Austatud Riigikogu aseesimees! Head Riigikogu liikmed! Olen taas teie ees aruandega Eesti Panga tegevusest ning lühidalt plaanin rääkida ka sellest, mida me Eesti Pangas näeme olulisena Eesti ja euroala majanduses ja finantssektoris.
Esmalt tagasivaade möödunud aastale, mis oli tavatu kriisiaasta. Tavatud olid nii kriisi põhjus, ulatus kui ka abinõud sellega toimetulemiseks. Eesti Panga jaoks olid läinud aasta peamised märksõnad keskpanga tugi majandusele, kriisi majandusmõjude prognoosimine ja poliitikakujundajate nõustamine, samuti Eesti Panga vastutusel elutähtsate teenuste, maksete ja sularaharingluse tõrgeteta toimimise tagamine.
Kõigepealt peatun rahapoliitikal, mille kujundamisel osaleb Eesti Pank koos teiste euroala riikide keskpankadega. Läinud aastal tähendas see kiiret reageerimist kriisile. Oluline oli hoida ära, et ebakindlus turgudel ei paisuks laastavate tagajärgedega finantskriisiks. Eelkõige oli meie jaoks kriisitingimustes tähtis hoida laenuraha hind soodne, et mitte panna lisaraskust ettevõtete ja majapidamiste ega ka valitsuste õlule. Selleks otsustasime Euroopa Keskpanga nõukogus suurendada keskpanga poolt võlakirjaoste, tehes seda kriisiajal tavapärasest veelgi paindlikumalt ning reageerides finantsturgudel ja majanduses toimuvale. Sellised varaostud on osutunud väga mõjusaks tööriistaks intressimäärade vaoshoidmisel. Lisaks pakkusime kommertspankadele väga madala intressimääraga laene tingimusel, et nad laenavad selle raha ettevõtjatele edasi ja toetavad seeläbi majanduse taastumist. Kõik need sammud on olnud vajalikud selleks, et pakkuda euroala majandusele toetust senikaua, kuni vaktsineerimise abil viiruskriisist jagu saame ja piirangud lõpevad.
Sellest kõigest on väga selgelt kasu saanud ka Eesti. Esiteks seeläbi, et meie majandus on väga tihedalt seotud teiste Euroopa riikide käekäiguga. Teiseks on soodsad intressimäärad olnud abiks nii Eesti ettevõtjatele kui ka laenu võtnud peredele. Samuti sai madalatest intressimääradest kasu valitsus, kui laenas mullu pika pausi järel võlakirjaturgudel väga soodsatel tingimustel pikaajalist raha. Ka Eesti pangamaastikul on keskpanga roll kasvanud. Kui valitsus emiteeris võlakirju, mis sobivad keskpanga võlakirjaostuprogrammidesse, siis pangad on hakanud raha laenama muu hulgas pandikirjade tagatisel. Need on eluasemelaenuportfelli tagatisel väljastatud võlakirjad, mis sobivad samuti nii meie varaostuprogrammidesse kui ka tagatiseks puhul, kui kommertspank tahab keskpangast laenu võtta. Omalt poolt laiendasime Eesti Pangas sobivate tagatisvarade ringi, aktsepteerides nüüd keskpangast saadava laenu tagatisena ka pankade laenuportfelle. Kokku võttes saabki öelda, et Eesti kommertspankade huvi keskpanga operatsioonide ja likviidsuse vastu on märgatavalt kasvanud.
Rahapoliitiliste varade maht, mille hulka me loeme nii ostetud võlakirjad kui ka pankadele antud laenud, kasvas Eesti Panga bilansis läinud aastaga 4 miljardi euro võrra. Muu hulgas on Eesti Pank ostnud ka Eesti valitsuse võlakirju. Eesti ettevõtete, nagu Elering ja Eesti Energia, võlakirju on keskpankade vahel kokku lepitud tööjaotusest lähtuvalt ostnud Soome keskpank. Kriisi puhkedes leevendasime keskpanga kehtestatud puhvrinõudeid Eesti kommertspankadele, et nad ei vähendaks võimalike laenukahjumite kartuses laenuandmist Eesti ettevõtetele ja majapidamistele.
Nüüd veidi ka keskpanga enda majapidamisest. Olime meiegi Eesti Pangas silmitsi küsimusega, kuidas pandeemiakriisis organisatsioon töös hoida ja tagada panga vastutusel olevate elutähtsate teenuste jätkumine. Kohandasime oma IT‑ ja turvasüsteeme ning suunasime suure osa panga töötajatest kodukontoritesse. Meil on aga ka töölõike, näiteks sularahakäitlus, mida kodukontorist mitte kuidagi teha ei saa. Nende töös hoidmiseks muutsime töökorraldust ning töötasime eraldatud meeskondades, et vältida nakatumisohtu. Koos kommertspankadega viisime läbi õppusi, et kontrollida ja tugevdada koostööd hädaolukordades sularaharingluse toimekindluse tagamisel. Oleme värskelt üle vaadanud ka maksete ja sularaharingluse nn hädaolukordade lahendamise plaanid. Ja minu jaoks on üldse väga tähtis teadmine, et Eesti Pank suudab oma põhiülesandeid täita ka erinevates kriisiolukordades.
Sularaharinglus kriisis ei kannatanud ning eelmisel kevadel ajutiselt kasvanud sularahanõudlusega tulime toime. Üldiselt võib tõdeda, et sularaha kättesaadavus on Eesti riigis hea, kuna lisaks pangaautomaatidele on võimalik raha välja võtta ka kaupluste ja tanklate kassadest. Siin kõrvalpõikena tuletaksin Riigikogule kui seadusandjale meelde ettepanekut, millest kevadel Eesti Panga ja fraktsioonide kohtumisel juttu oli. See puudutab ühe- ja kahesendiste müntide kasutamise vähendamist ja nn ümardamisreeglite kehtestamist. Ma olen ka valitsuse liikmetele selgitanud, et sellest võidaksid nii ettevõtted kui ka tarbijad, rääkimata positiivsest mõjust keskkonnale. Loodetavasti saate ümardamisreeglite kehtestamiseks vajalikku seadusemuudatust peatselt käsitleda ka siin saalis.
Märkimisväärseid tõkkeid ei olnud eelmisel aastal ka pankadevaheliste maksete toimimises. Elutähtsate makseteenuste vaatenurgast olulise teemana hindasime kaardimaksete süsteemi toimimist, sest pangad on viinud maksete töötlemise teenuse osaliselt Eestist välja ja nii on ka riskid kasvanud. Me tahame saavutada kindlust, et kaardimaksed toimiksid ka näiteks olukorras, kus andmeside välisühendus on mingil põhjusel katkenud.
Muud tähtsamad arengusuunad maksekeskkonnas on seotud kasvava digitaliseerimise ja järjest kiiremate maksetega. Kõigist Eestis tehtud elektroonilistest maksetest pankade vahel moodustasid mullu juba 90% otsekohe toimivad ehk nn välkmaksed. Uue teemana on lisandunud meie jaoks digitaalse euro võimalik käibeletulek. Sel suvel otsustame Euroopa Keskpanga nõukogus, kas algatame digitaalse euro kasutuselevõttu ettevalmistava projekti järgmise etapi. Eesti Pank on võtnud siin aktiivse rolli keskpanga digiraha võimalike tehnoloogiliste lahenduste katsetamisel. Meil on töös uurimisprojekt koostöös ettevõttega Guardtime, et selgitada välja, kas Eesti e-riigi aluseks olevat tehnoloogiat võiks kasutada ka keskpanga digieurotaristu osana. Digitaalne euro ühendaks digitaalsete maksete mugavuse ja efektiivsuse keskpanga raha turvalisusega.
Põgusalt nimetaksin ka ära, et kriisi ajal märkasime kasvavat huvi Eesti Panga koostatava statistika vastu. Omalt poolt püüdsime leida uusi lahendusi info hankimiseks, mis võimaldaks kriisis operatiivselt hinnata majanduse olukorda. Lisaks tõhustasime koos Rahapesu Andmebüroo ja Finantsinspektsiooniga andmevahetust rahapesu tõkestamiseks vajalike näitajate kogumisel.
Eesti Panga üks põhiülesandeid on majandusolukorra hindamine ja poliitikakujundajatele nõu andmine. Kriisi puhkedes oli meil selle tegemiseks vähe pidepunkte ja keegi ei suutnud täpselt ette näha koroonaviiruse leviku ulatust. See seletab väga suuri kääre esialgsetes stsenaariumides. Mullu märtsis prognoosisime, et Eesti SKP langus võib ulatuda 6–14%-ni, kuid nii suurt langust õnneks ei tulnud. Valitsust nõustades olid Eesti Panga peamised nõuanded kriisi leevendamiseks, et riigiabi oleks sihipärane, kiire ja ajutine ning suunatud just nendele, kes kriisis kõige enam kannatasid. Lähiajal plaanime majanduspoliitika nõuandja rollis kaasa mõelda, kuidas Eesti majandus kriisi järel taas tugevamana taastuks.
Eesti riigi finantsseisu toetasime mullu omalt poolt erakorraliselt suure osaga Eesti Panga kasumist. Tavapärase veerandi asemel eraldasime riigieelarvesse kolmveerandi 2019. aasta jaotamata kasumist ehk kokku 19 miljonit eurot. Esimest korda Eesti liikmeksoleku ajal andsime koos teiste riikidega nõusoleku vajaduse korral toetada Rahvusvahelise Valuutafondi ehk IMF-i laenuvõimet, kuna kriisi ajal järsult kasvas nõudlus IMF-i abilaenude järele. IMF-is esindab Eesti riiki seadusest tulenevalt Eesti Pank. See krediidiliin mahus 160 miljonit eurot on IMF-i jaoks vaid tagavaralahendus ja jääb jõusse kolmeks-neljaks aastaks.
Uue kiiresti areneva valdkonnana on keskpankade jaoks üles kerkinud kliima soojenemise mõju ja sellest tulenevad riskid. Ka siin toimus Eesti Panga jaoks läinud aastal olulisi arenguid. Astusime keskpankade ja finantsjärelevalve asutuste nn rohevõrgustiku liikmeks, kus hindame kliima‑ ja keskkonnariskide seoseid makromajanduse ja finantsstabiilsusega.
Eesti majandusele on kliimameetmete mõju väga otsene, seda kõige vahetumalt kindlasti põlevkivitööstusele. Mullu hindasime esimest korda kliimariske Eesti pangandussektoris ja plaanime hakata neid riske arvesse võtma ka Eesti Panga enda portfelliinvesteeringutes ning majandada ka oma kvartalit võimalikult energiatõhusalt. Viimase jaoks oleme teinud koostööleppe Tallinna Tehnikaülikooliga.
Järgmiseks keskendun olukorrale majanduses ja olulisematele teemadele nii euroalal kui ka Eesti majanduses. Viirusekriis oli kõigil ühine, kuid selle mõju euroala riikides oli tõesti väga erinev. Kõik sektorid ei kannatanud, palju sõltus kriisi mõju ka majanduse struktuurist. Kokku kahanes euroala sisemajanduse koguprodukt mullu 6,6% ja inflatsioon aeglustus 0,2%-le. Samas nägime, et piirangute leevenedes suudab majandus ka kiiresti taastuda. Sellist arengut ootame euroalal ka selle aasta teises pooles. Euroopa Keskpanga kevadise majandusprognoosi järgi ootame tänavu euroalal 4%-list kasvu, mis meid siiski veel kriisieelsele tasemele tagasi ei too, kuid väljavaated kindlasti on tänaseks pigem optimistlikud.
Järjest sagedamini kuuleme küsimust, kas massiivsed toetusmeetmed võivad majanduse üle kuumendada ja vallandada kiire inflatsiooni. Keskpanga vaatest hindame praeguseid inflatsiooni kiirenemise ilminguid pigem ajutiste tegurite tagajärjeks, mille on põhjustanud häired tarneahelates või näiteks nafta hinna puhul ka läinud aasta väga madalad võrdlusbaasid, mille mõju ajaga välja taandub. Inflatsioon ajutiselt kindlasti kiireneb, kuid prognoosime, et euroalal ei jõua see lähivaates veel püsivalt sihiks seatud 2% tasemele.
Tulen siit nüüd Eesti majanduse juurde, millel läks mullu kardetust palju paremini, paremini ka kui Euroopa riikidel keskmiselt. Aasta kokkuvõttes kahanes Eesti SKP vaid ligi 3%, seda suuresti ka tänu meie kaubanduspartnerite arvatust paremale käekäigule kriisis. Samas oli kriisi mõju Eestiski väga ebaühtlane. Osa sektoreid on siiani raskustes, seevastu näiteks info- ja sideettevõtete käive on juba kriisieelset taset ületamas.
Väga hästi pidas kriisis vastu ka meie eksport. Eesti ekspordi turuosa välisturgudel mullu kasvas, mis on positiivne märk meie ettevõtete konkurentsivõimest. Ette vaadates prognoosime, et majanduskasv kiireneb aasta teisel poolel, mil piirangud majandustegevust enam ei takista. Samuti on inimestel kogunenud märkimisväärsed säästud, mis tõotavad tugevdada nõudlust ja tarbimist. Sügisel jõuab kontodele ka teise samba pensionifondidest välja võetav raha. Varasemast suuremas mahus saame kasutada Euroopa Liidu vahendeid. Kõik see lisandub majandusele ergutusena olukorras, kus majandus on juba taastuma hakanud.
Märtsikuus prognoosisime Eesti majandusele tänavu 2,7% suurust majanduskasvu. Selle nädala alguses laekunud andmed esimese kvartali kohta näitavad, et majanduskasv on kiire ja tuleneb eelkõige paranenud majandusolukorrast, mitte vaid eelmise aasta madalast võrdlusbaasist. Värskematel andmetel on Eesti majanduse maht juba ületanud kriisieelse ehk 2019. aasta neljanda kvartali taseme ja ka kriisi eel prognoositud taseme. Eesti Panga värske prognoosi avaldame veel sel kuul ja see ilmselt tuleb senisest optimistlikum.
Eesti tööturul toimus suurem kohanemine eelmise aasta kevadsuvel, peamiselt hõive vähenemise, mitte palkade languse kaudu. Lööki aitas pehmendada riigi pakutud töötasuhüvitis. Prognoosime, et tänavuste lisapiirangute mõju tööturule on pigem tagasihoidlik, kuna ettevõtted on kohanenud, vaktsineerimine edeneb ja määramatust on tänaseks juba vähem. Mitmes valdkonnas, näiteks ehituses, otsivad ettevõtted juba aktiivselt uusi töötajaid. Märkimisväärne on kriisist hoolimata Eestis mullu jätkunud palgakasv, mis küll aeglustus, kuid püsis aasta teises pooles aasta võrdluses siiski 5% tasemel.
Nüüd, kus majanduse kriisifaas hakkab selja taha jääma, on üha vajalikum jälgida, et toetusraha, sh Euroopa Liidu vahendid, suunataks sinna, kus need aitaksid kindlustada Eesti majanduse uue kasvu vundamenti, et investeeringud läheksid tootlikkuse tõstmiseks ja teadus-arendustegevusse ning tööturumeetmed toetaksid uute oskuste omandamist. Olen seisukohal, et üldiselt tasub toetada võimalikult teaduspõhist ja pika vaatega poliitika kujundamist ja leida ka ressursse seda toetavate üksuste rahastamiseks. Inflatsioon Eestis tänavu kiireneb pärast mullust tarbijahindade langust. Näeme siiski, et hinnatõus tuleb suhteliselt mõõdukas ja aeglustub uuesti pärast majanduse taastumist.
Lühidalt ka finantssektorist, millest Finantsinspektsiooni juhatuse esimees juba rääkis, aga täiendan mõnede kommentaaridega enda vaatest. Samuti me nägime, et finantssektoris eelmisel kevadel kardetud riskid arvatud määral ei realiseerunud. Pankade laenuportfelli kvaliteet on püsinud hea tänu kriisieelsel ajal kogutud puhvritele, kriisi haripunktil pankade pakutud maksepuhkustele ja ka riiklikele toetustele. Finantsteenused jäid kättesaadavaks ning ettevõtted ja majapidamised on tulnud oma laenukohustuste täitmisega hästi toime. Pangad on tugevalt kapitaliseeritud ja piisavalt kasumlikud ning suudavad jätkata Eesti majanduse rahastamist ka negatiivsete stsenaariumide korral. Ei ole seda probleemi, et head projektid rahastust ei saaks.
Samuti toetab pankade tegevust märkimisväärne hoiuste kasv. Aastaga on majapidamiste säästud kasvanud 15% ja ettevõtete hoiused veelgi kiiremini, 24%. Märgiksin ära ka selle, et konkurents pangandusturul on meie hinnangul mõnevõrra suurenenud, muutes laenuraha hinda veelgi soodsamaks.
Võimalikest finantssektori riskidest rääkides ei saa mööda vaadata ka korralikult reguleerimata ja riikliku järelevalveta ettevõtetest, milleks on eelkõige virtuaalvääringuga tegelevad teenusepakkujad, kellest juba eelmise ettekande ajal juttu oli, aga ka näiteks hoiu-laenuühistud. Loodetavasti jõuavad mõlema valdkonna tegevusele selgemaid raame seadvad seaduseelnõud peagi teie lauale.
Tähelepanelikult jälgime Eesti Pangast kinnisvaraturul toimuvat. Eriti eluasemelaenuturul on tehingute aktiivsus tuntavalt kasvanud. Ostuhuvi toetavad mitmed tegurid, sh palgakasv, kogunenud säästud ning teisest pensionisambast välja võetav raha. Näeme paiguti ohtu, et selline olukord võib kiirendada kinnisvara hinnatõusu ja tuua kaasa inimeste võlakoorma liiga kiire kasvu. Seadusest tulenevalt peab Eesti Pank olema valmis eluasemelaenude väljastamise nõudeid karmistama, et laenu‑ ja kinnisvaraturul ei tekiks mullistusi, mille valusaid tagajärgi me eelmisest kriisist veel värskelt mäletame.
Eraldi oleme tähelepanu juhtinud KredExi käendusel antavatele laenudele, mis võimaldavad eluasemelaenu omafinantseeringu osa vähendada. Meie hinnangul tuleks olukorda, kus eluasemelaenu võtmisel on sissemakse väiksem kui 15% ostetava kinnisvara väärtusest, võtta selgelt erandina. Taoliste erandite sihtrühm võiks olla aga üsna kitsalt piiritletud. Täna näeme, et KredExi toel võetud vähese omafinantseeringuga laenude maht on aastatega väga kiiresti kasvanud. Seetõttu tasub üle vaadata, kas soodustus on ikka sihitud just neile, kes kõige enam toetust vajavad. Oleme oma mõtteid jaganud ka Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumiga ning jõudmas, ma usun, sarnaste järeldusteni. Kindlasti tasub toetada noori peresid oma esimese kodu soetamisel. Samuti võivad käendust vajada maapiirkondades kodu ostmiseks võetud laenud. Aga küsimus on eelkõige just käenduste kriteeriumide ajakohastamises.
Lõpuks tahaksin rääkida ka Eesti riigirahanduse üldisest olukorrast. Kindlasti on kriisi ajal olnud väga vajalik riigi tugi ettevõtetele ja inimestele, kes oma sissetuleku muidu oleksid kaotanud. Sellises olukorras on põhjendatud, kui valitsus majanduse toetamiseks laenu võtab. Küll aga on Eesti majandus juba sel aastal taastumas, mistõttu on õige aeg hakata mõtlema, kuidas riigi kulutusi taas tuludega rohkem kooskõlla viia. Ühtlasi tasub Euroopa Liidu toetusi kasutades mõistagi jälgida, et me ei suurendaks nendega riigi püsikulusid, sest need toetused on tuludena ju ajutised.
Riigi eelarvestrateegia praegusel kujul teeb meid murelikuks, kuna riigirahandus ei tundu olevat jätkusuutlikul rajal. Tulude ja kulude suur vahe püsib veel ka pärast seda, kui majandus on juba kriisist üle saanud. Näiteks, 2023. aastal on kavandatud eelarvestrateegiasse puudujääk jätkuvalt üle miljardi euro. Ehk Eesti riik kavatseb laenata enam kui 3% ulatuses SKP-st ka ajal, mil majandus on juba tagasi kriisieelsel kasvurajal. Riigi laenukoormus suureneb lühikese ajaga väga järsult ja vaid osa sellest on seotud kriisikuludega. Isegi veel aastal 2025 ei näe strateegia ette eelarvetasakaalu saavutamist.
Võrreldes teiste Euroopa riikidega pääsesime koroonakriisist väiksemate kahjudega. Riigirahandust tagasi jätkusuutlikumale rajale plaanime aga viia aeglasemalt kui suur osa teisi riike. See, et me majanduse taastudes suudaksime oma riiki ülal pidada ka ilma pidevalt võlgu suurendamata, võiks olla Eesti riigirahanduses muid valikuid raamistav eesmärk. Teadvustame, et tegu on poliitilise valikuga, millist kulutuste taset ja sellest tulenevat maksukoormust on Eesti ühiskond valmis aktsepteerima. Pikalt üle jõu elada aga paraku ei saa. Ja praegune kriis ei jää kindlasti viimaseks. Vajame järgmises kriisis jälle puhvreid, mistõttu lõpetaksin siinkohal Eesti rahvatarkusega "Rege rauta suvel, vankrit talvel". Tänan kuulamast! Olen valmis vastama teie küsimustele.