Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

header-logo

13:57 Istungi rakendamine

14:00 Aseesimees Hanno Pevkur

Austatud Riigikogu! Alustame V istungjärgu 17. töönädala kolmapäevast istungit. Nüüd on võimalus üle anda eelnõusid ja arupärimisi. Palun! Seda soovi ei paista. Siis viime läbi kohaloleku kontrolli. Palun kohaloleku kontroll!

14:00 Aseesimees Hanno Pevkur

Kohalolijaks registreerus 70 Riigikogu liiget.

Alustame tänase päevakorra läbivaatamist. Esimene punkt on väliskomisjoni esitatud ... Härra Ossinovskil on protseduuriline küsimus.

14:01 Jevgeni Ossinovski

Aitäh, austatud istungi juhataja! Mul on protseduuriline küsimus, mis puudutab selle nädala päevakorda. Juhatus on teavitanud Riigikogu liikmeid sellest, et meie töögraafikus on teatud muudatused. Ma saan sellest aru. Kas te võiksite siis palun selgitada, millisel viisil juhatus kujutab ette Riigikogu tööd selle nädala lõpuni, lähtudes nendest sõnumitest, mis on tulnud? Ma saan aru, et te eeldate, et sotsiaaldemokraatide algatatud olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelu homme ei õnnestu pidada – teatud fraktsioonide sõnumite pinnalt – ja siis te olete kokku kutsunud täiendava istungi, et arutada neid punkte, mis sellel nädalal arutamata jäävad, välja arvatud olulise tähtsusega riiklik küsimus, mille sotsiaaldemokraadid on palunud päevakorda panna. Millal teie nägemuses sotsiaaldemokraatide olulise tähtsusega riiklikku küsimust oleks võimalik arutada?

14:02 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh selle küsimuse eest! Ma väga loodan, et meil õnnestub tänane päevakord menetleda nii kiiresti kui võimalik. Ja siis õnnestuks ka homme sotsiaaldemokraatide olulise tähtsusega riiklikku küsimust arutada. Meie kodukord näeb küll tõepoolest ette seda, et kui olulise tähtsusega riiklikku küsimust ei õnnestu arutada välja pakutud päeval, siis peab selleks leidma uue aja. Ja siis peavad sotsiaaldemokraadid selle uue aja välja pakkuma. Kas see on siis järgmisel neljapäeval või mõnel muul ajal, seda tuleb juhatuse ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooniga koos arutada. Kalle Grünthal, palun!

14:03 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud! Palun, kas saab vaikust või mikrofoni kõvemaks panna?

14:03 Aseesimees Hanno Pevkur

Võib kindlasti kõvemini rääkida. Mina saan sellega hakkama. Ma loodan, et teie ka.

14:03 Kalle Grünthal

Aitäh teile, lugupeetud istungi juhataja! Minule jäi teie vastus hea kolleegi Jevgeni Ossinovski küsimusele arusaamatuks. Asi on selles, et selle nädala alguses me esmaspäeval kinnitasime nädala töökava ja sinna hulka oli märgitud ka Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud olulise tähtsusega riikliku küsimusega "Ebavõrdsus Eestis – kas vaesust saab välja kärpida?" arutelu. Ettekandjaks oli määratud majandusanalüütik Madis Aben.

14:04 Aseesimees Hanno Pevkur

Me teame. Ei ole vaja seda kõike ette lugeda, me teame, kes seal kirjas olid.

14:04 Kalle Grünthal

Ma selgitan teile, et te aru saaksite.

14:04 Aseesimees Hanno Pevkur

Mina saan väga hästi aru.

14:04 Kalle Grünthal

Selge. No ma jätan siinkohal pooleli praegu. Aga ma lähen oma protesti ja probleemiga edasi. Mis õigusega laseb Riigikogu töö- ja kodukorra seadus muuta Riigikogu otsust siis, kui päevakord on välja kuulutatud? See peaks jooksma edasi järjekorraga. See ei ole teie pädevuses teha. Tähendab, mina leian, et Jevgeni Ossinovski otsus või küsimus oli täiesti põhjendatud.

14:04 Aseesimees Hanno Pevkur

Ma väga loodan, et me ... Veel kord sama vastus, mis härra Ossinovskile: teeme kiiresti tööd, ärme keskendu protseduurilistele küsimustele, arutame päevakorra läbi ja siis on meil võimalik arutada homme ka olulise tähtsusega riiklikku küsimust. Täiendava istungi kokkukutsumise otsustabki juhatus, samuti selle, mis seal täiendaval istungil päevakorras on. Muidu tavaliselt liiguvad loomulikult kõik istungi päevakorrapunktid edasi, aga OTRK puhul on erimenetlus. Riho Breivel, palun!

14:05 Riho Breivel

Lugupeetud juhataja! Mul on probleem jällegi selles, et ei olnud hästi kuulda. Ma pean Ossinovskist väga lugu ja tahan iga tema sõna, mis ta räägib, hästi kuulata, aga antud momendil, kui ta rääkis, ei saanud me siin üldse aru, millest ta rääkis. Kas ta rääkis tasa või tema mikrofon on halb? Ma loodan, et härra Ossinovskit ma tulevikus ikka kuulen hästi.

14:05 Aseesimees Hanno Pevkur

Jaa, kindlasti kuulete. Kindlasti kuulete. Ma arvan, et me saame nüüd edasi minna. Härra Puustusmaa, palun!

14:05 Paul Puustusmaa

Suur tänu, juhataja! Mina mõtlesin seda, et kuna see küsimus, mida sotsiaaldemokraadid on toonud, on olulise tähtsusega riiklik küsimus, see on sotsiaalse võrdsuse mõttes üliolulise tähendusega, siis me võiksime tegelikult teha sellise erandi, et saal saab otsustada, et me võtaksime selle päevakorda kõigepealt. Lahendame sotside küsimuse ära ja siis hakkame teisi küsimusi arutama. Kas meil on võimalik suures saalis hääletada päevakorra muutust ja tuua see punkt ettepoole?

14:06 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! Ei ole. Peeter Ernits, palun!

14:06 Peeter Ernits

Hea juhataja! Kummalisel kombel liiguvad eri peades samad mõtted. Ka mina ei kuulnud ... Mul on muidu hea kuulmine, ma kuulen isegi pöialpoisi laulu, aga Jevgeni juttu küll ei kuulnud. Ei tea, millest ta rääkis. Lugupeetud Riigikogu aseesimees, palun hoida kogudust natukene kontrolli all, et oleks võimalik kõigi meie unikaalsete saadikute juttu kuulata!

14:07 Aseesimees Hanno Pevkur

Sain mõttest aru. Meil kõigil on tõesti võimalus olla saalis tasa ja kuulata üksteist, siis on palju lihtsam otsuseid vastu võtta ja ka ühtemoodi edasi mõelda. Palun, Tarmo Kruusimäe!

14:07 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Minu protseduuriline küsimus on tingitud just sellest, et nagu ma näen, on osa saadikuid informeeritud ühtemoodi, teisi teistmoodi. Kui nüüd juhtub see, mida ma väga ei kuulnud, mida Ossinovski ütles, et järgmisel nädalal peaks olema nende OTRK, ja ma tean, et eesti keele probleemkomisjon pretendeeriks ka sellele, siis kas on võimalik mitut OTRK-d ühele nädalale panna?

14:07 Aseesimees Hanno Pevkur

Seda otsustab juhatus siis, kui vastavad palved on tulnud. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon on praegu teinud ettepaneku arutada seda konkreetselt 10. kuupäeval. Kalle Grünthal, palun!

14:07 Kalle Grünthal

Suur tänu, härra istungi juhataja, sõna eest! Küsimus on selles. Teie viitasite sellele, et päevakord on välja kuulutatud. Nii. Aga [te ütlesite ka,] et OTRK all käib mingisugune erimenetlus. Ma isegi usuks teid, ma ei saa kogu aeg teisi uskuda. Palun konkreetset viidet Riigikogu töö- ja kodukorra seadusele, mis annab õiguse selle olulise tähtsusega riikliku küsimuse väljaarvamiseks sellest päevakorrast! Palun ikkagi lähtuda seadusest, et ma saaksin seda kontrollida!

14:08 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! Kõigepealt täpsustame ära teie eksimuse: me räägime kodu- ja töökorrast, mitte töö- ja kodukorrast, ja me räägime olulise tähtsusega riiklikust küsimusest, mitte olulise riikliku tähtsusega küsimusest. Aga olgu sellega, kuidas on. Tahate veel kuidagi seal ...? Jaa, härra Grünthal, ma mõistan teie soovi. Kas te soovite ... (Kalle Grünthal räägib kohapealt.) Kui te lõpetate, siis andke mulle ka teada, siis ... Kuulge, lugupeetavad! (Helistab kella.) Halloo! Meil on Riigikogu istung käimas siin saalis. Kui on omavahelised ... (Saalist räägitakse vahele.) Ei ole vaja karjuda. Ei ole vaja karjuda! Selles mõttes, et kui teil on omavahelised vestlused, siis saate neid pidada teisel pool. (Mart Helme räägib kohapealt.) Härra Helme, ma praegu püüan härra Grünthalile vastata. Ärge palun karjuge! Meil on siin isegi olemas korda tagavad inimesed.

Nii, härra Grünthal, vastuseks teie küsimusele ütlen, et Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon tegi taotluse arutada seda 10. kuupäeval. Kui see 10. kuupäeval ei õnnestu – keegi ei ole muutnud selle nädala päevakorda –, siis langeb ta päevakorra menetlusest välja ja arutatakse uuesti siis, kui leitakse Sotsiaaldemokraatliku Erakonnaga sobiv päev selleks. Punkt. Jevgeni Ossinovski, palun!

14:09 Jevgeni Ossinovski

Ma tänan, austatud istungi juhataja! Ma proovin ka natuke valjemalt rääkida, et kolleegid kuuleksid. Mina saan aru, kuidas Riigikogu kodu- ja töökorra seadus toimib selles olukorras, aga minu küsimus on praktiline. Millisel viisil juhatus soovitab Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonil selles olukorras käituda? Nimelt, vastavalt seadusele, homme tööpäeva lõpuks juhatus annab välja järgmise nädala päevakorra. Kui sotsiaaldemokraadid tahaksid, et see järgmise neljapäeva või teisipäeva päevakorda jõuaks, siis see taotlus tuleks sisse anda vististi suhteliselt kohe. Nüüd on küsimus taas sellest, et meie ju ei tea, missugust päevakorda juhatus järgmiseks nädalaks planeerib. Selleks nädalaks on ilmselgelt planeeritud selline päevakord, mille läbivõtmine on osutunud keeruliseks, võib-olla seda isegi ei õnnestu teha, nagu selgub, ja sellest tulenevalt on mu küsimus, kuidas te praktiliselt soovitaksite Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonil käituda. Ja teine pool küsimusest: juhatus otsustas – ma loen teie teatest –, et sotside olulise tähtsusega riiklik küsimus täiendavale istungile vaatamata selle pikkusele ei mahtunud. Millistest kaalutlustest lähtuvalt? Kas see oli sotsiaaldemokraatidega kokku lepitud ja kas kõik juhatuse liikmed olid selle poolt konsensuslikult? 

14:11 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! Ma soovitan Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonil ja juhatusel homme seda teemat arutada, kui me sinnamaani jõuame, et teie punkti ei jõuta arutada. Täna me veel ei oska öelda, kas me jõuame seda arutada või ei jõua arutada. Ma väga loodan, siiras usus ja koostöös kogu parlamendisaaliga, et me saame arutada teie olulise tähtsusega riikliku küsimuse ettepanekut. Mis puudutab täiendava istungi päevakorda, siis see kiideti juhatuses heaks üksmeelselt sellisena, nagu ta välja saadeti. Tarmo Kruusimäe, palun!

14:12 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Minu küsimus tuleneb sellest, et te annate väga sihukese avara fantaasiaga neid vastuseid. Ma jäingi mõtlema: te ütlesite 10. kuupäeval, mis nüüd tähendabki seda, et juhul kui täna saab kell 22.00 ja meil istung veel kestab, me saaksime alustada OTRK-d. Või pidasite te silmas mõne muu kuu 10. kuupäeva?

14:12 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! Nii nagu Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni taotluses oli, 10. juunil. Riigikogu töökord näeb ette, et me alustame 10. juunil istungit kell 10.00 ja saame arutada seda küsimust juhul, kui meil ei ole üles jäänud teisi päevakorrapunkte kolmapäevasest istungist. Helmen Kütt, palun!

14:12 Helmen Kütt

Tänan, austatud eesistuja! Ma üritan olla hästi konstruktiivne. Võib-olla see ei ole päris meie kodu- ja töökorraga kooskõlas, aga ma esitan selle küsimuse. Homseks plaanitud ja meie soovitud olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelul on ka kolm esinejat väljastpoolt maja. On viipekeele tõlgid, kes kõik on tellitud. Jah, kahtlemata neil on valmisolek homme tulla. Kas ei võiks seda päevakorda käsitleda selliselt, et nii nagu on pöördumine, see toimubki homme? Ja erakorralised istungid, kui täna ei peaks päevakorrapunktid lõppema ja need ei lõppe ka homme kella üheksaks, siis alates laupäeval kella 17-st läheksid need punktid edasi. Me esitasime taotluse olulise tähtsusega riikliku küsimuse aruteluks 10. juunil, nagu te mitu korda olete öelnud. Nüüd on kirjas, mis tuli Riigikogu juhatuselt, väidetud, et on erakorralised istungid, välja arvatud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud olulise tähtsusega riiklik küsimus. Kas see oleks võimalik, kas see oleks mõeldav? Sest inimestele peab ju ette ka ütlema. Näiteks üks esineja peaks sel juhul hakkama siia sõitma Viljandimaalt.

14:14 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! Möönan, et olukord ei ole väga selge, just esinejate vaatest, aga me saame üheskoos sellest üle, kui me tänase päevakorra menetleme ära tänase istungi raames või vähemalt hiljemalt homme enne kella üheksat. Kui me seda suudame teha, siis me saame homme kell 10 alustada ka teie punktidega. Kui me seda teha ei suuda, siis kodukord näeb ette tõesti seda, et me jätkame tänase päevakorra menetlemist homsel istungil sealt, kuhu me tänase istungiga pooleli jääme. Henn Põlluaas, palun!

14:14 Henn Põlluaas

Aitäh, austatud eesistuja! Me oleme kõik saanud selle juhatuse kutse või otsuse täiendava istungi toimumise kohta laupäeval. Siin on öeldud, et päevakorras on sellel töönädalal läbi arutamata jäänud päevakorrapunktid. Kui me vaatame Riigikogu töö- ja kodukorra seaduse §-i 49, siis see näeb ette, et Riigikogu liikmetele tehakse kolm päeva enne täiendava istungi toimumist teatavaks istungi päevakord, aga selles täiendava istungi teates ei ole mitte sõnagi selle kohta, ühtegi punkti ei ole, milline on laupäevase ja võib-olla ka pühapäevase istungi päevakord, st millised on need punktid, millised on need eelnõud, mida me arutame. Sellega on täiesti selgelt rikutud meie kodu- ja töökorra seadust. Riigikogule ei ole teatatud, millised on konkreetsed päevakorrapunktid, mida kavatsetakse arutada. Seega on see kutse õigustühine ja laupäeval ei ole võimalik täiendavat istungit läbi viia.

14:16 Aseesimees Hanno Pevkur

Härra Põlluaas, tänan selle küsimuse eest! Ma usun, et te endise Riigikogu esimehena võiksite ka mäletada kodukorda. Ja kodukord ütleb seda, et tõepoolest päevakord antakse teada. See päevakord ongi teada antud ja meil on see päevakord praegu ees. Selle päevakorra arutelu on laupäeval ja pühapäeval, kui need istungid peaksid toimuma. Kui me ei ole piisavalt tublid, et läbi arutada neid punkte, mis on selle nädala päevakorras, siis me arutame selle nädala päevakorda edasi. See on selle täiendava istungi mõte. Siin ei ole vaja rohkem selles mõttes mingit segadust tekitada. Ühtegi uut päevakorrapunkti sellele täiendavale istungile ei ole planeeritud. Peeter Ernits, palun!

14:16 Peeter Ernits

Hea juhataja! Helilooja Tõnis Kaumann on öelnud, et mis täna kärbitud, see homme hooletu. Me oleme viimasel ajal siin palju arutanud selle üle, kuidas eelarvet eri ministeeriumides kärbitakse. Ja nüüd te teete ettepaneku kärpida ka vaesust, kas vaesust saab välja kärpida, ja otsus on, et kärbime ära. Aga küsimus on selline: kui järgmisel nädalal eelarve on samuti väga pingeline enne hooaja lõppu, kas see tähendab siis, et me kärbime vaesust – see on esimene asi, mille me välja kärbime –, riiklikult olulise tähtsusega küsimuse, kõik need Siseministeeriumi, Kaitseministeeriumi, sotsiaal- jne kärped.

14:17 Aseesimees Hanno Pevkur

Härra Ernits, see kahjuks ei ole protseduuriline küsimus.

14:17 Kalle Grünthal

Tänan, lugupeetud istungi juhataja! Ma tuleks tagasi hea kolleegi Helmen Küti ettepaneku juurde. Asjaolu, et on nad on pannud püsti sellise küsimuse nagu "Ebavõrdsus Eestis. Kas vaesust saab välja kärpida?" arutelu, on iseenesest nii verbaalses mõttes äärmiselt oluline kui ka sisu poolest väga oluline. Ja see, et see on juba Riigikogu saali jõudnud OTRK nime all, näitab, et see on äärmiselt tähtis punkt. Mulle tegelikult isegi väga meeldib Helmeni vägagi kompromissialdis ettepanek, et seda küsimust arutada ikkagi neljapäeval, nii nagu ta on planeeritud, sellepärast et siin on sisuliselt ja oluliselt tähtsad asjaolud, nagu vaesuse küsimus. Teine küsimus on see, et need inimesed, kes on siia kutsutud, tulevad kaugemalt, nad on valmistunud selleks. Ehk siis, ütleme, arutame ära need küsimused nii palju, kui me siin jõuame, sotsiaaldemokraatide algatatud olulise tähtsusega riiklik küsimus jääks kindlasti neljapäeva sisse ja laupäeval läheme edasi teiste asjadega.

14:19 Aseesimees Hanno Pevkur

Mõte selge. Ma olen sellele juba vastanud. Oli arusaadav. Aga ma ütlen veel kord, et me menetleme päevakorda vastavalt sellele, kuidas meil päevakorrapunktid jooksevad. Nii et teil ka on võimalik lõpetada siinkohal protseduurilised ja minna päevakorra juurde. Ja siis on meil võimalik jõuda ka sotside päevakorrapunktini homme kell 10. Kert Kingo, palun!

14:19 Kert Kingo

Aitäh! Ma toetaksin ka Helmen Küti tõstatada teatud probleemi. Viipekeeletõlke ei ole meil nii palju, nagu on näiteks inglise keele, prantsuse keele või vene keele tõlke. Neid on tõesti meil väga vähe. See tähendab seda, et neil on tööd palju ja nad on oma aja ära planeerinud. Ja seda küsimust, kus meil on need on väga vajalikud, ei saa käsitleda dünaamiliselt, et vaat, nüüd saame näiteks laupäeva ööseks vaba aja ja hakkame seda käsitlema. Kas te tõesti kujutate ette, et need tõlgid tulevad siis kohale laupäeva öösel või esmaspäeva õhtul? Aga meie oma arutelupunkte siin riigikogulastena saame igal ajal arutada, sest see on meie töö ja me oleme kohapeal. Ja see argument, et tehke kiiresti, ärge venitage, ei ole õige argument, sest kõike, mis seadustesse puutub, tuleb korrektselt, tasakaalukalt ja mitte kiirustades käsitleda.

14:20 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! Sellepärast ongi Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ettepanek olnud täpselt 10. juunil seda arutada, et oleks kindel fikseeritud päev. Ja täiendava istungi päevakorras seda sellepärast ka ei ole, et seal on väliskülalised. Indrek Saar, palun!

14:20 Indrek Saar

Aitäh! Ma pean paraku jätkama sellesama teemaga. Istungi juhataja teab ju väga hästi, et see tõenäosus, et homme hommikul kell 10 on võimalik olulise tähtsusega riiklikku küsimust arutada, on kaduvväike. Ja me võime siin arutleda selle üle, kui suur see tõenäosus on või kui suur see ei ole, aga minu küsimus on, et mida me perspektiivis üleüldse saame planeerida olulise tähtsusega riikliku küsimusena. Seadusandja loomulikult peab ka reageerima, aga peab ka natukene suutma ette mõelda ja planeerida. Riigikogu juhatuse kohustus on aga suuta planeerida Riigikogu tööd. Mis siis tegelikult lahendus on? Kui me nüüd kujutame ette, et obstruktsioon kestab päevi, see kestab võib-olla järgmine nädal ja võib-olla ka ülejärgmine nädal, siis kuidas on võimalik tegelikult planeerida olulise tähtsusega riiklikku küsimust? Sest ülejäänud päevakorrapunktide puhul on meil selleks vaja Riigikogu liikmeid, kes ongi 24/7 tööl, osa punktide puhul valitsuse liikmeid, kes ongi Riigikogu teenistuses selles küsimuses, ja samamoodi Riigikogu teenistujaid. Meie kõik oleme kohustatud oma ajakava ümber planeerima vastavalt sellele, mis siin saalis juhtub, ja sellele reageerima. Aga nendelt inimestel, keda me ekspertidena kutsume siia majja meiega oma kompetentsi jagama, me ei saa kuidagi eeldada, et nad tulevad siis, kui Riigikogu nüüd on sinnamaani jõudnud – on see päeval või öösel, on see nädalavahetusel või keset tööpäeva. Mis selle lahendus antud olukorras siis ikkagi on? Kuidas me üldse saame tulevikus planeerida olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelu?

14:22 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh selle küsimuse eest! Täpselt nii saamegi planeerida, et me planeerime OTRK kindlale päevale ja kui sellel päeval ei õnnestu menetleda, siis me peame leppima selle teadmisega, et me peame leidma uue päeva. Senimaani, kuni meil on see kodukord, mis meil praegu on, peame me sellest lähtuma. Kui me hakkame kodukorra seadust muutma, siis tuleb kindlasti ka see arutelu. Ja see, võin teile öelda – Läänemets teie kõrval on olnud selles töörühmas –, kuidas paremini korraldada Riigikogu tööd, on meil tõsiselt arutelu all. Aga veel kord, head kolleegid, mida kauem me keskendume protseduurilistele küsimustele, seda vähem on meil tõenäosust sotside riikliku tähtsusega küsimust homme arutada. Härra Puustusmaa, palun!

14:23 Paul Puustusmaa

Suur aitäh, hea juhataja! Mul on tegelikult ettepanek ja mul on täiesti konkreetne ettepanek selle probleemi lahendamiseks. Keeruline aeg vajab keerulisi otsuseid ja me oleme selleks suutelised ka käesoleva kodukorra raames. Ma toetan Helmenit, ma toetan Indrek Saart ja ma ütlen ka, et need inimesed, kes on siia kutsutud, me ei saa neid mõnitada. Ja kui me ei suuda praegu obstruktsiooni tõttu võtta arutusele olulise tähtsusega riiklikku küsimust, siis võimaldab meie kodukorra seaduse § 56 punkt 10 sellist liigutust, et me nimetame need inimesed, Madis Abeni, Mari-Liis Sepperi, Andres Rõigase, külalisteks ja nad saavad oma poliitilised avaldused ära teha. Me kuulame nad ära täpselt õigel ajal, nad on õigel ajal siin, teevad oma poliitilised avaldused siin ja me kuulame nad ära. Ja hiljem – siis, kui me jõuame ajaga nii kaugele, et me saame selle OTRK läbi võtta – me kuuleme juurde ka Riina Sikkuti sõnavõtu ja teised sõnavõtud sessamas küsimuses. Meil on võimalik seda täiesti kodukorra raames teha, aga see eeldab seda, et juhatus võtaks praegu väikese vaheaja ja arutaks selle mõtte läbi. See on täiesti reaalselt võimalik, § 56 punkt 10.

14:24 Aseesimees Hanno Pevkur

Mul on teile ka hea konstruktiivne ettepanek: obstruktsiooniga mitte tegeleda, arutada asju sisuliselt ja nii me jõuame homme hommikul kell 10 väga kenasti sotside OTRK-d arutada. Henn Põlluaas, palun!

14:24 Henn Põlluaas

Aitäh! Vastus, mille te andsite mu eelmisele küsimusele, on õiguslikult täiesti mittepädev. Te leiate justkui ei peaks välja saadetud istungi kutse päevakorras olema konkreetsed eelnõud, nende numbrid. See ju ei päde absoluutselt. Kõik asjad, mis mõnel nädalal lükkuvad edasi järgmisesse nädalasse, tuuakse konkreetselt välja järgmise nädala päevakorras ning siis hääletatakse ja kinnitatakse selle nädala päevakord. Meie kodu- ja töökorra seaduse § 49 nõuab endiselt, et ka täiendava istungi kokkukutsumisel peab olema ära toodud konkreetne päevakord, kus on kirjas, millised on need eelnõud, seadused ja muud teemad, mida arutatakse. Nii et ma kordan veel: laupäevaks kokku kutsutud täiendav istung ei vasta meie kehtestatud kodu- ja töökorra seadusele ja seetõttu ei ole võimalik laupäeval seda istungit pidada.

14:26 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh selle küsimuse eest! Riigikogu juhatus tegi konsensuslikult otsuse täiendavate istungite kokkukutsumiseks ja muu hulgas päevakorra väljasaatmiseks sellisel kujul, nagu me kokku leppisime, elik V istungjärgu 17. töönädala päevakorras arutamata jäänud päevakorrapunktid. Mart Helme, palun!

14:26 Mart Helme

Aitäh, härra eesistuja! Ma ütleksin niimoodi, et see vastus härra Põlluaasa protseduurilisele märkusele ei ole korrektne. Juhatus ei saa konsensusliku otsusega asendada töö- ja kodukorra põhimõtteid ja seal sätestatut. Juhatus ei saa otsustada ega võtta vastu või töö- ja kodukorraga vastuolus olevaid otsuseid ja öelda siis Riigikogule, et juhatuse otsus on kohustuslik, aga töö- ja kodukorra paneme sel korral valikuliselt kõrvale. Ma tulen tagasi esmaspäevase arutelu juurde, mis samuti käis päevakorra ümber. Tänane arutelu on selle esmaspäevase arutelu jätk. Esmaspäeval tegi meie fraktsioon ettepaneku päevakorda muuta. Juhatuse esindaja, tol hetkel Riigikogu esimees jäärapäiselt keeldus vaheaega võtmast või juhatust, aga võib-olla ka vanematekogu kokku kutsumast, et päevakorra muutmise teema maha võtta. Praegu te käitute täpselt sama jäärapäiselt. Ja kuna te käitute nii jäärapäiselt, siis oleme ka meie sunnitud käituma jäärapäiselt. Protseduurid on selleks, et neis kokku leppida tulenevalt meie tööd reguleerivatest seadusandlikest aktidest, aga mitte tulenevalt juhatuse mõne liikme suvast, soovist ja tahtest.

14:28 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! Selgitan teile veel kord ka seda, mis toimus esmaspäeval. Tõepoolest, kodukord näeb ette meile seda, et kui tuleb ettepanek päevakorda muuta, aga sellele on vastu vähemalt üks fraktsioon, siis päevakorda ei muudeta ja läheb hääletamisele ettepandud kujul. Seda kõigepealt. See oli esmaspäeval täpselt see, mis meil siin aset leidis. Ja teiseks, veel kord: mis puudutab täiendavat istungit, kui me oleme tublid ja suudame ära menetleda kõik selle nädala päevakorrapunktid, siis puudub ka vajadus täiendavaks istungiks. Indrek Saar, palun!

14:28 Indrek Saar

Aitäh, hea juhataja! Mina ei suuda meenutada – tuletage mulle meelde, kui on olnud sellist pretsedenti –, et olulise tähtsusega riiklik küsimus ongi jäänud üldse käsitlemata. Aga praegu me oleme küll situatsioonis, kus te võite siin neile, kes kavandavad obstruktsiooni, teha ettepanekuid, et nad võiksid obstruktsiooni ära jätta, aga see on opositsiooni täiesti legaalne tööriist. Ja Riigikogu juhatuse, kus enamus on koalitsiooni käes, kohustus on tagada Riigikogu töövõime, mis iganes vahenditega te seda saavutate. Aga jutt sellest, et me tulevikus võime kodu- ja töökorra ära muuta, tähendab seda, et niikaua, kuni me seda ei muuda – ja ilmselt sellel hooajal me seda veel ei tee –, ühtegi olulise tähtsusega riiklikku küsimust ei toimu. Riigikogu kodu- ja töökorda ülejala muuta ei ole vist ka hea mõte. Mis see on, mida te teete ikkagi selle jaoks, et me saaksime sellel, nagu ka pealkiri ütleb, olulise tähtsusega riiklikul küsimusel pidada arutelu, nii nagu sotsiaaldemokraadid täiesti vastavalt kodu- ja töökorra seadusele on kokku pannud selle arutelu sisu, kutsunud eksperdid ja meil on täiesti õigustatud ootus, et me saame seda läbi viia?

14:29 Aseesimees Hanno Pevkur

Jaa, ma võib-olla olen hingelt paadunud optimist, aga ma väga loodan, et me siiski suudame ilma obstruktsioonita täna ära menetleda. Aga no me ju ennustame midagi, mida me täpselt ei tea. Me oleme kuulnud siit ja sealt, lugenud kusagilt sotsiaalmeediast, et kasutatakse kõiki võimalusi, aga see ei ole ju kellegi eesmärk. Ja uskuge mind, juhatuse soov on tõepoolest see, et ka sotsiaaldemokraadid saaksid rakendada oma õigust olulise tähtsusega riikliku küsimuse aruteluks. Kui see sel neljapäeval ei õnnestu, siis tõepoolest me peame teiega esimesel võimalusel koos leidma lahenduse, millal seda oleks võimalik teha. Kalle Grünthal, palun!

14:30 Kalle Grünthal

Suur tänu, härra istungi juhataja! Nagu olen täna siin saalis aru saanud, peaks laupäeval toimuma täiendav istung, Riigikogu täiendav istung. Ma lõin huvi pärast lahti Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 49 ja siin lõikes 3 on sätestatud niimoodi: "Täiendava istungi kutsub kokku Riigikogu esimees. Kokkukutsumisest teatab Riigikogu esimees Riigikogu liikmetele massiteabevahendite kaudu vähemalt kolm päeva enne täiendava istungi toimumist." Ja nüüd on minul küsimus: mis kuupäev, mis kellaaeg ja milliste massiteabevahendite kaudu see täiendava istungi kokkukutsumine toimus? Sest mina ütlen ausalt, et mina kuulen praegu alles siin saalis seda.

14:31 Aseesimees Hanno Pevkur

Kalle Grünthal, ma ei taha hinnata teid kuidagi, aga väga raske on uskuda, et te tõepoolest ei ole jälginud oma postkasti, ei ole lugenud ühtegi massiteabevahendit, milles kõikides või enamikus on praeguseks ilmunud see teade, et Riigikogu täiendav istung toimub. Riho Breivel, palun!

14:31 Riho Breivel

Lugupeetud juhataja! Küsimus selles, et te ütlete, et obstruktsiooni korraldajad peaksid selle ära jätma, selleks et eriti tähtsat küsimust jõuaksime arutada neljapäeval. See teie ütlemine seab ebaeetiliselt obstruktsiooni korraldajad nagu sõltuvusse, et nemad hakkavad piirama eriti tähtsa küsimuse arutamist. See ei ole ju nii. Järgmisena te võite öelda, et, lugupeetud rahvasaadikud, ärge avaldage oma arvamust, venitate sellega aega. Niimoodi ei saa meil parlamenti juhtida. Parlament on suveräänne üksus ja töötab täpselt nii, nagu kodukord ette näeb, kusjuures juhatusel tuleb ka paindlikult läheneda nendele küsimustele.

14:32 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! Juhatus lähtub oma töös kodu‑ ja töökorra seadusest. Peeter Ernits, palun!

14:32 Peeter Ernits

Hea juhataja! Te räägite siin, teete etteheiteid, et opositsioon võib kasutada obstruktsionismi töö häirimiseks. See on muuseas legaalne meetod, parlamentaarne. Aga ma küsin, kas te selle peale ei ole mõelnud, kas te ise peeglisse vaadanud ei ole. Selle asemel et kutsuda juhatus kokku ja arutada sisuliselt seda sotsiaaldemokraatide ettepanekut, et seda välja ei kärbita, te tegelete ise praegu obstruktsionismiga.

14:33 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! Riigikogu juhatus ei tegele obstruktsionismiga. Paul Puustusmaa, palun!

14:33 Paul Puustusmaa

Suur aitäh! Hea Hanno, mul on tegelikult päris reaalne ettepanek probleemi lahendamiseks, tõsiselt reaalne ettepanek, ja see puudutab konkreetselt kodukorda. Me läheneme siin asjale paindlikult, kompromissiga, ja meil on selline mõte, et me võiksime ju praegu selle punkti 11 sellest seaduseelnõust 366 välja võtta ja siis liikuda edasi loogiliselt, jooksvalt. Ja me saame sellele lahendada ka niimoodi, et OTRK tuleb siis sisse ja selle 366 SE me võiksime lükata tahapoole, viimaseks punktiks. See eeldab muidugi meie nädalakava muutmist, aga see on ju ka võimalik, sellepärast et kodu- ja töökorra seaduse § 56 lõige 2 võimaldab seda. Teeksime selle ära ja me lahendaksime selle asja jooksvalt ära ja oleksid lambad söönud ja hundid terved – või oli see vastupidi? –, nii et saab OTRK ka tehtud ja me saame lõpuks selle 366 läbi arutada. Nii et selline mõte.

14:34 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 56 lõige 2 räägib Riigikogu päevakorra täiendamisest, mitte seal muudatuste tegemisest. Siin härra Puustusmaa kahjuks eksib. Ja teiseks, kinnitatud päevakorda niimoodi muuta kahjuks kodukord ei võimalda. Härra Grünthal, palun!

14:34 Kalle Grünthal

Mul oli tegelikult teistsugune protestiküsimus. Kuna te vastasite praegu Paul Puustusmaa küsimusele, et päevakorda meie seadus muuta ei võimalda, siis ma küsin, kuidas on võimalik muuta päevakorda sotsiaaldemokraatide olulise tähtsusega riikliku küsimuse puhul. Vaat, see jääb mulle arusaamatuks.

14:35 Aseesimees Hanno Pevkur

Me ei muuda päevakorda. Henn Põlluaas, palun!

14:35 Henn Põlluaas

Aitäh! Ma jätkan ikka täiendava istungi õiguspärasuse küsimusega. Vastavalt meie töö- ja kodukorra seadusele peab Riigikogu liikmetele eelnevalt teatama ette konkreetse täpse päevakorra. Riigikogu istung ei ole lihtsalt niisama tilulilutamise ja enda näitamise koht, see on töötegemise koht. See, et me saaksime tõsiselt tööd teha, eeldab ka seda, et me valmistume nende eelnõude menetlemiseks, me käime need läbi, me loeme läbi, me arutame ka omavahel, kui vajadus on. Aga selleks me peame eelnevalt teadma konkreetseid päevakorrapunkte. Ilma selleta ei ole võimalik pidada istungit ega ammugi kutsuda kokku täiendavaid istungeid. Nii et mina palun, et juhatus saadaks mulle ja kõikidele headele kolleegidele – te täna veel jõuate – laiali laupäevase täiendava istungi konkreetse päevakorra, kus on loetletud kõik need eelnõud, otsused ja muud küsimused, mida me arutame.

14:36 Henn Põlluaas

Ja palun lugeda need mulle ette ka praegu siin.

14:36 Aseesimees Hanno Pevkur

Härra Põlluaas, teie laual on selline kollane paber, kus on istungi päevakord selleks nädalaks. Kui me jõuame kolmapäevase istungi aruteluni – loodetavasti jõuame selleni pärast kahte protseduurilist küsimust –, siis iga punkt, mis me ära menetleme, tähendab, et seda täiendaval istungil ei ole. Iga punkt, mis jääb menetlemata, välja arvatud OTRK, on täiendaval istungil. Ja te teate väga täpselt – te olete saanud fraktsiooniga seda arutada –, et kogu see päevakord, mis meil ees on, tuleb meil sellel nädalal läbi arutada. Peeter Ernits, palun!

14:37 Peeter Ernits

Hea juhataja! Nagu ma praegu näen, jääb see sotsiaaldemokraatide vaesuse välja kärpimise asi tõenäoliselt üldse sellel hooajal välja. Ja minu küsimus on, lugupeetud juhataja, kas sellest saab pretsedent, et Reformierakonna juhitava valitsuskoalitsiooni puhul kärbitakse esimesena välja vaesus, olulise tähtsusega riikliku küsimusena?

14:37 Aseesimees Hanno Pevkur

Peeter Ernits, see kõik on teie enda kätes – kas see jääb päevakorrast välja või me saame seda arutada homme. Kalle Grünthal, palun!

14:37 Kalle Grünthal

Suur tänu, härra istungi juhataja! Ma tulen ikkagi praegu selle probleemi juurde, mille tõstatas Henn Põlluaas. Tõepoolest, meie kodu- ja töökorra seaduse § 49 teine lõige ütleb ...

14:38 Aseesimees Hanno Pevkur

Ma tean, mis ta ütleb. Öelge, mis teie küsimus on.

14:38 Kalle Grünthal

Ei, teie ei tea jälle, mis mina ütlen. Olete nõus sellega?

14:38 Aseesimees Hanno Pevkur

Ma ütlengi, et ma tean, mida § 49 ütleb.

14:38 Kalle Grünthal

"Täiendava istungi toimumise otsustab ning selle päevakorra valmistab ette Riigikogu juhatus." Vaata, seda päevakorda ei ole kuskilt näha, mida siis ette valmistati. Tahaks seda teada. Vähemalt, kui te nüüd ütlete, et see on kuskil siin massiteabevahendites välja ilmunud. Okei, ma ei ole veel täna jõudnud seda meili vaadata. Aga küsimus on selles, kas see kolm päeva nüüd mahub sinna selle laupäevase istungi toimumise aja sisse, see on punkt üks. Punkt kaks, kas seal on siis ka päevakorda ära nimetatud? Ja kui seal ei ole, siis tegelikult laupäeval me ei saagi seda täiendavat istungit teha, kuna on rikutud meie töökorra seadust ...

14:39 Aseesimees Hanno Pevkur

Sain küsimusest aru. Veel kord vastan samamoodi: päevakord on teil laudadel ja kõik, mis jääb täna teie laudadel olevast päevakorrast menetlemata, arutatakse täiendaval istungil, selline on ettepanek. Helle‑Moonika Helme, palun!

14:39 Helle-Moonika Helme

Aitäh, hea juhataja! Ma ikkagi tuleksin selle olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutamise juurde tagasi. Heakene küll, kui me praegu liigume edasi seda päevakorda mööda, hoolimata sellest, et me teeme nädalavahetusel erakorralise istungi, siis hüpoteetiliselt me ei jõua OTRK arutamiseni. Riigikogu juhatus peab tegelikult juba uue nädala päevakorra ära kinnitama meile neljapäeval. On mul õigus? Nii. Siit tulenebki minu küsimus. Kas OTRK on järgmise nädala päevakorras sees? Või kuidas üldse ... Me teame, et praegune koalitsioon rakendab väga halba praktikat, nii et teised ja kolmandad lugemised tahetakse ära teha ühe nädala jooksul, mistõttu me tegelikult praegu ju seda nädalavahetuse istungit plaanime, et te saaksite selle läbi viia. Aga kuhu järgmisel nädalal te olete plaaninud selle olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutamise?

14:40 Aseesimees Hanno Pevkur

Seda ei ole juhatus hetkel arutanud, kuna päevakorras on ta neljapäeval ja neljapäevani me jõudnud ei ole. Kui neljapäeval jääb see arutamata, siis loomulikult Riigikogu juhatus võtab kohe ühendust Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooniga. Riho Breivel.

14:40 Riho Breivel

Lugupeetud juhataja! Ma ei ole nõus sinu sellise suhtumisega – sa püüad nagu selle eriti tähtsa küsimuse ärajätmist veeretada opositsiooni kraesse, et kui meie tegeleme siin, nagu sa ütled, venitamisega, siis jääb see küsimus arutamata. Küsimus on ikkagi selles, et opositsioonil on need tööriistad, mis tal on, ja ta kasutab neid, nii nagu kasutasite ka teie, kui olite opositsioonis. Nii et ma palun: ära aja meie kaela seda, mis meie kaela ei kuulu!

14:41 Aseesimees Hanno Pevkur

Ma kutsun teid koostööle, mitte ma ei aja kellegi kaela, seda esiteks. Teiseks, kõik Riigikogu saali tulevad külalised, erinevates päevakorrapunktides, olgu OTRK raames või näiteks Eesti Panga aruande või mingi muu institutsiooni aruande raames, peavad sellega arvestama, et Riigikogul on oma töögraafik. Kui Riigikogu opositsioon kasutab obstruktsiooni ja see päevakorrapunkt jääb arutamata, siis kõik meie külalised peavad sellega arvestama, et sellel päeval kahjuks ei ole võimalik neil siin meie ees esineda. Nii on. Peeter Ernits, palun!

14:41 Peeter Ernits

Hea juhataja! Mul on selline küsimus, hoopis teisest ooperist. Kas Riigikogu juhatus on arutanud, et kõik meie lugupeetud kolleegid suudavad plaanitava maratonistungi ka eluga läbida esmaspäeva hommikuks? Maratoni pikkus on üle 60 tunni. Kas juhatus on arutanud seda, et ei tekiks kadusid?

14:42 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! Meie enda kätes on see, kui pikalt me siin töötame. Paul Puustusmaa.

14:42 Paul Puustusmaa

Aitäh, Hanno! Siin ma nüüd nägin vaeva natukene. Sa viitasid sellele, et § 56 järgi muutmist ei ole võimalik rakendada, kuivõrd sa rääkisid täiendamisest ja need on kaks eri asja.

14:42 Aseesimees Hanno Pevkur

Aga sina ütlesid § 56 lõige 2, sa viitasid sellele.

14:42 Paul Puustusmaa

Jaa-jaa. Aga nüüd ma vaatasin, et kui me vaatame § 54 lõiget 3 ja § 55 lõiget 2 ja nende kommentaare juurde, siis koostoimes vaadatakse täiendamist ja muutmist kui samasid asju, neid on võimalik võtta nii ja naa. Põhimõtteliselt saab täiendamist käsitleda ka muutmisena, aga igal juhul, on selline muutmine võimalik siis, kui ükski fraktsioon vastu ei ole. Ehk siis tegelikult öelda seda, et täiendamist-muutmist me peame tuimalt eraldama, ei saa. Neid on võimalik käsitleda koos.

14:43 Aseesimees Hanno Pevkur

Siiski täpsustan üle, et ka see täiendamise punkt § 56 lõikes 2 käsitleb seda, et enne, kui päevakord on kinnitatud. Seal saab erisusi teha vaid väga loetletud juhtumitel, näiteks umbusaldusavalduse menetlemisel, mis on toodud eri sätetes. Kõik muud tavapärased täiendamised ja muutmised ei ole võimalikud. Tarmo Kruusimäe, palun!

14:43 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Ma küsin, kas Riigikogu juhatus on arutanud, ütleme, probleemi alget kui sellist. Süüdistatakse küll võib-olla soovis venitada, aga meie oleme ju näinud, et ei arupärimistel ega ka infotunnis me ei saa sisulisi vastuseid küsimustele. See tähendab, et kui on sellised sensitiivsed teemad, kus ühiskonnas on ootused üleval, siis ministrid sisuliselt ei vasta, vaid on siin lihtsalt vaimukad ja räägivad sellest, mis eelmine valitsus tegi. Kas juhatus on arutanud, et me võiksime tulevikus seda ennetada ja ministrid võiksid anda sisulisi vastuseid?

14:44 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! Nii nagu küsimuste esitamisel on Riigikogu liikmetel vabad käed, on ka kõikidel vastajatel vaba voli otsustada, kuidas nad vastavad. Henn Põlluaas, palun!

14:44 Henn Põlluaas

Aitäh! Ma tulen ikka taas ja taas tagasi selle täiendava istungi pädevuse, juriidilise kehtivuse juurde. Ka sina, hea eesistuja, oled ju Riigikogu töö pikaajalise kogemusega. Kas sa oled oma praktikas näinud varem sellist asja, et istungi kokkukutsumisel, kus peab olema ära toodud täpne konkreetne päevakord, kirjutatakse umbes nii, et me ei tea, mis tuleb, võivad tulla ühed asjad, aga ei pruugi, võivad tulla hoopis teised asjad. See on ju absoluutselt pretsedenditu, meie kodu- ja töökorrale mittevastav. Sellises formuleeringus ei ole võimalik kutsuda kokku ei täiendavat istungit ega erakorralist istungit, ammugi korralist istungit. Tegemist on juhatuse räige töö- ja kodukorra rikkumisega, praagiga. Ma soovitan juhatusel võtta vaheaeg, tulla kokku, arutada seda teemat ja esitada Riigikogu liikmetele konkreetne päevakord, mida me hakkame täiendaval istungil arutama, mitte nii, et äkki ühte või teist küsimust.

14:46 Aseesimees Hanno Pevkur

Härra Põlluaas! Võin kinnitada, et äkki teist küsimust ei tule. Tulevad ainult need küsimused, mis on siin kollase paberi peal, teil laua peal ka. Peeter Ernits, palun! Vabandust, härra Ernits! Veel kord Põlluaasale: kui me oleme tublid, siis meil ei ole vaja laupäeval-pühapäeval koguneda. Härra Ernits, palun!

14:46 Peeter Ernits

Hea juhataja! Ma tulen tagasi selle oma eelmise protseduurilise küsimuse juurde. Kolleeg Lotman siin viitas, et meil on olemas asendusliikmed. Kas Riigikogu juhatus on arutanud, mitu asendusliiget võib selle nädalavahetusega Riigikogusse tulla, kuna osa saadikuid võib-olla ei pea vastu?

14:46 Aseesimees Hanno Pevkur

Ei ole arutanud. Helle-Moonika Helme.

14:46 Helle-Moonika Helme

Hea juhataja! Ma tulen tagasi teie ühe ütlemise juurde, mis paar küsimust tagasi kõlas. Te ütlesite, et selle olukorra lahendamine on meie enda kätes. Ma olen siin natuke segaduses ega saa aru, miks te endast mitmuses räägite ja ennast meietate. Tuletan meelde, et siit saalist tehti esmaspäeval korduvalt ettepanekuid, kuidas selle nädala päevakorda sujuvalt menetleda. Neid ettepanekuid ei võetud vastu ja tegelikult tegelete obstruktsiooniga täna teie. Sest need ettepanekud, kuidas selle nädala päevakord läheks sujuvalt ja ilusti ka ilma lisaistungiteta ning toimuks olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutamine, said esmaspäeval kõik tehtud, aga "meie" istub seal ega kuulanud seda.

14:47 Aseesimees Hanno Pevkur

"Meie" all ma pidasin silmas 101 Riigikogu liiget. Kalle Grünthal, palun!

14:47 Kalle Grünthal

Suur tänu! Ma tuleksin tagasi selle n-ö juriidilise segapuntra juurde, mida te olete praegu seal Riigikogu juhatuses põhjustanud. Kõigepealt on saadetud minu meilile järgimine teade, et tuleb täiendav istung, kuid sellel töönädalal läbi arutamata jäänud päevakorrapunktid tulevad arutusele, välja arvatud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna algatatud olulise tähtsusega riiklik küsimus. Nii. Siis te tegite etteheite põhimõtteliselt sotsiaaldemokraatidele, aga te ise märkisite selle kuupäeva sinna, 10. juuni. Mina vaatan praegu § 153 ja loen siit niimoodi: "... fraktsioon võib algatada olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelu, esitades sellekohase taotluse Riigikogu juhatusele. Taotluses märgitakse arutatav küsimus ning arutelu soovitav aeg." See on nüüd see, mida nemad soovisid, st mida sotsiaaldemokraadid taotlesid. Aga küsimus on selles, et Riigikogu juhatusel on alati võimalus seda kuupäeva sinna-tänna nihutada. Nüüd on päevakord meil kinnitatud selle nädala alguses ja on kinnitatud, et see küsimuse arutelu toimub 10. juunil. Nii. Aga minule jääb mõistetamatuks see küsimus, et siin me ei saa ette süüdistada sotsiaaldemokraate, et nemad märkisid selle kuupäeva, sest nemad ainult soovisid seda.

14:49 Aseesimees Hanno Pevkur

Härra Grünthal, kas teil on küsimus ka?

14:49 Kalle Grünthal

Kuidas? 

14:49 Aseesimees Hanno Pevkur

Kas küsimus on ka?

14:49 Kalle Grünthal

Ma kohe-kohe. 

14:49 Aseesimees Hanno Pevkur

No kuulge, kui on küsimus, siis küsime ära ja läheme edasi.

14:49 Kalle Grünthal

Kuulge teie, kuulake mind lõpuni, palun! Ja nüüd ma tahaksin teada, milline paragrahv meie seaduses annab juhatusele õiguse muuta olulise tähtsusega riiklikku küsimust nii, et seda me täna ei aruta, kui ta on päevakorda pandud ja Riigikogu on selle kinnitanud. Öelge mulle paragrahv. Ärge rääkige mulle ümmargust juttu, palun!

14:50 Aseesimees Hanno Pevkur

Riigikogu kodu- ja töökord reguleerib meie tööaja ja see reguleerib muu hulgas ka seda, kuidas me oma päevakorda arutame. Kui päevakorrapunktid jäävad arutamata ühel päeval, lükkuvad nad edasi järgmisele päevale. OTRK puhul, veel kord ütlen, on sotsiaaldemokraadid teinud ettepaneku arutada seda 10. kuupäeval. Kui 10. kuupäeval see arutamine ei õnnestu, siis loomulikult Riigikogu juhatus võtab ühendust Riigikogu Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooniga ja püüab leida olukorrale lahenduse. Ma arvan, et seda on korduvalt selgitatud ja ma ei pea rohkem uuesti seda selgitama hakkama. Peeter Ernits, palun!

14:50 Peeter Ernits

Hea juhataja! On olemas üks seadus, Riigikogu on vastu võtnud sellise seaduse, mille nimi on töö- ja puhkeaja seadus. Ja seal on § 4, Tööaja üldine riiklik norm: "Töötaja tööaja üldine riiklik norm on 8 tundi päevas ehk 40 tundi nädalas." Ja nüüd Riigikogu juhatus on sätestanud, et ainuüksi nädalavahetusega lisandub 24 tundi + 40 tundi, aga kõik see nädal, mis on seljataga, tuleb veel juurde. Kas juhatus on arutanud, kuidas erakorraliste istungite puhul praegusel hetkel arvestatakse töö- ja puhkeaja seadusega?

14:51 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! Töö- ja puhkeaja seadus reguleerib mitte Riigikogu liikmete tööd. Kalle Grünthal, palun!

14:51 Kalle Grünthal

Austatud istungi juhataja! Katsuge nüüd kuulata, ma juba kolmas kord vist küsin. Palun nimetage see paragrahv, mis annab õiguse – muud selgitust ma ei taha, ainult seda, mis annab õiguse – Sotsiaaldemokraatliku Erakonna päevakorda pandud punkti "Ebavõrdsus Eestis" välja arvata! Palun nimetage see norm!

14:52 Aseesimees Hanno Pevkur

Härra Grünthal, Riigikogu juhatus ei arva Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni päevakorrapunkti päevakorrast välja. Päevakorrapunkti arutelu võimatus on selle asja nimetus, kui me ei jõua selle punkti aruteluni neljapäeval kell 10. Helle-Moonika Helme, palun!

14:52 Helle-Moonika Helme

Jaa, aitäh! Te just praegu ütlesite ühe asja. Mina loen seda kirja, mis meile saadeti, ja te ütlesite, et seda ei ole välja arvatud, aga siin on täiesti selgelt kirjas "v.a", mis tähendab eesti keeles "välja arvatud".

14:52 Aseesimees Hanno Pevkur

Proua Helme!

14:52 Helle-Moonika Helme

On!

14:52 Aseesimees Hanno Pevkur

Me räägime selle nädala päevakorrast ja homsest päevakorrast. Homsest päevakorrast Riigikogu juhatus ei arva välja. Täiendava istungi päevakorra kinnitab juhatus ja selle me ka tegime. Ja täiendava istungi päevakorda tõepoolest OTRK-d ei planeeritud. Kalle Grünthal, palun!

14:53 Kalle Grünthal

Suur tänu, härra istungi juhataja! Teie ütlesite minu küsimuse peale, et ma olen siin kuritarvitanud sõna "välja arvatud", aga Helle-Moonika Helme ütles, et see on siin ikkagi sees. Sellest tulenevalt ma sooviksin teada, millise paragrahvi alusel on teil õigus välja arvata Riigikogu kinnitatud nädala päevakorrast see sotsiaaldemokraatide punkt. Öelge mulle paragrahv, ärge rääkige mulle ümmargust juttu.

14:53 Aseesimees Hanno Pevkur

Härra Grünthal, seaduse lugemine kergendab seaduse mõistmist. Veel kord: selle nädala päevakord, mis on teil laudadel, on meil praegu arutamiseks, muu hulgas me alustame praegu väliskomisjoni esitatud Riigikogu otsuse eelnõu jne. Kui me nende päevakorrapunktidega, mis on kolmapäevases päevakorras, ei jõua ühele poole, siis me jätkame nendega neljapäeval. Nii nagu te mäletate esmaspäevast – meil jäi arupärimine pooleli, kuna tööaeg sai täis kell 00.00, ja me alustasime teisipäeval uuesti arupärimise arutamist –, lähevad ka praegu päevakorras olevad punktid edasi. Täiendav päevakord on uus istung uue päevakorraga. Ja selle kohta on Riigikogu juhatus teinud otsuse, et täiendava istungi päevakorras on päevakorrapunktid, mis jäid arutamata selle nädala päevakorrast, välja arvatud OTRK. Mitu korda ma pean sedasama asja teile seletama? Paul Puustusmaa, palun!

14:54 Paul Puustusmaa

Suur tänu! Hea Hanno, sa tunned hästi kodukorra seadust ja seetõttu on sul kindlasti olemas mingisugune pilt, mis võimaldab seda patiseisu lahendada. Ma saan aru, et sa nagu ei taha seda teha. Aga kui ikkagi püüda ja sa prooviksid lahendada olukorda, et oleksid hundid söönud ja lambad terved, siis äkki me arutaksime seda 366 SE‑d kunagi hiljem ja eelistaksime sotside esitatud OTRK‑d? Siis me ei teeks liiga mitte kellelegi, ühelegi inimesele ega ühelegi külalisele. Meil on võimalus lahendus leida ja ma usun, et sa tead seda. Ole hea, paku see võimalus välja ja teeme selle ära.

14:55 Aseesimees Hanno Pevkur

Meil on võimalus arutada punkte sisuliselt, mitte tund aega juba käsitleda teemasid, millele on 25 korda – võib-olla utreerin natukene, vabandust! – vastatud, arutada need punktid sisuliselt ära ja jõuda ka eelnõuni 366. Mina ei tea, mida plaanib EKRE fraktsioon või keegi teine. Mina tean seda, et meil on ees päevakord, mis oleks meil igati normaalsel menetlemisel – igati normaalsel menetlemisel, tavapärasel menetlemisel – võimalik kenasti läbida kuni neljapäeval kella 9‑ni ja kell 10 neljapäeval saaks alustada sotside OTRK‑ga. Nii lihtne see ongi. Kalle Grünthal, palun!

14:55 Kalle Grünthal

Jah, ma tänan teid! Tõepoolest, täiendava istungi puhul olete te viidanud päevakorrapunktidele, mis jäävad siin käsitlemata, enne täiendavat istungit. Tahaks ikkagi teada, mispärast siis arvati välja see Sotsiaaldemokraatliku Erakonna algatatud olulise riikliku tähtsusega küsimus, kui see oli selles päevakorras kirjas. Mis motiividel või mis paragrahvi alusel? Ma ei saa aru teie käitumisest praegu.

14:56 Aseesimees Hanno Pevkur

Selline oli juhatuse otsus. Tarmo Kruusimäe, palun!

14:56 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Te ütlete, et teie ehk juhatuse konsensuslikult kinnitatud päevakord on igati vinks-vonks. Aga ma lugesin kokku, siin on 12 teist lugemist. See tähendab seda, et igal saadikul ongi ainuke võimalus pulti saada siis, kui on teine lugemine, sest esimesel ja kolmandal esindavad ju kõik fraktsiooni. Me kõik kandideerime valimistel, paljudki tahavad nende punktide all midagi öelda. Kas see tuli ka teile üllatusena, et ühte päeva pandi 12 teist lugemist? Oli see sihuke läbimõeldud ja kaalutletud [otsus] või tuli see teile üllatusena?

14:57 Aseesimees Hanno Pevkur

Meil on olnud varem ka oluliselt pikemaid päevakordi ja oluliselt rohkemate teiste lugemistega. Rene Kokk, palun!

14:57 Rene Kokk

Aitäh, hea aseesimees! Ma natuke aitan teid. Te ütlesite, et te ei tea, mis plaan siin ühel või teisel erakonnal on. Jah, tõsi on see, et Eesti Konservatiivsel Rahvaerakonnal on plaan teha obstruktsiooni selle seaduse 366 pärast. Ma arvan, et te ka teate seda. Nii et ausalt öeldes tuleks nüüd küll mõelda ikkagi selle peale, kuidas me saaksime ilusti ära menetleda ka sotsiaaldemokraatide OTRK. Nii et nüüd on teil see ka teada ja ilmselt üsna suure tõenäosusega võib lubada, et kõik ajaplaanid lõhki lähevad.

14:57 Aseesimees Hanno Pevkur

Elame-näeme. Helle-Moonika Helme, palun!

14:57 Helle-Moonika Helme

Jaa, aitäh! Te viskasite siin õhku sellise väljendi, et me saaksime tavapärase menetlemisega, ühesõnaga, oma päevakorra ilusti ära menetleda, nii nagu algselt plaanis oli. Aga minu küsimus. Obstruktsioon on opositsioonile võimaldatud menetluse üks vorm, ehk siis see pole keelatud, ta on tavapärane. Kas teie oma väljendis või oma selles ütlemises välistasite selle võimaluse, et tuleb obstruktsioon? Või seda ei tohiks teha? Või mida te selle tavapärase menetlemise all silmas pidasite?

14:58 Aseesimees Hanno Pevkur

Varasemat Riigikogu praktikat. Kui tuleb obstruktsioon, siis tuleb ka sellest lähtuvalt edasi käituda. Ja sellest tulenevalt on ka Riigikogu juhatus planeerinud täiendavad istungid. Kalle Grünthal, palun!

14:58 Kalle Grünthal

Suur tänu! Käesoleva nädala esmaspäeval minu meelest tõusetus siinsamas saalis protest selle pärast, et põhiseaduskomisjonis rikuti räigelt komisjoni töökorda, seal ei arvestatud komisjoni liikmete seisukohtadega, vaid igasugused muudatusettepanekud ja nende liitmise-lahutamise tegid tegelikult selle komisjoni ametnikud. Kui see protest jõudis teile ka kirjalikult, siis oli puldis härra Jüri Ratas, kes ütles, et jah, nii see on, et Riigikogu juhatus vaatab selle kohe-kohe ruttu läbi. Täna on juba kolmapäev ja selle protesti kohta, mille me oleme esitanud, ei ole me saanud mingisugust tagasisidet. Kas te olete seda protesti käsitlenud ja vaadanud? Ja kui ei ole, siis miks te seda ei ole käsitlenud?

15:00 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! Riigikogu juhatus eile seda arutas. Kindlasti te saate täpsema tagasiside, aga üldine reegel on see, et komisjonidel on lai otsustuspädevus, esiteks. Teiseks, Riigikogu kodu- ja töökord iseenesest ei näe sellist võimalust ette, et üks fraktsioon protestib ja saadab selle protesti Riigikogu juhatusele läbivaatamiseks. Peeter Ernits, palun!

15:00 Peeter Ernits

Hea juhataja! Nagu kolleeg Kokk siin ütles, jah, me anname selle maratonlahingu kuni esmaspäeva hommikuni. Ja seda teab ka Riigikogu juhatus in corpore. Selge see, et sellises olukorras sotsiaaldemokraatide oluline arutelu ripub juuksekarva küljes, kui hästi öelda. Aga kas Riigikogu juhatus ei ole mõelnud, et töörahu saavutamise nimel võiks tulla veel kord kokku ja arutada, et see n-ö suure venna eelnõu 366 kas välja võtta või paigutada päevakorras, nagu siin varem on ettepanekuid tehtud, mõnele muule ajale kui praegu?

15:01 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! Ma olen sellele küsimusele juba vastanud. See päevakord, mis meil on ees, sedamööda me peame minema. Päevakorrast küsimuse väljavõtmine on põhimõtteliselt võimalik ainult kahte moodi: kas algataja võtab selle eelnõu tagasi või tekib arutamise võimatus, mis on toodud kodukorra seaduses. Palun, Tarmo Kruusimäe!

15:01 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Te olete ilmselgelt siin kõige kompetentsem sellele küsimusele vastama. Olemuslikult, ütleme, et kui mõni fraktsioon teeb praegu ettepaneku päevakorrast välja jätta neljapäeval see oluliselt tähtis riiklik küsimus ja mõni teine fraktsioon protestib seda, siis ta läheb sisse, aga me ei jõua seda menetleda. Kas see tähendab siis seda, et ta langeb menetlusest välja?

15:02 Aseesimees Hanno Pevkur

Kui me räägime OTRK-st, siis OTRK-le pakutakse välja jah konkreetne kuupäev ja kui sellel kuupäeval arutada ei saa, siis tuleb leida selleks uus kuupäev, ehk ta langeb päevakorrast välja. Helle-Moonika Helme, palun!

15:02 Helle-Moonika Helme

Aitäh! Te ütlesite mulle vastates, et tõepoolest obstruktsioon kuulub tavapärase menetluskorra hulka. Ja sellega arvestades ongi plaanis teha erakorraline istung, no juba ette mõeldes. Aga erakorraline istung peab samuti menetlema asju tavapäraselt. Ja tavapäraselt oli päevakorras OTRK. Miks on meile saadetud kirjas välistatud ehk välja arvatud OTRK, mis ometi on kokku lepitud esmaspäeval tavapärase menetluse korras? 

15:03 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! Sellepärast, et sellise otsuse tegi Riigikogu juhatus, kes otsustas mitte erakorralise, vaid täiendava istungi kokkukutsumise. Ja vastavalt seadusele tuleb ka täiendava istungi päevakord eraldi otsustada. Kalle Grünthal, palun!

15:03 Kalle Grünthal

Suur tänu! Kui ma küsisin selle protesti kohta, mille meie erakond esmaspäeval esitas, siis te ütlesite, et Riigikogu juhatus vaatas selle läbi, kuid ei langetanud mingit otsust. Samas on meile väga hästi teada, et ühe teise komisjoni tegevuse kohta laekus kaebus ja selle vaatas Riigikogu juhatus ometi läbi. Minu meelest oli seal 14–15 päeva isegi. Ja nii kaua oli selle komisjoni tegevus ja langetatud otsused peatatud. Ma küsin: miks te teete vahet, tähendab, erinevate komisjonide protestidel? 

15:04 Aseesimees Hanno Pevkur

See ei ole protseduuriline küsimus. Aivar Kokk, palun!

15:04 Aivar Kokk

Hea juhataja! Ma lihtsalt iseenda jaoks küsin. Täiendav istung on kokku kutsutud 12. juunil õhtul kella viiest. See võib kesta esmaspäeva hommikul kella üheksani. Kas juhatus ei arutanud seda, et selle pika maratoni vahel oleks pidanud olema mingisugune paaritunnine vaheaeg? Sest kui inimene soovib istuda siin saalis kogu selle aja, siis mingil hetkel ta tahaks kas või vett juua ja süüa ning kõiki muid muresid lahendada. Loogiline oleks olnud see, et oleks kutsutud kokku kaks või kolm täiendavat istungit, aga vahepeal oleksid olnud kas tunnised või kahetunnised pausid. 

15:04 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! Ka meie tänane istung algas juba kell 12 infotunniga ja lõppeb homme hommikul kell üheksa, nii et selles mõttes ka see on pikk. Eks me kõik oleme harjunud ja näinud seda töökorda ja proovime selle järgi ka oma tööd sättida. Kalle Grünthal, palun!

15:05 Kalle Grünthal

Suur tänu! Mulle on täiesti arusaamatu see, et ma küsin oma arust täiesti protseduurilise küsimuse, aga teie ütlete, et see ei ole protseduuriline küsimus. Minu küsimus oli selline: mispärast ühe komisjoni tegevuse kohta esitatud protestid vaatab Riigikogu juhatus läbi, aga teise komisjoni tegevuse kohta esitatud protestid jälle jäetakse läbi vaatamata? Küsimus on praegu võrdsuse printsiibis. Mis asi annab teile õiguse või mis norm annab teile õiguse sellist ebavõrdset kohtlemist teha?

15:05 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! Istungi läbiviimise kohta kehtivad küsimused on reguleeritud Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §-s 74 lõikes 2. Ja see ei puuduta istungi läbiviimist, mida te küsite. Peeter Ernits, palun!

15:06 Peeter Ernits

Hea juhataja! Te ütlesite selges eesti keeles, et töö- ja puhkeaja seadus Riigikogus ei kehti. Aga äkki te nimetate siis mulle mõne paragrahvi Riigikogu töö- ja kodukorra seadusest, mis käsitleb töö- ja puhkeaega ja sellega seonduvat?

15:06 Aseesimees Hanno Pevkur

Võin teile kohe otsida. See on § 47, mis räägib Riigikogu töö ajagraafikust. Palun! Kalle Grünthal, teil on juba 13. protseduuriline küsimus. Ma loodan, et see puudutab istungi läbiviimist ja siis me saaksime tänase istungiga edasi minna.

15:06 Kalle Grünthal

Jah, ma tänan! Te ütlesite, et see minu viidatud protest ei kuulu istungi päevakorda, aga ometigi te ei vasta küsimusele, mispärast te käsitlete ebavõrdsuse printsiipi antud küsimuses. Sellepärast, et siin on olemas ju põhjuslik seos. Kõigepealt, kui, ütleme, komisjonis rikutakse norme, siis see normi rikkumine laieneb ju edasi ka Riigikogu saali. Ehk me tegeleme sisuliselt ebaseadusliku tegevusega, kui seal juured on kuskil sügavuses. See on protseduuriline küsimus. Ja see on läbi põhjusliku seose ka, ütleme, selle eelnõu 366 sisuliseks osaks tegelikult.

15:07 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! Ma olen jätkuvalt seda meelt, et see ei puuduta istungi läbiviimist, aga nagu ma teile juba ütlesin, juhatus vaatas selle küsimuse eile läbi. Härra Grünthal, 14. protseduuriline küsimus, palun!

15:07 Kalle Grünthal

Mul on väga hea meel, kui te täna ütlete veel ka "214. küsimus", aga ma ikkagi sooviksin teada ...

15:08 Aseesimees Hanno Pevkur

Ma ei anna teile 214. protseduurilist küsimust.

15:08 Kalle Grünthal

Milline on teie Riigikogu juhatuse otsuse resolutiivosa ja põhjendus selle kohta? Kas te saate mulle seda täpselt tsiteerida või te ei saa seda täpselt tsiteerida?

15:08 Aseesimees Hanno Pevkur

Ei, aitäh! Rohkem protseduurilisi küsimusi ei ole. Läheme tänase esimese ... Härra Grünthal. Me võime leppida kokku, et ma lõpetan siin kell 16, siis tuleb Martin Helme siia ja äkki ma selgitan teile Riigikogu kodu- ja töökorda eraldi. Me ei pea nagu kõikide kuuldes seda debatti pidama, et mis on kodukorras, mis ei ole kodukorras, mis on juhatuse pädevuses ja mis ei ole.

15:08 Kalle Grünthal

Kas ma võin ka vahepeal sõna öelda?

15:08 Aseesimees Hanno Pevkur

Olge lahked!

15:08 Kalle Grünthal

Olge lahked? Aitäh! Asi on selles, et lugupeetud ... (Hääled saalis.) Mis teil on?

15:08 Aseesimees Hanno Pevkur

Nii, kas teil on küsimus? Härra Põlluaas, palun küsimus!

15:08 Kalle Grünthal

Vajuta nuppu! Mul on selline küsimus. Ütleme, meie õigusruumis on alati võimalik esitada kaebus ükskõik kas ametnike tegevuse või politsei tegevuse peale mingisugusele kõrgemale organile. Kui teie ütlete, et protest ei kuulu läbivaatamisele, teie asi see ei ole, siis on ikkagi olemas institutsioon Riigikogus, kus võib n-ö komisjoni tasemel sõita üle absoluutselt kõikidest normidest. See on täielik põhiseadusevastasus. Siin peaks ütlema seda, et Riigikogu juhatusel on õigus siiski teatud küsimusi, mis ei ole reguleeritud teiste seadustega ega ka käesoleva seadusega, rakendada, n‑ö võtta vastu otsuseid. Sellega, kui teie ütlete, et see ei kuulu sinna, põhimõtteliselt kaotab ju Riigikogu juhatus ära kontrolli võimaluse, et komisjonides tehakse ka legitiimseid otsuseid.

15:09 Aseesimees Hanno Pevkur

Härra Põlluaas, palun teie küsimus!

15:09 Henn Põlluaas

Austatud eesistuja, hea Hanno Pevkur, Riigikogu aseesimees! Ma kuulen täiesti selget ärritunud tooni teie hääles ja ma ka näen, et te olete frustreeritud. Kunagi, kui Riigikogu alustas oma tööd, siis seda juhatas Riigikogu esimees ja tal ei olnud võimalust vaheaega võtta, isegi mitte tualetis vahepeal käia, kui keegi kuskilt ei halastanud talle, mõni fraktsiooni esimees või keegi, ega teinud vaheaja ettepanekut. Aga täna on võimalus kõikidel istungi juhatajatel võtta vaheaeg. Ega te äkki ei soovi? Ma teen teile ettepaneku, et võtke vaheaeg, saate puhata, rahuneda kõikidest nendest küsimustest, ja siis poole tunni pärast läheme ilusti edasi jälle.

15:10 Aseesimees Hanno Pevkur

Ma tänan selle ettepaneku eest, aga minuga on kõik väga hästi. Paul Puustusmaa, palun!

15:10 Paul Puustusmaa

Suur tänu, hea Hanno! Ma ikkagi otsin seda kompromissi kogu aeg. Ja ma mõtlesin, et üks variant on meil veel olemas. Kodu- ja töökorra seaduse § 13 punkt 18 annab võimaluse reguleerimata küsimuste puhul teha muudatusi. Ma mõtlen siin seda, et me võiksime niimoodi rahulikult edasi liikuda, nagu me liigume. Ja siis, kui me jõuame neljapäeva hommikuni ja me pole veel lahendanud, ükstapuha mis punkt meil arutelul parasjagu on, me vahetame selle ära ja võtame sotside OTRK ettepoole. Sellist olukorda ei reguleeri kodukorra seadus, aga meil on võimalik sellelesamale § 13 punktile 18 tuginedes seda teha. Kas selline asi oleks võimalik?

15:11 Aseesimees Hanno Pevkur

Mul on hea meel, et te loete seadust. Võin teile kinnitada, et need punktid, mis on meil praegu päevakorras, on kõik reguleeritud. Härra Grünthal.

15:11 Kalle Grünthal

Mul on teile selline ettepanek: kui te sealt kõrgest puldist alla tulete ja teie aeg on kukkunud – tähendab, mitte selles mõttes kukkunud, vaid, ütleme, aeg on läbi saanud –, siis palun kutsuge korrale oma Reformierakonna liige hea proua Vilja, kes hakkab mind siin väga pahase ja tõsise näoga noomima, kui ma mingeid küsimusi esitan. Tuletage talle meelde, et Riigikogu liikme sõna on vaba ja isegi Reformierakonna liikmetel puudub õigus sekkuda minu esitatud küsimustesse ja protestidesse. See ei ole, lugupeetud Riigikogu istungi juhataja, üldse protest, see on sihukene inimlik palve. Tähendab, ma saan aru, et te olete ärritunud ja lugupeetud proua Vilja on ärritunud jne, näost oli ta vähemalt küll punane, aga võib-olla oli see tingitud sellest kuumast õhkkonnast, mis siin on aga. Aga siiski, palun säilitada viisakus, ütleme, ka Reformierakonna liikmetel. Sest täna oli siin veel teinegi juhtum ...

15:12 Aseesimees Hanno Pevkur

Härra Grünthal, see ei ole küll protseduuriline küsimus.

15:12 Kalle Grünthal

Seda küll, aga see on lihtsalt palve.

15:12 Aseesimees Hanno Pevkur

Jaa. Ma tänan! Aga ma palun säilitada ka Riigikogu liikmetel kõigil viisakus ja lugupidamine kodu- ja töökorra seaduse vastu ning rääkida nii. Kui on tõesti tõeline küsimus istungi läbiviimise korra kohta, siis hea meelega vastan. Kui on soov lihtsalt kõneleda, siis selleks on esmaspäeviti vaba mikrofoni võimalus. Peeter Ernits, palun!

15:13 Peeter Ernits

Hea juhataja! Ma näen, et kolleegid on muutunud närviliseks, kuigi istung pole tegelikult veel alanudki. Aga minu küsimus on selle kohta. Kõik me oleme unikaalsed ja väärtuslikud, aga nende maratonööistungite ajal tuleb meie headel koalitsiooniliikmetel olla siin kogu aeg ja täies ulatuses valvel. Kas Riigikogu juhatus aseesimehe ja esimehe näol on mõelnud oma inimeste tervisele? Meil on kergem siin olla kaitselahingus või rünnakul kui teil olla permanentselt siin üle 60 tunni valmis. Olete te mõelnud oma inimeste kaitsele?

15:14 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! Ma olen mures kõigi 101 Riigikogu liikme tervise pärast, eriti vaimse. Kalle Grünthal, palun!

15:14 Kalle Grünthal

Suur tänu, härra istungi juhataja! Ma saan aru, et teie koalitsiooni juhtkond põhimõtteliselt on selline elurõõmus ja n-ö vunki täis seltskond, eks ju. Aga ärge unustage ära, et selles seltskonnas on ka natukene eakamaid inimesi, kellele võib mõjuda selline maratonistung vägagi frustreerivalt. Mul on tõsiselt ...

15:14 Aseesimees Hanno Pevkur

See ei ole protseduuriline küsimus, härra Grünthal.

15:14 Kalle Grünthal

Palun lubage mul lõpetada!

15:14 Aseesimees Hanno Pevkur

Tegelikult ka,  palun ...

15:14 Kalle Grünthal

Lubage mul lõpetada!

15:14 Aseesimees Hanno Pevkur

Palun! Ma saan aru, et teil on soov kogu aeg rääkida, aga ma ütlen veel kord, et ma pakkusin teile võimaluse: ma olen lahkelt ka juhatuse liikmena valmis teiega tulema kohvikusse ...

15:14 Kalle Grünthal

Härra istungi juhataja, lubage mul oma küsimus lõpetada!

15:14 Aseesimees Hanno Pevkur

... võtma ühe kohvi. Istume, vaatame, kuidas üksteisel pulss on ja räägime rahulikult, eks ju.

15:14 Kalle Grünthal

Teie ei saa otsustada enne seda, kui ma pole seda asja ...

15:14 Aseesimees Hanno Pevkur

Jaa, aga, härra Grünthal, ma kasutan nüüd juhataja õigust. Veel kord: kui teil on soov küsida, siis küsige. Mulle ei ole vaja esitada sellist pikka tiraadi või loengut sellest, kuidas kellelgi on tervis või kuidas keegi ütles. Kui teil on istungi läbiviimise kohta küsimus, siis küsige ära. Teil on 18. küsimus hetkel. Ma ei näe, et teie kolleegidel oleks nii palju muresid kui teil, ja seda läbivalt istungitel. Kui teil on vaja eraldi koolitust, siis ma lepin kokku Riigikogu Kantseleiga, et teile tehtaks Riigikogu kodu- ja töökorra tutvustus, et kuidas seadus toimib.

15:15 Kalle Grünthal

Ma soovin seda sellepärast rääkida, et see oleks ka stenogrammis, vaat see on see asi. Kas te selle maratonistungi läbiviimisel mõtlesite ka nende eakamate rahvasaadikute tervisele, kes peavad siin käima ja mitu ööd üleval olema? Kes pärast vastutab, kui nendel tervisega mingi fataalne asi juhtub?

15:15 Aseesimees Hanno Pevkur

Veel kord: meil kõigil on võimalus anda oma panus selleks, et keegi – ei eakamad ega nooremad – ei peaks olema siin öö läbi. Menetleme seadused ära ja saame minna muudele töödele. Peeter Ernits, palun!

15:16 Peeter Ernits

Hea juhataja! Ma siiralt küsisin tervise kohta, eriti koalitsiooniliikmete puhul, kuna nendel on see katsumus palju suurem kui opositsioonil. Aga te viitasite siin hoopis vaimsetele probleemidele. Kas te tahate öelda, et keegi võib siin ööistungitega hulluks minna? Kes need võiksid olla? Oskate suunata?

15:16 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! See ei ole protseduuriline küsimus.


1. 15:16 Riigikogu otsuse "Riigikogu otsuse ˮEuroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni moodustamineˮ muutmine" eelnõu (398 OE) esimene lugemine

15:16 Aseesimees Hanno Pevkur

Läheme edasi tänase päevakorraga. Esimene päevakorrapunkt on väliskomisjoni esitatud Riigikogu otsuse "Riigikogu otsuse "Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni moodustamine" muutmine" esimene lugemine. Ettekande teeb väliskomisjoni liige Imre Sooäär. Palun!

15:16 Imre Sooäär

Aitäh, hea juhataja! Austatud kolleegid! Riigikogu väliskomisjon esitas selle eelnõu, "Riigikogu otsuse "Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni moodustamine" muutmine" k.a 31. mail.

Eelnõu näeb ette nimetada meie seast kahjuks vara lahkunud hea auväärt kolleegi Johannes Kerdi asemele delegatsiooni liikmeks ja ühtlasi delegatsiooni juhiks härra Mati Raidma. Delegatsiooni koosseis pärast Riigikogu otsuse muutmist, kui me oleme selle siin vastu võtnud, on järgmine: delegatsiooni juht Mati Raidma, liikmed Marko Šorin ja Heljo Pikhof ning asendusliikmed Anti Poolamets ja Sven Sester. Riigikogu juhatuse määratud muudatusettepanekute tähtajaks, 2. juuniks 2020 kella 17.15-ks ühtki muudatusettepanekut ei esitatud.

Väliskomisjon tegi oma 3. juuni istungil eelnõu kohta järgmised menetluslikud otsused. Esiteks, teha Riigikogu juhatusele ettepanek võtta eelnõu 398 Riigikogu täiskogu teisipäeva, 8. juuni istungi päevakorda ja viia eelnõu lõpphääletus läbi samal istungil. Teiseks, väliskomisjoni ettekandja eelnõu esimesel lugemisel on siinkõneleja. Väliskomisjoni istungi otsused olid konsensuslikud. Palun Riigikogul seda otsuse eelnõu toetada!

15:18 Aseesimees Hanno Pevkur

Hea ettekandja, Riigikogu liikmetel on selle sisuka ja põhjaliku eelnõu kohta palju küsimusi. Riho Breivel alustab.

15:18 Riho Breivel

Lugupeetud juhataja! Hea ettekandja!

15:18 Imre Sooäär

Ei kuule väga hästi. Saate lähemalt rääkida? 

15:18 Riho Breivel

Lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Mitte et mul oleks Mati Raidma vastu midagi, ta on väga hea ja tubli juht olnud, küsin, kas komisjon kaalus ka teisi kandidaate. See otsus oli, nagu ma aru saan, küll konsensuslik, aga kas toimus veel mingi arutelu lisaks, mingite teiste inimeste suhtes?

15:19 Imre Sooäär

Aitäh, hea küsija! Arutelu oli väga lühike. Komisjoni istungil olid kohal kõik opositsiooni ja koalitsiooni esindajad. Rohkem keegi alternatiivseid kandidaate ei pakkunud. Toimus väike arutelu selle üle, mis saab Sven Sesterist, kes seal oli. Vastus sellele küsimusele oli, et tema liigub Balti Assamblee delegatsiooni ja saab seal sama väärika koha. Rohkem alternatiivseid kandidaate keegi välja ei pakkunud.

15:19 Aseesimees Hanno Pevkur

Härra Tamm, kas teil on protseduuriline küsimus või on sisuline küsimus?

15:19 Raivo Tamm

Jaa, mul on protseduuriline ettepanek teile juhtida istungit erapooletult, ilma irooniliste märkusteta.

15:19 Aseesimees Hanno Pevkur

Tänan! Härra Reitelmann, küsimus, palun!

15:19 Urmas Reitelmann

Suur tänu, härra eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Minule on jäänud mulje Sven Sesterist kui intelligentsetest hea taibu ja sõnaseadmisoskusega inimesest. Kas te oskate selgitada, miks härra Sester ei sobi enam sellele delegatsiooni juhi ametikohale?

15:20 Imre Sooäär

Aitäh, hea Urmas! Ma olen täielikult teie arvamusega nõus hea kolleegi Sven Sesteri koha pealt, täielikult nõus, ja arvan, et ta saab sama tublilt oma isikuomadustega täita oma kohuseid ka Balti Assamblee juures.

15:20 Aseesimees Hanno Pevkur

Alar Laneman, palun!

15:20 Alar Laneman

Aitäh, austatud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ma küsin natuke laiemalt. Sellised delegatsioonid sellistes organisatsioonides tihti tegelevad väga üldiste, väga selliste laiapindsete poliitiliste teemadega ja tihti esindamine kui fakt tundub nagu kõige tähtsam. Kas sellest oli juttu ja kui oli, siis millised on need eesmärgid või ülesanded, mis on delegatsioonile püstitatud?

15:21 Imre Sooäär

Aitäh! Hea küsimus! Konkreetne vastus teie küsimusele on: ei olnud juttu.

15:21 Aseesimees Hanno Pevkur

Helle-Moonika Helme, palun!

15:21 Helle-Moonika Helme

Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Siia on väga ilusti kirjutatud, väga selgelt küll, et arvata delegatsiooni koosseisust välja delegatsiooni asendusliige Johannes Kert. Te väga ilusti siin puldis ju, me kõik teame, tõite selle põhjuse välja. Aga kas komisjonis arutati, et selle põhjuse oleks võinud tegelikult seletuskirja panna lihtsalt ajaloo huvides, eks ole, ja nende inimeste huvides, kes võib-olla tulevikus kunagi vaatavad seda seletuskirja ega leia siit seda põhjust ja võivad arvata midagi muud. Kas seda ka teil komisjonis arutati, et selle võiks sinna niimoodi ilusti sisse panna?

15:22 Imre Sooäär

Aitäh, hea küsija! Täiesti õige märkus. Sellised asjad tulevikus võiksid olla ka seletuskirjas, kui me mingitel põhjustel komisjoni liikmeid välja vahetame.

15:22 Aseesimees Hanno Pevkur

Jaak Valge, palun!

15:22 Jaak Valge

Aitäh, lugupeetud koosoleku juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ilma kahtluseta me arutame praegu väga olulist küsimust ja see on ülimalt oluline, et nende delegatsioonide koosseisudes oleksid inimesed, kelle isikuomadused lubaksid seda tööd teha kõige paremal võimalikul viisil. Mul on nüüd teile endale selline küsimus: missugused peaksid teie arvates olema Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni (OSCE) Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni juhi omadused? Kas te võiksite tähtsuse järjekorras loetleda kümme omadust?

15:23 Imre Sooäär

Aitäh, hea küsija! Ma olen täiesti veendunud, et väliskomisjonis välja pakutud uus delegatsiooni juht Mati Raidma omab kõiki neid isikuomadusi, mis on äärmiselt vajalikud sellise auväärt koha peal. Ta on olnud väga paljude rahvusvaheliste organisatsioonide delegatsioonide juht ja rahvusvaheliste missioonide juht ÜRO liinis. Ma arvan, et tal on kõik selleks olemas, et seda kohust väärikalt täita. 

15:23 Aseesimees Hanno Pevkur

Tarmo Kruusimäe, palun!

15:23 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Hea ettekandja! Ma oleksin küll esitanud protseduurilise küsimuse, aga see oleks võib-olla devalveerinud selle sisu. Stenogrammi huvides. Ma loen, et siin on väliskomisjonil esimene lugemine ja te rääkisite, et juba on muudatusettepanekud esitatud. Kas need muudatusettepanekud ei peaks mitte tulema esimese ja teise lugemise vahepeal? Või on meil mingites paberites midagi valesti? Kas täna on siis lõpphääletus? See on kuidagi nagu arusaamatu, et muudatusettepanekuid ei esitatud, aga pärast esimese lugemise lõpetamist saabki ju alles muudatusettepanekuid teha.

15:24 Imre Sooäär

Aitäh, hea küsija! Rahvusvaheliste delegatsioonide moodustamisel ei olegi kolme lugemist nagu enamiku eelnõude puhul. Niimoodi kohe see otsuse eelnõu hääletusele pannaksegi, kui ei ole kellelgi mingeid märkusi või alternatiivset kandidaati. See on täna Riigikogu otsus, esimene lugemine on ju juba toimunud.

15:24 Aseesimees Hanno Pevkur

See otsus võetakse vastu ühel lugemisel.

15:24 Imre Sooäär

Jah, õigus.

15:24 Aseesimees Hanno Pevkur

Riigikogu otsuse kohta selliste välisdelegatsioonide moodustamise puhul muudatusettepanekuid ei tehta. Tuleb komisjoni ...

15:25 Imre Sooäär

Neid saab teha läbi komisjoni, jah.

15:25 Aseesimees Hanno Pevkur

Kert Kingo, palun!

15:25 Kert Kingo

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! See delegatsioon moodustati juba 2019. aasta maikuus. Aga mul on küsimus. Ma eeldan, et see on olemas, aga kuna mina väliskomisjonis ei ole, siis ma ei ole kursis ja nüüd palun, et äkki seletate. Kas sellel delegatsioonil on ka mingid eesmärgid seatud ja mingi tegevuskava välja mõeldud või lihtsalt on nimetus "delegatsioon"?

15:25 Imre Sooäär

Aitäh teile! Sellel delegatsioonil on väga pikk ja põhjalik reglement. Selle ajalugu jne on ilusti olemas Riigikogu koduleheküljel, seal on kõikide delegatsioonide kohta, Riigikogu moodustab jne. Soovitan sealt lugeda, seal on päris pikk selgitus.

15:25 Aseesimees Hanno Pevkur

Aivar Kokk, palun!

15:25 Aivar Kokk

Hea juhataja! Hea ettekandja! Ma olen sinuga nõus, et enamik Riigikogu liikmeid väärib vajalike komisjonide esimehe kohta või liikme kohta, kui nad on juba siia valitud. Aga mulle jäi su ettekandest midagi arusaamatuks. Kahjuks üks Riigikogu liige Johannes Kert lahkus meie hulgast. Aga kui ma õigesti tean, tema ei olnud komisjoni esimees, ta oli selle liige. Praegu me räägime esimehe hääletamisest. Kas ma mäletan õigesti, et Sven Sester oli või on praegu ka esimees? Siis oleks pidanud olema ju kuidagi nii, et üks on liikme vahetus ja teine on esimehe valimine. Seda oleks huvitav teada, kuidas komisjonis see arutelu käis. Kas nii, et liikmena välja, asendusliikmeks komisjoni esimehe koha pealt? Või kuidas?

15:26 Imre Sooäär

Aitäh, hea küsija! Välisdelegatsioonide moodustamisel fraktsioonid esitavad oma ettepanekud ja need tehakse kõik ühe otsusega, st ei tehta eraldi otsust esimehe ja komisjoni liikmete kohta. Küll on aga ENPA puhul niimoodi, kus määratakse komisjoni esimees ja välisdelegatsiooni esimees korraldab delegatsioonisisesed valimised. Nii on see ENPA puhul. Aga kõnealuse eelnõu puhul otsustatakse kogu delegatsiooni koosseis ühe otsusega.

15:27 Aseesimees Hanno Pevkur

Rene Kokk, palun!

15:27 Rene Kokk

Aitäh, austatud eesistuja! Hea ettekandja! Kas komisjonis oli ka arutelu või on teil mingisugune selline list ka, millistele nõuetele see komisjoni liige peaks vastama või mis on need eeldused, mida oleks vaja, et ta saaks tööd teha hästi seal komisjonis?

15:27 Imre Sooäär

Aitäh! Ei ole, aga me eeldame, et fraktsioonid tegelevad sellega igaüks oma fraktsiooni sees ja iga fraktsioon esitab enda väärikad kandidaadid.

15:27 Aseesimees Hanno Pevkur

Härra Reitelmann, selle päevakorrapunkti juures on Riigikogu liikmetel üks suuline küsimus, sama kehtib ka härra Breiveli, proua Helme ja nende kohta, kes on pannud endale teise küsimuse siia üles. Paul Puustusmaa, palun!

15:28 Paul Puustusmaa

Suur tänu! Hea Imre! Tegelikult ma olen väga üllatunud, et ma kuulsin, et delegatsiooni moodustamisel ei ole teda briifitud, ei ole püstitatud ühtegi ülesannet, mingit konkreetset eesmärkigi ei ole, mitte midagi ei ole. Siis tekib küsimus, kuidas sa ise tajud ja tunnetad, kas meil on vaja sellist delegatsiooni, millel puuduvad eesmärgid, puuduvad ülesanded, puudub sisuliselt nägemus-olemus. Miks me kulutame sellele raha, miks me raiskame administratiivset ressurssi selle jaoks, miks see siis vajalik on?

15:28 Imre Sooäär

Aitäh, hea kolleeg Paul! Siin ma ei taha sinuga nõustuda. Ma arvan, vastupidi, et need eesmärgid peavad olema ja need on [olemas]. Need on päris hästi sõnastatud ka Riigikogu kodulehel. Kui te võtate lahti välisdelegatsioonid, siis seal on päris hästi see kõik sõnastatud. Ja ma arvan, et need on piisavalt põhjalikud, mille põhjalt fraktsioonid saavad teha kaalutletud otsuse, keda mingisse delegatsiooni nimetada. Kahjuks EKRE fraktsioonilt sellel väliskomisjoni koosolekul ühtegi täiendavat ettepanekut ei tulnud kellegi teise liikme kohta. Kindlasti oleks seda arutatud, kui teie näiteks oleksite veel kellegi üles seadnud.

15:29 Aseesimees Hanno Pevkur

Merry Aart, palun!

15:29 Merry Aart

Jah, aitäh! Suur tänu, Riigikogu aseesimees! Lugupeetud ettekandja! Sellised delegatsioonid on uhked ja iseenesest üsna olulised. Mina küsin teie käest sellist asja: kas te arutasite või kas on teil teada – kindlasti on teil teada see komisjonis –, millised on ühiskonna ootused sellisele Eesti delegatsioonile?

15:29 Imre Sooäär

Aitäh, hea küsija! Väga õigustatud küsimus. Ma arvan, et need ootused on kõrged ja need on õigustatult kõrged. Olen ise olnud Riigikogu välisdelegatsioonide esimees. Ma tunnetan seda vastutust, mis delegatsioonidel on. Nad peavad esindama kogu Riigikogu arvamust, kõiki riigis olevaid arvamusi, nad ei saa rääkida välisdelegatsioonides või muudes riikides n-ö ainult enda arvamust, vaid nad peavad esitama Riigikogu kui institutsiooni arvamust ja Eestis levivaid arvamusi. Ma arvan, et need ootused on kõrged ja välisdelegatsioonides osalemine on väga oluline ja suur töö nendele, kes seal osalevad. Nad esindavad meie riiki, nad on mõnes mõttes meie riigi suursaadikud, aga parlamendist.

15:30 Aseesimees Hanno Pevkur

Peeter Ernits, palun!

15:30 Peeter Ernits

Hea juhataja! Mart Nuti kogemuses ja kvalifikatsioonis ei ole minul küll kahtlusi, aga kui sa nüüd võrdleksid neid oskusi ja kogemusi kolleegide Sven Sesteri ja Mati Raidma vahel just nimelt selles delegatsioonis, siis kuidas sa võrdleksid neid mõlemat lugupeetud kolleegi oma kvalifikatsiooni poolest?

15:31 Imre Sooäär

Ma leian, et mõlemad on väga tugeva rahvusvahelise kogemusega, väga kogenud, nad sobivad nendele ametikohtadele ja suudavad väga hästi meie riiki selles positsioonis esindada.

15:31 Aseesimees Hanno Pevkur

Kalle Grünthal, palun!

15:31 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Teatavasti on igal delegatsioonil alati mingi kava midagi ellu viia. Näiteks, NATO Parlamentaarse Assamblee delegatsioon aitas ellu viia liikmesriikide vahel koostöökaitse- ja julgeolekuküsimusi, ka Eesti julgeolekupoliitiliste seisukohtade ja välispoliitiliste huvide kaitsmist, näiteks ka veel päevakajaliste julgeoleku- ja kaitseteemaliste raportite ning resolutsioonide koostamist, assamblee üritusi ja komitee töödes osalemist, samuti assamblee järjepidevuse tagamist. Siiski eeldan, et nimetatud väliskomisjonil on ka vägagi konkreetsed ülesanded. Ma sooviksin muidugi teada täpsemalt, kas, ütleme, selle delegatsiooni päevakavas on ka n-ö liberaalse ühiskonna vaadete propageerimine ja kõik muud küsimused, mis puudutavad seda valdkonda. 

15:32 Imre Sooäär

Aitäh, hea kolleeg! Väga hea küsimus. Kõikide Riigikogu välisdelegatsioonide juhid peavad regulaarselt andma aru oma tööst väliskomisjonile. Kõigi nende raportitega, kus nad on osalenud, ja nende töö kokkuvõtetega on kõigil Riigikogu liikmetel võimalik tutvuda väliskomisjonis. Ja ka järgmine delegatsioonijuht Mati Raidma peab täpselt samuti hakkama oma tööst aru andma. Nii et see on ilusti väliskomisjonis, vähemalt kaks korda aastas kuulatakse kõikide delegatsioonide juhid üle ning arutatakse pikalt ja põhjalikult nendes delegatsioonides üles võetud teemasid ja seda, mis on Eesti seisukohad seal olnud.

15:33 Aseesimees Hanno Pevkur

Leo Kunnas, palun!

15:33 Leo Kunnas

Austatud istungi juhataja! Hea Imre! Kahtlemata on Sven Sester väärikas kolleeg selle delegatsiooni asendusliikmeks, samamoodi kolleeg Mati Raidma, selles ei ole vähimatki kahtlust. Aga kas teil oli komisjonis juttu ka sellest, millised võiksid olla meie rahvuslikud huvid või eesmärgid selles delegatsioonis, mida need liikmed võiksid või peaksid seal saavutama?

15:33 Imre Sooäär

Aitäh! Laias laastus on eesmärk kaitsta Eesti huve, nii nagu me neid kaitseme siin Riigikogu saalis, kõik vastavalt oma erakondadele ja meie valijate ootustele. Ja üldiselt väljendab delegatsioon neid seisukohti, mida väljendab ka parajasti võimul olev valitsus. Nii oli see eelmise valitsuse ajal, nii on see praegu ja nii on see kindlasti ka tulevikus. Aga Riigikogu roll selles on tuua just opositsiooni arvamus lauale ja delegatsioon ongi alati moodustatud nii koalitsiooni kui ka opositsiooni liikmetest, seega see tasakaal peaks seal olema tagatud.

15:34 Aseesimees Hanno Pevkur

Uno Kaskpeit, palun!

15:34 Uno Kaskpeit

Lugupeetud eesistuja! Austatud ettekandja! Kuidas on delegatsiooni töö korraldatud ja kas delegatsiooni juht saab ka mingit töötasu delegatsiooni juhtimise ja töö korraldamise eest?

15:34 Imre Sooäär

Aitäh, hea küsija! Iga välisdelegatsiooni juht korraldab ise oma delegatsiooni tööd ja keegi selle eest mingit lisatasu ei saa.

15:34 Aseesimees Hanno Pevkur

Mart Helme, palun!

15:34 Mart Helme

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Me kõik teame niisugust väljendit nagu "parlamentaarne turism". Parlamentaarne turism tähendab seda, et sõidavad onklid ja tädid tähtsate nägudega kusagile kohale, istuvad koosolekutel, joovad kohvi ja ajavad vastuvõtul small talk'i. Aga tegelikult mingisugust resultaati selle parlamentaarse turismi tulemusena ei ole. Mul on väga tõsine kahtlus, et maailmakorra muutumise tingimustes, mida me praegu iga päev näeme, see Parlamentaarne Assamblee on just nimelt niisuguse parlamentaarse turismi koht. Kas te nõustute minuga või ei nõustu?

15:35 Imre Sooäär

Aitäh, hea küsija! Tegelikult see on õigustatud küsimus, sest seda on ju esitatud ka ajakirjanduses. Kas välisdelegatsioonide näol on tegu parlamentaarse turismiga? Mina leian, et see sõltub väga palju selle välisdelegatsiooni liikmete enda aktiivsusest ja sellest, kui palju nad suudavad reaalselt rahvusvahelistel foorumitel Eesti huve kaitsta. Kui on mõni delegatsiooni liige, kes aastaid ei tee seal suudki lahti, siis tõepoolest, hea Mart, ma olen nõus sinuga, et tuleks kaaluda, kas sellised liikmed, kes on fraktsioonidest määratud, aga aastaid seal suudki lahti ei tee, on ikka õigustatud selle delegatsiooni koosseisus Eestit esindama. Aga see on täpselt nagu Riigikogu saalis – on neid, kes võtavad oma tööd väga südamega, pühenduvad sellele, ja on neid, kes võib-olla ei pinguta nii palju kui teised. Nii et inimesed on erinevad. Sõltub täielikult sellest inimesest, kes on delegatsiooni liige. Aga ma tean Matit aastaid ja ma tean, kuidas ta on teistes delegatsioonides esindanud Eesti huve, seega mul pole mitte vähimatki kahtlust, et ta suudab seda tööd tasakaalustatult ja kõiki parlamendis esindatud erakondi arvestades teha. 

15:36 Aseesimees Hanno Pevkur

Henn Põlluaas, palun!

15:37 Henn Põlluaas

Aitäh, hea eesistuja! Hea ettekandja! Kahtlemata on Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni Parlamentaarne Assamblee ehk OSCE väga oluline institutsioon ja ma olen kindel, et me valime täna sinna ka väärikad liikmed. Aga Riigikogu istungeid jälgivad tuhanded inimesed. Meie siin, võib eeldada, teame kõik, mida see organisatsioon endast kujutab, [aga teised ei pruugi teada.] Võib-olla te teete väikese ülevaate, millega see assamblee tegeleb, mis on põhiküsimused. Ja loomulikult kõiki meie inimesi huvitab, millised on olnud Eesti delegatsiooni saavutused seal, millega me oleme hakkama saanud ning kuidas me oleme Eesti huve kaitsnud ja seisnud nende eest.

15:38 Imre Sooäär

Aitäh, hea küsija! Oled ka ise väliskomisjoni liige ja sa tead väga hästi, et kõik delegatsioonijuhid annavad oma tööst aru. Mina ei ole hetkel ühegi välisdelegatsiooni juht, seega ei saa nende nimel rääkida, aga ma olen päris kindel, et Mati Raidma hakkab seda tegema ja kindlasti teeb seda ka parlamendi täiskogu ees, kui vaja, kui te seda palute.

15:38 Aseesimees Hanno Pevkur

Martin Helme, palun!

15:38 Martin Helme

Aitäh, lugupeetud asespiiker! Hea ettekandja! Mul on kaks küsimust. Ma saan aru, et välja vahetatakse Oudekki Loone ja asemele läheb Marko Šorin. Kas fraktsioonil oli etteheiteid Oudekki Loone tegevusele seal, et ta välja vahetatakse, või hakkab Marko Šorini töö kvaliteet seal kuidagi parem olema? Ja teiseks ikkagi seesama küsimus, mille Henn Põlluaas esitas. Missugune see nende tööplaan on? Kui palju nad hakkavad meil siin Riigikogu saalist ära olema? Ja kolmas küsimus, mis on ka väga oluline, mida me ei tohi unustada ühegi rahvusvahelise koostöö puhul. Igasugune välissuhtlus, igasuguste delegatsioonide tegemine ja igasugustes rahvusvahelistes organisatsioonides olemine annab ära tükikese Eesti suveräänsust. Midagi me lepime kokku, mis on kõrgem meie enda põhiseadusest ja reeglitest. Ega me nüüd selle otsusega ei anna ära Eesti suveräänsust?

15:39 Imre Sooäär

Aitah, hea küsija, hea Martin! Õigustatud küsimused. Minu isiklik arvamus on, et me ei anna seda suveräänsust ära, aga mis puudutab delegatsioonide osalemist rahvusvahelistel foorumitel, siis otsuse teeb delegatsiooni juht lähtuvalt Riigikogu eelarvelistest võimalustest.

15:39 Aseesimees Hanno Pevkur

Siim Pohlak, palun!

15:39 Siim Pohlak

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Kui eelmine küsija küsis, kas me anname ära tükikese oma suveräänsusest, siis mina küsin, kas te olete vähemalt kursis või kas te oskate mulle öelda, millise tükikese oma riigieelarvest me kulutame selles organisatsioonis osalemise peale.

15:40 Imre Sooäär

Aitäh, hea küsija! Ma arvan, et lähtuvalt möödunud aasta COVID‑i situatsioonist, kus enamik delegatsioone ei saanud kuskile lennata, olid need summad tegelikult kõik alakasutatud. Täpset ülevaadet näeme ilmselt aasta lõpus, kui summad kokku võetakse. Aga kindlasti [on kulunud] palju vähem, kui eelarves oli selleks ette nähtud.

15:40 Aseesimees Hanno Pevkur

Hea ettekandja, rohkem teile küsimusi ei ole, kuna ma tõesti märkisin, et on ainult  üks.

15:40 Imre Sooäär

Peeter Ernits?

15:40 Aseesimees Hanno Pevkur

Peeter Ernitsal ei ole teist küsimust, üks küsimus on igaühel. Ja Peeter Ernitsat ei ole ka saalis.

15:40 Imre Sooäär

Seega aitäh kõigile! Ja palun seda eelnõu toetada.

15:40 Aseesimees Hanno Pevkur

Avan läbirääkimised, sõna on soovinud EKRE fraktsiooni nimel Martin Helme. Palun! Juhin tähelepanu, et sõna saavad võtta ainult fraktsioonide esindajad. Palun, härra Helme! Kaheksa minutit!

15:41 Martin Helme

Aitäh, lugupeetud asespiiker! Head kolleegid! Tulen siia pulti rääkima hoopis millestki muust kui sellest otsuse eelnõust. Ma tulen teile siia pulti rääkima sellest, mis meid ees ootab. Kahtlemata juba protseduuriliste küsimuste menetlemise ajal võis mingit aimu saada sellest, et meid ootavad ees mõned pingelised tööpäevad. Ja ma pean teile seda pisut lahti seletama, miks. 

Eesti Konservatiivne Rahvaerakond võitles mäletatavasti aprillis väga põhimõtteliselt selliselt maailmavaateliselt lähtekohalt politseiriigi vastu, kui me menetlesime NETS-i eelnõu. Me saavutasime kompromissi koalitsiooniga, meid kõige rohkem häirivad või meid kõige rohkem murelikuks tegevad paragrahvid said sealt välja. Sama võib öelda ka hädaolukorra seaduse kohta, ehkki selle hädaolukorra seaduse vajalikkus on meie arvates tegelikult jätkuvalt küsitav. Ja nüüd muidugi sellesama ABIS-e eelnõu ehk biomeetrilise andmebaasi loomise eelnõu puhul on meil olnud, ma ei tea, poolteist kuud või natuke kauem arutelusid ja vaidlusi nii vastavas Riigikogu komisjonis kui ka Riigikogu fraktsioonide vahel teemal, mida selle eelnõuga ikkagi teha.

Eelnõul on loomulikult oma habe ees. Seda andmebaasi on ametnikkond soovinud pikemat aega. Nii siseminister Mart Helmet kui ka siseminister Alar Lanemani ametnikkond hirmsasti mudis, et seda andmebaasi tekitada, kusjuures siin tuleb öelda, et kõigile oleks selge: seda andmebaasi vähemalt meie ministritele müüdi valega. Räägiti jutte sellest, kuidas on lihtsalt infotehnoloogiline uuendus, vanad andmebaasid pannakse kinni ja kantakse andmed üle uude ja paremasse, mitte midagi ei muutu, mitte midagi juurde ei tule, lihtsalt on vaja natukene asja värskendada ja uuendada nii nagu IT-valdkonnas ikka. Tõepoolest see saadeti isegi kooskõlastusringile, aga siin tuleb kindlasti selgelt ära öelda: eelmises valitsuses see eelnõu edasi ei liikunud. Nii palju kui ta Siseministeeriumist välja saadeti, kaugemale ta ei jõudnud, sest mina isiklikult kaasministrina, valitsusliikmena ei olnud sellega mingil juhul nõus ja ka meie fraktsioon ei olnud sellega mingil juhul nõus. Nii et see eelnõu meie valitsuse ajal seisis väga selgelt sellel põhjusel, et meile oli see vastuvõetamatu, juba siis.

Nüüd, me oleme pakkunud välja nende arutelude käigus ka koalitsioonierakondadele, ka selle nädala päevakorra puhul, et me ei pea takistama kogu ülejäänud Riigikogu tööd. Paneme ABIS‑e kolmapäeva kõige viimaseks eelnõuks, menetleme ülejäänud eelnõud ära normaalses tempos ja saame ülejäänud eelnõud järgmisel nädalal enne suvevaheaega vastu võtta. See ei sobinud. See ei sobinud, see ABIS‑e eelnõu pandi päevakorda keset kolmapäevast päeva. Mis seal siis ikka. Meie selge ettepanek oli mitte tegeleda ABIS‑e läbisurumisega kevadistungjärgul, jätta see sügisistungjärku ootama. Sellega ka nõus ei oldud.

Meil on ainult üks lihtne eesmärk: ära hoida eelnõu 366 seaduseks saamine. Me saame ju aru, et kui valitsus tahab, ta saab siduda ühe eelnõu usaldusega ja selle eelnõu raames selle läbi rullida, mistõttu me oleme otsustanud takistada kogu ülejäänud Riigikogu tööd samuti. Kõikide eelnõude puhul. Olgu see mõni otsuse eelnõu, esimene lugemine või teine lugemine – kõikide eelnõude puhul. Teeme kõik asjad ära, mida meile kodukord lubab: küsimusi küsime, kõnesid peame, vaheaegasid võtame, hääletusi teeme. Kõikidega. Ja mitte ainult sinnamaani, kuni me oleme läbinud 366, vaid sealt edasi ka. Kui koalitsioon on otsustanud, et see on neile kõige tähtsam eelnõu, mida kahel järgneval nädalal tahetakse vastu võtta, siis koalitsioon peab arvestama sellega, et see tuleb valu ja vaevaga. Ja minu ettepanek kallitele koalitsioonikaaslastest kolleegidele on pöörduda ikkagi oma fraktsiooni juhtkonna poole ja teha neile selgeks, et seda valu ja vaeva ei ole vaja. Kui 366 jääb kevadel vastu võtmata, siis kõik muu trall jääb ka tegemata. Aitäh!

15:45 Aseesimees Hanno Pevkur

Head kolleegid! Meenutan, et me arutame praegu Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni moodustamist. Jürgen Ligi, kas on soov Reformierakonna fraktsiooni nimel rääkida OSCE-st?

15:46 Jürgen Ligi

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Ma ei tahaks selle rõveda praktikaga küll kaasa minna, et me suvalisel ajal suvalises päevakorrapunktis ajame suvalist juttu. Aga mul ei ole muidugi midagi selle vastu, kui näiteks koguneb vanematekogu ja sellest punnseisust tullakse kuidagi välja. Martin, kui sa korra pidurdaksid – aga noh, eks valel on nii pikad jalad ikka, et suudab ruumist ära joosta –, siis faktid paika: selle eelnõu algatas Mart Helme 13. oktoobril. Rahandusminister Martin Helme kooskõlastas selle kuu aja jooksul märkusteta. MKM ja EKRE ministrid kooskõlastasid selle märkusteta. Ei ole ühtegi jälge sellest, et oleks see seadus kuidagi pidurdatud. Alar Laneman kooskõlastas selle, ta saatis minu andmetel selle teisele kooskõlastusringile jaanuaris. Siseminister Alar Laneman. Mulle ütles ta eile, kui ma talle seda ütlesin, et ära mölise. See on tema tase, see on tema ametialane pärand. Kui ma juhin tähelepanu, et kuule, ei ole väärikas Riigikogu seisata asjade eest, mille te olete ise algatanud, millele te ei ole ise kriitikat esitanud. Ta ütles mulle: "Ära mölise!" Alar Laneman, siseminister – sihuke mees. Ma arvasin, et ta tegelikult on hea vagur vennike. Aga näed, kuidas ...

Täiesti mõeldav, et fraktsiooni juhid kogunevad. Aga need faktid on mul siiski vaja stenogrammi jaoks ära öelda. Mart Helme algatas, Martin Helme kooskõlastas, ettevõtlusministrid kooskõlastasid ja miks pagan ei võiks Riigikogule anda praegu võimalust seda hääletada? Mis on see suur rahvuslik-konservatiivne idee, et rahvusparlament ei saa sellist seadust hääletada? Miks ta ei saa teisi seadusi hääletada? See seadus on mõeldud kuritegevusvastaseks võitluseks. See on selleks, et riik toimiks tõhusamalt. Kas vastus on see, et EKRE on kolinud riigi poolt, kuna ta ei ole võimul, pättide poole? Kas ta kardab, et tema jääb kuidagi nende andmetega kimpu, mis tema kohta on? Või on põhjus kusagil mujal? Oleks väga tore, kui te selle jutu meile ära räägiksite. Minu poolest võivad selleks koguneda fraktsioonide juhid, võib ka vanematekogu kokku tulla. Ma imestan, et selliseid asju ... Vanasti oli vanematekogu just sellisteks juhtudeks, kus konflikt oli arusaamatu, parlament oli pärsitud. Ei uuritud seda, kes kui palju süsti tegi teisipäeviti hommikul kell kaheksa. Vanematekogul oli oma mõte – klaarida suhteid. Tehke see ära ja seletage oma lugu ära! Aitäh! (Aplaus saalis.)

15:49 Aseesimees Hanno Pevkur

Kas härra Laneman soovib vasturepliiki? Härra Laneman!

15:49 Alar Laneman

Aitäh, austatud istungi juhataja! Mul on nüüd vaja teha raske valik, aga öeldakse, et tõde on kõige tähtsam. Siseminister Alar Laneman ei ole Jürgen Ligiga vestelnud. See on esimene vale. Ei ole talle ka midagi sellist öelnud. (Aplaus saalis.) Teiseks ... 

15:50 Aseesimees Hanno Pevkur

Head kolleegid, palun siiski, me päris teatris ei ole ...

15:50 Alar Laneman

Teiseks, ma uskusin, et see, mis toimub Riigikogu hoone meeste tualettruumis, sinna ka jäetakse. (Naer saalis.) Aga see toodi kõnepulti. Mul on ääretult piinlik, et ma pidin seda sõna pruukima, selles on heal kolleegil Jürgenil õigus, ja ütlesin talle niimoodi. Aga hea Jürgen oleks võinud ka seletada, mis olukorras see oli. See oli ääretult piinlik. Aga see sõnavalik tuleb sellest, et eestlasega räägid sa eesti keeles, venelasega vene keeles ja roppsuuga räägid vähe ropumas keeles. Et oleks arusaadav. Kui minuga hakkab tualettruumis rääkima inimene, toimetades pissuaari juures ihuliige peos, siis ma pean seda ebasobivaks, ja seda tuua siia Riigikogu saali pean veel topelt ebasobivaks. Ma kahetsen, et ma ei kõndinud lihtsalt välja. Aga ma tõesti ütlesin: "Jürgen, räägime teises kohas, see ei ole õige koht." Aga peale mitut pöördumist see ei õnnestunud ja siis ma kahjuks langesin temaga samale tasemele ja vastasin niimoodi. Ma väga vabandan selle eest! Ja ma tõesti sooviksin, et see [info] ei oleks tulnud siia. Aga tõde on kõige tähtsam.

15:51 Aseesimees Hanno Pevkur

Härrased Ligi ja Laneman, ma väga palun, et kui vaja, siis te veel selgitate omavahel, teete seda omavahel. See, mis me siin räägime, jääb ajalooürikutesse, stenogrammi, ja kindlasti jõuab läbi eetri ka Eesti inimesteni. Nii et ma arvan, et me ei pea arutama seda, mida mehed pissuaari juures teevad. Härra Ernits, kas teil on protseduuriline küsimus?

15:52 Peeter Ernits

Jah. Hea juhataja! Huvitav, kolleeg Ligi vahepeal jäi ka kraanikausi juures asjaga vahele. Ma küll ei tea, mida ta seal tegi. Aga küsimus on selles, et sa juhtisid tähelepanu peale Reformierakonna liikmete aplausi, et me ei ole teatris. Kas Reformierakonnas on siiski arvamine, et nad on teatris?

15:52 Aseesimees Hanno Pevkur

See ei ole protseduuriline küsimus. Ma juhtisin meie kõigi tähelepanu sellele, et see saal on siiski töö tegemiseks. Härra Grünthal, kas teil on protseduuriline küsimus või lihtsalt vaherepliik? Sest vaherepliiki teil ei ole võimalik öelda, küll on seda võimalik öelda vasturepliigi korras Mart Helmel.

15:52 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Mind ajendas protseduuriliselt küsima teie käest teie väljendatu – siis, kui Eesti Konservatiivse Erakonna saadikud aplodeerisid. Millegipärast jätsite te koalitsioonipoliitikute aplodeerimise tähelepanuta, ei pööranud sellele mingit tähelepanu. Palun selgitage, millest see diskrimineerimine on [tingitud]!

15:53 Aseesimees Hanno Pevkur

Härra Grünthal! Kõike, mida juhataja ütleb, ei pea võtma isiklikult. Ma ütlesin seda kogu Riigikogu saalile. See käis kõikide kohta. Mart Helme, palun!

15:53 Mart Helme

Aitäh, härra eesistuja! Ma repliigi korras ütlen, et esiteks muidugi ei ole kunagi hilja targemaks saada. Ja teiseks ma ütlen, et seda eelnõu müüdi ka ministrile teatud valega kui IT-arendust, mis peab hõlbustama eri andmebaaside vahelist ristkasutust. Nüüd on sellest välja kasvanud aga superandmebaas, mille sattumine Eesti riigile vaenulike jõudude kätte võib olla väga tõsiste tagajärgedega. Ja tahan juhtida tähelepanu ka sellele, et meie obstruktsioon selles küsimuses on reaktsioon koalitsiooni teerullitaktikale. Sest meie 75 parandusettepanekust ei võetud arvesse ühtegi. Vähe sellest, neid isegi ei menetletud.

Ja veel, kui eelmisel valitsusel oli raha küllalt – me oleks see 15 miljonit leidnud ilma igasuguse probleemita –, siis praegusel valitsusel, me teame, raha ei ole. Ja see kulutus on enam-vähem sama suurusjärk nagu kaitsekulude kärbe. Ka seetõttu me vastustame seda. Kolmandaks, me näeme siin ilmselget soovi korruptiivselt seda riigieelarvelist raha koalitsioonierakondadega seotud IT‑ettevõtjatele sülle visata ja ka sellepärast me oleme sellele eelnõule vastu. Nii et meie oleme polüfoonilise mõtlemise ja tegutsemisega fraktsioon. Ja ma arvan, et ka koalitsioon peaks seda kõrgelt hindama.

15:55 Aseesimees Hanno Pevkur

Head kolleegid! Ma tuletan veel kord meelde, et me arutame hetkel Euroopa Julgeoleku‑ ja Koostööorganisatsiooni Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni moodustamist. Aga juhataja soovib öelda Mart Helmele siiski ka väikese meeldetuletuse: muudatusettepaneku nr 11 eelnõu 366 juures on esitanud EKRE fraktsioon ja juhtivkomisjon on seda arvestanud täielikult. Aga selle juurde me jõuame siis, kui me arutame eelnõu 366.

Läheme nüüd eelnõu 398 lõpphääletuse juurde. (Saalikutsung.) Härra Põlluaas, kas teil on näpp püsti?

15:56 Henn Põlluaas

Tõepoolest, ma palun Konservatiivse Rahvaerakonna nimel enne hääletamist 10 minutit vaheaega.

15:56 Aseesimees Hanno Pevkur

Kas erakonna või fraktsiooni nimel?

15:56 Henn Põlluaas

Fraktsiooni nimel ikka, jah.

15:56 Aseesimees Hanno Pevkur

Tänan! Siis on 10 minutit vaheaega. Jätkame kell 16.06.

V a h e a e g

 

16:06 Aseesimees Martin Helme

Austatud Riigikogu! Vaheaeg on lõppenud. Me oleme esimese päevakorrapunkti, 398 OE juures. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 398 lõpphääletus. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

16:07 Aseesimees Martin Helme

Otsuse eelnõu poolt on 83 Riigikogu liiget, vastu ei ole keegi ja erapooletuid on 3. Otsuse eelnõu on vastu võetud.


2. 16:07 Riigikogu otsuse "Riigikogu otsuse ˮEesti Vabariigi, Leedu Vabariigi ja Läti Vabariigi Parlamentidevahelise Assamblee Eesti delegatsiooni moodustamineˮ muutmine" eelnõu (399 OE) esimene lugemine

16:07 Aseesimees Martin Helme

Saame minna tänase päevakorra teise punkti juurde. Tegemist on väliskomisjoni esitatud Riigikogu otsuse "Riigikogu otsuse "Eesti Vabariigi, Leedu Vabariigi ja Läti Vabariigi Parlamentidevahelise Assamblee Eesti delegatsiooni moodustamine" muutmine" eelnõu 399 esimese lugemisega. Ettekandja on väliskomisjoni esimees Mihhail Lotman. Palun! Aseesimees. Vabandust! Väliskomisjoni aseesimees. Ja minu võimuses ei ole seda muuta, kahjuks.

16:08 Mihhail Lotman

Aitäh! Austatud kolleegid! Esitan teile Riigikogu otsuse ettepaneku "Eesti Vabariigi, Leedu Vabariigi ja Läti Vabariigi Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni moodustamine" ... 

16:08 Aseesimees Martin Helme

Kas saaksid mikrofoni natuke endale lähemale panna?

16:08 Mihhail Lotman

... muutmine. Väliskomisjon esitas eelnõu s.a 31. mail. Eelnõu näeb ette muuta Balti Assamblee delegatsiooni Isamaa fraktsiooni ning keskkonnakomisjoni, sotsiaalkomisjoni, õiguskomisjoni ja rahanduskomisjoni ettepanekul. Muudatused on järgmised. Muuta Riigikogu 2019. aasta 12. juuni otsus "Eesti Vabariigi, Leedu Vabariigi ja Läti Vabariigi Parlamentidevahelise Assamblee Eesti delegatsiooni moodustamine" järgmiselt. Esiteks, arvata delegatsiooni koosseisust välja delegatsiooni juhi asetäitja Johannes Kert ning liikmed Urmas Espenberg, Marek Jürgenson ja Üllar Saaremäe. Teiseks, nimetada delegatsiooni juhi asetäitjaks Sven Sester. Kolmandaks, nimetada delegatsiooni liikmeteks Yoko Alender, Hele Everaus, Andres Metsoja ja Anti Poolamets. Riigikogu juhatuse määras muudatusettepanekute tähtajaks 2. juuni 2021 kell 17.15. Ühtegi muudatusettepanekut ei esitatud.

Väliskomisjon tegi oma 3. juuni istungil eelnõu kohta järgmised menetluslikud otsused. Teha Riigikogu juhatusele ettepanek võtta eelnõu 399 Riigikogu täiskogu teisipäeva, 8. juuni istungil päevakorda ja viia läbi eelnõu lõpphääletus. Väliskomisjoni ettekandja eelnõu esimesel lugemisel on komisjoni aseesimees Mihhail Lotman. Otsused on võetud vastu konsensuslikult. Head kolleegid, sellega minu etteaste lõpeb. Ma ootan teie sisukaid küsimusi sellel ja muudel teemadel. Kindlasti tekitab see ka suurt poleemikat. Aitäh!

16:11 Aseesimees Martin Helme

Küsimused. Tarmo Kruusimäe, palun!

16:11 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Hea ettekandja! Ma ei hakka küsima muudatusettepanekute kohta, sest ma saan aru, et neid ei olnudki võimalik esitada – seda sai teha ainult seal komisjonis –, ega seda, mitmes lugemine meil siin on. Aga minu küsimus on see. Ma loen siit, et Eesti, Läti ja Leedu on loonud sellise parlamentidevahelise koosluse. Ja eelmine päevakorrapunkt oli, ütleme, Euroopa oma. Millest selline väiksem formaat? Kõik need kolm riiki on ju ka Euroopa Liidus. Kas see ei ole sellise informatsiooni puhul väga eksitav, kui on erinevad delegatsioonid ja erinevad arusaamised, nii et me ei suudagi niimoodi mingit ühtset joont fikseerida?

16:12 Mihhail Lotman

Aitäh, austatud Tarmo! Seda küsimust me komisjonis ei arutanud, kuna me lootsime, et iga Riigikogu liige on nende asjadega kursis, on lugenud vastavaid dokumente koduleheküljelt, kus kõik need väga sisukad küsimused on käsitletud ja neile võib leida sama sisukad vastused.

16:12 Aseesimees Martin Helme

Urmas Reitelmann, palun!

16:12 Urmas Reitelmann

Suur tänu, härra juhataja! Lugupeetud väliskomisjoni aseesimees! Kolm Balti riiki on loomulikult sõbrad ja käivad omavahel läbi. Meie delegatsiooni liikmed esindavad meie komisjone, erinevaid. Kas te saaksite natukene üldistada või iseloomustada, kas selliste komisjonipõhiste kokkusaamiste ja asjade arutamine on olnud tulemuslik? Ja kui on, siis kas meil on ka mingeid eredaid näiteid või saavutusi sellest vallast? 

16:13 Mihhail Lotman

Aitäh! Igaks juhuks tuletan meelde, et ma ei esinda siin mitte iseennast, vaid komisjoni. Tegelikult mul ei ole isegi õigust rääkida sellest, mida seal komisjonis ei ole arutatud. Aga vastus on jah.

16:13 Aseesimees Martin Helme

Jürgen Ligi, protseduuriline, palun!

16:13 Jürgen Ligi

Aitäh, härra juhataja! Selle saali hea tava on üldiselt, et seesuguste päevakorrapunktide arutelu palaganiks ei pöörata. Nüüd vaadates seda ekraani ja kuulates sissejuhatust näen, et asi sinnapoole liigub. Aga mul on protseduuriline küsimus. Kas teie kui erakonna esimees saaksite teha selles punktis erandi, et te seda palaganiks ei muuda? Sest tegelikult me sisuliselt ju asendame ühte [siit ilmast] lahkunud Riigikogu liiget delegatsioonis. Äkki siin nalja ei teeks?

16:14 Aseesimees Martin Helme

Jürgen, sa tahad praegu võtta oma kolleegidelt ära võimaluse esimesel lugemisel põhjalikult tutvuda eelnõuga. Nii küll ei tohiks käituda. Jätkame küsimustega. Riho Breivel, palun!

16:14 Riho Breivel

Lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Ma ei ole siin Jürgen Ligiga mitte üks teps nõus, sellepärast et küsimus ei ole praegu mitte selles, et asendada meie kõigi lugupeetud Johannest, vaid küsimus on ikkagi selles eelnõus. Eelnõu on Eesti Vabariigi, Leedu Vabariigi ja Läti Vabariigi Parlamentidevahelise Assamblee Eesti delegatsiooni moodustamine. Mul on küsimus lihtne. Arvati välja parlamendist lahkunud liikmed, aga delegatsioonist arvati välja ka üks hea sõber, idavirumaalane Üllar Saaremäe. Ja Üllar Saaremäe on minu teada eluaeg olnud väga tubli mees, ma tunnen teda ka väga kaua aega ja tean, et ta on suur Leedu, Läti ja Eesti sõber. Ta on praegu teie pinginaaber ka. Miks ta vahetati välja sellest koosseisust?

16:15 Mihhail Lotman

Aitäh! Seda küsimust me komisjonis ei arutanud. Aga ma jagan teie kõrget hinnangut meie kolleegi Üllar Saaremäe kohta.

16:15 Aseesimees Martin Helme

Jaak Valge, palun!

16:15 Jaak Valge

Aitäh, lugupeetud koosoleku juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ma läheksin natuke ajalukku tagasi. Teatavasti ...

16:16 Mihhail Lotman

Palun räägi natuke mikrofonile lähemal!

16:16 Jaak Valge

Teatavasti kahe maailmasõja vahel oli Eesti, Läti ja Leedu majanduslik ja poliitiline koostöö märksa tihedam, kui ta on praegu, ometi ei säästnud see Eestit ega Lätit ja Leedut iseseisvuse kaotuse eest. Nüüd on minu küsimus: kas see, et meie praegune koostöö on suhteliselt nõrk, on meile murekohaks? Ja teiseks, kui jah, siis kas me ei peaks siis seda koostööd väga tugevasti tihendama?

16:16 Mihhail Lotman

Aitäh! Ka seda küsimust, väga olulist ja väga muret tekitavat küsimust me ei ole komisjonis arutanud. Aga mõlemale küsimusele on vastus jah.

16:16 Aseesimees Martin Helme

Siim Pohlak, palun!

16:16 Siim Pohlak

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Ma vaatan seda delegatsiooni uut koosseisu ja seal on nüüd täpselt pooleks – kaks naisterahvast, kaks meesterahvast. Kas see oli mingisugune ideoloogiline suunitlus, et kuna sookvoodid on moes, siis pidi see nii minema? Või on teil aimu, kuidas see koosseis sellise soolise jagunemisega kujunes? Kas oli sellest ka komisjonis juttu või oli see sookvootide nõudjate pime õnn siinkohal? 

16:17 Mihhail Lotman

Aitäh, austatud küsija! Sellest komisjonis juttu ei olnud. Sooline tasakaal on minu meelest selline asi, mida ei ole vaja kvootidega reguleerida, aga kui see kukub hästi välja, siis see on hea.

16:17 Aseesimees Martin Helme

Helle-Moonika Helme, palun!

16:17 Helle-Moonika Helme

Hea eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Ma loen siit eelnõust, et nimetada delegatsiooni liikmeteks Yoko Alender, Hele Everaus, Andres Metsoja ja Anti Poolamets, ja seletuskiri ütleb veel, et nimetada delegatsiooni juhi asetäitjaks Sven Sester. Minu küsimus: kas te komisjonis arutasite ka nende persoonide isikuomaduste üle, miks just nemad sobivad delegatsiooni koosseisu? Või äkki te olete nii kena ja kasutate seda suurepärast võimalust ja ütlete praegu siit puldist nende kohta mõne hea sõna ja selgitate, miks Yoko Alender, Hele Everaus, Andres Metsoja ja Anti Poolamets on hea valik just selle delegatsiooni seisukohast. (Midagi undab saalis.)

16:18 Aseesimees Martin Helme

Mulle tundub, et me ei kuulnud lõppu. Mis seal undab?

16:18 Mihhail Lotman

Kas ma vastan?

16:18 Aseesimees Martin Helme

Oota, kuni vaikuse saame. Nii. Kas sa kuulsid küsimust? 

16:18 Mihhail Lotman

Jaa, ikka.

16:19 Aseesimees Martin Helme

Helle-Moonika Helme, protseduuriline enne.

16:19 Helle-Moonika Helme

Umbes päris lõpupoole jäi küsimus [undamise tõttu pooleli], mina ei saanud ka lõpuni küsida, eks ole. Ettekandja võib öelda, et ta kuulis küsimust, aga mina ei saanud seda lõpuni esitada. Kas ma tohin ...

16:19 Helle-Moonika Helme

Või ootame ära, millal see ... Seal taga on väga suured emotsioonid üleval millegipärast.

16:19 Aseesimees Martin Helme

Aga seda siiapoole ei ole kuulda. Palun uuesti mikrofon Helle-Moonika Helmele!

16:19 Helle-Moonika Helme

Aitäh! Ma tervet küsimust ei küsi, sest ma eeldan, et tõesti ettekandja seda esimest otsa kuulis, enne kui see müra peale hakkas. Minu palve on, et lugupeetud ettekandja siit puldist ütleb nende kohta mõne hea sõna ja selgitab, miks Yoko Alender, Hele Everaus, Andres Metsoja, Anti Poolamets ja Sven Sester on hea valik just nimelt selle delegatsiooni seisukohalt.

16:20 Mihhail Lotman

Aitäh, austatud küsija! Seda küsimust komisjonis ei arutatud. Aga te teate, kuidas neid komisjone moodustatakse. Me usaldame neid fraktsioone, kes esitavad neid kandidaate. Näiteks ei arutanud me ka teie, Helle-Moonika Helme positiivseid omadusi, ja neid kindlasti on. Ma olen veendunud, et te olete sama väärikas selle delegatsiooni liige kui kõik teised. 

16:20 Aseesimees Martin Helme

Kalle Grünthalil on protseduuriline.

16:20 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Ma sooviksin n-ö rahustada maha kõik Riigikogu liikmed, kes siin praegu saalis olid ja mõtlesid, et siin on kas pomm pandud või on tulekahju lahti. Ei, see ei olnud see. See oli ühe meie lugupeetud hea Reformierakonna kolleegi jalutuskepp, mis maha kukkus ja hakkas karjuma. Meil õnnestus elimineerida see oht siin saalis, nii et võime istungit jätkata.

16:21 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Püüame jätkata istungit. Merry Aart, palun!

16:21 Merry Aart

Jah, aitäh sõna andmast! Lugupeetud ettekandja, tegemist on Eesti, Leedu ja Läti assambleega. Kuidas teile tundub, kas see assamblee liikmesus on võrdne või, õigem oleks öelda, õiglane?

16:21 Mihhail Lotman

Aitäh! Sain aru küsimusest. Ka seda ei ole arutatud. Selle delegatsiooni põhimõtted, selle moodustamise eesmärgid ja põhimõtted on kõik fikseeritud, te võite tutvuda nendega meie koduleheküljel, ja ma arvan, et nad on õiglased. Rikun iseenda reglementi. Vabandust! Aga ma loodan, et ... Jah.

16:22 Aseesimees Martin Helme

Paul Puustusmaa, palun!

16:22 Paul Puustusmaa

Suur tänu, juhataja! Hea Mihhail! Mul on nüüd küll sihukene hästi põhimõtteline küsimus, mida te lihtsalt pidite arutama komisjonis selle delegatsiooni koostamise puhul. Seda Eesti Vabariigi, Leedu Vabariigi ja Läti Vabariigi Parlamentidevahelist Assambleed nimetatakse ka Balti Assambleeks. Ja ma loen seletuskirjast väga üheselt välja, et see Balti Assamblee on moodustatud selliselt, et seal on viis komisjoni. Kui ma vaatan järjest, siis üks, esimene komisjon – no ta ei ole numbriliselt [esimene], aga põhimõtteliselt – on majandus-, energeetika- ja innovatsioonikomisjon; siis on haridus-, teadus- ja kultuurikomisjon; siis on ka loodusvarade ja keskkonnakomisjon, siis on õigus- ja julgeolekukomisjon ning lõpuks on ka heaolukomisjon. Ja siin on öeldud, et Eesti delegatsioon moodustatakse niimoodi, et meie Riigikogu liikmetest igaüks läheb vastavasse komisjoni. Mind huvitab, kes esindab meil heaolukomisjoni, sest meil Riigikogus sellist ei ole. Kes see on?

16:23 Mihhail Lotman

Aitäh! Seda me komisjonis ei arutanud. Aga ma ütlen sulle igaks juhuks, et seda otsustab meie delegatsioon ise, kes kuhu kuulub. Ja ma arvan, et see, kes tunneb ennast kõige paremini, läheb just nimelt sellesse komisjoni ja hakkab heaoluga tegelema.

16:23 Aseesimees Martin Helme

Kert Kingo, palun!

16:23 Kert Kingo

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ma vaatan siin seda delegatsiooni. Varasemas delegatsioonis oli üks Reformierakonna liige, üks EKRE fraktsiooni liige, siis oli üks Keskerakonna fraktsiooni liige ja üks Isamaa fraktsiooni liige pluss veel delegatsiooni juhi asetäitja, kes oli Isamaa fraktsioonist, aga uues loetelus ma ei näe ühtegi Keskerakonna fraktsiooni liiget. Kas te oskate kommenteerida, mis oli see põhjus, miks siin ei ole nimetatud ühtegi Keskerakonna fraktsiooni liiget? Või on see kuskil juba automaatselt iseenesestmõistetavalt paigas?

16:24 Mihhail Lotman

Austatud küsija! Ma soovitan teil veel kord vaadata seda paberit, siis te näete seal Aadu Musta nime, kes mitte üksnes ei kuulu Keskerakonda, vaid on isegi selle delegatsiooni juht, väärikas juht.

16:24 Aseesimees Martin Helme

Anti Poolamets, palun!

16:24 Anti Poolamets

Aitäh, juhataja! Austatud ettekandja! Ma saan aru teie lühikestest vastustest, et oligi ainult formaalne nimede arutelu. Sisusse üldse ei mindud või? Mind küll huvitab, milline hakkab olema see töövorm ja kas peaksid uksed lahti minema, nii et saab ometigi pidada füüsilisi kohtumisi, või jääme sellisesse COVID-i-aegsesse umbseisu ja mõningatele veebiistungitele. Kas on lootust, et juba suvel hakkavad füüsilised kohtumised pihta?

16:25 Mihhail Lotman

See vist ei ole selle arutelu teema, aga on otsustatud, et selle sessiooni lõpuni me oleme Zoomis. Vabandust! Mitte Zoomis, vaid Teamsis. Aga mul on hea meel, et kolleegid tunnevad nii suurt huvi väliskomisjoni töö vastu. Õnneks on teie erakond hakanud seal osalema, aga enne oli meil kahjuks tihti nii, et teie erakonna esindajad üldse ei osalenud komisjoni töös. Nii et ma julgustan teid seal osalema. Komisjonis osalemine on avatud kõikidele Riigikogu liikmetele. Anti, ma mäletan, siis sina olid aktiivne liige ja meil oli hea koostöö. Ja kõiki neid küsimusi, mida te siin esitate, oli võimalik esitada komisjonis.

16:26 Aseesimees Martin Helme

Kalle Grünthal, palun!

16:26 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja, härra Martin Helme! Austatud ettekandja, väliskomisjoni aseesimees Mihhail Lotman! Teatavasti moodustati Eesti Vabariigi, Leedu Vabariigi ja Läti Vabariigi Parlamentidevaheline Assamblee kui konsultatiivne ja koordineeriv institutsioon ühist huvi pakkuvate küsimuste ja projektide arutamiseks, kusjuures Balti Assamblee töögrupid ehk organid on istungjärk, presiidium, komisjonid ja sekretariaat. Ja ma tahaks lisada siia juurde veel, et teatavasti on Balti Assamblees moodustatud kokku viis komisjoni: majandus‑, energeetika‑ ja innovatsioonikomisjon; haridus‑, teadus‑ ja kultuurikomisjon; loodusvarade ja keskkonnakomisjon; õigus‑ ja julgeolekukomisjon ning heaolukomisjon. Milline on prioriteet ja milliste eesmärkidega millistesse komisjonidesse see delegatsioon läheb?

16:27 Mihhail Lotman

Aitäh! Ka seda küsimust me komisjonis ei arutanud, aga ma jätkaks seda vastust, mille ma andsin kolleegile. Balti Assamblee töö on väga oluline, aga ta ei ole piisav. Kindlasti oleks hea ja Eesti huvides seda intensiivistada.

16:27 Aseesimees Martin Helme

Peeter Ernits, palun!

16:27 Peeter Ernits

Hea juhataja! Hea ettekandja! Mul on üks selline kremloloogiline küsimus. Kui ma õigesti mäletan, siis abielureferendumi eel hea kolleeg Saaremäe pani oma Facebooki kontole märgise "Isamaalasena ütlen referendumile EI". No seal oli ka kolleeg Ladõnskaja ja veel üks kolleeg, kes on siit juba läinud, Kiisler. Aga ma küsin sinult kui Isamaa fraktsiooni liikmelt ja väliskomisjoni aseesimehelt, kas praegu see kolleeg Saaremäe asendamine Sven Sesteriga on siis karistusoperatsioon teisitimõtlemise vastu ja sellise vastalise välja rookimine, viisakalt. 

16:28 Mihhail Lotman

Aitäh, selle küsimuse eest! Seda me komisjonis ei arutanud, aga fraktsioonis arvasime, et kuna surmanuhtlus oleks võib-olla liiga suur karistus, siis võtame ta vähemalt delegatsioonist välja. (Naerab.) 

16:29 Aseesimees Martin Helme

Mart Helme, palun!

16:29 Mart Helme

Aitäh! Lugupeetud esineja! Me oleme siin viimasel ajal lugenud murelikke pealkirju meedias ja natuke sisusse süvenedes saanud teada, et välispoliitikas on Balti riikide hulgast liidripositsiooni haaranud Leedu. Milline on teie hinnang? Kas komisjonis ka mingil määral see teema üleval oli seoses kolme Balti riigi võimaliku ühise välispoliitikaga? Kas need muudatused, mis komisjoni koosseisus nüüd toimuvad, võiksid aidata kaasa sellele, et Eesti omandab Balti Assamblees välispoliitika küsimustes senisest kaalukama rolli?

16:30 Mihhail Lotman

Aitäh! Ka seda komisjonis ei arutatud, aga ma hea meelega vastan sellele. Kui meil on selline enam-vähem vaba mikrofon, siis ma teen seda rohkem kui ühe lausega. Esiteks või ka teiseks, selle delegatsiooni moodustamine ei ole mitte kuidagi seotud Eesti välispoliitika uute või vanade trendidega. Aga ma olen paraku täiesti nõus sellega, et Eesti on loovutanud oma liidrirolli välispoliitikas. See on osaliselt seotud sündmustega Valgevenes ja arusaadavatel geopoliitilistel põhjustel see puudutab Valgevenet. See puudutab Leedut ennekõike, aga ma tuletan samuti meelde, et pärast Lukašenka valimise ulatuslikku võltsingut oli just Eesti esimene, kes esitas vastava noodi, ja Leedu oli järjekorras teine. Aga siiski ma tahan öelda, et siin ei ole tegemist mingisuguse võistlusega, kes esimesena midagi ütleb. Praegu Eesti välispoliitika hoiab tagasihoidlikumat, aga samas korrektsemat joont. Kui siin oleks midagi ette heita, siis mitte sisulisi küsimusi, vaid seda, et reageeritakse liiga aeglaselt ja võib-olla ka liiga tagasihoidlikult.

16:31 Aseesimees Martin Helme

Alar Laneman, palun!

16:31 Alar Laneman

Aitäh, austatud istungi juhataja! Väga austatud ettekandja! Ma palun väga vabandust, sest osaliselt olete te minu küsimusele juba vastanud ja rääkinud nendest asjadest, mis mind huvitavad. Aga ma saan niimoodi aru, et nüüd on toimunud muudatus delegatsiooni koosseisus ja värske jõuga hakatakse tegelema. Kas te saate kirjeldada, mis on eesmärk ja need raamid, et nüüd me lähme tegema neid asju? Ma muidugi kahtlustan, et ma juba tean vastust, aga ma siiski igaks juhuks küsin üle.

16:32 Mihhail Lotman

Vabandust! Ma ei kuulnud küsimust. (Alar Laneman räägib saalist.) Jah. Aitäh! No ma tegelikult juba vastasin, need vastused on fikseeritud. Aga muidugi delegatsioon ja Balti Assamblee reageerib ka jooksvale poliitikale. Näiteks, arutasime Valgevenega seotud probleemide kompleksi – see ei ole ainult üks probleem, vaid seal on neid terve rida. Kuna mina ei kuulu sellesse delegatsiooni, siis ma ei tea täpselt, mis seal on, aga ma olen kindel, et nii meie kui ka eriti Leedu kolleegid hoiavad kätt sündmuste pulsil.

16:33 Aseesimees Martin Helme

Leo Kunnas, palun!

16:33 Leo Kunnas

Austatud istungi juhataja! Hea Mihhail! Püüan ka ise seda obstruktsiooniolukorda nüüd ära kasutada selleks, et tõstatada võimalikult olulisi küsimusi. Kaitseväe juhataja on teatavasti välja käinud regionaalse kaitsedoktriini, st me võiks kolme Balti riigiga organiseerida ühiskaitse. Iseasi, kas meil nüüd 2,02%-liste kaitsekulude juures selleks raha jätkub. Aga on ju selge see, et üksi me seda teha ei saa, siis peaksid ka Läti ja Leedu tulema sellega kaasa. Kas väliskomisjon on arutanud seda regionaalse kaitsedoktriini küsimust? Ja kas julgeolekukomisjoni kuuluvale liikmele on antud ka mingeid juhiseid? Kas see teema on üldse olnud käsitlusel või kas see peaks olema käsitlusel?

16:34 Mihhail Lotman

Jah, aitäh! Ma arvan, et see teema peaks kindlasti olema käsitletud. Nüüd ma lähen ise oma raamidest välja. Seda ei ole veel arutanud, aga samas ma arvan, et see tuleb arutusele, sest see on tõesti oluline asi.

16:34 Aseesimees Martin Helme

Uno Kaskpeit, palun!

16:34 Uno Kaskpeit

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Austatud ettekandja! Kas nimetatud delegatsiooni liikmed olid ise komisjonis kohal, kui see otsus tehti, ja kas nad andsid nõusoleku osalemiseks delegatsiooni koosseisus?

16:34 Mihhail Lotman

Aitäh! Need liikmed andsid oma nõusoleku siis, kui fraktsioonid seda arutasid. Ma loodan, et ka teie fraktsiooni liikmed olid nõus ja kedagi vägisi sellesse delegatsiooni ei lülitatud.

16:35 Aseesimees Martin Helme

Henn Põlluaas, palun!

16:35 Henn Põlluaas

Aitäh, austatud eesistuja! Austatud ettekandja! Mind paneb üsna tihti imestama see, kuivõrd pealiskaudsed me oleme paljudes asjades, nagu on tänane institutsioonidesse liikmete määramine nii selles punktis kui ka eelmises. Me räägime sellest, keda me nimetame, millisest erakonnast nad on pärit ja millise positsiooni nad saavad, aga tegelikult on kõigest olulisem see, mida need institutsioonid ja organisatsioonid endast kujutavad, millised on nende sihid, kas need on ennast õigustanud ja kas Eesti delegatsioonid on seisnud seal piisavalt või väga hästi ja kiidetavalt Eesti huvide eest. Mis sa arvad, hea ettekandja, kas sellist sisulist arutelu võiks kõikide selliste küsimuste juures olla ikkagi oluliselt rohkem?

16:36 Mihhail Lotman

Aitäh! Jah, kindlasti võiks. Henn, ma julgustan sind osalema ja tõstatama neid küsimusi, kuna sa oled väliskomisjoni liige. Siis arutame neid. Praegu see oli tõesti üsna formaalne otsus. Fraktsioonid esitasid. Kas oli mingisuguseid vastuhääli? Vastuhääli ei olnud, usaldame fraktsioone. Nii see läks.

16:37 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Rene Kokk, palun!

16:37 Rene Kokk

Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Kas te võiksite mõne sõnaga avada seda, milline on see sisuline kasu ja tulem, mida me assamblee liikmetelt tagasi saame, kas või näiteks siin Riigikogu töös?

16:37 Mihhail Lotman

Aitäh! Kahjuks ei või, seda ei arutatud komisjonis. Ma arvan, et see on kasulik. Aga nagu ma ütlesin, kasu võiks olla palju suurem.

16:37 Martin Helme

Aitäh ettekandjale! Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu! Saame minna läbirääkimiste juurde. Läbirääkimistel saavad sõna võtta kõikide fraktsioonide esindajad. Kõigepealt soovib Henn Põlluaas pidada kõne puldist.

16:38 Henn Põlluaas

Austatud härra eesistuja! Austatud kolleegid! Mul on hea meel, et me täna arutame Balti Assamblee teemat ja sinna uute delegaatide määramist ja kinnitamist. Ma usun, et kõik meie Riigikogu esitatud isikud on väga töökad, aktiivsed ja kahtlemata ka väärikad liikmed selles organisatsioonis, mis on juba pika ajalooga ja mille olulisust meist mitte keegi kahtluse alla ei sea.

Ma vaatasin huvi pärast, mida meil on avalikus meedias Balti Assamblee kohta räägitud, ja tõtt-öelda ega seal väga palju ei ole. Vikipeedias on küll selle kohta eraldi artikkel, aga viimati on seda uuendatud 2011. aastal, nii et juba kümme aastat tagasi. Seal on kirjas toonane meie delegatsioon, selle liikmed, aga ka kõik see, mis on viimase kümne aasta jooksul toimunud, näiteks nüüd äsja olnud Eesti eesistumine Balti Assamblees, kus meie delegatsiooni juhina on seda tööd väga kiiduväärsel kombel vedanud härra Aadu Must, kes on väga austatud mitte ainult siin Eestis, vaid ka Lätis ja Leedus. Ma loodan, et Aadu võtab ka omakorda siin sõna ja räägib meile sellest tööst veidi rohkem. Aga kuna laiem teadmine siiski Balti Assambleest, selle tööst ja ajaloost kahjuks on meie ühiskonnas väike, siis ma kasutan juhust, et meie Riigikogu istungeid vaatavad tuhanded inimesed, ja annan väikese ülevaate, millega me seal tegeleme.

Balti Assamblee on kolme Balti riigi parlamendi konsultatiivne koostööorganisatsioon, mis arutab vastastikust huvi pakkuvaid küsimusi. Eestit esindab assamblees 12-liikmeline Riigikogu delegatsioon. Meie Riigikogu delegatsiooni ülesanne on väljendada Eesti seisukohti Balti Assamblee presiidiumis ja välisfoorumites. Nagu ma ütlesin, delegatsiooni kuulub 12 liiget ja selle moodustamisel arvestatakse poliitiliste jõudude vahekorda parlamendis ja Riigikogu alaliste komisjonide esindatuse vajadust. Nii et kõige parema äratundmise järgi püüame me alati neid kohti täita. Balti Assamblee ametlikud keeled on eesti, leedu ja läti keel, teisi keeli kasutatakse delegatsioonide kokkuleppel. Ja siin, ma ütleksin, oleme me just nimelt Eesti eestvedamisel saavutanud väga suure edasimineku, sest aastaid kippusid meie head kolleegid nii Lätist kui ka Leedust kasutama just ametliku keelena – või siis tegelikult mitteametliku keelena – vene keelt. Nüüd on see asendunud ikkagi eesti, leedu ja läti keelega ning inglise keelega peaasjalikult.

Balti Assamblee ...

Palun lisaaega!

16:42 Aseesimees Martin Helme

Palun, lisaaega kolm minutit!

16:42 Henn Põlluaas

Balti Assamblee asutati 1991. aastal Tallinnas, 8. novembril, nii et tänavu me tähistame selle 30. aastapäeva. See on tõesti oluline moment ära märkida ja seda tuleb tähistada väärikalt. Nagu ma ütlesin, seal arutatakse alati vastastikust huvi pakkuvaid küsimusi ja kõik seisukohad esitatakse Balti riikide parlamentidele ja valitsustele ning rahvusvahelistele ja regionaalsetele organisatsioonidele pöördumiste, ettepanekute ja soovituste näol.

Balti Assambleel on koostöölepped väga paljude organisatsioonidega, näiteks Põhjamaa, Ministrite Nõukogu, Beneluxi Parlamendi, GUAM-i Parlamentaarse Assambleega jne, koostööd tehakse ka teiste regionaalsete parlamentaarsete organisatsioonidega. Näiteks, selle aasta alguses, kui oli Balti Assamblee suur kohtumine siin Tallinnas, mis kahjuks toimus küll video vahendusel, siis esines siin ka GUAM-i president. See tekitas omajagu segadust ja pahameelt, sest meie Balti Assambleele püüti tuua sisse päris-päris kahtlasi poliitilisi spekulatsioone ja tegevusi, aga see sai ilusti tõrjutud.

Balti Assamblees toimuvad igasugu komisjonid, seminarid ja konverentsid ning seal on terve hulk kõikvõimalikke komisjone. Siinkohal ma pean ka ära märkima Eesti algatuse, seal on julgeoleku- ja kaitsekomisjon; majandus-, energeetika- ja innovatsioonikomisjon; loodusvarade ja keskkonnakomisjoni; heaelukomisjon; haridus-, teadus- ja kultuurikomisjon. Kui varem oli selline praktika, et Läti ja Leedu saatsid sinna lihtsalt oma parlamendi esindajaid, kellel puudus kokkupuude konkreetsete valdkondadega, siis meie ettepanekul seda praktikat muudeti ja kõikidesse nendesse komisjonidesse kuuluvad parlamentide esindajad, kes oma riigi parlamendis on ka just nimelt vastava komisjoni esimehed. See tagab sellise, ütleme, töövõime ja selle adekvaatsuse, et need komisjonid ei kujuta endast lihtsalt mingit jututuba, vaid nendel on ka tõesti resultaat.

Kahjuks saab mul aeg otsa. Ma hea meelega tegelikult räägiksin Balti Assambleest ja sellest, mida seal on tehtud ja mis on kõik plaanis, aga kahjuks rohkem aega ei ole. (Juhataja helistab kella.)

Ma esitan siin praegu üleskutse härra Aadu Mustale, kes delegatsiooni esimehena ju ka jätkab ...

16:46 Aseesimees Martin Helme

Aadu on juba kirjas, Henn. Aeg sai läbi.

16:46 Henn Põlluaas

... ja kes võib sellest veel pikemalt rääkida. Aitäh!

16:46 Aseesimees Martin Helme

Aadu Must, palun!

16:46 Aadu Must

Head kolleegid! Ausõna, ma ei ole obstruktsiooni tööriist, aga natuke provotseeritav ilmselt küll. Minu esimene mõte oli see, et ma pakun välja EKRE fraktsioonile infotunni, sest tõepoolest, mõni fraktsioon teab, mis Balti Assamblee teeb, mõni ei tea. Pärast härra Espenbergi delegatsioonist väljalangemist, mitte meie väljaviskamise tõttu ega midagi muud, oli tõesti seal lünk, aga ma loodan, et see nüüd on täidetud, EKRE on jälle esindatud, ja komisjonide kaudu on meil info päris hästi käinud. Veel leevendas minu esinemise vajadust tegelikult see, et lugupeetud Henn Põlluaas rääkis ikkagi mitmed asjad päris normaalselt ja ilusasti ära, mis seal tegelikult toimub.

Kõigepealt, põhiettekandes on üks asi, mis on nagu diskuteeritav. Nii nagu protokoll ette näeb, pidi kolleeg Lotman ütlema, et komisjonis seda ei arutatud. Ja minul kohe kihvatas, sest arutati küll, aga mitte seoses selle punktiga. Sellepärast et Balti Assamblee käib tõepoolest kogu aeg aru andmas ja kõik need probleemid, mis Balti Assamblees tõusevad, on väliskomisjoniga kooskõlastatud ja sünkroonis.

Oli küsimusi ka selle kohta, kuidas ikka see moodustamine käib ja komisjonide tasemel jne, jne. Kuni seitse-kaheksa aastat tagasi oli olukord, kus Balti Assamblee oli veel laulva revolutsiooni lainel ja laulis. Siis tuli Eesti delegatsiooni ettepanek, teeme komisjonidepõhised koostööstruktuurid. Ja sellest peale kõrvalt eksperdid ütlevad, et hämmastav-hämmastav, kolme Balti riigi seadusandluse arengus on märgata mõningaid sarnaseid tendentse. Võib-olla on see Balti Assamblee teene, aga võib olla maailm areneb ja keerleb just niimoodi, et selline uus areng tuleb ette.

Tõesti, läbi on käinud erinevaid ettepanekuid, neist ma ei räägi. Räägiti juba sellest, et kuidas me teeme koostööd Nordiska ministerrådet'i, Beneluxiga ja teiste partnerorganisatsioonidega. Julgen teile öelda, et minul on küll hea meel, et need hinnangud, mis on tulnud Eesti delegatsioonile, on olnud hästi sümpaatsed. Ja mitte kõik sellest tõepoolest ei ole ajalehes ega nähtav, vaid on väga kõrgeid ja positiivseid tunnustusi partneritelt, ka idapartnerlusprogrammi kohta. Kas või selles mõttes, et me vahel oleme pidanud tõlkima Euroopale mitte ainult totalitaarse maailma keeli või lingua franca't, mis seal on kasutatud, sest meil on lühem juhe, vaid me oleme osanud seletada mentaliteeti ja seda: ärge saatke raha Valgevene panka demokraatidele, sest Lukašenka maksab sellest OMON-ile lisatasu. See on mõnes Euroopa õigusriigis ju raskesti mõistetav.

Nimetati ära Balti Assamblee päris jõuline tegevussuund. Just Eesti delegatsioon Johannes Kerdi initsiatiivil viis uuele tasemele riigikaitsealase koostöö ja see oli ikka väga tugev. On olemas tuumaenergeetika probleemid, kus Leedu tänab meid mitmete meie initsiatiivide eest, mis on kaasa toonud Astravetsi kontrollimise. Detailidesse ei lähe.

Lõpuks veel. Veel seitse-kaheksa aastat tagasi, kui Eesti tuletõrjujad vaatasid piiril, et Läti pool üle piiri maja põles, siis nad ütlesid: "Ilusasti põleb." Nüüd nad sõidavad üle ja kustutavad ära. Ja ka kiirabiautod käivad. Teeme niimoodi, et kui on vaja – täna räägiti delegatsioonist, selle komplekteerimisest ja see on väliskomisjoni ülesanne – ja kui kedagi huvitab tõeliselt Balti Assamblee asi, siis kutsuge fraktsiooni. Teil oli nii palju huvitavaid küsimusi ja me leiame mõne huvitava lahenduse ka. Aitäh!

16:50 Aseesimees Martin Helme

Suur aitäh, Aadu! Meil on protseduuriline küsimus Peeter Ernitsalt. Palun!

16:50 Peeter Ernits

Hea juhataja! Kui lugupeetud kultuurikomisjoni esimees ja Balti Assamblee delegatsiooni juht kõnetooli läks ja ütles, et ta ei ole obstruktsiooni pooldaja, siis mu terane kõrv kuulis, et hea kolleeg Jürgen Ligi ütles, et ta on tegelikult kasulik idioot. Minu küsimus juhatajale: kas see on normaalne ja tavapärane käitumine oma kolleegi suhtes?

16:51 Aseesimees Martin Helme

Kindlasti ei ole see kooskõlas Riigikogu liikme hea käitumistavaga. Jürgen Ligi, palun!

16:51 Jürgen Ligi

Aitäh! Riigikogu liikme häid tavasid tunnen ma hästi ja olen ka kujundanud. Väike nali kuulub alati hea tava juurde ja "kasulik idioot" ei ole sõimusõna. Selles kontekstis oli ta puhas huumor, aga see on poliitiline termin, see ei ole meditsiiniline termin. Mina naljatlesin poliitilise terminiga Aadu Musta pisut humoorika sissejuhatuse peale, ei solvanud teda, ja ta teab seda.

16:52 Aseesimees Martin Helme

Jürgen, nali on see, kui teised ka naeravad. Ja see, et sa tead häid kombeid, ei ole takistanud sul neist mitte välja teha. Jevgeni Ossinovskil on protseduuriline.

16:52 Jevgeni Ossinovski

No selle märkuse peale ma pean täpsustama, et sõna "idioot" tegelikult tuleneb vanakreeka sõnast idios – see, kes käib omaette, st on natukene veider, ei saa võib-olla teistega väga hästi läbi. Nii et ma nõustun: see ei ole meditsiiniline termin, see on pigem selline sotsiaalne oivik. 

16:52 Aseesimees Martin Helme

Kalle Grünthal, protseduuriline.

16:52 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Mul on väga hea meel, et siin saalis on lubatud ka naljategemine. See on väga hea märk. No eks ma teen ka natuke siis nalja. Ma mäletan seda momenti, kui Jürgen Ligi kraanikausi juures avalikult toimetas mõningaid asju ja kui ta Kuma raadiosse tuli ja Andres Põllu siis tema käest küsis, et mis sa tegid seal, siis tema ütles, et kohendas oma jalgrattapükste trakse. Ma vaatasin pärast selle filmiklipi uuesti üle, mis oli internetti kogemata lekkinud, ja siis selgus, et trakse ei olnud. Ma ei tea, võib-olla olid traksid eespool. Aga no eks see on ka nali.

16:52 Aseesimees Martin Helme

Jah, see ei olnud küll nüüd protseduuriline. Proovime liikuda hääletuse poole, aga enne seda protseduuriline, Helle-Moonika Helme.

16:53 Helle-Moonika Helme

Aitäh, hea eesistuja! Minul on ikkagi tõsiselt protseduuriline küsimus. Kui eelmine istungi juhataja Hanno Pevkur, kes kuulub Reformierakonda, tegi Riigikogu saalile märkuse, et plaksutada ei ole lubatud, siis mul tekkis lihtsalt hüpoteetiline küsimus. Ta tegi märkuse siis, kui meie plaksutasime, aga ta ei teinud märkust siis, kui reformierakondlased plaksutasid. Minul on lihtsalt selline hüpoteetiline küsimus. Nüüd, kui teie olete seal eesistuja ja kui näiteks meie oleksime praegu Jürgen Ligi nalja peale plaksutanud, siis kas te oleksite jätnud meid korrale kutsumata või siiski, ütleme, objektiivselt istungit juhtides oleksite seda teinud?

16:54 Aseesimees Martin Helme

Mina näiteks ei teadnud, et plaksutada ei tohi. Ju see on koosoleku juhataja diskretsioon otsustada, kas tohib või ei tohi. Aga kahtlemata, kui ei tohi, siis ei tohi keegi, ja kui tohib, siis tohivad kõik. Jürgen Ligile uuesti sõna. Palun protseduuriline!

16:54 Jürgen Ligi

Selle plaksutamise kohta on lihtsalt ajalooline taak, väga kole. Siin on Ülemnõukogu töötanud selliselt, et iga otsuse peale [plaksutati], nii et ma mõistan täiesti juhatajat, kes märkuse teeb sellega liialdamise peale. Aga mul on teile protseduuriline ettepanek: ärge laske oma erakonnakaaslasi lihtsalt lobiseda ja laimata. See, mida Kalle Grünthal suust välja ajas, oli vale. Aga teie asi ei ole lasta seda Riigikogu selliseks. Kunagi oli ta plaksutamise koht etteantud otsustel, nüüd on ta lihtsalt lobisemise koht teie erakonnale. Vaadake see üle. See on üle igasuguse piiri läinud.

16:55 Aseesimees Martin Helme

Ma vaatan selle üle. Ja mul on selline retooriline küsimus – sa ei pea vastama, Jürgen –, et kui sa siin selle teema avasid, kas sina olid kasulik või kahjulik. Paul Puustusmaa, palun!

16:55 Paul Puustusmaa

Suur aitäh, juhataja! Mul on selline protseduuriline ettepanek. Ma vaatan, et siin on läinud päris lõbusaks ja me siin tahame nalja teha. Tegelikult äkki on mõistlikum võtta väikene juhataja vaheaeg, umbes 20 minutit. Me läheme teeme väljas naljad ära, selgitame ära, mis idioot tähendab jms. Ja siis me tuleksime 20 minuti pärast tagasi, oleksime rahunenud ja hakkaksime hääletama. Minu arust on see päris hea ettepanek. Mis te arvate?

16:55 Aseesimees Martin Helme

Vara veel. Peeter Ernitsal on protseduuriline. Palun!

16:56 Peeter Ernits

Jah, mul on selline protseduuriline küsimus. Kolleeg Jürgen Ligi ütles, et kasulik idioot on väike nali, aga kui ma Jürgenile ütlen, et ta on lihtsalt idioot või kasutu idioot, siis kas see on ka nali?

16:56 Aseesimees Martin Helme

Ma pean jälle vastama, et nali on siis, kui teised ka naeravad. Helle-Moonika Helme, palun!

16:56 Helle-Moonika Helme

Aitäh! Siin kolleeg Ligi tegi meile väikse ajalootunni ja ütles, et Ülemnõukogu plaksutas ja see oli tookord loomulik, märkusi siis ei tehtud, nagu ei teinud ka Hanno Pevkur täna ühtegi märkust, kui plaksutasid reformierakondlased. Kas on mingi võimalus, et reformierakondlased elavad ikka veel Ülemnõukogu-aegses paradigmas?

16:56 Aseesimees Martin Helme

See ei olnud muidugi protseduuriline küsimus. See nõuab hinnangu andmist, aga ma prooviksin seda vältida, ma prooviksin juhatada koosolekut võimalikult erapooletult. Aga mõtleme selle peale kõik. Kalle Grünthal, palun! Protseduuriline.

16:57 Kalle Grünthal

Aitäh! Kuna Jürgen Ligi kasutas praegu siin väljendit, et Kalle Grünthal ajab midagi seal suust välja – tähendab, ma pole küll midagi suust välja ajanud, aga see on tema arusaam asjast –, siis ma pean meenutama Jürgenile ka seda, et Kuma raadios sa ütlesid, et Grünthal peksab segast. Ma isegi olen sellega nõus, Jürgen, las ma peksan segast. Aga mida sina peksad seal kuradi kraanikausi juures? 

16:57 Aseesimees Martin Helme

Palun ärme läheme sellele teemale! Jüri Jaanson, palun! Protseduuriline.

16:57 Jüri Jaanson

Jah, mul on tõesti protseduuriline. Austatud juhataja! Viimase kümne küsimuse kontekstis ma paluksin, et austatud juhataja tuletaks saalile meelde või loeks Riigikogu kodu‑ ja töökorra seadusest ette selle, mis on seal kirjas protseduuriliste küsimuste kohta, ja mõtleks ka ise, kas ta ise tegeleb praegu istungi juhatamisega või millega ta tegeleb.

16:58 Aseesimees Martin Helme

Eks meil ole siin pikalt olnud üleval arutelu, kas need küsimused, mis protseduurilisena on kirja pandud, päriselt on protseduurilised või mitte. Ja on üsna selge, et inimesed, kes protseduurilise küsimuse üles panevad, ega mina ette ei näe, mida nad küsivad või ütlevad. Aga ma tuletan kolleegidele meelde, et protseduurilised küsimused käivad koosoleku läbiviimise kohta või menetluse kohta. Paul Puustusmaa, palun! Protseduuriline.

16:58 Paul Puustusmaa

Suur tänu, hea juhataja! Mul on ikkagi veel kord selline ettepanek. Me oleme siin ümberringi ärritunud ja me ütleme siin üksteisele meeldivalt ebameeldivaid asju ja vastupidi. Äkki me teeksime 30 minutit vaheaega, siis me saaksime kõik ära öelda, seejärel tuleksime tagasi, oleksime rahunenud ja saaksime vägagi konstruktiivselt edasi minna. Selline ettepanek.

16:58 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Ma praegu ei võta vaheaega. Helle-Moonika Helmel on protseduuriline.

16:59 Helle-Moonika Helme

Jaa, mul on selline ... Ma arvan, et see on ikkagi täitsa protseduuriline. Kui siin kogu aeg heidetakse ette, et võib-olla on mingisugused küsimused ei ole protseduurilised ja mingisugused on, siis äkki hea kolleeg Jürgen Ligi ... No me teame, et meil on kõigil õigus vabaks eneseväljenduseks, aga mina väga selgelt praegu näen, et kogu see jada algas ikkagi sellest, et hea kolleeg Jürgen Ligi tuli siia ja viskas palli õhku. Nüüd me kõik siin üritame seda niimoodi ilma plaksutamata kinni püüda. Mul on lihtsalt selline protseduuriline remark, aga seda võib ka küsimuseks lugeda.

16:59 Aseesimees Martin Helme

Mul on nüüd küsimus Jürgen Ligile. Kas see, et ei ole praegu üleval protseduurilise märki, tähendab, et sa tahaksid võtta eelnõu kohta sõnavõtu Reformierakonna fraktsiooni poolt kaks minutit kohapealt? Või? Palun! Jürgen Ligile sõna. Kaks minutit.

17:00 Jürgen Ligi

Jah, ma arvan, et fraktsioon minuga ühineb. Juhataja kohus on tegelikult Riigikogu liikmeid ohjeldada, eriti kui need on tema parteikaaslased, ja nende allapoole vööd fantaasiaid ohjeldada. Need ei tohiks jõuda, aga need on juba teist korda jõudnud siia saali. Ja teiseks, loomulikult mitte lasta sellist loba lennata. Ei ole tähtsust, et EKRE-l ei ole huumorimeelt, aga Aadu Mustal on see olemas – ta teab täpselt, et kasulik idioot on poliitiline termin. See on minu vastus tema väikesele muhelusele. See ei ole arutelu selle üle, kas teie naerate või mitte. Aadu Must muigas kenasti. Ja lõpetame nüüd ära selle.

17:01 Aseesimees Martin Helme

Aga ei saa ära lõpetada, on protseduurilisi veel. Peeter Ernits, palun!

17:01 Peeter Ernits

Jah, tõesti, nii oluline asi, et kui kolleegi kohta öelda kasulik idioot, siis ta saab aru ja naeratab. Aga küsimus on, et kui kolleeg Ligi ütleks näiteks Riigikogu esimehe, Aadu Musta parteikaaslase Jüri Ratase kohta kasulik idioot, siis kas Jüri Ratas ka naeraks.

17:01 Aseesimees Martin Helme

Ma ei oska vastata, kes naerab või ei naera, aga ma siiski arvan, et see ei olnud tegelikult päris korrektne pöördumine kolleegi poole. Ma kutsun üles kolleege olema üksteise suhtes lugupidavad. Henn Põlluaas, palun!

17:01 Henn Põlluaas

Aitäh! Alles hiljuti käsitlesime eelmist päevakorrapunkti ning kui Jürgen Ligi läks pulti fraktsiooni nimel kõnet pidama, siis tema esimesed sõnad olid ... Ma nüüd sõna-sõnalt ei mäleta, aga igatahes ta hakkas hurjutama teisi, et fraktsiooni sõnavõtt peab olema asjasse puutuv, mitte niisama muuteemaline jutt. Nüüd ta küsis ka sõna fraktsiooni nimel selles päevakorrapunktis. Ja mida me sealt siis kuulsime? Absoluutselt asjasse puutumatut juttu. Võib-olla on kuidagi võimalik meie headele kolleegidele – mis sest, et neil on pikk Riigikogu praktika seljataga – teha mingisugust sellist järeleaitamistundi, kuidas käituda. Kui teistele midagi nina peale visata, siis ei ole kuidagi ilus ise sedasama teha ja veel hulleminigi. 

17:03 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Jah, ma usun, et kolleegid võtavad selle märkuse arvesse. Ja sellega on muidugi väljendatud ka Reformierakonna suhtumine otsuse eelnõusse 399.

Aga nüüd on läbirääkimised lõppenud ja me saame minna hääletamise juurde. Selle eelnõu kohta muudatusettepanekuid ei esitatud, seega neid me hääletama ei pea, ja juhtivkomisjon on teinud ettepaneku viia läbi eelnõu 399 lõpphääletus. Henn Põlluaas, palun!

17:03 Henn Põlluaas

Austatud eesistuja! Mul on Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel ettepanek teha 10-minutiline vaheaeg, enne kui me selle eelnõu hääletusele paneme.

17:03 Aseesimees Martin Helme

Kümme minutit vaheaega.

V a h e a e g

Lugupeetud Riigikogu, juhtivkomisjon on teinud ettepaneku viia läbi eelnõu 399 lõpphääletus. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

17:14 Aseesimees Martin Helme

Eelnõu poolt on 79 saadikut, vastuhääli ei ole, erapooletuid on 3. Otsuse eelnõu 399 on vastu võetud.


3. 17:14 Atmosfääriõhu kaitse seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (345 SE) teine lugemine

17:14 Aseesimees Martin Helme

Saame edasi minna oma päevakorraga. Tänane kolmas päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud atmosfääriõhu kaitse seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu 345 teine lugemine. Ettekandja on keskkonnakomisjoni liige Jevgeni Ossinovski. Palun!

17:15 Jevgeni Ossinovski

Aitäh, austatud istungi juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Pärast põhjalikku delegatsioonide koosseisu arutelu ootan loomulikult sama kirglikku arutelu ka atmosfääriõhu kaitse seaduse küsimuses.

Tegemist on eelnõuga, mis esimese lugemise läbis siin parlamendis sellel aastal, nimelt 6. aprillil, ja pärast seda on komisjon menetlenud seda kolmel komisjoni istungil. Meeldetuletuseks: tegemist on eelnõuga, millega täpsustatakse uue heitmekaubandusperioodi reegleid, millisel viisil see Euroopa Liidu heitmekaubanduse süsteem uuel perioodil toimib, kuidas ühikuid arvutatakse, milleks neid võib kasutada jne. Need n‑ö uue perioodi muudatused on tegelikult selles parlamendis ära menetletud aastal 2019, kui ma ei eksi. Nüüd, kuna on saabunud hulk rakendusmäärusi Euroopa Komisjonist, tuleb seda õiguskorda meil täpsustada. Need täpsustused on valdavalt tehnilist laadi.

Muudatusettepanekuid selle eelnõu kohta laekus üks, mille esitas Riigikogu liige Jevgeni Ossinovski ehk mina. Rohkem fraktsioonidelt ja Riigikogu liikmetelt muudatusettepanekuid ei laekunud, küll aga ilmusid komisjoni radarile mitmed huvirühmad, kes ühel või teisel põhjusel ei olnud rahul tehtud muudatustega. Komisjon kuulas nende muresid ja püüdis leida neile lahendusi. Sellest räägin ma teile natukene lähemalt.

Kokku on teie ette pandud neli ..., ei, kuus muudatusettepanekut, millest viies ja kuues on tehnilist laadi, normitehnilised lausa, ja neli muudatusettepanekut on natukene sisulisemad. Eks ma alustan muidugi enda omast, sest see on tõesti kõige parem muudatusettepanek, mida täna toetada. Nimelt on küsimus selles, et vastavalt direktiivi regulatsioonile peab vähemalt 50% heitmekaubanduse tuludest, mida riik saab, kasutama kliimaeesmärkide täitmiseks. Mina olen teinud selle ettepaneku ja sotsiaaldemokraadid on seda teinud ka varem, ka eelnõu vormis, et arvestades kliimakriisi akuutsust ja seda, kui palju meil tegelikult on vaja sellesse valdkonda investeerida, peaks me investeerima 100% nende kliimaühikute tulust kliimaeesmärkide saavutamiseks. Hetkel 50% läheb niisama eelarve tulude katteks, eelarveaukude lappimiseks. Me võiksime seda kulutada, investeerida ainult kliimaeesmärkide huvides ja hüvanguks.

Rahandusministeerium seda muudatusettepanekut ei toetanud. See ei ole loomulikult ka üllatav, nemad on alati olnud seda meelt, et tulusid ja kulusid siduma ei peaks, siis on võimalikult palju paindlikkust, saab eelarverahakest lihtsamini ümber tõsta ja eelarveprotsess läheb ka ladusamalt. See on nende seisukohast mõistetav. Mina jällegi argumenteerisin, et on mõned väga olulised, riigi jaoks prioriteetsed valdkonnad, kus tuludega sidumine on mõistlik. Näiteks sotsiaalkindlustuses me oleme sinna jõudnud, et me tahame, et näiteks haigekassasüsteem oleks jätkusuutlik, järjepidev ja tal oleks oma vahendid, mille puhul ei saa valitsus oma n-ö suvaotsusega igal aastal otsustada, et võtame natukene haigekassast ja paneme maanteede ehitusse. Kliimaeesmärkidega võiks olla samamoodi, selle heitmekaubandustuluga. Härra Metsoja küsis, kas seda heitmekaubanduse raha, seda tuluallikat on võimalik kasutada selleks, et maksta nn plastikumaksu või plastikueraldise sissemakseid, mis Eesti riigile tulevad tulenevalt sellest, et meil on ringlussevõtu tasemed kehvakesed. Proua Lahtmets Rahandusministeeriumist õigustas, et see ei ole päris maks ja see on hea asi. Siis hääletati seda muudatusettepanekut ja seda toetasid muudatusettepaneku esitaja ehk mina ja Andres Metsoja ning vastu olid kõik ülejäänud.

Ülejäänud olid n-ö mitteformaalsed muudatusettepanekud, arvamused. Meie poole pöördus elektritööstuse liit – need on need meie suured elektritootjad Ida-Virumaalt – ja tahtis saada käppa peale moderniseerimisfondile. Nimelt, see moderniseerimisfond on võimalus saada lisaühikuid energiasüsteemide uuendamiseks. Esimeses versioonis, täna kehtivas õiguses, on võimalik taotleda moderniseerimisfondist üksikprojektidele raha, ettevõtjad võivad tulla, taotleda mingit üksikprojekti raha. Nüüd selle eelnõuga loobutakse sellest võimalusest, enam moderniseerimisfondist ei ole võimalik ettevõtjatel üksikprojektideks raha saada. Selle moderniseerimisfondi raha liidetakse üldiste kliimategevustega valitsuse tasemel riigi eelarvestrateegia raames ja siis kasutatakse ära. Näiteks kujutame ette, et selle moderniseerimisfondi osaks võiks olla kortermajade renoveerimise programm, riigi poolt kinnitatakse selline programm, raha läheb sinna. Nemad siis loomulikult või mitte loomulikult, vaid arusaadavalt soovisid, et neil oleks võimalus sellest moderniseerimisfondist ka endale rahakest saada. Rahandusministeerium argumeneeris, et see pole hea mõte, sellepärast et rakendusmäärused, mis on tulnud, tähendavad seda, et tuleb taotleda Euroopa Investeerimispangalt eraldi luba nendele ärilistele projektidele toetusmäärade kohta, siis tuleb riigiabi luba igale eraldi asjale saada. Raha on nii vähe, et riik kulutab selle ise ära, ei hakka kellelegi andma. No tundus sümpaatne ja komisjonis ei arvanud keegi, et seda seisukohta peaks muutma.

Aga siis viimasel hetkel saabus härra Eldermann komisjoni ette. Härra Eldermann on Viru Keemia Grupist, aga tal on mingi müts, veel üks müts – ta esindab keemiatööstuse liitu nimelt. Ja temal oli mure, et mis toimub uuel perioodil ühikutega, suhteliselt tehniline küsimus, et milliseks kuupäevaks kantakse nendele saastajatele tasuta ühikud üle, kellele tasuta ühikud on ette nähtud. Põlevkiviõlitootjatel on teatud hulk neid tasuta ühikuid. Nimelt võib tekkida selline olukord, et kui õigeks ajaks Euroopa Komisjon ei ole teatud inventuuri ära teinud nendele tasuta ühikutele, siis nad ei saa õigeks hetkeks neid aasta peale ette nähtud tasuta ühikuid kätte ja selle tulemusena neil tekivad rahavooliselt tõsised augud, kümnetes miljonites eurodes. Nad küll tagantjärele saavad need ühikud kätte, aga see auk võib mõjuda nende majandustegevusele väga laastavalt. Komisjoni liikmed, ma võiksin öelda, väljendasid üllatust, et selline probleem on esile kerkinud sellises eelnõu menetlemise faasis, kui tal tõesti nii suured mõjud on. Ministeerium alguses ei tahtnud tunnistada neid muresid, aga komisjon siiski julgustas ministeeriumi ja keemiatööstuse liitu otsima selles olukorras mõistlikku kokkulepet ja koosmeelt. Järgmisel korral saabus Keskkonnaministeerium parandusettepanekuga, mis oli keemiatööstusega kokku lepitud ja mis tõepoolest selle finantsvoolise mure nende jaoks ära lahendab.

See on teie muudatusettepanekute tabelis muudatusettepanek nr 3. Kuna neid istungeid oli mitmeid, siis ma natuke siin sahmin, aga mälu järgi olid kõik selle muudatusettepaneku poolt, seda peeti päris heaks.

Mingit tehnosoga oli seal veel, aga see ei ole enam nii väga oluline. Nii et komisjon otsustas saata eelnõu teisele lugemisele ja tegi ettepaneku teine lugemine täna lõpetada ning juhul, kui teine lugemine lõpetatakse, kohe minna ka järgmisel nädalal kolmandale lugemisele. Nõnda me otsustasime konsensuslikult. Aitäh! Vastan meeleldi küsimustele.

17:25 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Küsimusi on tõesti. Merry Aart, palun!

17:25 Merry Aart

Aitäh! Hea ettekandja, ei ole kahtlust, et selles valdkonnas on teie ettepanekud parimad. Selles ei ole kellelgi kahtlusi. Aga minu küsimus on, et selles muutmise seaduses on § 179 lõike 1 lause lõpp: "ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus 2018/842, milles käsitletakse liikmesriikide kohustust vähendada kasvuhoonegaaside heidet aastatel 2021–2030" jne. Minu küsimus teile tuleb siit. Kas see on õiglane liikmesriikide suhtes? Kuidas te seda hindaksite?

17:26 Jevgeni Ossinovski

Jah, ma tõepoolest ei käsitlenud seda konkreetset paragrahvi, mida te ette lugesite. Mul on väga hea meel, et te olete nii süvitsi selle eelnõu detailidesse tunginud. See puudutab tõepoolest jagatud kohustuste valdkonda heitmete vähendamise Euroopa Liidu süsteemis. Ehk kui üldiselt eelnõu puudutab Euroopa heitmekaubanduse süsteemi, kvoodiga kauplemise süsteemi, nagu seda nimetatakse, siis üks tükk seal lõpus tõepoolest on väljaspool seda HKS-i, heitmekaubanduse süsteemi ja puudutab hoopis teist Euroopa keskkonnapoliitika valdkonda. Selleks on jagatud kohustusega valdkond, mille sees on transport, põllumajandus, jäätmemajandus ja väikeenergeetika.

Siin on muudatused tõesti puhtalt tehnilist laadi ja tulenevalt sellest on siin need viited, mis te ette lugesite. See tõesti kõlab väga õudselt ja bürokraatlikult, need tehnilised viited erinevatele rakendusmäärustele, mis selles kontekstis on tulnud. Nii et seal sisulist muutust ei ole.

Aga kas see on õiglane? No see, mis on õiglane, on igavikuline küsimus, võin ma õppinud filosoofina teile öelda. Ma hea meelega võin sellel teemal teiega diskuteerida pikemalt, aga mitte selle eelnõu raames. Ma arvan, et see läheb praegu natuke skoobist välja. Aga tõsi ta on, et õiglane või mitte, aga Eesti on osana Euroopa Liidust need kokkulepped sõlminud. Ja ka nendes valdkondades meil seisab ees päris ambitsioonikas eesmärk vähendada heitmeid 13% jagatud vastutuse valdkonnas aastaks 2030. Selle nimel peame me kõik üheskoos töötama.

17:28 Aseesimees Martin Helme

Urmas Reitelmann, palun!

17:28 Urmas Reitelmann

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud ettekandja! CO2 ja inimtegevuse seos on niisugune üsna religioosseks muutunud küsimus. Ühed eitavad, teised jaatavad. Eitajate  seas on olnud ka mitu väljapaistvat Eesti akadeemikut, nagu Anto Raukas ja Endel Lippmaa. Täna me oleme teinud kaubaks tegelikult asja, mida me võib-olla ostma ja müüma isegi ei peaks. Minu küsimus on natuke laiem: kas väide inimtekkelisest kliima soojenemisest ei ole mitte seotud selle suure globaalse CO2 äriga?

 

17:29 Jevgeni Ossinovski

Ei, ma ei nõustu selle seisukohaga, et tegemist on religioosse küsimusega. Tegemist on loodusteadusliku küsimusega. Kahtlematult neid inimesi, kes seda loodusteaduslikku korpust suudavad hõlmata, on vähe ja kahtlemata on ka neid teadlasi, kes ühe või teise tükiga sellest korpusest ei nõustu. Aga see on konsensuselähedane positsioon, et antropogeensed kasvuhoonegaaside emissioonid alates tööstusrevolutsiooni ajast on tänaseks globaalset kliimat soojendanud kraadi või isegi rohkema võrra. See jätkub ja sellel saavad olema katastroofilised tulemused nii elusloodusele kui ka inimtegevusele, sh ka Eesti riiklikele eesmärkidele.

17:30 Aseesimees Martin Helme

Enne, kui saame küsimustega edasi minna, on Jürgen Ligil protseduuriline. Palun!

17:30 Jürgen Ligi

Vabandust! See on mu näpuviga. Mul ei ole protseduurilist.

17:30 Aseesimees Martin Helme

Tahtsid tavalist küsimust? Selge, siis ei ole. Leo Kunnas, palun!

17:30 Leo Kunnas

Austatud istungi juhataja! Hea Jevgeni! Minu küsimus puudutab sinu muudatusettepanekut, mis on siin tabelis nr 4 all. Mis sa arvad, miks koalitsioon sinu hea ettepaneku tagasi lükkas?

17:30 Jevgeni Ossinovski

Aitäh! No eks valitsus loomuldasa muidugi arusaadavalt tahab ... See Rahandusministeeriumi poolt viidatud paindlikkus muidugi sobib ka valitsusele kenasti, saab poliitilisteks vajadusteks rahakesi ümber tõsta, et teha seda, mida poliitiliselt prioriteetseks peetakse. Tõsi ta on, et siis, kui Reformierakond opositsioonis oli, nad suhtusid sellesse muudatusettepanekusse tükk maad positiivsemalt, nii komisjonis kui ka siin saalis, kui nad seda nüüd valitsuserakonnana teevad. Tõsi on, et härra Ligi ja härra Kranich ja veel mõni on olnud printsipiaalsed ka opositsioonis olles. Tõsi, selline istekoha vahetamine positsiooni mõttes on selle ettepaneku suhtes toimunud.

17:31 Martin Helme

Aitäh! Helle-Moonika Helme, palun!

17:32 Helle-Moonika Helme

Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Ma küsin teie muudatusettepaneku kohta, mille juhtivkomisjon jättis arvestamata. Mis võis olla põhjuseks, et valitsus seda ettepanekut ei toetanud? Kas teie arvates valitsus ei adu teie poolt välja toodud kliimakriisi tõsidust või on valitsusel teist erinev silmavaade jalajälgede osas? Või äkki on küsimus selles, et neil lihtsalt ei ole võimekust riigi majanduse ja rahanduse juhtimiseks, sest raha leidmiseks on nad läinud raha kokkuhoiu ja kärbete teed laste huvihariduse, kaitsekulutuste, meie sümbolite arvel, nagu Kaitseväe  ja PPA orkester? Äkki neil seetõttu on vajadus kasutada ülejäänud heitmekaubanduse tulusid üldiste eelarvevajaduste katteks ja võib-olla sellepärast nad ei saanud teie muudatusettepanekut arvestada?

17:32 Jevgeni Ossinovski

Jah, ma arvan, et nii ta on. Nii ta on, et sooviti tõepoolest seda raha kulutada mujale. Aga üllataval kombel, ehkki pool sellest rahast läheb mujale – see pole mitte väike raha –, siis ikkagi, näed, ei laste huvitegevusele ega orkestritele raha ei jagunud. Selles mõttes on suhteliselt uskumatu lugu, et niimoodi on läinud. Aga ütleme niimoodi, et Rahandusministeeriumi argumentatsiooni ma andsin edasi, eks see oli ka ainuke sisuline argument. Miinimum on määratud ja ülejäänu osas on tark valitsus, kes tervikuna strateegiliselt neid otsuseid saab langetada. Rahandusministeeriumi tubli teenistuja ütles, ma tsiteerin: "Mida suurem osakaal riigieelarve vahenditest on seotud kohustuslike protsentidega, seda vähem on võimalik paindlikult reageerida vastavalt olukorrale." Nii et ministeerium soovib paindlikult reageerida olukorrale. Millisele täpselt, see jäi avamata.

17:34 Aseesimees Martin Helme

Riho Breivel, palun! 

17:34 Riho Breivel

Hea juhataja! Hea Jevgeni! Sa oled üks Ida-Virumaa eest seisja kogu aeg olnud. Sa oled ka, ütleme, selle kliimapoliitika, sellise rohekliimapoliitika eest võitleja olnud kindlasti rohkem kui mina. Mina olen seisnud omal ajal rohkem selle eest, et need saasterahad satuksid omavalitsuste kätte ja nad suudaksid ise nendega opereerida ja oma vajadusi rahuldada. Tänaseks on see jõudnud nii madalale, et seal pole enam millegagi oma inimesi toetada. Kui me nüüd paneme 50% kliima parandamisse ja läheme seda teed edasi, siis praktiliselt ei olegi võimalik enam, kuidas öelda, eelarve kaudu neid asju tasandada. Ma ei oskagi öelda, miks sa arvad, et eelarve kaudu ei ole võimalik, kui õigesti majandada ...

17:35 Riho Breivel

... neid asju ikkagi teha. Miks sa nii pretensioonikas oled eelarvepoliitika vastu?

17:35 Jevgeni Ossinovski

Jah, see istungi venitamise töö ei ole lihtne töö, ma olen nõus. Aga tõepoolest, ma olen ka väga nõus, et Ida-Virumaale peaks suurem hulk neid erinevaid tasusid minema, mis on seal toodetud saaste pealt saadud. Aga mis puudutab konkreetselt seda, siis ma toon konkreetse näite Ida-Virumaaga seonduvalt. Meil praegu on küsimus tulenevalt sellest, et CO2 hind on tõusnud rekordtasemele. Vaat kus üllatus, järsku juhtus, eks! Tegelikult eksperdid teadsid seda juba 5–10 aastat ette. Ainsad, kes klappe püüdsid ette panna, on needsamad Eesti Energia tüübid, kes rääkisid, et ärge muretsege, küll kõik saab korda. Selle tulemusena on adekvaatsed otsused näiteks Narva kütmise kohta tegemata jäänud.

Nüüd me oleme olukorras, kus põlevkivi kütmiseks kasutada on väga kallis ja lisaks sellele, et siin kiirkorras veel läbi ratsutada puidu masspõletamise subsideerimist valitsuse poolt, mille [arutamine] on järgmiseks nädalaks planeeritud, hakkab Konkurentsiameti poole teele minema ka taotlus, et tõsta kütte hinda. Aga tegelikult sellestsamast heitmekaubanduse rahast oleks olnud võimalik ammu käivitada ja oleks pidanud käivitama Narva kütteks innovaatilise tänapäevase katlamaja ehitamise projekti ja sellest rahast oleks olnud võimalik seda teha. Aga see raha, näed, kuna on ainult 50%, on läinud kuskile asfaldiaugu lappimiseks. Ka kahtlemata vajalik, kas kahtlemata, aga tõenäoliselt vajalik. Aga need olulised investeeringud on jäänud tegemata ja nüüd laiutame käsi: oi, mis me teeme, Narvas sooja hind tõuseb, midagi muud üle ei jää. Ei tohi riik ennast panna sellisesse olukorda! Tuleb ikka osata ette näha asju, mis on ettenähtavad ja ekspertide poolt prognoositavad.

Ja nii ka edasivaatavalt. Kliimakriisi akuutsust arvestades meil 2030. aasta eesmärke karmistatakse. 14. juulil tuleb Euroopa Komisjon välja uute ettepanekutega, mis puudutavad nende 2030. aasta eesmärkide karmistamist. Meil peab olema see valmisolek ja ka rahaline puhver loomulikult, et seal kiiremini liikuda, mitte nii, et me ühel hetkel aastal 2029 avastame ennast jälle seisust, et oih, näed, kõik raha läks kuskile mujale minema.

17:38 Aseesimees Martin Helme

Rene Kokk, palun!

17:38 Rene Kokk

Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Me oleme teiega omal ajal arutanud mitmeid kordi selle üle, kui suur osa CO2 kvoodi müügi rahast peaks minema kliimaeesmärkide saavutamiseks Eestis, mis on päris suure hinnalipikuga. Te olete üks suuremaid eestvedajaid sel teemal olnud. Tõsi on ka see, et üks tänane koalitsioonipartner oli teiega üsna ühes paadis, olen seda omal nahal kogeda saanud. Aga küsingi teie käest. Kindlasti olete arutanud ka praeguse keskkonnaministriga, mis on need sõnumid, mis täna on põhjenduseks, miks ei saa üle 50% panna ja millest selline ümbersünd. Jah, istekoha vahetus tihti muudab mõtteid, aga mis need päris mõtted siis on nendel endistel pooldajatel?

17:39 Jevgeni Ossinovski

Ma ei oska nende nimel [rääkida]. Ma saan rääkida sellest, mis komisjonis toimus, neist seisukohtadest, mida seal väljendati. Täiendavaid argumente ei esitatud. Eks siis kolleegidelt saab siin küsida ja loomulikult on teil parlamentaarse kontrolli kontekstis võimalik ka keskkonnaministri poole pöörduda ja neid selgitusi nõuda.

17:39 Aseesimees Martin Helme

Paul Puustusmaa, palun!

17:39 Paul Puustusmaa

Hea armas Jevgeni! Mina ei tea, mis sind kui filosoofi võib närvi ajada. Aga mind kui juristi ajab kohutavalt närvi see, kui õigusnormide kallal soperdatakse, nii nagu rahvas võib öelda, et see on nii hull norm, et siga ka ei näksi. Ütleme niimoodi, et tegemist on õiguskeeleküsimustega. Seadusi peab tegema inimeste jaoks. Need seadused, mida tehakse juristide jaoks, on halvad seadused. Seadusest peab inimene aru saama. Kui seadus tehakse selleks, et jurist saaks ainult tõlgendada, siis on see halb seadus. Nüüd ma loen sedasama eelnõu 345, kus on öeldud, et paragrahvi [1233 lõike] 5 punkt 2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: esitatud tulemused peavad vastama komisjoni rakendusmääruses 2018/2066, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi ...

17:40 Jevgeni Ossinovski

Sa ei jõua seda ära lugeda.

17:40 Paul Puustusmaa

... 2003/87/EÜ kohast kasvuhoonegaaside heite seiret ja aruandlust ning millega muudetakse komisjoni määrust nr 601/2012  jne, jne. Kas sellest on võimalik aru saada? Kas mingit mõistlikku sõnastust on võimalik sellele välja pakkuda?

17:40 Jevgeni Ossinovski

Ma jätkan: "millega muudetakse komisjoni määrust (EL) nr 601/2012 (ELT L 334, 31.12.2018, lk 1–93), ja komisjoni rakendusmääruses (EL) 2018/2067, milles käsitletakse andmete tõendamist ja tõendajate akrediteerimist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2003/87/EÜ (ELT L 334, 31.12.2018, lk 94–134), sätestatud usaldatavustasemele." Ei, sellest ei ole võimalik aru saada, aga ei ole ka leitud, ei selles eelnõus ega mitmes teises, inimlikku viisi Euroopa õigust üle võtta. See on tõesti laiem mure, ma sellega olen nõus.

17:41 Aseesimees Martin Helme

Merry Aart, palun!

17:41 Merry Aart

Aitäh! Ma küsin natuke lihtsama küsimuse. Mind huvitab kooskõlastamise protsess. Millised need ettepanekud olid, mis tehti kooskõlastamise protsessil? Kas oli ka häid ettepanekuid, mida komisjon ei arvestanud?

17:42 Jevgeni Ossinovski

Aitäh! Esimese lugemise materjalides, mul ei ole seda materjali hetkel kaasas, on ka see kooskõlastustabel, mis valitsuselt tuli. Ma vist ei hakka mälu järgi praegu rääkima. Üldiselt tundus minevat suhteliselt koosmeeleliselt. Ma sellepärast ütlengi, et seal oli muudatusettepanekuid, mida valdavalt arvestati. Aga tõepoolest, sinna tekkis neid enne teist lugemist. Selgus, et mõned olulised teemad on jäänud täitsa käsitlemata, ja neid me siis komisjonis ka käsitlesime. Peale nende mainitute, mis ma ütlesin, me heitsime kõrvale elektritööstuse liidu ettepaneku, et nad saaksid moderniseerimisfondile otse ligi, ja keemiatööstuse liidu ettepaneku, et tehniliselt seda ühikute värki ajaliselt teistmoodi rakendada. Seal me leidsime võimaluse vastu tulla. Rohkem ettepanekuid ei tehtud.

17:43 Aseesimees Martin Helme

Uno Kaskpeit, palun!

17:43 Uno Kaskpeit

Lugupeetud eesistuja! Austatud ettekandja! Kui suurtest summadest me teie ettepaneku puhul siin räägime ja kuhu see raha ikkagi täpsemalt läheb?

17:43 Jevgeni Ossinovski

Kuhu see raha läheb? Praegu pool raha läheb kliimaeesmärkide täitmiseks – tuleb direktiiv ette võtta, sealt näeb täpsemalt, mis need valdkonnad on. Nagu ikka Euroopa tasandil on kõik suhteliselt selgelt reglementeeritud. Ülejäänud pool on lihtsalt n‑ö fiskaalne tulu, sellega võib teha ükskõik mida. Meie ettepanekul läheks see kõik kliimaeesmärkide saavutamiseks. Me räägime suurest rahast. See sõltub muidugi kvoodi hinnast, aga kümnendi vaates me räägime umbes poolest miljardist eurost. See hetkel läheb kliimaeesmärkidest mööda tavakulude katteks, aga tegelikult võiks see olla täiendav panus just nimelt keskkonnahoidu. Aga kui CO2 hinnad tõusevad, näiteks prognoositakse praeguselt 50 eurolt, mis on juba väga kõrge, ajalooliselt kõrge, näiteks tõusmist 70, 80, võib-olla 100 euroni tonnist, siis selle võrra loomulikult mitmekordistub põhimõtteliselt ka see riigi tulu.

17:44 Aseesimees Martin Helme

Kalle Grünthal, palun!

17:44 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Ma arvan, et te olete üks saadikutest, kes on selle teemaga suhteliselt süvitsi läinud. Ma üldse ei kahtlegi selles. Te olete ju teinud ka siin muudatusettepanekuid selle seaduse kohta ja olete viidanud ka seda, et näiteks riigi poolt kinnitatud "Kliimapoliitika põhialused aastani 2050" sätestab, et aastaks 2050 peab Eesti kasvuhoonegaaside heide vähenema 80% võrra võrreldes aastaga 1990. Teie põhjalikkust näitab veel ka see, et te ainult ei viita siin praegu "Kliimapoliitika põhialustele aastani 2050", vaid olete ka eraldi võrrelnud seda Pariisi kliimaleppega kogumis ja jõuate seisukohale, et globaalne kliimakriis on muutunud tõsisemaks. Kas te saaksite natukene lähemalt rääkida selle asjaolu sisust, mille kohta te olete oma muudatusettepanekud teinud? 

17:45 Jevgeni Ossinovski

Ma tänan selle ainulaadse võimaluse eest rääkida laialt globaalsest kliimapoliitikast! Aga komisjoni ettekandjana ma jään neisse piiresse, et selle muudatusettepaneku puhul tõepoolest Riigikogu poolt kinnitatud "Kliimapoliitika põhialused aastani 2050" näevad ette heitme vähendamise 80% võrra võrreldes aastaga 1990. Aga vahepealsel ajal on Euroopa Liit jõudnud kokkuleppele selles, et saavutada aastaks 2050 kliimaneutraalsus, nii et ka see KPP ehk kliimapoliitika põhialused läheb ülevaatamisele, ambitsioon tõuseb. Võrreldes varasema ajaga on tõusnud ka ambitsioon aastaks 2030 Euroopa Liidu tasandil. Nagu ma ütlesin, 14. juulil on oodata Euroopa Komisjoni võimsat kliimapaketti "Fit for 55" ehk 55%-ni alandamiseks vajalike sammude paketti. Sellest tulenevalt on kahtlemata oluline nii Pariisi kliimaleppe kui ka Euroopa Liidu kokkulepete täitmiseks Eestil samuti rohkem panustada.

17:46 Aseesimees Martin Helme

Anti Poolamets, palun!

17:46 Anti Poolamets

Aitäh, juhataja! Lugupeetud ettekandja! Mina olen mures, et te panete Ida-Virumaal ikkagi oma valijatele endile piltlikult öeldes pommi alla, et seal hakkab tulema massiliselt töötuks jäämise laine. Ma toon ühe näite Lääne-Virumaalt. Kundas lendas üle 200 inimese tänavale Kunda tsemenditööstusest. Selle asemel hakatakse Rootsist tassima materjali kohale. Selline koondamiste laine ootab ju tervet Ida-Virumaad. Ma ei näe, et nende summadega suudetaks kuidagi elus hoida seda suurt seltskonda, kes töötuks jääb. Ma kuulsin, et keemiatööstuse liidul oli ettepanek tähtaega edasi lükata. Äkki täpsustate, mis eesmärkidel nad seda tegid. Kas selleks, et neid negatiivseid mõjusid vähendada?

17:47 Jevgeni Ossinovski

No laiemasse diskussiooni sellel teemal ma taas kord ei lasku. Mina küll arvan, et õigeaegne ja ettevaatav kohandumine kliimapoliitiliste ja klimaatiliste mõjudega Ida-Virumaal vastavate investeeringuprogrammide ja toetusprogrammidega on asjakohasem kui sulgeda reaalsuse ees silmad ja siis ühel hetkel avastada, et oih, tegelikult sai järsku kõik paugust otsa ja inimesed on tänaval. Ma usun, et põlevkivitööstuse kontekstis tuleks päriselt ja tõsiselt selle üleminekukavaga tegeleda meil kogu ühiskonnana. See, mis praegu on välja pakutud, ausalt öeldes ei ole kindlasti adekvaatne lahendus nendele sotsiaalsetele ja majanduslikele küsimustele, mis esile kerkivad, et lihtsalt olemasolevatele ettevõtetele külvame raha laiali ja siis arvame, et sellega päriselt oleme ülemineku ära teinud. See vajab kahtlematult palju süsteemsemat tegevust.

Mis puudutab konkreetset küsimust keemiatööstuse liidu kohta, siis nende muret on lihtsasti raske seletada, kuna alus, juurpõhjus on väga tehnilist laadi. Teatud kuupäevaks on kohustus firmadel, kes saavad tasuta kvooti, või üldse neil, kes osalevad heitmekaubanduse süsteemis, maksta nende ühikute eest, mis nad on saastet tootnud. Mõned ettevõtted, nagu põlevkiviõlitööstus, aga ka tsemenditööstus, mida te [nimetasite], saavad tasuta ühikuid süsinikulekke valdkonna ettevõtetena. Üldiselt on loogiline see, et nad saavad aasta alguses tasuta ühikuid ja siis, kui tuleb see arveldamise hetk, on neil tasuta ühikuid saadud, nad ei pea maksma nende ühikute eest, mis nad tasuta saavad. Aga nüüd sellel ülemineku ajal on tekkinud olukord, kus Euroopa Komisjon tahab eraldi revideerida ja verifitseerida seda, kui palju ühikuid konkreetsel aastal tasuta antakse, ja sellest tulenevalt jõuab enne kätte see tähtaeg, kus nad peavad hakkama maksma, kui nad on saanud oma kontole, kauplemiskontole, neid tasuta ühikuid. No see võib olla kaks kuud, võib olla kolm kuud. Ministeerium väitis, et see on alles esimene käivitumise aasta, järgnevatel aastatel võib-olla läheb kõik korda. Aga alternatiivne lahendus, mida toetas tööstus ja mis tundus mõistlik, on see, et eelmise aasta järgi kantakse neile tasuta ühikud ja kui toimub korrektsioon, siis korrektsioon toimub tagantjärele. Kas antakse ühikuid juurde või võetakse ära, aga neile ei teki seda suurt finantsilist auku selles kontekstis.

17:50 Aseesimees Martin Helme

Alar Laneman, palun!

17:50 Alar Laneman

Lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Ma vabandan juba ette, et ma küsin natuke laiemalt, aga ma kasutan juhust, et teie olete puldis. Kas ei ole meil siin natuke tegemist sellise sõelaga vee kandmisega? Me üritame olla Euroopas tublid ja Eestis ka. See idee on väga sümpaatne. Aga kui me vaatame kas või Hiinat, nende energiapoliitikat ja kuidas nemad energiat toodavad, ja vihmametsades toimuvat jne, jne, siis kas see ei tekita sellist põhjust sõelaga vee kandmiseks?

17:51 Jevgeni Ossinovski

Rehepapluseks? Ei, ma arvan, et see rehepapluseks põhjust ei anna. Kui kuskil mujal tehakse keskkonnavaenulikke otsuseid, siis ma ei arva, et sellest järeldub, et me peaks ka tegema. Küll aga tõsi on see, et globaalset koostööd selles valdkonnas ja globaalseid konkreetseid – mis see eestikeelne sõna on? – commitment, n-ö kohustuste võtmisi peaks olema rohkem, see peaks olema süsteemsem.

Aga tegelikult selles suunas liigutakse. See, mis on pidurdanud Pariisi leppe järgselt neid kokkulepete võtmisi, on olnud suuresti Ameerika Ühendriikide eelmine administratsioon, kes lahkus Pariisi leppest. Ja loomulikult, selle peale seesama teie mainitud Hiina ütles: aga vabandust, miks meie siis. Kuna suur osa Hiina heitest on tegelikult eurooplaste ja ameeriklaste tooted, mida seal toodetakse, siis miks nad peaksid pingutama. Aga see on muutunud. Nüüd, Joe Bideni presidendiks saamise järel on Ameerika Ühendriigid Pariisi kliimakokkuleppega taas liitunud. Hiinlased on omalt poolt võtnud kohustuse kliimaneutraalsus saavutada –küll aastaks 2060 ja aastani 2030 neil emissioonid veel tõusevad, aga nad tegelikult teevad märkimisväärseid ja päriselt märkimisväärseid investeeringuid taastuvenergiale üleminekuks, nagu ka India ja mitmed teised riigid.

Nii et ma arvan, et selles kontekstis neid, kes üldse tuima panevad, on ausalt öeldes suurtest riikidest jäänud ainult Venemaa ja Brasiilia. Ülejäänud siiski püüavad päris aktiivselt kaasa töötada. Selle aasta lõpus toimub ka Pariisi kliimakokkuleppe osapoolte uute eesmärkide seadmise kohtumine Suurbritannias. Selleks ajaks, ma arvan, on see pilt veel parem, kui ta täna on. Nii et ei saa öelda, et ei liiguta. Liigutakse ja ma arvan, et Eesti peaks liikuma kaasa. Ja moraalsest vastutusest rääkides, Eesti keskkonnajalajälg inimese kohta on üks maailma kõrgemaid, tulenevalt põlevkivienergeetika saastavusest. Me oleme küll väga väikesed kogu emissioonis, aga inimese kohta on meie emissioon väga-väga kõrge.

17:53 Aseesimees Martin Helme

Henn Põlluaas, palun!

17:54 Henn Põlluaas

Aitäh, austatud eesistuja! Austatud ettekandja! Aeg-ajalt on kerkinud debatte ja arutelusid kaudsete maksude ja riigilõivude õigustatuse kohta, kas nad on liialt väikesed või liialt suured, ja pahatihti on leitud, et need igasugused lõivud on suured. Ka siin selles seaduseelnõus muudetakse riigilõivuseadust. Siin on öeldud, et kauplemiskonto avamise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 300 eurot ja kauplemiskonto hoolduse eest tasutakse riigilõivu iga aasta 320 eurot. Aga samas ma ei leia siit seletuskirjast mitte poolt sõnagi selle kohta, miks on sellised summad võetud. Kas oli mingisugust arutelu, kas nad on liialt suured või liialt väikesed või just parajad ja miks nii? Mille alusel need kehtestati just sellisena?

17:54 Jevgeni Ossinovski

Aitäh! Ei arutatud, on lühike vastus. Ja ei arutatud selle tõttu, et tegemist on tehnilise muudatusega, et viia see kooskõlla järjekordse rakendusaktiga, mis Euroopa Komisjonist tuli. Seal muudetakse mitte riigilõivu ennast, vaid selle objekti nimetust ehk arvelduskonto muutub kauplemiskontoks.

17:55 Aseesimees Martin Helme

Urmas Reitelmann, palun!

17:55 Urmas Reitelmann

Aitäh, härra eesistuja! Austatud ettekandja! Kas te saaksite veidikene selgitada heitmekaubanduse hinna kujunemist? Te mainisite, et hind on kõrgem. Kas heitmekaubanduses kehtib umbes samasugune hinnatõusu printsiip nagu näiteks naftaga kauplemises, et müüakse maha veel maapõues olevat naftat ja see kogus, hüpoteetiline kogus, müüakse veel omakorda maha ja hind muudkui tõuseb? Või on see kuidagi mõistusepärasem?

17:55 Jevgeni Ossinovski

Aitäh! Jaa, ma püüan lühidalt. Tegemist on kauplemisperioodiga ja lihtsustatult ka väga keeruline, kõiki nüansse ei valda ka mina, tunnistan. Riikidele antakse siis kogu see pott, mis ühikutes on, jagatakse riikide peale laiali. Riikidele tehakse kohustuslikuks müüa neid ühikuid tegelikult stabiilselt, vist isegi iganädalaselt võrdsetes kogustes, nii et spekuleerimist riikide poolt ei saa olla, et näiteks ma üheksa aastat ei müü, vaatan, kuni hind on jube kõrge, siis müün kõik maha. Sellist asja ei saa olla. Nii et ühikute, kättesaadavate ühikute pakkumise poole pealt kättesaadavaid ühikuid müüakse stabiilselt.

Mis seda turgu mõjutab, on see, et heitmekaubanduse süsteemis on kokku lepitud ka lineaarse vähenemise koefitsient. See on väga oluline asi ja see näitab seda, mitu protsenti igal aastal kogu süsteemis vähendatakse tasuta ühikute arvu. Kuna igal aastal ühikute arvu vähendatakse, siis see tähendab, et saastamine muutub igal aastal Euroopa Liidus aina kallimaks, sest need, kes saastavad, peavad neid ostma. See ongi kogu asja mõte, et ettevõtted suunata vähem süsinikumahuka tööstuse poole. Kui see vähenemine on piisavalt kiire, siis loomulikult hinnad kasvavad. Need on need arutelud, mida tavaliselt peetakse, et kas lisada mingeid uusi valdkondi heitmekaubanduse süsteemi ja mida teha lineaarse vähenemise koefitsiendiga. Kas seda vähenemise kõverat muuta järsemaks, näiteks? Siis kindlasti kohe hinnad ka tõusevad. Nii et ta on selline reguleeritud turg selles mõttes, et turu aluseeldused on paika pandud regulatiivselt. Aga nende raamide sees on pakkumise poole pealt stabiilsus ja ostmise poole pealt ettevõtted teevad oma majandusotsuseid.

17:55 Aseesimees Martin Helme

Helle-Moonika Helme, palun!

17:57 Helle-Moonika Helme

Aitäh, hea eesistuja! Hea ettekandja! Me teame, et lapsed ja noored on suured kliimaprotestijad. Miks me ei näe neid Stenbocki maja ees nõudmas seda, mida teie muudatusettepanek sätestab? Arvestades kliimakriisi tõsidust, Eesti erakordselt suurt ökoloogilist jalajälge inimese kohta ning süvenevat globaalset vajadust kiirendada roheinvesteeringuid, miks nad ei võiks seal Stenbocki maja ees survestada praegust valitsust, et seaduse tasemel sätestataks nõue kasutada kogu heitmekaubanduse tulu kliimaeesmärkide saavutamiseks? Noored jäid ju praegu valitsuse kärpepoliitika tõttu ilma oma huviringidest, mis andsid neile eesmärgipärase hõivatuse, harisid neid väga laialdaselt ja kindlasti tegid neid targemaks ka asjades, mis aitavad maailma asjadest paremini aru saada. Kas nüüd need noored, kes mõtlevad nii nagu teie – teie muudatusettepanekute raames teiega samamoodi –, ei peaks tulema selles küsimuses teie selja taha ja andma valitsusele rohkem teada oma soove ja tahtmisi ka nendes küsimustes? Võib-olla oleks see hea võimalus planeedi päästmise kõrval lisada soovinimekirja praegusele valitsusele ka huvihariduse raha taastamine. 

17:59 Jevgeni Ossinovski

Aitäh! No eks nende noorte õlul, kes oma tuleviku ja looduse pärast muretsevad, on niigi päris palju, sh näiteks võitlus väga kliimavaenuliku investeeringu, õlitehase rajamise vastu mitte ainult protestides, vaid ka õiguslikult. Nii et ega kõigega ka ei jõua tegeleda.

17:59 Aseesimees Martin Helme

Rene Kokk, palun!

17:59 Rene Kokk

Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Kui tulla minu eelmise küsimuse juurde tagasi, siis kahju muidugi, et te ei tea, mis teie endiste toetajate ümbersünni põhjus on. Aga see selleks. Tahtsin küsida seda, kuidas te suhtute ühistransporti. Teadupärast tasuta ühistransport Eestis hakkab aastal 2024 juba ca 60 miljonit eurot võtma. Kas see rahastus teie arust on kliimaeesmärkidesse pandud? Kas sisuliselt valitsuse hea tahte puhul võiks ka öelda, et see on üks osa kliimaeesmärkide täitmiseks pandud raha, mis sellest 50%-st on?Kuidas see tundub teile?

18:00 Jevgeni Ossinovski

Jah, seda argumenti püüti Rahandusministeeriumi poolt komisjonile esitada, aga kuna minu meelest see on natukene jabur, siis ma jätsin selle ette kandmata. Aga on hea, et te selle tõstatate. Arutelu komisjonis oli selline, et kuna ühistranspordi dotatsioonid moodustavad nii suure summa, siis näe, me paneme rohkem kui 100% heitmekaubanduse süsteemist tegelikult kliimaeesmärkide täitmiseks. Kindlasti on mõni uus ühistranspordi arendamise projekt positiivse kliimamõjuga ja seda võib ka sellisena loomulikult esitada. Aga no ma ei tea, näiteks praamiühendus Hiiumaaga on ka ühistransport, aga öelda, et me loeme selle kliimaeesmärkide saavutamiseks, et me oma n‑ö ühiskondlikku baasfunktsiooni tagame, et meil on ühendus oma saartega, ma arvan, et see on natuke totakas. Kindlasti on mingites kohtades võimalik saavutada uut kvaliteeti liikuvuse mõttes transpordi valdkonnas, investeerides sinna ka kliimaühikutest raha, aga tagantjärele öelda, et iga euro, mille me paneme bussi, rongi ja praami, no ma ei tea, siis Kuressaare lennuk peaks olema ka kliimainvesteering, see on ka ühistransport. See, ma arvan, adekvaatne päriselt ei ole.

18:01 Aseesimees Martin Helme

Riho Breivel, palun!

18:01 Riho Breivel

Lugupeetud Jevgeni! Paar küsimust on küll, aga ma vist ikka lähen vana asjaga edasi. Ühesõnaga, minu arust on niimoodi, et need kvoodihinnad, alushinnad pandi kunagi paika teatud, kuidas öelda, protsesside tulemusel ja põlevkivile anti teatud saastekarakteristika, millest hakati arvestama – noh kunagi, kui see asi töösse läks. Täna me oleme jõudnud sinna, et põlevkivi, põlevkivitootmist arvestatakse üldiselt väga saasterohkeks, süsinikurohkeks. Aga ma olen kohtunud meie põlevkivi[tootmise] vanade dinosaurustega, alates Reinsalust ja lõpetades Soonega, ja mehed ütlevad, et juba nemad töötasid välja süsteemi, mis põlevkivitootmises üldiselt palju saastevabamalt annab võimaluse opereerida. (Juhataja helistab kella.) Kuidas me ikkagi saaksime ... Eile ma ...

18:03 Esimees Jüri Ratas

Hea küsija, ma väga vabandan, teie aeg!

18:03 Riho Breivel

... sain kokku nende inimestega, kes sellega tegelevad. Nad ütlevad, et me suudame seda teha teistmoodi.

18:03 Esimees Jüri Ratas

Nii, aeg! Aitäh!

18:03 Jevgeni Ossinovski

Jaa, noh eks seda juttu, et muuta põlevkivi roheliseks kütuseks, on pikalt räägitud. Ette on näidata vähe, kui mitte öelda, et peaaegu ei midagi. Teoreetiliselt on nii mõnigi asi võimalik, n‑ö muuta ta energeetilisest ressursist keemiaressursiks, aga küsimus on, kas see tegelikult on võimalik majanduslikult otstarbekaks kujundada. Las inimesed töötavad, minul ülemäärast usku sellesse ei ole, aga kui erasektor tahab siin arendustööd vedada, siis neil kindlasti see võimalus on. Aga mis puudutab põlevkivi põletamist kas vedelkütuseks või elektriks, siis ausalt öeldes ainus viis seda keskkonnasõbralikumaks muuta on panna veel täiendavat energiat nahka selleks, et pumbata see laevadesse ja viia kuskile teistesse riikidesse. Ka seda pakutakse lahendusena, aga olgem ausad, lühikeses perspektiivis, kus meil on tulemusi vaja, on meil tegelikult olemas kõik lahendused selleks, et Eestis roheliselt elektrit toota. Keskenduks sellele ja selle asemel, et seda hingamisaparaatide küljes olevat klienti või patsienti nimega põlevkivienergeetika elus hoida, prooviks tõesti Ida-Virumaale pakkuda positiivset tulevikuvisiooni vastava investeeringuprogrammiga ja toetuste programmiga, nagu ma ütlesin.

18:04 Esimees Jüri Ratas

Hea ettekandja! Head ametikaaslased! Ma võtan siinkohal juhataja vaheaja 25 minutit, nii et läheme edasi 18.30.

V a h e a e g

 

18:30 Esimees Jüri Ratas

Head ametikaaslased! Juhataja võetud vaheaeg on lõppenud. Vahepeal kogunes Riigikogu juhatus ja tegi järgnevad otsused, mis on seotud täiendava istungi kokkukutsumisega.

Riigikogu juhatus otsustas oma k.a 9. juuni istungil tühistada k.a 8. juuni istungi otsuse kutsuda kokku Riigikogu täiendav istung k.a 12. juunil algusega kell 17. Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 49 lõikele 3 ning Riigikogu juhatuse k.a 9. juuni istungi otsusele kutsun Toompea lossi istungisaali kokku Riigikogu täiendavad istungid järgmiselt. Esiteks, esimene täiendav istung k.a 12. juunil algusega kell 9 kuni päevakorra ammendumiseni, aga mitte kauem kui k.a 12 juuni kella 21-ni. Esimese täiendava istungi päevakorras on Riigikogu täiskogu V istungjärgu 17. töönädala, s.o 7. juuni – 10. juuni päevakorda kinnitatud, kuid sellel töönädalal läbi arutamata jäänud päevakorrapunktid, välja arvatud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud olulise tähtsusega riikliku küsimuse "Ebavõrdsus Eestis – kas vaesusest saab välja kärpida?" arutelu. Teiseks, juhul kui esimese täiendava istungi päevakorras olevad päevakorrapunktid ei saa läbi arutatud, siis toimub teine täiendav istung k.a 13. juunil algusega kell 10 kuni päevakorra ammendumiseni, aga mitte kauem kui k.a 14. juuni kella 9‑ni, mis on järgmise nädala esmaspäev. Teise täiendava istungi päevakorras on kõik need päevakorrapunktid, mis jäid esimesel täiendaval istungil läbi arutamata. Aitäh teile! Palun nüüd protseduuriline küsimus, Kalle Grünthal!

18:32 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Mul on väga hea meel, et te tühistasite selle 9. kuupäevale määratud täiendava istungi. Nagu ma aru saan, praegu see otsus enam ei kehti. Aga Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 49 lõige 3 sätestab: "Täiendava istungi kutsub kokku Riigikogu esimees. Kokkukutsumisest teatab Riigikogu esimees Riigikogu liikmetele massiteabevahendite kaudu vähemalt kolm päeva enne täiendava istungi toimumist." Praegu on meil mis päev? Täna on mis kuupäev? Üheksas, jah? Meile oleks vaja kolm päeva ette teatada, nii et me saame maksimaalselt selle vist ikkagi panna mingi teistsuguse ajalise tärmini peale.

18:33 Esimees Jüri Ratas

Ma väga vabandan, härra Grünthal, aga mis see küsimus teil nüüd on?

18:33 Kalle Grünthal

Kolm päeva on vaja ette ...

18:33 Esimees Jüri Ratas

Jah. Vastavalt meie kodu- ja töökorra seaduse § 49 lõikele 3 kutsub täiendava istungi kokku Riigikogu esimees. "Kokkukutsumisest teatab Riigikogu esimees Riigikogu liikmetele massiteabevahendite kaudu vähemalt kolm päeva enne täiendava istungi toimumist. Kaalukate põhjuste olemasolu korral võib etteteatamise aeg olla lühem." Seda me arutasime ka Riigikogu juhatuses. Jah, teil on õigus, et lähtudes sellest kolme päeva printsiibist, kui täna see kokku kutsuda, nagu me just tegime, siis see tähendaks, et on neljapäev, reede ja laupäev ja pühapäeval see toimub, aga juhatus arutas seda ja leidis, et hetkel on kaalukad põhjused ja seetõttu võib see aeg olla ka lühem. Kalle Grünthal, palun, protseduuriline küsimus!

18:33 Kalle Grünthal

Aitäh! Ma võtan nüüd appi Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse. Selle paragrahvi kommentaarides on öeldud, et kaalukat põhjust tuleb põhjendada, mitte lihtsalt niimoodi välja öelda, aga ma ei kuulnud teie otsuses absoluutselt ühtegi sõna selle kohta, milline on see kaalukas põhjus. Võib-olla võtate viis minutit vaheaega ja teete uue otsuse, mis asi see kaalukas põhjus on. Sest vähemalt kommentaarid annavad kõik selle kohta ilusti-kenasti, et niisama ei saa olla kaalukas põhjus väljendatud.

18:34 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! See põhipõhjus, mida kõik juhatuse liikmed adusid, on see, et töötada ühes nädalas teoreetiliselt – me hetkel veel ei tea ju – kolm ööd, seda enam, et kaks ööd järjestikku, see ei ole mõistlik meie kõigi tervise mõttes. Nii et see ongi see kaalukas põhjus ja minu teada sellele ka istungi rakendamisel vähemalt üks Riigikogu liige oma protseduurilistes küsimustes tähelepanu juhtis. Henn Põlluaas, palun, protseduuriline küsimus!

18:35 Henn Põlluaas

Aitäh! Ma küsin täpselt sedasama, mida ma küsisin siin istungi alguses. Meie kodu- ja töökorra seadus sätestab, et kõikide istungite kokkukutsumisel tuleb ära näidata päevakord, aga selles täiendava istungi kutses ei ole päevakorda sätestatud. Seal võib-olla tulevad ühed eelnõud, võib-olla neid ei tule, tulevad hoopis teised. Tegelikult ei ole võimalik Riigikogu täisistungit läbi viia olukorras, kus Riigikogu liikmed ei tea konkreetselt, milliseid eelnõusid kavatsetakse käsitleda. See kutse ei vasta meie kehtestatud korrale ja seadustele ja seda täiendavat istungit sellisel kombel ei ole võimalik läbi viia.

18:36 Esimees Jüri Ratas

Aitäh teile! Vastus on ju meile kõigile välja jaotatud nendel kollastel lehtedel, Riigikogu V istungjärgu 17. töönädala päevakord, mis puudutab hetkel 9. juunit – 10. juunit ehk käesoleva nädala kolmapäeva ja neljapäeva. Nii nagu ma ka ütlesin, selle päevakorra alusel me tegelikult täiendavatel istungitel, nii esimesel ja, kui vajadus on, ka teisel, töötame, lähtudes sellest, kui palju me jõuame oma korralistel istungitel läbi arutada, ja lähtudes sellest, kui palju me jõuame esimesel täiendaval istungil läbi arutada ja mis nihkuvad või lükkuvad edasi teisele täiendavale istungile. Päevakord on seesama, mis on hetkel laudadel. Liigume edasi. Kalle Grünthal, protseduuriline küsimus, palun!

18:37 Kalle Grünthal

Ma tänan, lugupeetud istungi juhataja! Ma nüüd kasutan selle targa kollase raamatu abi, mis on ka teie valduses tõenäoliselt. Siin on öeldud niimoodi, et tuleb teatada ette kolm päeva. Põhjuseks on see, et saadikud saaksid istungi toimumiseks oma ajakava koostada, [seda] arvestada ja koguneda istungi toimumise kohta ning valmistuda istungi päevakorras olevate küsimuste aruteluks. See tähendab seda, et me peame siiski teada saama, mis on need küsimused, sest meil on vaja need küsimused läbi arutada, süveneda nendesse asjaoludesse jne. See oleks üks argument.

Teine argument on muidugi see, et tõepoolest on olemas ka sellised kaalukad põhjused. Väljend "kaalukad põhjused" viitab aga sellele, et küsimused, mida Riigikogul tuleb arutada ja otsustada, on – ma rõhutan, kuulake hoolega nüüd – kiireloomulised ning et kolmepäevalisest etteteatamisajast kinnipidamine võib tuua kaasa raskeid tagajärgi. Mind huvitaks praegu see, mis on need rasked tagajärjed, mille kohta selles raamatus antakse juhised. Riigikogu juhatus peab, nagu ma ütlesin, seda otsust põhjendama täiendava istungi toimumise aega määrates. See ei ole lihtsalt niisama, et ütlete praegu, vaid see, mis on need asjad, kiireloomulised asjad ja sellega kaasnevad rasked tagajärjed.

18:39 Esimees Jüri Ratas

Aitäh teile! Riigikogu juhatuse, kõigi kolme juhatuse liikme mure ja tunnetus oli, nagu ma eelnevalt juba ütlesin, see terviseaspekt, et ohtu vähendada. Me pidasime õigeks, et mitte olla kaks ööd järjest üleval, arvestades, et meil on veel täna vastu neljapäeva suure tõenäosusega ööistung. See, mis te ütlete, et Riigikogu liige peab tõsiselt süvenema ja ette valmistuma päevakorrapunktide osas, siin ma olen täielikult päri teiega, aga ma olen täiesti veendunud, et me oleme seda ju kõik juba praegu teinud. Võib ju juhtuda ka nii, et kolmapäeval me arutame päevakorra ilusasti läbi ja neljapäeval arutame läbi. Me oleme, ma usun, juba ettevalmistused teinud – nii isiklikult, fraktsioonide tasandil kui ka komisjonide tasandil. Nüüd see, mis te ütlete, et kolm päeva tuleb ette teavitada. Nagu ma ütlesin, tõesti seadus ütleb seda, et kaalukate põhjuste olemasolu korral võib etteteatamise aeg olla lühem. Siin saab tugineda ka Riigikogu varasemale praktikale. Seda on tehtud ka varem kui kolm päeva. Protseduuriline küsimus, Henn Põlluaas, palun!

18:40 Henn Põlluaas

Aitäh! Eks ikka sellest, kuidas on võimalik pidada täiendavat istungit, ilma et teaks päevakorda. Tõepoolest, aeg-ajalt ikka juhtub, et nädala jooksul ei jõuta kogu selle nädala päevakorda ära menetleda ja need eelnõud nihkuvad järgmisesse nädalasse. Aga siis on alati konkreetselt teada, see on kõik Riigikogu liikmetele laiali saadetud ja päevakord kinnitatakse uuesti. Kõik on konkreetselt, kõik on numbriliselt, sisuliselt ette teada. Aga nüüd, kui lihtsalt saadetakse selline ümmargune kutse, kus ei ole mitte ühtegi eelnõu ära toodud, see ei vasta meie kodu- ja töökorra seadusele. Sellist istungit ei saa pidada.

18:41 Esimees Jüri Ratas

Aitäh teile, härra Põlluaas! Nagu ma ütlesin, see päevakord on teil laudadel, selle päevakorra raames me töötame, välja arvatud see erisus täiendavate istungite puhul, mis on hetkel päevakorras neljapäeval esimese päevakorrapunktina. Paul Puustusmaa, palun, protseduuriline küsimus!

18:41 Paul Puustusmaa

Suur aitäh, hea juhataja! Minul on küll väga suur mure, sellepärast et ikkagi sotside toodud OTRK, mis käsitleb ebavõrdsust Eestis, et kas vaesusest saab välja kärpida, see oli nii oluline küsimus. Ma tõesti tahtsin seda kuulata ja sellest osa võtta. Ma ei saa praegu aru: kui me päevakorra muutmise teeme, siis millisel õiguslikul alusel on nüüd see välja arvatud? Meil siin on päevakava muudatusega tegemist. Mis alusel?

18:42 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Minu meelest oli ka päeval istungi rakendamisel seesama küsimus. Ma olen täiesti nõus, et teema, mille Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon on lauale toonud, on väga aktuaalne. Erakonna fraktsiooni taotlus on olnud, et see arutelu toimub 10. juunil. Täiendavad istungid on teatavasti kokku kutsutud kuupäevadel, mis ei ole 10. juuni, vaid on 12. juuni ja 13. juuni, mis võib minna ka 14. juunisse. See on see põhjus, et fraktsiooni taotlus on olnud 10. juuni. Aga minu meelest, nii nagu vastas ka juhataja istungi rakendamisel kella kahe paiku täna, on ju lootus, et me jõuame sinna, kui me kõik koos pingutame. Praegu on tempo olnud minu meelest võib-olla natukene rahulik, samas on olnud asised arutelud. Kui see nii jätkub – ma mõtlen, et asjalikud arutelud – ja natuke tempot tõstame, siis siin on usku, lootust ja ma usun, et ka natuke armastust, et me võime jõuda sinna. Me ei saa täna öelda, et me sinna kindlasti ei jõua. Kalle Grünthal, protseduuriline küsimus, palun!

18:43 Kalle Grünthal

Aitäh teile, lugupeetud istungi juhataja! Riigikogu täiendava istungi § 49 lõige 3 on sisustatud kahe lausega ja viimane lause ütleb järgmist: "Kaalukate põhjuste olemasolu korral võib etteteatamise aeg olla lühem." Ma olen sellega nõus, et see on nii- ja naapidi tõlgendatav, aga sellessamas kollases targas raamatus lk 189 öeldakse järgmist: "Etteteatamise aeg võib olla ka lühem kui kolm päeva, kuid seda üksnes kaalukate põhjuste olemasolu korral." Verbaalne väljend "kaalukad põhjused" viitab sellele, et küsimused, mida Riigikogul tuleb arutada ja otsustada, on kiireloomulised ning et kolmepäevalisest etteteatamisajast kinnipidamine võib tuua kaasa raskeid tagajärgi. See tähendab seda, et siin peab olema kahe tingimuse koostoime olemas, sest kõigepealt on see kiireloomuline ning siis ka raske tagajärg. Raske tagajärje te seletasite mulle ära ja ütlesite, et siin on tervislikud põhjused, võib-olla kõigi tervis ei pea vastu. Aga mis on need kiireloomulised asjaolud, et peab nüüd kiireloomuliselt selle asja kokku kutsuma? Ma tahaksin seda praegu aru saada.

18:45 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Te olete alati väga täpne. Te ütlesite, et seal § 49 lõikes 3 on kaks lauset, aga seal on isegi kolm lauset, kui mu silmanägemine mind ei peta, aga see on väike tähelepanek. Aga need kiireloomulised asjad ongi ju kõik need päevakorrapunktid, mida tuleb arutada. Siin alles eelmine kõneleja tundis muret, mis saab sellest "Ebavõrdsus Eestis – kas vaesusest saab välja kärpida?". See on ju samamoodi oluline. Nii et ma ei oskagi öelda, missugune on vähem olulisem nendest punktidest. Kõik punktid oma valdkonnas on tähtsad päevakorrapunktid. [Oleks vaja,] et me saaksime selle töö tehtud, nii nagu meie Riigikogu kodu- ja töökord ette näeb, ja et me saaksime need päevakorrad ära menetletud. Need ongi need olulised tähelepanekud. Nii, läheme edasi mõnusa tempoga praegu. Henn Põlluaas, palun, protseduuriline küsimus!

18:46 Henn Põlluaas

Aitäh, austatud esimees! Kindlasti ei ole teile ju saladus, mispärast Konservatiivne Rahvaerakond praegu sellist obstruktsiooni läbi viib. Põhjus on väga lihtne: me keeldume astumast sellisesse orwellilikku düstoopsesse maailma, kus suure venna pilk kontrollib ja jälgib meid. Me seisame demokraatliku ühiskonna eest. Riigikogu esimehe üks ülesanne on tagada töö Riigikogus. Kas te olete arutanud ka seda võimalust, kuidas me saaksime seda obstruktsiooni ühiselt vältida, sest ka meie ei ole sellest sugugi vaimustatud ega huvitatud. Me oleme lihtsalt hetkel sunnitud selleks. Kas te olete mõelnud ja arutanud ka juhatuses seda, kuidas seda vältida, et võtta see ABIS‑e eelnõu menetlusest välja ja me saaksime ilma igasuguste täiendavate istungiteta, ilma igasuguste ööistungiteta rahumeeli menetleda neid selle nädala eelnõusid ja ka järgmise nädala eelnõusid ja kõik oleks ju korras. Kas te olete astunud selleks samme?

18:47 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma pean ütlema, et teie kui fraktsiooni esimehe praegune protseduuriline küsimus koos väikese sõnavõtuga on minu meelest juba päris hea alge ja annab lootust, et [on võimalik] leida see kompromiss, mida ka teie tegelikult väljendasite. Me saame ju aru, et see, miks toimuvad ka täiendavad istungid – see ei ole mingi saladus, nagu te ütlete –, on seotud ühe eelnõuga, mis on 366 SE. Kui te küsite, kas me oleme arutanud juhatuses, et leida sellist kompromissi, et ei toimuks obstruktsiooni – seadusega on see võimalus antud ja see ei ole midagi ebaseaduslikku –, siis oleme küll, jah. Ma alustasin juhatuse koosolekut muideks sellest, kas me võiksime leida kompromissi. Hetkel ei leidnud, aga te teate minuga sama hästi, et poliitika on dünaamiline ja tunnid mööduvad ja mõnikord kompromissid tekivad. Aga jah, arutasime, aga ei leidnud kompromissi – see on vastus. Läheme edasi, pingirea mõttes küll tagasi. Kalle Grünthal, teie protseduuriline küsimus.

18:48 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja, teile selgituse eest, mis on need kiireloomulised asjaolud! Teie põhjendasite seda praegu sellise lauseehitusega: kiireloomuline asjaolu on Riigikogu täiskogu istungi päevakord, päevakorras toodud küsimused. Need on ju tegelikult meie igapäevane tööriist siin ja siin midagi kiireloomulist mina küll ei näe. Ja te ei ole suutnud mulle praegu ka ära põhjendada, et kui me seda päevakorda ... Okei, oletame, et see teie tõlgendus on õige, et on kiireloomuline, vaja päevakord ära menetleda ja kui me seda ei tee, siis tuleb raske tagajärg. Nüüd nende kahe lause seoses ma paluksin teie hinnangut, et kui me päevakorda ära ei menetle, mis raske tagajärg siis tuleb.

18:50 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma ütlen ausalt, et eks neid seadusepügalaid tuleb loomulikult lugeda, aga ma pigem arvan, et tuleb vaadata, et klaas on ikka pooltäis, mitte -tühi ja et tuleb positiivne tulem, mitte raske tagajärg. Ma usun küll, et kui me nüüd siin üheskoos töötame tõsiselt nende päevakorrapunktidega, arutame, peame keskustelu, leiame parimad lahendused, siis kindlasti neid raskeid tagajärgi ei tule. Ma tõesti loodan, et me kõik tahame seda. Aga nüüd on võimalus minna edasi, meil on praegu väga huvitav ja põhjalik seaduseelnõu, mida me hetkel arutame, 345, atmosfääriõhu kaitse seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu. Minu tunnetus on, et keskkonnakomisjoni liige Jevgeni Ossinovski on valmis tulema tagasi Riigikogu kõnetooli, et saaks kohe edasi minna. Nii et seda võiks teha, selle tee võiks valida. Aga teeme mõned protseduurilised küsimused veel. Paul Puustusmaa, palun!

18:51 Paul Puustusmaa

Hea Jüri! Ma olen täna mitu korda otsinud kompromisse, kuidas seda asja lahendada. Teate, mul on mõte ja ma annan soovituse juhatusele ka praegu, väga hea ja väga sümboolse. Juhatus saaks võtta väikese vaheaja, no nii 20–30 minutit, ja selle aja jooksul käia läbi üks väga huvitav mõte. Teatavasti eile möödus 72 aastat sellest päevast, kui avaldati George Orwelli "1984". See on märkimisväärne tähtpäev ja just selle nimel võiksime täna võtta vastu otsuse, et me lükkame selle orwelliliku seadus[eelnõu] 366 sügisesse. Me lahendame kõik probleemid ära ja selleks on vaja ainult võtta paarkümmend minutit vaheaega, see läbi rääkida ja me oleme kõik õnnelikud. Väga hea mõte ju!

18:51 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Mina küll ei kritiseeri seda mõtet ja ma ütlen, et see on väga huvitav mõte. Kindlasti juhatuse liikmed ka praegu kuulavad, võtavad seda mõtlemiseks ja neid vaheaegu võib tõesti tulla veel tänasel istungil, seda ei saa välistada. Aga võib-olla ei tule, võib-olla läheb kõik nii ludinal, et ei võeta enam ühtegi vaheaega. Aga vaatame, mõte on väärt kaalumist, ma täiesti tunnustan. Nii, ma vaatan, et härra Ossinovski tahaks väga tulla kõnetooli. (Hääl saalist: Väga!) Ta isegi ütleb seda sõnades, aga teeme veel selle ühe protseduurilise küsimuse. Härra Grünthal, palun!

18:52 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Vaat nüüd, kui ma viimane kord teie käest küsisin selle kiireloomulise asjaolu ja raske tagajärje kohta, mis peavad olema vähemalt selle raamatu järgi põhjuslikus seoses, siis mulle piltlikult öeldes tundus, et teil hakkab pind jalge alt ära kaduma. Sellepärast, et te ütlesite seda, et kiireloomuline asi on päevakorra läbimine ja kui me seda ei läbi, tuleb kaasa raske tagajärg. Palun põhjendage ära, miks ja kuidas on võimalik, et kui me päevakorda ära ei aruta, tuleb raske tagajärg. Ärge palun tooge sisse kellegi tervisliku [seisundi] asju, et ei suuda vastu pidada. Te ei ole seda juhatuse otsust praegu sidunud selle vanemate inimeste tervisliku seisundiga. Mulle tundub praegu ka, et te olete juhatuses selles mõttes astunud natukene ämbrisse, sest kui te olete põhjendanud seda tervisliku seisundiga, siis te ei saa siin saalis tulla ja öelda, et päevakord on tegelikult hoopis see. See nõuab, et te peate uuesti 25 minutit sinna istuma minema ja arutama, et äkki on võimalik siis päevakorda siduda kuidagimoodi raske tagajärjega. Ma olen praegu nagu kahevahel, te tulete meile saali ette, räägite ühest põhjusest, aga kui me hakkame täpsemalt uurima, selgub, et  päevakorra probleem on hoopis raskekujuline.

18:54 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma väga tänan, et te muretsete selle jalgealuse või pinna pärast. See on kindel praegu jalge all, ma kahe jalaga tunnetan, ei värise see Riigikogu hoone pind kuidagi. Nii et saame siit ka üle. Aga läheme tõesti mõnusasti edasi. Ma tänan kõikide nende abide ja toetuste eest, nende heade mõtete eest! Need on kõik väga väärt meie edaspidises töös, et nendega arvestada nii palju kui võimalik. Peeter Ernits, palun, protseduuriline küsimus! Kui teil on nüüd küsimus, kas härra Ossinovski on nõus ja valmis tulema Riigikogu kõnetooli, siis ma kohe vastan ette, et on nõus – kui on see teie protseduuriline küsimus.

18:54 Peeter Ernits

Ikka üks samm korraga. Minu küsimus on see, et kui Riigikogu aseesimees enne ütles, et töö- ja puhkeaja seadus Riigikogus ei kehti, siis kuidas on sinu kui Riigikogu esimehe seisukoht.

18:55 Esimees Jüri Ratas

Ma pean vabandama, aga ma ei olnud selle keskustelu juures, nii et ma isegi ei tea, kas te viitate Martin Helmele või Hanno Pevkurile. (Saalist täpsustatakse.) Selge. Kindlasti ma räägin temaga, mis ta selle all mõtles, aga ma ei olnud sel hetkel saalis ja ma ei kuulnud seda arutelu. Paul Puustusmaa, protseduuriline küsimus.

18:55 Paul Puustusmaa

Aitäh sulle, hea Jüri! Mul on ikkagi üks mõte veel. Arvestades kõike, seda keerulist situatsiooni ja tervislikku seisu ja muud taolist, äkki meil on mõistlik võtta vaheaeg (Naer saalis.) minutit 20 ja kaaluda seda, et ... (Juhataja helistab kella.)

18:55 Esimees Jüri Ratas

Ma tõesti väga vabandan, ma pean juhatajana seisma selle eest, et me saaksime rahus töötada. Palun andke sekundid härra Puustusmaale tagasi, sest ma ei suutnud korda tagada saalis! Palun!

18:56 Paul Puustusmaa

Vaheajal kaaluksite seda mõtet, et meie kõikide huvides äkki me teeksime edasise istungi – sama päevakord, kõik asjad ja samadel päevadel ka –, aga kaugistungina. Siis me saaksime olla võib-olla omaste hoole all, juhul kui tervis käest läheb. Noh, selles mõttes, et me teeksime väikese pausi, läheksime kaugistungile üle ja teeksime kõik need päevakorrapunktid läbi kaugistungil. See on ju hea mõte.

18:56 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! See on väga tõsine ja huvitav mõte. Ma tõesti tänan teid, et te olete kasutanud ära neid protseduurilisi küsimusi ka väga sisuliselt ja tulnud appi minu meelest juhatusele ja kogu Riigikogule. Ma tänan teid selle eest! Kaugistungile mineku regulatsioon on üsna kindlalt paika pandud, mis juhtudel saab kaugistungile minna, seda minu teada arutas eelmine juhatus. Kui nüüd tänases olukorras te näete, et mingi punkt sobiks sellele kaugistungile, siis palun aidake selle mõttega edasi minna ja see ei ole ju välistatud, et seda kaugistungit tõesti katsetada ühel hetkel. Siis tekib jälle küsimus muidugi selle ühendusega, nagu te teate. Ega selle ühendusega meil kõige paremini ei olnud, aga me saime hakkama. Praegu ei ole juhatus kaalunud kaugistungi mõtet, aga see on täiesti uus nurk, mis tuleb siin arutelul sisse. Kalle Grünthal, palun, teil on protseduuriline küsimus!

18:57 Kalle Grünthal

Suur aitäh! 

18:57 Esimees Jüri Ratas

Palun!

18:57 Kalle Grünthal

Mul on selline küsimus. Enne, kui ma küsimuse esitan, ma hoomasin seda, et te tahate, juhatus tahab korraldada kaks Riigikogu täiendavat istungit, üks on laupäev ja [teine on] pühapäev. Kas ma saan õigesti aru? Või ei olnud nii? Kuidasmoodi see oli?

18:57 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma vastan teie protseduurilisele küsimusele: jah, te saite õigesti aru, et üks istung, esimene täiendav istung on laupäeval, ja suure tõenäosusega seda teist täiendavat polegi vaja. Kui sama tempot hoiame, siis on naksti asi tehtud, aga kui on vaja, siis tuleb ka pühapäeval istung, mis kestab esmaspäevani. Henn Põlluaas, palun, protseduuriline küsimus!

18:58 Henn Põlluaas

Aitäh! Ma olen teie kirjeldusest aru saanud, et juhatus ei ole ikkagi siiamaani nõus seda seaduseelnõu 366 meil menetlusest välja võtma. Tegelikult me teame, et üks juhatuse liige on väga lahkesti nõus ja soovitab seda, üks on tõepoolest väga vastu ja üks vist, ma ei oskagi päris öelda, nii ja naa. Aga me teame, milline seis siin saalis on. Meie ja teiste opositsioonierakondade puhul meie oleme täielikult vastu, teiste kohta ma sada protsenti ei julge küll öelda, aga ikkagi täiesti selgelt on indikatsioon selline, et nad on selle eelnõu vastu. Me oleme ju siin rääkinud nii Keskerakonna kui ka Reformierakonna inimestega. Ja teate, kui paljud neist ütlevad, et tõepoolest see on täiesti kole asi ja seda ei tohiks vastu võtta! Nii et äkki te võtate vaheaja, peate nõu Keskerakonna ja Reformierakonna liikmetega ja me saamegi kui üks suur pere siin heita selle mesilassülemina aknast välja. Kui vaja, siis me võiksime lahkesti kokku kutsuda ka vanematekogu. Olen ka ise lahkelt nõus tulema sinna arutama seda teemat.

18:59 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! See on tõesti väga lahke teist, et te olete nõus sinna tulema. Aitäh! See on positiivne uudis ja ma kindlasti panen selle kirja. Aga selles on teil õigus, et eks me kõik oleme siin oma mandaadis vabad ja kui see lõpphääletus tuleb, siis keegi ei tea ju, kuidas me hääletame. Nii et selles mõttes ma jagan teie seisukohta, et need, kes ei toeta, peavad seda väljendama, et ei toeta, ja kes toetavad, saavad selle poolt hääletada. Aga me peaksime jõudma selle aruteluni, siis me saame ka tunnetuse, kuidas üks või teine Riigikogu liige hääletab. Mul on nüüd selline ettepanek, et me läheksime edasi eelnõuga 345. Mul oleks väga suur palve. Härra Grünthal, kas te toetaksite mind selles mõttes?

19:00 Kalle Grünthal

Ma ei saanud vastata, mul ei olnud mikrofon sisse lülitatud. Aga kuna ma ei saanud sellele küsimusele vastata, kui te soovisite kohe vastust, siis ma juhin tähelepanu ühele minu meelest väga olulisele detailile. Nimelt, § 49 on grammatiliselt sõnastatud järgmiselt: Riigikogu täiendav istung. Nõus. Nii. Aga hetk tagasi ma küsisin teie käest, mitu istungit meil toimub. Te ütlesite, et laupäev ja võib-olla ka pühapäev ja nii edasi, eks ju. Sisuliselt ma selle grammatilise tõlgenduse järgi saan möönda seda, et teil on võimalik teha ainult üks Riigikogu täiendav istung, sest vastasel juhul te muudate juba Riigikogu töö ajagraafikut, mis nõuab kahekolmandikulist häälteenamust. Ma näen siin probleemi, sest juhatuse pädevuses ei ole üksinda panna paika uus ajagraafik, selleks on vaja ka Riigikogu liikmete 2/3 nõusolekut selles küsimuses. Küsimus on veel selles, et vaadake, saadikutel ei ole mitte ainult siin istumise koht, vaid nendel on ka oma töö, ütleme, ka valijatega, meil on planeeritud erinevaid kokkusaamisi, meil on planeeritud koosolekuid jne, mis on hõlmatud samuti erinevate inimgruppidega ja sugugi mitte väikeste gruppidega. See tähendab seda, et kui te tahate mitut istungit teha, siis oleks vaja põhimõtteliselt 2/3 saadikute nõusolekut selleks. Ma ei ole veel lõpetanud muidugi selle kaaluka põhjusega, aga ma möönan, et tegelikult on teil võimalus juhatuses panna paika ainult üks täiendav istung, sest siin ei ole öeldud, et Riigikogu täiendavad istungid. Siin tuleks piir vahele tõmmata, mis on juhatuse pädevuses ja mis on Riigikogu töö ajagraafiku muutmine. Need on kaks erinevat asja.

19:03 Esimees Jüri Ratas

Ma väga tänan selle, ma ütleksin, süvaanalüüsi eest! Me lähtusime tõesti meie kodu‑ ja töökorra seaduse § 49 lõikest 3. Helle-Moonika Helme, palun, protseduuriline küsimus!

19:03 Helle-Moonika Helme

Jaa, aitäh! Ma ikkagi tuleksin tagasi Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud olulise tähtsusega riikliku küsimuse juurde. Kui te tulite ja rääkisite alguses, mida juhatus otsustas, siis ma kohe märkasin, et see oli jälle välja arvatud. Aga nüüd, kui te siin rõõmsalt teatasite, et noh, kui me sellise tempoga siin ilusti-kenasti edasi läheme, siis võib-olla meil ei ole vaja pühapäeval kokku tulla, kuidas teil see tunnetus nüüd on? Kui juhtub näiteks, et me sellise hea mõnusa tempoga edasi minnes laupäeval tõesti lõpetame, äkki võtaks ikkagi pühapäeval siis selle olulise tähtsusega riikliku küsimuse ka aruteluks? Minul oleks ja ma arvan, et meil kõigil oleks väga kahju, kui see meie sellest istungjärgust välja jääks ja liiguks kusagile sügisesse. Kas vaesusest saab välja kärpida, see on ikkagi väga oluline teema kogu rahva jaoks praegu.

19:04 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma olen nõus, et see on väga oluline teema, aga ma jään ka siin sama vastuse juurde, mis ma eelnevalt andsin. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon on teinud ettepaneku, et seda arutada konkreetsel päeval, mis on neljapäev, 10. juuni ehk homme, ja ma jagan sedasama lootust mis teiegi, et kui liigume edasi mõnusalt, siis võib-olla see tõsine arutelu leiabki aset. Peeter Ernits, protseduuriline küsimus.

19:04 Peeter Ernits

Hea juhataja! Ilus õhtu, paljud tahaksid istuda väljas ...

19:05 Esimees Jüri Ratas

Miks ta ilus õhtu ei ole!

19:05 Peeter Ernits

... võtta külma õlut või siidrit, aga meie siin valmistume maratonistungiteks, öödeks. Me oleme viis tundi siin istunud ja ei ole veel kolmanda punktigagi lõpule jõudnud, aga 17 on veel ees. Nii et mõnusas tempos, muidugi ma kahtlen, kuhu me välja jõuame. Minu küsimus on, et kas ei oleks targem see 366, see näpujälgede ja suure venna eelnõu siiski praegu välja võtta. Sellega oleksid rõõmsad kõik. Ega maailma lõpp sellega ei tule ju praegu. Seda on juba kaua aega vaaritatud ja ma olen seda videot vaadanud küll ja küll – ilus video. Milleks punnida ja vägistada eelkõige koalitsioonisaadikuid, kes peavad siin valvel istuma? Meil on nagu lihtsam.

19:06 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Hetkel ei ole seda kokkulepet tulnud, et see punkt võtta päevakorrast välja. Kalle Grünthal, palun, protseduuriline küsimus!

19:06 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Ma korraks heidan pilgu praegusele olukorrale.

19:06 Esimees Jüri Ratas

Palun vabandust! Ma segan korra vahele: minu meelest see oleks väga vajalik küll.

19:06 Kalle Grünthal

Küsimus on selles, millisesse olukorda me oleme sattunud. Kõigepealt te tulite saali ja ütlesite, et te tühistasite selle otsuse, mille olite vastu võtnud, et istung toimub siin laupäevast kuni esmaspäeva hommikuni. Nii. See otsus on jõus, et see on tühistatud. Nii. Siis te tõite põhjenduseks selle, et selleks kaalukaks põhjuseks on – te viitasite, et kaaluka põhjuse korral on võimalik teha –, et te hoolite eakamate saadikute tervisest, kuna nad ei suuda nii kaua üleval olla. See oli teie juhatuse otsuse põhjendus. Nüüd selgitasite te aga lõpuks ka seda, kuna selgus, et see Riigikogu tark raamat ütleb, et on olemas põhjuslik seos kiireloomulise küsimuse ning raske tagajärje vahel, et see kiireloomuline teema on päevakorra läbimine. Aga te ei toonud välja, milline on see raske tagajärg. See oli ka teie suuline otsus siinsamas. Nüüd ma juhin tähelepanu sellele, et kuna juhatus võttis vastu otsuse, et põhjus on vanemate inimeste tervis, siis teie ilma juhatuse otsuseta ei saa muuta ega teha teiseseks ja tuua välja teisi põhjendusi kaalukate asjaolude põhjal. Selleks on vaja teil uuesti koguneda. Saate aru? Üks asi on see, mis te räägite, aga te tõite välja konkreetse põhjenduse selle kohta, mida juhatus otsustas. Aga kaalukas asjaolu ... Teie ei saa muuta juhatuse otsust ega tuua välja teist põhjendust. Ma soovitaksin teil tagasi minna seda juhatusega [arutama] 25 minutiks ja võtta see teema nüüd selle nurga alt käsitlusele.

19:08 Esimees Jüri Ratas

Aitäh teile selle soovituse eest! Suur tänu! Aga mina ei ole kordagi maininud vanuselist aspekti tervise küsimuses. Paul Puustusmaa, palun, protseduuriline küsimus! Sealt peaks tulema siis kolmas ettepanek.

19:08 Paul Puustusmaa

Aitäh, hea Jüri! Tõepoolest, ma kogu aeg mõtlen selle kompromissi peale ja ma näen, et ta on täiesti olemas, peaaegu käes. Kui jälle väikene paus võtta (Naerab.), siis vaadake, kui see 366 on nii oluline seadus[eelnõu] ja me teame, et meil siin mõte käib ju kogu aeg kaasa, siis selle pausi jooksul te saaksite juhatuses läbi arutada selle küsimuse, et äkki me selle punkti tõstaksime viimaseks. Sest vaadake, kui me pühapäeva hommikul või esmaspäeva hommikul kell viis oleme jõudnud juba teatud etapini, siis me äkki oleme jõudnud äratundmisele, et sellega saab midagi targemat ette võtta, võib-olla ka edasi lükata. Aga kui me ta viimaseks paneme, siis on meil aega mõelda. See oleks ju päris hea mõte ka tegelikult.

19:09 Esimees Jüri Ratas

Ma arvan, et see oleks väga hea mõte! Mitte päris hea, vaid väga hea. Nii et mõtelda on tõesti vajalik ja mõtelda on mõnus. Aga mul on nüüd ettepanek. Ma arvan ja juhatajana tunnetan, et võib-olla mõned protseduurilised küsimused on veel jäänud, aga mulle tundub, et me oleme käinud nagu ümber maakera, kõik need protseduurilised küsimused läbi, ega siin väga palju rohkem vist ei tule. Teeme ühe katse veel. Ivi Eenmaa, protseduuriline küsimus, palun!

19:09 Ivi Eenmaa

Tänan, härra esimees! Siin on kõlanud mõisted "vanurid" jne, jne. Mina ütleks nii, et olles Riigikogu vanim liige, siis mind ei halva mitte pikk istung, vaid tegelikult see obstruktsioon siit vasakult poolt, ja see teeb mind tõepoolest haigeks. Seda ei ole kunagi varem olnud. Mäletan 1999. aastast peale, kui ma olin täieõigusliku liikmena siin olemas. Aga minu küsimus. Härra esimees, kas teil on võimalust peatada see mõttetus, see obstruktsioon, mis siin saalis toimub, et me saaksime arutada ja võimalikult kiiresti lasta härra Ossinovski pulti?

19:11 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Kindlasti juhatajana ma saan öelda, et nüüd on protseduuriliste küsimuste võtmine läbi ja me läheme edasi. Samas on tulnud ka teilt, siin on tulnud mõnelt Riigikogu liikmelt väga palju tõsiseid ettepanekuid. Nagu härra Puustusmaa ütles, see on nagu käegakatsutav, ma ka tunnen seda kompromissi. Ja ma näen ka, et Jevgeni on täiesti valmis ja ma hindan seda valmisolekut väga kõrgelt. Mul on palve, härra Grünthal ja härra Ernits, et me läheksime selle aruteluga edasi. Tohin ma seda paluda teie käest? Ma väga palun teid! Härra Grünthal, protseduuriline küsimus, palun!

19:11 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Mina oleksin oma küsimuste vooru juba ammu järele jätnud, kui te oleks andnud mulle konstruktiivsed vastused, täpselt nii, kui ma küsin ja mida ma teada tahan. Teie ainult tänate. Jah, see on niimoodi siin kirjas. Aga mind huvitab ikkagi see, kust ma saan lugeda. Kas see juhatuse otsus on meile teatavaks tehtud kirjalikus vormis või ei ole veel?

19:12 Esimees Jüri Ratas

Saadetakse. Kui ei ole saadetud, siis kohe saadetakse. Aga teile teatavaks tehtud on, ma lugesin selle ette umbes 42 minutit tagasi. Peeter Ernits, palun, protseduuriline küsimus!

19:12 Peeter Ernits

Jah. Ma näen tõesti, nagu kolleeg Puustusmaa ütles, et lahendus on käeulatuses. Aga ma küsin. Keegi nagu kusagil survestab seda 366, näpujälje, suure venna eelnõu iga hinna eest vastu võtma. Ja see on tegelikult siseminister Kristian Jaani, kes seal taga seisab. Kas ta kuidagi ähvardab teid või Riigikogu juhatust või seisab ta kusagi seal ukse taga, granaat või koldid käes? Äkki on mingi pisike asi, et me saaksime appi tulla, Kristiani maha võtta?

19:13 Esimees Jüri Ratas

Ma tänan! Minu arust olete tõsiselt juba appi tulnud. Ei, keegi ei ähvarda ja lähtume ikkagi meie põhimõttest, et täidesaatev ja seadusandlik võim on lahus. Kalle Grünthal, palun, protseduuriline küsimus!

19:13 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Nagu ma aru sain, veel ei ole seda täiendava istungi kokkukutsumise teadet saadetud massiteabevahendite kaudu. Aga ma lähen kohe vaatan ülevalt arvutist järele ja kui see on seal olemas, siis ma teen selgeks, kuidas see on sõnastatud, ja kui seal mul tekib protseduurilisi küsimusi, siis ma südamest vabandan Jevgeni ees, et ma pean jälle natukene protseduuri osas täpsustama neid asjaolusid.

19:13 Esimees Jüri Ratas

Aitäh teile! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Jevgeni Ossinovski.

19:14 Jevgeni Ossinovski

Nii. Keegi tahab midagi küsida.

19:14 Esimees Jüri Ratas

Jaa, palun!

19:14 Jevgeni Ossinovski

Ma võin protseduurilistele küsimustele ka vastata.

19:14 Esimees Jüri Ratas

Ma tänan, härra Ossinovski, aga me siiski lähtume sellest, et üks juhataja korraga! Paul Puustusmaa, palun!

19:14 Paul Puustusmaa

Aitäh sulle, Jüri! Jevgeni, sinu põhjalikkus selle eelnõu tutvustamisel on inspireeriv ja võiks öelda, isegi sugereeriv, sellepärast et selline väga põhjalik selgitus nüanssides, mida tegelikult on raske mõista ja mis tunduvad kohati isegi mittevajalikud, see on nagu inimhingede inseneri mäng. Mulle see väga meeldib, ma ütlen ka, et kui ma küsin nüüd järgmise küsimuse, siis sa võid võimalikult põhjalikult vastata, sest mind tõsiselt väga huvitab. Ma tahan näiteks teada seda, et kui siin on öeldud, et atmosfääriõhu kaitse seaduses tehakse järgmised muudatused, § 1233 lõike 5 punktis 1 asendatakse sõna "standardiga" sõnaga "standardisarjaga", siis ma saan sellest natukene aru, sellepärast et ma loen sama põhjalikult ka seletuskirja ja mõistan, et kehtivas seaduses on see viide standardile ISO 14 064. Seda seetõttu, et Eestis on nimetatud standard üle võetud kolme standardiga. Nüüd mul tekib segadus ja ma palun sinu põhjalikku vastust, mis on need kolm standardit, sest sellele viidet siin ei ole, siin on viidatud lihtsalt kolmele standardile.

19:15 Jevgeni Ossinovski

Ma ei tea sellest ka midagi.

19:15 Esimees Jüri Ratas

Jaak Valge, palun!

19:15 Jaak Valge

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Siin on selline tore intellektuaalne arutelu tekkinud ja ma ka tahaksin natukene laiemalt küsida ja arutleda. Teatavasti on Marju Lauristin Eesti Sotsiaaldemokraatliku Erakonna kohta kunagi öelnud, et tegemist on ühe kõige parempoolsema erakonnaga Euroopas – sotsiaaldemokraatliku erakonnaga, mitte igasuguse, vaid nimelt sotsiaaldemokraatliku erakonnaga Euroopa kontekstis. Teile teadmiseks: Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei omaaegses Eestis kahe maailmasõja vahel oli ka üks Euroopa kõige, tollal öeldi, kodandlikumaid parteisid. Mul oleks selle eelnõuga seoses väga vajalik tegelikult teie kui ühe kliimapoliitika eestkõneleja hoiakuid mõista. Sestap ma küsingi: kuhu positsioneerivad Eesti sotsiaaldemokraadid kliimapoliitikas oma Euroopa aatekaaslaste kontekstis? Kas te olete nüüd radikaalsemaid või te olete võib-olla paindlikumaid või kuidas?

19:17 Esimees Jüri Ratas

Hea küsija, teie aeg!

19:17 Jevgeni Ossinovski

Aitäh! Härra Grünthal, ärge muretsege! Ma täidan teie eesmärki sisuka jutuga. Ei pea seda protseduurilist jama rääkima, selles mõttes me teeme koostööd, saab vähemalt teistel ka intellektuaalselt huvitavam kui see kaalukate põhjuste arutelu vahetpidamata.

Härra Valgele vastuseks: ma arvan, et tegelikult me oleme suhteliselt kooskõlalised oma seisukohtades, pigem selliste Põhjamaade sotsiaaldemokraatide ambitsiooni ja aatetasemega. Euroopas kindlasti on ka neid erakondasid, kes suhtuvad kliimakriisi leebemalt, kui peaks. Aga tervikuna peab ütlema selle Marju Lauristini laiema hinnangu kohta, et näiteks ka keskkonnapoliitikas üldiselt, võtame Saksamaa või Suurbritannia, siis kliimapoliitikas on mõlemas riigis konservatiivid ikkagi väga-väga rohelised võrreldes näiteks konservatiividega Eestis, kes on võtnud naljakal kombel peaaegu et kliima[muutuste] eitajate vaate. Kusjuures see on olnud põhjendatud just sellega, et kliimakriisil on väga suur risk rahvastele, rahvusriikidele, erinevatele põhiväärtustele, mille eest konservatiivsed poliitilised mõttevoolud seisavad. Üks väga huvitav kirjandusteos või uuring on näiteks "Climate Change and the Nation State". Ma väga soovitan seda lugeda, nimelt seda, kus autor teeb üleskutse just konservatiivsetele erakondadele võtta kliimakriisi kui suurt ohtu rahvusriikidele, võtta seda palju tõsisemalt, kui siiani on tehtud, ja mitte anda sotsiaaldemokraatlikele liikumistele seda teemat ära. Ma väga nõustun, soovitan teil sama teha.

19:19 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Peeter Ernits, kas juhtus midagi? Protseduuriline küsimus.

19:19 Peeter Ernits

Ei, mul oli juba enne ja ma tahtsin küsida, et ilus õhtu on, kuidas juhataja vaatab selle peale või kas ta on lugenud Orwelli "Loomade farmi".

19:19 Esimees Jüri Ratas

Aitäh selle kontrolltöö eest, kus teie hakkate küsima ja mina hakkan vastama! See ei ole protseduuriline küsimus. Kalle Grünthal, palun, te lehvitasite pikalt! Protseduuriline küsimus.

19:19 Kalle Grünthal

Suur tänu, härra istungi juhataja! Mul on tõesti protseduuriline küsimus. Minu nimi oli sõnavõtu nimekirjas kohe pärast Kert Kingot. Nüüd on ta sealt täies ulatuses kadunud. Ma leian, et see on selline, piltlikult öeldes, karjuv füüsiline vägivald, tuleks taastada minu nimi sinna koha peale.

19:20 Esimees Jüri Ratas

Jaa, ma olen igal juhul nõus, me teeme kõik, et see taastada ja see nimekiri saada uuesti korda. Siin vahepeal on olnud mõningad protseduurilised küsimused, võib-olla sellepärast lihtsalt süsteem on natuke kinni jooksnud, aga neid palju pole olnud. Mart Helme, palun!

19:20 Mart Helme

Jaa. Mul ei ole protseduurilist küsimust.

19:20 Esimees Jüri Ratas

Ma tean seda.

19:20 Mart Helme

Lugupeetud ettekandja! Ma usun, et me siin enamik oleme usinad prügisorteerijad ja võimalust mööda taaskasutajad. Me kõik loomulikult hindame kõrgelt ka puhast õhku, mida me hingame. Selles osas, ma usun, on see eelnõu igati teretulnud. Mis mind häirib ja mille kohta ma küsida tahan, on see niisugune teatud filosoofiline lähtepunkt. See meenutab mulle minu noorusaega, kui oli väga tuntud mees nimega Ivan Mitšurin ja olid noored mitšurinlased. Noored mitšurinlased tegid igasuguseid katselapikesi ja tegelesid väikese sordiaretusega. Kas te ei arva, et meil praegu selle kliima soojenemise kontekstis on tegu teatud tagurpidi mitšurinlusega. Mitšurin teatavasti ütles, et me ei oota looduselt armuande. Meie jälle just nagu ootame, et loodus meilt kõik armuannid ära võtaks?

19:21 Jevgeni Ossinovski

Aitäh! Ei, sordiaretuse küsimusi selle eelnõu kontekstis komisjonis ei käsitletud.

19:21 Esimees Jüri Ratas

Kert Kingo, palun!

19:21 Kert Kingo

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Te siin eelnevalt rääkisite natuke oma muudatusettepanekust ja selle käigus tuli välja, et selle maksumuseks oleks ca 500 miljonit. Mul on küsimus, et kas te selle mõtlesite ka välja, kust see 500 miljonit tuleks riigieelarvest, kust rea pealt.

19:22 Jevgeni Ossinovski

Aitäh! Ma täpsustan, et kuna heitmekaubanduse süsteemi tulude puhul neid ühikuid jagatakse kümnendi kaupa, siis ma rääkisin kogu kümnendi tulust ehk siis kogu kümnendi peale, sõltuvalt sellest, missugune on kvoodi hind, võib see olla kuni 500 miljonit eurot praegustes hindades. Riigieelarvet planeeritakse teatavasti riigi eelarvestrateegiaga märksa lühemaks perioodiks. See tähendab, et ka need võimalikud kvooditulud kasvavad, võrreldes sellega, mis varasemalt on prognoositud, kuna hinnad on tõusnud. Nii et põhimõtteliselt, kui selline otsus vastu võtta, siis see ei tähenda seda, et tuleks, no ma ei tea, näiteks järgmisest aastast leida järsku kuskilt väga suur summa teiste ridade pealt ja tõsta see kliimaeesmärkidesse. See küsimus puudutab seda, et me pikemaajaliselt võtaksime suuna, et me neid kliimaühikutest laekunud summasid kasutaksime kliimaeesmärkide saavutamiseks. Nii et lühikeses perspektiivis, eelarve kontekstis ei ole see muutus nii suur, aga kumulatiivselt ta seda on.

19:23 Esimees Jüri Ratas

Anti Poolamets, palun!

19:23 Anti Poolamets

Teie muudatusettepanek oligi seotud heitmekaubanduse täpsustamisega. Võib-olla ma ei lugenud nii hoolikalt seletuskirja, aga mis summadest juttu on, mis läheks otse kliimapoliitikasse? Milline nende summade mõju reaalselt oleks?

19:23 Jevgeni Ossinovski

Ma sellele küsimusele just praegu vastasin, kolleeg Kingo küsimus oli täpselt samasisuline. Küsimus on selles, kui palju laekub meil kogutulusid heitmekaubanduse süsteemist, ja siis on küsimus, kui palju sellest kasutatakse kliimaeesmärkide saavutamiseks. Seda prognoosi tehakse kümnendi peale, tulenevalt sellest regulatsioonist, et kauplemisperiood on kümnend. Nagu ma ütlesin, kvoodiühiku hind on väga dünaamiline, hinnad on tõusnud praegu 50 euroni tonnist. Võrdluseks: alles mõni aasta tagasi oli 20. Nii et mitmekordistunud on need tulud. Sõltuvalt sellest, kui kiiresti hind kasvab, on ka selle mõju investeeringute mahule suurem, aga suurusjärgus, ütleme, selles hinnas, mida me varasemalt prognoosisime, me eeldasime, et see võiks olla kuni pool miljardit, aga tõenäoliselt, kuna need hinnad tõusevad, siis ka neid tulusid on riigil rohkem.

19:25 Esimees Jüri Ratas

Jaa, nüüd on tõesti olnud tõsine arutelu siin, härra Grünthal, seoses teie protseduurilise küsimusega. Teil on teine küsimus ettekandjale. Kalle Grünthal, palun!

19:25 Kalle Grünthal

(Elav keskustelu saalis.) Võib küsida, jah? Aitäh! Ma vaatasin sellist probleemi siin. Te olete komisjonis arutanud Eesti erakordselt suurt ökoloogilist jalajälge inimese kohta. Aga siinsamas saalis oli ka energiajulgeoleku küsimuse arutelu, kus Alar Konist rääkis, et kogumis on Euroopa süsinikuheide 9% ja sellest Eesti oma 0,00. Praktiliselt olematu. Kas selle Eesti erakordselt suure ökoloogilise jalajälje tähtsustamine ei ole lihtsalt nagu kunstlikult üles löödud, võrreldes reaalse CO2 paiskumisega atmosfääri?

19:26 Jevgeni Ossinovski

Ei ole.

19:26 Esimees Jüri Ratas

Martin Helme, palun!

19:26 Martin Helme

Aitäh, lugupeetud spiiker! Hea esineja! Siin enne jutuajamise käigus või küsimuste-vastuste käigus sa ütlesid, et umbes kümne aasta perspektiivis see CO2 kvoodi müügitulu arvestamine rohekuludeks läheks maksma umbes 500 miljonit. Küllap on sullegi räägitud, aga ma kordan üle, et kõik teaksid, et eelarve mõistes tähendaks see eelarvesse poole miljardi euro suurust auku, mis tuleb kuidagi katta. See on see raha, millega meil praegu tehakse midagi muud, ja seda enam teha ei saaks. Mis võiks olla see visioon, kuidas seda poolemiljardilist auku kaetakse? Kas sa näed ette poole miljardi eest kärpeid või on ikkagi plaanis maksutõusud? Ja kui on maksutõusud, siis äkki avad meile, missugused need maksutõusud oleks, mis seda poolt miljardit katavad.

19:27 Jevgeni Ossinovski

Aitäh! Sellele küsimusele ma ka juba vastasin, et see kuni pool miljardit, mida me oleme arvestanud, on kümnendi peale, nii et me ei räägi sellest, et kuskilt on vaja leida pool miljardit. Kuna eelarve kogumaht kasvab, siis neid täiendavaid kulusid saab ka täiendavatest vahenditest kasutada. Niikuinii selleks, et neid kliimaeesmärke saavutada, mis on kokku lepitud, kliimainvesteeringuid suurendada tuleb. See oleks ilus stabiilne omavahend selleks, et neid [kulusid] paremini planeerida, millel üldisele eelarvele tegelikult kümnendi perspektiivis märkimisväärset mõju ei oleks.

19:28 Esimees Jüri Ratas

Uno Kaskpeit, palun!

19:28 Uno Kaskpeit

Aitäh! Austatud eesistuja! Mul on selline küsimus, et elektritööstuse liidu esindaja tegi ettepaneku täiendada eelnõu sätetega, mis võimaldaksid ka mahukatel ühisprojektidel taotleda moderniseerimisfondist vahendeid ning tagada võrdne kohtlemine riiklike toetuskavade ja üksikute projektide vahel. Kahjuks ministeeriumide esindajad jätsid eelnimetatud ettepanekud tähelepanuta. Oskate öelda, miks?

19:28 Jevgeni Ossinovski

No miks ma ei oska! Ma isegi rääkisin sellest juba päris pikalt, siis kui ma eelnõu tutvustasin. Komisjoni liikmed leidsid, et see ettepanek ei ole asjakohane. See lähtub erinevatest põhjustest, mis on kaunis keerukad ja millega saab tutvuda stenogrammi vahendusel vastavalt minu varasematele vastustele.

19:29 Esimees Jüri Ratas

Peeter Ernits, palun!

19:29 Peeter Ernits

Aitäh, lugupeetud juhataja! Iseenesest tore tehniline eelnõu, aga samas kohati tundub, nagu sõelaga vee kandmine, kuna see Euroopa süsinikuturg on küll tore, aga ta sugugi ei hõlma suuremat osa Euroopa tööstuse heitest. Minu küsimus on see, et mis juhtuks, kui me praegu kehtestaksime – tähendab, meie ei kehtesta, aga Brüssel kehtestaks kvoodi hinnaks 350 eurot tonni kohta. Aga see on just see prognoos, mis oleks siis, kui Euroopa oleks süsinikuneutraalne. Mis juhtuks Eestiga ja Euroopaga?

19:30 Jevgeni Ossinovski

No eks prognoose on erinevaid. Nii jõhkrat prognoosi lähiajaks, usaldusväärset prognoosi lähiajaks mina ei tea. Aga kasvab see hind kindlasti, selleks et neid eesmärke saavutada. Eesti kontekstis täna heitmekaubanduse süsteemis peale suurenergeetika ja tsemenditööstuse, millest siin ka juttu oli, ju tegelikult väga palju teisi ettevõtteid ei ole. See tähendab, et see põhiliselt puudutab meil põlevkivitööstust, mingil määral ka tsemenditööstust, mis on muudel põhjustel otsustanud Eestis tootmist vähendada. Nii et kui kvoodi hind tõuseks veel, siis põhimõtteliselt põlevkivienergeetika lõpetaks eksistentsi kiiremini. Ta lõpetab niikuinii, lihtsalt küsimus on, kui kiiresti ta seda teeb.

19:31 Esimees Jüri Ratas

Jaak Valge, palun!

19:31 Jaak Valge

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Me oleme võib-olla vahepeal üleliia hälbinud siin natukene metafüüsilistesse küsimustesse. Ma küsin jälle ja proovin rohkem teemas olla. Eesti Elektritööstuse Liit on teatavasti liit, mis ühendab Eestis tegutsevaid elektri- ja energeetikatööstuse organisatsioone, ja selle liidu peaeesmärk on seista elektritööstuse ja energeetikasektori ühishuvide eest nii Eestis kui ka terves Euroopa Liidus. Selle liidu asutasid 30. aprillil 2004 rida organisatsioone, mida ma ei hakka siin ette lugema, kuna ma ei jõua seda teha. Igaüks võib Vikipeediast ise järele vaadata ja muidugi ma ei vastuta selle eest, et see informatsioon viimase kui komakohani õige oleks. Aga väidetavasti kuulub liitu ... (Juhataja helistab kella.) Ahah, vabandust! Hea kolleeg Uno Kaskpeit juba küsis ühe Eesti Elektritööstuse Liidu ettepaneku kohta. (Juhataja helistab kella.) Ma küsin, kas Eesti Elektritööstuse Liidul oli veel ettepanekuid.

19:32 Jevgeni Ossinovski

Ei olnud. Elektritööstuse liidus on palju liikmeid, aga eks ta on väga Eesti Energia nägu.

19:32 Esimees Jüri Ratas

Mart Helme, palun!

19:32 Mart Helme

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Ühele küsimusele vastates mainisite seda, et kliimamuutused peaks konservatiive muretsema panema, kuna nad on üheks tõukejõuks suurele rahvaste rändamisele. Ma olen sellega täiesti nõus. Mu küsimus on, kuigi ma tean, et te ütlete, et seda komisjonis ei arutatud: mis on teie isiklik arvamus, kas kõik need sajad miljardid dollarid-eurod, mida kasutatakse sellesama kliima soojenemise vastu võitlemiseks, kui need suunata sotsiaalabisse, riikide abistamisse ja kõigesse sellesse, ei annaks oluliselt suuremat efekti kui praegu just nimelt neile inimestele võimalust luues oma kodus elada?

19:33 Jevgeni Ossinovski

Seda tõepoolest komisjonis ei arutatud, aga ma vastan küll sellele küsimusele. Ma arvan, et kui me vaatame ja analüüsid on tehtud, et kliimamuutuste stsenaariumid, eriti nendes kohtades, kus looduslikud tingimused inimeste eluks on keerulised juba niikuinii ja kus on rahvast väga palju, siis need kliimamuutuste mõjud näiteks põllumajandusele, vee kättesaadavusele on lihtsalt niivõrd kolossaalselt suured, et seda ei ole võimalik kompenseerida ühegi sotsiaal-majandusliku investeeringuga nendes riikides. Kõige tõhusam viis anda nendele rahvastele võimalus oma kodumaal turvaliselt ja inimväärselt elada on tõepoolest üheskoos pingutada selle nimel, et kliimamuutuste mõju ohjes hoida. Lisaks sellele aitab see ka Eesti loodust märkimisväärselt, mis on ju meile endile ka väga armas.

19:34 Esimees Jüri Ratas

Kert Kingo, palun!

19:34 Kert Kingo

Tänan, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Ma küsin moderniseerimisfondi kohta. Mis on Eesti põhimured seoses moderniseerimisfondi rahastamisega kliimaeesmärkide täitmisel? Oskate te midagi olulist välja tuua?

19:35 Jevgeni Ossinovski

Mis on Eesti põhimured? Moderniseerimisfond on tervikuna ette nähtud selleks, et üldühikute kõrval on loodud eraldi sahtel, et aidata riikidel täiendavalt investeerida oma energia-soojussüsteemide moderniseerimisse, et oma energeetikat rohkem sellest lahti siduda. Euroopa kontekstis on ette nähtud mitmeid erinevaid võimalusi. Direktiiv näeb ette võimaluse, et ka energeetikaettevõtted ise, näiteks seesama elektritööstuse liit, võiks taotleda sealt raha ja näiteks põlevkivil töötava elektrijaama ümber ehitada või mingi uue elektrijaama ehitada, tuulepargi rajada või mis iganes, piltlikult öeldes. Seda võiksid ettevõtted ise taotleda. Aga teine variant on see, et riik kasutab moderniseerimisfondi vahendeid selleks, et neidsamu eesmärke saavutada riikliku kava kontekstis. Selle eelnõuga on valitsus leidnud – ja ma pean seda konkreetset otsust asjakohaseks –, et me juhime seda, kuna see rahaline maht ei ole nii suur ja selle rakendamisel ettevõtlusele otsetoetustena on riskid ja halduskoormus märkimisväärne, et tegelikult kasutada seda nende riiklike kavade elluviimisel, näiteks energiasäästu meetmete saavutamiseks hoonete rekonstrueerimisel.

19:36 Esimees Jüri Ratas

Leo Kunnas, palun!

19:36 Leo Kunnas

Austatud istungi juhataja! Hea Jevgeni! Kasutan nüüd võimalust, et sina kui asjatundja oled puldis, küsida sinu käest küsimuse, mida te kindlasti komisjonis ei arutanud, aga mis võiks selles kontekstis olla oluline. Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leyen teatavasti juhib rohepöörde läbiviimist. Minu tagasihoidlik hinnang temale kui Saksa kaitseministrile ei ole väga positiivne, sest ta ei suutnud Bundeswehri rahastamist otsustavalt kasvatada ega seda moderniseerida. Nüüd tal on ees umbes tuhat korda raskem ülesanne. Mis sa arvad, mis šansid tal oleks seda juhtida ja selles ka mingit edu saavutada?

19:37 Jevgeni Ossinovski

Meie kõigi toel, ma arvan, on need šansid kõrged. Me peame uskuma sellesse, sest see kliimamuutustevastane võitlus on tegelikult eksistentsiaalne küsimus nii Eestile kui ka kõigile Euroopa rahvastele, globaalselt. Meil peab seda usku olema.

19:37 Esimees Jüri Ratas

Martin Helme, palun!

19:37 Martin Helme

Aitäh, lugupeetud spiiker! Hea ettekandja! Meil ei ole ühist arvamust selles, kas kliimakriis üldse eksisteerib või mitte. Meil kindlasti ei ole ühist arvamust selles, kas sellega on võimalik võideldagi, kui ta tõepoolest eksisteerib, kas selle võimaliku eksisteeriva kriisi põhjuseks on inimesed või miski muu. Nii et selles küsimuses, CO2 kaubanduse küsimuses, meil kindlasti on lähtepunkt täiesti erinev. Aga kui ma küsisin selle 500 miljoni kohta, siis sa vastasid, et see on kümne aasta peale. Kümne aasta peale jaotatuna on see umbes 50 miljonit eurot aastas. Kui ma olin rahandusminister, siis räägiti umbes 40 miljonist eurost aastas, mis läheks kaduma iga-aastaselt riigieelarve vabadest vahenditest, ja oleks n‑ö sildiga või sahtliga raha, läheks ainult rohetegevuse peale. No me võime ette kujutada, et sõltuvalt valitsuse ideoloogilisest paletist oleks nende MTÜ-de hulk, kes saavad kümneid miljoneid eurosid maailmavaatelise selgitustöö tegemiseks, kindlasti palju, aga ikkagi, ka 50 miljonit on suur raha. Täna maadeldakse 60-miljonilise kärpega. Kuidas see auk katta?

19:38 Jevgeni Ossinovski

Ma ka neid kärpeid ei toeta. Ma arvan, et see on väga halb ettevõtmine, mille valitsus praegu riigi eelarvestrateegiaga meile on ette pannud. Tõepoolest, praeguses olukorras laste huvitegevust hakata kärpima, on sigadus.

19:39 Esimees Jüri Ratas

Peeter Ernits, palun!

19:39 Peeter Ernits

Hea juhataja! Hea ettekandja! Ma tulen oma eelmise küsimuse juurde tagasi, et no selge see, et see poliitiliselt kehtestatud siidnöör, millega energeetikasektorit kägistatakse, on juba oma töö suuresti teinud. Aga ma küsisin, et prognooside järgi on nii, et kui Euroopa on kliimaneutraalne, siis on kvoodi hind kusagil 350 eurot tonni kohta. Ja 2050., kus see suur siht on, peaks see olema 250 eurot tonni kohta. Aga ma palusin [öelda], milline näeb Euroopa välja siis, kui kvoodi hind on 350. Kui tõstaks kohe 350 peale, siis oleks ju kohe käes. Mis sa arvad sellest?

19:40 Jevgeni Ossinovski

Aitäh! Ei, kohe käes ei oleks. Majandusteadlaste ja rahvusvaheliste organisatsioonide poolt on leitud, et kasvuhoonegaaside maksustamine on üks kõige vähem majandusarengut pärssiv ja moonutav viis ühiskondasid keskkonnasõbralikumaks muuta. Seda on soovitatud ka paljudele teistele riikidele ja piirkondadele, kusjuures näiteks seesama Hiina juba hakkab seda rakendama – küll suhteliselt piiratud ulatuses veel. Tõesti, ta ei vali konkreetset sektorit, kuhu antakse mingeid otsetoetusi, vaid ta annab sellise laiema raami, mille sees ratsionaalselt toimivad ettevõtted oma otsuseid teevad. Aga suur osa nendest otsustest on pikaajalised. Näiteks, rootslased liiguvad koostöös riigiga selles suunas, et oma metallitööstust viia süsinikuneutraalseks. Rootsi on päris suur metallitöötleja, eks. See võtab ikka kümnendi aega, kõik need vajalikud investeeringud, mis selleks tuleb teha. Eestis samamoodi: kui me tahame energiajulgeolekut tagada taastuvenergiaühenduste salvestamiste kontekstis, siis see eeldab tegelikult palju pikemat paradigmat või palju pikemaajalist kokkulepet. Ei, ma ei arva, et on õige hooga ja hetkega seda teha. Aga see, milline saab olema kvoodi hind, sõltub, nagu sa õigesti märkisid, väga palju nendest eeldustest, missugused sektorid on heitmekaubanduse süsteemis sees, mis on lineaarse vähenemise koefitsient – ma enne rääkisin, see on väga oluline komponent – ja paljudest teistest poliitilistest valikutest ja otsustest.

19:41 Esimees Jüri Ratas

Henn Põlluaas, palun!

19:41 Henn Põlluaas

Aitäh! Eks ta paraku nii on, et see süsinikukaubandus on kahe otsaga asi. Kui suur osa maailmast sellest ei hooli, siis tegelikult need riigid, kes selle kohustuse on endale võtnud, lihtsalt kahjustavad muu hulgas ka enda konkurentsivõimet võrreldes teiste riikidega. Meil on siin kõrval kenakene Venemaa, kes ainult vilistab kõige peale. Aga ma tahtsin küsida seda, et eelnõu kohaselt muudetakse käitajate jaoks paindlikumaks tasuta lubatud heitkoguse ühikute eraldamine. Siit seletuskirjast või sellest eelnõust ausalt öeldes mina ei suutnud seda välja lugeda, mismoodi, milliste protseduuridega ja millega seda tehakse. Äkki sa kirjeldad seda, kuidas käib siis see paindlikumaks muutmine?

19:43 Jevgeni Ossinovski

Aitäh! Esiteks, kolmandat tundi sellest rääkides ma pean teid kurvastama, et minu vaim hakkab tuhmuma sama jutu kordamisest viiendat korda. Aga tõepoolest, küsimus on selles, et keemiatööstuse liidu ettepanekul me oleme lisanud siia muudatusettepaneku, mis võimaldab paindlikumalt heitmekaubanduse vabade või tasuta eraldatavate ühikutega arveldust teha sellisel viisil, et põlevkiviettevõtetel ei tekiks rahavoolist auku tulenevalt sellest, kui Euroopa Komisjoni vastavad protseduurid, kus iga-aastaselt verifitseeritakse tasuta ühikute arvu, jäävad venima. Põlevkiviettevõtted saaksid oma tööd jätkata ja hiljem tasaarveldada. See on paindlikkuse lisamine sinna.

19:44 Esimees Jüri Ratas

Siim Pohlak, palun!

19:44 Siim Pohlak

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Kasvuhoonegaaside heitkoguse ühikutega kauplemine ja kogu see äri selle ümber – ma tõmbasin [teema] natuke laiemaks. Võib-olla saate vahepeal läheneda asjale teisest nurgast: milleks see üldse vajalik on? See on üks suur mull minu meelest. Milleks see vajalik on?

19:44 Jevgeni Ossinovski

Ka sellest olen ma täna rääkinud pikalt. See on vajalik selleks, et suunata Euroopa ühiskonnad ja ettevõtted keskkonnasõbralikuma toimetamise ja tootmise teele, ja ta on selles olnud väga edukas. Väga edukas! See süsteem on tõepoolest olnud muljet avaldav ja maailma parim kahtlematult ja andnud neid vajalikke tulemusi, mis puudutab kasvuhoonegaaside vähendamist ja tegelikult ka majandusmudelite moderniseerimist.

Eespool küsija ütles, et näete, me kaotame konkurentsivõimes. Väga lühikeses perspektiivis me võime seda selliselt näha, et kvoodi ostmine vähendab konkurentsivõimet, aga pikemas vaates me oleme ju näinud seda, et Euroopa on varem õige mitmes süsinikuintensiivses valdkonnas olnud maailma liider tänu sellele innovatsioonile, mida rohemajandusele üleminek on avanud. Sealjuures, vaadake ameeriklasi, kellel ei ole olnud mingeid adekvaatseid keskkonnanorme – mis autosid nad toodavad võrreldes eurooplastega või ka Aasia riikidega, kes toodavad tükk maad efektiivseid ja paremaid sõidukeid. Seda ei maksa niimoodi võtta.

19:45 Esimees Jüri Ratas

Siim Pohlak, palun! 

19:45 Siim Pohlak

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Mulle meenus kohe Ameerika autodest rääkides üks sotsiaaldemokraat, kes sõitis ka sellise uhke masinaga mõned aastad tagasi. Aga mitte selle kohta ma ei tahtnud küsida. Tahtsin küsida, et ikka niisugustes asjades on võitjad ja kaotajad. Kes on suuremad võitjad? Ma kahtlen, kas need on jääkarud ja pingviinid, pigem ikkagi mõned suured ettevõtted, kes lähevad rikkamaks, mõned miljardärid või oligarhid. Kes selles kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemises tegelikult võidavad rahaliselt kõige rohkem ja kes kaotavad?

19:46 Jevgeni Ossinovski

Kõige rohkem võidavad sellest Euroopa kodanikud, sest heitmekaubanduse tulu laekub riikide riigieelarvesse. Kaks rida eespool istub üks härrasmees, tema võib teile selgitada, millisel viisil ta laekub sinna eelarvesse ja kuidas seda on võimalik kasutada. Me oleme seda päris põhjalikult täna arutanud. See süsteem toimibki sellisel huvitaval kombel, et need ühikud jagatakse riikide vahel ära ja siis riigid müüvad nad firmadele maha üle Euroopa. Firmad maksavad selle eest, see on nende jaoks kulu, aga riigid saavad sellest rikkamaks.

See on täitsa geniaalne värk, mis omal ajal välja mõeldi. Nii et kui sinna sisse vaadata, kui jätta kõrvale see ilge bürokraatlik keerukus, mis sellega kaasneb – üks kolleeg luges ette siin neid paragrahve, millest ei ole võimalik aru saada –, siis tegelikult kontseptuaalselt on see väga-väga hea ja tõesti andnud suurepäraseid tulemusi keskkonna kontekstis. Samal ajal, nagu ma ütlesin – ja seda on majandusteadlased korduvalt öelnud –, see on üks kõige vähem majandust pärssiv ja majandust ebamõistlikult ümberkujundav või majandustegevust moonutav viis keskkonnasäästu saavutada. Seda tasub toetada.

19:47 Esimees Jüri Ratas

Härra Ossinovski, nüüd on küll juhtunud väga imelik asi.

19:47 Jevgeni Ossinovski

Oh issand!

19:47 Esimees Jüri Ratas

Kas tõesti pole ühtegi küsimust rohkem? Ma tõesti ootaks korraks veel, sest siin on olnud väga tõsine debatt. Aga ma arvan, et te olete andnud tõesti väga häid vastuseid. Aitäh teile! Rohkem küsimusi ei ole.

19:48 Jevgeni Ossinovski

Aitäh kõigile küsijatele ka!

19:48 Esimees Jüri Ratas

Nüüd ma tõesti ootan väga-väga aktiivseid sõnavõtte, milleks annab võimaluse teine lugemine. Riigikogu liikmed saavad siin oma mõtteid avaldada. Avan läbirääkimised ja palun Riigikogu kõnetooli Henn Põlluaasa. Palun! Et hoida tempot, küsin ma kohe teie tuleku ajal ära, et võib-olla väike lisaaeg ka. 

19:48 Henn Põlluaas

Ma ei oska hetkel öelda, eks me vaatame.

19:48 Esimees Jüri Ratas

Selge. Ei tasu niisama venitada, muidugi.

19:48 Henn Põlluaas

Aga noh, niimoodi järele mõeldes ma usun, et see on tõsine teema, millest ma rääkida tahan. Tõenäoliselt ma viie minutiga seda ei suuda teha ja ilmselt oleks siiski vaja jah kolm minutit juurde.

19:48 Esimees Jüri Ratas

Teeme nii. Kaheksa minutit, palun!

19:48 Henn Põlluaas

Kas rohkem ei saa? 

19:48 Esimees Jüri Ratas

Rohkem ei saa.

19:48 Henn Põlluaas

Kahju. Austatud Riigikogu esimees! Austatud kolleegid! Ma tänan Jevgeni Ossinovskit küsimustele vastamise eest. See kestis päris tükk aega. Küsimused olid head, vastused olid head. Nüüd oleme jõudnud sellesse momenti, kui Eesti Konservatiivne Rahvaerakond peab astuma samme selleks, et Eesti ei satuks sellisesse düstoopsesse orwellilikku maailma, kus igat meie sammu keegi kontrollib, keegi kuskil salvestab, paneb registrisse sinu biomeetria, sõrmejäljed, iirised, DNA‑d jne. Et seda vältida, olemegi ju obstruktsiooniga alustanud. Ja et kõikidele teile kallitele kolleegidele ja kallile Eesti rahvale näidata, millise maailma poole valitsus on meid viimas nagu lambukesi tapale, millega meie loomulikult ei nõustu, selleks et seda teile näidata, olen ma kaasa võtnud George Orwelli raamatu "Loomade farm". Ma usun, et planeedil Maa on üsna vähe inimesi, kes sellest ei tea, suurem osa on loodetavasti seda ka lugenud. Kuigi see on kirjutatud enam kui 50 aasta eest, on see tegelikult täpselt sama aktuaalne ka täna. Lihtsalt tehnilised vahendid inimeste jälgimiseks, represseerimiseks, kontrolliks, ajupesuks jne on oluliselt tõhustunud. Me viime teid kogu oma fraktsiooni nõu ja jõuga sellesse maailma, te saate seda ette kujutada, visualiseerida ja ärgata, selleks et ütelda: "Ei, me ei taha sellist maailma."

Alustagem siis algusest. Kõik on selleks, et eelnõu 366 võetaks valitsuse poolt tagasi, et valitsus toetaks demokraatiat ja vabadust nagu me kõik, mida ka meie põhiseadus nõuab.

Alustan George Orwelli "Loomade farmi" lugemist.

"Karjafarmi omanik Jones oli kanala ööseks lukku pannud, aga ta oli nii purjus, et unustas sulgeda augud, kust kanad sisse-välja käivad. Laterna valgussõõr õõtsus siia-sinna, kui ta läbi aia tuigerdas, vööruses viskas ta saapad jalast, laskis endale köögis seisvast vaadist viimase kannu õlut ja kobis sängi, kus juba norskas proua Jones.

Kohe, kui valgus magamistoas kustus, algas kõikides farmihoonetes liikumine ja tiivasabin. Päeval oli levinud sõnum, et vana Major, auhinnatud suur valge tõukult, olevat möödunud ööl kummalist und näinud ja tahtvat seda teistelegi loomadele jutustada. Lepiti kokku, et kui Jones on jalust ära, kogunevad kõik suurde küüni. Vana Major (teda hüüti ikka nii, ehkki näitustel oli seda kulti välja pandud Willingdoni Võrratu nime all) oli farmis niivõrd lugupeetud loom, et kõik nõustusid meeleldi loobuma tunnikesest uneajast, kuulmaks, mis tal öelda on.

Suure küüni ühes otsas, parrelt rippuva laterna all oli Major omalaadsel poodiumil juba ilusasti õlgedest asemele heitnud. Ta oli kaksteist aastat vana, viimasel ajal üpris tüsedaks läinud, kuid endist viisi majesteetliku väljanägemisega siga, väliselt targa ja heatahtliku moega, ehkki tal polnud kunagi kihvu murtud. Peagi hakkas saabuma ka teisi loomi, kes võtsid platsi nagu igaühel kombeks. Esimesena saabusid kolm koera, Kellukas, Jessie ja Pitsu, ning siis sead, kes külitasid õlgedele otse poodiumi ette. Kanad leidsid koha aknalaudadel, tuvid lendasid partele, lambad ja lehmad heitsid maha sigade taha ning hakkasid mäletsema. Mõlemad tööhobused, Tümpsa ja Ristik, sisenesid üheskoos väga aeglasel sammul, astudes eriti ettevaatlikult oma hiiglasuurtel karvapuhmas kapjadel, et mitte lömastada pisemaid loomi, kes võisid õlgede all peidus olla. Ristik oli keskeale lähenev kogukas, emaliku loomuga mära, kelle keha polnud pärast neljanda varsaga mahasaamist enam päriselt oma endist kuju tagasi saanud. Tümpsa oli tohutu elajaloom, peaaegu kaheksateist kämmalt kõrge ja nii tugev nagu kaks tavalist hobust kokku."

19:54 Esimees Jüri Ratas

Austatud ettekandja, ma korra segan teid. Ma tahtsin korraks ...

19:54 Henn Põlluaas

Jah, palun!

19:54 Esimees Jüri Ratas

Ja pange aeg ka praegu seisma, et ettekandja ei läheks ajast üle. Ma tahtsin küsida, kuidas teile tundub hetkel tulenevalt kodu‑ ja töökorra § 72 lõikest 1, et kas see on sellega kooskõlas hetkel.

19:55 Henn Põlluaas

Jaa, kindlasti see on kooskõlas, sellepärast et ka see atmosfäär, milles me elame, kõik see keskkond, ühiskond, kõik see on täiesti otseses kooskõlas sellega, mida ma siin ette loen. See ongi üks maailm, üks teema, üks aine.

19:55 Esimees Jüri Ratas

Selge. Palun siis ettekandjale kaks minutit tagasi panna, praegu on see kellaaeg edasi läinud. Palun!

19:55 Henn Põlluaas

Aitäh!

"Valge triip Tümpsa ninal tegi tema väljanägemise pisut lihtsameelseks ja ega ta tarkuse poolest hiilanudki, kuid kõik pidasid temast lugu ta kindlameelsuse ja määratu suure töövõime pärast. Hobuste järel tulid valge kits Muriel ja eesel Benjamin. Benjamin oli farmi vanim ja tusaseim loom. Ta rääkis harva ja ka siis vaid selleks, et mõnd küünilist märkust teha; näiteks võis ta öelda, et Jumal on andnud talle hänna kärbeste eemalepeletamiseks, aga parema meelega elaks ta nii ilma hännata kui ka kärbesteta. Ta oli farmi loomadest ainus, kes iial ei naernud. Kui talt küsiti, miks, siis ta vastas, et ei näe midagi, mille üle naerda. Igatahes oli Benjamin, ehkki seda avalikult tunnistamata, kiindunud Tümpsasse; pühapäevad veetsid nad tavaliselt üheskoos väikeses koplis viljapuuaia taga, kus nad külg külje kõrval rohtu sõid ja iial sõna ei vahetanud.

Mõlemad hobused olid just jõudnud pikali heita, kui üks ema kaotanud pardipoegade pesakond riburada lauta paterdas ja seal haledasti prääksudes edasi-tagasi rändas, otsides kohta, kus neid ära ei tallataks. Ristik sättis oma suured esijalad nagu isemoodi müüri pardipoegade ümber ja need heitsid müüri taha ning jäid otsemaid magama. Veel viimasel hetkel kepsles suhkrutükki näksides elegantselt sisse Mollie, rumal kena valge mära, kes Jonesil kaarikut vedas. Ta sättis end paika eespool ja hakkas oma valget lakka raputama, lootes juhtida tähelepanu sellesse pletitud punastele lintidele. Kõige viimasena tuli kass, kes otsis soojemat kohta nagu ikka ning puges lõpuks Tümpsa ja Ristiku vahele. Seal lõi ta siis kogu Majori kõne kestel rahulolevalt nurru, kuulamata sõnagi sellest, mida Major rääkis.

Nüüd olid kohal kõik loomad-linnud peale Moosese, taltsa ronga, kes magas vööruses õrrel. Kui Major nägi, et kõik on kenasti platsi võtnud ja ootavad tähelepanuga, köhatas ta kurgu puhtaks ja alustas:

"Seltsimehed, te olete juba kuulnud sellest isevärki unenäost, mida ma möödunud ööl nägin. Aga selle unenäo juurde tulen ma hiljem tagasi. Esmalt on mul öelda muud. Ma ei arva, seltsimehed, et mind veel kauaks teie seas on, ja ma pean oma kohuseks anda teile enne surma edasi kogu tarkus, mille olen kogunud. Mul on pikk elu seljataga, üksi oma aedikus lesides on mul olnud aega mõtteid mõlgutada ..."

19:59 Esimees Jüri Ratas

Hea ettekandja, teie aeg!

19:59 Henn Põlluaas

"... ja ma vist võin öelda, et mõistan maist elu niisama hästi kui iga teine praegu elav loom. Sellest ma tahangi teile rääkida." Aitäh!  

19:59 Esimees Jüri Ratas

Sain aru. Aitäh teile!

19:59 Henn Põlluaas

Aitäh!

19:59 Esimees Jüri Ratas

Teie aeg! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Jaak Valge. Ma siiski ütlen, et tuleks püsida eelnõu 345 piires, tulenevalt meie kodu‑ ja töökorra seaduse § 72 lõikest 1. See on ääretult tähtis. Palun, härra Valge!

19:59 Jaak Valge

Paluksin endale ka aega juurde!

19:59 Esimees Jüri Ratas

Jaa, palun, kaheksa minutit!

19:59 Jaak Valge

Lugupeetud eesistuja! Head kolleegid! Lugupeetud tehniline personal! Juhiksin tähelepanu sellele, et kui käesolev eelnõu kolmandal lugemisel vastu võetakse, siis jõuab see presidendini ja vastavalt Eesti Vabariigi põhiseaduse §‑le 105 kuulutab tema välja seadused vastavalt omakorda §‑le 107 ja §-le 108. Siinjuures on tegelikult kõige tähtsam § 107. Ma tsiteerin seda täielikul kujul: "Vabariigi President võib jätta Riigikogu poolt vastuvõetud seaduse välja kuulutamata ja saata selle koos motiveeritud otsusega neljateistkümne päeva jooksul, arvates saamise päevast, Riigikogule uueks arutamiseks ja otsustamiseks. Kui Riigikogu võtab Vabariigi Presidendi poolt tagasi saadetud seaduse muutmata kujul uuesti vastu, kuulutab Vabariigi President seaduse välja või pöördub Riigikohtu poole ettepanekuga tunnistada seadus põhiseadusega vastuolus olevaks. Kui Riigikohus tunnistab seaduse põhiseadusega kooskõlas olevaks, kuulutab Vabariigi President seaduse välja." Vastavalt §‑le 108 jõustub see seadus kümnendal päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui seaduses eneses ei sätestata teist tähtaega.

Niisiis, lugupeetud kolleegid, nagu te aru saate, on presidendil üsna oluline roll. Ja nagu te teate, lähenevad presidendivalimised, mida mõned kriitikud on nimetanud ka presidendi määramiseks erakondade tagatoakokkuleppena. Igatahes on just nimelt need lähenevad presidendivalimised tegelikult inspireerinud meil mitmesuguseid arutlusi selle üle, kuidas president oma ametikohale ikkagi saab. See tähendab, et kuidas ta valitakse. Sellest võib väga paljuski sõltuda, isegi kui see ei ole seadustes selgelt fikseeritud, see, kuidas ta täidab eeltsiteeritud § 107, mis puutub tegelikult juba käesoleva eelnõu menetlusse.

Nii. Nagu teada, on tehtud palju ettepanekuid presidendi ametisse saamise protseduuri muutmiseks. Kõige radikaalsem ettepanek, mis on minuni jõudnud ja mis võiks olla tõsiselt võetav ettepanek, pärineb Siim Kallaselt, kes arvab, et presidendi ja peaministri ametikohad tuleks ühitada. Tsiteerin: "Väike riik. Üks must auto vähem." Edasi leiab Siim Kallas, et loomulikult tuleks president ja valitsusjuht otse valida. Jälle tsiteerin, ta ütleb nii: "Lihtne ja selge." Tõepoolest.

20:02 Aseesimees Hanno Pevkur

Härra Valge, ega te kogemata vale päevakorrapunkti kohta ei räägi? Atmosfääriõhu kaitse seadus on praegu.

20:02 Jaak Valge

Loomulikult, aga see seadus ju kuulutatakse presidendi poolt välja.

20:02 Aseesimees Hanno Pevkur

See ei puuduta kuidagi presidendivalimisi, lihtsalt kodu‑ ja töökorra seaduse paragrahv ... 

20:03 Jaak Valge

Presidendi käitumine sõltub sellest, missugune on presidendi roll.

20:03 Aseesimees Hanno Pevkur

Härra Valge, ma juhin tähelepanu, et Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse § 72 lõige 1 sätestab päevakorrapunktis püsimise ja kui selles ei püsita, on juhatajal õigus mikrofon välja lülitada, pärast seda, kui ta on korduvalt märkusi teinud, et päevakorrapunktis ei püsita.

20:03 Jaak Valge

Aga kui palju on korduv? Kas see on praegu esimene märkus?

20:03 Aseesimees Hanno Pevkur

Minu poolt esimene, jah.

20:03 Jaak Valge

Selge. Siis ma jätkan. Ma ütleksin niimoodi, et kindlasti selles Siim Kallase süsteemis on loogika sees. Sellele ei saa kuidagi vastu väita. Aga see tähendaks Eesti valitsemissüsteemi muutumist täispresidentaalseks. See võiks tähendada seda, et ka käesolevat atmosfääriõhu kaitse seaduse eelnõu tuleks võib-olla menetleda hoopis teistsuguses korras. 

20:04 Aseesimees Hanno Pevkur

Nüüd on teine märkus.

20:04 Jaak Valge

Vaadake, isegi Eesti 1933. aasta põhiseaduses oli otse valitud suurte volitustega riigivanemale lisaks ette nähtud parlamendist sõltuv valitsus eesotsas peaministriga. Üheski Euroopa demokraatlikus riigis tänapäeval siiski sellist süsteemi, kus täitevvõim koondub ainult otse valitud riigipeale, tegelikult ei ole. See on ainult Venemaal ja Valgevenes, aga isegi seal pole täitevvõimuks president, vaid on valitsus. Tõsi, see valitsus sõltub presidendist, kes võib ka parlamendi laiali saata, kui peaministrikandidaadi või ametisoleva peaministri tegevus parlamendile ei sobi. Minu arvates on see väga oluline.

Nii. Läheme nüüd edasi. Siim Kallase pakutud süsteemis saaks täitevvõimu kandja, president, valitsusjuht, rahvalt siiski otsemandaadi ja parlamendi roll peaks siis paratamatult jääma marginaalseks. Kuidas täpsemalt sel juhul sättida parlamentaarseid kontrolli‑ ja tasakaalumehhanisme, et ikkagi riik demokraatlikuks jääks, see ei ole selge. Võib-olla ainult tõesti selliste sagedasti kodanike poolt esilekutsutavate rahvahääletustega, nagu Eesti 1933. aasta põhiseaduses oli, või siis nii, nagu praegu on Šveitsis. Aga mina ei usu, et Siim Kallas seda mõtles. Igatahes tähendaks see mitte ainult meie senise süsteemi täielikku ümbertegemist parlamentaarsest presidentaalseks, vaid mingi täiesti uue süsteemi sisseseadmist. See omakorda tähendab seda, et ka käesolevat eelnõu menetletaks hoopis teistmoodi.

Kui isegi seda soovida, ma arvan, siis pole ka kuidagimoodi usutav, et meie ühiskonnas oleks selleks piisavalt julgust. Võiks öelda ka, et võib-olla ei ole piisavalt avantürismi. Ütlen ise ka, et ma ei oska seda võib-olla väga heaks mõtteks pidada. Kindlasti ei teki ka poliitilist konsensust selliseks sammuks.

Nüüd läheme edasi, läheme järgmise ettepaneku juurde. Lauri Vahtre on konkreetse presidendivalimise korra suhtes väga kriitiline. Ma ei teagi, kas väga, aga kindlasti mõnevõrra kriitiline. Aga tema presidendi otsevalimist ei tunnista: "Kui president on n-ö poolvõimuline, siis sobib tal ka ametisse saada poolvalimistega. Mitte just rahva mandaadiga, aga mitte ka üksnes riigikogu omaga."

Nii. Lauri Vahtre püstitab retoorilise küsimuse, mismoodi oleks parem. Kas presidendi otsevalimine? Kahtlustan, et see meetod oleks populaarne täpselt esimeste valimisteni ja mitte rohkem. Valituks osutunud kandidaadi vastased leiaksid ilmtingimata, et tehti sohki, et süüdi on salateenistused ja muidugi ajakirjandus. 

20:07 Aseesimees Hanno Pevkur

Aeg on täis.

20:07 Jaak Valge

Aitäh! 

20:07 Aseesimees Hanno Pevkur

Palun! Peeter Ernits, palun!

20:07 Peeter Ernits

Hea juhataja ja kolleegid! See eelnõu 345 on nagu Harju keskmine. Mõned direktiivid muudetakse, direktiiv, nagu te teate, 2018/410 võetakse vastu ja tänu sellele 2003/87/EÜ asendatakse.

"Nonii, seltsimehed, missugune see meie elu siis on? Vaadakem tõele näkku: meie elu on vilets, täis töörügamist ja üürike. Me sünnime, meile antakse just nii palju süüa, et meil hing sees püsiks, ja need meist, kes seda suudavad, peavad töötama viimase jõuraasuni, ning sedamaid, kui meist enam kasu pole, notitakse meid julmalt maha. Ükski Inglismaa loom, kes on üle aasta vana, ei tea, mida tähendab õnn või jõudeaeg. Ükski Inglismaa loom ei ole vaba. Loomade elu on üks ainumas viletsus ja orjus – see on sulatõde.

Aga kas kõik ikka on lihtsalt looduse kord? Kas see tuleb sellest, et meie maa on liiga vaene, et kindlustada korralikku elu oma asukaile? Ei, seltsimehed ..."

20:09 Aseesimees Hanno Pevkur

Härra Ernits, meil on kõne all atmosfääriõhu kaitse seadus.

20:09 Peeter Ernits

Jaa, ma räägin sellest eelnõust 345.

20:09 Aseesimees Hanno Pevkur

Ei, te ei räägi sellest.

20:09 Peeter Ernits

Jaa, muidugi räägin.

20:09 Aseesimees Hanno Pevkur

Te loete raamatut.

20:09 Peeter Ernits

Ma ei tea, raamatut. Kas need on raamatud või? Ma räägin sellest eelnõust ja sellest, et liikumine on õiges suunas. Aga maailma suurim süsinikuturg, mille raames see eelnõu mõningaid asju täpsustab, moodustab vaid 40% Euroopa tööstusheitest. Nii et tegelikult see kogu raamistik hõlmab vähemat kui poolt Euroopa süsinikuturust.

"Ainuüksi meie farm võiks elatada mõnikümmend hobust, paarkümmend lehma, sadu lambaid – ja kõik nad võiksid elada nii hästi ja jõukalt, et seda on praegu võimatu ettegi kujutada. Miks me siis üha viletsuses vireleme? Aga sellepärast, et inimesed meilt peaaegu kogu meie töövilja ära röövivad. Siin, seltsimehed, on kõigi meie hädade põhjus. Seda võib kokku võtta ühteainsasse sõnasse – inimene. Inimene on meie ainus tõeline vaenlane. Kukutage inimene ja nälja ning üle jõu käiva töö peamine põhjus on igaveseks ajaks kõrvaldatud.

Inimene on ainus olend, kes tarbib, ise tootmata. Inimene ei anna piima, ei mune mune, ta on liiga nõrk atra vedama, ta ei suuda nii kiiresti joosta, et jänest kätte saada. Ometi on ta kõigi loomade isand. Ta paneb nad tööle, vastutasuks andes neile vaid selle pisku, mis on vajalik, et nad nälga ei sureks, ülejäänu aga jätab endale. Meie töö harib maad .. Teie, lehmad, keda ma siin enda ees näen, mitu tuhat liitrit piima te olete viimase aasta jooksul andnud? Ja mis on saanud sest piimast, mis oleks pidanud teie tublisid vasikaid toitma? Viimane kui tilk on läinud meie vaenlaste kurku. Ja teie, kanad, mitu muna te olete sel aastal munenud ja kui palju neist munadest on tibudeks hautud? Kõik ülejäänud munad on turule viidud ..."

20:13 Aseesimees Hanno Pevkur

Teie aeg on täis.

20:13 Peeter Ernits

Paluks veel kolm minutit.

20:13 Aseesimees Hanno Pevkur

Kahjuks ma seda anda ei saa, kuna meil on väga tihe päevakord. Tulenevalt Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse § 69 lõikest 5 ja tulenevalt kommentaaridest on juhatajal õigus sõnavõtte piirata viie minutiga ja mitte anda kõnelejatele kolme lisaminutit, kui päevakord on väga tihe. 

20:13 Peeter Ernits

Aga väga olulist on öelda.

20:13 Aseesimees Hanno Pevkur

Ma kahjuks ei saa teile seda anda, teie aeg on läbi, viis minutit on see aeg.

20:13 Peeter Ernits

Aga ma siiski tahaks nagu öelda 345 kohta.

20:13 Aseesimees Hanno Pevkur

Palun, Kalle Grünthal, järgmisena! Te kahjuks ei saa rohkem öelda, sest viis minutit on kõneaeg. Ma lähtun § 69 lõikest 5. Ma tänan! Härra Puustusmaa, teil on protseduuriline küsimus.

20:13 Paul Puustusmaa

Paragrahvi 69 lõige 5 ei piira seda aega, piirab väidetav kommentaar. Kommentaar ei ole norm ja kommentaar ei ole see, millele saab tugineda. Sellisel juhul me praegu rikume kodukorraseadust.

20:14 Aseesimees Hanno Pevkur

Härra Puustusmaa! Paragrahvi 69 lõige 5 ütleb, et sõnavõtja taotlusel võib istungi juhataja anda kõneks täiendavalt kolm minutit. Ta ei pea andma. Ma otsustasin praegu, vaadates, kui palju on kõnesoove, ja vaadates ka kommentaare, et ma kasutan seda "võib" ja jätan viis minutit igaühele, kes soovib tulla kõnet pidama. Härra Grünthal on järgmisena, palun!

20:14 Peeter Ernits

Siiski ma tahaksin öelda, keda see puudutab, see eelnõu.

20:14 Aseesimees Hanno Pevkur

Ma pean sulgema teie mikrofoni, kui te praegu ära ei lähe, sest härra Grünthali kord on rääkida.

20:14 Peeter Ernits

See võimalus on olemas. Nii et palun!

20:14 Aseesimees Hanno Pevkur

Härra Ernits!

20:14 Peeter Ernits

Mul on kõva hääl.

20:14 Aseesimees Hanno Pevkur

Härra Ernits, teie aeg on läbi!

20:14 Peeter Ernits

No ma arvan, et ka teie aeg.

20:14 Aseesimees Hanno Pevkur

Võimalik. Kert Kingo, palun protseduuriline küsimus!

20:14 Kert Kingo

Sooviksin täpsustada. Te nüüd tuginete küll seadusele, aga äkki ... Mul ei ole siin saalis seda kaasas. Kas on õigus, ainupädevus istungi juhatajal üksi see otsus vastu võtta või äkki peaks selleks olema Riigikogu juhatuse koosolek?

20:14 Aseesimees Hanno Pevkur

Jah, see õigus on istungi juhatajal vastavalt § 69 lõikele 5. Kalle Grünthal, palun teie kõne!

20:15 Kalle Grünthal

Aitäh! Ma palun kaks minutit lisaaega.

20:15 Aseesimees Hanno Pevkur

Seda ma otsustan siis, kui me oleme viienda minutini jõudnud, kas te olete päevakorrapunktis püsinud ja kuidas on. Meil on väga palju kõnelejaid. Ma siiski jään viie minuti juurde, sest muidu ei jõua me kõnedega lõpule.

20:15 Kalle Grünthal

Mul praegu aeg tiksub, teie kõneaeg on praegu.

20:15 Aseesimees Hanno Pevkur

Palun rääkige!

20:15 Kalle Grünthal

Teie rääkisite praegu!

20:15 Aseesimees Hanno Pevkur

10 sekundit saate juurde.

20:15 Kalle Grünthal

21 on praegu.

Head kolleegid! Täna me menetleme eelnõu 345, toimub atmosfääriõhu kaitse seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu teine lugemine. Selle eelnõu eesmärk on see, et ajakohastatakse sätted, et tagada Euroopa Liidu õiguse rakendamine.

Vaat nüüd on selline koht, et Euroopa Liidu õigus rakendub kogu aeg ja tuleb ja sööb välja meie põhiseaduslikud väärtused. Põhimõte on see, mida me täna käisime ka arutlemas õiguskantsler Ülle Madise juures, et sisuliselt meie põhiseadusest, mis peaks olema ülimuslik, on jäänud järele ainult paljas kest. Seda ei väljendanud mitte ainult õiguskantsler, vaid ka kohtumisel osalenud kõik Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna saadikud.

Muidugi on selle põhjuseks ka see, et Euroopa Komisjon on teatavasti kehtestanud uue Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi ehk EL‑i HKS‑i rakendavad määrused. Vaat nüüd ongi jälle see koht käes, kus me praktiliselt oleme andnud oma iseotsustamise õiguse ära Euroopa Liidule. Euroopa Komisjon, kes tegelikult ei oma ka sellist, ütleme, parlamentaarsust nagu Euroopa Parlamendil võiks olla ja peaks olema, dikteerib meile, Eesti Vabariigile kui suveräänsele riigile kõik õigused, mida me tohime teha, ja me peame need Euroopa Liidu komisjoni nõuded kooskõlastama. Minu hinnangul on selliste õiguste ülevõtt igatahes järjekordne näide, kuidas Eesti kaotab oma iseseisvust. Muidugi on kurb ka see, et samuti on Euroopa Liit andnud rakendusmääruse moderniseerimisfondi kohta. Selle eesmärk on hoogustada heitkoguste kulutõhusat vähendamist ja süsinikdioksiidi heite vähendamist toetavaid investeeringuid.

Selle kohta võiks täpselt sama asja öelda, et kogu see eelnõu, mis käsitleb kauplemist ka COja heitkoguse ühikutega, mille kohta siin on olemas kauplemise register, käitaja, arvelduskonto ja kauplemiskonto, on sisuliselt tühi, tühi luhvt. Vanasti öeldi pättide kohta, et kaupled luhvtiga, kaupled õhuga ja kaupa tegelikult ei ole. See on see küsimus, kuhu me oleme praegusel hetkel oma äriga jõudnud. Ja mis on veel oluline: me kaupleme mitte millegagi, mõistate, me kaupleme mitte millegagi ja selle kauplemise pealt saab keegi kuskil riigis tulu. See on üks selline väga ebamäärane ja samas ka meie Eesti majandust ja julgeolekut ohustav tendents, mis üha süveneb ja süveneb Eesti riigis.

Ma toon siitsamast eelnõust juurde veel selle asjaolu, et näiteks Eesti Keemiatööstuse Liit tõstatas probleemi seoses lubatud tasuta heitkoguse ühikute õigeaegse eraldamisega. Ma saan aru, et keemiatööstuse liit ei saa nii jõuliselt ja tugevalt hakata vastu, ma ütleksin, luhvtiga kauplemisele, ja seetõttu ta püüab kas või mingilgi määral leida sellist õiguslikku tasandit, et hetkel võimul olevat valitsust mitte välja vihastada ja sellega kaasnevalt toetusi vähendada.

Kogu see teema tuleb ikkagi Keskkonnaministeeriumist, kes pakub sellist lähenemist. Kui me vaatame selle põhjusi, siis tuuakse välja see, et aluseks on Eesti erakordselt suur ökoloogiline jalajälg inimese kohta. Tegelikult on ka need väited otsitud, sest see pole üldse oluline, kui suur on ökoloogiline jalajälg Eestis, oluline on see, et Euroopa Liit ... 

20:20 Aseesimees Hanno Pevkur

Kas te vajate lisaaega?

20:20 Kalle Grünthal

Jah, ma tahtsin lisaaega.

20:20 Aseesimees Hanno Pevkur

Kui te räägite eelnõust, siis palun!

20:20 Kalle Grünthal

Ma räägin eelnõust.

20:20 Aseesimees Hanno Pevkur

Palun! Kolm minutit lisaaega. 

20:20 Kalle Grünthal

Aitäh! Euroopa Liidu süsinikuheide on kogu maailma heitest 9%, mis tähendab tegelikult seda, et see on absoluutselt marginaalne võrreldes teiste maailma riikidega. Kui me toome siia kõrvale Eesti süsinikuheite, siis see on 0,002 või 0,003, see ei omagi tähtsust, see on praktiliselt olematu. Aga mida me sellega kaotame? Eesti energiajulgeolek muutub absoluutselt olematuks. Siinsamas saalis oli möödunud nädalal TalTechi professor Alar Konist, kes teadis rääkida sellest, et tegelikult kõik need pöörded ei teeni mitte meie huve, vaid, ütleme, kolmandate riikide huve. Siin peab muidugi arvestama ka seda, et tegelikult on Euroopast ju välja viidud väga suur osa tootmisest just kolmandatesse riikidesse, kes ei ole seotud kasvuhoonegaaside lekitamisega. See tähendab seda, et selle meetodi alusel keeratakse kinni Eesti ...

20:22 Aseesimees Hanno Pevkur

Nüüd on ka lisaaeg läbi.

20:22 Kalle Grünthal

... võimekus ja seetõttu on see luhvtiga kauplemine. Ma tänan teid! Tänan ka istungi juhatajat, kes võimaldas lisaaega!

20:22 Aseesimees Hanno Pevkur

Kui räägitakse eelnõust ja asjast, siis on alati võimalus rääkida. Anti Poolamets, palun! Kuigi ka siin ma pean, kolleegid, tunnistama, et meil on tõepoolest palju rääkijaid ja viis minutit võiks olla see aeg. Meil on olnud ka varem seda praktikat, et juhataja on aega piiranud, kui on väga palju rääkijaid. Anti Poolamets, palun!

20:22 Anti Poolamets

Lugupeetud juhataja, aitäh sõna eest! Head kolleegid! Head sotsialistid, kuhu te ka kadunud ei ole, kuigi teie eelnõust on jutt! Halloo, kas te olete kuskil suitsunurgas? Tulge kuulama. Me ju räägime täna asjast ehk teie eelnõust 345, mille kohta te olete ka usinalt muudatusettepanekuid teinud. Jaa, ohkama võtab tegelikult.

Ma otsisin oma ettekandele pealkirja ja jõudsin rahvajutuni "Rätsep Õhk ja tema õnneloos". Ehk kui üldistada, siis toimub suuremat sorti õhumüümine. CO2 kaubandus on suuremat sorti õhumüümine. Väga võimalik, et ajaloos sellele perioodile nii tagasi vaadataksegi, et eurooplased ja ameeriklased hakkasid usinalt õhku müüma, õhku maksustama, ja põhja ei olnud sellel mitte mingisugust. Tegu oli teadusega, mis läks aia taha.

Nii et kui me vaatame ühikutega kauplemisega registrit, ka neid muudatusettepanekuid, siis me ei pääse sellest, et minna asja olemuse juurde. Kas see CO2 maailmalõpu häirekell on ikka nii kõva, kui seda esitletakse? Kas see häirekell on nii lõplik? Kas tõepoolest ookeanide tase tõuseb? Meil on neid paanikaid olnud küll ja küll, kuni selleni välja, et noorte hulgas on ärevus nii suur, et nad on plakatiga siin maja ees.

Praktiliste näidetena, mida siis CO2 kaubandus kaasa toob? See on omamoodi nagu Ruhri okupeerimine Prantsusmaa poolt. Võetakse ära Saksamaa kõige parem majanduspiirkond, tööstuspiirkond. Aga meie oleme nii nutikad, et okupeerime ennast ise. Palju õnne meile! Me lammutame tööstused, mida on ehitatud juba vabariigi algusest peale. Tegelikult löödi juba esimese maailmasõja ajal esimeste uuringute nimel kopp maasse ja hakati uurima, mis asi see põlevkivi on. Kõik, mis on üles ehitatud, lammutatakse ära. Meie energeetika tuum lõhutakse maha ja satutakse ränka vastuollu ka füüsikaseadustega.

Ka mulle meeldivad päikesejaamad, ka mulle meeldivad tuulikud. Aga oleme nüüd realistid. Kui jaanuaris tuul ei puhu ja päike ei paista, kes siis –25-kraadise ilmaga need radiaatorid ära kütab, need elektriradiaatorid käimas hoiab? Ega ikka ei hoia küll. Meil on vaja püsivõimsust, sest muidu me lõpetame nii nagu Texas, kus on täielik energeetiline kaos.

Hämmastav on see, et me ei tegele mitte ainult eneseokupeerimise ega enesekoloniseerimisega, vaid meie kolleegid sotsiaaldemokraatide ja Keskerakonna hulgas tegelevad oma valijaskonna viiludeks saagimisega. Nad võtavad neilt ära töökohad, viskavad nad välja hästi makstud töökohtadelt Ida-Virumaal ja hakkavad õhku müüma või lähevad täiesti rahumeeli õhumüümisega kaasa.

Ossinovski väitis, et jaa, maailmas on peaaegu et konsensus nendel teemadel. Võib-olla ta ise usub seda. Mina mitte. Minule seda müüa ei ole võimalik. Kaks esinduslikumat Eesti akadeemikut, Anto Raukas ja Endel Lippmaa, naersid välja kliima soojenemise, inimtekkelise ...

Palun lisaaega!

20:27 Aseesimees Hanno Pevkur

Kas kaks minutit?

20:27 Anti Poolamets

Kolm. Aitäh!

20:27 Aseesimees Hanno Pevkur

Palun, kolm minutit!

20:27 Anti Poolamets

... soojenemise teooria.

Ma toon veel ühe näite kuulsa eestlase kohta välismaal – Arno Arrak. Arno Arrakul on väga oluline teadmiste pagas. Tegu on muide Arrakute klanni kuuluva kunstnikuperekonna ühe liikmega, kes pääses läände ja oli Eesti teadlane USA‑s, kes töötas spektrokeemilise analüüsi alal, sh Grumman Aerospace'is, ehitades selles ettevõttes muu hulgas Apollo kuumoodulit. Ta on välja andnud raamatu "Mis soojenemine? Satelliitide vaade globaalsele kliima soojenemisele". Oma suurepärases raamatus, mis on 92-leheküljeline tihe teadustekst, väidab ta, et mitte mingisugust ookeanitaseme tõusu ei ole. Ta leiab, et kogu kliimateadus on pankrotis. Kusjuures sellise esindusliku teadlase artikleid ei avaldatud. Kas see on siis vaba teadus? Kas varsti peab käima ringi pusaga, kuhu on kirjutatud "Teadus on vaba", et palun avaldage ühe esinduslikuma teadlase artikleid alarmismi kõrval, paanika tekitamise kõrval, piibelliku maailmalõpuvisiooni esitamise kõrval? Kas see on siis hea teadus? Ma selles sügavalt kahtlen.

Nii et jääme kaineks, kuulame ära ka skeptiliste teadlaste väited, kes kuulusid alles hiljuti peavoolu. Ma ei tea, kuidas äkki kõige esinduslikumatest teadlastest sai kõrvalvool. Mis trikkidega seda saavutati? Nii et ma soovitan silmad lahti hoida. Meie ja rahvusvaheline teadusruum ei ole konsensuslikult kliima inimtekkelise soojenemise teel.

Mis seal salata, see kõik läheb isegi karikatuurseks ja mitte ainult maailmalõpu teemal. Minu äiale, ühelehmapidajale, ühele viimasele ühelehmapidajale Nõo vallas tuli ministeeriumist teade, et vaadake, teie lehma metaanierituse eest tuleb nüüd hakata maksu maksma. Olin hämmingus, et nüüd on asjad niikaugel. Õnneks ministeerium tühistas selle. Aga kui me tulevikus tagasi vaatame, siis naljahammastel on ilmselt palju rääkida, kuidas Nõo valla ühelehmapidaja pidi hakkama oma lehma eritatud metaani eest tasu maksma. Kindlasti läheb see paljude muude tänapäeva eksiarvamustega ühte kaukasse. Aitäh!

20:30 Aseesimees Hanno Pevkur

Helle-Moonika Helme, palun!

20:30 Helle-Moonika Helme

Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud kolleegid! Täna me tõepoolest oleme siin pikalt ja laialt rääkinud sellisest olulisest asjast meie kõikide elus, nagu seda on atmosfäär. Loomulikult, meie kõigi ülesanne on seda atmosfääri igati hoida, igati kaitsta, sellepärast et atmosfäär on ju tegelikult meile kõigile väga oluline. Me ju kõik teame, et Maa atmosfäär ehk õhkkond on maad ümbritsev gaasikiht, milles valdavaks on lämmastiku, hapniku ja argooni mehaaniline segu. Nende gaaside suhteline hulk on muutumatu ja püsiv. See on fakt.

Kui me arutame siin teemal, kuidas me saame atmosfääri kaitsta, siis see kõik on väga hea ja väga ilus. Aga me peame endalt küsima, kas me saame kaitsta midagi nii suurt ja kas me üldse saame midagi teha millegi heaks, mis on iseenesest oma suuruses sellisena olemas.

Aga tuleme tagasi selle juurde, mis täna siin saalis räägiti. Mulle tegelikult iseenesest meeldis lugupeetud hea kolleegi, sotsiaaldemokraat Jevgeni Ossinovski muudatusettepanek, kes väga selgelt ütles välja, et kui me tahame midagi teha, siis me peame seda tegema sajaprotsendiliselt. Selles on tal täielik õigus. Ta ütles, et meie kehtiva õiguse kohaselt peab valitsus investeerima vähemalt 50% heitmekaubanduse ühikutest kliimaeesmärkide saavutamisse, ja meie valitsus lähtubki ainult sellest miinimumnõudest, kuigi tal on täielik vabadus teha palju enam sellesama atmosfääri kaitseks, millest me täna siin kõik oleme nii palju rääkinud. See 50% on direktiivi miinimumnõue. Millegipärast selle direktiivi puhul me kasutame seda miinimumnõuet. Aga ometi me teame, et on palju teisi direktiive, kus me oleme paavstist õigeusklikumad. Me täidame neid direktiive, nagu vanasti öeldi, saksa täpsusega. Isegi kui nad on teinekord meile kahjulikud, me täidame neid mitu korda rohkem, kui tegelikult Euroopa Komisjon meilt seda nõuab.

Aga vaadake, kui me räägime atmosfäärist, mis on meile kõigile nii tähtis, sest see tegelikult ju määrab ära selle, kuidas meie elutegevus siin maailmas kulgeb, milline on meie ilm, millist õhku me hingame, kuidas UV-kiirgus mõjub, siis vaat siinkohal lähtutakse miinimumnõudest. Selles olen mina Jevgeni Ossinovskiga, üllatus-üllatus, väga nõus. Valitsus peaks meile kõigile olulises küsimuses lähtuma maksimumnõudest ehk me peaksime tõepoolest arvestama kliimakriisi tõsidust, nagu märkis Ossinovski oma muudatusettepanekus, ka Eesti erakordselt suurt ökoloogilist jalajälge inimese kohta. See on muidugi selline asi, kus meil võivad olla eriarvamused, selle jalajälje suuruse kohta. Aga ma olen temaga selles täiesti nõus, et kui me tahame midagi teha, siis me peame seda tegema sajaprotsendiliselt. Muidu ei ole ju sellel mõtet. 

Palun lisaaega!

20:35 Aseesimees Hanno Pevkur

Palun! Kolm minutit lisaaega.

20:36 Helle-Moonika Helme

Me peame siin suuri kõnesid, me võtame vastu seaduseelnõusid. Me võtame vastu seadusemuudatuse seadusemuudatuse seadusemuudatuse seadusi, mida iganes. Me teeme seda ainult 50%-liselt. Nalja teete või? Kui juba teha, kui kaitsta atmosfääri, siis kaitseme seda täiega. Kaitseme sajaprotsendiliselt ja kõik meetmed, mida me tahame seaduses ette näha, võtame kasutusele sajaprotsendiliselt. Ehk ma olen täiesti nõus, et seaduse tasemel tuleb sätestada nõue kasutada kogu heitmekaubanduse tulu, millest on täna siin nii palju räägitud, tõepoolest kliimaeesmärkide saavutamiseks, mille üks väga oluline osa on just nimelt see atmosfääriõhu kaitsmise seadus.

Täiesti õigustatult tõi kolleeg Ossinovski siia sisse ka sotsiaalse õigluse teema. Sotsiaalne õiglus on ka atmosfääri puudutavates küsimustes väga oluline, sest me kõik oleme siin atmosfääri all üksteisega võrdsed. Tema ettepanek kasutada ära kvoodivahendite tulu ja tasandada sellega ära kõrgemate energiahindade mõju leibkondadele on tõeliselt hea ja õilis ettepanek. Ma toetan seda sajaprotsendiliselt.

Nii et, head kolleegid, kui me teeme midagi, kui me oleme täna siin ja peame tulihingeliselt neid kõnesid ja võitleme millegi eest – me alati võitleme millegi eest, oma maailmavaate eest, oma arvamuste eest –, siis teeme seda sajaprotsendiliselt. Teeme seda sajaprotsendiliselt, võitleme. Praegu me võitleme atmosfääriõhu puhtuse eest, järgmistes küsimustes võitleme millegi muu eest. Head kolleegid, teeme seda sada protsenti! Aitäh!

20:38 Aseesimees Hanno Pevkur

Riho Breivel, palun! 

20:38 Riho Breivel

On üks selline kirjatükk nagu "Pisuhänd", kus Sander ütles: "[Õ]hku – õhku, papa, – õhk ei maksa midagi." Me näeme tegelikult, et õhk maksab ja maksab väga palju. Täna siis vaatamegi seda eelnõu, atmosfääriõhu kaitse seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu, selle teist lugemist viime läbi. Eelnõuga tahetakse ajakohastada sätteid, et tagada Euroopa Liidu õiguse rakendamine. Euroopa Komisjon on kehtestanud uue Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguste ühikutega kauplemise süsteemi, rakendades määruseid.

Atmosfääriõhuga ja heitkogustega oleme me siin Eestimaal kokku puutunud juba aastaid. Kõigepealt olid need hinnad meie Ida-Virumaa jaoks suhteliselt hästi paigas. Omavalitsustele, kellel oli vastav tootmine, laekusid suhteliselt head summad, millega suudeti teha väga palju ära nendes piirkondades, kus saastekvoodist saadud raha laekus. Kogu protsess aga oli selles, et pidevalt ja aasta-aastalt tõmmati seda probleemi koomale selles suhtes, et maksulaekumist aina vähendati. Tänaseks on see praktiliselt miinimum. Need piirkonnad, kus on tegelikult saaste säilinud, enam sellekohast kapitalimahutust teha ei saa, et saaksid neid probleeme likvideerida.

Kuidas edasi minna? Teatud võimekused on nüüd ikkagi olemas, et riik saab seda raha jagada. Täna me kuulsime, et summad on jälle jagatud 50% : 50%, pool läheb praktiliselt rohepöörde teostamiseks ja pool läheb riigile, et ta saab seda raha kasutada teatud eesmärkide tarbeks. Meie Ida-Virumaal muidugi tahaksime näha, et summad laekuksid meile suuremas koguses, kui on sinna planeeritud. Näiteks, elektritootjate liit esitas ettepaneku täiendada eelnõu sättega, mis võimaldaks ka mahukatel üksikprojektidel taotleda moderniseerimisfondist vahendeid ning tagada võrdne kohtlemine riiklike toetuskavade ja üksikute projektide vahel. Rõhutati, et rahastatavate võimalike riiklike toetuskavade eesmärk peaks olema lisatoetus võrdse kohtlemise ja riikliku toetuskava eesmärkide täitmiseks.

Ma võtan kolm minutit.

20:43 Aseesimees Hanno Pevkur

Palun! Kolm minutit lisaaega.

20:43 Riho Breivel

Kindlasti oleks tarvis neid vahendeid suunata nendesamade Ida-Virumaa toetuskavade eesmärkide täitmiseks. Ma ei ole nii sinisilmne, et arvata, et põlevkivi tootmine jätkub samas mahus nagu täna. Kindlasti surutakse see asi raamidesse ja lõpetatakse põlevkivi kasutamine sellises mahus, nagu ta täna on, kuid kindlasti ei tohiks minna enne nende ressursside kallale, kui ei ole öeldud viimane sõna ka tootjate poolt. Põlevkivi tootvad ettevõtted pakuvad juba ka erinevaid innovaatilisi lahendusi, kuidas põlevkivi ja põlevkiviõli tulevikus kasutada palju ratsionaalsemalt ja heitmevabamalt.

Aga kui me seda protsessi ei toeta, siis lähevad need ettevõtted kinni ja siis pole enam kellegagi arendada neid võimekusi, mille peale praegu just meie enda ettevõtted oma ressursse panevad. Jah, ka kõneleja, kes seletuskirja esitles, ütles, et andku eraettevõtted minna, tehku neid lahendusi! Ei ole see asi niisama lihtne, sest investeeringud on suhteliselt suured. Kui me nendesamade saastekvoodirahade eest ei toeta neid ettevõtteid, millest me siis veel toetame, ja kui me neid ei toeta ja uusi innovaatilisi lahendusi välja ei too, siis me ükskord kaotame tõesti selle ressursi ja selle võimekuse. Meil on TalTechi teadlased, kes tegelevad selle probleemiga, meil on olemas põlevkivi kompetentsikeskus Ida-Virumaal, kes päevast päeva otsib neid lahendusi. Vastavad seadmed on juba välja töötatud, kuigi need on katseseadmed, aga see näitab, et see asi on võimalik, on võimalik ka vesinikmeetodil põlevkiviõli puhastada. Selle nimel tuleb lihtsalt tööd teha ja võidelda. Selleks Riigikogu ongi, et leida õigeid lahendusi meie oma ressursside heaks ärakasutamiseks. Aitäh!

20:46 Aseesimees Hanno Pevkur

Merry Aart, palun! Vaatame jooksvalt, hakake pihta.

20:46 Merry Aart

Lugupeetud koosoleku juhataja! Head kolleegid! Kui me täna kuulasime kahte esimest päevakorrapunkti, siis ma jõudsin iseenda jaoks järeldusele, et me oleme tegelikult muutunud väga pealiskaudseks, isikutekeskseks. Me ei mõtle eesmärgile, ei too välja eesmärki, ei näita ära, milline on see tulem. Ei räägi ka sellest, milline vajadus selle meie vastuvõetava seaduse järele ühiskonnas on. Ehk on aeg sealmaal, et me peame hakkama selle peale mõtlema ka seaduste tutvustamisel. Võib-olla on see seaduste tutvustamise küsimus. Mõtleme selle peale.

Nüüd tulen selle seaduse juurde. CO2 vähendamine – väga ilusad sõnad, terve ühiskond läheb jooksujalu kaasa, kõik teavad, et jube hea asi. Aga mina mõtlen, kas me ikka oleme väga analüüsinud neid asju, kas me teame, mis 20–30 aasta pärast juhtub tuulegeneraatoritega või tuulegeneraatorite labadega. Kas me teame, kui palju soojeneb kliima tänu päikesepaneelidele? Me teame, et päikesepaneelide läheduses ja all on kliima kuni 2,5 kraadi soojem kui ümberringi. Kui neid on väga palju, kas nad mõjutavad kliimat või mitte? Kas me teame, mis saab elektriautode patareidest? Kas me ladustame neid samamoodi, nagu Raadil olid kummid ladustatud, et siis kunagi keegi mõtleb, mis nendest saab? Kui me midagi välja mõtleme, kui me teeme seadusi, kas me mõtleme sotsiaal-majanduslikele analüüsidele? Ma ei ole näinud mitte ühtegi korralikku sotsiaal-majanduslikku analüüsi, et saaks öelda, et poliitiline otsus tehakse selliste analüüside baasil, siin on need negatiivsed ja siin on need positiivsed seisukohad. Me peame valima kuldse kesktee.

Ma toon sellest seadusest näite. Tekstiosa "jagatud kohustuse otsuse" – see "jagatud kohustuse otsuse" on üsna arusaadav – asendatakse tekstiosaga "Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse ... või Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse ...". Ka hea kolleeg Paul Puustusmaa juhtis sellele tähelepanu. Ehk on aeg hakata kirjutama seadusi niimoodi, et inimesed nendest aru saavad. Mina mäletan seda aega, kui arutleti väga tõsiselt (ma olen zootehnik), kas lehmadele peaks tagumikku punni ette lööma või kilekoti nina otsa panema, et nad ei reostaks loodust. Ega midagi uut ei ole päikese all, kõik käib ringiga üles-alla.

Niisamuti on ka siin. Ma mäletan seda aega, kui seadust võis lugeda ka tavaline kõrgharidusega inimene ja ta sai aru sellest, millest jutt käis. Ehk peame hakkama seadusi tõepoolest niimoodi kirjutama, et normaalne lugeja saaks aru sellest seadusest, ilma et teda suunataks paragrahv tolle juurest europarlamendi määruse tolle juurde ja sealt jälle nõukogu määruse tolle juurde.

Ma rohkem ei tahakski öelda. Ehk me hakkame mõtlema selle peale, miks me siin oleme, miks me oma seadusi teeme ja mis on nende seaduste tulemus. Võtame vastutuse. Aitäh!

20:50 Aseesimees Hanno Pevkur

Kert Kingo, palun!

20:50 Kert Kingo

Lugupeetud istungi juhataja! Head saadikud! Ma sissejuhatuseks loen ette ühe Tallinna volikogu liikme arvamuse, selle, mis mõtted temal tekkisid sellega seoses, kui 3. juunil arutati Tallinna volikogus kava "Kliimaneutraalne Tallinn 2035". Ma loen ilma ilustamata, sellisel ehedal kujul, nagu see kirjas on.

"Eilsel Tallinna volikogu istungil võitlesime kliimahullusega. Näib, et enamik poliitikuid ja inimesi Euroopas, Eestis ja Tallinnas elab nagu ikka luuludes, globalistide poolt väljamõeldud mullides, sest inimese võime alandada ookeanide temperatuuri -2 kraadi võrra näib selge utoopiana. 

Kava “Kliimaneutraalne Tallinn 2035″ näeb ette kasvuhoonegaaside kahandamist 40% võrra. Võimas eesmärk, mürkrohelised ütlevad seepeale, et väheambitsioonikas, kuid sellegi täitmiseks puuduvad igasugused eeldused. 

Esiteks on Tallinna ja kogu ühiskonna laiem valimisolek neid muutusi enda heaolu ja elustiili muutmise arvelt rõõmsameelselt läbi viia, on läbimõtlemata teema, sest tulemuseks võib olla massiline taasvaesumine ja muud sotsiaalsed tagajärjed. Teiseks napib raha, mida oleks tarvis suurusjärgus 10 x rohkem.

Tehnoloogiline mahajäämus on silmatorkav, Tallinna ühistranspordi selgrooks jäävad abilinnapea Riisalu sõnul veel pikaks ajaks gaasibussid, aga trammid, kiirtrammid, elektrirongid ja muu loodussõbraliku elektritranspordi areng seisab kinni kümnete takistuste taga. Gaasibussidele aga ei jätku biogaasi, kuna pole vastavat tehast Tallinna (1/3 Eestist) tarvis.

Aku- ja vesinikkütuse tehnoloogiad on veel lapsekingades. Veoki või bussi aku kaalub hetkel 4-5 tonni ja laeb 7 tundi. Lahendamata on vanade kõlbmatute akude utiliseerimise probleem, maailmas on 145 miljonit elektriautovrakki, laadimisvõrgustik on ülipuudulik.

Kuna energiavajadus on aina suurem, siis põlevkivitööstuse kiire kokkutõmbamine võib tekitada tõsiseid probleeme nii Tallinna kui kogu vabariigi (taastuvenergia ebastabiilsus, kallis importelekter, jne.) energiavajadusele ja istumine küünlavalgel pole üldse välistatud.

Nõukogudeaegsest elamufondist on soojustatud umbes 15%. Mille arvelt tuleb kasvuhoonegaaside langus -40%? Kas keelame (demokraatia tingimustes) fossiilkütusel sõitva transpordi? Hakkame sõitma tõuksidega ka talvel? Lepime vähese küttega talveperioodil? Lepime sissetulekute vähenemisega, elu regressiga? Lubage kahelda."

Kui ma võtan nüüd kokku ja avaldan oma arvamust, siis ma kõigepealt ütlen, et ma ei ole siin võitluses poolt valinud. Ma ei ole kirglik, ütleme, kliima eest võitleja või kliima soojenemise eest võitleja ja ma ei ole selle vastu võitleja. Aga vaatame seda, kuidas me otsustame ilma pikka perspektiivi jälgimata. Võtame näiteks need ELMO autod, mida suure uhkusega presenteeriti meil meedias, kuidas me tegime väga kasuliku tehingu, mõeldes ainult sellele mõnele aastale, kui need ELMO autod võib-olla oma otstarbe CO2 puhul täitsid. Mis nendest nüüd on saanud? Nüüd nad lihtsalt seisavad, kogunevad mingisse parklasse. Kas keegi on uurinud, millist kahju nad tekitavad, milline on keskkonnareostus? See ei ole enam mitte kellegi probleem, sest esimesel hetkel sai ju suurte tulede ja viledega kuulutatud, kuidas me oleme suured looduskeskkonna eest võitlejad.

Võtaksin kolm minutit veel.

20:55 Aseesimees Hanno Pevkur

Palun! Kolm minutit.

20:55 Kert Kingo

Ja niimoodi me kogu aeg tegutsemegi. Läheme suure hurraaga kaasa sellega, mida keegi kuskil kas igavusest või eluvõõrusest välja mõtleb. Meil käiakse jälle ka koos meediakaameratega ja suurte tulede ja viledega veekogudest üksikuid plastikpudeleid korjamas, näidates, kuidas meie hoolime oma keskkonnast ja puhastame oma vett. Samal ajal upuvad Aasia riikide veekogud plastikpudelitesse.

Ma usun, et paljud on näinud neid pilte või on ise kohapeal käinud ja näinud, mis toimub Indoneesia rannakuurortides, mis toimub Tais, Kambodžas või Indias. See tähendab seda, et kui meie siin tulihingeliselt seisame looduskeskkonna eest, kui Eesti [inimene] on oma käitumiselt juba aastakümneid olnud see, kes koristab enda järel, kes ei loobi asju vette, siis samal ajal teises maailma osas, Aasias, lihtsalt reostatakse. Kus see mõte siin nüüd on? Vat sellest mina ei saa aru. Ma üritan kaine mõistusega asjale läheneda. Võitleme tulihingeliselt selles Maa piirkonnas, kus seda probleemi tegelikult ei ole, välja arvatud üksikud pudelid või üksikud konid, samal ajal kui Aasia on reostusest nii üleküllastunud. Seal ei käi küll keegi Gretakene ega mitte keegi neid pudeleid korjamas ja suuri filmivõtteid ja presentatsioone tegemas.

Seetõttu jääbki mulle mulje, et kogu see kliimavõitlus on lihtsalt mingi uue vaimustusega kaasaminek, sest vähemalt see, mis meie riigis toimub, tundub igati läbimõtlematu. Äärmisel juhul on mõeldud ainult ühele hetkele või lühiperspektiivile. Võetakse vastu otsused, millel meie ühiskonnas puudub igasugune toetuspind või igasugune puutepunkt, meil lihtsalt seda ei ole. Ometigi meie, eestlased, oleme ikkagi need, kellel linnades on iga nurga peal prügikastid, me ei viska sodi maha. Meie kodu ja meie kultuur on selline, et me ei viska sodi ukse ette, välja. Ja meie oleme need kõige kirglikumad selle eest võitlejad! Mõtlemiskoht kõigile: mille eest me võitleme ja kas meil üldse on vaja siin millegi eest võidelda? Aitäh!

20:58 Aseesimees Hanno Pevkur

Uno Kaskpeit, palun!

20:58 Uno Kaskpeit

Lugupeetud eesistuja! Austatud kolleegid! Selle eelnõuga ajakohastatakse sätteid, et tagada Euroopa Liidu õiguse rakendamine. Euroopa Komisjon on kehtestanud uued Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi rakendavad määrused. Samuti on Euroopa Liit andnud rakendusmääruse moderniseerimisfondi kohta. Nende eesmärk on hoogustada heitkoguste kulutõhusat vähendamist ja süsinikdioksiidide vähendamist toetavaid investeeringuid. Eesti on samuti ühinenud Euroopa Liidu kliimaneutraalsuse eesmärgiga, kuid selleni jõudmisel tuleb arvestada liikmesriikide erinevaid lähtepositsioone. Samuti peaks liikmesriikidele jääma paindlikkus emissioonide vähendamise üle otsustamisel. Õiglase ülemineku fondi loomine on tervitatav, kuid hetkel on põlevkivisektori rahastamise jaotusvõti diskrimineeriv võrreldes teiste fossiilsete sektoritega. Ometigi on probleemid ja väljakutsed nendes sektorites sarnased. Ma olen kindlasti nõus sellega, et eks me kunagi ühineme ja vähendame, kuid praegusel hetkel, niikaua kui põlevkivi seal maa all on, tuleb seda kaevandada. Tänan väga!

21:00 Aseesimees Hanno Pevkur

Paul Puustusmaa, palun!

21:00 Paul Puustusmaa

Hea juhataja! Lugupeetud kallid kolleegid! Mille vastu mina protesteerin? Aga on, mille vastu protesteerida.

Head sõbrad, riigi vardjad, nagu Kojamees, hea kolleeg, meil siin armastab ikka öelda. Kõigepealt protesteerin ma selle vastu, kuidas Riigikogu juhatus kitsendab Riigikogu liikmete sõnaõigust. Jah, ma tean, tuginetakse paragrahvile, kodukorra § 69 lõikele 5, sellele, et on see õigus. Kuid siiski ei luba see hästi teha seda ebavõrdselt, et kui keegi saab rääkida 5 + 3, siis mõni teine ei saa 5 + 3.

21:01 Aseesimees Hanno Pevkur

Härra Puustusmaa! Te mängite ka tulega, atmosfääriõhu seadus on praegu kõne all.

21:01 Paul Puustusmaa

Jah, rääkides sellest atmosfääriõhu seadusest, ma tahan rõhutada seda, et sõdides meie Maa atmosfääri eest, ei tohi me oma Riigikogu atmosfääri unustada. Ma ei suuda jätta märkimata, et on tõsine kiusatus rõhuda Aristotelesele, kes on kunagi öelnud, et inimene on oma loomult poliitiline loom. See on vihje sellele, miks ma ei saa aru, mispärast ei lubata meil tsiteerida väga olulist ja seostatavat teost, George Orwelli "Loomade farmi", mille aastapäev oli eile, kui 72 aastat möödus selle väljaandmisest.

Aga nüüd lähen tagasi seaduse enda, eelnõu 345 juurde. Atmosfääriõhu seadus – ka siin on küllaldaselt ja palju seda, mille vastu protesteerida. Ega ma asjata ei hakanud pihta sellest, ei alustanud sellest, kui ma ütlesin heale kolleegile Ossinovskile küsimuse näol seda, et millega te, sõbrad, tegelete. Te tegelete seadusloomega, mille normistik on arusaamatu nii seaduse koostajatele kui ka komisjoni liikmetele, keegi sellest aru ei saa.

Loeme veel kord selle seadusemuudatuse üheainsa lause ette: "... esitatud tulemused peavad vastama komisjoni rakendusmääruses (EL) 2018/2066, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ kohast kasvuhoonegaaside heite seiret ja aruandlust ning millega muudetakse komisjoni määrust (EL) nr 601/2012 (ELT L 334, 31.12.2018, lk 1–93), ja komisjoni rakendusmääruses (EL) 2018/2067, milles käsitletakse andmete tõendamist ja tõendajate akrediteerimist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2003/87/EÜ (ELT L 334, 31.12.2018, lk 94–134), sätestatud usaldatavustasemele;". Küsin veel kord: kellele tehakse selliseid seadusi, kas seadusi tehakse inimestele või tehakse neid mingi masintõlke jaoks või kes sellise normiga tööle peaks hakkama?

Läheme edasi. Ma küsisin austusväärse kolleegi Ossinovski käest seda, et nii, nüüd muudetakse seaduse paragrahvi, sellesama seaduse paragrahvi ja asendatakse sõna "standardiga" sõnaga "standardisarjaga", ma küsisin siis, et no nii, hästi, et mis asi see standardisari siis on. Tõepoolest, vihje seletuskirjas küll on, et miks see standardisari sinna sisse on toodud ja märge oli viitega ISO‑le. Kus ta siis nüüd oli? Ühesõnaga, ISO oli mingisugune 20 ... Jah, seda ISO‑t ei leia üles. Ühesõnaga, oli mingi ISO, mille standardiseerimise tähendust ja standardisarja tähendust ei suutnud mulle ka komisjoni liikmed, antud juhul ka austatud härra Ossinovski seletada. Ja seda ongi võimatu teha.

Rääkides sellestsamast atmosfääriõhu seadusest endast, siis jah, ma tahan viidata ühele tähtsale asjaolule. Meil on mürkrohelised selle ümber kõvasti vahtu löönud.

Palun veel kaks minutit!

21:05 Aseesimees Hanno Pevkur

Palun! Kaks minutit lisaks. 

21:05 Paul Puustusmaa

Rõhutatakse seda, kuidas meie kliima oluliselt halveneb ja kasvuhoonegaaside hulk on märgatavalt tõusnud. Kuid alates 2013. aastast on üha rohkem suurenenud nende teadusartiklite arv, mis tõendavad seda, et see ei ole õige, vaid see teema on demagoogiline ja ülepaisutatud. Artiklites on rõhutatud, et kõige hullem kliima soojenemise stsenaarium jääb ära, seda õnneks ei tule, sest kliima soojenemine on aeglustunud. Kuigi kasvuhoonegaaside hulk küll kogu aeg veel suurenemist näitab, ei ole enam hullemat stsenaariumi meil ees ootamas. See artikkel on pärit teadusajakirjast Nature Geoscience, mis oli ka Eestis avaldatud juba 2013. aastal. Neid artikleid on järjest juurde tulnud. Me tegeleme, sõbrad, jamaga. Vabandust! Aitäh!

21:06 Aseesimees Hanno Pevkur

Mart Helme, palun!

21:06 Mart Helme

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud kolleegid! Ma alustan mõningatest isiklikest muljetest seoses puhta õhuga, võime öelda ka, et atmosfääriõhuga. Nimelt, 1990. aastal õnnestus mul sõita Mongooliasse. Mongoolia on teatavasti riik, mida me tunneme kui stepiriiki ja riiki, kus on ulatuslikud kõrbealad: Gobi kõrb, Taklamakani kõrb, mõned väiksemad kõrbealad. Ma olin üllatunud, kui mulle öeldi seal, see oli juuli alguses, et noh, õigel ajal saabusite siia, sest meil lõppesid just mõni aeg tagasi tolmutormid, et ärge kunagi tulge siia maikuus, juuni algul, sest siis on siin õhk tolmust paks, me kõik käime ringi, rätikud näo ees ja väga raske on hingata. See oli mulle – sellest on ka juba 30 ja rohkem aastat tagasi – täielikuks üllatuseks. Et mis see tähendab, raske on hingata, õhk on tolmust paks. Me Eestis ei kujuta seda absoluutselt ette.

Teine kogemus pärineb sellestsamast maailma piirkonnast. Tõsi küll, vahemaad on seal nii kolossaalsed, et tundub, et nad on kõik lähestikku, aga tegelikult ei ole. See on Hiina, kus ma Shanghais kogesin seda, mida tähendab tööstuslik heide atmosfääriõhus. See oli aastal 1994. Tõesti, õhk oli paks tööstusheidetest. Praegu on seal olukord, muide, väga tugevalt paranenud.

Need on kaks näidet selle kohta, millest meil võib-olla [on raske aru saada] siin Eestis, kus riigi pindalast üle poole on kaetud metsaga või mingil moel rohelusega. Metsakaitsjad ütlevad, et see ei ole mets, et need on puuistandused, need on mingid võserikud ja mida kõike. Aga noh, ta on ikkagi roheala ja  enam-vähem 60% Eesti pinnast on sellega kaetud. Kuna ka meie suurlinn, ainus suurem linn Tallinn asub mere kaldal, kus meretuuled igasugust linna tolmu, tööstusheidet ja heitgaase neutraliseerivad, siis on meil raske aru saada sellest, missugune õhupuudus võib olla teistes maailma piirkondades, kus niisuguseid soodsaid tegureid – väike rahvaarv kaasa arvatud, õhu puhtuse seisukohast on see väga positiivne näitaja – ei ole.

Selles mõttes pean ma paraku oponeerima natukene oma fraktsioonikaaslastele, kes ütlevad, et me tegeleme siin jamaga. Päris jamaga me ei tegele. Probleem kui niisugune on sündinud ikkagi praktilistest oludest nendes maailma piirkondades, kus lähteolud erinevad tugevasti nendest, millega meie oleme harjunud. Selles tähenduses ma täielikult mõistan Euroopa Liidu, Euroopa Komisjoni ja ka teatud Euroopa juhtriikide püüdlusi teha atmosfääriõhu puhtuses edusamme.

Võin öelda, et tõepoolest olen ka Saksamaal Ruhri piirkonnas kogenud seda, et olenevalt tuule suunast ja aastaajast võib mingites kohtades olla tegu küllaltki saastunud õhuga.

Kas saaks natukene lisaaega?

21:11 Aseesimees Hanno Pevkur

Minut, kaks?

21:11 Mart Helme

Kaks, kui saab.

21:11 Aseesimees Hanno Pevkur

Kaks, palun!

21:11 Mart Helme

Siis jõuaks natukene eelnõust ka rääkida. Jah, aeg jookseb ja ma unustasin ennast heietama kõikvõimalikke sõjamälestusi.

Tulles tagasi selle ... Isegi mitte tulles tagasi, vaid tulles eelnõu juurde, siis ma ütlen, et eelnõu väärib kahtlemata põhimõtteliselt toetamist. Mis tekitab aga tõepoolest mõningat nõutust ja on tekitanud nõutust juba nii minus kui kuulsime siin kolleegide puhul, et ka nendes, on CO2 kvootidega kauplemine. See on üks abrakadabra, see on klassikaline õhuga kauplemine. Me oleme harjunud kasutama seda ütlust, juba nõukogude aja lõpus oli sellest juttu, kuidas katla ühes servas ei ole võimalik keeta rammusamat suppi. Nüüd me näeme, et CO2 kvootidega kauplemisel just nagu kuskil katla servas on võimalik keeta rammusamat või lahjemat suppi. Tegelikult, kui me võtame ikkagi planeedi seisukohast, planeedi atmosfäär on üks ökosüsteem, siis ei ole võimalik katla ühes servas rammusamat või lahjemat suppi keeta.

Selles tähenduses ma ütleksin, et siin on nüüd küll mõtlemise koht ja võib-olla ka debateerimise koht veel edaspidigi ja mitte ainult siin saalis debateerimise koht, vaid debateerimise koht ka Euroopa Parlamendis, Euroopa Komisjoni erinevates direktoraatides. Ühesõnaga, nendes kohtades, kus initsiatiive, eelnõusid, direktiive algatatakse, välja töötatakse ja liikmesriikidele heakskiitmiseks või mõningatel puhkudel ka jonnimiseks esitatakse. Ma olen üsna veendunud, et hea küll, kui me ka selle eelnõu vastu võtame, siis põhimõtteliselt me võime ju mürki võtta, et atmosfääriõhuga tegeldakse edasi ja meile tulevad siia saali arutamiseks mitmesugused muud eelnõud ja initsiatiivid, direktiivide heakskiitmised. Mõtleme selle üle, mis positsiooni peaks Eesti võtma sellesama CO2 kvootidega kauplemise kohta. 

21:14 Aseesimees Hanno Pevkur

Alar Laneman, palun!

21:14 Alar Laneman

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Elu on täis huvitavaid kokkusattumisi ja tundub, et on päris tõene see ütlus, et iga asi jõuab sinuni siis, kui selleks on õige aeg. Ma olen niimoodi kõrvalt üsna neutraalselt jälginud antud teemaga seonduvat, kuigi loodus, eriti puhas loodus on mulle elus olnud isiklikult alati väga oluline, aga ma ei ole suutnud vist isiklikust perspektiivist kaugemale näha. Selles mõttes, vaatamata olukorrale on antud eelnõu arutelu vältel kuuldu olnud mulle huvitav ja hariv. Eraldi märgin ära ettekandja, kes vaatamata sellele seisule, mis meil hetkel on, andis siiski sisukaid vastuseid ja oli väga professionaalne.

Järgnev, mida ma räägin, ongi pigem isiklik perspektiiv, aga ma pidasin oluliseks seda ära märkida. Minu küsimusele vastas ettekandja, et me siiski ei peaks mängima rehepappi, vaid me peaksime andma oma panuse nendesse rohelistesse teemadesse ja kuigi kaks suurt riiki, nagu ta väljendas, panevad tuima, liigub maailm optimistlikult õiges suunas ja asjad lähevad paremaks. Kahjuks ma seda optimismi täiel määral ei jaga. Esimene põhjus on selles hinnas, nii otseses kui ka kaudses, mida see toob kaasa meie inimestele. Eelkõnelejalt laenates: tõesti ei ole võimalik tekitada puhtamat õhku maailma ühes piirkonnas, kui enamus oma panust ei anna. Nii et me peaksime vaatama üle oma panustamise tempo ja ennekõike peaks vaatama terviklikku analüüsi.

Mõned alarmeerivad tähelepanekud. Ilmselgelt on roheteemadega tegelemine kujunenud suurele seltskonnale teenimisallikaks. See näitab, et mängus on rahalised ja majanduslikud huvid, mitte ainult loodus.

Teine, mida ma märkan, on see, et teemat lahendatakse üsna tüüpiliselt eraldiseisvana. Ma tunnen väga puudust ka mõne eelkõneleja mainitud majanduslikest ja eriti sotsiaal-majanduslikest mõjudest. Jutt oli siin Ida-Virust. Just hetk tagasi vaatasin Postimehes artiklit, mis iseloomustab seda, kuidas me ei lahenda asju terviklikult, sest samal ajal, kui me siin räägime, tuleb teade, et Eesti suhtes on algatatud rikkumismenetlus, et me ei hoia oma kaitsealuseid metsi.

Ma ei ole näinud, et analüüs kaasaks julgeolekuaspekte. Energiajulgeolek kõigepealt, aga otsaga jõuavad julgeolekuküsimused ka riigikaitsetemaatika juurde, eriti ühiskondlikke aspekte silmas pidades. See on murekoht. See näitab, et analüüs ei ole terviklik ja tõenäoliselt on asju, tagajärgi, mis selle teemaga tegeledes võivad meid halvasti üllatada. Eriti pean ma silmas perede majanduslikku julgeolekut. Need on kõik ilusad ja vajalikud teemad, aga riigi ja meie kohus siin on ikkagi muretseda oma inimeste heaolu eest, mitte lohutada neid järjekordse versiooniga saabuvast helgest tulevikust.

Hea näide oli see, kui hiljuti, 19. mail oli meil siin üks arengudokument, TAIE: teadus‑ ja arendustegevus, innovatsioon, ettevõtlus samamoodi ...

Kas tohiks saada mõni minut lisa?

21:18 Aseesimees Hanno Pevkur

Mõni minut? Kaks minutit, palun! 

21:18 Alar Laneman

Mind huvitas ennekõike see, kuidas seal räägitakse kaitsetööstusest ja sõjateaduste uuringutest ja nende kasutamisest. Ma ei leidnud sealt silpigi. Mulle tundub, et sama lugu on nende kliima‑ ja roheliste teemadega. See on kujunenud asjaks iseeneses, kuigi teema on oluline, ma seda üldse ei vaidlusta. Nii et ma kutsun üles olema tähelepanelik.

Võib-olla ka see, millest hea kolleeg Paul enne rääkis, et keeleliselt on see täielik labürint ja labürindis on teatavasti väga keeruline õiget teed leida. Sarnaselt paljude muude teemadega on siin selgelt näha, et kliimateemadele on juurde kasvanud väga selge bürokraatiamasin. MTÜ‑d on samamoodi meil Eestis terve suur seltskond, kelle jaoks see on teenimisallikas. Küsimuste esitamist rünnatakse, küsimuste esitajaid sildistatakse. Aga teema on oluline, teema on keeruline ja mina arvan, et see hoiak peaks olema teistsugune ja kõik küsimused peaksid vastatud olema, tagamaks, et need otsused on kvaliteetsed.

Siin on palju küsimusi, näiteks nende tehnoloogiate maksumus, milliseks kujuneb tarbetehnoloogia hind tarbijale. Kas tõesti on nii, et tulevikus keskklass peab oma manöövervõimekusest loobuma, sest keegi autot enam osta ei jõua jne? Me peaksime küsimustele leidma vastused. Teema on oluline ja ma arvan, et me ühiselt jõuame tarkade lahendusteni ja selle hinnaks ei ole Eesti inimeste majanduslik heaolu. Aitäh!

21:20 Aseesimees Hanno Pevkur

Leo Kunnas, palun!

21:21 Leo Kunnas

Palun kolm minutit lisaaega!

21:21 Aseesimees Hanno Pevkur

Alustame ja siis vaatame, kuidas teil läheb, äkki saate viiega hakkama. 

21:21 Leo Kunnas

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Kõigepealt kasutan juhust ja tahan tänada head kolleegi Jevgenit küsimuse tõesti väga ülevaatliku ja valgustava käsitlemise eest. Tegelikult haakub see osalt meil äsja toimunud olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutamisega, kui me arutasime energiajulgeolekut, sest kõik kolm on väga tihedalt seotud: keskkond, energiatootmine ja energiajulgeolek. Sellest kompleksist ma tahakski nüüd natuke rääkida ja püüda tuua lõpuks, kui aega jääb, välja Eesti põlevkivitööstuse perspektiivi, selles kontekstis, kus me praegu oleme.

CO2 kaubandus. Mida selle kohta öelda? Teoreetiliselt võiks see toimida, kui see hõlmaks kogu maailma ehk ei oleks n‑ö Euroopa Liidu lokaalne projekt. Aga sellisena tal paraku ei ole täit jõudu, sellisena ei täida ta oma eesmärki. Hea kolleeg Jevgeni rääkis siin väga hästi, et maailmas on riike, mis tegelikult suhtuvad väga arrogantselt keskkonnaprobleemidesse. Ta tõi välja Venemaa ja Brasiilia. Tegelikult on ka Hiinas väga suured probleemid. Kuigi Hiina on ametlikult deklareerinud, et ta soovib kasvuhoonegaaside emissioone vähendada, siis tegelikult ta järgmise kümne aasta jooksul seda üldse ei plaani teha. Siin on tegu silmakirjalikkusega. Näiteks oli National Geographicu ühes viimastest numbritest väga hea maailma kaart, kus oli välja toodud õhu saastatus mandrite kaupa. Põhja-India, Mongoolia ja ka suured Hiina alad olid praktiliselt peaaegu mustad, keskkonna saastatus nendes piirkondades on väga tõsine.

Nüüd ma lähengi järgmise teema juurde ja püüan vaadata üldse energiatootmist laiemalt. Kus on siis maailmas väljapääs? Loomulikult, väga positiivne on, et me arendame tuuleenergiat ja päikeseenergiat, aga praegu, vähemalt lähema kümne aasta jooksul on meil tehnoloogiline probleem, et me ei suuda seda energiat säilitada. Ehk siis need energiaallikad ei ole stabiilsed. Meil on vaja ka mingeid stabiilseid energiaallikaid. Mis need siis on? Loomulikult on see tuumaenergia. Tšornobõl ja Fukushima on andnud tugeva tagasilöögi tuumaenergiale. Aga selles lootuses, et on tulemas uued, neljanda põlvkonna sulasoolareaktorid, me võiks tegelikult tuumatehnoloogiat edasi arendada. See on üks võimalikke perspektiive ka Eesti jaoks, kui tulevad meile sobivad väiksema võimsusega reaktorid. Aga maailma mastaabis on ikkagi lahendus juhitav termotuumareaktsioon. See on see, mis võiks selle probleemi lahendada sellel sajandil, sest see on pikk probleem. Euroopas sellega tegeldakse. CERN tegeleb sellega, aga on selge, et ühe tsivilisatsiooni, ammugi rääkimata mingist riigist, tugevus sõltub eelkõige energiatootmisest. Need tsivilisatsioonid, antud juhul Euroopa tsivilisatsioon, kes ei suuda piisavalt energiat toota – Euroopa energiatootmine on viimase kümne aasta jooksul vähenenud –, ei suuda ka maailma mastaabis konkureerida. Nii lihtsalt on ja siin ei ole mitte midagi teha.

Nüüd natuke energiajulgeolekust. Ma toon näiteks Saksamaa. Saksamaa on teinud mitmeid suuri otsuseid. Saksamaa on kõigepealt ära keelanud tuumaenergia, sisuliselt suletakse viimaseid reaktoreid, sealt enam energiat ei tule ja nüüd on Saksamaa lõpetamas ka söel põhinevat energiat. Mis siis juhtub? Saksamaa muutub täiesti sõltuvaks Vene gaasist ja see hakkab kujutama meile väga suurt julgeolekuohtu. Lõpuks, kui Saksamaa on niivõrd sõltuvuses Vene gaasist, et selle kinnipanemine sisuliselt seiskab Saksamaa energiamajanduse, siis on Saksamaa ju väga suurtes raskustes näiteks mingi sõjalise konflikti korral meie toetamisel. 

21:26 Aseesimees Hanno Pevkur

Kas kaks minutit lisaaega?

21:26 Leo Kunnas

Jaa, oleksin väga rõõmus, kui saaks.

21:26 Aseesimees Hanno Pevkur

Palun! Kaks minutit lisaaega.

21:26 Leo Kunnas

Siit me jõuame meie kodusele kamarale tagasi. Kui Saksamaal on nii suured probleemid, siis kuidas meie oma probleemid lahendame? On selge, et niikaua, kuni Auvere jaamal jätkub eluiga, me peame seda hoidma käigus sisuliselt varuelektrijaamana, et nendel puhkudel, mil tuul ja päike ei kata vajadust,  hoida stabiilset energiasüsteemi üldse üleval. On selge, et sellest ei saa me üle ega ümber. Ja põlevkivi – on ju selge, et seni, kuni meil põlevkivi on, me seda kasutame. Praegune faas on põhiliselt energiatootmine. Selge, et me seda vähendame. Me vähendame seda järk-järgult ja asendame selle teises faasis õlitootmisega, mis on palju vähem keskkonda saastav. Siin ei ole ka mõtet variser olla. Selge, et kui meie ei tooda põlevkiviõli, mida põhiliselt kasutatakse laevakütuses, siis toodab seda keegi teine. Me peaksime seda jätkama. Aga loomulikult ka see faas ühel hetkel lõpeb ja mis siis edasi? Lõppfaas on tegelikult keemiatööstus, ehk keemiatööstus ei kao ja vajadus keemiatööstuse toodete järele ei kao. Loomulikult, meie teadlased saavad tegelda innovatsiooniga, kuidas põlevkivi paremini väärindada.

See on n‑ö meie kolmefaasiline tulevik. Oleks mõistlik nii, et me kasutame põlevkivi, aga samal ajal pidevalt vähendame selle keskkonnaalast jalajälge. See oleks n‑ö meie selline kodune tee edasi, kuidas me saaks need probleemid lahendada, mis meil siin kompleksis on. Aga tänan! See on kõik.

21:28 Aseesimees Hanno Pevkur

Palun, Urmas Reitelmann!

21:28 Urmas Reitelmann

Suur tänu, härra eesistuja! Austatud kuulajad saalis ja kodudes! Ma alustan ühe isikliku kogemusega 1980. aastate lõpust. Ma sattusin siis esimest korda Soome ja mind hämmastas see, et Helsingi õhk oli võrreldes Tallinna õhuga puhas. Kui ma esimest korda Soomes vaatasin öist taevast, siis ma äkki avastasin, et tähed olid just nagu lähemal, nad olid kirkamad ja selgemad. Nõukogude Eestisse naastes oli esimene asi Georg Otsalt maha astudes kirjeldamatu hais, mis hõljus Nõukogude Eesti pealinna kohal.

Ma olen raudselt seda meelt, et atmosfääriõhu kaitse on ülioluline ja mõjutab otseselt meie tervist ja elukvaliteeti. Ma olen loomult roheline, minul ei ole raske korjata ära maas vedelevat sodi ja tõsta see prügikasti. Kunagi, kui ma elasin korrusmajas, mille prügikonteinerites käisid tuhnimas eluheidikud, kes loopisid kogu sodi laiali, siis talve jooksul kogunenud sodi korjas Reitelmann kevadel üksinda kokku. Minu rekord oli kuus 200‑liitrist prügikotti. Ülejäänud majaelanikud vaatasid imestades ja hommikukohvi juues pealt.

Aga ma ei ole väga mürkroheline ja ma ei usu kliima inimtekkelise soojenemise teooriat. Miks ma seda ei usu? On väga lihtsad teaduslikud andmed. Näiteks, Gröönimaa jää uuringud ütlevad, et 10 000 aastat tagasi oli Maa kliima 2 kraadi võrra soojem kui täna, kui me väidame, et tööstuslik revolutsioon on temperatuuri tõstnud 1 kraadi võrra. Ajaloohuvilisena tean ma ka seda, et viikingiajal oli meri lahti, viikingilaevad seilasid kogu aeg, navigatsiooniperiood kestis 12 kuud, aga hiljem saabus jahenemisperiood. See ongi tavaline maailma soojenemise ja jahenemise tsükkel. Kui põhjasõja ajal läksid kuningas Karli väed üle Taani väinade Taani, ei kasutanud nad laevu, nad läksid üle jää. Nii lihtne see oligi. Me teame ka seda, et Hollandi kanalitel oli võimalik talvel uisutada. Ma olen täiesti kindel, et Maa kaugus Päikesest, Maa pöörlemistelg, selle kaldenurk ja maailmaookean on need, mis tegelikult kliimat mõjutavad.

Nüüd ma toon teile ühe näite veel, mille rääkis mulle üks mu Rootsi sõber, kes on Rootsi kuninga kolonel. Nimelt on rootslastel Malis, sealsamas, kus ka Eesti väekontingent teenib, väikese pataljoni suurune väeosa. Nagu rootslastel on kombeks, siis igale poole, kuhu Rootsi kuninga sõjavägi läheb, võtavad nad kaasa oma väikese Rootsi: Rootsi kombed, Rootsi tavad. Rootsi peastaabis oli tõsine arutelu selle üle, mis prügiga teha. Esialgu arvati, et noh, peaks selle prügi sõjaväe transpordilennukitega tooma Rootsi ja selle seal kuidagi utiliseerima, sorteerima, mis iganes. Muidugi, tegemist oleks olnud juba sorteeritud prügiga. Siis nad leidsid, et pigem on mõistlik anda tööd kohalikele inimestele, et las nemad tegelevad selle prügiga.

Ma paluks lisaaega!

21:32 Aseesimees Hanno Pevkur

Kas kahest minutist piisab? Palun! Kaks minutit.

21:33 Urmas Reitelmann

Aitäh! Millegipärast tekkis neil kahtlus, et see prügi ikkagi õigesse kohta ei jõua, ja nad jälitasid seda neegrit, kes selle prügiautoga väeosast ära sõitis. Ja ei jõudnudki, sest eemalt paistvad tulelont ja suitsusammas näitasid, et mees lihtsalt valas isekallutaja koorma kraavi ja pani põlema.

Lõppkokkuvõttes on ülioluline, et me hoiame oma koduesise puhta, aga oma energeetikajulgeolekut hullumeelsel kombel mingisuguse Euroopa Komisjoni ässitusel ja õhutusel mingi naeruväärse 400 miljoni eest ei hakkaks hävitama.

Maailmas on kaks olulist asja tulevikustsenaariumi silmas pidades: toidujulgeolek ja energeetikajulgeolek. Meil on olemas suurepärane energeetiline ressurss, meil on olemas põlevkiviteadus Tallinna Tehnikaülikoolis, meil on väljaõppinud keemikud, meil on väljaõppinud kaevurid. Kui me selle, nii nagu Eesti Energia juhatuse esimees hiljuti teatas, mõne aasta pärast lõpetame, siis saabub meil sotsiaalne katastroof. Nii palju raha, nagu on sakslastel oma katastroofiohvrite aitamiseks, ei ole Eestil kaugeltki mitte. Ja sugugi mitte ei ole see 400 miljonit mitte mingisugune abirõngas. Valitsusel puudub igasugune plaan, välja arvatud enesetapjalik siht hävitada meie energeetikajulgeolek. See on absoluutselt lubamatu ja konservatiivid võitlevad selle vastu viimse veretilgani. Aitäh!

21:34 Aseesimees Hanno Pevkur

Rene Kokk, palun!

21:34 Rene Kokk

Austatud eesistuja! Head kolleegid! Räägime atmosfääriõhu kaitse seadusest ja riigilõivuseaduse muutmise seadusest. Ka mina pean tunnustama kolleeg Ossinovskit, kes andis väga põhjalikud ja sisukad vastused küsimustele, mis enne saalist tulid.

Aga rääkides meie õhust, mis ka kaudselt on seotud kogu selle kõnealuse eelnõuga ja CO2 reguleerimisega Euroopa Liidus, siis kõigepealt peab ütlema, et Eesti õhk on Euroopas üks parimaid. Me oleme Soomega pidevalt esimese kolme seas oma õhu puhtuse poolest. Kindlasti on mingisuguseid osakesi, mida on rohkem ja mida vähem, aga üleüldiselt võime öelda, et Eestis on õhu kvaliteediga kõik päris hästi.

Nüüd tulen teema juurde ja räägin natukene süsinikust ja süsinikulekkest. Probleem on ju tegelikult suur. Seesama CO2 kaubandus, millest me siin täna räägime, on tekitanud olukorra, kus Euroopa Liidus mõeldakse selle peale, kuidas vältida süsinikuleket ehk seda, et Euroopast ei läheks välja suured tööstused: terasetööstus, klaasitööstus, tsemenditööstus, mis on üks oluline haru, tulevikus ka keemiatööstus ja see mõjutab juba ka toiduainetööstust. See probleem on suur nii Eesti ettevõtjatele kui ka üleeuroopaliselt.

Tulles tänasesse hetke, ma arvan, et ei ole kellelegi suur üllatus, et meil on tegemist ehitusmaterjalide defitsiidiga. Kui me loeme lehest, et Hiinast tulev kaubalaev näiteks kipsikruvidega, mida on vaja meil kõigil, et ehitada, pöörab poolel teel ära Ameerika poole, selle asemel et tulla Euroopasse, siis me peame vaatama minevikku, miks see nii on.

Üks põhjusi on see, et me oleme oma rasketööstuse Euroopas nendesamade süsinikukvootidega ära kägistanud ja oleme Euroopast metallurgiatööstuse välja viinud teistesse riikidesse, kus see ei toimi. Ehk me võime siin mängida küll paavstist paavstimat, aga kuskil tekitatakse see reostus ikkagi ära.

See ei tähenda seda, et me ei pea loodust hoidma. Ma arvan, et siin ei ole mitte kedagi, kes ütleks, et looduskeskkonda ei ole vaja hoida ja et see ei ole oluline. Kahtlemata, ma arvan, me oleme kõik seda meelt. Eestlased on looduskeskkonna hoidmisel väga tublid. Aga mündil on ka teine pool. See ei ole lahendus, kui me viime tööstuse Euroopast välja, kahjustame enda konkurentsivõimet, ka Eestis, ja lükkame need probleemid arenguriikidesse. See ei ole lahendus.

Nii ongi olukord, kus tuleb väga targalt mõelda, enne kui hakata neid samme astuma. Kui ma olin keskkonnaminister, siis ka mina toetasin mõtet, mul ei olnud selle vastu mitte midagi, et 100% CO2 kvoodi rahast panna mõistlike keskkonnaprojektide arendamisse. Loodussõbralikuma tööstuse, transpordi, vesinikulahenduste, vesinikurongide, kas või majade soojustamise jaoks – selliste asjade toetamiseks, mida meil on igapäevaelus nagunii vaja, inimestel on vaja elamut, ettevõtetel uute tehnoloogiate arendamist. Selle asemel, et vanu tehnoloogiaid üle võtta ja ka raudteearendustesse elektrit panna, võib-olla tulekski mõelda vesinikuarenduste peale. Miks mitte toetada ka teadust. Teadust tulebki toetada selleks, et töötada välja näiteks sünteetilisi fossiilkütuseid, et me saaksime tulevikus suhteliselt sarnaste tehnoloogiatega jätkata. Aga teeme need kütused loodussõbralikest puhastest vahenditest, mis jäävad tööstuses üle. Sellised tehnoloogiad on olemas, nad on küll veel suhteliselt kallid, kuid siiski.

Palun lisaaega!

21:39 Aseesimees Hanno Pevkur

Kas kahest minutist piisab? 

21:39 Rene Kokk

Jaa, aitäh!

21:39 Aseesimees Hanno Pevkur

Palun, kaks minutit!

21:39 Rene Kokk

Siinkohal tahangi rõhutada, et need sammud, mida me teeme ja mille üle arutleme, peavad olema mõistlikud, et inimesed tuleksid nende sammudega kaasa. Keegi ei ole selle vastu, et parandada meie loodushoidu ja seda poolt, aga inimestele peab andma aega ja ettevõtetele peab andma aega, et kõik need sammud oleksid vastuvõetavad ja toimuksid mõistliku aja jooksul. Nagu me teame, ei pöörata ka ühtegi suurt laeva ega tankerit kohapeal. Nii on ka kõige sellega, mis puudutab energia‑ ja kliimaküsimusi, kasvuhoonegaaside regulatsioone ja kvootide vähendamist ning ettevõtete sellega survestamist. See peab olema väga mõistlik, läbimõeldud ja kaalutletud tegevus, muidu võime sattuda vihma käest räästa alla.

Lihtsalt oma elukogemuse pealt võin öelda, et meil eurooplastel on tihti üsna kahepalgelist käitumist. Olles näinud, kuidas tugevad Euroopa firmad viskavad oma prügi laevade pealt maha arenguriikide territoriaalvetesse, et omal maal ja Euroopas rääkida, kui keskkonnasõbralikud ja tublid nad on, siis ma arvan, et meil kõigil siin Euroopas on põhjust vaadata peeglisse ja mõelda selle üle, kas me ikka alati käime oma sõnade järgi, mida me räägime, või äkki ei ole nii. Aitäh!

Palun veel! Tahtsin öelda, et EKRE fraktsiooni nimel teen eelnõu menetlemise katkestamise ettepaneku ja kõnealune ettepanek on Riigikogu juhatusele edastatud ka digitaalselt.

21:41 Aseesimees Hanno Pevkur

Asi selge. Martin Helme, palun!

21:42 Martin Helme

Palun kolm minutit lisaaega!

21:42 Aseesimees Hanno Pevkur

No alustame viiest minutist ja siis vaatame, kuidas läheb.

21:42 Martin Helme

Ma tahan protesteerida selle vastu, kuidas meie fraktsiooni liikmetele ei ole antud läbirääkimiste ajal lisaaega. Ma tean, et Riigikogu juhatajal on suhteliselt lai diskretsioon, aga ma soovitan tõsiselt mitte minna piirama Riigikogu liikmete sõnaõigust Riigikogus läbirääkimiste ajal. Rongijaamas oli vanasti silt "Võidad minuti, kaotad elu". Ma siinkohal ütleksin, et võidad kolm minutit ühes kohas, kaotad 30 minutit teises kohas. Kas see viib teid lähemale istungi lõpule? 

Ma olen ka väga häiritud sellest, et Riigikogu juhataja on teinud märkusi läbirääkimiste käigus sõna võtnud Riigikogu liikmete sõnavõtu sisu kohta. See on täiesti sobimatu. Mitte miski meie Riigikogu kodukorras ei näita, et Riigikogu juhatajal oleks õigus sekkuda läbirääkimiste sisusse. See, mida Riigikogu liige siit puldist räägib, on tema vaba mandaadiga tagatud. Me võime siit rääkida ükskõik mida, seda, mida me tahame. Tõepoolest, meile on ette antud Riigikogu liikme hea tava ja meie traditsioonid ütlevad, et me peaksime rääkima asjadest, mis on seotud eelnõuga, aga kui jutud lähevad sellest eelnõust kaugemale, siis see on kõneleja enda otsus.

Miks need jutud lähevad täna siit kaugemale? Ütlesin kohe esimese päevakorrapunkti sõnavõtu ajal siit, mis on põhjus, miks me täna siin menetleme kogu päevakorda nii, nagu me menetleme. Kui keegi arvab, et "Loomade farmi" lugemine ei ole seotud käesoleva päevakorrapunktiga 345, siis ta eksib. Kõik tänased päevakorrapunktid on seotud eelnõuga 366 ehk ABIS‑ega. Me ei oleks siin, ei peaks kõnesid, ei võtaks vaheaegasid, kui täna ei oleks päevakorras koalitsioonierakondade soovi rammida läbi eelnõu 366. Nii et kõik, absoluutselt kõik eelnõud, mida me täna siin käsitleme, on seotud sellega, et ABIS on päevakorras ja seda surutakse läbi.

Mina ei nõustu sellega, et Riigikogu puldis olijale öeldakse, mida võib rääkida või mida mitte. Seda ei või öelda ei juhataja, ei fraktsioon ega üldse mitte keegi. Selle jaoks, et seda kehtestada, alustame ABIS‑e teemal juttu. 

Kunagi kirjutas "Loomade farmi" autor teise raamatu veel, see on "1984". See raamat rääkis düstoopilisest totalitaarsest ühiskonnast, jälgimisühiskonnast. See jälgimisühiskond hakkab meile kätte jõudma. Selles jälgimisühiskonnas oli igas toas kaamera, tänavatel olid kaamerad, kõiki inimesi kogu aeg jälgiti, töö juures olid kaamerad, kõik inimesed olid pealekaebajad. Loomulikult, kui keegi tegi mingi vea, mis režiimile ei meeldinud, siis selle vea eest inimesed lihtsalt kadusid.

21:45 Aseesimees Hanno Pevkur

Hea kolleeg Helme, ma korraks katkestan sind ja arvestan seda sinule aja juurdeandmisel. Aga sina juhatuse liikmena ja kõik teised Riigikogu liikmed peaksid olema kursis §-ga 72, mis ütleb: "Kui ettekandja, sõnavõtja või küsija kaldub päevakorraküsimusest kõrvale, nõuab istungi juhataja, et pöördutaks tagasi päevakorraküsimuse juurde. Kui istungi juhataja nõuet ei täideta, katkestab istungi juhataja ettekande, sõnavõtu või küsimuse mikrofoni väljalülitamisega."

21:45 Martin Helme

Me võime ju proovida seda, muidugi, jaa.

21:45 Aseesimees Hanno Pevkur

Hea kolleeg Helme, ma ei kavatse sinu mikrofoni välja lülitada. Ma lihtsalt juhin su tähelepanu, et istungi juhatajal – nii minul kui ka sinul – on kohustus lähtuda § 72 lõikest 1. Ole hea! Atmosfääriõhu kaitse seadus, oled oodatud rääkima. Palun!

21:45 Martin Helme

Jaa. Ole hea, võta arvesse minu sõnavõttu, kus ma ütlesin, miks me peame selliseid sõnavõttusid siin, nagu me peame. Ja ole hea, võta arvesse seda, et sinu märkus on arvesse võetud.

Ja nüüd: "Oli külm selge aprillipäev, kellad lõid parajasti kolmteist. Winston Smith, lõug vastu rinda surutud, et kaitsta end läbilõikava tuule vastu, lipsas kiiresti Võidu Maja klaasuksest sisse, aga mitte küllalt kiiresti, et takistada liivasegust tolmukeerist endaga kaasa tulemast.

Trepikoda haises keedetud kapsa ja vanade kaltsumattide järgi. Selle ühes otsas oli seinale kinnitatud värviline plakat, mis oli siseruumi kohta liiga suur. See kujutas vaid üht tohutut, enam kui meetrilaiust nägu: umbes neljakümne viie aastase mehe nägu tihedate mustade vuntside ja karmide meeldivate näojoontega. Winston hakkas trepist üles minema. Lifti ei tasunud proovidagi. See töötas ka parematel aegadel harva, ja praegu oli vool päeva ajaks välja lülitatud."

21:47 Aseesimees Hanno Pevkur

Härra Helme, viis minutit saab kohe täis. Ma panen juurde selle 30 sekundit, mis oli kokku lepitud. Nii et kui sa soovid seda 30 sekundit veel kasutada või soovid ka kolme minutit ... Aga ma juhin teie kõigi tähelepanu, et meil on kodukorras punkt, mis ütleb, et me peaksime kinni pidama sellest, mis on päevakorrapunkti teema. Ma tänan! Härra Pohlak. Härra Grünthal, kas teil on protseduuriline? Jaa. Palun, härra Grünthal!

21:47 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Aga minu meelest on praegu tekkinud olukord, kus teie oma isikus üritate kehtestada tsensuuri Riigikogu liikmete sõnavõttude üle. See, et te ütlete niimoodi, et sõnavõtus või kõnes kaldutakse teemast kõrvale, ei saa olla mingisuguseks põhjenduseks, et mikrofon välja lülitada. Võib-olla on kogu see eelnev jutt n‑ö illustreerivaks, sissejuhatavaks osaks, mille puänt on lõpus. Kui te, ütleme, leiate ühel hetkel, et siin kaldutakse teemast kõrvale, siis see on tegelikult tsensuuri kehtestamine. Mitte kunagi ei tea me seda, milline on selle kõne lõpp. Kui te hakkate rakendama seda praktikat, siis te olete esimene Riigikogu juhatuse liige, kes kehtestab Riigikogus tsensuuri. See on väga häbiväärne. Palun, palun, mul on palve, te ei tea, millega lõpeb sõnavõtt, ja seetõttu ei saa te öelda, et kaldutakse teemast kõrvale.

21:48 Aseesimees Hanno Pevkur

Härra Grünthal, § 72 lõige 1 kehtib ka teile. Imre Sooäär.

21:48 Imre Sooäär

Aitäh, hea istungi juhataja! Mul on protseduuriline küsimus. Loen siin kodu‑ ja töökorra seaduse kommenteeritud väljaandest, kus on sõna-sõnalt kirjas, et kui sõnavõtt esitatakse kõnetoolist, võib – ma rõhutan, et võib, mitte ei pea – istungi juhataja sõnavõtja soovil kõnelemise aega pikendada kuni kolme minuti võrra. Põhjuseid on toodud mitmeid, näiteks tihe päevakord, miks ka mitte ööistungid jne. Kas ma loen seda must valgel siin olevat teksti valesti või saan ma valesti aru? Mina loen siit niimoodi välja.

21:49 Aseesimees Hanno Pevkur

Te loete õigesti, ma sellele ka enne viitasin. Aga nüüd läheme edasi läbirääkimistega. Siim Pohlak. Härra Grünthal, kas on veel protseduuriline küsimus?

21:49 Kalle Grünthal

On küll. See ei ole niisama, et nüüd te sõidate üle, ütlete, et kas on veel protseduurilisi küsimusi, paragrahv niimoodi ütleb. Teil ei ole õigus kehtestada siin Riigikogu saalis tsensuuri. Riigikogu liikme staatuse seadus ütleb, et Riigikogu liige on oma sõnavõtus vaba. Saate aru, Riigikogu liikme staatuse seadus ütleb, et Riigikogu liige oma sõnavõtus vaba! See tähendab seda, et teie ei saa sellele normile viidates kehtestada ja keelata seda, mida Riigikogu liige räägib. Ma möönan, et võib olla mingisuguseid momente, aga ka kohtusüsteemis on nii, et hakatakse peale maast ja ilmast ja lõpuks kogu see eelnev jutt on näiteks ja tõestuseks sellele, mida see isik tahab öelda. Selle kasutamine ei ole nii, nagu teie ütlete, et kaldub kõrvale ja ongi lõpetatud.

21:50 Aseesimees Hanno Pevkur

Siim Pohlak, palun, teie kõnevoor!

21:50 Siim Pohlak

Aeg pandi juba jooksma. Hea juhataja! Head vähesed kolleegid saalis! Head vaatajad ekraanide taga! Kogu kasvuhoonegaasidega kauplemine on tegelikult asendustegevus, silmamoondustrikk ja tegelikelt probleemidelt tähelepanu kõrvale juhtimine, mille taustal tõstetakse hoomamatult mustkunstniku osavusega suuri rahasummasid ühest taskust teise või kolmandasse taskusse ja viiakse läbi majanduse ümberkorraldamist, koos sellega ka rikkuse ümberjaotamist. Seda kõike rahvuslike majanduste kahjuks. Ülemaailmse saastekvoodi äriväärtuseks arvestatakse sadu miljardeid dollareid. Ainuüksi isikutele suunatud vabatahtliku turu väärtus oli 2018. aastal ligemale 300 miljardit dollarit. Samas, keskkonnaprobleemidega tegelevate inimeste sõnul ei ole hetkel mingeid häid tõendeid selle kohta, et see heitkogustega kauplemise süsteem ennast tegelikkuses üldse õigustab. Pigem on see osav manipulatsioon. Kõigepealt tekitatakse süütunne, seejärel pakutakse indulgentsi, pigistatakse kinni riikide energiatootmist ja tööstust, samas kilomeeter eemal, teisel pool riigipiiri, ei peeta kvoodikaubandust millekski. Elekter on odav ja nendest indulgentsidest ja sellega kaasnevast on saanud suur äri.

Tegelik probleem, mille ees nii COkaubanduse kui ka paljude teiste teemade juures silmad kinni pigistatakse, on hoopis globalism. Globalistliku ideoloogia nimel hävitatakse rahvusriike, kaovad keeled, kultuurid, traditsioonid ja tegelikult saastatakse ka õhku täpselt samamoodi, lihtsalt 1000 või 5000 kilomeetrit eemal. Ei aita see kvoodikaubandus siin midagi. Selle asemel, et toetada Eestis kohaliku toidu tootmist, on mudel meil täna selline, et Eestisse veetakse tuhandetes tonnides toiduaineid, mida oleks võimalik Eestis kasvatada, mis sobivad Eesti kliimasse. Aga Eestis ei ole mõtet neid toota, sest Euroopa Liidu ebavõrdse põllumajanduspoliitika tõttu ei ole see tasuv, seda ei ole mõtet teha. Jälle globalism. Suur hulk ettevõtteid on viinud oma tootmise Euroopast välja, ka Eestist välja, tootes mõnes odavamas riigis, kes tõenäoliselt ei ole liitunud kvoodikaubandusega, aga tootmise odavamasse riiki viimisega on kaasnenud ka kvaliteedi langus. Sageli toodetakse vanade väärikate kaubamärkide all massiliselt madalakvaliteedilist, kiirtarbimiseks mõeldud sodi, mis tegelikult jõuab kiirelt tagasi prügimäele. Ilmselt on kõigil kogemust, et tooted ei kesta enam niisama kaua kui 10 või 20 aastat tagasi. See on ka üks globalismi tagajärgi. Globalismi osa, millel on sada erinevat tahku, on ka seesama kvoodikaubandus, mida antud eelnõu puudutab.

Globalism on ja jääb rikkuse ja ressursside suurkorporatsioonide kätte koondamise tööriistaks ja rahvuslike majanduste hävitamise vahendiks. Kuna käesolev eelnõu on sügavalt seotud Euroopa Liidust meile direktiive pritsiva bürokraatiamasinaga (võiks öelda, et see on põhimõtteliselt selle sünnitis), siis on ka seesama eelnõu üks pisike mutrike ilges globalistlikus süsteemis, mis on tegelik probleem, millele tuleks pidurit tõmmata. Aitäh!

21:53 Aseesimees Hanno Pevkur

Tarmo Kruusimäe, palun! Tarmo Kruusimäe, palun vabandust! Härra Grünthalil on soov enne veel midagi täpsustada.

21:54 Kalle Grünthal

Aitäh teile, lugupeetud istungi juhataja! Okei, ajame siis seaduses järge nii, nagu teie seda tahate. Tõesti, siin on kirjas, et kui istungi juhataja nõuet ei täideta, katkestab istungi juhataja ettekande, sõnavõtu või küsimuse mikrofoni väljalülitamisega. Okei, lülitage mikrofon välja, see on teie õigus, aga teil ei ole õigust seda inimest puldist minema saata, ja see inimene võib rääkida ka ilma mikrofonita. Praegu te tegite juba ühe protseduurilise vea, kui te ütlesite Peeter Ernitsale, et minge siit puldist minema. Te rikkusite Riigikogu kodu‑ ja töökorra seadust. Sellist õigust teil ei ole. Lülitage mikrofon välja, aga meie räägime edasi, kui te ei lepi sellega, et pikem sissejuhatav ja laiemas mõttes tekst on eelmäng sellele puändile, mida tahetakse sõnavõtuga öelda. 

21:55 Aseesimees Hanno Pevkur

Imre Sooäärel on ka protseduuriline küsimus.

21:55 Imre Sooäär

Jah, aitäh! Protokolli huvides ma palun see registreerida. Hea kolleeg Kalle Grünthal just ütles, et istungi juhataja väitis, et kolleeg Peeter Ernits peab siit puldist ära minema. Mina ei ole seda kuulnud, kuigi ma olen istunud viimase tunni siin saalis, et istungi juhataja midagi sellist oleks öelnud. Miks kolleeg Kalle Grünthal valetab?

21:55 Aseesimees Hanno Pevkur

Sõna on vaba. Peeter Ernits, palun!

21:55 Peeter Ernits

Hea juhataja! Kallis kolleeg! Vaata, mõnikord on – ma räägin, Soosaar –, mõnikord on kasulikum vaikida, mõnikord võib istuda saalis ja mitte midagi kuulda. Kivid ei kuule ka. Mina olin puldis ja mul kästi sealt lahkuda. Ma ei läinud sealt mõnda aega ja seisin. Nii et, hea kolleeg, pese kõrvad puhtaks.

21:56 Aseesimees Hanno Pevkur

Tarmo Kruusimäe, nüüd on teie kord. Palun!

21:56 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Inimesed, kes te meid vaatate interneeduse vahendusel! Te loete loomulikult stenogrammi, aga stenogrammis ei ole seda emotsiooni. "Mis nüüd toimub?" – no niimoodi ärritume nüüd siis, päriselt. Me ju menetleme siin mingit rohelist jura, sellepärast et see on äärmiselt populaarne, sest see võib tuua äkki sügisel mingeid valijaid juurde. Ega valija ei ole ju, saad aru, täpselt selline nagu need, kes meile seda agendat toovad. Kui sa oled jahimees, siis oled jahimees ja sa ei saa hakata rääkima, et mulle meeldib kassist ja tiigrist aretatud koer, kes näeb välja nagu krokodill, aga see on lihtsalt niivõrd agiilne mõtte.

Tõesti, mina ei uskunud, et see atmosfääriõhu kaitse seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seadus võib nii palju kirgi tekitada siin, sest mina mõtlesin, et ah, ära plära, saad aru. (Naerab.) Aga tulin siia, vaatasin. Tegelikult soov oli siis, kui ma kuulsin, et Paul Puustusmaa ütles siin midagi ja istungi juhataja ütles, et ära mängi tulega. Just nimelt tulega. Nüüd me peame aga jõudma selle juurde, et mis tulest on meil jutt, kas inimtekkelisest tulest või sellest teisest tulest, mis meil on ja mida me siit sellest lülitist põlema paneme tsikk-tsikk. Selle lüliti jaoks on meil vaja nagu mingit energiat. Ja kuidas me seda nüüd saame?

Ma taipan, et mingil hetkel vajavad ka inimesed energiat. Seda ma panin tähele just nüüd viimased võib-olla pool tundi, kui äärmiselt tasakaalukas ja väljapeetud aseesimees Hanno Pevkur, kes on väga mõistlik ja vinge, mingil hetkel hakkas kauplema: "No äkki kahe minutiga saad hakkama? Või äkki üks?" Kas selle pealt saab mingeid boonuspunkte või? Aga kui ma räägin näiteks mingi viie minuti asemel kolm, kas ma saan siis ka mingeid hüvesid, näiteks ajalehe Roheline Pealinn mingi kaks numbrit endale? Botikud on vaja ju seest kuivaks teha ikkagi.

21:58 Aseesimees Hanno Pevkur

Härra Kruusimäe, juhin ka teie tähelepanu, et atmosfääriõhu kaitse seadus on meil hetkel menetluses.

21:58 Tarmo Kruusimäe

Pole paha, Sherlock! Sellepärast, et ongi 345 SE teine lugemine. Enn Eesmaa näiteks, äärmiselt tasakaalukas inimene, oleks ütelnud, et ma jõuan ju selle pointini. Me ei saa olla, olles rahvasaadikud, siin nii lihtsa jutuga nagu räägitakse lasteaialastele, et loodust tuleb hoida. Muidugi tuleb hoida, aga mis hinnaga? Me peame ju tegelikult rääkima selles keeles, millega meidki kõnetatakse. Meile ka riputatakse makarone kõrvade taha ja siis me usume.

Siin eelmise koosseisu lõpus oli kas Loomus või Nähtamatud Loomad või mingi selline üritus, nad kutsusid kõiki Riigikogu liikmeid. Läksin kohale ja olin seal üksi. Noored toredad inimesed, ei ole vaja neid karta. Sellepärast, et keegi ei julge noorte inimestega rääkida, neil ongi selline teadmine. Ja siin on täpselt samamoodi. Mulle meenuvad Villu Tamme sõnad "Tootkem rohkem sõnnikut, seltsimehed, kellele siis fosforiiti vaja!". Energiat saab ju tänapäeval ka sellest, aga näed, tuleb välja, et seal on nagu hais.

Iseenesest on ju atmosfääriõhku täpselt sama palju vaja kui Maa külgetõmbejõudu. Aga miks me siis ei räägi siin Maa külgetõmbejõust? Maailm on hästi kummaline, ühes kohas kasvavad palmid ja teises kohas on pingviinid. Kas me peaksime sellest ka tegema eelnõu?

Ma tuletan ühe lihtsa asja meelde. Eelmises koosseisus menetleti Euroopa Liidu asjade komisjonis seda, et kokteilikõrred tuleks ära kaotada, sest see on maailmas väga suur probleem. No ma ei tea, kui suur ta päriselt on, aga hinnanguliselt võib ta ju olla meie olmeprügist äkki 0,004%. Aga see oli tõsine asi. Me väitlesime ja väitlesime, täpselt sinnamaani, kui ühel hetkel tõusis püsti hea kolleeg, kes puuetega inimestega tegeles, ja ütles: "Kas te olete aru kaotanud? Te ründate kõige haavatavamat seltskonda, puuetega inimesi, kelle jaoks on kokteilikõrs ainukene toitumisvahend. Lihtsalt sellepärast, et teil ei ole kabinetis mitte midagi teha." Ja nüüd me oleme siin ja paneme meie energiajulgeoleku pekki, sellepärast et kabinetis ei olnud midagi teha. Seenele!

22:01 Aseesimees Martin Helme

Head kolleegid! Meil on siin olnud vaidlus teemal, kui pikad võivad olla sõnavõtud ja kas sõnavõtu sisusse võiks sekkuda. Ma võtan 30 minutit vaheaega, et püüda teiste juhatuse liikmetega leida ühist standardit. 30 minutit vaheaega.

V a h e a e g 

 

22:31 Aseesimees Martin Helme

Austatud kolleegid! Vaheajal tõepoolest vestlesime Riigikogu juhatuse liikmetega, et täpsustada, kuidas me tänase pika istungi jooksul võiksime võimalikult sarnaselt käituda ja et ka saadikud teaksid. Jõudsime sellisele saalomonlikule otsusele, et Riigikogu liikmed saavad kolm minutit lisaaega, kui neil on väga sisuline ja väga põhjalik jutt. Aga kui jutt ei ole väga sisuline, siis on viis minutit. Samas ei hakka Riigikogu istungi juhataja sekkuma sõnavõtu sisusse.

Enne kui Riina Sikkut saab tulla kõnet pidama, on Kalle Grünthalil protseduuriline küsimus.

22:32 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Ma vaatan praegu seda saali, siin on väga vähe saadikuid kohal praegu. Ma tunneks nagu huvi, teil on seal targad nõuandjad kõrval, milline see olukord on, kas me saame üldse seda eelnõu menetleda, kui inimesi saalis ei ole. Mis paragrahv see on, äkki saaks viidet sellele? Aitäh! Ma saaks kontrollida.

22:33 Aseesimees Martin Helme

Üks hetk. Jah, kohalolekut kontrollitakse istungi alguses ja täiendaval istungil saab kohalolekut kontrollida ka enne hääletamist. Tarmo Kruusimäel on protseduuriline küsimus.

22:33 Tarmo Kruusimäe

Jaa, tänan! Võib-olla minul läks kõrvust mööda, aga mehed naistesaunas rääkisid, et siin on mingi seadus muutunud, et kui sa raamatut loed, siis saad viis minutit, ja kui raamatut ei loe, siis sa saad kolm minutit juurde. Nüüd on küsimus selles, et raamat kui selline, üldistame, on paberkandja. See peaks kehtima siis ka ettekandjatele, sest mulle meeldivad inimesed, kes räägivad otse, ei loe lihtsalt maha. Teine küsimus, see on äärmiselt agiilne: aga kui ta kasutab e‑lugerit, siis loomulikult ta saab kolm minutit juurde. Kas see on ka õige või see oli lihtsalt puhas saunajutt? 

22:34 Aseesimees Martin Helme

Vaat ei tea, mis saunas täpsemalt räägiti, aga ma täpsustan. Punkt üks: küsimus ei ole mitte selles, kas loed paberi pealt, e‑lugerist või raamatust, küsimus oli selles, et kuna meil on istungi päevakord pikk ja liigub aeglaselt, siis lisaaega annab istungi juhataja ainult juhul, kui sõnavõtt on tõepoolest eelnõuga väga tihedalt ja väga konkreetselt seotud ning on näha, et sõnavõtt ei saa selle viie minuti jooksul läbi. Kui sõnavõtt on ainult kaudselt eelnõuga seotud, siis istungi juhataja lisaaega reeglina ei anna. Mida selles sõnavõtus räägitakse, see on saadiku enda asi. Kalle Grünthal, palun, protseduuriline!

22:35 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Mul on tegelikult kaks protseduurilist küsimust, aga kuna Tarmo Kruusimäe küsis väga asjaliku küsimuse, siis ma kõigepealt küsin oma selle küsimuse ära, mis haakub Tarmo Kruusimäe küsimusega, ja siis, kui ma selle küsimuse olen ära küsinud, kunagi hiljem ma küsin selle küsimuse, mis ma tahtsin küsida pärast seda, kui ma eelnevalt teie käest küsisin. Paragrahv 69 ütleb, et võib piirata, istungi juhataja võib mikrofoni välja lülitada. See on kirjas seaduses, eks ju. Aga mis siis saab, kui ta lülitab välja, aga mina räägin ikkagi oma kolm minutit edasi? Millised võimalused on Riigikogu istungi juhatajal mind sellest puldist minema ajada, sest seda kodu‑ ja töökord nagu ei sätesta? Milliseid sanktsioone saab rakendada saadiku suhtes ja kas siis tekib olukord, et kuidagi, ütleme, omaalgatuslikus korras tuuakse meie tublid turvamehed siia käsi väänama, või mismoodi see olukord lahendatakse?

22:36 Aseesimees Martin Helme

Ma luban, et kellelgi käsi ei väänata ja turvamehed kedagi siit saalist ära ei vii, senikaua, kuni kõik on viisakad ja vägivallatsemiseks ei lähe. Nii ongi. Kert Kingo, protseduuriline.

22:36 Kert Kingo

Aitäh! Tahaksin täpsustada seda uut korda. Sõnavõtt saab olla kaheksa minutit pikk sel juhul, kui loetakse sisuliselt midagi ette raamatust või kõne sisaldab sisulist teemat. Enne siin Jaak Valge luges ette põhiseadust, tutvustades inimestele põhiseaduslikku korda. Kas see läheb sisulisuse alla või mitte, kui näiteks mingit seadust ette loetakse ja saadikutele igaks juhuks tutvustatakse?

22:36 Aseesimees Martin Helme

Pigem viitame tagasi sellele, et meie kodukord suunab läbirääkimistel rääkima käsilolevast päevakorrapunktist ja kui sõnavõtt läheb käsilolevast päevakorrapunktist väga kaugele, siis, juhatuse liikmed on omavahel nii kokku leppinud, lisaaega ei pruugita anda. See sisu on seotud päevakorrapunktiga. Kalle Grünthalil on 18. protseduuriline küsimus. Palun!

22:37 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Aga ma ei saa ikka küsida seda küsimust, mis ma tahtsin oma esimese küsimuse osas küsida. Nüüd ma tahan küsida küsimuse, mis seondub Kert Kingo küsimusega. Aga kuidas saab istungi juhataja teha kindlaks selle asjaolu, et minu jutt kaldub päevakorrast kõrvale, kui kogu see eelnev jutt võib olla sissejuhatavaks osaks, et teha arusaadavamaks see, mis ma tahan öelda selle kõne lõpus? Sest tavaliselt ikkagi tuleb kõne puänt lõpus välja. Ma näen sellist võimalust, et siin ikkagi hakatakse tsensuuri kehtestama. Kui ma vaatan seda asjaolu, et meie lugupeetud president käis ringi särgiga "Sõna on vaba", siis kuidas haakub see presidendi loosung  Riigikogu liikmete sõnavabadusega?

22:38 Aseesimees Martin Helme

Jaa. No küllap on samamoodi nagu nende protseduurilistega, et ega enne kui rääkima hakatakse, meie ei tea, mis selle jutu sisu on. Eks siis juhataja peab hindama, koosoleku juhataja peab hindama ja võib-olla on mõnel juhatajal natukene üks stiil ja teisel natukene teine stiil. Ma luban, et ma ei ole range. Tarmo Kruusimäel on protseduuriline. Palun!

22:38 Tarmo Kruusimäe

Noh, ma saan aru, et istungi juhatajatel on väga raske seda otsust vastu võtta, kas on või ei ole. Siin ma annaksin nõu. Ma olen professionaalne kokk. Kartulisalatil on ikkagi sel juhul, kui ta on kartulisalat, kartul sees, mis tähendab seda, et kui ma viieminutilise kõne jooksul iga 20 sekundi tagant ütlen "atmosfääriõhk" praeguse eelnõu puhul, siis on ju äratuntav, et atmosfääriõhk on selleks teemaks või kui korduses seda vaadatakse. Ega me ei ole ju koolilapsed, et nagu mina ütlen teile, et nagu päriselt nagu-nagu, siis on nagu nagu-jutt, aga kui ma ütlen "atmosfääriõhk", kui ma võiksin teile kõigile öelda, et atmosfääriõhk, siis ta on ju atmosfääriga seotud. Sellisel juhul läheb see ikkagi arvesse, kui see sõna kordub seal.

22:39 Aseesimees Martin Helme

Raske on vaielda selle loogikaga. Helle-Moonika Helme, protseduuriline, palun!

22:39 Helle-Moonika Helme

Aitäh! Ma ka lihtsalt edasise huvides küsin üle. Kas juhatus arutas ka seda? Kui on see viis minutit pluss kolm minutit ja kui viis minutit võib näiteks raamatut lugeda ja kui siis istungi juhataja otsustab, et see ei ole relevantne, siis ta lõpetab viie minutiga ära selle Riigikogu saadiku sõnavõtu. Kas on näiteks selline võimalus, et kui lugeda raamatut näiteks neli minutit ja 58 sekundit ja siis ülejäänud kaks sekundit teha selline kiire sissejuhatus eelnõusse, kas siis on ikkagi võimalus, et istungi juhataja saab aru, et see oligi illustreeriv sissejuhatus, milles väljendus kõik järgnev, ja ta siis ikkagi ei katkesta viie minutiga ära, vaid laseb kaheksa minutit rääkida?

22:40 Aseesimees Martin Helme

Mina pooldan seda, et meie diskussioon oleks põhjalik ja võimalikult lai ja saadikutel oleks võimalik võimalikult loominguliselt ennast väljendada. Ma ikkagi kutsun üles saadikuid rääkima oma kõnes päevakorralisest ehk sellest punktist, mis on parasjagu menetluses. Eks saadik ise peab teadma, kuidas ta selle teemani jõuab ja kui pikk see sissejuhatus on. Kalle Grünthalil on protseduuriline.

22:41 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Mul on tõesti protseduuriline küsimus. Me siin räägime, et oi kui kole on Reformierakond ja oi kui kole on Keskerakond, mis muidugi vahel on meie kõnepruugis täiesti tavaline. Ma siiski ütlen, et see kriitika käib erakondade kohta, aga mõned inimesed on seal vahel ikka täitsa toredad. Tegelikult tekkis praegu selline olukord, kus üks Keskerakonna saadik, ma jätan ta nime nimetamata, tuli mulle salaja ütlema, kuidas võiks lahendada selle olukorra, et kas me peame viis või kaheksa minutit rääkima. Ta ütles niimoodi, et aga öelge siis istungi juhatajale niimoodi, et kõik see eelnev jutt on sissejuhatav osa, puänt on lõpus, siis ei ole vaja istungi juhatajal mõistatada, kas see on asjakohane jutt või ei ole. Me informeerime, et esimene osa seondub puändiga. Minu meelest on siis asi lahendatud, me saame kõik rahulikult kaheksa minutit rääkida. Minu kiitus nendele tublidele Keskerakonna saadikutele, kes püüavad  kaasa mõelda ning leida lahendusi väga rasketes olukordades. Mis teie arvate sellest Keskerakonna saadiku ja minu mõtteavaldusest, et see asi võiks niimoodi toimida?

22:42 Aseesimees Martin Helme

Võiks toimida küll, kui on näha, et jutt jõuab ivani, siis see võiks toimida küll. Paul Puustusmaal on protseduuriline.

22:42 Paul Puustusmaa

Aitäh, hea juhataja! Mina olen täna terve õhtu otsinud kompromissi, kuidas seda probleemi lahendada, ja olen pakkunud erinevaid võimalusi välja. Tundub, et need võimalused on iseenesest ka päris head, sest kui oli vaheaeg, siis tulid minu juurde mitmed saadikud Reformierakonnast ja ka Keskerakonnast, kes vaatasid minu kui linnukese otsa, et kas me juba lahendame probleemi. Sellega seoses küsingi. Nüüd oli juhatuse vaheaeg pool tundi, kus pandi paika väga olulised printsiibid kõnepidamise kohta. Aga kas arutati ka seda küsimust, kuidas me saaksime kompromissiga tänast probleemi lahendada, ehk seaduseelnõu 366 väljakukutamise varianti, nii et kõik on terved, lambad on söönud ja hundid terved, või oli see vastupidi?

22:43 Aseesimees Martin Helme

Jaa, me kõrgelt hindame kõiki kolleege, kes otsivad kompromissi. Ma täpsustan, et see arupidamine, mis siin minu võetud vaheajal toimus, ei olnud juhatuse istung. See oli juhatuse liikmete omavaheline mõttevahetus, kus üritati ühtlustada praktikat koosoleku juhatamisel. Selle käigus ei tulnud jutuks, mida võtta ette eelnõuga 366. Helle-Moonika Helme, palun!

22:43 Helle-Moonika Helme

Aitäh! Ma esitaks protseduuriliselt võib-olla pigem hinnangulise küsimuse. Eelnev istungi juhataja katkestas korduvalt Jaak Valge kõnet ja väitis, et tema kõne ei ole teemaga seotud, kuna Jaak Valge rääkis väga selgelt suurema osa oma kõnest presidendivalimistest ja presidendivalimiste korrast. Jaak Valge talle ütles, et sellest rääkimine on tegelikult väga asjakohane, sest ka see seadus lõpuks läheb ju presidendi kätte väljakuulutamiseks. Mina olen temaga täiesti nõus. Eelmine istungi juhataja väitis korduvalt, et see ei ole ikkagi asjakohane. Aga kuidas teie seda hindate?

Me rääkisime atmosfääriõhu kaitse seadusest. Me teame, et presidendil on kõigi seaduste väljakuulutamisel oma väga tähtis ja väga suur roll. Me oleme korduvalt näinud, kuidas president [käitub] osa seadustega, mida Riigikogu siin saalis seadusandjana on läbi rääkinud, me oleme kõnesid pidanud, muudatusettepanekuid teinud ja lõpuks [seaduse] ka vastu võtnud. Siis need seadused lähevad siit Riigikogust, seadusandja käest presidendi kätte, aga president ei kuuluta neid välja. Nii et selles mõttes see presidendi sissetoomine oli ju tegelikult relevantne.

Kui me räägime atmosfääriõhu kaitse seadusest, siis ka see on ju väga polariseeriv teema praegu ühiskonnas. Me kõik teame seda. Kes tunnistab inimtekkelist kliima soojenemist ja kes mitte. See on väga oluline, kas meil on presidendiks inimene, kes tunnistab inimtekkelist kliima soojenemist või kes ei tunnista. Sõltuvalt sellest me oleme ju selles olukorras lõpuks, et ta kas kuulutab selle seaduse välja, väga olulise seaduse, mida me siin oleme pikalt arutanud ja lõpuks vastu võtnud, või ta siis ei kuuluta seda välja, sõltuvalt oma maailmavaatest.

Selles mõttes ma ikkagi ütlen, et see, kuidas saadik oma kõnet üles ehitab ja kui ta veel ise ütleb, et see on tema arust oluline, ei ole minu meelest ikkagi nagu Riigikogu esimehe või aseesimehe asi, et tulla ja niimoodi selja tagant sisse sõita Riigikogu saadikule ja öelda, et kui te nüüd kohe ära ei lõpeta, siis ma panen teie mikrofoni kinni. 

Minul on küsimus. Ma olen tahtnud seda tegelikult mitu korda küsida, tahtsin ka eelmise eesistuja käest küsida, aga küsin seda teie käest. Ähvardamised on ähvardamised ja neid me juba kuulsime. Aga mis saab edasi? Mis edasi? Kas eesistujal on mingisugused seadusandlikud võimalused sealt edasi, kui ta ütleb, et ta paneb mikrofoni kinni, aga saadik räägib edasi? Mis ta siis teeb?

22:47 Aseesimees Martin Helme

No sellepärast ma võtsingi vaheaja, et me saaksime juhatuse liikmetega omavahel kokku leppida, mismoodi me siin edasi käitume. Selle arutelu tulemuseks oli ikkagi tõdemus, et istungi juhataja läbirääkimistel või ka küsimuste küsimise ajal saadiku sõnavõtu sisusse ei sekku. Nii et ma usun, et seda küsimust, mis edasi saab, vast ei tõusetu. Tarmo Kruusimäel on protseduuriline.

22:47 Tarmo Kruusimäe

Jaa, tänan! Minu protseduur on seotud sellega, et Eesti Vabariigi kõige tähtsam mees, Riigikogu esimees ja sellest järgnevad mehed, aseesimehed, ei jääks rumalasse olukorda. Ma arvan, et teie vestlus oli pinnapealne. Mina, olles 11 ja pool aastat olnud Tallinna Linnavolikogus opositsioonis, olen harjunud küsimusi esitama 30 sekundiga ja seal sees saab antud ka juba hinnang ja kõik. Kuidas siin see nii pikalt läheb? No läheb. Kui nüüd on nii, et ei tohi kriitikat teha, aga peab rääkima eelnõust, siis viis minutit võib ju sihukest kiidulaulu lasta ja siis, kui see kolm minutit tuleb, siis hakkab tulema. See ei ole ju hea joon, kui alguses tuleb sellist uinutavat juttu, et eelnõu on hea-hea ja siis pärast seda ... See on halb joon. Siis on Riigikogu esimees ju väga keerulises olukorras, kui ta näeb, et nad on teinud sellise otsuse, mis justkui sunnibki, ütleme, sellisele halvale käitumisele.

22:49 Aseesimees Martin Helme

Jaa, see on üliharuldane, et Riigikogus ei anta saadiku soovi peale juurde kolme minutit lisaaega. Seda praktikat kasutatakse üli-üliharva erakorralistes olukordades. Tuleb muidugi nõustuda osa Riigikogu liikmete ja ka Riigikogu juhatuse liikmete seisukohaga, et meie tänane istung ei ole päris tavapärane, see on oma olemuselt pisut erakorraline ehk siin selle piiramise puhul on omad argumendid olemas. Aga kahtlemata ei ole põhjendatud sõnavõtu sisusse sekkumine. Kalle Grünthalil on protseduuriline.

22:49 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Mul on tõesti praegu protseduuriline küsimus. Ma olen väga tänulik Keskerakonna saadikule, kes tuli minu juurde spetsiaalselt seda juttu rääkima. Keskerakonna tõelised esindajad ikkagi soovivad, et see asi laheneks. See oligi seesama lahend, millega teie ka nõustusite, et kõnepidaja ütleb ära, et tal on pikem sissejuhatus, mille puänt on lõpus, aga ilma selleta ei tule välja. Siis ta nii informeerib istungi juhatajat. Mul on selline palve, et kui te nüüd valitsuskepi üle annate järgmisele Riigikogu istungi juhatajale, ma ei tea, mis kellaaeg, siis te annaksite teada, et Riigikogu saal otsustas just niimoodi, selleks et ei tekiks jälle siin kümneid ja kümneid protestiküsimusi, me saaksime lõpuks ometi selle istungi käiguga edasi minna ja asja sisuliselt arutama hakata. Mind ajab juba täiesti närvi see, et me ei saa asja sisuliselt arutada.

Aga ma tulen tagasi selle küsimuse juurde, mida ma ei ole saanud küsida, kuna ma olen pidanud küsima neid küsimusi, mis on eelnevalt teiste küsijate poolt küsitud ja need minu küsimused seondusid selle küsimusega. Nüüd ma tahaksin küsida oma küsimuse. Ma küsisin, millise paragrahvi alusel peab kohalolekut saalis vaatama ja kui palju meid siin peab olema. Teil on tublid nõuandjad, keda ma tohutult hindan, ma ühte teie nõunikku isegi kiitsin kohvikus ka, ütlesin, et ta on väga tark inimene. Öelge mulle see paragrahv ära, mul on siis pilt selge, millega asi edasi läheb.

22:51 Aseesimees Martin Helme

Jaa, see on kodukorra § 77. Nüüd Peeter Ernitsal protseduuriline.

22:51 Peeter Ernits

Jah, aitäh! Nagu sa ütlesid, et üli-üliharva ei anta kolme minutit. Mina olengi see, kellele seda üli-üliharva ei antud. Ma keskkonnakomisjoni liikmena olen atmosfääriõhu teemadega väga hästi kursis. Sa ütlesid, et sisusse ei sekkuta. Aga kus koha peal on see piir, kui räägib inimene, kes teemat valdab ja kasutab seal abivahendeid, praegusel juhul Orwelli "Loomade farmi"? Ma rääkisin, et kokkuvõttes said eelise sead ja koerad, saadi endale head toitu, rasket tööd tegema ei pidanud ning võidi vabalt elada Jonesi majas. Aga "Loomade farmi" sisukokkuvõttes on öeldud: "Just lihtsakoelise võimu-usupreerimise mehhanismi paljastamine võimaldas ja võimaldab lugejal ka tänapäeval läbi näha võitlust võimu pärast ka neil puhkudel, kui see on maskeeritud objektiivsete seaduspärasuste ja õilsate eesmärkidega." Ma pidasingi seda silmas, kasutades Orwelli "Loomade farmi", et õilsad eesmärgid maailma päästmiseks kliimakatastroofis on rüütatud n‑ö õilsate eesmärkidega, kirjeldasin ka "Loomade farmi" lõiku, aga mul ei lastud sellega edasi minna. Kus koha peal on see piir ja kus on juhatuse liikmete kompetents, kes ütlevad, et allegooriat ei tohi kasutada ja siin on see piir?

22:53 Aseesimees Martin Helme

Jaa. Mul on hea meel, et me saime praegu protseduurilise nime all selle ivani välja jõuda. See küll ei olnud iseenesest protseduuriline. Aga sellepärast ma vaheaja võtsingi, et me saaksime omavahel kokku leppida, kuidas me käitume selles olukorras. Ma usun, et me oleme saanud sellest probleemist üle, et Riigikogu saadikute sõnavõttude sisusse hakatakse kuidagi sekkuma. Kalle Grünthalil on protseduuriline.

22:53 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Aitäh, lugupeetud istungi juhataja nõuandja! Ma ütlen, te olete väga tubli inimene. Nüüd ma jõuan minu meelest selle tänase päeva kõige tähtsama küsimuse juurde võib-olla. (Lehitseb pabereid.) Aga ma täna seda ei küsi. Ma küsin mõni teine kord.

22:54 Aseesimees Martin Helme

Hea küll. Tundub, et protseduurilised on ammendunud ja me saame minna läbirääkimistega edasi. Riina Sikkut, palun!

22:54 Riina Sikkut

Aitäh, hea juhataja ja head kolleegid! No nüüd on olnud peaaegu üheksa tundi istungit. Tahtsin rääkida esimese päevakorrapunkti ajal, suutsin ennast tagasi hoida, aga nüüd kolmanda punkti juures ikkagi tulin pulti.

Võib-olla ei ole kõik istungit jälginud. Minu meelest on kokkuvõtmist väärt see, mis senises arutelus kasulikku on olnud. Eelmise kahe päevakorrapunkti juures, nii julgeoleku‑ ja koostööorganisatsiooni kui ka Balti Assamblee delegatsiooni puhul me tegelikult peakski arutama selle üle, milliste kriteeriumide järgi delegatsioonide liikmeid paika pannakse, kes need inimesed on, mis on need isikuomadused. Nüüd obstruktsiooni varjus tegelikult me esimest korda arutasime nii, nagu peab. Minevikuotsused, mis puudutavad NATO delegatsiooni, Oudekki Loonet, Urmas Reitelmanni ...

22:55 Aseesimees Martin Helme

Riina, kas sa saad panna mikrofone lähemale? Nad ütlevad, et ei kuule.

22:55 Riina Sikkut

Jaa, vabandust, proov! Nii, kõvemini.

Minevikuotsused on olnud meil sellised, mille puhul mina küll ei tunne, et need inimesed on just kõige õigemad olnud Riigikogu esindama.

Siis järgmiseks. Tõesti, paljude eelnõude arutelud on siin saalis pealiskaudsed, aga nüüd atmosfääriõhu kaitse seaduse puhul oli arutelu väga sümpaatne. Tõesti, heitmekaubandus, see, kuidas see on korraldatud, miks see niimoodi on üles ehitatud, mis on need nüansid, mida muudetakse, kui ETS‑i  alla tulevad transport, põllumajandus ja uued sektorid, ongi tähtis. Väga hea, et puldis oli asjatundlik vastaja, kes suutis ära seletada väga põhimõttelised asjad, mis on meil ka tulevaste arutelude juures. Näiteks, kui me peame otsustama, et kui transport ETS‑i alla läheb, kuidas siis Eesti neid uusi eesmärke täitma hakkab. Kõik need taustateadmised on väga kasulikud.

Selline süvenemine planeeritava seadusemuudatuse eesmärkidesse ja soov aru saada võiks meil saalis ikkagi iga päev olemas olla. Nii et aktiivsemat ja sisulisemat debatti tahaks küll siin näha. Aga sellega, et eesmärk pühendab abinõu, ei ole ma kuidagi nõus. Samuti on minul endal kahtlused EKRE sellistes päris eesmärkides, et kui palju on see mure konkreetse biomeetrilise isikutuvastuse süsteemi pärast, kui palju skeemi "ise teed mure, ise oled vastu, ise saad tähelepanu" järgi tegutsemine.

Me siin pikalt arutasime taastekava, mille valitsus otsustas usaldushääletusega siduda. Ega taastekava ei muutu põhiseadusvastaseks sellega, kui EKRE opositsiooni kukub. Kui mure on aus, tuleb sellele kohe tähelepanu pöörata. See on niivõrd tõsine asi, et need õiguslikud hinnangud tuleb võtta kohe, ükskõik, kas oled koalitsioonis või opositsioonis. Nii et ei maksa põhiseaduslikkuse piire testida valitsuses olles.

Aga samamoodi hädaolukorra seadus, seesama 366. Noh, toetad koalitsioonis olles, opositsioonis olles oled vastu. Ei ole hea muster. Te võiks tegeleda rohkem sisuliste küsimustega.

Aga see, et valitsus ei seo eelnõu usaldushääletusega, on samamoodi täiesti arusaadav. Ei peagi igasuguse tehnilise küsimuse puhul seda tegema. Ja eks ongi Riigikogu töö see ära lahendada ja kui vaja, siis üleval olla ja arutada. Me näeme ju, et selle nädala päevakorras ja ilmselt ka järgmise nädala päevakorras on väga palju eelnõusid, mida soovitakse kiirkorras...

Palun lisaaega!

22:59 Riina Sikkut

Kolm minutit.

22:59 Aseesimees Martin Helme

Kolm minutit lisaaega.

22:59 Riina Sikkut

... läbi suruda, nii et arutelu ei oleks. Räägime siis metsaandmete salastamisest keskkonnaseadustiku muudatuse varjus või veeseadusest ja inimeste ootusest saada ikkagi endale kanalisatsioon, tuleb ka kollektiivlepingu seaduse arutelu. Kõik sellised asjad, mille puhul ei saa istungjärgu lõpu kattevarjus öelda, et see tuleks täna kiiresti ära menetleda. Need asjad tahavadki süvenemist ja parlamendilt selle võimaluse äravõtmine ei ole kuidagi mõistlik ega vajalik. Nii et oma tähtsust võiks Riigikogu küll näidata sellega, et võtame vastu seadusi, mis on päriselt kasulikud, millest me saame aru, et need muudavad inimeste jaoks midagi paremaks.

Järgmiseks. Strateegilise planeerimise juures on Riigikogu roll ju järjest väiksemaks jäänud. Nüüd võimalusest arengukavasid arutada. Selle nädala päevakorras on näiteks hariduse arengukava. Väga tähtis. Samamoodi loodan, et tuleb aktiivne arutelu ja saame neid võtmekohti ja murekohti ilusti lahti rääkida. Aga kogu see protseduuriliste küsimuste ja venitamise asi on ühtlasi kaasa toonud selle, et olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelu, mida Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon homseks kavandas, jääb kahjuks ära. Sellest on tõesti kahju. See on sisuline teema. Kärpeotsustest räägime me siin ilmselt suve läbi ja ka sügisel eelnõu menetlemise raames. Ma arvan, et siin ei ole ühtegi inimest, kes arvaks, et Päästeametis on sisemist ebaefektiivsust, mida saaks kasutada palgatõusuks, või et seal ei tegeleta oluliste asjadega või et riigireformi tuleb alustada komandode sulgemisest. See ei ole ju see, mida päriselt peaks tegema. Samamoodi huvihariduse kärbe, tõeliselt regionaalpoliitiline meede. Loksa lapse kohta on huvihariduse toetus 22 korda suurem kui Keila lapse kohta, Setumaa laps saab 14 korda rohkem toetust kui Tallinna laps. Kui me huvihariduse toetust kärbime ja ütleme, et kohalik omavalitsus peab ise leidma selle ressursi, et riigi althüppamine tasalülitada, see tähendab, et Setumaa peab pingutama 14 korda rohkem kui Tallinn, mis ühtlasi näitab, et on palju suurem tõenäosus, et maapiirkondade lapsed jäävadki sellest toetusest ilma. 

Me peame neid asju arutama, me peame neid asju muutma. Nii et üks järgmisi teemasid, mille puhul Riigikogu saab näidata sisulist arusaamist, soovi oma rolli eelarve arutamisel muuta ja suurendada, on ju eelarve läbipaistvus, see, kuidas eelarveseadus on üles ehitatud, kas on võimalik aru saada, mis seal sees on, kas seal on võimalik muudatusi teha.

Ja lõpetuseks. Mul on hea meel, et kui loetakse ette raamatuid, siis on need vähemalt head raamatud. Kui keegi otsib materjali, siis minu laua peal on Riigikogu Toimetiste värske, täna tutvustatud number. Seal on teemasid ...

23:03 Aseesimees Martin Helme

Riina, nüüd on kaheksa minutit ka läbi.

23:03 Riina Sikkut

... õigusest distantsõppeni. Igaüks leiab endale sobiva loo. Aitäh!

23:03 Aseesimees Martin Helme

Jaa. Helle-Moonika Helmel on protseduuriline.

23:03 Helle-Moonika Helme

Tahtsin protseduuriliselt kiita praegust eesistujat, kes absoluutselt mitte ühegi sõna, mõtte ega teoga ei katkestanud lugupeetud ettekandjat, kuigi ka tema jutul võib-olla ei olnud selle eelnõuga otsest sidet. Mina väga kiidan. Nii jätkata.

23:03 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Kalle Grünthalil on ka protseduuriline.

23:03 Kalle Grünthal

Ma ei saa aru, mis te naerate. Küsimus on tegelikult lihtne. Minu meelest ütles Moonika väga õige lause praegu, seda, mis ma tegelikult tahtsin ka öelda. Aga ma arvan, et kõigil saadikutel, kes on viitsinud siin saalis olla või meid jälgida kuskilt mujalt, ja ka Eesti rahval on selge pilt iga erakonna juhtimisstiilist. Te nägite, milline, kuidas ma ütlen, türannia, ma nimetan otse ära, oli Reformierakonna istungi juhatajal, kes ütles, et ma hoiatan teid, et midagi läheb kohe põlema või midagi. Igatahes aeti [kõneleja] puldist minema. See ei ole demokraatia, see ei ole parlamentarism, see on totalitarism. Või siis mõni teine ...

23:04 Aseesimees Martin Helme

Kas protseduuriliseni ka jõuame või?

23:04 Kalle Grünthal

Ma tahaksin öelda seda, et Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna Riigikogu istungi juhataja kuulas rahulikult kõik ära, mõtles kaasa, andis lootust. Ma ütlen, et parim istungi juhataja on ikkagi Martin Helme.

23:04 Aseesimees Martin Helme

See küll ei olnud protseduuriline, aga tänan. Me läheme hääletamise juurde kohe. Henn Põlluaasal on ... Sõnavõttu sa enam ei saa, sa saad ainult protseduurilist esitada.

23:05 Henn Põlluaas

Aitäh! Kuna meie austatud hea kolleeg Riina Sikkut rääkis inimestest, kes loevad raamatut, siis ma tunnen, et ka mina väga armastan ja loen palju raamatuid. Ta tegelikult oma sõnavõtus viitas justkui minule. Ma paluksin võimalust repliigiks.

23:05 Aseesimees Martin Helme

Jätka repliigiga. Palun anname Henn Põlluaasale repliigi. Ta on raamatulugeja inimene, teda mainiti läbirääkimistel.

23:05 Henn Põlluaas

Aitäh, austatud eesistuja! Tõepoolest, ma absoluutselt kogu hingest ühinen Riinaga selles küsimuses. Lugemine on ääretult oluline, lugemisoskus on ääretult oluline ja see on tegelikult, kui piltlikult öelda, meil eesti rahval ju lausa emapiimaga sisse imetud. Ma mäletan, käisin kümmekond aastat tagasi Saue linnapeana Itaalias, meil oli seal sõpruslinn. Minu suureks üllatuseks ütles minu toonase kolleegi, Montemarciano väikelinnakese linnapea, et tema vanaema ja vanaisa ei osanud lugeda. Tuli välja, et see oli seal täiesti üleüldine. Aga sel ajal võis Eestis vaevalt leida mõnd sellist inimest, olid üksikud, kes ei osanud lugeda. Eestis oli enne põhjasõda lugemisoskus tänu Forseliuse seminaridele 80–90% juures ja tegelikult see oli terve maailma mastaabis, Euroopa mastaabis täiesti erakordne. Kahjuks jah peale põhjasõda, kui kirikukoolid ära lammutati, ära põletati, läks ligi 100 aastat, kuni haridus meil jälle taastus. Tänu sellele, et Eestis on olnud see haridussüsteem, maailmatasemel lugemisoskus ja kõik muu, oleme jõudnudki tänasesse päeva, kus me võime ka vaatamata sellele, et nii palju aega on mööda läinud, olla uhked oma haridusele, oma laste ja kooliõpilaste PISA testide tulemusele. Nii et Eesti on nr 1. Hurraa!

23:07 Aseesimees Martin Helme

Peeter Ernitsal on protseduuriline.

23:07 Peeter Ernits

Jaa, mul on ka. Ma tundsin samuti, kui Riina rääkis, et mina olen ka lugeja. Ma tahaksin tsiteerida kallitele kaaslastele Apollo sisukat artiklit, kus räägitakse, miks lugemine on tänapäeval kasulik. Lugemine aitab lõõgastuda, see on esiteks, ma ei hakka pikemalt rääkima, uuringud on seal taga. Lugemine hoiab mõistuse teravana, on teiseks. Lugemine võib aidata Alzheimeri tõvega võidelda. Ja lugemine võib aidata paremini magada. (Naer.)

23:08 Aseesimees Martin Helme

Ma saan aru, et see oli repliik, mitte protseduuriline, aga see repliik on lõpetatud. Nüüd on Riina Sikkutit mainitud. Repliik Riina Sikkutilt.

23:08 Riina Sikkut

Tänan, hea juhataja! Henn Põlluaasal oli täiesti õigus, oma sõnavõtus ma pidasin teda silmas. Tema hea raamatuvalik oligi üllatav ja kiiduväärne. Aga ühtlasi väljendangi üllatust, et Eestis on üle saja aasta pea täielikku kirjaoskust, mis paistab maailmas silma, samas on parlamentaarse debati tase ikkagi selline, et ei paista hästi maailmas silma. Kuna see etteloetavate materjalide vara laieneb ja väga paljudes peredes praegu on teemakohane suveks antud kohustuslik kirjandus või suvelugemine, siis kas juhatus kaalub ka Riigikogule soovituslike materjalide nimekirja andmist, et me teaks sügiseks valmistuda?

23:09 Aseesimees Martin Helme

Ma usun, et juhatus ei hakka soovitusi jagama. Aga mis puudutab debati taset, siis harjutamine teeb meistriks. Me peaksime läbirääkimistega edasi minema. Kalle Grünthal on läbirääkimiste käigus juba sõna saanud. Nii et ma sulle sõna ei saa praegu anda. Ahaa, hoopiski tundub, et on protseduuriline küsimus. Kalle Grünthal, protseduuriline.

23:09 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Tegelikult sätestab Riigikogu kodu‑ ja töökorra seadus ära vastusõnavõtu võimalused. Kuna Riina Sikkut esitas siin oma sõnavõtus ka neid seisukohti, mida mina olen oma sõnavõtus rääkinud, rääkides muu hulgas raamatutest ja atmosfäärikaitse asjadest, siis ma arvan, et tulenevalt § 70 lõikest 1 on mul õigus vastusõnavõtule.

23:10 Aseesimees Martin Helme

Hea küll. Oletame, et sul oli repliik. Võta siis protseduuriline maha ja tee oma repliik ära.

23:10 Kalle Grünthal

Aitäh! Jah, tõepoolest, mina rääkisin ka oma sõnavõtus atmosfäärist. Kuna siin puudutati ka sõnavõtus EKRE‑t, siis jah, ma olen Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna liige küll. Ma pean ütlema, et ka mina loen raamatuid, mulle meeldivad raamatud. Ma täna küll ei lugenud raamatut siit puldist, aga see ei tähenda sugugi seda, mida mõni inimene mõtleb, et mina üldse raamatuid ei loe. Mina väga armastan raamatuid lugeda, ma õppisin kolmeaastaselt juba peaaegu lugema ja sellepärast ma isegi sain lugemise selgeks.

23:11 Aseesimees Martin Helme

Selge. Nii, repliigid on läbi. Jevgeni Ossinovski, sõnavõtt läbirääkimistel, palun!

23:11 Jevgeni Ossinovski

Aitäh, austatud istungi juhataja! No kuulge, see on ikka väga põhjalik arutelu atmosfääriõhu kaitse teemadel. Aga no, ütleme, ei saa nüüd öelda, et sellest eelnõu skoobist ja ka teemast liiga palju oleks kinni peetud.

Aga kui juba kirjanduslike valdkondade, raamatusoovituste juurde asi läks, siis mul on ka üks raamat soovitada. Pierre Bayard on kirjutanud ja eesti keelde on tõlgitud "Kuidas rääkida raamatutest, mida me pole lugenud". See on käsiraamat. Tegelikult, vaadates seda suhteliselt keeruliste teemade ringi ja valdkonda, millest me täna oleme kõnelenud, siis tõepoolest, Euroopa kliimapoliitika teema on selline, kus räägitakse palju, räägivad need, kes neid raamatuid lugenud ei ole ja kahjuks ka ei oska rääkida raamatutest, mida nad ei ole lugenud, aga võtavad hinnanguid niimoodi, et see ei ole ikka päris see. Sellest tulenevalt ma soovitaks tõepoolest [seda raamatut], kuna siin tuleb veel neid eelnõusid, kus on oodata suhteliselt põhjalikku debatti. See on selline õhuke raamat, saab homme hommikuks läbi, kui keegi tahab laenata, siis juba homme hommikuks oleksid praktilised oskused hoopis teisel tasemel, kuidas rääkida tekstidest, millest midagi ei tea. Näiteks ütles Mart Helme ükskord, et tema ei loegi neid eelnõusid, aga ta saab neist iseendast aru. See on natuke sarnane oskus. Kuidas kõnelda tekstidest, millest sa pole näiteks isegi kuulnud, räägitakse siin. On raamat, millest ma pean väga lugu, aga pole tast isegi kuulnud – selline kategooria on olemas.

Aga tulles teema juurde, siis peab ütlema, et muudatusettepanek, mis on tehtud minu poolt selle eelnõu kohta, on väga hea muudatusettepanek. Ma väga soovitan selle poolt hääletada, see oleks tõepoolest väärtuspõhine sõnum parlamendi poolt, et kliimakriisi ja selle lahendamist võetakse tõsiselt. Ma arvan, et me võiksime selle otsuse täna siin teha.

Mis puudutab ettepanekut katkestada eelnõu lugemine, mille Riigikogu liikmed on teinud, siis vat selle ettepanekuga mina nõustuda ei tahaks. Ma saan aru, et üldjuhul, kui ei arvestata muudatusettepanekut, seda peaks tegema, aga see eelnõu on valdavalt tehnilist laadi ja see heitmekaubanduse süsteem peaks rakenduma uuel perioodil vastavalt nendele rakendusaktidele, mis Euroopa Komisjonist on tulnud, ning oleks oluline, et me saaksime selle selguse kätte ka turuosalistele. Meie võime siin lustida, aga inimeste ja ettevõtete jaoks on see kümnete miljonite eurode küsimus, et need reeglid oleksid paigas. Need on väga ranged, kuna see on üleeuroopaline süsteem, sellest sõltub väga palju. Me peaksime need asjaolud ära lahendama enne suve. Hulk eelnõusid, tõepoolest, mida siin kiirkorras püütakse läbi rammida, võiks, isegi mitte ei võiks, vaid tulekski päevakorrast välja võtta, need tuleks rahulikult läbi arutada. Tõesti, kui on muresid ja küsimusi, siis tuleks aeg maha võtta ja arutada. Aga selle eelnõu puhul, olgem ausad, laias laastus me ju tegelikult oleme kõik nõus, et see tuleks lõpuks vastu võtta. Niimoodi puhtpoliitilise lusti pärast seda lugemist katkestada – seda ettepanekut mina küll juhtivkomisjoni esindajana kuidagi toetada ei saa ja ma loodan, et minu kolleegid minu fraktsioonist seda ka ei toeta.

Aga vaat see muudatusettepanek on tõesti hea asi, mis minu poolt on esitatud. Tegelikult, ma pean ütlema, ka kõik ülejäänud muudatusettepanekud, mis komisjonilt on laekunud, on täitsa toetamist väärt. Head tööd on tehtud selle eelnõu menetlemisel, pole midagi öelda. Soovitan siiski seda toetada. Ja näed, oma sõnavõtuga sain ka Mart Helmele anda võimaluse kõnelda. Ega see pole paha asi.

23:16 Aseesimees Martin Helme

Suur tänu! Jah, tõepoolest, Mart Helme soovib repliiki. Palun!

23:16 Mart Helme

Jah. "Loomade farmis" on ütlus, et kaks jalga halb ja neli jalga hea. Lugupeetud Riina Sikkut, kes on küll lisaks lugema õppimisele ka kirjutama õppinud, on oma kolumnis lasknud liikvele pooltõe, nagu ma oleksin öelnud, et ma ei loe eelnõusid, aga saan neist aru. Sellele järgneb teine pool, te võite seda kontrollida stenogrammist. Teine pool on see: erinevalt Jevgeni Ossinovskist, kes loeb eelnõusid, aga ei saa neist aru. Nii et räägime asjadest nii, nagu nad on, nelja jala peal seistes. 

23:16 Aseesimees Martin Helme

Ma pean juhtima Riina Sikkuti tähelepanu sellele, et repliigi korras saab ainult ühe korra sõna võtta, edasi-tagasi ei saa põrgatada üksteise nimede nimetamist. Henn Põlluaasal, tundub, on protseduuriline. Henn! Palun, sul on protseduuriline Henn! Henn! Sul on protseduuriliseks sõna palutud.

23:17 Henn Põlluaas

Ma väga vabandan, ma ilmselt vajutasin kogemata.

23:17 Aseesimees Martin Helme

Sa ei pea rääkima.

23:17 Henn Põlluaas

Aga tegelikult on see päris hea ja ma kasutaks selle võimaluse ära. Ma pakkusin siis, kui Jüri Ratas juhatas, et tema kui Riigikogu esimees võiks võtta initsiatiivi enda kätte ja lõpetada see obstruktsioon ära, kutsuda kokku kas Riigikogu juhatus või vanematekogu, kuhu ma ka kuulun, ja ma väga hea meelega osaleksin sellel diskussioonil. Me ju kõik teame, millest see on tingitud, eelnõust 366, millega sisuliselt püütakse luua meile sellist suure venna ühiskonda, kus kõik absoluutselt võimalikud andmed koondatakse ühte andmebaasi. Me teame ju seda, et isegi kui eesmärk on hea, siis paraku selliste asjade juures jõutakse mingi groteskini välja ja sellel võivad olla üsnagi drastilised tagajärjed. Sellepärast ma seal puldis lugesingi ette Orwelli raamatust mõned leheküljed, et me kõik suudaksime visualiseerida sellist totaalset orwellilikku düstoopset ühiskonda ...

23:19 Aseesimees Martin Helme

Aga protseduuriline on mis?

23:19 Henn Põlluaas

... et kõik tajuksid täiesti oma ihu ja nahaga, et me ei taha, me oleme olnud sellises ...

23:19 Aseesimees Martin Helme

Henn! Me peaks protseduuriliseni jõudma.

23:19 Henn Põlluaas

Aga ma tahtsingi küsida seda, kas Jüri Ratas – sellest on nüüd õige mitu tundi möödas – on teinud Riigikogu esimehena mingisuguseid ettepanekuid selles suhtes, kuidas talitada. Kas see eelnõu võetakse menetlusest välja või, et me saaksime ikkagi Riigikoguga töötada normaalses tempos edasi ega peakski ilmselt neid nädalavahetuse täiendavaid istungeid pidama? On teil mingit infot selle kohta?

23:20 Aseesimees Martin Helme

Sellist kokkukutsumist ei ole olnud, aga ma pean täpsustama ja see on tõepoolest protseduuriline [teema]. Kuna Riigikogu hääletas esmaspäeval päevakorda ja sellesse päevakorda kinnitati eelnõu 366, siis praegusel ajahetkel ei olegi võimalik seda sealt päevakorrast enam välja võtta, isegi mitte juhtivkomisjoni ettepanekul. Ainus viis, kuidas selle eelnõu lugemine võiks katkeda, on see, kui juhtivkomisjoni ettekandja ei tule pulti. Kuna me edeneme suhteliselt aeglaselt oma päevakorraga, siis seda, kas juhtivkomisjoni ettekandja tuleb pulti või ei tule pulti, saame tõenäoliselt teada alles laupäeval. Sinnamaani on Riigikogu vanematekogul või Riigikogu juhatusel või fraktsioonide esimeestel aega omavahel aru pidada, kuidas tekkinud punnseisu lahendada. Kalle Grünthalil on ka veel protseduuriline.

23:20 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Ma tahaksin teie kui Riigikogu juhatuse ühe liikme käest küsida ühe sihukese minu jaoks natuke mõistatusliku olukorra kohta. Asi on selles, et minu mäletamist mööda Jüri Ratas tuli siia pulti ja teatas õhinal, et vot, see päevakord, mis praegu on kinnitatud, on tühistatud. Siis ta andis ka teada, et on saadetud, tähendab, täiendava istungi kokkukutsumise [teade] ja seal oli ka märgitud see, et erakorralistel asjaoludel jne. Siis tekkis probleem, me hakkasime analüüsima, et erakorralised asjaolud, mis need on ja mis on need kaalukad põhjused. Selgus, et kaalukas põhjus on see, et koalitsiooniliikmete hulgas on natuke vanemaid inimesi, kes ei suuda nii palju võib-olla siin Riigikogu saalis tööd teha, mis võib mõneti isegi fataalselt lõppeda. Aga uurimise käigus selgus, et erakorralised asjaolud on ainult päevakord. Ma ei saanud ikkagi vastust lugupeetud Jüri Ratase käest, mismoodi on päevakord seotud erakorraliste asjaoludega, mis võivad kaasa tuua raske tagajärje. See jäi minu jaoks absoluutselt ebaselgeks. Nüüd on asi veel ka selles, et Jüri Ratas minu meelest moonutas natukene selle täiendava istungi olemust istungi käigus ja hakkas tooma välja teisi asjaolusid, mida Riigikogu juhatus oma otsusega arvesse ei võtnud. Ma tahaksin ikkagi teada, mis on need erakorralised asjaolud, mis võivad kaasa tuua rasked tagajärjed, kui laupäevane ja pühapäevane istung toimuvad. Oskate teie mulle äkki ära seletada?

23:23 Aseesimees Martin Helme

No ma võin seletada, missugune oli juhatuse koosolekul toimunud arutelu argumentatsioon. See argumentatsioon põhimõtteliselt oli varasema pretsedendi, varasema praktika vaatamine. Varasem praktika on läbivalt selline, et selle kolmepäevase etteteatamise lühendamisel erakorraliste asjaolude tõttu tavaliselt leitakse alati, et ongi erakorraline ja tuleb kiiremini koguneda. See on olnud tavapraktika läbi erinevate koosseisude. Kogu seda erakorralisust on alati niimoodi tõlgendatud. Ega ma muud ei oska öelda, selline argumentatsioon meil seal oli. Jevgeni Ossinovskil on protseduuriline.

23:23 Jevgeni Ossinovski

Aitäh! Te ütlesite, et eelnõu muud moodi ei saa kinnitatud päevakorrast välja kukkuda, kui et ei ilmu pulti esineja, härra Korobeinik siis käesoleval juhul eelnõu 366 kontekstis. Üks variant on siiski veel: algataja saab eelnõu igal hetkel tagasi võtta. See variant on ka.

23:24 Aseesimees Martin Helme

Jah, see variant on ka. Nõustun, nii on. Aga sellist tahet ei ole veel näidatud. Kalle Grünthalil on uuesti protseduuriline.

23:24 Kalle Grünthal

Istungi juhataja, ma tänan teid suurepärase selgituse eest, aga mina kasutan sellist tarka raamatut, mis, ma usun, on ka teil seal kusagil lauasahtlis olemas. Lehekülg 189 ütleb, et väljend "kaalukad põhjused" viitab sellele, et küsimused, mida Riigikogul tuleb arutada ja otsustada, on kiireloomulised ning et kolmepäevalisest etteteatamisajast kinnipidamine võib tuua kaasa raskeid tagajärgi. Palun selgitage mulle ära, mismoodi saab päevakord olla kiireloomuline ja kui me seda nüüd täiendava istungiga ei tee, mis rasked tagajärjed siis kaasa tulevad.

23:25 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Praegu sa tsiteerisid meile kommenteeritud väljaande kommentaari. Ega ma muud tarka ei oskagi öelda, kui et läbivalt on erinevates koosseisudes tõlgendatud neid erakorralisi asjaolusid sisuliselt sellisena, et on vaja. Siin mingisugust muud mõõdupuud polegi kunagi olnud. Mina kui konservatiiv lepin sellega, et kui nii on alati tehtud, siis nii on alati tehtud. Jätkame ilmselt sellega. Kalle Grünthalil on protseduuriline.

23:25 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Aga äkki te oskate mulle kui alles algajale Riigikogu liikmele seletada ära, mida tähendab see, et päevakord on kiireloomuline? Mis see tähendab, et kui me seda päevakorda ei menetle, siis on rasked tagajärjed taga? Mina ei saa aru. Sotsiaaldemokraatide eelnõu – minu meelest vaesuse probleem on vägagi kiireloomuline asi – visatakse hoopis välja. Mina ei saa sellega nõustuda. Vaesus on meil ikkagi teatud ühiskonnakihtides väga oluline. Siin on kaks ebaloogilist asja. Oskate mulle praegu selle lahti seletada kahest aspektist lähtudes?

23:26 Aseesimees Martin Helme

Oskan seletada seda, et ilmselt meil on lihtsalt erinev vaade sellele, mis on kiireloomuline. Erinevatel fraktsioonidel on erinev arusaamine sellest, mis on kiireloomuline või mis on rängad tagajärjed. Ega muud ei oska vastata.

Nii, aga läbirääkimised on lõppenud, rohkem sõnasoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Jipii! Saame minna muudatusettepanekute läbivaatamise juurde. Eelnõu 345 kohta on esitatud kuus muudatusettepanekut. Muudatusettepaneku nr 1 on esitanud keskkonnakomisjon. Juhtivkomisjon on seda täielikult arvestanud. Henn Põlluaas, palun!

23:27 Henn Põlluaas

Austatud Riigikogu asespiiker! Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon palub seda muudatusettepanekut hääletada ja enne hääletamist võtta kümme minutit vaheaega.

23:27 Aseesimees Martin Helme

Kümme minutit vaheaega. 

V a h e a e g

 

23:37 Aseesimees Martin Helme

Head kolleegid! Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna võetud vaheaeg on läbi. Tuletan meelde, kus me omadega oleme. Me oleme 345. seaduseelnõu teise lugemise juures, atmosfääriõhu kaitse seaduse muutmine, esimese muudatusettepaneku juures. Muudatusettepaneku on esitanud keskkonnakomisjon ja juhtivkomisjon on seda täielikult arvestanud. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

23:38 Aseesimees Martin Helme

Muudatusettepanekut toetas 52 saadikut, muudatusettepaneku vastu oli 4 ja erapooletuid saadikuid oli 1. Muudatusettepanek leidis toetust.

Muudatusettepanek nr 2. Selle esitaja on jälle keskkonnakomisjon ja juhtivkomisjon on otsustanud seda täielikult arvestada. Henn Põlluaas, palun!

23:39 Henn Põlluaas

Aitäh, austatud Riigikogu aseesimees! Palun Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel panna see muudatusettepanek hääletusele ja enne seda võtta kümme minutit vaheaega!

23:39 Aseesimees Martin Helme

Selge. Teeme kümneminutilise vaheaja, palun!

V a h e a e g

 

23:49 Aseesimees Martin Helme

Lugupeetud kolleegid! Võetud vaheaeg on läbi. Oleme eelnõu 345 muudatusettepanekute juures. Muudatusettepanek nr 2, mille on esitanud keskkonnakomisjon ja mida juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Palun võtke seisukoht ja hääletage! 

23:50 Aseesimees Martin Helme

Muudatusettepanekut toetas 48 saadikut, vastu on 1 saadik, erapooletu samuti üks saadik. Ettepanek leidis toetust.

Muudatusettepanek nr 3, esitaja keskkonnakomisjon, juhtivkomisjon on arvestanud täielikult. Henn Põlluaas, palun!

23:50 Henn Põlluaas

Austatud eesistuja! Palun Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel seda muudatusettepanekut hääletada ja samas võtta ka kümme minutit vaheaega!

23:50 Aseesimees Martin Helme

Võtame kümme minutit vaheaega.

V a h e a e g

 

00:01 Esimees Jüri Ratas