Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

header-logo

09:58 Istungi rakendamine

10:00 Aseesimees Martin Helme

Hommikune hurraa, head kolleegid! Küll meil on tore töö – alles me siit öösel pool kaks läksime laiali ja siin me jälle oleme. Alustame Riigikogu täiskogu V istungjärgu 10. töönädala neljapäevast istungit. Kõigepealt on võimalus anda üle eelnõusid ja arupärimisi. Aivar Kokk, palun!

10:00 Aivar Kokk

(Kaugühendus)

Hea juhataja! Head kolleegid! Annan Isamaa Erakonna fraktsiooni poolt üle alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu. Eelnõuga muudetakse alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seadust eesmärgiga hoida ära 2022. aasta aprillis kehtima hakkav aktsiisitõus ning leevendada sellega kaasnevaid majandusmõjusid ettevõtetele ja eratarbijatele. Rahandusministeeriumi kevadine majandusprognoos toob välja, et seoses 2022. aastal plaanitava diisliaktsiisi tõusuga on oodata diiselkütuse deklareerimise vähenemist, mis toob kaasa üle 6%-lise jaehinna suurenemise ja deklareeritavad kogused vähenevad 2,6% võrra võrreldes käesoleva aastaga. Suurim negatiivne mõju tuleb piiriülese tankimise kasvust. Tankimine, mis ajutiselt tagasi Eestisse toodi, viiakse taas lähiriikidesse. Samuti on prognoosist näha, et üle-eelmisel aastal 7,9%-ni ehk 65 miljoni liitrini ulatunud diiselkütuse piirikaubandus peaks tänavu vähenema 1,2% ehk 10 miljoni liitri tasemel. Diiselkütuse aktsiisi langetamise positiivsest mõjutusest on rääkinud ka transpordisektor ning aktsiisilangetuse pikendamisele on toetust avaldanud ka Eesti Põllumajandus-Kaubanduskoda. Aitäh!

10:02 Aseesimees Martin Helme

Kalle Grünthal, palun!

10:02 Kalle Grünthal

Head kolleegid! Tere hommikust kõigile! Seoses koroonakriisiga soovib Eesti Konservatiivne Rahvaerakond esitada Riigikogu otsuse eelnõu, mille sisu on Riigikogu liikmeid nõustava teadusnõukogu moodustamine.

Selle põhjuseks on asjaolu, et kahjuks ei ole peaminister Kaja Kallase tekitatud infosulg mõjunud hästi Riigikogu liikmetele. Riigikogu ei saa olla passiivseks pealtvaatajaks selle kriisi lahendamisel. Kuna Kaja Kallas ei suhtle Riigikoguga, hoiab kõrvale – täna muidugi on erand –, siis jäävad meile teadmata ka teadusnõukoja antud soovitused. Kahjuks on ka teadusnõukoja soovitused olnud äärmiselt vastuolulised. Kord öeldakse, et vaktsineerige AstraZeneca vaktsiiniga, kord öeldakse, et ärge vaktsineerige teatud vanusegruppides. Seetõttu me selle eelnõu esitamegi, et kahel teadlaste grupil oleks võimalik võrrelda oma järeldusi ja leida optimaalne lahend sellest kriisist väljumiseks.

Erinevus teadusnõukojast on see, et iga Riigikogu fraktsioon saaks teadusnõukokku esitada vähemalt kaks isikut, kasutades võimaluse korral ka epidemiolooge, keda praeguses teadusnõukojas absoluutselt ei ole. Oluline on veel see, et Riigikogu nõustava teadusnõukogu istungid-arutelud protokollitakse ning need peavad olema avalikkusele kättesaadavad. Palun Riigikogu juhatusel võtta vastu Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna esitatud eelnõu. Aitäh!

10:04 Aseesimees Martin Helme

Urmas Reinsalu, palun!

10:04 Urmas Reinsalu

Mina registreerusin proua peaministri avalduse peale esimesena küsimuse esitamiseks ...

10:04 Aseesimees Martin Helme

Vabandust! Me ei ole sinnamaani veel jõudnud.

10:04 Urmas Reinsalu

..., et olla virk ja kraps.

10:04 Aseesimees Martin Helme

Hea küll. Sellisel juhul rohkem eelnõusid ja arupärimisi üle anda ei ole. Olen juhatuse nimel võtnud vastu kaks eelnõu ja juhatus otsustab nende edasise menetlemise vastavalt meie kodukorrale.

Edasi teadete juurde. Täna toimub globaalse Eesti toetusrühma asutamiskoosolek, kokkukutsujaks on Imre Sooäär. Kõigil Riigikogu liikmetel, kes soovivad selle toetusrühmaga liituda, palun võtta ühendust Imre Sooäärega. Nüüd läheme kohaloleku kontrolli juurde. Kohaloleku kontroll, palun!

10:06 Aseesimees Martin Helme

Kohale on registreerunud 90 Riigikogu liiget.


1. 10:06 Peaminister Kaja Kallase poliitiline avaldus

10:06 Aseesimees Martin Helme

Liigume edasi tänase päevakorra juurde. Esimeseks päevakorrapunktiks on peaminister Kaja Kallase poliitiline avaldus ühiskonnaelu korraldamise kavast koroonaviiruse leviku tingimustes. Ettekandjaks peaminister Kaja Kallas, palun! 

Oi, vabandust, ma pean enne veel tutvustama ka meie protseduuri. Kõigepealt on peaministril võimalik teha poliitiline avaldus, mis kestab kuni 15 minutit. Edasi on igal Riigikogu liikmel võimalik esitada peaministrile üks suuline küsimus. Selle järel toimuvad läbirääkimised, mille käigus esinevad sõnavõttudega fraktsioonide esindajad. Palun!

10:07 Peaminister Kaja Kallas

Austatud Riigikogu! Oleme nüüdseks elanud koroonaviirusega juba üle aasta. See ootamatult alanud teekond on ühiskonda võitluses nähtamatu vaenlasega ühendanud, aga see on toonud kaasa ka palju väljakutseid ja uusi probleeme: kuidas kaitsta kõige haavatavamate inimeste elu ja tervist, tagada tervishoiusüsteemi vastupidavus ja lastele kvaliteetne haridus, korraldada igapäevaelu ning tagada majanduse toimimine olukorras, kus peame tõrjuma inimkonnale veel uut ja suhteliselt tundmatut viirust. Selle väljakutsega seisis ühtäkki silmitsi kogu maailm. Tänaseks oleme seda salakavalat viirust juba tundma õppinud ja teame, et see viirus ei kao mitte kuhugi. Me peame õppima selle viirusega elama.

Ma usun, et me kõik oleme väsinud ühiskonna lukku ja lahti keeramisest, pidevatest aruteludest piirangute üle. Meil on piisavalt teaduspõhiseid teadmisi ja praktilist kogemust, et teada: selle viiruse levikut on võimalik kontrolli alla võtta ja kontrolli all hoida, kui lepime ühiskonnana kokku kindlates reeglites, millest ühiselt ka kinni peame. Nii saame hoida Eesti elu ja majanduse toimiva ja avatuna.

Täna esitan teile tutvumiseks ja kaasamõtlemiseks valge raamatu kavaga, kuidas korraldada ühiskonnaelu koroonaviiruse leviku tingimustes. Selles avaneb teile laiem plaan. Plaan sellest, kuidas võiksime edaspidi ühiskonnana koroonaviiruse kontekstis toimida ja tugevamaks saada, ning ettepanekud, kuidas võiks ohu vähendamiseks käituda riik, iga inimene, organisatsioon ja ettevõte. See on suur pilt, mille joonistame lõpuks koos kokku. Me tahame jõuda olukorda, kus ohutaseme kerkides teab igaüks, kuidas ta käituma peab, selleks et ohutase ei tõuseks punaseni.

Reeglite loomisega ei taha me tekitada olukorda, kus valitsus seab inimestele, ettevõtetele ja organisatsioonidele ülevalt alla põhimõttelisi tingimusi. Vastupidi, me tahame kaasata kogu ühiskonda, et kõik ja igaüks tunneksid oma rolli ja vastutust viiruse leviku vähendamisel. Soovime, et kõik Eestimaa elanikud ja siin tegutsevad katusorganisatsioonid ja ettevõtted saaksid kaasa mõelda ja omalt poolt panustada konstruktiivsete ideede ja ettepanekutega, kuidas valdkondlikult ühiselt tegutseda, et viiruse levik ülekäte ei läheks. Sest keegi ju ei taha, et nende asutus, ettevõte, organisatsioon suletakse või kogu valdkond kinni pannakse. Kõik on piirangutest tüdinud.

Seega käivitame suure aruteluprotsessi, et kõik sektorid, mida senised piirangud on puudutanud, saaksid välja pakkuda oma ettepanekud lahendusteks, mida saab iga valdkond, iga organisatsioon, iga inimene ära teha selleks, et viiruseohtu vähendada. Nii astume koos olulise sammu, et edaspidi vältida vajadust ühiskond lukku keerata, ja et hoida Eesti elu, Eesti majandust, Eesti inimesi.

Olukorra hindamiseks võtame kasutusele neljatasemelise riskide süsteemi: roheline, kollane, oranž, punane. Nendega tähistatakse vastavalt madalat, keskmist, kõrget ja väga kõrget riskitaset. Iga riskitaseme puhul on kirjeldatud tegevused, millega iga inimene, organisatsioon ja riik saavad koroonaviiruse leviku piiramisele kaasa aidata. Samuti lisanduvad valdkondlikud kokkulepped eneseregulatsiooniks. Nii saakski edaspidi meie elu koroonaviiruse leviku tingimustes toimida selliselt, et valitsus koos teadusnõukojaga arutab ja otsustab ohutaseme tõstmise üle, kui olukord on läinud halvemaks, või ohutaseme langetamise üle, kui olukord on läinud paremaks, ning kõik teavad, millistest käitumispõhimõtetest vastava ohutaseme juures lähtuda.

Te leiate sellest kavast uue, praktilise ja lihtsasti kasutatava kontseptsiooni Eesti elu korraldamiseks. Ja te leiate sellest kavast ka siira tahte kuulata ja kaasata kogu ühiskonda meie elu puudutavate reeglite koostamisse.

Mida te sellest kavast aga ei leia, on konkreetsed numbrid. Miks ei võiks neid numbreid, mida valitsus ohutasemete arvestamisel jälgib, kirjutada siiasamasse plaani? Vastus on lihtne. See aasta koroonaga on õpetanud, et näitajaid, mida arvestada, on palju ja need on pidevas muutumises koos olukorra arengutega. See, mida me pidasime väga kõrgeks ehk punaseks riskitasemeks eelmisel kevadel, tundub täna madal ehk roheline ohutase. Meenutan, et arutasime Riigikogus eriolukorra väljakuulutamist olukorras, kus meil oli 16 nakatunut, ja eriolukord kuulutati välja, kui kogu Eesti peale oli 27 nakatunut.

Kuidas valitsus siis pidevalt muutuvas olukorras ohutaset hindab? Mõõdikud, mille alusel ohutaset hinnata, on täiesti olemas ja need on ka tänase seisuga avalikustatud. Samas on oluline jätta ruumi paindlikkusele, et olude muutudes, näiteks kui ilmneb uus viirusetüvi, mis ei allu vaktsineerimisele, saaksime oludele vastavalt kohandada ka neid mõõdikuid. Samuti tahame seda, et ühiskond saaks võimalikult ruttu naasta tavapärase olukorra juurde, kus kõik ei pea näpuga järge ajama  numbrites, et neid numbreid ei peaks ärevusega meediast jälgima. Seda teeb valitsus, kes juhib kriisi. Seetõttu ei ole need mõõdikud valge raamatu fikseeritud osa. Küll aga peavad mõõdikud kindlasti olema igal ajahetkel avalikud ja avalikkusele kättesaadavad.

Hea Riigikogu! Lisaks leiate dokumendist nii riigi pikaajalised kui ka lühiajalised planeeritavad tegevused koroonaviiruse mõjude juhtimisel ja ühiskonna tugevdamisel. Sisulisi plaane on arvukalt, ma kõike ei jõua siin mainida, te saate ise nendega tutvuda ja oma panuse anda. Aga mida ma tahaksin rõhutada, on see, et kuna see kriis on eelkõige olnud tervishoiukriis, siis suurimaks kitsaskohaks on haiglate toimepidevus, ja suurim puudus on tervishoiutöötajatest. Seetõttu tahan rõhutada vajadust luua meditsiinitöötajate reserv. See toimiks sarnaselt kaitseväe reservile, kust spetsiaalse väljaõppega reservväelased kutsutakse kriisihetkel appi. Nii et tervishoiukriisi korral on meditsiinitöötajate reservi kuuluvatel inimestel kriisiaja ülesanded ja neid saab operatiivselt meditsiinipersonalile appi kutsuda. Olgu need siis meditsiinitudengid, praktiseerimise lõpetanud arstid-õed, kaitseväe parameedikud või vabatahtlikud, kes tahavad kriisis aidata. Reservi peaksime valmistama ette just ajal, kui meil kõige akuutsemat kriisi ei ole.

Oleme elanud koroonakriisiga juba üle aasta ning on aeg võtta kontroll olukorra üle viiruselt tagasi ühiskonna kätte. Pakume välja praktilise ja lihtsasti kasutatava lahenduse, mida juhib riik ja mis valmib kogu ühiskonna ühise mõttetööna ja vastutusena. Me alustame täna neid diskussioone kogu ühiskonnaga, eelkõige Riigikogu fraktsioonidega. Ma tean, et te ei ole jõudnud selle dokumendiga tutvuda, keegi veel ei ole jõudnud selle dokumendiga tutvuda. Aga see ongi arutelude alguspunkt. Kindlasti plaanin ma tulla fraktsioonidesse, kuulata teie ettepanekuid, arvamusi ja lõppastmes neid arvestada lõpliku dokumendi tegemisel. Arutelud alles algavad. Loodan teie aktiivse kaasamõtlemise ja koostöö peale. Aitäh!

10:17 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Peaministrile on ka küsimusi. Kuna Urmas Reinsalu pani oma küsimuse kirja enne, kui tabloo käima läks, siis ta on siit nimekirjast kustunud, aga ma annan ikkagi kõige esimesena sõna kõige nobedamale küsijale. Urmas Reinsalu, palun!

10:17 Urmas Reinsalu

Aitäh! Austatud proua peaminister! Väga asjakohane initsiatiiv. Väga asjakohane ja tervitatav initsiatiiv niisuguse kavaga välja tulla. Aga kahjuks ei sisaldunud teie ettekandes midagi sellest kavast ja plaanist. Ma annan teile võimaluse tutvustada seda kava sisuliselt, milles see seisneb, sest muidu on väga raske parlamendis pidada arutelu, kui ettekandel sisu hetkel ei ole.

Mu küsimus puudutab kõige akuutsemat küsimust, seda kommunikatiivset tohuvabohu seoses AstraZeneca vaktsiiniga. Kas tänase päeva seisuga alla 60-aastastele inimestele süstitakse esimese süstina AstraZeneca vaktsiini või ei süstita? Avalikkuses kõlanud kommunikatsioon on teinud väga paljud inimesed nõutuks. Milline on valitsuse, kes juhib kriisi, seisukoht selles küsimuses?

10:18 Peaminister Kaja Kallas

Esiteks, nagu ma ütlesin, siis 15 minutiga ei hakka ma seda dokumenti ümber jutustama. Ja tänase poliitilise avalduse mõte ei ole mitte tutvustada seda dokumenti detailselt, vaid avada diskussioon. Neid diskussioone me saame pidada siis, kui ka teie kõik olete selle dokumendiga tutvunud.

Nagu ma ütlesin, sisalduvad siin sellised riskitasemed, millele vastavad tegevused on siin välja pakutud, aga tegelikult peaksid need tulema ühiskonna eri osadelt. Mida ma sellega mõtlen? Ma mõtlen seda, et me teame kõiki neid organisatsioone, kes nende piirangutega tulevad alati arutluse alla. Te olete ise olnud valitsuses, teate täpselt. Toitlustusasutused, kaubanduskeskused, muuseumid, meelelahutusasutused jne, jne. Praegu on olnud nii, et valitsus kehtestab piirangud, aga inimesed-ettevõtted on nendega juba harjunud või kogu selle skeemi läbi teinud ja neil on visioon, mida nad ise võiksid teha selleks, et viirus ei leviks ning et ei peaks minema järgmisele ohutasemele ehk punasele, kus valitsus tõepoolest hakkab ülevalt alla kehtestama reegleid. Aga nagu ma ütlesin, me saame sellest kõigest detailsemalt rääkida, kui meil need arutelud avanevad ja te olete jõudnud sellega tutvuda.

Teie küsimus AstraZeneca kohta. Me oleme hetkel olukorras, kus meil on vaktsiinide defitsiit, see tähendab seda, et me peame valima, kes esimesena vaktsiini saavad. Meie eesmärk on tuua haiglavõrk koormuse alt välja. Kui me vaatame numbreid, millised inimesed kõige rohkem põevad seda haigust väga raskelt ja satuvad haiglasse ning koguni surevad, siis need on eakamad inimesed, need on üle 70- ja üle 60-aastased inimesed. Seetõttu meie vaktsineerimise fookus hetkel on suunatud sinna, et vaktsineerida üle 60-aastaseid inimesi, et tõsta vaktsineerimise taset nende hulgas. Seega kõik, mis puudutab AstraZenecat – kuna need soovitused on olnud ju AstraZenecat kasutada üle 60-aastastel inimestel –, siis kogu selle vaktsiini me saame ära kasutada.

Mis on üks õppetund? Õppetund on see, et eakamad inimesed vajavad personaalsemat lähenemist ja neil on väga usalduslik suhe oma perearstiga. Ehk nad tahavad perearstiga ka nõu pidada. Seetõttu need vaktsiinid lähevad peamiselt perearstidele, kes annavad eakatele piisavalt aega registreeruda, tulla ja saada see vaktsiinisüst.

Nii et hetkel on meil vaktsineerimine valitsuskabineti päevakorras, me arutame kõiki neid probleeme, mis on tekkinud nii AstraZenecaga kui ka vaktsineerimise korraldusega, ja siis saame tulla juba konkreetsemate sõnumitega. Aga mulle tundub, et selles osas ei muutu ju midagi, 60+ on meil vaja ära vaktsineerida ja nendel võib AstraZenecat kasutada ka Eesti immunoprofülaktika komisjoni soovitusel.

10:21 Aseesimees Martin Helme

Meil on protseduuriline küsimus. Urmas Reinsalu, palun!

10:21 Urmas Reinsalu

Aitäh! Kõigepealt aitäh proua peaministrile vastuse eest! Aga küsimus oli selles, millised on riigi kriisis antavad juhised, kas täna alla 60-aastased inimesed vaktsineeritakse või mitte. Teie vastus on küll arusaadav, et te arutate seda, aga küsimus on, kas mingid otsused on langetatud. Meedia kirjutab, et alla 60-aastaste inimeste vaktsineerimine on peatatud. Ma ei tea, kas see vastab tõele või mitte. Küsimus oli, kas keegi on sellise korralduse andnud.

Aga mul on tegelikult protseduurilisele küsimusele osundades küsimus härra Riigikogu aseesimehele. Proua peaminister viitas kavale, millega me ei ole saanud tutvuda. Kas see kava on parlamendile üle antud, on meil kuidagi võimalik paluda töö korras teha koopiaid sellest kavast? Praegu on arutelu ja ka poliitiliste jõudude, ma kujutan ette, fraktsioonid ütlevad oma seisukohti välja, ja ennekõike me annaksime praeguses arutelus tagasisidet kava kohta. Kas see on parlamendile või kuskil meedias kättesaadavaks tehtud? 

10:22 Aseesimees Martin Helme

Pean tunnistama, et siia saali meile ei ole seda saadetud.

10:22 Peaminister Kaja Kallas

See on saadetud küll Riigikogule.

10:23 Aseesimees Martin Helme

Ma pean silmas seda, et siia saali materjali meil ei ole tekitatud. Ma ei ole oma hommikusi meile vaadanud, aga siia saali ma ei ole saanud seda materjali toota. Läheme edasi küsimustega. Aa, ei, läheme edasi protseduuriliste küsimustega. Siim Pohlak, palun!

10:23 Siim Pohlak

(Kaugühendus)

Aitäh! Mul tegelikult pole protseduuriline küsimus. Mind korraks viskas süsteemist välja ja kuna ma olin järgmine küsija, siis loodetavasti te ei pane pahaks, et ma tulin lihtsalt protseduurilise küsimusega oma kohale tagasi järjekorras.

10:23 Aseesimees Martin Helme

Ei pane, jätka küsimusega. Anname sõna tagasi Siim Pohlakule.

10:23 Siim Pohlak

(Ühendus hakib.) ... kõige koroonakriisiga hakkama saamise. Piltlikult öeldes te ei juhi riigilaeva mitte sillerdaval merel, vaid tormis, kus ettevaatamatusest on seda väga lihtne külili keerata. Teie ja valitsuse otsustest sõltub otseselt, mis saab järgneva aasta jooksul tuhandetest Eesti ettevõtetest ja inimeste töökohtadest ning inimeste heaolust. Ja seetõttu on minu jaoks täiesti arusaamatu, miks te tegelete asendustegevusega – valgusfoori ja valge raamatuga –, selle asemel et teha päriselt ära otsus, mis aitab meil viirusega seonduv kontrolli alla võtta ja mille järel tegelikult saavad mõtte ka siseriiklikud piirangud ehk koroonakontroll Eesti piiridel. Nii nagu seda tehti möödunud kevadel, ja nagu teevad paljud teised Euroopa ja maailma riigid. Näiteks riiki sisenejatelt negatiivsete testitulemuste nõudmine ja karantiini rakendamine kuni kordustesti tulemuse saamiseni. Kui vaatate Euroopas ja maailmas ringi, siis kõige väiksemate nakatumisnumbrite ja kõige madalamate piirangutega on need riigid, kes on hoidnud oma piiridel toimuva rangelt kontrolli all. (Juhataja helistab kella.) Iisrael näiteks on vaktsineerinud juba suure osa oma elanikkonnast, aga hoiab sealsete teadlaste soovitusel piiridel jätkuvalt väga ranget koroonakontrolli ...

10:23 Aseesimees Martin Helme

Aeg, palun!

10:23 Siim Pohlak

..., sest uute viirustüvede kohta on kahtlused, et osad neist on võimelised vaktsineerimisest hoolimata inimesi nakatama.

10:23 Siim Pohlak

Seega, minu küsimus on, et miks te ei alusta kõige olulisemast?

10:25 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Me tegeleme nii piirangutega kui ka sellega, kuidas ühiskonnal oleks võimalikult parem toimida olukorras, kus viirus ei kao mitte kuhugi.

Nüüd, teie küsimus puudutab viiruse levikut üle piiride. Ma võin täpsetes numbrites eksida, aga suurusjärkudes ma ei eksi. Eelmisel nädalal oli uusi viirusjuhte üle 5500 Eestist ja 127 sissetoodud juhtu, või oli see 128. See tähendab, et see viirus levib meil Eestis. Mida meie tegime? Me muutsime ära EKRE, Keskerakonna ja Isamaa valitsuse otsuse teha Balti mull, kus inimesed saavad vabalt liikuda ilma isolatsioonikohustuseta, ilma testinõudeta üle Balti riikide Soomest ja naaberriikidest. Me muutsime selle ära. Nüüd on samasugused nõuded igal pool, ükskõik, kus sa piiri ületad. Nii et see olukord on läinud võrreldes teie valitsusega palju paremaks ka piiridel.

10:26 Aseesimees Martin Helme

Meil on uuesti protseduuriline küsimus Urmas Reinsalult. Palun!

10:26 Urmas Reinsalu

Aitäh! Balti mullis ikkagi kehtis see põhimõte – kui ka viiruse tase oli kõrge –, et karantiinist pääsemiseks on testimise kohustus. See osundus on lihtsalt protokolli huvides, et ei jääks valeinformatsioon. Ma arvan, et Balti mull oli väärtuslik asi ja on edasi ning tuleb leida niisuguseid lahendusi.

Aga mul on küsimus ikkagi selle ettekande kohta. Peaminister tegelikult ütles – ja küllap see nii ka on –, et ettekanne on olemas. Kas me saaksime selle ettekande kuidagi ka enda käsutusse, teha seda ametliku dokumendina, mis siin saalis välja jaotatakse? Kõige kesksem küsimus täna ongi ju selle ettekande arutelu. See initsiatiiv on vägagi tarvilik.

10:27 Aseesimees Martin Helme

Vaatasin järele, et meie vestluse ajal on laekunud meie kõigi postkasti see dokument, millest täna jutt käib. Meil on võimalik siin töö käigus hakata seda usinasti lugema.

Eduard Odinetsil on protseduuriline küsimus, palun! [Süsteem] näitab, et on protseduuriline, aga ma võin ka ... (Sumin saalis.) No minul näitab. Aga palun, siis on küsimus, jah. Palun!

10:27 Eduard Odinets

Aitäh! Väga-väga segane algus on meil täna. Mõni saab juba kolm küsimust küsida, mõni väidab, et viskas välja, ja mõni ei taha protseduurilist, aga antakse sõna protseduuriliseks.

Aga minu küsimus peaministrile. Aitäh selle ülevaate eest! Ja valge raamat jõudis meieni mõni minut tagasi meiliga, aitäh sellegi eest! Aga minu küsimus on, et mis saab siis, kui me kõik hakkame järjest väljuma sellest kriisist ja enamik meist saab vaktsineeritud ja elu hakkab nagu heale järjele minema, aga mitte veel lõpuni. Osa jääb ikkagi vaktsineerimata. Eestis ja ka mujal maailmas räägitakse päris palju sellest, et nendele, kes on vaktsineeritud, võiks anda täiendavaid õigusi ja täiendavaid vabadusi. Näiteks omanik võib otsustada, keda lubada restorani, keda mitte. Ja te ise olete ka vihjanud, et riik ei hakka sekkuma sellesse, kuidas erasektor sellised nõuded kehtestab. Aga kuidas sellises olukorras saab tagada inimeste võrdse kohtlemise? Kas see, kelle perearst oli tublim ja kiirem vaktsiini tellimisel, on eelisõigustega kui see inimene, kelle perearst ei ole jõudnud oma patsiente vaktsineerida?

10:28 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Kindlasti vaktsineerimise sertifikaadid, mis annavad justkui rohkem õigusi, ei tohiks kehtida juhul, kui kõigil inimestel ei ole veel ligipääsu vaktsiinidele. Me ei saa kindlasti tekitada sellist olukorda.

Miks töötatakse praegu välja vaktsineerimissertifikaati, kus sa saad tõendada seda, et sul on negatiivne test, sa oled viiruse läbi põdenud või sa oled vaktsineeritud? Sellepärast, et seda küsitakse näiteks piiriületusel ja eri kohtades, kus see võib hiljem olla vajalik. Minu meelest on oluline, et me selle väljatöötamisega tegeleme juba praegu, vaatamata sellele, et kõik inimesed ei ole veel vaktsineeritud.

Aga see, mida ma olen ka kommenteerinud, et kui vaadata neid diskussioone üle maailma, siis tõepoolest, näiteks kui toitlustusasutus ei soovi, et ta läheb kinni, siis ta võib ise kehtestada reeglid, näiteks et kõik inimesed peavad tõendama, kas nad on [koroonanegatiivsed] või ei ole.

Ma ei näe, et saab erasektorile öelda, et sa pead kõik vastu võtma. Tegelikult on meil ka praegu lepinguvabadus ja ei saa sundida peale, kellega sa kliendisuhte sõlmid, kellega sa seda ei tee. See on ju ka praegu nii, et neid tingimusi, mille kehtestab erasektor, riik ei kontrolli. Riik kontrollib seda, mida ta ise teeb.

10:30 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Jaa, tõepoolest oli niimoodi, et meil näitas ühte pilti ja suurel tablool näitas teist pilti. Ehk siis masin ka väsib. Järgmisena Raimond Kaljulaid, palun!

10:30 Raimond Kaljulaid

(Kaugühendus)

Tervist! Kõigepealt ma soovin peaministrile jõudu-jaksu selles keerulises olukorras. Ja protseduuriliste küsimuste sõbrale Reinsalule: küsin vastu, miks ta siis oma valitsusesoleku ajal normaalset vaktsineerimiskava ei koostanud ja selle vaktsineerimisprotsessi kõik ette valmistama jättis. Aga küsimus peaministrile on see, et piirangutest väljumise üks kõige olulisemaid komponente kindlasti on vaktsineerimine. Eriti, nii nagu ka peaminister ütles, eakate vaktsineerimine. Praegusel hetkel on Eestis 80+ vanuserühmas vaktsineerituse tase väga-väga madal. Kui võrrelda, siis meil on see umbes 45%, Soomes ja Rootsis 90%. Mis on peaministri hinnang, kui mitme nädala pärast me oleme jõudnud kõrge vaktsineerituse tasemeni – nagu on Põhjamaades – ka selles earühmas?

10:31 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Meie eesmärk on hetkel vaktsineerida just 60+ inimesi. Kui meie kogueesmärk on see, et me vähemalt suve lõpuks oleme vaktsineerinud 70% täisealisest elanikkonnast, siis eakate vaktsineerimisega me tahaksime liikuda edasi kiiremini. Probleem on selles, et meil ei ole piisavalt vaktsiine. Ka järgmisel nädalal jääb meile tulemata 11 000 vaktsiinidoosi, mis omakorda tekitab keerulise olukorra.

Mida me siis eakate vaktsineerimise suhtes edasi teeme? Kuidas eakateni jõuda? Sellest nädalavahetusest me õppisime seda, et eakatel on vaja rohkem aega ettevalmistamiseks. Mul oli eile väga hea kohtumine perearstide seltsiga, kus nad kirjeldasid seda olukorda, kus eakale on see pidupäev, kui ta tuleb vaktsineerima, ja tal on vaja sellest pikalt ette teada ja tal on vaja seda usalduslikku suhet, mis tal on perearsti või pereõega. Ta tahab küsida küsimusi. Seetõttu ilmselt perearstid pääsevad neile rohkem ligi.

Mida see nüüd kaasa toob? See toob kaasa vaktsineerimise tempo teatava aeglustumise. Meil on iga nädal see olukord, kus vaktsiinid saabuvad Eestisse kolmapäeval, neljapäeval, see tähendab seda, et need jaotatakse laiali reedel. Mis tähendab seda, et kui perearstid, kes neid eakaid peaksid vaktsineerima, nädalavahetusel ei tööta, siis tekib ühiskonnas väga suur frustratsioon seoses sellega, et kõik näevad numbreid laos seisvatest vaktsiinidest. Miks me neid vaktsiine ei süsti nendele noortele inimestele, kes on valmis tulema viieminutilise etteteatamisega? Aga sellepärast, et me tahame eakaid tuua sellest riskist välja. Kui me vaatame neid inimesi, kes satuvad COVID-i tõttu haiglasse, siis need on üle 60-aastased inimesed. Ja kui me vaatame neid, kes COVID-i tõttu on haiglasse sattunud, siis üle 70-aastaste inimeste hulgas on suremus üle 81%. Tõsi, see protsent on alanenud võrreldes kevadega, aga see on siiski väga-väga kõrge. Seetõttu me peame tegema seal kompromissi, et me saaksime eakad perearstide juurde, me saaksime nad vaktsineeritud. Aga see võib tähendada seda, et te hakkate nägema neid doose nädalavahetusel seismas, kuni need esmaspäeval perearstidele laiali saadetakse.

Oluline on võib-olla see, et kuigi me kaotame natuke vaktsineerimise tempos, siis me saame just eakad vaktsineeritud, ja loodetavasti maikuuks jõuame selleni, et 70% nendest eakatest, kes soovivad vaktsineerimist, on vaktsineeritud.

10:34 Aseesimees Martin Helme

Indrek Saar, palun!

10:34 Indrek Saar

Aitäh sõna andmast! See tänane start tõepoolest, vabandust, Riigikogu juhtimise poole pealt on olnud veidi lombakas, aga pean natukene kritiseerima ka peaministrit. Iseenesest on mulle väga sümpaatne, nagu ma juba eile ütlesin, see teie valge raamatu plaan. Aga see, et see saabub meile siis, kui teie ettekanne juba käib, 27‑leheküljeline dokument, ei anna meile tegelikult võimalust sellest dokumendist rääkida. Loomulikult need teemad on niikuinii üleval ja selle juurde ma kohe ka tulen.

Kui me jõuame faasi, kus me saame hakata piiranguid lõdvendama ja kontaktide arv suureneb, siis see tähendab seda, et paratamatult ka riskid haiguse levikuks suurenevad. Selle jaoks, et kolmas laine ei tuleks, või et kui see tuleb, siis nakkus leviks võimalikult vähe, on üks väga hea meede, millest sotsiaaldemokraadid on pikalt rääkinud. Ja sellega on kiire, sest lisaeelarve arutelu käib. See on haiguspäevade hüvitamine. Sest muidu esitatakse inimestele arve selle eest, et nad on koroonahaiged või lähikontaktsed ja ei lähe tööle – kuni 40% palgast, kui on järjestikused juhtumid. Meie kohtumisel te lubasite kaaluda selle sisseviimist. Kas te võite meile kinnitada, et see on endiselt arutelu all? Kas me saame sellel teemal teie käest mingit täpsemat selgust?

10:36 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Me ei toeta esimesest haiguspäevast hüvitamist.

10:36 Aseesimees Martin Helme

Heljo Pikhof, palun!

10:36 Heljo Pikhof

(Kaugühendus)

Aitäh, hea koosoleku juhataja! Peaminister! Mure ongi selles, kuidas need kõrges eas inimesed siis perearstini ikkagi jõuavad, seda eriti maapiirkondades. On ju ka üks võimalus, mida paljud ilmselt kasutaksid, et näiteks Tallinnast tuleb Antslasse perearstile vaktsineerima viima laps või lapselaps. Aga kui me ei tea, kuna vaktsiinid täpselt saabuvad, siis ei luba see ka kõike ette planeerida. Nüüd ongi küsimus, miks ei ole riik siiani ära korraldanud transporti, et näiteks liikumispuue või lihtsalt kõrge iga ei saaks takistuseks vaktsineerimisel. On ju öeldud ... (Ühendus hakib.) ..., miks ei ole riik näiteks maksnud perearstidele vaktsineerimise koduvisiidi eest täiendavalt? Millist lahendust te näete selle ebaõigluse vastu? Kommentaar ka veel: nii me jäämegi neid eakaid inimesi vaktsineerima, kui me kõigini ei proovi jõuda.

10:37 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Esiteks, ma tahtsin enne veel, eelmisele küsimusele vastates, selle ära õiendada, et peaminister teeb poliitilise avalduse ka siis, kui antakse üle riigieelarve. Seda ei ole Riigikogule enne tutvustatud, vaid täpselt selle poliitilise avaldusega koos see eelarve ka tuleb. Selle dokumendiga on täpselt samamoodi: need arutelud algavad ja ma loodan siin teie igakülgsele koostööle.

Tulles Heljo Pikhofi küsimuse juurde, siis tõepoolest, kuidas jõuavad eakad perearstideni. Üks suur asi, mida me kõik saame teha: meil kõigil on mõni eakas sugulane, naaber või töökaaslane, kes võib-olla ei ole veel vaktsineeritud – aitame ta vaktsineerima. Mida saavad teha kohalikud omavalitsused? Nad saavad korraldada vaktsineerimist koos perearstidega inimeste lähedal, kohaliku omavalitsuse initsiatiivil. Siin on hea näide Raplast, kui Rapla kultuurimajas korraldati vaktsineerimine, eakad teadsid sellest, tulid kõik ühte kohta ja vaktsineerimine selles eagrupis sujus väga kenasti.

Eks me vaatame veel neid lahendusi, et kui on eakas, kes ei saa liikuma, siis kuidas tema juurde see vaktsiin jõuab, kui ta seda soovib. Neid lahendusi on erinevaid ja nendega tuleb edasi tegeleda. Me täna pealelõunal arutame kogu seda korraldust veel, kuidas nendeni jõuda, nii et siis [anname] juba täpsemaid vastuseid.

10:39 Aseesimees Martin Helme

Helmen Kütt, palun!

10:39 Helmen Kütt

Tänan, hea eesistuja! Lugupeetud peaminister! Tore, et te kohtusite eile perearstidega. Aga te oleksite võinud perearste ka varem kuulata, ja kuulata seda kommunikatsiooni, mida on eakatele räägitud, et püsige kodus, oodake oma perearsti kutset. Perearstid nende vaktsineerimistalgute kohta ütlesid, et nad oleksid eakatega rahulikult toimetanud. Vikerraadio saates kaks päeva tagasi vaidlesite te sellele vastu, et haiglaravi vajaduse mõttes on prioriteediks 80+ vaktsineerimine, väites, et risk jaotub 50+ alates ühtlasemalt. Akadeemik Fischeri arvutuste kohaselt on Eestis 50-aastaste haiglasse sattumise risk ligi 5%, samas kui 80+ eagrupil on see 45%, ja vahe on üheksakordne. Minu küsimus on: millel põhineb teie väide, et see nii ei ole?

10:40 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Mina olen kogu aeg öelnud seda, et 60+ vanusegrupis on risk järjest suurem. Kahjuks ma ei teadnud täna, tulles rääkima teile valgest raamatust, et küsimused tulevad kõik vaktsineerimise kohta. Mul oleks olnud need materjalid kaasas, nagu nad olid kaasas eile infotunnis.

Ma ei vaidle sellele absoluutselt vastu. 60+, 70+, 80+ on need, kellele see viirus on ohtlik. Mida ma rääkisin 80+ inimeste kohta, siis see tabel oli selline, et neile on haiglasse sattumine COVID-iga kordades ohtlikum kui see on 50-aastastele, ja just selles mõttes, et see võib olla neile fataalne. Aga ma olen teiega nõus, et võrdselt problemaatilised on 60+, 70+ ja 80+, ja seetõttu me korraldamegi vaktsineerimist nii, et me jõuaksime just alates 60. eluaastast inimesed ära vaktsineerida.

10:41 Aseesimees Martin Helme

Jevgeni Ossinovskil on protseduuriline küsimus.

10:42 Jevgeni Ossinovski

(Kaugühendus)

Aitäh, austatud istungi juhataja! Kas Riigikogu juhatusele on teada, kas peaminister ei saanud kätte Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni kirja esmaspäevasest päevast, et me tegelikult tahaksime arutada just nimelt võssa põrutanud vaktsineerimiskorralduse teemadel? Ta ei ole täna ette valmistanud nendele küsimustele vastamiseks.

10:42 Aseesimees Martin Helme

Tunnistan ausalt, et Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni ja peaministri vaheline korrespondents pole Riigikogu juhatuse asi. Tarmo Kruusimäe, palun!

10:42 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Hea ettekandja! Et me oleksime ühes inforuumis: meile saadetud failis on küll teie kaaskiri, aga siis on üks fail, mis ei avane. Ja ma loen meediast, et siin on juttu sellest, et valitsus tuleb koroonapuhangu ohjeldamiseks välja valgusfoorikavaga. Teie räägite valgest raamatust. Millisest dokumendist tegelikult jutt on? Ja siit mu küsimus: mina sain ühe suraka juba AstraZenecat, ilmselgelt, ma saan aru, teist surakat ma ei saa – aga mis riigis võiksid Riigikogu liikmed saada selle teise suraka? Sest ilmselgelt minu peal ei tehta nii, et täna proovime Pfizerit, homme AstraZenecat. Sihukest katset ma ei tahaks. Ja ütlen ette ära, et kui selle dokumendi nimi on "Valge raamat", siis mina ei kavatse vabandada. 

10:43 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Immunoprofülaktika komisjon on öelnud, et kõigile alla 60-stele, kellele on tehtud esimene süst, tehakse ka teine süst. Sellest nad on ju ka rääkinud, et kõik AstraZeneca kõrvalmõjud, mis tekivad, tekivad esimese süstiga. Kui teil ei tekkinud ohtlikke kõrvalmõjusid esimese süstiga, siis ei teki ka teise süstiga. Igal juhul minnakse sellega edasi. Kui te räägite sellest immunoprofülaktika komisjoni soovitusest, siis praegu nad ütlevad, et üle 60-stel pigem seda vaktsiini kasutada, aga teine süst tuleb kindlasti ka. 

Mis puudutab teie viidet valgele raamatule ja valgusfoorile, siis valges raamatus on valgusfoor ehk need eri ohutasemed, mis on märgitud eri värviga. Ja kui ohutase tõuseb järgmisele tasemele, siis on teada, kuidas inimesed peavad sellega seoses käituma. Nii et siin mingit vastuolu ei ole. Üks sisaldub teises.

10:44 Aseesimees Martin Helme

Meil on protseduurilisi küsimusi tekkinud. Indrek Saar, palun!

10:44 Indrek Saar

Tulenevalt istungi juhataja vastusest Jevgeni Ossinovski viimasele protseduurilisele küsimusele, pean ma siiski täpsustama, et Riigikogu juhatus on sellest korrespondentsist teadlik. Esmaspäeval me sellel teemal vestlesime siin saalis, kui istungit juhatas Riigikogu esimees, kes kinnitas, et tulenevalt sotsiaaldemokraatide ettepanekust on tema omakorda Riigikogu juhatuse nimel suhelnud peaministriga ja peaministril on see info käes. Meediast me hiljem lugesime, et lisaks muule ütles peaminister, et tal ei ole Riigikogule midagi öelda. Täna on. Lihtsalt teadmiseks Riigikogu juhatuse liikmele, et Riigikogu juhatus on sellest korrespondentsist siiski teadlik.

10:45 Aseesimees Martin Helme

Jaa, loomulikult me oleme teadlikud, aga me ei vahenda seda, ma pidasin seda silmas. Helir-Valdor Seederil on protseduuriline küsimus. Palun!

10:45 Helir-Valdor Seeder

(Kaugühendus)

Aitäh! Head kolleegid! Mul on tõesti protseduuriline küsimus. Ma vaatan nüüd lisatud materjali, mille üle on väga palju siin diskussiooni olnud ja mille me nüüd peaministri ettekande ajal oleme kätte saanud. Mul on küsimus, kas lisatud on ikkagi õige materjal. Ma loen siit tekstist, et Riigikantselei esitab Vabariigi Valitsusele heakskiitmiseks. Kas meile saadeti nüüd materjal, mis on mõeldud Vabariigi Valitsusele ja mis ei ole veel läbi vaadatud? Või meil on kusagil ikkagi kättesaadav see materjal, mille Vabariigi Valitsus esitab Riigikogule? Olge hea, palun täpsustage seda, kas meil on õige materjal ja kas see on esitatud ikkagi Riigikogule!

10:46 Aseesimees Martin Helme

Suur tänu! Mul on väga raske siin jooksvalt nende dokumentidega töötada ja neid detaile teada. Nii palju, kui mina olen aru saanud, laekus meile tänase istungi ajal meili teel materjal, mille üle siin ka toimub arutelu. Mis selle saatesõna on või mis sinna sisse on kirjutatud, seda mina ei ole jõudnud vaadata. Aga me loodame, et me saame ikkagi korrektsed materjalid. Tarmo Kruusimäe, protseduuriline küsimus.

10:47 Tarmo Kruusimäe

Tänan! Ma saan aru, et saadikuid koheldakse erinevalt: osa saab selle kirja, mis on valitsusele, mina sain siin peaministri kaaskirja, mis on Riigikogu liikmetele. Aga ma tahan öelda, et siin kaasas on üks teine fail, hästi kahtlase laiendiga. Ma praegu olen usaldanud ja kaks korda selle peale klikkinud, ma loodan, et mingit turvariski ei tule. Aga see fail ei avane. Paistab, et see on nii valge, et see isegi ei avane. Kuigi materjal, mille ma kätte sain, on tegelikult sihuke tumesinine. Kas on nüüd plaan täiendada valgusfoori näiteks veel sinise ja valgega? Ja kui arvestada, et ka must on valge, siis me võiksimegi teha ju sinimustvalge valgusfoori.

10:47 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Eks seda plaani peab täiendama see, kes plaani on koostanud ja plaani on esitanud. Ma muud ei oska kosta. Riina Sikkut, palun!

10:48 Riina Sikkut

(Kaugühendus)

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud peaminister! Kõigepealt nendin, et Urmas Reinsalu protseduurilised küsimused alguses olid täiesti arusaadavad – see huvi materjali vastu, sest see oleks pidanud saabuma Riigikokku juba aasta tagasi. Aga tänan, et te olete selle saali toonud. Minu küsimus on jätk Eduard Odinetsi küsimusele. Me näeme, mis toimub siis, kui iga vaktsineerija ise otsustab, keda vaktsineerida, või kui iga minister ise otsustab, milliseid piiranguid ta oma haldusalas soovib. Seega see, et iga restoran või kohvik või spordikeskus ise otsustab, keda ta teenusele lubab, on minu meelest küll väga riskantne. Ligipääsetavuse suhtes, teenindamisel mitte diskrimineerimise suhtes on meil väga selged kohustused ja kokkulepped ju tehtud. Kuidas maandada neid riske, et inimene sõltuvalt oma perearsti aktiivsusest või teadlikkuse tasemest ei jääks olulistest teenustest ilma?

10:49 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Loomulikult riigi tasandil on sedasi, et kõik inimesed peavad olema võrdselt koheldud. Kuna meil ei ole sundvaktsineerimist, vaid vaktsineerimine on vabatahtlik, siis sellest lähtuvalt tuleb ka tegutseda. Ma viitasin sellele, et kui elu läheb edasi, siis me ei saa välistada seda, et erasektor hakkab oma pindadel, kus neil on vaba voli otsustada teatud tingimuste üle, ise neid jooni tõmbama. Loomulikult peab vaatama, et põhiseadus oleks kaitstud ja kedagi ei diskrimineeritaks, ligipääsetavus oleks kaitstud. See kõik on ju reeglitega kehtestatud.

10:50 Aseesimees Martin Helme

Peeter Ernits, palun!

10:50 Peeter Ernits

(Kaugühendus)

Hea juhataja! Hea peaminister! Hommikul rahandusminister tutvustas olukorda, kuidas aasta lõpuks majanduskasv taastub piirangueelsele ajale, ja rääkis ka piirangute indeksist ja selle seosest majanduskasvuga. Aga ta ütles niimoodi, et kõik sõltub sellest, kui edukaks osutub vaktsineerimine. Aga vaktsineerimine tegelikult ju lonkab mõlemat jalga või nii palju, kui tal neid jalgu üldse on. Ja signaalid on kakofoonilised. Kas või teie armsa koalitsioonikaaslase, erakonnajuhi ootamatu loobumine vaktsineerimisest. Ühesõnaga, signaalid on väga-väga vastandlikud ja inimeste kahtlused on väga suured. Kuidas need seosed ikkagi on? Ja kas te jagate proua Pentus-Rosimannuse optimismi, et kõik laabub ja majanduskasv taastub, juhul kui vaktsineerimine läheb edukalt?

10:51 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Majandusprognoosi on teinud prognoosijad, seda valitsus otseselt ei muuda. Aga selge on see, et kui enamik inimesi saab vaktsineeritud, ühiskonda saab hoida avatuna, siis meil ei ole ka neid sektoreid, mis piirangute tõttu kaotavad oma sissetuleku. Seetõttu on loogiline, et majandusel läheb paremini, kui see on avatud ja toimib.

10:51 Aseesimees Martin Helme

Helle-Moonika Helme, palun!

10:51 Helle-Moonika Helme

Aitäh! Hea peaminister! Eile ütlesite siin saalis, kui me debateerisime vastutuse teemal, et te olete jurist, ja te olete seda ka varem rõhutanud. Nüüd ma pöördungi teie kui juristi poole. Mina olen saanud AstraZeneca esmase vaktsiini riigi antud info põhjal ja täies teadmises, et see on minuvanustele ohutu ehk tookord oli info, et 65+ on see, kellele ei tohi teha. Nüüd aga on selgunud, et ma olen kõige kõrgemas riskigrupis üldse – alla 55-aastane ja naine. Mu teine vaktsiinikord on kohe tulemas, aga vastuolulised sõnumid riigilt jätkuvad. Riik ütleb, et AstraZenecaga vaktsineerimine peatatakse. Teadusnõukoja juht Lutsar aga soovitab see protsess lõpule viia. Siin ma ei saa enam isegi aru, mida mulle soovitatakse. Ja mina siis küsingi. Meedik te ei ole, nii et tervisesse puutuvat nõu te mulle anda ei saa, valitsusjuhina on teie sõnumid olnud sama segased nagu minu riigil. Aga nüüd öelge mulle kui jurist: kui ma olen kliendina teie poole pöördunud, olles saanud viimase info kohaselt näiteks riskigruppi kuuluvana tervisekahjustuse, siis kellele esitame hagi ja kohaldame vastutuse ning kes lõpuks kompenseerib mulle ebaõiglasest infost tulenevalt tekitatud tervisekahju?

10:53 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Tervisekahju ei teki teile ebaõiglasest infost. Võimalik tervisekahju tekib eri ravimitest, kui neil on kõrvalnähud. Ma rõhutan veel üle selle, et mina ei ole meedik, aga immunoprofülaktika ekspertkomisjon, kes on andnud neid soovitusi, on öelnud seda, et kui teil on tehtud esimene doos vaktsiini, sellel on kõrvalnähud olnud – või ei ole olnud –, aga sellest pole olnud midagi hullu, siis tehakse ka teine süst. Selles mõttes see, kes vastutab, tuleneb tooteohutuse seadusest.

Meditsiinisüsteemi toimimine on ju nii, et tervishoiuteenuse osutajad annavad teile soovitused, kas teile see sobib või ei sobi. Ja mina soovitan kõigil kuulata oma perearsti, kes ütleb, mida teile tehakse või ei tehta. Mitte seda, et seda, mis sobib ja mis ei sobi, ütleb mingi poliitiline immunoloog. Selle jaoks on meil eksperdid, kes hindavad ravimite toimeid.

10:54 Aseesimees Martin Helme

Kalvi Kõva, palun!  

10:54 Kalvi Kõva

(Kaugühendus)

Aitäh, hea Riigikogu aseesimees! Hea peaminister Kaja! Ma julgen ütelda, et nii suures segaduses, nagu ma praegu olen selle vaktsineerimise teema puhul, ei ole ma mitte kunagi varem olnud. Ja mitte ainult mina, vaid ma arvan, et kogu Eesti rahvas.

Hea peaminister, teie olete selle kriisi juht. Ja olge hea, andke Eesti inimestele selge sõnum, mis selle vaktsineerimisega siis on. Mis selle AstraZenecaga on? Kuidas sellega vaktsineerida? Tehke see samm, nagu te olete teinud selle valge raamatu, mille me tõesti mõni minut tagasi alles saime. Tehke Eesti inimestele selgeks ka vaktsineerimisega seonduv ja võtke see vastutus! Ja vastutage nende sõnade eest!

10:55 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Segadus AstraZeneca vaktsiiniga ei ole mitte ainult Eestis, vaid kogu Euroopas ja Suurbritannias samamoodi. Sellega tegeleb ka Euroopa Ravimiamet, kes eile andis oma suunised AstraZeneca vaktsiini kasutamisel.

Nüüd, mida meie teeme? Meie vaktsineerime üle 60-aastaseid inimesi. Neile on soovitatud kasutada nii AstraZenecat kui ka kõiki teisi vaktsiine. Miks me seda teeme? Me teeme seda sellepärast, et meil on vaktsiinide defitsiit, kõigile ei jätku. See tähendab, et praegu me peame keskenduma sellele, et tuua meditsiinisüsteem koormuse alt välja. Kõige raskemini jäävad haigeks 60+, 70+, 80+ inimesed ja seetõttu me peame neid kaitsma. Ja me tegeleme sellega, et järjest neid inimesi vaktsineerida. See on praegu nende lähinädalate põhiline fookus, et me saaksime valdava osa eakatest vaktsineeritud, siis saame liikuda teiste eagruppide juurde.

10:56 Aseesimees Martin Helme

Urmas Reinsalul on protseduuriline küsimus.

10:56 Urmas Reinsalu

Austatud Riigikogu aseesimees! Ma arvan, et parlamendil on vaja selgust saada täpsuses ja sihitatuses, mis puudutab dokumente, mis on meile esitatud. Proua peaministri allkirjaga on Riigikogu Kantselei –ma eeldan, et teie korraldusel – edastanud meile dokumendi, millel on Vabariigi Valitsuse päis. Mulle teadaolevalt tegelikult seda dokumenti valitsus oma istungil arutanud ja kinnitanud ei ole. Härra Riigikogu aseesimees, mis staatusega dokument meile praegu esitatud on? On see valitsuse poolt edasiantud dokument? On see peaministri enda dokument? Ma arvan, et me peame selle ära määratlema. Kui meil on olemas mingisugune plaan, selle sisu juurde jõuame aruteludes, aga mis staatus sellel dokumendil hetkel on?

10:57 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Ega sellele mul head vastust ei ole. Ma oskan lihtsalt vastata, et see dokument on tulnud meile Riigikantseleist meili teel niisugusena, nagu ta on ka siin välja prinditud. Siin on tõepoolest umbmääraselt adresseeritud: head lugejad. Kas see hea lugeja on Riigikogu liige või valitsuse liige või avalikkus – ei oska vastata. Ja sissejuhatus tõepoolest algab lausega: Riigikantselei esitab Vabariigi Valitsusele – siis sellenimelise – dokumendi. Ju me oleme siin kiirkorras mingi kompilatsiooni tõepoolest saanud ja seda arutame. Urmas Reinsalul on jätkuvalt protseduuriline küsimus.

10:57 Peaminister Kaja Kallas

Kas ma võin vastata sellele?

10:58 Aseesimees Martin Helme

Jaa. Peaminister tahab selgitusi anda.

10:58 Urmas Reinsalu

Jah, aitäh! Aga mu küsimus on, kui tohib, härra Riigikogu aseesimees ...

10:58 Peaminister Kaja Kallas

See ei ole protseduuriline küsimus.

10:58 Urmas Reinsalu

..., et selle protseduurilise küsimuse selgitamiseks, ma arvan, on kõige asjakohasem suunata see proua peaministrile. Sest tõepoolest, meie käsutuses olev dokument on paber, mis on saadetud valitsusele, aga valitsus asub ju teises majas. Praegu ongi küsimus selles, kas proua peaminister tutvustab dokumenti valitsuse nimel või on see peaministri kui arusaadavalt kriisis liidri enda visioon, kuidas küsimusi lahendada.

10:58 Aseesimees Martin Helme

Jaa. Peaminister soovis seda selgitada. Palun!

10:58 Peaminister Kaja Kallas

Jaa. Nagu ma oma kõnes ütlesin, siis meie soov on avada diskussioon, kus nii Riigikogu fraktsioonid kui ka eri organisatsioonid väljaspool Riigikogu, ettevõtted, saaksid anda oma panuse, et mis peaksid olema need võimalikud käitumisjuhised. Ehk valitsus ei olegi seda arutanud, sest praegu me avame selle diskussiooni, et saada sinna sisendit. Seetõttu ei ole siin  absoluutselt mitte mingisugust vastuolu. Teie soov on ju pidevalt olla kaasas ja ma tahangi Riigikogu kaasata. See on meie hea tahe seda diskussiooni pidada just selleks, et kogu ühiskond tuleks sellega kaasa.

Miks on näiteks Soomes niimoodi, et inimesed peavad reeglitest kinni? Sellepärast, et see on ühiskondlik kokkulepe, kõik saavad aru, et nad on osake sellest. Me tahame sedasama olukorda, et inimesed tunneksid, et nad on nende reeglite loomisel ka osalised. Täpselt samamoodi nagu riigieelarve üleandmisel või mis tahes selliste poliitiliste avalduste puhul ongi see, et ega me täna ei diskuteeri siin seda sisu. Selle me saame avada teiega siis, kui te olete selle läbi lugenud ja me saame teie sisendit kuulata. Nii et jah, see on Riigikantseleilt valitsusele kinnitamiseks esitatav dokument, kui me oleme selle sisendi teilt kõigilt ka kätte saanud ja sellega edasi läheme. Nii et kinnitamiseks läheb see ikkagi valitsusse.

11:00 Aseesimees Martin Helme

Ma juhin vahepeal tähelepanu sellele, et meie päevakorrapunkt on peaministri poliitiline avaldus ja selle laiendus on "Ühiskonnaelu korraldamise kavast koroonaviiruse leviku tingimustes". Ju see on ikkagi see kava, mida me arutame. Mart Helmel on protseduuriline küsimus.

11:00 Mart Helme

Jah, aitäh! Mul on protseduuriline küsimus. Kas seda kava ei oleks pidanud kõigepealt esitama Riigikogule ja läbi käima Riigikogu fraktsioonid ning alles siis tulema seda siia suurde saali arutama? Praegu on tekitatud olukord, kus tegelikult mingit diskussiooni olla ei saa, sest me selle põhikooli töövihikuga ei ole saanud tutvuda ja ei saa ka mingeid seisukohti võtta. Ja kõik see, mida meile siin sissejuhatavalt on räägitud, on sõna otseses mõttes udujutt.

11:01 Aseesimees Martin Helme

Protseduuriliselt see dokument on juba jõudnud ka fraktsioonidele. Ma muud ei oska öelda. Urmas Reinsalul on protseduuriline küsimus.

11:01 Urmas Reinsalu

Aitäh, austatud Riigikogu aseesimees! Mina nii kriitiline ei oleks nagu eelküsija. Ma arvan, et see initsiatiivikus praeguses kriisis väärib tunnustamist. Aga küsimus on loomulikult selles, et see dokument ei sisalda sisulist agendat. Sisulist agendat, mis on valitsuse käsitlus, kuidas me kriisist väljume. See on see asi, millele Eesti rahvas tegelikult täna vastust ootab.

Mu küsimus on härra Riigikogu aseesimehele. Kuna peaminister kõneles meie-vormis – meie esitame selle dokumendi –, siis mida see meie-vorm tähendab? Kas see on Vabariigi Valitsuse poolt läbi arutatud dokument? Kas see on valitsuse käsitlus, kuidas kriisist väljuda selle oskusteabega, mis valitsuse käsutuses on, või valitsus seda otsustanud ei ole? Ma tahaksin siiski aru saada, härra Riigikogu aseesimees, selle dokumendi õiguslikust staatusest. Kas see on valitsuse esitatud dokument parlamendile, nii nagu parlamendile asju üle antakse?

11:02 Aseesimees Martin Helme

See ei ole valitsuse esitatud. See on peaministrilt Riigikogu liikmetele. Kalvi Kõva, palun!

11:02 Kalvi Kõva

Aitäh! Mina samuti, nagu hea kolleeg Urmas, arvan, et väga-väga vajalik dokument, väga vajalik debatt. Aga nagu peaminister on paar korda öelnud, et ta saatis selle dokumendi meile tõesti selle päevakorrapunkti alguses. Ja ilmselgelt me täna siin debatti pidades ei ole sellega tutvunud, ei ole seda läbi töötanud, ei oska selle kohta midagi küsida, ei oska mingeid ettepanekuid teha. Ja ta on nimetanud, et see on nagu riigieelarve, mis antakse üle, ja siis peetakse kõne, tehakse poliitiline avaldus.

Mul ongi küsimus, et kuhu, mis kuupäevaks, mis vormis ja mis komisjonile või kuhu me need muudatused saadame. Ma loodan, et peaminister ei mõtle seda, et ta seda meile poliitilise avaldusena tutvustab ja ise seda sisu avamata ütlebki, et see sai nii lai dokument, ma seda sisu eriti ei ava, ja nüüd ta mõtlebki, et meid on juba kaasatud. Mis on selle protsessi jätkuv stsenaarium?

11:03 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Nii palju kui mina meie kodukorda tean, siis poliitilise avalduse puhul meil kuskile parandusettepanekuid saata ei ole ja mingeid tähtaegasid ma määrata ei saa. Priit Sibulal on protseduuriline küsimus.

11:03 Priit Sibul

Austatud istungi juhataja! Mul on protseduuriline küsimus. Mul on küsimus – nii nagu peaminister on mitmel korral viidanud, et täna on see algus –, milline on see parlamendi formaat, kus ja kuna me seda dokumenti sisuliselt arutada saame. Kui esmaspäeval me arutasime selle üle, et sotsiaaldemokraadid palusid peaministrit vaktsineerimisest rääkima, siis peaminister ei ole soovinud sellest meile rääkima tulla. Eile oli infotund, kus seda arutati. Täna me arutame hoopis muul teemal – teemal, milles parlamendisaadikutel ei ole hetkel võimalik kaasa rääkida, sest me saame selle dokumendiga alles tutvuma hakata. Millal ja mis formaadis? Kas see on esmaspäevane avatud mikrofon või on mingi muu formaat, kuna me seda dokumenti edasi arutame?

11:04 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Ma arvan, et see on küsimus Riigikogu juhatusele. Täna on Riigikogu juhatuse koosolek, me kindlasti arutame seda seal, mul ei ole valmis vastust sellele küsimusele. Mart Helmel on samuti protseduuriline küsimus.

11:04 Mart Helme

Jah, mul on tõepoolest protseduuriline segadus, skisofreenia täielik. Meil on tegemist peaministri poliitilise avaldusega, aga see dokument, mis meile on laua peale pandud, ütleb, et tegemist on eelnõuga. Eelnõuga! Ma ei saa aru, kas meil on poliitiline avaldus, on meil eelnõu, kes on eelnõu esitaja, missuguseid protseduurireegleid on eelnõu esitamisega silmas peetud ja järgitud. Eelnõu on eilse kuupäevaga, täna on meil teine kuupäev. Üleval nurga peal on "Vabariigi Valitsus". Vabariigi Valitsus, ma ei tea, kas on seda arutanud, ei ole arutanud. See protseduuriline segadus on praegu sedavõrd suur, et see viitab ikkagi totaalsele segadusele valitsuses ja peaministri peas tervikuna.

11:05 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Niipalju, kui mina olen siin kiirkorras dokumendiga tutvuda jõudnud, siis see on tõepoolest valitsuse eelnõu, mitte Riigikogule üleantud eelnõu. See tähendab seda, et ilmselt valitsus peab seda ühel hetkel veel arutama, enne kui see saab vormistatud dokumendiks. Kalvi Kõval on protseduuriline küsimus.

11:05 Kalvi Kõva

Aitäh! Viimane tähelepanek. Kas see tähendab seda, et iga fraktsioon saab peaministri kutsuda Riigikogu ette arutama seda dokumenti edasi, kui fraktsioonid on selleks valmis? Ma tahan sellele osundada, kuna tõesti sotsiaaldemokraadid tegid esmaspäeval ettepaneku, et peaminister võiks tulla vaktsineerimisest rääkima, ja peaminister ütles, et seda võiks teha infotunni ajal. Aga olgu siis öeldud, ka peaminister kuuleb, et ju me siis kutsume teda, kui fraktsioon on valmis, siia Riigikogu suurde saali seda dokumenti arutama. Ma ei näe muud varianti.

11:06 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Jah, kõigil fraktsioonidel on alati võimalik pöörduda ministrite või valitsuse poole. Ja eks siis on nii, nagu meil on siin poliitiline komme välja kujunenud, et sellele reageeritakse kas kiiremini või aeglasemalt või üldse mitte. Urmas Reinsalul on ka veel protseduuriline küsimus.

11:06 Urmas Reinsalu

Ma arvan, et on väga oluline praegu see selgus saada, et saada kogu sisend parlamendist võimalikult tõhusalt, selleks et oleks ka lai ja avar legitiimsusplatvorm selle kava elluviimisel. Ma täiesti ühinen peaministri sõnadega, kes osundas sellele, et see on kogu ühiskonna koostöö, ühiskonna pingutuse küsimus. See ei ole kuidagi ainult reglementeeritud või protseduuriline küsimus.

Aga mul on küsimus selle kohta, et selles dokumendis tegelikult ju plaani ei ole. Plaani selle kohta, millal avatakse, mis asjaoludel, mis klassid näiteks koolides jne. Ja küsimus on selles, et kahtlemata parlamendi poliitilised jõud on suutelised tegema oma ettepanekuid sellele, aga küsimus on, millele ettepanekuid teha, sest seda lähtejoonist ei ole. Kas seda lähtejoonist hakkab kokku panema ja koordineerima meil parlamendi juhatus, kui valitsuse poolt seda tulnud ei ole? Kust tuleb tegelikult see algdokument? Sest see plaan kõneleb praegu meil Rail Balticu ehitamisest, vägivalla vastu võitlemisest, kõikidest ühiskondlikest olulistest negatiivsetest ja positiivsetest nähtustest selle koroonaviiruse valguses, aga mitte kõige olulisemast küsimusest: kuidas riik tuleb piirangutest välja nõnda, et viirus ei hakka jälle levima. Milline on istungi juhataja nägemus, kuidas me saaksime parlamendis kõige tõhusamal moel selle töö nii korraldada, et meile tekiks ka valitsuse nägemus, kuidas seda teha? Või valitsuse nägemus tekib pärast seda, kui kõik poliitilised jõud on oma nägemuse esitanud? Mis võiks olla enne ja mis pärast?

11:08 Aseesimees Martin Helme

Kahtlemata on võimalik mitmel eri viisil minna. Meil on Riigikogus võimalik teha ka otsuse ettepanek valitsusele mingi tööülesandega. Valitsus saab alati vastu võtta enda dokumente, määruseid näiteks, mis ei jõuagi parlamenti. Ja on võimalik leida ka mingi koostööformaat, kus nii parlamendi fraktsioonid kui ka valitsus teevad mingisuguse ühise dokumendi. See dokument praegu tegelikult ei ole dokument. Ma ütleksin, et sarnaselt arengukavale see on ärakuulamiseks ja meiepoolset sisendit, kuidas me seda anda saame, ma siin ei näe, aga hea tahte korral kindlasti on võimalik seda kokku leppida. Mul on palve Riigikogu saadikutele, et me siiski sisulisi küsimusi peaministrilt küsiks küsimuste voorus. Kalle Grünthal, palun!

11:09 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud peaminister! Teie juhitav valitsus on paisanud erinevad eelnõud siia pusledena menetlusse, kusjuures ühes antakse politseile õigus siseneda valdustesse ja teostada läbiotsimist, teises võtate kriisijuhtimise enda kätte ja annate päästjatele samasugused õigused nagu politseile, sulgete suu vihakõnega jne, jne. Aga minu jaoks on kõige kohutavam see, et 31. märtsil kell 15.00 on kuulutatud välja riigihange, mille eesmärgiks on hankelepingu sõlmimine massirahutuste kontrolli varustuse (orienteeruvalt kuni 60 komplekti), kaitsekiivrite (orienteeruvalt kuni 60 tükki), kaitsekilpide (orienteeruvalt kuni 90 tükki) ning ballistiliste kaitsekiivrite (orienteeruvalt 70 tükki) ostmiseks. Minu küsimus on: milleks on koroonakriisi raames vaja massirahutuste kontrolli varustust?

11:10 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! See pole ju kuidagi koroonakriisi raames. Seda peate küsima vastutavalt ministrilt, need hanked on tehtud ilmselt hoopis teistel põhjustel. Aga teie pea sisse oleks küll huvitav näha.

11:10 Aseesimees Martin Helme

Paul Puustusmaa, palun!

11:10 Paul Puustusmaa

(Kaugühendus)

Aitäh, juhataja! Hea, austatud peaminister! Mul on hea meel, et te olete püüdnud tegeleda ühiskonna korrastamise ja suure plaani paikapanemisega tervishoiukriisis. Ma kahjuks ei ole saanud tutvuda selle valge raamatuga, küll aga valge raamatu tutvustamisel täna "Terevisioonis" te ütlesite, et valge raamatu mõte on see, et kaasata kogu ühiskond ehk otsustamine ei pea käima ainult valitsuse käskude ja keeldudega. Te ütlesite muu hulgas ka seda, et see on nagu laste kasvatamisega. Te võite öelda, et mina olen sinu ema ja et sa pead nii tegema, aga laps viskab end selle peale põrandale. Kuidas ma pean nüüd öeldust aru saama? Kas a) valitsuse peaminister ei taha vastutada toimuva eest; b) valitsuse ja seda juhtiva peaministri seisukohad on, et ühiskond, või siis parlament, kellele valge raamat mõeldud on, on laps, kes jonnib ja püherdab põrandal; c) peaministri korduvalt mainitud sisuline eriolukord erineb päris eriolukorrast, mis on seaduse alusel kehtestatud, sellisel moel, et ühiskonnas kehtestatakse valgusfooritulede süsteem jonnivale lapsele?

11:11 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Ma tahtsin eelnevate protseduuriliste küsimuste vastuseks öelda ka seda, et minu hea tahe oli täna tulla siia poliitilise avaldusega ja minu hea tahe on kaasata erinevaid Riigikogu fraktsioone. Tänase mõte oli avada diskussioon. Mulle tundub, et mitu nädalat olen kogu aeg kuulnud, kuidas te pidevalt tahate diskuteerida, ja nüüd selgub, et ei, et see peaks olema hoopis valitsus, kes teeb. Valitsus teebki. Aga mida me tahtsime sellega, on see, et me küsime sisendit, enne kui me selle lõpliku otsuse teeme. See ei ole piirangute leevendamise kava. See on ühiskonnaelu korraldamise kava selleks ajaks, kui meil see viirus endiselt on. See on pikaajalisem kui see, et me leevendamistega tegeleme. 

Nüüd, tulles selle küsimuse juurde, siis mida ma tahan öelda, on see, et inimestel on lihtsam reegleid järgida, kui nad on ise nende reeglite loomise juures, et nad mõistavad nende sisu ja tegelikult pakuvad neid ise välja. Viirus levib inimeselt inimesele. See levib siis, kui inimesed puutuvad omavahel kokku. Ja nad puutuvad kokku eri asutustes, ettevõtetes, ma ei tea, meelelahutuskeskustes, teatrites jne. Ja seetõttu on oluline, et kõik need organisatsioonid oleksid pardal nende reeglite loomisel.

Minu arvates ideaalne oleks see, kui inimesed ei peaks tundma ärevust nende numbrite pärast, mida igapäevaselt ajakirjanduse vahendusel peab jälgima, et kas see nüüd tähendab seda, kas see tähendab toda. Neid numbreid on palju, need numbrid, millest lähtuvalt me oma otsuseid teeme, oleme me ka avalikustanud. Aga mõte on selles, et inimene teaks ainult, et ohutase on praegu roheline. See tähendab, et ma ei pea muretsema. Või ohutase on tõusnud kollaseks, mis tähendab seda, et ma pean võtma täiendavaid meetmeid kasutusele. Või et ohutase on oranž, see tähendab seda, et me peame tegema kõik selleks, et ohutase ei läheks punaseks, kus jälle valitsus midagi ära keelab. See on koostöö ühiskonna vahel.

Ja ma tõesti vabandan, kui ikkagi see hea tahte avaldus teilt toetust ei leia, et seda omavahel arutada. Minu ettepanek on olnud see, et ma tulen ise kõikidesse fraktsioonidesse seda teemat arutama. Kui Riigikogu liikmed soovivad peaministrit kutsuda Riigikogu ette, siis selleks on arupärimiste formaat, ja sellega saab arvestada ka peaministri töökava, ehk need arupärimised vastatakse esmaspäeval. Ma tulen, vastan teie konkreetsetele küsimustele esmaspäeviti, nii nagu kord ja kohus ette näeb. Praegu on Riigikogu liikmed esitanud ühe arupärimise. Ühe arupärimise! Millele ma siis vastama pean? 

Ja vaadates, et Urmas Reinsalu on juba seitsmendat korda siin nimekirjas, siis ma küsin, kuidas Riigikogu toimib, kui me leppisime Riigikogu juhatusega kokku selle, et ma tulen poliitilise avaldusega ja ma võimaldan ka küsimusi. See ei ole tavapärane. Näiteks riigieelarve esitamisel on nii, et peaminister tuleb poliitilise avaldusega ja keegi küsimusi küsida ei saa. Seda dokumenti ei ole tutvustatud, keegi küsimusi küsida ei saa.  Poliitiline avaldus – kõik! Mina arvasin, et te tahate küsida küsimusi, ja lubasin neid küsimusi. Aga see tähendab, kuna aeg pressib peale, vaktsineerimisega on vaja tegeleda, et igaühel on üks küsimus. Nüüd on ühel Riigikogu liikmel seitse küsimust! See nagu ei ole päris see, milles me kokku leppisime Riigikogu juhatusega.

11:16 Aseesimees Martin Helme

Aga see seitsmes küsimus on Riigikogu juhtijale täna. Urmas Reinsalul on protseduuriline küsimus.

11:16 Urmas Reinsalu

Aitäh! Mina küll tunnustan peaministrit. Ja ma arvan, et Riigikogu istungi juhataja tegelikult viitab sellele, et siin ei ole midagi kritiseeritavat selles, et proua peaminister tuli parlamendi ette ja peab parlamendiga dialoogi. See on pigem lahendustee, mitte ummikseis.

Küsimus on selles, et mul on protseduuriline küsimus, kuna proua peaminister õigusega viitas sellele, et üks arupärimine, mis puudutab vaktsineerimisküsimusi, on menetluses. Mul oli au see arupärimine esmaspäeval üle anda, aga meil on arupärimistele vastamiseks väga pikk aeg – 21 tööpäeva. Kas härra Riigikogu aseesimees saaks teha ettepaneku, et sellele arupärimisele vastama võiks tulla proua peaminister järgmise töönädala esmaspäeval? Proua peaminister on ka ise osundanud sellele, et tegelikult on see arupärimistele vastamise aeg, mis on ette nähtud, väga paindumatu. Ühiskondlikud probleemid ja kriis rulluvad tegelikult ju reaalajas. Kas härra aseesimees teeks selle ettepaneku Riigikogu juhatuse nimel valitsusele?

11:17 Aseesimees Martin Helme

Ma juhin tähelepanu, et mitte 21 tööpäeva, vaid 21 istungipäeva, mis on tegelikult palju pikem aeg. Arupärimistele vastamise aja suhtes minister ja Riigikogu istungiosakond kogu aeg räägivad läbi ja alati proovivad leida võimalikult varajase tähtaja. Jevgeni Ossinovski, palun!

11:17 Jevgeni Ossinovski

(Kaugühendus)

Aitäh, austatud istungi juhataja! Lugupeetud peaminister! Lisaks sellele, et inimesed järgivad reegleid paremini siis, kui nad on nende väljatöötamisel osalenud, on tegelikult ju oluline, et need otsused, mis langetatakse, oleksid tõenduspõhised ja ratsionaalsed ning lihtsasti ja selgesti kommunikeeritavad. Te vastasite Helmen Küti küsimusele, kes juhtis tähelepanu sellele, et kordades erineb haiglasse sattumise risk 50- ja 60-aastastel 80+ eagrupist, sellisel viisil, et teie arvates on 60-, 70- ja 80-aastased võrdselt problemaatilised. Andmed seda ei kinnita. Kas te võiksite veel kord püüda vastata sellele küsimusele, millistele andmetele tuginedes te seate kahtluse alla akadeemik Fischeri arvutused?

Aga minu küsimus puudutab seda, mis te olete öelnud, et 3/4 vaktsiinidoosidest peaks minema 70+ elanikkonnale ja kaasuvate haigustega inimestele. Viimase üheksa nädala jooksul alates veebruari algusest on ainult kahel nädalal läinud rohkem kui 50% sellele sihtrühmale, ülejäänud nädalatel on läinud alla 50%. Kuidas te seletate seda, et on prioriteet, aga vaktsiinid lähevad mujale?

11:18 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Esiteks, ma ei sea Krista Fischeri arvutusi kahtluse alla, ma ei ole seda teinud. Ja olen absoluutselt nõus ka sellega, mida Helmen Kütt rääkis. Jällegi, mul kahjuks täna neid numbreid siin kaasas ei ole, aga te teate neid numbreid isegi.

Nüüd sellest, mis puudutab riskirühmade ja eakate vaktsineerimist. Riskirühmades ei ole mitte ainult eakad, vaid on ka inimesed, kellel on kaasuvad haigused, ja need võivad olla ka nooremad inimesed, kes on selle vaktsiini saanud.

Aga tõepoolest praegu, kui meil on vaktsiinidefitsiit, me liigume edasi selles fookuses, et me vaktsineerime just vanemaid inimesi. Ja jälle, ma ei taha vastata niimoodi puusalt tulistades, ma vaatan need numbrid üle ja võin teile öelda, aga minu mälu järgi nädalavahetusel me saime ikkagi üle 80% sihtrühma 60+ vaktsineerida. Aga need numbrid ma võin teile esitada. Ja ma võin teile kinnitada, et fookus on sellel, et just need riskirühmad ikkagi kiiremini ära vaktsineerida.

11:20 Aseesimees Martin Helme

Ikkagi protseduuriline. Urmas Reinsalu.

11:20 Urmas Reinsalu

Aitäh, härra Riigikogu aseesimees! Ma arvan, et protseduur, kuidas selle tõsise dokumendi arutelu läbi viiakse, on oluline. Ja oluline on ka teada, kas see dokument on kõikehõlmav. Mulle on viidatud, et võimalik, et sellel dokumendil on lisasid, mida parlamendile ei ole kättesaadavaks tehtud. Kas härra Riigikogu aseesimees vastaks sellele, kas sellel dokumendil on mingeid lisasid või on see ammendav selle teema käsitlus, mille valitsusjuht on esitanud? Ja kui härra Riigikogu aseesimehel selle kohta infot ei ole, kas ta siis annaks võimaluse seda protseduurilist küsimust selgitada proua peaministril?

11:20 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Meile tuli täpselt nii palju neid dokumente, kui Riigikogu liikmetele on edasi saadetud, mingeid lisasid sinna juurde lisatud ei ole. Kui on lisasid, siis me kindlasti küsime neid, ja kui peaminister soovib midagi täpsustada, siis tal on see võimalus praegu. Ei soovi. Mart Helme, palun!

11:21 Mart Helme

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud peaminister, me muidugi alandlikult täname teie kõrgeausust, et te suvatsesite meie ette tulla ja seda meile veel ette heidate, et te suvatsesite siia tulla. Me alandlikult täname teid selle eest! Ja paluks mitte võtta seda nii, et meil toimub siin mingi püha Kaja kiusamine. Tuletage meelde, kuidas te ise kriiskasite siin opositsioonis olles ja kiusasite küll püha Jüri, küll püha Martinit. See on poliitika. Tehke närv kõvaks, see on poliitika. Pole midagi, elate üle.

Minu küsimus puudutab siiski konkreetselt pandeemia teemat. Te mainisite seda, et on plaan luua meditsiinitöötajate reserv. Hea mõte! Aga kus see reserv hakkab olema? Kas Soomes? Või kuidas selle komplekteerimise alused saavad olema? Mismoodi te kavatsete teha, kas luua mingisuguse registri? Kes selle registri loob, mis on selle registri loomise tähtaeg, kui palju see maksma läheb? Ja kõik need detailid – on teil ka selles osas selgus juba olemas?

11:22 Peaminister Kaja Kallas

Te oleksite võinud samu küsimusi küsida ka eelmisel suvel vaktsineerimisplaani kohta, näiteks, et saada täpselt selline paika. Aga vastuseks teie küsimusele: see on pikemaajalisem plaan, selline reserv tekitada. Me oleme õppinud praegu sellest tervisekriisi lahendamisest, et meile on tulnud appi küll meditsiinitudengid, küll parameedikud. Need inimesed kõik on meile teada ja me saame tekitada andmebaase. Me peaksime tekitama ka võimaluse inimestele ennast koolitada jne. Aga see ongi pikem plaan, mida tuleb detailselt arutada. Praegu on see ainult idee vormis ja nii detailsetele küsimustele ma hetkel valmis vastama ei ole. Hea meelega, kui me tuleme siia selle konkreetse lõigu lahtikirjutusega, siis me saame seda arutada ja teie arvamus on kindlasti teretulnud.

11:23 Aseesimees Martin Helme

Protseduuriline. Kalle Grünthal.

11:23 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Mul on selline probleem, millele viitas siin juba Urmas Reinsalu. Kas meie kodu‑ ja töökord sätestab ära sellised tingimused, mis praegu siin saalis toimuvad? Peaminister on siin praegu toonud välja kava, ühiskonnaelu korraldamise kava koroonaviiruse leviku tingimustes, ja siis laekus informatsioon, et selle kohta on olemas ka mingisugused lisad.

Ma tuletan meelde, et Riigikogus võtavad ju pärast peaministri ettekannet ka fraktsioonide esindajad sõna ja räägivad, mis sellest kavast arvatakse. Ehk me anname oma hinnangu ainult, ütleme, selle kava kohta, aga teadmata jäävad sisuliselt selle lisad. Kui me anname mingisuguse seisukoha kava kohta, siis me tegelikult ju kaudselt anname hinnangu lisadele, mida me ei ole näinud. Kas Riigikogu töökord näeb ette, et kui menetletakse mingisugust sellist kava ja antakse Riigikogu liikmete poolt hinnang, et see peab olema terviklik dokument? Või võib ka ilma lisadeta? Las peaminister annab selle kohta täpsema selgituse.

11:24 Aseesimees Martin Helme

Kindlasti me küsime võimalike lisadokumentide või lisade kohta, aga praegu meil neid tõesti ei ole. Priit Sibul, palun!

11:24 Priit Sibul

(Kaugühendus)

Aitäh, austatud istungi juhataja! Armas valitseja! Ma olen väga tänulik, et te just selle formaadi valisite, et saadikutel on võimalik ka küsida. Aga kahjuks ma pean tunnistama, et kuna see dokument saabus minule alles tund aega tagasi, siis ei ole jõudnud sellega tutvuda ja ei tea, kas ka teie olete, sest te seda dokumenti ei tutvustanud. Aga loodetavasti on meil aega seda arutada.

Minu küsimus on teie sissejuhatava sõnavõtu kohta, kus te ütlesite, et teil oli eile meeldiv kohtumine perearstide ühenduse esindajaga. Mina olen vaadanud, et nende esimees proua Le Vallikivi on olnud väga kriitiline vaktsineerimistalgute suhtes. Ta on öelnud, et ta ei saa aru, miks üldse erameditsiinikeskusi kaasati, ja kuidas ahnitseti vaktsiine ja siis korraldati seal kaos jne. Ma arvan, et meil oleks paslik tänada neid erameditsiinikeskuste töötajaid, kes nädalavahetusel, pühade ajal tulid oma perede juurest ja vaktsineerimisega tegelesid. Ja see, et Sotsiaalministeerium ja riik ei suutnud seda korraldada, on tõesti kahetsusväärne. Äkki te kommenteerite seda kuidagi.

11:26 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Ma olen teiega väga nõus, et erasektorit, kes on tulnud appi, tuleb tänada. Samamoodi tuleb tänada ka perearste, kes pidevalt eakate vaktsineerimisega tegelevad. Tuleb tänada ka neid ettevõtjaid, kes ulatasid riigile abikäe ja tegid andmebaasi, mis võimaldab vaktsiine jaotada perearstidele vastavalt riskirühmade suurusele ja mis võimaldab perearstil logistiliselt jälgida, kui kaugel tema vaktsiinid parasjagu on, et ta teaks inimesi õigeks ajaks kutsuda. Ma olen kõigile nendele inimestele ja ettevõtetele väga-väga tänulik.

11:26 Aseesimees Martin Helme

Urmas Reitelmann, palun!

11:27 Urmas Reitelmann

(Kaugühendus)

Ma saan aru, et ma olen kuuldav ja nähtav. Mul vist katkes siin ühendus ära. Ausalt öeldes, proua peaminister, ühiskond ei oota teilt ühiskonnaelu korraldamise kava. Ühiskond ootab praegu ikka selgeid käsuliine ja selle kriisi likvideerimist. Aga mul on väga konkreetne küsimus. Te räägite vaktsineerimisest kui võluvitsast. Selline uus nuhtlus on meie väravas ehk Brasiilia tüvi nimega B1. Haigestuvad kõik: need, kes on saanud vaktsiini, need, kes on läbi põdenud, haigestuvad lapsed, noored, keskealised ja vanurid – kõik. See viirusetüvi on kaks korda nakkavam kui vana hea Inglise tüvi. See on Rootsis levinud, see on juba veebruarikuust Rootsis. On ainult aja küsimus, millal see Eestisse jõuab. Meil on uksed-aknad ristseliti lahti, me ei kontrolli mitte kedagi. Kui hulluks peab olukord Eestis minema, et te lõpuks otsustate ikkagi piirid kontrolli alla võtta?

11:28 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Me muutsime ära EKRE, Isamaa ja Keskerakonna valitsuse tehtud otsuse, mis võimaldas Balti riikides ja Soomes liikuda ilma selliste piiranguteta, nagu on kõigi mujalt tulnud reisijate puhul. Kui me vaatame neid viiruse tüvesid, mis on meile tulnud, näiteks eelmine nädal ka ohtlik tüvi, Lõuna-Aafrika tüvi, mida tuvastati üheksa juhtu, neist neli juhtu olid toodud sisse Soomest ja viis juhtu olid kohapeal. Nii et õnneks selle Balti mulli me lõpetasime ära ja nendele inimestele kehtib samamoodi isolatsioonikohustus või negatiivse testi ettenäitamine.

11:29 Aseesimees Martin Helme

Andres Metsoja, palun!

11:29 Andres Metsoja

(Kaugühendus)

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud peaminister! Minu küsimus puudutab seda, kui me oleme lõpetanud debati sellise kaasamise dokumendi üle, ühiskonna kaasamise dokumendi üle, milline see rakenduskava võiks olla, milliseks see kujuneb. Me oleme hästi palju rääkinud ju tegelikult selle kriisi juhtimise kontekstis regionaalsest tähendusest, maakondlikust, omavalitsuslikust tähendusest. Kas see peaks andma sisendi ka omavalitsuste arengukavadesse selle üleminekuperioodi jaoks, nende kahjude jaoks, mis on tekkinud ka ühiskonnakorralduses, kui me räägime haridusvõrgust, räägime palju kõigest muust? Kuidas seda rakendada? Sest see ei saa jääda ju ainult debatiks siinsamas parlamendis või ühiskonnagruppidega, sellest peaks tekkima reaalne kava.

11:30 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! See reaalne kava on seotud viiruse levikuga ja nende ohutasemetega. Siin on see mõte, et iga inimene lõpuks teab, mida ta ühe või teise ohutaseme puhul tegema peaks. Kogu seda kava me peame kasutama siis, kui meil see viirus endiselt levib. Nagu ma alguses ütlesin, mida me oleme õppinud, on see, et see viirus ei kao kuhugi ja me peame mõtlema, kuidas sellega toime tulla.

Nüüd jah, siin on lühiajalised tegevused ja pikaajalised tegevused, mida me teeme nende tagajärgedega tegelemiseks. Siin ei ole konkreetseid kuupäevi. Kui te seda detailsemalt loete, siis te mõistate, et paljud on niikuinii sellised jätkutegevused. Nii et tegelikult see kaasamise pool, see tegevuskava pool on seotud nende riskitasemetega, riskitasemed on seotud viiruse levikuga ja loodetavasti siis me saame sellega ühiskonnaelu niimoodi korraldada, et kõik on pardal.

11:31 Aseesimees Martin Helme

Ruuben Kaalep, palun!

11:31 Ruuben Kaalep

Aitäh, hea istungi juhataja! Lugupeetud peaminister! Ma tahaksin ka natuke rohkem selgust saada selles riskiastmete süsteemis. Ühelt poolt on riskiastmed jagatud neljaks ja samas, kuni eelviimase ehk kõrge riskiastmeni on eesmärgiks toodud vältida vajadust ulatuslike piirangute järele, mis tähendab seda, et justkui ei ole võimalust ennetavate meetmete rakendamiseks, kuni on juba väga kõrge risk. Aga küsimus täpsemalt oleks: kuidas see seostub eriolukorra ja hädaolukorra väljakuulutamisega? Eriolukorda teatavasti senimaani ei ole valitsus pidanud vajalikuks välja kuulutada. Ja samas ka eilsest arutelust siin tuli välja, et hädaolukorda kui sellist ei ole konkreetselt defineeritud, kes selle välja kuulutab ja mis tingimustel. Ma küsingi täpsemalt: mis hetkest kehtestub hädaolukord – kas keskmisest riskiastmest, kõrgest riskiastmest või väga kõrgest?

11:32 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Nende tasemete mõte on just see, et valitsus ei pea ülevalt alla sundima inimestele peale mingeid reegleid, vaid selleks, et vältida järgmisele tasemele minekut, on need ennetavad meetmed juba n-ö ühiskonnaelu korralduse käigus ise kasutusele võetud. Mida ma mõtlen? No näiteks kaubanduskeskused tulid välja selle eneseregulatsiooniga, et kui ohutase tõuseb, siis see tähendab seda, et nad hakkavad ustel kontrollima maskide kasutamist, enne ei lase sisse, nad kontrollivad, kui palju inimesi on poes, nad võtavad ära wifi, et ei tekiks seal mingit võimalust niisama olla jne, jne. Need on eneseregulatsiooni tööriistad, mille kasutamisel ehk neid kõrgemaid ohutasemeid ei tekigi, või võiks olla vähemalt see võimalus. See ei tähenda seda, et valitsusel ei ole mingit vajadust piirangute üle arutleda, aga need ranged piirangud, nagu ühiskonna lukku keeramine, peaks olema ikkagi siis, kui meil on see ohutase punases.

Mis puudutab eriolukorda, siis eelmisel kevadel teie valitsuse juhtimisel me võtsime vastu nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse [muudatuse], mille järgi seda eriolukorra väljakuulutamist ei ole vaja nende piirangute kehtestamiseks. See oli teie algatus ja arusaadavalt just selleks, et saaks neid asju kergemini ja lihtsamini teha. Nii et praegu ei ole eriolukorda välja kuulutatud just sellepärast, et kõiki neid piiranguid saame me teha ka ilma eriolukorda kehtestamata, tänu sellele, et te ise olete sellise algatuse eelmisel kevadel teinud.

11:34 Aseesimees Martin Helme

Jaak Juske, palun! 

11:34 Jaak Juske

(Kaugühendus)

Aitäh, austatud istungi juhataja! Lugupeetud peaminister! Kindlasti on see valge raamat väga vajalik initsiatiiv. Aga nagu me nägime ja kuulsime, on sellega päris palju segadust. Te võiksite rääkida ka sellest, mil viisil ja mis ajaks saavad organisatsioonid ja ettevõtted teha omapoolsed ettepanekud sellesse raamatusse. Aga selge on see, et need arutelud võtavad veel päris pikalt aega, enne kui see raamat saab lõplikult kinnitatud. Aga juba täna on Eesti rahval üks väga oluline küsimus, millele vastust oodatakse. See on see, kas ja millises ulatuses hetkel kehtivad piirangud pärast 25. aprilli jätkuvad. Millal valitsus selle kohta oma otsuse teeb ja mis on need täpsed kriteeriumid-mõõdikud, mille alusel see otsus tehakse?

11:35 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Nagu ma korduvalt olen öelnud, see ongi diskussiooni alustamise dokument – just selleks, et saada sisendit. Seda sisendit me ootame 16. aprilliks. Me oleme kaardistanud organisatsioonid, keda just need piirangud puudutavad. Vastava valdkonna minister suhtleb nendega ja kaasab neid organisatsioone, nende ettepanekuid. Mina ise suhtlen Riigikogu fraktsioonidega, kui te seda soovite, et teie ettepanekuid kuulata.

Küsimus oli piirangute kohta. Me vaatame piirangud üle iga kahe nädala tagant ja teisipäeval tuleb meil järjekordselt see arutelu. Jah, tõsi ta on, et nakatumisnumbrid on läinud palju paremaks ja nakatumiskordaja on läinud alla. Te küsisite, milliseid näitajaid me vaatame. Neid näitajaid, mõõdikuid on erinevaid. Üks on haiglas olevate inimeste arv, teine on kolmanda taseme intensiivravis olevate inimeste arv, edasi juhitaval hingamisel olevate inimeste arv ja suremus – kas see on langustrendis või tõusutrendis, samuti see, kui teada on meil need kohad, kus inimesed nakkuse on saanud. 

Tuleb tähele panna, et kuigi nakatumiskordaja on läinud alla, on meie tase endiselt väga kõrge, mis tähendab seda, et kui meil on 700 nakatunut, siis isegi kui need 700 nakatunud inimest nakatavad [igaüks] alla ühe inimese, siis see on ikkagi väga kõrge tase. Neid piiranguid me arutame uuesti teisipäeval. Esmaspäeval on teadusnõukoja koosolek ja nendega koostöös need otsused valmivad.

11:38 Aseesimees Martin Helme

Raivo Tamm, palun!

11:38 Raivo Tamm

(Kaugühendus)

Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud peaminister! Ma ei ole ka mingi erand rahvasaadikute hulgas, ma samuti ei ole selle valge raamatu sisuga kursis. Tänasel päeval ma tean paremini, mida kätkeb endas Muammar Gaddafi roheline raamat. Aga mu küsimus on, kas see valge raamat sisaldab ka seda – või kui ei sisalda, siis oskate ehk öelda –, millal algab Kaitseväe ajateenijate vaktsineerimine. Praegu tundub, et selleks ei ole mingit plaani olemas. Eriti [tuleks silmas pidada, et] meie idapiiri taga on algamas suuremõõtmelised õppused. Ma arvan, et meie ajateenijad moodustavad ka eesliini.

11:39 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Rõhutan veel kord üle, et me oleme olukorras, kus meil on vaktsiinide defitsiit. See tähendab seda, et kõigile ei jätku praegu. See tähendab seda, et me peame tegema otsuseid, keda me esimesena vaktsineerime. Praegu me lähtume puhtalt haiglavõrgu koormuse eesmärgist ja vaatame seda, kellel on kõige suurem tõenäosus jääda raskelt haigeks, niimoodi, et nad satuvad haiglasse või koguni surevad. Ja need on eakamad inimesed. Seetõttu meie fookus on [suunatud] sinna, et vaktsineerida üle 60‑aastaseid inimesi, et tuua neid riskirühmast välja. Ja seejärel, kui meil on vaktsiine rohkem – küsimus puudutab seda, millal me jõuame kõigini –, eeldusel, et kõik need vaktsiinitarnete [kokkulepped] peavad, siis alates maist me peaksime juba kõiki soovijaid saama vaktsineerida.

11:40 Aseesimees Martin Helme

Rene Kokk, palun!

11:40 Rene Kokk

(Kaugühendus)

Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud minister! Kahjuks on selle valge raamatu staatus siin dokumendina Riigikogus ja edasine Riigikogu menetlus ja selle saatus sama segane nagu sõnumid vaktsineerimise kohta. Aga minu küsimus on lihtne: millal võib Eesti rahvas näha peaministrit telekaamerate valguses ennast AstraZeneca vaktsiiniga vaktsineerimas, olenemata sellest, et te olete [haiguse] läbi põdenud? Eesti rahvas tahab, et minister oleks võitlusvõimeline, ja te olete ka kritiseerinud siin Riigikogu esimeest vaktsineerimata jätmise pärast.

11:40 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! See nüüd küll puudutab minu terviseandmeid, aga ma võin sellele vastata. Tõepoolest, ma põdesin selle haiguse läbi. Haiguse läbipõdemisel tulevad antikehad, aga ma ei tea, kui palju mul neid antikehasid on. Täna on mul see antikehade test, kust ma saan teada, kui palju mul antikehasid on. Lähtuvalt sellest otsustab perearst, kas mul on vaja ühte süsti või pole seda süsti vaja, nii et siis saab vastata. Aga mina olen küll valmis ennast vaktsineerima selle vaktsiiniga, mida perearst ütleb. Valitsus ütles 12. märtsil, et Riigikogu ja valitsuse liikmetele on AstraZeneca vaktsiin. Ma võin küll selle AstraZenecaga ennast vaktsineerida, olles tutvunud kõikide materjalidega ja rääkinud oma perearstiga.

11:41 Aseesimees Martin Helme

Imre Sooäär, palun!

11:41 Imre Sooäär

(Kaugühendus)

Aitäh! Hea peaminister, suur tänu, et see kava on ette võetud! Igal juhul seda valget raamatut on vaja. Kiiresti sirvides – palju aega pole olnud – näen, et siin on palju häid punkte. Üks punkt, mis on väga tervitatav, on see, et me hoiame Eesti võimalikult avatuna, sest turism paneb uuesti majanduse käima, me kaotame seal juba poolteist miljardit tulu. Aga vaat, Lõuna-Euroopa riigid ja eriti näiteks Hispaania saared, kuhu Eestist toimuvad iga päev tšarterreisid, mis on kõik täis, nad kõik nõuavad, et kõigil sissetulijatel oleks tehtud negatiivne koroonatest, tulevikus siis vaktsineerimispass. Miks meie seda ikkagi ei nõua? Igasugused uued tüved tulevad meil üle piiri sisse. Kui meil oleks kõigile nõue, et oleks tehtud koroonatest riiki saabudes, siis saaks seda igal juhul piirata. Sest piirid iseenesest füüsiliselt ei tohiks kinni olla. Mida te sellest arvate?

11:42 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Meil kehtib nõue teha negatiivne test või kui sa sellest loobud, siis on sul isolatsioonikohustus, kui sa piirilt tuled. Probleem on selles, et me ei saa sundida, st me ei saa sundkorras kellelegi teha seda testi, kui inimene ei ole piiril nõus. Miks? Sellepärast, et inimeste kehaline puutumatus on üks nende põhiõigusi. Me saame negatiivse testi olemasolul piirata mittekodanike Eestisse tulemist, aga Eesti kodanike ... Vabandust! Eesti elanike koju naasmist me kuidagi keelata ei saa, see on põhiseadusvastane.

11:43 Aseesimees Martin Helme

Riho Breivel, palun!

11:43 Riho Breivel

(Kaugühendus)

Lugupeetud juhataja! Hea peaminister! Te olete süüdistanud eelmist valitsust Balti mulli hoidmises. Me näeme, et Läti on juba ammu oma piirid sulgenud, samuti Soome ja Leedu. Nii et mingit Balti mulli enam ei ole. Ma usun, et ka teie ei peaks enam selles suhtes eelmist valitsust kritiseerima. Minu hea kolleeg ja sõber Uno Kaskpeit on teilt mitmel korral küsinud Läti piiri kohta, et Läti hoiab oma piiri Valgaga kinni, aga Eesti laseb sealt keda vaid vabalt üle käia, poodidesse jne. Kuidas ikkagi selle asjaga on?

11:44 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Vastab ju tõele, et teie valitsus lubas seda liikumist üle naaberriikide piiride lõdvemalt, kui seda nüüd lubab meie valitsus. Me selle Balti mulli lõpetasime ära, nii et samad reeglid kehtivad kõigile.

11:44 Aseesimees Martin Helme

Leo Kunnas, palun!

11:44 Leo Kunnas

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud proua peaminister! Neljaastmelise valmisoleku süsteemi loomine kõikidel riigiasutustel on positiivne samm, samuti reservide loomine meditsiinisüsteemile, teisedki vajavad seda. Aga siiski, kui mu pinginaaber Ruuben küsis küsimuse, kuidas on see neljaastmeline süsteem seotud meie eriõiguslike kordadega, kus siis oleks meil vaja eriolukorda, siis siin on näha, et ilma eriolukorrata meil ei ole võimalik rakendada kõiki meetmeid, mida me väga kõrge riski tingimustes eeldaks, näiteks sulgeda piire. Ma ise näen kõige ohtlikuma tulevikustsenaariumina seda, et nii nagu me ei suutnud tõkestada Briti tüve tulekut, ei suuda me tõkestada Brasiilia tüve tulekut ja selle siseriiklikku levikut pärast seda. Vaatasin Worldometerist, et üleeile suri Brasiilias 4000 inimest. See on ka selle suure riigi kohta väga suur arv. Me surume praegu siin maha selle haiguse leviku, aga uus tüvi tuleb sisse ja tekitab meile uue, kolmanda laine. Kas te ei näe siin ohtu?

11:46 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Tulen selle juurde, et eriolukorda on vaja. Ainult üks asi tuleb sealt juurde, mida muidu ei ole, ja see on tänu sellele, et teie seda nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadust muutsite. See on see, et Kaitseväge saab kasutada rohkem kui 30 päeva. Kõik muud piirangud saab teha valitsus ka selle hädaolukorra raames.

11:46 Aseesimees Martin Helme

Uno Kaskpeit, palun!

11:46 Uno Kaskpeit

Austatud eesistuja! Proua peaminister! Miks te siin ajate niisugust segast juttu? Lätlased 1. veebruarist kontrollivad piiri ja Eesti poolt minevatele eestlastele on esitatud igasugused tingimused. Küll peab olema test tehtud, see paber kehtib ainult kolm ööpäeva, ja Valga või Valka elanik. Meie poolt ei teosta kontrolli mitte keegi, kõik poed on lätlasi täis. See on kõik teie tegemata töö! Seda ma olen kaks korda teie käest küsinud ju mitte mingit õiget vastust ei ole saanud.

11:47 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Te ütlete, et lätlased kontrollivad piire alates 1. veebruarist. Lihtsalt meeldetuletuseks: meie valitsus astus ametisse 26. jaanuaril. Kui need etteheited on teil selle kohta, siis need etteheited peaksid olema eelkõige teie enda erakonna ministritele.

11:48 Aseesimees Martin Helme

Merry Aart, palun!

11:48 Merry Aart

(Kaugühendus)

Aitäh sõna andmast! Lugupeetud peaminister! Lihtsalt remargi korras ma ütlen, et alati on juttu olnud, et need haigusjuhud, mis sisse tulevad, neid on väga vähe ja need ei ole ohtlikud. Keeruline on aru saada sellest, kas nad pannakse purki ja kaas peale, et nad ei levitaks Eestis mitte mingil juhul seda haigust.

Aga ma tahaks tulla veel tagasi kommunikatsiooni juurde. On möödunud aasta ja olenemata [sellest, milline on] valitsus, on olnud võimalus analüüsida ja korrigeerida tegevust. See on normaalne protsess. Minul paluti küsida seoses võõrtööjõuga, kus on see koht ja kes on see teadja, et võõrtöölistele oleks selge ja üheselt mõistetav info saadaval, et kõik, kes selle teemaga on seotud, saaksid ühtemoodi aru – alates piiriületusest, tervisega seotud probleemidest, tasu maksmisest jne, jne. Kõik see peab olema üheselt ja õigeaegselt arusaadav.

11:49 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Ma olen nõus, et kõik peab olema üheselt ja selgelt arusaadav. Eks sellega tuleb tegeleda, et see nii ka oleks.

11:49 Aseesimees Martin Helme

Meil on küsimused otsa saanud. Tänan peaministrit. Liigume edasi läbirääkimiste juurde. Nüüd on võimalik kõikidel fraktsioonide esindajatel sõna võtta. Esimesena on registreerunud Keskerakonnast Erki Savisaar.

11:49 Erki Savisaar

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid ja ülekande jälgijad! Mul on hea meel tõdeda, et järjest suurenev vaktsineeritud inimeste arv on avaldanud negatiivset mõju COVID-19 nakatumisnäitajatele, mis on hakanud jõudsalt vähenema, kuid loomulikult, seda trendi tuleb jätkata veel mitu nädalat. Eestis on tänahommikuse seisuga COVID-19 vastu vaktsineeritud ligi 237 000 inimest, kellest rohkem kui 72 000 on saanud mõlemad doosid. Seega on meie tublid tervishoiutöötajad teinud ligi 309 000 kaitsesüsti. 14 päeva nakatumisnäitaja on langenud 901 peale 100 000 elaniku kohta. Võrdluseks nii palju, et 19. märtsil oli nakatumisnäitaja rekord – 1553. Ehk kolme nädalaga on näitaja langenud rohkem kui 650 võrra. Haiglaravil viibivate patsientide arv on samuti langustrendis ja ca 100 võrra langenud viimastel päevadel. Samuti oleme vaktsineerimise kiiruselt Euroopa Liidus kolmandal kohal, mis on suur tunnustus tervishoiuvaldkonna asutustele, kaitsesüstimisi teinud tuhandetele tervishoiutöötajatele ning kõigile terviseteadlikke valikuid teinud inimestele. Vaktsineerimise tempo tõuseb, sest lähiajal lisandub märkimisväärne kogus doose.

Sama tublilt jätkates prognoosime aprilli lõpuks COVID-19 olukorra selget paranemist, seda muidugi juhul, kui me praegu kõiki ettevaatusabinõusid järgime. Rõhutan, et me ei tohi muutuda hooletuks. Olukord on praegu veel väga tõsine.

Sama trendi jätkudes saame mõne nädala pärast asuda piiranguid järk-järgult leevendama. Kontrollitud avanemiseks tuleb juba praegu kokku leppida, millistel tingimustel millised piirangud leevenevad. Keskerakond on valmis alates aprilli lõpust leevendama piiranguid, kui COVID-19 nakatunute arv ja koroonapatsientide arv haiglas langeb alla kriitilise piiri ning näitab püsivat langustrendi. Kui COVID-19 olukord liigub stabiilselt paremuse suunas, teeme ettepaneku avada koolid, kaubanduskeskused, söögikohad, meelelahutusasutused, kirikud, spordisaalid, spaad ja ujulad tingimusel, et ruumide täituvus on kuni 50% ning järgitakse kõiki ettevaatusabinõusid. Samuti võiksid olla lubatud välitingimustes treeningud kuni 10‑liikmelistele gruppidele.

Piirangute leevendamisest on vaja rääkida juba praegu, et mõistlik suveplaan koos siht- ja sidusrühmadega paika saada. Kindlasti tuleb arvesse võtta valitsust nõustava teadusnõukoja seisukohti ja kuulata sektorite katusorganisatsioonide soovitusi. Keskerakond peab õigeks, et piirangud peavad olema loogilised, arusaadavad ja ühesed.

Nädala alguses avaldatud kevadise majandusprognoosi andmetel oli Eesti majanduslangus möödunud aastal kardetust väiksem, –2,9%. Kahanemine oli kaks korda tagasihoidlikum kui Euroopa Liidus keskmiselt. See oli Jüri Ratase juhitud valitsuse paindlike otsuste tulem ja annab meile nüüd majandust taaskäivitades hea stardipositsiooni. Samasugust avatusele suunatud taktikat oleks mõistlik kasutada ka tänavu kevadel. Eestil on potentsiaal eelmise aasta langus juba sel aastal tagasi võtta ning jõuda juba järgmisel aastal 5%-lise kasvuni aastas. Keskerakond on avatud igakülgsele koostööle, et leida üheskoos mõistlikud lahendused. Eesmärk on tähistada üheskoos piiranguteta jaanipäeva ja nautida Eestimaa suve. Aitäh!

11:54 Aseesimees Martin Helme

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel Jevgeni Ossinovski. Palun!

11:54 Jevgeni Ossinovski

Aitäh, austatud istungi juhataja! Palun ka kolm minutit lisaaega.

11:54 Aseesimees Martin Helme

Kolm minutit lisaaega, palun!

11:54 Jevgeni Ossinovski

Hea Riigikogu! Kahtlematult on see dokument, millest peaminister tahtis meile rääkima tulla, iseendast oluline paber. Sellest, et meil on vaja luua süsteemne plaan, kuidas epideemiat juhitakse valgusfooride süsteemi kohaselt, me oleme rääkinud aasta aega. Ja tõepoolest ei ole see tänase peaministri ainuvastutus, et seda siiani pole tehtud. Aga fakt on see, et täna me sellest plaanist endast sisuliselt ju rääkida ei saanud, kuna tegemist on rohkem sellise online-presentatsiooni põhjaga, kus on logo peal ja üksikud taustalaused, aga sisu veel sees ei ole. Nii et selle kallal kahtlemata tasub valitsusel edasi töötada.

Küll aga peavad valitsuse otsused olema mitte ainult asjakohased, vaid ka ajakohased. Ma mäletan, et siis, kui praeguse valitsuse juhtimisel läks epideemia totaalselt käest ära, veebruari alguses, armastas peaminister rääkida vaktsineerimisest: vaktsineerimine on jube oluline, ärme piirangutest räägime, räägime vaktsineerimisest, peaasi, et saab vaktsineerimisprotsessi käima. Tol hetkel oleks pidanud kiiresti otsustama vajalikud piirangud. Nüüd oleme jõudnud olukorda, kus suure hilinemisega ja suurte majanduslike, sotsiaalsete ja tervisekahjudega me oleme need piirangud kehtestanud ja me oleme tõepoolest ootuspäraselt ja tõenduspõhiselt nakatumisnäitajad alla saanud. Olukord on õnneks paranemas, aga vaktsineerimisega on totaalne läbu – vabandust väljenduse pärast!

Praegu on see kõige kriitilisem hetk, kus need vead, mis siiani on tehtud, on vaja ruttu korda saada. Miks need on vaja korda saada? Sellepärast, et õige vaktsineerimisega hõlmatus ja vaktsineerimise korraldus on tegelikult kõige olulisem klots sellessamas ühiskonna avamise strateegias, selleks et meil ei juhtuks nii, et pärast seda, kui me oleme piiranguid leevendanud, hakkab haiglaravivajadus jälle hüppeliselt kasvama ja me peame jälle kõik kinni panema. Et seda ei juhtuks, peame kasutama seda teaduslikku imet nimega vaktsiin ja seadma selle süsteemi korda sellisel viisil, et seda ei juhtuks. Nii. Ja sellest tulenevalt on kogu Euroopas ja WHO soovitusel absoluutne prioriteet 80+ vanuses inimeste vaktsiiniga hõlmatus.

Miks see niimoodi on? Sellepärast, et hüppeliselt kasvab nii haiglaravivajaduse risk kui ka suremuse risk just nimelt selles vanuserühmas. Ei ole niimoodi, proua peaminister, et 60-, 70- ja 80-aastased on võrdselt problemaatilised. Ei ole niimoodi, see on faktiliselt vale väide. Võtame 60-aastaste haiglaravivajaduse riski ja 80+ haiglaravivajaduse riski: 60–69-aastastel on 10%, 80+ üle 40%, suremus 60–69-aastaste seas 1%, 80+ seas peaaegu 15%. Saate te aru nendest suurusjärkudest? Just selle pärast on kõik riigid pingutanud 80+ hulgas hõlmatuse saavutamise nimel ja parimatel on see üle 90%, meie naabritel Põhjamaades on see üle 90%. Meil on 45%, üks kõige madalamaid.

Aga mis on meil vaktsineerimisega hästi? Oleme sellel nädalal jõudnud hõbemedalini 50–59‑aastaste vaktsineeritute poolest, hõbemedal, läksime Maltast mööda. Selles earühmas on suremuse risk nullilähedane ja haiglasse sattumise risk üheksa korda väiksem kui 80+ vanuserühmas. Miks peaminister räägib sellest, et võtame laiemalt? Meil on kokku lepitud 70+ vanuserühma vaktsineerimine, kuhu läheb 3/4 vaktsiinidoosidest. No ei klapi need numbrid. Esiteks muidugi, 70+ on tõesti selles vaktsineerimisplaanis, mis Tanel Kiige juhtimisel sai ette valmistatud detsembris. Aga perearstide juhendis on kenasti 80+ esmase prioriteedina ära märgitud.

Aga olgu, võtame ka selle 70+. 3/4 vaktsiinidoosidest peab minema riskirühmadele, on valitsus korduvalt kinnitanud. Võtsin välja statistika. Üheksa nädala jooksul veebruarist alates on kahel nädalal olnud sedasi, et 70+ vanuserühma on läinud üle poole vaktsiinidest, 57% ja 51%. Me ei räägi 75%‑st, 3/4‑st. Ja sedasi on kahel nädalal. Ülejäänud nädalatel on dooside arv, mis on läinud alla 70‑aastastele, olnud üle poole. Keskmine nädalate jooksul on olnud 38%, mis on läinud 70+ vanuserühma. Me deklareerime, et eakad inimesed on meil vaktsineerimises absoluutne prioriteet, aga vaktsiinidoosid lähevad kõik mujale.

See on ju totaalne korralagedus! Ja see ei ole akadeemiline arutelu. Inimesed surevad nende otsuste tagajärjel. Kui te vaatate suremuse statistikat viimase paari kuu jooksul: 10–15 surma päevas ja nendest, ütleme, keskmiselt neli on 80+ vanuserühmast. Kui me oleksime need inimesed 30 000 süstiga ära vaktsineerinud, oleksime põhimõtteliselt saanud neid surmasid ennetada. Seda esiteks.

Teiseks, mõni küsib, et no mis sa seal jaurad nende 80+ vanainimeste vaktsineerimise üle, nood on niikuinii vanad, näed, noored tahavad elu elada. Minu jaoks on see väga küüniline. Riik peab hoolima kõige rohkem nendest inimestest, kes on kõige haavatavamad, nendest inimestest, kes tegelikult istuvad surmahirmus kodus juba aasta aega, oodates seda vaktsiinisüsti, ja vaatavad, kuidas 50-aastased saavad tormijooksuga kuskil spordihallis vaktsineeritud, aga nende perearst seda pole teinud. Seda esiteks. Aga teiseks, veel kord, see on tegelikult ka kogu ülejäänud ühiskonna jaoks väga oluline, et just see rühm saaks prioriteetselt vaktsineeritud, sellepärast et nende hõlmatusest sõltub, kuivõrd me saame ühiskonna avada, kuivõrd kiiresti me saame tervishoiusüsteemile hõlpu anda. Võib öelda, et ühiskondlik kasu 80+ inimeste vaktsineerimisest on kordi suurem kui näiteks 40- või 50-aastaste inimeste vaktsineerimisest. Individuaalselt on erinevus, loomulikult, aga ma räägin ühiskonna kui terviku kontekstis.

See asi tuleb kontrolli alla saada. Ei saa olla niimoodi, et 60–69‑aastaste rühmas on meil rohkem vaktsineerituid, kui on 80+ rühmas. Me oleme võimelised selle asja ära lahendama paari nädalaga, need on 30 000 inimest, kes on vaja hõlmata. Võtame selle asja sihiks, teeme korda, kaitseme oma kõige haavatavamad inimesed ära, anname tervishoiutöötajatele hõlpu, hoiame ära asjatud surmad ja inimlikud kannatused.

Järgmine ja viimane mõte. See puudutab teist ennetusmeedet. Loomulikult, kui me ühiskonda avame, peame tagama, et meil on piisav ennetusmeetmete süsteem paigas, selleks et ei tuleks kolmandat lainet. Oli väga kahetsusväärne kuulda täna seda, et valitsus ei toeta haiguspäevade hüvitamist esimesest päevast alates täies ulatuses koroonahaigetele. Jutt sellest, et inimestel peab olema omavastutus – selles olukorras, kus on ülekaalukas avalik-ühiskondlik huvi, et koroonahaiged oleksid kodus! Kuidas on võimalik eeldada, et inimene, kes teatud juhtudel, nagu me oleme päriselust kuulnud, kaotab oma 1000-eurosest sissetulekust 400 eurot, kui ta on näiteks kaks korda kuu jooksul olnud lähikontaktne, inimene, kes peab tööle minema, kes on sinikraelise töökoha täitja ja kellel ei ole võimalik kodus töö teha, kuidas me eeldame, et tema püsib kodus ja kaotab sissetulekus 400 eurot? See on ebamoraalne, seda ei tohiks teha. Punkt üks. Ja punkt kaks: see töötab tegelikult vastu meie epideemiatõrje meetmetele ja nendele eesmärkidele, mis me oleme püstitanud. Ja ausalt öeldes need ideoloogilised raamid või kammitsad, mis selle ümber on tekkinud, ilmselgelt ei ole siinkohal asjakohased. Ausalt öeldes väga nõrk sooritus peaministrilt. Ma loodan, et ta võtab ennast kokku. Aitäh!

12:03 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Isamaa fraktsiooni esindaja Urmas Reinsalu. Palun, kaheksa minutit!

12:03 Urmas Reinsalu

Aitäh! Tubli, proua peaminister! Siiras tunnustus, et te tulite parlamendi ette ja andsite oma visiooni, ja siin ei ole kindlasti midagi sellepärast riielda. Kui me kõneleme konkreetsest asjast, siis mina täna ootasin, et me saame piirangutest vabanemise plaani, kuidas see hakkab juhtuma. Aga ütlen ausalt, see [on see], mida me ei saanud. Peaminister ütles, et see plaan on nii suur, et seda ei ole võimalik kõnes tutvustada. Kui ma selle plaani läbi lugesin, siis ma leidsin sealt igasuguseid olulisi asju, mis ühiskonnas toimuvad, näiteks, et Rail Balticu ehitamist tuleb soodustada, et majandust arendada, et meil tuleb vägivallaga võidelda jne. Aga see oli tegelikult propagandadokument klambri vahele kokku pandud, Riigikantselei jumaldab neid dokumente teha, nagu teada.

Nüüd, küsimus on see, mida tegelikult tuleb teha. Mida tegelikult tuleb teha? Sest, armas Eesti rahvas, see leht, kuidas me väljume nendest piirangutest, see leht on tegelikult "Täida lüngad!". See on üks A4, kus on kastikesed, kuhu igaüks saab asju kirjutada. Loomulikult, meil parlamendis lasub vastutus oma ettepanekud teha. Aga ma oleksin eeldanud, et [kui] need lüngad on olemas, et valitsus on läbi arutanud. Aga valitsus ei ole seda paberit arutanud. Meil on olemas lihtsalt üks kokkupandud propagandadokument.

Mida tuleb praktikas teha? Esiteks, loomulikult vaktsineerimine. See juhtimiskaos vaktsineerimises tuleb võtta kontrolli alla. Täna on vaktsineerimiskavas öeldud nõnda, et on juhtrühm, kuhu kuulub terve toatäis inimesi, nemad vastutavad selle eest. No ei saa rahvarüsinas juhtida seda olukorda. Peab olema üks selge ametiisik, kes vaktsineerimist juhib. Ja seda kaost, ma arvan, ilmestab kõige paremini see kommunikatiivne puder, mis on saabunud AstraZeneca vaktsiiniga. Ma küsisin proua peaministrilt, kas alla 60-aastastele inimestele on siis selle vaktsiini esimese süsti tegemine peatatud tänase päeva seisuga või mitte, nagu meedia väidab. Ega ma vastust ei saanud. Ma oletan, et see on peatatud, aga kõlanud on väga vastakad seisukohad ja loomulikult inimesi pelutatakse vaktsineerimast. Ma arvan, et see juhitamatusest tekkinud kaos ei teeni meie üldist eesmärki piirangutest väljuda ja inimeste elusid säästa.

Teine, 80+ inimeste vaktsineerimine. Euroopa Liit seadis väga selge ülesande. Riigid leppisid kokku: kolme kuu jooksul 80% üle 80-aastastest inimestest peab olema vaktsineeritud. Aprillikuu jooksul me peame selle ülesande täitma, meil ei ole alternatiivi. Ja valitsus peab andma selle lubaduse. Ma eeldan, et proua peaminister vastab, ja mul oleks hea meel, kui valitsus ütleb: jah, aprillikuu jooksul me saame sellega hakkama.

Nüüd piirangud. Kõige olulisem on tegelikult esmane eelistus. Ma arvan, kuna on selge, et ükskõik milline piirangute leevendamine toob kaasa nakkuskordaja tõusu, siis tegelikult eelistada tuleb koole alates väiksematest klassidest, see on selge. Ja teiseks, ma arvan, et kõikide piirangute puhul tuleb arvesse võtta ka piirkondlikku lähenemisviisi, seda ei pea pelgama, aluseks [tuleks võtta] indikaatornumbrid. Ja kuna proua peaminister ei vastanud mu küsimusele, siis ma esitasin selle härra Riigikogu aseesimehele, et kas sellel dokumendil on ka lisasid. Väidetavalt on, aga kindlasti need lisad oleks meile olulised. Minu hinnangul on oluline, et me hakkaksime rakendama Euroopa Liidu soovituslikku väljumise indikaatormudelit, mis on märtsis välja töötatud, ja selle alusel liiguksime edasi.

Kindlasti on oluline ka see, millele on üles kutsunud akadeemik Krista Fischer – masstestimise rakendamine. Seda, kus meil epitsenterpiirkondades on testimise piiratuse probleem, me ei saa endale lubada, neid telke PCR-testidega tuleb operatiivselt ümber paigutada. Ja kindlasti peab olema ulatuslik kiirtestide kasutuselevõtt. Me Isamaa fraktsiooniga tegime lisaeelarvega ettepaneku lisaks koolidele rakendada seda ulatuslikumalt ühiskonnas, kuid kahjuks see ei leidnud toetust. Ma siiski kutsun üles sellele mõtlema.

Testimine piiridel – loomulikult. Praegu meil ei ole universaalset testimiskohustust ja ma arvan, et see tuleks kehtestada. Nii, nagu on selle kehtestanud kõik Euroopa riigid, ja nii, nagu kehtis see ka Balti mullis, kus inimene pidi testi tegema, kui ta tahtis pääseda karantiinist, ja samamoodi Soome puhul. Ma arvan, et see tuleb rakendada. Aprillikuu jooksul on oluline hoida seda platood, sest olgugi et numbrid on kiirelt kukkunud inimeste pingutuse ja ühise tegutsemise tulemusel, ei tähenda see sugugi seda, et viirus oleks kuidagi püsivalt taandumisrindel. On selge, et me peame säilitama platoo, kus see viirus on taganenud, ja siis on võimalik rakendada väljumiskava, loodetavasti aprilli lõpust.

Samamoodi on küsimus selles, et me kõnelesime siin eriolukorrast ja proua peaminister ütles, et eriolukorra õiguslik staatus annab üksnes õiguse üle 30 päeva kasutada sõjaväge. See ei ole nii. See on valeinformatsioon, armas parlament! Eriolukorra õiguslik staatus annab õiguse ka eriolukorra tööde juhil kasutada töötajaid tavalise juhtimisskeemi väliselt. Ja vaadake, küsimus oli meil selles, et me kõnelesime riigieelarve kontrolli erikomisjonis juba märtsis, märtsi algul, kui selgus, kui suur koormus lasub meie haiglasüsteemil, et tervishoiutöötajad tuleb koondada. See eriolukorra meetod oli just nimelt üks meetod, millele ka komisjonis tähelepanu juhiti. See reservi moodustamine on väga mõistlik selles loogikas, et me peame selle tervishoiutöötajate potentsiaali, mis meil olemas on – ka eratervishoius, tervis[hoiu]haridusega inimestel –, koondama ja seda oleks võimalik rakendada, kui tõepoolest tekib ülekoormuse olukord. Aga sellises olukorras, ma veel kord tuletan meelde, on need meetodid ka ilma seadusandliku muudatuseta tervishoiutöötajate ressursi koondamiseks olemas.

Ma toon ühe näite. Probleemi, mis puudutab tööõiguslikku vajadust või õiguslike võimaluste puudumist, on esile tõstnud tegelikult haiglajuhid. Doktor Ralf Allikvee ja teised haiglajuhid tõid selgelt välja, et neil on vajadus paigutada ka haiglas ühest lõigust teise töötajaid, kuid kehtiv õigus neid võimalusi piirab. See on probleem ja eriolukorra staatus kindlasti oleks selle lahendanud.

Kokkuvõttes, hea parlament, sellel dokumendil, mis on meie ette tulnud, on kahtlemata oma tugev propagandistlik eesmärk ja teavituslik eesmärk. Praktilist informatsiooni selle kohta, kuidas me nendest piirangutest väljume, milline on valitsuse visioon selle kohta, meie käsutuses ei ole. Kuid ma arvan, et see üleskutse proua peaministrilt pidada dialoogi parlamendi poliitiliste jõududega on väga teretulnud. Minu soovitus oleks kutsuda järgmisel nädalal tõesti kokku Riigikogu vanematekogu, panna paika see mudel. Kuidas tegelikult koostada see väljumiskava, need sammud paneb paika parlament, tehes koostööd valitsusega. Ja parlamendis, ma arvan, oleks mõistlik püüelda selle poole, et meil tekiks ka ühisosana kõigi poliitiliste jõudude vahel terviklik käsitlus, kuidas seda teha.

Määramatus ei ole praegu väärtus. Me peame selle sisustama aktiivse tegutsemisega. See on meie hoolsuskohustus praegu selles kriisis, et nendes sammudes, mida poliitilised jõud mõistlikuks peavad, me leiame ühisosa, ja sõnastame need. Ja seda kava käsitleme kui sissejuhatavat dokumenti ja koostame lühikese, selge, rakendatava kava. Isamaa fraktsiooni nimel ma kinnitan, et selleks ühistööks me oleksime igati valmis. Me oleme selles kriisis koos kogu rahvaga, me saame hakkama, me peame mitte kartma otsustamist. See kriis, kuhu me sattusime selle Euroopa kõrgeima [nakatumis]näitajaga, maailma kõrgeima näitajaga, näitab seda, et see on otsustamatuse kriis ja seda ei tohi uuesti juhtuda. Nüüd tuleb tegutseda, nüüd tuleb tegutseda! Aitäh!

12:11 Esimees Jüri Ratas

Suur tänu! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna esindaja Mart Helme.

12:11 Mart Helme

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud peaminister! Austatud rahvasaadikud! Meile on esitatud täna sinine raamat – nimetatakse valgeks, aga tegelikult on sinine. Ma loen siit pealt: "Ühiskonnaelu korraldamise kava koroonaviiruse leviku tingimustes". Ja siis on alapealkiri: "Oleme valvel". Ma olen kogu aeg valvel ja kui mina ei ole valvel, magan, siis on minu koer valvel. Valvamisega meil probleemi ei ole. Probleemid on meil teised.

Lugupeetud kolleeg Sotsiaaldemokraatlikust Erakonnast kritiseeris valitsust selle eest, et meil on vanemad eagrupid vaktsineerimata. Ja tõepoolest, meil on vaktsiini praegu Eestis piisavalt, et ära vaktsineerida kõik üle 80‑aastased. Pole üldse mingit küsimust, et meil ei ole piisavalt doose. Küsimus on selles, et meil on korralagedus ja otsustamatus. Ja seda, et meil on korralagedus ja otsustamatus ja et sellele korralagedusele ja otsustamatusele ei osata piiri panna, näitab ka see sinine raamat. Juba see, mis siin peal on, mille kohta meil oli hulgaliselt protseduurilisi küsimusi, näitab, et tegemist on ju, nagu ütles eelkõneleja, propagandamaterjaliga.

Ja me näeme nüüd veel ka seda, missugune topeltstandard, missugused kummist joonlauad on kasutusel eelmise valitsuse tegevuse ja praeguse valitsuse tegevuse hindamisel. Kui eelmine valitsus tegi kõike halvasti, siis praegune valitsus teeb kõike hästi. Mul telefon jäi laua peale, aga ma kiiruga vaatasin, missugune on praegu siin saalis toimuvale vastukaja peavoolumeedias. Vastukaja on suurepärane. Peaminister on esitanud meile väga toreda kava neljavärvilise valgusfooriga, mis lahendab kõik meie probleemid. Kõik meie probleemid lahendab! Vaat selline on meie peavoolumeedia niisugune positiivne, pehme, siidkinnastes reaktsioon. Aga tegelikult selleks ju põhjust ei ole.

Ma ei taha hakata seda sinist paberit siin ette lugema, aga eelkõneleja juba näitas seda siin. No kuulge, see on ju põhikooli inimeseõpetuse töövihik, kus me peame hakkama lünkasid täitma ja demonstreerima, et me saame aru ühiskonna funktsioneerimisest ja inimese füsioloogiast ja kõigest. No see ei ole tõsiselt võetav! Muide, ma arvan, et Riigikogu esimees võib kinnitada, et eelmise valitsuse ajal, ma arvan, et needsamad Riigikantselei inimesed tõid ka meile paksu pataka paberit, kuna andsime ülesande töötada välja kriisiga tegelemise kava. Me tutvusime põgusalt – piisavalt, kuid siiski põgusalt – valitsuse kabinetiistungil selle paberiga ja andsime selle paberi üle laua ametnikule tagasi, sest see oli mõttetu, kasutu, propagandistlikult samuti kasutu. Nüüd on see vähemalt propagandistlikult võib-olla kasulik paber. Sellel ei olnud mingit mõtet ja ausalt öeldes ka sellel paberil ei ole mingit mõtet.

Ma tsiteerin siit ainult ühte kohta: "Selleks viime ellu pikemaajalisi tegevusi: Eesti eestvedamine ja osalemine Maailma Tervishoiuorganisatsiooni rahvusvahelise digitaalse immuunsussertifikaadi kasutuselevõtuks; ..." Kantseliit! Hiiglaslikult hästi kokku pandud kantseliit! Ja niimoodi kubiseb terve see paberikene sellisest kantseliidist! Teeme ära! Oi jumal küll! Oi jumal küll! Teeme, parendame, arendame. Ma elasin 40 eluaastat Nõukogude Liidu viljastavates tingimustes ja nägin seda arendamist ja parendamist, mis lõppes riigi kokkuvarisemisega. Mul on küsimus lugupeetud peaministrile. Mul on küsimus valitsuse liikmetele. Mul on küsimus koalitsiooni osapooltele.

Palun lisaaega!

12:16 Esimees Jüri Ratas

Palun, kolm minutit!

12:16 Mart Helme

Kui te selle kriisiga, vaktsineerimise logistikaga ei tule toime, kolm kuud olete valitsuses olnud ja ei tule toime isegi 80‑aastaste vaktsineerimisega, kuidas te kavatsete toime tulla, kui tõepoolest rahvusvaheline olukord, mis praegu järjest kuumeneb, kasvab üle sõjaolukorraks? Kuidas te kavatsete sellega toime tulla? Te ei tule sellega toime! Leo Kunnas on kirjutanud suurepärase raamatu "Sõda 2023", kus on kaks stsenaariumi: sinine ja punane. Võtke kätte, me võime kinkida proua peaministrile selle raamatu. Leol on neid eksemplare kindlasti piisavalt ja mul on ka mitu tükki, me võime kõigile valitsuse liikmetele kinkida. Lugege seda punast stsenaariumi! Me oleme praegu teel selle punase stsenaariumi poole, riik variseb kokku.

Riik variseb kokku, sest ettevalmistamatus on totaalne. Logistiline võimetus on totaalne, otsustamatus on totaalne. Kaporatuur andis teile suurepärase võimaluse ja nüüd lapsed mängivad riiki. Teistmoodi ei ole seda võimalik nimetada. Lapsed mängivad riiki! Kurb, aga nii on. Selle asemel, et lahendada reaalseid probleeme, kiiresti, otsustavalt piirid kinni panna, te ütlete, et ei saa Eesti inimesi mitte sisse lasta. Nalja teete või? Uus-Meremaa, kus on nullnakatumine ... (Teeb sõrmedega 0‑kujulise märgi.) Aa, see on ju keelatud märk, õigus, vabandust! Nullnakatumine! Kõik Uus-Meremaa kodanikud istuvad karantiinis, kui nad välismaalt tulevad, keegi ei keela neil oma koju tulla, aga nad istuvad karantiinis. See oli täpselt seesama, mida me tegime kevadel. Inimesed, Eesti inimesed, kes tulid, olid eneseisolatsioonis. Ja siin ei ole midagi seadusevastast ega mitte midagi müstilist.

See on otsustamise küsimus. Selle asemel et niisugused lihtsad lahendused, kiired lahendused vastu võtta, piirate te ühiskonda ja püüate sisse viia politseiriiki. Kõik need NETS-id, meediateenuste seadused ja vihakõneplaanid – see on ju ühiskonna suukorvistamine. Te tahate endale ümber ehitada politseimüüri, et te saaksite riigi tegemist mängida. Aga me ei lase seda teha.

Ma soovitan peaministril minna siia platsi peale ja suhelda inimestega. Väga õpetlik ja väga kasulik! Minge suhelge nende inimestega! Need ei ole lamemaalased. Need ei ole notšnoidozorlased. Need ei ole mingisuguseid Kremli agendid. Need on tavalised Eesti inimesed, suures osas intelligentsed, parimas elueas inimesed. Täna hommikul ma põgusalt vestlesin ühega nendest, kes ütles, et nad on algatanud analüüsi tegemise selle üle, kuidas praegune valitsus rikub Eesti põhiseadust, rikub põhiseaduslikku korda ja kuidas meie vastavad institutsioonid, kes peavad tagama põhiseadusliku korra kestvuse, vaatavad pealt ja aitavad seda põhiseaduslikku korda rikkuda. Minge rääkige nende inimestega, see tuleb teile kasuks. Teete silmad lahti ja võib-olla lõpetate riigi mängimise ja hakkate riiki juhtima. Aitäh!

12:20 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Nii, rohkem ma fraktsioonide kõnesoovi ei näe. Peaminister on soovinud läbirääkimiste voorus esineda. Ma palun Riigikogu kõnetooli peaminister Kaja Kallase. Palun!

12:20 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh, et ära kuulasite! Ma loodan, et meil saab olema viljakas diskussioon eri fraktsioonides. Aga mõne asja ma tahaksin ära õiendada. Esiteks, Urmas Reinsalule: see ei ole piirangute leevendamise kava. Me ei ole seda öelnud, et see seda on. Piirangute leevendamise kava tuleb eraldi. See on ühiskonnaelu korraldamise kava juhuks, kui elu läheb edasi. Jah, seal on lüngad, just sellepärast, nagu ma olen öelnud, et me tahame kaasata inimesi, et neid lünki täita, just selleks, et need ettepanekud tuleksid nendest valdkondadest, mida need piirangud kõige rohkem puudutavad. See on selle asja eesmärk. Te võite näidata neid tühje tabeleid, aga see ongi see mõte, et erinevalt sellisest ülevalt alla suhtumisest on mõte altpoolt üles suhelda.

Mart Helmele: kuulates seda kaeblemist siin, ma tahaks öelda, et poliitik, kes kaebleb ajakirjanduse üle, on nagu meremees, kes kaebleb tormise mere üle. Võib-olla siis ei tasuks.

Aga nüüd vaktsineerimise juurde. Kuna see on olnud siin täna teemaks, siis ma ikkagi õiendan osa asju ära. Teie valitsemise ajal, Mart Helme, vaktsineeriti 23 000 inimest, samas kui meie valitsemise ajal, ja seda on natuke üle kahe kuu, oleme vaktsineerinud 219 400 inimest. No ei saa kuidagi öelda, et meie oleksime siin ebaõnnestunud. Ma arvan, et me oleme seda väga hästi käima tõmmanud ja tõmbame järjest enam.

Teiseks, te ütlete seda, et nakatumine lõpeb, kui piirid lähevad kinni. Eelmisest nädalast näide: üle 5540 juhu oli Eesti nakatumine ja 127 juhtu oli väljastpoolt sisse toodud. Eneseisolatsioonikohustus, nagu te viitate, kehtib ka praegu. Sellest saab ennast n‑ö vabaks osta negatiivse testiga. Testi tegemise võimalus inimestel on. Nüüd, kui me kasutaksime sundi, niimoodi, et me võtame need inimesed piiril kinni ja torkame neile selle vatitiku ninna, siis te kindlasti kohe ütleksite, et tegemist on põhiseaduslike õiguste rikkumise ja inimese kehalise puutumatuse rikkumisega. Eneseisolatsioonikohustus kehtib ja meie lõpetasime ära selle Balti mulli, mis vabastas piiril lätlased ja soomlased nende nõuete täitmisest. Nii et see kõik töötab.

Nüüd tulen tagasi selle kava juurde. Minu soov on fraktsioonidega suhelda ja kuulata teie ettepanekuid, kuidas seda kava täita. Kui mõnel fraktsioonil, nagu ma aru saan, ei ole soovi seda arutada, siis ma mõistan ka seda ja ma loomulikult oma tahet peale ei suru, aga ma hea meelega kuulaksin rahvaesindajate ettepanekuid, kuivõrd te esindate erinevaid inimesi. Nii nagu meie oleme osutunud valituks, olete ka teie osutunud valituks ja teil on erinevaid mõtteid, mida tahaks kõike kaasata, et ühiskond oleks pardal. Seda kõike selleks, et me saaksime tulevikus vältida ühiskonna kinni-lahti keeramist. Aga murekoht on vaktsineerimine, sellega me tegeleme pidevalt, et seda saada paremaks ja et saada vaktsineeritud vanemaealised, kes on kõige suuremas riskirühmas. Aga aitäh teile selle arutelu eest!

12:24 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Kuna läbirääkimiste käigus on Riigikogu liikmete nimesid või konkreetselt nende seisukohti mainitud, siis on Riigikogu liikmetel, kui nad soovivad, õigus vasturepliigiks. Urmas Reinsalu, palun!

12:24 Urmas Reinsalu

Aitäh! Proua peaminister, ma arvan, et see ei ole asjakohane osundus, ja ma arvan, et see ei ole väärikas võrdlus, kui te ütlete, et eelmise valitsuse ajal vaktsineeriti vähem. Üle-eelmise valitsuse ajal ei vaktsineeritud mitte kedagi, proua peaminister. (Naer.) Aga fakt on see, kui te nii hakkate numbreid pilduma, et kui eelmise valitsuse ajal aasta jooksul haigestus koroonaviirusse 40 000 inimest, siis teie paari kuu jooksul on haigestunud Eestis 70 000 inimest. Me oleme tõusnud Euroopa Liidus haigestunud inimeste arvult neljandale kohale per capita. See on reaalsus, kui te kõnelete numbritest.

Ja nüüd te ütlesite, et plaan ei ole mitte piirangutest väljumise kava, vaid see on hoopis see, et juhuks, kui elu läheb edasi. Proua peaminister, elu läheb edasi igal juhul! Küsimus on selles, et te ütlesite, et juhtida tuleb alt üles. Alt üles! Te olete seda eksperimenteerinud, me oleme viimaste päevade jooksul näinud, kuidas alt üles juhtimine käib vaktsineerimises. 

Te ei vastanud ka nüüd, kui ma palusin teil isiklikult vastata küsimusele, kas AstraZeneca alla 60‑aastaste inimeste puhul on lubatud kasutusele võtta esimeseks süstiks või ei ole. Te ütlesite, et te arutate seda pärastlõunal. Juhitakse alt üles, neid otsuseid kuskil tehakse, neid kommunikeeritakse ja kokku on tulnud paraku, ma pean ausalt ütlema, tohuvabohu. Ma olen teiega nõus, et selles asjas tuleb koostööd teha, siin ei ole mingit kahtlust. Aga otsustamist ei ole võimalik kõrvalt asendada. Valitsuse ja valitsusjuhi ülesanne [on otsustada], milliseid otsuseid tuleb langetada, seda ei ole võimalik teha distantsjuhtimise kaudu. Seda ma küll, proua peaminister, arvan.

Nüüd, Balti mull. Balti mulli puhul ma tulen tagasi selle juurde, et Balti mullis kehtis testimise kohustus nendele, kes eelistasid mitte olla isolatsioonis. Nii et Balti mull oli igati kasulik ja ma arvan, et need otsused, mis te langetasite, ei olnud ka läbi mõeldud. Kas on võimalik testimiskohustust piiridel rakendada? Demokraatlikud kultuurriigid, õigusriigid Euroopas on seda teinud ja keegi ei ole kõnelenud sellest, et inimesi pannakse kuhugi ketti ja torgitakse nina vägisi. Seda asja on riigid suutnud teha normaalselt, korrektselt. Siin ei ole juttugi sellest, et kusagil on õigusriigi printsiipide vastu mindud.

12:27 Esimees Jüri Ratas

Austatud Urmas Reinsalu, teie aeg!

12:27 Urmas Reinsalu

Vabandust!

12:27 Esimees Jüri Ratas

Ei ole hullu. Aitäh! Nüüd enne, kui [saab sõna] Mart Helme, keda või kelle seisukohta mainiti ka läbirääkimistes, on tulnud protseduuriline küsimus. Helir-Valdor Seeder, palun!

12:27 Helir-Valdor Seeder

(Kaugühendus)

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Minul on protseduuriline informatsioon teile edasi anda. Olen olnud enamiku istungeid füüsiliselt kohapeal ja väga harva kasutan võimalust kaugtöö formaadis töötada. Ja pean tunnistama, et see tänane ühendus on olnud lihtsalt kohutav. Ma ei ole tahtnud segada istungit ja selle läbiviimist, aga side on korduvalt ja korduvalt katkenud. Läbirääkimistest kuulsin ma vast 10% ja ma olin sunnitud ka fraktsiooni nimel läbirääkimistel osalemisest loobuma. Minu eest pidas selle kõne teine fraktsiooni liige, sest sideühenduse katked on lihtsalt kohutavad. Ja ma ei ole kuskil metsa taga, vaid ma olen Viljandi kesklinnas, kus peaks olema ühendus. See oli minu informatsioon juhatusele teadmiseks, et me peame midagi ette võtma. Sellises formaadis töötada lihtsalt ei ole normaalne.

12:28 Esimees Jüri Ratas

Ma tänan selle informatsiooni eest! See on oluline informatsioon. Ma täiesti mõistan seda pahameelt, kui kaugistungi puhul ühendused ei toimi. Me oleme püüdnud – ja kindlasti ka teie, kui te juhatasite Riigikogu istungit –, me kõik oleme püüdnud, et inimesed saaksid uuesti oma ühenduse luua ja saaksid oma seisukohti ja mõtteid väljendada. Nii et ma võtan selle info väga tõsiselt vastu. Aitäh! Nüüd vastusõnavõtt kohapealt. Mart Helme, palun!

12:29 Mart Helme

Aitäh, härra eesistuja! Mulle jääb vahetevahel siin mulje, et praegune peaminister on lõpetanud Leningradi parteikooli, sest nii nagu seal võrreldi kogu aeg Nõukogude Liidu saavutusi 1913. aasta Tsaari-Venemaa saavutustega, tahab tema kogu aeg võrrelda sellega, mis oli enne tema aega. Enne teie aega, kallis peaminister, ei olnud vaktsiine, ei olnud ühtegi toimivat vaktsiini. Need tulid päris lõpus, selle eelmise valitsuse lõpu ajal, ja loomulikult ei jõudnud me rohkem ära vaktsineerida kui see teie nimetatud, ma ei tea, 27 000 või palju seal on. [Ei saa] võrrelda seda praeguse olukorraga, kus vaktsiine on turul, on ka Eestis ja seisab laos ja on kasutamata. Perearstid ütlevad, et me võiksime oluliselt rohkem vaktsineerida, kui meile antaks vaktsiini. Meil on erakliinikud, kes ütlevad, et me võiksime vaktsineerida oluliselt rohkem ja ka erinevaid vanusegruppe, kui meile antaks vaktsiini.

See kõik räägib ainult ühest: teie võimetusest vaktsineerimist korraldada nii, et see oleks sujuv ja hõlmaks võimalikult suurt hulka elanikkonda ja võimalikult lühikese perioodi jooksul saaks immuniseerida võimalikult suure hulga elanikkonnast. Te ei ole võimeline seda korraldama. Ja ausalt öeldes on siin minu arvates täiesti tõsine põhjus ka avaldada umbusaldust kas teile või tervise- ja tööministrile. Sest see asi on ebanormaalne. Ja see, kuidas te püüate süüd veeretada kogu aeg küll oma ministritele, küll eelmisele valitsusele, küll, ma ei tea, halvale ilmale – no see ei ole lihtsalt aktsepteeritav.

Ja mis puudutab piiride kinnipanemist. Lõuna-Aafrika Vabariigi tüvi on mitu korda suuremat suremust põhjustav. Mina kui riskigruppi kuuluv inimene tunnen tõsiselt muret selle pärast, et see tüvi üle piiri meile sisse tuuakse. Piisab mõnest inimesest, et see kiiresti nakkav tüvi hakkaks laastamistööd tegema.

12:31 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ja nüüd protseduuriline küsimus. Helmen Kütt, palun!

12:31 Helmen Kütt

(Kaugühendus)

Suur aitäh, austatud eesistuja! Et ei jääks mulje, et Viljandi linn on pommiauk, kus levi ei ole, siis mina võin öelda, töötades praegu Viljandist, et levi on olnud suurepärane kogu istungi vältel.

12:31 Esimees Jüri Ratas

Ma tänan Riigikogu istungi juhatajana. Väga suur tänu selle otsereportaaži eest Viljandi linnast! See on meile praegu tõesti oluline ja mul on hea meel, et ühes kohas ikkagi see töö on toiminud hästi. Aga samas, see tõesti seab suuremad eesmärgid meile ka selle viimase miili kohalejõudmiseks kõigini, kes seda soovivad, kas siis ühel pool või teisel pool Viljandi järve. Pingutame selle nimel. Nüüd on huvitav hetk. Jevgeni Ossinovski, palun, mis teil on praegu?

12:32 Jevgeni Ossinovski

Minul on vastusõnavõtt, kuna minu nime ja seisukohti mainis härra Mart Helme oma sõnavõtus. (Hääl saalist.) Seisukohti mainisite, ütlesite, et sotsiaaldemokraadid siin rääkisid. Ma sooviksin ka kaks minutit kõnelda.

12:32 Esimees Jüri Ratas

Palun, palun!

12:32 Jevgeni Ossinovski

Aitäh! Mart Helmele ma soovitaks rahuneda. Loomulikult need mured on tõsised ja need vaidlused peavadki olema kirglikud, aga isiklike solvangute teele minemine, ma arvan, ei ole asjakohane ja ei vii meid kindlasti edasi. Mul on väga hea meel, et peaminister nendele asjakohastele kriitikamomentidele tuli meile selle arutelu lõpuks ka vastama, sest tõepoolest, need mured, mis meil on ilmnenud selles kriisijuhtimise protsessis ja vaktsineerimise korralduses, on meie ühised probleemid. Kui riigil läheb vaktsineerimisvanker võssa, peame selle tagasi tee peale saama, sellepärast et sellest sõltub kogu riigi ja kogu rahva heaolu.

Mul on hea meel, proua peaminister, et te võtate tõsiselt seda kriitikat, õigustatud kriitikat, tõenduspõhist kriitikat, mida sotsiaaldemokraadid on esitanud. Ma tõepoolest loodan, et 80+ inimeste vaktsineerimisega me suudame nüüd fookuse päriselt paika saada ja lähima paari nädalaga olulise edasihüppe teha, et saaksime haiglate koormuse alla, saaksime suremuse alla ja saaksime ka kiiremini ühiskonna avamise juurde tagasi tulla. Ja nagu me korduvalt oleme öelnud, oleme kindlasti oma üsna märkimisväärse ekspertiisiga tervishoiuvaldkonnas oma fraktsiooni poolt valmis alati nõu ja jõuga toeks olema. 

12:34 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Nüüd on protseduuriline küsimus Signe Kivil. Palun!

12:34 Signe Kivi

Suur tänu, austatud Riigikogu esimees! Head Riigikogu liikmed! Mul ongi tegelikult küsimus juhatajale. Kas me nende sõnavõttudega praegu ei eemaldu siiski Riigikogu kodu- ja töökorra seadusest ja sellest, millised on protseduurilised küsimused ja vastused ja millised mitte? Küsimus teile.

12:34 Esimees Jüri Ratas

Meil on hetkel olnud minu teada ca kolm protseduurilist küsimust. Üks oli hea leviga Viljandi asukohast, teine oli halva leviga, ja informatsioon oli oluline. Teil oli ka protseduuriline küsimus. Kas need eelnevad on olnud [protseduurilised]? No need on olnud info andmised. Ma arvan, et läheme edasi. Ja see, mis praegu toimub, on tõesti kodu- ja töökorra seaduses sees. Kui on mainitud inimest ja tema seisukohta, siis saab üks kord vastusõnavõtu. Nüüd, Mart Helme, teid mainiti, te saite oma sõna öelda, ja ma saan aru, et nüüd te tahate Jevgeni Ossinovskile vastu öelda. Härra Helme, palun! Anname korra mikrofoni, sest tegelikult on väga huvitav praegu see, mida Mart Helme arvab. Palun!

12:35 Mart Helme

Mina ei maininud seda nime. Mina mainisin, et esineja Sotsiaaldemokraatlikust Erakonnast. See ei ole nime mainimine, seetõttu ma arvan, et tal ei oleks pidanud olema õigust sõnavõtuks või repliigiks. Ja mis puutub isiklikesse solvangutesse – ma ei ole kedagi isiklikult solvanud. Kriitika tegemine ja ametisoleva ministri, peaministri, ükskõik kelle pädevuse kahtluse alla seadmine ei ole isiklik solvamine.

12:35 Esimees Jüri Ratas

Aitäh teile! Ja nüüd on see hetk, kus ma näen, et rohkem sõnavõtte ei ole. Järelikult ma sulgen läbirääkimised. Ja nii nagu meil on olnud poliitilise avalduse puhul tavaks, siis siin me lõpuks otsust vastu ei võta. Ma tänan peaministrit, suur tänu! Ma tänan Riigikogu liikmeid teie küsimuste eest ja arvamuste eest! Sellega olemegi saanud esimese päevakorrapunkti menetletud.

Nüüd läheme teise päevakorrapunkti juurde, aga enne on veel üks üllatus meile tulnud. Nimelt on tulnud kiri Riigikogu liikmelt õiguskomisjoni esimehelt Jaanus Karilaidilt ja temal on ettepanek. Ta teeb ettepaneku pikendada 8. aprilli Riigikogu täiskogu tööaega päevakorra ammendumiseni, kuid mitte kauemaks kui kella 14-ni. Ja nii nagu meie kord ette näeb, me hakkame selle ettepaneku hääletamist ette valmistama. Aga nagu on heaks tavaks saanud – ka tavad on Riigikogus olulised kodu- ja töökorra kõrval –, protseduurilised küsimused. Urmas Reinsalu, palun!

12:36 Urmas Reinsalu

Aitäh! Ma siiski tahaksin [öelda], et Signe Kivil kindlasti oli õigus seda protseduurilist küsimust esitada, ja ma arvan, et õigus oli ka Jevgeni Ossinovskil vastusõnavõtuks. Nimelt, kodu- ja töökorra seadus ei kõnele inimese nimest, vaid – ma arvan, et see on oluline meil protokolli huvides fikseerida ja ma sooviksin [teada], kas istungi juhataja ühineb minu tõlgendusega kodukorraseadusest – ütleb, et kas Riigikogu liikme isikut – ja siin ei ole juttu isegi nimest, vaid see isik on tegelikult tuvastatav ka siis, kui teda tähistatakse n-ö teistsugusel moel kui lihtsalt ees- ja perenimega – või tema sõnavõtus sisaldunud seisukohti puudutatakse sõnavõtus. Nii et mulle tundub, et siin oli küll tuvastatav, et need seisukohad olid härra Ossinovski omad. See tähendab mõnes sõnavõtus [öeldut] ja see hõlmab ka vastusõnavõttu, nii et iseenesest ka härra Helmel oleks tõepoolest olnud võimalus teha ka härra Ossinovski vastusõnavõtule vastusõnavõtt. Kas mu tõlgendus on õige?

12:37 Esimees Jüri Ratas

Mina olen nõus teie tõlgendusega põhimõtteliselt kuni viimase lauseni. See oli kõik sada protsenti õige. Ja see viimane mõte oli see, et kui me oleme saanud vastusõnavõtu ja siis keegi uuesti meid mainib, et siis saab jälle vastusõnavõtu. Minu meelest see ei ole olnud kodu- ja töökorra mõte. Siis me jäämegi niimoodi seda pingpongi mängima.

Aga kuna me oleme vanematekogus ka antud küsimust arutanud just kodu- ja töökorra seaduse mõttes järgmisele koosseisule, siis võib-olla tõesti ma nõustun, härra Reinsalu, teiega, et ka see järgnev või, ütleme, teistkordne vastusõnavõtt tuleks ära fikseerida.

Aga ma pean ütlema härra Odinetsile ja Urve Tiidusele, et sellist vormi nüüd küll ei ole, et te panete lihtsalt siia oma nimed kirja, et siis nad on seal kirjas, ja kui teil on käe märk, siis on see protseduuriline, kui kätt ei ole, siis see protseduuriline ei ole. Lihtsalt see on siis tahvli peal üleval.

Me alustame nüüd selle hääletamise ettevalmistamist, mida on ette pannud Jaanus Karilaid. Austatud Riigikogu, kas me võime minna hääletuse juurde? Aitäh! 

Panen hääletusele Jaanus Karilaidi ettepaneku pikendada käesolevat istungit ja Riigikogu täiskogu tööaega päevakorra ammendumiseni, kuid mitte kauem kui kella 14-ni. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

12:40 Esimees Jüri Ratas

Tulemusega poolt 60, vastu 1 leidis ettepanek toetust.


2. 12:40 Ettekanne otsuse "Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030" täitmisest

12:40 Esimees Jüri Ratas

Nüüd alustame teise päevakorrapunkti menetlemist, selleks on ettekanne otsuse "Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030" täitmisest. Ettekandja on kultuuriminister Anneli Ott. Enne, kui me selle menetlemist alustame, tutvustan ma lühidalt menetlemise korda. Kõigepealt on kultuuriministri ettekanne kuni 30 minutit. Siis on küsimused, iga Riigikogu liige võib esitada ettekandjale ühe suulise küsimuse. Siis on läbirääkimised, kus sõna võivad võtta fraktsioonide esindajad ja Vabariigi Valitsuse liikmed, ka õiguskantsleril on õigus esineda sõnavõtuga. Arutelu lõppemisel Riigikogu otsust vastu ei võta. See oli lühidalt selle menetlemise raamistik. Ma palun Riigikogu kõnetooli ettekandjaks kultuuriminister Anneli Oti. Palun!

12:41 Kultuuriminister Anneli Ott

Suur aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud Riigikogu liikmed! Mul on suur heameel anda teile ülevaade 2020. aasta spordipoliitika elluviimisest.

Eesti sport on pika ja rikka ajalooga ning tugevalt kirjutatud sisse meie rahvuslikku identiteeti. See on olnud üks osa meie rahvuskultuurist ning oleme alati oma kangelastele kogu südamest kaasa elanud. Isegi siis, kui ei lähe kõige paremini, oleme uhked nende üle, kes meid suurtel rahvusvahelistel tiitlivõistlustel esindavad. Nende inimeste tehtud töö ja nähtud vaev ei ole midagi iseenesestmõistetavat ning nad väärivad igal juhul tunnustust. Seljataha jäänud 2020. aasta oli kahtlemata väga erandlik ning ootamatuid väljakutseid täis. Spordiaasta ei jõudnud alatagi, kui ülemaailmse pandeemia tõttu peatus spordielu peaaegu täielikult. Tokyos toimuvad olümpiamängud lükati aasta võrra edasi, see on selle suursündmuse 124-aastase ajaloo jooksul esmakordne. Avatuse ja piirangute vahel tasakaalupunkti otsides suudeti spordiaastat siiski jätkata. Enamasti paraku ilma tavapäraste traditsioonideta ja publiku kaasaelamiseta.

Kuid igas halvas on alati ka midagi head. Võtame näiteks Rally Estonia, mis toimus esimest korda Lõuna-Eestis MM-etapina. Näitasime kogu maailmale, et Eesti on ralliriik ja eestlane on rallirahvas, ning kõrgetasemeline korraldus viis Rally Estonia autoralli maailmameistrivõistluste kalendrisse ka sellel ja järgmisel aastal. Kes oleks osanud arvata, et pärast Ott Tänaku ja Martin Järveoja maailmameistritiitli võitu suudame nii kiiresti teha sammu veelgi kõrgemale ning tuua autoralli tippsõitjad ja meeskonnad Lõuna-Eestisse? Keeruline olukord maailmas oli võtmeteguriks, mis lõi Eestile võimaluse, ning suutsime selle suurepäraselt ära kasutada.

Head Riigikogu liikmed! Strateegiadokumendi "Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030" võttis Riigikogu vastu 2015. aastal. Sellega määrati Eesti spordipoliitika sihid ja prioriteetsed arengusuunad. Rääkides pikematest eesmärkidest, alustaksin selle spordipoliitika dokumendi peamise prioriteedi ning samas ka ühe suure murekohaga.

Ütlus "Terves kehas terve vaim" on tänapäeval tähenduslikum kui kunagi varem. Kuidas suurendada inimeste kehalist aktiivsust, on küsimus, mis pole aktuaalne ainuüksi Eestis, vaid kogu maailmas. Tervise Arengu Instituudi 2018. aastal tehtud uuringust selgub, et 40% Eesti täiskasvanutest tegeleb liikumisharrastusega kaks korda nädalas vähemalt 30 minutit. Maailma Tervishoiuorganisatsiooni antud liikumissoovituste kohaselt peaksid täiskasvanud olema mõõdukalt kehaliselt aktiivsed aga minimaalselt 150–300 minutit nädalas. Eesti sport sihib 2030. aastaks eesmärki, et selleks ajaks liiguks Eestis sarnaselt Põhjamaadega vähemalt 65% elanikkonnast. Selle saavutamiseks tuleb teha koostööd valdkondadeüleselt, kuid oluline on ka omavalitsuste roll, kes tänu läbimõeldud avalikule ruumile saavad kõige enam soodustada aktiivset eluviisi. Riigil on üksi sihini jõuda keeruline. Linnade ja valdadega koostöös on peaeesmärgi saavutamine realistlik. Sellest ei võida ainuüksi tervishoid, vaid ka meie majandus, sest tervem elukeskkond loob ja toodab ühist rikkust meile kõigile rohkem. Ometi võib 2020. aastat pidada terviseradade külastamise aastaks, sest viirusest tingitud piirangute taustal kasvas RMK puhkealade ja metsaradade külastus 2,8 miljonini ning riik toetas teist aastat järjest terviseradade arendamist kokku 600 000 euroga. Samuti olid teised terviserajad aktiivses kasutuses.

Kui rabamatk puhkepäeval on saanud paljude eestimaalaste üheks meelisajaveetmiseks, siis kuidas teha nii, et aktiivne liikumine mahuks ka argipäeva? Harjumusi on raske muuta, sest kui on valida, kas sõita hommikul tööle ratta või autoga, siis eelistame üldjuhul viimast. Seejuures istume kaheksa tundi päevas kontoris ning õhtul koju naastes nõuavad kodused toimetused oma aja. Töötades kodukontoris, jäävad osal inimestel tegemata ka need vähesed sammud koduuksest autoni ja autost töökohani. Strateegia "Eesti 2035" eesmärk on, et vähemalt 55% inimestest liiguks igapäevaselt tööle ühissõidukiga, jalgrattaga või jala. Selleks on vaja autostumise trend ümber pöörata. Siin saavad oma panuse anda Eestimaa linnad ja vallad, pöörates suuremat tähelepanu avaliku ruumi planeerimisele, et mugavuse kõrval peetaks oluliseks ka igapäevast liikumist soodustavaid lahendusi nii lastele kui ka täiskasvanuile, alustades mänguväljakutest ja jooksuradadest ning lõpetades välijõusaalide rajamisega. Küllap teen siin osale inimestele liiga, sest võrreldes eelmise aastaga on spordiorganisatsioonidega seotud harrastajate arv kasvanud 4%. Kuid on selge, et spordivaldkond üksi Eesti elanikkonda päästa ei suuda. Terved inimesed on riigi jaoks tähtsad ning murettekitavatele numbritele tuleb reageerida. Vabariigi Valitsus on seadnud inimeste tervise järgmise aasta üheks prioriteediks ning koalitsioonileppe terviseprogrammis on kirjas, et eesmärk on inimeste tervena elatud aastate hulga suurendamine ja tervislike eluviiside edendamine. Valitsuse saja päeva plaani sai lisatud ka eesmärk töötada välja liikumisharrastuse kontseptsioon, mis aitaks muuta süsteemi senisest laiapõhjalisemaks, koordineeritumaks ja efektiivsemaks. Muutus ei sünni küll üleöö, kuid samm-sammult probleemiga tegeledes suudame senist tendentsi muuta. Ometi algab see kõik ikkagi meist endist, sest liikuda meie eest mitte keegi teine ei saa.

Kahjuks tuleb rääkida ka pahupoolest, milleks on ahistamisjuhtumid spordis. Need on äärmiselt kahetsusväärsed ja valusad. Sellistel intsidentidel pole spordis kohta. Igasugune tahtevastane tegevus, sh seksuaalne vägivald alaealiste suhtes, on täiesti lubamatu. Iga inimene, eriti aga laps ja noor, peab spordist saama ainult positiivse mälestuse ja kasuliku kogemuse kogu eluks. Peame astuma senisest veelgi jõulisemaid samme, et see nii ka tõesti oleks. 2020. aastal alustas Eesti Antidopingu SA ümberkujundamise tulemusena tegevust Eesti Antidopingu ja Spordieetika SA, mis lisaks dopingu ja spordivõistlustega manipuleerimise teemadele tegeleb ka lastekaitse ja väärkohtlemise ennetamise juhtumitega ning muude spordieetikat puudutavate teemadega. Tegevusse on kaasatud ka Justiitsministeerium ja teised väärkohtlemise teemaga tegelevad partnerasutused. Kultuuriministeerium toetas eelmisel aastal Eesti Antidopingu ja Spordieetika SA tegevust 250 000 euroga ning kahtlemata on ülimalt oluline jätkata organisatsiooni tegevuse toetamist, sest tänu nende heale tööle järgib sport enda kehtestatud reegleid. Laste kaitsmine spordis tähendab kaitsmist füüsilise ja emotsionaalse kahju, väärkohtlemise, vägivalla, ärakasutamise ja hooletusse jätmise eest. Kutsun kõiki üles märkama meie ümber toimuvat ja kahtlustustest teavitama selleks loodud asutusi.

Spordivaldkonda reguleerib Eestis spordiseadus. Viimastel aastatel on täheldatud nii spordis kui ka ühiskonnas laiemalt arengusuundi, mis andsid 2018. aasta kevadel Kultuuriministeeriumile tõuke koos valdkondadega valmistada ette mitu põhimõttelist spordiseaduse muudatust. Näiteks puudutasid need sportlastele stipendiumide ja toetuste määramise põhimõtteid ning nende tulemusena jõustus eelmise aasta 1. märtsil eriregulatsioon sportlastele stipendiumide ja toetuste maksmiseks, et vältida vaidlusi ja stipendiumide maksmise kuritarvitamist ning luua sportlaste tasustamiseks stabiilsem kord. Sport peab olema aus ning eelmise aasta märtsis jõustunud spordiseaduse muudatustega muudeti kriminaalkorras karistatavaks ka dopinguainete vahendamine ja dopingu kasutamisele kallutamine. Iga dopingujuhtum murendab usku puhtasse sporti ning paneb pinge alla kõik sportlased, kes saavutavad või soovivad tulevikus saavutada häid tulemusi ausal teel.

Head kuulajad! Ministriametisse asudes ütlesin ühes intervjuus, et tippsport on riigi asi ja see on visiitkaart. 2011. aastal käivitatud Team Estonia projekt pakub tippsportlastele olulist tugisüsteemi, et keskenduda maksimaalselt tulemuste saavutamisele ja sportlaskarjäärile. Team Estonia toetus kasvas möödunud aastal 1 miljonilt eurolt 3 miljoni euroni ja ma näen vajadust suurendada selle projekti rahastust veelgi. Esiteks aitab see kasvatada uusi olümpiavõitjaid. Edu suurvõistlustel hoiab Eesti spordi maailmakaardil, toob Eesti riigile tuntust ning mõjub positiivselt meie elanikkonna sportimisele. Kuid Eesti medalikollektsioonile lisaks julgustab Team Estonia projekt nii noori sportlasi kui ka nende vanemaid liikuma ambitsioonikamalt suurte sihtide poole. Varasemalt võis paljude sportlaste jaoks jääda tõelisesse tippu pürgimine vaid unistuseks, ent Team Estonia projekt tagab selle, et sportlastel oleks noorte vanuseklassist täiskasvanute klassi siirdudes tagatud esmane majanduslik toimetulek. Suuruselt Eestiga võrreldavate riikide, Taani ja Sloveenia kogemused näitavad, et edu toob tippsportlaste toetamise koondamine ühtsesse süsteemi, mis tagab tiimi kuuluvatele sportlastele kõik vajalikud tingimused.

Tippu pürgimine on aga väga tihedalt seotud sellega, millised on meie treeningvõimalused kodumaal. Möödunud aasta suurematest taristuinvesteeringutest tasub esile tuua Kääriku spordikeskust, mille arendamist toetas riik 4,6 miljoni euroga. Sealjuures tasub märkida, et kompleksi väljaehitamisse on riik aastatel 2018–2020 panustanud 12 miljonit eurot. Eelmisel aastal valmisid uue valgustusega kergejõustiku- ja jalgpallistaadionid, renoveeriti ka väliujula. Majutuseks suunatud teenuste laiendamisel valmis viis võistkonnamaja, kuhu on kokku võimalik majutada 60 sportlast. Tänapäevane ja innovaatilisi lahendusi pakkuv spordikeskus on Eestil puudu ning kahtlemata näitab see, mil määral riik väärtustab nii laste ja noorte sporti kui ka meie tippsportlaste võimalusi treenida olümpiamängude väärilistes tingimustes. Hea on tõdeda, et huvi keskuse kasutamise vastu on väga suur ning broneeringuid on tehtud juba mitu aastat ette.

Sportimist Eesti maakondades on tugevalt edendanud SA Eesti Terviserajad, kes on üle Eesti rajanud rohkem kui 100 terviserada ja ligi 70 siseterviserada. Eesti Terviserajad on võtnud eesmärgiks kindlustada enamikule Eestimaa elanikkonnast terviseradade võrgustiku kättesaadavus aastaringseks tasuta liikumise harrastamiseks. Eesti Terviserajad on olnud ka heaks partneriks Kultuuriministeeriumile regionaalsete tervisekeskuste meetme elluviimisel. Sellest meetmest on riik viimastel aastatel toetanud 23 regionaalset tervisekeskust kokku 600 000 euroga aastas ning see on aidanud korrastada ja nüüdisajastada paljusid maakondlikke tervisespordikeskusi. Suurem eesmärk on arendada välja üle-eestiline mitmekülgne liikumisharrastust võimaldavate regionaalsete tervisespordikeskuste võrgustik. Järgmise aasta lõpuks, kui toetusperiood saab läbi, on igas Eesti maakonnas vähemalt üks, paljudes ka kaks tervisespordikeskust, kus on valgustatud liikumisrajad ja tagatud kunstlume tootmise võimekus. Tervisespordikeskused on inimeste seas populaarsed, seda näitas ka spordisõprade rohkus korrastatud ja valgustatud suusaradadel. Tuginedes terviseradadele paigutatud loendurite andmetele, tehti möödunud suusahooajal riigilt toetust saavatel radadel umbes 1 miljon külastus. Kahtlemata annab see signaali, et toetusmeede on end õigustanud ning kindlasti tasub rahva tervise huvides kaaluda toetusmeetme jätkamist.

2020. aastal alustatud jalgpalli sisehallide ehitamise projekt saab tõelise hoo sisse tänavu. Uued hallid kerkivad nii Viljandisse, Haapsallu, Raplasse kui ka Tartusse. Kõik need multifunktsionaalsed hallid pakuvad lisaks kohalikele jalgpalluritele ka teiste spordialade harrastajatele kvaliteetseks treeninguks paremaid tingimusi, samuti õpilastele kohalikes haridusasutustes, mis paiknevad [hallist kuni] 500 meetri kaugusel. Otsused, mis arendavad ja viivad spordielu edasi väljaspool pealinna, on eriti rõõmustavad. Iga sporti investeeritud euro toob inimestele tugevama tervise näol raha mitmekordselt tagasi.

Rääkides täpsemalt rahast, eraldati Kultuuriministeeriumi 2020. aasta eelarvest spordivaldkonnale kokku 48,2 miljonit eurot, mis jagunes toetusteks niimoodi, et 32,1 miljonit läks spordiorganisatsioonidele, 12,7 miljonit riigi investeeringuteks spordiobjektidesse ja 3,4 miljonit kriisiabiks. Kokku eraldas riik spordiorganisatsioonidele eriolukorra tõttu tekkinud majandusliku kahju kompenseerimiseks ligikaudu 13 miljonit eurot. Varem mainitud 3,4 miljonile, mis tuli Kultuuriministeeriumilt, lisandus 4,5 miljonit Haridus- ja Teadusministeeriumilt, 4,5 miljonit Töötukassalt ja 400 000 EAS-ilt. Eelmise aasta teises kvartalis kahanes maksulaekumine spordivaldkonnas 38,8% võrreldes 2019. aasta sama kvartaliga. Riigi eraldatud abiraha aitas spordivaldkonnal esimese suure hoobi üle elada, maksulaekumine neljandas kvartalis taastus varasemale tasemele. Selle eest soovin tänada ka eelmist valitsust.

Lisaks riigi panusele on ülimalt oluline ka kohalike omavalitsuste toetus valdkonnale. 2019. aastal eraldasid Eesti linnad ja vallad spordile rekordiliselt 82,2 miljonit eurot. 2020. aasta toetuste summad saame teada alles selle aasta suvel, aga loodan, et pandeemiast räsitud aasta ei jätnud siin suurt jälge. 2020. aastal, mis oli tugevalt mõjutatud koroonaviiruse leviku tõkestamiseks seatud piirangutest, eraldasid kohalikud omavalitsused otseselt saavutusspordi iseloomuga toetusi kokku 3,2 miljonit. Jättes välja Tallinna ja Tartu summad, toetasid ülejäänud 77 kohalikku omavalitsust saavutussporti kokku ligi 1,4 miljoni euroga. Saavutusspordi toetus moodustab umbes 5% kohalike omavalitsuste poolt spordile eraldatud toetusest. See näitab, et kohalike omavalitsuste peamine eesmärk on ikkagi kohaliku tasandi spordi toetamine, spordiobjektide rajamine ja nende ülalpidamine ning et võimaluse korral toetatakse ka saavutussporti.

2020. aastal avas Rahandusministeerium portaali minuomavalitsus.ee, mille eesmärk on anda tagasisidet kohalike omavalitsuste pakutavate teenuste kohta. Enamik omavalitsusi asub praegu sporditeenuste osutamise poolest keskmisel tasemel. Suure elanike arvuga KOV-id täitsid kriteeriume paremini ehk nad suudavad pakkuda kvaliteetsemat teenust. Samuti on näha seos elanikkonna hajutatusega: keskuslikes omavalitsustes on ka spordivaldkonna teenused paremini tagatud. 66 omavalitsust on jõudnud elementaarsele baastasemele, kuid muret tekitav on see, et koguni 13 omavalitsust ei ole suutnud seda saavutada. Tõele au andes ei peaks baastaseme saavutamine olema ühele oma elanikkonnast lugu pidavale KOV-ile väga suurt ressurssi nõudev. Loodame siin jätkuvalt paremat ja head tahet. Head rahvasaadikud! Soovitan teil kõigil portaali minuomavalitsus.ee kaudu tutvuda oma piirkonna teenuste kvaliteediga ning mõelda, kuidas ise kaasa aidata.

Riik toetas 2020. aastal treeneritele töötasu maksmist 7,25 miljoni euroga. Treenerikutsete arvus toimus järsk kasv, viimaste aastate tavapärasest vahemikust 3300–3450 kasvas see peaaegu 3700 treenerikutseni. Protsessi on mõjutanud treeneritele antav toetus nii üleriigiliselt kui ka kohalike omavalitsuste tasandil, spordialaliitude kohalik hoolikam tegevus ja koolide toetused treenerikutse omandamiseks. Suurem treenerikutsete arv tähendab lähiaastatel ka suuremat survet treenerite tööjõukulu toetussüsteemile, kus juba 2021. aasta kohta on taotletud rekordarv treeningtunde. Süsteemi jätkusuutlikkuse tagamiseks ja Eesti keskmise palgani jõudmiseks tuleb lähiajal leida lisaressurssi, et treenerite palgataset tõsta ja et riigi toetatud treeningtundide suurendamine oleks võimalik.

Ma usun, et spordiaastat kokku võtvas kõnes on ülimalt oluline puudutada ka parasporti. Puudega inimesed tähtsustavad üha enam liikuvat ja sportlikku eluviisi ning kahtlemata peab riik tagama neile selleks head tingimused. Aasta-aastalt tehakse siin üha suuremat koostööd spordialaliitude ja kohalike omavalitsustega. Riik toetas puuetega inimeste katusorganisatsioonide tegevust 2020. aastal 1 miljoni euroga. Veel 2018. aastal oli see 400 000 eurot. Vähem tähtis pole seegi, et läbi aasta on piirangute sätestamisel arvestatud sellega, et treeningtegevuse piirangut ei kohaldata puuetega inimeste tegevustele, sh sotsiaalse ja tööalase rehabilitatsiooniteenuse osutamisele. Seega on saanud kõik meie puudega sportlased treenida tavapärastes tingimustes.

Lõpetuseks. Eestlastel on tugev spordigeen. Sport on ajalooliselt loonud kangelasi ning loob neid ka meie tulevikus. Väikeriigina võime olla uhked Eesti sportlaste üle, kes hoiavad meie sinimustvalget lippu rahvusvahelistel suurvõistlustel kõrgel, kuid lisaks sellele on nad innustajateks ning kujundavad ühiskonnas olulisi väärtusi, näiteks tervislik toitumine ja inimeste aktiivne liikumine. Viimast on ülimalt oluline silmas pidada, sest liikumise ja hea tervise vahele saab tõmmata võrdusmärgi ning lõppude lõpuks on see oluline eeldus ka Eesti rahva säilimisele ja riigi jätkusuutlikkuse tagamisele. Tänan kuulamast!

13:02 Esimees Jüri Ratas

Suur tänu, austatud minister, ettekande eest! Läheme nüüd küsimuste juurde. Eduard Odinets, palun!

13:02 Eduard Odinets

Aitäh, härra juhataja! Ja aitäh, proua minister, selle ülevaate eest! Minu küsimus on teemal, mis võib-olla spordipoliitika kontekstis ei ole sagedane või vähemalt mitte tavaline. Kui vaadata alaliitude presidentide-juhtide soolist koosseisu, siis prevaleerivad seal ikkagi mehed. Spordi juhtimine on meil meeste tegevus, nemad esindavad meid ka rahvusvahelistes föderatsioonides, olles seal asejuhid ja juhatuste liikmed. Ka ministeeriumi spordiosakond koosneb ainult meestest. Minu küsimus on, et kas ja mis tasandil pööratakse tähelepanu soolisele võrdõiguslikkusele spordis, kaasa arvatud meeste ja naiste vahelisele tasakaalule spordi juhtimisel, lisaks sellele, et meil spordiminister on naisterahvas.

13:03 Kultuuriminister Anneli Ott

Suur tänu selle küsimuse eest! Teema, mille austatud küsija tõstatas, on kindlasti laiem kui spordivaldkonna teema. Me räägime siin küsimusest, mis on tegelikult Eesti ühiskonnas palju laiem. Ma usun, et kui kogu ühiskonnas see tasakaal suureneb, siis suureneb see ka spordivaldkonnas. Minul isiklikult oleks äärmiselt hea meel, kui see juhtuks n-ö loomulikul viisil – nii, et me ei pea hakkama seda võrdõiguslikkust või soolist tasakaalu kuidagi kohustuslikus korras kunstlikult tekitama, vaid et tegelikult on meil väga palju tublisid inimesi, on nad siis mehed või naised, spordivaldkonnas tegutsemas.

Ma olen selle lühikese aja jooksul, [mis ma ametis olen olnud,] käinud tutvumas ka kohalike omavalitsuste olukorraga ja kohanud seal väga palju tublisid spordivaldkonnas tegevaid naisi. Ja ma usun, et tulevikus nende arv ainult kasvab. See ei kasva ju mitte ainult spordivaldkonnas, vaid ka teistes valdkondades. Nii et mina pigem usun, et see on võib-olla praegu veel selline probleem, mis paistab silma, aga mõne aasta pärast saame näha siin juba palju suuremat tasakaalu.

13:04 Esimees Jüri Ratas

Urve Tiidus, palun!

13:04 Urve Tiidus

Suur tänu, juhataja! Lugupeetud minister! Spordipoliitika enim tulevikku mõjutav osa on laste ja noorte liikumisharrastuse edendamine. See avaldab kaugele ulatuvat mõju füüsilisele ja vaimsele tervisele ning elukvaliteedile ja eluea pikkusele, nagu ka teie oma tänases ettekandes tõdesite.

Ma kasutan Soomes tehtud värsket uuringut. Soomes liiguvad vaid pooled 7–12-aastastest lastest piisavalt ja 13–17-aastaste vanusegrupis on üks viiendik sportlikult aktiivsed. Viimane aasta pole muidugi kõige parem näide liikumisharrastuste hindamiseks, aga moodsa tehnoloogia mõju kehalise aktiivsuse vähenemisel laste ja noorte seas on fakt. Olen kindel, et ega me naabritest palju ei erine. Eile tegi Soome Haridus- ja Kultuuriministeerium teatavaks soovitused 7–17-aastastele lastele: iga päev teha vähemalt tund aega sportlikku tegevust, mis kiirendab pulssi ja hingamist – need on kestvusalad, peamiselt rattasõit, jooksmine –, ning vähemalt kolm korda nädalas väikest higivalamist tuleb samuti kasuks.

Kuidas teile see soomlaste plaan ja need soovitused meeldivad? Kas meil on praegu selle vanusegrupi jaoks midagi võrreldavat kõrvale panna?

13:06 Kultuuriminister Anneli Ott

Suur tänu, lugupeetud küsija! Ja suur tänu jagamast meie naabrite eesmärki. Ma pean seda väga õigeks. Ma pean väga lugu Soome ühiskonna teadlikkusest, kuidas juhtida inimesi tervema elustiili poole. Ma olen ise kogenud, ma arvan, et umbes kümme aastat tagasi, kui põhjalikult seal tegelikult ka omavalitsuse tasandil see teema läbi mõeldakse. Kahjuks pean tõdema, et meil on tänaseni sellest õppida. Oleme praegu välja töötamas liikumisharrastuse kontseptsiooni. Ka see spordipoliitika ülevaade keskendus sel korral rohkem kohalikele omavalitsustele – kohalikud omavalitsused on ju need, kes väga suurel määral kujundavad seda keskkonda, kus meie inimesed, meie noored saavad liikuda.

Liikumisharrastuse laiem temaatika hõlmab horisontaalselt väga paljusid valdkondi. Kindlasti on väga oluline teha koostööd Haridus- ja Teadusministeeriumiga, et jõuda koolidesse. Praeguse liikumisharrastuse kontseptsiooni üks fookus ongi see, et koolipäeva jooksul lapsed ja noored liiguksid iga päev vähemalt ühe tunni. Meil on hea näide Elva kooli näol, seal on näha, et tegelikult ei pea liikumisvõimalust pakkuma ainult kehalise kasvatuse tund. On mitmesuguseid muidki liikumisvõimalusi, lahendusi. Motiveerijad peaksid olema need inimesed, kes on spordis täna tuntud või on juba varasemast ajast olnud pikemalt spordis tegevad ja saavad oma teadmist ja eeskuju koolidesse tuua. See kontseptsioon on praegu väljatöötamisel. Kultuuriministeerium soovib sellega tulla lähiajal valitsusse, aprillikuu jooksul. Kuidas täpsemalt läheneda sellele, et inimesi liikuma saada, sh nii 17-aastasi, 7-aastasi kui ka 70-aastasi, seda vahet me otseselt hetkel ei tee, me räägime elanikkonna liikumisest laiemalt.

Meie noortest ja lastest liigub piisavalt 25%. Autostumine ja kiire digiajastu on tekitanud olukorra, kus me saame teenused väga kiiresti kätte, ilma et peaksime selleks väga palju liikuma. Me ei pea selleks väga palju liikuma, mitte kuhugi minema, me saame oma kodus kätte teenuse, mida meil enam-vähem vaja on. See tekitab olukorra, kus [liikumisharjumuse paranemine] ei juhtu iseenesest, vaid me peame hakkama sellega teadlikult tegelema. Sellega, kuidas siiski saada lapsed ja noored arvuti tagant ära ning kuidas muuta igapäevane liikumine nende jaoks loomulikuks tegevuseks.

13:09 Esimees Jüri Ratas

Signe Kivi, palun!

13:09 Signe Kivi

Suur aitäh, austatud Riigikogu esimees! Austatud minister! "Eesti spordipoliitika põhialused aastani 2030" kinnitati aastal 2015, sellest on möödunud kuus aastat. Täna on meie ees kokkuvõte 2020. aasta tegevustest. Millised on spordis need valdkonnad, millele peaksime 2015. aastal seatud eesmärke arvestades rohkem tähelepanu pöörama, millesse rohkem ühiskonda kaasama ja miks mitte ka reklaami ja investeeringuid suunama?

13:10 Kultuuriminister Anneli Ott

Suur tänu selle küsimuse eest! Neid valdkondi on päris mitu, siin ei saa piirduda ainult ühega. Aga kui lubate, siis ma tooksin oma eelmise vastuse ka sellesse vastusesse – see on kindlasti üks temaatika, millega tuleb rohkem tegeleda.

Lisaks sellele tuleb kindlasti tähelepanu pöörata ka regionaalsetele investeeringutele, et kogu Eesti oleks liikumisvõimalustega kohalikul tasandil kaetud. Koostöö kohalike omavalitsustega, koostöö kohalike spordialaliitudega, koostöö kohalike spordiliitudega, kes tegelevad meil üldise liikumisharrastusega – väga paljudes nendes spordiliitudes on ju tööl üks, maksimaalselt kaks inimest, kes peavad kogu maakonna tasandil inimesed liikuma saama. Seda on kindlasti liiga vähe ja seda panust tuleb suurendada, seda koostööd tuleb suurendada.

Kindlasti [on oluline] ka see teema, mida mainisin oma kõnes – treenerite kutsekvalifikatsioon ja treenerite töötasu. Treener peab olema kvalifikatsiooniga, kutsega. Me räägime kõige madalamast astmest, lasteaiast, kuni tegelikult tippspordini välja. See peab olema koolitatud inimene.

Lisaks eetikateema, see, et sport oleks turvaline. See ei ole nüüd küll eelmisel aastal väga teravalt ühiskonnas tõstatunud, aga ma siiski mainin seda. See on sellel aastal tõstatunud teema ja ma arvan, et ühiskonnas ei tohi see arutelu vaibuda. Me peame sellega edasi minema, me peame sellele teemale tõsiselt otsa vaatama, sest see ei ole kindlasti laste ja noorte küsimus, see on täiskasvanute küsimus: kuidas treener käitub, kuidas treener ka ennast sellises olukorras kaitseb, millised on need reeglid, mille alusel treener saaks tegutseda nii, et nii noored ja lapsed kui ka ta ise oleks kaitstud ja sportimine oleks kõigile turvaline. See on kindlasti äärmiselt oluline teema nii sellel kui ka järgmistel aastatel, et me saaksime rahulikult oma lapsed trenni viia, kõigil oleks sellest palju rõõmu ja lõpuks kogu riigis oleksid terved inimesed.

13:12 Esimees Jüri Ratas

Natalia Malleus, palun! (Ühendus puudub.) Austatud Natalia Malleus, teid ei ole kuulda. Püüame ...

13:12 Natalia Malleus

(Kaugühendus)

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Tippsportlased ... (Ühendus hakib.)

13:13 Esimees Jüri Ratas

Austatud Natalia Malleus! Austatud Riigikogu liige! Ma korraks vabandan, ühendus on väga halb. Ma palun teil ühendus praegu katkestada. Ma loodan, austatud Riigikogu liige Natalia Malleus, et olen nüüd ka teile kuulda. Teie ühendus oli väga halb. Meil on mõnikord õnnestunud ühendust parandada nii, et minnakse korraks Chrome'ist välja ja siis avatakse see võimas Chrome taas. Palun tehke seda! Pange ennast uuesti kirja ja ma annan teile kohe uuesti sõna, lihtsalt hetkel ei olnud teist aru saada, kuna internetiühendus oli väga halb. Nii et palun tehke see protseduur läbi ja siis ma annan teile küsimuste voorus uuesti sõna. Marko Torm, palun!

13:13 Marko Torm

(Kaugühendus)

Austatud eesistuja! Hea minister! Minu küsimus puudutab ka just kooliealiste laste liikumisharrastust, täpsemalt kehalise kasvatuse uut, valmivat ainekava, millega mulle teadaolevalt väga paljud kehalise kasvatuse õpetajad üle Eesti tegelikult päri ei ole. Me räägime alatasa sellest, et liikumisharrastus peab suurenema, ja võimendame seda sõnumit ka avaliku elu tegelaste kaudu, olgu see EOK president, minister või keegi teine. Aga tegudes me liigume vastupidises suunas. Olgu siin näiteks [gümnaasiumis kehalise kasvatuse] ainekursuste arvu kahandamine kuuelt viiele, tendents on vähenev. Meil oleks vaja väga konkreetseid tegusid. Sellest on räägitud väga pikalt. Palun öelge, kuidas me saaksime järgneva kahe-kolme-nelja aasta jooksul väga selgelt suurendada laste liikumist.

13:15 Kultuuriminister Anneli Ott

Aitäh selle küsimuse eest! Koalitsioon on eesmärgiks võtnud liikumisharrastuse kontseptsiooni väljatöötamise. Kontseptsiooni projekti soovib Kultuuriministeerium esitada aprillikuus Vabariigi Valitsusele. Kontseptsiooni rakendamine on kindlasti laiapõhjaline, kaasatakse horisontaalselt väga paljusid partnereid ja kindlasti ka ministeeriume, sh Haridus- ja Teadusministeerium. Kahjuks pean ma tõdema, et ei saa teile täna veel täielikku retsepti öelda, kuidas see toimuma hakkab, aga olen teiega täiesti nõus, et tegusid on vaja. Selle nimel Kultuuriministeerium praegu tegutseb ja selle nimel on ka koalitsioonilepingus ette nähtud punkt, et me töötame välja liikumisharrastuse kontseptsiooni ja hakkame selle alusel tegutsema.

Meil on juba praegu Eestis häid näiteid, nagu ma enne ühele küsimusele vastates mainisin. Elva kool on osanud panna oma lapsed liikuma vähemalt ühes tunnis koolipäeva jooksul. Selleks ei pea olema kehalise kasvatuse tund, võib kasutada täiesti alternatiivseid tegevusi. Aga kindlasti ei pea ma õigeks näiteks sellist lähenemist, et kui on suusaveerand – selleks oli sel aastal suurepärane võimalus, kuid kahjuks olid koolid meil koduõppel –, siis me lähme näiteks ühel päeval nädalas suusatama, suusatame kolm tundi ära ja saab korraga [terve nädala tunnid] tehtud.

Lahendusi on palju, aga eesmärk on see, et üks on kehalise kasvatuse tund ja teine on liikumine laiemalt. Selleks on nii vahetunnid kui ka õppekavas olevad ainetunnid, kus saab kindlasti kombineerida õppetööd ka liikumisega. Selleks peaksid olema meil võimalikud variandid ühiselt läbi töötatud ja spetsialiste kaasates läbi mõeldud.

13:17 Esimees Jüri Ratas

Natalia Malleus! Natalia Malleus, kui te kuulete ja olete istungil, siis ma annan nüüd teile uuesti sõna. Proovime ühenduse teiega uuesti luua. Küsimus, Natalia Malleus, palun!

13:17 Natalia Malleus

(Kaugühendus)

Aitäh, austatud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Paljud tippsportlased peavad ühendama trenni tööga, et saada endale vahendid igapäevaelu korraldamiseks. Seejuures peavad nad pidevalt otsima enda tegevuse toetamiseks sponsoreid. Sellest tulenevalt on mul küsimus: kas teie hinnangul on Eesti riigis tippsport piisavalt rahastatud võrreldes teiste riikidega?

13:18 Kultuuriminister Anneli Ott

Aitäh selle küsimuse eest! Eesti riik on tippsporti eelmisel aastal panustanud 3 miljonit eurot, läbi Team Estonia. Seda on võrreldes 2019. aastaga 2 miljonit rohkem: 2019 oli see 1 miljon, eelmisel aastal 3 miljonit ja ka sellel aastal panustab Eesti 3 miljonit eurot tippspordi arendamisse. Selle mehhanismi kaudu saavad toetust 80 sportlast ja 60 treenerit, lisaks sama palju noorsportlasi ja nende treenereid ning samuti võistkonnaalade noorte ja täiskasvanute koondised. Tippspordi arendamine on Eestile spordipoliitika kujundamisel väga oluline ja siinkohal, nagu ma ka oma kõnes ütlesin, peame kindlasti edasi liikuma selles suunas, et Team Estonia vahendid tippspordi toetamiseks järgnevatel aastatel kasvaksid.

13:19 Esimees Jüri Ratas

Jüri Jaanson, palun!

13:19 Jüri Jaanson

Suur tänu, istungi juhataja! Austatud minister! Ma väga tänan suurepärase ja põhjaliku ülevaate eest. Ma arvan, et väga õige ja hea oli just see, et kuigi me käsitleme siin sporti, rääkisite te ka neist asjadest, mis on esile kerkinud ja mille koht ei ole üldse spordiruumis. Need on needsamad probleemid vägivalla, ahistamise, dopingu ja kõige muu seesugusega. Need teemad on kõik väga pikka aega esil olnud, aga mul on selline tunne, et need ühiskondlikud asutused, mis nende probleemidega tegelema peaksid, tegelevad ikkagi eelkõige tagajärgedega, nad on lihtsalt nõrgad. Seetõttu mul on tunne, et riik peaks ka sellele rohkem tähelepanu pöörama. Mis on Kultuuriministeeriumi vaade sellele, kuidas neid ebaterveid nähtusi ikkagi spordist minema saada?

13:20 Kultuuriminister Anneli Ott

Suur tänu! Olen austatud küsijaga väga nõus. Need teemad ei kuulu spordi juurde, need ei tohi kuuluda spordi juurde, me peame kõik selle nimel pingutama. Kultuuriministeerium tegeleb selle temaatikaga läbi Eesti Antidopingu ja Spordieetika SA. Eelmisel aastal alustati ennetus- ja koolitustööd ning sellel aastal probleemi ühiskonnas tõstatamine kindlasti seda fookust suurendab. Praegusel hetkel töötatakse välja käitumisjuhiseid, mis on saadetud juba ka meie partnerorganisatsioonidele kooskõlastamiseks, läbivaatamiseks, et kas need on piisavad selleks, et saaksime astuda ühe sammu edasi. Kindlasti on vaja üleval hoida ka laiemat ühiskondlikku debatti. Neid praktikaid on meil tegelikult Euroopast võtta, olemas on väga häid juhiseid.

Aga ükski paber iseenesest ei aita. Ühiskond ise peab olema aktiivne selles osas, et me tahame sellise tegevuse spordist ja ükskõik millisest muust eluvaldkonnast välja juurida. Peab olema oskus [probleemi näha], oskus seda ära tunda – nii kõrvalseisjal kui ka sellel inimesel, kelle suhtes valesti käitutakse. See ei pea olema alati alaealine, see võib olla ka vanuse mõttes juba täiskasvanud inimene, kas 18 või 19. [Vale käitumist] ei pruugita alati osata ära tunda. Ma arvan, et ka ministeeriumil on suur roll hoida ühiskonnas seda teemat n-ö aktiivsena, et me oskaksime sellele vaadata hoopis teise nurga alt. Mitte siis, kui see sulle juba kahe silma vahele põmaki! lööb, vaid et osataks juba varem paremini tunnetada, et midagi on valesti. Me peame oskama märgata ja vastavalt sellele ka tegutseda ning teadma, kuhu pöörduda. Ma olen teiega väga nõus, et see temaatika ei tohi vaibuda ja me peame sellega aktiivselt edasi minema.

13:22 Esimees Jüri Ratas

Viktoria Ladõnskaja-Kubits, palun! 

13:22 Viktoria Ladõnskaja-Kubits

Austatud minister, aitäh ettekande eest! Jah, kurb tõde seisneb selles, et tõepoolest meie lapsed liiguvad hästi vähe, aga täiskasvanud ka. Kultuurikomisjoni koosolekul rääkisid teie nõunikud sellest, et ilmselt järgmisel nädalal tutvustatakse valitsuse tasemel kontseptsiooni, kuidas aidata seda probleemi lahendada. Poliitikud tavaliselt oskavad kirjeldada probleemi väga täpselt, aga lahendustega on meil raskusi. Kas teie ministrina võiksite kas või natukenegi tutvustada seda kontseptsiooni või mingil määral neid nippe, mille abil me saaksime panna Eesti inimesed liikuma?

13:23 Kultuuriminister Anneli Ott

Suur tänu! Täpsema ülevaate saab kindlasti siis, kui me valitsuses seda teemat arutame. Praegu ja järgmisel nädalal tegeleb ministeerium selle kontseptsiooni kokkupanemisega.

Ma olen nüüd küsimustele vastates ja ka oma kõnes natukene seda teemat juba puudutanud. Üks on kindlasti horisontaalne lähenemine: me teeme suurt koostööd nii kohalike omavalitsustega kui ka kohalike spordiorganisatsioonide ja alaliitudega. See ei ole ainult Kultuuriministeeriumi juhitav tegevus. Kindlasti on ka EOK‑l siin suur roll, sest üks valdkond on liikumisharrastuse teema. Projekti "Sport kooli" rahastatakse ka sel aastal 2 miljoni euroga, et selle kaudu rohkem õpilasi liikuma saada. Lisaks on loomulikult oluline liikumisharrastust toetavate taristute arendamine kohalikes omavalitsustes. Just paar päeva tagasi allkirjastasin [dokumendi] projektide rahastamise kohta 600 000 euro ulatuses sellel aastal. [Selle raha eest] saavad omavalitsused üle Eesti mitmesuguseid oma haldusalas olevaid terviseobjekte rekonstrueerida ja võimaldada laiemat liikumisharrastuste valikut. See temaatika on hästi lai.

Üks moment, mis kindlasti on oluline ja mida ma mainisin, on see, et [liikumisharjumuse paranemine] ei juhtu iseenesest. See tähendab seda, et kogu selle soovi juures peab meil olema kaasatud – oleme plaaninud selleks riigieelarvest ka toetust küsida – n-ö teaduspõhine lähenemine. Me küsime ekspertide arvamust, kuidas täpselt seda teha, kuidas on võimalik liikumisharjumus anda inimesele kaasa kogu eluks. [Küsime neilt,] mis on see iga, millised on need tegevused, mis on need emotsioonid, mis on need eelarved kohalike omavalitsuste poole pealt – see [peab toimuma] riigiga koostöös, nii et panustab riik ja panustab kohalik omavalitsus – ja kui palju peaks panustama erasektor. Kogu see temaatika [on oluline]. Kuna me oleme jõudnud nii kaugele, et see [olukord ei parane] niisama, siis teadlikult ja teaduspõhiselt tegutsemata ning omasoodu minnes oleme mõne aasta pärast veel raskemas olukorras.

13:26 Esimees Jüri Ratas

Austatud Riigikogu liikmed, selle päevakorrapunkti puhul saab igaüks küsida ühe küsimuse, ma lihtsalt korraks informeerin. Aga liigume edasi. Leo Kunnas, palun!

13:26 Leo Kunnas

Austatud istungi juhataja! Hea Anneli! Selle ülevaate 26. leheküljel on üks väga murettekitav graafik, mis kajastab seda, kuidas ajateenistuse alguses ja lõpus noored suudavad füüsilisi teste täita. Kuni 2018. aastani suutsid alguses umbes pooled testi ära teha ja pärast, lõpus umbes 90%, seevastu 2019 ja 2020 on need arvud järsult langenud: ainult 32% ja 28% ajateenistuse alguses ning lõpus 62% ja 59%. Need on väga murettekitavad näitajad. Kas oskate seda selgitada? Kas te olete vaadanud seda graafikut ja kas te oskate selgitada, milles võiks põhjus olla?

13:27 Kultuuriminister Anneli Ott

Suur tänu küsimuse eest! Graafikut olen vaadanud ja probleemiga olen tuttav juba sellest ajast, kui olin teie kolleegina riigikaitsekomisjonis. Millest me siin täna rääkinud oleme? Tegelikult väga palju ka sellestsamast graafikust. Autostumine ja digimaailma [pealetung] on see, mis noorukite füüsilisi võimeid mõjutab ja selle tagajärge me võime siin graafikul näha. See ongi see, mille kohta me täna ütleme, et mitte midagi ei muutu enam juhuslikult, vaid me peame kasutama rahalist ressurssi, et töötada välja kontseptsioon, kuidas teaduspõhiselt kõikide osapooltega laiapõhjalist koostööd tehes edasi liikuda, et see graafik n-ö keeraks suuna ülespoole.

13:27 Esimees Jüri Ratas

Indrek Saar, palun!

13:28 Indrek Saar

Aitäh! Lugupeetud minister, aitäh ülevaate eest! Rõõm on näha, et Kultuuriministeerium on meid viimastel aastatel varustanud sellise korraliku materjaliga. Tegelikult tahaks küsida palju, üks küsimus on pagana vähe. (Naerab.) Tahaks tõesti arutada selle üle, et selles uues situatsioonis, kus me praegu oleme ja kus me hindame ümber väga paljusid asju – [tahaks arutada,] mida selles situatsioonis on õnnestunud teha või millised ideed on Kultuuriministeeriumil selleks, et seda tervisekriisi heas mõttes ära kasutada ja nende teemadega uuel tasemel ühiskonnas edasi minna, uut suhtumist luua.

Aga ma pean kindlasti küsima ka investeeringute kohta ja isegi mitte ainult investeeringute, vaid oluliste asjade kohta, mida te kavatsete riigi eelarvestrateegiast küsima minna. Kohe on arutelud ees. Mis on need olulised asjad spordivaldkonnas, mida te järgmise aasta eelarvesse tahate küsima minna? Ja üks väike nüanss, mille suhtes ma enne ministrit ka hoiatasin: kuidas on lood Hiiumaa spordikeskusega? Ka istungi juhataja tahab kindlasti selle kohta täpsemat vastust saada. Kas järgmiseks aastaks on see 300 000 eurot, mis väidetavalt lubatud on, eelarves olemas?

13:29 Kultuuriminister Anneli Ott

Suur tänu! Hiiumaa spordikeskusega on nii, et sellel aastal on ette nähtud 1,8 miljonit ja järgmisel aastal 0,3 miljonit eurot. Hetkel on need lepingud Hiiumaa spordikeskusel olemas. Minule isiklikult on äärmiselt oluline, et investeeringud sporti oleksid regionaalselt tasakaalustatud ja et meil oleks Eesti eri paikades väga head tingimused. Need ei pea olema mõeldud ühesuguste spordialade harrastamiseks, vaid võivad olla ka erisuguste spordialade harrastamiseks ja spordivõistluste läbiviimiseks, seda ka tipptasemel, kui selleks Eestile võimalused peaksid avanema.

Nüüd riigi eelarvestrateegiast. Riigieelarve läbirääkimised tõesti alles algavad. Aprilli lõpuks peaksid selguma täpsemad asjaolud, mida järgmistel aastatel kavandatakse. Sellepärast ma praegu siin ühtegi objekti ei tahakski välja tuua. Aga nagu ma ütlesin, pean ma tähtsaks seda, et oleks regionaalne tasakaalustatus. Ja nagu ma oma kõnes ja küsimustele vastates olen märkinud, on selleks, et me saaksime liikumisharrastust laiemalt ühiskonnas kasvatada, oluline nii investeeringute pool kui ka teaduspõhine lähenemine kogu kontseptsioonile, samuti kohalike omavalitsuste koostöö. Selles valdkonnas riik üksinda kindlasti ei saa sellist tulemust, nagu me eeldame. See loomulikult nõuab ka omavalitsuste eelarvelist panust. Loodetavasti jõuame selle kontseptsiooni väljatöötamise käigus ühise arusaamiseni, kuidas on seda kõige efektiivsem teha.

Loomulikult on meie suureks motivatsiooniks ka see, et treeneri kutsetaseme taotlejate ja kutsetasemega treenerite arv on kasvanud. Siin on aastaid olnud sihuke klaaslagi, millest üle ei minda, 3400, ja nüüd järsku jõuti ikkagi 3700-ni. See näitab, et riik on astunud õigeid samme ja sellele on väikese viitega tekkinud positiivne tulem. Kindlasti on sõnum sellega edasi liikuda.

13:32 Esimees Jüri Ratas

Austatud minister, ma tänan teid! Rohkem küsimusi ei ole. Tahan öelda, kuna ma nägin siin mitmeid reaktsioone sellele ühe küsimuse [piirangule], et sellega seoses me oleme algatanud  vanematekogus kodu- ja töökorra seaduse läbivaatamise. § 155 lõige 4 ütleb, et sellistel juhtudel on ette nähtud üks suuline küsimus. Aga see seadus annab ka võimaluse: "... kui Riigikogu juhatus ning ametiisik ei ole kokku leppinud teisiti." Võib-olla tulevikus võiks tõesti olla nii, nagu meil tavapäraselt on, et kõigil on kaks küsimust. Ma arvan, et see võiks olla üks diskussiooniobjekte, kui hakkame arutama kodu- ja töökorra üle järgmise koosseisu jaoks.

Nüüd liigume edasi. Kas soovitakse avada läbirääkimisi? Läbirääkimised soovitakse avada. Avan läbirääkimised. Palun Riigikogu kõnetooli Eesti Keskerakonna fraktsiooni esindaja Dmitri Dmitrijevi, palun! Kui palju te lisaaega soovite? Saab ühest sekundist kuni 180 sekundini.

13:32 Dmitri Dmitrijev

Võtame maksimumi.

13:33 Esimees Jüri Ratas

Selge, siis kaheksa minutit, palun.

13:33 Dmitri Dmitrijev

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid ja ülekande jälgijad! Peame paraku tõdema, et Eesti koolilapsed liiguvad vähem kui Eesti vanglates olevad vangid. Vangidel on võimalik iga päev värskes õhus liikuda tund aega, kuid Eesti õpilased liiguvad värskes õhus, ja olgu siinkohal rõhutatud, et mitte iga päev, vaid ainuüksi ühes nädalas, keskmiselt vaid neli tundi. Vangidega sama palju liigub värskes õhus vaid kümnendik lastest. See karm võrdlus on välja toodud Tervisekassa kodulehel liigun.ee.

Õpilaste liikumisaktiivsus on murettekitavalt väike. Vaid 24% lastest liigub tervisliku arengu seisukohast piisavalt, olenemata sellest, et ligi pooled Eesti lastest osalevad mõne spordiala treeningutel. Teame ka seda, et iga neljas esimese klassi laps on ülekaaluline. Need näitajad peaksid kogu ühiskonna panema häirekella lööma, sest needsamad lapsed on 10 või 20 aasta pärast need, kes peaksid meie Eesti elu edasi viima.

Maailma Terviseorganisatsiooni juhiste kohaselt peaksid lapsed olema mõõdukalt kehaliselt aktiivsed iga päev vähemalt 60 minutit, seejuures vähemalt kolmel päeval nädalas peaksid lapsed tegelema suure intensiivsusega kehalise tegevusega. Teame, et laste kehaline aktiivsus ei tule kasuks mitte ainult tervisele, vaid paljud uuringud on näidanud, et kehalise aktiivsuse kasvuga paranevad ka laste õppeedukus, keskendumisvõime ja käitumine. Kuid liikumisharrastustega tegelemine ei aita hoida üksnes vaimset ja kehalist tervist, vaid võib omada palju laiemat tähendust. Noorte puhul võib huvitegevustes osalemine ja liikumisharrastustega tegelemine aidata ennetada olulisi riskikäitumise viise, näiteks alkoholi ja narkootikumide tarbimist, suitsetamist ning kuritegevuses osalemist. Positiivne hõivatus vähendab aega, kui noored on tegevusetult, sest just siis hakatakse tihtilugu aega sisustama tervist kahjustavate harjumustega.

Siinkohal võiksime eeskuju võtta taas kord Islandist, kes suutis kümne aastaga tuua noorte alkoholi tarvitamise, suitsetamise ja kanepi tarvitamise taseme kardinaalselt alla. Seda tehti riigi ja kohalike omavalitsuste eestvedamisel, suurendades huvitegevuseks mõeldud rahastust. Igal noorel oli kasutada teatud hulk raha, mille eest nad võisid ise valida endale meelepärase organiseeritud huvitegevuse. Lisaks panustati perepoliitikale, mis aitab suurendada lapsevanemate ja laste koosveedetud aega. Seega on Island tõestanud, et läbimõeldud valdkondadeülese tegevusega on võimalik lühikese ajaga saavutada väga häid tulemusi.

Rahvatervise seisukohast on üheks suuremaks murekohaks vähene kehaline aktiivsus, mida peetakse suremuse põhjustajate seas neljandaks riskifaktoriks. Vaadates Eesti inimeste surma põhjuseid viimasel kümnendil on konkurentsitult esikohal vereringeelundite haigused, nende tagajärjel suri viimase kümnendi jooksul enam kui kaks korda rohkem inimesi kui kasvajatesse, mis on surma põhjuste seas teisel kohal. Paraku teame, et vereringeelundite haiguseid peetakse elustiili haigusteks ehk neid on võimalik tervisliku eluviisiga väga olulisel määral ennetada, vältides liigsöömist ja olles mõõdukalt kehaliselt aktiivne.

Paraku on halval tervisel mõju ka Eesti majandusele. On teada, et rahva halb tervis võib langetada Eesti sisemajanduse koguprodukti koguni 6–15%. On üheselt selge, et tervise ja majanduse vahelised seosed on väga laialdased. Halb tervis vähendab töövõimeliste inimeste arvu ning töötavate inimeste töötundide arvu ja produktiivsust. On huvitav tendents: kui meil praegu õnnestuks kahandada suremust 1,5%, siis võiks 25 aasta pärast SKP ühe inimese kohta suureneda 14%. Suremuse ja haigestumuse vähendamise koosmõju ühiskonna arengule ja elanikkonna jõukuse kasvule oleks ootuspäraselt veelgi suurem.

Me seisame silmitsi olukorraga, kus elatustaseme tõus, istuva eluviisi laialdane levik ja tehnoloogiline areng seavad rahva tervise tõsise surve alla. Kuigi viimase 18 aastaga on tervisespordi harrastamises näha positiivset arengut, on see areng olnud aeglane võrreldes tervist negatiivselt mõjutavate faktorite kasvutempoga. Siinkohal on väga oluline, et riik jätkuvalt seisaks selle eest, et aastaks 2030 oleksime jõudnud nii kaugele, et kaks kolmandikku Eesti inimestest harrastaks tervisesporti vähemalt kaks korda nädalas.

Kuigi sportimisvõimaluste parandamine on ebatervislike eluviiside ennetustegevuses väga oluline, ei ole pelgalt liikumisradade ja spordihoonete ehitamisega inimeste vähest liikumisaktiivsust võimalik muuta. Väga vajalik on valdkondadeülene koostöö, et teadvustada senisest paremini probleemi tõsidust ning muuta ühiskondlikku hoiakut. Peame soodustama inimeste igapäevaste tegevuste käigus saadavat kehalist koormust, luues elukeskkonna, mis soosib jalgsi ja ka jalgrattaga liikumist ning kutsub senisest enam liikuma nii noori kui ka eakaid inimesi. On oluline tagada senisest enam liikumist soodustavaid võimalusi, et olenemata vanusest ja majanduslikust olukorrast oleks kõigil võimalik tegeleda just talle sobiva ja meelepärase kehalist aktiivsust nõudva tegevusega. Aitäh!

13:39 Esimees Jüri Ratas

Suur tänu teile! Nüüd võtab läbirääkimistel sõna Kristina Šmigun-Vähi, Reformierakonna fraktsiooni esindaja. Palun!

13:39 Kristina Šmigun-Vähi

(Kaugühendus)

Aitäh! Ma palun kohe algatuseks endale ka maksimaalselt lisaaega, mis mul on võimalik võtta.

13:39 Esimees Jüri Ratas

Kokku kaheksa minutit, palun! 

13:39 Kristina Šmigun-Vähi

(Kaugühendus)

Aitäh teile, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud kultuuriminister! Head Riigikogu liikmed ja kõik teised kuulajad! Inimese tervis on tema kõige kallim maine vara. Ma olen veendunud, et sellega nõustute kõik. Mulle väga meeldib spordipoliitika põhialuste 2020.–2030. aasta üleriigiline eesmärk, mis on sõnastatud järgmiselt: "Liikumisel ja spordil on oluline ja kasvav roll eestimaalaste elujõu edendamisel, elukeskkonna rikkuse loomisel ja Eesti riigi hea maine kujundamisel." Imelised sõnad! Ainult siis, kui me riigina üha enam panustame liikumisharrastusse ja sporti, on meil võimalik saavutada samasugune vaimne ja kehaline tasakaal ning heaolu nagu Põhjamaades. Sellest me ju unistame, sinna me soovime jõuda.

Spordi all ei pea ma otseselt silmas tippsporti, millel on kahtlemata samuti väga oluline roll meie elus. See on rahvast ühendav ja positiivset kaasaelamist pakkuv, seetõttu on raske tippspordi osakaalu alahinnata. Meil on vaja eeskujusid ja tippsport neid kahtlemata pakub. Kuid see ei tee meid veel rahvana tervemaks ja tugevamaks. Meie harjumused saavad alguse lapsepõlvest. Suureks eeskujuks on kindlasti lapsevanemad. Kõik, mida omandame lapsepõlves, on justkui tugev vundament, mille peale on hea üles ehitada kogu edasine elu. See on osa sellest vundamendist.

Iga sportimisse investeeritud euro toob riigile kordades tagasi, sest terve inimene saavutab rohkem nii töös kui ka isiklikus elus ning mis peamine, ta elab pikema ja õnnelikuma elu. Rääkimata sellest, et hea tervisega inimeste ravimise peale kulub riigil tunduvalt vähem raha. See on 21. sajandi heaoluühiskonna valik, kas liikuda, sportida ja püsida terve või lasta ennast juhtida mugavusel ja, mis seal salata, tihtipeale ka laiskusel.

Kui viimase aasta pandeemiast üldse leida midagi head, siis seda, et oleme õppinud rohkem mõtlema oma tervisele ja oma tervisest. Spordiharrastajate arvu kasv nii noorte kui ka organiseerunud harrastajate hulgas ja uute spordiorganisatsioonide teke on väga head uudised. Kasvab ka treenerikutsete arv, samas teeb nukraks see, et kasvab ka treeneriks pürgivate noorte inimeste loobumine treeneritööst. Kindlasti võib siin üheks põhjuseks tuua [ebapiisava] töötasu. Me peame seadma eesmärgiks viia see kooliõpetajate [töötasuga] samale tasemele. Nii õpetajad kui ka treenerid on ühtmoodi olulised ja mängivad suurt rolli sellesama vundamendi ladumisel, mille vilju me terve elu lõikame.

Loomulikult on lasteaias ja koolis omandatud oskustel ja harjumustel suur roll. Usun, et haridussüsteemi kaudu saame Eesti laste tervise heaks palju ära teha. Näiteks Tartu Ülikooli loodud Liikuma Kutsuva Kooli programmiga on tänaseks liitunud 148 kooli. Koolide huvi on suur. Ja teate, mis kõige peamine: õpetajad on valmis korraldama uusi aktiivseid tunde, et meie laste päev tervislikumaks muuta.

Aga see kõik ei ole piisav. Me peame endalt küsima: kuidas meelitada Eesti inimesi veelgi enam spordi juurde ja selle kaudu tervisliku eluviisi juurde? See on strateegilise tähtsusega küsimus, sest praegu tegeleme me ennekõike tagajärgedega. Kui inimene on haige, siis pakume talle kvaliteetset ja kallist ravi. Aga milline oleks kokkuhoid, kui me kõik oleksime tervemad ja sportlikumad!

Loomulikult ei ole see ainult riigi probleem ja ennekõike saab iga inimene ise oma tervise heaks palju ära teha. Aga me peame looma selleks veel rohkem võimalusi, veel rohkem jalutus- ja rattateid, korda tehtud parke ja välivõimlemise alasid. Samuti saame teha soodustusi ujulates või spordisaalides käimisel. See kõik oleks väga hästi investeeritud raha ja riik oleks siin tõsiselt tark investor. See ei ole ainult Kultuuriministeeriumi vastutusala. Vaja on mõtteviisi muutust, millesse panustaks ühiselt kogu avalik sektor.

Kaitseväe ülem Martin Herem ütles hiljuti siin saalis esinedes, et noorte füüsiline võimekus ajateenistuses olles paraneb. See näitab selgelt, et see potentsiaal on meis kõigis olemas. Kui Kaitseväe näidet edasi arendada, siis ei tohi me alandada norme, vaid peame sellesama potentsiaali igas inimeses üles leidma ja aktiivseks muutma. Ärme langetame latti ja ärme jookseme selle lati alt läbi! Mulle väga meeldisid kultuuriministri sõnad ja ma lõpetangi nendega: "Terves kehas terve vaim." Aitäh teile!

13:45 Esimees Jüri Ratas

Suur tänu! Ma palun nüüd Riigikogu kõnetooli Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni esindaja Indrek Saare. Palun!

13:45 Indrek Saar

Aitäh, lugupeetud Riigikogu esimees! Head kolleegid! Kõigepealt tänan veel kord ministrit selle ettekande eest ja võimaluse eest, et saame siin taas neid spordipoliitika põhialuseid ülevaatlikult koos kõigi spordisõpradest kolleegidega arutada. Ma tänan ka Riigikogu juhatajat, kes lubas, et meie spordisõpradel – keda ei ole nii ülemäära palju, et neile teise küsimuse lubamine Riigikogu töö halvaks – on võib-olla tõesti järgmistel kordadel võimalik ka teine küsimus esitada, sest tegelikult küsida tahaks ja selle läbi diskussiooni pidada.

Mul on jätkuvalt hea meel tõdeda, et see 2015. aastal Riigikogus vastu võetud dokument toimib, sõidab. Tollal maha pandud liiprid on tegelikult andnud rea ette nii ministeeriumile selle valdkonna kureerijana kui ka valdkonnale, kes ju ise oli loomulikult selle dokumendi koostamisel väga oluline osapool ning tänu sellele on töö olnud korrastatum ja süsteemsem. Üht-teist on jälle aasta jooksul ära tehtud, hoolimata sellest, et möödunud aasta oli nii mõneski mõttes eriline ja ka spordivaldkond sai seda paraku omal nahal tunda. Ma nimetan mõned algatused, mille jätkumise üle on mul väga hea meel, minister neist mõnda juba nimetas. Need on aruandes kirjas.

Regionaalsete tervisespordikeskuste toetus avaldas sel aastal esimest korda tuntavalt oma efekti tänu sellele, et talv oli mõnevõrra lahkem miinuskraadide poolest. Üks asi, millele sai selle loomisel kontsentreerutud – ma loodan, et see nii ka jääb –, oli see, et igas maakonnas oleks võimalik lastel õppida suusatama, sest vaadates meie talvesid, võib juhul, kui kunstlume valmistamise võimalust ei ole, mõni põlvkond elementaarsetest oskustest üldse ilma jääda. Sel talvel oli eriti hea näha, kuidas usinamad suutsid rajad varakult valmis teha ja suusarõõmu jätkus väga pikaks ajaks. Loodame, et see paneb uue aluse ka Eesti suusaspordi tulevasele tähelennule, rääkimata liikumisharrastusest, millest täna on korduvalt räägitud.

Mul on väga hea meel, et see julge hullus, Rally Estonia, tõepoolest õnnestus. See on nüüd koht, kus me näeme, kuidas kriisi saab heas mõttes ära kasutada. Tegelikult jõudis WRC-etapp Eestisse mitu aastat varem, kui keegi seda reaalseks pidas. Ma loodan, et hoolimata sellest, et tänane valitsusjuht on ralli suhtes olnud kriitiline, õnnestub ministril seda positsiooni ka selles valitsuses kaitsta. Nii uhkeid üritusi, arvestades seda, et meil on endal ralli tipptegija olemas, võiks Eestisse edaspidigi tuua.

Mul on hea meel, et eelmise aasta eelarves jätkus ka see kokkulepe, mis puudutab puuetega inimeste katusorganisatsiooni, ehk siis see viimane rahaline n-ö tõusunukk, milles oli kokku lepitud, 200 000 eurot, läks sinna juurde. Ja ma väga loodan, et see, mis on kirjas ligipääsetavuse kohta, see kriitiline noot, mis selles [dokumendis] oli, paneb aluse sellele, et me vaatame kriitiliselt üle, miks meil praegu on tihtipeale sedasi, et puuetega inimeste tulek sporditaristusse on justkui mingisugune eriline sündmus, ja miks see ei võiks olla nende igapäevaelu osa, nii nagu tavalise inimese jaoks on sportima minemine. See peaks nii olema, sest [puuetega inimesed] on täpselt samasugused meie ühiskonnas elavad inimesed, kuigi neil on mingi eriline külg. Nad peaksid saama nendele teenustele ligi nii, et see ei tekitaks [neile] mingit lisastressi või et [nad] ei peaks midagi täiendavat organiseerima hakkama selle jaoks.

Ma palun kolm minutit lisaaega! 

13:50 Esimees Jüri Ratas

Jaa, palun! Kokku kaheksa minutit. 

13:50 Indrek Saar

Ma väga loodan, et RES-i aruteludes, mille puhul mul on hea meel selle lubaduse üle, mille me ministri käest saime, saadakse investeeringuid vaadates aru ka sellest, et paljud spordiinvesteeringud on majanduse taaskäivitamiseks väga head investeeringud. [Loodan,] et ka selle nurga alt seda vaadatakse. Sinna juurde saab luua töökohti, pika perspektiiviga töökohti. Ma unistan sellest, et ühel päeval jõuaksime ka selleni, et spordiklubid ei peaks enam tegema spordikoole selleks, et saada tulumaksuvabastust, mille saamiseks nad on sisuliselt igati õigustatud – et see bürokraatlik takistus, mis tükk aega on olnud, saaks lahenduse.

Ja ma loodan, et see kunagi saavutatud läbimurre, et tööandjad saavad töötajate tervishoiukulusid kompenseerida 400 euro ulatuses aastas, saab nüüd selle jätku, mida tööandjad on küsinud ja mida sotsiaaldemokraadid kindlasti toetavad: see summa peaks kahekordistuma, see võiks olla 800 eurot. Arvestades tänast tervisesituatsiooni ja sellest tulenevaid järelmeid, taastusravi, mida inimesed vajavad, ja sellega seoses ka liikumistegevusi, on see ettepanek kindlasti õigustatud.

Treenerite palgad on üks koht, mille suhtes ma pean paraku olema kriitiline, aga mul on hea meel, et minister andis lubaduse, et ta läheb seda RES-is kaitsma. Treenerite palgad on kaheks aastaks jäänud täiesti seisma tasemele, mis niigi ei olnud piisav. Jah, me suutsime paari aastaga seda numbrit umbes 70–80% tõsta, 600 euro pealt 1000 euro peale. Aga 1000 eurot noorte treeneri miinimumpalgana on ilmselgelt vähe. Treenerite rollist ühiskonnas on nii palju räägitud, et see võiks olla elementaarne. Ka minister ütles, et need inimesed saavad motiveeriva palga. Ma arvan, et siis on ka vähem neid väga ebameeldivaid probleeme, millest me siin viimasel ajal paraku oleme olnud sunnitud treeneritega seoses rääkima.

Liikumisharrastusest. Huvitaval kombel ma selles dokumendis [ei märganud], mis on saanud Liikuma Kutsuvast Koolist. Islandi idee näide ja Elva näide on siin olemas. Aga kas Liikuma Kutsuva Kooli idee on maha potsanud? Mina seda ei leidnud. Ma loodan, et see idee siiski elab, sest tõepoolest, see on üks [võimalus olukorda parandada]. Ma ise nägin, mida see tegelikult tähendab. See tervisekriis andis mulle võimaluse oma lapsega natukene rohkem ja süsteemsemalt tegeleda ning ma sain aru, kui vähe jääb tavapäeva raames kooliõpilasel aega mingites muudes raamides liikuda, kui ta koolis ei saa liikuda. Liikumisvõimalused tuleb koolipäeva integreerida.

Lõpetuseks tahaksin meelde tuletada seda, mida ministergi mainis: Eesti Antidopingu ja Spordieetika SA väärib igakülgset toetust. Spordi ausus peab ühemõtteliselt olema tagatud. Spordi riigieelarvest rahastamise raison d'être, olemasolu igasugune õigustus, on see, et sport on aus ja siin ei ole mingeid nüansse. Spordieetika ja Antidopingu SA tegevus vajab igakülgset toetust, nii rahalist kui ka moraalset. Jõudu spordivaldkonnale! Loodan, et see kriis annab meile uusi ideid, kuidas ka selles valdkonnas arenguga edasi minna. Tänan tähelepanu eest!

13:54 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ma palun nüüd, Raivo Tamm, Isamaa fraktsiooni esindaja!

13:54 Raivo Tamm

(Kaugühendus)

Tänan, lugupeetud istungi juhataja! Tänan ka kultuuriministrit selle ettekande eest! Ma näen kella vaadates, et lisaaega mul enam tellida ei ole võimalik. Püüan nii kiiresti ära rääkida kui vähegi võimalik ja avaldan toetust ideele toetada igati spordivaldkonnas treenereid.

Hiljaaegu osalesin treenerite esimesel ümarlaual, mille olid kokku kutsunud treenerid ise, et Eesti ühiskonnas treenerite staatust rohkem väärtustada. Treeneriamet võiks ilmselgelt olla rohkem väärtustatud, kui ta praegu on, ja nagu siin tänagi on kuulda olnud, [puudutab see] eeskätt nende tasustamist, palka. On ilmselge, et see amet on sama väärtuslik, kui on kooliõpetaja amet, ja tema väärtus [on sama suur kui kooliõpetajal] meie ühiskonnas meie lastele – ja mitte ainult lastele, vaid ka täiskasvanutele.

Mind oli kutsutud sellele ümarlauale rääkima oma kogemusest treeneritega. Ma ütlen tõesti nii, nagu tervisesportlane ütleb, et kõige raskem on teekond diivanilt välisukseni, aga kui sa välisuksest välja lähed ja oled üksi, siis ega sul kerge ei saa olema, kui sul ei ole treenerit. Ma arvan, et väga oluline on tark sportimine, mitte ise omapäi või mõne sõbra õhutusel tegutsemine. Väga oluline on liituda mõne grupi või treeningrühmaga, et teha seda kõike treeneri käe all. Tark sportimine on kõige tähtsam.

Selleks, et tark sportimine oleks Eestis elujõuline, arvan ma, et on väga oluline kõikvõimalikes eelarvetes, nii lisaeelarves kui ka tulevases eelarves, osutada väga suurt tähelepanu Eesti treenerkonnale, nende toimetulekule. Aitäh! 

13:57 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Rohkem kõnesoove ei ole. Sulgen läbirääkimised. Selle punkti menetlemine on lõpetatud. Aitäh ministrile ja kõigile küsijatele! 


3. 13:57 Väärteomenetluse seadustiku § 62 muutmise seaduse eelnõu (215 SE) teine lugemine

13:57 Esimees Jüri Ratas

Liigume edasi kolmanda päevakorrapunkti juurde, milleks on õiguskomisjoni algatatud väärteomenetluse seadustiku § 62 muutmise seaduse eelnõu 215 teine lugemine. Palun Riigikogu kõnetooli Tarmo Kruusimäe. Palun!

13:57 Tarmo Kruusimäe

Head töökaaslased! Riigikogu õiguskomisjon kohtus [selle eelnõu arutamiseks] kolmel korral: 15. veebruaril, 18. märtsil ja 5. aprillil. Viimasel istungil tehti suur muudatus, mis oli seotud § 62 lõigetega 3 ja 4. Nende sisu on see, et nüüd on kannatanul õigus tutvuda väärteotoimikuga ilma, et ta peaks selleks kohtusse minema. Kõik otsused olid konsensuslikud ja komisjon otsustas muudatusettepanekuid toetada. Eelnõu kolmas lugemine ehk lõpphääletus võiks toimuda 13. aprillil 2021. Palun eelnõu toetada!

13:58 Esimees Jüri Ratas

Aitäh, hea ettekandja, põhjaliku ettekande eest! Tundub, et küsimusi ei ole. Küsimusi ei ole. Aitäh teile! Kas soovitakse avada läbirääkimised? Läbirääkimisi ei soovita avada. Alustame nüüd muudatusettepanekute läbivaatamist. On laekunud üks muudatusettepanek õiguskomisjonilt, juhtivkomisjoni seisukoht on arvestada seda täielikult. Ja olemegi muudatusettepanekud läbi vaadanud. Juhtivkomisjoni seisukoht on eelnõu 215 teine lugemine lõpetada. Teine lugemine on lõpetatud ja ka kolmanda päevakorrapunkti käsitlemine on lõpetatud.

Head Riigikogu liikmed! Mul on teile veel olulist infot selle kohta, mida Martin Helme ütles hommikul. Nüüd on selgunud veel üks asi. Nimelt, täna toimub globaalse Eesti toetusrühma asutamise koosolek, kokkukutsuja on Imre Sooäär. Kõigil Riigikogu liikmetel, kes soovivad selle toetusrühmaga liituda, on selleks võimalus nüüd kohe peale istungit Teamsi keskkonnas. Minu info kohaselt on Imre Sooäär selle lingi kõigile Riigikogu liikmetele e-postkasti saatnud. Nii et kes soovivad, palun avage oma e-postkast, minge selle lingi kaudu sellesse keskkonda ja saate osaleda globaalse Eesti toetusrühma asutamise koosolekul.

Nii, istung on lõppenud. Ma tänan teid suure toe ja abi eest. Aitäh teile!

13:59 Istung lõppes

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee