koormatud. Aitäh!

01:47 Aseesimees Hanno Pevkur

Peeter Ernits, palun!

01:48 Peeter Ernits

Hea juhataja ja kolleegid! Mida ma siin räägin? Tegelikult on see positiivne algatus. See hakkas peale bussijuht Aarne Saarest. Tihti on meil taolisi eelnõusid, et mõni konkreetne inimene hakkab oma õiguste eest seisma ja jõuab Riigikohtusse või ka Euroopa Kohtusse välja ning siis tuleb see tagasi meie saali. Bussijuht Aarne Saare kasuks mõisteti välja töötasu 1900 eurot ja 93 senti ning puhkusehüvitis 149 eurot ja 34 senti, viivis ka veel otsa. Aga see selleks, see on üks selline ajend.

Huvitav on veel see, et see tööpuuduse lävend, millest hakkab peale see n‑ö toetuse maksmine, on 8,5%. Eelnõus on kirjas, et selline töötus oli järgmisel päeval, kui meie valitsus kukkus, 13. jaanuaril. 8,5%‑line töötus on püsinud 1. maini. Seda on oluline meeles pidada: 8,5% ja kõrgem. Noh, mis sealt hakkab tulema? Esimese saja päeva kohta on 60% töötasust, 101. päevast alates 40% ja sõltuvalt staažist 180–365 päeva. Kõik on ilus.

Aga nüüd me jõuamegi selle põhiliseni, mida ma tahan öelda. See ongi järjekordne näide, kuidas suured hammustavad suure tüki ja väikesed vennad jäävad reeglina pika ninaga. Kes on need osapooled, kes need lepingud omavahel kokku lepivad, need töötingimused, palga ja kõik muu? Need on suured tööandjad. Tööandja, kes on üks osapool, peab olema tööandja vähemalt 40%‑le vastava tegevusala töötajatest. 40% on peaaegu pool sektorist. Aga ametiühingutes, kes on nende partnerid ja vastaspool, peab olema vähemalt 15% sektori töötajatest. Muuseas, kaubandus-tööstuskoda on öelnud, et seda on liiga vähe, 25–30%, ametiühingud peaksid olema veelgi suuremad.

Nii et tegelikult kaks suurt omavahel lepivad kokku tingimused. See läheb kokku maksma umbes 2 miljonit. Arvestame seda raha, mida COVID‑i tööpuuduse puhul on Eesti riik põletanud. Me oleme kuulanud riigieelarve kontrolli komisjonis viimastel päevadel nii KredExit kui ka eile hommikul MES‑i – sajad miljonid lendavad ja sageli nendele, kellel seda üldse vaja pole. Nii et see 2 miljonit on köömes ja üldiselt töötukassa puhul on asjad läinud sinna, kuhu vaja.

Aga kõige olulisem on see, et suured lepivad kokku töötingimused, palgad ja muud, aga mis väiksematele jääb? Varem juba Martin rääkis siin ja mitmed teised ka veel, et väiksemad peavad kõige sellega leppima.

Paluksin veel mõni minut, kolm minutit, kui on aega.

01:52 Aseesimees Hanno Pevkur

Palun! Kolm minutit.

01:52 Peeter Ernits

Siin on väga ilus näide. Mäetööstuses on tööl 3860 inimest. Selle ametiühingu protsendi järgi, see 20%, peaks ametiühingus olema 772 inimest. Seal on ainult üks tööandja, Enefit Kaevandused. Või finantssektor, kus on 12 600 inimest, seal on ainult kaks mängijat, Swedbank ja SEB. Sidesektoris, kus on 27 000 töötajat, on üheksa suurt. Ja mis see tulemus on? Ma loen ette ühe eriarvamuse, see on Väike‑ ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsiooni eriarvamus. Nad ei ole  poolt. Nad ütlevad niimoodi: "Täna, COVID‑19 kriisi taustal on see hetk, kus peaksime mõtlema – Eesti kui mikro- ja väikeettevõtete ülekaaluka enamusega riik – kas jätkame riigi ja suurte ettevõtete teerulli üle väikeste, lükates jõhkralt kõrvale väikeste huvid ning põhiseaduslikud õigused ja asendades need põhiseadusvastaselt näilise kaasamisega?"

Ja see ongi see sisu. Ühelt poolt on hea minna vastu sügisele, kui tõenäoliselt hakkab koroona taas pead tõstma. Muuseas, selle eelnõu järgi peaks seadus hakkama kehtima juba suvel, 31. juulil, ja kehtima 31. detsembrini, see on pooleaastane eelnõu, 2 miljonit läheb maksma. Sel ajal mõeldakse selle poole aasta peale ja sellega on kiire. Aga jah, põhiline on see, et kuna Eesti on tõesti eelkõige väikeste ettevõtete maa, siis see oht ja risk, et suured hakkavad dikteerima tingimusi ka väikestele ettevõtetele n‑ö palga ja muude hüvitiste puhul ja sellega nad lihtsalt surutakse õilsate eesmärkide abil välja ning muudetakse keerulisemaks nende elu, kaasa arvatud töötajate värbamine. Nii et ühtpidi hea, teistpidi väga probleemne eelnõu. Aitäh!

01:55 Aseesimees Hanno Pevkur

Jaak Valge, palun! 

01:55 Jaak Valge

Lugupeetud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Hea tehniline personal! Teatavasti on siin jälle tegemist üsna ambivalentse eelnõuga ja selleks, et te saaksite seisukohta võtta, mitte ei peaks uisapäisa talitama, tunnen mina kohustust pakkuda sellele teemale jälle ajaloolist konteksti. Tõsi küll, hea kolleeg Ruuben Kaalep alustas, aga ta siiski keskendus rohkem Eestile. Mina katsun rohkem üldistada.

Ma vaatlen neid tingimusi, millest tekkisid kaks nähtust: marksism ja ametiühingud. Ma teie loal ruttaksin natukene oma järeldustega isegi ette. Tõstan algatuseks uuesti esile vaat selle asjaolu, et käesolev eelnõu on omalaadne kolmepoolne kompromiss Eesti Tööandjate Keskliidu, Eesti Ametiühingute Keskliidu ja Sotsiaalministeeriumi vahel. Ma juhin teie tähelepanu nimelt sellele, et ametiühingute kujunemise algfaasis oleks seesugune kompromiss tundunud mitte ainult võimatu, vaid ka groteskne, ma ütleks. Teisalt tahan toonitada, et marksism, mis andis väga pikka aega ka ametiühingutele teoreetilise ideoloogilise aluse, on tänaseks jäänud edasi konflikti paradigma põhiseks, aga ametiühingutest siiski järk-järgult eemaldunud, vähemalt Euroopas. Tõsi küll, mitte päriselt, siiski mitte päriselt. Traditsioonilised sidemed on säilinud. Tihti arvatakse, et see seos on tihedam, kui ta päriselt on. 

Niisiis, nii ametiühingute kui ka marksismi kujunemise eelduseks oli töölisklassi kollektiivne identiteet. Muidu ei saa olla mingeid ametiühinguid ega oleks kuidagimoodi Marxile tulnud pähe mõte, et proletariaat on hegemoon, kes veab maailma arengut eestpoolt, veab vedurina kõiki teisi ühiskonnaklasse omale järgi. See kollektiivne identiteet oli vajalik ja see kollektiivne identiteet sai kujuneda industrialiseerimise käigus. Proovige mõelda sellele olukorrale, mis oli enne industrialiseerimist. Vaadake, see oli agraarne ühiskond: inimesed elasid maal, nad ei elanud koos ja nad olid märksa individualistlikumad, kui on töölisklass.

Industrialiseerimine ise algas eri riikides erineval ajal. Aga jälle, selle mudel on tegelikult üsna sarnane. Väga tihti teevad isegi ajaloolased selle vea, et otsivad kusagilt ülemineku või ülevõtmise jooni, arvestamata seda, et sarnastes tingimustes tekivadki nähtused ühel ajal või ka mitte päris ühel ajal, aga tekivad sarnased nähtused, mis ei tähenda kopeerimist. Nii et industrialiseerimine algas eri riikides erineval ajal, aga mudel oli sarnane. Teatavasti, kõige varem algas see Inglismaal, 18. sajandi teisel poolel. Venemaal käsitletakse industrialiseerimist selliselt, et teoreetikud ütlevad, et võib olla nii ja naa.

Palun kolm minutit.

02:00 Aseesimees Hanno Pevkur

Palun! Kolm minutit.

02:00 Jaak Valge

Osa teoreetikuid on veendunud, et see algas 19. sajandi lõpul n‑ö tööstuse soolokontserdina, ja teised väidavad, et tegelikult me võime rääkida alles sotsialistlikust industrialiseerimisest. Meie teema jaoks on oluline see, et sel ajal, kui Marx elas Saksamaal, läbis Saksamaa industrialiseerimisperioodi, s.o 19. sajandi keskpaigas ja keskpaigale järgnevatel kümnenditel.

Nii, nüüd ma jõuan asja juurde. Enne industrialiseerimist domineeris tööstuses traditsiooniline organisatsioonimudel, mille korral oli tegemist suhteliselt väikese ettevõttega ja üldine oli tellimissüsteem. Anonüümset turgu ei olnud. Turg toimis niimoodi, et käsitöömeistrilt telliti midagi, temal olid mõned abilised, ja nii palju, kui telliti, nii palju ta tootis.

Industrialiseerimise käigus muutus turg anonüümseks, tootmine läks vabrikusse ja tuli teha hoopis uut laadi otsuseid. Need väikesed kapitalihulgad, millest varem piisas, jäid uue äri alustamise ja korraldamise jaoks ebapiisavaks.

Ja mis juhtus töölistega? Töölised hakkasid tööle ühe katuse ja ühe juhtimise all ning nende arv suurenes järsult. Kuna vabrikud nõudsid distsipliini, siis pidi selline masinatöö alati algama ja lõppema kindlal ajal, niikaua kuni masin töötab, pidi töötama ka tööline. Tööline ei saanud enam korraldada oma reegleid iseenda järgi, vaid kas masin või tema omanik sättis reeglid kõikidele töölistele. Vajalikuks muutus distsipliin, millega loomulikult suur osa töölisi kuidagi rahul ei olnud. Nad olid tulnud maalt. Maaelu on midagi taolist, kus inimene on iseenda peremees, ise otsustab, millal ta mingit tööd teeb. Nüüd enam niimoodi ei saanud. Edasi, keegi pidi neid töölisi karjatama, eks ole, et distsipliini oleks. Sellepärast, et kui masin seisab, siis see on kahjum. Nii tekkis eestööliste institutsioon. Tööoperatsioonide hulga laienemisega edaspidi pidi suurenema ka nende võim. Siit me näemegi klassikalise kapitalistide ja tööliste vastuolu tekkimist.

Ma ei taha teie aega enam praegu rohkem kulutada, aga ma pöördun ka selle teema juurde tagasi. Aitäh! 

02:04 Esimees Jüri Ratas

Suur tänu! Ruuben Kaalep, palun! 

02:04 Ruuben Kaalep

Jaa, tänan! Kõigepealt tahan tänada kolleeg Jaak Valget, kes andis mulle võimaluse siin seda ajalooteemalist diskussiooni jätkata. Marksismi tekkimine 19. sajandil on tõepoolest üks neid ajaloolisi momente, ma arvan, mida me ka praegu peaksime tundma ja silme ees hoidma, selleks et näha võimalikke sarnaseid ajaloolisi protsesse ka tänapäeval. Väga oluline ja huvitav moment, mille kolleeg välja tõi oma kõnes, on just see, kuidas marksismi tekkimisel tekkis selline n‑ö klassiidentiteet, mis ületas rahvuste, riikide piire. Sellele see ideoloogia rõhus ja selle kaudu muutus internatsionaalseks, aga ühtlasi võib öelda, et globalistlikuks. Siin on ka see väga huvitav moment, kui jälgida erinevaid utopistlikke ja globalistlikke liikumisi ja mõttevoole läbi ajaloo, et tihti on selline ühendav joon just nimelt see, et püütakse leida mingisugust ühendavat või n‑ö kõrgemat ideed, mis vabastaks inimese tema hõimusidemetest, peresidemetest ja sidemetest oma maaga. Seda võib täheldada nii 19. sajandi marksismi kui ka näiteks tänapäeva liberaaldemokraatia puhul. Teine väga selge ühendav ideoloogiline joon on seal see, et ollakse vastu igasugusele teisitimõtlemisele ehk peetakse ühte ideoloogiat ainuõigeks. Kahjuks ei saa ma praegu pikemalt seda teemat laiendada, aga kindlasti teen seda oma järgnevates kõnedes. Aitäh!

02:06 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Palun Riigikogu kõnetooli Anti Poolametsa.

02:06 Anti Poolamets

Suur tänu, austatud juhataja! Head saadikud! Tahaks alustada mõne hea sõnaga selle eelnõu kohta. Tõepoolest, kes saaks vastu vaielda sellele, et eriti haavatavatel töötajate rühmadel, nagu rasedad, rasedus‑ ja sünnituspuhkuse õigusega inimesed, alla seitsmeaastast last kasvatavad [töötajad] ja ametnike esindajast ametnikud, on hüvitise tõstmine loomulikult elementaarne. Ma tean ise reaalselt juhtumeid, kui väikelapse ema on vallandatud. Aga vabandage, kuidas ta ennast toidab, kui töökohta ei ole, millega ta oma last toidab?

Tänapäeva turvavõrgus on kõige kehvem olukord see, kui raha on otsas, aga töökohta ei ole ega tule. See on meie tsiviilkaitse üks kõige nõrgemaid kohti, kui ongi raha otsas, hüvitise raha on otsas ja ikka ei ole töökohta. Sinna auku võivad kukkuda paljud. Ma mäletan, kuidas hiljuti üks kaitseväelane elas lihtsalt telgis. Kaitseväelane ei hakanud virisema, vaid pani telgi üles ja oli kuude kaupa seal, kevadise ilmaga. Aga lõpuks ta leidis endale töökoha. Mida teevad teised, kes ei ole harjunud telgis elama, sellistel puhkudel?

Nii et alustasin küll positiivse noodiga, aga suurem osa teemadest on jällegi peenhäälestamine. Mis on peenhäälestamine? Ühiskond oleks nagu valmis ja siis pisut parandame töötingimusi. Aga tegelikult on mitukümmend tuhat võõrtöölist, kes elavad 19. sajandi oludes. Mehed elavad kuude kaupa kusagil korteris, ei näe oma peret kuude kaupa, teevad kümnetunniseid ja pikemaid tööpäevi, on viletsa toidu peal ja vaatavad: ennäe, kuu lõpus me ei saanudki raha, me ei suuda isegi koju sõita, meist sõideti üle. Selliseid uudiseid me loeme pidevalt. See ongi see tegelikkus, et me lihvime siit ja lihvime sealt, aga elevant on toas.

On kümneid tuhandeid võõrtöölisi, kellest rullitakse üle, kes on ise madalamad kui muru, sest neil on vaja koju raha viia, nad ei saa tühjade kätega tagasi minna. Aga see teeb nad nõrgemaks ja alatud tööandjad võivad neist üle sõita. See on tänapäeva Eesti reaalsus. Neid reklaamitakse kui tööturu päästjaid ja kõike muud, aga tegelikult toimub kõigi silme all ülerullimine kümnetest tuhandetest inimestest. Osa neist on illegaalid, tähelepanuväärne protsent. COVID‑i ajal on neid kindlasti vähem. Aga olen seda kõike möödaminnes Eesti avalikus ruumis näinud. Samal ajal on meil endil 51 000 töötut ja alla 7000 vaba töökoha. Me toome siia hooajatöölisi, ajutisi töölisi, kes löövad palgad alla.

Kas on mõtet tuunida siin natukene seadust ja mõned usaldusisikud juurde lisada, kui tegelikult lüüakse jõhkralt palgad alla ja öeldakse kohalikele, et te olete liiga nõudlikud?

Palun lisaaega kolm minutit.

02:10 Esimees Jüri Ratas

Oli kolm, jah? 

02:10 Anti Poolamets

Jaa.

02:10 Esimees Jüri Ratas

Selge. Kolm, palun!  

02:10 Anti Poolamets

Nii et me peaksime tegelikult suunama oma pilgu sellelesamale võõrtööjõu teemale. EKRE fraktsioon on seda kogu aeg tõstatanud. Asi pole võõrtööjõu puhul ainult palkade allalöömises, kohalikelt töökohtade äravõtmises ja leppimises väga kehvade tingimustega, millega kohalikud enam ei lepi, vaid ka selles, et me liigume pikas vaates selles suunas, et eestlased kipuvad jälle vähemusse jääma. Ma julgen öelda, et terve meie fraktsioon on selle pärast mures. Jaak Valge on kirjutanud pikki murelikke lugusid, Ruuben Kaalep viitab siinsamas saalis üle päeva nendele probleemidele, Paul Puustusmaa kirjutab neist, teeb oma saadikusaadet ja tõstatab pidevalt muresid. Ma näen, et meil on üks fraktsioon, kes tõeliselt muretseb nende teemade pärast.

Mina leian, et ametiühingud peaksid olema nagu keskaegsed tsunftid, mis kaitseksid tõeliselt oma töötajate huve, nõuaksid kvalifikatsiooni ega laseks toimuda tööjõuturuga manipuleerimist tööandjatele eriti mugavas suunas. Ma käisin hiljuti väliskomisjoniga araabia riikides. Mida me nägime? Dubai-suguses riigis on 10% põliselanikke, kes tööl ei käi, kes elavad naftarahast, ja 90% teevad kogu töö ära. See meenutab tõesti Vana‑Rooma orjapidamist, päris mitmes mõttes. Paljudel on sellised töötingimused, et nad ei näe oma peret aastaid, mõtlevad ainult sellele, et saata oma rahanatuke kunagi koju. Kas te arvate, et neil on erakordselt head tingimused? Mis siis, et need on naftariigid.

Mulle tundub, et osa meie tööandjaid mõtleb samamoodi, et kui meid on kas või 10% siin, küll me siis hakkama saame, peaasi, et äri õitseb ja oleks võimalikult kuulekas tööjõud, kes ei vaidle millelegi vastu ja kes lööb hinnad alla. Isegi kui kuritegevus kasvab, siis see tööandja arvab, et tema kolib tõkkepuutagusesse linnaossa, kus on turvamehed, ja kui vaja, siis paneb autole kuulikindlad klaasid. Siin ei ole midagi utoopilist. Ma mäletan, et üks tubli väliseestlane töötaski end üles kuulikindlate autode müümisega Lõuna-Ameerikas. See visioon meile mitte ei sobi. Aitäh!

02:14 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Te ka mainisite mitut Riigikogu liiget ja lahkesti on neil, kui nad soovivad, võimalus vasturepliigiks. Paul Puustusmaa seda kohe kasutabki. Palun!

02:14 Paul Puustusmaa

Suur aitäh, juhataja! Hea kolleeg Anti Poolamets viitas Vana-Roomale ja orjaajale. Tegelikult selle seaduse juures ongi üheks raskeks momendiks see, et siin on väga räigelt eksitud vana klassikalise Rooma ütluse vastu, mis kõlab ladina keeles cito maturum, cito putridum ja tähendab, et kiirelt tehtud, halvasti tehtud. Aga ma räägin sellest kohe ise pikemalt, nii et tulen sinna kohale.

02:14 Esimees Jüri Ratas

Ärge veel tulge, võib-olla härra Valge soovib ka vasturepliiki, ma lausa pakuks seda, oleks huvi. Ei soovi praegu, jah? Kui ei soovi, siis ei soovi. Aga nüüd ma palun küll Riigikogu kõnetooli Paul Puustusmaa. Palun!

02:14 Paul Puustusmaa

Nii, head kolleegid, armsad kolleegid, kes saalis on, ja veel armsamad need, kes saalis ei ole! Võib-olla ka mõnes mõttes jääks lootma, et äkki nad saali ka ei tule, sest see võib olla ju kasulik. On hea öelda ka nendele, kes kuskil kaugel monitoride, televiisorite taga mind vaatavad, nagu ütlesid klassikud meie ühes filmis: "Tervist, seltsimehed unetud!" Jah.

Aga nüüd sellest seadusest 383. Ma vastuseks heale kolleegile Antile ütlesin klassikalised ladinakeelsed sõnad. Mitte sellepärast, et ma tahaksin kuidagiviisi matkida meie tuntud kunagist elavat entsüklopeediat, keda me väga hästi mäletame, Hardi Tiidust, tema kingadesse ma nagunii ei mahuks, vaid just sellepärast, et tõepoolest, head sõbrad, selle seaduse üheks suuremaks probleemiks on see, et see on tehtud liiga kiiresti ja see on tehtud liiga lohakalt, see on tehtud liiga räpakalt. Võimalik, et mu sõnad on karmid, aga võib-olla nad peaksid olema veelgi karmimad.

Ma tuletan meelde, kuidas meie head kolleegid on siin käinud seda seadust analüüsimas ja mida nad on ette heitnud. Kert Kingo ütles väga õieti – õigesti, vabandust! –, et see tekst on segane, sõnastus on halb. Nii see on.

Peeter Ernits kordas, et kogu selle seaduse mõte ja suund on sisuliselt väikeettevõtteid kiusata, sellepärast et ta on tehtud kuskil kellegi jaoks, mingite suurte ettevõtete jaoks, seda olukorras, kus meie riigi kõige levinumad ettevõtlusvormid on väikese ja keskmise suurusega ettevõtted.

Loomulikult ei saa mainimata jätta head sõpra Jaak Valget, kes, tõsi, mitte otse, küll aga näidetega näitas, et tegemist on groteskiga. Tõepoolest, see on grotesk.

Vaatame näiteks selle seaduse sõnastust. Jah, Kert ütles, et see on halb, aga nüüd kuulakem natukene selle eelnõu tutvustust, seda, kellele see eelnõu on mõeldud: "Eelnõuga viiakse kollektiivlepingu tingimuse laiendamise regulatsiooni vastavusse põhiseaduse kaitse all oleva ettevõtlusvabadusega, tagades samas sotsiaalpartnerluse ja kollektiivse kaasamise võimekus." Püha müristus, selline kantseliit ja loosunglikkus!

Kui ma küsisin  hea Sireti käest, kelle jaoks on see seadus loodud, kas on võimalik huvigruppi selgemalt välja tuua, kas see on väiksemate ettevõtete jaoks, suuremate ettevõtete jaoks, mikroettevõtete jaoks, siis Siret mulle ütles, et ei, see on kõikidele väga hea, et töölistele on ta kasuks ja tööandjatele on kasuks ja lõppkokkuvõttes juba kümne inimesega ettevõtte jaoks võiks see seadus olla väga hea. See on vale.

Loeme edasi seaduse eesmärgist: "Eesmärk on, et palga-, töö- ja puhkeaja tingimusi saaks kogu sektorile laiendada vaid juhul, kui selles on kokku leppinud tööandjad, kes pakuvad tööd vähemalt 40 protsendile vastava tegevusala töötajatele ja ametiühingute liit[,] või sama tegevusala liikmeid koondav ametiühing, kelle liikmed moodustavad 15 protsenti tegevusala töötajatest või kellel on vähemalt 500 liiget." No jah, me jõudsime niimoodi välja selle mikroettevõtte juurde, mulle tundub, või siis on see mikro väga suur mikro, võib-olla Hiina mõõtmetes või miskit nii.

Mu hea kolleeg Peeter Ernits tegi hästi karme etteheiteid seoses sellega, et väikeste ja keskmiste ettevõtete puhul tehakse kõvasti inimestele liiga. Ta tõi välja nüansid.

Palun kolm minutit.

02:19 Esimees Jüri Ratas

Jaa, palun! Kolm minutit.

02:19 Paul Puustusmaa

Ta tõi välja nüansid, mis puhul Eesti Väike‑ ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon tõi etteheiteid selle eelnõu kohta ka Riigikogu komisjoni ja neid ei arvestatud.

Ma ei tahaks pelgalt nüüd ainult Peetrit tsiteerida, küll aga toon välja mõningad kohad, mis on tõeliselt valusad ja tõeliselt piinlikud. See eelnõu, mida me koos vaatame, ei ole esitatud kujul väikestele ja keskmistele ettevõtjatele vastuvõetav ning on majandusele tervikuna kahjulik, kahjustades ausat konkurentsi (on vastuolus konkurentsiseaduse §‑ga 4), riivates oluliselt väikeste ja keskmiste ettevõtete põhiseaduslikke õigusi (põhiseaduse § 29, § 31, § 32, oluline riive), jättes teadlikult kõrvale võimaluse mõjutada töötingimusi ning muutes nad seeläbi konkurentsivõimetuks, võrrelduna suurte kodumaiste, aga sageli ka rahvusvaheliste ettevõtetega.

Selle seaduse kiireloomulisusele ma juba korduvalt viitasin. Ongi küsimus, miks siis see kiireloomulisus. Mõtleme selle peale, et selle eelnõuga on tegeldud paar kuud. Paar kuud! Meie tavapärastes töötingimustes tuua seadus paari kuuga teisele ja planeeritavale kolmandale lugemisele – noh, siin on tegemist sellise, kuidas see nüüd on, ahvikiirusega. On see põhjendatud? Tegelikult ei ole. Need probleemid, mis on selle seaduse väljatöötamisel esile toodud ja millele viidatud, need nüansid tulid meie ühiskonnas eraldi välja juba 2005., 2006., 2007. aastal ja siis ei olnud mitte kuskile kiiret. Aga nüüd järsku läks väga kiireks.

Nii et, head sõbrad, selle eelnõu kohta on kahtlusi ja kõhklusi rohkem, kui peaks olema. Ma väga vabandan kõigi nende ees, keda minu võib-olla terav sarkasm solvas. Aga see eelnõu on halvem kui halb. Aitäh!

02:21 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ja nüüd vastusõnavõtt, Kert Kingo, palun!

02:21 Kert Kingo

Aitäh võimaluse eest! Hea fraktsioonikaaslane mainis minu nime  ja tõi välja, mida ma heitsin ette sellele seadusele. Ma tahaksin niipalju täpsustada ja juhtida tähelepanu sellele, et meil, Riigikogul, on kohustus tagada seaduste kvaliteet. Kahjuks me järjest rohkem näeme väga halbu seadusi, mis on halvasti sõnastatud, mis tegelikult tekitavad õigussegadust ja mille tulemusena me hakkame tulevikus ainult kohtuid koormama. Kuigi juba tänaseks päevaks on kohtute liigne koormus suur probleem, siis kahjuks me anname neile tööd juurde. Ma väga loodan, et edaspidi me hakkame seda vältima ja suudame komisjonides vähemalt teksti natuke kvaliteetsemaks ja üheselt tõlgendatavaks teha. Aitäh!

02:22 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Nüüd on Jaak Valge vastusõnavõtt. Aga et meie ametikaaslased ja jälgijad saaksid aru, siis öelge, kas te soovite esitada selle härra Poolametsale või härra Puustusmaale.

02:22 Jaak Valge

Härra Puustusmaale.

02:22 Esimees Jüri Ratas

Selge. Palun, härra Valge!

02:22 Jaak Valge

Tegelikult ma teen sellise üldistava vastusõnavõtu. Suur tänu selle pakkumise eest! Tõepoolest, mulle tundub, et võib-olla kõik eelkõnelejad ei pruukinud ikkagi täiesti aduda neid tingimusi, mis valitsesid industrialiseerimise esimeses faasis, kui ametiühingute tekkimiseks eeldused kujunesid, ja ma soovin selgitada. Need ei olnud lihtsad tingimused, töölised olid sattunud keskkonda, mis tegelikult totaalselt erinesid nende endisest tööelust. Töötunnid olid monotoonsed ja pikad, mõnikord töötas terve pere. Tihtipeale lastele, isegi mitte tihtipeale, vaid üldreeglina, maksti vähem kui vanematele. Seda laadi tööjõudu usina ja aktiivsena hoida ei olnud sugugi lihtne. Esimene meetod, kuidas seda üritati teha, pärines kusagilt keskaja hämarusest ja see oli nimelt ühiskaristus. Tihtipeale oli nii, et selleks, et säästa lapsi eestöölise jõhkra karistuse eest, peksid vanemad neid ise. Ühiskaristust rakendati eriti õpipoiste puhul, kes olid vabrikutesse saadetud mitmeks aastaks ja keda ei saanud vallandada. Vallandamist või sellega ähvardamist rakendati täisealiste puhul, kes olid perekonna leivateenijad. Kui te kujutate ette seda olukorda, siis te küllap mõistate, miks ametiühingud tekkima pidid. Aitäh!

02:24 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Nüüd vastusõnavõtt härra Puustusmaa kõnele. Härra Ernits, palun!

02:24 Peeter Ernits

Aitäh! Jah, igal asjal on kaks poolt. Hea pool, kui sügisel hakkab tööpuudus kasvama, on see, et see eelnõu jõustuks 31. juulil ja juba septembris saaks seda kasutada. See on positiivne. Aga negatiivse poole pealt ma pean tuletama kolleegidele meelde, et eelnõu koostamisel ei tehtud mõjuanalüüsi selle kohta, milline on tema mõju väikestele ja keskmistele ettevõtetele ja töökohtade loomisele, regionaalsele arengule – valdavalt ei ole väikesed ettevõtted mitte linnas, vaid eelkõige maal – ning konkurentsi kahjustamisele. Tsiteerin veel väikeste ja keskmiste ettevõtete liidu väidet, mis saadeti sotsiaalkomisjonile: "Eelnõu vastuvõtmisega tekib oluline konkurentsiõiguse rikkumine – paljudes valdkondades paar suuremat ettevõtet saavad väiksemate konkurentide kõrvaldamiseks või kahjustamiseks sõlmida viimastele mittejõukohaseid palgakokkuleppeid." Aga see oli sama asi, millel ma eelnevalt peatusin. Nii et ma loodan, et see täiendab seda mosaiiki selle eelnõu ümber. Aitäh!

02:26 Esimees Jüri Ratas

Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Kalle Grünthali.

02:26 Kalle Grünthal

Palun kolm minutit lisaaega!

02:26 Esimees Jüri Ratas

Palun! Kaheksa minutit.

02:26 Kalle Grünthal

Kõigepealt on mul sügavalt hea meel näha üle tüki aja meie Riigikogu esimeest härra Jüri Ratast. Ma olen tõsiselt teist puudust tundnud ja usun, et ka teil on olnud väga suur tahtmine mind näha. Nii et täiesti siiralt: rõõm kohtuda!

Aga ma tulen oma tänases kõnes hoopis teistsuguse asjaolu juurde. Meie ühiskonnas on tavaks pidevalt rääkida igasugustest probleemidest, eriti vaimsest vägivallast ja kiusamisest. Me kõik teame, et on olemas perekiusamine ja on olemas töökiusamine ja on olemas koolikiusamine. Täna ma avastasin, et on olemas ka selline mõiste nagu Riigikogu kiusamine, kui kiusatakse oma kolleege. Ei tea, mispärast. Kuigi ma olen paksu nahaga, ega ausalt öelda mulle igasugused ütlemised suurt ei mõju, aga lihtsalt kogumis jõudsin sellele järeldusele.

Täna oli kaks sellist juhust. Kaja Kallas tuli pulti ja kui küsisid küsimuse, siis tuli sealt sihukest lugulaulu vastu, et ta loodab, et ma rohkem ei küsi jne. Ausalt öelda, tänase eelnõu komisjoni ettekandja Siret Kotka on ka samasugusel tasemel, et ei vasta küsimusele. Küsin, et mis seosed on siin näiteks ametiühingute seaduse ja kollektiivlepingu seadusega ja mispärast pole arvestatud kollektiivse töötüli lahendamise seadusega. Ta ütleb selle peale, et see on teie arvamus. Sisuliselt küsimusele ei vastata.

Ma ei tea, milles need põhjused on. Kas siin on tõesti tegemist teadmiste puudujäägiga, mille tõttu püütakse iroonia või mingi teravmeelsusega vastata, või on puudujäägid anatoomilistes, füsioloogilistes vajadustes? Ma seda ei oska päris täpselt öelda, eks see jääb nagu nende isikute enda teada.

Aga mis on kogumis selliste vastuste probleem? Sellise vastamisega unustatakse ära, miks me siin oleme. Siin ei ole selline koht, kus loobitakse teravusi, vaid meil peab toimuma ühiskondlik debatt nende seaduste läbitöötamisel, et kõik saaksid asjast lõpuni aru ja need isikud, kelle suhtes seadus rakendub, oleksid ka valmis korrektselt seda täitma ega tekiks mingisuguseid vaidlusi, mida peab lõpuks lahendama Riigikohtus. See ei ole küll see koht, kus peab teravmeelsust näitama. Need asjad lahendatakse teises kohas.

Tahes-tahtmata pean ütlema, et mulle oli väga sümpaatne näiteks reformierakondlase Kristen Michali tänane ettekanne, mis siis, et ta on koalitsioonist ja sisuliselt poliitiline vastane, aga ta andis absoluutselt normaalsed vastused, mõtles, vastas pikalt ja kui ei teadnud, siis ka tunnistas seda, mida need kaks eespool nimetatud naisisikut, kes täna kõnetoolis käisid, absoluutselt ei teinud. Selles mõttes, ma arvan, selline Riigikogu kiusamine siia ei sobi. Meie oleme siia tulnud selleks, et teha tööd ja võtta vastu seadusi parimal kujul. Teravmeelsused võiks jääda kuskile mujale tasandile.

Aga kena! Püüaks kõne ülejäänud osa sisustada selle tänase eelnõuga. Ütlen ausalt, et ka mina toetan Eesti Väike‑ ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsiooni seisukohta, et seda eelnõu ei peaks toetama. Siin tehakse väga suured vahed ka selle eelnõu puhul, sest tihtipeale on niimoodi, et suurematel ametiühinguliitudel on üks seisukoht ja väiksemad jäetakse arvestamata.

Ma tahangi tuua konkreetse näite eluliselt küljelt. Teatavasti oli Tallinna Kiirabis selline juhtum, et SARS-CoV‑i leviku tõkestamiseks tehtud Tallinna Kiirabi töökeskkonna riskianalüüs kinnitas, et nakkusohu vältimiseks tuleb töötajad vaktsineerida. Üks töötajatest, Joonas Sõsa, keeldus sellest. Ta ütles, et see ei ole põhjendatud ja miks teda sunnitakse seda tegema. Põhimõtteliselt päädis asi sellega, et peaarst Raul Adlas teatas avalikkusele, et need, kes ei ole nõus seda tegema, vallandatakse. Ehk tegemist on sisuliselt kaudse sunniga vaktsineerida. Aga muidugi, tegelikult Raul Adlas ei andnud õiget viidet õigusnormile, mille alusel oleks võimalik sellist töölepingut üles öelda. Tänu sellele, et Joonas Sõsa oli oma kamraadidega väga järjekindel, moodustasid nad oma ametiühingu, et kaitsta kiirabitöötajate õigusi.

Aga milles seisnes Raul Adlase eksimus? Nimelt, Adlas tugines oma teatises Vabariigi Valitsuse määruse "Bioloogilistest ohuteguritest mõjutatud töökeskkonna töötervishoiu ja tööohutuse nõuded" § 6 lõike 2 punktile 7, mille kohaselt tuleb töötajate terviseriski hoida võimalikult madalal tasemel ning tagada vaktsineerimise võimalus töötajatele, kes puutuvad kokku bioloogiliste ohuteguritega, mille vastu on olemas tõhus vaktsiin. Tutvudes selle määrusega, selgub, et see määrus kehtestab töötervishoiu ja tööohutuse nõuded töötaja kaitseks töökeskkonda mõjutavate bioloogiliste ohutegurite eest, mis tegelikult tähendab seda, et tööandjal on kohustus kaitsta töötajaid bioloogiliste ohutegurite eest. Aga norm, millele Adlas viitab, reguleerib tegelikult tööandja kohustust terviseriski vähendada.

Sellessamas määruses öeldakse ka, et kui ohtu pole võimalik nimetatud abinõudega kõrvaldada, peab töötajate terviseriski vähendama võimalikult madala tasemeni, rakendades järgmisi abinõusid. Muu hulgas tuleb tagada vaktsineerimise võimalus töötajatele, kes puutuvad kokku bioloogiliste ohuteguritega, mille vastu on olemas – ma väga seda rõhutan – tõhus vaktsiin. Aga siin unustatakse ära asjaolu, et see punkt annab töötajale vaid võimaluse vaktsineerimiseks, mis tähendab, et seda kohustuslikuks muuta ei saa. Põhiseaduse järgi on inimesel vaba tahe, sest tegelikult soovib tööandja määruse alusel töötajat ainult kaitsta, aga ei saa teda survestada.

Samamoodi on muidugi küsitav asjaolu, kas on olemas tõhus vaktsiin. Teised küsimused lähevad edasi. Aga ma kindlasti jõuan täna sellest rääkida. See tegelikult kogumis näitab seda, et see eelnõu ei ole hästi õnnestunud. Aitäh!

02:34 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Palun Riigikogu kõnetooli Oudekki Loone.

02:34 Oudekki Loone

Aitäh! Head kolleegid! Kõigepealt, see on päris mõistlik seadus. See parandab mitmeid probleeme meie tööturul, alates laiendatud kollektiivlepete regulatsioonist kuni töötutoetuse ja töötuskindlustushüvitiseni. Jaa, muidugi, Eesti tööturgu saaks paremini reguleerida ja peaks väga palju paremini reguleerima, nendessamades valdkondades kas või. Needsamad laiendatud kollektiivlepped peaksid olema igas sektoris kohustuslikud. Või siis see nõue, millest me kõnelesime, et usaldusisikuid ei tohi vallandada, kuni nad on töötajate usaldusisikud. Aga noh, samm õiges suunas siin ikkagi tehakse. Pärast Riigikohtu otsust on jäetud need laiendatud sektori lepped eikellegimaale, neid nagu üldse kuidagi ei ole.

See eelnõu likvideerib tänase seadusandluse määramatuse ja seab kollektiivleppe osapooltele esindatuse nõuded, mis on tegelikult ka mõistlik lähenemine. Oluline on ka see, et need esindatuse nõuded ei sündinud kuskil kabinetivaikuses bürokraatide käe all, vaid nendes lepiti pärast pikki arutelusid kokku ettevõtjate ja töötajate vahel. See on üks hea ja oluline tendents, et meie põhiseaduses mainitud kaks erilist kollektiivi, ettevõtjate esindusorganisatsioonid ja töötajate esindusorganisatsioonid, annavad ise efektiivse sisendi oma valdkonna reguleerimiseks. See ei tähenda, et nende sisendi peaks sada protsenti kohe heaks kiitma. Parlament on siiski selleks, et arutada ja vajaduse korral ka asju paremaks muuta. Aga see, et sisend ja kokkulepe ei tule bürokraadilt, vaid töötajatelt ja ettevõtjatelt, on hea. See on hea praktika.

Tõepoolest, kõige küsitavam on siin seesama esindusprintsiip, et kas on mõistlik määratleda ettevõtjate esindatuse printsiipi selle alusel, kui palju neil on töötajaid. Sellel on oma loogika, et kui 40%‑l töötajatest on teatud tingimused, siis teistel töötajatel tekib ka õigustatud ootus, et neil on samad õigused. Sellest see laiendamine.

Teiselt poolt see, mida on mitmed kolleegid maininud, et kas see mitte ei jäta väikseid ettevõtjaid kuidagi suurte meelevalda. Üks lahendus oleks see: seda võiks reguleerida niimoodi, et ka ettevõtjate esindusprintsiip oleks, et ettevõtjate liidus peab olema x protsenti kõigi selle valdkonna ettevõtjatest. See oleks üks võimalikke lahendusi. Muidugi, ka seal võib tekkida probleem, et suurettevõte teeb ennast tükkideks või teeb kiiresti palju väikseid ettevõtteid ja saavutab ikkagi ülekaalu. Ka see on võimalik. Ükski lahendus ei ole probleemideta. Seega, ma pigem arvan, et kuna tõesti see ettepanek on tulnud ka tööandjate keskliidult, me võiksime vaadata, kas see töötab ja kui palju see töötab. Vajaduse korral saab minna teise esindusprintsiibi juurde.

Oluline on see, et me taas saame laiendatud sektori leppeid sõlmida, laiendatud kollektiivleppeid sõlmida. See on see fakt, mis tegelikult paneb inimesi nendesse liitudesse kuuluma, mis annab üksikutele ettevõtetele, ka väikestele ettevõtetele, hääle ja õiguse kaasa rääkida, ja loomulikult töötajale samamoodi. Ükskõik milline on meie tööhõive, üksikul töötajal ei ole kunagi kapitaliga võrdset läbirääkimisjõudu, sest kapital on alati kontsentreeritud, töö ei ole. Töötajad on võrdne partner ainult siis, kui nad on koondunud, kui on olemas ametiühing, kui tehakse kollektiivleppeid, siis me saame õiglased kokkulepped.

Paluks lisaaega.

02:38 Esimees Jüri Ratas

Jaa. Kui palju te soovite? Kolm minutit, kaks minutit, minut? 

02:38 Oudekki Loone

Kolm minutit.

02:38 Esimees Jüri Ratas

Kolm. Palun! Kolm minutit.

02:38 Oudekki Loone

Küsimustes mainiti mitu korda võõrtöötajaid ja mõnedes ettekannetes ka. See on tõesti väga oluline küsimus, eriti selle seaduse valguses, sellepärast et laiendatud kollektiivlepe on ainus lahendus võõrtöötajate ekspluateerimise probleemile, ainus võimalik lahendus. Isegi piiride kinnipanek ei ole, sellepärast et nagu me teame, sa võid piirid kinni panna, sa võid panna väravale sildi "Sissetulek keelatud", aga kuni sul on taevas sähviv neoonkiri "Vajatakse odavat tööjõudu", tulevad nad ikkagi kuskilt aia alt sisse.

See, mida me tegema peame, on just nimelt see: reguleerima oma tööturgu niimoodi, et ettevõtetel ei oleks võimalik võistelda selle abil, et nad panevad maasikakorjaja kuhugi prügikottidest telki elama, nagu tehakse Hispaanias, ja siis ei maksa neile korralikku raha. Laiendatud kollektiivlepe ongi see, et kõik sektori ettevõtted, kõik maasikakasvatajad peavad tagama teatud miinimumtingimused, teatud palgatingimused. Loomulikult, ka selle kokkuleppimiseks peab olema nii töötajate kui ka kasvatajate poolt see esindusnorm, mis selles seaduses on olemas. Nii et see ongi see lahendus. See on väga põhimõtteline lahendus.

Ma loodan, et see uus normeering tegelikult suurendab nii ametiühingute liikmeskonda kui ka ettevõtjate liitude liikmeskonda, sest siin on selline päris asi, millega tegeleda, mis mõjutab nende liikmeid ja kõigi heaolu. Loomulikult, kindlasti võib mõelda, kas kolmepoolseid läbirääkimisi saab veel efektiivsemaks teha niimoodi, et kõikvõimalikud töötajate ja ettevõtjate katusorganisatsioonid oleksid korralikult haaratud. On võimalik kolmepoolsetele läbirääkimistele tegelikult veel organisatsioone panna. Tuleks nõuda, et jääks tasakaaluprintsiip, et kokkuvõttes kapitalil on üks hääl, tööl on üks hääl, aga seda ühte häält võivad jagada mitmed organisatsioonid ja nad peavad ise omavahel enne kokku leppima. Ka niimoodi saab teha. Ma arvan, et see on väga mõistlik, kui parlament sellise soovituse ka valitsusele teeb, et niiviisi võiks jätkata.

Ma tahaksin tänada kolleege, kes on täna väga mitu korda juhtinud tähelepanu sellele, kui mitmete probleemide ja halbade oludega meie töötajad põrkuvad. See on tõepoolest nii. See on nii olnud juba viimased 30 aastat.

Mul on siiralt hea meel, et lõpuks ometi parlamendis, mis siis, et kell on praegu mingi kaks öösel, me oleme selleni jõudnud. Väga hea. Lähme edasi. Võtame selle seaduse vastu ja hakkame töötama selle nimel, et meil oleks üks seadus, üks töötajate õiguste statuut, kuhu oleksid kokku kogutud kõik need õigused, mida meie arvates Eesti töötaja vajab, mida ta vajab selle nimel, et ta oleks kaitstud, ning et ettevõtted võistleks omavahel selle nimel, kes teeb paremat-huvitavamat toodet ja pakub paremat teenust, mitte selle nimel, kes suudab paremini töötajaid ekspluateerida. Teeme kõik koostööd, see vajab koostööd vasakult paremale. Aga teeme niisuguse statuudi ja ma usun, et Eesti saab rikkamaks ja see rikkus jaguneb päriselt ka neile, kes töötavad. Aga seni taasvõimaldagem laiendatud kollektiivlepped ja kõik muud väiksemad ja suuremad asjad, mis selles seaduses on. Väga paha see ei ole. Aitäh!

02:42 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Palun Riigikogu kõnetooli Siim Pohlaku.

02:42 Siim Pohlak

Aitäh, lugupeetud juhataja! Head uniste nägudega kolleegid ja vaatajad arvutite taga! Tööst ja töötajatest on siin palju räägitud. Ma vaatan veel erinevate nurkade alt nende asjade peale.

Kõigepealt, suurettevõtjad versus väikeettevõtjad. Täna jäi mitu korda kõlama, et see on teerull, mis sõidab sisuliselt väikeettevõtjatel üle varvaste. Nemad ei saa siin kaasa rääkida ja peavad pärast kõiki neid reegleid täitma ja selles keskkonnas tegutsema. Siin võiks vaadata asja laiemalt, tegelikult kogu tänapäeva töökorraldust. Ka meie siin Riigikogus olime pikalt kaugtööl, paljudes väiksemates ja suuremates ettevõtetes tehakse kaugtööd. Samas, töökorraldust puudutav seadustik, ka see, mida Tööinspektsioon kontrollib, ei vasta reaalsusele. Ka praegu, ma arvan, on 20–25% kontoriinimestest edasi jätkuvalt kodukontoris. See on üks koht, kus võiks vaadata, et regulatsioonid tuleksid reaalse eluga kaasa.

Aga oli ka palkadest juttu. Minu meelest palkade juures võiks puudutada ka tööjõumakse. Eesti maksusüsteem on praegu räigelt tööjõumaksude suunas kaldu. Maksustatakse tegelikult tööd. Miks selliseid valikuid kunagi tehti, seda ma praegu siin lahkama ei hakka. Aga tööjõumaksude langetamist tasuks kaaluda, selle abil oleks võimalik töötajate palka tõsta. Varsti algab ilmselt diskussioon digitaalmajandusest alguse saanud kõiki riike hõlmava kasumimaksu teemal. Seega tasub ka meil Eestis mõelda, kas ja kuhu poole meie maksusüsteemi sättida. Kas see, et raskuskese on tööjõumaksude peal, on ikkagi õige?

Rõõm on näha, et kolleegid sotsiaaldemokraatlikust fraktsioonist on kohale jõudnud. Mul oli mure, et töörahva kaitsjad on lõplikult pühendunud ainult vähemustele, aga siiski üks vapper sõdur on kohal.

Ma arvan, et meil siin saalis on palju ettevõtjaid ja ettevõtlusega kokku puutunud inimesi: Rene Kokk, Merry Aart, Leo Kunnas, Urmas Reitelmann, Anti Poolamets ...

02:42 Esimees Jüri Ratas

Ma ei jõua nii kiiresti.

02:42 Siim Pohlak

Ka Jaak Valge ja ma usun, et Uno Kaskpeit omal moel, Kert Kingo, ja ka härra juhataja on ise ettevõtja olnud, Jüri Ratas. Ma usun, et kõigil võib siin olla soov ja võimalus sõna sekka öelda. Aitäh! Ega pikka juttu rohkem ei olegi. 

02:45 Esimees Jüri Ratas

Suur tänu! Aitäh! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Lauri Läänemetsa. Palun!

02:46 Lauri Läänemets

Lugupeetud istungi juhataja, Riigikogu esimees! Head kolleegid! Päeva esimese päevakorrapunkti ajal, mis oli umbusalduse avaldamine peaministrile, rääkisime ka töötajatest ja töö tegemisest, päästjatest, õpetajatest, nende palgast, selle tõstmise vajadusest ja sellest ebaõiglusest, et kui sa oled riigipalgal ja riigil on vaja laene tagasi maksta, siis sina oled see, kelle palk millegipärast tõusma ei pea, samal ajal, kui meil on üle pika aja üks suurimaid majanduskasve ja kõigi teiste palk tõuseb. Ainuüksi sellepärast ei tõuse sinu palk, et sa oled riigipalgaline. Valitsus ei suuda sealt lahutada seda nägemust, et inimesed, kes tööd teevad, peavad ikkagi palka saama, nende palk peab tõusma samamoodi nagu kõigil teistel siin Eesti riigis. Kui laen on tagasi vaja maksta, siis ei pea see raha tulema nende inimeste arvel, kellele on vaja ka õiglast töötasu maksta, vaid sinna peaksid panustama kõik Eesti inimesed. Kui vaja, ma ei tea, siis tulgu mingid maksulahendused või mis iganes muud lahendused, aga see, et ainult üks osa inimestest panustab laenude tagasimaksmisesse, on väga ebaõiglane.

Peaminister Kaja Kallas vastas minu küsimusele väga huvitavalt, aga ma saan aru, et see ongi maailmavaateline nägemus. Ta väitis, et rikkust ühiskonnas loovad ju ettevõtjad. Tõesti, hakkame mõtlema, kas ainult ettevõtjad loovad rikkust. Ei loo, see on täiesti vale, väär arusaam. See on see, mida Reformierakond ja mõned teised erakonnad ka kogu aeg, aastaid ja aastaid Eestis on korrutanud ja mida väga paljud inimesed usuvad: jah, ainult ettevõtjad loovad rikkust. Ei, ei loo, ütlen ma teile. Kui me natukenegi hakkame mõtlema, siis mõistame, et tegelikult loob rikkust iga inimene, rikkust, ühiskondlikku rikkust, majanduslikku rikkust loob iga inimene selles riigis, kaasa arvatud loomulikult ettevõtjad ja ka ettevõtted. Aga mitte ükski ettevõte või ettevõtja ei saa hakkama, kui ta ei ole üksiküritaja, ilma töötajateta, kes oskavad oma tööd teha, kes oskavad oma tööd hästi teha, kes on motiveeritud, kes tahavad seda tööd teha. Nii et unustame, palun, selle valejutu ära, justkui teatud osa ühiskonnast loob rikkust ja ülejäänud on muidusööjad. Ei ole.

Kaja Kallas ütles veel, et ainult erasektoris luuakse rikkust või jõukust ja nemad panustavad maksudena. Ei, need inimesed, kes on riigipalgal, maksavad ka makse. Vahet ei ole, et see raha on nende tasku tulnud riigieelarvest, see on nende töötasu, nad maksavad sealt pealt makse, nad panustavad ühiskonda. Selliseid asju, minu arvates nii elementaarseid asju nii vääralt esitatuna on Eesti Vabariigi peaministri suust kahjuks kahju kuulda.

Nüüd natukene sellest eelnõust. Teatavasti on lugu selline, et kui on võimalik ühiskonda või riiki juhtida niimoodi, et inimesed või ühiskonna osapooled suudavad kokkuleppeid sõlmida ja omavahel asjades kokku leppida, siis me peaksime seda ühiskonda ka niimoodi suunama. Mida rohkem me proovime asju seadustesse panna, seda rohkem me loome bürokraatiat. Jällegi meenub mulle ajaloost ...

Ma vahepeal võtaks, palun, kolm minutit juurde!

02:50 Esimees Jüri Ratas

Jah, palun!

02:50 Lauri Läänemets

Jah, aitäh! Mulle meenub ajaloost, et Reformierakond siin räägib sellest, et bürokraatia levib. Aga mida vähem usaldatakse ühiskonnas üksteist, seda rohkem luuakse tegelikult seadustega bürokraatiat, sellepärast et püütakse igat detaili ja kõike siin riigis toimuvat reguleerida, panna seadustesse. Nii me saamegi palju rohkem seadusi, mis lõpuks takistavad riigi toimimist.

Eelnõu üks eestkõnelejaid lugupeetud Keskerakonna poolt Oudekki Loone ütles, et kindlasti saab paremini. Ma ütlen, et saabki paremini. Sotsiaaldemokraadid on selle eelnõu kohta teinud palju parema muudatusettepaneku kui see sisu, mis siin kirjas on. Meie ettepaneku mõte ei ole see, et me püüame kõike reguleerida ja panna seadusesse, sellepärast et see ei toimi. Ma võtan kas või lahti selle seaduseelnõu seletuskirja ja vaatan, mis siin kirjas on. Väga hea, siin on kirjas, et kehtiva korra peamiseks probleemiks on laiendamise eeltingimuste ja kohaldamiskriteeriumide puudumine, millest tulenevalt on võimalik väikesel grupil kokku leppida kohustuste laiendamises kogu sektorile. Ja teate mida? See eelnõu ei lahenda seda probleemi ära. See on kõige parem, et öeldakse, et see on probleem ja seda probleemi püütakse lahendada, aga seda ei lahendata ära. Kui komisjonis oli see arutelul, siis needsamad väikeettevõtjad näiteks, kellest siin on palju räägitud, tõid väga palju näiteid, kuidas see eelnõu on väga ebaõiglane ka ettevõtjate suhtes ja tegelikult väga ebaõiglane ka töötajate suhtes.

Me oleme teinud väga lihtsa ettepaneku. Sotsiaaldemokraatide ettepanek, mida me kõik saame varsti hääletama hakata, puudutab seda, et kollektiivlepingu tingimuste laiendamises võivad kokku leppida ametiühingute liit või tegevusala ametiühing ja tööandjate ühing või tööandjate liit, kes on tunnustatud sotsiaalpartnerid tegevusalal. Väga lihtne ettepanek. Tööandjad ja ametiühingud esiteks lepivad kokku, kes omavahel kokku saavad leppida, ja siis sõlmivad ise need kokkulepped. Me ei pea tulema siit Riigikogust ette ütlema, kuidas elama peab, ei pea ütlema seda tööandjatele ette, ei pea ütlema seda ametiühingutele ette.

Tegelikkuses on ju niimoodi, et täna me ei loo seda silda töötajate ja tööandjate vahel, vaid me loome sinna bürokraatiat ja ei teki ka usaldust. Aga kui me tahame, et see süsteem toimima hakkaks ja oleks usaldus ja mõlemad osapooled panustaksid, töötajad panustaksid tööandjate tegemistesse ja ka vastupidi, siis see peaks andma neile võimaluse dialoogiks ja võimaluse teineteise usaldamiseks. Nii et minu palve teile kõigile on toetada täna sotsiaaldemokraatide ettepanekut. Aitäh teile!

02:53 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Anti Poolamets, vastusõnavõtt.

02:53 Anti Poolamets

... repliigi eelnevale esinejale. Ma tänan eelnevat esinejat selle teema tõstatuse eest. (Hääl saalist.) Siim Pohlakule.

02:54 Esimees Jüri Ratas

Härra Poolamets, palun, sõna on teil!

02:54 Anti Poolamets

Siim Pohlakule, kui protseduur lubab, soovin praegu vastata. Ta tõstatas tõsise teema ja viitas väga tabavalt sellele, et kes ettevõtlusega kunagi on alustanud, need saavad naturaalselt teada, mida tähendavad tööjõumaksud. See teeb ikkagi algaja ettevõtja vahel hingetuks ja see on see koht, kus meil on arenguruumi. Kui me tahame oma ettevõtjate maksukoormat vähendada, siis jah, Siim, aitäh selle viite eest, seal on üks suur kala peidus.

02:54 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Palun nüüd Riigikogu kõnetooli Leo Kunnase. Palun!

02:55 Leo Kunnas

Palun kolm minutit lisaaega!

02:55 Esimees Jüri Ratas

Jaa, loomulikult, palun, lahkesti kaheksa minutit.

02:55 Leo Kunnas

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Nüüd, kui nii mitu esinemist on peetud kollektiivlepingute raames, mis teatavasti puudutavad kahte osapoolt – töövõtjaid ja tööandjaid, kes peaksid omavahel otsima kompromissi –, siis oleks jälle mõistlik kord peatuda meie poliitilisel kultuuril ja ka obstruktsioonil, et kuidas see siis on läinud ja kuhu me oleme praegu jõudnud. Ehk me tegelikult oleme obstruktsioonipäevas nr 8. Kell on kolm saamas ja meil on jäänud 10 tundi, kui me aega ei pikenda, ja 11 tundi, kui me pikendame, lõpuni ehk kevadistungjärgu lõpuni, kui me lisaistungeid ei tee. Meil on siin veel viis teist lugemist ja haridusvaldkonna arengukava, mis on kõik pikad-põhjalikud teemad, kolm tundi igaüks. Me näeme, kui kaugel see ajagraafik on. 

Jah, 366 SE on läbinud nii teise kui ka kolmanda lugemise. Aga nüüd püstitame hüpoteetilise küsimuse: kas olete kindlad, et Vabariigi President selle välja kuulutab? Proua president on olnud ettevaatlik nendes küsimustes, mis puudutavad isikute õiguste ja vabaduste riivet. Ma ei oska sellele küsimusele vastata, aga kümne päeva jooksul näeme ka selle vastuse ära.

Mis ma selle obstruktsiooni kohta veel ütleksin? Meie sõnum on lihtne: EKRE fraktsiooni tahe ei ole murtav. See tagasihoidlik sõnum peaks võib-olla praegu jõudma kohale kõigile. Aga selleks, et see teerull ei toimiks, oleks meil vaja rohkem kompromissi.

Nüüd ma toon kaks negatiivset näidet eelmise valitsuse ajast, kuidas meil need asjad kompromissi suhtes ei õnnestunud. Kui eelarve oli vastuvõtmisel ja me arutasime opositsiooni tehtud muudatusettepanekuid, me arutasime neid koos fraktsiooni toonase juhi Siim Pohlakuga – ma ei taha üldse tema nimele viidata, aga see leidis tõesti aset –, siis ma pakkusin Siimule välja, et näete, siin on viis ettepanekut, mille kogusumma on alla miljoni euro, ja kõik paistavad olevat mõistlikud väikesed asjad. Miks me ei võiks opositsioonile vastu tulla? Miks me ei võiks neid sisse panna? See ei maksa mitte midagi ja kõigil oleks palju parem meel, kui me seda teeks. Siim ka natuke proovis rääkida koalitsioonis sellest, aga lõpuks jõudis kõik välja selleni, et asjad lähevad lappama, me ei saa teha mingeid kompromisse. Kui me teeme mingeid kompromisse või järeleandmisi, siis me ei hoia kogu seda masinavärki enam koos. Ehk kui teerullil läheb liiv laagrite vahele, siis ta võib seisma jääda. Teatud mõttes oli see minule kui Riigikogu uustulnukale pettumus, et kas nii asjad käivadki.

Teine samasugune juhtum oli riigikaitsekomisjonis, kus opositsioon ehk meie komisjoni liikmed, meie hulgast lahkunud Johannes Kert ning Kalle Laanet, Madis Milling ja teised komisjoni liikmed, tulid välja kahe konstruktiivse ettepanekuga eelarveprotsessi käigus, et paneme 20 miljonit keskmaa õhutõrjele, alustame ja paneme 10 miljonit mereseirele. Siis me arutasime komisjonis neid ettepanekuid. Ja kuhu me jõudsime või kuhu me ei jõudnud? Siin tuli samasugune tõke vastu. Ma pakkusin koalitsioonikaaslastele välja, et hästi, kui me ei saa 20 miljonit panna keskmaa õhutõrjele, no paneme siis 5 miljonit ja alustame sellega, teeme otsuse ja pärast saame juba RES‑i panna asju ja minna edasi, käivitame protsessi. Aga siin tuli samasugune vastus, et ei, me ei saa seda teha, fraktsioonide juhid ei ole milleski kokku leppinud ja kui me seda teeme, siis kõik asjad lähevad lappama või lähevad käest. Me kahjuks ei saavutanud kompromissi mitte kummaski asjas.

Aga selline ei peaks olema meie töömeetod. Me peaksime tunnistama vigu, mis me oleme teinud, ja parandama neid. See teerullikultuur – vabariik on olnud meil varsti 30 aastat, ega see ei ole ühe päevaga või ühe nädalaga või ühe Riigikogu jooksul välja kujunenud, see on kujunenud välja pika aja jooksul. Kõik on seda rakendanud, ükskõik, kes on võimul olnud, kõik on seda halastamatult rakendanud. Me peamegi seda normaalseks, see ongi meie normaalne töökultuur. Aga võib-olla on see soodustanud ka seda, et ega seda muul viisil ei olegi võimalik vältida kui otsustava tahte vastandumisega. Ma ei näe siin teisi võimalusi, kuidas seda võiks üldse teha.

Ma jalutasin ühel hommikul Riigikokku, ma tulen alati jala siia. Meil on kaks põhilist metafoori Riigikogu kohta: kummitempel ja teerull. Mulle tuli üks metafoor veel meelde, see metafoor on saekaater. Me oleme siin saekaater. Vabariigi Valitsus, ükskõik milline Vabariigi Valitsus, saadab kenad ümarpalgid sisse ehk eelnõud tulevad meile siia ja me saeme nad laudadeks ja prussideks ehk seadused lähevad siit välja. Aga ma oma kadunud isaga noore poisina tegin tööd veel nõukaaegses saekaatris. Saekaater lõikab siuh ja säuh, siuh ja säuh, seal ei ole väga aega mõelda midagi, ei ole aega teha mingeid analüüse. Nendel seadustel peaks olema mõnevõrra suurem kaal kui nendel palkidel ja prussidel, mis võivad natuke kõveriti minna. Iga asi, mis siin läheb kõveriti, ei ole meie riigile ja rahvale hea.

Me peaks võib-olla mõningaid asju hoolikamalt lõikama ja mõtlema selle üle järele, et me saavutaks rohkem kompromissi kõigis nendes asjades järgmisel, sügisistungjärgul, et see saaks paremaks. Aga mulle piisab, 42 sekundit jääb seekord üle. Aitäh!

03:02 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Nüüd oleme jõudnud eelnõu 383 muudatusettepanekute juurde. Esimene muudatusettepanek on esitatud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni poolt, juhtivkomisjoni seisukoht on olnud jätta arvestamata. Oh sa poiss, siin on nüüd palju soove! Rene Kokk. Aga taas kord, taas kord Henn Põlluaas võtab, mis tema oma. Henn Põlluaas, palun!

03:02 Henn Põlluaas

Aitäh, austatud esimees! Rõõm tervitada teid jälle siin kaunil kodumaal ja sellises töises õhkkonnas. Mina paluks Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel seda muudatusettepanekut hääletada ja enne seda paluks lisaks veel kümneminutilist vaheaega.

03:03 Esimees Jüri Ratas

Kalvi Kõva, palun!

03:03 Kalvi Kõva

Aitäh! Ma räägin peaaegu sama juttu mis Henn Põlluaas, aga mitte päris. Ma palun seda muudatusettepanekut hääletada, aga enne mitte võtta vaheaega.

03:03 Esimees Jüri Ratas

Selge. Aitäh! Aga kuna vaheaega sooviti, siis juhatajana pean ma tulenevalt meie töökorrast selle võtma. Nii et vaheaeg kümme minutit.

V a h e a e g

 

03:13 Esimees Jüri Ratas

Vaheaeg on lõppenud. Panen hääletusele esimese muudatusettepaneku, mille on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

03:14 Esimees Jüri Ratas

Tulemusega poolt 5, vastu 41 ja 1 erapooletu, ei leidnud ettepanek toetust.

Muudatusettepaneku nr 2 on esitanud juhtivkomisjon. Henn Põlluaas, kas te küsite seisukohta? Juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Henn Põlluaas, palun!

03:14 Henn Põlluaas

Aitäh! Ma paluks ka seda muudatusettepanekut hääletada ja enne seda kümme minutit vaheaega.

03:14 Esimees Jüri Ratas

Vaheaeg kümme minutit.

V a h e a e g

 

03:24 Esimees Jüri Ratas

Vaheaeg on lõppenud. Panen hääletusele teise muudatusettepaneku, mille on esitanud sotsiaalkomisjon. Juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada seda täielikult. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

03:25 Esimees Jüri Ratas

Poolt 42, vastu ei ole keegi ja 1 on erapooletu. Ettepanek leidis toetust.

Muudatusettepaneku nr 3 on esitanud juhtivkomisjon. Seisukoht on arvestada seda täielikult. Henn Põlluaas.

03:25 Henn Põlluaas

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Ma palun Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel hääletada seda ettepanekut ja enne seda palun kümneminutilist vaheaega.

03:26 Esimees Jüri Ratas

Vaheaeg kümme minutit.

V a h e a e g

 

03:36 Esimees Jüri Ratas

Vaheaeg on lõppenud. Panen hääletusele kolmanda muudatusettepaneku. Selle on esitanud juhtivkomisjon seisukohaga arvestada täielikult. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

03:36 Esimees Jüri Ratas

Poolt 42, vastu ei olda ja 1 on erapooletu. Ettepanek leidis toetust.

Head ametikaaslased, oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud. Aitäh teile! Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku teine lugemine lõpetada. Aga on veel üks ettepanek, see on EKRE fraktsioonilt. Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon teeb ettepaneku Vabariigi Valitsuse algatatud kollektiivlepingu seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 383 teine lugemine katkestada. Alustame selle ettepaneku ettevalmistamist. Henn Põlluaas, palun!

03:37 Henn Põlluaas

Aitäh sõna andmast, hea esimees! Ka seda ettepanekut me hääletame niikuinii, aga ma paluks kümme minutit vaheaega enne seda.

03:37 Esimees Jüri Ratas

Vaheaeg kümme minutit. 

V a h e a e g 

 

03:47 Esimees Jüri Ratas

Vaheaeg on lõppenud. Panen hääletusele Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni ettepaneku eelnõu 383 teine lugemine katkestada. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

03:47 Esimees Jüri Ratas

Poolt 1, vastu 53. Ettepanek ei leidnud toetust.

Nii, sellega on nüüd nii, et teine lugemine on lõpetatud ja kuuenda päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud. 


7. 03:48 Kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu (392 SE) teine lugemine

03:48 Esimees Jüri Ratas

Liigume edasi heas tempos seitsmenda päevakorrapunkti juurde, milleks on õiguskomisjoni algatatud kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu 392 teine lugemine. Mul on hea meel paluda Riigikogu kõnetooli õiguskomisjoni liige Vilja Toomast. Palun!

03:48 Vilja Toomast

Austatud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu 392 teeb ettepaneku muuta kriminaalmenetluse seadustiku § 901. Õiguskomisjon algatas kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu k.a 12. mail. Eelnõu algatamine on tõukunud Euroopa Liidu Kohtu k.a märtsis tehtud otsusest, milles leiti, et prokuratuuri ei saa pidada sõltumatuks asutuseks, andmaks elektroonilise side seaduse § 111lõigetes 2 ja 3 nimetatud andmete päringuks lube, ning neid hakkab edaspidi välja andma kohus. Vabariigi Valitsus esitas eelnõu 392 kohta toetava arvamuse k.a 24. mail. Eelnõu esimene lugemine toimus Riigikogus 31. mail 2021. Muudatusettepanekute tähtajaks, mis oli k.a 3. juuni kell 10, muudatusettepanekuid ei esitatud.

Õiguskomisjon küsis eelnõu kohta arvamust Riigikohtult, maa- ja ringkonnakohtutelt, Riigiprokuratuurilt, Eesti Advokatuurilt, Õiguskantsleri Kantseleilt ning Tartu Ülikooli õigusteaduskonnalt. Õiguskomisjonile esitasid arvamuse Pärnu Maakohus, Riigiprokuratuur, Harju Maakohus, Eesti Advokatuur, Riigikohus, Tartu Maakohus, Viru Maakohus, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit.

Õiguskomisjon valmistas eelnõu tänaseks, teiseks lugemiseks ette kolmel istungil: 3., 10. ja 14. juunil. 3. juunil toimunud õiguskomisjoni koosolekul tegi komisjoni esimees Jaanus Karilaid ettepaneku, et sellel komisjoni istungil kuulatakse ära eelnõu kohta saabunud arvamused. Eelnõu kohta saabus kokku, nagu ma ütlesin, üheksa arvamust, millest viis olid pigem kriitilised või siis sisaldasid ettepanekuid.

Riigikohtu esindaja Tim Kolk lausus, et eelnõuga on võimalik kõrvaldada kitsas vastuolu Euroopa Liidu Kohtu praktika tõlgenduses direktiivi 2002/58 artikli 15 lõike 1 ja kriminaalmenetluse seadustiku § 901 lõike 2 vahel osas, milles see näeb ette sideandmete päringu tegemise prokuratuuri loal. Samas jäävad direktiiviga endiselt osaliselt vastuollu elektroonilise side seaduse § 1111 ja sellega seotud mõningad sätted, mis näevad ette sideandmete üldise säilitamise kohustuse.

Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika asekantsler Markus Kärner lausus, et sideandmete säilitamise probleem on Euroopa Liidu Kohtu praktikas kõige keerukam ja sagedasem küsimus. Euroopa Liidu Kohtu lahenditest tulevad tõesti kitsendused, mille kohaselt ei tohi vahet tegemata sideandmeid säilitada. Ligi 18 Euroopa Liidu liikmesriiki ei ole suutnud seni kitsendada enda andmete säilitamise regulatsiooni. Tulevikus vajab see temaatika kindlasti ümbervaatamist.

ITL-i ehk Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu esindaja Kristiina Maasik leidis, et eelnõu on samm õiges suunas, aga ITL-i hinnangul on probleemseks kohaks sideandmete laussäilitamise nõue. Samuti märkis proua Maasik, et konkreetne eelnõu ei loo piisavat õigusselgust, millal on tegu raskete kuritegudega ja millal sideandmete päringud eelnõu kohaselt on lubatud. Euroopa Liidu Kohtu lahend ütleb selgelt, et sideandmeid võib kasutada raske kuritegevuse vastu võitlemisel ja avalikku korda ohustava suure ohu ärahoidmiseks. Samuti tuleb kõne alla eelnevalt viidatud elektroonilise side seaduse § 1111 lõige 11, mis tekitab laia kataloogi. Selle alusel saavad paljud asutused esitada päringuid väljaspool kriminaalmenetlust, alustades Keskkonnaametiga ja lõpetades näiteks Finantsinspektsiooniga.

Õiguskomisjoni nõunik Carina Rikart tutvustas Pärnu Maakohtu arvamust. Pärnu Maakohus on oma arvamuses puudutanud kriminaalmenetluse seadustiku § 901 lõiget 4 algses eelnõus, milles "raske kuriteo ja selle laadi" asemel nähakse ette, et elektroonilise side seaduse § 1111 lõigetes 2 ja 3 käsitletud sideandmete päringuid võiks teha üksnes isikute suhtes, keda kahtlustatakse või süüdistatakse kriminaalmenetluse seadustiku § 126 lõikes 2 nimetatud kuriteo ettevalmistamises või toimepanemises ja kahtlustuse või süüdistuse esemeks oleva teoga vahetult seotud isiku suhtes. Kriminaalmenetluse seadustiku § 126 lõikes 2 on nimetatud karistusseadustiku kuriteokoosseisud, mille suhtes saab teha jälitustoiminguid.

Pärnu Maakohus on teinud ettepaneku lisada kriminaalmenetluse seadustiku § 901 uus lõige 5, kus on välja pakutud olulisemad punktid, mida peab vastav luba sisaldama. Eelduslikult peaks kohtunikule andma juhise, millest saaks loa andmisel lähtuda. See on eelkõige andmete maht, kogutavate andmete ajavahemik ja toimingu eesmärk.

Harju Maakohtu esimees proua Astrid Asi lausus, et Harju Maakohtul on täiendav märkus selle kohta, et eelnõu seletuskirja tuleb lisada täiendus, et muuta on vaja ka rakendusakte. Kuna kohtunike arv on ette nähtud justiitsministri määruses, siis kohtunike arvu suurendamisega tuleks ette näha ka selle määruse muutmine. Ta sõnas, et muus osas jääb ta oma varasema seisukoha juurde, et vaja on ette näha kuriteo raskuse osas kas konkreetne kataloog, mille puhul võib toimingut teha, või tuleb "kuriteo raskus ja laad" eelnõu sõnastusest üldse välja jätta.

Ka Eesti Advokatuuri esindaja Elmer Muna avaldas heameelt, et kohtutelt on laekunud eelnõu kohta kriitikat ja et Euroopa Liidu Kohtu seisukohalt seisneb küsimus põhiliselt inimeste põhiõiguste tagamises. Euroopa Liidu Kohus on selgelt ette heitnud, et sideandmeid ei tohi selliselt koguda ega säilitada ja sideandmete lube ei tohi selliselt väljastada.

Juhtiv riigiprokurör Taavi Pern sõnas, et prokuratuur toetab eelnõu. Eelnõu lahendab vähemalt selle probleemi, et prokuratuur ei saa hetkel kõneeristuste lubade andmisega jätkata. Taavi Pern sõnas ka, et mõistlik on, et probleemiga tegeldakse osade kaupa.

Õiguskomisjoni esimees Jaanus Karilaid tegi ettepaneku jätkata arutelu õiguskomisjonis 10. juunil, ja moodustada töörühm nende isikute osavõtul, kes on esitanud eelpool nimetatud ettepanekuid ja arvamusi. 10. juuni istungiks oligi nimetatud töörühm ette valmistanud esialgse muudatusettepaneku, aga ma tutvustan lõplikku muudatusettepanekut pigem siis, kui me oleme 14. juuni protokolli juurde jõudnud.

Carina Rikart tutvustas töörühmas toimunut ja lausus, et töörühmas oli valdav seisukoht, et tuleb kitsendada kuritegude loetelu, mille puhul saab sideandmete päringuid teha. Töörühmas võeti aluseks Pärnu Maakohtu seisukohad, kus viidatakse ka kuritegude kataloogile, mille puhul saab jälitustoiminguid teha ja mis õigustaksid ka sideandmete päringuid.

Samas on olemas ka kompromiss, mille pakkus välja Harju Maakohtu esimees Astrid Asi, et kriminaalmenetluse seadustiku § 126 lõikes 2 nimetamata kuritegude korral antakse erandjuhul võimalus teha sideandmete päringuid, kui seda õigustab kuriteo raskus ja laad ning kui päringuga ei riivata põhjendamatult isikute õigusi ja see on vältimatult vajalik kriminaalmenetluse eesmärgi saavutamiseks. Ka selles ettepanekus, milleni jõuti, on täpsemalt lahti kirjutatud, et kohtu määruses peavad olema andmed, mida soovitakse päringuga koguda, andmete kogumise põhjendus ja ajavahemik, mille kohta andmeid soovitakse.

Seejärel toimus komisjonis arutelu, kus nii Justiitsministeeriumi kui ka Siseministeeriumi esindajad rõhutasid, et nemad pigem toetaksid eelnõu esialgset varianti. Komisjon otsustas, et anname töörühmale veel nädalavahetuse jagu aega, et vaadata üle täpsustused ja sõnastused ning tuleme tagasi lõpliku muudatusettepaneku juurde, mida õiguskomisjon vormistab, 14. juuni istungil.

Siis oli meil vaja otsustada teha ettepanek arutada seda eelnõu teisel lugemisel 15. juunil ja paluda juhatuselt dokumentide kättesaadavuse aja muutmist. Jaanus Karilaid tegi ettepaneku paluda juhatuselt lubada dokumendid esitada 14. juuni õhtul kella 17-ks. Komisjon seda konsensuslikult toetas.

Kuna mul hakkab aeg otsa saama, siis ma ütlen lühidalt, et 14. juunil ...

03:59 Aseesimees Martin Helme

Aega on veel peaaegu kümme minutit.

03:59 Vilja Toomast

Aa, ma vaatasin valesti meie kellaaega. Siis ma tutvustan teile rahulikult seda muudatusettepanekut.

14. juuniks oli  töörühm tõepoolest teinud oma parandused ja ma tutvustan, milline on uus, muudetud ettepanek. Muudatusega tehakse § 90lõikesse 2 muudatused ja nüüd näeb lõige 2 välja nii: "Uurimisasutus võib teha prokuratuuri taotlusel ja eeluurimiskohtuniku loal kohtueelses menetluses või kohtu loal kohtumenetluses päringu elektroonilise side ettevõtjale elektroonilise side seaduse § 111lõigetes 2 ja 3 loetletud andmete kohta, mida ei ole nimetatud käesoleva paragrahvi lõikes 1."

Lõige 3 näeb välja nii: "Käesoleva paragrahvi lõikes 2 ettenähtud päringu võib teha, kui tegemist on käesoleva seadustiku § 126lõikes 2 nimetatud kuriteoga ning kui see on vältimatult vajalik kriminaalmenetluse eesmärgi saavutamiseks. Loetelus nimetamata kuritegude korral on sideandmete päring lubatud siis, kui see on vältimatult vajalik kriminaalmenetluse eesmärgi saavutamiseks ning seda õigustab kuriteo raskus ja laad ning kui päringuga ei riivata põhjendamatult isikuõigusi."

Lõige 4: "Sideandmete päringu loas märgitakse: 1) andmed, mida päringuga on lubatud koguda; 2) andmete kogumise põhjendus; 3) ajavahemik, mille kohta andmeid on lubatud koguda."

Lõikes 5 tuuakse välja, et "[e]eluurimiskohtuniku määrus ja kohtumäärus prokuratuuri taotluse lahendamise kohta võib olla koostatud prokuratuuri taotlusel pealdisena."

Ja lõige 6: "Edasilükkamatul juhul, kui eeluurimiskohtuniku või kohtu loa vormistamine ei ole õigel ajal võimalik, võib käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud päringu teha prokuratuuri loa alusel, mis on antud taasesitamist võimaldaval viisil ning mis sisaldab vähemalt käesoleva paragrahvi lõike 4 punktides 1 ja 3 sätestatud andmeid. Sellisel juhul tuleb päringu tegemisele järgneva esimese tööpäeva jooksul esitada kohtule põhjendatud taotlus päringu lubatavaks tunnistamiseks. Eeluurimiskohtunik otsustab päringu lubatavaks tunnistamise määrusega, mis võib-olla koostatud pealdisena prokuratuuri taotlusel." See on selle muudatusettepaneku sisu, mille komisjon heaks kiitis.

Veel otsustas komisjon 14. juuni istungil, et nende küsimuste juurde, mis jäid lahtiseks – elektrooniliste sideandmete kogumine laiemas mõttes –, tullakse tagasi sügisel ja tõenäoliselt on vaja teha muudatused ka elektroonilise side seaduses. See on praegu minu poolt kõik. Aitäh!

04:02 Aseesimees Martin Helme

Suur aitäh! Teile on ka küsimusi. Anti Poolamets, palun!

04:02 Anti Poolamets

Austatud ettekandja! On ju näha, et neid lubasid hakkab seal üsna suurejooneliselt vaja minema. Kui palju nende summade üle komisjonis arutati? Kui palju see maksma läheb? Ja ka riigieelarves oli vist mingi summa eraldatud? Ma ei mäleta, mis see summa oli.

04:03 Vilja Toomast

Aitäh! Prokurörid on neid lubasid välja andnud umbes 3000 aastas. Kohtunikud on prognoosinud, et kui lubade väljaandmine toimub nüüd prokuratuuri ja kohtu loal, siis tõenäoliselt nende arv väheneb, ja väheneb ka selle tõttu, et lubasid saab välja anda nüüd üksnes raskete kuritegude puhul.

Aga raha, mille kohta te küsite, on kahes etapis. Maakohtud on juurde küsinud kuus eeluurimiskohtuniku kohta ja kuue kohtuniku aastane summa oli, kui ma nüüd täpselt mäletan, 800 000 eurot aastas. Ma võin täpselt järele vaadata, aga minu meelest oli see 800 000 eurot. Seletuskirjas on kirjas, et need rahalised vahendid arvestatakse järgmise aasta eelarves. Ja selle aasta puhul, praegu on juba näha, et me ei jõua seda seadust homme vastu võtta, nii nagu oli algselt komisjonis planeeritud. Täna on juba homme ehk see päev, kui me kolmandale lugemisele pidime minema. Sellisel juhul ei saa ka kohtud kiiresti välja kuulutada uute kohtunike konkurssi ja tõenäoliselt rahavajadus selleks aastaks ei ole  800 000, vaid on märksa väiksem, ja need vahendid leitakse käesoleva eelarve raames Justiitsministeeriumi eelarvest.

04:04 Aseesimees Martin Helme

Paul Puustusmaa, palun! 

04:04 Paul Puustusmaa

Suur tänu, juhataja! Hea ettekandja! Ma praegu sain teie vastusest niimoodi aru, et võib-olla see kattub osaliselt minu küsimusega, aga ma küsingi sellepärast igaks juhuks üle. Saate ka korrata või öelda, et kattub. Kui üldjuhul vaadata neid huvigruppe, kes andsid sellele eelnõule hinnangu, siis ma sain aru või vähemalt mulle jäi mulje, et oli negatiivseid, oli positiivseid, aga silmapaistev on see, et iseenesest kohtud andsid eelnõule positiivse hinnangu. Aga nüüd on üks erand, Viru Maakohus, kes andis tingimusliku hinnangu. Ja see tingimuslik hinnang oli see, et nad ei teinud küll seaduseelnõule otseselt etteheiteid, küll aga märkisid selle rakendamise kohta, et nad peavad äärmiselt vajalikuks eelnõu rakendamiseks vajalike täiendavate ametikohtade loomist. Kas see eelmine küsimus ja minu küsimus mingil määral kattuvad või mitte?

04:05 Vilja Toomast

Ma arvan, et te loete vale kohtuotsust. Üleüldiselt kokku maakohtud vajavad kuut eeluurimiskohtunikku koos kohtujuristi ja nõunikega. Ja see summa tõepoolest, ma leidsin üles, on vähem kui 800 000 eurot aastas. Eks nad mainivad ka seda. Sellest kuuest kohtunikust neli lähevad Harju Maakohtule ja ülejäänud lähevad teistele kohtutele. Ma nii täpselt ei oska teile öelda, kas vajadus on Viru Maakohtus või Pärnu Maakohtus või Tartu Maakohtus. Ma täpselt ei tea, kuhu neid vajatakse. Ma ei tea, kas kohtud isegi teavad, kuhu neid tänasel hetkel täpselt vaja on.

04:06 Aseesimees Martin Helme

Henn Põlluaas, palun!

04:06 Henn Põlluaas

Aitäh, austatud eesistuja! Austatud ettekandja! Euroopa Liidu Kohus tunnistas, et prokuratuuri ei saa pidada sõltumatuks asutuseks sideandmete päringute asjus. Seetõttu meil see muudatus ongi  siin laual. Äkki te avate selle kohtuotsuse sisu, mille põhjal prokuratuur ei ole sõltumatu?

04:07 Vilja Toomast

Jah, võin alustada kaugemalt, kui te tahate. Eesti Riigikohus tegi määruse ja küsis Euroopa Liidu Kohtult eelotsust. See Riigikohtu määrus tulenes ühest konkreetsest kriminaalasjast, mis puudutas ühe isiku paljusid vargusi ja sissemurdmisi ning advokaat vaidlustas sideandmete kasutamise, mille põhjal need karistused määrati. Sellest sai see kohtuprotsess alguse. Riigikohus pidi tegema selle nädala lõpuks otsuse, aga ma hetkel ei tea, kas ta on seda teinud. 

Mis puudutab prokuröride sõltumatust, siis tegelikult on nii, et kui prokurör küsib ise lubasid ja samal ajal on ta ka kohtumenetluses, ta on juhtivmenetleja, siis see tähendab seda, et tegelikult ta kasutab oma töö, oma süüdistusmenetluse käigus neidsamu andmeid, mille kohta ta loa andis. Euroopa Liidu Kohus leidis, et selles mõttes ei ole prokurör sõltumatu menetleja, ta ei saa lubasid iseenda jaoks küsida ja välja anda. Selle tõttu kannatab kohtuprotsessil kohtumenetluse sõltumatus.

04:08 Aseesimees Martin Helme

Ruuben Kaalep, palun!

04:09 Ruuben Kaalep

Aitäh, hea istungi juhataja! Väga austatud ettekandja! Eelnõu seletuskirjas, kohas, mis puudutab eelnõu kohta esitatud muudatusettepanekut, puudutatakse ka sellist väga olulist teemat nagu kohtule pandud kohustus hinnata kuriteo raskust ja laadi. Siin öeldakse nii, et juhtumipõhine kuriteo raskuse üle otsustamine ei oleks ka menetlusökonoomiliselt otstarbekas, kuna nõuaks nii prokuratuurilt kui kohtult iga kord raskuse kohta eraldi põhjendusi ja nende hindamist ka olukorras, kus see võiks ilmne olla.

Nüüd, minu küsimus on, et kas te oskate tuua ka konkreetseid näiteid olukordadest, kus kuriteo raskus on ilmne. Ja võib-olla veel olulisema küsimusena, et kust jookseb see piir kuritegude vahel, mille raskus on ilmne ja mille raskus enam ei ole ilmne. Kas te saaksite seda illustreerida konkreetsete näidetega?

04:09 Vilja Toomast

Aitäh! Ma tõepoolest pole kohtunik, see ongi kohtuniku otsustuse küsimus. Aga nagu ma siin teile just enne rääkisin, siis me tegimegi sellise valiku selles eelnõus nende muudatusettepanekutega, et vältida iga kord eraldi määramist, milline on raske kuritegu ja milline mitte. Me võtsime aluseks kriminaalmenetluse seadustikus § 1262 lõikes 2 nimetatud kuriteod ehk needsamad kuriteod, mille puhul saab küsida ja nõuda jälitustoiminguid. See on nüüd see esimene valik. Kui see läheb sinna kataloogi, mille puhul saab prokurör küsida sideandmete kasutamiseks luba, siis need on need, mille puhul ei ole väga vaja põhjendada. Aga me jätsime nii ka sellepärast, kohtunikud ise tegid selle ettepaneku, et neile jääks ka see kaalutlusõigus, millisel juhul on mõni kuritegu raske ja mõni mitte. See ongi kahetine protsess, kus kõigepealt peab prokurör tegema oma taotluse ja seal ära põhjendama ning samamoodi kaalutlema ja leidma, et see näiteks on raske kuritegu. Siis peab kohtunik omakorda otsustama, kas prokuröri taotlus on põhjendatud või mitte, kas see on raske ja sellist laadi kuritegu, mille puhul on kriminaalmenetluse edukaks läbiviimiseks vajalik just nimelt sideandmete kasutamine.

Aga näiteid tuua ma ei oska, sest ma tõepoolest pole kohtunik olnud ega kohtunikuna töötanud, et öelda, mis kaalutlustel kohtunikud oma otsuseid teevad.

04:11 Aseesimees Martin Helme

Peeter Ernits, palun! 

04:11 Peeter Ernits

Hea juhataja! Hea ettekandja! Kena hommikut! Minu teine küsimus on väga detailne. Aga esimene on natukene publikut ergutav. Kas te arutasite, kes on see kuulus Virumaa teeröövel initsiaalidega H. K., kes võttis kelleltki pangakaardi ära, asju 30–40 euro eest ja sularaha kuni 2100 eurot ja kellel õnnestus prokuratuuri tiibu kärpida? Seda eelnõu me täna öösel siin arutame. Arutasite te, rääkisite, kes on see kuulus Virumaa teeröövel?

04:11 Vilja Toomast

Aitäh! Ei, konkreetset kohtuasja ja konkreetseid isikuid me tõepoolest ei arutanud. Aga nagu ma teile rääkisin, siis tõepoolest see kohtuasi puudutas sedasama, ma ei tea, röövlit, kui te nii nimetate, jah. Initsiaalid on tal tõepoolest sellised.

04:13 Aseesimees Martin Helme

Kert Kingo, palun!

04:13 Kert Kingo

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Mulle jääb see loogika natuke segaseks. Edasilükkamatul juhul, kui on vaja saada luba, võib ajutiselt prokuröri taotluse alusel selle loa taotleda. Aga siin on jäetud millegipärast nõuetest välja selline punkt nagu andmete kogumise põhjendus. Tavaliselt selle loa taotlusel on vaja märkida ära andmed, mida päringuga on lubatud koguda, andmete kogumise põhjendus ja ajavahemik, mille kohta andmeid on lubatud koguda. Kelle ettepanekul on see niimoodi vormistatud, et ei ole vaja edasilükkamatul juhul andmete kogumise põhjendust välja tuua? Kes selle ettepaneku tegi?

04:13 Vilja Toomast

Selle ettepaneku on teinud kohtud. Loogiline põhjendus on see, et see ongi see juhus, kui tegelikult peab tegema väga kiire otsuse. Näiteks on kriminaalmenetluse huvides, selleks et menetlusega edasi minna, aegkriitiline need andmed saada. Ja sellisel juhul tuleb põhjendus esitada loa saamisele järgneval tööpäeval. Nii et ega põhjendusest keegi ei loobu. Aga esialgu antakse see luba välja sellesama kahe punktiga, et on vaja ära määratleda andmed, mida lubatakse koguda, ja teiseks ajavahemik, mille kohta andmeid küsitakse, ja see põhjendus tuleb esitada kohtule järgmise tööpäeva jooksul. Ja siis kohtunik otsustab, kas ta tegelikult aktsepteerib seda ja kas neid andmeid saab kohtumenetluses kasutada või mitte.

04:14 Aseesimees Martin Helme

Kalle Grünthal, palun!

04:17 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ma olen tegelikult kinni samas punktis, mille kohta praegu Kert Kingo küsis. Minu jaoks jääb ausalt öeldes arusaamatuks, mis asjad võivad olla edasilükkamatud juhud. Küsimus on selles, et kui tahetakse seda luba saada, siis see tegelikult eeldab alati mingisuguse informatsiooni olemasolu, mis viitab mingisugusele kuriteole. See ei saa niimoodi üleöö tekkida. Ja seetõttu ma näen praegu siin sisulist tagaust, kust on võimalik saada seda luba, ilma et kohus annaks sanktsiooni selle kohta. See on jäetud vabaks. Võib-olla te oskate nimetada, millised on need sellised edasilükkamatud juhtumid selles menetluslikus praktikas? Millisel juhul on võimalik saada seda luba ainult prokuratuuri loa alusel?

04:18 Vilja Toomast

Aitäh! Me võime siin heietada, mis need võivad olla. Ma tõepoolest pole ka ei uurija ega nende menetlustoimingute esmane läbiviija. Ma kujutan ette, et on aegkriitilised andmed. Näiteks, meil on informatsioon, et keegi on telefoniga helistanud või mingid, ütleme, kirjad või meilid on läinud ja on vaja saada nende IP-aadressid, on vaja saada nende lähtekohad, mis meilid millisele meiliaadressile saadeti, milliselt telefonilt kõne tehti ja millisele telefonile. Mõningatel juhtudel, ma kujutan ette, võib olla kriminaalmenetluses tõepoolest selliseid kiireid asju, mille puhul on oluline, et need andmed oleksid kohe kättesaadavad, et mingid asjad ei jääks menetlemata, mingi kuriteopaik ei kannataks ja jääks rikkumata. Aga ega me komisjonis selliseid peensusi uurijate töös ja menetlejate töös ei arutanud.

04:19 Aseesimees Martin Helme

Merry Aart, palun!

04:19 Merry Aart

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Ka mina tänan teid rahulike ja selgete selgituste ja vastuste eest! Väga meeldiv on niimoodi diskuteerida, kui inimesed on rahulikud ja asjalikud. Aga minu küsimus on selline. Ma usun, et te arutasite komisjonis, milline on siin teiste riikide praktika. Kas on mõned näited selle kohta? Kuidas lähiriigid suhtuvad asjasse?

04:20 Vilja Toomast

Aitäh! Ma just kolleegile vastasin sellel teemal, et kui me räägime sõltumatusest, mida Euroopa Liidu Kohus meile ette heitis, siis enamik maid kasutabki täpselt samasugust süsteemi, et prokurör peab taotlema kohtult luba ja kohus on see, kes selliseid andmeid lubab välja anda sideettevõtetel.

04:20 Aseesimees Martin Helme

Mart Helme, palun!

04:20 Mart Helme

Aitäh! Siin on kirjas, et sideandmeid võib kasutada ka juhul, kui ei ole küll kuritegu loetelus, kuid mille raskus või toimepanemise asjaolud õigustavad sideandmete kasutamist. Kas on mingi loend niisugustest raskusastmetest ja asjaoludest? Kui sellist loendit või täpsustust ei ole, siis on väga lihtne kasutada teatud suvaõigust või, ma ei oska öelda, mingit süüdistaja määratlust.

04:21 Vilja Toomast

Aitäh! Seda ma ka enne juba selgitasin, miks see nii ei ole. Esialgses eelnõus, mis õiguskomisjoni ja Justiitsministeeriumi koostöös valmis, oligi selline põhimõte, et ei olegi kataloogi. Ei olegi nende kuritegude loetelu, mille puhul saab neid andmeid küsida, vaid jääbki nii, et prokurör peab põhjendama, et see on selline kuritegu, mis tema arvates on raske. Või siis sedalaadi, et selle jaoks on neid sideandmeid vaja kasutada. Kohus peab otsustama, kas prokuratuuri põhjendus on õige või mitte.

Aga edasisel menetlusel me jõudsime kompromissettepanekuteni, et me vähemalt kitsendame neid juhtumeid, kus prokurör ja kohtunikud peavad kõike põhjendama ja seletama. Et on vähemalt teatud loetelu, mis kuulub nende jälitustoimingute kataloogi, mida sisaldab see § 1262 lõige 2. Ja nende kuritegude puhul, mis sinna ei mahu, jätta ikkagi prokurörile ja kohtunikule õigus kaalutleda, kas see on raske kuritegu või sedalaadi kuritegu, mille puhul on õigustatud kriminaalmenetluses nende andmete kasutamine. Aga sellist loetelu pole olemas.

04:22 Aseesimees Martin Helme

Anti Poolamets, palun!

04:22 Anti Poolamets

Austatud ettekandja! Lubage teha kompliment, et ööistungil olete igal juhul teravam kui nii mõnigi päevasel istungil. Te olete ilmselgelt ööinimene. Aga õiguskantsleri seisukoha vastu tunnen huvi. Õiguskantsler on viimasel ajal olnud ääretult passiivne, kui tegelikult põhiõigusi piiratakse. Talle meeldib tegeleda kolmanda-, neljanda- ja viiendajärguliste asjadega. Kas tema seisukoht oli üheselt toetav või leidis ta mingisuguseid vastuolusid ka? Mina näen lihtsalt seda probleemi, et meil on kohtunike ressurss niigi piiratud ja panna viis kohtunikku nendega seal sahmima, see tähendab, et toimikute read mujal ju ei vähene.

04:23 Vilja Toomast

Paraku on nii, et me pöördusime küll õiguskantsleri poole, aga õiguskantsler selle hetkeni ei ole oma seisukohta avaldanud. Eks ta siis avaldab võib-olla pärast seda, kui eelnõu on jõudnud sellesse menetluse faasi, kus me hakkame seda vastu võtma. Aga õiguskantsler ei ole oma arvamust avaldanud õiguskomisjonile.

Ja teine märkus: ega see ei ole nii, et nüüd me võtame neli kohtunikku või kuus kohtunikku juurde ja need hakkavad siis ainult nende asjadega tegelema. Kohtunikel jaotatakse ikka kogu koormus kõigi kohtunike vahel, aga see on nagu, ütleme, kogumaht. Lihtsalt kohtunikud on leidnud, et nende töökoormus suureneb ja neil oleks lihtsalt lisaressurssi nii palju vaja. Aga see ei ole nii, et nüüd ainult võtame täpselt need kohtunikud ja nad tegelevad ainult nende lubade väljaandmisega.

04:24 Aseesimees Martin Helme

Riho Breivel, palun!

04:24 Riho Breivel

Hea juhataja! Lugupeetud ettekandja! Kas sellist asja ka vaatasite või arutati, mida see seadusemuudatus võiks rahaliselt kaasa tuua eelarvele?

04:24 Vilja Toomast

Aitäh! Ma olen seda juba ka siin välja öelnud, et terve aasta kohta on see 800 000 eurot ja see puudutab kohtunikke ja kohtusekretäri ja juriste, kes selle kohtunikuga töötavad, neid töötajaid. Juristi ja nõunikku või sekretäri või kuidas nad neid nimetavad. Nii et see puudutab 3 x 6 inimese töötasusid aastas.

04:25 Aseesimees Martin Helme

Paul Puustusmaa, palun!

04:25 Paul Puustusmaa

Suur tänu, juhataja! Hea ettekandja! Ma siin püüan mõista seda asja natukene ja äkki te saate mind aidata. Kui ma vaatan praegu kriminaalmenetluse seadustiku eelnõu teiseks lugemiseks ettevalmistamise seletuskirja, siis on siin öeldud muu hulgas, et õiguskomisjon otsustas teha eelnõu kohta muudatusettepaneku. See on siis koostöös ja on loetletud rida institutsioone: Riigiprokuratuur, Siseministeerium jne, ja lõpus on ka Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit. Väga hea! Ma mõtlen, et millega Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit aitas teha seda muudatusettepanekut, sest kui ma vaatan sellesama liidu enda tehtud ettepanekuid õiguskomisjonile, siis siin on küll mõnevõrra kriitikat, aga see ei puuduta hoopis mitte kriminaalmenetluse seadustikku, vaid üleüldist teksti elektroonilise side seaduses. Ja siin on toodud puudused, mis käsitlevad elektroonilise side seaduse § 1111 lõiget 11, aga mitte kuskilt ei tule välja, millist abi nemad andsid sellega seoses. Kuidas nad on sellesse kaasatud? Pisut segadust tekitav.

04:26 Vilja Toomast

Aitäh! Ma tegelikult ka natuke mainisin, et seda me ei jõudnud selle lühikese aja jooksul käsitleda. Nii nagu ka Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika asekantsler Markus Kärner nentis sellesama probleemi kohta, milliseid sideandmeid üldse koguda või säilitada võib, siis see on Euroopa Liidus suur probleem ja pole ühtset seisukohta. 14. juuni koosoleku lõpus me leppisime kokku, et  tuleme sügisel uuesti selle juurde tagasi.

Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit on ise ka huvitatud sellest seadusest, kuna nende probleem on see, et nad peavad mitte ainult kriminaalmenetluse seadustiku raames, vaid praeguse elektroonilise side seaduse alusel välja andma ka tsiviilmenetluses vajalikke andmeid. Teisisõnu, küsijate ring on nii suur, nad tõid näiteid alates Keskkonnaagentuurist kuni Finantsinspektsioonini. Nende mure on selles, et ka nende töömaht on kuhjunud suureks. Ja nad on ise huvitatud, et selles valdkonnas ka liigutakse edasi ja leitakse mingi parem lahendus.

Aga nagu ma ütlesin, see on väga keeruline ja raske tee. Nii et nad ise liitusid ja ise olid huvitatud olema selle protsessi juures. Aga selles muudatusettepanekus nende ettepanekuid tõepoolest ei ole.

04:28 Aseesimees Martin Helme

Ruuben Kaalep, palun!

04:28 Ruuben Kaalep

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ma tulen tagasi selle klausli juurde, mis ütleb, et teatud olukordades on kuriteo raskusaste niivõrd ilmne, et seda ei ole vaja täiendavalt kaaluda ega põhjendada. Kas te ei näe selles teatud ohtu? Kuriteo raskusastme ilmselgus tuuakse põhjenduseks, et anda näiteks jälitustoiminguteks luba, ilma seda täiendavalt kaalumata või põhjendamata. Parandage mind, kui ma eksin. Võib-olla olen siin liialt paranoiline, aga mulle tundub, et see avab võimaluse kuritarvitusteks just nimelt prokuratuuri või ka kohtu poolt.

04:29 Vilja Toomast

Aitäh! No minu arvates või õigemini mina usun sellesse, et Eesti kohtud on sõltumatud institutsioonid, organisatsioonid. Kui siin on kahene filter minu jaoks vahel, et kõigepealt peab prokurör põhjendama, miks ta arvab, et see on ilmselgelt raske kuritegu või seda laadi kuritegu, milleks neid andmeid on vaja, ja kui omakorda kohtunik analüüsib läbi prokuröri taotluse ja teeb oma kaalutlused, siis see tõenäosus on suurem, et, nagu te nimetate, paranoiat tekitavad mõtted vist ei ole päris adekvaatsed või, kuidas ma ütlen, te ei pea neid nii palju pelgama või kartma. Minule on küll see kindlust andnud. Nagu ma ütlesin, siis mina usun Eesti kohtute süsteemi ja nende sõltumatust.

04:30 Aseesimees Martin Helme

Henn Põlluaas, palun! 

04:30 Henn Põlluaas

Aitäh, austatud eesistuja! Austatud ettekandja! Te mainisite ennist, et õiguskantsler komisjonile oma arvamust ei avaldanud, aga õiguskomisjonile esitasid arvamuse Pärnu Maakohus, Riigiprokuratuur, Harju Maakohus, Eesti Advokatuur, Riigikohus, Tartu Maakohus, Viru Maakohus, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit. Millised nende seisukohad olid? 

04:30 Vilja Toomast

Ma oma ettekandes neid natuke ka tutvustasin, aga kui te tahate, siis ma võin need teile kõik ette lugeda. Neid on täpselt nii palju ja niisugune patakas. Ma arvan, et ma teen lihtsalt väikese kokkuvõtte.

Üldiselt, Pärnu Maakohus esitas kõige põhjalikumad ettepanekud, mitte ainult ei teinud kriitikat, vaid esitas ettepanekud, kuidas lahendada. Ja siis jõuti selleni, et kasutame § 1262 lõiget 2. Ja teiseks, et selles loas peavad olema ära märgitud täpselt need andmed, mida väljastatakse, mis ajavahemikul jne. See oli nende ettepanek ja sellest kujunes see ettepanek, mille õiguskomisjon vormistas oma ettepanekuna.

Riigiprokuratuur andis toetava seisukoha juba esimesel lugemisel olnud eelnõule, tema arvates oleks võinud sellega niimoodi edasi minna.

Harju Maakohus üldiselt toetas seda lahendust, mille pakkus välja Pärnu Maakohus. Nende probleem, nagu ma välja tõin, oli see – proua Astrid Asi tõi välja selle –, et kohturessursse on vaja suurendada. See oli nende otsuse sisu.

Eesti Advokatuuril olid kahtlused selles osas, kas ei rikuta inimõigusi, kas ei tungita liiga eraellu ja kas delikaatsed isikuandmed ja üldse isikuandmed ei saaks liialt palju kannatada. Nemad vaatavad seda inimese seisukohalt ja advokatuuri ning advokaatide seisukohalt. Prokurör teeb oma uurimist, temal on andmeid vaja, ta vaatab teisest nurgast. See oligi kompromiss kahe poole vahel, prokuröri ja advokatuuri vahel, mille me lõpuks välja tõime.

Tartu Maakohus ja Viru Maakohus. Ma kohe vaatan järele, minu meelest [Tartu Maakohus] andis positiivse hinnangu. Üks moment. Jah, üldiselt ta andis positiivse hinnangu ja muid märkusi ei teinud. Aga tõepoolest ka rõhutas seda, mida kolleeg juba küsis, kas seda lisaressurssi on tegelikult kohtutele vaja.

Prokuratuuri kohta ma ütlesin, et ta andis positiivse hinnangu. Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu arvamusest oli ka juttu. Ta puudutas natuke teist teemat, milleni me selle seaduseelnõu menetlemisel ei jõudnud.

04:33 Aseesimees Martin Helme

Leo Kunnas, palun!

04:33 Leo Kunnas

Austatud istungi juhataja! Hea ettekandja! Missugune on olnud prokuratuuri suhtumine sellesse uude menetluskorda? Kas nad on sellega rahul? Kas nad ei leia, et nende õigusi või võimalusi on liigselt piiratud? Ja ka see Euroopa Liidu Kohtu otsus nr C-746/18, kus leitakse, et prokuratuuri ei saa üldse pidada sõltumatuks asutuseks selles küsimuses. Mida nad sellest kõigest arvavad?

04:34 Vilja Toomast

Nagu ma ütlesin, siis komisjonil oli vaja leida  tasakaal kahe poole vahel: ühelt poolt see, et kaitsta kodanike õigusi, ja teiselt poolt see, et prokuratuur saaks oma protsessi ja menetlust kiiresti edasi viia. Prokuratuur muidugi oleks toetanud esialgset eelnõu, kus ei ole ette antud nende kuritegude loetelu või kataloogi. Prokuratuurile oleks tegelikult see meeldinud. Aga lõppkokkuvõttes toetasid kompromissi kõik osapooled, ka Siseministeerium ja Justiitsministeerium, kes alguses olid ka samal seisukohal, et jätame selle loetelu lahtiseks, las kohus ja prokuratuur otsustab ja kaalutleb, mis kuritegude puhul luba välja anda ja milliste puhul mitte. Õige tähelepanek!

04:35 Aseesimees Martin Helme

Kert Kingo, palun!

04:35 Kert Kingo

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Sellesama § 901 lõike 3 olete sõnastanud selliselt, et loetelus nimetamata kuritegude korral on sideandmete päring lubatud siis, kui see on vältimatult vajalik kriminaalmenetluse eesmärgi saavutamiseks ning seda õigustab kuriteo raskus ja laad ning kui päringuga ei riivata põhjendamatult isikuõigusi. Ma saan aru, et need load päringu tegemiseks väljastab kohus, kui see on põhjendatud. Kuidas siis sellesse teksti on tulnud selline väljend nagu "põhjendamatult ei riivata isikuõigusi"? See tekst on kuidagi väga vastuoluline. Oskate äkki öelda või kommenteerida, kust tuli siia selline sõnastus?

04:35 Vilja Toomast

Aitäh! See inimõiguste riive oli algusest peale üks teema ja probleem. Aga see konkreetne sõnastus tuli koostöös selle töörühmaga, millest ma rääkisin, kuhu kuulusid kõik need esindajad, lisaks loomulikult ka õiguskomisjoni esindajad ja nõunikud. Sealt see sõnastus tuli. Eks see ennekõike ole selline, et ka kohus, kui ta hakkab tegema oma otsuseid, siis ikkagi teaks, et see on üks oluline komponent, mida ta oma otsuste tegemisel peaks ka arvesse võtma ja kaalutlema. Aga see on tulnud prokuratuuri, advokatuuri, kohtute ning õiguskomisjoni nõunike ühisest töörühmast.

04:36 Aseesimees Martin Helme

Peeter Ernits, palun!

04:37 Peeter Ernits

Hea juhataja! Hea ettekandja! Mul on selline küsimus, et karistusseadustiku § 1261 kataloog on üsna priske. Kas te natuke avaksite, kui palju te arutasite seda kataloogi, et mida sealt võtta ja mida jätta. Kui vaadata praegust karistusseadustikku, siis seal on ikka üsna priske see nimekiri.

04:37 Vilja Toomast

Aitäh! Tegelikult me räägime § 1262 lõikest 2. Ja ei, me ei lahanud konkreetselt kuriteoliikide kaupa, sellist diskussiooni ei toimunud. See on konkreetne loetelu, mis on karistusseadustikus olemas. Võtke palun ette ja lugege seda paragrahvi. Me ei hakanud seda lahkama, et võtame siit selle, jätame tolle – selleks ei olnud mingit alust, põhjendust ja vajadust.

04:37 Aseesimees Martin Helme

Kalle Grünthal, palun!

04:37 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Ma pean teid samuti kiitma, sest te olete eilse ja tänase päeva jooksul Kristen Michali kõrval teine isik, kellega on võimalik ka parlamentaarset debatti pidada. Aitäh teile!

Aga minu küsimus tuleneb ikkagi sellestsamast tagauksest, ma ei tea, kas te mäletate, mida ma rääkisin isikuandmete kohta. Teemaks on see, et arvestades Euroopa Liidu Kohtu praktikaga, mis on kooskõlas ka Euroopa Inimõiguste Kohtu artikliga 8 ja põhiseaduse §-ga 26, mis nõuavad, et isiku eraellu sekkumise alused peavad olema seaduses ettenähtavad, siis ma kujutan ette, ja ma arvan, et on ka põhjendatud, et nii kuriteo raskus ja laad peaksid olema reguleeritud seaduses ikkagi ära.

Ma saan aru, et on erineva raskusastmega asju. Selge see, et mingi moosivarguse pärast me siin isikuandmeid korjama ei hakka, see peab olema ikka mingisugune vähemalt esimese astme kuritegu, ma kujutan ette. See võiks olla ja peaks olema nii, sest muidu, ütleme, väline fassaad on ilus, me oleme selle vastu võtnud, kohaldanud Euroopa Inimõiguste Kohtu otsusega, aga tegelikult on tagauks ikka olemas nendel andmetel.

04:39 Vilja Toomast

Aitäh! Komisjonis oli tõesti igasuguseid arvamusi sellel teemal. Tõepoolest oli juttu ka sellest, et nimetame raskeks kuriteoks ainult esimese astme kuriteod. Siis oli juttu sellest, et meil on olemas süüteod, mis jagunevad kuritegudeks ja väärtegudeks. Jätame väärteod välja ja anname kõikide kuritegude puhul õiguse neid sideandmeid kasutada. Ja arutasime ka selle üle, et tegelikult  mõistet "raske kuritegu" ei ole suudetud ka Euroopa Liidus tervikuna ära määratleda. Sellega me jõudsimegi selleni, et me võtsime sellesama paragrahvi, millest kogu aeg jutt käib – § 1262 lõige 2 –, mis piiritleb ära teatud juhtumid, mille puhul ei pea alati kohtunik ja prokurör põhjendama, et vaat see on see, mille puhul võib neid andmeid koguda.

Jah, mõistet "raske kuritegu" ei ole konkreetselt määratletud. Ja seda loetelu ei suutnud keegi komisjoni arutelus välja pakkuda. Aga ma ütlesin, et kui te ütlete "tagauksest", siis oli ka ettepanekuid, et jaotame nii, et kui on kuritegu, siis nimetame kuriteoks ja sel juhul saame kõik andmed kätte. Nii see oli jah. See on esialgsete mõtetega võrreldes tegelikult kitsendav, mis me siin teinud oleme.

04:40 Aseesimees Martin Helme

Urmas Reitelmann, palun! 

04:41 Urmas Reitelmann

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Ma võib-olla jätkan natukene härra Grünthali küsimust ja vabandan ette, kui ma palun teil veidikene spekulatsiooni libedale teele minna. Mäletatavasti prokuratuuri esmased reageeringud Euroopa Liidu Kohtu otsusele olid üsna valulised. Nad väitsid, et see pärsib nende tööd, raskendab uurimist jne, jne. Ja nüüd nad on teile komisjoni saadetud arvamuses üsna leebed ja soostuvad sellega. Kas see nüüd on ühelt poolt lootusetu kapitulatsioon Euroopa Liidu Kohtu otsuse ees? Või siis, tagasi tulles härra Grünthali spekulatsiooni juurde, soostusid nad nii kergesti just nimelt seetõttu, et nad näevad mingit tagaust seal kusagil?

04:41 Vilja Toomast

See on tõepoolest spekulatsioon ja ma ei oska teiega kaasa spekuleerida. Las see jääb nii, nagu see on. Nagu te ise ütlesite, siis prokuratuur nõustus selle kompromissiga ja läheme edasi. Eks meil sügiseks jäid veel mõningad teemad üles, me arutame edasi neid küsimusi, nagu selle sama elektroonilise side seaduse mõningad põhimõtted, aga mitte ainult. Me fikseerisime 14. juuni komisjoni istungil mõningad teemad, mida me edasi arutame ja võib-olla tekivad uued mõtted ning me tuleme veel mingi seadusega teie ette.

04:42 Aseesimees Martin Helme

Merry Aart, palun!

04:42 Merry Aart

Aitäh! Lugupeetud ettekandja! Siin on küll paljudest asjadest juba juttu olnud, aga kas te võiksite korra veel kokku võtta selle seadusega kaasnevad mõjud, hästi lühidalt. Mida see kaasa toob?

04:42 Vilja Toomast

Esiteks võib olla kolmesuguseid mõjusid. Otseselt mõjutatud on kohtud ja prokuratuur. See on otsene mõju, keda see puudutab ja mõjutab. Siis riigieelarve osa on mõjutatud sellest, et on vaja saada lisavahendeid. Aga minu meelest jälle elanikkond, inimesed, kes on kannatanud kuritegude tõttu, nad saavad kiirema ja parema uurimise ja protsess toimub kiiremini tänu sellele, et on võimalik neid andmeid kasutada. Nii et siin on minu arust mitmesugused mõjud.

Aga veel kord, ma annan eelmisele kolleegile veel ühe mõtte, ühe spekulatsiooni. Tegelikult praeguses olukorras on prokuratuuri probleem ka selles, et nad ei saakski hetkel neid lube väljastada, kui me ei suuda kiiresti seda menetleda ja seal ei ole mingit tagaust. Need ei ole need spekulatsioonid.

04:43 Aseesimees Martin Helme

Mart Helme, palun!

04:43 Mart Helme

Aitäh! Siin ma loen niisugust väga naljakat, ma ütleksin isegi, juttu. "Edasilükkamatul juhul ..." – jätan vahele – "... on võimalik käesoleva paragrahvi ..." – jne – "... järgi teha päring prokuratuuri loa alusel." See on juba ise väga kahtlane asi. Aga edasi tuleb ju päris naeruväärne asi: "Esimesel järgneval tööpäeval tuleb kohtule esitada põhjendatud taotlus päringu lubatavaks tunnistamiseks." No mis see siis nüüd on? Kohus pannakse ju sisuliselt fakti ette, et asi on toimunud, vormistage ära, õiendada pole enam midagi.

04:44 Vilja Toomast

See päris nii ei ole. Kui neid andmeid isegi on kasutatud ja prokurör teeb selle põhjenduse ja kui kohtunik sellega ei nõustu, siis lihtsalt neid andmeid ei saa kohtumenetluses kasutada.

04:45 Aseesimees Martin Helme

Rene Kokk, palun!

04:45 Rene Kokk

Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud ettekandja! See, et me eelnõu 392 täna arutame, tuleneb sellest, et Euroopa Liidu Kohus tegi otsuse C-746/18. Ma küsin, kas hetkel on Eesti suhtes ka mingisugune rikkumismenetlus käimas või on tulemas, juhul kui Eesti seda seadust vastu ei võta. Kas siis järgnevad meile ka mingid sanktsioonid? Kuidas sellega on?

04:45 Vilja Toomast

Aitäh! Ei, minu teada veel nii kaugele me pole jõudnud, sest see otsus oli ka eelotsus. Riigikohus oma määrusega küsis Euroopa Liidu Kohtult justkui eelotsuse, sest nad ise on menetlemas sedasama initsiaalidega [tähistatavat] kohtuasja – kuidas seda nimetati? Virumaa röövli kohtuasja –, ja selleks, et seda otsust teha, nad küsisid eelotsust, mis peaks tulema lähipäevadel. Aga hetkel Euroopa poolt rohkem meile rikkumismäärusi minu teada ei ole. Ma võin eksida, aga minu teada ei ole.

04:46 Aseesimees Martin Helme

Tarmo Kruusimäe, palun! 

04:46 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Hea ettekandja! See Euroopa Liidu Kohtu otsus ju tegelikult ei käsitlenud sellist laiemat paketti, see ettepanek tuli Eesti poolt. Mis see põhjendus oli? 

04:46 Vilja Toomast

Hakkame otsast peale. Sa oled ka õiguskomisjoni liige, küllap mäletad, millest see alguse sai. Eks ma kordan veel. Riigikohtus on menetluses üks protsess ja ma saan aru, et advokaat on vaidlustanud selle, et seal on kasutatud sideettevõtjatelt saadud andmeid. Riigikohus tegi määruse ja küsis, kas on õigustatud, et prokurörid [kasutavad sideandmeid]. Advokaat vaidlustas, et selle loa alusel ei tohiks [kasutada], prokuratuur ei ole sõltumatu organ menetluses, kuna ta ise on ka süüdistaja, ja küsis selle kohta selgitust ning eelotsust. Ja siis tuligi see eelotsus, et jah, tõepoolest, Euroopa Liidu Kohtu käsitluses prokuratuur ei ole sõltumatu menetleja.

04:47 Aseesimees Martin Helme

Uuesti Tarmo Kruusimäe, palun!

04:47 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea esimees! Hea ettekandja! Ma võib-olla väljendasin ennast kehvasti, aga ma tahtsin seda öelda, et Eesti poolt tuli ju ikkagi see, et see loetelu võiks tunduvalt pikem olla, sest kui me võtame nüüd selle, millele tugineb Euroopa Liidu Kohus, siis seal olid konkreetselt ju rasked kuriteod. Millest nüüd selline soov? Kas sellepärast, et prokuratuur saaks lihtsamini menetlusi läbi viia, see palett võiks avaram olla? Kas see on õige tõlgendus?

04:48 Vilja Toomast

Mina ütleksin vastupidi. Me ju selleni jõudsime, et tegelikult algsest eelnõust me jõudsime ikkagi kitsendamiseni ja jätsime ainult erandjuhtudel võimaluse kohtunikul ja prokuratuuril ise otsustada, kas see on raske kuritegu või mitte. Nagu sa mäletad, siis ka õiguskomisjon ei suutnud oma tarkuses ära määratleda mõistet "raske kuritegu".

04:48 Aseesimees Martin Helme

Nii, aga nüüd on küsimused otsa saanud, täname ettekandjat! Ja saame minna läbirääkimiste juurde. Läbirääkimistel on õige palju sõnatahtjaid. Kõigepealt Henn Põlluaas, palun!

04:49 Henn Põlluaas

Austatud eesistuja! Austatud kolleegid! Austatud Vilja, ma tänan sind südamest nii hilisel öötunnil, või väga varajasel hommikutunnil antud väga-väga, tõesti väga asjalike ja põhjalike selgituste eest! Tõepoolest, üsna harva saab nii häid selgitusi küsimustele ja vastuseid.

Aga meil on siis jah arutlusel kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu, mis räägib elektrooniliste sideandmete päringu lubade andmisest ja selle seaduspärasusest. Selles eelnõus nimetatakse neid sideandmeteks, aga üldiselt on sellised andmed tuntud ka metaandmetena. Ja need metaandmed ei sisalda mitte telefonikõnesid, sest telefonikõnede jälgimiseks pidi kohus juba nagunii andma loa, aga metaandmed sisaldavad endas sellist infot, mis ei ole ei kõne ega ka andmed selle kõne sisu kohta, vaid kõik muud [andmed]. Selle järgi saab positsioneerida inimest, et kus ta käis ja mida ta tegi. Prokuratuur on tõesti võtnud endale sellise õiguse anda nende metaandmete jälgimise loa ja nende metaandmetega tutvumise loa ning pahatihti nii, et inimene ise ei saagi sellest kunagi teada. Seeläbi on tegemist tõepoolest põhiõiguste riivega.

See protsess läks käima sellest – siin on räägitud ka ühest sellisest kohtukeisist, võib-olla te mäletate –, et oli kunagi üks naisterahvas, kui ma ei eksi, kes jäi koeravorsti vargusega vahele – ta oli ka muid pättusi teinud –, see koeravorst maksis umbes viis eurot. Ja et tuvastada, tõendada, tunnistada, et tema oli see kurjategija, kes käis mööda poode ja pani igasuguseid asju pihta, siis prokuratuur andis loa jälitada teda või uurida tema metaandmeid praktiliselt terve aasta jooksul. Selle kaitsja vaidlustas ja loomulikult läks see asi edasi Riigikohtusse, kuni jõudis selle kaudu Euroopa Liidu Kohtusse ja seal siis tunnistati, et prokuratuuri ei saa pidada sõltumatuks asutuseks, kes võiks selliseid lube anda, sest ta ise on kohtueelse uurimise menetleja ja täiesti otseselt huvitatud osapool.

Aga tegelikult on prokuratuuri sõltumatus märksa laiem teema kui ainult see metaandmete küsimus. Pahatihti väga paljude juhtumite puhul kerkib üles täiesti õigustatud küsimus, kas tegemist on juriidilise praagiga või poliitilise kallutatusega, sest see sõltumatus tundub küll täiesti ära kadunud olevat.

Aga ma paluks lisaaega.

04:53 Aseesimees Martin Helme

Kolm minutit lisaaega, palun!

04:53 Henn Põlluaas

Aitäh! Ma toon siin mõned näited, mis on ju tegelikult meile ka tuntud. Näiteks prokuratuuri avaliku huvi käsitlemine. Kunagi oli Siim Kallas kohtu all 10 miljoni dollari juhtumiga ja siis lõpetati see juhtum ära. Siim Kallast ei mõistetud õigeks, aga leiti, et avalik huvi puudub. Avalik huvi puudus ka eelmiste valimiste eel Mary Krossi vastu, kes andis valetunnistusi, justkui oleks mingisugused ekrelased teda ja tema koera rünnanud. Ta jäi vahele sellega. Kahtlemata määris see juhtum EKRE mainet ja mõjutas valimistulemust. Avalik huvi oli väga suur, aga prokuratuur leidis, et ei mingit avalikku huvi ja see juhtum lõpetati oportuniteediga. Aga samas oli väga suur avalik huvi, kui keegi suvaline Tartu neiu purjuspäi kukkus nina viltu ja väitis, et sai peksa. Tuli välja, et see on ka vale, aga tema sai kriminaalkaristuse.

Veel on mitmeid meiega seotud asju. Näiteks menetluse mittealgatamine Indrek Tarandi suhtes, kes tungis EKRE meeleavaldusel lavale ja hakkas meeleavaldust segama, rebis mikrofoni käest, keeldus seda tagasi andmast ja pahandust oli taevani. Kui EKRE siis selle peale andis menetluse sisse, esitas hagi Tarandi vastu, siis seda ei võetud menetlusse. Küll aga võeti menetlusse Indrek Tarandi hagi, kes leidis, et see on vale, kui oma kogemustele ja äratundmisele tuginenud EKRE tegelased väitsid, et ta oli purjus. Ta andis hagi sisse ja alustati menetlust.

Ma ütleksin, et mul on ka nii palju elukogemust, et ma tunnen ära purjus inimese, kui ma vaatan talle näkku ja näen tema silmi ja tunnen alkoholilõhna suust. Aga kui kohus ütleb, et see ei maksa mitte midagi, maksab Tarandi sõna, kellel ei olnud absoluutselt ühtegi dokumenti ette näidata, kuigi ta väitis, et ta on ekspertiisi läbinud, tema sõna on tugevam, siis mina näen siin täiesti ilmselget kallutatust.

Eks me teame ka väga hästi meie liikme Marti Kuusiku suhtes algatatud kohtuprotsessi lugu, kui esimese astme kohus tunnistas õigustühiseks Viru prokuratuuri antud ebaseadusliku jälitustoimingu loa. Me kõik oleme läbi aastate olnud korduvalt tunnistajaks (Juhataja helistab kellukest.), kuidas prokuratuurist on lekkinud kõikvõimalikke dokumente ja telefonikõnede üleskirjutisi ja muid materjale ...

04:57 Aseesimees Martin Helme

Aeg!

04:57 Henn Põlluaas

... ja mille ainukene põhjus, niimoodi kõrvalt vaadates, on olnud just nimelt prokuratuuri kallutatus, et saavutada üldsuse seas ...

04:57 Aseesimees Martin Helme

Aeg, Henn!

04:57 Henn Põlluaas

... kellegi suhtes teatud fooni loomist. Nii et prokuratuuri kallutatus on väga-väga suur probleem, mis tuleks ära lahendada, kui me tahame olla õigusriik. Aitäh!

04:58 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Püüame ajast kinni pidada. Peeter Ernits, palun!

04:58 Peeter Ernits

Hea juhataja! Head kolleegid! Kena hommikut! Pinginaaber rääkis siin ühest naisterahvast – pisisulist ja koeravorsti varastajast. Mul on ees Euroopa Liidu Kohtu kohtuasi C-746/18 – väga huvitav dokument! –, milles osales 42 eri riikide esindajat: Eestist oli üks, Prantsusmaalt üheksa, Lätist viis, Poolast ja Soomest üks, Ühendkuningriigist seitse. Meie selle Virumaa teeröövliga, nagu ma ütlesin, aga pinginaaber parandas, et see oli koeravorsti varas, igal juhul keegi initsiaalidega H. K. Meie räägime siin, ja mu pinginaaber rääkis, prokuratuurist, kuidas tema tiibu peaks kärpima ja teda peaks kontrollima. Me oleme sellest rääkinud ka eelmises koosseisus korduvalt kolleeg Gräziniga. Aga nüüd tuleb välja, et näete, keegi Virumaa varas teeb selle töö ära, vähemalt osaliselt. Ta on juba kärpinud meie prokuratuuri tiibu nende metaandmete ehk asukoha ja liikumise [andmete] koha pealt.

Aga protokolli huvides ja võib-olla ka ajakirjanike ja nende jaoks, kes tunnevad huvi, kuidas elu käib, ma natuke räägin, millega see H. K. hakkama sai. Ta ei olnud sugugi mingisugune pisisuli. Ta oli [varastanud] mitu vallasasja väärtusega 3–40 eurot, sularaha summas 5.20 – võib-olla oli see koeravorst – kuni 2100 eurot, ta oli kasutanud kolmanda isiku pangakaarti, põhjustades sellega isikule kahju summas 3941 eurot. Ja veel, – kui ta naisterahvas oli, aga ka naised võivad vägivaldsed olla – kasutanud õigusemõistmisel osaleja vastu vägivalda. Nii et selline vägev Viru veri ei värise.

Aga asjast. Selle tulemus on see, mida on siin räägitud ja ma ei hakka seda kordama. Aga see kohtuasi on väga huvitav, seda on ka õpetlik lugeda. See on 15 lehekülge pikk tekst resolutsioonide ja punktidena, kus vaagitakse nii asukohaandmete kui ka liikuvusandmete kasutamist ja nende õiguspärasust. Siit tuleb välja ka näiteks see, et on vaadatud meie seadusandlust, elektroonilise side seadust, ja siin on välja toodud, mida meie kõigi mobiiltelefonidel salvestatakse ja kui vaja on, siis nõutakse välja. No nüüd tänu sellele Virumaa teeröövlile või koeravorsti vargale on prokuröridel tunduvalt keerulisem neid andmeid saada: et ise uurib, juhib uurimist ja ise saab need andmed kätte. Nüüd tuleb hakata eeluurimiskohtunikke siin palkama ja tõenäoliselt volüüm ja vabadus nuhkida ning vaadata kindlasti väheneb, nagu ma kuulsin siin.

Aga teadmiseks, mida meie kohta kogutakse. Kümme asja Suure Venna mängus. Esimene, helistaja number ning kliendi nimi ja aadress. Teine, vastuvõtja number ning kliendi nimi ja aadress, üks aasta säilib. Kolmas, lisateenuse, sh kõne suunamise või edastamise kasutamise korral valitud number ning kliendi nimi ja aadress, üks aasta säilib.

05:03 Aseesimees Martin Helme

Peeter, kas on vaja lisaaga?

05:03 Peeter Ernits

Jah, palun küll.

05:03 Aseesimees Martin Helme

Kolm minutit lisaaega.

05:03 Peeter Ernits

Neljandaks, kõne alguse ja lõpu kuupäev ning kellaaeg. Viiendaks, kasutatud telefoni- või mobiiltelefoniteenus. Kuuendaks, helistaja ja vastuvõtja rahvusvaheline mobiilsidetunnus. Seitsmendaks, helistaja ja vastuvõtja rahvusvahelise mobiilside terminaalseadme tunnus. Kaheksandaks, kärjetunnus kõne alustamise ajal. Üheksandaks, andmed, mis määratlevad tugijaama geograafilise asukoha viitega kärjetunnusele ajavahemikul, mille jooksul andmeid säilitatakse. Ja kümnendaks, anonüümse ettemakstud mobiiltelefoniteenuse korral teenuse esmase aktiviseerimise kuupäev ja kellaaeg ning kärjetunnus, milles teenus aktiviseeriti.

Nii et lühidalt kokku võttes, meie siin Riigikogus oleme ka varasemates koosseisudes püüdnud prokuratuuri natuke ohjeldada, sest tõepoolest, prokuratuuri ei kontrolli mitte keegi. Aga nüüd sellel Virumaa koeravorsti vargal või teeröövlil on see õnnestunud, ta on olnud vägevam kui meie siin Riigikogus, vägevam kui professor Gräzin ja paljud teised. See on positiivne ja ma arvan, et talle võiks isegi ausamba kusagile Virumaale püstitada.

Tihti ongi niimoodi, et need, kes arvavad, et on suured, ei suuda seda, mida keegi üksikinimene, isegi siis, kui ta varastab koerale vorsti või võtab kelleltki pangakaardi väevõimuga. Ja võib-olla need juuraandmed ja kogu see pilt ei olegi nii lai, kui meil siin. Nii et see on minu väike selline finess selle seaduseelnõu kohta. Aitäh!

05:05 Aseesimees Martin Helme

Paul Puustusmaa, palun!

05:05 Paul Puustusmaa

Suur tänu! Head kolleegid! Seltsimehed unetud! Selle eelnõu juures mind pigem hämmastab rida asju, mille ma toon välja. Kõigepealt, kui te olete tähele pannud, siis täna on see juba teine kord, kui me arutame eelnõu, mille tingib Euroopa Liidu Kohtu kohtulahend. Ehk siis meetod on selline, et Euroopa Liidu Kohus teeb mingi otsuse või eelotsuse ja seejärel meil siin ärgatakse ning ühe-kahe kuuga tehakse kiiresti seadus.

Noh, ma pean taas rõhutama, et ilmselgelt on tegemist sellisel juhul ebamõistliku seadusloomega. Ja neid põhjusi, miks see on ebamõistlik, on muidugi palju, kaasa arvatud see, et täna me oleme Euroopa Liidu Kohtu mõjuväljas, aga homme võib-olla ei ole. Aga need on sellised perspektiivid, mida võib-olla ei ole praegu väga kohane arutada, küll aga ma ütlen, et selline ülemäärane kiirustamine ei ole mõistlik.

Mis on siin toimunud? Ma pean ütlema, et iseenesest mulle meeldib väga Peeter Ernitsa lähenemine, kui ta siin rääkis koeravorstist ja sellega mõjutamisest. Täpselt nagu mulle tegelikult meeldivad ka Leo Kunnase näited või võrdlused saekaatriga. Kui me seda ettekannet siin kuulasime, kui Vilja rääkis, need küsimused, millele ta vastas, siis ma võin öelda, et sealt koorus välja üks suur oht. Oht on see, et me jälle tegeleme ühe väikse vorsti saagimisega, kusjuures see tegelikult ei ole ei lahenduse algus, keskpaik ega lõpp, vaid tegelikult see on hädavajalik asendustegevus, mida võib-olla isegi ei pea tegema.

Kui me vaatame Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liidu tehtud avaldust sellesama seaduseelnõu väljatöötamisel, siis Vilja ettekandjana rääkis ka, et need toodud ettepanekud olid väga olulised, väga head, aga lihtsalt sellega ei jõutud tegeleda. Miks ei jõutud nende ettepanekutega tegeleda? Miks neid ei saanud kaasata siia protsessimenetlusse? Lihtsalt sel põhjusel, et aega ei olnud. See on see kiirustamine.

Kuid kas meil oli aega või meil ei olnud aega? Vaatame väikest huvitavat nüanssi selle asja juures. Ilmselt te kõik tunnete ja teate hästi meie Eesti tuntud õigusteadlast, Euroopa kohtunikku, riigikohtunikku Uno Lõhmust, kes on täpselt sedasama asja arutanud ka meie ajakirja Juridica lehtedel. Ja siin on Uno Lõhmus välja toonud mõningased nüansid, mis näitavad seda, et meie jaoks kiirelt tehtud, praegu kiirustatud asi on tegelikult vana-vana asi, mis on väga ammu juba teada. Me oleks võinud põhimõtteliselt selle sama küsimusega tegeleda juba aastast 2002, 2003, 2013. Ja ütleme, et mitte ainult selle eelnõu endaga, vaid nende probleemistikega, millest see on tõusetunud.

Uno Lõhmus on sellesama Euroopa Liidu Kohtu kohtulahendi analüüsil jõudnud lõppjäreldusele, mis on umbes sellises sõnastuses, et prokuratuuri sõltumatusele antud hinnangu mõjud ulatuvad kaugemale kui järelevalve elektroonilise side, liiklus- ja asukohaandmete kasutamise üle. Hinnang mõjutab jälitustoiminguteks lubade andmist ning nende ... 

Võtan ühe minuti veel.

05:10 Aseesimees Martin Helme

Üks minut lisaaega!

05:10 Paul Puustusmaa

... lubade andmist ning nende toimingute seaduslikkuse järelevalvet. Võimalik, et möödapääsmatu on mitte üksnes prokuratuuriseaduse revisjon, mitte üksnes karistusseadustiku revisjon, vaid kogu kriminaalmenetluse seadustiku ümberkujundamine. Lihtsama teena võib kõne alla tulla jälitustoimingu lubade andmine ning jälitustoimingute järelevalve panemine kohtule või mõnele loodavale erikomisjonile, mis oleks oma tegevuses sõltumatu.

Ehk siis, mida ma tahan kokku võttes öelda: see väikene vorstiviiluke, mille me siin kiirustades saagisime, ei pruugi anda seda tulemust, mida me tahaksime. Ja meid ootab ees oluliselt suurem töö. Aitäh!

05:11 Aseesimees Martin Helme

Ruuben Kaalep, palun! Kaheksa minutit kokku, palun.

05:11 Ruuben Kaalep

Austatud Riigikogu! Tegemist on väga olulise teemade valdkonnaga. Kõigepealt ma pean kiitma oma eelkõnelejaid Henn Põlluaasa, Peeter Ernitsat ja Paul Puustusmaad, kes väga hästi võtsid selle teemaderingi kokku eri tahkude alt. Ja mul olekski võib-olla keeruline neile midagi lisada. Küll aga jäi meil varem pooleli väga huvitav ajalooteemaline diskussioon. Publiku tungival soovil ja nõudmisel ma siiski jätkaks meile väga olulist ja inspireerivat ülevaadet sellest, kuidas Eestis võideldi tööpuudusega 1920. ja 1930. aastatel.

Tööpuuduse vastu võitlemise domineerivaks abinõuks muutusid omavalitsuste ning riigiasutuste ja vähesel määral ka erafirmade poolt korraldatud hädaabitööd. Neid organiseeriti novembrist aprillini – perioodil, mil tööpuudus oli kõige suurem, sest põllumajanduses, ehituses ja teatud tootmisharudes (telliskivi-, lubja-, tsemenditööstus, saeveskid) oli hooajatööde vaheaeg. 

Kuna riigil puudusid vahendid hädaabitööde organiseerimiseks sellises ulatuses, et tööga oleks saanud hõivata kõik tööbörsil registreeritud tööotsijad, määrati kindlaks tööle paigutamise järjekord. Selleks liigitati töötud kolme kategooriasse. Esimesse kuulusid mees- ja naistöötud, kellel oli perekond ülal pidada. Teise kategooriasse liigitati üksikud nais- ja meestöötud, kelle ülalpidamisel oli abikaasa. Kolmanda kategooria moodustasid üksikud meestöötud ja abielunaised, kelle abikaasa oli töövõimeline.

Esmajärjekorras võimaldati tööd esimesse kategooriasse kuuluvatele töötutele. Juhul kui töömaht seda lubas, nähti ette teise ja kolmandasse kategooriasse kuuluvate töötute tööle paigutamine. Praktikas oli kahe viimase kategooria töötute jaoks töö saamine hädaabitööde väikese mahu tõttu nullilähedane.

1925. aasta detsembrist kehtis hädaabitöödele pääsemiseks paiksustsensus. Hädaabitöödele võis paigutada vaid neid töötuid, kes olid vähemalt üks aasta linnas korterit pidanud. Üksikuid ja neid, kelle ülalpidamisel kedagi polnud, soovitas tööpuuduse vastu võitlemise komisjon üldse mitte tööle võtta. Need nõudmised ahendasid niigi ahtaid töö saamise võimalusi läbi tööbörside veelgi.

1925. aastal jaanuarist maini sai hädaabitööle keskmiselt 51,7%, 1926. aasta samal perioodil 37,9% ja 1927. aastal 34,2% tööbörsidel registreeritud tööotsijate üldarvust. Seega jäi suurem osa töösooviavaldustest siiski rahuldamata. Kuna hädaabitöödena tehti peamiselt mullatöid, siis leidsid seal rakendamist põhiliselt mehed.

1927. aasta detsembris ametisse astunud riigivanema Jaan Tõnissoni valitsus pidas üheks oma prioriteediks elanike tööhõive tõstmist majanduse arendamise kaudu. Selleks, et välja selgitada, millised võimalused on majanduse erinevate sfääride arenguks ja uute töökohtade loomiseks, kutsus riigivanem 12. jaanuaril 1927 kokku laiapõhjalise nõupidamise. Sellest võtsid osa valitsuse ning Riigikogu liikmed, Kaubandus-Tööstuskoja, põllumeeste ning linnade esindajad ja teised.

Nõupidamisel jäid kõlama mõtted, et töövõimaluste laiendamiseks ja tööjõu paremaks rakendamiseks tuleb piirata importkaupade sissevedu ja sama kaupa võimaluse korral Eestis toota, suurendada eksporttoodangut, anda riiklike tellimuste täitmine Eesti ettevõtetele, korraldada ümber tööbörside tegevus, panna suuremat rõhku kutseharidusele ja muud sellist. Konkreetsete abinõude väljatöötamiseni siiski ei jõutud. 

Tutvumaks teiste riikide tööbörside tegevusega ja tööpuuduse vähendamiseks rakendatud meetmetega, külastasid Töö- ja Hoolekandeministeeriumi ametnikud 1929. aasta suvel Lätit, Poolat, Austriat, Taanit ja Saksamaad.

1920. aastate teisel poolel maailmaturul valitsenud kõrgkonjunktuur võimaldas Eesti tööstuslikku ja põllumajanduslikku eksporti tunduvalt suurendada, andes võimaluse uute töökohtade loomiseks. Seetõttu polnud vajadust ka erilisteks abinõudeks peale traditsiooniliste hädaabitööde korraldamise kevadtalve perioodil.

Kui 1930. aastal hakkas ülemaailmne majanduskriis Eesti majandust mõjutama ja tootmise kokkutõmbamise tagajärjel suurenes kiiresti tööbörsil registreeritud töötute arv, suurendas riik summasid hädaabitööde korraldamiseks, kuid samas muutis ka karmimaks hädaabitöödele pääsemise tingimused.

Haridus- ja Sotsiaalministeeriumi 26. novembri 1930. aasta ringkirja kohaselt võisid tööbörsid hädaabitöödele saata vaid neid töötuid, kes olid Eesti Vabariigi kodanikud, elanud tööbörsi piirkonnas vähemalt aasta ja teinud viimase aasta jooksul vähemalt 12 nädalat palgatööd, välja arvatud hädaabitööd, ning olnud ilma tööta vähemalt ühe kuu. Juhul, kui töötu oli abielus, ei tohtinud abikaasa sissetulek kuus ületada 25 krooni. Hädaabitööde piiratud mahu tõttu olid tööle paigutamisel eelistatud töötud, kelle ülalpidamisel olid alaealised lapsed ja töövõimetud perekonnaliikmed.

Ministeeriumi kehtestatud sätted mõjutasid tööjõuturgu tervikuna, eriti aga Narva piirkonda, kus 15–20% registreeritud tööotsijaist oli kodakondsuseta. Et hädaabitöödele pääsemist kitsendava ministeeriumi ringkirja vastu saabus hulgaliselt protestikirju, pehmendas ministeerium eeskirja, lubades teha erandeid Eestis vähemalt kümme aastat elanud kodakondsuseta isikute suhtes.

Üheks tööpuuduse leevendamise abinõuks oli tööaja lühendamine tööstusettevõtteis kaheksa tunnini päevas alates 1. septembrist 1931. Selle sammuga loodeti tõsta tööhõivet, sundides tööstureid palkama lisatööjõudu, et kõigi vajalike töödega toime tulla. Üsna drastiliseks abinõuks kujunes aga 1932. aasta 1. aprillil jõustunud tööpuuduse vastu võitlemise otstarbel teenistusvahekordade korraldamise seadus, mis nägi ette, et kui riigi- või omavalitsusasutuses, kaasa arvatud õppeasutuses, töötavad mõlemad abikaasad, tuleb vallandada naine, juhul kui tema abikaasa teenib linnas vähemalt 140 krooni ja maal 80 krooni kuus. Keelati ühe isiku töötamine riigi- või omavalitsusasutuses või ettevõttes kahel kindlapalgalisel ametikohal. Samuti andis seadus õiguse vallandada riigi- ja omavalitsuse teenistusest pensioniõiguslikke isikuid, kes olid vanaduspensioni välja teeninud.

1932. aasta alguseks kujunenud muret tekitav olukord sundis hetkeseisu põhjalikult analüüsima ja väljapääsuteid otsima. Eesti Majandusteadlaste Selts kuulutas välja võistlustööde konkursi teemal "Töötaolu ulatus, iseloom ning lahendamisevõimalused Eestis". 15. maiks 1932 laekunud kaheksast tööst kaks, Richard Sõrmuse ja August Gutmanni töö, hinnati teise auhinna vääriliseks ja avaldati raamatuna Haridus- ja Sotsiaalministeeriumi, Majandusministeeriumi, Kaubandus-Tööstuskoja, Konjunktuuri büroo ja Eesti Majandusteadlaste Seltsi ühiste rahaliste vahenditega. Aitäh!

05:19 Aseesimees Martin Helme

Mul on tunne, et on repliigisoov. On nii Paul Puustusmaa? Palun, repliik.

05:19 Paul Puustusmaa

Suur aitäh, juhataja! Mul on väga hea meel, et Ruuben minu nime nimetas, sest nüüd ma saan ära parandada ühe eksitava vea, mida ma oma kõnes ütlesin. Sellepärast et kui ma ütlesin seda, et selle 2. märtsi Euroopa Liidu Kohtu otsusega oleks võinud tegelda juba varem, selle probleemistikuga, juba 2002. aastast, siis ma tegelikult selles mõttes natuke eksitasin. Jah, põhimõtteliselt küll sellega on seotud 2002. aasta direktiiv 2002/58/EÜ artikkel 15 lõige 1, aga iseenesest, et see probleem nüüd plahvatab või võib plahvatada, sellest reaalselt saadi teada alles 2016. aastal, kui oli kohtuotsus Tele2 Sverige vs Watson. Peale seda oli teada, et see probleemistik on esile kerkinud. Nii et viis aastat oli meil juba võimalik nii ehk naa seda probleemi lahendada. Aga jah, seda tehti paari kuuga alles nüüd. Jah, selline viga. Aitäh!

05:20 Aseesimees Martin Helme

Jätkame. Anti Poolamets, palun!

05:20 Anti Poolamets

Suur tänu eelmistele ettekandjatele, sest te olete avanud juba nii palju külgi, mis paneb mõtlema, et kas see eelnõu on ikkagi lõpuni valmis praetud või peaks veel edasi praadima. Aga Paul Puustusmaa võttis härjal sarvist ja küsis, kas tõesti peame me jälle tegema mingi eurokäsu põhjal midagi, mingisuguse Riigikohtust veel kõrgemal oleva institutsiooni käsul, nagu meil endal mõistuseraasuke puuduks. Vaat see on see suur küsimus: kas meile peab mõistuseraasukese sisse panema keegi kõrgem persoon hästi kaugel, kes peab meie mõistuseraasukesi ka LGBT teemal edendama ja kõiki  imelisi võõramaiseid tarkusi peab meile sisse peksma nagu kunagi mõisatallis töökust? Kas see tõesti peab nii olema?

Aga see muidugi ei tähenda, et meil ei ole probleeme prokuratuuriga. Kes vähegi viitsib ajalehte lugeda ja oma peaga mõtiskleda, satub vägisi olukorda, nii nagu selle aasta jaanuaris, kus kaaperdati rahvalt kõige tähtsam põhiseaduslik õigus: õigus hääletada referendumitel. Ja ka siis tulid muretu näoga kaitsepolitseinikud ja peaprokurör, kes ütlesid, et oo jaa, see oli hädavajalik päev, meil ei olnud ühtegi päeva, ei kuu aega enne ega kuu aega pärast, ainult-ainult sellel päeval, mitte midagi teha ei andnud.

Ma ei tea, kui paljud neid uskuma jäid. Igal juhul Keskerakonna aseesimees Siret Kotka neid ei uskunud ja kinnitas intervjuus Virumaa Teatajale, et ei, sõbrad, nii see nüüd küll ei olnud, vaid ikka sellepärast tehti kõik see, et referendum ära jääks. Ma ütleksin, et Keskerakonna aseesinaine on üks informeeritumaid isikuid Eesti Vabariigis, võib-olla isegi informeeritum kohati kui kaitsepolitsei peadirektor, sest tegu on valitsuspartei – siis ja praegu – aseesimehega. Keda ma peaksin uskuma?

Nii et see on mõtlemise koht, kuidas meil siis seda va pööret tehakse. Loomulikult üdini sõltumatute organite, üdini sõltumatute organite töö tulemusena. Nii et me peaksime muretsema ka igasuguse järelevalve teemal prokuratuuri üle. Kui ajalukku süveneda, siis ei ole see esimest korda. Oli kunagi peaprokurör Raivo Sepp, kes muide uuris 10 miljoni dollari kohtuasja. Jah, sellest järele jäänud valeandmete esitamist audiitorile. Kohtu all, teadagi, Reformierakonna auesimees. Aga minule teadaolevatel andmetel mõjutati teda õige kõvasti, et tema ei esitataks edasikaebust. Jah, kust me teame, et meie kohtusüsteem on alati parem olnud kui Ukrainas, mida me nii üleolevalt täna vaatame?

Aga veel paar juhtumit, mis siin märkimata jäid. Florian Hartleb – suur sõdalane, lapsevankrisõdalane, välismaalt imporditud lapsevankrisõdalane, kes pani oma lapse ohtu meeleavalduses.

Palun kolm minutit lisaaega.

05:25 Aseesimees Martin Helme

Kolm minutit lisaaega!

05:25 Anti Poolamets

Pani oma lapse tervise ohtu. Ei midagi! Ei mingit prokuratuuri, keegi nagu pole Eesti Vabariigis lastekaitsest midagi kuulnud. Ei midagi. Ja käib ja ähvardab Objektiivi portaali, kes temast pildid avaldas ja rääkis, kuidas ta lapsevankriga vehkis Vabaduse väljakul. See on meie muljet avaldav, ülimalt erapooletu kohtupidamine ja prokuratuur. Rääkimata lastekaitsest. Nii et põhjust küsida on.

Ja loomulikult täna on ainult möödaminnes mainitud peaprokurör Lavly Perlingut. Kas on paremat tõendit prokuratuuri vildakusest ja kallutatusest kui inimene, kes ei suuda kuidagi hinge kinni hoidagi, et kui tema ametiaeg täis saab, siis tormata pea ees poliitikasse ja näidata rusikat nendele, kes talle ei meeldinud juba tema ametisoleku ajal? Muljet avaldav, muljet avaldav. Nii et on selge, et praegune peaprokurör kannab seda seljakotti kaasas, mille talle Lavly Perling selga pani. Usalduse kaotus prokuratuuri suhtes on raske pärast Perlingu ametiaega ja poliitikasse pea ees tormamist. Nii see paraku on.

Tuleks mõelda sellele, kas ei peaks sellisel ametikohal olema piirangud, nagu paljudes ettevõtetes, et ei saa tormata kohe poliitikasse, kohvrite kaupa komprat kaasas. Ehk see on siin vabariigis küll üks tõsine mõtlemise koht. Aitäh!

05:27 Aseesimees Martin Helme

 Kert Kingo, palun!

05:27 Kert Kingo

Lugupeetud istungi juhataja ja head saadikud ning inimesed, kes meid juhuslikult võib-olla jälgivad! Selle eelnõu seletuskirjas on esimese lausena toodud, et eelnõuga võimaldatakse suurendada sõltumatust ja läbipaistvust kriminaalmenetluse raames kogutavate sideandmete päringu teostamisel. Lause on väga ilus, paistab kõik ilus ja aus, eesmärk selge. Aga kui selle eelnõu teksti hakata vaatama, siis see kindlasti ei ole mitte selge ja kindlasti ei tee ka läbipaistvamaks kogu seda jälitustoimingut ehk pealtkuulamisi, mida siin jälitustoimingu all on silmas peetud.

Kõigepealt vaatame seda. Esimene ebakõla on kohe see, et siin on tekst: käesoleva paragrahvi lõikes 2 ette nähtud päringu võib teha, kui tegemist on käesoleva seadustiku § 126lõikes 2 nimetatud kuriteoga. Sissejuhatuses selle eelnõu tutvustamisel kõlas lause, et piiritletakse paremini kuritegusid, mille raames sellist jälitustoimingut tohib teha. Ma vaatasin nüüd üle selle § 126ja seal oli praktiliselt terve karistusseadustiku paragrahvide loetelu. Seal olid inimsuse- ja rahvusvahelise julgeoleku vastased süüteod, süüteod rahvusvahelise julgeoleku vastu, isikuvastased süüteod, tervisevastased süüteod, vägivallateod, vabadusevastased süüteod, seksuaalse enesemääramise vastased, poliitiliste ja kodanikuõiguste vastased, valimisvabaduse vastu, perekonna ja alaealiste vastu jne, jne, jne. Ehk siis põhimõtteliselt terve karistusseadustik on hõlmatud ja seega see väide, et nüüd on natuke piiritletud ja natuke vähemaks neid võimalusi tehtud, mille raames võib sidevahendi pealtkuulamist teha, see ei vasta tõele.

Teine argument on siin, et selleks, et neid sideandmeid hakata taotlema, sideandmete päringuid tegema hakata, läheb asi selle võrra läbipaistvamaks ja, ütleme, neutraalsemaks, sest nüüd saab seda kohtu loal teha. Enam ei ole ainult prokuratuur. See on väga hea muudatus tõesti. Aga siin on toodud erisused välja. Kui muidu sideandmete päringu loale märgitakse ära andmed, mida päringuga on lubatud koguda, ja eelkõige andmete kogumise põhjendus, mis on vaieldamatult kõige olulisem selle juures, ning kolmandaks ajavahemik, mille kohta andmeid on lubatud koguda, siis on nüüd ette nähtud edasilükkamatud juhud. Ja edasilükkamatute juhtude puhul on küll mõistetav see, et jah, kui on hetkel sihuke eriline olukord, et ei ole võimalik kohtuniku poole pöörduda ja kohtuniku kaudu seda luba saada, siis otse prokuratuuri kaudu ja prokuratuuri loal saab. Aga mingil põhjusel on see kõige olulisem punkt, mida see päring peaks sisaldama, ehk andmete kogumise põhjendus, välja jäetud. Sisuliselt see annab võimaluse alustada sidevahendi pealtkuulamist ilma andmete kogumise põhjuseta. Lihtsalt niisama, tuleb tuju ja järgmine päev võib-olla mõeldakse ümber ja saadakse vajalikud andmed kätte ja siis ei hakata kohtu poole ka pöörduma.

Ja siin tekibki mul küsimus, et mida siis nüüd selle eelnõuga tegelikult läbipaistvamaks tehti. Mina ei näe siin mitte midagi läbipaistvamat. Vastupidi, keeruline tekst on tehtud ja sisuliselt on jäetud kõik reguleerimata, välja arvatud ainult see osa, et nüüd saab kohtu loal.

Samas, selle raames mul tekib küsimus, et meil siin Eestis ongi kujunenud niimoodi, et absoluutselt kõikides kuritegudes esimese toiminguna tehaksegi jälitustoiminguna sidevahendi pealtkuulamine. Tänapäeva uurijad justkui mitte millegi muuga ei oskagi kriminaalasjades süüdlast tuvastada ega kindlaks teha. Ometigi on võimalik väga palju muid tõendeid koguda ka, ilma et oleks vaja jälitustoiminguid teha, ilma et oleks inimeste põhiõiguste riivet nii tugevalt vaja teha.

Ma ei tea, kust need uued värsked uurijad tulevad, millel nende koolitus põhineb. Olid kunagi ajad, kui meil ei olnudki mobiiltelefone ...

Palun kolm minutit lisaaega.

05:32 Aseesimees Martin Helme

Kolm minutit lisaaega juurde!

05:32 Kert Kingo

... ja kui ei olnudki võimalik selliseid toiminguid teha ning siis piisas täiesti, kui sündmuskohalt saadi sõrmejäljed või jalajäljed või DNA-d või riide- või kangakiud või videosalvestised. Nüüd on tänapäeval rohkem tunnistajad, dokumendid või käekirjaekspertiis tehti või muid päringuid asutustesse. Kõigega sai hakkama. Aga nüüd enam ei osata.

Kusjuures nende lubadega on see asi, et luba taotletakse ühe isiku suhtes näiteks ühel eesmärgil ja siis sinna niisama kobaras pannakse juurde veel kümme inimest, kelle kohta tahaks ka teada. Põhjendusena tuuaksegi, et on alust arvata, et isik omab antud kuriteos olulist rolli. Niimoodi meid kõiki kuulataksegi pealt. Seetõttu ma ei saa tegelikult selle eelnõu mõttest üldse aru. Kui juba teha, siis tuleks teha asjad selliselt, et nendest ka kasu oleks, mitte et kujundatakse tekstikene, mis jätab sihukese uhke kõlava mulje, aga mille sisu on väga-väga küsitav, kui hakata sellesse natuke rohkem süvenema.

Eriti hämmastav on minu arvates eelnõu tekstis selline lõik, kus on toodud järgnev väide: "Loetelus nimetamata kuritegude korral on sideandmete päring lubatud siis, kui see on vältimatult vajalik kriminaalmenetluse eesmärgi saavutamiseks ning seda õigustab kuriteo raskus ja laad ning kui päringuga ei riivata põhjendamatult isiku õigusi." Eelnõu mõte on see, et peab olema põhjendatud ja siis taotlema prokuratuuri kaudu kohtunikult luba ja nüüd kuidagi on veel võimalik põhjendamatult neid isiku õigusi riivata ja seda toimingut teha.

Kokkuvõtteks ütlen, et see on taas kinnitus sellele, et mis iganes hea või halva kavatsusega meil eelnõusid tehakse, on eelnõude kvaliteet alla igasugust arvestust. Sõnastus on segane, tõlgendamise mooduseid on siin väga palju erinevaid ja need ei ole piiritletud. Niimoodi me ei tohiks seadusi teha. Aitäh! 

05:34 Aseesimees Martin Helme

Kalle Grünthal, palun!

05:34 Kalle Grünthal

Palun kolm minutit juurde.

05:34 Aseesimees Martin Helme

Kolm minutit lisaaega!

05:34 Kalle Grünthal

Lugupeetud Riigikogu liikmed! Head kuulajad, kes te kindlasti jälgite veel ka siin teleekraanide vahendusel, interneti vahendusel! Näete, kui rõõmsad me oleme, töö käib. Kõik on erksad, saal on rahvast täis, teeme uusi seadusi. Pooltäis. Kas klaas on pooltäis või pooltühi? Aga nagu öeldakse, siis mitte sellest ei tahtnud ma rääkida, vaid ma tahtsin rääkida sellestsamast eelnõust.

Jah. Eks need isikuandmed ja sideandmed on ühed paganama vajalikud asjad, muidu kohe kuidagi ei saa sellest kuriteost sotti ega ei saa seda avastada ka. Mäletan siin 1990ndate keskel, kui ma sattusin sellesse kriminaalmenetluse maailma, küll mitte pahalasena, aga just selles osas, kus ma osutasin kaitsefunktsiooni, ja siis oli mul kabinetis selline tavaline lauatelefon. Räägin oma jutud maha ja ühel hetkel panen toru hargile, aga näed, ei lähe see toon nulli. Pool tundi teinekord ja vahel ka 10 minutit ja 5 minutit ja no ei saa. Kutsusin siis sidemehe välja ja see vedas mind sinna kapi juurde ja ütles, et näed, siin on üks lutikas vahele pandud, mis korjab sul selle jutu kõik ilusti-kenasti ära. Aga tegemist on sellise seadmega, mis vajab aku laadimiseks natukene aega ja akuvoolu saab ta selle telefoniside pealt, et no ei saa kohe rääkima hakata. Võttis seal tangid näpu vahele ja lõikas naks-naks vahelt ära ja oli probleem kadunud. 

Aga muidugi mu õnn ei kestnud kaua. Paari päeva möödudes tekkisid probleemid jälle. Ühel hetkel oli mul pikem ärakäik kuskile, kuu aega olin kuskil komandeeringus igatahes, ja siis kriminaalmenetluse juht tuleb küsima, et kuule, kas sa enam tööl ei käigi. Ma küsin, et miks sa seda küsid. Tema: ma ei tea, tähendab, pole sind enam näinud. Mina: mis mõttes pole näinud? Mina tulin tööle, istusin oma putkas ja oligi kogu lugu. Aga probleem oli selles, et ma ei võtnud enam telefoni. Ja tekkis kahtlus, kuhu ma kadunud olen. Aga mind ei olnud vangi pandud, vaid ma lihtsalt olin teistel kaalutlustel ära.

Informatsioon on ju see, mis on kulla hinnaga. Ma mäletan seda aega, kui ma käisin Patarei vanglas oma klientidega kokku saamas ja väga huvitav oli vaadata, mismoodi triviaalselt oli lähenetud. Kokkusaamisruumis oli laud ja lauaplaadi alla jooksis juhe, nii et kohe täiesti rahulikult rääkides said aru, et kogu sinu vestlust kuulatakse pealt. Kui Kert Kingo eelnevalt ütles seda, kuidas vanasti saadi hakkama ilma mobiiltelefoni salvestiseta või millegi muuta, siis tegelikult kriminaalmenetluses on seda võimalust kasutatud aegade algusest peale.

Mismoodi siis seda luba taotletakse? Tuleks jälle praktilise elu poole peale. Ka siin on menetluses  kasutatud võimalust ikkagi teostada seda jälgimist, ja kui keegi viitsib lahti teha kodanik.ee portaali ja vaatab, kes on sinu isikuandmeid vaadanud, siis on tihtipeale seal siis kas PPA või politsei, kes on vaadanud su andmeid. Mul isiklikult oli väga huvitav kogemus, kui iga aasta 2. jaanuaril millegipärast vaadati minu andmed kohe üle, üle 10–15 aasta. Ja siis ma sain ühe vanema kolleegiga kokku, kes oli spetsialiseerunud just raskete kuritegude peale ja ta selgitas mulle, et aasta alguses võetakse selline salajane jälgimisluba, et saab vaadata, mida sa seal telefonis või kuskil mujal räägid, sellepärast et sa tegeled kriminaalkuriteos süüdistatava või kahtlustatavaga ja äkki saab sinu kaudu midagi naljakat või huvitavat teada.

Õnneks on toimunud selline asi, et Euroopa Inimõiguste Kohus on sellele naljale lõpu teinud, ja kooskõlas Euroopa Inimõiguste Kohtu artikliga 8 ja põhiseaduse §-ga 26 nõudnud, et isiku eraellu sekkumise alused peavad olema seaduses ette nähtavad. Muidugi, selline otsus tekitas tõelise furoori nii prokuratuuri kui ka advokatuuri inimeste seas, et mis nüüd siis saab, et ei saagi enam kuulata. Tekkisid tõsised probleemid.

Ja nüüd on tuldud välja eelnõuga, millega püütakse täita seda Euroopa Inimõiguste Kohtu otsust. Kert Kingo rääkis selle põhialused ära, siin praktiliselt mitte midagi ei muudeta ja kõik jääb samaks. Ja kõik see jutt, mis siin kirjas on, on tegelikult selline, mis annab võimaluse absoluutselt igal ajal taotleda seda luba. Ja kui kohus ei anna või ei taheta kohtuniku poole pöörduda, siis ilmselt tuleb pöörduda ja esitada see taotlus, esialgselt annab prokuratuur selleks loa, siis hiljem võib öelda, et vajadus langes ära. Aga ega siis see informatsioon, mis on laekunud päringuga seoses, mis on seal hõlmatud, ütleme, näiteks telefoni pealtkuulamise või millegi muuga, on juba kätte saadud. Ega siis, kui kohtunik luba ei anna, aga prokuratuur on andnud loa, need andmed jäljetult ei kao. Ei, need jäävad ju alles, need salvestatakse. See jääb sellisesse musta kasti, mida tegelikult kunagi kasutada nad ei saa, ma pean silmas uurijaid ja prokuratuuri, aga need on olemas. Need on nagu Trooja hobune – mitte kunagi ei tea, millal võib sul neid asju vaja minna.

Ja siin need põhjendused, mis siin on, pantvangikriisi lahendamine. Ei ole need asjad päris niimoodi, et siis neid asju sellisel kujul ei saa. Muidugi püütakse sellega jätta uurimisasutusest äärmiselt mannetu mulje, nagu see oleks üksainukene inimene, kes tegeleb uurimistoimingutega. Minu teada seal on terve maja neid inimesi täis, ja kui üks menetleja teeb ühte asja, siis kindlasti on olemas ka teisi menetlejaid ja eriti pantvangikriisi puhul lüüakse ka prokurör kindlasti jalgadele. Nii et tegemist on eelnõuga, mis on eluvõõras ja mis tegelikult absoluutselt ei kaitse ega muuda mitte midagi. Seda me ei saa toetada. Aitäh!

05:42 Aseesimees Martin Helme

Tarmo Kruusimäe, palun!

05:42 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Head inimesed, kes te meid jälgite, ja loomulikult ka kõik töökaaslased nii saalis kui ka nende monitoride vahendusel. Ma pean ütlema, et see informatsioon sellest kohtulahendist jõudis minuni hoopis teistmoodi, kummaliselt, ja see ärgitas mind. Ja selleks oli kaks põhjust. Üks põhjus oli see, mille kohta ma ei teadnud, sellepärast et ma ei ole juuras üldse mingi kõva käpp – no ei tea. Et on kogutud andmeid, metaandmeid, ja kõikidel ettevõtetel on kohustus neid säilitada üks aasta. Minu meelest Kert Kingo ütles kõige paremini, kirjeldas selle probleemi siin ära, et see palett on niivõrd lai ehk siis peaaegu kogu karistusseadustik.

Aga ma tahaksin meelde tuletada, mis oli see algne uba. Ja ma olen absoluutselt teisel arvamusel kui Peeter Ernits, kes arvas, et mingi koeravorstivärk tegi kedagi kuskil hirmsasti õnnelikuks. Ei olnud nii. Neid andmeid hakati salvestama sellepärast, et meil oli Euroopas terrorioht. Ja loomulikult ei ole Eesti ainukesena korruptsioonivaba, vaid seda on terve Euroopa, kus selleks, et ta korruptsioonivaba oleks, on [korruptsioon] raske kuritegu. Kust kohast läks meil nüüd see asi lappama?

Ma arvan, et ei ole juhuseid, vaid on teadlikult [nii tehtud]. Sest miks peaks Maris Lauri olema meil justiitsminister, kui ta on ju tegelikult hoopis majandustaustaga inimene, eks ju? See oli esimene kord, kui ta ütles, et rasked kuriteod on mingid tugevad kuriteod. See oli vist Euroopa Liidu asjade komisjon, võib-olla Kalle Grünthal mäletab, ja me hakkasime küsima, et mis asjad on need tugevad kuriteod. On rasked kuriteod. Ja peetigi silmas terrorismi ja korruptsiooni. Meil oli ju probleeme, kui Euroopas oli terrorism päris tõhus.

Nüüd see koeravorsti lugu oli see, et tema kaebas sinna ja leiti, et prokuratuur ei ole sõltumatu. Aga seda ei küsitud, või võib-olla advokaat oli natukene nõrk, et kuulge, see koeravorsti [varastamine] ei ole ju terrorism, ühiskonnale ohtlik tegu. Ja loomulikult, kui prokuratuuril oli selline tööriist olemas, et ise kirjutada endale luba ja saada need andmed kätte, siis saigi kiirelt tehtud. No me saame aru, et Poirot ja kõik muud tegelased on ju raamatukangelased, nii nagu Sherlock Holmes ja kõik. Sealt hakati tagurpidi seda stoorit üles ehitama. Tegelikult olid ikkagi inimesed, kes vaatasid, ja nad kas nuputasid välja või ei nuputanud.

Siis selleks, et täita see tingimus, et prokuratuur ei ole enam sõltumatu ja see [lubade andmine] läheb kohtule, tegi prokuratuur võib-olla sellise nutuse näo, et nüüd on meil küll hästi keeruline, ja nende töövahend jäi ikkagi neile tallele, aga nüüd lihtsalt kohus annab selle. Ja see palett on läinud nüüd legaalselt oluliselt laiemaks.

Mulle tuleb meelde, et Euroopas hakati metaandmeid [koguma] just sellepärast, et meil oli terrorism ja suur korruptsioon. Nüüd aga võib kõigeks, mille Kert Kingo seal ette juba luges, luba saada ja see on ka nii, et järgmiseks päevaks on see asi nagu antud. See oli see, mis minu jaoks oli üks murekoht. Ja teine suurem murekoht on see, et meil need andmed lekivad. Ja kui on juba nähtud, et kodanik A ja kodanik B on omavahel olnud kolm korda ühes spordisaalis, sest mobiilid on positsioneerinud nad sinna, ja paar korda on tehtud juba ka võib-olla ekslikult vastamata kõnesid, ja kui see informatsioon lekib välja, siis tegelikult meedias antaksegi hinnanguid, et need inimesed on omavahel seotud.

Kõik rahvaasemikud, ega te ei tea ka, mis kurikael massiüritusel teil seal kõrval kogemata on. Sest et tegelikult ajakirjandus teeb selle, kujundab ühiskonnas arvamuse ja siis vastavalt avalikule huvile, selle puudumisele või mitte, hakatakse inimest seina külge naelutama.

Ma võtaksin sel hetkel küll kolm minutit [lisaaega].

05:48 Aseesimees Martin Helme

Kolm minutit lisaaega, palun!

05:48 Tarmo Kruusimäe

Peeter Ernitsale niikuinii ei anta seda. Ma tahtsin selle anda võib-olla Siret Kotkale, sest tal oli nii kiire, ta ei saanud üldse millelegi vastata. Tal oli kibekiire, ta on ammu juba läinud, ta ei tule sellele kolmele minutile järele, ja ma arvan, et tema ilmselt ka ei saa seda.

05:48 Aseesimees Martin Helme

Ei saa.

05:48 Tarmo Kruusimäe

Nüüd, ma jäin mõtlema sellele, et võib-olla mu kogu oletus on vale, sest ma ei ole juurainimene, aga sarnaseid inimesi, kes võib-olla näevad selliseid konstruktsioone, on Eestis palju. Sest ei ole võimalik, et Eestis on ainult üks tuhm tüüp, see on Tarmo Kruusimäe, ja kõik teised on teravad pliiatsid, saavad täpselt juriidikas kõigest aru.

Kui ma mõtlen, siis see kokkulepe, mis sündis, oli raske. Võib-olla on olulisem võit, et see lubade saamine läks prokuratuuri käest kohtusse, aga laiendasime seda ringi ja võib-olla me lähme sügisel seda ringi veel kord kitsamaks tõmbama, aga võib-olla ei lähe. Igatahes hea meel on selle üle, et õiguskomisjon vähemalt püüdis. Ja tõesti, laupäeval ja pühapäeval vaidlesid kaks ministeeriumit omavahel ja nad jõudsid kokkuleppele.

Kokkuleppeid on erinevaid. Näiteks täna on meil päevakorrapunkt nr 13, mis on äärmiselt üllatav, elektrituruseadus. Kui ma eelnevalt rääkisin ühest teisest seadusest, kus oli Reformierakonna huvi tunduvalt suurem, siis selles 13. päevakorrapunktis, elektrituruseaduses, on Keskerakonna huvi suurem. Mäletate, kuidas Keskerakond tegi ettepaneku see eelmine eelnõu katkestada, näidates hambaid? Tegelikult on olukord selline, et Reformierakond näitab 13. päevakorrapunktis hoopis teistmoodi hambaid vastu. Ja tuleb välja, et kui siin üks saadik arvas, et kes on kasulik ja kes on kasutu, eks ju, teeme me võib-olla praegusel hetkel teene, aga ma arvan, et see on õige teene. See teene on Eesti rahvale, et me ei paneks enda väärtuslikku palki sinna elektrijaama katlasse.

Aga nii ta kujuneb välja ehk siis medalil on alati seitse tahku. Näeme, kuidas näeme, aga arvestage sellega, et selline on minu nägemus sellest kompromissist, kuidas see seal sündis, ja ma arvan, et mul võib olla terake tõde, aga tõde me saame alles siis teada, kui seda selgitakse meile kõikidele. Inimesed, kes te pärast seda internetist järele vaatate, saite te aru või ei saanud aru, aga kell on kuus hommikul. Sellisel hetkel ei olegi juurat mitte tundev inimene kõige teravam pliiats. Ja tunnistan ausalt, see asi on kahtlane, aga ma olen lootusrikas vähemalt sellepärast, et nüüd ta läks proksi alt kohtu alla. Aitäh!

05:51 Aseesimees Martin Helme

Kalle Grünthal, palun! 

05:52 Kalle Grünthal

Aitäh! Juhtus jah selline lugu, et hea kolleeg Tarmo Kruusimäe täiesti ennekuulmatu julgusega kasutas minu nime siin oma kõnes ja ma olen sunnitud reageerima sellele kohe. Muidugi see oli väike nali, selle julguse osas, ta on muidu ka julge mees, nii et ta ei karda tavaliselt mitte midagi. Nii et siin polegi midagi üldse imestada.

Aga kuna Tarmo puudutas minu nime seoses Euroopa Liidu asjade komisjoni istungiga, siis tegelikult joonistus välja üks väga huvitav pilt. Jah, tõepoolest, see teema, mida me siin täna arutame, Euroopa Inimõiguste Kohtu otsus, oli meil käsitluses ka ELAK-is põhimõtteliselt. See teema tõusetus seal, ja noh, juhtus niimoodi, et mõne aja pärast tuleb selline teade selle kohta, et vot nüüd siis me hakkame ehitama ja konstrueerima meeletut superarvutit, kus siis eestlased on ka osalised, kes seda toimetavad-teevad ja kuhu lähevad kõik andmed sisse, et saada ülivõimas asi. Ja kui mina hakkasin asja uurima, kes selle omanik on või kes seal n-ö põhiboss on, siis ma kuulsin, et Euroopa Komisjon. Ja siis mul jooksid klapid kokku ja mina ütlesin, et mina selle asja poolt ei hääleta.

Ilmselgelt on see eelnõu seotud ka selle ülivõimsa superandmebaasi loomisega. Ja see, et Euroopa Inimõiguste Kohtust tuli tagasilöök ja nüüd nad siis üritavad lappida seda kohta, seda me lubada ei tohi. See eelnõu tuleb konkreetselt tagasi lükata, see eelnõu rikub Euroopa Inimõiguste Kohtu otsust. Aitäh!

05:53 Aseesimees Martin Helme

Peeter Ernits! 

05:53 Peeter Ernits

Aitäh, hea juhataja! Minu nimi kõlas siin varasel hommikutunnil ja ma pean vajalikuks täpsustada, et kui ma enne rääkisin, et Euroopa Liidu Kohtus arutas seda asja 40 eri riikide kohtunikku, siis ma eksisin: tegelikult oli neid 58. Ja kohtu koosseis:  suurkoda eesotsas president Koen Lenaertsi, asepresident Rosario Silva de Lapuerta, kodade presidentide Bonichot', Arabadjievi, Prechali, Larseni, kohtunike von Danwizi, Safjani, Jürimäe, Lycourgose ja Xuerebiga. Nii et tegelikult, et kolleegid mõistaksid, ma ei hakka lugema siin ette Prantsusmaa, Läti, Ungari, Poola, Portugali, Soome ja Ühendkuningriigi valitsuse ning Euroopa Komisjoni esindajaid. See ei ole hommikune nali, vaid kõik need lugupeetud kohtunikud arutasid seda asja, mille tõttu meie, prokuratuuri ja Virumaa vorstivarga initsiatiivil, oleme tänase eelnõuni jõudnud. Aitäh!

05:54 Aseesimees Martin Helme

Mart Helme, palun!

05:55 Mart Helme

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud kolleegid! Ka need [kolleegid], kes kõik magavad, aga magavad niimoodi, et üks silm pärani ja üks kõrv padja alt välja sirutatud, et kuulda, kui signaal tuleb, siis tormata siia tõe ja õiguse eest võitlema. Aga tõe ja õiguse eest võitlemine seisab meil viimasel ajal siin ju väga selgelt ühes: meie võitleme süvariigi vastu ja õigusriigi eest ning nemad võitlevad vastupidi – süvariigi eest ja õigusriigi vastu. Sest kui me küsime, miks me seda obstruktsiooni praegu teeme, siis me teeme seda ühel väga lihtsal põhjusel: me protestime selle vastu, et ABIS-e seadus, Suure Venna seadus meile siia toodi ja valitsuserakondade poolt jõuga läbi suruti. Me hoiatasime, et te surute selle läbi, aga me oma võitlust ei jäta, me jätkame obstruktsiooniga. Ja kui te tulete järgmiste sarnaste asjadega, siis me teeme teile täpselt sedasama. Te peate teadma, et tank sõidab tankitõketele, tankitõrjekraavi ja saab vasakult, paremalt, eest ja tagant tankitõrjetuld. Te peate seda teadma. Te peate sellega arvestama, et see ei ole jalutuskäik päikesepaistel, nagu muide 1943. aastal Ameerika ja Briti sõdurid arvasid, kui nad Aafrikast Itaaliasse tungisid. Oo, see on jalutuskäik päikesepaistel! See jalutuskäik kestis raskete kaotuste ja raskete lahingutega kuni sõja lõpuni. Ei olnud jalutuskäik päikesepaistel ja ka see ei ole jalutuskäik päikesepaistel. 

Tuleme nüüd selle konkreetse eelnõu juurde. Ega mul ei ole tegelikult [suurt] lisada sellele, mida on rääkinud siin terve hulk eeskõnelejaid. See on ju tagaukse tekitamise seadus. See on sellele jokk-skeemi tekitamise seadus, mis Eestis toimub massiliselt ja massiivselt süvariigi poolt juba aastaid. Kui me vaatame neid kohtuprotsesse, mida prokuratuur on kaitsepolitsei jälitustegevuse käigus kogutud materjalide alusel algatanud, siis me näeme, et see kõik põhineb valdavalt pealtkuulamisel, häkkimisel ja sisuliselt ebaseaduslikul jälitustegevusel. Ja sellepärast on need asjad ka kohtus kokku kukkunud.

Seda, mis otsustab iga sõja ehk jalaväe kohaloleku, jalaväe rünnaku ja positsioonide hõivamise, seda ei ole ju meil siin nad võimelised tegema. Neil ei ole ju seda inimjõudu, neil ei ole ju seda oskust. Ja siis nad ongi võtnud selle [hoiaku], et kuulame pealt. Salvestame, häkime, võtame dokumente vahelt. Ja hästi loll jutt on see, mida ajavad meil väga paljud inimesed: aga mul pole varjata midagi, las jälitavad, las kuulavad! On küll varjata, sest ei kuulata pealt mitte kõnesid, ka kõnesid kuulatakse muidugi pealt, aga kuulatakse pealt telefone. Ja mõelge nüüd, naisterahvad näiteks, et te otsustate lembehetki veeta ja teil on telefon seal öökapi peal ja seda telefoni kuulatakse pealt ning kõik teie ohked ja sosistused on seal ilusti-kenasti telefonist kosta. Kas see ei ole alatu? Kas see ei ole teie privaatsfääri tungimine?

Palun lisaaega.

05:59 Aseesimees Martin Helme

Kolm minutit lisaaega.

05:59 Mart Helme

Aga seda nad teevad. Kohtupraktikast on teada, et on kuulatud neid salvestusi, on igasugused sahistused ja kõrvalhelid ja majapidamiskolksud, teete süüa seal ja kolistate pottide-pannidega. See on kõik ilusti-kenasti salvestatud.

Niimoodi käib see asi. Ei ole mõtet rääkida rumalat juttu, et mul pole varjata mitte midagi, las kuulavad, kui tahavad. Te ei taha ju, et teid kuulatakse pealt, kui te lähete WC-sse ja vett tõmbate? Ei taha ju? See on kõige elementaarsem teie privaatsfääri tungimine. Tõepoolest, mis on kriminaalset selles, kui te seal poti peal vett tõmbate? Selles ei ole midagi kriminaalset. Aga see on teie inimväärikust alandav. Ja see ei ole õigusriigile kohane.

Aga seda nad teevad ja nende isu kasvab. Nende isu kasvab. Sellel isu kasvul ei ole lõppu. Mul on tore koer, kuldne retriiver. Aga ma olen lugenud tema kohta käivat hoiatust: ta ei oska pidada piiri söömisega. Ta on võimeline ennast lõhki sööma. Täpselt sama kehtib ka süvariigi kohta. Nad on võimelised ennast lõhki sööma, neil ei saa iialgi küllalt sellest, mida nad teie kohta teada võiksid saada. Nad tahaksid seda ka teada saada, kui palju teil mustust küüne all on. Vaat seda nad tahaks ka teada saada, sest äkki saab sealt mingisuguse sellise asja, et äkki te olete küünistanud kedagi ja seal on DNA-d, võõrast DNA-d, mille mingil puhul võib inkrimineerida teile kui teie vägivaldsust tõendava asitõendi.

Toome näiteks siin meie Marti Kuusiku. Oleksid nad leidnud tema küüne alt tema naise naharibakese, siis oleks ju tõendusmaterjal olnud sellest, et ta on vägivaldne. Näe, ometi saime kätte! See kõik kõlab absurdsena, aga ei ole absurdne. See ei ole absurdne. See ongi see reaalne elu, kus süvariik võtab meie elud üle. Ja seda me ei tohi lubada, sest see ei ole õigusriik.

Reformierakond naerab selle peale. Muidugi naerab, sest nemad on selle süvariigi instrument, millega tagatakse, et õigusriik on illusioon. Ja meie oleme need, kes võitlevad ihust ja hingest, et õigusriik ei oleks illusioon, vaid oleks reaalsus. Et meil kõigil oleks meie võõrandamatud inim- ja kodanikuõigused, mida igasuguste jokk-eelnõudega, nagu see käesolev 392 SE, meilt ära ei võetaks. Aitäh! 

06:02 Esimees Jüri Ratas

Tarmo Kruusimäe, palun!

06:03 Tarmo Kruusimäe

Tänan! Ma tahan öelda protokolli huvides, et ka Isamaa seisab õigusriigi eest. Head inimesed, kes te olete seal Justiitsministeeriumis, palun seiske selle õigusriigi eest, seiske ikkagi kodanikuõiguste eest rohkem. See tundub inimestele võib-olla kummaline, et meil on kolmas elektroonilise side seaduse eelnõu. Jah, ma pean tunnistama, et Kristen Michal ja Vilja Toomast tegid väga hea ettekande, aga seda informatsiooni on vaja rohkem. Te mitte ei seisa enda mugavuspositsiooni eest, kuidas on lihtsam süüdistusi kokku panna, vaid ikkagi kõige tähtsam on Eesti Vabariigi kodanik ja tema õigused ja siis võib-olla see, kuidas te avastate või hakkate tõestama kurikaela süüd. Aitäh!

06:04 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Alustame eelnõu 392 muudatusettepanekute läbivaatamist. On üks muudatusettepanek, see on juhtivkomisjonilt ja juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Rene Kokk, palun! 

06:04 Rene Kokk

Aitäh, austatud esimees! Palun Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel panna antud muudatusettepanek hääletusele ja enne hääletust palun teha kümme minutit vaheaega. 

06:14 Esimees Jüri Ratas

Vaheaeg kümme minutit.

V a h e a e g

Vaheaeg on lõppenud. Panen hääletusele esimese muudatusettepaneku, mille on esitanud juhtivkomisjon seisukohaga arvestada täielikult. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

06:14 Esimees Jüri Ratas

Tulemusega poolt 39 ja vastu 1 leidis ettepanek toetust. Sellega oleme muudatusettepanekud siuhti! läbi vaadanud. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku teine lugemine lõpetada, aga jälle on tulnud kiri. Kirja sisu on järgmine: Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon teeb ettepaneku õiguskomisjoni algatatud kriminaalmenetluse seadustiku muutmise seaduse eelnõu 392 teine lugemine katkestada. Henn Põlluaas on ilusti alla kirjutanud. Rene Kokk, palun!

06:15 Rene Kokk

Aitäh, austatud esimees! Tõsi, EKRE fraktsioon on teinud ettepaneku teine lugemine katkestada ja palun enne seda hääletust teha ka kümneminutiline vaheaeg.

06:25 Esimees Jüri Ratas

Selge. Vaheaeg kümme minutit.

V a h e a e g

Vaheaeg on lõppenud. Panen hääletusele Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni ettepaneku eelnõu 392 teine lugemine katkestada. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

06:26 Esimees Jüri Ratas

Poolt 11 ja vastu 41 ei leidnud ettepanek toetust. Ja sellega ongi juhtunud nüüd nii, et peale tõsist arutelu on 392 SE teine lugemine lõpetatud ja seitsmenda päevakorrapunkti käsitlemine on ka lõpetatud.


8. 06:26 Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse (keskkonnaregistri seaduse kehtetuks tunnistamine) eelnõu (292 SE) teine lugemine

06:26 Esimees Jüri Ratas

Liigume siit edasi mõnusas tempos. Kaheksas päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 292 teine lugemine. On ütlemata hea meel paluda Riigikogu kõnetooli ettekandeks keskkonnakomisjoni esimees Yoko Alender. Palun! Vabandust! Protseduuriline küsimus, Kalle Grünthal.

06:27 Kalle Grünthal

Ma tänan, lugupeetud istungi juhataja! Äkki te tuletate meelde siin hommikuvalguses, mitu küsimust saab küsida?

06:27 Esimees Jüri Ratas

Teisel lugemisel, nii nagu kord ette näeb, saab ettekandjatele esitada kokku kaks suulist küsimust. Ise saate valida: esimesele ettekandjale kaks, teisele kaks või üks ja üks. Kuni [kaks], igal pool on "kuni" ees. Palun, Yoko Alender, sõna on teil!

06:27 Yoko Alender

Aitäh, austatud esimees! Head kolleegid! Tere hommikust! On uus päev. Läheme edasi. Teie ees on keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. See puudutab eelkõige keskkonnaregistri seaduse kehtetuks tunnistamist ja selle asemele paremate lahenduste loomist. Keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu algatas Vabariigi Valitsus 2020. aasta 23. novembril, aga ettevalmistamisega tegeleti tõepoolest juba Rene Koka keskkonnaministriks olemise ajal.

Eelnõu ajakohastab keskkonnateabe käitlemise korda andmekogudes ja luuakse keskkonnaandmeid koondav keskkonnaportaal. Selliseid eelnõusid on meil üsna palju. See annab märku sellest, et infoühiskond tõepoolest vajab ka seadustes rakendamist ja tekib selline Eesti looduse infosüsteem. Seni on see toiminud keskkonnaregistri alaminfosüsteemidena ja nüüd luuakse keskkonnateavet sisaldavatele andmekogudele juurdepääsuks ja liidestamiseks ühtne infotehnoloogiline pöördumispunkt ehk lihtsas keeles öelduna peaks inimese jaoks olema n-ö üks värav. On üks veebikeskkond, mis koondab kogu keskkonnaandmestiku.

Eelnõu esimene lugemine lõpetati 17. veebruaril k.a. Muudatusettepanekuid tähtajaks ei esitatud, küll aga käis komisjonis üsna pikk ja põhjalik töö. Sellest ka see aeg, mis on läinud. Komisjoni töö tulemusel otsustati esitada eelnõu kohta 11 komisjoni muudatusettepanekut, mida kindlasti jõuame siin täna käsitleda. Komisjon kohtus teise lugemise ettevalmistamiseks selle aasta 22. veebruaril, 3. märtsil, 23. märtsil, 13. aprillil, 1. juunil ja 3. juunil.

Märtsi alguses tuli meile Keskkonnaministeeriumist ettepanek täiendada eelnõu sätetega erinevaid seadusi: atmosfääriõhu kaitse seadust, jäätmeseadust, tööstusheite seadust ja veeseadust. Nende alusel tehakse registreeringuid ja need lisatakse samuti keskkonnalubade infosüsteemi KOTKAS. Võikski öelda, et KOTKAS on selle eelnõu põhiline fookus. 1. juunil komisjonis kujundati just nimelt nende ettepanekute suhtes seisukoht ja otsustati need komisjoni muudatusettepanekuna lisada. Otsus tehti konsensuslikult. 13. aprillil oli diskussioon keskkonnateabe kogumise ja käitlemise teemadel Keskkonnaministeeriumi haldusalas. Kohal olid Keskkonnaministeeriumi ja Keskkonnaagentuuri [esindajad] ja samuti konsultant, kes on olnud seotud eelnõu ettevalmistamisega.

Järgnevatel istungitel arutati neid ettepanekuid, mida ministeerium komisjonile saatis ja mis puudutasid metsaseaduse sätteid, ja need kaks teemat, mis olid õhus, puudutasid metsaregistrit ja statistilist metsainventuuri. Seal oli ka päris palju huvigruppisid, kes meie komisjoni poole pöördusid. Alustuseks selgitan lühidalt ära asja, mille kohta on palju küsitud ja mille pärast me ka komisjonis otsustasime täna siia kaasettekandjaks kutsuda ministri. Tegemist on olulise teemaga keskkonnavaldkonnas, mis puudutab kogu meie keskkonna metsainfot. Statistiline metsainventuur on selline süsteem, kus 1999. aastast alates Eesti on jagatud nagu ruudustikuks, mis koosneb proovitükkidest, kus mõõdetakse meie metsa seisukorda, näiteks puude liiki, kui palju on lamapuitu, milline on juurdekasv, kui palju on raiutud. Seal on veel mitmeid aspekte, mida uuritakse. Osa nendest proovitükkidest on olnud alaliselt ühed ja samad juba aastast 1999 ja teised on roteeruvad või juhuvalimiga valitud igal aastal uued.

Sarnast süsteemi kasutatakse paljudes maailma paikades ja selle statistilise metsainventuuri alusel Eesti esitab ka oma andmed näiteks LULUCF‑i ehk maakasutussektori heitmekaubanduse arvepidamisse. Siin on viimasel ajal ühiskonnas kogu metsaraieid puudutava arutelu käigus osal teadlastel ja ka looduskaitsjatel tekkinud huvi teada saada, kas see metsastatistika on ikkagi usaldusväärne, ja nad on teinud päringuid. Keskkonnaagentuur, kes selle SMI süsteemi eest vastutab, on leidnud, et nende püsiproovitükkide andmete puhul, kui nad annaksid need asukohad välja, tekiks risk, et need andmed ei ole enam usaldusväärsed. Isegi kui keegi ei lähe seal sellest teadmisest tulenevalt raieid kas rohkem tegema või vähem tegema, siis see risk iseenesest juba seda usaldusväärsust nende andmete suhtes kahandab ja Keskkonnaagentuur ei ole neid andmeid välja andnud. Aga selle peale tegi omakorda n‑ö ettekirjutuse Andmekaitse Inspektsioon, kes oli ka üks osapooltest, kes selles komisjoni menetluses osales, ja ütles välja, et tuleb eriseaduses ära määrata, miks ja millistel tingimustel juurdepääsupiirang nendele püsiproovitükkide asukohtadele seatakse.

See oligi üks teemadest, mida arutasime pikalt. Meil olid teadlased Eesti Maaülikoolist, kes olid väga murelikud selle pärast, et juhul, kui seda juurdepääsupiirangut ei seata, siis see statistika ei ole enam usaldusväärne. Nüüd, vastupidi, Tartu Ülikooli teadlased, kes olid meil komisjonis, jällegi väljendasid väga selgelt seisukohta, et teadlastel peab olema juurdepääs nendele andmetele, et teha metsandusalast tööd. Samal seisukohal olid Eestimaa Looduse Fondi esindajad, kes olid samuti meil komisjonis menetluse juures. Selles küsimuses lõpuks peale pikki arutelusid me jõudsime sellise kompromissini ja komisjoni liikmed olid kõik seda meelt, et teadlastele peab ligipääs andmetele olema tagatud, ja selleks on esitatud muudatusettepanek, mis ütleb, et andmekasutuslepingu alusel peavad teadlased need andmed enda kasutusse metsandusalaseks teadustööks saama. Ma arvan, et see oli väga oluline ja see tagab tegelikult ka edaspidiseks selle, et on võimalik saada informatsiooni, kas see inventeerimise meetod on usaldusväärne, sest on ju see aluseks väga paljudele metsanduse otsustele ja kui see nn usaldamatuse pisik, nagu üks komisjoni liige seda väljendas, on seal sees, siis sellest ei ole kasu mitte kellelegi. See alus, mis siin täna nende muudatusettepanekutega luuakse, et teadlased need andmed kätte saaksid, võimaldab tõepoolest sõltumatutel osapooltel audititeerida ka seda SMI süsteemi ennast.

Teine osa muudatusettepanekutest, mille üle oli pikem debatt komisjonis, puudutas metsaregistrit. Arutelul osalesid Eesti Erametsaliit ja Erametsakeskus ja seal tõusetus nende andmete probleem, mis on metsaregistris nähtavad. Selle uue pakutud lahenduse kohaselt paljud andmed lisatakse sinna avalikult nähtavate andmete hulka. Aga need andmed, mida ministeerium käsitleb kui isikuandmeid ehk neid andmeid, mille järgi saab hinnata metsaomaniku vara suurust, näiteks raiemaht sellel konkreetsel tema omataval metsamaal, edaspidi ei ole enam niimoodi kohe kättesaadavad. Selle üheks põhjuseks on nähtus, kus erametsaomanike poole pöördutakse tihtipeale lausa selliste automaat- või robotpäringute teel, võetakse välja teatud hulga hektarite või teatud raiemahuga alad ja tehakse väga jõulisi müügipakkumisi. Algselt oli ministeeriumi ettepanek, et see oleks kehtinud nii juriidilistele kui ka füüsilisest isikust metsaomanikele, aga komisjoni arutelude tulemusena leidsime, et juriidilised isikud tegelevadki majandustegevusega ja nende puhul ei ole see kuidagi taunitav. Kompromissina jäi selline ettepanek, et metsaomanikud oma tegevuses võiksid olla vabad ja edaspidi võib-olla saab lahendatud probleem nende nn kährikutega, nagu on selle asja nimi.

Kuna tegemist on tõepoolest üsna spetsiifilise eelnõuga, siis on meil täna kaasettekandjaks ka minister, aga loomulikult olen ka mina valmis vastama teie küsimustele. Aitäh!

06:40 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Lähemegi küsimuste juurde. Ruuben Kaalep, palun!

06:40 Ruuben Kaalep

Tänan väga, austatud Riigikogu esimees! Lugupeetud ettekandja! Selle eelnõu alajaotuses "Riiklik metsade inventeerimine statistilise valikmeetodiga" on toodud põhjused, millal Keskkonnaagentuur keeldub andmekasutuslepingu sõlmimisest. Punkt 1, siis, kui ta ei ole veendunud, et andmeid kasutatakse üksnes käesoleva paragrahvi lõikes 8 nimetatud teaduslikel eesmärkidel. Punkt 2, ta ei ole veendunud, et andmeid kasutada sooviv isik rakendab andmetele juurdepääsu piiramise nõuete täitmise tagamiseks piisavaid meetmeid. Minu küsimus on: kas siin on tegemist väga ebaõnnestunud sõnastusega või ongi see seadus mõeldud nii, et ametnike subjektiivne veendumus otsustab, kas need andmed tehakse kättesaadavaks ülikoolidele, ekspertidele, teadlastele jne?

06:41 Yoko Alender

No ma arvan, et veendumus peab alati olema otsuste aluseks. Selles mõttes siin on sõnastatud väga selgelt, millised on need juhtumid, mille puhul seda lepingut sõlmida ei saa. See sõna "veendunud" – ma ei ole juriidikas nii pädev, et öelda, kas on paremaid sõnastusi, aga ma arvan, et kaalutlusotsus kui selline on tõepoolest ametnikel alati olemas. Aga fakt on see, et seda otsust tuleb põhjendada ja siin on antud ikkagi selgelt üsna konkreetne loetelu, mis tingimustel see leping läheb sõlmimisse.

06:42 Esimees Jüri Ratas

Paul Puustusmaa, palun!

06:42 Paul Puustusmaa

Suur aitäh, juhataja! Hea Yoko, ma olen natuke selles mõttes segaduses, et sinu heast ettekandest ma sain aru, et kaasatud oli väga palju huvigruppe ja isikuid, kes on asjast huvitatud. Kui ma hakkasin vaatama neid arvamusi, mis on esitatud, siis ma näen, et neid on tulnud ainult Keskkonnaministeeriumilt ja Eestimaa Looduse Fondilt. Üks märkus on ka Eesti Keskkonnaühenduste Kojalt. Kuhu teised kaasatud kadusid?

06:43 Yoko Alender

Ei, tegelikult on niimoodi, et meile siiski kirjutasid ka needsamad maaülikooli teadlased, ja kuna see menetlusprotsess oli üsna pikk, siis kõik need, keda austatud küsija loetles, olid ka meie aruteludel kohal. Näiteks Keskkonnaõiguse Keskusega oli pikem diskussioon [eelnõu] vastavusest Århusi konventsioonile, mis puudutab keskkonnaandmete kättesaadavust. Selle kohta ministeerium tegi pika analüüsi. Ma ütleksin, et oli üsna põhjalik [arutelu], ja tegelikult ma pean muidugi ütlema, et see teema on pakkunud palju huvi ka looduskaitse poolele, ka väljaspool neid istungeid, ka teistel istungitel, ja ma arvan, et komisjoni liikmed on, mina vähemasti küll olen sel teemal väga palju arutelusid pidanud.

06:44 Esimees Jüri Ratas

Merry Aart, palun!

06:44 Merry Aart

Aitäh! Hea eesistuja! Lugupeetud küsija! Oi vastupidi, vabandust, ettekandja! Juba hakkavad asjad sassi minema. See on teema, mis on väga palju kirgi kütnud, ja hästi palju osapooli on siin, erinevaid osapooli. Kas selle seadusega kaasnevad mõjuanalüüsid? Ja kui, siis millised nad on? Hästi lühidalt võib-olla.

06:44 Yoko Alender

Aitäh! Mõjudest räägiti komisjoni menetluse protsessis küll ja eelkõige just, kui oli see esimene üldisem kohtumine, siis ka eelnõu autorite Rita Annuse ja Uudo Timmiga. Kindlasti üks mõjudest on see, et nende IT‑arenduste jaoks, mida siin on vaja teha selleks, et need registrid luua, on vaja vahendeid. Selleks on vaja ka tööjõudu, inimesi, kes neid ellu viivad, ja ütleme, et ideaalne see olukord kindlasti ei ole, aga liigutakse õiges suunas. Inimestele on mõju loomulikult see, et bürokraatia väheneb, tekib justkui üks koht, kus kõiki keskkonnaalaseid lubade taotlusi, registreeringuid teha. Aga kas nüüd on koostatud selline mõjuanalüüs juriidilises tähenduses, seda peaksite vist küsima ministri käest.

06:46 Esimees Jüri Ratas

Siim Pohlak.

06:46 Siim Pohlak

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Iga seadusega muudetakse ikka midagi paremaks. Tahaks teda, mis muutub tavalise Eesti inimese jaoks? Mõni teeb oma metsas küttepuid, teine, linnainimene satub metsa vahel harva ainult marjule või jalutuskäigule. Mis muutub tavalise Eesti inimese jaoks paremaks selle seaduse vastuvõtmisel?

06:46 Yoko Alender

Konkreetselt inimese jaoks ongi kõige olulisem ehk see, mis puudutab erinevaid loodusega, keskkonnaga seotud tegevuslubasid, registreeringuid, mis on mingite tegevuste aluseks, taotlusi. Edaspidi on selle jaoks üks uks. On üks veebikeskkond, seesama KOTKAS, kustkaudu siis kõiki neid toiminguid teha. Loodetavasti tõstab see seeläbi Eesti inimese [elu]kvaliteeti, et riik võtab temalt lihtsalt pisut vähem aega.  

06:47 Esimees Jüri Ratas

Riho Breivel, palun!

06:47 Riho Breivel

Lugupeetud esimees! Hea Yoko! Sellest registrist või sellest süsteemist saab muidugi võimas vahend, kuidas öelda, metsa üle arvepidamise jaoks ja kõige selle jaoks. Ma olen isegi pidanud käima ja just erametsaomanikega sellest rääkima, sest inimesed tunnevad huvi, kuidas see tööle hakkab. Palju on ka küsimusi olnud nende kährikute kohta, nagu sa nimetasid, kes püüavad metsa üles osta ja just väikestel erametsaomanikel nahka üle kõrvade tõmmata. Ma olen ka püüdnud seletada, et see muudab selle asja isegi kindlamaks, et ei ole enam nii lihtne see asi, aga ikkagi, kuna on üks register, siis kardetakse, et tänu sellele on võimalus neid [andmeid] kätte saada suurem. Kuidas ikkagi veel kord seda hinnata, kas või selleks, et protokolli läheks, et inimesed ei kardaks?

06:48 Yoko Alender

Aitäh, hea küsija! Ma arvan, et ega lõpuni välistada selliseid pakkumisi loomulikult ei saa. Eesti on väike riik ja info selle kohta, kes kus metsa omab, kindlasti on ikkagi mingil määral liikvel. Aga see muudatus kindlasti massilise jõulise müügipakkumise survet peaks vähendama. Ma arvan, et selles mõttes on see kindlasti õige, et inimene peaks oma otsustes olema vaba ja kui ta ei soovi oma metsa müüa, vaid soovib ise teda hooldada ja hoida, siis loomulikult peab tal olema selleks võimalus. Metsaregistris muidugi inimese soovil saab avalikustada kõiki andmeid. Kes soovib tegeleda, tema saab ikkagi kõik andmed avalikuks teha.

06:49 Esimees Jüri Ratas

Jaak Valge, palun!

06:49 Jaak Valge

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ma saan aru, et selle eelnõu eesmärgiks oli koondada kõiki keskkonnaandmeid, et andmeid oleks võimalik saada ühest kohast. Ilma kahtluseta tuleb möönda, et see on oluline uuendus selles keskkonnaandmete hõives, sest varasem praktika nägi ette palju iseseisvaid registreid, kus ei olnud üleüldse ühetaolisuse põhimõtet järgitud. Eelnõu koostajad möönavad ise, et lootsid vaadata tulevikku ja tagada kõigi keskkonnaandmete kogumise, ka nende, mida seaduse koostamise ajal üldse ei kogutud, ja nüüd ütlevad, et tagantjärele hinnates tuleb tõdeda, et ühest küljest oli seadus oluliselt ambitsioonikam, kui praktikas on suudetud realiseerida, teisalt ei ole kõiki registreid või nimistuid sündinud. Küsimus on selles, kas ei oleks olnud mõtet oodata ära ka need teised registrid või teised nimistud ja siis tulla selle eelnõuga välja.

06:50 Yoko Alender

Aitäh, hea küsija! Austatud juhataja! Loomulikult, see natuke meenutab mulle ka jäätmevaldkonda, kus ka tahaks kõik ühekorraga korda teha ja heaks teha. Tõepoolest, juba aastatel 2017 ja 2019 on tehtud muudatusi nendes registrites ja ma arvan, et see töö tahes-tahtmata peab jätkuma. Ma arvan, et kui me suudame ikkagi võtta ette ühe sammu ja teha asju inimeste jaoks lihtsamaks, siis on see samm õiges suunas. Ja mis siin salata, ka infotehnoloogia areng on nii kiire ja ka see, milliseid andmeid kogutakse, mida vaja on ja mida on vaja kasutada, võib-olla ka see muutub mingil määral. Ma arvan, et see on natukene nagu Tallinna linn, et ega ta ei saagi valmis. Tuleb lihtsalt jätkata.

06:51 Esimees Jüri Ratas

Peeter Ernits, palun!

06:51 Peeter Ernits

Hea juhataja! Hea ettekandja! Selles registris on olemas erinevad vee- ja loodusvarad ja nüüd on ka maavarade register. Aga miks metsaregister on eraldi?

06:52 Yoko Alender

Aitäh! Austatud juhataja! Hea küsija! Minu teada tuleneb see metsaseadusest, aga mis see sisuline põhjus on, vaat ma jään ausalt öeldes vastuse võlgu. Ehk oskab minister aidata hiljem selle küsimuse vastusega. 

06:52 Esimees Jüri Ratas

Ruuben Kaalep, palun!

06:52 Ruuben Kaalep

Aitäh, hea Riigikogu esimees! Austatud ettekandja! Ma tulen tagasi selle sätte juurde, mis sätestab, et see, kas andmeid jagatakse, sõltub Keskkonnaagentuuri veendumusest. Teie seisukoha ma sain vastuseks oma küsimusele. Aitäh selle eest! Aga mu küsimus on nüüd, et kas komisjon arutas seda, kas sõna "veendumus" on siinkohal sobilik või mitte. Mis olid need komisjonis kõlanud seisukohad ja arutelu tulemus?

06:53 Yoko Alender

Aitäh! Austatud esimees! Hea küsija! Tõepoolest, tööpäev on olnud pikk, ma ei suutnud võib-olla kõiki neid komisjonides toimunud arutelusid edasi anda täiel määral. Nii et aitäh selle täpsustava küsimuse eest! Tõepoolest, ka komisjonis oli diskussioon selle sõnastuse üle ja just nimelt selle üle, et seal on sõna "võib". Et kuidas seda sõna "võib" tõlgendada, kas see tähendab seda, et justkui on veel mingisuguseid lisatingimused selleks, et need andmed välja anda. Aga minu meelest nii ministeeriumi kui ka Keskkonnaagentuuri ja komisjoni suurem osa oli ikkagi veendunud selles, et ainult nendel alustel saab Keskkonnaagentuur mitte andmeid välja anda, mis on siin loetelus toodud. Lõpuks jääb ju ikkagi üles ka võimalus, juhul kui peaks keeldutama, siis ka see otsus vaidlustada. Tõepoolest, see sõnastus oli komisjonis arutelu all, aga üldiselt ikkagi leiti, et nende muudatusettepanekutega on tagatud see, et kui teadlased tahavad teha metsandusalast teadustööd, siis Keskkonnaagentuuriga sõlmitakse leping ja need andmed väljastatakse kasutamiseks. 

06:54 Esimees Jüri Ratas

Paul Puustusmaa, palun!

06:54 Paul Puustusmaa

Suur tänu! Ma vabandan oma võhikliku küsimuse pärast, aga ma tahaks teada. Vaat Meelis Seedre on vastanud Jevgeni Ossinovski küsimusele ja see käsitleb SMI metoodikat. Siin on öeldud sedasi, et SMI proovitükkide andmed ei tohi olla avalikud ja kui nad saavad avalikuks, siis metoodika enam ei tööta. Ma tean, et SMI on ise metoodika. Mismoodi metoodika ei tööta või ma saan millestki valesti aru?

06:55 Yoko Alender

Aitäh! Austatud esimees! Hea küsija! See puudutab just nimelt seda metoodikat, mida ma püüdsin ka siin lahti seletada. See võibki olla [segane], kui sellega igapäevaselt ei tegele, ja ma arvan, et see on ka üks põhjustest, miks see on tekitanud palju küsimusi. See SMI metoodika ongi seesama statistilise metsainventuuri metoodika, kus Eesti on jagatud tükkideks ja kus on need alalised ja ajutised tükid. Kui nende alaliste tükkide asukohad, mille peal [jälgitakse] muutusi metsas ajas samadel konkreetsetel tükkidel, mille asukoht on teada ainult väga väikesele hulgale inimestele, peaksid saama avalikuks, siis Meelis Seedre kommentaari mõte oli see, et ei ole enam see statistika usaldatav sellepärast, et võiks hakata manipuleerima selle teadmise põhjal, mida nendel konkreetsetel tükkidel tehakse. Näiteks, kas raiuda rohkem või just sellel tükil mitte raiuda, istutada sinna mingit teatud tüüpi puid vm. Need on kõik loomulikult teoreetilised püstitused, aga leitakse, et see statistika põhimõte, et on selline anonüümsus, peab olema tagatud selleks, et seda metoodikat ei saaks seada kahtluse alla. 

06:57 Esimees Jüri Ratas

Jevgeni Ossinovski, palun!

06:57 Jevgeni Ossinovski

Aitäh, austatud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Esiteks, muidugi on väga halb, et metsaandmete salastamise väga sisulised ettepanekud on ühe tehnilise eelnõu sappa pandud. Teiseks, te jätsite ettekandes mulje, nagu me oleksime tõesti suures konsensuses otsustanud metsaandmete salastamise, et toimusid suured arutelud ja siis jõuti kompromissile. Arutelud toimusid tõepoolest, aga lõpuks lõppjärgus toimus ikka nii, et teisipäeval tulid ministeeriumist ettepanekud tekstiliselt ja neljapäeval hääletas koalitsioon nad tuimalt läbi, sõna-sõnalt, ilma sisuliselt neid sõnastusi arutamata ja kohendamata. Mina olin sellele vastu. Aga küsimus. Sellise menetluse tulemusena on üks tõsine viga sisse sattunud: et SMI andmeid antakse metsanduse valdkonna teadlastele. Metsandus vastavalt Eesti Keele Instituudi arusaamale on metsamajandamise teadus. Selle järgi metsaökoloogid ei saa nendele andmetele ligipääsu. Kuidas selline viga küll juhtuda võis?

06:58 Yoko Alender

Aitäh! Austatud esimees! Hea küsija! Metsanduse tõlgendus, ma arvan, võiks olla siiski see, et kõik, mis puudutab meie metsa seisukorda, samamoodi kuulub sinna alla. Nii nagu oli juttu ka aruteludes Keskkonnaagentuuriga, et ka näiteks Tartu metsauurijad, metsaökoloogid peaksid saama neid andmeid kasutada, siis see oli ju üks põhjus, miks me selle punkti sõnastasime. Mina näen seda küll nii ja mulle jäi ka komisjoni aruteludes selline mulje, et see peaks olema võimalik.

06:59 Esimees Jüri Ratas

Martin Helme, palun!

06:59 Martin Helme

Aitäh, lugupeetud spiiker! Aitäh, lugupeetud esineja! Ma ei dramatiseeriks üle siin mingit salastamise juttu. Nii nagu statistika puhul ikka on statistiline andmestik võetud anonüümselt, sellel on oma väga selge teaduslik põhjendus. Mul on küsimus nende parandusettepanekute kohta, neid on tervelt 11 tükki, need kõik on teinud komisjon ja kõik need on komisjoni poolt heaks kiidetud. Kas kõik need parandusettepanekud räägivadki sellest metsainventuurist või on nendel parandusettepanekutel siin mingi muu sisu ka? Saadikutelt, ma saan aru, ei tulnud midagi. Need kõik ongi tegelikult ministeerium tagantjärele praavitanud või?

07:00 Yoko Alender

Aitäh, austatud esimees! Hea küsija! Tõepoolest, saadikutelt muudatusettepanekuid ei ole laekunud ja kõik sõnastatud muudatusettepanekud on ministeeriumi ettepanekul komisjonis sõnastatud. Siin on ettepanekuid, mis käsitlevad registrit, veel mõnede seaduste täiendamist, mis puudutab neid registreeringuid. Osa muudatusettepanekuid käsitlevad metsaregistri muudatusi ja osa ettepanekuid käsitlevad statistilise metsainventuuri ehk SMI andmete juurdepääsupiiranguid ja muudatusi nendes.

07:00 Esimees Jüri Ratas

Jaak Valge, palun!

07:00 Jaak Valge

Suur tänu, lugupeetud koosoleku juhataja! Lugupeetud ettekandja! Me eelmisel korral tõdesime seda, et kõiki keskkonnaregistrisse kavandatud nimistuid ei ole sündinud. Aga nüüd eelnõus märgitakse, et teisest küljest on seadusel ilmselgeid ajastu tunnuseid – toonitan, ajastu tunnuseid –, kuna kasutatakse sõnu, struktuuri ja nõudeid, mis olid omased pigem paberil peetavatele andmekogudele. Vaadake, terminit "ajastu" kasutatakse üldjuhul pikemate perioodide puhul. Näiteks geoloogilise ajaarvamise järgi on ajastu suuruselt kolmas ühik eooni ja aegkonna järel, näiteks mesosoikumi ajastud on triias, juura ja kriit. Küsin: kas termini "ajastu" kasutamine – saan aru, et siin on paberi kasutamise ajajärk vastandatud digiajajärgule – ei ole siiski liiga ambitsioonikas? Mis on teie isiklik arvamus?

07:02 Yoko Alender

Austatud esimees! Hea küsija! Kahjuks vist eesti keele kasutusega tõepoolest on nii, et vahel kasutatakse sõnu ebatäpselt. Kui vahel jälgida näiteks, kui palju kasutatakse sõna "osas" igasuguste muude ilusate sõnade ja lausekonstruktsioonide asemel, siis tundub, et meil on need lausa meelest läinud. Vaid see "osas", mis lihtsalt asendab kõike. Teil on selline erialane haridus, mis võimaldab näha neid nüansse.

07:02 Esimees Jüri Ratas

Anti Poolamets, palun!

07:02 Anti Poolamets

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Minul lõi kohe silm särama, kui ma nägin sõna "infosüsteem" siin täienduse all. Kas komisjonis ei olnud tõesti kordagi juttu sellest, et teha näiteks kõigi metsaomanike DNA andmebaas, [kuhu kanda ka] silmaiirise kujutis, kõnnak ja erinevad näokujutised, sest ei saa ju välistada, et ükski metsaomanik pole kunagi kuritegu toime [pannud], ja teha see Euroopa prokuratuurile ka kättesaadavaks. Kas tõesti sellest juttu ei olnud?

07:03 Yoko Alender

Aitäh, austatud esimees! Hea küsija! Ei, sellest juttu ei olnud.

07:03 Esimees Jüri Ratas

Riho Breivel, palun!

07:03 Riho Breivel

Lugupeetud juhataja! Hea Yoko! Kahjuks ma ise enam keskkonnakomisjonis ei ole ja ei saanud sellest [arutelust] osa võtta. Aga Jevgeni küsimusest ma sain praegu natuke, kuidas öelda, ärevaks tegeva mõtte, et te arutasite küll, aga lõpuks ikkagi sõideti teerulliga üle kogu sellest komisjonist. Tundes Jevgenit ja teades, et tal on tavaliselt küllaltki konstruktiivsed ettepanekud, mis panevad mõtlema ja tegutsema, siis kuidas nüüd niimoodi juhtus?

07:04 Yoko Alender

Aitäh, austatud esimees! Austatud küsija, aitäh selle siira küsimuse eest! Ma täpsustaksin seda, et algselt tulid ministeeriumist ettepanekud meile ju märtsi alguses. Sõnastuseni jõudsime me lõpuks juunikuus. Seal vahepeal toimusid arutelud, mille põhjal sõnastatigi uued ettepanekud, muu hulgas see, et sõnastati punkt teadlaste ligipääsuks SMI andmetele. Samuti see muudatus, et ainult füüsiliste isikute isikuandmetele seatakse piirang metsaregistris, mitte juriidilistele isikutele.

See konkreetne punkt, mille kohta heal kolleegil Jevgeni Ossinovskil oli märkus – sõna "võib" –, siin ausalt öeldes mina ütleksin, et see oli tõepoolest selline nüanss, mis sõltus keelelisest tõlgendusest. See ei olnud minu meelest sisus midagi muutev. Aga kuna mulle tundub nüüd, et selle eelnõu kolmanda lugemiseni me tõepoolest vähemasti sellel kuul vist ei jõua – võib-olla küll sellel kuul, aga kindlasti mitte tänase istungi jooksul –, siis võib-olla selliseid sõnalisi parandusi on võimalik teha. Selles mõttes ma olen väga nõus, et keskkonnakomisjonis me oleme ikka püüdnud teha konstruktiivset ja sisulist tööd. Mis puudutab neid hääletustulemusi, siis me räägime siin kahjuks n‑ö koalitsiooni- ja opositsioonierakondadest, mida me küll komisjonis ei ole püüdnud kuidagi eraldi rõhutada, aga osa liikmeid lihtsalt ei osalenud hääletusel ja teised olid poolt. Jevgeni oli tõepoolest vastu, nagu ta ütles.

07:06 Esimees Jüri Ratas

Aitäh, hea ettekandja! Rohkem küsimusi ei ole. Ma tänan teid. Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli ettekandeks keskkonnaminister Tõnis Möldri.

07:06 Keskkonnaminister Tõnis Mölder

Aitäh, hea istungi juhataja! Head Riigikogu liikmed! Ilusat hommikupoolikut teile kõigile! Mul on hea meel selle üle, et vahepealse öö jooksul on ka mõni Riigikogu liige aasta võrra vanemaks saanud, nii et palju õnne ka siit Riigikogu puldist.

Teie ees on keskkonnaseadustiku üldosa seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 292 ja tõepoolest, nii nagu komisjoni esinaine siin ettekannet tehes ütles, esimese ja teise lugemise vahel on ka Keskkonnaministeerium esitanud selle eelnõu kohta mõningad muudatusettepanekud. Need puudutavad  registreeringut, metsaregistrit, SA Erametsakeskusega sõlmitava halduslepingu sisu, SMI andmeid ja siis on siia lisatud ka mõningad tehnilised muudatusettepanekud. See on kõik. Olen valmis vastama teie küsimustele. Aitäh! 

07:07 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Leo Kunnas, palun!

07:07 Leo Kunnas

Austatud istungi juhataja! Hea Tõnis! Kasutan juhust ja küsin tegelikult asjasse mittepuutuva küsimuse, mida ma üldiselt harva teen. Natura 2000 alad ja raietööd. Ehk annaksid ülevaate, mis toimub. Meil on mõttetu nüüd järelepärimist teha, kuna tuleb suvevaheaeg ja vastuse me saaksime alles sügisel. Ehk selgitaksid, mis toimub.

07:08 Keskkonnaminister Tõnis Mölder

Aitäh! See nüüd küll eelnõu 292 arutelu punkt ei ole ja mina ei tea, et ka keskkonnakomisjon oleks seda selle esimese ja teise lugemise vahel arutanud, aga lühidalt vastates: jah, tõepoolest, Euroopast on tulnud selline märgukiri. Selle märgukirjaga on olnud aega natukene alla nädala tutvuda. Kahe kuu jooksul peab Keskkonnaministeerium andma selle kirja kohta omad selgitused ja kui me need selgitused anname, siis kindlasti saame nendest avalikult vähemalt Riigikogu liikmetele teada anda. Küll on aga Euroopa Komisjon juhtinud meie tähelepanu sellele, et menetlusega seotud dokumente seni, kuni need on menetluse osad, ei tohi me avalikustada, ja mina olen aru saanud, et kahjuks ei tohi me neid ka parlamendiliikmetele avalikustada. Nii et selline on see seis.

07:08 Esimees Jüri Ratas

Helmen Kütt, palun!

07:09 Helmen Kütt

Suur aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud minister! Komisjoni esimees andis väga põhjaliku ülevaate, teie olite täna napisõnalisem, aga see-eest kindlasti altim küsimustele vastama. Ma ei pea ennast selle valdkonna asjatundjaks, sellepärast vabandan, kui ma olen eksinud või valesti aru saanud, ja sellepärast esitangi teile kui targemale küsimuse. Minu meelest jäävad eelnõu kohaselt metsaandmed avalikuks metsaühistutele, sh ka nende kinnistute puhul, mille omanik ise metsaühistu liige ei ole. See tekitab minus küsimusi just nimelt eraelu puutumatuse riive osas. Kas teie meelest see ei ole riive? 

07:09 Keskkonnaminister Tõnis Mölder

Aitäh! Minu hinnangul see ei ole riive.

07:09 Esimees Jüri Ratas

Raimond Kaljulaid, palun!

07:09 Raimond Kaljulaid

Suur tänu, hea istungi juhataja! Väga austatud minister! Meile teadaolevalt ministeerium ei ole selle metsaregistri andmete salastamise kohta esitanud mõjude analüüsi, kuidas mõjutab see piirang kodanike õigust saada teavet keskkonnaseisundi kohta. See on ju väga oluline, et nad seda teavet saaksid. Miks neid mõjusid ei ole süvitsi analüüsitud? See on, oleme ausad, väga printsipiaalne küsimus. Ma arvan, et see vääriks põhjalikumat vastust võib-olla, kui teie varasemad vastused on olnud.

07:10 Keskkonnaminister Tõnis Mölder

Aitäh! No kindlasti kogu seda seaduseelnõu välja töötades me oleme erinevaid mõjusid analüüsinud, sh suhelnud ka erinevate huvigruppidega. Minu teada on ju tegelikult selle esimese ja teise lugemise vahel olnud päris suur kaasamine keskkonnakomisjonis ja ma arvan, et see on olnud ka piisav, et hinnata kogu seda muudatusettepanekute paketti.

07:10 Esimees Jüri Ratas

Martin Helme, palun!

07:10 Martin Helme

Aitäh, lugupeetud spiiker! Hea minister! Ma tuleks ka selle metsainventuuri andmete teema juurde. See toon, mida metsa majandamise vastased kasutavad, on see, et toimub mingisugune tohutu küüniline ja nurjatu andmetega mätsimine. Aga tegelikult minu arust, niipalju kui mina kursis olen, on ju olemas täiesti adekvaatsed ja mõistlikud põhjendused, miks ei taheta, et keskkonnaaktivistid saaksid teada täpselt seda, kus metsa mõõtmas käiakse. Kas te natukene kirjeldaksite meile seda? Mulle tundub, et te saate ilmaasjata peksa praegu.

07:11 Keskkonnaminister Tõnis Mölder

Aitäh! Vaat mulle tundub ka, et see debatt on siin tõesti natukene kummaline. Osa ütleb, et salastatakse kõik ja mitte midagi kätte ei saa ja tohutult halb on, teine osa ütleb, et te väljastate andmeid ja vaadake, kui halb see on. See näitabki võib-olla seda siin parlamendi saalis, et ühed arvavad üht ja loevad seda lauset, mis neile meeldib, ja teised loevad seda lauset, mis neile täpselt nende maailmavaatest sõltuvalt meeldib. Mina ei arva, et me salastame midagi. Ma arvan, et tegelikult selle seaduseelnõuga me väga selgelt reglementeerime ära selle, mis puudutab statistilise metsainventuuri andmeid, neid alalisi proovitükke, mida on tõepoolest võimalik saada erinevatel ülikoolidel ja teadusasutustel just nimelt metsateaduse tegemiseks. Ma arvan, et see annab statistilise metsainventuuri andmetele juurde usaldusväärsust ja teistpidi annab ka meie ekspertidele, teadlastele võimaluse teha ikkagi sisulist teadustööd just nimelt Eesti metsaandmetega. Nii et selle seadusega me pigem reguleerime seda, kuidas neid andmeid kätte saada, sest tõepoolest, täna neid andmeid inimestele ei jagata.

07:12 Esimees Jüri Ratas

Mart Helme, palun!

07:12 Mart Helme

Keskkonnaministeerium ei ole ainult metsaministeerium, aga see metsateema on ühiskonna väga lõhki ajanud. Ühelt poolt on inimesed, kes nõuavad kaitse all olevate metsapindalade vähendamist, et oleks rohkem majandamise ressurssi. Teiselt poolt on neid, kes nõuavad, et metsi tuleb senisest veel rohkem kaitse alla võtta, ja ütlevad, et istutatud metsad on puukoolid, ei ole täisväärtuslikud metsad ja ei esinda niisugust naturaalset looduskeskkonda, mitmekesisust. Eelmises valitsuses oli Keskkonnaministeerium meie juhtida ja me püüdsime selles vaidluses kuldset keskteed leida. Missuguse poliitika olete teie valinud? Võib-olla saate mõne sõnaga kirjeldada.

07:13 Keskkonnaminister Tõnis Mölder

Aitäh! Kõigepealt alustuseks: terminit "puukoolid" ma metsaistutamise kohta veel ei olnud kuulnud. Küll puupeenrad või sellised põllumajanduslikud terminid. Eks erinevaid nimesid on sellel asjal. Alustuseks ma tahan öelda, et ma arvan, et eelmised ministrid, kes kuulusid teie koduerakonda, tegelikult ka juhtisid seda ministeeriumi hästi ja tegid oma tööd südamega. Teiseks tahan öelda, et eks see metsanduse teema ongi keeruline. Nii nagu ma olen öelnud, et metsanduses on väga palju erinevaid huvigruppe, organisatsioone. Ma arvan, et mets on kõigepealt meie looduskaitseline väärtus, metsal on oma majandamisväärtus, aga metsal on ka sotsiaalne ja kultuuriline väärtus. Nii et kõiki neid nelja aspekti ja võib-olla veel midagi tuleb siin arvestada ja leida see tasakaal, ja ma arvan, et kõige mõistlikum koht, kus seda tasakaalu otsida, on just nimelt metsanduse arengukava 2030, mis tuleb ka siin parlamendis vastuvõtmisele. Ma loodan, et see juhtub juba järgmisel aasta jooksul, nii et siis saab seda tasakaalu siin saalis olijate vahel ka otsida, ja ma näen seda, et siin saalis tahetakse selle teema arutelu pidada ja need emotsioonid on väga erinevad. Nii et aitäh teile!

07:14 Esimees Jüri Ratas

Jevgeni Ossinovski, palun!

07:14 Jevgeni Ossinovski

Aitäh! Austatud minister! Kuna nende metsaseaduse muutmise ettepanekute kontekstis on tegemist teie ettepanekutega, siis proovige neid ikka sisuliselt ka selgitada ja põhjendada. Ma arvan, et see on oluline selle menetluse käigus, kuna parlament on vastu tulnud ministeeriumile ja need ühe teise eelnõu sappa pannud. Mul on kaks küsimust. Esiteks, ministeerium on rääkinud metsaregistri kohta, et metsaregistri salastamise eesmärgiks on kaitsta metsaomanikku agressiivsete müügikõnede eest. Selle eesmärgi saavutamiseks pakkus Andmekaitse Inspektsioon – ka teie enda ministeerium alguses – erinevaid mooduseid, mis oleksid vähem riivavad keskkonnateabe ligipääsu kontekstis, näiteks robotpäringute piiramine või siis ka teatud andmete passiivselt avalikuks tegemine. Te olete otsustanud nendest loobuda ja minna andmete kinnipanemise teed. Miks? See on esimene küsimus. Teine küsimus on see. Ministeeriumi ametnikud ei osanud komisjonis öelda, mitmeks aastaks need andmed ära salastatakse. Kas 75‑ks?

07:15 Keskkonnaminister Tõnis Mölder

Aitäh! Te esitasite mulle kaks küsimust, aga ometigi vastata saan ma ühele, nii et ma loodan, et teil õnnestub veel küsida ja siis ma saan ka teada, kummale küsimusele vastata.

07:16 Esimees Jüri Ratas

Henn Põlluaas, palun!

07:16 Henn Põlluaas

Aitäh, austatud eesistuja! Hea minister! Teie ei pidanud algselt tänasel arutelul siin esinema, aga meie suureks heameeleks teid siia esinejaks pandi. Ma kuulasin – ja te ei esinenudki üleüldse. Te ütlesite, et ministeerium on lisanud vist viis muudatusettepanekut siia kahe lugemise vahel, ja see oligi kõik. Ma väga paluksin, et äkki te teeksite selle sõnavõtu ära, mis meil siin päevakavas vähemalt on ette nähtud.

07:16 Keskkonnaminister Tõnis Mölder

Aitäh! Eks see on ka minu jaoks päris ajalooline hetk olla esimese ja teise lugemise vahel siin Riigikogu puldis, aga ma ütlen teile seda ja ütlen ka tuleviku mõttes: ma olen valmis tulema ka kolmanda lugemise ajal siia saali, kui selleks on vajadus. Nii et ma alati hea meelega tulen parlamendi ette, kui parlament mind kutsub, sest parlament on tööandja.

07:17 Esimees Jüri Ratas

Protseduuriline küsimus, Jevgeni Ossinovski.

07:17 Jevgeni Ossinovski

Aitäh, austatud istungi juhataja! Kas te selgitaksite meile ja ministrile seda protseduuri, milleks on valitsuse liikme ettekanne teise lugemise kontekstis komisjoni otsusel, miks seda tehakse ja millised on ootused sellele ettekandele? Ma arvan, et kolleeg Põlluaasa küsimus on siin vägagi õigustatud ja tegelikult keskkonnakomisjoni esimees ju ka avas seda tausta, miks ministrit siia on oodatud. Selleks, et tõepoolest sisuliselt neid juriidilisi, ka põhiseaduslikke küsimusi, rahvusvahelisi konventsioone puudutavaid küsimusi detailselt selgitada. Aga see ettekanne on millegipärast ära jäänud. Kuidas me seda saame hinnata? Ja vaadake, just kuulsite ka, et minister tegelikult ei suvatse ka küsimustele vastata.

07:18 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Eks me kõik teame, et parlamendi debatis on nii, et küsimus ja vastus tihtilugu ei lähe kokku. Aga see mõte on selles, kui tullakse siia kõnetooli, et tõesti selgitada neid ettepanekuid, mis on tulnud teiseks lugemiseks, antud juhul ka ministeeriumilt. Martin Helme, protseduuriline küsimus, palun!

07:18 Martin Helme

Aitäh! Ma lihtsalt tahtsin küsida. Härra spiikril on palju pikem parlamendikogemus kui mul. Kas on juhtunud, et ministrid kolmanda lugemise ajal veel tulevad parlamenti esinema? Minu arust läbirääkimistel neil sõnaõigus vist peaks olema, aga kolmanda lugemise ajal esineda ei saa.

07:18 Esimees Jüri Ratas

Ma ei oska öelda, mida minister mõtles, aga tõesti, kolmandal lugemisel, kui valitsuse liige soovib, siis sõnaõigus läbirääkimistel on tal olemas, nagu te ütlesite. Kalvi Kõva, palun!

07:19 Kalvi Kõva

Aitäh, hea Riigikogu esimees! Hea Tõnis! Mul on selline küsimus. Me teame, et see eelnõu 292 on tegelikult üks tehniline, täpsustav, parandav eelnõu. Ministeerium on nüüd valinud sellise tee, et selle suhteliselt tehnilise eelnõu juurde on muudatusettepanekuna pandud väga oluline n‑ö metsaandmete salastamise või peitmise punkt. No ma ei tea, eile oli platsil miiting, tulin lihtsalt mööda, inimesed olid suhteliselt nõutud ja murelikud. Mina küsingi, miks te valisite selle tee. Teine tee oleks olnud algatada eelnõu, läbi rääkida Andmekaitse Inspektsiooniga, huvigruppidega, maha võtta neid pingeid. Nüüd on see pandud siia sappa ja me peame ropsat-ropsat paljude inimeste jaoks suhteliselt tähtsa asja niimoodi uisapäisa ära otsustama.

07:20 Keskkonnaminister Tõnis Mölder

Ma ei ütleks, et tegemist on suhteliselt tehnilise eelnõuga. Ma arvan, et tegemist on päris sisulise eelnõuga. See puudutab keskkonnaandmeid, erinevate keskkonnaandmebaaside ühtlustamist, nende andmete kättesaadavust, aga ka seda, et meil paljud asjad lähevad n-ö IT-põhiseks ehk siis halduskoormus väheneb, on võimalik esitada teatud dokumente otse veebikeskkonna kaudu ehk ei pea enam n‑ö paberit määrima, seega ta on looduskeskkonnale oluliselt sõbralikum. Nii et ei, ta ei ole kindlasti ainult tehniline eelnõu.

Mis puudutab seda eile maja ees toimunud meeleavaldust, siis ma küll jääksin selles mõttes teistsugusele arvamusele, et see eelnõu kindlasti ei salasta ühtegi andmehulka, mis täna on avalik, aga nüüd me läheme salastamise teed pidi. Ei, otse vastupidi. Me ikkagi loome just nimelt selle seadusega võimaluse hakata avalikustama neid andmeid, mida täna kahjuks osal inimestel ei ole võimalik kätte saada. Nii et eks meelt võib avaldada ikka alati ja see on demokraatlikus ühiskonnas tegelikult tore päev.

07:21 Esimees Jüri Ratas

Helmen Kütt, palun!

07:21 Helmen Kütt

Suur aitäh, austatud eesistuja! Tore päev on saadikutele ka ministrile küsimusi esitada ja eriti hommikul pool kaheksa, kui terve öö on tööd tehtud. Aga minu küsimus on see. Te ütlesite, et otse vastupidi, et midagi ei salastata. Eelnõu tekstis öeldakse küll nii, et raiemahtusid, metsatagavara ja muid olulisi keskkonnainfoosiseid käsitletakse edaspidi asutusesisese infona. Minu küsimus ongi väga lihtne ja hästi konkreetne, üldse mitte laialivalguv ja mitte kahte küsimust sisaldav. Mitmeks aastaks metsaandmed salastatakse?

07:21 Keskkonnaminister Tõnis Mölder

Aitäh! Mina pidasin silmas tegelikult seda, mida ma Kalvile ütlesin. Mina rääkisin statistilisest metsainventuurist ja nendest proovitükkidest ja minu meelest see on väga oluline, et meie teadusasutused, meie ülikoolid saaksid need proovitükkide koordinaadid kätte, kui nad suudavad ära põhjendada, et nad teevad sellel puhul teadustööd. Täna kahjuks ei ole võimalik neid statistilise metsainventuuri proovitüki andmeid avalikustada ei ülikoolidele ega teadlastele, kes tahaksid metsa teemal teha teadustööd.

Mis puudutab neid proovitükkide andmeid, siis veel kord, see juurdepääsupiirang – ma räägin proovitüki andmetest – kehtestatakse viieks aastaks. Sealt on võimalik ka ameti juhil vajaduse korral seda 5 + 5 veel pikendada, kui see on põhjendatud ja nähakse tõepoolest vajadust neid proovitüki andmeid ja koordinaate ja asukohti veel kord salastada. Ega me ju ei tahaks ka seda, et kui need proovitüki andmed on avalikud ja nendega on võimalik manipuleerida, siis on võimalik ka meil selle metsastatistikaga manipuleerida. Teadupärast metsastatistikaga on seotud meil ka väga paljud Euroopaga seotud aruandlused, sh näiteks LULUCF-i aruandlus, ja sellega on meil seotud väga paljud erinevad toetusmehhanismid.

Nii et selles mõttes on see minu arust väga oluline, et esiteks, need andmed oleksid usaldusväärsed, teiseks, et need andmed poleks manipuleeritavad, aga kolmas, mis ka, ma arvan, on väga tähtis, et teadlased ja eksperdid, kui nad suudavad ära põhjendada, miks nad neid andmeid tahavad, saaksid need proovitükkide koordinaadid kätte.

07:23 Esimees Jüri Ratas

Raimond Kaljulaid, palun!

07:23 Raimond Kaljulaid

Aitäh! Kõigepealt, austatud minister, te ütlesite, et see on ajalooline hetk, ja ma usun, et ma räägin kõigi siin saalis viibivate ametikaaslaste nimel. Meil on kahtlemata suur au olla selle tunnistajaks, olla teiega samal ajal siin saalis ja saada osa sellest ajaloolisest hetkest. Aga mu küsimus puudutab seda, et keskkonnaorganisatsioonid on olnud väga kriitilised nende ettepanekute suhtes ja see raskendab looduskaitselist tööd. Näiteks, neil on keerulisem võrrelda, kas teostatud raied vastasid raieteatise tingimustele jne. Mida te ütlete nendele keskkonnaorganisatsioonidele, kes ütlevad, et neil on nüüd keerulisem tegelikult ju meie kõigi nimel teostada avalikku kontrolli metsaraiete ja ‑seisundi üle? Me teame ju, et viimasel ajal on nii palju selliseid küsitavaid juhtumeid välja tulnud just nimelt tänu keskkonnaorganisatsioonide tublile tööle ja see on aidanud avalikkusel ka märgata palju enam meie metsadega seotud küsimusi ja probleeme.

07:24 Keskkonnaminister Tõnis Mölder

Ma pean kõigepealt alustuseks teie ees vabandama, et ma natuke raiskan oma vastamisel teie aega, sest ma vastan ka Helmen Küti eelmisele küsimusele, mis oli veel sisulisem: see on kümme aastat. Aga teistpidi, mis puudutab erinevaid Eesti keskkonnaorganisatsioone, mis teevad väga tänuväärset tööd, siis mina arvan, et see debatt metsanduse ja metsanduspoliitika üle, sh erinevate metsaandmete üle, on nii sisuliseks ja täpseks läinud. See on ju alati tore, sest sisulist debatti ongi hea pidada, siis tulevad ka sisulised tulemused. Mina siiralt arvan seda, et metsanduse arengukava on see koht, kus saab seda sisulist poliitikat hakata kujundama, milline meie metsa tulevik võiks olla järgmisel kümnel aastal. Nii et ma kutsun siin üles nii nagu ka eile hommikul ühel Riigikogu seminaril kutsusin kõiki Riigikogu liikmeid kaasa rääkima metsandusteemal ja oma ettepanekuid esitama. 

07:25 Esimees Jüri Ratas

Kalle Grünthal, palun!

07:25 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Mõned nädalad tagasi oli Euroopa Liidu asjade komisjoni kutsutud Urmas Kruuse ministrina. Ta tuli ettepanekuga rääkida või tutvustada kava, et geneetiliselt muundatud taimi hakatakse kasvatama põllumajanduses. Ta ütles, et oleks vaja Euroopa Liidu asjade komisjoni nõusolekut selles küsimuses, sest praegusel hetkel on olukord selline, et väga paljud õigusaktid keelavad geneetiliselt muundatud taimede kasvatamise, aga kuna maailm on toiduhädas ja vaja on ikkagi muuta neid asju, siis oleks vaja seda asja teha. Siin [eelnõus] on geneetiliselt muundatud organismi keskkonda viimise ala. Kas te räägiksite natukene lähemalt sellest alast, mida see endast kujutab? See on § 395 "Eesti looduse infosüsteem".

07:26 Keskkonnaminister Tõnis Mölder

Aitäh! Kõigepealt, mis puudutab GMO-d tervikuna, siis kahtlemata see on oluline debatt ja ma arvan, et maaelukomisjonis tuleks ka seda debatti veel kord pidada. Ma arvan, et kui see on seotud ka Euroopa Liidu teemadega, siis kindlasti Euroopa Liidu asjade komisjon on selleks õige koht. Mina tean seda, et ka eelmises valitsuses mitmed head ministrid, kes olid tööl nii Maaeluministeeriumis kui ka Keskkonnaministeeriumis, tegelikult seda debatti ka oma kahe maja vahel pidasid. Nii et ma arvan, see debatt on olnud sisuline. Kui siin on vaja veel midagi arutada, siis kahtlemata need kaks komisjoni on alati võimelised seda sisulist debatti pidama.

07:27 Esimees Jüri Ratas

Kalvi Kõva, palun!

07:27 Kalvi Kõva

Aitäh, hea Riigikogu esimees! Hea Tõnis! Minul on selline küsimus. Sa ütlesid või ütles seda Yoko, et nendele andmetele saavad ligi metsandusteadlased. Metsandusteadlased. Tõenäoliselt metsandusteadlased on maaülikooli kõikvõimalikud professorid, on ju. Aga kas Tartu Ülikooli ökoloogid ka sellele ligi saavad? Nemad ju ka on metsandusega väga tihedalt seotud ja teadlased, Tartu Ülikooli ökoloogid.

07:27 Keskkonnaminister Tõnis Mölder

Aitäh! Kõigepealt vastuseks teile, et Keskkonnaagentuur võib püsiproovitükkide koordinaatidele võimaldada juurdepääsu andmekasutuslepingu alusel teadus- ja arendusasutustele metsandusvaldkonnas teadustöö tegemiseks, välja arvatud nendel juhtudel, kui Keskkonnaagentuur ei ole veendunud, et andmeid kasutatakse üksnes teaduslikul eesmärgil, ta ei ole veendunud, et andmeid kasutada sooviv isik rakendab andmeid juurdepääsu piiramise nõuete täitmise tagamiseks, ja kasutaja on varem rikkunud andmekasutuslepingu tingimusi. Need on need punktid, mille alusel ei ole võimalik neid andmeid väljastada. Kui tingimused on täidetud ja neid kolme punkti ei ole rikutud või need kolm punkti on loetud n-ö sisuliselt vastavaks, siis teadus- ja arendusasutustel on võimalik teadustöö tegemiseks metsandusvaldkonnas neid andmeid avalikustada.

07:28 Esimees Jüri Ratas

Kalle Grünthal, palun!

07:28 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Siin selles looduse infosüsteemis on toodud ära ka jahipiirkond jahiseaduse tähenduses. Teatavasti on praegu nende jahipiirkondade ümbervaatamise küsimus, kus nagu eri nurkade alt lähenetakse sellele, kas need riigimetsad lähevad üldise jahipiirkonna koosseisu või jäävad kuidagi teistmoodi, nii et neid saab erametsaomanike kinnistutega liita. Küsimus ongi selles, et kuna täna on – minu teada vist on täna neljapäev, jah – Eesti Jahimeeste Seltsi ülevabariigiline volikogu siin Harjumaal, siis oleks väga hea infot saada selle kohta, mis tulemas ja mis praktiseerimisel on selle metsaseaduse tähenduses jahipiirkondadega.

07:29 Keskkonnaminister Tõnis Mölder

Aitäh! Kõigepealt see, mis puudutab jahipiirkondi ja jahipiirkondade lubade pikendamist. Tõepoolest, 2023. aastaks peavad need load pikendatud olema. Eestis on neid 315 tükki, minu hinnangul neist 11 on tänaseks pikendatud. Ma olen viimase poolteise kuu jooksul pidanud väga-väga palju kohtumisi, kokku vist viis või kuus, erinevate organisatsioonidega, sh jahimeeste selts, erametsaliit, põllumajandus-tööstuskoda, just nimelt leidmaks seda ühisosa, kuidas selle teemaga edasi minna. Ma siiralt loodan, et tänasel nõupidamisel jahimehed tulevad välja tervikpaketiga, mis esindab kogu selle sektori huve. Tõepoolest, homme on meil ka sellel teemal kohtumine, et jõuda veel kord selles keerulises teemas sisulisele kokkuleppele, ja ma siiralt loodan, et me selle ka saavutame.

07:30 Esimees Jüri Ratas

Henn Põlluaas, palun! Vabandust! Kalle Grünthal, protseduuriline küsimus.

07:30 Kalle Grünthal

Aitäh! Mul on selline palve, et te teeksite lugupeetud kolleegile Jürgen Ligile märkuse, et kui ma küsin küsimusi, siis ta ei pööritaks silmi ega vahiks minu poole ja räägiks midagi, sest ausalt öeldes tema räägitud informatsioon mulle küll eriti huvi ei paku. Nii et ta lihtsalt segab istungit.

07:30 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Kindlasti peame austama üksteist siin saalis, aga see, kuhu Riigikogu liikmed pööravad ja kuidas silmad käivad, sinna on mul keeruline sekkuda. Aga see, et tõesti oleks vaikus, selles osas olen ma teiega päri, kui keegi on vaikusenõuet rikkunud. Ma ei kuulnud hetkel, et kellegi hääl oleks läinud liiga kõvaks, et me ei oleks kuulnud ettekandjat. Aga see läheb edasi. Protseduuriline küsimus, Jürgen Ligi, palun!

07:31 Jürgen Ligi

Aitäh! Kuna ma häält ei teinud, siis kas oleks võimalik, et me lahendame selle konflikti sellega, et ma silmi ka ei pöörita.

07:31 Esimees Jüri Ratas

Ei tea, mõnikord võib-olla on vaja silmaringe teha, nii et minu meelest see on iga Riigikogu liikme enda valik. Seda küll istungi juhataja ei saa reguleerida. Henn Põlluaas, palun!

07:31 Henn Põlluaas

Ma oleksin väga rõõmus, kui härra minister natuke selgitaks mulle mõnda asja. Statistika järgi enne sõda oli Eestis umbes 20% metsa, täna on üle 50% metsaga kaetud, aga et seda võrrelda oskaks, siis kas inventeerimine toimus sama metoodika alusel toona ja täna? Täna peetakse metsaks seda, kus kasvavad puud on pikkuselt vähemalt 1,3 meetrit. Kas ka toona arvestati seda samamoodi? Paljud inimesed on mures, et Eesti raiutakse paljaks. See annaks sellise hea võrdlusmomendi.

07:32 Keskkonnaminister Tõnis Mölder

Tõepoolest, selles mõttes on teil õigus, et kui ma kiirelt vaatan järele, siis 1942. aastat eelmise, 2020. aastaga võrreldes on metsa tulnud olulisel määral juurde. Kindlasti 1942. aastal ei tehtud sellist statistilist metsainventuuri nagu käesoleval hetkel. Statistilise metsainventuuri tegemine on läinud kindlasti oluliselt täpsemaks, oluliselt paremaks, oluliselt sisulisemaks. Statistilise vea piir on viidud suhteliselt miinimumini. Aga ma arvan, et need andmed on siiski tänapäeval ka omavahel võrreldavad ja annavad meile ikkagi selgelt selle signaali ja pildi, et metsa on Eestis tulnud juurde just nimelt nendel viimastel aastakümnetel.

07:33 Esimees Jüri Ratas

Helir-Valdor Seeder, palun!

07:33 Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Austatud minister! Mul on kaks lihtsat küsimust. Kõigepealt me küll arutame praegu metsaseaduse temaatikat ja metsaproblemaatikat, aga valitsus on ju tervik ja te valitsuse liikmena oskate öelda, miks sellist andmete kasutamise ja avaldamise piirangut rakendatakse ainult metsamaa puhul, mitte põllumajandusmaa puhul. Ka põllumajandusmaa vastu tunnevad firmad huvi ja ostavad [seda] ja võivad hakata omanikke survestama jne. Minu arvates on tegemist analoogse olukorraga. Miks valitsus nüüd ainult metsamaa puhul on otsustanud niimoodi käituda ja ülejäänud maade puhul mitte? See on üks küsimus. Ja teine: mida tähendab arendus- ja teadustegevus? Ma tean, et mitmed MTÜ-d, aga ka kinnisvarafirmad põhimõtteliselt võivad oma põhikirja sisse kirjutada, et nad tegelevad muu hulgas ka arendus- ja teadustegevusega, ja võivadki sellega tegeleda. Kas nad sel juhul saavad ikkagi nendele andmetele ligi ja käsitletakse neid ka kui arendus- ja teadustegevusega tegelevaid isikuid, kes saavad nendele andmetele juurde?

07:34 Keskkonnaminister Tõnis Mölder

Aitäh! Ma pean kohtlema Riigikogu liikmeid võrdselt. Nii nagu ma teie heale kolleegile siin viitasin, et kahest küsimusest saan ma ikka esialgu vastata ainult ühele korraga. Nii et kummale? 

07:34 Esimees Jüri Ratas

Heiki Hepner, palun! 

07:34 Heiki Hepner

No ma tulen siis oma heale fraktsioonikaaslasele appi, kuna mul on mõlemad küsimused küsimata. Helir-Valdor Seeder saab küsida ühe küsimuse ise ära. Alustame sellest esimesest otsast. Tõepoolest, põllumajandusmaade müügi puhul on ka seda survet ja helistamist palju ja tehakse maaomanikele ettepanekuid maast loobuda. Ma möönan, et metsamaa puhul võib see surve olla ehk natukene suurem. Aga tõesti, kas valitsus on arutanud maadega seonduvate teatud piirangute ühtlustamist või andmete kättesaamise piiramist? Seda tasuks minu hinnangul iseenesest kaaluda.

07:35 Keskkonnaminister Tõnis Mölder

Aitäh! Jah, selles, mis puudutab konkreetselt metsaandmeid, me oleme jõudnud koostöös erametsaliidu ja teiste osapooltega just nimelt selle lähenemiseni, et teatud andmed, mis on isikuandmed, et me suudame isiku samastada konkreetselt selle maatükiga, tuleks salastada. Tehakse tõepoolest selliseid väga jõulisi erinevaid müügipakkumisi ja on väga keeruline nendest pakkumistest loobuda ja paratamatult inimesed müüvad oma metsa maha, kuigi nad seda igakülgselt ei taha. Nii et see on eelkõige ikkagi inimeste kaitseks mõeldud.

Mis puudutab teie konkreetset küsimust, kas seda võiks rakendada ka põllumaade puhul, siis ma võin öelda küll, et Vabariigi Valitsuse tasemel me seda küsimust konkreetselt sellisel puhul arutanud ei ole. See muidugi ei tähenda, et me ei võiks seda arutada sisulisemalt näiteks ka Riigikogu komisjonides, sest jah, ma arvan, et teatud mõttes stabiilsus ja ühtemoodi mõistetavus eri teemades on kahtlemata hea ja vähendab ka halduskoormust.

07:36 Esimees Jüri Ratas

Protseduuriline küsimus, Helir-Valdor Seeder, palun!

07:36 Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Austatud Riigikogu esimees! Kas teile ei tundu, et minister on hommikuks väsinud? Võib-olla see magamata öö on mõjunud ministri vaimsele tervisele, et ta ei suuda vastata Riigikogu liikmete küsimustele, vähemalt minu küsimusele mitte. Suhteliselt pretsedenditu on see, et ma esitan küsimuse ja ta ei suvatsegi vastata. Meil on siin praktika ja kodukord võimaldanud ja sellest me oleme ka lähtunud, et kui minister ei valda teemat, siis ta võib ka vastata ükskõik mida, nagu me oleme siit puldist kuulnud. Aga et niimoodi nipsakalt üldse vastamata jätta, see on ikka minu arvates lugupidamatuse avaldamine nii parlamendi kui Riigikogu liikme vastu. Mul on küll palve, et konsulteerige ministriga ja kui vaja, võtke vaheaeg, las joob klaasi vett, tuleb tagasi, on võimeline vastama Riigikogu liikmete küsimustele.

07:37 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma arvan, et see mõte, mida te soovisite öelda, nüüd jõudis kohale kõigile, kes seda soovisid kuulda, ja teil on järgmise küsimuse võimalus. Helir-Valdor Seeder, palun!

07:38 Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Auväärt minister, ma loodan, et te olete end kogunud ja võimeline nüüd vastama. Ma küsin uuesti oma küsimused ja ma nimelt küsin kahes osas – oma ühe küsimuse kahes osas. Kas põllumaadele ka see laieneb ja milline on teie seisukoht keskkonnaministrina, kas see andmete kasutamine ja avaldamine peaks laienema [põllumaale] samamoodi nagu metsamaale? Ja teine osa sellest ühest küsimusest: kas on võimalik teadus- ja arendustegevusena käsitleda ka kinnisvarafirmade või ükskõik milliste äriühingute või mittetulundusühingute tegevust, kui see on üks nende põhikirjaline tegevus, see on registreeritud ja võib-olla nad praktikas ka tegelevad sellega?

07:38 Keskkonnaminister Tõnis Mölder

Aitäh! Kõigepealt alustuseks, et hommik on küll varajane, aga mina olen ilusti ärganud, nii et ei ole sellepärast vaja muretseda. Tegelikult sellele teie esimesele küsimusele ma vastasin härra Hepnerile vastates ära, aga ma siiski mainin teile veel kord, et me ei ole seda Vabariigi Valitsuse tasemel arutanud, aga kui vaja on, siis minu meelest seda teemat võiks tõstatada. Nii nagu ma ütlesin, selline ühtne lähenemine võib-olla on isegi teatud määral põhjendatud.

Teine küsimus, kas kinnisvarafirmad võivad liigitada ennast teadus- ja arendusasutusteks. Tegelikult teadus- ja arendustegevuse korralduse seadus sätestab teatud erinevad nõuded, mida me loeme teadus- ja arendusasutusteks. See tähendab seda, et seal on erinevad nõuded, sh liikmeskonnale, akadeemilistele töötajatele, juhtimisele. Nii et päris iga ettevõte ei saa olla teadusasutus, aga see ei tähenda, et pikas perspektiivis nad ei võiks areneda teadusasutusteks. Ma märkisin siin ära need kolm punkti, mis alustel saab Keskkonnaagentuur keelduda nende andmete avalikustamisest, ja just nimelt need kolm punkti ütlevad ka ja välistavad selle, et igasugune äritegevus nende andmetega oleks keelatud. 

07:40 Esimees Jüri Ratas

Tarmo Kruusimäe, palun!

07:40 Tarmo Kruusimäe

Hea ettekandja! Kui nende andmete andmisega on läinud nüüd siin saalis nii suureks andmiseks, siis võiks ju seda lausa tsiteerida, et anna aru, kas aruande puhul on olulisem anda aru saadikutele või on ikkagi andmete andmine see esmane ja alles siis aruanne kui selline teisejärguline.

07:40 Keskkonnaminister Tõnis Mölder

Aitäh! Statistilise metsainventuuri puhul on kõigepealt ikkagi see aruanne ehk see, mille järgi me seda statistikat arvutame ja mille järgi me seda statistikat kasutame, ikka esmatähtis. Teisejärguline on kindlasti see, et neid andmeid on võimalik kontrollida ja nende põhjal on võimalik teha teadustööd. Ma arvan, et oluline on, et seda teadustööd tehakse, kui see on põhjendatud. Minu meelest on tähtis ka see, et selles statistilises metsainventuuris kaoks ära selline, ütleme nii, kõhklus või kahtlus, mis inimestes on millegipärast tekkinud. Sellepärast ma pean oluliseks seda, et me viiksime läbi ka matemaatilise auditi selles küsimuses ja teeksime siin koostööd erinevate ülikoolidega, kes annaksid selgelt sisendi, et sellisel kujul, nagu me seda statistilist metsainventuuri täna teeme, on tõepoolest võimalik meie metsastatistikat kajastada ja ka võrrelda ja teha erinevaid analüüse.

07:41 Esimees Jüri Ratas

Riho Breivel, protseduuriline küsimus.

07:41 Riho Breivel

Härra juhataja! Kas nüüd võrdse kohtlemise printsiibi kohaselt ei peaks härra minister vastama ka härra Ossinovski küsimustele?

07:41 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma mõtlesin sama asja peale. Ma tahtsin öelda, et minu meelest seda tuge, mida Riigikogu liikmed üksteisele annavad, on väga meeldiv näha. Ma näen juba mitmendat korda, et te märkate seda, kui härra Ossinovskile võib-olla on teie arvates natuke liiga tehtud, te kohe sekkute. Ma tahan seda tõesti tunnustada, see on väga-väga meeldiv, ma ütleksin niiviisi. Aga jah, minu teada on härra Ossinovski küsinud kaks küsimust, nii et siin on praegu nii, et ma ei saa juhatajana anda talle kolmandat küsimust. Ma seda ei saa teha, isegi kui ma väga tahaks. Aga läheme edasi. Riina Sikkut, palun!

07:42 Riina Sikkut

Aitäh, hea juhataja! Hea minister! Ma kõigepealt tahaks öelda küll, et no mis jama te ajate. Kõigepealt teeme kiirkorras muudatused ära, nii et saadikutel ei ole võimalik muudatusettepanekuid teha, ja siis kutsute üles arutama teemat metsanduse arengukava raames. Siin saalis on näha, et selgelt on inimesi, kes sooviksid ka põllumaade andmeid salastada. Ja samas on inimesi, näiteks nagu mina, kes ei sooviks metsaandmeid salastada. Selgelt on arutelu vaja, nii et ma kutsun üles mitte sellega sellises tempos edasi liikuma.

Aga konkreetne küsimus ka. Kuna seletuskirjas seda infot ei ole, mõjusid pole hinnatud, siis ma küsin teilt: kui palju on neid kinnistuid, mis kuuluvad ainult eraomanikele ja mille kohta andmed salajasteks muudetakse?

07:43 Keskkonnaminister Tõnis Mölder

Aitäh! No ma ei saa kuidagi nõustuda teie selle väitega, et ei ole olnud võimalik sisuliselt selle teemaga tutvuda või arutelu pidada. Esimene lugemine toimus 17. veebruaril. Kui ma täna vaatan, siis kuupäev on 17. juuni. Märts, aprill, mai, juuni – neli kuud. Neli kuud on parlamendi mõttes ikkagi päris-päris tummine aeg ja kõik parlamendiliikmed, kellel on olnud soovi, on saanud tegelikult selles teemas kaasa rääkida. Nii et see on olnud, ma arvan, parlamendi mõttes ikkagi päris sisuline arutelu.

Selle kohta, mis puudutab mõju, ma olen ka vastanud ühe teie kolleegi küsimusele – teid vist sellel hetkel saalis ei olnud –, et seletuskirjas on mõjude analüüs ära toodud. Nii et neid mõjusid on hinnatud ja minu meelest on olnud võimalik ka nelja kuu jooksul nende mõjudega tutvuda.

07:44 Esimees Jüri Ratas

Protseduuriline küsimus, Riina Sikkut.

07:44 Riina Sikkut

Aitäh, hea juhataja! Mul on tunne, et ministril on midagi segamini läinud. Need muudatusettepanekud, mis puudutavad metsaandmete salastamist ja SMI‑d, küll neli kuud tagasi siia Riigikokku ei jõudnud. Äkki minister saab materjalidest vaadata, millal need tulid. Seal me räägime ikkagi, ma arvan, mõnest nädalast. Samamoodi ei ole ka seda numbrit, mida ma küsisin, seletuskirjas olemas. Ma sooviksin ministrit sellele vastust.

07:44 Esimees Jüri Ratas

Aitäh teile selle repliigi eest! Tarmo Kruusimäe, palun!

07:44 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea esimees! Hea ettekandja! Metsaandmete puhul toimub see aruandlus, aga kas ka väärtuslik põllumaa leiab ikkagi selles aruandes omale väärika koha, et me väärtuslikku põllumaad täis ei istuta? Tulevaste räpparite jaoks ma panen siia ka selle küsimuse. Kas on kohane kaasaegse arvutiga neid andmeid arvutada või võiksime kasutada selleks sihukest head ökoloogilist puidust lükatit? Et "lükati, lükati, lükati sild" – sellest saab hea sämpli teha.

07:45 Keskkonnaminister Tõnis Mölder

Aitäh! No Lükati sild on küll tegelikult südamelähedane, Pirita ongi üks kaunis koht ja Pirita metsad ja sealne jõe ürgorg on kahtlemata ilus koht. Mis puudutab teie küsimust väärtuslike põllumaade kohta, teate, ma arvan, et Riina Sikkut siin juhtis tähelepanu ja viitas selgelt ka väärtuslikele põllumaadele ja sellele, kas põllumaade [andmete] puhul peaks samamoodi nagu metsaandmete puhul rakendama teatud hulgal piiramist. Ma jään nende sõnade juurde, et nelja kuu jooksul on olnud võimalik kõigil parlamendiliikmetel ettepanekuid teha, erinevaid arutelusid pidada, nii et kui oleks olnud soovi sisulist debatti pidada, siis selle nelja kuu jooksul on olnud võimalik seda teha. Minu hinnangul on keskkonnakomisjon teinud tegelikult just nimelt väga head ja sisulist tööd, nii et ma tahaksin küll kõiki keskkonnakomisjoni liikmeid tänada selle sisulise debati eest ja tänada ka Riigikogu liikmeid, et hommikustel varajastel tundidel siin nii sisuline arutelu toimub.

07:46 Esimees Jüri Ratas

Tarmo Kruusimäe, protseduuriline.

07:46 Tarmo Kruusimäe

Jaa, mul on protseduuriline täiendus lihtsalt, et ei jääks vale arusaama protokolli, et kui saadikud ei ole saalis, siis nad ei osale selles debatis. Me kõik kuulasime seda. See ongi innustanud meid ju siia saali tulema, sest see arutelu on olnud nii hea. Ja mis oluline, see on ajalooline hetk, seda oleks küll patt maha magada. [See on selgitus], et ei jääks vale arusaamine, et need, kes on saalis, nemad osalevad, ja teised, kes ei ole, ei osale ja nende jaoks nagu mets ei oleks väärtus.

07:47 Esimees Jüri Ratas

Aitäh teile! Küsimus, Riina Sikkut.

07:47 Riina Sikkut

Ma tõesti kinnitan seda, mida Tarmo Kruusimäe ütles, et kuulasin ministri vastuseid, need olid ebaadekvaatsed, tulin kiiresti kohale. Küsiksin seda, et Keskkonnaministeerium on pikemat aega juba teinud kõik endast oleneva, et mitte võimaldada teadlastele ligipääsu SMI andmetele. Seega on üles kerkinud kõhklused. Kas põhjus on äkki selles, et tegelikult need andmed on juba metsaomanikele lekkinud ja ei vasta seetõttu enam tegelikkusele? Kas teie ministrina saate kinnitada, et seda ei ole mitte mingil juhul juhtunud ja SMI andmed on täiesti usaldusväärsed?

07:48 Keskkonnaminister Tõnis Mölder

Aitäh! Minule teadaolevate andmete põhjal on küll täna statistilise metsainventuuri andmed usaldusväärsed.

07:48 Esimees Jüri Ratas

Hea minister, ma tänan teid! Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu teile! Nüüd avan läbirääkimised. Palun Riigikogu kõnetooli Ruuben Kaalepi.

07:48 Ruuben Kaalep

Lugupeetud Riigikogu! Miks käesolev eelnõu on tekitanud vaidlusi? Sellepärast, et sellega on võimalik piirata teadlaste ja ekspertide ligipääsu statistilise metsainventuuri andmetele. Miks see on oluline? Sellepärast, et statistilise metsainventuuri kaudu pakutakse vastuseid meie riigi tuleviku seisukohalt olulisele küsimusele: kas metsa raiutakse Eestis liiga palju või liiga vähe?

Kuidas puutub siia statistiline metsainventuur? Selle kaudu, et selle andmetes esinevad omavahel vastuolud, mis puudutavad just seda fundamentaalset küsimust. Toon ühe näite. 3. juunil s.a avaldati uued statistilise metsainventuuri andmed, mille järgi Eestis raiuti metsa aastal 2019 11,25 miljonit ja aastal 2020 eelhinnangu kohaselt umbes 10,6 miljonit tihumeetrit. Keskkonnaagentuuri sõnul oli aastal 2019 majandusmetsa netojuurdekasv üle 12 miljoni tihumeetri. Aasta varem oli raiemaht 12,74 ja veel aasta enne 12,5 miljonit tihumeetrit. SMI värskete andmete järgi raiuti riigimaalt 3,9 miljonit ja eramaalt 7,3 miljonit tihumeetrit puitu. Kuna eraomandis on veidi alla poole metsamaast, siis näitavad need arvud, et erametsa raiuti aastal 2019 kaks korda intensiivsemalt kui riigimetsa. Samal ajal on metsatagavara sellesama SMI andmetel langenud. Aastal 2019 oli Eesti metsatagavara 481 miljonit tihumeetrit. Aastaks 2020 oli see kahanenud 472 miljoni tihumeetrini. Seega on Eesti puistute puidutagavara vähenenud ühe aastaga 9 miljoni tihumeetri võrra ehk Eesti metsa netojuurdekasv oli miinus 9 miljonit tihumeetrit.

Siin on tegemist selge erinevusega andmetes, millele ei ole lihtsat seletust. Seda ei saa selgitada näiteks kaitsealade laiendamisega, nagu asjatundmatult on tehtud, sest puidutagavara hindamisel seda ei arvestata. Saab üksnes tõdeda, et netojuurdekasv 12 miljonit tihumeetrit ja vähenemine 9 miljoni tihumeetri võrra ei saa korraga vastata tõele.

Paraku just sellistes küsimustes, seletamatutes anomaaliates ja ebaselges infos seisnebki suur osa arusaamatustest Eesti metsa ökoloogilise tuleviku ning metsandussektori tulevikuperspektiivide üle. Neid kahte ei pea tingimata omavahel vastandama, kui suudame tuua selgust üheselt mõistetavatesse tõsiasjadesse, mille pinnalt Eesti keskkonda mõjutavaid otsuseid langetada. Selleks aga on hädasti tarvilik, et vähemalt asjatundjatest ökoloogidel ja teadlastel oleks ligipääs alusandmetele, mille põhjal need numbrid on saadud.

Seni on Keskkonnaministeeriumile alluv Keskkonnaagentuur lihtsalt keeldunud püsiproovitükkide asukohtade andmeid väljastamast. Hiljuti otsustas Andmekaitse Inspektsioon, et tegemist siiski on avalike andmetega ja selle tõttu anti kohustus need andmed esitada teabenõuete esitajatele, sh Tartu Ülikoolile. Käesoleva eelnõuga plaanitav metsaseaduse § 91 lubab seevastu jätta andmed asutusesiseseks kasutamiseks, kui just Keskkonnaagentuur ise ei nõustu neid teadlastega jagama. See aga tähendab omakorda, et teadlastega andmete jagamine tehakse sisuliselt sõltuvaks Keskkonnaagentuuri ametnike suvast. Keskkonnaagentuur saab selle eelnõuga õiguse keelduda andmekasutuslepingu sõlmimisest, kui pole veendunud, et andmeid kasutatakse üksnes metsandusvaldkonnas teadustöö tegemisel ja et neid ei anta kõrvalistele isikutele. Rõhk on sõnal "veendunud", kuna on üsna pretsedenditu, et selliste ülioluliste andmete kättesaadavus oma ala ekspertidele, kes oleksid võimelised neid hindama, tehakse sõltuvaks ametnike veendumusest. Põhjenduseks on toodud isikuandmete kaitse, mis on esmapilgul vajalik ja üllas lähenemisnurk.

Palun  lisaaega!

07:53 Esimees Jüri Ratas

Kui palju? Palun, kolm minutit!

07:53 Ruuben Kaalep

Samas ei kannata see põhjendus kriitikat, kuna seda probleemi oleks väga lihtne ja ka kõige mõistlikum lahendada kinnistusraamatu reeglite muutmise läbi. Millegipärast ei ole valitsusparteid ja ametnikud aga isegi pidanud vajalikuks sellesse teemasse süveneda. Järelikult tundub, et tegemist on lihtsalt mugava ettekäändega jätkata teadlaste eest info salastamist.

Austatud Riigikogu! Eesti metsa saatus ja tulevik on viimastel aastatel tekitanud palju arutelu, aga ka vastasseisu. Mina usun, et vastasseis looduse ja majanduse vahel ei ole paratamatu. Eesti rahvas on liiga väike, liiga keerulises demograafilises ja geopoliitilises olukorras, et lubada endale järjekordset lõhestamist. Samuti usun ma, et me kõik väärtustame südames sügavalt Eesti loodust. See kuulub eestlaseks olemise juurde. Kuidas siis seda vastasseisu lahendada? Üks ülioluline küsimus siin ongi see, et andmetes ja faktides ei tohi olla ebaselgust. Need peavad olema kättesaadavad kõigile osapooltele, aga eriti teadlastele, oma ala asjatundjatele, bioloogidele ja ökoloogidele. Ainult nii saame me jõuda ühisele järeldusele, kuidas kaitsta üheskoos kõige paremini oma looduslikku ja majanduslikku rikkust.

Ma tahan ka üha uuesti rõhutada, et see ei saa olla erakondlik küsimus. See on miski, mis puudutab sügavalt tervet Eesti rahvast. Ja täpselt nii nagu riigikaitsepoliitikas peaks ka metsapoliitikas kehtima erakondadeülene kokkulepe. Aitäh!

07:55 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Merry Aarti.

07:55 Merry Aart

Lugupeetud eesistuja! Head kolleegid! Arutame täna siin seaduseelnõu 292, mis puudutab keskkonnaregistrit. Sellega on seotud EELIS ehk Eesti looduse infosüsteem, sellega on seotud KESE ehk keskkonnaseire andmebaas või andmekogu. Sellega on seotud KOTKAS ehk keskkonnalubade infosüsteem. Sellega on seotud TEHA ehk kalanduse load ja andmekogud.

Neid kõiki on vaja ajakohastada ja seda on tehtud päris mitu aastat. Minu teada on ka nendel, kuidas ma ütlen, organisatsioonidel, kes neid andmebaase kasutavad, juba selle aasta eelarves isegi raha ette nähtud, et nendele andmebaasidele üle minna ja neid uuendama hakata, sest igat andmebaasi tuleb uuendada. Mul on väga kahju, et ei saanud selgust selle seaduse mõjuanalüüsist, millised on ressursid, mida on vaja, kui palju on raha vaja, kui palju oleks inimesi vaja.

Jah, tõepoolest, mets on selline asi, mis kütab hirmsasti meil kirgi. Hea kolleeg Kalvi siin rääkis oma mõtteavalduses uuringutest. Ma olen väga uuringute pooldaja ja olen seda ka alati öelnud, aga selle koha peal, ma ütleksin hea meelega, et mul tuli meelde üks ütlemine, mis minu ajal üsna populaarne oli, et moodustame komisjoni, korraldame küsitluse ja teeme seda riigihangete raames, siis on tulemus kindlustatud.

Nii et kui nüüd natukene sellest SMI-st rääkida, siis minul on siiralt hea meel, et see SMI on sellesse seadusse sisse toodud. See konkretiseerib õige pisutki ära sellist ebalevat olekut ja seda, kes saavad SMI-d kasutada ja kes ei saa. SMI on sisuliselt tõepoolest metsa inventuur, mida tehakse Rootsi näitel või Rootsist eeskuju võttes. Rootsi on seda kasutanud sada aastat. Selle olulisus on see, et ta on igal aastal täpselt ühtemoodi, ja siit tuleb ka see salastamine. On päris mitmeid näiteid, kus on saadud teada, kus on SMI trakt või see väike tükikene, mida kontrollitakse või mida vaadatakse igal aastal. See tähendab sisuliselt, et ühte puud mõõdetakse 5 aastat järjest või 10 aastat järjest või ka 20 aastat järjest. Et keegi ei saaks sinna kunstlikult vahele minna, et see oleks usutav, sellepärast ei avaldata neid andmeid. Siis ei saa sinna juurde minna ei maaomanik ega ka looduskaitsjad. On juhtumeid, kus on saadud teada, kus see trakt tasub. Sinna on viidud lendorava pabulakesi, sinna on käidud istutamas samblikke, samblaid, mis on kaitse alla vaja võtta, ja sellega rikutaks statistiline usutavus ära. Nii et sellel on oma mõte, miks ta on salastatud.

Nüüd on teada, et see on teadlastele kättesaadav. Selle kohta, mis on teadus, ma usun, et me nii rumalad ikka ei ole, et me ei tea, milliseid andmeid kasutatakse teaduse pärast ja milliseid kasutatakse mingi kaitsmise pärast. Meil on natukene liiga palju tekkinud Eestisse nn ... (Juhataja helistab kella.)

Palun kolm minutit lisaks!

07:59 Esimees Jüri Ratas

Jaa, palun, kolm minutit teile! Aga ma lihtsalt [sellepärast, et] saalis oli väike lärm. Ma tahtsin, et kõik teised, kes soovivad teid kuulata, saavad ilusti kuulata. Kolm minutit on veel juures ka. Nii et kaks head asja korraga.

07:59 Merry Aart

Okei, aitäh! Meil on natukene liiga palju selliseid kaitsjaid. Ma kordan veel üle, et ma ei ole kaitsmise vastu, kui on asi, mida kaitsta, kui on väärtus, mida kaitsta. Aga meil on sageli ja viimasel ajal järjest rohkem tekkinud kaitsjaid, kes on moodustanud endale MTÜ ja kes on muutnud kaitsmise tööks ja saavad selle eest tasu. Sellist kaitsmist ei saa õigustada. Meil on vaja talupojatarkust, meil on vaja otsida tasakaalu looduskaitse, majanduse, kultuuri ja sotsiaalse poole vahel. Sellepärast ei tohi me ka sedasama SMI-d muuta kõikidele kättesaadavaks, sest mitte kõik ei käitu alati korrektselt, tasakaalukalt, vaid, kuidas ma ütlen, pisut kallutatult.

Me tahame saada meie raiemahtu, mis on alati kõikidele väga südamelähedane, aga metsaressurss ei ole ainult raiemaht, metsaressurss on ka liigid, on kahjustused, on kasvukohatüübid, on surnud mets. Muide, meil on lamapuitu väga palju, tunduvalt rohkem, kui meil on seda nooremat puitu või kasvavat puitu. Eesti on metsa osakaalult kuuendal kohal Euroopas, meil on üle 50%, Euroopa keskmine on 35%. Nii et ma väga hästi saan aru sellest, kui inimene sõidab mööda maanteed või pisut jalutab metsateel, mis on enamasti RMK poolt loodud, seal on ka kulutused tehtud, ja kui ta näeb, et kuskil on raiutud, siis emotsionaalselt tundub talle, et küll on hirmsasti liiga tehtud.

Aga me peame võib-olla natukene mõtlema ka selle peale, et ega laps ei sünni täiskasvanuna. Täpselt samamoodi ei ole mets järsku täiskasvanud mets. Raiesmikul kasvavad maasikad, kasvavad vaarikad, siis tulevad mustikad ja niimoodi edasi. Kui me tahame ainult püsimetsasid ja kui me ei mõtle selle peale, kuidas metsasid uuendada, milline on see tasakaal, siis ei ole meil varsti enam maasikaid, meil ei ole vaarikaid, me viime oma looduse täiesti teadlikult kaitsmise sildi all tasakaalust välja. Siin me võime juurde võtta hundid, karud. Me kaitseme hunte, me oleme nii kaugele jõudnud, et ilma eksperdiarvamuseta meie kohtud keelavad ära hundijahi, keelavad ära haneliste heidutusjahi. Aga kas me kaitseme põllumehi? Kas me kaitseme loomi? Kas me kaitseme koeri, keda hundid murravad? Kas me kaitseme vasikaid või lambaid, keda hundid murravad? Miks me arvame, et huntidel on suurem õigus elada kui koertel ja teistel koduloomadel? Kui me nii edasi läheme, siis me peame ühel hetkel hakkama kaitsma inimest. Meil näiteks Kagu-Eestis inimesed enam metsa minna ei julge, sest nad kohtuvad seal ilvese ja karuga, meil on rebaste üleküllus. Nii et mõtleme talupojatarkusega. Aitäh!

08:03 Aseesimees Hanno Pevkur

Peeter Ernits, palun!

08:03 Peeter Ernits

Hea juhataja ja kolleegid! Kõik ilusad ja dramaatilised jutud, aga jah ... Eelmisel ööl ma pidin olema ise siin komisjoni esimehe rollis, aga siis toimusid mingid äkilised muudatused ja siis toodi siia ka minister.

Tegelikult enamik on rääkinud siin metsast ja SMI-st. Ma võin teile öelda, sõbrad, see pole üldse selle eelnõu teema. See on marginaalne, ülimalt marginaalne teema, mis on tulnud lõpus sisse tänu erametsajuhtide aktiivsusele. See on nagu, ma ei ütle, et võõrkeha, sest nii põdrad kui mets kui kalad kui kõik muu, loodusvarad, maavarad ja nii edasi, mis siin on, on kõik ühesugused.

Keskkonnaregistris ei ole kasvavat metsa. On olemas metsaregister, mis koondab takseerimise andmeid ja muid asju, mis on oluline metsa majandamiseks. SMI on ka selline, kõik räägivad sellest, mingisugune salastamine. Kuulge, sõbrad! See on teatud seltskonna jutt. Aga selle järgi hinnatakse metsa juurdekasvu. Seal on kahesugused prooviruudud. Ühed on alalised, need asuvad täiesti suvaliselt üle Eesti, nii era- kui ka riigimaadel teatud süsteemi järgi, ja teised on sellised, mis muutuvad. Kui need alalised oleksid teada, siis on võimalik neid, kujutage ette, manipuleerida, natuke raiuda, midagi teha seal, aga sellel põhineb kogu meie metsatagavara ja kõik need värgid. Need, kes tahavad, need saavad. Tõesti, kui ma oleksin olnud siin ettekandjana, ma oleksin kirjeldanud neid meie kuut komisjoni istungit, kus me arutasime seda väga põhjalikult ka Andmekaitse Inspektsiooni juhiga. Jah, Keskkonnaagentuuri juht on seal natuke kartlik, et mine tea, äkki hakkavad andmed jalutama, nagu ta ütleb.

Ma ei tahaks sel teemal üldse peatuda, ma isegi olen kulutanud liiga palju aega sellele metsale, SMI-le jne. Selle eelnõu puhul on see kõrvaline asi üldse. See keskkonnaregister koondab [paljusid asju], maavarad on pandud ka sinna, nii jahiulukid, nii vääriselupaigad, nii need seireandmed, vesi, põhjavesi, pinnavesi jne. Kujutage kogu seda spektrit, mis seal on, ja oluline on see, et mets ei kuulu sinna alla.

Mets, kasvav mets on metsaregistris. Aga me räägime siin ainult sellest SMI-st. See pole üldse selle eelnõu teema, kuigi on väga jõuliselt tulnud sinna sisse. Ma loen teile ette, näiteks, kui vaadata nüüd seda eelnõu ainult lehekülgede kaupa, siis mida muudetakse. Metsaseadust – on neli parandusettepanekut kokku 15,3 leheküljel. Veeseaduse kaks parandust on kusagil poolel leheküljel. Kaks parandust on atmosfääriõhu [kaitse] seaduse kohta, üks jäätmeseaduse ja üks tööstusheite seaduse kohta.

Tegelikult igaüks võib ise vaadata neid, seal on 11 parandusettepanekut, mida me hakkame varsti hääletama. Seal ülivõimsalt domineerib mets ja need arutelud, kus ... Ma ei näe ühtegi kolleegi, Ossinovskit ei näe siin, ei näe Andres Metsoja, ei näe Heiki Kranichit. Muuseas, see on Heiki Kranichi laps, keda me praegu tapame. Heiki Kranich oli keskkonnaminister 2002, kui see keskkonnaregistri seadus tehti. Noh, eks tihti on nii, et isa on küll isa, aga tegelik isa on keegi teine. Heiki on küll selle isa, aga keskkonnaregistri seaduse teised, tegelikud isad olid Leo Saare ja Endel Koljat ja...

08:09 Aseesimees Hanno Pevkur

Ma küsin teie käest, kas te vajate lisaaega.

08:09 Peeter Ernits

Jaa, kolm minutit veel.

08:09 Aseesimees Hanno Pevkur

Palun, kolm minutit!

08:09 Peeter Ernits

Nii et Heiki oli ametlik isa, aga tegelikud isad protokolli huvides ma lihtsalt nimetasin. Omal ajal tõesti tekkisid need silotornid, nagu me armastame öelda, erinevad – kusagil oli kladedes, kusagil oli kartoteekides, perfokaartidel jne, nii nagu Eesti riigis tihti on, et eri ametkondadel erinevad ja omavahel nad ei läinud nagu hästi kokku.

Muuseas, Heiki Kranichi aegne keskkonnaregistri seadus oli tegelikult oma ajast ees. Seal oli pandud paika niimoodi, et need andmed, mis on olemas ja mille alusel tegelikult tehakse otsuseid, mitte ainult ei koguta erinevatesse kohtadesse, vaid seostatakse. See on oluline, ühelt poolt on need ruumiandmed, kas midagi siin kasvab, mõni käpaline, või on kotkapesa või kusagil nitraaditundlik ala jne.

Aga teine on need kvalitatiivsed andmed, seire, kui palju on seal näiteks mingit taime või mida iganes. Oluline on, kuidas nad omavahel kokku käivad, sest nende alusel tehakse otsuseid, ükskõik milliseid otsuseid. Riik teeb selle järgi otsuseid, omavalitsused teevad otsuseid. Aga kui andmed ei ole maksimaalsed, mida on korjatud, siis järeldused ei pruugi olla adekvaatsed. Muuseas, keskkonnamõjude hindamisi tehakse pidevalt igal pool. Kohalikud omavalitsused teevad, üldplaneeringute, detailplaneeringute puhul tehakse. Ametkonnad, mitte ainult Keskkonnaministeerium, teevad igasuguseid uuringuid, aga need ei jõua sinna, ei ole jõudnud. Sellest tulenevalt, kui ei ole maksimaalselt kõiki andmeid, siis need tulemused ei pruugi olla adekvaatsed. Aga praegu me oleme liikunud igal juhul sinnapoole, et me liigume sinnapoole. Mitukümmend aastat on möödas ...

08:11 Aseesimees Hanno Pevkur

Härra Ernits, teie aeg.

08:11 Peeter Ernits

... ja Heiki laps on tõesti õige aeg ära tappa. Piltlikult, vabandust!

08:11 Aseesimees Hanno Pevkur

Härra Ernits, teie aeg!

08:12 Peeter Ernits

Jaa, ma tean, et aeg on läbi. Igal juhul päris hea eelnõu. Aga sõbrad, mets on seal kõrvaline teema.

08:12 Aseesimees Hanno Pevkur

Anti Poolamets, palun!

08:12 Anti Poolamets

Head saadikud! Seda ei juhtu iga päev, et Eesti õiguskorras tühistatakse midagi. Just sellepärast ma tahtsin oma mõnda minutit, et tähistada seda suurejoonelist sündmust, et tühistatakse mingi seadus. Tühistatakse mingi seadus, päriselt ka. Ma saan küll põhjusest aru, et see ei ole mingisugune suurejooneline eeskuju õigusloome mahu vähendamiseks, aga see on ikkagi jahmatav sündmus olukorras, kus meil Eesti seaduste kogu riiulis aina kasvab ja kasvab ja kasvab. Ma kujutan ette, et antikvariaatides tulevikus saab see väga populaarne olema, et lihtsalt sisekujunduslikus mõttes tubade seinu kaunistada.

Ma tuletan meelde, et selliseid imekauneid loosungeid on hüütud küll ja küll. See oli juba üle kümne aasta tagasi, kui räägiti selliseid ilusaid lauseid, et hoidume ülereguleerimisest ja seaduste ületootmisest. Uue normatiivakti väljatöötamise tingimuseks on ultima ratio põhimõte ehk selle vajalikkuse veenev põhjendamine ja rakenduspraktika analüüs. Toetame selge ja lihtsa õigus- ja ametikeele kasutamist. Käivitame laiapõhjalise parlamentaarse protsessi eesmärgiga kujundada bürokraatia vähendamisele suunatud õiguskultuuri. Jaa, ma pärast küsin teie käest, kas te olete midagi sellist näinud. Mina ei ole. Ei ole näinud parlamentaarset protsessi, mis vähendab bürokraatiat, ja õiguskultuuri, mis seda vähendab. No ei ole. Need on jäänud kõik paberile.

Ega ka Brüssel ei jää nendele ilukõnedele sentigi võlgu. Nad ütlevad ilusti oma poliitika kujundamise lehekülgedel, et subsidiaarsus tähendab poliitika kujundamise ja selle rakendamise vahel ideaalse tasakaalu leidmist. Euroopa Liit peaks tegutsema ainult siis, kui see on vajalik ja kui see toob kaasa selget kasu riiklikul, piirkondlikul või kohalikul tasandil võetavate meetmetega võrreldes. Subsidiaarsuse põhimõtte eesmärk on tagada, et Euroopa Liidu otsused langetatakse kodanikule nii lähedal kui võimalik. Praegu oleks pidanud üks lindistatud naer kostma siin saalis nagu tänapäeva komöödiate puhul. Sest ma ei tea, kellele see on kirjutatud, aga näidake mulle ühte inimest, kes teab, et Euroopa õigusaktide hulk on vähenenud. Mina ei tea sellist inimest. Aga Eestis on ka vähe inimesi, kes Euroopa õigusakte on läbi lugenud. Üksikud ametnikud, üksikud erialainimesed ja see riit muudkui kasvab, kasvab ja kasvab. Ma ootan, et meie filmiloojad teeksid ka midagi sellist, mis näitab, kuidas me oleme regulatsioonide puntrasse uppunud, kuidas virnad kasvavad ja kasvavad ja kasvavad. Mitte midagi ei muutu.

Vaadake, kui ilusad nimed. Subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse rakkerühm loodi 2017, et anda soovitusi subsidiaarsuse ja proportsionaalsuse põhimõtete paremaks korraldamiseks. See ongi jäänud üheks atmosfääri soojendavaks mahlaseks süsihappegaasi suutäieks. Mitte midagi ei ole muutunud. Kurb.

Ma toon vähemalt ühe idealistliku näite. Ma tõtt-öelda ei ole suutnud kontrollida ...

Palun lisaaega!

08:17 Aseesimees Hanno Pevkur

Kolm minutit lisaaega, palun!

08:17 Anti Poolamets

Vähemalt üks positiivne ponnistus. Nimelt, president Trump lubas hiiglaslikku föderaalsete regulatsioonide tagasitõmbamist väikeettevõtetele, kirjutades määruse, et iga uue regulatsiooni kohta peab kaks vastavat regulatsiooni tühistama. See oli suure aplombiga tehtud, aga ma ei usu, et isegi temasugune muutustele orienteeritud persoon suutis murda Ameerika seadusandjate isu lõputute regulatsioonide järele. Aga sellegipoolest ilus algatus.

Jah, jääme siis unistama. Oleme rõõmsad, et täna oleme erandliku sündmuse tunnistajad, kus midagigi tühistati, teeme ristikese ja loodan, et kunagi teeme jälle ristikese ja et see ei jää erakorraliseks anomaalseks sündmuseks. Aitäh! 

08:18 Aseesimees Hanno Pevkur

Tarmo Kruusimäe, palun!

08:18 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Head vabariigi ja Eesti metsa hoidjad, kaitsjad ja talletajad! Mets – see on hinge poeesia. Mind tabas hommikul küll üks väike äpardus, kui kevadine kärbes ronis mulle silmalau ja silmamuna vahele ning täiesti kohmetult hakkas ta kujundama ümber mu silmaiirise lähiümbrust, et biomeetrilisi andmeid eksitada, kui ma kuulsin seda hoogsat debatti. Siinkohal ma peaksin tänama Riigikogu esimeest Jüri Ratast, sest nüüd me saime teada, mis tähendab "hoogsas rütmis".

Võib-olla ma jõudsin jutuga natuke ettepoole. Aga ajalooline sündmus oli just täna siin saalis, 17. juunil aastal 2021. Sel hetkel, kui mul silm oli udune, sest kärbes ikka oli mu silmalau all, ma kuulsin ja leidsin selles debatis rütmi. Ma pean ütlema, et Nublu ei küündi mitte kunagi sinnani. Seda, kuidas [tulid] küsimus ja vastus, küsimus ja vastus – võib-olla ei ole räpp see õige sõna ja ta oli ka nii hoogne, aga samas oli sellist eestilikku regilaulu või sihukest ugri-mugrit. Ja see ei ole üllatus, sest täna toimub ju soome-ugri rahvaste kongress. Mis võiks veel parem olla, kuidas inimestele ja noortele tutvustada meie tööd, meie poliitikat?

Siinkohal ma tõesti annan head nõu: kõik noored, kellel on kõrva – mina ei pretendeeri sellele, mina olen üsna andetu inimene, kes osaleb muusika tegemises või siis selle rikkumises –, siin oli ja on täiesti aines olemas. Võtke ainult see tänase debati helifail. Pilt ei ole midagi, sinna saate lihtsalt panna metsa, aga taustaks laske kas või seda metsakohinat, šš-šš, aruande arutamine, ta-ta-ta, ta-ta-ta, ja siis kõik aruande see ja aruande avaldamine ja arutamine ja see. Noh, kujutate ette, kui ikkagi jaanitule ümber noored niimoodi õõtsuvad, täpselt nagu oleks mingeid kärbseseeni manustanud, ja nad paneksid tagasi, et aruande avalikustamine ja arutelu ja kõik need.

Ega ma ei öelnud juhuslikult, et siia ütlen ma juurde, et kas me hakkame seda aruannet arvutama kaasaegse arvutustehnika abil või me kasutame sihukest ökoloogilist ja vana head puust lükatit. [Ütlesin seda selleks,] et ma saaksin ära öelda just selle sämpli koha: lükati, lükati, lükati sild.

See on ideaalne, see on see ajalooline hetk, et mitte ainult minister ei tee seda ajalooliseks, vaid seda teevad ikkagi ka saadikud ja see sümbioos, kuidas me lõime koos ühe uue taiese. Võib-olla arutelu jäi paljudele hoomamatuks, aga see oli ikkagi märgatav, et Riigikogu esimees viitas sellele, et see, kuidas saadikud tulid teineteisele ..., noh, üks oli enda salmi lõpetanud ja teine sujuvalt läks samas vooga. See on uskumatu! Me oleme siin nende pikkade aruteludega muutunud juba ühtseks tervikuks, nagu mesilassülem ühiselt sumiseme ja koos.

Jah, muidugi ma peaksin ütlema, et iga päev me ei saa selliseid heliteoseid niimoodi teha. Eks ta ikka sõltu ka ettekandjast. Täna me nägime mitmeid, kes esitasid hästi sisukaid [mõtteid] ja hoidsid mõnusat viisakust ja jäid väärikaks. Ja oli ka muidugi esitajaid, kes olid äärmiselt arrogantsed. Aga see metsaarutelu sellises koostöös, ma ei tea, millest see algas, aga see lõpptulemus on nauditav. Võtke see helifail, metsakohin taha, ja Eesti laul on juba siin saalis sündinud. Aitäh!

08:23 Aseesimees Hanno Pevkur

Jevgeni Ossinovski, palun!

08:23 Jevgeni Ossinovski

Aitäh, austatud istungi juhataja! Palun ka kolm minutit lisaaega!

08:24 Aseesimees Hanno Pevkur

Palun, kaheksa minutit!

08:24 Jevgeni Ossinovski

Esiteks on väga vähe neid küsimusi, kus ma olen Ruuben Kaalepiga sama meelt, aga tema sõnavõtu peaaegu igale sõnale kirjutaks alla. Loodan, et ta suudab ka oma fraktsioonikaaslasteni sedasama teadmist ja arusaama metsanduse erinevatest aspektidest rohkem viia, kui teistest sõnavõttudest kuulda oli. Härra Ernits ütles, et metsaregistri SMI küsimused on siin kõrvaline, pisike ja mõttetu teema selle eelnõu kontekstis. Kõrvaline on ta kahtlematult, sest algse eelnõu puhul, mis puudutas tõesti tehniliste registrite ühendamist, on meil siin kõikidel konsensus ja see eelnõu oleks ilma suuremate vaidlusteta tegelikult ka vastu võetud. Aga probleem ongi selles, et tavapäratult toodi niivõrd olulise mõjuga muudatus siia eelnõusse sisse pärast esimest lugemist Keskkonnaministeeriumi ettepanekutena. Nende ettepanekud on huvirühmade ja keskkonnaorganisatsioonidega läbi rääkimata, ka Andmekaitse Inspektsiooniga olid nad läbi rääkimata. Kahtlematult see muudatuste esitamise ja menetlemise viis kuidagi korrektne ei ole ja just see on põhjustanud kõige rohkem vaidlusi. Nendele küsimustele ma ka keskendun oma sõnavõtus.

Võtame need kaks teemat eraldi, kui nad kipuvad siin läbisegi minema. Statistilise metsainventuuri andmete regulatsioon. Üldiselt ei ole mitte keegi siin parlamendis nõudnud, et kõik statistilise metsainventuuri andmed oleksid täielikult avalikud igaühele. Me mõistame seda asjaolu, mis puudutab püsiproovitükkide asukohtade avalikustamise mõju nende andmete usaldusväärsusele. Aga komisjon on käsitlenud reaalselt mitmel istungil olukorda, kus Tartu Ülikooli metsaökoloogid ei saa ligipääsu nendele andmetele. Neid lihtsalt neile ei anta, mängitakse lolli sõna otseses mõttes. Öeldakse, et esitage taotlus, esitatakse taotlusi, nüüd menetletakse neid kolm kuud, ja siis lihtsalt keeldutakse, mitte midagi ei öelda, aga välja ka ei anta. See on reaalne olukord, milles me oleme olnud.

See sõnastus iseendast võiks olla asi, millega liikuda edasi, kui komisjoni enamus, selle asemel et teerulli rakendada, oleks päriselt need sätted läbi analüüsinud ja nendes jõudnud kokkuleppele. Aga seda paraku ei tehtud. No küllap seal komisjoni esimees ministriga leppis need kokku, aga komisjonis sisulist arutelu nende punktide üle ei toimunud. See sõnastus on kehv. Kahjuks see on kehv. Selgitan, miks. Esiteks, see säte, mis pakutud on. Tõepoolest ongi niimoodi, et kui te loete koosmõjus neid sätteid, siis Keskkonnaagentuuril tekib õigus püsiproovitükkide [andmeid] teatud piiratud juhtudel väljastada, aga kohustust neid väljastada – näiteks Tartu Ülikooli ökoloogidele – see seadus ette ei näe, sest põhisättes on sõna "võib". No võib välja anda, aga võib ka mitte välja anda. Tegin ettepaneku, et võtame sõna "võib" välja, st peab välja andma, välja arvatud juhul, kui esinevad mingisugused välistavad tingimused. Ei aktsepteeritud seda muudatust.

Teiseks, keeldumise alused, mis on sealsamas sättes kirjas. Sellest oli täna juba juttu, et ei väljastata.  Keskkonnaagentuur peab keelduma, kui ta pole veendunud, et see, kes neid andmeid tahab, tegelikult kasutab neid õigel eesmärgil jne. No ei ole korrektne seaduslik tekst olukorras, kus on usaldamatust. Varasem praktika on näidanud, et nende andmete kättesaamisega on täiesti usaldusväärsetel Tartu Ülikooli teadlastel probleeme. See veendumus on siiamaani olnud Keskkonnaagentuuril, et nad ei anna neid andmeid. See säte ei paranda seda probleemi, mida ta peaks parandama.

Kolmas küsimus, mis komisjonis jäi üldse analüüsimata, sest see tõesti käis siuh-säuh, on see, et need antakse välja metsanduse valdkonna uurimistöö tegemiseks. Eesti keele sõnaraamatu kohaselt on metsandus metsade majandamist ja kasutamist hõlmav majandusharu ja vastav rakendusteadus. Metsaökoloogia ei ole metsandus Eesti Keele Instituudi tõlgenduse kohaselt. Loomulikult on võimalik ja oleks loogiline seda tõlgendada ka laiemalt. Härra Hepner raputab pead, mina arvasin ka samamoodi. Küsisin ministrilt ekstra üle, et kinnitage, et ka Tartu Ülikooli ökoloogid saavad nendele andmetele ligipääsu. Ei suutnud ta seda kinnitada. Ei suutnud kinnitada. Miks me teeme selliseid seadusi, kus me tegelikult ei suuda prognoosida, mis nende rakenduslik mõju on?

Komisjoni esimees ütleb, et äkki enne kolmandat lugemist saab midagi parandada. No kodukord paraku ei luba enne kolmandat lugemist enam midagi parandada. Sisuliselt eelnõu lugemine tuleb katkestada, selleks et neid muudatusi päriselt teha.

Nüüd, metsaregistri teemad, mis puudutavad teatud metsainfo varjamist füüsiliste isikute metsaomandi kohta. Printsiip on väga lihtne: keskkonnainfo direktiiv, Århusi konventsioon ja üldine põhiseaduslik raam on see, et keskkonnainfo on avalik, välja arvatud juhul, kui on põhjuseid selle salastamiseks või juurdepääsupiirangu kehtestamiseks sellele. Kui seda juurdepääsupiirangut rakendatakse, siis peavad olema selleks selged alused ja see peab toimuma minimaalselt vajalikul moel, mitte kohe kõik, vaid peab täpselt kaaluma, mis on minimaalselt vajalik selleks, et seda teist huvi kaitsta. See teine huvi on, ja seda on öeldud, et ei tuleks neid agressiivseid müügipakkumisi – toimuvad robotpäringud, tüüdatakse metsaomanikke jne. Seda problemaatikat siin avati päris palju.

Andmekaitse Inspektsioon komisjonis väljendas seisukohta, mina ja mitmed teised osapooled samuti, et seda küsimust on võimalik lahendada vähem piiraval moel. On näiteks võimalik infotehnoloogiliselt robotpäringud välistada, aga on võimalik ka muuta need andmed passiivselt avalikuks, see tähendab seda, et registrist neid ei ole võimalik alla laadida, aga teabenõude esitamisel on neid võimalik kätte saada, kui me räägime n-ö kährikute probleemi lahendamisest. Kõik need teemad lükati tagasi ilma sisulise proportsionaalsushinnanguta, adekvaatse proportsionaalsushinnanguta, mis põhiseaduslikkuse vaatest on ülioluline.

Mõjud on ka laiemalt hindamata. Ka minister ei suutnud täna näiteks öelda, mitut metsatükki või maatükki, metsamaatükki see puudutab. Seletuskirjas on öeldud, et selliseid metsamaatükke, kus on nii eraomanik kui ka juriidilisest isikust omanik, kelle andmed lähevad kinni, on 2000. Aga selle kohta, kui palju on neid, kes on ainult füüsilised isikud, ei ole andmeid esitatud. Rääkimata nendest mõjudest, mis puudutavad selle sätte mõju keskkonnakaitseliste eesmärkide täitmiseks keskkonnaorganisatsioonide poolt meie kõigi nimel.

Nii et tegelikult ma möönan, et meil võib olla vajadus metsaregistri teatud andmete kohendamiseks, selle probleemi lahendamiseks, ehkki ma olen väga nõus härra Seedriga, kes ütles, et vabandust, aga miks siis mitte põllumaa. Ma vaataks veel laiemalt: meil on ju hoonete, elumajade, kinnisvara, kõige andmed registris avalikud. Võib vaadata, kus su korter asub, millal ta ehitati, põhimõtteliselt tema väärtust, ja teha sulle ostmispakkumisi. Siis me peame seda raami palju laiemalt, süstemaatilisemalt käsitlema, kui me tahame siin mingisuguseid piiranguid teha. Niimoodi kiirkorras, tagaukse kaudu teises eelnõus nii põhimõttelisi muudatusi teha on lubamatu. Sellepärast tuleb selle eelnõu teine lugemine katkestada ja käsitleda seda sügisel edasi. Aitäh!

08:32 Aseesimees Hanno Pevkur

Kalle Grünthal, palun! Palun, kaheksa minutit!

08:32 Kalle Grünthal

Olen kuulanud täna siin seda debatti sellel teemal ja ilmselt jätkan täpselt nii, nagu ma olen ka teiste, eelnevate eelnõude arutlusel toiminud, ehk ma toon välja elulised näited. See võib-olla avab silmaringi laiemalt kui, ütleme, selline puhtalt mingisuguse normi mahalugemine.

Olen külas tuttaval eakal memmel. Ühel hetkel heliseb telefon. Memm läheb, võtab vastu ja kuna ma olen juures, et noh, ole hea, paneb kõlari peale. Mesimagus hääl: "Tere! Kas teie olete see ja see? Vaat meie teeme seal teie läheduses metsa ja äkki te olete huvitatud oma metsatükil ka mingisugust raiet tegema? Ja üldse poleks paha, kui te selle metsatüki maha müüksite. Mõelge, te olete eakas inimene juba, mis te tast tühjast ikka hoiate, saate võib-olla veel kuskil Egiptuses korra ära käia." Väga kihvt. Sihukene mesimagus jutt käib. Küsisin, kas see on siis ühekordne pakkumine. Ta ütles, et ei, siis, kui, ütleme, sellised aktiivsed raieperioodid on, just enne neid aktiivseid raieperioode on see tüütajate hulk ikka päris hullumeelne. Muidugi on ka selliseid süsteemseid [helistajaid], kes lihtsalt kombivad kogu aeg: kas me võime teile tagasi helistada jne.

See probleem ei ole absoluutselt ainult ühe isiku oma. Ma olen mitmelt poolt kuulnud, ikkagi praktiliselt kõiki metsaomanikke niimoodi sorteeritakse välja, äkki näkkab ja õnnestub mingisugune tehing selle proua või härraga teha.

Minu jaoks on näha, et tegemist on tegelikult süsteemiga. Need andmed, mille põhjal see informatsioon kätte saadakse, on nendele metsaettevõtjatele või vahendajatele või ükskõik kellele ligipääsetavad. See memm oli kõige rohkem pahane selle peale, kust kuramuse kohast nad tema telefoni kätte saavad. No see on täiesti uskumatu, kust kohast nemad selle kätte saavad. Aga järelikult saadakse.

Siin me olemegi tegelikult selle probleemi ees, nagu Jevgeni ütles, et näed, metsaökoloogid ei saa neid andmeid kätte, mingi hinnaga ei saa, aga metsanduse valdkonnas on võimalik saada. No selge see, et need on ju needsamad, kes töötavad seda metsa üles.

Siin on väga halb olukord. Ja halb olukord ka sellepärast, et nende nn ausate ärimeeste hulgas on ka tegelikult neid, kes püüavad siis, kui on saanud n-ö kaubale, et võib mingisuguse tehingu teha, kas kasvava metsa raieõiguse osas või mingi harvendusraie osas või lageraie osas, siis üritatakse seda kasvava metsa mahtu määrata mitu korda väiksemaks. Mul ühel tuttaval oli vaja endal rahalistel põhjustel müüa 2,5 hektarit, teha lageraiet. Seal ei olnud mingit ilusat kuuske, vaid seal oli, ütleme, päris suurepärast vineeripakku kasepuuna sees ja muidugi sihukest teist materjali ka. Nende pakkumine oli 16 000 eurot kogu see krempel. No seal tuli veel 1000 otsa ka, nii et 17 000 oli. Ma ütlesin, oota, teeme väikse arvestuse, kuhu siis see puit lõpuks viiakse. Saime selgeks, et enamasti, kes siin puitu vahendavad ja puiduga hangeldavad, on ikkagi põhiliselt kolm tootjat. Ma ei hakka nende nimesid siit puldist ütlema, aga need on need põhilised kokkuostjad. Ma ütlesin, et teeme sihukese nalja, et proovime nendega otse [suhelda], vaatame, mis siis saab. Huvitav oli see, et läbirääkimiste käigus õnnestus hind saada 26 000 peale, ehk see summa oli 10 000, mis see tuttav võitis tänu sellele, et ta ei läinud nende vahendajate ree peale.

Siin ongi küsimus veel ka selles, et nende andmete kättesaadavus metsanduse sildi all soodustab ka teatud mõttes isikutele kahju tekitamist, kuna ei ole ju palju inimesi, kes oskavad seda puidu väärtust tegelikult hinnata. Muidugi pakutakse välja kas või metsaoksjon jne, aga see on suhteliselt veel keerulisem protsess. Seetõttu on muidugi kandnud ka väga paljud isikud materiaalset kahju. Ma tean, et Järvamaal Kolus oli ka [juhtum], kus praktiliselt võileivahinna eest hinnati mets ära mingisuguse 30 000 peale ja pärast, kui lapselapsed teada said, siis hind oli juba 130 000 peal. Noh, mindi ka kohtusse ja suure kemplemise peale saadi ikka normaalsele kokkuleppele.

Aga mis on selle kõige taga? Selle taga on isikuandmete kaitse ja seda reguleerib isikuandmete kaitse seadus. Ja vaat sellised andmed, kus on kirjas telefoninumbrid ja meilid ja aadressid, see kõik on ju kättesaadav. Neid ei tohiks mitte mingil juhul metsaregistri andmetes kasutada, sest üks asi on metsaregister, teine asi on isikuandmed, mis on reguleeritud isikuandmete kaitse seadusega. Isikuandmete kaitse seaduses on ju toodud välja konkreetsed juhud, millisel puhul on isikuandmete töötlemine lubatud. Need on: ajakirjanduslikul eesmärgil, samuti ka isikuandmete töötlemine akadeemilise, kunstilise, kirjandusliku eneseväljenduse tarbeks, töötlemine teadus- ja ajaloouuringu ning riikliku statistika vajaduseks ja isikuandmete töötlemine avalikes huvides tehtava arhiveerimise eesmärgil. Muidugi, omaette ooper on veel ka isikuandmete töötlemine õiguskaitseasutuse poolt süüteo tõkestamisel, avastamisel ja menetlemisel ning karistuse täideviimisel.

Aga kõige olulisem on see, et me tegelikult ei tea, mis saab edasi nendest isikuandmetest, mis praegusel hetkel on juba n-ö selles metsanduse sfääris ringlemas. See tähendab seda, et puudub vastutav töötleja, kes vastutab selle eest, et need asjad oleksid korrektselt tehtud. Mina näen siin väga suurt probleemi selles küsimuses. Aitäh!

08:40 Aseesimees Hanno Pevkur

Heiki Hepner, palun!

08:40 Heiki Hepner

Aitäh, hea istungi juhataja! Austatud kolleegid! Mets on Eesti inimese jaoks ikka oluline olnud, aga täna seda seaduseelnõu siin teiega koos arutades võib siiski tõdeda seda, et ta on ainult üks osa meie loodusest või meie keskkonnast. Minule isiklikult, metsamehele, muidugi meeldib see, et me seda teemat ikka tõstame üles ja tema üle debatti peame. Aga õige oleks ka märkida siin ära, et tõesti, neid on ka nimetatud tehniliseks aruteluks, tehnilisteks muudatusteks siin erinevates keskkonnaregistrites EELIS või siis KOTKAS, mida hakatakse rakendama, nad on ka metsaga seotud, aga nende mõju on märksa laiem: maapõueseadus, veeseadus, jäätmeseadus, atmosfääriõhu kaitse seadus jne. Nii et see eelnõu 292 on oma mõjult ikkagi palju-palju laiem.

Aga keskendume metsale. See on oluline ja ma arvan, et tänasest arutelustki 90% on moodustanud metsaga seotu ja sellest omakorda valdava enamuse SMI ehk statistiline metsainventuur. Tõesti, seda on tehtud maailmas sajandi jagu. Rootsist ta on tulnud, Eestis on selle inventuuri praktikat 20 aastat ja ta on ennast igati õigustanud. Ma julgen kinnitada, et inimesed, kes selle inventuuri taga on, on metsateadlased, on ausad riigiametnikud, nad ei kuritarvita nende kätte antud õigusi, nad teevad tööd südamega ja selles mõttes ei ole mingit põhjust neid umbusaldada. Eesti Maaülikooli metsateadlased on maailmas 50 parema hulgas. Sellised valdkonnad Eestis kindlasti mahuvad ühe käe sõrmedele ära, mis on maailmas 50 parema hulgas. Minu meelest annab see ka kinnitust selle umbusu tagasilükkamiseks.

Aga vaatame veel korra. Kui kord on üks umbusk üles tõusnud, siis tuleb sinna ka natukene sügavamalt sisse vaadata. Miks me siis ikkagi salastame? Siin on öeldud, et me salastame neid teatud andmeid. Ma toon võib-olla paar näidet, mis aitaks seda paremini mõista. Terviseandmed. Selle baasilt tehakse väga olulist statistikat, mis mõjutab terve Eesti rahva head käekäiku, ja see on ülioluline. Ometi me ei nõua konkreetselt selle Jüri, Mari või Heiki nime sinna taha, vaid me üldistame ja me ei umbusalda neid, kes seda statistikat kokku panevad. Me ei ütle, et te võltsite või et te valetate.

Mõned päevad tagasi me siin hääletasime ja arutasime, õigemini see arutelu on olnud muidugi pikem, ABIS‑t ...

Palun kolm minutit! 

08:44 Aseesimees Hanno Pevkur

Palun, kolm minutit lisaks!

08:45 Heiki Hepner

... kus me koondame erinevaid konkreetse persooni kohta olevaid andmeid. Ja me – vähemalt need, kes siin saalis on, nendest enamus – ei hääletanud poolt. Sellel on omad põhjused, miks me seda ei teinud. Meil olid riskid: a) kas neid ei hakata kuidagi kuritarvitama või b) need andmed lähevad rändama, saavad avalikuks. Me peame mõtlema ka siin nendesamade küsimuste peale, eelkõige selle peale, et mis saab siis, kui need andmed saavad avalikuks. 

Üks osa andmeid meil on avalikud ja sellel me oleme ka siin piisavalt pikalt peatunud ja ka minu eelkõnelejad on sellel peatunud – need on tõesti metsaomanikele tehtavad pakkumised. No ei lähe nädalat mööda, kui keegi ei helistaks. No ei lähe nädalat mööda! On ta mesimagus jutt või lausa rumal jutt, aga kindlasti on ta üsna tüütu vähemalt selle inimese jaoks, kes saab aru, mis metsa väärtus on. Aga paraku paljud ei oska seda õiglaselt hinnata ja lähevad ka loomulikult sellesse lõksu. Ka selle vea parandamiseks on muidugi seda seadust vaja.

Niisiis, kokkuvõttes võiks ütelda, et summa summarum sel eelnõul pole häda midagi. Muidugi, mõningad asjad saab alati paremaks teha. Selles osas võiks ju Jevgeni Ossinovskiga olla ühte meelt. Aga kui me vaatame tervikpildis, kogumis, siis see on kindlasti õige samm õiges suunas.

Ja kuna siin tõsteti üles küsimus, mis see metsandus on, siis võib-olla lõpuks, punktiks oma kõnele ma ikkagi ütlen, et metsandus on majandusharu, mis tegeleb metsade ja selle ressursside jätkusuutliku tootmise, kasutamise, säilitamise, uuendamisega, aga ka keskkonnaga, ökoloogiaga, ehk kõik see, mis mahub sellele alale, mida me metsana käsitleme. Nii et selles mõttes on muidugi oluline pöörata tähelepanu ja pidada debatti ja arutada, kuidas need andmed on käsitletud, kuidas need andmed on kättesaadavad ja kui usaldusväärsed need on. Täna ma julgen ütelda siit kõnepuldist, et Eesti metsaregistri andmed on usaldusväärsed. Aitäh! 

08:47 Aseesimees Hanno Pevkur

Rene Kokk, palun!

08:48 Rene Kokk

Aitäh, austatud aseesimees! Head kolleegid! Tere hommikust kõigile! Siin hea kolleeg Heiki Hepner alustas sellega, et mets on meile kõigile väga oluline. Kahtlemata on, aga ma vaatan, et siia saali on praegu suuremad metsafännid ja toetajad jäänud ja meid on siin tervelt viis-kuus. Arenguruumi Riigikogu liikmetel on, aga seda rohkem peame meie seda kandma, kes me siin oleme.

Ma tahan tänada keskkonnakomisjoni esimeest või esinaist Yoko Alenderit ja keskkonnaminister Tõnis Möldrit nende ettekannete eest, mis nad tegid. Põhjus, miks ma praegu siin sõna võtan, on see, et eelnõu 292 tehnilist poolt on juba aastaid ette valmistatud ja see oli valdavas osas töös sellel ajal, kui mina olin keskkonnaminister. Tõsi, täna on juttu olnud sellest, mis puudutab seda SMI osa siin juures – see on täiesti uus mõõde, mis on siia juurde pandud ja mida siin algselt ei olnud. Üldiselt on see eelnõu mõistlik ja peamine põhjus, miks see eelnõu välja töötati, oligi see, et erinevaid keskkonnavaldkonna andmebaase kokku liita. Selle eesmärk oli bürokraatia vähendamine. See oli see peamine põhjus, miks sellega tegeldi ja on aastaid tegeldud. Iseenesest on see väga mõistlik ja kindlasti teeb ka asjaomastele [inimestele], kes seda andmebaasi kasutavad, olukorra ja käsitlemise lihtsamaks.

Kui aga tulla selle SMI teema juurde, mis siin see uus asi on, siis siinkohal ma ei taha päris nõustuda nende Riigikogu liikmetega, kes ütlesid täna, et kõik andmed peavad olema valimatult vabad ja et riik praegu varjab ja peidab mingeid andmeid. Jah, me ju kõik ideaalmaailmas sooviksime, et kõik inimesed oleksid ilusad ja head, kurja ei oleks, keegi ei valetaks ega varastatakse ega teeks kellelegi paha. Aga tõsiasi on see, et meil on siiski inimesi, kes mingitel põhjustel tahavad vahel ka manipuleerida näiteks keskkonnaandmetega. Oma ametiajal kohtusin ühe või teise inimesega, kes rääkisid lugusid, kuidas meil on erinevatesse kohtadesse juba aastate vältel istutatud kaitsealuseid liike, selleks et ühel päeval, kui vajadus või soov tekib, avastada juhuslikult sealt mingisugune selline taim, mis paneks kinni mingi metsamassiivi või annaks alust alustada menetlust võimaliku looduskaitseala loomiseks. Samamoodi on täna juba mainitud erinevate kaitsealuste lindude ja loomade temaatikaga.

Suures pildis muidugi võiksid kõik andmed olla ja peaksidki olema vabad. Aga kahjuks ka need, kes tuliselt siin täna üldse Eesti metsade raiumise vastu võitlevad, ei ole ka alati võib-olla kõige ausamad. Nii et minu arust on igati mõistlik, kui neid andmeid saavad kätte need, kes seda oma igapäevatöös vajavad. Loomulikult on mõistlik, et neid andmeid saavad kätte ka ülikoolid, ja ma küll usun, et ei saa olema probleemi ka ülikoolide ökoloogidel, et oma töös neid andmeid kasutada. Ma arvan, et see ei ole probleem.

Aga jah, sellele ma tahan ikkagi tähelepanu juhtida, et kahjuks on teatud inimeste tegevus andnud väikseks umbusuks põhjust, miks ma ei pea mõistlikuks, et SMI katsetükkide andmed oleksid valimatult kõigile kättesaadavad. See ikkagi peab käima mingisuguse reglemendi alusel ja ma olen täiesti veendunud, et Keskkonnaagentuur teeb seda igati õiglaselt ja ausalt ja peab järge. Ja kui peaks juhtuma nii, et kellelegi tundub, et see ei ole nii, siis ma olen täiesti veendunud – vaadates seda viimaste aastate metsateemalist debatti riigis tervikuna –, et küll siis jõuliselt juhitakse tähelepanu sellele möödalaskmisele ja ma arvan, et saadakse ka need andmed sealt kätte ja vajalikud muudatused sisse viidud. Nii et suures pildis on see mõistlik eelnõu ja liigume õiges suunas. Aitäh!

08:52 Aseesimees Hanno Pevkur

Mart Helme, palun!

08:53 Mart Helme

Aitäh, lugupeetud esimees! Head kolleegid! Ma ei räägi pikalt. Siin on väga asjalik jutt olnud, väga huvitav on seda kõike kuulata olnud. Muide, pean tegema komplimendi sotsiaaldemokraatidele, kelle südameasjad seoses metsaga on minu meelest väga hästi läbi mõeldud ja olid siin ka väga hästi esitatud. Aga mets ei ole ainult majandus, mets ei ole ainult loodus, mets on ka sotsiaalia ja mets on ka ajalugu. Sellega seoses tahan ma öelda järgmist Hando Runneli sõnadega: "Mets on kõrge, mets on kuri, metsas palju mehi suri sõja ajal, pärast sõda. Mõni mäletab veel seda." Aitäh!

08:54 Aseesimees Hanno Pevkur

Härra Ossinovski, kas teil on vasturepliigi soov? Palun!

08:54 Jevgeni Ossinovski

Kaks minutit peaks vist olema. Aitäh, austatud istungi juhataja! Mind mainiti siin paljudes sõnavõttudes, ma tänan nende äramärkimiste eest! Aga ma vastaks otsesemalt härra Hepnerile, kellega me oleme ikka argumenteeritud ja mõistlikku arutelu pidanud sellel teemal, isegi kui me oleme erinevat meelt olnud. Esiteks, mis puudutab nüüd seda metsaregistrit, ega keegi ei vaidlusta iseenesest seda teemat, et võiks proovida metsaregistris need robotpäringutega agressiivsete tüüpide müügiasjakesed kuidagi kontrolli alla saada. Nagu öeldud, tegelikult on selleks ka vähem keskkonnateabele ligipääsu piiravaid meetmeid ja võimalusi, neid ei ole rakendatud ilma sisulise analüüsita, paraku. Seda esimese aspektina.

Teise aspektina muidugi, ma vaatasin praegu üle, mul on mobiiltelefonis selline kontaktikirje nagu turundus, seal on 30 telefoninumbrit, mida ma vastu ei võta. Eks me kõik teame, et korra nädalas müüakse või püütakse sulle müüa midagi, mida sa osta ei taha. Ja nii nagu härra Seeder varasemalt ütles, et põllumaaga ja kinnisvaraga tehakse täpselt samamoodi nagu metsaga. Natukene teised inimesed, aga põhimõtteliselt on asi seesama, nii et siin ei ole lihtsalt kasutatud seda n-ö minimaalse teabele ligipääsu piiramise printsiipi, mis on demokraatlikus riigis vajalik.

SMI andmete kontekstis, härra Hepner, ma tõesti väga loodan, et seda metsanduse definitsiooni tõlgendatakse laiemalt, aga paraku keskkonnaminister ei suutnud meile täna seda kinnitada. Sellest tulenevalt, arvestades, et kolmas lugemine jääb meil praegu tegemata, me ei jõua seda teha, oleks igati asjakohane teine lugemine katkestada ja siis need tehnilised nüansid seal ära lahendada, et kõik saaksid ühtemoodi aru. Ma arvan, et see oleks väga oluline ja õige. Aitäh!

08:56 Aseesimees Hanno Pevkur

Härra Hepner, vasturepliik, palun!

08:56 Heiki Hepner

Aitäh! Tõesti, Jevgeni Ossinovskiga me oleme pidanud siin minu meelest sisukat arutelu. No mina ei osalenud keskkonnakomisjoni töös, aga mõnda asja oleks andnud võib-olla natukene teistmoodi sõnastada. Ma ei kahtle selles, et Tartu metsaökoloogidel ei oleks võimalik nendele andmetele juurdepääsu saada. Ikkagi ma ütleksin, et eks nad peavad ka ise pingutama selle nimel, et need andmed jooksma ei läheks. See on kahepoolne, see on ka päris selge.

Ja teine teema, mis muidugi on, on see, et meie siin võib-olla küll oskame vältida neid pakkujaid. Minult on, ma arvan, sadu kordi proovitud seda raieõigust osta ja maad ja jumal teab mida, ka muidugi [midagi] müüa. Mind on võib-olla tõesti raske mõjutada, aga tegelikult on palju vanemat generatsiooni, kellega seda on võimalik teha. Nii et see on tegelikult tõsine teema.

08:57 Aseesimees Hanno Pevkur

Sulgen läbirääkimised. Nüüd hommikuse värskusega vaatame läbi ka selle eelnõu muudatusettepanekud, mida on 11, tehtud kõik juhtivkomisjoni poolt ja arvestatud täielikult. Esimene muudatusettepanek, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Ei, see küll nüüd Martin Helme ei olnud, selles mõttes, et teda ei ole saalis. Ma olen natukene segaduses. (H. Põlluaas räägib saalist.) No seda võib hommikul tõesti juhtuda, et istud vale koha peal, jah. Tihtipeale võib nii juhtuda. Härra Põlluaas, teil on siiski soov oma koha pealt ka midagi öelda.

08:58 Henn Põlluaas

Aitäh, austatud eesistuja! Tänan teid kõigepealt ja siis ma paluksin seda muudatusettepanekut hääletada ja paluksin ka vaheaega kümme minutit.

08:58 Aseesimees Hanno Pevkur

Hommikune võimlemine kulub meile kõigile kümne minuti jooksul ära, nii et hommikuvõimlemine kümme minutit. Vaheaeg.

V a h e a e g

 

09:08 Aseesimees Hanno Pevkur

Head kolleegid! Tervitan reipaid nägusid saalis. Vaatame praegu läbi hommikuse värskuse ja värske peaga muudatusettepaneku nr 1, mille on esitanud keskkonnakomisjon ja mida juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Nüüd ma palun ka teil võtta selles suhtes seisukoht ja avaldada arvamust. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

09:09 Aseesimees Hanno Pevkur

Ettepanekut toetas 41 Riigikogu liiget. Kellelgi midagi selle vastu ei olnud, järelikult on ettepanek leidnud toetust.

Liigume edasi teise muudatusettepaneku juurde, mille on esitanud keskkonnakomisjon. Henn Põlluaas soovib vist midagi öelda. Palun!

09:09 Henn Põlluaas

Soovin tõepoolest. Aitäh! Ma palun ka seda muudatusettepanekut hääletada ja enne seda kümneminutilist vaheaega.

09:09 Aseesimees Hanno Pevkur

Palun, kümme minutit vaheaega!

V a h e a e g

 

09:19 Aseesimees Hanno Pevkur

Head kolleegid, märkamatult on möödunud kümme minutit ja asume hääletama teist muudatusettepanekut, mille on esitanud keskkonnakomisjon ja juhtivkomisjon on üllatuslikult arvestanud ka seda täielikult. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

09:20 Aseesimees Hanno Pevkur

Poolt 49, vastuolijaid ja erapooletuid ei ole. Ettepanek leidis toetust.

Muudatusettepanek nr 3, esitanud keskkonnakomisjon ja arvestatud täielikult. Härra Põlluaas.

09:20 Henn Põlluaas

Jaa, härra Pevkur! Ma palun ka seda muudatusettepanekut hääletada ja enne seda kümme minutit vaheaega.

09:20 Aseesimees Hanno Pevkur

Sain selgelt aru teie soovist. Kümme minutit vaheaega.

V a h e a e g

 

09:30 Aseesimees Hanno Pevkur

Armsad kolleegid, palun võtke seisukoht kolmanda muudatusettepaneku suhtes, mille on esitanud keskkonnakomisjon ja arvestanud seda ise täielikult. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

09:31 Aseesimees Hanno Pevkur

Tulemus: poolt 42, vastu 1. Ettepanek leidis toetust.

Head kolleegid, nüüd on selline lugu, et kell on 9.31 ja 48 sekundit. Arvestades, et me oleme siin tublisti tööd teinud, vajaks meie keha kindlasti natukene virgutamist ja samamoodi vajab Riigikogu infosüsteem hommikul kella kümneseks istungiks, mis on juba täiesti uus istung, natukene sättimist, siis ma võtan juhataja vaheaja 28 minutit. Kohtume kell 10 neljapäevasel istungil!

09:32 Istung lõppes

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee