Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

header-logo

14:58 Istungi rakendamine

15:00 Esimees Jüri Ratas

Tere päevast, head ametikaaslased! Austatud Riigikogu, alustame Riigikogu täiskogu V istungjärgu 13. töönädala esmaspäevast istungit. Kõigepealt palun registreeruda neil Riigikogu liikmetel, kes soovivad üle anda eelnõusid või arupärimisi. Raimond Kaljulaid, palun teid Riigikogu kõnetooli!

15:00 Raimond Kaljulaid

Aitäh, austatud kolleegid, ja aitäh, hea Riigikogu esimees! Ma muidugi ootasin, et Riigikogu esimees nüüd haamri asemel kasutabki seda palki, mida ta nädalavahetusel näitas, aga ma näen, et tema töölaual on siiski vana klassikaline haamer.

Soovin üle anda arupärimise peaministri Kaja Kallasele. Nimelt, valitsuse ametisse astumisel ütles peaminister Kaja Kallas rahvusringhäälingule, et peab oma valitsuse kõige olulisemaks prioriteediks üleminekut eestikeelsele haridusele. Ja kaks nädalat tagasi ütles haridusminister Liina Kersna Riigikogule, et eestikeelsele haridusele üleminekuks ettevalmistused käivad. Ministeerium koostab tegevuskava, milles on konkreetsed kuupäevad, ja kõige hiljemalt toimub üleminek aastal 2035. Samal ajal on mitmed juhtivad Keskerakonna poliitikud, nii meie head kolleegid kui ka näiteks Tallinna Linnavalitsuse haridusvaldkonna abilinnapea korduvalt kinnitanud, et midagi sellist ei ole valitsuses kokku lepitud ja seda üleminekut ei tule. Üks Keskerakonna liige on koguni avalikult avaldanud seisukoha, et see, kui kuskil ministeeriumis tehakse mingi töögrupi poolt mingi tegevuskava, ei tähenda absoluutselt mitte midagi ja sellele ei pea tähelepanu pöörama. See on küsimus, mis puudutab otseselt tuhandete Eesti laste haridust, see puudutab tuhandeid Eesti peresid, see puudutab väga paljusid Eesti õpetajaid ja eesti koolide töötajaid ning laiemalt puudutab see venekeelset kogukonda, kes on samasugune täieõiguslik Eesti ühiskonna osa nagu kõik teised rahvused, kes Eestis elavad. 

Kui üks pool valitsusest räägib üht ja teine pool räägib teist, siis peab peaminister vastama, kes räägib õigust ja kes mitte. Valitsusel ei saa olla näiteks kahte välispoliitikat, valitsusel ei saa olla ka kahte hariduspoliitikat. Arupärimine on üle antud digitaalselt. Aitäh!

15:02 Esimees Jüri Ratas

Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Viktoria Ladõnskaja-Kubits. Palun!

15:02 Viktoria Ladõnskaja-Kubits

Isamaa fraktsiooni nimel ma annan ka arupärimise ja see arupärimine on huvihariduse toetuse hiigelkärpest haridus- ja teadusministrile. Enne eelmisi Riigikogu valimisi lubas Reformierakond paremat huvihariduse korraldamist. Reformierakonna valimisprogrammist saime lugeda näiteks sellist fraasi: huviharidus on võimalus avardada laste ja noorte maailmapilti ja teadmisi, arendada nende oskusi ja loovust ning hoida neid eemal nende tervist ja tulevikku kahjustavatest tegevustest. Ja tänaseks on Reformierakonna juhitud valitsus koostanud järgnevate aastate RES-i ja teatanud, et järgmisel aastal ootab Eesti huvihariduse toetust vähendamine. Tegemist ei ole mingil määral kärpega, vaid sellega vähendatakse huvihariduse toetust poole võrra. See ei ole nagu väike asi. Ja siin on meil terve hulk neid küsimusi. Ja üks küsimus on eriti oluline, sest see puudutab otse neid sõnu, mida on rääkinud meile praegune haridus- ja teadusminister Liina Kersna. Nimelt ta rääkis sellest, et kuivõrd oluline tema jaoks on vaimne tervis. Ja küsimus seisnebki selles, et huviharidus mängib olulist rolli laste arengus ning kahtlemata on see üks valdkondadest, mis aitab ennetada vaimse tervise probleemidega seotud riske. Ja küsime, et milliseid tegevusi te ministrina plaanite astuda selleks, et vähendada ja ennetada noorte vaimse tervisega seotud probleeme. Aitäh!

15:04 Esimees Jüri Ratas

Palun Riigikogu kõnetooli Vabariigi Valitsuse esindaja Heili Tõnissoni.

15:04 Valitsuse esindaja Heili Tõnisson

Austatud esimees! Hea Riigikogu! Vabariigi Valitsus algatab täna kolm seaduseelnõu. Esimeseks, veeseaduse muutmise seaduse eelnõu. Riigikogus esindab seaduseelnõu menetlemisel Vabariigi Valitsust keskkonnaminister. Teiseks, energiamajanduse korralduse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Selle seaduseelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust majandus‑ ja taristuminister. Ja kolmandaks, kollektiivlepingu seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Selle seaduseelnõu menetlemisel Riigikogus esindab Vabariigi Valitsust tervise- ja tööminister. Kõik kolm seaduseelnõu on edastatud elektrooniliselt. Aitäh!

15:05 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole. Olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud kolm eelnõu ja kaks arupärimist ning Riigikogu juhatus otsustab nende edasise menetlemise vastavalt meie kodu- ja töökorra seadusele. Head ametikaaslased, viime läbi kohaloleku kontrolli! Kohaloleku kontroll.

15:05 Esimees Jüri Ratas

Kohale registreerus 89 Riigikogu liiget, puudub 12.

Läheme nüüd päevakorra täpsustamise ja siis peale seda kinnitamise juurde. Kõigepealt, esiteks rahanduskomisjon on teinud ettepaneku jätta selle töönädala kolmapäevase istungi päevakorrast välja kolmas päevakorrapunkt, milleks on Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Euroopa Liidu taaskäivitamise kava rahastamise, Euroopa Liidu Nõukogu otsuse omavahendite süsteemi kohta heakskiitmine" eelnõu 353 OE teine lugemine. Teiseks, majanduskomisjon on teinud ettepaneku jätta selle töönädala kolmapäevase istungi päevakorrast välja kaheksas päevakorrapunkt, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud konkurentsiseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 325 SE teine lugemine. Kolmandaks ... Kalvi Kõva, protseduuriline küsimus. Palun!

15:07 Kalvi Kõva

Aitäh, hea Riigikogu esimees! Küsimus päevakorra kohta, mille kinnitamise juurde me kohe läheme. Nimelt, sotsiaaldemokraadid muretsevad tõsiselt selle tervisliku olukorra pärast, mis Eestimaal täna valitseb, ja peaminister siin meie ees olles mitu korda on ütelnud, et, head Riigikogu liikmed, kui te tahate midagi teada, esitage arupärimisi ja ta tuleb kohe nendele vastama. Ja sotsiaaldemokraadid juba poolteist nädalat tagasi esitasid paar arupärimist just sellesama terviseolukorra kohta ja palusid peaministrit, et ta tuleks 3. mail neile siia vastama. Täna on 3. mai. Ma vaatan, päevakorras peaministrit täna siin ei ole. Oskate öelda, miks peaministrit täna siin ei ole ja kas juhatus on peaministriga suhelnud, et sellistele tervisega seotud arupärimistele peaks ju ülikiirelt vastama?

15:08 Esimees Jüri Ratas

Aitäh teile! Tulenevalt meie korrast on tõesti 20 istungipäeva aega arupärimistele vastata. Minu arvestuse järgi see 20 päeva täis ei ole, see tähendab seda, et tuleb tulla selle aja jooksul. See suhtlus kindlasti nii Riigikogu kui ka Riigikantselei vahel toimub ja leitakse kõige kiirem ja parim võimalik päev. Nii ma oskan vastata. Neljandaks, Kalvi Kõva teine protseduuriline küsimus, palun!

15:08 Kalvi Kõva

Aitäh! Ma loodan, et te juba selle nädala päevakorda tehes peaministriga suhtlesite. Sotsiaaldemokraadid sellise päevakorraga küll rahul ei saa olla ja mul on teile palve, et te siis kindlasti järgmise nädala jooksul peaministriga suhtleksite korra, kaks või, kui tarvis, kolm, et ta siis järgmine esmaspäev oleks siin puldis.

15:09 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Kindlasti selle info saab Riigikogu Kantselei edastada Riigikantseleile ja püüda võimalusel leida see sobiv aeg, aga loomulikult me peame lähtuma ka sellest, mis meie kord ette näeb. Nagu ma ütlesin, 20 istungipäeva. Aga aitäh nende protseduuriliste küsimuste eest! Nüüd, head ametikaaslased, meil on kaks muudatust selle nädala päevakorda, mis on nii rahandus‑ kui ka majanduskomisjoni poolt ja nende muudatustega alustame selle nädala päevakorra hääletamise ettevalmistamist. Helir-Valdor Seeder, palun!

15:09 Helir-Valdor Seeder

Mul ei ole protseduuriline küsimus. Mul on sisuline küsimus: kas komisjonid ka põhjendasid oma ettepanekut päevakorrast tagasi võtta? Sellepärast, et kolmapäevane kolmas päevakorrapunkt on seotud neljapäevase oluliselt tähtsa riikliku küsimuse arutamisega sisu poolest ja need väga hästi klappisid. Nüüd tekib olukord, kus see kolmapäevane päevakorrapunkt võetakse välja. Mis on see põhjus, kas on teada komisjonide poolt?

15:10 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! See on komisjonide otsus, et seda ei ole edastatud mulle. Palun, Helir-Valdor Seeder, kas sisuline või protseduuriline küsimus?

15:10 Helir-Valdor Seeder

Ikka sisuline, mul on ainult sisulised küsimused. Isegi protseduurilised küsimused ma suudan sisuga täita. Loodetavasti. Aga kas Riigikogu juhatus ei tundnud siis üldse huvi? Lihtsalt komisjon ütles, et võtame pärast juhatuse poolt kinnitatud päevakorra välja, laiasaadetud päevakorra välja, ja te tõepoolest ei tundnud mitte mingisugust huvi, mis see põhjus oli? Aitäh!

15:10 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Riigikogu juhatus ei ole täna selles küsimuses kogunenud ja see on juhtivkomisjonide otsus tulenevalt meie reeglistikust. Jürgen Ligi, palun! Protseduuriline küsimus.

15:10 Jürgen Ligi

Protseduuriline küsimus on, et kas tohib esindada korraks seda rahanduskomisjoni, kus me niimoodi otsustasime, et protokolli muidu jääb küsimärk ainult?

15:11 Jürgen Ligi

Meil oli loomulikult sügavam kaalutlus neljapäeval OTRK raamides saada sisulised vastused selle eelnõu kohta ka, aga tõsisem oli see, et meil oli esitatud sadu muudatusettepanekuid, mida me peame veel analüüsima, kuna seal oli palju selliseid, kuidas öelda, suveräänsusest taganemise ettepanekuid, näiteks et Eesti ei saa otsuseid langetada ilma Horvaatiat jne. See ei ole küll päris Nõukogude Liiduga ühinemine, aga siiski rahvuskonservatiivide poolt sihuke oluline poliitiline pööre, mida me peame analüüsima üks nädal aega.

15:12 Esimees Jüri Ratas

Aitäh teile ja läheme hääletamise ettevalmistamise juurde. Head ametikaaslased, kas lubate minna hääletuse juurde? Aitäh! Panen koos nende muudatustega hääletusele Riigikogu täiskogu V istungjärgu 13. nädala päevakorra kinnitamise. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

15:13 Esimees Jüri Ratas

Tulemusega poolt 80, vastu 8 ja 2 erapooletut on selle nädala päevakord heaks kiidetud.


1. 15:14 Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (347 SE) teine lugemine

15:14 Esimees Jüri Ratas

Läheme nüüd tänase päevakorra menetlemise juurde. Esimeseks päevakorra punktiks on Vabariigi Valitsuse algatatud nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse muutmise seaduse eelnõu 347 SE teine lugemine. Ma palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks sotsiaalkomisjoni esimehe Siret Kotka. Palun!

15:14 Siret Kotka

Austatud istungi juhataja! Head Riigikogu liikmed! Sotsiaalkomisjon käsitles nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse muutmist muutmise seadust (347 SE) esimese ja teise lugemise vahel kuuel korralisel istungil. 23. aprillil osalesid komisjoni istungil mitmed huvirühmad ja asjasse puutuvad asutused ja isikud: Eesti Tööandjate Keskliidu, Eesti Haigekassa, Eesti Ametiühingute Keskliidu, Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koja, Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsiooni, Õiguskantsleri Kantselei ning Notarite Koja esindajad. Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsiooni,  Notarite Koja ettepanekud seondusid eelkõige haiguspäevade hüvitamisega, mis on käesolevast seaduseelnõust komisjoni poolt varem juba välja võetud ja mida Riigikogu menetles tervishoiuteenuste korraldamise seaduse muutmise ning sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse 355 SE-s. EVEA ettepanek oli, et riik võtaks lähikontaktsetega seonduvate haiguspäevade hüvitamisega seonduvad kulud enda kanda. Notarite Koda tegi ettepaneku hüvitada haigushüvitiste raha teisest kuni viienda haiguspäevani haigekassa vahenditest. Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Koda toetas Notarite Koja seisukohti. Sotsiaalministeerium selgitas, et eelnimetatud ettepanekute puhul oleks riigile täiendav lisakulu 11,4 miljonit eurot ja seda ei ole 2021. aasta lisaeelarves arvestatud. Samuti toodi välja, et 2014. aasta kohtulahendis on leitud, et FIE-sid ei ole haigushüvitiste maksmisega diskrimineeritud. Lisaks on neil töötervishoiu ja tööohutuse seadusega sarnaselt õigus haigushüvitist maksta ka endale ning ka 2021. aasta vastuskirjast EVEA-le ei leidnud õiguskantsler, et tegemist oleks ebavõrdse kohtlemisega.

5. aprillil toimus arutelu sellel teemal, et kuidas on Terviseameti ja PPA praeguses kriisiolukorras inimesi juhendanud ja milliseid korrakaitsemeetmed on seni kasutatud ning milleks on vajalikud muudatused eelnõus 347 SE, mis puudutavad PPA kaasamist Terviseameti poolt. Terviseamet selgitas, et politseinike kaasamist on kasutatud käsunduslepingute sõlmimist ja ametnike üleviimist Terviseametisse. Abi on vajatud telefoni teel inimeste teavitamisega lähikontaktsusest, riikliku järelevalve teostamisega ja väärteomenetluste läbiviimisega. Komisjoni liige uuris, et mille poolest erineks eelnõu jõustumisel praegune olukord väljakuulutatavast eriolukorrast, kui politsei on kaasatud mõlemil juhul. Terviseameti peadirektori asetäitja Mari-Anne Härma vastas, et tavaliselt jagatakse epideemia tõrje kahte põhilisse faasi, millest esimene keskendub sellele, et nakatunute lähikontaktsed leitakse üles ja suunatakse isolatsiooni, vältimaks nakkuse levikut. See on väga ressursimahukas tegevus ning tavalise nakkushaiguse puhul, näiteks tuberkuloos või leetrid, toimub see eeldusel, et väikeseid koldeid ei ole Eestis rohkem kui kolm. Teine faas on leevendamise faas, millele minnakse üle siis, kui on tuvastatud riigisisene levik ehk kui nakatunud inimene ei ole seotud juba teadaolevate juhtumitega. Selles faasis antakse ühiskonnale hoiatus, et nakkus levib, ja soovitakse kodus püsida, kuid elu läheb tavapäraselt edasi. Tänases pandeemiaolukorras ei ole veel võimalik täielikult teise faasi üle minna, sest varasemalt nakkushaigustega tegelemiseks määratud riigipoolne ressurss ei ole loodud sellisel tasemel pandeemiaga toimetulekuks. Seega on vaja võimalikult suurt ressurssi, et lähikontaktseid ja haigestunuid tuvastada. Veel komisjonis küsiti, et miks ei muuda Terviseamet oma struktuuri, et oma tööülesanded ise täita ja tulevikus sarnaste olukordadega toime tulla. Selle peale Terviseametist vastati, et võttes arvesse praeguse epideemilise haiguse leviku ulatust, siis tuleks ümberstruktureerimisel Terviseameti koosseisu märkimisväärselt suurendada, kuid sellisel juhul ei leiaks kõik töötajad tavaolukorras rakendust. Samuti oleks ümberstruktureerimine riigi jaoks kulukas. Terviseamet lisas, et eriolukorra kehtestamise ettepanekut ei ole tehtud, sest kõik meetmed, mida on hetkel võimalik rakendada, on käesoleva seadusandluse piires olnud võimalik kasutusele võtta ilma eriolukorda välja kuulutamata. Eriolukord kuulutatakse hädaolukorra seaduse järgi välja siis, kui on vaja kohaldada eriolukorra meetmeid. Siseministeeriumi asekantsler selgitas, et Politsei- ja Piirivalveamet on epideemia lahendamisse olnud kaasatud juba eelmise aasta märtsist. Ressurss selleks on tulnud teatud juhtudel ka põhitöö arvelt ja lisatundidena. Peamiselt on piirangute järelevalve puhul keskendutud kaupluste, kaubanduskeskuste ja meelelahutuskohtade kontrollile. Lisaks on vaadatud maskide kandmise kohustuse täitmist ja eneseisolatsiooniga seonduvaid rikkumisi. Lisaks uuriti komisjonis, et milleks on vaja seadust muuta, kui politsei tegeleb selle tööga tavapäraselt oma raames, mille peale vastati, et seda on vaja õigusselguse huvides kui ka olukordadeks, kus on vaja ressurssi suuremal määral ja kus on vaja Terviseameti tööd toetada ülesannete täitmiseks. Kehtiva regulatsiooni kohaselt politsei koostab järelevalvetoimiku, saadab selle Terviseametile, kes teeb otsuse. Selline tegevus on aga ressursimahukas ja bürokraatlik. Uuriti, kas politseile antakse selle eelnõuga juurde täiendavaid õigusi, mille peale vastati, et lisaõigusi ei tule politseile, sest ka praegu on politseil need õigused olemas vastavalt korrakaitseseadusele. Toonitati, et muudatus ei too endaga kaasa massilist eluruumide läbivaatamist ja kuritarvitamist, sest seda ei ole koroonaepideemia ajal niiviisi kasutatud. Pigem ikkagi PPA tegeleb 2 + 2 reeglite kinnipidamise ja maskide kontrolliga.

19. aprillil komisjoni istungil uuriti, missuguse seaduse alusel on politseinikke üle viidud tööle Terviseametisse. Terviseamet selgitas, et üleviimised on toimunud avaliku teenistuse seaduse § 33 alusel ning nad täidavad Terviseametis ametniku ülesandeid, kuna hetkel ei ole Terviseametis piisavalt töötajaid. Hetkel on üle viidud kaheksa politseiametnikku, kes on teenistusse nimetatud või üleviimisega määratud kuni tervishoiualase kriisi lõppemiseni. Kuna ametnikul peab olema järelevalve- ja väärteomenetlusepädevus, siis on seetõttu ka võetud vastavaid isikuid PPA-st. Samal päeval oli istungil ka MTÜ Tsiviilallianss esindaja, kes tutvustas oma ettepanekuid ja arvamusi eelnõu 347 SE kohta. Sotsiaalkomisjon võttis nende arvamuse teadmiseks.

Sotsiaalkomisjonile esitati kokku 169 muudatusettepanekut. Üks muudatusettepanek tuli Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni poolt, kaks muudatusettepanekut Isamaa fraktsiooni poolt, 127 muudatusettepanekut Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna poolt, 39 Riigikogu liikme Kalle Grünthali poolt. Ja teadmiseks, et EKRE võttis kõik oma muudatusettepanekud tagasi, Riigikogu liige Kalle Grünthal jättis viis ettepanekut menetlusse, kõik ülejäänud võttis tagasi. Sotsiaalkomisjon kui juhtivkomisjon tegi eelnõu kohta neli muudatusettepanekut.

Sotsiaalkomisjon menetles muudatusettepanekuid 6. aprillil, 8. aprillil, 19. aprillil ja 20. aprillil. Kokku oli 11 muudatusettepanekut. Sotsiaalkomisjon arvestas täielikult nelja muudatusettepanekut, üks muudatusettepanek arvestati osaliselt ja kuus muudatusettepanekut jäeti arvestamata.

Muudatusettepanek number 1, esitas sotsiaalkomisjon ja selle ettepanekuga jäetakse välja eelnõust paragrahvid 2–9, kuna Riigikogus vastu võetud eelnõuga 355 SE muudeti juba Eesti Haigekassa seadust, ravimiseadust, sotsiaalmaksuseadust, surma põhjuse tuvastamise seadust ning töötervishoiu ja tööohutuse seadust. Lisaks viiakse muudatusega kooskõlla eelnõu pealkiri ja tehakse seonduvad normitehnilised muudatused.

Muudatusettepanek nr 2, mida esitas Kalle Grünthal. Ettepanekuga defineeritakse haiguspuhang, mille aluseks on viimase 10 aasta statistika. Komisjon ei toetanud ettepanekut, sest ettepanekust lähtuvalt on vaja esmalt koguda 10 aasta statistika. COVID-19 puhul aga puudub 10 aasta statistika ning jälgitakse WHO juhist. Haiguste kohta, mis on aga juba varem esinenud, näiteks tuberkuloos, siis ka seda juba praegu tehakse, kohaldatakse 10 aasta statistikat.

Muudatusettepanekut nr 3, mida esitas ka Kalle Grünthal, ettepanekuga tuuakse sisse karjaimmuunsus, millest lähtuvalt tuleks enne immuniseerimist selgitada, millisesse gruppi isik lähtuvalt karjaimmuunsuse definitsioonist kuulub. Et ühiskonna ja majanduse täieliku sulgemise vältimiseks on vaja välja selgitada inimesed, kes ei vaja vaktsineerimist. Sotsiaalkomisjon ei toetanud karjaimmuunsuse toomist NETS-i, kuna tegemist on teadlaste poolt antava sisendiga, mis ei peaks olema seaduses reguleeritud.

Muudatusettepanek nr 4, esitas samamoodi Kalle Grünthal. Ettepanekuga soovitakse siis NETS-is sätestada, et isikut ei tohi tema vaba tahte vastaselt allutada meditsiini- ega teaduskatsetele. Komisjon ei toetanud ettepanekut, sest Eestis ei ole vaktsineerimine kohustuslik, Euroopa Liidus on kliinilised uuringud äärmiselt reguleeritud ja puudub vajadus selliste muudatuste järele. Põhiseaduse § 19 lõike 2 kohaselt ei tohi kedagi tema vaba tahte vastaselt allutada meditsiini- ega teaduskatsetele.

Muudatusettepanek nr 3, esitas samamoodi Kalle Grünthal, ettepanekuga täiendatakse NETS-i PCR-testimise ja metoodikaga. Ettepaneku esitaja selgitas, et PCR-test ei näita viiruse olemasolu, vaid viiruseosakeste osakeste olemasolu, mistõttu enne, kui saab tunnistada inimest teistele ohtlikuks nakkuselevitajaks, tuleb testi tulemust võrrelda muude andmetega. Komisjon ei toetanud seaduse tasandil testimise liigi reguleerimist NETS-is ja jättis ettepaneku arvestamata.

Muudatusettepaneku nr 6 esitas samamoodi Kalle Grünthal. Ettepanekuga soovitatakse tagada isikule õigus, et tema töökohas ei tohi tööandja töötaja suhtes kohaldada sundvaktsineerimist ega isikukaitsevahendite kasutamist, kui Vabariigi Valitsus ei ole vastavat kohustust ise kehtestanud. Komisjon ei toetanud ettepanekut ja leidis, et sundvaktsineerimist Eestis ei ole. Kui tegemist on töökohaga, kus on vajalik kasutada isikukaitsevahendeid enda või kolmanda isiku kasuks, on tööandjal õigus tervise kaitseks isikukaitsevahendite kasutamist nõuda.

Muudatusettepanek nr 7, esitas Isamaa fraktsioon, koosneb kahest ettepanekust. Esimese ettepanekuga soovitatakse anda õiguskaitseorganitele kasutada erimeetmeid täiendavad õigused, tähtajaliselt, Vabariigi Valitsuse väljakuulutatud eriolukorra ajaks. Teise ettepanekuga soovitakse eriolukorra ajal Terviseametil kaasata nakkushaiguste epideemilise leviku tõkestamisel korrakaitseorganid seni, kuni amet ise ei saa oma ülesandeid täita. Komisjon esitas ise kompromisssõnastuse muudatusettepanekus nr 8, mida ma kohe tutvustan, mistõttu toetati muudatusettepaneku nr 7 osaliselt.

Muudatusettepanek nr 8, esitas sotsiaalkomisjon. Komisjon soovib, et ainult eriolukorras või hädaolukorras, mis on seatud nakkushaiguse epideemiaga, võib Terviseamet kaasata korrakaitseorgani. Vabariigi Valitsus otsustab, kas kaasata korrakaitseorgan. Kaasamise reeglid kehtestatakse sama paragrahvi lõike 6 alusel.

Muudatusettepanek nr 9, esitas samamoodi sotsiaalkomisjon. Trahviühikud ja rahatrahv alandatakse sarnaselt kehtiva NETS § 48-s sätestatud määradele. Eelnõus on nakkushaiguse epideemilise leviku tõkestamise nõuete rikkumise eest rahatrahv kuni 200 trahviühikut, muudatusettepanekuga jääb 100 trahviühikut. Eelnõus oli sama teo eest rahatrahv juriidilisele isikule kuni 32 000 eurot, muudatusettepanekuga jääb 13 000 eurot.

Muudatusettepanek nr 10, esitas sotsiaalkomisjon. Muudatuse eesmärk on ühtlustada seaduses vastavalt vastutuse sätetes trahviühikute ja rahatrahvi määrad kehtivas õiguses sätestatuga. Seetõttu jäetakse välja eelnõu algataja planeeritud rahatrahvimäärade tõus.

Ja muudatusettepanek nr 11, esitas Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, kes tegi eelnõule muudatusettepaneku, mis puudutab haigeid ja lähikontaktseid, et ennetada ja vältida tööealiste nakatumist töökohtadel, tasuda riigi poolt esimesest haiguspäevast sajaprotsendilist hüvitist. Riigikogu sotsiaalkomisjon jättis ettepaneku arvestamata, kuna eelnõus 355 SE reguleeriti haiguspäevade hüvitamise regulatsioon ning Riigikogu kinnitas oma tahet eelnõu vastu võttes.

Ja nii ka otsustati, et teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 4. mail käesoleval aastal, milleks oli konsensus, vastavalt juhatuse, Riigikogu juhatuse ettepanekul tõsteti teine lugemine 3. mai päevakorda ehk tänasesse, teiseks, teha ettepanek teine lugemine lõpetada, milleks oli konsensus, ja kolmandaks anda komisjoni esimehele volitus eelnõu teise lugemise dokumentide allkirjastamiseks, milleks oli ka konsensus. Aitäh!

15:29 Esimees Jüri Ratas

Aitäh, hea ettekandja! Teile on vähemalt üks küsimus. Kalle Grünthal, palun!

15:29 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Kogu sellest viiest eelnõu muudatusest, mis ma teile komisjoni esitasin, on minu meelest kõige tähtsam see PCR-test. Aga teie lükkasite selle tagasi. Ma tõin välja ka seal paljundustsüklite arvu, kui palju see võiks olla. Ma küsin sellise küsimuse, kuna te olete imehästi kursis selle PCR-testiga, sest ma tutvustasin seda ligi tund aega teile. Öelge mulle palun, milline on paljundustsüklite arv PCR-testi tegemisel SYNLAB-is ja Eesti Terviseametis, et ma saaksin võrrelda seda sellega, mis on minu poolt pakutud paljundustsüklite arv, ja ka hiljem WHO poolt pakutud paljundustsüklite arvuga.

15:30 Siret Kotka

Aitäh, Kalle Grünthal, selle küsimuse eest! Nii nagu te ka rääkisite, et probleem on selles, et PCR‑testi paljundustsükli arvuks on 20–30 tsüklit ja 30–35 tsüklit on nn hall tsoon. Ja ma saan aru, et sealt on kogu teie küsimus ja ettepanek tulnud, aga veel kord, komisjon otsustas, et seadusandluse tasandil me ei peaks PCR‑testi või testimise metoodikat kehtestama.

15:30 Esimees Jüri Ratas

Tarmo Kruusimäe, palun!

15:30 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea esimees! Hea ettekandja! Ma saan aru, et kõik need muudatused, mis sealt tulid, on tulnud ju tegelikult Terviseametilt. Ja ma meenutaks kas või seda, et alles eelmine aasta kevadel me andsime neile ja siis pidime saama väga hea seaduse. Nüüd meil on väga hea seadus, nüüd on vaja seda veel täiendada. Aga me oleme jätnud veel välja ... Meil on seal praegu sees hädaolukorra seadus, siis on eriolukord ja meil on ka sõjaolukord. Kas on ka, ütleme, tulnud ametnikelt mingeid asju, et sõjaaja kehtivaid volitusi oleks võimalik rahuaja tingimustes täiendada? Sest kunagi ei tea ju, eks. Riigikogu on kummitempel, see annab kõigele sihukese hea, eks ... Aga oskate te öelda, kas mingit sihukest sõjaolukorra seaduse tänapäevastesse oludesse sättimist on oodata?

15:31 Siret Kotka

Aitäh, hea Tarmo Kruusimäe, küsimuse eest! Mis puudutab tähendab sõjaolukorda, siis käesolevas seaduseelnõus me seda ei käsitlenud. Ja ka muudatusettepanekuid ei tulnud sellest valdkonnast. Kui me räägime isegi eriolukorrast, mida esitas Isamaa fraktsioon, siis ka seal ei tulnud sõjaolukorda, vaid me piirdusime eriolukorraga ja ärme räägime hädaolukorrast.

15:32 Esimees Jüri Ratas

Kalle Grünthal, palun!

15:32 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Kuulake minu küsimust nüüd väga hoolega: milline on PCR paljundustsüklite arv Eestis, mida teostavad Synlab või siis Eesti Ravimiamet? Aitäh!

15:32 Siret Kotka

Aitäh! Mis puudutab sinu küsimust, siis ma tänan sinu küsimuse eest veel kord! Ma tõesti tänan, et sa komisjonis lausa 45 minutit rääkisid PCR-testist ja sellest metoodikast ja lugesid ette artikli, mis me ka leidsime ja välja printisime, milles ei olnud tol hetkel nõus komisjoni liikmetele saatma. See on kõik olemas. Aitäh veel kord!

15:33 Esimees Jüri Ratas

Paul Puustusmaa, palun! Vabandust! Vabandust, härra Puustusmaa! Kalle Grünthal, protseduuriline küsimus.

15:33 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Minu jaoks on väga kummaline see, kui ma küsin konkreetse küsimuse ja mulle vastatakse, hoopis teist juttu aetakse. Ma olen täiesti hämmingus selle üle. Kas siin on Riigikogu istungi juhatajal õigus sekkuda ettekandja vastusesse, kui see absoluutselt ei haaku sellega, mida mina küsin?

15:33 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ega mulle ei meeldi, et te hämmingus olete. Aga Riigikogu istungi juhatajana: küsijad küsivad, vastajad vastavad ja kui see jääb teema piiridesse, siis loomulikult istungi juhataja ei sekku. Paul Puustusmaa, palun!

15:33 Paul Puustusmaa

Suur aitäh, juhataja! Hea Siret! Mulle väga meeldis selline komisjoni lähenemine, mis tuli ühe Kalle Grünthali pakutud muudatuse peale ja mis ütles seda, et seda muudatust ei pea sellepärast arvestama, et põhiseaduses on sees § 18, mis ütleb, et mitte kedagi ei tohi tema tahte vastaselt allutada meditsiini- ja teaduskatsetele. Sain aru, et see ongi täiesti piisav ja see on ka põhjus, miks ei pea seda madalamasse seadusesse kirjutama. Ja sellega seoses muidugi tekib järgmine küsimus, kas te teadsite ka seda, et põhimõtteliselt on põhiseaduses olemas veel üks paragrahv, § 48, mis ütleb, et ka kuriteo sooritanud erakond ei tohi eksisteerida, ta on keelatud. Ometigi ta meil toimib. Ja seda ka, et põhiseaduse puhul vastuolu on olemas. Kas te endiselt ikkagi arvate, et põhiseadus on täiesti piisav, et mõni õigusnorm oleks püsiv ja kehtiks meil täiel määral?

15:34 Siret Kotka

Aitäh, Paul Puustusmaa! Ma saan aru, et te soovite sihukest pahatahtlikku retoorikat siin Riigikogu suures saalis viljeleda. Mina teiega kaasa ei lähe. Ja käesolevas seaduseelnõus me tõesti ei rääkinud põhiseadusest lähemalt ja et kas üks erakond on kuritegelik või mitte. Ma saan aru, kuidas te tahate seda teha, seda teemat tõstatada, aga las see jääb teie liivakasti.

15:35 Esimees Jüri Ratas

Tarmo Kruusimäe, palun!

15:35 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea esimees! Hea ettekandja! Te siin ise ütlesite ka, et on eriolukord, mis on siis nagu hädaolukord. Need terminid lähevad meil kõik kuidagi mingil määral lappama. Noh, peaminister ütles, et on sisuliselt eriolukord, mis tähendab, et meil ikkagi on täna tavaolukord, mis tähendab, et piirangutest või aru, aga kuskilt hiljem tuli välja, et meil on meditsiiniline hädaolukord. Kui palju neid kordasid või neid derivaate, sihukesi poolikuid mõisteid, noh, et sisuline eriolukord või vormiline hädaolukord või neid võib sealt tulla. Ja minu küsimus ongi see: nüüd komisjoni esimehena kas te oskaksite öelda, et juhul, kui meil oleks kuulutatud välja eriolukord, siis me ei peaks ju täiendama seda seadust, mille me juba eelmisel aastal vastu võtsime. See oleks lahendanud kõik probleemid, see praegusel hetkel lahendab nüüd siis otsustamatust. Kas ma saan õigesti aru? Aitäh!

15:36 Siret Kotka

Aitäh! Käesolevaga siis, mis ka sotsiaalkomisjon on esitanud selle muudatusettepaneku, on siis selline, et Terviseamet edaspidi siis hädaolukorras või eriolukorras võib kaasata PPA-d, korrakaitseorganit ja selle kaasamise otsustab Vabariigi Valitsus. Nii et tegelikult, kui nüüd vaadata seda käesolevat NETS 347 SE komisjonipoolset muudatusettepanekut, siis me loome tegelikult parema selguse. Aitäh!

15:36 Esimees Jüri Ratas

Mart Helme, palun!

15:36 Mart Helme

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Ma jätkaksin Paul Puustusmaa tõstatatud teemat ja tuletaksin meelde, et me oleme seadusandjad siin. Kui seadusandja suhtub seadustesse voluntaristlikult ja leiab, et mingid seadused, mingid paragrahvid võivad olla vastuolus näiteks põhiseadusega, siis me ei tee siin kvaliteetset tööd. See on see, mida ma tahtsin ettekandjale meelde tuletada. 

15:37 Siret Kotka

Aitäh. Mart Helme! Mis puudutab ettepanekuid, muudatusettepanekut ja Paul Puustusmaa küsimust, siis tegelikult need ei olnud samaväärsed, vaid need olid välja tõmmatud. Nii nagu Paul Puustusmaa tõmbas küsimuse välja, nii ka mina talle vastasin. 

15:37 Esimees Jüri Ratas

Paul Puustusmaa, palun!

15:37 Paul Puustusmaa

Aitäh! Ma nüüd tõmban veel ühe küsimuse välja ja üldse mitte pahatahtlikult. Ma olen hea inimene, ausalt, päris siiraltm kohe. Vaat, siin on üks oluline asi, mida ka rahvas väga ootab ja tahab teada. Siit ma püüan selle vastuse nüüd välja tõmmata. Kas me nüüd oleme selle muudatusega jõudnud nii kaugele, et n-ö sisuline meditsiiniline hädaolukord ja need mõisted on nüüd selles mõttes saanud nagu kindla raami, et see eriolukord või hädaolukord või meditsiiniline hädaolukord kuulutatakse välja valitsuse otsusega konkreetsel kuupäeval? Või mitte?

15:38 Siret Kotka

Aitäh! Vabariigi Valitsus väga selgelt otsustab kaasata korrakaitseorgan. Ja kuidas see otsustamine käib, vastavalt siis ta ka otsustab, kui kauaks, kas see on tähtpäevaliselt, kas see on kuupäevaliselt. Kõik see on väga selgelt Vabariigi Valitsuse otsusega, mis tähendab, et sellega antakse Terviseametile õigus või ei anta õigust – veel kord: see on Vabariigi Valitsuse otsustada –, et Terviseamet võiks kaasata korrakaitseorgani enda töösse. Ma arvan, et see on selgem ja see on selles mõttes õige.

15:39 Esimees Jüri Ratas

Hea ettekandja, ma tänan teid! Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu! Ma palun nüüd ... Soovitakse avada läbirääkimised. Avan läbirääkimised. Palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks Eesti konservatiivse ... Martin Helme, palun! Meil on teine lugemine.

Palun, kaheksa minutit!

15:39 Martin Helme

Aitäh, lugupeetud Riigikogu spiiker! Head kolleegid! Tuleb öelda, et nimetatud eelnõu on üks suur tüliõun ja selle eelnõu vajalikkuses on meie erakonna fraktsioon sügavalt kahelnud. Sellega seoses on levitatud õige palju valeinfot ja ka kahjuks komisjonipoolne ettekanne jättis siin kõlama versiooni sündmustest, mis ei ole päris korrektne. Esimene asi, mis tuleb selgelt ära õiendada, et "aga eelmine valitsus aasta tagasi tegi ka NETS-i ümber ja andis ka erinevaid õigusi juurde erinevatele asutustele, nii et mis teil nüüd on selle vastu, kui me nüüd veel rohkem anname". No tuleb ära öelda, olin ise eelmises valitsuses laua taga nende arutelude juures ja oli terve hulk ettepanekuid, mis tulid ministeeriumidest, ametiasutustest, mille me lükkasime kategooriliselt tagasi, sest meie meelest oli seda liiga palju ja põhjendamatult, seda võimu, mida erinevad ametiasutused soovisid. Ja kui nüüd tuli uuesti NETS, siis ei olnud pikalt vaja isegi hakata uurima, tundsime kohe vanad sõbrad ära. Aastatagused ettepanekud olid jälle kõik kirja pandud, mis me olime juba ühe korra tagasi peksnud. Nii et meil ei olnud siin väga palju midagi uut ega huvitavat, aga küll ärritavat.

Nüüd teine, nagu me eitaksime koroonat ja oleksime vastu koroonavastasele võitlusele, tahaksime seda takistada. See ju absoluutselt ei vasta tõele. Mõistlikke lahendusi koroonavastases võitluses oleme alati toetanud, nii siis, kui me oleme olnud opositsioonis, kui siis, kui oleme olnud valitsuses.

Ja kolmas, et meie võtsime tagasi kõik oma muudatusettepanekud ja lõpetasime obstruktsiooni ära ja siin justkui jääb jutt pooleli. Aga see on ainult jutu algus. Me võtsime oma muudatusettepanekud tagasi, sest me jõudsime kokkuleppele valitsuserakondadega, et tehakse sellised muudatused, mis tulevad komisjoni poolt, mis lahendavad need meie murekohad, võtavad maha need halvad seaduse paragrahvid, millega me algusest saadik rahul ei olnud. Nii et see, et me lõpetasime oma obstruktsiooni ehk siis Riigikogu töö takistamise, oli otseselt seotud sellega, et me saime, mida me olime algusest saadik tahtnud. Me saime sellest seadusest kõige halvemad paragrahvid välja, kõige ohtlikumad paragrahvid välja. Nii et ei ole niimoodi, et meie midagi andsime ära ja vastu ei saanud midagi. Me saime mõistlikule kokkuleppele, mis veel kord kinnitab seda, mis ma juba ütlesin, et me ei ole kunagi olnud vastu mõistlikele lahendustele koroonapandeemia ohjamisel ja Eestist väljajuurimisel. Kas see seaduseelnõu, mis on praeguseks teisele lugemisele jõudnud, on selline, mis meile väga meeldib, me oleksime jätkuvalt eelistanud, et sellist seaduseelnõu üldse meile ei tooda. Meil on siin sees veel muudatusettepanekud, mis kohe tulevad hääletusele, mida me kavatseme toetada ja loodame, et need sisse lähevad. Aga sõltumata sellest, kas me seda seadust siis tema lõppversioonis muudatusettepanekutega või ilma, toetame või mitte, võime me olla vähemalt rahul sellega, et koostöös nende meeleavaldajatega, kes tänaval oma muret väljendasid, ja oma fraktsiooni südikusega ja mõistlikus läbirääkimises valitsuserakondadega oleme me sellest seaduseelnõust kõige halvemad asjad välja rookinud ja see tähendab, et me ei pea enam Riigikogu tööd sellisel moel takistama. Ei tohi seda kokkulepet ka kuritarvitada, üritades jätta muljet, nagu me oleks lihtsalt loobunud võitlusest. Me võitsime! Aitäh!

15:43 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Kalle Grünthali.

15:44 Kalle Grünthal

Austatud kolleegid! Ma usun, et siin saalis ei ole inimest, ma vähemalt loodan, et ei ole, kes sooviksid, et Eestis saaks lõppeda seoses koroonaga igasugused piirangud ning me saaksime tagasi minna normaalse elurütmi juurde, inimesed saaksid minna tagasi tööle endale elatist teenima, ärid ja kauplused, koolid oleksid avatud ning kultuuri‑ ja seltsielu saaks toimima nii, nagu see normaalses ühiskonnas peaks toimuma. Kahjuks oleme aga probleemi ees, et piirangute lõpetamine on seotud sellise omapäraste, aga samas ka fundamentaalsete näitajatega, milles kasutatakse selliseid sõnu nagu haigusjuhtude arv, testi tulemused, haigusjuhtumid ja nakkuste arv. See mõistete segadus ei sobi kokku aga epideemia olukorra teadusliku hinnanguga. Ja seoses sellega on WHO 2021. aastal ehk siis k.a jaanuaris oma kirjaga väljendanud, et SARS-CoV-2, 20. osas selles kirjas, on ja peab olema otsustavaks nakatumiste ja haigestunute arv ja mitte positiivse testitulemuse saanute arv ega ka muud haigusjuhtude arvud. Kusjuures WHO on järginud just siin ka PCR‑testi leiutajate seisukohti, milles öeldakse otse, et PCR‑test ei sobi diagnostiliseks kasutamiseks ning seega ei ütle see iseenesest midagi inimeste haiguse või nakkuse kohta. 2020. aasta uuringute kohaselt selgus, et kui PCR‑i väärtus on suurem kui 24 paljundustsüklit, ei ole paljunemisvõimeline viirus enam tuvastatav ja PCR‑test ei sobi, ei ole sobilik ka nakkuse kindlakstegemiseks. Ja see ei ole lihtsalt niisama siin öeldud, vaid selle aluseks on ikkagi Viini halduskohtu otsus 24. märtsist aastast 2021 ja selle otsuse taustal on teinud samasugused otsused ka Belgia kohus, kusjuures Taani ning Rootsi tervishoiuministeeriumide kodulehelt on antud informatsioon samasuguselt leitav.

Milline on olukord Eestis? Küsisin täna eelnevalt ettekandjalt, eelnõu ettekandja Siret Kotka käest, et mis on paljundustsüklite arv, mida Eestis kasutatakse PCR‑testi puhul. Ei saanud ma esimesel korral vastust, räägiti minu ettepanekutest, mida me eelnõuga esitasin. Täpsustasin hiljem, et kuulake küsimust, milline on see paljundustsüklite arv. Ka siit vastust ei tulnud. Küsimus: miks ei tulnud? Siin on kaks varianti. Kas meie Riigikogu komisjon, kes vaatab antud küsimusi läbi, tõesti ei ole teadlik nendest paljundustsüklite arvust, millega pannakse ühiskond seisma, või teine variant, nad ei taha seda teha, sellepärast et on kellegi huvi kuskil maailmas – minu pärast öelge, et ma olen lamemaalane –, et see PCR‑test näitaks kogu aeg kõrget nakatunute arvu. Aga komisjoni juhina peaks tegelikult seda teadma. Komisjoni juht kindlasti ja ka kõik komisjoni liikmed.

Mina väitsin seda ja väitsin ka komisjonis, et Eestis on PCR‑testi tulemus SYNLAB‑is 35–40, sama ka, ütleme, Eesti Terviseametis ning seega ületab ta oluliselt WHO poolt määratud kriteeriumi. Seega, üheselt ja lühidalt saab märkida seda, et nii teadlastelt kui ka erinevatelt Euroopa kohtutelt on tulnud selge signaal, et praegu kasutatav PCR‑testimine toob olulises määras valed ja valepositiivsed vastused. Seega on meie statistika, millele tuginedes me teeme otsuseid ettevõtete sulgemise või inimeste isolatsiooni määramisega, suure tõenäosusega samuti puudulik. Ja siit on mul, head Riigikogu liikmed, palve: palun toetage minu esitatud eelnõu, mille komisjon tagasi lükkas, et PCR-testimine ja metoodika läheks seadusesse sisse! Ma väga palun teid ja kogu Eesti rahvas palub teid. Aitäh!

15:49 Esimees Jüri Ratas

Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli, Mihhail Lotman, palun!

15:49 Mihhail Lotman

Austatud Riigikogu esimees! Austatud kolleegid! Selles seaduseelnõus, mida me praegu käsitleme, on palju olulisi, ja isegi ütleksin, positiivseid asju. Sellegipoolest see eelnõu tervikuna on minu meelest vastuvõetamatu. Kujutage ette, et te sõidate vales suunas ja siis te vahetate mingisuguse halvema auto suurema auto, parema auto vastu. Te ikka sõidate vales suunas, ainult kiiremini. Ja see ei ole probleemi lahendus.

Mis meil on? Meil on teatud probleemid ühiskonnas seoses selle pandeemiaga. Palju asju me ei saa lahendada, lähtudes praegusest olukorrast, mis ei ole eriolukord. Näiteks, miks me ei saa jätta ära tšarterlennud nendesse paikadesse, kus on uued koroonamutatsioonid? No sellepärast, et meil ei ole eriolukorda. Aga miks meil ei ole eriolukorda? Aga meil eriolukorda ei ole vaja, sest meil on sisuliselt eriolukord. Miks me ei saa siis vähemalt kontrollida või panna karantiini kõik inimesed, kes tulevad nendest ohtlikutest kohtades? No see nõuaks eriolukorda. Aga miks meil ei ole eriolukorda? No sellepärast, et meil on sisuline eriolukord, ja reaalset eriolukorda ei ole vaja. Ja siis, mida tehakse? Siis tehakse selline eriolukord light, nimetame seda hädaolukorraks või mingisuguseks teiseks olukorraks. Mina nimetaksin seda astmeliseks eriolukorraks. Et päris eriolukorda me ei taha, see on liiga ränk, ja pealegi, kõige olulisem, see nõuaks siis valitsusjuhilt hoopis teistsugust vastutust, mida ta võtta ei taha millegipärast. Ja siis me siin putitame neid paragrahve, mis meil on.

Meie peaminister armastab rääkida õigusriigist. Õigusriigi üks oluline tunnus on see, et see valitsemine lähtub seadustest. Õigusriigil on mitu vastandit ja üks on haldusriik. Haldusriik ka valitseb seaduste abil. Aga seal on nii nagu praegu Venemaal. Seal, kui on vaja midagi teha, siis võetakse vastu mingisugune seadus, mis lubab valitsusel teha mingisugust toimingut, näiteks panna ülikoolid kinni, ajalehed kinni ja panna vangi kõik need, kes kahtlevad, et Krimm on Venemaa osa – kõik seaduse järgi. Vaat see ongi see vahe. Haldusriik erinevalt seadusriigist, erinevalt õigusriigist aga valitseb seaduste abil, aga mitte ei järgi seadusi, ei järgi põhiseadust. Ja see on suur oht. Eestit ma ei taha mingil määral võrrelda Putini Venemaaga, aga kõik need halvad, kõik laviinid algavad väikese kivi liikumisega. Ja see on see põhjus, miks me oleme selle eelnõu vastu. Aitäh!

15:52 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Tarmo Kruusimäe. Palun!

15:52 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea esimees! Head kaasvõitlejad nii siin saalis kui ka teleekraanide taga ja interneti vahendusel, kes te vaatate, ja ka inimesed, kes te olete siia maja ette kogunenud! Aga ka need, kes te praegusel hetkel juba pikemat aega kibelete võib-olla tööle, selleks et enda elujärge oleks ju hea järele abistada! 

Meil on ju raske küll, aga pankurihärra annab meile seda võimalust hinge tõmmata. Ikkagi tuleb ju kohustused panga ees ära täita, see on ju see peamine murekoht. Nii arvavad inimesed. Ja siis me nimetame, et need inimesed on meil vandenõuteoreetikud. Vandenõuteoreetikuks, nagu ma olen nüüd härra Google'i abil vaadanud, ei ole võimalik õppida. Ei ole võimalik õppida, aga teoreetik saab olla igaüks, kelle arvamus meile tegelikult päriselt korda ei lähe. Või see tundub meie jaoks liiga keeruline ja siis on lihtne ja hea ära sildistada.

Kes see siin ütles, et tema tahab olla lamemaalane, teised on ümarmaalased. Ma arvan, et tegelikult maakera kui selline on üldse äärmiselt amorfne ja eemalt vaadates võtab ta jumala kuju, sest kõik astronaudid, kes on tagasi tulnud kosmosest, on pöördunud jumala poole. Aga vandenõuteoreetikuks tegelikult inimesed saavad sel juhul, kui nad saavad väga palju arusaamatuid väljendeid. Ma vabandan väljenduse eest, aga kunagi oli selline raadios üsna levinud termin, et ma olen "peaaegu rase". See on sisuliselt eriolukord, mis tähendab, et on tavaolukord. Mis ja kes meil siis tegelikult määrab neid olukordi? Kunagi oli laulusalm "Mul oli üks kord olukord, mis selgitamist nõudis, sest kui on kord, siis olgu kord, jutt sinnamaale jõudis". Natuke muutsin muidugi neid laulusõnu, aga las ta olla.

Tuleb välja, et Terviseamet saab iseseisvalt ka meditsiinilist hädaolukorda välja kuulutada. Ja siis meil peaminister ütlebki, et jaa-jaa, meil ongi nüüd ju see meditsiiniline hädaolukord, sellepärast ei olnudki eriolukorde vaja teha, sest Terviseamet teeb seal selle oma.

Ma leian, et meil on tegelikult praegu Eestis kultuuriline hädaolukord. Ja paljud leiavad, et meil on hariduslikult eriolukord. Või siis vastupidi: võimalik, et siis, kui nüüd see Terviseameti meditsiinile hädaolukord saab mööda, kuulutab kultuuriminister välja, et meil on nüüd kultuuriline eriolukord ja ütleb, et nüüd tulevad sellised festarid, et, Irja, hoia pead kinni. Aga saad aru, rahvas käib kätest kinni ja laulab ennast vabaks koroonast, COVID-ist ja päikesesüsteemist. Midagi ei ole teha. Siis tuleb haridus- ja teadusminister ja ütleb, et nüüd meil on hariduslik hädaolukord, mis on sisuliselt ka osakene sellest eriolukorrast, ja nüüd me läheme kõik ühtselt kohe üle eesti keelele. Keeruline on lihtsalt see, et inimene kuulab seda ja neid termineid, on siis või ei ole sellist asja – see tekitabki inimestes teadmatust.

Terviseamet ei ole suutnud kommunikeerida enda inimestega, ei ole suutnud anda neile üheseid arusaadavaid vastuseid. No heakene küll, ka meie oleme siin ju tegelikult need, kes me ei ole saanud üheseid vastuseid. Me ikka üritame ja üritame. Järgmises päevakorrapunktis tuleb nagu erivars see klassikaline hea näide: sa küsid, kas see number on siis 5 või 8, ja kogu aeg vastatakse sulle mingit pikka juttu, et selline, aga seda numbrit kui sellist ei tule. Ma arvan, et võib-olla too järgmine ettekandja, kes seal muudes päevakorrapunktidest räägib, tema võib-olla arvab, et see on sportlik saavutus. Nägite, kui kõva mees ma olin – ma ei öelnud seda numbrit välja.

Heakene küll, need teised päevakorrapunktid, on, mis on, aga praegu käib meil jutt tegelikult inimestest, rahva tervisest ja sellest, et inimesed ei saa nendest otsustest aru. Levivad vandenõuteooriad. Ja nagu me teame, juhul, kui oleks meil valitsus kes julgeks otsustada – nii nagu oli eelmine –, siis oleks ju tegelikult eriolukord välja kuulutatud. Me väljuksime sellest rahulikult ja võib-olla me jõuaksime enne kolmandat lainet vastu võtta veel ka jaanipäeva- ja augustiööd. Aitäh! Ei toeta.

15:57 Esimees Jüri Ratas

Ma palun Riigikogu kõnetooli Mart Helme.

15:57 Mart Helme

Lugupeetud eesistuja! Head kolleegid! See ei ole lihtsalt üks eelnõu, see on märgilise tähtsusega eelnõu. See eelnõu on põhjustanud juba kuu aega kestvad meeleavaldused Riigikogu ees. See on põhjustanud meie fraktsiooni obstruktsioonikatse, et kutsuda mõistusele koalitsioonierakondade liikmeid, valitsust, et sellest eelnõust saaks midagi, mis annab lisaväärtust ühiskonnale, aga mitte midagi, mis sillutab teed väga ohtlikule arengule, mida me praegu Eestis näeme. Ma isegi ütleks jõhkralt. Me näeme, et see seadus, meediateenuste seadus, aga ka Euroopa Liidu taastefondi puutuv, samuti veel mitmed teised eelnõud sillutavad teed sellele, mida kolleeg Isamaast nimetas haldusriigiks. Aga ma ütleksin veel julmemalt: see sillutab teed hunta võimule Eestis. Kes on see hunta? See hunta on eriteenistuste ja jõuametkondade omavaheline seltskond, kes otsustab, millal jõudu rakendada, kui suures ulatuses jõudu rakendada, kelle suhtes jõudu rakendada, mida lubada, mida mitte lubada, kes on õigel poolel, kes ei ole õigel poolel, millega me põhjendame, mida me põhjendamata jätame. See seadus annab võimaluse täiesti stalinistlikuks voluntarismiks. Ja seepärast on see märgilise tähtsusega seadus ja seepärast on meie erakond, meie fraktsioon olnud selle seaduse muutmise poolt või selle seaduse mittevastuvõtmise poolt.

Meil on õnnestunud – ja see ei ole olnud kerge ei meile ega koalitsioonierakondadele – saavutada praegu õhkõrn kompromiss selle eelnõu küsimuses. Jah, me saame ilmselt edasi elada, kui see eelnõu Riigikogus heaks kiidetakse. Me arvame, et ta on endiselt halb eelnõu, aga me saame sellega juba elada, sest see ei anna rohelist tuld, kui me kasutame seda valgusfoorivõrdlust, hunta täieliku võimuvolituste heakskiidule. See seadus üksinda seda ei võimalda. Kui me liidame seda menetluses, sellele menetluses olevad teised eelnõud, mida, nagu ma ütlesin, on terve hulk, siis see oht jääb püsima.

Muide, vaatasin praegu Postimehe veebiküsitlust. 30% inimestest selles küsitluses arvab, et sõnavabadus on Eestis ohus. Selle sõnavabaduse, aga ka toimimisvabaduse, isikuvabaduse küsimused on selles eelnõus väga teravalt päevakorral. Me kuuleme, kuidas väga lugupeetud inimesed nimetavad vaktsineerimisest keeldujaid juba mõrvariteks, me kuuleme, kuidas ennast teadlasteks nimetavad inimesed sisuliselt dikteerivad ühiskonnale, mis neid ees ootab. Praegu vaatasin, Irja Lutsar ütleb: suvel suurüritusi ei toimu. No küll on tore, et tema on mingi kõrgema olevuse piksevarras, kes edastab, või antenn, kes edastab meile kõrgemalt poolt tulnud teadmist. Vanajumal kindlasti teab, kas meil toimuvad suvel üritused, massiüritused, või ei toimu. Mina ei tea. Ma arvan, et minu selja taga istuv Riigikogu esimees ka ei tea, ma arvan, et ka peaminister ei tea, ma arvan, et ka president ei tea. See sõltub ikkagi ...

Palun lisaaega!

16:02 Esimees Jüri Ratas

Kolm minutit.

16:02 Mart Helme

See sõltub ikkagi sellest, missugused konkreetsed arengud leiavad aset näiteks lähema kuu aja jooksul. Aga tema juba teab. Ma mäletan, kui me olime veel valitsuses, siis tema teadis, et maske ei ole vaja kanda, maske pole vaja kanda, maskid ei anna mitte midagi. Nüüd ta teab vastupidist. Ja me võiksime tuua neid näiteid teadlastest, kes kord ütlevad ühte, kord teist, veel.

Mida ma tahan sellega öelda? Ma tahan sellega öelda, et ühiskond ei saa minna anarhia teed, aga ühiskond ei saa minna ka autoritaarse või totalitaarse juhtimise teed. Ja selleks olemegi meie siin, et olla see sõel ja filter, mis ei lase siit läbi seaduseelnõusid, mis võimaldavad ühiskonna arengut ühel või teisel moel kas anarhiasse või totalitarismi. Selleks olemegi meie siin.

Me näeme praeguse valitsuse puhul kahetsusväärselt ebakompetentsuse, minnalaskmise ja rumaluse paraadi. Täiesti arusaamatu kärpimise maania, täiesti arusaamatu piirangute kehtestamise maania, täiesti arusaamatu teatud asjade tõe monopoliks kuulutamise maania, ühiskonna lahterdamine lamemaalasteks ja mittelamemaalasteks. See ei ole vastuvõetav, kui seda tehakse valitsuse tasemel. Kui seda tehakse valitsust teeniva ajakirjanduse tasemel, siis see ei ole vastuvõetav. See ei ole absoluutselt vastuvõetav. Nii et, lugupeetud kolleegid, palun andke endale aru, me oleme filter, mis peab tagama selle, et Eesti jääb vabaks kodanike ühiskonnaks. Aitäh!

16:04 Esimees Jüri Ratas

Ma palun Riigikogu kõnetooli Peeter Ernitsa.

16:04 Peeter Ernits

Head kolleegid! Hea juhataja! Palun mõni minut veel, mis mul on võimalik pärast saada.

16:04 Esimees Jüri Ratas

Vabandust! Te soovite lisaaega, jah? 

16:05 Esimees Jüri Ratas

180 sekundit on võimalik maksimaalselt. Kõik? Palun, kolm minutit!

16:05 Peeter Ernits

Kui see eelnõu tuli, siis ma olin veendunud, et koalitsiooni teerull rullib üle ja rullib üle ka neist paljudest inimestest, kes meie postkaste ummistasid n-ö spämmkirjadega, sadade-sadadega jne, ja nendest inimestest, kes lossi ees kogunesid. See oli lootusetu tunne. Aga ühel hetkel ma mõistsin, et ka lootusetus olukorras võib üheskoos teerulli peatada. Ja tänu teile kõigile, kes selle vastu välja astusid, me peatasime teerulli.

Jah, see eelnõu ei ole mingisugune ingel, aga hullemad asjad oleme suutnud kokkuleppel valitsuskoalitsiooniga sealt välja rookida. Tegelikult poleks seda seadust üldse vaja. Ka politsei tippjuhid on öelnud, et meil on olemas eriolukorra seadus. Ma ise olin põhiseaduskomisjonis, kui seda tehti. Ja poleks kõike seda vaja. Aga praegune valitsuskoalitsioon ei ole eriolukorda välja kuulutanud. Kuigi inimesi on lämbunud praeguse koalitsiooni ajal palju-palju rohkem ära kui varem. Näost siniseks, antakse hapnikku peale, 12 liitrit minutis või 15, ja ongi minek.

Asi on tegelikult tõsine. Aga ma ei tahaks hakata rääkima mingitest PCR-testide nüanssidest või muust asjast. Palju olulisem on see seaduseelnõu, mida ta näitas meile, Eesti rahvale. Me ei ole veel jõudnud sellemaani vaadata, miks politsei peadirektor ja siseminister on meile valetanud. Me jõuame sinnani välja. Aga miks toodi välja ühel hetkel märulipolitsei täiesti rahulikul ajal? Miks toodi välja koerad? Miks räägiti ohust riiklikule iseseisvusele? Ometi seda tehti. Vassiti, valetati, ähvardati. Ja samas, kui inimesed tulid välja jutuga "Ei politseiriigile!" ja kui valitsuskoalitsioon ... Kui loll peab olema, sellised inimesed – vabandust väljendite eest! –, kui inimesed muretsevad politseiriigi tuleku pärast ja tuua siis politsei eriüksused ka veel välja, panna Riigikogu esine ja Vene kiriku ümbrus metalltõketega kinni? Need peavad olema ikkagi mitte kõige teravamad pliiatsid, kes tulevad sellise jutuga või tegevusega, kui põhjust ei ole.

Kaja Kallas, peaminister, lugupeetud, tuli meile rohelist raamatut, oma valgusfoori raamatut esitlema siia. Ja palus eelnevalt siseministrilt ja politseijuhtidelt, et kas saaks pikendust metallaedade ja märulipolitsei toomisega päev hiljem, et ta saaks rahulikult rääkida meile siin valgusfoorist. Aga need on kõik sellised kõrvalteemad, aga sellega seotud.

Ja kolleeg Mart Helme rääkis siin natukene sellest. Tõepoolest, jah, kui rääkida, et politseiriik on see, kus pisargaas ja kumminuiad välguvad, siis seda pole õnneks Eestis olnud. Aga märgid, mis näitavad, et me liigume kusagile sinna, kuhu me ei tahaks, on täiesti ilmselt olemas. Ja selle koalitsiooni sünnilugu algab juba sellega peale. See ei olnud riigipööre, tavaline riigipööre, kus kasutatakse relvajõudusid. Siin olid tegijaks eriteenistused. Aga mõte jääb samaks. Kõik need väiksed märgid, mis tulevad erinevate eelnõudega ja millega inimesed, kes on Lossi platsi ees, ja inimesed, kes ei ole siin, aga on saatnud meile murelikke kirju, nad ei jõua sellega kaasas käia ega peagi kaasas käima. Selleks olemegi meie siin, erinevad erakonnad, erinevad fraktsioonid. Ja nad ei tule iga kord välja erinevate ... Aga ma võin selgelt öelda, et need märgid on muret tekitavad, erinevate eelnõudega.

Ja see, et selle eelnõuga on nii paljud inimesed ärganud ja tundub tulnud välja oma murega. Võib öelda, jah, mõnedel tõesti, ega ei peagi inimesed täpselt teadma, mis on need detailid, aga nad on ärganud. Riik on käitunud siin täiesti ebaadekvaatselt, kahjuks. Aga tegelikult peaks inimesed palju rohkem välja tulema. Ma olen suhelnud paljude nende kirjasaatjatega, kes algul meie postkaste spämmina või valdavalt spämmkirjadega risustasid – ja paljud [kirjad] saadeti otse prügikasti –, ma olen nendega suhelnud kuni viimaste päevadeni. Ja nad on arukad inimesed. Aga kõigil neil on oma tööd ja tõesti pole aega kõikide asjadega ... Aga inimesed on mures. Ja üks asi on selle eelnõuga hea: inimesed on avastanud, et neil on ka keegi, kes peaks esindama neid parlamendis. Ja huvi poliitika reaalse tegemise vastu on minu meelest kasvanud, see on minu kirjavahetuse viimaste nädalate või kuu üks selline meeldiv tulemus.

Aga jah, nagu ma ütlesin, ega see midagi suurepärast ei ole, see on lihtsalt raske võitluse tulemusena ja kokkuleppe tulemusena praeguse koalitsiooniga. Nii et aitäh selle eest! Üheskoos me oleme suutnud kõige hullema ära hoida. Kõige parem oleks, kui seda eelnõu üldse ei oleks olemas. Aga samas peab endale aru andma, et nii nagu sõjas kuule ei näe – sõjategevuse piirkonnas olen mina alati kuulivesti selga pannud, kiivri ka, ehkki alati need ei päästa –, samamoodi ei näe ka viirust. (Juhataja helistab kella.)

Ütleme niimoodi, et kõige hullem see praegune seis ei ole, aga parem, kui seda eelnõu poleks üldse olnud. Aitäh!

16:13 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma palun Riigikogu kõnetooli Siret Kotka.

16:13 Siret Kotka

Hea istungi juhataja! Head Riigikogu liikmed! Ma tahan teile panna südamele, et iga Riigikogu liikme jaoks on tegelikult tähtis olla näoga rahva poole. Ja meie jaoks on tähtis olla näoga rahva poole ja seda me tegelikult oleme väga selgelt ka selle NETS-i seaduse menetlemisel näidanud. Rahvas on näidanud oma rahulolematust, neil on tekkinud seal hirmud. Sotsiaalkomisjonis me vaatasime neid hirme ja tegime vastavad ettepanekud koos teiste parteidega. Seal olid laua taga kõik parteid.

Kui me räägime muudatusettepanekutest, siis seal olid nii Isamaa muudatused kui ka EKRE, kes tuli kompromissi mõningate sätetega, millega võiks edasi minna. Aga see on väga selgelt see, et meie, nii Keskerakonna kui ka Reformierakonna jaoks juhtival valitsusel on tegelikult tähtis, et me arvestaksime nii rahvaga kui ka teiste erakondadega siin Riigikogu saalis. Me ikkagi ühiselt juhime seda kogu riiki ja see on tähtis. Ja teiseks, ma tahan öelda seda, et selles seaduseelnõus olid erinevad hirmud, need hirmud me võtsime üheskoos maha. See on meie ühine selles mõttes hea töö. Et kui me räägime trahvimääradest või me räägime sellest, et nüüd väga selgelt Vabariigi Valitsus otsustab. See, et rääkida, et kuidagi valitsus tahab sõita inimestest üle ega ei näe inimesi, ei vasta tõele. Vastupidi, kui me võtame käesoleva seaduseelnõu, siis on nähtud nii inimesi kui ka kõiki teisi parteisid, kes on sellesse NETS-i teinud, mõningaid oma mõtteid andnud. Nii et mul on hea meel, et tegelikult me oleme läinud koos edasi ja tulebki vaadata näoga inimese poole, mitte kuhugi mujale. Aitäh!

16:15 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Alustame nüüd eelnõu 347 SE muudatusettepanekute läbivaatamisega. Esimene muudatusettepanek. Juhtivkomisjoni poolt seisukoht on: arvestada täielikult. Teine muudatusettepanek, Kalle Grünthali poolt. Juhtivkomisjon: jätta arvestamata. Helle-Moonika Helme, palun!

16:15 Helle-Moonika Helme

Aitäh, hea eesistuja! Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna poolt palun seda muudatusettepanekut hääletada.

16:17 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Alustame hääletamise ettevalmistamisega.

Kas võime minna hääletuse juurde? Aitäh! Panen hääletusele Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna poolt palutud muudatusettepaneku. See on muudatusettepanek number kaks, see on esitanud Kalle Grünthali poolt, juhtivkomisjon: jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

16:18 Esimees Jüri Ratas

Tulemusega poolt 19, vastu 68, erapooletuid ei ole, ei leidnud muudatusettepanek toetust.

Muudatusettepanek number kolm on esitatud Kalle Grünthali poolt, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Muudatusettepaneku number kolm juures oleme. Helle-Moonika Helme, palun!

16:18 Helle-Moonika Helme

Jaa, ma palun ka seda muudatusettepanekut hääletada.

16:19 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Kas võime minna hääletuse juurde? Ma tänan. Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 3, mis on esitatud Kalle Grünthali poolt, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

16:19 Esimees Jüri Ratas

Tulemusega poolt 19, vastu 71 ei leidnud ettepanek toetust.

Muudatusettepanek nr 4 on esitatud Kalle Grünthali poolt, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Helle-Moonika Helme, palun!

16:20 Helle-Moonika Helme

Aitäh! Ma palun ka seda muudatusettepanekut meie fraktsiooni poolt hääletada.

16:20 Esimees Jüri Ratas

Aitäh teile! Kas võime minna hääletuse juurde? Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 4, mis on esitatud Kalle Grünthali poolt, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

16:20 Esimees Jüri Ratas

Tulemusega poolt 19, vastu 70 ei leidnud muudatusettepanek toetust.

Muudatusettepanek nr 5 on esitatud samuti Kalle Grünthali poolt, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Helle-Moonika Helme, palun!

16:21 Helle-Moonika Helme

Jaa, aitäh! Seda teemat on täna siin sisuliselt mõlemalt poolt küll palju arutatud, aga me paluksime seda muudatusettepanekut hääletada.

16:21 Esimees Jüri Ratas

Siis alustame hääletuse ettevalmistamisega. Kas võime minna hääletuse juurde? Tänan! Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 5, mis on esitatud Kalle Grünthali poolt. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

16:22 Esimees Jüri Ratas

Tulemusega poolt 18, vastu 73 ei leidnud muudatusettepanek toetust.

Muudatusettepanek nr 6 on esitatud Kalle Grünthali poolt. Juhtivkomisjoni seisukoht on, et jätta arvestamata. Helle-Moonika Helme, palun!

16:23 Helle-Moonika Helme

Aitäh, hea eesistuja! Me siiski palume seda muudatusettepanekut läbi hääletada.

16:23 Esimees Jüri Ratas

Alustame hääletamise ettevalmistamisega. Kas võime minna hääletuse juurde? Ma tänan teid. Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 6, mis on esitatud Kalle Grünthali poolt, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

16:23 Esimees Jüri Ratas

Tulemusega poolt 19, vastu 74 ei leidnud muudatusettepanek toetust.

Muudatusettepanek nr 7 on esitatud Isamaa fraktsiooni poolt, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada osaliselt. Helir-Valdor Seeder, palun!

16:24 Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Ma palun seda muudatusettepanekut hääletada.

16:24 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Alustame hääletamise ettevalmistamisega. Kas võime minna hääletuse juurde? Aitäh! Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 7, mille on esitanud Isamaa fraktsioon. Juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada osaliselt. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

16:25 Esimees Jüri Ratas

Tulemusega poolt 30, vastu 55 ei leidnud muudatusettepanek toetust.

Muudatusettepanek nr 8 on esitatud juhtivkomisjoni poolt. Seisukoht on arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 9 on esitatud juhtivkomisjoni poolt. Muudatusettepanek nr 10 on esitatud juhtivkomisjoni poolt, seisukoht arvestada täielikult. Muudatusettepanek nr 11 on esitatud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni poolt. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Kalvi Kõva, palun!

16:26 Kalvi Kõva

Aitäh! Palun seda muudatusettepanekut hääletada.

16:27 Esimees Jüri Ratas

Kas võime minna hääletuse juurde? Aitäh! Panen hääletusele muudatusettepaneku number 11, mis on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni poolt. Juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

16:27 Esimees Jüri Ratas

Tulemusega poolt 10, vastu 74 ei leidnud muudatusettepanek toetust.

Head ametikaaslased, sellega oleme kõik muudatusettepanekud läbi vaadanud. Ma tänan teid koostöö eest! Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 347 SE teine lugemine lõpetada. Sellega on teine lugemine on lõpetatud ja esimese päevakorrapunkti käsitlemine lõpetatud.


2. 16:28 Riigikogu otsuse "Riigikogu otsuse „Julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni moodustamine" muutmine" eelnõu (334 OE) esimene lugemine

16:28 Esimees Jüri Ratas

Liigume edasi teise päevakorrapunkti juurde, milleks on Eesti Reformierakonna fraktsiooni ja Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Riigikogu otsuse "Julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni moodustamine" muutmine" eelnõu 334 OE esimene lugemine. Ma palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks Riigikogu liikme Mart Võrklaeva. Palun!

16:28 Mart Võrklaev

Head kolleegid! Loodan, et mind on kuulda. 

16:29 Esimees Jüri Ratas

On kuulda.

16:29 Mart Võrklaev

15. veebruaril 2021. aastal esitasin Eesti Reformierakonna fraktsiooni ja Eesti Keskerakonna fraktsiooni poolt "Riigikogu otsuse "Julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjoni moodustamine" muutmine" eelnõu. Selle sisuks oli muuta 16. mai 2019. aasta Riigikogu otsust ja muuta komisjoni moodustamise printsiipi.

Üks võimalus on teha seda pariteetsuse printsiibist tulenevalt ja teine võimalus on teha seda proportsionaalsuse printsiibist lähtudes. Meie esitajatena soovisime muuta komisjoni koosseisu printsiipi ja tegime ettepaneku moodustada edaspidi komisjoni koosseis lähtuvalt proportsionaalsuse printsiibist. See ettepanek tulenes sellest, et igal Riigikogu koosseisul on õigus ja kohustus otsustada erikomisjonide koostamise moodustamise alus. Käesoleva koosseisu alguses on tehtud otsus, et seda teha pariteetsuse printsiibist lähtuvalt. Ja see omakorda, kuna meil oli kolmest fraktsioonist koosnev koalitsioon, tõi reaalsuses kaasa selle, et erikomisjonide koosseisus oli enamus koalitsiooni käes. Kui nüüd koalitsioon muutus ehk kolme fraktsiooni asemel hakkas sinna kuuluma kaks fraktsiooni, siis tekkis erikomisjonides olukord, kus koalitsioonil enam ei olnud enamust, vaid see oli opositsiooni käes. Meie ettepanek lähtuski sellest, et tagada sarnane olukord ja nagu faktiline olukord sellega, mis on antud koosseisu alguses otsustatud. Ehk erikomisjoni enamus oleks jätkuvalt koalitsiooni käes.

Sedasama eelnõu me arutasime 23. veebruaril põhiseaduskomisjonis. Oli päris pikk ja põhjalik arutelu. Ja kuivõrd oli näha, et opositsiooni- ja koalitsioonisaadikute vahel konsensust või ühtset arusaama päris ei sünni, siis leppisime kokku, et proovime leida kompromissi. Siis sai kõikide fraktsioonidega selles osas tööd tehtud ja seda kompromissi otsitud. 20. aprillil 2021. aastal põhiseaduskomisjonis me jälle seda eelnõu arutasime ja selleks ajaks oli ka tegelikult fraktsioonide poolt kompromisslahendus leitud. Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse § 98 lõige 1 sätestab, et juhtivkomisjon võib eelnõu algataja või esitaja nõusolekul esitada eelnõu esimesele lugemisele muudetud kujul, kui sellega on eelnõu algatajad nõus.

Praeguseks hetkeks ongi esitatud esimesele lugemisele Riigikogu otsuse 334 muudetud kujul eelnõu, mis sisaldab seda fraktsioonide poolt saavutatud kompromissi, kus ettepanek komisjoni moodustada proportsionaalsuse printsiibist lähtuvalt on asendunud ettepanekuga, et komisjonid moodustatakse koalitsiooni ja opositsiooni võrdse esindatuse printsiibist lähtudes. Ehk siis erikomisjonides on võrdselt liikmeid nii opositsiooni kui ka koalitsiooni poolel.

Tegelikult, kui ajas tagasi vaadata, isegi vist neli koosseisu, siis enamuse ajast on ka selline tasakaal ja võrdne esindatus erikomisjonides olnud. See on suuresti tulenenud sellest, et küll liikmete määramise aluseks on olnud pariteetsus, kuid kuna on moodustatud, enamasti näiteks Riigikogus on valituks saanud neli fraktsiooni, koalitsioonis on olnud kaks ja siis on tekkinud olukord pariteetsuse põhimõtteliselt lähtuvalt.

Komisjonis olid kõik sellise selle ettepaneku poolt. Loodan, et see saab heakskiidu ka täna siin saalis esimesel lugemisel. Oluline on veel märkida et, kahe teise erikomisjoni puhul, küll mitte antud eelnõu puhul, aga ka korruptsioonivastases erikomisjonis ja riigieelarve kontrolli erikomisjonis jääb juhtimine jätkuvalt opositsiooni kätte, nii nagu see on varem olnud ja nii nagu on ka hea tava. Aga minu poolt kõik. Ja ootan küsimusi.

16:34 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Läheme küsimuste juurde. Tarmo Kruusimäe, palun!

16:34 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea esimees! Hea ettekandja! Eelmisel korral, kui me seda siin menetlesime, siis sai mitmel korral teie käest küsitud, et mitmeliikmeline siis see komisjon saab olema, ja teil puudus tollel hetkel see teadmine. Te keerutasite sealt välja. Küll tulid võib-olla teised koalitsioonipoliitikud appi ja nad selgitasid meile numbri. Aga ma küsiksin teie käest: kas te täna olete juba tegelikult selle numbriga tutvunud, mis oli eelnõu algsel kujul olemas? Ja võib-olla, kui te seda ei tea, siis kui mitme liikmeline saab praegusel hetkel menetletavas komisjonis olema saadikute arv?

16:35 Mart Võrklaev

Aitäh selle küsimuse eest! Esmalt pean täpsustama, et antud eelnõu on küll esimesel lugemisel siin saalis. Varem me oleme arutanud kahe probleemkomisjoni koosseisu ja ühel juhul ka selle volituste kehtivusaja eelnõusid. See eelnõu on küll siin nüüd esimest korda ja tegelikult selle liikmete arvu määrab seal siiski juhatus. Juhatuse eest on mul täna raske rääkida, midagi lubada ja öelda, et nii see on, sest see on juhatuse õigus ja voli otsustada. Küll aga võib olla siin täiesti mõeldav lahendus, kus meil on täna kolm opositsioonierakonda ehk igaüks sealt saab n‑ö ühe koha ja koalitsiooni pool siis vastavalt mehitab näiteks kolm kohta omalt poolt. Ehk tegelikult võib-olla võiks antud juhul näiteks julgeolekuasutuste järelevalve  erikomisjon olla võib-olla kuueliikmeline, see on üks lahendus, aga seda ei saa öelda, et see nii peab täpselt olema ja et see ka on, seda ikkagi otsustab juhatus. Aga kuna mult numbreid sooviti, siis ma ühe mõttekäigu ja võimaluse numbritena pakkusin.

16:36 Esimees Jüri Ratas

Eduard Odinets, palun!

16:36 Eduard Odinets

Aitäh, härra juhataja! Minul on küsimus mõistete kohta, mida kasutatakse selles otsuse eelnõus –opositsioon ja koalitsioon. Minu meelest meie kodu- ja töökorra seadus selliseid mõisteid ei kasuta ja minu küsimus ettekandjale on: milline õigusakt või kus on see fikseeritud, keda või mida saab nimetada koalitsiooniks ja keda või mida saab nimetada opositsiooniks? Et kui ma seda otsuse eelnõu loen, just nagu kusagil peaks olema see määratletud. Minule tundub, et tegemist on täiesti ebaselgete terminitega, mida meie sisemistest protseduuridest ei esine. Et keda siis sellisel juhul hakatakse ja kuhu määrama, et kui need mõisted kasutusele tulevad? Palun selgitage minule, et kust need mõisted tulevad ja kus nad on defineeritud! Aitäh!

16:37 Mart Võrklaev

Aitäh! Meie kodu- ja töökorras tõesti opositsiooni ja koalitsiooni mõistet defineeritud ei ole, aga ometi me kõik igapäevaselt seda nii Riigikogu töös kui ka kohalike omavalitsuste töös kasutame. Ja meil on ikkagi üpris selge ka siin saalis ja tegelikult ka avalikkuses on alati selge, et kes on opositsioon ja kes on koalitsioon ja samuti ehk et koalitsioon on see, kes teostab antud juhul võimu ja kes on kokku leppinud ka koalitsioonilepingu. Ja opositsioon on see, kes sisuliselt teeb ju koalitsiooni töö või võimu teostaja üle järelevalvet ja samamoodi juhib seeläbi riiki. Mina usun, et meil oma olemuselt on koalitsioon ja opositsioon väga selged ja kui meil see selge ei oleks, siis me ju iga päev siin ka seda tööd justkui teha ei saaks. Igapäevaselt oma töös meil ei teki neid küsimusi, aga tõesti õigusakti pigem toome ta esmakordselt sisse. Aitäh!

16:38 Esimees Jüri Ratas

Tarmo Kruusimäe, palun!

16:38 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea esimees! Hea ettekandja! Kas ma saan õigesti aru, et nüüdsest on siis tegelikult see, et saadikute vaba tahtest sõltuvalt hakkab ka komisjonides liikmete arv muutuma? Miks ma seda küsin? Eelmises Riigikogu koosseisus oli näiteks see, kus oli väliskomisjoni esimees Marko Mihkelson, komisjoni esimees, ja mingi hetk ta vabast tahtest lahkus siis Isamaa fraktsioonist. Ja siis küll ei tulnud koalitsioonil pähe nagu seda, et nüüd peaks sinna komisjoni kuidagi tõstma, et oleks esindatus nüüd selline. Aga täna ma saan aru, et uuel koalitsioonil, juhul kui keegi kuskilt peaks sealt nagu ära pudenema, siis tullakse nende komisjonidega juurde. Ja mis saab ka tegelikult siis, kui näiteks need jõuvahekorrad muutuvad, ega siis seda tagasi ei pöörata, et siis hakatakse sinna juurde panema. Lõpuks me saamegi sihukesed megakomisjonid, et mingi piir võiks seal ikkagi olla. Aitäh!

16:39 Mart Võrklaev

Aitäh! Ma proovin nüüd selgitada. Küsimus oli minu meelest natukene küll ebaselge. Aga iga Riigikogu koosseisu alguses esiteks moodustatakse siis erikomisjonid ja nende siis n-ö põhimõtted, mille alusel need moodustatakse, lepitakse kokku. Igal franktsioonil on ju õigus siin oma esindaja määrata. Ehk et kui keegi fraktsiooni liige, kes on erikomisjonis, otsustab sellest erikomisjonist lahkuda või fraktsioonist lahkuda, tähendab, siis saab vastav fraktsioon määrata sinna uue inimese või siis jätta sellesama inimese, kui ta arvab, et ta seda soovib. Väga lihtne, et ikkagi kõik fraktsioonid on esindatud ja iga fraktsioon ise otsustab, kelle ta sinna määrab või kelle ta sealt tagasi kutsub. Aitäh!

16:40 Esimees Jüri Ratas

Eduard Odinets, palun!

16:40 Eduard Odinets

Aitäh! Ma ikkagi tuleksin oma küsimuse juurde tagasi. Ma sain aru, et toote õigusakti esmakordselt sellised mõisted nagu "opositsioon" ja "koalitsioon", aga samas ei õigusakte ega selle seletuskiri ei kirjelda, keda või mida saab nimetada koalitsiooniks ja mida või keda saab nimetada opositsiooniks. Teie väide, et ju me ise aru saame ja ju rahvas mõistab, kellest jutt on, no see ei ole nagu väga pädev Riigikogu selletaolistes otsustas. Minule tundub, et me peaksime ikkagi selles küsimuses selgusele jõudma. Ja samamoodi, mida arvata nende saadikute kohta, kes ei kuulu ühtegi koalitsiooni ega ole liitunud ühegi fraktsiooniga, on täiesti n-ö vabal pidamisel ja hääletavad nii, nagu süda ütleb konkreetsel hetkel? Kas nemad on siis koalitsioon või opositsioon? Kuidas nende õigused on kaitstud selles küsimuses?

16:41 Mart Võrklaev

Ma arvan, et Riigikogu töös me ikkagi väga selgelt saame aru, kes on koalitsioon ja opositsioon. Ilmselt ei teki ka täna saalis küsimust, et Reformierakond ja Keskerakond on moodustanud koalitsiooni ning Isamaa, EKRE ja Sotsiaaldemokraatlik erakond on opositsioonis. Nii see on ja minu meelest on see ühtemoodi arusaadav. Eks siis nendel liikmetel, kes fraktsiooni ei kuulu, on samamoodi võimalik ikkagi mõne opositsioonierakonnaga vajaduse korral kokku leppida ja saada komisjoni valituks, kui see on nende soov ja kui fraktsioon seda vajalikuks ja õigeks peab.

16:42 Esimees Jüri Ratas

Jevgeni Ossinovski, palun!

16:42 Jevgeni Ossinovski

Aitäh, austatud istungi juhataja! Lugupeetud ettekandja! Kas te võiksite öelda, kas Erakond Eestimaa Rohelised XI koosseisus aastatel 2009–2011 oli opositsioonis või koalitsioonis?

16:43 Mart Võrklaev

Mul on seda hetkel natukene raske öelda. Mul ei ole neid andmeid hetkel, ei tea peast nii täpselt neid koosseise. Ei saa sellele küsimusele vastata.

16:43 Esimees Jüri Ratas

Hea ettekandja, ma tänan teid! Rohkem küsimusi ei ole. Eks sellele viimasele küsimusele olegi vist keeruline vastata, kui mitte võimatu. Nii. Läheme edasi siit hea tempoga ja nüüd on järgmine ettekanne. Põhiseaduskomisjoni liige Oudekki Loone, palun!

16:43 Oudekki Loone

Aitäh! Põhiseaduskomisjon arutas antud eelnõu kahel istungil, 23. veebruaril ja 20. aprillil. 23. veebruaril k.a oli meil pikem arutelu. Seal ka tutvustas eelnõu esitajate poolt härra Mart Võrklaev, kes tollel hetkel tutvustas selle eelnõu esimest versiooni, kus püüti komisjoni koosseis määrata põhimõtte alusel, mis lähtuks proportsionaalsuse printsiibist ehk siis erikomisjonis oleks sama koosseisu proportsioon, mis Riigikogu täiskogus. Selle ettepaneku peale leidis Urmas Reinsalu, et seda niisugust niisugust versiooni kindlasti ei saa toetada, et see muudatus ei ole asjakohane, tuleks leida erikomisjonidele lahendusi, mis ei tooks kaasa parlamentaarse tava rikkumist. Et niisugune viis on kindlasti parlamentaarse tava rikkumine. Ja Urmas Reinsalu rõhutas, et Eesti parlamendis on väga vähe tavasid, mis on nii kaalukad nagu erikomisjonide liikmeskond. Härra Reinsalu tegi ettepaneku eelnõu sellisel kujul täiskogusse mitte saata. Paul Puustusmaa sekundeeris Urmas Reinsalule ja leidis, et need argumendid on väga kaalukad, tuleks aeg maha võtta ja erakondade ja fraktsioonide juhid võiksid ka seda teemat natuke põhjalikumalt arutada.

Härra Toomas Kivimägi, komisjoni esimees, leidis, et jah, ta on põhimõtteliselt nõus aja mahavõtmisega, aga küsimus ei ole mitte ainult selles, et me kindlasti peaksime otsima kompromissi, sellega me oleme kõik nõus, olgu me opositsioonist või koalitsioonist. Aga selleks, et mõistlikku kompromissi leida, tuleks anda ka sisendit, ja palus kohalolijatel pakkuda, kuhu suunas nende fraktsioonide esindajad võiksid kompromissi otsimisega minna. Oudekki Loone leidis, et kui sisu vaadata, siis loomulikult tema on alati isiklikult pooldanud, et julgeolekuasutuste järelevalve erikomisjon oleks opositsiooni kontrolli all, sest see garanteerib selgelt, et demokraatia ei oleks julgeolekuasutuste poolt ohus, ja parlamendi roll ongi kontrollida julgeolekuasutusi ja see annab kodanikule sellise kindluse. Aga kompromissi mõte võiks olla see, et me küsime mitte niivõrd, kuidas see koosseis on, vaid näiteks, kuidas otsustatakse. Üks kompromissi mehhanism võiks olla see, et nõuda, et need erikomisjonid saavad teha vaid konsensuslikke otsuseid, siis meil ei oleks nii suurt probleemi, milline on koosseis.

Urmas Reinsalu leidis, et küsimus on ikkagi, et mida me mõtleme kompromissi all, kas on see, et me lihtsalt räägime juttu, või sealt võiks midagi rohkemat sündida. Ka Mart Võrklaev kinnitas, et kindlasti on koalitsioon valmis neil teemadel arutama, aga see peaks olema vastastikune, opositsioon peaks võimalusest kinni haarama. Ja Toomas Kivimägi kinnitas, et jah, me lepime kokku, aeg võetakse maha. Küsimus on lihtsalt selles, et meil oleks tarvis sisulisi sisendeid, et see argument, et me lähme tavade kallale, on tegelikult mitmeti tõlgendatav ja võib vaadata olukorda hoopis niimoodi, et viimased kaks aastat oleme tava rikkunud, mitte, et see ettepanek on tava rikkumine. Ta palus veel kord põhiseaduskomisjoni liikmete arvamusi.

Oudekki Loone leidis, et selleks, et mingit väiksemat paketti teha, selleks et opositsioonile vastu tulla, oleks väga kasulik, kui opositsioon esitaks oma põhilised arvamused, mis neile täpselt ei sobi. Kompromissivalmidus tähendab seda, et mingil kujul me selle eelnõu vastu võtame, aga me parandame seda. Kui opositsiooni seisukoht on kohe see, et eelnõu ei saagi mõistlikuks, see tuleb maha võtta, siis ei ole mõtet minna kompromissi otsimisega edasi. See info võiks tekkida. Ka Toomas Kivimägi kinnitas, et kompromiss ei ole eelnõu tagasivõtmine. Kompromiss ei ole ka see, et koalitsioon ütleb, et nüüd läheme täpselt nii edasi, nagu me nõuame, vaid kompromiss on kuskil vahepeal. Seepeale leidsid kõik osapooled, et tõepoolest see eelnõu vajab veel kord arutelu kõigi osapooltega, et me jätkame komisjonis selle eelnõu arutamist, et me hetkel seda ei saada saali ja otsustasime seda ka mõningate järgmiste eelnõude kohta.

Nüüd 20. aprilliks konsensus oli saavutatud. Mart Võrklaev tutvustas eelnõu muudetud kujul veel kord, täpselt nii, nagu ta seekord tutvustas. Muudatus seisneb selles, et erikomisjonidel oleks opositsioonil ja koalitsioonil võrdne arv liikmeid. Lauri Läänemets küsis, mis saab fraktsiooni mittekuuluvatest Riigikogu liikmetest. Mart Võrklaev leidis, et ükskõik, mis nendest saab, aga koalitsiooni ja opositsiooni võrdse esindatuse põhimõtet ei tohi see otsus rikkuda. Seda kinnitas ka Toomas Kivimägi, leidis, et kui mõni Riigikogu liige ei kuulu ühtegi fraktsiooni, siis opositsiooni või koalitsiooni piiridesse ikka kuidagi kuulub. Ja Helin Leichter kommenteeris, et vastavalt Riigikogu kodu‑ ja töökorra seadusele määrab fraktsiooni mittekuuluva Riigikogu liikme alatisse komisjoni Riigikogu juhatus ja juhatus lähtub Riigikogu liikme soovist ning töökorralduse huvidest. Selle alusel Riigikogu juhatus saab määrata fraktsiooni mittekuuluva liikme ka erikomisjoni.

Ja võeti vastu otsused. Teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 4. mail 2021. aastal, teha ettepanek eelnõu esimene lugemine lõpetada, teha ettepanek määrata muudatusettepanekute tähtajaks 7. mai kell 16, määrata ettekandjaks põhiseaduskomisjoni liige Oudekki Loone ja esitada eelnõu esimesele lugemisele muudetud kujul. Kõik otsused tegi komisjon konsensuslikult. Riigikogu juhatus otsustas päevakorra mõistlikuma jaotuse alusel võtta eelnõu Riigikogu päevakorda täna, 3. mail 2021. aastal. Aitäh!

16:50 Esimees Jüri Ratas

Aitäh, hea ettekandja! Teile on ka küsimusi, vähemalt üks. Heljo Pikhof, palun!

16:50 Heljo Pikhof

Aitäh! Austatud ettekandja! Ma läheksinedasi Eduard Odinetsi küsimusega, aga natuke teisest vaatevinklist. Näiteks, kui keegi on Keskerakonna fraktsioonist välja astunud, teatud küsimustes  toetab opositsiooni, teatud küsimustes koalitsiooni, ja samas on ka nimetatud komisjoni liige. Kuidas te siis seda temas staatust n-ö kvalifitseerite – on ta siis opositsioonis või koalitsioonis? 

16:51 Oudekki Loone

Aitäh! Me seda küsimust niisugusel kujul komisjonis ei arutanud. Me leidsime, et Riigikogu fraktsiooni mittekuuluvate saadikute üle otsustab Riigikogu juhatus. Nüüd, kui ma ise vastan teile, siis, kui Keskerakond on esitanud oma esindaja ja see inimene peaks lahkuma või kui sotsiaaldemokraadid esitavad näiteks Heljo Pikhof erikomisjoni ja Heljo Pikhofi otsustab, et ta ei taha enam sotsiaaldemokraatide ridadesse kuuluda, läheb sealt ära, siis Sotsiaaldemokraatlikul Erakonnal jääb alati võimalus oma esindaja selles erikomisjonis välja vahetada. See ei ole seotud isikuga, vaid see on ikkagi fraktsioonide esindaja. Ja siin on tõepoolest ka see oluline, mida meil ka komisjonis mainiti, et selle muudatusega praegu on see oluline põhimõte, et kõik fraktsioonid on kõikides erikomisjonides esindatud.

16:52 Esimees Jüri Ratas

Heljo Pikhof, palun! Proovime korra uuesti. Tundub, et ei soovi Heljo küsida teist küsimust. Hea ettekandja, ma tänan teid! Rohkem küsimusi ei ole. Suur tänu! Nii. Läheme edasi selle punkti menetlemisega. Nüüd järgmiseks läbirääkimiste soov on. Avan läbirääkimised ja palun Riigikogu kõnetooli Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esindaja Lauri Läänemets.

16:53 Lauri Läänemets

Lugupeetud Riigikogu esimees! Lugupeetud kolleegid! Kõigepealt ütlen ära, et sotsiaaldemokraadid hetkel ühtegi ettepanekut siin tegema ei hakka, aga ma tahaksin meie seisukoha ikkagist ära märkida. Ja see seisukoht on nimelt järgnev. Et meile ikkagi see, mis siin parlamendis, n-ö see suurem kontekst, toimub, teeb tõsiselt muret ja just selle koha pealt, mis puudutab näiteks poliitilise tegevuse üle järelevalve tegemist ja üldse poliitilise, jah, jah, reeglite kinnipidamist. Nii et ühesõnaga, küsiks, miks on vaja üldse nendes erikomisjonides koalitsioonil kas enamust või siis vähemalt võrdset mandaati opositsiooniga, mis põhjusel seda vaja on. Tegemist on erikomisjonidega, mille ülesanne, no näiteks riigieelarve kontrolli erikomisjon, selle ülesanne on vaadata, kontrollida, mida valitsus siis teeb, kuidas valitsus teeb, kuidas viiakse, kuidas viiakse siis parlamendi tahet ellu, kuidas kasutatakse eelarvet, et see kõik oleks reeglitega seotud. Korruptsioonivastane erikomisjon. Ma ei tea, miks seal on vaja siis koalitsioonil enamust, et saalis on ju enamus olemas, tegemist on kontrollikomisjoniga, tegemist on komisjoniga, mis kontrollib, et keegi ei rikuks mingeid seadusi, et keegi ei kasutaks ära oma positsiooni, võimupositsiooni kas valitsuses olles või parlamendis olles.

Koalitsiooniga või ütleme nii, et demokraatia on üles ehitatud selle loogika järgi, et ühed teostavad võimu ja teised teostavad järelevalvet nende järgi. Ja nüüd tõesti kui siin eelnõu algatajate esindaja tõi ka selle välja, et jah, et kahes erikomisjonis jääb siis juhtpositsioon opositsiooni esindaja kätte, ega sellest ju väga kasu ei ole, sellepärast et komisjonid teevad otsuseid ja otsuseid hääletatakse reeglina lõpuks ja seal sõltub tegelikult häältest ja seal sõltub ju ka sellest, et kui sul hääled lähevad, jagunevad pooleks, ega no kuidas me siis paneme asju päevakorda, näiteks kui midagi on vaja uurida? Väga keeruline, väga keeruline.

Tegelikult ju nende muudatustega küsib täna Keskerakond ja Reformierakond endale võimalust blokeerida endale ebameeldivaid teemasid nendes kontrolli erikomisjonides, mis on mõeldud selle jaoks, et just nendesamade erakondade tegevuse üle, või vahet ei ole, milliste erakondade tegevuse üle, kui nad on valitsuses, teostada järelevalvet, teostada kontrolli.

Ja kui me asetame selle suuremasse konteksti, siis no mis puudutas näiteks korruptsioonivastast tegevuskava, siis poliitilist korruptsiooni seal sees ei ole. No nii. Mõtleme edasi. Sotsiaaldemokraadid tõid siia suurde saali eelnõu, mis oleks ära lahendanud päris paljud olulised probleemid, mis täna seaduses on jäänud sätestamata, mis puudutavad Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjoni tööd. Hääletati maha, hääletati maha, öeldi, et justiitsminister võtab kokku mingisugused suured mõttetalgud, teemat hakatakse arutama, mõtlema, tehakse väljatöötamiskavatsus ja võib-olla siis jõutakse enne valimisi kuskile. Võib-olla jõutakse isegi siia suurde saali. No mina natuke kahtlen, on ju, vaadates, kui aeglaselt need asjad käivad. Aga see eelnõu, mis maha hääletati, ei puudutanud ühtegi uut põhimõtet, mitte ühtegi uut põhimõtet. See puudutas ainult seda, mida õiguskantsler ja Erakondade Rahastamise Järelevalve Komisjon olid välja toonud, et seaduses on küll olemas kohustused näiteks sellel komisjonil midagi teha, aga kuidas seda teha, vat seda lahti pole kirjutatud, hästi lihtsalt probleemide lahendused. Ja kui me ...

Palun kolm minutit lisaaega!

16:58 Lauri Läänemets

Ja kui me nüüd kõik selle kokku paneme, selle, et korruptsioonivastases tegevuskavas ei ole poliitilise korruptsiooni uurimist plaanis konkreetselt välja toodud, selle, et päris mitmed, tegelikult päris mitmed, mitte ainult üks, päris mitmed eelnõud, mida siin viimastel kuudel saalis on hääletatud, mis on sotsiaaldemokraatide poolt toodud, mis tõesti aitaks poliitilise korruptsiooni uurimist kuidagi hõlbustada ja olemasolevaid võimalikke rikkumisi uurida näiteks, mis tõesti täna mitmel on seotud otsapidi, kas kõvasti või kaudsemalt mitme erakonna, mitme parlamendierakonna liikmetega või isegi ühe valitsuserakonnaga, et hääletatakse maha. Ja nüüd on needsamad kontrolli erikomisjonid, mis võiksid aidata kaasa võimalikule poliitilise korruptsiooni väljatulekule, väljaselgitamisele, siis täpselt millegipärast on vaja väga neid komisjone, mina ütleks, noh, või niimoodi kaudselt tasalülitada. Sellepärast et kui ikkagist koalitsiooni käes on enamus või sellest piisab, et koalitsiooni käes on pooled hääled, siis ei ole võimalik, kui koalitsioon tahab panna isegi päevakorda, et uurima hakata mingeid väga olulisi ja võib-olla ka koalitsiooni jaoks valusaid teemasid.

Nii et see teeb meile väga muret. Kaja Kallas peaministrina astus ametisse ja lubas kõige sellega tegeleda. Täna me ei ole näinud siiamaani põhimõtteliselt peaaegu mitte ühtegi tegevust selles suunas. Ja sellepärast vaatame ka murega kogu seda, kogu neid eelnõusid, mis puudutab nüüd seda julgeolekuasutuste järelevalve komisjoni, erikomisjoni koosseisude loogikate muutmist ja ka järgnevat kahte eelnõu, riigieelarve kontrolli erikomisjoni ja korruptsioonivastase erikomisjoni koosseisude muutmise loogikaid. Aitäh!

17:00 Esimees Jüri Ratas

Aitäh teile! Rohkem kõnesoove ei ole, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku eelnõu 334 OE esimene lugemine lõpetada. Määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks k.a 7. mai kell 16. Sellega on esimene lugemine lõpetatud ja teise päevakorrapunkti käsitlemine lõpetatud.


3. 17:00 Riigikogu otsuse "Riigikogu otsuse „Riigieelarve kontrolli erikomisjoni moodustamine“ muutmine" eelnõu (336 OE) esimene lugemine

17:00 Esimees Jüri Ratas

Liigume edasi kolmanda päevakorrapunkti juurde, milleks on Eesti Reformierakonna fraktsiooni ja Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsuse "Riigikogu otsuse "Riigieelarve kontrolli erikomisjoni moodustamine" muutmine" eelnõu 336 OE esimene lugemine. Ma palun ettekandeks sõna Riigikogu liikmele Mart Võrklaevale. Palun!

17:00 Mart Võrklaev

Kolleegid! Sisult täiesti sarnane või identne eelnõu, küll siis see puudutab riigieelarve kontrolli erikomisjoni moodustamist. Ehk 15. veebruaril andsin Eesti Reformierakonna fraktsiooni ja Eesti Keskerakonna fraktsiooni nimel üle eelnõu "Riigieelarve kontrolli erikomisjoni moodustamine" muutmine, kus me samuti tegime ettepaneku muuta komisjoni moodustamise printsiipi ning moodustada edaspidi komisjoni koosseisud lähtuvalt proportsionaalsuse printsiibist. Nii nagu ka eelneva eelnõuga ka sel puhul 20. aprillil põhiseaduskomisjonis arutasime. Ja oli samamoodi ettepanek esitada esimesele lugemisele juba muudetud eelnõu, kus oleme saavutanud fraktsioonide vahel kompromissi, kus eelnõu teksti järgi komisjonid moodustatakse koalitsiooni ja opositsiooni võrdse esindatuse printsiibist lähtuvalt. Ma pikemalt seda ei selgitakski, sest eelmise eelnõu juures sai see kõik tehtud. Kui on küsimusi, siis heameelega vastan. Aitäh!

17:02 Aseesimees Martin Helme

Ja on küsimusi. Tarmo Kruusimäe, palun!

17:02 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Hea ettekandja! Mul on selline küsimus: nüüd, kui on komisjonides viik ja patiseis, siis ilmselgelt tuleb neid asju hakata nüüd läbi eituste ... Kas ta on hea sihukesele helgele‑heledale päikesetõusuvalitsusele, kus komisjon peab kokku tulema? Teen ettepaneku mitte kinnitada selle nädala päevakorda, kuna hääled jagunevad 0 : 0, siis tähendab see seda, et see ettepanek ei saanud toetust. Kas läbi sihukese eituse ongi see kõige mõistlikum asjaajamine? See on minu selline lihtne küsimus.

17:03 Mart Võrklaev

Ei, kindlasti ei pea midagi läbi eituse tegema. Otsuseid saab ikka täpselt nii teha, nagu neid on soov teha, ja saab pakkuda välja nii päevakorda kui ka otsuse sisu täpselt sellises vormis, nagu selle ettepaneku tegija õigeks peab.

17:03 Aseesimees Martin Helme

Tarmo Kruusimäe, palun!

17:03 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Palun näitlikult kirjeldada näiteks olukorda, kus komisjoni esimees teeb ettepaneku, et kutsume külalisteks kodanikud a, b ja c erinevatest asutustest ja jääb viiki, siis järelikult see ei leidnud toetust. Et mil moel siis see hääletus sellisel juhul läbi läheb, kas te näete, et keegi on seal jokker? Komisjoni esimees omab rohkem hääli või läheb sinna siis näiteks see, kes esimesena hääletab, et siis loetakse nagu keskmine, kas plusse ja miinuseid on need. Mil moel te selle olukorra lahendaksite? Ma kujutan ette, et te olete ju ettekandja ja te olete kõik need skeemid läbi mänginud, et meil oleks ka hea pärast stenogrammist võtta, et näe, nii tulebki lahendada, sest et Mart ütles, Mart teab. Aitäh! 

17:04 Mart Võrklaev

Ma ei ole kindlasti kõiki skeeme läbi mänginud ja ma arvan, et siin ei peagi mingeid skeeme olema. Tegelikult nagu ma eelmise eelnõu ettekande juures ütlesin, et tegelikkuses on erikomisjonid olnud minule teadaolevalt eelmises neljas koosseisus alati, küll on moodustatud nad pariteetsuse põhimõttest lähtuvalt, aga tulenevalt fraktsioonide arvust Riigikogus ja koalitsiooni moodustanud fraktsioonide arvust, on olnud seal valdavalt alati tasakaal. Ja minul on ka teadmine, et erikomisjonides enamasti püüeldakse otsuse tegemisel konsensuse poole ehk et komisjoni esimehel on võimalik alati proovida leida konsensust, tuua arutamisele asju, kus on n-ö ühtne arusaam, kuidas seda protsessi läbi viia ja keda siis ka kutsuda. Ehk et ma tahaks loota, et ka edaspidi on see võimalik, kus siis läbi konsensuse neid asju tehakse. Selline olukord, kus enamus kuulus koalitsioonile, on minule teadaolevalt Riigikogu pika ajaloo jooksul üks n-ö esimesi kordi. Enamasti on olnud tasakaal, ka selle poole me praegu püüdleme ja usun, et saab kenasti ka see koosseis edaspidi sellega hakkama, nii nagu on olnud see olnud varem. Aitäh!

17:06 Aseesimees Martin Helme

Paul Puustusmaa, palun!

17:06 Paul Puustusmaa

Suur aitäh! Aga vot mina ei jäta siin seda kiusamist ja ma pean ütlema, et arvuküsimused on väga asjakohased, sest tõepoolest me võime ju loota ja usume ja tahame, et oleks võimalikult suur konsensus, aga seda teemade ja arusaamade lahknevust paratamatult eitada ei saa. Ja ongi väga lihtne küsimus: aga mis siis saab, kui on 50 : 50 seis? Kuidas seda lahendatakse?

17:06 Mart Võrklaev

Kui on 50 : 50, siis minu teada jääb otsus vastu võtmata, aga ma saan aru, et siin nii Tarmo kui Isamaa esindaja kui EKRE poolt on mure, et peab alati olema õigus enamusel otsustada ja enamusel oma tahe läbi suruda. Tõesti, eelmises koalitsioonis on see nii olnud, selle koosseisu alguses, selle koosseisu alguses on selline tee valitud, et erikomisjonides peab olema koalitsioonil enamus. Meie algne eelnõu nägi ka ette seda, et kui koosseisu alguses on selline põhimõte otsustatud Riigikogus ehk erikomisjonide enamus on koalitsiooni käes, et me seda põhimõtet ka jätkaks, sest miks peaks olema ühel koalitsioonil või ühel opositsioonil rohkem või vähem õigusi samas koosseisus kui teisel. Aga kuna praegune opositsioon arvas, et see ei ole õige ja otsustasime vaadata ajalukku ja nägime tõesti, enamus ajast on olnud printsiibiks see, et on tasakaal, siis otsisime kompromissi, loome tasakaalu ja usume, et ka selliselt on võimalik kokkuleppeid teha ja erikomisjonides tööd teha, et ei pea tingimata olema ühel poolel ülekaal, kus saaks nii-öelda teerulli meetodil otsustada. Usume rohkem kokkulepete tegemise võimalusse võib-olla erinevalt eelmisest koalitsioonist.

17:08 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Rohkem küsimusi ettekandjale ei ole. Saame kutsuda järgmise ettekandja põhiseaduskomisjoni poolt. Oudekki Loone, palun!

17:08 Oudekki Loone

Tere! Ka selle eelnõu siis esitasid 15. veebruaril Eesti Reformierakonna ja Eesti Keskerakonna fraktsioonid ja põhiseaduskomisjon taas kord arutas seda eelnõu 23. veebruaril ja 20. aprillil. Nüüd ma küll ütlen, arutas seda eelnõu, aga tegelikult me põhiseaduskomisjonis kõiki erikomisjone, erikomisjonide moodustamist, kuna nad sisuliselt on samasugused, arutasime koos, seega seda me eraldi ei avanud. Täpselt samamoodi, analoogiliselt eelmise eelnõuga leidsime siis 23. veebruaril, et tuleb edasi lükata see arutelu, otsida ühisosa kõigi Riigikogu erakondade vahel, sest seda pidas ka praegune koalitsioon väga-väga oluliseks. See ühisosa leiti ja 20. aprillil siis põhiseaduskomisjon eraldi arutelu ei avanud, võttis selle eelnõu osas vastu ainult otsused, mis siis oli võtta eelnõu täiskogu päevakorda 4. mail 2021. aastal, teha ettepanek eelnõu esimene lõpetada, esimene lugemine lõpetada, teha ettepanek määrata muudatusettepanekute tähtajaks 7. mai 2021. aastal kell 16.00, määrata ettekandjaks põhiseaduskomisjoni liige Oudekki Loone, esitada eelnõu esimesele lugemisele muudetud kujul. Kõik otsused võeti vastu konsensusega. Ja Riigikogu juhatus taas kord otsustas siis arvata eelnõu Riigikogu täiskogu päevakorda täna, 3. mail käesoleval aastal. Aitäh!

17:10 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Ka siin oleks võimalik küsimusi küsida, aga küsimusi ei paista, mistõttu täname. Me saame pidada ka läbirääkimisi, kui sellist soovi on. Seda soovi ei paista. Seega, juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 336 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud. Muudatusettepanekute esitamise tähtaeg on 7. mai kell 16.00.


4. 17:10 Riigikogu otsuse ’’Riigikogu otsuse „Korruptsioonivastase erikomisjoni moodustamine’’ muutmine’’ eelnõu (337 OE) esimene lugemine

17:10 Aseesimees Martin Helme

Läheme järgmise päevakorrapunktini. Neljas päevakorrapunkt: Eesti Reformierakonna fraktsiooni ja Eesti Keskerakonna fraktsiooni esitatud Riigikogu otsus "Riigikogu otsuse "Korruptsioonivastase erikomisjoni moodustamine" muutmine" eelnõu (337 OE). Siin on ettekandjaks Riigikogu liige Mart Võrklaev. Palun!

17:11 Mart Võrklaev

Nii et nüüd siis kolmas erikomisjonide otsus. Sisu jälle täpselt samasugune nagu kahel eelmisel, et esmalt tegime ettepaneku moodustada komisjonid proportsionaalsuse printsiibist lähtuvalt ja siis leidsime üle fraktsioonide kompromissi, et uus sõnastus võiks olla, et erikomisjon moodustatakse koalitsiooni-opositsiooni võrdse esindatuse printsiibist lähtuvalt. Ja ma igaks juhuks veel kordan siin üle, et nii eelmise eelnõu puhul – riigieelarve kontrolli erikomisjoni moodustamine –, kui siis ka praeguse eelnõu puhul – korruptsioonivastase erikomisjoni moodustamine –, komisjonide juhtimine ehk esimehe kohad, on olnud hea tava, et need on opositsiooni käes ja seda head tava keegi muuta ei plaani. Et siis see oleks ka välja öeldud ja stenogrammis fikseeritud. Aga minu poolt kõik ja vastan hea meelega küsimustele.

17:12 Aseesimees Martin Helme

On küsimusi. Tarmo Kruusimäe, palun!

17:12 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Hea ettekandja! Ma ei tahaks nüüd uskuda, et põhiseaduskomisjon ainult jälgibki siis seda, et kas on riive põhiseadusega. Selleks on meil ju tegelikult õiguskantsler. Aga üllatav on küll see, et ei ole arutatud. No kui ei arutata, ei arutata. Aga nüüd, sellel hetkel, kui siin täna saalis on esitatud mitmedki probleemsed kohad ja seda on ka toonitatud ja see on ja teil ei ole tegelikult nagu täit lahendust, et kas meil on praegusel hetkel väga kiire selle nn kompromissiga, mis on nüüd siis sündinud küll, aga me näeme, et selle kompromissi tulemusena on töökorralduslikult ikkagi mitmed probleemid. Ma küsiksin, kuhu on praegusel hetkel kiire ja see seadus on nüüd nii vajalik, et las olla, et võib olla tööõnnetus, aga peaasi, et oleks vastu võetud. Kuhu on kiire? Aitäh!

17:13 Mart Võrklaev

Kindlasti ei ole tegemist tööõnnetusega ja kindlasti ei ole seda kiirustades tehtud. Et kui esmane eelnõu sai üle antud 15. veebruaril ja seda siis 23. veebruaril põhiseaduskomisjonis arutatud ja tekkis arusaam, et meil fraktsioonide vahel on väga tugevad eriarvamused selles osas ja sai ühiselt kokku lepitud see, et hakkame otsima kompromissi, ja nüüd, kui tulemuse osas on leitud ikkagi viie fraktsiooni vahel sisuline kompromiss, et selline opositsiooni ja koalitsiooni võrdse esindatuse printsiip oleks mõistlik ja rakendatav, siis ma liiga palju probleeme ei näe. Ja võib-olla ma selgitaks veel seda, et kui siin oli mure selle Riigikogu liikme pärast, kes võib-olla ei kuulu ühtegi fraktsiooni, siis ka täna kehtiv Riigikogu otsus, millega siis on erikomisjonid moodustatud, on sõnastatud näiteks antud komisjoni puhul nii, et moodustada korruptsioonivastane erikomisjon (edaspidi komisjon), komisjoni kuulub igast fraktsioonist üks liige. Ehk et ta kuidagi ei halvenda praegune, nii-öelda kehtivat otsust ka praegu muudetav, et ka praegu peab olema igast fraktsioonist ehk seesama saadik peab olema ennast määratlenud kuskile fraktsiooni, et fraktsioon selle ettepaneku teeb ja siis peaks ka selge olema, et kuhu poole see fraktsioon kuulub, kas ta on opositsioonis või koalitsioonis. Ma arvan, siin ka väga suurt muudatust tegelikult praegusega ei tule.

17:15 Aseesimees Martin Helme

Tarmo Kruusimäe, palun uuesti!

17:15 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Hea ettekandja! Ma nüüd loodan, et põhiseaduskomisjonis siis võib-olla sellele juhitakse tähelepanu. Aga mul läks lambike põlema, kui te ütlesite, et saavutati sisuline kompromiss. Mida see nagu päriselt tähendab? Me teame, peaministri jaoks on meil sisuliselt eriolukord, aga tavaolukord tegelikult ikkagi jätkub. Kuidas te ise tõlgendaksite seda lahti, et sisuline kompromiss? Mina ütleksin jälle nii: peaasi, et koalitsiooni huvid oleksid kaitstud, mitte kui kompromiss sellisel juhul. Aga mida tähendab siis sisuline kompromiss? 

17:16 Mart Võrklaev

Jaa. Ma ei tea, kuidas need koalitsiooni huvid on kaitstud. Ma ütlen veel, et 2003. aastast on erikomisjonide puhul Riigikogus olnud tasakaal. Ehk erikomisjonides on olnud opositsioonil ja koalitsioonil võrdne arv saadikuid ja kenasti on saanud see töö tehtud. See ongi tähendanud seda, et opositsioon peab arvestama koalitsiooniga ja koalitsioon opositsiooniga. Esimest korda pärast 2003. aastat muudeti seda tava 2019. aastal ehk selle koosseisu alguses. Ja siis selle koalitsiooni poolt, kus erikomisjonidest sai suuremad õigused koalitsioon opositsiooni ees. Praegusel juhul me oleme praeguse koalitsiooni algatusel jõudnud tulemuseni, kus me oleme kõikide Riigikogu fraktsioonide puhul saavutanudki sisulise kokkuleppe. Sisuline kokkulepe tähendabki seda, et me mõistame seda muudatust ühtemoodi ja saame aru, kuidas selle järgi ka tulevikus käituda ja me oleme sellega nõus. Ja see kokkulepe on see, et komisjonid moodustatakse koalitsiooni ja opositsiooni võrdse esindatuse printsiibist lähtudes.

Ehk minu meelest meil just liiga tihti ei ole siin saalis sellist konsensust või ühtset arusaama kas seaduseelnõudest või otsustest, aga antud juhul nende kolme otsuse eelnõu puhul minul on küll tunne, et see ühtne arusaam on olemas ja põhiseaduskomisjonis ka see toetus muudetud eelnõule oli olemas.

17:17 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Rohkem küsimusi ei ole. Palun sõna võtma põhiseaduskomisjoni esindaja Oudekki Loone!

17:17 Oudekki Loone

Aitäh! Lugupeetud kolleegid! Ka selle eelnõu puhul, ta on olnud põhiseaduskomisjoni päevakorras kahel korral, 23. veebruaril ja 20. aprillil, nii nagu ma ütlesin ka eelmisel lugemisel, erikomisjone me vaatasime põhiseaduskomisjonis põhimõtteliselt sisuliselt ühtemoodi, sest need tuleb lahendada sisuliselt ühtemoodi. Leidsime 23. veebruaril, et see vajab veel arutelu, et meil on väga oluline, et kõik Riigikogus esindatud erakonnad oleksid moodustatud erikomisjonide moodustamise printsiibiga ja töötamisprintsiibiga nõus ja et me oleksime ühel lehel. Seetõttu lükkasime arutelu edasi, et me saaksime omavahel kõneleda. Need kõnelused jõudsid eduka lõpuni aprillis. 20. aprillil põhiseaduskomisjonis tegime ka selle eelnõu üle otsuseid. Sisuliselt arutelu eraldi ei avanud. Ja otsustati teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 4. mail k.a, teha ettepanek eelnõu esimene lugemine lõpetada, teha ettepanek määrata muudatusettepanekute tähtajaks 7. mai k.a kell 16.00. Määrata ettekandjaks põhiseaduskomisjoni liige Oudekki Loone ja esitada eelnõu esimesele lugemisele muudetud kujul. Kõik need otsused tehti konsensuslikult. Riigikogu juhatus otsustas päevakorra mõistlikuma jaotuse põhimõttel arvata eelnõu Riigikogu päevakorda täna, 3. mail k.a. Aitäh!

17:19 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Ka Oudekki Loonele on võimalik küsimusi esitada, aga paistab, et ei ole küsimusi. Aitäh, Oudekki! Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 337 ... Ah, ei, vabandust! Läbirääkimistest sõitsin üle. On võimalik ka läbi rääkida. Seda huvi praegu ei ole. Läheme siis edasi selle juurde, millest ma enne hakkasin hooga pihta. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 337 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud. Määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 7. mai kell 16.00. Sellega on päevakorrapunkt ammendatud.


5. 17:20 Arupärimine KUMU-s avatud näituse „Erinevuste esteetika“ kohta (nr 60)

17:20 Aseesimees Martin Helme

Läheme viienda päevakorrapunkti juurde. Me oleme jõudnud arupärimisteni. Esimesena võtame ette Riigikogu liikmete Jaak Valge, Kert Kingo, Merry Aarti, Rene Koka, Helle-Moonika Helme, Henn Põlluaasa, Alar Lanemani, Ruuben Kaalepi, Anti Poolametsa, Paul Puustusmaa, Riho Breiveli, Siim Pohlaku ja Peeter Ernitsa 11. märtsil 2021 esitatud arupärimise KUMU-s avatud näituse "Erinevuste esteetika" kohta (nr 60). Kutsun arupärijate esindajana Riigikogu liikme Jaak Valge.

17:21 Jaak Valge

Tervist, lugupeetud koosoleku juhataja, head kolleegid ja auväärt tehniline personal! Selle arupärimise näol on tegemist Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni liikmete arupärimisega Eesti Vabariigi kultuuriministrile, mis on esitatud seoses Kumu kunstimuuseumis 17. veebruaril käesoleval aastal avatud näitusega "Erinevuste esteetika". Ja nimelt, selle korraldajad, kuraatorid, on siis asunud muutma kunstiteostele nende autorite poolt pandud ja nendele ajalooliselt kinnistunud nimetusi. Ja meie arvamuse kohaselt pole kunstiteoste nimetuste muutmine kohane siis vaba demokraatliku Eesti kultuuriruumile ja tegelikult pole omane ühegi vaba ühiskonna kultuuriruumile. Lisaks meil Eestis samastub selliste võõraste ja üleideologiseeritud kampaaniate jäljendamine tegelikult teravalt omaaegsete okupatsioonide võimude poolt läbiviidud repressiivse sekkumisega kunstiellu. Seoses sellega oligi meil viis küsimust kultuuriministrile. Mina ei hakka neid aja kokkuhoidmiseks ette lugema, vaid piirdun mõne lühikese mõttekäiguga või üldise mõttekäiguga.

Põhimõtteliselt jah, et ühe näituse mõned sellised provokatiivsed otsused ei ole ju iseenesest mingi katastroof, eks ju, eriti sellises tähelepanujanus ühiskonnas, kus me elame ja kus osa kunstiinimesi on nõus endale nime tegemiseks igasugu ekstravagantsusi ette võtma. Aga see juhtum siiski pälvib tähelepanu ja tekitab muret seetõttu, et kujutab endast nn tühistamiskultuuri selliseid esimesi võrseid Eestis. Näituse kuraator, see on Ameerika Ühendriikides Marylandi ülikoolis doktorikraadi kaitsnud Bart Pushaw, kinnitab, et Eesti kuulub Euroopas kunstiteoste ümbernimetamise teerajajate hulka. Tsiteerin: "sest paljudes maades ei ole selline protsess veel alanudki." Ja tõesti, et ega see tühistamiskultuur on tõesti pärit Ameerika Ühendriikidest ja täpsemalt peegeldab siis ta Ameerika Ühendriikide sisekonflikti, millega meil siis on väga vähe pistmist. Ja tühistamiskultuur astub tegelikult sammu edasi sellisest vasakliberaalsest poliitkorrektsuse kontseptsioonist, mis ei luba siis teatavat sõnapruuki, misjuures selline taunitav kõne ei ole seadusega pahuksis. Ja tühistamiskultuuri näol on tegemist sellise poliitkorrektsuse võimendusega, mis on siis suunatud suurematele isikuringile ja ulatub kaugemale minevikku ja tagajärjed on ka siis olnud karmimad. Tühistamiskultuur peaks olema meile vastuvõtmatu kahel põhjusel. Esiteks ei ole ta demokraatlik. Objektiks saanud isiku saatuse üle otsustab tegelikult agressiivne, häälekas vähemus, aga enamuse suhtumist me üldreeglina ei tea. Küll aga teame näiteks seda, et eelmisel suvel, kui Ameerika Ühendriikides oli selline monumentide eemaldamise kulminatsioon, et siis ei toetanud 74% USA, Ameerika Ühendriikide kodanikest nende kujude eemaldamist. Demokraatlikus riigis on hukkamõistmiseks seadused ning kui kehtivad seadused on ajast maha jäänud, tuleb neid muuta, aga jälle demokraatlikule riigile kohases korras. Ja teiseks on tühistamiskultuuris pahatihti patustatud selle printsiibi vastu, mille kohaselt ei saa siis hukka mõista süütegude eest, mis teo toimepanemise hetkel ei olnud karistatavad või süü ... Kui me seda põhimõtet ei järgi, tegelikult siis me võiksime hukka mõista kohe terveid põlvkondi. Ja kolmandaks, mis minule isiklikult on valus küsimus, on see patustamine ajaloo vastu, mis pealegi tänapäeva kuidagi paremaks ei tee. Kui ajaloos on midagi sellist, mis meie väärtushinnangutega ei klapi, siis tuleb seda analüüsida, mitte varjata.

Ja mina nüüd möönan ka, et kui teie, proua minister, möönate, et selle näituse provokatsioon on üle piiri läinud, mida ma loodan, et te teete, et siis ega teie ise ministrina ei saagi konkreetselt nende ümbernimetamiste või selle tühistamiskultuuri eest vastutust kanda, küll aga tahame teada teie hoiakut. Seega, see meie mure peaks olema siin praegu arusaadav. Aitäh!

17:26 Aseesimees Martin Helme

Arupärimisele vastab kultuuriminister Anneli Ott. Palun!

17:26 Kultuuriminister Anneli Ott

Lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud küsijad! Head kolleegid! Lubage mul kõigepealt ette lugeda need küsimused. Või, tähendab, ma loen kõigepealt küsimuse ja siis kohe jooksvalt ka vastan sellele küsimusele.

Esimene küsimus: "Kas uued nimetused, mis kolme kuraatori poolt omistati (algsete nimetuste kõrval) väljapandud töödele, jäävadki nüüdsest neile töödele kehtima?" Ma võib-olla natukene taustaks selgitan ka laiemalt, millisest näitusest me praegu räägime. Näituse nimetus on "Erinevuste esteetika" ja see on selline ajutine projektiruum KUMU uues püsiekspositsioonis, milleks on identiteedimaastikud Eesti kunst 1700–1945 sees. Nii et rõhutan, et see on selline väike nurk. Ja ütlen kohe ära, et ma ise seal käinud veel ei ole, ainult veebituuril, aga te kindlasti olete huvi tekitanud ja võimaluse korral ma seda külastan. Aga see on selline n-ö projektiruum, kus ka tavapäraselt selliseid intrigeerivaid näituseid saab teha. Ja see ongi selleks eksperimentaalseks pinnaks, kus saab läbi mängida kunstiajaloo alateemasid ja küsida aktuaalseid küsimusi. Tõden siin seda, et kuna minule kui ministrile on need küsimused esitatud, siis tõenäoliselt on see ühiskonnas teema, mis on huvi tekitanud, ja selles osas on ta ka oma rolli täitnud.

Tõesti, see kunstiajaloolane Bart Pushaw, kes seda "Erinevuste esteetikat" kureerib, käsitleb rassilisi stereotüüpe ja koloniaalteemasid Eestis 20. sajandi alguse kunstis. See vastukaja, mis on tekkinud näitab, et tõesti see debatt on meil vajalik. Ja tegelikult see debatt on toimumas maailma muuseumides laiemalt, sh rahvusvahelise muuseuminõukogu Eesti alakomitees.

Nüüd, need kunstiteoste nimed, eriti just selle vanema kunsti puhul, ongi tõesti ajas muutuvad. Ja siin ei ole niimoodi, et kui see nimetus selle näituse jaoks muudetakse, siis see jääbki niimoodi või eelnevad kaovad ära ja see on nüüd see õige, vaid see genees säilib. Ja tegelikult näituste, erinevate kunstiteoste erinevad nimetused kõik selles infosüsteemis ka säilitatakse. Nii et siin sellist info kadumist selles osas nagu ei toimu. Ja see näitus hõlmab tegelikult väga väikest valikut Eesti kunstis ja siin on konkreetsed teosed kuraatori poolt välja pakutud. Ja neutraalsed pealkirjad jäävad andmebaasidesse ka eelnevate pealkirjaga kõrvuti. Seda on kinnitatud. See oleks minu poolt sellele esimesele küsimusele vastus.

Niisiis, järgmine küsimus, teine küsimus. Kas teie kultuuriministrina peate võimalikuks eelviidatud n-ö kultuurikomissarlikku tegevust, sisuliselt tsensuuri Eesti kultuuripärandi kallal? Siin ma pean ütlema, et kuna siin on tõesti projektiruum, mis on mõeldud eksperimentaalseks pinnaks, siis see kindlasti ei ole selline üldine kultuuriruumi teema, vaid me tõesti saame seda näitust sellise projektinäitusena käsitleda, ja kindlasti ei ole tegu tsensuuriga, vaid tegelikult on sellel näitusel välja toodud tööd, mida muuseum ei ole varem eksponeerinud ja publitseerinud. Ja kuraator on välja toonud, näidanud nende tööde mitmeti nimetamise võimalikkust. Ja võib-olla siia täienduseks veel lisan, et tegelikult on ka selliseid töid, millel võib-olla kunstniku poolt otseselt nime ei olegi. Mina ei ole küll selle ala ekspert, aga usaldan siin valdkonna spetsialiste, kes on seda selgitanud. Ja kuraatorid on mitte ainult selle näituse puhul, vaid ka varasemalt neid sobivaid pealkirju leidnud.

Kolmas küsimus: "Kas ja kuidas on niisuguse tegevuse puhul kaitstud kunstiteoste autorsus, kunstnike autoriõigused, mida hoitakse tänapäeval niihästi riiklikult kui ka rahvusvaheliselt juriidilise järelevalve all?" Enamik vanema kunstiteoste pealkirjadest, nagu ma ka ütlesin, ei olegi autori pandud, eks ju, st see ei ole autori tahteavaldus, vaid see on muuseumide poolt või museoloogilise protsessi tulemus. Ja juhul, kui kunstnik ei ole teosele pealkirja kirjutanud, siis võib ka selline asi olla, näiteks graafika puhul, et ühel ja samal tõmmisel on tegelikult erinevad nimetused. Kes täpsemalt tahab teada, siis sellest on ka KUMU ajaveebis, blogis sisulisemaid kirjutisi. Pealkirjad, sellega on ka see, et need ei olegi alati selline lahutamatu osa kunstiteosest, vaid eelkõige on see vanema kunsti puhul selline kokkuleppeline konstruktsioon, konkreetselt siis selle näituse kuraatori ja kataloogi valija vahel või kataloogi koostaja vahel.

Neljas küsimus: "Kas peame KUMU näitusel ilmnevat jõulist, imporditud survet ajaloo revideerimiseks mõistma Kultuuriministeeriumi ja praeguse valitsuse sisulise poliitikana? Kui see on nii, siis kuidas see on kooskõlas põhiseadusliku imperatiiviga tagada eesti rahvuse, keele ja kultuuri säilimine läbi aegade?" Siin võin küll vastata, et kindlasti ei ole tegu ei Kultuuriministeeriumi ega valitsuse poliitikaga. Ja valitsus ei ole ka see, kes tegelikult seda näitust korraldab ja kontrollib või jälgib seda, millised need näitused täpsemalt näiteks KUMU-s esitatakse. See on ikkagi selle asutuse ja kuraatori omavaheline töö.

Ja tõesti, ma ütleksin siin ka, et tuleb usaldada valdkonna spetsialiste, kes seda jälgivad. Siin ei ole põhjust Kultuuriministeeriumil kindlasti muuseumidele ette ütelda, millist näitust korraldada võib ja millist ei tohi. See ajastu, kust me tuleme, ma arvan, et need kogemused on meil selles osas olemas. Peame oluliseks seda vabadust korraldada näitusi ja rääkida erinevatel teemadel, mis ühiskonda ühiskonda kõnetavad. Ja kui on ajaloo või, ütleme, mingi aja jooksul on mõne töö puhul selgunud, lihtsalt teaduslikult tõestatud mõne kunstiteos tegelik taust, siis selline ebamäärane nimetus võib saada ka konkreetsemalt kas isiku nime või siis täpsema selgituse, millega tegu. Aga see ei ole otseselt seotud mingisuguse valitsuse poliitikaga või tsensuuriga.

"Milliseid samme peate te ministrina võimalikuks astuda Eesti kultuuriavalikkuse rahustamiseks ja küünilise poliitkorrigeeriva tühistamis-isetegevuse ärahoidmiseks?" Head küsijad, ma olen kindel, et me ei pea siin muretsema sellepärast, et oleks tegemist poliitkorrigeeriva tühistamise ja isetegevusega. Me räägime, nagu ma ka alustasin, siiski ajutisest sellisest eksperimentaalsest näitusest, kus kuraator on esitanud oma nägemuse. Loomulikult iga külastaja saab seda hinnata ja teha sellest oma järeldused. Aga siin laiemalt sellist poliitilist soovi muuta kunstiteoste nimetusi kindlasti taga ei ole. Suur tänu!

17:36 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Ettekandjale on ka küsimusi. Tarmo Kruusimäe, palun!

17:37 Tarmo Kruusimäe

Tänan! Ma ei tea, millest see nüüd juhtunud on, aga pilti ees mul ei ole praegusel hetkel. Kas mu häält on kuulda?

17:37 Aseesimees Martin Helme

Kuuleme sind.

17:37 Tarmo Kruusimäe

Aa, kuulen, kuulen, televiisorist tuleb. Hea ettekandja, ma tahtsin öelda, et selline kellegi teise arvamus, et sihukest nime või midagi ei tohiks olla, ei ole üldse mingi uudis. Tuletan meelde, et Hollandi bändi Disneyland After Dark nimi keelati Disneylandi poolt ära ja nüüd on D.A.D ja kõik teavad ikkagi tänu sellele, et räägitakse juurde sinna stoori, mis tähendab, et mälestus jääb. Samas näiteks S.O.D., mis oli lühend Speak English or Die, sellele ei hakanud Inglismaa vastu plõksima ja see nimetus ikkagi jäi. Ma arvan, et kuraator on siin oskuslikult kasutanud ära just selle, et ta tekitab lihtsalt kõmu. Mis on teie arvamus, kui kõik teised tahaksid sarnaselt olla edukad, et nad saaksid kajastust, kas siin ei ole mitte tegu lolluse propageerimisega?

17:38 Kultuuriminister Anneli Ott

Aitäh! Nagu ma ka küsimustele vastates ütlesin, et kindlasti ei ole Kultuuriministeerium see, kes hakkab näituste osas tsensuuri rakendama või vaatama, millist näitust siis üks või teine muuseum plaanib. Siin on kindlasti selleks pädevad inimesed olemas. Ja kui need näitused ei ole esitatud Eestis kehtivate seadustega kooskõlas, siis meil on selleks institutsioonid, kes sellega tegelevad, aga see ei ole Kultuuriministeerium.

17:38 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Anti Poolamets, palun!

17:38 Anti Poolamets

Lugupeetud juhataja! Austatud minister! Kunstiteoste ümbernimetamist kaitsnud uusmarksistlike ideede maaletooja Aro Velmet on väitnud, et see, et eestlased ei kanna mingit vastutust kolonialismi eest, on müüt. Soome vasakliberaalid on leidnud, et soomlastel on süü kolonialismi pärast olemas, kuna Soomes toodetud tõrva kasutati ka nende laevade tõrvamiseks, millega orje veeti Aafrikast Ameerikasse. Kas ka teie arvates kannab Eesti ja eestlased süüd kolonialismi pärast?

17:39 Kultuuriminister Anneli Ott

Aitäh selle küsimuse eest! Täna mina kultuuriministrina tulin siia pulti vastama arupärimisele, mis on seotud Kumus oleva ajutise projektiruumi näitusega "Erinevuste esteetika" ja seal siis kuraatori poolt valitud tööde ekspositsioonist ja nende nimetuste, nende nimetuste muutmisest. Nii et ajaloolised muud käsitlused täna siin kahjuks minu jaoks ei ole, nendele ma kahjuks ei saa vastata.

17:40 Aseesimees Martin Helme

Ma juhin saadikutele tähelepanu, et arupärimisele saab ainult ühe küsimuse küsida. Järgmiseks Merry Aart, palun!

17:40 Merry Aart

Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud minister! Minu küsimus natukene tõukub sellest eelmisest. Aga võib-olla võiks seda natukene ehk naljana võtta esialgu, aga võib-olla ka mitte. Vaadates neid trende meie käitumisest ja meie sellest, mida me kõik kaasa võtame ja kuhu me jõuda tahame, siis mul praegu tundub küll, et me muudkui koogutame, noogutame kuskile poole, võib-olla varsti ei tohi enam sirge seljaga kõndidagi. Aga ma küsin sellise küsimuse: mul on kodus päris mitmeid kunstiraamatuid ja seal on nii Wiiralti neegripead kui Laikmaa abessiinlane kui ka Evald Okase neegertantsijanna. Kui me niimoodi edasi läheme, siis kas ma ikka võin oma järglastele need raamatud edasi pärandada või peaksin nad kuskile ära panema või kinni kleepima? See tundub võibolla naljakas praegusel hetkel, aga vaadates neid trende, mul on tõsine mure. Ma väga-väga tänan selgituse eest!

17:41 Kultuuriminister Anneli Ott

Aitäh selle küsimuse eest! Trendide hinnangu või tunnetuse osas ma ei oska siin kommentaare jagada ja kindlasti ajalooteaduse diskussioonid on alati ühiskonnas väga põnevad ja vajalikud. Antud näituse raames me räägime siiski, nagu ma ka olen varem öelnud, eksperimentaalpinnal ajutisest projektist, kus tõesti kuraator näitab enda nägemust sellest, mismoodi siis on neid rassissilisi ja koloniaalteemasid Eestis 20. sajandi alguse kunstis esitletud ja siin, nagu ma ka rõhutasin, ei ole kindlasti Kultuuriministeeriumi poolt või ühiskonnast laiemalt mingisuguse sooviga hakata kunstiteose nimetusi muutma või mingit tsensuuri rakendama. Aitäh!

17:42 Aseesimees Martin Helme

Siim Pohlak, palun!

17:42 Siim Pohlak

Aitäh, lugupeetud minister! Mina tulen kõrge kunsti juurest natuke lihtsamatele radadele, aga teema on ikkagi seotud sellega, nii et ma loodan, et te vastate. Ma olen perekondlikel põhjustel viimasel ajal päris tihti lugenud Pipi Pikksuka raamatut, mis on Euroopas saanud tsensuuri üheks kõige suuremaks objektiks raamatute mõttes, et sealt seda neegrikuningat tsenseeritakse välja, neegrilapsi ja kes seal Kurrunurruvutisaarel kõik elasid. Võib-olla te hakkate ka ütlema, et te ei taha seda kommenteerida, see pole teemaga seotud, aga vastake siis vähemalt kui inimene, kui Anneli Ott, mis teie arvate sellisest tsensuurist, kus lasteraamatuid ja aastakümneid või pikalt käibel olnud teoseid hakatakse niimoodi kärpima ja korrigeerima. Kas Eestis tuleks ka seda teha või ei tuleks? Kui te ei taha vastata kui minister, äkki vastata, kui inimene vähemalt siis, et mis te arvate, kas sellist tsensuuri on ka Eestis oodata näiteks sellesama Pipi Pikksuka raamatu puhul?

17:43 Kultuuriminister Anneli Ott

Aitäh! Ma kõigepealt vastan, nii nagu ma olen ka varem vastanud, et kultuuriministrina Kultuuriministeeriumis, valitsuses meil ei ole selliseid teemasid, ei ole selliseid soove. Ja kui ma vastan nüüd Anneli Otina, nagu te soovisite, siis ma ütlen ka seda, et meil on Eestis põhiseadus ja põhiseadus ütleb, et tsensuuri ei ole ja ma arvan, et see on väga õige, et me ka niimoodi oleme seni toimetanud ja see põhiseadus annab meile selleks õigusruumi, nii et ma arvan, et see on õige.

17:44 Aseesimees Martin Helme

Riho Breivel, palun!

17:44 Riho Breivel

Lugupeetud juhataja! Hea minister! Me teame, et kõik sellised küsimused on väärtuste küsimus, kuidas inimesed suhtuvad, kuidas öelda, teiste töösse ja suhtuvad nendesse, juba valmis toodetud kunsti, ja sama ka heliteostesse. Aga ma sooviksin teada, kas te ütleksite oma isikliku seisukoha. Te olete rääkinud, mis Kultuuriministeerium arvab ja et mis see on kõik selline, kuidas öelda, mitte valitsuse ega Kultuuriministeeriumi seisukoht. aga kuidas on teie isikliku seisukohaga, kas te toetate selliseid tegevusi isiklikult või ei?

17:45 Kultuuriminister Anneli Ott

Aitäh selle küsimuse eest! Kui me võtame seda konkreetset näitust, et ma tegelikult ka alguses ütlesin, et ma otseselt seal käinud ei ole, ma olen küll arvustusi lugenud ja veebi n-ö tuuril käinud, et kohapeal ei ole käinud, et ma kindlasti seda teen. Aga ma arvan, et kui me räägime selle kuraatori nägemusest, siis seda tulebki nagu niimoodi võtta, et inimene, kes on Eestist väljapool, esitles oma nägemuse ja tema taust ja arusaamised ka seal kajastuvad. Et mil määral nüüd seal on nagu sellist valulikkust või tundlikkust nendes teemades, kuidas Eesti kunstnikud on sellel ajahetkel ennast väljendanud, no sinna tagasi minna ei saa ja ega me lõplikult ju ei tea, mida nemad mõtlesid ja soovisid ühiskonda edasi anda. Me saame seda tõlgendada oma kogemuste baasil. Aga ma arvan, et selliseid erinevusi ei tohi nagu karta ja neid tuleb osata näha ja tõlgendada. Aga üldises osas, nagu ma ütlen, et Eesti kultuur on väga oluline ja põhiseadus seda ka meile ütleb. Nii et täpselt samamoodi, et samuti seda, et tsensuuri ei ole. Nii et ma arvan, et ma arvan, et selles osas on meil kõik hästi.

17:46 Aseesimees Martin Helme

Kalle Grünthal, palun!

17:46 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! Arupärimises on kirjas sihukene huvitav lause, et korraldajad on asunud muutma muuseumihoidlates säilitatavate kunstiteoste autorite poolt pandud neile ajalooliselt kinnistatud nime. Minu jaoks on see küsimus väga kummaline, sest meil kehtiva autoriõiguse seadus sätestab autorile spetsiifilise õiguse ehk siis autoriõiguse kaitse oma töö tulemustele ja § 12 autori isiklikud õigused sätestab ära ilusti, et autor võib teha ise või lubada teistel isikutel teoses endas tema pealkirja ja autori nimetähistuse mistahes asja muutmist. See on autoriõigus, mida keegi ei ole ära võtnud. Ma küsin: öelge, palun, mulle see seadusesäte, mis lubab seda teha ja kui te seda sätet ei leia, kas te annate patendiametile, kes teostab riiklikku järelevalvet, korralduse seda rikkumist uurida ja menetleda? Aitäh!

17:48 Kultuuriminister Anneli Ott

Nagu ma siin varem juba olen öelnud teile, siis tegelikult ei ole ühtegi kunstiteose nime muudetud. Need, mida erinevad näitused on erinevate nimetustega pealkirjastanud, on ka neid kunstiteoseid, millele tegelikult autor ei olegi enda poolt nime pannud, nii et seda kindlasti ei saa üheselt väita, et alati on autoriõigusega tegu, vaid kunstnikud on andnud oma tööd n-ö muuseumidele, kes siis on pannud nendele teostele nimed.

Me räägime siin tõesti autoritest, kes on väga pikki aastaid juba siit ilmast lahkunud. Ja nagu ma siin välja tõin enne, et mitmel tööl on võib-olla ajaloo või selle perioodi jooksul tulnud teadustöödest välja seda, et me tegelikult oleme teada saanud, et mis olukorraga on tegu ja me saame panna sinna kõrvale ka teise nimetuse, aga see ei tähenda seda, et see algne nimetus ära kaob. Muuseumiregistris on kõik need nimetused alles ja erinevatel perioodidel saab erinevalt tõlgendada ja praegu selle konkreetse näituse raames, nagu ma ka nimetasin, on kuraatori nägemus nendest töödest ja tema tõlgendus. Aga see ei tähenda seda, et need kunstiteoste nimed n-ö igavesest ajast igavesti ära muudetakse, vaid selle näituse raames nendele kunstiteostele pandud nimed säilitatakse Ajalooarhiivis, aga see on selle näituse kontekstis, mis on sinna toodud juurde, et tekitada ühiskonnas seda diskussiooni. Aitäh!

17:50 Aseesimees Martin Helme

Kalle Grünthalil on protseduuriline.

17:50 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Mulle jääb täna arusaamatuks, mis siin saalis toimub. Keskerakonna esinejad ei suuda vastata vägagi konkreetsetele küsimustele. Kas on midagi juhtunud nendega siin vaba nädala jooksul, et ma ei saa juba teist korda oma küsimusele vastust? Kas see asi on lubatud töö- ja kodukorra järgi?

17:50 Aseesimees Martin Helme

Töö- ja kodukorra järgi peaks vastama küsimusele, eks siis kuidas keegi aru saab või kuidas keegi seda küsimusest aru saab, mina siia sekkuda ei saa. Paul Puustusmaa, palun!

17:50 Paul Puustusmaa

Vaata, hea Anneli, siin sa nüüd natukene püüad meid eksitada. Sellepärast, et esimene küsimus, mis kohe tekib nende sinu sõnade peale, et pealkirja pole muudetud, et see on ühe kunstinäituse raames, siis minul tekib küll küsimus selles, et kuidas ministeerium kavatseb kaitsta sõna- ja autoriõigusi. Sest kui me võtame kas või sellesama kuraatori Bart Pushaw, kes ta tuli siia kureerima seda näitust, ta ütles, et tegi ta seda sellepärast, et tema, õppides Chicago ülikoolis, nägi seda kohutavat segregeerimist lähedalt ja ta tahtis tuua selle saadud emotsiooni Eestisse, sest teda erutas väga see mõte, kuidas on ikkagi Eesti kunst seotud kohaliku orjuse ja koloniaalajastuga. Siin on tegemist ikka tõsise kultuuri moonutamisega. Ning mina küsiksin veel kord seda, et kas kellegi autoritest või autorite järeltulijatest, olgu see Andrus Johani, kas nende sugulastega võeti ühendust, kui kavatseti pealkirju muuta, nimetusi muuta, või ei tehtud seda.

17:51 Kultuuriminister Anneli Ott

Aitäh selle küsimuse eest! Jah, nagu te ise ka, hea küsija, juba mainisite, siis tõesti kuraator on tulnud Eestisse, et siis kajastada Eesti kunstnike poolt neid kõnealuseid teemasid, mis on 20. sajandi alguses Eesti kunstis olnud. Ja see nägemus, mis temal on, nii nagu ma ühes vastuses ka juba ütlesin, on tõesti tema enda kogemuse pealt, kindlasti Eesti ühiskonna kogemus on erinev, tema tõlgendus nendele maalidele, nendele teostele. Ja need algsed pealkirjad on säilinud ja selles mõttes ei ole nagu, me ei ole nagu selles juhtumis ei ole kannatanud. Et siin on lihtsalt kuraator pakkunud välja enda nägemuse, mis on ka füüsiliselt sellisel pinnal muuseumis, kus ongi mõeldud sellised eksperimenteerimise näitused. Nii et igati otseselt on ka antud ühiskonnale sõnum, et see on eksperiment, see on kellelegi kõrvalt oleva inimese nägemus, kes siis seda läbi meie 20. sajandi alguse kunsti meile esitab, ja loomulikult on see siis Eesti ühiskonna hinnata, et kas see tema nägemus vastab ka meie omale, kas me leiame sealt mingisugust erutavat teemat enda jaoks ja kuidas siis võisid meie kunstnikud püüda enda loomingut tegelikult nagu esitada. Need võivad ju olla täiesti erinevad, aga see ei tähenda, et siin oleks keegi kannatanu või ohtu seatud, vaid see ongi ühe kuraatori nägemus, mida on meile esitletud ja igaüks saab juba tänasest tegelikult seda näitust külastades väga täpselt hinnata, et  kui suur on see võimalus, et kellelegi on seal liiga tehtud. Sest ma võin kinnitada, et seal ei ole n-ö kannatanut praegusel hetkel ja need inimesed on tõseti väga-väga pikalt juba, väga pikki aastaid meie seast ära.

17:54 Aseesimees Martin Helme

Kert Kingo, palun!

17:54 Kert Kingo

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Minu küsimus on see, kas see kõnealune nn eksperimentaalne näitus on Eestis esimene halvasti varjatud samm sellel teel, et ka meil hakatakse nüüd süstemaatiliselt ümber nimetama teoste pealkirju ja nimesid, välja vahetama näidendite ja raamatute tegelasi ning muutma filmide, raamatute ja laulude tekste? Aitäh!

17:55 Kultuuriminister Anneli Ott

Aitäh! Olen ka varem juba vastanud sellele küsimusele ja öelnud, et ei Kultuuriministeeriumil ega ka valitsusel ei ole sellist kavatsust. Tõesti, praegu on tegu ühe näituse raames sihukese eksperimentaalse esitlusega ja see ei ole mingisugune laiem suundumus Eesti ühiskonnas.

17:55 Aseesimees Martin Helme

Mart Helme, palun!

17:55 Mart Helme

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud minister! Ma pean tunnistama, et mul on teist kahju. Te kangekaelselt püüate musta valgeks rääkida või vastupidi, valget mustaks rääkida, oleneb, mis nurga alt me vaatame. Sisuliselt te ju tunnistate, et meil on esimene näide läänest imporditud tühistamiskultuurist. Ja siis te ütlete, et valitsusel ei ole kavatsust tühistamiskultuuri Eestis viljelema hakata. Aga samal ajal te kaitsete kangekaelselt õigust tühistamiskultuuri Eestis viljeleda. Kas te ei arva, et see on vastuoluline sõnum, mida te meile edastate?

17:56 Kultuuriminister Anneli Ott

Aitäh! Ma arvan, et ma olen siin oma sõnumites olnud üsna selge, ja ma ei oska öelda, kuidas seda saab tõlgendada, aga kindlasti on selleks erinevaid võimalusi. Aga ütlen veel korra seda, et see, mis on meie ajalugu, kust me tuleme – jah, võib-olla ma isiklikult ei tunnetanud seda nii palju sellel hetkel, aga kes rohkem, kes vähem –, siis kindlasti on oluline see, et meil ei oleks kunstis sellist tsensuuri, kus Kultuuriministeerium sekkub sellesse, millist näitust võib korraldada ja millist ei või. Kui see tegevus läheb seaduse piirest välja, kui see läheb ühiskonnale ohtlikuks, kui ta ei ole seadustega kooskõlas, siis selleks ei ole Kultuuriministeerium, selleks on teised asutused Eestis, kes sel juhul nende tegevustega tegelevad. Ja loomulikult ma usun, et teevad seda hästi.

17:57 Aseesimees Martin Helme

Henn Põlluaas, palun!

17:57 Henn Põlluaas

Aitäh! Te õigustasite kunsti ümbernimetamist KUMU-s. Samad barbaarsused on maailmas tabanud ka muid valdkondi, näiteks kirjandust. Raamatukois on müügil 1931. aastal avaldatud Carl van Vechteni romaan "Neegrite taevas". Selle tutvustuses öeldakse, et "Neegrite taevas" on kirjaniku parim töö ja parim romaan kõigist neegrite elu kirjeldavaist, olgu siis autoriteks valged või neegrid ise. Autor ei lase neegreid erineda valgeist ja laseb neil asetseda samal tasemel kui teisigi rasse. Mina ei leia siin midagi halba. Sõnal "neeger" ei ole Eestis kunagi negatiivset tähendust olnud, kuigi seda püütakse meile peale suruda. Kui raamatukogud peaks samuti hakkama kirjandusteoseid ümber nimetama, kas te õigustaksite ka seda ja milliste seadustega üleüldse on võõraste kunstiteoste ümbernimetamine kooskõlas?

17:58 Kultuuriminister Anneli Ott

Aitäh! Selle küsimuse tonaalsus võib-olla oli natukene erinev sellest teemast, millest me praegu räägime, sest tegelikult ei ole tühistatud nende praeguste kunstiteoste nimetusi, vaid, nagu ma ka mainisin, siis kuraator esitab enda nägemust enda kogemuse pealt ja need teosed on väljas ja need algsed pealkirjad on säilinud. See eksperimentaalnäitus seal KUMU väikses ruumis ei ole ühegi kunstiteose ... Selle näituse kaudu ei ole ühelti kunstiteoselt algset nimetust ära võetud, vaid ka need on täiesti säilinud ja need teosed on väljas, nii et sellist tõlgendust siia tuua ei saa.

17:59 Aseesimees Martin Helme

Raivo Tamm, palun!

17:59 Raivo Tamm

Tänan, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Selliste juhtumite puhul on ilmselge, et ollakse kindlad, et kõik sellised asjad toimuvad Brüsselist saabuvat ettekirjutuste ajel või tõukel. Kas on teada, kas KUMU või kultuuriminister või Eesti riik on saanud selle näituse ja selle teo eest mingit tunnustust Brüsseli poolt, või kas on ka Eestis siin olnud mingisuguste ühiskonnagruppide poolt mingit tagasisidet ja sellist positiivset meeleolu selle puhul, et see näitus just nõnda on korraldatud? Aitäh!

18:00 Kultuuriminister Anneli Ott

Aitäh selle küsimuse eest! Kuna kindlasti praegu on olnud päris selline piiranguterohke aeg, siis ma ei oska öelda, kui suur kriitiline mass on jõudnud päriselt seda eksperimentaalnäitust külastada ja tegelikult ka tutvuda kas selle veebiveebituuriga või siis kohapeal. Nii et seda ma ei oska öelda. Aga kindlasti on meil kuraatoritel ka olemas loomevabadus ja meil kõigil on vabadus anda hinnanguid, anda hinnanguid ka teostele.

Millised on olnud kas otseselt rahvusvahelised või Eesti-sisesed tunnustused? Eks need tunnustused tulevad, kui nad tulevad siis selle näituse võib-olla lõppedes. Aga hetkel ma pean ministeeriumist täpsemalt järele küsima, siis saame teile kirjalikult vastata, kas neid on tänaseks juba ka tehtud. Aga nagu me näeme siin tänastele küsimustele vastamiste põhjal, teema on ühiskonda kõnetav. Ja nendest teemadest tuleb rääkida. Nii et selles osas on ju tagasiside juba olemas.

18:02 Aseesimees Martin Helme

Rene Kokk, palun!

18:02 Rene Kokk

Tänan, hea eesistuja! Lugupeetud minister! Meie viimase aja ühiskondlikes aruteludes ja ka mõnedes Riigikogus ringlevates eelnõudes, on aimata sellist hiilivat tsenseerimist või katset tsenseerida. Siin näiteks ka meediateenistuse seaduses, kus tahetakse mingitele inimestele anda õigus otsustada, mis on ühiskonnale õige ja mida võib rääkida, mida ei tohi. Et kas me peaks tegema ka Kultuuriministeeriumi juurde töögrupi, kes hakkab jälgima, et kultuurivaldkonnas ei hakataks tsenseerima nii sõna- kui loominguvabadust? Mida te plaanite teha selles selles suunas, et sellist tsenseerimist ei tuleks? Viimasel ajal väga populaarne igasuguseid töögruppe luua, kes siis jälgivad, sest muidu võib juhtuda küll see, et ühel hetkel meil sellised asjad saavad normiks, millest me siin praegu rääkinud oleme ja tundub vägisi, et sellised nn "eksperimenteerivad kuraatorid" on sellised hiilivad meelsuse kujundajad ja see ei ole päris hea suund, kuhu liigume. Aitäh!

18:03 Kultuuriminister Anneli Ott

Aitäh! Ma arvan, et see on väga-väga hea probleemipüstitus ja küsimus. Nagu ma mainisin juba, et kindlasti on oluline, et meie muuseumid saaksid vabalt oma näitusi korraldada, saaksid kutsuda erinevaid kuraatoreid neid näitusi tegema. Ja kindlasti on oluline ka säilitada kuraatorite n-ö loomevabadus. Selles osas olen täiesti nõus, et tsensuuri tekitamine ka Kultuuriministeeriumi poolt ei oleks kindlasti õige. Ja kui peaks tekkima seadusega pahuksis olevaid tegevusi läbi näituste või sõnumi edastamise, siis kindlasti on Eestis selleks vastavad institutsioonid, kes seda jälgivad ja sellele tähelepanu pööravad. Aga ma olen teiega täiesti nõus, et Kultuuriministeeriumi poolt sellist tsensuuri kehtestamist ei tohiks olla ja seda ei olegi, nii et sellega tõesti Kultuuriministeerium täna ei tegele ja antud näituse puhul täpselt samamoodi. Aitäh!

18:04 Aseesimees Martin Helme

Leo Kunnas, palun!

18:04 Leo Kunnas

Lugupeetud istungi juhataja! Hea Anneli! Minu küsimus puudutab Ants Laikmaa maali "Abessiinlane". Lihtsalt näitena. Abessiinia on teatavasti Etioopia ajalooline nimetus, nii nagu Pärsia on näiteks Iraani ajalooline nimetus. Ma ei saa muidugi rääkida Ants Laikmaa nimel, aga ma oletan, et kui ta tegi selle maali 1903. aastal, siis inspireeris teda 1896. aastal aset leidnud Itaalia-Abessiinia sõda, kus abessiinlased liialdamata kangelaslikult lõid tagasi Itaalia katse seda riiki vallutada. Ja selles sõjas kahtlemata mina, nii nagu ka oletatavasti Ants Laikmaa, oli abessiinlaste poolt. Ma küsingi, et mida annab selle maali nimetuse muutmine. Mis mõte sellel on?

18:05 Kultuuriminister Anneli Ott

Aitäh! Siin me räägimegi n‑ö kuraatori loomevabadusest ja näha seda teemat ka teisipidi. Kindlasti aja jooksul tuleb, nagu hea küsija ka ütles, et tegelikult on väga erinevalt võimalik kunstniku poolt tehtud teose tõlgendamine. Me saame arvata, mida ta tahtis sellega öelda. Aga näiteks, kui võtame, ütleme, laias laastus, kas on, ütleme, ma ei tea, pildi peal Nõukogude sportlane või töötaja või tööline, aga me tänaseks teame, kellega tegu on, siis võib-olla on huvitav ka seda külge näidata. Tollel hetkel oli see anonüümne, aga täna võib-olla saab tuua siia ka täiendava ja täpsustava pealkirja juurde, mis räägib võib-olla otseselt konkreetsest persoonist, nii nagu ka teie näite puhul. Nii et ma ei oska ministrina tõesti konkreetselt kuraatori üksikuid valikuid kommenteerida, peab võib-olla tema poole pöörduma, aga kui me räägime laiast kontekstist, siis ma kordan veel kord, et sellist tsensuuri kuraatorite loomevabadusele Kultuuriministeerium ei taotle ja ei tee.

18:07 Aseesimees Martin Helme

Helle-Moonika Helme, palun!

18:07 Helle-Moonika Helme

Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud minister! Ma tuletaksin meelde, et kuraator on ametnik, mitte loomeinimene. Aga kuraatorid on väitnud, et selle näituse eesmärk oli muuta senist narratiivi, mille kohaselt me peame Eesti heaolu võtma tagasi eestlastele. Aga nende kuraatorite väitel sellest kinnihoidmine pole mõistlik, sest me elame ju tänapäeval sellises mitmekultuurilises globaliseerunud maailmas. Aga kas ei ole natuke silmakirjalik? Kui näiteks võtame siin, ütleme, ida poole, kui Venemaal Putin laseb Venemaa ajalugu ümber kirjutada, siis me saame ju aru, eks ole, et see ei meeldi meile kellelegi. Aga kas teie arvates on ajaloo ümberkirjutamine tänapäeva peavooluideoloogiast lähtudes mõistlik ka kunstielus?

18:08 Kultuuriminister Anneli Ott

Kõigepealt aitäh selle küsimuse eest! Nüüd, selle kuraatori osas ma jääksin siin eriarvamusele. Kuraator ei ole ametnik. Aga antud juhul on tegu muuseumi vabakutselise koostööpartneriga, kes seda näitust siis tegi. Ma jääksin ikkagi selle seisukoha juurde, et sellise erineva vaate esitlemine Eesti ühiskonda, see võimalus peab olema. Me ei tohiks jätta või tekitada tsensuuri, kus me ei luba erinevatel seisukohtadel ühiskonnas ennast avada. See, kuidas me laiemalt seda tõlgendame, on ühiskonnast tulenev vastukaja. Aga tsensuuri tekitamine meie ajaloost tuleneva kogemuse baasil on on kindlasti see, kuhu me tagasi jõuda ei taha. Ja siin me peaksime seda endale kindlasti ka võib-olla praeguses diskussioonis natukene meenutama. Aitäh!

18:10 Martin Helme

Rohkem küsimusi ei ole ministrile. Aitäh! Avame läbirääkimised ja kõige esimesena saab sõna arupärijate esindaja Jaak Valge. Palun!

18:10 Jaak Valge

Lugupeetud juhataja! Lugupeetud minister! Lugupeetud kuulajad! Auväärt tehniline personal! Kahjuks me siin selliseid väga konkreetseid vastuseid just ei saanud, aga olgu siis minister selle ürituse eest ikkagi tänatud. Küsimus ei ole ju tegelikult infokaos, küsimus on ikkagi kunstiteoste ümbernimetamises. Kui kunstiteose originaalnimetus jääb ainult andmebaasi, aga eksponeerimisel ei kajastu, siis on see ikka sama kui nõukogude ajal erifondi loomine. Ja teiseks, mina küll kusagilt pole välja lugenud, et see oleks eksperiment. Vastupidi, see kuraator on öelnud oma intervjuus, et me oleme teerajajad tervele Euroopale.

Nüüd, kuna konkreetseid vastuseid oli vähevõitu, et ega mul ei jää siis muud üle kui pidada siis arupärijate nimel kõne. Ja mul ei ole eriti millegagi muuga haakuda, siis kui ma räägin teemast Eesti ajaloo ja kultuuri kontekstis.

Nagu siin juba on öeldud, et üks näituse kuraatoritest rõhutab, et näituse eesmärgiks on minevikupildi ümberkujundamine. Ja mina julgen jälle ajaloolasena väita seda, et minevikupilt peaks kujunema korrektsele metoodikale tuginevate ajaloouurimuste põhjal ja ajaloo disainimine tänapäeva vajadustest lähtudes tähendab siis ajaloo taandamist ideoloogiaks. Eriti oludes, juhin tähelepanu, proua minister, kus siis Eesti rahvusteaduste, sealhulgas siis ka ajaloo uurimiseks on vahendeid endiselt ülivähe. Eelmise valitsuse ajal püüti siis olukorda kuigivõrdki muuta ja Kultuuriministeeriumi haldusalas oli algatatud rahvuskultuuri ja teaduse finantseerimiseks teadus- ja arendusprogramm. See süsteem selle raha eraldamiseks oli detailideni läbi mõeldud ja Eesti Teaduste Akadeemia humanitaar- ja sotsiaalteaduste osakonnaga kooskõlastatud. Ent nüüd saan aru, et uus valitsus pole seda vajalikuks pidanud.

Ja see on nüüd, see olukord, mis tekib, on eriti groteskne, eks ole, selle asemel, et Eesti ajalugu uurida, püüame seda kuidagi mingil moel väänata mujalt ettekirjutatud raamidesse. Teine näituse kuraator, siis Bart Pushaw kinnitab, et kunstiteoste ümbernimetamise näol on tegemist väga progressiivse sammuga. Progressiivsuse mõiste kasutamine tähendab seda, et tulevikuühiskonna sisu või vähemalt siis sootsiumi muutumise suund on üheselt teada, sest kuidas muud moodi me siis on võimalik üht või teist muutust progressiivseks nimetada, kui me seda suunda ei tea või sihti ei tea. Ja selle puhul on tegemist siis tegelikult marksistliku mõtteviisiga, millest lähtumine lubab seal horisondil terendava teadaoleva helge tuleviku nimel siis hälbimist kodanike demokraatlikust valikust. Öeldakse, et progressiivne ja kõik, mida siin enam ikka valida. Ja mina ei tea, kas selle mõtteviisi autoritaarseid juuri nagu teadvustatakse, ma ei oska seda öelda, et see on nagu iseküsimus. Igatahes on ülimalt kaheldav, kas see paljudes maades, mida siis kuraator väidab, Eestile järele tulevat, kui Eesti on eesrindlik, et kas selline protsess ikkagi üldse algab ja kui algab, et kas käima läheb ja kas selle tänase tühistamiskultuuri lõpptulemus on ikkagi väga teadmata. Julgen arvata, et viie aasta pärast on tänastel aktivistidele seda häbi meenutada.

Igal juhul puudub Eestil sarnane sisekonflikt nagu Ameerika Ühendriikidel, mis on tühistamiskultuuri sünnimaa. Bart Pushaw väitel on Eesti kunstnike teoste ümbernimetamise peapõhjuseks austuse näitamine mustanahaliste inimeste vastu. Nüüd New Yorgi Ülikoolis doktorikraadi saanud Aro Velmet leiab, et väide, et me ei kanna vastutust kolonialismi eest, on siis müüt, ja toob tõestuseks, et näitusel eksponeeritud Aafrikast pärit kujud annetasid Eesti Rahva Muuseumi arstid, kes osalesid Prantsuse koloniaalmisjonil ja olid selle vahendusel ka Belgia teenistuses. Kolm minutit.

18:14 Aseesimees Martin Helme

Palun! Kolm minutit lisaaega

18:15 Jaak Valge

... ka Belgia teenistuses ja leiab, et seosed kolonialismiga on Eestil ka tänapäeval olemas, kuna osaleme Prantsuse missioonidel Aafrikas ja võtsime osa USA sissetungist Iraaki. No arstina aafriklasi aitamas käimine, kui seda isegi koloniaalvõimudega koostöös tehakse, ei tohiks küll meile kolonialismi eest mingit vastutust panna. Noh, tegemist on veelgi karikatuursema argumendiga, kui see orjatõrvalaev, millest siin juttu oli. Ja Eesti sõdurite missioonidel osalemine on hoopis teine teema, mis tõenäoliselt vajab küll tõsist arutelu, aga hoopis teises kontekstis. Igatahes, kui pidada missioonidel osalemist negatiivseks kolonialismiilminguks, siis oma mineviku korrigeerimisega pole seda küll kuidagi võimalik kompenseerida. Ja austust mustanahaliste vastu, mida Pushaw nõuab, võib näidata mitmel moel ja küllap on austuse demonstreerimine ka see, kui näidata selgelt, et Eestil ei ole kolonialismiga pistmist, või siis ka see, et sõna "neeger" ei oma siin negatiivset tähendust. Küll aga näitab teoste ümbernimetamine täielikku austuse puudust Eesti kunstnike, Eesti ajaloo, kultuuri ja identiteedi vastu.

Ja veel üheks argumendiks on olnud see, et ümbernimetamisi on Eestis olnud nagu palju ja monumentide eemaldamisi. Aga tuletan jälle meelde, et küsimus ei ole kunagi olnud meie enda, Eesti ühiskonna vabalt loodud kultuuripärandi ja ajaloo tühistamises või ka siis ümberhindamises. Selles mõttes meil puudub igasugune sarnasus Ameerika Ühendriikide tühistamiskultuuri põhjustega. Ja see, mille esimesi võrseid me praegu näeme, aga see on siis meie enda kultuuripärandi tühistamine. Seda võib ka pidada kultuuriliseks okupatsiooniks, tegelikult sellekssamaks kolonialismiks, mille vastu näituse kuraatorid väidavad end võitlevat, ehk kultuurituseks. Aitäh!

18:17 Aseesimees Martin Helme

Tarmo Kruusimäe, palun!

18:17 Tarmo Kruusimäe

Tänan hea aseesimees! Head inimesed, kes te nüüd jätkuvalt meie istungit jälgite ja pärast järelevaatamises või mis ta nüüd on seal, vaatate! Siin tundub, et ühel pool on Kultuuriministeerium, kes ütleb, et kõige tähtsam on kuraatori eneseteostus ja tema nägemus, ja teisel pool on siis võib-olla EKRE, kes näeb, et minnakse meie kunsti ja kultuuri alusjuurte kallale ja seda üsna meelevaldselt. Aga mina näen, et tegemist on lihtsalt, ja ta ongi, provokatsioon. Kõige lihtsamal kujul provokatsioon selleks, et see müüks. Kuraator saab öelda: "Ma tekitasin diskussiooni." Ja siis me räägime, et kuraatoril on õigus seda teha. Jah, Ken Saan näiteks tegi ju ka Soomes filmi Mannerheimist, mis tekitas ju hästi palju ka diskussiooni. Aga siis kui öeldi, et kui palju on neid Romeoid ja Juliaid tehtud sellistena, kus ongi ainult kõik näitlejad neegrid, siis sellel hetkel see ei ole nagu diskussioon. Kõik sõltub sellest, kuidas me vaatame.

Me ei tahaks minna sinna aega tagasi, kus, ma meenutan lihtsalt, et aastal 1982 esinesid Kreuksi Kultuuripalees kolm bändi: Illegaalne Büroo, Verine Pühapäev ja Kuupuhastus ja leiti, et need ei ole head nimed ja siis oligi: esinevad ansamblid Büroo, Puhastus ja Pühapäev. Ega ei teadnud küll kohale minna, et mis üritus või mis see seal selline on. See, et see nimetus jääb kuskile arhiivi, siis mina olen selle enda lühikese aja jooksul juba näinudki, kus arhiivis olev informatsioon on jäänud juba arhailiseks.

Kuidas suretati ilusat eesti keelt, mida me täna naudime võib-olla pagulaskirjanduses, aga mida meil juba siis tegelikult siin toodeti. Mille peale oligi see nali, et mees läheb raamatupoodi, ütleb, et ega teil Vildet ei ole. Ei, aga meil on Mats Traati. Ega ma nüüd nii mats ka ei ole, et ma tulen raamatupoodi traati ostma. Väga paljud omadussõnad likvideeriti, neid lihtsalt enam ei kasutatud ja nad on kasutusest välja langenud. Sellega me keel muutus vaesemaks ja siis, kui me vahel meenutame neid sõnu, siis öeldakse, ah, see on nii arhailine, aga see on just meile tegelikult omane.

Nüüd see ütelus, et me saame võib-olla ise suunda mudida, siis mul on esimene asi Maarjamäel me näeme, impotendi mälestusmärk, eks ju, seal seisab. Kõik see rahvas teab, aga see on nagu folkloor. Aga kui nüüd tulla praegusel hetkel välja ühiskonnas, et mis tekitaks probleemi, ma ei taha siin tuua mitte ühtegi väga provokatiivset mõtet, sellepärast et igale lollusele on järgijaid ja ilmselgelt seesama kuraator käib teiste suunamudijate üritustel rääkimas, kuidas tuleb teha õiget kunsti niimoodi, et see jõuaks igasse meediumisse.

Aga lihtsalt üks väike mõttekäik, et kunagi oli Pikris, ma ei leidnud seda, oli "Mutionu pidu" ja siis analüüsiti. "Elas metsas mutionu". Huvitav, kõik nõukogude inimesed tegelikult elavad ju linnades. Aga miks ta metsas on? Aa, tööpõlgur, asotsiaal. "Keset kuuski, noori, vanu." Mis mõttes? Metsa niimoodi ei arvestata, et on mingid noored või on vanad. "Kutsus kokku külalisi" – ilmselgelt mingi jooma läheb seal lahti. "Karvaseid ja sulelisi". No karvaseid, me teame kohvik Moskva eest, need on need hevikad ja punkarid, ja sulelised, noh, linnukesed, eks nad prostituudid ole. Ja niimoodi siis lapati tegelikult kogu see jutt ära.

Me võime öelda seda ka, et mis mõttes Eesti rahvajutt on "Kaval-Ants ja Vanapagan". Esiteks ei tohi olla ealist diskrimineerimist ehk siis vana jääb ära, on "Kaval-Ants ja pagan". Oot-oot-oot, mis mõttes kaval? Kas teised ei olegi siis nagu kavalad? Võtame ära! Jääb "Ants ja pagan". Aga Eestis on tegelikult ju usuvabadus. Miks me peaksime seda ... "Ants ja"! "Ants ja" on see raamat, mis räägib sellest, et me ei saa aktsepteerida provokatsioone, mis on lihtsalt selleks, et lüüa kellukest ja saada lihtsalt meedia tähelepanu. Sellele me tahaksime juhtida tegelikult ministri tähelepanu. Ja meie õiglustunne läheb siis, kui minnakse meie ikkagi nn juurte juurde, need teosed, mida me oleme teadnud. Nüüd öeldakse, eesti rahvas ütleb lihtsalt: "Lolliks olete läinud seal või?" Aitäh!

18:22 Aseesimees Martin Helme

Mart Helme, palun!

18:22 Mart Helme

Hea eesistuja! Lugupeetud minister! Kolleegid, kes te kõik olete kusagile maskeerunud, kes maski taha, kes ekraani taha! Ma kohapeal mõtlesin, et millest ma alustan, ja mul oli kaks algust. Ma kasutan mõlemad ära. Esimene algus oli tsiteerida futuristlikku luuletajat Vladimir Majakovskit, kes on tänapäeva põlvkondadele kindlasti unustatud, asendades seal tema surematus luuletuses ühe sõna. Tema luuletus algab: sind hundina, pureksin, bürokratism. Mina vahetan ära sõna "bürokratism" ja ütlen: sind hundina pureksin, liberalism. Sest liberalism on toonud lääne kultuuriruumi totaalse hullumise – totaalse hullumise, mille üheks kõige hullemaks variandiks on iseenda närimine, iseenda närimine tühistamiskultuuri näol. See on ju iseenda söömine, see on vähkkasvaja. Teine algus oli mul meenutada kaugeid repressiivseid nõukogude aegu, kui ma olin noor. Ja kui tuli lavale ansambel Ruja ja kadunud Urmas Alender laulis: sest neeger viksima peab kingi ja ajalehti hõikama. Mis me siis nüüd teeme? Tühistame selle, sõna "neeger" on sees, see on rassism, see on õudukas. Tegelikult oli see laul ju suunatud just nimelt rassismi hukkamõistmiseks.

Vaat see on see vähkkasvaja. Ega vähkkasvaja ei küsi, kuhu ta oma siirde ajab, missugusesse elutähtsasse organisse ta oma siirde ajab. Kas ta lõpuks jõuab ajusse või jõuab ta maksa või jõuab ta makku – vähkkasvaja tapab ikka. Ma soovitan, olen korduvalt soovitanud erinevates vaidlusfoorumites võtta kätte eesti keeleski ilmunud Arnold Toynbee ajalooesseede kogumik ja lugeda kahte – see on meile praeguses ajahetkes ülioluline – kahte käsitlust, kahte esseed: tsivilisatsioonide murdumine ja kultuuride murdumine. Ta annab seal täpse diagnoosi sellele, mis praegu toimub. Kuidas kultuurid vähkkasvajana iseennast hävitavad. Me oleme selles hävitusfaasis alguses ja nüüd liberalism toob selle vähkkasvaja ka Eestisse. Põhjendused, et need inimesed on surnud ja seetõttu nende teostega võib ümber käia, nagu meile tänapäeval tundub mõistlikum, ei ole ju mingi põhjendus.

See on ju põhjendus, et inimene on surnud, ta ei saa ennast enam kaitsta ja me võime tema laipa ja tema loomingut mõnitada. See on ebaeetiline. Ma olen täiesti nõus Tarmoga, kes ütles, et see on provokatsioon. See on ilmselgelt provokatsioon, aga sellele provokatsioonile annab tausta ja õigustuse see vähkkasvaja elik liberalism, mis tapab euroopalikku kultuuriruumi praegu. See on esimene pääsuke. See on selline test. Kas läheb läbi või ei lähe läbi? Kui suur vastuseis tekib, kui tõsine see vastuseis on, mis tasemel see vastuseis on, kas see vastuseis on kogu rahvast kuidagi ärritav ja erutav või jääb see ainult siia saali või jääb see mingitele friikide ringkondadele turtsumiseks? See on test, see provokatsioon ongi test, et näha, kas Kultuuriministeerium oma bürokraatidega võib anda sellele õnnistuse ja öelda, et nii, aga järgmisena me läheme ja kisume maha Barclay de Tolly kuju Tartu südalinnas, sest ta teenis tsaristlikku režiimi, ta oli ekspluataatorliku klassi esindaja, ta oli sõjaväelane, tema sõjakäikude ajal hukkus ... Palun lisaaega!

18:27 Aseesimees Martin Helme

Palun, kolm minutit lisaaega!

18:27 Mart Helme

... hukkus kümneid ja kümneid tuhandeid inimesi, rüüstati talusid, linnu, mida iganes. Repressioonide elluviija, repressioonide initsiaator – hävitame! Põhjenduse leiab ju alati. Stalinil oli õigus: andke mulle ainult inimene, paragrahvi me leiame. Täpselt sama on tühistamiskultuuriga. Andke meile see, keda tühistada, keda porri tallata, keda ajaloost välja kiskuda, ja me leiame põhjenduse. See on põrgutee, mis on sillutatud heade kavatsustega – mõnede poolt ilmselt heade kavatsustega, aga mõnede poolt ilmselt ka väga kurjade kavatsustega. Me päris kindlalt võime öelda siin saalis, et Eesti Konservatiivne Rahvaerakond igal juhul tõstab üles võitluse niisuguse tühistamiskultuuri vastu. See, mis toimub Ameerikas, on nende ajalugu ja nad peavad selle ära klaarima. Meil ei ole mingit vajadust selle importimiseks Eestisse ja selle jaburat, provokatiivset, neomarksistlikku, kuritegelikku, meie rahvuslikku ajalugu, meie surnud kultuuritegelaste mälestusi mõnitavat koopiat teha. Pöördun lugupeetud ministri poole, taltsutage oma ametkonda ja taltsutage oma ametkonna alluvuses olevaid asutusi, et nad selliste asjadega ei jätkaks. Aitäh!

18:28 Aseesimees Martin Helme

Kalle Grünthal, palun!

18:28 Kalle Grünthal

Austatud kolleegid! Hea minister! Räägiks teile ühe elulise juhtumi ja siis teise elulise juhtumi, mida siin täna käsitletakse. Öelge, mis on nende vahe.

Aasta on 1986, Paide restoran on puupüsti rahvast täis, sest peetakse nääripidu. Väga kift õhtu, õhtut juhib Margus Lepa. Margus Lepa muidugi teeb seda väga hästi ja ta esitab sellise tuntud laulukese: "Kes elab metsa sees? Seal elab päkapikk. Mis teeb see päkapikk? Ta saiu küpsetab." Siiamaani on kõik normaalne, kõik on autoripärane. Ja siis läheb edasi Margus Lepa omalooming: "Aga kust tema jahu sai? Eks kuskilt üle jäi. Aga kuidas sa kätte sai? Eks tuttav autojuht tõi. Kust tema bensiini sai? Eks kuskilt üle jäi." Põhimõtteliselt on selle näite puhul see, kus autoriõigust kasutati ühekordselt ja meelelahutuslikel eesmärkidel. See ei toonu kaasa mingisuguseid muutusi selle laulu sisu mõttes.

Teine näide samast elust. Mingisugused kuraatorid on asunud muutma muuseumi hoidlates säilitatavate kunstiteoste autorite pandud ja ajalooliselt kinnistunud nimesid. Kas me saame võrrelda neid kahte asja, lugupeetud minister? Ma arvan, et ei saa. Üks on see, mida kasutatakse loomingulise inspiratsioonina. Teine on see, mida pannakse jäädavalt püsima.

Ja ma küsingi siin teie käest küsimuse. Mismoodi me tagame siis seaduse alusel autorite isiklikud õigused, kellel on õigus lubada, muuta, kasutada oma teose pealkirja, sisu ja kõiki muid asju? Te ei vastanud mu küsimusele. Kas meil Eesti Vabariigis siis ei kehti enam seadused lubavad mingisugustel kuraatoritel otsustada oma suva järgi ja teha seda kõike, mis nemad tahavad? Mina arvan, et ei saa. 

Austatud minister! Võtke kätte, autoriõigust kontrollib Patendiamet. Andke neile korraldus, kas nad käituvad õigesti või nad käituvad seadusevastaselt. See produktsioon, mis tuleb ja millest Mart Helme praegu suurepäraselt rääkis, tulenebki ju läänest, kus tambitakse maha meie mõtteviis, meie olemus, meie käitumine. Me oleme Eesti Vabariik, me oleme iseseisev riik. Ja sõna "neeger", ma ei näe selles midagi halba. Tuletame meelde filmi "Brat". "Brat 1" oli vist, jah. Ütleb väga ilusti ära: venelane on venelane, hiinlane on hiinlane, neeger on neeger. See on liigitus, mis on kestnud läbi sajandite, ja selles sõnas "neeger" pole mitte midagi halba, et me hakkame kunstiteoseid teistpidi panema. Aga minu tõsine palve teile, lugupeetud minister: tegelege selle küsimusega, et meie vaimuvaramu jääb selliseks, nagu ta on olnud läbi aastakümnete ja ka edaspidiseks. See on teie kohus praegu. Aitäh!

18:32 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Ministril on võimalik ka vastusõnavõtt. Ei taha. Sellega on antud päevakorrapunkt ammendatud. Meil on veel kaks arupärimist ees, aga enne, kui me nende juurde lähen, ma teen neljaminutilise juhataja vaheaja.

V a h e a e g

18:36 Aseesimees Martin Helme

Head kolleegid! Jätkame tööd. Meil oli siin ka üks väike tehniline probleem. Palun teeme kohaloleku kontrolli kõigile. Siis, kui on kohaloleku kontroll tehtud ja keegi ei saa sisse, palun andke meile märku sellest. 

Kohaloleku kontroll, palun!

Me ei tea, kas see on sellepärast, et inimesed ei tööta või sellepärast ei tööta masin.

18:37 Aseesimees Martin Helme

Hetkel on ennast kohale registreerinud 16 inimest. Ja ei ole tulnud protesti, et ei ole saanud ennast kohale registreerida, nii et läheme päevakorraga edasi.


6. 18:38 Arupärimine kaasava õppetöö mudeli kohta (nr 63)

18:38 Aseesimees Martin Helme

Päevakorrapunkt nr 6, Riigikogu liikmete Helle-Moonika Helme ja Jaak Valge 24. märtsil esitatud arupärimine kaasava õppetöö mudeli kohta, arupärimine number 63. Arupärijate nimel Helle‑Moonika Helme, palun!

18:38 Helle-Moonika Helme

Aitäh! Head kolleegid siin saalis, hea eesistuja ja lugupeetud minister ekraani taga, nagu ma aru saan. Nagu öeldud, EKRE fraktsiooni liikmed Helle-Moonika Helme ja Jaak Valge esitasid 24. märtsil arupärimise haridus- ja teadusminister Liina Kersnale kaasava õppetöö mudelist. Siin arupärimises me soovime saada vastuseid, millised on Haridus- ja Teadusministeeriumi seisukohad selle kohta, kuidas on mõeldud lahendada kaasava haridusega seonduvat, kuna Eesti hariduselu pikka aega kujundanud, kuid praeguseks juba sügavaid probleeme põhjustanud kaasav haridus on ilmutanud oma teatavaid äraelamismärke. Meil on päevakorral õpetajate järelkasvu kriis. Sellele oli eelmisel sügisel pühendatud ka olulise riikliku tähtsusega küsimuse arutelu siinsamas Riigikogus. Ja nüüd me tahamegi teada, kui tõsiselt ministeerium seda teemat võtab ja kas ministeerium näeb neid põhjus-tagajärg-seoseid kaasava hariduse ja õpetajate läbipõlemise ja koolist lahkumise vahel. Sügisel toimunud õpetajate järelkasvu arutelus toodi selgelt esile ka, et õpetajatel puudub sisuliselt karjäärimudel. Ja me tahame teada, milliseid muutusi selles Haridus- ja Teadusministeerium kavandab. Samuti on õpetajate aineühendused korduvalt viidanud sellele, et Haridus- ja Teadusministeerium ei rakenda kaasamise häid tavasid. Ja küsime, milline on Haridus- ja Teadusministeeriumi edasine tegevuskava selles osas. Ja kas te ministrina näete, et Haridus- ja Teadusministeerium peaks selles osas ilmutama avatumat meelt ja laiemat ärakuulamisoskust? Tänan tähelepanu eest ja jääme ootama minister Liina Kersna vastuseid.

18:40 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Arupärimisele vastab haridus- ja teadusminister Liina Kersna.

18:40 Haridus- ja teadusminister Liina Kersna

Suur tänu, hea istungi juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Austatud küsijad, suur tänu selle väga olulise teema tõstatamise eest, et saame Riigikogu suures saalis arutada kaasava hariduse rakendamise üle! Ja püüan vastata teie küsimustele.

Esimene küsimus. Kas Eestis eksperimendi korras juba aastaid viljeletav õpilasi ja õpetajaid sügavalt frustreeriv nn kaasava õppetöö mudel on Teie meelest jätkusuutlik? Hariduspõhiõiguse tagamiseks on Riigikogu loonud õigusliku raamistiku. 2010. aastal kehtima hakanud põhikooli- ja gümnaasiumiseadusega sätestati Eesti hariduskorralduse läbivaks põhimõtteks kaasava hariduse rakendamine. 10 aasta jooksul on erikooliõpilaste arv vähenenud rohkem kui 500 õpilase võrra, samal ajal kui õpilaste koguarv üldhariduses on 10 000 võrra kasvanud. Igal vanemal on õigus panna oma laps elukohajärgsesse kooli. Samas keerulisemate probleemide ja diagnooside korral, näiteks intellektipuude või liitpuude puhul võivad lapse vajadused saada parimal viisil rahuldatud erikoolis just seetõttu, et mujal vajalik kompetents puudub. Milline kool on lapsele kõige sobilikum, sõltub tema erivajadusest ja selle valiku teeb lapsevanem. Täna õpib üldhariduskoolides 9397 haridusliku erivajadusega last, see on tõhustatud tuge või erituge saavad lapsed. Neid valdav osa on tavakoolis, umbes kolmandik kõigist erivajadustega õpilastest õpivad erikoolis, kolmandik tavakooli eriklassis ja kolmandik tavakooli tavaklassis. Ehk siis neid viimaseid on suurusjärk 3000. Rahvusvahelised uuringud on näidanud, et kaasav hariduskorraldus suurendab võimalusi eakaaslastega suhtluseks ning sõprussuhete tekkimiseks erivajadustega ja erivajadusteta laste vahel ning kaasamine parandab erivajadustega laste akadeemilist ja sotsiaalset toimetulekut. Kaasav hariduskorraldus suurendab erivajadustega inimeste tõenäosust osaleda tööhõives ning olla majanduslikult iseseisev, omada sotsiaalset võrgustikku ning sõprussuhteid täiskasvanu eas. Ka näitas Eestis 2016. aastal läbiviidud uuring tavakooli kaasatud erivajadustega õpilaste kõrgemat edasiõppimise määra ning tööturul rakendumist võrreldes erikooli lõpetanutega. Kaasavad haridussüsteemi on võimalik luua üksnes siis, kui tavakoolid muutuvad kaasavamaks, teisisõnu, kui nad muutuvad paremaks kõigi laste õpetamisel oma kogukonnas. Sel eesmärgil muutis Riigikogu 2017. aastal põhikooli- ja gümnaasiumiseadust, millega loodi koolidele ja koolipidajatele senisest suuremad võimalused õpilase individuaalsetest vajadustest lähtuva õppe korraldamiseks ja tugisüsteemide rakendamiseks. Seaduse muudatuse tulemusena on alates 2018. aastast riigi rahastuse toel suurenenud nii tugiteenuste rakendamine kui ka tugispetsialistide arv ning tugispetsialistide ametikohtade arv. Aga me teame, et see kindlasti ei ole veel piisav. Hariduslike erivajadustega laste tööks vajalike pädevuste omandamine on olnud aastaid õpetajate täiendusõppe prioriteediks ning TALIS-e tulemuste kohaselt on just erivajadustega õpilaste õppimist toetavates koolitustes osalemine viimastel aastatel kõige enam tõusnud. Pädevus märgata ja arvestada õppijate erinevaid huvisid, võimeid ja vajadusi, sealhulgas ka hariduslikke erivajadusi ning õpetada kaasava hariduse põhimõtteid järgides, on õpetajakutse saamise tugitingimuseks ning seega ka tasemeõppe vältimatuks osaks.

Samas me teame, et ka uuringute järgi väga paljud õpetajad ütlevad ka täna, et neil puudub piisavalt oskusi erivajadustega laste õpetamiseks. Ja näiteks just nendele õpetajatele mõeldes algab sel aastal nii Tartu kui ka Tallinna Ülikoolis ühise õppekavaga kaasava hariduse magistriõppekava, millel saab osaleda paindlikult just tööd tegev õpetaja. Kaasav haridus on kahtlemata kompleksne ja väljakutseid pakkuv lähenemine, peamine kaasava haridusega seotud risk on see, et seda rakendatakse ainult osaliselt. Kaasava hariduse õnnestumiseks on vaja oluliselt enamat, kui panna haridusliku erivajadusega õpilane tavaklassi ja siis loota parimat. Õpilase integreerimine tavaklassi ilma vajaliku toeta on kahjulik nii konkreetsele õpilasele, kaasõpilastele kui ka õpetajatele, kelle õlule jääb kogu toe võimaldamine. See ei ole päriselt kaasav haridus.

Samas, kui kaasavat haridust nõuete koheselt rakendatakse, võib see tuua nii akadeemilises kui sotsiaalses vaates kasu kõigile õpilastele ning laiemas vaates kogu ühiskonnale, kuna vähendab oluliselt hilisemat koormust näiteks hoolekandesüsteemile.

Teine küsimus. Sügisel toimunud õpetajate järelkasvu arutelus toodi selgelt esile, et õpetajatel puudub sisuliselt karjäärimudel. Missuguseid muutusi selles kavandate, missuguseid vahendeid kavandate selleks ministeeriumis eraldada? Jaa, õpetajate karjäärimudeli temaatika moodustab olulise osa kogu õpetajate järelkasvu käsitlusest. Tegevuste analüüsiks moodustati õpetajahariduse järelkasv või õpetajaameti atraktiivsusega tegelevatest erinevatest partneritest töörühm, mis sõnastas peamised juurprobleemid.

Partnerite hinnangul on üheks neist vähesed karjäärivõimalused ja isiklik areng, nii nagu te ka küsimuses viitasite. Juba täna on küll koolijuhtidele antud võimalus leppida kokku õpetajaga tööülesanded, mis toetavad õpetaja motivatsiooni, võimaldavad eneseteostust ja toetavad saavutusvajadust. Lisaks kehtib õpetaja professionaalse arengu toetamiseks kutsestandard. Alates 2014.-st aastast saavad õpetajad taotleda kutset: õpetaja, vanemõpetaja või meisterõpetaja tasemel. Ootust kutsetasemetel põhinevate karjäärimudelite väljatöötamiseks ja palgaga sidumiseks on väljendanud erinevad huvigrupid ning see on võetud haridusvaldkonna arengukava 2035 üheks sihiks. 

Käivitamisel on uus tõukefondide periood, mille toel on muu hulgas eesmärk töötada välja õpetajate karjäärimudel koostöös koolide ja koolide pidajatega ning seda piloteerida. Samuti on meil plaan suurendada ülikoolide võimekust õpetajate ja haridusjuhtide koolituseks ning teadustööks haridusteaduste valdkonnas. Meil ministeeriumis on selle töörühma töö põhjal valmimas ka õpetajate järelkasvu tegevuskava ja ka seal on õpetajate karjäärimudel olulisel kohal.

Ja kolmas küsimus. Õpetajate aineühendused on korduvalt viidanud sellele, et Haridus- ja Teadusministeerium ei rakenda kaasamise häid tavasid. Kas te tunnistate seda ning kuidas kavatsete selle hea tava taasjuurutada? Kas näete ette konkreetseid ülesandeid endale ja ministeeriumi juhtkonnale? Ma nüüd väga loodan, et seda kurtmist on olnud varasemalt, mitte viimase kolme kuu jooksul, sest mina isiklikult olen kolme kuu jooksul aineühenduste esindajatega kohtunud kahel korral ja need kohtumised on olnud väga koostöised ja konstruktiivsed. Aga selleks, et kaasamine oleks tõhus ja erinevate osapoolte huve arvestav, on ministeeriumis kinnitatud kord, millega määratakse ja kinnitatakse strateegilised partnerid kolmeaastaseks perioodiks. Strateegiliste partneritena nähakse ühendusi, kelle tegevus aitab kaasa ministeeriumi valdkondade eesmärkide saavutamisele vastavalt strateegilistes arengudokumentides sätestatud suundadele. Alates 2019.-st aastast on õpetajate aineühendused, kes seda soovivad, olnud ministeeriumi partneriks mittetulundusühingu Õpetajate Ühenduste Koostöökoja kui katusorganisatsiooni kaudu ja vastavalt kaasatud erinevate teemade arutamisse. Praegu kuulub sinna katusorganisatsiooni 22 õpetajate ja tugispetsialistide ühendust. Me oleme õpetajate aineühendusi kaasanud nii haridus- kui ka keelevaldkondade arengukavade väljatöötamisse ja seda kinnitavad ka ühenduse Õpetajate Ühenduste Koostöökojale esitatud tegevuste sisearuannetes. Lisaks on ministeerium õpetajate ühendusi kaasanud näiteks distantsõppe läbiviimiseks koolidele kriisijuhendite, samuti kriisist väljumise kava koostamisel, erinevate eelnõude väljatöötamisel, õppekirjanduse määruse uuendamisel. Sealjuures on õpetajate ühenduste esindajad ka üheks kahest retsensendist loodavale õppekirjandusele, ka haridusteenuste osutamisel, e-koolikoti ja riiklike õppekavade arendamisel jne. Ja kindlasti me peame oluliseks ühenduste kaasamist ning oleme uuendamas järgmise partnerlusperioodi strateegiat, et kaasatus oleks suurem ja läbipaistvam ning arusaadavam ka ühenduse üksikutele esindajatele. Aitäh!

18:50 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Ministrile on ka küsimusi. Jaak Valge, palun!

18:50 Jaak Valge

Jaa, aitäh võimaluse eest! Ja tänan kõigepealt nende vastuste eest. Mina olen ülikooli õppejõuna tõepoolest tuvastanud aastate vältel järjest seda, et koolilõpetanute teadmisi on langenud. Ja vähe sellest, ma tõesti julgen arvata, et te ei leia ühtegi sellise pikema töökogemusega õppejõudu, kes sellega ei oleks nõus. Ja nüüd ma küsin mina teie käest, kas teie olete nõus, et selleks üheks põhjuseks võib olla just nimelt seesama kaasav õpe ehk siis erivajadustega laste selline lausintegreerimine üldisesse haridussüsteemi, millega on kannatanud ülejäänute õppimisvõimalused. Ja teine küsimus: milliseid muudatusi olete te siis ette näinud meie haridust ähvardava edasise kvaliteedi languse puhuks? Aitäh!

18:51 Haridus- ja teadusminister Liina Kersna

Aitäh küsimuse eest! Muidugi selline tagasiside tekitab muret. Üldiselt mina ei ole näinud selliseid teaduslikke uuringuid, mis näitaksid, et meie laste haridustase oleks kuidagi langenud. Pigem me oleme näinud seda, et näiteks PISA tulemustes meie tulemused on läinud aasta-aastalt paremaks. Aga eks see oleneb ka sellest, mida täpselt mõõdetakse.

Kindlasti on meie haridussüsteemi selline strateegiline murekoht õpetajad ja õpetajate kvalifikatsioon. Me teame, et meil on õpetajate puudus ja eriti on meil puudus loodus- ja täppisteaduste õpetajatest. Juba täna osades koolides õpetavad lapsi kvalifikatsioonile mitte vastavad õpetajad. Õpetajate järelkasv utemaatika on selline teema, millega peab tegelema ja kuhu peab investeerima. See on tõesti oluline.

Ütleme nii, et me tõesti ministeeriumis koostame õpetajate järelkasvu tegevuskava, õigemini see ongi praktiliselt valmis, juba sel ajal, kui Riigikogu arutas ka riiklikult tähtsa küsimusena õpetajate järelkasvu temaatikat. Riigikogu kultuurikomisjon pidas väga põhjalikke ärakuulamisi erinevate organisatsioonide poolt ja ma ise olin ka tol ajal Riigikogus, ja see oligi suurepärane töö, mida tehti. Siis käis paralleelselt käis ministeeriumis sellesama teema arutelu ja ka töörühm. Tänaseks on see töörühm oma töö lõpetanud ja oma ettepanekud andnud. Ilmselgelt on õpetajate koormus, koolijuhtimise kvaliteet, seesama õpetajate karjäärimudel, aga kindlasti ka palk ühed oluliselt teemad, millega peab tegelema selleks, et meil oleks koolides jätkuvalt kõrge kvalifikatsiooniga head õpetajad.

18:54 Aseesimees Martin Helme

Merry Aart, palun!

18:54 Merry Aart

Aitäh, lugupeetud koosoleku juhataja! Hea minister, aitäh vastuste eest! Aga ma tahaksin küsida teie käest sellise täiendava küsimuse. Milline on olnud kaasava hariduse rakendamise mõju õppetöö tulemuslikkusele siin meil ja kas on selle kohta ka tehtud mingeid mõjuanalüüse, mingeid uuringuid, mingeid küsitlusi?

18:54 Haridus- ja teadusminister Liina Kersna

Aitäh küsimuse eest! Nii nagu ma oma vastustes ka viitasin, et 2016. aastal tehti uuring tavakooli kaasatud erivajadustega õpilaste edasijõudmisest tavakoolides, mis näitas, et just need erivajadustega lapsed said koolis kõrgemaid tulemusi kui erikoolis olnud lapsed. Aga eks see, kuidas läheb teistel lastel, seda me ju näeme üldistest mõõtmistulemustest. Meil tehakse tasemetöid, eksameid, ja vähemalt minu teada, minu lauale ei ole jõudnud selliseid informatsiooni, et kuidagi õppetase oleks langenud. Loomulikult ootan ma südamevärinal erinevate teadmiste mõõtmisi nüüd pärast distantsõppe perioodi, eksamite ja uue õppeaasta alguses erinevate diagnostiliste testide baasil, aga et oleks meie lastel kuidagi õppimise tase langenud tänu kaasava hariduse rakendamisele, mina ei tea, et  seda oleks teaduslikult mõõdetud.

18:56 Aseesimees Martin Helme

Helle-Moonika Helme, palun!

18:56 Helle-Moonika Helme

Jaa, aitäh! Hea minister, aitäh nende vastuste eest! Te ütlesite oma algses vastuses, et erivajadustega laste integreerimine tavaellu käibki kõige paremal viisil läbi tavakooli. Aga kas on mõeldud ka sellele, et erivajadusega lapsele endale ei sobi tavakool ning ta tunneks end palju paremini keskkonnas, mis on spetsiaalselt tema vajadustele kohandatud ja kus lapsega tegelevad selleks vastava koolituse omandanud õpetajad ja kasvatajad? Seda küsivad just erivajadustega laste endi murelikud ja hädas vanemad.

18:56 Haridus- ja teadusminister Liina Kersna

Aitäh küsimuse eest! Nii nagu ma ütlesin, tõesti, meil on jaotunud lapsed kolmandik-kolmandik-kolmandik. Üks kolmandik on erivajadustega laste koolis, üks kolmandik on tavakoolis eriklassis ja üks kolmandik on tavakoolis tavaklassis. Erivajadustega lastest. Tegelikult, mida me näeme näiteks Tartus Masingu kooli puhul, mis on erivajadustega laste kool ja mis on, kuidas ma ütlen, väga populaarne, on see, et sinna hea meelega viiakse oma lapsi. Tõesti, nii lapsed kui ka perekonnad tunnevad, et nende lastega tegeletakse professionaalselt. Ja sellepärast ma rõhutasingi, et kaasavat haridust saab rakendada sel juhul, kui koolis on vajalik tugipersonal, need õpetajad, kes oskavad erivajadustega lapsi õpetada. Siin ongi oluline, et lapsevanem kas saaks piisavalt hästi nõustatud, et teada, milline kool on konkreetsele lapsele kõige parem. Ja ma väga loodan, et me ühel päeval jõuame selleni, kus meil üldiselt koolis on piisavalt palju tugipersonali, sest me teame, et praegu seda ei ole piisavalt palju, ja teisalt ka meie õpetajate oskused on sellised, et nad saavad hakkama erivajadustega laste toetamisega. Aga jah, täna tõesti iseenesest lapsevanem saab valida, millisesse kooli ta oma lapse paneb ja kus ta tunneb, et laps saab kõige paremini toetatud.

18:58 Aseesimees Martin Helme

Uno Kaskpeit, palun! Uno, meil ei ole ühendust sinuga, proovime natukese aja pärast tagasi tulla. Anti Poolamets, palun!

18:58 Anti Poolamets

Lugupeetud juhataja! Austatud minister! Praegu on kaasava hariduse puhul vaja arvestada õpetajate pidevalt kasvanud ja üha kasvavat koormust. Ja tundides ja väljaspool tunde peavad nad väga palju pühendama just erivajadustega lastele tähelepanu. Ja võib öelda, et kohalikes omavalitsustes, väljaspool Tallinna vähemasti, on pidevalt puudu kõikvõimalikest eripedagoogidest, pidev, krooniline puudus. Ja õpetajate enda oskused  jätavad vägagi soovida selles valdkonnas. Kus teie saaksite, kust teie arvates saaks leida lisavahendeid seoses õpetajate koormuse pideva kasvuga, seoses kaasava haridusega? Mida teha siis tavaõpetajatel üha suurema psüühilise surve ärahoidmiseks, mis sellega kaasneb, ja mida teha selleks, et need õpetajad ei põleks läbi?

19:00 Haridus- ja teadusminister Liina Kersna

Aitäh! Ma hiljuti just kohtusin ka erinevates piirkondades erinevate koolijuhtidega ja ka seal üks koolijuht tõi välja, et aina, et iga aastaga aina enam ta peab tegema väikeklasse, sest lapsi, kes vajavad erikohtlemist, tuleb aina juurde. See on mure. Ja tõesti, seda üldised arvud näitavad tõesti, et hariduslike erivajadustega laste arv aina kasvab. Mida me saame teha? Tõesti, me oleme suurendanud eripedagoogide, logopeedide koolitustellimust, et neid spetsialiste tuleks rohkem juurde. Sest mida kohalikud omavalitsused kui peamised koolipidajad eelkõige ütlevad? Nad ütlevad seda, et meil raha on spetsialiste palgata, aga meil ei ole neid spetsialiste, keda palgata. See on eelkõige täna probleem, see tõesti on täna probleem ja mitte ainult väikestes maapiirkondades, vaid ka linnades. Ja kuidas on seda olukorda lahendatud? Näiteks Viljandi, aga ka Saaremaa ja siin on veel, näiteks Tartu, on moodustanud sellised hariduslike tugiteenuste keskused, kuhu koondatakse erinevad tugipersonaliametid, näiteks eripedagoog, logopeed, koolipsühholoogid, sotsiaalpedagoogid, ja need spetsialistid katavad piirkonna koole, igal koolil ei ole oma spetsialisti, vaid neid siis jagatakse. Sellel on kindlasti omad plussid ja miinused. Ühtepidi ta justkui annab sellise võimaluse ikkagi spetsialisti tuge saada, kui on vaja, aga teistpidi oleks ikkagi ideaalne see, kui ühes koolis oleks oma spetsialist, keda saab hästi operatiivselt ka kutsuda, kui on vaja, või ka operatiivselt nõu pidada. Aga siin sellises inimeste või spetsialistide nappuse keskkonnas on see tugikeskuste süsteem, ma arvan, meie tulevik.

19:02 Uno Kaskpeit

Kas mind on kuulda?

19:02 Aseesimees Hanno Pevkur

Jaa, nüüd on kuulda. Palun!

19:02 Uno Kaskpeit

Lugupeetud eesistuja! Austatud minister! Mul on järgmine küsimus. Kas Eesti plaanib kurssi muuta, st loobuda kaasavast haridusest sellisel kujul, nagu see praegu toimub? Kas on teada, kus on kaasavast haridusest loobutud ning miks?

19:03 Haridus- ja teadusminister Liina Kersna

Aitäh! Kindlasti me ei loobu põhimõttest, et laps peab saama hariduse oma kodulähedases koolis. Üldiselt peab kodulähedane kool suutma pakkuda lapsele tuge haridusteel, mida ta vajab. Samas ei ole ma sugugi seda meelt, et me peaksime näiteks ära kaotama erikoolid. Kindlasti on need vajalikud. Ja ma arvan ka seda, et riik peab omalt poolt pingutama ja tagama selle, et erivajadustega lapsed saaksid erinevates Eesti piirkondades ühtlase kvaliteediga head haridust.

19:03 Aseesimees Hanno Pevkur

Siim Pohlak, palun!

19:03 Siim Pohlak

Aitäh, hea juhataja! Hea minister! Tsiteerin, mitte küll nimeliselt, ühte õpetajat, kes käis välja mõtte, et kõikvõimalikud kaasava hariduse propageerimisega tegelevad töötajad peaksid andma ise tunde, kas või üks-kaks tundi nädalas koolides, et saada aru tegelikult toimuvast, aga mitte õpetama ainult teooriate baasil õpetajaid, kuidas hariduslike erivajadustega lastega käituda, kui neil endil puudub koolielu peamine osa, õppetundidega tegelik seos. Kas olete sellist sisendit saanud õpetajatelt või ka nende esindusorganisatsioonidelt kaasamise käigus? Või kui pole, siis kas seda mõtet võiks rakendada? Sest midagi on vaja muuta ta. Nii palju, kui mina õpetajate ja koolijuhtidega olen suhelnud, siis olen ma kuulnud ainult rahulolematust praeguse kaasava haridussüsteemiga.

19:04 Haridus- ja teadusminister Liina Kersna

... Õpetaja, kellel puuduvad oskused nende olukordade lahendamiseks ja erivajadustega laste õpetamiseks. Ja ei ole see mingisugune etteheide. Lihtsalt meil on täna ka koolides väga palju selliseid õpetajaid, kes läbisid oma õppe sel ajal, kui erivajadustest ja ... haridussüsteemist ei räägitudki, veel vähem loomulikult seda õpetati. Ongi hästi oluline, et me ei jätaks neid õpetajaid klassiruumi üksinda hätta, sest nii nagu ma oma vastustes ka enne ütlesin, tõesti on kõik kannatajad, on see erivajadusega laps kannataja, on tema kaasõpilased kannatajad ja on ka õpetaja kannataja.

Me peame pingutama selle nimel, et tugisüsteem oleks olemas. Siin on tegelikult ka kaks varianti: võib koolipidaja kaaluda ka klassi abiõpetaja palkamist, kes saab siis rohkem tähelepanu pöörata ka erivajadusega lapsele, või siis teha tavakooli väikeklasse juurde, kus ta on välja õpetatud õpetaja, kes saab lastega hakkama. Mis on meie eesmärk? Meie eesmärk on ju see, et kõik lapsed saaksid oma võimetekohase hariduse. Ja ma usun, et mitte keegi selle vastu ei võitle.

19:06 Aseesimees Hanno Pevkur

Mart Helme, palun!

19:06 Mart Helme

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud minister! Ma pean mõned asjad ära korrigeerima. Minu pedagoogiline tegevus lõppes 2014 ja ma võin kinnitada, et pikkade aastate vältel mul õnnestus kogeda, et õpilaste ja üliõpilaste teadmiste tase on muutunud kehvemaks. Nii et igasugused testid võivad küll näidata teile teistsugust, aga vahetu kogemus kinnitab, et on muutunud kehvemaks. Nüüd teine asi, olen ise olnud lapsena klassis, kus oli tänapäeva mõistes erivajadustega laps. Ta oli pideva kiusamise objekt, tal oli väga raske seal hakkama saada ja väga raske oli hakkama saada ka teistel. Ja siit minu küsimus. Te ütlesite, et erivajadustega laste tase on tõusnud kaasavas koolis, aga mis on juhtunud mitte erivajadustega laste tasemega? Paluks ka sellele vastust.

19:07 Haridus- ja teadusminister Liina Kersna

Aitäh! Selleni me kaasava haridusega tahaksimegi jõuda, et erivajadustega inimesi, sh lapsi, ei kiusataks. Erivajadustega inimesed meie ümber on loomulik osa ühiskonnast. Ja nagu ma varasemalt ütlesin, meil ju mõõtmistulemused, laste teadmiste mõõtmise tulemused näitavad, et teadmistes ei ole tekkinud tagasilangust. PISA tulemused näitavad tulemuste paranemist. Aga mul spetsiifilist uuringut ei ole võtta sinna kõrvale, aga korralised teadmiste mõõtmised ei ole tuvastanud tagasilangust.

19:08 Aseesimees Hanno Pevkur

Riho Breivel, palun!

19:08 Riho Breivel

Lugupeetud juhataja! Hea minister! Ma viiksin selle kaasava hariduse laiemale pinnale üldse. Olles ise endine koolijuht, siis me koolijuhtidega Ida-Virumaal oleme, ikka käime koos ja arutame asju. Üks küsimus on see, millega me oleme pöördunud korduvalt-korduvalt ka haridusministrite poole ja ka Ida-Virumaa toetusrühma on selles osas pöördunud, on meie koolides, kus on muukeelsed lapsed, õpivad ühes klassis meie eestikeelsete lastega ja seal on alati probleemiks see, et üks pedagoog ei jõua kõikide nende lastega toime tulla. Ja me oleme palunud ja nõudnud ja pöördunud, et rahastataks seda probleemi, aga see on jällegi uue RES-iga, ma ei näe kuskil, et see oleks lahendatud. Kuidas sellega on?

19:09 Haridus- ja teadusminister Liina Kersna

Aitäh! Ja minu meelest on see ka äärmiselt oluline teemapüstitus. Olles ise ka käinud Ida-Virumaal ja kohtunud Ida-Virumaa kohalike omavalitsuste esindajatega, siis tõesti, sellele teemale või probleemile on soovitud pikka aega lahendust, mida ei ole seni pakutud. Meie oleme ministeeriumis nüüd välja töötanud toetusmeetme just nendele eestikeelsetele haridusasutustele, kus õpib juba täna märkimisväärsel hulgal venekeelseid või muukeelseid lapsi, et just nimelt pakkuda nendele koolidele võimalust õpetada neid lapsi väiksemates gruppides, et nad paremini kohaneksid eestikeelse haridussüsteemiga ja ka jõuaksid õppimises paremini edasi. Ja seda tõesti me kavatseme piloteerida selle aasta sügisest ehk siis uue õppeaasta algusest saavad koolid taotleda seda toetust ja vaatame siis, kuidas see toimib, kas see aitab neid eestikeelseid haridusasutusi, kus täna on juba juba päris palju muukeelseid lapsi. Ja just nimelt see on eelkõige Ida-Virumaa teema, see on natukene otsapidi ka näiteks Valgamaa teema, kus on ka lasteaedades, kus on pea 50% lapsi pooleks, eestikeelseid ja muukeelsed, aga ka näiteks Valga põhikoolis on 20% lapsi muukeelsed ja me näeme seda tendentsi juba mitmeid aastaid järjest, et aina enam muukeelsete laste pered panevad oma lapsed eestikeelsesse haridusasutusse ja eestikeelsete haridusasutuste laste arv kasvab, aga venekeelsete koolide laste arv kahaneb. Nii et jaa, see probleem on väga õige ja sel aastal me püüame oma vahenditega hakkama saada, et koole toetada.

19:11 Aseesimees Hanno Pevkur

Kert Kingo, palun!

19:11 Kert Kingo

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Kas teile ei tundu, et praegu valdavalt rakendatav kaasav haridus ehk siis kaasav õpe ei pruugi olla kaugeltki kõige ökonoomsem, rääkimata sisukusest? Kui oleks seda, siis üldse on ta spetsialiseeritud kool ja vajalikult koolitatud ja motiveeritud õpetajatega.

19:11 Haridus- ja teadusminister Liina Kersna

Aitäh! Haridusökonoomia mõttes tõesti oleks tõenäoliselt odavam erivajadustega lapsi ühte kokku panna ja seal siis neid õpetada. Aga tegelikult see ei ole ju see, mida me tahame, et need lapsed oleksid eristatud. Me tahame, et iga laps, hoolimata oma erinevast erivajadusest saaks oma kodulähedases koolis võimalikult hea hariduse. Küsimus lihtsalt on selles, et kas ta täna saab oma kodulähedases koolis võimalikult hea hariduse. Meil on olnud selliseid markantseid juhtumeid, kus tõesti erivajadustega laps ongi jäänud märkamata ja toetamata ja tema areng on seetõttu kahjustatud. Aga need on olnud siiski erandid. Aga jah, ma arvan, et me haridusvaldkonnas ei saa vaadata ainult haridusökonoomia seisukohalt. Muidu me võiksime ju teha väga suured koolid ja mitte pidada esimesest kuuenda klassini eelkõige kodulähedasi koole.

19:13 Aseesimees Hanno Pevkur

Eduard Odinets, palun!

19:13 Eduard Odinets

Aitäh, eesistuja! Hea minister! Mina isiklikult väga toetan kaasavat haridust ja isiklikult väga toetan ka huvirühmade kaasamist. Teie just vastates arupärimisele kiitsite ministeeriumi viimase kolme kuu kaasamisprotsesse, väites, et te olete väga head kaasamissüsteemi üles ehitanud õpetajatega ja erinevate haridusvaldkonna huvirühmadega koostööd tehes. Eelmisel nädalal vapustas Eesti haridusmaailma teie otsus sellest, et suurendada 3% võrra õpetajate palkasid, vähendada 50% võrra huvihariduse raha, mis tõsiselt lööb pihta ka neile samadele õpetajatele, kes huvihariduses töötavad, kuna nemad saavad väga suure osa sellest huvihariduse rahast. Ja küsimus ongi kaasamise kohta, et kas, keda ja mis moel te olete kaasanud haridusvaldkonnas, et sellised haridusvaenulikud otsused ära teha, mis puudutab huviharidust? Aitäh!

19:14 Haridus- ja teadusminister Liina Kersna

Aitäh! See küll ei lähe arupärimise teemaga kokku, aga ma siiski selgitan. Esiteks, olen vaadanud kohaliku omavalitsuste panustamist huviharidusse. Ja tõesti, huvihariduse tagamine oma lastele on kohaliku omavalitsuse seaduses etteantud ülesanne. Ma pean kiitma kohalikke omavalitsusi, nad on võtnud seda ülesannet väga tõsiselt ja panustanud huvihariduse tagamisse. Kui vaadata näiteks lastesporti, noorsootööd ja huvitegevust, siis üle 100 miljoni euro on kohalikud omavalitsused panustanud lisaks riigipoolsele toetusele. Ja kui te ütlete, et selle riigipoolse toetusega on just huvihariduse õpetajaid toetatud, siis tõesti on neid piirkondi, kus on ka huvihariduse õpetajaid toetatud, aga see ei ole sugugi olnud laialdaselt niimoodi. Üldiselt ikkagi on seda raha kasutatud huvialaringide (heli hakib) ...eelistamiseks. Ligi 70% sellest rahast on läinud sinna ja 11% ja peale oli ligipääsetavuse tagamiseks. Samas näited sellest, kuidas seda riigipoolset tuge on jagatud lausaliselt kõigile, kes ainult küsivad, et iga laps saab huvihariduse ringi tasuta. See on olnud kohalike omavalitsuste piki väga erinev. Mis ma tahan öelda, on see, et kui see riigipoolne toetus väheneb 7,2 miljonile, mis on ka suur raha, siis ma arvan, et just seda raha võiksid kohalikud omavalitsused kasutada huvitegevuse ja huvihariduse õpetajate palga toetamiseks. Minu meelest oleks see mõistlik. Mai keskel me arutame seda teemat kohaliku omavalitsuse esindajatega. Aitäh!

19:16 Hanno Pevkur

Hea minister, rohkem teile küsimusi ei ole. Läheme läbirääkimiste juurde. Helle-Moonika Helme, palun! Palun, kolm minutit lisaaega, kokku kaheksa!

19:16 Helle-Moonika Helme

Aitäh! Hea minister! Lugupeetud eesistuja! Eelmisel sügisel kultuurikomisjoni poolt algatatud olulise riikliku tähtsusega küsimuse arutelul, mis käsitles väga tõsist ja olulist aspekti Eesti koolihariduse jätkusuutlikkuse tagamisel, s.o õpetajate järelkasvu temaatikat, olin ma ainus, kes puudutas õpetajate ühte suurimat muret, mis paneb nad tihti oma armastatud eriala jätma, see on kaasava hariduse ideoloogia, mis aastatel, kui meie haridussüsteemi reformiti, imporditi võõrsilt suure hurraaga sisse. Jah, see tundus esialgu nii hooliv, inimlik ja edumeelne. Pärast nõukogude aega, kus erivajadustega ja puuetega lapsi polnud justkui olemas, neid häbeneti ning nad ei kuulunud tavaelu mõistes normaalsesse maailmapilti, nad olid pagendatud erikoolidesse, neid varjati ülejäänud ühiskonna eest, et nad ei segaks – kõik see arusaam tuli korraga ümber mõtestada.

Kahjuks juhtus algse hea kavatsusega, nagu alati, kui midagi tehakse kiirustades maha kopeerides oludest, kus eeldused ja motivatsioon millegi sisseviimisel oli olnud hoopis teine kui meil, ehk siis pikalt mingis suunas arenenud riikides suhteliselt edukalt toiminud süsteem võeti lihtsalt üle ja selle asemel, et vaadata, ehk oleks olnud ka meie enda oludes ja senistes meetodites midagi head ja õiget, millega edasi minna, siis seda ei tehtud, kõik visati üle parda ja astuti ühe sammuga uude maailma, paremasse tuleviku. Praeguseks me muidugi teame, et õilsate eesmärkide taha peitudes üritati nagu ikka lahendada ära riigi seisukohalt palju suurem probleem ning põhjus oli proosaline nagu ikka. Ja see põhjus oli väheses rahas ning kokkuhoiuvajaduses. Senine tava- ja erikoolide süsteem oli riigile rahaliselt koormav ning hoolivuse sildile lisaks sai kaasava hariduse reformile külge riputada ka kulude optimeerimise aspekti. Exceli tabelile see mõte kahtlemata meeldis, paneme kõik lapsed ühte kooli kokku, küll nad hakkama saavad. Kui siiani oli latt seatud tugevamate järgi, siis nüüd tulise seada nõrgemate järgi. Mis seal ikka!

Algul ei tundunudki see nii hull, eks koolides on selliseid natuke suurema järeleaitamisvajadusega lapsi ikka olnud. Ja kunagine süsteem lubas neid ka klassikursust kordama jätta ja lõpuks said kõik oma tunnistused kätte. Õpetajatel oli veel autoriteet ja õpetaja-õpilase suhe oli meistri ja õpilase suhe, aga siis kõik vaikselt muutus. Õpetajast sai tasapisi klienditeenindaja ja õpilasest klient, omavalitsusest koolipidaja, kes opereeris riigi poolt antud pearahaga ja iga pea tuli kooli vastu võtta, et ikka õpetajatele palgaraha oleks või et üldse kooli oleks. Klassidesse tuli vastu võtta kõik lapsed, kes selles piirkonnas koolikohustuse alla käisid. Kuna erilised lapsed ei saanud enam erilistesse koolidesse minna, sest neid koole enam praktiliselt ei olnud ja kontseptsioon nägi ette, et tolerantsi ja sallivuse kasvatamisel on oluline, et kasvav põlvkond peab nägema elu kogu oma mitmekesisuses, siis kaasava hariduse raames pandi õpetajatele tasapisi selga koorem, mida nad ilmselgelt ei olnud mingil hetkel võimelised kandma.

Ja nagu ikka, kui midagi on pähe võetud ja mingit rada käima hakatud, siis isegi, kui see on osutunud üle jõu käivaks ja valeks, siis jumala eest, maha sellelt teelt ei astu, vigu ei tunnista, teist suunda ei vali – kus sa sellega. Kui õpetaja ei tule uute ülesannete ja kohustustega toime või ei oska, saadame koolitusele. Kui õpetaja ei saa teatud õpilastega hakkama, palkame lisatugiisikuid ja abiõpetajaid, peaasi, et me saaksime kunagi juurutama hakatud ja seadusandlikku ämblikuvõrku mähitud süsteemiga edasi minna. Isegi kui algne kontseptsioon kokkuhoiust on asendumas juba mitu korda suuremate kuludega järjest suureneva vajadusega, tavakoolis tugiisikutele, abiõpetajatele, psühholoogidele, logopeedidele – eks kindlameelsus vale rada käia maksabki ja mitte vähe. Hulk ametnikke ja haridusspetsialiste, kes kogu seda süsteemi on aastate jooksul ministeeriumis üles ehitanud, eks nemadki peavad oma olemasolu jätkuvalt õigustama ja leiva lauale saama.

Ja siis ühel ilusal päeval avastame, et meie koolidesse ei ole enam õpetajaid peale tulemas. Või õigemini, neid on. Statistiliselt neid noori, kes tunnevad oma südames kutsumust ja missiooni omandada õpetajakutse ning minna pedagoogilisele tööle, neid pole sugugi vähemaks jäänud. See mõte õppida ja minna edasi andma oma teadmisi, kannustab jätkuvalt paljusid noori. Ja jumal tänatud! Aga selle asemel, et võimaldada neil noortel särasilmsetel inimestel teha seda, milleks nad on kooli tulnud, õpetada oma ainet maksimaalselt tulemuslikult, avastavad need noored inimesed, et lisaks peavad nad olema sotsiaaltöötajad, psühholoogid, korrakaitsjad ja teenindajad. Kui me kohe selles osas midagi ette ei võta, süsteemi ei muuda ja nüri järjekindlusega ikka edasi läheme, siis ma ennustan, et õpetajate järelkasvu meil ei ole ega tule.

Aga lastest ka. Kindlasti on erivajadusega lapsi, keda saab mõistlikult motiveerides tavakoolis igati edukalt õpetada, kes tulevad toime ja kelle enesehinnang selle läbi ainult tõuseb. Aga paraku on kaasava hariduse üks varjukülgedest, millest ei räägita, see, et erilised lapsed vajavad turvalist kasvu- ja õpikeskkonda. Sunnituna tavakooli kaotavad nad selle vähesegi enesehinnangu ja rõõmsa meele, mis neil muidu on. Lapsed paratamatult võrdlevad end teistega ja nii kurb kui see ka pole, tavakoolis nad aduvad siiski täie selgusega, et nad pole nagu teised. Ükskõik kui püüdlikult me ei üritaks neile rääkida, et oled, oled, nad muutuvad ärevaks, neil on raske, õpetajatel on raske, nende koolikaaslastel on raske, sest neile omakorda ei jätku enam õpetaja tähelepanu.

Tuleks märkida sedagi, et meil on olemas suur hulk üliandekaid lapsi. Neilegi ei ole praeguses kaasavas haridussüsteemis jagunud küllaldaselt tähelepanu ega õpetajate-kasvatajatepoolset pühendumist. Peaksime püüdma sedagi meie vaimset rikkust senisest paremini väärindada. Senine kaasava hariduse eksperiment tuleks tunnistada suures osas läbikukkunuks. Tuleb hakata nägema sellest põhjust paljudele tagajärgedele, mida on hakatud täiesti valest otsast lahendama ja mis seetõttu ei anna mingit lahendust vaid viib meie koolielu veelgi suuremasse probleemide sasipuntrasse. Meie lapsed, meie õpetajad ja meie hea hariduse tulevik ootavad uusi lahendusi. Aitäh!

19:23 Hanno Pevkur

Rohkem kõnesoove ei ole, sellega oleme läbirääkimised lõpetanud. Enne küsin veel, kas proua minister soovib lõppsõna. Ei näe. Siis oleme kuuenda päevakorrapunkti lõpetanud. Enne kui me läheme seitsmenda päevakorrapunkti juurde, head arupärijad ja austatud minister, palun teie ees vabandust, me peame väikesed tehnilised probleemid kõrvaldama. Võtan juhataja vaheaja 15 minutit.

V a h e a e g 


7. 19:28 Arupärimine korra- ja seadusrikkumiste kohta Haridus- ja Teadusministeeriumis (nr 64)

19:38 Aseesimees Hanno Pevkur

Head kolleegid! Loodetavasti oleme tehnilised tõrked kõrvaldanud ja saame minna seitsmenda päevakorrapunkti juurde, Riigikogu liikmete Helle-Moonika Helme ja Jaak Valge esitatud arupärimine korra ja seaduserikkumiste kohta Haridus- ja Teadusministeeriumis. Palun, arupärijate esindaja Helle-Moonika Helme!

19:39 Helle-Moonika Helme

Aitäh, hea istungi juhataja! Head kolleegid, kes on praegusel hilisel õhtutunnil veel oma tööarvutite juures, ja ka üks hea kolleeg, kes on siinb saalis! 

Niisiis, Riigikogu liikmed Jaak Valge ja Helle-Moonika Helme andsid 23. märtsil sisse arupärimise haridus- ja teadusminister Liina Kersnale. Selle arupärimise sisu oli see, et me sooviksime teada laiemat tagapõhja korra- ja seadusrikkumisest Haridus- ja Teadusministeeriumis.

Juba arupärimist sisse andes me tegelikult sedastasime, et see arupärimine puudutab eelmist ministrit, kelle ajal toimusid Haridus- ja Teadusministeeriumis praeguseks selgeks saanud ja avalikkuses ka suurt vastukaja leidnud korruptsioonijuhtumid, millega praegu tegelevad õiguskaitseorganid.  

Me teame, et minister Mailis Repsi ametiaegadel Haridus- ja Teadusministeeriumis toimunud korra- ja seadusrikkumiste ilmsiks tuleku järel kinnitas ministeeriumi juhtkond avalikkusele, et analoogiliste väärnähtuste edaspidiseks vältimiseks tuli teha mõningaid täpsustusi majasisestes regulatsioonides, näiteks ametiauto kasutamise kohta jms, millega võeti olukord kontrolli alla sedavõrd kindlalt, et tulevikus ei ole Haridus- ja Teadusministeeriumis senised ametialased kuritarvitused ka juhtkonna poolt enam võimalikud.

Sellega seoses sooviksimegi teada, kas võite uue ministrina olla kindel, et Haridus- ja Teadusministeeriumis ei tööta näiteks tänagi veel neid ametnikke, kes hoolimata oma ametikirjelduses esitatud tööülesannetest tegelesid juba 2016. aastal regulaarselt või koguni iga päev ministri erasfääri kuuluvate perekondlike asjaajamistega, sh lastega tegelemisega.

Kas olete palunud endale sellekohast informatsiooni isikutelt ministeeriumi juhtkonnas, kelle ülesannete hulka on kuulunud või kuulub kontroll ministeeriumi töötajate, sh mittekoosseisuliste spetsialistide ametikirjelduste ja nende reaalse tööalase tegevuse vastavuse üle? Missuguseid konkreetseid õigusakte olete muutnud, et kõiki sarnaseid juhtumeid ning riigivara kuritahtlikku ja omakasupüüdlikku kasutamist nii ministri kui ka ministeeriumi juhtkonna poolt edaspidi välistada? Kas ministeeriumis on korraldatud sisjuurdlus kõigi süüdistusega seotud isikute ja asjaolude väljaselgitamiseks? Missugused tulemused see andis ning kas sellega seoses võeti distsiplinaarkorras ka keegi vastutusele? Ja veel ka selline küsimus: kas väidetavalt 3000 eurot maksev kohvimasin Jura on ministeeriumile tagastatud? 

Nüüdseks on selgunud ka uusi asjaolusid seoses minister Repsi käsutuses olnud Mercedese väikebussiga, mis tema ametis oleku ajal ministeeriumile osteti, mida kasutas minister ja mis peale ministri vahetumist ei leidnudki ministeeriumis enam otstarbekat kasutust, mistõttu see ministeeriumi sõnul lihtsalt anti ära ühele koolile, kus õpivad erivajadusega lapsed. See on muidugi tore. Aga teised koolid, miks neile Haridus- ja Teadusministeeriumist busse ei jagu?

Me saame aru, et need küsimused on praegusele ministrile võib-olla ebamugavad, aga kontroll ministeeriumi haldusalas toimuva üle on tema üks tööülesandeid ja seetõttu ootame ministrilt konkreetseid ja asjalikke vastuseid. Ette tänades.

19:43 Aseesimees Hanno Pevkur

Ja nüüd saab võimaluse vastata haridus- ja teadusminister Liina Kersna. Palun!

19:43 Haridus- ja teadusminister Liina Kersna

Hea istungi juhataja! Austatud küsijad! Tõesti ütlen kohe algatuseks, et palun vabandust võrdlemisi nappide vastuste eest, sest ütlen niipalju, kui oskan öelda, ja vaatame siis, kas jäävad ka mõned küsimused õhku või mitte. Aga ma püüan. Kuna proua Helme luges küsimused ette, siis ma vast neid küsimusi ise uuesti ette lugema ei hakka, vaid räägin nendele küsimustele vastuseid.

Esiteks siis esimene küsimus. Mul on tõesti raske anda hinnangut minevikule, sest mina sel ajal selles majas ei töötanud ja tõesti uurimine praegu käib. Samas näen ma täna, et kõik ametnikud, kelle tööd ma igapäevaselt näen, täidavad oma ametijuhendis ettenähtud ülesandeid. Nad teevad oma tööd pühendumusega ja südamega ja ma olen neile selle eest väga tänulik.  

Teine küsimus. Jah, ma olen ministeeriumi juhtkonna liikmetega teie kirja alguses osundatud probleeme arutanud ja infot selle kohta ka küsinud. Ja töötaja vahetu juhi ülesanne on jälgida, et tööülesandeid täidetaks korrektselt ja neid tööülesannete täitmisel ka toetada. Loomulikult on ülevaadet tööülesannetest ka dokumendihaldussüsteemi vahendusel ka võimalik jälgida. Tänase valitsuse poolt on heaks kiidetud eetikapõhimõtete kogum ministritele ja nende nõunikele ehk siis huvide konflikti vältimise juhised ministritele ja nende nõunikele. Ja juhiste kohaselt hindab minister nõuniku värbamisel tema võimalikku huvide konflikti riski, samuti tema vastavust avaliku teenistuse eetilistele ja professionaalsetele standarditele. Ja Haridus- ja Teadusministeeriumi ministri nõunike töölepingutesse on lisatud ka kohustus järgida avaliku teenistuse eetika ja huvide konflikti vältimise juhiste reegleid ning vältida korruptsiooniohtlike olukordade ja huvide konflikti tekkimist.

Kolmandale küsimusele vastus. Jah, on muudetud. Muudetud on Haridus- ja Teadusministeeriumi ametiautode kasutamise ja isikliku sõiduauto kasutamise hüvitamise korda. Analüüsitud on ka ministeeriumi juhtimis- ja kontrollimeetmeid, mis reguleerivad töötajate käitumist, riigivara kasutamist, majandustehingute kontrollimist ja otsustusprotsesse ja muud sarnast. Ehk siis Haridus- ja Teadusministeeriumi sisekord, raamatupidamise sise-eeskiri jms. Jaanuaris määrasime korruptsioonivastase tegevuse koordinaatoriks ministeeriumis siseauditi osakonna juhataja, kes allub ministrile. Ja tema eestvedamisel on koostatud tegevuskava, mille eesmärk on suurendada teadlikkust korruptsioonist ning kasvatada otsuste ja tegevuste läbipaistvust. Tegevuskava on asutud ka ellu viima. Toimunud ja toimumas on ministeeriumi infopäevad, analüüsitakse täiendavalt ka ministeeriumi haldusala asutuste juhtimis- ja kontrollimeetmeid ning hinnatakse võimalikke korruptsiooniriske.

Neljas küsimus, sisejuurdluse kohta. Olukorras, kus teemaga tegelevad uurimisorganid, ei ole põhjust seda ministeeriumi poolt täiendavalt uurida.

Ja viies küsimus mis puudutab kohvimasinat. Kõik ministeeriumile ostetud kohvimasinad on kasutusel ministeeriumi hoonetes. Aitäh!

19:46 Aseesimees Hanno Pevkur

Teile on ka vähemalt üks küsimus. Kalle Grünthal, palun!

19:47 Kalle Grünthal

Aitäh! Lugupeetud minister! Ma olen seisukohal, et te olete nüüd päris pikka aega juba selles ametis olnud ja selle maja n-ö hingeeluga tuttavaks saanud. Selge on see, et need arupärimises tõstatatud teemad on ka selles majas kindlasti päevakorral olnud ja sellest on räägitud, kas või kohvinurgas või suitsunurgas. Nüüd on küsimus selles, et mulle jäi väga arusaamatuks see teema, et asja alles uuritakse, kuigi sellest on möödas juba ... Möödunud aasta november või detsember, millal see esimest korda avalikustati? Aga kune te olete nüüd sellesse majja sisse elanud, siis mind huvitaks see protsess, kuidas on võimalik, ütleme, sellist ... Asi puudutab Mercedes‑Benzi bussi kasutusele võtmist jne. Kuidas on võimalik ja sisemiselt millistele hoobadele tuleb vajutada, et see protsess saaks tegelikult toimuma?

19:47 Haridus- ja teadusminister Liina Kersna

Aitäh küsimusde eest! Ma nüüd päris täpselt ei saanudki sellest küsimusest aru. Kui te mõtlete nüüd selle ministeeriumi kasutuses olnud bussi üleandmist kahele erivajadustega laste koolile ja seda protsessi, siis tõesti siin koroona tingimustes oli näha, et sellel bussil ei ole piisavalt kasutust. Samal ajal kaks erivajadustega laste kooli, Hiie kool ja Emajõe kool, mis on ühe juhtimise all, olid kuulutanud välja hanke, et nad soovivad bussi, ja siis me nägime võimalust, et meil praegu see buss seisab, anname selle üle sellele koolile kasutamiseks. Seal on sellel kindlasti kasutust ja koolipere on selle üle väga rõõmus. 

19:48 Aseesimees Hanno Pevkur

Kert Kingo, palun!

19:48 Kert Kingo

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Haridus- ja Teadusministeerium ostis minister Repsi jaoks bussi, mida ministeerium ise ei vajanud. Ministeeriumi palgal olnud autojuht ei sõidutanud mitte ministrit, nagu tema peamine tööülesanne ette nägi, vaid ministri lapsi. Ühtegi neist tegevustest ei saanud teha ilma kantsleri teadmata. Need asjad toimusid kantsleri teadmisel ja kaasabil, muud moodi polnud võimalik. Millisel viisil kannab  kantsler nüüd vastutust korruptiivsele käitumisele kaasaaitamise eest ja mida on selles suhtes ette võetud?

19:48 Haridus- ja teadusminister Liina Kersna

Aitäh! Nagu te väga hästi teate, praegu uurimine käib, ja kui me oleme saanud uurimise tulemustest teada, eks siis me saame teha ka ministeeriumis omad järeldused ja vajadusel ka otsused.

19:49 Aseesimees Hanno Pevkur

Martin Helme, palun!

19:49 Martin Helme

Aitäh, lugupeetud asespiiker! Hea minister! Lubage ma kõigepealt aitan teid. Te ei saanud Kalle Grünthali küsimusest aru. Kalle Grünthalil ei olnud midagi selle vastu, et erivajadustega laste kool sai bussi, kõik on selle üle õnnelikud. Tema küsimus oli, et aga miks teised ei saa ka. Aga see, mis nüüd eelnev küsimus oli, on tegelikult minu meelest asja tuum. Niipalju kui mina jõudsin olla ministriametis, tuli ka ette erinevaid, ma ei tea, lähetusi või üritusi. Ja kui mul ei oleks olnud väga korrektset referenti ja majandusosakonda ja kantslerit, kes ütlesid, et nii saab teha ja nii ei ole meie sisekorraga kooskõlas teha, ja see asi tuleb sul endal maksta ja selle asja me saame panna ministeeriumi kulusse sisse, väga võimalik, et oleks mul ka mingeid apse tulnud, aga ei tulnud. Mis on kogu selle jutu mõte, on see, et ametnikkond tegelikult hoolitseb selle eest, et kõik need rahalised otsused oleksid korrektsed, ja ei ole võimalik, et ametnikkond ei märganud seda. Missugune osa sellest ametnikkonnast on missugust vastutust kandnud?

19:50 Haridus- ja teadusminister Liina Kersna

Aitäh! Just sellele teie küsimusele peabki vastama uurimine, mis praegu käib. Ja mis puudutab seda, miks teised koolid bussi ei saa, siis nagu  ma ütlesin, Hiie ja Emajõe kool oli välja kuulutamas hanget bussi hankimiseks, ja minu teada lihtsalt teised koolid hetkel ei ole seda teinud.

19:51 Aseesimees Hanno Pevkur

Valdo Randpere, palun!

19:51 Valdo Randpere

Lugupeetud minister! Nüüd oleme kuulnud siin põhimõtteliselt ainult halba Mailis Repsist. Ma ei taha kuidagi pisendada seda, mis võib-olla on juhtunud ministeeriumis, aga ma tahan natukene ühest küljest rääkida oma kogemusest.  Mina olen Mailis Repsiga koos käinud välisvisiidil ja näinud seda, kui kompetentselt ja kui suure entusiasmiga ta Eesti haridussüsteemi on seal kiitnud ja sellest rääkinud, kui palju tal on teadmisi olnud. Ma tahaks tegelikult kuulda ka natukene, et sina kui minister nüüd vaadates eelmise ministri tööd sisuliselt haridusministeeriumi ja hariduse valdkonnas, ütled, kas seal on ka mingi positiivne jälg sellest jäänud. Võiksid sa natukene seda kükge valgustada, et meile ei jääks ainult selline ühekülgne pilt Mailis Repsist kui sellisest inimesest, kes mitte midagi head kunagi teinud ei ole?

19:52 Haridus- ja teadusminister Liina Kersna

Aitäh! Loomulikult on haridusminister Mailis Reps teinud sisuliselt ka väga head tööd mitmes valdkonnas. Ja mida ma olen nüüd selles ametis olles kõrvalt näinud ja ka rohkem hinnata oskan. Esiteks, tõesti, nagu ka teie välja tõite oma küsimuses, Mailis Reps on suurepärase välissuhtlejana ja Eesti hariduse eduloo müüjana teinud väga head tööd. 

Mis oli väga raske ülesanne ja mille Mailis jõudis ära teha, on suure haridus- ja noorteameti loomine. See koosneb mitmest erineva organisatsioonikultuuriga asutusest, riigiametitest ja sihtasutustest. See oli väga keeruline protsess, aga see sai tehtud. Ja see on väga suur samm edasi. 

Kindlasti on hästi oluline see, et Mailis Repsi ajal jõuti kokkuleppeni, et me panustame 1% teadus- ja arendustegevusse. Ja seda jätkab ka praegu valitsus. 

Mis ma veel tooksin välja, on see, mida ma nüüd ka siin oma töös olen ise näinud, et minu meelest on tehtud väga olulised ja õiged järeldused kevadisest distantsõppeperioodist. See näiteks, et needsamad erivajadustega lapsed saaksid jätkata kontaktõppel, on minu meelest väga oluline õppetund, mida me kevadest kaasa võtsime ja mis sai sõnastatud juba Mailis Repsi ajal. Ja selline nagu paindlikum suhtumine distantsõppesse. Nii et minu meelest on loomulikult mitmeid sisulisi asju väga hästi tehtud.  

19:54 Aseesimees Hanno Pevkur

Eduard Odinets, palun!

19:54 Eduard Odinets

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud minister! Korruptsioonivastane erikomisjon on ka käsitlenud seda teemat, mis on toimunud haridusministeeriumis. Ja üks järeldus, mis mina olen sellest arutelust teinud, on ikkagi see, et päris pikka aega päris mitmed inimesed haridusministeeriumist on  näinud pealt väidetavaid seaduserikkumisi ja alles siis, kui esimene neist pöördus õiguskaitseorganite poole ja meediasse, hakkasid ka kõik teised rääkima ja siis hakkasidki need juhtumid välja tulema, mis on hetkel küll kahtlustuse faasis, aga ilmselt jõuavad ka varsti süüdistusteni. Kuidas teile tundub, kas selline rikkumistest teavitamise kultuur on ka haridusministeeriumi ametnike seas muutunud? Te küll ütlesite, et nad on kõik väga head ja täidavad oma ametijuhendit, aga kas nad nüüd teie näiteks libastumiste puhul julgeksid pöörduda õiguskaitseorganite poole? Kuidas selle vilepuhumisega on nüüd haridusministeeriumis?

19:54 Haridus- ja teadusminister Liina Kersna

Aitäh! Esiteks ma ütlen, et mina kindlasti ei hakka kellegi üle kohut mõistma, seda teevad meil Eesti riigis vastavad organid, aga tõesti, ma saan rääkida sellest, mida ma isiklikult olen kogenud. Ja pigem olen mina kogenud üliettevaatlikkust, et kõik oleks täpselt nii, nagu peab olema. Ja  tegelikult ma olen ka öelnud ametnikele, et ma olen selle eest tänulik, et ollakse pigem nagu üliettevaatlik, kui et lastakse teha mul teadmatusest näiteks mingisuguseid valesid otsuseid või käike. Jah. Aitäh.

19:56 Aseesimees Hanno Pevkur

Hea minister, rohkem teile küsimusi ei ole. Tänan! Nüüd aga asume läbirääkimiste juurde ja sõna soovib Helle-Moonika Helme. Palun! Kolm minutit, palun, ka lisaaega. Kokku kaheksa.

19:56 Helle-Moonika Helme

Aitäh heale eesistujale! Ja aitäh ka ministrile, et ta võttis ja andis meile tegelikult, nagu ma ütlesin ka algselt seda arupärimist sisse juhatades, suhteliselt ebamugavatele küsimustele, tema jaoks just konkreetselt just, vastuseid.

See on omamoodi kõnekas, et me peame kolm kümnendit peale iseseisvumist ikka veel rääkima korruptsioonist sellisel kujul, nagu me nägime mõned kuud tagasi Haridus- ja Teadusministeeriumis, mis oli ka põhjuseks, et mina ja Jaak Valge ning me kaks tegelikult kogu EKRE fraktsiooni nimel andsime sisse arupärimise, mis puudutas juhtunut Haridus- ja Teadusministeeriumi haldusalas.

Tegelikult on see miski, millest me ideaalis ei peaks isegi enam rääkima, mis peaks olema ammu unustatud. Meie ühiskond tervikuna peaks juba ammu olema nii arenenud selles suunas, kus valitud, kutsutud ja seatud eliidil isegi ei tuleks pähe midagi sellist teha. ei tuleks pähe millelegi sellisele isegi mõelda. Ja isegi kui, siis peaks olema elementaarne, et niimoodi mõtleja annaks piltlikult öeldes juba sellise tekkinud mõtte pojakese peale eos endale vastu näppe ja ütleks: "Ei, sa ei tee seda." Ja sama loomulik peaks olema seega kõigile ümbritsevatele, kõigile ministriga koos töötavatele ametnikele: kui nad näevad, et ülemus mitte ainult et mõtleb, vaid ka tegutseb kahtlases suunas, siis nad võtavad endale selle julguse ja vastutuse öelda kõva häälega välja: "Lugupeetud minister, selline mõte ja käitumine ei ole kuidagi teie positsiooni ja staatusega kooskõlas. Palun ärge tehke nii! See heidab varju mitte ainult teile, vaid kogu ametkonnale, meile kõigile."

Miks me selle arupärimise esitasime? Olukorras, kus peale ministri tegude avalikuks tulemist minister astus tagasi, temaga tegelevad õiguskaitseorganid ning seega peaks see teema ju olema lõpetatud. Aga just nimelt sellepärast, et kõik see aastatepikkune, tasapisi kujunenud olukord, kus ministril läksid sassi eraelulised ja töised vajadused, eraelulised ja riiklikud vahendid, eraraha ja maksumaksja raha, see kõik ei juhtunud ju vaakumis. Ega ilmaasjata ei öelda "Kus tegijaid, seal nägijaid". Ja kui miski asi kestab kauem, siis kus tegijaid, seal ka kaastegijaid, kaasamõtlejaid, abistajaid ning õigustajaid.

Ega korruptsioon ei ole kunagi  asi iseeneses ega ole seotud vaid ühe inimesega. Korruptsioon on võrgustik, selles on tegijad, nägijad, kaasaaitajad, kaasanoogutajad, õigustajad ja peale korruptandi enda ka tavaliselt mitmeid teisi kasusaajaid, mistõttu korruptiivsed teod tulevadki välja alles pärast seda, kui nad on kestnud pikemat aega, isegi aastaid. Kasusaajate ring on paisunud järjest suuremaks, tegevus on läinud järjest küünilisemaks ja nahaalsemaks ning kõikidel osalistel on tekkinud karistamatuse tunne.

Meie arupärimise sisu oligi palju laiemalt välja selgitada, kas kogu see ametnike võrgustik, kes olid teadlikud ja ka osalesid eelmise haridusministri Mailis Repsi korruptiivsetes tegudes, sest nagu ma ütlesin, ei tegutsenud minister ju ometigi vaakumis, on aru saanud oma valest, piinlikust ning, ma ütleksin, isegi samamoodi seadusevastasest käitumisest. Kas nad on piltlikult öeldes mingidki vitsad saanud? Ma loodan, et ametkondliku juurdluse käigus saab välja selgitatud, kes vaatasid kõrvale, kes siis kas naiivsusest, hirmust või isiklikust kasust tingituna tegid aastaid ministriga koostööd, mis võimaldas tal kaasata ministeeriumi autojuhti, sõidutamaks oma suurt perekonda, käima ministri eest poes, lastega trennis, kaasama reisidel nõunikku lapsehoidjana või siis, kui minister oli ise reisil, kodus oma nõunikke samal ajal lapsehoidjatena. See kõik on olnud ju tegelikult avalik saladus nii ministeeriumis kui ka kuuldustega jõudnud ka väljapoole.

Korruptsioon sellisel kujul riivab avalikkuse õiglustunnet väga sügavalt ning, mis veel kurvem, see madaldab terve meie ühiskonna korruptsiooni tajumise nivood tasemele, mida me näeme riikides, kus peetakse loomulikuks, et valitsejad varastavad, ja kus prevaleerivad hoiakut, et kui sa oled kõrgel positsioonil ning ei kasuta seda oskuslikult ja kavalalt oma hüvanguks ära, siis sa pole ka seda positsiooni väärt, sest sa ei oska ju elada. Me ise käime neid riike õpetamas, kuidas korruptsiooni välja juurida. Ja kahetsusväärselt teeme samal ajal sedasama, mille kohta ütleme teistele, et see pole ilus, see pole demokraatlik, see pole õigusriigile kohane.

Sestap ongi meie arupärimise sisu väga sügav ja väga põhimõtteline. Kas eelmist ministrit ümbritsenud inimesed, ministeeriumi ametnikud, kas nendega on räägitud, kas nad on aru saanud, mis oli aastaid valesti ja mida ka nemad tegid valesti? Kas nad tajuvad laiemat pilti, mis sõnumi see saatis ühiskonnale? Ma loodan, et uus minister plaanib ka mingeid struktuurimuudatusi, muudatusi Haridus- ja Teadusministeeriumi personaalias. Et ta teeb midagi, et need inimesed saaksid vähemalt noomitud, et nad teaksid, et neid hoitakse silm peal. Ja mitte ainult meil, vaid kogu ühiskonnal peaks olema sügav sellekohane mure. Kas uue ministri poolt on oma kollektiivile väga selgesõnaliselt indoktrineeritud, et see, mida nad tegid, ei ole normaalne, see ei ole õige.

Ma loodan, et kogu see eelmise ministri poolt korruptiivsete tegudega hõlmatud ametnike võrgustik saab olema välja selgitatud ja et uus minister on ennast selles osas kehtestanud, et tema ajal midagi sellist enam ei juhtuks. Ja mitte ainult tema ajal, vaid et taoline mõtteviis oleks välja juuritud ka edaspidiseks, et mitte öelda igavesest ajast igavesti. Sest meie riik ja meie kõik oleme seda väärt. Aitäh!

20:03 Aseesimees Hanno Pevkur

Riigikogu liikmetel rohkem kõnesoove ei ole. Kas minister soovib reageerida? Ei näe, sellega oleme seitsmenda päevakorrapunkti ammendanud ja meie tänased päevakorras olnud punktid on sellega lõppenud.


8. 20:03 Vaba mikrofon

20:03 Aseesimees Hanno Pevkur

Aga nagu ikka esmaspäeval on võimalik pärast haamrilööki registreeruda vabale mikrofonile. Palun! Vabas mikrofonis keegi sõnasoovi ei esitanud, järelikult on tänane istung lõppenud. Kohtume homme 10.00. Head õhtut!

20:04 Istung lõppes

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee