Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

header-logo

XIV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Esmaspäev, 14.06.2021, 15:00

Toimetatud

14:58 Istungi rakendamine

15:01 Esimees Jüri Ratas

Head ametikaaslased, austatud Riigikogu! Meil on hetkel tehniline rike, ei saalikutsung ega ka hääletustele eelnev kellahelin ei tööta, nii et juhataja vaheaeg kümme minutit.

V a h e a e g

 

15:13 Esimees Jüri Ratas

Head ametikaaslased, austatud Riigikogu! Täna on juuniküüditamise aastapäev. Ma palun meil kõigil tõusta, et mälestada ohvreid leinaseisakuga. (Leinaseisak.) Aitäh!

Head ametikaaslased, alustame Riigikogu täiskogu V istungjärgu 18. töönädala esmaspäevast istungit. Enne kui me läheme eelnõude ja arupärimiste [üleandmise] ja istungi juurde, me peame üheskoos otsustama, ja ma arvan, et me saame seda teha väga rangelt ainult siis, kui siin saalis on konsensus. Nimelt, saalikutsungi kell ei tööta korrektselt, ta mõnes kohas töötab, aga [üldiselt] ei tööta. Me peame sellega arvestama. Kui meil on hääletused, siis saalikutsungi kella tuleb lasta kuni kaks minutit, aga see ei tööta. See tähelepanukelluke kuidagi töötab, aga tavaliselt on töötanud valjemini. Nii et ka see on probleem. Ma pidasin korraks nõu fraktsioonide juhtidega, aga ma küsin, kas keegi siit saalist protestib, kui me läheme tänase istungi juurde, kui saalikutsung, see kell ei tööta, ja see, kes juhatab, peab lähtuma kahest minutist. Muud võimalust ei ole. Aga kella me anda ei saa või saame seda teha ainult 10% ulatuses, mitte rohkem, aga see ei ole korrektne. Kas keegi protestib selle vastu, et me hakkame selliselt istungit rakendama ja istungit pidama? Helir-Valdor Seeder, palun!

15:15 Helir-Valdor Seeder

Aitäh, austatud juhataja! Ma tahtsin teatada, et Isamaa fraktsioon on valmis töötama ka ilma eelnõudeta.

15:15 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma ei näe hetkel proteste. Vabandust, Peeter Ernits!

15:15 Peeter Ernits

Hea juhataja! See on puhtalt minu isiklik arvamine, et kui kell ei tööta ja me oleme harjunud nagu Pavlovi koerad siin õigel hetkel liikuma, siis äkki on võimalik pikendada seda kohaletuleku aega kahe minuti pealt pikemaks. Hea tahte korras.

15:16 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Meil on kodu- ja töökorra seadus ees, see ütleb kaks minutit, aga ma ei näe ka probleemi, kui me teeme selle kohaletuleku aja pool minutit pikemaks, kui kõik on nõus. Aga seadus ütleb, et aega on kuni kaks minutit. Me peame arvestama sellega, et kui protestitakse, et meil kellad ei tööta, siis ma arvan, et meil on väga keeruline selle istungiga edasi minna. Nii et see tõesti eeldab väga suurt kompromissi siin saalis. Kalle Grünthal, palun protseduuriline [küsimus]!

15:16 Kalle Grünthal

Kalle Grünthal ei avalda protesti teie ettepaneku vastu.

15:16 Esimees Jüri Ratas

Ma väga tänan! Erkki Keldo, protseduuriline [küsimus]. Ma palun mikrofoni tagasi Peeter Ernitsale. Ma teen hetkel ettepaneku, et me siiski töötaksime kahe minuti intervalliga. Kui me teeme selle pikemaks, siis me ei ole jälle seaduse sättega kooskõlas. Peeter Ernits, palun!

15:17 Peeter Ernits

Ei, ega ma ei protestinud. Ma tegin ettepaneku, et kui, siis, mitte, et peaks. 

15:17 Esimees Jüri Ratas

Aitäh sulle mõistva suhtumise eest! Rene Kokk, protseduuriline küsimus.

15:17 Rene Kokk

Aitäh, austatud esimees! EKRE fraktsioonil ei ole probleemi. Me saame kõik õigel ajal saali.

15:17 Esimees Jüri Ratas

Suur tänu! Nii et läheme hetkel selle istungi rakendamise juurde ja me kõik kolm juhatuse liiget püüame väga jälgida, et saalikutsung oleks sellises situatsioonis igati reeglitepärane. Kõigepealt palun Riigikogu kõnetooli neid Riigikogu liikmeid, kes soovivad üle anda eelnõusid või arupärimisi. Ma palun Riigikogu kõnetooli Vabariigi Valitsuse esindaja proua Heili Tõnissoni.

15:18 Valitsuse esindaja Heili Tõnisson

Austatud esimees! Lugupeetud Riigikogu! Vabariigi Valitsus algatab täna kaks seaduseelnõu. Esiteks, ravimiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Riigikogus esindab seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust tervise- ja tööminister. Teiseks, liiklusseaduse muutmise seaduse eelnõu. Selle seaduseelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust majandus- ja taristuminister. Aitäh!

15:18 Esimees Jüri Ratas

Rohkem kõnesoove ma ei näe. Vabariigi Valitsus on andnud üle kaks eelnõu ja Riigikogu juhatuse nimel olen vastu võtnud kaks eelnõu. Nende edasise menetlemise otsustame vastavalt meie kodu- ja töökorra seadusele.

Head ametikaaslased, viime läbi kohaloleku kontrolli. Kohaloleku kontroll.

15:19 Esimees Jüri Ratas

Kohalolijaks registreerus 82 Riigikogu liiget, puudub 19.

Teated. Austatud Riigikogu, vastavalt Eesti Vabariigi põhiseaduse §-le 68, Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 51 lõikele 1 ning Vabariigi Presidendi valimise seaduse §-le 14 kutsun Vabariigi Presidendi ettepanekul Toompea lossi istungisaali kokku Riigikogu erakorralise istungjärgu 2021. aasta 30. augustil algusega kell 13. Istungjärgu päevakorras on Vabariigi Presidendi valimine.

Head ametikaaslased, nüüd on päevakorra täpsustamine ja kinnitamine. Rene Kokk.

15:20 Rene Kokk

Aitäh, austatud esimees! Me läksime juba päevakorrapunkti juurde, jah? Siis palun Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel ...

15:20 Esimees Jüri Ratas

Vabandust, te soovite hääletada?

15:20 Rene Kokk

Punkti välja võtta päevakorrast.

15:20 Esimees Jüri Ratas

 Aa, selge, vabandust. Jah, palun!

15:20 Rene Kokk

Ma siis alustan uuesti. Palun Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel võtta Riigikogu täiskogu selle, 18. töönädala päevakorrast välja seaduseelnõu 366 ja seda mitte menetleda. 

15:21 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma korra küsin, et kui 366, siis jutt on teisipäeva, 15. juuni esimesest punktist. On see nii? Aitäh! 

Mart Võrklaev, palun!

15:21 Mart Võrklaev

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Reformierakonna fraktsioon ei nõustu punkti päevakorrast väljavõtmisega.

15:21 Esimees Jüri Ratas

Selge. Aitäh! Head ametikaaslased, nüüd tuleb päris palju infot ja täpsustusi enne päevakorra kinnitamist.

Majanduskomisjon on teinud ettepaneku arvata selle töönädala päevakorrast välja järgmiste eelnõude arutelu. Punkt üks, Vabariigi Valitsuse algatatud toote nõuetele vastavuse seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 372 teine lugemine. Laudadele on jaotatud hetkel see päevakord, milles on neid täpsustusi arvestatud. Punkt kaks, Vabariigi Valitsuse algatatud e-identimise ja e-tehingute usaldusteenuste seaduse, isikut tõendavate dokumentide seaduse ning riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu 376 teine lugemine. Punkt kolm, Vabariigi Valitsuse algatatud planeerimisseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 378 esimene lugemine. Punkt neli, Vabariigi Valitsuse algatatud energiamajanduse korralduse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 382 esimene lugemine. Punkt viis, Vabariigi Valitsuse algatatud rahvusvahelise raudteeveo konventsiooni ja selle lisade muudatuste heakskiitmise seaduse eelnõu 386 esimene lugemine. Punkt kuus, Vabariigi Valitsuse algatatud ehitusseadustiku muutmise seaduse eelnõu 395 esimene lugemine.

Edasi, õiguskomisjon on teinud ettepaneku arvata selle töönädala päevakorrast välja järgmiste eelnõude arutelu. Punkt üks, Vabariigi Valitsuse algatatud äriseadustiku ja raamatupidamise seaduse muutmise seaduse eelnõu 394 esimene lugemine. Punkt kaks, Vabariigi Valitsuse algatatud töölepingu seaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu 403 esimene lugemine.

Sotsiaalkomisjon on teinud ettepaneku arvata selle töönädala päevakorrast välja Vabariigi Valitsuse algatatud töölepingu seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 361 teine lugemine.

Kultuurikomisjon on teinud ettepaneku arvata selle töönädala päevakorrast välja "Kultuuri arengukava 2021–2030" arutelu.

Maaelukomisjon on teinud ettepaneku arvata selle töönädala päevakorrast välja Vabariigi Valitsuse algatatud kinnisasja omandamise kitsendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu 365 teine ja kolmas lugemine.

12. ja 13. juuni täiendavatel istungitel jõudsime me läbi arutada järgmised päevakorrapunktid. Punkt üks, korruptsioonivastase erikomisjoni algatatud kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu 397 esimene lugemine. Punkt kaks, Vabariigi Valitsuse algatatud infoühiskonna teenuse seaduse muutmise seaduse eelnõu 359 kolmas lugemine. Punkt kolm, Vabariigi Valitsuse algatatud isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 366 teine lugemine. Eilsel, 13. juuni täiendaval istungil jäi meil pooleli Vabariigi Valitsuse algatatud veeseaduse muutmise seaduse eelnõu 381 teine lugemine. Selle arutelu jätkame tänasel istungil.

Ülejäänud kolm eelnõu, mida me täiendavatel istungitel ei jõudnud läbi arutada, 383, 292 ja 377, on päevakorras selle töönädala teisipäeval vastavalt 7., 9. ja 10. päevakorrapunktina, nii nagu juhatus oma 10. juuni istungil konsensusega kinnitas.

Head ametikaaslased ... Jevgeni Ossinovski, protseduuriline küsimus.

15:25 Jevgeni Ossinovski

Aitäh! Ma siiski prooviks natuke juriidiliselt ka läheneda, nii palju ettepanekuid [tuli] korraga. Nüüd, härra Kokk tegi fraktsiooni nimel ettepaneku võtta üks punkt päevakorrast välja. Kuna härra Võrklaev seda ei toetanud, siis see küsimus, ma saan aru, sai lahendatud nii, et see eelnõu on päevakorras edasi. Millisel viisil erineb see sellest, kui mõni komisjon soovib pärast päevakorra teatavaks tegemist mingi eelnõu välja võtta? Kas siis on samamoodi, et fraktsioon saab seda vaidlustada ja siis jääb see eelnõu päevakorda?

15:26 Esimees Jüri Ratas

Aitäh, härra Ossinovski! Jah, teil on õigus, Rene Koka tehtud ettepanek, mis oli Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni poolt, oleks realiseerunud, kui keegi ei oleks selle vastu olnud. Reformierakonna fraktsiooni esimees võttis sõna ja ütles, et ta on selle vastu. Päevakorra teatavaks tegemist, mida te küsisite, reguleerib § 54 lõige 4, mis ütleb, et pärast päevakorra teatavaks tegemist arvatakse eelnõu päevakorrast välja eelnõu algataja, eelnõu esitaja või juhtivkomisjoni taotlusel. Kui algatajaid või esitajaid on kaks, peavad eelnõu päevakorrast väljaarvamise taotlusele olema alla kirjutanud mõlemad algatajad või esitajad. Kui algatajaid või esitajaid on enam kui kaks, peab väljaarvamise taotlusele olema alla kirjutanud üle poole algatajatest või esitajatest.

Peeter Ernits, palun, protseduuriline küsimus!

15:27 Peeter Ernits

Hea juhataja! Kui arvestada varasemat asjade käiku ja kui homseks on pandud kuus teist lugemist, siis selle päevakorraga ilmselgelt ei jõua kuigi kaugele. Ja mida see tähendab? Need nihkuvad siis kolmapäevasesse [päevakorda] või tehakse jälle uus kollane paber? Ja nii [hakkab olema] pidevalt.

15:28 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Vastus: kui tõesti peaks juhtuma nii, et see mõnus tempo näiteks teisipäeval, 15. juunil ei võimalda 12 päevakorrapunkti menetlemist ja kuut teist lugemist, siis jah, need nihkuvad kolmapäevaks. Kas tehakse uus päevakord meie laudadele? Jah, tehakse. 

Jevgeni Ossinovski, protseduuriline küsimus.

15:28 Jevgeni Ossinovski

No vot, ma nüüd jätkan seda esimest küsimust. Nimelt, sellelesamale teie etteloetud lõikele eelneb lõige 3, nagu ikka 4. lõikele. Ja 3. lõige ütleb, et päevakorda täiendada saab siis, kui keegi ei ole vastu. Varasemalt, kui lõiget 4 ei olnud – see on hiljuti sinna tekkinud –, siis lõiget 3 tõlgendati sellisel viisil, et see puudutab täiendamist nii väljavõtmise kui juurdelisamise kontekstis. Nüüd on meil tekkinud eraldi säte väljavõtmise kohta ja see ütleb, et eelnõu võetakse päevakorrast välja ilma hääletuseta – seal ei ole mingit vetoõigust, nagu ma aru saan teie etteloetud lõikest –, kui selle väljavõtmise ettepaneku teeb algataja, esitaja või juhtivkomisjon. Millisele juriidilisele alusele tugineb härra Koka ettepanek, millele härra Võrklaev vastu vaidles?

15:30 Esimees Jüri Ratas

Aitäh, austatud Jevgeni Ossinovski! Tõsi on see, et § 54 lõige 14 ütleb, et kui juhtivkomisjon teeb otsuse [punkti] päevakorrast väljavõtmise kohta, siis seda vaidlustada ei saa ja see võetakse välja. Kui küsida, millele tugineb Rene Koka ettepanek, siis see on olnud meie praktika kogu aeg, et kui fraktsioon teeb ettepaneku, siis see realiseerub juhul, kui keegi vastu ei ole. Antud juhul oli üks fraktsioon selle vastu.

Tarmo Kruusimäe, protseduuriline küsimus.

15:30 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea esimees! Eelmise nädala kolmapäeval vist, kui ma ei eksi, sai küsitud aseesimees Hanno Pevkurilt, millest see tuleneb, et meil on päevakorras 12 teist lugemist, et kas see ei ole entusiastlik. Ta ütles, et me oleme menetlenud pikemaidki päevakordi. Kui nüüd Peeter Ernits viitas sellele, et [päevakorras] on teised lugemised, kas meie saadikutena peaksime arvestama siis sellega, et laupäeval ja pühapäeval võivad meil täpselt samamoodi olla täiendavad istungid?

15:31 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Minul ei ole infot, et selle nädala laupäevaks ja pühapäevaks oleks kutsutud kokku erakorralist istungit. Kas on võimalik kutsuda kokku erakorralist istungit? Erakorralise istungjärgu kokkukutsumise sätestavad §-d 50, 51 ja 52. Aga minul ei ole infot, et seda oleks hetkel tehtud.

Protseduuriline küsimus, Mailis Reps, palun!

15:31 Mailis Reps

Aitäh, lugupeetud juhataja! Kas ei ole mitte nii, et tõesti kunagi oli kodu- ja töökorra seaduse redaktsioonis ja  hea tava näeb ette, et iga Riigikogu koosseis järgmisele koosseisule ikka natuke [kodukorda] täpsustab. Eelmise koosseisu lõpus tõesti tuli – või oli see juba üle-eelmise koosseisu lõpus – täiendus, et peale haamrilööki, kui on päevakord kinnitatud, ei saa enam midagi päevakorrast välja võtta. Hea Jevgeni Ossinovski kindlasti mäletab, et kunagi sai ka nädala sees teha erakorraliselt komisjoni istungi ja komisjon sai teatud asju välja võtta. Enam ei saa. Nüüd on see, et kuni haamrilöögini saab ilma vaidluseta teha kas algataja, komisjon või algatajad üheskoos, kui mitte keegi ei protesti. Kuni haamrilöögini saab ettepanekuid päevakorra muutmiseks teha iga Riigikogu liige. Nii et selles mõttes ei ole piiranguid. Ma eeldan, et Rene Kokal olid mingid teatud ettepanekud. Kui keegi protestib ja kui ta ei ole selle eelnõu algataja või põhikomisjoni esindaja, siis nii see on.

15:33 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Jah, olemasolev lõige tõesti on jõustunud eelmise Riigikogu koosseisu lõpus, märtsis 2019.

Peeter Ernits, protseduuriline küsimus.

15:33 Peeter Ernits

Hea juhataja! Sama teema jätkuks. Kui teisipäeval nihkub [päevakord edasi] kolmapäeva, aga meil on kokku kaheksa teist lugemist ja pluss veel muud [päevakorrapunktid], siis tagasihoidlike arvestuste järgi me neljapäeval seda [päevakorda] ei lõpeta. Kas see tähendab siis seda, et juhatus kutsub reedel või nädalavahetusel kokku täiendavad istungid? Või arvatakse need eelnõud, mida ei ole jõutud arutada, kevadhooaja menetlusest välja?

15:34 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Vastus. Kui ei ole neljapäevaks päevakorda läbi menetletud, siis neid päevakorrapunkte täiendavale istungile panna ei saa, sest istungjärkude vahelisel ajal saab kokku kutsuda ainult erakorralise istungi. Erakorralise istungi võib kokku kutsuda tulenevalt §-dest 50, 51 ja 52. Kas need eelnõud nihkuvad sügisistungjärku? Jah, kui erakorralist istungjärku kokku ei kutsuta, siis nad nihkuvad sügisistungjärku.

Jevgeni Ossinovski, protseduuriline küsimus.

15:34 Jevgeni Ossinovski

Aitäh! No kui ma nüüd õigesti aru saan, siis juhatuse tõlgendus sellest 2019. aasta muudatusest, § 54 lõike 3 tõlgendus on selline, et ilma hääletuseta võetakse eelnõu päevakorrast välja juhtivkomisjoni või algataja taotlusel. Nõnda saab ühepoolselt päevakorda muuta. Samal ajal jääb kehtima ka täiendav võimalus, et igal parlamendisaadikul on enne päevakorra kinnitamist võimalus teha ettepanek ükskõik millise eelnõu päevakorrast väljavõtmiseks ja see jääb päevakorrast välja, juhul kui keegi ei ole vastu. Kas minu tõlgendus on korrektne?

15:35 Esimees Jüri Ratas

Ma alati püüan jälgida, härra Ossinovski, teie sõnavõtte. Mu tunnetus on, et jah.

Protseduuriline küsimus, Jevgeni Ossinovski.

15:35 Jevgeni Ossinovski

Aitäh! No seal oli nii pikk rida nendest eelnõudest, mis kõik on [päevakorrast] välja võetud. Mina ei ole Riigikogu juhatuselt varasemalt saanud seda informatsiooni, mida erinevad komisjonid on viilu kaupa maha saaginud. Aga mõne arutelu juures ma sain ise ka viibida. Näiteks eelnõu 382 on väga oluline seaduseelnõu, mis puudutab biosäästlikkuse kriteeriumide tagamist, ja on otseses seoses eelnõuga 156, nagu tänasel majanduskomisjoni istungil selgus. Mina arvan, et seda küll ei tohiks siit päevakorrast välja võtta. Ma kõikide eelnõude osas ei oskagi praegu kaasa rääkida, sest sellest pikast loetelust ma ei suutnudki tuvastada, mis nüüd sealt välja kukkus.

15:36 Esimees Jüri Ratas

Punkt üks, ma olen nõus, et see ettepanek, mida välja võtta, oleks võinud olla Riigikogu liikmete laudadel. Ma vabandan selle pärast! Punkt kaks, kui te rääkisite eelnõust 382 ja selle väljavõtmisest, siis tõsi, see on majanduskomisjoni ettepanek.

Jevgeni Ossinovski, protseduuriline küsimus, palun!

15:36 Jevgeni Ossinovski

Kas see tõlgendus on selline, et nendel puhkudel, kui komisjon on häälteenamusega otsustanud mingisuguse eelnõu väljavõtmise pärast [päevakorra] teatavaks tegemist, siis parlamendiliikmetel enam tegelikult ei ole õigust sellest ettepanekust üle sõita? See ei tundu tegelikult väga proportsionaalne, arvestades kodukorra üldist loogikat.

15:37 Esimees Jüri Ratas

Esimesele poolele vastates, jah. Teisele poolele vastates, siis hetkel minu teada käib – või mitte minu teada, vaid käibki – Riigikogu aseesimehe Hanno Pevkuri juhtimisel koos kodu- ja töökorra seaduse töörühm. Igast fraktsioonist on seal inimesed ja iga fraktsioon saab seal töörühmas neid täpsustusi teha.

Jevgeni Ossinovski, protseduuriline küsimus.

15:37 Jevgeni Ossinovski

Tänan! Selles osas saime selgust. Küsimus tänase veeseaduse kohta. Sellega on nüüd küll omapärane lugu, sest veeseadus peaks olema tegelikult ju päevakorras homme. Üldiselt on päevakorra teatavaks tegemise ja kinnitamise kohta väga kindlad protseduurid, nagu ka meie targast raamatust saab lugeda. Ja arusaadavalt on need tehtud selleks, et parlamendiliikmed teaksid ette, millisel viisil, millal ja mis järjekorras punkte arutatakse. Punkt üks. See on tehtud opositsiooni kaitseks, et ei oleks võimalik enamushäältega näiteks punkte edasi liigutada sellisel viisil, et oleks võimalik manipuleerida hääletustulemustega, näiteks kui on teada, et millegipärast osa parlamendisaadikuid kohal ei ole. Nüüd teatati sellest neljapäeval, kui ma ei eksi, et veeseaduse arutelu on teisipäeval. Kolleegid teadsid arvestada sellega, aga nüüd järsku täna kell kolm selgus, et see on hoopiski täna.

15:39 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Eks neid päevakordasid on tõesti siin laua peal käinud viimastel aegadel päris palju. Nüüd, miks on eelnõu 381 teine lugemine täna? Põhjus on järgmine: eilsel täiendaval istungil jäi see eelnõu pooleli. Kui eelnõu jääb pooleli, siis seda menetletakse järgmisel istungil, milleks on tänane istung. See on see põhjus: me jäime veeseaduse eelnõu 381 muudatusettepanekute juurde. Me oleme esimese muudatusettepaneku juures, kui mu mälu mind ei peta. Ja nüüd see, mis te ütlete, et eelmises päevakorras oli see pandud teisipäevaks, siis see oli kindlasti tingimuslik. Nii nagu te näete, siis kui me selle nädala päevakorra kinnitame, on neljapäeval, 17. juunil seitsmes päevakorrapunkt, 381 SE kolmas lugemine tingimuslikult: juhul kui teine lugemine lõpetatakse.

Jevgeni Ossinovski, palun! 

15:40 Jevgeni Ossinovski

Aitäh! See ei ole norimine, see on lihtsalt pretsedenti loov teema ja ma arvan, et see väärib põhjalikku käsitlust. Ma saan aru, et osadele kolleegidele tundub see tähtsusetu ja tühine, aga minu jaoks ei ole. Protseduur on parlamendi töö vundament. Üldiselt on nii, et Riigikogu kinnitab nädala päevakorra. Päevade vahel võivad päevakorrapunktid nihkuda tulenevalt sellest, et tööaeg saab näiteks läbi, aga üldiselt kehtib see päevakord nädala jooksul. Igal nädalal, töönädalal kinnitab Riigikogu uue päevakorra.

Nüüd, see kommenteeritav säte, millele te tuginete, mis ütleb, et täiskogu eelmisel töönädalal arutamata jäänud küsimused võetakse järgmise nädala päevakorda esimesena või "esimestena", nagu seal on sõnastatud. Kui me loeme neid kommentaare, siis seal on väga mõistlik selgitus olemas, et kui näiteks neljapäeval jääb asi pooleli, siis neljapäeva õhtul saadab juhatus välja uue päevakorra, milles on pandud – ja see on seaduse kohustus juhatusele – need punktid esimeste hulka. Vanasti [olid need punktid] teisipäeviti, nüüd tõenäoliselt tuleb seda tõlgendada nii, et [need on] esmaspäeviti.

Praegu me oleme hoopis teises olukorras. See punkt puudutab [päevakorra] teatavaks tegemise aega, juba teatavaks tegemisel tegelikult pannakse need arutamata jäänud punktid järgmise nädala päevakorda. Praegusel hetkel on teatavaks tehtud päevakord, kus veeseadus on teisipäeval, ja vahepealsel ajal on toimunud täiendavad istungid. Täiendavatel istungitel on teatud päevakorrapunkt jäänud lõpuni arutamata. Päevakorrast on teavitatud ja seesama päevakorrapunkt on seal olemas, ta on teisipäevasel päeval. Juhatus on otsustanud selle kanda esmaspäevasesse päeva. Sellist asja selle sätte kommentaarides loomulikult ei ole, sest ma arvan, et see on suhteliselt pretsedenditu olukord, milles me hetkel oleme.

Sellest tulenevalt ongi küsimus, et kui me tõlgendame seda sellisel viisil, siis kujutame ette olukorda, kus näiteks koalitsioon soovib millegipärast homse päevakorra esimeseks punktiks panna hoopis midagi muud, midagi neljapäevast näiteks. Siis pool tundi enne täiskogu istungi algust, kell 9.30 kutsutakse kokku täiendav istung, seal jääb arutelu pooleli ja jätkub selle loogika järgi hopsti teisipäeval kell 10. Kui täiendaval istungil jääb arutelu pooleli, siis see läheb kohe järgmise päevakorrapunkti juures edasi.

Sellisel viisil kaotab kinnitatud päevakord, see paber ja ajakava, millest Riigikogu oma töös juhindub, igasuguse garantii. Selliselt on võimalik tegelikult hakata manipuleerima sellega, kuidas päevakorrapunkte arutatakse ja sellepärast on see minu hinnangul päris põhimõtteline küsimus. Lisaks sellele on loomulikult küsimus selles, et ma tean parlamendiliikmeid, kes tahavad selle konkreetse seaduse arutelus osaleda, aga nad teadsid, et see toimub vastavalt päevakorrale homme või võib-olla kolmapäeval, kui [selleni teisipäeval] ei jõuta, aga kindlasti mitte esmaspäeval. Ka täna veel kell 12 ei olnud Riigikogu kodulehel kirjas, et veeseadus on täna päevakorras. Selle kohta ei ole tulnud kirjalikku teadet enne, kui ma seda siin paberi peal nägin. Ma arvan, et sellega on rikutud Riigikogu liikmete õigusi ja ootusi selle nädala päevakorrale. See tõlgendus, mis praegu on, ma arvan, vajab sisulist põhistust, mitte ainult viidet konkreetsele paragrahvile, sest too käsitleb teisi juhtumeid. 

15:43 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Tõsi on see, et eile samuti arutati päris palju selle teema üle, mida te praegu käsitlesite. Nii ametkonnal, Riigikogu juhatuse liikmetel kui ka teil oli arusaam, et kui täiendaval istungil jääb päevakorrapunkti menetlus pooleli, siis see lükkub järgmise istungi esimeseks punktiks, nagu hetkel ongi juhtunud. Nüüd kui võtta see teie konstruktsioon, et teha teisipäeva hommikul täiendav istung, siis me võime öelda, et tegelikult on selle osas garantii olemas, see on § 49, mis räägib Riigikogu täiendavast istungist, räägib selle kokkukutsumisest ja räägib sellest, et vähemalt kolm päeva enne täiendava istungi toimumist tuleb seda teha. Tõsi, arvestades teie pikaajalist kogemust siin Riigikogus, me teame, et sellel paragrahvil on ka viimane lause, mis ütleb seda, et kaalukate põhjuste olemasolul võib etteteatamise aeg olla lühem.

Ma ei saa eitada, et see võib nii juhtuda, nagu te ütlete. Aga ma ei tea, et täpselt sellepärast oleks tehtud täiendavat istungit. Vähemalt viimasel ajal me oleme järginud seda, et need kolm päeva oleks võimalusel [täiendava istungi kokkukutsumise ja selle toimumise] vahel. Tõsi, laupäevasest täiendavast istungist teatati kaks päeva, mitte kolm päeva ette.

Mailis Reps, protseduuriline küsimus, palun!

15:45 Mailis Reps

Aitäh! Vabandust, et ma ka aega viidan, aga tundub, et meil on töötunde siin viimasel ajal liiga vähe olnud. Eks me siis vestleme.

Kõigepealt, täiendava istungi päevakord, hea Ossinovski teab täpselt, kuulutati välja ainult nende päevakorrapunktidega, mis jäid menetlemata. Ehk siis eelmise nädala täiendava istungi päevakord oli vastavalt sellele, mis nädala päevakorrast jäi menetlemata. See oli meil teada täpselt üks nädal. Kõik Riigikogu liikmed, kaasa arvatud need, kes võib-olla natuke vajavad rohkem aega mõtisklemiseks, teadsid seda nädal aega ette.

Nüüd see, mis te ütlete, et kodulehel [seda infot ei olnud], seda ma tõesti ei oska hetkel kommenteerida, ma ei käinud täna hommikul kodulehel vaatamas, aga eile õhtul, suts enne südaööd oli see meile teada, et istung katkeb. [See oli teada] kõigile Riigikogu liikmetele, kaasa arvatud, Jevgeni, sulle. Ja täna hommikul me saame päevakorraga kenasti edasi minna sealt, kus ta pooleli jäi. Täiendavatest istungitest teavitamine on ju ka kaks päeva ette ilusti olnud. Või tegelikult vist oli kolm päeva ette.

Nüüd kõige olulisem küsimus, et kas neid täiendavaid istungeid saab meelevaldselt korraldada. Eks elu on siin parlamendi töös erinevaid asju näidanud, aga üks on selge: täiendavate istungite aeg on meil kodu- ja töökorra seaduse järgi üsna piiratud. See ei saa olla regulaarse istungi ajal, see ei saa olla regulaarsete komisjonide istungite ajal ja seetõttu saaks olla täiendav istung – ma saan aru, kui sa arutasid teisipäeva, siis teoreetiliselt on sul õigus –, teisipäeval peale keskööd ja enne hommikul algavat istungit, enne kella kümmet. Noh, teoreetiliselt oleks see võimalik. Aga nüüd veel kord, eelmise nädala täiendav istung kandus üle siia ainult seetõttu, et [need päevakorrapunktid] jäid eelmisest nädalast menetlemata.

15:47 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma saan aru, et see oli pigem selgitus. Aga nii palju ma soovin küll öelda Jevgeni Ossinovskile, et ma arvan, et seda küsimust siis tuleb igal juhul selles töörühmas arutada ja kui on vaja seda täpsustada, siis tuleb seda täpsustada. Ma mõtlen, [et tuleb] [täpsustada] kodu- ja töökorra seaduses.

Hanno Pevkur, protseduuriline küsimus, palun!

15:47 Hanno Pevkur

Aitäh! Mul on tõepoolest protseduuriline [küsimus] ja võib-olla aitab see Jevgenit natukene edasi ka. Kas ma saan Riigikogu esimehe selgitustest ja tegelikult ka juhatuse otsusest õigesti aru – muidugi ma olen ka ikka juhatuses ja seal me tegime selle otsuse tõesti –, et kui me oleks jätkanud selle põhimõttega, mida Jevgeni Ossinovski ütles, et jätame [selle eelnõu] teisipäevasesse päevakorda, nagu puhtteoreetiliselt on võimalik, siis me oleksime olukorras, kus me teisipäeval arutaksime mingisuguseid punkte, jõuaksime veeseaduse punktini ja sealt edasi hakkaksime üllatuslikult järsku arutama muudatusettepanekuid, sellepärast, et läbirääkimised ja kõik muu läbiti eile? 

See oleks olnud lihtsalt Riigikogu senist praktikat arvestades väga enneolematu, et Riigikogu ühe päevakorrapunkti juures, avades päevakorrapunkti, alustab muudatusettepanekute arutelu. Seetõttu see praktika, mis on varasemalt Riigikogul olnud, on selline, et kui mingi punkt jääb pooleli, siis arutatakse see punkt järgmisel istungil esimesena läbi. See oli ka see põhjus, miks Riigikogu juhatuse nõunikud ja ka Riigikogu juhatus pidasid mõistlikuks, et seda punkti, mis jäi pooleli täiendaval istungil – see oleks võinud olla veeseadus või mõni järgnevatest punktidest –, arutatakse esimesel istungil, kui me koguneme. Sest vastasel korral me oleme tõesti olukorras, kus keset päeva on meil muudatusettepanekute arutelu ilma läbirääkimiste ja kõige muuta.

Nii et puhtteoreetiliselt, ma saan aru, jah, meil on võimalik tõsta see teisipäeva tagasi – sinna, kus ta algselt oli –, aga selle tulemuseks oleks veel suurem pretsedent, mida meil ei ole Riigikogu praktikas varasemalt olnud, et Riigikogu arutab päevakorrapunkti alates muudatusettepanekute arutelust. Minu arvates see [päevakord], mis praegu on lauale pandud, on seaduse mõttega kooskõlas. Ehk pooleliolev punkt arutatakse järgmisena läbi ja ülejäänu osas lähtutakse Riigikogu liikmetele juba välja saadetud päevakorrast nende täpsustustega, mis on tehtud päevakorra väljasaatmise ja päevakorra kinnitamise vahel.

15:50 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Jah. Jah on vastus teie protseduurilisele küsimusele. Aga ma nii palju veel täiendan ka, et kui me võtame selle kodu- ja töökorra seaduse kommenteeritud väljaande – tõsi, ka selle [ilmumisest] on möödas juba varsti kümme aastat –, siis siin öeldakse järgnevalt: "Riigikogu ei asu järgmise päevakorraküsimuse juurde enne, kui eelmise käsitlemine on lõpetatud." Sellele te minu meelest, härra Ossinovski, viitasite ka korra ise. 

Kui rääkida sellest § 53 lõikest 3, siis täiskogu eelmisel töönädalal arutamata jäänud küsimused võetakse uue töönädala päevakorda esimestena. Ma saan aru, et siin on nüüd vaidlus selle üle, et me ei võta mitte eelmise nädala korraliste istungite päevakorras [olnud küsimusi] esmaspäeval esimestena, vaid võtame täiendava istungi [päevakorrapunktid] korralise töönädala esmaspäeva päevakorda esimestena. Kui tulla nüüd Hanno Pevkuri ühe versiooni juurde, mis ütleb, et see võiks olla teisipäeval – no üsna narr see muidugi oleks, aga põhimõtteliselt on see ka võimalik, et me alustame teisipäeval kuskil päevakorra keskel päevakorrapunkti teist lugemist ja alustame muudatusettepanekute läbivaatamist. Juhatuse seisukoht oli see, et me peaksime sellega, mis jääb pooleli, hoolimata sellest, et oli täiendav istung, alustama esmaspäeval esimese punktina. Nii et see selgitus on, ega paremat ei ole.

Jevgeni Ossinovski, protseduuriline küsimus.

15:52 Jevgeni Ossinovski

Aitäh! Esiteks Mailisele vastuseks, et täiendavaid istungeid võib teha ka komisjonide [istungite] ajal ja erinevatel muudel aegadel, selles osas kodu- ...

15:52 Esimees Jüri Ratas

Jevgeni Ossinovski, palun! (Helistab kella.)

15:52 Jevgeni Ossinovski

... selles osas kodukord piiranguid ei sea. Praktika küll tõepoolest on selline, et nii tööaja pikendamisel teisipäeviti ja neljapäeviti, aga ka üldiselt on lähtutud sellest, et komisjonid saaksid oma tööd teha. Aga üldises kodukorra hierarhias on täiskogu istung tähtsam, selles ei ole mingit kahtlust. Kui on vaja täiskogu istungit pidada ka fraktsioonide koosolekute ajal, siis seda saab samamoodi teha. See oli lihtsalt remark, sellele ei pea rohkem keskenduma.

Aga härra Pevkurile ja ka Riigikogu esimehele vastuseks, et küsimus ei ole ainult selles, et siin kanduvad päevakorrapunktid edasi täiendavast istungist n-ö tavapäevakorda. See on üks pool sellest. Teine pool on see, et tänasesse päevakorda kandumist ei olnud neljapäeval teatavaks tehtud päevakorras. Kui me vaatame neid kahte sätet koos – päevakorra teatavaks tegemine, päevakorra kinnitamine ja, vabandust, ka kolmas säte, päevakorra täiendamine –, siis – ma teen väga lihtsaks selle asja –, tehakse [päevakord] teatavaks ja pärast teatavaks tegemist saab seda täiendada ainult juhul, kui ükski fraktsioon ei ole vastu, eks ju. Sellest me kõik saame ühtemoodi aru.

Nüüd ütleb päevakorra kinnitamise kohta § 55, et enne [kinnitamist] võib muudatusi teha ainult juhul, kui fraktsioonid ei ole vastu, või siis §-s 56 loetletud juhtudel. Täiendaval istungil pooleli jäänud arutelu, mis on toimunud [päevakorra] teatavaks tegemise ja kinnitamise vahel, ei ole §-s 56, seal on kinnine loetelu. See tähendab seda, et õiguslikku alust praegu esmaspäevast päevakorda veeseadusega täiendada ei ole. Kuna päevakord on väga rangelt reglementeeritud osa parlamendi tööst, siis selleks muudatuseks puudub hetkel seaduslik alus.

Nüüd, loogiliselt ma saan loomulikult aru, et on jabur alustada homme 11. päevakorrapunktis muudatusettepanekute arutamist, selles ma absoluutselt ei kahtle. Ja selles kontekstis, kus meil on ilmselgelt ka teatud reguleerimata normide küsimus ... (Juhataja helistab kella.) ... meie kodu- ja töökorra seaduses, ma arvan, et oleks kohane, kui juhatus näiteks oleks fraktsioonide juhtidega rääkinud sellest küsimusest, püüdnud sellele küsimusele lahendust leida. Nagu ma ütlesin, tegelikult selle kohta Riigikogu liikmetele teavitust ei ole tulnud, enne kui see on praegu juba juhtunud.

Näiteks üks võimalik lahendus oleks see, et tõsta ühisel kokkuleppel, kui keegi vastu ei ole – ma arvan, et selline kokkulepe on võimalik saavutada –, see veeseadus homseks esimeseks punktiks. Sellisel juhul me alustame homme muudatusettepanekute hääletamisest. Tõepoolest, ei ole nii, et alguses on hunnik teisi lugemisi ja alles siis on see. Me jätkame muideks pooleli jäänud eelnõu menetlemist kohe esimese punktina, sellepärast et esmaspäevane päevakord on tühi, ja me ei riku Riigikogu kodu- ja töökorra seadust. Minu jaoks on see oluline, sest see on pretsedenti loov praktika praegu. 

15:55 Esimees Jüri Ratas

Ma lihtsalt korra mõtlesin teie protseduurilise küsimuse ajal. Meil on korraline istung, päevakord on neljapäeval juhatuse poolt kinnitatud ja reedel teatavaks tehtud. Me oleme täiskogus selle vastu võtnud esmaspäeval ja seal on teisipäevased päevakorrapunktid kirjas ja kolmapäevased päevakorrapunktid kirjas. Kui inimene arvab, et ta tahab teisipäeval kindlasti arutada seda päevakorrapunkti, siis ta on Riigikogus. Võib olla ju täpselt sama näide, et see punkt jääb teisipäeval pooleli, Riigikogu liige soovib oma tahet avaldada kas läbirääkimistes, küsimuste voorus või hääletusvoorus, ja see nihkub kolmapäeva, siis on täpselt sama probleem, mis te ütlete, et päevakorrapunkt on välja kuulutatud ühel päeval, aga tegelikult arutelu toimub teisel päeval.

Protseduuriline küsimus, Rene Kokk.

15:56 Rene Kokk

Aitäh, austatud eesistuja! Väga huvitav ja kahtlemata hariv arutelu on olnud. Tahtsin nüüd küsida seda, et ma tegin enne ettepaneku võtta see eelnõu 366 välja ja see ei leidnud toetust. Nüüd te lugesite ette hulga eelnõusid, mida komisjonid tahavad tagasi võtta. Võib-olla me leiame siiski siin saalis konsensuse, et neid arutada? Eesti Konservatiivsel Rahvaerakonnal on kahtlemata soov neid arutada ja võib-olla on suur saal nõus neid arutama ja äkki ei peagi neid välja võtma. Ettepanek on jätkata ikkagi nende eelnõudega, mis meil kunagi olid päevakorras sees. 

15:57 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! No see, mida teie palusite, on tegelikult fikseeritud § 54 lõikes 3, mis ütleb, et pärast päevakorra teatavaks tegemist võib seda täiendada üksnes juhul, kui ükski fraktsioon ei ole selle vastu, välja arvatud käesoleva seaduse §-s 56 ettenähtud juhtudel.

Protseduuriline küsimus, Helir-Valdor Seeder.

15:57 Helir-Valdor Seeder

Aitäh, auväärt juhataja! Minu küsimus ei ole mitte veeseaduse kohta, vaid reedel välja saadetud päevakorra kohta, mille Riigikogu juhatus on kinnitanud. Seal on esmaspäevaks ette nähtud Vabariigi Valitsuse algatatud isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 366 teine lugemine. Millegipärast on see nüüd lükatud teisipäevaks, ometigi kinnitatud päevakorra kohaselt peaks see olema täna. Kui me soovime pooleli jäänud veeseadust esimese punktina menetleda, siis saaks seda teha ju täna enne selle punkti menetlemist, mis oli päevakorras juba varasemalt ette nähtud, ja seejärel peaksime me minema täna eelnõu 366 aruteluga edasi. Mis põhjustel ja kes otsustas selle lükata teisipäevaks, esmaspäeva pealt ära?

15:58 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Kui küsimus on nüüd [seaduseelnõus] 366, siis põhjus on selles, et punkt üks, see oli juhatuse otsus, ja punkt kaks, me peame arvestama ka sellega, millal on materjalide saali esitamise tähtaeg. Aga mulle tundub, et selleks, et hetkel lahendada seda juriidilist küsimust veeseadusega ... Ma siiski palun praegu kümme minutit vaheaega ja me koguneme korraks juhatusega ja siis otsustame edasi. Kümme minutit vaheaega.

V a h e a e g

 

16:18 Aseesimees Hanno Pevkur

Head kolleegid, vabandust, et vaheaeg venis pikemaks. Riigikogu juhatus ja fraktsioonide juhid kogunesid ja arutasid olukorda. Ettepanek on tõsta tänane päevakorrapunkt nr 1 teisipäeval kuuendaks päevakorrapunktiks. Ehk pärast kolmandaid lugemisi jätkame teiste lugemistega. Kui keegi fraktsioonides selle ettepaneku vastu ei ole, siis ma panen päevakorra hääletusele koos selle täpsustusega ja nende täpsustustega, mille Riigikogu istungi juhataja varasemalt ette luges. Kas kõik said aru, mis nüüd toimub? Tänane päevakorrapunkt nr 1 liigub teisipäeval päevakorrapunktiks nr 6 ja punktist nr 6 alates liiguvad järgnevad punktid vastavalt edasi: 7, 8 jne. Selle täpsustusega panen päevakorra hääletusele. Palun hääletada!

16:20 Aseesimees Hanno Pevkur

Poolt on 55, vastu 3 ja erapooletuid 1. Päevakord on kinnitatud. Head kolleegid, tänased päevakorrapunktid on lõppenud.


1. 16:20 Vaba mikrofon

16:20 Aseesimees Hanno Pevkur

Nüüd on igaühel võimalus registreeruda vabasse mikrofoni. Palun! Kes soovib sõna vabas mikrofonis? Härra Ernits, palun!

16:20 Peeter Ernits

... paluda vaikust enne?

16:20 Aseesimees Hanno Pevkur

Härra Ernits, palun korraks vabandust! (Juhataja helistab kella.) Palun vaikust saalis! Palun!

16:21 Peeter Ernits

Kui lubate, [ma ütlen] paar sõna. Täna, nagu ma tean, meie peaminister kohtub Ameerika Ühendriikide presidendiga ja on sobilik aeg tuletada meelde, mida USA valitsus kirjutas hiljuti eelarve seletuskirjas, kus ta asendas sõna "ema" "sünnitava inimesega". Selle järgi võib öelda, et meie sünnitav inimene, kes on peaministri rollis, kohtub praegu ... Aga kellega ta kohtub? Ameerika Ühendriikide presidendiga. Aga kuidas peaks teda nimetama või ka mind nimetama? Mina ei ole sünnitav inimene. Lugupeetud [istungi] juhataja ei ole ka sünnitav inimene. Aga kes me oleme? Me oleme äkki sigitavad inimesed või peaks mõnda muud sõna kasutama? Ma arvan, et see on väga oluline teema, see on nii-öelda uue normaalsuse sisseviimine.

Tsiteerin Newsweeki: "Kui kasutame terminit "sünnitav inimene", siis me oleme kaasavad. See on nii lihtne. Kasutame sooneutraalset sõnastust, kui räägime rasedusest, kuna mitte ainult naise kehasse sündinud naised (paiksoolised) ei saa rasestuda ja sünnitada. Reproduktiivne vabadus on iga keha jaoks." Reproduktiivne vabadus. Kas see on see, et jaanipäevaks naiseks ja jõuluks meheks või vastupidi? Kes ma olen siis? Mina olen paiksooline ja Leo vähemalt on ja ma arvan, et veel mõned meist on paiksoolised. Aga kes need teised on, kahepaiksoolised või kahepaiksed või?

Ja ikkagi, mida me teeme naistepäevaga? Kas me nimetame selle vastavalt puhuvatele tuultele sünnitava inimese päevaks? Aga kes on need naised, kes ei saa sünnitada või ei taha sünnitada? Ja ikkagi, kes me, mehed, oleme? Sigitav inimene, spermainimene? Aga emadepäev? Sünnitavate inimeste päev? Aga jah, kõik naised ei saa või ei taha sünnitada ja see on ju selge diskrimineerimine.

Mida ma tahan sellega öelda? Uue normaalsuse puhul, mis igalt poolt peale surub, ka Ameerika Ühendriikidest, on konstruktsioonid "mees ja naine" ainult üks variant, aga on olemas veel transsoolised. Kui sooidentiteet, sooline väljendus või sooline käitumine on mittevastavuses inimese bioloogilise sooga, siis on see transsoolisus. Aga ikkagi ma küsin nendelt vähestelt kolleegidelt, kes on siia jäänud: mis asi on mehelikkus, mis asi on naiselikkus? Peaksime nimetama seda, kuidas see oligi, sünnitavainimeselikkus või sigitavainimeselikkus. Mida me teeme ajakirjaga Eesti Naine? Eesti Sünnitav Inimene? Aga jälle need, kellel mingil põhjusel lapsi pole? 

Põhjus, miks ma tahtsin rääkida, on see, et kuna meie lugupeetud peaminister, sünnitav inimene, kui Bideni administratsiooni järgi nimetada, kohtub sigitava inimesega, või ma ei tea, ma ei ole leidnud seda vastet, siis selle üle võiks ju mõelda sel ilusal päeval, kui meil on olnud muud teemad. Aga võiks mõelda laiemalt. Aitäh!

16:25 Aseesimees Hanno Pevkur

Rohkem vabas mikrofonis kõnesoove ei näe. Head kolleegid, istung on lõppenud. Kohtume homme kell kümme.

16:25 Istung lõppes

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee