Austatud istungi juhataja! Hea rahvaesindus! Pöördumised teiste riikide parlamentide poole ei ole parlamenditöös sugugi tavatud. Minu mälu järgi on meie praegune pöördumine vabanenud Eestis Riigikogu pöördumisena üldse teine. Esimene tehti NATO liikmesriikide parlamentide poole seoses Eesti integratsioonisooviga NATO-sse. Selle pöördumise tuum peitub tõsises humanitaarkriisis. See puudutab neid tuhandeid ja tuhandeid Eesti inimesi, kes on Eesti elanikud, aga kes töötavad Soomes. Juba kolm kuud on nende inimeste liikumine töö ja kodu vahel blokeeritud seoses Soome riigi otsusega sulgeda riigipiir isikutele, kes ei kuulu kitsastesse elutähtsate teenuste osutamise gruppidesse või ei ole Soome püsielanikud ega Soome kodanikud. Selline olukord on väldanud juba kolm kuud. Kolm kuud!
Riigikogu 28 liikmega esitasime me selle otsuse eelnõu 27. jaanuaril, st samal päeval, kui Soome need piirangud kehtestas. Kahetsusväärselt on see eelnõu nüüd kolm kuud oma saatust oodanud, kuid selle aja jooksul ei ole situatsioon mitte kuidagi lahenenud. Soome on erinevatel tähtpäevadel oma piiranguid pikendanud. Viimase seisuga peaksid piirangud kehtima aprilli lõpuni, aga eeldada võib ka nende edasist võimalikku pikendamist.
Pöördumine Eduskunna poole on kantud soovist tõstatada see probleem kõrgeimal tasemel, mida parlamentaarses riigis kehastavad parlamendid. Kõrgemat pöördumisvormi ühe riigi nimel teise riigi poole parlamentaarsetes riikides ei ole. Selle pöördumise üldine loogika rõhutab loomulikult nii meie kahe naaberriigi ja rahva lähedust ajaloolises perspektiivis kui ka neid praktilisi ja usaldusel rajanevaid koostöösamme, mida me oleme viimase aasta jooksul koroonaviiruse tõrjumisel teinud.
Sarnased probleemid kerkisid esile ka möödunud kevadel, kui me mäletame. 20. märtsil oli mul kohtumine Soome välisministriga ja me leppisime kokku erilise töövormi: me moodustasime kahe riigi esindajatest koostöökomisjoni, mille ülesanne oligi arutada esiteks praktilist koostööd, mida mõlemad riigid teevad oma riigisiseses tegevuses viirusetõrjel, aga teiseks ka piiriülese liikumise küsimusi, muu hulgas kaupade ja transiidi liikumise võimalusi. Eelmisel kevadel oli probleem, kui Soome sulges töörändajatele riigipiiri – sarnaselt, nagu see praegu on –, aga pärast tõsiseid läbirääkimisi leidsime me olukorras, kus viirus oli taandumisfaasis, lahenduse ja võimaluse töörände taastamiseks.
Võrreldes eelmise kevadega on põhimõtteline erinevus praegu selles, et eelmise aasta sügisel võttis Euroopa Liidu ministrite nõukogu vastu riikidevahelise piiriülese liikumise soovitused, mida eelmisel kevadel veel ei olnud. Ja need soovitused, millega ühinesid eranditult kõik riigid, nägid ette paar olulist põhimõtet. Esiteks, riigid väldivad absoluutseid sisenemiskeelde, st nad ei kohalda absoluutseid sisenemiskeelde, ja viirusetõrjemeetmetena riigid rakendavad kas karantiini, eneseisolatsiooni või testimist. Teiseks, erilise võtmetähtsusega on loomulikult isikute liikumine, kes on seotud kaupade transiidiga, ja pendeltöötajate liikumine üle piiride. Sellele ministrite nõukogu otsusele väljendasid oma toetust nii Soome kui ka Eesti.
Praeguses olukorras me kindlasti ei sea kahtluse alla riikide suveräänsust, loomulikult ka mitte Soome suveräänsust oma riigi territooriumil viirusetõrjet enda parimal arusaamisel üles ehitada ja korraldada. Kuid olulised on meie, st eelnõu pöördumise esitajate vaates sellised venitusteta läbirääkimised, mis viiksid kokkuleppele, kus usaldusmeetmeid rakendades ja viirusetõrje abinõusid rakendades on võimalik vältida viiruse piiriülest levikut, kuid samas säilitada pendeltöötajate liikumine kodu ja töö vahel.
Meil on Eestis praegu suurusjärguna mitukümmend tuhat inimest, kes annavad kindlasti ka oma panuse Soome majandusse. Meil on mitukümmend tuhat Eesti inimest, kes on juba kolme kuu jooksul pidanud langetama inimlikus mõttes väga dramaatilise otsuse: kas valida töö ja jääda nendeks kuudeks Soome – teadmisega, et koju naasmine tähendab seda, et ajutiselt tööle ei ole võimalik minna –, või valida kodu ja oma lähedased inimesed. Sellest tulenev olukord on selline, et neil inimestel ei ole olnud võimalik juba kolm kuud tööd teha ega endale elatist teenida.
Seda, kui dramaatiline see olukord on, näitab ka Riigikogule edastatud 1002 inimese pöördumine, kus kutsutakse üles just nimelt Riigikogu seda küsimust arutama ja leidma mõistlik lahendus. Pöördumise esitajad pakuvad lahendusena välja ülduniversaalse testimise, mida tehtaks Eestis, et tagada turvalisus piiriüleses liikumises. Veebruarist on Soome juba kehtestanud üldise testimise põhimõtte, sh Soome kodanikele, kes riiki tulevad. Seda on teinud ka teised meie regiooni riigid. Eesti ei ole vaatamata meie tervisenõukoja soovitustele üldise testimise põhimõtet rakendanud. Ma arvan, et see on üks näide sellest, eriti just muteerunud viirusetüvede leviku olukorras, et kui me riikidevahelises koostöös ei rakenda sarnaseid usaldusabinõusid ja usaldusmeetmeid, siis selle tagajärjed võivad olla sellise iseloomuga, et nad takistavad riikidevahelises koostöös leidmast ühelt ja samalt usaldusmeetmete rakendamise platvormilt lahendusi.
Riigikogu väliskomisjonis arutati seda eelnõu. Kujunes välja arutelu ja arutelul väljendasid parlamendiliikmed kõhklust, kas Riigikogul on viisakas pöörduda Eduskunna poole. Ma arvan, et see on meie kohustus. Meid on siia valinud Eesti inimesed ja meie peame Eesti inimeste murede eest seisma. Me peame, just nimelt näidates, kui tõsine see mure on, seda ka Soome parlamendile adresseerima. Väliskomisjon taotles ka eraldi kohtumist Soome Eduskunna väliskomisjoniga. See kahjuks ei ole aset leidnud. Aga minu arvates peaksime me kindlasti kasutama kõiki vorme lisaks kahe riigi ametnike koostöökomisjonile, et probleemile lahendusi leida.
Mida on Eesti teinud selle kriisiaja jooksul nende inimeste aitamiseks? Eesti on ühepoolselt kehtestanud Soomest tulijatele rangemad meetmed. Ma pean tunnistama, et see uudis, kui ma seda kuulsin, tegi mind küll nõutuks. Kui vaadata viiruse leviku numbreid, siis selles olukorras on Eesti huvi see, et meie inimesed pääseksid liikuma. Nii et ma arvan, et see kindlasti asetas kogu olukorra hoopis kummalisemasse konteksti, kuivõrd meie kehtestasime rangemad meetmed Soomest tulijatele. Ma olen veendunud, et meie eluline ja praktiline huvi on taotleda praeguses olukorras, just nimelt kahepoolses koostöös, selliseid usaldusmeetmeid, mis võimaldaksid ennekõike pendeltöötajatel edasi-tagasi liikuda. Kindlasti on võimalik testimist kasutades ja liigsete kontaktide vältimise reegleid järgides – liikudes kodumaal vaid hädavajalikes kohtades ja naastes seejärel Soome töökohale – minimeerida see risk, et need inimesed, kes Eesti ja Soome vahel liiguvad, võiksid olla kuidagi rohkem viiruse levitajad.
Eelmisel kevadel, kui loodi Balti mulli, oli minul Soome riigi esindajatele ettepanek, et me püüaksime luua piiriülesel liikumisel mudeli, mille järgi meil kehtiksid välisriikidest tulevatele isikutele sarnased reeglid, selleks et tagada maksimaalselt vaba liikumine kahe riigi vahel. Balti riikidega see Eesti pakutud koostööprojekt viiruse madala leviku tingimustes funktsioneeris, aga Soome valis oma tee, Euroopa kontekstis kindlasti rangema tee, ja viirusetõrjemeetmena kontrolli just nimelt oma riigi välispiiridel. Kuid praeguses olukorras olen ma veendunud, et Eesti ametiasutused ja Eesti valitsus on valmis ka Soome pakutud võimalikke usaldusmeetmeid kehtestama, kui me jõuaksime selles arutelus sellisele meetodile ja lahendusele selle pöördumise vastuvõtmise järel. Sest ka pöördumise esitajate, pendeltöötajate endi ja nende pereliikmete ehk allakirjutajate üleskutse on see, et nad on valmis igasuguseid usaldusmeetmeid rakendama, sh näiteks oma kulu ja kirjadega teste tegema. Praegu on meie reegel selline, et testimine on Eesti elanikele tasuta.
Selle eelnõu tekst on muutunud. Väliskomisjon pidas seda asjakohaseks ja pöördumise algatajad ei olnud ka kuidagi vastu, seega on seda eelnõu sõnastuslikult kohendatud. Aga pöördumise tuum, et rõhutada probleemi, väljendada head koostöövaimu ja Eesti riigi nimel tõdeda, et me oleme valmis otsima mõistlikke lahendusi, kus inimestel oleks võimalik venitusteta liikuda kodu ja töö vahel, on jäänud samaks.
Ma loodan, head parlamendiliikmed, et parlament toetab seda erilise tähendusega dokumenti nagu ühe riigi parlamendi pöördumine teise riigi parlamendi poole. Ma usun, et edasises suhtluses väliskomisjon on selle pöördumise ajendil kindlasti võimeline ka Eduskunna vastavate kogudega suhtlema. Ja ma usun, et Eduskunna sõnum või hoiak on ka selline, mis viib, nagu me eeldame, arutelule ja dialoogile Soome vastavate täidesaatvate riigiasutustega, et leida nendele küsimustele venitusteta lahendus. Sest olukord on kestnud kolm kuud ja see võib veelgi pikeneda. Aitäh!