Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

header-logo

13:57 Istungi rakendamine

14:00 Aseesimees Hanno Pevkur

Austatud Riigikogu! Alustame V istungjärgu 17. töönädala kolmapäevase istungiga. Nüüd on võimalus üle anda eelnõusid ja arupärimisi. Palun. Seda soovi ei paista. Siis viime läbi kohaloleku kontrolli. Palun kohaloleku kontroll.

14:00 Aseesimees Hanno Pevkur

Kohale registreerus 70 Riigikogu liiget.

Alustame tänase päevakorra läbivaatamist. Esimene punkt on väliskomisjoni esitatud. Härra Ossinovskil on protseduuriline küsimus.

14:01 Jevgeni Ossinovski

Aitäh, austatud istungi juhataja! Mul on protseduuriline küsimus, mis puudutab selle nädala päevakorda. Juhatus on teavitanud Riigikogu liikmeid sellest, et on meie töögraafikus teatud muudatused. Ma saan sellest aru ja kas te võiksite ... Palve on selgitada, millisel viisil juhatus kujutab ette Riigikogu tööd selle nädala lõpuni, lähtudes nendest sõnumitest, mis on tulnud. Ma saan aru, et te eeldate, et sotsiaaldemokraatide algatatud olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelu homme ei õnnestu pidada teatud fraktsioonide sõnumite pinnalt ja siis te olete kokku kutsunud täiendava istungi, et arutada neid punkte, mis sellel nädalal arutamata jäävad, välja arvatud olulise tähtsusega riiklik küsimus, mille sotsiaaldemokraadid on palunud päevakorda panna. Millal teie nägemuses sotsiaaldemokraatide olulise tähtsusega riiklikku küsimust oleks võimalik arutada?

14:02 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh selle küsimuse eest! Ma väga loodan, et meil õnnestub tänane päevakord menetleda nii kiiresti kui võimalik ja siis õnnestuks ka homme sotsiaaldemokraatide olulise tähtsusega riiklikku küsimust arutada. Meie kodukord näeb küll tõepoolest ette seda, et kui olulise tähtsusega riiklikku küsimust ei õnnestu arutada välja pakutud päeval, siis peab leidma uue aja selleks ja siis peavad ka sotsiaaldemokraadid selle uue aja välja pakkuma, kas ta siis on järgmisel neljapäeval või mõnel muul ajal, et seda tuleb juhatuse ja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooniga koos arutada. Kalle Grünthal, palun!

14:03 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud! Palun, saab vaikust või mikrofoni kõvemaks panna?

14:03 Aseesimees Hanno Pevkur

Võib kindlasti kõvemini rääkida. Mina saan sellega hakkama. Ma loodan, et teie ka.

14:03 Kalle Grünthal

Aitäh teile, lugupeetud istungi juhataja! Minule jäi teie vastus hea kolleegi Jevgeni Ossinovski küsimusele arusaamatuks. Asi on selles, et selle nädala alguses me esmaspäeval kinnitasime nädala töökava ja sinna hulka oli märgitud ka Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud olulise tähtsusega riikliku küsimusega "Ebavõrdsus Eestis – kas vaesust saab välja kärpida?" arutelu. Ettekandjaks oli määratud majandusanalüütik Madis Aben.

14:04 Aseesimees Hanno Pevkur

Me teame. Seda ei ole vaja kõike ette lugeda, me teame, kes seal olid.

14:04 Kalle Grünthal

Ma selgitan teile, et te aru saaksite.

14:04 Aseesimees Hanno Pevkur

Mina saan väga hästi aru.

14:04 Kalle Grünthal

Selge. No ma jätan siinkohal pooleli praegu. Aga ma lähen oma protesti ja probleemiga edasi. Mis õigusega annab Riigikogu töö- ja kodukorra seadus muuta Riigikogu otsust selles osas, kui päevakord on välja kuulutatud? See peaks jooksma edasi järjekorraga. See ei ole teie pädevuses teha. Tähendab, mina leian, et Jevgeni Ossinovski otsus või küsimus oli absoluutselt, täiesti põhjendatud.

14:04 Aseesimees Hanno Pevkur

Ma väga loodan, et me ... Veel kord sama vastus, mis härra Ossinovskile: teeme kiiresti tööd, ärme keskendu protseduurilistele küsimustele, arutame päevakorra läbi ja on meil võimalik arutada homme ka olulise tähtsusega riiklikku küsimust. Täiendava istungi kokkukutsumise otsustabki juhatus ja ka see, mis seal täiendaval päevakorras on. Muidu tavaliselt loomulikult kõik istungi päevakorrapunktid liiguvad edasi, aga OTRK puhul on see erimenetlus. Riho Breivel, palun!

14:05 Riho Breivel

Lugupeetud juhataja! Mul probleem jällegi selles, et ei olnud hästi kuulda. Ma pean Ossinovskist väga lugu ja tahan iga tema sõna hästi kuulata, mis ta räägib, aga antud momendil, kui ta rääkis, siis ei saanud me siin üldse aru, millest ta rääkis. Kas ta siis rääkis tasa või tema mikrofon on halb? Ma loodan, härra Ossinovskit ma tulevikus ikka kuulen hästi.

14:05 Aseesimees Hanno Pevkur

Jaa, kindlasti kuulete, kindlasti kuulete. Ma arvan, et saame edasi minna. Härra Puustusmaa, palun!

14:05 Paul Puustusmaa

Suur tänu, juhataja! Mina mõtlesin seda, et kuna see küsimus, mida sotsiaaldemokraadid on toonud, see on olulise tähtsusega riiklik küsimus ja see on sotsiaalse võrdsuse osas üliolulise tähendusega ja ma arvan, et me võiksime tegelikult teha sellise erandi, et saaliga otsustada, et see on niivõrd oluline küsimus, et me võtaksime selle päevakorda kõigepealt. Lahendame sotside küsimuse ära ja siis hakkame teisi küsimusi arutama. Kas meil on võimalik suures saalis hääletada selle päevakorra muutust ja tuua see ettepoole?

14:06 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! Ei ole. Peeter Ernits, palun!

14:06 Peeter Ernits

Hea juhataja! Kummalisel kombel samad mõtted liiguvad erinevates peades. Ka mina ei kuulnud, mul on hea kuulmine, ma kuulen isegi pöialpoisi laulu, aga Jevgeni juttu küll ei kuulnud. Ei tea, millest ta rääkis. Lugupeetud Riigikogu aseesimees võiks, paluks kogudust hoida natukene kontrolli all, et oleks võimalik kõigi meie unikaalsete saadikute juttu kuulata.

14:07 Aseesimees Hanno Pevkur

Sain mõttest aru. Meil on kõigil võimalus tõesti saalis olla tasa ja kuulata üksteist, siis on palju lihtsam otsuseid vastu võtta ja ka ühtemoodi edasi mõelda. Palun, Tarmo Kruusimäe!

14:07 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Minu protseduuriline küsimus on just sellest, et ma näen, osad saadikud on informeeritud ühtemoodi, teised teistmoodi ja kui nüüd juhtub see, mida ma väga ei kuulnud, mida Ossinovski ütles, aga et järgmisel nädalal peaks olema siis OTRK, ma tean, et eesti keele probleemkomisjon tahaks ka või pretendeeriks ka, aga kas on võimalik nagu mitut OTRK-d ühele nädalale panna?

14:07 Aseesimees Hanno Pevkur

Seda otsustab juhatus siis, kui on vastavad palved tulnud. Sotside fraktsioon, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon on praegu teinud ettepaneku arutada konkreetselt 10. kuupäeval, Kalle Grünthal, palun!

14:07 Kalle Grünthal

Suur tänu, härra istungi juhataja, sõna eest! Küsimus on selles, et teie viitasite sellele, et päevakord on välja kuulutatud, nii, aga selle OTRK all käib mingisugune erimenetlus. Ma isegi usuks teid, aga ma ei saa kogu aeg teisi uskuda. Palun konkreetset viidet Riigikogu töö- ja kodukorra seadusele, mis annab õiguse selle olulise tähtsusega riikliku küsimuse väljaarvamiseks sellest päevakorrast! Paluksin ikkagi lähtuda seadusest, et ma saaksin seda kontrollida!

14:08 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! Kõigepealt täpsustame ära teie eksimuse: me räägime kodu- ja töökorrast, mitte töö- ja kodukorrast, ja me räägime olulise tähtsusega riiklikust küsimusest, mitte olulise riikliku tähtsusega küsimusest. Aga olgu nendega, kuidas on. Ta veel kuidagi seal ...? Jaa, härra Grünthal, ma mõistan teie soovi. Kas te soovite ... (Kalle Grünthal räägib kohapealt.) Kui te lõpetate, siis andke mulle ka teada, siis ma ... Kuulge, lugupeetavad! (Helistab kella.) Halloo! Meil on Riigikogu istung käima siin saalis. Kui on omavahelised ... Ei ole vaja karjuda. Ei ole vaja karjuda. Selles mõttes, et kui teil on omavahelised vestlused, siis saate neid pidada teisel pool. (Mart Helme räägib kohapealt.) Härra Helme, ma praegu püüan härra Grünthalile vastata. Ärge palun karjuge! Meil on olemas isegi siin korda tagavad inimesed.

Nii, härra Grünthal, vastuseks teie küsimusele ütlen, et Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon tegi taotluse arutada 10. kuupäeval. Kui see 10. kuupäeval ei õnnestu – keegi ei ole muutnud selle nädala päevakorda –, siis langeb ta päevakorra menetlusest välja ja arutatakse uuesti siis, kui leitakse Sotsiaaldemokraatliku Erakonnaga sobiv päev selleks. Punkt. Jevgeni Ossinovski, palun!

14:09 Jevgeni Ossinovski

Ma tänan, austatud istungi juhataja! Ma proovin ka natuke valjemalt rääkida, et kolleegid kuuleksid. Minu küsimus: mina saan aru, mis, kuidas Riigikogu kodu- ja töökorra seadus toimib selles olukorras, aga minu küsimus on praktiline. Millisel viisil juhatus soovitab Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonil selles olukorras käituda? Nimelt vastavalt seadusele, homme tööpäeva lõpuks juhatus annab välja järgmise nädala päevakorra. Kui sotsiaaldemokraadid tahaksid, et see järgmise neljapäeva või teisipäeva päevakorda jõuaks, siis see taotlus tuleks sisse anda vististi suhteliselt kohe. Nüüd on küsimus taaskord sellest, meie ju ei tea, missugust päevakorda juhatus järgmiseks nädalaks planeerib? Selleks nädalaks on ilmselgelt planeeritud selline päevakord, mille läbivõtmine on osutunud keeruliseks, võib-olla seda isegi ei õnnestu teha, nagu selgub ja sellest tulenevalt küsimus on, et kuidas te praktiliselt soovitaksite Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonil käituda ja teine pool küsimusest: juhatus otsustas, ma loen teie teatest, et sotside olulise tähtsusega riiklik küsimus täiendavale istungile vaatamata selle pikkusele ei mahtunud. Millistest kaalutlustest lähtuvalt, kas see oli sotsiaaldemokraatidega kokku lepitud ja kas kõik juhatuse liikmed olid selle poolt konsensuslikult? Aitäh!

14:11 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! Ma soovitan Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonil ja juhatusel homme siis seda teemat arutada, kui me sinnamaani jõuame, et teie punkti ei jõuta arutada. Seniks täna hetkel me ei oska öelda, kas me jõuame seda arutada või ei jõua arutada? Ma väga loodan siiras usus ja koostöös kogu parlamendisaaliga, et me saame arutada teie olulise tähtsusega riikliku küsimuse ettepanekut. Mis puudutab täiendava istungi päevakorda, siis see kiideti juhatuses üksmeelselt sellisena, nagu ta välja saadeti. Tarmo Kruusimäe, palun!

14:12 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Minu küsimus on selles, et te annate väga sihukese avara fantaasiaga neid vastuseid. Ma jäingi mõtlema, te ütlesite, et 10. kuupäeval, mis nüüd siis tähendabki seda, et kas juhul kui täna kell saab 22.00, meil istung veel kestab, siis me saaksime alustada OTRK-d, või pidasite te silmas mõne muu kuu 10. kuupäeva?

14:12 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! Nii nagu Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni taotluses oli, 10. juunil, ja Riigikogu töökord näeb ette, et me alustame 10. juunil istungiga kell 10.00 ja saame arutada seda küsimust juhul, kui meil ei ole üles jäänud teisi päevakorrapunkte kolmapäevasest istungist. Helmen Kütt, palun!

14:12 Helmen Kütt

Tänan, austatud eesistuja! Ma üritan olla hästi konstruktiivne. Võib-olla see ei ole päris meie kodu- ja töökorraga kursis, aga ma esitan selle küsimuse, või kooskõlas. Homseks plaanitud ja meie poolt soovitud olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelul on ka kolm esinejat väljastpoolt maja, on viipekeele tõlgid, kes kõik on tellitud, jah, see valmisolek neil kahtlemata homme tulla oleks, aga kas ei võiks seda päevakorda siis sarnaselt käsitleda, et nii nagu on pöördumine, see toimubki homme, ja erakorralised istungid, kui täna ei peaks need lõppema ja ka homme kella üheksaks ei lõpe, siis alates laupäeval kella 17-st lähevad need punktid edasi. Me esitasime taotluse 10-ndal olulise tähtsusega riikliku küsimuse aruteluks, nagu te mitu korda olete öelnud, nüüd kiri, mis tuli Riigikogu juhatuselt ja milles on väidetud, et erakorralised istungid, välja arvatud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud olulise tähtsusega riiklik küsimus, et kas see oleks võimalik, kas see oleks mõeldav, sest inimestele peab ju ette ka ütlema, näiteks üks esineja peaks hakkama sõitma Viljandimaalt.

14:14 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! Möönan, et olukord ei ole väga selge just esinejate vaatest, aga me saame üheskoos sellest üle, kui me tänase päevakorra menetleme ära tänase istungi raames või vähemalt hiljemalt homme enne kella üheksat. Kui me seda suudame teha, siis me saame homme kell 10 alustada ka teie punktidega, kui me seda teha ei suuda, siis kodukord näeb ette tõesti seda, et siis me jätkame tänase päevakorra menetlemist homsel istungil nii, nagu me tänase istungiga pooleli jääme. Henn Põlluaas, palun!

14:14 Henn Põlluaas

Aitäh, austatud eesistuja! Me oleme kõik saanud selle juhatuse otsuse täiendava, või kutse täiendava istungi toimumise kohta laupäeval. Ja siin on öeldud, et päevakorras on sellel töönädalal läbi arutamata jäänud päevakorrapunktid. Kui me vaatame Riigikogu töö- ja kodukorra seaduse §-i 49, siis see näeb ette, et Riigikogu liikmetele tehakse kolm päeva enne täiendava istungi toimumist teatavaks istungi päevakord, aga selles täiendava istungi teates ei ole mitte sõnagi, ühtegi punkti ei ole, milline saab olema selle laupäevase ja võib-olla ka pühapäevase istungi päevakord. Sellega on täiesti, millised on need punktid, millised on need eelnõud, mida me arutame ja sellega on täiesti selgelt rikutud meie kodu- ja töökorra seadust. Riigikogule ei ole teatatud, millised on konkreetsed päevakorrapunktid, mida kavatsetakse arutada. Seega on see kutse õigustühine ja laupäeval ei ole võimalik seda täiendavat istungit läbi viia.

14:16 Aseesimees Hanno Pevkur

Härra Põlluaas, tänan selle küsimuse eest! Endise Riigikogu esimehena, ma usun, te võiksite ka mäletada kodukorda ja kodukord ütleb seda, et tõepoolest päevakord antakse teada. See päevakord ongi teada antud ja meil on see päevakord praegu ees. Selle päevakorra arutelu laupäeval ja pühapäeval, kui need istungid peaksid toimuma, kui me ei ole piisavalt tublid, et neid läbi arutada, mis on selle nädala päevakorras, siis me arutame selle nädala päevakorda edasi. See on selle täiendava istungi mõte ja siin ei ole vaja rohkem nagu selles mõttes mingit segadust tekitada. Ühtegi uut päevakorrapunkti sinna täiendavale istungile ei ole planeeritud. Peeter Ernits, palun!

14:16 Peeter Ernits

Hea juhataja! Helilooja Tõnis Kaumann on öelnud, et mis täna kärbitud, see homme hooletu. Me oleme viimasel ajal siin palju arutanud selle üle, kuidas eelarvet erinevatet ministeeriumides kärbitakse. Ja nüüd te teete ettepaneku kärpida ka vaesust, kas vaesust saab välja kärpida ja otsus on, et kärbime ära. Aga küsimus on, et kui järgmisel nädalal eelarve on samuti väga pingeline enne hooaja lõppu, et kas see tähendab siis, et me kärbime selle vaesuse – see on esimene asi, mille me välja kärbime–, riiklikult olulise tähtsusega küsimuse, kõik need Siseministeeriumi, Kaitseministeeriumi, sotsiaal- jne kärped.

14:17 Aseesimees Hanno Pevkur

Härra Ernits, see kahjuks ei ole protseduuriline küsimus.

14:17 Kalle Grünthal

Tänan, lugupeetud istungi juhataja! Ma tuleks tagasi hea kolleegi Helmen Küti ettepaneku juurde. Asjaolu, et on nende poolt pandud püsti selline küsimus nagu "Ebavõrdsus Eestis, kas vaesus saab välja kärpida?" arutelu iseenesest on nii verbaalses mõttes äärmiselt oluline kui ka sisu poolest väga oluline. Ja see, et ta on juba Riigikogu saali jõudnud OTRK nime all, siis see näitab, et see on äärmiselt tähtis punkt. Ja mulle tegelikult väga meeldib ja isegi Helmeni poolt vägagi kompromissialdis ettepanek, et seda päevakorda arutada ikkagi, seda küsimust arutada neljapäeva, nii nagu ta on planeeritud, sellepärast et siin on sisulised ja olulised tähtsad asjaolud, et vaesuse küsimus. Teine küsimus on see, et need inimesed, kes on siia kutsutud, nad tulevad kaugemalt, nad on valmistunud selleks ehk siis ütleme, et arutame ära need küsimused nii palju, kui me siin jõuame ja sotsiaaldemokraatide algatatud olulise tähtsusega riiklik küsimus jääks kindlasti neljapäeva sisse ja läheme laupäeval edasi teiste asjadega.

14:19 Aseesimees Hanno Pevkur

Mõte selge. Ma olen sellele juba vastanud. Oli arusaadav, aga ma ütlen veel kord, et me menetleme päevakorda vastavalt sellele, kuidas meil päevakorda õnnestub või kuidas päevakorrapunktid jooksevad, nii et teil ka on võimalik lõpetada siinkohal protseduurilised ja minna päevakorra juurde ja siis on meil võimalik ka jõuda sotside päevakorrapunktini homme kell 10. Kert Kingo, palun!

14:19 Kert Kingo

Aitäh! Ma siin toetaksin ka Helmen Küti tõstatada teatud probleemi. Viipekeeletõlke ei ole meil nii palju, nagu on näiteks inglise keele, prantsuse keele või vene keele tõlke. Neid on tõesti meil väga vähe. See tähendab seda, et neil on tööd palju ja nad on oma aja ära planeerinud. Ja seda küsimust, kus meil on need on väga vajalikud, ei saa käsitleda dünaamiliselt, et vaat, nüüd saame näiteks laupäeva ööseks vaba aja ja nüüd hakkame seda käsitlema. Kas te tõesti kujutate ette, et need tõlgid tulevad siis näiteks laupäeva öösel kohale või esmaspäeva õhtul? Aga meie oma arutelupunkte siin riigikogulastena saame igal ajal arutada, sest see on meie töö ja me oleme kohapeal. Ja see argument, et tehke kiiresti, ärge venitage, ei ole õige argument, sest kõiki, mis seadustesse puutub, tuleb korrektselt, tasakaalukalt ja mitte kiirustades käsitleda.

14:20 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! Sellepärast ongi Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ettepanek olnud täpselt 10. juunil seda arutada, et oleks kindel fikseeritud päev ja täiendava istungi päevakorras seda sellepärast ka ei ole, et on väliskülalised. Indrek Saar, palun!

14:20 Indrek Saar

Aitäh! Ma pean paraku jätkama sellesama teemaga, aga minu küsimus on, et istungi juhataja teab ju väga hästi, et see tõenäosus, et homme hommikul kell 10 on võimalik olulise tähtsusega riiklikku küsimust arutada, on kaduvväike. Et ükskõik, ja me võime siin arutleda selle üle, kui suur see tõenäosus on või kui suur ta ei ole, aga minu küsimus on, et mida me perspektiivis üleüldse saame planeerida olulise tähtsusega riikliku küsimusena. Et seadusandja loomulikult peab ka reageerima, aga peab ka natukene suutma ette mõelda ja planeerida ja Riigikogu juhatuse kohustus on suuta ette planeerida Riigikogu tööd. Mis siis tegelikult lahendus on, kui me nüüd kujutame ette, et obstruktsioon kestab päevi, kestab võib-olla ka järgmine nädal, võib-olla ülejärgmine nädal, kuidas on võimalik tegelikult planeerida olulise tähtsusega riiklikku küsimust? Sest ülejäänud päevakorrapunktide puhul on meil selleks vaja Riigikogu liikmeid, kes ongi 24/7 tööl, osade punktide puhul valitsuse liikmeid, kes ongi Riigikogu teenistuses selles küsimuses ja samamoodi Riigikogu teenistujaid ja meie kõik oleme kohustatud oma ajakava ümber planeerima vastavalt sellele, mis siin saalis juhtub, sellele reageerima. Aga need inimesed, keda me ekspertidena kutsume siia majja meiega oma kompetentsi jagama, me ei saa nendelt kuidagi eeldada, et nad tulevad siis, kui Riigikogu nüüd on sinnamaani jõudnud, on see päeval või öösel, on see nädalavahetusel või keset tööpäeva. Kuidas, mis selle lahendus antud olukorras siis ikkagi on, kuidas saame me üldse tulevikus planeerida olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelu?

14:22 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh selle küsimuse eest! Täpselt nii saamegi planeerida, et me planeerime OTRK kindlale päevale ja kui sellel päeval ei õnnestu menetleda, siis me peame leppima selle teadmisega, et me peame leidma uue päeva. Senimaani, kuni meil on see kodukord, mis meil praegu on, peame me sellest lähtuma. Kui kodukorraseadust hakkame muutma, siis tuleb kindlasti ka see arutelu, ja see arutelu on, võin teile öelda, Läänemets teie kõrval on olnud selles töörühmas, et seda, kuidas arutada või kuidas paremini korraldada Riigikogu tööd, see on meil tõsiselt arutelu all. Härra Puusutsmaa, palun! Aga veel kord, head kolleegid, mida kauem me keskendume protseduurilistele küsimustele, seda vähem on meil tõenäosust sotside riikliku tähtsusega küsimust homme arutada. Härra Puustusmaa.

14:23 Paul Puustusmaa

Suur aitäh, hea juhataja! Mul on ettepanek ja mul on täiesti konkreetne ettepanek selle probleemi lahendamiseks. Keeruline aeg vajab keerulisi otsuseid ja me oleme selleks suutelised ka käesoleva kodukorra raames. Ja kuivõrd ma ei saa, ma tahan tõesti, ma toetan Helmenit, ma toetan Indrek Saart. Need inimesed, kes on siia kutsutud, me ei saa neid mõnitada ja kui me ei suuda praegu tänu obstruktsioonile võtta arutusele olulise tähtsusega riiklikku küsimust, siis meil võimaldab päevakord või kodukord, vabandust, paragrahv 56 punkt 10 sellist liigutust, et me nimetame need inimesed, Madis Abeni, Mari-Liis Sepperi, Andres Rõigase nimetame külalisteks ja nad saavad oma poliitilised avaldused ära teha, me kuulame nad ära täpselt õigel ajal, nad on õigel ajal siin, teevad oma poliitilised avaldused siin ja me kuulame nad ära ja hiljem siis, kui me jõuame ajaga nii kaugele, et me saame selle ORTK läbi võtta, siis me kuuleme juurde ka Riina Sikkuti ja teised sõnavõtud sessamas küsimuses ja meil on võimalik seda täiesti kodukorra raames teha, aga see eeldab seda, et juhatus võtaks praegu väikese vaheaja ja arutaks selle mõtte läbi, see on täiesti reaalselt võimalik–paragrahv 56 punkt 10.

14:24 Aseesimees Hanno Pevkur

Mul on teile ka hea konstruktiivne ettepanek: obstruktsiooniga mitte tegeleda, arutada asju sisuliselt ja me jõuame homme hommikul kell 10 väga kenasti sotside OTRK-d arutada. Henn Põlluaas, palun!

14:24 Henn Põlluaas

Aitäh! Vastus, mis te andsite mu eelmisele küsimusele, on õiguslikult täiesti mittepädev. Te leiate justkui ei peaks välja saadetud istungi kutse päevakorras olema konkreetsed eelnõud, nende numbrid. See ju ei päde absoluutselt. Kõik asjad, mis mõnel nädalal lükkuvad edasi järgmisesse nädalasse, tuuakse konkreetselt välja järgmise nädala päevakorras ja siis hääletatakse ja kinnitatakse selle nädala päevakord. Meie kodu- ja töökorra seaduse § 49 nõuab endiselt, et ka täiendava istungi kokkukutsumisel peab olema ära toodud päevakord, konkreetne päevakord, millised on need eelnõud, seadused, muud teemad, mida arutatakse. Nii et ma kordan veel kord: laupäevaks kokku kutsutud täiendav istung ei vasta meie kehtestatud töö- ja kodukorra seadusele ja seetõttu ei ole võimalik laupäeval seda istungit pidada.

14:26 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh selle küsimuse eest! Riigikogu juhatus tegi konsensuslikult otsuse nende täiendavate istungite kokkukutsumiseks ja muu hulgas päevakorra väljasaatmiseks sellisel kujul, nagu me kokku leppisime. Elik V istungjärgu 17. töönädala päevakorras arutamata jäänud päevakorrapunktid. Mart Helme, palun!

14:26 Mart Helme

Aitäh, härra eesistuja! Ma ütleksin niimoodi, et see vastus härra Põlluaasa protseduurilisele märkusele ei ole korrektne. Juhatus ei saa konsensusliku otsusega asendada töö- ja kodukorra põhimõtteid ja seal sätestatut. Juhatus ei saa otsustada vastuolus olevaid, võtta vastu või töö- ja kodukorraga vastuolus olevaid otsuseid ja öelda siis Riigikogule, et juhatuse otsus on kohustuslik, aga töö- ja kodukorra paneme sel korral valikuliselt kõrvale. Ma tulen tagasi esmaspäevase arutelu juurde, mis samuti käis päevakorra ümber. Tänane arutelu on selle esmaspäevase arutelu jätk. Esmaspäeval tegi meie fraktsioon ettepaneku päevakorda muuta. Juhatuse esindaja, tol hetkel Riigikogu esimees jäärapäiselt keeldus vaheaega võtmast, juhatust, aga võib-olla ka vanematekogu kokku kutsumast, et päevakorra muutmise teema maha võtta. Praegu te käitute täpselt sama jäärapäiselt ja kuna te käitute nii jäärapäiselt, siis oleme ka meie sunnitud käituma jäärapäiselt. Protseduurid on selleks, et neis kokku leppida tulenevalt meie tööd reguleerivatest seadusandlikest aktidest, aga mitte tulenevalt juhatuse mõnede liikmete suvast, soovist ja tahtest.

14:28 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! Selgitan teile veel kord ka siis esmaspäeva. Tõepoolest kodukord näeb ette meile seda, et kui tuleb ettepanek päevakorda muuta, aga sellele on vastu vähemalt üks fraktsioon, siis päevakorda ei muudeta ja läheb hääletamisele ettepandud kujul. Seda kõigepealt. Ja see oli esmaspäeval täpselt see, mis meil siin aset leidis. Ja teiseks, veel kord, mis puudutab täiendavat istungit, kui me oleme tublid, suudame ära menetleda kõik selle nädala päevakorrapunktid, siis puudub vajadus ka täiendavaks istungiks. Indrek Saar, palun!

14:28 Indrek Saar

Aitäh, hea juhataja! Mina ei suuda meenutada, tuletage mulle meelde, kui on olnud sellist pretsedenti, et olulise tähtsusega riiklik küsimus ongi jäänud üldse käsitlemata. Aga praegu oleme küll situatsioonis, kus te võite siin neile, kes kavandavad obstruktsiooni, teha ettepanekuid, et nad võiksid obstruktsiooni ära jätta, aga see on opositsiooni täiesti legaalne tööriist. Ja Riigikogu juhatuse, kus enamus on koalitsiooni käes, kohustus on tagada Riigikogu töövõime, mis iganes vahenditega te seda saavutate. Aga jutt sellest, et me tulevikus võime kodu- ja töökorra ära muuta, tähendab seda, et niikaua, kuni me seda ei muuda, ja ilmselt sellel hooajal me seda veel ei tee, ühtegi olulise tähtsusega riiklikku küsimust ei toimu. Riigikogu kodu- ja töökorda ülejala muuta ei ole vist ka hea mõte. Mis see on, mida te teete ikkagi selle jaoks, et me saaksime selle, nagu ka pealkiri ütleb, olulise tähtsusega riiklikul küsimusel pidada arutelu, nii nagu sotsiaaldemokraadid täiesti vastavalt kodu- ja töökorra seadusele on kokku pannud selle arutelu sisu, kutsunud eksperdid ja meil on täiesti õigustatud ootus, et me saame seda läbi viia?

14:29 Aseesimees Hanno Pevkur

Jaa, ma võib-olla olen hingelt paadunud optimist, aga ma väga loodan, et me siiski suudame ilma obstruktsioonita täna ära menetleda, aga me ju ennustame midagi, mida me täpselt ei tea. Me oleme kuulnud siit-sealt, lugenud kusagilt sotsiaalmeediast, et kasutatakse kõiki võimalusi, aga see ei ole ju kellegi eesmärk. Ja uskuge mind, juhatuse soov on tõepoolest see, et ka sotsiaaldemokraadid saaksid rakendada oma õigust olulise tähtsusega riikliku küsimuse aruteluks. Kui see sel neljapäeval ei õnnestu, siis tõepoolest me peame teiega esimesel võimalusel koos leidma lahenduse, millal seda oleks võimalik teha. Kalle Grünthal, palun!

14:30 Kalle Grünthal

Suur tänu, härra istungi juhataja! Nagu ma siin olen, täna olen siin saalis aru saanud, et peaks toimuma laupäeval täiendav istung, Riigikogu täiendav istung. Ma huvi pärast lõin lahti Riigikogu töö- ja kodukorra seaduse paragrahv 49 lõige kolm. Ja siin on sätestatud niimoodi, et täiendava istungi kutsub kokku Riigikogu esimees. Kokkukutsumisest teatab Riigikogu esimees Riigikogu liikmetele massiteabevahendite kaudu vähemalt kolm päeva enne täiendava istungi toimumist. Ja nüüd on minul küsimus: mis kuupäev, mis kellaaeg ja milliste massiteabevahendite kaudu see istungi, täiendava istungi kokkukutsumine toimus? Mina ütlen ausalt, mina kuulen praegu alles siin saalis seda.

14:31 Aseesimees Hanno Pevkur

Kalle Grünthal, ma usun, ma ei taha hinnata teid kuidagi, aga väga raske on uskuda, et te tõepoolest ei ole jälginud oma postkasti, ei ole lugenud ühtegi massiteabevahendid, milles kõikides enamikes on see praeguseks ilmunud, et Riigikogu täiendav istung toimub. Riho Breivel, palun!

14:31 Riho Breivel

Lugupeetud juhataja! Küsimus selles, et te ütlete, et obstruktsiooni korraldajad peaksid selle ära jätma, selleks et eriti tähtsat küsimust jõuaksime arutada neljapäeval. See teie ütlemine seab ebaeetiliselt obstruktsiooni korraldajad nagu sõltuvusse, et nemad hakkavad piirama eriti tähtsa küsimuse arutamist, see ei ole ju nii. Järgmisena te võite öelda, et, lugupeetud rahvasaadikud, ärge avaldage oma arvamust, venitate sellega aega. Niimoodi ei saa juhtida meil parlamenti. Parlament on suveräänne üksus ja ta töötab täpselt nii, nagu kodukord ette näeb, kusjuures tuleb juhatusel paindlikult läheneda nendele küsimustele.

14:32 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! Juhatus lähtub oma töös kodu‑ ja töökorra seadusest. Peeter Ernits, palun!

14:32 Peeter Ernits

Hea juhataja! Te räägite siin, te teete n-ö etteheiteid, et opositsioon võib kasutada obstruktsionismi töö häirimiseks, aga mis on muuseas legaalne meetod, parlamentaarne. Aga ma küsin, et kas te selle peale ei ole mõelnud, kas ise peeglisse vaadanud ei ole, et te selle asemel, et kutsuda juhatus kokku ja arutada sisuliselt seda sotsiaaldemokraatide ettepanekut, et see välja ei kärbita, et te tegelete ise praegu obstruktsionismiga?

14:33 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! Riigikogu juhatus ei tegele obstruktsionismiga. Paul Puustusmaa, palun!

14:33 Paul Puustusmaa

Suur aitäh! Hea Hanno, mul on tegelikult päris reaalne ettepanek probleemi lahendamiseks, tõsiselt reaalne ettepanek ja see puudutab konkreetselt kodukorda. Ja me läheneme siin asjale paindlikult, kompromissiga ja meil on selline, selline mõte on, et me võiksime ju praegu selle  punkt 11, see on 366 SE, välja võtta ja siis liikuda edasi loogiliselt, jooksvalt ja me saame selle lahendada ka niimoodi, et OTRK tuleb siis sisse ja selle 366 SE me võiksime lükata tahapoole, viimaseks punktiks ja sellega me langeks ära. See eeldab muidugi meie nädalakava muutmist, aga see on ju ka võimalik, sellepärast et kodukorra 56. paragrahvi lõige 2 võimaldab seda. Teeksime selle ära ja me lahendasime selle asja jooksvalt ära ja oleksid lambad söönud ja hundid terved või oli see vastupidi, et saab OTRK ka tehtud ja me saame lõpuks selle 366 läbi arutada. Nii et selline mõte.

14:34 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 56 lõige 2 räägib Riigikogu päevakorra täiendamisest, mitte seal muudatuste tegemisest. Siin härra Puustusmaa kahjuks eksib. Ja teiseks, kinnitatud päevakorda niimoodi kahjuks kodukord muuta ei võimalda. Härra Grünthal, palun!

14:34 Kalle Grünthal

Mul oli tegelikult teistsugune protestiküsimus. Aga kuna te vastasite praegu pool puudutas mu küsimusele, et päevakorda meie seadus muuta ei võimalda, siis kuidas on võimalik muuta päevakorda sotsiaaldemokraatide olulise tähtsusega riikliku küsimuse osas? Vot see jääb mulle arusaamatuks.

14:35 Aseesimees Hanno Pevkur

Me ei muuda päevakorda. Henn Põlluaas, palun!

14:35 Henn Põlluaas

Aitäh! Ma ikka jätkan selle täiendava istungi õiguspärasuse küsimusega. Vastavalt meie töö- ja kodukorra seadusele peab Riigikogu liikmetele eelnevalt teatama ette konkreetse täpse päevakorra. Riigikogu istung ei ole lihtsalt niisama tilu-lilutamise ja enda näitamise koht, see on töötegemise koht ja et me saaksime tõsiselt tööd teha, see eeldab ka seda, et me valmistume ette nende eelnõude menetlemiseks, me käime need läbi, me loeme läbi, me arutame ka omavahel, kui vajadus on ja selleks me peame eelnevalt teadma konkreetseid päevakorrapunkte. Ilma selleta ei ole võimalik pidada istungit ega ammugi kutsuda kokku täiendavaid istungeid. Nii et palun mulle ja kõikidele headele kolleegidele juhatuse poolt, te veel täna jõuate, saata laiali laupäevase täiendava istungi konkreetse päevakorra, kus on üles loetletud kõik need eelnõud ja otsused ja muud küsimused, mida me arutame, ja paluks lugeda need mulle ette ka praegu siin.

14:36 Aseesimees Hanno Pevkur

Härra Põlluaas, teie laual on selline kollane paber, kus on istungi päevakord selleks nädalaks. Kui me jõuame kolmapäevase istungi aruteluni, mida me loodetavasti jõuame pärast kahte protseduurilist küsimust, siis iga punkt, mis me siit ära menetleme, tähendab seda, et seda täiendaval istungil ei ole. Iga punkt, mis jääb menetlemata, välja arvatud OTRK, on täiendaval istungil ja te teate väga täpselt, te olete saanud fraktsiooniga seda arutada, kõik see päevakord, mis meil ees on, tuleb meil sellel nädalal läbi arutada. Peeter Ernits, palun!

14:37 Peeter Ernits

Hea juhataja! Nagu ma näen praegu, et see sotsiaaldemokraatide vaesuse välja kärpimise asi tõenäoliselt jääb üldse sellel hooajal välja. Ja minu küsimus on, lugupeetud juhataja, et kas see saab olema pretsedent, et Reformierakonna juhitava valitsuskoalitsiooni puhul esimesena kärbitakse vaesus välja olulise tähtsusega riikliku küsimusena?

14:37 Aseesimees Hanno Pevkur

Peeter Ernits, see kõik on teie enda kätes. Kas see jääb päevakorrast välja või me saame seda arutada homme. Kalle Grünthal, palun!

14:37 Kalle Grünthal

Suur tänu, härra istungi juhataja! Ma tulen ikkagi praegu selle probleemi juurde, mille tõstatas Henn Põlluaas. Tõepoolest, meie kodu- ja töökorra seaduse § 49 teine lõige ütleb ...

14:38 Aseesimees Hanno Pevkur

Ma tean, mis ta ütleb. Öelge, mis teie küsimus on.

14:38 Kalle Grünthal

Ei, teie ei tea, mis mina jälle ütlen. Olete nõus sellega?

14:38 Aseesimees Hanno Pevkur

Ma ütlengi, et ma tean, mida § 49 ütleb.

14:38 Kalle Grünthal

Täiendava istungi toimumise otsustab ning selle päevakorra valmistab ette Riigikogu juhatus. Vaata, seda päevakorda ei ole kuskilt näha, mida siis ette valmistati. Tahaks seda teada. Vähemalt, kui te nüüd ütlete, et see on kuskil siin massiteabevahendites välja ilmunud. Okei, ma ei ole veel täna jõudnud seda meili vaadata. Aga küsimus on selles, et kas see kolm päeva nüüd mahub sinna selle laupäevase istungi toimumise aja sisse, see on punkt üks. Ja punkt kaks, kas seal on siis ka päevakorda ära nimetatud? Ja kui seal ei ole, siis tegelikult laupäeval me ei saagi seda täiendavat istungit teha, kuna on rikutud meie töökorra seadust ...

14:39 Aseesimees Hanno Pevkur

Sain küsimusest aru. Veel kord vastan samamoodi: päevakord on teil laudadel ja kõik, mis täna teie laudadel olevast päevakorrast jääb menetlemata, on ettepanek arutada täiendaval istungil. Helle‑Moonika Helme, palun!

14:39 Helle-Moonika Helme

Aitäh, hea juhataja. Ikkagi tuleksin selle olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutamise juurde tagasi. Heakene küll, kui me praegu liigume edasi seda päevakorda mööda, hoolimata sellest, et me teeme nädalavahetusel erakorralise istungi, hüpoteetiliselt me ei jõua OTRK arutamiseni, siis Riigikogu juhatus peab tegelikult juba uue nädala päevakorra ära kinnitama meile neljapäeval. On mul õigus? Siit tulenebki minu küsimus. Kas OTRK on järgmise nädala päevakorras sees? Või kuidas me üldse teame? Praegune koalitsioon rakendab väga halba praktikat, kus teised ja kolmandad lugemised tahetakse ära teha ühe nädala jooksul, mis mistõttu me tegelikult praegu ju seda nädalavahetuse istungit plaanime, et te saaksite selle läbi viia. Aga kuhu järgmisel nädalal te olete plaaninud selle olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutamise?

14:40 Aseesimees Hanno Pevkur

Seda ei ole juhatuse hetkel arutanud, kuna päevakorras on ta neljapäeval ja neljapäevani me jõudnud ei ole. Kui neljapäeval jääb see arutamata, siis loomulikult Riigikogu juhatus võtab kohe ühendust Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooniga. Riho Breivel.

14:40 Riho Breivel

Lugupeetud juhataja! Ma ei ole nõus sinu sellise suhtumisega, et sa püüad selle eriti tähtsa küsimuse ärajätmist nagu veeretada opositsiooni kraesse, et kui meie tegeleme siin, kuidas öelda, nagu sa ütled, venitamisega, siis jääb see küsimus arutamata. Küsimus on ikkagi selles, et opositsioonil on need tööriistad, mis tal on, ja ta kasutab neid, nii nagu kasutasite ka teie, kui olite opositsioonis. Nii et ma palun, et ära aja meie kaela seda, mis meie kaela ei kuulu.

14:41 Aseesimees Hanno Pevkur

Ma kutsun teid koostööle, mitte ma ei aja kellegi kaela, seda esiteks. Teiseks, kõik Riigikogu saali tulevad külalised erinevates päevakorrapunktides, olgu nad siis OTRK raames või näiteks Eesti Panga aruanne või mingi muu institutsiooni aruanne või külaline peab sellega arvestama, et Riigikogul on oma töögraafik. Kui Riigikogu opositsioon kasutab obstruktsiooni ja see päevakorrapunkt jääb arutamata, siis kõik meie külalised peavad sellega arvestama, et sellel päeval kahjuks ei ole võimalik neil siin meie ees esineda. Nii on. Peeter Ernits, palun!

14:41 Peeter Ernits

Hea juhataja! Mul selline küsimus hoopis teisest ooperist. Kas Riigikogu juhatus on arutanud, et kõik meie lugupeetud kolleegid suudavad plaanitava maratonistungi ka eluga läbida esmaspäeva hommikuks? Maratoni pikkus on üle 60 tunni. Et kas on juhatus arutanud selle, et ei tekiks kadusid?

14:42 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! Meie enda kätes on see, et kui pikalt me siin töötame. Paul Puustusmaa.

14:42 Paul Puustusmaa

Aitäh, Hanno! Siin ma nüüd nägin vaeva natukene. Sa viitasid sellele, et § 56 viide muutmisele ei ole võimalik rakendada, kuivõrd sa rääkisid täiendamisest, need on kaks erinevat asja.

14:42 Aseesimees Hanno Pevkur

Aga sina ütlesid 56 lõige 2, millele sa viitasid.

14:42 Paul Puustusmaa

Aga nüüd ma vaatasin, et kui me vaatame paragrahv 54 lõige kolm ja 55 lõige kaks ja nende kommentaare juurde, siis koostoimes vaadatakse täiendamise muutmist, kui samasid asju, neid on võimalik võtta nii ja naa. Põhimõtteliselt saab täiendamist käsitleda ka muutmisena, aga igal juhul, mis on see, et selline muutmine on võimalik, kui ükski fraktsioon vastu ei ole, ehk siis tegelikult öelda seda, et täiendamist, muutmist me peame tuimalt eraldama – ei saa! Neid on võimalik käsitleda koos.

14:43 Aseesimees Hanno Pevkur

Siiski täpsustan üle, et ka see täiendamise punkt paragrahv 56 lõikes kaks käsitleb seda, et enne kui päevakord on kinnitatud, seal erisusi saab teha ainult väga loetletud juhtumitel, näiteks umbusaldusavalduse menetlemiseks, mis on toodud eri sätetes. Kõik muud tavapärased täiendamised ja muutmised ei ole võimalikud. Tarmo Kruusimäe, palun!

14:43 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Ma küsin, kas Riigikogu juhatus on arutanud probleemi alget kui sellist. Süüdistatakse küll võib-olla soovis venitada, aga me oleme ju näinud, et nii arupärimistel kui ka infotunnis me ei saa sisulisi vastuseid küsimustele, mis tähendab, et sellised sensitiivsed teemad, kus ühiskonnas on ootused üleval ja ministrid sisuliselt ei vasta, vaid siin on lihtsalt vaimukad, et aga mis eelmine valitsus tegi. Kas juhatus on arutanud, et me võiksime tulevikus ennetada ja ministrid anda sisulisi vastuseid?

14:44 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! Nii nagu küsimuste esitamisel on Riigikogu liikmetel vabad käed, on kõikidel vastajatel vaba voli otsustamaks, kuidas nad vastavad. Henn Põlluaas, palun!

14:44 Henn Põlluaas

Aitäh! Ma tulen ikka taas ja taas tagasi selle täiendava istungi pädevuse, juriidilise kehtivuse juurde. Ka sina, hea eesistuja, oled ju pikaajalise Riigikogu kogemusega. Kas sa oled oma praktikas näinud varem sellist asja, et istungi kokkukutsumisel, kus peab olema ära toodud täpne konkreetne päevakord, kirjutatakse umbes, et me ei tea, mis tuleb, võivad tulla ühed asjad, aga ei pruugi, võivad tulla hoopis teised asjad. See on ju absoluutselt pretsedenditu, absoluutselt meie kodu- ja töökorrale mittevastav. Sellises formuleeringus ei ole võimalik kutsuda kokku ei täiendavat istungit, erakorralist istungit, ammugi ka korralist istungit. Tegemist on juhatusepoolse räige töö- ja kodukorra rikkumise ja praagiga. Ma soovitan juhatusel võtta vaheaeg, tulla kokku ja arutada seda teemat ja esitada Riigikogu liikmetele konkreetne päevakord, mida me hakkame täiendaval istungil arutama, mitte nii, et äkki ühte või teist küsimust.

14:46 Aseesimees Hanno Pevkur

Härra Põlluaas! Võin kinnitada, et äkki teist küsimust ei tule. Tulevad ainult need küsimused, mis on siin kollase paberi peal, teil laua peal ka. Peeter Ernits, palun! Vabandust, härra Ernits! Veel kord Põlluaasale, et kui me oleme tublid, siis meil ei ole vaja laupäeval, pühapäeval koguneda. Härra Ernits, palun!

14:46 Peeter Ernits

Hea juhataja! Ma tulen tagasi selle oma eelmise protseduurilise küsimuse juurde ja kolleeg Lotman siin viitas, et meil on olemas asendusliikmed. Kas Riigikogu juhatus on arutanud, mitu asendusliiget võib selle nädalavahetusega Riigikogusse tulla, kuna osa saadikuid võibolla ei pea vastu?

14:46 Aseesimees Hanno Pevkur

Ei ole arutanud. Helle-Moonika Helme, palun!

14:46 Helle-Moonika Helme

Hea juhataja! Ma tulen tagasi teie ütlemise juurde, mis paar küsimust tagasi kõlas. Te ütlesite, et selle olukorra lahendamine on meie enda kätes. Ma nagu ei ole siin natuke segaduses ega ei saa aru, miks te endast mitmuses räägite ennast meietate. Tuletan meelde, et siit saalist tehti esmaspäeval korduvalt ettepanekuid, kuidas selle nädala päevakorda sujuvalt menetleda. Seda neid ettepanekuid ei võetud vastu ja tegelikult tegelete obstruktsiooniga täna teie. Need ettepanekud, kuidas selle nädala päevakord läheks sujuvalt ja ilusti ka ilma lisaistungiteta ja et toimuks olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutamine, need ettepanekud said esmaspäeval kõik tehtud, aga "meie" istub seal ja ei kuulanud seda.

14:47 Aseesimees Hanno Pevkur

Meie all ma pidasin silmas 101 Riigikogu liiget. Kalle Grünthal, palun!

14:47 Kalle Grünthal

Suur tänu! Ma tuleksin tagasi selle n-ö juriidilise segapuntra juurde, mida te olete praegu seal Riigikogu juhatuses põhjustanud. Kõigepealt on saadetud minu meilile järgimine teade, et tuleb täiendav istung, kuid sellel töönädalal läbi arutamata jäänud päevakorrapunktid tulevad arutusele, välja arvatud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna poolt algatatud olulise tähtsusega riiklik küsimus. Nii, siis te tegite etteheite põhimõtteliselt sotsiaaldemokraatidele, aga te ise märkisite selle kuupäeva sinna, 10. Mina vaatan praegu seda § 153 ja loen siit niimoodi, et fraktsioon võib algatada olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutelu sellekohase taotlusega Riigikogu juhatusele. Taotluses märgitakse arutatav küsimus ning arutelu soovitatav aeg. See on see, mida nemad soovivad, mida Sotsiaaldemokraadid taotlesid. Aga küsimus on selles, et Riigikogu juhatusel on alati võimalus seda kuupäeva sinna-tänna nihutada. Nüüd on päevakord meil kinnitatud selle nädala alguses ja on kinnitatud, et see küsimuse arutelu toimub, oli vist 10., homme, jah, toimub 10. juunil. Nii, aga minule jääb mõistetamatuks see: küsimus on selles, et siin me ei saa ette süüdistada sotsiaaldemokraatiate, et nemad märkisid selle kuupäeva, sest nemad ainult soovisid seda.

14:49 Aseesimees Hanno Pevkur

Härra Grünthal, kas teil on küsimus ka?

14:49 Kalle Grünthal

Kuidas? 

14:49 Aseesimees Hanno Pevkur

Kas küsimus on ka?

14:49 Kalle Grünthal

Ma kohe-kohe. 

14:49 Aseesimees Hanno Pevkur

No kuulge, kui on küsimus, siis küsime ära ja läheme edasi.

14:49 Kalle Grünthal

Kuulge teie, kuulake mind lõpuni, palun! Ja nüüd ma tahaksin teada, millise paragrahvi alusel meie seaduses annab juhatusele õiguse muuta olulise tähtsusega riiklikku küsimust, et seda me täna ei aruta, kui ta on päevakorda pandud ja Riigikogu on selle kinnitanud. Öelge mulle paragrahv, ärge rääkige mulle ümmargust juttu, palun.

14:50 Aseesimees Hanno Pevkur

Riigikogu kodu- ja töökord reguleerib meie tööaja ja see reguleerib muu hulgas ka seda, kuidas me oma päevakorda arutame. Kui päevakorrapunktid jäävad arutamata ühel päeval, lükkuvad nad edasi järgmisele päevale. OTRK, veel kord, on sotsiaaldemokraadid teinud ettepaneku arutada seda 10. kuupäeval. Kui 10. kuupäeval see arutamine ei õnnestu, siis loomulikult Riigikogu juhatus võtab ühendust Riigikogu Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooniga ja püüab leida olukorrale lahenduse. Ma arvan, et seda on korduvalt selgitatud ja ma ei pea rohkem uuesti seda selgitama hakkama. Peeter Ernits, palun!

14:50 Peeter Ernits

Hea juhataja! On olemas, Riigikogu on vastu võtnud sellise seaduse, mille nimi on töö- ja puhkepuhkeaja seadus. Ja seal on § 4: tööaja üldine riiklik norm. Tööaja üldine riiklik norm on kaheksa tundi päevas ehk 40 tundi nädalas. Ja nüüd Riigikogu juhatus on sätestanud, et meie ainuüksi nädalavahetusele lisandub 24 tundi + 40 tundi, aga kõik see nädal, mis on seljataga, lisandub veel juurde. Kas juhatus on arutanud selle, kuidas erakorraliste istungite puhul praegusel hetkel arvestatakse töö- ja puhkeaja seadusega?

14:51 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! Töö- ja puhkeaja seadus reguleerib mitte Riigikogu liikmete tööd. Kalle Grünthal, palun!

14:51 Kalle Grünthal

Austatud istungi juhataja! Katsuge nüüd kuulata, ma juba kolmas kord vist küsin. Palun nimetage see paragrahv, mis annab õiguse, mitte muud selgitust ma ei taha, mis annab õiguse Sotsiaaldemokraatliku Erakonna päevakorda pandud punkti ebavõrdsus Eestis välja arvata! Palun nimetage see norm!

14:52 Aseesimees Hanno Pevkur

Härra Grünthal, Riigikogu juhatus ei arva Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni päevakorrapunkti päevakorrast välja. Päevakorrapunkti arutelu võimatus on selle asja nimetus, kui me ei jõua selle punkti aruteluni neljapäeval kell 10. Helle-Moonika Helme, palun!

14:52 Helle-Moonika Helme

Jaa, aitäh! Te just praegu ütlesite ühe asja, mille peale, mina loen seda kirja, mis meile saadeti, ja te ütlesite, et seda ei ole välja arvatud, aga siin on täiesti selgelt kirjas v.a, mis tähendab eesti keele grammatikas "välja arvatud".

14:52 Aseesimees Hanno Pevkur

Proua Helme!

14:52 Aseesimees Hanno Pevkur

Me räägime selle nädala päevakorrast ja homsest päevakorrast. Homsest päevakorrast Riigikogu juhatus ei arva välja, täiendava istungi päevakorra kinnitab juhatus ja selle me ka tegime. Ja täiendava päevakorda, täiendava istungi päevakorda tõepoolest OTRK-d ei planeeritud. Kalle Grünthal, palun!

14:53 Kalle Grünthal

Suur tänu, härra istungi juhataja! Teie ütlesite minu küsimuse peale, et ma olen siin kuritarvitanud sõna "välja arvatud", aga Helle-Moonika Helme ütles, et see on siin ikkagi sees. Sellest tulenevalt ma sooviksin teada, millise paragrahvi alusel on teil õigus välja arvata Riigikogu poolt kinnitatud nädala päevakorda see sotsiaaldemokraatide punkt. Öelge mulle paragrahv, ärge rääkige mulle ümmargust juttu.

14:53 Aseesimees Hanno Pevkur

Härra Grünthal, seaduse lugemine kergendab seaduse mõistmist. Veel kord: selle nädala päevakord, mis on teil laudadel, on meil praegu arutamiseks, muu hulgas me alustame praegu väliskomisjoni esitatud Riigikogu otsuse eelnõuga jne. Kui me nende päevakorrapunktidega, mis on kolmapäevases päevakorras, ei jõua ühele poole, siis me jätkame nendega neljapäeval, nii nagu, kui me ei jõua, nagu te mäletate, esmaspäevast, meil jäi arupärimine pooleli, kuna tööaeg sai täis kell 00.00, me alustasime teisipäeval uuesti arupärimisega. Nii lähevad praegu päevakorras olevad punktid edasi. Täiendav päevakord on uus istung uue päevakorraga. Ja selle kohta on Riigikogu juhatus teinud otsuse, et selle täiendava istungi päevakorras on päevakorrapunktid, mis jäid arutamata selle nädala päevakorrast, välja arvatud OTRK. Mitu korda ma pean sedasama asja seletama teile? Paul Puustusmaa, palun!

14:54 Paul Puustusmaa

Suur tänu! Hea Hanno, sa tunned hästi kodukorra seadust ja seetõttu on sul kindlasti olemas mingisugune pilt, mis võimaldab seda patiseisu lahendada. Ma saan aru, et sa nagu ei taha seda teha, aga kui ikkagi püüda ja sa prooviksid lahendada olukorda, et oleksid lambad söönud ja hundid terved, me arutaksime seda 366 SE‑d hiljem kunagi ja eelistaksime sotside poolt esitatud OTRK‑d. Et me ei teeks liiga mitte kellelegi, ühelegi inimesele, ühelegi külalisele. Meil on võimalus lahendus leida ja ma usun, et sa tead seda. Ole hea, paku see võimalus välja, teeme selle ära.

14:55 Aseesimees Hanno Pevkur

Meil on võimalus arutada punkte sisuliselt, mitte tund aega juba käsitleda teemasid, millele on 25 korda –võib-olla utreerin natukene, vabandust! – vastatud ja arutada need punktid sisuliselt ära ja jõuda ka eelnõu 366-ni. Mina ei tea, mida plaanib EKRE fraktsioon või keegi teine. Mina tean seda, et meil on päevakord ees, mille igati normaalsel menetlemisel – igati normaalsel menetlemisel, tavapärasel menetlemisel oleks meil võimalik see kenasti läbida kuni neljapäeval kella 9‑ni ja kell 10 neljapäeval alustada sotside OTRK‑ga. Nii lihtne see ongi. Kalle Grünthal, palun!

14:55 Kalle Grünthal

Jah, ma tänan teid! Tõepoolest täiendava istungi osas olete viidanud päevakorrapunktidele, mis jäävad siin käsitlemata täiendaval istungil. Enne täiendavat istungit tahaks ikkagi teada, mikspärast välja arvati see Sotsiaaldemokraatliku Erakonna olulise riikliku tähtsusega küsimus, kui see oli selles päevakorras kirjas, et mis motiividel või mis paragrahvi alusel? Ma ei saa aru teie käitumisest praegu.

14:56 Aseesimees Hanno Pevkur

Selline oli juhatuse otsus. Tarmo Kruusimäe, palun!

14:56 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Te ütlete, et teie poolt, juhatuse poolt konsensuslikult kinnitatud päevakord on igati vinks-vonks, ma lugesin kokku 12 teist lugemist, mis tähendab seda, et igal saadikul ongi ainuke võimalus pulti saada see, kui on teine lugemine, sest esimesel ja kolmandal esindavad ju kõik fraktsiooni. Me ju kõik kandideerime valimistel, paljudki tahavad nendes punktides öelda. Kas see tuli teile üllatusena? Et ühte päeva panna 12 teist lugemist, oli sihuke läbimõeldud ja kaalutletud või see tuli teile üllatusena?

14:57 Aseesimees Hanno Pevkur

Meil on olnud varasemalt ka oluliselt pikemaid päevakordi ja oluliselt rohkemate teiste lugemistega. Rene Kokk, palun!

14:57 Rene Kokk

Aitäh, hea aseesimees! Ma natuke aitan teid. Te ütlesite, et te ei tea, mis plaan siin ühel või teisel erakonnal on. Siis jah, tõsi on see, et Eesti Konservatiivsel Rahvaerakonnal on plaan teha obstruktsiooni selle seaduse 366 osas. Ma arvan, et te ka teate seda, nii et ausalt öeldes tuleks küll mõelda nüüd selle peale ikkagi, kuidas me saaksime ilusti ära menetleda ka sotsiaaldemokraatide OTRK. Nii et nüüd on teil ka teada ja ilmselt üsna suure tõenäosusega võib lubada, et ajaplaanid kõik lõhki lähevad.

14:57 Aseesimees Hanno Pevkur

Elame-näeme. Helle-Moonika Helme, palun!

14:57 Helle-Moonika Helme

Jaa, aitäh! Te siin viskasite õhku sellise väljendi, et me saaksime tavapärase menetlemise läbi, ühesõnaga, oma päevakorra ilusti ära menetleda, nii nagu algselt plaanis oli. Aga minu küsimus. Obstruktsioon, mis on opositsioonile võimaldatud menetluse üks vorm, ehk siis see pole keelatud, ta on tavapärane. Kas teie oma väljendis või teie oma selles ütlemises välistasite selle võimaluse, et tuleb obstruktsioon? Või et seda ei tohiks teha? Või mida te selle tavapärase menetlemise all silmas pidasite?

14:58 Aseesimees Hanno Pevkur

Varasemat Riigikogu praktikat. Kui tuleb obstruktsioon, siis tuleb ka sellest lähtuvalt edasi käituda ja sellest tulenevalt on ka Riigikogu juhatus planeerinud täiendavad istungid. Kalle Grünthal, palun!

14:58 Kalle Grünthal

Suur tänu! Käesoleva nädala esmaspäeval minu meelest tõusetus siinsamas saalis protest selles osas, et põhiseaduskomisjonis rikuti räigelt komisjoni töökorda, kus ei arvestatud nii-öelda komisjoni liikmete seisukohtadega, vaid igasugused muudatusettepanekud ja nende liitmine ja lahutamine tegid tegelikult selle komisjoni ametnikud. Ja kui see protest jõudis teile ka kirjalikult, siis oli puldis härra Jüri Ratas, kes ütles, et jah, nii see on, et Riigikogu juhatus vaatab ta kohe-kohe ruttu läbi. Täna on juba kolmapäev ja selle protesti osas, mida me oleme esitanud, ei ole me saanud mingisugust tagasisidet. Kas te olete seda protesti käsitlenud ja vaadanud ja kui te ei ole, siis miks te seda ei ole käsitlenud ja vaadanud?

15:00 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! Riigikogu juhatus eile seda arutas. Kindlasti te saate täpsema tagasiside, aga üldine reegel on see, et komisjonidel on lai otsustuspädevus, esiteks. Teiseks, Riigikogu kodu- ja töökord iseenesest ei näe sellist võimalust täna ette, et üks fraktsioon protestib ja saadab selle protesti Riigikogu juhatusele läbivaatamiseks. Peeter Ernits, palun!

15:00 Peeter Ernits

Hea juhataja! Nagu kolleeg Kokk siin ütles, jah, me anname selle maratonlahingu kuni esmaspäeva hommikuni ja seda teab ka Riigikogu juhatus in corpore. Ja selge see, et sellises olukorras sotsiaaldemokraatide oluline arutelu ripub juuksekarva küljes, kui hästi öelda. Aga kas Riigikogu juhatus ei ole mõelnud, et selle töörahu saavutamiseks tulla veel kord kokku ja arutada, et selle nii-öelda suure venna eelnõu 366 kas välja võtta või paigutada päevakorras, nagu siin varem on ettepanekuid tehtud, mõnele muule ajale kui praegu?

15:01 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! Ma olen sellele küsimusele juba vastanud. See päevakord, mis meil on ees, seda mööda me peame minema. Päevakorrast küsimuse väljavõtmine on põhimõtteliselt ainult kahte moodi võimalik, kas algataja võtab selle eelnõu tagasi või tekib arutamise võimatus, mis on toodud kodukorraseaduses. Palun, Tarmo Kruusimäe!

15:01 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Te olete ilmselgelt kõige kompetentsem sellele küsimusele vastama. Olemuslikult ütleme, et kui mõni fraktsioon teeb praegu ettepaneku päevakorrast välja jätta neljapäeval see oluliselt tähtis riiklik küsimus ja mõni teine fraktsioon protestib seda, siis ta läheb sisse, aga me ei jõua seda menetleda. Kas see tähendab seda, et ta langeb menetlusest välja? Aitäh!

15:02 Aseesimees Hanno Pevkur

Kui me räägime OTRK-st, siis OTRK-le pakutakse välja jah konkreetne kuupäev ja kui sellel kuupäeval arutada ei saa, siis tuleb leida selleks uus kuupäev, ehk ta langeb päevakorrast välja. Helle Monika Helme, palun!

15:02 Helle-Moonika Helme

Aitäh! Te ütlesite mulle vastates, et tõepoolest obstruktsioon kuulub tavapärase menetluskorra hulka. Ja sellega arvestades ongi plaanis teha erakorraline istung, no juba ette mõeldes. Aga erakorraline istung peab samuti menetlema asju tavapäraselt ja tavapäraselt oli päevakorras OTRK. Aga miks on meile saadetud kirjas OTRK välistatud ehk välja arvatud, mis ometi on kokku lepitud esmaspäeval tavapärase menetluse korras? Aitäh!

15:03 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! Sellepärast, et sellise otsuse tegi Riigikogu juhatus, kes otsustas mitte erakorralise, vaid täiendava istungi kokkukutsumise. Ja vastavalt seadusele tuleb ka täiendava istungi päevakord eraldi otsustada. Kalle Grünthal, palun!

15:03 Kalle Grünthal

Tänu! Kui ma küsisin selle protesti kohta, mida siis esmaspäeval meie erakond esitas, siis te ütlesite, et Riigikogu juhatus vaatas selle läbi, kuid ei langetanud mingit otsust. Et samas on meile väga hästi teada, et ühe teise komisjoni tegevuse osas laekus kaebus ja siis see ometi vaadati Riigikogu juhatuse poolt läbi. Minu meelest oli seal 14–15 päeva isegi ja nii kaua oli selle komisjoni tegevus ja otsus langetatud otsused peatatud. Ma küsin, et miks te teete vahet, tähendab, erinevate komisjonide protestidele? Aitäh!

15:04 Aseesimees Hanno Pevkur

See ei ole protseduuriline küsimus. Aivar Kokk, palun!

15:04 Aivar Kokk

Hea juhataja! Ma lihtsalt iseenda jaoks küsin, et täiendav istung on kokku kutsutud 12. juunil õhtul kella viiest. See võib kesta siis esmaspäeva hommikul kella üheksani. Kas juhatus ei arutanud seda, et selle pika maratoni vahel oleks pidanud olema mingisugune paaritunnine vaheaeg vahepeal, et kui inimene soovib istuda siin saalis kogu selle aja, siis mingil hetkel ta tahaks kas või vett juua ja süüa ja kõiki muid muresid lahendada? Loogiline oleks olnud see, et oleks kutsutud kokku kaks või kolm täiendavat istungit, aga vahepeal oleksid kas tunnised või kahetunnised pausid olnud. 

15:04 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! Ka meie tänane istung algas juba kell 12 infotunniga ja lõppeb homme hommikul kell üheksa, nii et selles mõttes ka see on pikk, nii et eks me kõik oleme harjunud ja näinud seda töökorda ja eks me proovime selle järgi ka oma tööd sättida. Kalle Grünthal, palun!

15:05 Kalle Grünthal

Suur tänu! Mul on täiesti arusaamatu. Ma küsin oma arust täiesti protseduurilise küsimuse ja teie ütlete, et see ei ole protseduuriline küsimus. Minu küsimus oli selline: mikspärast ühe komisjoni tegevuse kohta esitatud protestid vaatab Riigikogu juhatus läbi, aga teise komisjoni tegevuse kohta esitatud protestid jälle jäetakse läbi vaatamata? Küsimus on praegu võrdsuse printsiibis. Mis asi annab teile õiguse või mis norm annab teile õiguse sellist ebavõrdset kohtlemist teha?

15:05 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! Istungi läbiviimise kohta kehtivad küsimused on reguleeritud Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 74 lõige 2. Ja see ei puuduta istungi läbiviimist, mida te küsite. Peeter Ernits, palun!

15:06 Peeter Ernits

Hea juhataja! Te ütlesite selges eesti keeles, et töö- ja puhkeaja seadus Riigikogus ei kehti. Aga äkki te nimetate mulle mõne paragrahvi Riigikogu töö- ja kodukorra seadusest, mis käsitleb töö- ja puhkeaega ja sellega seonduvat?

15:06 Aseesimees Hanno Pevkur

Võin teile kohe otsida. See on § 47, mis räägib Riigikogu tööajagraafikust. Palun! Kalle Grünthal, teil on juba 13. protseduuriline küsimus. Ma loodan, et see puudutab istungi läbiviimist ja siis me saaksime tänase istungiga edasi minna.

15:06 Kalle Grünthal

Jah, ma tänan! Te ütlesite, et see minu poolt viidatud protest ei kuulu istungi päevakorda, aga ometigi te ei vasta küsimusele, mikspärast käsitlete ebavõrdsuse printsiipi antud küsimuses, sellepärast et siin on olemas ju põhjuslik seos. Kõigepealt, kui, ütleme, komisjonis rikutakse norme, siis see normi rikkumine laieneb ju edasi ka Riigikogu saali. Ehk me tegeleme sisuliselt ebaseadusliku tegevusega, kui see on, juured on kuskil sügavuses. See on protseduuriline küsimus ja see on läbi põhjusliku seose ka, ütleme, selle eelnõu 366 sisuliseks osaks tegelikult.

15:07 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! Ma olen jätkuvalt seda meelt, et see ei puuduta istungi läbiviimist, aga nagu ma teile ütlesin juba, juhatus vaatas selle küsimuse eile läbi. Härra Grünthal, 14. protseduuriline küsimus, palun!

15:07 Kalle Grünthal

Mul on väga hea meel, kui te täna ütlete veel ka "214. küsimus", aga ma ikkagi sooviksin teada ...

15:08 Aseesimees Hanno Pevkur

Ma ei anna teile 214-ndat. 

15:08 Kalle Grünthal

... teie Riigikogu juhatuse otsuse resolutiivosa ja põhjendust selle kohta. Kas te saate mulle seda täpselt tsiteerida või te ei saa seda täpselt tsiteerida?

15:08 Aseesimees Hanno Pevkur

Ei, aitäh! Rohkem protseduurilisi küsimusi ei ole. Läheme tänase esimese ... Härra Grünthal. Me võime, lepime kokku, et ma lõpetan kell 16.00, siis tuleb Martin Helme siia. Äkki ma selgitan siis teile Riigikogu kodu- ja töökorda eraldi, me ei pea nagu kõikide kuuldes seda debatti pidama, et mis on kodukorras, mis ei ole kodukorras, mis on juhatuse pädevuses ja mis ei ole.

15:08 Kalle Grünthal

Kas ma võin ka vahepeal sõna öelda?

15:08 Aseesimees Hanno Pevkur

Olge lahked.

15:08 Kalle Grünthal

Olge lahked? Aitäh! Asi on selles, et lugupeetud ... (Hääled saalis.) Mis teil on?

15:08 Aseesimees Hanno Pevkur

Nii kas teil ..., härra Põlluaas, palun küsimus!

15:08 Kalle Grünthal

Vajuta nuppu! Mul on selline küsimus, et kui ütleme, meie õigusruumis on alati võimalik esitada kaebus ükskõik kas ametnike tegevuse, politsei tegevuse peale mingisugusele kõrgemale organile. Sellega, et teie ütlete, et protest ei kuulu läbivaatamisele, teie asi ei ole, siis on ikkagi olemas institutsioon Riigikogus, kus võib komisjoni tasemel sõita üle absoluutselt kõikidest normidest. See on täielik põhiseadusvastasus. Siin peaks ütlema seda, et Riigikogu juhatusel on õigus siiski teatud küsimusi, mis ei ole reguleeritud teiste seadustega ega ka selle käesoleva seadusega, on õigus rakendada n‑ö võtta vastu otsuseid. See, et teie ütlete, et see ei kuulu sinna, sellega põhimõtteliselt kaotab Riigikogu juhatus ära kontrolli võimaluse, et komisjonides tehakse ka legitiimseid otsuseid.

15:09 Aseesimees Hanno Pevkur

Härra Põlluaas, palun teie küsimus!

15:09 Henn Põlluaas

Austatud eesistuja, hea Hanno Pevkur, Riigikogu aseesimees! Ma kuulen täiesti selget ärritunud tooni teie hääles ja ma ka näen, et te olete frustreeritud. Kunagi, kui Riigikogu alustas oma tööd, siis seda juhatas Riigikogu esimees ja tal ei olnud võimalust vaheaega võtta ega isegi tualetis vahepeal käia, kui keegi kuskilt ei halastanud talle, mõni fraktsiooni esimees ja ei teinud vaheaja ettepanekut. Aga täna on võimalus ka kõikidel istungi juhatajatel võtta vaheaeg, et ega te äkki ei soovi? Ma teen teile ettepaneku, et võtke vaheaega, saate puhata, rahuneda nendest kõikidest küsimustest ja siis poole tunni pärast läheme ilusti edasi jälle.

15:10 Aseesimees Hanno Pevkur

Ma tänan selle ettepaneku eest, minuga on kõik väga hästi. Paul Puustusmaa, palun!

15:10 Paul Puustusmaa

Suur tänu, hea Hanno! Ma ikkagi otsin seda kompromissi kogu aeg. Ja ma mõtlesin, et üks variant on veel olemas. Kodukorra seaduse § 13 punkt 18 annab võimaluse reguleerimata osas teha muudatusi. Ja mõtlen siin seda, et me võiksime niimoodi rahulikult edasi liikuda, nagu me liigume. Ja siis, kui me jõuame neljapäeva hommikuni ja me pole veel lahendanud, ükstapuha mis punkt meil arutelul parasjagu on, me vahetame selle ära ja võtame sotside OTRK ettepoole. Sellist olukorda ei reguleeri kodukorra seadus, aga meil on võimalik sellelesamale § 13 punktile 18 tuginedes seda teha. Kas selline asi oleks võimalik?

15:11 Aseesimees Hanno Pevkur

Mul on hea meel, et te loete seadust. Võin teile kinnitada, et need punktid, mis meil praegu päevakorras on, on kõik reguleeritud. Härra Grünthal.

15:11 Kalle Grünthal

Mul on selline ettepanek, kui te sealt kõrgest puldist alla tulete, teie aeg on kukkunud. Tähendab, mitte selles mõttes kukkunud, vaid ütleme, et aeg on läbi saanud. Siis, palun, kutsuge korrale oma hea Reformierakonna saadik proua Vilja, kes hakkas mind siin väga pahase ja tõsise näoga noomima, kui ma siin mingeid küsimusi esitan. Tuletage talle meelde, et Riigikogu liikme sõna on vaba ja isegi Reformierakonna saadikutel puudub õigus sekkuda n-ö sellesse minu poolt esitatud küsimustesse, protestidesse. See ei ole, lugupeetud Riigikogu istungi juhataja ja üldse protest, see on sihukene inimlik palve. Tähendab, et ma saan aru, et te olete ärritunud ja proua lugupeetud proua Vilja on ärritunud jne, et näost oli ta vähemalt küll punane, aga võib-olla oli see tingitud sellest kuumast õhkkonnast, mis on aga, aga siiski paluksin säilitada viisakus, ütleme ka Reformierakonna poolt, sest oli täna oli veel teinegi juhtum, oli siin ...

15:12 Aseesimees Hanno Pevkur

Härra Grünthal! See ei ole küll protseduuriline küsimus! 

15:12 Kalle Grünthal

See on lihtsalt palve.

15:12 Aseesimees Hanno Pevkur

Ma tänan! Aga ma palun säilitada ka Riigikogu liikmetel kõigil viisakus ja lugupidamine kodu- ja töökorra seaduse vastu ja rääkida, kui on tõesti tõeline küsimus istungi läbiviimise korra kohta, heameelega vastan. Kui on soov lihtsalt kõneleda, siis on selleks esmaspäeviti vaba mikrofoni võimalus. Peeter Ernits, palun!

15:13 Peeter Ernits

Hea juhataja! Ma näen, et kolleegid on muutunud närviliseks, istung tegelikult pole alanudki. Aga minu küsimus on, n-ö, kõik me oleme unikaalsed ja väärtuslikud. Aga selle nende maratonööistungite ajal tuleb koalitsiooni meie headel saadikutel olla siin kogu aeg ja täies ulatuses valvel. Kas Riigikogu juhatus aseesimehe näol ja esimehe näol on mõelnud oma inimeste tervisele, kuna meil on suhteliselt kergem siin olla kaitselahingus või rünnakul, kui teil olla permanentselt siin üle 60 tunni valmis. Olete mõelnud oma inimeste kaitsele?

15:14 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! Ma olen mures kõigi 101 Riigikogu liikme tervise pärast, eriti vaimse. Kalle Grünthal, palun!

15:14 Kalle Grünthal

Suur tänu, härra istungi juhataja! Ma saan aru, et teie koalitsiooni juhtkond põhimõtteliselt on selline elurõõmus ja vunki täis seltskond, eks ju. Aga ärge unustage ära, tähendab, et selles seltskonnas on ka natukene eakamaid inimesi, kellele võib mõjuda selline maratonistung vägagi frustreerivalt. Mul on tõsiselt ...

15:14 Aseesimees Hanno Pevkur

See ei ole protseduuriline küsimus, härra Grünthal.

15:14 Kalle Grünthal

Palun lubage mul lõpetada. 

15:14 Aseesimees Hanno Pevkur

Tegelikult ka,  palun ...

15:14 Kalle Grünthal

Lubage mul lõpetada!

15:14 Aseesimees Hanno Pevkur

Ma saan aru, et teil on soov kogu aeg rääkida, aga ma veel kord, pakkusin teile võimaluse, ma olen lahkelt ka juhatuse liikmena valmis teiega tulema kohvikusse ...

15:14 Kalle Grünthal

Härra istungi juhataja! Lubage mul oma küsimus lõpetada!

15:14 Aseesimees Hanno Pevkur

... võtma ühe kohvi, istume, vaatame, kuidas üksteisel pulss on ja räägime rahulikult.

15:14 Kalle Grünthal

Teie ei saa otsustada enne seda, kui ma pole seda asja ...

15:14 Aseesimees Hanno Pevkur

Jaa, aga, härra Grünthal, ma kasutan nüüd juhataja õigust. Veel kord: kui teil on soov küsida, siis küsige. Mulle ei ole vaja esitada sellist pika tiraadi või loengut sellest, kuidas kellelgi on tervis või kuidas keegi ütles. Kui teil on istungi läbiviimise kohta küsimus, siis küsige ära. Teil on 18. küsimus hetkel. Ma ei näe, et teie kolleegidel oleks nii palju muresid kui teil, ja seda läbivalt istungitel. Kui teil on vaja eraldi koolitust, siis ma lepin kokku Riigikogu Kantseleiga Riigikogu kodu- ja töökorra tutvustuse teile, et kuidas seadus toimib.

15:15 Kalle Grünthal

Ma soovin seda sellepärast rääkida, et kas oleks stenogrammi huvides, vaat see on see asi. Kas te selle maratonistungi läbiviimisel mõtlesite ka nende eakamate saadikute tervisele, kes peavad siin käima ja mitu ööd üleval olema? Kes võtab vastutuse, kui nendel mingi tervislik fataalne asi juhtub?

15:15 Aseesimees Hanno Pevkur

Veel kord, meil kõigil on võimalus anda oma panus selleks, et keegi, ei eakamad, ei nooremad ei peaks olema siin öö läbi. Menetleme seadused ära ja saame minna muudele töödele. Peeter Ernits, palun!

15:16 Peeter Ernits

Hea juhataja! Ma siiralt küsisin selle tervise pärast, eriti koalitsioonisaadikute puhul, kuna nendel on see katsumus palju suurem kui opositsioonil. Aga te viitasite siin hoopis vaimsetele probleemidele. Kas te tahate öelda, et keegi võib siin ööistungitega hulluks minna? Kes need võiksid olla? Oskate suunata?

15:16 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! See ei ole protseduuriline küsimus.


1. 15:16 Riigikogu otsuse "Riigikogu otsuse ˮEuroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni moodustamineˮ muutmine" eelnõu (398 OE) esimene lugemine

15:16 Aseesimees Hanno Pevkur

Läheme edasi tänase päevakorraga. Esimene päevakorrapunkt on väliskomisjoni esitatud Riigikogu otsuse "Riigikogu otsuse "Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni moodustamine" muutmine" esimene lugemine. Ettekande teeb väliskomisjoni liige Imre Sooäär. Palun!

15:16 Imre Sooäär

Aitäh, hea juhataja! Austatud kolleegid! Riigikogu väliskomisjon esitas antud eelnõu, "Riigikogu otsuse "Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni moodustamine" muutmine" k.a 31. mail.

Eelnõu näeb ette nimetada meie seast kahjuks vara lahkunud hea auväärt kolleegi Johannes Kerdi asemele delegatsiooni liikmeks ja ühtlasi delegatsiooni juhiks härra Mati Raidma. Delegatsiooni koosseis pärast Riigikogu otsuse muutmist, kui me oleme selle siin vastu võtnud, saab olema delegatsiooni juht Mati Raidma, liikmed Marko Šorin ja Heljo Pikhof ning asendusliikmed Anti Poolamets ja Sven Sester. Riigikogu juhatuse määratud muudatusettepanekute tähtajaks, 2. juuniks 2020 kella 17.15-ks ühtki muudatusettepanekut ei esitatud.

Väliskomisjon tegi oma 3. juuni istungil antud eelnõu kohta järgmised menetluslikud otsused. Esiteks, teha Riigikogu juhatusele ettepanek võtta eelnõu 398 OE Riigikogu täiskogu teisipäeva, 8. juuni istungi päevakorda ja viia eelnõu lõpphääletus läbi samal istungil. Teiseks, väliskomisjoni ettekandja eelnõu esimesel lugemisel on siinkõneleja. Väliskomisjoni istungi otsused olid konsensuslikud. Palun Riigikogul seda otsuse eelnõu toetada!

15:18 Aseesimees Hanno Pevkur

Hea ettekandja, Riigikogu liikmetel on selle sisuka ja põhjaliku eelnõu kohta palju küsimusi. Riho Breivel alustab.

15:18 Riho Breivel

Lugupeetud juhataja! Hea ettekandja!

15:18 Imre Sooäär

Ei kuule väga hästi. Saate lähemalt rääkida? 

15:18 Riho Breivel

Lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Mitte et mul oleks Mati Raidma vastu midagi. Ta on väga hea ja tubli juht olnud, aga kas komisjon vaatas ka teisi kandidaate ja oli see nagu, ma saan aru, konsensuslik küll, aga kas mingi arutelu toimus veel lisaks mingisuguste teiste inimeste suhtes?

15:19 Imre Sooäär

Aitäh, hea küsija! Arutelu oli väga lühike. Komisjoni istungil olid kohal kõik opositsiooni ja koalitsiooni esindajad. Rohkem keegi alternatiivseid kandidaate ei pakkunud. Toimus väike arutelu selle üle, et mis saab Sven Sesterist, kes seal oli. Vastus sellele küsimusele oli, et tema liigub Balti Assamblee delegatsiooni ja saab seal sama väärika koha. Rohkem alternatiivseid kandidaate keegi välja ei pakkunud.

15:19 Aseesimees Hanno Pevkur

Härra Tamm, kas teil on protseduuriline küsimus või on sisuline küsimus?

15:19 Raivo Tamm

Jaa, mul on protseduuriline ettepanek teile juhtida istungit erapooletult, ilma irooniliste märkusteta.

15:19 Aseesimees Hanno Pevkur

Tänan! Härra Reitelmann, küsimus, palun!

15:19 Urmas Reitelmann

Suur tänu, härra eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Minule on jäänud mulje Sven Sesterist kui intelligentsetest hea taibu ja sõnaseadmisoskusega inimesest. Kas te oskaksite selgitada, miks härra Sester ei sobi enam sellele delegatsiooni juhi ametikohale?

15:20 Imre Sooäär

Aitäh, hea Urmas! Ma olen täielikult teie arvamusega nõus hea kolleegi Sven Sesteri osas, täielikult nõus, ja ma arvan, ta saab sama tublilt oma isikuomadustega täitma oma kohuseid ka Balti Assamblee juures.

15:20 Aseesimees Hanno Pevkur

Alar Laneman, palun!

15:20 Alar Laneman

Aitäh, austatud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ma küsiksin natuke laiemalt, et sellised delegatsioonid sellistes organisatsioonides tihti tegelevad väga üldiste, väga sellise laia poliitilise, poliitiliste teemadega ja tihti esindamine, kui fakt on, nagu tundub, et kõige tähtsam. Kas oli juttu ja kui oli, siis millised olid, on need eesmärgid või ülesanded, mis-mida delegatsiooni ette on püstitatud? Aitäh!

15:21 Imre Sooäär

Aitäh, hea küsimus! Konkreetne vastus teie küsimusele on: ei olnud juttu.

15:21 Aseesimees Hanno Pevkur

Helle-Moonika Helme, palun!

15:21 Helle-Moonika Helme

Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Siia on väga ilusti kirjutatud, väga selgelt küll, et arvata delegatsiooni koosseisust välja delegatsiooni asendusliige Johannes Kert. Te väga ilusti siin puldis ju, me kõik teame, tõite selle põhjuse välja. Aga kas komisjonis arutati, et selle põhjuse oleks võinud tegelikult seletuskirja panna lihtsalt ajaloo huvides, eks ole, nende inimeste huvides, kes võib-olla tulevikus kunagi vaatavad seda seletuskirja ega leia siit seda põhjust ja võivad arvata nagu midagi muud. Kas seda ka teil komisjonis arutati, et selle võiks sinna ka ilusti sisse panna?

15:22 Imre Sooäär

Aitäh, hea küsija! Täiesti õige märkus. Sellised asjad tulevikus võiksid olla ka seletuskirjas, kui me komisjoni liikmeid mingitel põhjustel muudame.

15:22 Aseesimees Hanno Pevkur

Jaak Valge, palun!

15:22 Jaak Valge

Aitäh, lugupeetud koosoleku juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ilma kahtluseta me arutame praegu väga olulist küsimust ja see on ülimalt oluline, et nende delegatsioonide koosseisudes oleksid inimesed, kelle isikuomadused lubaksid seda tööd teha kõige paremal võimalikul viisil. Ja mul on teile endale selline küsimus, et mis teie arvates, missugused peaksid teie arvates olema Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni sulgudes (OSCE) Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni juhiomadused? Et kas te võiksite tähtsuse järjekorras loetleda 10 omadust. 

15:23 Imre Sooäär

Aitäh, hea küsija! Ma olen veendunud, et väliskomisjoni poolt väljapakutud uus delegatsiooni juht Mati Raidma omab kõiki neid isikuomadusi, mis on äärmiselt vajalikud sellise auväärt koha peal. Ta on olnud väga paljude rahvusvaheliste organisatsioonide delegatsioonide juht, rahvusvaheliste missioonide juht ÜRO liinis – ma arvan, tal on kõik selleks olemas, et seda kohust väärikalt täita. Aitäh!

15:23 Aseesimees Hanno Pevkur

Tarmo Kruusimäe, palun!

15:23 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Hea ettekandja! Ma oleksin küll esitanud protseduurilise, aga see võib-olla oleks devalveerinud selle sisu. Protokolli huvides. Ma loen, et siin on väliskomisjon ja esimene lugemine ja te rääkisite, juba on muudatusettepanekud esitatud. Kas ei peaks neid muudatusettepanekuid mitte tulema esimese ja teise lugemise vahepeal või on meil mingis paberis midagi valesti, et kas täna on lõpphääletus. Kuidagi on arusaamatu, et muudatusettepanekuid ei esitatud, aga pärast esimese lugemise lõpetamist saabki alles muudatusettepanekuid teha.

15:24 Imre Sooäär

Aitäh, hea küsija! Rahvusvaheliste delegatsioonide moodustamisel ei olegi kolme lugemist nagu enamus eelnõudega. Niimoodi kohe see otsuse eelnõu hääletusele pannaksegi, kui ei ole kellelgi mingeid märkusi või alternatiivset kandidaati. See on täna Riigikogu otsus, esimene lugemine on ju juba toimunud.

15:24 Aseesimees Hanno Pevkur

See otsus võetakse vastu ühel lugemisel.

15:24 Imre Sooäär

Jah, õigus.

15:24 Aseesimees Hanno Pevkur

Riigikogu otsusele sellise välisdelegatsioonide moodustamisel muudatusettepanekuid ei tehta. Tuleb komisjoni ...

15:25 Imre Sooäär

Neid saab teha läbi komisjoni, jah.

15:25 Aseesimees Hanno Pevkur

Kert Kingo, palun!

15:25 Kert Kingo

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! See delegatsioon moodustati juba 2019. aasta maikuus. Aga mul on küsimus. Ma eeldan, et see on olemas ja kuna mina väliskomisjonis ja ei ole, siis ma ei ole kursis ja nüüd palun, äkki seletate. Kas sellel delegatsioonil on ka mingid eesmärgid seatud ja mingi tegevuskava välja mõeldud või lihtsalt on nimetus "delegatsioon"?

15:25 Imre Sooäär

Aitäh teile! Sellel delegatsioonil on väga pikk ja põhjalik reglement. Selle ajalugu jne on ilusti olemas Riigikogu koduleheküljel, see on kõikide delegatsioonide kohtumine, Riigikogu moodustab. Soovitan sealt lugeda, seal on päris pikk selgitus sellele.

15:25 Aseesimees Hanno Pevkur

Aivar Kokk, palun!

15:25 Aivar Kokk

Hea juhataja! Hea ettekandja! Ma olen sinuga nõus, et enamus Riigikogu liikmeid väärivad vajalike komisjonide esimehe kohti või liikme kohti, kui juba siia on valitud. Aga mulle jäi su ettekandest arusaamatuks, et kahjuks üks meie Riigikogu liige Johannes Kert lahkus meie hulgast, aga kui ma õigesti tean, tema ei olnud komisjoni esimees, ta oli komisjoni liige. Aga me praegu räägime esimehe hääletamisest. Kas ma õigesti mäletan, et Sven Sester oli või on tänasel hetkel esimees, siis oleks pidanud kuidagi olema see, et üks on liikme vahetus ja teine on esimehe valimine. Seda teemat oleks, et kuidas komisjonis see arutelu käis, et liikmena välja, asendusliikmeks komisjoni esimehe koha pealt või?

15:26 Imre Sooäär

Aitäh, hea küsija! Välisdelegatsioonide moodustamisel fraktsioonid esitavad oma ettepanekuid, need tehakse kõik ühe otsusega, ei tehta eraldi otsust esimehe osas ja komisjoni liikmete osas eraldi. Küll on ENPA puhul niimoodi, kus määratakse komisjoni esimees ja välisdelegatsiooni esimees korraldab delegatsioonisisesed valimised. Nii on see ENPA puhul, aga antud eelnõu puhul otsustatakse kogu delegatsiooni koosseis ühe otsusega.

15:27 Aseesimees Hanno Pevkur

Rene Kokk, palun!

15:27 Rene Kokk

Aitäh, austatud eesistuja! Hea ettekandja! Kas komisjonis oli ka arutelu või on teil mingisugune selline list ka, et millistele nõuetele siis see komisjoni liige peaks vastama või mis on need eeldused, mis on vaja, et ta saaks seda tööd teha hästi seal komisjonis?

15:27 Imre Sooäär

Aitäh! Ei ole, aga me eeldame, et fraktsioonid tegelevad sellega fraktsioonide siseselt ja iga fraktsioon esitab enda poolt väärikad kandidaadid.

15:27 Aseesimees Hanno Pevkur

Härra Reitelmann, selle päevakorrapunkti juures on Riigikogu liikmetel üks suuline küsimus, sama kehtib ka härra Breiveli ja proua Helme ja nende kohta, kes on pannud endale teise küsimuse siia üles. Paul Puustusmaa, palun!

15:28 Paul Puustusmaa

Suur tänu! Hea Imre! Tegelikult ma olen väga üllatunud, et ma kuulsin, et delegatsiooni moodustamisel ei ole teda ei briifitud, ei ole püstitatud ühtegi ülesannet, mingit konkreetset eesmärkigi ei ole, mitte midagi ei ole, et siis tekib küsimus, kuidas sa ise tajud ja tunnetad, kas meil on vaja sellist delegatsiooni, millel puuduvad eesmärgid, puuduvad ülesanded, puudub sisuliselt nägemus ja olemus? Miks me kulutame selle jaoks raha, miks me raiskame administratiivset ressurssi selle jaoks, miks see vajalik on?

15:28 Imre Sooäär

Aitäh! Hea kolleeg Paul, siin ma ei taha sinuga nõustuda. Ma arvan, vastupidi, need eesmärgid peavad olema, need on ja need on päris hästi ka sõnastatud Riigikogu kodulehel. Kui te võtate lahti välisdelegatsioonid, siis seal on päris hästi see kõik sõnastatud ja ma arvan, et need on piisavalt põhjalikud, mille põhjalt fraktsioonid saavad teha kaalutletud otsuse, keda antud delegatsiooni nimetada. Kahjuks EKRE fraktsiooni poolt sellel väliskomisjoni koosolekul ühtegi täiendavat ettepanekut ei tulnud kellegi teise liikme kohta. Kindlasti oleks seda arutatud, kui oleks keegi veel teie poolt näiteks üles seatud.

15:29 Aseesimees Hanno Pevkur

Merry Aart, palun!

15:29 Merry Aart

Aitäh! Suur tänu, Riigikogu aseesimees! Lugupeetud ettekandja! Sellised delegatsioonid on uhked ja iseenesest üsna olulised. Minu küsiksin teie käest sellist asja, et kas te arutasite või kas on, kindlasti on teil teada komisjonis, et millised on ühiskonna ootused sellisele Eesti delegatsioonile.

15:29 Imre Sooäär

Aitäh, hea küsija, väga õigustatud küsimus. Ma arvan, et need ootused on kõrged ja need on õigustatult kõrged. Olen ise olnud erinevate Riigikogu välisdelegatsioonide esimees. Ma tunnetan seda vastutust, mis delegatsioonil on. Nad peavad esindama kogu Riigikogu, kõiki riigis olevaid arvamusi, nad ei saa rääkida välisdelegatsioonides, muudes riikides n-ö ainult enda arvamust, nad peavad esitama Riigikogu kui institutsiooni arvamust ja Eestis siis levivaid arvamusi nendes suundades. Ma arvan, et need ootused on kõrged ja välisdelegatsioonides osalemine on väga oluline, suur töö nendele, kes seal osalevad. Nad peavad, nad esindavad meie riiki, nad on mõnes mõttes meie riigi suursaadikud, aga parlamendi poolt.

15:30 Aseesimees Hanno Pevkur

Peeter Ernits, palun!

15:30 Peeter Ernits

Hea juhataja! Mart Nuti kogemuses ja kvalifikatsioonis ei ole minul küll kahtlusi, aga kui sa nüüd võrdleksid neid oskusi ja kogemusi kolleeg Sesteri ja Mati Raidma vahel just nimelt selles delegatsioonis. Kuidas sa võrdleksid neid mõlemat lugupeetud kolleegi oma kvalifikatsiooni poolest?

15:31 Imre Sooäär

Ma leian, et mõlemad on väga tugeva rahvusvahelise kogemusega, väga kogenud, väga sobivad nendele ametikohtadele ja suudavad väga hästi meie riiki selles positsioonis esindada.

15:31 Aseesimees Hanno Pevkur

Kalle Grünthal, palun!

15:31 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Teatavasti on igal delegatsioonil alati mingi kava midagi ellu viia. Näiteks NATO Parlamentaarse Assamblee delegatsioon aitas ellu viia liikmesriikidevahelist koostöökaitse ja julgeoleku küsimusi, siis ka Eesti julgeolekupoliitilisi seisukohtade ja välispoliitiliste huvide kaitsmist, näiteks ka veel päevakajaliste julgeoleku- ja kaitseteemaliste raportite ning resolutsioonide koostamist, assamblee üritusi ja komitee töödes osalemist, samuti ka Assamblee järjepidevuse tagamist. Siiski eeldan ka, et nimetatud väliskomisjonil on ka vägagi konkreetsed ülesanded. Ma sooviksin teada täpsemalt, kas ütleme, selle delegatsiooni päevakavas on ka n-ö liberaalse ühiskonna vaadete propageerimine ja ka kõikide muude küsimusi, mis puudutavad seda valdkonda. Aitäh!

15:32 Imre Sooäär

Aitäh, hea kolleeg! Väga hea küsimus! Kõikide Riigikogu välisdelegatsioonide juhid peavad regulaarselt andma aru oma tööst väliskomisjonile. Kõigi nende raportitega, kus nad on osalenud, nende töö kokkuvõtetega on võimalik tutvuda väliskomisjonis kõigil Riigikogu liikmetel ja ka järgmine delegatsioonijuht Mati Raidma peavad täpselt samuti oma tööst hakkama aru andma. Nii et see on ilusti väliskomisjonis, vähemalt kaks korda aastas kuulatakse kõikide delegatsiooni juhid üle ja arutatakse pikalt ja põhjalikult nendes delegatsioonides üles võetud teemasid ja mis on Eesti seisukohalt seal olnud.

15:33 Aseesimees Hanno Pevkur

Leo Kunnas, palun!

15:33 Leo Kunnas

Austatud istungi juhataja! Hea Imre! kahtlemata Sven Sester on väärikas kolleeg selle delegatsiooni asendusliikmeks, samamoodi ka kolleeg Mati Raidma, selles ei ole vähimatki kahtlust. Aga kas teil oli ka komisjonis juttu sellest, millised võiksid olla meie rahvuslikud huvid või eesmärgid selles delegatsioonis, mida nad võiksid või peaksid saavutama?

15:33 Imre Sooäär

Aitäh! Laias laastus on see kaitsta Eesti huve, nii nagu me neid kaitseme siin Riigikogu saalis, kõik vastavalt oma erakondadele ja meie valijate ootustele. Ja üldiselt väljendab delegatsioon neid seisukohti, mida väljendab ka parajasti võimul olev valitsus. Nii oli see eelmise valitsuse ajal ja nii on see praegu, nii on see kindlasti ka tulevikus. Aga Riigikogu roll selles on tuua ka just opositsiooni arvamust sellele lauale ja delegatsioon ongi alati moodustatud nii koalitsiooni kui ka opositsiooni liikmetest, seega see tasakaal peaks seal olema tagatud.

15:34 Aseesimees Hanno Pevkur

Uno Kaskpeit, palun!

15:34 Uno Kaskpeit

Lugupeetud eesistuja! Austatud ettekandja! Kuidas on delegatsiooni töö korraldatud ja kas delegatsiooni juht saab mingit töötasu delegatsiooni juhtimise ja töö korraldamise eest?

15:34 Imre Sooäär

Aitäh, hea küsija! Iga välisdelegatsiooni juht korraldab ise oma delegatsiooni tööd, keegi selle eest mingit lisatasu ei saa.

15:34 Aseesimees Hanno Pevkur

Mart Helme, palun!

15:34 Mart Helme

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Me kõik teame niisugust väljendit "parlamentaarne turism". Parlamentaarne turism tähendab seda, et sõidavad onklid ja tädid tähtsate nägudega kusagile kohale, istuvad koosolekutel, joovad kohvi ja ajavad vastuvõtul small talk-i. Aga tegelikult mingisugust resultaati selle parlamentaarse turismi tulemusena ei ole. Mul on väga tõsine kahtlus, et maailmakorra muutumise tingimustes, mida me praegu igapäevaselt näeme, see Parlamentaarne Assamblee on just nimelt niisuguse parlamentaarse turismi koht. Ja kas te nõustute minuga või ei nõustu?

15:35 Imre Sooäär

Aitäh, hea küsija! Tegelikult see on õigustatud küsimus, sest seda on tegelikult ju esitatud ka ajakirjanduses, et kas välisdelegatsioonide näol on tegu parlamentaarse turismiga. Mina leian, et see sõltub väga palju selle välisdelegatsiooni liikmete enda aktiivsusest ja kui palju nad suudavad reaalselt rahvusvahelistel foorumitel Eesti huve kaitsta. Kui on mõni delegatsiooni liige, kes aastaid ei tee seal suudki lahti, sest tõepoolest hea Mart, ma olen nõus sinuga, et tuleks kaaluda, kas sellised liikmed, kes on fraktsioonide poolt määratud, kes seal aastaid suudki lahti ei tee, on ikka õigustatud selle delegatsiooni koosseisus Eestit esindama? Aga täpselt nagu Riigikogu saalis on neid, kes võtab oma tööd väga südamega, pühenduvad sellele, on neid, kes võib-olla ei pinguta nii palju, kui teised. Inimesed on erinevad, sõltub täielikult sellest inimesest, kes on delegatsiooni liige. Antud juhul ma tean Matit aastaid, ma tean, kuidas ta on teistes delegatsioonides esindanud Eesti huve ja mul ei ole mitte vähimatki kahtlustki, et ta suudab neid tasakaalustatult ja kõiki parlamendis esindatud erakondi arvestades teha. Aitäh! 

15:36 Aseesimees Hanno Pevkur

Henn Põlluaas, palun!

15:37 Henn Põlluaas

Aitäh, hea eesistuja! Hea ettekandja! Kahtlemata on Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni Parlamentaarne Assamblee ehk siis OSCE väga-väga oluline institutsioon. Ma olen kindel, et me valime täna sinna ka väärikad liikmed. Aga Riigikogu istungeid jälgivad tuhanded inimesed. Meie siin, võib eeldada, teame kõik, mida see organisatsioon endast kujutab, aga võib-olla te teete sellise väikese ülevaate, millega siis assamblee tegeleb, mis on põhiküsimused, ja loomulikult kõiki meie inimesi huvitavad, millised on olnud Eesti delegatsiooni saavutused seal, millega me oleme hakkama saanud ja kuidas me oleme Eesti huve kaitsnud ja seisnud nende eest.

15:38 Imre Sooäär

Aitäh, hea küsija! Olles ka ise väliskomisjoni liige, sa tead väga hästi, et kõik delegatsioonijuhid annavad sellest aru. Mina ei ole hetkel ühegi välisdelegatsiooni juht, ei saa nende nimel rääkida, aga ma olen päris kindel, et Mati Raidma hakkab seda tegema ja kindlasti teeb ka seda parlamendi täiskogu ees, kui vaja, kui te seda palute.

15:38 Aseesimees Hanno Pevkur

Martin Helme, palun!

15:38 Martin Helme

Aitäh, lugupeetud asespiiker! Hea ettekandja! Mul on kaks küsimust. Mul on küsimus, et ma saan aru, et välja vahetatakse Oudekki Loone sealt ja asemele läheb Marko Šorin. Kas fraktsioonil oli etteheiteid Oudekki Loone tegevusele seal, et ta välja vahetatakse, või Marko Šorini töö kvaliteet hakkab seal kuidagi parem olema? Ja teiseks ikkagi seesama küsimus, mille, Henn Põlluaas esitas, et missugune see nende tööplaan on? Kui palju nad hakkavad meil siin Riigikogu saalist ära olema? Ja kolmas küsimus, mis on ka väga oluline, mida me ei tohi unustada ühegi rahvusvahelise koostöö puhul, igasugune välissuhtlus ja igasugune selliste delegatsioonide tegemine ja igasugustes rahvusvahelistes organisatsioonides olemine annab ära tükikese Eesti suveräänsust. Midagi me lepime kokku, mis on kõrgem meie enda põhiseadusest ja reeglitest. Ega me selle otsusega ei anna ära Eesti suveräänsust?

15:39 Imre Sooäär

Aitah, hea küsija! Hea Martin! Õigustatud küsimused. Minu isiklik arvamus on, et me ei anna seda suveräänsust ära, aga mis puudutab delegatsioonide osalemisse erinevatel rahvusvahelistel foorumitel, siis selle otsuse teeb delegatsiooni juht lähtuvalt Riigikogu eelarve võimalustest.

15:39 Aseesimees Hanno Pevkur

Siim Pohlak, palun!

15:39 Siim Pohlak

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Kui eelmine küsija küsis, kas me anname ära tükikese oma suveräänsusest, mina küsiksin siis, et kas te olete kursis vähemalt, kas te oskate mulle öelda, millise tükikese oma riigieelarvest me kulutame selles organisatsioonis osalemise peale.

15:40 Imre Sooäär

Aitäh, hea küsija! Ma arvan, et lähtuvalt möödunud aasta COVID‑i situatsioonist, kus enamik delegatsioone ei saanud kuskile lennata, olid need summad tegelikult kõik alakasutatud. Täpset ülevaadet näeme ilmselt aasta lõpus, kui summad kokku võetakse. Aga kindlasti palju vähem, kui eelarves oli selleks ette nähtud.

15:40 Aseesimees Hanno Pevkur

Hea ettekandja, rohkem teile küsimusi ei ole, kuna ma tõesti märkisin, et on ainult  üks.

15:40 Imre Sooäär

Peeter Ernits.

15:40 Aseesimees Hanno Pevkur

Peeter Ernitsal ei ole teist küsimust, on üks küsimus igaühel ja Peeter Ernitsat ei ole saalis.

15:40 Imre Sooäär

Seega aitäh kõigile!  Ja palun seda eelnõu toetada.

15:40 Aseesimees Hanno Pevkur

Avan läbirääkimised, sõna on soovinud EKRE fraktsiooni nimel Martin Helme. Palun! Juhin tähelepanu, et sõna saavad võtta ainult fraktsioonide esindajad. Palun, härra Helme!

Palun, kaheksa minutit!

15:41 Martin Helme

Aitäh, lugupeetud asespiiker! Head kolleegid! Tulen siia pulti rääkima hoopis millestki muust, kui antud otsuse eelnõust. Ma tunnen teile siia pulti rääkima sellest, mis meid ees ootab. Kahtlemata juba protseduuriliste küsimuste menetlemise ajal mingit aimu võis saada sellest, et meid ootavad ees mõned pingelised tööpäevad ja ma pean teile seda pisut lahti seletama, miks. 

Eesti Konservatiivne Rahvaerakond võitles mäletatavasti siin aprillis väga põhimõtteliselt selliselt maailmavaateliselt lähtekohalt politseiriigi vastu, kui menetlesime NETS eelnõud. Me saavutasime kompromissi koalitsiooniga, meid kõige rohkem häirivad või meid kõige rohkem murelikuks tegevat paragrahvid said sealt välja. Sama võib öelda ka hädaolukorra seaduse kohta, ehkki selle hädaolukorra seaduse vajalikkus tegelikult meile jätkuvalt on küsitav. Ja nüüd muidugi seesama ABIS-e eelnõu ehk biomeetrilise andmebaasi loomise eelnõu puhul on meil olnud, ma ei tea, poolteist kuud või natuke kauem arutelusid ja vaidlusi nii vastavas Riigikogu komisjonis kui ka Riigikogu fraktsioonide vahel teemal, mida selle eelnõuga ikkagi teha. Eelnõul on loomulikult oma habe ees. Seda andmebaasi on ametnikkond soovinud pikemat aega. Nii siseminister Mart Helmet kui siseminister Alar Lanemani ametnikkond hirmsasti mudis, et seda eelnõud või seda andmebaasi tekitada, kusjuures siin tuleb öelda, et kõigil oleks selge: seda andmebaasi, vähemalt meie ministritele müüdi valega. Räägiti jutte sellest, kuidas on lihtsalt infotehnoloogiline uuendus, vanad andmebaasid pannakse kinni ja kantakse andmed üle uude ja paremasse ja mitte midagi ei muutu, mitte midagi juurde ei tule, lihtsalt on vaja natukene asja värskendada ja uuendada nii nagu IT-s ikka. Tõepoolest isegi saadeti kooskõlastusringile, aga siin tuleb kindlasti selgelt ära öelda: eelmises valitsuses see eelnõu edasi ei liikunud. Nii palju, kui ta Siseministeeriumist välja saadeti, kaugemale ta ei jõudnud, sest sellele ei olnud ... Mina isiklikult kaasministrina, valitsusliikmena ei olnud mingil juhul nõus ja ka meie fraktsioon ei olnud sellega mingil juhul nõus. Nii et see eelnõu meie valitsuse ajal seisis väga selgelt sellel põhjusel, et meile see eelnõu oli vastuvõetamatu juba siis.

Nüüd, me oleme pakkunud välja nende arutelude käigus ka koalitsioonierakondadele ka tänase, selle nädala päevakorra puhul, et me ei pea takistama kogu ülejäänud Riigikogu tööd. Paneme ABIS-e kolmapäeva kõige viimaseks eelnõuks, menetleme ülejäänud eelnõud ära normaalses tempos, saame ülejäänud eelnõud järgmisel nädalal enne suvevaheaega vastu võtta. See ei sobinud. See ei sobinud, see ABIS-e eelnõu pandi päevakorda keset kolmapäevast päeva ja mis seal siis ikka. Meie selge ettepanek oli mitte tegeleda ABIS-e läbisurumisega kevadistungjärgul, jätta see sügisistungjärku ootama. Sellega ka nõus ei oldud. Meil on üks lihtne eesmärk: ära hoida eelnõu 366 seaduseks saamine. Me saame ju aru, et kui valitsus tahab, ta saab siduda ühe eelnõu usaldusega ja selle eelnõu raames selle läbi rullida, mistõttu me oleme otsustanud takistada kogu ülejäänud Riigikogu tööd samuti. Kõikide eelnõude puhul, olgu see mõni otsuse eelnõu, esimene lugemine, teine lugemine, kõikide eelnõude puhul. Teeme kõik asjad ära, mida meile kodukord lubab: küsimusi küsime, kõnesid peame, vaheaegasid võtame, hääletusi teeme. Kõikidega ja mitte ainult sinnamaani, kuni me oleme läbinud 366, vaid sealt edasi ka. Kui koalitsioon on otsustanud, et see on neile kõige tähtsam eelnõu, mida sellel kahel järgneval nädalal vastu tahetakse võtta, siis koalitsioon peab arvestama sellega, et see tuleb valu ja vaevaga. Ja minu ettepanek kallitele koalitsioonikaaslastest kolleegidele on pöörduda ikkagi oma fraktsiooni juhtkondade poole ja teha neile selgeks, et seda valu ja vaeva ei ole vaja. Kui 366 jääb kevadel vastu võtmata, siis kõik muu trall jääb ka tegemata. Aitäh!

15:45 Aseesimees Hanno Pevkur

Head kolleegid! Meenutan, et me arutame praegu Euroopa Julgeoleku- ja Koostööorganisatsiooni Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni moodustamist. Jürgen Ligi, kas Reformierakonna fraktsiooni nimel rääkida OSCE-st?

15:46 Jürgen Ligi

Austatud juhataja! Austatud Riigikogu! Ma ei tahaks selle rõveda praktikaga küll kaasa minna, et me suvalisel ajal suvalises päevakorrapunktis ajame suvalist juttu. Aga mul ei ole muidugi midagi selle vastu, kui näiteks koguneb vanematekogu ja sellest punnseisust tullakse kuidagi välja. Martin, kui sa korra pidurdaksid, aga noh, eks valel on nii pikad jalad ikka, et ära ruumist suudab joosta. Siis faktid paika, et selle eelnõu algatas Mart Helme 13. oktoobril. Rahandusminister Martin Helme kooskõlastas selle kuu aja jooksul märkusteta. MKM, EKRE ministrid kooskõlastas selle märkusteta. Ja ei ole ühtegi jälge sellest, et oleks see seadus kuidagi pidurdatud. Alar Laneman kooskõlastas, saatis teisele kooskõlastusringile minu andmetel selle jaanuaris. Siseminister Alar Laneman mulle ütles eile, kui ma talle seda ütlesin, et ära mölise! See on tema tase, see on tema ametialane pärand. Kui ma juhin tähelepanu, et kuule, ei ole väärikas Riigikogu seisata asjade eest, mida te olete ise algatanud, millele te ei ole ise kriitikat esitanud. Ta ütles mulle: "Ära mölise!" Alar Laneman siseminister – sihuke mees. Ma arvasin, et ta tegelikult on hea vagur vennike. Aga näed, kuidas! 

Täiesti mõeldav, et fraktsiooni juhid kogunevad. Aga need faktid on mul siiski vaja protokolli jaoks ära öelda. Mart Helme algatas, Martin Helme kooskõlastas, ettevõtlusministrid kooskõlastasid ja miks pagan ei võiks Riigikogule anda praegu võimalust seda hääletada? Mis on see suur rahvuslik-konservatiivne idee, et rahvusparlament ei saa sellist seadust hääletada? Miks ta ei saa teisi seadusi hääletada? See seadus on mõeldud kuritegevusvastaseks võitluseks. See on selleks, et riik toimiks tõhusamalt. Kas vastus on see, et EKRE on kolinud riigi poolt, kuna ta ei ole võimul, pättide poole ja ta kardab, et tema jääb kuidagi nende andmetega kimpu, mis tema kohta on? Või on põhjus kusagil mujal? Oleks väga tore, kui te selle jutu meile ära räägiksite. Minu poolest võivad selleks koguneda fraktsioonide juhid, võib vanem vanematekogu kokku tulla. Ma imestan, et selliseid asju ... vanasti oli vanematekogu just sellisteks juhtudeks, kus konflikt oli, arusaamatu, parlament oli pärsitud. Ei uuritud seda, kes kui palju süsti tegi teisipäeviti hommikul kell kaheksa. Vanematekogul oli oma mõte – klaarida suhteid. Tehke see ära ja seletage, seletage oma lugu ära! Aitäh!

15:49 Aseesimees Hanno Pevkur

Kas härra Laneman soovib vasturepliiki? Härra Laneman?

15:49 Alar Laneman

Aitäh, austatud istungi juhataja! Mul on nüüd vaja teha raske valik, aga öeldakse, et tõde on kõige tähtsam. Siseminister Alar Laneman ei ole Jürgen Ligiga vestelnud. See on esimene vale. Ei ole talle ka midagi sellist öelnud. (Aplaus saalis.) Teiseks ... 

15:50 Aseesimees Hanno Pevkur

Kolleegid, palun siiski, me päris teatris ei ole ...

15:50 Alar Laneman

Teiseks, ma uskusin, et see, mis toimub Riigikogu hoone meeste tualettruumis, sinna ka jäetakse. (Naer saalis.) Aga see toodi kõnepulti. Mul on ääretult piinlik, et ma pidin seda sõna pruukima, selles on heal kolleegide Jürgenil õigus, ja ütlesin talle niimoodi. Aga hea Jürgen oleks võinud ka seletada, mis olukorras see oli. Ja see oli ääretult piinlik. See sõnavalik tuleb sellest, et eestlasega räägid sa eesti keeles, venelasega vene keeles ja roppsuuga räägid vähe ropumas keeles, et oleks arusaadav. Kui minuga hakkab tualettruumis rääkima inimene, toimetades pissuaari juures ihuliige peos, siis ma pean seda ebasobivaks, ja seda tuua siia Riigikogu saali pean veel topelt ebasobivaks. Ma kahetsen, et ma ei kõndinud lihtsalt välja. Aga ma tõesti ütlesin: "Jürgen, räägime teises kohas, see ei ole õige koht." Aga peale mitut pöördumist see ei õnnestunud ja siis ma kahjuks langesin temaga samale tasemele ja vastasin niimoodi. Ma väga vabandan selle eest! Ja ma tõesti sooviksin, et see ei oleks tulnud siia. Aga tõde on kõige tähtsam.

15:51 Aseesimees Hanno Pevkur

Härrased Ligi ja Laneman, ma väga palun, et kui vaja, siis te veel selgitate omavahel, teete seda omavahel. See, mis me siin räägime, jääb ajalooürikutesse läbi stenogrammi ja kindlasti ka läbi eetri Eesti inimesteni. Nii et ma arvan, et me ei pea arutama seda, mida mehed pissuaari juures teevad. Härra Ernits, kas teil on protseduuriline küsimus?

15:52 Peeter Ernits

Jah. Hea juhataja! Huvitav, kolleeg Ligi vahepeal jäi ka kraanikausi juures asjaga vahele. Ma küll ei tea, mida ta seal tegi. Aaga küsimus on selles, et sa juhtisid tähelepanu peale Reformierakonna saadikute aplausi, et me ei ole teatris. Kas Reformierakonnas on siiski arvamine, et nad on teatris?

15:52 Aseesimees Hanno Pevkur

See ei ole protseduuriline küsimus. Ma juhtisin meie kõigi tähelepanu sellele, et see saal on siiski töö tegemiseks. Härra Grünthal, kas teil on protseduuriline või lihtsalt vaherepliik? Vaherepliiki teil ei ole võimalik öelda, küll on seda võimalik öelda vasturepliigi korras Mart Helmel.

15:52 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Mind ajendas protseduuriliselt küsima teie käest teie poolt väljendatu, siis kui Eesti Konservatiivse Erakonna saadikud aplodeerisid. Millegipärast jätsite te koalitsioonipoliitikute aplodeerimisele ei pöörand mingit tähelepanu. Palun selgitage, millest see diskrimineerimine on.

15:53 Aseesimees Hanno Pevkur

Härra Grünthal, kõike, mida juhataja ütleb, ei pea võtma isiklikult. Ma ütlesin seda kogu Riigikogu saalile. See käis kõikide kohta. Mart Helme, palun!

15:53 Mart Helme

Aitäh, härra eesistuja! Ma repliigi korras ütlen, et esiteks muidugi ei ole kunagi hilja targemaks saada. Ja teiseks ma ütlen, et seda eelnõu müüdi ka ministrile teatud valega kui IT-arendust, mis peab hõlbustama erinevate andmebaaside vahelist ristkasutust. Nüüd on sellest välja kasvanud aga superandmebaas, mille sattumine Eesti riigile vaenulike jõudude kätte võib olla väga tõsiste tagajärgedega. Tahan juhtida tähelepanu ka sellele, et meie obstruktsioon selles küsimuses on reaktsioon koalitsiooni teerullitaktikale. Sest meie 75 parandusettepanekust ei võetud arvesse ühtegi, vähe sellest, neid isegi ei menetletud. Ja veel, kui eelmisel valitsusel oli raha küllalt, me oleks see 15 miljonit leidnud ilma igasuguse probleemita, siis praegusel valitsusel, me teame, raha ei ole. Ja see kulutus on enam-vähem sama suurusjärk nagu kaitsekulude kärbe, ka seetõttu me vastustame seda. Ja kolmandaks, me näeme siin ilmselget soovi korruptiivselt seda riigieelarvelist raha koalitsioonierakondadega seotud IT-ettevõtjatele sülle visata. Ja ka sellepärast me oleme sellele eelnõule vastu. Nii et meie oleme polüfoonilise mõtlemise ja tegutsemisega fraktsioon ja ma arvan, et ka koalitsioon peaks seda kõrgelt hindama.

15:55 Aseesimees Hanno Pevkur

Head kolleegid, ma tuletan veel kord meelde, et me arutame hetkel Euroopa Julgeoleku‑ ja Koostööorganisatsiooni Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni moodustamist, aga juhataja soovib öelda Mart Helmele siiski ka väikese meeldetuletuse, et muudatusettepanek nr 11 eelnõu 366 juures on esitatud EKRE fraktsiooni poolt ja arvestatud juhtivkomisjoni poolt täielikult. Aga selle juurde me jõuame siis, kui me arutame 366. Läheme eelnõu 398 lõpphääletuse juurde.

Härra Põlluaas, kas teil on näpp püsti?

15:56 Henn Põlluaas

Tõepoolest, ma palun Konservatiivse Rahvaerakonna nimel enne hääletamist 10 minutit vaheaega.

15:56 Aseesimees Hanno Pevkur

Kas erakonna või fraktsiooni nimel?

15:56 Henn Põlluaas

Fraktsiooni fraktsiooni nimel ikka, jah.

15:56 Aseesimees Hanno Pevkur

Tänan! Siis on 10 minutit vaheaega. Jätkame kell 16.06.

V a h e a e g

16:06 Aseesimees Martin Helme

Austatud Riigikogu! Vaheaeg on lõppenud. Me oleme esimese päevakorrapunkti, 398 OE juures. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 398 OE lõpphääletus. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

16:07 Aseesimees Martin Helme

Otsuse eelnõu poolt on 83 Riigikogu saadikut, vastu ei ole keegi ja erapooletuid on 3. Otsuse eelnõu on vastu võetud.


2. 16:07 Riigikogu otsuse "Riigikogu otsuse ˮEesti Vabariigi, Leedu Vabariigi ja Läti Vabariigi Parlamentidevahelise Assamblee Eesti delegatsiooni moodustamineˮ muutmine" eelnõu (399 OE) esimene lugemine

16:07 Aseesimees Martin Helme

Saame minna tänase päevakorra teise punkti juurde. Tegemist on väliskomisjoni esitatud Riigikogu otsuse "Riigikogu otsuse "Eesti Vabariigi, Leedu Vabariigi ja Läti Vabariigi Parlamentidevahelise Assamblee Eesti delegatsiooni moodustamine" muutmine" eelnõu (399 OE) esimese lugemisega. Ettekandja on väliskomisjoni esimees Mihhail Lotman. Palun! Aseesimees. Vabandust! Väliskomisjoni aseesimees. Ja ei ole minu võimuses seda muuta kahjuks.

16:08 Mihhail Lotman

Aitäh! Austatud kolleegid! Esitan teile Riigikogu otsuse ettepaneku "Eesti Vabariigi, Leedu Vabariigi ja Läti Vabariigi Parlamentaarse Assamblee Eesti delegatsiooni moodustamine" ... 

16:08 Aseesimees Martin Helme

Kas saaksid mikrofoni natuke lähemal panna endale?

16:08 Mihhail Lotman

... muutmine. Väliskomisjon esitas antud eelnõu s.a 31. mail. Eelnõu näeb ette muuta Balti Assamblee delegatsiooni Isamaa fraktsiooni ning keskkonnakomisjoni, sotsiaalkomisjoni, õiguskomisjoni ja rahanduskomisjoni ettepanekul. Muudatused on järgmised. Muuta Riigikogu 2019. aasta 12. juuni otsus "Eesti Vabariigi, Leedu Vabariigi ja Läti Vabariigi Parlamentidevahelise Assamblee Eesti delegatsiooni moodustamine" järgmiselt. Esiteks, arvata delegatsiooni koosseisust välja delegatsiooni juhi asetäitja Johannes Kert ning liikmed Urmas Espenberg, Marek Jürgenson ja Üllar Saaremäe. Teiseks, nimetada delegatsiooni juhi asetäitjaks Sven Sester. Kolmandaks, nimetada delegatsiooni liikmeteks Yoko Alender, Hele Everaus, Andres Metsoja ja Anti Poolamets. Riigikogu juhatuse määratud muudatusettepanekute tähtajaks määrati 2. juuni 2021 kell 17.15. Ühtegi muudatusettepanekut ei esitatud. Väliskomisjon tegi oma 3. juuni istungil antud eelnõu kohta järgmised menetluslikud otsused. Teha Riigikogu juhatusele ettepanek võtta eelnõu 399 OE Riigikogu täiskogu teisipäeva, 8. juuni istungil päevakorda ja viia läbi eelnõu lõpphääletus. Väliskomisjoni ettekandja eelnõu esimesel lugemisel on komisjoni aseesimees Mihhail Lotman. Otsused on võetud vastu konsensuslikult. Head kolleegid, sellega minu etteaste lõpeb ja ma ootan teie sisukaid küsimusi sellel ja muudel teemadel. Ja kindlasti see tekitab ka suurt poleemikat. Aitäh!

16:11 Aseesimees Martin Helme

Küsimused palun! Tarmo Kruusimäe, palun!

16:11 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Hea ettekandja! Ma ei hakka küsima seda muudatusettepanekute kohta, sest ma saan aru, et seda ei olnudki võimalik esitada, seda said lihtsalt ainult seal komisjonis, ja mitmes lugemine meil siin on, aga minu küsimus on see, et ma loen, et Eesti, Läti ja Leedu on loonud sellise parlamentidevahelise koosluse ja eelmine päevakorrapunkt oli, mis oli Euroopa oma. Millest selline väiksem formaat, et kõik need kolm riiki on ju ka Euroopa Liidu omad? Kas ei ole see informatsiooni puhul väga eksitav, et erinevad delegatsioonid ja erinevad arusaamised ja me ei suudagi ühtset joont siis niimoodi kokku fikseerida?

16:12 Mihhail Lotman

Aitäh, austatud Tarmo! Seda küsimust komisjonis me ei arutanud, kuna me lootsime, et iga Riigikogu liige on nende asjadega kursis, on lugenud vastavaid dokumente ja koduleheküljelt, kus kõik need väga sisukad küsimused on leidnud sama sisukat vastust.

16:12 Aseesimees Martin Helme

Urmas Reitelmann, palun!

16:12 Urmas Reitelmann

Suur tänu, härra juhataja! Lugupeetud väliskomisjoni aseesimees! Kolm Balti riiki, loomulikult sõbrad ja käivad omavahel läbi. Meie delegatsiooni liikmed esindavad meie komisjone erinevaid. Kas te saaksite natukene üldistada või iseloomustada, kas selliste komisjonipõhiste kokkusaamiste ja asjade arutamine on olnud tulemuslik ja kui siis on, kas meil on ka mingeid eredaid näiteid või saavutusi sellest vallast? Tänan!

16:13 Mihhail Lotman

Aitäh! Igaks juhuks ma tuletan meelde, et ma esitan siin mitte iseennast, aga komisjoni ja tegelikult mul ei ole isegi õigus rääkida sellest, mis seal komisjonis ei ole arutatud, aga vastus on: "jah".

16:13 Aseesimees Martin Helme

Jürgen Ligi, protseduuriline, palun!

16:13 Jürgen Ligi

Aitäh, härra juhataja! Selle saali hea tava on üldiselt, et taoliste päevakorrapunktide arutelu palaganiks ei pöörata. Nüüd vaadates seda ekraani ja kuulates sissejuhatust, siis asi sinnapoole liigub, aga mul on protseduuriline küsimus. Kas teie kui erakonna esimees saaksite teha selles punktis erandi, et te seda palaganiks ei muuda, sest tegelikult me sisuliselt ju asendame ühte lahkunud Riigikogu liiget delegatsioonis, et äkki siin nalja ei teeks?

16:14 Aseesimees Martin Helme

Jürgen, sa tahad praegu võtta oma kolleegidelt ära võimaluse esimesel lugemisel põhjalikult tutvuda eelnõuga. Nii küll ei tohiks käituda. Jätkame küsimustega. Riho Breivel, palun!

16:14 Riho Breivel

Lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Ma siin ei ole Jürgen Ligiga mitte üks teps nõus, sellepärast et küsimus ei ole praegu mitte selles, et asendada meile kõigile lugupeetud Johannest, vaid küsimus on praegu selles eelnõus. Ja eelnõu on Eesti Vabariigi, Leedu Vabariigi ja Läti Vabariigi Parlamentidevahelise Assamblee Eesti delegatsiooni moodustamine. Mul on küsimus lihtne. Arvati välja siit lahkunud liikmed, parlamendist, aga arvati delegatsioonist välja ka üks hea sõber, idavirumaalane Üllar Saaremäe. Ja Üllar Saaremäe on väga tubli mees minu teada eluaeg olnud. Ma tunnen teda ka väga kaua aega ja tean, et ta on suur Leedu, Läti ja Eesti sõber. Ta on praegu teie pinginaaber ka. Miks ta vahetati välja sellest koosseisust?

16:15 Mihhail Lotman

Aitäh! Seda küsimust me komisjonis ei arutanud. Aga ma jagan teie kõrget hinnangut meie kolleegi Üllar Saaremäe kohta.

16:15 Aseesimees Martin Helme

Jaak Valge, palun!

16:15 Jaak Valge

Aitäh, lugupeetud koosoleku juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ma läheksin natuke ajalukku tagasi. Teatavasti ...

16:16 Mihhail Lotman

Palun räägi natuke mikrofonile lähemal!

16:16 Jaak Valge

Teatavasti kahe maailmasõja vahel oli Eesti, Läti ja Leedu majanduslik ja poliitiline koostöö märksa tihedam, kui ta on praegu. Ja ometi ei säästnud Eestit ega Lätit ja Leedut iseseisvuse kaotuse eest. Nüüd on minu küsimus: kas see, et meie tänane koostöö on suhteliselt nõrk, on meile murekohaks? Ja teiseks, kui jah, et kas me ei peaks siis seda koostööd väga tugevasti tihendama?

16:16 Mihhail Lotman

Aitäh, ka seda küsimust, väga olulist ja väga muret tekitavat küsimust, me ei ole komisjonis arutanud, aga mõlemale küsimusele vastus on jah.

16:16 Aseesimees Martin Helme

Siim Pohlak, palun!

16:16 Siim Pohlak

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Ma vaatan seda delegatsiooni uut koosseisu ja seal on täpselt pooleks – kaks naisterahvast, kaks meesterahvast, et kas see oli mingisugune ideoloogiline suunitlus, et kui sookvoodid on moes, siis pidi see nii minema või on teil aimu, kuidas see selline koosseis sellise soolise jagunemisega kujunes, et kas oli sellest ka komisjonis juttu või oli sookvootide nõudjatele pime õnn siinkohal? Aitäh!

16:17 Mihhail Lotman

Aitäh, austatud küsija! Sellest komisjonis juttu ei olnud, aga sooline tasakaal on selline asi minu meelest, mis ei ole vaja kvootidega reguleerida, aga kui see kukub hästi välja, siis see on hea.

16:17 Aseesimees Martin Helme

Helle-Monika Helme, palun!

16:17 Helle-Moonika Helme

Hea eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Ma loen siit eelnõust, et nimetada delegatsiooni liikmeteks Yoko Alender, Hele Everaus, Andres Metsoja ja Anti Poolamets ja seletuskiri ütleb veel ka, et nimetada delegatsiooni juhiks või juhi asetäitjaks Sven Sester. Minu küsimus on, et kas te komisjonis arutasite ka nende persoonide isikuomaduste üle, et miks just nemad sobivad delegatsiooni koosseisu või äkki te olete nii kena ja kasutate seda suurepärast võimalust ja ütlete praegu siit puldist nende kohta mõne hea sõna ja selgitate, miks Yoko Alender, Hele Everaus, Andres Metsoja ja Anti Poolamets on hea valik ja just selle delegatsiooni seisukohast. (Midagi undab saalis.)

16:18 Aseesimees Martin Helme

Mulle tundub, et me ei kuulnud lõppu. Mis seal undab?

16:18 Mihhail Lotman

Kas ma vastan?

16:18 Aseesimees Martin Helme

Oota, kuni vaikuse saame. Nii, kas sa kuulsid küsimust? 

16:18 Mihhail Lotman

Jaa, ikka.

16:19 Aseesimees Martin Helme

Helle-Moonika Helme, protseduuriline enne.

16:19 Helle-Moonika Helme

Umbes päris lõpupoole jäi. Mina ei saanud ka lõpuni küsida, eks ole. Ettekandja võib öelda, et ta kuulis küsimust, aga mina ei saanud seda lõpuni esitada. Kas ma tohin .. (Juhataja: "Jah, palun!") Või ootame ära, ootame ära, millal see seal taga väga suured emotsioonid on üleval millegipärast.

16:19 Aseesimees Martin Helme

Aga seda siiapoole ei ole kuulda. Palun uuesti mikrofon, Helle-Moonika Helme!

16:19 Helle-Moonika Helme

Aitäh! Ma tervet küsimust ei küsi, sest ma eeldan, et tõesti ettekandja seda esimest otsa kuulis, enne kui see müra peale hakkas. Minu palve on, et äkki siis lugupeetud ettekandja siit puldist ütleb nende kohta mõne hea sõna ja selgitab, miks Yoko Alender, Hele Everaus, Andres Metsoja, Anti Poolamets ja Sven Sester on hea valik ja just nimelt selle delegatsiooni seisukohalt.

16:20 Mihhail Lotman

Aitäh, austatud küsija! Seda küsimust komisjonis ei arutatud, aga te teate, kuidas neid komisjone moodustatakse. Me usaldame neid fraktsioone, kes esitasid neid kandidaate. Näiteks me ei arutanud ka teie, Helle-Moonika Helme positiivseid omadusi ja neid kindlasti on. Olen veendunud, et te olete sama väärikas selle delegatsiooni liige kui kõik teised. 

16:20 Aseesimees Martin Helme

Kalle Grünthalil on protseduuriline.

16:20 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Ma sooviksin n-ö rahustada maha kõik Riigikogu liikmed, kes siin praegu saalis olid ja mõtlesid, et siin on kas pomm pandud või on tulekahju lahti. Ei, see ei olnud see. See oli ühe meie lugupeetud hea Reformierakonna kolleegi jalutuskepp, mis maha kukkus ja hakkas karjuma. Meil õnnestus elimineerida see oht siin saalis, nii et võime istungiga jätkata.

16:21 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Püüame jätkata istungiga. Merry Aart, palun!

16:21 Merry Aart

Jah, aitäh sõna andmast! Lugupeetud ettekandja, tegemist on Eesti, Leedu ja Läti assambleega. Kuidas teile tundub, kas see assamblee liikmelisus on võrdne või, õigem oleks öelda, õiglane?

16:21 Mihhail Lotman

Aitäh! Sain aru küsimusest. Ka seda ei ole arutatud. Selle delegatsiooni põhimõtted ja selle moodustamise eesmärgid ja põhimõtted on kõik fikseeritud, te võite tutvuda, meie koduleheküljel ja ma arvan, et nad on õiglased. Rikun iseenda reglementi, vabandust, aga ma loodan, jah.

16:22 Aseesimees Martin Helme

Paul Puustusmaa, palun!

16:22 Paul Puustusmaa

Suur tänu, juhataja! Hea Mihhail! Mul on küll hästi niisugune põhimõtteline küsimus, mida te lihtsalt pidite arutama komisjonis selle delegatsiooni koostamise osas. See Eesti Vabariigi, Leedu Vabariigi ja Läti Vabariigi Parlamentidevahelise Assamblee ja seda nimetatakse ka Balti Assambleeks. Ja ma loen ka seletuskirjast väga üheselt välja, et selle Balti assamblee on moodustatud selliselt, et seal on moodustatud viis komisjoni. Kui vaatan järjest üks, esimene komisjon on, ta ei ole numbriliselt, aga põhimõtteliselt on majandusenergeetika ja innovatsioonikomisjon, siis on haridus-, teadus- ja kultuurikomisjon, siis on ka loodusvarade ja keskkonnakomisjon, siis on õiguse- ja  julgeolekukomisjon ning lõpuks on ka heaolukomisjon. Ja siin on öeldud, et Eesti delegatsioon moodustatakse niimoodi, et meie Riigikogu liikmetest igaüks läheb vastavasse komisjoni. Ja mind huvitab, kes esindab meid heaolukomisjonis, meil Riigikogus sellist ei ole. Kes on?

16:23 Mihhail Lotman

Aitäh! Seda me komisjonis ei arutanud, aga ma ütlen sulle igaks juhuks, et seda otsustab meie delegatsioon ise, kes kuhu kuulub ja ma arvan, et see, kes tunneb ennast kõige paremini, läheb just nimelt sellesse komisjoni ja heaoluga hakkavad tegelema.

16:23 Aseesimees Martin Helme

Kert Kingo, palun!

16:23 Kert Kingo

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ma siin vaatan seda delegatsiooni. Kui varasemas delegatsioonis oli üks Reformierakonna liige, siis oli üks EKRE fraktsiooni liige, siis oli üks Keskerakonna fraktsiooni liige, üks Isamaa fraktsiooni liige pluss veel siis delegatsiooni juhi asetäitja, kes oli Isamaa fraktsioonist, aga uues loetelus ma ei näe ühtegi Keskerakonna fraktsiooni liiget. Kas te oskate kommenteerida, mis oli see põhjus, miks siin ei ole nimetatud ühtegi Keskerakonna fraktsiooni liiget või on kuskil juba automaatselt iseenesestmõistetavalt paigas?

16:24 Mihhail Lotman

Austatud küsija! Ma soovitan teil veel kord vaadata seda paberit ja te näete seal Aadu Musta nime, kes on, mitte üksnes kuulub Keskerakonda, aga on isegi selle delegatsiooni juht, väärikas juht.

16:24 Aseesimees Martin Helme

Anti Poolamets, palun!

16:24 Anti Poolamets

Aitäh, juhataja! Austatud ettekandja! Ma saan aru teie lühikestest vastustest, et oligi ainult formaalne nimede arutelu. Sisusse üldse ei mindud või? Mind küll huvitab, milline saab see töövorm olema ja kas peaksid uksed lahti minema ometigi füüsilistel kohtumistel või jääme sellisesse COVID-i-aegsesse umbseisu ja mõningatele veebiistungitele. Kas on lootust, et suvel hakkavad juba füüsilised kohtumised pihta?

16:25 Mihhail Lotman

See vist ei ole selle arutelu teema, aga on otsustatud, et selle sessiooni lõpuni me oleme Zoomis ... Vabadus! Mitte Zoomis, vaid Teamsis. Aga mul on hea meel, et kolleegid tunnevad nii suurt huvi väliskomisjoni töö vastu. Kahjuks – praegu õnneks – on teie erakond hakanud seal osalema, aga enne oli meil tihti nii, et teie erakond üldse ei osalenud komisjoni töös, teie erakonna esindajad. Aga ma julgustan teid seal osalema. Komisjoni osalemine on avatud kõikidele Riigikogu liikmetele. Anti, ma mäletan, siis sina olid aktiivne liige ja meil oli hea koostöö. Ja kõiki neid küsimusi, mida te siin esitate, oli võimalik esitada komisjonis.

16:26 Aseesimees Martin Helme

Kalle Grünthal, palun!

16:26 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja, härra Martin Helme! Austatud ettekandja, väliskomisjoni aseesimees Mihhail Lotman! Teatavasti moodustati Eesti Vabariigi ja Leedu Vabariigi ja Läti Vabariigi Parlamentidevaheline Assamblee kui konsultatiivne ja koordineeriv institutsioon ühist huvi pakkuvate küsimuste ja projektide arutamiseks, kusjuures Balti Assamblee töögrupid, organid on istungjärk, presiidium, komisjonid ja sekretariaat. Ja ma tahaks lisada siia juurde veel, et teatavasti ka Balti Assamblee on moodustatud viis komisjoni kokku: majandus‑, energeetika‑ ja innovatsioonikomisjon, haridus‑, teadus‑ ja kultuurikomisjon, loodusvarade ja keskkonnakomisjon pluss veel õigus‑ ja julgeolekukomisjon ning heaolukomisjon. Milline prioriteet ja milliste eesmärkidega, millistesse komisjonidesse see delegatsioon läheb?

16:27 Mihhail Lotman

Aitäh! Ka seda küsimust me komisjonis ei arutanud, aga ma jätkaks seda vastust, mille ma andsin kolleegile. Balti Assamblee töö on väga oluline, aga ta ei ole piisav ja kindlasti oleks hea ja Eesti huvides seda intensivitseerida.

16:27 Aseesimees Martin Helme

Peeter Ernits, palun!

16:27 Peeter Ernits

Hea juhataja ja ettekandja! Mul on üks selline kremloloogiline küsimus, et kui ma õigesti mäletan, kui abielureferendumi eel hea kolleeg Saaremäe pani oma Facebooki kontole sellise märgise, et isamaa-liitlasena ütlen, abielureferendumil "ei". No seal oli kolleeg Ladõnskaja ja kadunud veel üks kolleeg Kiisler. Aga ma küsin, et sina kui Isamaa fraktsiooni liige ja väliskomisjoni aseesimees, kas see praegu Sven Sesteriga asendamine, on siis kolleeg Saaremäe karistusoperatsioon teisitimõtlemise vastu ja sellise vastalise välja rookimine viisakalt? Aitäh!

16:28 Mihhail Lotman

Aitäh, selle küsimuse eest! Seda komisjonis me ei arutanud, aga fraktsioonis arvasime, et surmanuhtlus oleks võib-olla liiga suur karistus, siis võtame vähemalt ta delegatsioonist välja. Aitäh!

16:29 Aseesimees Martin Helme

Mart Helme, palun!

16:29 Mart Helme

Aitäh! Lugupeetud esineja! Me oleme siin viimasel ajal murelikke pealkirju lugenud meedias ja natuke sisusse süvenedeski saanud teada, et välispoliitikas on Balti riikide hulgast liidripositsiooni haaranud Leedu. Kuidas on teie hinnang ja kas komisjonis ka mingil määral see teema üleval oli seoses kolme Balti riigi võimaliku ühise välispoliitikaga? Kas need muudatused, mis komisjoni koosseisus nüüd toimuvad, kas need võiksid aidata kaasa sellele, et Eesti välispoliitika küsimustes omandab Balti Assamblees senisest kaalukama rolli?

16:30 Mihhail Lotman

Aitäh! Ka seda ei olnud komisjonis arutatud, aga ma hea meelega vastan sellele. Kui meil on selline enam-vähem vaba mikrofon, siis ma teen seda mitte ühe lausega. Ma olen täiesti, esiteks või teiseks, selle delegatsiooni moodustamine mitte kuidagi ei ole seotud Eesti välispoliitika uute või vanade trendidega, aga ma olen täiesti nõus paraku sellega, et Eesti on loovutanud oma liidrirolli välispoliitikas. See on osaliselt seotud sellega, sündmustega Valgevenes ja on arusaadavatel geopoliitilistel põhjustel, see puudutab Valgevenet, see puudutab Leedut ennekõike, aga ma tuletan samuti meelde, et pärast Lukašenka valimise ulatuslikku võltsingut oli just Eesti esimene, mis esitas vastava noodi, ja Leedu oli järjekorras teine. Aga siiski ma tahan öelda, et siin ei ole tegemist mingisuguse võistlusega, kes esimesena midagi ütleb. Praegu Eesti välispoliitika hoiab tagasihoidlikumat, aga samas ka korrektsemat joont. Kui midagi siin ette heita, siis mitte sisulisi küsimusi, aga seda, et reageeritakse liiga aeglaselt ja võib-olla liiga tagasihoidlikult.

16:31 Aseesimees Martin Helme

Alar Laneman, palun!

16:31 Alar Laneman

Aitäh, austatud istungi juhataja! Väga austatud ettekandja! Ma väga vabandan, osaliselt minu küsimusele, te olete juba vastanud ja rääkinud nendest, mis mind huvitab. Aga ma saan niimoodi aru, et nüüd on toimunud muudatus delegatsiooni koosseisus ja värske jõuga hakatakse tegelema. Kas te saate kirjeldada, mis on eesmärk ja need raamid, et nüüd me lähme tegema neid asju? Ma muidugi kahtlustan, et ma juba tean vastust, aga ma igaks juhuks küsin üle.

16:32 Mihhail Lotman

Vabandust! Ma ei kuulnud küsimust. (Alar Laneman räägib saalist.) Aitäh! No ma tegelikult juba vastasin, need on fikseeritud, aga muidugi delegatsioon ja Balti Assamblee reageerib ka jooksvale poliitikale. Ja ma olen kindel, et ta tuleb. Näiteks, arutasime Valgevenega seotud probleemide kompleksi – see ei ole ainult üks probleem, vaid seal on neid terve rida. Kuna mina ei kuulu sellesse delegatsiooni, siis ma ei tea täpselt, mis seal on, aga ma olen kindel, et nii meie kui ka eriti Leedu kolleegid hoiavad käsi sündmuste pulsil.

16:33 Aseesimees Martin Helme

Leo Kunnas, palun!

16:33 Leo Kunnas

Austatud istungi juhataja! Hea Mihhail! Püüan ka ise seda obstruktsiooniolukorda nüüd ära kasutada selleks, et tõstatada võimalikult olulisi küsimusi. Kaitseväe juhataja on välja käinud meil teatavasti regionaalse kaitsedoktriini, et me võiks kolme Balti riigiga organiseerida ühiskaitse. Iseasi, kas meil nüüd 2,02%-liste kaitsekulude juures selleks raha jätkub. Aga on selge see, et seda üksi teha ei saa, siis peaks ka Läti ja Leedu tulema sellega kaasa. Kas väliskomisjon on arutanud seda on regionaalse kaitsedoktriini küsimust? Ja kas julgeolekukomisjoni kuuluvale liikmele on selles mõttes antud mingeid juhiseid? Või kas see teema on üldse olnud käsitlusel või peaks olema käsitlusel?

16:34 Mihhail Lotman

Jah, aitäh! Ma arvan, et see teema kindlasti peaks olema käsitletud. Ma lähen ise oma raamidest välja. Aga samas seda ei ole veel arutanud, aga ma arvan, et see tuleb arutusele. Sest see on tõesti oluline asi.

16:34 Aseesimees Martin Helme

Uno Kaskpeit, palun!

16:34 Uno Kaskpeit

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Austatud ettekandja! Kas nimetatud delegatsiooni liikmed olid ise komisjonis kohal, kui see otsus tehti ja kas nad andsid nõusoleku osalemiseks delegatsiooni koosseisus?

16:34 Mihhail Lotman

Aitäh! Need liikmed andsid oma nõusoleku siis, kui fraktsioonid seda arutasid ja ma loodan, et ka teie fraktsiooni liikmed olid nõus ja kedagi vägisi sellesse delegatsiooni ei lülitanud.

16:35 Aseesimees Martin Helme

Henn Põlluaas, palun!

16:35 Henn Põlluaas

Aitäh, austatud eesistuja! Austatud ettekandja! Mind paneb üsna tihti imestama see, kuivõrd pealiskaudsed me oleme paljudes asjades ja ka see tänane nendesse institutsioonidesse liikmete määramine nii selles punktis kui ka eelmises. Me räägime sellest, keda me nimetame, millisest erakonnast nad on pärit ja millise positsiooni nad saavad, aga tegelikult sellest kõigest olulisem on, mida need institutsioonid ja organisatsioonid endast kujutavad, millised on nende sihid, kas need on ennast õigustanud ja kas Eesti delegatsioonid on seisnud seal piisavalt või väga hea hästi kiidetavalt Eesti huvide eest. Mis sa arvad, hea ettekandja, kas sellist sisulist arutelu võiks kõikide selliste küsimuste juures olla ikkagi oluliselt rohkem?

16:36 Mihhail Lotman

Aitäh! Jah, kindlasti võiks ja ma, Henn, ma julgustan sind osalema ja tõstatama neid küsimusi. Kuna sa oled väliskomisjoni liige, siis arutame neid. Praegu tõesti see oli üsna formaalne otsus. Fraktsioonid esitasid. Kas oli mingisuguseid vastuhääli? Vastuhääli ei olnud, usaldame fraktsioone. Nii see läks.

16:37 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Rene Kokk, palun!

16:37 Rene Kokk

Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Kas te võiksite mõne sõnaga avada seda, milline on see sisuline kasu ja tulem, mida me siis assamblee liikmetelt tagasi saame siin kas või näiteks Riigikogu töös?

16:37 Mihhail Lotman

Aitäh! Kahjuks ei või, seda ei arutatud komisjonis. Aga ma arvan, et see on kasulik. Aga nagu ma ütlesin, kasu võiks olla palju suurem.

16:37 Martin Helme

Aitäh ettekandjale! Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu! Saame minna läbirääkimiste juurde. Läbirääkimistel saavad sõna võtta kõikide fraktsioonide esindajad. Kõigepealt Henn Põlluaas soovib pidada kõne puldist.

16:38 Henn Põlluaas

Austatud härra eesistuja! Austatud kolleegid! Mul on hea meel, et me täna arutame Balti Assamblee teemat ja sinna uute delegaatide määramist ja kinnitamist. Ma usun, et kõik meie Riigikogu poolt esitatud isikud saavad olema väga töökad, aktiivsed ja kahtlemata ka väärikad liikmed selles organisatsioonis, mis on juba ju pika ajalooga ja mille olulisust me mitte keegi kahtluse alla ei sea.

Ma vaatasin huvi pärast, mida meil on avalikus meedias Balti Assamblee kohta räägitud. Ja tõtt-öelda, ega seal väga palju ei ole. Vikipeedias on küll selle kohta eraldi artikkel, aga viimati on seda uuendatud 2011. aastal, nii et juba kümme aastat tagasi. Seal on toonane meie delegatsioon, selle liikmed kirjas, aga ka kõik see, mis on viimase kümne aasta jooksul toimunud, ka nüüd äsja olnud Eesti eesistumine Balti Assamblees, kus meie delegatsiooni juhina on seda tööd väga kiiduväärsel kombel vedanud härra Aadu Must, kes on väga austatud mitte ainult siin Eestis, vaid ka Lätis ja Leedus. Ja ma loodan, et Aadu võib-olla võtab ka omakorda siin sõna ja räägib meile veidi sellest tööst rohkem.

Aga kuna see laiem teadmine siiski Balti Assambleest ja selle tööst ja ajaloost kahjuks on meie ühiskonnas väike, siis ma kasutan juhust, et meie Riigikogu istungeid vaatavad tuhanded inimesed, ja annan väikese ülevaate, millega me seal tegeleme. Balti Assamblee on kolme Balti riigi parlamendi konsultatiivne koostööorganisatsioon, mis arutab vastastikust huvi pakkuvaid küsimusi. Eestit esindab assamblees 12-liikmeline Riigikogu delegatsioon.

Meie Riigikogu delegatsiooni ülesanne on väljendada Eesti seisukohti Balti Assamblee presiidiumis ja välisfoorumites. Nagu ma ütlesin, delegatsiooni kuulub 12 liiget ja selle moodustamisel arvestatakse poliitiliste jõudude vahekorda parlamendis ja Riigikogu alaliste komisjonide esindatuse vajadust. Nii et kõige parema äratundmise järgi püüame me alati neid kohti täita. Balti Assamblee ametlikud keeled on eesti, leedu ja läti keel, teisi keeli kasutatakse delegatsioonide kokkuleppel. Ja siin, ma ütleks, oleme me just nimelt Eesti eestvedamisel saavutanud väga suure edasimineku, sest aastaid kippusid meie head kolleegid nii Lätist kui ka Leedust kasutama just seda ametliku keelena või siis mitteametliku keelena vene keelt. Nüüd on see asendunud ikkagi eesti, leedu ja läti keelega ja inglise keelega peaasjalikult.

Balti Assamblee ...

Palun lisaaega!

16:42 Aseesimees Martin Helme

Palun, lisaaega kolm minutit!

16:42 Henn Põlluaas

Balti Assamblee asutati 1991. aastal Tallinnas, 8. novembril, nii et tänavu me tähistame selle 30. aastapäeva. See on tõesti oluline moment ära märkida ja seda tuleb tähistada väärikalt. Ja nagu ma ütlesin, seal arutatakse alati vastastikust huvi pakkuvaid küsimusi ja kõik seisukohad esitatakse Balti riikide parlamentidele ja valitsustele ning rahvusvahelistele ja regionaalsetele organisatsioonidele pöördumiste, ettepanekute ja soovituste näol.

Balti Assambleel on koostöölepped väga paljude erinevate organisatsioonidega, näiteks Põhjamaa, Ministrite Nõukogu, Beneluxi Parlamendi, GUAM-i Parlamentaarse Assambleega jne, tehakse koostööd ka teiste regionaalsete parlamentaarsete organisatsioonidega. Näiteks, selle aasta alguses, kui oli Balti Assamblee suur kohtumine siin Tallinnas, mis kahjuks toimus küll video vahendusel, siis esines siin ka GUAM-i president. See tekitas omajagu sellist segadust ja pahameelt, sest püüti meie Balti Assambleele tuua sisse päris-päris kahtlasi poliitilisi spekulatsioone ja tegevusi, aga see sai ilusti tõrjutud.

Ja seal Balti Assamblees toimuvad igasugu komisjonid ja seminarid ja konverentsid ja seal on terve hulk kõikvõimalikke komisjone. Siin ma pean ka ära märkima Eesti Eesti algatuse, seal on julgeoleku- ja kaitsekomisjon, majandus-, energeetika- ja innovatsioonikomisjon, loodusvarade ja keskkonnakomisjoni, heaelukomisjon, haridus-, teadus- ja kultuurikomisjon. Ja kui varem oli selline praktika, et Läti ja Leedu saatsid sinna lihtsalt oma parlamendi esindajaid, kellel puudus kokkupuude nende konkreetsete valdkondadega, siis meie ettepanekul seda praktikat muudeti ja kõikidesse nendesse komisjonidesse kuuluvad parlamentide esindajad, kes oma riigi parlamendis on ka just nimelt selle vastava komisjoni esimehed, ja see tagab sellise, ütleme, töövõime ja selle adekvaatsuse, et need komisjonid ei kujuta endast lihtsalt mingit jututuba, vaid nendel on ka tõesti resultaat.

Kahjuks saab mul aeg otsa. Ma hea meelega tegelikult räägiks Balti Assambleest ja sellest, mida seal on tehtud ja mis on kõik plaanis, aga kahjuks aega ei ole. (Juhataja helistab kella.)

Ma esitan siin praegu üleskutse härra Aadu Mustale, kes delegatsiooni esimehena ju ka jätkab ...

16:46 Aseesimees Martin Helme

Aadu on juba kirjas, Henn. Aeg sai läbi.

16:46 Henn Põlluaas

... ja kes võib sellest veel pikemalt rääkida. Aitäh!

16:46 Aseesimees Martin Helme

Aadu Must, palun!

16:46 Aadu Must

Head kolleegid! Ausõna, ma ei ole obstruktsiooni tööriist, aga natuke provotseeritav ilmselt küll. Minu esimene mõte oli see, et ma pakun välja EKRE fraktsioonile infotunni, sest tõepoolest, mõni fraktsioon teab, mis Balti Assamblee teeb, mõni ei tea, ja pärast härra Espenbergi delegatsioonist väljalangemist, mitte meie väljaviskamise tõttu ega midagi muud, oli tõesti seal lünk, aga ma loodan, et see nüüd on täidetud ja EKRE on jälle esindatud ja komisjonide kaudu on meil info päris hästi käinud. Ja veel mind leevendas tegelikult ka esinemise vajadust see, et lugupeetud Henn Põlluaas ikka rääkis mitmed asjad ka päris normaalselt ja ilusasti ikkagi ära, mis seal tegelikult toimub.

Kõigepealt, põhiettekandes on üks asi, mis on nagu diskuteeritav. Nii nagu protokoll ette näeb, pidi kolleeg Lotman ütlema, et komisjonis seda ei arutatud. Ja minul kohe kihvatas, arutati küll, aga mitte seoses selle punktiga. Sellepärast et Balti Assamblee käib tõepoolest kogu aeg aru andmas ja kõik need probleemid, mis Balti Assamblees tõusevad, on väliskomisjoniga kooskõlastatud ja sünkroonis.

Oli küsimusi siin selles osas, et kuidas ikka see moodustamine käib ja komisjonide tasemel jne, jne. Kuni seitse-kaheksa aastat tagasi oli olukord, kus Balti Assamblee oli veel laulva revolutsiooni lainel ja laulis ja siis tuli Eesti delegatsiooni ettepanek, teeme komisjonidepõhised koostööstruktuurid. Ja sellest peale kõrvalt eksperdid ütlevad, et hämmastav-hämmastav, kolme Balti riigi seadusandluse arengus on märgata mõningaid sarnaseid tendentse. Võib-olla on see Balti Assamblee teene, aga võib olla maailm areneb ja keerleb just niimoodi, et sellised uued arengud tulevad ette.

Tõesti, läbi on käinud erinevaid ettepanekuid, neist ma ei räägi. Räägiti juba sellest, et kuidas me teeme koostööd Nordiska ministerrådet'i, Beneluxiga, teiste partnerorganisatsioonidega. Ja julgen teile öelda, et minul on küll hea meel, et need hinnangud, mis on tulnud Eesti delegatsioonile, on olnud hästi sümpaatsed. Ja mitte kõik sellest tõepoolest ei ole ajalehes ega nähtav, vaid on väga kõrgeid ja positiivseid tunnustusi partneritelt, ka idapartnerlusprogrammi osas. Kas või selles osas, et me vahel oleme pidanud tõlkima Euroopale mitte ainult totalitaarse maailma keeli või lingua franca't, mis seal on kasutatud, et meil on lühem juhe, vaid me oleme osanud seletada mentaliteeti ja seda: ärge saatke raha Valgevene panka demokraatidele, sest Lukašenko maksab sellest OMON-ile lisatasu, mis on mõnes Euroopa õigusriigis raskesti ju mõistetav.

Nimetati ära Balti Assamblee päris jõuline tegevussuund, just Eesti delegatsioon Johannes Kerdi initsiatiivil viis uuele tasemele riigikaitsealase koostöö ja see oli ikka väga tugev. On olemas tuumaenergeetika probleemid, kus Leedu tänab meid mitmete meie initsiatiivide eest, mis on kaasa toonud Astravetsi kontrollimise, detailidesse ei lähe.

Lõpuks veel. Veel seitse-kaheksa aastat tagasi Eesti tuletõrjujad vaatasid piiril, Läti pool üle piiri maja põles, ütlesid, ilusasti põleb. Nüüd nad sõidavad üle ja kustutavad ära. Ja ka kiirabiautod käivad. Teeme niimoodi, et kui on vaja, täna räägiti delegatsioonist, selle komplekteerimisest ja see on väliskomisjoni ülesanne. Kui kedagi huvitab tõeliselt Balti Assamblee asi, siis kutsuge fraktsiooni. Teil oli nii palju huvitavaid küsimusi ja me leiame mõne huvitava lahenduse ka. Aitäh!

16:50 Aseesimees Martin Helme

Suur aitäh, Aadu! Meil on protseduuriline küsimus Peeter Ernitsalt. Palun!

16:50 Peeter Ernits

Hea juhataja! Kui lugupeetud kultuurikomisjoni esimees ja Balti Assamblee delegatsiooni juht kõnetooli läks ja ütles, et ma ei ole obstruktsiooni pooldaja, siis mu terane kõrv kuulis, et hea kolleeg Jürgen Ligi ütles, et ta on tegelikult kasulik idioot. Minu küsimus juhatajale on: kas see on normaalne ja tavapärane käitumine oma kolleegi suhtes?

16:51 Aseesimees Martin Helme

Kindlasti ei ole see kooskõlas Riigikogu liikme hea käitumistavaga. Jürgen Ligi, palun!

16:51 Jürgen Ligi

Aitäh! Riigikogu liikme häid tavasid tunnen ma hästi ja olen ka kujundanud. Väike nali kuulub alati hea tava juurde ja "kasulik idioot" ei ole sõimusõna. Selles kontekstis oli ta puhas huumor, aga ta on poliitiline termin, see ei ole meditsiiniline termin. Mina naljatlesin poliitilise terminiga Aadu Musta pisut humoorika sissejuhatuse peale, ei solvanud teda ja ta teab seda.

16:52 Aseesimees Martin Helme

Jürgen, nali on see, kui teised ka naeravad. Ja see, et sa tead häid kombeid, ei ole takistanud sul neist mitte välja teha. Jevgeni Ossinovskil on protseduuriline.

16:52 Jevgeni Ossinovski

Selle märkuse peale ma pean täpsustama, et "idioot" tegelikult tuleb vanakreeka sõnast idiotas – see, kes käib omaette, ett on natukene veider, ei saa võib-olla teistega väga hästi läbi. Nii et ma nõustun, see ei ole meditsiiniline termin, see on pigem selline sotsiaalne oivik. Aitäh!

16:52 Aseesimees Martin Helme

Kalle Grünthal, protseduuriline.

16:52 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Mul on väga hea meel, et siin saalis on lubatud naljategemine ka, see on väga hea märk. Noh, eks ma teen ka natuke siis nalja: ma mäletan seda momenti, kui Jürgen Ligi kraanikausi juures avalikult toimetas mõningaid asju ja kui ta Kumu raadiosse tuli ja Andres Põllu siis tema käest küsis, et mis sa tegid seal, siis tema ütles, et kohendas oma jalgrattapüksitrakse. Ma vaatasin pärast filmi uuesti üle, mis oli internetti kogemata lekkinud, siis selgus, et trakse ei olnud, ma ei tea, võib-olla olid traksid eespool, aga eks see on ka nali.

16:52 Aseesimees Martin Helme

Jah, see ei olnud küll protseduuriline. Proovime liikuda hääletuse poole, aga enne seda protseduuriline, Helle- Moonika Helme.

16:53 Helle-Moonika Helme

Aitäh, hea eesistuja! Minul on tõsiselt protseduuriline küsimus, et kui eelmine istungi juhataja Hanno Pevkur, kes kuulub Reformierakonda, tegi Riigikogu saalile märkuse, et plaksutada ei ole lubatud, siis mul on hüpoteetiliselt ... Ta tegi märkuse siis, kui meie plaksutasime, aga ta ei teinud märkust siis, kui reformierakondlased plaksutasid. Mul on lihtsalt selline hüpoteetiline küsimus, et nüüd, kui teie olete seal eesistuja ja näiteks meie oleks praegu Jürgen Ligi nalja peale plaksutanud, kas te oleksite jätnud meid korrale kutsumata või siiski, ütleme, objektiivselt istungit juhtides oleksite seda siiski teinud.

16:54 Aseesimees Martin Helme

Mina näiteks ei teadnud, et plaksutada ei tohi. Aga ju see on koosoleku juhataja diskretsioon otsustada, kas tohib või ei tohi, aga kahtlemata, kui ei tohi, siis ei tohi keegi, ja kui tohib, siis tohivad kõik. Jürgen Ligile uuesti sõna. Palun protseduuriline!

16:54 Jürgen Ligi

Selle plaksutamise kohta on lihtsalt ajalooline taak. Väga kole, et siin on Ülemnõukogu töötanud selliselt, et iga otsuse peale, nii et ma mõistan täiesti juhatajat, kes märkuse teeb sellega liialdamise peale. Aga mul on teile protseduuriline ettepanek, et ärge laske oma erakonnakaaslasi lihtsalt lobiseda ja laimata. See, mida Kalle Grünthal suust välja ajas, oli vale. Aga teie asi ei ole lasta seda Riigikogu selliseks. Kunagi oli ta plaksutamise koht etteantud otsustel, nüüd on ta lihtsalt lobisemise koht teie erakonnale. Vaadake see üle. See on üle igasuguse piiri läinud.

16:55 Aseesimees Martin Helme

Ma vaatan seda üle ja mul on selline retooriline küsimus, sa ei pea vastama, Jürgen, aga kui sa siin selle teema avasid, kas sina olid kasulik või kahjulik? Paul Puustusmaa, palun!

16:55 Paul Puustusmaa

Suur aitäh, juhataja! Mul on selline protseduuriline ettepanek, et ma vaatan, et siin on läinud päris lõbusaks ja mis siin väga nalja teha. Tegelikult äkki on mõistlikum võtta väikene juhataja vaheaeg mingi 20 minutit. Me lähme teeme naljad ära väljas, selgitame ära, mis idioot tähendab ja taolised asjad. Ja siis me tuleksime 20 minuti pärast tagasi ja hakkaksime ise hääletama. Minu arust on see päris hea ettepanek. Mis te arvate?

16:55 Aseesimees Martin Helme

Vara veel. Peeter Ernitsal on protseduuriline, palun.

16:56 Peeter Ernits

Jah, mul on selline protseduuriline küsimus, et kui kolleeg Jürgen Ligi ütles, et kasulik idioot on nali väike, aga kui ma Jürgen ütlen, et ta on lihtsalt idioot või kasutu idioot, kas see on ka nali või?

16:56 Aseesimees Martin Helme

Ma pean jälle vastama, et nali on siis, kui teised ka naeravad. Helle-Moonika Helme, palun.

16:56 Helle-Moonika Helme

Aitäh! Siin kolleeg Ligi tegi meile väikse ajalootunni ja ütles, et Ülemnõukogu plaksutas ja see oli tookord loomulik, et märkusi siis ei tehtud. Nagu ei teinud ka Hanno Pevkur täna ühtegi märkust, kui plaksutasid reformierakondlased. Kas on mingi võimalus, et reformierakondlased elavad ikka veel Ülemnõukogu-aegses paradigmas?

16:56 Aseesimees Martin Helme

See ei olnud muidugi protseduuriline. See nõuab hinnangu andmist, ma prooviksin seda vältida. Ma prooviksin juhatada koosolekut võimalikult erapooletult. Aga mõtleme selle peale kõik! Kalle Grünthal, palun, protseduuriline!

16:57 Kalle Grünthal

Aitäh!Kuna Jürgen Ligi kasutas praegu siin väljendit, et Kalle Grünthal ajab midagi seal suust välja. Tähendab, ma pole küll midagi suust välja ajanud, aga see on tema arusaam asjast. Siis ma pean meenutama Jürgenile ka seda, et Kuma raadios sa ütlesid, et Grünthal peksab segast. Ma isegi olen sellega nõus, Jürgen, las ma peksan segast, aga mida sina peksad seal kuradi kraanikausi juures? Aitäh! 

16:57 Aseesimees Martin Helme

Palun ärme lähem esellele teemale! Jüri Jaanson, palun, protseduuriline.

16:57 Jüri Jaanson

Jah, mul on tõesti protseduuriline. Austatud juhataja! Viimase kümne küsimuse kontekstis ma paluksin, et austatud juhataja tuletaks saalile meelde või loeks Riigikogu kodu‑ ja töökorra seadusest selle, mis on seal kirjas protseduuriliste küsimuste kohta, ja mõtleks ka ise, kas ta ise tegeleb praegu istungi juhatamisega või millega ta tegeleb?

16:58 Aseesimees Martin Helme

Eks meil ole siin pikalt olnud üleval arutelu, et kas need küsimused, mis protseduurilisena on kirja pandud, päriselt on protseduurilised või mitte, ja on üsna selge, et inimesed, kes protseduurilise küsimuse üles panevad, ega mina ette ei näe, mida nad küsivad või ütlevad. Aga ma tuletan kolleegidele meelde, et protseduurilised küsimused käivad koosoleku läbiviimise kohta või menetluse kohta. Paul Puustusmaa, palun protseduuriline!

16:58 Paul Puustusmaa

Suur tänu, hea juhataja! Mul on ikkagi veel kord selline ettepanek, et me oleme vaadanud, me oleme siin ümberringi ärritunud ja me siin üksteisele ütleme meeldivalt ebameeldivaid asju ja vastupidi. Äkki me teeksime 30 minutit vaheaega ja siis me saaksime ära öelda, me tuleksime tagasi, oleksime rahunenud ja me saaksime vägagi konstruktiivselt edasi minna. Selline ettepanek.

16:58 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Ma praegu ei võta vaheaega. Helle-Moonika Helmel on protseduuriline.

16:59 Helle-Moonika Helme

Jaa, mul on selline, ma arvan, et see on ikkagi täitsa protseduuriline. Kui siin kogu aeg heidetakse ette, et võib-olla on mingisugused küsimused ei ole protseduurilised ja mingisugused on, siis äkki hea kolleeg Jürgen Ligi ... Me teame, et meil on kõigil õigus vabaks eneseväljenduseks, aga mina väga selgelt praegu näen, et kogu see jada ikkagi algas sellest, et hea kolleeg Jürgen Ligi tuli siia, viskas palli õhku ja lihtsalt me siin kõik praegu üritame seda ilma plaksutamata niimoodi kinni püüda. Mul on lihtsalt selline protseduuriline remark, võib seda küsimuseks lugeda.

16:59 Aseesimees Martin Helme

Mul on nüüd küsimus Jürgen Ligile, et see, et ei ole praegu üleval protseduurilise märki, tähendab, et sa tahaksid võtta eelnõu osas sõnavõtu Reformierakonna fraktsiooni poolt kaks minutit koha pealt? Või? Palun, Jürgen Ligile sõna!

17:00 Jürgen Ligi

Jah, ma arvan, et fraktsioon minuga ühineb. Juhataja kohus on tegelikult Riigikogu liikmeid, eriti kui need on tema parteikaaslased, nende allapoole vööd fantaasiaid ohjeldada. Need ei tohiks jõuda, aga need on juba teist korda jõudnud siia saali. Ja teiseks, loomulikult mitte lasta sellist loba lennata. Ei ole tähtsust, et EKRE-l ei ole huumorimeel, aga Aadu Mustal on see olemas, ta teab täpselt, et kasulik idioot on poliitiline termin ja vastust tema väikesele muhelusele minu poolt. See ei ole arutelu selle üle, et kas teie naerate või mitte. Aadu Must muigas kenasti ja lõpetame nüüd ära selle.

17:01 Aseesimees Martin Helme

Aga no ei saa ära lõpetada, on protseduurilisi veel. Peeter Ernits, palun!

17:01 Peeter Ernits

Ja tõesti, kui nii oluline asi, et kui kolleegi kohta öelda kasulik idioot, et siis ta saab aru ja naeratab. Aga küsimus on, et kui kolleeg Ligi ütleks näiteks Riigikogu esimehe, Aadu Musta parteikaaslase Jüri Ratase kohta kasulik idioot. Kas Jüri Ratas ka naeraks?

17:01 Aseesimees Martin Helme

Ma ei oska vastata, kes oskab? Kes naerab, või naera, aga ma siiski arvan, et see ei olnud tegelikult päris korrektne pöördumine kolleegi poole. Ma kutsun üles kolleege olema üksteise suhtes lugupidavad. Henn Põlluaas, palun!

17:01 Henn Põlluaas

Aitäh! Alles hiljuti käsitlesime eelmist päevakorrapunkti, kuhu ka Jürgen Ligi läks pulti fraktsiooni nimel kõnet pidama ja tema esimesed sõnad praktiliselt olid, ma nüüd sõna-sõnalt ei mäleta, aga igatahes ta hakkas hurjutama teisi, et fraktsiooni sõnavõtt peab olema asjasse puutuv, mitte niisama muuteemaline jutt. Ja nüüd ta küsis ka see sõna fraktsiooni nimel selles päevakorrapunktis. Ja mida me sealt siis kuulsime? Absoluutselt asjasse puutumatut juttu. Võib-olla on kuidagi võimalik meie headele kolleegidele, mis sest, et neil on pikk Riigikogu praktika selja taga, teha mingisugust sellist järeleaitamistundi, et kuidas käituda. Ja kui teistele nina peale midagi visata, siis ei ole kuidagi ilus ise sedasama teha ja veel hulleminigi. Aitäh!

17:03 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Jah, ma usun, et kolleegid võtavad selle märkuse arvesse. Ja sellega on muidugi väljendatud ka Reformierakonna suhtumine eelnõusse 399 OE.

Aga nüüd on läbirääkimised ka lõppenud ja saame minna hääletamise juurde. Sellele eelnõule muudatusettepanekuid ei esitatud, neid me hääletama ei pea, ja juhtivkomisjon on teinud ettepaneku viia läbi eelnõu 399 lõpphääletus. Henn Põlluaas, palun!

17:03 Henn Põlluaas

Austatud eesistuja! Mul on Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel ettepanek teha 10-minutiline vaheaeg, enne kui me selle eelnõu hääletusele paneme.

17:03 Aseesimees Martin Helme

Kümme minutit vaheaega.

V a h e a e g

Lugupeetud Riigikogu, juhtivkomisjon on teinud ettepaneku viia läbi eelnõu 399 OE lõpphääletus. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

17:14 Aseesimees Martin Helme

Eelnõu poolt on 79 saadikut, vastuhääli ei ole, erapooletuid on 3. Otsuse eelnõu 399 on vastu võetud.


3. 17:14 Atmosfääriõhu kaitse seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu (345 SE) teine lugemine

17:14 Aseesimees Martin Helme

Saame edasi minna oma päevakorraga. Tänane kolmas päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud atmosfääriõhu kaitse seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu 345 SE teine lugemine. Ettekandjaks on keskkonnakomisjoni liige Jevgeni Ossinovski. Palun!

17:15 Jevgeni Ossinovski

Aitäh, austatud istungi juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Pärast põhjalikku delegatsioonide koosseisu arutelu ootan loomulikult sama kirglikku arutelu ka atmosfääriõhu kaitse seaduse küsimuses.

Tegemist on eelnõuga, mis esimese lugemise läbis siin parlamendis juba sellel, veel sellel aastal. Nimelt, 6. aprillil. Ja pärast seda on komisjon menetlenud seda kolmel komisjoni istungil. Meeldetuletuseks: tegemist on siis eelnõuga, millega täpsustatakse uue heitmekaubandusperioodi reegleid, millisel viisil see Euroopa Liidu heitmekaubandussüsteem uues perioodis toimib, kuidas ühikuid arvutatakse, milleks neid võib kasutada jne. See nii-öelda uue perioodi muudatused tegelikult on selles parlamendis ära menetletud aastal 2019, kui ma ei eksi. Ja nüüd, kuna on saabunud hulk rakendusmäärusi Euroopa Komisjonist, siis tuleb seda õiguskorda meil täpsustada. Ja need täpsustused on tõepoolest ka valdavalt tehnilist laadi.

Nüüd muudatusettepanekuid sellele eelnõule laekus üks, mille esitas Riigikogu liige Jevgeni Ossinovski ehk mina. Rohkem fraktsioonidelt ja Riigikogu liikmetelt muudatusettepanekuid ei laekunud, küll aga ilmusid komisjoni radarile mitmed huvirühmad, kes ühel või teisel põhjusel ei olnud rahul tehtud muudatustega. Ja komisjon siis ka nende muresid kuulas ja püüdis leida neile lahendusi. Ja sellest räägin ma teile natukene lähemalt.

Kokku on teie ette pandud neli muudatus..., ei, kuus muudatusettepanekut, millest viies ja kuues on tehnilist laadi, normitehnilised lausa, ja siis neli muudatusettepanekut on natukene sisulisemad. Eks ma alustan muidugi enda omast, sest see on tõesti kõige parem muudatusettepanek, mida täna toetada. Ja nimelt on siis küsimus selles, et vastavalt direktiivi regulatsioonile peab vähemalt 50% heitmekaubanduse tuludest, mida riik saab, kasutama riik kliimaeesmärkide täitmiseks. Ja mina olen teinud selle ettepaneku ja sotsiaaldemokraadid on seda teinud ka varem, ka eelnõu vormis, et tegelikult, arvestades kliimakriisi akuutsust ja seda, kui palju meil tegelikult on vaja sellesse valdkonda investeerida, peaks me kulutama, investeerima 100% nendest kliimaühikute tulust tegelikult kliimaeesmärkide saavutamiseks, hetkel 50% läheb niisama eelarve tulude katteks, eelarveaukude lappimiseks. Ja me võiksime seda kulutada, tõepoolest investeerida ainult kliimaeesmärkide huvides, hüvanguks. Nüüd Rahandusministeerium seda muudatusettepanekut ei toetanud. Ei ole loomulikult ka üllatav, nemad on alati olnud seda meelt, et tulusid ja kulusid siduma ei peaks, siis on võimalikult palju paindlikkust, saab eelarverahakest lihtsamini ümber tõsta ja eelarveprotsess läheb ka ladusamalt, see on nende seisukohast mõistetav. Mina jällegi argumenteerisin, et on mõned väga olulised, riigi jaoks prioriteetsed valdkonnad, kus tegelikult tuludega sidumine on mõistlik. Näiteks sotsiaalkindlustuses me oleme sinna jõudnud, et me tahame, et näiteks haigekassasüsteem oleks jätkusuutlik, järjepidev ja tal oleks oma vahend, mida ei saa valitsus oma n-ö suvaotsusega igal aastal otsustada, et võtame sealt natukene, haigekassast, ja paneme maanteede ehitusse. Kliimaeesmärkidega võiks olla samamoodi, selle heitmekaubandustuluga. No vot, ja siis härra Metsoja küsis, et kas sellest heitmekaubanduse rahast on võimalik kasutada seda tuluallikat selleks, et maksta plastiku, nn plastikumaksu või plastikueraldise sissemakseid, mis Eesti riigile tulevad, tulenevalt sellest, et meil on ringlussevõtu tasemed kehvakesed. Ja noh, siis proua Lahtmets Rahandusministeeriumist õigustas, et see ei ole päris maks ja see on hea asi. Ja üldiselt siis hääletati seda muudatusettepanekut ja seda toetasid muudatusettepaneku esitaja ehk mina ja Andres Metsoja ja vastu olid kõik ülejäänud.

Siis arutati, ülejäänud olid n-ö mitteformaalsed muudatusettepanekud, arvamused, siis pöördusid meile elektritööstuse liit, need on need meie suured elektritootjad Ida-Virumaalt, ja tahtsid saada käppa peale moderniseerimisfondile. Nimelt see moderniseerimisfond kui võimalus lisaühikud energiasüsteemide uuendamiseks. Esimeses versioonis, täna kehtivas õiguses on võimalik taotleda moderniseerimisfondist üksikprojektidele raha, et ettevõtjad võivad tulla, taotleda mingit üksikprojekti raha ja nüüd selle eelnõuga loobutakse sellest võimalusest, et enam moderniseerimisfondist ei ole võimalik ettevõtjatel üksikprojektideks raha saada, et selle moderniseerimisfondi raha liidetakse üldiste kliimategevustega valitsuse tasemel riigi eelarvestrateegia raames ja siis kasutatakse ära. Näiteks kujutame ette, et selle moderniseerimisfondi osaks võiks olla näiteks kortermajade renoveerimise programm, riigi poolt kinnitatakse selline programm, raha läheb sinna. Nemad siis loomulikult või mitte loomulikult, vaid arusaadavalt soovisid, et neil oleks võimalus sellest moderniseerimisfondist ka endale rahakest saada. Ministeerium, Rahandusministeerium argumeneeris, et see pole hea mõte, sellepärast, et on need rakendusmäärused, mis on tulnud, tähendavad seda, et tuleb taotleda Euroopa Investeerimispangalt eraldi luba nendele ärilistele projektidele toetusmäärade osas, seal värki, siis tuleb riigiabi luba igale eraldi asjale saada. Raha nii vähe, et riik kulutab selle ise ära, ei hakka kellelegi andma. No tundus sümpaatne ja komisjonis ei arvanud keegi, et seda seisukohta peaks muutma. Aga siis saabus, viimasel hetkel saabus härra Eldermann komisjoni ette. Ja härra Eldermann on Viru Keemia Grupist, aga tal on mingi müts, veel üks müts, ta esindab keemiatööstuse liitu nimelt. Ja temal oli mure sellega, et kuidas toimub uues perioodis ühikutega, suhteliselt tehniline küsimus, et milliseks kuupäevaks kantakse nendele saastajatele tasuta ühikud üle, kellele tasuta ühikud on ette nähtud, põlevkiviõlitootjatel on teatud hulk neid tasuta ühikuid. Nimelt siis võib tekkida selline olukord, et kui õigeks ajaks Euroopa Komisjon ei ole seal teatud inventuuri ära teinud nendele tasuta ühikutele, siis nad ei saa seda õigeks hetkeks neid tasuta, aasta peale ette nähtud tasuta ühikuid ei saa kätte ja selle tulemusena neil tekivad rahavooliselt tõsised augud, kümnetes miljonites eurodes, mida nad küll tagantjärele saavad need ühikud tagasi kätte, aga et see auk võib mõjuda nende majandustegevusele väga laastavalt. Komisjoni liikmed, noh, ma võiksin öelda, väljendasid üllatust, et selline probleem on esile kerkinud sellises eelnõu menetlemise faasis, kui tal tõesti nii suured mõjud on. Ministeerium alguses ei tahtnud tunnistada neid muresid, aga komisjon siiski julgustas ministeeriumi ja keemiatööstuse liitu otsida selles olukorras mõistlikku kokkulepet ja koosmeelt. Ja järgmisel korral saabus Keskkonnaministeerium parandusettepanekuga, mis oli keemiatööstusega kokku lepitud ja mis tõepoolest selle finantsvoolise mure nende jaoks ära lahendab. Ja see on teie muudatusettepanekute tabelis muudatusettepanek nr 3. Nüd ma siin, neid istungeid oli mitmeid, siis ma natuke siin sahmin, aga mälu järgi olid kõik selle muudatusettepaneku poolt, seda peeti päris heaks. No vot.

Ja siis mingit tehnosoga oli seal veel, aga see ei ole enam nii väga oluline. Nii et komisjon otsustas saata selle teisele lugemisele ja tegi ettepaneku teine lugemine täna lõpetada ja juhul kui teine lugemine lõpetatakse, siis koheselt minna ka järgmisel nädalal kolmandale lugemisele. Ja nõnda me otsustasime konsensuslikult. Nii et aitäh ja vastan meeleldi küsimustele.

17:25 Aseesimees Martin Helme

Aitäh. Küsimusi on tõesti. Merry Aart, palun!

17:25 Merry Aart

Aitäh! Hea ettekandja, ei ole kahtlust, et selles valdkonnas on teie ettepanekud parimad. Selles ei ole kellelgi kahtlusi. Aga minu küsimus on, et siin, selles muutmise seaduses on §179 punkt 1. on lause lõpp: ning Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrus 2018/842, milles käsitletakse liikmesriikide kohustust vähendada kasvuhoonegaaside heidet aastatel 21 kuni 23 ja nii edasi. Minu küsimus siit tuleb teile. Kas see on õiglane liikmesriikide suhtes? Kuidas te seda hindaksite?

17:26 Jevgeni Ossinovski

Jah, ma tõepoolest ei käsitlenud seda konkreetset paragrahvi, mida te ette lugesite. Ja mul on väga hea meel, et hea meel, et te olete nii süvitsi selle eelnõu detailidesse tunginud. See puudutab siis tõepoolest jagatud kohustuste valdkonda heitme vähendamise Euroopa Liidu süsteemis. Ehk siis kui üldiselt eelnõu puudutab Euroopa heitmekaubanduse süsteemi, kvoodiga kauplemise süsteemi, nagu seda nimetatakse 1,1 (?) ja lõpus tõepoolest puudutab väljaspool seda HKMS-i heitmekaubanduse süsteemi ja puudutab siis hoopis teist Euroopa keskkonnapoliitika valdkonda, milleks on jagatud kohustusega valdkond, mille sees on tõepoolest transport, põllumajandus, jäätmemajandus ja väikeenergeetika.

Ja siin tegelikkuses on muudatused tõesti ja puhtalt tehnilist laadi ja tulenevad sellest on siin need viited, mis te ette lugesite. See on tõesti kõlab väga õudselt ja bürokraatlikult, tehnilised viited erinevatele rakendusmäärustele, mis selles kontekstis on tulnud. Nii et seal sisulist muutust ei ole.

Aga kas see on õiglane? No see, mis on õiglane, on igavikuline küsimus, võin ma õppinud filosoofina teile öelda. Ma hea meelega võin sellel teemal teiega diskuteerida pikemalt, aga mitte selle eelnõu raames. Ma arvan, et see läheb natuke praegu skoobist välja. Aga tõsi ta on, et õiglane või mitte, aga Eesti on osana Euroopa Liidust neid kokkuleppeid sõlminud. Ja ka nendes valdkondades meil seisab ees päris ambitsioonikas eesmärk vähendada heitmeid 13% jagatud vastutuse valdkonnas aastaks 2030. Selle nimel peame me kõik üheskoos töötama.

17:28 Aseesimees Martin Helme

Urmas Reitelmann, palun!

17:28 Urmas Reitelmann

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud ettekandja. CO2 ja inimtegevuse seos on niisugune üsna religioosseks muutunud küsimus. Ühed eitavad, teised jaatavad. Eitajate  seas on olnud ka mitu väljapaistvat Eesti akadeemikut, nagu Anto Raukas ja Endel Lippmaa. Täna me oleme saanud või teinud kaubaks tegelikult asja, mida me võib-olla ostma ja müüma ehk isegi ei peaks. Minu küsimus on natuke laiem: kas väide inimtekkelisest kliima soojenemisest ei ole mitte seotud selle suure globaalse CO2 äriga?

 

17:29 Jevgeni Ossinovski

Ei, ma ei nõustu selle seisukohaga, et tegemist on religioosse küsimusega. Tegemist on loodusteadusliku küsimusega. Kahtlematult loodusteaduses neid inimesi, kes seda loodusteadusliku korpust suudavad hõlmata, on vähe ja kahtlemata on ka neid teadlasi, kes ühe või teise tükiga sellest korpusest ei nõustu. Aga see on konsensuselähedane positsioon, et antropogeensed kasvuhoonegaaside emissioonid alates tööstusrevolutsiooni ajast on tänaseks globaalset kliimat soojendanud kraadi või isegi rohkema võrra. Ja see jätkub ja sellel saavad olema katastroofilised tulemused nii elusloodusele kui ka inimtegevusele, sealhulgas ka Eesti riiklikele eesmärkidele.

17:30 Aseesimees Martin Helme

Enne, kui saame küsimustega edasi minna, Jürgen Ligil on protseduuriline. Palun!

17:30 Jürgen Ligi

Vabandust! Mul ei ole protseduurilist.

17:30 Aseesimees Martin Helme

Tahtsid tavalist küsimust? Selge, siis ei ole. Leo Kunnas, palun!

17:30 Leo Kunnas

Austatud istungi juhataja! Hea Jevgeni! Minu küsimus puudutab sinu muudatusettepanekut, mis on siin tabelis numbri all 4. Mis sa arvad, miks koalitsioon sinu hea ettepaneku tagasi lükkas?

17:30 Jevgeni Ossinovski

Aitäh! No eks valitsus loomuldasa muidugi arusaadavalt tahab ... See Rahandusministeeriumi poolt, ministeeriumi poolt viidatud paindlikkus muidugi sobib ka valitsusele kenasti, saab poliitilisteks vajadusteks rahakesi ümber tõsta, et teha seda, mida on poliitiliselt prioriteetseks peetakse. Tõsi ta on muidugi, et siis, kui Reformierakond opositsioonis oli, nad suhtusid sellesse muudatusettepanekusse tükk maad positiivsemalt, nii komisjonis kui ka siin saalis, kui nad seda nüüd valitsuserakonnana teevad. Tõsi on, et härra Ligi ja härra Kranich ja veel mõni on olnud printsipiaalsed ka opositsioonis olles. Tõsi, selline istekoha vahetamine positsiooni mõttes on selle ettepaneku suhtes on toimunud, aga ... Jah.

17:31 Martin Helme

Aitäh! Helle-Moonika Helme, palun!

17:32 Helle-Moonika Helme

Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Ma küsiks teie muudatusettepaneku kohta, mida juhtivkomisjon jättis arvestamata. Mis võis olla põhjuseks, et valitsus seda ettepanekut ei toetanud? Kas teie arvates valitsus ei adu teie poolt välja toodud kliimakriisi tõsidust või on valitsusel teist erinev silmavaade jalajälgede osas? Või äkki on küsimus selles, et neil lihtsalt ei ole võimekust riigi majanduse ja rahanduse juhtimiseks, sest raha leidmiseks on nad läinud raha kokkuhoiu ja kärbete teed nii laste huvihariduse, kaitsekulutuste, meie sümbolite arvelt, nagu Kaitseväe  ja PPA orkester, et äkki neil seetõttu on vajadus kasutada ülejäänud heitmekaubanduse tulusid üldiste eelarvevajaduste katteks? Ja võib-olla sellepärast nad ei saanud teie muudatusettepanekut arvestada.

17:32 Jevgeni Ossinovski

Jah, ma arvan, et nii ta on. Nii ta on, et sooviti tõepoolest seda raha kulutada mujale. Aga üllataval kombel muidugi, ehkki pool sellest rahast läheb mujale, see pole mitte väike raha, siis ikkagi, näed, ei laste huvitegevusele ega orkestritele raha ei jagunud. Selles mõttes on suhteliselt uskumatu lugu, et niimoodi on läinud. Aga ütleme niimoodi, et Rahandusministeeriumi argumentatsiooni ma andsin edasi, eks see oli ka ainuke sisuline argument. Miinimum on määratud ja ülejäänu osas on tark valitsus, kes tervikuna strateegiliselt neid otsuseid saab langetada. Ja Rahandusministeeriumi tubli teenistuja ütles ja ma tsiteerin: "Mida suurem osakaal riigieelarve vahenditest on seotud kohustuslike protsentidega, seda vähem on võimalik paindlikult reageerida vastavalt olukorrale." Nii et ministeerium soovib paindlikult reageerida olukorrale. Millisele täpselt, see jäi avamata.

17:34 Aseesimees Martin Helme

Riho Breivel, palun! 

17:34 Riho Breivel

Hea juhataja! Hea Jevgeni! Sa oled üks Ida-Virumaa eest seisja kogu aeg olnud. Sa oled ka selles suhtes, ütleme, selle kliimapoliitika eest võitleja olnud rohkem kindlasti kui mina sellise rohekliimapoliitika eest. Mina olen seisnud omal ajal ka rohkem selle eest, et need säästerahad satuksid omavalitsuste kätte ja nad suudaksid ise nendega opereerida ja oma vajadusi rahuldada. Tänaseks on see jõudnud nii madalale, et seal oleneb millegagi oma inimesi toetada. Kui me nüüd paneme 50% kliima parandamisse ja läheme seda teed edasi, siis praktiliselt ei olegi võimalik enam, kuidas öelda, läbi eelarve neid asju tasandada. Ma ei oskagi öelda, miks sa arvad, et läbi eelarve ei ole võimalik, kui õigesti majandada, kui õigesti ei võimalik neid asju ikkagi teha, miks sa nii pretensioonikas oled eelarvepoliitika vastu?

17:35 Jevgeni Ossinovski

Jah, eks see istungi venitamise töö ei ole lihtne töö, ma olen nõus. Aga mis puudutab, tõepoolest, ma olen ka väga nõus, et Ida-Virumaale peaks suurem hulk neid erinevaid tasusid minema, mis on sealt toodetud saaste pealt saadud. Aga mis puudutab konkreetselt seda, siis näiteks ma toon konkreetse näite Ida-Virumaaga seonduvalt. Meil praegu on küsimus tulenevalt sellest, et CO2 hind on tõusnud rekordtasemele. Vaat kus üllatus, järsku juhtus, eks. Tegelikult eksperdid teadsid seda juba 5–10 aastat ette, et ainsad, kes klappe püüdsid ette panna, on needsamad Eesti Energia tüübid, kes rääkisid, et ärge muretsege, küll kõik saab korda. Ja selle tulemusena on adekvaatsed otsused näiteks Narva kütmise osas tegemata jäänud. Ja nüüd me oleme olukorras, kus põlevkivi kütmiseks kasutada on väga kallis ja hakatakse taotlema lisaks sellele, et siin kiirkorras veel läbi ratsutada seda puidu masspõletamise subsideerimist valitsuse poolt, mis siin järgmiseks nädalaks on planeeritud, lisaks sellele Konkurentsiametile hakkab teele minema ka taotlus, et tõsta kütte hinda. Aga tegelikult sellestsamast heitmekaubanduse rahast oleks olnud võimalik ammu ja oleks pidanud tegelikult käivitama Narva kütte innovaatilise tänapäevase katlamaja ehitamise projekti ja sellest rahast oleks võimalik seda tegelikult võib teha. Aga see raha, näed, kuna on ainult 50%, on läinud kuskile asfaldiaugu lappimiseks. Ka kahtlemata vajalik, kas kahtlemata, aga tõenäoliselt vajalik. Aga need olulised investeeringud on jäänud tegemata ja nüüd laiutame käsi, oi, mis me teeme, Narvas sooja hind tõuseb, midagi muud üle ei jää. Ei tohi riik ennast panna sellisesse olukorda. Tuleb ikka osata ette näha asju, mis on ettenähtavad ja ekspertide poolt prognoositavad. Ja nii ka edasivaatavalt meil on siiski kliimakriisi akuutsust arvestades 2030. aasta eesmärke karmistatakse. 14. juulil tuleb Euroopa Komisjon uute ettepanekutega välja, mis puudutavad 2030. aasta nende eesmärkide karmistamist. Meil peab olema see valmisolek ja ka rahaline puhver loomulikult, et seal kiiremini liikuda, mitte nii, et me ühel hetkel aastal 2029 ennast avastama jälle seisust, et oih, näed, kõik raha läks kuskile mujale minema.

17:38 Aseesimees Martin Helme

Rene Kokk, palun!

17:38 Rene Kokk

Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Me oleme teiega omal ajal ka arutanud mitmeid kordi selle üle, kui suur osa CO2 kvoodi müügi rahast peaks minema kliimaeesmärkide saavutamiseks Eestis, mis on päris suure hinnalipikuga, ja eks te olete üks suuremaid eestvedajaid sel teemal olnud. Ja tõsi on ka see, et üks tänane koalitsioonipartner oli teiega üsna ühes paadis, olen seda omal nahal kogeda saanud. Aga küsingi teie käest. Kindlasti olete arutanud ka praeguse keskkonnaministriga, mis siis on need sõnumid, mis täna on põhjenduseks ikkagi täpsemalt, miks ei saa üle 50% panna ja millest siis selline ümbersünd. Jah, istekoha vahetus tihti muudab mõtteid, aga mis need päris mõtted siis on nende endiste pooldajate poolt?

17:39 Jevgeni Ossinovski

Ma ei oska nende nimel, ma saan rääkida sellest, mis komisjonis toimus, need seisukohad, mis seal väljendati. Täiendavaid argumente ei esitatud. Eks siis kolleegidelt saab siin küsida. Ja loomulikult on teil parlamentaarse kontrolli kontekstis võimalik ka keskkonnaministri poole pöörduda ja neid selgitusi nõuda.

17:39 Aseesimees Martin Helme

Paul Puustusmaa, palun!

17:39 Paul Puustusmaa

Hea armas Jevgeni! Mina ei tea, mis sind kui filosoofi võib närvi ajada. Aga mind kui juristi ajab kohutavalt närvi see, kui õigusnormide kallal soperdatakse nii ja mille kohta rahvas võib öelda, et see on nii hull norm, et siga ka ei näksi. Ütleme niimoodi, et tegemist on õiguskeeleküsimustega. Seadusi peab tegema inimeste jaoks, need seadused, mida tehakse, juristide jaoks, on halb seadus. Seadusest peab inimene aru saama, kui seadus tehakse selleks, et jurist saaks tõlgendada ainult, siis on see halb seadus. Ja nüüd ma loen, ma loen sedasama 345 SE-d, kus on öeldud, et siin paragrahvi muudetakse, 5.2 muudetakse ja sõnastatakse järgmiselt: esitatud tulemused peavad vastama komisjoni rakendusmääruses 2018/2066, mis käsitleb parlamendi ja nõukogu direktiivi ...

17:40 Jevgeni Ossinovski

Sa ei jõua seda ära lugeda.

17:40 Paul Puustusmaa

... 2003/87/EÜ kohast kasvuhoonegaaside heite seiret ja aruandlust ning millega muudetakse komisjoni määrust nr 601/2012  jne, jne. Kas sellest on võimalik aru saada, kas mingit mõistlikku sõnastust on võimalik sellele välja pakkuda?

17:40 Jevgeni Ossinovski

Ma jätkan: "millega muudetakse komisjoni määrust (EL) nr 601/2012 (ELT L 334, 31.12.2018, lk 1–93), ja komisjoni rakendusmääruses (EL) 2018/2067, milles käsitletakse andmete tõendamist ja tõendajate akrediteerimist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2003/87/EÜ (ELT L 334, 31.12.2018, lk 94–134), sätestatud usaldatavustasemele." Ei, sellest ei ole võimalik aru saada, aga ei ole ka leitud, ei selles eelnõus ka mitmes teises, inimlikku viisi Euroopa õigust üle võtta. See on tõesti laiem mure, ma sellega olen nõus.

17:41 Aseesimees Martin Helme

Merry Aart, palun!

17:41 Merry Aart

Aitäh! Ma küsiksin natuke lihtsama küsimuse, et mind huvitaks kooskõlastamise protsess, et millised need ettepanekud olid, mis tehti kooskõlastamise protsessil ja kas oli ka häid ettepanekuid, mida komisjon ei arvestanud.

17:42 Jevgeni Ossinovski

Aitäh! Enne esimest lugemist seal on, mul ei ole seda materjali hetkel kaasas, esimese lugemise materjalides on see kooskõlastlstabel, mis valitsuse tasemelt tuli. Ma vist ei hakka mälu järgi praegu rääkima, et üldiselt tundus minevat suhteliselt koosmeeleliselt. Ma sellepärast ütlengi, et seal oli muudatusettepanekuid, neid valdavalt arvestati, aga et tõepoolest, sinna tekkisid need enne teist lugemist. Selgus, et mõned olulised teemad on jäänud täitsa käsitlemata ja neid me siis komisjonis ka käsitlesime. Et peale nende mainitute, mis ma ütlesin, me heitsime kõrvale elektritööstuse liidu ettepaneku, et nad saaksid moderniseerimisfondile otse ligi, selle me heitsime kõrvale ja keemiatööstuse liidu ettepaneku, et tehniliselt seda ühikute värki ajaliselt teistmoodi rakendada, et seal me leidsime võimaluse vastu tulla. Rohkem ettepanekuid ei tehtud. Aitäh! 

17:43 Aseesimees Martin Helme

Uno Kaskpeit, palun!

17:43 Uno Kaskpeit

Lugupeetud eesistuja! Austatud ettekandja! Kui suurtest summadest me teie ettepanekul siin räägime ja kuhu see raha ikkagi täpsemalt läheb?

17:43 Jevgeni Ossinovski

Kuhu see raha läheb? Praegu pool raha läheb kliimaeesmärkide täitmiseks, seal tuleb direktiiv ette võtta, sealt näeb täpsemalt, mis need valdkonnad on. Nagu ikka Euroopa tasandil kõik on suhteliselt selgelt reglementeeritud. Ülejäänud pool on lihtsalt n‑ö fiskaalne tulu, sellega võib teha ükskõik mida. Meie ettepanekul läheks see kõik kliimaeesmärkide saavutamiseks. Me räägime suurest rahast, see sõltub kvoodi hinnast. Aga kümnendi vaates me räägime ikka niimoodi umbes poolest miljardist eurost, mis hetkel läheb kliimaeesmärkidest mööda tavatulude katteks, aga tegelikult võiks see olla täiendav panus just nimelt keskkonnahoidu. Aga kui CO2 hinnad tõusevad, näiteks prognoositakse praeguselt 50-lt, mis on väga kõrge, juba ajalooliselt kõrge, näiteks tõusmist 70, 80, võib-olla 100 euroni tonnist, siis selle võrra loomulikult mitmekordistub põhimõtteliselt ka see riigi tulu.

17:44 Aseesimees Martin Helme

Kalle Grünthal, palun!

17:44 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Ma arvan, et te olete üks saadikutest, kes on selle teemaga suhteliselt süvitsi läinud, ja ma üldse ei kahtlegi selles. Te olete ju teinud ka siin muudatusettepanekuid sellele seadusele ja olete viidanud ka seda, et näiteks riigi poolt kinnitatud "Kliimapoliitika põhialused aastani 2050" sätestab, et aastaks 2050 peab Eesti kasvuhoonegaaside heide vähenema 80% võrra võrreldes aastaga 1990. Teie põhjalikkust näitab veel ka see, et te ainult ei viita siin praegu kliimapoliitika põhialustele aastani 2050, vaid olete ka eraldi võrrelnud seda Pariisi kliimaleppega kogumis ja jõuate seisukohale, et on globaalne kliimakriis muutunud tõsisemaks. Kas te saaksite natukene lähemalt rääkida selle asjaolu sisust, millele te olete oma muudatusettepanekud teinud? 

17:45 Jevgeni Ossinovski

Ma tänan selle selle ainulaadse võimaluse eest rääkida laialt globaalsest kliimapoliitikast! Aga komisjonipoolse ettekandjana ma jään sellesse piiresse, et selle muudatusettepaneku puhul tõepoolest täna Riigikogu poolt kinnitatud "Kliimapoliitika põhialused aastani 2050" näevad ette heitme vähendamisega 80% võrra võrreldes aastaga 1990. Aga vahepealsel ajal on Euroopa Liit jõudnud kokkuleppele selles osas, et saavutada aastaks 2050 kliimaneutraalsus, nii et ka see KPP ehk kliimapoliitika põhialused lähevad ülevaatamisele, ambitsioon tõuseb. Võrreldes varasema ajaga on tõusnud ka ambitsioon aastaks 2030 Euroopa Liidu tasandil. Nagu ma ütlesin, 14. juuli on oodata Euroopa Komisjoni võimsat kliimapaketti "Fit for 55" ehk 55%-ni alandamiseks vajalike sammude pakett. Ja sellest tulenevalt on kahtlemata oluline nii Pariisi kliimaleppe kui ka Euroopa Liidu kokkulepete täitmiseks Eestil samuti rohkem panustada.

17:46 Aseesimees Martin Helme

Anti Poolamets, palun!

17:46 Anti Poolamets

Aitäh, juhataja! Lugupeetud ettekandja! Mina olen mures, et te panete Ida-Virumaal ikkagi oma valijatele endile piltlikult öeldes pommi alla, et seal hakkab massiliselt töötuks jäämise laine tulema. Ma toon ühe näite Lääne-Virumaalt. Kundas üle 200 inimese lendas tänavale Kunda tsemenditööstusest. Selle asemel hakatakse Rootsist tassima materjali kohale. Selline koondamiste laine ootab ju tervet Ida-Virumaad. Ja ma ei näe, et nende summadega suudetaks kuidagi elus hoida seda suurt seltskonda, kes töötuks jääb. Ja ma kuulsin, et keemiatööstuse liidul oli ettepanek tähtaega edasi lükata. Äkki täpsustate, mis eesmärkidel nad seda tegid, kas mõjusid vähendada või, neid negatiivseid mõjusid?

17:47 Jevgeni Ossinovski

No nüüd laiemasse diskussiooni sellel teemal ma taas kord ei lasku. Mina küll arvan, et õigeaegne ja ettevaatav kohandumine kliimapoliitiliste ja klimaatiliste mõjudega Ida-Virumaal vastavate investeeringuprogrammide ja toetusprogrammidega on asjakohasem kui sulgeda reaalsuse ees silmad ja siis ühel hetkel avastada, et oih, tegelikult sai järsku kõik paugust otsa ja inimesed on tänaval. Ma usun, et põlevkivitööstuse kontekstis tuleks päriselt ja tõsiselt selle üleminekukavaga tegeleda meil kogu ühiskonnana. See, mis praegu on välja pakutud, ausalt öeldes ei ole adekvaatne, ei ole kindlasti adekvaatne lahendus nendele sotsiaalsetele ja majanduslikele küsimustele, mis esile kerkivad, et lihtsalt olemasolevatele ettevõtetele külvame raha laiali ja siis arvame, et sellega päriselt oleme ülemineku ära teinud. See vajab palju süsteemsemat tegevust kahtlematult.

Aga mis puudutab konkreetset küsimust keemiatööstuse liidust, siis nende mure oli, noh seda on lihtsasti raske seletada, kuna alus, juurpõhjus on väga tehnilist laadi, et teatud kuupäevaks on kohustus nendel firmadel, kes saavad tasuta kvooti või üldse, kes osalevad heitmekaubanduse süsteemis, maksta nende ühikute eest, mis nad on saastet tootnud. Ja mõned ettevõtted, nagu põlevkiviõlitööstus, aga ka tsemenditööstus, mida te [nimetasite], saavad tasuta ühikuid süsinikulekke valdkonna ettevõtetena. Ja vaat nüüd üldiselt on loogiline see, et nad saavad aasta alguses tasuta ühikuid ja siis, kui tuleb see arveldamise hetk, on neil tasuta ühikuid saadud, nad ei pea maksma nende ühikute eest, mis nad tasuta saavad. Aga nüüd selle ülemineku ajal on tekkinud olukord, kus Euroopa Komisjon tahab eraldi revideerida ja verifitseerida seda, kui palju ühikuid konkreetsel aastal tasuta antakse, ja sellest tulenevalt jõuab enne kätte see tähtaeg, kus nad peavad hakkama maksma, kui nad on saanud oma kontole, kauplemiskontole, neid tasuta ühikuid. Ja sellest, no see võib-olla kaks kuud, võib-olla kolm kuud, ministeerium väitis, et see on alles esimene käivitumise aasta, järgnevatel aastatel võib-olla läheb kõik korda, aga alternatiivne lahendus, mida toetas tööstus ja mis tundus mõistlik, on see, et eelmise aasta järgi kantakse tasuta ühikud neile peale ja kui toimub korrektsioon, siis korrektsioon toimub tagantjärele. Kas antakse ühikuid juurde või võetakse ära, aga neile ei teki seda suurt finantsilist auku selles kontekstis.

17:50 Aseesimees Martin Helme

Alar Laneman, palun!

17:50 Alar Laneman

Lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Ma vabandan juba ette, et ma küsin natuke laiemalt, aga ma kasutan juhust, et teie olete puldis. Kas ei ole meil siin natuke tegemist sellise sõelaga veekandmisega? Me üritame olla Euroopas tublid ja Eestis. See idee on väga sümpaatne, aga kui me vaatame kas või Hiinat, nende energiapoliitikat ja kuidas nemad energiat toodavad ja vihmametsades toimuvat jne, jne, siis kas see ei tekita sellist põhjust selliseks  rehepapluseks?

17:51 Jevgeni Ossinovski

Ei, ma arvan, et see rehepapluseks põhjust ei tekita. Kui kuskil mujal tehakse keskkonnavaenulikke otsuseid, siis ma ei arva, et sellest järeldub, et me peaks ka tegema. Küll aga tõsi on see, et globaalselt koostööd selles valdkonnas ja globaalseid konkreetseid – mis see eestikeelne sõna on? – commitment, n-ö kohustuste võtmisi peaks olema rohkem, see peaks olema süsteemsem.

Aga tegelikult selles suunas liigutakse, et see, mis on pidurdanud Pariisi leppe järgselt neid kokkulepete võtmisi, on olnud suuresti Ameerika Ühendriikide eelmine administratsioon, kes lahkus Pariisi leppest, ja loomulikult selle peale seesama teie mainitud Hiina ütles, aga vabandust, mis meie siis, eks ju. Kuna suur osa Hiina heitest on tegelikult eurooplaste ja ameeriklaste tooted, mida seal toodetakse, siis miks me peaksime nüüd ise pingutama. Aga see on muutunud. Nüüd, Joe Bideni presidendiks saamisel on Pariisi kliimakokkuleppega taasliitunud Ameerika Ühendriigid. Hiinlased on omalt poolt võtnud kohustuse kliimaneutraalsus saavutada, küll aastaks 2060 ja küll aastani 2030 neil emissioonid tõusevad, aga nad tegelikult teevad märkimisväärseid ja päriselt märkimisväärseid investeeringuid taastuvenergiale üleminekukes, nagu ka India ja mitmed teised riigid.

Nii et ma arvan, et selles kontekstis neid, kes üldse tuima panevad, on ausalt öeldes suurtest riikidest jäänud Venemaa ja Brasiilia. Ülejäänud siiski püüavad päris aktiivselt siin kaasa töötada. Selle aasta lõpus toimub ka Pariisi kliimakokkulepe osapoolte uute eesmärkide seadmise kohtumine Suurbritannias. Selleks ajaks, ma arvan, on see pilt veel parem, kui ta täna on. Nii et ei saa öelda, et ei liiguta. Liigutakse ja ma arvan, et Eesti peaks liikuma kaasa. Ja moraalsest vastutusest rääkides, Eesti keskkonnajalajälg inimese kohta on üks maailma kõrgemaid, tulenevalt põlevkivienergeetika saastavusest. Me oleme küll väga väikesed kogu emissioonis, aga inimese kohta on meie emissioon on väga-väga kõrge.

17:53 Aseesimees Martin Helme

Henn Põlluaas, palun!

17:54 Henn Põlluaas

Aitäh, austatud eesistuja! Austatud ettekandja! Tõesti on aeg-ajalt kerkinud debatte ja arutelusid kaugsete maksude ja riigilõivude õigustatuse suhtes, kas nad on liialt väikesed või liialt suured ja pahatihti on leitud, et need igasugused lõivud on suured. Ja ka siin selles seaduseelnõus muudetakse riigilõivuseadust. Ja siin on öeldud, et kauplemiskonto avamise taotluse läbivaatamise eest tasutakse riigilõivu 300 eurot ja kauplemiskonto hoolduse eest tasutakse riigilõivu iga aasta 320 eurot. Aga samas ma ei leia siit seletuskirjast mitte poolt sõnagi selle kohta, et miks on sellised summad võetud. Kas oli mingisugust arutelu ka, et kas nad on liialt suured või liialt väikesed või just parajad ja miks nii ja mille alusel need kehtestati just sellisena? Aitäh!

17:54 Jevgeni Ossinovski

Aitäh! Ei arutatud, on lühike vastus. Ja ei arutatud selle tõttu, et tegemist on tehnilise muudatusega, et viia see kooskõlla järjekordse rakendusaktiga, mis Euroopa Komisjonist tuli. Seal muudetakse mitte riigilõivu ennast, vaid selle objekti nimetust ehk arvelduskonto muutub kauplemiskontoks.

17:55 Aseesimees Martin Helme

Urmas Reitelmann, palun!

17:55 Urmas Reitelmann

Aitäh, härra eesistuja! Austatud ettekandja! Kas te saaksite veidikene selgitada heitmekaubanduse hinna kujunemist, kas te mainisite, et hind on kõrgem? Kas see heitmekaubanduses kehtib umbes samasugune hinnatõusu printsiip nii nagu näiteks nafta kauplemises, et müüakse maha veel maapõues olevat naftat ja see kogus, hüpoteetiline kogus, müüakse veel kord omakorda maha ja hind muudkui tõuseb. Või on kuidagi mõistusepärasem?

17:55 Jevgeni Ossinovski

Aitäh! Jaa, ma ma püüan lühidalt. Tegemist on kauplemisperioodiga ja lihtsustatult ka väga keeruline, kõiki nüansse ei valda ka mina, tunnistan. Aga et riikidele antakse siis kogu see pott, mis ühikutes on, jagatakse riikide peale laiali. Riikidele tehakse kohustuslikuks müüa neid ühikuid tegelikult stabiilselt, vist isegi iganädalaselt võrdsetes kogustes, nii et spekuleerimist riikide poolt ei saa olla, et näiteks, ma üheksa aastat ei müü, vaatan, kuni hind on jube kõrge, siis müün kõik maha, et sellist asja ei saa olla. Nii et ühikute, kättesaadavate ühikute pakkumise poole pealt kättesaadavaid ühikuid müüakse stabiilselt. Mis seda turgu mõjutab, on see, et heitmekaubanduse süsteemis on kokku lepitud ka lineaarse vähenemise koefitsient. See on väga oluline asi ja see näitab seda, et mitu protsenti iga-aastaselt kogu süsteemis vähendatakse tasuta ühikute arvu ja kuna iga-aastaselt ühikute arvu vähendatakse, siis see tähendab seda, et saastamine muutub iga-aastaselt Euroopa Liidus aina kallimaks, sest need, kes saastavad, peavad neid ostma. See ongi kogu asja mõte, eks ju, et ettevõtted suunata vähem süsinikumahuka tööstuse poole. Ja kui see vähenemine on piisavalt kiire, siis loomulikult hinnad kasvavad. Ja need on need arutelud, mida tavaliselt peetakse. Kas lisada mingeid uusi valdkondi heitmekaubanduse süsteemi ja et mida teha lineaarse vähenemise koefitsiendiga, et kas seda vähenemise kõverat muuta järsemaks, näiteks, siis kindlasti kohe hinnad ka tõusevad, nii et ta on selline reguleeritud turg selles mõttes, et turu aluseeldused on paika pandud regulatiivselt. Aga nende raamide sees on pakkumise poole pealt on stabiilsus ja ostmise poole pealt ettevõtted teevad oma majandusotsuseid. Aitäh!

17:55 Aseesimees Martin Helme

Helle-Moonika Helme, palun!

17:57 Helle-Moonika Helme

Aitäh, hea eesistuja! Hea ettekandja! Me teame, et lapsed ja noored on suured kliimaprotestijad. Miks me ei näe neid Stenbocki maja ees nõudmas seda, mida teie muudatusettepanek sätestab? Arvestades kliimakriisi tõsidust, Eesti erakordselt suurte ökoloogilist jalajälge inimese kohta ning süvenevat globaalset vajadust kiirendada roheinvesteeringuid, miks nad ei võiks seal Stenbocki maja eest survestada praegust valitsust, et seaduse tasemel sätestatakse nõue kasutada kogu heitmekaubanduse tulu kliimaeesmärkide saavutamiseks? Noored jäid ju praegu ilma tänu valitsuse kärpepoliitikale oma huviringidest, mis andsid neile eesmärgipärase hõivatuse ja harisid neid väga laialdaselt. Kindlasti tegid neid targemaks ka asjades, mis aitab maailma asjadest paremini aru saada. Kas nüüd need noored, kes mõtlevad nii nagu teie – teie muudatusettepanekute raames teiega samamoodi –, ei peaks tulema selles küsimuses teie selja taha ja andma valitsusele rohkem teada oma soove ja tahtmisi ka nendes küsimustes? Võib-olla oleks see hea võimalus planeedi päästmise kõrval soovinimekirja praegusele valitsusele lisada ka huvihariduse raha taastamine. 

17:59 Jevgeni Ossinovski

Aitäh! No eks noored, kes oma tuleviku ja looduse pärast muretsevad, nende õlul on niigi päris palju, sh näiteks väga kliimavaenuliku investeeringu, õlitehase rajamise vastu võitlus, mitte ainult protestides, vaid ka õiguslikult. Nii et ega kõigega ka ei jõua tegeleda.

17:59 Aseesimees Martin Helme

Rene Kokk, palun!

17:59 Rene Kokk

Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Kui tulla minu eelmise küsimuse juurde tagasi, siis kahju muidugi, et te ei tea, mis selle teie endiste toetajate ümbersünni põhjus on. Aga see selleks. Aga tahtsin küsida seda, kuidas te suhtute ühistransporti. Teadupärast siin ühistransport, tasuta transport Eestis hakkab siin aastal 2024 juba ca üle 60 miljoni võtma. Kas see rahastus teie arust on kliimaeesmärkidesse pandud? Ja kas sisuliselt ju valitsuse hea tahte puhul võiks ka öelda, et see on üks osa kliimaeesmärkide täitmiseks pandud raha, mis sellest 50%-st on. Kuidas te sellest tundub teile?

18:00 Jevgeni Ossinovski

Jah, seda argumenti püüti esitada komisjonile Rahandusministeeriumi poolt, aga kuna minu meelest see on natukene jabur, siis ma jätsin selle ette kandmata. Aga on hea, et te selle tõstatate. See arutelu komisjonis oli, et kuna ühistranspordi dotatsioonid seal moodustavad nii suure summa, siis näed, et me paneme rohkem kui 100% heitmekaubandussüsteemist, paneme tegelikult kliimaeesmärkide täitmiseks. Kindlasti on mõni uus ühistranspordi arendamise projekt on kahtlemata positiivse kliimamõjuga ja seda võib ka sellisena loomulikult esitada. Aga no ma ei tea, näiteks praamiühendus Hiiumaaga on ka ühistransport, aga öelda, et me loeme selle nii-öelda kliimaeesmärkide saavutamiseks, et me oma nii-öelda ühiskondlikku baasfunktsiooni tagame, et meil on ühendus on ju oma saartega, ma arvan, et see on natuke totakas. Kindlasti on mingites kohtades võimalik saavutada uut kvaliteeti liikuvuse mõttes transpordi valdkonnas, investeerides sinna ka kliimaühikutest raha, aga tagantjärele öelda, et iga euro, mille me paneme bussi, rongi ja praami, no ma ei tea, siis Kuressaare lennuk peaks olema ka kliimainvesteering, on ka, näed, ühistransport. See, ma arvan, adekvaatne päriselt ei ole.

18:01 Aseesimees Martin Helme

Riho Breivel, palun!

18:01 Riho Breivel

Lugupeetud Jevgeni! Paar paar küsimust on küll, aga ma vist ikka lähen vana asjaga. Ühesõnaga, minu arust on niimoodi, et need kvoodihinnad, alushinnad pandi kunagi paika teatud, kuidas öelda, protsesside tulemusel ja põlevkivile anti teatud saaste, kuidas öelda, karakteristika peale, millest hakati arvestama, noh kunagi, kui see asi nagu töösse läks. Ja täna me oleme jõudnud sinna, et põlevkivi arvestatakse, põlevkivi tootmist, väga saasterohkeks, süsinikurohkeks üldiselt. Aga kui ma olen kohtunud meie põlevkivi vanade dinosaurustega, alates Reinsalust ja lõpetades Soonega, ja mehed üldiselt ütlevad, et juba nemad töötasid välja süsteemi, mis seda põlevkivi tootmist üldiselt palju saastevabamalt otsib võimalust sellega opereerida. Kuidas me ikkagi saaksime ... Eile ma ...

18:03 Esimees Jüri Ratas

Hea küsija, ma väga vabandan, teie aeg!

18:03 Riho Breivel

... kokku nende inimestega, kes sellega tegelevad. Nad ütlevad, et me suudame seda teha teistmoodi.

18:03 Esimees Jüri Ratas

Nii, aeg. Aitäh!

18:03 Jevgeni Ossinovski

Jaa, noh eks seda, et muuta põlevkivi roheliseks kütuseks, eks seda juttu on pikalt räägitud. Ette on näidata vähe, kui mitte öelda, et peaaegu ei midagi. Teoreetiliselt nii mõnigi asi on võimalik, muuta ta energeetilisest ressursist keemia ressursiks, aga küsimus on, kas see tegelikult majanduslikult otstarbekaks on võimalik kujundada. Las inimesed töötavad, minul ülemäärast usku sellesse ei ole, aga kui erasektor tahab siin arendustööd vedada, siis neil kindlasti see võimalus on, aga mis puudutab põlevkivi põletamist kas vedelkütuseks või elektriks, sealt ausalt öeldes ainus viis seda keskkonnasõbralikumaks muuta on panna veel täiendavat energiat nahka selleks, et pumbata kuskile laevadesse ja viia kuskile teistesse riikidesse. Ka seda pakutakse lahendusena, aga olgem ausad, lühikeses perspektiivis, kus meil on tulemusi vaja, meil on tegelikult olemas kõik lahendused selleks, et roheliselt elektrit Eestis toota ja keskenduks sellele ja samal ajal selle asemel, et seda hingamisaparaatide küljes olevat klienti või patsienti nimega põlevkivienergeetika elus hoida, prooviks tõesti Ida-Virumaale pakkuda sellist positiivset tulevikuvisiooni vastava investeeringuprogrammiga ja toetuste programmiga, nagu ma ütlesin.

18:04 Esimees Jüri Ratas

Hea ettekandja! Head ametikaaslased! Ma võtan siinkohal juhataja vaheaja 25 minutit, nii et läheme edasi 18.30.

V a h e a e g

Head ametikaaslased, juhataja poolt võetud vaheaeg on lõppenud. Vahepeal kogunes Riigikogu juhatus ja tegi järgnevad otsused, mis on seotud täiendava istungi kokkukutsumisega. Riigikogu juhatus otsustas oma k.a 9. juuni istungil tühistada k.a 8. juuni istungi otsuse kutsuda kokku Riigikogu täiendav istung k.a 12. juunil algusega kell 17. Vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §-le 49 lõikele 3 ning Riigikogu juhatuse k.a 9. juuni istungi otsusele kutsun Toompea lossi istungisaali kokku Riigikogu täiendavad istungid järgmiselt. Esiteks, esimene täiendav istung k.a 12. juunil algusega kell üheksa kuni päevakorra ammendumiseni, aga mitte kauem kui k.a 12 juuni kella 21-ni. Esimese täiendava istungi päevakorras on Riigikogu täiskogu V istungjärgu 17. töönädala see on 7. juuni kuni 10. juuni päevakorda kinnitatud, kuid sellel töönädalal läbi arutamata jäänud päevakorrapunktid, välja arvatud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud olulise tähtsusega riikliku küsimuse "Ebavõrdsuse Eestis - kas vaesusest saab välja kärpida?" arutelu. Teiseks, juhul kui esimese täiendava istungi päevakorras olevad päevakorrapunktid ei saa läbi arutatud, siis toimub teine täiendav istung k.a 13. juunil algusega kell kümme kuni päevakorra ammendumiseni, aga mitte kauem kui 14. juuni kella üheksani, mis on järgmise nädala esmaspäev. Teise täiendava istungi päevakorras on kõik need päevakorrapunktid, mis jäid esimesel täiendaval istungil läbi arutamata. Aitäh teile! Ma palun nüüd protseduuriline küsimus, Kalle Grünthal!

18:32 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Mul on väga hea meel, et tühistasite ära selle 9. kuupäevale määratud täiendava istungi. Nagu ma aru saan, praeguse see otsus enam ei kehti. Nüüd aga, ütleme, Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 49 lõige 3 sätestab: "Täiendava istungi kutsub kokku Riigikogu esimees. Kokkukutsumisest teatab Riigikogu esimees Riigikogu liikmetele massiteabevahendite kaudu vähemalt kolm päeva enne täiendava istungi toimumist." Praegu on, mis päev täna meil on? Täna on mis kuupäev? Üheksas, jah? Meile oleks vaja kolm päeva ette teatada, et me saame maksimaalselt selle vist ikkagi panna mingi teistsuguse ajalise tärmini peale.

18:33 Esimees Jüri Ratas

Ma väga vabandan, härra Grünthal, aga mis see küsimus teil nüüd on? (Kalle Grünthal: "Kolm päeva on vaja ette ...") Jah. Vastavalt meie kodu- ja töökorra seaduse § 49 lõikele 3 kutsub täiendava istungi kutsub kokku Riigikogu esimees. "Kokkukutsumisest teatab Riigikogu esimees Riigikogu liikmetele massiteabevahendite kaudu vähemalt kolm päeva enne täiendava istungi toimumist. Kaalukate põhjuste olemasolu korral võib etteteatamise aeg olla lühem." Seda me arutasime ka Riigikogu juhatuses. Jah, teil on õigus, et kui lähtuda sellest kolme päeva printsiibist, kui täna see kokku kutsuda, nagu me just tegime, siis see tähendaks, et on neljapäev, reede ja laupäev ja pühapäeval see toimub, aga juhatus arutas seda ja leidis, et hetkel on kaalukad põhjused ja seetõttu võib see aeg olla ka lühem. Kalle Grünthal, palun, protseduuriline küsimus!

18:33 Kalle Grünthal

Aitäh! Ma võtan nüüd appi Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse. Selle paragrahvi kommentaarides on öeldud, et kaalukas otsus tuleb põhjendada, mitte lihtsalt niimoodi välja öelda, aga ma ei kuulnud teie otsuses absoluutselt ühtegi sõna selle kohta, milline on see kaalukas põhjus. Võib-olla võtate viis minutit vaheaega, tähendab, teete uue otsuse, mis asi see kaalukas põhjus on. Sest vähemalt kommentaarid annavad kõik selle kohta ilusti-kenasti ära, et niisama ei saa olla kaalukas põhjus väljendatud.

18:34 Esimees Jüri Ratas

Aitäh, see põhipõhjus, mida kõik juhatuse liikmed adusid, on see, et töötada ühes nädalas teoreetiliselt – me hetkel veel ei tea ju – teoreetiliselt kolm ööd, seda enam, et kaks ööd järjestikku, see ei ole mõistlik meie kõigi tervise mõttes. Nii et see ongi see kaalukas põhjus ja minu teada sellele ka istungi rakendamisel vähemalt üks Riigikogu liige oma protseduurilistes küsimustes tähelepanu juhtis. Henn Põlluaas, palun, protseduuriline küsimus!

18:35 Henn Põlluaas

Aitäh! Ma küsin täpselt sedasama, nagu ma küsisin siin istungi alguses. Et meie kodu- ja töökorra seadus sätestab, et kõikide istungite kokkukutsumisel tuleb ära näidata päevakord, aga selles täiendava istungi kutses ei ole päevakorda sätestatud, seal võib-olla, et tulevad ühed eelnõud, võib-olla neid ei tule, tulevad hoopis teised. Tegelikult ei ole võimalik Riigikogu täisistungit läbi viia. Olukorras, kus Riigikogu liikmed ei tea konkreetselt, milliseid eelnõusid kavatsetakse käsitleda läbi, ei vasta see kutse meie kehtestatud korrale ja seadustele ja seda täiendavat istungit sellisel kombel ei ole võimalik läbi viia.

18:36 Esimees Jüri Ratas

Aitäh teile! Vastus hetkel on ju meile kõigile välja jaotatud nendel kollastel lehtedel, Riigikogu V istungjärgu 17. töönädala päevakord, mis puudutab hetkel 9. juunit kuni 10. juunit ehk käesoleva nädala kolmapäeva ja neljapäeva. Ja nii nagu ma ka ütlesin, siis selle päevakorra alusel me tegelikult täiendavatel istungitel, nii esimesel ja kui vajadus on, ka teisel, töötame, lähtudes sellest, kui palju me jõuame oma korralistel istungitel läbi arutada, ja lähtudes sellest, kui palju me jõuame esimesel täiendaval istungil läbi arutada ja mis nihkuvad või lükkuvad edasi teisele täiendavale istungile. Päevakord on seesama, mis on hetkel laudadel. Liigume edasi. Kalle Grünthal, protseduuriline küsimus, palun!

18:37 Kalle Grünthal

Ma tänan, lugupeetud istungi juhataja! Ma nüüd kasutan selle targa kollase raamatu abi, mis on teie valduses tõenäoliselt. Siin on öeldud niimoodi, et tuleb teatada ette kolm päeva, sest siin on põhjuseks on see, et saadikud saaksid istungi toimumiseks oma ajakava koostada, arvestada ja koguneda istungi toimumise ajaks kohta ning valmistuda istungi päevakorras olevate küsimuste aruteluks. Ehk siis see tähendab seda, et me peame siiski teada saama, mis on need küsimused, sest meil on vaja ikkagi need küsimused läbi arutada, süveneda nendesse asjaoludesse jne. See oleks üks argument. Teine argument on muidugi ka see, et tõepoolest on olemas ka sellised kaalukad põhjused. Väljend "kaalukad põhjused" viitab aga sellele, et küsimused, mida Riigikogul tuleb arutada ja otsustada, on ma, rõhutan, kuulake hoolega nüüd, on kiireloomulised ning et kolmepäevalisest etteteatamisajast kinnipidamine võib tuua kaasa raskeid tagajärgi. Mind huvitaks praegu see, mis on need rasked tagajärjed, mida selles raamatus antakse juhiseid ja Riigikogu juhatus peab, nagu ma ütlesin, seda otsust põhjendama täiendava istungi toimumise aega määrates, et see ei ole lihtsalt niisama, et ütlete praegu, aga just see on see, mis on need asjad, kiireloomulised asjad ja sellega kaasnevad rasked tagajärjed.

18:39 Esimees Jüri Ratas

Aitäh teile! Nagu ma ütlesin, Riigikogu juhatuse, kõigi kolme juhatuse liikme mure ja tunnetus oli, nagu ma eelnevalt juba ütlesin see terviseaspekt, et seda ohtu vähendada. Me pidasime õigeks, et mitte olla kaks ööd järjest üleval, arvestades, et on veel täna vastu neljapäeva suure tõenäosusega meil ööistung. See, mis te ütlete, et Riigikogu liige peab tõsiselt süvenema ja ette valmistama päevakorrapunktide osas, siin ma olen täielikult päri teiega, aga ma olen täiesti veendunud, et me oleme seda ju kõik juba praegu teinud. Võib ju juhtuda ka nii, et kolmapäeval me arutame päevakorra läbi ilusasti, neljapäeval arutame läbi ja me oleme, ma usun, juba ettevalmistused teinud, nii isiklikult fraktsioonide tasandil, komisjonide tasandil. Ja nüüd see, mis te ütlete, et see kolm päeva ette teavitamine, nagu ma ütlesin, et tõesti seadus ütleb seda, et kaalukate põhjuste olemasolu korral võib etteteatamise aeg olla lühem ja siin saab tugineda ka Riigikogu varasemale praktikale. Seda on tehtud ka varem, kui kolm päeva.

Protseduuriline küsimus, Henn Põlluaas, palun!

18:40 Henn Põlluaas

Aitäh! Eks ikka sellest, kuidas on võimalik pidada täiendavat istungit, ilma et teaks päevakorda. Tõepoolest, aeg-ajalt ikka juhtub, et nädala jooksul ei jõuta kogu selle nädala päevakorda ära menetleda ja need eelnõud nihkuvad järgmisesse nädalasse, aga siis on alati konkreetselt teada, see on kõik Riigikogu liikmetele laiali saadetud ja päevakord kinnitatakse uuesti üle. Kõik on konkreetselt, kõik on numbriliselt, sisuliselt teada ette ja nüüd, kui lihtsalt saadetakse selline ümmargune kutse, kus ei ole mitte ühtegi eelnõu ära toodud, siis see ei vasta meie kodu- ja töökorra seadusele. Ja sellist istungit ei saa pidada.

18:41 Esimees Jüri Ratas

Aitäh teile, härra Põlluaas! Nagu ma ütlesin, see päevakord on teil laudadel, selle päevakorra raames me töötame, välja arvatud see erisus täiendavate istungite puhul, mis on hetkel päevakorras neljapäeval esimese päevakorrapunktina. 

Paul Puustusmaa, palun, protseduuriline küsimus!

18:41 Paul Puustusmaa

Suur aitäh, hea juhataja! Minul on selles mõttes küll väga suur mure, sellepärast et ikkagi sotside poolt toodud OTRK, mis on, mis käsitleb ebavõrdsust Eestis, et vaesust saab välja kärpida, see oli nii oluline küsimus. Ja ma tõesti tahtsin seda kuulata ja kaasa võtta ja ma ei saa praegu aru, kui meie päevakorra muutmise teeme, millisel õiguslikul alusel on nüüd see välja arvatud? Meil siin on päevakava muudatusega tegemist, mis alusel?

18:42 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Minu meelest oli ka päeval istungi rakendamisel see sama küsimus. Ma olen täiesti nõus, et teema on väga aktuaalne, mis on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni poolt lauale toodud. Erakonna fraktsiooni taotlus on olnud, et see arutelu toimub 10. juunil. Et täiendavad istungid on teatavasti kokku kutsutud kuupäevadel, mis ei ole 10. juuni, on 12. juuni, 13. juuni, mis võib minna ka 14. juunisse. See on see põhjus, et taotlus on olnud 10. juunil fraktsiooni poolt. Aga minu meelest nii nagu vastas ka juhataja istungi rakendamisel kella kahe paiku täna, on ju lootus, et me jõuame sinna, kui me kõik koos pingutame. Praegu on tempo olnud minu meelest võib-olla natukene rahulik, samas on olnud asised arutelud, kui see nii jätkub, ma mõtlen, et asjalikud arutelud ja natuke tempot tõstame, siis on usku, lootust ja ma usun, et natuke armastust, et me võime jõuda sinna. Me ei saa täna öelda, et me sinna kindlasti ei jõua. Kalle Grünthal, protseduuriline küsimus, palun!

18:43 Kalle Grünthal

Aitäh teile, lugupeetud istungi juhataja! Riigikogu täiendava istungi § 49 lõige 3 on sisustatud kahe lausega ja viimane lause ütleb järgmist: "Kaalukate põhjuste olemasolu korral võib etteteatamise aeg olla lühem." Ma olen sellega nõus, et see on nii- ja naapidi tõlgendatav, aga sellessamas kollases targas raamatus lk 189 öeldakse järgmist: "Etteteatamise aeg võib olla ka lühem kui kolm päeva, kuid seda üksnes kaalukate põhjuste olemasolu korral." Väljend, no verbaalne väljend "kaalukad põhjused" viitab sellele, et küsimused, mida Riigikogul tuleb arutada ja otsustada, on kiireloomulised ning et kolmepäevalisest etteteatamisajast kinnipidamine võib tuua kaasa raskeid tagajärgi. See tähendab seda, et siin peab olema kahe tingimuse koostoime olemas, sest kõigepealt on see kiireloomuline ning siis ka raske tagajärg. Raske tagajärje te seletasite mulle ära ja ütlesite, et siin on tervislikel põhjustel, võib-olla kõigi tervis ei pea vastu. Aga mis on nüüd need kiireloomulised asjaolud, et peab nüüd kiireloomuliselt seda asja kokku kutsuda? Ma tahaksin seda praegu aru saada.

18:45 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Te olete alati väga täpne. Te ütlesite, et seal § 49 lõikes 3 on kaks lauset, aga seal on isegi kolm lauset, kui mu silmanägemine mind ei peta, aga see on väike tähelepanek. Aga need kiireloomulised asjad ongi ju kõik need päevakorrapunktid, mis tuleb arutada. Siin alles eelnev kõneleja tundis muret, mis saab sellest ebavõrdsus Eestis, kas vaesusest saab välja kärpida. See on ju samamoodi oluline. Nii et ma ei oskagi öelda, missugune on vähem olulisem nendest punktidest. Kõik punktid oma valdkonnas on tähtsad päevakorrapunktid, nii et me saaksime selle töö tehtud, nii nagu meie Riigikogu kodu- ja töökord ette näeb, ja et me saaksime need päevakorrad ära menetletud. Need ongi need olulised tähelepanekud. Nii, aga läheme edasi mõnusa tempoga praegu. Henn Põlluaas, palun protseduuriline küsimus!

18:46 Henn Põlluaas

Aitäh, austatud esimees! Kindlasti ei ole teile ju saladus, mispärast Konservatiivne Rahvaerakond praegu sellist obstruktsiooni läbi viib. Põhjus on väga lihtne, me keeldume astumast sellisesse orwellilikku düstoopsesse maailma, kus suure venna pilk kontrollib ja jälgib meid. Me seisame demokraatliku ühiskonna eest. Riigikogu esimehe üks ülesanne on tagada töö Riigikogus. Kas te olete arutanud ka seda võimalust, kuidas me saaksime seda obstruktsiooni ühiselt vältida, sest ega ka meie ei ole sellest sugugi vaimustatud ega huvitatud. Me oleme lihtsalt hetkel sunnitud selleks. Kas te olete mõelnud ja arutanud ka juhatuses seda, kuidas seda vältida, võtta see abi, see eelnõu menetlusest välja ja me saaksime minna ilma igasuguste täiendavate istungite, ilma igasuguste ööistungiteta, rahumeeli menetleda neid selle nädala eelnõusid ja ka järgmise nädala eelnõusid ja kõik oleks ju korras. Kas te olete astunud selleks samme? Aitäh!

18:47 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma pean ütlema, et teie kui fraktsiooni esimehe praegune protseduuriline küsimus koos väikese sõnavõtuga – minu meelest see on juba päris hea alge, annab lootust, et leida see kompromiss, mida ka teie tegelikult väljendasite. Me saame ju aru, et see küsimus praegu, miks toimuvad ka täiendavad istungid, see ei ole ju mingi saladus, nagu te ütlete, on seotud ühe eelnõuga, mis on 366 SE. Kui te küsite, kas me oleme arutanud juhatuses, et leida sellist kompromissi, et ei toimuks obstruktsiooni, mis on seadusega see võimalus antud ja see ei ole midagi ebaseaduslikku, siis oleme küll, jah. Ma alustasin juhatuse koosolekut muideks sellest, et kas me võiksime leida kompromissi, hetkel ei leia, ei leidnud, aga te teate minuga sama hästi, et poliitika on dünaamiline ja tunnid mööduvad ja mõnikord kompromissid tekivad. Aga jah, arutasime, aga ei leidnud kompromissi – on vastus. Aga läheme edasi. Pingirea mõttes küll tagasi, Kalle Grünthal, teie protseduuriline!

18:48 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja, teile selgituse eest, mis on need, mis asi see oli, kiireloomulised asjaolud. Teie põhjendasite seda praegu sellise lauseehitusega: kiireloomuline asjaolu on Riigikogu täiskogu istungi päevakord, see päevakorras toodud küsimused.  Need on ju tegelikult, on ju meie igapäevane tööriist siin ja siin midagi kiireloomulist mina küll ei näe. Ja nüüd ma juhin, ja te ei ole suutnud mulle praegu ka ära põhjendada, et kui me seda päevakorda, okei, oletame, et see teie tõlgendus on õige, et on kiireloomuline, vaja päevakord ära menetleda ja kui me seda ei tee, siis tuleb raske tagajärg. Nüüd nende kahe lause seoses ma paluksin teie hinnangut, et kui me päevakorda ära ei menetle, mis raske tagajärg siis tuleb.

18:50 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma ütlen ausalt, et eks neid seadusepügalaid tuleb loomulikult lugeda, aga ma pigem arvan, et tuleb vaadata, et klaas on ikka pooltäis, mitte -tühi ja et tuleb positiivne, positiivne tulem, mitte raske tagajärg. Ma usun küll, et kui me nüd siin üheskoos töötame tõsiselt nende päevakorrapunktidega, arutame, peame keskustelu, leiame parimad lahendused, siis kindlasti neid raskeid tagajärgi ei tule, ma tõesti loodan, et me kõik tahame ju seda. Aga nüüd on võimalus minna edasi, meil on väga huvitav ja põhjalik praegu see seaduseelnõu, mida me hetkel arutame, 345, atmosfääriõhu kaitse seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu. Minu tunnetus on, et keskkonnakomisjoni liige Jevgeni Ossinovski on valmis tulema tagasi Riigikogu kõnetooli, et siis saaks kohe edasi minna. Nii et seda võiks teha, seda teed võiks valida. Aga teeme mõned protseduurilised küsimused veel. Paul Puustusmaa, palun.

18:51 Paul Puustusmaa

Hea Jüri! Ma olen täna mitu korda otsinud kompromisse, kuidas seda asja lahendada. Teate, mul mõte ja ma annan soovituse juhatusele ka praegu, väga hea ja väga sümboolse, sellepärast et te saaksite juhatuses väikese vaheaja, noh nii 20–30 minutit, ja selle aja jooksul käia läbi üks väga huvitav mõte. Teatavasti eile möödus 72 aastat sellest päevast, kui avaldati George Orwelli "1984". See on märkimisväärne tähtpäev ja just selle nimel võiksime täna võtta vastu otsuse, et see orwelllik seadus 366, me lükkame selle sügisesse. Ja me lahendame kõik probleemid ära ja selleks on vaja ainult võtta paarkümmend minutit vaheaega, see läbi rääkida ja me oleme kõik õnnelikud. Väga hea mõte ju!

18:51 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Mina küll ei kritiseeri seda mõtet ja ma ütlen, see on väga huvitav mõte. Kindlasti juhatuse liikmed ka praegu kuulavad, võtavad seda mõtlemiseks ja neid vaheaegu võib tõesti, nagu te ütlete, neid vaheaegu võib tulla veel tänasel istungil, seda ei saa välistada. Aga võib-olla ei tule, võib-olla läheb kõik nii ludinal, et ei võeta enam ühtegi vaheaega. Aga vaatame, mõte on väärt kaalumiseks, ma täiesti tunnustan. Nii, ma vaatan, et härra Ossinovski tahaks väga tulla kõnetooli. Ta isegi ütleb seda nii sõnades, aga teeme selle ühe protseduurilise küsimuse. Härra Grünthal, palun!

18:52 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Vot nüüd, kui ma viimane kord teie käest küsisin selle kiireloomulise asjaolu ja raske tagajärje kohta, mis peavad olema vähemalt selle raamatu järgi põhjuslikus seoses, siis mulle piltlikult öeldes tundus, et teil hakkab, mulle tundus piltlikult öeldes, teil hakkab pind jalge alt ära kaduma. Sellepärast, et te ütlesite, te ütlesite seda, et kiireloomuline asi on päevakorra läbimine ja kui me seda ei läbi, tuleb kaasa raske tagajärg. Palun põhjendage ära, miks ja kuidas on võimalik, kui me päevakorda ära ei aruta, tuleb raske tagajärg. Ärge palun tooge sisse kellegi tervislikku asju, et ei suuda vastu pidada. Te ei ole seda juhatuse otsust praegu sidunud selle vanemate inimeste tervisliku seisundiga. Ja mulle tundub praegu ka veel see, et te olete praegu juhatuses selles mõttes astunud natukene ämbrisse. Sest kui te olete põhjendanud seda tervisliku seisundiga, siis te ei saa siin saalis tulla ja öelda, et päevakord on tegelikult hoopis see, see nõuab, et te peate uuesti 25 minutit sinna istuma minema ja arutama, et äkki on võimalik siis päevakorda siduda kuidagimoodi raske tagajärjega. Paluks, ma olen praegu nagu kahevahel, te tulete meile saali ette, räägite ühest põhjusest, aga kui me hakkame täpsemalt uurima, selgub, et ta on päevakorra probleem hoopis raskekujuline.

18:54 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma väga tänan, et te muretsete selle jalgealuse või pinna osas. See on kindel praegust jalge all, ma praegust kahe jalaga tunnetan, ei värise see Riigikogu hoone pind kuidagi. Nii et saame siit ka üle. Aga läheme tõesti mõnusasti edasi. Ma tänan kõikide nende abide ja toetuste eest, nende heade mõtete eest. Need on kõik väga väärt meie edaspidises töös nendega ka arvestada nii palju kui võimalik. Peeter Ernits, palun, protseduuriline küsimus! Kui teil on nüüd küsimus, kas härra Ossinovski on nõus ja valmis tulema Riigikogu kõnetooli, siis ma kohe vastan ette, et on nõus, kui on see teie protseduuriline küsimus.

18:54 Peeter Ernits

Ikka üks samm korraga. Minu küsimus on see, et kui Riigikogu aseesimees enne ütles, et töö- ja puhkeaja seadus Riigikogus ei kehti, siis kuidas on sinu kui Riigikogu esimehe seisukoht?

18:55 Esimees Jüri Ratas

Ma pean vabandama, et ma ei olnud selle keskustelu juures, nii et ma isegi ei tea, kas te viitate Martin Helmele või Hanno Pevkurile. Selge. Kindlasti siis tuleb ... Ma räägin temaga, mis ta selle all mõtles, aga ma ei olnud sel hetkel saalis ja ma ei kuulnud seda arutelu. Paul Puustusmaa, protseduuriline küsimus!

18:55 Paul Puustusmaa

Aitäh sulle, hea Jüri! Mul ikkagi üks mõte veel. Arvestades kõike – seda keerulist situatsiooni ja tervislikku seisu ja muud taolist, äkki meil on mõistlik võtta vaheaeg minutit 20 ja kaaluda seda, et ...

18:55 Esimees Jüri Ratas

Ma tõesti väga vabandan, ma pean juhatajana seisma selle eest, et me saaksime rahus töötada. Palun andke sekundid härra Puustusmaale tagasi, sest ma ei suutnud korda tagada saalis! Palun!

18:56 Paul Puustusmaa

Vaheajal kaalusime seda mõtet, et meie kõikide huvides äkki me teeksime edasise istungi, jätkaksime sama päevakord, kõik asjad. Ja samadel päevadel ka, aga kaugistungina. Siis me saaksime nagu olla võib-olla omaste hoole all, juhul kui tervis käest läheb. Noh, selles mõttes, et me läheksime kaugistungil üle teeks, väikese pausi, läheksime kaugistungile ja teeksime kõik need päevakorrapunktid läbi kaugistungil. See on hea mõte ju?

18:56 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! See on väga tõsine, tõsine ja huvitav mõte. Ma tõesti tänan teid, et te olete kasutanud ära neid protseduurilisi küsimusi ka väga sisuliselt ja tulnud appi minu meelest juhatusele, kogu Riigikogule. Ma tänan teid selle eest! Kaugistungile minnes, see regulatsioon on üsna kindlalt paika pandud, et mis juhtudel saab kaugistungile minna, seda minu teada eelmine juhatus arutas. Ja kui nüüd tänases olukorras te näete, te näete, et mingi punkt sobiks sellele kaugistungile, palun aidake selle mõttega edasi minna ja see ei ole ju välistatud, et seda kaugistungit tõesti katsetada. Ühel hetkel siis tekib jälle küsimus muidugi selles ühenduses, nagu te teate. Ega selle ühendusega meil kõige paremini ei olnud, aga me saime hakkama, me saime hakkama. Praegu ei ole juhatus kaalunud kaugistungi mõtet, aga see on täiesti uus nurk, mis tuleb siin arutelul sisse. Kalle Grünthal, palun, teil on protseduuriline.

18:57 Kalle Grünthal

Suur aitäh! 

18:57 Esimees Jüri Ratas

Palun-palun!

18:57 Kalle Grünthal

Mul on selline küsimus. Enne, kui ma küsimuse esitan, ma hoomasin seda, et te tahate, juhatus tahab korraldada kaks Riigikogu täiendavat istungit, üks on laupäev ja [teine on] pühapäev. Kas ma saan õigesti aru? Või ei olnud nii? Kuidasmoodi see oli?

18:57 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma vastan teie protseduurilisele küsimusele: jah, te saite õigesti aru, et üks istung, esimene täiendav istung on laupäeval ja suure tõenäosusega seda teist täiendavat polegi vaja, kui samat tempot hoiame, siis on naksti asi tehtud, aga kui on vaja, siis tuleb ka pühapäeval istung, mis kestab esmaspäevani. Henn Põlluaas, palun protseduuriline küsimus!

18:58 Henn Põlluaas

Aitäh! Ma olen teie kirjeldusest aru saanud, et juhatus ei ole ikkagi siiamaani nõus seda seaduseelnõu 366 SE välja võtma meil siit menetlusest. Tegelikult me teame, et üks juhatuse liige on väga lahkesti nõus ja soovitab seda, üks on tõepoolest väga vastu ja üks vist ma ei oskagi päris öelda, nii ja naa. Aga me teame, milline seis siin saalis on. Meie ja mitmed teised opositsioonierakonnad ... Meie oleme täielikult vastu, teiste kohta ma sada protsenti ei julge küll öelda, aga ikkagi täiesti selgelt on indikatsioon selline, et nad on selle eelnõu vastu. Ja me oleme ju siin rääkinud nii Keskerakonna kui ka Reformierakonna inimestega. Ja teate, kui paljud neist ütlevad, et tõepoolest see on täiesti kole asi ja seda ei tohiks vastu võtta. Nii et äkki te võtate vaheaja, peate nõu Keskerakonna ja Reformierakonna liikmetega ja me saamegi kui üks suur pere siin heita selle mesilassülemina aknast välja. Ja kui vaja, siis me võiksime lahkesti kokku kutsuda ka vanematekogu. Olen ka ise lahkelt nõus tulema sinna arutama seda teemat.

18:59 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! See on tõesti väga lahke teist, et te olete nõus tulema sinna. Aitäh! See on positiivne uudis ja ma kindlasti panen selle ka kirja. Aga selles on teil õigus, et eks me kõik oleme siin oma mandaadis vabad ja kui see lõpphääletus tuleb, siis keegi ei tea ju, kuidas me hääletame. Nii et selles mõttes ma jagan teie seisukohta, et need, kes ei toeta seda, peavad väljendama, et ei toeta, kes toetavad, saavad selles osas hääletada. Aga me peaksime jõudma selle aruteluni, siis me saame ka tunnetuse, kuidas üks või teine Riigikogu liige hääletab. Mul on nüüd selline ettepanek, et me läheksime edasi eelnõuga 345 SE. Mul oleks väga suur palve. Härra Grünthal, kas te toetaksite mind selles mõttes?

19:00 Kalle Grünthal

Ma ei saanud vastata, mul ei olnud telefoni, see tähendab mikrofoni sisse lülitatud. Aga kuna ma ei saanud sellele küsimusele vastata, kui te soovisite kohe vastust, siis ma juhin tähelepanu ühele minu meelest väga olulisele detailile. Nimelt § 49 on grammatiliselt sõnastatud järgmiselt: Riigikogu täiendav istung. Nõus. Nii. Aga hetk tagasi ma küsisin teie käest, mitu istungit meil toimub. Te ütlesite, et laupäev ja võib-olla ka pühapäev ja nii edasi, eks ju. Sisuliselt ma, ütleme, selle grammatilise tõlgenduse järgi saan möönda seda, et teil on võimalik teha ainult üks Riigikogu täiendav istung, sest vastasel juhul te muudate juba Riigikogu töö ajagraafikut, mis nõuab kahekolmandikulist häälteenamust sellega koos vastu võetud otsusega. Ma näen siin probleemi, sest juhatuse pädevuses ei ole ainuüksi üksinda panna paika uus ajagraafik, selleks on vaja ka Riigikogu liikmete 2/3 nõusolekut selles küsimuses. Küsimus on veel selles, et vaadake, eks saadikutel on mitte ainult siin istumise koht, vaid nendel on ka oma töö, ütleme, ka valijatega, meil on planeeritud erinevaid kokkusaamisi, meil on planeeritud koosolekuid jne, mis on hõlmatud samuti erinevate inimgruppidega ja sugugi mitte väikeste gruppidega. Mis tegelikult tähendab seda, kui te tahate mitut istungit teha, siis oleks vaja põhimõtteliselt 2/3 saadikute nõusolekut selleks. Ma möönan – ma ei ole veel lõpetanud muidugi selle kaaluka põhjusega –, aga ma möönan, et tegelikult on teil võimalus ainult juhatuses panna paika üks täiendav istung, sest siin ei ole öeldud, et Riigikogu täiendavad istungid. Siin tuleks piir vahele tõmmata, mis on juhatuse pädevuses ja mis on Riigikogu töö ajagraafiku muutmise osas. Need on kaks erinevat asja.

19:03 Esimees Jüri Ratas

Ma väga tänan selle, ma ütleksin, väga süvaanalüüsi eest! Me lähtusime tõesti meie kodu‑ ja töökorra seaduse § 49 lõikest 3. Helle-Moonika Helme, palun, protseduuriline küsimus!

19:03 Helle-Moonika Helme

Jaa, aitäh! Ma ikkagi tuleksin tagasi Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni algatatud olulise tähtsusega riikliku küsimuse juurde, mis, nagu te tulite ja rääkisite alguses, eks ole, no et mis siis juhatus otsustas, siis ma kohe nagu märkasin, et see oli jälle välja arvatud. Aga nüüd, kui te siin rõõmsalt teatasite, et noh, kui me sellise tempoga siin ilusti-kenasti edasi lähme, siis võib-olla meil ei ole vaja pühapäeval kokku tulla. Aga kuidas teil see tunnetus nüüd on? Kui juhtub näiteks, et me sellise hea mõnusa tempoga edasi minnes laupäeval tõesti lõpetame, et äkki võtaks ikkagi pühapäeval siis selle olulise tähtsusega riikliku küsimuse ka aruteluks? Minul oleks, ma arvan, et meil kõigil oleks väga kahju, kui sellest meie sellest istungjärgust see välja jääks ja liiguks kusagile sügisesse. Siis kas vaesusest saab välja kärpida, see on ikkagi väga oluline teema kogu rahva jaoks praegu.

19:04 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma olen nõus, et see on väga oluline teema, aga ma jään ka siin sama vastuse juurde, mida ma eelnevalt andsin. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon on teinud ettepaneku, et seda arutada konkreetsel päeval, mis on 10. juuni ehk homme, neljapäeval ja ma jagan sedasama lootust, mis teiegi, et kui liigume edasi mõnusalt, siis võib-olla see tõsine arutelu leiabki aset. Nii et Peeter Ernits, protseduuriline küsimus.

19:04 Peeter Ernits

Hea juhataja! Ilus õhtu, paljud tahaksid istuda väljas.

19:05 Esimees Jüri Ratas

Miks ta ei ole ilus õhtu.

19:05 Peeter Ernits

Võtta külma õlut või siidrit, aga meie siin valmistume maratonistungiteks ööseks. Meil on, viis tundi oleme siin istunud ja ei ole veel kolmanda punktigagi lõpule jõudnud, aga 17 on veel ees. Nii et mõnusas tempos, muidugi ma kahtlen, kuhu me välja jõuame. Ja minu küsimus on, et kas ei oleks targem see 366, näpujälgede ja suure venna eelnõu siiski praegu välja võtta. Ja sellega oleksid rõõmsad kõik. Ega maailma lõpp sellega ei tule ju praegu, seda on juba kaua aega vaaritatud ja ma olen seda videot vaadanud küll ja küll. Ilus video, kõik. Milleks punnida ja vägistada eelkõige koalitsioonisaadikuid, kes peavad siin valvel istuma, meil on nagu lihtsam.

19:06 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Hetkel ei ole seda kokkulepet tulnud, et see punkt võtta päevakorrast välja. Kalle Grünthal, palun protseduuriline küsimus.

19:06 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Ma korraks heidan pilgu praegusele olukorrale.

19:06 Esimees Jüri Ratas

Palun vabandust! Ma segan korra vahele: minu meelest see oleks väga vajalik küll.

19:06 Kalle Grünthal

Küsimus on selles, millisesse olukorda me oleme sattunud. Kõigepealt te tulite saali, ütlesite, et te tühistasite selle otsuse, mille te võtsite vastu, et istung toimub siin laupäevast kuni esmaspäeva hommikuni. Nii. See otsus on jõus, see on tühistatud. Nii. Siis te tõite põhjuseks selle, selleks kaalukaks põhjuseks, te viitasite, et kaalukal põhjusel on võimalik teha, kuna hoolite siin eakamate saadikute tervisest, et nad ei suuda nii kaua üleval olla. See oli teie juhatuse otsuse põhjendus. Nüüd selgitasite ta aga lõpuks ka selle, et kuna selgus, et see Riigikogu tark raamat ütleb seda, et on olemas põhjuslik seos kiireloomulise küsimuse ning raske tagajärje vahel, siis selgus, et see kiireloomuline teema on päevakorra läbimine. Aga te ei toonud välja põhjust, milline on see raske tagajärg. Aga see oli ka teie suuline otsus siinsamas. Nüüd ma juhin tähelepanu sellele, et kuna juhatus võttis vastu otsuse, et põhjus on vanemate inimeste tervis, siis teie ilma juhatuse otsuseta ei saa muuta ega teha teiseseks ja tuua välja teisi põhjendusi kaalukate asjaolude põhjal. Selleks on vajalik teil uuesti koguneda. Saate aru? Üks asi on see, mis te räägite, aga te tõite välja konkreetse põhjenduse selle kohta, mida juhatus otsustas. Aga kaalukas asjaolu .. Teie ei saa muuta juhatuse otsust ega tuua välja teist põhjendust. Ma soovitaksin teil tagasi minna seda juhatusega 25 minutiks. ja võtta see teema nüüd selle nurga alt käsitlusele.

19:08 Esimees Jüri Ratas

Aitäh teile selle soovituse eest! Suur tänu! Aga mina ei ole kordagi maininud vanuselist aspekti tervise küsimuses. Paul Puustusmaa, palun protseduuriline küsimus! Ja sealt peaks tulema siis kolmas ettepanek.

19:08 Paul Puustusmaa

Aitäh, hea, Jüri! Tõepoolest, ma kogu aeg mõtlen selle kompromissi peale ikka ja ma näen, ma näen, et ta on täiesti olemas, käega, peaaegu käes. Et kui jälle väikene paus võtta, siis vaadake, me ei tahaks nagu, kui see 366 on nii oluline seadus ja me teame, et meil siin mõte käib ju kogu aeg kaasa, siis selle pausi jooksul me saaksime, või teie saaksite juhatuses läbi arutada selle küsimuse, et äkki me selle punkti tõstaksime viimaseks. Sest vaadake, kui me pühapäeva hommikul või esmaspäeva hommikul kell viis oleme jõudnud juba teatud etapini, siis me äkki oleme jõudnud äratundmisele, et sellega saab midagi targemat ette võtta, võib-olla ka edasi lükata. Aga et nüüd, kui me ta viimaseks paneme, siis on meil aega mõelda, et see oleks ju päris hea mõte ka ju tegelikult?

19:09 Esimees Jüri Ratas

Ma arvan, et see oleks väga hea mõte, päriselt hea! Nii et mõtelda on tõesti-tõesti vajalik ja mõtelda on mõnus. Aga mul on nüüd ettepanek, et ma arvan, et ma juhatajana tunnetan, et võib-olla mõned protseduurilised küsimused on veel jäänud, aga mulle tundub, et me oleme käinud nagu ümber maakera, kõik need protseduurilised küsimused läbi, et ega siin väga palju rohkem vist ei tule. Teeme ühe katse veel. Ivi Eenmaa, protseduuriline küsimus, palun!

19:09 Ivi Eenmaa

Tänan, härra esimees! Siin on läbi kõlanud mõisted "vanurid" jne, jne. Mina ütleks nii, et olles Riigikogu vanim liige, siis mind ei halva mitte pikk istung, vaid tegelikult see obstruktsioon, mis siit vasakult poolt, ja see teeb mind tõepoolest haigeks. Seda ei ole kunagi varem olnud. Mäletan 1999. aastast peale, kui ma olin täie-, noh, nagu täieõigusliku liikmena siin olemas. Aga minu küsimus. Härra esimees, kas teil on olemas võimalust peatada see mõttetus, see obstruktsioon, mis siin saalis toimub, ja et me saaksime arutada ja võimalikult kiiresti lasta härra Ossinovski pulti?

19:11 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Kindlasti juhatajana ma saan öelda, et nüüd on protseduuriliste küsimuste võtmine läbi ja me läheme edasi. Samas on tulnud ka teilt, ma ütlen, siin on tulnud mõnelt Riigikogu liikmelt väga palju tõsiseid ettepanekuid. Nagu härra Puustusmaa ka ütles, see on nagu käegakatsutav, ma ka tunnen seda kompromissi. Ja ma näen ka, et Jevgeni täiesti on valmis ja ma hindan seda valmisolekut väga kõrgelt. Mul on palve, härra Grünthal ja Ernits, et me läheksime selle aruteluga edasi. Tohin ma seda paluda teie käest? Ma väga palun teid. Härra Grünthal, protseduuriline küsimus, palun!

19:11 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Mina oleksin oma küsimuste vooru juba ammu järgi jätnud, kui te oleks andnud mulle konstruktiivsed vastused, täpselt nii, kui ma küsin, ja mida ma teada saan. Teie ainult tänate. Jah, see on niimoodi siin kirjas. Aga mind huvitab ikkagi see, et kust ma saan lugeda. Kas see juhatuse otsus on meile teatavaks tehtud kirjalikus vormis või ei ole veel?

19:12 Esimees Jüri Ratas

Saadetakse. Kui ei ole saadetud, siis kohe saadetakse, aga teile teatavaks tehtud on, ma lugesin selle ette kusagil 42 minutit tagasi. Peeter Ernits, palun, protseduuriline küsimus!

19:12 Peeter Ernits

Jah. Ma näen tõesti, nagu kolleeg Puustusmaa ütles, et lahendus on käeulatuses. Aga ma küsin. Keegi nagu kusagil survestab selle 366, näpujälje, suure venna eelnõu iga hinna eest vastu võtma. Ja see on tegelikult siseminister Kristian Jaani, kes seal taga seisab. Kas ta kuidagi ähvardab teid või Riigikogu juhatust või on ta kusagil seisab seal ukse taga, granaat käes või koldid. Äkki on mingi pisike asi, et me saaksime appi tulla, Kristiani maha võtta?

19:13 Esimees Jüri Ratas

Ma tänan! Minu arust olete tõsiselt juba appi tulnud. Ei, keegi ei ähvarda ja lähtume ikkagi meie põhimõttest, et täidesaatev ja seadusandlik võim on lahus. Kalle Grünthal, palun protseduuriline küsimus!

19:13 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Nagu ma aru sain, et veel ei ole seda istungi, täiendava istungi kokkukutsumise teadet saadetud massiteabevahendite kaudu. Aga ma lähen kohe vaatan ülevalt arvutist järgi ja kui see on seal olemas, siis ma teen selle selgeks, kuidas on ta sõnastatud, ja kui seal mul tekib protseduurilisi küsimusi, siis ma südamest vabandan Jevgeni ees, et ma pean jälle natukene protseduuri osas täpsustama neid asjaolusid, mis põhjal on ta tulnud.

19:13 Esimees Jüri Ratas

Aitäh teile! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Jevgeni Ossinovski. Palun!

19:14 Jevgeni Ossinovski

Nii. Keegi tahab midagi küsida.

19:14 Esimees Jüri Ratas

Jaa, palun.

19:14 Jevgeni Ossinovski

Ma võin protseduurilistele küsimustele ka vastata.

19:14 Esimees Jüri Ratas

Tänan, ma tänan, härra Ossinovski, aga me siiski lähtume, et üks juhataja korraga. Paul Puustusmaa, palun!

19:14 Paul Puustusmaa

Aitäh, sulle, Jüri! Jevgeni, sinu põhjalikkus selle eelnõu tutvustamisel on inspireeriv ja ma võiks, võiks öelda isegi sugereeriv, sellepärast et selline väga põhjalik selgitus nüanssides, mida tegelikult on raske mõista ja millised tunduvad kohati isegi mittevajalikud, see on nagu inimhingede insenerimäng. Ja mulle see väga meeldib, ma ütlen ka, et kui ma küsin järgmiselt järgneva küsimuse, sa võid võimalikult põhjalikult vastata, sest mind tõsiselt väga-väga huvitab. Ja ma tahan näiteks teada seda, kui siin on öeldud seda, et atmosfääriõhukaitseseaduses tehakse järgmised muudatused, paragrahv 1, 2, 3 lõike viis punkt üks asendatakse sõna "standardiga" sõnaga "standardi sarjaga", siis ma saan sellest natukene aru, sellepärast et ma ka sama põhjalikult tegelikult loen ka seletuskirja ja mõistan, et kehtivas seaduses on see viide standardile ISO 14 064. Ja seda seetõttu, et kuna Eestis on nimetatud standard üle võetud kolme standardiga ja nüüd mul tekib segadus ja ma palun sinu põhjalikku vastust, et mis on need kolm standardit, sest selleni viidet siin ei ole, siin on ainult viidatud lihtsalt standardile.

19:15 Jevgeni Ossinovski

Ma ei tea sest ka midagi. Aitäh!

19:15 Esimees Jüri Ratas

Jaak Valge, palun!

19:15 Jaak Valge

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Siin on selline tore intellektuaalne arutelu tekkinud ja ma natukene tahaksin laiemalt küsida ja arutleda. Teatavasti on Marju Lauristin Eesti Sotsiaaldemokraatliku Erakonna kohta kunagi öelnud, et tegemist on ühe sellise kõige parempoolsema erakonnaga Euroopas, sotsiaaldemokraatliku erakonnaga, mitte igasuguse, vaid nimelt sotsiaaldemokraatliku erakonnaga Euroopa kontekstis. Teile teadmiseks: Eesti Sotsialistlik Tööliste Partei omaaegses Eestis kahe maailmasõja vahel oli ka üks Euroopa kõige tollal öeldi kodandlikumaid parteisid. Ja mul oleks selle eelnõuga seoses väga vajalik tegelikult teie kui ühe kliimapoliitika eestkõneleja hoiakuid mõista. Sestap ma küsingi, kuhu positsioneerivad Eesti sotsiaaldemokraadid kliimapoliitikas oma Euroopa aatekaaslaste kontekstis. Kas te olete nüüd radikaalsemaid või te olete võib-olla paindlikumaid või kuidas?

19:17 Esimees Jüri Ratas

Või kuidas hea küsija, teie aeg!

19:17 Jevgeni Ossinovski

Aitäh! Härra Grünthal, ärge muretsege, ma teie eesmärki täidan sisuka jutuga, ei pea seda protseduurilist jama rääkima, et selles mõttes me teeme koostööd, saab vähemalt teistel ka intellektuaalselt huvitavam kui see kaalukate põhjuste arutelu vahetpidamata. Härra Valgele vastuseks, ma arvan, et tegelikult me oleme suhteliselt kooskõlalised oma seisukohtades, oma pigem selliste põhjamaa sotsiaaldemokraatide ambitsiooni ja aatetasemega. Euroopas kindlasti on ka neid erakondasid, kes suhtuvad leebemalt kliimakriisi, kui peaks, aga tervikuna peab ütlema, et see peab, ütleme, Marju Lauristini laiem hinnang, et näiteks ka keskkonnapoliitikas üldiselt, näiteks võtame Saksamaa või Suurbritannia, siis kliimapoliitikas seal mõlemas riigis on konservatiivid ikkagi väga-väga rohelised võrreldes näiteks konservatiividega Eestis, kes on võtnud naljakal kombel sellise peaaegu et kliima eitajate vaate. Kusjuures just on see olnud põhjendatud sellega, et kliimakriisil on väga suur risk rahvastele, rahvusriigile, erinevatele nendele põhiväärtustele, mille eest konservatiivsed poliitilised mõttevoolud seisavad. Üks väga huvitav kirjandusteos või uuring on näiteks "Climate Change and the Nation State", ma väga soovitan seda lugeda just nimelt sellest, kus autor teeb üleskutse just konservatiivsetele erakondadele tegelikult võtma kliimakriisi justkui suurt ohtu rahvusriikidele, võtma palju tõsisemalt, kui siiani on tehtud, mitte andma sotsiaaldemokraatlikele liikumistele seda teemat ära. M väga nõustun, soovitan teil sama teha.

19:19 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Peeter Ernits, kas juhtus midagi? Protseduuriline küsimus.

19:19 Peeter Ernits

Jaa. Ei, mul oli juba enne ja ma tahtsin küsida, et ilus õhtu on, et kuidas juhataja vaatab selle peale, et või kas ta on lugenud "Loomade farmi", Orwelli?

19:19 Esimees Jüri Ratas

Aitäh sulle selle kontrolltöö eest, kus teie hakkate küsima ja mina hakkan vastama, see ei ole protseduuriline küsimus. Kalle Grünthal, palun, te lehvitasite pikalt. Protseduuriline küsimus.

19:19 Kalle Grünthal

Suur tänu, härra istungi juhataja! Mul on tõesti protseduuriline küsimus. Minu nimi sõnavõtu nimekirjas oli kohe pärast Kert Kingot. Nüüd on ta sealt täies ulatuses kadunud. Ma leian, et see on selline, noh, piltlikult öeldes, karjuv füüsiline vägivald, see tuleks taastada, see minu nimi sinna koha peale.

19:20 Esimees Jüri Ratas

Jaa, ma olen igal juhul nõus, et me teeme kõik, et see taastada ja see nimekiri saada uuesti korda. Siin vahepeal on olnud mõningad protseduurilised küsimused, võib-olla sellepärast süsteem on natuke kinni jooksnud, aga neid palju pole olnud. Mart Helme, palun!

19:20 Mart Helme

Jaa. Mul ei ole protseduurilist küsimust.

19:20 Esimees Jüri Ratas

Ma tean seda.

19:20 Mart Helme

Lugupeetud ettekandja! Ma usun, et me siin enamik oleme usinad prügisorteerijad ja võimalust mööda taaskasutajad. Ja me kõik loomulikult hindame kõrgelt ka puhast õhku, mida me hingame. Selles osas, ma usun, on see eelnõu igati teretulnud. Mis mind häirib ja mille kohta ma küsida tahan, on see niisugune teatud filosoofiline lähtepunkt, mis meenutab mulle minu noorusaega, kui oli väga tuntud mees nimega Ivan Mitšurin ja olid noored mitšurinlased. Noored mitšurinlased tegid igasuguseid katselapikesi ja tegelesid sellise väikese sordiaretusega. Kas te ei arva, et meil praegu selle kliima soojenemise kontekstis on tegu teatud tagurpidi mitšurinlusega. Mitšurin teatavasti ütles, et me ei oota looduselt armuande. Meie jälle just nagu ootame, et loodus meilt kõik armuannid ära võtaks?

19:21 Jevgeni Ossinovski

Ei. Aitäh! Sordiaretuse küsimusi selle eelnõu kontekstis komisjonis ei käsitletud.

19:21 Esimees Jüri Ratas

Kert Kingo.

19:21 Kert Kingo

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Te siin eelnevalt rääkisite natuke oma muudatusettepanekust ja siis selle käigus tuli ka välja, et selle maksumuseks oleks 500 miljonit kuskilt circa. Mul oleks küsimus, et kas te selle mõtlesite ka välja, et kust see 500 miljonit nagu tuleks riigieelarvest, kust rea pealt.

19:22 Jevgeni Ossinovski

Ma täpsustan, et see, kuna heitmekaubanduse süsteemi tulud, kuna neid ühikuid jagatakse kümnendi kaupa, siis ma rääkisin kogu kümnendi tulust ehk siis kogu kümnendi peale, sõltuvalt sellest, missugune on kvoodi hind, võib see siis olla kuni 500 miljonit eurot praegustes hindades. Et riigieelarvet planeeritakse teatavasti riigi eelarvestrateegiaga märksa lühemaks perioodiks, mis tähendab seda, et ka need võimalikud kvooditulud kasvavad, võrreldes sellega, mis varasemalt on prognoositud, kuna hinnad on tõusnud. Nii et põhimõtteliselt, kui selline otsus vastu võtta, siis see ei tähenda seda, et tuleks, noh, ma ei tea, näiteks järgmisest aastast leida järsku kuskilt väga suur summa teiste ridade pealt ja tõsta see kliimaeesmärkidesse. See on küsimus sellest, et me pikemaajaliselt võtaksime selle suuna, et me neid kliimaühikutest laekunud summasid kasutaksime kliimaeesmärkide saavutamiseks. Nii et lühikeses perspektiivis, eelarve kontekstis lühikeses perspektiivis ei ole see muutus nii suur, aga kumulatiivselt ta seda on.

19:23 Esimees Jüri Ratas

Anti Poolamets, palun!

19:23 Anti Poolamets

Teie muudatusettepanek oligi seotud heitmekaubanduse täpsustamisega. Võib-olla ma ei lugenud nii hoolikalt seletuskirja, aga mis summadest siis juttu on, mis siis läheks otse kliimapoliitikasse, ja milline siis nende summade mõju reaalselt oleks?

19:23 Jevgeni Ossinovski

Ma sellele küsimusele just praegu vastasin, tegelikult kolleeg Kingo küsimus oli täpselt samasisuline, ehk siis küsimus on selles, et kui palju laekub meil kogutulusid heitmekaubanduse süsteemist, ja siis on küsimus, et kui palju sellest kasutatakse kliimaeesmärkide saavutamiseks, kui seda prognoosi tehakse kümnendi peale tulenevalt sellest regulatsioonist, et kauplemisperiood on kümnend, ja need suurusjärgud, aga nagu ma ütlen, et hind, kvoodiühiku hind on väga dünaamiline, hinnad on tõusnud praegu 50 euroni tonnist, võrreldes siin alles mõni aasta tagasi oli see 20, nii et mitmekordistunud on need tulud. Aga tõepoolest, sõltuvalt sellest, kui kiiresti ta üles kasvab, on ka selle mõju investeeringute mahule suurem, aga suurusjärgus, ütleme, selles hinnas, mida me varasemalt prognoosisime, me eeldasime, et see võiks olla kuni pool miljardit, aga tõenäoliselt, kuna need hinnad tõusevad, siis ka neid tulusid on riigil rohkem.

19:25 Esimees Jüri Ratas

Jaa, nüüd on tõesti olnud tõsine arutelu siin seoses, härra Grünthal, teie selle protseduurilise küsimusega. Teil on teine küsimus ettekandjale. Kalle Grünthal, palun.

19:25 Kalle Grünthal

Võib küsida jah, aitäh. Ma vaatasin sellist probleemi siin. Te olete, ütleme, selles komisjonis arutanud Eesti erakordselt suurt ökoloogilist jalajälge inimese kohta. Aga tegelikult siinsamas saalis oli ka energiajulgeoleku küsimuse arutelu, kus Alar Konist rääkis, et kogumis on Euroopa süsinikheide on 9% ja sellest Eesti oma 0,00. Praktiliselt olematu. Kas ei ole see nii-öelda selle Eesti erakordselt suure ökoloogilise jalajälje tähtsustamine lihtsalt selles mõttes nagu kunstlikult üles löödud, võrreldes reaalset CO2 paiskumist atmosfääri?

19:26 Esimees Jüri Ratas

Martin Helme, palun.

19:26 Martin Helme

Aitäh, lugupeetud spiiker! Hea esineja! Siin enne jutuajamise käigus või küsimuste-vastuste käigus tuli, ise ütlesid, et umbes 10 aasta perspektiivis oleks see CO kvoodi müügitulu arvestamine rohekuludeks läheks maksma umbes 500 miljonit. Ja küllap on ju sullegi räägitud, aga ma kordan üle, et kõik teaksid, et eelarve mõistes tähendaks see eelarvesse poole miljardi euro suurust auku, mis tuleb kuidagi katta, see on see raha, millega meil praegu tehakse midagi muud ja seda enam teha ei saaks. Mis võiks olla see visioon, kuidas seda poolemiljardilist auku kaetakse, kas sa näed ette poole miljardi eest kärpeid või on ikkagi plaanis maksutõusud. Ja kui on maksutõusud, siis äkki avad meile, missugused need maksutõusud oleks, mis seda poolt miljardit katavad?

19:27 Jevgeni Ossinovski

Aitäh1 Sellele küsimusele ma ka juba vastasin, et see kuni pool miljardit, mida me oleme arvestanud, et see on kümnendi peale, nii et me ei räägi, ei räägi sellest, et kuskilt on vaja leida pool miljardit. Kuna eelarve kogumaht kasvab, siis neid täiendavaid kulusid saab ka täiendavatest vahenditest kasutada. Et see niikuinii selleks, et neid kliimaeesmärke saavutada, mis on kokku lepitud, kliimainvesteeringuid suurendada tuleb, ja see oleks ilus, stabiilne omavahend selleks, et neid paremini planeerida, millel üldisele eelarvele tegelikult kümnendi perspektiivis märkimisväärset mõju ei oleks.

19:28 Esimees Jüri Ratas

Uno Kaskpeit, palun!

19:28 Uno Kaskpeit

Aitäh! Austatud eesistuja! Mul on selline küsimus, et Elektritööstuse Liidu esindaja tegi ettepaneku täiendada eelnõu sätetega, mis võimaldaksid ka mahukatel ühisprojektidel taotleda moderniseerimisfondist MF vahendeid ning tagada võrdne kohtlemine riiklike toetuskavade ja üksikute projektide vahel. Kahjuks ministeeriumide ministeeriumide esindajad jätsid eelnimetatud ettepanekud tähelepanuta. Oskate öelda, miks?

19:28 Jevgeni Ossinovski

No miks ma ei oska. Ma isegi rääkisin sellest juba päris pikalt, siis kui ma eelnõu tutvustasin. Komisjoni liikmed leidsid, et see ettepanek ei ole asjakohane. See lähtub erinevatest põhjustest, mis on kaunis keerukad ja millega saab tutvuda stenogrammi vahendusel vastavalt minu varasematele vastustele.

19:29 Esimees Jüri Ratas

Peeter Ernits, palun!

19:29 Peeter Ernits

Lugupeetud juhataja, aitäh! Et iseenesest tore selline tehniline eelnõu, aga samas kohati tundub, nagu sõelaga vee kandmine, kuna selle Euroopa süsinikuturg on küll tore, aga ta ei ole sugugi, ei hõlma suuremat osa Euroopa tööstuse heitest. Aga minu küsimus on see, et noh, mis juhtuks, kui me praegu kehtestaksime, tähendab, me ei kehtesta, aga Brüssel kehtestaks kvoodi hinnaks 350 eurot tonni kohta. Aga see on just see prognoos, mis oleks siis, kui Euroopa oleks süsinikuneutraalne. Mis juhtuks Eestiga ja Euroopaga?

19:30 Jevgeni Ossinovski

No eks prognoose on erinevaid, nii jõhkrat prognoosi lähiajaks, usaldusväärset prognoosi lähiajaks mina ei tea. Aga kasvab see hind kindlasti, selleks, et neid eesmärke saavutada. Eesti kontekstis täna heitmekaubanduse süsteemis peale siis suurenergeetika ja tsemenditööstuse, millest siin ka juttu oli, ju tegelikult väga palju teisi ettevõtteid ei ole, mis tähendab seda, et see põhiliselt puudutab meil põlevkivitööstust, mingil määral ka tsemenditööstust, mis on muudel põhjustel otsustanud Eestis tootmist vähendada. Nii et kui kvoodi hind tõuseks veel, põhimõtteliselt põlevkivienergeetika lõpetaks eksistentsi kiiremini. Ta lõpetab niikuinii, lihtsalt küsimus on, kui kiiresti ta seda teeb.

19:31 Esimees Jüri Ratas

Jaak Valge, palun!

19:31 Jaak Valge

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Me oleme natukene vahepeal üle liiga hälbinud siin natukene metafüüsilistesse küsimustesse. Ma küsiksin jälle, prooviksin rohkem teemas olla. Eesti Elektritööstuse Liit on teatavasti liit, mis ühendab Eestis tegutsevaid elektri- ja energeetikatööstuse organisatsioone ja selle liidu peaeesmärk on seista elektritööstuse ja energeetikasektori ühishuvide eest nii Eestis kui ka terves Euroopa Liidus. Selle liidu asutasid 30. aprillil 2004 rida organisatsioone, mida ma ei hakka siin ette lugema, kuna ma ei jõua seda teha. Igaüks võib Vikipeediast ise järele vaadata ja muidugi ma ei vastuta selle eest, et see informatsioon viimase kui komakohani õige oleks. Aga väidetavasti liitu kuulub siis ... (Juhataja helistab kella.) Ahah, vabandust! Hea kolleeg Uno Kaskpeiti juba küsis ühe Eesti Elektritööstuse Liidu ettepaneku kohta. (Juhataja helistab kella.) Ma küsin, kas Eesti Elektritööstuse Liidul oli veel ettepanekuid?

19:32 Jevgeni Ossinovski

Ei olnud, aga elektritööstuse liidus on palju liikmeid, aga eks ta on väga Eesti Energia nägu.

19:32 Esimees Jüri Ratas

Mart Helme, palun!

19:32 Mart Helme

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Ühele küsimusele vastates mainisite seda, et kliimamuutused peaks konservatiive muretsema panema, kuna nad on üheks tõukejõuks suurele rahvaste rändamisele. Ma olen sellega täiesti nõus. Ja mu küsimus on, kuigi ma tean, et te ütlete, et seda komisjonis ei arutatud, mis on teie isiklik arvamus, kas kõik need sajad miljardid dollarid eurod, mida kasutatakse sellesama kliima soojenemise vastu võitlemisel, kui need suunata sotsiaalabisse, riikide abistamisse ja kõigesse sellesse, ei annaks oluliselt suuremat efekti kui praegu just nimelt nende inimeste võimalust, neile inimestele võimalust luues oma kodus elada?

19:33 Jevgeni Ossinovski

Seda tõepoolest komisjonis ei arutatud, aga ma vastan küll sellele küsimusele. Ma arvan, et kui me vaatame ja analüüsid on tõepoolest tehtud, et kliimamuutuste stsenaariumid, eriti tõepoolest nendes kohtades, kus on looduslikud tingimused inimeste eluks on keerulised juba niikuinii ja kus on rahvast väga palju, siis need mõjud, kliimamuutuste mõjud näiteks põllumajandusele, vee kättesaadavusele on lihtsalt niivõrd kolossaalselt suured, et seda ei ole võimalik kompenseerida ühegi sotsiaal-majandusliku investeeringuga nendes riikides. Kõige tõhusam viis nendele rahvastele anda võimalus oma kodumaal turvaliselt ja inimväärselt elada, on tõepoolest üheskoos pingutada selle nimel, et kliimamuutuste mõju ohjes hoida. Ja lisaks sellele aitab see ka Eesti loodust märkimisväärselt, mis on meile endile ka väga armas.

19:34 Esimees Jüri Ratas

Kert Kingo, palun!

19:34 Kert Kingo

Tänan, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Ma küsiksin moderniseerimisfondi kohta. Mis on Eesti põhimured seoses moderniseerimisfondi rahastamisega kliimaeesmärkide täitmisel? Oskate te midagi olulist välja tuua?

19:35 Jevgeni Ossinovski

Mis on Eesti põhimured? Moderniseerimisfond on tervikuna ette nähtud tõepoolest selleks, et üldühikute kõrval on loodud eraldi sahtel, et aidata riikidel täiendavalt investeerida oma energiasoojussüsteemide moderniseerimisse, et oma energeetikat siis tõepoolest lahti siduda rohkem sellest. Euroopa kontekstis on ette nähtud mitmeid erinevaid võimalusi, tõepoolest direktiiv näeb ette seda võimalust, et ka energeetikaettevõtted ise, näiteks seeesama elektritööstuse liit võiks taotleda sealt raha ja näiteks põlevkivil töötava elektrijaama ümber ehitada või mingi uue elektrijaama ehitada või mis iganes, tuulepargi rajada, no piltlikult öeldes. Seda võiksid ettevõtted ise taotleda. Aga teine variant on see, et riik kasutab sellesama moderniseerimisfondi vahendeid selleks, et neidsamu eesmärke saavutad riikliku kava kontekstis. Ja selle eelnõuga on valitsus leidnud – ja ma pean seda konkreetset otsust asjakohaseks –, et me tegelikult juhime seda, kuna ta rahaline maht ei ole nii suur ja selle rakendamisel ettevõtlusele otsetoetuste näol on riskid ja halduskoormus märkimisväärne, siis tegelikult kasutada seda nende riiklike kavade elluviimisel, näiteks energiasäästu meetmete saavutamiseks hoonete rekonstrueerimisel.

19:36 Esimees Jüri Ratas

Leo Kunnas, palun!

19:36 Leo Kunnas

Austatud istungi juhataja! Hea Jevgeni! Kasutan nüüd ära võimalust, et sina kui asjatundja oled puldis, küsida sinu käest küsimuse, mida te kindlasti komisjonis ei arutanud, aga mis võiks selles kontekstis olla oluline ehk Euroopa Komisjoni president Ursula von der Leien teatavasti juhib rohepöörde läbiviimist. Aga minu tagasihoidlik hinnang temale kui Saksa kaitseministrile ei ole väga positiivne, sest ta ei suutnud Bundeswehri rahastamist otsustavalt kasvatada ega seda moderniseerida. Et nüüd tal on ees umbes tuhat korda raskem ülesanne. Et mis sa arvad, mis šansid tal oleks seda juhtida ja sellest ka mingit edu saavutada? Aitäh!

19:37 Jevgeni Ossinovski

Meie kõigi toel, meie kõigi toel, ma arvan, et nende šansid on kõrged ja me peame uskuma sellesse, sest see on tegelikult eksistentsiaalne küsimus, kliimamuutuste vastane võitlus nii Eestile kui kõigile Euroopa rahvastele globaalselt, et meil peab seda usku olema.

19:37 Esimees Jüri Ratas

Martin Helme, palun!

19:37 Martin Helme

Aitäh, lugupeetud spiiker! Hea ettekandja! Meil ei ole ühist arvamust selles, kas kliimakriis üldse eksisteerib või mitte. Meil kindlasti ei ole ühist arvamust selles, kas sellega on võimalik võideldagi, kui ta tõepoolest eksisteerib, kas selle võimaliku eksisteeriva kriisi põhjuseks on inimesed või miski muu. Nii et selles küsimuses, CO kaubanduse küsimuses meil kindlasti on lähtepunkt täiesti erinev. Aga kui ma küsisin selle 500 miljoni kohta, siis sa vastasid, et see on 10 aasta peale. 10 aasta peale jaotatuna on ta umbes 50 miljonit eurot aastas. Kui ma olin rahandusminister, siis räägiti umbes 40 miljonist eurost aastas, mis läheks kaduma iga-aastaselt riigieelarve vabadest vahenditest ja oleks nii-öelda sildiga või sahtliga raha, läheb ainult rohetegevuse peale. No me võime ette kujutada, sõltuvalt valitsuse ideoloogilisest paletist oleks nende MTÜ-de hulk, kes saavad kümneid miljoneid eurosid maailmavaatelise selgitustöö tegemiseks, kindlasti palju, aga ikkagi, ca 50 miljonit on suur raha. Täna maadeldakse 60-miljonilise kärpega. Kuidas see auk katta?

19:38 Jevgeni Ossinovski

Ma ka neid kärpeid ei toeta. Ma arvan, et see on väga halb ettevõtmine, mille valitsus praegu riigi eelarvestrateegiaga meile on ette pannud. Tõepoolest, praeguses olukorras laste huvitegevust hakata kärpima. Sigadus.

19:39 Esimees Jüri Ratas

Peeter Ernits, palun!

19:39 Peeter Ernits

Hea juhataja! Hea ettekandja! Ma tulen oma eelmise küsimuse juurde tagasi, et no selge see, et see poliitiliselt kehtestatud siidnöör, millega energeetikasektorit kägistatakse, on juba oma töö suuresti teinud. Aga ma küsisin, et prognooside järgi on, et kui Euroopa on kliimaneutraalne, siis on kvoodi hind kusagil 350 eurot tonni kohta. Ja 2050., kus see suur siht on, peaks see 250 eurot olema tonni kohta. Aga ma palusin, et milline siis näeb Euroopa välja, kui kvoodi hind on 350. Kui tõstaks kohe 350 peale, siis oleks ju kohe käes. Mis sa arvad sellest?

19:40 Jevgeni Ossinovski

Aitäh! Ei kohe käes ei oleks. Tegelikult kasvuhoonegaaside maksustamine, on leitud ka majandusteadlaste poolt, rahvusvaheliste organisatsioonide poolt, on üks kõige vähem majandusarengut pärssiv ja moonutav viis tegelikult keskkonnasõbralikumaks ühiskondasid muuta. Ja seda on soovitatud ka paljudele teistele riikidele ja piirkondadele, kusjuures näiteks seesama Hiina juba hakkab seda rakendama, küll suhteliselt piiratud ulatuses veel. Ja tõesti, ta ei vali konkreetset sektorit, kuhu antakse mingeid otsetoetusi, eks, vaid ta annab sellise laiema raami, mille sees ratsionaalselt toimivad ettevõtted oma otsuseid teevad. Aga suur osa nendest otsustest on pikaajalised. Kui sa tahad, näiteks võtame, et rootslased liiguvad koostöös riigiga selles suunas, et oma metallitööstust viia süsinikuneutraalseks. Rootsi on päris suur metallitöötleja, eks. See võtab ikka kümnendi aega, kõik need vajalikud investeeringud, mis selleks tuleb teha. Eestis samamoodi, kui me tahame energiajulgeolekut tagada taastuvenergiaühenduste salvestamiste kontekstis, see eeldab tegelikult palju pikemat paradigmat või palju pikemaajalist kokkulepet. Ei, ma ei arva, et on õige hooga ja hetkega seda teha. Aga see, milline saab olema kvoodi hind, sõltub, nagu sa õigesti märkisid, väga palju nendest eeldustest, missugused sektorid on heitmekaubandussüsteemis sees, mis on lineaarse vähenemise koefitsient, millest ma enne rääkisin, see on väga oluline komponent selles, ja paljudest teistest poliitilistest valikutest ja otsustest.

19:41 Esimees Jüri Ratas

Henn Põlluaas, palun!

19:41 Henn Põlluaas

Aitäh! Eks ta paraku nii on, et see süsinikukaubandus on kahe otsaga asi, kui suur osa maailmast seda ei hooli ega ei teosta, siis tegelikult need riigid, kes selle kohustuse on endale võtnud, lihtsalt kahjustavad muu hulgas ka enda konkurentsivõimet võrreldes teiste riikidega ja meil on siin kõrval kenakene Venemaa, kes ainult vilistab kõige peale. Aga ma tahtsin küsida seda, et eelnõu kohaselt muudetakse paindlikumaks tasuta lubatud heitkoguse ühikute eraldamine käitlejate jaoks. Siin seletuskirjas või selles eelnõus ausalt öeldes mina ei suutnud seda välja lugeda, et mismoodi ja milliste protseduuride ja millega seda tehakse, et äkki sa kirjeldad seda, kuidas käib siis see paindlikumaks muutmine.

19:43 Jevgeni Ossinovski

Aitäh! Esiteks kolmandat tundi sellest rääkides ma pean teid kurvastama, et minu vaim hakkab tuhmuma sama jutu kordamisest viiendat korda. Aga tõepoolest, küsimus on selles, et keemiatööstuse liidu ettepanekul me oleme lisanud siia muudatusettepaneku, mis võimaldab paindlikumalt heitmekaubanduse nende vabade või tasuta eraldatavate ühikute osas seda arveldust teha sellisel viisil, et põlevkiviettevõtetel ei tekiks rahavoolist auku tulenevalt sellest, et Euroopa Komisjoni vastavad protseduurid, kus verifitseeritakse tasuta ühikute arvu iga-aastaselt. Kui need protseduurid jäävad venima, et põlevkiviettevõtted saaksid oma tööd jätkata ja hiljem tasaarveldada. See on paindlikkuse lisamine sinna.

19:44 Esimees Jüri Ratas

Siim Pohlak, palun!

19:44 Siim Pohlak

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea ettekandja! Kasvuhoonegaaside heitkoguse ühikutega kauplemine ja kogu see äri selle ümber – ma tõmbasin natuke laiemaks. Võib-olla saate vahepeal läheneda asjale teisest nurgast: milleks see üldse vajalik on? See on üks suur mull minu meelest. Milleks see vajalik on?

19:44 Jevgeni Ossinovski

Sellest olen ma täna rääkinud pikalt. See on vajalik selleks, et suunata Euroopa ühiskonnad ja-ettevõtted keskkonnasõbralikuma toimetamise, tootmise teele, ja ta on selles olnud väga edukas. Väga edukas! See süsteem on tõepoolest olnud muljet avaldav ja maailma parim kahtlematult ja andnud neid vajalikke tulemusi, mis puudutab kasvuhoonegaaside vähendamist ja tegelikult ka majandusmudelite moderniseerimist.

Eespool käsija küsis, et te näete, et me kaotame konkurentsivõimes. Väga lühikeses perspektiivis me võime seda selliselt näha, et kvoodi ostmine vähendab konkurentsivõimet, aga pikemas vaates me oleme ju näinud seda, et tegelikult Euroopa on varem õige mitmes süsiniku intensiivses valdkonnas olnud maailma liider tänu selle innovatsioonile, mida rohemajandusele üleminek on avanud. Sealhulgas, vaadake, ameeriklased, kellel ei ole olnud mingeid adekvaatseid keskkonnanorme, mis autosid nad toodavad võrreldes eurooplastega ka Aasia riikidega, kes toodavad tükk maad efektiivseid ja paremaid sõidukeid. Seda ei maksa niimoodi võtta.

19:45 Esimees Jüri Ratas

Siim Pohlak, palun! 

19:45 Siim Pohlak

Lugupeetud juhataja ja hea ettekandja! Mulle meenus kohe Ameerika autodest rääkides üks sotsiaaldemokraat, kes sõitis ka sellise uhke masinaga mõned aastad tagasi. Aga mitte sellest ma ei tahtnud küsida, tahtsin küsida. Ikka niisugustes asjades on võitjad ja kaotajad, kes on suuremad võitjad? Ma kahtlen, kas need on jääkarud ja pingviinid, pigem ikkagi mõned suured ettevõtted, kes lähevad rikkamaks, mõned miljardärid või oligarhid. Kes selles kasvuhoonegaaside heitkogustega kauplemises tegelikult võidavad rahaliselt kõige rohkem ja kes kaotavad?

19:46 Jevgeni Ossinovski

Kõige rohkem võidavad sellest Euroopa kodanikud, sest heitmekaubanduse tulu laekub riikide riigieelarvesse. Kaks rida eespool istub üks härrasmees, tema võib teile selgitada, millisel viisil ta laekub sinna eelarvesse, kuidas seda on võimalik kasutada. Me oleme seda päris põhjalikult täna  arutanud. See süsteem toimibki sellisel huvitaval kombel, et  jagatakse riikide vahel need ühikud ära ja siis riigid müüvad nad firmadele maha. Üle Euroopa firmad maksavad selle eest, see on nende jaoks kulu, aga riigid saavad sellest rikkamaks.

See on täitsa geniaalne värk, mis välja mõeldi omal ajal.Nii et kui sinna sisse vaadata, kui jätta kõrvale see ilge bürokraatlik keerukus, mis sellega kaasneb – üks kolleeg luges ette siin neid paragrahve, millest ei ole võimalik aru saada –, siis tegelikult ta kontseptuaalselt on väga-väga hea ja tõesti andnud suurepäraseid tulemusi keskkonna kontekstis.

Ja samal ajal, nagu ma ütlen, seda on tõesti majandusteadlased korduvalt öelnud, et see on üks kõige vähem majandust pärssiv ja majandust, noh, ebamõistlikult ümberkujundatav või moonutav viis keskkonnasäästu saavutada. Seda tasub toetada.

19:47 Esimees Jüri Ratas

Härra Ossinovski, nüüd on küll juhtunud väga imelik asi.

19:47 Jevgeni Ossinovski

Oh issand!

19:47 Esimees Jüri Ratas

Kas tõesti pole ühtegi küsimust rohkem? Ma tõesti ootaks korraks veel, sest siin on olnud väga tõsine debatt. Aga ma arvan, et te olete andnud tõesti väga häid vastuseid. Aitäh teile! Rohkem küsimusi ei ole kõigile.

19:48 Jevgeni Ossinovski

Aitäh kõigile küsijatele ka!

19:48 Esimees Jüri Ratas

Ja nüüd tõesti ootan väga-väga aktiivset sõnavõttude võimalust, mida annab teine lugemine. Riigikogu liikmed saavad oma mõtteid siin avaldada. Avan läbirääkimised. Avan läbirääkimised ja palun Riigikogu kõnetooli Henn Põlluaasa. Palun! Et hoida seda tempot, ma küsin kohe teie tuleku ajal ära, et võib-olla väike lisaaeg ka. 

19:48 Henn Põlluaas

Ma ei oska öelda ...

19:48 Esimees Jüri Ratas

Selge. Ei tasu venitada niisama, muidugi.

19:48 Henn Põlluaas

Aga noh, niimoodi järele mõeldes ma usun, et see on tõsine teema, millest ma rääkida tahan. Tõenäoliselt ma viie minutiga seda ei suuda teha ja ilmselt oleks siiski vaja, jah, kolm minutit juurde.

19:48 Esimees Jüri Ratas

Teeme nii. Kaheksa minutit, palun!

19:48 Henn Põlluaas

Kas rohkem ei saa? Kahju. Austatud Riigikogu esimees! Austatud kolleegid! Ma tänan Jevgeni Ossinovskit neile küsimustele vastamise eest. See kestis päris tükk aega. Küsimused olid head, vastused olid head.

Ja nüüd me oleme jõudnud sellesse momenti, kus Eesti Konservatiivne Rahvaerakond peab astuma samme selleks, et Eesti ei satuks sellisesse düstoopsesse orwellilikku maailma, kus igat meie sammu keegi kontrollib, keegi kuskil salvestab, paneb registrisse sinu biomeetria, sõrmejäljed, iirised, DNA-d jne, jne. Et seda vältida, olemegi ju selle obstruktsiooniga alustanud. Ja et kõikide teile kallitele kolleegidele ja kallile Eesti rahvale näidata, millise maailma poole valitsus on meid viimas, nagu lambukesed tapale, millega meie loomulikult ei nõustu, siis et seda näidata teile, olema kaasa võtnud siia George Orwelli raamatu "Loomade farm". Ma usun, et planeedil Maa on üsna vähe inimesi, kes ei tea sellest, suurem osa on loodetavasti ka seda lugenud. Ja kuigi see on kirjutatud enam kui 50 aasta eest, on ta tegelikult täpselt sama aktuaalne kui täna. Lihtsalt tehnilised vahendid selliste inimeste jälgimisele ja represseerimisele ja kontrollile, ajupesule ja nii edasi on oluliselt tõhustunud. Ja me viime teid kogu oma fraktsiooni nõu ja jõuga sellesse maailma, te saate seda ette kujutada, visualiseerida ja ärgata selleks, et ütelda: ei, me ei taha sellist maailma. Ja alustagem siis algusest. Ja kõik on selleks, et eelnõu 366, see võetaks valitsuse poolt tagasi, et valitsus toetaks demokraatiat ja vabadust nagu me kõik ja mida ka meie põhiseadus nõuab.

Alustan George Orwelli "Loomade farmi. 1984" lugemist.

Karjafarmi omanik Jones oli kanala ööseks lukku pannud, aga ta oli nii purjus, et unustas sulgeda augud, kust kanad sisse-välja käivad. Laterna valgussõõr õõtsus siia-sinna, kui ta läbi aia tuigerdas, vööruses viskas ta saapad jalast, laskis endale köögis seisvast vaadist viimase kannu õlut ja kobis sängi, kus juba norskas proua Jones.
Kohe, kui valgus magamistoas kustus, algas kõikides farmihoonetes liikumine ja tiivasabin. Päeval oli levinud sõnum, et vana Major, auhinnatud suur valge tõukult, olevat möödunud ööl kummalist und näinud ja tahtvat seda teistelegi loomadele jutustada. Lepiti kokku, et kui Jones on jalust ära, kogunevad kõik suurde küüni. Vana Major (teda hüüti ikka nii, ehkki näitustel oli seda kulti välja pandud Willingdoni Võrratu nime all) oli farmis niivõrd lugupeetud loom, et kõik nõustusid meeleldi loobuma tunnikesest uneajast, kuulmaks, mis tal öelda on. Suure küüni ühes otsas parrel rippuma laterna all oli Major omalaadsel poodiumil juba ilusasti õlgedest asemele heitnud. Ta oli 12 aastat vana, viimasel ajal üpris tüsedamaks läinud, kuid endistviisi majesteetlikku väljanägemisega siga, väliselt targa ja heatahtliku moega, ehkki tal polnud kunagi kihvu murtud.

Peagi hakkas saabuma ka teisi loomi, kes võtsid platsi nagu igalühel kombeks. Esimesena saabusid kolm koera: Kellukas, Jessie ja Pitsu. Ning siis sead, kes külitasid õlgedele otse poodiumi ette. Kanad leidsid koha aknalaudadel, tuvid lendasid partele, lambad ja lehmad heitsid maha sigade taha ning hakkasid mäletsema. Mõlemad tööhobused, Tümpsa ja Ristik, sisenesid üheskoos väga aeglasel sammul, astudes eriti ettevaatlikult oma hiiglasuurtel karvapuhmas kapjadel, et mitte lömastada pisemaid loomi, kes võisid õlgede all peidus olla. Ristik oli keskeale lähenev kogukas, emaliku loomuga mära, kelle keha polnud pärast neljanda varsaga mahasaamist enam päriselt oma endist kuju tagasi saanud. Tümpsa oli tohutu elaja loom, peaaegu 18  kämmalt kõrge ja nii tugev nagu kaks tavalist hobust kokku.

19:54 Esimees Jüri Ratas

Austatud ettekandja, ma korra segan teid. Ma tahtsin korraks. Ja pange aeg ka praegust seisma, et ettekandja ei läheks üle. Ma tahtsin küsida, et kuidas teile tundub hetkel tulenevalt kodu- ja töökorra § 72 lõige 1, et kas see on sellega kooskõlas hetkel?

19:55 Henn Põlluaas

Jaa, kindlasti see on kooskõlas, sellepärast et ka see atmosfäär, milles me elame, kõik see keskkond, ühiskond, kõik see on täiesti otseses kooskõlas sellega, mida ma siin loen. See ongi üks maailm, üks teema, üks aine.

19:55 Esimees Jüri Ratas

Selge. Palun tagasi siis ettekandjale kaks minutit panna, praegust on see kellaaeg edasi läinud. Palun!

19:55 Henn Põlluaas

Aitäh! Valge triip Tümpsa ninal tegi tema väljanägemise pisut lihtsameelseks. Aga ega ta tarkuse poolest hiilanudki, kuid kõik pidasid temast lugu ta kindlameelsuse ja määratu suure töövõime pärast.

Hobuste järel tulid valge kits Muriel ja eesel Benjamin. Benjamin oli farmi vanim ja tusaseim loom. Ta rääkis harva ja ka siis vaid selleks, et mõnd küünilist märkust teha. Näiteks võis öelda, et jumal on andnud talle hänna kärbeste eemalepeletamiseks, aga parema meelega elaks ta nii ilma hännata kui kärbesteta. Ta oli farmi loomadest ainus, kes iial ei naernud. Kui talt küsiti, miks, siis ta vastas, et ei näe midagi, mille üle naerda. Igatahes oli Benjamin, ehkki seda avalikult tunnistamata, kiindunud Tümpsasse. Pühapäeva veetsid nad tavaliselt üheskoos väikeses koplis viljapuuaia taga, kus nad külg külje kõrval rohtu sõid ja iialgi sõna ei vahetanud.

Mõlemad hobused olid just jõudnud pikali heita, kui üks ema kaotanud pardipoegade pesakond riburada lauta paterdas ja seal haledasti prääksudes edasi-tagasi rändas, otsides kohta, kus neid ära ei tallataks. Ristik sättis oma suured esijalad nagu isemoodi müüri pardipoegade ümber ja need heitsid müüri taha ning jäid otsemaid magama.

Veel viimasel hetkel kepslevad suhkrutükki näksides elegantselt sisse Mollie, rumal kena valge mära, kes Jonesil kaarikut vedas. Ta sättis end paika eespool ja hakkas oma valget lakka raputama, lootes juhtida tähelepanu sellesse pletitud punastele lintidele.

Kõige viimasena tuli kass, kes otsis soojemat kohta nagu ikka ning puges lõpuks Tümpsa ja Ristiku vahele. Seal lõi ta siis kogu Majori kõne kestel rahulolevalt nurru, kuulamata sõnagi sellest, mida Major rääkis. Nüüd olid kohal kõik loomad-linnud peale Moosese, taltsa ronga, kes magas vööruses õrrel.

Kui Major nägi, et kõik on kenasti platsi võtnud ja ootavad tähelepanuga, kähatastav kõrgu puhtaks ja alustas: "Seltsimehed, te olete juba kuulnud sellest isevärki unenäost, mida ma möödunud ööl nägin. Aga selle unenäo juurde tahan ma hiljem tagasi tulla. Esmalt on mul öelda muud. Ma ei arva, seltsimehed, et mind veel kauaks teie seas on, ja ma pean oma kohuseks anda teile enne surma edasi kogu tarkuse, mida olen kogunud. Mul on pikk elu selja taga. Üksi oma aedikus lesides on mul olnud aega mõtteid mõlgutada ...

19:59 Esimees Jüri Ratas

Hea ettekandja, teie aeg!

19:59 Henn Põlluaas

... ja võin öelda, et mõistan maist elu niisama hästi kui iga teine praegu elav loom. Sellest tahangi teile rääkida." Aitäh!  

19:59 Esimees Jüri Ratas

Sain aru, aitäh teile, aitäh, teie aeg! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Jaak Valge. Ma siiski ütlen, et püsida selle eelnõu 345 SE piires ja tulenevalt meie kodu- ja töökorra seaduse paragrahvis 72 lõige üks. See on ääretult tähtis. Palun, härra Valge!

19:59 Jaak Valge

Paluksin endale aega juurde! (Juhataja: palun, kaheksa minutit.) Lugupeetud eesistuja, head kolleegid ja lugupeetud tehniline personal! Juhiksin tähelepanu sellele, et kui käesolev eelnõu kolmandal lugemisel vastu võetakse, siis jõuab see presidendini ja vastavalt Eesti Vabariigi põhiseaduse paragrahv 105-le kuulutab tema välja seadused vastavalt oma korda omakorda paragrahv 107-le ja paragrahv 108-le. Ja siinjuures on tegelikult kõige tähtsam paragrahv 108 või 107, vabandust. Ja ma tsiteerin seda täielikul kujul. "Vabariigi President võib jätta Riigikogu poolt vastuvõetud seaduse välja kuulutamata ja saata selle koos motiveeritud otsusega 14 päeva jooksul arvates saamise päevast Riigikogule uueks arutamiseks ja otsustamiseks. Kui Riigikogu võtab Vabariigi Presidendi poolt tagasisaadetud seaduse muutmata kujul uuesti vastu, kuulutab Vabariigi President seaduse välja või pöördub Riigikohtu poole ettepanekuga tunnistada seadus põhiseadusega vastuolus olevaks. Kui Riigikohus tunnistab seaduse põhiseadusega kooskõlas olevaks, kuulutab Vabariigi President seaduse välja ning vastavalt paragrahv 208-le see seadus jõustub 10. päeval pärast Riigi Teatajas avaldamist, kui seaduses eneses ei sätestata teist tähtaega."

Niisiis, lugupeetud kolleegid, nagu te aru saate, on presidendil üsna oluline roll. Ja nagu te teate, siis lähenevad presidendivalimised, mida mõned kriitikud on ka nimetanud presidendi määramiseks erakondade tagatoakokkuleppena. Igatahes on need just nimelt need lähenevad presidendivalimised tegelikult inspireerinud meil mitmesuguseid arutlusi selle üle, et kuidas see president oma ametikohale ikkagi saab. Ja see tähendab, et kuidas ta valitakse ja sellest sõltub väga paljuski võib sõltuda, isegi kui see ei ole seadustes fikseeritud selgelt, ikkagi see, kuidas ta täidab eeltsiteeritud paragrahvi 107. Ja mis puutub tegelikult juba käesoleva eelnõu menetlusse, eksole? Nii ja nagu teada, on tehtud palju ettepanekuid siis presidendi ametisse saamise protseduuri muutmiseks. Kõige radikaalsem ettepanek, mis on minuni jõudnud ja mis võiks olla tõsiselt võetav ettepanek, pärineb Siim Kallaselt, kes arvab, et presidendi ja peaministri ametikohad tuleks ühitada. Tsiteerin "väike riik, üks must auto vähem." Edasi leiab Siim Kallas, et loomulikult tuleks president ja valitsusjuht otse valida ja jälle tsiteerin, ütleb: "nii lihtne ja selge." Tõepoolest.

20:02 Aseesimees Hanno Pevkur

Härra Valge, ega te kogemata vale päevakorrapunkti juures ei räägi, et atmosfääriõhu kaitseseadus on praegu.

20:02 Jaak Valge

Loomulikult, aga see seadus ju kulutatakse presidendi poolt välja.

20:02 Aseesimees Hanno Pevkur

See ei puuduta kuidagi presidendivalimisi, lihtsalt kodu- ja töökorra seaduse paragrahv ... 

20:03 Jaak Valge

Käitumine sõltub sellest, missugune on presidendi roll.

20:03 Aseesimees Hanno Pevkur

Härra Valge, ma juhin tähelepanu, et Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 72 lõige 1 sätestab päevakorrapunktis püsimise ja kui selles ei püsita, on juhatajal õigus mikrofon välja lülitada. Pärast seda, kui ta on korduvalt märkusi teinud, et päevakorra punktis ei püsita.

20:03 Jaak Valge

Aga kui palju on korduv? Kas see on praegu esimene märkus?

20:03 Aseesimees Hanno Pevkur

Minu poolt esimene, jah.

20:03 Jaak Valge

Selge. Siis ma jätkan. Ma ütleksin niimoodi, et kindlasti selles Siim Kallase süsteemis on loogika sees. Sellele ei saa kuidagi vastu väita. Aga see tähendaks Eesti valitsemissüsteemi muutumist täispresidentaalseks. See siis võiks tähendada ka seda, et ka käesolev atmosfääriõhu eelnõu, võib-olla tuleks seda menetleda hoopis teistsugused korras. 

20:04 Aseesimees Hanno Pevkur

Nüüd teine märkus.

20:04 Jaak Valge

Vaadake, isegi Eesti 1933. aasta põhiseaduses oli otse valitud suurte volitustega riigivanemale lisaks ette nähtud ka parlamendist sõltuv valitsus eesotsas peaministriga. Ja üheski Euroopa demokraatlikus riigis tänapäeval siiski sellist süsteemi, kus täitevvõim koondub ainult otse valitud riigipeale, tegelikult ei ole. See on ainult Venemaal ja Valgevenes, aga isegi seal pole täitevvõimuks president, vaid on valitsus. Tõsi, see valitsus sõltub presidendist, kes võib ka parlamendi laiali saata, kui peaministrikandidaat või ametisoleva peaministri tegevus parlamendile ei sobi. Minu arvates on see väga oluline.

Nii. Läheme nüüd edasi. Siim Kallase pakutud süsteemis saaks siis täitevvõimu kandja, president, valitsusjuht rahvalt siiski otsemandaadi. Ja parlamendi roll peaks paratamatult jääma marginaalseks. Kuidas täpsemalt sel juhul siis sättida parlamentaarset kontrolli- ja tasakaalumehhanisme, et ikkagi riik demokraatlikuks jääks, see ei ole selge. Võib-olla ainult tõesti selliste sagedasti kodanike poolt esile kutsutavate rahvahääletustega, nagu Eesti 1933. aasta põhiseaduses oli, või siis nii, nagu praegu on Šveitsis. Aga mina ei usu, et Siim Kallas seda mõtles. Igatahes tähendaks see mitte ainult meie senise süsteemi täielikku ümbertegemist parlamentaarsest presidentaalseks, vaid mingi täiesti uue süsteemi sisseseadmist. See omakorda tähendab seda, et ka käesolevat eelnõu menetletaks hoopis teistmoodi.

Kui isegi seda soovida, ma arvan, et siis pole ka kuidagimoodi usutav, et meie ühiskonnas selleks oleks piisavalt julgust. No võiks öelda ka, et võib-olla ei ole piisavalt avantürismi. Ütlen ise ka, et ma ei oska seda võib-olla ka väga heaks mõtteks pidada. Ja kindlasti ei teki ka poliitilist konsensust selliseks sammuks.

Nüüd läheme edasi, läheme nüüd järgmise ettepaneku juurde. Lauri Vahtre on konkreetse presidendi valimise korra suhtes väga kriitiline. Ma ei tea, kas ka väga, aga kindlasti mõnevõrra kriitiline. Aga tema presidendi otsevalimist ei tunnista. Tsiteerin: "Kui president on n-ö poolvõimuline, siis sobib tal ka ametisse saada poolvalimistega. Mitte just rahva mandaadiga, aga mitte ka üksnes riigikogu omaga."

Nii. Nüüd Lauri Vahtre püstitab retoorilise küsimuse, mismoodi oleks parem. Kas presidendi otsevalimine? Kahtlustan, et see meetod oleks populaarne täpselt esimeste valimisteni ja mitte rohkem. Valituks osutunud kandidaadi vastased leiaksid ilmtingimata, et tehti sohki, et süüdi on salateenistused ja muidugi ajakirjandus. (Juhataja helistab kella.)

20:07 Aseesimees Hanno Pevkur

Aeg on täis.

20:07 Jaak Valge

Aitäh! 

20:07 Aseesimees Hanno Pevkur

Palun! Peeter Ernits, palun!

20:07 Peeter Ernits

Hea juhataja ja kolleegid! See eelnõu 345 SE on nagu Harju keskmine Mõned direktiivid muudetakse, direktiiv, nagu te teate, 2018/410 võetakse. Ja tänu sellele 2003/87/EÜ asendatakse. No nii, seltsimehed! Missugune see meie elu siis on? Vaadakem tõele näkku, meie elu on vilets, täis töörügamist ja üürike. Me sünnime, meile antakse just nii palju süüa, et meil hing sees püsiks. Ja need meist, kes seda suudavad, peavad töötama viimse jõuraasuni. Ning sedamaid, kui meist enam kasu pole, notitakse meid julmalt maha. Ükski Inglismaa loom, kes on üle aasta vana, ei tea, mida tähendab õnn või jõudeaeg. Ükski Inglismaa loom ei ole vaba. Loomade elu on üks ainumas viletsus ja orjus. See on sulatõde. Aga kas kõik ikka on lihtsalt, kas see ikka on looduse kord? Kas see tuleb sellest, et meie maa on liiga vaene, et kindlustada korralikku elu oma asukatele? Ei, seltsimehed ...

20:09 Aseesimees Hanno Pevkur

Härra Ernits, meil on atmosfääriõhu kaitse seadus.

20:09 Peeter Ernits

Jaa, ma räägin sellest eelnõust 345.

20:09 Aseesimees Hanno Pevkur

Ei, te ei räägi sellest.

20:09 Peeter Ernits

Jaa, muidugi räägin.

20:09 Aseesimees Hanno Pevkur

Te loete raamatut.

20:09 Peeter Ernits

Ma ei tea, raamatut. Kas need on raamatud? Ma räägin sellest eelnõust ja sellest, et liikumine on õiges suunas. Aga maailma suurim süsinikuturg, mille raames see eelnõu mõningaid asju täpsustab, moodustab vaid 40% Euroopa tööstusheitest. Nii et tegelikult see kogu raamistik hõlmab vähemat kui poolt Euroopa süsinikuturust.

Ainuüksi meie farm võiks elatada mõnikümmend hobust, paarkümmend lehma ja sadu lambaid. Ja kõik nad võiksid elada nii hästi ja jõukalt, et seda on praegu võimatugi ette kujutada. Miks me siis üha viletsuses vaevleme? Aga sellepärast, et inimesed meilt praegu kogu meie töö vilja ära söövad. Siin, seltsimehed, on kõigi meie hädade põhjus. Seda võib kokku võtta ühte ainsasse sõnasse: inimene. Inimene on meie ainus tõeline vaenlane. Kukutage inimene ja nälja ning üle jõu käiva töö peamine põhjus on igaveseks ajaks kõrvaldatud. Inimene on ainus olend, kes tarbib ise tootmata. Inimene ei anna piima. Inimene ei anna mune. Ta on liiga nõrk atra vedama. Seltsimehed, ta ei suuda nii kiiresti joosta, et jänest kätte saada. Ometi on ta kõigi loomade isand. Ta paneb nad tööle, vastutasuks andes neile vaid selle pisku, mis on vajalik, et nad nälga ei sureks. Ülejäänu aga jätab endale. Meie töö harib maad. Teie, lehmad, keda me siin enda ees näeme, mitu tuhat liitrit piima te olete viimase aasta jooksul andnud? Ja mis on saanud sellest piimast, mis oleks pidanud teie tublisid vasikaid toitma? Viimane kui tilk on läinud meie vaenlaste kurku. Viimane kui tilk. Ja teie, kanad, mitu muna te olete sel aastal munenud ja kui palju neist munadest on tibudeks saanud? Kui palju? Kõik ülejäänud munad on turule viidud.

20:13 Aseesimees Hanno Pevkur

Teie aeg on täis.

20:13 Peeter Ernits

Paluks veel kolm minutit.

20:13 Aseesimees Hanno Pevkur

Kahjuks ma seda anda ei saa, kuna meil on väga tihe päevakord ja tulenevalt Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse § 69 lõikest 5 ja tulenevalt kommentaaridest on juhatajal õigus sõnavõtte piirata viie minutiga ja mitte anda kõnelejatele lisa kolm minutit, kui päevakord on väga tihe. 

20:13 Peeter Ernits

Aga väga olulist on öelda.

20:13 Aseesimees Hanno Pevkur

Aga ma kahjuks ei saa teile anda, teie aeg on läbi, viis minutit on.

20:13 Peeter Ernits

Aga ma siiski tahaksin öelda 345 kohta.

20:13 Aseesimees Hanno Pevkur

Palun, Kalle Grünthal, järgmisena! Te kahjuks ei saa rohkem öelda, sest et viis minutit on ja ma lähtun § 69 lõikest 5. Ma tänan! Härra Puustusmaa, teil on protseduuriline küsimus.

20:13 Paul Puustusmaa

Paragrahv 69 lõige viis ei piira seda aega, piirab seal väidetav kommentaar, kommentaar ei ole norm ja kommentaar ei ole see, millele saab tugineda. Sellisel juhul me praegu rikume kodukorraseadust.

20:14 Aseesimees Hanno Pevkur

Härra Puustusmaa! Paragrahv 69 lõige viis ütleb, et sõnavõtja taotlusel võib istungi juhataja anda kõneks täiendavalt kolm minutit. Ei pea. Ma otsustasin praegu vaadates, kui palju on kõnesoove ja kui vaadates ka kommentaare, et ma seda võin, kasutan ja jätan viis minutit igaühele, kes soovib tulla pidama. Härra Grünthal on järgmisena, palun!

20:14 Peeter Ernits

Siiski, ma tahaksin öelda, et keda see puudutab, see eelnõu?

20:14 Aseesimees Hanno Pevkur

Ma pean sulgema teiega mikrofoni, kui te praegu ära ei lähe, sellepärast, et härra Grünthali kord on rääkida.

20:14 Peeter Ernits

See võimalus on olemas. 

20:14 Aseesimees Hanno Pevkur

Võimalik. Kert Kingo, palun protseduuriline!

20:14 Kert Kingo

Sooviksin täpsustada. Te nüüd tuginete küll seadusele, aga äkki ... Mul ei ole siin saalis kaasas.  Kas on õigus, ainupädevus istungi juhatajal üksi see otsus vastu võtta või äkki peaks selleks olema Riigikogu juhatuse koosolek?

20:14 Aseesimees Hanno Pevkur

Jah, see õigus on istungi juhatajal vastavalt § 69 lõikele 5. Kalle Grünthal, palun teie kõne!

20:15 Kalle Grünthal

Ma palun kaks minutit lisaaega.

20:15 Aseesimees Hanno Pevkur

Seda ma otsustan siis, kui me oleme viienda minutini jõudnud, kas te olete päevakorrapunktis ja kuidas meil on, meil väga palju kõnelejaid, ma siiski jään viie minuti juurde, sest muidu me ei jõua kõnedega.

20:15 Kalle Grünthal

Mul praegu aeg tiksub, teie kõneaeg on praegu.

20:15 Aseesimees Hanno Pevkur

Palun rääkige, 10 sekundit saate juurde!

20:15 Kalle Grünthal

21 on praegu. Head kolleegid! Täna me menetleme eelnõu 345, mis on atmosfääriõhu kaitse seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu teine lugemine. Ja selle eelnõu eesmärgiks on see, et ajakohastatakse sätted, et tagada Euroopa Liidu õiguse rakendamine. Vaat nüüd on selline koht, et Euroopa Liidu õigus rakendub kogu aeg ja tuleb ja sööb välja meie põhiseaduslikud väärtused. Põhimõte on see, mida me täna käisime ka arutlemas õiguskantsler Ülle Madise juures, kus sisuliselt meie põhiseaduses, mis peaks olema ülimuslik, on jäänud järgi ainult paljas kest ja seda ei väljendanud mitte ainult õiguskantsler, vaid ka kohtumisel osalenud kõik Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna saadikud. Ja muidugi selle põhjuseks on ka see, et Euroopa Komisjon on teatavasti kehtestanud uued Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitekoguse ühikutega kauplemise süsteemi. Ehk siis EL lühend HKS-i rakendavad määrused. Ja vaat nüüd ongi jälle see koht käes, kus me praktiliselt oleme andnud oma iseotsustamise õiguse ära Euroopa Liidule. Ja Euroopa Komisjon, kes tegelikult, ütleme, ei oma ka sellist, ütleme, parlamentaarset nagu Euroopa Parlamendi võiks ja peaks olema, on diktaat, dikteerib meile, Eesti Vabariigile kui suveräänsele riigile ette kõik õigused, mida me tohime teha ja me peame need Euroopa Liidu komisjoni nõuded kooskõlastama. Minu hinnangul on selliste õiguste ülevõtt igatahes järjekordne näide, kuidas Eesti kaotab oma iseseisvust. Ja muidugi kurb on ka see, et samuti on Euroopa Liit andnud rakendusmääruse moderniseerimisfondi kohta selleks, et eesmärk on hoogustada heitevkoguste kulutõhusat vähendamist ja süsinikdioksiidi heite vähendamist toetavaid investeeringuid.

Selle kohta võiks ka täpselt sama asja öelda, et kogu see eelnõu, mis käsitleb kauplemist siin, ütleme ka see CO2-ga ja heitekoguse ühikutega, mille kohta siin on olemas ka kauplemise register, käitaja, arvelduskonto ja kauplemiskonto on sisuliselt tühi, tühi luft, vanasti öeldi, et pättide kohta, et kaupled luftiga, kauplejad õhuga ja kaupa tegelikult ei ole. See on, ütleme see küsimus, kuhu me oleme praegusel hetkel jõudnud oma äriga. Ja mis on oluline veel, me kaupleme mitte millegagi, mõistate, me kaupleme mitte millegagi ja selle kauplemise pealt saab keegi kuskil riikides tulu. Et see on üks selline väga ebamäärane ja samas ka ütleme meie Eesti majandust ja julgeolekut ohustav tendents, mis üha süveneb ja süveneb Eesti riigis.

Ma tooks ilmselt ka siit samast eelnõust juurde veel ka siis, kus selle asjaolu, kus näiteks Eesti Keemiatööstuse Liit tõstatas sellekohase probleemi seoses tasuta lubatud heitekoguse ühikute õigeaegse eraldamisega. Et noh, ma saan aru, et keemiatööstuse liit ei saa nii jõuliselt ja tugevalt, ütleme, hakata vastu nendele, ma ütleksin, luftiga kauplemise peale, ja seetõttu ta püüab vähemalt kas või mingilgi määral püüda leida sellist õiguslikku tasandit, et hetkel võimul olevat valitsust mitte välja vihastada ja sellega kaasnevaid toetusi vähendada. Ja kogu see teema tuleb ikkagi Keskkonnaministeeriumis, kes pakub sellist lähenemist ja kui me nüüd vaatame ka siis, ütleme selle põhjusi, siis tuuakse välja ka see, et aluseks on Eesti erakordselt suur ökoloogiline jalajälg inimese kohta, siis tegelikult ka need väited on otsitud, sest see pole üldse oluline, palju on ökoloogiline jalajälg Eestis, oluline on see, et Euroopa Liit ... 

20:20 Aseesimees Hanno Pevkur

Te vajate lisaaega? Kui te räägite eelnõust, siis palun! Kolm minutit.

20:20 Kalle Grünthal

Ma räägin eelnõust. Palun kolm minutit! Et Euroopa Liidu süsinikuheide on kogu maailma heitest üheksa protsenti, mis tähendab tegelikult seda, et see on absoluutselt marginaalne võrreldes teiste maailma riikidega. Ja kui me toome siia kõrvale Eesti süsinikuheite, mis on 0,002 või kolm või see ei omagi tähtsust, see on praktiliselt olematu, aga mida me, mida me sellega kaotame, me kaotame seda, et Eesti julgeoleku, energiajulgeolek muutub absoluutselt olematuks. Siinsamas saalis oli möödunud nädalal talle tal TalTechi professor Alar Konist, kes teadis rääkida sellest, et tegelikult kõik need pöörded ei teeni mitte meie huve, vaid ütleme kolmandate riikide huve. Ja siin peab muidugi arvestama ka seda, et tegelikult Euroopast on ju välja viidud väga suurtootmise osakaal just kolmandatesse riikidesse, kes ei ole seotud nende kasvuhoonegaaside lekitamisega. See tähendab seda, et selle meetodi alusel keeratakse kinni Eesti ... (Juhataja: Nüüd on ka lisaaeg on läbi.) ... Jaa, Eesti võimekus ja seetõttu see on luftiga kauplemine. Ma tänan teid. Tänan ka istungi juhatajat, kes võimaldas lisaaega!

20:22 Aseesimees Hanno Pevkur

Kui räägitakse eelnõust ja asjast, on alati võimalus rääkida. Anti Poolamets, palun! Kuigi ka siin ma pean, kolleegid, tunnistama, et tõepoolest meil on väga palju rääkijaid ja viis minutit võiks olla see aeg. Meil on olnud ka varem seda praktikat, kus juhataja on seda piiranud, kui on väga palju rääkijaid. Anti Poolamets, palun!

20:22 Anti Poolamets

Lugupeetud juhataja, aitäh sõna eest! Head kolleegid! Head sotsialistid, kuhu ta ka kadunud ei ole, kuigi teie eelnõust jutt! Halloo, kas te olete kuskil suitsunurgas? Tulge kuulama. Sest me ju räägime täna asjast ehk teie eelnõust 345 SE, kuhu te olete ka usinalt muudatusettepanekuid teinud. Jaa. Ohkama võtab tegelikult.

Ma otsisin pealkirja oma ettekandele ja jõudsin rahvajutuni "Rätsep Õhk ja tema õnneloos". Ehk kui üldistada, siis toimub suuremat sorti õhumüümine. CO-kaubandus on suuremat sorti õhumüümine. Ja väga võimalik, et ajaloos sellele perioodile tagasi vaadataksegi, et eurooplased ja ameeriklased hakkasid usinalt õhku müüma, õhku maksustama, ja põhja sellel ei olnud mitte mingisugust. Tegu oli teadusega, mis läks aia taha.

Nii et kui me vaatame siin ühikutega kauplemisega registrit, ka need muudatusettepanekud, no me ei pääse sellest, et minna asja olemuse juurde: kas see CO2 maailmalõpuhäirekell on ikka nii kõva, kui teda esitletakse? Kas see häirekell on nii lõplik? Kas tõepoolest ookeanide tase tõuseb? Meil on neid paanikaid olnud küll ja küll, kuni selleni välja, et noorte hulgas on ärevus nii suur, et nad on plakatiga siin maja ees. Praktiliste näidetena, mis siis CO2 kaubandus toob? See on omamoodi nagu Ruhri okupeerimine Prantsusmaa poolt. Võetakse ära Saksamaa kõige parem majanduspiirkond, tööstuspiirkond, aga meie oleme nii nutikad, et okupeerimine ennast ise.

Palju õnne meile! Me lammutame tööstused, mis on ehitatud juba vabariigi algusest peale, tegelikult esimese maailmasõja ajal juba löödi esimeste uuringute nimel kopp maasse ja hakati uurima, mis asi see põlevkivi on. Kõik, mis on üles ehitatud, lammutatakse ära. Meie energeetika tuum lõhutakse maha ja satutakse ränka vastuollu ka füüsikaseadustega.

Ka mulle meeldivad päikesejaamad, ka mulle meeldivad tuulikud. Aga oleme realistid. Kui jaanuaris tuul ei puhu ja päike ei paista, kes siis miinus 25-kraadise kliima juures need radiaatorid ära kütab, need elektriradiaatorid käimas hoiab? Ega ikka ei hoia küll. Meil on vaja püsivõimsust, sest muidu me lõpetame nii nagu Texases, kus on täielik energeetiline kaos.

Ja hämmastav on see, et mitte ainult eneseokupeerimisega me ei tegele ega enesekoloniseerimise, vaid ka meie kolleegid sotsiaaldemokraatide ja Keskerakonna hulgas tegelevad oma valijaskonna viiludeks saagimisega. Võtavad neilt ära töökohad, viskavad nad hästi makstud töökohtadelt välja Ida-Virumaal ja hakkavad õhku müüma. Ja lähevad täiesti rahumeeli õhumüümisega kaasa. Nüüd, Ossinovski väitis, et jaa, maailmas on peaaegu et konsensus nendel teemadel. Võib-olla ta ise usub seda. Mina mitte. Minule seda müüa ei ole võimalik. Kaks esinduslikumat Eesti akadeemikut, Anto Raukas ja Endel Lippmaa, naersid välja kliima soojenemise, inimtekkelise ...

Palun lisaaega!

20:27 Aseesimees Hanno Pevkur

Kas kaks minutit?

20:27 Anti Poolamets

Kolm. Aitäh!

20:27 Aseesimees Hanno Pevkur

Palun, kolm minutit!

20:27 Anti Poolamets

... inimtekkelise kliima soojenemise teooria.

Ma toon veel ühe näite kuulsast eestlasest välismaal, Arno Arrakust. Arno Arrakul oli väga oluline teadmiste pagas. Tegu on muide Arrakute klanni kuuluva kunstnikuperekonna ühe liikmega, kes pääses läände ja oli Eesti teadlane USA-s, kes töötas spektrokeemilise analüüsi alal, sh Grumman Aerospace'is, ehitades sh Apollo kuumoodulit selles ettevõttes. Tema on välja andnud raamatu "Mis soojenemine? Satelliitide vaade globaalsele kliima soojenemisele". Oma suurepärases raamatus, mis on 92-leheküljeline tihedat teadusteksti, väidab ta, et mitte mingisugust ookeani taseme tõusu ei ole. Ja ta leiab, et kogu kliimateadus on pankrotis. 

Kusjuures sellise esindusliku teadlase artikleid ei avaldatud. Kas see on siis vaba teadus? Kas varsti peab käima ringi pusaga, kuhu on kirjutatud "Teadus on vaba"? Palun avaldage ühe esinduslikuma teadlase artikleid alarmismi kõrval, paanika tekitamise kõrval, piibelliku maailmalõpu visiooni esitamise kõrval! Kas see on siis hea teadus? Ma selles sügavalt kahtlen.

Nii et jääme kaineks, kuulame ära ka skeptiliste teadlaste väited, kes olid alles hiljuti peavool. Ja ma ei tea, kuidas äkki kõige esinduslikumatest teadlastest sai kõrvalvool. Mis trikkidega seda saavutati? Nii et ma soovitan silmad lahti hoida. Meie ja rahvusvaheline teadusruum ei ole konsensuslikult inimtekkelise kliima soojenemise teel. Ja mis seal salata, see isegi läheb karikatuurseks, mitte ainult maailma lõpu teemal.

Minu aiale, ühelehmapidajale, ühele viimasele ühe lehma pidajale Reo vallas tuli ministeeriumist teade, et vaadake, teie lehma metaanierituse eest tuleb nüüd hakata maksu maksma. Olin hämmingus, et nüüd asjad on siis nii kaugel. Õnneks ministeerium tühistas selle. Aga kui me tulevikus tagasi vaatame, siis naljahammastel on ilmselt palju rääkida, kuidas Reo valla ühelehmapidaja pidi hakkama oma lehma eritatud metaani eest tasu maksma. Ja kindlasti läheb see paljude muude tänapäeva eksiarvamustega ühte kaukasse. Aitäh!

20:30 Aseesimees Hanno Pevkur

Helle-Moonika Helme, palun!

20:30 Helle-Moonika Helme

Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud kolleegid! Täna me tõepoolest oleme pikalt ja laialt rääkinud sellisest väga olulisest asjast meie kõikide elus, nagu seda on atmosfäär. Loomulikult, meie kõigi ülesanne on seda atmosfääri igati hoida, igati kaitsta, sellepärast et atmosfäär on ju tegelikult meile kõigile väga oluline. Me ju kõik teame, et Maa atmosfäär ehk õhkkond on maad ümbritsev gaasikiht, milles valdavaks on lämmastiku, hapniku ja argooni mehaaniline segu. Nende gaaside suhteline hulk on muutumatu ja püsiv. Ja see on fakt.

Nüüd kui me arutame siin teemal, kuidas me saame atmosfääri kaitsta, siis see kõik on väga hea ja väga ilus. Aga me peame endalt küsima, kas me saame kaitsta midagi nii suurt. Ja kas me üldse saame midagi teha millegi heaks, mis on iseenesest oma suuruses sellisena olemas?

Aga tuleme tagasi selle juurde, mis siin täna saalis räägiti. Mulle tegelikult iseenesest meeldis lugupeetud hea kolleegi, sotsiaaldemokraat Jevgeni Ossinovski muudatusettepanek, kus ta väga selgelt ütles välja, et kui me midagi tahame teha, siis me peame seda tegema sajaprotsendiliselt. Selles on tal täielik õigus. Kui ta ütleb, et meie õigus praegu ütleb, meie kehtiva õiguse kohaselt peab valitsus investeerima vähemalt 50% heitmekaubanduse ühikutes kliimaeesmärkide saavutamisse, ja meie valitsus lähtubki ainult sellest miinimumnõudest, kuigi tal on täielik vabadus teha palju enam sellesama atmosfääri kaitseks, millest me täna siin kõik oleme nii palju rääkinud. See 50% on direktiivi miinimumnõue. Millegipärast selle direktiiviga me kasutame seda miinimumnõuet. Aga ometi me teame, et on palju teisi direktiive, kus me oleme paavstist õigeusklikumad. Me täidame neid direktiive, nagu vanasti öeldi, saksa täpsusega. Isegi kui nad on teinekord meile kahjulikud, me täidame neid kordi rohkem, kui tegelikult Euroopa Komisjon meilt seda nõuab. Aga vaadake siinkohal, kui me räägime meie atmosfäärist, mis on meile kõigile nii tähtis, sest see tegelikult ju määrab ära selle, kuidas meie elutegevus siin maailmas kulgeb, milline on meie ilm, millist õhku me hingame, kuidas UV-kiirgus mõjub, vaat siinkohal lähtutakse miinimumnõudest. Ja selles osas olen mina Jevgeni Ossinovskiga, üllatus-üllatus, ma olen siinkohal väga nõus. Valitsus peaks meile kõigile olulises küsimuses lähtuma maksimumnõudest, ehk siis, me peaksime tõepoolest arvestama seda kliimakriisi tõsidust, nagu märgib ära Ossinovski oma muudatusettepanekus, Eesti erakordselt suurt ökoloogilist jalajälge inimese kohta. See on muidugi selline asi, kus meil võib-olla erinevused on selle jalajälje suuruse kohta olemas. Aga ma olen temaga selles osas täiesti nõus, et kui me tahame midagi teha, siis me peame seda tegema sajaprotsendiliselt. Muidu ei ole ju sellel mõtet. 

Palun lisaaega!

20:35 Aseesimees Hanno Pevkur

Palun! Kolm minutit lisaaega.

20:36 Helle-Moonika Helme

Me peame siin suuri kõnesid, me võtame vastu seaduseelnõusid. Me võtame seadusemuudatuse seadusemuudatuse seadusemuudatuse seadusi, mida iganes. Me teeme seda ainult 50%-liselt. Nalja teete või? Kui juba teha, kui kaitsta atmosfääri, siis kaitseme seda täiega. Kaitseme sajaprotsendiliselt ja kõik meetmed, mida me tahame seaduses ette näha, võtame kasutusele sajaprotsendiliselt. Ehk siis ma olen sellega täiesti nõus, et seaduse tasemel tuleb sätestada nõue kasutada kogu heitmekaubanduse tulu, millest on täna siin nii palju räägitud, tõepoolest kliimaeesmärkide saavutamiseks, millest üks väga oluline osa on just nimelt see atmosfääriõhu kaitsmise seadus. Ja täiesti õigustatult toob kolleeg Ossinovski siia sisse ka sotsiaalse õigluse teema. Sotsiaalne õiglus on ka meie atmosfääri puudutavates küsimustes väga oluline, sest me kõik oleme siin atmosfääri all üksteisega võrdsed. Tema ettepanek, kus kasutada kvoodivahenditest, tasandada ära, kvoodivahendite tulu ja tasandada sellega ära kõrgemate energiahindade mõju leibkondadele, see on tõeliselt hea ja õilis ettepanek. Ma toetan seda sajaprotsendiliselt.

Nii et, head kolleegid, kui me teeme midagi, kui me oleme täna siin ja peame neid kõnesid tulihingeliselt ja me võitleme millegi eest, me alati võitleme millegi eest, oma maailmavaate eest, oma arvamuste eest, siis teeme seda sajaprotsendiliselt. Teeme seda sajaprotsendiliselt. Võitleme. Praegu me räägime, võitleme atmosfääriõhu puhtuse eest. Järgmistes küsimustes võitleme millegi muu eest. Head kolleegid, teeme seda 100%. Aitäh!

20:38 Aseesimees Hanno Pevkur

Riho Breivel, palun! 

20:38 Riho Breivel

On üks selline kirjatükk nagu "Pisuhänd", kus Sander ütles: "õhku, ehitame õhku, õhk ei maksa mitte midagi." Me näeme tegelikult, et õhk maksab ja maksab väga palju. Ja täna siis vaatamegi seda seadust, atmosfääriõhu kaitse seaduse ja riigilõivuseaduse muutmise seaduse eelnõu teist lugemist viime läbi. Eelnõuga tahetakse ajakohastada sätteid, et tagada Euroopa Liidu õiguse rakendamine. Euroopa Komisjon on kehtestanud uued Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitekoguste ühikutega kauplemise süsteemi rakendades määrused. Atmosfääriõhuga ja heitekogustega oleme me kokku puutunud siin Eestimaal juba aastaid.

Kõigepealt olid need hinnad suhteliselt hästi paigas meie Ida-Virumaa jaoks. Omavalitsustele, kellel oli vastav tootmine, laekusid suhteliselt head summad, millega suudeti teha väga palju ära nende piirkondade osas, kus saastekvoodist saadud rahad laekusid. Kogu asja protsess aga oli selles, et pidevalt ja aasta-aastalt tõmmati seda probleemi koomale selles suhtes, et maksud, maksulaekumist aina vähendati. Tänaseks on see praktiliselt miinimum. Need piirkonnad, kus on tegelikult saaste säilinud, need enam sellekohast kapitalimahutust teha ei saa, et saaksid neid probleeme likvideerida. Kuidas edasi minna? On teatud võimekused nüüd ikkagi olemas, et et riik saab jagada seda raha. Täna nagu me kuulsime, summad on jälle jagatud 50%:50% osa, pool läheb praktiliselt rohepöörde teostamiseks ja pool läheb riigile, et ta saab seda raha kasutada teatud eesmärkide tarbeks. Meie Ida-Virumaal muidugi tahaksime näha, et summad laekuksid meile suuremas koguses, kui nad on sinna tänaseks planeeritud. Näiteks elektritootjate liidu poolt esitati ettepanek täiendada eelnõu sättega, mis võimaldaks ka mahukatel üksikprojektidel taodelda moderniseerimisfondist vahendeid ning tagada võrdne kohtlemine riiklike toetuskavade ja üksikute projektide vahel. Ja rõhutati, et see rahandus rahastatavate võimalike riigi toetuskavade eesmärk peaks olema lisatud lisatoetusena siis võrdlema võrdse kohtlemise ja riikliku toetuskava eesmärkide täitmiseks. Ma võtan kolm minutit.

20:43 Aseesimees Hanno Pevkur

Palun, kolm minutit lisaaega.

20:43 Riho Breivel

Kindlasti oleks tarvis neid vahendeid suunata, suunata nendesamade Ida-Virumaa toetuskavade eesmärkide täitmiseks, sest ma ei ole nii sinisilmne, et arvan, et see põlevkivi tootmine jätkub samades mahtudes, nagu täna. Kindlasti-kindlasti surutakse, surutakse see asi raamidesse ja kindlasti lõpetatakse põlevkivi kasutamine sellises mahus, nagu ta täna on, kuid kindlasti ei tohiks, tohiks minna enne nende ressursside kallale, kui ei ole öeldud viimane sõna ka tootjate poolt. Sest täna pakuvad meil põlevkivi tootvad ettevõtted juba ka erinevaid innovaatilisi lahendusi, kuidas põlevkivi kasutada ja põlevkiviõli kasutada tulevikus palju ratsionaalsemalt ja heitmevabamalt.

Aga kui me seda protsessi täna ei toeta, siis praktiliselt lähevad need ettevõtted meil kinni ja siis pole enam kellegagi arendada neid võimekusi, mille peale praegu täna just meie enda ettevõtted oma ressursse kannavad. Jah, ka kõneleja, kes seletuskirja esitleja, ütleb, et andku eraettevõtted minna, tehku neid lahendusi! Ei ole see asi niisama lihtne, sellepärast et investeeringud on suhteliselt suured. Ja kui me nende samade saastekvoodirahade eest ei toeta neid ettevõtteid, millest me siis veel toetame ja kui me neid ei toeta ja uusi innovaatilisi lahendusi välja ei too, siis me ükskord kaotame tõesti selle ressursi ja selle võimekuse. Täna on meil ka TalTechi teadlased, kes tegelevad selle probleemiga, meil on olemas põlevkivi kompetentsikeskus Ida-Virumaal, kes päevast päeva otsib neid lahendusi. On olemas vastavad seadmed juba välja töötatud, kuigi need on katseseadmed, aga nad näitavad, et see asi on kõik võimalik, on võimalik ka vesinikmeetodil põlevkiviõli puhastada. Ja selle nimel tuleb lihtsalt tööd teha, võidelda ja selleks see Riigikogu ongi, et leida õigeid lahendusi meie oma ressursside heaks ärakasutamiseks. Aitäh!

20:46 Aseesimees Hanno Pevkur

Merry Aart, palun!

20:46 Merry Aart

Lugupeetud koosoleku juhataja! Head kolleegid! Kui me täna kuulasime kahte esimest päevakorrapunkti, siis ma jõudsin iseenda jaoks järeldusele, et me oleme tegelikult muutunud väga pealiskaudseks, isikutekeskseks. Me ei mõtle eesmärgile, ei too välja eesmärki, ei näita ära, milline on see tulem. Ei räägi ka sellest, mis on selle meie poolt vastuvõetava seaduse vajadus ühiskonnale. Ehk on aeg sealmaal, et me peame hakkama selle peale mõtlema võib-olla ka seaduste tutvustamisel, võib-olla on see seaduste tutvustamise küsimus. Mõtleme selle peale.

Nüüd tulles selle seaduse juurde. CO2 vähendamine – väga ilusad sõnad, terve ühiskond läheb jooksujalu kaasa, kõik teavad, et jube hea asi. Aga mina mõtlen, kas me ikka oleme analüüsinud neid asju, kas me teame, mis 20–30 aasta pärast juhtub tuulegeneraatoritega või tuulegeneraatorite labadega. Kas me teame, kui palju soojeneb kliima tänu päikesepaneelidele? Me teame, et päikesepaneelide läheduses ja all on kliima kuni +2,5 kraadi soojem kui ümberringi. Kui neid on väga palju, kas nad mõjutavad kliimat või mitte? Kas me teame, mis saab elektriautode patareidest? Kas me ladustamine nad samamoodi, nagu Raadil olid kummid ladustatud, et siis kunagi keegi mõtleb, mis nendest saab? Kas me teeme, kui me midagi välja mõtleme, kui me teeme seadusi? Kas me mõtleme sotsiaal-majanduslikele analüüsidele? Ma ei ole näinud mitte ühtegi korralikku sotsiaal-majanduslikku analüüsi, kus saaks öelda, et poliitiline otsus tehakse selliste analüüside baasil, siin on need negatiivsed ja siin on need positiivsed seisukohad. Me peame valima kuldse kesktee.

Ma toon sellest seadusest näite. Asendatakse tekstiosa "jagatud kohustuse otsuse" – jagatud kohustuse otsuse on üsna arusaadav – tekstiosaga "Euroopa Parlamendi ja nõukogu otsuse ... ja nii edasi ... ning Euroopa Parlamendi nõukogu määruse". Ka juba hea kolleeg Paul Puustusmaa juhtis sellele tähelepanu. Ehk on aeg hakata kirjutama seadusi niimoodi, et ka inimesed sellest aru saavad. Mina mäletan seda aega, kus arutleti väga tõsiselt, kuna ma olen zootehnik, siis arutati väga tõsiselt tõepoolest seda, kas lehmadele peaks tagumikku punnid ette lööma või kilekotid ninaotsa panema, et nad ei reostaks loodust. Ega midagi uut ei ole päikese all, kõik käib ringiga üles-alla.

Niisamuti on ka siin. Ma mäletan seda aega, kui seadust võis lugeda ka tavaline kõrgema haridusega inimene ja ta sai aru sellest, millest jutt käis. Ehk peame hakkama seadusi tõepoolest niimoodi kirjutama, et normaalne lugeja saaks aru sellest seadusest, ilma et ta suunatakse paragrahv tolle juurest europarlamendi määruse tolle juurde ja sealt jälle nõukogu määruse too juurde. Ma rohkem ei tahakski öelda. Ehk me hakkame mõtlema selle peale, miks me siin oleme, miks me oma seadusi teeme ja mis on nende seaduste tulemus. Võtame vastutuse. Aitäh!

20:50 Aseesimees Hanno Pevkur

Kert Kingo, palun!

20:50 Kert Kingo

Lugupeetud istungi juhataja! Head saadikud! Ma sissejuhatuseks loeksin ette ühe Tallinna Volikogu liikme arvamuse selle kohta, mis mõtted temal tekkisid sellega seoses, kui 3. juunil arutati Tallinna volikogus kava "Kliimaneutraalne Tallinn 2035". Ma loen seda ilma ilustamata, sellisel ehedal kujul, nagu see kirjas on.

"Tallinna volikogu istungil võitlesime kliimahullusega. Näib, et enamik poliitikuid ja inimesi Euroopas, Eestis ja Tallinnas elab nagu ikka luuludes, globalistide poolt väljamõeldud mullides, sest inimese võime alandada ookeanide temperatuuri 2 kraadi võrra näib selge utoopiana. Kava "Kliimaneutraalne Tallinn 2035" näeb ette kasvuhoonegaaside kahandamist 40% võrra. Võimas eesmärk, mürkrohelised ütlevad seepeale, et väheambitsioonikas, kuid sellegi täitmiseks puuduvad igasugused eeldused. 

Esiteks, Tallinna ja kogu ühiskonna laiem valimisolek neid muutusi enda heaolu ja elustiili muutmise arvelt rõõmsameelselt läbi viia, on läbimõtlemata teema, sest tulemuseks võib olla massiline taasvaesumine ja muud sotsiaalsed tagajärjed. Teiseks napib raha, mida oleks tarvis suurusjärgus 10 × rohkem.

Tehnoloogiline mahajäämus on silmatorkav, Tallinna ühistranspordi selgrooks jäävad abilinnapea Riisalu sõnul veel pikaks ajaks gaasibussid, aga trammid, kiirtrammid, elektrirongid ja muu loodussõbraliku elektritranspordi areng seisab kinni kümnete takistuste taga. Gaasibussidele aga ei jätku biogaasi, kuna pole vastavat tehast Tallinna (1/3 Eestist) tarvis.

Aku- ja vesinikkütuse tehnoloogiad on veel lapsekingades. Veoki või bussi aku kaalub hetkel 4–5 tonni ja laeb 7 tundi. Lahendamata on vanade kõlbmatute akude utiliseerimise probleem, maailmas on 145 miljonit elektriautovrakki, laadimisvõrgustik on ülipuudulik. Kuna energiavajadus on aina suurem, siis põlevkivitööstuse kiire kokkutõmbamine võib tekitada tõsiseid probleeme nii Tallinna kui kogu vabariigi (taastuvenergia ebastabiilsus, kallis importelekter jne) energiavajadusele, ja istumine küünlavalgel pole üldse välistatud.

Nõukogudeaegsest elamufondist on soojustatud umbes 15%. Mille arvel tuleb kasvuhoonegaaside langus –40%? Kas keelame (demokraatia tingimustes) fossiilkütusel sõitva transpordi? Hakkame sõitma tõuksidega ka talvel? Lepime vähese küttega talveperioodil? Lepime sissetulekute vähenemisega, elu regressiga? Lubage kahelda."

Selle kohta, kui ma võtaksin nüüd ja avaldaksin oma arvamuse ka, ma kõigepealt ütlen, et ma ei ole siin võitluses pooli valinud. Ma ei ole kirglik, ütleme, et kliima eest võitleja või kliima soojenemise eest võitleja ja ma ei ole selle vastu võitleja. Aga vaadates, kuidas me nüüd otsustame ilma pikka perspektiivi jälgimata, kui me võtame näiteks need Elmo autod, mida suure uhkusega presenteeriti meil meedias, kuidas me tegime väga kasuliku tehingu, mõeldes ainult sellele mõnele aastale, kui need Elmo autod võib-olla oma otstarbe täitsid CO2 hoidmisel, siis mis nendest nüüd on saanud? Nüüd nad lihtsalt seisavad, kogunevad mingisse parklasse. Kas keegi on uurinud, millist kahju nad tekitavad? Milline on see reostus keskkonnale? See ei ole enam mitte kellelegi probleem, sest esimesel hetkel sai ju suurte tulede ja viledega kuulutatud, kuidas me oleme suured looduskeskkonna eest võitlejad.

Võtaksin kolm minutit veel.

20:55 Aseesimees Hanno Pevkur

Palun, kolm minutit!

20:55 Kert Kingo

Ja niimoodi me kogu aeg tegutsemegi. Läheme suure hurraaga kaasa sellega, mida keegi kuskil kas igavusest või eluvõõrsusest välja mõtleb. Meil käiakse jälle ka meediakaamerate kooskõlas ja suurte tulede ja viledega veekogudest üksikuid plastikpudeleid korjamas, näidates, kuidas meie hoolime oma keskkonnast ja puhastame oma vett. Samal ajal upuvad Aasia riikide veekogud plastikpudelitesse.

Ma väga usun, et paljud on kas näinud neid pilte või on ise kohapeal käinud, mis toimub Indoneesia rannakuurortides, mis toimub Tais, Kambodžas või Indias. See tähendab seda, et kui meie siin tulihingeliselt nüüd seisame selle looduskeskkonna eest, samal ajal kui Eesti on juba oma käitumiselt aastakümneid see, kes koristab enda järel, kes ei loobi asju, siis samal ajal teises maailma osas Aasias lihtsalt reostatakse. Kus on nüüd see mõte siin? Vot sellest mina ei saa aru. Ma üritan siin kaine mõistusega asjale läheneda. Võitleme tulihingeliselt selles maapiirkonnas, kus seda probleemi tegelikult ei ole, välja arvatud üksikud pudelid või üksikud konid, samal ajal kui seal Aasia osas on see nii üleküllastunud reostusest. Aga seal ei käi küll keegi Gretakene ega mitte keegi neidpudeleid korjamis ja suuri filmivõtteid ja presentatsioone tegemas.

Seetõttu mulle jääbki mulje, et kogu see kliimavõitlus on lihtsalt mingi uue vaimustusega kaasaminek, sest vähemalt see, mis meie riigis toimub, tundub igati läbimõtlematu. Äärmisel juhul on mõeldud ainult ühele hetkele või lühiperspektiivile. Ja võetakse vastu otsused, millel meie ühiskonnas puudub igasugune toepind või igasugune puutepunkt. Meil lihtsalt seda ei ole. Ja ometigi meie, eestlased, oleme ikkagi need, kellel linnades on iga nurga peal prügikastid, me ei viska sodi maha. Me teame kõik, meie kodu ja meie kultuur on selline, et me ei viska ukse ette välja sodi. Ja meie oleme need kõige kirglikumad selle eest võitlejad. Nii et mõtlemiskoht kõigile: mille eest me võitleme ja kas meil üldse on vaja siin millegi eest võidelda? Aitäh!

20:58 Aseesimees Hanno Pevkur

Uno Kaskpeit, palun!

20:58 Uno Kaskpeit

Lugupeetud eesistuja! Austatud kolleegid! Selle eelnõuga ajakohastatakse sätteid, et tagada Euroopa Liidu õiguse rakendamine. Euroopa Komisjon on kehtestanud uued Euroopa Liidu kasvuhoonegaaside lubatud heitekoguse ühikutega kauplemise süsteemi rakendavad määrused. Samuti on Euroopa Liit andnud rakendusmääruse moderniseerimisfondi kohta, et nende eesmärk on hoogustada heitkoguste kulutõhusat vähendamist ja süsinikdioksiidide vähendamist toetavaid investeeringuid. Eesti on samuti ühinenud Euroopa Liidu kliimaneutraalsuse eesmärgiga, kuid selleni jõudmisel tuleb arvestada liikmesriikide erinevaid lähtepositsioone ja samuti peaks liikmesriikidele jääma paindlikkus emissioonide vähendamise üle otsustamisel. Õiglase üleminekufondi loomine on tervitatav, kuid hetkel on põlevkivisektori rahastamise jaotusvõti diskrimineeriv võrreldes teiste fossiilsete sektoritega. Ometigi on probleemid ja väljakutsed nendes sektorites sarnased. Ma olen kindlasti nõus sellega, et eks me kunagi ühineme ja vähendame, kuid praegusel hetkel, nii kaua, kui seda põlevkivi on seal maa all, tuleb teda kaevata. Tänan väga!

21:00 Aseesimees Hanno Pevkur

Paul Puustusma, palun!

21:00 Paul Puustusmaa

Hea juhataja! Lugupeetud kallid kolleegid! Mille vastu mina protesteerin? Aga on, on põhjust, mille vastu protesteerida. Head sõbrad, riigi vardjad, nagu Kojamees, kolleeg hea, meil siin armastab ikka öelda. Kõigepealt ma protesteerin selle vastu, kuidas meil Riigikogu juhatus kitsendab meie Riigikogu liikmete sõnaõigust. Jah, ma tean, tuginetakse paragrahvile, kus kodukorra §  69 lõige 5, et on õigus, kuid siiski ei luba see hästi teha seda ebavõrdselt. Ehk kui keegi saab rääkida viis pluss kolm, siis mõni teine ei saa viis pluss kolm.

21:01 Aseesimees Hanno Pevkur

Härra Puustusmaa, te mängite ka tulega, atmosfääriõhu seadus on praegu.

21:01 Paul Puustusmaa

 Jah, nüüd rääkides sellest atmosfääriõhu seadusest, ma tahan rõhutada seda, et sõdides meie Maa atmosfääri eest, ei tohi me oma Riigikogu atmosfääri unustada. Ja ma ei suuda jätta märkimata, see on tõsine kiusatus rõhuda Aristotelese peale, kes on kunagi öelnud, et inimene on oma loomult poliitiline loom. Ja siit on vihje sellele, miks ma ei saa aru, mispärast ei lubata meil, miks ei lubata meil tsiteerida väga olulist ja seostatavat teost, 1984 George Orwelli poolt "Loomade farm", mille aastapäev eile oli, kui 72 aastat möödus tema väljaandmisest.

Aga nüüd minnes tagasi seaduse enda, 345 juurde, atmosfääriõhu seadus, ka siin on küllaldaselt ja palju on, mille vastu protesteerida. Ega ma asjata ei hakanud sellest pihta, ei alanud sellega, kui ma ütlesin heale kolleegile Ossinovskile küsimuse näol seda, et millega te, sõbrad, tegelete, te tegelete seaduseloomega, mille normistik on arusaamatu nii seaduse koostajatele, komisjoni liikmetele, keegi sellest aru ei saa. Loeme veel kord selle seadusemuudatuse üheainsa lause ette: esitatud tulemused peavad vastama komisjoni rakendusmääruses 2018/2066, mis käsitleb Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi 2003/87/EÜ kohast kasvuhoonegaaside heite seiret ja aruandlust ning millega muudetakse komisjoni määrust (EL) nr 601/2012 (ELT L 334, 31.12.2018, lk 1–93), ja komisjoni rakendusmääruses 2018/2067, milles käsitletakse andmete tõendamist ja tõendajate akrediteerimist vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivile 2003/87/EÜ (ELT L 334, 31.12.2018, lk 94–134), sätestatud usaldatavustasemele. Küsin veel kord: kellele tehakse selliseid seadusi, kas seadusi tehakse inimestele või tehakse mingi masintõlke jaoks või kes sellise normiga tööle peaks hakkama?

Läheme edasi. Ma küsisin austusväärse kolleeg Ossinovski käest seda, et nii, nüüd muudetakse seaduse paragrahvi, sellesama seaduse paragrahvi muudetakse ja asendatakse sõnad "standardiga" sõnadega "standardi sarjaga". Ja ma küsisin siis, no nii, hästi, et mis see standardi sari siis on. Tõepoolest, vihje seletuskirjas on küll, et miks see standardi sari sinna sisse on toodud ja märge oli viitega ISO-le. Kus ta siis nüüd oli? Ühesõnaga, ISO oli mingisugune 20. Jah, seda ISO-t ei leia üles. Ühesõnaga oli mingi ISO, mille standardi standardiseerimise tähendus ja standardi sarja tähendust ei suutnud mulle ka komisjoni liikmed, antud juhul ka austatud härra Ossinovski seletada. Ja ongi võimatu, seda ongi võimatu teha.

Nüüd rääkides sellestsamast atmosfääriõhu seadusest endast, jah, ma tahan viidata ühele tähtsale asjaolule. Meil on mürkrohelised selle ümber kõvasti vahtu löönud. Palun veel kaks minutit!

21:05 Aseesimees Hanno Pevkur

Palun! Kaks minutit lisaks. 

21:05 Paul Puustusmaa

Ja rõhutatakse seda, kuidas meie kliima oluliselt halveneb ja kuivõrd kasvuhoonegaaside hulk on märgatavalt tõusnud. Kuid alates 2013. aastast on üha rohkem suurenenud nende teadusartiklite arv, millised tõendavad seda, et see teema ei ole õige, vaid ta on demagoogiline ja ülepaisutatud. Et on rõhutatud artiklites, et kõige hullem kliima soojenemise stsenaarium jääb ära. Seda õnneks ei tule. Sest kliima soojenemine on aeglustunud. Ja kuigi kasvuhoonegaasi hulk kogu aeg küll veel suurenemist näitab, ei ole enam hullemat stsenaariumi meil ees olemas. See artikkel on pärit teadusajakirjast Nature Geoscience ja mis oli ka Eestis avaldatud juba 2013. aastal. Ja neid artikleid on järjest juures. Me tegeleme, sõbrad, jamaga. Vabandust! Aitäh!

21:06 Aseesimees Hanno Pevkur

Mart Helme, palun.

21:06 Mart Helme

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud kolleegid! Ma alustan mõningatest isiklikest muljetest seoses puhta õhuga võime öelda ka atmosfääriõhuga. Nimelt 1990. aastal õnnestus mul sõita Mongooliasse. Mongoolia on teatavasti riik, mida me tunneme kui stepiriiki ja riiki, kus on ulatuslikud kõrbealad: kobi kõrb, Taklamakani kõrb, mõned väiksemad kõrbealad. Ma olin üllatunud, kui mulle öeldi seal, see oli juuli algus, et noh, õigel ajal saabusite siia, sest meil lõppesid just mõni aeg tagasi tolmutormid. Et ärge te kunagi tulge siia maikuus, juuni algul, sest siis on siin õhk tolmust paks. Me kõik käime ringi, rätikud näo ees ja väga raske on hingata. See oli mulle, sellest on ka juba 30 ja rohkem aastat tagasi, täielikuks üllatuseks, et mis see tähendab? Raske on hingata, õhk on tolmust paks. Me Eestis ei kujuta seda absoluutselt ette. Teine kogemus pärineb sealtsamast maailmapiirkonnast. Tõsi küll, vahemaad on seal nii kolossaalsed, et tundub, et nad on kõik lähedal. Aga tegelikult ei ole lähedal, see on Hiina. See on Hiina, kus ma Shanghais kogesin seda, mis tähendab tööstuslike heide atmosfääriõhus. See oli aastal 1994. See oli tõesti, õhk oli paks tööstusheidetest, praegu on seal olukord muide väga tugevalt paranenud. Need on kaks näidet sellest, mida meil võibolla siin Eestis, kus meil riigi pindalast üle poole on kaetud metsadega või rohelusega mingil moel. Metsakaitsjad ütlevad, et see ei ole mets, et need on puuistandused ja et need on mingid võserikud ja mida kõike. Aga noh, ta on ikkagi roheala ja 60 protsenti enam-vähem Eesti pinnast on kaetud. Ja kuna ka meie suurlinn, ainus suurem linn Tallinn asub mere kaldal, kus meretuuled igasugust linna tolmu, tööstusheidet, heitgaase neutraliseerivad, siis meil on raske aru saada sellest, missugune õhupuudus võib olla teistes maailma piirkondades, kus niisugusi soodsaid tegureid, väike rahvaarv kaasa arvatud, õhu puhtuse seisukohast on see väga positiivne näitaja, kus niisugusi asju ei ole. Et selles mõttes ma pean paraku oponeerima natukene oma fraktsioonikaaslastele, kes ütlevad, et me tegeleme siin jamaga. Päris jamaga me ei tegele ja probleem kui niisugune on sündinud ikkagi praktilistest oludest, praktilistest oludest nendes maailma piirkondades, kus lähteolud erinevad tugevasti nendest, millega me oleme harjunud. Selles tähenduses ma täielikult mõistan Euroopa Liidu, Euroopa Komisjoni ja ka teatud Euroopa juhtriikide püüdlusi atmosfääriõhu puhtuse osas teha edusamme. Võin öelda ka, et tõepoolest olen ka Saksamaal kogenud Ruhri piirkonnas seda, et olenevalt tuulesuunast ja aastaajast võib-olla mingites kohtades tegu küllaltki saastunud õhuga, kas saaks natukene lisaaega?

21:11 Aseesimees Hanno Pevkur

Minut, kaks?

21:11 Mart Helme

Kui saab kaks, jõuaks natukene ka eelnõust rääkida. Jah, kuna aeg jookseb ja ma unustasin ennast heietama kõikvõimalikke sõjamälestusi, siis tulles tagasi selle või isegi mitte tagasi, vaid tulles eelnõu juurde, siis ma ütlen, et eelnõu väärib kahtlemata põhimõtteliselt toetamist. Mis tekitab aga tõepoolest mõningat nõutust ja on tekitanud nõutust juba nii minus kui ka kuulsime siin kolleegide puhul, ka nendes, on CO2 kvootidega kauplemine. See on üks abrakadabra, see on klassikaline õhuga kauplemine, mis tähendab seda, et nagu me oleme harjunud kasutama seda ütlust, juba nõukogude aja lõpus oli jutt sellest, kuidas katla ühes servas ei ole võimalik keeta rammusamat suppi. Nüüd me näeme, et CO2 kvootidega kauplemisel just nagu kuskil katla servas on võimalik keeta rammusamat suppi või siis lahjemat suppi. Tegelikult, kui me võtame ikkagi planeedi seisukohast ja planeedi atmosfäär on üks ökosüsteem, siis ei ole võimalik katla ühes servas rammusamat suppi keeta või lahjemat suppi keeta. Ja selles tähenduses ma ütleksin, et siin on nüüd küll mõtlemiskoht ja võib-olla ka debateerimiskoht veel edaspidigi ja mitte ainult siin saalis debateerimise koht, vaid debateerimise koht ka Euroopa Parlamendis, Euroopa Komisjoni erinevates direktoraatides. Ühesõnaga, nendes kohtades, kus initsiatiive, eelnõusid, direktiive algatatakse, välja töötatakse ja liikmesriikidele heakskiitmiseks või mõningatel puhkudel ka jonnimiseks esitatakse. Ma olen küll üsna veendunud, et hea küll, võtame, kui me ka selle eelnõu vastu võtame, siis põhimõtteliselt me võime ju mürki võtta, et taolisi eelnõusid või selle atmosfääriõhuga tegeldakse edasi ja meile tulevad siia saali arutamiseks mitmesugused muud eelnõud, initsiatiivid direktiivide heakskiitmisel. Mõtleme selle üle, mis positsiooni peaks Eesti võtma sellesama CO2 kvootidega kauplemise osas. 

21:14 Aseesimees Hanno Pevkur

Alar Laneman, palun!

21:14 Alar Laneman

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Elu on täis huvitavaid kokkusattumisi ja tundub, et on päris tõene see ütlus, et iga asi jõuab sinuni siis, kui on selleks õige aeg. Ma olen niimoodi kõrvalt üsna neutraalselt jälginud antud teemaga seonduvat, kuigi loodus, eriti puhas loodus on mulle elus olnud isiklikult alati väga oluline, aga ma ei ole suutnud vist isiklikust perspektiivist kaugemale näha. Selles mõttes vaatamata olukorrale antud eelnõu arutelu, selle vältel kuuldu on olnud mulle huvitav ja hariv ja eraldi märgiksin ära ettekandja, kes vaatamata sellele seisule, mis meil hetkel on, siiski andis sisukaid vastuseid ja oli väga professionaalne.

Järgnev, mida ma räägin, ongi pigem isiklik perspektiiv, aga ma pidasin oluliseks ära märkida. Minu küsimusele vastas ettekandja, et siiski me ei peaks mängima rehepappi, vaid me peaksime andma oma panuse nendele rohelistele teemadele ja kuigi kaks suurt riiki, nagu ta kasutas väljendit, panevad tuima, liigub maailm optimistlikult õiges suunas ja asjad lähevad paremaks. Kahjuks ma seda optimismi ei jaga täiel määral ja esimene põhjus on selles hinnas, nii otseses kui kaudses, mida see toob kaasa meie inimestele. Eelkõnelejalt laenates, ei ole tõesti võimalik teha puhtamat õhku maailma ühes piirkonnas, kui enamus oma panust ei anna, nii et me peaksime vaatama üle oma panuse tempo ja ennekõike peaks vaatama tervik terviklikku analüüsi.

Mõned sellised alarmeerivad tähelepanekud. Ilmselgelt on roheteemadega tegelemine kujunenud suurele seltskonnale teenimisallikaks ja see näitab, et mängus on rahalised ja majanduslikud huvid, mitte ainult loodus. Teine, mida ma märkan, et teemat lahendatakse üsna tüüpiliselt eraldiseisvana. Millest ma väga puudust tunnen, on ka mõne eelkõneleja poolt mainitud majanduslikud ja eriti sotsiaal-majanduslikud mõjud. Jutt oli siin Ida-Virust. Just hetk tagasi vaatasin, Postimehes oli artikkel, mis iseloomustab, kuidas me ei lahenda asju terviklikult, et samal ajal, kui me siin räägime, tuleb teade, et Eesti suhtes on algatatud rikkumismenetlust, et me ei hoia oma kaitsealuseid metsi. Ma ei ole näinud, et analüüs kaasaks julgeolekuaspekte. Energiajulgeolek kõigepealt, aga otsaga jõuavad julgeoleku küsimused ka riigikaitse temaatika juurde, eriti ühiskondlikke aspekte silmas pidades. See on murekoht. See näitab, et analüüs ei ole terviklik ja tõenäoliselt on asju, tagajärgi, mis selle teemaga tegeledes võivad meid halvasti üllatada. Eriti ma pean silmas perede majanduslikku julgeolekut. Need on kõik ilusad ja vajalikud teemad, aga riigi kohus ja meie kohus siin on ikkagi muretseda oma inimeste heaolu eest, mitte lohutada neid järjekordse versiooniga helgest saabuvast tulevikust.

Hea näide oli hiljuti, 19. mail oli meil üks arengudokument, TAIE – teadus- ja arendustegevus, innovatsioon, ettevõtlus samamoodi ... Tohiks mõni minut lisa?

21:18 Aseesimees Hanno Pevkur

Mõni minut? Kaks minutit, palun! 

21:18 Alar Laneman

Mind huvitas ennekõike see, kuidas seal räägitakse kaitsetööstusest ja sõjateaduste uuringutest ja nende ära kasutamisest. Ma ei leidnud silpigi. Mulle tundub, et sama lugu on nende kliima- ja roheliste teemadega. See on kujunenud asjaks iseeneses, kuigi teema on oluline, ma seda üldse ei vaidlusta. Nii et ma kutsuksin üles olema tähelepanelikud ja võib-olla ka see, millest hea kolleeg Paul enne rääkis, et keeleliselt on see täielik labürint ja labürindis teatavasti on väga keeruline õigeid kohti leida. Ja sarnaselt paljude muudega siin on selgelt näha, et on juurde kasvanud kliima teemadele väga selge bürokraatiamasin. MTÜ-d, samamoodi Eestis meil terve suur seltskond, kelle jaoks on teenimisallikas. Küsimuste esitamist rünnatakse, küsimuste esitajaid sildistatakse, aga teema on oluline, teema on keeruline ja mina arvan, et see hoiak peaks olema teistsugune ja siin peaks kõik küsimused vastatud olema, tagamaks, et meil need otsused on kvaliteetsed. Ja siin on palju küsimusi, on näiteks need tehnoloogiat, nende tehnoloogiate maksumus, milline kujuneb tarbetehnoloogia hind tarbijale, kas tõesti on nii, et tulevikus keskklass peab oma manöövervõimekusest loobuma, sest keegi autosid enam osta ei jõua jne, jne. Küsimustele me peaksime leidma vastused. Teema on oluline ja ma arvan, et me ühiselt jõuame tarkade lahendusteni ja selle hinnaks ei ole Eesti inimeste majanduslik heaolu. Aitäh!

21:20 Aseesimees Hanno Pevkur

Leo Kunnas, palun!

21:21 Leo Kunnas

Palun kolm minutit lisaaega!

21:21 Aseesimees Hanno Pevkur

Alustame ja siis vaatame, kuidas teil läheb, äkki saate viiega hakkama. 

21:21 Leo Kunnas

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Kõigepealt ma kasutaksin juhust ja tahaksin tänada head kolleegi Jevgenit siin tõesti väga ülevaatliku ja valgustava küsimuse käsitlemise eest. Ja tegelikult see haakub ka osalt meil äsja toimunud olulise tähtsusega riikliku küsimuse arutamisega, kus me arutasime energiajulgeolekut, sest tegelikult kõik kolm on väga tihedalt seotud ehk siis keskkond, energiatootmine ja energiajulgeolek. Ja sellest kompleksist ma tahakski nüüd natuke rääkida ja samal ajal püüda ka tuua lõpuks, kui aega jääb, Eesti põlevkivitööstuse perspektiivi välja, siis selles kontekstis, kus me praegu oleme.

CO2 kaubandus. Mida selle kohta öelda? Teoreetiliselt see võiks toimida, kui see hõlmaks kogu maailma ehk siis ta ei oleks nii-öelda Euroopa Liidu lokaalne projekt. Aga sellisena paraku ta  ei ole, tal ei ole täit jõudu, ega ta sellisena ei täida oma eesmärki. Hea kolleeg Jevgeni rääkis siin väga hästi, et maailmas on riike, mis tegelikult suhtuvad väga arrogantselt keskkonnaprobleemidesse, ja ta tõi välja just Venemaa ja Brasiilia. Tegelikult ka Hiinas on väga suured probleemid. Kuigi Hiina ametlikult on deklareerinud, et ta soovib kasvuhoonegaaside emissioone vähendada, siis tegelikult ta järgmise 10 aasta jooksul seda üldse ei plaani teha. Siin on tegu silmakirjalikkusega. Näiteks National Geographicu  ühes viimastest numbrites oli väga hea maailma kaart, kus oli õhu saastatus nagu välja toodud mandrite kaupa. Praktiliselt Põhja-India, Mongoolia ja ka suured Hiina alad olid praktiliselt peaaegu mustad, et siis see keskkonna saastatus nendes piirkondades on väga tõsine.

Aga nüüd ma lähengi siit järgmise teema juurde ja püüan vaadata üldse energiatootmist laiemalt. Et kus on siis maailmas väljapääs? Loomulikult, väga positiivne, et me arendame tuuleenergiat ja päikeseenergiat, aga praegu, vähemalt lähema 10 aasta jooksul meil on tehnoloogiline probleem see, et me ei suuda seda energiat säilitada. Ehk siis see energia, need energiaallikad ei ole stabiilsed. Et meil on vaja ka mingeid stabiilseid energiaallikaid. Ja mis need siis on? Loomulikult on need tuumaenergia. Tšornobõl ja Fukushima on andnud tugeva tagasilöögi tuumaenergiale. Aga selles lootuses, et nüüd on tulemas uued, neljanda põlvkonna sulasoolareaktorid, me võiks tegelikult tuumatehnoloogiat edasi arendada. Ja see on ka üks võimalikke perspektiive ka Eesti jaoks, kui tulevad meile sobivad väiksema võimsusega reaktorid. Aga maailma mastaabis tegelikult on ikkagi lahendus juhitav termotuumareaktsioon. See on see, mis võiks selle probleemi lahendada sellel sajandil, sest see on pikk probleem Euroopas sellega tegeldakse. CERN tegeleb sellega, aga on selge, et ühe tsivilisatsiooni, ammugi mingist riigist rääkimata, tugevus eelkõige sõltub tema energiatootmisest. Need tsivilisatsioonid ehk antud juhul Euroopa tsivilisatsioon, kes ei suuda piisavalt energiat toota, ehk siis Euroopa energiatootmine tegelikult on vähenenud viimase 10 aasta jooksul, siis need ei suuda ka maailma mastaabis konkureerida. Nii lihtsalt on ja siin ei ole mitte midagi teha.

Nüüd energiajulgeolekust natuke. Ma toon näite Saksamaa näol. Saksamaa on nüüd teinud mitmeid suuri otsuseid. Saksamaa on kõigepealt ära keelanud tuumaenergia ja sisuliselt viimaseid reaktoreid suletakse. Sealt enam energiat ei tule ja nüüd on Saksamaa lõpetamas ka söel põhinevat energiat. Et mis siis juhtub? Saksamaa muutub täiesti sõltuvaks Vene gaasist ja see hakkab kujutama meile väga suurt julgeolekuohtu. Lõpuks, kui Saksamaa on niivõrd sõltuvuses Vene gaasist, et sisuliselt selle kinnipanemine seiskab Saksamaa energiamajanduse, siis on ju Saksamaa väga suurtes raskustes näiteks mingi sõjalise konflikti korral meie toetamises. 

21:26 Aseesimees Hanno Pevkur

Kas kaks minutit lisaaega?

21:26 Leo Kunnas

Jaa, oleksin väga rõõmus, kui saaks seda.

21:26 Aseesimees Hanno Pevkur

Palun! Kaks minutit lisaaega.

21:26 Leo Kunnas

Siit me jõuame ka meie kodusele kamarale tagasi. Kui Saksamaal on nii suured probleemid, kuidas meie oma probleemid lahendame. Et on selge, et niikaua, kuni Auvere jaamal jätkub eluiga, me peame seda hoidma käigus sisuliselt varuelektrijaamana. Et nendel puhkudel, mil tuul ja päike ei kata vajadust, meil hoida stabiilset energiasüsteemi üldse üleval, on selge ette, et sellest me kuskile ei saa üle ega ümber. Ja põlevkivi, siin ongi, on ju selge, et seni, kuni meil põlevkivi on, me seda kasutame. Et praegune faas, põhiliselt energiatootmine, selge, et me seda vähendame, me seda vähendame järk-järgult ja asendame selle teises faasis õli tootmisega, mis on palju vähem keskkonda saastav. Ja siin ei ole ka mõtet variser olla, selge, et põlevkiviõli, mida laevakütustes põhiliselt kasutatakse, et kui meie seda ei tooda, siis toodab seda keegi teine. Et me peaksime seda jätkama. Aga loomulikult ka see faas lõpeb ühel hetkel ja mis on siis edasi? See lõppfaas tegelikult on keemiatööstus, ehk siis keemiatööstus ei kao ega vajadus keemiatööstuse toodete järgi ei kao. Ja loomulikult meie teadlased saavad tegelda innovatsiooniga, et kuidas siis põlevkivi paremini väärindada. See on nii-öelda meie kolmefaasiline tulevik, mis oleks mõistlik nii, et me kasutame põlevkivi, aga samal ajal pidevalt vähendame selle keskkonnaalast jalajälge. See oleks nii-öelda meie selline kodune tee edasi, et kuidas me saaks need probleemid lahendada, mis meil siin kompleksis on. Aga tänan! See on kõik.

21:28 Aseesimees Hanno Pevkur

Palun, Urmas Reitelmann!

21:28 Urmas Reitelmann

Suur tänu, härra eesistuja! Austatud kuulajad saalis ja kodudes! Ma alustaksin ühe isikliku kogemusega kusagil 80. aastate lõpust. Ma sattusin esimest korda Soome ja mind hämmastas see, et Helsingi linna õhk võrreldes Tallinna õhuga oli puhas. Ja kui ma esimest korda Soomes vaatasin öist taevast, siis ma äkki avastasin, et tähed olid just nagu lähemal, nad olid kirkamad ja selgemad. Ja Eestisse, Nõukogude Eestisse naastes siis esimene asi "Georg Otsalt "maha astudes oli kirjeldamatu hais, mis hõljus Nõukogude Eesti pealinna kohal.

Ma olen raudselt seda meelt, et atmosfääriõhu kaitse on ülioluline ja mõjutab otseselt meie tervist ja elukvaliteeti. Ja ma olen loomult roheline, minu jaoks ei ole raske korjata ära maas vedelevat sodi ja tõsta see prügikasti. Kunagi, kui ma elasin korrusmajas, mille prügikonteinerites käisid tuhnimas eluheidikud ja viskasid kogu sodi laiali, siis talve jooksul korjatud sodi korjas Reitelmann kokku kevadel üksinda. Minu rekord oli kuus 200-liitrist prügikotti, ülejäänud majaelanikud vaatasid imestades ja hommikukohvi juues pealt.

Aga ma ei ole väga mürkroheline ja ma ei usu inimtekkelise kliima soojenemise teooriat. Ja miks ma seda ei usu? On väga lihtsad teaduslikud andmed. Näiteks Gröönimaa jää uuringud ütlevad, et et 10 000 aastat tagasi oli Maa kliima 2 kraadi võrra soojem kui täna, kui me väidame, et tööstuslik revolutsioon on kliima tõstnud 1 kraadi võrra. Ja ajaloohuvilisena ma tean ka seda, et viikingiajal oli meri lahti, viikingilaevad seilasid kogu aeg. Navigatsiooniperiood kestis 12 kuud. Aga hiljem saabus jahenemisperiood. Ja see ongi tavaline maailma soojenemise ja jahenemise tsükkel. Kui Põhjasõja ajal läksid kuningas Karli väed üle Taani väinade Taanisse, nad ei kasutanud laevu, nad läksid üle jää. Nii lihtne see oligi! Me teame ka seda, et Hollandi kanalitel oli võimalik uisutada talvel. Ja ma olen täiesti kindel, et Maa kaugus Päikesest, Maa pöörlemistelg, selle kaldenurk ja maailmaookean on need, mis tegelikult kliimat mõjutavad.

Ja nüüd ma toon ühe näite veel teile, mille rääkis üks mu Rootsi sõber, kes on Rootsi kuninga kolonel. Nimelt on rootslastel Malis sealsamas, kus ka Eesti väekontingent teenib, väikese pataljoni suurune väeosa. Ja nagu rootslastel on kombeks, siis igale poole, kuhu Rootsi kuninga sõjavägi läheb, nad võtavad kaasa oma väikese Rootsi: Rootsi kombed, Rootsi tavad. Ja Rootsi peastaabis oli tõsine arutelu selle üle, et mis me prügiga teeme. Ja esialgu arvati, et noh, me peaksime selle prügi sõjaväe transpordilennukitega tooma Rootsi ja selle seal kuidagi utiliseerida, sorteerima – mis iganes. Muidugi tegemist oleks olnud juba sorteeritud prügiga. Ja siis nad leidsid, et pigem on mõistlik anda tööd kohalikele inimestele, et las nemad tegelevad selle prügiga. Ma paluks lisaaega!

21:32 Aseesimees Hanno Pevkur

Kaks minutit piisab? Kaks minutit piisab.

21:33 Urmas Reitelmann

Ja millegipärast tekkis neil kahtlus, et see prügi ikkagi õigesse kohta ei jõua, ja nad jälitasid seda neegrit, kes selle prügiautoga ära sõitis väeosast. Ja ei jõudnudki, sest eemalt paistav tulelont ja suitsusammas näitasid, et mees lihtsalt vallas isekallutaja koorma kraavi ja pani põlema.

Lõppkokkuvõttes on on ülioluline, et me oma koduesise hoiame puhta, aga oma energeetikajulgeolekut hullumeelsel kombel mingisuguse Euroopa Komisjoni ässitusel ja õhutusel mingi naeruväärse 400 miljoni eest ei hakkaks hävitama. Maailmas on kaks olulist asja tulevikustsenaariumi silmas pidades: on toidujulgeolek ja on energeetikajulgeolek. Meil on olemas suurepärane energeetiline ressurss, meil on olemas põlevkiviteadus Tallinna Tehnikaülikoolis. Meil on väljaõppinud keemikud, meil on väljaõppinud keemikud, meil on väljaõppinud kaevurid. Kui me selle nii, nagu Eesti Energia juhatuse esimees hiljuti teatas, lõpetame mõne aasta pärast, siis saabub meil sotsiaalne katastroof.

Ja nii palju raha, nagu on sakslastel oma katastroofi ohvreid aidata, ei ole Eestil kaugeltki mitte ja sugugi mitte ei ole see 400 miljonit mitte mingisugune abirõngas. Valitsusel puudub igasugune plaan, välja arvatud siht, enesetapjalik siht ära hävitada meie energeetikajulgeolek ja see on absoluutselt lubamatu ja konservatiivid võitlevad selle vastu viimse veretilgani.

21:34 Aseesimees Hanno Pevkur

Rene Kokk, palun!

21:34 Rene Kokk

Austatud eesistuja! Head kolleegid! Räägime atmosfääriõhu kaitse seadusest ja riigilõivuseaduse muutmise seadusest ja ka mina pean tunnustama kolleeg Ossinovskit, kes andis väga põhjalikud ja sisukad vastused küsimustele, mis enne saalist tulid. Aga rääkides meie õhust, mis ka kaudselt on seotud kogu selle kõnealuse eelnõuga ja CO2 reguleerimisega Euroopa Liidus, siis kõigepealt peab ära ütlema selle, et Eesti õhk Euroopas on üks parimaid ja me oleme Soomega siin pidevalt esimese kolme seas oma õhu puhtuse osas. Kindlasti on mingisuguseid osakesi, mida on rohkem, mida vähem, aga üleüldiselt võime öelda, et Eestis on õhu kvaliteediga kõik päris hästi.

Nüüd tulles teema juurde ja rääkides natukene süsinikust ja süsinikulekkest, et probleem on ju tegelikult suur. Seesama CO2 kaubandus, millest me siin täna räägime, on tekitanud olukorra, kus Euroopa Liidus mõeldakse selle peale, kuidas vältida süsinikuleket ehk seda, et Euroopast ei läheks välja meie suured tööstused –terasetööstus, klaasitööstus, tsemenditööstus on üks oluline haru, keemiatööstus, tulevikus ja juba ta mõjutab ka toiduainetööstust. Ja see probleem on suur Eestis nii Eesti ettevõtjatele kui ka üleeuroopaliselt. Tulles tänasesse hetke, ma arvan, ei ole kellelegi suur üllatus, et meil on tegemist ehitusmaterjalide defitsiidiga. Kui me loeme lehest seda, et Hiinast tulev kaubalaev kipsikruvidega näiteks, mida on vaja meil kõigil, et ehitada, pöörab poolel teel ära Ameerika poole selle asemel, et tulla Euroopasse, siis me peame vaatama minevikku, miks see nii on.

Aga üks põhjusi on see, et me oleme oma rasketööstuse Euroopas ära kägistanud  nendesamade süsinikukvootidega ja oleme välja viinud Euroopast metallurgiatööstuse teistesse riikidesse, kus see ei toimi. Ehk siis me võime siin mängida küll paavstist paavstimat, aga kuskil tehakse see reostus ikkagi ära. Mis ei tähenda seda, et me ei pea loodust hoidma. Ma arvan, et siin ei ole mitte kedagi, kes ütleks seda, et looduskeskkonda ei ole vaja hoida ja et see ei ole oluline. Kahtlemata, ma arvan, me oleme kõik seda meelt ja eestlased on väga tublid looduskeskkonna hoidmise juures. Aga mündil on ka teine pool. See ei ole lahendus, kui me viime tööstuse välja Euroopast, kahjustame enda konkurentsivõimet, ka Eestis, ja lükkame need probleemid arenguriikidesse.

See ei ole lahendus. Nii ongi olukord, kus tuleb väga targalt mõelda, enne kui me hakkame neid samme astuma. Kui ma olin keskkonnaminister, siis mina olin toetamas mõtet, mul ei olnud selle vastu mitte midagi, et CO2 kvoodi rahast panna 100% siis mõistlike keskkonnaprojektide arendamiseks. Loodussõbralikuma tööstuse, transpordi, vesinikulahenduste, vesinikurongide, kas või majade soojustamise, selliste asjade toetamiseks, mida meil on igapäevaelus nagunii vaja. Meil inimestel elamut, ettevõtetel uute tehnoloogiate arendamine selle asemel, et vanu tehnoloogiaid võtta üle ja siin ka raudteearendustes panna elektrit. Võib-olla tuleks mõelda täna ja tulekski mõelda vesinikuarenduste peale. Miks mitte toetada ka teadust ja teadust tulebki toetada selleks, et töötada välja näiteks sünteetilisi fossiilkütuseid, et me saaksime tulevikus ka suhteliselt sarnaste tehnoloogiatega jätkata. Aga teeme need kütted loodussõbralikest puhastest vahenditest, mis jäävad tööstuses üle. Sellised tehnoloogiad on tegelikult olemas, täna küll suhteliselt kallid, kuid siiski. Palun lisaaega!

21:39 Aseesimees Hanno Pevkur

Kas kaks minutit piisab? 

21:39 Rene Kokk

Jaa, aitäh!

21:39 Aseesimees Hanno Pevkur

Palun, kaks minutit!

21:39 Rene Kokk

Siinkohal tahangi rõhutada, et need sammud, mida me teeme ja ja arutleme, peavad olema mõistlikud, et inimesed tulevad need sammudega kaasa. Keegi ei ole selle vastu, et parandada meie loodushoidu ja seda poolt, aga inimestele peab andma aega ja ettevõtetele peab andma aega, et kõik need sammud oleksid vastuvõetavad ja mõistliku aja jooksul. Nagu me teame, ei pöörata ka ühtegi suurt laeva ega tankerit kohapeal. Ja nii ka kõige sellega, mis puudutab energia‑ ja kliimaküsimusi, sedasama kasvuhoonegaaside regulatsioone ja kvootide vähendamist ja ettevõtete survestamist seeläbi. Ta peab olema väga mõistlik, läbimõeldud ja kaalutletud tegevus, muidu võime sattuda vihma käest räästa alla. Lihtsalt oma elukogemuse pealt võin öelda, et meil tihti eurooplastel on üsna kahepalgelist käitumist. Olles näinud seda, kuidas tugevad Euroopa firmad oma prügi viskavad laevade pealt maha arenguriikides olevatesse territoriaalvetesse ja omal maal ja Euroopas rääkida, kui keskkonnasõbralikud ja tublid nad on, siis ma arvan, et meil kõigil siin Euroopas on põhjust vaadata peeglisse ja mõelda selle üle, kas me ikka alati käime ka oma sõnade järgi, mida me räägime, või äkki ikka ei ole nii. Aitäh!

Palun veel! Tahtsin seda öelda, et EKRE fraktsiooni poolt teen eelnõu katkestamise ettepaneku ja kõnealune ettepanek on Riigikogu juhatusele edastatud ka digitaalselt.

21:41 Aseesimees Hanno Pevkur

Asi selge. Martin Helme, palun!

 

21:42 Martin Helme

Palun kolm minutit lisaaega!

21:42 Aseesimees Hanno Pevkur

No alustame viiest ja siis vaatame, kuidas läheb.

21:42 Martin Helme

Ma tahan protesteerida selle vastu, kuidas meie fraktsiooni liikmetele ei ole antud läbirääkimiste ajal lisaaega. Ma tean, et Riigikogu juhatajal on suhteliselt lai diskretsioon, aga ma soovitaksin tõsiselt mitte minna piirama Riigikogu liikmete sõnaõigust Riigikogus läbirääkimiste ajal. Rongijaamas oli vanasti silt "Võidad minuti, kaotad elu". Ma siinkohal ütleksin, et võidad kolm minutit ühes kohas, kaotad 30 minutit teises kohas. Kas see viib teid lähemale istungi lõpuni? 

Ma olen ka väga häiritud sellest, et Riigikogu juhataja on teinud märkusi läbirääkimiste käigus sõna võtnud Riigikogu liikmete sõnavõtu sisu kohta. See on täiesti sobimatu. Mitte midagi meie Riigikogu kodukorras ei näita, et Riigikogu juhatajal oleks õigus sekkuda läbirääkimiste sisusse. See, mida Riigikogu liige siit puldist räägib, on tema vaba mandaadiga tagatud. Ja me võime siit rääkida ükskõik, mida me tahame. Tõepoolest, meile on ette antud Riigikogu liikme hea hea tava ja meie traditsioonid ütlevad seda, et me peaksime rääkima asjadest, mis on seotud eelnõuga, aga kui need jutud lähevad sellest eelnõust kaugemale, siis see on kõneleja enda otsus.

Miks need jutud lähevad siit täna kaugemale? Ütlesin kohe esimese päevakorrapunkti sõnavõtu ajal siit, mis on põhjus, miks me täna siin menetleme kogu päevakorda nii, nagu me menetleme. Kui keegi arvab, et "Loomade farmi" lugemine ei ole seotud käesoleva päevakorrapunktiga 345, siis ta eksib. Kõik tänased päevakorrapunktid on seotud 366 ehk ABIS-sega. Me ei oleks siin, ei peaks kõnesid, ei võtaks vaheaegasid, kui ei oleks täna päevakorras koalitsioonierakondade soovi rammida läbi eelnõu 366. Nii et kõik, absoluutselt kõik eelnõud, mida me täna siin käsitleme, on seotud sellega, et ABIS on päevakorras ja seda surutakse läbi.

Mina ei nõustu sellega, et Riigikogu puldis öeldakse, mida ma võin rääkida või mida mitte. Seda ei või öelda ei juhataja, ei fraktsioon ega üldse mitte keegi. Selle jaoks, et seda kehtestada, alustame ABIS-e teemalist juttu. Kirjutati kunagi raamat, "Loomade farmi" autor kirjutas teise raamatu veel, see on "1984" ja see raamat rääkis düstoopilisest totalitaarsest ühiskonnast, jälgimisühiskonnast. Ja see jälgimisühiskond hakkab meile kätte jõudma. Selles jälgimisühiskonnas oli igas toas kaamera, tänavatel olid kaamerad, kõiki inimesi kogu aeg jälgiti, töö juures olid kaamerad, kõik inimesed olid üksteisele pealekaebajad. Ja loomulikult, kui keegi tegi mingi vea, mis režiimile ei meeldinud, siis selle vea eest inimesed lihtsalt kadusid.

21:45 Aseesimees Hanno Pevkur

Hea kolleeg Helme, ma korraks katkestan sind. Ja arvestan seda sinule aja juurdeandmisel. Aga sina juhatuse liikmena ja kõik teised Riigikogu liikmed peaksid olema kursis §-ga 72, mis ütleb: "Kui ettekandja, sõnavõtja või küsija kaldub päevakorraküsimusest kõrvale, nõuab istungi juhataja, et pöördutaks tagasi päevakorraküsimuse juurde. Kui istungi juhataja nõuet ei täideta, katkestab istungi juhataja ettekande, sõnavõtu või küsimuse mikrofoni väljalülitamisega."

21:45 Martin Helme

Me võime ju proovida seda, muidugi, jaa.

21:45 Aseesimees Hanno Pevkur

Hea kolleeg Helme, ma ei kavatse sinu mikrofoni välja lülitada. Ma lihtsalt juhin su tähelepanu, et istungi juhatajal – nii minul kui ka sinul – on kohustus lähtuda§ 72 lõikest 1. Ole hea! Atmosfääriõhukaitseseadus, oled oodatud rääkima. Palun!

21:45 Martin Helme

Jaa. Ole hea, võta arvesse minu sellist sõnavõttu, kus ma ütlesin, miks me peame selliseid sõnavõttusid siin, nagu me peame. Ja ole hea, võta arvesse seda, et sinu märkus on arvesse võetud.

Ja nüüd: "Oli külm selge aprillipäev, kellad lõid parajasti kolmteist. Winston Smith, lõug vastu rinda surutud, et kaitsta end läbilõikava tuule vastu, lipsas kiiresti Võidu Maja klaasuksest sisse, aga mitte küllalt kiiresti, et takistada liivasegust tolmukeerist endaga kaasa tulemast.

Trepikoda haises keedetud kapsa ja vanade kaltsumattide järgi. Selle ühes otsas oli seinale kinnitatud värviline plakat, mis oli siseruumi kohta liiga suur. See kujutas vaid üht tohutut, enam kui meetrilaiust nägu: umbes neljakümne viie aastase mehe nägu tihedate mustade vuntside ja karmide meeldivate näojoontega. Winston hakkas trepist üles minema. Lifti ei tasunud proovidagi. See töötas ka parematel aegadel harva, ja praegu oli vool päeva ajaks välja lülitatud."

21:47 Aseesimees Hanno Pevkur

Härra Helme, 5 minutit saab kohe täis. Ma panen juurde selle 30 sekundit, mis oli kokku lepitud, nii et kui sa soovid selle 30 sekundit veel kasutada või soovid ka kolme minutit ... Aga ma juhin teie kõigi tähelepanu, et meil on kodukorras punkt, mis ütleb, et me peaksime kinni pidama sellest, mis on päevakorrapunkt. Ma tänan! Härra Pohlak. Härra Grünthal, teil on protseduuriline? Jaa. Palun, härra Grünthal!

21:47 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Aga minu meelest on praegu tekkinud olukord, kus teie oma isikus üritate kehtestada tsensuuri Riigikogu liikmete sõnavõttude osas. See, et te ütlete niimoodi, et sõnavõtus, kõnes kaldutakse kõrvale teemast, see ei saa olla mingisuguseks põhjenduseks, et mikrofon välja lülitatakse. Võib-olla on kogu see eelnev jutt nii-öelda illustreerivaks, sissejuhatavaks osaks, mille puänt on lõpus. Ja kui te tegelikult, ütleme, leiate ühel hetkel, et siin on, kaldutakse teemast kõrvale, siis see on tegelikult tsensuuri kehtestamine. Mitte kunagi me ei tea seda, milline on selle kõne sisu lõpp. Ja kui te hakkate rakendama seda praktikat, siis te olete esimene Riigikogu juhatuse liige, kes kehtestab siin Riigikogus tsensuuri. See on väga häbiväärne. Palun, palun, mul on palve, tähendab, te ei tea, millega lõpeb sõnavõtt ja seetõttu te ei saa öelda, et kaldute teemast kõrvale. Aitäh teile!

21:48 Aseesimees Hanno Pevkur

Härra Grünthal, § 72 lõige 1 kehtib ka teile. Imre Sooäär.

21:48 Imre Sooäär

Aitäh, hea istungi juhataja! Mul on protseduuriline küsimus. Loen siin töö- ja kodukorra seaduse kommenteeritud väljaandest, kus on sõna-sõnalt kirjas: kui sõnavõtt esitatakse kõnetoolist, võib – ma rõhutan, võib – istungi juhataja – mitte ei pea – sõnavõtja soovi korral pikendada kuni kolme minuti võrra. Põhjuseid on toodud mitmeid, näiteks tihe päevakord, miks ka mitte ööistungid jne. Kas ma loen seda mustvalget teksti siit valesti või saan ma valesti aru? Mina loen siit niimoodi välja.

21:49 Aseesimees Hanno Pevkur

Te loete õigesti, ma sellele ka enne viitasin. Aga nüüd läheme edasi läbirääkimistega. Siim Pohlak. Härra Grünthal, kas on veel protseduuriline küsimus?

21:49 Kalle Grünthal

On küll. See ei ole niisama, et nüüd te sõidate praegu üle, ütleme, et kas on veel protseduurilisi küsimusi, paragrahv niimoodi ütleb. Teil ei ole õigus kehtestada siin Riigikogu saalis tsensuuri. Ütleb Riigikogu liikme staatuse seadus, et Riigikogu liige on oma sõnavõtus vaba. Saate aru, Riigikogu liikme staatuse seadus ütleb, et Riigikogu liige oma sõnavõtus vaba, ja see tähendab seda, et teie ei saa sellele normile viidates kehtestada ja keelata seda, mida Riigikogu liige räägib. Ma möönan, et võib olla mingisuguseid momente, aga ka kohtusüsteemis on, hakatakse peale kuskilt maast ja ilmast ja lõpuks kogu selle eelnev jutt on näiteks ja tõestuseks sellele, mida see isik tahab öelda. Et selle kasutamine ei ole sellisel kujul nii, nagu teie ütlete, et kaldub kõrvale, ongi lõpetatud.

21:50 Aseesimees Hanno Pevkur

Siim Pohlak, palun, teie kõnevoor!

21:50 Siim Pohlak

Aeg pandi juba jooksma. Hea juhataja, head vähesed kolleegid saalis, head vaatajad ekraanide taga! Kogu kasvuhoonegaasidega kauplemine on tegelikult asendustegevus, silmamoondustrikk ja tegelikelt probleemidelt tähelepanu kõrvale juhtimine, mille taustal tõstetakse mustkunstniku osavusega hoomamatult suuri rahasummasid ühest taskust teise või kolmandasse taskusse ja viiakse läbi majanduse ümberkorraldamist. Koos sellega ka rikkuse ümberjaotamist ja seda kõike rahvuslike majanduste kahjuks. Ülemaailmse saastekvoodi äriväärtuseks arvestatakse sadu miljardeid dollareid. Ainuüksi isikutele suunatud vabatahtliku turuväärtus oli 2018. aastal ligemale 300 miljardit dollarit. Samas keskkonnaprobleemidega tegelevate inimeste sõnul ei ole hetkel mingeid häid tõendeid selle kohta, et see heitekogustega kauplemise süsteem ennast tegelikkuses üldse õigustab. Pigem on see osa manipulatsioon. Kõigepealt tekitatakse süütunne, seejärel pakutakse indulgentsi, pigistatakse kinni riikide energiatootmise tööstust, samas kilomeeter eemal, teisel pool riigipiiri ei peeta kvoodikaubandust millekski. Elekter on odav ja nendest indulgentsidest ja sellega kaasnevast on saanud suuräri. Tegelik probleem, mille ees nii CO2, kaubanduse kui ka paljude teiste teemade juures silmad kinni pigistatakse, on hoopis globalism. Globalistliku ideoloogia nimel hävitatakse rahvusriike, kaovad keeled, kultuurid, traditsioonid ja tegelikult saastatakse õhku täpselt samamoodi lihtsalt 1000 või 5000 kilomeetrit eemal. Ei aita see kvoodikaubandus siin midagi, selle asemel, et toetada Eestis kohaliku toidu tootmist, on mudel meil täna selline, et Eestisse veetakse tuhandetes tonnides toiduaineid, mida oleks võimalik Eestis kasvatada, mis sobivad Eesti kliimasse. Aga Eestis ei ole mõtet neid toota, sest Euroopa Liidu ebavõrdse põllumajanduspoliitika tõttu ei ole see täna tasuv. Ei ole mõtet teha. Jälle globalism. Suur hulk ettevõtteid on viinud oma tootmised Euroopast välja, ka Eestist välja, tootes mõnes odavamas riigis, kes tõenäoliselt ei ole liitunud kvoodikaubandusega, aga tootmise odavamasse riiki viimisega on kaasnenud ka kvaliteedi langus. Sageli vanade väärikate kaubamärkide all toodetakse massiliselt madalakvaliteedilist kiirtarbimiseks mõeldud sodi, mis tegelikult jõuab kiirelt tagasi prügimäele. Et ilmselt on kõigi kogemust, et sarnased tooted ei kesta enam sama kaua kui 10 või 20 aastat tagasi, et see on ka üks selle globalismi tagajärg tegelikult. Globalismi osaks, millel on 100 erinevat tahku, on ka seesama kvoodikaubandus, mida antud eelnõu puudutab. Globalism on ja jääb rikkuse ja ressursside suurkorporatsioonide kätte koondamise tööriistaks ja rahvuslike majanduste hävitamise vahendiks. Ja kuna käesolev eelnõu on sügavalt seotud Euroopa Liidu poolt meile direktiive pritsiva bürokraatiamasinaga, võiks öelda, et põhimõtteliselt selle sünnitis, siis on ka seesama eelnõu üks pisike mutrike ilgedt globalistlikust süsteemist, mis on tegelik probleem, millele tuleks pidurit tõmmata.

21:53 Aseesimees Hanno Pevkur

Tarmo Kruusimäe, palun! Vabandust, härra Kruusimäe, härra Grünthalil. Tarmo Kruusimäe, palun vabandust, härra Kruusimäe, härra Grünthalil on soovi enne veel täpsustada.

21:54 Kalle Grünthal

Aitäh teile, lugupeetud istungi juhataja! Okei, ajame siis seda seaduse järge nii, nagu teie seda tahate. Tõesti jah, siin on kirjas, et kui istungi juhataja nõuet ei täideta, katkestab istungi juhataja ettekande, sõnavõtu või küsimuse mikrofoni väljalülitamisega. Okei, lülitage mikrofon välja, see on teie õigus, aga teil ei ole õigust seda inimest sealt puldist minema saata ja see inimene võib rääkida ka ilma mikrofonita. Praegu te tegite juba ka sellega ühe protseduurilise vea, kui te saatsite Peeter Ernitsa, ütlesite, et minge siit puldist minema. Te rikkusite Riigikogu kodu- ja töökorra seadust, sellist õigust teil ei ole. Lülitage see mikrofon välja, aga meie räägime edasi, kui te ei lepi sellega, et pikem sissejuhatav ja laiemas mõttes tekst on eelmäng sellele puändile, mida tahetakse selle sõnavõtuga öelda. 

21:55 Aseesimees Hanno Pevkur

Imre Sooäärel on ka protseduuriline küsimus.