Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

header-logo

09:58 Istungi rakendamine

10:00 Aseesimees Martin Helme

Hommikune hurraa, head kolleegid! Küll meil on tore töö, alles me siit pool kaks läksime laiali ja siin me jälle oleme. Alustame Riigikogu täiskogu V istungjärgu 10. töönädala neljapäevast istungit. Kõigepealt on võimalus anda üle eelnõusid ja arupärimisi. Aivar Kokk, palun!

10:00 Aivar Kokk

Hea juhataja! Head kolleegid! Annan Isamaa Erakonna fraktsiooni poolt üle alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu. Eelnõuga muudetakse alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadust eesmärgiga hoida ära 2022. aasta aprillis kehtima hakkav aktsiisitõus ning leevendada sellega kaasnevaid majandusmõjusid ettevõtetele ja eratarbijatele. Rahandusministeeriumi kevadine majandusprognoos toob välja, et seoses 2022. aastal plaanitava diisliaktsiisi tõusuga on oodata diiselkütuse deklareerimise vähenemist, tuues kaasa üle 6% jaehinna suurenemise, deklareeritavad kogused vähenevad 2,6% võrra võrreldes käesoleva aastaga. Suurim negatiivne mõju tuleb piiriülese tankimise kasvust. Tankimine, mis ajutiselt tagasi Eestisse toodi, viiakse taas lähiriikidesse tagasi. Samuti on prognoosist näha, et üle-eelmisel aastal 7,9%-ni ehk 65 miljoni liitrini ulatunud diiselkütuse piirikaubandus peaks tänavu vähenema 1,2% ehk 10 miljoni liitri tasemel. Diislikütuse aktsiisi langetamise positiivsest mõjutusest on rääkinud ka transpordisektor ning aktsiisilangetuse pikendamisele on toetust avaldanud ka Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda. Aitäh!

10:02 Aseesimees Martin Helme

Kalle Grünthal, palun!

10:02 Kalle Grünthal

Head kolleegid! Tere hommikust kõigile! Seoses käesoleva koroonakriisiga soovib Eesti Konservatiivne Rahvaerakond esitada Riigikogu otsuse eelnõu, mille sisu on Riigikogu liikmeid nõustava teadusnõukogu moodustamine.

Selle eesmärgiks on asjaolu, et kahjuks ei ole peaminister Kaja Kallase tekitatud infosulg mõjunud hästi Riigikogu liikmetele. Riigikogu ei saa olla passiivseks pealtvaatajaks selle kriisi lahendamisel. Kuna Kaja Kallas ei suhtle Riigikoguga, hoiab kõrvale, täna muidugi on erand, siis jäävad meile teadmata ka teadusnõukogu antud soovitused. Kahjuks on ka teadusnõukogu antud soovitused olnud äärmiselt vastuolulised. Kord öeldakse, et vaktsineerige AstraZeneca vaktsiiniga, kord öeldakse, et ei, erinevate vanusegruppide osas. Seetõttu me selle eelnõu esitamegi, et kahel teadlaste grupil oleks võimalik võrrelda oma järeldusi ja leida optimaalne lahend sellest kriisist väljumiseks.

Ja mis on veel erinevus, on see, et iga Riigikogu fraktsioon saaks teadusnõukokku esitada vähemalt kaks isikut, kasutades võimaluse korral ka epidemiolooge, keda siis, ütleme, praeguses teadusnõukogus absoluutselt ei ole. Ja mis on ka veel oluline asi, on see, et Riigikogu nõustava teadusnõukogu istungid-arutelud protokollitakse ning need peavad olema avalikkusele kättesaadavad. Palun Riigikogu juhatusel võtta vastu Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna esitatud eelnõu. Aitäh!

10:04 Aseesimees Martin Helme

Urmas Reinsalu, palun!

10:04 Urmas Reinsalu

Mina registreerusin proua peaministri avalduse peale esimesena küsimuse esitamiseks.

10:04 Aseesimees Martin Helme

Vabandust! Me ei ole sinnamaani veel jõudnud.

10:04 Urmas Reinsalu

Virk ja kraps.

10:04 Aseesimees Martin Helme

Hea küll. Sellisel juhul rohkem eelnõusid ja arupärimisi üle antud ei ole. Ma olen juhatuse nimel võtnud vastu kaks eelnõu ja juhatus otsustab nende edasise menetlemise vastavalt meie kodukorrale.

Edasi teadete juurde. Täna toimub globaalse Eesti toetusrühma asutamiskoosolek, kokkukutsujaks on Imre Sooäär. Kõigil Riigikogu liikmetel, kes soovivad selle toetusrühmaga liituda, palun võtta ühendust Imre Sooäärega. Nüüd läheme kohaloleku kontrolli juurde. Kohaloleku kontroll, palun!

10:06 Aseesimees Martin Helme

Kohale on registreerunud 90 Riigikogu saadikut.


1. 10:06 Peaminister Kaja Kallase poliitiline avaldus

10:06 Aseesimees Martin Helme

Liigume edasi tänase päevakorra juurde. Esimeseks päevakorrapunktiks on peaminister Kaja Kallase poliitiline avaldus ühiskonnaelu korraldamise kavast koroonaviiruse leviku tingimustes. Ettekandjaks peaminister Kaja Kallas, palun! 

Oi, vabandust, ma pean enne veel tutvustama ära ka meie protseduuri. Kõigepealt on peaministril võimalik teha poliitiline avaldus, mis kestab kuni 15 minutit, siis sealt edasi on igal Riigikogu liikmel võimalik esitada peaministrile üks suuline küsimus, ja selle järel toimuvad läbirääkimised, mille käigus esinevad sõnavõttudega fraktsioonide esindajad. Palun!

10:07 Peaminister Kaja Kallas

Austatud Riigikogu! Oleme nüüdseks elanud koroonaviirusega juba üle aasta. See ootamatult alanud teekond on ühiskonda võitluses nähtamatu vaenlasega ühendanud, aga see on toonud kaasa ka palju väljakutseid ja uusi probleeme: kuidas kaitsta kõige haavatavamate inimeste elu ja tervist, tagada tervishoiusüsteemi vastupidavus, kuidas tagada lastele kvaliteetne haridus, korraldada igapäevaelu ja tagada majanduse toimimine olukorras, kus peame tõrjuma inimkonnale veel uut ja suhteliselt tundmatut viirust. Selle väljakutsega seisis ühtäkki silmitsi kogu maailm. Tänaseks oleme seda salakavalat viirust juba tundma õppinud ja teame, et see viirus ei kao mitte kuhugi. Me peame õppima selle viirusega elama.

Ma usun, et me oleme kõik väsinud ühiskonna lukku ja lahti tegemisest, pidevatest aruteludest piirangute üle. Meil on piisavalt teaduspõhiseid teadmisi ja praktilist kogemust, et teada: selle viiruse levikut on võimalik kontrolli alla võtta ja kontrolli all hoida, kui lepime ühiskonnana kokku kindlates reeglites, millest ühiselt ka kinni peame. Nii saame hoida Eesti elu ja majanduse toimiva ja avatuna.

Esitan teile täna tutvumiseks ja kaasamõtlemiseks valge raamatu kavaga, kuidas korraldada ühiskonnaelu koroonaviiruse leviku tingimustes. Selles avaneb teile laiem plaan, plaan sellest, kuidas võiksime edaspidi ühiskonnana koroonaviiruse kontekstis toimida ja tugevamaks saada, ning ettepanekud, kuidas võiks ohu vähendamiseks käituda riik, iga inimene, organisatsioon ja ettevõte. See on suur pilt, mille joonistame lõpuks koos kokku. Me tahame jõuda olukorda, kus ohutaseme kerkides teab igaüks, kuidas ta käituma peab, selleks et ohutase ei tõuseks punaseni.

Reeglite loomisega ei taha me tekitada olukorda, kus valitsus seab inimestele, ettevõtetele ja organisatsioonidele ülevalt alla põhimõttelisi tingimusi. Vastupidi, me tahame kaasata kogu ühiskonda, et kõik ja igaüks tunneksid oma rolli ja vastutust viiruse leviku vähendamisel. Soovime, et kõik Eestimaa elanikud ja siin tegutsevad katusorganisatsioonid ja ettevõtted saaksid kaasa mõelda ja omalt poolt panustada konstruktiivsete ideede ja ettepanekutega, kuidas valdkondlikult ühiselt tegutseda, et viiruse levik ülekäte ei läheks. Sest keegi ju ei taha, et nende asutus, ettevõte, organisatsioon suletakse või kogu valdkond kinni pannakse. Kõik on piirangutest tüdinud.

Seega käivitame suure aruteluprotsessi, et kõik sektorid, mida senised piirangud on puudutanud, saaksid välja pakkuda oma ettepanekud lahendusteks, mida saab iga valdkond, iga organisatsioon, iga inimene ära teha selleks, et viiruseohtu vähendada. Nii astume koos olulise sammu, et edaspidi vältida ühiskonna vajadust lukku keerata ja hoida Eesti elu, Eesti majandust, Eesti inimesi.

Olukorra hindamiseks võtame kasutusele neljatasemelise riskide süsteemi: roheline, kollane, oranž, punane. Nendega tähistatakse vastavalt madalat, keskmist, kõrget ja väga kõrget riskitaset. Iga riskitaseme puhul on kirjeldatud tegevused, millega iga inimene, organisatsioon ja riik saavad koroonaviiruse leviku piiramisele kaasa aidata. Samuti lisanduvad valdkondlikud kokkulepped eneseregulatsiooniks. Nii saakski edaspidi meie elu koroonaviiruse leviku tingimustes toimida selliselt, et valitsus koos teadusnõukojaga arutab ja otsustab ohutaseme tõstmise, kui olukord on läinud halvemaks, või ohutaseme langetamise, kui olukord on läinud paremaks, ning kõik teavad, millistest käitumispõhimõtetest vastava ohutaseme juures lähtuda.

Te leiate sellest kavast uue, praktilise ja lihtsasti kasutatava kontseptsiooni Eesti elu korraldamiseks. Ja te leiate sellest kavast ka siira tahte kuulata ja kaasata kogu ühiskonda meie elu puudutavate reeglite koostamisse.

Mida te sellest kavast aga ei leia, on konkreetsed numbrid. Miks ei võiks neid numbreid kirjutada siiasamasse plaani, mida valitsus ohutasemete arvestamisel jälgib? Vastus on lihtne. See aasta koroonaga on õpetanud, et näitajaid, mida arvestada, on palju ja need on pidevas muutumises koos olukorra arengutega. See, mida me pidasime väga kõrgeks ehk punaseks riskitasemeks eelmisel kevadel, tundub täna madal ehk roheline ohutase. Meenutan, et arutasime Riigikogus eriolukorra väljakuulutamist olukorras, kus meil oli 16 nakatunut, ja eriolukord kuulutati välja, kui kogu Eesti peale oli 27 nakatunut.

Kuidas valitsus siis pidevalt muutuvas olukorras ohutaset hindab? Mõõdikud, mille alusel ohutaset hinnata, on täiesti olemas ja need on ka tänase seisuga avalikustatud. Samas on oluline ruumi jätta paindlikkusele, et olude muutudes, näiteks kui ilmneb uus viirusetüvi, mis ei allu vaktsineerimisele, saaksime oludele vastavalt kohandada ka neid mõõdikuid. Samuti tahame seda, et ühiskond saaks võimalikult varsti naasta sellise tavapärase olukorra juurde, kus kõik ei pea näpuga järge ajama erinevates numbrites, et neid numbreid ei peaks ärevusega meediast jälgima. Seda teeb valitsus, kes juhib kriisi. Seetõttu ei ole need mõõdikud valge raamatu fikseeritud osa. Küll aga peavad mõõdikud kindlasti olema igal ajahetkel avalikud ja avalikkusele kättesaadavad.

Hea Riigikogu! Lisaks leiate dokumendist nii riigi pikaajalised kui ka lühiajalised planeeritavad tegevused koroonaviiruse mõjude juhtimisel ja ühiskonna tugevdamisel. Sisulisi plaane on arvukalt, ma kõike ei jõua siin mainida, te saate ise nendega tutvuda ja oma panuse anda. Aga mida ma ise tahaksin rõhutada, on see, et kuna see kriis on eelkõige olnud tervishoiukriis, siis suurimaks kitsaskohaks on haiglate toimepidevus ja suurim puudus on tervishoiutöötajatest. Seetõttu tahan rõhutada vajadust luua meditsiinitöötajate reserv. See toimiks sarnaselt kaitseväe reservile, kust spetsiaalse väljaõppega reservväelased kutsutakse kriisihetkel appi. Nii et tervishoiukriisi korral on meditsiinitöötajate reservi kuuluvatel inimestel kriisiaja ülesanded ja neid saab operatiivselt meditsiinipersonalile appi kutsuda. Olgu need siis meditsiinitudengid, praktiseerimise lõpetanud arstid-õed, kaitseväe parameedikud või vabatahtlikud, kes tahavad kriisis aidata. Reservi peaksime valmistama ette just ajal, kui meil kõige akuutsemat kriisi ei ole.

Oleme elanud koroonakriisiga juba üle aasta ning aeg on võtta kontroll olukorra üle viiruselt tagasi ühiskonna kätte. Pakume välja praktilise ja lihtsasti kasutatava lahenduse, mida juhib riik ja mis valmib kogu ühiskonna ühise mõttetöö ja vastutusena. Me alustame täna neid diskussioone kogu ühiskonnaga, eelkõige Riigikogu fraktsioonidega. Ma tean, et te ei ole jõudnud selle dokumendiga tutvuda, keegi veel ei ole jõudnud selle dokumendiga tutvuda. Aga see ongi arutelude alguspunkt. Kindlasti plaanin ma tulla fraktsioonidesse, kuulata teie ettepanekuid, arvamusi ja lõppastmes siis neid arvestada selle lõpliku dokumendi tegemisel. Arutelud alles algavad. Loodan teie aktiivse kaasamõtlemise ja koostöö peale. Aitäh!

10:17 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Nüüd siin on ka küsimusi. Kuna Urmas Reinsalu pani oma küsimuse kirja enne, kui tabloo käima läks, siis ta on siit nimekirjast kustunud, aga ma annan ikkagi kõige esimesena sõna kõige nobedamale küsijale. Urmas Reinsalu, palun!

10:17 Urmas Reinsalu

Aitäh! Austatud proua peaminister! Väga asjakohane initsiatiiv. Väga asjakohane ja tervitatav initsiatiiv niisuguse kavaga välja tulla. Aga kahjuks ei sisaldunud teie ettekandes midagi sellest kavast ja plaanist. Ma annaksin teile võimaluse sisuliselt tutvustada seda kava, milles see seisneb, sest muidu on väga raske parlamendis pidada arutelu, kui sisu ettekandel hetkel ei ole. Mu küsimus puudutab kõige akuutsemat küsimust, seda kommunikatiivset tohuvabohu seoses AstraZeneca vaktsiiniga. Kas tänase päeva seisuga alla 60-aastastele inimestele süstitakse esimese süstina AstraZeneca vaktsiini või ei süstita? Avalikkuses kõlanud kommunikatsioon on teinud väga paljusid inimesi nõutuks. Milline on valitsuse, kes juhib kriisi, seisukoht selles küsimuses?

10:18 Peaminister Kaja Kallas

Esiteks, nagu ma ütlen, 15 minutiga, ei hakka ma seda dokumenti ümber jutustama. Ja mõtte tänasel poliitilisel avaldusel ei ole mitte tutvustada seda dokumenti detailselt, vaid avada diskussioon. Neid diskussioone me saame pidada siis, kui teie olete ka kõik selle dokumendiga tutvunud. Nagu ma ütlesin, siin sisalduvad sellised riskitasemed, millele vastavad tegevused on siin välja pakutud, aga tegelikult peaksid tulema erinevatelt ühiskonna osadelt. Mida ma mõtlen? Ma mõtlen seda, et me teame kõiki neid organisatsioone, kes on nende piirangutega alati ... või no alati, kes tulevad arutluse alla. Te olete ise olnud valitsuses, teate täpselt. Toitlustusasutused, kaubanduskeskused, muuseumid, meelelahutusasutused jne, jne. Praegu on olnud nii, et valitsus kehtestab need piirangud, aga inimesed-ettevõted on nendega juba harjunud või kogu seda seda skeemi läbi teinud ja neil on visioon, mida nad ise võiksid teha, selleks et viirus ei leviks ja et ei peaks minema järgmisele ohutasemele ehk punasele, kus valitsus tõepoolest hakkab ülevalt alla kehtestama reegleid. Aga nagu ma ütlesin, me saame sellest kõigest detailsemalt rääkida, kui meil need arutelud avanevad ja te olete jõudnud sellega tutvuda.

Nüüd teie küsimus AstraZeneca kohta. Me oleme hetkel olukorras, kus meil on vaktsiinide defitsiit, see tähendab seda, et me peame valima, kes esimesena vaktsiini saavad. Meie eesmärk on tuua haiglavõrk koormuse alt välja. Kui me vaatame numbreid, millised inimesed kõige rohkem põevad seda haigust väga raskelt ja satuvad haiglasse ja koguni surevad, siis need on eakamad inimesed, need on üle 70- ja üle 60-aastased inimesed. Seetõttu meie vaktsineerimise fookus hetkel on suunatud sinna, et vaktsineerida üle 60-aastaseid inimesi, et tõsta vaktsineerimise taset nende hulgas. Seega kõik, mis puudutab AstraZeneca, kuna need soovitused on olnud ju ka AstraZenecat kasutada üle 60-aastastel inimestel, siis kogu selle vaktsiini me saame ära kasutada.

Mis on üks õppetund? Õppetund on see, et eakamad inimesed vajavad personaalsemat lähenemist ja neil on väga usalduslik suhe oma perearstidega. Ehk siis nad tahavad perearstiga ka nõu pidada. Seetõttu need vaktsiinid lähevad peamiselt perearstidele, kes annavad piisavalt aega eakatele registreeruda, tulla ja saada see vaktsiinisüst. Nii et hetkel meil vaktsineerimine on täna valitsuskabineti päevakorras, me arutame kõiki neid probleeme, mis on tekkinud nii AstraZenecaga kui ka vaktsineerimise korraldusega, ja siis saame tulla juba konkreetsemate sõnumitega. Aga mulle tundub, et selles osas ei muutu ju midagi, et 60+ on meil vaja ära vaktsineerida ja neile võib AstraZenecat kasutada ka Eesti immunoprofülaktika komisjoni soovitusel.

10:21 Aseesimees Martin Helme

Meil on protseduuriline. Urmas Reinsalu, palun.

10:21 Urmas Reinsalu

Aitäh! Kõigepealt aitäh proua peaministrile vastuse eest! Aga see küsimus oli selles, et millised on riigi kriisis antavad juhised, kas siis täna alla 60-aastased inimesed vaktsineeritakse või vaktsineerita. Teie vastus on küll arusaadav, et te arutate seda, aga küsimus on, kas mingid otsused on langetatud. Meedia kirjutab, et alla 60 aasta inimestel on peatatud see vaktsineerimine. Ma ei tea, kas see vastab tõele või mitte. Küsimus oli tegelikult, et kas keegi on sellise korralduse andnud.

Aga mul on tegelikult protseduuriline osundus härra Riigikogu aseesimehele. See küsimus, et peaminister viitas kavale, millega me ei ole saanud tutvuda. Kas see kava on parlamendile üle antud, on meil kuidagi võimalik paluda töö korras teha koopiaid sellest kavast? Praegu on arutelu ja ka poliitiliste jõudude, ma kujutan ette, fraktsioonid ütlevad oma seisukohti välja, ja ennekõike me annaksime tagasisidet kava osas praeguses arutelus. Kas see parlamendile on kättesaadavaks tehtud või kuskil meedias? 

10:22 Aseesimees Martin Helme

Pean tunnistama, et siia saali meile ei ole seda saadetud.

10:22 Peaminister Kaja Kallas

See on saadetud küll Riigikogule.

10:23 Aseesimees Martin Helme

Ma ma pean silmas seda, et siia saali materjali meil ei ole tekitatud. Ma ei ole oma hommikusi meile vaadanud, aga siia saali ma ei ole saanud seda materjali toota. Läheme edasi küsimustega. Aa, ei, läheme edasi protseduuriliste küsimustega. Siim Pohlak, palun!

10:23 Siim Pohlak

Aitäh! Mul tegelikult pole protseduuriline. Mind korraks viskas süsteemist välja ja kuna ma olin järgmine küsija, siis loodetavasti te ei pane pahaks, et ma tulin lihtsalt protseduurilise küsimusega oma kohale tagasi järjekorras.

10:23 Aseesimees Martin Helme

Ei pane, jätka küsimusega. Anname tagasi sõna Siim Pohlakule.

10:23 Siim Pohlak

... kõige koroonakriisiga hakkama saamise. Piltlikult öeldes te ei juhi riigilaeva mitte sillerdaval merel, vaid tormis, kus ettevaatamatusest on seda väga lihtne külili keerata. Teie ja valitsuse otsustest sõltub otseselt, mis saab järgneva aasta jooksul tuhandetest Eesti ettevõtetest ja inimeste töökohtadest, inimeste heaolust. Ja seetõttu on minu jaoks täiesti arusaamatu, miks te tegelete asendustegevusega – valgusfoori ja valge raamatuga –, selle asemel et teha päriselt ära otsus, mis aitab meil viirusega seonduv kontrolli alla võtta ja mille järel tegelikult saavad mõtte ka siseriiklikud piirangud ehk koroonakontroll Eesti piiridel. Nii nagu seda tehti möödunud kevadel, ja nagu teevad paljud teised Euroopa ja maailma riigid. Näiteks riiki sisenejatelt negatiivsete testitulemuste nõudmine ja karantiini rakendamine kuni kordustesti tulemuse saamiseni. Kui vaatate Euroopas ja maailmas ringi, siis kõige väiksemate nakatumisnumbrite ja kõige madalamate piirangutega on need riigid, kes on hoidnud oma piiridel toimuva rangelt kontrolli all. Iisrael näiteks on vaktsineerinud juba suure osa oma elanikkonnast, aga hoiab sealsete teadlaste soovitusel piiridel jätkuvalt väga ranget koroonakontrolli (Juhataja: "Aeg, palun!"), sest uute viirustüvede kohta on kahtlused, et osad neist on võimelised vaktsineerimisest hoolimata inimesi nakatama. (Juhataja: "Aeg!") Seega, minu küsimus on, et miks te ei alusta kõige olulisemast?

10:25 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Me tegeleme nii piirangutega kui ka sellega, kuidas ühiskonnal oleks võimalikult parem toimida olukorras, kus see viirus ei kao mitte kuhugile. Nüüd, teie küsimus puudutab viiruse levikut üle piiride. Ma võin täpsetes numbrites eksida, aga suurusjärkudes ma ei eksi. Eelmisel nädalal uusi viirusjuhte oli üle 5500 Eestist ja 127 sissetoodud juhtu, või oli see 128. See tähendab, et see viirus levib meil Eestis. Mida meie tegime? Me muutsime ära EKRE, Keskerakonna, Isamaa valitsuse otsuse teha Balti mull, kus inimesed saavad vabalt liikuda ilma isolatsiooni kohustuseta, ilma testi nõudmiseta üle Balti riikide Soomest ja naaberriikidest. Me muutsime selle ära. Nüüd on samasugused nõuded, ükskõik, kus sa piire ületad. Nii et see olukord on läinud võrreldes teie valitsusega palju paremaks ka piiridel.

10:26 Aseesimees Martin Helme

Meil on uuesti protseduuriline küsimus. Urmas Reinsalu, palun!

10:26 Urmas Reinsalu

Aitäh! Balti mullis ikkagi kehtis see põhimõte, kui ka viiruse tase oli kõrge, et on testimise kohustus, et pääseda karantiinist. See on lihtsalt protokolli huvides osutus, et ei jääks vale informatsioon. Ma arvan, et Balti mull oli väärtuslik asi ja on edasi ning tuleb leida niisuguseid lahendusi. Aga mul on küsimus ikkagi selle ettekande kohta. Peaminister tegelikult ütles ja küllap see nii ka on, et ettekanne on olemas. Kas me saaksime selle ettekande kuidagi ka enda käsutusse, teha seda ametliku dokumendina, mis siin saalis välja jaotatakse? Tegelikult kõige kesksem küsimus ongi ju selle ettekande arutelu meil täna. See initsiatiiv on vägagi tarvilik.

10:27 Aseesimees Martin Helme

Vaatasin järele, et meie vestluse ajal on laekunud meie kõigi postkasti see dokument, millest täna juttu käib. Meil on võimalik siin töö käigus hakata seda usinasti lugema. Eduard Odinetsil on protseduuriline, palun! [Süsteem] näitab, et on protseduuriline, aga ma võin ka ... (Sumin saalis.) No minul näitab. Aga palun, siis on küsimus, jah. Palun!

10:27 Eduard Odinets

Aitäh! Väga-väga segane algus on meil täna. Mõni saab juba kolm küsimust küsida, mõni väidab, et viskas välja, ja mõni ei taha protseduurilist, aga antakse sõna protseduuriliseks.

Aga minu küsimus peaministrile. Aitäh selle ülevaate eest! Ja valge raamat jõudis meieni mõni minut tagasi e-meiliga,  aitäh sellegi eest. Aga minu küsimus on, mis saab siis, kui me kõik hakkame järjest väljuma sellest kriisist ja enamik meist saab vaktsineeritud ja elu hakkab nagu heale järjele minema, aga mitte veel lõpuni. Osa jääb ikkagi vaktsineerimata. Eestis ja ka mujal maailmas räägitakse päris palju sellest, et nendele, kes on vaktsineeritud, võiks anda täiendavaid õigusi, täiendavaid vabadusi. Näiteks omanik võib otsustada, keda lubade restorani, keda mitte. Ja te ise olete vihjanud ka, et riik ei hakka sekkuma sellesse, kuidas erasektor sellised nõuded kehtestab. Aga kuidas sellises olukorras saab tagada inimeste võrdse kohtlemise? Kas see, kelle perearst oli tublim ja kiirem vaktsiini tellimisel, on eelisõigustega kui see inimene, kelle perearst ei ole jõudnud oma patsiente vaktsineerida?

10:28 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Kindlasti vaktsineerimise sertifikaadid, mis annavad justkui rohkem õigusi, ei tohiks kehtida juhul, kui kõigil inimestel ei ole veel ligipääsu vaktsiinidele. Me ei saa kindlasti tekitada sellist olukorda.

Miks töötatakse praegu välja vaktsineerimissertifikaati, kus sa saad tõendada seda, et sul on negatiivne test, sa oled viiruse läbi põdenud või siis oled sa vaktsineeritud? Sellepärast, et seda küsitakse näiteks piiriületusel ja erinevates kohtades, kus see võib hiljem olla vajalik. Minu meelest on oluline, et me selle väljatöötamisega tegeleme juba praegu, mis siis, et ei ole veel kõik inimesed vaktsineeritud.

Aga seda, mida ma olen kommenteerinud, et kui vaadata neid diskussioone üle maailma, siis tõepoolest, näiteks kui toitlustusasutus ei soovi, et ta läheb kinni, siis ta võib ise kehtestada need reeglid. Näiteks et meil on kõik inimesed peavad tõendama, kas nad on või ei ole.

Ma ei näe, et saab erasektorile öelda, et sa pead kõik vastu võtma. Tegelikult meil on ka praegu lepinguvabadus ja sa ei saa sundida peale, kellega sa kliendisuhte sõlmid, kellega sa seda ei tee. See on ju ka praegu, et milliseid tingimusi kehtestatakse erasektori poolt, seda riik ei kontrolli. Riik kontrollib seda, mida ta ise teeb.

10:30 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Jaa, tõepoolest oli niimoodi, et meil näitas ühte pilti ja suurel tablool näitas teist pilti. Eks siis masin ka väsib. Järgmisena Raimond Kaljulaid, palun!

10:30 Raimond Kaljulaid

Jaa, tervist! Kõigepealt ma soovin peaministrile jõudu-jaksu selles keerulises olukorras. Ja protseduuriliste küsimuste sõbrale Reinsalule: tegelikult küsiksin vastu, miks ta siis oma valitsuses oleku ajal vaktsineerimiskava ei koostanud ja selle vaktsineerimisprotsessi kõik ette valmistama jättis. Aga peaministrile küsimus on see, et väljumise, piirangutest väljumise üks kõige olulisemaid komponente kindlasti on vaktsineerimine. Eriti siis, nii nagu ka peaminister ütles, eakate vaktsineerimine. Eestis praegusel hetkel 80+ vanuserühmas on see vaktsineerituse tase väga-väga madal. Kui võrrelda, siis meil on ta kuskil 45%, Soomes ja Rootsis 90. Mis on peaministri hinnang, mitme nädala pärast me oleme jõudnud ka selles earühmas kõrge vaktsineerituse tasemega, nii nagu on Põhjamaades? Aitäh!

10:31 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Meie eesmärk on hetkel vaktsineerida just 60+ inimesi. Ja kui meil on kogueesmärk see, et me vähemalt siis suve lõpuks oleksime vaktsineerinud 70% täisealisest elanikkonnast, siis eakate vaktsineerimisega me tahaksime liikuda edasi kiiremini. Probleem on selles, et meil ei ole piisavalt vaktsiine. Ka järgmine nädal meil jääb tulemata 11 000 vaktsiinidoosi, mis omakorda tekitab keerulise olukorra.

Mida me siis eakate vaktsineerimise osas edasi teeme? Kuidas eakateni jõuda? Mida me õppisime sellest nädalavahetusest, on see, et eakatel on vaja rohkem aega ettevalmistamiseks. Mul oli eile väga hea kohtumine perearstide seltsiga, kus nad kirjeldasid seda olukorda, kus eakal on see pidupäev, kui ta tuleb vaktsineerima, ja tal on vaja pikalt ette teada ja tal on vaja seda usalduslikku suhet, mida tal on perearsti või pereõega. Ta tahab küsida küsimusi. Seetõttu ilmselt perearstid pääsevad neile rohkem ligi. Mida see nüüd kaasa toob? See toob kaasa vaktsineerimise tempo teatava aeglustumise. Vaatate seda, et meil on iga nädal see olukord, kus meil tulevad vaktsiinid, saabuvad Eestisse kolmapäev, neljapäev, see tähendab seda, et nad jaotatakse laiali reedel. Mis tähendab seda, et kui perearstid, kes neid eakaid peaksid vaktsineerima, nädalavahetusel ei tööta, siis tekib ühiskonnas väga suur frustratsioon sellega seoses, et kõik näevad neid numbreid, et vaktsiinid seisavad laos. Miks me neid lihtsalt ei süsti ära nendele noortele inimestele, kes on valmis tulema viieminutilise etteteatamisega? Aga sellepärast, et me tahame eakaid tuua sellest riskist välja. Kui me vaatame neid inimesi, kes satuvad COVID-i tõttu haiglasse, siis need on üle 60-aastased inimesed. Ja kui me vaatame seda, et nendest, kes COVID-i tõttu on haiglasse sattunud, üle 70-aastaste inimeste hulgas suremus on COVID-i tõttu haiglasse sattunutel üle 81%. Tõsi, see protsent on alanenud võrreldes kevadega, aga see on siiski väga-väga kõrge. Seetõttu me peame tegema seal selle kompromissi, et me saaksime need eakad perearstide juurde, me saaksime nad vaktsineeritud. Aga see võib tähendada seda, et te hakkate nägema neid doose nädalavahetusel seismas, kui need esmaspäeval lähevad perearstidele laiali. Aga oluline on võib-olla see, et kuigi me kaotame natuke vaktsineerimise tempos, me saame just need eakad vaktsineeritud ja loodetavasti maikuuks jõuame siis selleni, et 70% nendest eakatest, kes soovivad vaktsineerimist, on vaktsineeritud. Aitäh!

10:34 Aseesimees Martin Helme

Indrek Saar, palun!

10:34 Indrek Saar

Aitäh sõna andmast! See tänane start tõepoolest, vabandust,  Riigikogu juhtimise poole pealt on olnud lombakas, aga pean natukene kritiseerima ka peaministrit. Iseenesest on mulle väga sümpaatne, nagu ma juba eile ütlesin, see teie valge raamatu plaan, aga see, et see saabub meile siis, kui teie ettekanne juba käib, 27‑leheküljeline dokument, ei anna meile tegelikult võimalust sellest dokumendist rääkida. Aga loomulikult need teemad on niikuinii üleval ja selle juurde ma kohe ka tulen.

Kui me jõuame faasi, kus me saame hakata piiranguid lõdvendama ja kontaktide arv suureneb, siis see tähendab seda, et paratamatult ka riskid haiguse levikuks suurenevad. Selle jaoks, et kolmas laine ei tuleks või et kui ta tuleb, siis nakkus leviks võimalikult vähe, on üks väga hea meede, millest sotsiaaldemokraadid on pikalt rääkinud, ja sellega on kiire, sest lisaeelarve arutelu käib. See on haiguspäevade hüvitamine. Sest muidu esitatakse inimestele arve selle eest, et nad on koroonahaiged või lähikontaktsed ja ei lähe tööle – kuni 40% palgast, kui on järjestikused juhtumid. Meie kohtumisel te lubasite kaaluda selle sisseviimist. Kas te võite meile kinnitada, et see on endiselt arutelu all? Kas me saame sellel teemal teie käest mingit täpsemat selgust?

10:36 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Me ei toeta seda esimest haiguspäeva.

10:36 Aseesimees Martin Helme

Heljo Pikhof, palun!

10:36 Heljo Pikhof

Aitäh, hea koosoleku juhataja! Peaminister! Mure ongi selles, kuidas need kõrges eas inimesed siis perearstini ikkagi jõuavad, seda eriti maapiirkondades. On ju ka üks võimalus, mida paljud ilmselt kasutaksid, et näiteks Tallinnast tuleb Antslasse perearstile vaktsineerima viima laps või lapselaps. Aga kui me ei tea, kunas täpselt vaktsiinid saabuvad, siis ei luba see ka kõike ette planeerida. Nüüd ongi küsimus, miks ei ole riik siiani ära korraldanud transporti, et näiteks liikumispuue või lihtsalt kõrge iga ei saaks takistuseks vaktsineerimisel. On ju öeldud ... (Vahepeal ei ole kuulda.) ... miks ei ole riik näiteks maksnud perearstidele vaktsineerimise koduvisiidi eest täiendavalt. Millist lahendust te näete selle ebaõigluse vastu? Kommentaar ka veel: nii me jäämegi neid eakaid inimesi vaktsineerima, kui me kõigini ei proovi jõuda. Aitäh!

10:37 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Esiteks ma tahtsin enne veel, eelmisele küsimusele vastates, selle ära õiendada, et peaminister teeb poliitilise avalduse ka siis, kui antakse üle riigieelarve. Seda ei ole Riigikogule enne tutvustatud, vaid täpselt selle poliitilise avaldusega koos see eelarve ka tuleb. See dokument on täpselt samamoodi, need arutelud algavad ja ma loodan siin teie igakülgset koostööd.

Nüüd tulles Heljo Pikhofi küsimuse juurde, tõepoolest, kuidas jõuavad eakad perearstideni. Üks suur asi, mida me kõik saame teha. Meil kõigil on mõni eakas sugulane, naaber või töökaaslane, kes võib-olla ei ole veel vaktsineeritud. Aitame neid vaktsineerima. Mida saavad teha kohalikud omavalitsused? Nad saavad korraldada ka seda vaktsineerimist koos perearstidega inimeste lähedal, kohaliku omavalitsuse initsiatiivil. Siin on head näited Raplast. Rapla kultuurimajas korraldati, eakad teadsid, tulid kõik ühte kohta ja vaktsineerimine selles eagrupis sujus väga kenasti.

Eks me vaatame veel neid lahendusi, et kui on eakas, kes ei saa liikuma, kuidas siis tema juurde see vaktsiin jõuab, kui ta seda soovib. Neid lahendusi on erinevaid ja nendega tuleb edasi tegeleda. Me täna pealelõunal arutame ja kogu seda korraldust veel, kuidas nendeni jõuda, nii et siis [anname] juba täpsemaid vastuseid.

10:39 Aseesimees Martin Helme

Helmen Kütt, palun!

10:39 Helmen Kütt

Tänan, hea eesistuja! Lugupeetud peaminister! Tore, et te kohtusite eile perearstidega. Aga kui te oleks perearste ka varem kuulanud ja kuulanud seda kommunikatsiooni, mida on eakatele räägitud, et püsige kodus, oodake oma perearstikutset, siis perearstid nende vaktsineerimistalgute osas ütlesid, et nad oleksid rahulikult toimetanud eakatega. Vikerraadio saates kaks päeva tagasi vaidlesite te sellele vastu, et haiglaravi vajaduse mõttes on prioriteediks 80+ vaktsineerimine, väites, et risk jaotub 50+ alates ühtlasemalt. Akadeemik Fischeri arvutuste kohaselt on Eestis 50-aastaste haiglasse sattumise risk ligi 5%, samas kui 80+ eagrupil on see 45%, ja vahe on üheksakordne. Ja minu küsimus on: millel põhineb teie väide, et see nii ei ole?

10:40 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Mina olen kogu aeg öelnud seda, et 60+ on risk järjest suurem. Kahjuks ma ei teadnud täna, tulles rääkima teile sellest valgest raamatust, et küsimused tulevad kõik vaktsineerimise kohta. Mul oleks olnud need materjalid kaasas, nagu nad olid eile infotunnis. Ma ei vaidle sellele absoluutselt vastu. 60+, 70+, 80+ on need, kellele see viirus on ohtlik. Mida ma rääkisin 80+ inimeste osas, ja tegelikult see tabel oli siis selline, et neile haiglasse sattumine COVID-iga on kordades ohtlikum kui see on 50-aastastele, just selles mõttes, et see võib olla neile fataalne. Aga ma olen teiega nõus, et võrdselt problemaatilised on 60+, 70+ kui 80+, ja seetõttu me korraldamegi vaktsineerimist nii, et me jõuaksime just alates 60. eluaastast inimesed ära vaktsineerida.

10:41 Aseesimees Martin Helme

Jevgeni Ossinovskil on protseduuriline.

10:42 Jevgeni Ossinovski

Aitäh, austatud istungi juhataja! Kas Riigikogu juhatusele on teada, kas peaminister ei saanud kätte Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni kirja esmaspäevasest päevast, et me tegelikult tahaksime arutada just nimelt võssa põrutanud vaktsineerimiskorralduse teemadel? Ta ei ole täna ette valmistanud nendele küsimustele vastama.

10:42 Aseesimees Martin Helme

Tunnistan ausalt, et Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ja peaministri vaheline korrespondens pole Riigikogu juhatuse asi. Tarmo Kruusimäe, palun.

10:42 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Hea ettekandja! Et me oleksime ühes inforuumis: meile saadetud failis on küll teie kaaskiri, aga siis on üks fail, mis ei avane. Ja ma loen meediast, et siin juttu on, et valitsus tuleb koroonapuhangu ohjeldamiseks välja valgusfoorikavaga. Teie räägite valgest raamatust. Millisest dokumendist tegelikult jutt on? Ja siit mu küsimus, et kas ma ... ära, et mina sain ühe suraka juba AstraZenecat. Ilmselgelt, ma saan aru, et teist surakat ma ei saa. Aga mis riigis võiksid Riigikogu liikmed saada selle teise suraka ära? Sest ilmselgelt minu peal ei tehta nii,  et täna proovime Pfizerit, homme AstraZenecat. Sihukest katset ma ei tahaks ja ütlen ette ära, et kui selle dokumendi nimi on valge raamat, siis mina ei kavatse vabandada. Aitäh!

10:43 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Immunoprofülaktika komisjon öelnud, et kõik, kellel on tehtud esimene süst alla 60-stel, tehakse ka teine süst. Sellest on nad rääkinud ju ka, et kõik kõrvalmõjud, mis tekivad AstraZenecal, tekivad esimese süstiga. Kui teil ei tekkinud ohtlikke kõrvalmõjusid esimese süstiga, siis ei teki ka teise süstiga. Igal juhul minnakse sellega edasi.

Kui te räägite sellest immunoprofülaktika komisjoni soovitusest, siis praegu nad ütlevad, et üle kuuekümnestel pigem seda vaktsiini kasutada, aga teine süst tuleb kindlasti. 

Mis puudutab seda teie viidet valgele raamatule ja valgusfoorile, siis valges raamatus on see valgusfoor ehk siis need erinevad ohutasemed, mis on märgitud erineva värviga. Ja kui ohutase läheb järgmisele tasemele, siis on teada, kuidas inimesed peavad sellega seoses käituma. Nii et siin mingit vastuolu ei ole. Üks sisaldub teises. Aitäh! 

10:44 Aseesimees Martin Helme

Meil on protseduurilisi tekkinud. Indrek Saar, palun!

10:44 Indrek Saar

Jaa. Tulenevalt istungi juhataja vastusest Jevgeni Ossinovski viimasele protseduurilisele küsimusele siiski ma pean täpsustama, et Riigikogu juhatus on olnud sellest korrespondentsist teadlik, sest esmaspäeval me sellel teemal vestlesime siin saalis, kui istungit juhatas Riigikogu esimees, kes kinnitas, et tulenevalt sotsiaaldemokraatide ettepanekust on tema omakorda Riigikogu juhatuse poolt suhelnud peaministriga ja peaministril on see info käes. Meediast me hiljem lugesime, et lisaks muule ütles peaminister, et tal ei ole Riigikogule midagi öelda. Täna on. Aga lihtsalt teadmiseks Riigikogu juhatuse liikmele, et Riigikogu juhatus on olnud sellest korrespondentsist siiski teadlik. Tänan!

10:45 Aseesimees Martin Helme

Jaa, loomulikult me oleme teadlikud, aga me ei vahenda seda, ma tahtsin seda silmas pidada. Helir-Valdor Seederil on protseduuriline. Palun!

10:45 Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Head kolleegid! Mul on tõesti protseduuriline küsimus. Ma hakkan nüüd lisatud materjali, mille üle on väga palju siin diskussiooni olnud ja mille me nüüd peaministri ettekande ajal oleme kätte saanud. Mul on küsimus, kas lisatud on ikkagi õige materjal. Ma loen siit tekstist, et Riigikantselei esitab Vabariigi Valitsusele heakskiitmiseks. Kas meile saadeti nüüd materjal, mis on mõeldud Vabariigi Valitsusele ja mis ei ole veel läbi vaadatud? Või meil on kusagil ikkagi kättesaadav see materjal, mille Vabariigi Valitsus esitab Riigikogule? Olge hea, palun täpsustage seda, kas meil on õige materjal ja kas see on esitatud ikkagi Riigikogule! Aitäh!

10:46 Aseesimees Martin Helme

Suur tänu! Mul on väga raske siin jooksvalt nende dokumentidega töötada ja neid detaile teada. Nii palju, kui mina olen aru saanud, laekus meile tänase istungi ajal meili teel materjal, mille üle siin ka toimub arutelu. Mis selle saatesõna on või mis sinna sisse on kirjutatud, seda mina ei ole jõudnud vaadata. Aga me loodame, et me saame ikkagi korrektsed materjalid. Tarmo Kruusimäe, protseduuriline.

10:47 Tarmo Kruusimäe

Tänan! Ma saan aru, et saadikuid koheldakse erinevalt, osa saab selle kirja, mis on valitsusele, mina sain siin peaministri kaaskirja, mis on Riigikogu liikmetele. Aga ma tahan öelda, et siin kaasas on üks teine fail hästi kahtlase laiendiga. Ma praegu olen usaldanud ja kaks korda selle peale klikinud, ma loodan, et mingit turvariski ei tule. Aga see fail ei avane. Paistab, et see on nii valge, et ta isegi ei avane. Kuigi materjal, mille ma kätte sain, on tegelikult sihuke tumesinine. Kas on nüüd plaan täiendada näiteks valgusfoori veel sinise ja valgega? Ja kui arvestada, et ka must on valge, siis me võiksimegi teha ju sinimustvalge valgusfoori.

10:47 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Eks seda plaani peab täiendama see, kes plaani on koostanud ja plaani on esitanud. Ma muud ei oska kosta. Riina Sikkut, palun!

10:48 Riina Sikkut

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud peaminister! Kõigepealt nendin, et Urmas Reinsalu protseduurilised küsimused alguses olid täiesti arusaadavad – see huvi materjali vastu, sest see oleks pidanud saabuma Riigikokku juba aasta tagasi. Aga tänan, et te olete selle saali toonud. Minu küsimus on jätk Eduard Odinetsi küsimusele. Me näeme, mis toimub siis, kui iga vaktsineerija ise otsustab, keda vaktsineerida, ja kui iga minister ise otsustab, milliseid piiranguid ta oma haldusalas soovib. Seega see, et iga restoran või kohvik või spordikeskus ise otsustab, keda ta teenusele lubab, on minu meelest küll väga riskantne. Ligipääsetavuse osas, teenindamisel mitte diskrimineerimise osas on meil väga selged kohustused ja kokkuleppeid ju tehtud. Kuidas maandada neid riske, et inimene sõltuvalt oma perearsti aktiivsusest või teadlikkuse tasemest ei jääks olulistest teenustest ilma?

10:49 Peaminister Kaja Kallas

Jaa, aitäh! Loomulikult riigi tasandil on sedasi, et kõik inimesed peavad olema koheldud võrdselt. Kuna meil ei ole sundvaktsineerimist, vaid vaktsineerimine on vabatahtlik, siis sellest lähtuvalt tuleb ka tegutseda. Millele ma viitasin, oli see, et kui elu läheb edasi, siis me ei saa välistada seda, et erasektor hakkab oma pindadel, kus neil on vaba voli otsustada teatud tingimuste üle, ise neid jooni tõmbama. Loomulikult peab vaatama, et põhiseadus oleks kaitstud ja kedagi ei diskrimineeritaks, ligipääsetavus oleks kaitstud. See kõik on ju reeglitega kehtestatud.

10:50 Aseesimees Martin Helme

Peeter Ernits, palun!

10:50 Peeter Ernits

Hea juhataja! Hea peaminister! Hommikul teie rahandusminister tutvustas olukorda, kuidas aasta lõpuks majanduskasv taastub piirangueelsele ajale, ja rääkis ka piirangute indeksist ja selle seosest majanduskasvuga. Aga ta ütles niimoodi, et kõik sõltub sellest, kui edukaks osutub vaktsineerimine. Aga vaktsineerimine tegelikult ju lonkab mõlemat jalga või nii palju, kui tal jalgu neid üldse on. Ja signaalid on kakofoonilised. Kas või teie armsa koalitsioonikaaslase, erakonnajuhi ootamatu loobumine vaktsineerimisest. Ühesõnaga, signaalid on väga-väga vastandlikud ja inimeste kahtlused on väga suured. Kuidas need seosed ikkagi on ja kas te jagate proua Pentuse optimismi, et kõik laabub ja majanduskasv taastub, juhul kui vaktsineerimine läheb edukalt? Aitäh!

10:51 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Majandusprognoos on tehtud prognoosijate poolt, seda valitsus otseselt ei muuda. Aga selge on see, et kui enamus inimesi saab vaktsineeritud, ühiskonda saab hoida avatuna, siis meil ei ole ka neid sektoreid, kes saavad või kes piirangute tõttu kaotavad oma sissetuleku. Seetõttu on loogiline, et majandusel läheb paremini, kui see on avatud ja toimib. Aitäh!

10:51 Aseesimees Martin Helme

Helle-Moonika Helme, palun!

10:51 Helle-Moonika Helme

Aitäh! Hea peaminister! Eile ütlesite siin saalis, kui me debateerisime vastutuse teemadel, et te olete jurist ja olete seda ka varem rõhutanud. Nüüd ma pöördungi teie kui juristi poole. Mina olen teinud AstraZeneca esmase vaktsiini ära riigi poolt antud info põhjal ja täies teadmises, et see on minuvanustele ohutu ehk tookord oli info, et 65+ on see, kellele ei tohi teha. Nüüd aga on selgunud, et ma olen kõige kõrgemas riskigrupis üldse – alla 55-aastane ja naine. Mu teine vaktsiinikord on kohe tulemas, aga vastuolulised sõnumid riigi poolt jätkuvad. Riik ütleb, et AstraZenecaga vaktsineerimine peatatakse. Teadusnõukoja juht Lutsar aga soovitab see protsess lõpule viia. Siin saa ma enam isegi aru, mida mulle soovitatakse. Ja mina siis küsingi. Meedik te ei ole, nii et tervisest tulenevat nõu te mulle anda ei saa, valitsusjuhina on teie sõnumid olnud sama segased nagu minu riigil. Aga nüüd öelge mulle kui jurist, kui ma olen kliendina teie poole pöördunud, olles saanud viimase info kohaselt näiteks riskigruppi kuuluvana tervisekahjustuse, kellele esitame hagi ja kohaldame vastutuse ning kes lõpuks kompenseerib mulle ebaõiglasest infost tulenevalt tekitatud tervisekahju?

10:53 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Ega tervisekahju ei teki teile ebaõiglasest infost. Võimalik tervisekahju tekib erinevatest ravimitest, kui neil on kõrvalnähud. Ma rõhutan veel üle selle, et mina ei ole meedik, aga immunoprofülaktika ekspertkomisjon, kes on andnud neid soovitusi, on öelnud seda, et kui teil on tehtud esimene doos vaktsiini, sellel on kõrvalnähud olnud või ei ole olnud, aga sellest pole olnud midagi hullu, siis tehakse ka teine süst.  Selles mõttes see, kes vastutab, tuleneb tooteohutuse seadusest. Ja meditsiinisüsteemi toimimine on ju nii, et tervishoiuteenuse osutajad annavad teile soovitused, kas teile see sobib või ei sobi. Ja mina soovitan kõigil kuulata oma perearsti, kes ütleb, mida teile tehakse või ei tehta. Mitte seda, et seda ütleb mingi poliitiline immunoloog, mis sobib ja mis ei sobi. Selle jaoks on meil eksperdid, kes hindavad ravimite toimeid.

10:54 Aseesimees Martin Helme

Kalvi Kõva, palun!  

10:54 Kalvi Kõva

Aitäh, hea Riigikogu aseesimees! Hea peaminister Kaja! Ma ma julgen ütelda, et nii suures segaduses, nagu ma praegu olen selle vaktsineerimise teema puhul, ei ole ma mitte kunagi varem olnud. Ja mitte ainult mina, vaid ma arvan, et kogu Eesti rahvas.

Hea peaminister, teie olete selle kriisi juht. Ja olge hea, andke Eesti inimestele selge sõnum, mis selle vaktsineerimisega siis on. Mis selle AstraZenecaga siis on?Kuidas seda vaktsineerida? Tehke see samm, nagu te olete teinud selle valge raamatu, mille me tõesti mõned minutid tagasi alles saime. Tehke Eesti inimestele selgeks ka vaktsineerimise seonduv ja võtke see vastutus! Ja vastutage nende nende sõnade eest! 

Aitäh.

10:55 Peaminister Kaja Kallas

Segadus AstraZeneca vaktsiiniga ei ole mitte ainult Eestis, vaid kogu Euroopas ja Suurbritannias samamoodi. Sellega tegeleb ka Euroopa Ravimiamet, kes eile andis oma suunised AstraZeneca vaktsiini kasutamisel.

Nüüd, mida meie teeme? Meie vaktsineerime üle 60- aastaseid inimesi. Neile on soovitatud kasutada nii seda AstraZenecat kui ka kõiki teisi vaktsiine. Miks me seda teeme? Me teeme seda sellepärast, et meil on vaktsiinide defitsiit, kõigile ei jätku. See tähendab, et praegu me peame keskenduma sellele, et tuua meditsiinisüsteem koormuse alt välja. Kõige raskemini jäävad haigeks 60+, 70+, 80+ inimesed ja seetõttu me peame neid kaitsma. Ja me tegeleme sellega, et järjest neid inimesi vaktsineerida. See on praegu nende lähinädalate põhiline fookus, et me saaksime valdava osa eakatest vaktsineeritud, siis saame liikuda teiste eagruppide juurde.

10:56 Aseesimees Martin Helme

Urmas Reinsalul on protseduuriline.

10:56 Urmas Reinsalu

Jah. Austatud Riigikogu aseesimees! Ma arvan, et parlamendil on vaja selgust saada n-ö täpsuses ja sihitatuses, mis puudutab dokumente, mis on meile esitatud. Proua peaministri allkirjaga on parlamendi, parlamendi kantselei, ma eeldan, et teie korraldusel edastanud meile dokumendi, millel on Vabariigi Valitsuse päis. Mulle teadaolevalt tegelikult seda dokumenti valitsus oma istungil arutanud ja kinnitanud ei ole. Härra Riigikogu aseesimees, mis staatusega dokument meile praegu esitatud on? On see valitsuse poolt edasiantud dokument? On see peaministri enda dokument? Ma arvan, et me peame määratlema ära, et kui meil on plaan olemas mingisugune, selle sisu juurde jõuame aruteludes, aga mis staatus sellel dokumendil hetkel on? Aitäh!

10:57 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Ega sellele mul head vastust ei ole. Ma oskan lihsalt vastata, et see dokument on tulnud meile Riigikantseleist meili teel niisugusena, nagu ta on ka siin välja prinditud. Siin on tõepoolest umbmääraselt adresseeritud: head lugejad. Kas see hea lugeja on Riigikogu liige või valitsuse liige või avalikkus – ei oska vastata. Ja sissejuhatus tõepoolest algab lausega: Riigikantselei esitab Vabariigi Valitsusele siis sellenimelise dokumendi. Ju me oleme siin kiirkorras mingi kompilatsiooni tõepoolest saanud ja seda arutame. Urmas Reinsalul on protseduuriline jätkuvalt.

10:57 Peaminister Kaja Kallas

Kas ma võin vastata sellele?

10:58 Aseesimees Martin Helme

Jaa, peaminister tahab selgitusi anda.

10:58 Urmas Reinsalu

Jah, aitäh! Aga mu küsimus on, kui tohib, härra Riigikogu aseesimees, et anda võimalus selle protseduurilise küsimuse selgitamiseks, ma arvan, on kõige asjakohasem tegelikult suunata see proua peaministrile. Sest tõepoolest meie käsutuses olev dokument on paber, mis on saadetud valitsusele, aga valitsus asub ju teises majas. Praegu ongi küsimus selles, kas peaminister tutvustab dokumendi valitsuse nimel või on see peaministri kui arusaadavalt kriisis liidri enda visioon, kuidas küsimusi lahendada.

10:58 Aseesimees Martin Helme

Jaa. Peaminister soovis seda selgitada. Palun!

10:58 Peaminister Kaja Kallas

Jaa. Nagu ma oma kõnes ütlesin, meie soov on avada see diskussioon, kus nii Riigikogu fraktsioonid kui ka erinevad organisatsioonid väljaspool Riigikogu, ettevõtted saaksid anda oma panuse, mis peaksid olema need võimalikud käitumisjuhised. Ehk praegu seda ei olegi valitsus arutanud, sest praegu me avame selle diskussiooni, et saada seda sisendit sinna. Seetõttu siin ei ole absoluutselt mitte mingisugust vastuolu. Teie soov on ju pidevalt olla kaasas ja ma tahangi Riigikogu kaasata. See on hea tahe meie poolt, seda diskussiooni pidada just selleks, et kogu ühiskond tuleks sellega kaasa.

Miks on niimoodi näiteks Soomes, et inimesed peavad reeglitest kinni? Sellepärast, et see on ühiskondlik kokkulepe, kõik saavad aru, et nad on osake sellest. Me tahame sedasama olukorda, et inimesed tunneksid, et nad on nende reeglite loomisel ka osalised. Ja täpselt samamoodi nagu riigieelarve üleandmisel või mis tahes selliste poliitiliste avalduste puhul ongi see, et ega me täna ei diskuteeri siin seda sisu. Seda me saame avada teiega siis, kui te olete selle läbi lugenud ja me saame teie sisendi kuulata. Nii et jah, see on siis Riigikantselei poolt valitsusele kinnitamiseks esitatav dokument, kui me oleme selle sisendi teilt kõigilt ka kätte saanud ja sellega edasi läheme. Nii et kinnitamiseks ta läheb ikkagi valitsuse poolt.

11:00 Aseesimees Martin Helme

Ma juhin vahepeal tähelepanu sellele, et meie päevakorrapunkt on peaministri poliitiline avaldus ja selle laiendus on "Ühiskonnaelu korraldamise kavast koroonaviiruse leviku tingimustes". Ju see on ikkagi see kava, mida me arutame. Mart Helmel on protseduuriline.

11:00 Mart Helme

Jah, aitäh! Mul on protseduuriline küsimus. Kas seda kava ei oleks pidanud kõigepealt esitama Riigikogule ja läbi käima Riigikogu fraktsioonid ja alles siis tulema seda siia suurde saali arutama? (Kaja Kallas: "Seda ma ju tahangi teha.") Praegu on tekitatud olukord, kus tegelikult mingit diskussiooni olla ei saa, sest me selle põhikooli töövihikuga ei ole saanud tutvuda ja ei saa ka mingeid seisukohti võtta. Ja kõik see, mida meile siin sissejuhatavalt on räägitud, on sõna otseses mõttes udujutt.

11:01 Aseesimees Martin Helme

See oli, jah, protseduuriliselt see dokument on juba jõudnud ka fraktsioonidele. Ma muud ei oska öelda. Urmas Reinsalul on protseduuriline.

11:01 Urmas Reinsalu

Aitäh, austatud Riigikogu aseesimees! Mina nii kriitiline ei oleks nagu eelküsija. Ma arvan, et see initsiatiivikus praeguses kriisis väärib tunnustamist. Aga küsimus on loomulikult selles, et probleem on, et see dokument ei sisalda sisulist agendat, sisulist agendat, mis on valitsuse käsitlus, kuidas me kriisist väljume. See on see asi, millele Eesti rahvas tegelikult täna vastust ootab.

Mu küsimus on härra Riigikogu aseesimehele. Kuna peaminister kõneles meie-vormis – meie esitame selle dokumendi –, et mis see meie-vorm tähendab? Kas see on Vabariigi Valitsuse poolt läbi arutatud dokument, kas on valitsuse käsitlus, kuidas kriisist väljuda selle oskusteabega, mis valitsuse käsutuses on, või valitsus seda otsustanud ei ole? Ma tahaksin siiski aru saada, härra Riigikogu aseesimees, selle dokumendi õiguslikust staatusest. Kas on valitsuse esitatud dokument parlamendile, nii nagu parlamendile asju üle antakse?

11:02 Aseesimees Martin Helme

See ei ole valitsuse esitatud. See on peaministrilt Riigikogu liikmetele. Kalvi Kõva, palun.

11:02 Kalvi Kõva

Mina samuti, nagu hea kolleeg Urmas, arvan, et väga-väga vajalik dokument, väga vajalik debatt. Aga nagu peaminister on paar korda öelnud, et ta saatis selle dokumendi meile tõesti selle päevakorrapunkti alguses. Ja ilmselgelt me täna siin debatti pidades ei ole sellega tutvunud, ei ole seda läbi töötanud, ei oska selle kohta midagi küsida, ei oska mingeid ettepanekuid teha. Ja ta on nimetanud, et see on nagu riigieelarve, mis antakse üle, ja siis peetakse kõne, tehakse poliitiline avaldus.

Mul ongi küsimus, et kuhu, mis kuupäevaks, mis vormis Riigikogu ja mis komisjonile või kuhu me need muudatused saadame. Ma loodan, et peaminister ei mõtle seda, et ta seda meile poliitilise avaldusena tutvustab ja ise seda sisu avamata ütlebki, et see sai nii lai dokument, ma seda sisu eriti ei ava, ja nüüd ta mõtlebki, et meid on juba kaasatud.  Mis on selle protsessi jätkuv stsenaarium?

11:03 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Nii palju kui mina meie kodukorda tean, poliitilisele avaldusele meil kuskile parandusettepanekuid saata ei ole ja mingeid tähtaegasid ma määrata ei saa. Priit Sibulal on protseduuriline [küsimus].

11:03 Priit Sibul

Austatud istungi juhataja! Mul on protseduuriline küsimus. Mul on küsimus, et nii nagu peaminister on mitmel korral viidanud, et täna on see algus, ja mul on küsimus, milline on see parlamendi formaat, kus ja kuna me seda dokumenti sisuliselt arutada saame. Kui esmaspäeval me arutasime selle üle, et sotsiaaldemokraadid palusid peaministrit vaktsineerimisest rääkima, siis peaminister sellest ei ole meile soovinud rääkima tulla. Eile oli infotund, kus seda arutati. Täna me arutame hoopis muul teemal, ja teemal, millest parlamendisaadikutel ei ole hetkel võimalik kaasa rääkida, sest me saame selle dokumendiga alles tutvuma. Millal ja mis formaadis? Kas see on esmaspäevane avatud mikrofon või on mingi muu formaat, kuna me seda dokumenti edasi arutame?

11:04 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Ma arvan, et see on küsimus Riigikogu juhatusele. Täna on Riigikogu juhatuse koosolek, me kindlasti arutame seda seal, mul ei ole täna valmis vastust sellele küsimusele. Mart Helmel on samuti protseduuriline.

11:04 Mart Helme

Jah, mul on tõepoolest protseduuriline segadus, skisofreenia täielik. Meil on tegemist peaministri poliitilise avaldusega, aga see dokument, mis meil on laua peale pandud, ütleb, et tegemist on eelnõuga. Eelnõuga! Ma ei saa aru, kas meil on poliitiline avaldus, on meil eelnõu, kes on eelnõu esitaja, missuguseid protseduurireegleid on eelnõu esitamisega silmas peetud ja järgitud? Eelnõu on eilse seisuga, eilse kuupäevaga, täna on meil teine kuupäev. Üleval nurga peal on "Vabariigi Valitsus". Vabariigi Valitsus, ma ei tea, kas on seda arutanud, ei ole arutanud. See protseduuriline segadus on praegu sedavõrd suur, et see viitab ikkagi totaalsele segadusele valitsuses ja peaministri peas tervikuna. Aitäh!

11:05 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Niipalju, kui mina olen dokumendiga tutvuda jõudnud siin kiirkorras, siis see on tõepoolest valitsuse enda eelnõu, mitte Riigikogule üleantud eelnõu, ja see tähendab seda, et ilmselt valitsus peab seda ühel hetkel veel arutama, enne kui ta saab siis vormistatud dokumendiks. Kalvi Kõval on protseduuriline.

11:05 Kalvi Kõva

Aitäh! Viimane osundus või tähelepanek. Kas see tähendab seda, et iga fraktsioon saab peaministri kutsuda Riigikogu ette arutama seda dokumenti edasi, kui fraktsioonid on selleks valmis? Ma tahan sellele osutada, kuna tõesti sotsiaaldemokraadid tegid esmaspäeval ettepaneku, et võiks tulla vaktsineerimisest rääkima, ja peaminister ütles, et seda võiks teha infotunni ajal. Aga olgu siis öeldud, et ka peaminister kuuleb, et ju me siis kutsume teda, kui fraktsioon on valmis, siia Riigikogu suurde saali seda dokumenti arutama. Ma ei näe muud varianti.

11:06 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Jah, kõigil fraktsioonidel on alati võimalik pöörduda ministrite või valitsuse poole ja eks siis on nii, nagu meil on siin välja kujunenud poliitiline komme, et sellele reageeritakse kas kiiremini ja aeglasemalt või üldse mitte. Urmas Reinsalul on ka veel protseduuriline.

11:06 Urmas Reinsalu

Ma arvan, et see on väga oluline, oluline küsimus praegu see selgus saada, et saada see kogu sisend parlamendist võimalikult, võimalikult tõhusalt, selleks et oleks ka lai ja avar legitiimsusplatvorm selle kava elluviimisest. Ma täiesti ühinen peaministri sõnadega, kes osundas sellele, et see on kogu ühiskonna koostöö, ühiskonna pingutuse küsimus. See ei ole kuidagi ainult reglementeeritud või protseduuriline küsimus.

Aga mul on küsimus sellest, et selles dokumendis tegelikult ju plaani ei ole, plaani selle üle, et millal avatakse, mis asjaoludel, mis klassides, loogikas näiteks koolid ja nõnda edasi. Ja küsimus on selles, et kahtlemata parlamendi poliitilised jõud on suutelised tegema oma ettepanekuid sellele, aga küsimus on, millele ettepanekuid teha, et seda lähtejoonist ei ole. Kas seda lähtejoonist hakkab kokku panema meil parlamendi juhatus, koordineerima, kui valitsuse poolt tulnud ei ole? Kust tuleb tegelikult see algdokument? Sest see plaan kõneleb praegu meil Rail Balticu ehitamisest, vägivalla vastu võitlemisest, kõikidest ühiskondlikest olulistest negatiivsetest ja positiivsetest nähtustest selle koroonaviiruse valguses, aga mitte kõige olulisemast küsimusest, kuidas riik tuleb piirangutest välja nõnda, et viirus ei hakka jälle levima. Milline on istungi juhataja nägemus, kuidas me saaksime parlamendis kõige tõhusamal moel selle töö nii korraldada, et meile tekiks ka valitsuse nägemus, valitsuse nägemus, kuidas seda teha? Või valitsuse nägemus tekib pärast seda, kui kõik poliitilised jõud on oma nägemuse esitanud? Mis võiks olla enne ja mis pärast?

11:08 Aseesimees Martin Helme

Kahtlemata on võimalik mitmel erineval viisil minna. Meil on Riigikogus võimalik teha ka otsuse ettepanek valitsusele mingi tööülesandega. Valitsus saab alati vastu võtta enda erinevaid dokumente, mis ei jõuagi, määruseid näiteks, mis ei jõuagi parlamenti. Ja on võimalik leida ka mingi koostööformaat, kus nii parlamendifraktsioonid kui valitsus teevad mingisuguse ühise dokumendi. See dokument praegu tegelikult ei ole dokument, mis, ma ütleksin sarnaselt arengukavale, ta on ärakuulamiseks ja meiepoolset sisendit siin ma ei näe, kuidas me anda saame, aga hea tahte korral kindlasti on võimalik seda kokku leppida. Mul on palve Riigikogu saadikutele, et me siiski sisulisi küsimusi peaministrile küsiks küsimuste voorus. Kalle Grünthal, palun!

11:09 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud peaminister! Teie juhitav valitsus on paisanud erinevad eelnõud siia pusledena, menetlusse, kusjuures ühes antakse politseile õigus siseneda valdustesse ja teostada läbiotsimist, teises võtate kriisijuhtimise enda kätte ja annate päästjatele samasugused õigused nagu politseile, sulgete suu vihakõnega jne, jne. Aga minu jaoks on kõige kohutavam see, et 31. märtsil kell 15.00 on kuulutatud välja riigihange, mille eesmärgiks on hankelepingu sõlmimine massirahutuste kontrolli varustuse (orienteeruvalt kuni 60 komplekti), kaitsekiivrite (orienteeruvalt kuni 60 tükki), kaitsekilpide (orienteeruvalt kuni 90 tükki) ning ballistiliste kaitsekiivrite (orienteeruvalt 70 tükki) ostmiseks. Minu küsimus on: milleks on koronakriisi raames vaja massirahutuste kontrolli varustust?

11:10 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! See pole ju kuidagi koroonakriisi raames. Selles mõttes, seda peate küsima vastutavalt ministrilt, need hanked on käinud ilmselt hoopis teistel põhjustel. Aga teie pea sisse oleks küll huvitav näha.

11:10 Aseesimees Martin Helme

Paul Puustusmaa, palun!

11:10 Paul Puustusmaa

Aitäh, juhataja! Hea, austatud peaminister! Mul on hea meel, et te olete püüdnud tegeleda ühiskonna korrastamise ja suure plaani paikapanemisega käesolevas tervishoiukriis. Ma kahjuks ei ole saanud tutvuda selle valge raamatuga, küll aga valge raamatu tutvustamise osas te ütlesite täna Terevisioonis, et valge raamatu mõte on see, et kaasata kogu ühiskond ehk otsustamine ei pea käima ainult valitsuse käskude ja keeldudega. Te ütlesite muu hulgas ka seda, et see on nagu laste kasvatamisega. Te võite öelda, et mina olen sinu ema ja et sa pead nii tegema, aga laps viskab end selle peale põrandale. Kas ma pean nüüd öeldust aru saama nii, et a) valitsuse peaminister ei taha vastutada toimuva eest? b) kas valitsuse ja seda juhtiva peaministri seisukohad on ühiskond, või siis parlament, kellele valge raamat mõeldud on, on laps, kes jonnib ja püherdab põrandal? ja c) kas peaministri poolt korduvalt mainitud sisulise eriolukorra erinevus päris eriolukorrast, mis on seaduse alusel kehtestatud, erineb sellisel moel, et ühiskonnas kehtestatakse valgusfooritulede süsteem jonnivale lapsele?

11:11 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Ma tahtsin eelnevate protseduuriliste küsimuste vastuseks öelda ka seda, et minu hea tahe oli täna tulla siia poliitilise avaldusega ja minu hea tahe on kaasata erinevaid Riigikogu fraktsioone. Tänase mõte oli avada diskussioon. Mulle tundub, et mitu nädalat olen kogu aeg kuulnud, kuidas te pidevalt tahate diskuteerida, ja nüüd selgub, et ei, et see peaks olema hoopis valitsus, kes teeb. Valitsus teebki. Aga mida me tahtsime sellega, on see, et me küsime sisendit, enne kui me selle lõpliku otsuse teeme. Nüüd, see ei ole piirangute leevendamise kava. See on ühiskonnaelu korraldamise kava selleks ajaks, kui meil see viirus endiselt on. See on pikaajalisem kui see, et me leevendamistega lähme. 

Nüüd, tulles selle küsimuse juurde, siis mida ma tahan öelda on see, et inimestel on lihtsam reegleid järgida, kui nad on ise nende reeglite loomise juures, et nad mõistavad nende sisu ja tegelikult pakuvad ise välja. Viirus levib inimeselt inimesele. Ta levib siis, kui inimesed puutuvad omavahel kokku. Ja nad puutuvad kokku erinevates asutustes ettevõtetes, ma ei tea, meelelahutuskeskustes, teatrites jne. Ja seetõttu on oluline, et kõik need organisatsioonid oleksid pardal nende reeglite loomisel. Ja minu arvates ideaalis oleks see, et inimesed ei peaks tundma ärevust nende numbrite pärast, mida igapäevaselt ajakirjanduse vahendusel peab jälgima. Et kas see nüüd tähendab seda, kas see tähendab seda. Neid numbreid on palju, need numbrid oleme me ka avalikustanud, millest lähtuvalt me oma otsuseid teeme. Aga mõte on selles, et inimene teaks ainult, et ohutase on praegu roheline. See tähendab, et ma ei pea muretsema. Või ohutase on tõusnud kollaseks, mis tähendab seda, et ma pean võtma täiendavaid meetmeid kasutusele. Või et ohutase on oranž, see tähendab seda, et me peame tegema kõik selleks, et ohutase ei läheks punaseks, kus jälle valitsus midagi ära keelab. See on koostöö ühiskonna vahel.

Ja ma tõesti vabandan, kui ikkagi see hea tahte avaldus teilt toetust ei leia, et seda omavahel arutada. Minu ettepanek on olnud see, et ma tulen ise kõikidesse fraktsioonidesse seda teemat arutama. Kui kui Riigikogu liikmed soovivad peaministrit kutsuda Riigikogu ette, siis selleks on arupärimiste formaat, ja sellega saab arvestada ka peaministri töökava, ehk need arupärimised vastatakse esmaspäeval. Ma tulen, vastan teie konkreetsetele küsimustele esmaspäeviti, nii nagu kord ja kohus ette näeb. Praegu on Riigikogu liikmete poolt esitatud üks arupärimine. Üks arupärimine! Millele ma siis vastama pean? 

Ja vaadates, et Urmas Reinsalu on juba seitsmendat korda siin nimekirjas, siis ma küsin, kuidas Riigikogu toimib, kui me leppisime Riigikogu juhatusega kokku selle, et ma tulen poliitilise avaldusega ja ma võimaldan ka küsimusi. See ei ole tavapärane. Näiteks riigieelarve esitamisel on see, et peaminister tuleb poliitilise avaldusega ja keegi küsimusi küsida ei saa. Seda dokumenti ei ole tutvustatud, vaid keegi küsimusi küsida ei saa. Ja poliitiline avaldus – kõik. Mina arvasin, et te tahate küsida küsimusi ja lubasin neid küsimusi. Aga see tähendab, kuna aeg pressib peale, vaktsineerimisega on vaja tegeleda, et igaühel on üks küsimus. Nüüd on ühel Riigikogu liikmel seitse küsimust! See nagu ei ole päris see, milles me kokku leppisime Riigikogu juhatusega.

11:16 Aseesimees Martin Helme

Aga see seitsmes küsimus on Riigikogu juhtijale täna. Urmas Reinsalul on protseduuriline.

11:16 Urmas Reinsalu

Aitäh! Mina küll tunnustan peaministrit ja ma arvan, et kui Riigikogu istungi juhataja tegelikult viitab, viitab kindlasti,  siin ei ole kuidagi kritiseeritavat selles, et proua peaminister tuli parlamendi ette ja peab parlamendiga dialoogi. See on pigem see on pigem lahendustee, mitte ummikseis.

Küsimus on selles, et mul on protseduuriline küsimus, kuna proua peaminister õigusega viitas sellele, et üks arupärimine, mis puudutab vaktsineerimisküsimusi, on menetluses. Mul oli au see arupärimine esmaspäeval üle anda, aga meil on arupärimistele vastamiseks väga pikk aeg, 21 tööpäeva. Kas härra Riigikogu aseesimees saaks teha ettepaneku, et selle arupärimisele vastamisega saaks tulla proua peaminister järgmise töönädala esmaspäeval. Ka peaminister on ise ka osutanud sellele, et tegelikult on see arupärimistele vastamise aeg, mis on ette nähtud, see lõppaeg on väga paindumatu. Ühiskondlikud probleemid ja kriis rullub tegelikult ju reaalajas. Kas härra aseesimees teeks selle ettepaneku Riigikogu juhatuse nimel valitsusele?

11:17 Aseesimees Martin Helme

Jah, ma juhin tähelepanu, et mitte 21 tööpäeva, vaid 21 istungipäeva, mis on tegelikult palju pikem aeg. Arupärimistele vastamise aega me ministriga ja Riigikogu istungiteosakond kogu aeg räägib läbi ja omalt poolt alati proovib leida võimalikult varajase tähtaja. Jevgeni Ossinovski, palun!

11:17 Jevgeni Ossinovski

Aitäh, austatud istungi juhataja! Lugupeetud peaminister! Lisaks sellele, et inimesed järgivad reegleid paremini siis, kui nad on nende väljatöötamisel osalenud, on tegelikult ju oluline, et need otsused, mis langetatakse, oleksid tõenduspõhised ja ratsionaalsed ja lihtsasti ja selgesti kommunikeeritavad. Te vastasite Helmen Küti küsimusele, kes juhtis tähelepanu sellele, et kordades erineb haiglasse sattumise risk 50- ja 60-aastastel 80+ eagrupist sellisel viisil, et teie arvates on 60-, 70- ja 80-aastased võrdselt problemaatilised. Andmed seda ei kinnita. Kas te võiksite veel kord püüda vastata sellele küsimusele, miks te kohtlete või millistele andmetele tuginedes te seate kahtluse alla akadeemik Fischer arvutused? Aga minu küsimus puudutab seda, mis te olete öelnud, et 3/4 vaktsiinidoosidest peaks minema 70+ elanikkonnale ja kaasuvate haigustega inimestele. Viimase üheksa nädala jooksul alates veebruari algusest on ainult kahel nädalal läinud rohkem kui 50% sellele sihtrühmale, ülejäänud nädalatel on läinud alla 50%. Kuidas te seletate seda, et on prioriteet, aga vaktsiinid lähevad mujale?

11:18 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Esiteks, ma ei sea Krista Fischeri arvutusi kahtluse alla, ma ei ole seda teinud. Ja olen absoluutselt nõus ka sellega, mida Helmen Kütt rääkis. Jällegi, mul kahjuks täna neid numbreid siin kaasas ei ole, aga te teate neid numbreid isegi. Nüüd sellest, mis puudutab riskirühmade ja eakate vaktsineerimist. Riskirühmades ei ole mitte ainult eakad, vaid on ka inimesed, kellel on kaasuvad haigused, ja need võivad olla ka nooremad inimesed, kes on selle vaktsiini saanud. Aga tõepoolest praegu, kui meil on vaktsiinidefitsiit, me liigume edasi selles fookuses, et me vaktsineerime just vanemaid inimesi. Ja jälle, ma ei taha vastata niimoodi puusalt tulistades, ma vaatan need numbrid üle ja võin teile öelda, aga minu mälu järgi nädalavahetusel me saime ikkagi üle 80% seda sihtrühma 60+ vaktsineerida. Aga need numbrid ma võin teile esitada ja ma võin teile kinnitada, et fookus on sellel, et just need riskirühmad ikkagi kiiremini ära vaktsineerida.

11:20 Aseesimees Martin Helme

Ikkagi protseduuriline. Urmas Reinsalu.

11:20 Urmas Reinsalu

Aitäh, härra Riigikogu aseesimees! Ma arvan, et protseduur, kuidas seda läbi viiakse, selle tõsise dokumendi arutelu on oluline. Ja oluline on ka teada, kas see dokument on kõikehõlmav. Mulle on viidatud, et võimalik, et sellel dokumendil on lisasid, mida parlamendile ei ole kättesaadavaks tehtud. Kas härra Riigikogu aseesimees vastaks sellele, kas sellel dokumendil on mingeid lisasid või on see ammendav selle teema käsitlus, mida valitsuse poolt on esitatud? Ja kui härra Riigikogu aseesimehel selle kohta infot ei ole, kas ta siis annaks võimaluse seda protseduurilist küsimust selgitada proua peaministril?

11:20 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Meile tuli täpselt nii palju neid dokumente, kui Riigikogu liikmetele on edasi saadetud, mingeid lisasid sinna juurde lisatud ei ole. Kui on lisasid, siis me kindlasti küsime neid, ja kui peaminister soovib midagi täpsustada, siis tal on see võimalus praegu. Ei soovi. Mart Helme, palun!

11:21 Mart Helme

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud peaminister, me muidugi alandlikult täna me teie kõrgeausust, et te suvatsesite meie ette tulla ja seda meile veel ette heidate, et te suvatsesite siia tulla. Me alandlikult täname teid selle eest. Ja paluks mitte võtta seda nii, et meil toimub siin mingi püha Kaja kiusamine. Tuletage meelde, kuidas te ise kriiskasite siin opositsioonis olles ja kiusasite küll püha Jüri, küll püha Martinit. See on poliitika. Tehke närv kõvaks, see on poliitika. Pole midagi, elate üle.

Minu küsimus puudutab siiski konkreetselt pandeemia teemat. Te mainisite seda, et on plaan luua meditsiinitöötajate reserv. Hea mõte! Aga kus see reserv hakkab olema? Kas Soomes? Või kuidas selle komplekteerimise alused saavad olema? Mismoodi te kavatsete teha, kas luua mingisuguse registri? Kes selle registri loob, mis on selle registri loomise tähtaeg, palju see maksma läheb? Ja kõik need detailid – on teil ka selles osas selgus juba olemas?

11:22 Peaminister Kaja Kallas

Te oleksite võinud samu küsimusi küsida ka eelmisel suvel vaktsineerimisplaani kohta, näiteks, et saada täpselt selline paika. Aga vastuseks teie küsimusele: see on pikemaajalisem plaan, selline reserv tekitada. Mida me oleme õppinud praegu sellest tervisekriisi lahendamisest, on see, et meil on tulnud appi küll meditsiinitudengid, küll parameedikud. Need inimesed kõik on meile teada ja me saame tekitada andmebaase ja me peaksime tekitama ka võimaluse inimestel ennast koolitada jne, aga see ongi pikem plaan, mida tuleb detailselt arutada. Praegu on ta ainult idee vormis ja nii detailsetele küsimustele ma hetkel valmis vastama ei ole. Hea meelega, kui me tuleme selle konkreetse lõigu lahtikirjutusega, siis me saame seda arutada ja teie arvamus on siin kindlasti teretulnud.

11:23 Aseesimees Martin Helme

Protseduuriline. Kalle Grünthal.

11:23 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Mul on selline probleem, millele viitas siin juba Urmas Reinsalu. Kas meie töö- ja kodukord sätestab ära sellised tingimused, mis praegu siin saalis toimuvad? Peaminister on siin praegu toonud välja kava, ühiskonnaelu korraldamise kava koroonaviiruse leviku tingimustes, ja siis laekus informatsioon, et selle kohta on olemas ka mingisugused lisad.

Ma tuletan meelde, et Riigikogu võtab ju pärast peaministri ettekannet ka fraktsioonide esindaja poolt oma sõnavõtud ja räägib, mis sellest kavast arvatakse. Ehk siis me anname oma hinnangu ainult siis, ütleme, selle kava kohta, aga teadmata jäävad sisuliselt selle lisad. Ja kui me mingisuguse seisukoha anname kava osas, siis me tegelikult ju kaudselt kinnitame ka, anname hinnangu lisadele, mida me ei ole näinud. Kas Riigikogu töökord näeb ette, et kui menetletakse mingisugust sellist kava ja antakse Riigikogu liikmete poolt hinnangut, et see peab olema terviklik dokument, või võib ka ilma lisadeta? Las peaminister annab selle kohta täpsema selgituse.

11:24 Aseesimees Martin Helme

Kindlasti me küsime võimalike lisadokumentide või lisade kohta, aga praegu on meil neid tõesti ei ole. Priit Sibul, palun!

11:24 Priit Sibul

Austatud istungi juhataja! Armas valitseja. Ma olen väga tänulik, et te just selle formaadi valisite, et saadikutel on võimalik ka küsida. Aga kahjuks ma pean tunnistama, et kuna see dokument minuni just tund aega tagasi saabus, ei ole jõudnud sellega tutvuda ja ei tea, kas ka teie olete, sest  te seda dokumenti ei tutvustanud. Aga loodetavasti on meil aega seda arutada.

Minu küsimus on teie sissejuhatava sõnavõtu kohta, kus te ütlesite, et teil oli eile meeldiv kohtumine perearstide ühenduse esindajaga. Ma olen vaadanud, et nende esimees proua Le Vallikivi on olnud väga kriitiline vaktsineerimistalgute osas. Ta on öelnud, et ta ei saa aru, miks üldse erameditsiinikeskusi  ... ja see, kuidas ahnitseti vaktsiine ja siis korraldati seal kaos ja nii edasi. Ma arvan, et meil oleks paslik tänada neid erameditsiinikeskuste töötajaid, kes nädalavahetusel, pühade ajal tulid oma perede juurest ja vaktsineerimisega tegelesid. Ja see, et Sotsiaalministeerium ja riik ei suutnud seda korraldada, on tõesti kahetsusväärne. Äkki te kommenteerite seda kuidagi. Aitäh!

11:26 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Ma olen teiega väga nõus, et erasektorit, kes on tulnud appi, tuleb tänada. Samamoodi tuleb tänada ka perearste, kes pidevalt eakate vaktsineerimisega tegelevad. Tuleb tänada ka neid ettevõtjaid, kes ulatasid riigile abikäe ja tegid andmebaasi, mis võimaldab vaktsiine jaotada vastavalt riskirühmade suurusele perearstidele ja mis võimaldab jälgida logistiliselt perearstil, kui kaugel tema vaktsiinid parasjagu on, et ta teab inimesi õigeks ajaks kutsuda. Ma olen kõigile nendele inimestele ja ettevõtetele väga-väga tänulik. Aitäh!

11:26 Aseesimees Martin Helme

Urmas Reitelmann, palun!

11:27 Urmas Reitelmann

Ma saan aru, et ma olen kuuldel ja nähtav. Mul vist katkes siin ühendus ära. Jaa, ausalt öeldes, proua peaminister, ühiskond ei oota teilt ühiskonnaelu korraldamise kava. Ühiskond ootab praegu ikka selgeid käsuliine ja selle kriisi likvideerimist. Aga mul on väga konkreetne küsimus. Te räägite vaktsineerimisest kui võluvitsast. Selline uus nuhtlus on meie väravas ehk Brasiilia tüvi nimega B1. Haigestuvad kõik need, kes on saanud vaktsiini, need, kes on läbi põdenud, haigestuvad lapsed, noored, keskealised ja vanurid – kõik. See viiruse tüvi on kaks korda nakkavam kui vana hea Inglise tüvi. See on Rootsis levinud, ta on juba veebruarikuust Rootsis. On ainult aja küsimus, kui ta Eestisse jõuab. Meil on uksed-aknad ristseliti lahti, me ei kontrolli mitte kedagi. Kui hulluks peab olukord Eestis minema, et te lõpuks otsustate ikkagi piirid kontrolli alla võtta?

11:28 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Me muutsime ära EKRE, Isamaa ja Keskerakonna valitsuse poolt tehtud otsuse, mis võimaldas Balti riikides ja Soomes liikuda ilma selliste piiranguteta, nagu on kõik mujalt tulnud reisijad. Seetõttu, kui me vaatame neid viiruse tüvesid, mis on meile tulnud, näiteks eelmine nädal ka ohtlik tüvi, Lõuna-Aafrika tüvi, seda tuvastati üheksa sellist juhtu, neist neli juhtu olid toodud sisse Soomest ja viis juhtu olid kohapeal. Nii et õnneks selle Balti mulli me lõpetasime ära ja nendele inimestele kehtib samamoodi isolatsioonikohustus ja või negatiivse testi ettenäitamine.

11:29 Aseesimees Martin Helme

Andres Metsoja, palun!

11:29 Andres Metsoja

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud peaminister! Minu küsimus puudutab seda, kui me oleme debati lõpetanud antud sellise kaasamise dokumendi üle, ühiskonna kaasamise dokumendi üle, milline see rakenduskava võiks olla, milliseks ta kujuneb. Me oleme hästi palju rääkinud ju tegelikult selle kriisi juhtimise kontekstis regionaalsest tähendusest, maakondlikust, omavalitsuslikust, et kas see peaks andma sisendi ka omavalitsuste arengukavadesse, et see üleminekuperiood, need kahjud, mis on tekkinud ka ühiskonnakorralduses, kui me räägime haridusvõrku, räägime palju kõike muud, kuidas seda rakendada. Sest see ei saa jääda ju ainult debatiks siinsamas parlamendis või ühiskonnagruppidega, et sellest peaks tekkima reaalne kava. Aitäh!

11:30 Peaminister Kaja Kallas

See reaalne kava on seotud viiruse levikuga ja nende ohutasemetega. Selles mõttes see mõte, et iga inimene lõpuks teab, mida ta ühe või teise ohutaseme puhul tegema peaks, kogu seda kava me peame kasutama siis, kui meil see viiruse levik endiselt on. Nagu ma alguses ütlesin, siis mida me oleme õppinud, on see, et see viirus ei kao kuhugi ja me peame mõtlema, kuidas sellega võrdselt toime tulla. Nüüd jah, siin on lühiajalised tegevused ja pikaajalised tegevused, mida me siis teeme nende tagajärgedega tegelemiseks. Siin ei ole konkreetseid kuupäevi, sellepärast et kui te seda detailsemalt loete, siis te mõistate, paljud on sellised jätkutegevused niikuinii. Nii et tegelikult see kaasamise pool, see tegevuskava pool on seotud nende riskitasemetega, riskitasemed on seotud selle viiruse levikuga ja loodetavasti siis me saame sellega ühiskonnaelu nii korraldada, et kõik on pardal. Aitäh!

11:31 Aseesimees Martin Helme

Ruuben Kaalep, palun!

11:31 Ruuben Kaalep

Aitäh, hea istungi juhataja! Lugupeetud peaminister! ma tahaksin ka natuke rohkem selgust saada selles riskiastmete süsteemis. Ühelt poolt on riskiastmed jagatud neljaks ja samas, kuni eelviimase ehk kõrge riskiastmeni on eesmärgiks toodud vältida vajadust ulatuslike piirangute järele, mis tähendab seda, et justkui ei ole võimalust ennetavate meetmete rakendamiseks, kuni on juba väga kõrge risk. Aga küsimus täpsemalt oleks: kuidas see seostub eriolukorra ja hädaolukorra väljakuulutamisega? Eriolukorda teatavasti senimaani ei ole valitsus pidanud vajalikuks välja kuulutada. Ja samas ka eilsest arutelust siin tuli välja, et hädaolukorda kui sellist ei ole konkreetselt defineeritud, kes selle välja kuulutab ja mis tingimustel. Siis ma küsiksingi täpsemalt: mis hetkest kehtestub hädaolukord – kas keskmisest riskiastmest, kõrgest riskiastmest või väga kõrgest?

11:32 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Nende tasemete mõte on just see, et valitsus ei pea ülevalt alla sundima inimestele peale mingeid reegleid, vaid tegelikult selleks, et vältida järgmisele tasemele minekut, need ennetavad meetmed on juba n-ö ühiskonnaelukorralduse käigus ise kasutusele võetud. Mida ma mõtlen? No näiteks, kui meil kaubanduskeskused tulid välja selle eneseregulatsiooniga, et kui ohutase tõuseb, siis see tähendab seda, et nad hakkavad ustel kontrollima maskide kasutamist, enne ei lase sisse, nad kontrollivad, kui palju inimesi on poes, nad võtavad ära wifi, et ei tekiks seal mingit võimalust niisama olla jne, jne. Need on eneseregulatsiooni tööriistad, mille kasutamisel ehk neid kõrgemaid ohutasemeid ei tekigi, või võiks olla vähemalt see võimalus. See ei tähenda seda, et ei ole valitsusel mingit vajadust piirangute üle arutleda, aga need ranged piirangud, nagu ühiskonna lukku keeramine, peaks olema ikkagi siis, kui meil on see ohutase punases.

Mis puudutab eriolukorda, siis eelmisel kevadel teie valitsuse juhtimisel me võtsime vastu nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse, kus tegelikult seda eriolukorra väljakuulutamist ei ole vaja nende piirangute kehtestamiseks. See oli teie algatus ja arusaadavalt just selleks, et saaks neid asju kergemini ja lihtsamini teha. Nii et seetõttu ei ole praegu eriolukorda välja kuulutatud, just sellepärast, et kõiki neid piiranguid saame me teha ka ilma eriolukorda kehtestamata, tänu sellele, et te ise olete sellise algatusega eelmisel kevadel tulnud.

11:34 Aseesimees Martin Helme

Jaak Juske, palun! 

11:34 Jaak Juske

Aitäh, austatud istungi juhataja! Lugupeetud peaminister! Kindlasti on see valge raamat väga vajalik initsiatiiv. Aga nagu me nägime ja kuulsime, on sellega palju päris palju segadust. Te võiksite rääkida ka sellest, mil viisil ja mis ajaks saavad organisatsioonid ja ettevõtted teha omapoolsed ettepanekud sellesse raamatusse. Aga selge on see, et need arutelud võtavad veel päris pikalt aega, enne kui see raamat saab lõplikult kinnitatud. Aga juba täna on Eesti rahval ees üks väga oluline küsimus, millele vastust oodatakse. See on see, kas ja millises ulatuses hetkel kehtivad piirangud pärast 25. aprilli jätkuvad. Millal valitsus selles osas oma otsuse teeb ja mis on need täpsed kriteeriumid-mõõdikud, mille alusel see otsus tehakse?

11:35 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Nagu ma korduvalt olen öelnud, see ongi diskussiooni alustamise dokument – just selleks, et saada sisendit. Seda sisendit me ootame 16. aprilliks. Me oleme kaardistanud organisatsioonid, keda just need piirangud puudutavad. Vastava valdkonna minister suhtleb ja kaasab neid organisatsioone, nende ettepanekuid. Mina ise suhtlen Riigikogu fraktsioonidega, kui te seda soovite, et teie ettepanekuid kuulata.

Küsimus oli piirangute kohta. Me vaatame piirangud üle iga kahe nädala tagant ja teisipäeval tuleb meil järjekordselt see arutelu. Jah, tõsi ta on, et nakatumisnumbrid on läinud palju paremaks ja nakatumiskordaja on läinud alla. Nüüd, te küsisite, milliseid näitajaid me vaatame. Neid näitajaid, mõõdikuid on erinevaid. Üks on haiglas olevate inimeste arv, teine on kolmanda taseme intensiivravis olevate inimeste arv, juhitaval hingamisel olevate inimeste arv ja suremus – kas see on langustrendis või tõusutrendis, samuti see, kui teada on meil need kohad, kus inimesed nakkuse on saanud. 

Nüüd, mida tuleb tähele panna, on see, et kuigi nakatumiskordaja on läinud alla, siis meie tase on endiselt väga kõrge, mis tähendab seda, et kui meil on 700 nakatunut, siis isegi kui need 700 nakatunud inimest nakatavad alla ühe teise inimese, siis see on ikkagi väga kõrge tase. Ja neid piiranguid me arutame uuesti teisipäeval. Esmaspäeval on teadusnõukoja koosolek ja nendega koostöös see need otsused valmivad.

11:38 Aseesimees Martin Helme

Raivo Tamm, palun!

11:38 Raivo Tamm

Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud peaminister! Ma ei ole ka mingi erand rahvasaadikute hulgas, samuti ma ei ole selle valge raamatu sisuga kursis. Tänase päevaga ma tean paremini, mida kätkeb endas Muammar Gaddafi roheline raamat. Aga mu küsimus on, kas see valge raamat sisaldab ka seda, või kui ei sisalda, siis oskate ehk öelda, millal algab Kaitseväe ajateenijate vaktsineerimine. Praegu tundub, et selleks ei ole mingit plaani olemas, eriti kui meie idapiiri taga on algamas suuremõõtmelised õppused. Ma arvan, et meie ajateenijad moodustavad ka eesliini.

11:39 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Rõhutan veel kord üle, et me oleme olukorras, kus meil on vaktsiinide defitsiit. See tähendab seda, et kõigile ei jätku praegu. See tähendab seda, et me peame tegema otsuseid, keda me esimesena vaktsineerime. Praegu me lähtume puhtalt haiglavõrgu koormuse eesmärgist ja vaatame seda, kellel on kõige suurem tõenäosus jääda raskelt haigeks, niimoodi et nad satuvad haiglasse või koguni surevad. Ja need on eakamad inimesed. Seetõttu meie fookus on sinna, et vaktsineerida üle 60-aastaseid inimesi, et tuua neid riskirühmast välja. Ja seejärel, kui meil on vaktsiine rohkem, küsimus puudutab, millal me jõuame kõigini, kui meil on vaktsiine rohkem, eeldusel, et kõik need vaktsiinitarned peavad, siis alates maist me peaksime juba kõiki soovijaid saama vaktsineerida.

11:40 Aseesimees Martin Helme

Rene Kokk, palun!

11:40 Rene Kokk

Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud minister! Kahjuks selle valge raamatu staatus siin dokumendina Riigikogus ja edasine Riigikogu menetlus ja selle saatus on sama segane nagu sõnumid vaktsineerimise kohta. Aga minu küsimus on lihtne: millal võib Eesti rahvas näha peaministrit telekaamerate valguses ennast AstraZeneca vaktsiiniga vaktsineerimas, olenemata sellest, et te olete läbi põdenud? Eesti rahvas tahab, et minister oleks võitlusvõimeline, ja te olete ka kritiseerinud siin Riigikogu esimeest vaktsineerimata jätmise pärast.

11:40 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! See nüüd küll puudutab minu terviseandmeid, aga ma võin sellele vastata. Tõepoolest, ma põdesin selle haiguse läbi. Haiguse läbipõdemisel tulevad sulle antikehad, aga ma ei tea, kui palju mul neid antikehasid on. Täna on mul see antikehade test, kust ma saan teada, kui palju mul antikehasid on. Lähtuvalt sellest otsustatakse, perearst ütleb, kas mul on vaja ühte süsti või pole seda süsti vaja, nii et siis saab vastata. Aga mina olen küll valmis ennast vaktsineerima selle vaktsiiniga, mida perearst ütleb. Ja tegelikult valitsus on 12. märtsil öelnud, et Riigikogu ja valitsuse liikmetele on AstraZeneca vaktsiin. Ma võin küll selle AstraZenecaga ennast vaktsineerida, olles tutvunud kõikide materjalidega ja rääkinud oma perearstiga.

11:41 Aseesimees Martin Helme

Imre Sooäär, palun!

11:41 Imre Sooäär

Jah, aitäh! Hea peaminister, suur tänu, et see kava on ette võetud! Igal juhul, see valge raamat, seda on vaja. Kiiresti sirvides – palju aega pole olnud –, näen, et siin on palju häid punkte. Üks punkt, mis on väga tervitatav, on see, et me hoiame Eesti võimalikult avatuna, sest turism paneb uuesti ka majanduse käima, me kaotame seal juba poolteist miljardit tulu. Aga vaat, Lõuna-Euroopa riigid ja eriti näiteks Hispaania saared, kus Eestis toimuvad iga päev tšarterreisid, need on täis, nad kõik nõuavad, et sissetulijatel kõigil oleks tehtud negatiivne koroonatest, tulevikus vaktsineerimispass. Miks meie seda ikkagi ei nõua? Sest igasugused uued tüved tulevad meil üle piiri sisse. Kui meil oleks kõigilt nõue, et oleks tehtud koroonatest riiki saabudes, siis saaks seda igal juhul piirata.Sest piirid iseenesest füüsiliselt ei tohiks kinni olla. Mida te sellest arvate?

11:42 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Meil kehtib nõue teha negatiivne test või kui sa sellest loobud, siis on sul isolatsioonikohustus, kui sa piirilt tuled. Probleem on selles, et me ei saa sundida, st me ei saa sundkorras kellelegi teha seda testi, kui inimene ei ole piiril nõus. Miks? Sellepärast, et inimeste kehaline puutumatus on üks nende põhiõigusi. Me saame negatiivse testi olemasolul piirata mittekodanike Eestisse tulemist, aga Eesti kodanike ... Vabandust! Eesti elanike kojunaasmist me kuidagi keelata ei saa, see on põhiseadusevastane.

11:43 Aseesimees Martin Helme

Riho Breivel, palun!

11:43 Riho Breivel

Lugupeetud juhataja! Hea peaminister! Te olete süüdistanud eelmist valitsust ikka Balti mulli ... jne. Kui me näeme, siis Läti on juba ammu oma piirid sulgenud, samuti Soome ja Leedu. Nii et mingit Balti mulli enam ei ole. Ma usun, et ka teil ei peaks olema enam selles suhtes kriitikat eelmise valitsuse suhtes. Minu hea kolleeg ja sõber Uno Kaskpeit on teiltki mitmel korral küsinud Läti piiri kohta, et Läti hoiab oma piiri kinni Valga suhtes, aga Eesti laseb sealt vabalt üle käia, keda vaid poodidesse jne. Kuidas ikkagi selle asjaga on? Aitäh!

11:44 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Vastab ju tõele, et teie valitsus lubas seda liikumist üle naaberriikide piiride lõdvemalt, kui seda nüüd lubab meie valitsus. Et me selle Balti mulli lõpetasime ära, nii et samad reeglid kehtivad kõigile. Aitäh!

11:44 Aseesimees Martin Helme

Leo Kunnas, palun!

11:44 Leo Kunnas

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud proua peaminister! Neljaastmelise valmisoleku süsteemi loomine tegelikult kõikidel erinevatel riigiasutustel on positiivne samm ja reservide loomine samuti, ehk siis meditsiinisüsteemile teisedki vajavad seda. Aga siiski, kui mu pinginaaber Ruuben küsis küsimuse, et kuidas on see neljaastmeline süsteem seotud meie eriõiguslike kordadega, kus siis oleks meil vaja eriolukorda, siis siin on näha, et ilma eriolukorrata meil ei ole võimalik kõiki meetmeid rakendada, mida me väga kõrge riski tingimustes eeldaks, näiteks sulgeda piire. Ma ise näen kõige ohtlikuma tulevikustsenaariumina seda, et nii nagu me ei suutnud tõkestada Briti tüve tulekut, me ei suuda tõkestada Brasiilia tüve tulekut, ja selle siseriiklikut levikut siis pärast seda. Vaatasin Worldometerist, et üleeile suri 4000 Brasiilias. See on ikkagi ka selle suure riigi kohta väga suur arv. Me surume maha selle haiguse leviku praegu siin, aga uus tüvi tuleb sisse ja tekitab meile uue, kolmanda laine. Kas te ei näe siin ohtu?

11:46 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Tulen selle juurde, et eriolukorda on vaja. Ainult üks asi tuleb sealt juurde, mida muidu ei ole, ja see on siis tänu sellele, et teie seda nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadust muutsite. Ja see on see, et Kaitseväge saab kasutada rohkem kui 30 päeva. Kõik muud piirangud saab teha valitsus ka selle hädaolukorra raames.

11:46 Aseesimees Martin Helme

Uno Kaskpeit, palun!

11:46 Uno Kaskpeit

Austatud eesistuja! Proua peaminister! Miks te siin ajate niisugust segast juttu? Lätlased 1. veebruarist kontrollivad piiri ja on esitatud Eesti poolt minevatele eestlastele igasugused erinevad tingimused. Küll peab olema test tehtud, see kehtib ainult kolm ööpäeva see paber. Ja Valga ja Valka elanik. Meie poolt ei teosta kontrolli mitte keegi, kõik poed on lätlasi täis. See on kõik teie tegemata töö! Ja seda ma olen kaks korda teie käest küsinud ju mitte mingit õiget vastust ei ole saanud. Aitäh!

11:47 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Te ütlete, et lätlased kontrollivad piire alates 1.  veebruarist. Lihtsalt meeldetuletuseks: meie valitsus astus ametisse 26. jaanuaril. Lihtsalt, kui need etteheited on teil selles osas, siis need etteheited peaksid olema eelkõige teie enda erakonna ministritele. Aitäh!

11:48 Aseesimees Martin Helme

Merry Aart, palun!

11:48 Merry Aart

Aitäh sõna andmast! Lugupeetud peaminister! Remargi korras lihtsalt ma ütleksin, et need haigusjuhud, mis sisse tulevad – alati on juttu olnud, et neid on väga vähe ja need ei ole ohtlikud. Keeruline on aru saada sellest, et kas nad pannakse purki ja kaas peale, et nad ei levitaks Eestis mitte mingil juhul seda haigust.

Aga ma tahaks tulla kommunikatsiooni juurde veel tagasi. On möödunud aasta ja olenemata valitsusest on olnud võimalus analüüsida ja korrigeerida tegevust. See on normaalne protsess. Minul paluti küsida seoses võõrtööjõuga, kus on see koht ja kes on see teadja, et võõrtöölistele oleks selge ja üheselt mõistetav info saadaval, et kõik, kes selle teemaga on seotud, saaksid ühtemoodi aru – alates piiriületusest, tervisega seotud probleemidest, tasu maksmisest ja nii edasi ja nii edasi. Kõik see peab olema üheselt arusaadav ja õigeaegselt arusaadav. Aitäh!

11:49 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Ma olen nõus, et kõik peab olema üheselt ja selgelt arusaadav. Eks sellega tuleb tegutseda, et see nii ka oleks.

11:49 Aseesimees Martin Helme

Meil on küsimused otsa saanud. Tänan peaministrit. Liigume edasi läbirääkimiste juurde. Nüüd on võimalik kõikidel fraktsioonide esindajatel sõna võtta. Esimesena on registreerunud Keskerakonnast Erki Savisaar.

11:49 Erki Savisaar

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid ja ülekande jälgijad! Mul on hea meel tõdeda, et järjest suurenev vaktsineeritud inimeste arv on avaldanud negatiivset mõju COVID-19 nakatumisnäitajatele, mis on hakanud jõudsalt vähenema, kuid loomulikult, seda trendi tuleb jätkata veel mitmeid nädalaid. Eestis on tänahommikuse seisuga COVID-19 vastu vaktsineeritud ligi 237 000 inimest, kellest rohkem kui 72 000 on saanud mõlemad doosid. Seega on meie tublid tervishoiutöötajad teinud ligi 309 000 kaitsesüsti. 14 päeva nakatumise näitaja on langenud 901 peale 100 000 elaniku kohta. Võrdluseks nii palju, et 19. märtsil oli nakatamisnäitaja rekord 1553. Ehk kolme nädalaga on näitaja langenud rohkem kui 650 võrra. Haiglaravil viibivate patsientide arv on samuti langustrendis ja ca 100 võrra langenud viimastel päevadel. Samuti oleme vaktsineerimise kiiruselt Euroopa Liidus kolmandal kohal, mis on suur tunnustus tervishoiuvaldkonna asutustele, kaitsesüstimisi teinud tuhandetele tervishoiutöötajatele ning kõigile terviseteadlikke valikuid teinud inimestele. Vaktsineerimise tempo tõuseb, sest lähiajal lisandub märkimisväärne kogus doose. Sama tublilt jätkates prognoosime aprilli lõpuks COVID-19 olukorra selget paranemist, seda muidugi juhul, kui me praegu kõiki ettevaatusabinõusid järgime.

Rõhutan, et me ei tohi muutuda hooletuks. Olukord on praegu veel väga tõsine. Sama trendi jätkudes saame mõne nädala pärast asuda piiranguid järk-järgult leevendama. Kontrollitud avanemiseks tuleb juba praegu kokku leppida, millistel tingimustel millised piirangud leevenevad. Keskerakond on valmis alates aprilli lõpust leevendama piiranguid, kui COVID-19 nakatunute arv ja koroonapatsientide arv haiglas langeb alla kriitilise piiri ning näitab püsivat langustrendi. Kui COVID-19 olukord liigub stabiilselt paremuse suunas, teeme ettepaneku avada koolid, kaubanduskeskused, söögikohad, meelelahutusasutused, kirikud, spordisaalid, spaad ja ujulad tingimusel, et ruumide täituvus on kuni 50% ning järgitakse kõiki ettevaatusabinõusid. Samuti võiksid olla lubatud välitingimustes treeningud kuni 10‑liikmelistele gruppidele.

Piirangute leevendamisest on vaja rääkida juba praegu, et mõistlik suveplaan koos siht- ja sidusrühmadega paika saada. Kindlasti tuleb arvesse võtta valitsust nõustava teaduskoja seisukohti ja kuulata sektorite katusorganisatsioonide soovitusi. Keskerakond peab õigeks, et piirangud peavad olema loogilised, arusaadavad ja ühesed.

Nädala alguses avaldatud kevadise majandusprognoosi andmetel oli Eesti majanduslangus möödunud aastal kardetust väiksem, –2,9. Kahanemine oli kaks korda tagasihoidlikum kui Euroopa Liidus keskmiselt. See oli Jüri Ratase juhitud valitsuse paindlike otsuste tulem ja annab meile nüüd majandust taaskäivitades hea stardipositsiooni. Samasugust avatusele suunatud taktikat oleks mõistlik kasutada ka tänavu kevadel. Eestil on potentsiaal eelmise aasta langus juba sel aastal tagasi võtta ning jõuda juba järgmisel aastal viie 5%-lise kasvuni aastas. Keskerakond on avatud igakülgsele koostööle, et leida üheskoos mõistlikud lahendused. Eesmärk on tähistada üheskoos piiranguteta jaanipäeva ja nautida Eestimaa suve. Aitäh!

11:54 Aseesimees Martin Helme

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni poolt Jevgeni Ossinovski. Palun!

11:54 Jevgeni Ossinovski

Aitäh, austatud istungi juhataja! Palun ka kolm minutit lisaaega.

11:54 Aseesimees Martin Helme

Kolm minutit lisaaega, palun.

11:54 Jevgeni Ossinovski

Hea Riigikogu! Kahtlematult on see dokument, millest peaminister tahtis meile rääkima tulla, iseenesest oluline paber. See, et meil on vaja luua süsteemne plaan, kuidas epideemiat juhitakse valgusfooride süsteemi kohaselt, me oleme sellest rääkinud aasta aega. Ja tõepoolest ei ole see tänase peaministri ainuvastutus, et seda siiani pole tehtud. Aga fakt on see, et täna me sellest plaanist endast sisuliselt ju rääkida ei saanud, kuna tegemist on rohkem sellise online-presentatsiooni põhjaga, kus on logo peal ja sellised üksikud taustalaused, aga sisu veel sees ei ole. Nii et selle kallal kahtlemata tasub valitsusel edasi töötada.

Küll aga peavad valitsuse otsused olema mitte ainult asjakohased, vaid ka ajakohased. Ma mäletan, et siis, kui praeguse valitsuse juhtimisel läks epideemia totaalselt käest ära, veebruari alguses, armastas peaminister rääkida vaktsineerimist: vaktsineerimine on jube oluline, ärme piirangutest räägime, räägime vaktsineerimisest, peaasi, et saab vaktsineerimisprotsessi käima. Tol hetkel oleks pidanud kiiresti otsustama vajalikud piirangud. Nüüd oleme jõudnud olukorda, kus suure hilinemisega ja suurte majanduslike, sotsiaalsete ja tervisekahjudega me oleme need piirangud kehtestanud ja me oleme tõepoolest ootuspäraselt ja tõenduspõhiselt nakatumisnäitajad alla saanud. Olukord on õnneks paranemas, aga vaktsineerimisega on totaalne läbu – vabandust väljenduse pärast.

Praegu on see kõige kriitilisem hetk, kus need vead, mis siiani on tehtud, on vaja ruttu korda saada. Miks need on vaja korda saada? Sellepärast, et õige vaktsineerimisega hõlmatus ja vaktsineerimise korraldus on tegelikult kõige olulisem klots sellessamas ühiskonna avamise strateegias, selleks et meil ei juhtuks nii, et pärast seda, kui me oleme piiranguid leevendanud, hakkab haiglaravi vajadus jälle hüppeliselt kasvama ja me peame jälle kõik kinni panema. Et seda ei juhtuks, peame kasutama seda teaduslikku imet nimega vaktsiin ja seadma selle süsteemi korda sellisel viisil, et seda ei juhtuks. Nii. Ja sellest tulenevalt on kogu Euroopas ja WHO soovitusel absoluutne prioriteet 80+ vanuses inimeste vaktsiiniga hõlmatus. Miks see niimoodi on? Sellepärast, et hüppeliselt kasvab nii haiglaravi vajaduse risk kui ka suremuse risk just nimelt selles vanuserühmas. Ei ole niimoodi, proua peaminister, et 60-, 70- ja 80-aastased on võrdselt problemaatilised. Ei ole niimoodi, see on faktiliselt vale väide. Võtame 60-aastaste haiglaravi vajaduse riski ja 80+ haiglaravi vajaduse riski: 60–69-aastastel on 10%, 80+ üle 40%, suremus 60–69-aastaste seas 1%, 80+ seas peaaegu 15%. Saate te aru nendest suurusjärkudest? Just selle pärast on kõik riigid pingutanud 80+ hulgas hõlmatuse saavutamise nimel ja parimatel on see üle 90%, meie naabrite Põhjamaades on see üle 90%. Meil on 45%, üks kõige madalamaid.

Aga mis on meil vaktsineerimisega hästi? Oleme sellel nädalal jõudnud hõbemedalini 50–59-aastaste vaktsineeritute poolest, hõbemedal, läksime Maltast mööda. Selles earühmas on suremuse risk nullilähedane ja haiglasse sattumise risk üheksa korda väiksem kui 80+ vanuserühmas. Miks peaminister räägib sellest, et võtame laiemalt? Meil on kokku lepitud 70+ vanuserühma vaktsineerimine, kuhu läheb kolm neljandikku vaktsiinidoosidest. No ei klapi need numbrid. Esiteks muidugi, 70+ on tõesti selles vaktsineerimisplaanis, mis Tanel Kiige juhtimisel sai ette valmistatud detsembris. Aga perearstide juhendis on kenasti 80+ esmase prioriteedina ära märgitud. Aga olgu, võtame ka selle 70+. Kolm neljandikku vaktsiini doosidest peab minema riskirühmadele, on valitsus korduvalt kinnitanud. Võtsin välja statistika, üheksa nädalat veebruarist alates on kahel nädalal olnud sedasi, et 70+ vanuserühma on läinud üle poole vaktsiinidest, 57% ja 51%. Me ei räägi 75%, kolmest neljandikust. Ja sedasi on kahel nädalal, ülejäänud nädalatel on dooside arv, mis on läinud alla 70-aastastel, olnud üle poole. Keskmine nädalate jooksul on olnud 38%, mis on läinud 70+ vanuserühma. Me deklareerime, et eakad inimesed on meil vaktsineerimises absoluutne prioriteet, aga vaktsiinidoosid lähevad kõik mujale. See on ju totaalne korralagedus. Ja see ei ole akadeemiline arutelu. Inimesed surevad nende otsuste tulemusena. Kui te vaatate suremuse statistikat viimase paari kuu jooksul: 10–15 surma päevas ja nendest kuskil, ütleme, keskmiselt neli on 80+ vanuserühmast. Kui me oleksime need inimesed 30 000 süstiga ära vaktsineerinud, oleksime põhimõtteliselt saanud neid surmasid ennetada. Seda esiteks.

Teiseks, mõni küsib, et no mis sa seal jaurad nende 80+ vanainimeste vaktsineerimise osas, nood on niikuinii vanad, näed, noored tahavad elu elada. No esiteks, minu jaoks on see väga küüniline. Riik peab hoolima kõige rohkem nendest inimestest, kes on kõige haavatavamad, nendest inimestest, kes tegelikult istuvad surmahirmus kodus juba aasta aega, oodates seda vaktsiinisüsti, ja vaatavad, kuidas 50-aastased saavad tormijooksuga kuskil spordihallis vaktsineeritud, nende perearst seda pole teinud. Seda esiteks. Aga teiseks, veel kord, see on tegelikult ka kogu ülejäänud ühiskonna jaoks väga oluline, et just see rühm saaks prioriteetselt vaktsineeritud, sellepärast et nende hõlmatusest sõltub, kuivõrd me saame ühiskonna avada, kuivõrd kiiresti me saame tervishoiusüsteemile hõlpu anda. Võib öelda, et ühiskondlik kasu 80+ inimeste vaktsineerimisest on kordades suurem kui näiteks 40- või 50-aastaste inimeste vaktsineerimisest. Individuaalselt on erinevus, loomulikult, aga ma räägin ühiskondlikult terviklikus kontekstis. See asi tuleb kontrolli alla saada. Ei saa olla niimoodi, et 60–69-aastaste rühmas on meil rohkem vaktsineeritud, kui on 80+ rühmas vaktsineeritud. Me oleme võimelised selle asja ära lahendama paari nädalaga, need on 30 000 inimest, kes on vaja hõlmata. Võtame selle asja sihiks, teeme korda, kaitseme oma kõige haavatavamad inimesed ära, anname tervishoiutöötajatele hõlpu, hoiame ära asjatud surmad ja inimlikud kannatused.

Teine ja viimane mõte. See puudutab teist ennetusmeedet, et loomulikult, kui me ühiskonda avame, peame tagama, et meil on piisav ennetusmeetmete süsteem paigas selleks, et ei tuleks tagasi kolmandat lainet. Oli väga kahetsusväärne kuulda täna seda, et valitsus ei toeta haiguspäevade hüvitamist esimesest päevast alates täies ulatuses koroonahaigetele. Jutt sellest, et inimestel peab olema omavastutus – selles olukorras, kus on ülekaalukas avalik-ühiskondlik huvi, et koroonahaiged oleksid kodus. Kuidas on võimalik eeldada, et inimene, kes teatud juhtudel, nagu me oleme päriselust kuulnud, kaotab sissetulekus 400 eurot, kui ta on näiteks kaks korda kuu jooksul olnud lähikontaktne, oma 1000-eurosest sissetulekust, see on inimene, kes peab tööle minema, kes on sinikraelise töökoha täitja ja kellel ei ole võimalik kodus töö teha, kuidas me eeldame, et tema püsib kodus ja kaotab sissetulekus 400 eurot? See on ebamoraalne, seda ei tohiks teha. Punkt üks. Ja punkt kaks: see töötab tegelikult vastu meie epideemiatõrje meetmetele ja nendele eesmärkidele, mis me oleme püstitanud. Ja ausalt öeldes need ideoloogiliselt raamid või kammitsad, mis selle ümber on tekkinud, ilmselgelt ei ole siinkohal asjakohaselt. Ausalt öeldes väga nõrk sooritus peaministrilt. Ma loodan, et ta võtab ennast kokku. Aitäh!

12:03 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Isamaa fraktsiooni esindaja Urmas Reinsalu, palun. Palun, kaheksa minutit.

12:03 Urmas Reinsalu

Aitäh! Tubli, proua peaminister! Siiras tunnustus, et te tulite parlamendi ette ja andsite oma visiooni ja siin ei ole kindlasti midagi sellega riielda. Kui me kõneleme konkreetsest asjast, mida mina ootasin täna, et me saame tegelikult piirangutest vabanemise plaani, kuidas see hakkab juhtuma. Aga ütlen ausalt, see [on see], mida me ei saanud. Mida peaminister ütles, et see plaan on nii suur, et seda ei ole võimalik kõnes tutvustada. Kui ma selle plaani lugesin läbi, ma leidsin seal igasuguseid olulisi asju, mis ühiskonnas toimuvad, nagu Rail Balticu ehitamist tuleb soodustada, et majandust arendada. Et meil vägivallaga tuleb võidelda jne. Aga see oli tegelikult propagandadokument klambri vahele kokku pandud, mida Riigikantselei jumaldab neid dokumente teha, kes teab, eks ole.

Nüüd küsimus on see, mida tegelikult tuleb teha. Mida tegelikult tuleb teha, siis armas Eesti rahvas, see leht, kuidas me väljume nendest piirangutest, see leht on tegelikult "Täida lüngad". See on üks A4, kus on kastikesed, kus igaüks saab sinna asju kirjutada. Loomulikult, meil parlamendis lasub vastutus oma ettepanekud teha. Aga loomulikult ma oleksin eeldanud, et need lüngad on olemas, et valitsus on läbi arutanud. Aga valitsus ei ole seda paberit arutanud. Meil on olemas lihtsalt üks kokkupandud propagandadokument.

Mida tuleb praktikas teha? Esiteks, loomulikult vaktsineerimine. See juhtimiskaos vaktsineerimises tuleb võtta kontrolli alla. Täna on vaktsineerimiskavas öeldud nõnda, et on juhtrühm, kuhu kuulub terve toatäis inimesi, nemad vastutavad selle eest. No ei saa rahvarüsinas juhtida seda olukorda. Peab olema üks selge ametiisik, kes vaktsineerimist juhib. Ja seda kaost, ma arvan, ilmestab kõige paremini see kommunikatiivne pudru, mis on saabunud AstraZeneca vaktsiiniga. Ma küsisin proua peaministrilt, kas alla 60-aastastel inimestel on siis see vaktsiin peatatud, esimese süsti tegemine tänase päeva seisuga või mitte, nagu meedia väidab. Ega ma vastust ei saanud. Ma oletan, et see on peatatud, aga kõlanud on väga vastakad seisukohad ja loomulikult inimesi pelutataks ära vaktsineerimast. Ma arvan, et see juhitamatusest tekkinud kaos ei teeni meie üldist eesmärki just nimelt piirangutest väljuda ja inimeste elusid säästa.

Teine, 80+ inimeste vaktsineerimine. Euroopa Liit seadis väga selge ülesande püstituse ühiselt. Riigid leppisid kokku: kolme kuu jooksul, 80% üle 80-aastastest inimestest peab olema vaktsineeritud. Me aprillikuu jooksul peame selle ülesande täitma, meil ei ole alternatiivi. Ja valitsus peab andma selle lubaduse. Ma eeldan, et proua peaminister vastab ja mul oleks hea meel, kui valitsus ütleb jah, aprillikuu jooksul me saame sellega hakkama.

Nüüd piirangud. Kõige olulisem on tegelikult esmane eelistus. Ma arvan, kuna on selge, et ükskõik milline piirangute leevendamine toob kaasa nakkuskordaja tõusu, siis tegelikult piirangutele eelistada tuleb koole alates väiksematest klassidest, see on selge. Ja teiseks, ma arvan, et kõikide piirangute puhul tuleb arvesse võtta ka piirkondlikku lähenemisviisi, seda ei pea pelgama, aluseks indikaator numbritega. Ja kuna proua peaminister ei vastanud mu küsimusele, mille ma esitasin härra Riigikogu aseesimehele, et kas sellel dokumendil on ka lisasid, väidetavalt on, aga kindlasti need lisad oleks meile olulised. Minu hinnangul on oluline, et me hakkaksime rakendama Euroopa Liidu soovituslikku väljumisindikaatormudelit, mis on märtsis välja töötatud ja selle alusel liiguksime.

Nüüd, kindlasti on oluline see, mida on kutsunud üles ka akadeemik Krista Fischer – masstestimise rakendamine. See, kus meil epitsenterpiirkondades testimise piiratuse probleem on, seda me ei saa endale lubada, neid telke tuleb operatiivselt PCR-testidega paigutada ümber. Ja kindlasti peab olema ulatuslik kiirtestide kasutuselevõtt. Me tegime ettepaneku lisaeelarvega, Isamaa fraktsioon, lisaks koolidele rakendada seda ulatuslikumalt ühiskonnas, kahjuks see ei leidnud toetust. Ma siiski kutsun üles sellele mõtlema.

Testimine piiridel. Loomulikult praegu meil ei ole universaalset testimiskohustust ja ma arvan, et see tuleks kehtestada. Nii, nagu on selle kehtestanud kõik Euroopa riigid, ja nii nagu kehtis see ka Balti mullis, kus inimene tegelikult pidi testi tegema, kui ta tahtis pääseda karantiinist, ja samamoodi Soome puhul. Ma arvan, et see tuleb rakendada. Aprillikuu jooksul on oluline hoida seda platood, et viirus tegelikkuses, et olgugi, et numbrid on kiirelt kukkunud inimeste pingutuse ja ühise tegutsemise tulemusel, ei tähenda see sugugi seda, et viirust oleks kuidagi püsivalt taandumisrindel. Kui on selge, et me peame säilitama ühe platood, kus see viirus on taganenud ja siis on võimalik rakendada väljumiskava, loodetavasti aprilli lõpust.

Samamoodi on küsimus selles, et me kõnelesime siin eriolukorrast ja proua peaminister ütles, et eriolukorra õiguslik staatus annab üksnes õiguse üle 30 päeva kasutada sõjaväge kehtiva õigusega. See ei ole nii. See on valeinformatsioon, armas parlament! Eriolukorra õiguslik staatus annab õiguse ka eriolukorratööde juhil kasutada töötajaid tavalise juhtimisskeemi väliselt. Ja vaadake, meil, küsimus oli selles, et me kõnelesime riigieelarve kontrolli erikomisjonis juba märtsis, märtsi algul oli tegelikult selgus, kui suur koormus lasub meil haiglasüsteemile, et tervishoiutöötajad tuleb koondada ja see eriolukorra meetod oli just nimelt üks meetod, millele ka komisjonis tähelepanu juhiti. See reservi moodustamine on väga mõistlik selles loogikas, et me peame tervishoiutöötajate, selle potentsiaali, mis meil olemas on, ka eratervishoius, terviseharidusega inimestel, koondama ja seda oleks võimalik rakendada, kui tõepoolest tekib ülekoormuse olukord. Aga sellises olukorras, ma veel kord tuletan meelde, et need meetodid ka ilma seadusandliku muudatuseta tervishoiutöötajate ressursi koondamiseks on olemas.

Ja tegelikult ma toon ühe näite. Probleemi selle üle, mis puudutab tööõiguslikku vajadust või õiguslike võimaluste puudumist, on tegelikult /.../ lihtsalt haiglajuhid. Doktor Ralf Allikvee, teised haiglajuhid tõid selgelt välja, et neil tegelikult vajadust paigutada ka haiglas ühest lõigust teisi töötajaid, et tegelikult kehtiv õigus neid võimalusi piirab. See on probleem ja eriolukorra staatus kindlasti oleks selle lahendanud.

Kokkuvõttes, hea parlament, see on dokument, mis on meie ette tulnud, millel on kahtlemata oma tugev propagandistlik eesmärk ja teavituslik eesmärk. Praktilist informatsiooni selle kohta, kuidas me nendest piirangutest väljume, seda meie käsutuses ei ole, milline valitsuse visioon selle kohta on. Kuid ma arvan, et see üleskutse proua peaministrilt, et pidada dialoogi parlamendi poliitiliste jõududega, ma arvan, on väga teretulnud. Ma arvan, et minu soovitus oleks kutsuda järgmisel nädalal tõesti Riigikogu vanematekogu, panna paika see mudel, kuidas tegelikult koostab selle väljumiskava nende sammudega, selle paneb paika parlament, tehes koostööd valitsusega ja parlamendis. Ma arvan, et oleks mõistlik püüelda selle poole, et meil tekiks ka ühisosana kõigi poliitiliste jõudude vahel tegelikult terviklik käsitlus, kuidas seda teha. Praegu määramatus ei ole väärtus, me peame selle sisustama aktiivse tegutsemisega, see on meie hoolsuskohustus praegu selles kriisis. Et need sammud, mida poliitilised jõud mõistlikuks peavad, me leiame ühisosa. Me sõnastaksime need ja seda kava käsitleksime kui sissejuhatavat dokumenti ja koostaksime lühikese, selge rakendatava kava. Ma arvan, et Isamaa fraktsiooni nimel ma kinnitan, et selleks ühistööks me oleksime igati valmis. Me oleme selles kriisis, kogu rahvas, me saame hakkama, me peame mitte kartma otsustamist. See kriis, kuhu me sattusime selle Euroopa kõrgeima numbrite näitajaga, maailma kõrgeima numbrite näitajaga näitab seda, et see on otsustamatuse kriis ja seda ei tohi uuesti juhtuda. Nüüd tuleb tegutseda, nüüd tuleb tegutseda! Aitäh!

12:11 Mart Helme

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud peaminister! Austatud rahvasaadikud! Meile on esitatud täna sinine raamat –nimetatakse valgeks, aga tegelikult on sinine. Ja loen siit pealt: ühiskonnaelu korraldamise kava koroonviiruse leviku tingimustes. Ja siis on alapealkiri: oleme valvel.

Ma olen kogu aeg valvel ja kui mina ei ole valvel, magan, siis on minu koer valvel. Valvamisega meil probleemi ei ole. Probleemid on meil teised.

Lugupeetud kolleeg Sotsiaaldemokraatlikust Erakonnast kritiseeris valitsust selle eest, et meil on vanemad eagrupid vaktsineerimata ja tõepoolest, meil on vaktsiini praegu Eestis piisavalt, et ära vaktsineerida kõik üle 80-aastased.

Pole üldse mingit küsimust, et meil ei ole piisavalt doose. Küsimus on selles, et meil on korralagedus ja otsustamatus. Ja seda, et meil on korralagedus ja otsustamatus ja et sellele korralagedusele ja otsustamatusele ei osata piiri panna, näitab ka see sinine raamat. Juba see, mis siin peal on, millest meil protseduurilisi küsimusi hulgaliselt oli, näitab, et tegemist on ju, nagu ütles eelkõneleja,  propagandamaterjaliga.

Ja me näeme nüüd veel ka seda, missugune topeltstandard, missugused kummist joonlauad on kasutusel eelmise valitsuse tegevuse ja praeguse valitsuse tegevuse hindamisel. Kui eelmine valitsus tegi kõike halvasti, siis praegune valitsus teeb kõike hästi.

Mul telefon jäi laua peale, aga ma kiiruga vaatasin, missugune on praegu siin saalis toimuvale vastukaja peavoolumeedias. Vastukaja on suurepärane. Peaminister on esitanud meile väga toreda kava neljavärvilise valgusfooriga, mis lahendab kõik meie probleemid. Kõik meie probleemid lahendab! Vaat selline on meie peavoolumeedia. Niisugune positiivne, pehme, siidkinnastes reaktsioon, aga tegelikult selleks põhjust ei ole.

Ma ei taha hakata seda sinist paberit siin ette lugema, aga eelkõneleja näitas siin juba. No kuulge, see on ju põhikooli inimeseõpetuse töövihik, kus me peame hakkama lünkasid täitma ja demonstreerima, et me saame aru ühiskonna funktsioneerimisest ja inimese füsioloogiast ja kõigest. No see ei ole tõsiselt võetav! 

Muide, ma arvan, et Riigikogu esimees võib kinnitada, et eelmise valitsuse ajal, ma arvan, et needsamad Riigikantselei inimesed tõid ka meile paksu pataka paberit, kuna andsime ülesande töötada välja kriisiga tegelemise kava. Me tutvusime põgusalt – piisavalt, kuid siiski põgusalt – valitsuse kabinetiistungil selle paberiga ja andsime selle paberi üle laua ametnikule tagasi, sest see oli mõttetu, kasutu, propagandistlikult samuti kasutu. Nüüd on vähemalt propagandistlikult kasulik paber.

Sellel ei olnud mingit mõtet ja ausalt öeldes ka sellel paberil ei ole mingit mõtet. Ja ma tsiteerin siit ainult ühte ühte. Selleks viime ellu pikemaajalisi tegevusi. Eesti eestvedamine ja osalemine Maailma Terviseorganisatsiooni rahvusvahelise digitaalse immuunsussertifikaadi kasutuselevõtuks. Kantseliit! Hiiglaslikult hästi kokku pandud kantseliit! Ja niimoodi kubiseb terve see paberikene sellisest kantseliidist! Teeme ära!  Oi jumal küll! Oi jumal küll! Teeme, parendame, arendame.

Ma elasin 40 eluaastat Nõukogude Liidu viljastavates tingimustes ja nägin seda arendamist ja parendamist, mis lõppes riigi kokkuvarisemisega. Mul on küsimus lugupeetud peaministrile. Mul on küsimus valitsuse liikmetele. Mul on küsimus koalitsiooni osapooltele.

Palun lisaaega kolm minutit!

Kui te selle kriisiga vaktsineerimise logistikaga ei tule toime, kolm kuud olete valitsuses olnud ja ei tule toime isegi 80-aastaste vaktsineerimisega, kuidas te kavatsete toime tulla, kui tõepoolest rahvusvaheline olukord, mis praegu järjest kuumeneb, kasvab üle sõjasõjaolukorraks? Kuidas te kavatsete sellega toime tulla? Te ei tule sellega toime! 

Leo Kunnas on kirjutanud suurepärase raamatu "2023", kus on kaks stsenaariumi: sinine ja punane. Võtke kätte, me võime kinkida proua peaministrile selle raamatu. Leol on neid eksemplare kindlasti piisavalt ja mul on ka mitu tükki. Me võime kõigile valitsuse liikmetele kinkida, lugege seda punast stsenaariumi! Me oleme praegu teel selle punase stsenaariumi poole, riik variseb kokku. Riik variseb kokku, sest ettevalmistamatus on totaalne. Logistiline võimetus on totaalne, otsustamatus on totaalne. .... andis teile suurepärase võimaluse ja nüüd lapsed mängivad riiki. Teistmoodi ei ole seda võimalik nimetada. Lapsed mängivad riiki! Kurb, aga nii on. 

Aga nii on selle asemel, et lahendada reaalseid probleeme. Kiiresti otsustavalt piirid kinni! Te ütlete, et ei saa Eesti inimesi mitte sisse lasta. Nalja teete või? Uus-Meremaa, kus on null nakatumine. Aga see on ju keelatud märk, õigus, vabandust. Null nakatumine! Kõik Uus-Meremaa kodanikud istuvad karantiinis, kui nad välismaalt tulevad, keegi ei keela neil oma koju tulla, aga nad istuvad karantiinis. See oli täpselt seesama, mida me tegime kevadel. Inimesed, Eesti inimesed, kes tulid, olid eneseisolatsioonis. Ja siin ei ole midagi seadusevastast ega mitte midagi müstilist. See on otsustamise küsimus.

Selle asemel et niisugused lihtsad lahendused, kiired lahendused vastu võtta, piirate te ühiskonda. Ja püüate sisse viia politseiriiki. Kõik need METS-id, meediateenuste seadused ja vihakõneplaanid– see on ju ühiskonna suukorvistamine. Te tahate endale ümber ehitada politseimüüri, et te saaksite riigi tegemist mängida. Aga me ei lase seda teha.

Ma soovitan peaministril minna siia platsi peale ja suhelda inimestega. Väga õpetlik ja väga kasulik! Minge suhelge nende inimestega, need ei ole lamemaalased! Need ei ole notšnoidozorlased. Need ei ole mingisuguseid Kremli agendid. Need on tavalised Eesti inimesed, suures osas intelligentsed, parimas elueas inimesed.

Täna hommikul ma põgusalt vestlesin ühega nendest, kes ütles, et nad on algatanud analüüsi tegemise selle üle, kuidas praegune valitsus rikub Eesti põhiseadust, rikub põhiseaduslikku korda ja kuidas meie vastavad institutsioonid, kes peavad tagama põhiseadusliku korra kestvuse, vaatavad pealt ja aitavad seda põhiseaduslikku korda rikkuda.

Minge rääkige nende inimestega, see tuleb teile kasuks. Teete silmad lahti ja võib-olla lõpetate riigi mängimise ja hakkate riiki juhtima. Aitäh!

12:20 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Nii, rohkem ma fraktsioonide kõnesoovi ei näe. Peaminister on soovinud läbirääkimiste voorus esineda. Ma palun Riigikogu kõnetooli peaminister Kaja Kallase. Palun!

12:20 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh, et ära kuulasite! Ma loodan, et meil saab olema viljakas diskussioon erinevates fraktsioonides. Aga mõned asjad ma tahaksin ära õiendada. Esiteks, Urmas Reinsalule: see ei ole piirangute leevendamise kava. Me ei ole seda öelnud, et see seda on. Piirangute leevendamise kava tuleb eraldi. See on ühiskonnaelu korraldamise kava juhuks, kui elu läheb edasi. Jah, seal on lüngad, just sellepärast et, nagu ma olen öelnud, me tahame kaasata inimesi, selleks et neid lünki täita, just selleks, et need ettepanekud tuleksid nendest valdkondadest, keda need piirangud kõige rohkem puudutavad. See on selle asja eesmärk. Te võite näidata neid tühje tabeleid, aga see ongi see mõte, et tegelikult erinevalt sellisest ülevalt alla suhtumisest on mõte altpoolt ülesse suhelda.

Mart Helmele: kuulates seda kaeblemist siin, ma tahaks öelda, et poliitik, kes kaebleb ajakirjanduse üle, on nagu meremees, kes kaebab tormise mere üle. Võib-olla siis ei tasuks.

Aga nüüd vaktsineerimise juurde. Kuna see on olnud siin täna selliseks teemaks, siis ma ikkagi õiendan osad asjad ära. Teie valitsemise ajal, Mart Helme, on vaktsineeritud 23 000 inimest, samas kui meie valitsemise ajal, ja seda on natuke üle kahe kuu, oleme vaktsineerinud kaks 219 400 inimest. No ei saa kuidagi öelda, et meie oleksime siin ebaõnnestunud, ma arvan, et me oleme seda väga hästi käima tõmmanud ja tõmbame järjest enam.

Teiseks, te ütlete seda, et nakatumine lõpeb, kui piirid lähevad kinni. Eelmisest nädalast näide: üle 5540 juhu oli Eesti nakatumine ja 127 oli väljastpoolt sisse toodud. Eneseisolatsiooni kohustus, nagu te viitate, kehtib ka praegu. Sellest saab ennast n-ö vabaks osta negatiivse testiga. Negatiivne test, selle tegemise võimalus on inimestel. Nüüd, kui me sunniksime niimoodi, et me võtame need inimesed piiril kinni ja torkame neile selle vatitikku ninna, siis te kindlasti kohe ütleksite, et tegemist on põhiseaduslike õiguste rikkumise ja inimese kehalise puutumatuse rikkumisega. Ehk eneseisolatsiooni kohustus kehtib ja meie lõpetasime ära selle Balti mulli, mis vabastas piiri, lätlastel ja soomlastel nende nõuete täitmise. Nii et see kõik töötab.

Nüüd, tulles tagasi selle selle kava juurde, minu soov on fraktsioonidega suhelda ja teie ettepanekuid kuulata, kuidas seda kava täita. Kui mõnel fraktsioonil, nagu ma aru saan, ei ole soovi seda arutada, siis ma mõistan ka seda ja ma loomulikult oma tahet peale ei suru, aga ma hea meelega kuulan rahvaesindajate ettepanekuid, kuivõrd te esindate erinevaid inimesi. Nii nagu meie oleme osutunud valituks, olete ka teie osutunud valituks ja teil on erinevaid mõtteid, mida tahaks kõike kaasata, et ühiskond oleks pardal. Ja seda kõike selleks, et me saaksime tulevikus vältida ühiskonna kinni-lahtikeeramist. Aga murekoht, vaktsineerimine, sellega me tegeleme pidevalt, et seda saada paremaks, samamoodi et saada siis need vanemaealised vaktsineeritud, kes kõige suuremas riskirühmas on. Aga aitäh teile selle arutelu eest!

12:24 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Kuna läbirääkimiste käigus on Riigikogu liikmete nimesid või konkreetselt nende seisukohti mainitud, siis on Riigikogu liikmetel, kui nad soovivad, õigus vasturepliigiks. Urmas Reinsalu, palun!

12:24 Urmas Reinsalu

Aitäh! Proua peaminister, ma arvan, et see ei ole asjakohane osundus, ja ma arvan, et see ei ole väärikas võrdlus, kui te ütlete, et eelmise valitsuse ajal vaktsineerite vähem. Üle-eelmise valitsuse ajal ei vaktsineeritud mitte kedagi, proua peaminister. Aga fakt on see, kui te nii hakkate numbreid pilduma, et kui selle valitsuse ajal aasta jooksul haigestus koroonaviirusse 40 000 inimest, siis teie paari kuu jooksul on haigestunud Eestis 70 000 inimest. Me oleme tõusnud Euroopa Liidus haigestunud inimeste arvult neljandale kohane per capita, see on reaalsus, kui te kõnelete numbritest.

Ja nüüd te ütlesite, et plaan ei ole mitte piirangutest väljumise kava, vaid see on hoopis see, et juhuks, kui elu läheb edasi. Proua peaminister, elu läheb edasi igal juhul. Küsimus on selles, et te ütlesite, et juhtida tuleb alt ülesse alt üles. Alt ülesse! Te olete seda eksperimenteerinud, me oleme vähemalt viimaste päevade jooksul näinud, kuidas alt ülesse juhtimine käib vaktsineerimises. 

Te ei vastanud ka nüüd, kui ma palusin teil isiklikult vastata küsimusele, kas AstraZeneca alla 60‑aastaste inimeste puhul on siis lubatud kasutusele võtta esimeseks süstiks või ei ole. Te ütlesite, et te arutate seda pärastlõunal. Juhitakse alt üles, neid otsuseid kuskil tehakse, neid kommunikeeritakse ja kokku on tulnud paraku, ma pean ausalt ütlema, tohuvabohu. Ma olen teiega nõus, et selles asjas tuleb koostööd teha, siin ei ole mingit kahtlust. Aga otsustamist ei ole võimalik kõrvalt asendada. Valitsuse ja valitsusjuhi ülesanne, milliseid otsuseid tuleb langetada, neid ei ole võimalik teha distantsjuhtimisega kaudu. Seda ma küll, proua peaminister, arvan.

Nüüd Balti mull. Balti mulli puhul ma tulen tagasi selle juurde, et Balti mullis kehtis testimise kohustus nendele, kes ei soovinud olla isolatsioonis, kes eelistasid mitte olla isolatsioonis. Nii et Balti mull oli igati kasulik ja ma arvan, et niisugused otsused, mis te langetasite, need ei olnud ka läbi mõeldud. See, kas on võimalik testimiskohustust piiridel teha. Demokraatlikud kultuurriigid, õigusriigid Euroopas on seda teinud läbivalt ja keegi ei ole kõnelenud sellest, et inimesi pannakse kuhugi ketti ja torgitakse nina vägisi. Seda asja on riigid suutnud teha normaalselt, korrektselt. Siin ei ole juttugi sellest, et kusagil on õigusriigi printsiipide vastu mindud.

12:27 Esimees Jüri Ratas

Austatud Urmas Reinsalu, teie aeg!

12:27 Urmas Reinsalu

Vabandust!

12:27 Esimees Jüri Ratas

Ei ole hullu. Aitäh!

12:27 Esimees Jüri Ratas

Nüüd siin on tulnud enne, kui Mart Helme, keda mainiti ka läbirääkimistes või tema seisukohta, enne on tulnud protseduuriline küsimus. Helir-Valdor Seeder, palun!

12:27 Helir-Valdor Seeder

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Minul on protseduuriline informatsioon teile edasi anda. Olen olnud enamuse istungeid füüsiliselt koha peal ja väga harva kasutan võimalust kaugtöö formaadis töötada. Ja pean tunnistama, et see tänane ühendus on olnud lihtsalt kohutav. Ma ei ole tahtnud segada istungit ja selle läbiviimist, aga side on korduvalt ja korduvalt katkenud. Läbirääkimistest kuulsin ma vast 10% ja ma olin sunnitud ka fraktsiooni nimel läbirääkimistel osalemisest loobuma. Minu eest pidas selle kõne teine fraktsiooni liige, sest sideühenduse katked on lihtsalt kohutavad. Ja ma ei ole kuskil metsa taga, vaid ma olen Viljandi kesklinnas, kus peaks olema ühendus. Ja see oli minu informatsioon juhatusele teadmiseks, et me peame midagi ette võtma. Sellises formaadis töötada lihtsalt ei ole normaalne. Aitäh!

12:28 Esimees Jüri Ratas

Ma tänan, ma tänan selle informatsiooni eest ja see on oluline informatsioon. Ma täiesti mõistan seda pahameelt, kui kaugistungi puhul ühendused ei toimi. Me oleme püüdnud, ja kindlasti ka teie, kui te juhatasite Riigikogu istungit. Me kõik oleme püüdnud, et inimesed saaksid uuesti oma ühenduse luua ja saaksid oma seisukohti ja mõtteid väljendada. Nii et ma võtan selle info väga tõsiselt vastu, aitäh! Nüüd vastusõnavõtt koha pealt. Mart Helme, palun!

12:29 Mart Helme

Aitäh, härra eesistuja! Mulle jääb mulje vahetevahel siin, et praegune peaminister on lõpetanud Leningradi parteikooli, sest tema tahab, nii nagu seal võrreldi kogu aeg Nõukogude Liidu saavutusi 1913. aasta Tsaari-Venemaa saavutustega, tahab ka kogu aeg võrrelda sellega, mis oli enne. Enne tema aega. Enne teie aega, kallis peaminister, ei olnud vaktsiine, ei olnud ühtegi toimivat vaktsiini. See tuli päris lõpus selle eelmise valitsuse lõpu ajal ja loomulikult ei jõudnud me rohkem ära vaktsineerida, kui see teie poolt nimetatud, ma ei tea, 27 000 või palju seal on. Võrrelda seda praeguse olukorraga, kus vaktsiine on turul ja on ka Eestis ja seisab laos ja on kasutamata. Ja perearstid ütlevad, et me võiksime oluliselt rohkem vaktsineerida, kui meile antakse vaktsiinid. Kui meil on erakliinikud, kes ütlevad, et me võiksime vaktsineerida oluliselt rohkem ja ka erinevaid vanusegruppe, kui meile antakse vaktsiini. See kõik räägib ainult ühest: teie võimetusest vaktsineerimist korraldada nii, et see oleks sujuv ja hõlmaks võimalikult suurt hulka elanikkonda ja võimalikult kiire perioodi jooksul immuniseeriks võimalikult suure hulga elanikkonnast. Te ei ole võimeline seda korrigeerima. Ja ausalt öeldes on siin minu arvates täiesti tõsine põhjus ka avaldada umbusaldust, kas teile või töö- ja tervishoiuministrile. Sest see asi on ebanormaalne. Ja see, kuidas te püüate süüd veeretada kogu aeg küll oma ministritele, küll eelmisele valitsusele, küll, ma ei tea, halvale ilmale, no see ei ole lihtsalt aktsepteeritav.

Ja mis puudutab piiride kinnipanemist. Lõuna-Aafrika Vabariigi tüvi on mitmekordselt suuremat suremust põhjustav. Mina kui riskigruppi kuuluv inimene tunnen tõsiselt muret selle üle, et see tüvi üle piiri meile sisse tuuakse. Piisab mõnest inimesest, et see kiiresti nakkav tüvi hakkaks laastamistööd tegema.

12:31 Esimees Jüri Ratas

Ja nüüd protseduuriline küsimus. Helmen Kütt, palun!

12:31 Helmen Kütt

Suur aitäh, austatud eesistuja! Et ei jääks mulje, et Viljandi linn on pommiaugus, levi ei ole, siis mina võin öelda, töötades praegu Viljandist, et levi on olnud suurepärane kogu istungi vältel.

12:31 Esimees Jüri Ratas

Mina tänan Riigikogu istungi juhatajana, väga suur tänu selle otsereportaaži eest! Viljandi linnas, see on praegu tõesti oluline meile, ja mul on hea meel, et ühes kohas ikkagi see töö on toiminud hästi. Aga samas see tõesti seab suuremad eesmärgid meile ka selle viimase miili kohale jõudmiseks kõigini, kes seda soovivad kas siis ühel pool või teisel pool Viljandi järve. Pingutame selle nimel. Nüüd on huvitav hetk, Jevgeni Ossinovski, teil on ...? Palun, mis teil on praegu?

12:32 Jevgeni Ossinovski

Minul on vastusõnavõtt, kuna minu nime ja seisukohti mainis härra Mart Helme oma sõnavõtus. Seisukohti mainisite, ütlesite, et sotsiaaldemokraadid siin rääkisid. Ma sooviksin ka kaks minutit kõnelda.

12:32 Esimees Jüri Ratas

Palun, palun!

12:32 Jevgeni Ossinovski

Aitäh! Mart Helmel ma soovitaks rahuneda. Loomulikult need mured on tõsised ja need vaidlused peavadki olema kirglikud, aga isiklike solvangute teele minemine, ma arvan, ei ole asjakohane ja ei vii meid kindlasti edasi. Mul on väga hea meel, et peaminister ka nendele asjakohastele kriitikamomentidele tuli meile selle arutelu lõpuks ka vastama, sest tõepoolest need mured, mis meil on ilmnenud selles kriisijuhtimise protsessis ja vaktsineerimise korralduses, on meie ühised probleemid. Kui riigil läheb vaktsineerimisvanker võssa, peame selle tagasi tee peale saama, sellepärast et sellest sõltub kogu riigi ja kogu rahva heaolu. Mul on hea meel, proua peaminister, et te võtate tõsiselt seda kriitikat, õigustatud kriitikat, tõenduspõhist kriitikat, mida sotsiaaldemokraadid on esitanud, ja ma tõepoolest loodan, et 80+ inimeste vaktsineerimisega me suudame nüüd fookuse päriselt paika saada ja lähima paari nädalaga siin olulise edasihüppe teha, et saaksime haiglate koormuse alla, saaksime suremuse alla ja saaksime ka kiiremini ühiskonna avamise juurde tagasi tulla. Ja nagu me korduvalt oleme öelnud, oleme kindlasti oma üsna märkimisväärse ekspertiisiga tervishoiuvaldkonnas oma fraktsiooni poolt valmis alati nõu ja jõuga toeks olema. Aitäh!

12:34 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Nüüd on protseduuriline küsimus Signe Kivil. Palun!

12:34 Signe Kivi

Suur tänu, austatud Riigikogu esimees, juhataja! Head Riigikogu liikmed" Mul ongi tegelikult küsimus juhatajale. Kas me nende sõnavõttudega praegu ei eemaldu siiski Riigikogu kodu- ja töökorra seadusest ja sellest, millised on protseduurilised küsimused ja vastused ja millised mitte. Küsimus teile. Aitäh!

12:34 Esimees Jüri Ratas

Meil on hetkel olnud minu teada circa kolm protseduurilist küsimust, üks oli hea leviga Viljandi asukohas, teine oli halva leviga, ja informatsioon oli oluline. Teil oli ka protseduuriline küsimus. Kas need eelnevad on olnud? No need on infoandmised olnud. Ma arvan, et läheme edasi. Ja see, mis praegu toimub, on tõesti kodu- ja töökorra seaduses sees. Kui on mainitud inimest ja tema seisukohta, siis saab ükskord vastu mainida. Nüüd, Mart Helme, teid mainiti, te saite sõna öelda, ja ma saan aru, et nüüd te tahate Jevgeni Ossinovskile vastu öelda. Härra Helme, palun! Anname korra mikrofoni, sest tegelikult on väga huvitav praegu see, mis Mart Helme arvab. Palun!

12:35 Mart Helme

Mina ei maininud seda nime. Mina mainisin, et esineja Sotsiaaldemokraatliku Erakonna poolt, see ei ole nime mainimine, seetõttu ma arvan, et tal ei oleks pidanud olema õigust sõnavõtuks või repliigiks. Ja mis puudutab isiklikesse solvangutesse – ma ei ole kedagi isiklikult solvanud. Kriitika tegemine ja ametisoleva ministri, peaministri, ükskõik kelle pädevuse kahtluse alla seadmine ei ole isiklik solvamine.

12:35 Esimees Jüri Ratas

Aitäh teile! Ja nüüd on see hetk, kus ma näen, et rohkem sõnavõtte ei ole. Järelikult ma sulgen läbirääkimised. Ja nii nagu meil on olnud poliitilise avalduse osas tavaks, siis siin me lõpuks otsust vastu ei võta. Ma tänan peaministrit, suur tänu! Ma tänan Riigikogu liikmeid teie küsimuste eest ja arvamuste eest! Sellega olemegi saanud esimese päevakorrapunkti menetletud.

Nüüd lähme teise päevakorrapunkti juurde, aga enne on veel üks üllatus meile tulnud. Nimelt on tulnud kiri Riigikogu liikme õiguskomisjoni esimehe Jaanus Karilaiu poolt ja temal on järgmine ettepanek. Tema teeb ettepaneku pikendada 8. aprilli Riigikogu täiskogu tööaega päevakorra ammendumiseni, kuid mitte kauemaks kui kella 14-ni. Ja nii nagu meie kord ette näeb, me hakkame selle ettepaneku hääletamist ette valmistama. Aga nagu on heaks tavaks saanud, ja ka tavad on Riigikogus olulised kodu- ja töökorra kõrval, protseduuriline küsimus. Urmas Reinsalu, palun!

12:36 Urmas Reinsalu

Aitäh! Ma siiski tahaksin, ma arvaks küll, et Signe Kivil kindlasti oli õigus seda protseduurilist küsimust esitada, ja ma siiski arvaksin, et õigus oli ka Jevgeni Ossinovskil vastusõnavõtuks. Nimelt, kodu- ja töökorra seadus ei kõnele inimese nimest, vaid ma arvan, et see on oluline meil protokolli huvides fikseerida ja ma paluksin, kas istungi juhataja ühineb minu tõlgendusega kodukorraseadusest, ütleb, et kas Riigikogu liikme isikut ja siin ei ole juttu isegi nimest, vaid see isik on tegelikult, ma arvan, tuvastatav ka sellisena, kui teda tähistatakse n-ö teistsugusel moel kui lihtsalt ees- ja perenimega, või tema sõnavõtus sisaldunud seisukohti puudutatakse sõnavõtus. Nii et mulle tundub, et kui need seisukohad olid küll siin tuvastatavad, et need olid härra Ossinovski poolt tehtud, ja see tähendab, et ka  mõnes sõnavõtus ja see hõlmab ka vastusõnavõttu, nii et iseenesest ka tõepoolest härra Helmel oleks olnud võimalus teha ka härra Ossinovski vastusõnavõtule vastusõnavõtt. Kas mu tõlgendus on õige?

12:37 Esimees Jüri Ratas

Mina olen nõus teie tõlgendusega põhimõtteliselt kuni viimase lauseni. See oli kõik sada protsenti õige. Ja see viimane mõte oli see, et kui me oleme saanud vastusõnavõtu ja siis keegi uuesti meid mainib, et siis saab jälle vastusõnavõtu. Minu meelest see ei ole olnud kodu- ja töökorra mõte. Siis me jäämegi niimoodi seda pingpongi mängima.

Aga kuna me oleme vanematekogus ka antud küsimust arutanud just kodu- ja töökorra seaduse mõttes järgmisele koosseisule, siis võib-olla tõesti selles mõttes ma nõustun, härra Reinsalu, teiega, et ka see järgnev või ütleme, teistkordne vastusõnavõtt tuleks ära ära fikseerida.

Aga ma pean ütlema härra Odinetsile ja Urve Tiidusele, et vaat sellist vormi nüüd küll ei ole, et te panete lihtsalt siia oma nimed kirja, et siis nad on seal kirjas, et kui teil on käsi, siis on see protseduuriline, kui kätt ei ole siis see protseduuriline ei ole. Lihtsalt see on siis tahvli peal üleval. Nii et me alustaks nüüd selle hääletamise ettevalmistamisega, mida on ette pannud Jaanus Karilaid.

Austatud Riigikogu, kas me võime minna hääletuse juurde? Aitäh! 

Panen hääletusele Jaanus Karilaidi ettepaneku pikendada käesolevat istungit ja Riigikogu täiskogu tööaega päevakorra ammendumiseni, kuid mitte kauem kui kella 14-ni. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

12:40 Esimees Jüri Ratas

Tulemusega poolt 60, vastu üks leidis ettepanek toetust.


2. 12:40 Ettekanne "Spordipoliitika põhialuste aastani 2030" täitmisest

12:40 Esimees Jüri Ratas

Nüüd alustame teise päevakorrapunkti menetlemist, selle pealkiri on Ettekanne "Spordipoliitika põhialuste aastani 2030" täitmisest. Ettekandja on kultuuriminister Anneli Ott. Enne kui me alustame selle menetlemist, ma tutvustan lühidalt ka selle menetlemise korda. Kõigepealt on kultuuriministri ettekanne kuni 30 minutit. Siis on küsimused, Riigikogu liige võib esitada ettekandjale ühe suulise küsimuse. Siis on läbirääkimised, kus sõna võivad võtta fraktsioonide esindajad, loomulikult ka, kui soovitakse, Vabariigi Valitsuse liikmed ja ka õiguskantsleril on õigus esineda sõnavõtuga. Arutelu lõppemisel Riigikogu otsust vastu ei võta. See oli lühidalt selle menetlemise raamistik. Ma palun Riigikogu kõnetooli ettekandeks kultuuriminister Anneli Oti. Palun!

12:41 Kultuuriminister Anneli Ott

Suur aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Mul on suur heameel anda teile ülevaade 2020. aasta spordipoliitika elluviimisest.

Eesti sport on pika rikka ajalooga ning tugevalt kirjutatud sisse meie rahvuslikku identiteeti. See on olnud üks osa meie rahvuskultuurist ning oleme alati oma kangelastele kogu südamest kaasa elanud. Isegi siis, kui ei lähe kõige paremini, oleme uhked nende üle, kes meid suurtel rahvusvahelistel tiitlivõistlustel esindavad. Nende inimeste tehtud töö ja nähtud vaev ei ole midagi iseenesestmõistetavat ning nad väärivad igal juhul tunnustust. Seljataha jäänud 2020. aasta oli kahtlemata väga erandlik ning ootamatuid väljakutseid täis. Spordiaasta ei jõudnud alatagi, kui ülemaailmse pandeemia tõttu peatus spordielu pea täielikult. Tokyos toimuvad olümpiamängud lükati aasta võrra edasi, mis on selle suursündmuse 124-aastase ajaloo jooksul esmakordne. Avatuse ja piirangute vahel tasakaalupunkti otsides suudeti spordiaastat siiski jätkata. Enamasti paraku ilma tavapäraste traditsioonideta ja publiku kaasaelamiseta.

Kuid igas halvas on alati ka midagi head. Võtame näiteks Rally Estonia, mis toimus esmakordselt Lõuna-Eestis MM-etapina. Näitasime kogu maailmale, et Eesti on ralliriik ja eestlane on rallirahvas, ning kõrgetasemeline korraldus viis Rally Estonia autoralli maailmameistrivõistluste kalendrisse ka sellel ja järgmisel aastal. Kes oleks osanud arvata, et pärast Ott Tänaku ja Martin Järveoja maailmameistritiitlit suudame nii kiiresti teha sammu veelgi kõrgemale ning tuua autoralli tippsõitjad ja meeskonnad Lõuna-Eestisse? Keeruline olukord maailmas oli võtmeteguriks, mis lõi Eestile võimaluse, ning suutsime selle suurepäraselt ära kasutada.

Head Riigikogu liikmed! Strateegiadokumendi "Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030" võttis Riigikogu vastu 2015. aastal. Sellega määrati Eesti spordipoliitika sihid ja prioriteetsed arengusuunad. Rääkides pikematest eesmärkidest, siis alustaksin spordipoliitika dokumendi peamise prioriteediga ning samas ka ühe suure murekohaga.

Ütlus "Terves kehas terve vaim" on tänapäeval tähenduslikum kui kunagi varem. Kuidas suurendada inimeste kehalist aktiivsust, on küsimus, mis pole aktuaalne ainuüksi Eestis, vaid ka kogu ülejäänud maailmas. Tervise Arengu Instituudi poolt 2018. aastal tehtud uuringust selgub, et 40% Eesti täiskasvanutest tegeleb liikumisharrastusega kaks korda nädalas vähemalt 30 minutit. Maailma Tervishoiuorganisatsiooni antud liikumissoovituste kohaselt peaksid täiskasvanud olema mõõdukalt kehaliselt aktiivsed aga minimaalselt 150–300 minutit nädalas. Eesti sport sihib 2030. aastaks eesmärki, et selleks ajaks liiguks Eestis sarnaselt Põhjamaadega vähemalt 65% elanikkonnast. Selle saavutamiseks tuleb teha koostööd valdkondadeüleselt, kuid oluline on ka omavalitsuste roll, kes tänu läbimõeldud avalikule ruumile saavad kõige enam soodustada aktiivset eluviisi. Riigil on üksi sihini jõudmine keeruline. Linnade ja valdadega koostöös on peaeesmärgi saavutamine realistlik. Sellest ei võida ainuüksi tervishoid, vaid ka meie majandus, sest tervem elukeskkond loob ja toodab ühist rikkust meile kõigile rohkem. Ometi võib 2020. aastat pidada terviseradade külastamise aastaks, sest viirusest tingitud piirangute taustal kasvas RMK puhkealade ja metsaradade külastus 2,8 miljonini ning riik toetas teist aastat järjest terviseradade arendamist kokku 600 000 euroga. Samuti olid ka teised ...rajad aktiivses kasutuses.

Kui rabamatk puhkepäeval on saanud paljude eestimaalaste üheks meelisajaveetmiseks, siis kuidas teha nii, et aktiivne liikumine mahuks ka argipäeva? Harjumusi on raske muuta, sest kui on valida, kas sõita hommikul tööle ratta või autoga, siis eelistame üldjuhul viimast. Seejuures istume kaheksa tundi päevas kontoris ning õhtul naastes nõuavad kodused toimetamised oma aja. Töötades kodukontoris, jääb osadel inimestel tegemata ka need vähesed sammud koduuksest autoni ja autost töökohani. "Eesti 2035" eesmärk on, et vähemalt 55% inimestest liiguks igapäevaselt tööle ühissõidukiga, jalgrattaga või jala. Selleks on vaja autostumise trend ümber pöörata. Siin saavad oma panuse anda Eestimaa linnad ja vallad, pöörates suuremat tähelepanu avaliku ruumi planeerimisele, et mugavuse kõrval peetaks oluliseks ka igapäevast liikumist soodustavaid lahendusi nii lastele kui ka täiskasvanuile, alustades mänguväljakutest ja jooksuradadest ning lõpetades välijõusaalide rajamisega. Küllap teen siin osal inimestele liiga, sest võrreldes eelmise aastaga on spordiorganisatsioonidega seotud harrastajate arv kasvanud 4%. Kuid on selge, et spordivaldkond üksi Eesti elanikkonda päästa ei suuda. Terved inimesed on riigi jaoks tähtsad ning murettekitavatele numbritele tuleb reageerida. Vabariigi Valitsus on seadnud inimeste tervise järgmise aasta üheks prioriteediks ning koalitsioonileppes on terviseprogrammis kirjas, et eesmärk on inimeste tervena elatud aastate tõstmine ja tervislike eluviiside edendamine. Valitsuse saja päeva plaani sai ka eesmärk töötada välja liikumisharrastuse kontseptsioon, mis aitaks muuta süsteemi senisest laiapõhjalisemaks, koordineeritumaks ja efektiivsemaks. Muutus ei sünni küll üleöö, kuid samm-sammult probleemiga tegeledes suudame senist tendentsi muuta. Ometi algab see kõik ikkagi meist endist, sest liikuda meie eest mitte keegi teine ei saa.

Kahjuks tuleb rääkida ka pahupoolest, milleks on ahistamisjuhtumid spordis. Need on äärmiselt kahetsusväärsed ja valusad. Sellistel intsidentidel pole spordis kohta. Igasugune tahtevastane tegevus, sh seksuaalne vägivald alaealiste suhtes, on täiesti lubamatu. Iga inimene, eriti aga laps ja noor, peab spordist saama ainult positiivse mälestuse ja kasuliku kogemuse kogu eluks. Peame astuma senisest veelgi jõulisemaid samme, et see nii ka tõesti oleks. 2020. aastal alustas tegevust Eesti Antidopingu SA ümberkujundamise tulemusena Eesti Antidopingu ja Spordieetika SA, mis lisaks dopingu ja spordivõistlustega manipuleerimise teemadele tegeleb ka lastekaitse ja väärkohtlemise ennetamise juhtumitega ning muude spordieetikat puudutavate teemadega. Tegevusse on kaasatud ka Justiitsministeerium ja teised väärkohtlemise teemaga tegelevad partnerasutused. Kultuuriministeerium toetas eelmisel aastal Eesti Antidopingu ja Spordieetika SA tegevust 250 000 euroga ning kahtlemata on ülimalt oluline jätkata organisatsiooni tegevuse toetamist, sest tänu nende heale tööle järgib sport enda kehtestatud reegleid. Laste kaitsmine spordis tähendab kaitsmist füüsilise ja emotsionaalse kahju, väärkohtlemise, vägivalla, ärakasutamise ja hooletusse jätmise eest. Kutsun kõiki üles märkama meie ümber toimuvat ja kahtlustustest teavitama selleks loodud asutusi.

Spordivaldkonda reguleerib Eestis spordiseadus. Viimastel aastatel on toimunud nii spordis kui ka ühiskonnas laiemalt arenguid, mis andsid 2018. aasta kevadel Kultuuriministeeriumile tõuke koos valdkondadega valmistada ette mitmeid põhimõttelisi spordiseaduse muudatusi. Näiteks puudutasid need sportlaste stipendiumi ja toetuse määramise põhimõtteid, mille tulemusena jõustus eelmise aasta 1. märtsil eriregulatsioon sportlaste stipendiumi ja sportlaste toetuse maksmiseks, et vältida vaidlusi ja stipendiumide maksmise kuritarvitamist ning luua sportlaste tasustamiseks stabiilsem kord. Sport peab olema aus ning eelmise aasta märtsis jõustunud spordiseaduse muudatustega muudeti kriminaalkorras karistatavaks ka dopinguainete vahendamine ja dopingu kasutamisele kallutamine. Iga dopingujuhtum murendab usku puhtasse sporti ning paneb pinge alla kõik sportlased, kes saavutavad või soovivad tulevikus saavutada häid tulemusi ausal teel.

Head kuulajad! Ministriametisse asudes ütlesin ühes intervjuus, et tippsport on riigi asi ja see on visiitkaart. 2011. aastal käivitatud Team Estonia projekt pakub tippsportlastele olulist tugisüsteemi, et keskenduda maksimaalselt tulemuste saavutamisele ja sportlaskarjäärile. Team Estonia toetus kasvas möödunud aastal 1 miljonilt eurolt 3 miljoni euroni ja ma näen vajadust suurendada selle projekti rahastust veelgi. Esiteks aitab see kasvatada uusi olümpiavõitjaid. Edu suurvõistlustel hoiab Eesti spordi maailmakaardil, toob Eesti riigile tuntust ning mõjub positiivselt meie elanikkonna sportimisele. Kuid Eesti medalikollektsioonile lisaks julgustab Team Estonia projekt nii noori sportlasi kui ka nende vanemaid liikuma ambitsioonikamalt suurte sihtide poole. Kui varasemalt võis paljude sportlaste jaoks jääda tõelisesse tippu pürgimine vaid unistuseks, siis Team Estonia projekt tagab selle, et sportlastel oleks noorte vanuseklassist täiskasvanute klassi siirdudes tagatud esmane majanduslik toimetulek.

Suuruselt Eestiga võrreldavate riikide, Taani ja Sloveenia kogemused näitavad, et edu toob tippsportlaste toetamise koondamine ühtsesse süsteemi, mis tagab tiimi kuuluvatele sportlastele kõik vajalikud tingimused. Tippu pürgimine on aga väga tihedalt seotud sellega, millised on meie treeningvõimalused kodumaal. Möödunud aasta suurematest taristuinvesteeringutest tasub esile tuua Kääriku spordikeskuse, mille arendamist toetas riik 4,6 miljoni euroga. Sealjuures tasub märkida, et kompleksi väljaehitamisse on riik aastatel 2018–2020 panustanud 12 miljonit eurot. Eelmisel aastal valmisid uue valgustusega kergejõustiku- ja jalgpallistaadionid, renoveeriti ka väliujula. Majutuseks suunatud teenuste laiendamisel valmis viis võistkonnamaja, kuhu on kokku võimalik mahutada 60 sportlast. Kaasaegne ja innovaatilisi lahendusi pakkuv spordikeskus on Eestil puudu ning kahtlemata näitab see, mil määral riik väärtustab nii laste ja noorte sporti kui ka meie tippsportlaste võimalusi treenida olümpiamängude väärilistest tingimustes. Hea on tõdeda, et huvi keskuse kasutamise vastu on väga suur ning broneeringuid on tehtud juba mitu aastat ette.

Sportimist Eestimaa maakondades on tugevalt edendanud SA Eesti Terviserajad, kes on üle Eesti rajanud rohkem kui 100 terviserada ja ligi 70 siseterviserada. Eesti Terviserajad on võtnud eesmärgiks kindlustada enamikule Eestimaa elanikkonnast terviseradade võrgustiku kättesaadavus aastaringseks tasuta liikumisharrastuseks. Eesti Terviserajad on olnud ka heaks partneriks Kultuuriministeeriumile regionaalsete tervisekeskuste meetme elluviimisel. Antud meetmest on riik viimastel aastatel toetanud 23 regionaalset tervisekeskust kokku 600 000 euroga aastas ning see on aidanud korrastada ja nüüdisajastada paljusid maakondlikke tervisespordikeskusi. Suurem eesmärk on arendada välja üle-eestiline mitmekülgne liikumisharrastust võimaldavate regionaalsete tervisespordikeskuste võrgustik. Järgmise aasta lõpuks, kui toetusperiood saab läbi, on Eesti maakondades vähemalt üks, paljudes ka kaks tervisespordikeskust, kus on valgustatud liikumisrajad ja loodud kunstlume tootmise võimekus. Tervisespordikeskused on inimeste seas populaarsed, seda näitas ka spordisõprade rohkus korrastatud ja valgustatud suusaradadel. Tuginedes terviseradadele paigutatud loendurite andmetele, tehti möödunud suusahooajal riigilt toetust saavatel radadel umbes üks miljon külastus. Kahtlemata annab see signaali, et toetusmeede on end õigustanud ning kindlasti tasuks rahva tervise huvides kaaluda toetusmeetme jätkamist.

2020. aastal alustatud jalgpalli sisehallide ehitamise projekt saab tõelise hoo sisse tänavu. Uued hallid kerkivad nii Viljandisse, Haapsallu, Raplasse kui ka Tartusse. Kõik need multifunktsionaalsed hallid pakuvad lisaks kohalikele jalgpalluritele ka teiste spordialade harrastajatele kvaliteetseks treeninguks paremaid treeningtingimusi ja kohalike haridusasutuste õpilastele, kes paiknevad vähemalt 500 meetri kaugusel.

Otsused, mis arendavad ja viivad spordielu edasi väljaspool pealinna, on aga eriti rõõmustavad. Iga sporti investeeritud euro toob inimestele tugevama tervise näol raha mitmekordselt tagasi. Rääkides täpsemalt rahast, siis Kultuuriministeeriumi 2020. aasta eelarvest eraldati spordivaldkonnale kokku 48,2 miljonit eurot, mis jagunes toetusteks niimoodi, et 32,1 miljonit spordiorganisatsioonidele, 12,7 miljonit riigi investeeringuteks spordiobjektidesse ja 3,4 miljonit kriisiabiks. Kokku eraldas riik spordiorganisatsioonidele eriolukorra tõttu tekkinud majanduslike mõjude kompenseerimiseks ligikaudu 13 miljonit. Lisaks varem mainitud 3,4 miljonile, mis tuli Kultuuriministeeriumilt, lisandus 4,5 miljonit Haridus- ja Teadusministeeriumilt, 4,5 miljonit Töötukassalt ja 400 000 EAS-ilt. Eelmise aasta teises kvartalis langes maksulaekumine spordivaldkonnas 38,8% võrreldes 2019. aasta sama kvartaliga. Riigi eraldatud abiraha aitas spordivaldkonnal esimese suure hoobi üle elada, maksulaekumine neljandas kvartalis taastus varasemale tasemele. Selle eest soovin tänada ka eelmist valitsust.

Lisaks riigi panusele on ülimalt oluline kohalike omavalitsuste toetus valdkonnale. 2019. aastal eraldasid Eesti linnad ja vallad spordile rekordiliselt 82,2 miljonit eurot. 2020. aasta toetuste summad saame teada alles käesoleva aasta suvel, aga loodan, et pandeemiast räsitud aasta ei jätnud siin suurt jälge. 2020. aastal, mis oli tugevalt mõjutatud koroonaviiruse leviku tõkestamiseks seatud piirangutest, eraldasid kohalikud omavalitsused otseselt saavutusspordi iseloomuga toetusi kokku 3,2 miljonit. Jättes välja Tallinna ja Tartu summad, toetasid ülejäänud 77 kohalikku omavalitsust saavutussporti kokku ligi 1,4 miljoni euroga. Saavutusspordi toetus on umbes 5% kohalike omavalitsuste poolt spordile eraldatud toetusest. See näitab, et kohalike omavalitsuste peamine eesmärk on ikkagi kohaliku tasandi spordi toetamine, spordiobjektide rajamine ja ülalpidamine ning võimaluse korral toetatakse ka saavutussporti.

2020. aastal avas Rahandusministeerium portaali minuomavalitsus.ee, mille eesmärk on anda tagasisidet kohalike omavalitsuste pakutavatele teenustele. Enamik omavalitsusi asub täna sporditeenuste osutamisel keskmisel tasemel. Suure elanike arvuga KOV-id täitsid kriteeriume paremini ehk suudavad pakkuda kvaliteetsemat teenust. Samuti on näha seos elanikkonna hajutatusega, keskuslikes omavalitsustest on ka spordivaldkonna teenused paremini tagatud. 66 omavalitsust jõuavad elementaarsele baastasemele, kuid muret tekitav on see, et koguni 13 omavalitsust ei ole suutnud seda saavutada. Tõele au andes ei peaks baastaseme saavutamine olema ühele oma elanikkonnast lugupidavale KOV-ile väga ressurssi nõudev. Loodame siin jätkuvalt paremat ja head tahet.

Head rahvasaadikud! Soovitan teil kõigil omavalitsus.ee portaali kaudu tutvuda oma piirkonna teenuste kvaliteediga ning mõelda, kuidas ise seal kaasa aidata. Riik toetas 2020. aastal treeneritele töötasu maksmist 7,25 miljoni euroga. Treenerikutsete arvus toimus järsk tõus: viimaste aastate tavapärasest vahemikust 3300–3450 tõusis see peaaegu 3700 treenerikutseni. Protsessi on mõjutanud treeneritele antav toetus nii üleriigiliselt kui ka kohalike omavalitsuste tasandil, spordialaliitude kohalik hoolikam tegevus ja koolitoetused treenerikutse omandamisele. Suurem treenerikutsete arv tähendab lähiaastatel ka suuremat survet treenerite tööjõukulu toetussüsteemile, kuhu juba 2021. aastaks taotleti rekordarv treeningtunde. Süsteemi jätkusuutlikkuse tagamiseks ja Eesti keskmise palgani jõudmiseks tuleb lähiajal leida lisaressursse, et treeneri palgataset tõsta ja riigi poolt toetatud treeningtundide tõstmine oleks võimalik.

Ma usun, et spordiaastat kokku võtvas kõnes on ülimalt oluline puudutada ka parasporti. Puudega inimesed tähtsustavad üha enam liikuvat ja sportlikku eluviisi ning kahtlemata peab ka riik tagama neile selleks head tingimused. Aasta-aastalt tehakse siin üha suuremat koostööd spordialaliitude ja kohalike omavalitsustega. Riik toetas puuetega inimeste katusorganisatsioonide tegevust 2020. aastal 1 miljoni euroga. Veel 2018. aastal oli see 400 000 eurot. Vähem tähtis pole seegi, et läbi aasta on piirangute sätestamisel arvestatud sellega, et treeningtegevuse piirangut ei kohaldata puuetega inimeste tegevustele, sh sotsiaalse ja tööalase rehabilitatsiooniteenuse osutamisele. Seega on saanud kõik meie puudega sportlased treenida tavapärastes tingimustes.

Lõpetuseks. Eestlastel on tugev spordigeen. Sport on ajalooliselt loonud kangelasi ning loob neid ka meie tulevikus. Väikeriigina võime olla uhked Eesti sportlaste üle, kes hoiavad meie sinimustvalget lippu kõrgel rahvusvahelistel suurvõistlustel, kuid lisaks sellele on nad innustajateks ning loovad ühiskonnas olulisi väärtusi, nagu näiteks tervislik toitumine ja inimeste aktiivne liikumine. Viimast on ülimalt oluline silmas pidada, sest liikumise ja hea tervise vahele saab tõmmata võrdusmärgi ning lõppude lõpuks on see oluline eeldus ka Eesti rahva säilimisel ja riigi jätkusuutlikkuse tagamisel. Tänan kuulamast!

13:02 Esimees Jüri Ratas

Suur tänu, austatud minister, teie ettekande eest! Läheme nüüd küsimuste juurde. Eduard Odinets, palun!

13:02 Eduard Odinets

Aitäh, härra juhataja! Ja aitäh, proua minister, selle ülevaate eest! Minu küsimus on teemal, mis võib-olla spordipoliitika kontekstis ei ole sagedane või vähemalt tavaline. Et kui vaadata alaliitude presidentide juhtide soolist koosseisu, siis prevaleerivad seal ikkagi mehed. Et spordi juhtimine on meil meeste tegevus, nemad esindavad meid ka erinevates rahvusvahelistes föderatsioonides, olles ka seal asejuhid ja juhatuste liikmed. Ka ministeeriumi spordiosakond koosneb ainult meestest. Minu küsimus on, et kas ja mis tasanditel pööratakse tähelepanu soolisele võrdõiguslikkusele spordis, kaasa arvatud meeste ja naiste vahelisele tasakaalule spordi juhtimisel, lisaks sellele, et meil spordiminister on naisterahvas. Aitäh!

13:03 Kultuuriminister Anneli Ott

Suur tänu selle küsimuse eest! Teema, mida austatud küsija tõstatab, on kindlasti laiem kui spordivaldkonna teema. Et me räägime siin küsimusest, mis on tegelikult Eesti ühiskonnas palju laiem. Ja ma usun, et kui siin kogu ühiskonnas see tasakaal suureneb, siis suureneb see ka spordivaldkonnas. Ja minul isiklikult oleks äärmiselt hea meel, kui see juhtub n-ö loomulikul viisil, kus me ei hakka tegelikult eristama seda, et me peame hakkama seda võrdõiguslikkust või seda soolist tasakaalu kuidagi kohustuslikus korras kunstlikult tekitama, vaid tegelikult on meil väga palju tublisid inimesi, kas nad on siis mehed või naised, spordivaldkonnas tegutsemas. Ja ma olen selle lühikese ajaga, mis oli võimalus käia tutvumas ka kohalikes omavalitsustes, tegelikult kohanud ka väga palju tublisid naisi, kes on spordivaldkonnas tegevad. Ja ma usun, et tulevikus see tegelikult ainult kasvab. Ja see kasvab ju mitte ainult spordivaldkonnas, vaid ka teistes valdkondades. Nii et mina pigem usun, et see on hetkel võib-olla veel selline probleem, mis paistab silma, aga me mõne aasta pärast saame näha siin juba palju suuremat tasakaalu. Aitäh!

13:04 Esimees Jüri Ratas

Urve Tiidus, palun!

13:04 Urve Tiidus

Suur tänu, juhataja! Lugupeetud minister! Spordipoliitika enim tulevikku mõjutav osa on laste ja noorte liikumisharrastuse edendamine ja sellel on kaugele ulatuv mõju füüsilisele ja vaimsele tervisele, elukvaliteedile ja eluea pikkusele, nii nagu ka teie oma tänases ettekandes tõdesite.

Ma kasutan Soomes tehtud värsket uuringut. Soomes liiguvad vaid pooled 7–12-aastastest lastest piisavalt ja 13–17-aastaste vanusegrupis on üks viiendik sportlikult aktiivsed. Viimane aasta pole muidugi kõige parem näide liikumisharrastuste hindamiseks, aga moodsa tehnoloogia mõju kehalise aktiivsuse vähenemisel laste ja noorte seas on fakt.

Olen kindel, et ega me naabritest palju ei erine. Eile tegi Soome Haridus- ja Kultuuriministeerium teatavaks soovitused 7–17-aastastele lastele. See on iga päev vähemalt tund aega sportlikku tegevust, mis kiirendab ka pulssi ja hingamist – need on kestvusalad, peamiselt rattasõit, jooksmine – ja vähemalt kolm korda nädalas väike higivalamine on kasuks.

Kuidas teile see soomlaste plaan ja soovitused meeldivad ja kas meil on praegu selle vanusegrupi jaoks midagi võrreldavat kõrvale panna? Aitäh!

13:06 Kultuuriminister Anneli Ott

Suur tänu, lugupeetud küsija! Ja suur tänu jagamast seda seda meie naabrite eesmärki. Ma pean seda väga õigeks. Ma pean väga lugu Soome ühiskonna teadlikkusest tegelikult üldse, kuidas juhtida inimesi tervema elustiili poole. Ma olen seda kogenud, ma arvan, et sinna on 10 aastat tagasi, kui põhjalikult tegelikult ka omavalitsuse tasandil seal see läbi mõeldakse.

Kahjuks pean tõdema, et meil on tänaseni sellest õppida. Me oleme praegu välja töötamas liikumisharrastuse kontseptsiooni. See spordipoliitika ülevaade keskendus sel korral rohkem kohalikele omavalitsustele ja kohalikud omavalitsused on need, kes väga suurel määral kujundavad seda keskkonda, kus meie inimesed, meie noored saavad liikuda.

Liikumisharrastuse laiem temaatika hõlmab horisontaalselt väga paljusid valdkondi. Kindlasti siin on väga suur koostöökoht Haridus- ja Teadusministeeriumiga, et jõuda koolidesse. Ja praegu selle liikumisharrastuse kontseptsiooni üks fookus ongi see, et koolipäeva jooksul lapsed, noored liiguksid iga päev vähemalt ühe tunni.

Meil on hea näide Elva kooliga, kus tegelikult selleks võimaluseks ei pea olema ainult kehalise kasvatuse tund. Selleks on erinevad liikumisvõimalused, erinevad lahendused. Motiveerijad oleks need inimesed, kes on spordis täna tuntud või on juba ajaloos olnud pikemalt spordis tegevad ja saavad seda teadmist ja eeskuju koolidesse tuua.

See kontseptsioon on praegu väljatöötamisel. Kultuuriministeerium soovib sellega tulla lähiajal valitsusse, aprillikuu jooksul. Kuidas täpsemalt läheneda sellele, et inimesi liikuma saada, sealhulgas nii 17-aastasi kui 7-aastasi kui ka tegelikult 70-aastasi, seda vahet otseselt siin hetkel meie ei tee, aga me räägime sellest elanikkonna liikumisest laiemalt.

Meie noortest ja lastest liigub piisavalt 25% ja autostumine, kiire digiajastu tekitab olukorra, kust me saame täna teenused väga kiiresti kätte ilma väga palju selleks liikumata. Me ei pea väga palju selleks liikuma, mitte kuhugi minema, me saame oma kodus selle teenuse kätte, mis meil enam-vähem vaja on, ja see tekitab olukorra, kus need asjad ei juhtu. Nad ei juhtu iseenesest, vaid me peame hakkama teadlikult sellega tegelema. Et kuidas siiski saada neid lapsi ja noori sealt arvuti tagant ära, kuidas saada liikumine nende jaoks loomulikuks tegevuseks iga päev.

13:09 Esimees Jüri Ratas

Signe Kivi, palun!

13:09 Signe Kivi

Suur aitäh, austatud Riigikogu esimees! Austatud minister! Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030 kinnitati aastal 2015. Sellest on möödunud kuus aastat. Täna on meie ees kokkuvõte tegevustest 2020. aastal. Millised on need valdkonnad spordis, millele peaksime võrreldes 2015. aasta ja siis seatud eesmärkidega rohkem tähelepanu pöörama, rohkem ühiskonna kaasamist ja miks mitte ka võib-olla reklaami ja investeeringuid suunama?

13:10 Kultuuriminister Anneli Ott

Suur tänu selle küsimuse eest! Kindlasti neid valdkondi on päris mitmeid, siin vastuses ei saa piirduda ühe valdkonnaga. Aga kui lubate, siis ma selle eelmise vastuse ka tooksin siia vastusesse. See on kindlasti üks temaatika, millega tuleb rohkem tegeleda. Lisaks sellele kindlasti tuleb tähelepanu pöörata regionaalsetele investeeringutele, et kogu Eesti oleks kaetud võimalustega liikuda kohalikul tasandil. Ja koostöö kohalike omavalitsustega, koostöö kohalike spordialaliitudega, koostöö kohalike spordiliitudega, kes tegelikult tegelevad meil üldise liikumisharrastusega, väga paljudes nendes spordiliitudes on ju tööl üks, maksimaalselt kaks inimest, kes peavad kogu maakonna tasandil siis inimesed liikuma saama. Et see on kindlasti liiga vähe ja seda panust tuleb suurendada või seda võimalust kohapeal panustada, seda koostööd tuleb suurendada.

Kindlasti seesama teema, mida ma mainisin ka oma kõnes, on treenerite kutsekvalifikatsioon, treenerite töötasud ja kvalifikatsiooniga, kutsega treener. Me räägime kõige madalamast astmest, lasteaiast kuni tegelikult tippspordini välja, see peab olema koolitatud inimene. Lisaks seesama eetikateema, seesama, et sport oleks turvaline. See ei ole nüüd küll eelmisel aastal väga teravalt ühiskonnas tõstatunud, aga siiski ma mainin seda, et sellel aastal tõstatunud teemana ma arvan, et ühiskonnas praegu see arutelu ei tohi vaibuda, me peame sellega edasi minema, me peame sellele teemale tõsiselt otsa vaatama, sest see ei ole kindlasti laste ja noorte küsimus. See on täiskasvanute küsimus. Kuidas treener käitub, kuidas treener ka ennast kaitseb sellises olukorras, millised on need reeglid, mille alusel treener tegutseb nii, et nii noored, lapsed kui ta ise oleks kaitstud ja kõigile oleks sportimine turvaline. Nii et see on kindlasti äärmiselt oluline teema nii sellel kui järgmisel aastal, kui järgmistel aastatel. Et me saaksime rahulikult oma lapsed trenni viia ja kõigil oleks sellest palju rõõmu ja lõpuks kogu riigis oleksid terved inimesed.

13:12 Esimees Jüri Ratas

Natalia Malleus, palun!

13:12 Natalia Malleus

(Räägib, aga ei ole kuulda.)

13:12 Jüri Ratas

Austatud Natalia Malleus, teid ei ole kuulda. Püüame ...

13:12 Natalia Malleus

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Tippsportlased ...

13:13 Esimees Jüri Ratas

Austatud Natalia Malleus! Austatud Riigikogu liige, ma korraks vabandan, see ühendus on väga halb. Ma palun see ühendus praegu katkestada. Ma loodan, austatud Riigikogu liige Natalia Malleus, et ma olen nüüd ka teile kuulda. See ühendus oli väga halb. Meil on õnnestunud mõnikord ühendust parandada, kui Chrome'ist minna välja ja siis sellesse võimsasse Chrome'i tagasi minna. Palun tehke seda, pange ennast uuesti kirja ja ma annan teile kohe uuesti sõna. Lihtsalt hetkel ei olnud aru saada tänu väga halvale internetiühendusele. Nii et püüame selle, palun tehke see protseduur läbi ja siis ma annan teile uuesti sõna küsimuste voorus. Marko Torm, palun!

13:13 Marko Torm

Austatud eesistuja! Hea minister! Minu küsimus puudutab ka just kooliealiste ja laste liikumisharrastust, täpsemalt ka kehalise kasvatuse uut, valmivat ainekava, millega mulle teadaolevalt väga paljud üle Eesti kehalise kasvatuse õpetajad tegelikult päri ei ole. Ehk me räägime alatasa sellest, et liikumisharrastus peab suurenema ja ka erinevate avaliku elu tegelaste näol seda sõnumit me võimendame, olgu see EOK president või minister või keegi teine. Aga sisus, mitte tegudes, me liigume vastupidises suunas. Olgu näiteks kas 12. klassi kuuelt ainekursuselt praegusele viiele liikumine, ja tendents on vähenev või muude näitajate puhul. Meil oleks vaja väga konkreetseid tegusid. Sellest on räägitud väga pikalt. Palve teile öelda, kuidas me saaksime järgneva kahe-kolme-nelja aasta jooksul väga selgelt suurendada laste liikuvust. Aitäh!

13:15 Kultuuriminister Anneli Ott

Aitäh selle küsimuse eest! Koalitsiooni eesmärgiks on võetud liikumisharrastuse kontseptsiooni väljatöötamine. Selle kontseptsiooni n-ö projektiga, soovime esitleda seda aprillikuus Vabariigi Valitsusele Kultuuriministeeriumi poolt. See kontseptsiooni rakendamine on kindlasti laiapõhjaline ja kaasab horisontaalselt väga paljusid partnereid ja ka kindlasti teisi ministeeriume, sealhulgas Haridus- ja Teadusministeeriumi. Ma kahjuks pean tõdema, et ma ei saa teile täna veel seda täielikku retsepti öelda, kuidas see toimuma hakkab, aga ma olen teiega täiesti nõus, et tegusid on vaja ja selle nimel ka Kultuuriministeerium praegu tegutseb, selle nimel on ka koalitsioonilepingusse punkt ette nähtud, et me viime ellu liikumisharrastuse kontseptsiooni väljatöötamise, hakkame selle alusel tegelema. Meil on täna juba häid näiteid Eestist, nagu ma kõnes ka või enne küsimusele vastates mainisin, milleks on Elva kool, kes on osanud viia oma lapsed liikuma vähemalt üks tund koolipäeva jooksul. Siin ei pea selleks olema kehalise kasvatuse tund, siin võib olla täiesti alternatiivseid tegevusi. Aga kindlasti ei pea ma õigeks näiteks lähenemist, et kui on suusaveerand, mis oli sellel aastal küll suurepärane võimalus, kuid kahjuks koolid olid meil koduõppel, siis me lähme näiteks üks päev nädalas suusatama, suusatame kolm tundi ära ja saab korraga n-ö tehtud, eks ju. Neid lahendusi on palju, aga eesmärk on see, et üks on kehalise kasvatuse tund, teine on liikumine laiemalt, ja selleks on nii vahetunnid kui ka õppekavas olevad ainetunnid, kus tegelikult saab kindlasti kombineerida seda õpetust ka liikumisega, kui selleks oleks ühiselt meil need võimalikud variandid läbi töötatud ja spetsialiste kaasates läbi mõeldud.

13:17 Esimees Jüri Ratas

Natalia Malleus. Natalia Malleus, kui te kuulete, olete istungil, siis ma annan nüüd teile uuesti sõna, proovime selle ühenduse teiega uuesti luua. Küsimus, Natalia Malleus, palun!

13:17 Natalia Malleus

Aitäh, austatud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Paljud tippsportlased peavad ühendama trenni tööga, et saada endale vahendid igapäevaelu korraldamiseks. Selle juures peame pidevalt otsima ja nende tegevuse toetamiseks sponsoreid. Sellest tulenevalt minu küsimus. Kas teie hinnangul on Eesti riigi tippsport piisavalt rahastatud võrreldes teiste riikidega?

13:18 Kultuuriminister Anneli Ott

Aitäh selle küsimuse eest! Eesti riik on tippsporti eelmisel aastal panustanud kolm miljonit eurot, see on läbi Team Estonia. Seda on võrreldes 2019. aastaga kaks miljonit rohkem, st 2019 oli see üks miljon, eelmisel aastal kolm ja ka sellel aastal panustab Eesti kolm miljonit tippspordi arendamisse. Selle mehhanismi kaudu saavad toetust 80 sportlast ja 60 treenerit, lisaks sama sama palju noorsportlasi ja nende treenereid ning lisaks ka võistkonnaalade noorte ja täiskasvanute koondised. Tippspordi arendamine on Eestile väga oluline spordipoliitika kujundamisel ja siinkohal, nagu ma ka oma kõnes ütlesin, kindlasti me peame edasi liikuma selles suunas, et Team Estonia vahendid tippspordi toetuseks järgnevatel aastatel kasvaksid.

13:19 Esimees Jüri Ratas

Jüri Jaanson, palun!

13:19 Jüri Jaanson

Suur tänu, istungi juhataja! Austatud minister! Ma väga tänan suurepärase ülevaate eest ja põhjaliku ülevaate eest. Ja ma arvan, et väga õige ja hea oli just see, et kuigi me käsitleme siin sporti, te rääkisite ka asjast, mis on esile kerkinud ja mille koht ei ole spordiruumi juures üldse. Need on needsamad probleemid vägivalla, ahistamise, dopinguga ja kõige muuga. Need teemad on kõik väga pikaajalised olnud ja mul on selline tunne, et need ühiskondlikud asutused, mis nendega tegelema peaksid, need tegelevad ikkagi eelkõige tagajärgedega, nad on lihtsalt nõrgad. Ja seetõttu mul on tunne, et riik peaks ka sellele rohkem tähelepanu pöörama. Mis on Kultuuriministeeriumi vaade sellele, kuidas neid ebaterveid nähtusi siin ikkagi spordist minema saada?

13:20 Kultuuriminister Anneli Ott

Suur tänu! Olen austatud küsijaga väga nõus. Need teemad ei kuulu spordi juurde, need ei tohi kuuluda spordi juurde, me peame kõik selle nimel pingutama. Kultuuriministeerium otseselt selle temaatikaga tegeleb läbi Eesti Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutuse. Eelmisel aastal alustati ennetus- ja koolitustööga ja sellel aastal probleemi ühiskonnas tõstatamine kindlasti seda fookust suurendab. Praegusel hetkel ongi käitumisjuhiste väljatöötamine, mis on tegelikult saadetud juba ka meie partnerorganisatsioonidele kooskõlastamiseks, läbivaatamiseks, et kas need on piisavad selleks, et me saaksime astuda ühe sammu edasi. Siin on kindlasti vaja hoida üleval ka ühiskondlikku debatti laiemalt. Neid praktikaid tegelikult meil on Euroopast võtta, kus neid juhiseid on täiesti väga häid olemas. Aga ükski paber iseenesest ei aita. Siin peab olema ühiskondlik aktiivsus selles osas, et me tahame sellist tegevust spordist ja ükskõik millisest valdkonnast elus välja juurida. Ja siin peab olema oskus näha seda, oskus ära tunda nii kõrvalseisjal kui ka tegelikult sellel inimesel, kelle suhtes valesti käitutakse. Ja see ei pea olema kindlasti alati alaealine, see võib olla ka juba täiesti vanuse mõttes täiskasvanud inimene, kas 18 või 19. Aga ei pruugi olla, et inimene oskab seda ära tunda. Ja siin, ma arvan, et on ka ministeeriumil suur roll hoida ühiskonnas seda teemat n-ö aktiivsena, et me oskaksime tegelikult sellele vaadata hoopis teise nurga alt. Mitte siis, kui see sulle juba kahe silma vahele põmaki! lööb, vaid sa oskad seda tunnetada paremini, et midagi on valesti. Me oskaksime märgata ja me oskaksime vastavalt sellele ka tegutseda, käituda, teame, kuhu pöörduda jne. Nii et ma olen teiega väga nõus, et see temaatika ei tohi vaibuda ja me peame sellega aktiivselt edasi minema.

13:22 Esimees Jüri Ratas

Viktoria Ladõnskaja-Kubits, palun! 

13:22 Viktoria Ladõnskaja-Kubits

Austatud minister, aitäh ettekande eest! Jah, kurb tõde seisneb selles, et tõepoolest meie lapsed liiguvad hästi vähe, aga täiskasvanud ka. Ja kultuurikomisjoni koosolekul teie nõunikud rääkisid sellest, et järgmisel nädalal ilmselt tutvustatakse valitsuse tasemel seda kontseptsiooni, kuidas aidata selle küsimuse lahendamisele. Poliitikud tavaliselt oskavad kirjeldada probleemi väga täpselt, aga ehk lahendustega ongi meil on raskusi.

Kas teie ministrina võiksite kas või natukene tutvustada seda kontseptsiooni või vähemalt mingil määral nippe, mille abil me saaksime panna liikuma Eesti inimesi?

13:23 Kultuuriminister Anneli Ott

Suur tänu! Kindlasti täpsema ülevaate saab siis, kui me tõesti valitsuses seda teemat arutame. Praegu ministeerium  järgmise nädala jooksul täpsemalt selle kontseptsiooni kokkupanemisega tegeleb.

Ma olen nüüd vastastes ja oma kõnes ka natukene seda teemat puudutanud. Üks on kindlasti see horisontaalne lähenemine, et me teeme suurt koostööd nii kohalike omavalitsustega, kohalike spordiorganisatsioonidega, alaliitudega. See ei ole ainult Kultuuriministeeriumi juhitav tegevus. Ja kindlasti EOK-l on siin suur roll, sest üks valdkond on kohe liikumisharrastuse teema ja "Sport kooli" on ka sellel aastal kahe miljoniga rahastatud, et läbi selle projekti rohkem õpilasi koolides liikuma saada. 

Lisaks loomulikult ka nendesamade liikumisharrastust toetavate taristute arendamine kohalikes omavalitsustes. Just paar päeva tagasi allkirjastasin ka projektide rahastuse 600 000-le sellel aastal, kus omavalitsused üle Eesti saavad erinevaid terviseobjekte oma haldusalal rekonstrueerida ja teha võimalikuks laiema liikumisharrastustegevuste valiku.

Nii et see temaatika on hästi lai. Ja üks moment, mis kindlasti on, mida ma mainisin, et see ei juhtu iseenesest. See tähendab seda et kogu selle soovi juures peab meil olema kaasatud, milleks oleme plaaninud riigieelarvest toetust küsida, nii-öelda teaduspõhine lähenemine. Et me küsime tegelikult ekspertide arvamusi, kuidas täpselt seda teha, kuidas on võimalik tegelikult see liikumisharrastuse harjumus inimestele kaasa anda kogu eluks. Et mis on see iga, millised on need tegevused, mis on need emotsioonid, mis on need eelarved kohalike omavalitsuste poole pealt. Et see oleks riigiga koostöös, et riik panustab, kohalik omavalitsus panustab, palju peab erasektor panustama – kogu see temaatika. Me oleme jõudnud niikaugele, et see ei juhtu niisama. Kui me ei tegutse, kui me ei tegutse teadlikult, teaduspõhiselt, siis tegelikult omasoodu minnes me oleme mõne aasta pärast veel raskemas olukorras. Aitäh!

13:26 Esimees Jüri Ratas

Austatud Riigikogu liikmed, selles päevakorrapunktis on üks küsimus, lihtsalt ma korraks informeerin veel. Aga liigume edasi. Leo Kunnas, palun!

13:26 Leo Kunnas

Austatud istungi juhataja! Hea Anneli! Siin ülevaate 26. leheküljel on üks väga murelik graafik, mis räägib sellest, kuidas ajateenistuse alguses ja lõpus noored suudavad füüsilisi teste täita. Ja kui kuni 2018. aastani umbes pooled suutsid alguses testi ära teha ja pärast lõpus siis umbes 90%, siis 2019 ja 2020 on need arvud äkki järsult langenud, ehk siis ainult 32% ja 28% ajateenistuse alguses ja lõpus siis 62% ja 59% protsenti, mis on väga murelikud näitajad. Kas oskate selgitada? Kas te olete vaadanud seda graafikut ja kas te oskate selgitada, millest võiks need põhjused tulla? Aitäh!

13:27 Kultuuriminister Anneli Ott

Suur tänu küsimuse eest! Graafikut olen vaadanud ja probleemiga olen tuttav juba sellest hetkest, kui teie kolleegina olin riigikaitsekomisjonis. Ja millest me siin täna rääkinud oleme? Tegelikult sellest samast graafikust ka väga palju. Et seesama autostumine, seesama digimaailm on see, mis tegelikult nooruki füüsilisi võimeid kindlasti mõjutab ja nende tulemust me võime siin graafikust näha. See ongi see, kus me täna ütleme seda, et mitte midagi ei muutu enam juhuslikult, vaid me peame selleks kasutama rahalist ressurssi, et töötada välja kontseptsioon, kuidas teaduspõhiselt kõikide osapooltega laiapõhjaliselt koostöös edasi liikuda, selleks et see graafik n-ö keeraks suuna ülespoole.

13:27 Esimees Jüri Ratas

Indrek Saar, palun!

13:28 Indrek Saar

Aitäh! Lugupeetud minister, aitäh ülevaate eest! Rõõm on näha, et Kultuuriministeerium alati siin viimastel aastatel varustab meid sellise korraliku materjaliga. Tegelikult tahaks küsida palju ja see üks küsimus on pagana vähe. (Naerab.) Tahaks tõesti arutada selle üle, et selles uues situatsioonis, kus me praegu oleme, kus me hindame ümber väga paljusid asju, kuidas selles situatsioonis mida on õnnestunud teha või mis ideed on Kultuuriministeeriumis selleks, et seda kriisi, tervisekriisi heas mõttes ära kasutada ja nende teemadega uuel tasemel ühiskonnas edasi minna ja uut suhtumist muuta. Aga ma pean kindlasti küsima ka investeeringute kohta või isegi mitte ainult investeeringute, vaid oluliste asjade kohta, mida te kavandate riigi eelarvestrateegias küsima minna. Kohe on arutelud ees. Mis on need olulised asjad spordivaldkonnas, mida te järgmise aasta eelarvesse tahate küsima minna? Ja üks väike nüanss, milles uhtes ma enne ka ministrit hoiatasin: kuidas selle Hiiumaa spordikeskusega? Istungi juhataja kindlasti tahab ka selle kohta täpsemat vastust saada. Kas järgmiseks aastaks on see 300 000, mis väidetavalt lubatud on, eelarves olemas?

13:29 Kultuuriminister Anneli Ott

Suur tänu! Hiiumaa spordikeskusega on nii, et sellel aastal on ette nähtud 1,8 miljonit ja järgmisel aastal 0,3. Hetkel on need lepingud Hiiumaa spordikeskusele olemas. Minule isiklikult on äärmiselt oluline, et investeeringud sporti oleksid regionaalselt tasakaalustatud ja et meil oleks Eesti eri paikades väga head tingimused peaaegu ühesuguste spordialade, aga erinevate spordialade harrastamiseks ja ka spordivõistluste läbiviimiseks ja seda ka tipptasemel, kui selleks Eestile võimalused peaksid avanema.

Nüüd riigi eelarvestrateegia. Riigieelarve läbirääkimised tõesti alles algavad. Aprilli lõpuks peaksid selguma need täpsemad asjaolud, mida siis järgmisel ja järgnevatel aastatel kavandatakse. Sellepärast ma praegu, hetkel ühtegi objekti siin välja ei tahaks tuua. Aga nagu ma ütlesin, siis ma pean tähtsaks seda, et oleks regionaalne tasakaalustatus. Ja nagu ma siin kõnes ja mitmes küsimuse vastuses olen märkinud, siis selleks, et me saaksime liikumisharrastust laiemalt ühiskonnas kasvatada, on oluline nii investeeringute pool kui ka teaduspõhine lähenemine kogu kontseptsioonile, sh kohalike omavalitsuste koostöö. Siin riik üksinda kindlasti ei saa sellist tulemust, nagu me eeldame, see loomulikult nõuab ka omavalitsuste eelarvelist panustamist. Ja loodetavasti selle kontseptsiooni väljatöötamise sees me jõuame nendele ühistele arusaamistele, kuidas on seda kõige efektiivsem viis teha.

Loomulikult kindlasti on meie suureks mureks või motivatsiooniks ka see, et treenerite kutsetaseme taotlemine ja kutsetasemega treenerite arv on kasvanud. Seal on olnud aastaid sihuke klaaslagi, millest üle ei lähe see 3400. Ja nüüd järsku ikkagi 3700-le, mis näitab seda, et riik on astunud õigeid samme. Sellel on väikse viitega tekkinud positiivne tulem ja siit on kindlasti sõnum sellega edasi liikuda.

13:32 Esimees Jüri Ratas

Austatud minister, ma tänan teid! Rohkem küsimusi ei ole. Omalt poolt tahan öelda, siin ma nägin mitmeid reaktsioone selle ühe küsimuse osas. Me oleme algatanud ka vanematekogus selle kodu- ja töökorra seaduse läbivaatamise ja see § 155 lõige 4 ütleb, et sellistel juhtudel on üks suuline küsimus. Aga ta annab ka võimaluse: "Kui Riigikogu juhatus ning ametiisik ei ole kokku leppinud teisiti." Võib-olla tulevikus tõesti võiks siin olla nii, nagu meil tavapärast on, et on kaks küsimust. Nii et ma arvan, et see võiks olla üks diskussiooniobjekt, kui me arutame kodu- ja töökorda järgmise koosseisu jaoks. 

Nüüd liigume edasi. Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi soovitakse avada. Avan läbirääkimised. Palun Riigikogu kõnetooli Eesti Keskerakonna fraktsiooni esindaja Dmitri Dmitrijevi, palun! Ja kui palju te lisaaega soovite? Saab ühest sekundist kuni 180 sekundini.

13:32 Dmitri Dmitrijev

Võtame maksimumi.

13:33 Esimees Jüri Ratas

Selge, siis kaheksa minutit, palun.

13:33 Dmitri Dmitrijev

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid ja ülekande jälgijad! Peame paraku tõdema, et Eesti koolilapsed liiguvad vähem kui Eesti vanglates olevad vangid. Kui vangidel on võimalus iga päev liikuda värskes õhus tund aega, siis Eesti õpilased liiguvad värskes õhus, ja olgu siinkohal rõhutatud, et mitte iga päev, vaid ainuüksi ühes nädalas keskmiselt vaid neli tundi. Vangidega sama palju liigub värskes õhus vaid kümnendik lastest ja see karm võrdlus on välja toodud tervisekassa kodulehel liigun.ee. Õpilaste liikumisaktiivsus on murettekitavalt madal, vaid 24% lastest liigub tervisliku arengu seisukohast piisavalt. Seda olenemata sellest, et ligi pooled Eesti lastest osalevad mõne spordiala treeningutel. Teame ka, et iga neljas esimese klassi laps on ülekaaluline. Need näitajad peaksid kogu ühiskonna panema häirekella lööma, sest needsamad lapsed on 10 või 20 aasta pärast need, kes meie Eesti elu edasi viivad.

Maailma Terviseorganisatsiooni juhiste kohaselt peaksid lapsed olema mõõdukalt kehaliselt aktiivsed vähemalt 60 minutit iga päev, seejuures vähemalt kolmel päeval nädalas peaksid lapsed tegelema kõrge intensiivsusega kehalise tegevusega. Teame, et laste kehaline aktiivsus ei tule kasuks ainult tervisele, vaid paljud uuringud on näidanud, et kehalise aktiivsuse tõusuga paraneb ka laste õppeedukus, keskendumisvõime ja ka käitumine koolis. Liikumisharrastustega tegelemine ei aita hoida vaid vaimset ja kehalist tervist, vaid võib omada palju laiemat tähendust. Noorte puhul võib huvitegevustes osalemine ja liikumisharrastustega tegelemine aidata ennetada olulisi riskikäitumise viise, nagu näiteks alkoholi ja narkootikumide tarbimine, suitsetamine ning kuritegevuses osalemine. Positiivne hõivatus vähendab aega, mil noored on tegevusetult, sest just siis hakatakse tihtilugu aega sisustama tervist kahjustavate harjumustega. Ja siinkohal võiksime eeskuju võtta taas kord Islandist, kes suutis 10 aastaga tuua noorte alkoholi tarvitamise, suitsetamise ja kanepi tarvitamise kardinaalselt alla. Seda tehti riigi ja kohalike omavalitsuste eestvedamisel suurendades huvitegevuseks mõeldud rahastust. Igal noorel oli kasutada teatud hulk raha, mille eest nad võisid ise valida endale meelepärase organiseeritud huvitegevuse. Lisaks panustati perepoliitikale, mis aitab suurendada lapsevanemate ja laste koosveedetud aega. Seega on Island tõestanud, et läbimõeldud valdkondadeülese tegevusega on võimalik saavutada väga häid tulemusi lühikese ajaga.

Rahvatervise seisukohast on üheks suuremaks murekohaks vähene kehaline aktiivsus, mida peetakse suremuse põhjustajate seas neljandaks riskifaktoriks. Vaadates Eesti inimeste surma põhjuseid viimasel kümnendil on konkurentsitult esikohal vereringeelundite haigused, mille tagajärjel suri viimase kümnendi jooksul enam kui kaks korda rohkem inimesi kui kasvajatesse, mis on surma põhjuste seas teisel kohal. Ja paraku teame, et vereringeelundite haiguseid peetakse elustiili haigusteks ehk neid on võimalik väga olulisel määral tervisliku eluviisiga ennetada vältides liigsöömist ja olles mõõdukalt kehaliselt aktiivne.

Ja paraku on halval tervisel mõju ka Eesti majandusele. On teada, et rahva halb tervis võib langetada Eesti sisemajanduse koguprodukti koguni 6–15%. On üheselt selge, et tervise ja majanduse vahelised seosed on väga laialdased. Halb tervis vähendab töövõimeliste inimeste arvu ning töötavate inimeste töötundide arvu ja produktiivsust. On huvitav tendents, et kui täna õnnestuks meil langetada suremust pooleteise protsendi võrra, saaks 25 aasta pärast SKP inimese kohta tõsta 14% võrra.

Suremuse ja haigestumise langetamise koosmõju ühiskonna arengule ja elanikkonna jõukuse kasvule oleks ootuspäraselt veelgi suurem. Me seisame silmitsi olukorraga, kus elatustaseme tõus, istuva eluviisi laialdane levik, tehnoloogiline areng seavad rahva tervise tõsise surve alla. Kuigi viimase 18 aastaga on tervisespordi harrastamises näha positiivset arengut, on areng olnud aeglane võrreldes tervist negatiivselt mõjutavate faktorite kasvutempoga. Ja siinkohal on väga oluline, et riik jätkuvalt seisaks selle eest, et aastaks 2030 oleme jõudnud niikaugele, et kaks kolmandikku Eesti inimestest harrastaksid tervisesporti vähemalt kaks korda nädalas.

Kuigi sportimisvõimaluste parandamine on ebatervislike eluviiside ennetustegevuses väga oluline, ei ole pelgalt liikumisradade ja spordihoonete ehitamisega inimeste madalat liikumisaktiivsust võimalik muuta. Väga vajalik on valdkondadeülene koostöö, et teadvustada senisest paremini probleemi tõsidust ning muuta ühiskondlikku hoiakut. Peame soodustama inimeste igapäevaste tegevuste käigus saadavat kehalist koormust, luues elukeskkonna, mis soosib jalgsi, jalgrattaga liikumist ning kutsuks senisest enam liikuma nii noori kui ka eakaid inimesi. On oluline tagada senisest enam liikumist soodustavaid võimalusi, kus olenemata vanusest ja ka majanduslikust olukorrast oleks kõigil võimalik tegeleda just talle sobiva ja meelepärase kehalise aktiivsusega. Aitäh!

13:39 Esimees Jüri Ratas

Suur tänu teile! Nüüd ma palun, et võtab sõna läbirääkimistel Kristiina Šmigun-Vähi, Reformierakonna fraktsiooni esindaja. Palun!

13:39 Kristina Šmigun-Vähi

Aitäh! Kohe ma palun algatuseks endale ka maksimumlisaaja, mis oleks mul võimalik võtta. 

13:39 Esimees Jüri Ratas

Kaheksa minutit, palun! 

13:39 Kristina Šmigun-Vähi

Aitäh teile! Lugupeetud istungi juhataja, lugupeetud kultuuriminister, head Riigikogu liikmed ja kõik kuulajad! Inimese tervis on tema kõige kallim maine vara. Ma olen veendunud, et sellega nõustute kõik. Mulle väga meeldib spordipoliitika põhialuste 2020–2030 üleriigiline eesmärk, mis on sõnastatud järgmiselt. "Liikumisel ja spordil on oluline ja kasvav roll eestimaalaste elujõu edendamisel, elukeskkonna rikkuse loomisel ja Eesti riigi hea maine kujundamisel." Imelised sõnad! 

Ainult siis, kui me riigina üha enam panustame liikumisharrastusse ja sporti, on meil suur võimalus saavutada samasugune vaimne ja kehaline tasakaal ning heaolu nagu Põhjamaades. Seda me ju unistame, sinna me soovime saada.

Spordi all ei pea ma otseselt silmas tippsporti, millel on kahtlemata samuti väga oluline roll meie elus. See on rahvast ühendav ja positiivselt kaasaelamist pakkuv. Seetõttu on raske tippspordi osakaalu alahinnata. Meil on vaja eeskujusid, eeskujusid ja tippsport neid kahtlemata pakub.

Kuid see ei tee meid rahvana veel tervemaks ja tugevamaks. Meie harjumused saavad alguse lapsepõlvest. Suureks eeskujuks on kindlasti lapsevanemad. Kõik, mida omandame lapsepõlves, on justkui tugev vundament, mille peale on hea üles ehitada kogu  edasine elu. See on osa sellest vundamendist.

Iga sportimisse investeeritud euro toob riigile kordades tagasi, sest terve inimene saavutab rohkem nii oma töös kui isiklikus elus. Ning mis peamine, ta elab pikema ja õnnelikuma elu. Rääkimata sellest, et hea tervisega inimeste ravimise peale kulub riigil tunduvalt, kordades vähem raha.

See on 21. sajandi heaoluühiskonna valik, kas liikuda, sportida, püsida terve või lasta ennast juhtida mugavusel ja mis seal salata, tihtipeale ka laiskusel.

Kui viimase aasta pandeemia oludest üldse leida midagi head, siis me oleme õppinud rohkem mõtlema oma tervisele ja oma tervisest. Spordiharrastajate arvu kasv nii noorte kui  organiseerunud harrastajate hulgas ja uute spordiorganisatsioonide teke on väga head uudised. Kasvab ka treenerikutsete arv, kuid samas nukraks teeb, et treeneriks pürgivate noorte inimeste loobumine treeneritööst kasvab.

Kindlasti võib siin üheks põhjuseks tuua töötasu. Me peame võtma eesmärgiks viia see kooliõpetajatega samale tasemele. Nii õpetajad kui ka treenerid on ühtemoodi olulised ja mängivad suurt rolli sellesama vundamendi ladumisel, mille vilju me terve elu lõikame.

Loomulikult on lasteaias ja koolis omandatud oskustel ja harjumustel suur roll. Usun, et meie haridussüsteemi kaudu saame Eesti laste tervise heaks palju ära teha. Näiteks Tartu Ülikooli poolt loodud liikuma kutsuva kooli programmiga on tänaseks liikunud 148 kooli. Koolide huvi on suur. Ja teate, mis kõige peamine: õpetajad on valmis rakendama uusi aktiivseid tunde meie laste tervislikuma päeva jaoks.

Aga see kõik ei ole piisav. Me peame endalt küsima: kuidas meelitada Eesti inimesi veelgi enam spordi ja läbi selle tervisliku eluviisi juurde? See on strateegilise tähtsusega küsimus, sest täna tegeleme me ennekõike tagajärgedega. Kui inimene on haige, siis pakume talle kõrge kvaliteediga ja kallist ravi. Aga milline oleks kokkuhoid, kui me kõik oleksime tervemad ja sportlikumad!

Loomulikult ei ole see ainult riigi probleem ja ennekõike saab iga inimene ise oma tervise heaks palju ära teha. Aga me peame looma selleks veel rohkem võimalusi, veel rohkem jalutus- ja rattateid, korda tehtud parke ja välivõimlemise alasid. Samuti saame teha soodustusi ujulates või spordisaalides käimise eest.

See kõik oleks väga hästi investeeritud raha ja riik oleks siin tõsiselt tark investor. See ei ole ainult Kultuuriministeeriumi vastutusala. See vajab mõtteviisi muutust, millesse panustab ühiselt kogu avalik sektor.

Kaitseväe ülem Martin Herem ütles hiljuti siin saalis esinedes, et noorte füüsiline võimekus ajateenistuses olles paraneb. See näitab selgelt, et see potentsiaal on meis kõigis olemas. Kui Kaitseväe näidet edasi arendada, siis ei tohi me alandada norme, vaid peame sellesama potentsiaali iga inimeses üles leidma ja aktiivseks muutma. Ärme siis langetame latti ja ärme jookseme selle lati alt läbi! Mulle väga meeldisid kultuuriministri sõnad ja ma lõpetan ka sellega: "Terves kehas terve vaim." Aitäh teile!

13:45 Esimees Jüri Ratas

Suur tänu! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esindaja Indrek Saar. Palun!

13:45 Indrek Saar

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Kõigepealt tänan väga ministrit veel kord ettekande eest ja selle võimaluse eest, et me saame siin taas seda spordipoliitika põhialuseid 2030 protsessi ülevaatlikult koos kõigi spordisõpradest kolleegidega arutada. Ja tänan kindlasti ka Riigikogu juhatajat, kes lubas, et meil on, ehk nendele spordisõpradele, keda ei ole nii ülemäära palju, et see teise küsimuse lubamine nende jaoks Riigikogu töö halvaks, et võib-olla tõesti järgmistel kordadel on võimalik seda teise küsimuse võimalust kasutada, sest tegelikult küsida tahaks ja selle läbi diskussiooni pidada.

Aga mul on jätkuvalt heameel tõdeda, et see 2015. aastal Riigikogu poolt vastu võetud dokument toimib, sõidab, need mahapandud liiprid on tegelikult andnud rea ette nii ministeeriumile selle valdkonna kureerijana kui tegelikult valdkonnale, kes ju ise oli loomulikult selle dokumendi kaasamises väga oluline osapool ja tänu sellele on see töö olnud korrastatum ja süsteemsem.Ja üht-teist on ju jälle ka aasta jooksul tehtud, saadud, hoolimata sellest, et see aasta oli ju nii mõneski mõttes eriline ja loomulikult ka spordivaldkond paraku seda omal nahal tunda sai.

Ma nimetaksin mõned algatused, millest mul on väga hea meel, et need jätkuvad, minister ka neist mõnda nimetas, mis siin aruandes kirjas on. See regionaalsete tervisespordikeskuste toetus, mis sel aastal esimest korda nagu tuntavalt oma efekti avaldas tänu sellele, et talv oli mõnevõrra lahkem miinuskraadide mõttes, ja tänu sellele, et üks asi, millele sai kontsentreerutud selle loomise raames, ja ma loodan, et see nii ka jääb, et igas maakonnas oleks võimalik ikkagi lastel õppida suusatama. Sest vaadates meie talvesid, kui seda kunstlumevõimalust ei ole, siis võib mõni põlvkond elementaarsetest oskustest üldse ilma jääda. Sel talvel oli eriti hea näha, kuidas usinamad suutsid tegelikult rajad väga varakult valmis teha ja seda suusarõõmu jätkus väga pikaks. Loodame, et see paneb uue aluse ka Eesti suusaspordi tulevasele tähelennule, rääkimata liikumisharrastusest, millest täna on korduvalt räägitud.

Mul on väga hea meel, et see julge hullus Rally Estonia tõepoolest õnnestus. See on nüüd koht, kus me näeme, kuidas kriisi saab heas mõttes ära kasutada. Tegelikult WRC-etapp reaalselt Eestisse jõudis mitu aastat varem, kui keegi seda reaalseks pidas. Ja ma loodan, et hoolimata sellest, et tänane valitsusjuht on ralli suhtes olnud kriitiline, siis ministril õnnestub seda positsiooni ka selles valitsuses kaitsta. Nii uhkeid üritusi, arvestades, et meil on endal ralli tipptegija olemas, võiks Eestisse tuua jätkuvalt.

Ja mul on hea meel, et ka eelmise aasta eelarves jätkus see kokkulepe, mis puutub puuetega inimeste katusorganisatsiooni ehk siis see rahaline viimane n-ö tõusunukk, mis on kokku lepitud, 200 000, läks sinna juurde. Ja ma väga loodan, et see, mis on kirjas ligipääsetavuse kohta, et selline kriitiline noot, mis selles paberis oli, see paneb aluse selleks, et me ikka kriitiliselt vaatame üle, miks meil praegu tihtipeale on seis, et sporditaristusse puuetega inimestel tulek on justkui mingi eriline sündmus, miks see ei saaks olla igapäevase elu osa nii nagu tavalisel inimesel on sporti tegema minemine. See peaks olema, need on ka kõik täpselt samasugused ühiskonnas igapäevaselt elavad inimesed, kuigi nendel on mingi eriline külg, aga nad peaksid saama nendele teenustele ligi nii, et see ei tekita mingit täiendavat stressi või et sa ei pea midagi täiendavalt organiseerima hakkama selle jaoks.

Ma palun lisaaega kolm minutit! 

13:50 Esimees Jüri Ratas

Jaa, palun! Kaheksa minutit kokku. 

13:50 Indrek Saar

Ma loodan väga, et sellese RES-i aruteludes, kus mul on hea meel selle lubaduse üle, mis me juba ministri käest saime, aga et seal investeeringuid vaadates saadakse ka sellest aru, et paljud spordiinvesteeringud on majanduse taaskäivitamise jaoks väga head investeeringud, et ka selle nurga alt seda vaadatakse, sinna juurde saab luua töökohti ja pika perspektiiviga töökohti. Küll ma unistan sellest, et üks päev jõuaks ka sinnamaani, et spordiklubid ei pea tegema spordikoole selle jaoks, et saada tulumaksuvabastust, mille jaoks nad sisuliselt on igati õigustatud, et see bürokraatlik takistus, mis on tükk aega olnud, et see saab lahenduse.

Ja ma loodan, et see kunagi saavutatud läbimurre, et tööandjad saavad tervisekulusid kompenseerida, töötajate tervisekulusid 400 euro ulatuses aastas, see nüüd saab selle jätku, mida tööandjad on küsinud, sotsiaaldemokraadid kindlasti seda toetavad, ehk siis see kahekordistuks, see number, et see võiks olla 800 eurot. Arvestades tänast tervisesituatsiooni ja sellest tulenevaid järelmeid, taastusravi, mida inimesed vajavad, ja sellega seoses ka liikumistegevusi, siis see kindlasti on õigustatud.

Treenerite palgad on üks koht, mille koha pealt ma pean muidugi olema kriitiline paraku, aga mul on hea meel, et minister andis lubaduse, et RES-is on see asi, mida ta kaitsma läheb. See, et  kaheks aastaks on palgad jäänud täiesti seisma, taseme peale, mis niigi ei olnud piisav. Jah, me suutsime paari aastaga tegelikult seda numbrit mingi 70–80 prossa vähemalt tõsta 600 pealt 1000 peale, aga 1000 ilmselgelt treeneri miinimumpalgana, noortetreeneri miinimumpalgana on vähe. Ja treenerite rollist ühiskonnas on nii palju räägitud, et see võiks olla elementaarne, ja ka minister seda ütles, et need inimesed saavad motiveeritud palga, ma arvan, siis on ka vähem neid väga ebameeldivaid probleeme, millest me siin viimasel ajal paraku oleme olnud sunnitud treeneritega seoses rääkima.

Liikumisharrastus. Huvitaval kombel ma siin dokumendis, mis on saanud Liikuma Kutsuvast Koolist, Et see Islandi idee näide ja Elva näide on siin olemas, aga kas Liikuma Kutsuva Kooli idee on maha potsand või mina ei leidnud? Ma loodan, et see idee elab, sest tõepoolest, see on üks koht, ise nägin, mida see tegelikult tähendab. See tervisekriis andis mulle võimaluse oma lapsega natukene rohkem tegelda ja süsteemsemalt tegeleda ja siis ma sain aru, kui vähe tegelikult tavapäeva raames jääb kooliõpilasel aega mingites muudes raamides, kui ta koolis ei saa liikuda, liikumiseks võimalusi, et need tuleb koolipäeva integreerida, need liikumisvõimalused.

Ja lõpetuseks tahaksin meelde tuletada seda, mida minister mainis, et Eesti Antidopingu ja Spordieetika Sihtasutus väärib igakülgset toetust. Ühemõtteliselt peab spordi ausus olema tagatud. Spordi riigieelarvest rahastamise raison d'être, olemasolu igasugune õigustus, on see, et sport on aus ja siin ei ole mingeid nüansse. Spordieetika ja Antidopingu Sihtasutuse tegevus vajab igakülgset toetust, nii rahalist kui moraalselt. Jõudu spordivaldkonnale! Loodan, et see kriis tegelikult annab meile uusi ideid, kuidas ka selles valdkonnas arengutega edasi minna. Tänan tähelepanu eest!

13:54 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma palun nüüd, Raivo Tamm, Isamaa fraktsiooni esindaja!

13:54 Raivo Tamm

Tänan, lugupeetud istungi juhataja! Tänan ka kultuuriministrit selle ettekande eest. Ma näen kellale vaadates, et lisaaega mul enam tellida ei ole võimalik, püüan nii kiiresti ära rääkida kui vähegi võimalik ja avaldada toetust ideele, igati toetada spordivaldkonnas treenereid, sest ma olen hiljaaegu osalenud ka treenerite esimesel ümarlaual, mis oli kokku kutsutud treenerite enda poolt, selleks et Eesti ühiskonnas treenerite staatust rohkem väärtustada, mis võiks olla ilmselgelt rohkem väärtustatud, kui ta praegu on. Ja nagu siin tänagi on kuulda olnud, eeskätt just nende tasustamise ja nende palkade osas, sest on ilmselge, et see elukutse, see amet on sama väärtuslik, kui meil on kooliõpetaja amet ja tema väärtus meie ühiskonnas meie lastele, ja mitte ainult lastele, vaid ka täiskasvanutele. Kui mind oli kutsutud sellel ümarlauale rääkima oma kogemustest treenerite osas, siis ma ütlen tõesti nii, nagu tervisesportlane ütleb, et kõige raskem on teekond diivanilt välisukseni, aga tegelikult, kui sa sealt välisuksest välja lähed ja oled üksi, ega sul seal ka kerge ei saa olema, kui sul ei ole treenerit. Ma arvan, et väga oluline on tark sportimine, mitte ise omapäi või mõne sõbra õhutusel, vaid väga oluline on see, kas liituda erinevate gruppide ja treeningrühmadega, et ikkagi teha seda kõike treeneri käe all. Tark sportimine on see kõige tähtsam. Ja selleks, et tark sportimine Eestis oleks elujõuline, siis ma arvan, et on väga oluline kõikvõimalikes eelarvetes, nii lisaeelarves kui ka tulevases eelarves, osutada väga suurt tähelepanu Eesti treenerkonnale, nende toimetulekule tähelepanu pöörata. Aitäh! 

13:57 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Sellega on selle punkti menetlemine lõpetatud. Aitäh ministrile ja kõigile küsijatele! 


3. 13:57 Väärteomenetluse seadustiku § 62 muutmise seaduse eelnõu (215 SE) teine lugemine

13:57 Esimees Jüri Ratas

Liigume edasi kolmanda päevakorrapunkti juurde, milleks on õiguskomisjoni algatatud väärteomenetluse seadustiku § 62 muutmise seaduse eelnõu (215 SE) teine lugemine. Palun Riigikogu kõnetooli Tarmo Kruusimäe. Palun!

13:57 Tarmo Kruusimäe

Head töökaaslased! Riigikogu õiguskomisjon kohtus kolmel korral: 15. veebruar, 18. märts ja 5. aprill toimus siis viimasel istungil suur muudatus, mis oli siis § 62 lõige 3 ja lõige 4, mille sisu on see, et nüüd on kannatanul õigus tutvuda väärteotoimikuga, mitte et ta peab selleks kohtusse minema. Kõik otsused olid konsensuslikud ja komisjon otsustas toetada muudatusettepanekuid. Eelnõu kolmas ehk lõpphääletus toimuks 13. aprillil 2021. Palun eelnõu toetada!

13:58 Esimees Jüri Ratas

Aitäh, hea ettekandja, põhjaliku ettekande eest! Tundub, et küsimusi ei ole. Küsimusi ei ole. Aitäh teile! Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimisi ei soovita avada.  Alustame nüüd muudatusettepanekute läbivaatamisega. On laekunud üks muudatusettepanek õiguskomisjoni poolt, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada täielikult. Sellega oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud.

Juhtivkomisjoni seisukoht on eelnõu 215 teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud ja sellega on kolmanda päevakorrapunkti käsitlemine lõpetatud.

Head Riigikogu liikmed! Mul on teile oluline info veel täiendada. Mida ütles Martin Helme hommikul, nüüd on selgunud veel üks asi. Nimelt, täna toimub globaalse Eesti toetusrühma asutamiskoosolek, kokkukutsuja on Imre Sooäär. Kõigil Riigikogu liikmetel, kes soovivad selle toetusrühmaga liituda, toimub see nüüd kohe peale istungit Teamsi keskkonnas. Minu info kohaselt on vastav link kõigile Riigikogu liikmetele saadetud Imre Sooääre poolt teie e-postkasti. Nii et kes soovivad, palun minna oma e-postkasti ja selle lingiga sellesse keskkonda ja saate olla ka globaalse Eesti toetusrühma asutamiskoosolekul.

Nii, sellega on istung lõppenud. Ma tänan teid teie suure toe ja abi eest. Aitäh teile!

13:59 Istung lõppes

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee