Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

header-logo

14:58 Istungi rakendamine

15:00 Esimees Jüri Ratas

Head ametikaaslased, austatud Riigikogu, tere päevast! Alustame Riigikogu täiskogu V istungjärgu 17. töönädala esmaspäevast istungit. Kõigepealt palun Riigikogu kõnetooli neid Riigikogu liikmeid, kes soovivad üle anda eelnõusid või arupärimisi. Palun, Eduard Odinets!

15:00 Eduard Odinets

Austatud Riigikogu esimees! Head kolleegid! (Juhataja helistab kella.) Aitäh! Sotsiaaldemokraatide nimel soovin üle anda arupärimise haridus‑ ja teadusministrile Liina Kersnale. See puudutab ühte tonti, mis käib ringi mööda Eestit, ja see on tasa hiiliv tasuline kõrgharidus. Ja soovime teada saada, millised Haridus- ja Teadusministeeriumi võimalikud lähiaja sammud, et tagada kõrghariduse jätkusuutlikkus, et tagada õppejõudude konkurentsivõimelist töötasu. Kuidas suhtub ministeerium sellesse, et üha rohkem ülikoole tasahilja rakendavad tasulist kõrgharidust eestikeelsetel õppekavadel? Kuidas ministeerium plaanib vähendada või suurendada nende õppekavade mahtu, kus tuleb raha maksta ja kuidas siis sellises olukorras ... (Juhataja helistab kella.) Aitäh, härra juhataja! Ja kuidas sellises olukorras langeb see koormus üliõpilastele ja nende laste vanematele või on teisi viise, kust saada täiendavat raha kõrgharidusse, näiteks kaasates rohkem ettevõtlust sinna? Ja samamoodi huvitab meid, milliseid täiendavaid samme kavatseb ministeerium ette võtta, et toetada üliõpilasi, kas on plaanis ja mis moel õppelaenude süsteemi reformida ja õppetoetuste süsteemi. Ja samuti tahame aru saada, milline on ikkagi kõrghariduse rahastamise protsent ja absoluutsed numbrid riigi eelarvestrateegias, sest praegu seal seda leida ei ole. Oleme mures kõrghariduse rahastamise pärast, oleme mures hiiliva tasulise kõrghariduse pärast ja soovime nendel teemadel haridusministrilt aru pärida ka siin suures saalis. Aitäh! Ja eelnõu on esitatud digitaalselt. Arupärimine, vabandust!

15:02 Esimees Jüri Ratas

Olete te kindel, et see on esitatud digitaalselt? Teie sõna. Palun, vaadake see siis üle. Nii, kas on veel? Riigikogu liikmetel ei ole rohkem soove. Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Vabariigi Valitsuse esindaja Heili Tõnisson. Palun!

15:03 Valitsuse esindaja Heili Tõnisson

Austatud esimees! Lugupeetud Riigikogu! Vabariigi Valitsus algatab täna viis seaduseelnõu. Esimeseks, maa hindamise seaduse, maamaksuseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Riigikogus esindab seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust riigihalduse minister. Teiseks, pandikirjaseaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Selle seaduseelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust rahandusminister. Kolmandaks, politsei ja piirivalve seaduse täiendamise seaduse eelnõu. Riigikogus esindab seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust siseminister. Neljandaks, avaliku teabe seaduse muutmise seaduse eelnõu. Ja viiendaks, riigisaladuse ja salastatud välisteabe seaduse ning avaliku teabe seaduse muutmise seaduse eelnõu. Eelnimetatud kahe seaduseelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust justiitsminister. Aitäh!

15:04 Esimees Jüri Ratas

Head ametikaaslased, olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud ühe arupärimise ja viis eelnõu ja Riigikogu juhatus vastavalt meie kodu- ja töökorra seadusele otsustab nende edasise menetlemise. Viime nüüd läbi kohaloleku kontrolli. Kohaloleku kontroll.

15:05 Esimees Jüri Ratas

Kohale registreerus 83 Riigikogu liiget ja puudub 18.

Asume nüüd tänase päevakorra kinnitamise punkti juurde ja me peame seda hääletama, aga nii nagu on heaks tavaks saanud, enne ka mõningad protseduurilised küsimused. Kalle Grünthal, palun!

15:05 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Ma tahaksin kõigepealt teid õnnitleda kõrge riikliku autasu eest, mille te saite n-ö presidendilt. See nimistu on kahtlemata pikk ja sinna kuuluvad ka kindlasti ka teie sõlmitud leping WHO-ga vaktsiinide teemal ja ka EKRE valitsusest väljaviskamise teema. Palju õnne teile, südamlikud õnnesoovid selle eest ja ma olen väga hea meel, et te olete reageerinud ka sellele palvele, et istungi tagumisse ossa on ka kuulda n-ö kõikide esinejate kõnet. Aitäh teile ja siirad õnnitlused!

15:06 Esimees Jüri Ratas

Ma tänan teid, aitäh! Ja tõesti koos EKRE ja Isamaa ja Keskerakonnaga, me otsustasime selle WHO 1. oktoobril 2020 alla kirjutada. Siis ma edastan ka toonastele koalitsioonipartneritele, EKRE-le ja Isamaale ja Keskerakonnale õnnesoovid. Aga tegelikult tuleks õnne soovida Enn Eesmaale. Palju õnne, hea Riigikogu liige, teie tänase sünnipäeva puhul! (Aplaus saalis.) Ja veel on üks tore üllatus: Riigikogu rõdult vaatab ka täna meie istungi algust Küprose, meie Euroopa Liidu hea liitlase välisminister. Nii et tervitused välisministrile, Nikos Christodoulides!

Selliste põnevate ja toredate uudistega saame edasi minna. Urmas Reinsalu, palun, protseduuriline küsimus!

15:07 Urmas Reinsalu

Ma ei teagi, millest alustada. Kõigepealt jõudu Küprose välisministrile, et ta on hea mees ja temaga on head koostööd tehtud. Siis palju jõudu Jüri Ratasele ordeni puhul ja kõigile kavaleridele eelmisest nädalast. Ja muidugi Ennule. Palju õnne, Enn, 75. aasta juubeli puhul.

15:07 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Läheme edasi. Hetkel ei saa praegu härra Põlluaas kõnet, me oleme päevakorra kinnitamise juures. Nii et ma alustan päevakorra kinnitamise hääletamise ettevalmistamist. Aga, Paul Puustusmaa, protseduuriline küsimus, palun!

15:07 Kalle Grünthal

Andke andeks, aga küsimus ongi just päevakorras, sest minule teadaolevalt Henn Põlluaasa ongi fraktsioonipoolne küsimus seoses päevakorraga. Kui me ära kinnitame, siis läheb nagu mööda. Ilmselt ta lihtsalt ei pannud musta kätt, vaid vajutas teist nuppu. Aga ma usun, et Hennul on õigus sõna saada.

15:08 Esimees Jüri Ratas

Aitäh, et te vahendate seda! Tõesti, seda kätt ei olnud, nüüd see uus süsteem nõuab ju seda kätt, aga härra Põlluaas pani ka nüüd käe ja võttis. Ma mõtlesin, tahtis lihtsalt sõna võtta, aga praegu ei ole küsimuste ega läbirääkimiste voor. Aga aitäh, et te selle protseduurilise küsimusega aitasite meie istungi rakendamisel edasi. Ja palun, Henn Põlluaas, protseduuriline küsimus. Nagu härra Puustusmaa ütles, fraktsiooni poolt siis.

15:08 Henn Põlluaas

Aitäh! Võtangi sõna EKRE fraktsiooni nimel. Me ei ole küll nüüd otseselt jõudnud selle päevakorra kinnitamise juurde, aga veidi ennatlikult: kas päevakorrapunkt 366 SE on välja võetud selle nädala ... Ei ole, ta on sees, jah, vabandust. Ei vaadanud.

15:09 Esimees Jüri Ratas

Vastus teile: hetkel selles päevakorra projektis, mis on Riigikogu täiskogu V istungjärgule mõeldud, meie 17. töönädalale on nimetatud seaduse eelnõu 366 SE kolmapäeval, 9. juunil kolmandaks päevakorrapunktiks, kus soovime läbi viia teist lugemist, härra Põlluaas. Kalle Grünthal, protseduuriline küsimus, palun!

15:09 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja, kuna meie fraktsiooni esimees Henn Põlluaas puudutas muudatusettepanekut number 366, siis ta tegi seda vägagi põhjendatult, sellepärast et selle põhiseaduskomisjoni istungi ajal rikuti töö- ja kodukorra seadust. Ma kirjeldan teile lühidalt ära selle. Asi on selles, et põhiseaduskomisjonis liideti ... (Juhataja helistab kella.) Põhiseaduskomisjonis liideti hulga EKRE ja ka minu poolt esitatud eelnõusid ühte punkti, parandusettepanekud, ja asi on selles, et seda menetleti põhiseaduskomisjonis kavandina. Ehk siis, ütleme, põhiseaduskomisjon, kellel on õigus ja pädevus liita neid muudatusettepanekuid, ei teinud seda. (Juhataja helistab kella.) Praegu oleme olukorras, kus me ei tea, kes isik on külatänavalt need asjad kokku liitnud ja siis põhiseaduskomisjonile menetlemiseks andnud. Asjaolu, et seda hiljem kinnitati, ei muuda eelnevat protsessi olematuks. Ehk siis pooled muudatusettepanekud on menetletud ebaseaduslikult ja rikutud on töö- ja kodukorra seadust. Seetõttu mul on ettepanek, et me ei saaks seda päevakorrapunkti mitte kuidagi täna arutada, sest meie, kes me oleme seaduse loojad, peame oleme seaduse protsessi algatamisel, läbiviimisel olema teistele mustereeskujuks, nii et võib-olla Henn Põlluaas tahab öelda ka fraktsioonipoolse taotluse selles osas.

15:11 Esimees Jüri Ratas

Selge. Aitäh! Minu meelest see on täiesti nagu uus komme meil, aga võib-olla ega see polegi halb, et protseduurilist küsimust juhatatakse ka sisse mitme eelneva küsija poolt. Sellel on kindlasti oma võlu. Tähendab, kõigepealt, ma arvan, et te ei räägi muudatusettepanekust 366, vaid te räägite seaduseelnõust 366. Teiseks, me täna seda ei aruta. Kui me üldse selle päevakorra kinnitame, siis hetkel ta on kolmapäevases päevakorraprojektis sisse kirjutatud. Aga nii nagu te ütlesite, minul ei ole mingi probleem seda protseduurilist küsimust anda edasi Henn Põlluaasale, kui ta seda soovib. Jõuga juhataja kuidagi ei saa panna Riigikogu liiget küsima protseduurilist küsimust. Paul Puustusmaa, palun protseduuriline küsimus!

15:12 Paul Puustusmaa

Suur aitäh, juhataja! Mul on tegelikult suhteliselt lihtne küsimus: kas juhatusele on laekunud avaldus EKRE fraktsioonilt seoses tänase päevakorraga?

15:12 Esimees Jüri Ratas

Minul ei ole laekunud sellist avaldust EKRE fraktsioonist. Kalle Grünthal, protseduuriline küsimus. 

15:12 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! See viide teie poolt, et seda 366 me arutame alles kolmapäeval, see on muidugi õige, aga kui me täna päevakorra ära kinnitame, siis ta lähebki automaatselt menetlusse ja menetlusse läheb ta ebaseaduslikult. Selles on asja probleem, et ma ei pea õigeks, ütleme, parlamentaarse seadus-, õigusloome juures, et me sellistele olulistele nüanssidele absoluutselt tähelepanu ei pööra siin. Ja minu teada peaks olema protest selle istungi läbiviimise kohta esitatud ka Riigikogu juhatusele. Mul ongi palve praegu, et enne kui me selle päevakorra kinnitamine, Riigikogu juhatus vaataks läbi selle meie protesti selle istungi läbiviimise kohta.

15:13 Esimees Jüri Ratas

Aitäh teile! Kõigepealt selle protesti osas, et peale seda küsimust, mis oli, ja teie küsimuse ajal või protseduurilise küsimuse ajal tõesti tuli info, et see vist on teie fraktsiooni nõuniku poolt kirjalikult viidud Riigikogu Kantseleisse, nii et kui see sinna jõuab, kindlasti me seda vaatame. Ma olen teiega nõus, et loomulikult komisjonid ja täiskogu oma töö korraldamisel lähtuvad kodu‑ ja töökorra seadusest, lähtuvad praktikast, mida oleme läbi viinud nii täiskogus kui ka komisjonides, ja loomulikult see peab olema seadusega kooskõlas. Nüüd on minu juurde jõudnud ka kiri, mille on allkirjastanud Helle-Moonika Helme, fraktsiooni aseesimees, ja on protest, see on olemas. Nii et see kiri on nüüd laekunud. Mart Helme, palun, protseduuriline küsimus!

15:14 Mart Helme

Aitäh! Ma palun seda protesti arvesse võtta ja juhatusel seda arutada ja enne, kui juhatus ei ole seda arutanud, ei ole minu arvates võimalik, et me kinnitame nädala päevakorra selle punktiga, mis on praegu kõne all. Ja ma ei taha kuidagi hakata siin ähvardama, aga kuna pidevalt meile kinnitatakse, et Eesti on õigusriik, siis ei ole võimalik, et seadusandja teeb sedasorti praaki, mida tuleb pärast hakata kohtus vaidlustama.

15:14 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma arvan ka, et me peaksime tegema oma tööd nii, et me ei pea minema nende teemadega kohtusse. Mis on küll laekunud, on laekunud Riigikogu juhatusele siis põhiseaduskomisjoni esimehe kiri või selgitus, mis puudutab seda eelnõu 366 SE, kus ta ütleb siis seda Riigikogu juhatusele, et ta kinnitab, et isikut tõendavate dokumentide seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, jutt on sellest 366 SE-st, teiseks lugemiseks ettevalmistamine põhiseaduskomisjonis 3. ja 4. juunil 2021. aasta erakorralistel istungitel toimus täielikus kooskõlas Riigikogu kodu- ja töökorra seadusega, sealhulgas muudatusettepanekute esitajate ärakuulamine ja muudatusettepanekute sidumine ja hääletus. Põhiseaduskomisjoni esimees Toomas Kivimägi. Ja nüüd on ka see teie protest tulnud. See on tegelikult nii, et neid asju peab läbi vaatama alati komisjon, juhtivkomisjon, tema teeb oma ettepanekud täiskogule ja ka juhatusele. Aga lähme edasi. Kalle Grünthal, palun, protseduuriline küsimus!

15:16 Kalle Grünthal

Jah, ma olen teadlik ka sellest, et Toomas Kivimägi lubas sellise seisukoha anda. Aga küsimus on praegu selles, et teatavasti on ju ka olukord selline, et te ei saa ju jätta tähelepanuta Eesti põhiseaduskomisjonis toimunud räiget menetlusnormide rikkumist, viidates ainult Toomas Kivimäe seisukohale. See küsimus, tuleb kaaluda ära mõlemad osapooled, mida nad on väljendanud, ja tutvuda selle protokolliga. See ei ole siin ühe minuti küsimus. Ma paluksin ikkagi, et võetaks mingisugune vaheaeg ja kutsutakse Riigikogu juhatus kokku, et lahendada seda küsimust, mis praegu on.

15:16 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma lähtun sellest, et kui me vaatame ka oma kodu- ja töökorra seadusesse sisse ja ka oma praktikasse, sest tegelikult me saame julgesti öelda, et komisjonidel on tegelikult oma tööd korraldades väga lai eneseregulatsiooni õigus. Ja see on ka põhjus, miks Riigikogu juhatus ei sekku komisjonide töösse, sisulistesse otsustesse. Seda teeb komisjon. Nii et ma arvan, et sellest tuleks ka lähtuda. Aga loomulikult see protest on olemas Riigikogu juhatusel ja Riigikogu juhatus kindlasti sellega tegeleb. Ma vabandan, ma hüppan nüüd korra kõigest üle, sest ma arvan, et tegelikult Henn Põlluaas ootab ammu juba oma protseduurilise küsimuse korda, ja ma nägin ka tema kätt. Nii et, Henn Põlluaas, palun! Sõna on teil.

15:17 Henn Põlluaas

Aitäh! Mul ei ole tegelikult protseduuriline küsimus, sellepärast ma hoidsingi ...

15:17 Esimees Jüri Ratas

Ai, läks valesti. Selge, ma vabandan. Aga lähme siis edasi. (Hääled saalis). Jaa, aga me ei saa enne päevakorra kinnitamise juurde minna, kui kõik protseduurilised küsimused saavad küsitud ja vastused antakse. (Hääl saalist.) Selge. Tuleme ettepanekute juurde ka, kui selleks on õige aeg. Paul Puustusmaa, palun, protseduuriline küsimus!

15:18 Paul Puustusmaa

Suur tänu, hea Jüri! Ma väga sügavalt hindan sinu oskust ja meie inimeste veenmist selles, mis on õige, mis on vale. Aga antud juhul ma võtan enda julguse kokku ja tuletan meelde, et Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 13 annab teile õiguse ja volituse juhatuse kaudu reguleerida neid küsimusi, mida otseselt kodukorraseaduses ei ole ja eelkõige just see selle jaoks, et garanteerida Riigikogu otsuste seaduslikkuse. Antud juhul, kui me oleme põhiseaduskomisjonis läinud või jäänud erinevatele arvamustele, ei saa järeldada seda, et üks arvamus on õigem kui teine, aga vastuolu põhiseadusega võib olla vägagi ilmne. Siit ongi sihuke hea soovitus, et tegelikult võiks tõesti Riigikogu juhatus võtta mingi kümme-viisteist minutit vaheaega ja kaaluda seda mõtet, et see vaidlusalune seaduse menetlemine jätta päevakorrast välja ja me saaksime edasi minna väga rõõmsalt, väga kiiresti, nii et kõigil on hea olla.

15:19 Esimees Jüri Ratas

Aitäh, härra Puustusmaa! Ma igal juhul olen samal lainel kui teie, et minna edasi rõõmsalt, nii et kõigil on hea olla, ja ka töiselt, aga antud juhul ei ole see Riigikogu juhatuse otsustada ega reguleerida, see on juhtivkomisjoni otsustada ja reguleerida, sealhulgas ka tema töökorraldus muudatusettepanekute osas. Peeter Ernits, palun, protseduuriline küsimus!

15:19 Peeter Ernits

Aitäh, hea juhataja ja kolleegid!

15:19 Esimees Jüri Ratas

Ma väga vabandan! Palun saalis vaikust! Kuulame, palun, küsijaid ja austame neid ja kes ei soovi, saab saalist välja minna. Palun, härra Ernits!

15:19 Peeter Ernits

Ei, ma võin oodata. Kallid kolleegid, kui teil jutud korraks lõpevad, siis küsin, kui tohib. Hea juhataja! Mulle tundub, et siin probleemid tegelikult on, et kui üks fraktsioon arvab, et ei ole siin kõiki õigusloome tavasid kaasatud ja põhiseaduskomisjoni esimees on veel kirjalikult kirjutanud, et tegelikult on kõik okei, aga kas Riigikogu juhataja ei peaks võtma kokku siiski Riigikogu juhatuse ja küsima, kas Eesti on ikka õigusriik, mida siin algul nagu loodeti?

15:20 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Mul ei ole täna Riigikogu juhatuse liikmete käest seda tunnetust, et nad ütleksid täna, et Eesti ... Või vähemalt meil pole olnud seda vestlust, et keegi ütleks, et Eesti ei ole õigusriik. Nii et selles mõttes saab olla rahulik, et Eesti on õigusriik. Ja kui on vaidlusi, ma saan aru ju, milles on hetkel vaidlus. Ühelt poolt ütleb Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon, et eelnõu 366 menetlemisel nad ei ole rahul, teiselt poolt komisjoni esimees, et kõik on õiguspärane. See on komisjoni, see on juhtivkomisjoni tasandi otsus, kuidas sellega minna edasi, ja ma arvan, et kindlasti komisjon selle peale oma järgmisel istungil saab vaadata selle protesti peale ja selle komisjoni esimehe kirja peale. Aga läheme siit rahulikult ja nii, nagu härra Puustusmaa ütles, rõõmsameelset ja mõnusalt edasi. Kalle Grünthal, palun, protseduuriline küsimus!

15:21 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Ma arvan, et meil puudub vaidlus selle üle, et meie tegevus toimub siin Riigikogu töö- ja kodukorra seaduse alusel. Ma arvan, et meil puudub ka vaidlus selle üle, et Riigikogu töö- ja kodukorra seaduse paragrahv 102 sätestab ära ka eelnõu menetlemise juhtivkomisjonis esimese ja teise lugemise vahepeal, mille kohaselt juhtivkomisjon koostab eelnõu teiseks lugemiseks eelnõule esitatud muudatusettepanekute loetelu.

Ja sama paragrahvi lõige kaks ütleb niimoodi, et muudatusettepanekud, mille esitaja on sama ning mis on omavahel sisuliselt seotud, kantakse muudatusettepanekute loetellu ühe ettepanekuna. Siin meil vaidlust ei ole, aga vaidlus tekib nüüd, kui kuna, ütleme, nende muudatusettepanekutega tegeleb juhtivkomisjon, siis praegusel hetkel on põhiseaduskomisjonis menetletud kellegi poolt koostatud kavandit, mida juhtivkomisjon ei ole kinnitanud.

Ja nüüd, tulles tagasi nüüd ütleme ka Riigikogu juhatuse ülesannete juurde, siis ütleb ka paragrahv 13 ja punkt 20 ilusti, et kutsub ... Riigikogu kutsub vajadusel kokku fraktsioonide esindajad kuulata ära nende seisukohad Riigikogu töö korraldamisega seonduvates küsimustes. Ma arvan, et seda oleks vaja teha, sest vastasel juhul me hakkame Riigikogus siinsamas menetlema ja juurutama taktikat, kus komisjonides võib teha ükskõik mida ja Riigikogu juhatus ei sekku sellesse. Ma arvan, et see on juhatuse eesmärk ja kohustus, et kõik need protseduurid, mis läbivad komisjoni, oleksid korrektsed. Palun võtta vaheaeg, konsulteerida esialgu võib-olla siin Riigikogu juhatusega ja pärast seda kujundada oma seisukoht. Me ei saa niimoodi edasi minna, lugupeetud Ratas!

15:23 Esimees Jüri Ratas

Austatud Grünthal! Ma väga tänan teid selle põhjaliku ülevaate eest, aga ma tõesti ütlen, hetkel ma jään oma arvamuse juurde, et ma ei näe, et hetkel Riigikogu juhatus seda protesti või neid proteste saaks lahendada, see on juhtivkomisjoni ülesanne. Ja kui me vaatame ka Riigikogu juhatuse praktikat, töökorralduse praktikat, siis tegelikult protestide osas on alati öeldud: see on juhtivkomisjoni ülesanne. Meile annab kodu- ja töökorra seadus ka võimaluse, et kui keegi fraktsioonidest soovib päevakorda muuta, siis ta võib selle ettepaneku teha. Antud juhul me olemegi ju päevakorra menetlemise-eelsel ajal, me ei ole veel otsustanud seda, nii et ka siin saate oma fraktsiooni poolt selle ettepaneku teha, kui te ei soovi seda eelnõu arutada sellel nädalal.

Paul Puustusmaa, protseduuriline küsimus.

15:24 Paul Puustusmaa

Suur tänu! Mul ongi protseduuriline küsimus ja mul on nüüd soov pöörduda sinu suure ja lahke südametunnistuse poole, sest ma tean, et sa armastad väga Eesti põhiseadust. Ja Eesti põhiseadus ütleb üheselt, et meie jaoks on õiglus ka oluline, mitte ainult õigus. Ja kui eelnevalt sa väitsid seda, et me ei saa sekkuda komisjonide tegevusse, siis tegelikult ma viitan sellele, et see diskretsiooniõigus, mis on komisjonile antud, see on küll olemas ja vägagi lai, aga ta ei võimalda või ei tohiks võimaldada, vähemalt Riigikogu juhatuse poolt ta ei tohiks võimaldada põhiseaduse rikkumist. Antud juhul me ei räägi mitte lihtsalt diskretsioonist, vaid küsimus on põhiseaduse rikkumisest. Seetõttu on vägagi pädev see pöördumine juhatuse poole, et vaadata see moment üle ja, vältimaks põhiseaduse rikkumist, vältimaks Riigikogu liikmete õiguste rikkumist, võtta selles kohas korraks aeg maha ja viie minuti pärast kuulutada välja, et me saame selle punkti päevakorrast välja jätta. Ja me saame edasi minna, rõõmsalt ja lõbusalt.

15:25 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma loodan, et me ei lähe siis kurvalt ja õnnetult siit edasi. See kiri on tulnud, Riigikogu juhatus kindlasti seda vaatab, aga veel kord ma ütlen: päevakorra osas, just ka selle menetluse protseduuride osas neid õigusi ja seda pädevust omab juhtivkomisjon, kes on vastavad otsused teinud. Need otsused on tehtud. Nii nagu ma ütlesin härra Grünthalile ja ütlen ka teile, iga fraktsioon, seda ju võimaldab meile meie seadus, kodu- ja töökorra seadus, saab teha ettepaneku, et ta ei soovi seda päevakorrapunkti sellel nädalal arutada. See võimalus on olemas. Ma nüüd ei kutsu seda välja, aga teie õigus on teha see ettepanek, kui te seda soovite. Sest me kõik ootame. Härra Põlluaasal pidi olema huvitav ettepanek ja keegi ei tea veel, mis see täpselt on, nii et varsti on see laual.

Aga läheme edasi. Ja protseduuriline küsimus, Helle-Moonika Helme, palun!

15:26 Helle-Moonika Helme

Aitäh, hea esimees! See ettepanek kindlasti kohe tuleb, aga ma kõigepealt kirjeldaksin ühte teist pretsedenti. Te võite muidugi siis eesistujana öelda, kas see on see või ei ole, aga meil ühes teises komisjonis, nimelt kultuurikomisjonis, menetleti, samamoodi tuli protest ja kultuurikomisjon jättiski kogu protsessi pooleli, sellepärast et öeldi, et me ei saa enne edasi minna, kui Riigikogu juhatus on selle protesti oma istungil, neljapäevasel koosolekul või istungil ära arutanud, mistõttu protsess liikuski edasi poolteist nädalat. Mina siin nagu mõtlen, et huvitav, miks nagu me praegu seda teha ei saa. Tõepoolest, võtke see vaheaeg kas praegu või kuidas teil need istungid on, homme, teisipäeval või neljapäeval, arutage see protest läbi ja siis me lähme selle küsimusega edasi. Aga praegu võtame selle päevakorrast maha.

15:27 Esimees Jüri Ratas

Aitäh teile! Ma saan aru, et see kultuurikomisjoni näide, mis te tõite, oli komisjoni tasandi näide. Kui ma sain õigesti aru. Hetkel seda vaidlust ei pea põhiseaduskomisjon, vaid seda peab täiskogu. Ja see, et ma lubasin, et Riigikogu juhatus kindlasti vaatab kirju läbi, mis Riigikogu juhatusele tuleb ... Aga ma ei sega teid praegu, siis te saate selle keskustelu ära pidada ja siis ma saan teile vastata. Ei, ma ei sega teid. Ma tahtsin lihtsalt öelda. Ja siis see mõte, et see päevakorrast välja võtta, ma ütlen, et see võimalus on olemas, fraktsioonil see ettepanek teha. Aitäh! Mart Helme, palun protseduuriline küsimus!

15:28 Mart Helme

Jaa, minu arvates, härra eesistuja, me räägime siin aiast ja aiaaugust. Me ei räägi praegu siin sellest, kui suur on komisjoni autonoomia otsustada oma protseduuride üle. Me räägime sellest, et üks fraktsioon ja tema esindajad, kes osalesid nendel istungitel, väidavad midagi hoopis muud kui see, mida väidab komisjoni esimees, ning lähtuvalt sellest, et siin on väga selge vaidlus, on esitanud ettepaneku, on esitanud protesti ja esitavad praegu ettepaneku see konkreetne eelnõu käesoleva nädala töökavast välja võtta, eeldusel, et juhatus saab seda arutada, et komisjoni järgmistel istungitel on võimalik need vastuolud selgeks rääkida ja siis eelnõuga saali tagasi tulla. Minu meelest täiesti tervemõistuslik lähenemine.

Me ei taha kuidagi aktsepteerida seda, et siin teerulliga üle sõidetakse ja öeldakse, et komisjoni esimees otsustas nii, võtke heaks või pange pahaks. Ei, me võtame ja paneme väga pahaks. Ja ma arvan, et meil oleks palju mõistlikum kogu Riigikogu järgneva kahe nädala tööd silmas pidades see eelnõu käesoleva nädala töökavast välja võtta ja edasi minna järgmisel nädalal, selle asemel et me peame hakkama siin obstruktsiooniga kogu tööd umbe ajama ja kõik muud asjad seisma panema. Ma arvan, et mõistlikum on praegu minna kompromissile. Aitäh!

15:30 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma selle lõpuga olen igal juhul nõus, et püüda leida neid kompromisse, kui vähegi on võimalik, täiesti siiralt. See, mis te ütlesite, seda ettepanekut, et see eelnõu välja võtta, ma ütlen vist neljandat korda, saab teha üks fraktsioon, üks viiest fraktsioonist ja kui see tehakse, siis me koheselt ka seda ettepanekut siin saalis arutame. Kalle Grünthal, protseduuriline küsimus, palun!

15:30 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Küsimus on praegu, vaidlus käib selle üle, kas meie protest, EKRE protest on asjakohane ja õige, ja vaidlus käib selle üle, kas põhiseaduskomisjoni esimehe poolt saadetud teatis selle kohta on õige. Ja nii nagu ma olen aru saanud, et teie ainuisikuliselt kavatsete praegu seda küsimust siin otsustada. Mina juhin tähelepanu sellele, et § 13 sätestab ära Riigikogu juhatuse ülesanded. See tähendab seda, et igasuguste muude küsimuste osas, mida ei ole seaduses, või seadusega reguleerimata protseduuri küsimusi ei ole sätestatud meie töö‑ ja kodukorras, s.o punkt 18, ei anna teile õigust iseseisvalt ja ainuisikuliselt seda küsimust otsustada. See on ainult Riigikogu juhatuse pädevuses. See, et teie olete Riigikogu juhatuse esimees, see ei oma praegu tähtsust. Kui te nüüd ütlete mulle ära, tähendab, selgelt, et millisest seadusetähest või ‑pügalast tuleneb teie ainuisikuline õigus seda küsimust lahendada, ma oleksin väga tänulik.

15:31 Esimees Jüri Ratas

Aitäh, härra Grünthal! Ma ei ole seda kunagi väitnud. Ma olen öelnud, et Riigikogu juhatus kindlasti seda kirja arutab ja ma loodan, et me saame seda teha juba, kui meil on homme või sellel nädalal juhatuse istung, nii et ma ei ole kordagi väitnud, et mina ainuisikulised siin seda otsustan. Ma teen ühe katse. Tõesti huvitaks väga see härra Põlluaasa ettepanek, aga ma saan aru, et seda ametikaaslased ei luba veel lauale tuua. Protseduuriline küsimus, Paul Puustusmaa, palun!

15:32 Paul Puustusmaa

Suur tänu, Jüri! Sa oled hästi suurte teadmiste ja kogemustega Riigikogu siin juhtinud ja ma usun täiesti kindlalt su sõnu, kui sa ütled mulle nüüd ära selle. Juhul kui homme Riigikogu juhatus on seda arutanud ja leidnud, et tõepoolest tegemist on õigusrikkumisega, kas siis Jüri võib kinnitada, et me veel siis muudame nädala päevakorda?

15:32 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Nagu te teate, härra Puustusmaa, tulenevalt meie töökorraldusest juhtivkomisjonil on alati õigus eelnõusid, mida me siin arutame, nende osas teha ka jooksvalt otsuseid. See on juhtivkomisjoni enesereguleerimise õigus, kuidas ta oma tööd korraldab. Aga seda kirja, mis on juhatusele saadetud, seda kindlasti juhatus vaatab seda, sellele kirjale otsa, loomulikult. Mart Helme, protseduuriline küsimus, palun!

15:33 Mart Helme

Aitäh! Ma tulen veel kord tagasi: me ei sea kahtluse alla komisjonide autonoomsust. Me praegu arutame selle protesti menetlemise korda ja on üsna küüniline öelda meile, et me kindlasti arutame seda, kui me aega leiame, kas teisipäeval või neljapäeval, eks me siis vaatame. Mis mõtet sellel arutamisel on, kui me praegu kinnitame päevakorra sellisel kujul, mis ei võta arvesse meie fraktsiooni protesti?

15:33 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma selles mõttes veel kord ütlen, et minu pärast seda võib arutada homsel juhatuse istungil, aga juhatuses on lisaks minule veel kaks inimest. Aga ma tahan öelda seda, mida ma ütlesin ka härra Puustusmaale, et juhtivkomisjonil on alati õigus eelnõu välja võtta, on alati õigus teha ettepanek katkestada, sest need on juhtivkomisjoni õigused, mida meie oleme andnud kodu- ja töökorra seadusesse. Ja nüüd ma alustan selle seitsmenda, mitte päevakorrapunkti, vaid seitsmenda protseduurilise küsimusega, Kalle Grünthal, teie poolt, palun!

15:34 Kalle Grünthal

Ma tänan teid, lugupeetud istungi juhataja, selle suurepärase selgituse eest, et juhtivkomisjonil on alati õigus lahendada kõiki küsimusi iseseisvalt, panna sisse, võtta välja – kas see tähendab siis seda, et ükskõik, mida juhtivkomisjon otsustab, on see ülimuslik sellest, mida siin Riigikogu saadikud, juhul kui nad näevad protseduurilisi rikkumisi, et see on asjakohatu ja Riigikogu juhatus ei saa sellele n-ö vaidemomendile mingisugust seisukohta anda, kuna Riigikogu istungi juhataja ütleb, et mina otsustan niimoodi?

15:35 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Kui me räägime ülimuslikkusest siin Riigikogu töökorralduses, siis selleks on täiskogu, kindlasti. Härra Põlluaas, palun!

15:35 Henn Põlluaas

Ma ei tea, kas te jõudsite juba päevakorra käsitlemiseni, kinnitamiseni?

15:35 Esimees Jüri Ratas

Jaa, jaa.

15:35 Henn Põlluaas

Väga tore. Sellisel juhul, arvestades siin minu heade kolleegide väljaöeldut, milles nad kõik avaldasid protesti eelnõu 366 menetlemise kohta komisjonis, kus rikuti meie töö- ja kodukorra seadust, ei lastud saadikutel tutvustada enda muudatusettepanekuid, liideti muudatusettepanekuid meelevaldselt jne, jne, mille kohta me oleme esitanud ka protesti Riigikogu juhatusele, nagu on siin ka varem mainitud, siis seetõttu on Eesti Konservatiivsel Rahvaerakonnal ettepanek see eelnõu 366 võtta välja selle nädala päevakorrast, et komisjon saaks seda edasi menetleda ja teha seda vastavalt meie töö- ja kodukorrale.

15:36 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Seda ma olen kindlasti nõus kohe, kui me paneme hääletusele, ka ütlema. Ja automaatselt saame seda kohe arutama hakata.

Head ametikaaslased! Me olemegi jõudnud päevakorra kinnitamise juurde, kus me peame hääletama selle 17. töönädala päevakorda. Ja on tulnud hea ametikaaslase Henn Põlluaasa poolt ettepanek, Eesti Konservatiivne Rahvaerakond on teinud ettepaneku 9. juuni päevakorrast võtta välja kolmas päevakorrapunkt, mis on 366 SE. Sellest tulenevalt peakski panema selle 17. töönädala päevakorra selliselt hääletusele. Aga nüüd ma näen, et Mart Võrklaeval oli käsi. Mis? Palun!

15:36 Mart Võrklaev

Aitäh! Reformierakonna fraktsioon ei toeta päevakorra muutmist.

15:37 Esimees Jüri Ratas

Selge. Siis me ei saa seda ettepanekut panna, seda päevakorda ei saa koos selle ettepanekuga panna hääletusele, sest ei toetata seda muudatust. Seda ettepanekut ei toetata, nii ütleb ka meie kodu- ja töökord: kui üks fraktsioon on vastu, siis ei saa seda välja võtta sellest päevakorrast, mis on esitatud. Kalle Grünthal, protseduuriline küsimus, palun!

15:37 Kalle Grünthal

Protseduuriline küsimus täielikult, et vahepeal oli siin, hääl oli siin ...

15:37 Esimees Jüri Ratas

Ma väga vabandan, härra Grünthal! Ma tõesti vabandan, aga me ei kuule teid. (Juhataja helistab kella.) Ma palun vaikust siin Riigikogu saalis!

15:37 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Vahepeal istungi alguses oli hääl täiesti normaalselt tahapinki kuulda. Nüüd Henn Põlluaasa sõnavõtu ajal kadus jälle see ära. Paluks keerata volüümi juurde!

15:37 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma nägin, isegi siin teises pingis oli probleeme, kui härra Põlluaas rääkis, et ei olnud häält selles õiges toonis. Ma ei tea, kas meil on see nupp olemas, aga kui on, siis me püüame häält juurde keerata. Aga mul on ka palve, et kui me räägime, püüame rääkida võimalikult mikrofoni. Näete, vanad süsteemid ei pruugi enam vastu pidada. Alustan nüüd selle hääletuse ettevalmistamist. Head ametikaaslased, kas võime minna hääletuse juurde? Aitäh! Jevgeni Ossinovski, protseduuriline küsimus.

15:39 Jevgeni Ossinovski

Aitäh, austatud istungi juhataja! Mina üks kord olen sattunud selle otse, et ma olen lugenud vanu Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse redaktsioone, mis vahepeal muutunud on, et ma olen saanud nii palju targemaks, et tegelikult, kui härra Põlluaas ei olnud selle eelnõu algataja, siis tegelikult pärast päevakorra teatavaks tegemist ei olnud tal õigus seda ettepanekut teha päevakorrast välja võtta. Kas mul korrektne tõlgendus?

15:39 Esimees Jüri Ratas

Mina lähtusin sellest, et härra Põlluaas kui Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni esimees selle tegi. Paul Puustusmaa, protseduuriline küsimus.

15:39 Paul Puustusmaa

Ma tahan ... aitäh, suur tänu! Ma lihtsalt tahtsin öelda, et siin ei tasu teha vale järeldust nagu oleks tahtnud Henn Põlluaas katkestada seda seaduseelnõu, mida ta esitanud ei olnud. Küsimus oli päevakorrapunkti muutmises – kas jätta sisse või mitte. See on teine küsimus hoopis. Nii et siin on Henn Põlluaasal õigus seda ettepanekut teha küll.

15:40 Esimees Jüri Ratas

Ja-jaa, ja see ettepanek ju tehti ja selle kohe me võtsime arutelu alla, nagu te soovisite, siin viivitust ei olnud, aga härra Võrklaev kohe tegi kontraettepaneku. Jevgeni Ossinovski, protseduuriline küsimus, palun!

15:40 Jevgeni Ossinovski

Istungi juhataja kahtlemata omab ka laiemat diskretsiooniõigust istungi juhatamise kontekstis. Lihtsalt üks kord on selline juhtum olnud ja tõepoolest on Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 54 lõige 4, mis muutus 17. märtsil 2019, võimaldab pärast päevakorra teatavaks tegemist eelnõu päevakorrast välja võtta ainult eelnõu algataja, eelnõu esitaja või juhtivkomisjoni taotlusel. Kuna see säte on muutunud – minu arust on on kahetsusväärne, et see muutus –, siis minu teada sellist võimalust tegelikult härra Põlluaasal praegu ei olnud. Aga loomulikult ka istungi juhataja, ma arvan, lahendas selle küsimuse n-ö täies kollegiaalse juhtimise vaimus, nii et mul ei ole selles osas midagi ette heita.

15:41 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Mul ei ole ka ühtegi protseduurilist märkust teie protseduurilise küsimuse osas. Protseduuriline küsimus, Andrei Korobeinik, palun!

15:41 Andrei Korobeinik

Suur tänu, hea istungi juhataja! Hääletus iseenesest algas kutsungist. Mul on selline ettepanek, et kas me võiksime, kui te lubate seda, lahendada ülejäänud protseduurilised küsimused peale hääletust, sest et see protsess käib praegu just. Mul on selles mõttes kange soov hääletada praegu. Suur tänu!

15:41 Esimees Jüri Ratas

Jah, seda ma lubada ei saa, et kui on protseduurilised küsimused üleval, siis tuleb nendele vastata. Seda küll ei tahaks, et pärast hakkame kuskil vaidlema veel, et miks näiteks härra Kruusimäe ja härra Seedri protseduurilised küsimused toimusid peale hääletust, sest võib-olla nad juhivad väga olulisele asjale tähelepanu enne hääletust, mikrofon ei tööta või midagi seesugust. Protseduuriline küsimus, Tarmo Kruusimäe, palun!

15:42 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea esimees! Ma ei saanud küll hästi aru sellest kontekstist, aga ma tabasin just, et Ossinovski siin ealiselt diskrimineeris. Miks on, et uus on parem kui vana? Sellest ma ei saanud aru ja muidugi teine, kes enne mind ja ütles, et kui ikkagi mingi protseduur on käimas, siis see protseduur lõpuni viia ja siis saab liituda teiste saadikutega.

15:42 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Aga püüame ... Praegu ma palungi teie abi endale, et me saaksime selle selle hääletuse, selle protseduuri lõpetada, sest ma näen, et saali soov see on, ja pigem praegu probleem on minus, et ei saa seda läbi viidud. Aga tõesti, siin on veel väike küsimus. Härra Kalle Grünthal, protseduuriline küsimus, palun!

15:43 Kalle Grünthal

Suur tänu, hea Jüri! Mul on selline küsimus. On teada, et kui näiteks politsei teeb inimesele liiga, siis on kodanikul õigus pöörduda kohtusse ja vaidlustada see. Kui mingi ametnik teeb liiga, siis on õigus minna halduskohtusse ja vaidlustada see. Ja nii see on. Aga praegu on olukord, kui põhiseaduskomisjoni esimees koos oma kogukonnaga teeb liiga Riigikogu liikmetele. Kuhu on meil siis kaevata? Või ongi niimoodi, et mis see komisjon ütleb? See on sisuliselt, kui me räägime siin palju süvariigist, süvariik valitseb meid jne, aga mulle tundub, et see süvariik on siin ka Riigikogus täies mahus endas olemas. Öelge palun, kuidas saab siis, ütleme, kaitset Riigikogu liikmed, kes leiavad, et komisjonides tehtu on õigusvastane. Aitäh!

15:44 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma arvan, et kõige õigem on neid muresid tõesti komisjoni tasandil lahendada, juhtivkomisjoni tasandil. Kui see ei õnnestu, siis nagu teiegi fraktsioon on teinud ju kirja Riigikogu juhatusele ja eks me peame seda ... Mitte peame, vaid seda me siis ka arutame. Aga nüüd tundub, et on protseduuriline küsimus tekkinud Henn Põlluaasal. See ettepanek sai realiseeritud, aga ... Palun, Henn Põlluaas, protseduuriline küsimus!

15:44 Henn Põlluaas

Aitäh! Jah, ma olen märganud, et siin teatud kolleegidel on tekkinud selline valikuline arusaam meie kodu- ja töökorrast, mis muutub nii ruumis kui ajas. Päevakorra kinnitamisel on igal fraktsioonil võimalik teha ja õigus teha ettepanek muuta päevakorda, võtta sealt teatud eelnõusid välja – see on täiesti vastavuses meie töö- ja kodukorra seadusega. Seda ei tasu kahtluse alla panna, seda enam, et ka tänased koalitsiooni erakonnad ja kaasaarvatud sotsiaaldemokraatlik erakond kasutas seda võimalust väga aktiivselt ka siis, kui nad kõik olid opositsioonis ja mitte keegi ei proovinud seda kahtluse alla panna, nii et töötame samamoodi edasi. Ma tänan juhatajat! Minu meelest kõik on toimunud täiesti õieti ja protseduurireeglitele vastavalt. Aitäh!

15:45 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ja ma ütlen veel kord, et see teie ettepanek oli täielikult kooskõlas, et see ettepanek on igal fraktsioonil, oma ettepanekud teha päevakorra osas, kui ei oleks tulnud teise fraktsiooni ettepanekut mitte seda toetada, siis ma oleksin koheselt selle hääletusele pannud, et see kolmas punkt läheb välja selle nädala päevakorrast. Nii. Mart Helme, protseduuriline küsimus.

15:46 Mart Helme

Aitäh, härra eesistuja! Mind hämmastab see, et meil siin saalis kuskil tugev üle poole, 60% vähemalt on ju liberaalse demokraatia pooldajad, liberaalse demokraatia ideoloogia esindajad. Me teame, et liberaalse demokraatia põhitõde on vähemuste kaitse. Antud juhul lähevad nad risti vastu omaenda põhitõega, sest vähemus nõuab siin praegu kaitset oma ettepanekutele seoses nädala päevakorraga ja sellest rullitakse jõhkralt üle. Me palume liberaalse demokraatia põhimõtteid järgida praegu sellel hääletusel. 

15:46 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Aitäh, Mart! Kindlasti sinu praegune sõnavõtt, mulle tundub, et ehitas selle silla, et me saame selle hääletuse läbi viia. Panen hääletusele Riigikogu täiskogu V istungjärgu 17. töönädala päevakorra kinnitamise. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

15:47 Esimees Jüri Ratas

Küll juhtub siin saalis imesid. Tulemusega poolt 53 Riigikogu liiget, vastu 20 ja 1 erapooletu on selle nädala päevakord kinnitatud.


1. 15:48 Arupärimine vormi kandmise keelamise kohta 9. mail (nr 80)

15:48 Esimees Jüri Ratas

Läheme siin selles erakordses koosmeeles edasi ja esimene arupärimine on Riigikogu liikmete Henn Põlluaasa, Leo Kunnase, Martin Helme, Merry Aarti ja Jaak Valge poolt 11. mail 2021 esitatud arupärimine vormi kandmise keelamise kohta 9. mail kannab numbrit 80. Arupärimisele vastab kaitseminister Kalle Laanet. Ma palun Riigikogu kõnetooli arupärijate esindaja, Riigikogu liige Henn Põlluaas, et seda arupärimist Eestimaa üldsusele tutvustada. Palun!

15:48 Henn Põlluaas

Austatud Riigikogu esimees! Kaitseminister! Head kolleegid! Täna on meil siia suurde saali jõudnud juba veebruarikuus esitatud, vabandust, juba tükk aega tagasi esitatud arupärimine, mis puudutas Eesti kaitseväe vormi kandmist 9. mail.

Ükskõik millise riigi kaitsejõudude vorm on esmaseks tunnuseks, mille järgi kõik inimesed, olgu nad tsiviilis või teenistuses, identifitseerivad, et tegemist on sõduriga, tegemist on kaitseväelasega, tegemist on inimesega, kes teenib aega, kes kaitseb meie riiki nii rahu- kui eriti sõjaaja tingimustel. Mundri kandmine on uhkuseasi, seda ei usaldata mitte igaleühele, vaid see on privileeg ja selle üle peab tundma uhkust nii see, kes seda kannab, tundma ka aukartust ka need, kes seda ei kanna, ükskõik kas nad on meie riigi kodanikud, võõrriikide kodanikud või kes iganes siin elavad mittekodanikest alalised inimesed, elanikud.

Ja 9. mail, kui siin elavad, valdavalt Nõukogude okupatsiooni ajal sisserännanud inimesed ja nende järeltulijad tähistasid Nõukogude Liidu võitu teises maailmasõjas, mis meie jaoks tähendas Eesti okupeerimist, meie iseseisvuse hävitamist ja kirjeldamatult kannatust meie inimestele, kui seda tähistati kaitseväe kalmistul, kuhu kogunes ligi 10 000 inimest, kes rikkusid kõiki koroonaaja reegleid, ei pidanud 2 + 2 reeglist kinni, pidutsesid, jõid, laulsid ümber kalmistu, kes tähistasid, ühesõnaga, sellist püha, mis on otseses vastuolus meie rahva enesemääramise õiguse ja meie iseseisvuse ja riiklusega, siis tõmbas meie kaitsevägi saba jalge vahele, selja küüru ja kaitsejõudude staabi- ja sidepataljoni ülem kolonelleitnant Priit Averkin andis oma teenistujatele korralduse mitte kanda Eesti mundrit. See on häbiväärne, see on enneolematu, me peame kartma ja häbenema Eesti kaitseväe vormi! Ja mis kõige hullem, hiljem tuli välja, et tegelikult sarnast käsku on antud ka varasematel aastatel. Ja siis, kui need, kes Eesti riigi hävitamisega on seotud, või kelle vanavanemad on sellega seotud, tähistavad enda võitu, siis meie, kes oleme taastanud oma iseseisvuse, nagu ma ütlesin, tõmbame saba jalge vahele. See on täiesti kirjeldamatu, täiesti uskumatu, täiesti lubamatu!

Ja täpselt samasugused kirjeldamatud ja uskumatud on siis need põhjendused, mis toodi, et põhjendati seda kartusega, et Eesti Vabariigis võiks kaitseväe vormis avalikus kohas liikumist rebida kontekstist välja ja asetada Eestit kahjustavasse konteksti või kujutada seda pahatahtlikult mõnel muul viisil. No tule taevas appi! Kas me hakkame samamoodi tervet Eesti Vabariiki häbenema? Kas me saadame kogu Eesti kaitseväe laiali? Ma ei tea, mis kontekstist siin räägitakse.

Ja seoses sellega me olemegi esitanud kaitseministrile viis küsimust, mida ma siin kõiki ette ei loe. Ma loodan, et minister loeb siis vastustega koos need küsimused ette. Ja ootame loomulikult põnevusega. Aitäh!

15:54 Esimees Jüri Ratas

Aitäh teile, härra Põlluaas! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli kaitseminister Kalle Laanet, et antud arupärimisele, mis kannab numbrit 80 vastata. Palun!

15:54 Kaitseminister Kalle Laanet

Aitäh, austatud Riigikogu spiiker, head Riigikogu liikmed! Ma kõigepealt ühinen kõigi nende õnnesoovidega, mis siin istungi algul saalis kõlasid. Tore on, kui inimestel läheb hästi.

Austatud arupärijad Henn Põlluaas, Leo Kunnas, Martin Helme, Merry Aart, Jaak Valge! Mul on hea meel vastata teie arupärimises esitatud küsimustele. Ja loomulikult on hea meel, et siin saalis on veel neid  kuulajaid.

Esimene küsimus. Kas ja mil moel oli Averkini otsus kooskõlastatud tema ülematega, kas korralduse oli kooskõlastatud ka Kaitseministeeriumiga või kas Kaitseministeerium oli korraldusest teadlik? Vastus. Staabi ja sidepataljoni ülem ei pidanud seda otsust Kaitseväe juhatajaga kooskõlastama. See oli tema juhtimispädevus. Samamoodi usaldan kaitseministrina Kaitseväe juhatajat küsimustes, mille lahendamine on tema pädevusse antud. Kaitseväelase vormi kandmise reguleerimine on üks nendest. Meie Kaitseväe efektiivsus ja tulemuslikkus sõltub just nimelt paindlikust ja ülesandekesksest juhtimisest ehk ülemad usaldavad alluvaid neile antud ülesannete piires. Käesoleval juhul ei olnud Kaitseministeerium konkreetsest otsusest teadlik. Seda enam, et konkreetne otsus tehti kehtiva hinnangu pinnalt. Kaitsevägi hindab pidevalt olukorda nii füüsilises kui infokeskkonnas ning kohandab oma tegevusi ja meetmeid, et vähendada asjatuid riske ning tagada pidev võitlusvõime. Selliselt ohuhinnangut on koostatud ning antud liikumissoovitus 9. maiks alates juba 2008.-st aastast. Sellest ajast on olnud väga palju erinevaid Kaitseväe juhatajaid ja samamoodi ka erinevaid ministreid.

Teine küsimus. Kas kaitsejõududel on veel mingeid tähtpäevi või geograafilisi piirkondi Eestis, kus nad soovitavad ajateenijatel või tegevväelastel mitte liikuda vormis? Milliseid, kus ja mis põhjusel? Lühike vastus: ei ole. Vormi kandmisel lähtutakse kehtestatud korrast ning ühekordsetest korraldustest.

Küsimus number kolm. Kas ülalnimetatud soovitus on kehtiv ka liitlaste sõjaväelastele? Vastus: Eestis paiknevad liitlasüksused kujundavad oma käitumisnormid vastavalt rahvuslikele regulatsioonidele. Kaitseväe regulatsioonid neile ei kohaldu.

Küsimus number neli. Milline on kaitseministri hinnangul sellise korralduse mõju ajateenijate moraalile, Kaitseväe mainele ja laiapindse riigikaitse tõsiseltvõetavusele? Kaitseministrina näeksin hea meelega rohkem kaitseväelasi kandma vormi avalikus ruumis. Samas on oluline, et vormi kantakse ettenähtud korras ja eesmärgipäraselt. Kaitseväelase vormiriietust saavad kanda ka kaitseväeteenistuses mitteolevad isikud, näiteks kaitseliitlased. Ja see on tervitatav. Samas peab olema ka kontroll kaitseväelase vormi kandmise osas, kuna just vormi mittekohane kandmine kahjustab kaitseväelaste ja Kaitseväe mainet. Kaitseministeerium on välja töötanud seaduse muudatused, mis võimaldavad Kaitseväel Kaitseväe vormiriietuse korral rikkumisele tõhusamalt ja jõulisemalt reageerida.

Küsimus number viis. Milliseks peab kaitseminister taolise korralduse mõju Venemaa relvajõudude hinnangutele meie kaitsetahtele? Vastus. Kaitsetahet ei saa hinnata pelgalt vormi, vaid pigem sisu järgi. Ei ole alust arvata ega asuda seisukohale, et Venemaa relvajõudude analüütikud konkreetses küsimuses hindaksid meie kaitsevõimet kuidagi madalamaks. Kaitseväe okkad on täna teravamad kui eile ja muutuvad üha teravamaks. Aitäh!

15:59 Esimees Jüri Ratas

Austatud minister, aitäh! Teile on ka küsimusi. Peeter Ernits, palun!

15:59 Peeter Ernits

Hea juhataja! Hea minister! Mulle on mitmed ohvitserid kirjeldanud, et see on vana asi, et Kaitseväe kalmistul pronkssõduri juures sel ajal ei maksa vormis käia. Aga minu küsimus on, et kelle ajal seda alustati. Kas see oli, kui Kaitseväe juhataja oli meie kolleeg Ants Laaneots või oli Riho Terras, ja ministreid on tohutu palju olnud seal Jürgen Ligist alates ja Jaak Aaviksoo ja Sven Mikser. On sul ettekujutus, kes selle esimese kivikese viskas, ütles, et poisid, olge igaks juhuks vakka? On sul teada?

16:00 Kaitseminister Kalle Laanet

Aitäh küsimuse eest! Ma jään praegu nimelise vastuse võlgu, aga 2008. aasta oli esimene aasta, kui selline korraldus minu andmetel anti.

16:00 Esimees Jüri Ratas

Tarmo Kruusimäe, palun!

16:00 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea esimees! Hea ettekandja! Kui nüüd vaadata seda, et Kaitseväe vorm on mingil määral probleemiks, siis seda saab alati lahendada nii, et mida vähem on vormikandjad, seda vähem on ka vormis inimesi. Mu küsimus ongi sellisest vaatenurgast: kas sellepärast on nüüd koondatud inimeste hulka sattunud 40 kaitseliitlast? Kas kaitseliitlased on sama suur probleem kui vormis kaitseväelased?

16:01 Kaitseminister Kalle Laanet

Oma neljanda küsimuse vastusena ma rõhutasin: kaitseministrina näeksin hea meelega rohkem kaitseväelasi kandmas vormi avalikus ruumis.

16:01 Esimees Jüri Ratas

Alar Laneman, palun!

16:01 Alar Laneman

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! Vormil on kaks funktsiooni: ametialane ja sümbol. Ametialaselt või funktsioonipõhiselt on näha vormi pealt riiklik kuuluvus, kannavad lippu käisel, väeliik ja relvaliik, missiooniembleem, üksus, auaste ja muu oluline info. Sümboli tähendust on väga raske sõnadega kirjeldada. Teile oli küsimus mõjust, milline mõju oli sellel sündmusel. Vastus jäi natuke ebapiisavaks. Minu küsimus on, kas on uuritud selle vormi mittekandmise mõju ja millised need järeldused on.

16:02 Kaitseminister Kalle Laanet

Aitäh küsimuse eest, hea Alar! Ma arvan, et tegelikult vormi kandmisel on ka üks kolmas mõju ja see on selle vormi kandjat distsiplineeriv mõju. Ehk juhul, kui ta on vormis avalikus ruumis, siis eelduslikult ta käitub korrektsemalt, kui ta näiteks on erariietes. Vähemalt ma julgen enda puhul väita seda, et kui mina käisin vormis, siis ma tundsin, et mul on kogu aeg peab selg sirgu olema ja ma käitun ülimalt korrektselt, et ei saaks midagi ette heita. Vaadake, mõju hinnata, milline mõju oli sel mittekandmisel tollel päeval Kaitseväele, see on minu jaoks küll keeruline küsimus ehk milliste kriteeriumide järgi sa kõigepealt seda hindad, eks. Me kõik vaatame seda eri vaatenurkadest ja selline ühiskondlik debatt, mis toimus, oli suhteliselt selline pinnapealne, ütleksin mina. Tahame või ei taha, siis igal meie tegevusel on mingi tagajärg. Kuid hinnata, milline see täpne mõju on ja milline see sihtrühm on, siis on see minu arvates ääretult keeruline. Aga kindlasti tal ju mingi mõju oli.

16:03 Esimees Jüri Ratas

Merry Aart, palun!

16:03 Merry Aart

Aitäh, hea Riigikogu esimees! Lugupeetud kaitseminister! Minu küsimus on natuke sarnane Alar Lanemani küsimusega. Vorm ei ole ainult tööriie, vaid on ka riigi tunnus. Ja ka teises riigis kantakse uhkusega oma riigi vormi. Rahuajal sõdur on ka oma riigi esindaja teises riigis. Miks ikkagi keelati vormi kandmine siin, meil endal Eestis, meie koduriigis? Kas selline otsus oli otstarbekas, kas üksuse juhi suhtes, kelle käsk see oli, on algatatud distsiplinaarmenetlus?

16:04 Kaitseminister Kalle Laanet

Aitäh selle küsimuse eest! Ma saan olla oma vastuste raames. Ma tean, et see on pikaajaliselt varasem praktika olnud, 2008. aastast, ja see on siiamaani jätkunud. Kindlasti on probleem selles, et ei ole piisavalt sügavalt analüüsitud seda olukorda – elu on edasi läinud –, kas need riskid on täpselt sellised või mitte. Mina arvan, et iga otsus tuleks väga põhjalikult läbi kaaluda ja mõelda, milliseid riske see endaga kaasa toob. Tollel hetkel tehtud otsus minu arvates ei oleks pidanud selline olema.

16:05 Esimees Jüri Ratas

Anti Poolamets, palun! 

16:05 Anti Poolamets

Aitäh, hea juhataja! Austatud minister! Ma sain just aru, et te ikkagi kaalute neid asju, et ei ole kindlasõnaliselt seda eksimuseks kuulutanud. Või sain ma millestki valesti aru? Ehk äkki veel analüüsid, kas toimub analüüs ja järelemõtlemine või ollakse aru saanud, et see läks ikka täitsa viltu, see asi?

16:05 Kaitseminister Kalle Laanet

Aitäh küsimuse eest! Mu viimane lause eelküsijale oli, et minu arvates ei oleks pidanud seda otsust selliselt vastu võtma.

16:05 Esimees Jüri Ratas

Riho Breivel, palun!

16:05 Riho Breivel

Lugupeetud juhataja! Hea minister! Munder on auasi, nagu te just või sa ennem ütlesid, sest munder näitab kuuluvust ja kui kanname oma rahva poolt, kuidas öelda, heakskiidetud mundrit, siis rahvas kiidab ka meid heaks. Nüüd natuke teisest ooperist. Kui me räägime kaitseväe orkestrist, mis on plaanis ära viia meil sõjamuuseumi alla, ja ma saan aru, et üheks põhjuseks ongi see, et  mundrikandjaid vähemaks jääks, et tegevväelasi kaitseväes oleks võimalik nende arvelt mitte koondada, orkester läheb ära tegevväelaste kategooriast. See tähendab seda, et praktiliselt neil ei ole enam mundri kandmise õigust. Kuidas me oma orkestrit näeme siis tulevikus, millise mundriga? (Juhataja helistab kella.)

16:06 Kaitseminister Kalle Laanet

Aitäh, hea Riho! Munder on sümbol, ma olen sellega absoluutselt päri. Ja kaitseväest liigub orkester Kaitseministeeriumi valitsemisala alla, nagu kaitsevägigi ehk tegelikkuses toimub, piltlikult ...

16:07 Esimees Jüri Ratas

Vabandust, austatud kaitseminister, teie telefon! Hääl lihtsalt maha võtta. Palun teid tagasi Riigikogu kõnetooli.

16:07 Kaitseminister Kalle Laanet

Tulles eelmise küsimuse juurde tagasi. See on oluline ja kaitseväe pidulikel üritustel kannavad orkestrandid kaitseväe mundrit. Millisel õiguslikul alusel see täpselt saab olema? See on ministeeriumi ametlike väljatöötamise küsimus, aga kindlasti ei hakka olema pidulikel sündmustel orkester tsiviilriietes.

16:08 Esimees Jüri Ratas

Ruuben Kaalep, palun!

16:08 Ruuben Kaalep

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud minister! Te põhjendasite just äsja kõne all olevat korraldust selliste sõnadega, et vormi mittekohane kandmine kahjustab Kaitseväe mainet. Kas te saaksite ka tuua konkreetse näite, kus 9. mai kontekstis staabi ja sidepataljoni puhul on olnud tegemist vormi mittekohase kandmisega või siis on selleks esinenud oht?

16:08 Kaitseminister Kalle Laanet

Aitäh! See oli teie tõlgendus, et ma tõin selle näite 9. mai kontekstis. See oli üleüldine, et kui sa käid vormiga mööda linna või väljaspool väeosa ja kannad seda ebaväärikalt, siis see on probleem.

16:08 Esimees Jüri Ratas

Kalle Grünthal, palun!

16:08 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! Te rääkisite oma arvamust selle kohta, et kui teie panete mundri selga, siis muutute korrektsemaks. Mina väidan, et alati see nii ei ole. Tapal siin läksid tüdrukutele kallale ja Elroni rongis mürgeldasid meie liitlasväed jne. Küsimus nagu selles, et ... Mis on? Seesama teema, et keelati mundrite kandmine ära, siis millist psühholoogilist mõju võib see noorsõdurile avaldada, juhul kui ülem tuleb ja ütleb, et me ei saa, täna ei tohi panna, samas seal kalmistul käidi ju ka teise maailmasõja aegsetes Nõukogude Liidu mundrites. Milline võis olla see psühholoogiline mõju, ütleme, sellele noorsõdurile, kes on tulnud pühast vabast tahtest isamaa eest seisma?

16:09 Kaitseminister Kalle Laanet

Aitäh! Kõigepealt tuleb nende käest küsida, kas üldse psühholoogilist mõju oli, ja minul puuduvad andmed, kas psühholoogilist mõju oli ja milline see oli.

16:10 Esimees Jüri Ratas

Head ametikaaslased, arupärimistel on üks küsimus. Kalle Grünthal, protseduuriline küsimus!

16:10 Kalle Grünthal

Aitäh! Ma jäin teid vaatama, lugupeetud istungi juhataja, te tõstsite näpu püsti. Ma mõtlesin, et ma olen midagi jube valesti nüüd äkki teinud. Kas te saate niimoodi teha, et te vähemalt küsimise ajal ei anna mulle märku, et üks küsimus on?

16:10 Esimees Jüri Ratas

Jaa, kindlasti saan. Ma püüdsin härra Ernitsa pilku sel hetkel, aga ta kahjuks ei vaadanud, ma tahtsin talle märku anda, et on üks küsimus. Aga saime koostöös teie ja Kalle Laanetiga nüüd selle küsimuse ka maha. Nii et hea Peeter, üks küsimus arupärimistel, mitte kaks. Henn Põlluaas, palun!

16:10 Henn Põlluaas

Aitäh! Eesti sõduritel keelata vormi kandmist Eestit okupeerinud Venemaa pühade ajal on niivõrd häbiväärne kui vähegi olla saab ja mul on hea meel, et te ütlesite, et teie sellist otsust ei toeta. Ka Kaitseväe juhataja Martin Herem meile fraktsioonis ütles, et see jääb viimaseks korraks. Nii et, meest sõnast! Ma loodan, et nii see on. Aga sellega seoses umbes samal ajal, kui hakati keelama Eesti vormi kandmist, hakkas Eesti Kaitsevägi viima punaokupantide ausammaste juurde leinapärgi samal tähtpäeval ja koos lindiga "Eesti rahvalt". Minu meelest see on täpselt sama häbiväärne asi, ma ei tea üheski riigis sarnast pretsedenti, kus okupantidele pannakse pärgi. Mis meelt te sellest olete ja kas selle asja peaks ka ikkagi ära lõpetama? Oleks aeg? Aitäh!

16:12 Kaitseminister Kalle Laanet

Nüüd te peate mind, hea küsija, aitama natukene edasi. Milliseid pärgi ja kellele viidi? Kas tohib veel korraks mikrofoni?

16:12 Esimees Jüri Ratas

Kahjuks ei tohi. Küsimus-vastus, liigume edasi.

16:12 Kaitseminister Kalle Laanet

Kui tohib, siis ma täpsustan teie küsimuse sisu ja annan teile pärast vastuse. Aitäh!

16:12 Esimees Jüri Ratas

Aitäh teile! Mina seda igati ka soosin, et saab ka lisaks sellele arupärimiste formaadile suhelda Riigikogu liikme ja valitsuse liikme vahel. Aga nii nagu on heaks refrääniks saanud, küsimuste vahel protseduuriline küsimus. Kalle Grünthal, palun!

16:12 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Mul on tegelt palve, et te juhiksite hea Kalle tähelepanu, ma julgen niimoodi öelda, täna me panimegi käe pihku, sest ta ütles, et ta tuli just saunast, ma ütlesin, et ta saab uue sauna kohe siit, eks ju, et las ta räägib mikrofonisse, mitte ei keera kuskil külge ette. Siin tuled julgelt seisma. Mõistate?

16:12 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Mul on tõesti palve, et kõigile, eesotsas kõigepealt minule endale, aga teile ja ministritele ka, et tõesti räägime mikrofonidesse. Ja selles mõttes on küll õige, et kui me pead keerame, siis kohe see helikvaliteet väheneb. Loomulikult ma tänan teid kõiki selle hea diktsiooni eest, mis teil on. Helle-Moonika Helme, palun!

16:13 Helle-Moonika Helme

Aitäh, hea istungi juhataja! Lugupeetud minister! Te olete selline kindlameelne mees. Olete siis, kui räägime mundrites või kui me räägime kaitsekulude kärpimisest või orkestrite koondamisest. Te olete alati öelnud, et teie usaldate oma Kaitseväe juhatajat. Teie kindlameelsust teeb teile au. Te alustasite oma ettekannet sellega, et te rääkisite samuti usaldusest ja usalduse tähtsusest sõjaväelistes alluvussuhetes, ja andsite ka sellise definitsiooni, et kaitsejõududes on nii, et ülemus usaldab oma alluvat. Olgu. Aga näiteks, kui nüüd Kaitseväe juhataja ütleb, et paneme relvad maha, kui meie riiki ründab vaenlane, kas te siis võtate midagi ette või laiutate samuti käsi ja kõmistate jäärapäiselt: "Mina usaldan oma Kaitseväe juhatajat."? Aitäh!

16:14 Kaitseminister Kalle Laanet

Aitäh küsimuse eest! Hea Kalle, kas te nüüd kuulete mind? Vist ei kuule, aga mis siis. Ma proovisin siin sirgeselgselt seista, aga vaata, nii kui selja sirgu lükkad, siis need mikrid jäävad kaugeks. See on nagu natuke murekoht.

Vaadake, usaldus on ääretult tähtis asi. Ja usaldusega on nii, et seda lihtsalt niisama ei ole, see tuleb ju alati ka välja teenida. Ja sa võid olla ka kaitseväelaste hierarhias kõrgema paguniga, sa võid seda käsku jagada, aga kui sa ei usalda seda inimest, kellele sa käsku jagada, siis võib juhtuda selline asi, et midagi võib väga selgelt lörri minna. Ja mul ei ole põhjust täna Kaitseväe juhatajat, kindralleitnant Martin Heremit küll mitte usaldada.

16:15 Esimees Jüri Ratas

Uno Kaskpeit, palun!

16:15 Uno Kaskpeit

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud minister! Ma loodan, et selline mundri kandmise keelamine jääb esimeseks ja viimaseks korraks. Sest ma ei oleks kujutanud ette, kui 1990-ndate alguses, kui Valga väeosa üle võtsime, oleks keelatud meil mundrid selga jätta ja kästud dressipüksid jalga panna ja Vene väeosa rünnata.

16:15 Kaitseminister Kalle Laanet

Aitäh! Hea Uno, kahjuks ei olnud see esimene kord, aga ma loodan, et see jäi viimaseks.

16:15 Esimees Jüri Ratas

Urmas Reitelmann, palun!

16:15 Urmas Reitelmann

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud kaitseminister! Kas teile teadaolevalt on sidepataljoni ülemad kirjeldanud neid ohte ja riske, mis kaasnevad Eesti lipu ja vormi eksponeerimisel Eesti Vabariigi pealinnas Tallinnas kombel, et sidepataljoni võitlejad käivad piltlikult öeldes 9. mail küürus.

16:16 Kaitseminister Kalle Laanet

Aitäh! Minul ei ole olnud veel au kohtuda sidepataljoni juhiga.

16:16 Esimees Jüri Ratas

Rene Kokk, palun!

16:16 Rene Kokk

Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud minister! Kahtlemata see sündmus on kahetsusväärne ja häbiväärne, mis oli, ja annab väga vale signaali ajateenijatele. Ja selleks, et need inimesed, kes ilma vormita ringi käivad sellistel sündmustel, on teiste asutuste töötajad. Aga küsimused on sellised, et kas seda sündmuste mõju üldse on analüüsitud, mis toimus, ja milliseid samme olete tänaseks ette võtnud või on ette võetud koos Kaitseväe juhatajaga, et seda piinlikku olukorda enam mitte kunagi Eestis ei juhtuks.

16:17 Kaitseminister Kalle Laanet

Aitäh küsimuse eest! Minu teada Kaitseväe juhataja selle küsimusega tegeldes ja ta on oma seisukoha ka avalikult välja öelnud ja minu seisukoht ühtib täpselt samamoodi tema seisukohaga, et see nii ei oleks pidanud [olema] või sellist otsust ei oleks pidanud tegema.

16:17 Esimees Jüri Ratas

Martin Helme, palun!

16:17 Martin Helme

Suur tänu, lugupeetud spiiker! Lugupeetud minister! No te väga napid vastused annate meile täna. Mul oleks palve natukene laiemalt analüüsida või püüdke meile anda oma arvamus sellest, kuidas taolised intsidendid teie hinnangul mõjutavad Venemaa juhtkonna hinnangut Eesti kaitsetahtele ja kuidas see võib mõjutada nende isu tulla, võtta ette mõni avantüür või alustada siis mingisugust operatsiooni Eesti vastu, kui me näitame neile oma tegudega, et kaitsetahtega on meil lausa sõjaväelise kõrgema juhtkonna tasemel tõsine probleem. Mismoodi see tegelikult meie riigikaitset kahjustab, kui me saadame Moskvasse signaali sellisena, nagu me saatsime?

16:18 Kaitseminister Kalle Laanet

Aitäh! Pikemalt. (Naerab.) Alustan sellest, et täna öösel ma lõpetasin sellise raamatu lugemise nagu "Spioon ja reetur", mille sisu on siis külma sõja aegse ühe kõige kuulsama Briti, brittide jaoks luuranud Oleg Gordijevski lugu. Kui meie arvame, et see sündmus mõjutas Venemaa presidenti või Venemaa kaitsejõudusid mingilgi moel, siis me arvame endast ikka väga hästi. 

16:19 Esimees Jüri Ratas

Mart Helme, palun!

16:19 Mart Helme

Aitäh, härra eesistuja! No ma ei saa küll nõus olla teie hinnanguga, mis te eelmisele küsimusele andsite. Ja minu küsimus on selline: kui meil on nii suur autonoomia kaitsejõududes, et kaitsejõudude juhataja otsustab, kas ta paneb orkestri kinni või ei pane orkestrit kinni, kaitsejõudude juhataja otsustab relvastuse muretsemise üle, kas võtta või mitte võtta, mida võtta ja kui palju võtta, ja allüksuste komandörid otsustavad selle üle, kas sõdurid käivad mundris või hiilivad seinaääri mööda, kas me siis ei ole tegelikus kriisisituatsioonis niisuguses olukorras, kus meie mingi üksuse komandör vaatab, et vastupanu on mõttetu? Poisid, visake relvad nurka, mundrid peitke ära ja hiilige kodudesse laiali! Sest no mis me siin ikka jamame, asjal ei ole ju mõtet, mis me provotseerime, mis me toome vereohvrit seal, kus sellel enam mingit tegelikku tähendust ja kasu ei ole? Aitäh!

16:20 Kaitseminister Kalle Laanet

Aitäh, härra Helme, küsimuse eest ja kommentaari eest! Kaitseväe juhataja Martin Herem on öelnud avalikult, olenemata sellest, kui palju tal on raha, kui palju tal on relvi, jäägu kas või 10 inimest ja 10 relva, tema võitleb Eesti eest lõpuni. Ja mina usun temasse.

16:20 Esimees Jüri Ratas

Austatud minister, ma tänan teid! Rohkem küsimusi ei ole. Nüüd ma avan läbirääkimised ja ma arvan, et Mart Helme on antud juhul arupärijate esindaja, on see nii? Või ei ole? Palun teid kõnetooli siis!

16:21 Mart Helme

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Lugupeetud minister, head kolleegid! Meil on väga napisõnaline minister arupärimisele vastamisel. Ma saan aru, see annab märku sellest, et ta on hea poliitik, kes ei taha ennast kuidagi sisse rääkida. Hindame seda poliitilist oskust, aga me ei hinda seda informatsiooni külluse seisukohast. Arupärimised on esitatud ikkagi selleks, et saada informatsiooni, saada selgust taustades, asjaoludes, põhjustes, isikutes, isikute kalkulatsioonides, miks teatud otsused on just nii langetatud, nagu nad on langetatud ja kas avalikkus on saanud nendest motiividest, mis on otsuste langetamise taga, ühemõtteliselt ja adekvaatselt aru, või on asi, nagu rahvakeeles öeldakse, läinud lappama.

Ma pean tunnistama, et ega me väga suurt selgust oma küsimustele selles plaanis ei saanud. Me saime teada seda, mida me teame kogu aeg ja mida me oleme kuulnud nii peaministrilt, kes kohe muide samas küsimuses tuleb siia saali ette. Kui ka oleme saanud siin Politsei- ja Piirivalveameti esindajatelt. Et taheti ära hoida provokatsioone, see on vana otsus juba, pärit 2008.-st aastast. Üksuste komandöridel on suur otsustamispädevus, nad ei pea kõike kooskõlastama jne, jne. Kõik see viitab sellele, et tegelikult Eesti Kaitsevägi häbeneb seda, et ta on Eesti Kaitsevägi. Et Eesti Kaitseväe juhid väristavad kätt, kui on vaja näidata, et meil on riik, mis on valmis enda eest seisma, mis tunneb uhkust selle üle, et ta on olemas, et tal on sõdurid, et tal on hästi väljaõpetatud sõdurid. Et tal on relvastus, et tal on motivatsioon.

Nendest vastustest saime me täpselt vastupidise mulje. Meil ei ole motivatsiooni, me oleme tublid siis, kui me kuskil karistamatult õppustel võime täristada. Aga seal, kus on tegelik konfliktioht, me poeme põõsasse. Sest me ei taha provotseerida. Keda provotseerida, mida provotseerida? Samal ajal need samad inimesed räägivad meile sellest, kuidas kõik on Eesti patrioodid, ka need, kes on hiljuti saabunud siia kusagilt Aafrika savannidest või Araabia kõrbetest. Nii kui nad oma jala Eestis maha panevad, on nad kohe Eesti patrioodid, lojaalsed kui mitte kodanikud, siis alalised elanikud. Seda räägite ju teie, liberaalid, meile kogu aeg. Kõik, kes tahavad Eestisse tulla, on siin teretulnud ja niipea, kui nad siia on tulnud, on nad Eesti patrioodid. Ja siis selgub, et need, kes on võibolla juba kolmandat põlve siin elanud, siin sündinud, aga võib-olla isegi neljandat põlve, on ühtäkki nii ohtlik kontingent, et nende ees ei või käia Eesti sõjavägi oma mundrites. Ja et meie komandörid on väga targad inimesed, kui nad ütlevad sõduritele, et tõmmake tagasi, pugege põõsasse, pange dressid selga, ketsid jalga, jätke mulje, et te olete tervisejooksul. Piinlik, väga piinlik!

Ja kui me võtame siia juurde ka muu, siis härra kaitseminister, ma pean ütlema, et teie jalge all maa hõõgub. Kui me võtame siia juurde need samad skandaalid selle orkestriga. Need samad skandaalid, te kiidate Martin Heremit, väga-väga kurb, aga ma ei saa teiega nõustuda. Martin Herem on väga vilets kaitsejõudude juht, väga vilets. Ta ei saa üldse aru... Palun lisaaega! ... sellest, et tema vastutusel on tuhandete noorte meeste elud. Iga väejuhi vastutusel on tema alluvuses olevate sõjaväelaste elud. Eelmise valitsuse ajal pusis ta vastu sellele, et lisarahastusega osta ja täita need võimekuse lüngad, mis tagavad selle, et me ei ohverda oma väheseid sõdureid ülekaaluka vaenlase tule all. Õhutõrjevõimekus, rannakaitsevõimekus, soomusvõimekus, droonivõimekus, merevõimekus, neid lünkasid on meil veel palju. Me tahtsime nendest kaks kõige olulisemat, rannakaitsevõimekust ja õhutõrjevõimekust, lisada sel määral, et meie sõdurid ei oleks pardid, keda on võimalik ära noppida õhust droonirünnakutega, kopterirünnakutega, lennukirünnakutega. Sest need on meie inimeste elud. Ja selle peale räägiti meile pikka ja lolli juttu. Vabandust, et ma nii jõhkralt ütlen. Arengukavadest ja pikaajalistest plaanidest.

Meie vastane ei küsi seda, kas meil on arengukavas ettenähtud õhutõrjevõimekuse tõstmine aastaks 2035 või hoopis aastaks 2055? Kui konflikt puhkeb, siis ta kasutab kõiki tema käsutuses olevaid vahendeid selleks, et meie kaitsevõime võimalikult kiiresti halvata. Ja veel, me oleme pugenud kogu aeg NATO paragrahv viie ja liitlassõdurite selja taha. Aga ma esitan teile väga lihtsa küsimuse: aga mispärast peaksid Kansase poisid tulema siia meie eest sõdima, kui me ei ole kõige elementaarsemaid asju ise ära teinud? Ei, Kansase poisid ei tule siia, nad ei saagi siia tulla, sest nad ei saa üle Läänemere, kuna ükski Ameerika kindral ei lase ühtegi lennukit sõduritega lennata mere kohal, kus need lennukid lihtsalt alla lastakse kümnete, aga võib-olla sadade noorte Ameerika poistega. Mitte ükski Ameerika kindral seda ei tee. Ja siis on meil intsidendid liitlassõduritega juba mitmekordselt. Nüüd tuleb välja, et pikalt maha vaikitud purjus peaga laamendamised, tülinorimised, kaklemised mahavaikitud. Jumala eest, ega me liitlaste kohta ju midagi ei ütle, meil hakkavad kohe käed värisema. Teil, härra minister, hakkavad käed värisema, Martin Heremil hakkavad käed värisema. Liitlaste kohta me ei saa ju midagi öelda, siis nad jätavad meid maha ja siis me oleme üksinda, ei iialgi enam üksinda. Vaat niisugused valearusaamad Eesti kaitsevõimest, meie enda käitumisest, meie enda uhkusest, meie enda valmisolekust ka lootusetusse lahingusse minna, tuleb likvideerida ja ma arvan, härra minister, et me likvideerime need, kui me astume kaks sammu, teie astute tagasi ja Kaitseväe juhataja astub tagasi ja asenduvad inimestega, kellel on sisu, mitte poliitilist taiplikkust ega käteväristamist. Aitäh!

16:29 Esimees Jüri Ratas

Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Tarmo Kruusimäe. Palun!

16:29 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea esimees! Head inimesed, kes te meid jälgite! Eks me ju küsime aru, et saada natukenegi informatsiooni. Ega ta siis nüüd üleöö ei tulnud, see teadmine. Aga näe, tuligi üleöö teadmine, et meil on 2008. aastast selline korraldus olnud. Aga miks ta nüüd päevakorda kerkis? Kas see tähendab seda, et eelmised käsuandjad pidasid seda ebaoluliseks või seda sõnastati kuidagi teistmoodi? Või on see juba ajast ja arust? Aga vastust ei saa. Vastust ei saa. Öeldakse, et 2008 on 2008. Ja nii hakkavadki inimesed väikseid märke kokku panema, et justkui liberaalid, kes eeldaksid seda, et peaks olema väga palju erisust, pluralismi ja kõike seda muud hästi-hästi palju, erinevus rikastab, siis Kaitseväe puhul või üldse vormi puhul peaks seda koomale tõmbama. 

Ega see ammu ei olnud ju, kui siin ikkagi arvati, et ei ole neid mereväelastel ka nii palju ja lennuväe omadel ka nii palju, paneme kõigile ühise sellise mundri. See mundrisaaga on juba enne seda. Nüüd siis 9. mai, mil üks riik tähistab enda isamaasõja lõppu meil, meid okupeerinud riik. Mina omal ajal võrdlesin seda lihtsalt, et arusaamatu on, vastuvõtmatu on see. See on justkui nagu kaak, millesse on tõmmatud esivanemad ja kord aastas käiakse seal niimoodi kiikumis ja ... Olen ise seda kõrvalt kuulnud, et liiga vähe lõime teid maha. Seda sellises olukorras, kus me teame näiteks ja kujutaksime ette, et meil on võrdse kohtlemise printsiip. Kas te kujutajate ette, et Sinimägedele tuleksid väikesed lapsed Saksa mundriga või mingi muu mundriga autentselt sellega? Ei, seda me ei kujuta ette. Aga kas te kujutate seda ette, et Eesti Vabariigi mõni minister tuleb teises maailmasõjas võidelnud, Eesti poolel, meestele austust avaldama? Ei, seda me ka ei kujuta ette. Aga kas te seda kujutate ette, et Soomes ajateenijad korjavad jõulude aeg talvesõjaveteranidele toetust? Ei, seda me ka ei kujuta ette.

Aga seda me kujutame hästi ette, et kõigepealt pandi piirivalve ja politsei üheks, neil oli sihuke munder, nüüd läheb see sinna muuseumisse, siis läheb meil Kaitseväe orkester ise läheb muuseumisse ja nende vorm läheb muuseumisse. Aga Kaitseväe orkestri liikmed on tegelikult ju vormikandjad. Ehk siis nad arvatakse erru. Neil ei ole seda. Nüüd selgubki see, et see suur ühendmuuseumiorkester, mis tuleb ilmselt siis piirivalve, kaitse ja see kokku, keegi ütles, et sealt lõpuks tuleb lühendina kapo orkester, see tuleb täpselt selles vormis, mida kostüümilao juhataja neile tollel hetkel nagu jaotab. Sest vorm iseenesest ju kogu aeg väheneb. Ja minu küsimus ongi, et me saame aru, jah, no osadele lihtsalt käib närvidele, võib-olla liiga palju on militaarsust, ma olen kuulnud ka, et isamaalised ja skautlikud organisatsioonid, nende vormid häirivad inimesi, täna peaks olema võib-olla selline ikkagi väga palju, erinevus rikastab, on ju, kui ikka keegi tahab, siis ta võiks teistmoodi käia. Aga mis need 40 kaitseliitlast sinna ette jäid? Need on mehed, kes on vabast tahtest ostnud endale need vormid. Vot nüüd läks küll natukene keeruliseks. Vot just sellepärast olen ma Kaitseliidu Toompea malevkonna toetajaliige, et ma saan öelda seda, mida kaitseliitlased ei saa öelda, sellepärast et ka nemad alluvad hierarhiale. Mehed, kaitsetahtega ei mängita. Ja kui ikkagi on juba selline olukord, et tuleb kanda oma vastutusala ministri kohta, siis võiks olla ka selge sõnum. Sest me ju loeme kehakeelest. Kui ikka vastuseid ...

Ei, ma ei soovi kolme minutit, sest see ei võimalda, meil see tänane arupärimiste vorm seda. Hea kaitseminister, nii kaua kui te olete kaitseminister, tehke seal enda nende sõjaväelastega, mis te tahate, eks ju, koondage, palju tahate, aga meid, kaitseliitlasi, jätke rahule! Aitäh!

16:34 Esimees Jüri Ratas

Härra Kruusimäe, see võimaldab kolm minutit läbirääkimistel. (T. Kruusimäe täpsustab saalist.) See on arupärimise tutvustamine, aga läbirääkimistel ikka 5 + 3 on olemas. Aga liigume edasi. Peeter Ernits, palun Riigikogu kõnetooli.

16:34 Peeter Ernits

Hea juhataja! Hea minister! Kunagi ma vaidlesin Nikita Mihhalkoviga selle üle, mis on vene hingele oluline ja mis teda ühendab. Ja ta ütles otse välja seda, et viimane sõda, isamaasõda, kõik need lõputud filmid jne, ma ei hakka rääkima, mida ta pakkus, ta on Eestis ka käinud palju, et mis võiks eesti hinge ühendada, aga praegu pole see koht.

Ma olen pronkssõduri juures palju käinud, seal ajakirjanikuna vaadanud ja kui sinna ta üle viidi ja olen näinud, kuidas mundris taadid, medalid, ordenid rinnas, kuidas naiseks saanud neiud, pilotka peas, sukad jalas, marsivad, kannavad pidulikult ja uhkusega mundrit. Ja kui nüüd sel aastal tuli välja, et Eesti poistele öeldakse, et parem ärge kandke mundrit, siis see on sügavalt piinlik. Aga see selleks.

Kui nüüd vaadata ja nüüd selgus, et tegelikult see on vana asi. Ma vahepeal rääkisin ühe Eesti ohvitseriga, peale oma küsimust küsisin, et millal see tegelikult siis peale hakkas. Sest kui hakata vaatama, 2008 nagu ja Kalle ütlesid, aga minu ohvitseridest sõbrad ütlesid, et hakkas see peale siis, kui juba pronkssõdur veel Tõnismäel oli. Aga see oli aastal 2007. Nii et asi hakkas peale juba siis, kui toonane peaminister Andrus Ansip suure skandaaliga selle kuju minema toimetas ja kõik need järelmid, mis sellest on tänase päevani, kohati on tunda.

Aga Andrus Ansip oli Reformierakonna peaminister. Ja kui nüüd vaadata, kes on olnud, kes oli toona kaitseväe juhataja, oli meie hea sõber Ants Laaneots. Ma ei tea, kus Ants on praegu. Kes oli kaitseminister toona, kui pronkssõdur oli? Meie hea kolleeg Jürgen Ligi. Kus sa oled, Jürgen? Ja edasi, kes tulid. Nimekiri on pikk. Kaitseväe juhataja enne praegust, Martin Heremit, on olnud ka Riho Terras, meie lugupeetud kolleeg europarlamendist. Aga kes on olnud ministrid? Hakkame peale: Jürgen Ligi, Reformierakond, Jaak Aaviksoo, Isamaaliit, Mart Laar, Isamaaliit, Urmas Reinsalu, Isamaaliit, Sven Mikser, sotsiaaldemokraadid, Hannes Hanso, sotsiaaldemokraadid, Margus Tsahkna, Eesti 200, kui tänaseid asju vaadata, Jüri Luik, Isamaa. Nii et tegelikult ei ole ainult Keskerakond ja Konservatiivne Rahvaerakond, kellele pole kaitseministri portfelli usaldatud, ei ole olnud, aga ülejäänud kõik on solidaarselt sellega tegelnud. Järelikult, kui otsus võeti vastu juba sel ajal, kui oli Jürgen Ligi kaitseminister ja Ants Laaneots, kahju, et mõlemaid siin ei ole praegu, võeti see vastu otsus ja ülejäänud, järeltulijad on kõik rahulikult seda teinud. See, et ta praegu välja tuli, on selline kurioosum, aga isegi parem kui mitte kunagi.

Aga lähme edasi. Kui nüüd vaadata natuke eelmise aasta lõpu, mäletate, kuidas tuli aktiivseid ettepanekuid, mida teha. Ja mida tegi meie hea kolleeg Ants Laaneots koos mõne kolleegiga? Ta tegi ju ettepaneku Vene Föderatsiooni astuda. Mäletate, Urmas Kruuse oli seal ja Jüri Jaanson. Aga Ants Laaneots on ju nõukogudeaegne polkovnik. Toona oli ta kaitseväe juhataja, kui selline käsk anti. Aga kes veel, mäletate? Aasta lõpul, milliseid huvitavaid ettepanekuid meile tuli? Marko Mihkelson, täna on ta meie väliskomisjoni esimees. (Juhataja helistab kella.) Vene mõjusfääri võiks Eesti astuda.

16:40 Esimees Jüri Ratas

Hea ettekandja, kas soovite lisaaega? Kui palju? Meil on kuni  kolm minutit.

16:40 Peeter Ernits

Kuni kolm minutit, aga saan kahega läbi.

16:40 Esimees Jüri Ratas

Selge, aga teeme siis väikse reserviga. Kolm, palun!

16:40 Peeter Ernits

Aitäh! Või kolleeg Randpere ettepanek, mäletate, lahkuda NATO-st ja algatada Nõukogude Liidu taaskehtestamise pikk tee.

Nii et kui vaadata neid asju laias pildis ja kontekstis, siis tegelikult mosaiik, need killud lähevad kokku. Pole midagi imelikku, kui Reformierakonna mõjukad poliitikud omal ajal panid aluse sellele, et mine tea, et ühelt poolt üks Ansip viis minema suure käraga, aga tema head kolleegid Jürgen Ligi ja Ants Laaneots tagasid selle, et mitte vihastada nüüd neid venelasi, kes muuseas armastavad ja austavad mundrit. Kui Eesti sõdurid oleks seal oma mundris käinud, pigem tekitavad nad aupaklikkust kui hirmu ja viha.

Nii et mina vaatan seda tervikuna, pikas plaanis, et tegelikult meil on siin paljud kolleegid, kes mõtlevad ikka ühtemoodi, mulle tundub. Ja see, et et Eesti mundri kandmine, öelda poistele, et parem ärge kandke, ei ole midagi imelikku, see on täiesti loomulik. Inimene, kes on teinud ettepaneku Vene Föderatsiooni taas astuda, võtab vastu otsuse, et Eesti poisid Eesti mundris seal ei käiks. Pole midagi imestada. Elame edasi.

Aga aitäh, Kalle, et sa oled vähemalt otsustanud lõpuks julge mehena öelda, et nüüd lõpetame ära. Ja samamoodi me rääkisime täna siseministriga, küsisime koondamise puhul, mis jälle 11,7 miljonit, et mitu politseinikku või päästeametnikku ta koondab. Ta ei öelnud ühtegi arvu. Aga sina ausa mehena oled öelnud, et 270 läheb. Ja läheb. Nii et respekt. Aitäh!

16:42 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Kalle Grünthali.

16:42 Kalle Grünthal

Lugupeetud kolleegid! Lugupeetud kaitseminister! Kuulates täna teie arupärimist, õigemini arupärimisele vastamist, meenus mulle selline sõna nagu "mundriau". Mundriau on selline mõiste, mis ei ole küll kuskile koodeksisse vist eriti sisse kirjutatud, aga see on kirjutamata reegel. See on kirjutamata reegel kõigile sõjaväelastele selles osas, et mundriau tuleb hoida, olla väärikas sellele, käituda korralikult ja seista selles mundris isamaa kaitsel, kui vaja. Mäletan oma ...

Palun kolm minutit juurde! Palun kolm minutit juurde!

16:43 Kalle Grünthal

Aitäh! Ma mäletan ka oma sunniajastut nõukogude armees, et kui seal ikka rihm oli sul liiga lõdvalt peal, siis oli isegi karts võimalik, rääkimata muudest asjadest. Vorm on see, mis on sümbol, ja sümboleid tuleb hoida.

Tänase arupärimise tingis asjaolu, et kaitsejõud on kinnitanud, et staabi- ja sidepataljoni ülema kolonelleitnant Priit Averkin andis oma teenistujatele korralduse võimalusel hoiduda 9. mail Filtri linnaku ümbruses Kaitseväe vormis ringi liikumisest. Oma otsust põhjendati kartusega, et Eesti Vabariigis võiks Kaitseväe vormis avalikus kohas liikumist rebida kontekstist välja, asetada Eestit kahjustavasse konteksti või kujutada seda pahatahtlikult mõnel muul viisil. Öelge mulle, härra Laanet, kas see korraldus kaitseb Eesti mundriau? Mina ütlen, et ei kaitse, teie olete võib-olla teistsugusel arvamusel.

Edasi, kui me kutsume noorsõdurid sõjaväkke, siis me enne seda reklaamime, kui tähtis on teie osalemine Eesti riigi kaitsmisel, kui tähtis on olla Eesti riigi sõdur. Ja siis ühel hetkel marsib rivi ette väeosa üks komandöridest ja ütleb, et täna me mundrit ei kanna. Te ei osanud vastata minu küsimusele selles osas, et kuidas see mõjub ajateenija moraalile. Mäletate? Mina ütlen, et see mõjub väga halvasti moraalile. Sellega antakse signaal sellest, et kui on vaja peitu pugeda, siis võtke ruttu munder maha. Mundriaust me praegu ei räägigi.

Kes on ajalooga rohkem tuttavad, teavad kindlasti ka seda, et teise maailmasõja lõpukuudel, pool aastat kuskil või niimoodi, muutus väejooks Saksa armees suhteliselt mitte küll igapäevaseks, aga oli väga sage nähtus. Ja selleks rakendas Saksa armee välisandarmeerijat ja isikut, kes tabati ilma mundrita, kui tuvastati, et neil ei ole mingit põhjust, et nad on väejooksikud. Mis nendega tehti? Nad lasti maha, poodi laterna külge, rinnal silt "Ma reetsin oma kodumaa".

Põhimõtteliselt antakse sellise korraldusega ju tegelikult juhised noorsõduritele, et kui on häda, visake munder maha, kõndige minema. Te kindlasti ütlete, et miks ma teen nii väikesest asjast nii suure probleemi, aga tegelikult see ei ole niimoodi. Ma tsiteerin praegu karistusseadustiku § 446, mis ütleb, et võimu kuritarvitamise eest sõjaväes on karistuseks viis aastat vangistust. Öelge mulle, lugupeetud minister, milline õigusakt annab loa võtta mõningatel juhtudel seljast ära munder. Või õigemini sellel komandöril nõuda seda. Mina ei tea sellist mundri mahavõtmise käsku. Järelikult on need sõjaväelased, kes on sellise korralduse välja andnud, rikkunud seadust.

Ja mind hämmastab praegu see ka veel, et ei teie ega ka Kaitseväe juhataja Herem ei ole algatanud mingisugust distsiplinaarmenetlust või juurdlust selles osas, miks selline käsk anti. Sest tegemist on ju võimu kuritarvitamisega. Ma tulen selle juurde veel tagasi siitkohalt, kus ma pooleli jäin.

Aga ma ei saa jätta märkimata seda, et pärast seda, kui tuli otsus Kaitseväe orkester laiali saata, kogunesid needsamad muusikud siiasamasse Riigikogu ette, mängimaks protestiks selle teie otsuse vastu. Ja kui ma eelnevalt olin vaadanud paraade ja nende esinemisi, siis mul oli uhkus südames, mul oli selline hea tunne, et vaadake, milline on meie sõjaväe orkester. Aga andke andeks, kogu oma lugupidamise juures nende muusikute ja nende oskuste vastu ütlen, et ei olnud enam selles väljanägemises seda võimsust, mida on Eesti riigile vaja. See oli muutunud inimeste hulgaks, kes lihtsalt mängivad hästi pilli. See näitab tegelikult, kui tähtis on munder, kui tähtis on mundriau, lugupeetud kaitseminister.

Ja kuna teie ei ole praegu andnud ühtegi signaali selle kohta, et teil oleks kavas olnud või on käigus mingisugune võimu kuritarvitamise protseduuri uurimine, siis, teades teid kui sirgjoonelist sõjaväelast, tuleks teil tegelikult võtta vastu julge, kuid auväärne otsus: astuda sellest ametist tagasi. Ma arvan, et see ei ole palju, see on lihtsalt ohvitseri au ja väärikuse tasemel. Aitäh!

16:49 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma palun Riigikogu kõnetooli Leo Kunnase.

16:50 Leo Kunnas

Austatud istungi juhataja! Hea Kalle! Tegelikult sa fraktsioonis andsid meile juba konkreetse vastuse, et see oli viga, see parandatakse ja sa kordasid seda siin ja tegelikult sellega on asjad selged. Ma sellesse teemasse rohkem ei lähegi, sest sellest on palju räägitud. Aga ma kasutaks selle võimaluse ära hoopiski selleks, et vaadata üle meie kaitsekulude ja võimearenduste seis ja kuidas me sellest praegusest olukorrast, kus me oleme, võiksime välja rabeleda, sest olukord, kus me satume, ei ole päris hea.

12. kuupäev meil oli siin üsna kurb hetk, kui meil toimus hääletus strateegia 2035 üle, kus me hääletasime maha 2,6% kaitsekulud meie lugupeetud saali jõul, mis oleksid vältimatud selleks, et praeguses julgeolekuolukorras vajalikud võimearendused ära teha. Me oleme seisus praegu, kus eelmise RES-iga võrreldes on välja pakutud, et kaitsekulud peaksid langema 2,02%-ni SKT-st 2024. aastaks ja jääma sinna kümnendi lõpuni. Ütlen kohe, et sellist otsust me ei saa ega tohi teha. Loomulikult olen rääkinud sellest sinuga ja rääkinud ka lugupeetud proua rahandusministriga, et miks me seda teha ei saaks, ja ma olen ka soovitanud proua rahandusministrile, et jah, selleks, et kaitsekulud me suudaksime tõsta 2,6%-le ja need võimearendused sellel kümnendil ära teha, selleks meil ongi vaja laenata umbes 5% SKT-st.

Meil on vaekausil kaks otsust: kas teeme seda või siis me oleme olukorras, kus meie sõjaaja Kaitsevägi ei pruugi sõja korral suuta oma ülesandeid täita, kui sellest päris otse rääkida. Siin on need valikud. Loomulikult selleks, et seda teha, tuleb rikkuda jätkuvalt Euroopa Liidu stabiilsuskriteeriumi. Aga kuna meie julgeolekuolukord on selline, nagu ta on, siis me peaksime selleks küsima Euroopa Keskpangalt või ka teistelt vastutavatelt ametiisikutelt kuni Euroopa Komisjoni välja, ma ei tea täpselt, ma ei ole rahandusinimene, kelle käest kõik need load on vaja saada, siis peaksime need küsima sel juhul, sest see olukord on liiga ohtlik, et edasi minna.

Ma toon teile veel ühe väikese näite. Ameerika Ühendriikide riigivõlg praegu hetkel on 28,367 triljonit dollarit. Üks triljon on 1000 miljardit. See teeb umbes 127% Ameerika Ühendriikide selleaastasest SKT-st, mis on umbes 22 triljonit dollarit. Kaitsekulud on neil natuke üle 700 miljardi dollari sellel aastal. Nagu me näeme, siis suur osa Ameerika Ühendriikide kaitsekuludest tuleb laenust ehk siis Ameerika Ühendriigid laenavad raha mitte ainult selleks, et ennast kaitsta, vaid kaitsta ka Euroopat. Kui Ameerika Ühendriigid hakkaks samast põhimõttest lähtuma, et viime eelarve tasakaalu, siis selle hind oleks ilmselt see, et nad likvideeriks Ameerika Ühendriikide Euroopa väejuhatuse. Seda nad siis sel juhul teeks. Kuidas me saame eeldada seda, et meie kõige võimsam liitlane võtab võlgu selleks, et sõdida meie eest, aga meie siin rinderiigina ütleme, et ei, meil on kõik muu hoopis tähtsam? Kuidas me saame seda teha? Me ei tohiks seda teha ega ei saaks seda teha ja seepärast ma kutsungi üles praegu valitsust selleks, et need kärped, mis puudutavad sõjalist riigikaitset ja sisekaitset, tuleks tühistada. Nende üle ei ole mõtet arutleda. Vastupidi, meil on vaja mõlemas valdkonnas [rahastust] otsustavalt suurendada, et meie riik üldse selles julgeoleku olukorras võiks edasi kesta. Aitäh!

16:54 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma palun Riigikogu kõnetooli Henn Põlluaasa.

16:55 Henn Põlluaas

Austatud Riigikogu esimees! Hea minister! Head kolleegid! Ei ole mitte midagi häbiväärsemat kui karta, et Eesti Vabariigis võiks Kaitseväe vormis avalikus kohas liikumist rebida kontekstist välja ja asetada Eestit kahjustavasse konteksti või kujutada seda pahatahtlikult mõnel muul viisil. Vastupidi, Eesti Kaitseväe vormis liikumine avalikus kohas, sõjaväeüksuste ümbruses, loomulikult nendes üksustes, on uhkuseasi, see tekitab aukartust ja see on ka üks osa tänapäeva propaganda‑ ja hübriidsõjast, kui nähakse, et Eesti mehed, Eesti pojad kannavad uhkusega oma vormi, ei karda kedagi ja on valmis ükskõik millisele vaenlasele vastu astuma. Aga võta näpust, vaenlasele ei tohi vastu astuda, vaenlase ees ei tohi üldse mundrit kanda või ükskõik millisel sellisel päeval või olukorras, kus kellegi meelest võib Eesti mundri kandmine olla provokatiivne. See on täiesti absurdne.

Aga see asi tegelikult ei piirdu ju üldse Eesti mundri kandmisega. Hea kolleeg Peeter Ernits tõi välja selle, mis aastal tegelikult vormi kandmise keeld tuli ja kes olid selle taga. Aga see ei piirdunud ju üldse mitte ainult vormi kandmisega avalikus ruumis. Tegelikult täpselt sellestsamast ajast, 2007. aastast pärineb ka see, et sellelsamal tähtpäeval viivad Eesti kaitseväelased meid okupeerinud sõjaväe langenutele ja muudele tegelastele, kes osalesid selles Eesti vallutamises, Eesti rahva hävitamises, viivad mälestuspärgi ja austavad neid. Nagu ma enne oma sissejuhatuses arupärimisele ütlesin, mina ei tea mitte ühtegi riiki maailmas peale Eesti, kes sellisel viisil austaks oma riiki okupeerinud armeesid.

Kahjuks tuli välja, et meie kaitseminister ei ole sellest teadlik. Ma lähen tagasi veidikene ajalukku ja tuletan meelde – internetis on tolleaegsed materjalid ilusti olemas – 2007. aasta mais, mida me saime sealt lugeda ja näha loomulikult. Seda, kuidas Eesti ministrid ja kaitsejõud viisid pärgi pronksokupandile. Ma siit loen mõned kohad. Esimesena asetasid pärja pronkssõduri juurde kaitseväelased. Seejärel avaldasid austust peaminister Ansip, rahvastikuminister Urve Palo ja kaitseminister Jaak Aaviksoo. Avalikus kohas keelati Eesti vormi kandmine ära, aga pronksokupandi juurde mindi austust avaldama Eesti mundris! Ja seejärel, alles seejärel, pange tähele, jätkusid mälestusüritused pärja asetamisega Eesti kaitselahingutest osavõtnutele Maarjamäel. Prioriteet oli sellega paika pandud, kes on olulised, keda tuleb mälestada, keda tuleb austada, keda tuleb ka ilmselt põlata, sest ega ju nendest kaitselahingute üritustest Eesti Kaitsevägi ega ministrid osa ei võta. Olen ise käinud üsnagi regulaarselt Sinimägedel, kus tähistatakse ...

Palun kolm minutit lisaaega!

16:59 Esimees Jüri Ratas

Jaa, loomulikult. Palun, kolm minutit!

16:59 Henn Põlluaas

... Sinimägedel, kus tähistatakse Eesti kaitselahinguid. Üleval mäe peal on meie meeste, nende meeste memoriaal, kes seisid Eesti poole seljaga, kelle relvatoru oli suunatud pealetungivate punahordide poole ehk itta ja Venemaa suunas. Ja sealsamas all on punaväelaste selline monument, mida on meil ju üle Eesti üle 200, kus on Stalini tsitaat, et Nõukogude kodumaa eest langenutele. Ja sinna viib ka Eesti Kaitsevägi, nii nagu ta tänagi viib selle pronksokupandi juurde pärgi iga aasta ja sealt pärjalt me loeme, et see pärg on Eesti rahvalt. No tule taevas appi, kas tõesti me ülistame seda, et meid okupeeriti, meid hävitati, meid küüditati. Ja siis me peame selle eest olema tänulikud, me viime isegi pärja neile terve rahva nimel.

Samas me ei ole tegelikult kuulnud ka mitte täna ministrilt, miks seda kõike tehakse. Miks? See küsimus vastuseta. Kuidas on sellised otsused üldse vastu võetud? Ei tohi Eesti vormi kanda, aga okupante peab austama. Ja täna viivad, iga aasta viivad selle pärja nende ausammaste juurde punaarmeelaste ausammaste juurde meie Kaitseväe kaplanid, kes on selleks sunnitud, aga kes teevad seda Eesti Kaitseväe mundrites, sest sinna tohib minna Kaitseväe mundrites, aga mujal ei tohi ennast üldse näidatagi, tuleb dressipükstes mööda seinaääri hiilida. Ja mis on väga piinlik, on see, nagu ma ütlesin, et seda tehakse Kaitseväe mundrites ja kaplanid , ma olen mitmetega rääkinud, ka nemad tunnevad selle üle väga sügavat piinlikkust, et nad peavad seda tegema.

Olen pärja viimise ära lõpetamisest rääkinud mitmete kaitseministritega. Kahjuks mundri kandmise keelust ei ole ma lihtsalt teadnud varem rääkida, sest seda otsust on väga kiivalt varjatud alates 2007. aastast. Väga hea, et see lõpuks välja tuli. Oleks pidanud ammu juba välja tulema. Viimati rääkisin ka kaitseminister Jüri Luigega. Kasu pole sellest olnud. Ma loodan, härra kaitseminister, et täna nendest meie aruteludest ja juttudest on kasu ja lõpeb ära nii Eesti kaitsejõudude vormi häbenemine ja peitmine kui ka okupatsioonivõimu sõdurite austamine ja neile pärgade viimine. Ma loodan, et te lõpetate selle ära. Aitäh ja jõudu selleks!

17:03 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Arupärimisele vastajal on õigus ka veel läbirääkimistel osaleda ja minister on selleks soovi avaldanud. Palun! Aa, ei, vabandust! Minister peab kõige viimasena olema. Urmas Reinsalut ma ei näinud. Andke andeks! Urmas Reinsalu, palun! Kaheksa minutit. Jah, kolm minutit lisaaega. Palun!

17:03 Urmas Reinsalu

Austatud rahvaesindus! Kõigepealt tänu härra kaitseministrile selles piinlikus loos selguse toomise eest! Ma arvan, et kaksipidi mõtlemist siin olla ei saagi, siin peab selles asjas valitsema selgus. Ja Eesti Vabariigis taganeda nii tundlikul teemal ei ole mõeldav.

Mis puudutab meie riigikaitset, meie rahvuslikku julgeolekut, siis meie ootus praeguses ohuolukorras peab olema selline, et me panustame oma riigi kaitsesse enam, mitte vähem. Enam mitte vähem! Ja on muret tekitav asjaolu, kui me kõneleme tervikuna siin meie riigikaitsest ja sellest, et meie kaitsevägi peab tõrjuma vastase rünnakuid, siis olukorras, kus ametisse astunud koalitsioon kirjutas koalitsioonilepingusse selgelt sellised read, et lähtutakse riigikaitse rahastamisel senistest kehtivatest kavadest, on kahjuks minu käsutuses informatsioon, mis lubab väita, et sellest ei peeta kinni.

Kaitseministeerium on esitanud õiendi – ja selle informatsiooni andmise eest ma tunnustan, et seda tehti ega valitud mahasalgamise teed – 4. juuni seisuga, kus on öeldud (ma tsiteerin): "Liigume natukene aeglasemalt riigikaitse arengukavas planeeritud kaitsevõime eesmärkide saavutamise suunas. Need on mõlema brigaadi väljaarendamine, merekaitse ja Kaitseliidu baasil maa kaitse. Kaitseministeeriumi valitsemisala hoiab nelja aasta peale kokku hinnanguliselt 71 miljonit eurot, liikudes [– ja panete tähele, kui eelmises lauses oli sees "natukene aeglasemalt", siis nüüd on sees sõnad "mõnevõrra aeglasemini –] kaitsevõime arengus." Valitsemisalas kavatsetakse 270 töötajat koondada-vallandada, koosseisu vähendada.

Mida see tegelikkuses tähendab? Kas Putin oma võimalikes agressiivsetesse plaanides lähtub Eesti riigi eelarvestrateegiast ja lähtub sellest, et Eesti Vabariik tõmbab oma riigikaitsekulusid planeerituga võrreldes kokku, ja siis see tähendab, et meie võime eeldada, et võimalik agressiivne akt Vene Föderatsiooni poolt on sedavõrra vähem tõenäoline? Mida tähendavad need kärped riigi eelarvestrateegia perspektiivist, kus aastatel 2024–2025 väheneb kaitsekulu 2,02%-ni? Oomenlikult ennustas Kaitseväe juhataja Martin Herem 23. märtsil Riigikogus, mida see tegelikkuses tähendab. Ja ma tsiteerin: "Kui kaitsekulu jääb tänaste prognooside kohaselt 2% juurde [– nagu ta praegu vastu võetud ja kinnitatud riigi eelarvestrateegias on –], oleme me vastase jaoks tänasest vähem ohtlikud ja peame kaitseväge vähendama. Kaitsekulu 2,23% SKT-st [– viitab eelmise riigi eelarvestrateegia perspektiivis rahalisele mahule –] tähendab, et me oleksime vastase jaoks endiselt valusad ja ohtlikud, aga ainult oma territooriumi piires."

Ehk teisisõnu, see on Kaitseväe juhataja kui valitsuse kõrgeima sõjalise nõuandja hinnang olukorrale. Me oleme praeguses ohuolukorras ja sellele diagnoosile on selgelt ka ohuolukorra tõsiduse üle 23. märtsil härra kaitseminister viidanud, kui tõsine on praegu julgeolekusituatsioon meie piirkonnas, tulenevalt Venemaa ettemääramatust tegevusest.

Me oleme olukorras, kus me asume kavades ettenähtuga võrreldes oma kaitsevõime väljaarendamist pidurdama. Ja mille nimel me seda teeme? Mis on see paatos, mis on paleus? Me kõnelesime siin sümbolite keeles sellest, et Georgi lindid ei tohi peale tungida, vaid Eesti Vabariigi munder peab säilima ja olema avalikkuses, ei tohi taganeda Eesti Vabariigi munder, samamoodi nagu sümbol on Kaitseväe orkester. Aga need on sümbolid meie kaitsetahtest, aga selles perspektiivis on tegelikult meie kaitsevõime. Meie kaitsevõime. Ja kui me läheme praeguses olukorras kaitsevõimet habrastama, siis see ei vasta Eesti rahvusliku julgeoleku huvidele.

Me kõneleme sellest, et ülemad ei tohi anda korraldusi, et kaitseväelased ei kanna oma vormi. Sest muidu Kaitseväe vormi – ma tsiteerin, mida peeti silmas – kasutatakse pahatahtlikult. Me oleme hästi selles küsimuses saanud selguse või arusaama vähemalt, mis tegelikult juhtus eeldatavasti ja selle kinnituse ja järgmisena proua peaministri kinnituse, et sellist praktikat tulevikus ei viljeleta.

Aga see ei tee olematuks kõige tõsisemat küsimust – seda, et meie kaitsevõimele lastakse selga, kui nende kärbetega planeeritud mahus selle aasta suvel järgmise aasta eelarvet tehes minnakse edasi. Seda ei tohi lubada, sellele tuleb tõmmata selge punane rist peale. Siin on rida rea järel, lehekülg lehekülje kaupa neid küsimusi, mis meie kaitsevõime valdkonnas saavad, saavad mõrastatud. Ja küsimus on, mille nimel. Mille nimel?

Küsimus ei ole ju kokkuhoius selles loogikas, me suurepäraselt saame aru, küsimus on poliitilistes prioriteetides. See raha, mis võetakse ära järgmisel aastal Kaitseväelt – me ju teame, kuhu see raha läheb. See raha läheb Keskkonnaministeeriumi uue hoone ehitamiseks. See on siis eelistus. Aga küsimus on selles, et see maja ei ole ju kanajalgadel nõiamaja, mis kaitseks meid Putini Venemaa eest. Ehitame neid ministeeriumi maju aastate pärast, aga tegeleme praegu sellega, mida meie rahvas ootab, et me kaitseksime rahvast ettemääramatu, surmavalt ohtliku ja vaenulike kavatsustega riigi eest oma naabrite suhtes.

Ja selles küsimuses ma loodan väga, härra kaitseminister, et te tulete kõnetooli ja annate meile kindla kinnituse, et need asjad olid vead, et see oli viga, et te tõmbate puruks need kärpepaberid ja annate kindluse, et me viil viilu kaupa ei mõrasta oma riigi riigikaitset. Ma loodan, et see juhtub siit kõnetoolist ja me saame rahulikult ja naeratades ühiselt edasi minna sellelt kohalt. Praegu on kõige tähtsam ja otsustavam hetk, kuna kaitseministril on selle jaoks parlamendi kõnetool. Ma palun siia kõnetooli kaitseminister Kalle Laaneti. Aitäh!

17:11 Aseesimees Martin Helme

Jah, Kalle Laanet, palun!

17:11 Kaitseminister Kalle Laanet

Kui sobib, siis ma paluks ka kolm minutit lisaaega.

17:11 Aseesimees Martin Helme

Jaa. Kolm minutit lisaaega.

17:11 Kaitseminister Kalle Laanet

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Teate, ma tunnen ennast päris uhkelt. Kui oponendid võtavad nii pikalt ja palju sõna minu tegevuse kritiseerimiseks, siis ma olen midagi teinud ikka niimoodi, mis läheb hinge.

Ma tulin just täna lõunaks tagasi Eesti kagupiirilt. Natuke aega tagasi oli siin üks härrasmees, kes kritiseeris, kuidas ma mitte millestki mitte midagi aru ei saa, aga temal oli võimalus tunduvalt suurem hoog anda Eesti piiri väljaehitamisele. Ei ole kahjuks toimunud seda suurt hoogu. Ainult suured sõnad. Täna on see olukord, kus tegelikult kahe ministeeriumi ministrid on valmis tegema tõsiseid jõupingutusi, et Eestile pakkuda suuremat julgeolekut, sest sise- ja välisjulgeolek on üks tervik. Neid ei saa vaadata mitte kuskilt poolt eraldiseisvalt.

Tuletan veel seda meelde, et 2008. aastal oli kaitseminister Jaak Aaviksoo ja ei maksa keerutada siin juttu, et 2007 tehti otsus ja et Jürgen Ligi oli see. Ei, see ei olnud niimoodi. Spinne,  poliitilisi spinne on siit muidugi väga hea teha.

Tulen järgmise aasta eelarve juurde. 2022. aasta kaitse-eelarve kogumaht tõuseb võrreldes käesoleva aastaga 59,4 miljonit eurot ehk 9,2%. Sellest investeeritakse kaitsevõimesse 277 miljonit eurot. See on läbi aegade suurim investeeringute maht. Mis me teeme? Hoiame kinni eesmärgist hoida tegevväelaste keskmine palk 30% üle Eesti keskmise palga, suurendame ajateenijate arvu 3500-lt 4000-ni. Eriliselt prioriteetse valdkonnana otsustati luure ja eelhoiatusega edasi minna ja tõsta nende võimekust läbi lisarahade, mida ma ka riigieelarve järelevalve komisjonis välja tõin. Kaitseväe orkester ei kao mitte kuhugi, vaid läheb Kaitseministeeriumi alluvusse ja sõjaministeeriumi juurde. Jätkame merekaitse arendamist, laevatõrje raketivõime loomisega ja meremiinide hankimisega, kokku 56 miljonit eurot. Eesti jätkab olulise võimearendusena laevatõrjerakettide hankimist iseseisvalt, kuna Läti otsustas rahaliste vahendite puudumise tõttu ühishankest loobuda. Investeeringud relvastuse arendamiseks ning laskemoonavarude täiendamiseks on perioodil 2021–2025 kuni 382 miljonit eurot. Kaugtulevõime uuendamiseks hangitakse kaitseväele 120-millimeetrisi miinipildujaid. Jätkame liikursuurtükkide K9 Kõu hankimist, mõlemad brigaadid saavad 12 liikursuurtükki. Kaitseväelased saavad uue põlvkonna modulaarsed kuuli- ja killuvestid. Jätkub automaatide väljavahetamine. Eesti kaitsetööstus ehitab välja CV90 jalaväe lahingumasinate toetussoomukid. Oluliselt paranevad kaitseväe soomusüksuste väljaõppevõimalused, keskpolügoonile ehitatakse välja soomukilasketiirud. Õhuturve. Renoveerime Ämari lennuraja, mis tagab, et liitlaste lennukid on ka edaspidi siia tulemas ja õhuturvet tagamas. Samuti teeme täiendavaid investeeringuid, et renoveerimise ajal jätkata õhuturbemissiooniga Tallinna lennuväljalt. Õppused ja regionaalne koostöö. Regionaalne koostöö saab uue mõõtme, järjest rohkem õppusi toimub piiriülestena. Kaitseväe suurõppus Siil viiakse järgmisel aastal esmakordselt läbi nii Eestis kui Lätis. 2023. aastal saavutab põhjadiviisi staapi operatsioonivõimekuse jne, jne.

Minu arvates me peaksime mõtlema rahvaesindajatena selle peale, kuna ma julgen ennast ka rahvaesindajaks nimetada, kas need sõnad, mis siit maha öeldakse, kahjustavad või tugevdavad Eesti kaitsevõimet, nii siseriiklikult kui ka välisvaenlaste ees. Mõelgem sellele. Aitäh!

17:16 Aseesimees Martin Helme

Suur tänu! Sellega on meil ka läbirääkimised suletud ja esimene arupärimine on vastatud.


2. 17:16 Arupärimine korralduse kohta mitte kanda kaitseväe vormi (nr 79)

17:16 Aseesimees Martin Helme

Tänane teine päevakorrapunkt on Riigikogu liikmete Urmas Reinsalu ja Helir-Valdor Seederi 10. mail k.a esitatud arupärimine korralduse kohta mitte kanda Kaitseväe vormi. Arupärimine on esitatud peaminister Kaja Kallasele. Arupärijate poolt Urmas Reinsalu, palun!

Viis minutit.

17:17 Urmas Reinsalu

Austatud proua peaminister, alati hea meel teid näha Riigikogu saalis! Arupärimise tuumküsimus on tegelikult ju olemuslikult samane eelmise arupärimise sisu ka kaitseminister Kalle Laanetile ja see puudutab siis avalikkusele esitatud väiteid 9. mail korralduse kohta Kaitseväe vormi asemel kanda tsiviilriideid. Me palume selgitada neid tehiolusid proua peaministril ning anda ka omapoolne hinnang sellele.

Kuid ma usun, et see keskne küsimus, millele ma tahaksin anda proua peaministrile platvormi, puudutab muret tekitavat informatsiooni, mis on Riigikogu käsutuses, puudutavalt riigikaitsekulude kärpeid. Mida see tähendab olukorras, kus kõik ohuhinnangud ütlevad, on punases, kus ohuhinnangud ütlevad, et meil on ettemääramatu kavatsusega vaenulik riik, meie naaberriik Venemaa näol ja meie asume hoopis, võrreldes kavandatavate kavadega riigikaitsekulusid vähendama. See ei ole mitte pahatahtlik ajakirjanduse või opositsiooni jutt, vaid minu käsutuses on 4. juuni Kaitseministeeriumi dokument, milles öeldakse, ja ma osundan: liigume natukene aeglasemalt. Väga osavalt eufemiseeritult sõnastatud: natukene aeglasemalt.

Riigikaitse arengukavas planeeritud kaitsevõime eesmärkide saavutamise suunas, mõlema brigaadi väljaarendamine, merekaitse, Kaitseliidu baasil maakaitse. Proua peaminister, öelge siis, mida tähendab maakeeli sõjaliste võimete arendamise seisukohalt sõna "natukene"? Väga hellitavad sõnad on tekkinud meil nii tõsises teemas, nagu see on kaitse, rahastamine, otsused, sõjaline suutlikkus. Ja samamoodi on kuidagi väga segaseks ja ähmaseks aetud asi, kas soiis kärbitakse või ei kärbita. Ka eelmises kõnes härra kaitseminister ütles, et midagi ei kärbita, vastupidi, kasvab. Kasvab küll, aga ma loen Kaitseministeeriumi ametnike tehtud memo ja ma tsiteerin: nelja aasta peale hoiab Kaitseministeeriumi valitsemisala kokku hinnanguliselt 71 miljonit eurot, liikudes – ja pange nüüd tähele jälle – mõnevõrra aeglasemini. Mille võrra? Mida selleks "mõneks" on aluseks võetud, ma lihtsalt ei saa aru, kaitsevõime arengus. Lisaks, nagu on kõlanud väited, on langetatud otsus Kaitseministeeriumi valitsemisala töötajate arvu vähendamise kohta ligikaudu 270 inimese võrra. Vaat sellest ma ei saa aru. Riigihalduse minister Jaak Aab ütleb: eesliini töötajaid ei kärbita, valitsus on selle otsuse langetanud. Kaitseminister ütleb üht, siseminister ütleb, et on nii ja võib ka naa olla. Paluks ka selles küsimuses tegelikkuses selgust luua, sest see on meie riigi Kaitsevägi. Valitsused tulevad, valitsused lähevad, aga vajadus Eesti riiki kaitsta ja Eesti riigikaitsesse panustada, see ei kao kuskilt ära.

Putin oma võimalike ambitsioonide realiseerimisel ei võta aluseks riigieelarve strateegia numbreid. Me ei saa riigieelarve strateegiat välja printida ja viia ja öelda, et vabandust, teie aktsioon peaks tulema nelja aasta pärast. Me oleme edasi lükanud oma kaitsevõime arendamist. Tulge nelja aasta pärast. Mis te nalja teete? See on mõeldamatu. Sellepärast me peame aru saama, et see on kõige rumalam samm praegu. See on vale signaal nii liitlastele, see on vale signaal sõpradele ja see on ka väga vale signaal vastastele. Me läheme riigikaitsekulusid vähendama ja öeldakse, et see kärpimiseks, kärpimiseks, aga väga konkreetne ettepanek: proua peaminister, teate, ma tulen alati appi, kui on vaja leida konstruktiivne lahendus ja abi on väga lihtne. Keskkonnaministeeriumi uus maja ei ole koloss, mida Putini punktini sõjavägi kardaks. Ei ole seda. Ehitame mõne aasta pärast, küll nad, tublid ametnikud, väärivad ka seda maja, aga praegu me peame arendama riigikaitset. Järgmise aasta riigikaitsekulude kärbe ongi võrreldav selle uue Keskkonnaministeeriumi majaga. Ma saan aru ambitsioonist. Valitsusel on oma poliitilised eesmärgid, on eesmärk ehitada Põhja-Euroopa kõige suurem palkhoone, selle Keskkonnaministeeriumi maja näol, aga minu ettepanek on väga lihtne: lükkame selle maja ehitamise edasi, küll tulevad ka paremad ajad, aga me ei saa riske riigikaitse ja julgeoleku valdkonnas võtta. Äärmiselt kahetsusväärne on kogu see poleemika vastuokslike ja eksitavate väidetega, mida paraku nende valitsuse hiljutiste otsuste osas on kõlanud. Proua peaminister, ma annaksin teile võimaluse vastata kirjalikus tekstis toodud küsimustele, mis puudutasid 9. maiga seotud sündmusi, ja ma annaksin teile, proua peaminister, võimaluse siit rahvaesindusest öelda üks ja selge sõnum. (Juhataja helistab kella.) Me viskame prügikasti need riigikaitsekärpeid, me ei lähe oma riigikaitseväe kallale. (Juhataja: "Aeg! Aeg, Urmas!") Selle jaoks, ma arvan, see ongi kõige õigem hetk seda teha. Ma paluksin siia kõnetooli Eesti Vabariigi peaministri Kaja Kallase! Aitäh!

17:22 Aseesimees Martin Helme

Ma tuletan meelde, et aeg saab läbi. Palun, peaminister Kaja Kallas!

17:22 Peaminister Kaja Kallas

Austatud Riigikogu aseesimees, head kolleegid, head arupärimise esitajad! Aplodeerin sellise esineja meisterlikkusele, mis Urmas Reinsalu siin esitas. Aga vastan arupärimisele. Kas vastab tõele, et Kaitseväe staabi- ja sidepataljoni ajateenijatele anti 9. mail korraldus kanda Kaitseväe vormi asemel tsiviilriideid ja kes sellise korralduse andis? Vastus. 7. mail andis staabi- ja sidepataljoni ülem oma teenistujatele korralduse võimalusel hoiduda 9. mail Filtri linnaku ümbruses vormis ringiliikumisest. Kaitsevägi hindab pidevalt olukorda nii füüsilises kui infokeskkonnas ning kohandab oma tegevusi ja meetmeid, et vähendada asjatuid riske ning tagada pidev võitlusvõime. Selliselt ohuhinnangut on koostatud ning antud liikumissoovitusi 9. maiks alates 2008.-st aastast. Lihtsalt tuletan meelde, kes olid kaitseministrid 2007 kuni 2011 Isamaast Jaak Aaviksoo, 2011 kuni 2012 Isamaast Mart Laar, 2012 kuni 2014 Isamaast Urmas Reinsalu, 2016 kuni 2017 Isamaast Margus Tsahkna, 2017 kuni 2021 Jüri Luik Isamaast. Ja võib-olla on oluline märkida, et Kaitseväe juhataja, kes oli Riho Terras 2011 kuni 2018 ka Isamaa poolt valitud, Isamaa poolt Euroopa Parlamenti saadetud saadik.

Teine küsimus. Kui selline korraldus anti, siis mida peeti silmas "Eesti Kaitseväe vormi pahatahtliku kasutamisena"? Esiteks kindlasti endine kaitseminister Urmas Reinsalu, kes sellise korralduse ajal oli samuti kaitseminister, teab ilmselt palju paremini kui mina, aga ma loen ette selle vastuse: "Otsuse tagamaa oli soov võtta propagandakanalitelt ära võimalus rebida kaitseväelaste liikumine antud piirkonnas kontekstist välja ja asetada neile sobivasse meid kahjustavasse konteksti või kujutada seda pahatahtlikul mõnel muul viisil. Eesti-vastases infotegevuses kasutatakse ära iga võimalust meie näitamiseks negatiivses valguses ja tegu oli teadliku otsusega, et mitte selleks võimalust anda."

Kolmandaks, kui selline korraldus anti, siis kas te mõistate, millist sümboolset väärtust see omab olukorras, kus lehvitatakse Georgi lintidega ning Eesti riigivõim keelab oma kaitseväelastel vormi kandmise ja soovitab erariietes vaikselt väeosasse hiilida? Kas see ei ole taganemine Eesti Vabariigist? Kaitseminister Urmas Reinsalu, endine, kas see on taganemine Eesti Vabariigist, kui teie olite samamoodi sellise korralduse taga? Kaitsevägi ei karda ega häbene vormi kandmist, praegune kritiseerimine, vastandumine, lõhestamine panustab Eesti-vastasesse tegevusse rohkem kui mõne kaitseväelase liikumine tsiviilriietes. Eesti julgeolekut on jätkuvalt tõhusalt tagatud ja kaitseväelased panustavad sellesse igapäevaselt kõige tõhusamal viisil järgides riigile antud tõotust: "Tõotan jääda ustavaks demokraatlikule Eesti Vabariigile ja tema põhiseaduslikule korrale, kaitsta Eesti Vabariiki vaenlase vastu kogu oma mõistuse ja jõuga, olla valmis ohverdama oma elu isamaa eest, pidada kinni kaitseväedistsipliinist ning täpselt ja vastuvaidlematult täita kõiki oma kohustusi, pidades meeles, et vastasel korral seadus mind rangelt karistab." See vanne püsib vankumatuna. Aitäh!

17:26 Aseesimees Martin Helme

Urmas Reinsalul on protseduuriline. Palun!

17:26 Urmas Reinsalu

Austatud Riigikogu aseesimees! Kas te selgitaksite, mida tähendab osundus proua peaministrit, et mina olin kuidagi ajalooliselt selle asja taga? Sellest asjast sain ma teada, mis ta meil oli siis, 2021. aasta maikuus, millal ajalehed selle info tõid, vist Õhtuleht või milline leht see oli. Ja niisugust informatsiooni minu käsutuses ei ole olnud ei varasematel aastatel, ükskõik millistes riiklikes ülesannetes ma olen olnud. Küsimus, härra Riigikogu aseesimees, oli ju tegelikult kahes asjas. Esiteks, küsimus selle kohta, milline on peaministri hinnang, kas tegemist on taganemisega Eesti Vabariigist, ja teiseks ma arvan, et me peaksime andma võimaluse ka peaministril kasutada seda kõnetooli, mis puudutab riigikaitsekärpeid ja seda olukorda. Kas minu mõttekäik on arusaadav ja milline on teie hinnang, härra istungi juhataja?

17:27 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Mõttekäik on väga arusaadav, aga ma ei hakka andma hinnanguid ega tõlkima arupärimise vastamise käigus öeldud lauseid. Lugupeetud saadik saab otse küsida arupäritavalt oma küsimust. Tarmo Kruusimäe, palun!

17:27 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Hea ettekandja! Täna me saime teada, et ka jätkuvalt viiakse tollel ajal, 9. mail pärg Eesti rahvalt. Seda voli, et Eesti rahvalt viia, ei ole tegelikult kõikidel organisatsioonidel. Kas see korraldus tuli teilt? Ja kas te oskate lahti selgitada, Eesti rahvalt, mis tänuvõlglased me oleme? Kas äkki aasta 2021 on ajale jalgu jäänud, täpselt nii nagu ka seesama kohustus, et tol päeval ei peaks vormi kandma? 

17:28 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Esiteks, ma tahaksin öelda küll endisele kaitseministrile Urmas Reinsalule, et väga piinlik, et te ei teadnud, mis teie haldusalas toimub sellel ajal, kui sellised kohustused või sellised korraldused on igalt poolt antud. See, et te saate sellest teada 2021. aastal, on mõneti üllatav.

Aga tulles selle küsimuse juurde, siis ega selliseid korraldusi, nagu me siit loeme, on andnud staabi- ja sidepataljoni ülem oma teenistujatele. Need põhjendused, miks seda on antud, on ju ka välja toodud. Kas see on ajale jalgu jäänud, seda saavad otsustada ka Kaitseväe juhid. Kaitseväe juht on oma arvamust ka selles osas avaldanud, kuidas Kaitseväes tegutsema peab.

17:29 Aseesimees Martin Helme

Urmas Reinsalu, protseduuriline.

17:29 Urmas Reinsalu

Muidugi on kahju, härra istungi juhataja, kui kõikidest küsimustes valitsemisalast ei tea. Aga mind üllatab see küsimuse osunduspaatos, härra istungi juhataja, otsekui selle kohta, et on üllatav, et sellest ei oldud teadlik, et otsekui, et kas siis praegu sellest eelnevalt ametis olev kaitseminister ja peaminister loomulikult olid eelnevalt teadlikud sellest korraldusest ametis oleval valitsusel või tuli see ka neile post factum üllatusena seoses sellega, et ajakirjandus seda käsitles. Ning samamoodi võiks väita, et ükskõik milliste pahanduste kohta, mis on ühes või teises valitsemisalas, olgu ta seotud rahapesu või muu küsimusega juhtunud mingisuguse valitsuse ajal, et otsekui see oleks mingisugune inkrimineeriv loogika. See võib nii olla, kui on tegemist hoolsuskohustuse mittejärgimisega, aga see kindlasti ei tähenda mingit automaatset seost. Oluline ongi, kuidas reageeritakse, kui informatsioon välja tuleb. Kas istungi juhataja tõlgendus on minu küsimusega kattuv?

17:30 Aseesimees Martin Helme

Siin oli hästi mitu küsimust ja ma neid igaühe tõlgendust ei hakka. Aga ma siiski soovitan saadikutel küsida arupäritavalt, millal ta mida teada sai, siis on kõige kindlam. Mina ju ei oska vastata, millal kaitseminister või peaminister mõnest dokumendist teada sai. Alar Laneman, palun!

17:30 Alar Laneman

Aitäh, austatud istungi juhataja! Lugupeetud peaminister! Mul on küsimus, mis puudutab pigem põhjuseid ja seda, mis nüüd edasi võiks saada. Kas teil on teada, kas Kaitsevägi ja Kaitseministeerium on teinud mingi mõju-uuringu, mismoodi see ebameeldiv olukord kaitsetahet riivab? Tegemist ei ole ainult Kaitseväe-sisese temaatikaga, vaid see on riigikaitsetahet puudutav. Kas on tehtud või kavatsetakse teha mingi uuring, kas see mõjus hästi kaitsetahtele või mõjus halvasti? Ja kas sealt tulenevad ka mingid järeldused? Sest on väga kummaline, et ühe väeosa ülema peas selline korraldus võib sündida. Kas siin peaks midagi koolituses muutma?

17:31 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Ei ole teada selliseid uuringuid.

17:31 Aseesimees Martin Helme

Helir-Valdor Seeder, palun!

17:31 Helir-Valdor Seeder

Aitäh, auväärt peaminister! Selle arupärimise ja eelmise arupärimise sisu on üks ja sama. Kaitseminister oli väga kidur oma vastustes, vastas lühilausete ja lühivastustega, ja teie olete sama kidur. Tegelikult te arupärimisele vastamises ei avanudki oma hinnangut toimunule. Või õieti, kui ma nüüd kuulasin kaitseministrit ja teie vastust, siis kaitseminister ütles vähemalt selgelt välja, et ta mõistab selle hukka ja leiab, et tulevikus taolisi korraldusi andma ei peaks. Teie vastasite, et põhjendused on antud, kuidas Kaitseväes need asjad toimivad, ja te ei ole siiamaani öelnud oma isiklikku hinnangut ja hinnangut peaministrina. Kas te annaksite selle hinnangu siiski arupärimisele vastates, minu küsimusele vastates? Ja teiseks, 3. mail tühistati 2 + 2 reegel, see oli vahetult enne 9. maid, millest valitsus jättis avalikkust teavitamata ja kogu Eesti avalikkus sai teada sellest hoopis hiljem. See oli ilmselt ka seotud 9. maiga, või kuidas?

17:32 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Kaks küsimust. Esiteks, hinnangut ei ole siin arupärimises küsitud, aga kui 2008. aastast on niimoodi toimitud, siis ilmselt on sellele teatud põhjus. Kui see asi on aja ära elanud, siis vastavalt ka toimitakse.

Nüüd, 3. mai piirangutest. Lihtsalt meil on selline tava, et me kaks nädalat varem teeme need otsused, ja need otsused 3. mai piirangute kohta olid tehtud koos otsusega 26. aprilli piirangute leevendamise kohta ehk kaks nädalat varem. Sellest me teavitasime avalikkust täpselt sellises korras, nagu seda teavitasime, ja vähemalt "Aktuaalses kaameras" loeti need asjad maha ja igal pool, kus avalikkusele infot antakse, nii et seda me kindlasti absoluutselt ei varjanud, vaid rääkisime sellest.

17:33 Aseesimees Martin Helme

Urmas Reinsalu, aga ma ei näe teda saalis hetkel. Tuleme tema küsimuse juurde tagasi, kui ta on siin. Anti Poolamets, palun!

17:34 Anti Poolamets

Aitäh, juhataja! Austatud peaminister! Te just mainisite, et ju siis jällegi kaitseväelased ja ametnikud olid targad, kui nad sellist piirangut rakendasid 2008. aastast. Aga teie olete ka peaministrina riigikaitse juht, kriisikomisjoni juht, ehk aitate modelleerida mingit sellist riski, kuidas saaks Kaitseväe vorm nii rahumeelsel üritusel, mida ka politsei ei pidanud eriti muret tekitavaks ei koroona kontekstis ega muus kontekstis, ometigi provokatsioone tekitada. Niimoodi võib igal pool provokatsiooni tekitada, kus on Kaitseväe vorm – keegi seisab kaitseväelase selja taha, teeb pilti klounikostüümis ja ongi provokatsioon. Kuidas te seda hindate? Loogiliselt võttes, mis siis 2008. aastast võis seda põhjustada?

17:35 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Me mäletame, et 2007. aastal toimusid pronksiöö rahutused ja ilmselt sellega seonduvalt 2008. aastast sellised soovitused ongi antud.

17:35 Aseesimees Martin Helme

Riho Breivel, palun!

17:35 Riho Breivel

Lugupeetud juhataja! Hea peaminister! Te süüdistate siin teisi fraktsioone, et nende ministrid olid sel ajal ka, kui see kehtis, see korraldus. Tegelikult jätsite ikkagi ütlemata, et 2008 olid teie, Reformierakonna nii minister kui ka Kaitseväe juhataja, oli ikka sellepärast, et sel ajal oli ju Kaitseväe juhataja meil Laaneots ja minister oli Ligi, aga võib-olla ma eksin. Aga küsimus on mul sellest, et Kaitseväe orkester nüüd läheb ära teenistusest, sest teenistuskohti on tarvis Kaitseväkke tagasi tuua ja see tähendab seda, et mundri kandmise õigus läheb neilt käest ära. Kuidas Kaitseväe orkester hakkab tulevikus esinema, kas erariietes või teete talle eraldi mundri?

17:36 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Ei, ma ei süüdista teisi, ma lihtsalt ütlen, et kui see korraldus on kehtinud 2008.-st aastast, siis kui me võtame, et arupärimine on esitatud Isamaa poolt, siis enamus aega sellest ajast kuni tänase päevani on olnud Isamaa minister kaitseminister, kui selline korraldus on kehtinud. 2008. aastal oli selleks Jaak Aaviksoo, kelle ministriamet oli siis 2007 kuni 2011. Ants Laaneots oli tõepoolest Kaitseväe juhataja, see vastab tõele. Aga lihtsalt jah, küsimus oli püstitatud selle kohta, kuidas see korraldus on tekkinud? Orkestri kohta ma ei oska vastata, ilmselt nad esinevad täpselt samas vormis, milles nad siiamaani on esinenud. Aitäh!

17:37 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Rene Kokk, palun!

17:37 Rene Kokk

Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud minister! Kahtlemata see sündmus on kahetsusväärne ja väga piinlik Eesti rahva ajaloos. Aga tahan küsida, et kas nüüd pärast seda, see teema on väga palju üleval olnud, millist tagasisidet on teile antud kaitseväeametnike poolt, et milliseid tegevusi on ette võetud, et me enam ei peaks sellest siin järgmine või ülejärgmine või tulevikus veel rääkima mõnel aastal. Kaitseväe juhataja on oma hinnangu küll andnud lehes, et ta ei pidanud seda õigeks, aga kas teile või teid on ka briifitud, milliseid samme astutakse, et seda piinlikku olukorda enam ei tekiks?

17:38 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Kaitseväe juhataja on oma arvamuse öelnud ja ilmselt on ta öelnud seda ka staabiohvitseridele.

17:38 Aseesimees Martin Helme

Mart Helme, palun!

17:38 Mart Helme

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud peaminister! Teie jutust nii täna kui ka varasematel kordadel on väga selgelt aru saada see, et teie ei langeta otsuseid. Teie ei võta vastutust, teie lükkate otsuste langetamise ja vastutuse võtmise alati mingitele teistele institutsioonidele ja teistele isikutele. Antud juhul on teil Kaitsevägi jälle see, Kaitseväe juhataja see, väeüksuse komandör see, eelmised ministrid on need, kes on vastutavad, aga teie ei ole vastutav. Teil on kogu aeg see, et teie ise, aga mina ütlen, et teie ise olete vastutav. Teie ise olete vastutav kaitsekulude kahandamise eest. Teie ise olete vastutav selle eest, et Eesti munder seljast ära võeti. Teie ise olete vastutav selle eest, et Eesti loobub iga sõjaväe aust ja uhkusest ehk orkestrist. Teie ise olete vastutav selle eest, kui mingi jupijumal otsustab kriisiolukorras, et ei, me teeme hääletu alistumise, sest vastupanul pole mõtet. Teie ise olete vastutav. Kas te saate sellest aru?

17:39 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Teie maailmas olen ilmselt tõesti mina see, kes käib ja kõigile korraldusi jagab, sh seda, mida keegi võib selga panna. Aga kui me eelnevalt kuulsime siin, et eelmine kaitseminister isegi ei teadnud sellest, siis ma ei tea, kes tol ajal neid korraldusi andis. Igal juhul mitte kaitseminister ja tõenäoliselt ka mitte peaminister selle kohta. Nii et ma arvan, et need asjad käivad täpselt nii, nagu need käivad. Meil ongi erinevad juhtimistasandid ja täpselt niimoodi need asjad peaksid ka riigis toimima. Ma ei näe selles midagi valet.

17:40 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Heiki Hepner, palun!

17:40 Heiki Hepner

Suur tänu, hea istungi juhataja! Austatud peaminister! Teie jutust jäi selline mulje, et ikkagi tegelikult vist teadsite seda praktikat. Võib-olla oli siis ka tolleaegne kaitseväe juhataja teid sellest informeerinud, igatahes te proovisite kuidagi seda süüd veeretada tollastele kaitseministritele, jättes sealt kõrvale tõesti ka peaministri rolli. Aga tõesti, täna on nii Reformierakonnast kaitseminister kui ka teie kannate peaministri vastutust. Te siis teadsite ja ei pidanud lihtsalt vajalikuks seda praktikat muuta ja nüüd, kui ajakirjandus selle avaldas, siis olite sunnitud lihtsalt möönma, et olukord oli nii.

17:41 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Kui me täna kuulsime, et isegi endised kaitseministrid ei teadnud sellest praktikast, siis sellest ei peaks olema üllatav, et ka mina ei teadnud sellest praktikast mitte midagi enne seda. Aga ma lihtsalt tahan öelda, et see on veidi kahepalgeline, kui enamus aega sellest ajast, kui selline korraldus on kehtinud, on olnud Isamaa kaitseminister, vastutab nende asjade eest, et see lihtsalt, et te heidate mulle ette, et mina ei teadnud, kui samas teie enda minister ütleb, et ta ei teadnud sellest mitte midagi.

17:41 Aseesimees Martin Helme

Peeter Ernits, palun!

17:41 Peeter Ernits

Hea juhataja! Hea ettekandja! Nagu ma aru sain, lugupeetud peaminister, te ütlesite, et ega teie ei teadnud seda, et selline jama kehtib juba Ansipi ajast. Ja kõik need Isamaa ja sotside ja Eesti 200 kaitseministrid käitusid samamoodi. Aga ma küsin, kas see on normaalne, et peaminister ütleb, et ta ei tea, millised käsud Kaitseväes on, ja eriti veel selline asi, et tuleb häbeneda oma mundrit praegusel hetkel 9. mail.

17:42 Peaminister Kaja Kallas

Kui sellest ei ole teadlik olnud ka eelmised kaitseministrid, kui see on kehtinud kogu aeg, siis ei saa ette heita ka, et mina seda ei teadnud. Selles mõttes, kui korraldusi annab staabi- ja sidepataljoni ülem, siis tõepoolest kõik ei jõua minuni kohe, mida kuskil keegi otsustab. Nii et minu meelest on siin erinevad tasemed. Kõigepealt on kaitseminister, kes teab, mis tema haldusalas toimub. Ja nagu me kuulsime siin korduvalt, siis eelmised kaitseministrid ei teadnud, et selline praktika kehtib juba 2008. aastast.

17:43 Aseesimees Martin Helme

Kalle Grünthal, palun!

17:43 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Teatavasti on kaitsejõud kinnitanud, et staabi- ja sidepataljoni ülem kolonelleitnant Priit Averkin andis oma teenistujatele korralduse võimalusel hoiduda mundrikandmisest jne, jne. Ma ei hakka teie käest sõjaväelisi asju küsima, niikuinii te ei tea seda, nii nagu te ei teadnud vaktsiiniga seotud asjaolusid. Ma lähen teie ampluaasse, ma loodan, et siit tuleb mingi vähemalt mingisugune asjalik ja korrektne vastus. Karistusseadustik sätestab ära sellise kuriteo nagu on § 446 "Võimu kuritarvitamine": ülema poolt võimuliialduse, võimupiiridest või teenistusvolitustest üleastumise eest määratakse karistus kuni viis aastat. Küsimus on selles: kuna ei ole teada, et selline vormiriietuse mahavõtmine oleks legaalne, siis kas te kavatsete algatada menetluse selles suhtes, et mikspärast seda tehti ja kas võimu kuritarvitati?

17:44 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Teie kui olete vist ühe kursuse käinud juurat õppimas või mingid loengud võtnud, võiksite teada, et karistusseadustikku kohaldatakse ikkagi kriminaalmenetluse korras. Kriminaalmenetlust viivad läbi politsei, prokuratuur ja seejärel kohus. Nii et see on tõepoolest küsimus kohtule.

17:44 Aseesimees Martin Helme

Kalle Grünthal, protseduuriline.

17:44 Kalle Grünthal

Mul on protseduuriline küsimus, kuna meie töö- ja kodukorra seadus näeb ette mitte protseduurilise, vaid ka protesti esitamise, siis ma lähtun praegu protestist. Mikspärast Kaja Kallas ei vasta küsimusele, kas ta kavatseb hakata uurima, kas toimus kriminaalmenetluses sätestatud võimu kuritarvitamine? Ma olen seisukohal, et siin ülbitseda ei maksa, selles Riigikogu saalis, vaid vastata tuleb küsimustele.

17:45 Peaminister Kaja Kallas

Ma vastasin küsimusele. (Kalle Grünthal: "See ei olnud vastus!") Kriminaalmenetluse seadustik võtke lahti (Kalle Grünthal karjub midagi saalist.) ja vaadake, kes menetlevad karistusseadustiku paragrahve. See ei ole mitte valitsus, vaid need on õiguskaitseorganid.

17:45 Aseesimees Martin Helme

Jaa, kodukord ütleb, et ikka küsimustele tuleb vastata võimalikult sisuliselt. Järgmisena Helle-Moonika Helme.

17:45 Helle-Moonika Helme

Aitäh hea eesistuja! Lugupeetud peaminister! Tuleks tagasi nende süüdistuste juurde Isamaa kaitseministrite suunal. See on muidugi hästi sümptomaatiline, et me kuuleme Eesti Vabariigi peaministri suust jätkuvalt sellist lasteaialastele omast retoorikat: "Tädi,tädi, tema tegi ka!" Tuletan meelde, et siiski sai see mundrist loobumise saaga alguse siiski Reformierakonna ajal, vahepealne aeg ei ole seega oluline. Oluline on ikkagi see, et Reformierakond tegi seda jälle. Ja julgeolekuolukorrad on samuti väga dünaamilised ja praegu on selgelt näha idapoolne selline sõjaline aktiviteet lääne suunal, mistõttu selle aasta 9. mai otsus on eriti kahetsusväärne. Reformierakonna ministril oli võimalus käituda selles olukorras mitteallaandlikult ja argpükslikult, vaid riigimehelikult. Ja seda asjaolu me siin täna teiega arutame, mitte seda, mis varasemalt on olnud. Kas nõustute, et teie valitsuse, teie erakonna minister jättis suurepärase võimaluse kasutamata, et näidata, me oleme riik ja teha see katkestusotsuse osas, millele teie enda erakond kunagi aluse pani? Aitäh!

17:46 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Aga ma küsin vastu, et miks teie, kui te olite valitsuses, EKRE oli valitsuses, ei kutsunud korrale Isamaas olevat kaitseministrit selle jaoks, et ta ütleks, et niimoodi ei sobi, selline praktika eelmisel aastal, üle-eelmisel aastal? Oleksite saanud näidata seda kõike, mida te suuga praegu räägite, et te olete tegude inimesed, aga ilmselt mitte. Aitäh!

17:47 Aseesimees Martin Helme

Lugupeetud peaminister, arupärimise mõte on see, et saadikud küsivad ja minister vastab. Uno Kaskpeit, palun!

17:47 Uno Kaskpeit

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud peaminister! Kui ma kuulan siin teie vastuseid, siis on pidevalt, et te ei olnud kursis, te ei teadnud, kes mida peaks tegema. Kas teile ei tundu, et peaks nagu koha üles ütlema ja laskma kellegi aktiivsema, kes võtaks riigiasjad üle ja teaks kõigest?

17:48 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Kas te ootate mult seda vastust, et 7. mail staabi- ja sidepataljoni ülem on andnud mingi korralduse kuskil oma teenistujatele, ja siis ma ütleksin teile, et ma teadsin sellel hetkel, kui see korraldus anti, siis ma ju valetaksin, ma ei teadnud seda. Kui isegi eelmine kaitseminister ei teadnud, et sellised korraldused antakse alates 2008. aastast, siis ei saa öelda, et ma teadsin seda 7. mail, kui see korraldus anti. Ma ei taha teile valetada, ma räägin teile nii, nagu on. Nii on.

17:48 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Mart Helme, protseduuriline.

17:48 Mart Helme

Jah, ma tahaksin ära õiendada selle, et lugupeetud peaminister ei saa teada, missugused diskussioonid, korralekutsumised, väitlused või märkuste tegemised olid meile eelmises koalitsioonis koalitsioonipartnerite vahel. Ma ei mäleta, et Kaja Kallas oleks olnud Stenbocki majas või kusagil mujal, kus meil sel teemal olid vestlused. Ja ma võin teile kinnitada, et meie erakonna esindajad, meie erakonna ministrid tegid minister Jüri Luigele märkuse, et ei sobi viia Eesti rahva nimel pärga 9. mail. Võin seda kinnitada. Sel teemal oli jutuajamine. Teie ei tea seda ja seetõttu ärge süüdistage meid.

17:49 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Aga kui te tegite märkuseid, siis sellest ei olnud ju mingit abi, siis te olite ... Ei, aga kui see ...

17:49 Aseesimees Martin Helme

Ärme nüüd siin hõikamisvõistlust tee. Henn Põlluaas, palun!

17:49 Henn Põlluaas

Aitäh! No tõepoolest ajab imestama see jutt, et peaminister mitte midagi ei tea. Mäletatavasti ei teadnud peaminister ka mitte midagi seoses selle politsei ülemäärase jõu demonstratsiooniga siin Toompeal olnud demonstrantide vastu, aga pärast tuli välja, et teadis küll. Politsei informeeris teda väga täpselt ja peaminister oli kõigega kursis. Nii et tegelikult mul on väga kahju, et teie usutavus on kõikide nende keerutamiste ja teiste süüdistamise läbi praktiliselt nulli lähedale langenud. Aga ma tahan küsida seda, et samal ajal kui hakati seda vormi kandmist keelama, see oli peaminister Ansipi ajal, samal ajal hakkas kaitsevägi viima pärgi okupatsiooniarmee mälestusmärkide juurde. Seda esimest korda viis ka läbi peaminister Ansip ja seda jätkatakse samamoodi siiamaani. Sellest me siin oleme rääkinud, eks, et me oleme protesteerinud selle üle. Paluks teie hinnangut sellele, kas selline asi on üleüldse vastuvõetav ja sobilik.

17:51 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Kui selline tava on olnud, siis mida ka teie ei suutnud veenda teistpidi ümber ja jätkasite ise seda tava, siis mulle tundub, et siin on üsna selline koalitsiooni ja opositsiooni ülene arusaam selles osas, et kui teie jätkasite seda tava, Isamaa on seda tava kohaldanud ja ka sotsid, kui nad on olnud siis valitsuses kaitseministri positsioonil, siis järelikult see on selline tava, mida hoitakse elus.

17:51 Aseesimees Martin Helme

Nüüd on selline pikantne seis, et meil on kaks küsimust küll kirjas, aga ühte küsijat pole saalis ja teisel pole võimalik teist küsimust küsida. Ahaa, Kert Kingol on küsimus. Palun!

17:51 Kert Kingo

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja peaminister! Te olete siin korduvalt viidanud, et Isamaa kaitseminister vastutas ja Isamaa kaitseminister vastutas. Ütlen siin, et Isamaa kaitseminister vastutas siis, kui tema oli kaitseminister, mitte praegu. Aga hetkel me räägime ikkagi sellest, et kaitseministriks on reformierakondliku kuuluvusega inimene ja peaministriks on Kaja Kallas. Palun nüüd teie selgesõnalist põhjendust, mis põhjusel, millistel argumentidel ei soovitatud 9. mail kaitseväelastel vormi kanda! Ja nüüdseks, praegusele arupärimisele [vastama] tulles peaks teil olema juba need põhjused ja argumendid teada. Ma eeldan, et te ikkagi natuke valmistusite selleks arupärimiseks.

17:52 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Kuna te ei olnud alguses saalis, siis ma toon need põhjendused uuesti. Need on täpselt needsamad põhjendused, mida on alates 2008. aastast kasutatud. Soov võtta ära propagandakanalitelt võimalus rebida kaitseväelaste liikumine antud piirkonnas kontekstist välja ja asetada neile sobivasse, aga meid kahjustavasse konteksti või kujutada seda pahatahtlikult mõnel muul viisil.

17:53 Aseesimees Martin Helme

Näe, jumalime! Urmas Reinsalu, palun!

17:53 Urmas Reinsalu

Aitäh! Proua peaminister! Ma hakkasin mõtlema asjade üle tagasi. Te ütlesite, et sarnane protseduur või kord või protokoll on kehtinud juba 2008. aastast. Aga öelge, palun, proua peaminister, kes see tark inimene oli, kes teile seda julges 13 aasta kohta nii kinnitada. Öelge palun siit kõnetoolist, kelle väitele, kes 13 aasta kohta niimoodi kindlalt suudab väita või oskab väita, te tuginete. Ja küsimus on selles, nagu varasem ja informatsioon oli, et selle korralduse andis üksuse juht, aga üksuse juht ei ole olnud ju 13 aastat seal ametis. Ju ta on roteerunud. Ma ei tea, pigem on see neli aastat, üksuse roteerumine on olnud kaks aastat või kolm aastat. Andke palun informatsiooni! Ma ei väida, et see ei vasta tõele. On võimalik, et üksuse juhi tasemel on pärandatud n-ö ümbrikud uuele juhile edasi, et see salaümbrik on nõnda, et kuskil on see. Aga ma rõhutan küll üle, et vähemalt mina valitsuse liikme tasemel sellest ajaloolisest [korrast] teadlik ei olnud. Ma millegipärast arvan, et sellest ei olnud teadlik ka peaminister Ansip omal ajal. Ma oleksin üllatunud, kui oleks olnud. Aga öelge, kes inimene oli, kes selle 13 aasta kohta nii täpset mälu peab?

17:54 Peaminister Kaja Kallas

Jaa. Mul on materjalid, mis ütlevad, et Kaitsevägi on pidevalt sellist ohuhinnangut andnud. Ja seda ohuhinnangut on koostatud, antud liikumissoovitusi alates 2008. aastast. Siin ei ole konkreetset nime, aga ilmselt on Kaitseväes erinevad inimesed vahetunud, kes on seda traditsiooni kandnud. Nii et nii nagu nagu teie ütlete, et teie olnud teadlik sellest, ei olnud tolleaegne peaminister teadlik, nii võite ka oma kolleegidele EKRE-st seletada, et see on täiesti tavaline, et ei ole kaitseminister teadlik ja ei ole ka peaminister teadlik sel hetkel, kui sellised soovitused antakse.

17:55 Aseesimees Martin Helme

Paul Puustusmaa, palun!

17:55 Henn Põlluaas

Suur tänu, juhataja! Hea peaminister! Ma ei taha väga sügavalt vandenõuteooriatesse laskuda, aga ma ikkagi tahaksin täpsustada, et olla kindel, et millise välisriigi organisatsiooni juhtkonnaga või välisriigi organisatsiooniga oli siis kooskõlastatud, et Eesti sõjaväevormi teatud päeval ei kasuta.

17:55 Peaminister Kaja Kallas

Ei suuda teie vandenõuteooriatega kaasa minna, ei tea sellist informatsiooni.

17:55 Aseesimees Martin Helme

Urmas Reitelmann, palun!

17:55 Urmas Reitelmann

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud peaminister! Meil on siin veidi informatsiooni sellest plaanist, et staabi- ja sidepataljon viiakse üle Paldiskisse. Kas see on seotud ka ohuhinnanguga 9. mai puhul või on see lihtsalt pieteeditundest, et okupantide järglaste õrna hinge Eesti Kaitseväe selline rõhuv ja massiivne müüri taga asumine võiks häirida?

17:56 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Kaitsevägi korraldab oma tööd ise.

17:56 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Rohkem küsimusi ei ole. Saame minna läbirääkimiste juurde. Kõigepealt arupärijate nimel ... Kes see on? Helir-Valdor Seeder, palun! 

17:56 Helir-Valdor Seeder

Aitäh, austatud istungi juhataja! Lugupeetud peaminister! Eelmises päevakorrapunktis me arutasime täpselt sama küsimust. Ma pean kahetsusega küll tõdema, et ka eelmises päevakorrapunktis olid kaitseministri vastused ääretult kasinad, kidurad. Ja nii oli ka teiega, et arupärimisele te vastasite formaalselt ja väga lühidalt. Kahjuks jätsite üldse välja ütlemata omapoolse hinnangu, ma küll küsisin täiendava küsimusega ja mitmed teised Riigikogu liikmed püüdsid teada saada ka teie enda isiklikku hinnangut toimunule ja mitte isegi kui kodaniku, vaid kui Eesti Vabariigi peaministri hinnangut toimunule. Aga vaatamata korduvatele küsimustele me seda ei saanud. Kaitseministri tunnustuseks tuleb öelda, et ta vähemalt ütles: tema arvates see taoline juhis oli vale, seda ei oleks pidanud andma ja ta väga loodab, et tulevikus taolisi juhiseid enam kaitseväelastele ei anta. Aga teie suust me seda vastust ei kuulnud, küll oleks tahtnud kuulata.

Ja tegelikult te jätsite suurele osale arupärimisest vastamata, sellepärast et tulenevalt kodu- ja töökorra seadusest on arupärimise osa ka see, mida arupärijad siit kõnepuldist esitavad. Ja suur osa arupärimisest sisaldas ka Kaitseministeeriumisse ja Kaitseministeeriumi valitsemisalasse kavandatavaid kärpeid. Aga te läksite sellest osast arupärimisele vastamisel täielikult mööda. Ja teil on veel lõppsõnavõimalus, teil on võimalus vastata sisuliselt sellele arupärimisele ja ka nendele küsimustele, mida siin esitati ja millele te vastust ei andnud oma lõppsõnas. Ma väga loodan, et te seda teete.

Aga kui nüüd rääkida mõne sõnaga ka sellest sisust, mille ümber on kaks arupärimist keerelnud, siis see provokatsiooni oht, jutt sellest, et kui 9. mail pronkssõduri lähedal või Tallinnas, Eesti Vabariigi pealinnas, iseseisva riigi Eesti Vabariigi pealinnas, Euroopa päeval kõnnitakse mundriga, on käsitletav kuidagi provokatsioonina või ärritab Venemaad ja seetõttu on soovitav ja lausa kohustuslik Eesti kaitseväelastel varjata oma mundrit, on ikka häbiväärne. See on täiesti häbiväärne. Ja kui seda loogikat edasi arendada, siis me ei peaks läbi viima ka oma Kaitseliidu ja kaitseväe paraade, kus me demonstreerime oma riigikaitsevõimekust, läheme koos ühiselt välja liitlastega, mis ärritab, me teame, väga meie idanaabrit. Idanaabrit ärritab see, et me teeme koostööd oma liitlastega, et NATO-liitlased baseeruvad Eestis jne. Me ei peaks seda tegema. Venemaa on ka korduvalt juhtinud tähelepanu sellele, et talle ei meeldi, et NATO üksused on tema riigipiiri külje all. See on väga ohtlik mõttelaad. See on väga ohtlik mõttelaad ja selle mõttelaadi kandumine kaitseliitlastesse, kaitseväkke oleks väga kahetsusväärne, see laostaks tegelikult meie moraali, see on löök meie kaitsetahtele. Ja päris tõsiselt. Ka mina olen Kaitseliidu liige, Kaitseliidu liige pea 30 aastat juba, mitte küll päris asutamisest saadik, ja nii kärped, mis puudutavad kaitseväge kui ka Kaitseliitu, kui ka selliseid sõnumeid peaministri tasemel ja see arupärimisele vastus nüüd tagantjärgi, kus peaminister ei julge anda hinnangut sellele ja ei ütle üheselt välja Riigikogu ees, et sellised korraldused kaitseväes on väga kahetsusväärne juhtum ja väga tugevalt laostavad kaitseväelaste moraali ja mõjuvad negatiivselt kaitsetahtele, et see on ääretult kahetsusväärne.

Ja kui me räägime nendest kärbetest. Ma palun kolm minutit!

18:01 Aseesimees Martin Helme

Kolm minutit lisaaega.

18:01 Helir-Valdor Seeder

Ja kui me räägime nendest kärbetest, millest teie üldse ei tahtnud rääkida ja millele te üldse ei vastanud, siis 270 inimest, kes personalina lähevad koondamisele, suur osa nendest kvalifitseeruvad kindlasti eesliiniinimesteks, kvalifitseeruvad kindlasti eesliiniinimesteks, või kui on võimalik praegu, aastal 2021 koondada ära niimoodi möödaminnes 270 inimest, siis on küll mastaapse raiskamisega tegeldud kaitseväes. Ja kui selle 270 inimese koondamine ei mõjuta kaitsevõimet, ei vähenda meie võimekusi, kui investeeringute ärajätmine, mis reeglina eeldab ka kaasnevalt personalikulude suurendamist, sest see eeldab ka uut personali koolitust, väljaõpet, uusi inimesi, kes seda tehnoloogiat valdavad, rakendavad, kui see kõik ei vähenda meie kaitsevõimekust, kui teatud võimekuste edasiarendamine, mida on tunnistanud  nüüd ka, ja edasilükkamine, edasiarendamise edasilükkamine, nii nagu on kaitseväe juhataja ka öelnud, ei vähenda meie riigi julgeolekut, kui nende võimekuste väljaarendamise edasilükkamine ei vähenda, siis on see küll arusaamatu ja mõistetamatu. Siis ei olekski justkui vaja sinna investeerida, me oleme leiutanud perpetuum mobile. Inimesi võib koondada, võimekusi see ei vähenda, investeeringud võib ära jätta, võimekusi see ei vähenda ja võimekuste väljaarendamist võib edasi lükata, see meie julgeolekuolukorda ei halvenda. No siis ei olegi riigikaitsekulutusi vaja teha. See on hästi kummaline loogika.

Tegelikult me saame aru, et tegemist on vassimisega. Ütleme siis ausalt välja, et see on selle valitsuskoalitsiooni valik. Me läheme riigikaitse ja julgeoleku kallale, kärbime, vähendame võimekusi, see on aus ja selge vastus. Aga vassida, et see ei vähenda võimekusi, ei ole ju õige ja me kõik saame sellest aru. Nii nagu me saame ka aru, et vormiriide, vormi, kaitseväe vormi kandmise ärakeelamine kaitseväelastel vähendab kindlasti kaitsetahet ja viib moraali alla. Nii et ma väga loodan, et selles lõppsõnas, lugupeetud peaminister, te võtate enda ennast kokku ja vastate ka neile küsimustele, millele seni on vastamata jäänud. Aitäh!

18:04 Aseesimees Martin Helme

Tarmo Kruusimäe, palun!

18:04 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Mina küll nii lootusrikas ei ole, et lõppsõnas sealt midagi tuleb. Lõppsõnas saame need klassikalised bingod, aga mida tegi teie valitsus, seda, teist või kolmandat. Aga ma alustan Hando Runneli luuletusega: "Veel seitsesada aastat on vaja vastu panna. Nii nagu seitsesada on vastu juba pandud, veel seitsesada aastat ja algul ainult sada, võib-olla sellest jätkub, kuid kindlasti ei luba ..." Sellel ajal, kui Hando Runnel kirjutas, kirjutas ta ikkagi mõtteid väga palju ridade vahele. Kaudselt küll rääkis, ütleme, Saksa okupatsioonist, aga me ju kõik taipasime, millest juttu oli ja nii purpurpunaste õhtute maal keelatigi see luulekogu ära, sest siin oli ridade vahele päris palju kirjutatud.

Eesti inimesed võib-olla olid leplikuma loomuga. Jah, probleeme tekitas see, et ikka ja jälle tuli pärg Eesti rahvalt. Aga lihtsalt sellel kevadel tuli välja ka see, et lisaks sellele pärjale on keelatud Kaitseväe mundrid ja vot see oli asi, mis ärgitas tegelikult inimeste õigustunnet, õiglustunnet, sest nüüd on need kaks asja koos. Ja nüüd meil ongi probleem, et kas ka edaspidi keelatakse vormi kandmine Euroopa päeval ja kas ka edaspidi valitsus leiab, et on kohane okupantidele panna Eesti rahvalt pärga. Ära tuli see vastus, ära tuli see vastus, protokollist me saame lugeda: peaminister Kaja Kallas ütles, et tegemist on traditsiooniga, mis väärib elus hoidmist. Tema ütles seda, mitte seda ei ütelnud keegi teine.

Nüüd natuke sellest ajaloost, et meil on üks hea kolleeg siin, Oudekki Loone, kes kunagi enne 2007. aastat tegi 8. mai liikumise, millega ta rääkis, et ta tahab väärtustada seda, et 8. mail lõppes teine maailmasõda Euroopas. Nüüd, meie kõrval on naaberriik, kellel on hoopis mingi muu asi, sest teist maailmasõda nad ju ei tähista. Ega nad ei saagi suurt tähistada. Meie teame, et 22. september on Tallinna lagastamise päev, aga oh ei, aasta siis oli 1939, kui 22. septembril Brest-Litovskis pidasid Natsi-Saksamaa ja kommunistliku Venemaa armeed paraadi, sest Poola oli ju vallutatud. Aga sellisest kangelaslikust sammust nad ei räägi, vaid lihtsalt tähistavad aeg-ajalt meil siin. Mis seos sellel on siis, et 9. mai, Euroopa päeval, kui teine maailmasõda lõppes Euroopas 8. mail? Nojah, siin on korrektuur tulnud, sellepärast et oi, Loone viib nüüd ka 9. mail. Minu jaoks on alati nagu küsimus see, et mis asi see suur isamaasõda oli, aga olles Vene saatkonna ees pikette pidanud ja ikka tulevad inimesed, räägivad, et te olete valesti aru saanud, mitte mingit relvastatud konflikt ei ole Ukrainas. Ja ma olen öelnud, et te teate seda, et suurt isamaa sõda ei ole ka toimunud, toimus lihtsalt sakslaste humanitaarabi Moskvale ja käsitlemegi seda sellisena. Ja käsitleme kõiki neid teisigi asju sellisena.

Täna oli muidugi üsna arukas see arutelu, mulle meeldis. Alguses küll peaminister üritas rääkida, et nii pärja kui kõik need asjad ja korraldused viib staabi ja sidepataljoni ülem, siis ta üritas meile väita seda, et 2 + 2 reegel kadus ära juba 26. aprillil ja alles 3 mail saadi teada ja eestikeelset meediat teavitati sellest lihtsalt natuke hiljem, aga peaministri jutus oli tugev tõe defitsiit, sest ega siis muidu ajakirjanikud ei küsi ju, et miks teavitati hiljem ja vastus tuli, et tegelikult, vabandust, ununes eestikeelses meedias teavitada, et 2 + 2 reeglid ei kehti. Tavaliselt, kui tõde on kuskil vahel, siis mina arvan, et peaministrit tulebki võtta väga suure reservatsiooniga, sest seal on päris tugev tõe defitsiit. Aitäh!

18:09 Aseesimees Martin Helme

Riho Breivel, palun!

18:09 Riho Breivel

Lugupeetud juhataja! Hea peaminister! See, mis toimus, on loomulikult orjalikkus. Orjalik enesehaletsus võib-olla isegi. See tähendab, et ei julge mundrit selga panna ja võetakse vastu lausa otsus, et ärme ärgita ega ärrita teist poolt. Niimoodi need asjad ei ole käinud. Ise olles piirivalve piirkonnaülem Ida-Virus olin ma sellise nõudmisega, et ka vabal ajal käivad piirivalvurid vormis ja käivad Narvas ja see oli 1990., 1991., 1992. aasta. Ei kartnud me ärritada ei teisel pool piiri asuvaid vägesid ega eraisikuid, kes elasid Narvas. Vastupidi, see, et me käisime vormis, näitas, et me oleme olemas. See näitas ka Eesti inimestele, et me oleme olemas, me oleme Narvas, me oleme Ida-Virumaal.

Ennesõjaaegne määrustik, vormi kandmise määrustik nägi ette, et sõjaväelane kannab mundrit ka vabal ajal. Meil oli kolonel Saar, kes meid õpetas. Kui lähete teatrisse abikaasaga, pange munder selga. Austate mundrit ja austate oma maad ja rahvast. Näe, meil on ohvitserid. Kaitseväe ohvitserina olen ma ikka püüdnud mundris käia ja olen nõudnud ka oma alluvatelt mundri kandmist ka siis, kui ma Kaitseväe peastaabis olin kõrgel kohal ja see oli minu vastutusala. Aga siis kusagil, just, see oli siis 2008, tulid nõudmised, et ei ole vaja enam käia vabast ajast mundris. Tänaseks oleme jõudnud niikaugele, et üldiselt ohvitserid lähevad erariides tööle, seal vahetavad omale mundri, teenistuses on mundris ja siis vahetavad jälle ja tulevad erariides koju. Täpselt sama teevad politseinikud. Mul on kahju vaadata, kuidas Siseministeeriumi allasutustes politsei käib erariides. Nad ei austa siis vist ennast ega oma mundrit, aga siin ei saa neile ette heita. See on ülemate probleem. See on seesama vormi kandmise juhend, mis tuleks ümber vaadata, mis tuleks tegelikult viia selleni, nagu oli enne sõda: austa oma mundrit, siis austad oma kodumaad ja austad seda rahvast, kes on sulle andnud selle õiguse mundrit kanda. Nii et armastame oma Eestimaad, armastame oma mundrit, armastame oma Kaitseväge ja püüame mitte piirata seda võimekust, mida me oleme kasvatanud ja mille nimel me seisame. Aitäh teile!

18:13 Aseesimees Martin Helme

Mart Helme, palun!

18:13 Mart Helme

Lisaaega ka. Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud peaminister, te ei olegi telefonis? Ma vaatasin, kuidas te eelmiste kõnede ajal kogu aeg olite silmapidi telefonis. Ja ma sain aru, miks te midagi ei tea, mis toimub valitsuses, mis toimub riigis. Te olete kogu aeg telefonis. Muidugi, seal on väga palju huvitavat, aga mitte seda, mis toimub konkreetselt riigis teatud asjades. Ja ma mõtlesin veel seda, et tuli meelde vana lugu: seisavad metsikul väljal künkal kolm vägilast, Ilja Muromets, Dobrõnja Nikititš, Aljoša Popovitš. Popovitš vaatab, midagi seal silmapiiril liigub nagu. Dobrõnja Nikititš ütleb: "Just nagu tatarlane". Ilja Muromets võtab asja ilusti kokku: "Poisid, on aeg jalga lasta". Vaat see lugu meenus mulle juba siis, kui see uudis, et Eesti sõduritel, Eesti kaitseväelastel soovitati tungivalt või lausa keelati 9. mail Kaitseväe kalmistu ümbruses mundris liikuda. Poisid, on aeg uttu tõmmata. See, et meil on riik, ei lähe üldse kellelegi korda. See, et me peame näitama, et me oma riigist, oma mundrist oma kaitseväest iseendast lugu peame, pole oluline, pole oluline, peaasi, et vaenlase propaganda ei saaks püssirohtu. Aga püssirohtu on neil ilma selletagi küll ja küll. Selle püssirohu puudust ei ole. Ma võin teile öelda, lugupeetud peaminister, selle püssirohu kohta järgmist. Te tõenäoliselt ei tea, telefonis muidugi kindlasti sellest on võimalik ka lugeda. Aga te neid lehekülgi ei otsi tõenäoliselt, mis räägivad sellest, et meie võimalik vastane ei pea liigutama mitte ühtegi sõdurit üle meie piiri, ei pea liigutama ühtegi soomukit, tanki, kahurit üle meie piiri. Sest Valgelt merelt, Mustalt merelt, naaberriigi sügavusest on võimalik meie pihta anda sellist massiivset kaugtuld, et need majakesed, milles me siin oma riiki teeme, pühitakse sisuliselt tundidega maamuna pealt ära. Ja ta ei tee seda, kui ta teab, et meil on kaitsetahe, ta ei tee seda, kui ta teab, et me ei koonerdada selle pealt. Ta teab, et me hakkame vastu, ta teab, et me oleme muretsenud endale relvad, mis teevad haiget. Aga teie valitsus ja nüüd teie ise olete vastutav, teie ise, te armastate kogu aeg korrutada: "aga teie ise, aga teie ise". Aga teie ise olete vastutav, kui vastane, võimalik vastane, meid ei karda ja ärge lootke, ärge lootke liitlaste peale, sest liitlaste peale me saame loota ainult siis, kui meil on endal võimekus tekitada vastases teadmine, et me ei ole niimoodi üle lauaserva maha pühitav. Et meil on olemas võimekus, et meil on kaitsetahe, et meil on motivatsioon, et meil on hästi väljaõpetatud üksused. Ainult sel juhul, ainult sel juhul on meil lootust ka liitlaste abile. Sest liitlased ei tule abistama riiki, mis praktiliselt kohe kokku variseb.

Ja teie kärped, teie moraali õõnestamine küll orkestritega, küll kaplanitega, küll kärbetega, küll mundrite keelamisega tekitavad olukorra, kus meid võetakse kui naljanumbrit. Nad võivad ju paugutada seal kuskil oma mingitel siiliõppustel, aga tegelikult neist tolku ei ole ja tegelikult ei ole neil võimekust ka nii kaua vastu pidada, et liitlased saaksid neid abistada. See on teie poliitika. Ja see on kuritegelik. Ja teie ise olete selle eest vastutav, sest te olete peaminister. Ja kui te ütlete, et te ei tea midagi, siis astuge tagasi, sest te ei sobi peaministriks. Astuge tagasi, minge ära! Te olete korduvalt näidanud küll nende NETSi-meeleavaldustega, küll kärpeettepanekutega, küll oma vastustega meile siin – te ei tule ju toime selle ametiga. Te lihtsalt ei tule toime. Teil on arrogantsi, aga teil ei ole võimekust, teil ei ole teadmisi, teil ei ole oskust. Ja teate, mis teil kõige rohkem puudu on? Autoriteedist. Teil ei ole autoriteeti ei meie ees siin ega ka omavalitsuse liikmete ees, ega ka vanade vilunud ametnikukalade ees. Teil lihtsalt ei ole autoriteeti. See autoriteet tuleb väga pika aja jooksul. Te ei ole seda veel välja teeninud. Tulge siia saali, istuge siin paar koosseisu. Võtke mõni lihtsam ministriamet. Ma küll ei tea, missugune see lihtsam ministriamet on. Sest on alati võimalik olla kahte moodi. Nii nagu teie valitsuse ministrid on mugavusministrid, kes lasevad ametnikel toimetada ja pärast ütlevad, aga ametnike töösse ei tohi sekkuda. Ametite juhid ise otsustavad, ametnikud ise otsustavad, jupijumalad teavad, nemad teavad paremini kui ministrid, aga ministrid tulevad siia meile mingit ilusat, nagu inglise keeles öeldakse "mambodžambot" ajama. Te ka ajasite meile siin mambodžambot, kohe jalg hakkas tatsuma, oleks tahtnud tantsida, aga noh teate, põlved juba valutavad, ei ole enam tantsulõvi nagu vanasti. Et jah, mul on teist kahju, sellepärast et te vastutate riigi eest ja te ei tule sellega toime. Andke võimalus riigi eest vastutada teistele, kes on teist võimekamad, kellel on autoriteeti ja kes saavad aru ... et ja jällegi nagu siin saalis nojah, ei tohi võõrkeeli rääkida, ütlevad: tähtsamad asjad kõigepealt. Tähtsamad asjad kõigepealt. Meenub üks eelmine arrogantne peaminister, kes valimiskampaania ajal käis Ämari lennuväljal, kõndis seal ja liitlaste lennukid mühisesid tema selja taga nagu "mets mühiseb ja kägu kukub raal", aga lennukid õnneks alla ei kukkunud. Ärge lootke, et need lennukid kuskil taustal tagavad meie kaitsevõime, kui me ise teeme valesid otsuseid. Ma ei taha tsiteerida meie naabrit idanaabri presidenti, kes saatis sõnumi meie kõige olulisema liitlase, Ameerika Ühendriikide juhtidele: te arvate, et te olete tohutult tugevad ja te võite vigu teha, aga te ei ole nii tugevad, et te võite vigu teha. Ja meie kohta käib see samuti. Me ei tohi teha vigu, aga teie teete vigu. (Juhataja: "Aeg")

18:22 Aseesimees Martin Helme

Kalle Grünthal, palun! 

18:22 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Ma lisaaega ei soovi. 

Praegu on heade kolleegide Urmas Reinsalu ja Helir-Valdor Seederi poolt peaminister Kaja Kallasele arupärimine korralduse kohta mitte kanda Kaitseväe vormi. Kõigepealt ma räägiks lahti peaministri definitsiooni. Peaminister on valitsusjuht, kes on määratud ametnikkonna tööd korraldama ning vastutama ka nende eest, nende töö eest. Aga mis me täna kuulsime nende küsimuste peale? Millised olid vastused? Põhimõtteliselt võib seda võtta kokku ühe ainsa ilusa lausega: "Ta vaikis kangelaslikult nagu nõukogude partisan, kes on sattunud sakslaste kätte vangi, ning üleolevalt mõnitas enda piinajaid."

Head kolleegid Isamaast, kui te järgmine kord esitate peaministrile arupärimise, siis palun ärge eksige nimega! Aitäh!

18:23 Aseesimees Martin Helme

Peeter Ernits, palun!

18:24 Peeter Ernits

Hea juhataja, lugupeetud peaminister ja kolleegid! Mul on selle pronkssõduriga isiklik side. Minu naabrimees Enn Roos tegi selle ja kogu mu lapsepõlv on möödunud Roosi perega koos. Mingi Aljoša ta ei olnud, aga see selleks.

Aga selle pronkssõduri, ükskõik, olgu ta Tõnismäel või nüüd sõjaväe kalmistul, selle kaudu joonistuvad välja mitmed väga olulised ja palju olulisemad asjad. Ja ma mõnda asja kirjeldan teile. Eelmise arupärimise juures kaitseminister Laanetile ma natuke rääkisin. Aga nüüd ma natuke avan seda tausta.

Lugupeetud peaminister, ma ei tea, kas ta kuulas minu kõnet, aga ma suure osa, aitäh, kordasite, kui ma pidasin, lugesin üle, kes on olnud kaitseministrid ja kaitseväe juhatajad. Respekt, te jälgite siiski olukorda Riigikogu saalis. Aga oluline on see, et kes traditsiooni algatab, kes on see kurja või hea juur. Ja ma võin teile kinnitada, lugupeetud peaminister, et siin ei ole mingit kahtlust. Ma olen selle pronkssõduri asju väga aastaid jälginud pikalt ja mul on väga põhjalikud failid. Kogu selle initsiatiivi algus on teie kallis erakonnakaaslane, 14 aastat Eesti riiki juhtinud Andrus Ansip. See traditsioon algas juba 2006. aastal. Toona oli Kalle Laanet oli muuseas kuni 2005. aastani siseminister. Ja pronksiöö eel me kohtusime ja tegime üsna tihedat koostööd, ma unustasin eelmises kõnes nagu Kallet kiita. Nii et ma olen seda asja lähedalt näinud.

Aga mis siis oli? Ma vaatasin oma failidest järgi, mida Andrus Ansip on öelnud 21. aprillil 2017 intervjuus ERR-ile. Ta räägib (tsiteerin): 2006. aasta oli mingis mõttes pöördeline aasta. See oli aasta, kus Eesti Vabariigi lippu Eesti Vabariigi pealinna südames ei tohtinud näidata. See keerati rulli ja viidi politseiautosse ning loomulikult see tekitas pahameelt. (Tsitaadi lõpp.) On ka veel teine intervjuu, aga ma ei hakka seda lugema, see on samuti ERR-is ja veidi hiljem, eelmise valitsuse alguse puhul, kus lugupeetud Andrus Ansip räägib samast asjast, tal on see tänase päevani sügavalt meeles. Pronksiöö eel jne Eesti lipu Tallinna südalinnas ei maksnud lehvitada.

Aga tuleme nüüd tagasi. Traditsioon pandigi seal aluse. Peaminister oli Ansip, kaitseminister oli Jürgen Ligi, hiljem tuli Jaak Aaviksoo, kaitseväe juhataja oli meie hea kolleeg Ants Laaneots, keda me täna siin kahjuks ei näe. Ja tol ajal, huvitav oleks teada, kuidas see asi toimus, otsustatigi see asi ära. Ja see, kui lugupeetud peaminister praegu ei tea ja kõik need kaitseministrid, kes vahepeal on olnud siin, olgu Isamaast, sotsidest, kust iganes, täitsa loogiline, et nad ei tea. Lihtsalt selline traditsioon kunagi sündis ja see ta oligi. Ja mis see traditsioon oli? Ei tohi mundrit kanda, Eesti Vabariigi mundrit, tuleb pärga viia. Tulen selle Ansipi tsitaatide juurde tagasi: ei tohi Eesti lippu lehvitada. See oli 2006, 2007  ja sealt hakkaski see asi peale ja ongi niimoodi vaikselt tiksunud.

Kellele ma võin teha etteheiteid, on oma endistele kolleegidele ajakirjanikele. Sõbrad, te ei ole tasemel olnud. Te ei ole varem seda välja nuhkinud, kui praegu alles välja tuli, et selline jama on toimunud. See selleks.

Aga kui nüüd tuleme tagasi eelmise aasta lõpu juurde, mäletate, mis siin oli? Head kolleegid, jälle Ants Laaneots. Kus sa oled, Ants? Mis ettepaneku sa tegid?

18:29 Aseesimees Martin Helme

Peeter, on võimalik võtta lisaaega.

18:29 Peeter Ernits

Jah, palun kolm minutit.

18:29 Aseesimees Martin Helme

Kolm minutit lisaaega.

18:29 Peeter Ernits

Et mis seal oli? Vene Föderatsiooni koosseisu. Või praegune väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson, hea kolleeg jälle, et Vene mõjusfääri peaks minema. Või Valdo Randpere, siin vana kala, lõhume NATO ja taastame Nõukogude Liidu. Vaadake, see, mis inimesed, mis neil sügaval sügavuses on, see peegeldub ka naljades, kui öelda, et need olid naljad. Mäletate, siin olid mõned kolleegid, kes tegid ettepaneku, et abielu võiks olla ka 12-aastase ja 13-, 14-aastasega. Ma ei hakka nimesid nimetama. Noh, ma arvan, et teatud härrastel on selline vähemalt mõttes seda, et võiks noorte lastega vanainimeste asja teha. Aga alati võib öelda, et nali oli.

Nii et ma arvan, et see on tegelikult, oluline on selle tuum, see tuum ja sealt, kus see sündis kõik, on täiesti selge, et see on sügavalt Reformierakonna traditsioon, mis on elanud tänase päevani. Ja kui nüüd Kalle Laanet selle asja lõpetab, siis müts maha, au talle.

Aga mis puudutab peaministrit, kui ta ütleb, et ta tõesti ei teadnud, siis ma usun, et ei teadnud. Aga, lugupeetud peaminister, äkki te praegu vastate mulle siis hiljutisele arupärimisele, kui ma pärisin, et kas te palusite ajapikendust Politsei- ja Piirivalveameti juhilt politseikindral Vaherilt, kui ta teatas, et järgmisel päeval tahaks tuua, aprillis oli see, tuua märulipolitsei ja koerad ja aiad Toompeale, aga te tahtsite tulla meile siia valget raamatut esitlema. Proua minister, te vaatate jälle telefoni. Vabandan. Kas te palusite toona ajapikendust, et ei peaks tulema meile valget raamatut esitlema siia samal ajal, kui koerad klähvivad Toompea lossi ees ja märulipolitseinikud seisavad automaatidega siin? Te ei vastanud eelmine kord korduvalt mulle, äkki vastate nüüd siin. Sest see ei puuduta juba kauget aega, see puudutab praegust, aprillikuud, kui rahvas kartis politseiriiki ja teie valitsus tõi politsei, ma ei tea, miks, ja koerad välja. Tõsi, nuiad ei käinud, nii et respekt selle koha pealt, koerad ei purenenud nii nagu Andrus Ansipi ajal Tartus. Aitäh!

18:32 Aseesimees Martin Helme

Heiki Hepner, palun!

18:32 Heiki Hepner

Suur tänu, hea istungi juhataja! Austatud peaminister! Eesti kaitseväe vorm on üks osa meie riigist ja üks oluline osa meie riigikaitsest, nii nagu on seda Kaitseväe orkester, nii nagu on seda kaplanid ja nii nagu seda on relvastus, loomulikult. Seda kõike me peame vaatama tervikuna.

On ääretult kahetsusväärne, et kunagi on sündinud selline tava, võiks ütelda, et me peaksime justkui oma kaitseväe mundrit häbenema. Ja on väga kahetsusväärne, lugupeetud peaminister, et te tegelikult ei väljendanud väga selgelt ka oma seisukohta selle tava osas, vaid viitasite anonüümsetele memodele, kuidas see on sündinud. Lihtsalt, sellest ajast on ja ei enamat. Kaitseminister enne teid ütles, et kui nii palju kritiseeritakse, siis jo ma olen midagi hästi teinud ja olen uhke selle üle.

Teate, mina ei ole selle üle uhke. Ei ole uhke selle üle, et me läheme Kaitseväe rahastamise kallale, kuigi siin üritatakse teha kübaratrikki ja ütelda, et aga rahastus ju suureneb. Tõepoolest suureneb, aga plaanide järgi. Ja teie olite ka see, kes ütles eelmisel sügisel, et Kaitseväge tuleb pikaajaliselt rahastada, plaanid on pikaajaliselt paigas ja et riigikaitse on erakondade ülene tegevus. Nüüd te olete selle justkui unustanud. Ja sellest on mul kahju. Kaitseministril ei ole tegelikult põhjust olla selle üle uhke, mitte sendi eestki.

Miks me liigume siis edasi mõnevõrra aeglasemalt – on selles teises Kaitseministeeriumi memos –, kui kõik on nii hästi, et oleks põhjust olla uhke? Ainuke, mille üle on täna tõesti võib-olla põhjust uhke olla, on see, et kaitseminister on oma veast aru saanud. Ja ehk järgmine aasta seda enam ei juhtu.

Ma loodan, et ka teie tunnistate siin, et Eesti kaitseväe vormi ei ole põhjust häbeneda ei pronkssõduri lähedal ega pronkssõdurist kaugel, näiteks Narva jõel. See on üks osa Eestist, see on üks osa Eesti riigikaitsest. Ja peaminister peab olema see, kes viib seda sümbolit igasuguse anonüümsuseta edasi. Ta peab olema see, kes kannab esimesena seda lippu ja seda sõnumit. Selles ei ole mingitki kahtlust. Ja ma väga loodan, et tänane arupärimine on viinud teieni selle, et teil ei ole teist alternatiivi. Teine alternatiiv oleks loobuda sel juhul peaministrikohast. Aitäh!

18:36 Aseesimees Martin Helme

Rene Kokk, palun!

18:36 Rene Kokk

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud peaminister! Ma mõtlesin tükk aega, kas ma tulen siia rääkima või mitte. Ma olen täna seda kahte arupärimist siin kuulanud ja erinevaid mõtteid kuulanud ja mõtlesin, et tulen avan natuke seda lihtsa Eesti inimese, Eesti Kaitseväes teeninud ja sealt reservohvitserina, küll esialgu allohvitserina tulnud ära ja täna siis ka Kaitseliidu liikme ja reservohvitserina.

Kui mina aega teenisin, siis vormi kandmine oli meil auasi. Need, kes Kaitseväest teavad, need teavad, et  Kaitseväes on selline termin nagu sisemine side. Ajateenijad läbivad oma koolitust, nad teevad oma asju, mis on täna, ma julgeks öelda, väga hea ja on ajas paremaks läinud Eestis. Aga lugedes seda pretsedenti, väga kurba asja, mis me täna rääkinud oleme, siis oli mul väga suur nördimus hinges. Mina olin üks neid, kes oli pronksiöödel väljas, tagamas julgeolekut Rapla maakonnas rühmaülemana oma rühmaga. Me kandsime ka tollel ajal seda vormi väga hea meelega ja uhkusega. Ma ei kujuta ette, kui täna tuleks ja ütles kompaniiülem mulle, et Rene, ole hea, ütle oma rühma võitlejatele, et nad paneksid vormid ära. Me ei saa välja minna, sest äkki me pahandame kedagi. Ma ei kujuta ette seda, mis näoga ma peaksin minema oma üksuse juurde ütlema, et ma sain oma vahetu ülema käest sellise korralduse. See on käsitlematu ja mul on väga hea meel, et see teema on saanud viimasel ajal nii palju käsitlemist. Ma loodan, et kõik need ülemad, asutused ja asjaosalised, kes on seotud sellega, et selline asi meil oli, siin aastaid kehtis, selline vaikiv tava, on oma järeldused teinud ja ma loodan, et me ei pea enam kunagi siin saalis ega Eestis selle üle arutama ja vormi kandmine on kõigile meie kaitseväelastele, jõustruktuuri inimestele iseenesestmõistetav, nad teevad seda hea meelega, austusega ja lugupidamisega. Aitäh!

18:38 Aseesimees Martin Helme

Paul Puustusmaa, palun!

18:39 Paul Puustusmaa

Suur tänu, hea juhataja! Lugupeetud peaminister! Head kallid inimesed, riigi vardjad, riigijuhid, inimesed, lihtsad inimesed kodudes! Me vist kõik oleme aru saanud, mis siin täna toimub. Jutt ei ole ju ainult pelgalt ühest vormist, vaid see on hoopis suurem, hoopis valusam ja hoopis olulisem küsimus. See näitab seda, et 30 aastat me oleme taastanud oma riiki ja viinud selle kuhugile, kuhu me ei ole tahtnud viia. Me oleme selle viinud sinna tasandile, kus me häbeneme omaenda sisu, kus on austusväärseks tõusnud kõik, mis on võõras. Võõrast sõnumit, võõrast vormi, võõrast kultuuri, seda peab austama, sellepärast et muidu me solvame neid. Aga oma vormi, traditsioone, väärtusi, noh, neid me ei pea austama ja võib-olla see austamine võib ka kedagi solvata. Me oleme juhtinud 30 aastat oma riiki vale rajal, valel teel. Ja need mõned hetked, kui on seda riiki püütud pöörata õigemale suunale, on olnud võib-olla liiga üürikesed.

Tahan öelda, et see on piinlik. See on lihtsalt piinlik. Minu jaoks oli võib-olla kõige suurem üllatus hoopis see, kui öeldi, et selle vormi peitmine ja varjamine on toimunud juba 13 aastat. Minu jaoks on see nagu äratuskell. Seda, et siin on asjad viltu nende traditsioonide ja väärtustega, ma nagu adusin. Aga selline pisiasi nagu vormi peitmine, et seda peidetakse juba 13 aastat, nii et keegi ei tea isegi, see oli ikka väga suur üllatus.

Ma tahaksin öelda seda, et mitte rääkida pikalt ja üle korrata neid väga paljusid sõnul, mis siin juba öeldud on, et me peame väga hästi kaaluma, kuidas me edasi liigume. Me peame väga hästi mõtestama oma riigi liigutamist. Neid, kuidas me peame suhtuma omaenda rahva väärtustesse, sümbolitesse. Ja seda käest lastud kurja liberaalset libedikku, libalooma, mis on lahti pääsenud, me peame hoidma, nagu klassikud on öelnud, võimalikult lühikese keti otsas. Andku Jumal jõudu ja jaksu meile sellel raskel teel. Aitäh!

18:41 Aseesimees Martin Helme

Helle-Moonika Helme, palun! Kolm minutit lisaaega ka.

18:41 Helle-Moonika Helme

Hea eesistuja! Head kolleegid! Hea peaminister! Ma siin mõtlesin, et kuna sealtpoolt vaadates oli näha, et peaminister on kogu aeg telefonis, siis ma mõtlesin, et ma tulen siia ette, olen ka natukene telefonis. Ja kui peaministri kehakeelest oli kogu aeg aru saada, et ega talle eriti korda ei lähe, mida need inimesed räägivad, kes siin saalis istuvad, siis ma loeksin talle siit telefonist ette, mida ütleb hääl rahva hulgast. Selle pealkiri on, kajastab väga hästi praeguse valitsuse tegemisi, ja selle pealkiri on "Arutust sahmerdamisest ei tasu tulu loota".

Kuidagi ootamatult oleme sattunud keset kärpimismöllu. Ega selles iseenesest midagi taunimisväärset olegi. Vesivõsud vajavadki kärpimist, tubli perenaine riisub suppi keetes pinnale kerkinud vahu ära, peaasi, kui tegutsetakse sihipäraselt ja teatakse, mida kärpimisega saavutada tahetakse: vähem bürokraatiat, vähem dubleerivaid või päris tarbetuid tegevusi, see tuleb asjale igati kasuks. Aga nagu elu näitab, võib igasugust asja ka vussi keerata, eriti siis, kui puudub kindel siht, mida ikkagi kogu selle sahmerdamisega saavutada tahetakse. Kui valitsusjuht piirdub sellega, et annab ministeeriumidele ette protsendi, kui palju tuleb kärpida, jättes otsustusõiguse nendelesamadele bürokraatidele, siis võib juba ette kindel olla, et asi läheb vussi. Kui valitsusjuht ütleb, et ministeeriumid ise teavad kõige paremini, millised on kokkuhoiukohad, siis sellega ta ju muudab end passiivseks kõrvaltvaatajaks, keda ei huvita mitte asja sisuline külg, vaid hoopis protsendimäära täitmine. Kõiki ühe pika puuga mõõtma minnes aetakse vanker varem või hiljem kraavi. Mõni haldusala kannataks välja kõvematki kärpimist, aga mõni ministeerium vajaks hoopis lisaraha. Eriti arulage on aga kulude veeretamine kellegi teise kaela. Riik vähendab drastiliselt noorte huvitegevuse finantseerimist, öeldes enda õigustuseks, las parem omavalitsused maksavad, nagu oleksid viimased midagi Eesti Vabariigist väljaspool seisvat. Kärperaha, millega midagi uut võiks teha, siit ju juurde ei teki. Kui terve päev võtta raha ainult vasakust taskust, kas võib siis päeva lõpuks rõõmustada, et paremasse taskusse nii palju on alles jäänud, et sai kõvasti parema tasku kulusid kärbitud? Loll võib ju arvata, et ta nende manipulatsioonide läbi rikkamaks sai. Paraku on asi tõesti üsna kaugel. Kui Laanetil ja Heremil õnnestub kaitseväe orkester enda kaelast sõjamuuseumile sokutada, kus tekib siin kokkuhoid? Aga just see peakski olema kärpimise mõte. Jah, üks kitsas tegevusvaldkond sai nüüd küll mingist kulutusest priiks, aga riik tervikuna ei võitnud taolisest vangerdusest midagi, kui just selle tagajärjel ei hakanud orkester ilma palgata tegutsema ning asunud musitseerima omatehtud pillidel. Aga seda ju ei juhtunud. Kus on siin kärbe, kus on siin kokkuhoid? Selle asemel suudeti naeruvääristada nii iseennast kui ka kogu kärpeplaani, nagu peaminister on pidanud tunnistama. Arutu raha ühest taskust teise kühveldamisega osati endale kaela tõmmata tohutu mainekahju, saavutamata sellega mingit kokkuhoidu. Võrdleksin seda raha ümbertõstmisega põuetaskust aluspükstes peituvasse taskusse, kusjuures selle käigus tuli kogu ilmarahva nähes lasta püksid rebadele. No oli seda siis nüüd vaja? Aga kui vaba voli on käes ennast lolliks teha, kes siin ikka kätt ette panna jõuab? Seda enam, et valitsusjuht paistab elavat paralleeluniversumis või lausa lamedal maal, kus kehtib hoopis teistsugune reaalsus. Kõik katsed temaga tervest mõistusest lähtuvat dialoogi pidada on juba ette määratud ebaõnnestuma. Aga eks ole seda varemgi nähtud, et just ennast rahuingliks nimetavad tegelased kõige suuremat hävingut enda ümber külvavad. Aga mis sedasi viga möllata, kui on juba ette teada, et nagunii on kõiges süüdi EKRE. Kes see tegi? Lible tegi. Kes see käristas? EKRE käristas. Ja ongi rahu maa peal, kusjuures lameda maa peal. Aitäh!

18:46 Aseesimees Martin Helme

Leo Kunnas, palun! Kolm minutit lisaaega.

18:46 Leo Kunnas

Austatud istungi juhataja! Hea Kaja! Kaitseminister Kalle Laanet andis siin puldist juba selge vastuset, et see oli viga ja see viga parandatakse. Ja ma olen sellega rahul ega käsitle seda edasi. Aga mida tuleb käsitleda, on riigikaitse seis, rahastamine ja võimearendused. See on küll nüüd tähtis teema. Ja hea Kaja, kui sa mäletad, esimesel päeval, kui me siin Riigikogus sulle usaldust avaldasime, ma küsisin kaks küsimust. Ühe ma küsisin keskmaa õhutõrje kohta, kas see on oluline, ja sa vastasid, et jaa, see on oluline, ja teise ma küsisin rahastamise kohta. Kuna need on omavahel seotud, et kuidas seda siis rahastada, millele sa nii selget vastust see moment ei andnud.

Aga nüüd me olemegi praegu siis seisus, et 12. kuupäeval, mail, oli meil siin üsna oluline hääletus strateegia 2035 üle, kuhu me olime teinud parandusettepanekuid, et oleks vaja tõsta kaitsekulud 2,6%-le selle kümnendi lõpuni, et olulised võimearendused, mis on siis meremiinid, rannakaitse, keskmaaõhutõrje, tankid, Kaitseliidu lähiõhutõrje droonid, üht-teist veel, et need asjad ära teha selle kümnendi jooksul. Mõttetu teha etteheiteid, et jah, need otsused oleks pidanud tegema varem. No see ei aita meid täna. 2014 oleks pidanud tegema, veel ennem. Aga nagu ma ütlesin, see nüüd ei aita, aga nüüd me nende otsuste eest tegelikult ei pääse.

Ja kuidas neid otsuseid siis teha, et kust see raha siis tuleb? Ega tegelikult meil ju muud võimalust ei ole kui ainult laenata. Rääkisin siin ka proua rahandusministrina, kui ta siin kohal oli, et tegelikult selleks, et 2,6%-ni tõsta, meil tegelikult ei ole muud lahendit kui laenata 5% SKT-st kümnendi lõpuni. See on see, mis jääb 2% ja 2,6% vahele.

Ja ma toon nüüd mõned võrdlused siin. Et Ameerika Ühendriigid, kes on meie põhiline liitlane, kelle peale me loodame, et USA riigivõlg on praeguseks kasvanud 28,376 triljoni dollarini, mis on siis 127% nende SKT-st. Ja praegu sellel aastal Ühendriikide koguprodukt on umbes 22 triljonit ja kaitsekulud neil on natukese üle 700 miljardi dollari. Ja suur osa sellest laenust läheb ka kaitsekulude hoidmiseks ja see on läbi aastate läinud ja kõik presidendid mõlemast parteist on seda järjekindlalt teinud. Ehk sisuliselt osalt Euroopa kaitsmist on Ameerika Ühendriigid kogu aeg finantseerinud selle arvel, et nad on võtnud jätkuvalt laenu. Ja nüüd ei lähe teisiti, kui president Biden võtab 1,9 triljonit laenu, siis osalt kaetakse ka kaitsekulud. Kui Ameerika Ühendriigid läheks nüüd sama tasakaalustatud eelarve teed, siis see tähendaks seda, et nad peaksid Ameerika Ühendriikide Euroopa väejuhatuse likvideerima sisuliselt kõige täiega. See on tõsine lugu.

Siin, kui meil on valik, et kumb on siis ohtlikum, kas 5% võrra suurendada riigivõlga SKT-st või siis minna edasi nende võimelünkadega, mida me ei ole suutnud parandada ja olla olukorras, kus sõja puhkemisel me oleme väga tõsistes raskustes, ma ei taha mingit muud väljendit siis kasutada, siis need ei ole ju võrdsed otsused siin kaalukeelel.

Toon teise näite. Meie põhjanaaber Soome, kellel on tõusmas riigivõlg 75%-ni SKT-st, suurendab järgmisel aastal kaitsekulusid 1,7 miljardi võrra, mitte miljoni, miljardi võrra, selleks et alustada hävituslennukite hankega. Soome ei lükka oma hävituslennukite hanget edasi ega vähenda selle hävitajate hulka. See jääb ikka sama 64 ja see läheb maksma 9,4 miljardit eurot. Ja nad hangivad veel korvette ja ka selleks Soome võtab kõvasti laenu, mis läheb ka osaliselt siia.

Leedu ja Poola suurendavad kaitsekulusid 2,5%-ni SKT-st kümnendi lõpuni. Soome, parandan, Rootsi ja Norra on tagasi lükanud, nende parlamendid on tagasi lükanud kümneaastased arengukavad, korra eelmisel aastal, kuna nende hinnang oli, et need ei ole piisavad, et vaja on kaitsekulusid suurendada ja vaja on teha rohkem selles julgeolekuolukorras, kus me oleme. Ja seda me oleme kõik möönnud, et julgeolekuolukord oli tõsine. Ja on tõsine ja prognoos on samasugune, et see ei lähe paremaks. Ja 2,02%-ga SKT-st ei ole lihtsalt võimalik neid võimelünki täita ega riigikaitset oluliselt tugevdada, mida meil on vaja teha.

Seepärast teengi siin üleskutse, et need kärpeotsused nii riigikaitse osas kui ka sisekaitse osas tuleb tagasi pöörata ja mitte ainult, vaid tulebki, kaitsekulusid tulebki nüüd järgmistel aastatel tõsta 2,6%-ni, mitte ühel aastal, me ei saa seda teha. Sel aastal me kulutame 2,27%, järgmine aasta nüüd koos selle vähendamisega, see tõuseb umbes 2,31%-ni, aga see ei saa minna alla sealt, vaid see peab minema üles. Ja selleks, et seda teha, kui me oleme maha hääletanud selle 2,6% ettepaneku, siis ei ole muud, kui me peame võib-olla tegema eraldi otsuse kas valitsuses või siis ka siin Riigikogus, kuna see puudutab mitut valitsust, et mis me siis keskmaa õhutõrjega teeme. Peaksimegi tegema lihtsa otsuse, et teeme selle siis ära näiteks aastatel 2022, 2023, 2024 ja 2025, kas siis teeme ühe pataljoni nelja patareiga, kolme patareiga või kahe patareiga. See pataljon sel juhul on umbes natuke alla 300 miljoni, kui vähem, siis on selle võrra siis vähem, kas neljandiku või poole võrra vähem, aga mingi otsuse me peaks tegema selles suhtes. Meil ei ole väga valikuruumi siin, kas seda otsust teha või mitte. Ja kui me lükkame seda, siis see on lihtsalt ohtlik. Leedulased, tuletan meelde, tegid oma keskmaa õhutõrje otsuse 2016 ja nad saavutasid esmase operatiivvõimekuse alles eelmise aasta lõpus. Ehk siis, kui me täna midagi otsustame, me näeme seda tulemust kolme-nelja aasta pärast. Sellel valitsusperioodil me veel seda ei näe. Et siin on nüüd valik. Ja loomulikult, kui meil on vaja ja me peame Euroopa Liidu stabiilsuskriteeriumi rikkuma, mida ma mainisin ka proua Keidule, et siis tuleb meil see eraldi luba Euroopa Keskpangast küsida või ka Euroopa Komisjonist, kui meil on lihtsalt julgeolekuolukord selline. Siin on need kaalukausid. Ja see puudutab meid kõiki erakondi, kõiki järgmisi valitsusi. See on nagu väga-väga tõsine ja pikk otsus, pika vinnaga. Ma tänan! See on kõik.

18:54 Aseesimees Martin Helme

Mihhail Lotman, palun!

18:54 Mihhail Lotman

Austatud Riigikogu aseesimees! Austatud peaminister! Head kolleegid! Mis need mundrid ikka nii väga on. Need on lihtsalt mingisugused sümbolid. Ega sümbolid ei lähe lahingusse, ega nemad ei vähenda kaitsevõimekust. Aga asi ei ole ainult sümbolites ja ainult nendes mundrites. See on väike kild palju laiemast pildist. See järgmine kild on kaplanid. Tõepoolest, kes siis kaplanitega võidab lahingud? Kaplanid on suhteliselt väike asi, võib-olla iluasi seal sõjaväes. Koondame nad ära. Või orkestrid. No ka puht sümboolne asi, kes siis orkestriga võidab lahingu. Muide kultuuriajaloolasena ma tean mitut lahingut, mida võitis nimelt orkester. Vist viimane näide oli Vene-Jaapani sõjas. Aga need on väiksed sümbolid.

Edasi, no siis vähendame kaitsekulutuste protsenti. No tõesti, ega see protsent siis ei lähe lahingusse, see on ainult üks sümbol. Mis sest, et meie idanaaber suurendab neid protsente, ehkki on väga kehvas majanduslikus olukorras ja seal see protsent on rohkem kui kahekordne võrreldes meiega. Ja lõpuks siis vähendame isikkoosseisu sõjaväes. Ja siis me kuuleme kaitseministritelt, et ega see ei vähenda meie kaitsevõimekust. Ma ei tea, mis siin täpselt taga on, aga kui me vaatame Eesti taasiseseisvumise ajalugu, siis me näeme, et tõepoolest, Reformierakonnal on pidevalt selline joon, et kaitsekulutused on võib-olla selline ülearune koormus, riigis on tähtsamaid asju. Ma ei taha öelda, et riigis ei ole tähtsaid asju, on küll, aga me ei ole sellises geopoliitilises olukorras, kus me võime mõelda niimoodi patsifistlikult.

Ma tuletan meelde rohkem kui poolesaja-aastast ajalugu. 1945. aastal pärast teise maailmasõja lõppu, 20. sajandi üks juhtivaid, võib-olla kõige autoriteetsem filosoof lord Bertrand Russell tegi ettepaneku Nõukogude Liitu preventiivselt pommitada aatomipommidega. See pidi olema majanduslikult kasulik, et kes nüüd sõdib tavarelvadega. Aga mõne aja pärast selgus, et Nõukogude Liidul on ka aatomirelv ja isegi vesinikupomm. Ja siis tal oli teine idee. Kuna vastastikune aatomipommide kasutamine ei ole filosoofiliselt otstarbekas, siis tuleks ikkagi koondada Ühendkuningriigi sõjavägi ja selle asemel kõikides telefoniputkades, kui te tõstate toru, siis sealt vene keeles kostab, et me anname alla. Me ei ole praegu nii kaugele jõudnud, aga kui ma kuulan järjekordseid ideid, mida veel võiks sõjaväest ära kärpida, siis me seda lauset ei kuule, aga midagi sealt sosistab. Mulle tundub, et seda sosinat kuuldakse ka teisel pool meie idapiiri, vabandust, kontrolljoont. Aitäh!

18:59 Urmas Reitelmann

Urmas Reitelmann, palun!

18:59 Urmas Reitelmann

Austatud härra istungi juhataja! Proua peaminister! Head kolleegid! Härra Lotman rääkis sümbolist, sümbolite väärtusest. Kaitseväe vorm on kahtlemata sümbol.

Minul on koos hea kamraadi Madis Millinguga ühine Erna Seltsi taust. Erna Selts alustas aasta enne millenniumi vahetust Utria Dessandi nimelist ettevõtmist Ida-Virumaal, Narva-Jõesuus ja Narvas. Toona, kui me sõitsime Kaitseliidu autodega ja täies vormis – tõsi, relvadeta –, korraldajatena, siis oli osa sealse seltskonna inimeste suhtumine ilmselgelt vaenulik meie suhtes. Meie autosid pargiti kinni, blokeeriti ära ja no kehakeel Sillamäe poemüüjate suhtlus osadel inimestel oli ilmselgelt vaenulik. Ja me täheldasime selle suhtumise muutumist aastate vältel. See muutub paremaks.

Kahju, et kindral Laaneotsa siin täna ei ole. Tema võiks selgitada, kes oli 2009. aastal selle keelu taga, et vormi selga panna ei tohi. Kaitseväes on selline halb olukord, et niisugused piirangud hakkavad elama oma elu ja neid võetakse ühel hetkel juba täiesti traditsioonina. Lõppkokkuvõttes ei teagi keegi, kes alguses otsustas. Võib-olla 2009. aastal, kui õhkkond oli veel ärev, oli see isegi põhjendatud. Aga uskuge mind, need inimesed, kes kannavad vormi, viivad riiki ja eestlust ka sinna, kus seda väga ei armastata – nende juurde, kes arvavad, et mingi arusaamatu Eesti Vabariik on nende kodu ajutiselt okupeerinud.

Ega siis ilmaasjata ei korraldatud Narvas võidupüha paraadi ... Parandan, kaitseväe paraadi, iseseisvuspäeva paraadi. See oli ikka selleks, et viia meid, meie relvajõude ja meie liitlasi nende inimesteni, kes meid võib-olla väga palavalt ja südamest ei armasta. Aga uskuge mind, need inimesed respekteerivad vormi ja nad respekteerivad ka jõudu. See lihtsalt on nii.

Ja kui nüüd näiteks Alutaguse maleva Narva kompanii vene rahvusest võitlejatele, kes võib-olla ei oskagi üldse eesti keelt või räägivad halvasti, öelda, et nüüd häbene seda lippu oma käisel ja võta see vorm seljast ära – head kaaslased, ma ei kujuta ette, millise viisakuse me nende suust siis saame. Ma arvan, et nad keelduvad otse ja põhimõttekindlalt. See lihtsalt ei tule kõne allagi. See ei mahu nendele hinge. Need inimesed, kes tahavad Eestit kaitsta, neid tuleb respekteerida. Ja neid ei saa käsitleda Exceli tabeli läbi. Me ei saa tõmmata joont: nii, siin maal lõpeb relvastuse ja varustuse ostmine ja laseme need inimesed lihtsalt maha tappa. Me oleme niigi nõrgad. 

Ma lugesin umbes kuu aega tagasi, Rootsis tehti kaks uuringut, õieti mängiti läbi sõjasituatsioon, kui Vene Föderatsioon peaks ründama. Muidugi oli tegemist mänguga. Mitte keegi ei lootnud selles analüüsis nendele õnnetule neljale Balti riikides olevale rahvuslikule pataljonile. Kogu see mäng selles suures geopoliitilises situatsioonis käis üle meie pea. Seal oli kirjeldatud: nojah, ju nad natukene ...

Paluksin lisaaega! 

19:04 Aseesimees Hanno Pevkur

Palun, kolm minutit!

19:04 Urmas Reitelmann

... ju nad ikka natukene vastupanu osutavad. Kogu põhitähelepanu oli koondatud sellele, kas Kaliningradi oblastist suudetakse Läänemeri blokeerida, kui tugev on Vene õhukaitse, kas NATO lennukid suudavad sellest läbi murda. See oli suur mäng. Meiega isegi ei arvestatud. Me seal olimegi tõesti kusagilt pisikeses mingisuguses ja nad sõdivad meie poolel põhimõtteliselt, jaa, aga me ei arvesta nendega. See on see halb asi, kus Exceli tabeliga enam mängida ei saa. Me mängime inimeste eluga, nende inimeste eluga, kes tahaksid meie riiki kaitsta.

Ja maailm on muutunud. Maailm ei ole enam selline nagu viis aastat tagasi. Kõik ohuhinnangud ütlevad, jätame sõjaohu kõrvale, esialgu, et ühel riigil on tähtsad, eluliselt, eksistentsiaalselt tähtsad kaks asja: toidujulgeolek, mis on meil väga nõrk, aga me natukene tegeleme, ja oma energiajulgeolek, mida me oleme asunud hävitama. Ja see on väga halb. Nii et olukord on suurepärane, daamid ja härrad, kuid mitte lootusetu. Aitäh!

19:05 Aseesimees Hanno Pevkur

Riigikogu liikmetel rohkem sõnasoovi ei ole. Küll on soovinud sõna peaminister Kaja Kallas, palun! 

19:05 Peaminister Kaja Kallas

Head kolleegid, hea Riigikogu aseesimees! Aitäh selle debati eest! Kõigepealt ma alustaksin sellest, et Reformierakond on alati seisnud kaitsekulutuste eest. Isegi alguses, kui te mõtlete selle peale, aastaid tagasi, meie viisime sisse selle, et kaks protsenti sisemajanduse kogutoodangust tuleb investeerida kaitsekulutustesse. Tol ajal oli väga palju oponente, keda me pidime selles veenma, et see on oluline. Et kui te vaatate ajalukku, siis täpselt see nii on. Et meil on paljusid oponente tulnud selles osas veenda, et ärge selle pärast muretsege, me selle eest kindlasti seisame. Urmas Reitelmannile ma tahan öelda, et esimest korda ma olen teie kõnega enamuses nõus, et teil oli väga hea kõne. Ja absoluutselt nõus, et neid inimesi, kes meid kaitsevad, tulebki respekteerida, seda vormi tulebki uhkusega kanda. Ma ei ole nõus sellega, et keegi häbeneks seda lippu või seda vormi, seda kindlasti ei ole, vastupidi, seda ju igatpidi austatakse.

Nüüd kuulates kogu seda arupärimist, siis mulle mulle tundub see natuke kahepalgeline, et ühelt poolt on Isamaa, kes enamus aega, alates 2008.-st aastast on hoidnud kaitseministri kohta, kui selline soovitus on olnud jõus ja pole sellega midagi teinud. Nüüd ütleb, et see on suur jama, et see nii on. Ja teiselt poolt on EKRE, kes kelle kohta vanarahvas ütleks, et suuga teeb suure linna, käega ei kärbsepesagi. Sest tõepoolest nagu ütles siin üks saadik, väidetavalt te tegite märkuse Isamaa kaitseministritele selle kohta, aga te olite ikkagi liiga nõrgad, et oma tahet läbi suruda. Kuigi te olite valitsuses, ei suutnud te sellega midagi teha, et selline tava on. Aga, mis sellest ajaloost ikka rääkida. Ma arvan, et mis on tähtis ja mulle tundub, et siin me oleme kõik ühel meelel, et Kaitseväe vormi kanda on uhkuseasi, ma arvan, et kõik kaitseväelased seda uhkusega teevad. Kui siis tulenevalt ohuhinnangutest, mis olid seotud mitte ainult tavasõjaga, vaid infosõdadega,  hübriidsõdadega, et mitte anda vaenlasele või vastasele n-ö tööriistu just selles infosõjas. Siin härra Kokk, küsimus ei ole selles, et kedagi pahandatakse, nii kui ma loen neid materjale, küsimus on tegelikult vastase pahatahtlikkuses, kuidas seda saab ära kasutada. Ja ma lihtsalt toon selle näite, kui Ukraina kriis algas, siis tegelikult ju aeti ka lääne avalikkus segadusse, mis seal toimub ja ma saan aru nendest soovitustest, mis on antud siiamaani, seda tööriista vastasele mitte anda ja mitte anda võimalust pahatahtlikuks ärakasutamiseks. Aga mulle tundub, et selle debati lõpetuseks võib öelda seda, et kui see soovitus on oma aja ära elanud, et sellist pahatahtlikkust enam ei ole, pole selliseid ohte, mis olid võib-olla 2008. aastal vahetult pärast aprillirahutusi, nii nagu härra Reitelmann, teie olite, kes ütlesite, et Kaitseväes on, et tehakse mingid asjad ja võibolla jäävad kestma, ei pandagi tähele, et sellised asjad on. Siis järelikult, kui nüüd seda märgatakse, on võibolla aeg see ära muuta ja selle kohta on ju Kaitseväe juhataja ka öelnud. Nii et ma arvan, et kõige olulisem on see, et seda Kaitseväe vormi tuleb kanda uhkusega ja seda kantaksegi uhkusega ja selles ei ole mitte mingisugust kahtlust. Aitäh!

19:10 Aseesimees Hanno Pevkur

Sellega oleme teise päevakorrapunkti ammendanud.


3. 19:10 Arupärimine Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 2021–2023 kohta (nr 73)

19:10 Aseesimees Hanno Pevkur

Liigume edasi kolmanda päevakorrapunkti juurde, milleks on Riigikogu liikmete Raimond Kaljulaidi, Riina Sikkuti, Heljo Pikhofi ja Eduard Odinetsi esitatud arupärimine Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi kohta. Arupärijate esindajana palun Raimond Kaljulaidi.

19:10 Raimond Kaljulaid

Austatud ametikaaslased, olete te siis saalist lahkumas või mitte! Austatud peaminister! Tõele au andes mul ei oleks veel mõnda aega tagasi tulnud pähegi, et selles hariduspoliitika küsimuses tuleb esitada arupärimine peaministrile. Peaministri roll ja vastutus Eestis on väga suur ja tema tööaeg on väga kallis. Aga paraku on tekkinud vene õppekeelega koolide küsimuses eriskummaline ja minu mäletamist mööda ka üsna pretsedenditu olukord. See küsimus on oluline paljudele koolidele, õpetajatele, koolitöötajatele, tuhandetele lapsevanematele, lastele ja on arusaadav, et haridusvaldkonna reformid on küsimus, mida peab väga põhjalikult kaaluma. Seal ei ole eksimisruumi. Meie lastele antav haridus ei saa jääda reformide tulemusel nõrgemaks. Selliste reformide ettevalmistamisel on väga oluline kaasamine ja sama oluline on ka läbipaistvus, et tekiks usaldus. Paraku seda läbipaistvust ja ühemõttelisust ei ole viimastel kuudel selles küsimuses olnud.

Kui peaminister rääkis valitsuse tegevusprogrammist jaanuarikuus "Aktuaalses kaameras", siis ta tõi välja, et selle ametisse astunud valitsuse üks olulisemaid prioriteete on edasi liikuda ühtse eestikeelse haridusega ja teha vastavad sammud selleks, et haridussüsteemiga jätkata eestikeelsena. See on Keskerakonna ja Reformierakonna valitsuse üks kõige tähtsamatest prioriteetidest. Siinsamas Riigikogu ees aprillis ütles haridus- ja teadusminister Liina Kersna, et vastava tegevuskava koostamine ja selle ettevalmistamiseks töörühmaga töö alustamine on väga oluline samm, et siis teha sisulised otsused teel eestikeelse õppe poole. Minister Kersna ka ütles Riigikogule, et haridussüsteem muudetakse täielikult eestikeelseks hiljemalt 2035. aastaks.

Samal ajal üks meie kolleegidest, valitsuserakonda kuuluv Riigikogu liige Oudekki Loone on avalikult öelnud seda, et Keskerakond kindlasti ei lase ei praegu ega tulevikus viia venekeelseid koole eesti õppekeelele ja see, et ministeeriumis tegeleb sellega vastav töörühm ei oma mingit tähtsust. Tema väitel Keskerakonna plaan on blokeerida põhikooli ja gümnaasiumiseaduse muutmine nii, et mingit üleminekut eestikeelsele õppele ei toimu. Kui see oleks vaid ühe Riigikogu liikme arvamus, siis see selleks, aga sama on kinnitanud ka koalitsiooniläbirääkimistel Keskerakonna delegatsiooni juhtinud janüüd siis valitsuse Keskerakonnapoolse valitsusdelegatsiooni juht riigihalduse minister Jaak Aab on samamoodi avalikult kinnitanud, et venekeelsed koolid jäävad alles ja et tegelikult räägib koalitsioonileppe mitte eestikeelsele haridusele üleminekust, vaid eesti keele õppemahu suurendamisest venekeelsetes koolides.

Selle olukorra ära klaarimiseks, kus üks valitsuse pool räägib ühte ja teine teist, olimegi me siis sunnitud paluma, et peaminister tuleks ja selgitaks Riigikogule, kuidas mõista Vabariigi Valitsuse 23. veebruari 2021 korraldusega number 83 kinnitatud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi punkti 5.2, kus on kirjas, et käivitame eestikeelse hariduse tegevuskava, et anda kõigile võrdne võimalus osaleda ühiskonna-  ja tööelus ning jätkata õpinguid järgmisel haridustasemel. Eraldame lasteaedadele ja koolidele vajaliku rahastuse, mis võimaldab korraldada õppeprotsessi eesti keeles. Võimaldab korraldada õppeprotsessi eesti keeles.

Peamine küsimus ongi see, et millest siis räägitakse, kas eesti keele õppemahu suurendamisest, nagu väidavad Keskerakonna esindajad, või eestikeelsest õppest, nagu väidavad Reformierakonna esindajad. Neid küsimusi on veel, ma ei hakka neid siin ette lugema. Ma arvan, et need küsimused kõik on olulised. Ma arvan, et lapsevanemad ja koolid tahavadki täna vastust mitte küsimusele, mida üks või teine erakond arvab või mõtleb, vaid mida nende riik kavatseb teha. Mis saab vene õppekeelega koolidest? Kas tegeldakse üleminekuga eestikeelsele õppele või tegeleta? Ja olgu öeldud, et mulle kättesaadava info kohaselt mulle näib, et see vastus on pigem jah, tegeldakse. Meie palve ongi see, et peaminister seda kinnitaks või lükkaks ümber ja vastaks täpsustavatele küsimustele. Aitäh!

19:15 Aseesimees Hanno Pevkur

Nüüd palun kõnetooli peaminister Kaja Kallase.

19:15 Peaminister Kaja Kallas

Hea istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Head arupärijad! Alustan siis kohe küsimuste ja vastustega. Küsimus, kuidas mõista Vabariigi Valitsuse 23. veebruari 2021. aasta korraldusega number 83 kinnitatud Vabariigi Valitsuse tegevusprogrammi 21–23 punkti 5.2: käivitame eestikeelse hariduse tegevuskava, et anda kõigile võrdne võimalus osaleda ühiskonna- ja tööelus ning jätkata õpinguid järgmisel haridustasemel. Eraldame lasteaedadele ja koolidele vajaliku rahastuse, mis võimaldab korraldada õppeprotsessi eesti keeles, tagades kvaliteetse hariduse. Millest selles räägitakse, kas eestikeelsele haridusele üleminekust või eesti keele õppemahu suurendamisest venekeelsetes koolides? Vastus: seda tegevuskava tulebki mõista täpselt nii, nagu kirjas on, et käivitame eestikeelse hariduse tegevuskava, et anda kõigile võrdne võimalus osaleda ühiskonna- ja tööelus ja jätkata õpinguid järgmisel haridustasemel. Valitsus lähtub selle tegevuskava koostamisel ka eelmisel nädalal Riigikogus arutatud eesti keele arengukavast 2021–2035, kus on kirjas järgmine eesmärk, tsiteerin: eestikeelne kooliharidus: on mindud valdavalt üle eestikeelsele kooliharidusele, see tähendab õppetöö riigi ja kohalike omavalitsuste rahastatavates koolides ja lasteaedades toimub eesti keeles. Eestikeelne kooliharidus tagab laste ja noorte lõimumise Eesti kultuuri- ja väärtusruumi ning annab kõigile võrdse võimaluse osaleda ühiskonna- ja tööelus ning jätkata õpinguid järgmisel haridustasemel. Selle eesmärgi täitmiseks on kokku kutsutud eestikeelse hariduse tegevuskava töörühm aprillis 2021 ja tegevuskava valmimise tähtaeg on selle aasta november. Töö tulemusena saavad kirjeldatud tegevused, mille abil liikuda edasi kvaliteetse eestikeelse haridussüsteemi suunas.

Teine küsimus. Kas tegevusprogrammis sätestatud Haridus- ja Teadusministeeriumi ülesanne koostada eestikeelse hariduse tegevuskava võib pidada eestikeelsele haridusele ülemineku ettevalmistamiseks teie valitsuse poolt? Vastus: jah, hiljemalt 2035.

Kolmandaks. Teadaolevalt on valitsuse tegevuskava punktis 5.2 rakendamise esimeseks tegevuseks tegevuskava koostamine haridusministeeriumis. Kas valitsus on arutanud ja otsustanud ka seda, millised saavad olema edasised tegevused peale seda, kui haridusministeerium on omapoolse tegevuskava koostamise novembris 2021 lõpetanud? Kas näiteks on kokku lepitud, et vastav tegevuskava võetakse vastu valitsuse otsusena või esitatakse see heakskiitmiseks Riigikogule? Riigikogu on olnud kaasatud eestikeelse arengukava 2021–2035 koostamisse, mis on tegelikult ka üheks sisendiks selle tegevuskava koostamisel, aga sellele vaatamata ma toetan Haridus- ja Teadusministeeriumi lähenemist, kes on avatud arutlema koostatud tegevuskava üle nii Riigikogus kui ka laiemalt avalikkuses ja huvirühmades. Oluline on see, et selle tegevuskava koostamisel on kaasatud võimalikult lai kogukond keeleõppealaseid esindajaid, sealhulgas katuseorganisatsioonid, võrgustikud, teadlased, lapsevanemad ja asjasse puutuvad muud tegelased.

Neljandaks, kas valitsus plaanib muuta põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse § 20 lõikes 2 sätestatut, et õppekeelt põhikoolis linna- või vallavolikogu enam muuta ei saaks? Vastus: hetkel on Haridus- ja Teadusministeerium koostamas seda tegevuskava ja nii varajases etapis ei ole veel plaanis põhikooli- ja gümnaasiumiseadust muuta. Kõik vajalikud seadusemuudatused selguvad tegevuskava käigus, kui on selge, mis täpsed sammud tuleb astuda, siis on selge ka, kas tuleb muuta seadust ja kuidas tuleb muuta seadust. Aitäh!

19:19 Aseesimees Hanno Pevkur

Ja Raimond Kaljulaid soovib täpsustada. Palun!

19:19 Raimond Kaljulaid

Suur tänu, hea peaminister, väga-väga selgete ja minu jaoks arusaadavate vastuste eest! Ma igaks juhuks küsin üle, kas jah või ei. Valitsuse poliitika on see, et Eesti läheb valdavalt üle eestikeelsele haridusele hiljemalt aastaks 2035? Ja teiseks, kuidas see võimalik on, et teie valitsuse osa ministreid ja teie koalitsioonipartner sellest täiesti vastupidiselt aru saab? Või nad saavad aru küll, millele nad on alla kirjutanud, aga mingil põhjusel räägivad avalikult teist juttu?

19:20 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Seda peab küsima nende käest, aga mulle tundub, et tegelikult see arusaam on ju üldiselt selge, et valdavalt eestikeelne haridus. Selle kohta on väga palju uuringuid, kuidas juba 96% eestlastest, aga ka 81% teiste rahvuste esindajatest arvas, et eestikeelne õpe võiks alata juba lasteaiast või põhikoolist. Neid uuringuid ... Tegelikult see meelsus on läinud kogu aeg paremaks. Arusaadavalt te teate ise väga hästi, et on väga erinev valijaskond.

Aga mulle tundub, et vahest on ka hirm mingite asjade sõnastamise ees. Miks see kuupäev on oluline? Ma arvan, et on see, et ei saaks hirmutada, et see juhtub üleöö, et see juhtubki homme, et kõik koolid pannakse kinni. Ei panda. Tegelikult see juhtubki järk-järguliselt, rahulikult, alustades lasteaedadest ja selliselt, et kogukondadele ei tehtaks selle käigus haiget, et kõik oleks n-ö pardal ja saaksid aru, et see tegelikult aitab, nagu see tegevuskava ütleb, inimestel võrdselt osaleda ühiskonna- ja tööelus ning jätkata õpinguid järgmisel haridustasemel. See on tegelikult oluline. Kui me vaatame uuringuid, siis inimesed, kes Eestis eesti keelt ei oska, on paratamatult halvemas olukorras nii tööturul kui ka hariduses. Ja see ei tohiks nii olla. Kõigil peaksid olema võrdsed võimalused.

19:22 Aseesimees Hanno Pevkur

Riina Sikkut, palun!

19:22 Riina Sikkut

Aitäh, hea juhataja ja lugupeetud peaminister! Proovin kaks küsimust ära mahutada. Kõigepealt on selline vastu... väga pikalt edasi lükatud vajalik muudatus tekitanud palju vastuolusid. Kuidas te vaatate seda, et koalitsioonipartner tegelikult annab meelega välja vastupidiseid sõnumeid sellele, mis on kokku lepitud? Ja teine küsimus puudutab seda, et selline muudatus kahtlemata tähendab täiendavaid ressursse, et seda üleminekut eestikeelsele süsteemile hästi teha, et oleks tugi nii õpetajatele kui õpilastele, õppematerjalid. Kas eelarves on kavandatud või kavandatakse ka vajalikud vahendid selle muutuse edukaks elluviimiseks? Aitäh!

19:23 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh, väga head küsimused! Esiteks täiendavad ressursid. Olen teiega absoluutselt nõus, et see vajab täiendavaid ressursse. Selleks, et neid samme astuda, on vaja metoodikaid, on vaja õpetajaid ja järkjärguliselt seda raha tuleb leida, et seda mitte edasi lükata.

Aga kõigepealt peaks see tegevuskava selguma. Sealt peaksid selguma ka need võimalikud summad, mis selleks lisaks vaja on. Ja siis kolmas aste on see, et kuidas see rahastus siis sinna taha leida. Ma olen sellega nõus. Nüüd esimese küsimuse juurde tulles, siis ma iseenesest mõistan, et väga paljudel on ka hirmud sellega seoses, on lapsevanematel. Ma ise ütlen, kui ma olin Belgias ja minu laps pidi minema prantsuskeelsesse lasteaeda ja kooli, noh täpselt, oleks seal olnud eestikeelne, mul ei oleks olnud mingit kahtlust, et tal on ju seal lihtsam. Aga pärast ühiskonnas, kui sa oled näiteks prantsuskeelses keskkonnas või eestikeelses keskkonnas, on sul hea, kui sa oled seda juba lapsest saadik õppinud. Sest lapsed on nagu käsnad, nad imevad selle keele väga kergesti enda sisse, neil on keeleõpe väga lihtne. Aga ma mõistan, et sellega seoses on palju hirmusid ja neid hirme võib võib-olla meil koalitsioonipartner ka adresseerib. Neid, nende inimeste hirmusid ei tohi ka kuidagi kõrvale lükata, vaid nendega peab tegelema nii, et see kogukond oleks kaasas. Aitäh!

19:24 Aseesimees Hanno Pevkur

Arupärimistele vastamisel on meil võimalus üks küsimus esitada. (Hääl saalist.) Ei pea vabandama. Eduard Odinets täidab selle lünga.

19:24 Eduard Odinets

Aitäh ja aitäh, peaminister, väga lakooniliste, aga väga selgete vastuste eest. Jah, te vaatate neid protsente, mis ütlevad, et 81 räägib lasteaiast ja põhikoolist. Aga  arupärimine on kooli kohta ja eestikeelset kooli, puhtalt eestikeelset kooli toetab kõigest 17%. Valdav enamus ikkagi sooviks õppida niimoodi, et osa aineid on eesti keeles ja keelekümblust oleks rohkem jne, et see vene keel mingil moel säiliks ja emakeelena saaks seda õppida. Aga te mainisite ka oma vastustes eesti keele arengukava, mis tõepoolest räägib üleminekust eestikeelsele õppele. Aga te ei maininud hariduse arengukava, mis meie saalis sel kolmapäeval. Haridusvaldkonna arengukava aastani 2035 ei räägi üleminekust eestikeelsele õppele. Kuidas te sellist vastuolu olulisemates riiklikes arengukavades selgitate?

19:25 Peaminister Kaja Kallas

Jaa. Aitäh! Ma kõigepealt sellele esimesele küsimusele, et minu meelest siin ongi täpselt see küsimus, et kui need lapsed ei valda heal tasemel eesti keelt praegu, siis nad ei saagi koolis õppida kõiki raskeid aineid, nagu, ma ei tea, keemia, füüsika selles keeles, sest nad ei valda seda keelt. Ja arusaadavalt sellepärast ongi see mõte, et see üleminek või siis eestikeelne haridussüsteem tekib siis lähtuvalt või alustades just lasteaiast, et ei tekikski meil neid lapsi, kes piisavalt ei räägi eesti keelt. Ega emakeelt ju kelleltki ei võta ükski õpe ära ja seda, et sul on teine kultuuriline taust, seda ju ka mitte keegi ära ei võta. Ma arvan, et neid võimalusi õppida vene keelt, õppida süvendatult tasemel vene keelt, kultuuri jne, kõik see jääb ju alles. Selles suhtes ma arvan, et seda hirmu ei peaks olema. Kui see hirm kuidagi on, siis tuleb seda leevendada, aga minu meelest on ikkagi oluline silmas pidada, et eesti keelt räägib maailmas ligi miljon inimest, samas kui vene keelt räägib 173 miljonit inimest. Ei ole ohtu, et see keel kaob või see keel on kuidagi ohus, samas kui eesti keele kohta niimoodi öelda ei saa. Me peame tegema väga palju pingutusi, et seda keelt hoida elujõulisena. Aga mis puudutab hariduse arengukava ja eestikeelse, mis see teine oli, eesti keele arengukava ja vastuolu nendes, siis ma ei oska seda muud moodi seletada, kui et võib-olla on erinevad inimesed nendega tööd teinud, aga mul ei ole seda hariduse arengukava sõnastust siin praegu. Ma arvan, et oleks hea, kui sõnastused oleksid samasugused, kuid samas võib-olla seal on mingi eraldi nüanss, mida haridus- ja teadusminister oskab täpsustada, et miks nad on üldse eraldiseisvana.

19:28 Aseesimees Hanno Pevkur

Heiki Hepner, palun!

19:28 Heiki Hepner

Suur tänu! Hea istungi juhataja! Austatud peaminister! Tegelikult ma jätkaks sotsiaaldemokraatidest kolleegide algatatud suunda selles küsimuses, et tõesti Eesti keele arengukavas on ette nähtud rahad ja te ka viitasite, et tõesti, selle peale peaks mõtlema, et ka selline rahastus oleks tagatud, aga tõesti 15–16 miljonit eurot on kavandatud iga aasta keskmiselt kuni aastani 2035. Minu küsimus siit tuleb, et Vabariigi Valitsus kiitis riigi eelarvestrateegia värskelt heaks. Kas te võtsite selles strateegias arvesse neid summasid, mis arengukavades, sealhulgas hariduse arengukavas on kirjutatud või te neid arvesse ei võtnud? Ja kui te neid arvesse ei võtnud, siis mis mõte on neid kirjutada arengukavasse?

19:29 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Esiteks, see arengukava ei olnud selleks hetkeks vastu võetud. Teiseks, nagu ma ütlesin, eestikeelse hariduse tegevuskavaga tuleme me välja novembris. Tegevuskavas arutame läbi selle, mis on need vajalikud sammud ja kui palju rahastust nad nõuavad. Seetõttu saame ka edaspidi nende sammudega arvestada, nagu ma ütlesin, ka rahaliselt.

19:29 Aseesimees Hanno Pevkur

Hea peaminister, rohkem teile küsimusi ei ole. Tänan! Avan läbirääkimised. Läbirääkimiste soovi ei ole. Oleme kolmanda päevakorrapunkti ammendanud. Liigume edasi ... Tõesti? Härra Odinets, palun järgmine kord natukene kiiremalt!

19:30 Eduard Odinets

Jaa. Palun vabandust aeglase reaktsiooni pärast! 

19:30 Aseesimees Hanno Pevkur

Kell hiline ka.

19:30 Eduard Odinets

Jaa. Head kolleegid! Kõigepealt tänan peaministrit. Vastused olid tõepoolest selged. Ja vähemalt Reformierakonna positsioon on meile arusaadav: üleminek algab kohe varsti, kui töörühm oma töö lõpetab, ja üleminek lõpeb aastal 2035 ning siis meil valdavalt õpivad kõik lapsed Eestis eesti keeles. Paraku me ei saanud vastust, miks koalitsioonipartner, kes kirjutas alla samasisulisele koalitsioonileppele nagu Reformierakondki, räägib meile jätkuvalt hoopis teistsugust juttu. Ja see, et kaks koalitsioonierakonda räägivad väga erinevat juttu, teeb selle teema, selle lubaduse, selle idee vähem tõsiselt võetavaks, õieti üldse mitte tõsiselt võetavaks. Sest peavad ju need mõlemad erakonnad hakkama kohe varsti seda ideed ellu viima, aga kui üks räägib ühte juttu ja teine räägib teist juttu, siis on üsna keeruline uskuda, et see idee isegi väga võimsa haridusministri käe all kuidagimoodi realiseerub.

Teisalt tunnen jätkuvalt muret selle üle, et haridusvaldkonda reguleeriv arengukava, mis peaks käsitlema kogu seda temaatikat, ei ütle meile midagi sellesama sihi kohta, millest siin rääkis peaminister, et algab üleminek eestikeelsele õppele. Hariduse arengukava räägib jätkuvalt ainult sellest, et tõhustatakse, parandatakse ja suurendatakse eesti keele õpet. See on teine argument, vähemalt minu jaoks ja usun, et ka paljude kolleegide jaoks, et peaministri väljaöeldud selge siht on ka vähe tõsiselt võetav. Sest arengukavade järgi me koostame eelarvet, arengukavade järgi me ostame tegevuspõhist eelarvet, arengukava järgi me planeerime kõiki neid tegevusi. Kui kõige olulisem arengukava, hariduse arengukava sellest ei räägi, siis on keeruline uskuda, et selle asja taga on tõsine lubadus ja tõsine soov.

Loomulikult oleks oodanud ka peaministrilt, et ta vastates sellele arupärimisele oleks rohkem puudutanud seda teemat, kuidas ikkagi selles üleminekus eestikeelsele õppele jääb laste, õpilaste emakeelega. See on kõige suurem hirm, mida peaminister ka tunnistas, et lastel jääb emakeelne õpe saamata, neil jääb Eestis vene keel ja kultuur mingi võõra keele ja võõra kultuuri staatusesse. See on see, mis me näeme juba praegu eesti õppekeelega koolides, kus venekeelsed lapsed, kelle kodune keel on vene keel, õpivad vene keelt võõrkeelena, B-võõrkeelena alates neljandast-viiendast klassist. Ma arvan, et see on üks teema, millega samamoodi peaks peaminister selle sõnumiga, lisaks sellele, et me hakkame üleminekut eestikeelsele õppele tegema, välja tulema ja ütlema Eesti inimestele, et leitakse need mudelid, leitakse need variandid, leitakse need õpetajad ja leitakse vahendeid, et lisaks eesti keeles õppimisele leitakse võimalus õppida ka emakeelt ja kultuuri.

Arusaadav, et me ei suuda kõigele ligi 200-le rahvale siin Eestis leida emakeelset õppekultuuri, aga me räägime siin suuremast rahvusrühmast, venekeelsest rahvusrühmast, ja nendele peaks ka sõnumid välja käima. Ma usun, et see ei ole meie viimane vestlus peaministriga sellel teemal. Ja võib-olla järgmiseks korraks peaminister natukene rohkem mõtleb selle üle, et kõik riiklikud arengukavad peaksid käima käsikäes ning kõikide Eesti elanike ja erinevate ühiskonnagruppide hirmud, aga ka soovid ja lootused saaksid olla arvestatud. Aitäh veel kord ja aitäh tähelepanu eest!

19:34 Aseesimees Hanno Pevkur

Riigikogu liikmetel rohkem sõnasoove ei ole. Palub sõna veel korraks peaminister. Palun!

19:35 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Ma tahangi seda üle rõhutada veel, et kui meil on tegevuskavaga plaanis tulla novembris, Haridus- ja Teadusministeerium tegeleb ka sellega, et vaadata neid erinevaid mudeleid. Nagu ma ütlesin, kõik peaksid olema pardal ja kellelgi ei peaks olema tunne, et neilt võetakse midagi ära või neid sunnitakse kuhugi. Mina alati ütlen, et keelt saab õppida nagu läbi selle armastuse, et sa saad midagi selle eest, et sulle tegelikult meeldib, sa tahad seda õppida, mitte seda, et seda tehakse kuidagi sunniga. Ma lihtsalt omast näitest ütlen, et kui meie olime koolis, siis meie jaoks oli vene keel justkui sund, me õppisime selle ära, viied olid, kõik Puškini luulet teadsid peast, aga rääkida ei osanud, sellepärast et sulle oli nagu protest selle keele vastu. Ja seda me kindlasti ei taha, vastupidi, me tahame, et need õpilased, lapsed saaksid aru, et tegelikult Eestis elamiseks eesti keel annab palju juurde. Aga need mured – sellega me kindlasti tegeleme, et neid hirme vähendada just selleks, et tegelikult saada neid inimesi igatpidi kaasa. Aitäh!

19:36 Aseesimees Hanno Pevkur

Sellega oleme läbirääkimised edukalt lõpetanud ja ka selle päevakorrapunkti.


4. 19:36 Arupärimine humanitaar- ja rahvusteaduste alarahastatuse kohta (nr 68)

19:36 Aseesimees Hanno Pevkur

Liigume edasi neljanda päevakorrapunkti juurde, milleks on Riigikogu liikmete Ruuben Kaalepi ja Kert Kingo esitatud arupärimine humanitaar- ja rahvusteaduste alarahastatuse kohta. Ja Ruuben Kaalep saab sõna. Palun!

19:36 Ruuben Kaalep

Austatud Riigikogu! Lugupeetud haridus- ja teadusminister! Mulle väga meeldis, kuidas peaminister oma äsjases lõppsõnas ütles, et eesti keelt saab õppida läbi armastuse. See armastus eesti keele vastu on ju sama armastus, mis seob meid oma kultuuripärandiga, oma rahvuslike väärtustega, kõige sellega, mis saab püsima jääda ainult Eestis ja mille püsimajäämiseks on see riik loodud.

Käesoleva arupärimise üks ajendeid on aastal 2020 esitatud avalik pöördumine humanitaarteadlaste ja organisatsioonide poolt, kus tuntakse muret Eesti teaduse valdkondliku järjepidevuse üle ja ka Eesti-teemaliste alus- ja rakendusuuringute ning laiemalt üleüldse Eesti Vabariigi põhiseaduse täitmise pärast. See lähtub sellest, et Eesti teaduse üldine alarahastatus ja rahastuspoliitika formaalne orienteeritus rahvusvahelisele tippteadusele ja tehnoloogilisele innovatsioonile jätab kõrvale Eesti teaduse laiapõhjalisuse ja valdkondliku mitmekesisuse, Eestiga seotud uuringute jätkumise, rakendusliku teadustöö eesti keele ja kultuuri järjepidevuse tagamiseks ja selle kaudu siis ka Eesti riigi põhialused.

Üks nendest näidetest alarahastatusest on Eesti Kirjandusmuuseum ja selle koosseisus tegutsev Eesti Rahvaluule Arhiiv. Käesolevaks viieks aastaks ei saanud kirjandusmuuseumi teadlased rahastust ühelegi suurele projektile. Teadlaste palgaraha sõltub baasrahast, mille saamine omakorda oleneb kõrgema kategooriaga publikatsioonide arvust ja projektirahade suurusest. Väljaspool seda praegusest olukorrast piisab üksnes hetkeseisu konserveerimiseks. Ja selle tulemusena on mitmed rahvaluuleteadlased avaldanud muret, et Eesti rahvaluuleteadus on välja suremas, asendumas ingliskeelse ülemaailmse folkloristikaga. Viimastel aastatel on lõigatud ära lisaks teadusprojektidele ka vahendid selliste suurte oluliste eesti kultuuri monumentaalteoste nagu "Vana kannel" ja "Eesti muinasjutud" koostamiseks. Eesti Rahvaluule Arhiivi kui Eesti mälu ühte kõige tähtsamat säilituspaika ei ole võimalik edasi arendada, kuna nende kogude hoiutingimused, uurijate ning personali töötingimused jäävad allapoole 21. sajandi taset.

Teine väga oluline näide humanitaarteaduste alarahastatusest on käesoleval aastal toimunud Tartu Ülikooli Kunstide Keskuse sulgemine. Ja selle otseseks põhjuseks oli rahaliste vahendite puudus. Kuigi kunstide keskuse töötajad on selgelt teinud oma tööd väga hästi ja pühendunult, oli olukord selline, et ülikooli finantsiline seis ei võimaldanud korraga ülal pidada Viljandi kultuuriakadeemiat ja Tartus kunstide keskust. Ja lähtuvalt sellest oleme siis ministrile esitanud kuus küsimust, millele loodame ja soovime sisulisi vastuseid. Aitäh!

19:40 Aseesimees Hanno Pevkur

Neid sisulisi vastuseid tuleb andma haridus- ja teadusminister Liina Kersna. Palun!

19:40 Haridus- ja teadusminister Liina Kersna

Austatud Riigikogu aseesimees! Head arupärijad! Suur tänu, esiteks, selle olulise teema tõstatamise eest! Võin kinnitada, et humanitaar- ja rahvusteaduste käekäik on mulle ka väga oluline. Aga juhin siiski tähelepanu, et teie küsimused tänaseks põhinevad juba vananeval infol ning teie viidatud artiklis esile toodud murekohad on hakanud lahenema.

Kuuldused Eesti humanitaaria surmast on tugevasti liialdatud. Vastupidi, võrreldes meie Euroopa partneritega on sotsiaal- ja humanitaarteaduste rahastamise osakaal Eestis kõrgem kui Euroopas keskmiselt. Eesti on üks vähestest riikidest, kes on avaliku sektori teadus- ja arendustegevuse ning innovatsiooni rahastamise riigieelarvest tõstnud 1%-le SKT-st. Ja humanitaarteadused, sh rahvusteadused, saavad sellest tõusust võrdselt kõigi teistega ka oma osa. Teadus- ja arendustegevuse baasfinantseerimise maht on viimase viie aastaga tõusnud 2,5 korda. Sellest tõusust saavad osa kõik teadusasutused. Rahvusteadusega tegelevad asutused saavad lisaks juurde veel 5%, mis näiteks käesoleval aastal on 2,3 miljonit eurot ehk ligemale kolm korda rohkem, kui see oli viis aastat tagasi.

Nüüd vastan teie küsimustele. Esiteks: "Milliseid täiendavaid rahalisi vahendeid näeb ministeerium ette humanitaar- ja rahvusteaduste olukorra parandamiseks lähiaastatel?" Haridus- ja Teadusministeerium on viimastel aastatel suurendanud teadus- ja arendustegevuse rahastamist mitmete instrumentide kaudu, suurendanud baasfinantseerimist, sh rahvusteadustele minevat toetust, näinud ette vahendeid nooremteadurite palgatoetuseks, kasvatanud eesti keele ja kultuuriga tegelevate teadusprogrammide mahtu ning suurendanud Eesti Kirjandusmuuseumi tegevustoetust. See kõik on tänaseks märgatavalt muutnud olukorda võrreldes teie viidatud artikli kirjutamise aega.

Teine küsimus: "Kas olete 2020. aastal saadetud humanitaarteadlaste avaliku pöördumisega tutvunud ja mida kavatsete teha pöördumises tõstatatud probleemide lahendamiseks?" Viidatud artikliga, mis on varsti poolteist aastat vana, olen ma tutvunud. Olukord on muutunud ja oli seda juba enne arupärimise esitamist. Teaduse rahastamises riigieelarves on 2021. aastal arvestatud 1%‑ga SKT-st ja mõistagi saab humanitaaria ja sellest osa nii üldise kui ka konkreetselt nende valdkondadele suunatud erimeetmete kaudu. Järelkasvu küsimuses on vastutus kindlasti valdkondadevaheline, on riigi vastutus ja on kindlasti asutuste vastutus. Praegu toimub teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduse uuendamine, mille käigus vaadatakse üle ka praeguse baasfinantseerimise tulevase teadusasutuste tegevustoetuse kriteeriumid ja seal saab humanitaaria valdkonna eripära arvestades teha senisest paremini.

Kolmas küsimus: "Kuidas seletate olukorda, et nii paljude tunnustatud haritlaste ja austusväärsete organisatsioonide hinnangul on Eesti Vabariigi põhiseadus ja Eesti riigi põhialused ohtu sattunud?" See teeb muidugi muret, kui selline tunne on jäänud. Kuid ma selgelt ei nõustu selle väitega, sest põhiseadust ja Eesti riigi põhialuseid ei ole nii lihtne destabiliseerida.

Neljas: "Milliseid täiendavaid rahalisi vahendeid näeb ministeerium ette Eesti Kirjandusmuuseumile lisaks jooksvate kulude katmisele ja publikatsioonidest sõltuvale baasrahale?" Eesti Kirjandusmuuseumil on kaks tegevustoetuse tüüpi ja allikat ehk rahastust, mille kasutust saab asutus sisuliselt täielikult ise määrata. See on baasfinantseerimine, on üldistel alustel, ja lisaks sellele on Haridus- ja Teadusministeeriumi poolt tegevustoetus Kirjandusmuuseumile kui hallatavale riigiasutusele. Suurusjärgu mõttes on need kaks allikat pea võrdse suurusega ja nendest kaetakse põhiosa asutuse teadus-arendustegevustest ja arhiivindusega seotud ülesannetest. Ja nüüd, 2021. aastal lisas Haridus- ja Teadusministeerium senisele tegevustoetuse eelarvele 103 000 eurot. Ja 2021. aastal käivitus ka regilaulu uurimisele keskenduv Eesti Teadusagentuuri rühmagrant, mille maht on aastas ligi veerand miljonit eurot. Seega, paika ei pea arupärimise sissejuhatuses toodud väide, justkui oleks Eesti Kirjandusmuuseum ja selle struktuuriüksus Eesti Rahvaluule Arhiiv saanud ühtegi rahastust oma projektile. Üks siiski on.

Viies küsimus: "Milliseid toetusi näeb ministeerium ette monumentaalteoste "Vana kannel" ja "Eesti muinasjutud" jätkamiseks?" Teadus- ja arendusasutused Eestis on autonoomsed. Ministeerium ei juhi isegi riigi teadus- ja arendustegevuse asutuste tegevusi sellise detailsusega. See, millisel kujul asutus nende tegevustega edasi läheb, on asutuse otsustada. Eesti Kirjandusmuuseumi baasfinantseerimise kasv ning tegevustoetuse kasv pakuvad asutusele võimalusi, kuidas ja milliseid tegevusi rahastatakse. Ja see on asutuse juhtkonna otsus.

Kuues: "Kuidas kavatsete tulevikus vältida olukordi, kus ülikooli õppeasutusi tuleb rahaliste vahendite puudusel sulgeda?" Me teame seda, et kõrgharidus üldiselt töötabki praegu alarahastatuse tingimustes. Erinevate hinnangute järgi on kõrghariduses puudu 30–70 miljonit eurot. Aga ülikool otsustab oma struktuuriüksuste üle ise, see on põhiseaduse §-s 38 niimoodi sätestatud, et ülikoolid ja teadusasutused on seaduses ette nähtud piires autonoomsed. Haridus- ja Teadusministeerium ei kirjuta ülikoolidele ette, kuidas nad oma struktuuriüksuste tööd korraldavad. Samas, möönan, nii nagu vastuseski, et raha valdkonnas on puudu. Aitäh!

19:48 Aseesimees Hanno Pevkur

Ja küsimusi alustab Jaak Valge. Palun!

19:48 Jaak Valge

Aitäh, austatud minister! Ma küsin natuke laiemalt. Nagu te ka mainisite, siis eelmise aasta lõpul alustas HTM-is tööd see töörühm, kelle eesmärgiks on korrastada teadus- ja arendustegevuse korralduse seadus tervikuna ja viia see kooskõlla muutunud ootustega. Ja Riigikogus peaks see eelnõu olema järgmise aasta teisel poolel. Ja selle seadusemuudatuse üheks eesmärgiks peaks selle esialgse probleemipüstituse kohaselt olema ka rahvusteaduste rahastamise järjepidevuse tagamine. Meenutan, et see oli eelmise valitsuse ajal. Ja küsimus on mul järgmine või küsimused, et kas, esiteks, kas see probleemipüstitus on jätkuvalt jõus, ja teiseks, et kui jah, teatavasti on meil siis teaduslepe sõlmitud selle protsendi alusel, nimelt 1% SKT-st, et kuidas aga plaanitakse teadus- ja arendustegevuse korralduse seaduses vaat selle rahvusteaduste finantseerimise järjepidevust tagada, et kas oleks loogiline oodata, et ka mingi protsendiga sellest protsendist?

19:49 Haridus- ja teadusminister Liina Kersna

Aitäh! Jah, see eesmärk on sama. Me praegu töötame selle eelnõu ettevalmistamisega ja kohtutakse erinevate huvigruppidega, et seda fookust, mitte fookust, vaid sõnastusi paika saada. Aga nagu te väga hästi teate, siis ka Riigikogus olnud teadus- ja arendustegevuse ja innovatsiooni arengukava toob välja fookusvaldkonnad. Mul on väga hea meel, et nende fookusvaldkondade sekka jõudis ka elujõuline Eesti ühiskond, keel ja kultuuriruum, meil on arengukavasse sätestatud, see tähendab, et me peame riigina sellesse kindlasti panustama ja see ongi äärmiselt tähtis.

19:50 Aseesimees Hanno Pevkur

Anti Poolamets, palun!

19:50 Anti Poolamets

Aitäh, juhataja! Lugupeetud minister! Teie erakond sõdis üsna jõuliselt välismaalaste seaduse vastu, mille eelmine koalitsioon esitas ja kus oli mõte ka selles, et välistudengitele laia kaarega ei puistata Eesti maksumaksja raha. Minu teada on nendele vajaduspõhiste toetuste maksmine kusagil 1,4 kuni 1,5 miljoni euro ulatuses ainuüksi see, sellele lisandub 26 ingliskeelset õppekava, millele ülikooli lehekülje järgi võetakse tudengeid vastu ja veel teadmata määral stipendiumeid. Te olite hirmsasti sellele vastu, et ei saaks välismaalastele laia kaarega stipendiumid jagada. Kas te ei näe tasakaalutust siin? Morni näoga ütlesite, et üks projekt on saanud seal arhiivis toetust. Kas rahvusteadused ei peaks olema kuidagi rohkem eelistatud?

19:51 Haridus- ja teadusminister Liina Kersna

Aitäh! Ma jagan jätkuvalt rahulolu sellega, et meil on TAIE-s fookusvaldkonnad ja nende seas on ka elujõuline Eesti, Eesti ühiskond, keel ja kultuuriruum. See oli päris suure töö tulemus, et see sinna saada eraldi fookuse valdkonnana ja see on asi, mille üle me võime kõik uhkust tunda ja see annab ka kindluse, et selle valdkonnaga järjepidevalt tegeletakse. Mis puudutab kolmandatest riikidest tulnud üliõpilaste vajaduspõhist toetust, siis meil ministeeriumis on valmimas ka selleteemaline eelnõu, et ei peaks maksma vajaduspõhist toetust kolmandatest riikidest tulnud üliõpilastele ja ma loodan, et me jõuame selle eelnõuga valitsusse enne sügist, nii et kui te sügisel uuesti kogunete, et siis see oleks ka Riigikogu menetluses. 

19:52 Aseesimees Hanno Pevkur

Kert Kingo, palun!

19:52 Kert Kingo

Tänan, lugupeetud istungi juhataja! Minister! Siin arupärimises toodud küsimustele vastasite te väga suure üldistusega ja andsite selliseid ebamääraseid vastuseid. Aga te rõhutasite, et see arupärimine põhineb vananenud infole, öeldes, et probleemid, need  kõnealused probleemid on lahenema hakanud. Seetõttu nüüd siis palun täpsustage, kuidas need arutluse all olevad probleemid nüüd lahenema on hakanud, millised need konkreetsed lahendused siis on olnud?

19:53 Haridus- ja teadusminister Liina Kersna

Aitäh! Ka tuleb tunnustada eelmist valitsust, kelle juhtimise ajal tehti otsus, et teadus- ja arendustegevusele suunatakse 1% sisemajanduse kogutoodangust, ja see tõi teadusvaldkonda oluliselt raha juurde ja sellest lisarahast on saanud osa ka humanitaarvaldkond.

19:53 Aseesimees Hanno Pevkur

Merry Aart, palun!

19:53 Merry Aart

Aitäh! Lugupeetud minister! Oli väga hea kuulda, kui te ütlesite, et baasfinantseerimist vaadatakse üle. See on hästi tervitatav. Aga ma küsiksin natuke laiemalt kui ainult humanitaaria. Teatavasti teadlaste rahastamine sõltub niinimetatud nendest siisikestest või välismaistest artiklitest. Et kas võiks olla ka lähitulevikus see, et lähtutakse nagu pigem ühiskonnale vajalikkusest, mitte niivõrd nendest artiklitest, mis kuskil võib-olla kellelegi mittevajalikud isegi avaldatakse.

19:54 Haridus- ja teadusminister Liina Kersna

Aitäh! See on huvitav teemapüstitus ja olen ka osalenud selleteemaliste arutelude juures ja näiteks ka muuseas sel teemal, et erinevad riigid käsitlevad doktorikraadini jõudmist väga erinevalt. Meil loetakse väga täpselt ilmunud artiklite arvu näiteks ja see on oluline selleks, et saada doktorikraadi. On riike, kus rohkem näiteks väärtustatakse valdkonda panustamist ja või siis ka näiteks õppejõutööd. Neid süsteeme on erinevaid. Ja ma arvan, et see ongi kindlasti arutelu koht. Kui me tahame, et meie ühiskonnas oleks rohkem ka doktorikraadiga inimesi ja me teeme ka ju doktorireformi, et see kindlasti peaks käima sellega koos, et millistel juhtudel me Eestis ütleme, et see inimene väärib doktorikraadi ja ta selle ka saab, kas need on ainult teadusartiklid või me arvestame ka midagi rohkemat. Ja tegelikult doktorireformiga me liigume selles suunas, et me arvestame laiemat kogemust valdkonnas.

19:55 Aseesimees Hanno Pevkur

Ruuben Kaalep, palun!

19:55 Ruuben Kaalep

Lugupeetud minister, palun korrigeerige mind, kui ma sain teist valesti aru, aga teie vastus küsimusele, mis puudutas meie suure rahvusliku mälu projekti ehk "Vana kandle" jätkamist, mille puhul ma meenutan, et see on ikkagi ajas üle sajandi tagasi ulatuv projekt, millega alustas omal ajal Jakob Hurt. Selle osas Kirjandusmuuseum on autonoomne asutus, kes ise otsustab, kuidas oma rahasid kasutab, ja teie justkui ministeeriumi poolt olete andnud neile kõik võimalused, nii et kui nemad ütlevad, et neil ei ole vahendeid selle projekti jätkamiseks, siis nemad järelikult on süüdi, et nad ei ole oma prioriteete õigesti seadnud. Kas ma saan teist õigesti aru?

19:56 Haridus- ja teadusminister Liina Kersna

Aitäh küsimuse eest! Ma selleks arupärimiseks ette valmistades uurisin ka seda Kirjandusmuuseumist ja  kindlasti see on nende prioriteet, nad kavatsevad sellega jätkata. Aga kuna nad said praegu ka selle teadusgrandi peale ja seal on vähe inimesi, siis nad ütlesid, et see kahe suure asjaga paralleelselt tegelemine väheste inimeste arvu juures, see ei pruugi tulla nii kiiresti, aga see on kindlasti nende jaoks oluline, et sellega jätkata.

19:57 Aseesimees Hanno Pevkur

Eduard Odinets, palun!

19:57 Eduard Odinets

Aitäh, härra aseesimees! Aitäh minister, nende vastuste eest! Eelmine valitsus kinnitas Euroopa Liidu struktuurivahendite kontekstis spetsiaalsed eraldised humanitaarteaduste arendamiseks keele- ja kultuurivaldkonnas. Uus valitsus, kes kinnitas üle need eelmise valitsuse Euroopa Liidu toetused, tegi sama. Viimase info kohaselt on kogu see humanitaarteaduste programm taandunud nutika spetsialiseerumise valdkonna alla, mis on sellest esialgsest eesmärgist üsna kaugel. Lisaks on seal järgi jäänud kolm miljonit eurot üheksa aasta peale, mis ilmselgelt on väga väike summa. Milline on teie teadmine kui ministri teadmine, kes vastutab teadusvaldkondade eest, mis on saanud sellest humanitaarteaduste programmist ja keele ja kultuuri uurimisprogrammist?

19:58 Haridus- ja teadusminister Liina Kersna

Aitäh! Kindlasti on üks selliseid olulisi valdkondi ka järgmisel eelarveperioodil just nimelt meie keelde ja keeletehnoloogiasse panustamine. Nii nagu me rääkisime siin eesti keele arengukava kontekstis, siis keeletehnoloogiasse ja keeletehnoloogia arendus- ja teadustegevustesse on vaja kindlasti panustada, nii et see on kindlasti üks nendest valdkondadest. Mina ei tea, et seda summat oleks vähendatud. Ma ei usu, et seda on tehtud.

19:58 Aseesimees Hanno Pevkur

Uno Kaskpeit, palun!

19:58 Uno Kaskpeit

Lugupeetud minister, milliseid õppeasutusi plaanitakse veel hoogsa kärpimise tulemusena sulgeda?

19:59 Haridus- ja teadusminister Liina Kersna

Aitäh! Tõesti on olnud arutelusid, kus kokku hoida. Haridus- ja Teadusministeerium peab hoidma alates järgmisest aastast oma püsikuludest, lisaks selle huvihariduse kärpele, millest me pärast jõuame pikemalt rääkida, 6,4 miljonit, aga mitte ühtegi asutust selle kärpe raames kinni ei panda.

19:59 Aseesimees Hanno Pevkur

Margit Sutrop, palun!

19:59 Margit Sutrop

Aitäh nende selgituste eest! Ma olen täiesti nõus, et teadlastel on rõõmustav uudis, et üks protsent SKT-st läheb teadusrahaks ja olen nõus ka sellega, et baasfinantseerimise summad suurenevad, mis annab ka humanitaarteadustele ja eriti rahvusteadustele väga suure niisuguse tõuke, sest viis protsenti tegelikult kogu rahvusteaduste summast läheb igal juhul rahvusteadustele sellest suurest baasfinantseerimise summast, lisaks on meil olemas veel ka rahvusteaduste programm. Aga üleüldisest baasfinantseerimisest on siiski probleem selles, et see on tegelikult konkurentsipõhine, see ei ole baas, sest et sinna lähevad arvesse nii publikatsioonid, projektid, kaitstud doktoritööd ja see paneb ilmselt teadusasutused just väga raskesse olukorda ja just humanitaarteadused ja teadusasutused. Sa ütlesid seda, et on baasfinantseerimise n-ö mudeli ümbervaatamine plaanis, oskad sa öelda, kas see võiks adresseerida seda muret, et näiteks arhiivid ja eesti keele ja kultuuri uurimine oleks n-ö püsitoetusega piisavalt tagatud? Aitäh!

20:00 Haridus- ja teadusminister Liina Kersna

Suur tänu selle küsimuse eest! Täpselt see eesmärk ongi.

20:00 Aseesimees Hanno Pevkur

Riho Breivel, palun!

20:00 Riho Breivel

Lugupeetud juhataja, hea minister! Te rääkisite siin, et teaduse rahastamine on suurenenud ja me teame, et teadus on meil ikka väga tähtis. Tähtis, kuidas öelda, tulevikuvaates üldse tema rahastamist suurendada, eks ole. Ja selles me ei kahtle. Aga samas te ikkagi ei vastanud küsimusele, mis on need konkreetsed lahendused, millest, kuidas, konkreetsemalt, mis te leiate, millega, mis kaudu see suurendamine siis lõpuks toimub?

20:01 Haridus- ja teadusminister Liina Kersna

Aitäh küsimuse eest! Nagu me teame, alles hiljuti saime ka jälle häid uudiseid, me riigi sisemajanduse kogutoodang kasvab ja see tähendab ka seda, et me oleme kokku leppinud ühiskondlikult, et me panustame ühe protsenti sisemajanduse kogutoodangust teadus- ja arendustegevustele. Sarnaselt nii nagu me oleme kokku leppinud, et kaks protsenti sisemajanduse kogutoodangust vähemalt panustame kaitsekuludesse ja see tähendabki seda, et teadus- ja arendustegevustele tuleb raha juurde ja me oleme selle kokku leppinud ka riigieelarve strateegias, et järgnevad neli aastat on see sees, et üks protsent sisemajanduse kogutoodangust läheb teadus- ja arendustegevustele. Suur tänu ka eelmisele valitsusele, kes selle kokkuleppeni jõudis. Aitäh!

20:02 Aseesimees Hanno Pevkur

Rene Kokk, palun!

20:02 Rene Kokk

Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud minister! Teadupoolest on meil ülikoolides nii doktoriõpe kui ka magistriõpe juba päris suurel määral ingliskeelne. Ja tahan küsida, kas teie arvates on täna see proportsioon eesti keele ja inglise keele vahel paigas. Kas on mingeid plaane, millal võiks uuesti ülikoolides õpe minna rohkem eestikeelseks ja läbi selle saaks väärtustada nii eesti kultuuri kui ka keelt?

20:02 Haridus- ja teadusminister Liina Kersna

Aitäh! See tõesti on väga tõsine teema. Näiteks, kui mul oli kohtumine eesti keele nõukoguga, siis üks teema, mida me arutasime, oli ka see, et ülikoolides osades valdkondades töökeel kipub muutuma juba inglise keeleks. See on asi, millega me ei taha kaasa minna. Sellele peab reageerima. Ja tegelikult ju see, et meil on aina enam ingliskeelseid õppekavu, on ühelt poolt n-ö tasuta kõrghariduse kõrvalnähe, sest ülikooli näevad, et nende pealt on võimalik teenida. Ja nende arv tõesti ajas on kasvanud. See toob meid jälle selle teema juurde, millele ma vastustes ka viitasin, et tegelikult me teame tõesti, et kõrgharidusvaldkonnas on raha puudu, erinevate hinnangute kohaselt 30–70 miljonit eurot. Ülikoolid on leidnud erinevaid lahendusi, kuidas seda rahapuudust leevendada. Aga mul on hea meel, et kui sügisel Riigikogu taas koguneb, siis te olete otsustanud arutada riiklikult tähtsa küsimusena kõrghariduse rahastamise teemat. Ma usun, et seal kindlasti tuleb ka see teema arutelu alla. Aitäh!

20:04 Aseesimees Hanno Pevkur

Mart Helme, palun!

20:04 Mart Helme

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud minister! Mulle meenub teie vastuseid kuulates nõukogudeaegne ütlus "parem kui mullu", aga mullu oli nullu. Me saame kõik aru, et on tulnud teatud asjadele lisarahastust ja majandus kasvab jne, aga tegelikkuses on riigil siiski hoovad, et rahvusteadusi suunata ja kui meie Poola sõbrad on praegu välja kuulutanud suure kampaania, et nad just nimelt kultuuri kaudu tahavad tõsta poolakate uhkust oma kultuuri ja riigi suhtes, siis ka meil on võimalik välja kuulutada kõikvõimalikke kirjanduskonkursse, võistlusi, rahvaluule kogumisvõistlusi jne, jne. Kas on kavas taolisi sihtfinantseeringuid tegema hakata?

20:05 Haridus- ja teadusminister Liina Kersna

Aitäh! Ka täna tegelikult korraldatakse erinevaid võistlusi, nii kirjandusvõistlusi, luulevõistlusi ja see ongi hästi tähtis, sest tegelikult, kui vaadata näiteks eesti keele oskust ja kui vaadata eesti keele riigieksami tulemusi, siis mida me näeme? Me näeme seda, et väga heade tulemustega eesti keele riigieksami sooritajaid on rohkem. Nende arv kasvab, aga me näeme ka ühtlasi seda, et keskmine hinne kahaneb ja neid, kes teevad väga madalal tasemel eesti keele riigieksamit, ka nende osakaal vaikselt kasvab. See on kindlasti valdkond, millega me peame süsteemselt tegelema.

20:06 Aseesimees Hanno Pevkur

Heiki Hepner, palun!

20:06 Heiki Hepner

Suur tänu, hea istungi juhataja! Austatud minister! Te viitasite siin just üle-eelmisele küsimusele vastates, et eesti keele taandumisel kõrghariduse omandamisel on oluliseks probleemiks tasuta kõrgharidus, mis on sundinud justkui ülikoole rohkem avama ingliskeelseid õppekavasid. Kas sellest võiks välja lugeda seda, et tasuta kõrgharidusest peaksime me loobuma?

20:06 Haridus- ja teadusminister Liina Kersna

Aitäh küsimuse eest! Need ongi arutelud, mida me ühiskonnas väga ausalt ja avatult peame pidama, sest kõrgharidusvaldkonnas on suur rahapuudus ja me ju keegi ei taha seda, et meie kõrgkoolide tase langeks. Aga kõrgkoolid tõesti räägivad täna väga murelikul toonil, et kui lisarahastust valdkonda ei tule juurde, siis meie kõrghariduse tase hakkab langema. Mitte keegi ei taha seda oma südametunnistusele, me peame otsima lahendusi. Kas see lahendus on tasuline kõrgharidus, kas see lahendus on osaliselt tasuline kõrgharidus, kellele, millised erialad, või me leiame mingisuguse muu rahastamise võimaluse ja jätkata tasuta kõrgharidusega – need ongi küsimused, mida me peame ja ka siin saalis kindlasti väga ausalt rääkima. Ja ma loodan, et, noh kultuurikomisjon on selle nimel teinud tööd, ärakuulamisi ja et sügisel me saame nendel teemadel arutada. Mina näiteks ka sel nädalal, reedel, lähen taas kord Tartu Ülikooli arutama erinevaid variante, kuidas siis kõrgharidusse raha juurde saada. Nii et see on oluline teema. Aitäh!

20:08 Aseesimees Hanno Pevkur

Hea minister, rohkem teile küsimusi ei ole. Tänan! Avan läbirääkimised ja esimesena saab sõna Ruuben Kaalep.

20:08 Ruuben Kaalep

Tänan kõigepealt ministrit sisulise debati eest. Ma usun, et ministri väljendatud mure meie humanitaar‑ ja rahvusteaduste olukorra üle oli siiras, kuid suur osa vastuseid väga konkreetsetele küsimustele, mis olid arupärimises esitatud, jäid siiski üsna üldiseks. Ma käin nad kiiresti üle. Esimesele küsimusele, mis puudutas täiendavaid rahalisi vahendeid, saime vastuseks põhimõtteliselt, et olukord on ühe aastaga võrreldes väga palju muutunud positiivsemaks, vahendeid tuleb juurde ja justkui probleemi enam ei olegi või see on silmapiirilt kadumas. Teisele küsimusele, mis puudutas humanitaarteadlaste avalikku pöördumist eelmisel aastal, saime samuti vastuseks, et jah, nüüdseks on olukord muutunud, et need probleemid ja need mured, mida seal tõstatati, ei ole enam aktuaalsed. Ja kolmandale küsimusele, mis puudutas küsimus sellest, kuidas nii paljud väga lugupeetud inimesed, haritlased ja auväärsed organisatsioonid leiavad, et tegelikult olukord on niikaugel, et meie riigi põhialuseid ja põhiseaduslikud väärtused on sattunud ohtu, vastas minister väga resoluutselt, et jah, see olukord teeb muret, aga ta absoluutselt ei nõustu selle haritlaste seisukohaga. Ja nüüd neljanda küsimuse puhul, mis puudutas konkreetselt täiendavaid rahalisi vahendeid Kirjandusmuuseumile, tõepoolest saime kaks täiendavat rahastusallikat vastuseks, mis loomulikult on väga positiivne areng. Iseküsimus on, kas sellest nüüd tõepoolest ka piisab kõigi nende murede lahendamiseks. Viienda küsimuse osas natukene siiski tekitab muret, kuidas minister vastas, et kõigi nende rahaliste vahendite kasutamine on läbinisti asutuse enda juhtkonna otsustada. Ma leian, et selleks, et oleks tagatud meie rahvusteaduste järjepidevus, on vaja ikkagi üleüldist koostööd nii riigi tasandil kui ka konkreetsete asutuste vahel, mis tähendab mõlemalt poolt info vahetamist ja suuniste jagamist. Ja kuues küsimus, jällegi väga tõsine murekoht, kuidas vältida seda, et tulevikus tuleks ka ülikooli õppeasutusi sulgeda. Saime vastuseks, mis loomulikult suurt lootust ei tekitanud, et kõrgharidus ongi meil väga alarahastatud. Juba käivad arutelud kärbete üle. Kuigi minister mainis ka, et ühtegi asutust kinni ei panda. Võtkem seda kui ministri lubadust.

Nüüd, et see kogu teema kokku võtta, tahaksin meenutada seda, mis üldse on rahvusteadused. Rahvusteadused on need uurimisvaldkonnad, mida saab arendada ainult Eestis, need, mis on otseselt seotud meie rahvusliku identiteediga, meie riikliku ja rahvusliku olemise alustega. Ja väga suur murekoht tegelikult selles eelmisel aastal saadetud humanitaarteadlaste pöördumises oli ju see, et meie ajastul, kus maailm on väga kiiresti liikumas globaliseerumise suunas, toimub väga suur rahvusvahelistumine. Ja see seab omakorda ohtu meie Eesti-kesksed väärtused ja uurimisvaldkonnad, sest liigne rahvusvahelisus paratamatult viib meie identiteedi lahustumiseni selles globaalses maailmas. Jah, loomulikult me peame teadvustama Eesti kultuuri kui osa maailmakultuurist ja selle kaudu nähagi universaalses etnilist ja etnilises universaalset, aga täpselt tänu sellele peame me andma selle sügava väärtuse oma rahvuskultuurile. Siiski tuleb nõustuda paljude humanitaarteadlaste ja nende väärikate organisatsioonidega, et me oleme riigi ja rahvana võib-olla seda pilti silme eest kaotamas. Aitäh!

20:13 Aseesimees Hanno Pevkur

Rohkem sõnasoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Kas minister soovib midagi öelda? Ei soovi. Siis oleme selle päevakorrapunkti lõpetanud.


5. 20:13 Arupärimine huvihariduse toetuse hiigelkärpe kohta (nr 74)

20:13 Aseesimees Hanno Pevkur

Viies päevakorrapunkt on Riigikogu liikmete Viktoria Ladõnskaja-Kubitsa ja Helir-Valdor Seederi esitatud arupärimine huvihariduse toetuse hiigelkärpe kohta. Palun, Viktoria Ladõnskaja-Kubits!

20:14 Viktoria Ladõnskaja-Kubits

Hea Riigikogu! Hea minister, austatud minister! See arupärimine sündis tänu sellele, et meil on olemas tõsine mure. Tegelikult kultuurikomisjoni liikmed suurepäraselt teavad, et meil on õpetajate järelkasvuga väga suur kriis õues. Sisuliselt me peame selle teemaga tõepoolest tegelema. Ja on hästi arusaadav, et tegelikult üks osa sellest kriisist on kindlasti palkade küsimus, töötasu küsimus. Selge on ka see, et kui valitsus otsustab natukene seda teemat lahendada ehk, nagu me saime teada umbes poolteist kuud tagasi, tõstab töötasu 3% võrra, siis see on positiivne samm, aga ta ei ole kuigi suur selleks, et lahendada seda probleemi. Ja nüüd siis kõige suurem mure seisneb selles, et kui me läheme lahendama üht probleemi ja tekitame teist probleemi sinna asemele. Ehk sisuliselt, kui me anname ühe käega mingisugust lahendust, mis niivõrd väga ei lahenda seda probleemi, ühes kohas, ja siis kohe võtame ära teisest kohast.

Ma räägin sellest, et ei saa, ei pea ja ei tohi endale lubada vastandumist hariduse teemal. Ehk siis, kui me ütleme, et huviharidus ei ole nii oluline ja me võtame sealt seitse miljonit ja paneme nüüd kuskile mujale, kus on justkui rohkem vaja.

Nüüd siis ma tutvustan, mis on meie arupärimise sisu. Me esitasime arupärimise huvihariduse toetuse hiigelkärpest. Tuletan meelde, et aastal 2019 Riigikogu valimiste eel lubas Reformierakond paremat huvihariduse korraldamist. Reformierakonna valimisprogrammist saime lugeda, nüüd ma tsiteerin. Reformierakonna valimisprogrammi: "Huviharidus on võimalus avardada laste ja noorte maailmapilti ja teadmisi, arendada nende oskusi ja loovust ning hoida neid eemal nende tervist ja tulevikku kahjustavatest tegevustest. [---] Peame vajalikuks igasse piirkonda vähemalt ühe kogupäevakooli teket, luues sellega lastele võimaluse tegeleda huviharidusega õppetöö kõrval." 

Tänaseks on Reformierakonna juhitud valitsus koostanud järgnevate aastate RES-i ja teatanud, et järgmisel aastal ootab Eesti huvihariduse toetuse vähendamine seitsme miljoni euro võrra. Tegemist ei ole mingi marginaalse kärpega, vaid sellega vähendatakse huvihariduse toetust poole võrra. Nimetatud kärbe mõjutab just lastega peresid ja eriti lasterikkaid peresid. Selmet nende lastega perede ja väga paljude laste endi ootusi täita, on Reformierakond ja Keskerakond asunud sõnamurdlikult huvihariduse toetust drastiliselt vähendama.

Huviharidustoetuse vähendamist on Reformierakond õigustanud vajadusega tõsta üldhariduskoolide õpetajate palkasid. Selline õigustus on eriti silmakirjalik mitmel põhjusel. Esiteks lubas just Reformierakond tõsta huvikoolide õpetajate palku. Jälle tsiteerin: "Soovime jõuda koostöös huvihariduse pakkujate ja omavalitsustega selleni, et huvikoolide (muusika-, kunsti- ja spordikoolid) õpetajate tasu oleks vastavuses üldhariduskoolide õpetajate palkadega." Seda märkis Reformierakond oma valimisprogrammis.

Mida me võime veel sealt välja lugeda? Lisaks lubas Reformierakond bürokraatia vähendamist ja ametiasutuste arvu kärpimist ning riigiametnike arvu vähendamist. Eelmainitud lubadusi kas või osaliselt täites oleks riigil võimalik tõsta üldhariduskoolide õpetajate palkasid ilma huvihariduse toetust vähendamata. Kusjuures samalaadne eelnõu pealkirjaga "Riigireformi elluviimisest" on täitsa olemas põhiseaduskomisjoni laual ja seda võiks tegelikult koalitsiooni tasemel rakendada, vähemalt vaadata üle, kus kohas on need võimalikud kärpekohad.

Palun lisaaega!

20:18 Aseesimees Hanno Pevkur

Seda kahjuks ei ole võimalik saada. Viis minutit on arupärimise tutvustamiseks.

20:18 Viktoria Ladõnskaja-Kubits

Okei, kohe lõpetan siis. Paraku on eelmainitud lubadused jäänudki lubadusteks ja seevastu on Reformierakond asunud huvihariduse toetust kärpima. Nimetatud kärpeotsust on teravalt kritiseerinud ka noortevaldkonna esindusorganisatsioonid. Ma loodan väga, et minister on tutvunud erinevate arvamustega ja arvestab sellega.

Nüüd siis meie poolt on tulnud kuus küsimust. Tänan võimaluse eest esitada küsimusi! Loodame ministri väga sisulistele vastustele. Ja isegi enam, väga loodame saada kinnitust, et huvihariduse arvel valitsus kärpeid ei tee. Aitäh!

20:19 Aseesimees Hanno Pevkur

Küsimustele vastab haridus- ja teadusminister Liina Kersna. Palun!

20:19 Haridus- ja teadusminister Liina Kersna

Aitäh, austatud Riigikogu aseesimees! Head arupärijad! Ma tunnen ka, et mul jääb küsimustele vastates aega puudu. Nii et ma loodan, et me saame jätkata, nii teie oma sissejuhatust kui mina seda informatsiooni, mis ma olen hankinud, et teile vastata. Aga ma ütlen sissejuhatuseks, et jaa, loomulikult ma olen tutvunud kõigi pöördumistega ja ma olen ka kohtunud huvihariduse katusorganisatsioonidega. See oli väga raske kohtumine, me rääkisime kaks tundi ja me püüame minna edasi targemini ja leida huvihariduse erinevatele kitsaskohtadele lisaks rahapuudusele üheskoos. Aga alustan siis vastamisega.

"Miks on Reformierakond vastupidiselt oma valimislubadustele asunud kärpima huvihariduse toetust ja seega halvendama lastega perede olukorda?" Reformierakonna 2019. aasta valimisprogramm nägi ette mitmekülgse huvihariduse kättesaadavuse tagamise ning suurema seostamise formaalharidusega. Huviharidust ja -tegevust puudutav kärpeotsus, mis Vabariigi Valitsusel langetada tuli, see oli raske otsus ja seda ei tehtud kergekäeliselt. Samuti tõi see kaasa tõesti valulise reaktsiooni, mis on igati mõistetav. Ja kindlasti ei soovi me selle otsusega halvendada lastega perede olukorda. Minu hinnangul ja ka katusorganisatsioonidega rääkides, see raha, 7,24 miljonit eurot võikski eelkõige minna just kättesaadavuse tagamiseks.

Teine küsimus: "Kas Te peate põhimõtteliselt õigeks olukorras, kus laste üldhariduse ja huvihariduse omandamine on olnud pandeemia tõttu pärsitud, hakata järgmisel aastal huvihariduse kättesaadavust veelgi vähendama?" Esiteks, mina ei usu, et huvihariduse kättesaadavus päriselt meil ka selle kärpe tulemusel väheneb. Aga huvihariduse pakkumine nagu noorsootöö korraldus on kohaliku omavalitsuse ülesandeks. Ja kui me vaatame andmeid, siis on kohalikud omavalitsused neile pandud ülesannet tõesti võtnud väga tõsiselt. Kohalike omavalitsuste kulud huviharidusele ja -tegevusele on märkimisväärsed, enam kui 100 miljonit eurot aastas. Samuti on riikliku lisatoetuse suunamine aastatel 2017–2021, see on siis kokku pea 66 miljonit eurot, oma eesmärgi suures osas täitnud. Riikliku lisatoetuse eesmärk on olnud parandada huvihariduse ja -tegevuse kättesaadavust kohalikul tasandil ning suurendada selle mitmekesisust. Ja kui me vaatame nüüd andmeid, siis 2017–2020 kevadel tehti tulemuste analüüs, mille koostas sotsiaalteaduslike rakendusuuringute keskus, ja see näitab, et teenuse kättesaadavus on paranenud ja teenus on muutunud mitmekesisemaks. Kättesaadavus on näidanud kasvutrendi. Näiteks kui 2017 osales 7–19-aastastest noortest 48% huvihariduses, siis 2019 63%. Ja kohalikud omavalitsused on hinnanud, et see toetus on tõesti seda kättesaadavust ja mitmekesisust tõstnud. Nüüd on meie suur väljakutse hoida neid noori nendes huvitegevustes, kuhu nad on juba tulnud. See on tõesti väga oluline. Kohalike omavalitsuste tulubaasi vahendid järgmistel aastatel on kasvamas ning neid saab kasutada ka huvihariduse ja -tegevuse korraldamiseks nii, et ükski seni toimunud oluline tegevus ei katkeks. Kohalikud omavalitsused panustavad jätkuvalt noorte huvihariduse ja -tegevuse toetamisse. Ma olen kohtunud paljude kohalike omavalitsuste juhtidega ja nad on mulle kinnitanud, et ükski oluline tegevus, mis on selle raha toel ellu kutsutud, ei jää tegemata. Samuti võimaldab olemasolev riigipoolne toetus, mis jääb alles, seda jätkuvalt kättesaadavuse tagamiseks kasutada. Seega, ma olen veendunud, et mitmekülgne huviharidus ja -tegevus jäävad noortele endiselt kättesaadavaks. Aga kui me nüüd vaatame veel, mida riik teeb huvihariduse toetamiseks, siis näiteks meil on olemas selline õppevara ühiskasutusprogramm nagu Klass+, kus koolid on koostööprojektideks huvikoolidega saanud toetust taotleda ning see on kaasa toonud ka uute huviringide loomise. Sellesse on 2017.–2018. aastal panustatud 6,7 miljonit ja see on just üldhariduskoolide ja huvikoolide koostöös loodud, et mitteformaalset haridust lõimida formaalse haridusega. Sel aastal üks miljon läheb sellesse valdkonda. Siis näiteks projektikonkurss "Noorte heaks", kus saavad toetust projektideks ja vahendite soetamiseks nii huvikoolid kui ka avatud noortekeskused. 450 000 eurot sel aastal läheb raha. Eesti Teadusagentuur teeb erinevaid projekte ja konkursse, mis on tihedalt seotud huviharidusega, näiteks Tartu Ülikooli teaduskool saab riigilt 800 000 eurot selleks, et noortega, kellel on spetsiifilisemad huvid, tegeleda. ProgeTiiger, 2014–2020 on poolteist miljonit saanud 593 erinevat õppeasutust. Nii et riik on teinud palju selleks, et formaalset ja mitteformaalset haridust omavahel lõimida. Sellel on ka numbrilised tagajärjed, me vaatame, et OECD riikidega võrrelde meie lapsed saavad laialdast huviharidust just üldhariduskoolides.

Nii, kolmas küsimus: "Kas Te olete analüüsinud vastava kärpeotsuse mõju noortele ja ka huviharidust andvatele õpetajatele ja millised on selle analüüsi tulemused?" See, kas kärbe toob kaasa ebasoodsaid mõjusid huvihariduses ja -tegevuses osalevatele noortele ja õpetajatele ning kui pikaajalised on, see sõltub suuresti kohalike omavalitsuste otsustest. Seda, mis kohalike omavalitsuste otsuste tulemusena noorte ja nendega töötavate spetsialistide jaoks muutub, saame analüüsida järgnevatel aastatel. Riikliku lisatoetuse vähendamise tõttu kujunenud olukord tähendab, et linnad ja vallad peavad hakkama hoolikamalt valima prioriteete, millistele tegevustele ja kuidas vähendatud mahus toetust kasutada, et see täidaks parimal viisil oma eesmärki. Heaks lahenduseks võib pidada seda, mis lähtub kohalike noorte vajadustest ja vastab kõige paremini kohalikele oludele. Nutikate ja hästi läbimõeldud valikute korral ei pruugi see otsuse mõju olla negatiivne, pärssida noorte osalust huvihariduses ja tegevuses ning vaba aja sisuka ja arendaval veetmisel.

Neljas küsimus: "Kas enne huvihariduse kärpeotsuse langetamist pidasite Te nõu ka asjast huvitatud isikute esindusorganisatsioonide ja kohalike omavalitsuste esindajatega?" Tunnistan, ei pidanud. Mõeldes tagasi sellele ajale, kui me riigi eelarvestrateegiat kokku panime, siis ma saan aru, et see ei ole piisav põhjus, aga me pidime neid otsuseid langetama väga ajakriitiliselt, aga see eest, nagu ma ütlesin, ma olen vaadanud nendele inimestele täna silma, kuulanud ära nende põhjendatud pretensioonid ja andnud omapoolsed selgitused. Ja me kohtume uuesti 13. juulil, et arutelusid jätkata, kuidas edasi minna.

Viies küsimus: "Miks vastandab Reformierakond üldhariduskoolide õpetajaid ja lapsi, kui lubab üldhariduskoolide õpetajatele palgatõusu tingimusel et huvihariduse valdkond kaotab pool senisest toetusmeetmest." See oli minu enda väljaöeldud, et kust tekkis see vastandus. Täna ma seda ei teeks. Aga siiski tuleb tunnistada, et olukord, milles me riigi eelarvestrateegiat tehes olime või olukord, milles mina olin, ma olen absoluutselt veendunud, pärast COVID-i aega eriti, me ju teame, et õpetajate palk sel aastal ei tõusnud ja ma tõesti ei kujutanud endale ette olukorda, kus ma lähen välja riigi eelarvestrateegia läbirääkimistest, sarnaselt eelmise valitsusega, kus on nelja aasta peal null eurot või taseme hoidmine. Ma tõesti ei pidanud seda võimalikuks. Teiseks väga oluliseks prioriteediks haridusvaldkonna eelarve läbirääkimistel olid õpilünkadega tegelemiseks vajalikud lisavahendid, õpetajate palk ja õpilüngad. Ja ma olin ministrina olukorras, kus kõik ministrid olid, aga ma räägin praegu enda positsioonist, et mitte keegi oma lisataotlustele raha ei saa, otsige see raha oma valdkonna seest. Ja see, mida mina tegin, oli, ma vaatasin üle, mis on need ülesanded, mida peab täitma riik, mis on riigi täna seotud seadusjärgsed ülesanded ja mis on kohalike omavalitsuste seatud ülesanded. See huvihariduse toetus on noorsootöö seaduses kirjas: võimalusel riik toetab lisavahenditega, võimalusel. Ja me ju ei võtnud seda toetust null euroni. Me vähendasime märkimisväärselt, tõesti märkimisväärselt, loomulikult. Aga see toetus siiski jäi ja samas ma teadsin, et haridustöötajatega palgaläbirääkimistel on valitsus, mina valitsuse esindajana, see on minu ülesanne seista selle eest, et õpetajate palk tõuseks. Ja samas, kui ma vaatan numbreid, siis iga aastaga kohalikud omavalitsused panustavad huviharidusse aina enam.

Aga veel. Nüüd on küsimus vaimsest tervisest. Ma allesjäänud minutitega ütlen seda, et esiteks, mis puudutab laste vaimse tervise hoidmist ja huviharidust, siis need on omavahel selgelt seotud. Mida me oleme püüdnud eelkõige teha ja seda püüdis teha ka eelmine valitsus, ja suur tänu selle eest, et me oleme püüdnud pandeemia ajal hoida huvihariduse pakkujaid elus, et nad ei peaks oma uksi sulgema, sellepärast et kehtivad piirangud. 2020 toetati huviharidust, erahuviharidust ja huviharidust esimeses voorus 5,7 miljoniga, siis 4,6 miljoniga. Meie nüüd uue valitsusega tegime ka taotlusvooru, seal taotleti 4,2 miljoni euro eest toetusi. Me oleme püüdnud hoida neid elus ja nad on jäänud ka ellu. Mul on hea meel, et kui piirangud leevenevad, nad saavad kõik oma tegevust ilusti jätkata. Ka õpihuvilaagrid ja see meede, kuhu me suunasime samuti 6 miljonit, me ootame, et üldhariduskoolid ja huvikoolid teevad omavahel koostööd ja see mõte on toetada noorte vaimset tervist, toetada nende õpimotivatsiooni ja ka aidata kaasa õpioskuste arendamisele. Ma mõistan, et olukord on kriitiline. Ma ütlen veel kord, haridusvaldkonnas, nagu kõrghariduse valdkonnas me rääkisime enne, on raha puudu, mitte raha üle. Aga kahjuks pidin ma tõesti tegema valikuid ja ma loomulikult ei ole nende valikute üle õnnelik, aga kui ma vaatan ka alternatiive, siis mitte ühegi alternatiivi puhul ei oleks ma ennast kuidagi paremini siin ees tundnud, kui ma tunnen ennast praegu. Aitäh!

20:33 Aseesimees Hanno Pevkur

Küsimustega alustab Viktoria Ladõnskaja-Kubits, palun.

20:33 Viktoria Ladõnskaja-Kubits

Aitäh, lugupeetud minister! Mulle on hästi sümpaatne, kui ministrid näitavad mingil määral oma inimlikkust ja tunnistavad ka puldist seda, et nad on teinud vigu. Selles mõttes olete tubli, et täna ütlesite kahel korral, et tunnistate, et tegelikult see ei olnud kõige parem lahendus. Aga samas ma ei ütleks lihtsalt nüansside kohta, ma ütlen, et tervikuna see teie poolt pakutud lahendus on viga, sellepärast et seitse miljonit riigieelarve jaoks on suhteliselt väike summa ja samas sellega te lõhute ära seda süsteemi, mis praegusel hetkel on toimiv ja võib-olla sealt tulevad need tagajärjed, mida me pärast aastate jooksul hakkame uuesti klaarima. Minu küsimus on selline, et täna kultuurikomisjoni koosolekul üks koalitsioonisaadik ütles, et sügisel me ei pea lootma, et te vaatate üle selle otsuse. Kas vastab tõele, et tõepoolest me siiski oleme juba otsustanud, teie olete juba otsustanud, et see, et kui me isegi kaaluka argumentatsiooni toome välja, et teie sellega ei arvesta? 

20:34 Haridus- ja teadusmiister Liina Kersna

Aitäh! Nagu te tõenäoliselt teate, on meil koalitsioonilepingus kokku lepitud kultuuriranitsa elluviimine. Selle lisataotluse ka kultuuriminister esitas, seda lisataotlust ei rahuldatud ja see lisataotlus oli just seitse miljonit eurot. Ma usun, et me selle rahastuse juurde tuleme sügisel tagasi, et kas seda saaks, aga ma ei julge anda tõesti lubadusi ja ei saagi anda lubadusi. Vaatame, kuidas selle eelarve menetlemisega läheb, aga iseenesest minu süda oleks rohkem rahul kui me saaksime selle vähendatud seitsme miljoni asendada kultuuriranitsa rahastusega näiteks.

20:35 Aseesimees Hanno Pevkur

Heiki Hepneri, palun!

20:35 Heiki Hepner

Suur tänu, hea istungi juhataja! Austatud minister! Uskuge, see ei ole usu küsimus. Kui te ei usu, et see vähendab huvihariduse kättesaamist, siis te eksite. Ma tean, et see vähendab. Ja ma olen Raplamaa Omavalitsuste Liidu juhatuse esimees ja väga-väga paljude omavalitsusjuhtidega suhelnud ja nad kõik on olnud seda meelt, et kui see nii läheb, siis jätkata sedasi ei saa. Mul on siin üks Jürgen Ligi, teie hea fraktsioonikaaslase tsitaat: ei ole ilus viriseda, kui riik kompenseerib omavalitsustele suuri kulutusi. Kas selline arrogantne suhtumine omavalitsustesse on ikka asjakohane ja kas lootus, et ühel hetkel tuleb mingisugune muu, on see kultuuriranits või miski teine toetus, väärib selle olemasoleva süsteemi lõhkumist?

20:36 Haridus- ja teadusminister Liina Kersna

Aitäh! Ma kordan veel kord, et seaduse tasandil on öeldud, et see on lisarahastus ja seda maksab riik võimalusel. Teiseks, sellel lisarahastusel oli kaks eesmärki: mitmekesistamine ja kättesaadavuse parandamine. Ja kui nüüd vaadata andmeid, siis mitmekesistamise osa on aina langev kogu sellest toetuse mahust, see esimestel aastatel oli 65% kogu sellest rahast läks huvitegevuse ringide mitmekesistamiseks, nüüd on see langenud alla 40%. Eks see on arusaadav ka, ega lõpmatuseni uusi ringe ei loogi. Teisalt on selle toetuse eesmärgiks kättesaadavuse parandamine ja see on jätkuvalt väga oluline. Ja kui siin vihjati näiteks paljulapselistele peredele või sellistele peredele, kus muudel põhjustel on huvihariduse kättesaadavus halb, siis minu ettepanek ongi seda raha, mis on alles, kasutada eelkõige kättesaadavuse parandamiseks. Me peame arutelusid sel teemal nii linnade ja valdade liiduga, on tehtud temaatiline töörühm, kes mõtleb, kuidas seda raha kõige efektiivsemalt kasutada, ja ka huvihariduse ühendustega me arutame täpselt samal teemal.

20:38 Aseesimees Hanno Pevkur

Helmen Kütt, palun!

20:38 Helmen Kütt

Hea eesistuja! Hea minister! Te olete väga põhjalikult vastanud ja selgitanud oma seisukohti. Ongi raske, kui on vaja kärpida ja leida mingi koht, kust kärpida, kust seda võtta. Mina tuginen raportile või aruandele, mis puudutas "kultuuripoliitika aruanne põhialused aastani 2020" ja siin on väga kenasti öeldud, kuidas see meede 2017–2019, toetuse kasutamise tulemused näitavad, et oli väga suur positiivne mõju huvihariduse mitmekesistamisele ja kättesaadavusele. Ja kui meede hästi töötab, siis tundub ju kummaline, et sama summa, mis sellest hästi töötavast meetmest kärbitakse, tuleb lisataotlusena millegi uue loomiseks. Me ei tea, kuidas see töötab, see eelkõige oli regionaal- poliitiline. Ja tegelikult näiteks Viljandi linn peab leidma 30 000, aga Viljandi vald peab leidma 140 000 lisaraha ja kõik, mis puudutab hoolekannet ja öeldakse, et minge, kohalik omavalitsus lahendab need probleemid, et tegelikult ei ole jõukohane, kõik ei saa lubada endale orkestrit osta või teha esimesest päevast haiguspäevade hüvitised. Tegelikult see on regionaalpoliitiline meede, mis praegu kaob. Aitäh!

20:39 Haridus- ja teadusminister Liina Kersna

Aitäh! Selle raha jaotamise mudel tõesti selgelt eelistas mittelinnalisi piirkondi ja see on tekitanud erinevate kohalike omavalitsuste vahel ka ma isegi ütleksin hõõrdumisi, sest need rõngasvallad keskuste ümber on saanud tõesti kordades rohkem seda toetust. Ma tean, et seda toetust on kasutatud ka lausalisteks toetusteks, nii et ükspuha, kes esitab avalduse, saab kuus 20 eurot toetust. See iseenesest ei olnud selle toetuse mõte. Aga mina ei julgeks praegu väita seda, et kohalikud omavalitsused ... et see allesolev raha jaotatakse põhimõttel, et kohalikule omavalitsusele lihtsalt tehakse see raha pooleks. Nagu ma ütlesin, need arutelud alles käivad, kuidas seda raha kasutada. Ja veel kord, minu meelest võiks seda raha kasutada eelkõige kättesaadavuse tagamiseks ja see tähendab seda, et kui laps elab keskusest eemal ja tal on huvihariduse kättesaadavusega probleeme, siis neid kohalikke omavalitsusi peakski rohkem toetama ja vähem keskuseid, kes praegu ongi saanud ka oluliselt vähem ja ka neil ei ole ka tekkinud sõltuvust sellest toetusest. Kui kogu näiteks Viljandi linn paneb huviharidusse, investeerib, see oli pea kolm miljonit eurot ja kaks või kolm protsenti sellest on riigi toetus, aga samas tõesti Viljandi vallas on oluliselt suurem ja seal ongi hajaasustus, lapsed on rohkem laiali ja seal peabki see summa suurem olema. Nii et ma loodan, et me leiame kohalike omavalitsustega sellise mudeli, mis just toetab kättesaadavuse parandamist.

20:41 Aseesimees Hanno Pevkur

Jaak Juske, palun!

20:42 Jaak Juske

Aitäh, austatud eesistuja! Hea minister! On muidugi tore kuulda, et te olete valmis tunnistama viga, aga see pole mitte lihtsalt viga, see on viga, mis puudutab üle Eesti sadu ja sadu noori. Ja on ausalt öeldes skandaalne, et te läksite tegema eelarvekärbet, mis tõepoolest puudutab väga suurt hulka Eesti noortest ja lastest, ilma et oleks seda eelnevalt läbi rääkinud kohalike omavalitsustega. Te seisate täna siin Riigikogu ees. Kas te olete valmis vaatama Eesti rahvale otsa ja andma lubaduse, et kui uuel aastal mõni laps, kes sai selle toetuse eest käia huviringis, jääb sealt välja, et te sel juhul astub ametist tagasi, võtate vastutuse?

20:42 Haridus- ja teadusminister Liina Kersna

Aitäh küsimuse eest! Ma ütlen veel kord, et meil on jaotatud erinevad ülesanded erinevate tasandite vahel. Noorsootöö ja huvihariduse korraldus on kohaliku omavalitsuse ülesanne. Riik on seda viimased neli aastat lisatoetusega toetanud, aga see ülesanne on siiski kohalikul omavalitsusel. Ja minu minu usk on küll see ... Ma saan aru, et meie usk inimestesse on erinev ja meie elukogemus ka erinev, aga minu usk on see, et nähes seda debatti, mis on ühiskonnas tekkinud, kus näiteks ühe erakonna esimees nimetab ministrit tühmiks, ma usun, et kohaliku omavalitsuse juhid saavad aru sellest, et huvihariduse toetamine on väga oluline ja neilt oodatakse seda, nii nagu oodatakse lugupidavat suhtumist.

20:43 Aseesimees Hanno Pevkur

Helir-Valdor Seeder, palun!

20:43 Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Austatud minister, te lõpetasite arupärimisele vastamise umbes sellise lausega, et te tunnete ennast ebamugavalt selle otsuse tegemise järgselt, aga ühegi teistsuguse otsuse puhul ei tunneks te ennast paremini. Ja ka vastused küsimustele on viidanud sellele, et valitsus ei kavatse seda kärbet taastada isegi siis, kui majandus areneb prognoositust kiiremini, kui tulud laekuvad oluliselt paremini, kui RES-i koostamise ajal prognoositi.Te pigem kulutate täiendava raha kuhugi mujale. Ka praegu, ma ütlen, RES‑i kohaselt, mille valitsus kinnitas, kulud järgmisel aastal suurenevad ja tulud suurenevad. See on puhtalt prioriteetide küsimus, mitte võimaluste puudumise küsimus. Ja te jätkuvalt haridusministrina kinnitate, et see ei ole prioriteet, mida te taastate sügisel?

20:44 Haridus- ja teadusminister Liina Kersna

Aitäh! Jah, võib öelda küll, et tegemist on prioriteetidega, sest nagu ma alguses rääkisin, õpetajate palk on prioriteet. Meil ei ole varsti õpetajaid klassi ees, kui me ei tegele õpetajate järelkasvu temaatikaga, mille üks osa on õpetajate konkurentsivõimeline palk. Ja te olete väga hästi kursis nende suurte summadega, mis tegelikult oleks vaja õpetajate palga lisarahastuseks. Me rääkisime eelnevale arupärimisele vastates, et kõrghariduses on suur rahapuudus, 30–70 miljonit eurot hinnatakse selleks puudujäägiks. Näiteks täna hommikul kohtusin kutsehariduse teemal inimestega ja meil on aastaid juba seaduses sees, et kutseharidust peaks rahastama vähemalt 20% ulatuses n‑ö tulemusnäitajate põhjal. Mitte kordagi ei ole riik seda seadust täitnud, ei ole makstud tulemusnäitajate põhjal kutsekoolidele raha, kusjuures see summa on 6 miljonit eurot. Ja ma tegelikult võiksingi jääda seda rääkima, rääkimata sellest, et me seisame silmitsi pandeemiajärgsete tagajärgedega, me peame panustama õpilünkade tasandamisse, mis on, ma loodan, et mitte püsikulu. Aga siiski ma arvan, et järgnevad kaks aastat vajavad koolid lisarahastust selleks, et õpilünkadega tegeleda. Selle aasta eelarvest olen ma tõesti väikeste summade kaupa kokku kokku saanud 6 miljonit eurot koolidele sügisperioodiks, et nad saaksid pakkuda individuaalset õpet, rühmaõpet lastele, toeks neile, kes on jäänud pandeemia tõttu, distantsõppe tõttu maha. Nii et haridusvaldkonnas tõesti on väga palju raha puudu. Ja selgelt on seda puudu ka huvihariduse valdkonnas, näiteks, huvihariduse õpetajate palgad. Ka vaadates seda, kui palju sellest huvihariduse toetusest on läinud palkadeks, siis jah, pea viis miljonit eurot, 4,6 miljonit eurot on läinud palgakuluks. See näitab seda et ka huvihariduse õpetajate palkade jaoks oleks vaja lisaraha.

20:47 Aseesimees Hanno Pevkur

Ivari Padar, palun!

20:48 Ivari Padar

Aitäh! Lugupeetud proua minister! Kui vaadata aegasid tagasi, siis ega meil regionaalpoliitika teostamisel ei ole olnud ülemäära palju selliseid positiivseid projekte. Väga visalt on tulnud need asjad. Kui mõtelda seda aega, mis oli enne seda huvihariduse kehtestamist, ma mäletan debatte, kus väga oluliseks peeti seda just, et see regionaalne kättesaadavus, mis on märksa keerulisem, kui see, et trollibussiga sõita ühest linnaosast teise, et sellele lahendust leida ja minu meelest leiti fantastiline lahendus. Kui me räägime ka sellest diferentseerimisest, eriti olukorras, kus üks omavalitsus on nõus pasunakoore üleval pidama, esimesest sambast maksma väga lugupeetud haigushüvitisi ja kõik. Siis ma vaatan Kagu-Eestit kas või üksinda. Üks miljon võetakse välja. Mis on need regionaalpoliitilised lahendused? Mida riik nagu asemele pakub sellele asjale? Kuidas seda kihistumist omavalitsustevahel nüüd vähendada?

20:48 Haridus- ja teadusminister Liina Kersna

Aitäh! Kui ma vaatan seda, kuidas seda toetust on kasutatud, siis tõesti, seda toetust on saanud kasutada ka transpordi hüvitamiseks ja sellest 14 miljonist eurost on transpordi hüvitamiseks või korraldamiseks läinud alla miljoni. Iseenesest see kõigi kohalike omavalitsuste peale ei ole väga suur raha ja ma tuletan meelde, et 7,25 miljonit eurot sellest toetusest jääb alles ja küsimus on, kuidas me seda alles olevat raha kasutame nii, et kättesaadavust võimalikult palju tagada. Ja ma tõesti ei arva, et näiteks nii nagu Võru vald on teinud, et maksnud lihtsalt lausalist toetust kõigile, kes on soovinud, et see oleks selle toetuse eesmärk olnud. 

20:49 Aseesimees Hanno Pevkur

Eduard Odinets, palun!

20:49 Eduard Odinets

Aitäh, härra aseesimees! Lugupeetud minister! Tegelikult väga kurb, kurb teid kuulata, kui te ütlete, et huviharidus ja huvitegevus ei ole nende prioriteetide hulgas, mida võiks rahastada juhul, kui olukord Eesti majanduses paraneb, mis paranebki. Kõik analüütikud ja eksperdid ütlevad, et need kärped ei ole niivõrd põhjendatud, et minna nende asjade kallale, mille kallale valitsus on läinud. Ja seda on väga kurb kuulda näiteks kultuuriministri jutu taustal, kes ütleb, et tema teeb kõik endast oleneva, et see toetus huviharidusele ja huvitegevusele taastataks. Millegipärast see on tema prioriteet, aga mitte teie prioriteet. Me saame aru, et on muid asju, kuhu raha suunata. Aga miks lõhkuda olemasolevat mudelit? Miks jätta need sajad, mina ütleksin, tuhanded lapsed ilma võimaluseta? Sest nendes kaugemates piirkondades kogu see toetus on lõpuks tänu neli aastat tagasi tehtud otsusele jõudnud. Miks te teete seda, austatud Liina?

20:51 Haridus- ja teadusminister Liina Kersna

Aitäh! Esiteks, ma tuletan meelde, et meil on koalitsioonivalitsus ja sinna koalitsioonivalitsusse kuulub ka Keskerakond. Ei kuulnud ma mitte ühegi valitsuse liikme suust ütlemist riigi eelarvestrateegia arutelude ajal, et vaat see on küll koht, kust me ei tohi kulusid vähendada. Mitte ühtegi. Ja tegelikult ma usun, et kultuuriminister, kuidas ma ütlen, põhjendatult loodab selle peale, et kultuuriranits saab samas mahus riigi rahastuse. Aitäh!

20:51 Aseesimees Hanno Pevkur

Hea minister, rohkem küsimusi ... Siiski on. Härra Saar, palun järgmine kord natukene nobedamad näpud. Palun!

20:51 Indrek Saar

Jaa, vabandust, lugupeetud istungi juhataja, jäin märkmeid tegema, kuna minister tõepoolest vastas küsimusele. Ja aitäh valgustamast sellest, kuidas minu järeltulija kultuuriministrina valitsuses käitus selle küsimuse arutamise ajal. Ma arvan, et see on väga oluline täpsustus. Aga ma tuleksin selle juurde, et siit-sealt olete te kritiseerinud seda, kuidas üks või teine omavalitsus seda raha on kasutanud, kuigi te üldjoontes tunnistate, et tegemist on efektiivse meetmega, ja sellele on ka raske vastu vaielda. Selle raha eest 30 000 täiendavat unikaalset last, ja see raha on, nagu te ise ütlesite, ainult kümnendik sellest, mida omavalitsused panevad. Kui 30% kasvab laste osalemine selle lisanduva 10% eest, siis ma küll ei saa aru, kuidas Reformierakond, kes pidevalt efektiivsusest räägib, sellise asja kallale läheb, aga see selleks. Aga mis see on, mida te tahate süsteemis ümber teha? Te ütlesite, et selle 7,25 saab paremini jagada. Mis see siis on, mis te tahate teha, et see raha paremini jagada?

20:53 Haridus- ja teadusminister Liina Kersna

Aitäh! Nagu ma olen korduvalt öelnud, kuna andmed näitavad seda, et mitmekesistamiseks seda riigipoolset toetust, seda raha on aasta-aastalt aina vähem kasutatud ja see on arusaadav, kui palju me neid huviringe ikka teeme, sinna huviringidesse on vaja ka lapsi, et on näha, et see mitmekesistamise osa on hakanud nagu täis saama, selle eesmärgi me oleme täitnud. Aga kättesaadavus on kindlasti jätkuvalt probleem ja ma arvangi, et selle olemasolevat raha võiks eelkõige tagada kättesaadavuseks. Ja kui ma kohtusin huvihariduse katusorganisatsioonidega, näiteks tuli välja selline asi, et muusikakoolide liit oli teinud oma liikmete seas küsitluse, et kuidas on seda riigipoolset raha kasutatud. Ja see oli mulle ka väga huvitav ülevaade. Näiteks oli seda raha kasutatud ka erinevatel festivalidel ja konkurssidel osalemiseks, mis iseenesest on nagu õige. Kindlasti peab olema rahakott selleks, et väga andekad noored saaksid osaleda erinevatel võistlustel ja festivalidel, aga see ei olnud selle toetuse eesmärk ja mõte. Tegelikult on ka Haridus- ja Noorteametis ka sellised fondid, kust saab raha küsida. Ja samas jälle, ma ütlesin vist seda, et 90% muusikakoolidest oli saanud osa mingil määral sellest lisatoetusest ja samas jälle vaid 10% erahuvihariduse pakkujatest oli saanud sellest toetusest osa, nii et näiteks erahuviharidusele see toetus praktiliselt ei jõudnud.

20:55 Aseesimees Hanno Pevkur

Nüüd on küll küsimused otsa saanud. Aitäh! Läheme läbirääkimiste juurde. Kõigepealt, Heiki Hepner, palun!

20:55 Heiki Hepner

Aitäh, hea istungi juhataja! Austatud minister! Mai keskpaigas pöördus Raplamaa Omavalitsuste Liidu initsiatiivil Vabariigi Valitsuse poole 40 omavalitsusjuhti – linnapead, vallavanemad ja volikogu esimehed 30 erinevast omavalitsusest. See väide, et see kärpimine ei vähenda huvihariduse kättesaamist, ei päde. See ei ole õige. See tõesti ei ole usuküsimus, sest kättesaadavus ilmselgelt väheneb. Ja tänu sellele ka omavalitsusjuhid sellise pöördumise tegid. Tänane omavalitsuste tulubaas katab ära kõige napimalt seadusandja poolt omavalitsustele pandud ülesanded. Seega ei ole omavalitsustel vabu vahendeid ja neil ei ole ka võimalik asendada neid teiste vahendite arvel, nii nagu tegelikult ka teie, lugupeetud minister, olete märkinud.

Samuti väide, et see ei ole suur raha, näitab tegelikult võhiklikkust, kuidas omavalitsuste tulubaas kujuneb. Mida selline otsus tegelikult tähendab regionaalpoliitikale, omavalitsuste eelarvele, aga ka meie lastele ja huviharidusele? Kõige suurema löögi saavad just paljulapselised pered, majanduslikult vähem kindlustatud pered, aga tegelikult ei jää puutumata ka teised. Ja on päris ilmselge, et omavalitsused ei saa samas mahus jätkata huvihariduse rahastamist.

Ma toon ühe näite Raplamaa näite varal. Raplamaal tähendab see 400 000 eurot aastas. Eelkõige saab kõige valusamalt pihta Rapla vald, kus on väga palju maapiirkonda, ja ka Kehtna vald. Kõige Tallinnale lähemal olev vald, Kohila vald kaotab tõesti kõige vähem, aga see tervikuna ikkagi tähendab seda, et Raplamaa omavalitsustel jääb nelja aasta jooksul saamata 1,6 miljonit eurot. Ja ütelda, et see on taskuraha või see on väike raha – see näitab lihtsalt seda, et ei ole arusaamist, kuidas omavalitsused toime tulevad.

Nii nagu ka Jürgen Ligi, teie hea fraktsioonikaaslase kommentaar veel siia juurde, et ei ole ilus viriseda, kui riik kompenseerib omavalitsustele suuri kulutusi. Ma juhin tegelikult tähelepanu sellele, et kui õpetajate palgad tõusevad, siis omavalitsused peavad kasvatama – see on normaalne ja nii peabki tegema – huvihariduse õpetajate palkasid ja ka lasteaiaõpetajate palkasid. Need käivad käsikäes. Tegelikult ei saa neid eraldi võtta, sest siis tekib lõhe. Ja me oleme korra seda lõhet näinud. Ma olen ise omavalitsusjuhina seda lõhet näinud, ma olen seda lõhet lappinud.

Uskuge, kui keeruline see tegelikult on. Riik paneb ühelt poolt otsast minema ja omavalitsused peavad kuidagi suutma järgi tulla. Aga vähe sellest, tegelikult tõepoolest ka omavalitsused on lisaks andnud kooliõpetajate palkadeks rah, on diferentseerinud õpet, teinud väikeklasse, õpetanud ka eesti keelt seal kõrval lisaks omavahendite arvel, et minna üle eestikeelsele haridusele. Ei ole oodanud seda, et riik annaks raha. See kõik tegelikult on omavalitsuste panus. Ja selles mõttes oleks küll väga, kuidas ma ütlen, küüniline ütelda, et isegi kui meil majandusolukord paraneb, me ei kavatse seda olukorda muuta. See on tõesti piinlik.

Ja ehitada ühte ministeeriumihoonet Tallinnasse lisaks, selle asemel et finantseerida laste huviharidust ja regionaalpoliitikat – see on vale valik. Aitäh!

21:00 Aseesimees Hanno Pevkur

Järgmisena palun, Helir-Valdor Seeder!

21:00 Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Ma palun viis pluss kolm minutit.

21:00 Esimees Jüri Ratas

Palun, kaheksa minutit!

21:00 Helir-Valdor Seeder

Austatud Riigikogu istungi juhatajad! Lugupeetud minister! Ma kuulasin väga hoolikalt ministri vastuseid ja isegi konspekteerisin, sest ministri sõnal on ju oluline kaal. Ja ma lühidalt konspekteerin need vastused.

Esimene küsimus: miks Reformierakond vastupidiselt valimislubadustele on asunud kärpima huvihariduse toetust? Ministri vastus oli: see oli raske otsus. Ja siis tuli kõiksugu muud informatsiooni sinna juurde, aga sisu, mille ma kinni püüdsin, et see oli raske otsus.

Teine küsimus: kas põhimõtteliselt peate õigeks olukorras, kus me siin pandeemiajärgselt oleme avanemas, et kättesaadavust vähendatakse veelgi seoses kärpega? Ja selle peale minister vastas: ei usu, et huvihariduse kättesaadavus kärpe tulemusena väheneb, see on kohalike omavalitsuste ülesanne, riiklik lisatoetus on oma eesmärgi täitnud. Tegelikult ju ei ole, sellele minister ka ise vastas siin hiljem teistele küsimustele vastates, et on tekkinud sõltuvus teatud kohalikel omavalitsustel, ja kohalike omavalitsuste ühispöördumine, millest siin ka just nimelt Heiki Hepner eelnevalt rääkis, näitas väga kindlalt, et kohalikud omavalitsused ei tunneta seda, et see eesmärk oleks täidetud ja riik võib käed puhtaks lüüa.

Neljas küsimus oli, et kas olete ka pidanud nõu enne sellise kärpe tegemist kohalike omavalitsuste esindajatega? Vastus oli, et  asjast huvitatud isikutega enne kärpeotsuse tegemist ei peetud nõu.

Viies küsimus oli, et miks vastandatakse ja miks valitsus vastandab üldhariduskoolide õpetajate palkasid, nähes ette seal palgatõusu, ja huvihariduse valdkonda, kus huvihariduse valdkonnas viiakse sisse kärbe. Minister vastas sellele nii, et täna ma seda ei teeks.

Kuues küsimus oli, mis puudutab vaimse tervise probleeme lastel ja õpilastel ja milliseid tegevusi on kavas valitsusel astuda. Ja selle peale minister vastas, et tänu eelmisele valitsusele, et aitas hoida huviharidust elus, ja luges siis ette, mis 2020. aastal tehtud on nii munitsipaal- kui ka erahuvihariduse toetamiseks.

Mina räägin siin täna ka kui ühe kohaliku omavalitsuse volikogu esimees, Viljandi Linnavolikogu esimees, mitte kui ainult Riigikogu liige ja tegelikult ka lapsevanem, tõsi, nelja lapse vanem ei ole enam lasterikas selles mõttes, et kõik neli last käiksid huvihariduses, aga kõige noorem siiski veel käib. Olen oma pere ja lähedaste kaudu väga hästi tunnetanud, kui oluline on huviharidus. Ja selles olukorras, kus riigieelarve on 13 miljardit, kus ta kasvab järgmisel aastal suurusjärgus vähemalt 500 miljonit, majanduse arenguprognoosid on pigem positiivsed kui negatiivsed, minnakse kärpima siis huviharidust 7 miljoni euroga, on ilmselgelt ebamõistlik otsus. Ja see, millele siin viitas ka Heiki Hepner, et samal ajal me jätkame kontorihoonete ehitamist kümnete miljonite eurode eest ja siis ütleme, et prioriteetidesse ei mahu ei laste vaimne tervis, ei huviharidus koolis ja selleks raha ei jätku ja riik saab seda jätkata ainult võimaluse olemasolu korral, siis mina näen küll, et see eelarve ja riigi eelarvestrateegia võimaldab jätkata, kui mitte suurendada, kuna üldises mahus tulud suurenevad, kui mitte suurendada, siis vähemalt samas mahus jätkata huvihariduse toetamist, aga mitte kärpida, mis teed on praegu mindud.

Ja ma ei näe vähimatki põhjust selleks, et peaks vastandama üldhariduskoolide õpetajaid ja huviharidust, kui me räägime prioriteetidest. Ka huvihariduse toetamine, see raha, mis läheb kohalikele omavalitsustele, see võimaldab kohalikel omavalitsustel maksta paremat palka huvihariduse pedagoogidele. Ja me teame täna, et just nimelt huviharidussüsteemis ja ka lasteaedade õpetajate palgad jäävad täna üldhariduskoolide õpetajate palkadest maha. Kui haridusminister tuleb ja ütleb, et meie prioriteet on üldhariduskoolide palgad, mis on kõrgemad kui nende sektorite palgad, millest me siin praegu räägime kriitiliselt, et see on põhjendatud ja selline n-ö vastandumine või erinev lähenemine riikliku hariduspoliitika kontekstis on põhjendatud, siis mina sellest aru ei saa.

Ja ega ma ei saanud ka päris hästi aru sellest, et eesmärk sellel riiklikul lisatoetusel on saavutatud, mis puudutab kättesaadavuse parandamist. Et olukorras, kus ka kohalike omavalitsuste probleemid pärast kriisi on, erinevatel omavalitsustel küll erinevad, aga väga keerulised just haridussüsteemis. Ja see puudutab nii huviharidust kui ka kui ka üldharidust, siis selle raha äravõtmine olukorras, kus, te väga õieti ütlesite, on tekkinud sõltuvus ehk paljud omavalitsused on just nimelt sellele riigi toetusele tuginedes parandanud alaliselt huvihariduse kättesaadavust. Aga seda väga erineval moel. Mõned, kes on kompenseerinud transpordikulutused, et keskustes seda huviharidust kätte saada, mõned omavalitsused loonud ise kodulähedasemalt mitmekesisema huviharidusevõrgustiku. Ja see on tekitanud omavalitsustele püsikulud ja nad on arvestanud ka riigi osalusega järgnevateks aastateks. Nii et see riiklik meede on seni olnud väga vajalik ja põhjendatud ja oma eesmärki on ta tõepoolest seni täitnud, aga selle raha äravõtmine tekitab olukorra, kus suuresti need tulemused kukuvad kokku ja need kohalikud omavalitsused peavad hakkama oma huvihariduse võrgustikku kindlasti kokku tõmbama, koondama ja huvihariduse kättesaadavus selle tulemusena väheneb.

Minu sõnum ja palve ongi haridusministrile, et sügisel, kui tegelikult järgmise aasta riigieelarvet hakatakse koostama, siis vaadata otsa võimalustele, millised nad tegelikult on. 7 miljonit 13-miljardilise eelarve juures, kus eelarve kasvab sadades miljonites, on ainult prioriteetide küsimus. Ja kas lapsed ja huviharidus on selle valitsuse prioriteet või mitte, seda me näeme siis sügisel. Aitäh!

21:07 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Jaak Juske. Väike lisaaeg?

21:07 Jaak Juske

Ei ole vaja. Austatud esimees! Hea Riigikogu! Noorte ja laste huviharidustoetuse vähendamine on üks väga rumal ja vale otsus. Ma täna küsisin proua ministri käest, kas ta on valmis võtma poliitilist vastutust, kui peaks selguma, et uuel aastal mõni laps, kes on saanud siiamaani selle toetuse eest käia huviringis, seda enam teha ei saa. Selle asemel, et mulle vastata, kas ei või jaa, hakkas proua minister hämama, mängis solvunut ja teatas, et meil on erinev elukogemus.

Jah, väga võimalik, et meil ongi erinev elukogemus, aga, proua minister, eelkõige on meil teiega erinev maailmavaade. Erinevalt Reformierakonda kuuluvast haridusministrist ei pea mina mõistlikuks seda, et me niigi õhukeseks viilitud Eesti riiki veel õhukesemaks viilime. Erinevalt Reformierakonda kuuluvast ministrist on minu jaoks lapsed ja laste huviharidus selgelt prioriteet. Erinevalt Reformierakonda kuuluvast haridusministrist ei alustaks ma kindlasti vajadusel eelarvekärpeid mitte lastest, vaid lapsed oleksid viimane koht, kus üldse, kui vaja on, kulusid koomale tõmmata. Erinevalt Reformierakonda kuuluvast ministrist, kui tehakse olulisi kärpeid, siis tuleb nad ka läbi rääkida nendega, keda need kärped puudutavad. Erinevalt Reformierakonda kuuluvast haridusministrist pean mina väga mõistlikuks seda, et me regionaalse ebavõrdsuse vähendamiseks annaksime omavalitsustele ka huviharidustoetust. Ja lõpetuseks, erinevalt Reformierakonda kuuluvast haridusministrist ei teeks ma kunagi sellist rumalat otsust, et ma õpetajate palgaraha annan laste ja noorte arvelt. Tule taevas appi! Proua minister, lõpetage see rumal otsus, võtke see tagasi, palun! Aitäh!

21:10 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Lauri Läänemetsa. Palun!

21:10 Lauri Läänemets

Lugupeetud Riigikogu esimees! Lugupeetud kolleegid! Lugupeetud minister! Ma nõustun eelpool kõnelenud Jaak Juskega. Laste arvelt kärpida, tuleviku arvelt kokku hoida on väga rumal otsus, eriti kui sul on valikuid mitmeid ja neid valikuid kindlasti on nii valitsusel teisest kohast raha võtta kui ka haridus- ja teadusministril enda vastutusvaldkonnas. Sellest on meedias päris palju tegelikult ka räägitud ja neid on välja pakutud. Aga kahjuks on tehtud sellised valikud ja kahjuks me peame ka siin parlamendis aega kulutama sellele teemale. 

Aga mis puudutab kohalikku omavalitsust ja tema võimekust huviharidust rahastada ja seda riigi poolt tehtud toetust, mida nüüd Reformierakonnaga eesotsas püütakse vähendada, siis jah, selles mõttes ministri ettekandes oli see õige, et selle toetuse eesmärk riigi poolt oli käima lükata mingisugused algatused, et midagi juhtuks. Aga oluline on aru saada, miks seda tehti. Seda ju ei tehtud sellepärast, et kohapeal oleks mõned omavalitsused ja mõned volikogude liikmed või vallavanemad ja linnapead, kes arvavad, et lastesse ei tule panustada. Täpselt samamoodi nagu lugupeetud haridus- ja teadusminister siin rääkis ja ütles, et tema usub omavalitsusjuhtidesse, inimestesse, siis mina usun ka ja kohapeal ei ole mitte kedagi, kes lastesse panustada ei tahaks. Lihtsalt küsimus on selles, et kohapeal ei ole seda raha.

Eesti maksusüsteem on kahjuks väga ... Esiteks on Eesti väga õhuke riik, kus kohas ongi omavalitsustel ja riigil vähe raha kasutada ja teiseks on see maksusüsteem siis väga palju keskvalitsuse poole kaldu ja omavalitsustel seda raha ei ole ja see oli põhjus, miks toonane valitsus tegelikult selle süsteemi lõi ja miks need rahad siis omavalitsustele anti, et riik nägi, et probleem on ja probleemi tuleb lahendada. Uskuge mind, kuidagimoodi ei lähe asi paremaks. Me oleme nüüd selle asja käima saanud. Kui asi oli rahas, rahapuuduses, me oleme selle asja käima saanud, nüüd võtame raha ära ja arvame, et see õhust ja armastusest töötab. Ei tööta. Ei tööta lihtsalt ja kui rääkida siit kõnetoolist, et ollakse erinevate omavalitsustegelastega rääkinud ja keegi ei taha seda raha ära võtta, loomulikult keegi ei ütle seda, sellepärast et valimised on tulemas. Mitte keegi ei ütle, et raskeid valikuid tuleb teha ja me ei tea, millised koalitsioonid ja kes, kuidas, kus koha peal valimisi võidab sügisel. Eelarved aga tehakse pärast valimisi. Pärast valimisi tehakse ja siis me näeme, mis juhtub. Praegu on loomulikult väga tore tulla ja lihtne tulla valitsuse esindajal siia kõnetooli ja minna ajakirjanike ette ja rääkida, et vaadake, kõik on hea, keegi midagi kärpida taha, aga tegelikkuses raha ei ole kohapeal. Ja see on probleem ja selles mõttes seda kõike teades ma arvan, et see ei ole ka, see ei ole meile mitte kellelegi uudis seda kõike teades, kuidas tegelikult Eesti riigis asjad käivad ja mis need võimalused on, siis ongi see tegevus minu arvates ka vastutustundetu. Niimoodi teha ei tohi.

Kui üldse rääkida sellest kärpimisest, siis lugupeetud minister kirjeldas seda kangelasteona ja ma arvan, et ministri vaates see ka on, et kuidas rasked valikud ja kõik muud asjad, aga tegelikult kogu kärpimisloogikat vaadates, siis üldse pole vaja kärpida. Üldse pole vaja kärpida. Esiteks ühestki kriisist pole võimalik ennast välja kärpida. Ei ole. Ikkagi tavaliselt panustatakse inimestesse. Reeglina need inimesed, kellesse panustada tuleb, on need, kes kriisi ajal pihta on saanud, näiteks lapsed, noored, neisse tuleb panustada, ja need, kes seda ühiskondlikku väärtust loovad ja meid tegelikult sellest kriisist kiiremini ja paremini välja aitavad viia.

Palun kolm minutit lisaaega! 

21:14 Esimees Jüri Ratas

Jaa, palun, kolm minutit lisaaega!

21:14 Lauri Läänemets

Selles mõttes on üldse minu jaoks arusaamatu, miks me kärbime. Ühestki kriisist ei ole võimalik välja kärpida. Kriisist väljutakse investeerides. Reeglina, kui me mõtleme majandusloogikate peale või kuidas ettevõtlus toimib, kuigi mulle need võrdlused ei meeldi, riigi ja ühiskonna juhtimist ei saa ettevõttega võrrelda, aga kuna Reformierakond väga sellist usku on ja selle järgi tegutseb, siis tegelikult on ettevõttetega ka niimoodi, et need ettevõtted, kes loobuvad esimese asjana oma investeeringutest, mis võiks neid aidata edasi minna, need ettevõtted ka kiiresti lõpetavad. Ühesõnaga edukad nad kindlasti ei ole ja ma arvan, et ühiskonna puhul on täpselt sama loogika. Ja mis kõige hullem, on see, et me võime kärpida, kärpida, kärpida, kärpida, aga neid kriisi ületamiseks kahtlemata väga olulisi laene ja tegevusi, mis nende laenudega finantseeriti, et neid laene ei ole võimalik tagasi maksta. Neid ei ole ju võimalik tagasi maksta kärpides. Me võime panna täiesti selle huvihariduse toetuse kinni, me võime mitte kellelgi palka tõsta järgmised 20 aastat, me võime müüa Päästeametil maha selle viimase tuletõrjeauto ja isegi siis jääb rahast puudu. Isegi siis pole võimalik kärpida, et ühesõnaga, meie riik on niigi õhukeseks viilitud ja kui me proovime sellest august väljatulekuks hakata kärpima, siis seda ei ole võimalik teha ilma, et kas väga olulised funktsioonid riigi jaoks või siis tugi ühiskonna jaoks pihta ei saaks või väga olulised inimesed pihta ei saaks, nagu näiteks lapsed.

Seetõttu ma loodan siiski, et lugupeetud minister ja lugupeetud valitsus mõtleb järgi ja otsustab ümber, sest seda vastust oli väga hirmutav kuulata, et isegi kui tuleb positiivsem laekumine ja majanduskasv on positiivsem ja algselt planeeritust laekub rohkem raha ja oleks võimalik mitte kärpida huviharidust, mitte kokku hoida noorte pealt, mitte hoida kokku nii mõnes mõttes ka investeeringu pealt inimestesse, mitte hoida kokku tuleviku pealt, needsamad noored on need, kes seda riiki peavad üleval pidama tulevikus. Nemad hakkavad seda ühiskondlikku rikkust looma. Et kui, jah, et ühesõnaga, kui seda raha juhuslikult siiski rohkem tuleb, aga seda teha ei taheta, siis on väga kurb, väga kurb. Ja minu palve ja üleskutse on ka: kui meil on võimalik seda teha ja ma ütlen, et on võimalik teha, siis palun teeme. Leidkem need võimalused inimestesse investeerida, leidkem võimalused lapsi hoida. Aitäh!

21:17 Esimees Jüri Ratas

Suur tänu! Ja ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Helmen Kütt, palun! Otse loomulikult, palun kaheksa minutit.

21:18 Helmen Kütt

Austatud eesistuja! Head ametikaaslased! Lugupeetud minister! Meil oli siin juttu Viljandi linnast ja ma võin kohe öelda, et Viljandi linn ongi tubli omavalitsus. Meil on olemas nii spordikool, huvikool, muusikakool, kunstikool, on avatud noortekeskus, suurepärased ruumid, vahendid, muusikainstrumendid ja võrratud õpetajad ja juhendajad huvihariduses.

Huvihariduse korral maksavad nii õpetajate kui ringijuhtide palga kohalikud omavalitsused ja aruanne nendib, et lisandunud on üle Eesti huvikoole ja avatud noortekeskusi. Sellest kindlasti ka suurenenud on kohalike omavalitsuste rahaline osa selles. Ja ma nõustun. Te tõdesite, et oluline on vaimne tervis. Muidugi on, kuid huviharidus ja vaimne tervis on omavahel väga-väga tugevas seoses. Need noored, kellel pole häid tulemusi ette näidata hariduses, kogevad just nimelt huvihariduses eduelamust. Laps õpib, kogeb olulisi kompetentse läbi huvihariduse ja muutub seeläbi enesekindlamaks. Andeid varajases eas avastada, arendada ja luua selleks võimalusi, peaks olema nii kohalike omavalitsuste kui riigi üks olulisemaid ülesandeid.

Tõsi, kohalikud omavalitsused teevadki endast parima, kuid olukorras, kus näiteks Viljandi vald peab oma eelarvest leidma enam kui 140 000 eurot selleks et tänastki taset säilitada, on muret tekitav. Ja kas vallal on selleks vahendeid? Võib ju öelda, et see, mida ma siin praegu räägin, on opositsioonipoliitiku jutt. Ja selleks, et nii ei mõeldaks, lubage mul tsiteerida Lastekaitse Liidu pressiteadet 1. juunist ehk lastekaitsepäevast. Tsitaadi algus: "Liit märgib, et lapsed on meie tulevik, on lause, mida tänapäeval kasutatakse palju. See on õige. Kuid nad pole pelgalt meie tulevik, vaid ka olevik. Lapsed on siin ja praegu, samal ajal kui meie, täiskasvanud teeme sageli nende tulevikku puudutavaid otsuseid, nende enda arvamust küsimata ja arvesse võtmata. Üheks selliseks näiteks on riigi otsus kärpida laste huvihariduse rahastust. Nimelt langeb kinnitamist ootava riigieelarve strateegia järgi huvihariduse ja tegevuse toetus uuel aastal 14,25-lt miljonilt eurolt 7,25 miljonile eurole. Kas pole kummaline, et vähendame seda, mis aitab natukenegi leevendada olukorda, kus Eestimaa õpilaste akadeemilised tulemused küünivad parimate hulka, et meie lapsed on selle kõige juures statistiliselt õnnetud ning oma vaimse tervisega hädas, kirjutas Lastekaitse Liidu noortekogu juht Triin Sooäär." Tsitaadi lõpp.

Kohalikud omavalitsused, nii nagu ma ka alguses ütlesin, teevad endast kõik võimaliku, samas pikaajalise hoolduse korral soovitab riik ja Sotsiaalministeerium, pöörduge kohaliku omavalitsuse poole, nemad on teile kõige lähemal, nende kulud on pidevalt vähenenud, nad peavad neid tõstma. Sotsiaalkomisjoni istungil tõdesime, et isegi riigi ülesanne, mis puudutab erihoolekannet, langeb väga tihti kohaliku omavalitsuse rahastamise õlgadele kuna piisav arv kohti erihoolekande teenuse saamiseks tegelikult riigiasutustel puudub ja selle tõttu on omavalitsused sundseisus, sest need inimesed on siin täna ja praegu ja vajavad abi. Ja lugematu hulk ülesandeid, mis öeldakse, et kohalik omavalitsus selleks, et paremini oma inimesi teenida, on vaja rohkem lastekaitsetöötajaid, ongi vaja. On vaja rohkem omastehooldajaid, on vaja rohkem tugiisikuid, aga kõik see on raha. Ma tänan väga Isamaaliidu saadikuid esitatud arupärimise eest, sest see annab meile võimaluse pikemalt sellel väga olulisel teemal rääkida, sest järgmine arupärimine tuleb kohe sotsiaaldemokraatide poolt samal teemal. Ja ma tänan ka ministrit, minule tundus siiraste ja südamlike vastuste ja südamest tulevate vastuste eest! Aga ma siiski väga loodan, nii nagu mitmed eelkõnelejad siin, et see vaadatakse üle, see seitse miljonit, mis nagu kärpega öeldakse, et selle peavad tagama kohalikud omavalitsused, ei ole mõistlik ja õige samm, sellepärast et luues uue meetme, teadmata, kuidas see rakendub, võiks jätkata just nimelt selles samas sinises aruandes väljatoodud head analüüsi, kus öeldakse, et see meede, mis rakendati ja töötati välja 2016 ja rakendati 2017 kuni 2020, mis ülevaade antud, toimis väga hästi, tõi juurde suure hulga, kümneid tuhandeid lapsi huviharidusse juurde. Ja meie kõige kallim vara on inimene, olgu ta siis noor või vana. Aga selleks, et noor inimene saaks tulevikus olla tubli kodanik, selleks on võimalus ainult nooruses panustada tema haridusse ja huviharidusse. Nii et suur aitäh ja ma küll loodan, et sügisel me tuleme selle teema juurde tagasi ja meie kõikide arupärijate rõõmuks seisab see seitse miljonit seal reas tagasi. Aitäh!

21:23 Esimees Jüri Ratas

Suur tänu! Tundub, et hetkel vasturepliigisoovi ei ole, siis läheme edasi. Palun Riigikogu kõnetooli, Indrek Saar!

21:23 Indrek Saar

Aitäh, lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Tõepoolest, mina alustan siis tänamisega. Aitäh, kolleegid, selle teema ka omalt poolt saali toomise eest! Tõepoolest, teema tõsine ja ma väga loodan, et nendel jutuajamistel on ka mingisugused tagajärjed, mis siin on, kuigi paraku, vaadates ministri vastuseid, siis siiamaani liiga suurt lootust vist hellitada ei maksa. Sest samasuguse kalgi järjekindlusega on minister siit meile kinnitanud, et olgugi, et tal on kahju, et ta peab kärpima, siis kui tal oleks rohkem raha, siis ta paneks selle hoopis kusagile mujale. See on tegelikult selle tänaste küsimuste kokkuvõte. Ja paneks selle kuhugi mujale, mis on kindlasti üks mainitud asjadest, mis on kultuuriranits, on kindlasti väärt tegemist, absoluutselt, ma olen sellega nõus, et see on hea mõte, aga selle tegemine nii, et me lõikame tükkideks ühe juba väga hästi toimiva ja väga vajaliku meetme, on täiesti kohatu ja küüniline. Ma ei saa aru, kuidas seda siis ka üldsegi seletada, et kui minister kinnitab, et iseenesest tal ei ole midagi selle meetme vastu, kas see on siis poliitiline kius, et selle meetme taga on pigem seisnud sotsiaaldemokraadid, mitte Reformierakond. Kas see on kättemaks selle eest, et enne veel, kui see meede päriselt jõustus, aga oli juba kokku lepitud, vahetus valitsus ja Reformierakond kolis opositsiooni, sotsiaaldemokraadid siis juba küll jätkuvalt koos Isamaaga, aga juba koos Keskerakonnaga asusid seda rakendama? Või mis on see põhjus, miks seda tehakse? Aga igal juhul, mis iganes on see põhjus, on see ääretult julm. Sest kogu, ka ministri vastused ütlevad seda, et see meede on täitnud oma eesmärki. Aga väita selle juures, et eesmärk on täidetud, ise mööndes, et kui eesmärk on võimalikult paljude laste, soovitavalt kõikide laste võimalus huviharidusesse jõuda ja me oleme tegelikult jõudnud 63%-ni lastest, siis kuidas saab väita, et eesmärk on täidetud, ja korjata pool raha välja, öeldes, et nüüd on kõik hästi?

Samamoodi on, no see on lausa rumal, ausalt öelda, öelda, et kuna mitmekesisuse poolde enam nii palju raha ei lähe, läheb rohkem kättesaadavusse, siis me võime selle mitmekesisuse poole justkui maha korjata. See on ühendatud anumate süsteem. Lugupeetud minister, mitmekesisust on vaja selle jaoks, et oleks üldse mingisugune valik lapsel, kuhu minna, kõiki lapsi ei saa panna kas korvpallitrenni või laulukoori. Nendel peab olema ka mingisugune alternatiiv. Ja sellepärast on vaja seda mitmekesisust. Ja see ongi see vahe, mis on hajaasustuses ja mis on suures linnas. Suures linnas sul võib olla sadu valikuid teinekord, aga hajaasustuses võib-olla on üks, kaks, kolm. Ja sellepärast ongi vaja seda mitmekesisust luua, et võimalikult paljud lapsed jõuaksid huvitegevuse juurde, et nad saaksid endale võimetekohase ja neid huvitava asja, mis neid tõepoolest huvitab, mitte kuhu ei viida neid vägisi septembri alguses kohale ja oktoobrikuuks on nad juba sealt välja pudenenud, sest see tegelikult ei huvita neid, see ei ole see, milles nemad tunnevad ennast andekatena või mida nad tõesti ise tahaksid teha ja suudaksid seda siis ka oma vanematele selgitada, et see on koht, kus ma tahan käia.

Ja mis mind pani samamoodi kõrvu kikitama, oli ministri väide, et ta ei usu, et kättesaadavus väheneb. Kui 15 miljonit eurot on 30% tõstnud laste arvu, kes käivad huvitegevuses, neid on tulnud 30 000 jagu juurde, 30% on nende laste arv suurenenud, siis kui me võtame pool rahast välja, siis kuidas see võimalik on, et ei vähene, kuidas see võimalik on, et kättesaadavus ei vähene? Seletage mulle palun see ära, et kuidas saab nagu tühja, mitte millestki tekib midagi, ja see midagi on märkimisväärne kogus lapsi.

Ma palun lisaaega!

21:28 Esimees Jüri Ratas

Muidugi, kolm minutit, palun.

21:29 Indrek Saar

Aitäh! Ehk siis ka see väide ei ole adekvaatne. See ei ole vähemasti läbi mõeldud. Nii et veel kord palun ministril mõelda selle peale, mida ta väidab.

Kui te nüüd väidate, et selles meetmes on nõrku kohti, siis minu küsimus on, aga miks te lähete seda raha lastelt ära võtma, miks te ei küsi, millega tegeleb Haridus- ja Teadusministeerium, miks te ei küsi nende bürokraatide poolt, kes on kasvanud selles riigiaparaadis nagu pärmi peal, nagu siin tihti väidetakse, et miks te ei küsi nende käest, millega nad tegelevad hommikust õhtuni. Miks mingi osa nendest vahenditest ei lähe teie arvates täpselt sinna, kuhu ta peaks minema? Kuigi ma tuletan meelde, et selle meetme üks võlusid on see, et tahetakse, mõõdetakse tulemust ja see, kuidas selle tulemuseni jõutakse, on suuresti kohalike omavalitsuste enda otsustada. Aga kui te näete, et kuskil kasutatakse raha valesti, siis küsige oma allasutuse käest, millega nad tegelevad, ja tegelege nende kärpimisega vajadusel, kui nad ei suuda oma tööd teha, mitte ärge võtke laste käest raha ära.

Ja siis te ütlete, et te teete parema süsteemi, te lähete tegema paremat süsteemi olukorras, kus te olete valitsuses Keskerakonnaga. Te lähete tegema regionaalset paremat süsteemi olukorras, kus te olete valitsuses Tallinnas ainuvõimul oleva erakonnaga, kes võidab Tallinna kontekstis sellest meetmest tegelikult võib-olla kõige vähem proportsionaalselt, sest selle meetme mõte ongi anda lastele võrdsemad võimalused. Ja me teame, nagu ka minister meile korduvalt siit puldist ütles, et hajaasustuses paraku on võimalused ebavõrdsed, võrreldes suuremate linnadega. Kuidas te saate selle meetme sisuliselt teha efektiivsemaks, kui teie koalitsioonipartner vaatab eelkõige Tallinna linna eelarvet? See ei ole praktikas võimalik, ükskõik mida te meile püüate rääkida, päriselus need asjad pole kunagi niimoodi käinud.

Ja lõppkokkuvõttes ma tahaksin väga teie käest teada, kuidas te kavatsete kohalike omavalitsuste usalduse taastada riigi vastu pärast seda, kui te olete neid jälle püganud. Te pügasite neid masuajal, siis kui me olime teinud meetme selle jaoks, et lasteaiaõpetajate palgad tõuseksid. Kohalikele omavalitsustele anti lubadus, et nad saavad boonusraha, kui nad selle lubaduse ära täidavad. Nad tegid seda. Raha võeti ära. Me seletasime mitu aastat KOV-idele (Juhataja helistab kella.), et kuulge, nii küünilist parteid ei ole võimalik välja mõelda, kes tuleb ka laste hammaste vahel seda raha ära võtma, ükskõik, mis juhtub, sest nad olid väga kõhklevad, kas riik peab oma lubadust. (Juhataja helistab kella.) Ja nüüd riik jälle murrab lubadust, ja siis te lähete ja ütlete neile, nüüd kultuuriranits, uskuge mind, seda raha ära ei võeta.

21:29 Esimees Jüri Ratas

Hea ettekandja, teie aeg!

21:29 Indrek Saar

Tänan tähelepanu eest!

21:32 Esimees Jüri Ratas

Aitäh teile! Nii, kas on kõnesoove või vasturepliike? Ei ole soovi kellelgi. Ei ole. Selge. Siis sulgen läbirääkimised ja sellega on arupärimisele vastatud. Aitäh!


6. 21:32 Arupärimine huvihariduse rahastamise kohta (nr 75)

21:32 Esimees Jüri Ratas

Liigume edasi kuuenda päevakorrapunkti juurde. Riigikogu liikmete Jevgeni Ossinovski, Eduard Odinetsi, Jaak Juske, Helmen Küti, Riina Sikkuti, Heljo Pikhofi ja Lauri Läänemetsa 5. mail 2021. aastal esitatud arupärimine huvihariduse rahastamise kohta, mis kannab numbrit 75. Arupärimisele vastab haridus- ja teadusminister Liina Kersna. Palun Riigikogu kõnetooli arupärijate esindaja, Riigikogu liikme Jaak Juske, et arupärimist tutvustada. Palun!

21:33 Jaak Juske

Austatud esimees! Hea Riigikogu! Me jätkame seda diskussiooni teema üle, mis puudutab laste ja noorte huviharidustoetuse vähendamist. Ja see viimane poolteist tundi, väga emotsionaalselt kohati, arutelu näitas, et see teema puudutab väga paljusid, see puudutab sadu-sadu noori üle terve Eesti, ja mitte ainult noori, vaid ka nende peresid. Aga võib-olla erinevalt heade kolleegide Isamaa fraktsiooni liikmete arupärimisest sotsiaaldemokraadid oma kuues küsimuses proua ministrile rohkem pööravad tähelepanu nendele asjaoludele, mis puudutavad selle otsuse mõju lastega perede ebavõrdsuse suurenemisele ja ka regionaalse ebavõrdsuse suurenemisele. Meid huvitab see, et millised on need valitsuse kaalud, kus ühel pool on see õhuke riik, mida tuleb veel õhukesemaks viilida, lihvida, ja teisel pool on see riik, kes hoolib oma inimestest, hoolib lastega peredest. Kuidas valitsus neid otsuseid teeb ja millised kaalupooled nendes otsustes jäävad domineerima? Nagu ma ütlesin, kokku on kuus küsimust. Ja ma võin lubada proua ministrile, et kui te tulete siia pulti, vastate küsimustele, lõpus ütlete, et te olete saanud aru, et see on väga vale otsus, ja te võtate selle otsuse tagasi, seda eelarvekärbet ei tule, siis me lubame, et me küsi teie käest mitte ühtegi küsimust. Palun!

21:34 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli haridus- ja teadusminister Liina Kersna. Palun!

21:35 Haridus- ja teadusminister Liina Kersna

Austatud Riigikogu esimees! Head arupärijad! Ma alustan kohe küsimustele vastamisest. Ma mõtlesin, et kas ma ütlen mõne kommentaari, aga ju me saame sel teemal küsimuste ja vastuste voorus siiski arutada.

"Miks alustas Vabariigi Valitsus teie valitsusalas kärpeid just huvihariduse toetussüsteemist ehk laste ja noorte ebavõrdsust suurendava otsusega?" Kordan veel kord: lähtusin põhimõttest, mis on riigi ülesanne ja mis on seaduse järgi kohaliku omavalitsuse ülesanne. Ja noorsootöö, sh huvihariduse ja -tegevuse korraldus on seaduse järgi kohaliku omavalitsuse ülesanne. Riik tegi neli aastat tagasi otsuse eraldada lisatoetust kohalikele omavalitsustele, seda kahel eesmärgil: suurendada mitmekesisust ja suurendada kättesaadavust. Täna me näeme, et mitmekesisusele on seda raha investeeritud aasta-aastalt aina vähem, sest me teame, et huviringe lõpmatuseni luua ei saa. Tundub, et huviringide mitmekesisus on tagatud. Nüüd on küsimus, kas kohalikud omavalitsused suureneva eelarve tingimustes on valmis võtma selle mitmekesisuse tagamise lastele oma õlgadele ja riik saaks näiteks jätkuvalt aidata kaasa kättesaadavuse parandamisele. Ma arvan, et niimoodi see iseenesest võiks minna.

"Kas Vabariigi Valitsus arutas kõnealuse suuruse mõjuga kärpe eelnevalt läbi huvihariduse andmisega seotud osapooltega? Kui mitte, kas see ongi tänase Vabariigi Valitsuse stiil langetada kogu Eestit puudutavaid otsuseid?" Vastasin täpselt samale küsimusele ka Isamaa erakonna saadikute poolt. Jah, tõesti, ei konsulteerinud ja palun vabandust selle eest. Need otsused oli vaja aja survel langetada ja ma tõesti ei kohtunud. Ja mul on sellepärast piinlik. Küll aga kutsusin ma katusorganisatsioonid enesega kohtuma, kus me saime rääkida muredest. 1. juunil meil oli enam kui kaks tundi kestnud kohtumine ja me leppisime kokku, et me jätkame ja arutame 13. juulil edasi, kuidas kasutada huviharidusorganisatsioonide vaates olemasolevat raha võimalikult efektiivselt, ja arutame ka seda, kas huvihariduse rahastamises me peaksime tegema suuremaid seadusemuudatusi selleks, et huviharidusest saaksid võimalikult paljud lapsed osa.

Kolmas küsimus: "Kuidas plaanib Vabariigi Valitsus tagada huvihariduse kättesaadavuse neile sadadele lastele ja noortele, kes said huviringis käia kõnealuse toetusmeetme abil?" Ütlen veel kord, et siiski selgelt seitse miljonit eurot on väga suur raha. Ma ei ole kunagi öelnud, et see on väike raha, nagu siin kõnedes eelneva arupärimise järgselt öeldi. Seitse miljonit on väga suur raha ja 7,25 miljonit sellesse toetusmeetmesse jääb ka alles. Selle raha kasutamisel kindlasti saab ka olema oma mõju ja ma usun, et seda raha võiks kasutada just eelkõige kättesaadavuse tagamiseks. Ja meil on tõesti huvihariduses osalevate noorte arv kasvanud. Aga seda, kas see huvihariduses osalevate noorte arv on kasvanud üksnes riigi toetusel, me väita ei saa, sest kohalikud omavalitsused on, kui ma vaatan nelja aasta andmeid, iga aastaga aina rohkem panustanud oma vahendeid huvihariduse ja -tegevuse tagamiseks, mis on väga sümpaatne.

Neljas küsimus: "Kui palju väheneb kärpe tõttu ministeeriumi hinnangul huviharidusse kaasatud laste ja noorte arv?" Meil ei ole ühtegi analüüsi, mis kinnistaks viimasel ajal ajakirjanduses välja toodud numbrid, et lisatoetuse abil sai 30 000 last võimaluse huvihariduses ja -tegevuses osalemiseks. Kohalike omavalitsuste esitatud aruannete põhjal võib ehk väita, et täiendav toetus võis huviharidusse ja -tegevusse tuua juurde 10 000 osalejat. Samas, me ei saa väita, et tegemist oleks unikaalsete lastega, sest kohalike omavalitsuste andmekogumise võimekus on väga erinev. Huvikoolides käivate laste arvud on kirjas küll Eesti Hariduse Infosüsteemis, kuid huvitegevuses käivate laste kohta meil tegelikult andmed puuduvad. Neid riiklikult ei koguta ja see on probleem. Plaanime suuremat tähelepanu pöörata andmete kogumise kvaliteedile ning vahenditele, et selle pinnalt oleks võimalik teha ka tõenduspõhiseid otsuseid. Kärpe mõju sõltub kohalike omavalitsuste otsustest, kuidas riigi raha edasi kasutada ja millisteks vajadusteks leida katet põhieelarvest ja millisteks riigi toetusest.

Viies küsimus: "Paljud õpetajad teenivad täna lisatasu huviringide juhendajana. Kui palju neist kaotab nüüd kärpe tõttu oma lisatöö ja -sissetuleku?" Teie küsimuses õpetajate lisasissetuleku kadumise kohta sisaldub eeldus, et huviringide juhendajatena lisatasu teenivad inimesed kaotavad kärpe tõttu lisatöö. Kas see eeldus on korrektne või ei ole, seda näitab aeg. Aga riigi toetus säilib ju osaliselt ja see moodustab suures pildis väikese osa sellest, mida kohalikud omavalitsused ise panustavad huviharidusse ja -tegevusse.

Kuues küsimus: "Milliseid kärpeid teie valitsemisalas on lähiaastatel veel oodata?" Ma eelmisele arupärimisele vastates – ja oli väga sümpaatne näha, et te olite ka saalis – ütlesin, et väga palju on avalikkuses saanud tähelepanu see seitse miljonit eurot kärbe. Tuleb tunnistada, et see ei ole ju see üldine kärbe, mida ministeeriumid peavad tegema. Haridus- ja Teadusministeerium peab oma püsikulusid vähendama järgmisel aastal 6,4 miljonit. Kui te siin enne rääkisite bürokraatiast, siis tõesti, me püüame nende püsikulude kärpimise kontekstis vaadata väga hoolega üle, kui palju me asju menetleme, kas me menetleme midagi topelt, kuidas muuta otsustusprotsesse ministeeriumis sees efektiivsemaks nii, et me saaksime hoida püsikuludelt kokku. Nii et igal juhul sellele seitsmele miljonile lisaks peab ministeerium püsikulusid vähendama 6,4 miljoni ulatuses. Ja ma teen kõik endast oleneva, et see 6,4 miljonit ei sisaldaks teenuseid, mida riik on pakkunud haridusvaldkonnas. Aitäh!

21:43 Esimees Jüri Ratas

Aitäh, austatud minister! Ja läheme küsimustevooru juurde, vähemalt üks on olemas juba. Ivari Padar, palun!

21:44 Ivari Padar

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees, lugupeetud ettekandja! Kogu selle arutluse pealt, ma olen ka täna ja varem mitmete omavalitsuse inimestega sellel teemal vestelnud. Ma olen aru saanud, et tegelikult nende kolme aasta jooksul on tehtud selline õige hiiglaslik töö süsteemi loomiseks kusagil. Paindlikkus on olemas, omavalitsustel on ka need lähenemised erinevad. Ja ma ütlen selle peale niimoodi, et selliste asjade käivitamise pealt ka oma praktikast, et vaieldamatult on niimoodi, et kus on probleemid, probleemid tuleb lahendada, kui on rõngasvaldade probleem, tuleb lahendada. Kui see on ebaproportsionaalne kasutamine mingis nišis, seda tuleb parandada. Aga mis mulje jätab see asi, kui riik ühel hetkel neli aastat tagasi, mingid otsused, süsteem on üles ehitatud. Nüüd justkui nagu parteipoliitiliselt ei sobi, läheb mingi teise otsuse peale ja ma olen kuulnud kultuuriranitsast, mille sisu ma täpselt ei tea. Et selles suhtes on niimoodi, et mis mulje see jätab, kui riik nagu teeb kannapöördeid selles olukorras, kus inimesed on tões ja vaimus midagi juba valmis teinud?

21:45 Haridus- ja teadusminister Liina Kersna

Aitäh küsimuse eest, härra Padar! Ma tuletan veel kord meelde, et noorsootööseaduses on kirjas, et riik tasub seda lisatoetust kohalikele omavalitsustele võimalusel. Nii et tegelikult ühelgi kohalikul omavalitsusel ei peaks olema sellist lõputut õigus õigustatud ootust sellele rahale. Seaduses on öeldud, võimalusel seda toetust makstakse. Praegu on tehtud otsus, et need võimalused on väiksemad. Aitäh!

21:46 Esimees Jüri Ratas

Riina Sikkut, palun!

21:46 Riina Sikkut

Aitäh, lugupeetud esimees! Hea minister! Tänan siirate vastuste eest ja ma tõesti usun, et isiklikult sellise otsuse tegemine oli väga keeruline, aga ka kõige paremate kavatsustega tehtud otsus, kui me räägime riigi ja kohaliku omavalitsuse kohustustest, mis on seaduse poolt pandud, mis opereerib sellise agregeeritud numbrite keskmise omavalitsusega, see lihtsalt suurendab ebavõrdsust. Praegu on juhtunud selline lugu, kus regionaalse tasakaalustamise meede hakkab ebavõrdsust võimendama. Praegu on selline lugu, et Setumaa peab pingutama 14 korda rohkem kui Tallinn, et katta seda riigi altvedamist. Loksa peab pingutama 22 korda rohkem kui Keila, et lastele võimaldada praegusel tasemel huviharidust. Ma saan aru sellest seadusega pandud kohustustest (Juhataja helistab kella.) omavalitsusele, aga see otsus regionaalpoliitiliselt on ju väga rumal. (Juhataja helistab kella.) Me ei saa rääkida keskmisest omavalitsusest, me peame vaatama nende individuaalseid võimekusi.

21:47 Haridus- ja teadusminister Liina Kersna

Aitäh! Sellepärast ma ütlengi, et me peame kohalike omavalitsuste liiduga läbi rääkima, kuidas olemasolevat raha kasutada niimoodi, et just nimelt toetada neid, kes seda abi rohkem vajavad ja mitte neid nii palju, kes saavad juba täna kenasti hakkama.

21:47 Esimees Jüri Ratas

Eiki Nestor, palun!

21:47 Heiki Hepner

Aitäh, hea esimees! Austatud minister! Me oleme tänasel arutelul saanud teada, et tõepoolest see meede on hästi käima läinud ja raha andes on huvihariduse kättesaadavus märgatavalt tõusnud. Nüüd siis proovime testida seda, et võtame raha ära ja kas ta langeb tagasi viie-kuue aasta tagusele tasemele. No küllap ta langeb. Minu küsimus siit: miks me tegeleme või miks valitsus tegeleb inimkatsetega? Miks me teeme katseid oma lastega, oma noortega?

21:48 Haridus- ja teadusminister Liina Kersna

Aitäh! Me kindlasti ei tee inimkatseid. Ja kui te tõstate esile noortesse inimestesse panustamist, siis kogu haridusvaldkond täiesti selgelt panustabki noortesse inimestesse. Iga euro, mis haridusvaldkonda on investeeritud, on investeeritud tulevikku.

21:49 Esimees Jüri Ratas

Eduard Odinets, palun!

21:49 Eduard Odinets

Aitäh, härra esimees! Lugupeetud minister! See jutt lõputu õigustatud ootusest kuidagimoodi riivas minu kõrva praegu. Need on ju riigi lubadused, riigi lubadused kohalikele omavalitsustele, mida riik ise praegu murrab. See ei ole põhjendamatu ja lõputu ootus, see on väga konkreetne ja väga selge ootus, et riik täidab oma lubadusi. Nagu ma saan aru, eks, me nüüd hakkame liigitama kohalikke omavalitsusi nendeks, kes saavad hakkama huviharidusega, ja need, kes ei saa hakkama, ilmselt andmata endale aru, mis hinnaga mõnes omavalitsuses just seda huviharidust hoitud ja sinna panustatud. Aga probleem ei ole ainult väikestes ja vaestes, probleeme võib ka täiesti suurtes olla, näiteks Kohtla-Järve linnas, mis vaatamata oma suurusele on ikka vaene omavalitsus. Miks te valitsusena mitte ei lähe kallale ainult lastele ja noortele, vaid ka murrate neid lubadusi, mida valitsus on andnud?

21:50 Haridus- ja teadusminister Liina Kersna

Aitäh küsimuse eest! Ma ütlen veel kord, et kui see toetus loodi, siis seaduse tasandil pandi kirja, et riik teeb seda võimalusel. Nii et ei saa olla lõputut õigustatud ootust, et see toetus jääb aegade lõpuni sellisena, nagu ta tol hetkel oli loodud.

21:50 Esimees Jüri Ratas

Jaak Juske, palun! 

21:50 Jaak Juske

Aitäh, austatud esimees! Hea minister! Ma tõepoolest ka tänan teid nende vastuste eest ja nagu ma ütlesin, siis mind väga häirib see, et õpetajad on sunnitud nägema, et nende palgatõus tuleb tõepoolest laste ja noorte huvihariduse arvelt, aga ma vaataks tulevikku. Kui järgmine aasta õpetajate palk huvihariduse arvelt tõuseb 3%, siis mis juhtub õpetajate palgaga aastal 2023–2024 ja kust tuleb selleks raha? Mida on siis kavas kärpida?

21:51 Haridus- ja teadusminister Liina Kersna

Aitäh! Esiteks ma väga loodan, et õpetajate palgatõus järgmisel aastal ei jää 3% piiresse, vaid me saame seda tõsta rohkem. Vähemalt kui me saaksime tõsta õpetajate palka 5%, siis see tähendab seda, et ta püsib praegusel tasemel ja me teame, et sel aastal õpetajate palk ei tõusnud. Kui me tõstame teda 3%, siis tegelikult suhtena keskmisesse palka õpetajate palk siiski väheneb ja ma arvan, et minimaalselt peaks õpetajate palk tõusma järgmisel aastal 5%. Ma loodan, et rohkem.

21:51 Esimees Jüri Ratas

Peeter Ernits, palun!

21:51 Peeter Ernits

Hea juhataja ja hea minister! Teie eellane võttis tööle ühe sellise inimese, kelle nime ma ei hakka nimetama, aga kes pandi haridus- ja noorsooameti juhiks ja talle pandi selline palk, mida ei ole isegi presidendil, peaministril, lugupeetud Riigikogu esimehel, aga kompetentsi nagu ei olnud. Ja nimetus on Haridus- ja Noorteamet. Kui nüüd vaadata selles pilgus selle huvihariduse rahastamise kärpe puhul, kas te arvate, et sellise inimese ametis hoidmine sellise palgaga – muuseas, ma küsin, see oli põhipalk, milline on ta kogu palk, see on lisaküsimus –, on praegusel kärpe ajal arukas?

21:52 Haridus- ja teadusminister Liina Kersna

Aitäh! Nii nagu ma varasemalt ütlesin, siis Haridus‑ ja Teadusministeerium lisaks huvihariduse toetuse vähendamisele peab oma püsikulusid vähendama 6,4 miljoni euro võrra. Ma olen küll püüdnud selgitada, kui keeruline on haridusvaldkonnas raha kokku hoida, sellepärast et tegelikult on lisaraha vajadus praktiliselt igas valdkonnas, mida kureerib haridusministeerium. Näiteks, praegu me räägime huviharidusest, oleks võinud olla ka variant, et me räägime alushariduse õpetajate palkadest, näiteks, mida riik toetab 15 miljoni euroga. Me võib-olla räägiksime siin erivajadustega laste koolidest. Kõik võimalikud kärpeotsused haridusvaldkonnas teevadki haiget, teevad haiget neile, kellelt see raha ära võetakse, ja ei ole sugugi nagu kergelt põhjendatavad ka otsuse tegijatele. Aga mis puudutab seda 6,4 miljonit, siis me tõesti ministeeriumis teeme tööd selle nimel, et muuta nii haridusministeerium kui ka Haridus‑ ja Noorteamet efektiivsemaks. Me vaatame tööprotsesse ümber, et me ei peaks minema haridusvaldkonnas teenuseid või ka palku vähendama.

21:54 Esimees Jüri Ratas

Indrek Saar, palun!

21:54 Indrek Saar

Aitäh! Lugupeetud minister! Minu küsimus jätkab seda Jaak Juske küsimust, et mis saab edasi. Te olete avaldanud avalikult oma seisukoha, et selle jaoks, et õpetajad ei tuleks tänavatele, te peate neile ju mingi palgatõusu leidma, ja olete öelnud, et see palgatõus 3% tuleb suuresti huvihariduse raha vähendamise arvel. Täna olete te ka öelnud, et teie enda eelistus, juhul kui selles suurusjärgus raha oleks võimalik järgmise aasta eelarvesse täiendavalt suunata, oleks pigem kultuuriranits. Kas see tähendab seda, et kui me vaatame siit edasi, kas õpetajate palkade jaoks on vaja raha juurde aastal 2023, näiteks, või ranitsa jaoks on vaja raha juurde või siis ka järgmine aasta juba, kui tahta õpetajate palgast natuke suuremat tõusu, siis võiks ju ka selle teise poole huviharidusest ära kärpida teie loogika järgi, kui see on esimene asi, kust võib võtta?

21:56 Haridus- ja teadusminister Liina Kersna

Aitäh! Riigi eelarvestrateegiat tehes tehti meile ülevaade prognoosidest ja lähtuvalt sellest võimalikust lisarahast, mida lisataotlusteks kasutada. Ja ma mäletan hästi, see oli 58 miljonit eurot, mida kõikide ministeeriumide lisataotluste peale oli võimalik kasutada. Te olete valitsuses olnud, te kindlasti teate seda, olete läbinud eelarve tegemise protsesse ja teate, kui palju on erinevatel ministeeriumidel lisaraha vajadus. Kultuuriranits on Kultuuriministeeriumi eest vedada ja kui valitsus otsustab sellele lisaraha anda, siis see läheb Kultuuriministeeriumi eelarvesse.

Te esitasite mulle kirjaliku küsimuse, mis puudutas õpetajate palka. Ja sinna sai kirja väga täpselt need summad, mida oleks vaja õpetajate palgarahaks juurde. Need on väga suured summad ja need summad ei ole kindlasti sellised, mida oleks võimalik Haridus- ja Teadusministeeriumi valdkonna seest leida. Õpetajate palk kindlasti vajab lisarahastust ja ma loodan, nii nagu on siin korduvalt ka läbi käinud, et meie majandusel läheb hästi, meie maksumaksjateil läheb hästi, riigieelarvesse tuleb rohkem raha ja me saame maksta õpetajatele väärikat palka.

21:57 Esimees Jüri Ratas

Lauri Läänemets, palun!

21:58 Lauri Läänemets

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud minister! See arutelu siin saalis on hästi kohaliku omavalitsuse põhine, et riik ja kohalik omavalitsus ja suhted ja usaldus, aga tegelikult ju me petame hoopis nende noorte ja nende lastevanemate usaldust. Küsimus ei ole ju selles kohalikus omavalitsuses, küsimus on selles, et nemad on selle raha saanud, neile ei ole ju keegi läinud ukse taha, isiklikult öelnud, et teate, teie erivajadusega laps nüüd saab huviringis käia, aga arvestage, et kui riigil läheb halvasti, siis me lõpetame selle võimaluse ära. Et see on selle kogu asja kõige suurem tragöödia. Mul on küsimus selline: kas teil tegelikult ministeeriumis on olemas ka analüüsid, et mida huviharidus tegelikult vajab, kas huviharidus vajab äkki hoopis rohkem raha, on see nii? Aitäh!

21:59 Haridus- ja teadusminister Liina Kersna

Aitäh! Tõesti, kui ma huvihariduse katusorganisatsioonidega kohtusin, siis meie fookus oli lisaks selle toetuse vähendamisele mitmel olulisel teemal, mis neile muret teeb. Üks teema oli seotud näiteks huvihariduse pedagoogide kutsestandardiga, mida ei ole olemas. Ja me arutame seda juulis edasi, et sinnapoole liikuda, et tekiks huvihariduse, pedagoogide kutsestandard,

Siis teiseks kindlasti on palgatemaatika, mida te ise ka kõnes välja tõite. Et huvihariduse ja õpetajate palk peaks olema sarnane üldhariduskoolide õpetajate palgaga.

Ja kolmas temaatika, mida toodi esile, on kindlasti see, et me praegu ei tee ka rahastamisel väga vahet huvitegevusel ja huviharidusel. Huviharidust just selles kontekstis, et kui meil näiteks muusikakoolis on lapsed või ka tantsukoolis, kes on selles valdkonnas väga andekad ja nad tõesti vajavad suuremat tähelepanu oma ande arendamisel, siis nemad ei saa ka praegu sellist mingit lisatoetust selleks, et nende andekate lastega tegeleda. Mis puudutab üldisemalt huvihariduse rahastamist, siis täna me näeme, et huvihariduse raha läheb eelkõige kohalike omavalitsuste loodud huvikoolidele, mis on täiesti mõistetav ja arusaadav. Aga samas erahuvihariduses käivad ka väga paljud lapsed. Ka seal on selliseid valdkondi, mida kohalikud omavalitsused ise ei paku ja kohalikud omavalitsused nendele lastele tihtipeale toetust ei maksa. See toodi ka probleemina välja, et kuidas me jõuaksime selleni, et n-ö see huvihariduse raha käiks lapsega kaasas, mitte nii palju asutuste pidi. Ja kõiki neid teemasid ma valdkonna esindusorganisatsioonidega kindlasti arutan edasi. Aitäh!

22:01 Esimees Jüri Ratas

Helmen Kütt.

22:01 Helmen Kütt

Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud minister, mul just teie viimasest vastusest tulenevalt tekkis küsimus. Te olete ka eelnevalt kõnepuldis öelnud, et seda raha ei ole mitte alati kasutatud nii, nagu see oli mõeldud. Minu mäletamist mööda selle raha eraldamise korral oli kaks tingimust, üks oli see, et betooni ei tohi panna, ja teine, et oma vahendeid, rahalisi vahendeid ei tohi välja võtta, vaid see tuleb sinna lisaks. Kas te mõtlesite või näiteks kaalusite üldse varianti, et kuidagi mitte raha vähendada, aga kindlamad reeglid kehtestada, nagu näiteks te tõite, et on ka erahuviharidus, teatud protsent võiks sellest toetusest, mis omavalitsusele minna, võiks olla erahuviharidusele suunatud, et mitte lihtsalt vähendada, aga siis muuta natukene neid tingimusi. Seni sai omavalitsus otsustada, mis ongi tema, tegelikult, ütleme siis, kohustus ja pädevus otsustada, aga et kui me näeme, et on midagi tehtud nagu teisiti, kui ootus oli, kuigi laste arv on suurenenud, et võib-olla siis tingimusi läbi vaadata.

22:02 Haridus- ja teadusminister Liina Kersna

Aitäh! Ma olen tõesti korduvalt öelnud, et mis oli selle toetuse eesmärk, ja isegi kui seda raha ei ole kasutatud konkreetse eesmärgi hüvanguks, siis ma ei ütle, et selle raha kasutamine oli kuidagi halb või vale. See, et muusikakooli lapsed käivad võistlustel või konkurssidel, nad peavadki seal käima, see ongi väga õige, et nad seal käivad. Seda on iseenesest kohalikud omavalitsused tõesti ka ju rahanumbrites näidanud, et nad peavad oluliseks, sest hoolimata riigipoolsest toetusest iga aasta nad on aina enam panustanud huviharidusse ja -tegevusse oma põhieelarvest. Ja see ongi olnud väga tubli. Kui me räägime sellest, kui palju on huvihariduse ja -tegevuse kättesaadavus paranenud, siis kindlasti ei saa öelda seda, et see on üksnes riigipoolse toetuse tulemus. See on ka kohalike omavalitsuste enda seatud eesmärkide ja reaalselt panustatud raha tulemus.

22:04 Esimees Jüri Ratas

Austatud minister! Rohkem küsimusi ei ole. Aitäh teile! Avan läbirääkimised ja palun Riigikogu kõnetooli arupärijate esindaja Jaak Juske.

22:04 Jaak Juske

Austet esimees! Hea Riigikogu! Austatud minister! Kõigepealt me täname vastuste eest meie küsimustele. Me võime siin täna veel väga pikalt jäädagi vaidlema, kas eelarvekärbete kaudu riigi õhukeseks rullimine on ikka vajalik ja mõistlik või mitte. Siin on sotsiaaldemokraadid ja Reformierakond selgelt eri pooltel. Aga on igal juhul räigelt küüniline alustada kokkuhoidu meie tulevikku laste ja noorte arvel. Valitsuse otsus vähendada huviharidustoetust poole võrra seda aga paraku on.

See, mida Kaja Kallase juhitud valitsus täna laiemalt hariduses korda saadab, tuletab üha enam meelde seda, mida tegi EKRE eelmises valitsuses olles meie liitlassuhetega. Kui EKRE saagis iga nädal täie hooga meie riikluse ühte olulist alustala ehk julgeolekut, siis Reformierakonna ja Keskerakonna valitsus saeb meie ühiskonna teist tugijalga, vähendades märgatavalt hariduse rahastamist. Selle tagurliku poliitika üks samme on laste ja noorte huvihariduse rahastamise kärbe, mis suurendab selgelt lastega perede ebavõrdsust.

Haridusminister Liina Kersna proovis siin täna endale tuhka pähe raputada. Ta tunnistas, et see kärbe on viga. Kui on aga viga, siis tuleb see ju parandada. Seda rumalat ja mõttetut otsust tagasi keerata pole aga ministril paraku plaanis. Selle asemel otsis ta täna siin meie ees jätkuvalt kohatuid õigustusi. Proua minister rõhutas korduvalt, et huviharidus on kohalike omavalitsuste vastutusalas. Jah, kuid see ei tähenda, et riik ei võiks ebavõrdsuse vähendamiseks ja oluliselt rohkemate laste huviharidusse kaasamiseks omavalitsustele lisatoetust maksta. Ja just seda sotsiaaldemokraatide initsiatiivil sisse viidud toetust on läinud tänane valitsus vähendama. Seejuures on skandaalne, et omavalitsustega eelnevalt pole sel teemal nõu peetud. Valitsus lihtsalt otsustas kärpida ja kõik. Sellise ülbusega kaotab valitsus aga paraku oma usaldusväärsust.

Valitsus on paraku kurva valiku teinud ja nii on tegelikult hetkel täna kõige tähtsam küsimus, kuidas ikkagi tagada, et lapsed, kes selle toetusmeetme abil täna huviringis saavad käia, seda ka uuel aastal teha saavad. Valitsuse vastus on, et maksku omavalitsused puuduolev raha ise kinni. Jah, võib-olla Tallinn kui pealinn ja selle naaberomavalitsused seda ka tõesti suudavad teha. Väga paljud väiksemad omavalitsused üle Eesti peavad aga ootamatult leidma oma eelarvest näiteks 100 000, tihti oluliselt rohkemgi eurot. See on nende jaoks selgelt väga suur kulu. Nii suurendab valitsus kõnealuse kärpega ka regionaalset ebavõrdsust.

Liina Kersna polnud valmis täna siin Riigikogu ees lubama, et kui mõni laps uuel aastal huviharidustoetuse kärpe tõttu tänavale jääb, võtab ta vastutuse ja lahkub ametist. Ei, Reformierakonda huvitab vaid iga hinna eest eelarvetasakaal, mitte luust ja lihast inimesed, meie lapsed.

Aga kui Reformierakond ei proovigi oma küünilist ja arrogantsed poliitikat väga varjata, siis tegelikult kõige rohkem häirib mind täna antud küsimuses Keskerakonna teise valitsuspartei silmakirjalikkus. Juhtivad keskerakondlased Toompeal ja all-linnas valavad oma pressisõnumitest teeseldud pisaraid, mõistes teraval toonil hukka huviharidustoetuse vähendamise. Aga ma tuletan Eesti rahvale meelde, et Keskerakond kuulub endiselt valitsusse. Kõik valitsuse otsused sünnivad ka nende toetusel. Head keskerakondlased! Kui te tõesti lastest hoolite, siis näidake, et teil on selgroog. Kehtestage end valitsuse laua taga ja tõmmake sellele lollustele pidurit. Või kui te Reformierakonnast tõesti jagu ei saa, siis tulge valitsusest ära või vastutage täie rauaga ebavõrdsuse suurendamise eest Eestis. Aitäh!

22:09 Esimees Jüri Ratas

Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Lauri Läänemetsa.

22:09 Lauri Läänemets

Lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Lugupeetud kolleegid! Hästi palju on räägitud siin eelkõige valitsuse poole pealt, ministri poole pealt, sellest, et huviharidus on kohalike omavalitsuste vastutus ja las need kohalikud omavalitsused saavad selle kõigega hakkama. No lõppkokkuvõttes ju ei ole tähtis, kas see raha on kohaliku omavalitsuse eelarves või raha riigieelarvest tuleb, lõppkokkuvõttes kogutakse see ühtemoodi meil ühiskonnas kokku ja siis tehakse otsuseid. Mulle rohkem tundub, et see on selline vastutuse äralükkamine valitsuselt kohalikele poliitikutele, et teie vastutage ja teie peate inimestele seletama, miks te selliseid otsuseid tegite, miks läheb kinni see ring ja miks too ring, et sellega valitsus ei tegele. See ei ole ilus.

Kindlasti ei ole ilus. Ja lõpuks küsimus ei ole kohalikes omavalitsustes. See debatt on kuidagi hästi palju sinna kohalike omavalitsuste peale lükatud. Kas on õige niimoodi seal neid omavalitsusi petta, et üks kord on lubatud ja siis minister ütleb, et võib-olla ikka päris ei ole lubatud, et vaadake, seaduses on sihukene pisikene klausel juures, kus kohas mul võimalik taanduda ja öelda, et miks te lootsite, miks te lootsite kõigele sellele. Kusjuures ma pean ütlema, et see, kes teab, kuidas seda huvihariduse riiklikku toetust rahastatakse, see ei ole niimoodi, et antakse klausliga. Seal ju riik ise ütleb ette, mida ta näha tahab, riik ise laseb omavalitsustel teha arutelusid, uuringuid, analüüse, siis tuleb ära täita need vormid, on ju, ja sa pead kirjeldama, kuidas sa mingisuguseid küsimusi lahendad. Tegelikult valitsus ise on ühel hetkel nõudnud ja on oodatud ka selliseid pikaajalisi kohustuste võtmisi ja nüüd pauh tulla ja öelda: sõbrad, et see niimoodi ei ole, et miks te eeldasite, et me küll palusime teil näidata ära ... 

Muideks, ma ütlen, et viimane kord, kui neid tabeleid omavalitsused täitsid, oli eelmise aasta lõpp – ja mitte ainult üheks aastaks, vaid kaheks aastaks. Valitsus ise palus kaheks aastaks teha need plaanid. Plaanid tehti kõik ära ja nüüd tõmmatakse kokku. Aga selles mõttes ta ei ole kohalike omavalitsuste riigi asi, vaid ta on tegelikult riigi ja  inimeste vaheline asi. Ja väga kurb, et me ei vea ju alt mitte kohalikke omavalitsusi, vallavanemaid ja linnapäid, vaid me veame alt lapsi. Me veame alt lapsi, me veame alt Eesti perekondi, emasid-isasid, kes on kõige sellega arvestanud. Ja neile ei ole mitte keegi rääkinud neist keerulistest protsessidest ja neile ei tahetagi täna neist keerulistest protsessidest rääkida, sellepärast et see kärbe jõuab sellelesamale erivajadusega lapsele – ja muideks neid neid huviringe või neid võimalusi erivajadustega lastele uskumatult palju on loodud üle Eesti. Uskumatult palju on loodud, sest neid varem ei olnud, sellepärast et lihtsalt on kallim, kuna tihti üks juhendaja peab tegelemagi võib-olla ainult ühe lapsega. Ja neile ei ole seda kõike öeldud, et nemad jäävad ju ilma. Ja läheb ikka niimoodi, et kõige nõrgemad saavad kõige tugevamalt pihta. Sellepärast et see otsus ei ole tehtud vajadusest lähtuvalt, vajadusest laste arengus või vajadusest Eesti huvihariduse korraldamisel, vaid see loogika on hoopis teistpidine. See tähendab, et sellel ei ole sellist analüüsi, läbirääkimist, loogikat taga, on ju, ja pole ka üleminekuaega antud. Sellest on hästi kahju.

Palun kolm minutit juurde!

22:13 Esimees Jüri Ratas

Muidugi. Palun, kolm minutit!

22:13 Lauri Läänemets

Aitäh! Nüüd sõna "efektiivsus", kui see kõlab mõne ettevõtja suust, on väga hea, kui see kõlab poliitiku suust, on halb, kui see kõlab Reformierakonna liikme suust, siis see on ohtlik, sellepärast, et efektiivsus riigi juhtimisel tavaliselt me teame, kuidas see lõpeb. See lõpeb sellega, et vaadatakse ainult raha ja Exceli numbreid, et asjad oleksid ilusad, mitte et asjad töötaks päriselus ja mõjutaks inimeste elu nii, nagu nad peaksid. Efektiivsus, kui me siin arupärimise vastustest kuulsime, efektiivsus huvihariduses. Ma kohe kardan seda sõna. Kui ma lihtsalt mõtlen korra sellele, et jah, see oli tõesti ettepanek, mida minister mainis, aga ma kardan, et seda teed võidakse minna. Et näiteks see raha peaks lapsega kaasa liikuma. Siis see tähendab seda, et kogu see süsteem tegelikult keeratakse pahupidi. Kogu süsteem keeratakse pahupidi.

Efektiivsus õpetajate palkade puhul ja efektiivsus üldhariduskoolide pidamise puhul. Tegelikkuses on see üldhariduskool ja õpetajate palk väga tihedalt omavahel seotud, sest omavalitsus nende ruumide eest suudab alati maksta, see pole probleem, küsimus on õpetajate palganumbris. Ja kui hakatakse efektiivsust taga ajama, vaadatakse, et kuulge, teil on nii vähe lapsi, et tõmbame siin, teeme riikliku koefitsiendi, millega raha omavalitsustele jagatakse, õpetajate palgaraha, teeme selle ümber, siis see sisuliselt tähendab seda, et hakatakse väikseid koole sulgema. Päriselu on see, seda tähendab efektiivsus.

Aga ma ütleksin, et see ei ole kuidagi efektiivne, see on ainult selline bürokraatlik, eluvõõras ühiskonna tegelikust elust väga kauge nägemus ja riigijuhtimisele mittesobiv käitumine. Sellepärast et nii, nagu ma julgen öelda, et mõnes omavalitsuseski vaadatakse ainult seda enda rahakoti, aga mitte kunagi inimese rahakotti. Reeglina ei tehta mitte kunagi ühtegi arvestust, kui palju see lapsevanem siis näiteks pärast väikese kooli kinnipanekut või huviringi jaoks mõeldud ühistranspordi kaotamist, lõpetamist, hakkab autoroolis istuma. Istub 10 minutit, 20 minutit, 30 minutit, korrutame selle lastevanemate arvuga, päevade arvuga, tunnid – teate, see on väga suur number. See on väga suur number, mis võib-olla jääb neil inimestel tegemata, et näiteks palgalisa teenida. See on väga suur tundide arv, mis jääb kogukonda panustamata, et see kogukond võiks paremini elada, õitseda, võib-olla seal mingid uued ettevõtlusvormid tekkida. Neid asju kahjuks arvesse ei võeta. Ma loodan, et kogu see huvihariduse ja kogu see kärpimise saaga ei lõppe efektiivsusega. Hea oleks, kui enne lõppeks selle koalitsiooni aeg otsa. Aitäh!

22:14 Esimees Jüri Ratas

Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Eduard Odinetsi.

22:17 Eduard Odinets

Aitäh, härra esimees! Austatud kolleegid! Austatud minister! Kurb on. Väga kurb on. Kogu see lugu on väga kurb. Ma meenutan paar kuud tagasi, kui ma Kohtla-Järve Linnavolikogu liikmena haridus- ja kultuurikomisjoni liikmena arutasin koos oma kolleegidega sedasama plaani kaheks aastaks, mida riik nõudis meie käest, lubades meile selle plaani eest 322 000, see on see summa, mida saab Kohtla-Järve linn. Ja me tõdesime seda plaani koostades, kui hästi meil tegelikult läinud on. Kui palju lapsi meil on saanud ringidesse, kui palju uusi ringe meil on tekkinud, kui palju inimestele me suutsime maksta tasu huviringide juhendamise eest, kui palju tõsta tasu, kui palju pille me suutsime osta, kui palju konkurssidele ja festivalidele me suutsime oma lapsi saata ja unistasime ju edasi, mida me teeme veel sellel aastal, mida me teeme järgmisel aastal, mida me teeme edaspidi, kuidas me selle riigi toega saame seda valdkonda arendada. Siis helistab mulle üks fraktsioonikaaslane ja ütleb: kas sa kuulsid, et Liina võtab pool huvihariduse rahast maha? Ma pidasin seda naljaks ja kolleeg mäletab kindlasti, ma ütlesin, et sa teed nalja, et see ei ole võimalik. See ei ole see koht, kust Liina võtab raha maha. Ja siis tulid uudised ja tõepoolest, nii see oligi.

Siiamaani on see väga emotsionaalne ja kurb, ma usun kõikidele nendele inimestele, kes kohalikes omavalitsustes seisnud selle eest, et see raha jõuaks õigesse kohta, et see oleks efektiivne ja see tõstaks huvihariduse ja huvitegevuse nii kättesaadavust kui ka mitmekesistamist. Me võime rääkida siin, et no mis see Kohtla-Järve, suur linn, palju raha jne, no ei ole nii. Suures linnas on täiesti võimalik, et ka rahalised probleemid, linn, kes on ennast lõhki laenanud, kellel on hästi palju muresid, kus iga aasta lahkub mitusada inimest, kus maksubaas on olematu. Meie jaoks, Kohtla-Järve jaoks on see väga oluline raha. Minister räägib meile sellest, et mida te kurvastate, see on ju teie ülesanne tagada noorsootööd, teie peate seda tegema, riik tahab, toetab, tahab, ei toeta. Aga meil on ju veel hästi palju muid ülesandeid, mida kohalik omavalitsus peab tegema. Ka põhihariduse andmine on kohaliku omavalitsuse ülesanne, ka palkasid maksab kohalik omavalitsus, lastele toitu koolis annab kohalik omavalitsus, õpikute raha tuleb ka omavalitsuse eelarve kaudu, riigi toetusega loomulikult, aga ka näiteks ühistransport on riigi toetusega, ka näiteks teede remont on riigi toetusega. Kui kaugele me jõuame sellega, et me ütleme, et aga see on teie ülesanne, me tahame, anname, tahame, võtame ära, murrame oma lubadusi. Nii nagu see mees, kes on oma sõna peremees. Tahab, annab sõna, tahab, võtab tagasi. Aga riik ei tohi niimoodi käituda. Me ütleme seda, et kohalikes omavalitsustes on võimekus ise investeerida huviharidusse. Jällegi, kellel on, kellel ei ole. Siin on juba korduvalt räägitud sellest, et kõik omavalitsused ei ole nagu Tallinn ja selle kuldne ring. Me peame ikkagi natukene pealinnast kaugemale mõtlema.

Kurvaks teeb ka see, et nagu minister korduvalt tunnistas, ühegi huvirühmaga ei ole läbi räägitud, et võib-olla kui see oleks tehtud, siis ei oleks see otsus just selline, võib-olla huvirühmad oleksid võimelised ministrile selgeks tegema, et huviharidus ja huvitegevus ei ole see koht, millest kokku hoida. Palun kolm minutit lisaaega. Kurvaks teevad ka erinevad sõnumid, mis valitsusest tulevad. Kultuurikomisjonis Riigikogu kultuurikomisjonis käis kõnelemas kultuuriminister tutvustamas oma kultuuri arengukava, aruanded uhkusega rääkis sellest, kui mitu 1000 last on saanud haridust juurde omandada huviharidust ja huviringides käia, kui suure toetuse on saanud kogu see valdkond. Ja kultuuriminister lubased seisab selle eest, et suvise prognoosi järgselt vaadata üle. Need otsused ei olnud väga õige otsus, aga kultuuriminister oli väga kurb. Ja siis ta enam kultuurikomisjonis teatab haridusministri erakonnakaaslane. Ärge lootkegi seda otsust tagasi mitte keegi ei pööra, tsiteerides haridusministri sõnu ja sellest on väga kurb. Kurb on see, et praegune haridus ja teadusminister võib Eesti uusima ajaloos minna kui meie ajastu Elsa Gretškina. Elsa Gretškina võrdles siin kultuurikomisjoni esimees Liina Kersnat eelmisel nädalal, kui me arutasime kultuuri arengukava aruanded. Just eilse Gretškina. Aadu Musta arvates oli see, kes selleks, et tõsta õpetajate palka, pidi vähendama huvihariduse töötajate palkasid. Aga see ei ole veel kõik, mis meid ees ootab. Huviharidusest me juba teame kultuuri ranitsas me juba kuulsime ka Hasartmängumaksu Nõukogu hasartmängumaksust antavad toetused, mida samamoodi külmutatakse ja kus samamoodi suured rahad haridusele, noorte ja lasteprojektidele mõeldud ka, see hakatakse ju maha võtma. Minister ütleb, et kõik kärped teevad haiged jah, teevad loodetavasti ka ministrile. Tundus siiras, kui ta sellest rääkis. Aga sellisel juhul miks üldse kellelegi haiget teha, miks te endale haiged ministrina miks teha valdkonnale haiged, miks teha lastele ja noortele haiged, miks teha haiget nende juhendajatele, miks üldse kärpida? Sotsiaaldemokraadid on korduvalt tõstatanud siin saalis teemad. Kas meil tõesti ei ole muid variante kui ainult kärpida?

Kahjuks see debatt ei ole meid kuhugi viinud, siis nagu me oleme juba rääkinud ja kuninganna likult, nii peaminister kui rahandusminister kui ka haridus ja teadusminister väidavad, et muud võimalust, kuid kärpida, kärpida ja huviharidus ja huvitegevusest meil ei ole. Ja loomulikult paneb see kõik väga ebavõrdsesse olukorda pandud väga ebavõrdsesse olukorda, nii kohalikke omavalitsusi kui ka nendes kohalikes omavalitsustes elavad ja toimetavad lapsi ja noori. Aga see tundubki, et see ongi tänase valitsuse, Keskerakonna ja Reformierakonna poliitika. Et las hakkama saab ise endaga see, kes hakkama saab. Kes hakkama ei saa, on tema probleem ja tema mure. Kui raha ei ole, siis huviringi ei saa. Sotsiaaldemokraadid kindlasti ei suuda, ei saa ja ei lepi sellise olukorraga ja seisame jätkuvalt selle eest, et huvihariduse ja huvitegevuse raha jõuaks tagasi sinna, kus see peab olema – laste ja noorte kätte. Aitäh!

22:24 Esimees Jüri Ratas

Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli, Peeter Ernits, palun!

22:25 Peeter Ernits

Hea juhataja! Kolleegid! Hea eelkõneleja! Hea võrdlus Elsa Gretškinaga. Muidugi, nüansid on erinevad. Elsa Gretškina oli venestamise käilakuju siin ja Liina Kersna kohta võib-olla esialgu veel ei saa seda öelda, aga me jõuame ka järgmise punktini ja siis räägime edasi.

Aga ma loen teile mõned uusvanasõnad, mida helilooja Tõnis Kaumann on välja pakkunud. Kärbe ei kuku kännust kaugele. Ise kärbitud, hästi kärbitud. Kärpimine on tarkuse ema. Enne kärbi, siis lõbu. Hea kärbe võidab võõra väe. Kärbe ees, õnnetus järel. Kärbe oma pesa ümbert ei murra. Aga aitab küll. Ma ühe veel: kes kevadel kärbib, see sügisel läheb. Aga võite ise lugeda, väga palju huvitavaid uusi vanasõnu. Ja helilooja ise on öelnud ka, et ta FIE vormis on nõus ka Eesti Vabariigi presidendiks tulema, esitage pakkumine. Aga see selleks. Kas see nali nüüd on, aga?

Jah, me alles hiljuti kuulsime, et meil on umbes 30 000 last, kes on sügavas vaesuses ja 6500 sügavas vaesuses. Aga see tähendab, et tänu oma vaesusele nad ei saa ennast välja arendada. Nagu ma olen öelnud juba, et kui te panete porgandi viletsale pinnasele, mitte sellisele, kus ta on, siis ei tule midagi sealt porgandit välja. Sama on ka füüsilise ja vaimse arenguga. Ja see, mida praegu ministriproua siin nagu rääkis või see kärbe, hea kärbe või kuidas siin oli, et hea kärbe võidab võõra väe, noh ma ei tea. See on nagu oma soolikate söömine siin, oma rahva soolikate söömine siin, võttes ära võimaluse oma andeid arendada, ükskõik, igaüks on meist andekas, iga laps on andekas.

Okei. 6,4 miljonit. Täna hommikul rääkisime kaitseministri ja siseministriga, sama mure noh. Erakonnakaaslane haridusministril, temal on vaja 11,7. Noh, saadab orkestri pikale lainele või muuseumisse, võtab 270 inimest, saadab tänavale. Siseminister oli vaiksem, ei öelnud, kas 400 või 500 päästjat ja politseinikku, aga kõigil oma mure.

Aga samas ma tuletan meelde, et raha on tegelikult, nagu maal öeldakse, ratsahobuse seesamuses, riigieelarve kontrolli erikomisjonis ma näen seda iga nädal. Miljonid lendavad, kümned miljonid lendavad, ministrid tänavad Riigikontrolli hea töö eest ja keegi ei vastuta. Nüüd mingisugune tühine 6,4 miljonit.

Et mitte liiga pikka juttu rääkida, tuletan meelde Liina Kersna kolleegi, ka ministrit, sotsiaalkaitseministrit. Ta tuli meile hiljuti rääkima COVID-i lisaeelarveportfellist. Sotsiaalkaitseministril n-ö COVID-iga seotud 6 miljonit portfelli suurus, kogu Eesti rahvas, kogu sotsiaalkaitse. Aga kuhu läheb üks miljon selles kuuest? See läheb kümnele vägivaldsele murjanile aastase komandeeringu tagamiseks. Need on need, kes on ohtlikud iseendale ja ka teistele, need on, kes kohtu järgi kohtust on läbi käinud ja neid tuleb n-ö Kaagjärve tüüpi kooli saata. Kümne sellise jõnglase jaoks üks miljon üheks aastaks. Aga järjekorras läbi kohtu on käinud neid üle 250. Ja kui ma nüüd küsin, et mis asi on arukas, kas see loomulikult...

Kui saaks veel mõni minut?

22:30 Esimees Jüri Ratas

Saab, kolm minutit. 

22:30 Peeter Ernits

Jah. Et mis on arukas, et kuidas need Kaumanni need kärpeasjad, et kärpimine on tarkuse ema, kas see on ikka arukas? Ja kas või kusagil jälle kulutada jälle nii metsikut summat, 100 000 ühe jõnglasele üheks aastaks komandeeringuks. Ja samas kui me vaatame Eesti riigi laenukoormust, rahaministrit siin ei ole praegu, vist oli 18%, Kreekal 180, kõik teised riburada seal vahepeal. Ja nüüd ma kuulen rahaministrilt juttu, kuidas tuleb jätkuvalt ennast piitsutada, Eesti riiki, hoida kokku orkestri pealt, huvihariduse pealt, saata vägivaldseid jõnglasi 100 000 eurose piletiga aastaks kusagile poolkinnisesse kohta. Piinlik on. Raha on küll. Ja juba ainuüksi see kogu see kärpehullus, mis praegu on tabanud riiki, ei ole eriti arukas. See praegusel juhul, nende Eesti laste annete suretamine sellega, et võtta huvihariduse raha ja anda õpetajatele, tavaõpetajatele, et nende palka natuke suurendada.

Aga muuseas, minister valdab demagoogiat suurepäraselt, kui ma küsisin Ulla Ilissoni 6900-st palka ja milline ta tegelik palk, see on põhipalk. Ta ei vastanud mulle, ta ei vastanud üldse mulle. Aga noh, ministrid võib olla peavadki olema sellised teflonist. Aitäh!

22:32 Esimees Jüri Ratas

Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Indrek Saar, palun!

22:32 Indrek Saar

Aitäh! No näed, on nii põnev teema, et minister on ära väsinud.

22:32 Esimees Jüri Ratas

Aga ma usun, et teda tuleb kohe tagasi,

22:32 Indrek Saar

Ta on saalist lahkunud, aga äkki me ootame ministri ära, kuidas me ilma ministrita... Ma võin omast ajast ministri ära oodata. Ma saan võtta lisaaega, kui minister tagasi tuleb, ma siiski ootan.

22:33 Esimees Jüri Ratas

Teeme nii, et ma võtan juhataja vaheaja kolm minutit, et siis läheme edasi. Istungi juhataja vaheaeg kolm minutit.

V a h e a e g

22:36 Esimees Jüri Ratas

Head ametikaaslased, juhataja palutud vaheaeg on lõppenud. Ma palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks Indrek Saare. Palun! Ja ma palun vähemalt seda minimaalselt alustada viie minutiga. Palun!

22:36 Indrek Saar

Aitäh, lugupeetud juhataja! Head kolleegid! Lugupeetud minister! Mulle oli väga sümpaatne, kuidas minister Kersna rääkis nendest teemadest, mis huvihariduse ja huvitegevuse õpetajad või siis nende tegelikult hariduse juhendajate ja õpetajate katusorganisatsioonid teemadena üles tõstsid. Ja minister, ma saan aru, väljendas seisukohta, et ta arvab, et need on olulised teemad, et nendega peaks tegelema. Ma väga siiralt loodan, et minister seda teeb.

Juttu oli, see järjestus oli vist ministril vist niimoodi, et kutsestandardid, õpetajate palk ja andekate laste täiendav toetamine. Need olid need kolm asja, mis minister markeeris. Ma arvan, et see on väga oluline. Kutsestandardite teema, see huvitegevuse täiendav meede lõi tegelikult aluse selle jaoks, et nende kutsestandarditega edasi minna. Ehk needsamad inimesed, kellega kohtusite ehk nende katusorganisatsioonide eestvedajad, need katusorganisatsioonid loodi tänu sellele meetmele, muu hulgas, et sinna tuleb täiendavat raha, pannakse kõrgem eesmärk laste hõivamiseks või kvalitatiivselt kõrgemad eesmärgid ja ühtlasi ka vahendid selle jaoks, et seda teha.

Jah, haridusministeeriumi bürokraadid nokivad sealt veerand miljonit sellest rahast ära, kuna väidetavalt neil on ka kulud. Noh, võiks sellele rahale kõigepealt otsa vaadata. Äkki seda haridusministeerium suudab kusagilt mujalt oma ridade pealt leida, aga mitte minna laste huvitegevuse raha kallale, mis kohalikele omavalitsustele on. Ja seal on raha siis nende nende katusorganisatsioonide võrgustumiseks ja tegelikult selle kvaliteedi poole ehitamiseks. Ma väga loodan, et te sinna kallale ei lähe ja et seda kvaliteeti saab edasi ehitada hoolimata sellest teistpidi halvast sõnumist.

Kui me räägime õpetajate palgast, siis ma tuletan meelde, mida minister meile siit ette luges. Peaaegu kolmandik sellest täiendavast rahast, mis riigieelarves on ette nähtud täiendavalt huvitegevuse toetuseks, läheb palkadeks. Kui te nüüd sellest pool ära võtate, siis te võtate ära ka pool palkade raha vähemalt. Ehk siis, kui teil on tegelik mure selle valdkonna inimeste palkade pärast, nende juhendajate ja õpetajate pärast, kes selles valdkonnas töötavad, siis miks te nende raha samal ajal ära võtate, kui te väidate, et te selle pärast muretsete? Selle loogika järgi võiks ju minna täpselt sama tuimalt ka selle 15 miljoni järgi, mis on mõeldud lasteaiaõpetajate palkadeks. Kui huvihariduse kallale võib minna, kui see põhjendus oli, et mis ei ole otseselt riigi kohustus, et minister läks ja tegi selle kärpevaliku sealt, mis ei ole otseselt riigi kohustus. Alushariduse õpetajate palk ei ole kuskil öeldud, et see oleks otseselt riigi kohustus. Järgmisena te lähete sinna kallale ja võtate sealt kas seitse miljonit või 15 ära. Miks me peaksime olema kindlad, et te seda raha ei lähe ära võtma? Või kuidas omavalitsustel peaks olema mingi kindlus, et see motivatsioonisüsteem, mille me oleme üles ehitanud, ei te ei lähe sellele kalale?

Ja riigi roll on kutsuda üles omavalitsuse selle parima teadmise pealt, mis riigi tasandil suudetakse koondada, nägema neid asju, mida on vaja teha perspektiivis. Nii nagu riik ütleb, et õpetajate palgad on oluliselt, ta ei ütle, et see on kohalikele omavalitsustele kohustus, sest iseenesest ju haridus on kohalike omavalitsuste korraldada, aga õpetajate palka ta maksab, sest ta saab aru, et õpetajatele tuleb maksta korralikku palka. See tuleb tagada. See on iseküsimus, kuidas on viimastel aastatel nendest kokkulepetest kinnihoidmine. Samamoodi, kui tuldi lasteaiaõpetajate palkade juurde, sotsiaaldemokraadid rääkisid ...

Ma pean paluma lisaaega. 

22:41 Esimees Jüri Ratas

Muidugi. Kui palju siis?

22:41 Indrek Saar

Kolm minutit.

22:41 Esimees Jüri Ratas

Selge. Kolm minutit, palun!

22:41 Indrek Saar

... rääkisid sellest aastaid. Ja ma mäletan väga hästi – nüüd olen sunnitud tegema väikese ekstra ajaloolise ekskursi –, kuidas 2007. aastal vaidlesime tol ajal ka valitsuses olles tollase peaministriga, kes ka värske omavalitsusjuhi kogemusena ütles, et miks te arvate, et riik peaks motiveerima lasteaiakasvatajate palka tõstma. Sest tol ajal pidasid paljud neid veel kasvatajaks. Ja värske omavalitsusjuhi kogemus oli ka see, et kui me oleksime – peast tsiteerin – tõstnud lastekasvatajate palkasid, siis märkimisväärselt meil ei oleks veekeskust Tartus.

Mis te mõtlete? Me oleksime kulutanud selle raha selle peale, et me oleksime selle ära söönud, tõstnud tol ajal lasteaiaõpetajate palka, ja nüüd te tulete riigi poolt täiendavat motivatsiooni looma, et me peaksime tõstma lasteaiakasvatajate palka. Me vaidlesime pikalt ja põhjalikult, kuni me kokkuleppele saime. Ja mis juhtus? Sealsamas Tartus hüppeliselt tõusis lasteaiaõpetajate palk, sest tõepoolest nad olid pannud selle raha betooni, kindlasti väga vajaliku betooni, aga tulemus oli see, et lasteaiaõpetajad said praktiliselt Eesti miinimumpalka.

See oli napilt üle Eesti miinimumi. Õpetajad. See näitab seda, et vahest kohalik omavalitsus ei pruugi oma kõikide muude murede kõrval vaadata seda, et aga mis perspektiivis see tähendab, kui me alushariduses inimestele ei maksta korralikku palka. Ja me ei saa eeldada, et seal töötavad pedagoogid.

Kalle Grünthal muidugi on nüüd tõmmanud ministri tähelepanu ära. Ma ei tea, kas me peame küsima jälle ühe vaheaja?

22:43 Esimees Jüri Ratas

Rohkem ei võta, läheme edasi. Praegu juhataja ei võta vaheaega.

22:43 Indrek Saar

Lugupeetud kolleeg, palun lubage see jutt ära rääkida meil, siis saate ministrit kimbutada.

Ja tol ajal loodi see süsteem, jah, mis läks lörri, sest see kärbiti ära pärast masu ajal, aga see süsteem taasloodi nüüd uuesti. Ja see ongi riigi ülesanne: mõelda tänu sellele, et ta saab teatava kogutud kompetentsi pealt ministeeriumide kaudu motiveerida, tuua häid näiteid, jagada häid praktikaid. See ongi ministeeriumi ülesanne. See tõestab veel kord seda, et haridusminister, nii nagu ka kultuuriminister ei saa öelda, et huviharidus ei ole minu asi. Nende laste loovus, nende hariduse jaoks hädavajalik asi on ka huviharidus. Rääkimata sellest, et Eesti kultuuri jätkusuutlikkuse jaoks on see samamoodi hädavajalik asi. See ei ole ainult kohalike omavalitsuste asi. Tänan!

22:44 Esimees Jüri Ratas

Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Heiki Hepneri. Palun!

22:44 Heiki Hepner

Aitäh, hea esimees! Austatud minister! Ma avaks oma kõnes seda, ma julgeks siiski ütelda, rumalat kärpeotsust natukene üldisemalt ja vaataks ka kärpepoliitika põhimõtetesse. Siin on esimeseks oluliseks märksõnaks globaalse rahandus- ja majanduspoliitika eiramine. Euroopa Liidu riigid kasutavad lõdvenenud eelarvereegleid enda konkurentsivõime tõstmiseks ja majanduse elavdamiseks. Ühel hetkel need reeglid taastuvad ja seda need kindlasti ka tegelikult teevad, selles pole mingit kahtlust. Siis me avastame, et meile regionaalpoliitika arenguks pakutud võimalused on lootusetult kasutamata jäänud.

Ma avaksin ka natukene seda, mismoodi omavalitsuse eelarve koosneb, või õigemini mida seal lisaks veel huvihariduse jaoks peab finantseerima. Tõepoolest, kogu haridusvaldkond, sinna läheb 50–60 ja isegi võib-olla rohkem protsenti omavalitsuste rahast ja see on üks omavalitsuste vundamente, aga me ei saa ära unustada ka tegelikult investeeringuid: teed, kohalikud teed, investeeringud koolidesse, lasteaedadesse ja mõtlema ka selle peale, et ka see tervisekriis tõi täiendavaid investeerimisvajadusi kas või ventilatsioonisüsteemide kaasajastamise näol. Ja nüüd ütelda, et võtke see raha sealt ära, siis see lükkab selle praeguse, noh, ma julgen ütelda, ma olen omavalitsusjuht olnud, selle praeguse kümne aasta võla veel kaugemasse. See ei ole jätkusuutlik.

Loomulikult siin ei ole selle otsuse taga ainult haridusminister. Tegelikult vastutavad selle kärpeotsuse eest, kärpepoliitika eest ka rahandusminister, riigihalduse minister ja lõppeks ka peaminister. See on terviklik suhtumine, mida võib tõesti, nii nagu siin kõnetoolis on juba korra kõlanud, nimetada mõnes mõttes küüniliseks kiusuks, sest ta tõepoolest, kui meie majanduse olukord paraneb, siis me saime ikkagi teada seda, et seda raha tagasi ei panda. Selle asemel ehitatakse Tallinnasse veel üks ministeeriumihoone või pannakse see kuhugi teise kohta. Vaatamata sellele, et see meede on olnud edukas, see on toonud väga palju lapsi huvihariduse juurde ja nüüd me tahame vaadata, et kui me raha ära võtame, kas nad ka sealt huvihariduse juurest kaovad. Jah, kahetsusväärselt kaovad ja ma olen seda meelt, et seda võib ka lausa nimetada inimkatseteks, rumalateks inimkatseteks.

Ma toon ühe näite Raplamaalt. Raplamaa omavalitsused tulid välja initsiatiiviga Raplamaa spordiakadeemia asutamiseks ja noortespordi edendamiseks. Sinna olid kaasatud olümpiakomitee, Kultuuriministeerium, erinevad spordiklubid, meie ülikoolid ja kõik ütlesid, et väga õige, riik on andnud ka raha, see on just see koht, millest ma olen palju rääkinud ja nüüd on asunud üks maakond seda süsteemselt lahendama. Sest tõesti, see ei ole mitte ainult meie tippsport, meie olümpiakullad, meie maailmameistrid, meie Euroopa meistrid, vaid see on eelkõige tervis, laste liikumisharjumuste kujundamine, mida ta õpib.

Palun kolm minutit!

Mida ta õpib koolis ja kannab kogu elu. Või võtame siis tegelikult meie kultuurielu, mida tegelikult ehitavad meie omavalitsused, noorte muusika- ja kunstikool, laste rahvatantsugrupid, laulukoorid, meie laulupeo, meie tantsupeo seeme, meie kultuuriseeme. Ja kui me sellele kriipsu peale tõmbama, siis kuidas me vaatame tulevikku? Ma olen igati nõus ministri ütlusega, et iga investeering lastesse on investeering tulevikku. See on investeering meie riigi konkurentsivõimesse, see on investeering meie riigi jätkusuutlikkusse, Eesti rahvakultuuri, tõesti tervikuna Eesti riiki. Ja nüüd me oleme jõudnud arusaamiseni, et tegelikult võiks sellele kriipsu peale tõmmata või vähemalt osaliselt kriipsu peale tõmmata, et me oleme kuidagi liiga kiiresti arenenud, me oleme liiga kindlalt ehitanud oma tulevikku. Jah, sellise lähenemise tulemuseks on tegelikult, nii kurb, kui see ei ole, arengupeetusega riik ja Isamaa kindlasti, Isamaa erakond kindlasti ei ole sellise riigi ehitamisega nõus. Me kindlasti ei ole nõus nende kärbetega ja kindlasti ka ei lepi nende otsustega siis, kui me hakkame riigieelarvet arutama. Igal juhul me tuletame seda meelde ja võitleme selle eest, et meie kultuur areneks, meie riik areneks, meie regionaalpoliitika oleks tugev ja terve Eesti riik saaks kindlalt tulevikku minna. Aitäh!

22:51 Esimees Jüri Ratas

Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Riina Sikkuti. Palun!

22:51 Riina Sikkut

Aitäh, hea esimees! Head kolleegid! Täna siin saalis ka juba rõhutatud, et laste loovus, õpihuvi säilitamine, oskuste arendamine, vaimne tervis on väga tähtsad ja huviharidus on miski, mis tegelikult aitab neid eesmärke täita. Ja siin ei ole mainitud, aga ka meediast on hästi palju läbi käinud seda elu muutmise potentsiaali. Et huviharidus on koht, kus laps avastabki, et on mingi asja peale andekas ja sellest võib kujuneda tema karjäär või midagi, mis tasakaalustab muidu võibolla igavat koolielu.

Aruanded kiidavad, meede töötab, toob efektiivselt lapsed huviharidusse. Ja muidugi tõesti see, et regionaalpoliitiliselt tasakaalustav üks väheseid, sedavõrd nagu läbimõeldud ja hästi välja töötatud meetmed. Kui me räägime riigi poolt regionaalpoliitika tegemisest, siis analoogseid meetmeid meil tegelikult oleks vaja nii tervises, sotsiaalhoolekandes, samamoodi hariduses. Et regionaalpoliitika ei ole midagi sellist, mida Jaak Aab teeb mõnest Euroopa Liidu fondist saadavate rahadega. Regionaalpoliitikat saab teha ainult siis, efektiivselt teha ainult siis, kui ta on läbivalt, võetakse arvesse igasugust valdkondlike poliitikate kujundamisel. Aga tõesti tabas kärbe haridusvaldkonnas siis seda töötavat ja regionaalpoliitiliselt tegelikult eeskujulikku meedet. See on halb otsus. Aga kahtlemata selliseid otsuseid tuleb nii siin saalis kui avalikkuses selgitada. Ja siis ongi vaja leida põhjendusi, miks sellist otsust on vaja teha. Väga keeruline on elada inimesel, pidevalt kahetsedes asju või oma käitumist ekslikuks pidada. Seega on iga otsus nii, nagu me kuulsime siin üle aasta tagasi teise samba puhul, kuidas see on ainumõeldav asi, mida on vaja lammutada ja otsus, mida on vaja teha. Nüüd me kuuleme, et tõesti haridusvaldkonnas põhimõtteliselt see on vajalik otsus, see kärpimine on hädavajalik, sellepärast et sellega on nii palju muresid ja üleüldse riik ei peagi seda tüüpi kohustust kandma. Et jah, seaduses on kohalikele omavalitsustele pandud kohustus huvihariduse rahastamiseks. Aga sedasi möödaminnes tehtud otsused suurendavad ebavõrdsust, nende mõjude tagasipööramine on väga keeruline.

Mul on tunne, et keegi ei ole veel aru saanud seda, et kui mõni omavalitsus saab üle 300 euro, mõni saab ainult mõniteist eurot lapse kohta. Öeldes nüüd, et omavalitsus peab selle kohustuse enda kanda võtma. Et riigil kohustust ei ole, seadus paneb kohustuse kohalikule omavalitsusele, ega te keegi ei taha laste arvelt nüüd hakata mingisuguseid ärahüppamisi tegema, see raha tuleb leida ja omavalitsused leiavad. Pingutab see Setu vald või Loksa, aga nende pingutus ei ole mitte poole suurem kui Tallinnal. Me räägime kümnetest kordades suuremast pingutusest. Et noh, mõni tuleb toime, mõni ei tule toime, mis hinnaga toime tuleb, eks siis ole näha.

Aga see see sõnum, et isegi kui pikalt arutatud, kokku lepitud omavalitsused loovad oma huvihariduse pakkuva ameti või asutuse või midagi muud, et tegelikult töötatakse ühe eesmärgi nimel. Laste noh, ma ei tea oskuste, annete avastamise nimel. See on ka koostöö kogemusena väärtuslikum, ainulaadne ja ma arvan, et selle peale peaks tegelikult ehitama. Seda peaks ... Ma võtaksin veel need kolm lisaminutit ka (Juhataja: Kindel? Võtaks või võtan? Palun kolm minutit!) Aitäh! Ta on ka signaalina, ebameeldiv see, et esimene kärbe tuleb laste arvelt. See, et riik ei pea lubadusi, see, et kohalikud omavalitsused on justkui üksi selles ja see regionaalpoliitika ei ole nii oluline kui me, kui me sõnades välja ütleme.

Teiseks. Tõesti, see võrdlus õpetajate palgaga, see on väga paljusid riivanud. See, et õpetajad tulevad tänavale. Aga lapsed ei tule, ja tõesti ei tulegi ja seepärast on seda lihtsam seda seda raha ära võtta. Aga see tähendab, et teised peavad laste eest häält tegema.

Ja sellisest otsustamise protsessist riigis üldiselt. Ükskõik, kas me räägime maksudest või kärbetest. Me räägime keskmisest inimesest, keskmisest omavalitsusest, kuidagi arvutame, et mitu protsenti moodustab see kulu või tulu kellegi eelarves, kelle sissetulek suureneb või väheneb. Aga meil ei ole olemas neid keskmisi inimesi või neid keskmisi omavalitsusi. Tegelikult see jaotuslik mõju, see, kes võidab või kaotab, on väga erinev inimeseti, leibkonnati ja omavalitsuseti. Puudutab täpselt samamoodi seda huvihariduse kärbet. Kui negatiivse näitena on välja toodud, et mõni pere kirjutas end valda sisse, et saada 20 eurot huvihariduse toetust. Jah, aga järelikult see oli nende jaoks oluline summa. Kui inimene selle vaeva juba ära näeb, noh siis kellelgi on seda vaja. Ja igasuguse toetuse, hüvitise puhul on neid, kes võib-olla ei kasuta seda sihipäraselt või saab keegi seda ebaõiglaselt. Ja sellega tuleb tegeleda järelevalve raames nii kohaliku omavalitsuse kui riigi tasandil. Järelevalve ülesanded ongi spetsiifilised. Neid tuleb ka teha, aga see ei tähenda, et kõigilt tuleb raha ära võtta. Kui keegi skeemitab vanemahüvitisega, siis me ei kaota vanemahüvitist kui sellist kõigi jaoks ära. Kui keegi saab ebaõiglaselt töövõimetushüvitist, me ei võta kõikidelt vähenenud töövõimega inimestelt hüvitist ära. Ja kui järgmise argumendina toodi, et tegelikult noh, see mitmekesistamise eesmärk on saavutatud ja võib-olla rohkem oleks loodus- ja tehnikaringi küll vaja, aga seda ei ole tehtud. Kui, riik oma näiteks haridusvaldkonna seaduse eesmärkide puhul näeb, et kohalikud omavalitsused võiksid rohkem panustada, siis see konkreetne toetus ongi ju see instrument, mille seatud tingimustega saab suunata seda, milliseid huvitegevusi omavalitsused pakuvad. Kui see instrument kaob, siis ei ole üldse võimalik seda valikut suunata näiteks loodus- ja tehnikaalade suunas. Nii et tegelikult kaob instrument, antakse väga negatiivne signaal ja sõnum nii omavalitsustele kui lastele. Ja vigu saab parandada, aga neid tuleb kõigepealt tunnistada. Aga üllatav on kuulda, et tegelikult ei ole tegemist prioriteediga ja isegi kui raha juurde tuleb, siis ei ole loota, et huvihariduse toetus taastuks ja sellest on väga kahju. Aitäh!

 

22:59 Aseesimees Hanno Pevkur

Kas minister soovib ka sõna? Ei soovi. Siis oleme läbirääkimised lõpetanud ja saame selle arupärimise lugeda lõppenuks.


7. 22:59 Arupärimine eestikeelse hariduse tegevuskava ja ühtse vene-eesti kooli poole liikumise kohta (nr 78)

22:59 Aseesimees Hanno Pevkur

Liigume edasi meie seitsmenda päevakorrapunkti juurde. Riigikogu liikmete Peeter Ernitsa, Helle‑Moonika, Helme, Kalle Grünthali, Henn Põlluaasa, Paul Puustusmaa ja Jaak Valge esitatud arupärimine eestikeelse hariduse tegevuskava ja ühtse vene-eesti kooli poole liikumise kohta. Arupärijate esindajana palun kõnetooli Peeter Ernitsa.

23:00 Peeter Ernits

Lugupeetud juhataja! Kolleegid! Kena lähenevat ööd! Lasnamäel on üks selline lasteaed, Tuule lasteaed, kus viis aastat tagasi oli igas rühmas mõned, noh, neli-viis mitte-eestikeelset last, aga praegu on neid juba kaks kolmandikku. Tähendab, enamus. Ja küsimus on nüüd selles, kas see on praegu ka eestikeelne lasteaed või eestikeelne rühm. Ja sellest tulenevalt oleme kokku pannud mõned küsimused. Me oleme läbi lugenud ka ühe sellise 111 lehekülje paksuse uuringu, mille pealkiri on "Ühtse Eesti kooli mudeli väljaarendamine Eestis 2020", RITA-RÄNNE projekt ja teadlased, targad inimesed on selle kokku kirjutanud. Ja meie mure on see, et kui eesmärk on Reformierakonnal minna ühtse eesti kooliga edasi, kuidas see klapib kokku meie põhiseaduse preambuli nende sõnadega, mis seal on. Ja kas see ei või ohustada, kuigi n-ö sellise ilusa eesmärgi nimel, ka eestikeelset haridust? Kas eesti lapsed seal lasteaias või koolis ei hakka eesti keelt rääkima aktsendiga jne, jne? Ma ei hakka neid küsimusi ette lugema, neid on siin, kokku meil sai kuus tükki. Aga me jõuame selle üle arutada. Tahaks kuulda lugupeetud haridus- ja teadusministri arvamust, mida ta sellest ühtsest eesti koolist arvab ja nendest hirmudest, mis meil ja paljudel on. Aitäh!

23:02 Aseesimees Hanno Pevkur

Ja seda arvamust tuleb tutvustama haridus- ja teadusminister Liina Kersna. Palun!

23:03 Haridus- ja teadusminister Liina Kersna

Kasutan võimalust ja valan endale vett.

23:03 Aseesimees Hanno Pevkur

See võimalus on olemas. Palun!

23:03 Haridus- ja teadusminister Liina Kersna

Austatud Riigikogu aseesimees! Head arupärijad! Nii nagu hariduse valdkonnas enamasti, ma olen nüüd olnud üle nelja kuu ametis, on probleemid ja on väljakutseid, mida lahendada. Ja see teema, mille üle me hakkame nüüd arutama, on kindlasti üks väga sisuline väljakutse, mida me oma ühiskonnas peame lahendama. Aga püüan vastata teie küsimustele, et siis pärast arutelu jätkata.

Küsimus: "Kas eestikeelse hariduse tegevuskava töörühmas on esindatud võrdselt nii vene-eesti ühtse segakooli propageerijaid kui ka senise eesti kooli kaitsjaid? Kes on töögrupis eesti koole ja eesti laste õigusi kaitsvad inimesed?" Ma kinnitan, et kõik selle töörühma liikmed seisavad hea selle eest, et kõikide osapoolte huvid ja vajadused oleksid kaetud. See on töörühma üheks põhiprintsiibiks. Töörühm on koostatud arvestades liikmete ekspertsust ning kogemust ja teadmisi keeleõppevaldkonnas. Töörühmas on esindatud nii eesti kui ka vene õppekeelega haridusasutuste esindajad. Selles töörühmas on kokku 14 liiget. Seda juhib Haridus- ja Teadusministeeriumi asekantsler Kristi Vinter-Nemvalts. Aga siin on ka näiteks Jõhvi vene kooli direktor, Ida-Viru haridusklasteri koordinaator, Tallinna Kuristiku Gümnaasiumi direktor, haridus- ja noorteameti mitmekeelse büroo peaspetsialist, Tartu lasteaed Kelluke direktor, Narva lasteaed Päikene direktor, eesti keele kui teise keele õpetajate liidu juhatuse esimees, Tallinna Ülikooli humanitaarteaduste instituudi esindaja, eesti keele professor Reili Argus, linnade ja valdade liidu esindaja, Tartu Ülikoolist eesti kirjanduse õppetoolist eesti kirjanduse lektor ja Tallinna Polütehnikumi direktor.

Teine küsimus: "Kas on arvestatud ka nende Lasnamäe, Maardu, Loksa, Kiviõli jt piirkondade eesti lastevanemate soovidega, kes oma laste venestamist ei soovi ning leiavad, et Eestis peaks laps saama õppida eestikeelse ja kultuurilise keelekeskkonnaga lasteaias ja koolis?" Kindlasti on oluline, et igas Eestimaa piirkonnas saaksid lapsed kvaliteetset eestikeelset haridust. Loomulikult ka need lapsed, kes räägivad emakeelt eesti keelena. Kvaliteetse eestikeelse hariduse tagamine kõigile Eestis elavatele lastele ei tähenda eesti laste venestamist. Keeleõppe rikastab eri kultuure ning on eelduseks sujuvale lõimumisele. Töörühma kuuluvad inimesed tunnevad hästi ka erinevates Eesti piirkondades peituvaid väljakutseid seoses kvaliteetse eestikeelse hariduse tagamisega, sh eesti emakeelega lastele. Oluline on, et keelt saaks õppida enda vajadustest ja võimetest lähtuvalt. See tähendab, et eesti emakeelega laps peab saama õppida eesti keelt emakeelena ning eesti keelest erineva emakeelega laps võõrkeelena. Kummagi osapoole eesti keele areng ei tohiks kannatada selle tõttu, et klassis on eesti keele oskuse tase erinev.

Kolmas küsimus: "Kui lasteaias või selle "eesti rühmas" on kaks kolmandikku mitte-eesti kodukeelega lapsi ja seal muretsetakse peaasjalikult muulaste riigikeeleõppe ja erivajaduste pärast ning eesti lapsed õpivad emakeelt vene aktsendiga rääkima, siis kas see on teie meelest eesti lasteaed?" Oluline on, et kõigi laste eesti keele oskuse paranemine ja areng oleks toetatud, sõltumata nende emakeelest. Varajane eesti keele õppimine lasteaias tagab parema võimaluse edasiseks koolisüsteemis liikumiseks. Me peame toetama eesti õppekeelega haridusasutusi, kus on märkimisväärne hulk muukeelseid õpilasi, et tagada laste kiire kohanemine uues keelekeskkonnas. Viimase kolme aasta trend näitab, et keskmiselt suureneb eesti keelest erineva emakeelega õpilaste hulk eestikeelses põhihariduses kuni 1000 õpilast aastas.

Neljas küsimus: "Lasnamäel ja mitmetes teistes Tallinna ja Ida-Virumaa koolides ning lasteaedades pole täna kõigil eesti lastel võimalik õppida eestikeelses keskkonnas. Kas tulevikus on Eesti igas piirkonnas võimalik eesti lapsel õppida eestikeelses keskkonnas?" Nii uuringud kui ka teiste riikide kogemused on selgelt tõestanud, et tulemusliku keeleõppe puhul ei tohi jätta tähelepanuta ka koolivälist keskkonda. See on vaba aja veetmise sisustamine, kultuuriruum, meediaruum. Tõepoolest on erinevates Eesti piirkondades eestikeelse õppekeskkonna loomine väljakutse. Kuid usun, et meie koolipidajad, koolijuhid ja õpetajad teevad koostöös täna kõik endast sõltuva, et seda võimalikult parimal moel tagada. Meie ülesanne on ministeeriumis seda toetad, näiteks metoodikate arendamise ja väljapakkumise ja õppematerjalide kaasajastamisega. Lisaks oleme näiteks Narvas planeerimas eestikeelset hariduslinnakut, kus saaks omandada kvaliteetset eestikeelset haridust alates lasteaiast kuni gümnaasiumi lõpuni. Me oleme investeerimas kaasaegse keeleõppekeskkonna loomisesse rohkem kui 24 miljonit eurot.

Viies küsimus: "Kuidas tagate haridusministrina, et vene-eesti ühtses segakoolis ei lange eesti ega vene kodukeelega laste õppeedukus?" Sellepärast me räägimegi, et eestikeelsele haridusele üleminekut peab alustama alusharidusest, et tagada juba koolikeskkonnas lastel võimalikult hea keeleoskus, et seal hästi hakkama saada. Aga õppeedukus sõltubki väga mitmetest faktoritest, kuid meie ülesanne on, et haridussüsteemis ja hilisemas tööelus edenemiseks ei tohiks takistuseks olla puudulik riigikeele oskus. Rõhutan veel, et oluline on kõigi laste hea eesti keele oskus, sõltumata nende emakeelest. Juba täna on meil plaanis alustada eestikeelsete koolide toetamist lisatundide võimaldamisega, mis annaks koolidele paindlikkuse tagamaks näiteks tasemerühmadel põhinevat aineõpet, mis aitab parandada nii eesti kui ka sellest erineva emakeelega õpilaste riigikeeleoskust. Riigina peame jõustama koolide suutlikkust ühtlaselt head eestikeelset haridust tagada läbi kaasaegsete koolituste ja õppematerjalide rahastuse ning õppemetoodikate arenduse.

Kuues küsimus: "On loogiline, et emakeeles õppimine tagab kõige paremad tulemused. Millistele uuringutele toetute väites, et ühtse vene-eesti segakooli tingimustes tõuseb mitte-eesti emakeelega õpilaste õppeedukus?" Ma mõistan, et te võite siinkohal tõlgendada minu sõnu, kui ma olen rääkinud sellest, et venekeelsete laste PISA-testide tulemused on olnud võrreldes eestikeelsete koolide laste PISA tulemustega madalamad. Loomulikult me tahame seda, et piisava riigikeeleoskusega lapsed saaksid osa meie väga heast eestikeelsest haridusest. Hea emakeeleoskus tagab muu muuseas ka parema võõrkeelte omandamise, mis omakorda aitab eesti keelest erineva emakeelega õpilastele omandada õppeaineid, mida kool viib läbi riigikeeles. Selle kohta on tehtud erinevaid uuringuid.

Oluline on mõista kogu selle protsessi juures, et eesti keelest erineva emakeelega laps on võimeline saama ja omandama samu teadmisi ning oskusi kui eesti kodukeelega laps. Keeleõppespetsiifikat arvesse võttes tuleb lihtsalt arvestada, et mingil perioodil võib jääda muukeelne laps teatud perioodiks õppetulemustes maha. Seda juhul, kui ta ei ole alustanud eestikeelse haridusega juba alushariduses. Ja see on protsessi loomulik osa. Küsimus on, kuidas me toetame neid lapsi kes vajavad rohkem tuge. Õppekeelt aitab kiiremini selgeks saada ka ainetundide läbiviimine vastavas keeles, mitte pelgalt keeletunnis keele õppimine. Ja sedagi on väga paljude uuringutega tõestatud. Haridus- ja Teadusministeerium on valmis panustama ja eestikeelsetesse koolidesse lisarahastusega ning jätma koolidele autonoomsuse otsustada, mil moel seda raha keeleõppe tõhustamiseks kasutatakse. Aitäh! Olen valmis vastama teie küsimustele.

23:13 Aseesimees Hanno Pevkur

Ja neid ka on. Jaak Valge alustab.

23:14 Jaak Valge

Jaa, aitäh! Lugupeetud minister, ma jälle küsin pisut laiemalt, n-ö edasise diskussiooni taustaks. Et niisiis, vaatamata meie 30 iseseisvusaastale, on meie riigikeeleoskus tõusnud Euroopa riikidest ettepoole ainult ühe riigist, nimelt Moldovast. Ja eelmisel ja üle-eelmisel aastal jäi Eestisse 4–5000 idaslaavi riikidest ja Aasia-Aafrika riikidest pärit isikut rohkem, kui lahkus. Nendest uussisserändajatest valdab eesti keelt siis 4%. Ja kas on siis realistlik, et nüüd, kui eestlaste osakaal on hakanud Eestis uuesti langema, teeme me mingite imemeetoditega keeleõpetuses murrangu? On ju selge, et esimese asjana peaksime hakkama immigratsiooni piirama. Ja ei piisa siis mitte ainult õpirände piiramisest, mida enne lubasite, sest see on ju tegelikult ainult veerand rehkendust, kui sedagi. Kui me immigratsiooni ei eira, siis pole meil mitte mingit lootust edusammudele, ükspuha mis meetodit kasutame. Kas teie valitsus on nõus sellega?

23:15 Haridus- ja teadusminister Liina Kersna

Esiteks, uussisserändajate eesti keele õppesse investeeritakse või investeeritakse erinevate eelarvete kaudu nii haridusministeeriumis kui ka Kultuuriministeeriumis ja neid kursuseid uussisserändajatele on märkimisväärselt. Samas tuleb tunnistada, et nende kursuste kohad, mis on riigi poolt loodud, ei ole olnud alati sajaprotsendiliselt täidetud. Ja kindlasti on siin arenguruumi, et rohkem motiveerida, suunata uussisserändajaid eesti keelt õppima. Sest tõesti, kui ma nüüd peast ütlen, meil oli 17 000 õppekohta ja neid oli täidetud äkki 14 1000. Et jah, muidugi, teie arupärimisele vastamisel just need numbrid ka välja otsiti, seda oli hea teada. Nii et igal juhul on oluline, et need inimesed, kes Eestisse tulevad, et nad oskaksid võimalikult hästi eesti keelt.

23:16 Aseesimees Hanno Pevkur

Peeter Ernits, palun!

23:16 Peeter Ernits

Hea juhataja ja lugupeetud minister! Selles ühtse eesti keele mudeli väljatöötamise suures raportis räägitakse ühest eduloost Hannoveri Albert Schweitzeri nimelisest koolist, kus tegeldakse, on väga edukalt tegeldud türklaste ja sakslaste ja kõikide nende muude erinevate rahvuste laste n‑ö ühtesulatamisega ühtsesse saksa kooli. Minu küsimus on: kuidas teie hindate Albert Schweitzeri kooli n‑ö edusammu ja seda, et ta on mudeliks toodud ka meie ühtse Eesti kooli jaoks?

23:17 Haridus- ja teadusminister Liina Kersna

Aitäh! Selles uuringus tuuakse välja erinevaid võimalusi, erinevaid mudeleid ja mööndakse ka seda, et ka väikese Eesti puhul tõenäoliselt ei toimi üks kindel mudel üle Eesti, vaid see peabki olema paindlik, vastavalt kohalikele oludele valitav. Mis näiteks mind teeb väga murelikuks, et ühtepidi tõesti, muukeelsete laste vanemad on juba mitu aastat oma käitumisega või oma valikutega ellu viinud reformi, mida riik ei ole julgenud teha. Nad on aasta-aastalt aina enam viinud oma lapsi eestikeelsetesse haridusasutustesse, nii lasteaedadesse kui ka koolidesse, ja see iseenesest on hea. Mis hea ei ole, on see, et riik ei ole tulnud kaasa omapoolsete toetusmeetmetega. On täiesti arusaadav, et kui meil on eestikeelses haridusasutuses näiteks 20% või rohkem muukeelseid lapsi, kelle keeleoskus ei ole õppimiseks kohe piisav, siis need lapsed vajavad lisatähelepanu ja intensiivsemat keeleõpet. Seda neile siiani ei ole võimaldatud. Me oleme ministeeriumis koostöös koolijuhtidega, keda see probleem puudutab, välja töötamas, põhimõtteliselt välja töötanud ka lisarahastusmudelit, et neid eestikeelseid haridusasutusi rohkem toetada. Ja see kindlasti toetab ka just nimelt neid eestikeelseid lapsi, kes sellistes koolides õpivad.

23:19 Aseesimees Hanno Pevkur

Helle-Moonika Helme, palun!

23:19 Helle-Moonika Helme

Aitäh, hea eesistuja! Hea minister! Me teame, et eestikeelsele õppele ülemineku kõige suurem probleem ja takistus on tegelikult hoopis õpetajate puudus. Vene koolide eesti keelele üleminek ei ole võimalik just õpetajate kaadri tõttu ja kui me nüüd mõtleme selle peale, et me paneme lihtsalt need koolid kokku, siis kuidas te kujutate ette, et selline ühtne kool, kus kõik õpivad eesti keeles, saaks edukalt startida olukorras, kus meie õpetajate järelkasvu probleem pole esmalt ära lahendatud. Nendel õpetajatel, kelle kohustuste hulka lisandub kohustus pakkuda tuge muu emakeelega õpilastele, jääb energiat loomulikult kogu muu töö, kaasa arvatud ka eesti lastele kvaliteetse õppe pakkumiseks, ju väheks. Õpetajad lahkuvad selle peale koolist ilmselt veelgi enam ja see pole enam edulugu, vaid allakäiguspiraal kogu meie haridussüsteemi jaoks ja ennekõike just õpetajate järelkasvu kohapealt eriti. (Juhataja helistab kella.) Millega te mõtlete neid siis edaspidi motiveerida, kui juba praegu ei ole piisavalt motivatsiooni õpetajatele jääda kooli?

23:20 Haridus- ja teadusminister Liina Kersna

Aitäh! Meil on täna suurusjärgus 1900 sellist õpetajat, kelle keeleoskus ei vasta nõuetele. Ja huvitav on see, et Keeleinspektsiooni hinnangul ka nende õpetajate motivatsioon arendada oma keeleoskust on võrreldes väga paljude teiste eriala esindajatega madal. Ja tõenäoliselt, see on nüüd minu oletus, et see võib olla madal seetõttu, et riik ei ole andnud konkreetset sõnumit, mis ajaks me läheme üle eestikeelsele haridusele. Kui need õpetajad tahavad oma ametis jätkata, siis nad lihtsalt peavad oma eesti keele oskust ka arendama. Täna on meil eesti keele arengukava, mis ütleb, et aastaks 2035 peaks valdavalt olema mindud eestikeelsele haridusele üle. Mis, ma loodan, annab ka õpetajatele lisamotivatsiooni riigikeele oskuse arendamiseks ja selleks me oleme planeerinud ka suuri summasid, et just nimelt õpetajate riigikeele oskust parandada. Kindlasti ei hakka me siin lähiajal venekeelseid koole kuidagi kinni panema. See tõesti ei ole võimalik, sest meil haridussüsteem seda vastu ei peaks. Pigem me liigume samm-sammult selle poole, et tänased venekeelsed koolid hakkaksid aina enam aineid andma eesti keeles, ka keelekümblusmeetodil või ka aineid eesti keeles ja ka selleks, et aineõpetajad oskaksid anda oma ainet eesti keeles, ka selleks oleme me planeerinud raha, et seda ümberõpet teha.

23:22 Aseesimees Hanno Pevkur

Kalle Grünthal, palun.

23:22 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! Te räägite siin seda, et mitmed uuringud näitavad seda, et selline programm, mida te praegu siin kavatsete teha, et see on uurimuse järgi suurepärane, aga minul on olemas endal praktiline kogemus, kus ma kolmandas klassis Türi keskkoolis olin sunnitud õppima vene koolis Viljandi tänav 8 ja ma võin öelda seda, et mingit sellist ühinemist ega seal keelekümblust ja kõike muud sellist ei toimunud. Ma võin öelda seda, et langes tegelikult kogu meie klassi õppeedukus ja mis kõige hullem, kõige hullemad olid veel vahetunnid, kus tekkisid rahvuslikul tasandil probleemid. Ootaks nagu selliseid tulemusi selle teema juures, mis haakuksid ka n-ö reaalse eluga. Mis te arvate sellest asjast? Aitäh!

23:23 Haridus- ja teadusminister Liina Kersna

Aitäh! Ma juba enne ministri vastutust või enne ministriametit olin käinud pea sajas erinevas haridusasutuses ja nüüd ministrina olen käinud lisaks erinevates koolides, sealhulgas ka vene koolides või venekeelsetes koolides ja ka nendes koolides, kus täna peab koolipere hakkama saama, näiteks Kohtla-Järve Järve kool, mis on eestikeelne kool, aga kus pooled õpilastest on muukeelsed. Ja tegelikult see on olnud silmi avardav ja need haridusasutused on tõesti hädas ja me peame neid toetama, et seal ei ole hädas mitte ainult eestikeelsed lapsed, nemad on ka ja ma täiesti tõsiselt mõtlen selles mõttes teiega koos, et neid lapsi peab ka toetama, aga on kindlasti hädas ka muukeelsed lapsed. Ma näiteks ei pea õigeks seda, et kui taolises koolis nagu on näiteks on Järve kool, et seal, kus on nii palju muukeelseid lapsi, et nad õpivad eesti keelt emakeelena kõik koos ja nad õpivad vene keelt kõik koos teise keele võõrkeelena. Miks me seda teeme? Ma tõesti ei oska vastata, miks me seda oleme nii palju aastaid teinud ja ma loodan, et ma jõuan selle vea parandada.

23:25 Aseesimees Hanno Pevkur

Martin Helme, palun!

23:25 Martin Helme

Aitäh, lugupeetud asespiiker! Hea minister! Ma natuke ka tõmbaks teemat laiemaks. Meil on Eestis täiesti arvestatav hulk inimesi, kes räägivad pöörast või sõgedad juttu, nagu oleks võimalik, et iga inimene, kes Eestisse saabub, sõltumata sellest, mis keeles ta räägib või missugune on tema kultuuritaust, saabki olla eestlane. Ja no vahel veel arvatakse, et eestlaseks saab hakata siis, kui sa räägid eesti keelt või oskad eesti keelt, aga vahel isegi ei peeta seda vajalikuks. Olge nii hea, aidake mul kummutada muret, et selline mõtteviis kuskil haridusministeeriumis või tänases valitsuses ringi hiilib. Ikka eestlased on eestlased ja venelased on venelased ja igaühel on oma emakeel. Ja see, kui me siia tulevad inimesed või siin olevad mitte-eestlased õpetame eesti keelt rääkima, ei tähenda, et nad muudaksid oma rahvust, vaid see tähendab, et nad integreeruvad meie ühiskonda.

23:26 Haridus- ja teadusminister Liina Kersna

Aitäh! Ma arvan, et see on võrdlemisi selline isiklik tunnetus, kellena ma ennast tunnen. Ma mõtlen oma onutütre laste peale, kelle ema on eestlane, aga isa on poolenisti prantslane ja poolenisti itaallane. Nad elavad Eestis ja käivad eesti koolis, aga nad on ka elanud Prantsusmaal. Kuidas nemad ennast ühel päeval tunnevad, kes nad on? Selles mõttes see on selline isiklik küsimus. Kindlasti ei saa seda kuidagi riigi poolt peale sundima, et te peate hakkama eestlasteks ja tundma ennast eestlastena. Siin ühiskonnas lihtsalt toimides kindlasti on oluline osata eesti keelt. Aga mis rahvusest keegi ennast tunneb, see on iga inimese enda isiklik asi.

23:27 Aseesimees Hanno Pevkur

Riho Breivel, palun!

23:27 Riho Breivel

Hea juhataja! Hea minister! Ma olen teiega viimases teie, kuidas öelda, väites täitsa päri, sellepärast et minu abikaasa isa on soomlane ja ema eestlane, ta on täiseestlane ja ta ei tunnista ennast kuidagi soomlaseks. Aga olles ise Toila kooli juht olnud, gümnaasiumi, siis mul on olnud võimalus tegeleda just sellesama, kuidas öelda, eesti keele õppega vene lastele. Ja suur probleem oli ka selles, et Sillamäelt tahtsid tulla paljud-paljud lapsed Toila kooli ja just selle eesmärgiga, et saada sealt eesti keelt. Aga me ikkagi hoidsime tagasi, sellepärast et see on võimatu. Kui me toome nii palju, segame selle asja ära, siis ei saa me õiget haridust, ei sinna, ei tänna. Ja ma muidugi tahtsingi küsida just seda Järve Gümnaasiumi asja. (Juhataja helistab kella.) Aga ka te ise rääkisite seda. Mina leian, et ilma maksmata ja, kuidas öelda, ilma õpetajate kaadrile teatud soodustusi tegemata me neid inimesi, õpetajaid ei saa. Mis te sellest arvate?

23:28 Haridus- ja teadusminister Liina Kersna

Aitäh! Ma olen teiega täiesti nõus. Tõenäoliselt see vajab sellist lisapanustamist, nagu ma ütlesin, et me oleme valmis toetama neid eestikeelseid koole, kus on juba täna muukeelseid lapsi, lisarahaga, et nende laste keeleoskust kiiremini järgi aidata, et nad saaksid võimalikult kiiresti, võimalikult hästi seda head eestikeelset haridust. Ja teine küsimus on kindlasti ka see, et kuidas me saaksime näiteks aineõpetajaid ka täna venekeelsetesse koolidesse. Siin minu meelest ka peab riik väga tõsiselt mõtlema nende motivatsioonipakettide peale, kuidas õpetajaid innustada. Ma tean, et ainult rahaga neid õpetajaid sinna ei meelita. Kindlasti ootavad õpetajad ka näiteks korralikku elamispinda ja muid selliseid lisavõimalusi. Me mõtleme nendele teemadele. Ja ma tean, et ka selles eestikeelse hariduse töörühmas samuti arutatakse nende teemade üle, milline see motivatsioonipakett õpetajatele võiks olla, keda me siis n-ö suunaksime Ida-Virumaale tööle.

23:30 Aseesimees Hanno Pevkur

Merry Aart, palun!

23:30 Merry Aart

Aitäh! Lugupeetud minister! Ei ole kahtlust, et Eestis peab olema eestikeelne haridus. Meil on olnud 30 aastat aega sellega tegelda. Te mainisite siin aastat 2035. Kas see aeg ei ole ehk liialt pikk, kui arvestada kõiki meie vajadusi ja võimalusi? Mis te arvate, millal oleks reaalne võimalus eesti keelele üle minna? Kas varem oleks seda võimalik teha? Kuidas teie tunnetus on?

23:31 Haridus- ja teadusminister Liina Kersna

Aitäh! Tõesti, eestikeelsele haridusele ülemineku eeldusi on väga palju ja ka näiteks seesamane õpetajate olemasolu ja selleks õigete oskustega õpetajate olemasolu, kes oskaksid eesti keeles õpetada muukeelseid lapsi. See eeldab ka õpetajate, uute õpetajate välja õpetamist lisaks sellele, et on karjääripöörajaid võimalik ümber õpetada. See nõuab aega. Nii metoodikate, õppevahendite kui ka inimeste koolitamine, see võtab aega. Kas sellega läheb 2035. aastani? Ma usun, et on võimalik ka varem, kui me oleme niimoodi kokku leppinud ja ühiskond tõesti ühiselt panustab sellesse, siis on võimalik ka varem. Me näeme ju ka seda, et tegelikult ka hoiakud on iseenesest seda pooldavad. 

23:32 Aseesimees Hanno Pevkur

Eduard Odinets, palun!

23:32 Eduard Odinets

Aitäh, härra aseesimees! Lugupeetud minister! Viimase uuringu kohaselt 17% mitte-eestlastest sooviksid, et nende lapsed õpiksid sada protsenti eesti keeles, neist 13% Ida-Virumaal, ja 20% mitte-eestlastest, Ida-Virumaal 17% sooviksid, et see oleks eesti õppekeelega kool, kus on vene keele süvaõpe. Lisaks sellele näitab viimane uuring, et 81% eestlasi ja 79% mitte-eestlasi sooviksid, et nende lapsed õpiksid ühes koolis ja koos. See tähendab seda, et lisaks on ka põhiseaduslik õigus igal lapsevanemal ja lapsel õppida selles koolis ja selles keeles, milles ta ise soovib. See tähendab seda, et see tendents, mida kolleegid teisel pool saali, tundub, nimetavad probleemiks, ei lõpe. Kas te saaksite, te paari sõnaga puudutasite, natukene detailsemalt rääkida, millised toetusmeetmete mehhanismid teil on plaanis lähiajal eesti õppekeelega koolides rakendada, et aidata seda tendentsi sujuvamaks muuta?

23:33 Haridus- ja teadusminister Liina Kersna

Aitäh! Jah, me oleme arutanud selle üle, et need koolid, kus on 10% ja enam muukeelseid lapsi, saaksid suuremat pearaha, selleks et nad saaksid pakkuda väiksemates gruppides eesti keele õpet, et need muukeelsed lapsed, kes ei pruugi ju olla tulnud eestikeelsest lasteaiast, kelle keeleoskus ei ole piisav, et võimalikult kiiresti ja intensiivselt pakkuda nendele lastele eesti keele õpet, et nad ei jääks ka selles eestikeelses haridusasutuses teistest maha. Sest olen ka mina täna kuulnud neid lugusid, kuidas lausa kuuendas klassis on muukeelne õpilane, kes tegelikult eesti keelt siiamaani korralikult ei valda, ja see tähendab, et ei ole võimalik, et ta oleks oma õppimistes hästi hakkama saanud. Selliseid olukordi ei tohiks meie haridussüsteemis juhtuda. Ja samal ajal on väga oluline, et need eestikeelsed lapsed, kelle emakeel on eesti keel, et ka nemad oleksid hoitud ja ma tõesti arvan, et vene emakeelega lapsed peaksid saama õppida vene keelt oma emakeelena. Ja eestikeelsed lapsed loomulikult eesti keelt oma emakeelena. See eeldab õppekava muudatust ja ma arvan, et me peaksime seda tegema, arvestades ja nähes seda, nagu te viitasite ka, et mõlemad kogukonnad ootavad iseenesest, et lapsed koos õpiksid, aga seda saab teha kvaliteetselt ja hästi vaid siis, kui tingimused selleks on loodud, ja neid tingimusi ongi meie ülesanne luua.

23:35 Aseesimees Hanno Pevkur

Urmas Reitelmann, palun!

23:35 Urmas Reitelmann

Aitäh, härra eesistuja! Proua minister, ma arvan, et me oleme siin kõik teiega ühel pool rindejoont ja me mõistame nende probleemide tõsidust. Aga see, mis nüüd Kohtla-Järvel toimub, paraku ikkagi kvalifitseerub sisuliselt genotsiidiks eestikeelse hariduse kallal. Ma pean teile kahjuks tunnistama, et mina mäletan oma noorusest veel haridusministrit Elsa Gretškinat ja tema ajal sellist eesti koolide venestamist ei julgetud ette võtta, isegi Nõukogude okupatsioonivõim ei söandanud seda teha. Nii et asi on tegelikult ääretult halb, eriti kui silmas pidada, et inimeste õppimisvõime on ju teatud teatud piiridega. (Juhataja helistab kella.) Ja kui võõrast rahvusest, ütleme, venelaste hulk klassis ületab 10%, siis nende õppekvaliteet kannatab ja eestlaste oma samamoodi. Kas te olete ka uurinud või küsitlenud või saanud sealtpoolt mingisuguseid hinnanguid, kui suur üldse tohib olla venelaste hulk eesti koolis, et nad suudaksid ... 

23:37 Aseesimees Hanno Pevkur

Härra Reitelmann, teie aeg on 30 sekundit üle.

23:37 Haridus- ja teadusminister Liina Kersna

Aitäh küsimuse eest! Teate, see Järve kool, kes on tõesti väga keerulises olukorras, on saanud hoolimata sellest keerulisest olukorrast hästi hakkama, sest Järve kooli õpilased on paistnud silma tugevate tulemustega. Näiteks Järve kooli õpilased jõuavad Kohtla-Järve riigigümnaasiumisse ja saavad seal kenasti hakkama. Need on olnud ebainimlikult suured pingutused selle koolipere poolt, et pakkuda piiratud ressursside tingimustes nii muu emakeelega lastele kui ka eesti emakeelega lastele võimalikult head eestikeelset haridust. Nii et ma ei saa nõustuda sellega, et see tulemus oleks olnud kuidagi halb, tõesti Järve kooli lapsed jõuavad riigigümnaasiumisse väga kenasti.

23:38 Aseesimees Hanno Pevkur

Mart Helme, palun!

23:38 Mart Helme

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud minister! Mul on suur rõõm kuulda, et te räägite siin osaliselt seda juttu, mida meie fraktsiooni esindajad rääkisid juba Riigikogu eelmises koosseisus. Nimelt, et meil õppimine seisab paljuski õpetajate, õppevahendite ja investeeringute taga. See on tore, et vähemalt nüüd on jõutud ka Reformierakonnas selle äratundmiseni. Aga minu küsimus on natuke teine. Kui te räägite siin vene keele, aga ka inglise emakeele või inglise keelt siin kasutavate laste suunamisest eesti koolidesse, eestikeelsetesse koolidesse, siis kas teie hinnangul ei ole eestlaste kui rahvuse etnogenees veel lõpule jõudnud ja me läheme nüüd globalistlikus maailmas etnogeneesi uuele ringile või kuidas seda tuleb mõista? Aitäh!

23:39 Haridus- ja teadusminister Liina Kersna

Aitäh! Ma olen viimasel ajal suhelnud paljude, nagu te võite arvata, koolijuhtide ja õpetajatega, aga ka noortega ja ka nende noortega, kes õpivad koos muust rahvusest noortega ja tegelikult nemad on väga rahul, mina ei tea, mina ei ole näinud selliseid noori, kes ütleksid, et mind kuidagi häirib see, et minu pinginaaber või selja taga olev laps räägib emakeelena mingisugust muud keelt. Meie noored õnneks on tolerantsed inimesed ja nad on ka kasvanud sellises keskkonnas, kus inimesed või tähendab, kus ei ole sellist rahvustevahelist vimma, nagu siin eelnevalt teie kolleeg kirjeldas, kuidas eestlased ja venelased koolis omavahel kuidagi kaklesid või see tekitas pingeid arusaadavalt sellel ajal, aga täna enam... On loomulikult koolikiusu, aga koolikiusu on olenemata rahvusest. Kõik. Aitäh!

23:40 Aseesimees Hanno Pevkur

Kert Kingo, palun!

23:40 Kert Kingo

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Me ju mõistame, et vene rahvusest õpetaja ei hakka vene rahvusest lapsi õpetama eesti keeles ju, neid õpilasi. Seega selleks, et saavutada 2035. aastaks soovitud tulemus, tekib vajadus uueks õpetajate koosseisuks, aga juba praegu on meil teema õpetajate järelkasvu küsimuses, et Eesti koolides ei jätku piisavalt õpetajaid. Minu küsimus oleks, et kuidas te kavatsete tagada vene koolides piisava eesti emakeelega õpetajate olemasolu?

23:41 Haridus- ja teadusminister Liina Kersna

Aitäh! Kui ma vaatan numbreid, siis hetkel venekeelsetes haridusasutustes õpib 21,5 tuhat noort, keelekümbluskoolides pea 8000 noort ja eestikeelses haridusasutuses üle 5000 muukeelse noore. Ma toon need suurusjärgud välja selleks, et aru saada seda mastaapi ja nii nagu ma proua Helme küsimusele vastates ütlesin, et tõesti, see nõuabki aega. See nõuab aega, et neid õpetajaid välja koolitada ja ka muid toetavaid süsteeme välja töötada. Me oleme tõesti planeerinud selleks ka Euroopa Liidu vahendeid selleks, et metoodikaid välja töötada selleks, et õppematerjale rohkem välja töötada ja selleks, et õpetada nii õpetajatele kui ka üldiselt täiskasvanutele rohkem eesti keelt. Jah, see kindlasti nõuab pingutust ja raha ja ma arvan, et seda on oluline teha.

23:42 Aseesimees Hanno Pevkur

Henn Põlluaas, palun!

23:42 Henn Põlluaas

Aitäh! Te räägite siin sisuliselt kahest erinevast asjast: üks on eestikeelsele haridusele üleminek ja teine on nn ühtne eesti kool ehk segakoolide loomine. 17 aastat oli Reformierakond võimul, te ei teinud absoluutselt mitte ühtegi sammu eestikeelsele haridusele üleminekuks. Nüüd siis olete tõstnud kilbile selle nii-ütelda ühtse eesti kooli ehk segakoolide loomise ja meil siin nõretavalt kirjeldate, kuivõrd kohutavas olukorras vene lapsed seal on, sest peavad õppima eesti keelt emakeelena. Samas, kui nad õpiksid seda lihtsalt võõrkeelena, siis oleks olukord ju veelgi hullem, sellepärast et ei jõuagi iialgi nad sellele tasemele, et eesti keelt selgeks saada, ja see kisub absoluutselt kõikide laste edasise arengu alla. (Juhataja helistab kella.) Kas see ongi see, mis teie meelest on kõige õigem tee?

23:43 Haridus- ja teadusminister Liina Kersna

Aitäh! Neid segakoole mitte ei hakka me looma, vaid need on juba olemas. Sellest me räägimegi, et muukeelsete laste vanemad aasta-aastalt järjest enam eelistavad oma lapsi panna eestikeelsesse haridusasutusse. Näiteks, lasteaedades aina vähem on täis venekeelseid lasteaiarühmi. Jõhvis ma loodan, kui +1 programm saab täis, siis ei ole enam ühtegi ainult venekeelset lasteaiarühma, Kohtla-Järvele jääb neid ainult kaks. Selgelt muukeelsete laste vanemad eelistavad kas keelekümblusmetoodikat või eestikeelset haridusasutust. Ja nagu ma olen korduvalt öelnud, need lapsevanemad on viinud ellu seda reformi, mida riik ei ole julgenud nende aastate jooksul teha.

Mida Reformierakond on teinud, on see, et gümnaasiumiaste läks see üle 40% : 60% õppele. See tekitas ka väga palju tagasisidet, oli palju kriitikat. Aga küsimus on, kas alustati õigest otsast. Kas ei oleks võinud alustada juba tol ajal lasteaedadest? No tol hetkel tehti see otsus, et gümnaasiumis on 40 : 60 süsteem. Täna me näeme, et tegelikult midagi hullu ei juhtunud, need noored on saanud kenasti hakkama. Ja ma arvan, et aina enam saavad, kui nad saavad ka juba põhikoolis parema eesti keele oskuse, saavad hästi hakkama ja jõuavad ka meie ülikoolidesse aina rohkem.

23:45 Aseesimees Hanno Pevkur

Hea minister, tänan teid! Rohkem teile küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised. Peeter Ernits, palun!

23:46 Peeter Ernits

Hea juhataja! Head kolleegid, kena lähenevat keskööd! Nagu ikka, me siin öö varjus arutame olulisi asju. Selles enam kui sajaleheküljelises raportis, ma ei tea, ma loodan, et ministriproua on selle läbi lugenud korduvalt ja ka mu mõned kolleegid, on huvitavaid asju. Kõike ei jõua siin rääkida, seda, mida ma küsisin, see Albert Schweitzeri nimeline kool Saksamaal Hannoveris, türklased, süürlased, kõik muu, kes on Saksamaale kutsutud ja tulnud. Ja see positiivne näide, kuidas on võimalik edusammu, enne vägivaldne seltskond, nii nagu Kalle Grünthal siin Türil kunagi kolmandas klassis tundis, midagi unikaalset ei ole. Aga kuidas on saavutatud selline edulugu, mida meile ka ühtse Eesti kooli puhul presenteeritakse? Ministriproua muidugi ei öelnud, et kus koha peal seda Albert Schweitzeri mudelit Saksa Türgi programmi alusel rakendada. Et igal pool ei kõlba, võib-olla Türil ei kõlba seda, aga võib-olla Lasnamäel mõne koha peal kõlbab. Aga see selleks.

Tõesti, 30 iseseisvuse aastast on Reformierakond riigitüüri juhtinud enamiku ajast. Aga väga vähe on selles valdkonnas nagu tehtud ja nüüd spurdina peaks nagu saavutama tulemuse. See tuletab meelde sama, mida praegu rohepöördega: imekiiresti uude ajastusse, selle hinnaga, et mida Ida-Virumaa kaevurite ja põlevkivi peal elanud põlvkonnad edasi hakkavad tegema, see pole kõige olulisem. Aga iseenesest, iga keel on pluss ja ei saa kuidagi öelda ka, et me oleksime selle vastu, et Eestis elavad inimesed, muukeelsed, omandaksid eesti keele. Aga nagu ma ütlesin, on pöörased summad magama pandud. Proua Kersna eelkäija Mailis Reps, kes on kaua ja korduvalt ministriametit pidanud, on mulle mitu korda öelnud, et ei tema tea, millised summad on magama pandud eesti keele ja meele õpetamiseks, aga tulemust väga vähe. Ei ole neid kaadreid, ei ole reaalseid, ka mentaliteet on Ida-Virumaal, Lasnamäel ja mitmel pool mujal peaaegu samasugune nagu omal ajal nõukogude aja lõpul.

Nii et tööpõld on lai ja iseenesest eesmärk on suurepärane. Jah, see on Reformierakonna ja Eesti 200 nagu ühisprojekt, et sinna kuhu suunduda. Aga see selleks.

Kui nüüd vaadata, kolleeg Jaak Valge rääkis siin uussisserändajatest, kui vaadata kogu seda seltskonda, kes õpib, kusagil 150 000 inimese peal ja 80% siis eestlased, 19 valdavalt venekeelsed, 1% ingliskeelsed, siis uussisserändajate puhul on see tordilõik hoopis teistsugune: 50, üle 50, 52% on eestikeelsed ja kusagil 42 on venekeelseid ja ingliskeelsed on juba 6%. Ja selle kategooriaga, selle seltskonnaga tegutsemine on üsna problemaatiline, aga samas ei taha ma öelda, et ei peaks sellega tegelema.

Aga on üks väike aga kõige selle juures. Eesti on minu ja meie meelest või vähemalt peaks olema rahvusriik. Ja põhiseaduse preambulis toodud mõtted ei ole ajast ja arust, vähemalt minu ja meie meelest. Kuigi lihtsam on mitte tegelda nende keeruliste asjadega, vaid tuua odavat tööjõudu sisse, aga mis riik see siis on, kas see on see Eesti riik?

23:51 Aseesimees Hanno Pevkur

Kas te vajate lisaaega?

23:51 Peeter Ernits

Jah, palun kolm minutit. Aitäh!

Ja see ühtse eesti keele poole suundumine, see eksperiment, mille kohta paljudel on murekoht, et kas see ei ole mitte eksperiment eesti keele ja eesti laste peale. Suurejoonelisi eksperimente on läbi ajaloo tehtud igasuguseid, aga mulle ja meile tundub, et võib-olla sellise eksperimendiga ei tohiks praegu tegelda. Liiatigi, kui Eesti lapsi sünnib häbematult vähe, kui prioriteediks ei ole viimaste nädalate järgi otsustades üldse mitte eestlaste arvu kasvatamine ja eesti meele kasvatamine ja tugevdamine, vaid ühtsesse katlasse suunamine erinevate laste, kes kõik on toredad ja õpihimulised ja edu neile. Aga mis neist saab? See on omaette küsimus ja see ongi põhiline, miks me seda järelpärimist siin küsisime.

Muidugi, ministriproua ei tea samuti vastust, nagu ei tea ka meie. Aga me oleksime nagu ettevaatlikumad. Pealegi ma tuletan meelde, et Eesti kool, üldse Eesti koolis on, kui võrrelda 30 aasta taguste aegadega, on väga palju aineid, nende tundide arv tunduvalt vähendanud. Ise loodusteadlasena ma tean, praktiliselt ei olegi, looduse tundmine läheneb nullile. Eesti keele puhul ja kirjanduse puhul pidasin nõu just ühe hea kolleegiga. Tundide arv samuti kõvasti vähenenud. Ja mida mul paluti edasi öelda, eesti kirjanduse n-ö gümnaasiumipõlves kannatab vast kõige rohkem, aga seal tulebki see tegelikult eestluse ja eesti kultuuri sügavam mõistmine. Nii et tegelikult need probleemid koolis on palju laiemad. See on ainult üks tahk, mida praegu hoogtöö korras Reformierakonna juhtimisel üritatakse ellu viia. Aga kuna see on pikk periood ja järgmiste Riigikogu valimisteni ei olegi enam nii pikk aeg, siis ma loodan, et on võimalik ka korrektiive teha. Aitäh!

23:54 Aseesimees Hanno Pevkur

Anti Poolamets, palun!

23:54 Anti Poolamets

Aitäh, juhataja! Austatud minister! Mulle jääb mulje, et ühtpidi me lahendame vanu hädasid. Sedasama Elsa Gretškina aegselt häda, kui kõik üle ujutati vene keelega. Ja me ei olegi seda häda veel suutnud likvideerida. Ma mäletan, milline paanika oli minu koolis, isegi teenekad kommunistid olid paanikas, et kool taheti venekeelseks muuta, sest sisseränne oli nii mastaapne. Ja võitlus käis kõikide vahenditega eesti kooli ellujäämise nimel. Siinsamas Põhja-Tallinnas.

Me ei ole neid Elsa Gretškina probleeme veel lahendanud, aga meile tulevad uued probleemid peale. Ma olin jahmunud, kui ma vaatasin Tartu Ülikooli sisseastumisinfot. Tere tulemast – 26 ingliskeelset õppekava. Tere tulemast rahvusülikooli! 26 ingliskeelset õppekava. Mis rahvad seal küll esinevad, mis rahvad seal küll kohal on? See meenutab juba Lumumba-nimelist ülikooli Moskvas. See ei ole enam Eesti rahvusülikool. Vabandage, oleks viimane aeg sellele jamale piir panna! Aga ometi, hea minister, oli ka üks hea uudis, et ei hakka neile vähemalt toimetulekutoetusi maksma. Lumumba ülikooli ehitamisel on teatud piirid.

Eestis kasvab Elsa Gretškina hädadele juurde India, Nigeeria ja muud eksootilised kogukonnad, kellel ei ole mitte ainult keeleline täielik ignorants Eesti suhtes, vaid ka kultuuriline ignorants. Neile ei kõlba meie toit, neile ei kõlba lasteaias meie toit, seal peab olema kaks liini moslemi lastele ja teistele lastele. Meil on sada häda kaelas nende uute immigrantidega, me ei suuda neile keeltki õpetada. Ja kultuurikonflikt, mis sellega kaasneb, ja pereränne, mis igal aastal kipub kahekordistuma. Eesti keele õpe tõmmatakse Helsingi ülikoolis kokku. Tartu Ülikoolis lõpetatakse soome keele õpet, kohe näha, et vennasrahvad, aga ma loen teile, mis meid ootab.

Mis on Helsingis juhtunud, mis on Soomes juhtunud? Ma võrdlen põlisrahva, saami keelt, räägib 2008 inimest aastal 2020, see on ürgrahvas, see on põlisrahvas mäletamatutest aegadest. Aga araabia keelt rääkis 2017 Soomes juba 26 000 elanikku. Ja kõigest mõne aasta pärast ehk 2020 üle 34 000 elaniku. Milline fantastiline kasv! Seda te ju tahate Eestisse. Seda te ju igatsete, selle pärast te sõdite välismaalaste seaduse vastu. Eks siis õpetage seda araabia keelt eesti ja soome keele asemel. Somaali keel Soomes, kui ma olin Helsingi ülikoolis, siis seal oli 2000 somaallast 1992. aastal ja tänavapilt oli päris eksootiline. Aga täna on somaali keele oskajaid 22 000. Kahest tuhandest sai 22 000. Millega nad tegelevad? Naiste ümberlõikamisega. Uus kultuur tuli maale, see on Soome suur probleem. Soome paneelikate piirkondades õpivad soome lapsed somaali keelt, mitte vastupidi, sest soomlased tõrjutakse sealt välja. Kas te seda ootategi meile? Kurdi keel 13 000-lt 15 000-le. Ja tuletan meelde, et saami keelt räägib 2000 inimest. Vietnami keel on hüpanud 11 000-le, hiina keel 13 000-le, pärsia ja farsi keel 15 000-le Soomes.

Palun lisaaega!

23:58 Aseesimees Hanno Pevkur

Palun, kolm minutit lisaaega!

23:58 Anti Poolamets

Kuidas te need inimesed, kõik need eksootilised kogukonnad nii kultuuriliselt, keeleliselt siia sobitate? Minul ei ole usku teisse. Te ei suuda seda. Isegi Elsa Gretškina ei suudaks neid ümber kasvatada, isegi Brežnev mitte, isegi Antropov mitte. Ärge võtke endale üle jõu käivaid ülesandeid. Ja sellepärast ma kutsun teid üles hoidma Eesti kultuuriruumi ja keeleruumi, sest kellelgi ei hakka muide sellele hammas peale, nii romantilisi sõnumeid, kui te meile ka ei edasta. Ja te ei kontrolli neid kogukondi, te ei kontrolli neid keeleliselt ega kultuuriliselt. Ikka tuuakse siia kõrbetest müstilised kombed, ikka tuuakse siia naiste ümberlõikamine, ikka tuuakse siia aumõrvad, ikka tuuakse siia kõik jõledad kombed Egiptusest, Araabia kõrbetest. Ärge tehke seda ja hoidke ilusat eesti keelt! Aitäh!

23:59 Aseesimees Hanno Pevkur

Head kolleegid, aga nüüd on selline lugu, et on kesköötundi löönud juba kõik need kellad meie linnas ja see tähendab seda, et me peame tänase istungi lugema lõppenuks ja jätkame homme kell 10. Meie kodukord näeb ette, et esmaspäeval me töötame kella 00.00-ni. Soovin teile ilusat ööd! Kohtume homme kell 10.

00:00 Istung lõppes

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee