Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

header-logo

09:58 Istungi rakendamine

10:00 Aseesimees Martin Helme

Tere hommikust, head kolleegid! Alustame Riigikogu täiskogu V istungjärgu 13. töönädala teisipäevast istungit. Meil on võimalik üle anda eelnõusid ja arupärimisi, kui on soovi. Sellist soovi ei paista. Sellisel juhul teeme ära kohaloleku kontrolli, palun! 

10:01 Aseesimees Martin Helme

Kohale registreerus 83 Riigikogu saadikut.


1. 10:01 Riigikogu otsuse "Riigikogu liikmest Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu liikme nimetamine" eelnõu (375 OE) esimene lugemine

10:01 Aseesimees Martin Helme

Ja nüüd me saame minna oma päevakorra juurde. Täna on esimene päevakorrapunkt on kultuurikomisjoni esitatud Riigikogu otsuse "Riigikogu liikmest Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu liikme nimetamine" eelnõu (375 OE) esimene lugemine. Kutsun ettekandjaks kultuurikomisjoni esindaja Signe Kivi. Palun!

10:01 Signe Kivi

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud kolleegid! Käesolevaga esitlen teile Riigikogu otsuse eelnõu "Riigikogu liikmest Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu liikme nimetamine", mille Riigikogu kultuurikomisjon otsustas oma 15. aprilli k.a istungil esitada Riigikogule menetlemiseks. Riigikogu liikmest Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu liikme nimetamise põhjuseks on Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu senise liikme Viktoria Ladõnskaja-Kubitsa 13. aprillil esitatud avaldus nõukogu liikme kohalt tagasiastumiseks omal soovil alates 14. aprillist. Eesti Rahvusringhäälingu seaduse § 15 lõike 4 kohaselt on Riigikogul kohustus nimetada uus nõukogu liige kolme töönädala jooksul.

Riigikogu Isamaa fraktsioon tegi 13. aprillil ettepaneku nimetada Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu uueks liikmeks Riigikogu liige Priit Sibul.

Riigikogule ettepaneku tegemisel peab kultuurikomisjon lähtuma Eesti Rahvusringhäälingu seaduse § 15-st, mille kohaselt ei või Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu liige olla, esiteks, Rahvusringhäälingu juhatuse liige, prokurist ega audiitor, teiseks, meediateenuse osutaja juhtorgani liige, kolmandaks, füüsilisest isikust ettevõtja meediateenuse osutaja tähenduses, neljandaks, lepingulistes suhetes mis tahes meediateenuse osutajaga, viiendaks, meediateenuse osutaja osanik, aktsionär ega liige, kuuendaks, Vabariigi Valitsuse liige. Meediateenuste seaduse § 5 kohaselt on meediateenuse osutaja juriidiline või füüsiline isik, kes osutab televisiooni-, tellitava audiovisuaalmeedia või raadioteenust, kellel on toimetusvastutus meediateenuse sisu valikul ja kes määrab selle esitamise järjestuse ning edastamise viisi.

Priit Sibul esitas nõukogusse nimetamiseks kirjaliku nõusoleku ning kinnituse, et puuduvad seaduslikud vastuolud tema nimetamiseks Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu liikmeks.

Tutvustan teile Riigikogu kultuurikomisjoni protokolli nr 128. Istung toimus 15. aprillil käesoleval aastal ja päevakorras teise punktina siis Riigikogu otsuse "Riigikogu liikmest Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu liikme nimetamine" eelnõu ettevalmistamine. Aadu Musta sõnul on Riigikogu liikmest Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu liikme nimetamise põhjuseks juba eelmainitud seletuskirjas väljatoodud ringhäälingunõukogu senise liikme Viktoria Ladõnskaja-Kubitsa esitatud avaldus kohalt tagasiastumiseks omal soovil ja ka see, et Riigikogu Isamaa fraktsioon on teinud 13. aprillil ettepaneku nimetada rahvusringhäälingu nõukogu uueks liikmeks Riigikogu liikme Priit Sibula. Päevakorrapunkt 2.1. Otsustati esitada eelnõu täiskogule ja selle poolt olid komisjoni liikmed. Loen nad kõik ette: Aadu Must, Helle-Moonika Helme, Leo Kunnas, Signe Kivi, Viktoria Ladõnskaja-Kubits, Eduard Odinets, Heidy Purga, Margit Sutrop, Kristina Šmigun-Vähi, Marko Šorin, Üllar Saaremäe. Päevakorrapunkt 2.2. Juhul kui Riigikogu juhatus võtab eelnõu menetlusse ja määrab selle juhtivkomisjoniks kultuurikomisjoni, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda ja viia lõpphääletus läbi 4. mail käesoleval aastal. Selle poolt hääletasid kõik eelnimetatud komisjoni liikmed. Päevakorrapunkt 2.3. Määrata juhtivkomisjoni esindajaks Signe Kivi. Selle poolt olid samuti kõiki eelnimetatud komisjoni liikmed. Ja nagu seletuskirjas on ka välja toodud, siis Riigikogu otsus jõustub allakirjutamisega ning selle otsuse eelnõuna vastuvõtmiseks on vajalik täiskogu poolthäälte enamus. Tänan tähelepanu eest!

10:06 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Ettekandjale on ka küsimusi. Peeter Ernits, palun!

10:06 Peeter Ernits

Hea juhataja ja ettekandja! Viktoria Ladõnskaja on üks väheseid meediakogemusega inimesi meie seas ja minu küsimus on, et kas ta tegi selle avalduse vabatahtlikult või olid seal taga ka mingid sunnimeetmed. Ühesõnaga, ma tahan küsida, kas auväärt komisjon andis sõna ka Viktoria Ladõnskaja-Kubitsale, et ta saaks öelda, kas see avaldus oli vabatahtlikult tehtud või oli seal sund taga.

10:06 Signe Kivi

Suur tänu! Ma pean kõigepealt ütlema, et kindlasti te saaks seda küllalt personaalset küsimust Viktoria Ladõnskaja-Kubitsa käest ise küsida. Komisjon oli delikaatne, hindas seda, et avaldus tuli Viktoria Ladõnskaja-Kubitsa poolt, kes kinnitas, et see on tema vaba tahte avaldus.

10:07 Aseesimees Martin Helme

Helir-Valdor Seeder, palun!

10:07 Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Auväärt ettekandja! Mul on analoogne küsimus eelmise küsimusega. Kas komisjonil on teada, kas Priit Sibul tegi avalduse vabatahtlikult või avaldati talle survet ja kas komisjon ka samamoodi nagu Viktoria Ladõnskaja-Kubitsaga tutvus Priit Sibula vabatahtlikku sooviavaldusega ja oli veendunud, et see on vabatahtlik?

10:07 Signe Kivi

Suur tänu! Pean ütlema, et komisjoni protokollis ega ka selles menetluses, mida ma hästi mäletan, ei tõusetunud selliseid küsimusi ja mulle tundub, et ka teie Isamaa esimehena kindlasti teate, mis on selle tagasiastumise põhjuseks. Ja võite seda küsida, kui te seni ei ole seda teinud, Priit Sibulalt.

10:08 Aseesimees Martin Helme

Kalle Grünthal, palun!

10:08 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Väga huvitav fraas tuli teie suust praegu välja, et küsige tagasiastumise põhjust siin omade seast. Kuna te selle fraasi ütlesite, siis järelikult te olete kursis ka natuke sellega, miks see tagasiastumine toimub. Kirjeldage palun seda informatiivset olukorda, mida te valdate, selle oma öeldud fraasi osas tagasiastumise põhjustest.

10:09 Signe Kivi

Suur tänu! Minule ei ole teada need tagasiastumise põhjused ja ma ei ole seda ka ise Viktoria Ladõnskaja-Kubitsalt küsinud. Aga kui tegemist on isiku vaba tahteavaldusega, mis on selgelt näha, siis mulle tundub, et see huvi võib erinevatel Riigikogu liikmetel, ka komisjoni liikmel olla. Aga sellel komisjoni istungil me tõesti Viktoriat nende küsimustega ei piinanud. Võimalik, et erinevatel liikmetel on selle kohta mingit informatsiooni. Kordan veel: minul seda ei ole. Ja ma leian, et kui tegemist on persoonidega ja nende avaldusega, siis peakski selle informatsiooniga piirduma. Aga ma arvan, et Viktoria on nõus ka täna, pärast seda, kui see päevakorrapunkt on läbi arutatud, vastama sellele küsimusele – niivõrd, kuivõrd ta ise sellele küsimusele vastata soovib.

10:10 Aseesimees Martin Helme

Austatud Riigikogu liikmed! Antud eelnõu menetlemist reguleerib Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 117 ja selle raames on ette nähtud ainult üks suuline küsimus. Ma ei saa Peeter Ernitsale rohkem küsimuseks anda sõna. Rohkem küsimusi ma ei näe. Aitäh komisjonipoolsele ettekandjale! Sellele eelnõule muudatusettepanekuid teha ei saanud ja viiakse läbi ainult üks hääletus ehk täna on meil ka lõpphääletus. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu 375 lõpphääletus. Aga enne seda teeme läbirääkimised, vabandust. Läbirääkimistel on võimalik sõna võtta fraktsioonide esindajatel. Läbirääkimiste soovi ma ei näe. Lähme uuesti lõpphääletamise jutu juurde. Saalikutsungi teen.

Austatud Riigikogu! Panen hääletusele kultuurikomisjoni esitatud Riigikogu otsuse "Riigikogu liikmest Eesti Rahvusringhäälingu nõukogu liikme nimetamine" eelnõu (375 OE). Palun võtta seisukoht ja hääletada!

10:13 Aseesimees Martin Helme

Antud eelnõu poolt on 90 Riigikogu saadikut, vastu ja erapooletuid ei ole. Otsus on vastu võetud.


2. 10:14 Kalandusturu korraldamise seaduse ja karistusregistri seaduse muutmise seaduse eelnõu (310 SE) teine lugemine

10:14 Aseesimees Martin Helme

Läheme päevakorraga edasi. Teine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud kalandusturu korraldamise seaduse ja karistusregistri seaduse muutmise seaduse eelnõu (310 SE) teine lugemine. Ettekandjaks maaelukomisjoni liige Kaido Höövelson. Palun!

10:14 Kaido Höövelson

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Vabariigi Valitsuse algatatud kalandusturu korraldamise seaduse ja karistusregistri seaduse muutmise seaduse eelnõu 310 arutelu teisele lugemisele saatmise istung toimus maaelukomisjonis 19. aprillil 2021. aastal. Kutsutud oli Maaeluministeeriumi kalamajandusosakonna juhataja Ain Soome, õigusosakonna juhataja Geir Veski ja peaspetsialist Karina Torop. Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks, 9. aprilliks k.a kella 17.15-ks ei laekunud ühtegi muudatusettepanekut. Ka komisjoni liikmetel polnud kutsutud külalistele ühtegi küsimust. Seega otsustati menetluslikult teha ettepanek võtta eelnõu 310 täiskogu päevakorda täna, 4. mail 2021. aastal, teha ettepanek eelnõu 310 teine lugemine lõpetada. Kui eelnõu 310 teine lugemine lõpetatakse, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda ja viia läbi lõpphääletus 11. mail 2021. aastal. Kõik otsused olid konsensuslikud.

10:15 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Ettekandjale on küsimusi. Peeter Ernits, palun!

10:15 Peeter Ernits

Hea juhataja! Hea ettekandja! Rõõm kuulda, et ühtegi parandusettepanekut ei olnud ei siit- ega sealtpoolt. Ma küsin, et kas see eelnõu on siis nii rõõmustavalt hea, et seda ei peagi hakkama peagi taas jälle ümber vaatama? Kuidas on sinu hinnang? Aitäh!

10:16 Kaido Höövelson

Jah, aitäh! Kuna ühtegi muudatusettepanekut ei laekunud üheltki komisjonilt, Riigikogu liikmelt ega kalandusega seotud ettevõtetelt, siis järelikult ta on nii hea ja kõik olid sellega rahul. Aitäh!

10:16 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Rohkem küsimusi ei ole. Aitäh ettekandjale! Nagu just kuulsite, eelnõule muudatusettepanekuid ei tehtud. Meil on võimalik nüüd minna läbirääkimiste juurde. Ma läbirääkimiste soovi ei näe. Sellisel juhul on juhtivkomisjoni ettepanek eelnõu 310 SE teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud.


3. 10:17 Kinnisasja omandamise kitsendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (365 SE) esimene lugemine

10:17 Aseesimees Martin Helme

Tänane kolmas päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud kinnisasja omandamise kitsendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu 365 SE esimene lugemine. Ettekandjaks on maaeluminister Urmas Kruuse. Palun!

10:17 Maaeluminister Urmas Kruuse

Lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Kinnisasja omandamise kitsendamise seadust ehk KAOKS-i on rakendatud juba 2003. aasta veebruarist. Seadust on aeg-ajalt ka korrigeeritud, seejuures tehti viimane suurem muudatus ehk seadus kehtestati tervikuna uuesti 2012. aasta veebruaris.

Täna esitame esimesele lugemisele kaks muudatust, millega soovitakse laiendada isikute ringi, kelle suhtes kinnisasja omandamise kitsendusi ei kohaldata. Meenutan paari lausega kõnealuse seadusega kehtestatud maatulundusmaa omandamise piiranguid juriidilistele isikutele. Kui kinnisasi sisaldab põllumajandusmaad 10 hektarit või rohkem, võib kehtiva seaduse kohaselt juriidiline isik selle omandada, kui ta on kinnisasja omandamise tehingu tegemise aastale vahetult eelnenud kolme aasta jooksul tegelenud põllumajandustoodete tootmisega. Kui kinnisasi sisaldab metsamaad 10 hektarit või rohkem, võib juriidiline isik selle omandada, kui ta on kinnisasja omandamise tehingu tegemise aastatele vahetult eelnenud kolme aasta jooksul tegelenud põllumajandustoodete tootmise või metsa majandamisega. Kui need tingimused ei ole täidetud ehk juriidiline isik ei ole tehingu tegemisele eelnenud kolme aasta jooksul tegelenud vastavalt põllumajandustoodete tootmise või metsa majandamisega, saab ta 10 hektarit või rohkem põllumajandus või metsamaad sisaldava kinnisasja omandada üksnes kinnisasja asukohajärgse kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu loal ja volikogul on aega dokumentide menetlemiseks ja loa andmise üle otsustamiseks 45 päeva. Samas KAOKS-i ei kohaldata, kui kinnisasja omandajaks on Eesti riik, Eesti kohaliku omavalitsuse üksus või muu Eestis loodud avalik-õiguslik juriidiline isik, näiteks Eesti Maaülikool. Samas võib aga riik täita avalikke ülesandeid ka eraõiguslikus vormis. Sellest tulenebki vajadus täiendada KAOKS-i § 2 lõike 1 punkti 2, lisades riigiga seotud isikute loetellu, kelle suhtes maatulundusmaa omandamise kitsendused ei kohaldu, maapiirkonna ettevõtluse toetamiseks asutatud riigi sihtasutuse. Hetkel räägime Maaelu Edendamise Sihtasutusest.

COVID-19 haigust põhjustava koroonaviiruse levikuga seotud kriisi leevendamiseks rakendatakse MES-i kaudu põllumajandusmaa kapitalirendi meedet. See meede annab ettevõtjale võimaluse põllumaa müügi tagasirentimise tehinguga leevendada käibevahendite puudust või parandada investeeringuteks vajalike vahendite kaasamise võimalust. Lisaks kapitalirendimeetmele on messi ülesandeks pakkuda COVID-19 kriisist võimalikult kiiresti väljumiseks ning kriisi negatiivsete mõjude leevendamiseks ka laene ja laenukäendusi, kuid põllumajandusmaad omandab MES üksnes põllumajandusmaa kapitalirendi meetmete rakendamisel.

Praegu peab MES enne tehingu tegemist taotlema 10 hektarit või rohkem põllumajandusmaad sisaldava kinnisasja ostmiseks kohaliku omavalitsuse üksuse volikogu loa. Antud juhul on tegemist ülemäärase bürokraatia ja halduskoormusega, mis muu hulgas võib kaasa tuua ka takistusi kriisi tõttu raskustesse sattunud põllumajandustootjatele ja maaettevõtjatele kiirelt abi saada. Me leiame, et mõistlikum on maapiirkonna ettevõtluse arendamiseks asutatud riigi sihtasutuse puhul loamenetlust ja sellega kaasnevat bürokraatiat kohaliku omavalitsuse üksuse poolt mitte rakendada, sest ka ilma loamenetluseta on tagatud põllumajandus- või metsamaa sihtotstarbelise ja jätkusuutliku majandamise edendamine.

Samas on selles seaduses ka üks teine muudatusettepanek, mis puudutab antud seaduse §-s 10 sätestatud riigikaitseliste kitsendustega maa-aladel kinnisasja omandamist. Praegu on nii, et füüsilisel isikul, kes ei ole Euroopa majanduspiirkonna lepinguriigi kodanik, või juriidilisel isikul, kelle asukoht ei ole Euroopa majanduspiirkonna lepinguriigis, on keelatud omandada kinnisasja mere saartel välja arvatud neli suuremat saart: Saaremaa, Hiiumaa, Muhu ja Vormsi, ning täiendavalt idapiiriga piirnevatel aladel. Kuna Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik lahkus Euroopa Liidust 1. veebruaril 2020. aastal ja läinud aastal 31. detsembril lõppes ka Ühendkuningriigi seotus Euroopa Liidu õigusega, sealhulgas siseturule ja tolliliidu reeglitega, see tähendab, et KAOKS-i mõistes on praegu Ühendkuningriik riik, kelle kodanikel ja juriidilistel isikutel on riigikaitseliste kitsendustega maa-aladel kinnisasja omandamine keelatud. Samas ettepaneku vabastada Euroopa majanduspiirkonna riikide kõrval ka Ühendkuningriik riigikaitselistest piirangutest tegi Välisministeerium. Muudatuse tulemusena tagatakse Ühendkuningriigi kodanikele ja juriidilistele isikutele jätkuvalt õigus omandada kinnisasju ka KAOKS-i §-s 10 nimetatud riigikaitseliste kitsendustega maa-aladel. Palun auväärt parlamendil see seaduseelnõu jätta menetlusse ja kiita heaks! Aitäh!

10:23 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Ministrile on küsimusi ka. Ivari Padar, palun!

10:23 Ivari Padar

Aitäh! Lugupeetud härra minister! Mu küsimus puudutab seda teemat, mille nimi on põllumajandusmaa kapitalirent, mida me oleme siin nüüd hakanud viimase aasta jooksul rakendama 50 miljoni ulatuses ja mille kohta ka siin aastane praktika on olemas. Palun ütelge, palju neid taotlusi on praegusel juhul olnud. Ja teine asi on see, et kas te oskate kirjeldada, mis on nende taotluste sisu olnud. Kas probleem on olnud selles pikaajalises jätkusuutlikkuses mingis põllumajandusvaldkonnas või on tegemist sellisest ajutisest, näiteks kehvast turukonjunktuurist tingitud põhjustega? Mis on need põhilised taotluste alused või motiivid olnud, miks on sellele teele mindud, et soovitakse põllumajandusmaa kapitalirenti rakendada?

10:24 Maaeluminister Urmas Kruuse

Aitäh, austatud Riigikogu liige! Tõepoolest sellele meetmele on esitatud 32 taotlust summas 11,5 miljonit. Samas lepinguid on sõlmitud 13 taotlejaga ja see summa on 2,8 miljonit. Üks põhjus, miks see on nii aeglaselt läinud, on just nn menetlusprotsess, mis võtab päris palju aega. See tegelikult tähendab seda, et kui ka volikogust on veel vaja läbi minna, siis see põhimõtteliselt võikski tähendada peaaegu selle 45‑päevase menetlustähtaja täitumist. Mõningatel juhtudel võib juhtuda, et ka sellest menetlusest võidakse üle minna, aga see on olnud ka üks põhjuseid.

Kui te nüüd küsite, miks on need ettevõtjad taotlenud, siis neid põhjuseid on erinevaid. Osad põhjused on seotud väga selgelt lühiajaliste rahavajadustega, aga see tegelikult tähendab seda, et sellest kriisist väljumiseks on ettevõtjatel erinevad võimalused ja erinevad tagatised. Üks sellest on maa ja selle tõttu, kui me vaatame puhtalt administratiivselt Maaelu Edendamise Sihtasutuse vaatenurgast, siis kindlasti see meede nende vaates on üks kõige suurema tagatisega meede selleks, et põllumehi aidata. Meie probleem on tegelikult see, et pankade jaoks üldjuhul paljude suurte investeeringutega tegelevate ettevõtete tagatised on lõppenud või lõppemas ja selle tõttu neil täiendavaid vahendeid ei käibevahendite mõistes ega kriisist väljumise mõistes või uute investeeringute tegemisel ei pruugi jätkuda. Need on olnud sellised erinevad vaated. Aga loomulikult selle meetme enda ajalugu on seotud sellega, et kui on turult püütud leida sarnast toodet, siis nende tingimused on olnud ikkagi intressi mõttes väga karmid. Üks eesmärke selle meetme rakendamiseks on olnud ju see, et see põllumajanduslik maa jääks ikkagi põllumajanduslikku kasutusse.

10:26 Aseesimees Martin Helme

Rohkem küsimusi ettekandjale ei näe. Saame edasi minna järgmise ettekandja juurde ja selleks on maaelukomisjoni liige Martin Repinski. Palun!

10:26 Martin Repinski

Aitäh, austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Nagu juba minister on rääkinud praegu, seaduseelnõu puudutab kahte muudatust. Suures plaanis muudetakse kahte asja. Üks on, mis seotud siis riigikaitsekitsendusega, mis on muudatuseks siis see, et hetkel ei tohi soetada maatulundusmaad või põllumajandusmaad, mis on 10 hektarit või rohkem, näiteks sihtasutus, ka riiklik sihtasutus. Ja seoses sellega on tekkinud probleem ja Maaelu Edendamise Sihtasutus ei saa soetada ilma volikogu loata maid, maatükke, mis on suuremad kui 10 hektarit. Ja seoses viimastel aastatel tekkinud toetusmeetmetega või siis finantsmeetmetega MES-i poolt on tekkinud probleem, et see asjaajamine võtab liiga palju aega. Seoses sellega muudetakse siis seda, et sihtasutus saab antud võimaluse.

Ja teine muudatus on see, teine muudatus on seotud sellega, et Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik on astunud Euroopa Liidust välja ja nüüd siis nende jaoks hakkaksid või hakkasid automaatselt kehtima need piirangud, mis kehtivad mitte Euroopa Liidu kodanikele ja juriidilistele isikutele, mis on registreeritud mitte Euroopa Liidus ja mis ei kuulu samamoodi Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriikide hulka. Ja seoses sellega ka täiendatakse seadust selliselt, et lisatakse nende riikide nimekirja, kelle puhul, kelle juriidiliste isikute ja kodanike puhul siis ei hakka kehtima antud piirang, nende kodanike, nende riikide hulka lisatakse ka Suurbritannia ja Põhja-Iiri Ühendkuningriik.

Maaelukomisjon on seda arutanud ühel istungil, mis toimus 20. aprillil. Istungil osalesid järgmised liikmed: Merry Aart, Kaido Höövelson, Ivari Padar, Martin Repinski, Helir-Valdor Seeder, Andrus Seeme, Aivar Viidik.

Ja kõigepealt siis maaeluminister Urmas Kruuse andis ülevaade antud muudatustest, algatatud muudatustest ja siis selgitas ka, andis ülevaade ka sellest, kuidas on liikunud see toetus või see finantseerimismeede Maaelu Edendamise Sihtasutuses. Ülevaate järgi Tarmo Tamm küsis, kas põllumajandusmaa kapitaalmeetme maht on 50 või 20 miljonit eurot, ja Urmas Kruuse vastas, et valitsusel on kavas meetme kogusumma üle vaadata, kuid hetkel seda veel tehtud ei ole. Siis küsis Ivari Padar, kui suur huvi on põllumajandusmaa kapitalimeetme vastu. Urmas Kruuse vastas, et neid taotlusi on aasta jooksul esitatud umbes 12 miljoni ulatuses ja otsuseid on tehtud 4,3 miljoni ulatuses. Ja Marko Gorban täpsustas, meede käivitus eelmise aasta maikuus ja probleemiks ongi see, et sihtasutus peab taotlema iga selle maa väljaostu protsessi käigus kohaliku omavalitsuse volikogu luba, mis võtabki päris palju aega, ja sellepärast selle, nende esitatud taotluste arv on palju kõrgem kui menetletud taotluste arv. Tarmo Tamm samuti küsis, kellel on õigus siis taotlust esitada. Ja Marko Gorban vastas, et taotlejate ring on sama, mis MES-i teiste COVID-19 meetme puhul. Siis Tarmo Tamm küsis ka selle hinna kohta, et kuidas see hind kujuneb rendi puhul, kui põllumajandus, müüja maksab, siis kasutab seda maatükki näiteks ja maksab MES-ile rendihinda. Ja Marko Gorban ja Urmas Kruuse selgitasid, et Keskkonnaministeeriumiga on kokku lepitud, et MES võtab Maa-ameti hinnastatistikat ja selle järgi kujunebki hind. Merry Aart siis avaldas arvamust, et huvi meetme vastu on olemas ning meede on oluline. Ja küsis ka seda, et kuidas siis juriidilised isikud saavad tõestada, et nad tegelevad põllumajandusega, et ei kehtiks see kitsendus nendele, ja kas piisab sellest, et näiteks näitavad müügitulu 100 eurot. Ja vastus oligi selline, põhimõtteliselt vastus tuli Helir-Valdor Seederi poolt, kes ütles, et piisab tõesti sellest, kui on praeguses reguleerimisalas kehtiva seaduse järgi, siis piisab sellest, et tõesti näidatakse kas või 100-eurone müügitulu, et mingit piirangut selles osas osas ei ole.

Nii. Helir-Valdor Seeder küsis, et kas see seaduseelnõu laieneb ainult MES-ile, ja Urmas Kruuse vastas jälle, et esialgu taheti võtta arvesse kõik sihtasutused, et see hakkaks kehtima ka teiste sihtasutuste puhul, kuid kooskõlastamisringi käigus tehti ettepanek seda kitsendada ja põhimõtteliselt jah, see hakkab kehtima ainult MES-ile praegu. Ja Helve Hunt lisas, et kitsendamise ettepanek tuli Rahandusministeeriumilt.

Ja siis olid ka erinevad teised küsimused. Tähtsamad minu arust ma olen välja toonud. Tarmo Tamm pööras tähelepanu sellele, tundis huvi, Tarmo Tamm tundis huvi KOV-ide seisukoha kohta. Urmas Kruuse vastas, et linnade ja valdade liit on teinud kaks muudatusettepanekut, kaks ettepanekut menetlusprotsessi käigus, millest ühte arvestati.

Ja siis oli ka Marin Daniel, maaelukomisjoni nõunik, juhtis tähelepanu, et eelnõu seletuskirja lisas on eelnõu kooskõlastamise tabel ja Eesti Linnade ja Valdade Liit on teinud kaks muudatusettepanekut. Üks muudatusettepanek, mis jäi arvestamata, oli see, et linnade ja valdade liit tahtis kehtestada õiguse või siis vajaduse, et küsitakse, isegi kui ei ole vaja luba küsida, küsitakse arvamuse maatüki omandamisel või põllumajandusmaa omandamisel kohaliku omavalitsuse käest. Maaeluministeerium on arvanud, et kuna mingeid kitsendusi ja võimalus mõjutada seda puudub, siis ei ole vajadust ka otseselt küsida arvamust mingisuguse põllumajandusmaa soetamise puhul.

Siis lepiti kokku, et muudatusettepanekute tähtajaks on vastavalt Riigikogu kodu- ja töökorra seadusele 10 tööpäeva, määrati ettekandjaks maaelukomisjoni liige Martin Repinski, ja tehti ettepanek võtta eelnõu 365 täiskogu päevakorda 4. mail ehk täna ja teha ettepanek eelnõu 365 esimene lugemine lõpetada. See ettepanek oli konsensuslikult toetatud. Palun seda toetada! Aitäh!

10:37 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Ettekandjale on küsimusi ka. Kalvi Kõva, palun!

10:37 Kalvi Kõva

Aitüma, hea Riigikogu aseesimees Martin! Hea komisjonipoolne ettekandja Martin! Minul on selline küsimus: kinnisasja omandamise kitsendamise seadus on üks enim maaelukomisjoni laual olnud seaduseid viimase viie-kuue aasta jooksul. Ja põhjus on väga lihtne – ridamisi toredaid Ida-Virumaa inimesi ei saa oma datšade alust maad enda omandisse teatud bürokraatlikel põhjustel ja see on tänase päevani nii. Ma arvan, et ettekandja Martin teab seda väga hästi. Kas teil komisjonis on juttu, et nüüd selle seaduse raames siin Riigikogus saaks ka selle väikese mure lahendatud ja need Ida-Virumaa, Narva ja muude omavalitsuste inimesed saaksid lõpuks oma oma datša aluse maa endale?

10:38 Martin Repinski

Aitäh, hea kolleeg, et sa muretsed Ida-Virumaa inimeste pärast! Eestis selline probleem on olemas, aga seda me ei ole komisjoni istungitel seekord arutanud ja põhjus on lihtne, et see teema on palju laiem ja see on mingis mõttes isegi poliitiline vaidlus, kuigi tundub ... et tõesti ka mina pooldan, et seda oleks vaja lahendada. Minu arust lahendus on väga lihtne, aga kuna poliitilist konsensust antud küsimuses hetkel ei ole, me ei ole seda ka puudutanud, kuna need muudatused, mida täna, kui see seaduseelnõu, mitte täna, aga üldiselt, kui selle seaduseelnõu muudatused võetakse vastu. Need muudatused on hästi tehnilised ja sellepärast ei hakanud me teisi rohkem või ütleme niimoodi: poliitilisi asju arutama sellel komisjoni istungil. Aitäh!

10:39 Aseesimees Martin Helme

Imre Sooäär, palun!

10:39 Imre Sooäär

Aitäh, hea juhataja! Austatud ettekandja! Sa mainisid, et eelnõu kooskõlastusringil tuli Rahandusministeeriumilt kitsendusettepanek, mida siis ka arvestati. Võid sa selgitada, mis selle kitsendamise põhjus oli Rahandusministeeriumil? Võid sa selle tagamaid veidi selgitada?

10:39 Martin Repinski

Aitäh! Kohe vaatan, kas tabelis on see kirjutatud või mitte. Ei siin tabelis kahjuks seda kirjutatud ei ole, aga kuna see puudutas seda, et esialgu oli plaan, et kõik sihtasutused saaksid seda muudatusettepanekut rakendada, ütleme niimoodi, hetkel on nii, et ei saa kõik, ka riiklikud sihtasutused, soetada põllumajandusmaad, mille pindala on rohkem kui kui 10 hektarit, ilma kohaliku omavalitsuse volikogu loata. Ja nende vaidluste käigus selgus, et on mõistlik teha nii, et see muudatus puudutab praegu ainult Maaelu Edendamise Sihtasutust, kuna tegelikult sellest see vajadus tekkis, ja komisjoni seisukoht on selline, et kuna laiemat vajadust ei olnud ja puudus nii huvi kui ka vajadus seda lahendada teiste sihtasutuste jaoks, siis seda tehti ainult konkreetse sihtasutuse tarbeks.

10:41 Aseesimees Martin Helme

Rohkem ettekandjale küsimusi ei ole. Saame minna läbirääkimiste juurde. Läbirääkimiste soovi ma ei näe. Sellisel juhul on juhtivkomisjon teinud ettepaneku 365 SE esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud. Määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 18. mai k.a kell 17 15.


4. 10:41 Vabariigi Presidendi valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu (340 SE) esimene lugemine

10:41 Aseesimees Martin Helme

Saame minna tänase viimase päevakorrapunkti juurde. Neljas päevakorrapunkt on Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ja Riigikogu liikme Raimond Kaljulaidi algatatud Vabariigi Presidendi valimise seaduse muutmise seaduse eelnõu 340 SE. Ettekandjaks on Riigikogu liige Lauri Läänemets. Palun!

10:42 Lauri Läänemets

Lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid! Tutvustan teile presidendi valimise seaduse muutmise seadust, mis oma olemuselt on tegelikult väga lihtne. See puudutab paragrahvi, mis ütleb, kui palju palju esindajaid presidendi valimiskogus saab olema vastavalt valimisealiste elanike arvule kohalikus omavalitsuses.

Selle seaduseelnõu esitamise mõte on parandada ära see auk, mis meil praegu tekkinud on. Nimelt, kui aastal 2017 kohalikke omavalitsusi puudutav haldusreform toimus, siis pärast seda jäi Eestisse 79 omavalitsust, aga ühtlasi muutis see haldusreform seda olukorda, kui palju valijamehi Eesti eri piirkondadest presidendi valimiskogusse valitakse ja saadetakse. Ja toona minule teadaolevalt räägiti sellest, et selle presidendi valimise seaduse juurde, mis puudutab just valimiskogu ja valimiskogu liikmete arvu, tullakse tagasi. Erinevad koalitsioonid on moodustanud ka erinevaid töörühmi, seda on arutatud nendes töörühmades. Kahjuks on need koalitsioonid enne läbi saanud, kui ettepanekud konkreetsel kujul siia suurde saali on jõudnud.

Aga eelnõu ise siis ütleb seda, et et presidendi valimiskogu esindajate arv määratakse kohaliku omavalitsuse volikogu esindajate arvust järgmiselt: kuni 2000 hääleõigusliku Eesti kodaniku kohta üks esindaja, 2001–7000 hääleõigusliku Eesti kodaniku kohta kaks esindajat, 7001 – 12 000 hääleõigusliku Eesti kodaniku kohta kolm esindajat. 12 001 – 50 000 hääleõigusliku Eesti kodaniku kohta viis esindajat, 50 001 – 100 000 hääleõigusliku Eesti kodaniku kohta 10 esindajat ja üle 100 000 hääleõigusliku Eesti kodaniku kohta 25 esindajat.

Kui vaatame, kui suur on olnud presidendi valijameeste kogu, varasemalt, siis aastal 1996, kui need põhimõtted seadusesse kirja pandi, oli valimiskogus 374 liiget. See tähendab, et kohalike omavalitsuste valitud esindajad ja 101 Riigikogu liiget. Ja valimiskogu selline Riigikogu liikmete ja volikogude esindajate vahekord oli 2,7. Aastal 2016 oli valimiskogus 335 liiget ja Riigikogu liikmete volikogude esindajate vahekord oli 2,3 inimest. Nüüd, pärast haldusreformi on valimiskokku suuruseks jäänud ainult 208 liiget, neist 101 Riigikogu liiget. Ja kui me seda – mina julgeksin öelda – viga, mis on tekkinud, ära ei paranda, siis valimiskogus parlamendiliikmete volikogude esindajate vahekorraks jääb ainult 1,06. Nii et tegelikult on väga kõva vähenemine.

Selle eelnõu tulemusena oleks valimiskogus mitte 107, vaid 232 volikogude esindajat. Ja valimiskogu suurus oleks 335 ehk vahekord oleks 2,3 ja see on põhimõtteliselt sama, mis viimaste presidendivalimiste ajal. Nüüd, tõesti, põhiseadus näeb ette, et presidendi valimine tehakse siin Riigikogus. See on parlamendi ülesanne põhiseaduse järgi.

Aga põhiseaduses on ka ette nähtud, mida teha siis, selles olukorras, kui parlament ei suuda selle ülesandega hakkama saada. Ja selle jaoks on presidendi valijameeste kogu tegelikult loodud, et kui siin tekib patiseis, ei suudeta seda suurt konsensust leida, siis liigub presidendi valimine valijameeste kogusse. Ja valijameeste kogu peaks olema see koht, kus president ära valitakse. Ja seal tõesti kohalike omavalitsuste esindajate nii suur arv, vähemalt varasemalt, on olnud sellepärast nii suur, et ta ei kopeeriks Riigikogu selliseid parlamentide jõujooni. Muidu lihtsalt mingi väikese arvu korral on suur tõenäosus, et tegelikult need arvamused ja jõujooned, mis siin parlamendis selle patiseisu tekitavad, kanduvad valijameeste kogusse edasi ja president jääb ka seal valimata, tuleb uuesti parlamenti tagasi.

Me kõik teame ja mäletame, et selline olukord Eesti Vabariigis on ühe korra mõned aastad tagasi olnud. See ei ole kuigi hea signaal ühiskonnale. See ei mõju hästi, ei parlamendile, valimiskogule ega tegelikult ka rahva usaldusele ja ootustele.

Oluline muutus tegelikult selle eelnõuga – küll mitte sellest eelnõust endast tulenevalt, vaid haldusreformist tulenevalt – on see, et kuna on 79 omavalitsust, siis valijameeste kogus saab olema palju rohkem neid valijamehi, kes ühest omavalitsusest tulevad. Kui varasemalt oli neid omavalitsusi, kus näiteks oli üks valijamees ainult valijameeste kokku lähetatud, siis selle eelnõu puhul, kuna see arv peaks olema sama suur kui varem, aga omavalitsusi on vähem, hakkab olema nii, et kaks-kolm valijameest omavalitsuse kohta on selline Eesti keskmine. Loomulikult mõnes kohas on neid palju rohkem ja mõnes üksikus kohas tõesti juhtub, et neid on vähem. See tähendab seda, et kuna praegune presidendi valimise seadus näeb ette, et kõik valijamehed valitakse korraga ühel hääletusel kohaliku omavalitsuse volikogus, siis arvatavasti saavad ka opositsiooni esindajad sinna valimiskokku omale koha. Ja ma arvan, et selle mõtte järgi, et valijameeste kogu ei peaks täpselt kopeerima seda parlamendi olukorda, on see päris hea asi. See muudab selle valijameeste kogu koosseisu hoopis teistsuguseks ja ka arvamuse seal.

Mis demokraatia ja laiapõhjalisuse koha pealt veel olulisem on, on see, et tegelikult sellisena pääsevad valijameeste kokku ka need esindajad, kes ei esindaja antud hetkel parlamendierakondade arvamust. Kui me vaatame kas või tänaseid arvamusuuringuid ja tänast olukorda Eestis, siis parlamendivälistel erakondadel on rahva toetus ja see on üle 10%. Need erakonnad tegelikult saavad selle eelnõu järgi ka võimaluse oma hääl ja oma arvamus presidendivalimistel läbi selle valijameeste kogu välja öelda. Pluss lisaks, kohalikel omavalitsustel osaleb tavaliselt päris palju valimisliite, kelle arvamus ja nägemus ei pruugi olla ka täpselt sama, mis parlamendierakondadel on. Ja nende valimisliitude esindajatel avaneb ka võimalus tulla presidenti valima sellesse valijameeste kogusse.

Ehk siis selle eelnõu eesmärk on ära hoida see olukord, mis meil juhtuda võiks, et valijameeste kogu suurus väheneb poole võrra, kui me räägime kohalike omavalitsuste esindajatest, ja tagada see võimalus, et presidendi valijameeste kogu oleks võimalikult laiapindne otsustuskoht, kus tõesti presidenti valides otsitakse konsensust. Sest ka Riigikogus ju presidendi valimiseks vajaminev häälte arv tähendab seda, et parlamendis erinevate maailmavaadete vahel ja erinevate erakondade vahel ja erinevate valijate esindajate vahel tuleb leida konsensus. Kui parlament seda teha ei suuda, siis peab seda suutma valijameeste kogu. Et aga valijameeste kogu seda teha saaks, peaks ta võimalikult vähe kopeerima parlamendi jõujooni ja võimalikult palju tooma valijameeste kokku inimeste arvamust. Ja ma rõhutaks: minu arvates on tähtis, et sellel hetkel valitsevat inimeste arvamust. Meil võib ju olla ka olukord, kus presidendivalimised toimuvad näiteks kolm aastat hiljem pärast parlamendivalimisi, ja kolme aasta jooksul Eesti inimeste arvamus on tihti – või kui mitte tihti, siis mõnikord – päris palju muutunud.

Aga aitäh! Ma hea meelega olen valmis küsimustele vastama.

10:53 Aseesimees Martin Helme

Ja tõepoolest, küsimusi on. Palun Kalvi Kõva!

10:53 Kalvi Kõva

Aitüma, hea Riigikogu aseesimees! Hea ettekandja! Mul on selline küsimus, et ma mäletan väga täpselt seda 2017. aastal toimunud haldusreformi debatte siin saalis ja mul on meeles ... arvamused (Ühndus hakib.) esindatus kui omavalitsusi on vähem, ei muutuks halvemaks ja siit minu küsimus. Võib-olla sa natuke kommenteerid ka seda debatti, mis komisjonis oli, et kas siis läbi selle, et komisjon seda eelnõu esimesel lugemisel jätkamist ei toeta, see lükatakse tagasi, kas siis parlamendi, kas põhiseaduskomisjoni meelsus selles osas on muutunud, et omavalitsuste hääl presidendivalimistel ju nüüd väheneb, kuigi poliitiline tahe alates 2017. aastast oli, et see ei väheneks, et see pigem suureneks?

10:54 Lauri Läänemets

Aitäh! Kui ma nüüd õigesti mäletan, ma loodan, et ma ei tee kellelegi liiga, keegi saab kohe parandada, kui ma eksin, kellel näiteks komisjoni protokoll on ees, kõigepealt minu mäletamist mööda toimus meil komisjonis debatt peamiselt lugupeetud komisjoni esimehe ja komisjoni liikme Kalle Grünthali vahel ja minu vahel. Ma väga ei mäleta, et teised komisjoni liikmed väga palju siin arvanud oleks. Seega on raske öelda, mida arvati, aga ütleme nii, et hääletustulemus ütleb ju kõik. Ettepanek esimesel lugemisel tagasi lükata. Mina tõlgendaksin seda küll nii, et ei nähta vajadust täna anda võimalust rohkem kohalike omavalitsuste esindajatele või piirkondade esindajatele sellise laiapõhjalise otsuse tegemiseks. No seal võib, ma ei tea, ma pole isiklikult kokku arvutanud ja mingeid skeeme joonistanud, ma arvan, et neid on päris keeruline teha, aga võib-olla keegi koalitsioonist äkki on juba teinud mingisuguseid arvutusi ja nad leiavad, et selline valijameeste kogu on neile kasulikum, et kui tõesti parlamendis see otsus läbi ei lähe, siis valijameeste kogus saavad nad oma hääled kokku. Ma muidugi loodan, et see niimoodi ei ole. Lihtsalt ma saan rääkida, mis mulje jääb.

Aga kui mõelda sellele debatile ja tegelikult sellele, mida ka Vabariigi Valitsuse esindaja komisjonis rääkis, siis ega see eelnõu ju presidendi valimisel valimisprotseduure ja seda sisulist poolt ei muuda. See, mida see eelnõu teeb, tegelikult on ju see, et ta püüab hoida kohalike piirkondade esindajate arvu sama suure valimiskogus. Mitte midagi muud ta ei tee. Rohkem mitte mingit sisulist muutust seal ei ole. Ja see tähendab ka seda, et kui tavaliselt on põhimõte, et enne valimisi, muidugi see põhimõte kehtib pigem siis kas näiteks europarlamendi valimiste, Riigikogu valimiste või kohalike omavalitsuste valimiste puhul, kus kohas siis paljud inimesed peavad valima minema, et siis aasta aega enne enne valimisi mingeid muudatusi seadustes ei tehtaks, sellepärast et kõigil oleks selge, kuidas kandideerida, mismoodi valimisprotseduurid käiks ja valimised oleksid võimalikult ausad ja demokraatlikud ja läbipaistvad, siis ma julgeksin öelda, et siin vastuolu ei ole ja vastuolu ei ole sellel põhjusel, et me sisulist muudatust ei tee. Kui me mõtleme ka seda aega, kuna, noh, kui me nüüd praegu menetleme ja ma arvan, et piisavalt aega, et need muudatused ära teha või see eelnõu vastu võtta enne jaanipäeva, siis selleks hetkeks, kui eelnõu vastu võetakse, sellest hetkest on veel päris tükk aega sinnamaani, kus kohas tegelikult presidendikandidaatide ülesseadmine pihta peaks hakkama ja kui me räägime üldse valimiskogust, siis see on variant number kaks, nii nagu Vabariigi Valimiskomisjon on öelnud, siis valimiskogusse, presidendi valimiskogusse presidendivalimised võivad jõuda üldse septembri lõpu poole, nii et sinna on sinna on kõvasti aega. Ma ei usu, et ühelgi kohaliku omavalitsuse esindajal oleks mingisugune probleem, kui nad peavad tegema otsused kohapeal, et kas me valime ühe inimese või kaks või kolm inimest. Ma arvan, et mitte keegi seda vaidlustama ei hakka. Et kui keegi tõesti niimoodi mõtleb, siis seda oleks huvitav näha ja kuulata, kuidas ta seda põhjendab, oma inimeste arvamuse esindamist või soovi seda mitte nii laiapõhjaliselt esitada. Ja mis puudutab presidendikandidaate, siis nagu ma ütlesin, ei tohiks seal probleemi olla, sellepärast et selle aasta teisel poolel tuleb alles see, et kus kohas presidendikandidaate üles seatakse vastavalt seadusele. Nii et otseselt komisjonis ei öeldud, kahjuks ei öeldud seda, et kas tahetakse teadlikult väiksemana hoida seda valijameeste ringi mingitel poliitilistel põhjustel, aga mina vähemalt võiks seda järeldada, sest ütleme nii, komisjoni arutelus mingeid selliseid suuri sisulisi kaalukaid põhjuseid selle jaoks ei olnud.

10:57 Aseesimees Martin Helme

Kalle Grünthal, palun!

10:59 Kalle Grünthal

Aitäh! Psühholoogid on öelnud, et inimese mälu, kust ta mäletab sündmusi, on kusagil kolm kuud. Ma pean tunnistama, et räägivad jumala õiget juttu. Sellepärast, et kui ma teie eelnõu toetasin põhiseaduskomisjonis, siis möödunud aasta oktoobrikuusse jäi selline lugu, kus ma esitasin presidendi otsevalimise taotluse rahvale. Täna te räägite, et rahva usaldusele ei mõju hästi, et valijamehi on rohkem, peaks olema, ja räägite demokraatiast ja pidades silmas ka parlamendiväliseid erakondi, nii et pean ütlema, et väga ilus jutt. Aga seoses sellega mul meenus see, et kui esitasin presidendi otsevalimise eelnõu, et rahvas saaks valida presidenti, mis oleks kõige demokraatlikum, siis minu mäletamist mööda sotsiaaldemokraadid seda eelnõu ei toetanud. Ja ma arvan, et praegu see on selline libaeelnõu. Kuidas kommenteerite?

11:00 Lauri Läänemets

Aitäh, lugupeetud Kalle Grünthal! Kõigepealt tõesti suur tänu, et te toetasite komisjonis seda eelnõu, ma loodan, et te toetate seda siin täna saalis! Nüüd ma pean parandama, kui ma õigesti mäletan, ei esitanud te mitte presidendi otsevalimise eelnõu, vaid te esitasite eelnõu, mis oleks rahvahääletus presidendi valimise küsimuses. Ja nii nagu toona põhiseaduskomisjonis peale EKRE esindajate kõik teised leidsid väga veendunult, kaasa arvatud kogu komisjoni töötajate pool, et see lihtsalt oli põhiseadusega vastuolus. Seesama ettepanek, mis me ju komisjonis toona ka tegime, et mitte noh, n-ö põhiseadusega vastuolus asja ei saa panna, esiteks, rahvahääletusele ja teiseks, kui seal muutust soovitakse, siis tulekski tulla eelnõuga.  Meie oleme tulnud täna eelnõuga, mis konkreetselt puudutab presidendivalimisi. Nüüd, me ei ole tulnud välja eelnõuga, mis muudaks, kui me räägime näiteks, et presidenti võiks saada rahvas, selle eelnõuga täna, vähemalt siis enne neid presidendivalimisi pole välja vaja mõtet tulla, sest noh, need muudatused on pikemaajalisemad, palju keerulisemad ja neid nii lühikese ajaga teha ei saa. Et me oleme toonud parlamendi ette eelnõu, mis parandaks, mina julgeks ära öelda, et noh, ma ei tea, kas n-ö "tööõnnetus" on kellelegi liigategemine, aga minu arvates ta on tööõnnetus. Parlament ju haldusreformi tehes minu arvates ei pidanud silmas seda, et hakkame siis vähendama ka presidendi valijameeste kogu. Me oleme toonud siia eelnõu, mis otseselt muudab presidendivalimisi ja muudab täpselt niipalju, kui et ta ei ajks kuidagi segi demokraatlikku protsessi ja niipalju, et ta oleks kooskõlas kõigi põhimõtetega, mis puudutab siis ajaliselt nii vähe või nii palju, on ju presidendivalimiste toimumist. Muidugi ma pean ütlema, et kui te vaatate seda eelnõu. Kuupäeva isegi peast ei mäleta, et siin pole kirjas, aga see oli veebruarikuus, kui me esitasime selle eelnõu. Siin isegi all on veel kirjas, et Henn Põlluaas Riigikogu esimees oli, et veel sellest hetkest see eelnõu. See, et me teda praegu siin maikuus arutame, seal on ka mingisugused põhjused. Ega tegelikult koalitsiooni enamusega komisjonis tahte korral oleks saanud selle sisuliselt kohe arutlusele panna, aga see on kahjuks üks selge märk, mis näitab, et tegelikult praegu koalitsioonil vist huvi ei ole sellise suure suurema rahva tahte kuulamise vastu. Aitäh!

11:03 Aseesimees Martin Helme

Andrei Korobeinik, palun!

11:03 Andrei Korobeinik

Suur tänu! Kas sa saaksid avada nende numbrite tagamaid, miks just sellised proportsioonid? Me teame, et mõned erakonnad väga tahavad presidendi otsevalimisi, ja juhul kui need numbrid oleksid rohkem sõltuvuses elanikkonnast, siis see oleks selline samm edasi sinna otsevalimiste suunas. Aga nad ei olnud või nad ei ole ei praeguses regulatsioonis ega ka selle eelnõu ettepanekus sellised. Miks just selline tabel, nagu siin on välja pakutud, kas selle taga on mingisugune konkreetne loogika?

11:04 Lauri Läänemets

Aitäh, väga hea küsimus, oluline küsimus! Sellel arutelul me komisjonis minu mäletamist mööda isegi ei arutanud seda teemat niimoodi või ei küsitud, aga vastus on lihtne. Selle eelnõuga tegelikult, nagu ma ütlesin, me sisulist mingisugust väga suurt põhimõttelist muudatust ei tahaks teha, välja arvatud see, et me püüaks ära hoida presidendi valimiskogus esindajate vähenemise. Ja me oleme püüdnud pakkuda siin välja ka põhimõtteliselt samasuguse süsteemi, mis n‑ö proportsionaalselt kopeeriks seda tänast olukorda, arvestades, et valijameeste kogus oleks liikmete arv sama, mis eelmine kord, aga kuna omavalitsusi on vähem, siis peab igale omavalitsusele mõni valijamees juurde tulema. Me ei ole selle eelnõuga läinud seda muutma, mis tänases presidendi valimise seaduses on. Tõesti, ma saan aru, see küsimus puudutab näiteks Tallinna linna, kus Tallinna ja teisi omavalitsusi võrreldes need proportsioonid võib-olla ei ole paigas, ja seda selles loogikas pigem mitte Tallinna kasuks. Aga me oleme n‑ö proportsiooni loogikat püüdnud samaks jätta, rohkem meil seal taga midagi ei ole.

11:05 Aseesimees Martin Helme

Peeter Ernits, palun!

11:05 Peeter Ernits

Hea juhataja! Hea ettekandja! Ma olin 2016. aastal põhiseaduskomisjonis ja nägin, kuidas seda haldusreformi seadust ette valmistati. 7. juunil 2016 võttis Riigikogu selle vastu. Ja ma kontrollisin hetk tagasi, et kuidas siis lugupeetud sotsid selle poolt hääletasid, mis viis omavalitsuste arvu vähenemisele drastiliselt, ja vaatasin, et kõik hääletasid selle poolt, noh, kadunud Eiki Nestor, Mihkel Raud, Tanel Talve ja need, kes ei ole kadunud Riigikogust, head kolleegid olid kõik selle poolt. Tegelikult te ju vähendasite valijameeste arvu toona. Miks te nüüd niimoodi teisele poole astute, kas see on lihtsalt selline populistlik samm, et kord nii, kord naa?

11:06 Lauri Läänemets

Jah, aitäh! Haldusreform oli ikka mõeldud haldusreformina. See ei puutu nagu otseselt presidendivalimistesse. Toona ju ei arutatud presidendi valimiskogu koosseisu vähendamist, vaid arutati haldusreformi ja lõpuks parlament ju otsustas n-ö haldusreformi läbiviimise. Sinna juurde oleks pidanud tulema siis see presidendi valimise valimiskogu, selle liikmete arvu taastamine pärast seda. Ja minule teadaolevalt ka on seda ju mitu korda erineva koalitsiooni ajal tehtud. Ja ma tean, et toona, kui oli veel Riigikogu esimees Eiki Nestor, siis ta tegi ju vastava ettepaneku kõigile parlamendierakondadele, kõigile parlamendierakondadele. Kahjuks ei olnud see huvi nii suur ja lõpuks väljatöötatud erinevad variandid, kuidas seda valijameeste kogu siis, kuidas see valijameeste kogu koosseis peaks tekkima, need erinevad variandid siis kahjuks toetust ei leidnud ja see seadusemuudatus jäi ära. Ja minu mäletamist mööda ka hilisemates koalitsioonides on seda küsimust arutatud, aga kas koalitsioonid on lihtsalt liiga vara lõppenud või mingi muu põhjus, arvatavasti siis ikkagist lõppenud, et pole aruteludega jõutud sinnamaani, et see seaduseelnõu siia oleks tulnud. Et neid püüdeid ja katseid on olnud, see on nüüd järjekordne soov ikkagi õiglus taastada.

11:08 Aseesimees Martin Helme

Siim Pohlak, palun!

11:08 Siim Pohlak

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Miks sotsid tegelevad peenhäälestusega? Kas tuleb nüüd mõnest volikogust ühe reformierakondlase asemel kaks reformierakondlast või kahe keskerakondlase asemele neli keskerakondlast, kui proportsioonid on samad? See ei muuda ju mitte midagi. Ma küsiksin ikkagi, miks sotsiaaldemokraadid ei taha otsustusõigust anda rahva kätte. Mitmel korral käisid su ettekandest, hea Lauri, läbi ka sõnad, et oleks võimalik rahva meelsust rohkem teada saada, oleks võimalik rahva häält rohkem kuulda. Rahva häält saaks päriselt kuulda ikkagi siis, kui me teeksime ära presidendi otsevalimised. Ja siin parlamendis on näiteks Keskerakond, kes on seda ideed tugevalt toetanud. Kuidas sulle tundub, kas sotsiaaldemokraadid oleksid – mitte nende saabuvate presidendivalimiste kontekstis, aga pikas vaates – presidendi otsevalimiste toetajad, et anda rahvale ka päriselt hääl? Ma loodan, et vastasid küsimusele jah-või-ei-formaadis, mitte lihtsalt ümmarguse jutuga.

11:09 Lauri Läänemets

Aitäh! Kõigepealt ma peaks meenutama, et hiljuti oli meil riigis valitsus, mille koosseisus oli siin just eespool nimetatud Keskerakond ja EKRE. Ma ei näinud, et seda eelnõu oleks esitatud meile ja et me oleksime neid teemasid komisjonis, ka põhiseaduskomisjonis rääkinud. Nii et teise silmas palki näed, aga enda silmas [pindu] ei näe.

Nüüd, minnes selle vastusega või selle küsimusega edasi, siis ma ütlesin seda korra veel: mis puudutab presidendi valimist, valimiskorra sellist põhimõttelisemat muutust, siis meie eelnõuga praegu ei taotle seda. Me püüame sellist – ma vabandan, kui kellelegi jälle liiga teen – Riigikogu või parlamendi tööõnnetust ära hoida. Haldusreformi tulemusena on see valijameeste koguarv vähenenud, tegelikult tuleks see aga taastada. Kuna Riigikogu siin saalis ei ole kordagi minu teada pidanud debatti selle üle, kui suur see valijameeste kogu peaks olema, mismoodi ta peaks tekkima pärast haldusreformi, seda pole toimunud, siis praegusel hetkel ongi esimest korda see debatikoht siin saalis. Me räägime presidendivalimistest, mis nüüd tulevad õige pea.

Mis puudutab presidendi valimist rahva poolt, siis see muudatus võtab ju aastaid ja aastaid aega. Selle aja jooksul võib-olla jõutakse valida meile kaks presidenti, äkki isegi kolm presidenti. Selle eelnõuga võib välja tulla. Minu arvates, kui Konservatiivne Rahvaerakond tahab, siis te võite sellega ju vabalt välja tulla. Aga ükspuha, kes selle eelnõuga välja tuleks, ta ei muudaks seda olukorda, mis täna on, et presidendivalimised toimuvad sellel aastal, selle sügisel. Presidendivalimised toimuvad ka ka pärast neid presidendivalimisi ja seal peaks olema siis see probleem lahendatud, et kohalike volikogude saadetud esindajate valijameeste kogus arv on liiga väike.

11:11 Aseesimees Martin Helme

Paul Puustusmaa, palun!

11:11 Paul Puustusmaa

Suur tänu, eesistuja! Hea Lauri! Väga põnev on jälgida ... (Ühendus hakib.)

11:11 Aseesimees Martin Helme

Paul! Paul, palun räägi rohkem mikrofoni.

11:11 Paul Puustusmaa

... on praegu plaaninud devalveerida riigivõimus kõige kõrgemal esindusvõimupositsioonil oleva isiku väärtust. Ja see tuleneb sellest, et kuna see valimiskogu ju moodustatakse kohaliku omavalitsuse valimistel ja § 5 kohaselt need valijad sisuliselt määravad valimiskogu liikmed, nii et valijateks on kodakondsuseta isikud, välismaalased, nende lapsed ja teatud juhul ka lapselapsed, kusjuures lapsed loomulikult ealises tähenduses. Ja siit ongi küsimus, et miks sotsid soovivad devalveerida kõrgeimat esindusvõimu.

11:12 Lauri Läänemets

Aitäh, lugupeetud Paul Puustusmaa! Ma võib-olla peangi kohe märkuse tegema. Mulle meenus, et tegelikult komisjoni arutelul ka Paul Puustusmaa võttis sõna, ma vabandan, tegin talle vist enne liiga. Aga ei, me ei kavatse siinkohal ju midagi muuta, põhimõtet me ei muuda. Täna kehtib põhimõte, et kohalike omavalitsuste volikogude poolt valitakse esindajad, siis nende volikogude või nende kohalike omavalitsuste esindajad valijameeste kogusse. Seda paragrahvi, mis seda kõike puudutab, me ei muuda. Ainuke asi, mida me muudame, on see, mitu esindajat sealt valitakse. Nii et see küsimus võib-olla oleks pidanud minema kuskile aastate taha, nendele, kes neid seadusi toona tegid.

11:13 Aseesimees Martin Helme

Imre Sooäär, palun!

11:13 Imre Sooäär

Aitäh hea juhataja! Austatud ettekandja! Mulle küll tundub, et tegu on siin võib-olla rongiga, mis on juba läinud. Et Euroopa Nõukogu Veneetsia komisjoni poolt vastu võetud valimiste hea tava koodeksis on selgelt öeldud, et ei tohi muuta valimisreeglistiku olulisi küsimusi alla ühe aasta enne valimiste toimumist. Täpselt sama oluline osa reeglistikust on ju ka see, kes saavad valida, mitte ainult see, kuidas see valimine läbi viiakse. Millega siis on põhjendatud, kas see ei ole siis komisjoni arvates oluline teema ja ei olegi osa reeglistikust? Kui me nüüd valijameeste arvu üles-alla nihutame või selle koosseisu muudame, see samamoodi on ju osa reeglistikust. Debatt äärmiselt oluline ja pidanuks juba varem siin olema Riigikogus, aga see rong on kahjuks juba läinud. Me saame rääkida võib-olla järgmistest presidendivalimistest. Kas komisjon seda arutas?

11:14 Lauri Läänemets

Jaa, aitäh! Komisjonis muideks me rääkisime sellest küll jah. Ja nii nagu, ma jään oma arvamuse juurde, nii nagu ma ka alguses eelnõu tutvustamisel ütlesin. Jah, Veneetsia konventsioon ütleb tõesti seda, et aasta aega enne põhimõtet ei muudeta. Küll ta kehtib, pigem minu mäletamist mööda, ütles ka valitsuse esindaja seda komisjonis, et küll ta kehtib pigem siis valimiste kohta, mis on siis, ma ei tea, kas kohaliku omavalitsuse volikogu valimised või Riigikogu valimised, et pigem on ta mõeldud selles loogikas, kus kohas inimesed lähevad valima. Ja no neid reegleid ei muudaks, sellepärast et tõesti ta ei oleks demokraatlik. Mina ütleksin niimoodi, et me ei muuda ju selle eelnõuga, ei soovi muuta ühtegi põhimõtet, kuidas presidendivalimine toimub seal valimiskogus, vaid selle eelnõuga me soovitame säilitada varasema olukorra, et presidendi valimiskogu koosseis ei ole mitte, ei ole mitte siis pooleks Riigikogu liikmed ja kohalike omavalitsuste esindajad, vaid kaks kolmandikku esindajatest kohalikest omavalitsustest ja kolmandik Riigikogust. Ja see on siiamaani kehtinud põhimõte, kuni siis haldusreformini, mis n-ö seda olukorda muutis. Ega see muutus ei ole tulnud ju ühestki parlamentaarsest debatist ja Eesti Riigikogu soovist vähendada valimiskogu koosseisu, seda pole siin saalis mitte keegi nagu mitte ühelgi hetkel minule vähemalt teadaolevalt ju soovinud teha. Ja me proovime selle olukorra lihtsalt säilitada, mis toona oli. Nüüd kui, ma ei tea, mis see huvi siis on. Huvi on siis n-ö, noh pigem ma räägin seda, et kui me täna seda seadust ei toeta, seda eelnõu, siis on pigem soov hoopiski vähendada ja muuta seda olukorda, mis aastaid ja aastaid siiamaani Eestis kehtis presidendivalimisel ja valijameeste kogu puhul, et pigem peaks seda asja vaatama niimoodi.

11:16 Aseesimees Martin Helme

Valdo Randpere, palun!

11:16 Valdo Randpere

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Lugupeetud Lauri! Mind ajendas tegelikult küsima sinu sissejuhatavas jutus ja tutvustuses üks lause või üks mõttekäik, et eelmistel presidendivalimistel 2016 küll oli piinlik, et Riigikogu ei suutnud ära valida ja valijameeste kogu ei suutnud ära valida ja kõik olid pettunud Riigikogus ja kõik olid ärevil ja kuidagi asi oli väga vilets selle tõttu. Mina ei jaga seda vaadet, ma ma ei leidnud, et midagi läks väga valesti. Meil on selline presidendi valimise kord paika pandud, no siis valime nii kaua, kuni me valime selle presidendi ära. Me ei pea hakkama häbenema ja stressama. Aga sellest tulenevalt on minu küsimus sulle. Kas sinu ja sotsiaaldemokraatide jaoks on tähtsam see, et me valime presidendi ära kiiresti, või see, et me valime parima presidendi Eesti jaoks? Sest tegelikult see eelmiste valimiste lõpp meeldis mulle kõige vähem asja juures.

11:17 Lauri Läänemets

Suur aitäh! Ei ole mina kasutanud sõna "piinlik" ja pole ka seda silmas pidanud. Loomulikult see kord, mis praegu on põhiseaduses ja teistes seadustes, näeb teatud protseduurid ette ja täiesti normaalne nende protseduuride järgi minna. Aga ma arvan, et me ei peaks mõtlema siin saalis nii, nagu poliitikud mõtlevad, ainult, vaid me peaksime tunnetama ja mõistma ka seda, kuidas rahvas neid asju näeb. Lugupeetud Randpere, kindlasti sina saadki nendest protsessidest aru võib-olla paremini kui enamik inimesi, sa oled rohkem seadusi lugenud ja kõik, nii et sa ei näe neid probleeme, aga inimeste jaoks seal oli probleem. Ja inimesed nägid seda niimoodi, et parlament ja siis ka valimiskogu ei olnud suuteline oma tööd ära tegema. Minu arvates see on argument, mida peaks silmas pidama.

Ma arvan, et see on oluline asi, et rahvas usaldaks parlamenti ja arvaks, et parlament ja ka valijameeste kogu on töövõimeline. Tegelikult ma arvan, et on ka oht, kui seda laia konsensust ei suudeta leida. Näiteks, mõtleme niimoodi, et see presidendi valijameeste kogu jääb meil täpselt selliseks, nagu ta praegu seaduse järgi on, kuhu ta on kukkunud, 208 inimest, 208 valijameest. No proovime siin presidenti valida. Parlamendis see ei õnnestu, läheb valijameeste kokku, kuna seal, kus see kõik n-ö kopeerib enam-vähem neid, ma arvan, lõpuks suhteliselt palju neid jõujooni, mis on siin parlamendis, ei õnnestu seal ka. Tuleb Riigikokku tagasi, ei õnnestu meil siin. No mis me teeme siis? Ta pendeldab.

Tegelikult, kui vaadata põhiseaduse kirjutate arvamusi ja mõtteid, siis nende eesmärk ja nende suur soov, millest nad lähtusid, oli ju see, et president valitakse ikka Riigikogus ära, ja kui teda ei valita, siis on see koht, kus kindlasti valik peaks toimuma, valijameeste kogu. Sellepärast peaks see olema võimalikult lai ja võimalikult vähe kopeerima ka parlamendi jõujooni, et see valik seal tõesti toimuks.

Ja ma arvan, et on teatud oht. Ma ei tea, kas võib realiseerida või mitte, aga tunnistagem, et on teatud oht, et kui presidendi valimine niimoodi edasi-tagasi peaks kogu aeg pendeldama, siis lõpuks ollaksegi selles olukorras, minu arvates sundolukorras, kus tuleb mingisugune valik teha. Kas see valik on parim Eestile? See ei pruugi niimoodi olla, see võib niimoodi olla. Aga kui meil on võimalik selliseid olukordi ennetada, siis me peaksime seda tegema.

11:20 Aseesimees Martin Helme

Andrei Korobeinik, palun!

11:20 Andrei Korobeinik

Suur tänu! Hea ettekandja! Sa oled paar korda vastanud siin sarnastele küsimustele. Alguses sa ütlesid, et see eelnõu on siin nii hilja sellepärast, et koalitsioon ei viitsinud tööd teha. Ja siis sa ütlesid, et muidu valimistega seotud regulatsiooni ei peaks muutma viimasel hetkel, aga presidendivalimised on erand ja sul oli mingisugune vestlus sel teemal, kus ametnik arvas, et nii ongi õige. Ma selguse mõttes küsin üle: kas siis tõepoolest sa pead õigeks? See eelnõu oli esitatud kuus kuud enne presidendivalimisi. Isegi optimistliku stsenaariumi järgi, kui koalitsioon väga pingutaks, siis poole aasta sisse see ei mahuks. Kas sa pead õigeks, et presidendivalimiste puhul võib viimasel hetkel muudatusi teha – et see erineb teistest valimistest? Aitäh!

11:21 Lauri Läänemets

Aitäh! Ma olen siin mitu korda öelnud, et tegelikult me ju ei lähe muudatust tegema. Sisuliselt, kui me mõtleme sisuliselt, jah, me juriidiliselt teeme muudatust, kuna lihtsalt omavalitsuste arv on vähenenud, siis automaatselt on vähenenud ka presidendi valijameeste kogu number.  Aga seda debatti parlamendis, et me tahame vähendada omavalitsuste esindajate arvu valijameeste kogus, ei ole ju keegi kuskil pidanud. Sellist otsust, sellist otsust, et vähendame, ei ole ju keegi teinud, mis tähendab, et selle eelnõu mõte on hoida olukord sellisena, nagu ta varasemalt oli. Me ei lähe ju sisuliselt muutma presidendivalimiste korda, vaid me soovime selle eelnõuga hoida olukorra sellisena, nagu ta varasemalt oli. See on selle eelnõu eesmärk, et ei hakka seal mingeid põhimõtteid muutma. Ja kui te tõesti arvate, et et valijameeste kogus peaks olema vähem omavalitsuste esindajaid ja rohkem n-ö parlamendierakonnad ainult või Riigikogu liikmed seal domineerima, siis täna ongi ... praegu ongi see koht, kus kohas seda otsust tehakse. Ja noh, siis tuleks seda ka välja öelda, mitte küsida ja öelda, et miks me nüüd tahame midagi muuta. Ei taha, me tahame säilitada seda olukorda, mis alates 1996.-st aastast seda põhimõtet, seda vahekorda valijameeste kogus, mis on olnud, me tahame seda säilitada täna ka. Aitäh!

11:23 Aseesimees Martin Helme

Urve Tiidus, palun!

11:23 Urve Tiidus

Lugupeetud juhataja! Lugupeetud Lauri Läänemets! Te soovite selle eelnõuga säilitada valimiskogu liikmete arvu enam-vähem sama suurena kui enne haldusreformi, mil omavalitsuste arv oli alla nelja korra suurem kui praegu. Tookord presidenti valimiskogus ei valitud. Te olete täna mitu korda rõhutanud, et sellist debatti oleks siiski vaja. Ja ma küsin niimoodi. Matemaatika on üks asi, aga mis annab teile kindlust, et teie eelnõu seadustamisel valimiskogu on efektiivsem? Loomulikult ma mõistan, et see küsimus eeldab rohkem spekulatsiooni kui ratsionaalseid argumente.

11:23 Lauri Läänemets

Väga-väga hea küsimus selles mõttes, et seda küsimust Toomas Kivimägi küsis ka komisjonis. Ma seda, et milline süsteem nüüd n-ö valimistel efektiivsem on, presidendivalimistel, või mismoodi moodustatud valimiskoguga siis ollakse kuidagi efektiivsemad, ma arvan, et meist mitte keegi ei suuda ennustada, sest iga presidendivalimine on erinevas ajas ja erinevates loogikates, et seda pole võimalik öelda. Küll aga, mis meil on võimalik otsustada siin, on nagu põhimõtted. Näiteks et kohalik hääl oleks siis selles valimiskogus näiteks ülekaalus või et jah, kui parlament ei saa oma konsensuse otsimisega hakkama, et siis see oleks võimalikult mitmekesine. Neid asju me saame otsustada ja need on ju need põhimõtted, mida me selle eelnõuga taotleme. Aitäh.

11:24 Aseesimees Martin Helme

Peeter Ernits, palun!

11:24 Peeter Ernits

Hea juhataja! Hea ettekandja! Mina ütlen küll, et oli väga piinlik, kuidas Eiki Nestor, teie juht eelmisel korral praeguse presidendi Kadriorgu upitas. Aga minu küsimus on see, et ärme räägime sellest seadusest, see on selline surrogaatne asendustegevus, aga keda sotsid praegu tahaksid tegelikult Kadriorus näha presidendina? Ja väike küsimus ka, kas sina ka näed ennast kunagi Kadriorus Eesti Vabariigi presidendina?

11:25 Lauri Läänemets

Aitäh-aitäh! Ma saan aru, et see küsimus mulle juba oli tunnustus. Suur tänu! Suur tänu toetuse eest! Neid küsimusi, seda, kas see peaks olema mina või keegi teine me pole hetkel arutanud. Ma loodan, et me hakkame seda kõike koos parlamendis arutama ja kui teil tuleb mõni hea mõte, siis tulge ja öelge seda meile ja me kindlasti ei räägime oma headest mõtetest ja inimestest ka teile, aga valimisprotsessiga me pole küll algust teinud.

11:25 Aseesimees Martin Helme

Paul Puustusmaa, palun!

11:25 Paul Puustusmaa

Suur tänu! Hea Lauri! Vot Riigikogu valivad kodanikud, nagu sa tead, see on põhiseaduslik kõrgeim võim. Valijakogu esindajad aga on Vabariigi Presidendi valimise seaduse, kohaliku omavalitsuse valimise seaduse ja põhiseaduse § 56 koostoime tõttu riigi poolt otsustatud, et see on väheoluline poliitiline substants. Sellepärast et kõrgemat riigivõimu nad ei teosta ... Riigikogu valimised ja rahvahääletus, aga mitte presidendivalimised. Ja siin tulebki mul tugineda ka Urve Tiidusele, kes ütles, et küsimuse all on valimiskogu efektiivsus, ja ka on efektiivsuse küsimus tõepoolest olemas. Ma küsin, miks te remondite vähetähtsat valimiskogu selmet kaotada üleüldse valimiskogu kui selline.

11:26 Lauri Läänemets

Aitäh! Mina ei tea, miks peab olema presidendi valimine üldse efektiivne või mida see efektiivne tähendab. Ma saan aru, et see võiks kuidagi majandusjutu sisse sobida, mingitesse majandusloogikatesse või ettevõtlusega seonduvasse, et seal kuidagi taotletakse mingisugust efektiivsust. Presidendi valimine minu arvates peaks olema võimalikult laiapõhjaline, võimalikult demokraatlik ja seda me ju selle eelnõuga tegelikult taotleme. Mis puudutab presidendi valijameeste kogu kaotamist. Jah, seda võib keegi teha, aga see eeldab kohe automaatselt ju selle süsteemi ümbertegemist. Sest siis ei ole ju kohta enam, siis tuleb välja mõelda mehhanismid, kuidas president näiteks valitakse parlamendis ära, et kui kolmas kord ei suudeta kokkuleppele jõuda, siis ma ei tea, kas tuleb neljas kord või vähendatakse seal mingil hetkel häälte arvu või tehakse mingisugused muud muudatused. Või siis tõesti tehakse rahva poolt presidendi otsevalimine.

Need on väga pikaajalised ja väga põhimõttelised muudatused. Täna me võime neid arutada, aga meie eelnõu taotleb seda, et nüüd, kui sellel aastal presidenti valitakse, ja ma julgen öelda ka, et järgmine kord presidenti valitakse, siis oleks presidendi valijameeste kogu koosseis sarnaselt varasemaga kaks kolmandikku kohalikud esindajad ja kolmandik Riigikogu esindajad. See on see, mida me taotleme. See on suhteliselt pisikene asi. Tegelikult me taotlesime ka seda debatti siin parlamendis. Mina näiteks kutsun üles kõiki, kes siis edaspidi, ka lugupeetud Siim Pohlak, ma vaatan, Valdo Randpere hakkavad kohe küsima ja ka teised, kes pole küsinud, et öelge oma arvamus välja, eriti koalitsioonisaadikud. Ma kohe vastuküsimusega, kui saaks, küsiksin, et te küll püüate öelda, kuidas ei saa, või küsida, et miks ei saa, miks see pole mõistlik, aga öelge siis, kas te toetate seda, et presidendi valijameeste kogus oleks kaks kolmandikku kohalike omavalitsuste volikogude poolt valitud esindajad või mitte.

Ma arvan, et see on see põhimõte, mille üle peaks debatt käima. Kõik muud asjad on sellised tehnilised. Ma komisjonis ütlesin ka, et kui komisjon ise sooviks samal teemal eelnõu algatada ja selle ära reguleerida kuidagi natuke teistmoodi, aga seda mitte sinnamaale jätta, siis sotsiaaldemokraadid hea meelega on nõus kaaluma seda, et me võime need erinevad eelnõud ühendada või me võime mingi muu algatusega kaasa tulla, aga ärme jäta seda siis nii, nagu ta täna mõnes mõttes parlamendi tööõnnetusena juhtunud on. Tegelikult väga lihtne, küsimus on väga lihtne. Kas teie fraktsioon, kes teie kui parlamendisaadik soovite valijameeste kogus säilitada kohalike volikogude esindajate arvu sellisena, nagu ta varasemalt on olnud, või soovite, et ta tõesti muutukski ja sellel korral domineeriks seal siis parlamendierakonnad ainult. Nii lihtne küsimus ongi. Peame parem sellel teemal debatti.

11:30 Aseesimees Martin Helme

Siim Pohlak, palun!

11:30 Siim Pohlak

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud ettekandja! Veel kord, teie eelnõu ju suures pildis ei muuda midagi ja ma ei saanud ka oma eelmisele küsimusele vastust, mida siis sotsiaaldemokraadid tegelikult sellest presidendi otsevalimisest arvavad, et põiklesid ikka osavalt kõrvale. Kui sa ei taha rääkida sotsiaaldemokraatide nimel, äkki ütled oma seisukoha vähemalt. Et jah, täna on teil see eelnõu, aga kui tuleb presidendi otsevalimise eelnõu, et kas te siis toetate seda või mitte? Sa räägid sõnades küll siin laiapõhjalisusest, demokraatlikust kaasamisest. Kõige demokraatlikum saabki olla ainult presidendi otsevalimine ja kõige laiapõhjalisem. Nii et sinu jutu järgi mulle jääb mulje, et sa nagu toetaks ka presidendi otsevalimisi võib-olla tulevikus, aga samas kui ma vaatan paari aasta tagust teie esindaja Eiki Nestori väljaütlemist, kes totaalselt laitis maha presidendi otsevalimised ja ütles, et sotsiaaldemokraadid ei ole sellega mitte mingil juhul nõus. Mis siis sina arvad, kas oled nõus härra Nestoriga või jääd ikkagi iseenda seisukohtadele kindlaks? Aitäh!

11:31 Lauri Läänemets

Aitäh! See on ju selles mõttes küsimus, millele ei saa niimoodi vastata jah või ei, sellepärast et kui te soovite, näiteks kui te peate silmas, et teeme presidendi otsevalimise, noh, siis tuleb ju muuta parlamendi mingeid õigusi, et presidendile midagi juurde anda. No mina ei tea, kas te mõtlete sellist presidendi valimise korda ja sellist presidenti, selliste õigustega presidenti näiteks nagu on naaberriigil Venemaal, siis ma ütlen kindlasti ei, kindlasti ei, et võim peab ikkagist rahva käes olema ja kui see ainult ühe inimese kohta niimoodi koondub või ühe inimese kätte koondub, siis noh demokraatiast on asi kaugel. Et see riik võib väga kiiresti uppi lennata, me oleme seda näinud. Niimoodi ei ole võimalik vastata. Pange eelnõu laua peale, vaatame, mis selle eelnõu sisu on, kas tahetakse teha topispresidenti või sellist presidenti, kellel on võim enda käes, et siis saab arutada seda asja. Aga loomulikult, selle poolt ma olen, printsiibi poolt ma olen, et inimestel peab olema võimalikult palju võimalik riigiasju mõjutada, kaasa rääkida, ükstapuha kas see on siis presidendivalimised, on need parlamendivalimised, kohaliku omavalitsuse volikogu valimised või lihtsalt riigijuhtimine. Aitäh!

11:32 Aseesimees Martin Helme

Valdo Randpere, palun!

11:32 Valdo Randpere

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Hea ettekandja Lauri! Ma tahaks natukene ikkagi edasi vaielda selle eelmise küsimuse teemal ja sinu vastuse teemal minu esimesele küsimusele. Sa ütlesid, et sa ei kasutanud väljendit "piinlik", aga samas oma vastuses ikkagi kasutasid, kirjeldasid seda olukorda, kus rahvas vaatab, et Riigikogu ei saa oma tööga hakkama ja kõik on kuidagi halvasti selle tõttu. Mina küll ei leia, mina, arvan, et võib valida rahulikult presidenti niikaua, kuni valge suits korstnast tõuseb, ja ei ole seal midagi häda.

Aga mul on teine küsimus seoses sellega, et see sinu jutt on vastuoluline. Sa kogu aeg viitad sellele eelmisele presidendi valimisele kui ebaõnnestunud see oli, kuna ei valitud ära valijameeste kogus. Ja siis sa tahad nüüd tagasi viia selle valijameeste kogu täpselt või enam-vähem samale suurusele. Kas sa ise ei leia, et see on imelik, et eelmine valijameeste kogu hakkama ei saanud ja nüüd sa tahad uue teha täpselt samasuguse? Aitäh!

11:33 Lauri Läänemets

Aitäh! Esiteks, ma ei viita kogu aeg neile eelmistele presidendivalimistele. Ma olen seda teinud täna, aga mitte siis niimoodi või vähemalt see kontekst, mis siit küsimusest välja tuli, ei olnud ju päris see, mida mina siin ees rääkinud olen küsimustele vastates.

Küsimus lõpuks ei ole selles, et kas ... parlament peab oma tööd tegema või valijameeste kogu peab oma tööd tegema. Jah, peavad tegema nii, nagu ette nähtud seaduses on seal, mina seda ei vaidlusta, et nad siis teevad ja kas on õige või vale. Ma pole seda vaidlustanud, las ta jääb.

 Küsimus on ju selles, kui laiapindset otsust tehakse valijameeste kogus – et selles on küsimus. Täna on minemas valijameeste kogu või kogunemas koosseisus, kus on 208 liiget, neist 101 on Riigikogu liikmed ja ülejäänud siis tulevad kohalikest omavalitsustest, kuigi varasem põhimõte, mille järgi siiamaani presidente valiti, oli kogu aeg see, et kaks kolmandikku tuleb üle 200, antud eelnõu järgi 232 valijameest tuleb kohalike omavalitsuste volikogude poolt valituna ja 101 Riigikogu liiget ja siis on proportsioon sihukene kaks kolmandikku laias laastus.

See on küsimus. Küsimus on selles, et pole seda debatti siin saalis pidanud ja ma vaatan, ei taheta seda debatti siin saalis ka pidada. Me võime küll presidendi otsevalimise küsimusi küsida ja – täiesti õige teema, täiesti arutamist väärt teema. Kõik need teemad on olulised, aga antud juhul ärme peida pead liiva alla, räägime sellest, et kui me tahame, et otsused oleksid rohkem demokraatlikumad, laiapindsemad, oleks kaasatud, oleks võimalik kaasa rääkida ka neil poliitikutel või rahvaesindajatel, kes näiteks esindavad parlamendiväliseid erakondi ja neid valijaid või nende valijaid ja toetajaid või valimisliidud või et opositsioonil oleks kohalikust n-ö omavalitsuse volikogust võimalik tulla ka presidenti valima. Et siis ütleme jah, meie arvates see on õige, see põhimõte oli varasemalt, onju. See põhimõte, see loogika läheb selle eelnõuga palju paremaks ja me toetame seda. Ja kui me arvame, et tõesti kitsas ringis sisuliselt noh, ütleme nii, et kui jääb selline valijameeste kogu koosseis, siis sisuliselt väga parteilises ringis, mis ei ole halb, ma ei ütle, et see on halb, onju, aga see on vähem sihukese laiapõhjalisem ja võib-olla ka vähem midagi muutev n-ö see saali patiseis võib sinna valijameeste kogusse edasi kanduda. Kui me pooldame seda, siis öelge, et me pooldame, onju! Aitäh!

11:36 Aseesimees Martin Helme

Mart Helme, palun!

11:37 Mart Helme

Aitäh! No esiteks ei pea paika see, et presidendivalimiste teemal ei ole selles saalis debatti peetud. Peeti juba eelmise Riigikogu koosseisu ajal, peeti kindlasti kohe ja on ka varem peetud. Seda esiteks. Teiseks. No teie eelnõu kvalifitseerub kategooriasse "tühjus sai mõttetuselt lapse", sest see sisuliselt ei muuda mitte midagi. Sisuliselt ei muuda mitte midagi. See, mida nüüd on tarvis tõestada, on see, et presidendivalimised kukuvad läbi ka seekord, nii Riigikogus kui valijameeste kogus, et veel kord anda ühiskonnale signaal: on kaks võimalust, kas presidendi institutsioon kui mõttetu sellisel väikesel riigil nagu Eesti kaotada – ja kaks viimast presidenti on väga palju põhjusi andnud selle kaotamiseks – või presidendi valib rahvas. Mingisugused vahevariandid, nagu teie välja pakute, rääkides siin laiapindsusest ja suuremast demokraatiast – no iseendale võite ju puru silma ajada, aga avalikkusele ja teistele poliitikutele kindlasti mitte. Nii et minu küsimus on, kas te toetate ideed presidendi institutsiooni kaotamiseks.

11:38 Lauri Läänemets

Aitäh! Ma pole seda kordagi mõelnud sellele, et presidendi institutsiooni kaotada. Ma täna ütlen, et ma ei usu, et ma toetaksin, kui see tuleb. Aga see oli väga tore poliitiline selline sõnavõtt siin lugupeetud Riigikogu liikme poolt. Ütleks niimoodi, et te sisuliselt ütlesite ju seda, et teie jaoks ei ole oluline, et valijameeste kogus oleks suurem kohalike inimeste esindatus. Mul on väga kahju, et te tulete, räägite presidendi otsevalimistest, kõigest muust, tulete ütlete, et me tegeleme mingisuguse sisutu tegevusega siin. Mul on väga kahju, mul on väga kahju, et EKRE endine esimees sellisel seisukohal on. Minu arvates, noh et kõik teie varasem jutt, tegelikult ju toimus praegu potist veega allalaskmine, on ju. Nii seda olema ei peaks. Mina kutsun üles teid, ikkagist ma arvan, et äkki te pole lugenud seda eelnõu, lugenud lihtsalt pole, on ju, et võtke see eelnõu korra ette, praegu on veel aega, ma vaatan, et küsimusi tuleb, et lugege seda, vaadake, mis seal kirjas on, ja võib-olla te ikkagist leiate võimaluse mõelda rahulikult sellele ja seda ka toetada. Sellepärast et ma kordan veel kord, selle eelnõu eesmärk antud ajaraamistikus, antud ajaraamistikus ei ole võimalik teha ühtegi suurt muutust nagu presidendivalimistes, lihtsalt ei ole võimalik, sest presidendivalimised tulevad lähiajal. Aga see, mis meil on võimalik teha, on võimalik säilitada presidendi valimiskogus ikkagist need proportsioonid, mis ei ole parlamendi kasuks, mis ei ole, nagu eelpool küsija on tavaliselt öelnud, kartellierakondade, mina ei tea, nende kasuks, on ju. Mulle tundub, et teile sobib ka just selline presidendi valimiskogu koosseis, kus kohas erakonnad domineerivad, sellepärast et kui te selle eelnõu poolt ei ole, siis te just toetate ju seda.

11:40 Aseesimees Martin Helme

Kalle Grünthal, palun!

11:40 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Kuulan teie juttu sellest definitsioonist nagu laiapõhjalisus, te tahate valijameestega anda laiapõhjalise võimaluse. Minu meelest see definitsioon ei ole päris õige, sest see on hoopid kitsapõhjaline. Laiapõhjaline eeldaks ikkagi rahva arvamust ja keda rahvas näeks presidendina. Tulles nüüd Siim Pohlaku küsimuse juurde, kus ta seal küsis, kas te oleksite nõus toetama seda versiooni, et rahvas saaks presidenti valida, siis ma ka sealt otsest vastust ei kuulnud. Viide oli Putinile vist, et sellist asja me ei tahaks. No ma teen asja natuke lihtsamaks ja ütlen niimoodi, et presidendi institutsiooni õigused jäävad samaks, mis need olid, aga rahvas valiks ise endale presidendi. Ma eeldan, et see oleks laiapõhjalisus. Kas te oleksite valmis siis, ütleme, meiega koos seda eelnõu välja töötama?

11:41 Lauri Läänemets

Ma ütlen teile, näiteks, kui mina teeks seadust, juhuslikult, kus kohas presidendi valib rahvas, siis mina ei jätaks presidendi õigusi samaks. Ma arvan, et president peab siis õigusi juurde saama. Sest muidu oleks see ju nii, et sa ütled siis: rahvas, valige lihtsalt esindusnägu. Ja siis tal on väga suur mandaat, on ju. No kuidas see suhestub parlamendiga ja kõik need asjad. Ma soovitan teil järele mõelda selle üle. Ma arvan, et selline versioon ei ole ka hea. Vaat, siit hakkabki debatt ju minema, mis siis hea on ja mis mitte.

Aga see pole üldse selle eelnõu teema. Antud juhul te proovite kogu aeg rääkida ikkagi sellest, et presidenti peaks valima rahvas. Aga esitage see eelnõu siis! Kuskohas see eelnõu on? Ma pole seda eelnõu näinud. Te räägite kogu aeg, on ju, räägite-räägite-räägita, aga ei ole. Tänane eelnõu, mis säilitaks selle varasema olukorra, kus kohalikud inimesed saavad valida volikogu ja nende kohalikud esindajad saavad valida valijamehed siia valijameeste kogusse, see säilitaks selle olukorra, mis siiamaani on olnud, et ta ei läheks kuidagi n-ö tööõnnetusena läbi haldusreformi kuskile kaduma.

Küsimus on ju selles, et kui meil tulevad nüüd presidendivalimised – ja te pole oma eelnõu esitanud, on ju, isegi kui te esitate, siis seda pole võimalik ju ellu viia nii kiiresti –, siis kas te toetate seda põhimõtet või te ei toeta. Nii lihtne see ongi. Parlament pole teadlikult selleteemalist debatti siin pidanud, et vähendada valijameeste või presidendi valimiskogu koosseisu. Sellist debatti pole parlamendis minu teada toimunud. Ja minu teada pole ka toimunud ... Ühesõnaga, pole seda toimunud, on ju. See on debatt. 

Ma pigem ootaks teilt seda sõnavõttu, et kas te nüüd toetate seda või mitte. Komisjonis toetasite. Lugupeetud Grünthal, ma olen teile väga tänulik. Ma arvan, et Eesti inimesed on teile tänulikud. Sotsiaaldemokraadid on teile tänulikud. Ja ma vaatan, et inimesed saalis on ka teile väga tänulikud selle eest. Aga nüüd on eelnõu hääletamine ja toetage seal ka.

11:43 Aseesimees Martin Helme

Mart Helme, palun!

11:43 Mart Helme

Aitäh! Mis ma selle teie vastuse peale ütlen, minu eelmisele küsimusele? Te kukkusite mind õpetama. No ärge õpetage mind! Ei ole tarvis! Te ei ole nii tark, et mind õpetada. Kui ma teeksin teile ka märkuse, ka natuke õpetaksin, et kui te räägite, siis lõpetage siuksetamine, niuksetamine ja onjutamine. On tunduvalt ilusam kirjakeel, kui te nendest asjadest loobute. Ma ka õpetan teid natuke, kui me siin vastastikku õpetame. Aga mu küsimus on selline, et te kogu aeg räägite sellest, miks me ei esita seda eelnõu, aga küll me esitame selle eelnõu. Me esitame selle eelnõu ka järgmises Riigikogu koosseisus võib-olla kus sotsiaaldemokraate enam ei ole. Ja küll me ükskord viime selle teema sinnamaale, et rahvas valib presidenti. Aga seni, kuni meil ei ole piisavalt jõudu selle elluviimiseks, oleme me sunnitud seda lihtsalt deklareerima, et me oleme alati toetanud presidendi otsevalimisi ja toetame ka praegu ja selleks, et presidendi otsevalimisteni jõuda, tahame, et presidendivalimised praegusel korral ja praegusel kujul läbi kukuksid.

11:44 Lauri Läänemets

Aitäh! Mina olen ka väiksest saati juba unistanud erinevatest asjadest, unistused pole tihti täitunud. Ma arvan, et meie kõigiga on niimoodi. Kui me demokraatiast räägime, siis minu arvates võiks olla igal parlamendiliikmel ikkagi hoopis selline unistus või soov, et järgmises koosseisus me näeme neid parlamendierakondi, kes siin täna on, ja keda siin veel ei ole. Mida rohkem meid on, seda paremini on erinevate inimeste soovid ja nägemused siin ka esindatud. Ma arvan, et see on päris oluline selline põhimõte, millest võiks lähtuda. Aga ma ei taha õpetada. Loomulikult iga inimene saab neid valikuid ise teha. Jah. Suur aitäh teile!

11:45 Aseesimees Martin Helme

Henn Põlluaas, palun!

11:45 Henn Põlluaas

Aitäh, austatud esimees! Hea ettekandja! Me oleme esitanud tegelikult presidendi otsevalimise eelnõu. Me tegime seda eelmises Riigikogu koosseisus, teeme seda ka selles. Aga see ei puutu praegu asjasse. See, et täna on valijamehi vähe, on ju ka tänu sotsidele, sest teie ise toetasite eelmises koosseisus ju selle regionaalse haldusreformi läbiviimist. Nii et vaadake peeglisse. Aga mina küsin seda, et ka endise omavalitsustegelasena sa tead, et omavalitsuses ... otsustav, ja mis vahet seal on, kas koalitsioon näiteks otsustab saata kaks reformierakondlast või ühe reformierakondlase või kaks keskerakondlast või ühe keskerakondlase, et lõpptulemuse, presidendi valimise suhtes ei ole siin mingit vahet.

11:46 Lauri Läänemets

Jah, aitäh! Vahepeal hakkis, ma kõike ei kuulnud, aga ma oletan, et ma sain küsimuse mõttest aru. Tegelikult on ikka küll vahe. Täna saadavad paljud omavalitsused, kui sügisel toimuks, ju me seda eelnõu ei toetaks, saadavad päris paljud siis kohalikud omavalitsused ühe inimese, mis tähendab, et volikogus valitakse üks inimene. Kui sellest eelnõust saaks seadus või seadusemuudatus, on ju, ellu viidaks siis tuleks näiteks mõnes omavalitsuses valida kaks esindajat valijameeste kokku, ja see tähendab, et nad pannakse korraga hääletusele. Ja ütleme niimoodi, et lihtne matemaatika ju, me ju kõik teame, et Riigikogus näiteks, kui me valime komisjoni esimeest, siis on ikka niimoodi, et koalitsioonil natuke rohkem häält, opositsioonil vähem, aga fakt on see, et sellise valimise puhul saab nii koalitsioon kui opositsioon oma esindaja valitud. Et kui koalitsioon tahaks hakata kahe valijamehe puhul valima siis omale kahte inimest, siis suure tõenäosusega enamasti juhtub niimoodi, et neil on hääli nii palju, nii piisavalt vähe, et küll iga nende kandidaat saab hääle, no ma ei tea, ma toon näite pigem numbrites, on ju, et kui on 21 liiget kohalikus volikogus, valitakse kahte valijameest, koalitsioonil on 11 häält, opositsioonil 10 häält, koalitsioon soovib kahte inimest valida, siis nende 11 häält jagunevad kahe inimese vahel. Kas siis üks neist saab suure tõenäosusega valitud, on ju, aga mõlemad mitte, ja opositsiooni teine esindaja võiks näiteks 10 häält saada, et igal juhul saab opositsioon oma esindaja valitud. Kolme esindaja puhul suure tõenäosusega on võimalik nii teha ikkagist, et koalitsioon saab kaks valijameest ja opositsioon ühe, aga igal juhul alates kahest tuleb see opositsiooni võimalus sinna juurde kindlasti. Ma arvan, et eriti hästi töötaks kohalik volikogu siis, kui ei vaadatagi üldse, kas on opositsioon või koalitsioon, vaid püütakse leida mingisugust konsensust. Vaadatakse, kes on näiteks kõige rohkem hääli saanud või kes meil on kõige kogenum volikogu liige, et ta võiks meie kogukonda sinna valijameeste kogusse valima minna. Ma arvan, et see oleks hoopis hea variant.

11:49 Aseesimees Martin Helme

Lugupeetud ettekandja! Rohkem küsimusi teile ei ole. Suur tänu! Ja nüüd saab tulla pulti ettekandjaks põhiseaduskomisjoni esindaja Toomas Kivimägi.

11:49 Toomas Kivimägi

Väga lugupeetud Riigikogu aseesimees, istungi juhataja! Head kolleegid. Ma ainult ühe repliigi, enne kui me läheme selle arutelu juurde põhiseaduskomisjonis, tahaksin öelda. Ma arvan, et see tänane arutelu siin on üheselt kinnitanud seda, et Vabariigi Presidendi valimise korra muutmine ei ole mitte ainult põnev, vaid tegelikult ja siiralt ka väga asjakohane. Ent omapoolse märkusena lisan, et neli kuud enne Vabariigi Presidendi valimisi on selleks väga vale aeg. Sest tõepoolest ka tegelikult see, et kohalike omavalitsuste volikogude esindajad valimiskogus on oluliselt vähem, kui oli seda viis aastat tagasi, on teada tegelikult aastast 2017. Selles mõttes, veel kord: see debatt, see eelnõu oma sisu poolest debatti tekitavana on igati asjakohane, aga lihtsalt neli kuud enne valimisi, see on selle põhivaidluse tuum siin ja ka põhjus, miks põhiseaduskomisjoni enamus seda eelnõu ei toetanud.

Aga nüüd lähme selle eelnõu arutelu juurde põhiseaduskomisjonis. Põhiseaduskomisjon arutas seda teisipäeval, 13. aprillil 2021. Osalesid kõik põhiseaduskomisjoni liikmed ja sekretariaadi töötajad ning oli kutsutud ka Justiitsministeeriumi avaliku õiguse talituse nõunik Mariko Jõeorg-Jurtšenko.

Esmalt andis sellest eelnõust ülevaate eelnõu algatajate nimel Lauri Läänemets. Kuna ei mina ega ilmselt ka mitte keegi teine ei suuda paremini Lauri seisukohti tutvustada kui tema ise, siis ma usun, et Lauri vabandab, et ma ei tutvusta seda, millest ta komisjonis rääkis, seda enam, et see langes täielikult kokku sellega, mida Lauri täna siin rääkis. Ja loomulikult oli Lauril võimalus selgitada ja põhjendada oluliselt pikemalt.

Nüüd protokolli huvides märgime ära, et kõigepealt Helin Leichter komisjoni sekretariaadist teavitas, et komisjonile on saatnud kirja ka Kalle Kulbok ja Enn Tõruvere oma ettepanekute ja arvamustega presidendi valimise kohta. See kuulati ära ja avaldati ka mõningad arvamused.

Siis Paul Puustusmaa märkis, et Vabariigi Presidendi valimise regulatsiooni peaks käsitlema laiemalt ja mitte lähtuma üksnes Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esitatud eelnõust ning kutsuma esile sügavama diskussiooni. Ja ta mainis, et võimalusi muudatusteks on mitmeid. Üks võimalus on presidendi institutsioon üldse ära kaotada ning anda praeguse presidendi ülesanded peaministrile. Teine võimalus on kehtestada Vabariigi presidendi otsevalimised. Selle peale Lauri Läänemets kommenteeris, et loomulikult võib pidada suuremat debatti Vabariigi Presidendi valimise korra võimalike muudatuste üle, ent käesolev eelnõu lähtub olemasolevast õigusest ning eelnõuga soovitakse tagada väga pikalt kehtinud põhimõtte jätkumine ehk see proportsioon kohalike omavalitsuste volikogude esindajate ja Riigikogu vahel valimiskogus.

Teiseks, ka siin saalis juba kõlas, aga Paul Puustusmaa tundis huvi ka selle vastu, miks ikkagi esindajate määramisel lähtutakse alates 16-aastaste hääleõiguslike kodanike arvust kohalike omavalitsuste haldusüksuse territooriumil, kuivõrd Vabariigi Presidendi valimise seaduses on öeldud, et lähtutakse Eesti hääleõiguslike kodanike riiklikku registrisse kantud kodanike arvust kohaliku omavalitsusüksuse haldusterritooriumil ning ei ole öeldud, et arvestamise aluseks on vähemalt 16-aastased isikud. Selle peale Lauri Läänemets vastas, et see siiski on igati põhjendatud, kuna kohaliku omavalitsuse volikogu saavad valida isikutd kes on saanud 16-aastaseks.

Seejärel Toomas Kivimägi sõnas, et Vabariigi Presidendi valimise teema on kahtlemata väga huvitav, ja ta leidis, et asjaolu, et valimiskogusse kuuluvate kohalike omavalitsuste esindajate arvu arvestamisel võetakse aluseks vähemalt 16-aastaseid hääleõiguslikke kodanikke, on igati loogiline, sest kohaliku omavalitsuse volikogu saavad valida isikud alates 16. eluaastast. Toomas Kivimägi märkis, et talle isiklikult ei meeldi see, et järgmisteks presidendivalimisteks arvestatakse ära, mitu esindajat millisest omavalitsusest valimiskogusse kuuluks, et selgitada välja, kas teatud erakonnad saaksid endale sobiva presidendi või mitte. See ei ole õige lähenemine, selliseid rehkendusi ei peaks tegema. Ja lisan oma kommentaarina siin, et kui Lauri Läänemets kahtlustas, et äkki koalitsioonierakonnad on mingeid rehkendusi teinud, siis tunnistan, et me ei ole mitte mingeid rehkendusi teinud. Selle järgi ühte või teist eelnõu kindlasti koostada ei tohi, et vaadatakse, milline tulemus tuleb. Tuleb teha seda ja lähtuda nendest põhimõtetest, mida peetakse õigeks.

Ja veel, mida ma rõhutan, mida Toomas Kivimägi ka komisjoni istungil ütles, mis on minu isiklik seisukoht, siin mul puudub teadmine, milline on erakonna ja fraktsiooni seisukoht, et põhiseaduses, kuivõrd, kui me loeme põhiseadust, siis § 79 ütleb nii: " Vabariigi Presidendi valib Riigikogu või käesoleva paragrahvi neljandas lõikes sätestatud juhul valimiskogu." Mina leian, et Vabariigi Presidendi valimise prerogatiiv ehk eelisõigus on antud Riigikogule ja Riigikogu saab valida presidenti kolmes voorus. Ja tuleks eeldada, et põhiseaduse koostajad on eeldanud, et just nimelt Riigikogu on see institutsioon, kes valib presidendi. Ja kui rääkida valimiskogust, siis peaks see, kellele on antud prerogatiiv, olema valimiskogu suuremal määral esindatud võrreldes sellega, mis ta varem oli. Ja seni on tegelikult Riigikogu osa olnud valimiskogus väiksem, oluliselt väiksem, ja see on tõenäoliselt tulnud matemaatilisest tulemist, sest kohalikke omavalitsusi oli lihtsalt nii palju ja kõik pidid saama saata vähemalt ühe esindaja valimiskogusse. Toomas Kivimägi arvas, et praegu oleks tulenevalt haldusreformist ja kohalike omavalitsuste vähenemisest valimiskogu palju rohkem tasakaalus ja proportsioonis ja kooskõlas selle põhiseaduse sättega ja prerogatiiviga.

Lauri Läänemets märkis, et Toomas Kivimägil on kindlasti õigus selles, et presidenti peaks valima Riigikogu. Samas, olukorras, kus Riigikogu ei suuda presidenti ära valida, peab seda tegema valimiskogus. Ja Lauri Läänemets leidis, et mida väiksem on valimiskogu liikmete arv, seda sarnasem patiseis Riigikogus olnud patiseisuga võib tekkida ka valimiskogus.

Paul Puustusmaa mainis, et uue eelnõu menetlemisega ehk kõnealuse eelnõuga ei peaks kiirustama ning see võiks hakata kehtima alles järgmisteks presidendivalimisteks, kuna sellel aastal toimuvate presidendivalimisteni on jäänud nii vähe aega, et neid ei jõua enam niikuinii mõjutada. Lauri Läänemets leidis, et Paul Puustusma ettepanek on iseenesest hea, aga käesolev eelnõu on esitatud käesoleva aasta veebruaris – ja nii see on – ning algatajate soov on see, et see kehtiks juba sellel aastal toimuvatel presidendivalimistel. Lauri Läänemets lisas, et käesolev eelnõu ei muuda presidendi valimise korda, vaid muudatus puudutab üksnes omavalitsusi, kes saaksid edaspidi valimiskogusse saata näiteks ühe esindaja asemel kaks.

Toomas Kivimägi sõnas, et eelnõu kohta on oma seisukoha esitanud ka Vabariigi Valitsus ja Vabariigi Valitsuse seisukoht on eelnõu mitte toetada. Oma kirjas Vabariigi Valitsus selgitab, et haldusterritoriaalse reformi tulemusena vähenes oluliselt kohalike omavalitsuste üksuste arv ning seetõttu väheneb ka volikogude esindajate arv valimiskogus. See on olnud teada juba aastast 2017. Ja Vabariigi Presidendi valimine toimub ajavahemikul 10. augustist kuni 29. septembrini k.a. Ja Vabariigi Valitsus ei saa toetada Vabariigi Presidendi valimise seaduse muutmist kiirkorras. Lisaks ei ole see kooskõlas ka põhimõttega, mida siin on korduvalt mainitud, et valimisreeglid peavad olema selged aegsasti enne valimisi ning nii valijal kui ka kandidaadil peab olema aega uute reeglite tundmaõppimiseks ja käitumisviisi valimiseks.

Kalle Grünthal sõnas, et igasuguse demokraatia aluseks on otsuste võimalikult suur laiapõhjalisus ning mida suurem on otsustajate ring, seda demokraatlikum on küsimuse käsitlemine. Kui presidendivalimistel oleks otsustajaks rahvas, siis oleks see kõige demokraatlikum viis presidendi valimiseks, sest sellist hulka otsustajaid mõjutada on praktiliselt võimatu. Ja Toomas Kivimägi märkis, et loodetavasti ei soovinud Kalle Grünthal Riigikogu legitiimsust kahtluse alla seada, sest kolmes esimeses voorus valib presidenti siiski 101-st liikmest koosnev Riigikogu. Lauri Läänemets mainis, et ta mõistab Vabariigi Valitsuse seisukohta, et vahetult enne valimisi ei tohiks valimisseaduses põhimõttelisi muudatusi teha. Ja samas, käesoleva eelnõuga ei muudeta ühtegi olulist valimiste detaili, vaid see puudutab üksnes valimiskogu suurust.

Ja nüüd ma rõhutan seda, mis on üsnagi oluline, nimelt Mariko Jõeorg-Jurtšenko märkus selle kohta, et näitlikku loetelu nendest muudatustest, mida vahetult enne valimisi ei tohiks teha ja mida ei tohiks, seda loetelu tegelikult antud kuskil ei ole. Klassikaliselt peetakse nendeks säteteks, mida ei tohiks vahetult enne valimisi muuta, kandideerimisega seotud sätteid ning hääletamisprotseduuridega seotud sätteid. Ja kui rääkida käesolevast eelnõust, siis ei saa päriselt öelda, et see midagi oluliselt ei muudaks, sest alates haldusreformi toimumisest aastal 2017 on kõik kohalikud omavalitsused elanud selle teadmisega, et valimiskogu on oluliselt väiksem. Ja kui nüüd eelnõuga valimiskogu moodustamise põhimõtteid muudetakse, siis see on siiski oluline muudatus. Mariko Jõeorg-Jurtšenko märkis, et mis puudutab eelnõus olevat hääleõiguslikele kodanikele sätte täpsustamist, siis sellega ei ole probleemi ja seda võib teha ka vahetult enne valimisi.

Toomas Kivimägi kordas veel, et talle ei meeldi kõnealuse muudatuse tegemine vahetult enne valimisi, sest see annab välja võimaluse arvestada, milline kandidaat võiks ühe või teise valemi järgi tõenäolisemalt saada valimiskogus suurema toetuse. Toomas Kivimägi märkis, et varasemalt on olnud väikeste omavalitsuste puhul valimiskogus koalitsiooni esindaja. Kui eelnõu kohaselt saab väga paljudel omavalitsustel olema valimiskogus ühe asemel kaks esindajat, siis see tähendab seda, et valimiskogus hakkab olema nii koalitsiooni kui ka opositsiooni esindaja. See ei ole paha iseenesest, ent selline muudatus võib muuta päris palju valimiskogu sisemisi proportsioone.

Lauri Läänemets sõnas, et eelnõu kindlasti muudab valimiskogu, aga pigem positiivses suunas, mitte negatiivses suunas. Ja Kalle Grünthal leidis, et tema arvates ei oma tähtsust, kui palju koalitsiooni ja opositsiooni esindajad kuulub valimiskogusse, küll aga tooks suurem valimiskogu liikmete arv kaasa selle, et mõni valimiskogu liige, kes on iseseisva mõtlemisega ja otsustab omamoodi hääletada, saaks muuta kogu otsustusprotsessi demokraatlikumaks.

Seejärel tehti menetluslikud otsused. Esiteks, võtta eelnõu täiskogu päevakorda 4. maiks 2021. See otsus oli konsensuslik. Teiseks, teha ettepanek eelnõu tagasi lükata. Selle poolt oli viis: Toomas Kivimägi, Andrei Korobeinik, Oudekki Loone, Marko Torm, Mart Võrklaev. Vastu oli neli: Kalle Grünthal, Lauri Läänemets, Paul Puustusmaa ja Urmas Reinsalu. Erapooletuid ei olnud. Otsustati määrata ettekandjaks põhiseaduskomisjoni esimees Toomas Kivimägi. See otsus oli konsensuslik.

Võib-olla veel omalt poolt lisan siiski ka selle kommentaari protokolliväliselt. Kui ettekandja mainis korduvalt, et kas valitsuskoalitsiooni erakonnad on võtnud seisukoha, et kas vähendada kohalike omavalitsuste esindajate volikogude esindajate arvu valimiskogus või mitte, siis sellist seisukohta tõepoolest valitsus ei ole võtnud ei ühte- ega teistpidi. Kordan veel: valitsuse seisukoht selle eelnõu mitte toetada on ennekõike asjaolu, et Vabariigi Presidendi valimisteni on jäänud pelgalt neli kuud. Ja valitsuse hinnangul on tegemist ikkagi selliste põhimõtteliste muudatustega, mille tegemine peaks olema vähemalt aasta enne vastavaid valimisi. Nii et siin väita, just nagu Keskerakond ja Reformierakond toetavad kohalike omavalitsuste esindajate arvu vähendamist valimiskogus, siis ühtegi sellist otsust ei ole tehtud, aga ei saa öelda ka midagi vastupidist selle kohta. Nii et võib olla selline kommentaar veel enda poolt.

Ja võib-olla teine selline üldisem ja repliik. Ka mina möönan seda, et tegelikult see, et Vabariigi Presidendi valimine ei õnnestunud ka valimiskogus, ma arvan, et see ei ole nagu loogiline ja põhjendatud. Ma arvan, et selle lahendus tegelikult ... Ma arvan, et kui Riigikogu ei suuda kolmel korral Vabariigi Presidendi valida, siis peaks ikkagi valimiskogu selle presidendi valima. Selle lahendus on ju väga lihtne: kui visata need tühjad sedelid ka tegelikult prügikasti ja neid mitte arvestada kui hääletusest osa võtnuid, siis saaks ka valimiskogu Vabariigi Presidendi kindlasti valida. Nii et sellel on väga lihtne lahendus, väike seadusemuudatus, kui me tahame seda teha, aga otse loomulikult ka tänasel päeval kindlasti see ei ole asjakohane, kuivõrd neli kuud on jäänud Vabariigi Presidendi valimisteni. Aitäh!

12:03 Aseesimees Hanno Pevkur

Hea ettekandja, küsimusi teile ei ole.

12:03 Toomas Kivimägi

Kahju. Aitäh!

12:03 Aseesimees Hanno Pevkur

Ei pea olema üldse kahju. See näitab, et ettekanne võis olla väga hea ja kellelgi täiendavaid küsimusi ei olnud.

Nii. Nüüd on võimalus läbirääkimisteks. Henn Põlluaas, palun!

12:03 Henn Põlluaas

Hea asespiiker! Head kolleegid! Presidendivalimised on loomulikult asi, mis tegelikult tekitab sellist elevust ja kahjuks ka alati poliitilist ažiotaaži. Aga noh tõenäoliselt see lihtsalt kuulub asja juurde.

Sotsiaaldemokraatlik Erakond on esitanud nüüd eelnõu, mis nõretab nördimusest, et valimiskogus on valijamehi oluliselt vähem kui varem. Aga ometigi tegelikult olid just nimelt ka sotsiaaldemokraadid need, kes olid ju tegelikult selle territoriaalse haldusreformi toetajad, kes selle eest hääletasid. Ja kahtlemata see, et valijameeste hulk sellega, et jääb omavalitsusi vähemaks, see tõsiasi ei saanud olla mitte kellelegi teadmata ega saladuses. Nii et tõepoolest siin peaksid sotsid tegelikult vaatama peeglisse, sest samamoodi Reformierakonna ja teistega, kes seda haldusterritoriaalset reformi toetasid, mis kahjuks tänaseks on näidanud, et mingisugust sellist reaalset sisulist kasu pole sellest tulnud, et need erakonnad vastutavad kõik ühtemoodi selle olukorra eest.

Tulla nüüd välja niivõrd väikese ajavaruga enne presidendivalimisi eelnõuga, mis muudaks seda korda, noh, see ei kuulu absoluutselt hea tava juurde. Sest on ju üleüldiselt kokku lepitud ja reegliks mitte ainult siin Eestis, vaid terves Euroopas, et selliseid seadusemuudatusi tehakse minimaalselt aasta aega enne valimisi.

Presidendivalimistest rääkides, siis loomulikult, kui me räägime demokraatiast, kui me räägime sellest, et rahvas on kõrgeim võim riigis, siis presidenti tuleb valida rahva poolt. Umbes pooltes Euroopa riikides nii ka tehakse, kaasa arvatud meie lähimate naabrite juures. Ja muuseas, taasiseseisvunud Eesti esimesed presidendivalimised korraldati täpselt samamoodi otsevalimise teel. Rahvas oli see, kes valis presidendi. Nii et selles ei oleks mitte midagi uut.

See, et kas kuskil omavalitsuses koalitsiooni poolt saadetakse valimiskogusse üks või kaks esindajat, see ei muuda ju tegelikult nende valimiste tulemust, sest täpselt samasuguseks jäävad need tulemused, sõltumata sellest, kas seal on ühest erakonnast üks või kaks inimest. Ja tulles tagasi presidendi otsevalimise juurde, siis selle vastukaaluks, vastuargumendiks on tihti toodud, et rahvas ei ole valmis selleks, et president saab liialt suure mandaadi sellega jne, jne. Siis tegelikult vaadakem põhja poole, Soome poole. Ka seal ei ole kogu aeg mitte rahvas presidenti valinud, vaid see toodi käiku kuskil, kui ma nüüd ei eksi, seitsmekümnendatel, kaheksakümnendatel, ja ka siis selle vastased esitasid täpselt samasuguseid argumente, et riik muutub autoritaarseks, president saab liialt palju võimu. Kas on Soomes ükski selline oht realiseerunud?

Ma palun kolm minutit lisaaega.

12:06 Aseesimees Hanno Pevkur

Palun! Kolm minutit lisaaega.

12:07 Henn Põlluaas

Me teame, et tegelikult ei ole need ohud realiseerunud. Soome on täpselt sama demokraatlik riik kui varem ja tegelikult oluliselt demokraatlikum, sest nüüd on rahval õigus otsustada presidendi üle, rahval õigus ise valida presidenti.

Nii et seda eelnõu Eesti Konservatiivne Rahvaerakond ei toeta, aga küll toetame presidendi otsevalimisi ja teeme selle nimel kõik, mis suudame, ja esitame ka peatselt uuesti vastava eelnõu. Aitäh!

12:09 Aseesimees Hanno Pevkur

Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Head kolleegid, enne kui me läheme juhtivkomisjoni ettepaneku juurde eelnõu 340 SE esimesel lugemisel tagasi lükata, võtan ma juhataja vaheaja kümme minutit, et väike tehniline probleem kõrvaldada, et me saaksime korralikult hääletada. Vaheaeg kümme minutit.

V a h e a e g

Head kolleegid, oleme tehnilised tõrked kõrvaldanud. Saame minna juhtivkomisjoni ettepaneku juurde eelnõu 340 SE esimesel lugemisel tagasi lükata. Panen hääletusele juhtivkomisjoni ettepaneku. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

12:19 Aseesimees Hanno Pevkur

Ettepanekut toetas 63 Riigikogu liiget, vastu oli 18, erapooletuid ei olnud. Eelnõu 340 SE on esimesel lugemisel tagasi lükatud.

Head kolleegid, sellega oleme tänase päevakorra ammendanud. Jõudu tööle komisjonides, kohtume homme! Head päeva!

12:20 Istung lõppes

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee