Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

header-logo

XIV Riigikogu, V istungjärk, täiskogu istung
Neljapäev, 03.06.2021, 10:00

Toimetatud

09:58 Istungi rakendamine

10:00 Aseesimees Martin Helme

Tere hommikust, head kolleegid! Alustame oma neljapäevast istungit. Täna on meil päevakorras ainult kaks asja, aga enne kui me päevakorra juurde läheme, on võimalik anda üle eelnõusid ja arupärimisi. Sellist soovi ma ei näe. Sellisel juhul teeme ära kohaloleku kontrolli.

10:00 Aseesimees Martin Helme

Kohalolijaks pani ennast kirja 62 Riigikogu liiget.


1. 10:01 Finantsinspektsiooni 2020. aasta aruanne

10:01 Aseesimees Martin Helme

Täna on meil esimene päevakorrapunkt Finantsinspektsiooni 2020. aasta aruande ärakuulamine. Selle protseduur on järgmine. Kõigepealt on Finantsinspektsiooni juhatuse esimehe Kilvar Kessleri ettekanne, mis on kuni 20 minutit, ja sellele järgnevad Riigikogu liikmete küsimused. Iga Riigikogu liige võib ettekandjale esitada ühe suulise küsimuse. Sellele järgnevad läbirääkimised, kus sõna saavad võtta fraktsioonide esindajad. Nüüd palungi Riigikogu kõnetooli Kilvar Kessleri. Ma palun, head kolleegid, vaiksemalt!

10:02 Finantsinspektsiooni juhatuse esimees Kilvar Kessler

Austatud Riigikogu esimees! 

10:02 Aseesimees Martin Helme

Aseesimees.

10:02 Finantsinspektsiooni juhatuse esimees Kilvar Kessler

Aseesimees esimehe ülesannetes, ma saan aru. Lugupeetud Riigikogu liikmed! Mul on hea meel teile aru anda Finantsinspektsiooni 2020. aasta tegevuse kohta.

10:02 Aseesimees Martin Helme

Tohib korraks? Meil on üks protseduuriline küsimus tekkinud Mihhail Lotmanil.

10:03 Mihhail Lotman

Kas ei saaks seda mikrofoni kuidagi ...

10:03 Aseesimees Martin Helme

Jah, suuna endale mikrofonid suule lähemale.

10:03 Finantsinspektsiooni juhatuse esimees Kilvar Kessler

Nii, proovime nüüd. On kuulda? Väga hea! Hakkame uuesti.

Austatud Riigikogu aseesimees! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Mul on hea meel teile aru anda Finantsinspektsiooni 2020. aasta tegevuse kohta. Vastav nõue tuleneb Finantsinspektsiooni seaduse § 51 lõikest 4 ja moodustab osa rahvusvahelisest tavast, mille kohaselt sõltumatu finantsjärelevalveasutus annab aru parlamendile.

Selle aasta lühiülevaates olukorrast Eesti finantsturul ja finantsjärelevalves käsitlen kolme olulist teemat. Esiteks, 2020. aasta peamised riskid finantsturul ja nende käsitlemine Finantsinspektsiooni poolt. Teiseks, areng Finantsinspektsioonis ja finantsturu turvavõrgus üldiselt. Kolmandaks, lähiaastate suundumused finantsturul ja mõningad kitsaskohad.

Koroonaviirus oli finantsturgude ja järelevalveasutuste jaoks 2020. aasta negatiivne peakangelane. Aasta alguses oli olukord ärev üleilmselt, kuna uue koroonaviiruse olemusest, levikust ja mõjust ei teatud palju. Näiteks Saksa kantsler Angela Merkel oma pretsedenditus teleesinemises 18. märtsil 2020 avaldas, et koroonakriis on tõsiseim väljakutse, mis rahva ees seisab pärast teist maailmasõda. Esialgsed pessimistlikumad stsenaariumid viiruse laastavast mõjust ka finantssektorile õnneks ei realiseerunud. Seda aitasid vältida ja tasandada valitsuste, keskpankade ja finantsjärelevalvete tegevus majanduse ning finantssektori toetamisel, samuti üleüldine tasakaalukas tegevus viiruse ohjeldamisel.

2020. aasta koroonakriis tähendas meile, Finantsinspektsioonile, keskendumist peamiselt kahele riskile. Esimene, kiiresti realiseeruda võiv risk oli operatsiooniline või teise sõnaga öeldes tegevusrisk. Halvima stsenaariumi käivitumisel ei olnuks finantsvahendajad töötajate ja lepingupartnerite töötajate haigestumise tõttu võimelised inimestele teenuseid osutama. See omakorda võimendanuks majanduse kinnikiilumist ning halvimal juhul toonuks kaasa elanikkonna paanika. Kui neti teel makseid teha ei saa, poes kaardiga osta ei saa ja sularahaautomaat on rahast tühi, siis on ärevus igati loomulik ja muremõtted kiired tulema.

Eesti finantssektor juhtis kriisis operatsioonilist riski väga hästi. Selleks olid ka head eeldused, kuna finantsjärelevalve on aastaid järjepidevalt suurematelt turuosalistelt nõudnud ja kontrollinud taasteplaanide olemasolu ning nende testimist. Koroonaviiruse tegelikkus tõestas sisuliselt päevapealt, et varasemad nõuded on igati mõistlikud. Nagu Aleksandr Suvorov ütles: raske õppustel, kerge lahingus.

Teine olulisem meie vaateväljas olnud risk oli krediidirisk. Siin terendas negatiivse arenguna see, et inimesed ja ärid ei suuda kriisitingimustes enam oma laenukohustusi täita ja pankadel tekivad väga suured krediidikahjud. Suur krediidikahju võib teatud juhtudel tähendada panga maksejõuetust ja hoiustajatele omavahendite kadu ulatuses, mis ei ole Tagatisfondi poolt kindlustatud, aga löögi kaudu Tagatisfondile ka korralikku lisa riigi laenukoormusele ja kokkuvõttes maksumaksjale.

Klassikaliselt on krediidiriski üheks peamiseks tasakaalustajaks pankade piisavad kapitalipuhvrid. Eesti pankade kõige suurema kapitalipuhvri moodustab akumuleeritud kasum. Meie arvates oli seega mõistlik 2020. aasta alguses koroonakriisi süvenedes külmutada olemasolevad kasumipuhvrid, et säiliks pankade võimekus krediidikahjusid kanda. Finantsinspektsioon käivitas lisaks vastava arutelu kolleegidega Frankfurdist ja Stockholmist, kuna ka seal asuvad meie suuremate pankade partnerjärelevalveasutused. Tulemuseks oli hiljem kogu Euroopa Liidus saavutatud kokkulepe, et pangad kasumeid 2020. aastal koroonakriisist alates välja ei maksnud.

Lisaks töötasime ka laenukohustuste täitmise poolega. Ühelt poolt valmistasime ette keskkonda, et anda raskustes laenuvõtjatele võimalus oma kohustuste täitmist ajutiselt edasi lükata, teisalt aga punusime sellesse ka erguteid ja leevendusi pankadele, et need võimaldaksid laenukohustuste täitmise edasilükkamist. Sarnased mõtted ja plaanid olid enamikul Euroopa Liidu finantsjärelevalveasutustel. Sündis ühtne raamistik maksemoratooriumide rakendamiseks. Selle pinnalt leppisid Eesti pangad 2020. aasta kevadel kokku eramoratooriumis, järgides finantsjärelevalvajate seatud ühtseid tingimusi. Täiendavalt suunasime turgu ja võlgnikke laenude restruktureerimise märgukirjaga, kus selgitasime häid ja halbu praktikaid laenude ümberkujundamisel.

Neid asju on siin teile lihtne ja meeldiv kirjeldada, aga selle näilise lihtsuse taga on väga-väga palju tööd, töötunde asjakohase ja ajakohase infokorje sisseseadmisel – kuna koroonakriis ei olnud midagi rutiinset, siis rutiinne aruandlus ei näidanud kõiki riske päris selliselt, nagu vaja oli, pidime need infopunktid ka kaardistama ja hakkama täiendavat infot koguma –, vastava teabe analüüsimisel, erinevate stsenaariumide, stressistsenaariumide ehitamisel, otsustamisel, dialoogidel turuosalistega, partneritega keskpangas, Rahandusministeeriumis ning peaministri meeskonnaga ja kolleegidega Frankfurdis ja Stockholmis. Tänan siinjuures kõiki, kes meiega nii Finantsinspektsiooni sees kui ka meiega koos selle raske 2020. aasta tööaasta läbi tegid. Oli keeruline, hoidsime kokku, toetasime üksteist.

Mõni sõna veel Finantsinspektsiooni tööst ja organisatsioonist. Meie seadusjärgne keskne ülesanne finantsjärelevalves on aidata kaasa finantsstabiilsuse säilimisele ja hoida turge ausalt ning läbipaistvalt, või täpsemalt, seaduspäraselt toimivana. Teine oluline ülesanne on viia ühiskonna jaoks kiiresti ja vähimate kuludega läbi kriisi lahendamine, kui mõni pank või kindlustusandja näiteks muutub maksejõuetuks.

Aruandeaastal tegime ära Finantsinspektsiooni sisemise töökorralduse reformi, otsides väikeses organisatsioonis veelgi suuremat efektiivsust ja oskusteabe kasutamist parimal moel. Lisaks, mastaabiefekti saavutamiseks ühendasime inspektsiooni kriisilahendamise üksuse ja Tagatisfondi tegevused. Tagatisfondi roll kriisilahendamises on muutumas. Euroopa suundumuste kohaselt fond peaks saama aktiivsemaid ülesandeid nõrkade pankade lahendamisel. See on sarnane USA lähenemisega, kus sealsel tagatisfondil või föderaalsel tagatisfondil on üsna kandev roll pankade likvideerimisel, lõpetamisel. Eesti-suguses väikeriigis on mõistlik kompetentsikeskuseid hoida ja tugevdada, mitte pihustada ja lahustada. Seetõttu oleme Tagatisfondiga 2020. aastast siin seljad kokku pannud.

Ootamatult alanud koroonakriis tingis inspektsioonis kaugtööle ülemineku. Olime selleks varem valmistunud, isegi selle läbi testinud, ja seetõttu kaugtööle minek toimus korrapäraselt. Kaugtöö omakorda tõi läbimõeldud ülemineku mobiilsetele töökohtadele, kus inspektsiooni töövahendid võimaldavad töötajate liikuvust. Taoline lahend aitab meie inimestel veelgi paremini osaleda euroala pangandusjärelevalve SSM-i töös, mille liikmed oleme ja mille raamides teeme Eesti kolme suurema panga kapitali järelevalvet.

Kuigi koroonaviirus suunas meid 2020. aasta alguses kaugtööle, siis terviseriskide taandudes jõudsime siiski teha 10 kohapealset kontrolli, seda 203 kaugkontrolli kõrval. Juhatus tegi 2020. aastal 413 erinevat otsust, haldusakti, ja kehtestas 26 soovituslikku juhendit. Muidugi, juhatuse otsuste ja järelevalvemenetluste arvud ei ole päris peegelpildid. Näiteks, 2020. aastal otsustasime anda kaheksa uut tegevusluba, kuid vastavaid taotlusi esitati 20. Oma tähelepanekute alusel pidime uurimisasutustele esitama 30 kuriteokaebust, peamiselt tegevusloata tegutsemise või muu kelmusliku käitumise tunnustel.

Viimases, kolmandas plokis vaatame, mis on peamised suundumused finantsturgudel ja finantsjärelevalvajate töös. Eesti digitaalne ühiskond on finantssektoris hästi toiminud. Sujuv kaugtöö koroonakriisis ja võrdlused teiste sarnaste riikidega näitavad muu hulgas, et oleme koos Balti riikide, Põhjala ja Madalmaadega endiselt Euroopa digitaalses tipus. Järjest süvenev digitaliseeritus võimendab küberriske. Eelmise aasta sügisel me näiteks täheldasime üsna massiivset küberrünnete kasvu pankadele mitte ainult Eestis, vaid kogu Baltikumis ja Põhjamaades. Pangandus üldiselt sai nende rünnetega päris hästi hakkama, nii et avalikkus ja kliendid väga sellest aru ei saanudki.

Küberriskid omakorda võivad halvematel juhtudel moonduda finantsvahendaja finantsriskideks ja teenusekatkestusteks. Finantsinspektsiooni fookus on järjest enam turuosaliste küberriskidega tegelemise võimekuse hindamisel, nende infotehnoloogilise organisatsiooni ja selle jätkusuutliku uuendamise jälgimisel. Vastavalt Finantsinspektsiooni kehtivale strateegiale oleme enam avatud tehnoloogilisele innovatsioonile finantssektoris, püüame seda jõudumööda ergutada, aga uuendusi võimaluste ja riskide skaalal hoolikalt kaaludes, pidades silmas kasu ühiskonnale, kuid arvestades ka maksumaksja võimega neid katsetusi kanda. Usume, et kellegi huvides ei ole riskide paigutamine Eestisse ilma korrespondeeruvate töökohtade loomise ja maksutuluta.

Mitte ainult Eestis, vaid Euroopa Liidus tervikuna vajab kaalumist, käsitlemist ja otsustamist, kas tervitame igast riigist pärit kapitali või eksisteerib piirkondi, mis ei ole teretulnud, isegi kui investeeringuga kaasneb arvukate töökohtade ja maksutulu lubadus. Viitan sellele teemale, kuna üleilmselt võrgustunud finantssektor on üsna avatud geopoliitilistele riskidele ning ebaselgus siin konverteeritakse finantsvahendajate poolt konservatiivsuseks.

Digiga seoses on erinevatel põhjustel näha, et krüptovarasse investeeritakse rohkem. Krüpto jõudmine tavainvestorini tähendab vahendajate riskide võimendumist ja see omakorda avalikes huvides tegevuse reguleerimise vajadust. Eestis on krüptovahendajate tegevusload Rahapesu Andmebüroo pädevuses ning meile mõistetavalt selle äri peamised riskid seonduvad rahapesu ja terrorismi rahastamise ning rahvusvaheliste finantssanktsioonide mittetäitmisega, samuti kelmustega. Me oleme siin abiks ministeeriumidele riskide maandamise optimaalsete lahendite väljatöötamisel.

Lähiaastatel järk-järgult jõustub üsna põhjalik õigusraamistik, millega roheteemad põimitakse finantssektori avalikustamise normidesse. Seeläbi on avalikkus võimeline hindama finantsvahendajate poliitikat ja tegevusi keskkonnasäästlikkuse valdkonnas. Lisaks ergutatakse rohemajandusse investeerimist kapitalinormidega, mis võivad muuta krediidi kulukamaks konkureerivatele mitterohelistele või pruunidele tehnoloogiatele ja tööstustele. Finantsjärelevalvajate ülesandeks on siin ette valmistada võimekus tulevaste normide rakendamiseks, samuti kõrvaldada praktilised kitsaskohad. Taksonoomia puudumine ja küsitav andmekvaliteet on siiani olnud probleemiks, mis on võimaldanud nn rohepesu.

Euroopa Liidu Kohus on otsustanud, et pangandusjärelevalve SSM-i perimeetris euroalal ei ole mitte ainult suurpangad, vaid kõik euroalal tegevusluba omavad krediidiasutused. Balti finantsturg on väga pangandusekeskne. Pangandus on kontsentreeritud ja omakorda üsna integreeritud Balti riikide üleselt. Meie majandusele on oluline, milliseid otsuseid välismaised suurpangad teevad. Täiendavalt on üha olulisem, et meie kasvavad väiksemad pangad ei saaks üle koormatud ebavajaliku bürokraatiaga ega kaotaks konkurentsivõimet ühisturul.

Olgem ausad, panganduse ühisturuni on siiski veel pikk maa minna. Laiemas vaates ei ole liiga hea olukord, kus Euroopa Liidus on nn koduturud barjääridega kiivalt kaitstud seal tegutsevate pankade tarbeks. Eesti huvides laiemalt siin võiks ja peaks olema ühisturg, kuna see suurendab konkurentsi meil ning mujal ja surub seeläbi alla ka teenuste hindu. See annab võimalusi ka meie värsketele pankadele, meie väikestele pankadele kasvada, võtta turgu Euroopa Liidus. Euroopa Liidus me laua taga väljendame oma seisukohti, argumenteerime ja seisame nende eest. Meie turu ja Eesti huvide eest. Kõik teevad seda. Kõik teevad seda oma vaatest ja ühisosast sünnib reegel.

2020. aastal viisime lõpule kuus väärteomenetlust ja nende raames määrasime kokku 1,2 miljoni euro ulatuses väärteotrahve, mis on enam kui varasematel aastatel. [Võib öelda] mitte ainult nende menetluste pinnalt, vaid oleme seda nüüdseks rääkinud juba seitse aastat, et finantsstabiilsuse paremaks kaitseks ja finantssektori omavastutuse tõstmiseks tuleb rahaliste karistuste otsustamise menetlus moderniseerida. Olemasolev kerge kriminaalmenetlus ehk väärteomenetlus ravimina rikkumiste vastu lihtsalt ei sobi finantssektorisse. See on niivõrd kulukas oma derivatiivse vastutuse ja muude aspektidega. Ka siin kehtib USA ühe alusepanija Benjamin Franklini igihaljas Time is money, mida meie saatusekaaslased teistes Euroopa riikides menetlusraamide kujundamisel on osanud hinnata. Oleme omalt poolt välja töötanud ja esitanud ka vastava eelnõu trahvide määramise menetlusest senise väärteomenetluse asemel.

Finantsstabiilsuse ja turu ausa toimimise huvides on oluline pakkuda tarbijale võimalust lahendada erimeelsus finantsvahendajaga kohtueelselt või kohtuväliselt. Kiire, tarbijale tasuta ja lihtne menetlus ning siduv lahend on kõigi huvides. Veel kord: professionaalsele finantsvahendajale meeldib rahulolev klient, aga vaidluse korral ka kompetentse lahendaja kiire otsus, et saaks eluga edasi minna. Minu arvates selline erimeelsuste lahendamise skeem on hea ja ta peaks olema Finantsinspektsiooni juures. Sellega saavutame hea sünergia ja mastaabiefekti. Meil on olemas vastav oskusteave, me näeme nagunii teenuse elukaart tervikuna ja meil on ka teataval määral haldusvõimekust. Nii mõneski Euroopa Liidu riigis on finantsombudsman finantsjärelevalve juures või selle osa. See oleks täiendav hea võimalus lisaks olemasolevatele vaidluste lahendamise skeemidele.

Eelmisel aastal avaldasin teile, et eelseisev koroonakriis ei saa finantsturule ega ka järelevalvele olema lihtne. Nentisin, et heaks abiks on siin stabiilne õigusraamistik ning vähem hetkeemotsiooni ajel tehtud otsuseid. Ka seda, et järelevalvelt nõuab kriisiolukord häid teadmisi, suuri kogemusi, aga ka kindlat kätt. Meie Finantsinspektsiooniga oma rollis täitsime selle lubaduse, hoides Eesti finantsturu stabiilsuse kursil. Tänan ka teid, parlament, ja igaühte eraldi teist, et hoidsime koos õigusraamistiku stabiilsena ega teinud otsuseid hetkeemotsiooni ajel. Tänan muu hulgas ka selle eest, et aitasite meil kiiresti korrigeerida õigusraamistikku, mis võimaldab meil taas tarbijaid hoiatada võimalike pettuslike skeemide eest ja ohtude eest finantsturul. Kinnitan, et jätkuvalt annan oma kolleegidega maksimaalse panuse Finantsinspektsiooni seadusjärgse eesmärgi täitmiseks. Aitäh!

10:21 Aseesimees Martin Helme

Suur tänu! Nüüd on saadikutel võimalik küsimusi esitada. Annely Akkermann, palun!

10:21 Annely Akkermann

Suur tänu väga huvitava ettekande eest! Väga hea, et te peatusite pikemalt nüüd juba ununema hakkaval koroonakriisi algusel, kus me pisut rohkem kui aasta tagasi vaatasime õigupoolest suhteliselt ebakindlalt tulevikku, aga nüüdseks on teada, et me oleme sellest ikkagi edukalt läbi tulnud ka finantsmaastiku mõttes.

Minu küsimus on rohkem tulevikku suunatud. Finantsstabiilsus tähendab reegleid, reeglid tähendavad bürokraatiat. Meil on finantsturule tulemas hulgaliselt finantsvahendeid seoses teisest pensionisambast raha väljavõtmisega. Umbes veerand inimestest võtavad sealt raha välja ja summa on märkimisväärne ning see raha hakkab otsima endale paigutusvõimalusi. Hoiu-laenuühistud on mu täpsem küsimus. Kas see valdkond vajaks rohkem järelevalvet?

10:23 Finantsinspektsiooni juhatuse esimees Kilvar Kessler

Tänan küsimuse eest! Küsimus oli siis hoiu-laenuühistute kohta. Praeguse seaduse kohaselt – neil on eraldi seadus – tegutsevad nad iseseisvalt, nende üle avalikku või riigi järelevalvet ei eksisteeri, nendel on oma sisemised organisatoorsed järelevalvevõimalused, kui nad kasutavad seda.

Hoiu-laenuühistute kohta üldse võib-olla mõni sõna taustaks, millega nad tegelevad. Nad tegelevad oma liikmetelt vahendite kaasamisega ja nende arvel krediteerimisega. Sisuliselt on tegemist minipankadega, väga väikeste pankadega. Nende tegevus ideaalis on piiritletud oma liikmeskonnaga.

Finantsinspektsiooni seisukoht kujunes selles küsimuses, kui hoiu-laenuühistute reguleerimine eelnõuga oli aktiivne. Varasemalt juba oli see, 2016 või 2017. Me oleme ka keskpangaga isekeskis arutanud, meil on selline hea formaat nagu Finantsinspektsiooni nõukogu ja Eesti Panga Nõukogu ühisseminar, ja oleme seal arutanud erinevaid stsenaariume, kas ja kuidas võiks hoiu-laenuühistuid reguleerida ja täiendavalt nende järele valvata.

Aga nüüd tagasi selle aktiivse eelnõu juurde, mis seal oli Finantsinspektsiooni seisukoht. Finantsinspektsiooni seisukoht oli üsna lihtne. Teatud suuruse ületavad hoiu-laenuühistud ei saa tegutseda enam hoiu-laenuühistutena, vaid nad peaksid olema krediidiasutused. Sealt alla jäävad, väiksemad – aga võtmeks on see, mis see täpne künnis on, mis on see n-ö ukse suurus ja kuju – hoiu-laenuühistud tegutsevad edasi, nii nagu tegutsevad. Võib-olla seal oleks mõistlik nendele seadusesse kirjutada teatud kontrollimehhanisme või võimalusi juurde, mis puudutab nende enda organisatsioonide sisemisi kontrolle. See oli meie positsioon toona, kui see eelnõu aktiivselt menetluses või laual oli ministeeriumide vahel või ministeeriumi sees.

Ja mis see probleem seal on? Hoiu-laenuühistuid on igasuguseid. Me Finantsinspektsioonis arvame, et sellise klassikalise hoiu-laenuühistu puhul, kes tegutseb kas teatud kindlas piirkonnas või mõnes ametis, näiteks võib olla advokaatide hoiu-laenuühistu või raudteellaste hoiu-laenuühistu, iseenesest ei pea tõttama seda reguleerima. Küll aga Eestis on näha seda, et teatud hoiu-laenuühistud on ammu-ammu sellise liikmesuse kaotanud ja sisuliselt nad tegutsevad pankadena, krediidiasutustena. Sellisel juhtumil me ei näe väga seda õigustust, miks sellised hoiu-laenuühistud peaksid olema kuidagi leebemalt ja teistmoodi reguleeritud, kui on seda pangad. Miks pangad on reguleeritud selliselt? Sellepärast, et kaitsta hoiustajaid, et nemad oma vahendeid ei kaotaks. Sama pöidlareegel võiks kehtida ja peaks kehtima hoiu-laenuühistute puhul.

10:25 Aseesimees Martin Helme

Urve Tiidus, palun!

10:26 Urve Tiidus

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud Kilvar Kessler! Teie aruandes on palju infot ja on info ka selle kohta, kui palju tegi Finantsinspektsioon eelmisel aastal trahve ja esitas kuriteokaebusi. Näiteks rahatrahve määrati rahapesu ja terrorismi rahastamise vastu võitlemise süsteemi puuduste eest jne. Trahve oli kokku 1,2 miljonit eurot. Palun hinnake, kui hea ja reaalseid muutusi arvestav on see sõel, et pahatahtlikkus ja ebaprofessionaalsus finantsvallas ei kahjustaks neid, kes heauskselt usaldavad oma raha turule tulevate uute ilusaid lubadusi jagavate firmade kätte. Nimesid ma ei hakka nimetama, aga neid ikka tuleb kogu aeg.

10:26 Finantsinspektsiooni juhatuse esimees Kilvar Kessler

Tänan, lugupeetud Riigikogu liige, hea küsimuse eest! Hakkame positiivsest küljest pihta. Ma arvan, et Eesti õigusraamistik, mis puudutab finantsturul tegutsemist, on üsna mõistlikus tasakaalus selles osas, mis on tegevusloastamise perimeeter üldse, kui tehniliselt on reguleeritud üks või teine küsimus, muu hulgas ka see, et karistusseadustikus on näiteks finantsvaldkonnas tegevusloata tegutsemine kuritegu. See seab inimestele küllaltki korraliku erguti või motivaatori käituda seaduspäraselt. Sellised valdkonnad karistusseadustikus on lennundus, raudtee, tervishoid ja finantssektor, need on sellised kõrgemat riski kandvad valdkonnad karistusseadustiku mõttes.

Nüüd, üks selline kitsaskoht või parandamist vääriv koht Eestis, kui ma võrdlen teistega – meil oli hiljuti Balti järelevalvajatega üks ühine seminar ja ka seal koorus see välja –, on nendele, kes finantssektoris tegutsevad tegevuslubadega, rahatrahvide määramise menetluse komplekssus. See on Eestis ikkagi pööraselt suur võrreldes isegi kolleegidega Baltikumis. See on kindlasti üks koht, millega, ma arvan, meil kõigil Eestis tuleb tegeleda.

Tagasi tulles teie küsimuse juurde, kui ma hindan meie kolleegide võimekust uurimisasutustes tegeleda ka vastavate kuriteokahtlustega, mis puudutab kas näiteks kelmusi või muud säärast tegutsemist justkui finantsteenuste valdkonnas, siis üle aja ma tervitan politsei ja uurimisasutuste võimekust. See on suurenenud ja me oleme koos seda arendanud. Me oleme ka abistanud politseid erinevate menetluste läbiviimisel oma oskusteabega. Selles mõttes ma arvan, et olukord selliste asjadega tegelemiseks on Eestis oluliselt paranenud võrreldes kümne aasta taguse ajaga. Paranemise märke on, aga eks seda võimekust ju tekib ja me töötame selle nimel.

Eks see on küsimus ka laiemalt karistusõiguse kohta, et milliseid karistusi meil üldse mõistetakse. Siin võib näitena tuua, et oli Ameerika Ühendriikides kuulus kelm Bernie Madoff, kes sai üle saja aasta pikkuse vanglakaristuse. Ega Ameerikas keegi ei arva, et inimene elabki vanglas üle saja aasta vanuseks. See ei ole nii. See on ühiskonna hinnang selle teo raskusele. See on ikkagi niivõrd kole tegu, et kui sa elaksid nii kaua, siis istuksid nii kaua kinnimajas.

Aga samas ma näen järjest ka Eestis seda trendi, kuulates ja lugedes peaprokuröri, et see n-ö valgekraeline kuritegevus saab rohkem olema fookuses ja enam ka kohaselt käsitletud. Mina ka pean ebanormaalseks seda, et n‑ö õllevaras saab seaduse täie rangusega, aga kui summad lähevad juba väga suureks, siis justkui enam ei aduta, et see on oluliselt hullem tegu kui õllevargus. Need inimesed, kes palju varastavad ja kogu ühiskonnalt, ma arvan, peavad saama ikkagi täiesti adekvaatse tagasiside ühiskonnalt.

10:30 Aseesimees Martin Helme

Imre Sooäär, palun! 

10:30 Imre Sooäär

Aitäh, härra juhataja! Austatud ettekandja! Milliseid preventatiivseid samme olete astunud, et takistada rahvusvahelist rahapesu, samas et need ei oleks ahistavad ja piiravad äritegevusele? Paljud e-residendid kurdavad endiselt, et on raske Eesti pankades arveid avada jne. Millised on teie reaalsed võimekused tegelikult auditeerida seda, mis pankades toimub? Füüsilised kullakangid on võimalik panga keldris üle lugeda, aga üks juhtiv anonüümne IT-spetsialist ühe Eesti panga juures ütleb, et tegelikult neid nulle ja ühtesid, mis on nendel serverites, ei ole väga head võimekust kellelgi auditeerida. See kõik taandub tegelikult IT-spetsialistide ja võimekuse peale mõlemalt poolelt, nii panga poole pealt kui ka Finantsinspektsiooni poole pealt, kui nutikad nad on ühelt poolt kas varjama või mitte varjama, aga seda informatsiooni enda teada hoidma, mis neil on ja mis päevavalgust ei kannata. Olge hea, kuidas te seda kommenteerite?

10:31 Finantsinspektsiooni juhatuse esimees Kilvar Kessler

Tänan väga laia ja väga keerulise küsimuse eest! Ma proovin ennast kella vaadates ohjeldada, sellepärast et sellele küsimusele saab päris pikalt vastata, aga ma proovin vastata kompaktsemalt.

Esimene asi, kui hakata rääkima üldse eeldustest, millega finantsjärelevalve tegeleb. Kunagi, ma mäletan, kui avalikkuses tuli esile kogu rahapesu tõkestamise temaatika, siis aeg-ajalt esines ka arvamusi, justkui finantsjärelevalves oleks suured kuvarid ja siis me kõike, igat üksikut tehingut näeme ja paneme näpu peale, ütleme, et see on paha ja see on hea, jne. Finantsjärelevalve päris niimoodi ei toimi. Mida meie teeme omas pädevusvaldkonnas või oma ülesannetes, on see, et me seirame, monitoorime, et professionaalsed finantsvahendajad oleks oma organisatsioonid üles ehitanud selliselt, et inimesed nendes organisatsioonides teeksid oma tööd.

Näiteks teie näide, see IT-inimene, et vaat seesama IT-inimene hoolitseb seal organisatsioonis selle eest – näiteks IT-inimene, tegelikult seal on teised pealkirjad nendel inimestel –, et eristada terasid sõkaldest. See ei ole lihtne töö. Ma olen igati nõus, me kaasajal läheme massandmeteni, igasuguste tehisintellekti lahenditeni jne, jne. See on kogu aeg arengus. Infomassiivid lähevad üha suuremaks, inimtöö on seal juba, ütleme, vähem tähtis. Aga see selleks, ma läksin juba jälle kõrvalteemale.

Ühesõnaga, finantsjärelevalve roll on hoolitseda, et finantsvahendajate organisatsioonid oleksid tasakaalustatud, mitte et prevaleeriks ainult riskivõtmine ja justkui siis oleks keegi võõras ja paha finantsjärelevalvaja, kes peab tegelema riskikontrolliga. Ei pea! Finantsjärelevalve vaatab seda, et riskivõtmise pool ja riskikontrolli pool organisatsioonis oleks tasakaalus.

Nüüd edasi. Kui finantsjärelevalve oma töös näeb ühte või teist kahtlast tehingut – veel kord, ega me ju ei näe kõike, see ei olegi meie roll. Ka audiitorid, kui nad majandusaasta aruandeid auditeerivad, ei vaata ju kõiki majandustehinguid läbi. Nad võtavad ainult teatud arvu nendest majandustehingutest ja teevad selle pinnalt oma järeldused. Samamoodi on ka meil. Me võtame teatud valimi, eks ju, ja see on jällegi intelligence, sihukene luureinfo, kuidas seda valimit koostada. Selle valimi pealt siis me töötame. Ja kui valimi pealt ilmneb kahtlaseid tehinguid, siis me anname sellest teada Rahapesu Andmebüroole.

Rahapesu Andmebüroo on Eestis kutsutud ja seatud põhimõtteliselt selleks, et tegeleda kahtlaste tehingutega, arestida pangakonto näiteks, kui neile tundub, et see on tõesti kahtlane tehing, sünteesida seda informatsiooni – seda nimetatakse strateegiliseks analüüsiks. Ma tean, et mu endine kolleeg hakkab nüüd ehitama Rahapesu Andmebüroo strateegilise analüüsi funktsioone, et kõik, kes seda vajavad – on need pangad ise, on see finantsjärelevalve, on need julgeolekuasutused –, saaksid sealt mingit tähenduslikku informatsiooni. See on Rahapesu Andmebüroo funktsioon.

Nüüd, teil oli küsimus klientide mugavuse kohta. Me oleme pankuritega kaks viimast aastat päris intensiivselt töötanud selle nimel, mida mina kutsun professionaalseks panganduseks. Mina ei arva, et see on professionaalne pangandus, kui terveid kliendiklasse näiteks välistada automaatselt, automatismina mingitest teenustest. See ei ole professionaalne pangandus. Selle kohta on inglise keeles sihuke väljend nagu derisking, riskist vabanemine. Järelevalvajatele selline mehhanistlik lähenemine väga ei meeldi.

Miks ei meeldi? Sellepärast, et kui ühest riskist täielikult vabanetakse, kaob ära ka selle riskiga tegelemise oskus. Käsi ei ole n‑ö soe – kirurgide ütlus. Käsi peab olema soe. Pankuritega on samamoodi, põhimõtteliselt peab tegelema riskide juhtimisega. Miks see halb on, kui käsi ei ole enam soe? Ega siis pahalased niivõrd rumalad ei ole, et nad ei oska neid uusi võimalusi ära kasutada. Lihtsalt see riskikeskkond muutub. Ja mis siis on võimalus? Lõpuks pangad ei osutagi kellelegi mitte mingeid teenuseid või? See ei ole point. Pankade funktsioon ühiskonnas on liigutada raha ajas ja ruumis. Nende ärihuvid on juba ka sellised.

See n‑ö de‑risking on olnud meil kahel viimasel aastal üks selge päevakorrapunkt pangaliiduga kohtumistel. Ma tean, et meie pangad on tublisti investeerinud, et nende riskikontrollid saaksid targemaks. See ei sünni üleöö. 2014 me tulime sellisest süsteemist, kus meil mitteresidentide osakaal – rahvusvaheliselt on mitteresidentide osakaal pangasüsteemis riskimarker – oli päris kõrge. Me tõmbasime selle alla, aga selle käigus – loomulikult, kui metsa tehakse, siis laastu lendab – kahetsusväärselt said pihta mõningad kliendirühmad, kes ei oleks pidanud pihta saama. Ma arvan, et kõik on sellest omad järeldused teinud.

Ma olen täiesti veendunud, et riskikontrollid lähevad riskitundlikumaks ning Selveris ja Maximas oste tegevat pensionäri enam pankade poolt ei kiusata, et miks ta sealt seda vorsti ostis. Veel kord, minu arvates ei ole see professionaalne pangandus. Aga ühest paradigmast teise minek ei toimu näpunipsust. Seal on neid kitsaskohti ja mõnedele te juhtisite tähelepanu. Me tegeleme sellega, me oleme teadlikud sellest oma funktsioonist. Tegeleme edasi.

10:37 Aseesimees Martin Helme

Priit Sibul, palun!

10:37 Priit Sibul

Aitäh, austatud Riigikogu aseesimees! Hea Finantsinspektsiooni juht! Mul on ka rahapesu kohta küsimus. Te kirjeldasite olevikku ja veidike tulevikku, mul on küsimus minevikust ja sellest, milline on teie nägemus, kuidas me riigi ja ühiskonnana jõuaks sinna, et maailm ei mõistaks nii, et Eesti on rahapesu kese. Kui ma vaatan nendele kaasustele tagasi, siis taanlased on leidnud, et Danske Bankiga Taanis ei toimunudki midagi hirmsat. Eesti on kaotanud ühe väga hea pangajuhi jäädavalt ja panga samamoodi. Rootslased Swedbankis on leidnud, et põhimõtteliselt rahapesu – no ma räägin muidugi mustvalgetes kategooriates – oli ka rohkem rahvuspõhine kui mingi muu, st eestlastest pangainimesed nii Rootsis kui ka Eestis ei sobinud asja ajama. Kas me oleme veendunud, et kui neid kaasusi vaadata, siis ei selgu hiljem, et kõik see toimus ainult Eestis? Mida me peaksime tegema riigi ja ühiskonnana, et see probleem ei oleks ainult Eesti oma?

10:38 Finantsinspektsiooni juhatuse esimees Kilvar Kessler

Tänan! Jälle hea küsimus, tänan selle eest! Ütleme nii, et tunnen isu ja tungi hästi pikalt sellele vastata, aga me võime ka seda kuidagi eraldi teha, siin täissaalis proovin ennast ohjeldada ja hoida need vastused lühidad.

Üks asi on selline meediafoon või isegi Eesti meediafoon. Ja teinekord ma panen tähele, et me tunneme ennast võib-olla kuidagi liiga puudutatuna neist asjadest. Viimane näide oli üks Saksa makseasutus, Wirecard, kus selgus, et oli päris palju raha ära varastatud ja ta muutus maksejõuetuks. Osa raha liikus ka ühe Leedu makseasutuse kaudu. Euroopa Liidus on tavapärane, et tehakse sihukesi piiriüleseid teateid. Kui [makseasutus] Eestis osutab teenust, siis ta teeb lihtsalt teate, et ta võib ka aeg-ajalt Eestis juhuslikult teenust osutada. Ja see Leedu makseasutus oli Eestis teinud ka selle piiriülese teate. Aga lehes ilmus suur pealkiri, et Eestiga seotud makseasutus oli ka Wirecardi pettusega seotud. Wirecard ise oli ka juba teate Eestis teinud. Siis ma mõtlesin, et oleks võinud ju öelda, et Eesti firma Wirecard, eks. No tegelikult on Saksa oma.

Ühesõnaga, pannes selle sihukese meediafooni kõrvale, siis mina vastan sellele küsimusele nii, nagu mina seda oma professionaalsest valdkonnast või seltskonnast näen. 2014 me hakkasime selle asjaga pihta, rahapesuriskidega tegelemisega, sh taanlastega suhtlemisega. Taanlased kuni mingi hetkeni olid väga konfrontatsioonilised Eesti suhtes, kuni ühel hetkel neil tekkis arusaam, et see ei ole mõistlik. See arusaam, et see mõistlik ei ole, tekkis sellepärast, et Taani ajakirjandus oli selleks hetkeks aru saanud, et Eesti finantsjärelevalve on oluliselt avatum nendega kommunikatsioonis kui Taani oma. Ja taanlastele muutus see  lihtsalt ebamugavaks. Sellest ajast alates on meil taanlastega väga konstruktiivsed suhted, sh olid Danske küsimustes. Ka rootslastega on meil väga konstruktiivsed suhted erialaselt.

Kui Euroopast laiemalt rääkida, siis ma ei ütle, et see nüüd iga kuu sünnib, aga aeg-ajalt saab mõni suur Euroopa rahvusvahelise ulatusega pank ka trahvi rahapesu tõkestamise nõuete rikkumise eest või finantssanktsioonide rikkumise eest. Ja päris palju saadakse trahvi. Seda on Hollandi pankadega juhtunud, on ka Belgia pankadega juhtunud ja Prantsuse pankadega juhtunud. Põhimõtteliselt igas suuremas riigis suurem pank on seotud sellega.

Nii. Foon on selline. Mis nüüd Eestit eristab? Veel kord: ma räägin oma professionaalsest seltskonnast või vaatest. Eesti järelevalve on nendele riskidele saanud alati õigeaegselt ja proaktiivselt jaole. Versobank oli SSM-is, millest ma siin teile rääkisin, see on euroala pangandusjärelevalve, esimene pretsedent, kus Euroopa Keskpank võttis ära pangalt tegevusloa, sellepärast et panga peamine ärimudel oli mitteresidentide teenindamine, ütleme viisakalt niimoodi. See oli pretsedent ECB-s, see tekitas palju küsimusi kolleegidelt. See oli kolm-neli aastat tagasi. Kui nüüd vaadata seda arutelu, siis see tundub nagu täiesti teistsugune arutelu kui praegu. Praeguseks on kõik finantsjärelevalves aru saanud, et rahapesu tõkestamine on üks väga oluline äriliin või funktsioon järelevalvetes, millega tuleb tegeleda.

Ameerika Ühendriigid, meie partnerid, panid ühte nimekirja või tegid ettepaneku panna rahapesuriskiga pankade nimekirja Läti pank ABLV, kes siis selle järel jooksis kokku. Aga see oli sellepärast, et lohistati jalgu, ei tahetud lihtsalt tegeleda ABLV-ga Lätis kohapeal. Ükski Eesti pank sinna nimekirja ei ole sattunud ja ma arvan, et ei satu ka. Nüüd on üldse natuke teine riskikeskkond.

See on vastus ka sellele, et tegelikult sellistes professionaalsetes sfäärides on Eesti finantsjärelevalve ... Meil on näiteks praegu, aastal 2021 viis rahvusvahelist hindamist sees. Esmane tagasiside on, et finantsjärelevalve kapatsiteet rahapesu tõkestamisega tegelemiseks on väga kõrge. Me oleme teinud siin koroona-aastal 2020 sellise asja, mida me kutsume ise masinaks. See on selline, ütleme nii, infotehnoloogiline lahendus, mis võimaldab töötada päris palju informatsiooni päris kiiresti läbi, et saada aru riskikeskkonnast, mis rahapesu valdkonnas võib toimuda. See on 2 miljonit infopunkti sisendina, rohkemgi. Väljundiks on inimsilmale kena värviline tabel, kes, mis ja kus. Selle baasil siis me saame inimressurssi allokeerida. Selline masin on küllaltki uudne lähenemine.

Meil on käinud siin partnereid ühest väga tugeva rahapesu tõkestamisega riigist, Ühendriikidest. Nad on vaadanud seda masinat ja öelnud, et nemad ei ole näinud sellist asja, vähemalt lähipiirkonnas. Nii et veel kord: ennast kiites ma võiks öelda, et professionaalselt meil Eestis ei ole midagi häbeneda. Neid asju kahetsusväärselt ikka juhtub finantssektoris, et kurjategijad on saanud võimaluse oma sissetulekuid valgeks keerata või võib-olla isegi raskematel juhtudel n-ö paariariigid, kellele on finantssanktsioone rakendatud, on saanud oma asju ajada. Välisriikides, nagu ka Eestis, üldiselt on saanud pangad nendele tegudele adekvaatse vastuse. Nendega ei tegeleta. Ja adekvaatsed trahvimäärad, noh, see on üks asi, mis Eestis on natuke ... Mitte natuke, vaid olgem ausad, isegi miljon eurot trahvi saada mingisuguse suuremastaapse rahapesu eest on täielik nohu.

Ma arvan, et ühiskonnana on meil mõistlik mõelda nii: kui keegi on meie üldist usaldust kuritarvitanud, siis me peame selle kahju endale hüvitama ühiskonnana. Ja kahju me saame hüvitada nende instrumentidega, mis meil on. Meie instrumendid on seadused. Kui me seadustesse kirjutame selle, et meil on kõrged rahatrahvid sellistel juhtumitel, siis vaat selle kahju me saamegi nende rahatrahvidena ühiskonnale tagasi, mida need üksikud hooletud pangad või pankurid või ka teised finantsvahendajad on tekitanud. Mina ütlen nii: professionaalne töö ja erialastes ringkondades teadaandmine sellest tööst on see hea algus, kuidas sellega tegeleda. Sellega me oleme tegelenud, no ma ütlen, 2014. aastast alates järjepidevalt ja tegeleme edasi.

10:45 Aseesimees Martin Helme

Kristina Šmigun-Vähi, palun!

10:45 Kristina Šmigun-Vähi

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Mind huvitab tulevik. Elu käib ikka üles- ja allamäge ja te siin mainisite, et COVID-i viirus antud hetkel suurt tagasilööki finantssektorile ei andnud. Aga kui tulevikku vaadata, siis kas need tagajärjed ei võiks olla hilisemad, et see COVID-i mõju finantssektorile, kuidas õieti öelda, et need tagajärjed tulevad hiljem. Millele peaks finantssektor tähelepanu pöörama? On teil mingeid häid nõuandeid või juba peas mingeid mõtteid, mida tuleks teha selleks, et ei oleks suuri kukkumisi?

10:46 Finantsinspektsiooni juhatuse esimees Kilvar Kessler

Tänan! Seal on nagu kaks asja. Üks on selline  – finantssektoris laiemalt – vahetu mõju, mis on uue koroonaviiruse tervishoiuriski keskkonnas. Tundub, vaadates kogu seda n-ö teaduse võitu selle viiruse üle, vaktsineerimist ja selle tempot, siis võib öelda, et see haigestumise risk tulevikku vaatavalt pigem on vähenemas.

Tõepoolest, te küsisite seda, et kas need riskid on praegu olnud justkui peidetud. See on näiline. Vaadates üldiselt ja ma arvan, et president Müller, kes peale mind esineb, räägib ka natuke laiemalt majanduspildist üldiselt. Mina olen see kitsas finantsjärelevalve, aga see on natuke seotud üldisema majanduspildiga. Kui vaadata laiemalt, siis koroonakriisis on pihta saanud teatud majandusharud, aga teatud teised majandusharud õitsevad ja neil läheb päris hästi. Eestis on samamoodi. Näiteks IT-valdkond õitseb, palgad suurenevad, kõik on tipp-topp, samas mõnes teises valdkonnas – toitlustus, meelelahutus – on väga kehvasti.

Nüüd, üsna isekalt teile vastates, õnneks pankade laenuportfellides väga suurt osakaalu meelelahutusel ja toitlustusel ei ole. Need, tundub, ei ole väga kapitalimahukad valdkonnad. Selles mõttes, vähemalt, mis puutub pankade laenuportfellidesse, seal hetkel me ei näe selliseid trende, et me peaksime väga mures olema pankade krediidikvaliteedi pärast. Küll aga jah, krediidikvaliteet, meile tundub nende aruannete alusel, mis meil on, teeb kerge jõnksu halvenemise suunas, aga see ei ole midagi sellist, mille pärast peaks närveerima hakkama, ütleme siis niimoodi.

Kui üldist Eesti pilti vaadata, tänu SSM-ile, euroala pangandusjärelevalve süsteemile me omame küllalt head pilti kogu euroalast, siis Eesti krediidiportfelli kvaliteet on küllalt kõrge. Miks ma krediidiportfelli kvaliteedist räägin? Kui on madal kvaliteet, krediidikahjud, kuskilt raha võtta ei ole, pangad ei suuda raha tõsta enam, siis vaesed hoiustajad saavad pihta, ja lõppkokkuvõttes nende päästmisega tegeleb kogu riik ehk kõik maksumaksjad. See on see, miks ma sellest räägin ja miks te tõenäoliselt küsite selle kohta.

Vastus on, et jah, pigem praegu krediidikvaliteedi puhul ei ole sellist tunnet, et see sellisel määral halveneks, et peaks oluliselt muret tundma ja et ma siin teile kuidagi ütleksin, et nüüd on olukord halb. Pigem ei ole. Aga trend natuke halvenemise suunas on.

10:47 Aseesimees Martin Helme

Paul Puustusmaa, palun!

10:48 Paul Puustusmaa

Suur tänu, hea juhataja! Lugupeetud ettekandja! Juba 2019. aastal ERR-is te teatasite, et meil on ühiskonna ees kolm suurt probleemi, ja esimeseks nimetasite sellist asja, et meil on madalad karistused finantssfääris, mis ei mõju hästi. Te kordasite seda ka täna ja ilmselt see veendumus on teil olemas. Hea spetsialistina te teate, et USA-s näiteks on finantssfääris karistused oluliselt kõrgemad kui meil ja on vägagi mõjusad. Kuna meil märksõnaks on väga tugevalt selline asi nagu rahapesu tõkestamise küsimus, see on meie Eesti riigigi tõstnud maailmas väga kõrge tähelepanu alla, siis te teate ka seda, et meie eelmine valitsus astus väga konkreetseid samme, et rahapesu osas USA-st saada eeldatavalt trahvirahasid sellest suurest potist ka meile Eestisse. Küsimus ongi nüüd selles, et kuivõrd perspektiivikaks te spetsialistina pidasite sellist nõuet.

10:50 Finantsinspektsiooni juhatuse esimees Kilvar Kessler

Aitäh küsimuse eest! Ma lihtsalt jäin mõttesse, mulle tundub, et seda on mult ka varem küsitud. Ma mõtlen, et seda perspektiivi on põhimõtteliselt minul võimatu hinnata. Selleks peab olema teadlik nendest faktidest, mida Ühendriikide osariiklikud ja föderaalsed asutused on korjanud või kogunud tõenditena teatud subjektide kohta. See on esimene pool. Ja teine pool, et anda seda tõenäosuse hinnangut, on see, et peab mõistma üsna hästi, milline on Ühendriikide nii föderaalne kui ka osariiklik õigustik või rakenduv õigus. Mul on see häda, et ma ei tea neid fakte, mida nad on kogunud, ja ma ei ütle, et veelgi vähem, aga ütleme nii, et detailides ma ei tea ka föderaalset Ühendriikide õigust, mis seda temaatikat reguleerib, ja osariiklikku seda vähem. Selles mõttes on hästi keeruline anda tõenäosusi, kas see oleks olnud võimalik või ei oleks olnud võimalik.

Eks USA asutused teevad oma tööd ja mingil hetkel, kui nende faktiline baas saab küpseks, et nad oma õiguslikel alustel on võimelised millegagi välja tulema, eks nad annavad siis sellest teada ka avalikult. Aga mul kuidagi nende sussidesse info täieliku asümmeetria tingimustes asuda, ja isegi kui oleks sümmeetria, ma pean vabandama, ma ei tohiks sellest teile rääkida, sest see on tavaliselt konfidentsiaalne või seaduse jõul. Aga võiks öelda, antud juhul õnneks ma isegi ei tea sellest nii täpselt. Seda tõenäosust teile prognoosida on tänamatu töö. Kõik, mis ma ütlen, on põhimõtteliselt vale, välja arvatud see, et ausalt öelda, et ma ei tea.

10:51 Aseesimees Martin Helme

Anti Poolamets, palun!

10:51 Anti Poolamets

Hea juhataja! Austatud ettekandja! Hiljuti avaldas Eesti Päevaleht Danske Banki memo, mis tuli nende Kopenhaageni peakorterist. Sealt oli järjekordselt lekkinud materjali, aga paraku me saame just lekkinud materjalidest midagigi teada. Seal olid ülikriitilised laused, nimelt peeti Eesti kriminaaluurimist 2019. aasta algul panga peakontorile ohutuks – panka ei ohusta rahapesuvastaste reeglite rikkumise eest kriminaalvastutusele võtmine, sest sellised rikkumised ei ole alates jaanuarist 2015 kriminaalkorras karistatavad. Samal ajal nähti ohuskaala teises otsas üliriskantse kohana Ameerika Ühendriike. Mida me Eestis näeme, on see, et Ühendriigid lülitati uurimisest välja. Küsimus ongi, et kas need meetmed on olnud küllaldased, et see asi nii halb välja ei näeks, nagu seal memos kirjas on. Ehk saate ka USA väljalülitamist kommenteerida?

10:53 Finantsinspektsiooni juhatuse esimees Kilvar Kessler

Tänan küsimuse eest! Esimene asi, kui Danskest rääkida, hästi lühidalt: 2014 me käisime paar korda siin Danske filiaalis kohapeal ja saavutasime selle, et 2015. aasta lõpuks nad panid selle mitteresidentide äri Eestis kinni. Sisuliselt, kui vaadata äriliselt, siis see oligi Danske filiaali lõpp Eestis. Nende äri lihtsalt ei tasunud siin ära ilma mitteresidentide komponendita. Hiljem, kui Danske oli oma siseuurimise teinud, selgus, et nad ei olnud massiivselt esitanud ka kahtlaste tehingute teateid Rahapesu Andmebüroole ehk olid massiivselt eksitanud Eesti riigiasutust. See oli meie jaoks selline murdepunkt, et me otsustasime Finantsinspektsioonis, et peame andma laiemalt, nii ühiskonnale kui ka pangandusele tervikuna signaali, et sihuke teguviis ei ole okei, ja otsustasime 2019. aasta veebruaris filiaali siit koju tagasi saata. See oli see, mida finantsjärelevalve tegi.

Nüüd, kriminaaluurimine on politsei ja prokuratuuri asi. Ma kuidagi ei ole võimeline, võib-olla ei ole ka sellises positsioonis, et anda hinnanguid kriminaaluurimisele. Ma arvan, et kriminaaluurimisele saab anda hinnanguid prokurör, kes seda rakendab ja läbi viib. Kuidagi kõrvalt vaadates, teadmata neid kõiki finesse, on see keeruline.

USA või mitte USA – see on täiesti põhimõtteline otsus. Siin ma ka ei ole sellises positsioonis, et otsuseid teha. See on, võib öelda, isegi põhimõtteline poliitika kujundamise koht, kuidas neid asju ajada. Mis puudutab finantsjärelevalvet, siis kui te küsite, kas me oleme USA asutustega varasemalt koostööd teinud – jah, oleme varasemalt teinud koostööd. Kas me teeme praegu USA asutustega koostööd? Jah, me teeme praegu USA asutustega koostööd. Kuidas tulevikus on? Ma loodan, et nii jääb, sest rahvusvaheliselt on selleks ka koostöökokkulepped sõlmitud finantsjärelevalvajate vahel. Tavaliselt on see üsna tehniline ja hea koostöö. Seal mingeid tõrkeid Ameerika Ühendriikidega ei ole kunagi olnud. Tõrkeid aeg-ajalt on esinenud eri riikidega, aga vähestega. Üldiselt selline finantsjärelevalvealane koostöö finantsstabiilsuse nimel, turu aususe nimel on hea olnud kogu aeg.

10:55 Aseesimees Martin Helme

Riina Sikkut, palun!

10:55 Riina Sikkut

Hea juhataja! Lugupeetud ettekandja, tänan ettekande ja veel paremate vastuste eest kõigile nendele küsimustele! Mina ei küsi ühegi konkreetse probleemi kohta, pigem tahaksin teada, kas te näete, et ka digilahenduste abil kuidagi on võimalik inimesi paremini oma raha juhtima ja seda raha omaks tunnistama [panna]. Ühistutes omal ajal inimesed ise ju laenasid oma raha ja leppisid kokku, kellele, kuidas ja milliste eesmärkide täitmiseks. No kui ühistust saab krediidiasutus, siis suureneb, me oleme näinud, ka pettuserisk. Pettuseriski ja rahapesuriski vähendamiseks peavad pangad nüüd tundma oma klienti. Samas, krüptovarade puhul väga turvaliselt liiguvad ühest virtuaalsest rahakotist need bitcoin'ide killukesed ühte ja teise ja kolmandasse kohta, aga kes seda liigutab, me ei tea. Masin on andnud teile järelevalves uued võimalused, aga kas on kuidagi võimalik virtuaalilmas ka paremini neid inimesi üksteisega tuttavaks teha ja tuvastada?

10:57 Finantsinspektsiooni juhatuse esimees Kilvar Kessler

Tänan küsimuse eest! Ma pean täpsustama. Kas te küsisite nüüd selle finantshariduse, -kirjaoskuse, IT osakaalu kohta? (Hääl saalist.) Okei, ma vastan niimoodi. (Hääl saalist.) Tänan! Üldiselt jällegi, minu perspektiivist on see nii, et mida vähem inimesed saavad aru, kuidas nende raha ühest kohast teise liigub, seda parem. See näitab, et süsteem toimib, nad ei peagi seda teadma, sellega peavad tegelema ja hoolitsema selle eest nendele teenuse osutajad ja meie. Kui inimesed ei tea, et Finantsinspektsioon on olemas, siis on kõik hästi, ütleme niimoodi. See on täiesti tõsiselt öeldud, meil ei ole mingit ambitsiooni kogu aeg olla ja ennast näidata, see on ebavajalik. Kui keegi ei tea meist midagi, siis on hästi. Ütleme, kui juba hakatakse finantsasjadest rääkima, siis on mingi jama. No rahapesu, võtame näite – kõik räägivad, kõik teavad. Tegelikult see rahapesu tõkestamine on väga väike osa meie kogu portfellist.

Digi võtab üha enam – või mis üha enam, finantssektor ongi väga kõrgelt digitaliseeritud ja üha enam saab selline olema. Kui nüüd tulevikku vaadata, siis meil praegu organisatsioonis on kahte laadi inimesi: on finantsistid ja juristid, eks ju. Tulevikus, ma näen, seal on kolmas vähemalt sama arvukas, võrdse osakaaluga [inimeste rühm], ütleme, laias mõttes infotehnoloogid, sellepärast et võimekus sinna n-ö algoritmidesse sisse näha peab ka olemas olema.

Praegu lahendavad finantsjärelevalvajad seda niimoodi, et finantsvahendajal näiteks on mingi algoritm, öeldakse, et võta kolmanda isiku, pädeva isiku, audiitori hinnang, et see algoritm toimib, et seal mingeid vigu ei tee. Ja siis finantsjärelevalvaja vaatab, et okei, see kolmas isik on andnud hinnanguid, ja ta usaldab seda. Ma arvan, et sealt hakkavad ka mingid riskid tekkima, nagu on ka finantsaudiitoritega need riskid ühel hetkel tekkinud. Võib-olla mäletate Enroni skandaali, kus audiitorid olid nagu inetult käitunud, pehmelt öeldes. Ehk tõesti see digitaliseerimine on selge trend tulevikus, finantsjärelevalvajate organisatsioonide sisu muutub selle tagajärjel. Ma arvan, et tarbijale võib-olla on nii, ütleme, mida vähem ta seda mõistab, seda parem. Ta ei peagi mõistma.

Kuidas seda haridust tekitada? Mina olen Tartu Ülikoolis 21 aastat andnud loenguid õigusteaduskonnas juristidele: finantsturud ja finantsjärelevalve. Mul oli kunagi lootus, et ma lähen hakkan neid loenguid pidama ja siis saabki asjad paremaks, eks, aga aeg-ajalt ikka ma vaatan, et justkui [ei saa]. Aga see ongi selline igavene töö. Mulle meeldib seal loenguid pidada ja inimestega asju arutada.

Teine tähelepanek. Kui ma olin esimest korda USA-s ülikoolis 1996, siis mulle jäi kohe silma, et noored kaastudengid, ameeriklased, iga õhtu vaatasid suure õhinaga börsi, et mis seal on toimunud. Ma küsisin ühelt, et miks te seda vaatate või miks see oluline on. Ta ütles, et kuule, meile on vanemad andnud mingi väikse raha, meil on aktsiaportfellid, loomulikult on põnev vaadata, kas me oleme midagi juurde saanud või kaotanud. Selline kultuur natukenegi raha kõrvale panna kas börsile või mõnda fondi, eks see on asi, mis ka Eestis on tekkimas. Ega see ei saa ka kuidagi üleöö [tekkida]. Ma arvan, et Eesti keskmise majapidamise, ütleme, finantsvõimekust vaadates seal on arenguruumi ka. Inimestel on vaja oma haridused kätte saada, elamised korda teha ja kui sealt üle jääb, eks siis, ma usun, pannakse kõrvale ka ja hakkab see haridus niimoodi ka tekkima selliste praktiliste tegevuste kaudu.

Mina ise väga seda usku ei ole, et kuidagi mehaaniliselt riik justkui hariks inimesi. Meil koolis, jah, lastega saab alati veel rohkem tegeleda ja ma arvan, et seal on ka arengukohti õpikute puhul. Meil ka majas ühel kolleegil tütar õpib majandust ja seal õpikus on kindlasti kohti, mida korrigeerida. Aga ma arvan, et praktiline elu on inimestele tegelikult üsna hea koolitaja investeeringute mõttes. Seal on ka omad kiiksud. Mul on üks väga lähedane inimene, väga tark inimene, kes ühel hetkel ostis krüptovara. Siis see krüptovara väärtus hakkas õudselt tõusma ja ta ütles, et nüüd ta on rikas. Ma ütlesin, et ei, kuule, need on lihtsalt elektriimpulsid, kust see rikkus sul äkki tekkis. Mõtle see võib-olla ikka ära müüa. Ei, ei müü ära. Ja siis jälle langes see hind ja siis ta oli õnnetu.

Ühesõnaga, kus ikkagi on raha, seal inimestel teinekord kaine mõistus ja külm pea alati ei säili, see on  inimese loomuses. Aga ma arvan, et see lähtekoht [on päris hea]. Uuringudki näitavad, et kui lapsed tulevad koolist, on neil üsna hea põhi, vaadates võrdlusmomente. See ei tähenda, et seda kuidagi [ei saa paremaks muuta]. See oli vist "Suves", et oli teooria ja siis pandi Kiir neid kive sikutama ning see oli praktika, eks ju. Ma arvan, et see on samamoodi ka finantssektoris.

11:02 Aseesimees Martin Helme

Jüri Jaanson, palun!

11:02 Jüri Jaanson

Suur tänu, austatud juhataja! Austatud ettekandja! Minul on küsimus teemal, mida te jutus natukene käsitlesite, mida otsapidi ka austatud kolleeg Riina siin veidi käsitles – nimelt, alternatiivmaksevahendid, krüptovaluutad kõikvõimalikes eri variatsioonides ja ka kõik muud sellega seotud märksõnad, nagu tumeveeb jne. Te ütlesite, et te olete natukene tegelenud selle teemaga ja ka avalik sektor peaks seda oma fookuses hoidma. Mina küsin nüüd just seda, milliseid tulevikuarenguid teie maja selles näeb, ja eelkõige küsin, mida seadusandja sellel krüptovaluuta teemal üldse silmas peaks pidama.

11:03 Finantsinspektsiooni juhatuse esimees Kilvar Kessler

Tänan! Väga laia haardega küsimus, proovin struktureeritult vastata. Ma arvan, et kui vaadata krüptovara niisugust trendi, siis seal on erinevaid põhjuseid, miks ta meie hinnangul viimastel aastatel eelkõige investeerimisobjektina justkui populaarsemaks on muutunud. Alguses mõeldi, et ta muutub võib-olla ka maksevahendina populaarseks. Eks ta vähem arenenud infrastruktuuriga piirkondades, ma ei tea, Aafrikas, teatud Aasia piirkondades, võib-olla on ka maksevahendina rohkem kasutatud. Aga Euroopas sellises tavakäibes on ta natuke liiga energiamahukas, et maksevahendina teda kasutada, ja vist ka aeglasem kui need süsteemid, mida Euroopas on maksesüsteemidena loodud.

Nüüd, kui laiemalt vaadata, siis see krüptovara [on seotud riskidega], teil endal ka lipsas läbi see mustveeb või tumeveeb. Esimene koht, kus hakati nägema probleeme või riske rahvusvaheliselt FATF-i poolt – see on üks  rahvusvaheline standardilooja, Ühendriikide ja Saksamaa Liitvabariigi loodud, seal on põhimõtteliselt kogu maailma suuremad riigid koos, nemad lepivad kokku, mis võiksid ühed standardid olla rahapesu tõkestamise valdkonnas –, vaat seesama FATF paar aastat tagasi tuli välja standarditega, mis puudutasid riskide või rahapesuriski juhtimist seoses krüptovaradega. Seal esimesena tajuti kohe seda, et see halbade asjade tegemise risk krüptovaraga seoses on suurem, kuna see on ka võimalik maksevahend.

Nii et see on esimene samm, mida riigid on teinud. Aeg-ajalt uudistes öeldakse jälle, et keegi keelab selle päris ära. Euroopas seda ei ole tehtud, Hiina vist vahepeal keelas ära, siis jälle ei keelanud, siis keelas ja mina ei saa ka aru, mis on või toimub. Aga nüüd järgmine samm on see, et kui krüptovara kasutamine muutub ka laiemaks, et mis see siis tegelikult on. Kui sa vaatad lähemalt, siis ega seal ei ole midagi liiga eripärast. Ta on väga sarnane makseteenuse osutamisega ja ta on väga sarnane – meie nimetame investeerimisteenuseks seda – väärtpaberiportfelli valitsemisega. Lihtsalt see väärtuse kandja on selline, on see bitcoin või mingi muu coin, niisugune uudne digitaalne lahend – või ma ei tea, mis uudne ta enam on. Sisu on ikka vana hea väärtuse liigutamine ruumis või ajas, ei midagi muud. Mida rohkem rahvast seda uudset asja kasutama hakkab, seda rohkem tuntakse ühiskonnas, et nendega, kes kuidagi vahendavad bitcoin'e, seotud riskid justkui võiksid olla ühiskonnale olulisemad, tahame reguleerida.

Sama teed siis vaikselt hakkab Euroopa Liit ka liikuma. Seal on olemas üks – mälu järgi räägin – Euroopa Liidu määruse kavand, mis ütleb, et põhimõtteliselt me neid krüptovarade vahendajaid tahaksime sarnaselt reguleerida, näiteks nagu praegu on reguleeritud börsimaaklerid või investeerimisühingud. Aga see on alles kavandi vormis. Eks järk-järgult sinna see asi läheb, et kogu seda asja tehakse, ütleme viisakalt, tavatarbijale ohutumaks.

Kui Eesti perspektiivi vaadata, siis mida me näeme? Meie krüptoga vahetult ei tegele, see on Rahapesu Andmebüroo perimeetris praegu. Aga vähe on neid kaebusi – seesama näide, mis ma siin rääkisin oma isiklikust kogemusest –, ega väga palju ei kaevata, et see on justkui hirmus volatiilne instrument ja ma investorina ei ole võimeline seda riski kandma. Need kaebused pigem ei ole seal suunas, vaid kaebused on seal, et kas on keegi petta saanud, on kadunud ära mingisugused selle krüptorahakoti salasõnad, et mida nüüd teha, või halvematel juhtumitel kasutatakse krüptovara selliste, ütleme, tumedate jõudude poolt mingite väärtuste kandmiseks ühest kohast teise, aga ka investeerimisobjektina. Tulevik on, ma arvan, järk-järgult selline reguleerimine. Nagu ikka läheb nende asjadega.

11:07 Aseesimees Martin Helme

Alar Laneman, palun!

11:08 Alar Laneman

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Palun kõigepealt teie mõistvat suhtumist sellisesse hinnangusse, mida ma tahaks anda. See ei ole teie valdkonnale spetsiifiline, see on üsna levinud. Kui valdkondade asutuste juhid räägivad tulemustest, siis keskendutakse protsessile, protsessi kirjeldamisele, mis tegelikult ei anna adekvaatset pilti. Oleks palju suuremaks abiks, kui räägitaks üldisest pildist ja sellest, kui palju protsentuaalselt meil siin tehtud on. Me ei ole pädevad hindama, kas need ja need sammud olid piisavad või oleks pidanud olema neid vähem või rohkem. Aga see ei ole ainult teile omane. Aga kas ei ole nii, et karmid ja keerulised finantsreeglid ei õhuta hoopis varimajandust, varifinantssüsteemi tekkimist?

11:09 Finantsinspektsiooni juhatuse esimees Kilvar Kessler

Jaa, tänu! Tähelepanek igati vastu võetud, tervitatav. Kaja on ka sellele tähelepanekule kohe vastu, et meie mõõdik on finantsstabiilsus. Mõõdik on see, et kui mõni finantsvahendaja muutub maksejõuetuks, justkui siis keegi on midagi tegemata jätnud. Eestis ei ole finantsvahendajad maksejõuetuks muutunud. Üks väljundipõhine mõõdik on selline.

Aga nüüd see reguleeritus ja varimajandus – see on väga õige küsimus. Kuidas sellele vastata? Muidugi on see nii, nagu te ütlete, et igal asjal on mingi tasakaal, kus sul teatud, ütleme, tehingukulud, mis tulenevad regulatsiooni intensiivsusest, lähevad nii suureks, et inimesed neid väga reguleeritud tooteid ja teenuseid enam ei tarbi ja lähevad kuhugi nurga taha.

Ega finantsjärelevalvet keegi tegelikult ei taha. Ma varem kasutasin seda sõna "tasakaal", ma ei arva, et sotsiaalvaldkonnas see füüsikaseadus tasakaalust oleks kuidagi kehtiv. Aga igati olen nõus sellega, et hästi lihtne on alati regulatsioone kehtestada ja teinekord need tulemused ... Mõnikord on see nagu mäng, nagu need jonnipunnid seal, lööd ühe pea sisse ühest kohast, aga ta tuleb tõksti teisest kohast välja ja võib-olla hoopis hullemal kujul.

Igati nõus sellega, et finantsjärelevalve mõttes meie ülesanne on seirata. Kuna me oleme põllul, me saame aru, mis seal toimub, mis on suundumused, siis me selles mõttes oleme ennast positsioneerinud kui nõuandjat ministeeriumidele, et seal hoida seda meelsust, et liiale ei lähe.

Teinekord on hästi lihtne kirjutada igasuguseid asju. Ma olen ise hariduselt jurist ka, üks pool minust saab aru, et kirjutamine on igati vahva tegevus, aga teine pool minust ütleb, et tuleb aru saada, et ühiskond on ikkagi natuke keerulisem ja laiem asi kui lihtsalt kirjutatav kirjatöö. Tänan nende tähelepanekute eest!

11:11 Aseesimees Martin Helme

Ivari Padar, palun!

11:11 Ivari Padar

Tänud! Lugupeetud ettekandja! Jah, hulgaliselt vaba raha otsib oma rakendust. Tüssamine on kuidagi nagu järjest rohkem igapäevases ajakirjanduses välja tulev asi. On need valdkonnad, mis teie kontrollile alluvad, ja on valdkonnad, mis teie kontrollile ei allu. Sügisel tuleb ka teisest sambast palju raha turule. Küsin teema kohta, mille nimi on finantsombudsman. Mulle tundub, et see on järjest enam aktuaalne teema ja finantsombudsmanini tuleks Eestis jõuda. Kui kaugel see protsess on? Milline on see ajakava? Kuidas on planeeritud eelarve ja milline on tema staatus?

11:12 Finantsinspektsiooni juhatuse esimees Kilvar Kessler

Tänud! Martin Luther King ütles, et tal on unistus. Mul on samamoodi unistus sellestsamast finantsombudsmanist. Aga mul on lihtsalt unistus. See, mis on minu unistus, ei pruugi lõpuks üldse olla see, mis seadusena – kui üldse – saab lihaks. Finantsombudsmani temaatika on ministeeriumide poolt ... Kuidas seda nimetataksegi? Väljatöötamiskavatsus on selle asja nimi, eks. On väljatöötamiskavatsus, seal on erinevad väljatöötamiskavatsused olnud. Finantsinspektsioon on andnud oma arvamuse, kuidas tema näeb seda finantsombudsmani, on argumenteerinud, miks seda on vaja, on argumenteerinud, miks see peaks Finantsinspektsiooni juures olema. Ja nüüd siis on sellele järgnenud see protsess, kus ministeeriumid koos meiega arutavad, kas meie argumendid on head või ei ole head ja mis võiks olla see, mis saab seaduseelnõuks. Kui seaduseelnõu leiab ka valitsuses poliitilist äratundmist, siis tõenäoliselt jõuab ühel hetkel ta parlamenti ja [siis sõltub] parlamendi armust, mida iganes parlament otsustab.

See on see protsessi kulg. Nii et me oleme üsna, no ma ei ütle, et alguses, aga aktiivses tööfaasis. Ma saan aru, et Rahandusministeeriumi kolleegid on üsna optimistlikud selle tempo üle, et see asi ikkagi seaduse vormi saab. Meie signaal on see, et meil on vaja seda kindlust või märki, millal on see hetk, et me saame enam-vähem kindlad olla, et see seaduseks saab. Sest ega näpunipsust seda ka ei tee. Sul on vaja ikkagi organisatsiooni, inimesi ja see mehhanism on vaja ka käima joosta enne. See päris nii ei ole, et tuleme kokku ja hakkame tegema. See on natuke keerulisem.

Teatavad eeldused on Finantsinspektsioonis selleks olemas. Meil on infotehnoloogiline baas olemas. Meil on ka teatud oskusteabeline baas selleks olemas. Nii et seetõttu me oleme ka riigiga olnud dialoogis, me oleme valmis selle ombudsmani võtma enda juurde. Mõneti see on olnud ka üllatav riigi mõnedes osistes, et üks riigiasutus ütleb, et ta tahab tegeleda – andke meile! See on see protsessi kulg. Ma olen seda varem öelnud, et ma selle sügise suhtes liiga optimistlik ei oleks, aga selles ma olen väga optimistlik, et ta peab tulema. Mul on unistus, et ta tuleb.

11:14 Aseesimees Martin Helme

Tarmo Kruusimäe, palun!

11:14 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Hea ettekandja! Minu küsimus on, et mis juhtus meie väärtpaberikontode avamisega. Kui neid ei avatud enam välismaa residentidele, oli meil vaja muuta toimivat notarite süsteemi ja viia see nüüd advokaatide alla, kes hakkavad neid finantstehinguid vormistama. Sisetunne küll ütles, et oli toimiv süsteem, aga see põhjus oli ikkagi, et pangad keeldusid välismaistele residentidele avamast väärtpaberikontosid.

11:15 Finantsinspektsiooni juhatuse esimees Kilvar Kessler

Tänud! Ma arvan, et teie küsimus puudutab seda, et ühel hetkel oli nõue, et Eesti väärtpaberikonto peab olema seotud Eesti pangakontoga. Seal oli see, et pangad oma neid kalavõrkude silmasid natuke tihendasid. Siis tekkis see küsimus, et kuna enam ei olnud nii lihtne muu hulgas ka väärtpaberikontosid avada, siis oli idee selles, et lahutada see ära. Selles aspektis, et väärtpaberikonto ilmtingimata ei nõua Eesti krediidiasutuses pangakonto olemasolu, Finantsinspektsioon ütles jah, meil ei ole selle vastu mitte vähimatki.

Mis puudutab notareid ja advokaate, siis ma pean vabandama, et ma isegi ei tea sellest täpselt. Aga see, et väärtpaberikonto ja pangakonto omavahel ära lahutada – miks mitte. See on ka konkurentsile võib-olla hea. Miks sa pead Eesti panga valima, kui on näiteks võimalus mõnes Soome, Rootsi, Norra või mis iganes pangas enda konto avada.

11:16 Aseesimees Martin Helme

Urmas Reitelmann, palun!

11:16 Urmas Reitelmann

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Te mainisite siin suhteliselt head koostööd ameeriklastega. Nüüd on Eesti saatnud Ameerikasse justiitsatašeeks Indrek Tibari, kelle loomingulises portfellis on viis aastat tööd Swedbankis perioodil, mida FBI ju praegu uurib. Kas teie hinnangul sellise inimese saatmine n‑ö rahapesu kontaktisikuks on FBI silmis usaldusväärne ja kuidas see tulevikus võiks mõjutada meie koostööd ameeriklastega?

11:17 Finantsinspektsiooni juhatuse esimees Kilvar Kessler

Aitäh! Ma tean, et kui see justiitsatašee ametikoha loomine oli ideetasandil, siis konsulteeriti Finantsinspektsiooniga sel teemal, et kas meil on vaja justiitsatašeed – ma ei tea isegi, mis see pealkiri on, te ütlete justiits, okei, justiitsatašee. Meie vastus oli, et ei ole vaja, meil ei ole nii palju tööd Ameerika Ühendriikide föderaalsete ja osariiklike finantsjärelevalvetega, et meil oleks vaja kedagi alaliselt seal kohapeal. Kui vaja, siis me sõidame sinna kohale, kui vaja on, tulevad nemad siia. See asi on nii- ja naapidi käinud, ei pea selleks keegi ilmtingimata Washingtonis olema, seda massi lihtsalt ei ole nii palju. No ja lobitööd meil seal ei ole vaja teha järelevalvajatega. Järelevalvajad on ikkagi kõik üle ilma suhteliselt sarnased tüübid.

Jaa, läbisaamine on hea üldiselt. Mina olen näiteks Georgetowni ülikooli lõpetanud ja mitte pooled, aga, ütleme, kolmandik USA föderaalse väärtpaberijärelevalve asutuse töötajatest on Georgetowni lõpetanud. See toimib niimoodi, et teatakse, et okei, see mees on samast ülikoolist. Ma selles mõttes jään ka vastuse võlgu, et see on pigem küsimus justiitssüsteemile ja uurimisasutustele ning on nende hinnata, kas seda tööd on nii palju ja mis laadi töö see on. Selles mõttes meie saame oma finantsjärelevalve asjad aetud hästi, oleme saanud ja saame edaspidi ka.

11:19 Aseesimees Martin Helme

Küsimusi rohkem ei ole. Aitäh ettekandjale! Nüüd on võimalik läbirääkimiste juurde minna. Läbirääkimistel saavad sõna võtta fraktsioonide esindajad. Kõigepealt on ennast kirja pannud Erki Savisaar keskfraktsioonist. Kolm minutit lisaaega ka.

11:19 Erki Savisaar

Aitäh, austatud istungi juhataja! Lugupeetud saadikud ja ülekande jälgijad! Arvestades Eesti majanduskeskkonda, majanduskeskkonna ja ärikeskkonna avatust, üldist finantssektori globaliseerumist ja finantsteenuste tehnilist arengut ning sellest tulenevaid võimalusi, kaasnevad sellise arenguga teiselt poolt riskid. Riskid, kus kriminaalse taustaga raha otsib võimalusi, kuidas puhastuda Eesti finantssüsteemi kaudu.

Rahapesu tõkestamine eeldab finantsvahendajatelt hoolsust ning oma klientide tundmist. Kaalul ei ole mitte üksnes ühe asutuse usaldusväärsus, vaid kogu finantssüsteemi usaldusväärsus ja terviklikkus. Maine loomiseks kulub aastakümneid, kuid lõhkumiseks vaid mõned minutid. See, mis juhtus aastatel 2011–2014, kui Eesti pankade kaudu pesti miljardeid dollareid, avaldab seniajani mõju meie finantssektori usaldusväärsusele. Tekitatud mainekahju on Eesti mõistes hoomamatu.

Keskerakonna fraktsioon on seisukohal, et rahapesu tõkestamisele tuleb varasemast rohkem tähelepanu pöörata ja Finantsinspektsioonile on vaja kindlustada vajalikud vahendid. Kaalul on Eesti rahvusvaheline maine. Kontroll peab olema tõhus, kuid ausatele klientidele, tarbijatele, investoritele ja asutustele märkamatu. Võrdluseks võiks siin tuua liiklusjärelevalve. Oli aeg, kui järelevalve teostamiseks tuli sõiduk kinni pidada, juhilt dokumente küsida, neid visuaalselt ja algeliste sidevahendite abil valideerida ning hinnata, kas, kes ja mida on rikkunud ning milliseid mõjutusmeetmeid rakendada. Tänapäeval toimib liiklusjärelevalve hoopis teisiti. Kasutatakse infotehnoloogilisi vahendeid, nutikust ja kogemust, rakendatakse mõjutusmeetmeid kas täiesti automaatselt, märkamatult või peatatakse vajadusel vaid rikkujad, võimaldades korralikel liiklejatel sujuvat liiklemist.

Finantssektoris, peab ütlema, on see kontroll täna veel väga algeline ning paranoiline. Täiesti põhjendamatult suletakse nii eraisikute kui ka ettevõtete kontosid, keeldutakse kontode avamisest, piiratakse tehinguid jne. See peab muutuma. Peab muutuma selliseks, et ausad turuosalised ei märkagi, kes ja kuidas järelevalvet teostab, ning rikkujaid tabab see kogu oma raskuses.

Toetame täielikult Finantsinspektsiooni käesoleva aasta ühte prioriteeti, milleks on Eesti rahapesu tõkestamise võimekuse hindamine sõltumatute välishindajate poolt. Samuti on sümpaatne, et liigume järjest enam infotehnoloogilistel lahenditel baseeruva nutika järelevalvemudeli poole. See nutikus võiks lisaks järelevalveorganitele liikuda ka pankadesse, finantsteenuste pakkujateni. Sügisel võttis Finantsinspektsioon kasutusele uue rahapesuriskide tuvastamise lahenduse, mis arvutab ja visualiseerib arvukate algoritmide abil riske erinevatest lähtekohtadest ning pankade hoiuste ja maksekanalite haavatavust. Kuid arenguruumi on veel palju.

Ma loodan, et ka rahandusministrid – nii tänane kui ka tulevased – teevad järeldusi oma eelkäijate möödalaskmistest ning hoiavad rahapesu temaatikal pingeliselt kätt pulsil. Olen täielikult nõus Finantsinspektsiooni juhatuse liikme Andre Nõmme väljaöelduga, et selleks, et hoida pank eemal rahapesust ja tagada samal ajal ühiskonnas sujuv ning hõlmav pangandus, ei ole muud võimalust kui investeerida senisest enam tarkadesse riskikontrollidesse.

Soovin Finantsinspektsioonile edu selle keerulise sektori usaldusväärsuse ja terviklikkuse hoidmisel, kuid ka avatud meelt ja innovaatilisust ettevõtete nõustamisel, kes soovivad pakkuda veelgi paremaid teenuseid. Omal ajal ühistupanga loomise blokeerimine oli kindlasti suur viga ning Eesti majandust pärssiv otsus. Eesti vajab rohkem Eesti kapitalil baseeruvaid finantsteenuseid. Loodame, et tulevikus analüüsitakse suuremat pilti ning pakutakse ideid ka sisuliselt, mitte ainult vormiliselt. Aitäh!

11:24 Aseesimees Martin Helme

Ivari Padar, palun!

11:25 Ivari Padar

Aitäh, lugupeetud kolleegid! Ei ole kahtlustki, et Finantsinspektsiooni roll ja tähtsus ühiskonnas kasvab. Ma vaatan mingeid 12 aasta taguseid mälestusi, kui mina ise olin Finantsinspektsiooni nõukogus, siis oli töötajate arv 70 ja 80 vahel, täna on nad 110-ni jõudnud. Ka see näitab, et ülesannete juurdetulemine jätkub.

Eks me elame keerulisel ajal. Nagu ma siin enne ka küsimuses ütlesin, kuidagi tundub, et selline kelmus või tüssamine, mida on alati maailmas olnud, on igapäevane teema – ka Eestis täna ja väga erinevatel tasanditel. Üks tasand tõesti on Finantsinspektsiooni kontrollida, ja on teine tasand, mida politsei või uurimisorganid kontrollivad.

Ma tooks kolm asja siin välja, kus meie ise saaksime Finantsinspektsioonile toeks tulla. Seesama hoiu-laenuühistute teema. Ma jagan seda seisukohta, et eeldatavasti on selline lähenemine, kus on hoiu-laenuühistud n-ö kontrolli all ja väga selgelt grupis, see on väga teretulnud. Teiselt poolt, miks me tekitame olukorra, kus hoiu-laenuühistud, mis on hästi suureks kasvanud, peavad olema samasugustel tingimustel nagu pangad, alluma järelevalvele.

Siin ei ole minu meelest küsimust. Ma mäletan oma ajaloost, et kui ma olin 22 aastat tagasi põllumajandusminister, siis oli Eestis 13 hoiu-laenuühistut, mis olid üldiselt küla- või kogukonnakesksed. Kippus olema niimoodi, et majandi, kolhoosi-sovhoosi endine pearaamatupidaja oli eestvedaja ja asi oli kontrolli all. Ma usun, et need 13 siiamaani sellessamas kogukonnas tegutsevad ja on asja eest. Nii et hoiu-laenuühistute teema kindlasti on asi, mille puhul ma ei tea praegu siin peast ütelda, kas see on seadusemuudatuse küsimus, aga kui see on seadusemuudatuse küsimus, siis on see selle saali küsimus.

Teine asi: trahvid. Ma saan aru, et seitsmel aastal on proovitud trahviteemaga tegeleda ja siiamaani ei ole edu saavutatud. Kindlasti meie saali küsimus on see, kuhu see asi on jäänud. Väga selge küsimus justiitsministrile, et milles on probleem.

Kolmas asi, mis ma siin välja tooksin ja mis jõuab ka siia meie juurde ja kus meie panus on vaieldamatu, on finantsombudsman. Nii hästi ja kenasti, kui see ka ei kõla, et anname rahale vabaduse ja siis inimesed teevad ise oma otsuseid – kindlasti on siin kusagil tõde, aga kusagil tuleb tõrge. Need tõrked võivad tulla ja need kasvavad, ma arvan, sügisel veelgi. Ühiskonna stabiilsuse huvides on vaieldamatult see, et neil inimestel, kes satuvad raskustesse oma rahade paigutamisel, oleks koht, kuhu pöörduda. Muidu on nad varsti tänaval protestijad. Finantsombudsmani teemaga suhteliselt kiire edasiminek on minu meelest vältimatu. Ka siin on see küsimus, vaieldamatult ka minu järgmine küsimus nii peaministrile kui ka rahandusministrile, kui kaugel sellega ollakse ja kuidas on planeeritud seda rakendada. Ma arvan, et sellega on kiire ja sellega tuleb mõistlikult edasi minna.

Nii et edu Finantsinspektsioonile, teil igav ei hakka! Tänan!

11:29 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Rohkem sõnasoove ei ole. Sulgen selle päevakorrapunkti läbirääkimised.


2. 11:29 Eesti Panga 2020. aasta aruanne

11:29 Aseesimees Martin Helme

Saame minna tänase teise päevakorrapunkti juurde, milleks on Eesti Panga 2020. aasta aruanne. Ettekandjaks on Eesti Panga president Madis Müller. Päevakorrapunkti menetlemine toimub samamoodi nagu eelmine. Kõigepealt on 20‑minutiline ettekanne ja siis saab iga Riigikogu liige esitada ühe suulise küsimuse, millele järgnevad läbirääkimised. Palun!

11:30 Eesti Panga president Madis Müller

Austatud Riigikogu aseesimees! Head Riigikogu liikmed! Olen taas teie ees aruandega Eesti Panga tegevusest ning lühidalt plaanin rääkida ka sellest, mida me Eesti Pangas näeme olulisena Eesti ja euroala majanduses ja finantssektoris.

Esmalt tagasivaade möödunud aastale, mis oli tavatu kriisiaasta. Tavatud olid nii kriisi põhjus, ulatus kui ka abinõud sellega toimetulemiseks. Eesti Panga jaoks olid läinud aasta peamised märksõnad keskpanga tugi majandusele, kriisi majandusmõjude prognoosimine ja poliitikakujundajate nõustamine, samuti Eesti Panga vastutusel elutähtsate teenuste, maksete ja sularaharingluse tõrgeteta toimimise tagamine.

Kõigepealt peatun rahapoliitikal, mille kujundamisel osaleb Eesti Pank koos teiste euroala riikide keskpankadega. Läinud aastal tähendas see kiiret reageerimist kriisile. Oluline oli hoida ära, et ebakindlus turgudel ei paisuks laastavate tagajärgedega finantskriisiks. Eelkõige oli meie jaoks kriisitingimustes tähtis hoida laenuraha hind soodne, et mitte panna lisaraskust ettevõtete ja majapidamiste ega ka valitsuste õlule. Selleks otsustasime Euroopa Keskpanga nõukogus suurendada keskpanga poolt võlakirjaoste, tehes seda kriisiajal tavapärasest veelgi paindlikumalt ning reageerides finantsturgudel ja majanduses toimuvale. Sellised varaostud on osutunud väga mõjusaks tööriistaks intressimäärade vaoshoidmisel. Lisaks pakkusime kommertspankadele väga madala intressimääraga laene tingimusel, et nad laenavad selle raha ettevõtjatele edasi ja toetavad seeläbi majanduse taastumist. Kõik need sammud on olnud vajalikud selleks, et pakkuda euroala majandusele toetust senikaua, kuni vaktsineerimise abil viiruskriisist jagu saame ja piirangud lõpevad.

Sellest kõigest on väga selgelt kasu saanud ka Eesti. Esiteks seeläbi, et meie majandus on väga tihedalt seotud teiste Euroopa riikide käekäiguga. Teiseks on soodsad intressimäärad olnud abiks nii Eesti ettevõtjatele kui ka laenu võtnud peredele. Samuti sai madalatest intressimääradest kasu valitsus, kui laenas mullu pika pausi järel võlakirjaturgudel väga soodsatel tingimustel pikaajalist raha. Ka Eesti pangamaastikul on keskpanga roll kasvanud. Kui valitsus emiteeris võlakirju, mis sobivad keskpanga võlakirjaostuprogrammidesse, siis pangad on hakanud raha laenama muu hulgas pandikirjade tagatisel. Need on eluasemelaenuportfelli tagatisel väljastatud võlakirjad, mis sobivad samuti nii meie varaostuprogrammidesse kui ka tagatiseks puhul, kui kommertspank tahab keskpangast laenu võtta. Omalt poolt laiendasime Eesti Pangas sobivate tagatisvarade ringi, aktsepteerides nüüd keskpangast saadava laenu tagatisena ka pankade laenuportfelle. Kokku võttes saabki öelda, et Eesti kommertspankade huvi keskpanga operatsioonide ja likviidsuse vastu on märgatavalt kasvanud.

Rahapoliitiliste varade maht, mille hulka me loeme nii ostetud võlakirjad kui ka pankadele antud laenud, kasvas Eesti Panga bilansis läinud aastaga 4 miljardi euro võrra. Muu hulgas on Eesti Pank ostnud ka Eesti valitsuse võlakirju. Eesti ettevõtete, nagu Elering ja Eesti Energia, võlakirju on keskpankade vahel kokku lepitud tööjaotusest lähtuvalt ostnud Soome keskpank. Kriisi puhkedes leevendasime keskpanga kehtestatud puhvrinõudeid Eesti kommertspankadele, et nad ei vähendaks võimalike laenukahjumite kartuses laenuandmist Eesti ettevõtetele ja majapidamistele.

Nüüd veidi ka keskpanga enda majapidamisest. Olime meiegi Eesti Pangas silmitsi küsimusega, kuidas pandeemiakriisis organisatsioon töös hoida ja tagada panga vastutusel olevate elutähtsate teenuste jätkumine. Kohandasime oma IT‑ ja turvasüsteeme ning suunasime suure osa panga töötajatest kodukontoritesse. Meil on aga ka töölõike, näiteks sularahakäitlus, mida kodukontorist mitte kuidagi teha ei saa. Nende töös hoidmiseks muutsime töökorraldust ning töötasime eraldatud meeskondades, et vältida nakatumisohtu. Koos kommertspankadega viisime läbi õppusi, et kontrollida ja tugevdada koostööd hädaolukordades sularaharingluse toimekindluse tagamisel. Oleme värskelt üle vaadanud ka maksete ja sularaharingluse nn hädaolukordade lahendamise plaanid. Ja minu jaoks on üldse väga tähtis teadmine, et Eesti Pank suudab oma põhiülesandeid täita ka erinevates kriisiolukordades.

Sularaharinglus kriisis ei kannatanud ning eelmisel kevadel ajutiselt kasvanud sularahanõudlusega tulime toime. Üldiselt võib tõdeda, et sularaha kättesaadavus on Eesti riigis hea, kuna lisaks pangaautomaatidele on võimalik raha välja võtta ka kaupluste ja tanklate kassadest. Siin kõrvalpõikena tuletaksin Riigikogule kui seadusandjale meelde ettepanekut, millest kevadel Eesti Panga ja fraktsioonide kohtumisel juttu oli. See puudutab ühe- ja kahesendiste müntide kasutamise vähendamist ja nn ümardamisreeglite kehtestamist. Ma olen ka valitsuse liikmetele selgitanud, et sellest võidaksid nii ettevõtted kui ka tarbijad, rääkimata positiivsest mõjust keskkonnale. Loodetavasti saate ümardamisreeglite kehtestamiseks vajalikku seadusemuudatust peatselt käsitleda ka siin saalis.

Märkimisväärseid tõkkeid ei olnud eelmisel aastal ka pankadevaheliste maksete toimimises. Elutähtsate makseteenuste vaatenurgast olulise teemana hindasime kaardimaksete süsteemi toimimist, sest pangad on viinud maksete töötlemise teenuse osaliselt Eestist välja ja nii on ka riskid kasvanud. Me tahame saavutada kindlust, et kaardimaksed toimiksid ka näiteks olukorras, kus andmeside välisühendus on mingil põhjusel katkenud.

Muud tähtsamad arengusuunad maksekeskkonnas on seotud kasvava digitaliseerimise ja järjest kiiremate maksetega. Kõigist Eestis tehtud elektroonilistest maksetest pankade vahel moodustasid mullu juba 90% otsekohe toimivad ehk nn välkmaksed. Uue teemana on lisandunud meie jaoks digitaalse euro võimalik käibeletulek. Sel suvel otsustame Euroopa Keskpanga nõukogus, kas algatame digitaalse euro kasutuselevõttu ettevalmistava projekti järgmise etapi. Eesti Pank on võtnud siin aktiivse rolli keskpanga digiraha võimalike tehnoloogiliste lahenduste katsetamisel. Meil on töös uurimisprojekt koostöös ettevõttega Guardtime, et selgitada välja, kas Eesti e-riigi aluseks olevat tehnoloogiat võiks kasutada ka keskpanga digieurotaristu osana. Digitaalne euro ühendaks digitaalsete maksete mugavuse ja efektiivsuse keskpanga raha turvalisusega.

Põgusalt nimetaksin ka ära, et kriisi ajal märkasime kasvavat huvi Eesti Panga koostatava statistika vastu. Omalt poolt püüdsime leida uusi lahendusi info hankimiseks, mis võimaldaks kriisis operatiivselt hinnata majanduse olukorda. Lisaks tõhustasime koos Rahapesu Andmebüroo ja Finantsinspektsiooniga andmevahetust rahapesu tõkestamiseks vajalike näitajate kogumisel.

Eesti Panga üks põhiülesandeid on majandusolukorra hindamine ja poliitikakujundajatele nõu andmine. Kriisi puhkedes oli meil selle tegemiseks vähe pidepunkte ja keegi ei suutnud täpselt ette näha koroonaviiruse leviku ulatust. See seletab väga suuri kääre esialgsetes stsenaariumides. Mullu märtsis prognoosisime, et Eesti SKP langus võib ulatuda 6–14%-ni, kuid nii suurt langust õnneks ei tulnud. Valitsust nõustades olid Eesti Panga peamised nõuanded kriisi leevendamiseks, et riigiabi oleks sihipärane, kiire ja ajutine ning suunatud just nendele, kes kriisis kõige enam kannatasid. Lähiajal plaanime majanduspoliitika nõuandja rollis kaasa mõelda, kuidas Eesti majandus kriisi järel taas tugevamana taastuks.

Eesti riigi finantsseisu toetasime mullu omalt poolt erakorraliselt suure osaga Eesti Panga kasumist. Tavapärase veerandi asemel eraldasime riigieelarvesse kolmveerandi 2019. aasta jaotamata kasumist ehk kokku 19 miljonit eurot. Esimest korda Eesti liikmeksoleku ajal andsime koos teiste riikidega nõusoleku vajaduse korral toetada Rahvusvahelise Valuutafondi ehk IMF-i laenuvõimet, kuna kriisi ajal järsult kasvas nõudlus IMF-i abilaenude järele. IMF-is esindab Eesti riiki seadusest tulenevalt Eesti Pank. See krediidiliin mahus 160 miljonit eurot on IMF-i jaoks vaid tagavaralahendus ja jääb jõusse kolmeks-neljaks aastaks.

Uue kiiresti areneva valdkonnana on keskpankade jaoks üles kerkinud kliima soojenemise mõju ja sellest tulenevad riskid. Ka siin toimus Eesti Panga jaoks läinud aastal olulisi arenguid. Astusime keskpankade ja finantsjärelevalve asutuste nn rohevõrgustiku liikmeks, kus hindame kliima‑ ja keskkonnariskide seoseid makromajanduse ja finantsstabiilsusega.

Eesti majandusele on kliimameetmete mõju väga otsene, seda kõige vahetumalt kindlasti põlevkivitööstusele. Mullu hindasime esimest korda kliimariske Eesti pangandussektoris ja plaanime hakata neid riske arvesse võtma ka Eesti Panga enda portfelliinvesteeringutes ning majandada ka oma kvartalit võimalikult energiatõhusalt. Viimase jaoks oleme teinud koostööleppe Tallinna Tehnikaülikooliga.

Järgmiseks keskendun olukorrale majanduses ja olulisematele teemadele nii euroalal kui ka Eesti majanduses. Viirusekriis oli kõigil ühine, kuid selle mõju euroala riikides oli tõesti väga erinev. Kõik sektorid ei kannatanud, palju sõltus kriisi mõju ka majanduse struktuurist. Kokku kahanes euroala sisemajanduse koguprodukt mullu 6,6% ja inflatsioon aeglustus 0,2%-le. Samas nägime, et piirangute leevenedes suudab majandus ka kiiresti taastuda. Sellist arengut ootame euroalal ka selle aasta teises pooles. Euroopa Keskpanga kevadise majandusprognoosi järgi ootame tänavu euroalal 4%-list kasvu, mis meid siiski veel kriisieelsele tasemele tagasi ei too, kuid väljavaated kindlasti on tänaseks pigem optimistlikud.

Järjest sagedamini kuuleme küsimust, kas massiivsed toetusmeetmed võivad majanduse üle kuumendada ja vallandada kiire inflatsiooni. Keskpanga vaatest hindame praeguseid inflatsiooni kiirenemise ilminguid pigem ajutiste tegurite tagajärjeks, mille on põhjustanud häired tarneahelates või näiteks nafta hinna puhul ka läinud aasta väga madalad võrdlusbaasid, mille mõju ajaga välja taandub. Inflatsioon ajutiselt kindlasti kiireneb, kuid prognoosime, et euroalal ei jõua see lähivaates veel püsivalt sihiks seatud 2% tasemele.

Tulen siit nüüd Eesti majanduse juurde, millel läks mullu kardetust palju paremini, paremini ka kui Euroopa riikidel keskmiselt. Aasta kokkuvõttes kahanes Eesti SKP vaid ligi 3%, seda suuresti ka tänu meie kaubanduspartnerite arvatust paremale käekäigule kriisis. Samas oli kriisi mõju Eestiski väga ebaühtlane. Osa sektoreid on siiani raskustes, seevastu näiteks info- ja sideettevõtete käive on juba kriisieelset taset ületamas.

Väga hästi pidas kriisis vastu ka meie eksport. Eesti ekspordi turuosa välisturgudel mullu kasvas, mis on positiivne märk meie ettevõtete konkurentsivõimest. Ette vaadates prognoosime, et majanduskasv kiireneb aasta teisel poolel, mil piirangud majandustegevust enam ei takista. Samuti on inimestel kogunenud märkimisväärsed säästud, mis tõotavad tugevdada nõudlust ja tarbimist. Sügisel jõuab kontodele ka teise samba pensionifondidest välja võetav raha. Varasemast suuremas mahus saame kasutada Euroopa Liidu vahendeid. Kõik see lisandub majandusele ergutusena olukorras, kus majandus on juba taastuma hakanud.

Märtsikuus prognoosisime Eesti majandusele tänavu 2,7% suurust majanduskasvu. Selle nädala alguses laekunud andmed esimese kvartali kohta näitavad, et majanduskasv on kiire ja tuleneb eelkõige paranenud majandusolukorrast, mitte vaid eelmise aasta madalast võrdlusbaasist. Värskematel andmetel on Eesti majanduse maht juba ületanud kriisieelse ehk 2019. aasta neljanda kvartali taseme ja ka kriisi eel prognoositud taseme. Eesti Panga värske prognoosi avaldame veel sel kuul ja see ilmselt tuleb senisest optimistlikum.

Eesti tööturul toimus suurem kohanemine eelmise aasta kevadsuvel, peamiselt hõive vähenemise, mitte palkade languse kaudu. Lööki aitas pehmendada riigi pakutud töötasuhüvitis. Prognoosime, et tänavuste lisapiirangute mõju tööturule on pigem tagasihoidlik, kuna ettevõtted on kohanenud, vaktsineerimine edeneb ja määramatust on tänaseks juba vähem. Mitmes valdkonnas, näiteks ehituses, otsivad ettevõtted juba aktiivselt uusi töötajaid. Märkimisväärne on kriisist hoolimata Eestis mullu jätkunud palgakasv, mis küll aeglustus, kuid püsis aasta teises pooles aasta võrdluses siiski 5% tasemel.

Nüüd, kus majanduse kriisifaas hakkab selja taha jääma, on üha vajalikum jälgida, et toetusraha, sh Euroopa Liidu vahendid, suunataks sinna, kus need aitaksid kindlustada Eesti majanduse uue kasvu vundamenti, et investeeringud läheksid tootlikkuse tõstmiseks ja teadus-arendustegevusse ning tööturumeetmed toetaksid uute oskuste omandamist. Olen seisukohal, et üldiselt tasub toetada võimalikult teaduspõhist ja pika vaatega poliitika kujundamist ja leida ka ressursse seda toetavate üksuste rahastamiseks. Inflatsioon Eestis tänavu kiireneb pärast mullust tarbijahindade langust. Näeme siiski, et hinnatõus tuleb suhteliselt mõõdukas ja aeglustub uuesti pärast majanduse taastumist.

Lühidalt ka finantssektorist, millest Finantsinspektsiooni juhatuse esimees juba rääkis, aga täiendan mõnede kommentaaridega enda vaatest. Samuti me nägime, et finantssektoris eelmisel kevadel kardetud riskid arvatud määral ei realiseerunud. Pankade laenuportfelli kvaliteet on püsinud hea tänu kriisieelsel ajal kogutud puhvritele, kriisi haripunktil pankade pakutud maksepuhkustele ja ka riiklikele toetustele. Finantsteenused jäid kättesaadavaks ning ettevõtted ja majapidamised on tulnud oma laenukohustuste täitmisega hästi toime. Pangad on tugevalt kapitaliseeritud ja piisavalt kasumlikud ning suudavad jätkata Eesti majanduse rahastamist ka negatiivsete stsenaariumide korral. Ei ole seda probleemi, et head projektid rahastust ei saaks.

Samuti toetab pankade tegevust märkimisväärne hoiuste kasv. Aastaga on majapidamiste säästud kasvanud 15% ja ettevõtete hoiused veelgi kiiremini, 24%. Märgiksin ära ka selle, et konkurents pangandusturul on meie hinnangul mõnevõrra suurenenud, muutes laenuraha hinda veelgi soodsamaks.

Võimalikest finantssektori riskidest rääkides ei saa mööda vaadata ka korralikult reguleerimata ja riikliku järelevalveta ettevõtetest, milleks on eelkõige virtuaalvääringuga tegelevad teenusepakkujad, kellest juba eelmise ettekande ajal juttu oli, aga ka näiteks hoiu-laenuühistud. Loodetavasti jõuavad mõlema valdkonna tegevusele selgemaid raame seadvad seaduseelnõud peagi teie lauale.

Tähelepanelikult jälgime Eesti Pangast kinnisvaraturul toimuvat. Eriti eluasemelaenuturul on tehingute aktiivsus tuntavalt kasvanud. Ostuhuvi toetavad mitmed tegurid, sh palgakasv, kogunenud säästud ning teisest pensionisambast välja võetav raha. Näeme paiguti ohtu, et selline olukord võib kiirendada kinnisvara hinnatõusu ja tuua kaasa inimeste võlakoorma liiga kiire kasvu. Seadusest tulenevalt peab Eesti Pank olema valmis eluasemelaenude väljastamise nõudeid karmistama, et laenu‑ ja kinnisvaraturul ei tekiks mullistusi, mille valusaid tagajärgi me eelmisest kriisist veel värskelt mäletame.

Eraldi oleme tähelepanu juhtinud KredExi käendusel antavatele laenudele, mis võimaldavad eluasemelaenu omafinantseeringu osa vähendada. Meie hinnangul tuleks olukorda, kus eluasemelaenu võtmisel on sissemakse väiksem kui 15% ostetava kinnisvara väärtusest, võtta selgelt erandina. Taoliste erandite sihtrühm võiks olla aga üsna kitsalt piiritletud. Täna näeme, et KredExi toel võetud vähese omafinantseeringuga laenude maht on aastatega väga kiiresti kasvanud. Seetõttu tasub üle vaadata, kas soodustus on ikka sihitud just neile, kes kõige enam toetust vajavad. Oleme oma mõtteid jaganud ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga ning jõudmas, ma usun, sarnaste järeldusteni. Kindlasti tasub toetada noori peresid oma esimese kodu soetamisel. Samuti võivad käendust vajada maapiirkondades kodu ostmiseks võetud laenud. Aga küsimus on eelkõige just käenduste kriteeriumide ajakohastamises.

Lõpuks tahaksin rääkida ka Eesti riigirahanduse üldisest olukorrast. Kindlasti on kriisi ajal olnud väga vajalik riigi tugi ettevõtetele ja inimestele, kes oma sissetuleku muidu oleksid kaotanud. Sellises olukorras on põhjendatud, kui valitsus majanduse toetamiseks laenu võtab. Küll aga on Eesti majandus juba sel aastal taastumas, mistõttu on õige aeg hakata mõtlema, kuidas riigi kulutusi taas tuludega rohkem kooskõlla viia. Ühtlasi tasub Euroopa Liidu toetusi kasutades mõistagi jälgida, et me ei suurendaks nendega riigi püsikulusid, sest need toetused on tuludena ju ajutised.

Riigi eelarvestrateegia praegusel kujul teeb meid murelikuks, kuna riigirahandus ei tundu olevat jätkusuutlikul rajal. Tulude ja kulude suur vahe püsib veel ka pärast seda, kui majandus on juba kriisist üle saanud. Näiteks, 2023. aastal on kavandatud eelarvestrateegiasse puudujääk jätkuvalt üle miljardi euro. Ehk Eesti riik kavatseb laenata enam kui 3% ulatuses SKP-st ka ajal, mil majandus on juba tagasi kriisieelsel kasvurajal. Riigi laenukoormus suureneb lühikese ajaga väga järsult ja vaid osa sellest on seotud kriisikuludega. Isegi veel aastal 2025 ei näe strateegia ette eelarvetasakaalu saavutamist.

Võrreldes teiste Euroopa riikidega pääsesime koroonakriisist väiksemate kahjudega. Riigirahandust tagasi jätkusuutlikumale rajale plaanime aga viia aeglasemalt kui suur osa teisi riike. See, et me majanduse taastudes suudaksime oma riiki ülal pidada ka ilma pidevalt võlgu suurendamata, võiks olla Eesti riigirahanduses muid valikuid raamistav eesmärk. Teadvustame, et tegu on poliitilise valikuga, millist kulutuste taset ja sellest tulenevat maksukoormust on Eesti ühiskond valmis aktsepteerima. Pikalt üle jõu elada aga paraku ei saa. Ja praegune kriis ei jää kindlasti viimaseks. Vajame järgmises kriisis jälle puhvreid, mistõttu lõpetaksin siinkohal Eesti rahvatarkusega "Rege rauta suvel, vankrit talvel". Tänan kuulamast! Olen valmis vastama teie küsimustele.

11:49 Aseesimees Martin Helme

Suur tänu! Küsimusi on ka. Aivar Sõerd, palun!

11:49 Aivar Sõerd

Aitäh, austatud juhataja! Austatud Eesti Panga president, suur tänu selle põhjaliku ülevaate eest! Aga minul on küsimus ka ja küsimus on inflatsiooni mõjude kohta – mitte inimeste rahakotile, aga inflatsiooni mõjude kohta riigi võlakirjaturule. Ma loen teie aruandest, et kui inflatsioon läheneb 2%‑le, on seal piisavalt lähedal ja vähenemine kajastub ka inflatsiooni edasises arengus, siis kõigepealt lõpetatakse varaostuprogrammid. Enne seda tõstetakse intressimäärasid ja siis lõpetatakse varaostuprogrammid. Aga minu küsimus on, et kuidas see mõjutab riigi võlakirjaturgu. Kui võlakirjaturul intressid kasvama hakkavad, siis kuhuni nad võivad kasvada? Kuskil tulevad suurte võlakoormatega riikide taluvuspiirid ette. Mis te siis teete, kui inflatsioon on üle 2% püsivalt ja pole enam võimalik varaostuprogrammi taaskäivitada ja intressimäärasid langetada? Mis siis saama hakkab võlakirjaturul?

11:51 Eesti Panga president Madis Müller

Aitäh väga hea küsimuse eest, mis puudutab Euroopa Keskpanga rahapoliitilist, ma ütleksin, aluspoliitikat ja põhimõttelisi valikuid! Selge on see, et keskpanga jaoks peamine eesmärk on sõnastatud läbi hinnastabiilsuse ja seeläbi meie valuuta, euro ostujõu säilimise. See on tõesti sellisel moel sõnastatud, et 2% ligidal, alla selle on see tase, mida me keskpankuritena sihime. Kuna me oleme täna sellest tõesti euroalal päris kaugel, inflatsioon on olnud pikka aega väga madal, siis sellega on põhjendatud kõik üsna jõulised, ma ütleksin, tugimeetmed alates ülimadalatest intressimääradest kuni võlakirjade ostmiseni. Aga kui majandus euroalal taastub, millega käsikäes loogiliselt võiks käia lõpuks ka hinnatõusu kiirenemine, siis on selge, et keskpangana me peame reageerima, ja juhul kui hinnatõus on juba jõudnud piisavalt kõrgele, siis olema ka valmis enda poliitikaid tagasi keerama, lõpetama neid varaoste, samuti tõstma intressimäärasid.

Küsimus, kuidas selles olukorras saavad hakkama valitsused, kes on tõesti kõik viimase aasta jooksul oma võlakoormat suurendanud, ja paljudel oli võlakoorem suurem juba varem, see eelkõige peab olema ikkagi küsimus valitsustele, mitte keskpangale. Ma arvan, et oluline on see, et kriisi ajal tehtud kulutused, samuti investeeringud, mis tehakse muu hulgas Euroopa Liidu taasterahastu vahenditest, oleksid piisavalt hästi sihitud ja piisavalt tõhusalt ka majanduse taastaks ja majanduse kasvu uuesti käivitaks, selleks et võlakoormuse kasv, mis teatavasti on väljendunud võlakoormuse ja majanduse suhtarvuna, ei läheks meil liiga kõrgele ja valitsused suudaksid oma laenusid edukalt teenindada. Ehk lühidalt, meie saame keskpangana ikkagi lähtuda eelkõige hinnatõusust ja oma inflatsioonieesmärgist. Valitsuste ülesanne on vastutustundlikult oma eelarvepoliitikat kujundada ja sellest kaudselt tulenevad ka meie soovitused Eesti valitsusele, mis puudutavad eelarvepoliitikat.

11:53 Aseesimees Martin Helme

Annely Akkermann, palun!

11:53 Annely Akkermann

Suur tänu huvitava ettekande eest ja teie töö eest Eesti Pangas koroonakriisist eduka läbiloovimise puhul, mida kahtlemata Eesti teinud on, seda võib juba täna öelda! Aga küsimus on mul ka. Te olete kirjutanud blogis artikli "Viiruse majanduskahju ravi: kiire, sihitud ja ajutine". Ma vaatasin kuupäeva ka, see oli 16. märts eelmisel aastal. Nüüd on vahepeal palju vett merre voolanud. Ühest teie toimetistest ma lugesin, et te tõite välja enim kannatanud valdkonnad: majutus, toitlustus, turism ja meelelahutusteenused. Aga äsja tutvustati Riigikontrolli auditit kriisimeetmete rakendamise kohta ja sealt selgus, et neid kriisimeetmeid oli külitud üle välja. Minu küsimus: kas te olete juba uurinud ja mis on olnud tulemused või kas te plaanite uurida, kuivõrd kiired, sihitud ja täpsed olid need koroonakriisi ravimeetmed?

11:55 Eesti Panga president Madis Müller

Aitäh küsimuse eest! Tõesti, selline soovitus, nagu te hästi viitate, juba eelmisel kevadel sai Eesti Panga poolt ja ka minu kirjutises väljendatud, et peaks proovima toetusi hästi sihtida just nendele ettevõtetele ja inimestele, kes kõige enam kriisis kannatada on saanud. Kas konkreetne ettevõte lõpuks täpselt seda toetust vajas ja kui hästi näiteks KredEx või Maaelu Edendamise Sihtasutus täpselt oma tööd tehes on neid toetusi sihtinud, siin, ma arvan, ongi mõistlik tööjaotus selline, et Riigikontroll võiks n‑ö mikrotasandil hinnata, kuidas nad tehtu edukust näevad. Üldiselt me mõistsime väga hästi näiteks, et tööturumeetmed ja palgatoetused olid hästi sihitud ja väga abiks. Pisut kriitilisemad me Eesti Pangas olime ettevõtetele otse raha laenamise suhtes. Meile tundus, et oleks parem olnud rohkem käenduste kaudu toetada ettevõtjaid, kes lisafinantseeringut vajavad, jätta vähemalt osa laenuriskist ka kommertspankurite kanda. Aga ma jätaksin jah selliste konkreetsemate hinnangute andmise Riigikontrollile, kes on seda juba ka uurinud ja oma arvamust väljendanud.

11:56 Aseesimees Martin Helme

Kristina Šmigun-Vähi, palun!

11:56 Kristina Šmigun-Vähi

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud Eesti Panga president! Mind huvitab euroala kohta üks küsimus. Milline Euroopa riikidest tekitab kõige rohkem muret oma rahandusega tänases olukorras ja kuidas see võiks mõjutada Eestit?

11:57 Eesti Panga president Madis Müller

Üldiselt ma arvan, et me peame, nii nagu ma juba ka härra Sõerdi küsimusele vastates viitasin, olema tähelepanelikud selle suhtes, et just kõrgema võlakoormusega riigid saaksid oma majanduse kasvama ja suudaksid nüüd kriisiajal veelgi kasvanud võlakoorma teenindamisega hakkama saada olukorras, kus me teame, et juba enne koroonakriisi oli küsimus, kui jätkusuutlik on mõne riigi rahandus. Ma ei tahaks üksikuid riike välja tuua. Me teame, et pigem lõunapoolsetel Euroopa riikidel on laenukoormused täna suhteliselt suuremad, mistõttu ma ausalt öeldes hoian pöialt eriti just neile. Ka Euroopa toetusrahad, mis just sinna riikidesse suhteliselt suuremal määral jõuavad, kuna näiteks turismisektor, mis kriisis väga kannatas, on nendes riikides veelgi olulisem – et need [toetusrahad] tõesti ka leiaksid sellisel moel kasutamist ja investeerimist, et majandus taas kasvule pöörata ja et tulevikus laenude teenindamisega probleeme ei tekiks. Aga kindlasti peame olema eriti tähelepanelikud just väga kõrge võlakoormusega riikide käekäigu suhtes.

11:58 Aseesimees Martin Helme

Anti Poolamets, palun!

11:58 Anti Poolamets

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ma jätkan samal lainel, ikkagi eurotsooni stabiilsuse teemal, sest see võlakoormus, eriti Lõuna-Euroopa riikidel, on lõhkemise piiril, ja kui palju neid on sealt välja päästetud, numbrid hakkavad juba sassi minema. Kui me vaatame prognoosi, milline saab COVID-i kriisi järgne võlakoormus olema Kreekal, siis see on juba 200% SKP-st, Itaalia 159, Portugal 130, Hispaania 122 ja isegi Prantsusmaal on 117. No mis sealt tulla saab? See on pankrotipesa ja seal ei aita kühveldamine ega mitte miski. Te praegu oma diplomaatilisuses ütlesite küll ilusti, et peaks majandust kasvatama, aga tegelikult on kokkuvarisemise oht ja see taasterahastu pigem kandib raha sinna. Nagu soomlased ütlevad, et see on tulonsiirtorahasto.

11:59 Eesti Panga president Madis Müller

Te viitasite riskidele, võib-olla hinnates neid pisut kõrgemaks, kui mina seda täna näen ja oma ettekandes ja aastaaruandes oleme välja toonud. Aga mis puudutab riikide võimekust laene teenindada, siis selge on see, et täna on intressimäärad niivõrd madalad, et ka suhteliselt palju kõrgema võlakoorma teenindamine ei ole valitsustele niivõrd keeruline, kui ta oli aastaid tagasi. Küsimus ongi selles, kas just selleks ajaks, kui majandus taastub ja eeldatavasti ka intressimäärad tõusma hakkavad, ka need kõrge võlakoormaga riigid saavad oma majanduse piisavalt hästi tööle, et suuta ka kõrgemate, vähemalt pisut kõrgemate intressimäärade puhul muretult oma laene teenindada. Lühiajaliselt ma ausalt öeldes just tulenevalt väga soodsatest intressimääradest ei näe, et me peaksime ka kõrgema võlakoormusega riikide pärast väga mures olema.

12:00 Aseesimees Martin Helme

Marko Šorin, palun!

12:00 Marko Šorin

Aitäh, hea aseesimees! Auväärt Eesti Panga president! Mina tahaks teiega hoopis Eestist rääkida. Eesti Panga president üsna veendunult rääkis, et kriis on meil sisuliselt seljatatud, ja see on kindlasti ühiskonna jaoks positiivne sõnum. Kui vaadatagi pisut tagasi, siis kui palju kõik need meetmed, mida riik Eesti majandusele pakkus, aitasid meie majandust? Kas me peale kriisi läheme samale rajale tagasi kui enne koroonapandeemia algust või me oleme suutnud nende meetmete abil leida parema tee, kuidas edasi minna?

12:01 Eesti Panga president Madis Müller

Aitäh küsimuse eest! Selgesti need valitsuse astutud sammud ja abimeetmed, mis nii töö ja sissetuleku kaotanud inimeste kui ka raskustesse sattunud ettevõtete toetamiseks on pakutud, olid abiks. Ma ütlesin, et eelmisel kevadel meie majanduslanguse prognoos oli mitu korda suurem, kui ta tegelikult aasta lõpuks kujunes. Ma arvan, et seal taga tegelikult oli oodatust kergem viiruse levik Eestis ja sellest tulenevalt ka võimalus vähem majandustegevust piirata. Ka meie otsestel kaubanduspartneritel läks suhteliselt paremini kui mõnedel teistel Euroopa riikidel. Aga kindlasti oma roll oli seal ka valitsuse tugimeetmetel. Eriti, ma arvan, et lühiajaline tööturu tugi ja palgatoetuse meede oli hästi sihitud ja tuli kasuks.

Aga see, kuidas me siit kriisist välja tulles suudame uuele kasvurajale saada ja ka riigi tuludes-kuludes taas tasakaalu saavutada, see on eraldi problemaatika. Aga tulevast kasvu silmas pidades on väga tähtis tõesti, et ka valitsuse planeeritud investeeringud, mis me teame, et lähiaastatel on taas kord järsult kasvamas, oleksid võimalikult hästi ja õigesti suunatud.

Üldiselt need prioriteetsed valdkonnad, mis on kokku lepitud ja puudutavad majanduse täiendavat digitaliseerimist, rohepööret jne, ma usun, on õiged ja aitavad Eesti majandusel kasvada ja Eesti inimeste jõukusel suureneda ka tulevikus.

12:03 Esimees Jüri Ratas

Riina Sikkut, palun!

12:03 Riina Sikkut

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud ettekandja! Ma vaatan, et siin ühtegi krüptoraha küsimust ei ole tulnud, ma katan nüüd selle nurga ära. Nii nagu ma Finantsinspektsiooni juhi käest küsisin, tegelikult soovitav olukord oleks ju selline, et iga inimene oskaks mõistlikult, hästi oma raha investeerida ja pangad, makseasutused, finantsvahendajad teaksid, kelle raha nad liigutavad.

Muresid on tekitanud need krüptovaluutad ja virtuaalvääringud. Küsimus on mul kaheosaline. Kas nendel virtuaalilma rahadel on mingi funktsioon, midagi sellist, mida nad teevad paremini, kui meil praegu euro või mõni muu valuuta teeb? Kas on mingi nišš, miks neid meil vaja on? Ja kui sellist turvalist alternatiivi näiteks Euroopa Keskpanga poolt või kellegi teise poolt pakkuda, räägitakse nendest e- või eurocoin'idest, siis mis see praegune seis on ja mis Eesti seisukoht on?

12:04 Eesti Panga president Madis Müller

Aitäh! Ma olen nõus, et see on omaette hea eesmärk, et Eesti inimesed oskaksid hästi investeerida ja säästa. Võib-olla esimene samm oleks veel, et oleks soov seda teha. Aga sealt edasi tulles krüptovarade juurde, et mis nende roll võib olla, siis ma arvan, et siin on erinevaid motivatsioone, miks inimesed on krüptovarasid kasutanud ja miks kasutavad neid ka investeerimisobjektidena.

Kõigepealt, ma hea meelega ei kutsuks seda, mida täna on võimalik turult osta, mitte krüptorahaks, kuna seal ei ole siiski kõiki traditsioonilisi päris raha elemente, vaid me viitame keskpangas pigem sellele fenomenile kui krüptovaradele. Kindlasti on üks osa inimestest, kes põhimõtteliselt arvavad, et traditsiooniline finantssüsteem ei ole turvaline, ja otsivad alternatiive, kus mõistagi on hoopis teistsugused riskid ja ei saa ka öelda, et oleks turvaline.

Aga seda kõrvale jättes kindlasti on võimalik, et uus tehnoloogia pakub meile ka tegelikult tõhusamaid võimalusi, näiteks maksete korraldamiseks, ka võib-olla näiteks väärtpaberitehingute tegemisel, arveldamisel, kus täna on need ahelad selleks, et ühe tehingu saaks korralikult lõpule viia, ikkagi väga pikad ja keerulised. Seal kindlasti on tõhustamise ruumi. Seetõttu ei saa eitada, et krüptograafial põhineval varal ja makselahendustel tulevikku kindlasti võib olla.

Sellest tulenevalt, kui ma viitasin Euroopa Keskpanga ja ka Eesti Panga praegu tehtud eksperimentidele küsimuses, kas ka keskpank ise võiks olukorras, kus inimesed soovivad makseid teostada võib-olla uusi tehnilisi platvorme kasutades, pakkuda ametlikku valuutat, meie puhul siis eurot, sellisel uuel platvormil. Seda just eesmärgiga, et Eestis oleks võimalik tõhusamalt ja lihtsamalt arveldada ja et oleks alternatiivi näiteks ka sularahale, mis täna on inimeste jaoks kättesaadav, selline otsene keskpanga raha. Et oleks tulevikus võimalik seda ette kujutada ka digitaalses vormis, alternatiivina näiteks kommertspankade kaudu arveldatud või kommertspankades hoitud rahas, mille puhul tegelikult võtab hoiustaja kommertspanga riski, mitte otseselt see ei ole n-ö keskpanga raha.

Kokkuvõttes, ma arvan, et arengud kindlasti sinna suunas on, et me näeme digitaalsete varade ja lõpuks ka keskpanga poolt välja antud rahade levikut. Aga seal tõesti peab olema ettevaatlik, sest tänased teenusepakkujad on sisuliselt reguleerimata. Me ei tea, kui usaldusväärsed nende erinevad platvormid on. Ei ole selge, milline nendest sadadest erinevatest krüptovaradest tegelikult mingit väärtust võiks tulevikus omada. Seetõttu ma arvan, et tasub olla siiski üsna ettevaatlik, eelkõige seda investeerimisobjektina käsitledes.

12:08 Esimees Jüri Ratas

Riho Breivel, palun!

12:08 Riho Breivel

Lugupeetud juhataja! Hea ettekandja, aitäh põhjaliku ettekande eest! Ma ei hakka kordama Anti Poolametsa välja toodud arve, mis puudutasid riikide laenusummasid. Aga küsimus on ikka sellest lähtuv. Paljud riigid ja suurriigid on ennast väga tugevalt, no ei saa võib-olla öelda, et lõhki laenanud, aga mul on selline tunne, et ikkagi lõhki, sellepärast et raha trükkimine käib täie hooga ja ka rahanumbrite kirjutamine on täna väga lihtne, ei ole vaja isegi, kuidas öelda, rahvusliku koguproduktiga seda katta, nagu vanasti oli rahanduspoliitika. Kuidas meie rahanduspoliitika konservatiivne ja tasakaalustatud eelarvete süsteem tulevikus välja kannab, kui see suurriikide mull lõhkeb? Me jääme ikkagi ju alla kogu sellele n‑ö mäele.

12:09 Eesti Panga president Madis Müller

Aitäh küsimuse eest! Hinnang selle kohta, kas suuremad riigid on ennast lõhki laenanud, võib kindlasti olla erinev. Mulle tundub, et sellist muret siiski hetkel veel ei ole. Nagu ma mainisin, eriti just seetõttu, et laenude, ka varasemast suuremate laenude teenindamine, tagasimaksmine ja intressimaksete tegemine on täna niivõrd madalatest intressimääradest tulenevalt valitsustele palju lihtsam. Kõige tähtsam ongi seetõttu just pikem vaade, et selleks hetkeks, kui ükskord intressimäärad tõusevad, oleks kõikide euroala riikide majandused piisavalt tugevad ja maksutulud valitsustel piisavad, et suudetaks hästi neid laene teenindada. Ma täna ei näe põhjust eeldada, et see niimoodi ei lähe.

Mis puudutab Eesti käitumist selles kontekstis, siis kõigepealt, ega kriisiajal me ei käitunud kuidagi erinevalt teistest riikidest. Ka Eesti riik võttis majanduse toetamiseks kriisi tingimustes laenu, mis minu arvates oligi väga mõistlik ja seda peakski valitsus just kriisiajal tegema. Meil on olnud ka nii palju õnne, et meie võlakoormus on varasemalt olnud suhteliselt madal, mistõttu selline vahetu mure, et kuidas me suudame oma kasvanud laene tulevikus teenindada, on võib-olla väiksem kui mõnes teises riigis. Aga põhimõtteliselt see arusaamine, et ka kriisi järel tuleb siiski viia riikide tulud ja kulud taas tasakaalu ning mingisuguste tervemõistuslike eelarvereeglite juurde tagasi tulla, on kindlasti olemas kõigis Euroopa riikides.

Kui nüüd vaadata teiste riikide kokku pandud sarnaseid eelarvestrateegiaid, nagu on Eesti valitsusel, siis tegelikult paistab välja, et paljud riigid on isegi veel ambitsioonikamad oma eelarvete tasakaalu saamisel võrreldes Eesti valitsusega. Nii et selles mõttes ei ole Eesti riigi püüdlused siin mingil moel erilised.

Ja lõpuks, ma arvan, on oluline mõista, et olukorras, kus keskpank oma rahapoliitikat tehes ja sedasama võlakirjaostukampaaniat korraldades või intressimäärasid langetades vaatab eelkõige euroala kui terviku arenguid, on seda olulisem riigi kohaliku majanduse tasakaalu säilitamise ja stabiilse, jõukohase ja kestliku arengu huvides, et kohalik eelarvepoliitika oleks just see, mis seda tasakaalu hoiaks. Olukorras, kus Eesti majandus on kasvamas suhteliselt kiiremini kui mõnede teiste riikide majandus ja rahapoliitika on jätkuvalt väga majandust toetav, on võib-olla selle tasakaalu hoidmiseks veelgi olulisem, et me oleksime piisavalt konservatiivsed oma eelarvepoliitikas ega kuumendaks taas kord üle Eesti tööjõuturgu, ei muudaks lõpuks Eesti ettevõtete konkurentsivõimet nõrgemaks ega põhjustaks siin siseriiklikult näiteks liiga kiiret hinnatõusu.

12:13 Esimees Jüri Ratas

Kalle Grünthal, palun!

12:13 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Teatavasti Euroopa Liit soovib suunata Ida-Virumaale 340 miljonit eurot selleks, et kaevurid lõpetaksid oma töö, õlitehased läheksid kinni, ja põhimõtteliselt ka kaevandamises läheb kõik allamäge. Siinsamas saalis teisipäeval, 1. juunil tegi selle ettepaneku maha täies ulatuses TalTechi energiatehnoloogia instituudi professor Alar Konist, kes ütles, et see on kahjulik meie majandusele ja see on enesehävituslik. Ma ei hakka pikemalt sellel teemal rääkima. Küll aga mind huvitab see, et kuna see programm on vaja ellu viia siin nelja-viie aasta jooksul, siis kui palju on inflatsioon sellel perioodil, mis sööb selle raha ära ja selle ostuvõime ja maksevõime väheneb. Kas oskate öelda?

12:14 Eesti Panga president Madis Müller

Kõigepealt aitäh küsimuse eest! Sissejuhatuseks võib-olla, mis puudutab Ida-Virumaa olukorda, siis kindlasti keskpangana me ei ole siin kõige suuremad eksperdid, aga ma näen, et on vaja leida mõistlik tasakaal nende kliimaeesmärkide saavutamisel, mida Eesti riik juba on võtnud. Me teame, et keskkond on võib-olla veelgi enam muutunud ka finantssektori poole pealt, järjest raskem on rahastada mittekliimasõbralikke uusi investeeringuid. Siin tuleb tõesti leida tasakaal Ida-Virumaa majanduse käekäigu, inimestele töökohtade tagamise ja kliimaeesmärkide võimalikult eduka saavutamise vahel.

Aga mis puudutab inflatsiooni väljavaadet, mis oli konkreetne küsimus, siis täpsemad Eestit puudutavad numbrid ja prognoosi me oleme välja käimas siin lähinädalatel. Tõenäoliselt see prognoos tulenevalt majanduse kiirest taastumisest ja ka nendest probleemidest, mis meil praegu on siin teatud kaupadega tarneahelates, see saab olema kiirem, kui me arvasime paar kuud tagasi. Aga ei ole meie hinnangul põhjust karta seda, et inflatsioon püsivalt euroalal ja ka Eestis liiga kiireks osutuks ja jõuaks liiga kaugele sellest 2% eesmärgist, mida me oleme keskpangas seadnud euroalaüleselt. Tõenäoliselt lähiaastatel euroalal tervikuna inflatsioon jääb siiski alla 2%. Eestis ta võib minna pisut üle selle, kuna me oleme veel oma hindade ja jõukuse mõttes Euroopa keskmistele järele võtmas, aga ma arvan, et ka mitte palju üle selle taseme.

12:16 Esimees Jüri Ratas

Urve Tiidus, palun!

12:16 Urve Tiidus

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud Eesti Panga president! Teatavasti Eesti Pank osaleb ka euroala keskpankade koostöös erinevatel teemadel, aga mul on selline üldhuvi küsimus. Mis teie vahel tekitab kõige huvitavamaid debatte teemal "Tulevik järgmised 10 aastat, 15 aastat"?

12:16 Eesti Panga president Madis Müller

Aitäh huvitava küsimuse eest! Sellest ma oma sõnavõtus ei rääkinud, aga ma arvan, et euroala keskpankade tegevuse ja just põhitegevuse ehk rahapoliitika seisukohast väga oluline on see, et Euroopa Keskpank uue presidendi Christine Lagarde'i juhtimisel on aastapäevad tagasi alustanud rahapoliitika strateegia ülevaatamist. See sisaldab just küsimusi selle kohta, milline on inflatsiooni eesmärk või see määr, mida me peaksime oma tegevuses sihtima. See ehk kõlab abstraktse murena, aga tegelikult väljendub lõpuks väga selgelt selles poliitikas, mida me teeme kas intressimäärasid kujundades või näiteks võlakirjaprogramme käivitades või lõpetades. See on meie põhitegevuse seisukohast väga oluline sisemine debatt, mis peaks lähikuudel juba jõudma ka järeldusteni ja kokkuvõteteni, mida on võimalik ka avalikult esitleda.

Aga peale selle on lisaks üldiste makromajanduslike trendide hindamisele ja sellest tulenevalt oma poliitika kujundamisele võib-olla kaks asja, mida ma ise pean eriti oluliseks ja mis meil on väga selgelt päevakorral. Ma mainisin neid ka oma kõnes.

Esimene on kõik, mis puudutab kliimapoliitikat, kuidas me peaksime seda keskpangas arvesse võtma. Me juba oleme otsustanud, et järgmise aasta esimeses pooles näiteks me kavatseme hakata raporteerima keskpanga enda investeerimisportfellide süsinikujalajälge ja kliimamõju. Võib-olla seal on võimalik täiendavaid eesmärke seada. Ja samuti, kas me peaksime oma muudes poliitikainstrumentides ja otsustes valitsuse seatud kliimaeesmärke ka ise arvesse võtma.

Teine pool on seotud just selle tehnoloogilise innovatsiooni ja nn digieuro võimaliku tuleku ja tulevikuga, millest ma ka juba lühidalt rääkisin. Ma arvan, et need on hästi põnevad arengud, millest ma võib-olla ka järgmisel aastal siia tulles saan täpsemalt rääkida.

12:19 Esimees Jüri Ratas

Leo Kunnas, palun!

12:19 Leo Kunnas

Austatud istungi juhataja! Hea ettekandja! Tänan ka omalt poolt sisuka ja huvitava ettekande eest! Minu küsimus on globaalse finantssüsteemi stabiilsuse kohta. Praegu teatavasti Hiina roll globaalses finantssüsteemis on üsna tagasihoidlik võrreldes nende majandusliku võimekuse ja potentsiaaliga. Aga hiinlased on sellised pikaajaliste plaanide meistrid ja nad on 15 aasta jooksul oma kullavarusid kasvatanud umbes 25 000 tonnini, mis on rohkem kui kõigil lääneriikidel kokku. Nad jätavad oma toodangu endale ja Hongkongi kommertspankade kaudu ostavad kokku. Mis plaan hiinlastel võiks olla, kasutaks sellist eufemismi, suurendamaks või tugevdamaks oma rolli globaalses finantssüsteemis? Mis nende tegevuse eesmärk võiks olla? Ja millal nad võiks mingi katse teha selle rolli suurendamiseks?

12:20 Eesti Panga president Madis Müller

Aitäh huvitava küsimuse eest! See on tõsi, et Hiina roll finantsmaailmas ei ole niivõrd kaalukas kui kaubanduses ja majanduses tervikuna. Mulle tundub ka, et Hiina riik selgelt pingutab selle nimel, et see roll oleks suurem. Kindlasti eelise ühe riigi finantssüsteemile annab see, kui tema valuutat kasutatakse ka laialdasemalt väljaspool selle riigi majandust. See annab näiteks väga tugeva eelise Ameerika Ühendriikidele. Samuti eurot kasutatakse väljaspool euroala palju rohkem kui Hiina valuutat väljaspool Hiinat. Aga selge on see, et Hiina pingutab selle nimel, et see olukord muutuks.

Võib-olla siin on ka oma osa, näiteks, kui me enne rääkisime digitaalsetest keskpanga rahadest, et Hiina keskpank on võtnud siin väga aktiivse hoiaku ja samal ajal keelanud eraalgatuslike krüptovarade samaväärse kasutamise, proovides tsementeerida just enda tulevase riikliku digiraha rolli. Ma arvan, et meil on oluline, et me käiksime euroalal samuti kõigi selliste rahandust puudutavate uuendustega kaasas, et jätkuvalt ettevõtjad sooviksid eurot kasutada piiriülestes tehingutes ka väljaspool euroala nii palju kui võimalik. Meie huvides on ka, et euro rahvusvaheline roll oleks võimalikult tugev.

Aga lihtsalt repliigina, mis puudutab kulda, lihtsalt fakti fikseerimiseks  meil Eesti Panga bilansis on täna umbes 250 kilo kulda, mis on väärt üle 10 miljoni euro, aga meie koguvaradest moodustab see tõesti suhteliselt väiksema osa kui paljudel teistel keskpankadel. Taust on siin see, et enda investeerimisvarade struktuuri otsustades me oleme proovinud leida varasid, mis ka jooksvalt meile näiteks intressitulu teenivad. Kulla puhul on paraku see probleem, et erinevalt näiteks võlakirjadest või aktsiatest, millesse me ka pisut oleme investeerinud, kulla pealt ei ole jooksvalt võimalik ei intresse, dividende ega mingit muud tulu teenida. Selle võrra on ta vähemalt tavaolukorras võib-olla vähem atraktiivne investeerimisobjekt. Aga selline traditsiooniline stabiilsuse kandja mõnes mõttes kuld on, seetõttu me ei plaani ka enda väheseid kullavarusid lähiajal eeldatavasti müüa.

12:23 Esimees Jüri Ratas

Austatud Eesti Panga president, ma tänan teid! Härra Madis Müller, rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu teile! Nüüd avan läbirääkimised ja palun Riigikogu kõnetooli Eesti Keskerakonna fraktsiooni esindaja Maria Jufereva-Skuratovski. Palun!

12:23 Maria Jufereva-Skuratovski

Palun lisaaega!

12:23 Esimees Jüri Ratas

Jaa, palun! Kaheksa minutit.

12:24 Maria Jufereva-Skuratovski

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud Eesti Panga president! Head Riigikogu liikmed! Oma kõnes sooviksin peatuda nendel punktidel, mis teevad Eesti Keskerakonda väga murelikuks, ja need punktid on seotud eluasemelaenude kättesaadavusega. Oleme seisukohal, et noortel inimestel peab olema võimalus oma kodu või korteri soetamiseks. See on ajendiks sellele, et inimesed sooviksid luua pere ja lapsi kasvatada. Peaksime mõtestama küsimuse, kas Eestis on loodud selleks kõik tingimused.

Eesti Pank on seisukohal, et kinnisvaraturg on ülekuumenemise ohus. Vaatamata pandeemiale ja kriisile on praegune kinnisvaraturg väga aktiivne, kuna ostuhuvi toetab enamikus majandussektorites toimuv palgakasv. Lisaks sellele on järk-järgult kadumas ka piirangud, tänu millele on inimeste kindlustunne ja ostlemishuvi kasvanud. On oodata ka seda, et sügisel on inimeste käes üle miljardi euro, mis on võetud teisest pensionisambast. Ühelt poolt annavad need prognoosid lootust elu normaliseerumiseks, teiselt poolt aga peaksime arvestama sellega, et kui kinnisvarahinnad ja majapidamiste võlakoormus peaksid väga kiiresti kasvama hakkama, on keskpank valmis karmistama eluasemelaenude andmise nõudeid.

Eesti Pank hoiatab, et tulevast situatsiooni kinnisvaraturu ülekuumenemisega on võimalik võrrelda kinnisvarabuumiga, mis leidis aset 15 aastat tagasi. Toonane olukord viis selleni, et inimesed ei suutnud selgelt hinnata oma reaalseid võimalusi ja võtsid laenu kinnisvara soetamiseks, mis tegelikult oli nende jaoks üle jõu käiv. Pangad aga 15 aastat tagasi meelsasti laenasid ilma selleta, et hoolikalt kontrollida, kas inimesed on võimelised igakuiselt oma kodulaenuarveid kinni maksma.

Eriti murelikuks teevad Eesti Keskerakonda kavandatavad muudatused KredExi käendussüsteemis. KredExi eluasemelaenude käenduse sihtrühmad tuleb üle vaadata, kuid noortelt peredelt ei tohi esimese kodu loomise võimalust ära võtta. Oleme nõus, et käendusega tuleks liikuda selles suunas, et seda oleks võimalik kasutada vaid juhul, kui laenuvõtjal eluase puudub. Näeme, et KredExi käendust soovitakse viimasel ajal rohkem kasutada ka juhul, kui laenuvõtjatel on juba eluase olemas, kuid see üüritakse välja ning ostetakse uus ja suurem eluase.

Kui tahta turgu maha jahutada, tuleb kõige hoolikamalt jälgida seda, et me ei võtaks esimese kodu loomise võimalust noortelt peredelt ja noortelt spetsialistidelt. Praegu on noore pere sihtgrupi tingimuseks, et laenuvõtja laps peab olema alla 15-aastane, kuid ka see on läbirääkimiste koht, kas peaks üldse arvesse võtma ka näiteks taotleja vanust. Möödunud aastal võetud käenduste hulgas oli 7% lastega pered, kus laenuvõtjad olid üle 40-aastased.

Praegu on KredExi toel noorperedel, noortel spetsialistidel ning energiatõhusat kodu soovivatel inimestel võimalik saada pangast kodulaenu 10% omafinantseeringuga. Arvestades Eesti Panga tähelepanekuid, võiks see võimalus edaspidi kehtida neile, kes ostavad endale esmakordselt või ainsat kodu. Seejuures võiks kaaluda võimalust tagada lasterikastele peredele veel väiksem omafinantseering. Leiame, et nendele, kes väljaspool Tallinna ostavad ja renoveerivad kodu, võiks KredEx pakkuda suuremat tuge. Samuti võiks kaaluda korterelamute renoveerimise toetamist pikaajalisema laenu abil. Aitäh tähelepanu eest!

12:27 Esimees Jüri Ratas

Suur tänu! Palun nüüd Riigikogu kõnetooli ei kellegi muu kui Reformierakonna fraktsiooni esindaja Aivar Sõerdi. Palun, sõna on teil!

12:28 Aivar Sõerd

Tänan, austatud esimees! Head kolleegid! Austatud Eesti Panga president! Tänan veel kord Eesti Panga presidenti väga põhjaliku ja väga huvitava ülevaate eest! See hõlmas palju enamat kui tavapärane aastaaruanne. On täiesti mõistetav, et see aruanne pühendas palju tähelepanu Eesti Panga rollile ja tegevusele pandeemia-aastal. Tõepoolest, Eesti Panga sammud olid finantsstabiilsuse hoidmise valdkonnas adekvaatsed. Kindlasti erakorraline olukord, erakorralised väljakutsed oli see aeg, kui Eesti Panga nõu ja ekspertiis otsuste ettevalmistamisel, otsuste langetamisel oli väga suure väärtuse ja väga suure kaaluga. Majandusprognooside koostamine ja nende alusel ühe põhiülesande täitmine, milleks on valitsusele nõuandmine majanduspoliitiliste valikute tegemisel, oli kindlasti sellises erakorralises olukorras väga suure kaaluga.

Tõepoolest, ülevaates oli põhjalikult kirjeldatud, mil moel Eesti Pank osales näiteks kriisimeetmete kujundamisel ja nende tulemuste hindamisel. Tegelikult, nii nagu on varem olnud ja on ka tulevikus põhiküsimus ikkagi see, et neid nõuandeid ka kuulda võetakse. Finantsstabiilsuse hoidmisel muidugi oli nendest meetmetest abi, et pangad ise saaksid toime tulla selles olukorras ja rahastada ettevõtteid. Üks meede, mida siin ka oli kirjeldatud, oli, et süsteemse riski puhvrite nõude langetamine näiteks võimaldas vabastada vahendeid võimalike laenukahjumite katteks. Kõik adekvaatsed sammud! 

Muidugi, kui me vaatame euroala tervikuna ja Euroopa Keskpankade Süsteemi tegevust tervikuna, siis juhtus ju see, et laiendati varaostukava ja toodi juurde erakorraline varaostukava. Samuti tehti soodsaks laenud edasilaenamiseks pankadele, samuti tagatiseks sobivate varade ringi laiendamine. Kõik need meetmed sobisid kriisi ajal.

Aruanne hõlmas väga põhjalikult euroala majandust, Eesti majandust, riigi rahandust. Mis Eestit puudutab, siis vajab rõhutamist see, et võrreldes teiste Euroopa Liidu liikmesriikidega olid meil pandeemiast tingitud piirangud oluliselt leebemad kui mujal ja suuresti tänu sellele oli ka majanduslangus eelmisel aastal meil väiksem kui teistel riikidel Euroopa Liidus. Suur osa meie majandusest jäi kriisist puutumata.

Kui nüüd lähiaega tulla, siis tänavu esimeses kvartalis oli Eesti majandus Euroopa Liidu kõige kiiremini kasvavate riikide hulgas.

Palun lisaaega!

12:32 Esimees Jüri Ratas

Kui palju soovite? Palun, kolm minutit!

12:32 Aivar Sõerd

Siin tõesti tuleb rõhutada seda, et euroala riikide võrdluses Eesti eelarve puudujäägi vähenemise tempo oli aeglasem. Siin sai ka rõhutatud, et on liikmesriike, kellel on ambitsioonikamad plaanid kui Eestil eelarve puudujäägi vähendamisel.

Siin tuleks veel rõhutada seda, et avalik sektor ei peaks võimendama tasakaalustamatusi ajal, kui kasvab nõudlus ja ollakse vastamisi ebapiisava pakkumisega. Me oleme olukorras, kus eelarvereeglid on peatatud. Teadaolevalt vähemalt kuni 2023. aastani jätkub Euroopa Keskpanga lahke rahapoliitika, ulatuslikud varaprogrammid.

Aga nendel kõigil on ju kõrvalmõjud. Me näeme juba märke kasvavast inflatsioonist. Samal ajal on riigi võlakirjade intressimäärad praegu väga madalad. Aga tuleb aeg, kui inflatsioon hakkab ka keskpankadele probleemiks muutuma, mistõttu keskpank on sunnitud inflatsiooni mahasurumiseks rahapoliitika suunda muutma. See tähendab omakorda, et pikaajalised intressimäärad lähevad üles, raha läheb kallimaks, riigivõlakirjade intressikulu kasv hakkab seejärel muutuma riigieelarvetele arvestatavaks koormaks. Ja riigid peavad laenude tagasimaksmiseks võtma uut laenu, aga selle laenu intressid võivad tulevikus olla palju kõrgemad kui praegustel odavatel laenudel. Tulemuseks on oht, et tulevikus on selle võrra vähem võimalusi investeeringuteks ja muudeks vajalikeks tegevusteks.

Siinkohal ma lõpetan. Soovin Eesti Pangale edu finantsstabiilsuse hoidmisel! Soovime ka edaspidi saada majandusprognoose ja head nõu. Soovin edu raharingluse tagamisel ja finantsstabiilsuse hoidmisel! Aitäh! 

12:35 Esimees Jüri Ratas

Tuhat tänu! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esindaja Riina Sikkuti.

12:35 Riina Sikkut

Aitäh, hea esimees! Lugupeetud ...

12:35 Esimees Jüri Ratas

Kas väike lisaaeg ka võib-olla?

12:35 Riina Sikkut

Jaa, palun kolm minutit juurde!

12:35 Esimees Jüri Ratas

Ahah, selge. Kaheksa minutit, palun! 

12:35 Riina Sikkut

Head ettekandjad ja kolleegid! Mul on väga hea meel, et tänasesse päevakorda olidki koos kõrvuti pandud nii keskpanga kui ka finantsjärelevalveasutuse siin saalis peetavad olulisemad aastaettekanded, mis võimaldas seotud teemade palju sisulisemat või paremat käsitlemist ja ka ühele küsimusele mitme vaatenurga saamist asjatundjatelt. Nii ettekanded kui ka küsimused katsid väga laia ringi teemasid: pandeemiast pettusteni, rahapesust, rohepesust, virtuaalilma kasudest ja kahjudest. Mina oma sõnavõtus ka pakun siin killukesi siit ja sealt.

Kõigepealt, eile siinsamas saalis arutasime eesti keele arengukava, milles endas kasutati küll sellist terminit nagu keeletaristu, mis võib tekitada võõristust. Aga sellega seoses tahaksin esile tuua, et ilusa ja selge keele ja sõnumi puhul on kõigil Eesti organisatsioonidel ja institutsioonidel tähtis roll. Tahaksin eraldi kiita Finantsinspektsiooni, kes oma kodulehel räägib kaemusest ja kutsumusest igasuguste tõlketerminite asemel. Ma väga loodan, et seda tüüpi keel jõuab nendesse aruannetesse ja siia saali aruteludesse.

Aga nüüd sisuliste teemade puhul kõigepealt usaldusest. Panganduses on olnud ajalooliselt oluline usaldus nii selle vääringu vastu, milles kaubeldakse, kui ka selle vastu, kes meie raha ja vara hoiavad, tuleb laitmatu maine mõiste jne. Olukorras, kus inimesed ei tunne teineteist, aga soovivad kaubelda, ja pangad ei tunne kliente, aga soovivad laenata ja makseid vahendada, need riskid, mis ilmnevad, ongi uued, ongi teistsugused. Me oleme jõudnud selleni, et hoiu-laenuühistute puhul arutame, et jah, kui tegemist on krediidiasutustega, siis nad peaksid need nõuded täitma, [arutame] seda, et pangad oma klienti peavad tundma, aga et see ei osutuks tõkkeks, et keegi jääb teenustest päris ilma.

Ja nüüd räägime sellest, mida krüptovaluutad seal anonüümses digiilmas võimaldavad. Kas tegemist on eraldi varaklassiga? Kuidas seda reguleerida? Kas peaks reguleerima? Ma arvan, et ka järgmisel aastal me saame selle üle arutleda, aga mul on väga hea meel, et tegelikult ka Euroopa Keskpank mõtleb selles suunas, kas euro peaks olema olemas ka digitaalsel kujul. Ma ei kujuta ette, kas see tähendab, et M1 hakkab koosnema sularahapakkumisest ja digieuropakkumisest või tegemist on varaklassiga, nagu on mingid väärtpaberid või aktsiad, millega kaubeldakse.

Ma väga loodan, et Eesti osaleb aktiivselt nendes aruteludes, on kaasas nii selle juriidilise lahenduse kui ka digitaalse lahenduse väljatöötamisel. Kui selline muutus tuleb, on see kahtlemata oluline. Ja ma arvan, et Eestis on nii teadmisi sellest, mida virtuaalselt on võimalik teha, kui samas ka kogemust, kuidas seda teha turvaliselt. Nii et tõesti julgustan igatpidi kaasas olema nendes aruteludes ka Eesti Panka.

Nüüd teiseks. Järelevalvajad võivad meil olla väga tublid ja Eesti Pank võib Euroopa tasandil luua mis iganes huvitavaid uusi digivarasid või krüptovarasid, aga see, et inimesed ise oskaksid investeerida, on tähtis, ja nii nagu Eesti Panga president ütles, et nad ka sooviksid investeerida. Ma ise nüüd läheksin edasi ja tahaksin öelda veel, et nad ka suudaksid investeerida. Et oleks see sissetulek, tekiks sääst – mida väga paljudel palgatöö tegijatel meil praegu ei teki –, mida oleks võimalik investeerida. Räägime siis eluaseme soetamisest või krüptovarade soetamisest. Ja kui Buratino kombel rahapuud ei taha peaaegu keegi meist kasvama panna, see tundubki terve mõistuse vastane, siis millegipärast kõik coin-lõpuga, värvilistel lehekülgedel reklaamitud asjad tunduvad kuidagi usaldusväärsemad, et sealt kindlasti kasvab midagi. Eks panust selles rahatarkuse pakkumises on tänastel ettekandjatel, aga meil täpselt samamoodi.

Teiseks tooksin välja selle, et digi on ikkagi päris. Tundub, et ta kuidagi on lihtsam või leebem. Kui kiusamine on digiilmas, siis võib-olla see ei olegi päris, või kui pettus on digiilmas, äkki keegi ei kaotagi midagi. Aga see kaotatud raha mõjutab meie päriselu ja seda, kas me pärisleiba saame osta. Nii et see valgekraeline kuritegevus ei ole midagi pehmemat või leebemat või midagi sellist, mida me saame ainult väärteokorras lahendada.

Järgmiseks mainin ära rohetuleviku. Mul on väga hea meel, et Eesti Pank on rohevõrgustiku liige, hindab kliimariske pangandussektorile ja vaatab asja laiemalt. Kui me Euroopa Liidu ja Eesti tasandil rohepööret eesmärgistame, siis seda ei saa teha Keskkonnaministeerium üksi. See nõuab läbivat muutust ühiskonnas ja nõuabki seda, et meil on rohelised fondid ja me hindame kliimariske pangandussektorile, kujundame ümber maksusüsteemi. Kui me soovime tegelikult sellist kliimaneutraalsust saavutada, siis peavad isegi keskpangad pingutama.

Nüüd sellest, et inimestel on kriisi ajal kogunenud sääste, tuleb teise samba raha, Euroopa Liidu vahendid, taastefondi vahendid ja meil on vaja teha neid tarku otsuseid. Tõesti, Eesti Pank saab oma nõu ja jõuga kaasa aidata, aga ma loodan, et selline teadmispõhisus poliitika kujundamises on midagi sellist, mis muutub samamoodi läbivaks. Rohepööre ei ole ainult kilekoti vahetamine paberkoti vastu, need teemad on palju keerulisemad. Ka siin saalis me kõhutunde pealt neid otsuseid teha ei oska.

Aga nii nagu Aivar Sõerd lõpetas siin positiivse noodiga, nii ka mina julgustan kõigi nende ettepanekutega, mis puudutavad ombudsmani või hoiu-laenuühistute riskide paremat reguleerimist, siia majja nii rahanduskomisjoni kui ka suurde saali eelnõusid tooma. Kahtlemata valmisolek neid arutelusid pidada ja nendele probleemidele lahendused leida on siin saalis olemas. Nii et ootame positiivset prognoosi. Ja jõudu! Aitäh!

12:43 Esimees Jüri Ratas

Suur tänu! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Selle päevakorrapunkti käsitlemine on meil lõpetatud. Ma soovin samuti tänada Eesti Panga presidenti ja kõiki tema ametikaaslasi ning loomulikult veel kord esimese päevakorrapunkti juurde tagasi tulles Finantsinspektsiooni juhatuse esimeest ja tema ametikaaslasi. Teise päevakorrapunkti käsitlemine on lõppenud ja tänane istung on lõppenud. Aitäh teile! Jõudu tööle!

12:44 Istung lõppes

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee