Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

header-logo

13:59 Istungi rakendamine

14:00 Aseesimees Hanno Pevkur

Head kolleegid, alustame Riigikogu täiskogu V istungjärgu 10. töönädala kolmapäevast istungit. Ja meil on võimalus üle anda eelnõusid ja arupärimisi. Palun! Esimesena on palunud Tarmo Kruusimäe. Palun!

14:01 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Head töökaaslased! Mul on suur au üle anda Isamaa fraktsiooni poolt teoorjuse lõpetamise eelnõu, mis tegelikult käsitleb selle koormise, kohustuse, mis täna on pannud siis kohalikud omavalitsused koduomanike õlule. Eesti riigina me oleme arenenud, me juba abistame maailmas abivajajaid, aga me oleme riigina unustanud teha võib-olla vigade parandust, väikest auditit, et kas kõik meie seadused on selliselt võrdselt ikkagi toimivad ja kas nad on tänases ajas. Isamaa fraktsioon leiab, et aastal 2021 ei ole enam kohane koduomanikele panna kohustust kohaliku omavalitsuse tänavaid hooldada. Seda enam, et kohalikke omavalitsusi kui ka koduomanikke tuleb võrdselt kohelda. Täna on selline olukord, kus mõned kohalikud omavalitsused teevad juba selle töö ära ja samas teised kohalikud omavalitsused panevad selle koduomanikele. Veel hullem on kuulata võib-olla seda, kus kohalik omavalitsus arvab, et kui koduomanik on jäänud eakaks ja ta ei suuda enam ilma rahata kohaliku omavalitsuse tänavaid hooldada ja korras hoida, öeldakse, et müü kodu maha. Teeme nii, et ei oleks meil enam ebavõrdset kohtlemist, et mõned omavalitsused hoolivad ja teised koorivad. Lõpetame koorimise. Aitäh!

14:02 Aseesimees Hanno Pevkur

Rohkem paistab, et eelnõusid ja arupärimisi ei ole. Seega, olen ühe eelnõu vastu võtnud ja juhatus loomulikult otsustab edasise vastavalt kodu- ja töökorra seadusele. Nüüd viime läbi kohaloleku kontrolli. Palun kohaloleku kontroll!

14:03 Aseesimees Hanno Pevkur

Kohale registreerus 84 Riigikogu liiget, hetkel puudub 17.

Head kolleegid! Üks päevakorra täpsustamine. Peaminister Kaja Kallas on avaldanud soovi esineda Riigikogu homsel, 8. aprilli istungil poliitilise avaldusega. Kodu- ja töökorra seaduse alusel on Riigikogu esimees täiendanud seetõttu homse istungi päevakorda ja lisanud peaminister Kaja Kallase poliitilise avalduse esimeseks päevakorrapunktiks.

Härra Kruusimäe, kas teil on protseduuriline küsimus?

14:04 Tarmo Kruusimäe

Mul on jaa selles suhtes protseduuriline, et ma olen homses teises päevakorrapunktis siis õiguskomisjonipoolne ettekandja. Ja kui nüüd peaminister esineb poliitilise avaldusega ja sealt edasi ka siis kultuuriminister Anneli Ott, et ma ei näe seda võimalust, et me jõuaksime mõistlikult menetleda SE 215, mis on teine lugemine, ja kuidas anda saadikutele. Et mismoodi siis juhatus seda otsustab?

14:04 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh, seda me näeme homme. Enne ei oska midagi täpsemalt öelda. Kui kui me homme seda ei jõua menetleda, siis see lükkub järgmisse nädalasse.


1. 14:05 Riigi 2021. aasta lisaeelarve seaduse eelnõu (357 SE) teine lugemine

14:05 Aseesimees Hanno Pevkur

Nii nüüd läheme tänase päevakorra juurde. Esimene päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud riigi 2021. aasta lisaeelarve seaduse eelnõu 357 teine lugemine. Kõnetooli on oodatud rahanduskomisjoni esimees Erki Savisaar. Palun!

14:05 Erki Savisaar

Aitäh, austatud juhataja! Lugupeetud Riigikogu! Rahanduskomisjon arutas 2021. aasta lisaeelarve seaduse eelnõu teise lugemise ettevalmistamise raames k.a 25. 26. ja 31. märtsil ning 5. aprillil.

Komisjoni istungil 26. märtsil osalesid ka mitmed ministrid, keskkonnaminister Tõnis Mölder, ettevõtlus- ja tehnoloogiaminister Andres Sutt, maaeluminister Urmas Kruuse, kultuuriminister Anneli Ott, haridus- ja teadusminister Liina Kersna ja riigihalduse minister Jaak Aab. Ministrid andsid hea ülevaate oma valdkonna lisaeelarvest ning ning edastasid ka kirjalikult toetusmeetmete määruste kavandid või jaotusvõtmed ning ka küsitud täiendava info meetmete kohta. Ülejäänud neli ministrit, kellel on samuti lisaeelarvega uusi vahendeid, andsid oma ülevaate juba enne esimest lugemist täiskogus.

Meeldetuletuseks nii palju, et lisaeelarve maht on 641 miljonit eurot, mis on Eesti elanike, ettevõtete, ühiskonna ning tervishoiusüsteemi abistamiseks. Meetmete pakett sisaldab vahendeid töötasu toetuste maksmiseks majandusharudes, kus töömaht piirangute tõttu väheneb, haigushüvitiste hüvitise jätkamist alates teisest haiguspäevast, lisameetmeid vaimse tervise hoidmiseks, erihoolekandele ja rehapilitatsioonile, lisavahendeid ravimitele, vaktsineerimisele, kriisi juhtimisele ning toetusmeetmeid turismisektorile, kultuurikorraldajatele ja loovisikutele.

Muudatusettepanekute esitamise tähtajaks, 31. märtsil kella 17.15-ks laekus 11 muudatusettepanekut, sh üks Eesti Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioonilt, viis Isamaa fraktsioonilt, neli Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonilt ja üks Riigikogu liikmelt Imre Sooäär, kes võttis menetluse käigus oma ettepaneku tagasi. Muudatuste selgitused on toodud muudatusettepanekute loetelus.

Valitsus esitatud muudatusettepanekuid ei toetanud ning komisjon jättis laekunud muudatusettepanekud arvestamata. Peamised põhjused, miks see nii läks, olid järgmised. Lisaeelarve koostamise eesmärk on kitsalt keskenduda hädavajalikule piirangutest tulenevatele toetusmeetmetele ja otseselt pandeemiast tingitud kuludele. Teadus- ja arendustegevuse põhiinstrumentide, sh baasfinantseerimine, uurimistoetused, riigi teadus- ja arendusasutused jne rahastamiseks on 2021. aasta riigieelarvesse planeeritud 109,3 miljonit eurot, sh täiendavalt eraldatud vahendeid 2021. aastaks 43 miljonit eurot. Lisavahenditest on kavandatud Haridus- ja Teadusministeeriumile 22,4 miljonit eurot. Nende vahendite piires on olnud võimalik eelarves tegevusi prioriseerida ja vajalikud kulud katta. 

Spordivaldkonnale on lisaeelarves eraldi ette nähtud toetusmeetmeid 4,2 miljoni euro ulatuses. Toetusmeetmetes kajastub muu hulgas ka spordialaliitudele kavandatud 0,6 miljoni euro suurune meede omatulu teenimise katteks ja piirangute leevendamiseks. Lisaeelarve tekstiparagrahvid aga ei ole õige koht eelarvekulude kokkuhoiu suunise andmiseks. Riigieelarve seaduse § 28 lõike 2 kohaselt esitatakse iga-aastases riigieelarve seaduses sätted, mille esitamise kohustus tuleneb õigusaktist või mis on seotud eelarveaastal riigieelarve vahendite kogumise, toetusena saamise, vahendamise või kasutamise korralduse või tingimustega. 

Arutelu lõpuks jõudis komisjon konsensusele järgmistes menetlusotsustes: täna siin suures saalis võiks teise lugemise lõpetada ning määrata muudatusettepanekute tähtajaks 9. aprill kell 12 ning kui teine lugemine lõpetatakse, siis komisjoni ettepanek on võtta eelnõu kolmas lugemine ja lõpphääletus täiskogu päevakorda 14. aprilliks. Aitäh!

14:11 Aseesimees Hanno Pevkur

Hea komisjoni esimees, on ka küsimused teile. Helmen Kütt alustab. Palun!

14:11 Helmen Kütt

Suur aitäh, lugupeetud eesistuja! Austatud ettekandja! Te tõite väga kenasti välja, et esitati muudatusettepanekuid. Kahetsusväärselt ma sain aru, et ühtegi nendest muudatusettepanekutest ei võetud arvesse komisjoni poolt ega ei leitud ka vajalikuks valitsuse poolt nendega arvestada. Nüüd ma küsin seda, et eks hea tava on, kui kriisis oleme koos, siis koos otsida lahendusi. Et kas tõepoolest nendest 11-st esitatud muudatusettepanekust, näiteks ka kroonviirust põdevatele ja nende lähikontaksetele esimesest haiguspäevast hüvitamine või siis kiirtestid, kas tõepoolest need ei väärinud sellist arutelu, et neid oleks ka arvestatud ja toetatud? Aitäh!

14:12 Erki Savisaar

Aitäh! Kahtlemata, kõik teemad, millele muudatusettepanekutega tähelepanu juhiti, on äärmiselt olulised. Aga nende lahendused peaksid tulema selle aasta raames juba olemasolevate vahendite kaudu ja edaspidi on see juba järgmise aasta riigieelarve küsimus või ka laiemalt riigi eelarvestrateegia küsimus. Ja kui me räägime siin vahenditest, ma ei tea, testimisele ja vaktsineerimisele ja  muudele toetusmeetmetele, siis selleks on riigieelarves juba piisavalt vahendeid olemas, lisaeelarvega neid lisandub. Ja lisaks sellele on üsna märkimisväärne summa pandud ka Vabariigi Valitsuse reservi, millega Vabariigi Valitsusel on täiendavalt võimalik lisakulutusi katta, kui need peaksid tekkima. Aitäh!

14:13 Aseesimees Hanno Pevkur

Helle-Moonika Helme, palun!

14:13 Helle-Moonika Helme

Aitäh, hea eesistuja! Hea ettekandja! Lisaeelarvega antakse 12 miljonit Haridus- ja Teadusministeeriumile suvelaagrite korraldamiseks, et tasandada distantsõppega tekkinud õpilünki. Aga kui haridus- ja teadusminister Liina Kersna käis komisjonis meile seda kava tutvustamas, siis ta ütles, et selle meetme maksumuseks saab olema 6 miljonit. Minu küsimus on, et kust see 12 miljonit nüüd tuli, kui Haridus- ja Teadusministeerium oli maksumuseks arvutanud 6 miljonit, ja millised olid Haridus- ja Teadusministeeriumi põhjendused? Ja kui me arvestame, et suvel tegelikult võib meil koroonaolukord olla veel selline, et me selliseid laagreid, kus kõik lapsed on väga lähedalt ja tihedalt koos, korraldada ei saa ja kui siis selgub, et see raha jääb kasutamata, siis kas on ka mingi sellekohane plaan olemas, mis lisaeelarvega siis selles osas saab?

14:14 Erki Savisaar

Aitäh! Kui eelarves mingid vahendid jäävad kasutamata, siis teatud ulatuses on neid võimalik ju edasi kanda järgmisesse aastasse või siis jäävadki need kasutamata ja järgmistel aastatel on võib-olla selle võrra rohkem vahendeid võimalik eelarvesse planeerida.

Nüüd, kui võtta see Haridus- ja Teadusministeeriumi küsimus lahti, siis ega seal ei ole ju kogu raha mõeldud ainult ühe meetme peale. Seal on mitmeid erinevaid tegevusi, mida toetatakse. Ma püüan siit kirjeldustest üles leida, kus mul see detailsem selgitus oligi. Ja tõesti, laste- ja noortelaagreid on planeeritud teha, aga eks need on mõeldud pigem koolitööväliselt sellise huvitegevuse raames, kus nad vajadusel kõigi muude lõbusate tegevuste kõrval saavad korrata ka neid teadmisi, mis juba koolipingist peaksid selged olema. See kindlasti ei ole mingisugune selline kohustuslik üritus, kuhu kõik Eestimaa lapsed peavad kohale minema.

Ja peale selle on nende vahendite raames ka raha näiteks arvutite ostmiseks nendele lastele, kellel seda võimalust ei ole olnud. Neist mingi osa õnnestub kätte saada juba kevadperioodil, aga midagi jääb kindlasti ka sügiseks. Ja siis on täiendavalt vahendeid ka näiteks kiirtestide ostmiseks jne. Nii et neid meetmeid on väga erinevaid, mida Haridus- ja Teadusministeerium planeerib.

14:16 Aseesimees Hanno Pevkur

Aivar Sõerd, palun!

14:16 Aivar Sõerd

Aitäh, austatud juhataja! Austatud rahanduskomisjoni esimees! Need muudatusettepanekud, mida rahanduskomisjon menetles, suuremale osale nendest oli katteallikaks märgitud Vabariigi Valitsuse reserv. Ma küsingi, et mulle teadaolevalt või ma sain aru nende arutelude ajal, et põhieelarves oli Vabariigi Valitsuse reservis jaanuari lõpus 33,9 miljonit eurot ja siis natuke tuli veel ülekantavat raha juurde, aga see oli ka jaanuari lõpuks suures osas juba kohustustega kaetud. Nii et sellest tulenes see, et lisaeelarvega suurendati Vabariigi Valitsuse reservi. Ma küsingi, et mis seis nende valitsusreserviga on, et kas see reserv, valitsuse reserv on sihtotstarbeliselt juba ära täidetud ja kas üldse on Vabariigi Valitsuse reservis ruumi selleks, et seda seada muudatusettepanekute katteallikaks? Aitäh!

14:18 Erki Savisaar

Aitäh! Selles või nendes lisavahendites, mis nüüd lisaeelarvega Vabariigi Valitsuse reservi suunatakse, on kindlasti vabu vahendeid, mida valitsus saab kasutada vastavalt vajadusele, mis tekivad. Eelbroneering on seal ju sisuliselt ainult ühele summale, mis puudutab selle teise pensionisamba maksete peatamise kompenseerimist neile, kes otsustavad või otsustasid see aasta sellest teisest pensionisambast lahkuda. Kõik ülejäänud reservis olevad vahendid ootavad ikka edasisi otsuseid ja midagi enne eelarve vastuvõtmist kellelegi ära lubatud ei ole. Aitäh!

14:19 Aseesimees Hanno Pevkur

Helir-Valdor Seeder, palun!

14:19 Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Austatud komisjoni esimees! Lisaeelarves on ilusasti ette nähtud pensionireformi käivitumisega seotud kulutused 117 miljonit eurot, aga ei ole sentigi tulude poolt sinna sisse pandud. See oli väga kummaline. Rahandusminister põhjendas, et valitsus ei pannud seda sellepärast, et ei teadnud täpset prognoosi, mis muidugi ei ole üldse usutav, ja kahtlane, et Rahandusministeerium oma võimekuse üldse on minetanud. Eelarve baasseadus näeb ette, et kõik seadusest tulenevad ja teadaolevad tulud ja kulud peavad eelarves kajastuma. Ja see on teada, et seadus käivitub, kulupool on ka sees. Tänaseks on majandusprognoosi tulemusena teada ka usaldusväärne tulude pool, mis on 300 miljonit. Ja ma küsin, kas komisjonis ei olnud arutelul, et nüüd peaks ja saaks tulude poole menetluse käigus sisse lülitada. Ja milline on teie seisukoht? Nüüd ju saaks selle lülitada komisjoni menetluses sisse ja me viiks kooskõlla baasseadusega selle lisaeelarve.

14:20 Erki Savisaar

Aitäh! Komisjonis toimus tõesti kevadprognoosi arutelu, kus me saime ülevaate nii selle pensionisamba mõjudest tulu ja kulu poole pealt kui ka teistest mõjudest, mis meie majanduses on, ja trendidest järgneva aasta ja pikema perioodi jooksul. Kuid meil see eelarve menetlemise kord siin Riigikogus on tehtud niimoodi, et me selliseid muudatusi siin Riigikogus enam sisse viia kahjuks ei saa. Ja eks kõik need rõõmud ja mured kajastuvad järgmise aasta eelarves.

14:20 Aseesimees Hanno Pevkur

Siim Pohlak, palun!

14:20 Siim Pohlak

Hea ettekandja! Küsiksin natuke täpsemalt selle kaheksanda muudatusettepaneku kohta, mille härra Sooäär esitas. Miks ta selle tagasi võttis? Mis see põhjendus oli? Kas oli mingi huvide konflikt õhus, et kuna ta ise maaturismi valdkonnas toimetab, siis sellepärast ei peetud kohaseks, et ta selle ettepaneku esitab? Või mis oli seal täpselt põhjus, miks see maaturismi hooajalise toetuse ettepanek tagasi võeti? Aitäh!

14:21 Erki Savisaar

Imre Sooäär saatis rahanduskomisjonile kirja, kus ta ütles järgmist. Kuna valitsus on moodustanud möödunud nädala neljapäeval vastava töörühma, et selle teemaga tegeleda ja hooajalisusest tulenev kriisiabi probleem maaturismi sektoris lahendada, mida töötukassa tol hetkel kavandatav toetusmeede ei võimaldanud, siis palus ta oma muudatusettepaneku loetelust välja võtta. Ootame valitsuse komisjoni poolset lahendust, kuidas see küsimus laheneb. Ja kui valitsuse tasandil see lahendus ei tule, siis on meil kolmanda lugemise raames võimalik eelarvesse veel muudatusi teha.

14:22 Aseesimees Hanno Pevkur

Helle-Moonika Helme, palun!

14:22 Helle-Moonika Helme

Aitäh! Ma tänan teid, hea ettekandja, selle vastuse eest, aga sellest tõukuvalt ma siiski märgiksin ära, et kõik need põhjendused, mida te ette lugesite, käisid meil ka lugupeetud haridusministri ettekandest läbi, mille peale tema pakkus arvestuslikult 6 miljonit. Nüüd me näeme, et lisaeelarvesse on 6 miljoni asemel täpselt nendesamade asjade peale tekkinud 12 miljonit. Okei, ma saan aru, et teil on väga raske ära põhjendada, kus siis järsku see 6 miljonit lisavajadus tekkis.

Aga minul on ka teine küsimus. Ma tegin ettepaneku, et õpetajatele preemia maksmine koroonapandeemiast tingitud lisatööülesannete täitmise ja distantsõppe eduka ühildamise eest, ühe kuupalga ulatuses maksta preemiat. See lükati komisjoni poolt tagasi. Öelge nüüd, kas komisjon ei pidanud vajalikuks sellist asja, kas nad ei tahtnud tunnustada meie õpetajaid selle suure ja tänuväärse töö eest või oli põhjenduseks see, kuidas ma ütlen, see, kust ma tahtsin või pakkusin välja selle, kust see raha võtta. Aitäh!

14:23 Erki Savisaar

Aitäh! Rääkides sellest 12 miljonist, siis, ütleme, laias laastus ta saab jagada kaheks osaks. Esimene 6 miljonit eurot on suvistele laagritele eesmärgiga pakkuda lastele-noortele nii vaimset tervist tugevdavat meelelahutust, õpioskuste arendamist kui õpilünkade tasandamist ja teise 6 miljoni euroga on plaanis toetada erahuvihariduse, huvitegevuse, erakoolide, eralasteaedade ja -hoidude pikaajalise kriisi mõjude leevendamiseks katet. On kaks sellist suurt plokki. Nüüd jah, tõesti see muudatusettepanek oli õpetajatele preemiaid maksta tulenevalt sellest keerulisemast tööst, mida on tulnud teha kriisi ajal. Loomulikult olid kõik seda meelt, et õpetajad vajavad toetust ja väärivad toetust, aga seda toetust tegelikult väärivad ka paljude teiste elualade esindajad, olgu need meditsiinitöötajad, päästetöötajad. Ja kokkuvõttes me oleme kõik selles kriisis ühiselt olnud ja kogu Eesti rahvas vajaks mingisugust preemiat. Ja ei näinud komisjon võimalust ühte huvigruppi niimoodi kuidagi esile tõsta. See küsimus tuleks lahendada kuidagi teisiti.

14:25 Aseesimees Hanno Pevkur

Helir-Valdor Seeder, palun!

14:25 Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Auväärt komisjoni esimees, ma tunnustan teid, et te värske komisjoni esimehena olete seadusega juba nii kursis ja teate, et lihtsalt tulude poolt siin menetluse käigus niimoodi suurendada ei saa. Aga kas siis komisjonis sai selgeks ja kas komisjon tundis huvi või komisjon tõesti ei tundnud huvi, miks Vabariigi Valitsus esitas lisaeelarve ilma tulupooleta, ehk miks ta otsustas 300 miljonit eurot varjata, ei soovinud seda tulupoolena näidata, mis oleks ju lahendanud praegu ka vastused nendele küsimustele, mida siin esitatakse, et õpetajatele ühekordne toetus ja võib-olla meditsiini- ja päästetöötajatele jne? Tulupool 300 miljonit oleks juurde lisatud ja sealt oleks saanud ka teha kulutusi. Miks Vabariigi Valitsus otsustas neid tulusid varjata, teades, et need ju tegelikult sellel aastal laekuvad? Aitäh!

14:26 Erki Savisaar

Aitäh! Kõigepealt, ega seda ei saa öelda, et selles lisaeelarves ei ole tulupoolt kajastatud. Et kui eelarve kulude pool on see 641 miljonit, siis see mõju eelarvepositsioonile, kui me vaatame, oli üle 400 miljoni, seal circa 200 miljoni jagu on neid tulusid juurde arvestatud. Aga minister oma tutvustuses põhjendas selle teise pensionisamba tulupoole puudumist sellega, et tolleks hetkeks ei olnud veel selge, kui palju inimesi avalduse esitavad ja milliseks see tulude pool kujuneb, ja sooviti lisaeelarvega kiiresti tulla Riigikogusse, et need toetusmeetmed, mis siin lisaeelarves on ette nähtud, jõuaksid võimalikult kiiresti abivajajateni. Ja see oli ministeeriumipoolne põhjendus. Aitäh! 

14:27 Aseesimees Hanno Pevkur

Indrek Saar, palun!

14:27 Indrek Saar

Aitäh, juhataja, sõna andmast! Lugupeetud ettekandja! Vastusena Helmen Küti küsimusele te muu hulgas rääkisite sellest, et kuidagi need vahendid, mis juba tuleks ette näha, need juba on eelarves või siis need tuleks järgmise aasta eelarves ette näha. Aga see ei vasta kuidagi tegelikult sellele küsimusele, mida Helmen Kütt küsis, näitena. Ehk siis sotsiaaldemokraadid esitasid muudatusettepaneku 8,5 miljoni leidmiseks selle jaoks, et haiguspäevad saaks hüvitatud. See on muu hulgas see asi, mida toetavad ka Eesti Väikeettevõtjate Assotsiatsioon ja ametiühingud lisaks sotsiaaldemokraatidele ja paljudele terviseekspertidele. Ja seda ei ole kindlasti selle aasta eelarves, see on suurusjärguna ainult 1,3% kogu lisaeelarve mahust. Kas rahanduskomisjon seda arutas, miks neid täiendavaid vahendeid sinna ei leitud? Aitäh!

14:28 Erki Savisaar

Aitäh! Haiguspäevade hüvitamiseks on kahtlemata riigieelarves vahendid olemas. Need vahendid on seal olemas, et hüvitada haiguspäevad alates teisest haiguspäevast, ja seda teisest haiguspäevast hüvitamist pikendatakse vähemalt aasta lõpuni.

Nüüd, tõesti, Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon esitas muudatusettepaneku hüvitada haiguspäevi alates esimesest haiguspäevast ja selles osas me komisjonis üksmeelele ei jõudnud, kas see on kõige parem meede. Seda võimalust, hüvitada haiguspäevi alates esimesest tööpäevast saavad kasutada ka tööandjad, vabatahtlikult. Seda saavat teha ka näiteks omavalitsused. Ma tean, et Tallinn näiteks kasutab seda võimalust oma inimeste toetamisel. Kogu toetus ei pea sugugi alati tulema riigieelarvest ja seetõttu jäi see muudatus ka arvestamata. Aitäh!

14:29 Aseesimees Hanno Pevkur

Kalvi Kõva, palun!

14:29 Kalvi Kõva

Aitüma, hea Riigikogu aseesimees! Hea Erki! Ma ei hakka teist küsimust registreerima, mul on kaks küsimust, küsin korraga ära. Esimene asi. Me ei ole esimest päeva siin Riigikogus ja me teame väga täpselt, kuidas riigieelarve menetlemine käib. Kunagine rahanduskomisjoni esimees Sven Sester ütles väga lihtsalt, et kuulge, sõbrad, et teise lugemise eelne muudatusettepanekute esitamine on ideede korje ja küll me komisjoni ... (Halb kuuldavus.) ... ettepaneku, kus kõik ... (Halb kuuldavus.) Nii ütlesid ka sina, et tõenäoliselt Imre poolt tehtud turismiasi on selles enne kolmandat lugemist muudatusettepanekus. Ütle, mis asjad siis sinna veel tulevad nendest muudatusettepanekutest, mis täna laual on. Ja teine küsimus. Nagu sa ütlesid, et see haiguspäeva hüvitamine esimesest haiguspäevast ei ole leidnud konsensust. Mille taha see jäi? Kas te arvate, et see ei vähenda haiguse levikut?

14:30 Erki Savisaar

Aitäh! Kindlasti mingisuguseid muutusi nendes esialgsetes plaanides ette tuleb ja küsimus on lihtsalt selles, et kas see muudatus puudutab ministri määrust, seda jagamisvõtit, kuidas see meede ellu rakendub või tõesti peab selle jaoks nägema ette eraldi vahendeid eraldi rea peal lisaeelarves. Ja ma usun küll, et see maaturismiküsimus leiab lahenduse. Ja teiseks tundub, et meil on eelarves üks kalandust puudutav toetusmeede, mis vist oleks mõistlik sealt maha tõmmata, sest ma ei näe nagu põhjust, miks sellisel moel need ettevõtjad seda toetust vajaksid. Ma arvan, et siin sektoril nende kalade müümisega ei tohiks probleemi olla Eesti turul, ja kui nad sellega aktiivselt tegeleksid juba täna ja ei ootaks seda, millal mõned rahvusvahelised piirid avanevad, siis õnnestuks neil täiesti mõistliku hinnaga need kalad ise ära turustada, ilma et riik peaks seal kuidagi logistiliselt või muude meetmetega appi tulema.

Nüüd, mis puutub haiguspäevadesse, siis see meede, et haiguspäevi hüvitatakse alates teisest haiguspäevast, on kindlasti toiminud ja vähendanud viiruse levikut. Kindlasti oleks positiivne mõju ka, kui selle esimese haiguspäeva koormus töövõtjale või töötajale ei oleks niivõrd suur. Kuid nagu ma ütlesin, üksmeelt selles ei leitud ja seetõttu jäi antud hetkel see muudatusettepanek arvestamata.

14:32 Aseesimees Hanno Pevkur

Aivar Kokk, palun!

14:32 Aivar Kokk

Hea juhataja! Hea komisjoni esimees! Kõige kiiremini suudame epideemia seljatada siis, kui ettevõtjad, töötajad ja riik tegutsevad ühiselt. Me teame, et ettevõtjad teevad suuri pingutusi, takistamaks COVID-19 levikut töökeskkonnas. On selge, et hoolimata erinevatest abimeetmetest, ei saa täielikult kõiki viirusekoldeid töökohtades ennetada ilma vaktsineerimata. Kui me ei suuda hetkel vajalikus tempos vaktsineerida, siis miks me ei rakenda kiirteste? Eelarves on kiirtestide jaoks vaid 850 000 eurot ja seda vaid koolidele. Sellest jätkub koolidele vaid mõneks kuuks. Aga ettevõtted? Inimeste testimise laialdaselt kättesaadavaks ja mugavaks muutmine aitab tõkestada viiruse levikut, mistõttu tuleb kiirtestid võtta kasutusele senisest suuremas mahus. Mis sa arvad, et meil oli parandusettepanek ikkagi kiirtestidele investeeringuid juurde panna, kas võiks seda toetada? Aitäh!

14:34 Erki Savisaar

Aitäh! Nagu sa ka ise ütlesid, lisaeelarves on vahendid ette nähtud kiirtestide ostmiseks, ja kindlasti tekib see kiirtestide ostmise võimalus ka eraettevõtjatel, kes soovivad seda kasutada. Kahtlemata, hetkel teadaolevalt kõige parim moodus selle viirusega võitlemiseks on vaktsineerimine, seda võimalikult kiiresti. Ja see eelarve on ikkagi koostatud selles usus, et siin kevadsuvisel perioodil õnnestub Eesti elanikkonnast piisav hulk ära vaktsineerida, et vaktsiinikaitse oleks olemas, ja loodetavasti seetõttu saame sügisesse minna juba ilma piiranguteta. Ja kui me nüüd räägime nagu rohkem nende kiirtestide kasutusvõimalustest, ma ei välistaks seda, et kui me hakkame nüüd piiranguid leevendama kevadisel perioodil, siis võib-olla tasub kaaluda seda, et nende kiirtestide abil on võimalik lühendada seda karantiiniperioodi, mida praegu on 10 päeva, et võib-olla nende kiirtestidega saab seda lühendada. Aga arutelud käivad ja ma usun, et raha taha siin see asi kindlasti ei jää, nagu ma ütlesin, Vabariigi Valitsuse reservis on samuti täiendavaid vahendeid, kui see nõudlus peaks tulema. Aitäh!

14:35 Aseesimees Hanno Pevkur

Andres Metsoja, palun!

14:35 Andres Metsoja

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea Erki! Ma saan aru, et komisjon paljuski keskendus tulevikupildi selliste tundmatutega võitlusele, et kuhu me siis läheme kas kriisiolukorras või mida toob järgmine aasta seoses pensionireformi temaatikaga. Härra Seedrile te vastasite, et rõõmud ja mured, mis kaasnevad pensionireformiga, saavad kajastuse ilmselt järgmise aasta eelarve kontekstis. Äkki natuke valgustate, mis need rõõmud siis võiks olla ja kui suured need mured on.

14:36 Erki Savisaar

Aitäh! Rahanduskomisjon keskendus lisaeelarve menetlemisele, muude kõrvaltegevustega meil seal väga aega ei olnud tegelda. Küll aga, jah, oli võimalus ära kuulata kevadine majandusprognoos. Ja kui me räägime nüüd mõjudest järgmise aasta eelarvele, siis üks osa puudutab muidugi seda suurenevat ühekordset tulumaksu laekumist, mis tekib, teiseks, sotsiaalmaksu laekumine kindlasti paraneb, mis omakorda loodetavasti võimaldab ka pensione tõsta kiiremas korras, kui seda nägid ette varasemad eelarvestrateegiad.

14:37 Aseesimees Hanno Pevkur

Helmen Kütt, palun!

14:37 Helmen Kütt

Suur tänu, austatud eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Minu esimesele küsimusele vastates te rääkisite ja tõite näiteid kõigest muust, mitte aga haiguspäevade kohta, ja keskendusite teemale, et teise haiguspäeva osas pikendati 70% ulatuses toetuse saamist kuni aasta lõpuni. Kas te komisjonis tegelikult saite aru, et sotsiaaldemokraatide ettepanek puudutas ainult kroonviiruse haigeid ja lähikontaktseid? See ei puudutanud neid, kes jala katki kukuvad, ja see ei ole vastand olemasolevale ettepanekule pikendada aasta lõpuni 70% [ulatuses toetuse saamist]. See puudutas konkreetselt haigusega toimetulekut, viiruse ohjeldamist ja keskendumist selle haigusega seotud tegevustele. Kui laenu võtame kõik rõõmsalt ühes riigina, siis teie meelest ja näitena toodud omavalitsustes sõltub see, kes saab toetust või ei. Kas sellest aru saadi, millise ettepaneku sotsiaaldemokraadid tegelikult tegid?

14:38 Erki Savisaar

Aitäh! Ma usun, et kõik rahanduskomisjoni liikmed said väga hästi aru, millise ettepaneku Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon tegi.

14:38 Aseesimees Hanno Pevkur

Mart Helme, palun!

14:38 Mart Helme

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud esineja! Minu abikaasa küsimusele vastates ütlesite, et ei ole mõeldav, et hakatakse eri gruppe kuidagi välja tooma. No see ei vasta tõele, te olete toonud eri gruppe välja selles lisaeelarves, turismiettevõtjaid olete toonud välja, mitmeid teisi gruppe. Nii et õpetajate väljatoomine eraldi grupina on täiesti õigustatud. Muu hulgas olete välja toonud ka mingisugused kalakasvatajad omaette nähtusena ja toetuse saajatena, nii et noh, siin grupeerimist on piisavalt. Aga miks ma selle teema üles võtan, on ikkagi see, et hästi, kui selles lisaeelarves ei ole õpetajate lisatasustamist toodud eraldi välja, siis kõigil meil on ju selge, et praeguses olukorras õpetajatele langeb erakordselt keeruline ülesanne õppetööga toime tulla kaugõppe tingimustes ja see kindlasti väärib tähelepanemist ja lisatasustamist. Ma küsin, kas riigi eelarvestrateegia aruteludel on plaanis õpetaja lisatasustamist kaaluda. Aitäh!

14:39 Erki Savisaar

Aitäh! Nagu ka korduvalt on öeldud, lisaeelarve eesmärk on leevendada kriisi mõjusid. mitte kedagi nagu premeerida, vaid just vähendada seda tulude vähenemist, mis kriisi mõjul on tulnud, ja korvata selliseid otseseid kahjusid. Nüüd see väide, et õpetajatel on väga keeruline. Kahtlemata, uute oludega kohanemine on keeruline, aga minu teada mitmed õpetajad, kellega mina olen suhelnud, on väga rahul jälle selle kaugõppe korraldusega ja leiavad, et niimoodi on märksa mõnusam seda õpet läbi viia ja mugavam kui seal koolikeskkonnas. Arvamused on kahtlemata erinevad ja samamoodi on see ka õpilaste poole peal. On neid, kellele väga meeldib see koduõppe või kaugõppe võimalus, õpitulemused on paranenud, on muidugi ka vastupidiseid näiteid. Nii et ma usun, et nüüd jälle, kui suvel on rohkem aega, siis kindlasti õpetajad saavad teha omad järeldused, kuidas edaspidi tavaoludes oma õppekorraldust korraldada, nii et kombineerides kontaktõpet ja kaugõpet saavutataks maksimaalne tulemus õpingutel. Aitäh!

14:41 Aseesimees Hanno Pevkur

Jevgeni Ossinovski, palun.

14:41 Jevgeni Ossinovski

Aitäh, austatud ettekandja! Haiguspäevade kohta küsin mina ka. Te vastasite kolleegi küsimusele, et rahanduskomisjonis ei olnud liikmed veendunud, et esimesest päevast 100% ulatuses kompenseerimine oleks tõhus meede nakkusleviku vähendamiseks. Minu teada ainus spetsialist selles valdkonnas teie komisjonis on Riina Sikkut, minu hea pinginaaber tavaajal, ja tema küll väga toetab seda ettepanekut ja usub, et see on väga tõhus ja hädavajalik meede. Tegelikult enamik tervishoiuspetsialiste usub samamoodi, õigupoolest on isegi üllatunud selle üle, et tõepoolest Eestis ei ole koroonapositiivseks tunnistatud inimesel võimalik tal jääda koju niimoodi, et ta palgas ei kaotaks, ja me teame juhtumeid, kus inimene on kaotanud peaaegu poole palgast selle tõttu, et on koronasse jäänud. Mis asi see on, et, et koalitsioon ei taha seda lihtsat asja ära lahendada? Kas see on mingisugune ilmavaateline kius või mis jama on, Erki?

14:42 Erki Savisaar

Aitäh! Ma kindlasti ei öelnud seda, et see ei oleks tõhus meede. Ma ütlesin, et kahtlemata sellel meetmel positiivne mõju on ehk viiruse leviku aeglustumisele kahtlemata ta kaasa aitab, ja ma ütlesin, et ei jõutud üksmeelele. Nagu sa, Jevgeni, väga hästi tead, siis koalitsioonides me püüame ikkagi liikuda edasi konsensusega ja kui me seda üksmeelt ei leia, siis kahjuks seda otsust teha ei saa. Eks need otsingud parimate lahenduste leidmisel jätkuvad. Eelarves on ka omavalitsustele täiendavaid vahendeid ette nähtud, nii et ma julgustan ka omavalitsusi kaaluma seda võimalust oma inimeste toetamisel ja teisest küljest ka ettevõtjaid, kes samuti saavad seda võimalust pakkuda. Aitäh!  

14:43 Aseesimees Hanno Pevkur

Aivar Sõerd, palun! 

14:43 Aivar Sõerd

Aitäh, austatud juhataja! Austatud ettekandja! Mul on küsimus vaktsiinide ostmisega seotud kulude kohta. Lisaeelarves on selleks ette nähtud 24 miljonit eurot lisaraha. Siin lisaeelarve esimesel lugemisel kõlas sõnavõttudes, kusjuures selle esitas eelmine rahandusminister, et see on topeltraha küsimine, et see raha on justnagu põhieelarves olemas. Eelmine rahandusminister peaks tundma kõige paremini seda põhieelarvet, tema selle koostas. Ja ma tsiteerin, siin on stenogramm ees. Ta ütles, et mitmed kuluread, mis on näha siin eelnõus, on tegelikult juba varasemalt välja makstud või kinni makstud, näiteks seesama vaktsiini uuesti raha küsimine on täiesti arusaamatu. Minu küsimus ongi, et kuidas siis on: kas teie erakonnakaaslane minister Kiik küsib topeltraha vaktsiinide ostmiseks või informeeriti meid siin esimese lugemise sõnavõttudes valesti?

14:44 Erki Savisaar

Aitäh! Nii palju kui mina tean, siis rahalisi makseid sellisel kujul ei ole tehtud. Tõsi, oli broneering vaktsiinide ostmiseks piisavas koguses kogu Eesti elanikkonna vaktsineerimiseks, aga see rahastus oli ette nähtud Euroopa REACT-EU rahastust, mille rakendamine on hetkel pisut viibinud. Ning teiseks, ka need kogused, mida tellitakse, on oluliselt suurenenud. Me teame, et selle kogusega, mida siin telliti sügisel, on teatavad tarneraskused ja uute hangetega on püütud teistelt tootjatelt saada lisadoose, mida oleks võimalik siin Eestis kasutada. Ja sealt ka need täiendavad kulutused. Aitäh! 

14:45 Aseesimees Hanno Pevkur

Kert Kingo, palun!

14:45 Kert Kingo

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Mina sooviksin natuke selgust saada selle pensionireformi tulemusena riigi tuludesse laekuva 300 miljoni kohta. Ma olen kuulnud ministri erinevaid argumente erinevates intervjuudes ja teie toodud argumenti ka ja põhjendust, miks teda selles lisaeelarves ei ole. Selleks, et istungit veebi vahendusel jälgivad inimesed ka ilusti aru saaksid, ma küsin üle ja sooviksin konkreetset vastust. Kus ja kunas eelarves seda 300 miljonit kajastada kavatsetakse?

14:46 Erki Savisaar

Aitäh! Lisaeelarves seda tulupoolt ei ole sellepärast, et valitsusest tulnud lisaeelarve eelnõus seda rida lihtsalt ei olnud. Ja Riigikogul ei ole seaduse järgi õigust selliseid ridu sinna juurde lisada. Ja kõik lisatulud, mis riigile laekuvad, kajastuvad järgmise aasta eelarves.

14:46 Aseesimees Hanno Pevkur

Ruuben Kaalep, palun!

14:46 Ruuben Kaalep

Aitäh! Auväärne ettekandja! Minu küsimus lähtub sellest tõsiasjast, et komisjon, kus on enamuses valitsuserakondade liikmed, jättis arvestamata kõik opositsiooni muudatusettepanekud. Palun selgitage, kas see, et need ettepanekud, mida ei arvestatud, kattuvad opositsiooni ettepanekutega, on puhtjuhuslik kokkusattumus või siis ongi tegemist uue valitsuse ametliku poliitikaga, et opositsiooni ettepanekuid ei arvestata ja et valitsusel oleks üldse kergem oma tööd teha, kui opositsioon hoiaks oma suu kinni.

14:47 Erki Savisaar

Aitäh! Ei, meil sellist arutelu komisjonis ei olnud. Muudatusettepanekud jäid peamiselt arvestamata seepärast, et nende sisu ei vastanud lisaeelarvega seatud eesmärkidele.

14:47 Aseesimees Hanno Pevkur

Eduard Odinets, palun!

14:47 Eduard Odinets

Aitäh, härra juhataja! Austatud komisjoni esimees! Ka mina räägin loomulikult haiguspäevadest ja minule tundub pisut küüniline see teie väide, et maksku siis oma töötajatele ettevõtjad, kellel, me teame, on niigi raske, ja me lisaeelarve teiste summadega toetame ja eeldame, et nad maksavad sellest rahast oma töötajate haiguspäevi. Teiselt poolt, et las tublimad ja rikkamad omavalitsused maksavad kinni – ühelt poolt anname neile toetusraha, et kriisiga hakkama saada, teiselt poolt ütleme, et maksku sellest rahast oma inimestele haiguspäevad kinni. Ja siis omakorda koalitsioon toob selle esile oma teenena, et vaadake, me tegime hea sammu, maksame teisest päevast ise kinni ja 70%. Kus siin loogika on? Miks me ühelt poolt anname raha ja teiselt poolt ise ütleme, kuhu see suunata? Ja miks me ei leia seda 1,3% kogu sellest lisaeelarvest, et seda piskut pakkuda?

14:48 Erki Savisaar

Aitäh! Hea töökeskkonna loomine on kahtlemata üks tööandja peamisi ülesandeid selleks, et inimesed tahaksid selle tööandja juures töötada, töötaksid rõõmuga ja et nende produktiivsus oleks maksimaalne. Ja ma arvan, et ettevõtjad rakendavad kõiki meetmeid, et maksimaalselt oma töötajaid motiveerida. Üks motiveerimise meede on see, et näiteks haiguspäevade eest kompenseeritakse rohkem, kui on seaduses ette nähtud miinimum. Loomulikult võiks leida ka teistsuguseid lahendusi, aga ma ei arva, et kõigi haiguspäevade hüvitamine peaks olema ainult riigi kohustus.

14:49 Aseesimees Hanno Pevkur

Riho Breivel, palun!

14:49 Riho Breivel

Lugupeetud juhataja! Hea esineja! Minu küsimus lähtub Mart Helme küsimusest, mis puudutab pedagooge. Me teame, et kas või meie kandis Ida-Virumaal on probleemiks see, et paljud koolid on rikkad laste poolest, kelle kodune keel on vene keel. Ja korduvalt on pöördutud ka valitsusse poole, et saaks lisavahendeid selleks, et palgata juurde või maksta õpetajatele, kes kes aitaksid järele neid õpilasi, kelle eesti keel on problemaatiline. Siit lähtuvalt: kas te tõesti arvate, et see ei ole koroonameede, kui need lapsed peavad kodus täna õppima ja neil ei ole niivõrd palju tuge, kui nad vajavad? Kas ei peaks ikkagi neid pedagooge toetama? Aitäh!

14:50 Erki Savisaar

Aitäh! Ma usun, et selles kriisis tuleb toetada kõiki Eesti inimesi, sh pedagooge. Aga ma ei näe küll, kuidas see keeleprobleem oleks süvenenud sellega, et õpe toimub kaugõppe vormis. Õpetajad saavad ikka ühtmoodi hästi oma õpilastega tegeleda. Aitäh! 

14:51 Aseesimees Hanno Pevkur

Martin Helme, palun!

14:51 Martin Helme

Aitäh! Siin paar küsimust tagasi kolleeg Sõerd küsis, kuidas nende vaktsiinirahadega on. Mulle tundub, et jätkatakse udu ajamist, et jah, oli broneeritud eelarves. Nii ongi, et kui on broneeritud, siis on eelarves nii kirja pandud ja see broneering oli tehtud valitsuse reservist. Kui lisaeelarvega valitsuse reservist antakse otse raha vaktsiinide ostmiseks, kusjuures osa sellest rahast kaetakse pärast Euroopa Liidu REACT-EU-st, nii nagu õigesti öeldi, siis sellega vabastatakse valitsuse reservis arvestatav summa. Ehk siis tegelikult suurendas valitsus praegu oma reservis puhvrit sellega, et ta tuli meilt küsima lisaraha vaktsiinide peale, mis juba tegelikult on eelarves ette nähtud. Nii et küsimust mul ei ole, ma tahtsin lihtsalt selgitada.

14:52 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh sulle selgituse eest! Jevgeni Ossinovski, palun!

14:52 Jevgeni Ossinovski

Aitäh! Austatud ettekandja! Ma küsin veel kord, aina segasemaks see jutt läheb. Haiguspäevade teemal sa räägid sama juttu, mida siin valitsuse esindajad on rääkinud. Kangesti kõlab, nagu me räägiks rahuaja vaidlustest, kui suur peaks olema inimese omaosalus, et ettevõtted võiksid pingutada oma töökeskkonna parandamise nimel.

Meil on pandeemia, kallid sõbrad! Pandeemia on! See, et inimene on haige, jäänud koroonasse, ei ole tema süü. Aga on meie kõikide üldine ja ülekaalukas huvi, et sellisel juhul inimene jääks koju, et tal ei tekiks poole palga ulatuses sanktsiooni, mis loomulikult töötab vastupidise motivaatorina. Me räägime ju piiratud ajast ja piiratud diagnoosiga inimeste grupist, kelle puhul on ülekaalukas avalik huvi, et nad jääksid koju. Kuidas te põhjendate seda, et ei ole leitud neid mõnda miljonit sellest lisaeelarvest sellesama suhteliselt suure reservi arvel selleks, et see asi ära teha ja selle tulemusena tegelikult nakkust vähemaks saada?

14:53 Erki Savisaar

Aitäh! Poole palga kaotamine on kahtlemata liialdus. Nii palju nende haiguspäevade tõttu kindlasti kaduma ei lähe. Aga nagu ma ütlesin varem, selles küsimuses ei jõutud konsesusele.

14:53 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! Merry Aart, palun!

14:53 Merry Aart

Aitäh, lugupeetud koosoleku juhataja! Lugupeetud komisjoni esimees! Minu küsimus puudutab muudatusettepanekut nr 6. Raha on alati vähe ja vajadused on alati suured. See ettepanek ütleb, et ERR-ile ei pruugi anda juurde teavituskampaaniaks raha. Te ütlesite, et muudatusettepanekud jäeti arvestamata. Kas teil on teada, missugused on need lisateavitustegevused, milleks on eraldi vaja, lisaks eelarvele, põhieelarvele juurde raha vaja anda? Suur tänu!

14:54 Erki Savisaar

Aitäh! See ERR-i lisaraha puudutab vabalevi. Ehk siis hetkel või ütleme, selle aasta eelarvet koostades arvestati, et sellise kehva kvaliteediga digilevi, SD-levi lõpeb 1. juulist ära, kui ma õigesti mäletan. Ja kui see levi ära lõpetada, siis teatud hulk inimesi jääb telepildist ilma, mis vabalevis liigub. Selle lisarahastusega pikendatakse selle kehva kvaliteediga digilevi selle aasta lõpuni. Aitäh!

14:54 Aseesimees Hanno Pevkur

Indrek Saar, palun!

14:54 Indrek Saar

Tänan, lugupeetud komisjoni esimees! Ma ütlen korraks lihtsalt, et kui siin äsja oli väide, et peaaegu poolt ei ole võimalik kaotada, siis on küll. Kui sa kaks korda järjest oled lähikontaktne või oled ühe korra lähikontaktne ja siis haigusega kodus, siis sa võid oma kuupalgast peaaegu pool kaotada. 1000-eurose palga puhul on see 400 eurot ja kui see juhtub veel näiteks mõlema palgateenijaga kodus, siis tekib ikkagi märkimisväärne auk. Selles kontekstis on mul küsimus. Ma tegelikult saan aru nendest vastustest, mis sa andnud oled, et sa põhimõtteliselt ei vaidle vastu, et see võiks olla efektiivne meede, aga sa ütled, et on vaja leida konsensus. Ütle siis ausalt ära, mis häda Reformierakonnal sellega on. Miks nad ei luba seda muudatust lisaeelarves teha?

14:56 Erki Savisaar

Aitäh! Kui inimene on kaks korda lähikontaktne, siis tõesti tekib kaks nullpäeva, mis on, ütleme, 10% tööpäevadest. Kui sa tõid 1000 euro näite, siis on [kadu] ikkagi nagu 100 eurot, mitte 500 eurot. Edasised päevad on 70% ulatuses kaetud, nii et sealt pool palka kindlasti ära ei kao. Selle koha pealt aga tõesti vähenemine on, seda ei saa salata. Mina olen seda meelt, et see süsteem nende haiguspäevadega võiks üldse olla vähe teistsugune. Aga koalitsioonis me konsensusele jõudnud ja seega jätkame selle valemiga, mis täna kehtib.

14:57 Aseesimees Hanno Pevkur

 Imre Sooäär, palun!

14:57 Imre Sooäär

Aitäh, hea juhataja! Hea ettekandja! Minu küsimus lähtub hea kolleegi Kalvi Kõva küsimusest, mis oli maaturismi teemal. Ma tõepoolest võtsin oma muudatusettepaneku tagasi, kuna valitsus moodustas vastava töögrupi, mis maaturismi probleemiga tegeleb. Ma tean, Maaturismi ühendus on ka otse komisjoni poole pöördunud ja ma tahan tänada, et sa isiklikult oled selle teema südameasjaks võtnud. Kas ma saan õigesti aru, et kui valitsus on mingi lahenduse leidnud, kas läbi Maaelu Edendamise Sihtasutuse on võimalik see probleem lahendada või siis läbi riigieelarve ning komisjon on nõus selle teemaga nagu teise ja kolmanda lugemise vahel edasi tegelema? Sest probleem endiselt jääb, kuna maaturismi ettevõtted on enamus hooajalised ja hooaja algusest paar-kolm kuud piiranguid mõjutab väga rängalt kogu nende aasta tulemusi. Et ma sain õigesti aru, et see teema on jätkuvalt jõus ja te tegelete sellega, kas nii?

14:58 Erki Savisaar

Aitäh! Jah, see hooajalise maaturismi küsimus on endiselt üleval, sellega tegeldakse. Minu teada ka täna töötukassa arutas, kas saab seda meedet kuidagi kohendada, mis nad on välja töötanud, nii et maaturism sealt samuti saaks abi küsida. Ja ma väga loodan, et enne, kui me jõuame selle eelarvega kolmandale lugemisele, on see maaturismi küsimus lahendatud.

14:58 Aseesimees Hanno Pevkur

Riina Sikkut, palun!

14:58 Riina Sikkut

Aitäh, hea juhataja! Hea rahanduskomisjoni esimees! Mina jätkan haiguspäevade teemal. Praeguseks on juba kõlanud ju see, et muudatusettepanekud ei leidnud toetust, sest nad pole eelarve eesmärkidega kooskõlas. See ju haiguspäevade kohta ei kehti. Selgelt kriisimeede, suunatud nakkuse leviku kontrolli alla saamisele. Samamoodi see, mis ta ütlesite ilusti välja, et kahtlemata haiguspäevade heldamal hüvitisel on positiivne mõju. Nentisite kiirtestide küsimusele vastates, et reservis raha on ja raha taha kriisi lahendamine ei jää. No ma väga kahtlen selles, kas ettevõtjatele, kes isikukaitsevahenditega ja asendajate leidmisega tegelevad, peaks tegelikult nakkuse leviku kontrollimiseks selle võrra suurema koormuse panema. Ja kalanduse meetme kohta nentisite, et see tuleb ümber vaadata. Nüüd ma küsingi, et kui raha on olemas, meede on tõhus ja ettevõtete koormust tõsta ei ole vaja, kalanduse meetme vaatame ümber, siis võib-olla vaataks ka haiguspäevade otsuse ümber. Aitäh!

14:59 Erki Savisaar

Aitäh! Hea Riina, ma olen sinuga nõus, ma arvan, et ettevõtjatele ei peaks seda kohustust panema sunni korras, aga kui ettevõtjad soovivad seda kohustust täita – ma usun, et nii mitmedki ettevõtjad kasutavad seda võimalust oma töötajate motiveerimiseks –, siis ei saa me seda ju neile keelata. Ja kui me nüüd tuleme tagasi selle arutelu juurde, mis meil komisjonis oli haiguspäevade teemal, siis valitsuse seisukoht oli ju see, et valitsus peab haigushüvitiste meedet väga oluliseks. Ja see plaanitav toetusskeem teisest päevast hüvitamiseks on avaldanud mõju ning sellega jätkatakse. 

15:00 Aseesimees Hanno Pevkur

Paul Puustusmaa, palun!

15:00 Paul Puustusmaa

Tänan! Hea Erki! Vastusena Ruuben Kaalepile ütlesid, et opositsiooni ettepanekutega ei arvestatud mitte poliitilistel põhjustel, vaid seetõttu, et need ei kattunud lisaeelarve eesmärgiga. Vastavalt seletuskirjale on eesmärgiks lisaeelarvel anda lisaraha tervishoiusüsteemile viirusega toimetulekuks, suurendada tööturuteenuseid, toetusi, leevendada piirangutest tulenevaid kahjusid jne. Ehk siis vähendada otseselt mõjutatud sektorites mõjusid ning kiirendada kriisist väljatulekut. Sellisel juhul on minul küsimus. Et kuidas sa siis selgitad ära muudatusettepanekut 2, millega ei arvestatud, mille tegi EKRE ja millega soovime suurendada õpetajate tasu koroonapandeemiast tingitud lisatööülesannete täitmise eest, kontakt- ja disantsõppe ühendamise eest? Me räägime ühest kuupalgast. Aitäh!

15:01 Erki Savisaar

Aitäh! Lisaeelarve koostamise eesmärk on kitsalt keskenduda hädavajalikule, piirangutest tulenevatele toetusmeetmetele ja otseselt pandeemiast tingitud kuludele. Ja valitsus kindlasti hindab õpetajate panust, nagu ka kõigi teiste inimeste panust, kes on viimase aasta jooksul pidanud olukorrast tingitult täiendavat koormust kandma lisaülesannete, ümberkorralduste või muudel põhjustel, et tagada toimiv teenus kodanikele. Jja lisameetmena on töös Tartu ja Tallinna Ülikooliga õpetajate töökoormuse leevendamiseks käivitatud programm kaasamaks õpetaja abidena koolides õpetajakoolituse üliõpilasi näiteks. Aitäh!

15:02 Aseesimees Hanno Pevkur

Eduard Odinets, palun!

15:02 Eduard Odinets

Aitäh! Seekord ei räägi ma haiguspäevadest, kuigi ma pean sellist komisjoni käitumist täiesti ebaõiglaseks nende inimeste suhtes, kes on sunnitud tööl käima, kui nad ei saa kaugtööle jääda, või haigestuvad seetõttu, et nende kolleegid varjavad oma haigust, et raha mitte kaotada. Ma küsin õpetajate kohta. Siiamaani haridus- ja teadusminister Liina Kersna on nii komisjonis, kultuurikomisjonis ja Riigikogus kui ka siin Riigikogu saalis korduvalt toonitanud oma siirast soovi, et õpetajad saaksid lisatasu umbes 30 miljoni ulatuses sellel aastal, n-ö 13. palga, kõik õpetajad. Minister oli väga veenev selle meetme vajalikkuses ja selle meetme kasulikkuses. Nagu ma olen aru saanud teie tänase ettekande põhjal, siis valitsus lükkas ka selle ettepaneku tagasi. Lükkas ka komisjon. Kas tähendab see seda, et minister Kersna on oma seisukohta muutnud ja on nõus selle ettepaneku mittearvestamisega?

15:04 Erki Savisaar

Aitäh! Kõigepealt ma pean ütlema seda, et kui inimene on haiguslehel ehk inimene on haige, siis haiguslehel olemise ajal kindlasti ei tohiks tööd teha, vaid peaks keskenduma oma tervisele, et tervis maksimaalselt taastuks. Teiseks, ma usun, et see kriis on meid kõiki mõjutanud ja preemia on kõik ära teeninud, mitte ainult õpetajad, vaid kõigi ametite esindajad, kes on selle pandeemia vältel pidanud neid lisaraskusi kannatama.

15:04 Aseesimees Hanno Pevkur

Tarmo Kruusimäe, palun!

15:04 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Hea ettekandja! Eelmisel korral me menetlesime sellist suurt kobareelnõu, kus me võtsime kohustuse väikeettevõtjatelt ja ka teistelt ettevõtjatelt mitte teavitada, kui firma on pankroti äärel. Praegu ma vaatan, et väikeettevõtjatele, kes on peaaegu ikkagi suurem osa, enamus ettevõtlusest on nende käes, neile ei tule mitte ühtegi meedet. Mis on see sõnum valitsusel? Et minge pankrotti ja vaadake pärast seda, võib-olla alustate ettevõtlusega uuesti, praegusel hetkel te ei ole meie prioriteet. Aitäh! 

15:05 Erki Savisaar

Aitäh! See on kindlasti vale väide, et ettevõtjatele toetusi ei tule. Ettevõtluse toetuseks on lisaeelarves üle 40 miljoni, millele lisanduvad ka tööturumeetmed, mida on üle 100 miljoni. Ja lisaks sellele on valitsuse reservis valitsusel võimalus nende meetmete mahtu ka suurendada, aga selleks on seal tööturu jaoks circa 50 miljonit ja teise rea peal veel veelgi enam. Aitäh!

15:06 Aseesimees Hanno Pevkur

Paul Puustusmaa, palun!

15:06 Paul Puustusmaa

Suur tänu! Hea Erki! Lähtudes saadud vastustest, küsin, millisel moel on siis tervisekriisiga seotud lisaeelarvega keskkonnateadlikkuse tõstmisele suunatud vahendid.

15:06 Erki Savisaar

Aitäh! Eks see on seotud sellega, et need asutused, kes neid keskkonnaalaseid koolitusi on pidanud läbi viima, ei ole saanud seda pandeemia oludes teha ja nende omatulud on vähenenud. Selleks, et nad kriisi möödudes suudaksid seda teenust edasi pakkuda, on mõistlik panna riiklikult õlg alla. 

15:06 Aseesimees Hanno Pevkur

Aivar Kokk, palun!

15:06 Aivar Kokk

Hea juhataja! Hea ettekandja! Me teame, et COVID-19 pandeemia oli 2020. aasta alguses põhjustanud olulisi reisijate või kaubavedude langusi veeteedel ning Eesti sadamates. Olukord mõjutas kõiki reedereid ja sadamapidajaid, sest teenindusmahud ja käive vähenesid suures mahus. 2020. aasta lisaeelarve seadusega seonduvate seaduste muutmise seadusega vabastati eelmise aasta 1. aprillist kuni käesoleva aasta 31. märtsini kõik Eesti sadamatesse või sadama reidile sisenevad laevad tasu maksmisest. Seoses vajadusega toetada rahvusvahelise meretransport jätkamist Eesti sadamate kaudu ning motiveerida kaubasaatjaid suunama oma kaubavoogusid Eesti sadamate kaudu tuleks leida lisaeelarves vahendid selle meetme pikendamiseks vähemalt 1. septembrini ja sealt edasi 50% ulatuses maksmist. See ei oleks kulu, vaid majanduse elavdamine, mille kaudu laekub maksu riigieelarvesse.

15:08 Aivar Kokk

Miks me ei toeta selliseid parandusettepanekuid, mis teistpidi toetavad ettevõtlust ja toovad maksudena selle raha tagasi?

15:08 Erki Savisaar

Aitäh! Eesti riik kahtlemata toetab laevandust ja nimetatud veetasudele kehtib sel aastal 50%-lin soodustus. Minu teada majandusministeerium konsulteeris ka täiendavalt sektoriga ning sektori hinnangul on see piisav toetusmeede. Aitäh!

15:08 Aseesimees Hanno Pevkur

Riina Sikkut, palun!

15:08 Riina Sikkut

Tänan taas. Jätkan endisest kohast. [...]

15:08 Aseesimees Hanno Pevkur

Nii, hea Riina, te kadusite ...

15:08 Riina Sikkut

... seotud kahju ja otseselt pandeemiast tingitud kulud, siis praegune haiguspäevade hüvitamise skeem ju ei kata pandeemiast tingitud kulusid tööandjate jaoks ja piirangutest tekitatud nõue koju jääda lähikontaktsena ja seetõttu sissetulekus kaotada inimeste jaoks. Kui see on täiendav info või uus info komisjoni esimehe või komisjoni liikmete jaoks, kas oleks võimalik ikkagi haiguspäevade heldema hüvitisega edasi minna? Kui kalanduse meetme osas, ma saan aru, ümbervaatamine tuleb, see tähendab, et on teatud tüüpi info, mis ikkagi põhjustab selle, et komisjon on valmis valitsuse tehtud otsuseid ümber vaatama. Mis on haiguspäevade osas vaja, et komisjon saaks selle otsuse ümber vaadata? Aitäh!

15:09 Erki Savisaar

Aitäh! Vastab tõele, et riigieelarvest ei kaeta kõiki haiguspäevadega tekkivaid kulusid. Ja ma arvan, et ka kõigi kulude katmine riigieelarvest ei ole kuidagi mõistlik. Kuid selleks, et toimuksid mingisugused muutused, struktuursed muutused haiguspäevade hüvitamise korras või muus korras, peavad valitsuskoalitsioonis olevad erakonnad jõudma konsensusele ja siis need muutused sünnivad. Aitäh!

15:10 Aseesimees Hanno Pevkur

Hea komisjoni esimees, rohkem teile küsimusi ei ole. Avan läbirääkimised ja esimesena saab sõna Indrek Saar. Palun!

15:10 Indrek Saar

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Opositsioonina ei peaks ma muretsema selle pärast, et koalitsioon leiaks konsensuse, aga kuulates komisjoni esimehe ettekannet, elan ma järjest enam kaasa sellele, et koalitsioon leiaks konsensuse selles küsimuses, millest sotsiaaldemokraadid on sisuliselt rääkinud juba eelmise aasta sügise hakust peale. Ei ole me sellest rääkinud üksi. Sellest on rääkinud väga paljud terviseeksperdid, sellest on järjepidevalt rääkinud ametiühingud, sellest on järjest rohkem rääkinud ka tööandjad. Alles täna kohtusime Eesti väikeettevõtjate assotsiatsiooniga, kes muretseb täpselt samamoodi koos meiega, et selles lisaeelarves on üks väga oluline auk.

See auk on loomulikult haiguspäevade hüvitamine. Kõigepealt tervise argumendid, neid on toodud loendamatult. Aga veel kord, natukenegi ette kujutades, kui me üldjuhul Eesti töökultuuris arvame, et kui on väike nohu, väike köha, siis lähed ikka tööle, ei vea kolleege alt, lähed tööle. Kui sellele lisandub veel teadmine, et juhul, kui sa tööle ei lähe, vaid jääd koju ja võtad haiguslehe, siis sa kaotad oluliselt oma sissetulekus. Kui sul on väiksemad sissetulekud, siis on see kaotus toimetuleku mõttes kindlasti rängem, kuigi numbrite mõttes on suuremapalgalistel need numbrid suuremad, aga toimetuleku mõttes, mida väiksem on palk, seda suurem on risk, et sa ei suuda kuu lõpus oma arveid ära klattida. Ja nagu me siin korduvalt oleme rääkinud, võib see tähendada inimese jaoks kahe järjestikuse lähikontaktsena viibimise või siis ka koroonapositiivse testi saamise korral pärast lähikontaktsena isolatsioonis viibimist tegelikult väga märkimisväärset osa ehk üle 40% kuupalgast. Kujutan ette, mida peab tegema inimene, kellel on 1000-eurone sissetulek ja tal jääb 400 eurot kuu lõpus saamata. See on täiendav surve selle jaoks, et inimene vaataks läbi sõrmede oma terviseseisundile. Me kõik teame, et tänasel hetkel see maksab kätte talle endale, tema kaastöötajatele ja lõpuks ka tema tööandjale. Kõigil inimestel sugugi ei ole võimalus valida, neil ei ole võimalust teha kaugtööd. Ja sellest tulenevalt ei ole nendel tihtipeale ka võimalik endast sõltuvalt väga palju teha selleks, et nakatumist kindlasti vältida.

Või kui see küsimus panna niipidi, nagu on olnud ka argument, et inimesel peaks olema omavastutus, selleks et hoida motivatsiooni vältida nakatumist, siis võiks küsida, et vaadakem siin saalis ringi, mõelgem oma kolleegide peale, vaadakem Eesti Vabariigi valitsuse poole – ka seal on inimesed nakatunud, aga me ju ometi usume, et need inimesed on püüdnud teha endast kõik selle jaoks, et mitte nakatuda, vältida kontakte. Ikkagi nakatutakse. Nii et ka see ei ole argument.

Mõelgem nende inimeste peale, kelle me surve alla paneme, ja nende dilemmade peale, mis inimeste ette selles kontekstis kerkivad. Aga mõelgem ka nende tööandjate peale, kes, nagu täna toodi näide, on selle aasta märtsikuus pidanud kulutama haiguspäevade hüvitamiseks viis korda rohkem kui tavapäraselt. See võib paratamatult tekitada ka situatsiooni, kus paljude sektorite jaoks niigi keerulises majandusolukorras pannakse täiendavalt töökohti kinni või minnakse palkasid vähendama või ollakse sunnitud oma ettevõtlus üleüldse lõpetama.

Ma palun juhatajalt lisaaega.

15:15 Aseesimees Hanno Pevkur

Palun, kolm minutit lisaaega.

15:15 Indrek Saar

See paratamatult hakkab ka sööma ja halvama meie ettevõtlust, meie majandust.

Kui me räägime kulust, mida see riigieelarvele tähendab, siis lisaeelarve kontekstis on see vaid 1,3% sellest lisaeelarvest. Lisaeelarve üldiselt ju sisaldab vajalikke kulusid, kindlasti on need asjad, mida tulebki teha. Aga selle 1,3% ehk 8,5 miljoni juurde leidmine ei ole küll kindlasti rahaline probleem selles kontekstis, kus Arenguseire Keskus on arvutanud, et Eesti on kaotanud juba vähemalt 1,6 miljardit selle tervisekriisi tõttu. Me teame, et tänaseks on need numbrid kindlasti juba suuremad, need kasvavad kogu aeg. Ja me näeme, et meie nakatumisnumbrid on jätkuvalt väga kõrged, olgugi et me loodame, et näeme esimesi märke ka sellest, et need numbrid siiski mõnevõrra langevad. Aga selle jaoks, et need numbrid langeksid võimalikult kiiresti, selle jaoks, et meil ei tekiks kolmandat lainet või kui see tekib, siis oleks see võimalikult väikeste kaotustega, selleks oleks vaja teha riigil kõik, et inimesed töökohakollete kaudu ei levitaks edasi koroonaviirust. Vähim, mida me selle jaoks teha saame, on aidata veenda valitsuskoalitsiooni, leidmaks seda niivõrd vajalikku konsensust haiguspäevade küsimuses.

Ma väga loodan, et valitsuskoalitsioon võtab ennast kokku ja otsib selle konsensuse enda seest ja seega tuleb vastu ka sotsiaaldemokraatidele, kes tahaksid olla selles mõttes kindlasti konstruktiivne opositsioon. Me väga tahaksime seda lisaeelarvet toetada, kui need hädavajalikud asjad, nagu haiguspäevade hüvitamine, sellesse lisaeelarvesse lõpuks sisse jõuaksid. Seega palun teid toetada sotsiaaldemokraatide muudatusettepanekut, mis puudutab haiguspäevade hüvitamist, ja mõelda veel kord järele, mis on meie jaoks suurem kulu, kas see, et haigus levib, või 8,5 täiendavat miljonit riigi lisaeelarves. Tänan tähelepanu eest!

15:18 Aseesimees Hanno Pevkur

Järgmisena Mihhail Lotman, palun!

15:18 Mihhail Lotman

Austatud eesistuja! Austatud kolleegid! Ma alustan seda oma lühikest kõnet mitte nii, nagu ma plaanisin. Mind selle alguse inspireeris härra Erki Savisaar ja ma tahan toetada sellega EKRE ettepanekut, mis puudutab õpetajate olukorra parandamist. Austatud komisjoni esimees ütles, et see kriis ja kaugõpe mõjub erinevatele õpetajatele erineval moel ja mõned võib-olla isegi rohkem tšillivad sellel ajal. See, ma ei tea, millised andmed on austatud kolleegil. Mul, ma pidevalt olen kontaktis õpetajaskonnaga, mul on peres õpetajaid, ma ise õpetan kõrgkoolis. Ma tean omast kogemusest, et kaugõppeloenguks ettevalmistamine võtab umbes kaks korda rohkem aega kui tava. Seal kooliõpetajal vist nii hull see asi ei ole, aga igal juhul see on suurem koormus, palju rohkem individuaalset tööd tuleb teha jne. Seega, ma ütlen, et Isamaa fraktsioon toetab EKRE fraktsiooni ettepanekut.

Aga meie, minu põhiline valu on seotud teadusega. Ja ma tahan öelda, et see pandeemiaga seotud kriis ühiskonnas väga valusalt lööb ka teadusele ja eriti noortele teadlastele. Ja siin on praegu langenud kokku mitu halba kriisi. See, mida majanduses nimetatakse, must luik. Praegu on selline oht, et selline must luik tekib ka teaduse rahastamises. Aga tuletan meelde, et see aasta ETAg kulutab uute grantide rahastamiseks peaaegu kolm korda vähem raha kui möödunud aastal. Ja see on eriti kurb, et esiteks see langeb kokku teiste kriisidega, ja teiseks sellepärast, et möödunud valitsus, mille liige olite ka teie, eraldas 56 miljonit lisa teadusele, ja nüüd leida see minimaalne 9,2 miljonit on täiesti, tundub valitsuse poolt võimatu.

Nagu me mitu korda oleme kuulnud ka täna, et see lisaeelarve eesmärk on leevendada kriisi mõjusid ja mingisuguse muu jamaga see ei tegele. No tegelikult see ei vasta tõele. Me teame, et seal on üle 100 miljoni läheb pensioni teise sambaga seotud kuludele. Sinna läheb ka ERR-ile levi parandamiseks, mis ei ole kuidagi seotud pandeemiaga. Seal on veel mitu sellist väiksemaid asju. Me saime vist eile teada, et loovinimesed saavad lisatoetust. Ma ei ole kade loovinimeste peale, mul on nende pärast väga hea meel ja mul on väga hea meel, et valitsuses leidus selline minister, kes seisab oma valitsusalas inimeste eest. Paraku valitsuses ei leidnud sellist ministrit, kes seisab Eesti teaduse tuleviku eest. Ja sellepärast ma pöördun Riigikogu poole, eriti ma pöördun koalitsioonisaadikute poole ...

Ma palun lisaaega!

15:22 Aseesimees Hanno Pevkur

Palun! Kolm minutit lisaaega.

15:23 Mihhail Lotman

... et päästke, palun, selle valitsuse nägu. Ma ei taha, et see valitsus läheb ajalukku kui Eesti teaduse kui mitte hävitaja, siis vähemalt õõnestaja. Pealegi me mäletame, et peaministrikandidaat oma kõnes pidevalt rõhutas, et see valitsus on teaduspõhine. Ma muidugi saan aru, et palju kergem on olla teaduspõhine, kui teadust ei ole. Aga siiski ma loodan, et selline loogika on vildakas. Meie asi ei ole otsida katteallikaid. Otsige seda kas või 56 miljonist, mis sai möödunud aastal eraldatud teadusele, või sellest 300 miljonist, mis tulevad pensionisambaga seotud tuludest. Härra Savisaar lahkelt lubas, et see läheb järgmise aasta eelarvesse. Aga seda võib kulutada ka sellel aastal. Ja sellega me võime leevendada mitu väga olulist probleemi. Nii et veel kord: ma kutsun üles hääletada selle kolmanda parandusettepaneku poolt, kolmanda ja teiste poolt. Aitäh! 

15:24 Aseesimees Hanno Pevkur

Järgmisena saab sõna Kersti Sarapuu. Palun!

15:24 Kersti Sarapuu

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid ja videoülekande vaatajad! COVID-19 kriis on kestnud rohkem kui aasta ning soovin Keskerakonna fraktsiooni poolt tunnustada tänast valitsust, kes otsustas ka sel aastal lisaeelarve koostada. Hea on tõdeda, et kõik ministeeriumid eesotsas oma ministriga on suutnud välja töötada toetusmeetmete esialgsed kavad, mis on juba jõudnud rahanduskomisjoni ning mille ... ulatub tuhandete ettevõtjateni ning seeläbi sadade tuhandete inimesteni. Siin saavad meie saadikud pöörata tähelepanu meetmete paindlikkusele, et abi jõuaks kõikide sihtrühmadeni võrdse kohtlemise printsiibil.

Lisaeelarve maht on ligi 641 miljonit eurot. Mõistetavalt suunatakse suur osa sellest Sotsiaalministeeriumi haldusalasse, kuhu eraldatakse üle 258 miljoni euro. Selles sisalduvad näiteks palgatoetused ning haiglate ja teiste tervishoiuasutuste toetused, samuti vaktsineerimise ja testimise kulud, mille hulgas taastatakse ka vahendid plaaniliste haiglete ravimise tarbeks. Tänases kriisis langeb põhiraskus meie haiglatele. Lisaeelarvega suunatakse tervishoidu täiendavalt enam kui 150 miljonit eurot ning on tänuväärne, et haiglates, kiirabis ja teistes raviasutustes eraliste kulude katteks on ette nähtud 52 miljonit eurot.

Meie haiglapersonal töötab enneolematult suure koormuse all ning seetõttu on oluline, et personali nappusega kimpus olevatel haiglatel on lisaraha näol võimalik jätkata COVIDi-osakondades töötavatele töötajatele kuni 1,5-kordse tasu maksmist. Tervishoiutöötajate väärtustamine on tänases olukorras väga vajalik ja seepärast tunnustamegi kõiki arstitudengeid ja teisi tervishoiutöötajaid, kes on keerulistel aegadel just haiglatele appi tulnud. On ju meditsiinivaldkonna tudengid pidanud lisaks kurnavate koroonaosakondade töövahetuste kõrvalt leidma aega ka õppimiseks. Praegune kogemus annab kindlasti mõtteainet, kuidas tulevikus veelgi rohkem ühtlustada kõrgkoolide ja meditsiiniasutuste vahelist koostööd.

On ka hea meel, et nakatumisnäitajad hakkavad liikuma langustrendi ja vaktsineerimistempo on üha tõusnud. See annab alust mõõduka optimismiga tulevikku vaadata. Stardipositsioon on võrreldes teiste Euroopa Liidu riikidega üpris soodne. Eelmisel aastal oli Eesti majanduslangus kardetust väiksem – 2,9%. Kahanemine oli kaks korda tagasihoidlikum kui Euroopa Liidus keskmiselt. Siinkohal on aus tunnustavalt meenutada Jüri Ratase valitsuse langetatud julgeid, ent samas ka paindlikke otsuseid.

Sel nädalal avalikustatud Rahandusministeeriumi kevadises majandusprognoosis seisab, et siseriiklikud piirangud olid majandustegevusele ja inimeste liikumisele 2020. aasta keskmisena Eestis Euroopa Liiduga võrdluses kõige leebemad. Suur abi ettevõtetele kriisi alguskuudel oli kevadisest töötasu hüvitisest. Olulist tuge said eelmisel aastal ja saavad ka tänavu kohalikud omavalitsused. Seekord toetatakse omavalitsusi 46 miljoni euroga. 30 miljonit sellest on investeeringutoetus ja 16 miljonit toetusfond, mis jaotatakse baassummana ja elanike arvu järgi. Ida-Virumaale, kus negatiivsed mõjud omavalitsuste tuludele on olnud suuremad, arvestatakse toetus elaniku kohta 1,5-kordselt. Oluline on ära märkida, et 1 miljon eurot on mõeldud õpilaste kodudes internetiühenduse ja digiõppematerjalide kättesaadavuse parandamiseks distantsõppe perioodil, et oleks tagatud õpilaste võrdne ligipääs haridusele. Tähelepanuväärne on ka see, et kultuuri- ja spordivaldkonna tugipaketi maht 42 miljonit, mis aitab katta vältimatuid kulutusi, milleks mõeldud sissetulekuid polnud piirangute tõttu võimalik teenida. Lisaeelarves on ette nähtud 4 miljonit eurot kommertsbussiliinivedajatele saamata jäänud piletitulu kompenseerimiseks, ja Siseministeerium saab 1 miljoni lisaeuroga tõhustada võitlust koroonakriisi ja selle järelmõjudega. Keskerakonna fraktsioon toetab lisaeelarve vastuvõtmist ja soovitan seda teha ka kõikidel teistel saadikutel. Suur tänu!

15:29 Aseesimees Hanno Pevkur

Aivar Kokk, palun!

15:29 Aivar Kokk

Härra juhataja! Head kolleegid. Ma loodan, et mind on kuulda. Eelarve eesmärk peaks eelkõige olema eraldada vajalikud vahendid, et leevendada Eesti elanike, ettevõtete, ühiskonna ning tervishoiusüsteemi piirangutest ja viirusest tulenevaid kahjusid. Lisaeelarve eelnõu meetmete pakett sisaldab vahendeid töötasutoetuste maksmiseks majandusharudes, kus töömaht piirangute tõttu vähenes,  haigushüvitiste jätkamiseks alates teisest haiguspäevast, lisaks tervishoiuks, erihoolekandele ja rehabilitatsioonile, lisavahendeid ravimitele, vaktsineerimisele, kriisijuhtimisele ning toetusmeetmeid turismisektorile, kultuurikorraldajatele... (Kõne  hakib, pikk lõik ei ole arusaadav.)  

Ettevõtjad teevad suuri pingutusi, takistamaks COVID-19 levikut töökeskkonnas. On selge, et hoolimata erinevatest abimeetmetest ei saa täielikult kõik viiruskoldeid töökohtades ennetada ilma vaktsineerimiseta. Eriti keeruline on olukord tootmisettevõtetes ja töökohtadel, kus ei ole võimalik teha kasugtööd. Seetõttu aitab kiirem ja efektiivsem vaktsineerimine tagada töötajate jätkuva hea tervise, ettevõtete töö jätkumise ja majanduse toimimise.

Kui me ei suuda hetkel vajalikus tempos vaktsineerida, siis miks me ei rakenda kiirteste? Eelarves on kiirtestide jaoks vaid 850 000 eurot, seda vaid koolidele. Sellest jätkub koolidele vaid mõneks kuuks. Aga ettevõtted?

Me teame, et COVID-19 pandeemia on 2020. aasta algusest põhjustanud olulise reisijate ja kaubaveo languse Eesti sadamates. Olukord mõjutas kõiki reedereid ja sadamapidajaid. Teenindatava mahu käive on vähenenud suures mahus. 2020. aasta lisaeelarve seadusega seonduvate seaduste muutmise seadus, millega vabastati eelmise aasta 1. aprillist kuni käesoleva aasta 31. märtsini kõik Eesti sadamatesse ja sadama reidile sisenenud laevad veeteetasu maksmisest. Seoses vajadusega toetada rahvusvahelist meretransporti Eesti sadamate kaudu ning motiveerida kaubasaatjaid suunama oma kaubavoogusid Eesti sadamate kaudu tuleks leida lisaeelarves vahendeid selle meetme pikendamiseks vähemalt 1. septembrini ja siis edasi 50% ulatuses tasu maksmist. See ei ole kulu, vaid majanduse elavdamine, selle kaudu laekuvad maksud riigieelarvesse.

Samuti tuleb taunida valitsuse soovi hakata niigi keerulises seisus ettevõtjailt nõudma eneseisolatsiooni jäänud töötajatele garantiini jäämise hüvitiste maksmist. See raha peaks tulema riigi lisaeelarvest, et mitte panna ettevõtteid kriisiolukorras veelgi keerulisemasse olukorda. Karantiinipäevade hüvitamine tööandja poolt võrdselt haiguspäevade hüvitamisega toob tööandjatele kaasa prognoosimatud ning paljudele üle jõu käivad kulud, mis omakorda võib põhjustada paljude ettevõtete maksujõuetuse.

Lisaeelarvesse on lisatud ka pensioni teise samba maksed peatanud isikutele ette nähtud kompensatsioon 117 miljoni euro ulatuses. Me ju teame, et eelmise aasta lisaeelarvega peatati riigipoolsed teise pensioni sissemaksed. Riik kasutas seda raha muude kulude katteks. Seda teeb ta ka sellel aastal kuni 1. septembrini. See ei tohiks olla kellelegi üllatus. Tänaseks on teisest pensionisambast lahkunud suur hulk pensionäre ja välja makstud summalt on tasutud ka 10% tulumaksu. Sama juhtub ka septembris, kui üle 170 000 teise pensionisambaga liitunutest lahkub teisest pensionisambast. Ka sellelt summalt tasutakse tulumaks, samuti tasutakse tulumaks ka lisaeelarves arvestatud riigipoolse teise samba kompenseerimise raha ... pealt. Miks ei suudeta selgelt öelda, tulumaksust laekuv summa on ligi 300 miljonit eurot? 

Ja lõpetuseks. Samuti pole lisaeelarvega ette nähtud ühtegi võimalust avaliku sektori kulutuste vähendamiseks. Riik peab jälgima keerulises majanduslikus olukorras hoolikalt, et ei tehtaks üle jõu käivaid kulutusi ilma tulusid arvestamata. Usun, et enamus riiklikke asutusi leiaks võimalusi kokku hoida nii majanduskuludes kui ka üldkuludes. Tehkem siis seda!

Ja kui veel lisada, et KredExis on üle 300 miljoni kasutamata vahendeid, siis oleks saanud lisaeelarves ette nähtud kulud katta ka eelarve vahenditest.

Kokkuvõtteks. Lisaeelarvet tuleb menetleda kiires tempos, kuid seda ei tohi teha salastades ja riigi tulusid varjates. Riigikogul peab olema suurem ambitsioon kui valitsusel. Me peame astuma selgeid samme majanduse elavdamiseks ja pingutama selle nimel, et Eesti kriisist edukalt väljuks. Aitäh!

15:34 Aseesimees Hanno Pevkur

Jaak Juske, palun!

15:34 Jaak Juske

Austatud eesistuja! Head kolleegid! Lisaeelarve puhul teeb mulle muret kaks teemat. Esiteks, õpetajate palgad. Kaja Kallase juhitud valitsus on olnud tänaseks võimul juba kaks ja pool kuud. Selle aja jooksul ei ole haridusminister ega ka peaminister suutnud selgelt öelda, et eelmise valitsuse otsus külmutada õpetajate palgad neljaks aastaks oli viga ja uue valitsuse jaoks on oluline, et õpetajate palgad tõuseksid vähemalt ühes rütmis riigi keskmise palgaga. Ei, seda sõnumit, mida õpetajad väga ootavad, ei ole ikka veel tulnud. Veelgi enam, ka meie ees olevas lisaeelarves on valitsuse õpetajad paraku unustanud. Koroonaepideemiaaegne distantsõpe on pannud õpetajatele väga olulise ja suure koormuse. Nii väärivad meie tublid õpetajad preemiat.

Head opositsioonikaaslased on teinud muudatusettepaneku, mis võimaldaks maksta õpetajatele 13. palga. Valitsusliit ei ole aga seda toetanud ega teinud ka omapoolset ettepanekut, kuigi haridusminister Kersna on seda korduvalt õpetajatele lubanud. Kui Kaja Kallas või Liina Kersna soovivad veel õpetajatele häbenemata silma vaadata, tuleb valitsusliidul teha ise vastav muudatusettepanek eelarve kolmandaks lugemiseks. Kui tervet rehnungit ei jõua, siis tehke vähemalt pool, makstes õpetajatele ühekordset preemiat, näiteks 800 või 1000 eurot. Lisaeelarve mahu juures ei ole see väga suur kulu, aga see otsus näitaks, et riik väärtustab õpetajate tööd raskel ajal ka muuga kui ainult ilusate sõnadega.

Teine osa minu kriitikast käsitleb aga teemat, mis puudutab Eestis kõiki. See on haiguspäevade hüvitamine alates esimesest päevast, seda ajutise kriisimeetmena. Koroona kurvad numbrid vähenevad paraku visalt. Epideemia jätkub ja üheks peamiseks levikukohaks on töökollektiivid. Inimesed lähevad paraku haigena tööle, sest iga päev palgata on pere rahakotile väga valus. Sotsiaaldemokraadid on teinud ettepaneku hüvitada epideemia ajal koroonahaigetele ja lähikontaksetele kodus oldud aeg juba alates esimesest päevast. Mitme riigi, ka näiteks meie põhjanaabrite soomlaste kogemus näitab, et see hoiab haiged inimesed kodus ning pidurdab kurja viiruse levikut. See on väga efektiivne meede. Reformierakond ja Keskerakond, kes täna võimul, ei ole aga seda väga vajalikku sammu paraku toetanud.

Ma ei mõista valitsusliidu parteide jonni, nagu ma ei mõista ka neid EKRE poliitikuid, kes on öelnud, et haiguspäevade hüvitamine alates esimesest päevast olevat sotsialistlik algatus ja meede. No tule, taevas, appi! Inimesed, kes jäävad haigeks ning kaotavad palgas, ootavad, et riik ulataks neile abikäe. Neid ei huvita, kas see raha tuleb vasakpoolse või parempoolse algatuse tulemusena. Ka ei saa seda kohustust panna tänases majanduskriisis meie tööandjatele, kes ise riigi toetust vajavad. Täna on ülioluline toetada iga head ettepanekud, mis aitab pidurdada viiruse levikut ning hoiab meie ühiskonda võimalikult avatuna.

Head kolleegid nii koalitsioonist kui ka opositsioonist! Toetage palun haiguspäevade hüvitamist alates esimesest päevast. Eesti vajab seda otsust. Aitäh!

15:38 Aseesimees Hanno Pevkur

Aivar Sõerd, palun!

15:38 Aivar Sõerd

Aitäh, austatud juhataja! Head kolleegid! Käesoleva lisaeelarve esimesel lugemisel oli küsimus, et miks pole sellega koos esitatud makromajanduslikku prognoosi.Prognoosid valmivad nii nagu ka varasematel aastatel ja sellel nädalal uut prognoosi ka tutvustati. Prognoosi järgi oli eelmise aasta majanduslangus oodatust oluliselt väiksem ja seda tänu teiste riikidega võrreldes leebematele piirangutele, samuti meie põhiliste kaubanduspartnerite majanduse tugevustele, ja lisaks olid toeks ka riigipoolsedt toetusmeetmed. Tänavuseks aastaks lubab prognoos mõõdukat majanduskasvu ja majanduse kiiremat taastumist alates aasta teisest poolest.

Valitsussektori nominaalne eelarve defitsiit jääb ka koos lisaeelarve mõjudega veidi väiksemaks, kui esialgses põhieelarves eeldatud. Eelmise aasta sügisene majandusprognoos lähtus eeldusest, et pandeemia mõjud hakkavad taanduma, tegelikkuses aga läks nakatumine juba alates eelmise aasta novembrist tõusuteele. Nakatumise hüppelise tõusu ja uute piirangutega tänavune esialgne riigieelarve ei arvestanud, mistõttu tuligi käesolev lisaeelarve põhiliselt siis koostada.

Lisaeelarvega tuleb eraldada raha tervishoiusüsteemile, toetada tööturgu, leevendada piirangutest tulenevaid kahjusid. Ja põhimõte lisaeelarve koostamisel on, kordan veel kord üle, et see peab olema lühiajaline, otseselt seotud kriisiga, kiiret mõju avaldav ja mitte püsivalt kulusid paisutav. Eelkõige on lisaeelarve suunatud tööturuteenustele, toetustele, piirangutest tingitud kahjude leevendamisele, nendest piirangutest otseselt mõjutatud sektoritele ning eesmärgile kiirendada kriisist väljatulemist.

Riigikogust laekus üsna vähe muudatusettepanekuid. Rahanduskomisjonis need toetust ei leidnud. Suur osa nendest polnud ka otseselt kriisiga seotud ega saa avaldada kriisist tingitud piirangutega toimetulekuks kiiret mõju. Näiteks oli tehtud lisaeelarvele muudatusettepanek suunata raha põlevkivikaevandusalade varingutega seotud uurimistööde tegemiseks, mahajäetud korrastamata karjääride projektide koostamiseks. Siis eelpool mainitud need teadusgrantide suurendamiseks, mis olevat vähenenud 2019. aastast alates juba. No ma küsin, aga miks siis kahes viimases eelarves olid teadusgrantide rahad vähenenud? Ehk siis nendes muudatusettepanekutes ei olnud siiski need tegevused lisaeelarve põhieesmärkidega seotud. Ja isegi kui need, jah, need võisid olla vajalikud asjad, aga nad oleksid pidanud olema juba põhieelarves. Niisiis muudatusettepanekutest veel. Deklaratiivne ja ka sisustamata oli muudatusettepanek lisada tekstiparagrahv, mis seaks valitsusele ülesande esitada eelarve kokkuhoiu ülesanne. Selline ülesandepüstitus oleks pidanud olema juba põhieelarvet koostades. Ja selle ettepaneku esitaja ei ole ka selgitanud, milline on kokkuhoiumeetmete sisu, mis valdkondi, milliste ministeeriumide valitsemisalasid selline üldsõnaline ja deklaratiivne kokkuhoiuvisioon puudutab.

Ja suure osa muudatusettepanekute katteallikaks oli märgitud valitsuse reservfond. Aga lisaeelarvega eraldatakse täiendavad vahendid reservfondi kindla sihtotstarbega: viiruse leviku tõrjumiseks, kahjude leevendamiseks, ettenägematute kulude katteks ja selline valmisolek peab olema. Ja siinkohal veel seda, et minule teadaolevalt oli valitsuse reservi seis selline.

Palun lisaaega ka kolm minutit!

15:43 Aseesimees Hanno Pevkur

Palun! Kolm minutit lisaaega.

15:43 Aivar Sõerd

Oli jaanuari lõpus seis selline, et reservis oli 33,9 miljonit eurot ja midagi kandus üle ka eelmisest aastast. Aga jaanuari lõpuks oli reservist kohustustega kaetud juba 40 miljonit eurot, minule teadaolevalt nii oli, ja kui seal olid ka vaktsiinide ostmise kulud, aga siis olid ka muud kohustused, mis juba tuli üles võtta. Need olid näiteks testimise kulud, koroonaviiruse ravimi ostmise kulud, aga ka haiglate ja kiirabi lisarahavajaduse kulud.

Nii. Aga edasi veel seda, et kriisi mõjud erinevatele majandussektoritele on olnud väga erinevad ja enim said kannatada teenused, turismi- ja transpordivaldkond HoReCa. Ja nendel tegevusaladel paraku süveneb ja jätkub langus. Samas, enne lisaeelarvet sai turismisektori toetusmeetmete puhul arvestada vaid 9,7 miljoni euroga ja ka see 9,7 miljonit, mis üheks meetmeks koondati, sellesse toodi raha üle-eelmisest aastast, siis ülejäänud osa varasemast renditoetuse meetmest ja osaliselt valitsuse reservist. Tegelikult põhieelarve ridadel ei olnud sellist turismisektori riigipoolse meetme kulu. Nii. Ja nüüd siis ongi niimoodi, et lisaeelarvega eraldatakse turismisektorile eraldi tugipaketina 25 miljonit eurot ja lisaks on ette nähtud ka ettevõtluse toetuspaketina 19 miljonit eurot.

Ja ma ütlen veel seda, et lisaeelarve menetlemise ajal siin esimese ja teise lugemise vahel on tegeletud ka lisaeelarve rakendamiseks vajalike õigusaktide ettevalmistamisega ja rahanduskomisjon on saanud ka nende rakendusaktide projektid. Üks nendest näiteks on ka valitsuse määruse projekt, millega eraldatakse lisaraha investeeringuteks kohalikele omavalitsustele. Siinkohal tuleb muidugi mainida seda, et seda raha tuleks muidugi kasutada peamiselt ikkagi COVID-19 olukorra järgselt majandusolukorra taastamiseks, aga eelkõige kiireloomuliste investeeringutena kohalikule omavalitsusele kuuluvate siseruumide ventilatsiooni parandamiseks.

Ja kokkuvõtlikult. Reformierakonna fraktsioon kindlasti toetab käesolevat lisaeelarvet, soovib selle kiiret menetlemist, selleks et lisaeelarve abimeetmed jõuaksid kiiresti piirangute ja COVID-i kriisi tõttu kannatanud inimeste ja ettevõteteni. Tänan tähelepanu eest! 

15:46 Aseesimees Hanno Pevkur

Tarmo Kruusimäe, palun!

15:46 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Head kõik töökaaslased, kes te peamiselt seal interneti vahendusel jälgite, ka need üksikud, kes kohapeal on, sellepärast et kohapeal kõne pidamine on tunduvalt väärikam kui kabinetis! Nii arvan mina isiklikult. Sellest eelarvest ma arvaksin rohkemat ja heamat miskit, aga me mingil määral ei suuda õppida võib-olla kujunenud olukorrast ja eelmise valitsuse poolt tehtud üksikutest vigadest. Või mitmetest, kuidas te tahate öelda. Aga ma puudutaksin ikkagi väikeettevõtjaid. Valdav enamus on meil ikkagi väikeettevõtjad ja need palgameetmed, mis öeldakse, et sealt saate seda ... Kui sul ikka ettevõtlust ei ole, kui su vähenegi raha läheb selleks, et lihtsalt maksud ära maksta, sest et Eesti inimesed on väga maksukuulekad inimesed, siis ei ole ka ime, et palka ei tulegi. Seda kuskilt mingit toetust või sellisel kujul ju ei saa. Me võiksime vaadata, millisel moel ta ikkagi võiks olla. Kõikidel ei ole võimalik ju kaugtööd teha, osadele sektoritele isegi ei võimaldata kontaktivaba ja e-kaubandust, sellepärast et seadus on meil selline. Sai pöördutud õiguskantsleri ja ka eelmise peaministri poole. Kõik ütlesid, jaa-jaa, teeme, aga nüüd on valitsus vahetunud. Nüüd on meil teine laine Prantsusmaalt, Saksamaalt tuleb meil juba kolmas laine, aga muutusi kui selliseid ei ole.

Ühte ma tahaksin teile aga panna südamele ja öelda siit puldist ära, kasutades seda võimalust, et me oleme ka saatana sindrinaha lasknud purgist välja. Nimelt juhtus eelmisel kevadel see, et kui firmad taotlesid läbi töötukassa seda palgameedet, lendasid pankurihärrad kõikidele nendele töötajatele peale, et paluks teie laenule täiendavat tagatist. Sellepärast, et teie ettevõttel ei lähe hästi. Sellepärast, et teie ettevõte võttis vastu selle palgatoetuse.

Siin on tegelikult nagu küsimuse koht. Kui me Riigikoguna enda kõige paremas teadmises tahame inimestele appi tulla, siis seda tegelikult kasutab ära hoopis pank, selleks et nõuda lisatagatisi, ja vot see on küll äärmiselt kurjast, see tuleks kiiremas korras teha. Ei ole mõtet inimesi ruineerida ja väikeettevõtjad ikkagi ootavad päriselt ka mingit lahendust. Me enne naistepäeva saime ju ilusti aru, et kui lillepoed pandi kinni, aga lemmikloomapoed jäid, siis ma soovitasin kõigile lemmikloomapoe omanikele, et müüge lilli, sest meil kõigil on ju kass ajanud vahest lillevaasi ümber või koer mõned tulbisibulad välja kraapinud. Lillede müümine on äärmiselt adekvaatne tegevus lemmikloomapoes. Eesti inimene on olnud nutikas, et sellest olukorrast välja tulla. Ja ma eeldan, et ka Riigikogu on sama nutikas ja ta leiab ikkagi Eesti inimestele lahenduse, kuidas enne seda kolmandat lainet mingilgi määral, võib-olla korraks, hetkekski nokk üles, et saaks võib-olla endale maksta vähemalt miinimumpalka. Aitäh!

15:50 Aseesimees Hanno Pevkur

Eduard Odinets, palun!

15:50 Eduard Odinets

Aitäh, härra juhataja! Head head kolleegid! Ka mina, nii nagu ka minu pinginaaber Jaak Juske muretsen kahe teema pärast, mis on meie peal oleva lisaeelarve puhul muret teevad. Esimene teema on õpetajad ja õpetajate lisatasu. Rahanduskomisjoni esimees ütles, et on palju teisi sihtrühmi, kes toetust vajavad. Kindlasti on. Kindlasti tahaks võimalikult paljusid aidata. Aga nagu täna siin kõlas, me tegelikult lisaeelarvega ja ka muude riiklike meetmetega toetame päris paljusid sihtrühmi päris paljudes valdkondades. Ka haridus on see teema, mis vajab lisatoetust ja hariduses tööd tegevad inimesed vajavad lisatoetust.

Rahanduskomisjoni esimees mainis, et uute oludega kohanemine on keeruline. Jah, on keeruline. Aga sellistes oludes aasta aega töötamine on oluliselt keerulisem. Ja ilmselt paljud õpetajad ei kohanegi sellega. Kuigi enne tsiteeritud Riigikogu liikme puhul on päris paljudele õpetajatele distantsõpe mõnus ja mugav tööviis. Ma ei tea, kellega tema suhtleb. Minu tutvusringkonnas kõik õpetajad ütlevad, et see pole kaugeltki mõnus ega mugav tööviis, kui peab distantsilt lastega tegelema. Õpetajaid on teinud pingutusi, nad on teinud rohkem, kui neilt nõutakse. Ilmselgelt on nad teinud lisatööd ja öötööd. Me võiksime avaldada neile ka Riigikogu poolt lisaeelarvega tunnustust. Eriti kui ka haridus- ja teadusminister on sama meelt, vähemalt veel hiljuti oli. Aga ilmselt, vaadates komisjonis toimunud hääletust ja parlamendi meelsust, võib see ei lisatöötasu jääda unistuseks. Ei tea, kas jääb unistuseks ka lubatud palgatõus. Eks varsti näis. 

Igal juhul kutsun siit puldist toetama opositsioonikaaslase ettepanekut ja eraldama lisavahendeid õpetajate lisatasustamiseks. Teine teema, mis on muidugi minule kui sotsiaaldemokraadile äärmiselt oluline, on haiguspäevade täiendav hüvitamine. Tuletan meelde, et sotsiaaldemokraatide ettepanek on hüvitada 100% ja alates esimesest haigestumise päevast koroona puhul. Väga imelik oli täna kuulda, kui seesama ettepanek pandi ühte patta koos kõigi teiste ettepanekutega ja öeldi, et aga vaadakem järgmise aasta eelarvest. No ei ole meil enam siin midagi järgmise aasta eelarvest vaadata. Täiendav haiguspäevade hüvitamine on see meede, mis vajab otsustust nüüd, täna ja praegu.

Nagu mantrat kordavad koalitsioonisaadikud, et toetagu neid inimesi ja omavalitsused, toetagu neid inimesi tööandjad. Miks me paneme selle koorma täiendavalt omavalitsustele? Miks me paneme selle koorma täiendavalt tööandjatele? Siin on täna juba räägitud sellest, et ka ettevõtjad on selle meetme poolt, ja on räägitud, et ametiühingud on selle meetme poolt. Paljud inimesed – ma usun, et enamik inimesi – on selle meetme poolt. Erinevad numbrid on siin ka kõlanud, palju see inimesele maksab, haigena koju jäämine.

Palun lisaaega! 

15:54 Aseesimees Hanno Pevkur

Palun, kolm minutit lisaaega!

15:54 Eduard Odinets

Aitäh! Kujutame ette, kui sa oled suures kollektiivis töötaja, kellel ei ole võimalik jääda kaugtööle, kes jääb järjest mitu korda lähikontaktsena koju, sest kolleegid haigestuvad. Kui sa lõpuks oled ise haige ja kui sinu elukaaslane, kes on juba eelnevalt olnud mitu korda lähikontaktne, jääb ka sinuga koju lähikontaktseks ja lõpuks haigestub, siis haigestub laps, näiteks, ning siis jääb taas kogu perekond lähikontaktsena koju. Iga selline asjaolu tähendab üle 30% sissetuleku kaotamist, ja seda sõltumata sissetulekust. Aga loomulikult neid, kellel on see sissetulek niigi kasin, lööb see kõige valusamalt. See on nendele väga ränk hoop. Me peame nende inimeste peale mõtlema, kellel ei ole valikut, kas jääda haigeks või mitte.

Ja mis omavastutuse jutt siin on? Milles on need inimesed süüdi? Nad ei saa kaugtööle jääda, nad ei saa valida oma kolleege, nad ei saa vaielda oma tööandjatega, kes iga hinna eest üritavad oma lähikontaktseid varjata, et oma ettevõtet mitte päris kinni panna. Ja kus on siin loogika koalitsioonis? Nad riputavad endale ordeni rinda ja ütlevad, et vaadake, me teeme nüüd 70% teistest päevast kõikidele. Jube uhked oleme selle üle. See ei ole nii, et orden endale rinda panna seetõttu. Me võiksime kõik ordeni panna, kui me teeksime seda esimesest päevast ja 100%. Ja ma ei tahaks uskuda, et ka selle sihtrühma puhul kehtib sama põhimõte, mis ka õpetajate puhul: on ka teisi sihtrühmi, keda toetada. Ei ole. See on kogu meie Eesti rahvas, need on kõik meie tööl käivad inimesed ja nad väärivad Riigikogu tähelepanu ja vajavad seda toetust.

Sellepärast kutsun üles, kallid kolleegid, teid toetama sotsiaaldemokraatide ettepanekut hüvitada lisaeelarvest täiendavalt COVID-iga seonduvalt haigeks jäänud inimestele, lähikontaktsetele esimesest päevast 100% saamata jäänud töötasu. Ja mõelgem, et see on kõigest 1,3% selle lisaeelarve mahust. See on tühine summa võrreldes sellega, kuidas me saame inimesi toetada, et nad saaksid jääda koju ja rahulikult ravida seda hirmsat haigust, et me kõik saaksime sellest üks päev üle. Aitäh!

15:57 Aseesimees Hanno Pevkur

Kalvi Kõva, palun!

15:57 Kalvi Kõva

Aitäh, hea Riigikogu asemees! Head kolleegid1 Ma arvan, et hinges me vist tahaksime kõik, et me ei peaks praegu seda lisaeelarvet arutama, ja tagantjärgi tunnistades oleks meil võib-olla olnud selleks võimalus. Sotsiaaldemokraadid juba oktoobrikuus, kui teine laine alles hakkas [...] ütlesid juba kohe [...] haiguspäevade hüvitamine on [...] millega saab ära hoida plahvatuslikku levikut, nagu ta täna on levinud. See oli siis, kui Ida-Virumaal esimesed haigusjuhud nähtusid ja läbi suurte töökollektiivide see üle Eestimaa kandus.

Aga nii nagu ikka, eriti kriisis on kriisi juhtimisel ja otsuste tegemisel kaks väga olulist asja. See, et tehakse õigeid otsuseid, ja see, et neid otsuseid tehakse õigeaegselt. Hea, et valitsus nagu pool rehnutti nüüd lõpuks ära tegi, aga aeg on ikkagi juba väga-väga vale.

Sotsiaaldemokraadid tänasel päeval siia lisaeelarvesse on teinud ettepaneku, et maksta kinni sada protsenti haigushüvitis alates esimesest päevast. Head sõbrad! See on väga tõhus meede. Ma olen küsinud erinevate nii ministrite kui ka Riigikogu saadikute käest, kes seda mõtet ei toetanud, mikspärast ometi, et kas teie arvates ei ole see õiglane, kas teie arvates on see väga kallis või on see ebatõhus viiruse leviku peatamiseks. Kui päris ausalt ütelda, siis mitte ühelegi sellele küsimusele vastust ei kuule.

Ja tundub, et ka tänane valitsus on võtnud sellise positsiooni, et noh, kui keegi opositsioonist mingi muudatusettepaneku teeb, ega ju neid ometi toetada ei saa, mis sest, et tänu sellele küll viirus levib edasi.

Nii et, head sõbrad, võtke täna julgus kokku. Muudatusettepanek nr 1, haiguspäevade hüvitamine ja kontaktsete inimeste hüvitamine, siis see haiguspäevade hüvitamine alates esimesest päevast sada protsenti on see õige meede, et meil oleks suvi. Ja seda tuleks ka meelde jätta, et nagu me siin oleme kuulnud, kole kolmas laine on ka juba Euroopas ringi käimas, et siis meil oleks juba korraga see asi meeles ja teada, et see on üks meede, mis on tõhus ja aitab haigusest jagu saada. Nii et see muudatusettepanek nr 1 – oleme kõik poolt, siis on minu süda rahul ja võin seda eelarvet toetada, kus vaieldamatult on sees väga palju õigeid asju selles väga koledas haiguslikus situatsioonis. Aitäh!

16:01 Aseesimees Martin Helme

Lauri Läänemets, palun! Kolm minutit lisaaega, palun.

16:01 Lauri Läänemets

Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Lugupeetud kolleegid! Ma tahaksin rääkida päris elust Järvamaal ja lisaeelarvest –näidete varal, kuidas me saaksime Eesti inimest toetada, aitada. Jah, aidata, mitte temast kõrvale vaadata.

Jutt käib haiguspäevade hüvitamisest, sellest, et täna peab inimene peab koju jääma kas isolatsiooni tõttu või haigena ning ta peab maksma esimese päeva ise kodus olles. Ja siis see periood, mis ta kodus on, saab ta vähem 30% oma palgast. Lihtne näide: 1000-eurose palga puhul sisuliselt 50 eurot maksad sa ise, 50 eurost jääd ilma, ja pluss kaks nädalat näiteks kodus isolatsioonis olles 150 eurot maha.  200 eurot siis läheb 1000 eurost vähemaks, 800 on sinu töötasu. Hea küll, võib-olla saab kuidagi hakkama, aga tegelikult on väga raske, ma ütlen teile.

Nüüd näited, kuidas päriselu on. Inimene Järvamaalt, naisterahvas, töötab suures suures kollektiivis. Ta läks tööle, määrati isolatsiooni, kaks nädalat kodus. Istus kaks nädalat kodus ära, tuli tagasi tööle. Ühe päeva sai tööl käia, määrati isolatsiooni, jälle kaks nädalat kodus. Arvutus tema kohta, kuidas see tema töötasu, sissetulekut mõjutas, on järgmine. Kaks korda 50 eurot, see on 100 eurot. Tema palk oli seal umbes 1000 eurot. Siis 100 eurot, pluss mõlema kahe nädala eest 150 pluss 150 eurot, kokku 300 eurot. Seega inimene 1000 euro asemel sai kätte 600 eurot.

Teine näide. Naisterahvas, üksikema, kaks last, väga tubli, töökas. Jäi kooroonaviirusesse, jäi koju. Oli kolm nädalat kodus. Kolm nädalat! Tema palk on umbes 1200 eurot  ja ta jäi ilma kõigepealt 50 eurost. Ja tema arvutus oli keerulisem selles mõttes, et tema eelmise aasta keskmine sissetulek, millest 30% vähem peaks saama, ei olnud mitte see, mida ta praegu saab, vaid juhtumisi oli tema varasemalt koondatud. Ja ta ei saanud kätte mitte näiteks mingi, mis ta palk võiks olla, umbes 1000 euro kandis, ei saanud mitte siis eelmisel aastal keskmiselt 1000 eurot, vaid töötuskindlustushüvitisena põhimõtteliselt poole vähem, kuskil 500 kanti. See tähendab, et see inimene lõppkokkuvõttes oma 1200-eurosest palgast sai kätte 580 eurot. 580 eurot! Rohkem kui poole palgast ta kaotas. Ja ta läks tööle mitte sellepärast, et ta oli terve ja saab tööle minna, vaid ta lihtsalt ei saanud enam kodus istuda. Lihtsalt ei olnud võimalik peret ära toita, majandada, kommunaalkulusid maksta, süüa osta. Ta läks tööle. Ta käib tööl niimoodi, et kaks päeva jõuab järjest tööl käia ja siis peab puhkama. Kaks päeva! Sa lihtsalt füüsiliselt ei jõua, see haigus on selline.

Ja see on päriselu. Päriselu on see, et kui sa tõesti saad 1000 eurot või 800 eurot, siis pead sa loobuma loobuma 200 eurost või 150 eurost, aga see on mõne inimese jaoks väga oluline sissetulek. Mõni inimene on pere ainuke toetaja toitja.

Ja need on tegelikult põhjused, miks osa inimesi lõppkokkuvõttes ei saa täita seda palvet, mida tegelikult peaminister, mida me kõik oleme proovinud esitada: et olge head, kui olete haige, jääge koju, kui teid on määratud isolatsiooni, olge head, jääge koju. Ta ei saa seda teha. Mitte et ta ei taha seda teha, vaid ta ei saa seda teha.

Ja nüüd mõtleme sellele, et kui praegune valitsus, peaminister ja teised ministrid on öelnud, et inimesel peab mingi enda vastutus säilima, ma küsiks: kuidas saab inimene vastutada selle eest, kui tema kollektiivis töötab keegi haige ja nakatab teda või siis lihtsalt on tema lähedal tema teadmata? Tema määratakse isolatsiooni, tema jääb sissetulekust ilma. Kuidas see inimese enda vastutus on? Kuidas me võime öelda Eesti inimestele niimoodi, et vastutage ise, teil peab mingi vastutus selles olema? Ei saa! See on riigi vastutus, see on ühiskonna vastutus.

Kui meil teatud osa inimestest jääb oma sissetulekust ilma selle nimel, et me saaksime sellest viirusest jagu, et me saaksime sellest kriisist üle, siis ühiskonnana me ei tohi neid ei jätta üksi, jätta märkamata. Tegelikult ühiskonnana me peame tagama selle, et nende toimetulek säiliks.

See on riigi kohustus, see on valitsuse kohustus, see on Riigikogu kohustus, Ja see on üldse tegelikult riigi mõte. Miks meil seda riiki on vaja, kui me kõik jätame inimeste kanda ja siis tegeleme selle kasinuspoliitikaga, millega siin praegu riigieelarve juures tegeldakse.

Tõesti, 1,6% võtaks esimesest päevast alates 100% haiguspäevade hüvitamine sellest lisaeelarvest. 8,5 miljonit  nendest sadadest miljonitest. Ja siis on millegipärast ikkagi see olukord, et me loeme raha ja need, kes kõige rohkem kannatavad, nende pealt me loeme seda raha kõige rohkem. Kõige rohkem nende pealt, kes kannatavad! Ma tean, et need, kellel on suur palk, teate, ma ütlen, et võib-olla siin Riigikogus ei tunnetata seda, võib-olla valitsuses ei tunnetata seda. Selle palga juures vahet ei ole, kas sa kaotad seal 30 protsenti või 40 protsenti. Sa saad väga hästi hakkama, suudad oma kommunaalkulud maksta, suudad oma toidu osta ja jääb isegi lõbutsemiseks raha arvatavasti paljudel üle. Aga need inimesed, kes abi vajavad, neid peaks aitama.

Ehk minu palve ja üleskutse, lugupeetud Riigikogu saadikud, eriti Keskerakonna ja Reformierakonna saadikud, kes te räägite oma vastutusest: mitte ainult inimesel ei pea oma vastutusala, vaid ka riigil ja teil.

Minu ettepanek on toetada sotsiaaldemokraatide ettepanekut haiguspäevad hüvitada esimesest päevast alates ja 100%.  See on kriisimeede. See kehtib ainult selle viiruse korral siis, kui sa pead koju jääma kas haigena või sind on määratud lähikontaktseks. Seda ei saa kuidagi nimetada raha külvamiseks, vaid see on kõige elementaarsem asi, mida riik üldse oma inimeste jaoks teha saab. Nende eest hoolitsemine. Aitäh! 

16:08 Riina Sikkut

Aitäh, hea juhataja! Head kolleegid! Väga hea, et Lauri Läänemets tegi siin sellise matemaatikatunni läbi, et me tõesti saaksime aru nendest reaalsetest näidetest, mis on see mõju, kui inimene näiteks lähikontaktsena jääb ühe korra või kaks korda kuus koju, ja milline on sissetuleku kaotus, mida ta seejärel kannab.

Aga nüüd eelarve eesmärgist, sellest, et piirangutega seotud kahju hüvitatakse ja pandeemiast tingitud kulud kaetakse. See on väga loogiline, see on väga õige. Sotsiaaldemokraadid toetavad kiiret menetlust ja seetõttu tegigi fraktsioon lisaeelarvesse ainult ühe muudatusettepaneku. Me oleme konstruktiivsed. Me arvestame sellega, et lisaeelarves on väga palju asju, mille kiire rakendamine on inimeste ja ettevõtete toimetuleku jaoks vajalik. Ja ma rõhutan, et meie ettepanek on nakkuse leviku piiramise meede. See, et esimesest päevast hüvitada koroonapositiivsetele ja lähikontaktsetele haiguspäevad 100% ulatuses, on väga selge fookusega ja kriisi lahendamisele suunatud. Suunatud sellele, et me saaksime piirangute leevendamise järel ikkagi nii palju kui võimalik normaalse elu juurde tagasi pöörduda. Sellist selget fookuse hoidmist soovitan teistelegi.

Ja nüüd vastaksin lühidalt kõigele sellele, mis täna ja eelmiste arutelude puhul on kõlanud. See, et ettevõtja võib ise esimesi haiguspäevi hüvitada ja olla heldem, kui seadus ette näeb – seesama ettevõtja, sageli väikeettevõtja, kes juba kannab isikukaitsevahenditega seotud kulud, see, kes leiab haigestunud inimesele asendaja, maksab asendajale tasu või tema värbamisega seotud kulud ja maksab samal ajal ka haiguslehe või karantiinilehe kulud.

Teine ettepanek, et kohalik omavalitsus võiks seda hüvitada. Jah, muidugi teoreetiliselt võib, aga minu meelest on väga küüniline viidata ühele toetusnumbrile, mis on lisaeelarvesse sisse pandud, ja soovitada, et kohalikud omavalitsused maksaksid sellest ise õpetajate lisatasu, investeeriksid koolide ventilatsiooni parandamisse ja sellestsamast toetusest maksaks ka haigushüvitist oma omavalitsuse elanikele. Tegelikult on see üks suhteliselt napp toetus ja kõik poevad selle taha, et kohalik omavalitsus võib ise otsustada sealt kõike seda head teha, mida valitsus lisaeelarvest teha ei soovi.

Siis tuuakse ettekäändeks, et vaja on sotsiaalpartnerite kokkulepet, et haiguspäevi heldemalt hüvitada. Ausalt öeldes ma tahaks sellist pühendumist sotsiaalpartnerlusele näha ka teiste sotsiaalvaldkonna ümberkorralduste puhul. See on kahtlemata õige, nii väikeettevõtjate kui ka ametiühingud on juba avaldanud toetust sellele, et haiguspäevade osas võiks praeguse hüvitamisskeemi üle vaadata.

Järgmiseks räägitakse palju inimese omavastutusest. Ma kinnitan, et kõik inimesed on ise haiged ja kõik inimesed peavad ise isolatsioonis püsima. Seda vastutust ei saa neilt keegi ära võtta ja see on see, mida me eeldame või mida me soovime, et inimesed teeksid. Seda, et keegi oma toimetuleku löögi alla paneb, noh, selles osas ma jään küll rahanduskomisjoni esimehe ja valitsusega eri meelt. Kui me räägime kriisi lahendamisest, nakkuse leviku kontrollimisest, siis ma arvan, et omavastutus isolatsioonis püsimise näol võiks olla see, mis jääb inimese enda kanda. Aga valitsuse reservist saab haiguspäevi hüvitada.

Nii, kuulsime ka seda, et rahanduskomisjoni esimees kinnitas, et haiguspäevade heldem hüvitamine on positiivse mõjuga meede. [Kinnitas] seda, et reservis on vahendeid näiteks kolmanda laine jaoks ja vajalike muudatuste tegemiseks. Kinnitas, et ettevõtjate koormust tõsta ei soovita, aga nakkuse levikut piirata muidugi soovitatakse. Mina kinnitan komisjoni esimehele, et rahanduskomisjonil on võimalik lisaeelarvesse muudatusi teha, sealjuures haiguspäevade heldema hüvitamise osas.

Palun kolm lisaminutit!

16:13 Aseesimees Martin Helme

Kolm lisaminutit, palun!

16:13 Riina Sikkut

Olgu, kui me räägiksime tõesti ainult ühe- või kahekuulisest eriolukorrast, siis jah, kriisis peavad kõik pingutama, kõik peavad ennast kokku võtma, elame selle kuu aega üle. Aga meil on ju juba aasta täis, lõppu ei paista. Ja olgem ausad, kui me soovime piiranguid leevendada ja sügise poole vaatame, siis ainus asi, mis meil võimaldab n-ö tavaellu naasta, on väga korralik track and trace: see, et kõik haigustunnustega inimesed läheksid testima, see, et kõik positiivse testitulemusega inimesed ja lähikontaktsed jääksid koju isolatsiooni, see, et kellelgi ei oleks huvi testimist vältida või nakatumist peita või lähikontaktsena ennast mitte üles anda. Kui me ei suuda seda kindlustada, siis läheb nakkuse levik ju kontrollimatuks.

Väga sihitud, hea fookusega tõhus meede, mis tegelikult kindlustab selle, et just suuremates kollektiivides ja väiksema palgaga inimesed saaksid meie kõigi jaoks olulist ülesannet täita ja isolatsioonis püsida. Selle jaoks tõesti ma palun [toetada] seda kõige tähtsamat lisaeelarve eesmärgiga kooskõlas olevat muudatusettepanekut nr 1 – kõige tähtsam pannakse ikkagi esimeseks, ma olen sellega täiesti nõus. Nii et kolleegid, palun toetage seda kõige tähtsamat muudatusettepanekut nr 1. Aitäh!

16:15 Aseesimees Martin Helme

Henn Põlluaas, palun!

16:15 Henn Põlluaas

Aitäh, austatud eesistuja! Head kolleegid! Lisaeelarve on loomulikult ka riigielu juhtimisel üks olulisemaid momente ja hoobasid. Ja selle vastuvõtmine, eriti tänases olukorras, kus me oleme väga kimpus koroonapandeemiaga, on väga hädavajalik. Aga ometigi me näeme selle menetlemise juures selliseid väga negatiivseid momente. Peaminister on küll pidevalt rõhutanud ja kutsunud opositsiooni kaasa mõtlema ja koos tegutsema, aga kahjuks peame taas kord tõdema seda, et tegelikult need on vaid sõnad, tühjad sõnad. Mitte ühtegi opositsiooni ettepanekut ei ole võetud tõsiselt, need on lihtsalt tuima kalanäoga paraku tagasi lükatud.

Ja olulisemad tagasilükkamise ja nendega mittearvestamise põhjused on välja toodud. Ja esimene, kohe kõige olulisem nendest on: lisaeelarve koostamise eesmärk on kitsalt keskenduda hädavajalikele, piirangutest tulenevatele toetusmeetmetele ja otseselt pandeemiast tingitud kuludele. Ja loomulikult alati tuuakse ettekäändeks raha vähesus ja selle puudumine valitsuse reservfondis jne, jne. Aga see ei ole tõsi. Me teame ju kõik, et pensionireformist tingituna vabaneb 300 miljonit eurot, mida tegelikult valitsus eelarves mingil põhjusel tulupoolel varjab. Ja see on täiesti arusaamatu, täiesti põhjendamatu ja ma ütleks ka, et tänast olukorda vaadates lausa pahatahtlik.

Opositsioon on esitanud lisaeelarvele terve rea muudatusettepanekuid ja nendest on siin täna väga palju räägitud. Kõik erakonnad on välja toonud need muudatusettepanekud, kogu selle lisaeelarve plussid ja miinused. Mina seetõttu ei hakka eraldi neid välja tooma. Ma ei hakka eraldi siin oma kõnes välja tooma ka Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna muudatusettepanekuid, mis täpselt samamoodi, nagu kõikide teiste opositsioonierakondade ettepanekud, on väga sisulised ja väga põhjendatud.

Ja seetõttu, et mitte meie kõikide ühist aega väga pikalt siin raisata, teen üleskutse koalitsioonile, nii Reformierakonna kui Keskerakonna saadikutele: näidake üles riigimehelikkust! Näidake, et tõepoolest te mitte ainult sõnades ei soovi opositsiooniga koostööd teha, vaid ka tegudes. Sest tegelikult kate kõikide nende muudatusettepanekute jaoks on olemas, ja ma kutsun üles kõiki opositsiooni muudatusettepanekuid toetama. Aitäh!

16:19 Aseesimees Martin Helme

Rohkem sõnavõtusoove ei ole. Lõpetan läbirääkimised ja saame asuda muudatusettepanekute juurde. Laekunud on meile kokku 10 muudatusettepanekut ja hakkame nendega ükshaaval minema. Esimese muudatusettepaneku on esitanud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon, juhtivkomisjon on otsustanud jätta selle arvestamata. Kalvi Kõva, palun!

16:19 Kalvi Kõva

Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni nimel palun seda muudatusettepanekut hääletada ja ka toetada, sest see on väga hea muudatusettepanek.

16:19 Martin Helme

Selge. Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon palub seda hääletada. Enne kui me hääletamise juurde läheme, teeme saalikutsungi. (Saalikutsung.) Nii. Enne hääletamise juurde minemist on Erki Savisaarel protseduuriline küsimus.

16:22 Erki Savisaar

Aitäh, austatud juhataja! Üks saadik on siin teada andnud, et arvuti viskas pildi eest ära, ja palub, kas oleks võimalus natukene lisaaega anda, et ta uuesti arvuti käima saaks.

16:22 Aseesimees Martin Helme

Jaa, ma oleksin enne hääletuse juurde minemist nagunii korraks veel meelde tuletanud, kuidas meil see kord on. Vastavalt juhatuses kehtestatud elektroonilise istungi korrale on niimoodi, et kui mõnes fraktsioonis on inimene, kellel elektroonilise hääletuse süsteem tõrgub, siis peaks ta sellest teada andma oma fraktsioonikaaslasele, kes on saalis, ja see fraktsioonikaaslane annab märku tõrkest enne, kui hääletus on kuulutatud haamrikoputusega lõppenuks. Sellisel juhul ma katkestan hääletuse ja me teeme selle protseduuri niimoodi, et me saame ka meili teel hääled ära lugeda. Aga ootame siis, ma ei tea, kaheminutilise vaheaja võtan.

V a h e a e g

 

16:25 Aseesimees Martin Helme

Nüüd on niimoodi, et vaheaeg sai läbi. Ma teeksin kõigepealt kohaloleku kontrolli, et kontrollida, kas kõik saavad ennast kohale registreerida. Ja siis me näeme ka ühtlasi, kas see inimene, kellel probleem oli, on saanud ühendust. Teeme läbi kohaloleku kontrolli, palun!

16:26 Aseesimees Martin Helme

Mhh, ei ole. Aitäh, kohale ... Ootame veel. Kohale registreerus 93 inimest, 8 on puudu. Ja see inimene, kes ühendust ei saanud, on ka nende puuduolijate hulgas, nii et järelikult ühendust ei ole tekkinud. Nüüd me peaksime korra järgi tegema nõnda, et kuulutame välja hääletuse ja enne, kui ma hääletuse tulemuse välja kuulutan, saavad inimesed saata ka e-kirja teel oma hääle. Peaksid siis ära täpsustama kõigepealt eelnõu numbri ja antud juhul siis ka parandusettepaneku numbri ja selle, kas nad on poolt, vastu või erapooletud. Seda peaks tegema kolme minuti jooksul alates hääletuse väljakuulutamisest. Ja me peame ühtlasi tegema igast fraktsioonist ühe liikme esindajaga siia häältelugemiskomisjoni, kes meil e-kirjad üle loevad. Et palun igast fraktsioonist üks inimene siia juhatuse juurde saata. Hakkame siis hääletusi läbi viima.

Panen hääletusele eelnõu 357 esimese muudatusettepaneku, mille on teinud Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon ja mida juhtivkomisjon ei ole toetanud. Palun võtke seisukoht ja hääletage!

16:28 Aseesimees Martin Helme

Kas on fraktsioonidest tulnud signaal, et kellelgi ei olnud võimalik hääletada? Ühtegi protesti ei ole tulnud, ja see, kellel enne oli häda, on saanud hääletada. Nii et hääletustulemuse saan välja kuulutada: ettepaneku poolt oli 30 saadikut, vastu oli 60 saadikut. Ettepanek ei leidnud toetust.

Muudatusettepanek nr 2. Selle on esitanud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon ja juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Henn Põlluaas, palun!

16:28 Henn Põlluaas

Aitäh! Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon palub selle muudatusettepaneku hääletusele panemist. See puudutab õpetajatele preemia maksmist täiendavate lisatööülesannete tõttu, mis on tingitud koroonast. Ma palun kõiki toetada.

16:29 Aseesimees Martin Helme

Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 2, mille on esitanud Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon ja mille juhtivkomisjon on otsustanud jätta arvestamata. Palun võtta seisukoht ja hääletada.

16:29 Aseesimees Martin Helme

Ma kuskilt appikarjeid ei näe. Nii et kuulutan hääletuse siis välja. Ettepaneku poolt on 37 saadikut, vastu on 57 saadikut. Ettepanek ei leidnud toetust.

Läheme muudatusettepaneku juurde nr 3, selle esitaja on Isamaa fraktsioon ja juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Helir-Valdor Seeder, palun!

16:30 Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Palun seda Eesti teadust toetavat muudatusettepanekut toetada.

16:30 Aseesimees Martin Helme

Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 3, mille esitaja on Isamaa fraktsioon. Palun võtke seisukoht ja hääletage.

16:30 Aseesimees Martin Helme

Muudatusettepanekut toetas 36 saadikut, vastu oli 59. Ettepanek ei leidnud toetust.

Muudatusettepanek nr 4, esitaja on Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Henn Põlluaas, palun!

16:31 Henn Põlluaas

[...] fraktsiooni nimel seda muudatusettepanekut hääletada ja samas kutsun üles kõiki seda ka toetama. Aitäh!

16:31 Aseesimees Martin Helme

Panen hääletusele ettepaneku, muudatusettepaneku nr 4, mille esitajaks on Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

16:31 Aseesimees Martin Helme

Muudatusettepanekut nr 4 toetas 19 saadikut, vastu on 70. Ettepanek ei leidnud toetust.

Läheme muudatusettepaneku juurde nr 5, selle esitajaks on Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Henn Põlluaas, palun!

16:32 Henn Põlluaas

Palun Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel panna see muudatusettepanek hääletusele ja taas palun kõiki toetada!

16:33 Aseesimees Martin Helme

Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 5, mille esitaja on Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada! 

16:33 Aseesimees Martin Helme

Ettepanekut toetas 19 saadikut, ettepaneku vastu oli 72 saadikut. Ettepanek ei leidnud toetust.

Läheme edasi muudatusettepaneku juurde nr 6, selle esitajaks on samuti Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon ja juhtivkomisjon on jätnud selle arvestamata. Henn Põlluaas, palun!

16:34 Henn Põlluaas

Aitäh! Konservatiivne Rahvaerakond palub seda muudatusettepanekut hääletada. Tegemist on ära jätta 200 000 suuruse toetus ERR-ile teavituse tegemiseks, sest need rahad on juba eelarves ette nähtud. Ja palun kõiki toetada seda.

16:34 Aseesimees Martin Helme

Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 6, mille esitaja on Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon. Palun võtke seisukoht ja hääletage! 

16:34 Aseesimees Martin Helme

Ettepaneku poolt on 18 saadikut, vastu on 75 saadikut. Ettepanek ei leidnud toetust.

Läheme edasi muudatusettepaneku nt 7 juurde. Selle esitajaks on Isamaa fraktsioon ja juhtivkomisjoni seisukoht on jätta arvestamata. Helir-Valdor Seeder, palun!

16:35 Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Palun seda Eesti sporti toetavat muudatusettepanekut hääletada ja ka toetada!

16:35 Aseesimees Martin Helme

Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 7, mille esitajaks on Isamaa fraktsioon. Palun võtke seisukoht ja hääletage1

16:35 Aseesimees Martin Helme

Ettepanekut toetas 35 saadikut, ettepaneku vastu oli 57, üks saadik on erapooletu. Ettepanek ei leidnud toetust.

Muudatusettepanek nr 8, mille esitajaks on Isamaa fraktsioon ja mida juhtivkomisjon ei ole arvestanud. Helir-Valdor Seeder, palun!

16:36 Helir-Valdor Seeder

Palun seda muudatusettepanekut, mis on mõeldud kiirtestide täiendavaks soetamiseks, hääletada ja loomulikult toetada!

16:36 Aseesimees Martin Helme

Läheme hääletuse juurde. Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 8, mille esitajaks on Isamaa fraktsioon, palun võtta seisukoht ja hääletada.

16:37 Aseesimees Martin Helme

Ettepaneku poolt on 37 saadikut, ettepaneku vastu on 58 saadikut. Ettepanek ei leidnud toetust.

Muudatusettepanek nr 9, mille esitajaks on samuti Isamaa fraktsioon ja mida juhtivkomisjon ei ole arvestanud. Helir-Valdor Seeder, palun!

16:37 Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Palun seda Eesti merendust toetavat muudatusettepanekut hääletada ja toetada.

16:38 Aseesimees Martin Helme

Panen hääletusele muudatusettepaneku nr 9, mille esitaja on Isamaa fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

16:38 Aseesimees Martin Helme

Ettepanekut toetas 30 saadikut, vastu on 58 saadikut. Ettepanek ei leidnud toetust.

Muudatusettepanek number 10, esitajaks Isamaa fraktsioon, juhtivkomisjoni seisukoht: jätta arvestamata. Helir-Valdor Seeder, palun!

16:38 Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Palun seda liigset laristamist lõpetavat ja mõistlikku kokkuhoidu soosivat muudatusettepanekut hääletada ja loomulikult toetada.

16:39 Aseesimees Martin Helme

Kui nii on soov, siis paneme hääletusele. Panen hääletusele muudatusettepaneku number 10, esitajaks Isamaa fraktsioon. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

16:39 Aseesimees Martin Helme

Ettepanekut toetas 28 saadikut, vastu on 67 saadikut. Ettepanek ei leidnud toetust. Sellega on meil muudatusettepanekud lisaeelarvele läbi vaadatud. Ühtlasi on meil teine lugemine lõpetatud. Määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks k.a 9. aprilli kell 12.


2. 16:40 Meresõiduohutuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (284 SE) teine lugemine

16:40 Aseesimees Martin Helme

Läheme oma päevakorraga edasi. Järgmiseks on meil Vabariigi Valitsuse algatatud meresõiduohutuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (284 SE) teine lugemine. Kutsun ettekandjaks majanduskomisjoni liikme Annely Akkermanni.

16:40 Annely Akkermann

Tere päevast, head kolleegid! Ma vabandan ette, et minu kõne tutvustus ei tule kuigi lühike, sest materjalid on pikad. Meresõiduohutuse seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu algatas Vabariigi Valitsus eelmise aasta 9. novembril. Riigikogu võttis kõnealuse eelnõu numbriga 284 menetlusse 10. novembril. 16. novembril määrati majanduskomisjoni otsusega ettekandjaks Kalev Kallo. 17. novembril määrati ettekandjaks Mihhail Korb, ja 16. veebruaril k.a määrati eelnõu ettekandjaks siinkõneleja.

Eelnõuga muudetakse nelja seadust. Need on meresõiduohutuse seadus, sadamaseadus, kaubandusliku meresõidu seadus ja riigilõivu seadus. Eelnõuga lisatakse eelloetletud seadustes uusi mõisteid, loobutakse kaheksast tegevusloa nõudest ja kahel juhul asendatakse tegevusluba majandustegevusteatega. Uusi tegevusloa nõudeid ei lisata. Leevendatakse kohalikus rannasõidus sõitvate laevade ja riigisiseseid parvlaevaliine teenindavate sadamate turvanõudeid. Ja see puudutab kokku umbes 30 laeva. Meremeeste tervisekontrolli tegija kvaliteedisüsteem peab alates 1. jaanuarist 2022 vastama STCW rahvusvahelise konventsiooni nõuetele. See konventsioon käsitleb meremeeste väljaõppe, diplomeerimise ja vahiteenistuste aluseid. Ja edaspidi hakkab meremeeste tervisekontrolli tulemuste vaidlustusi lahendama tervishoiuteenuse osutaja. Siiani sai vaide esitada Terviseametile.

Eelnõuga luuakse uusi ja laiendatakse olemasolevaid registreid. Need on Meremeeste register, Hüdrograafia Infosüsteem ja Navigatsioonimärkide andmekogu. Eelnõuga tunnustatakse Euroopa Liidu liikmesriigi või Euroopa Majanduspiirkonna lepingu osalisriigi väljaantud väikelaeva juhi ning raadiosideoperaatori tunnistusi. Transpordiamet nimetatakse pädevaks asutuseks ja saab hakata välja andma reederitele tunnistusi vastavalt rahvusvahelistele konventsioonidele. Hongkongi konventsioon, mis laevade ohutu ringlusse võtmine. Nairobi konventsioon oli äsja siin saalis, laevavrakkide eemaldamine. Ja ballastvee konventsioon, mis käsitleb ballastvee ja setete käitlemise nõudeid.

Eelnõuga täpsustatakse, millised laevad on kohustuslikust lootsimisest vabastatud ja eelistatakse merelootsi ja vanemmerelootsi kutsetunnistuste väljaandmise kriteeriumi. Eelnõu jõustumisel hakkab sadama akvatooriumi määrama Vabariigi Valitsuse asemel Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium. Loobutakse sadama turvaülema Transpordiameti poolt atesteerimise nõudest ja sadamarajatise korralist turvaülevaatust tehakse kord viie aasta jooksul senise iga-aastase asemel. Eelnõuga täpsustatakse riigilõivude suurusi ja määratakse riigilõivud lisanduvate dokumenditaotluste menetlemise eest.

Esimene lugemine toimus siin saalis 25. novembril eelmisel aastal, ja muudatusettepanekute esitamise tähtajaks, 9. detsembriks ei laekunud eelnõu kohta Riigikogust ühtegi muudatusettepanekut. Kuna eelnõu oli juba algselt mahukas, teavitas komisjon 26. novembril eelnõu menetlusest Riigikogus Eesti Laevaomanike Liitu, Eesti Meremeeste Sõltumatut Ametiühingut, TTÜ Eesti Mereakadeemiat, Eesti Laevajuhtide Liidu, Eesti Väikesadamate liitu, Logistika ja Transiidi Assotsiatsiooni, AS-i Eesti Loots, Eesti Sadamate Liitu, Eesti Ajalooliste Laevade Seltsi, Eesti Kaugpüüdjate Liitu ja Eesti Kaubandus-Tööstuskoda. Oma arvamused ja ettepanekud läkitasid komisjonile Logistika ja Transiidi Assotsiatsioon, Eesti Sadamate Liit, Eesti Laevaomanike Liit ning Eesti Kaubandus-Tööstuskoda.

Tutvustan esimesena Logistika ja Transiidi Assotsiatsiooni pöördumist majanduskomisjoni poole. Nimelt, eelnõu kohaselt kaotatakse loakohustus laevade agenteerimisega tegelevatele äriühingutele, ja Logistika ja Transiidi Assotsiatsiooni arvates ei ole see õige, pigem vastupidi, loa väljastamist tuleks karmistada. Laevaagendi töö on laevakülastusega seotud info esitamine elektroonilisse mereinfosüsteemi, mida haldab Transpordiamet, kuid laevaomanike kulude tasumine sadamatele, lootsimisele, pukseerimisele ja nii edasi on ka laeva agenteerimise töökoosseisus. Suurte laevade sadamakülastuste eest laevaagendile tasutav summa võib ulatuda sadadesse tuhandetesse eurodesse, mille laevaomanik tasub ettemaksuna. Eriti välismaa laevaomanikel on agenteerimise tegelevate äriühingute tausta keeruline kontrollida. Seetõttu peaks seda tegema riik loakohustuse kaudu. Logistika ja Transiidi Assotsiatsiooni arvates tuleks kehtestada laevaagendile 100 000-eurone tagatise nõue.

Sadamate Liit tegi oma pöördumises ettepaneku meresõiduohutuse seaduse või kaubandusliku meresõidu seaduse muutmiseks nii, et Eesti territoriaalvetes väljaspool sadamaid ei tohiks reeder või prahtija osutada oma laevalt lastimisteenust teisele reederile või prahtijale. Et need on STS ehk ship-to-ship operatsioonid, millest ajakirjanduses on hiljuti ka palju juttu olnud. Samuti sooviti lisada, et lastimisteenust sadama akvatooriumil või väljaspool seda korraldab sadama pidaja. Seega sisuliselt soovitakse keelata merel laevalt laevale lastimine omaalgatuslikult, mitte sadamateenusena ehk ettepaneku kohaselt saaks sadama pidaja korraldada lastimist ka väljaspool sadamat ja sadama akvatooriumi.

Logistika ja Transiidi Assotsiatsioon pöördus majanduskomisjoni poole veel teisegi kirjaga. Esiteks taotletakse meresõiduohutuse seaduse muutmist nii, et lootsita sõidueksamit saaks teha ka inglise keeles. Eesti lipu all sõitva laeva kapten võib olla ka Euroopa Liidu või Euroopa Majanduspiirkonna kodanik. Seetõttu tuleks võrdse kohtlemise printsiibist lähtudes võimaldada neil lootsita sõidueksamit sooritada inglise keeles. Paljudes riikides see ammu kehtib. Teiseks tehti ettepanek vabastada lootsimisest kõik väikelaevad ja laevad kogumahutavusega alla 500 või pikkusega alla 90 meetri. Eesti Kaubandus-Tööstuskoda saatis majanduskomisjonile toetuskirja Laevaomanike Liidu ning Logistika ja Transiidi Assotsiatsiooni ettepanekule, et lubada lootsitasõidu eksami sooritamist ka inglise keeles. Kirjas toodi lisaks välja, et Soomes ja Rootsis on võimalik teha lootsitasõidu eksamit mitmes keeles ja Riia sadamas võib saada lootsitasõidu loa läti keelt oskamata.

Ka Laevaomanike Liit pöördus veel kord majanduskomisjoni poole taotlusega lubada lootsitasõidu eksamit inglise keeles. Leitakse, et eesti keele piirang on vastuolus Eesti laevanduse konkurentsivõime tõstmise poliitikaga, mis eeldab rahvusvahelist laevandust ja avatust. Transpordiamet tegeleb juba üle poole aasta rahvusvaheliste laevade kutsumisega Eesti lipu alla, milleks on kahtlemata vajalik dokumentide inglise keelde tõlkimine ning laevaomanike nõustamine ja teenindamine inglise keeles. Selles kontekstis ei ole lootsitasõidu eksami sooritamise nõue üksnes eesti keeles tõsiselt võetav.

Majanduskomisjon arutas laevade agenteerimise tegevusloa küsimust 22. märtsil k.a-l toimunud istungil, kus osalesid peale komisjoni liikmete Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi transpordi asekantsler Ahti Kuningas ja ministeeriumi esindajad Katrin Andre ja Liisa Surva, Transpordiameti merenduse ja veeteede teenistuse direktor Marek Rauk ja meremeeste diplomeerimise osakonna juhataja Raul Tell. Samuti Terviseameti õigusnõunik Agne Ojassaar, Sotsiaalministeeriumi tervisesüsteemi arendamise osakonna tervishoiuvõrgu juht Heli Paluste ja sama osakonna peaspetsialist Mare Toompuu. Eesti Laevaomanike Liidu esindajad olid Indra Kaunis ja Peeter Ojasaar. Eesti lootsi esindajad Peeter Sepp ning Logistika ja Transiidi Assotsiatsiooni esindasid Ants Ratas ja Andres Valgerist.

Istungil oli eesmärgiks kuulata ära kaasamise käigus kõige teravamalt tõusetunud küsimused seoses ettepanekutega võimaldada lootsitasõidu eksamit sooritada lisaks eesti keelele ka ingliskeelsena, ja ettepanek karmistada nõudeid laevade agenteerimisega tegelevatele ettevõtetele. Lisaks arutati küsimust seoses nn meremeeste tervisekontrolli otsuse vaidlustamise korraga, mida kommenteerisid lisaks istungil osalenud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindajatele ka Sotsiaalministeeriumi spetsialistid. Kuulati ära turuosaliste arvamused. Otsused kujundati järgmisel päeval, 23. märtsil toimunud istungil, ja konsensuslikult jõuti arusaamisele, et käesoleva eelnõu menetluse raames turuosalistelt laekunud ettepanekuid selle eelnõu juurde muudatusettepanekutena ei sõnastata, kuivõrd nende mõjude analüüs ja kõigi osapoolte kaasamine nõuaks täiendavat aega ja ressurssi ning pikendaks eelnõu menetlemise aega oluliselt. Nimelt Eesti Loots teenindab, pakub lootsiteenust ja nende hinnangul kuni kaks kolmandikku lootsiteenusest osutatakse sellistele laevadele, mis käivad Eesti sadamates regulaarselt ja kui kaptenitel ja tüürimeestel oleks võimalik teha lootsitasõidu eksam, siis nad lootsi ei vajaks ja see mõjutaks oluliselt Eesti lootsi toimimist.

Ja teine põhjus oli veel, et need tagatised 100 000 eurot laevade agenteerimisega tegelevatele äriühingutele on turuosalistega läbi rääkimata ja võivad olla väiksematele turuosalistele liiga kõrged. Ja seetõttu otsustati võtta aega ja paluda Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumil koostada käesoleva aasta 1. septembriks mõjude analüüs lootsitasõidu eksami sooritamise võimaldamise kohta inglise keeles. Ja täpselt samamoodi 1. septembriks paluti koostada võimalikud analüüsid selle kohta, milline võiks olla laevade agenteerimisega tegelevatele isikutele kohustusliku vastutuskindlustuse kohaldamise vajadused ning hinnata seda muu maailma kontekstis. Ja põhjus, miks seda arutatakse, on ikkagi pettusevõimalused. Kui Transpordiamet vaatab laevade agenteerimise kohustusi sellest vaatevinklist, et laevaagent annab info laevade liikumise kohta nende mereinfosüsteemi, siis laevaagent võtab ettemaksuna laevadelt rahalisi kohustusi, mida ta täidab Eesti ettevõtete ees, kelleks on sadamad ja riik ja veetasud ja erinevad maksud ja varustused.

Nii, meremeeste tervisekontroll tõi kaasa hulka arutelu ja meremeeste tervisekontrolli vaidlustamise korra osas kinnitasid algataja esindajad, et olemasolev sõnastus ongi kahe ministeeriumi poolt ühiselt välja pakutud kompromiss. Komisjonis jäi ebaselgeks vaidlustamise õigust omava isiku määratlus. Arutelu tulemusena paluti Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumilt 5. aprilliks 2021 § 26 ... sõnastus üle vaadata ja vajadusel esitada täiendav ettepanek täpsustamiseks. 17. märtsil saabus majanduskomisjonile majandusministri Taavi Aasa kiri eelnõu 284 muutmiseks ja täiendamiseks. See on esitatud muudatusettepanekute muutmiseks ja see oli 37-l leheküljel kaheksa punkti ja 85 alapunktiga, millest suur osa oli sõnastatud eelnõu teise lugemise ettevalmistamise käigus eelnõu autorite ja juhtivkomisjoni esindajate vahel toimunud arutelu tulemusena. Siiski, mõned esialgu eelnõus olnud muudatused jäid ära ja mõned lisandusid või laienesid ulatuselt. Ja majandusministeeriumi esitatud ettepanekud kompileeris 29-ks komisjonipoolseks muudatusettepanekuks komisjoni ametnik Piia Schults, ja need muudatused on nüüd teie ette toodud. Kõigi laekunud arvamuste ja ettepanekutega on võimalik tutvuda eelnõu kaardil.

23. märtsi istungil jätkas majanduskomisjon arutelu eelnõu teisele lugemisele saatmiseks. Arutelu käigus jõuti konsensuslikult arvamusele, et käesoleva eelnõu menetluse raames turuosalistelt laekunud ettepanekuid arvesse ei võeta. Majandusministeerium oli samuti saatnud oma arvamuse neid mitte arvestada. Pikemat käsitlemist leidis komisjoni istungile esitatud ettepanekute suur maht. Sellel esimesel komisjoni istungil, kus arutati eelnõu esimesele lugemisele saatmist, küsis Kristen Michal eelnõu tutvustajate käest, et kas see eelnõu on ka turuosalistega kooskõlastatud. Ja vastas Katrin Andre, et eelnõu on läbinud kooskõlastussüsteemi ja eelnõu on läbi räägitud ka ettevõtlusorganisatsioonidega. Aga kuna need muudatused on nii mahukad, siis komisjon langetas istungil menetluslikud otsused. Selle käigus toimus pikema arutelu, et kas sellise muudatuste mahu juures oleks otstarbekas eelnõu teise lugemise lõpetamine, arvesse võttes asjaolu, et vahepeal on istungitevaba nädal, mil turuosalised saaksid komisjonis läbihääletatud muudatustega tutvuda. Aga arutelu käigus jõuti ühisele seisukohale, et kõige korrektsem lahendus on siiski see, et eelnõu teine lugemine katkestatakse, et kõigil huvilistel oleks võimalus seejärel eelnõu ametliku tekstiga tutvuda. Ja kuivõrd eelnõu algataja esindajate sõnul on käesoleva merenduspaketi näol tegemist ajakriitilise eelnõuga, siis leidis komisjon, et on põhjendatud paluda juhatusel muudatusettepaneku esitamiseks määrata lühendatud tähtaeg. Ja kuivõrd mõned muudatusettepanekute sõnastustest vajasid täiendamist ja kaalumist, otsustas komisjon arutelu jätkata peale Riigikogu istungitevaba nädalat. Ja 5. aprilli istungil jätkas majanduskomisjon eelnõu muudatusettepanekute arutelu Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi esindajate osavõtul. Vaadati üle kahe muudatusettepaneku alapunktide sõnastused, need puudutasid peamiselt jõustumistähtaegu. 

Juhtivkomisjoni menetluslikud otsused on alljärgnevad. Majanduskomisjon tegi ettepaneku võtta eelnõu teiseks lugemiseks Riigikogu täiskogu päevakorda tänaseks, k.a 7. aprillil, ja tegi ettepaneku eelnõu teine lugemine katkestada. Ja kuivõrd eelnõu seadusena jõustumise kavandatud tähtaeg on 1. juuni, siis teha ettepanek määrata muudatusettepanekute tähtajaks viis tööpäeva. See tähendab kuni 14. aprillini 2021 kell 17.15. Ja kõik otsused olid konsensuslikud. See on lühike kokkuvõte sellest pikast loost. Suur tänu kuulamast!

16:59 Aseesimees Martin Helme

Aitäh, ettekandjale on küsimusi, Tarmo Kruusimäe, palun.

16:59 Tarmo Kruusimäe

Tänan hea aseesimees! Hea ettekandja! Ma küsiks nüüd selguse huvides, et nüüd enam sellist jura ei saa olla, mis praegusel hetkel on, et kaks välismaist laeva lihtsalt otsustavad, et mere peal siis lastivad või tõstavad ühelt laevalt teisele asju ja Eesti riigi enda järelevalvet ei ole ja selle eest ei maksta. Sain ma õigesti aru?

16:59 Annely Akkermann

Selle üle Eesti riigil on järelevalve ja on ka olemas kord, kuidas laevad, kes tahavad lastida ühelt laevalt teisele, teatavad sellest Politsei- ja Piirivalveametile ja keskkonnaametile. Selleks on vastavad korrad ette nähtud, see tegevus olemuslikult ei ole ebaseaduslik. Aga seda võib sooritada ebaseaduslikult. Ja praegu on uuesti kooskõlastusringil vastav määrus, mis keelab laevalt laevale lastimiseks teatud looduskaitseliselt olulised piirkonnad ja kitsendab neid alasid, kus võib laevalt laevale lastida.  

17:00 Aseesimees Martin Helme

Oudekki Loone, palun!

17:00 Oudekki Loone

Aitäh! Aitäh, selle ettekande eest! Mul on lühike täpsustav küsimus. Kas see eelnõu on läbi räägitud ka töötajatega ehk Eesti Meremeeste Sõltumatu Ametiühinguga ja mis oli nende seisukoht antud eelnõu osas?

17:01 Annely Akkermann

Jaa. Majanduskomisjon saatis ka meremeeste ametiühingule teate, et selline eelnõu on menetluses, aga me ei saanud nende käest refleksiooni või kirja või pöördumist, et midagi tuleks selle eelnõu menetlemisel muuta.

17:01 Aseesimees Martin Helme

Rene Kokk, palun! Ei ühildunud. Võtame enne Tarmo Kruusimäe, proovime siis Renega uuesti. Kui sa kuuled, pane ennast uuesti järjekorda. Tarmo Kruusimäe, palun!

17:02 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Hea ettekandja! Esmaspäeval menetles keskkonnakomisjon just seda merereostuse temaatikat. Ma küsiksin, kas küsiti arvamust ka majanduskomisjonilt.

17:02 Annely Akkermann

Mõtlete seda laevalt laevale laadimise küsimust? Ei, majanduskomisjonilt praegu ei ole arvamust küsitud, aga ma tean, et sellega tegeldakse, ja kui osapooled jõuavad ühistele arusaamistele, siis kindlasti majanduskomisjon arutab seda samuti.

17:02 Martin Helme

Püüame uuesti, Rene Kokk, palun. Esindaja ei ole kuulda, tegelikult sul aeg jookseb, aga kuulda ei ole. Meil on järgmine küsimus, katkestame teiega praegu ära, Andres Metsoja, palun.

17:03 Andres Metsoja

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Tõepoolest, merelt laevalt laevale laadimise temaatika on tekkinud kõrgendatud huvi. Ma saan aru, et see küll ei olnud konkreetselt antud istungi objekt, aga võimalik, et ikkagi teemat käsitleti ka selles kontekstis, et kui ikkagi looduskaitsealade lähedal on selline ala, kus seda tegevust saab läbi viia, et ilmselgelt oleks vaja ka selle ala kontekstis läbi viia keskkonnamõjude hindamine. Me teame, et tegelikult keskkond on tähtis ja ... on sellele erilist tähelepanu pööratud.(Ühendus hakib.) ... teema vahele ja need mõjud võivad ilmselged olla. Kas te seda arutasite ja kuidas te sellest arvate?

17:04 Annely Akkermann

Antud eelnõu kontekstis majanduskomisjon seda teemat ei arutanud, kuid majandusministeerium on meid kursis hoidnud nende aruteludega, mis praegu selles küsimuses toimuvad. Keskkonnaminister on kokku kutsunud 10. veebruaril ümarlaua, kus osalesid sadamate liidu, laevaomanike liidu, transiidi ja logistika assotsiatsiooni, Eesti Keskkonnaühenduste Koja, Siseministeeriumi, Politsei- ja Piirivalveameti, Keskkonnaameti, Transpordiameti ja agenteerimisfirma ... esindajad ja mereõiguse ekspert. MKM andis kirjalikult teada, et pooldab ohtliku lasti ümberpumpamist sadamates. Ma lugesin täiesti sihilikult teile ette selle laia ringi, kes on tegelikult nende merel lastimiste korraldamise osas ohutuse eest vastutavad institutsioonid. Ja ümarlaua arutelule järgnevalt koostas Keskkonnaministeerium Vabariigi Valitsuse määruse 51 muudatused ja esitas need 17. veebruaril ministeeriumidele kooskõlastamiseks. Rahandusministeerium eelnõu ei kooskõlastanud. Majandusministeerium ja Siseministeerium kooskõlastasid märkustega. Arutelud ja konsultatsioonid alles käivad ja ma ennatlikult ei julgeks oma isiklikku arvamust avaldada, seda enam, et majanduskomisjon ei ole praegu seda arutanud. Teema on keerukas, aga meile hästi teada.

17:06 Aseesimees Martin Helme

Nii, proovime uuesti Rene Kokaga ühendust saada. Rene Kokk, palun! 

17:06 Rene Kokk

Kas nüüd on mind kuulda? Väga tore! 

Lugupeetud eesistuja, hea ettekandja! Kas komisjon arutas ka selle eelnõu arutamise raames, et kui me anname selle lootsimise õiguse kaptenitele või sissesõiduõiguse põhimõttelist kõigile kaptenitele, kes sisse sõitma hakkavad? Nagu te nimetasite, kaks kolmandikku käivad pidevalt Eesti sadamates, aga see üks kolmandik, kes väga harva käib, võib-olla ei pruugi kuhugi väga harva sadamasse sisenemise põhjusel olusid tunda. Kas me ei tekita olukorda, kus me tekitame suurema riski sattuda õnnetusse, nii laevaõnnetusse kui ka keskkonnamõju läbi selle, et meil ei ole enam kohustuslikku lootsi, kelle töö on iga päev tuua laevu sisse sadamatesse. Kas te arutasite ka selle nurga alt seda küsimust?

17:07 Annely Akkermann

Jah, ohutuse küsimus. Sama küsimust, kas me mitte ei kaota ohutuses, küsiti. Ja sadamate liit kinnitas, et ohutust see kindlasti ei mõjuta.

Ma proovin selgitada. Selleks, et pääseda lootsita sõidu eksamile, peab kapten sinna sadamasse sisenema vähemalt 10 korda koos lootsiga ja siis ta saab minna õiguse lootsita sõidu eksamile. Kui ta selle ära teeb, siis ta saab edaspidi sisse sõita konkreetsesse sadamasse ilma lootsita. Ja suur hulk sadamates käivaid laevu käivad regulaarselt. No mõni teeb aastas 20 reisi, mõni teeb 40 reisi. Aga ühed ja samad kaptenid võivad sõita nendesse sadamatesse aastaid ja võib-olla Läti või Soome või Rootsi kapten sõidab juba kahesajandat korda sellesse sadamasse ja tal on see sadam ammugi selge. Lootsi pardal olek nagu seda navigeerimisohutust tema jaoks enam ei tõsta.

Aga mida see lootsimine tähendab? Tähendab seda, et sadamas on lootsikaater, mis võtab pardale lootsi. Lootsikaatril on kapten ja lootsikaatril on mehaanik. Kolm inimest sõidavad sinna reidile, kus lootsimine peab algama, vastu, toovad laeva sadamasse. Ärasaatmisel on jälle kord seesama ehk kolm inimest teevad kaks korda tööd, mida õigupoolest ohutuse seisukohalt ei peaks tegema, kui need kaptenid saaksid lootsita sõidu eksami teha inglise keeles, sest eesti keelt nad ei valda.

Aga nende laevade jaoks, kes käivad sadamates harva, või kaptenid, kes on uued, nad peavad selle 10 korda koos lootsiga sadamat külastama niikuinii. Ega neile see lootsimise kohustuslikkus  ei väheneks. Aga kuna regulaarselt sadamat külastavate aluste arv on nii suur ja kui neil kaptenitel võimaldada teha siis lootsita sõidu eksam inglise keeles, siis tellimus Eesti lootsile väheneks drastiliselt, mis teisest küljest muudaks Eesti lootsiteenuse majandusliku osutamise võimalikkust.

See on nüüd küll koht, mida peab arvutama või kuidas need tasud muutuvad ja kuidas koosseisud muutuvad ja mis hakkab lootsimine maksma nendele laevadele, kellel seda lootsita sõidu õigust sillas ei ole.

17:10 Aseesimees Martin Helme

Valdo Randpere, palun!

17:10 Valdo Randpere

Aitäh, hea eesistuja! Hea ettekandja! Sa ütlesid, et nüüd on üks muudatus see, et edaspidi hakkab sadama akvatooriumi või selle määratlemise üle otsustama majandusministeerium valitsuse asemel. Ma küll sisuliselt ei saa aru, mis vahe seal on, aga ma oleksin lootnud, et kui sa juba nimetad majandusministeeriumi, siis sa ütled, et võetakse ka Keskkonnaministeerium kampa ja et siis vaadatakse, sest ega see akvatooriumi määratlemine võib samamoodi olla keskkonnatundlik teema. Ja mis puudutab seda lootsiasja, no sa lõpuks ise jõudsid ka sinna, et seal on majanduslik külg, et mitte ainult kolm inimest ei sõida paadiga mööda merd ringi. Mina kunagise Eesti Lootsi nõukogu liikmena loodan küll, et Eesti Lootsile jääb sissetulek ikka alles ja et me seda ära ei näpista väga suurelt ja väga järsult.

17:11 Annely Akkermann

Eelnõu esitajad arvasid, et sadama akvatooriumi määrajaks on õige institutsioon Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium ja et see ei peaks olema valitsuse ülesanne. Ma ei oska kuidagi sellele ettepanekule vastu vaielda.

Aga mis puudutab lootsimist, siis Eesti Loots on Eesti riigiettevõte, kes pakub Eesti riigis lootsimisteenuseid ja seal on ametis päris palju inimesi. Kui ma ütlen, et tühjale laevale läheb vastu kolm inimest ja ühte laeva saadab ära kolm inimest, siis kõik need kolm inimest on väga kõrge kvalifikatsiooniga, merendusvaldkonna laevaohvitserid. Aga me teame, et laevaohvitseridest on tööturul väga suur puudus, ja ma ei ole kindel, kas me ikka peame saatma kolm inimest sinna lootsi pealemineku alale vastu ja kolm inimest saatma kaptenit, kes võib-olla siseneb sadamasse kahesajandat korda. See on minu arvates selline töö teesklemine ja rahvamajanduslikus mõttes on kindlasti kahju, et väga kõrge kvalifikatsiooniga inimesed teevad tööd, mida õigupoolest ei ole vaja teha.

Lootsitasu ja Eesti Lootsi jätkusuutlikkus on muidugi need teemad, mis tuleb läbi kalkuleerida. Tasusid on merenduses rohkemgi, veetasud ja sadamasse sissesõidutasud. Võib-olla need võiksid olla siis kõrgemad ja lootsiteenus kallim nendele laevadele, kes tegelikult lootsi vajavad, või siis subsideeritud kõrgemate veetasude arvel. Need on minu mõtted, kust võiks tulla katteallikas Eesti Lootsi tulude vähenemisele. Aga ma arvan, et siiski on mõtet otsida katteallikaid, selle asemel et teha kõrgelt haritud meremeestega tööd, mida tegelikult ei ole vaja teha.

17:14 Aseesimees Martin Helme

Andres Metsoja, palun!

17:14 Andres Metsoja

Aitäh, istungi juhataja! Ma lülitasin oma kaamera välja, tundub, et ühendus on väga katkendlikuks läinud. Ma loodan, et mind on kuulda. Mu küsimus puudutab sedasama lootsimise temaatikat. Annely kindlasti on ka väga hästi kursis Pärnu lahes, Liivi lahes toimuvaga. Et tegelikult need olukorrad ei ole ka harvad, kus tegelikult laeva sissesõit sadamasse toob kaasa selle, et kaldutakse kõrvale laevateelt, ja sellel on tihti sellised tagajärjed, et sõidetakse puruks rannakalurite püünised. Täna on olnud võimalus pöörduda suhtlema Eesti riigiga, aga nüüd juhul kui see lootsimine ei ole vajalik sissesõidul, et kuidas siis see hakkab välja nägema, kui kahju on tekitatud, kas rannakalur peab pöörduma lipuriigi poole või kuidas see hakkab välja nägema? Aitäh!

17:15 Annely Akkermann

Kahju tekkimise korral tuleb pöörduda kahju tekitaja poole. Ja merenduses on ka nii, et põhimõtteliselt kõik operatsioonid merel on kaetud vastutuskindlustusega, kuna merel opereerimisega on ikkagi operaatori käes inimelud, rääkimata kallitest laevadest ja kaupadest. Aga ma oma praktikast, tundes Pärnu lahte üsna hästi ja olles seal ka töötanud, ei tea, kas on ikkagi lootsitav laev sõitnud laevatee pealt välja rannakalurite võrkudesse. Võib-olla on, aga ma ei ole kuulnud. Küll sõidavad laevatee pealt välja ja mõnikord ka rannakalurite püünistesse sellised väiksemad ja harrastusalused ja puhkealused, kelle süvis on madalam, neil on võimalik võtta siit ja sealt otseteed ja pimedas võib-olla ei pane tähele neid võrgupüügi jadade tähistusi. Neid sissesõite rannakalurite võrkudesse on küll olnud. Aga ma ei ole kuulnud, et Pärnu lootside poolt lootsitav laev sõidaks laevatee pealt välja ja rannakalurite võrkudesse, aga võib-olla on seda juhtunud.

17:17 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Ettekandjale rohkem küsimusi ei ole. Saame minna läbirääkimiste juurde. Palun, Tarmo Kruusimäe!

17:17 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Head töökaaslased, kes te jälgite meid sealt turvalisemalt kaugemalt, ja loomulikult kõik head kamraadid, kellega koos kunagi purjetatud sai, kes te nüüd muidugi sõidate suurematel alustel, mina lihtsalt elumere lainetel ulbin enda selle ühe palgiga, mida ma nimetan võib-olla parveks. Aga see selleks.

Alati on hea kuulata siin Annely Akkermanni merenduse teemadel rääkimas, et mis siis, et ta räägib hästi malbe ja vaikse häälega. Ma üldse ei saa aru, kuidas sa seal hakkama said, sest ikka mere peal peab olema hea selge kõva hääl.

Aga ma tahaksin rääkida ühest sihukesest olemuslikust probleemist, mida ma olen nüüd enda kamraadidega arutanud, keda tegelikult üllatas võib-olla see keskkonnakomisjoni pressiteade, mis oli hästi nagu kummaline. Ütleme lihtsalt, et nemad ei saanud aru, mida kuivamaarotid arutavad nagu merevärki. Jutt on just sellest lastimisest seal merel. See oleks tunduvalt turvalisem tuua ikkagi meile sadama territooriumile, kus juhul, kui tekib mingi reostus, on kohe kõik need poomid, skännerid olemas, see ala tõmmatakse kiirelt sinna. Sest muidu täna on see, et kui seal vee peal toimub seal mingi reostus, siis kui hakatakse välja kutsuma, siis selle ajaga see reostus liigub ju kuskile laialt edasi.

Et võib-olla on see teema, mida peaks arutama Riigikogu juhatus. Sest merendus on äärmiselt spetsiifiline, me oleme erakondadeüleselt saanud selle mõtte, laevad Eesti lipu alla, see on hea, aga täna see kompetents on kogunenud kõik majandusministeeriumi juurde. Me siinsamas saalis olime kõik äärmiselt nõudlikud ja ongi, et vastava ala asekantsler on nüüd merendusalase haridusega, sest üks on siis kuivamaajuura ja teine on nagu merejuura, seal on ikkagi päris suur vahe, ma arvan. Samamoodi on ka ta võib-olla seal militaarstruktuurides hoopis mingi teine.

Mina ei usu seda, et, ütleme, näiteks merenduse toetusrühm oleks ja omaks seda kõige suuremat pädevust, kuigi seal on väga palju inimesi. Sest saadikud, paneme käe südame peale, täna võib igaüks teha ju mingi toetusrühma ja öelda, et tal on selle pädevus. Võib-olla kedagi huvitavad näiteks missivalimiste trikoovoorud ja siis me teemegi missivalimiste trikoovooru toetusrühma ja väidame, et meil on see pädevus nagu olemas.

Seega, ma arvan, et Riigikogu juhatus võiks siis vaadata, täpselt nii nagu arvamuse andmine toimub komisjonidel ELAK-ile, võiks ka sellistes spetsiifilistes asjades ikkagi teada või jätta meelde see, et kui meil on üks suur eesmärk, laevad Eesti lipu alla, siis täna see kompetents on kogunenud majanduskomisjoni, et neid alati nendes asjades kaasata.

See oligi minu selline lihtsam mõtte. Üllatus-üllatus, aga loetakse, komisjonide pressiteateid inimesed loevad ja inimesed isegi vahel, kui on seal mõned ebakõlad, siis nad ka ärrituvad. Minu kriitika, ma loodan, et oli ikkagi positiivne, järgmised korrad, kui on, kaasataks, kui merendust midagi puudutab, siis ikka kaasatakse ka majanduskomisjoni. Suur tänu! Aga eelnõu puhul: vinks-vonks! Toetan.

17:21 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Andres Metsoja, palun!

17:21 Andres Metsoja

Aitäh veel kord! Mind ajendas sõna võtma teema, mis puudutas ikkagi konkreetselt seda ilma lootsiteenuseta laevade sõitu sadamasse. Keskkonnakomisjoni liikmena tegelikult minu poole on pöördutud ka eelneval perioodil, kus selliseid juhtumeid, kus kaugsõidulaev on tõepoolest laevateelt kõrvale kaldunud ja sõitnud puruks rannakalurite püünised, antud juhul mitte nakkevõrgud, vaid mõrrad.

Ja tegelikult ongi küsitud minu käest, mis sellisel juhul teha. See vastus on tihti kõlanud nii, et tõepoolest ei vastuta loots isegi, kui loots on laeva peal olemas, selle kõrvalekalde eest, laevateelt väljasõitmise eest, vaid ikkagi vastutab see ettevõte, kellele see laev konkreetselt kuulub. Tõepoolest, kindlustused on olemas, aga ühel rannakaluril saada kätte kuskil kaugel asuva ettevõtte käest hüvitist või kulude katmist võib osutuda ülimalt keerukaks.

Minu osundus selle eelnõu edasisel menetlemisel tegelikult võiks kõlada nii, et vaadata korra otsa ka sellele, et tõepoolest need meie inimesed, kas ka siin vetes toimetavad, seaduse alusel saaksid kahju korral kas siis riigi abiga või riigi sekkumisega selle tekitatud kahju kätte. Ma ei tea, kas see vorm on läbi lootsimisteenuse või kuidagi teisiti, aga see aken iseenesest peaks nende jaoks säilima või olemas olema.

17:23 Aseesimees Martin Helme

Annely Akkermann, palun!

17:23 Annely Akkermann

Kiire repliigina ütlen, et kui keegi veel härra Metsoja poole pöördub, siis võiks soovitada pöörduda laevaagentide poole, kes põhimõtteliselt esindavad neid laevu kõikides küsimustes. Need on juba Eesti firmad, nendega saab kergesti kontakti.

17:23 Aseesimees Martin Helme

Nii. Nüüd tundub, et läbirääkimised on lõppenud ja läheme muudatusettepanekute läbivaatamise juurde. Muudatusettepanekuid on 29. Muudatusettepanek nr 1, mille esitajaks on majanduskomisjon ise ja juhtivkomisjon on omaenda ettepanekut arvestanud sisuliselt. Muudatusettepaneku  nr 2, mille esitajaks on majanduskomisjon ja on arvestanud seda täielikult. Muudatusettepanek nr 3, esitajaks majanduskomisjon ise ja juhtivkomisjon on seda ka täielikult arvestanud. Muudatusettepanek nr 4, esitajaks majanduskomisjon ja enda ettepanekut ise täielikult arvestanud. Muudatusettepanek nr 5, esitajaks majanduskomisjon, juhtivkomisjon on ettepanekut arvestanud täielikult. Muudatusettepanek nr 6, esitajaks majanduskomisjon, ka seda on arvestatud täielikult. Muudatusettepanek nr 7, taas esitajaks majanduskomisjon ja on arvestatud täielikult. Muudatusettepanek nr 8, esitanud majanduskomisjon ja arvestatud täielikult. Muudatusettepanek nr 9, esitajaks majanduskomisjon, arvestatud täielikult. Muudatusettepanek nr 10, esitajaks majanduskomisjon ja arvestatud täielikult. Muudatusettepanek 11, esitajaks majanduskomisjon, arvestatud täielikult. Muudatusettepanek 12, esitajaks majanduskomisjon, arvestatud täielikult. Muudatusettepanek 13, esitajaks majanduskomisjon, arvestatud täielikult. Muudatusettepanek 14, esitajaks majanduskomisjon, arvestatud täielikult. Ettepanek nr 15, esitajaks majanduskomisjon, arvestanud ise täielikult. Muudatusettepanek 16, esitajaks majanduskomisjon, arvestatud täielikult, Muudatusettepanek 17, esitajaks majanduskomisjon, arvestatud täielikult. Muudatusettepanek 18, esitajaks majanduskomisjon, arvestatud täielikult. Muudatusettepanek 19, esitajaks majanduskomisjon, juhtivkomisjoni otsus: arvestada täielikult. Muudatusettepanek 20, esitajaks majanduskomisjon, juhtivkomisjon arvestanud täielikult. Muudatusettepanek 21, esitajaks majanduskomisjon, arvestatud täielikult. Muudatusettepanek 22, esitajaks majanduskomisjon, arvestatud täielikult. Muudatusettepanek 23, esitajaks majanduskomisjon, arvestatud täielikult. Muudatusettepanek 24, esitajaks majanduskomisjon ja arvestatud täielikult. Muudatusettepanek 25, esitajaks majanduskomisjon, arvestatud täielikult. Muudatusettepanek 26, esitajaks majanduskomisjon ja arvestatud täielikult. Muudatusettepanek 27, esitajaks jälle majanduskomisjon, arvestatud täielikult. Muudatusettepanek 28, esitajaks majanduskomisjon ja komisjon on seda arvestanud täielikult. Muudatusettepanek 29, ka selle on esitanud majanduskomisjon ja on seda arvestanud täielikult.

Oleme läbi vaadanud kõik muudatusettepanekud. Juhtivkomisjoni otsus on eelnõu 284 teine lugemine katkestada. Teine lugemine on katkestatud. Määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 14. aprilli s.a kell 17 15.


3. 17:28 Meediateenuste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (327 SE) esimene lugemine

17:28 Aseesimees Martin Helme

Läheme päevakorraga edasi. Tänane kolmas päevakorrapunkt: Vabariigi Valitsuse algatatud meediateenuste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (327 SE) esimene lugemine. Ettekandjaks on kultuuriminister Anneli Ott.

17:29 Kultuuriminister Anneli Ott

Lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud kolleegid siin saalis ja ekraani taga! Toon teieni meediateenuste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Selle eelnõu peamine eesmärk on võtta Eesti õigusruumi üle Euroopa Liidu audiovisuaalmeedia teenuste uuendatud direktiiv number 2018/1808, mis jõustus 2018. aastal. See direktiiv on ka varem Eesti siseriiklikku õigusse üle võetud meediateenuste seadusega, mistõttu ka muudatused just seda seadust peamiselt puudutavad.

Direktiivi üldine eesmärk on tagada audiovisuaalsete sisuteenuste turul aus konkurents ja võrdne kohtlemine kõigile turuosalistele. Samuti on seaduse uuendamise üks peasiht kogu valdkonna regulatsiooni ajakohastamine ja uuendamine, samuti paremini toimiva mehhanismi loomine Eesti huvide kaitseks piiriüleste meediateenuste puhul, kus siis edaspidi saame tõhusamalt Eesti inforuumi ja ühiskonda inforünnete puhul kaitsta.

Nii audiovisuaalmeedia turg ja tarbimine kui ka tehnoloogia on viimasel aastakümnel oluliselt muutunud. Peamiseks arengusuunaks on olnud televisiooni ja tellitava audiovisuaalmeedia ning internetiteenuste sulandumine. Tarbijad kasutavad üha rohkem teenuseid kõikvõimalikest seadmetest ning ringhäälinguorganisatsioonid laiendavad oma tegevust veebi. Sealjuures on audiovisuaalmeedia teenustest järjest suuremat tähtsust omandamas uut liiki sisu, mida ei loo enam ainult professionaalsed teenuse osutajad, vaid ka kasutajad läbi erinevate videojagamisplatvormide, näiteks YouTube, aga ka erinevate sotsiaalmeediakanalite kaudu.

Ka meediapädevus muutub üha olulisemaks, just muutunud meediamaastiku tõttu. Tänu sotsiaalmeediale levivad kõikvõimalikud sõnumid kiiremini kui iial varem. Meediasisu kõrval, mille üle on tagatud professionaalne toimetusvastutus, on suur hulk kasutajate endi loodud sisu. Sellises keskkonnas on äärmiselt oluline, et inimesed oskaksid nendeni jõudva infovoogu kriitiliselt hinnata. Meediapädevuse eest vastutab Haridus- ja Teadusministeerium.

Nagu mainitud, puudutab enamik muudatusi just meediateenuste seadust, kuid vähemal määral muudetakse ka Eesti Rahvusringhäälingu seadust, elektroonilise side seadust, reklaamiseadust ja riigilõivuseadust.

Nüüd siis kokkuvõtlikult peamistest muudatustest Eesti õigussüsteemis. Edaspidi hõlmatakse seaduse kohaldamisalasse ka videoplatvormi pidajad. Kui näiteks televisiooni ja tellitava audiovisuaalmeedia teenuste pakkujad konkureerivad sama publiku tähelepanu nimel, on neile kohandunud regulatsioon olnud seni ebaühtlane ja näiteks videojagamisplatvormide puhul on regulatsioon sootuks puudunud. Tuntumaid näiteid videojagamisplatvormidest on YouTube, aga ka erinevad sotsiaalmeediakanalid, millest suurem osa küll Eesti õigusruumi ei kuulu. Seadus, sh tegevuslubade süsteem, kohandatakse uutele audiovisuaalmeedia teenustele vastavaks. Seejuures uute teenuste all peetakse silmas näiteks suuremate uudisteportaalide juures olevat veebitelevisiooni. Praegu kehtiva korra kohaselt veebitelevisioon justkui ei olegi meediateenus, kuna ei vasta ühele või teisele seaduses sätestatud tingimusele. Samas on tegemist ju tegelikult n-ö klassikalise televisiooniteenusega konkureeriva teenusega.

Ühtlustatakse televisiooniteenusele ja tellitavate audiovisuaalmeedia teenustele kohaldatavaid alaealiste kaitse ning kõlbluse ja seaduslikkuse tagamise reegleid. Varem olid need tellitava teenuse osutajate suhtes leebemad ja andsid neile võrreldes televisiooniteenuse osutajaga konkurentsieelise. Tuntumaid näiteid tellitavatest audiovisuaalmeedia teenustest on Netflix, Amazon Prime Video, iTunes ja HBO, aga ka kodumaiseid videolaenutused.

Tele- ja reklaamimahu piiranguid leevendatakse ja muudetakse paindlikumaks. Nimelt ei ole mitmed telereklaamile seatud ranged piirangud enam ajakohased, kuna need ei võimalda televisiooniteenuse osutajal reklaamituru muutumise tõttu teenida oodatud määral tulu. See omakorda pärsib uute audiovisuaalsete teoste tootmise toetamist. Reklaamiturg on fragmenteeritud telekanalite, võrgumeedia ja sotsiaalmeedia vahel, seega paindlikkuse andmine on õigustatud.

Audiovisuaalmeedia teenuse osutajale pannakse kohustus avalikustada enda omandistruktuur. Seda selleks, et meediatarbijatel oleks vajalik taustteave ja oskused konkreetse meediasisu kriitiliseks hindamiseks. Haridus- ja Teadusministeerium määratakse meediapädevuse edendamise eest vastutajaks riigi hariduspoliitika kavandamise ja sellega seonduvate valdkondade korraldamise raames. Haridus- ja Teadusministeeriumi jaoks ei ole sisuliselt tegu uue ülesandega, vaid kõnealuse teema senisest paremini esile tõstmise ja vastutuse selgema määratlemisega.

Nii füüsiliste kui ka juriidiliste isikute huvide paremaks kaitseks pikendatakse televisioonis või raadios esitatud väidete kohta vastulause esitamise tähtaega senise 20 päeva asemel 30 päevani. Eelnõus on täiendatud vihakõnekeeluga seonduvaid sätteid, lisades vihkamise õhutamise keelule ka vägivallale õhutamise keelu ja täpsustades nende aluseid.

Puudega inimeste audiovisuaalmeediale ligipääsu parandamiseks kohustatakse audiovisuaalmeedia teenuse osutajaid koostama ligipääsetavuse tegevuskavasid. Kõnealuse meetme mõju ja tulemuslikkust hindab Kultuuriministeerium 2024. aastal ning töötab hindamistulemuste põhjal järgnevaks aastaks välja täpsed ligipääsetavuse nõuded, mis kehtestatakse kultuuriministri määrusega.

Euroopas audiovisuaalsete teenuste loomise elavdamiseks kehtestatakse tellitava audiovisuaalmeedia teenuse osutajatele Euroopa teoste kvoot, mis on vähemalt 30% programmi kataloogist. Tagamaks vajalik meedia mitmekesisus ja meediavabadus, rõhutatakse vajadust tagada seaduses direktiiviga nõutavas ulatuses meediavaldkonna riikliku järelevalveasutuse, Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti sõltumatus ja ülesannete täitmiseks vajalik võimekus ning luuakse järelevalve teostamiseks vajalikud tingimused, näiteks pikendades muu hulgas saadete salvestiste säilitamise tähtaegu sõltuvalt televisiooni- või raadioteenuse osutamiseks vajaliku tegevusloa liigist 20 päevalt 30–90 päevani.

Eelnõu väljatöötamisse kaasati teemaga puutumust omavad ja valdkonna huve kaitsevad esindusorganisatsioonid: Eesti Puuetega Inimeste Koda, Eesti Ringhäälingute Liit, Eesti Infotehnoloogia ja Telekommunikatsiooni Liit ning Eesti Meediaettevõtete Liit, samuti tol hetkel tegevusluba omanud või majandustegevuse teate esitanud audiovisuaalmeedia teenuste osutajad. Lisaks kaasati ka Ekspress Meedia AS, kelle hallatav Eesti suurimaid uudisteportaale Delfi võib oma Delfi TV-ga kvalifitseeruda audiovisuaalmeedia teenuseks meediateenuste seaduse tähenduses, samuti Postimees Grupp AS.

Audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi muudatusi tutvustati kaasatutele 2019. aasta septembris ning nende põhjal valminud seaduseelnõule koguti kirjalikku tagasisidet 2020. aasta veebruaris. Huvirühmad tegid ettepanekuid näiteks selle kohta, kuidas paremini kaitsta alaealisi neile sobimatu meediasisu eest, aga ka puuetega inimeste audiovisuaalmeedia teenustele ligipääsu ning tele- ja raadioreklaami puudutavates küsimustes. Tänaseks on varem kaasatud sihtrühmade täiendav kaasamisring läbitud ka Riigikogu kultuurikomisjoni eestvedamisel. Selle raames on esitanud eelnõu kohta oma ettepanekud Eesti Puuetega Inimeste Koda ja Eesti Ringhäälingute Liit – neist esimene meediateenuste ligipääsetavusega seotud küsimustele veelgi jõulisemaks esiletõstmiseks ning teine näiteks uudistesaadetes kohustusliku miinimummahtu ja tegevuslubade kehtivusaega puudutavate regulatsioonide kohandamiseks. Arutelud nende ettepanekute üle veel tulevad.

Kõnealust seaduseelnõu on seostatud ka sõnavabaduse rikkumisega. Eristada tuleb aga sõnavabaduse riivet ja sõnavabaduse rikkumist. Sõnavabadus ei ole absoluutne õigus, sest sellega kaasnevad alati ka kohustused ja vastutus. Iseasi, kas need ikkagi kitsendavad kellelegi sõnavabadus. Sõnavabaduse riive on igasugune sekkumine sõnavabaduse kasutamisse. Selline sekkumine võib olla õiguspärane ja lubatud riive või õigusvastane ehk sõnavabaduse rikkumine. Meediateenuste seaduses peetakse silmas teiste inimeste õiguste kaitset. See on kooskõlas nii Euroopa põhiõiguste hartaga kui ka näiteks inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooni ning Eesti põhiseadusega. Iga piirangu proportsionaalsust hinnatakse igal üksikul juhul eraldi, kui vägivalla ja vihkamise õhutamise keeldu rakendatakse. Seega ei tähenda audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi ülevõtmine ja rakendamine Eesti õigusruumis sugugi seda, et automaatselt on osa väljendusvabadusest piiratud või kadunud.

Sellega mina tutvustuse lõpetan. Tänan teid ja olen valmis vastama teie küsimustele. Aitäh!

17:40 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! On küll küsimusi. Ruuben Kaalep, palun!

17:40 Ruuben Kaalep

Aitäh, lugupeetud minister! Teie rääkisite praegu sõnavabaduse riivest ja mainisite, et riive ei ole piiramine. Samal ajal on selle eelnõu üks autoreid Siim Rohtla "Aktuaalses kaameras" öelnud, et meediateenuste seadusega kindlasti piiratakse sõnavabadust, aga seda tehakse parema ja turvalisema ühiskonna nimel. Kas teie vaidlete talle vastu, et sõnavabadust piiratakse, ja kui nii, siis millest tulenevalt nende erinevad tõlgendused? Kas siis eelnõu üks autoreid ise ei saa aru, millise eelnõu ta on kirjutanud? Aitäh!

17:41 Kultuuriminister Anneli Ott

Aitäh küsimuse eest! Antud juhul on tegu Euroopa Liidu direktiivi ülevõtmisega Eesti seadusandlusesse. Ma ei oska kommenteerida seda, kuidas on ametnikud kuskil meedias oma panust ja tööd kommenteerinud, kuid siin me räägime sellest, et on lisatud täiendav selgitus sellele, kuidas tohib meedias ennast väljendada. Me räägime sellest, et ei tohi õhutada vihkamist ja vägivalda. Ja riive ei ole rikkumine. Mitte riive ei ole ka piiramine. Selles osas me räägime konkreetselt direktiivi ülevõtmisest, mis on tegelikult kooskõlas Euroopa Liidu põhiõiguste hartaga ja väga suures osas ka vabariigi põhiseadusega, mis selgelt ütleb, et ei ole lubatud diskrimineerimine rahvuse, rassi, nahavärvuse, soo, keele, päritolu, usutunnistuse, poliitiliste või muude veendumuste, samuti varalise ja sotsiaalse seisundi või muude asjaolude tõttu. Nii et selles osas, kuidas keegi kommenteerinud on avalikus ruumis, ma ei oska öelda, mina räägin praegu siin direktiivi ülevõtmisest meie seadusesse. Aitäh!

17:42 Aseesimees Martin Helme

Rene Kokk, palun!

17:43 Rene Kokk

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Austatud minister. Palun, kas te täpsustaksite veel korra ja nimetaksite mõned asutused, mis .. hetkel seaduse alla ei kuulu.

17:43 Aseesimees Martin Helme

Rene, me ei kuule sinu mikrofoni. Sul ei tööta mikrofon või vähemalt mitte see mikrofon, mis sul on pea küljes. Nüüd ei kuule üldse.  Aga proovime uuesti.  Nüüd kuuleb hästi.  Aga hakka otsast. 

17:43 Rene Kokk

Jaa. Aitäh, lugupeetud eesistuja! Austatud minister! Palun, kas te saaksite täpsustada veel korra ja nimetada mõned asutused ja teemad, mis hetkel siis seaduse alla ei kuulu, aga pärast seda, kui eelnõu on seaduseks saanud, hakkavad kuuluma? Aitäh!

17:44 Kultuuriminister Anneli Ott

Ma väga vabandan! Et mõned asutused või ... Korra läks mul nagu kaduma. (Saalist täpsustatakse.) Teemad, mis ei kuulu seaduse alla. Seda, millised asutused või teemad kuuluvad seaduse alla, seda hakkab reguleerima siis TTJA ja tema pädevus on see, millised asutused vastavalt sellele, kuidas ...

17:44 Aseesimees Martin Helme

Proua minister, ma korra katkestan. Proovime, äkki saab Rene korra uuesti küsida, sest mulle tundus ka, et see küsimus jäi ... Anname Renele uuesti sõna, palun!

17:44 Rene Kokk

Aitäh! Mis kehvasti, see uuesti. Kas nüüd kuulate mind? Küsimus oli selles, kas minister võiks täpsustada, nimetada mõned asutused või teemad, mis hetkel kehtiva seaduse alla ei kuulu, aga pärast seda, kui see eelnõu on seaduseks saanud, hakkavad kuuluma, et oleks kõigil aru saada, mida see siis kaasa toob. Aitäh!

17:45 Kultuuriminister Anneli Ott

Meie praegune meediateenuste direktiiv täpselt sama õigusruumi ka reguleerib. Mina ei oska seda öelda, et millised ametid või millised ettevõtted täpselt hakkavad kuuluma, kuid direktiivi ülevõtmine tegelikult reguleerib kogu Euroopa Liidu meediaruumi. Ja põhimõte on selles, et me oleksime ühes meediaruumis, me oleksime sarnaselt kaitstud nii siin Eestis kui ka Euroopas laiemalt. See on selle direktiivi selline laiapõhjaline ülevõtmise mõte. Millised asutused täpselt, see sõltub sellest, kuidas nad vastavad nendele tingimustele, mille alusel siis videoplatvormid näiteks praegu seaduse alasse kohalduvad ja millised mitte. Ma tõesti neid üles lugeda ei oska, aga oma kõnes ma siin mõningaid välja tõin, mis need nagu võiksid olla. Näiteks kui võtame Youtube'i, siis Youtube täna juba tegelikult kõiki neid tingimusi ka rakendab palju-palju rangemalt, isegi kui see direktiiv ette näeb. Aga audiovisuaalmeedia meediateenustest näiteks nagu Netflix, Amazon Prime Video, need on need, mis läheksid ka selle audiovisuaalmeedia teenuste alla. Teema on selles, et need ettevõtted, mis on Eestis registreeritud, või need, mis ei ole Eestis registreeritud, vaid jagavad enda materjali või teenust siis, sisu Eesti inimestele, ka nende osas saab Eestis rakendada järelevalvemenetlust, aga seda loomulikult koos selle sihtriigiga, kuhu siis on ettevõte registris registreeritud, või ka vastupidi, ka Eesti saab rakendada järelevalvemenetlust, kui me leiame, et meie suhtes on siis kas tõlgendatav seadusest tulenev keeld. Nii et selles osas on see laienev kogu üle Euroopa Liidu ja see tagab ühtlase õigusruumi kogu meediamaastikule laiemalt. Aga kahjuks jah, neid ettevõtteid otseselt mina siin esitada ei oska. Eks seda saab menetluse käigus võib-olla komisjonis küsida, et kes need nagu oleksid, aga ma võin nimetada neid, kellega läbi räägiti, kes on tõenäoliselt, kelleks on siis näiteks Ekspress Meedia, kellel on hallatav uudisteportaal Delfi, Delfi TV, Postimees Grupp, kus on samamoodi teleülekanded. Need on sellised tõenäoliselt meediateenuse seaduse tähenduses olevad ettevõtted. Aga täpsemalt seletuskirjas on kindlasti need olemas, aga siin praegu ette kandes ma teile peast neid niimoodi ette lugeda täpsemalt rohkem ei oska. Aitäh!

17:48 Aseesimees Martin Helme

Siim Pohlak, palun!

17:48 Siim Pohlak

Aitäh! Hea minister! Suurest pildist või Euroopa-ülesest te juba rääkisite, mina küsis kitsamalt meie Eesti kohta. Iga seaduse puhul me peaks olema ju ka konkreetne vajadus selle seaduse järgi, et me lihtsalt ei toodaks bürokraatiat või ei teeks ettevõtjate ja inimeste elu keerulisemaks. Ma tahangi küsida, kus on Eesti ühiskonnas see probleem, mida täpselt selle regulatsiooniga nüüd lahendatakse ja mida olemasoleva seaduse raames lahendada ei saa. Paluks sellele küsimusele vastust. Aitäh!

17:49 Kultuuriminister Anneli Ott

Jaa, suur tänu selle küsimuse eest! Teatavasti on Eesti Euroopa Liidu liikmesriik ja liikmesriigina oleme me leppinud kokku teatud reeglites. Me oleme ka sarnase direktiivi varasemalt oma õigusruumi üle võtnud, aga kuna meediamaastik praegusel hetkel väga kiiresti muutub, meile lisanduvad erinevad erinevad võimalused, kuidas inimesed meediateenust tarbida saavad, siis on ka seda juba praegu kehtivat direktiivi uuendatud. Need arutelud on kestnud juba paar aastat ja ka Eesti on loomulikult oma panuse nendesse aruteludesse andnud.

Direktiivi ülevõtmise tähtaeg oli tegelikult eelmise aasta 19. september, nii et Eesti ühiskonnas või, ütleme, poliitikute hulgas on ka seda arutelu päris pikalt peetud. Kuid siin tuleb silmas pidada, et tegu on Euroopa Liidu direktiivi ülevõtmisega, mis tuleks kohaldada otse meie seadustesse, ning me peame selle ära tooma ja täpselt selgitama, kuhu, millisesse seadusesse see direktiiv Eesti õigusruumis kohaldatakse. Nii et me oleme ühiselt kokku leppinud selle, et me Euroopa Liidus  niimoodi toimetame. See on juba olemasoleva direktiivi ajakohastamine vastavalt sellele, kuidas meediateenuste maastik on muutunud.

17:51 Martin Helme

Helle-Moonika Helme. Moonika, sul on sõna!

17:51 Helle-Moonika Helme

Jaa, mul siin, vabandust, pult läks natukene segamini. Jaa, hea minister! Mul on küsimus selle kohta, et teatavasti selles seaduses on omaette osana kirjas ka meediapädevuse osa, mille strateegia väljatöötamine on HTM-i haldusalas. Samas, nagu selgus Euroopa Komisjon, kes hakkab kontrollima selle seaduse toimimist, pole veel alustanud juhiste väljatöötamist meediapädevuse osas. Kuidas me saame siis praegu selle seaduse vastu võtta, kui selles sisaldub üks osa, mille järelevalve kriteeriume ja ka sanktsioone me veel ei tea? Ja me anname n-ö blankoveksli välja Euroopa Komisjonile ka nende kriteeriumide ja sanktsioonide osas. See ei ole hea seadusloome. Kuidas teie sellesse suhtute?

17:52 Kultuuriminister Anneli Ott

Suur aitäh küsimuse eest! Meediapädevuse teema on kindlasti väga oluline. See, et Haridus- ja Teadusministeerium selle ülesande saab, siin ei ole nende jaoks midagi uut, nad on sellega tegelenud ka varasemalt ja tegelevad ka edasi. Nüüd, selle direktiivi puhul siia seadusesse täpsustavate punktide sissetoomine ei tähenda ju seda, et kui me mingit seadust välja töötame, siis alati ei ole niimoodi, et kõik on juba meie õigusruumis täpselt olemas. Loomulikult hakkab Haridus- ja Teadusministeerium siis vastavalt sellele direktiivile seda teemat arendama ja ta teeb ka teatud ajal sellest kokkuvõtteid ja ülevaateid.

Meediapädevuse arendamise teemat mina isiklikult pean äärmiselt oluliseks, eriti just noorte puhul, kes täna väga sellisel kirjul meediamaastikul peavad orienteeruma. Ja tegelikult me oleme ju näinud isegi ... Ei taha siin väga karme näiteid tuua, aga me oleme näinud ka selliseid väga kaasahaaravaid mänge, kus noored inimesed saadetakse väga ekstreemseid tegusid tegema ja kus nende hulk, kes seda teevad, ei ole mitte väike. Nii et selles osas see vastutus meediapädevuse arendamisega tegeleda on kindlasti väga oluline. Ja see, kas see on kuidagi Euroopa Komisjoni poolt kontrollitud, täiendatud? Ma arvan, et see ei olegi selles mõttes lõpuni nagu oluline, vaid pigem on see, et meie inimesed suudaksid sellel kirjul meediamaastikul orienteeruda, et nad mõistaksid, mis on nende jaoks oluline, et nad mõistaksid, kes seda sisu toodab, mis on selle sisu tegelik tagamõte ja mis on selle sisu tegelik väärtus.

17:54 Aseesimees Martin Helme

Kert Kingo, palun! 

17:54 Kert Kingo

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Sooviksin teada, mille põhjal otsustati, et Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet on pädev tegelema diskrimineerimise või viha õhutamise järelevalve protsessiga. Missuguseid juhtumeid on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet parem lahendanud, et selline veendumus on tekkinud, et tal on olemas justkui kogemus selle pinnalt?

17:54 Kultuuriminister Anneli Ott

Suur tänu selle küsimuse eest. Teatavasti on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet juba ka varasemalt meediateemadega tegelenud ja see ei ole nende jaoks uus teema. Nüüd, ka komisjoni aruteludes, mida teile pärast tutvustatakse, ma ei hakka siin täpsemalt rääkima, seda teemat käsitleti ja seal toodi välja täpselt need momendid, mida on seni tulnud menetleda.

Loomulikult antud direktiivi ülevõtmisega tulevad Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ametile täiendavad täiendavad ülesanded, aga need ülesanded on antud eelnõu raames ja sellest tulenevalt ka kohustused on võetud arvesse, et nendel oleks tehniline võimekus nende ülesannete täitmisel. 

Järelevalveotsused saab alati vaidlustada, selleks on meil kohtusüsteem. Kui need ei peaks olema meediateenuse pakkuja arvates kas siis pädevad või õiglased, siis saab seda kohtus vaidlustada. Kuid Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti jaoks iseenesest sisuliselt selle direktiivi kohaldamisega midagi väga erilist ei muutu. Tegelikult see teema nende jaoks laual juba 2013. aastast, kust nad siis on meedias toimuva üle järelevalvet pidanud.

17:56 Aseesimees Martin Helme

Uno Kaskpeit, palun! (Uno Kaskpeiti ei ole kuulda.) Heli, Uno!

17:56 Uno Kaskpeit

Kas mind on kuulda!

17:56 Aseesimees Martin Helme

Nüüd on. 

17:56 Uno Kaskpeit

Austatud eesistuja! Lugupeetud minister! Kes on need inimesed, kes hakkavad otsustama, kas mõnes saates õhutatakse viha või ei õhutata, ning missugused hakkavad olema nende tööreeglid, mille alusel hakatakse mõõtma?

17:57 Kultuuriminister Anneli Ott

Suur tänu küsimuse eest! Nagu ma ka rääkisin, mainisin juba, siis selleks on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet ning nende ametnikud, kes on 2013. aastast tegelikult selle teemaga tegelenud. Ja me räägime ju siin tegelikult sellest, et meil on sõnavabadus, meil on vabadus pidada kindlasti poliitilist debatti, avaldada oma arvamusi. Me räägime sellest, kui meediateenuse pakkuja teenuse kaudu see teenus, mida avalikult levitatakse, õhutab üles kasutama vägivalda või viha teiste suhtes. Nii et teised inimesed peavad olema siis selle eest kaitstud.

Ma ei tea, kas te tahate teada, kes on täpselt need inimesed. Mina seda kahjuks täna öelda ei oska ja need inimesed tõenäoliselt otseselt veel kõik ka selles ametis tööl ei ole, aga ma olen kindel, et need saavad olema väga kompetentsed ja professionaalsed inimesed.

Kui me räägime nüüd sellest menetlusest või sellest, ma ei oska öelda, kas siin on taga ka mingi konkreetne hirm, et nüüd hakatakse väga suurt tsensuuri sõnavabaduse osas kasutama. Seda kindlasti ei ole. Ja selle ma tahaksin siin puldis kohe kindlasti ka selgeks rääkida, et me räägime siin väga mitmest etapist enne, kui me jõuame konkreetsete sammudeni, mis tähendab kas sunniraha rakendamist või selle meediakanali ajutist sulgemist. Praeguste kogemuste põhjal, mida ka TTJA on kirjeldanud, on sellele eelnevalt väga pikk protsess, kus teenusepakkujaga vesteldakse, seal on kirjavahetus. Kui see osutub ikkagi väga süsteemseks ja pikaajaliseks ja pidevaks, siis tuleb kasutusele võtta juba täiendavad meetmed, et meediaruumi kaitsta ja meie ühiskonda laiemalt kaitsta.

Aga selles mõttes selline arutelu ja debatt eriarvamuste vahel ei ole kindlasti see, millest me selle seaduseelnõu või selle direktiivi ülevõtmise juures räägime, vaid me räägime ikka sellest, et viha ja vägivalla õhutamine teiste suhtes ei ole lubatud. Suur tänu!

18:00 Esimees Jüri Ratas

Jaa, läheme nüüd edasi mõnusa tempoga. Mart Helme, palun!

18:00 Mart Helme

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud minister! Te eksitate Riigikogu, te eksitate avalikkust – aluslepingutes ja liitumislepingus ei ole mitte midagi sellest kirjas, ja kõik sõnavabadusse puutuv on iga liikmesriigi oma pädevus. Nii et direktiivi ülevõtmine on tõepoolest üks niisugune töövorm Euroopa Liidu liikmesriikide ja komisjoni vahelises suhtluses. Aga see ei tähenda seda, et me peame sisse viima tsensuuri. Ja minu küsimus on selline, et minu koduerakond on aastate vältel talunud vihakõnet, laimamist, valetamist. Meil on tohutult hea meel, kui me selle eelnõu vastu võtame, sest järgmises valitsuses, kus me oleme, me kasutame seda kindlasti endavastase vihakõne likvideerimiseks ja nende meediaväljaannete sulgemiseks, mis meievastast vihakõnet produtseerivad. Kas te olete nõus, et see on selle eelnõu eesmärk, et oleks võimalik poliitilisi vastaseid likvideerida, elimineerida?

18:01 Kultuuriminister Anneli Ott

Aitäh selle küsimuse eest! Antud direktiiv meediateenuste seaduses peab ikkagi silmas teiste inimeste õiguste kaitset, olla kaitstud viha õhutamise ja vägivalla õhutamise eest. Ja selleks on sõltumatu järelevalve asutus, kes seda jälgib, kus on kindlasti olemas professionaalsed inimesed, kes oskavad seda hinnata ja siinkohal on kõigil võrdne võimalus ka seda direktiivi kasutada. Kui järelevalve asutus leiab, et tegu on direktiivis välja toodud rikkumisega, siis sellega ka järelevalve asutus peaks tegelema. Ja nagu ma vastasin ka varasemalt, siis Eesti kui Euroopa Liidu liikmesriik on kokku leppinud, et meie oma ühist meediaruumi kaitseme, me teeme selleks koostööd, oleme selleks välja töötanud direktiivi esialgselt, selle juba varasemalt üle võtnud, ja 2018. aastal oleme kokku leppinud, et selle uue direktiivi meediateenuse maastiku muutumise tõttu üle võtame.

18:03 Esimees Jüri Ratas

Urmas Reitelmann, palun! 

18:03 Urmas Reitelmann

Suur aitäh, härra Riigikogu esimees! Proua minister! Selle direktiivi automaatne ülevõtmine on üks väga halb mõte. Kogu see direktiiv iseenesest on üks väga küürakas. Kogu selle ettevõtmise taga on ikkagi liberaalsete erakondade soov kehtestada tsensuur. Ja eks ta ole ka üks pusletükk kogu sellest suurest ... politseiriigi tekitamisel.

Aga te mainisite, et see direktiiv hüpoteetiliselt kaitseb inforünde eest. Ühe jaoks on tundub asi ründena, teistele objektiivse informatsioonina. Mida te käsitlete inforünde all? Mulle millegipärast tundub, et umbes kaks nädalat võtab aega, et portaal Objektiiv selle klausli järgi kinni panna. Tänan! 

18:04 Kultuuriminister Anneli Ott

Aitäh küsimuse eest! Ma pean vabandama, ma kindlasti ei ole see ekspert, kes oskab täna seda öelda. Ma arvan, et meil on Eestis selleks seadusandlikud asutused ja ka väga professionaalsed julgeolekuasutused, kes oskavad öelda seda, kui Eesti riigile peaks väljastpoolt selline inforünne tulema. See on üks teema, mida ma mainisin väga paljude teemade hulgas, ja ma usun küll, et ükski Eesti meediakanal ei ole selline selline oht, et me saaksime siin rääkida Eesti turvalisusest ja inforündest.

See oli üks näide, mille ma tõin just seoses sellega, et see on Euroopa Liidu direktiiv, mis tähendab seda, et me oleme üle Euroopa ühises inforuumis. Tänaseks on 15 riiki selle direktiivi üle võtnud ja 12 on seda veel menetlemas, sealhulgas Eesti. Ja see annab meile kõigile ühistel alustel toimiva meediaruumi, kus me saame üksteist toetada sellel juhul, kui me leiame, et meediateenuste pakkuja või tarbija, kes on seal ise sisu looja, kasutab seda vaenulikult.

18:05 Esimees Jüri Ratas

Suur tänu! Teile on veel palju-palju küsimusi, austatud minister. Me läheme siit edasi mõnusa tempoga. Paul Puustusmaa, palun!

18:05 Paul Puustusmaa

Suur aitäh, juhataja! Hea kultuuriminister! Ma nüüd lähen oma viites natukene Mart Helme sõnade juurde ja Urmas Reitelmanni sõnade juurde, kus tuli hoiatus teile. Et nagu hiinlased ütlevad, et iga kepp on kahe otsaga. Ja seda asja, mida te praegu tahate ellu viia, see võib väga valusasti tagasilöögi anda. Ja üldsus peab teadma seda, et millega me praegu tegeleme. Ikkagi kui me räägime direktiivist, siis see ei ole nii, käsk ja kohustus. Direktiiv erinevalt Euroopa Liidu määrusest on õigusakt, mis toob meile suunise ja see toob meile suunise niimoodi, et me saame ise otsustada selle üle, kuidas seda meile kehtestada. Aga praegu, aga praegusel hetkel see on nagu Brežnevi pakike, kus me võtame vastu meeletu piiramise, keelustamise, takistamise, tsensuuri. Mind huvitab, mis sunnib teid varjatult sisse viima nn vihakõne regulatsiooni meedia tasandil ja miks te püüate Eestis ellu kutsuda laialdast meediatsensuuri nn meediavabaduse hägusa sildi all. Aitäh!

18:06 Kultuuriminister Anneli Ott

Aitäh küsimuse eest! Kindlasti ei ole direktiivi ülevõtmisega või olemasoleva direktiivi täiendamisega kohaldumisega tegu siis tsensuuri kehtestamine. Keelatud on vägivalla ja vihkamise õhutamine. Ja see on, ka see direktiivis seati siis vägivalla ja vihkamise  õhutamise keeld õigusselguse huvides eesmärgiks see, et lisati Euroopa Liidu põhiõiguste harta alusel need tunnused, mille alusel saab hinnata seda, kas meie inimesed on kaitstud ja kas neil on turvaline. Selles mõttes, et ei saa olla niimoodi, et keegi, need omadused, mis on põhiõiguste hartas välja toodud, nende alusel kedagi, kas kellegi suhtes siis õhutab viha või vägivalda. Aga ma ei tea, kas ma hakkan neid ette lugema. Need on meil kõigil teada. Aitäh!

18:08 Esimees Jüri Ratas

Merry Aart, palun!

18:08 Merry Aart

Suur tänu, hea eesistuja! Hea minister! Siin on palju juttu olnud põhiõiguste hartast ja määrustest ja direktiividest ja kõigest. Põhiõiguste harta artikkel 21 ütleb, et keelatud on igasugune diskrimineerimine. Me võtame üle, aga me võtame üle valikuliselt. Eelnõus on suletud nimekiri nendest tunnustest, mille alusel on diskrimineerimine keelatud. Aga harta järgi on keelatud igasugune diskrimineerimine. Miks me selle jätame välja? Ja igasugune selline tõlgendamine, viha õhutamine, vaenu õhutamine – kuidas on võimalik, kellele alluvad need inimesed, kes hakkavad hinnanguid andma neutraalselt ilma ideoloogilise kallutatusega? Minul on väga suur hirm, iga selline asi annab negatiivse tulemuse ja tõlgendamisvõimalusi väga palju. Palun selgitage.

18:09 Kultuuriminister Anneli Ott

Suur tänu! Euroopa Liidu põhiõiguste harta, millele ma tõesti olen juba mitu korda osutanud, me räägime artiklist 21 ja see sätestab tõesti diskrimineerimiskeelu ja osutab ka järgmistele alustele. Ma siiski loen need ette, mulle tundub, et siin selles osas tekib nagu arutelu. Need on sugu, rass, nahavärvus, etniline ja sotsiaalne päritolu, geneetilised omadused, keel, usutunnistus või veendumus, poliitilised või muud arvamused, rahvusvähemusse kuulumine, varaline seisund, sünnipärane puue, vanus, seksuaalne sättumus ja kodakondsus. Miks on see loetelu hartast siia tõstetud, siis tegelikult direktiiv ei näe ette seda kuidagi kitsendada ja nende väljatoodud aluste puhul on tegu ajalooliselt väga pika praktikaga, mille alusel on tegelikult tänaseks selge, et siia alla on võimalust kõik need ohumomendid paigutada, ja selle loetelu alusel me saame tagada selle, et kõik inimesed oleksid kaitstud. Kui tuleb selliseid momente, kus me seda ei oska öelda, kas siia selle loetelu alla mahub või kohaldub, siis tegelikult tuleb meile appi täiendavalt ka Eesti põhiseadus, mis ütleb, et tegelikult mitte kellegi suhtes ei tohi vihkamist ja vägivalda õhutada. Nii et selles osas ma arvan, et praegu me räägime direktiivi ülevõtmisest, milles on osutatud sellele harta artiklile, mida ka Eesti on teinud. Tava on, et direktiivi ülevõtmisel me ei laienda seda, vaid me võtame selle direktiivi otseselt üle, lugupeetud Riigikogu saab seda eelnõu alati täiendada, kui ta peab seda vajalikuks, see on austusväärse kogu võimalus. Praegu seaduseelnõu ettevalmistuse käigus on lähtutud direktiivis välja toodud nõudest ja see harta artikkel siia ka lisatud. Kahjuks seda üldisemalt lisada ei saa, sest see on meil kõigil Euroopa Liidu tasandil nii kokku lepitud.

18:12 Esimees Jüri Ratas

Ruuben Kaalep, palun!

18:12 Ruuben Kaalep

Aitäh! Lugupeetud minister! Väga segane olukord on tekkinud. Eelnõu autor ütleb, et sõnavabadust piiratakse, teie ütlete, et sõnavabadust ei piirata. Samal ajal te räägite sellest, kuidas keelatakse ära viha õhutamine. Ja vaadake, see on ülimalt mitmetähenduslik ja hägune terminoloogia, mille kasutamine ei taga kuidagi sõnavabaduse püsimist. Ma toon lihtsa näite. Kui ma ütlen, et Eesti on eestlaste riik, siis see võib kellegi arust olla viha õhutamine vähemusrahvaste vastu. Palun selgitage, kuidas on sellisel juhul tagatud sõnavabaduse säilimine. Aitäh! 

18:13 Kultuuriminister Anneli Ott

Aitäh küsimuse eest! Ma päris hästi ei oska seda seaduse, kuidas te nimetasite, koostaja kommentaari ... Seaduse on Riigikokku toonud Kultuuriministeerium ja ma tõesti ei oska neid varasemaid kommentaare kuskil avalikus ruumis, ma saan aru teie küsimusest, kommenteerida. 

Nüüd, sõnavabaduse või selle näite osas, ma olen toonud välja, et meil on meil on järelevalveamet, sõltumatu järelevalveamet, kes hindab seda, kas meediaväljaanne või meediateenuse pakkuja on direktiivi rikkunud. Ja nagu ma selgitasin teile, direktiiv ei riku sõnavabadust. Ja kui on direktiivi rikkumine teatatud, siis selleks ei ole koheselt ju mingisuguseid karistusi planeeritud või arvestatud, vaid seal, nagu ka kindlasti lugupeetud komisjoni liige pärast saab teile selgitada – komisjonis samuti seda teemat arutati – eelneb  pikk protsess. Ja kui seal peaks tekkima erimeelsust, siis kindlasti see, kelle suhtes on küsimus tekkinud, saab enda seisukohti selgitada ja kaitsta. Ja kui järelevalveameti otsus ei ole meediateenuse pakkujale siiski vastuvõetav, saab ta alati pöörduda ka kohtusse.

18:15 Esimees Jüri Ratas

Kalle Grünthal, palun!

18:15 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Kahtlemata te olete äärmiselt tark naisterahvas. Ja seda täiesti ilma irooniata. Te räägite kogu aeg vihakõnest ja, ütleme, ka sellest, et on vastavad instantsid, kes hakkavad seda kõike hindama. Küsimus on selles, et tavakodaniku jaoks peaks olema ikkagi selged piirid selle kohta, kust jookseb see vihakõne ja sõnavabaduse piir, et ei oleka niimoodi, et inimene satub tahtmatult sellesse klassi, kus seda, ütleme, klassifitseeritakse vihakõne alla. Liikluses on ju väga lihtne kõik: kui punane tuli põleb, siis me läheme üle tänava, aga kui roheline tuli põleb, siis ei lähe üle tänava. Öelge mulle palun sellist asja, kus on need piirid selles kontekstis, sõnavabaduse ja vihakõne kontekstis, et inimene saaks konkreetselt ja kohe aru, ilma politsei sekkumiseta.

18:16 Kultuuriminister Anneli Ott

Suur tänu selle küsimuse eest! Antud direktiiv räägib meediateenustest ja meediateenuste pakkujatest. Me ei räägi siin inimestest tänava peal, me räägime juriidilisest isikust, kes meediateenust pakub. Tema vastutab selle eest, et tema platvormil ei tekiks tekiks olukorda, kus viha ja vägivalla õhutamine on teiste inimeste suhtes vaenulik ja see protsess võib laieneda millekski enamaks. Kõigepealt selle eest vastutab loomulikult selle platvormi pidaja, selle keskkonna looja, kus seda saab teha.

Kui me räägime siin ühest konkreetsest näitest, kui on mingisugune kanal, mis enda saateid vahendab Youtube'i kaudu, siis Youtube on täna juba rakendanud kõiki neid piiranguid, mis praegu siin on. On täiesti selge, et ka need Eesti praegu toimivad platvormid on seaduse või selle direktiivi ülevõtmise protsessi olnud kaasatud. Ja kõikide nende meediateenuste pakkujate tagasisides ei ole olnud seni ühtegi tagasisidet selle kohta, et nad näeksid ohtu sellele, et nad ei saa piisavalt vabalt väljendada ennast nendel kanalitel, mis on nendel loodud. Direktiiv on selleks loodud, et kaitsta meid kõiki, kaitsta meie ühiskonda ja kaitsta ka Euroopa Liitu laiemalt.

Nii et siin ma arvan, et sellised tänava peal eraisiku arvamuseavaldused – kui ma lugupeetud küsijast nüüd valesti aru ei saanud – ei ole need teemad, mida me siin selle direktiivi ülevõtmise kontekstis arutame. Aitäh!

18:18 Esimees Jüri Ratas

Anti Poolamets, palun!

18:18 Anti Poolamets

Austatud juhataja! Austatud minister! Mul on huvitav näide aastast 2003 Euroopa Liiduga liitumise kampaania ajast, kui tarbijakaitse käskis Tallinna tänavatel maha võtta MTÜ Ei Euroopa Liidule plakati. Samal ajal jäid linna üles liikumise Jah Euroopa Liidule plakatid, sest nendega olevat olnud kõik korras. Kuidas te tõestate, et tänane Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet on pädev tegelema diskrimineerimise või vihale õhutamise järelevalvega ja ei alga samasugune kummijoonlauaga ühe poliitilise vaate tagakiusamine?

18:19 Kultuuriminister Anneli Ott

Suur tänu küsimuse eest! Nagu ma juba mainisin, ma ei hakka uuesti neid harta aluseid üles lugema, kuid seal on kindlasti nimetatud poliitilised arvamused ja veendumused. Poliitiliste debattide pidamine on ka siin kindlasti paindlikum, sest alati opositsioon peab saama oma arvamust ja seisukohti koalitsiooni tegevuse osas avaldada. Ja see on demokraatlikus ühiskonnas kindlasti väga suur väärtus. Ja kui nüüd, ma rõhutan uuesti, et ka sõltumatu järelevalveasutus ei ole selles osas nagu lõpliku otsuse tegijad, alati on võimalus pöörduda kohtu poole, kui menetlusprotsessi raames ei ole jõutud kokkuleppele ja tõesti on Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet pidanud minema kas siis meediakanali ajutise sulgemise teed või rakendama teisi meetmeid selleks, et seda ohtu ära hoida, mida siis on leitud, et mõni meediakanal on levitanud.

Aga minu kindlus on selles, et alati on võimalik kohtu kaudu neid vaidlusi menetleda. Ja praegune kogemus praeguse direktiivi ja praegu kehtiva meediateenuste seaduse alusel ütleb ju seda, et neid menetlusi on olnud väga vähe ja kõik need on saanud lahendatud siis mõlema osapoole selgituste ja täiendavate küsimuste küsimise ja ettepanekute arvestamisega. Siin kindlasti kõik need tähelepanekud on äärmiselt olulised, on väga oluline need kõik selle direktiivi ülevõtmise raames läbi vaielda ja selgeks vaielda. Kuid pikemas perspektiivis me näeme ju seda, et me oleme Euroopa Liidu tasandil ühises kokku lepitud meediateenuste ruumis ja seeläbi ka kõik väga selgelt saame aru, et see on tegelikult kaitse nii meile kui meie lastele ka tuleviku mõttes.

18:21 Esimees Jüri Ratas

Helle-Moonika Helme, palun!

18:21 Helle-Moonika Helme

Aitäh, hea eesistuja! Hea ettekandja! Te ütlesite sissejuhatuses, et selles seaduses saavad sisalduma teatud vihakõne seaduse elemendid. Aga miks on vaja sisse viia sellesse seadusesse vihakõne seaduse elemente ja veel sellises vormis? Ja siis te ütlesite ka, et see seadus hakkab reguleerima vägivalla ja viha õhutamist. Ma tuletan teile meelde, see kõik on ka praegu karistusseadustiku kohaselt reguleeritud ja ka karistatud. Ja kus on, äkki te täpsustaksite ikkagi üle, kus on Eesti ühiskonnas see probleem, mida uue regulatsiooniga soovitakse lahendada ning mida kehtiva seaduse alusel või kehtivate teiste seaduste alusel siiani lahendada ei saanud? Aitäh! 

18:22 Kultuuriminister Anneli Ott

Suur tänu selle küsimuse eest! No kõigepealt, selle kriminaalkaristuse osas me räägime ikkagi sellest, et erinevalt sellest, mida nõuab vihakõne menetlemine nagu kriminaalkaristuse osas, tegelikult meediateenuste seaduses seda kriminaalkaristust ette ei nähta. Siin me räägime sellest, et vägivalla või vihkamise õhutamisel on võimalik osutajat määrata ja kas väärteokaristus kohaldada, selle rikkumise lõpetamiseks haldussundi seda meediakanalit ajutiselt sulgeda või teha ettekirjutus, sunniraha. Ja see on nagu see erisus, et me ei räägi siin mingist kriminaalmenetlusest.

Ma väga vabandan, mul läks see teine pool nüüd natuke lendu. Mis see teine küsimuse pool oli, kas võib korrata?

18:23 Esimees Jüri Ratas

Kodu- ja töökorra seaduse järgi ei või korrata, meil ei ole sellist võimalust, aga ma loodan, et nüüd keegi ei protesti, et kõik saavad aru. Ma tõesti palun, Helle-Moonika Helme, väga lühidalt, et tehke siis see kordamine, mida minister palub, aga meil ei ole sellist võimalust. Palun, Helle-Moonika Helmele mikrofon!

18:23 Kultuuriminister Anneli Ott

Vabandust! Ma pean hakkama kirjutama üles.

18:23 Helle-Moonika Helme

Jaa, aitäh, ma väga tänan. Mu lühike see küsimus oligi, et kus on Eesti ühiskonnas see probleem, mida uue regulatsiooniga soovitakse lahendada ning mida kehtiva seaduse või teiste seaduste alusel siiani lahendada ei saanud. Aitäh!

18:24 Kultuuriminister Anneli Ott

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja, selle võimaluse eest täpsustada küsimust! Tegelikult ma alguses ka oma kõnes mainisin seda, et ma, vabandust, et ma kordan ennast, kuid me räägime siin direktiivi kohaldamisest, mis tegelikult tõesti juba on meil seaduses olemas. Me ainult täpsustame seda, me toome välja meediaruumis toimunud muutused ja laiendamise nende tingimuste või siis ühtlustame neid nõudeid, mida siis meediateenuse pakkuja peab arvestama. Ja täiendav on ju see, et kui varem oli vägivalla, nüüd on siis ka vihkamise õhutamise teema sisse tulnud, et me ei tohi vihkamist õhutada ja see on, tegelikult on ta laiemalt nagu kogu ühiskonna kaitseks. Et praegu nagu see teema, tundub, et teeb muret, mis on seotud võib-olla mitte sellest seadusest tulenevate praktikatega. Meediateenuste seaduse rakendamist ei ole ju praeguse praktika põhjal olnud TTJA tagasiside alusel väga palju. Seda me komisjonis arutasime. Nii et ma ei oska nagu kommenteerida seda küsimust selles osas, et mis see tulevikus nagu teistmoodi peaks olema. Lihtsalt vägivalla ja viha õhutamine selles staadiumis, et see teeb kellelegi kurja või aktiveerib teatud protsesse ühiskonnas, ei ole lubatud. Ja selleks me rakendame selle direktiivi ja selleks me kasutame sõltumatut järelevalveasutust, kes saab seda hinnata. Aitäh!

18:26 Esimees Jüri Ratas

Rene Kokk, palun!

18:26 Rene Kokk

Aitäh, lugupeetud esimees! Austatud minister! Kas te võiksite palun tuua mõned reaalsed näited Eesti lähiminevikus meedias kajastamist leidnud teemadest, mida võiks antud eelnõu kohaselt nimetada vägivalla või viha õhutamiseks? Siis me kõik saaksime juba aimu, mis meid pärast selle eelnõu vastuvõtmist tulevikus ees ootab.

18:26 Kultuuriminister Anneli Ott

Aitäh selle küsimuse eest! Mina saan toetuda nendele aruteludele, mis toimusid kultuurikomisjoni lugupeetud saadikute vahel selle seaduseelnõu esitlemise ajal. Seal oli meil kohal ka Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti esindaja, kes tõi välja selle, et tegelikult nende praktikas on praegu selliseid juhtumeid olnud väga vähe. Need menetlused on lõppenud sellega, et on saadud kokkuleppele ja ei ole pidanud minema väga karmide meetmete rakendamise teed. Nii et see annab sõnumi, et pigem me ei saa täna neid näiteid tuua, kus me oleksime pidanud rakendama seadust või direktiivis välja toodud n-ö viha ja vägivalla õhutamise vältimise jaoks ette nähtud meetmeid.

18:28 Esimees Jüri Ratas

Martin Helme, palun!

18:28 Martin Helme

Aitäh! Kui meie olime valitsuses, siis me ei olnud nõus, et seda seadust hakatakse menetlema. Te küll meile korduvalt räägite, et me ei kehtesta siin tsensuuri selle seadusega, aga samas te ütlete, et luuakse järelevalveamet, kes hakkab kontrollima arvamusi, arvamuseavaldamisi, ja tal on õigus, kui need arvamuseavaldamised ei ole sobilikud, võtta ära litsentsi, panna kinni väljaandeid, teha ettekirjutusi, teha trahve ja menetleda lõputult. Ja siis te ütlesite veel ühes teises lauses, et me kaitseme inimeste õigust mitte saada solvatud või halvustatud. Ehk teisisõnu, me loome õigusliku raamistiku sellest, et inimesed saavad öelda, et mulle ei meeldi see jutt, mida räägitakse. Ja see ongi tsensuuri kehtestamine.

See seadus konkreetselt on vihakõneseaduse kaksikvend, mis loob tsensuuri juriidilistele isikutele, füüsilistele isikutele on teil järgmine soolas. Aga komisjonis, kui seda asja arutati, oli juttu ka sellest, et neid ametnikke saab olema kaks tükki ja nad hakkavad tegutsema siis, kui tuleb kaebus. Kas me loomegi praegu pealekaebamisühiskonda?

18:29 Kultuuriminister Anneli Ott

Aitäh selle küsimuse eest! Tegemist ei ole Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet jaoks uue ülesandega. Näiteks kehtib meediateenuste seaduses vihkamisele õhutamise keeld ka praegu. Ka praeguses seaduses see keeld kehtib. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet on sellega ka senimaani tegelenud ja on teinud selle üle riiklikku järelevalvet ning olnud väärtegude kohtuväline menetleja. Ametil on kvalifitseeritud personal, juristid, kes on võimelised hindama väljendusvabaduse piirangute põhiseaduspärasust ja meediasisu hindamise kogemus on neil kindlasti olemas. Nii et selles osas, ja nagu ma olen ka öelnud, otsuste üle on tagatud kohtulik kontroll, nii nagu on õigusriigile kohane. Ja kõigil neil, kelle suhtes menetlust algatatakse, on ka võimalus seda kohtus vaidlustada.

18:30 Esimees Jüri Ratas

Riho Breivel, palun!

18:30 Riho Breivel

Lugupeetud eesistuja! Hea minister! Üks esimesi küsimusi oli teile, mida see Eesti ühiskonnas lahendataks seadus. Ja ma olen tähelepanelikult kuulanud neid vastuseid ja neid jutte. Arvestades seda, et enamus asju on vanade seadustega reguleeritud, ma saan aru, et direktiivi ülevõtmine on teatud mõttes teie nagu eesmärk. Aga kas saaks sõnastada väga lihtsalt, selgelt ja lühidalt, mis on siis ikkagi see, mis lahendab, mis lahendab selle seadusega just Eesti ühiskonna ees seisvaid probleeme? Kuidas lähtudes sellest me säilitame ikkagi oma kultuuri ja oma kombeid ja oma rahvuslust, et see kõik selle tagajärjel kannatada ei saaks?

18:31 Kultuuriminister Anneli Ott

Suur tänu selle küsimuse eest ja loomulikult olen ka mina seda meelt, et Eesti kultuuri säilitamine on väga oluline. Aga ma usun, et ka see seadus, see direktiiv kindlasti aitab seda teha.

Ma alustan jälle sellest, et Eesti on Euroopa Liidu liige varsti juba 17 aastat. Ja selles ühenduses oleme me teatud tegutsemisvormid omavahel kokku leppinud. Me oleme ka selle direktiivi osas kokku leppinud, see direktiiv on juba varasemalt meie õigusruumi üle võetud 2018. aastal.

Ka see direktiiv, millest me praegu räägime, on Euroopa Liidu tasandil, liikmesriikide, sealhulgas Eesti poolt heaks kiidetud, kokku lepitud. Ja ülevõtmise aeg oli 2020. aasta septembris.

Nii nagu varasemalt siin juba auväärt rahvasaadik mainis, poliitilised arutelud olid sellised, et varem ei ole see siia saali jõudnud. Täna siin saalis on, me oleme praegu 12 riigi hulgas, kes ei ole veel jõudnud selle direktiivi ülevõtmiseni. Ma loeksin ette, et teil oleks ka teada, mis seisus Eesti hetkel on. Need, kes ei ole veel üle võtnud, on Sloveenia, Slovakkia, Poola, Tšehhi, Horvaatia, Iirimaa, Belgia, Rumeenia, Hispaania, Küpros, Itaalia ja Eesti. See on, ma arvan, paari nädala tagune või nädalatagune info, võib-olla tänaseks on neist mõni riik juba vastu võtnud, sest see protsess nendes 12 riigis ka pidevalt käib.

Peab tunnistama, et Eesti suhtes on algatatud rikkumismenetlus. Eesti on vastanud Euroopa Komisjonile, et 2021. aasta esimeses poolaastas me selle direktiivi oma õigusruumi üle võtame. Ja siin me praegu sellega oleme. Minu vastus on, et Euroopa Liidu liikmesriigina direktiiv tagab selle, et me oleme ühises meediaruumis. Me kasutame seda ühistel alustel ja austame neid aluseid, mis me siin läbi Euroopa Liidu põhiõiguste harta oleme kokku leppinud. Aitäh! 

18:34 Esimees Jüri Ratas

Mart Helme, palun!

18:34 Mart Helme

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud minister! Vabandust, kui ma võtan mõnevõrra patroneeriva hoiaku, aga mina mäletan aega, kus praktiliselt kõik mitte meeldivad seisukohad oli võimalik tembeldada nõukogudevastaseks tegevuseks või nõukogudevastaseks hoiakuks. Ja see kõik oli karistatav, see kõik oli taunitav. Kui ei karistatud vanglaga või muul moel, siis oli võimalik töölt lahti lasta, oli võimalik muid repressioone kasutada. See, mida teie meile praegu pakute, on täpselt seesama. See on täpselt seesama. Ja kui te petate ennast ja kui teie erakonnakaaslased ja koalitsioonikaaslased ennast petavad, siis mind nad sellega ei peta. Ja ma teen ainult ühe järelduse teie korduvast korrutamisest, et see on Euroopa Liit ja me oleme kokku leppinud. Esiteks me ei ole seda kokku leppinud. Ja teiseks, kui see on Euroopa Liit, mis nõuab meilt enda sandistamist, enda tsenseerimist, siis ma teen ühe järelduse: Euroopa Liidust on vaja kiiresti lahkuda ja ma olen üsna veendunud, et ma algatan sellekohase toetusrühma siin Riigikogus.

18:35 Kultuuriminister Anneli Ott

Suur tänu! Kas see oli küsimus?

18:35 Esimees Jüri Ratas

Austatud minister, palun, teil on võimalus vastata, on võimalus vaikida.

18:36 Kultuuriminister Anneli Ott

Ma täpsustaksin lihtsalt ühte kommentaari osa, kui tohib. Me siiski oleme selles kokku leppinud, kui direktiiv on direktiivis, kui selles ... (Kelluke.) ... Eesti. Direktiiv kui selline on välja töötatud kõigi liikmesriikidega koos. Ma ei hakka seda Euroopa Liidu protsessi siin välja tooma, kindlasti lugupeetud saadik seda teab. Aga loomulikult on kõigil saadikutel õigus pidada debatti siin saalis selle üle, seaduse menetluse ajal oma seisukohti avaldada ja see on ainult tervitatav.

18:36 Esimees Jüri Ratas

Paul Puustusmaa, palun!

18:36 Paul Puustusmaa

Suur tänu! Austatud kultuuriminister! Ma olen väga suures segaduses ja tundub, et me peaksime suisa Euroopa Liidust äkki lahkuma, sest et Euroopa Liidust on saanud meile juba üha kasvav probleem, mitte probleemide lahendaja. Ja nii tundub. Nõustun teiega täiesti, et käesolevaga vaatluse all olev regulatsioon meil juba kehtib. Tegemist on seega selgelt tühja, mittevajaliku ja bürokraatiat süvendava euroakti ülevõtmisega. Ja te olete ise selle õigusakti ülevõtmist põhjendanud siin saalis täna korduvalt viidetega Euroopa põhiõiguste hartale. Aga muideks, Euroopa põhiõiguste hartas pole mitte ühtegi korda mainitud sõna "viha" või "vägivald" või "õhutamine" või sõnu, seal pole ka sõnu "meedia", "meediateenust", neid seal ei eksisteeri. Küll aga toetab Euroopa põhiõiguste harta olemasolevate väärtuste säilitamist ja arendamist. Euroopa põhiõiguste harta ei räägi viha või vägivalla või meediateenuste reguleerimise vajadusest. Samas, ta räägib diskrimineerimise keelust ja need on meil põhiseaduses § 12 juba kõik olemas. Küsimus on siis selles, milleks või millist reaalset, ma ei räägi mitte formaalsest ...

18:38 Esimees Jüri Ratas

Hea küsija! Palun küsimust!

18:38 Paul Puustusmaa

... vaid reaalset vajadust, probleemi sellega me püüame reguleerida. Aitäh!

18:38 Esimees Jüri Ratas

Aitäh teile! Palun!

18:38 Kultuuriminister Anneli Ott

Suur tänu selle küsimuse eest! Siin on kaks teemat. Üks on see, et selle direktiivi puhul on liikmesriikidel kohustus tagada, et nende jurisdiktsiooni alla kuuluvate meediateenuste osutajate pakutav audiovisuaalmeediateenus ei sisaldaks vägivalda ja vihkamist või ei sisalda siis vägivallale ja vihkamisele õhutamist, mis on suunatud isikute rühma ja rühma liikmete vastu Euroopa Liidu põhiõiguste harta artikli 21 osutatud alusel. Ja me oleme siin välja toonud siis ka need artiklis toodud alused. Siin on nagu kaks osa, et üks on see direktiivi osa ja teine on see täpsustav osa, mida direktiiv kirjeldab, see on see harta. Sellepärast ma olen seda ka siin mitu korda maininud. Ja kordan siis veel täiendavalt üle seda, et direktiivi ülevõtmise põhjal on ikkagi tegu keskkonna loomisega kõigile asjaosalistele ühtsetel alustel, et me kogu Euroopa Liidus, kogu see meediasektor areneks ühtsetel alustel ja meil oleks liikmesriigina võimalus kaitsta ennast, kui see sisu, mis tuleb Eesti tarbijale Eestist väljastpoolt, ei vasta meie riigi huvidele, meie tarbija huvidele, seesama direktiiv või seesama punkt, millest ma rääkisin, siis on meil võimalus vaidlustada, et Eesti riigil on võimalus seda vaidlustada, kui see tuleb väljastpoolt. Nii et sellega me kaitseme ka oma n-ö kogukonda, kui võtta Eesti elanikkonda laiemalt. Aitäh!

18:40 Esimees Jüri Ratas

Kalle Grünthal, palun!

18:40 Kalle Grünthal

Aitäh! Te räägite praegu ühtsetest alustest. Mulle meenus kolhoosiaja naljanumber selle kohta, et kolhoosis tõmbab traktor magamamineku ajaks ühiselt teki peale. Aga küsimus ei ole praegu selles. Te ei vastanud minu küsimusele, selles mõttes, et kust jooksevad need piirid, viidates sellele, et inimesi tänavalt see seaduseelnõu ei puuduta. Puudutab küll, sest meediaettevõtete pakkujad ongi need inimesed tänavalt. Ja kui te tahate nüüd öelda, et ainukene kontrollorgan on see paar-kolm inimest seal järelevalves, siis see ongi seesama tsensuur, mille rääkis eelnevalt lahti Martin Helme. Küsimus on praegu selles, et te viitasite, et kui on probleeme, siis minge kohtusse. Aga miks ma pean kohtusse minema, kui puudub n-ö isik või isikute grupp, kelle õigusi on rikutud? Sisuliselt on tegemist teie poolt tsensuuriga ja ka valeväidete esitamisega, mis puudutab Euroopa hartat.

18:41 Kultuuriminister Anneli Ott

Aitäh! Ma ei oska öelda, mis on see Euroopa harta vale väide. Ma lihtsalt lugesin selle siin ette ja loodan, et ma üheski sõnas ei eksinud. Ma kardan, et ma ei eksi, kui ma ütlen, et see diskussioon on siin sellise poliitilise arutelu võimalikkuse üle meediakanalites. Tegelikult ju seesama harta alus ütleb, et poliitiliste või muude arvamuste alusel ei või vägivalda ja vihkamist õhutada. Nii et selles osas me oleme kõik siin võrdsed ja poliitiliste arvamusavalduste osas on seda väljendusvabadust, need piirid selleks väljendusvabaduseks veel kõige avaramad.

18:42 Esimees Jüri Ratas

Henn Põlluaas, palun!

18:42 Henn Põlluaas

Aitäh, hea esimees! Hea minister! Te räägite aina inimeste kaitsmisest – mille või kelle eest te meid vägisi kaitsta tahate? Põhjust ju tegelikult pole, te olete seda ka ise tunnistanud. Juba praegu jutumärkides kaitsevad meid näiteks Facebook ja Youtube, ilma et keegi arugi saaks, miks ja mille eest. Fakt on aga see, et meid tahetakse kaitsta normaalsuse ja aastatuhandete jooksul väljakujunenud eetika- ja moraalinormid eest ja meediaväljaannete eest, kes neid seisukohti kaitsevad. Juba täna karistatakse mitmetes lääneriikides inimesi j aväljaandeid, kui nad julgevad oma sõnavabadust rakendada suunas, mis vasakliberaalidele ei meeldi. Teie tahate seda ideoloogilist diktatuuri meile peale suruda mingi hüpoteetilise ja defineerimata vihaõhutamise sildi all. Miks valitsus tahab meid viia tagasi tsensuuri ja totalitaarsesse režiimi? Me oleme sellises ühiskonnas elanud ja me ei ole nõus sinna tagasi minema.

18:43 Kultuuriminister Anneli Ott

Aitäh selle küsimuse eest! Eesti Vabariigi põhiseaduse kohaselt tsensuuri ei tule ja ei ole. Aga tsensuurikeeld ei tähenda, et riigil ei oleks keelatud väljendusvabaduse kasutamist hinnata ning tarvitusel alustada selle suhtes menetlus. Sõnavabadus, ma arvan, et seda õpetame kõigile lastele, et igal teol on tagajärg ja iga iga tegu nõuab vastutust. Täpselt samamoodi on ka sõnavabadusega. Sõnavabaduse järel on ka võrdusmärk, mis tähendab vastutust ja sellega peab arvestama.

Laiemalt, ma nüüd seda sõnastust ei mäleta, et siin vist isiklikult ka või ma lihtsalt tõlgendasin seda valesti. Et tegu on ikkagi ühe liikmesriigi, milleks on Eesti täna, Euroopa Liidu liikmesriigi kokkuleppega ja direktiivi ülevõtmine seadusandlusesse on kohustus. Me oleme Euroopa Liidu liige. Me oleme kokku leppinud, et me oma meediaruumi ühiselt kujundame. Selleks on see direktiiv välja töötatud, olemasolev täiendatud. Ja kui siin on arutelu selle üle, et kas on põhjust, siis selle direktiivi puhul on ka väga palju teisi muudatusi ja täiendusi, millest ma rääkisin. Aga meediamaastik on väga kiiresti praegu arenev, väga kiiresti muutuv, meile on kättesaadavad väga-väga paljud ja väga mitmed kanalid, mis võib-olla praegusel hetkel ei tundugi veel ohuna ja me keskendume Eesti sisesele. Aga ma arvan, et selle direktiivi suur väärtus on see, et me saame oma ühiskonda kaitsta selle eest, mis Eesti inimesteni jõuab väljaspoolt. Ja siin on kindlasti neid teenusepakkujaid, kelle sisuloome võib-olla ei ole Euroopa Liidu riigis, kuid kelle registreering on Euroopa Liidu riigis, mis tagab ka Eesti jaoks selle, et me saame sekkuda siis selle direktiivi alusel selle teenuse vastavusse viimisesse seadusega.

18:46 Esimees Jüri Ratas

Kert Kingo, palun!

18:46 Kert Kingo

Aitäh, hea istungi juhataja! Hea minister! Esmalt klaariks selle ära. Te väitsite, et TTJA on pädev ja varasemalt tegelenud meediaga. Ma täpsustaksin, et TTJA ei ole tegelenud sisulise hinnangu andmisega, vaid on mõõtnud reklaami sekundeid ja näiteks seda, et reklaami signaal ei oleks lubatust võimsam.

Aga minu küsimus on selles, et kui te siin kogu aeg rõhutate "vägivalla või viha õhutamine", siis kas on täpselt ära määratletud, mis on need sõnad, mille puhul saab meediateenuse osutaja olla kindel, et kui tema neid sõnu kasutab, siis seda tõlgendatakse vägivalla või viha õhutamisena. Meediateenuse ettevõte peab ju täpselt teadma, mis on need piirid, mida tohib öelda, mida ei tohi. Sest teatavasti on see tõlgendus ikkagi ju subjektiivne. Ja et ei oleks sellist olukorda, et kellelegi ei meeldi arvamus ja sellepärast rakendatakse seda seadust. Kas on olemas konkreetsed sõnad, mida tuuakse välja, et meediaettevõte täpselt teaks, mida tohib ja mida ei tohi? Aitäh!

18:47 Kultuuriminister Anneli Ott

Suur tänu selle küsimuse eest! Me peame mõistma, et selle direktiivi puhul me ikkagi räägime sotsiaalse vaenu õhutamise eest, mis võib areneda või kasvada reaalseks reaalseks ründeks. Ja nagu ma varasemalt ka mainisin, poliitiline debatt või arutelu on lubatud palju laiapõhjalisemalt või selles osas on palju paindlikum väljendusvabadus, ta on palju avaram. Kindlasti ei ole siin etteantud ühtegi sõna. Ja nagu ma ütlesin, seda kindlasti ka ei tule.

Selles osas ma päris nõus ei ole, et TTJA ei ole tegelenud sisuga. Minule teadaolevalt ka praegune meediateenuste seadus on 2013. aastast selle asutuse järelevalve all ja sarnaselt siin direktiivis või nendes täiendustes tooduga on sellest ajast TTJA tegelenud ka sisu valeväidete ... tähendab, sisus nende teemade hindamisega.

18:49 Esimees Jüri Ratas

Tarmo Kruusimäe, palun!

18:49 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea esimees! Hea ettekandja! Sotsiaalse viha õhutamine. Mulle meenub, et 2013 Youtube üritas ka korrastada seal omi ridu ja ennäe, võluväel kadus kuskilt Eesti muusikutel 20% loomingust. Kahju oli muidugi sellest, et väga paljud oli rariteetse materjali kuskilt saanud, üles pannud ja need ongi läinud, see on kaduv osa eesti kultuurist. Seda enam ei saa. Aga ma küsiksin, et kui mitu Eesti punkbändi üldse jääks põhimõtteliselt eetrikõlbulikuks, kui me paneme võib-olla verisulis noored inimesed, kelle huumorisoon on nagu nii pikk, kes ei taha konteksti, ei oska ridade vahelt ja ta lihtsalt vaatab, sest et punk oma olemuselt ongi kuri ja vihane protest, aga väga sarkastilise, väga terava tekstiga. Oskate te öelda mõni autorgi, kes peaks selle kadalipu vastu? Aitäh!

18:50 Kultuuriminister Anneli Ott

Suur tänu selle küsimuse eest! Ma väga loodan, et selle direktiivi ülevõtmine ühtegi muusikalist kollektiivi ei ohusta. Me räägime siin ikkagi konkreetselt viha õhutamisest ja selle tagajärjel reaalseks ründeks kasvamise ohtu. Et tegelikult see, et TTJA on ka seni nende teemadega tegelenud ja saab öelda, et meil ei ole neid juhtumeid, on ju näide sellest, et me räägime siia õigusruumi ületulevast direktiivist kui võimaluse loomisest tulevikus, kui peaks juhtuma, et meil on tarvidus kaitsta meie ühiskonda selliste ohtude eest. Aga selleks peab olema see õhutamise suund n-ö ühiskonna sisse. Väljendusvabadus, kultuur, poliitiline väljendusvabadus – see ei ole selle direktiivi puhul ohustatud.  Aitäh!

18:51 Esimees Jüri Ratas

Mul on sellest küsimusest saadud inspiratsiooni, et ulatamine nüüd kõik teineteisele käe ja läheme edasi siit. Jüri Jaanson, palun!

18:51 Jüri Jaanson

Suur tänu! Austatud minister, räägime nüüd vägivalla asemel natuke ka ligipääsetavusest. Mul on väga hea meel, et see meediaseaduste eelnõu pika ootamise järel Riigikokku jõudis. Siin selle järgi audiovisuaalmeedia teenusepakkujad peaksid siis koostama ligipääsetavuse tegevuskava ja siis proportsionaalselt muutma selle ligipääsetavaks. Aga mul on küsimus selle kohta, et täpsemad juhised ajakava kohta peaks minister selle eelnõu järgi määrusega kinnitama. Ja ma küsingi, kas see määruse projekt on teil valmis ja kas see on ka puuetega inimeste kojaga ja siis ka meediaorganisatsioonide esindajatega läbi räägitud.

18:52 Kultuuriminister Anneli Ott

Aitäh selle küsimuse eest! Direktiivi uuendamisel on jah tõesti oluliseks sihiks seatud puuetega inimeste audiovisuaalmeediale ligipääsu parandamine. Nüüd, teenuseosutajad peavad hakkama välja töötama tegevuskavasid ja andma nende täitmise kohta TTJA‑le ka ülevaateid. Ja seda, kuidas läheb puuetega inimeste ligipääsu puudutavate sätete mõju, hindab Kultuuriministeerium 2024. aastal. Seda määruse projekti hetkel veel ei ole. Sellega need täpsemad tingimused töötataksegi välja, kui meediateenusepakkujad on oma tegevuskavad esitanud ja Kultuuriministeerium hindab seda mõju. Ja selle mõjuhinnangu põhjal siis ka see määrus koostatakse, mis tingimustel ja kuidas tulevikus peaks meediateenuste pakkujad oma teenust niimoodi kohaldama, et ka puuetega inimestel on võimalus seda tarbida.

18:54 Esimees Jüri Ratas

Leo Kunnas, palun! 

18:54 Leo Kunnas

Austatud istungi juhataja! Hea Annely! Meie õigussüsteemi juured teatavasti lähevad tagasi Vana-Rooma õigussüsteemi ja sealt tuleb selline põhimõte nagu nullum puena sine lege, mille kohaselt kedagi saab karistada vaid seaduses sõnaselgelt kirja pandud rikkumise toimepanemise eest, kusjuures laiendav tõlgendus või analoogia kohaldamine on keelatud.

Toon näite, et meil on kuritegu inimese tapmine, aga sääse või kärbse tapmine seda ei ole. Ja see põhimõte on jõudnud kõigi tsiviliseeritud õigusriikide karistusseadustikku ja õigusruumi. Seadusi kehtestavad ainult parlamendid ehk meie puhul meie siin Riigikogus. Aga kas me selle seadusega ei taha anda seda sisustamise õigust mitte isegi täitevvõimule, vaid ühele ametile ehk TTJA-le. Tema ise hakkab sisustama vihakõne ja diskrimineerimise mõisteid mis on täiesti laialivalguvad. 

18:55 Kultuuriminister Anneli Ott

Ei, ma ei arva seda, et me annaksime suvaliselt tõlgendamise võimaluse ühe allasutusele. Eesti on õigusriik, kus on tagatud selgepiiriline võimude lahusus ja seadusi võtab vastu Riigikogu, kes annab täitevvõimule konkreetsed ülesanded ja määratleb selge korra ja vastutuse seaduse kohaldamiseks. Jah, ma ei arva, et siin oleks ühel asutusel selline isetegevuse võimalus. Aitäh!

18:56 Esimees Jüri Ratas

Alar Laneman, palun!

18:56 Alar Laneman

Aitäh! Austatud minister! Te väitsite korduvalt, et te olete kindel selles, et kavandatavaid muudatusi ei kuritarvitata. Minu küsimus ongi selle kohta, et millel põhineb teie veendumus isiklikus plaanis, sest te väitsite, et te isiklikult olete kindel, ja väärikate inimeste seltskonnas oma sõnade taga alati ka seistakse. Sellepärast ma küsingi. Kuidas te isiklikult saate olla kindel selles, et me tulevikus ei näe kuritarvitusi?

18:56 Kultuuriminister Anneli Ott

Aitäh selle küsimuse eest! Ma olen siin varasemalt ka juba vist vastanud, et kui meil on järelevalveasutus, kes peab menetlema neid kaebusi, kui meediateenuse platvormil peaks jagatama sellist informatsiooni või arvamust, mis õhutab ühiskonnas viha, vihkamist, ja see menetlus on jõudnud sinnamaale, et tehakse otsused, mis on selle meediateenuse pakkuja kahjuks, siis meil on õigusriik, kus siiski on kohus see, kes lõpliku otsuse teeb. Mina usun meie õigusriiki ja ma usun sellesse, et need otsused saavad olema õiglased. Mina ei saa siin puldis garanteerida neid juhtumeid ja neid tõlgendusi, aga ma olen kindel, et kui see osapool, kelle suhtes on algatatud menetlus, ei ole sellega nõus, siis on selleks Eesti riik ja tema kohtusüsteem see, mis selle õigluse tagab. Ja see annab ka minule usu, et seda direktiivi rakendatakse ainult sellistel põhimõtetel, et kaitsta meie ühiskonda ja mitte lubada õhutada siin vägivalda ega vihkamist kellegi suhtes.

18:58 Esimees Jüri Ratas

Tarmo Kruusimäe.

18:58 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea esimees! Hea ettekandja! Seal on ka teisi termineid: meelsus, siis geneetilised asjad, eks. Ja ma saan aru, et Pertti Kurikka Nimipäivät ja Eesti noorteansambel, seda ka ei võiks näidata, sellepärast et inimestel on erinevad arvamused. Ega paljudele ei meeldi ka see, et "Aktuaalses kaameras" iga päev koroonauudistega näidatakse muudkui aga seda süstimist. Inimesed on erinevad, nende jaoks on see võib-olla vägivaldne. Ja see meelsus: lihtsameelsus, kurvameelsus, raskemeelsus – kõik need on ju meelsuse eri vormid, seega nad võivad ka ju kedagi kuskil häirida. Te saate aru, filoloogiliselt me ju kõik mõistame, kui palju me annaksime keerutada. Aga see õigus, kus teos võetakse maha ja öeldakse, hiljem võid kohtu kaudu saada. Kunstnikud on hellahingelised, need panevad enne käe endale külge sageli, kui hakkavad uuesti võib-olla kaklema. Sest meie oleme siin võib-olla võitlejad. Ma küsin, kui palju see trahv meil oleks nüüd siis. Maksaks selle trahvi ära ja ütleme, et eesti keel on nii rikkalik, et me oleme nii palju erinevate väljendusvormidega, maksame parem trahvi ja jätame sõnavabaduse. Aitäh!

19:00 Kultuuriminister Anneli Ott

Aitäh! Sisuliselt direktiivi ülevõtmine Eesti õigusruumi ei loo täiendavaid piiranguid. Kui meediaruumi meediateenuste seaduse alusel on tarbija- või TTJA, ma ei hakka pikalt seletama enam, kontrollinud 2013. aastast ja nende tagasiside meile on, et ei ole pidanud menetlema selliseid väga rangeid juhtumeid, siis see näitab seda, et need näited võib-olla antud juhul, need arutelud on väga head, need peab pidama, ma olen selles täiesti veendunud, kuid me räägime siiski viha ja vägivalla õhutamisest. Me ei räägi kellegi poliitilistest seisukohtadest, me ei räägi kellegi veendumuste avaldamisest. Me räägime ühiskonda õhutamisest ja sellele järgnevalt võimalikust reaktsioonist. Me kaitseme n-ö vaenu õhutamise eest. Aitäh!

19:01 Esimees Jüri Ratas

Jüri Jaanson, palun!

19:01 Jüri Jaanson

Suur tänu! Austatud minister! Kas ma sain teie eelmisest vastusest õigesti aru, et ministri määrus selle ajakava suhtes tuleb peale Kultuuriministeeriumi analüüsi 2024. aastal? Ma küsiksin veel seda, et meediateenuste seaduse või direktiivi ülevõtmine, see on viibinud, aga aasta pärast, nimelt juunikuuks 2022 tuleb meil üle võtta ka järgmine direktiiv, mis sätestab toodete ja teenuste ligipääsetavuse nõuded. Tunnen huvi, kas ministeeriumil on selle direktiivi ülevõtmine  siseriiklikku õigusse praegu ajakavas. Jõuame järgmiseks aastaks selle õigeaegselt siin läbi menetleda?

19:02 Kultuuriminister Anneli Ott

Suur tänu selle küsimuse eest! Jah, ma enne vastasin, et Kultuuriministeerium siis selle mõjuhinnangu põhjal töötab määruse välja 2024. aastal. Nüüd selle teise direktiivi ministeeriumis menetlemise osas ma kahjuks hetkel siin ei oska kohe vastata, aga ma lasen teile selle vastuse kirjalikult saata. Ma täpsustan selle ministeeriumis üle ja lasen teile saata kirjalikult, kui nii sobib.

19:03 Esimees Jüri Ratas

Indrek Saar, palun!

19:03 Indrek Saar

Aitäh, lugupeetud juhataja, sõna andmast! Hea minister! Kuna küsimusi on olnud palju, säänseid ja määnseid, ja mõnegi nende puhul võib aru saada, et on tekkinud hirme, mille tulemusena oletustega minnakse väga kaugele ja väga teoreetiliste juhtumite kirjeldamiseni. Selle jaoks, et me siin teie ettekande lõpetuseks taas asja juurde tagasi saaksime ja aru saaksime, millest me ikkagi päriselt räägime, kas te ütleksite omalt poolt nüüd lõpetuseks, miks Euroopa Liidu kontekstis ja miks Eestil Euroopa Liidu liikmena ja arvestades meie geograafilist positsiooni tegelikult neid muudatusi vaja on, eelkõige, mida see seadus kirjeldab?

19:03 Kultuuriminister Anneli Ott

Suur tänu selle küsimuse eest! Just nimelt. Just nimelt arvestades meie asukohta Euroopa Liidus ja tänaseks, nagu ma ka mainisin, on 15 riiki selle direktiivi üle võtnud. 12 on koos Eestiga neid, kelle suhtes alatud alustatud rikkumismenetlus. Ma ka nimetasin neid. Eesti on lubanud selle üle võtta käesoleva aasta esimeses pooles. Oluline moment on siin see, et kui see direktiiv saab kõikide liikmesriikide poolt riigisisesesse õigusruumi üle võetud, siis meediaruum saab olema ühtsetel alustel tõlgendatud ja reguleeritud. See annab Eestile võimaluse – kui väljastpoolt Eesti riiki, Eesti ühiskonda levivad meediakanalid jagavad informatsiooni, mis õhutab viha ja vihkamist vastavalt siin direktiivis välja toodud alustel ega ole kuidagi kooskõlas Eesti ühiskonna turvalisuse ja stabiilsuse tagamisega, siis sellel juhul on Eestil võimalik pöörduda Eestist väljaspool asuva teenusepakkuja poole ja on võimalik alustada menetlus, kui on selline rikkumine toimunud.

19:05 Esimees Jüri Ratas

Siim Pohlak, palun!

19:05 Siim Pohlak

Aitäh, hea juhataja! Lugupeetud minister! Küsin veel. Te rääkisite, et siis, kui kõik riigid on selle direktiivi vastu võtnud, siis on meil nagu üks ühine mõõdupuu kogu Euroopa jaoks. Olete te kindel, et see ikkagi hea on? Võib-olla millegi peale pahane kreeklane või bulgaarlane on oluliselt kirglikuma väljenduslaadiga kui põhjamaine inimene, eestlane või soomlane, kes millegi peale vihastades läheb lihtsalt sauna taha ja lööb rusikaga vastu seina ja on omaette. Ka nendest kultuurilistest erinevustest tulenevad erinevad käitumised ja temperamendi eripärad, nii et võib-olla ei ole ikkagi mõistlik kogu Euroopa Liitu ühe joonlauaga mõõta.

19:06 Kultuuriminister Anneli Ott

Aitäh! Ma arvan, et see, et Euroopa Liidu kultuuriruum on nii erinev, rikastab meid kõiki. Selle kultuuriruumi kaitsmiseks on kindlasti oluline see direktiiv vastu võtta, sest see kindlasti ei riku kultuuriruumi, vaid annab võimaluse kõigil ohutult ennast väljendada ja kaitseb meid selle eest, et keegi ei kuritarvitaks seda vabadust, vaid võtaks ka vastutuse enda väljendusvabaduse eest.

19:07 Esimees Jüri Ratas

Indrek Saar, palun!  

19:07 Indrek Saar

Aitäh! Minister, te olite nii diplomaatiline oma väljenduslaadis, ma saan teist aru, aga ma püüan öelda võib-olla kuidagi otsesõnu ja äkki te saate siis kinnitada, kas ma sain teie vastusest minu küsimusele niimoodi aru. Et Eestil tulenevalt sellest, et meil on idanaaber, kelle propagandakanalid tihtipeale registreerivad, vanasti nad registreerisid ennast igal juhul pidevalt Londonisse, kuskile postkasti, edastasid programmi, mida kontrollitakse meile mittesõbralikust riigist ja meil on tõsine probleem tänaste seaduste alusel, kuidas me suudame tegelikult reguleerida seda sisu, mida nad teevad. Ja sellel puhul me räägime just nimelt sellest vihkamisest ja vaenu õhutamisest, mitte mingitel muudel teoreetilistel juhtumitel. Ja see on see põhjus, miks Eestil, eriti nii nagu ka mõttekaaslastel, on selle direktiivi jõustumist vaja, et see annab meile oluliselt parema kaitse võimaliku propagandarünnaku eest. Rääkimata sellest, et ...

19:08 Esimees Jüri Ratas

Austatud küsija! Ma väga vabnadan, aga tõesti teie aeg on ... Palun, minister!

19:08 Kultuuriminister Anneli Ott

Suur tänu selle küsimuse ja täpsustuse eest! Lugupeetud küsija vist hetkel ei olnud siin, ma ka tegelikult seda ühes vastuses selgitasin. Need riigid, kes ei ole Euroopa Liidu liikmed, aga võivad Eesti suhtes olla huvitatud sellest, et meie ühiskonda levivad meediakanalid ei ole sõbraliku sisuga, kuid on samal ajal registreeritud Euroopa Liitu, siis see annab Eestile võimaluse sekkuda ja alustada menetlust nende kanalite osas. Just nii. Aitäh!

19:09 Esimees Jüri Ratas

Austatud minister, ma tänan teid! Teile on siiski veel mõned küsimused, aga tänu on siiras kuni siiamaani ja läheme siit mõnusasti edasi vähemalt ühe küsimusega. Urmas Reinsalu, palun!

19:09 Urmas Reinsalu

Aitäh! Anneli, minu hinnangul on internetis ja sotsiaalmeedias sõnavabadus äärmiselt olulise kaitsealaga põhiõigus. Minu küsimus on selles: aga minu meelest Euroopas peaks küll arutama meediateenustes regulatsioonide üle, aga minu meelest peaks see vastupidise suunaga olema. Kuidas takistada platvormide omanikel selektiivset tsensuuri ja sõnavabaduse tõkestamist, see on probleem, millega tegeleda. Miks selles seaduseelnõus puuduvad sõnavabaduse kaitseala põhimõtted ja klauslid, mis meediateenuste puhul inimesi kaitseksid? Sest on ilmselge, et ka selles valdkonnas tuleb Euroopa riikidel koostööd teha, sest need korporatsioonid on ülemaailmse mõjuga ja meie õiguse ulatuvushaardest väljas. Anneli, teeme sellest asjast ikka asja, mis asi on! Ärme tegele vale asjaga.

19:10 Kultuuriminister Anneli Ott

Aitäh, selle ettepaneku eest! Kindlasti on meediaplatvorme, kellel on omanikud ja omanikud on ka ju mingite veendumuste esindajad. Kõik, kes meediaplatvormi võimalust enda sõnumit ühiskonda edastada kasutavad, peavad arvestama sellega, et sõnavabaduse teine pool on vastutus. Aga seda valikut, milline omaniku mõttes on võimalik leviv kanal – ma räägin siin väiksematest meediakanalitest –, seal kindlasti on omaniku mõju suurem.

Kui me räägime siin Youtube'i sarnastest suurtest platvormidest, siis seal tihtipeale nendes kanalites on ju ka sisuloojateks tarbijad, kes ise seda sisu sinna loovad ja seal ei ole väga tihti enam võimalik seda erisust rakendada. Auväärt Riigikogul on seaduseelnõu raames võimalik neid teemasid arutada. Kõik asjakohased muudatused praegu siin seaduseelnõus on otseselt räägitud direktiivi ülevõtmisest ja sellega seonduvatest muudatustest. Hea praktika näeb ette, et täiendavaid muudatusi direktiivi ülevõtmisel seaduseelnõusse ei tehta. Kuid lugupeetud Riigikogu liikmed alati saavad siin oma arvamust avaldada ja neid muudatusi teha.

19:12 Jüri Ratas

Urmas Reinsalu, palun!

19:12 Urmas Reinsalu

(Algust ei ole kuulda.) ... seda eelnõu menetlema. Ma arvan, et selles eelnõus on mitu asja, mis on mõistlikud, aga see Brežnevi pakikene, mis puudutab tegelikult ju teatud meelsuskontrolli kehtestamist äärmiselt hägusatel alustel, see pakikene ei ole okei.

Aga minu küsimus on sinu jaoks: kumb on olulisem väärtus? Kui sa ütlesid, et direktiiv tegeleb n-ö sõnavabaduse ohjesse saamisega, aga ei tegele selle sõnavabaduse kaitsega, mis puudutab globaalseid korporatsioone, siis kumb on sinu meelest olulisem, kas kaitsta sõnavabadust sotsiaalmeedias või seda ohjeldada? Sest kaitsest praegu paraku see sinu esitatud, valitsuse esitatud tekst ei kõnele kahjuks mitte sendi eestki.

19:13 Kultuuriminister Anneli Ott

Aitäh! Sõnavabadus eteema ei ole selle direktiivi küsimus. Küsimus on vihkamisele ja vägivallale õhutav tegevus. Ja sõnavabadus ei ole mingisugune lõputu vabadus, vaid seal on teine pool ja see on vastutus. Ja ma usun tõesti, et kõik mõistavad seda, et sellel sõnal see on n-ö võrdusmärk vabadusega. Selles osas see on äärmiselt oluline, et meil kõigil see oleks, võimalus ennast vabalt väljendada, aga meil kõigil peab olema ka vastutus ühiskonna ees, et see väljendus ei õhutaks ühiskonda ei viha ega vihkamist ja tagaks meile kõigile turvalise ühiskonna. Aitäh!

19:14 Esimees Jüri Ratas

Aitäh, austatud minister! Aga läheme siit edasi. Protseduuriline küsimus, Urmas Reinsalu, palun!

19:14 Urmas Reinsalu

Mul oleks Riigikogu esimehele protseduuriline märkus. Selle kohta, et me tegelikkuses, kui me kõneleme, et kõik peavad vastutama ja parlamendi loogikas see tõepoolest on, et vaba ruumi ei tohi olla, siis minu küsimus on Riigikogu esimehele, aga kuidas vastutavad siis need globaalsed korporatsioonid. Võrdlemisi subjektiivsetel alustel mingeid materjale kõrvaldavad või ka üleeuroopalised korporatsioonid hakkavad materjale kõrvaldama. Kuidas nende vastutus realiseerub Eesti õiguskeskkonnas? See on ju tegelikult see tuumküsimus. Vastutus ja õigused peavad olema tasakaalus, aga kuidas nad sellises mudelis on tasakaalus, kui seda vabaduse kaitse osa selles eelnõus minu hinnangul sees ei ole?

19:15 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Aga ma ei loe hetkel seda protseduuriliseks küsimuseks, kindlasti sisuliseks küsimuseks. Peeter Ernits, palun!

19:15 Peeter Ernits

Jah, aitäh, et minul küll ei ole mitte protseduuriline. Ma kuulasin, hea Anneli, su vastamist. Suurepärane, aga kadus igasugune soov küsida. Ma küsin, et kas sa ise ka usud seda, mida sa räägid. Urmas ütles õigesti, et tegemist ongi selline Brežnevi pakikene, kes mäletab, kes oli Brežnev. Et kas sa ei ole mõelnud, et puhastada Brežnevi pakikese ära "Väikesest maast", mida sinna on pandud juurde, ja muidu on see eelnõu täitsa okei? Kas sa ei ole arutanud oma fraktsioonis, et peaks võtma äkki puhastama seda Brežnevi pakikest? Aitäh!

19:16 Kultuuriminister Anneli Ott

Aitäh! Lugupeetud Riigikogul ja kõigil fraktsioonidel kindlasti on võimalus arutada selle eelnõu üle ja nende esitatud punktide üle siin ja vastavalt seda ka menetleda ja teha täiendavaid ettepanekuid. Aitäh!

19:16 Esimees Jüri Ratas

Mart Helme, protseduuriline küsimus, palun!

19:16 Mart Helme

Jah, härra eesistuja, mul on tõesti protseduuriline küsimus. Kas meil ongi nüüd niimoodi Eesti Vabariigi Riigikogus, et kõik need arutelud on mõeldud pro forma auru väljalaskmiseks ja tank sõidab üle ja tegelikult ei ole sel arutelul, mida me oleme siin mitu tundi pidanud, mingit mõtet?

19:17 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Mina olen veendunud, et kõikidel aruteludel on Riigikogus mõte, antud juhul ka eelnõul 327 SE. Me oleme esimese lugemise juures ja teame kõik, et kui see eelnõu läheb siit edasi, on siin vaja ka teist ja kolmandat lugemist. Nii et kindlasti on mõte.

Mida ma küll palun nii endalt kui ka ametikaaslastelt, on see, et hoiame eesti keelt. See üldse ei puuduta viimast protseduurilist küsimust, aga siin mõnikord käis läbi see "okei". Hoiame eesti keelt puhtana, ma arvan, et see on oluline.

Nii, minster, nüüd ma tänan teid. Rohkem küsimusi teile ei ole. Aitäh! Ma palun nüüd Riigkogu kõnetooli kultuurikomisjoni aseesimehe Jaak Valge, palun!

19:18 Jaak Valge

Lugupeetud koosoleku juhataja! Head kolleegid ja tehniline personal! Ma olen muidugi igati ise selle vastu, et see eelnõu siin esimesel lugemisel heaks kiidetakse, kuna see devalveerib parlamendi rolli ja kitsendab sõnavabadust. Juhtivkomisjoni esindajana ma olen kutsutud ja seatud olema teises rollis ja katsun sellest senisest menetlemise käigust komisjonis anda võimalikult sellise objektiivse ülevaate. Aga puhtalt refereerida ma ei saa lihtsalt ajapuuduse tõttu.

See oli kultuurikomisjonis arutusel kokku neljal koosolekul ja kokku ma arvan, umbes kolm tundi. Ja küllap see aeg iseenesest peegeldab seda, et ega need lihtsad arutelud ei olnud. Teisest küljest jälle võin hea meelega öelda, et need olid küll väga sisulised arutelud ja ka kirglikud, aga siiski viisakad.

Sellest arutelust siis lõviosa, vast 90–95%, hõlmas see osa, mille üheks osapooleks olid siis ministrid, nimelt kultuuriminister ja haridus- ja teadusminister ja siis terve vägi ametnikke nendega ühel pool ja teisel pool peamiselt EKRE saadikud. Arutelus osalesid ka teised kultuurikomisjoni liikmed, aga no ma lihtsalt ei jõua kõiki neid vastuseid ja küsimusi refereerida. Ja ega ma loomulikult ei refereeri ka EKRE saadikute kõiki teemapüstitusi. ja mitte sellepärast, et ma midagi tühistada tahaksin, aga jälle, ma lihtsalt selle ajalimiidi piires refereerin ainult seda, mis jäid sellisesse diskussiooni fookusesse või tormisilma, nagu öeldakse, või raskuspunkti. 

Ma hälbin selle ülevaate andmisel sellest kronoloogilisest printsiibist, mida te minult kui ajaloolaselt täiesti õigusega võiksite oodata. Aga teen nii, et kui üks ja sama teema olid erinevatel koosolekutel kõneks, siis käsitlen neid koos. Aga ma kindlasti ei hälbi Riigikogu töökorraseadusest, mille kohaselt eelnõu esimesel lugemisel toimub see üldpõhimõtete arutelu ja seda ma kajastama hakkangi.

Nii, jätan ära jälle ajapuudusel selle juhtivmenetleja ettekande tavaosa ja ei hakka üles lugema kõiki neid ametnikke ja inimesi, kes on nendel koosolekutel osalenud. Noh, ma arvan, et see võtaks hea mitu minutit. Nii, ja nüüd ma keskendun ainult sisulistele küsimustele. Ma vaatasin oma sellest õppejõukogemusest, ikkagi on aega vähe ja ma küsin jälle, teades seda, et tegelikult see praktika on olnud pigem keelduv, aga ikkagi noh, viidates Riigikogu töö- ja kodukorra seaduse paragrahv 67-le, mille kohaselt istungi juhataja võib kokkuleppel ettekandjaga ettekandeks antavat aega pikendada: kas juhataja oleks mulle nõus andma mõne minuti lisa, kui vaja peaks olema?

19:21 Esimees Jüri Ratas

Mina kindlasti lähtun meie kodu- ja töökorra seadusest. Seal on paragrahv 67 ja, austatud Riigikogu liige Jaak Valge, kui te näete, et tõesti siin jääb oluline info andmata selle 20 minuti jooksul, siis tuleme selle aja lõpus selle küsimuse juurde tagasi ja ma usun, et me leiame siin lahenduse.

19:22 Jaak Valge

Tore, väga kena kuulda. Asun siis, võtame härjal sarvist: see sisuline arutelu algas 9. märtsil ja kõigepealt selgitas kultuuriminister Anneli Oti eelnõu eesmärki ja üks eelnõu autoreid, Kultuuriministeeriumi audiovisuaalnõunik Siim Rohtla tutvustas komisjonile eelnõust tõukuvid põhimuudatusi ja direktiivi eesmärki.

Mina märkisin selle peale, et eelnõu §19 lõike1 kohaselt ei tohi üheski saates õhutada vägivalda ja vihkamist soo, rassi, nahavärvuse, etnilise või sotsiaalse päritolu, geneetiliste omaduste, keele, usutunnistuse või veendumuste ja nii edasi alustel, ja küsisin, et miks see loetelu ikkagi selline on. Kirjas on geneetilised omadused, aga lisaks on välja toodud veel eraldi geneetilised omadused, nagu sugu, rass, nahavärv. Ja teine küsimus oli see, et kas siis meediateenuseid osutades võib saadetes õhutada vägivalda kõikide nende tunnuste järgi, mis selles §19 lõikes 1 mainitud ei ole.

Eelnõu kaasautor, Kultuuriministeeriumi õigusnõunik Karin Ligi vastas, et sugu, nahavärvus ja rass on küll tõesti geneetilised tunnused, aga lõikes 1 toodud loetelu pärineb Euroopa Liidu põhiõiguste hartast, kus on selline loetelu. Ja selle peale mina jäin ikka enda juurde. Tegin järelduse, et kõikide teiste tunnuste puhul võib selle seaduse alusel viha õhutada nii palju kui kulub. Ja pealegi on Euroopa Liidu põhiõiguste hartas märgitud, et "vihkamist ei tohi õhutada, sealhulgas..." ja siis tuleb see tunnuste loetelu. See tähendab, et Euroopa Liidu põhiõiguste hartas on keelatud viha õhutamine ja märgitud, sealhulgas nimetatud tunnused. Aga eelnõus on ainult see kinnine loetelu.

Nüüd, sama teema arutelu jätkus veel 15. märtsil, mil ma viitasin direktiivile, mis üle võtta tuli ja mille kohaselt tuli arvestada seda Euroopa Liidu põhiõiguste harta artiklit 21 või seda alust. Ja küsisin, kas see harta artikli loetelu on sel juhul käsitletud korrektselt, eks ole, kui eelnõus on toodud ainult teatud tunnuste alusel. Ja ma ütlesin seda, et on väga suur vahe, kas keelatud on viha õhutamine, diskrimineerimine ja nii edasi loetletud tunnuste alusel või sealhulgas loetletud tunnuste alusel.

Karin Ligi tunnistas seda vahe olemasolu, aga teatas, et lähtutud on sellest, mis teadaolevalt oli direktiivi sõnastamisel selle konkreetse sätte eesmärk. Mina ütlesin, et kinnises loetelus pole märgitud, et viha õhutamine näiteks elukutse või elukoha või mis iganes teise tunnuse pinnal oleks keelatud, ja küsisin, kas viha tohiks õhutada kõikide Tartus elavate ajaloolaste vastu.

Nüüd sekkus Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti meediateenuste nõunik Peeter Sookruus ja vastas, et direktiivi uuendamise läbirääkimistel ja triloogidel oli see tuliste debattide objektiks ja sealt pärineb viide harta artiklile 21. Mina ütlesin, et jääb arusaamatuks, miks seda artiklit 21 täielikult ja sisuliselt ei ole üle võetud, et ka eelnõus oleks formuleering "sealhulgas loetletud tunnuste alusel".

Martin Helme küsis seda, et kuidas puutub meediateenuse reguleerimine Euroopa Liidu pädevusse. Subsidiaarsuse kohaselt ei ole see Euroopa Liidu asi. Karin Ligi vastas, et meediateenustel on piiriülene iseloom, ja Peeter Sookruus täiendas, et kultuur kui selline on konkreetses regulatsioonis liikmesriikide pädevuses, aga meediateenused on suuresti seotud siseturu toimimisega. Ta lisas, et Eesti on otseselt osalenud direktiivi väljatöötamise protsessis ja kõik eelnõu seisukohad on põhjalikult ja mitme valitsuse eestvedamisel läbi arutatud ja heaks kiidetud ja kinnitas ka seda, et eelnõul on laiapõhjaline toetus.

Martin Helme sõnas, et seaduseelnõu tegeleb väga selgelt meedia sisu reguleerimisega, mis on vastuolus põhiseadusega. Sõnavabadus on Eesti põhiseaduse alusväärtus. Peeter Sookruus väitis vastu, et eelnõus ei ole tegemist sõnavabaduse piiramisega. Kõik on toiminud üle 20 aasta ja Eestis ei ole ühtegi näidet, kus oleks piiratud sõnavabadust või sekkutud meediavabadusse ning vabasse infoliikumisse. Midagi uut juurde ei tule, kinnitas Sookruus, välja arvatud see, et vihakõne normide alused veidi laienevad. Praegu on meie seaduses ainult vihkamisele õhutamise keeld, aga nüüd lisandub ka vägivallale õhutamise keeld ja terroristlikele tegudele õhutamise keeld. Ja tema väitel see võimaldab tagada ühiskonna stabiilsust paremini. Need normid on kehtinud üle 20 aasta, toiminud ladusalt ja ühtegi konflikti ei oska keegi tuua.

Martin Helme küsis, miks on sellisel juhul üldse uut seadust vaja, kui Eesti seadustes on olemas kõik normid ja Eesti on ratifitseerinud ka piiriülese televisiooni Euroopa konventsiooni. Karin Ligi vastas, et direktiivi ülevõtmisel on kohustus näidata, millistes riigisisestes normides need direktiivi sätted on. Sätet, mis vastaks täpselt konkreetsele direktiivi sättele Eesti õiguses, hetkel ei ole, väitis Karin Ligi. Eestis tulenevad need põhimõtted mitmest rahvusvahelisest lepingust ja kas või põhiseadusest, aga ettekirjutust selle alusel teha ei saa. Kui Eesti soovib takistada reaalset vägivalla ja vihkamise õhutamist, siis selleks peab olema seaduslik alus.

Martin Helme sõnas, et seadus annab loetelu sellest, mis on diskrimineerimine, aga tegemist on lõdva sõnastusega. Võimatu on öelda, mida tegelikult keelatakse. Nüüd ütlesin ka mina, et Peeter Sookruus väidab, et eelnõu ei puuduta sõnavabadust, ja viitasin seaduse autorile Siim Rohtlale, kes ütles "Aktuaalses kaameras" 15. veebruaril käesoleval aastal, et meediateenuste seadusega kindlasti piiratakse sõnavabadust, aga seda tehakse parema ja turvalisema ühiskonna nimel. Ja ma küsisin, et kas eelnõu kaitsjate arvates piiratakse sõnavabadust või ikkagi ei piirata. Peeter Sookruus jälle kordas, et üle 20 aasta on selles valdkonnas need normid üldjoontes toiminud ja probleeme olnud ei ole.

Martin Helme ütles, et peamine probleem on selles, et kuskil mingid inimesed otsustavad, kas on või ei ole sõnavabadust. Direktiiv ütleb, et liikmesriigid peavad selle üle võtma ja piiranguid tegema, ja tegemist on meediat suukorvistava seadusega ja ta küsis, kuidas käib see menetlemise protseduur ja mis on sanktsioonid, kui Eesti Raadio saate peale kaebab Soome või Rootsi ja mis saab edasi, kui Eesti sanktsioone ei kehtesta. Nüüd Karin Ligi kinnitas, et eelnõuga kindlasti sõnavabadust ei rikuta. Tsensuur on põhiseaduse kohaselt keelatud ja mingit tsensuuri ei kehtestata. Ei vasta tõele, et teised riigid võivad kaevata ja sellega peab tegelema.

Martin Helme avaldas arvamust, et on ametniku diskretsioon, kas alustada menetlust, mis ongi karistus –menetlus on karistus. Peeter Sookruus vastas, et kogu regulatsioon piiriüleste teenuste puhul tugineb ühel kesksel põhimõttel, milleks on päritolumaa põhimõte.

15. märtsil jätkati samal teemal ja Martin Helme küsis, millised on järelevalve praktikad. Peeter Sookruus vastas, et ühtegi juhtumit, mida võiks liigitada vihkamise õhutamise keelu või vihakõne keelu rikkumise alla, ei ole olnud. Kõigil meediateenuste osutajatel on tänaseks välja töötatud vastavad tarkvarad. Need süsteemid toimivad hästi ja seaduserikkumist enam ei ole.

Martin Helme vastas, et diskrimineerimist ja viha õhutamist nii lihtsasti küll ei mõõda ja ka arvutitarkvara seda ei lahenda. Helme küsis, et kes on need inimesed ja mis hakkavad olema nende tööreeglid, mille alusel hakatakse mõõtma võimalikku diskrimineerimist kellegi suhtes. Peeter Sookruus vastas, et uusi teemasid juurde ei tule. Juurde tuleb ainult see, et vihkamise õhutamise keelule lisandub vägivallale ja terrorismi tegudele õhutamise keeld. Aga siis uudiste- ja arvamusportaalid Objektiiv ja Uued Uudised tervikuna ei hakka ilmselt kuuluma meediateenuste kohaldusalasse. Ilmselt ei hakka. Eelnõu käsitleb eelkõige audiovisuaalmeediat, väitis Sookruus.

Martin Helme juhtis tähelepanu, et TTJA-l ei ole pädevust tegeleda diskrimineerimise või vihale õhutamise järelevalve protsessiga. Ta küsis, kuidas TTJA järelevalvega tegelema hakkab. Peeter Sookruus vastas, et TTJA varem ka oli, selles oli Kultuuriministeerium on olnud pädev asutus sellega tegelema, kuid ei ole olnud juhtumeid üldse.

Nüüd Martin Helme küsis, et mis siis järgneb sellele, kui toimub seaduse rikkumine, kuidas see protseduur välja nägema hakkab. Peeter Sookruus vastas, et kui on tegemist seaduserikkumisega, siis TTKA algatab vastava menetluse, tutvub olukorraga ja annab hinnangu. Ja sanktsioonid on samuti kehtivas seaduses juba olemas ja põhimõttelisi muudatusi juurde tulemas ei ole.

TTJA peadirektor Kaur Kajak selgitas, et meediaregulaatorit Eestis juhib Peeter Sookruus. Lisaks on ka sideosakonna juhataja ja kaks menetlejat. Ja kui keegi annab ametile vihje või amet avastab ise rikkumise, vaadatakse üle kaebus ja viiakse läbi küsitlusi, mis võib kesta kuid. Kaur Kajak täiendas, et Läti ja Leedu regulaatorasutuses töötab vastavalt 17 ja 27 inimest, Eesti asutuses on ainult kolm inimest.

Nüüd Martin Helme küsis, mis on sanktsioonid, ja Kaur Kajak vastas, et tegu on haldussunniga. Sunniraha ülempiir on 32 000 eurot. Teine võimalus on ettekirjutusega keelata saate edastamine ja see sõltub asjaoludest. Helme küsis, et kas TTJA võib ära võtta ka kogu kanali loa. Ja Peeter Sookruus vastas, et on võimalik jõuda kuni selleni, et tegevusluba peatatakse või tunnistatakse kehtetuks. Kaul Kadak lisas, et TTJA ei ole jõudnud haldussunnini.

Mina küsisin, kus on Eesti ühiskonnas see probleem, mida selle uue õigusaktiga soovitakse lahendada ja mida siis kehtiva seaduse alusel lahendada ei saanud. Ja Helme palus täpsustada, mis on need asutused ja teemad, mis kehtiva seaduse alla ei kuulunud, aga nüüd kuuluvad. Karin Ligi vastas, et eelnõus on muudatusi palju. Nende eesmärk on viia Eesti õigusruum muutunud turuoludele vastavaks.

Mina küsisin, kas vahepeal on Eesti meedia pädevus muutunud halvemaks või tekkinud video jagamise portaalidest see viha õhutamise probleem, mida seni ei olnud. Karin Ligi vastas, et meedia pädevuse teema muutub järjest olulisemaks. Ja kui Eestis varasema praktika kohaselt äärmuslikke juhtumeid ei ole olnud, siis see ei tähenda, et neid ei võiks edaspidi olla.

Martin Helme viitas, et uus seadus nõuab selgemini välja toodavat ja kontrollitavat omandistruktuuri. Ta küsis, et mida sellega taotletakse. Karin Ligi vastas, et see konkreetne säte direktiivis oli vabatahtlik. Nõue, et audiovisuaalmeedia teenuse osutajad avalikustaksid enda omandistruktuuri, ei olnud kohustus ning oli eelmise ministri tahe. Martin Helme küsis, mida tähendab omandistruktuur ja Karin Ligi vastas, et see tähendab samu andmeid, mis avaldatakse praegu äriregistris, aga need muutuvad soovijatele kergemini kättesaadavaks.

Nüüd hakkan lõpu poole jõudma. 22. märtsil jätkati siis põhiliselt meediapädevuse teemal. Aga juba 9. märtsi koosolekul olin mina juhtinud tähelepanu, et seoses eelnõuga tuleb Eestis hakata edendama meedia pädevust, mis omakorda annab TTJA-le rolli vaadata, kuidas ministeerium meedia pädevust edendab. Küsisin siis 9. märtsil, kuidas hajutatakse seda muret, et meedia pädevus võiks tähendada seda, et kodanikke õpetatakse allikakriitika asemel eelistama teatavaid ideoloogiaid. Karin Ligi teatas selle vastu, et ei vasta tõele, et TTJA saab rolli kontrollida, kuidas Haridus- ja Teadusministeerium meedia pädevust edendab. Üks riigiasutus teise üle riiklikku järelevalvet ei tee. Peeter Sookruus kinnitas, et topeltjärelevalve rolli Haridus-ja Teadusministeeriumi üle ei ole ega ei tule. Aga TTJA-l ning Haridus ja Teadusministeeriumil on töine kontakt kooliprogrammide osas, kuidas meediat kriitiliselt tarbida ja kuidas ise valikuid teha.

Mina viitasin siis eelnõu peatükile "Meedia pädevuse edendamine", kus on konkreetselt öeldud, et käesoleva seaduse ja selle alusel kehtestatud õigusaktide nõuete täitmise üle teostab riiklikku järelevalvet Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet. Karin Ligi sõnul see, et üks halduse kandja ei tee riiklikku järelevalvet teise halduse kandja üle, tuleneb teistest seadustest.

Nüüd, 22. märtsil ma tõin välja selle meediakajastuse monitooringu statistika, mis siismis tõestas ära seda, et Eesti Rahvusringhääling on väga tuntavalt ühiskonna hoiakute suhtes tasakaalust väljas. Ja küsisin ka haridus- ja teadusministri käest, kuidas see ministeerium tagab, et meedia pädevuse koolitamine edendamine ei muutuks nendes tingimustes ideoloogiliseks ajupesuks.

22. märtsil ma tõin välja selle meediakajastuse monitooringu statistika, mis tõestas ära seda, et Eesti Rahvusringhääling on väga tuntavalt ühiskonna hoiakute suhtes tasakaalust väljas. Ja küsisin ka haridus ja teadusministri käest, kuidas see ministeerium tagab. Meediapädevuse koolitamine ja edendamine ei muutuks nendes tingimustes ideoloogiliseks ajupesuks.

19:37 Esimees Jüri Ratas

Austatud, härra Valge, me peame teiega ühe keskustelu maha pidama. Teie soov oli siin kõne alguses, kas on võimalik pikendada. Nagu te tutvustasite, neljal korral on, ma saan aru, juhtivkomisjon seda teemat arutanud ja ma ütlesin, et ju me saame lahenduse. Kui palju te soovite aega juurde? No ma arvan, umbes kolm minutit. Teeme nii, et teile on kolm minutit olemas.

19:37 Jaak Valge

Jah. Haridus ja teadusminister Liina Kersna vastas, et meedia pädevuse arendamine ei suuna inimest ühte või teist suunda, vaid annab inimestele vabaduse teha teadlikke valikuid. Ja Liina Kersna sõnul annab seaduseelnõu Haridus- ja Teadusministeeriumile kohustuse esitada Euroopa Komisjonile audiovisuaalse meediateenuse direktiivis nimetatud aruande meedia pädevuse edendamise kohta. Ta ütles, et hetkel ei ole teadmist, milline see aruanne olema saab, aga Euroopa Komisjon on välja töötamas meediakirjaoskust, suuniseid. Ministeeriumis on toimunud alles esimesed arutelud, kuidas seda meedia pädevuse strateegiat kokku panna. Mina ütlesin, et kuidas see kultuurikomisjon saab heaks kiita eelnõu, mille ühe osa sisu kohta puudub teadmine.

Helle-Moonika Helme küsis, kui iseseisvalt saab HTM hakata strateegiat välja töötama, kui meedia pädevuse suuniste väljatöötaja on hoopis Euroopa Komisjon. Liina Kersna vastas, et Euroopas on ühtne arusaam, mida meedia pädevus tähendab, et see on allikakriitilisus, oskus eraldada olulist ebaolulisest, eristada tõest infot väärinfost. Suuri erimeelsusi tekkida ei saa. Ja ütleme nii, et see umbes samas vaimus läks sellel koosolekul see diskussioon edasi.

Ma teen siin praegu kiire lõpu sellele. Komisjoni esimees Aadu Must tegi ettepaneku võtta eelnõu täiskogu päevakorda 7. aprillil ehk täna ja teha ettepanek esimene lugemine lõpetada. Toimus hääletus ja kaheksa komisjoni liiget toetasid seda ettepanekut esimene lugemine lõpetada, kaks, see tähendab mina ja Helle-Moonika Helme, olime vastu.

Tänan tähelepanu eest! Ma usun, et saingi 23 minutiga hakkama.

19:39 Esimees Jüri Ratas

Jaa, te saite isegi 22 minutiga hakkama, ei tulnud sedagi täis. Nii et aitäh. Aga teile on ka küsimusi. Ma usun, et te olete lahkesti nõus neile vastama. Merry Aart, palun!

19:40 Merry Aart

Aitäh sõna andmast! Lugupeetud ettekandja! Oleme diskuteerinud siin juba päris mitu tundi ja kasutanud väga palju termineid: vägivald, viha. Ma ei saa alati aru nendest terminite sisust. Aga oleme kasutanud ka põhiõiguste hartat, rääkinud ülevõetavast direktiivist. Ma vaatasin seda hartat ja neid dokumente, seal on sõna- ja teabevabadus, -vahetus, diskrimineerimine, tööõigus, sotsiaalne tõrjutus, vaesus, õigus esitada petitsioone, süütuse presumptsioon ja palju muid termineid, aga mitte vägivalda ja viha. Ja minu küsimus on selline. Meil on väga palju seadusi, nii neid, mis abistavad, kui ka neid, mis segavad normaalset elu. Suure kogemusega ajaloolasena, palju teades, laia silmaringiga inimesena ole hea, ütle, mis selle seaduse sisu võiks olla, kas ta on pigem abistav või pigem edaspidi segav seadus. Aitäh!

19:41 Jaak Valge

Aitäh küsimuse eest! Ma kõigepealt vastan niimoodi, et ma nagu loodaks ikkagi väga seda, et sellisel kujul see eelnõu seaduseks üldse ei saa. Aga juhul, kui ta tõesti peaks saama, siis ma kahjuks pean vastama küll seda, et ta oleks pigem segadust tekitav.

19:41 Esimees Jüri Ratas

Leo Kunnas, palun!

19:41 Leo Kunnas

Austatud istungi juhataja! Hea Jaak! Kas sa oled ise lugenud ka seda direktiivi, mille ülevõtmiseks eelnõu üldse kokku on pandud? Kui sa oled, siis kas seda saaks üle võtta nii, et neid suuri ja olulisi probleeme, millest me siin oleme rääkinud kogu see aeg, et neid ei oleks tekkinud või neid ei tekiks üldse?

19:42 Jaak Valge

Aitäh, Leo! Kunagi ütles Vladimir Žirinovski sihukese klassikalise lause, et minu isa on jurist, aga ema on lihtne venelane. Mina ei ole jurist, vaid olen selline lihtne ajaloolane, aga direktiivi olen vaadanud küll. Ja tegelikult see küsimus ei ole mitte selles, et kas see direktiiv üle võtta või mitte üle võtta. Nii nagu meile seda esitletud on, et kas te võtate sellisena, nagu see eelnõu praegu on või siis me lükkame selle direktiivi tagasi. Vaid tegelikult kolmas variant on ju see, et kuidas see direktiiv üle võtta. Selles mõttes on see väga täpne küsimus.  Minu vastus on küll selline, et jah, et selle direktiivi me oleksime saanud küll või saaksime ka ilma probleemideta üle võtta. Et kui rääkida sellest viha õhutamise keelust, siis sellest on direktiivis räägitud kahes artiklis – 45 ja 47 – ja kusagil ei ole nõutud, et selle osa Eesti õigusesse ülevõtmine peaks toimuma just sellisel kombel, nagu see on praegu tehtud, sellisel osa ühiskonnagruppe seades teiste ees eelisseisundisse.

19:43 Esimees Jüri Ratas

Uno Kaskpeit, palun!

19:43 Uno Kaskpeit

Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Refereerisid siin, et kõik eelnõu seisukohad on põhjalikult mitme valitsuse eestvedamisel läbi arutatud ja heaks kiidetud. Kas ka eelmine valitsus on eelnõu heaks kiitnud?

19:44 Jaak Valge

Aitäh, Uno! Vastus on konkreetne. Ei, ei ole. See eelnõu oli Kultuuriministeeriumis küll valminud, aga mitte eelmise valitsuse poolt heaks kiidetud. Kui valitsus oleks selle heaks kiitnud, siis see eelnõu oleks ka menetlusse tulnud. Aga siis oli EKRE vastu ja juhin tähelepanu, et ka toonane kultuuriminister Tõnis Lukas on öelnud käesoleva aasta veebruaris, et selles peitub teatud oht sõnavabadusele.

19:44 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Anti Poolamets, palun!

19:44 Anti Poolamets

Austatud juhataja! Lugupeetud ettekandja! Mul on küsimus sinule kui ajaloolasele. Ma olen lugenud seda eurodirektiivi, mille alusel nüüd see möll käib, ja nägin seal ka ühte ajaloole viitavat sätet. Ja see tegi mind väga murelikuks. Ehk kas ei või sellise sätte alusel hakata meile "õiget" ajalookäsitlust peale suruma? Kui ohtlikuks võib minna mõne TTJA ametniku silmis, kui me hakkame Punaarmee saavutusi kahandama? Ehk kas sulle jäi ka selline ajalootsensuuri moment silma? Aitäh!

19:45 Jaak Valge

Noh, eks see tsensuur on ju, et tsensuuri on ju ajaloos olnud küll ühel või teisel kujul. Ja ütleme nii, et ega siis mitte kusagil, ka autoritaarriikides minu teada ei ole küll olnud nii, et üheski autoritaarriigi, ütleme, põhiseaduses oleks ära fikseeritud, et meil on tsensuur, et meil ei ole sõnavabadust. Et seda niimoodi kusagil ei tehta. Et vaadake, ka isegi, ütleme nii, et Eesti NSV konstitutsioonis 1978 on fikseeritud, et on sõnavabadus olemas. Et see eelnõu autorite väide, et sõnavabadust ei rikuta, kuna meil on põhiseaduses see kirjas, see ausalt öeldes ei maksa mitte midagi. Sellepärast et jah, no ütleme, et võib-olla veel teine näide, siis 1938 autoritaarse Eesti põhiseaduses on selgelt kirjas, et tsensuuri ei ole. Ometi on, ei ole ka sõnavabadust. See et jah, ütleme nii, et kui ajaloolasena vastata, siis nendes küsimustes tuleb olla väga ettevaatlik. Aitäh!

19:47 Esimees Jüri Ratas

Urmas Reitelmann, palun!

19:47 Urmas Reitelmann

Aitäh! Ajalooline kõrvalepõige on tegelikult õige võrdlus, et Tehnilise Järelevalve Amet hakkab järjest enam meenutama selle uue eelnõu kohaselt riigi propagandateenistust. Aga meil on elus olnud nii Vene okupatsiooni ajal kui Pätsi ainuvalitsuse ajal, küll me elame selle üle. Aga mind teeb murelikuks just see Peeter Sookruusi väide, et Objektiivi ja Uute Uudiste laadseid väljaandeid see uus direktiiv ei puuduta. Arvan, et just neid puudutabki. Ma arvan, et sõnavabadus on äärmiselt tõsiselt ohtu seatud. Aga kas oli komisjonis juttu ka sellest, et n-ö viha õhutamise ja vaenuliku propaganda sildi all on teoreetiline võimalus näiteks lõpetada ära kõikide Vene telekanalite edastamine Eesti Telekomi firmade poolt?

19:48 Jaak Valge

Aitäh! Minu mäletamist mööda seal komisjonis sellest juttu ei olnud.

19:48 Esimees Jüri Ratas

Martin Helme, palun!

19:48 Martin Helme

Aitäh! Minu mäletamist mööda öeldi, et see ei aita sinna kaasa. Aga mul on küsimus, mida ma küsisin juba ka ministrilt, aga tegelikult head vastust ei saanud. Ma üritasin ka komisjoni aruteludel saada mingisugustki ettekujutust, kuidas siis hakkab see järelevalve toimima – kes need inimesed on, mis nende tööjuhised on, mille peale nad reageerivad. Ja mina sain küll komisjonis niimoodi aru, et peamiselt hakkab see TTJA ametnikkond reageerima kaebuste peale ja muu hulgas kaebuste peale piiri tagant. Küsimus oli ka selles, kuidas ta siis hakkab karistama või mismoodi ta hakkab reguleerima neid suuri netihiiglasi. Ma ikka tuleks uuesti selle juurde, äkki saaks sellele vastuse. Mis mõõdupuud need on, mille järgi hakkavad kaks ametnikku – ehk, nagu meile siin öeldi, sõltumatut inimest – otsustama, millal on või millal ei ole vaja rakendada tsensuuri? Aitäh!

19:49 Jaak Valge

Aitäh! Võib-olla tõesti oli sellest Vene meediast ka korra juttu, aga see sel juhul nii põgusalt, et ta jäi sealt raskuspunktist kõrvale. Ja nende arutelude protokolle on tõesti terve patakas pabereid, võib‑olla mul jäi see osa sealt kahe silma vahele. Aga sellele küsimusele, jah, ma pean vastama samamoodi, et ega me komisjonis sellele küsimusele selget vastust ei saanud. Me proovisime ka uurida seda, kas oleks siis see vihakõne definitsioon selgem ja missugused need tööreeglid peaksid siis olema sellel meediaregulaatoril ja miks just TTJA peaks olema see. Aga me ei saanud, jah, selget pilti ette sellest.

19:50 Esimees Jüri Ratas

Riho Breivel, palun!

19:50 Riho Breivel

Lugupeetud juhataja! Hea Jaak! Ajaloost veel, kuna sa ajaloolane oled. Kas ajaloos on olnud selliseid, kuidas öelda, lähenemisi, nii nagu me praegu teeme seda seaduseparandust ja seadust, et see on mingitele riikidele probleeme tekitanud või mingeid vabadusi piiranud? ... kinnitas, et eelnõuga kindlasti sõnavabadust ei rikuta ja et tsensuur on põhiseaduse kohaselt keelatud jne. Me palju räägime siin tsensuurist. Aga kuidas on see olnud autoritaarsetes riikides? Näiteks Nõukogude Liidus, ka Pätsi ajal peale riigipööret? Nendes riikides ju samuti räägiti ausalt, et mingit sõnavabaduse piiramist ei ole, tsensuuri ei rakendata. Kuidas sinu kui ajaloolase vaade sellele on?

19:51 Jaak Valge

Jah, eks see vastus ongi selline, et kui defineerida riike selle järgi, kas seal on põhiseaduses sätestatud sõnavabadus või mitte, siis ma arvan, ma oletan, et umbes 95% riikidest oleks selles mõttes demokraatlikud ja enamjaolt kõik autoritaarsed riigid tuleks tegelikult siis defineerida demokraatlikeks. Iseenesest need loosunglikud deklaratsioonid põhiseadustes või kus iganes ei pruugi tähendada mitte midagi. Ja ega sõnavabadust ja demokraatiat võib ju piirata mitmel moel. Me oleme harjunud sellega, et on riigipööre ja siis on justkui kõik kruvid kinni, aga tegelikult on seda võimalik ka ju järk-järgult teha. Võib-olla meie endi autoritaarrežiim 1930. aastatel tegi seda suhteliselt kiiresti, aga siiski ka umbes poole aasta jooksul. Nii et vastus on selline, et on ühtesid ja teisi juhtumeid ja kindlasti me peame sõnavabaduse eest olema kogu aeg valvel. Isegi kui ei ole riigipööret, peame ometi iga sammu, mis läheb sõnavabaduse piiramise poole, kaaluma ülitähelepanelikult.

19:53 Esimees Jüri Ratas

Peeter Ernits, palun!

19:53 Peeter Ernits

Hea juhataja! Hea ettekandja! Paragrahv 19-s on juba kirjas, et ei tohi õhutada viha soo, rassi, etnilise kuuluvuse, veendumuse, usu vastu. Ja nüüd, kui poogitakse sinna, tahetakse pookida ka nahavärv, see on ka rassiga teatud seotud, või seksuaalne sättumus või sotsiaalne päritolu, siis ja kui me seda ei tee, ähvardab meid rikkumismenetlus, trahv, tähendab. Minu küsimus sulle on: kui me ei poogi nüüd sellele § 19-le juurde veel nahavärvi ja seksuaalse sättumuse, et oled sa siin gei või keegi teine, või selle sotsiaalse päritolu, kas sa oled miljonäri või kehviku poeg, et mitu eurot me peame Brüsselile trahvi maksma? Kaaluks neid võimalusi. Aitäh!

19:54 Jaak Valge

Aitäh, Peeter! Tegelikult ma natukene juhiks su küsimuse raskuspunkti mujale. Ma vastaksin niimoodi, et tegelikult me ju ei pea seda direktiivi sellisel moel üle võtma üldse. Et me saame selle direktiivi võtta intelligentselt üle, mitte sõnavabadust piirates ja mitte trahvi makstes. Aitäh!

19:55 Esimees Jüri Ratas

Kalvi Kõva, palun!

19:55 Kalvi Kõva

Aitäh! Hea Jaak! Kuulan seda debatti siin ja käisin korraks ära, tulin tagasi ja mõtlesin, et sa esined nagu EKRE fraktsiooni sõnavõtuga siin. Aga siis tuli välja, et sa oled komisjoni ettekandja. Ja kui sa ajaloolasena tead, et kui nüüd aastate pärast ajaloolased hakkavad mõtlema seda komisjoni meelsust, mida sina peaksid justkui komisjoni ettekandjana siia saali tooma, siis nad on tõenäoliselt väga segaduses, sest ma seda komisjoni meelsust sinu ettekandest ei kuule. Ole hea, Jaak, ütle meile mõne lausega komisjoni meelsusest, mis selle seaduseelnõuga oli. Ma sain aru, et hääletustulemusega olid 2 vastu, ülejäänud kõik selle seaduseelnõu poolt. Mis selle komisjoni meelsus oli?

19:55 Jaak Valge

Aitäh, Kalvi! Nagu ma enne ütlesin, et ma üritan komisjoni diskussioone kajastada võimalikult objektiivselt ja seda ma ka oma arvates tegin. Komisjoni meelsust väljendades rääkisingi nagu niimoodi, et põhiliselt oli diskussioon EKRE saadikute, ja siis ametnike ja ministrite vahel. Komisjoni ülejäänud liikmed ütlesid väga harva sõna sekka. 

Nii, mis nüüd puutub Kalvi sinu sellisesse etteheitesse, et ma justkui pean praegu EKRE fraktsiooni sõnavõttu, siis ma seda kindlasti ei tee. Ma vastan küsimustele, aga kui küsimused on küsitud nii, et küsitakse minu kui ajaloolase käest või minu isiklikku arvamust, siis ma ei saa ju komisjoni nimel vastata. Aga EKRE fraktsiooni nimel ma pean sõnavõttu loodetavasti mõne aja pärast.

19:56 Esimees Jüri Ratas

Henn Põlluaas!

19:57 Henn Põlluaas

Aitäh hea eesistuja! Hea ettekandja, komisjoni esindaja! Viha ja vaenu õhutamine on meil juba kriminaliseeritud, see on keelatud. Ja ka ministri sõnavõtust tuli välja, et meil tegelikult sellega mitte mingisuguseid probleeme ei ole. Nii et sisuliselt vajadus selle eelnõu järgi või seaduse järgi puudub täielikult. Aga mulle tundub, et siin on mingisuguseid selliseid vanu tendentse selles vihakõne kontseptsioonis ja ka uusi. Ma just tahangi sinult kui ajaloolaselt küsida, kust kohast selline vihakõne kontseptsioon, millele käesolev eelnõu toetub, ikkagi alguse sai. Mulle tundub siin taga paistvat kuskilt mingisuguseid marksistlikke juuri ja kõrvu. Kas ma olen õigel teel? Mis tegelikku eesmärki see seadus või eelnõu kannab?

19:58 Jaak Valge

Aitäh selle küsimuse eest! Kas tal on marksistlikud juured või mitte, see tegelikult sõltub sellest, kas me peame Nõukogude Liidu režiimi marksistliku ideoloogiale tuginevaks või mitte. Nimelt, see vihakõne ja diskrimineerimise kontseptsioon pärineb Nõukogude Liidust juba Stalini ajast. Nõukogude juhid, jah, nemad väitsid ise küll, et nad tuginevad marksistlikule ideoloogiale, aga tänapäeval ajaloolased küll vaidlevad selle üle ja küllap vaidlevad ka sotsiaalteadlased, kas ta oli nii väga marksistlik, see nõukogude režiim.

Aga vihakõne kontseptsiooni päritolu kohta on ka ilmavõrgus üks väga hea selge artikkel, see on Melbourne'i Avalike Suhete Instituudi poliitikadirektor Chris Bergi artikkel. Igaüks võib seda vaadata, see on seal instituudi kodulehel. Autor kirjeldab seda, kuidas nõukogude riik proovis seda kontseptsiooni sisse suruda juba ÜRO inimõiguste ülddeklaratsiooni 1948. aastal, aga siis see ei õnnestunud. Ja seda prooviti sisse suruda just sellepärast, et sõnavabadust ära nullida. Aga Stalini ajal see ei õnnestunud. 1966. aastal, kui oli võimul Brežnev, siis see õnnestus sisse suruda ÜRO kodaniku- ja poliitiliste õiguste rahvusvahelisse pakti. Ja nüüd järeldus on selline, et igatahes selle, kuidas öelda, sünd ei olnud suunatud vähemuste vabastamiseks – nagu väidavad kaasaja inimõiguslased, et vihakõne on hea selleks, et vähemused ennast paremini tunneksid –, vaid tegelikult see sündis ikkagi demokraatide ohjeldamiseks.

20:00 Esimees Jüri Ratas

Protseduuriline küsimus, Marko Šorin, palun!

20:00 Marko Šorin

Aitäh, istungi juhataja! Mul on küsimus, tõepoolest. Kas teie hinnangul komisjoni ettekandja peaks rääkima seda, mida räägiti komisjonis ja vastama kui komisjoni esindaja, mitte nii, nagu praegu on välja tulnud, et vastavalt haridusele võib küsida ajaloolase käest, järgmisena tulevad ihtüoloogid, melioraatorid ja arhitektid? Palun vastake sellele. Kas peaks rääkima ikkagi seda, mida komisjonis räägiti, või vastavalt oma haridusele?

20:01 Esimees Jüri Ratas

Komisjoni esindaja peab, peab rääkima seda, mida komisjonis, kuidas see keskustelu on olnud. Ja härra Valge püüab seda teha parimal võimalikul viisil. See, kuidas keegi küsib küsija käest, nimetab teda, see on Riigikogu liikmete ju enda otsus, aga loomulikult, komisjoni esindaja peab kirjeldama komisjonis toimunut. Üllar Saaremäe, palun!

20:01 Üllar Saaremäe

Suur tänu, austatud eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Mina viibisin kultuurikomisjoni ühel istungil, kus seda teemat arutati ja siis läks ka kohe hääletuseks. Aga küsingi teie kui komisjoni esindaja käest. Kuidas oli, te ei ole puutunud eriti teemat, kuidas on lavastuslike aspektidega. Me saame kõik aru, mis tähendab viha õhutamine, kui seda tehakse otse ja veendunult. Aga kui mõnda teost, näiteks William Shakespeare on kirjutanud ühe näidendi, kus mustanahaline mees vihast, armukadedusest kägistab ära ühe valge naise ja sõltuvalt sellest, kuidas seda lavastada, võib seda lõpuks hakata tõlgendama viha õhutamisena. Kas oli teemaks ka see, mismoodi see seadus hakkab mõjutama meid kui teatritegijaid või filmilavastajaid?

20:02 Jaak Valge

Jah, et nüüd ma pean hästi konkreetselt vastama, et ei tohi, ma räägiks sellest hea meelega oma arvamust, aga ma pean komisjoni diskussiooni kajastama ja paraku ei olnud või mulle ei tule meelde, et seal oleks juttu olnud meie n-ö tühistamiskultuurist või täpsemalt tühistamiskultuuritusest. Aitäh!

20:03 Esimees Jüri Ratas

Protseduuriline küsimus. Henn Põlluaas.

20:03 Henn Põlluaas

Aitäh! Ma täpsustaksin ikkagi komisjonipoolse ettekandja vastuseid. Ja mida tema peab tegema, ta peab tõepoolest ette kandma seda, mis komisjonis toimus, mida seal küsiti, mida seal vastati, ja seda tegi Jaak Valge täiesti objektiivselt ja ammendavalt. Aga kui talle esitatakse küsimusi täiendavalt, mis meelt on tema ühes või teises küsimuses, siis on temal ka täiesti õigus vastata sellele ja see ei ole mitte kuskil keelatud. Meie töö- ja kodukorra seaduse järgi on see täiesti aktsepteeritav. Nii et selles suhtes minu meelest kõik need etteheited ja pahameeleavaldused siin on täiesti kohatud.

20:04 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Läheme edasi küsimustega. Martin Repinski.

20:04 Martin Repinski

Aitäh, austatud Riigikogu esimees! Hea ettekandja! Olete päris palju rääkinud enda isiklikust arvamusest antud teemal, aga mina ikkagi ei ole lõpuni saanud aru teie mõtlemisviisist selles küsimuses ja seetõttu küsin konkreetse näite põhjal. Mis te arvate, kui näiteks inimene nimetab ühte neljandikku Eestis elavatest inimestest näiteks parasiteerivateks tibladeks, kas sellisel juhul see on normaalne või seda saab, kuidas seda saaks vaadata, kas teie arvates peaks järgnema konkreetne kriminaalmenetlus ja karistus või mitte?

20:05 Jaak Valge

Jah, et kui ma vastan, siis vastus on mitte. Et see on, see on keelepruugi ja keelepruugi küsimus, et see ei peaks puutuma, seda ei tuleks reguleerida vihakõnega. Aitäh!

20:05 Esimees Jüri Ratas

Imre Sooäär.

20:05 Imre Sooäär

Aitäh, hea juhataja! Austatud ettekandja! Mind ajendas küsima kolleeg Henn Põlluaasa sõnavõtt, kus ta ütles, et ministri sõnavõtust jäi selline mulje, et Eestis on kõik korras ja ei ole mingit vihakõne, midagi ei olegi vaja muuta. Minule sellist muljet ministri sõnavõtust küll ei jäänud. Ma tahaksingi küsida, kas komisjon võttis vastu mingisuguse otsuse või tuli järeldusele, et Eestis on kõik 100% korras, mitte mingit vihakõnet ei olegi, ei olegi vaja midagi muuta, või siiski jõudis komisjon järeldusele, et üht-teist oleks vaja muuta ja sellepärast on meie ees siin täna see eelnõu, mida me arutame. Mis oli komisjoni seisukoht? Praegu küsiks mitte kellegi teise interpretatsioone, vaid mis oli komisjoni kokkuvõte selle eelnõu kohta ja kas järeldati, et mingit vihakõnet Eestis ei olegi.

20:06 Jaak Valge

Jah, aitäh! Komisjonis niimoodi küsimust ei püstitatud. Komisjonis ei püstitatud küsimust, kas tuleb midagi muuta või ei tule muuta. Komisjonis otsustati häälteenamusega saata eelnõu esimesele lugemisele. Nii palju, kui seda teemat puudutati komisjonis, nii palju, kui ma refereerin, siis nagu ma juba enne ütlesin, ametnikud üldjuhul vastasid, et meil tõesti probleeme ei ole. Või ütleme, et vähemalt selline järeldus tuli siis nende vastustest, et senimaani mingeid karistusi kehtestatud ei ole.

20:07 Esimees Jüri Ratas

Alar Laneman, palun! Austatud Alar Laneman, teid ei ole kuulda. Me saime päeval nii, kui te mind kuulete, et te korraks panete oma Chrome'i kinni ja siis teete uuesti selle lahti. Kas te saaksite selle väikese protseduuri läbi teha? Härra Laneman, teid ei ole kuulda. Ma teen ettepaneku, et hetkel ma annan sõna Martin Repinskile ja siis tuleme härra Lanemani juurde tagasi. Ma loodan, et te nüüd kuulete, härra Laneman, mind. Mul oleks palve, et kui te saate korraks oma Chrome'i kinni panna ja uuesti avada, ma usun, et siis tekib ühendus, et teie hääl on ka kuulda, hetkel seda ei olnud. Martin Repinski, palun!

20:08 Martin Repinski

Aitäh, hea Riigikogu esimees! Austatud ettekandja! Ma ütleksin, et siin ongi see probleem. Mulle tundub, et vaatame seda asja erinevalt. Mina näiteks arvan, et sellisel juhul, nagu mina praegu ütlesin, et nende konkreetselt parasiteerivate tiblade kohta peaks sellele järgnema kriminaalmenetlus ja karistus. Ja ma tahangi küsida teie käest kui ajaloolase käest, kas teie ajaloolasena peaksite tegelikult teadma, et sellistest asjadest on sündinud reaalsed probleemid konkreetsetes riikides või konkreetselt viha õhutamisest konkreetsete rasside  või siis rahvuste vastu on tekkinud suurimat sorti pahandused, ütleme niimoodi. Kas te võiksite selliseid näiteid ette tuua või teile tundub, et seda ei juhtunud mitte kunagi?

20:09 Jaak Valge

Aitäh! Ma tõesti pean vastama, et ma ei tea, et Eestis oleks olnud konkreetset mingit põhjuslikku seost kellegi väljaütlemise ja mingi konkreetse kuriteo vahel. Tõenäoliselt on see võimalik kusagil teistes riikides. Aga jälle ajaloolasena vastan nagu hea meelega seda, et vaadake, et selliste põhjuslike seoste ahelate kindlakstegemine on üleüldse üks väga keeruline asi. Ja ma ei lihtsustaks seda. Ja teades seda, et Eestis selliseid juhtumeid ei ole ja me elame Eesti kultuuriruumis, et siis ma ei näe esialgu ka mingit vajadust juba etteruttavalt meie selliseid regulatsioone juba kõvendada, mille tulemusena võib tekkida selline asjatu hirmuõhkkond, et inimesed üleüldse ei tea, mida nad tohivad rääkida ja mida ei tohi. Et selle probleem on selles, et see vihakõne definitsioon on iseenesest laialivalguv. Aitäh!

20:10 Esimees Jüri Ratas

Aitäh, ma teeksin uue katse. Riigikogu liige Alar Laneman, palun! Proovime uuesti teiega ühendust luua. Alar Laneman, palun lülitage oma sõnavõtusoov sisse! Palun, sõna ja mikrofon on Alar Lanemanil.

20:10 Alar Laneman

Aitäh, austatud istungi juhataja! Austatud ettekandja! Kas komisjonis oli ka sellistes laiemates, kuid selle võrra tõsisemates seoses juttu, et see on sellise kurva lõpuga tee algus? Tsensuur. Ssal vahepeal tulevad muud õiguste piiramised, riigi sisemine nõrgenemine, kodanikkonna võõrandumine riigist ja tihti on selleks lõpuks riigi kadumine. Kas sellest ka komisjonis juttu oli?

20:11 Jaak Valge

Aitäh! Komisjonis sellest konkreetselt juttu ei olnud, niipalju kui ma oskan seda mäletada. Aga no küllap vähemalt osa komisjoni liikmeid küll mõtles selle peale, mina kaasa arvatud, et tegelikult sõnavabaduse piiramine ei pruugi käia nii, et enne võisime kõik rääkida ja nüüd on kõik kruvid kinni. Sõnavabaduse piiramine käibki just niimoodi, nagu praegusel juhul järk-järgult.

20:12 Aseesimees Hanno Pevkur

Imre Sooäär, palun! 

20:12 Imre Sooäär

Aitäh, hea juhataja! Austatud ettekandja! Te nüüd viimases kahes viimases vastuses heale  kolleegile Martin Repinskile ja mulle jõudsite selle küsimuse tuumani lõpuks. Te ise ütlesite, et küsimus pole selles, et Eestis ei ole sellega probleeme, aga ma tsiteerin, teie ütlesite, et kedagi ei ole karistatud ja põhjuseks on see, et karitusseaduses on säte, mis ütleb, et selleks peab olema tuvastatud otsene oht elule. Seda ei ole tuvastatud, siin on asja tuum. Nüüd on mul küsimus teile. Kui keegi ütleks, et EKRE Riigikogu fraktsiooni poliitikud tuleks elusalt põletada, kas see on vihakõne või mitte? Minu arvates on see vihakõne ja sellised ütlejad tuleks panna vangi. Mis on teie arvamus?

20:13 Jaak Valge

Minu arvamus on, et kui te seda tõsiselt mõtlete, siis te olete väga ebaviisakas ja jõhker inimene. Aga ma tean, et te seda tõsiselt ei mõtle. Ja ma arvan jätkuvalt seda, et see ei ole koht, kus vihakõne regulatsiooni tugevdamine või vähemalt sellisel kujul, nagu see eelnõus nüüd toime on pandud, et see ei paranda mitte mingil määral meie viisakust ja eetikat. See võib mõjuda vastupidi, inimesed võivad hakata kodus rääkima hoopis räigemalt. Ja siis hakkavad levima anekdoodid ja nii edasi ja nii edasi.

20:14 Aseesimees Hanno Pevkur

Üllar Saaremäe, palun.

20:14 Üllar Saaremäe

Aitäh, austatud eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Te vastasite konkreetselt, et ühegi teksti või näitemängu ärajätmist või keelamist te ei arutanud. Aga kas oli varasematel kordadel, siis, kui mind ei olnud, juttu ka loomevabadusest või selle piiramisest? Kuidas te suhtute ... Või oli teil juttu sellest? Te peate niimoodi vastama. Kuidas võib see hakata pärssima ühe või teise lavastaja või režissööri käekirja?

20:14 Jaak Valge

Jälle, mulle tundub, et komisjonis sellest eraldi juttu ei olnud – ma jälle ütlen selle lause ette ära, et keegi ei ütleks, et ma ei kajasta komisjoni arutelu. Küll aga on selge, iseenesest ju selge, et kui reguleeritakse sisuliselt meediaplatvormides välja pakutavat sisu,  siis see kindlasti piirab igasugust loomingut. Ilma kahtluseta.

20:15 Aseesimees Hanno Pevkur

Austatud ettekandja, rohkem teile küsimusi ei ole. Avame läbirääkimised. Esimesena saab sõna Mihhail Lotman, palun!

20:15 Mihhail Lotman

Austatud istungi juhataja! Austatud kolleegid! Sellel eelnõul on palju positiivset. Sellegipoolest Isamaa fraktsiooni nimel ma olen kategooriliselt selle vastuvõtmise vastu ja teen ettepaneku see tagasi lükata.  Ma ei taha hakata lahmima. Tõepoolest, selle vastuvõtmisega on seotud palju plusse. Ja sellest on minister korduvalt rääkinud, et oleme siis Euroopa Liiduga samas, ma ei tea, ruumis, käime samal sammul jne. Kuid head kavatsused ei pruugi tuua häid tulemusi.

Õigusriigi puhul on väga oluline, et kui me võtame mingi seadusliku regulatsiooni vastu, siis me kaalume ja propageerime mitte seda head, mida see võib tuua, vaid vaatame neid ohte, mida selle vastuvõtmine võib endaga kaasa tuua. Ja ohtusid on palju, nad reaalsed. Ma ei hakka siin kordama, siit minu poolt vaadates paremast saaliosast on neid täna juba väljendatud. Need on reaalsed ohud, siin ei saa mitte midagi öelda.

Kui me vaatame neid plusse ja miinuseid, siis ma olen veendunud, et see seadus ei lahenda ühtegi tõsist probleemi Eesti ühiskonnas, aga toob lisaohte ja ebamäärasust. Ma lubaksin ka endale ajaloolist remarki. Prantsuse revolutsiooni terrori tipus oli selline praktika, et kui giljotiinile saadeti mingi rühm inimesi, siis seda vahel nimetati komplektiks. Selles komplektis võis olla Saksa spioon, rahvavaenlane, prostituut või spekulant, preester ja rahvavaenlane, või ükskõik, aga igal juhul oli seal rahvavaenlane sees, ta pidi olema seal sees. Ja kui me loeme nüüd seda komplekti, siis siin on tohutu õudseid asju. Rassism. No kes on meil rassismi poolt? Loomulikult, hea inimene ei ole rassismi poolt. Rassismi, nähavärvuse jne. Aga siis on sinna nagu muuseas sisse poetatud "veendumuste, poliitiliste või muude arvamuste". Sellega võiks üldse piirduda, et muude arvamuste puhul võib seda rakendada, sest kõik arvamused on muuseas ka muud arvamused.

Nii. Siin on esitatud ka küsimus, kes otsustab. Ja ministri vastus oli, et no kompetentsed inimesed ja meil on õigusriik jne. Vaat, õigusriigis ei ole niimoodi. Õigusriigis on täpselt teada, kes mida teeb. Ja kui meil on põhiseaduses fikseeritud sõnavabadus ja tsensuuri puudus, siis see peab olema tagatud ka teiste seadustega. Aga me ei saa teha nii, nagu juba korduvalt mainitud Nõukogude Liidus, viimases, Brežnevi konstitutsioonis, sõnavabadus on, spetsiaalne rubriik, kriitika eest ei tohi karistada. Mida me aga nägime? Sõnavabadust ei olnud ja kriitika eest just karistati, sellepärast et olid teised seadust. Me ei tohi õõnestada sõnavabadust, mis on inimese inimõigustest tavaliselt esikohal.

Nii. Ma palun lisaaega.

20:20 Aseesimees Hanno Pevkur

Palun! Kolm minutit lisa.  

20:20 Mihhail Lotman

Millised on ohud siin? Vihakõne ja üleskutse vägivallale on võrdsustatud mingisuguste teiste kõneaktidega. See ongi põhiline oht. Ja kui on öeldud, et Euroopa Liidus see kuidagi ei pärsi sõnavabadust, siis vastupidi, ma ütlen, et väga pärsib. Ja näiteid on seinast seina. Põhiline oht on see, mis on reaalselt ka fikseeritud, et ei vaadata inimese kõne eesmärki, aga kui ta kasutab näiteks n-sõna, siis see on juba vihakõne. Isegi kui ta ütleb, et n-sõna kasutada ei tohi. Sest see on juba vihakõne. Ja me näeme, kuidas inimesi ja kanaleid on selle eest kasutatud.

Meid on rahustatud, et Eesti on õigusriik ja seal saab kohtus kõik asjad lahendada. No suurepärane! Valimiskampaania ajal te ütlete midagi, näiteks oma oponentide kohta, mida siis interpreteeritakse vihakõnena, siis pannakse see kanal kinni ja pärast valimisi kohus otsustab, et tegelikult seda ei oleks olnud vaja teha. Jah. See ei ole piisavalt hea. Mis on siin sisu? Ma tsiteerin Ameerika publitsisti ja kirjanikku Glenn Greenwaldi. See on tühistamise kultuur riigi tasandil. See ei ole lihtsalt seal internetikiusamine. Kui kanalid pannakse kinni, siis sa oled tühistatud. See ei ole lihtsalt see, et kaitstakse kedagi.

Võib-olla ma lõpetan klassikute tsitaadiga. Me saame väga hästi aru, miks EKRE saadikud siin nii ärevil olid. Sest kui me vaatame Eesti meediat, siis seoses vihakõnega tavaliselt mainitakse EKRE-t, nii vihakõne subjektina kui ka vihakõne objektina. Kui seal EKRE saadik midagi ütleb, siis seda võib kvalifitseerida vihakõneks, aga samas, kui me vaatame teiepoolset sotsiaalmeediat, siis kogu aeg on: president ütles, et vihakõne, see on vihakõne jne. See on tavaline, et on väga kerge ... Vaat, see on selline solvumise kultuur, solvumise ja solvamise kultuur. See ei ole tervele ühiskonnale omane. Kui president ütles midagi EKRE kohta ja siis pärast EKRE teda kritiseeris, siis ta tuli siia pusaga, kus oli kirjutatud "Sõna on vaba". Ja toetame presidenti, sõna peab olema vaba.

Kui on öeldud, et siis me jääme ainult Rumeeniaga koos – aga selgus, et mitte ainult Rumeeniaga, seal on riike veel terve rida –, siis, kui me oleme õige asja eest ja vale asja vastu, võime olla kas Rumeenia koos või kas või üksinda, see ei ole oluline. Oluline on see, kas me oleme õige või vale asja poolt. Aitäh!

20:23 Aseesimees Hanno Pevkur

Järgmisena palun Aadu Must!

20:23 Aadu Must

Head kolleegid! Jutuks olev direktiiv sai siin saalis üsna palju kriitikat ja seda just eelkõige küsimuste voorus. Kriitika seisnes ühelt poolt selles, et direktiivi sisu on meie seadustes juba sees, seetõttu poleks sellist seadust nagu vaja. Ja teiselt poolt sama veendunult räägiti, kostsid hirmud, et me ühineme millegi väga koledaga, millegagi, mis muudab meie elu ja mille üle meil puudub kontroll.

Meie diskussioonis küsiti ka teiste riikide kogemust ja võrreldi ikka ja jälle, millise riigiga? Selle riigiga, kust me tuleme – Nõukogude Liiduga. Ma olen vaadanud ka teiste riikide kogemust ja tuleb välja, et peale Nõukogude Liidu on teisi riike ka, mille kogemusest võiks õppida võib-olla midagi, mille poole püüelda. Olen vaadanud, nüüd tuleb mängu veel see sõna "ajaloolane", ajaloolise lõtkuga vahel, aga vahel ka üsna reaalajas teiste riikide parlamentide tööd. Ja seda eelkõige Beneluxi, tähendab Belgia, Hollandi, Luksemburgi, ja Põhjamaade kontekstis. Kasutasin ka juhust ja olen nendega diskuteerinud selle üle, sellesama meediadirektiivi üle ja tekitasin teatud elevust. No meil on praegu see komme, et me telesillas muudkui kohtume, eks ole, tekitasin elevust ja minu käest küsiti: "Kas, härra Must, kas te olete Euroopa Liidus külaline, liige või pealtvaataja?" Küsimus on selles, et Euroopa Liidus usaldatakse parlamentarismi ja Euroopa parlamentarismi.

Veel üks omapära, mida just sellessamas rahvusvahelises võrdluses võib teha, on see, et meie parlamentarismi omapära on see, et oletus vestluse argumendina on oluliselt olulisem argument kui teiste Euroopa riikide parlamentides. Mõeldakse välja vaenlane, mõeldakse välja hirmusituatsioon ja siis selle vastu edukalt ka võideldakse ja kutsutakse kõiki üles lippude alla.

Minister mainis olulist asja. Ühiskonnas teatakse, et on vabadused. Üsna hästi Eestis teatakse. Seda, et ühiskonnas on ka vastutus, kohustused, teatakse vähem. Meie arvame. Ah soo, siin toodi selliseid inimlikke näiteid. Lapsepõlves, mina mäletan, naabripoiss rääkis mulle, et teda petetakse. Kuidas? Tema oli veendunud, et naabrionu küülikud oskavad inimkeeli rääkida, aga on vait ainult siis, kui tema  juures on, ja tahavad teda petta. Ma saan aru, et siin täpselt paralleel tekkis siis, kui räägiti, et eurodirektiivid ongi just selleks, et meid ahistada, orjastada, sõltuvusse viia.

Iga arvamus, iga hinnang kirjeldab kahte asja. Natukene kirjeldatavat objekti, aga päris palju ka hindajat teda ennast. Ja ütleksingi, et probleemiks ei ole üks või teine direktiivi element, vaid eelkõige see, kas me usaldame Euroopa Liitu ja ka Eesti riiki või arvame, et kusagil on sinna pommid alla pandud, mis kohe peavad meid õhku laskma.

Üks tähelepanek veel. Nõukogude ajal oli selline üks mentaliteedi põhireegleid: viimse võitluse maale, nüüd tehakse midagi ära ja kõik otsustatakse. Kui võtame vastu ühe seaduse, siis lahendab see kõik probleemid elus. Tuletan teile meelde ühte asja ja seda panin täna mitu korda diskussioonis tähele. Parlament ei tegele ühe seaduse loomisega, vaid parlament tegeleb seadusandlusega kui süsteemiga. Siit ka sellised huvitavad probleemid, kas komisjonis ühest või teisest asjast oli juttu. Komisjonis, kultuurikomisjonis, on sellest problemaatikast pidevalt juttu, see ongi meie tööväli. Aga seda, et iga kord kõike ühe eelnõu juures, kogu paketti uuesti nagu aabitsat algusest lõpuni läbi loeta, see on ka enesestmõistetav. Minu arusaamist mööda moodustab kohalikud kontrollmehhanismid, minu arusaamist mööda täidab meie enda õigusruumi ikkagi Eesti seadusandja, Eesti parlament. Ja kui midagi ei vääri usaldust, siis tuleb see tagasi kutsuda.

Nõukogude ajal oli mõnes mõttes lihtsam. Aga väga kummalisest aspektist. Siis võis öelda, et keegi on kuskil süüdi, Moskva on süüdi, seal on lollpead, kes teevad meievastaseid seadusi. Tänapäeval on natuke raskem. Sest niipea, kui hakkad rääkima, et keegi on kuskil süüdi, siis pead hakkama peeglisse vaatama, sest inimeste arvates Toompeal luuakse meie õigusruumi.

20:29 Aseesimees Hanno Pevkur

Härra Must, kas te vajate lisaaega?

20:29 Aadu Must

Selles mõttes tuleb käised üles käärida, tööd teha ja edasi töötada. Veel. Ajaloost oli palju juttu, mind puudutas ka.

20:29 Aseesimees Hanno Pevkur

Härra Must, kas te vajate lisaaega?

20:29 Aadu Must

Ütlen ainult lihtsama ajaloolise tõe. Palun kolm minutit lisaaega!

20:29 Aseesimees Hanno Pevkur

Jaa. Palun! Kolm minutit lisaaega.

20:29 Aadu Must

Aitäh! Ajaloolased üldiselt teavad seda tavaliselt paremini kui mitteajaloolased, et ajaloost saab ja peab õppima. Ja hoidku jumal, kui me seda ei tee, siis lähme uppi. Aga ajaloos ei saa elada, tuleb edasi minna. Või kuhu kultuuriruumi me ikka peaksime kuuluma? Kes hindab meie käitumismalle? Mina arvan ka, et kui muusikat hakatakse hindama, siis soovitan sinna parem Tarmo Kruusimäed kui ennast. Me ei mõtle küll ühtemoodi, aga selles valdkonnas, ma tean, et Tarmo kaitseb muusikuid, kaitseb noori ja on seal oma koha peal. Mul oli hea meel, kui kuulasin küsimusi, kui Jüri Jaanson küsis sisu kohta, seaduse toimemehhanismi kohta. Mulle meeldis väga, kui Leo Kunnas küsis ja tuletas meelde Rooma õigust, mis on praeguse Euroopa õigusruumi vundament. Hea, et me seda mõistame.

Euroopa Liidus me püüame ühtse õigusruumi poole. Me peame olema vastu siis, kui arvame, et meie ei mahu Euroopa õigusruumi ja Euroopa kultuuriruumi. Minu arvates me mahume. Direktiiv väärib menetlemist. Ja meie töö on parandada meie seadusandlust, luua õigusruum, kus selline üks või teine ohukoht ei pääse domineerima ja ei keera meie elu pahupidi. Aitäh!

20:30 Aseesimees Hanno Pevkur

Järgmisena Jaak Valge, palun. Palun, kolm minutit kokku kaheksa.

20:31 Jaak Valge

Hea koosoleku juhataja! Head kolleegid! Ja ka tehniline personal! No nagu ma juba ettekandes ütlesin, et ma olen igati vastu, et see eelnõu siin esimesel lugemisel heaks kiidetakse. Ja nüüd alustan natuke üldisemalt. Vaadake, sõnavabadus on demokraatia üks olulisemaid elemente. Kui ei ole sõnavabadust, ei ole demokraatiat ja vastupidi. Ma kardan, et te ei leia ka hea otsimise juures ühtegi autoritaarset režiimi maailmas, kus kehtib sõnavabadus. Põhjus on lihtsalt see, et sõnavabadus lõhub autokraatlikud režiimid ära, vähemalt siis, kui individualiseerumine on ühiskonnaliikmete seas jõudnud teatavale tasemele. Nii, nagu näiteks avalikustamine lõhkus ära Nõukogude Liidu kommunistliku režiimi.

Nagu te teate ja nagu siin diskussioonis juba jutuks on olnud, et sõnavabadust saab piirata paljudel erinevatel viisidel. Ja autoritaarrežiimide puhul piiratakse sõnavabadust otse ajakirjanduses eel- või järeltsensuuriga. Aga poolautoritaarsetes režiimides piisab ka sellest, kui tekitada hirm tagajärgede ees, et takistada inimestel ja ajakirjanikel oma mõtete väljendamise õigust kasutada. Meedia sõnavabadust saab piirata ka nõude kaudu lihtsalt olla poliitkorrektne.

Viha õhutamise mõiste tarvitamine tähendabki just hirmu tekitamist tagajärgede ees, sest tegemist on ebaselge, laiu tõlgendusraame jätva mõistega. Toonitan veel üle, et see kontseptsioon pärineb Nõukogude Liidust. Ja seda mõistet tuleks meie seadustes tarvitada nii vähe kui võimalik, parem kui üldse mitte, vähemalt niikaua, kuni see pole üheselt ja väga-väga selgelt defineeritud.

Teiseks põhjuseks, miks selle eelnõu vastu olla, on see, et eelnõus on jõutud selle mõiste rakendamisega ummikusse, kuna on esitatud kinnine loetelu tunnustest, mille kandjate vastu ei tohi viha õhutada. Hoolimata sellest, et eelnõu autorid väidavad, et kõigi vastu viha õhutamine on keelatud. Teistes seadustes tähendab see ikkagi nüüd, et teatud tunnustega inimesed või inimestegrupid on seatud eelisolukorda. Eelnõu autorid on väitnud, et need tunnused on üle võetud Euroopa Liidu põhiõiguste hartast. See sisuliselt ei pea paika. Põhiõiguste hartas on nimetatud need tunnused teiste seas, aga eelnõus on kinnine loetelu. Ja kinnine loetelu ehk ühtede tunnustega inimeste gruppide eelisseisundisse seadmine, nii nagu näiteks Nõukogude Liidus seati eelisseisundisse kõige eesrindlikum klass, mis oli proletariaat, see tähendab seda, et üritatakse muuta ühiskondlikku teadvust ja vastandada ühtesid inimesi teistele. Ja see on meile, konservatiividele täiesti vastuvõtmatu, kes me näeme ühiskonda kui orgaanilist tervikut. Ja mitte ainult meile, see peaks olema vastumeelne ka kõikidele teistele demokraatlikult mõtlevatele inimestele ja poliitikutele, kes tunnustavad inimeste võrdsust.

Kolmandaks on meile vastuvõtmatu see, et seaduse rakendajaks ehk ühtlasi tsensoriks on ette nähtud TTJA, mille tegevusvaldkond on lai, alates raudtee ohutusjärelevalvest ja lõpetades tarbijavaidluste lahendamisega. Seal tõesti on 120 töötajat ja neist ühe ametinimetus on tõesti meediateenuste ekspert. Ja on väga kaheldav, isegi kui meil oleksid selged definitsioonid, et amet suudab siin pädevaid otsuseid teha, selliseid otsuseid, mis tõukuvad meie ühiskonnas, see tähendab Eesti ajaloost, kultuurist ja identiteedist.

Neljandaks on meile vastuvõtmatu see, et TTJA on eelnõu kohaselt selles küsimuses eraldiseisev Eesti Vabariigist. Seega on amet sõltumatu meie kodanike demokraatlikest valikutest, kõigi meie valikutest, head kolleegid, ja see hälbib demokraatiast. See-eest on amet kohustatud järgima Euroopa Komisjoni suuniseid ja me ei toeta pädevuste üleandmist Euroopa Liidule ehk Euroopa Liidu föderaliseerumist ehk meie kodanike võimust võõrandumist. Me ei toeta seda, see pole demokraatlik.

Nüüd, igaüks neist neljast põhjusest on piisav, et eelnõu tagasi lükata. Ent on veel ka viies. Nimelt see, et eelnõuga kiidaksime heaks sisu, mida me ei tea. Et nimelt peaksid need suunised, mis /.../ meediapädevuse edendamise olemust, alles Euroopa Komisjonist tulema. Ja ma küsin sel juhul, et kas ei ole alandav, kui meie, kes me oleme valitud seadusandjaks, käitume hoopis blankovekslite andjatena.

Nii et jah, sõnavabadus, teised kodanikuõigused ja parlamendi pädevus kaob kõik ühekorraga käest siis, kui toimub autoritaarne riigipööre. Mina ei taha siin dramatiseerida ega kuidagi väita, et see nii oleks. Küll aga on see samm täiesti vales suunas. Ja kutsun üles selle eelnõu vastu hääletama, sest see peaks olema meile kõikidele vastumeelne, hoolimata sellest, missugust maailmavaadet me omame. Võib-olla ainult vana kooli natsionaalsotsialistid ja kommunistid, kes ei ole demokraadid, võiksid sõnavabaduse piiramist põhimõtteliselt toetada. Ärme tee seda ka meie, ka mitte taktikalistel kaalutlustel. Ja direktiivi ülevõtmine on kindlasti võimalik ka ilma kahjudeta meie sõnavabadusele.

Asi ei ole Euroopa Liidu usalduses või mitteusalduses. Ja siin ei peaks olema ka veelahet valitsuse ja opositsiooni vahel. Lõpetan kahe tsitaadiga selle tõestamiseks. Nii, Helle-Moonika Helme, kultuurikomisjoni liige, tsiteerin: "See seadus on nagu nõukogude ajast tuttav Brežnevi pakike, mis sisaldas mõningaid vajalikke asju ja siis ülejäänud oli rämps." Jaanus Karilaid, õiguskomisjoni esimees, tsiteerin: "Pakun välja, et suurema üksmeele huvides võiks kaaluda näiteks eelnõu tagasivõtmist ja esitada see peale kriisi adekvaatsemalt sõnastatud kujul." EKRE fraktsioon seda eelnõu ei toeta ja teeb ettepaneku eelnõu esimesel lugemisel tagasi lükata. Aitäh!

20:38 Aseesimees Hanno Pevkur

Palun nüüd Reformierakonna fraktsiooni nimel Heidy Purga.

20:38 Heidy Purga

Lugupeetud aseesimees! Head kolleegid! Kõigepealt ääremärkus, mida ma pean vajalikuks kultuurikomisjoni liikmena ja Riigikogu liikmena siin mainida. Ma olen väga üllatunud ning taunival seisukohal Riigikogu liikmena, et komisjonipoolsed ettekanded sisaldavad ohtralt isiklikke seisukohti ning vähesel määral kultuurikomisjoni omi. Ajaloolasena peaks ettekandja teadma, et tuleb arvestada kõiki allikaid. Nüüd on see öeldud ja ma asun oma kõne juurde.

Alustuseks tahaksin öelda, et nii nagu selleski seaduses käsitletakse meediapädevuse teemat ja allikakriitikat, siis, head kolleegid, ka meie peame vahet tegema asjadel, mis selles seaduses on olulised, ja asjadel, mida tahetakse vägisi oluliseks muuta, kuigi nad seda ei ole. Käesoleva seadusemuudatuse peamine sisu ning fookus seisneb ju hoopis mujal kui neis kohtades, mida täna siin saalis on väga tugevalt üle võimendatud.

Esiteks peame mõistma, et teeme karuteene Eesti meediasektorile ja selle arengule, kui jätame ainsa liikmesriigina seadusandluse uuendamata, ükskõik millisel määral või millisel kujul. Sellel on kohe omad tagajärjed. Esiteks, see valdkond jääks kinni vanade kohmakate reeglite raamistikku. Teiseks, me ei arvestaks digitaalsete sisuteenuste kiire arenguga, vaid takistaks seda. Kolmandaks, me satuksime enda tekitatud isolatsiooni, sest seaduse muutmata jätmisel kehtiksid erinevad reeglid kui mujal Euroopa Liidus. Lisaks takistaks see meie audiovisuaalmeedia teenuste ja ka uute digiplatvormide teenuste piiriülest levi mujal Euroopas, sest teenuste vaba liikumise eelduseks EL-i ühtsel turul on EL-is ühiselt kokku lepitud reeglite järgimine. Neid reegleid ajakohastab Euroopa Liidu uuendatud audiovisuaalmeedia teenuste direktiiv, mille on juba üle võtnud paljud liikmesriigid ja teistes riikides on see töö lõpujärgus. Kõik liikmesriigid peavad oma seadusandluse uuendamist ja selle jätkuvat ühildamist kogu EL-is kehtivate reeglitega vajalikuks, tagamaks oma sisuteenustele soodne tegevus- ja arengukeskkond, vaba levi Euroopa Liidu ühtsel turul ning konkurentsivõime laiemalt.

Teiseks, need olulised täiendused lepiti Euroopa Liidus kokku audiovisuaalmeedia teenuste direktiivi uuendamisel just Eesti eesistumise ajal Euroopa Liidu Nõukogus 2017. aastal. Kui me ei võtaks oma seadusesse üle uuendatud direktiivis olevaid paremaid võimalusi oma inforuumi ja riigi julgeoleku kaitseks piiriüleste meediateenuste vallas, siis jääks meil endiselt kasutada vana ja aegunud ning väga kohmakas mehhanism ning saaksime tegutseda vaid küllalt avara mõiste "vihkamisele õhutamise keelu" korduva rikkumise korral, kuid ei saaks asuda teisest riigist pärit meediakanali levi tõkestama vägivallale õhutamise ja riigi julgeoleku ning ühiskonna stabiilsuse tõsise ohustamise korral. Selline taandareng poleks kindlasti Eesti huvides.

Pean ära märkima, et kindlasti on siin Reformierakonna fraktsiooni poolt vajadus huvigruppide värske arvamuse järele, sest selle seaduse tekst on üsna mahukas ning nii, nagu täna siin saalis nähtus ja kostis, omab see väga mitmeid ja suhteliselt subjektiivseid suunavõtmisi. Meie meediasektor ootab antud seadusemuudatust, et tegutseda võrdsetel alustel. Uued platvormid on olnud seni reguleerimata ning annavad hulgaliselt uusi võimalusi edukaks tegutsemiseks, muu hulgas näiteks reklaamipiirangute paindlikumaks muutmine, alaealiste kaitse, puuetega inimeste parem juurdepääs teenustele.

Kokkuvõtteks, mulle tundub – ja mitte ainult ei tundu, vaid ma olen kindlal veendumusel –, et on äärmiselt ohtlik see meediateenuse seaduse debatt muuta millekski muuks, mis ei ole selle seaduse peamiseks fookuseks. Palun sellega mitte kaasa minna. Aitäh!

20:42 Aseesimees Hanno Pevkur

Oleme kõnesoovid ammendunud, sulgen läbirääkimised. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku esimene lugemine lõpetada, aga meile on saabunud Isamaa fraktsiooni ja EKRE fraktsiooni ettepanek Vabariigi Valitsuse algatatud meediateenuste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (327 SE) esimesel lugemisel tagasi lükata. Ja me peame selle läbi hääletama.

Head kolleegid, panen teie ette hääletusele Isamaa fraktsiooni ja EKRE fraktsiooni ettepaneku lükata tagasi Vabariigi Valitsuse algatatud meediateenuste seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (327 SE). Palun võtta seisukoht ja hääletada!

20:45 Aseesimees Hanno Pevkur

Tagasilükkamise ettepanekut toetas 28 Riigikogu liiget, vastu oli 61, erapooletuid ei olnud. Ettepanek ei leidnud toetust. Sellega oleme esimese lugemise lõpetanud ja määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 21. aprilli kell 17.15.


4. 20:46 Hädaolukorra seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (350 SE) esimene lugemine

20:46 Aseesimees Hanno Pevkur

Läheme tänase neljanda päevakorrapunkti juurde, milleks on Vabariigi Valitsuse algatatud hädaolukorra seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (350 SE). Vabariigi Valitsuse poolse esimese lugemise ettekande teeb majandus- ja taristuminister. Taavi Aas. Palun!

20:46 Majandus- ja taristuminister Taavi Aas

Lugupeetud juhataja! Head Riigikogu liikmed! Tutvustan teile hädaolukorra seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Eelnõu jaguneb oma sisult kolmeks, sisaldades lisaks riigi keskse tegevusvaru moodustamise sätetele ka kriisijuhtimise üleviimise sätteid Siseministeeriumist Riigikantseleisse ning Päästeameti pädevuse laiendamise sätteid evakuatsiooni korraldamiseks.

Rääkides nüüd eelnõu sellest osast, mis puudutab varude moodustamist, siis tänase töökorralduse järgi koostab iga ministeerium riskianalüüse vastavalt oma vastutusala teadmistele ning taotleb toimepidevuse tagamiseks ja varude moodustamiseks rahastust iseseisvalt, mistõttu valdkondlikud võimekused on haldusalades väga erinevad. Varu moodustamise kohustuse täitmine sõltub iga-aastaselt riigieelarve rahastamise võimalusest. Olukorras, kus varu järele akuutset vajadust pikalt ei esine, toob hetkel kehtiv lahendus kaasa kohustuste täitmise marginaliseerumise. Ka seaduseelnõu aluseks olnud väline analüüs kinnitas, et vastutus eri ametkondade vahel on killustunud ja puudub selge arusaam, mis eesmärgil, kui palju ja millist varu tuleb tagada. Puudub terviklahendus nii varude kasutusele võtmiseks kui ka pikaajaline stabiilne rahastamine. Seega, tänane hajutatud vastutus on tinginud olukorra, mil varu ei ole piisavalt. Hädaolukorras oleme keskendunud varu moodustaja määramisele ja varu olemasolu tagamisele, kulutades varu moodustamiseks oluliselt suuremas mahus aega ja rahalisi vahendeid. Ka ettevõtjad toimetavad karmides konkurentsitingimustes ja optimeerivad oma kulud. Sellest tingituna võib juhtuda, et kriitiliselt vajalikke kaupu jätkub laos vaid mõneks päevaks. Ettevõtjad ei valmistu juhtudeks, mis võivad ilmneda kord 20 aasta jooksul. Seda ei saa neile tänases konkurentsitingimustes loomulikult ka pahaks panna.

Koroonaviiruse puhang ainult võimendas meie varustuskindluse puudusi, sest piiriülene liikumine on piiratud, kuid kaitsta tuleb oma inimesi ja tagada nende toit. Riigil peavad olema igal ajal olemas kasutamata varud, et meil ei tekiks olukorda, kus isikukaitsevahendid lõpevad liiga ruttu otsa, toidukaupluse riiulid on tühjad, piirid on kinni või nõudlus turul ületab kordades pakkumist. Seetõttu on mõistlik ja vajalik riigi tegevusvarude moodustamine tuua kokku ühte asutusse. Selleks annabki aluse käesolev hädaolukorra seaduse eelnõu, mis täpsustab riigi tegevusvaru moodustamise, haldamise ja kasutusele võtmise aluseid ning vastutuse jagunemist varude haldaja, ministeeriumide ja Vabariigi Valitsuse vahel.

Eelnõuga lisame hädaolukorra seadusesse riigi tegevusvarude peatüki, et oleks selge alus varude moodustamise ja haldamise tsentraliseerimiseks. Valitsuse kabinetiarutelu käigus jõuti kokkuleppele, et keskseks riigi tegevusvarude moodustajaks saab täielikult riigile kuuluv äriühing AS Eesti Vedelkütusevaru Agentuur, kellel on 15-aastane vedelkütusevaru moodustamise ja hoidmise kogemus. Hädaolukorra seaduse muudatuste jõustumise järgselt laiendame riigi äriühingu ülesandeid ja anname talle uue nime AS Eesti Varude Keskus. Eesti Varude Keskus hakkab tegelema lisaks kütusevaru haldamisele ka muude riigile vajalike tegevusvaru, näiteks toidu, ravimite, isikukaitsevahendite varu moodustamise, hoiustamise, kvaliteedi kontrollimise, uuendamise ja kasutuselevõtu logistika korraldamisega, samuti riigi varu seisukohalt oluliste ettevõtete toimepidevuse tagamise ja igapäevase koostööga. Varu moodustamise ajakava, varu mahu ja moodustamise viis lepitakse kokku valitsuse tasemel riigikaitse tegevuskava lisade kaudu ja läbi riigieelarve protsessi, eraldades selleks Eesti Varude Keskusele ka vahendid. Lisaks on ettevõte aruandekohuslane riigi ees, avaldades vähemalt kaks korda aastas detailse aruande varu koosseisu, koguse, aegumise tähtpäevade, asukoha kohta. Varu moodustab AS Eesti Varude Keskus, lähtudes Eesti Vabariigi valitsuse otsustest, valdkondlikest seadustest, varu moodustamist käsitlevatest ministeeriumide ja nende allasutuste riskianalüüsidest ja riigi kaitsetegevuse kavast saadud sisendist. Lisaks moodustatakse ettevõtte juurde valdkondlikud töörühmad, kus osalevad nii riigi kui ka ettevõtjate esindajad. Just ettevõtjaid on mõistlik edaspidi võimalikult suures mahus kaasata riigi varustuskindluse ülesehitusse, et saaksime arvestada nende igapäevaste kogemuste, nõrkuste ja tugevustega. Töörühmade eesmärk on muu hulgas leida lahendusi ettevõtete toimepidevuse suurendamiseks, tarneraskuste väljakutseteks, teha koostööd teenuste toimepidevuse tõstmiseks ning õppuste ja teavituskampaaniate läbiviimisel. Üldjuhul on varude keskusel mõistlik sõlmida ettevõtjatega delegeeritud varude lepingud. See tähendab, et ettevõtetel on kokkulepitud kogus varu igal ajal olemas, see on kvaliteetne ja Eest Varude Keskusel on igal ajal selle ostmiseks eelisostuõigus. Kokkuvõtvalt on varude keskuse peamine ülesanne varud moodustada, hoida, uuendada ja tagada nende kiire kasutuselevõtt. Varu nomenklatuur ja koosseis otsustatakse ametkondade ja varude keskuse koostöös vastavalt valdkondlikele kriisiplaanidele. Varu kasutusele võtmise otsustab Vabariigi Valitsus.

Mis puudutab kriisireguleerimise poliitika kujundamise üleviimist Siseministeeriumist Riigikantseleisse, siis praegu kehtiva korra kohaselt valmistutakse julgeolekualasteks kriisideks Riigikantselei juhtimisel. Riigikantselei pädevus on laiapõhjalise riigikaitse planeerimise juhtimine. Siseministeeriumi pädevuses on samal ajal kriisideks valmistumine ja kõik sellega seonduv. Eelnõu eesmärk on tuua nii julgeolekukriiside või ka tsiviilkriiside juhtimine ühte kohta kokku, Riigikantseleisse, et kriisideks valmistumisele ja lahendamisele oleks tervikvaade. Muudatus annab võimaluse ühtlustada erinevaid tegevusi, vähendada dubleerimist ja ressursside hajutatust asutuste vahel. Koondades erinevad kriisideks valmistumise tegevused ühe asutuse alla, väheneb ka võimalus, et riigikaitselisteks kriisideks ja hädaolukordadeks valmistumise vahele jäävad sündmused, mis jäävad märkamata või nendeks sündmusteks ei valmistuta. Kui kriisireguleerimise kui valitsusalade ülese valdkonna koordineerimise ülesanne on Riigikantseleil, siis toob see kaasa ka vastavate eelnõude väljatöötamise vajaduse. Samas, õigusloomepädevuse andmine ei tähenda, et Riigikantselei hakkab valdkonna poliitkat ellu viima, seega valdkondlikku poliitikat jäävad kujundama ja ellu viima ikkagi ministeeriumid.

Muudatuste osas ulatusliku evakuatsiooni korralduses saan öelda, et kehtiva hädaolukorra seaduse kohaselt korraldab ulatuslikku evakuatsiooni Politsei- ja Piirivalveamet. Muudatuse kohaselt hakkab evakuatsiooniks valmistumist ja selle läbiviimist korraldama edaspidi Päästeamet ehk põhivastutus liigub Politsei- ja Piirivalveametilt Päästeametile. See tähendab, et sisuliselt jääb edaspidi Päästeameti vastutada evakuatsiooni üldine korraldus, selle juhtimine, elanike teavitus, evakuatsioonikohtade töökorraldus jms. Lisaks sellele peab Päästeamet edaspidi korraldama ka evakuatsiooniks valmistumist, sealhulgas koostama evakuatsiooniplaanid, ja koostöös kohalike omavalitsustega valmistama ette evakuatsiooni kohad. Politsei- ja Piirivalveamet jääb Päästeametit evakuatsiooni läbiviimisel edaspidi toetama, seda näiteks liikluse korraldamises, ohuala piiramises, avaliku korra tagamiseks jne. Antud muudatus tehti mitmel põhjusel. Elanike ja omavalitsuste kriisideks valmisoleku koordineerimine, toetamine on juba täna Päästeameti üheks ülesandeks. Kuna omavalitsustel on kohustus aidata kaasa evakuatsiooni korraldusele, on mõistlik anda evakuataiooni korraldamise kohustus Päästeametile, kes oleks vajalikuks kontaktiks, aitaks omavalitsusi sellega seotud küsimustes. Mõistlik on koondada ka elanikkonna evakuatsiooni ja varjumise korraldamine ühele samale asutusele ehk Päästeametile. See soodustab ressursside paremat planeerimist ja vähendab dubleerimist. Samuti on küsimus Politsei- ja Piirivalveameti ressursis. Mõistlik on hädaolukordade lahendamisel ja riigikaitselistes tegevustes ressurssi jagada Päästametiga.

Palun teie heakskiitu käesolevaga hädaolukorra seaduse eelnõu menetlemisel, et koroonakriisijärgselt oleks ka meie elanikkonnakaitse planeerimine ja riigi tegevusvaru tagamine senisest paremini korraldatud ning uutele kriisidele läheksime vastu senisest süsteemsema ja tugevamana. Tänan teid tähelepanu eest ja palun teil eelnõu toetada!

20:56 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh, härra minister, teile on ka küsimusi. Aga enne, kui me küsimuste juurde läheme, härra Ernits, kas teil on protseduuriline küsimus või soovite sisuküsimust?

20:56 Peeter Ernits

Mul on nii üks kui teine, aga minu küsimus on, et miks lugupeetud ministrihärra peitub vööri taha. Me oleme kokku leppinud, et see hea toon ei ole.

20:56 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! Tõepoolest, kui vähegi võimalik, äkki härra minister saab kaamera sisse lülitada. Riigikogu liikmetel on parem teiega suhelda. Aa kui see internetiühendus on natukene kehvakene, siis...  Näed, täitsa olemas! Nii et on minister täie elu ja tervise juures. Aga nüüd läheme küsimuste juurde.

20:57 Majandus- ja taristuminister Taavi Aas

Ma väga vabandan! 

20:57 Aseesimees Hanno Pevkur

Ei ole hullu, Urmas Reinsalu küsib esimesena.

20:57 Urmas Reinsalu

Aitäh! Hea, hea minister, niisuguse põhjaliku ülevaatuse eest.  Küsimus on selles, et Päästeametile antavad erimeetmed, mida on vajalik kanda. Päästeamet tegeleb arusaadavate ülesannetega. Nüüd on valitsusel plaanis Päästeametile anda erimeetmed, nagu läbiotsimised, vallasasjade läbivaatus, vallasasjade hoiule võtmine, isikute läbivaatused, turvakontrollid, isikute kinnipidamised, sõidukite peatamised. Kuid jutt käib tegelikult ju hoopis sellest, et inimeste evakueerimisest, inimeste kaasaaitamisest. Millega on põhjendatud selline pakett jõu kasutamise pädevusi päästeametnikele?

20:58 Majandus- ja taristuminister Taavi Aas

Aitäh küsimuse eest! Kõigepealt juhin tähelepanu, et Päästeamet kasutab erimeetmeid ikkagi ainult eriolukorras ehk siis, kui on vajalik inimeste evakuatsioon ja juhul, kui mingil põhjusel mingil hetkel politsei ei saa neid meetmeid rakendada. Reeglina ikkagi erimeetmete rakendamine jääb politsei pädevusse.

20:58 Aseesimees Hanno Pevkur

Kert Kingo, palun!

20:58 Kert Kingo

Aitäh, hea istungi juhataja! Lugupeetud minister! Praeguses hädaolukorra seaduses ei ole täpselt ära määratletud hädaolukorra väljakuulutamise alused ja tingimused ja selle lõpetamise erisused. Ja nüüd, kui on see hädaolukorra seadus n-ö avatud, et te hakkate sinna muudatusi sisse viima, kas te olete mõelnud ka sellele, et äkki täpsustakski seaduses konkreetselt ära, nii nagu on selles seaduses eriolukorra tingimused kõik täpsustatud, et täpsustataks ka ära hädaolukorda hõlmavad olukorrad, et kuidas, mis tingimustel seda välja kuulutatakse, millele ta peab vastama ja kuidas seda lõpetatakse või alustatakse ja kuidas ta välja kuulutatakse.

20:59 Majandus- ja taristuminister Taavi Aas

Aitäh! Kindlasti on seda parlamentaarse debati käigus võimalik läbi arutada. Majandus- ja taristuministrina eelkõige saan rääkida sellest, mis puudutab varude moodustamist. See, mis puudutab muid olukordi, siis kindlasti on minust pädevamaid inimesi. Ja ma arvan, et parlamentaarse debati käigus saab ka neid küsimusi küsida ja nendele küsimustele vastuse.

21:00 Aseesimees Hanno Pevkur

Peeter Ernits, palun!

21:00 Peeter Ernits

Hea juhataja! Härra minister! Tegelikult ma mõtlesin sedasama asja, mida kolleeg Kingo siin, et omal ajal ma olin põhiseaduskomisjonis selle eelnõu küpsetamise juures pikalt ja seal on päris palju asju, selliseid lahtisi otsi, mida võiks kohendada, aga sa vastasid juba ära, et praegu majandusministeeriumi puhul muutub see varude keskus. Sa oled öelnud, et praegu me kulutame oluliselt rohkem raha ja aega, siis me hoiame kõvasti kokku. Aga täpsusta palun, kui palju on see oluliselt rohkem raha, mida me nüüd siis selle varude keskuse puhul kokku hoiame. On sul mingit arvestust?

21:01 Majandus- ja taristuminister Taavi Aas

Kindlasti on selliseid täpseid arvestusi raske välja tuua. Aga kui vaadata seda olukorda, kuhu me sattusime möödunud kevadel, siis näiteks kaitsevahendite hankimine oleks olnud oluliselt soodsam, kui meil oleks olnud kõigepealt nende teatud varu. Aga nii nagu ma ka oma ettekandes ütlesin, eesmärk tegelikult ei olegi kõiki neid varusid hoida kuskil laos kuhjas, vaid sõlmida lepingud ettevõtjatega, et ettevõtjad vajaduse korral hoiustaks neid enda juures või siis, teine variant, mis minu meelest on veelgi parem variant, oleksid valmis neid riigile vajaduse korral tootma. Kui meil oleks olnud varem selline olukord, kus meil oleks olnud näiteks lepingud isikukaitsevahendite võimalike tootjatega, siis ei oleks meil olnud vajadust hakata vahendeid tooma lennukiga Hiinast. Ja kindlasti oleksid riigile sellised eellepingud olnud märgatavalt soodsamad.

21:02 Aseesimees Hanno Pevkur

Tarmo Kruusimäe, palun!

21:02 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Hea ettekandja! Paljud inimesed küsivad, et mis häda meil selle hädaolukorraga on, kui seda välja kuulutada ei taheta. Praegusel hetkel meil on ju riiklik nihilism, mis tähendab, et meil on sisuliselt eriolukord, aga päriselt tegelikult ei ole. Ja nüüd me sisustame seda hädaolukorda, mida keeldutakse tegelikult ju rakendamast. Eelmises valitsuses, ma saan aru, ei olnud nii tuntavat Y-kromosoomi defitsiiti, aga ikkagi võiks ju ära otsustada. Siis me saaksime aru, kas meil on midagi vajaka. Praegusel hetkel laveeritakse külg ees. Minu küsimus on, et mis häda selle hädaolukorra seaduse sisustamisega ikkagi on, kui seda ei taheta rakendada.

21:03 Majandus- ja taristuminister Taavi Aas

Aitäh! Ma arvan niimoodi, et igasuguste eriolukordade või hädaolukordade väljakuulutamine peab olema väga selgelt põhjendatud. Nii kaua kui on võimalik kriisi hallata ilma selliste otsusteta, on seda mõistlik ka niimoodi teha. Möödunud kevadel me olime mõnevõrra teises olukorras, mõnevõrra suuremas teadmatuses ja mõnevõrra ka juriidiliselt teises olukorras, kus selleks, et kriisi tsentraalselt juhtida, oli vaja eriolukord välja kuulutada. Täna meil hetkel seda vajadust ei ole. Me oleme ka ilma eriolukorrata võimelised kriisi juhtima, kriisi haldama. Hetkel omaks hädaolukorra või eriolukorra väljakuulutamine pigem sellist psühholoogilist mõju. Aga vaadates seda, kuidas on nüüd kevadel tervisekriis arenenud, siis ka täna need positiivsed suunad, kus me hetkel liigume, õnneks näitavad seda, et saab juhtida ka ilma eri- või hädaolukorda välja kuulutamata.

21:04 Aseesimees Hanno Pevkur

Urmas Reinsalu, palun!

21:04 Urmas Reinsalu

Hea majandusminister! Ma jääksin küll eriarvamusele. Saab küll juhtida, aga ei pruugi juhtida, nagu praktika näitab. Seda tohuvabohu on väga palju ja sellel tohuvabohul minu meelest on oht võimenduda selle seaduseelnõuga. Nimelt, niisugusest selgelt ainuvastutuse loogikast kriiside lahendamisel, reguleerimisel ja kriisireguleerimispoliitika puhul me liigume tegelikult seltskondliku tegevuse loogika juurde. Siin öeldakse hoopis nii, seaduse poolt lauale pandud ettepanekuna on nii, et riigi kriisireguleerimispoliitika väljatöötamist ja selle elluviimist juhib valitsus. See on väga ilus loosung, seltskondlik, kollektiivne töö. Kes on see inimene selle seaduseelnõu mõtte järgi, kuna ma ei leia selle inimese nimetust, ametinimetust muidugi, kes tegelikult kriiside lahendamise eest selle hädaolukorra seaduse muudatuse järgi vastutust hakkab kandma, poliitilises mõttes vastutust?

21:05 Majandus- ja taristuminister Taavi Aas

Aitäh! Nii nagu seal on kirjas, juhib valitsus juhib, valitsust juhib peaminister ja peaminister on ka see, kes kannab lõplikku poliitilist vastutust.

21:06 Aseesimees Hanno Pevkur

Paul Puustusmaa, palun! 

21:06 Paul Puustusmaa

Suur tänu, juhataja! Hea minister! Olles saanud tõuke otseselt Urmas Reinsalu küsimusest, ma tõesti tahaksin teada, et kas nüüd on oodata, et päästeametnikke hakatakse süvendatult koolitama erimeetmete rakendamine oskuses, et neil oleks analoogselt Siseministeeriumi töötajatega omased oskused vahistamiste ja läbiotsimiste läbiviimiseks, erinevate vahendite võõrandamiseks ja muud sellised, mis on vajalikud ka eriolukorra erinevate meetmete elluviimiseks ning jõu rakendamiseks.

21:06 Majandus- ja taristuminister Taavi Aas

Nii palju kui ma tean, kriisiolukorras või juhtumite puhul päästjad reguleerivad liiklust, peatavad sõidukeid selleks, et seda olukorda kohapeal lahendada. Paljudes asjades ei ole nende jaoks midagi uut. Ja veel: sellises   olukorras, evakuatsiooni korraldamisel on Päästeametil teatud hetkedel mõnevõrra suuremad volitused, aga see ei tähenda seda, et see oleks asi, mida igapäevaselt hakatakse rakendama. See on ikkagi eriolukord, evakuatsiooni korraldus ja sisuliselt ikkagi sellel hetkel, kui on vaja mingil põhjusel politseid asendada. Reeglina ikkagi kogu sellesuunaline tegevus on politseil.

21:07 Aseesimees Hanno Pevkur

Helir-Valdor Seeder, palun!

21:07 Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Austatud minister! Minu küsimus puudutab praegu seda varude soetamist ja hoidmist. Et nüüd moodustame uue riikliku aktsiaseltsi. Ma tuletan meelde, et riigivarusid on varem ka hoitud, aktsiaseltsides need on kaduma läinud, tõsi küll, mitte alati riigiaktsiaseltsides. Aga kas sellises laias spektris varude soetamine-hoidmine on ikka kõige mõistlikum lahendus, ja kas sellistel aktsiaseltsidel tekib pädevus tegeleda, ma ei tea, ravimite, toiduainete, kütuse ja kõige muuga. Ja te ise tõite näite, et oleks eelmisel kevadel maskidega tegelenud selline aktsiaselts, oleks võib-olla varustatus tunduvalt parem olnud. Kas sellega võib väita, et praegu testide ja vaktsiinidega varustatuse oleks ka sellise aktsiaseltsi olemasolu teie arvates paremini taganud? Ja kas teie nägemuse kohaselt ja valitsuse eelnõu kohaselt peaks hakkama tegelema niisuguste spetsiifiliste varude soetamisega ka see äriühing?

21:08 Majandus- ja taristuminister Taavi Aas

Aitäh! Ma alustaksin sellest, et uut äriühingut ei moodustata, kogu varude tegevus antakse juba olemasolevale riigiäriühingule, kes on, nagu ma ka oma tutvustuses ütlesin, tegelenud kütusevaruga 15 aastat. Nii palju, kui on tänaseks teada, ei ole selle 15 aasta jooksul, vähemalt minu teada, ei ole seal probleeme olnud. Et kütus oleks kas kadunud või või midagi sellist.

Ja nii nagu ma ütlesin, et tegelikult ei ole eesmärk ju see, et selles aktsiaseltsis need varud oleksid kuskil laos hunnikus või koondatud. Pigem eesmärk on see, et oleksid lepingud nende võimalike varude hoidjate või varude tootjatega ning seeläbi oleks tegevus majanduslikult mõistlikum.

21:10 Aseesimees Hanno Pevkur

Kalle Grünthal, palun!

21:10 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! Ma vaatan seda eelnõu ja mul on tõsine hirm, et mispärast te olete sellise eelnõu koostanud, et tahate Eesti riiki lükata hävingusse. Praegusel hetkel toimiva hädaolukorra seaduse § 4 järgi moodustab Vabariigi Valitsuse kriisikomisjoni, kellel on omad spetsialistid olemas, ja nende juhtimisülesanded ja töökord sätestatakse põhimääruses. Sisuliselt on tegemist toimiva süsteemiga. Teie muudatus ütleb niimoodi, § 4, et riigi kriisireguleerimispoliitika väljatöötamist ja elluviimist juhib Vabariigi Valitsus. Tänases infotunnis, kui ma Kaja Kallas käest küsisin, millised on vaktsiinide kõrvaltoimed, ta ütles: "Mina ei ole meditsiinitöötaja, mina olen jurist." Ja nüüd te tahate anda spetsialistide käest ära selle kriisiolukorra reageerimise inimestele, kes mitte midagi asjast ei tea. Miks?

21:11 Majandus- ja taristuminister Taavi Aas

Aitäh! Mul on väga kahju, kui selline mulje sellest eelnõust jääb. Ka täna on ju olukord kogu selle kriisi vältel, kus valitsusi on nõustanud oma eriala spetsialistid ja nende nõustamise järgselt on valitsus teinud otsuse. Nii et ma ei näe ühtegi põhjust, miks see peaks olema kuidagi teisiti. Ja nii nagu ka öeldud, kriisiplaanide koostamine ja varude plaanide koostamine, kõik need jäävad jätkuvalt ministeeriumidele, lihtsalt lõpliku otsuse teeb valitsus.

21:12 Aseesimees Hanno Pevkur

Mihhail Lotman, palun!

21:12 Mihhail Lotman

Aitäh, austatud minister! Teie vastustest võiks aru saada, et selle olukorra otsuste eest ja selle poliitika läbiviimise eest vastutab peaminister, aga seaduseelnõus ma näen hoopis ohtlikumat tendentsi. Seal on väga suur võim antud Riigikantseleile, s.t organile, mille puhul me ei tea hästi, kuidas see toimib, seda ei ole keegi valinud ja ta on pool anonüümne. Ma spetsiaalselt praegu avasin Riigikantselei kodulehekülje ja sealt ma ei leidnud ühtegi nime. Tõesti, sealt leheküljelt vaatas vastu kahe suurepärase härrasmehe portreed, need olid Jüri Uluots ja Ado Birk. Mul on suured kahtlused, et nemad hakkavad vastutama hädaolukorra eest Eestis.

21:13 Majandus- ja taristuminister Taavi Aas

Aitäh! Riigikantseleile antakse sisuliselt koordineeriv tegevus, otsused langetab ikkagi Vabariigi Valitsus ja seda juhib peaminister. Seetõttu ma ütlesin ka seda, et lõplik vastutus, nii nagu ka täna erinevates küsimustes või valitsuse küsimustes, on ikkagi peaministril. Tänases kriisis on Riigikantselei olnud koordineeriva asutusena valitsusele kriisi lahendamisel abiks ja ma arvan, et see on töötanud väga hästi. Selle aasta jooksul, nii palju kui mina olen Riigikantselei tööga kokku puutunud, saan ma nende tuge valitsusele, nende toetust, nende koordinatsiooni valitsuse otsuste elluviimisel või ettevalmistamisel ainult kiita. Nii et ma olen päris kindel. Ma ei taha siinjuures sugugi laita Siseministeeriumi tööd, aga kuna igasuguseks kriisiks valmistumine ja kriisi haldamine on valdkondadeülene, siis on Riigikantselei roll kindlasti väga-väga suur.

21:14 Aseesimees Hanno Pevkur

Kalle Grünthal, palun! 

21:14 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! Te vastasite minu küsimusele, et väga kahju, et sellest seaduseelnõust jääb selline mulje. Ma olen sunnitud kommenteerima seda, et muljed tulevad mul pärast puhkusereisi, kui ma räägin seda, mis toimus. Aga siin selles seaduseelnõus § 4 kajastub vastu alasti tõde. Tähendab, me tahame anda võimu ja, ütleme, kriisi reguleerimise ära inimeste kätte, kellel puudub erialane ettevalmistus, kes ei tea nendest detailidest mitte midagi.

Täna oli meil kohtumine Päästeameti esindajatega. Nad ütlesid, et neil on täielik arusaamatus, miks seda tehakse. Täielikult on lahendamata logistilised küsimused ja nii edasi ja nii edasi. Küsimus on selles, miks te lõhute ära töötava süsteemi ja tahate anda vastutuse ja korralduse diletantide kätte, kes ei ole selle ala spetsialistid.

21:15 Majandus- ja taristuminister Taavi Aas

Aitäh küsimuse eest! Riigikantselei omab täna ka koordineerivat rolli. Küsimus on juhtimistoes ja valmistumise koordinatsioonis. See ei tähenda seda, et Riigikantselei saaks endale kriisis konkreetselt operatiivtegutsemise ülesande kuskil sündmuste keerisesse, iga sündmusega tegelevad ikkagi edasi need, kes on see, kes on selle, kelle eriala see on. Küll aga on igas kriisis väga oluline organisatsioon ja koordineeritud juhtimine. Ja veel kord: lõplik koordineeritud juhtimine on Vabariigi Valitsuse korraldada, aga valmistumise koordinatsioon, kogu valmistumise protsess ja selle otsuste koordineeritud elluviimise tugi on Riigikantseleis. Aitäh!

21:17 Aseesimees Hanno Pevkur

Leo Kunnas, palun! 

21:17 Leo Kunnas

Austatud istungi juhataja! Hea minister! Nendel parandustel on väga tugev seos riigikaitsega ja ka riigikaitseseadusega. Kas ei oleks nüüd algusest peale mõistlik neid asju, mis me siia paneme, ka riigikaitseseadusega koordineerida või sünkroniseerida? Sest sisuliselt on ju tegu siin Riigikantselei riigikaitseülesannete ümberformuleerimisega ja määratlemisega?

21:17 Majandus- ja taristuminister Taavi Aas

Jaa. Teatud muudatused tulevad ka Kaitseväe korralduse ja Kaitseliidu seaduse muudatused. Pigem see puudutab seda, kellega ja kuidas teeb Kaitsevägi ja Kaitseliit evakuatsiooni korraldusel koostööd. Aga pigem see eelnõu ikkagi räägib tsiviilkriisidest, mitte mitte sõjalistest olukordadest.

21:18 Aseesimees Hanno Pevkur

Martin Helme, palun!

21:18 Martin Helme

Aitäh! Mulle tundub, et selle eelnõuga on juhtunud kahetsusväärne lugu, et kui siin varasemalt planeeriti ainult varude agentuuri, siis nüüd on siia juurde keevitatud jälle mingi Brežnevi pakike ja hakatud ka siin eriolukorra teemasid lahendama. Meil oli fraktsioonil kohtumine Päästeametiga sel nädalal ja tuli sellest samast varude agentuurist ja varude jaotamisest juttu ja sai selgeks, et ükskõik mis kriisiolukorras, siis see esimene liin, kes hakkab inimestega suhtlema ja ka neid eluks tarvilikke varusid jagama,  peaks olema tõenäoliselt Päästeamet. Aga nende jutu järgi nendega ei ole küll keegi selle seaduse planeerimisel või selle varude agentuuri loomisel kuidagigi ühendust võtnud, et nende sisendit saada. Kas tõesti on võimalik? Ja kas te ei arva, et sellisel juhul on kuidagi jäetud midagi väga kriitilist tegemata ettevalmistustes?

21:19 Majandus- ja taristuminister Taavi Aas

Aitäh! Kui me räägime varude jaotamisest kriisiolukorras, siis varud on erinevad. Kui me räägime isikukaitsevahenditest, mis on mõeldud näiteks tervishoiusüsteemile, siis see kindlasti siin ei ole see koht, kus Päästeamet peaks neid hakkama tervishoiusüsteemile jagama. Kui me räägime toiduvarudest, siis jällegi logistiliselt on ju õige, et need toiduvarud, neid jaotatakse läbi kaubandusvõrgu, kui see vähegi on võimalik. Kõik see logistika pool kogu nende varude puhul, see tuleb varude keskusel välja töötada, ja välja töötada nii, et see logistika oleks võimalikult lihtne ja kindlasti töötaks ka võimaliku kriisi tingimustes. Kui on selliseid varusid või selliseid olukordi, kus on vaja kaasata ka Päästeametit, siis kindlasti tuleb õppuste käigus need stsenaariumid läbi mängida, läbi harjutada ja vajadusel ka Päästeametit kasutada. Aga Päästeamet ei saa kindlasti olla varude puhul see põhiline logistiline üksus, kes hakkab Eesti territooriumil varusid laiali vedama.

21:21 Aseesimees Hanno Pevkur

Peeter Ernits, palun!  

21:22 Peeter Ernits

Hea juhataja ja minister! Maailmas on palju riike ja analoogseid asutusi on väga palju. Šveitsis on võimalik anda nendele ettevõtetele, kes hoiavad varusid, kas madala protsendiga tagada need intressid või anda maksusoodustusi või laenu. Ja nii edasi. Aga Soomes see NESA näeb välja selline, et seal on tuhandeid eksperte, kes osalevad, ja nõukogus on minu teada pooled vähemalt erasektorist. Minu küsimus on, kui palju te olete selle NESA mudelit üle võtnud, kui rääkida ainult Soomest. Ja kui palju te olete sealt maha rookinud, et panna sellise mudeli püsti? Aitäh!

21:22 Majandus- ja taristuminister Taavi Aas

Alguses vaadati väga erinevate riikide kogemusi. Ja riigid on lahendanud kesksete varude soetamist, hoidmist ja seda logistikat väga erinevalt. On riigiettevõtteid, on riigiameteid, kes sellega tegelevad. Siin on tõesti väga erinev.

Meie lähtusime sellest, et kuna varude puhul on oluline ka varude ringlus, on teatud varud, mida kindlasti tuleb omada laos, aga los olevaid varusid tuleb aeg-ajalt uuendada, ehk siis seal on ostu-müügiprotsess.

Siis leidsime, et see on suhteliselt lähedane sellega, millega täna tegeleb vedelkütuse ... see riiklik aktsiaselts, kelle baasil me seda varude keskust loome. Mis puudutab eraettevõtluse kaasamist, siis see on kindlasti meie plaan, sest ka täna vedelkütuse selle aktsiaseltsi nõukogus on eraettevõtjad, sektori eraettevõtlus esindatud.

Ja täpselt samamoodi on plaanitud selles uues varude keskuses, et nõukogus oleks esindatud eraettevõtjad, aga samuti ka valdkondlikult varude moodustamisel ja hoidmisel, nende plaanide koostamisel kaasatakse vastava sektori eraettevõtjaid.

Nii nagu ma oma sissejuhatuses ütlesin, neil on teadmised-oskused. Ja koos tuleb kindlasti ka kriisistsenaariumid läbi mängida, viia läbi õppused, et tuua välja need kohad, mis vajavad parandamist. Aga seda saabki teha ainult koos selle valdkonna ettevõtjatega, et ka neil oleks kogemus, kuidas siis olukorras või hädaolukorras tegutseda. 

21:24 Aseesimees Hanno Pevkur

Kart Kingo, palun!

21:24 Kert Kingo

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Ma ei saa hästi valitsuse loogikast aru. NETS-i puhul te panete politsei Terviseameti ülesandeid täitma, aga nüüd hädaolukorra raames plaanite politsei ülesandeid täitma panna Päästeameti? Äkki seletate mulle selle loogika lahti? Minu jaoks jääb see asi natukene imelikuks ja segaseks.

21:25 Majandus- ja taristuminister Taavi Aas

Aitäh! Ma veel kord ütleb, et Päästeamet täidab neid eriülesandeid ainult eriolukorras, erijuhtudel ja olukorras, kus politsei mingil põhjusel ei saa neid ülesandeid täita teiste ülesannete tõttu. Veel kord: ka täna päästeametnikud korraldatavad juhtumi- või õnnetuskohtades liiklust, kui politsei ei ole kohale jõudnud, kui Päästeamet jõuab sinna esimesena ja selle järgi on vajadus. Nii et olukorras, kus tuleb läbi viia evakuatsiooni, on päris loogiline, et evakuatsiooni läbiviijal on vajaduse korral võimalus kasutada erivahendeid või täita eriülesandeid. Aga veel kord: eelnõu mõte ei ole selles, et Päästeamet teeks seda igapäevaselt, see on ikkagi erijuht, eriolukord.

21:26 Aseesimees Hanno Pevkur

Härra minister, rohkem teile küsimusi ei ... Siiski, Martin Helme, palun!

21:26 Martin Helme

Mul on küsimus, et kas see on nagu põhimõtteliselt poliitilisel tasandil otsustatud asi, et igasugustes kriisiolukordades koondatakse võimalikult palju ressurssi ja otsustusõigust Riigikantselei kätte, või on see nüüd kuidagi kogemata töö käigus juhtunud. Kui see on teadlik otsus, siis kas on ka mingisugunegi ettekujutus, kui suureks meil lõpuks Riigikantselei muutuma peab ja kui palju sinna juurde tuleb panna inimesi ja eelarvet?

21:27 Majandus- ja taristuminister Taavi Aas

Aitäh! No kõigepealt, me oleme hea küsijaga ju koos olnud ühes kriisis. Ja ka enne kriisi, ma arvan, et ministritena me teadsime mõlemad, et julgeolekukriisideks valmistumise koordinatsioon on täna juba Riigikogus. Nüüd, tsiviilkriisideks ettevalmistumisega nii ei olnud. Aga nii nagu ma ütlesin, hea küsija, et me oleme ju koos olnud selles kriisis, me teame, milline osa selle kriisiga tegelemisel on Riigikantseleil, ja sellest johtuvalt ma arvan, et on päris loogiline, kui tsiviilkriisideks valmistumise koordinatsioon on samamoodi Riigikantseleis.

Minu teada on niimoodi, et Siseministeeriumist liigub selle tegevuse üleviimisel Riigikantseleisse viis inimest, nii et tegemist ei ole väga suure hulgaga. Ja samas on ju ka täna, kuna Siseministeerium on tegelenud kriisideks valmistumisega, siis need inimesed on ka täna olemas tööl, nad on lihtsalt Siseministeeriumis ja nad liiguvad Riigikantseleisse. Aga ma arvan, et eelkõige on selle eelnõu põhjuseks see, et me oleme sellest kriisist õppinud ja ma arvan, et seda kogemust, mis selle kriisiga on tulnud, on mõistlik ära kasutada.

21:29 Aseesimees Hanno Pevkur

Helle-Moonika Helme, palun!

21:29 Helle-Moonika Helme

Aitäh, hea eesistuja! Hea minister! Me teame, et meil on olemas enam-vähem neli kategooriat: kriisiolukord, hädaolukord, eriolukord, sõjaolukord. Aga viimasel ajal kasutatakse väga tihti sellist terminit nagu meditsiiniline hädaolukord. Sellist asja minu teada pole olemas. Aga Kaja Kallas räägib sellest kogu aeg. Äkki teie oskate öelda, mida ta sellega mõtleb ja eriti selle praeguse seaduse kontekstis.

21:29 Majandus- ja taristuminister Taavi Aas

Aitäh! Ma arvan veel kord, et see, mis puudutab kriise, siis on kindlasti minust palju pädevamaid inimesi nendele küsimustele vastama, sellepärast et need kaks ülejäänud punkti selles seaduses ... Tähendab,  mina olen nende ettekandja seetõttu, et see seadus sai alguse sellest varude moodustamisest. Võimalik, et tegemist ei olegi juriidilise terminiga, aga pigem illustreerib see termin seda olukorda, kus me oleme, sest tegemist on ju tervise ja meditsiiniga seotud eri- või hädaolukorraga, ükskõik, kuidas me seda nimetame. Aga kindlasti see ilmestab seda olukorda ja põhjust, kus me oleme.

21:31 Aseesimees Hanno Pevkur

Härra minister, nüüd enam teile tõepoolest küsimusi ei ole. Tänan! Juhtivkomisjonipoolse ettekande teeb põhiseaduskomisjoni liige Urmas Reinsalu. Palun!

21:31 Urmas Reinsalu

Aitäh! Komisjon otsustas kümme tööpäeva määrata muudatusettepanekute tähtajaks, teie teener Urmas Reinsalu panna juhtivettekandjaks ja teha ettepanek esimene lugemine lõpetada.

Komisjonis härra minister esines samasuguse inspireeriva ettekandega nagu täna parlamendisaalis. Lisaks esinesid proua Viola Murd Siseministeeriumist ja riigisekretär Taimar Peterkop.

Küsimused, mis puudutasid komisjoni arutelu käigus antud teemade ringi, olid järgmised. Kas ei peaks olema tsiviilkriiside reguleerimine sarnane sõjaliste kriiside reguleerimisega ja kes selle eest vastutab? Riigisekretär ütles, et väiksema kriisi puhul võib selleks olla konkreetne minister oma valitsemisalas. Kui on tegemist suurema kriisiga, eeldab see peaministri juhtimist. Samuti riigisekretär puudutavalt juhtimiskorraldust viitas, et valitsuse tasandil pannakse paika ja lepitakse kokku reeglistik, kuidas kõik asutused peavad kriisideks valmistuma. Praktika näitab seda, et suuremaid kriise juhib peaminister, väiksemad kriisid saab jätta erinevate asutuste pädevusse.

Küsimus oli komisjonis härra ministrile ka selle kohta, miks koosneb eelnõu mitmest üksteisest erinevast teemaplokist. Härra ministri vastus oli, et eelnõu koosneb erinevatest osutustest seetõttu, et kriisireguleerimine on üks tervik.

Ja küsimus oli härra ministrile ka selle kohta, kes tegelikult personaalselt niisugust kriisi juhib. Siis minister vastas, et peavastutus on peaministril ja teatud vastutus on igal ministril oma valdkonnas.

Puudutavalt varude agentuuri kerkisid üles komisjonis küsimused selle kohta, kas see peaks olema eelnõus kirjas, mis tüüpi varusid riik seadusega moodustab ja mis varusid soetab riik ise, milliste varude puhul sõlmitakse ettevõttetega lepingud. Majandusminister viitas, et mõnede varuliikide puhul on praegu tegemisel analüüs, et selgitada välja, mida ja kui palju on edaspidi vaja. Täielikult varuliike seaduses üles lugeda ei ole valitsuse meelest mõistlik. See oli üldjoontes arutelu käik. Aitäh!

21:33 Aseesimees Hanno Pevkur

Leo Kunnas küsib teilt ka.

21:33 Leo Kunnas

Hea Urmas! Kas teil oli ka komisjonis kõne all küsimus, et võiks riigikaitsekomisjonilt ka arvamust küsida selle kohta? Ja ühtlasi komisjoni aseesimehena teeks selle ettepaneku, et ka meie komisjonilt küsida arvamust selle eelnõu kohta. Aitäh!

21:34 Urmas Reinsalu

Aitäh! Ma kindlasti selle ettepaneku teen ettevalmistamise käigus. Ja eks siis komisjon, ma loodaks, suhtub heatahtlikult.

21:34 Aseesimees Hanno Pevkur

Tarmo Kruusimäe, palun!

21:34 Tarmo Kruusimäe

Tänan! Kuulates nüüd seda, mis teil seal komisjonis need arutelud on – see meenutab mulle seda lugu, kus mingi suur naeris oli maas ja siis tuli taat ja sikutas ja tema ei saanud, ja siis tuli eit ja eidele anti taadi ülesanded, ja siis tuli laps poiss ja siis tuli tütar ja siis tuli koer ja siis tuli kass ja lõpuks tuli hiir.

Kas selle ringmängu saatel on ka, et abipolitseinik saab päästja ülesanded ja siis ma ei tea, mis seal veel on.  Lõpuks jõuame veel, et Odini sõdalastele, nendele antakse veel mingid muud funktsioonid. Lisaks on meil veel skautlikud organisatsioonid. On meil midagi oodata, mis järgmisena tuleb? Kooliõpilaste õpilasesindus võib-olla hakkab täitma meditsiinitöötajate funktsioone. Kas sellest oli ka arutelu põhiseaduskomisjonis?

21:35 Urmas Reinsalu

Aitäh! Mitte nüüd täpselt teie poolt osundatud vormis, aga enam-vähem taolise mudeli järgi härra majandusminister tutvustas seda eelnõu loogikat kriiside juhtimisel. Et see on tegelikult valitsuse kollegiaalne tegevus, kus siis vastavalt sellele, kas kriis on väike või suur, siis ad hoc neid kriise seltskondlikul moel püütakse ühisel jõul lahendada.

21:35 Aseesimees Hanno Pevkur

Mart Helme, palun.

21:35 Mart Helme

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud ettekandja! Kas komisjonis oli ka mingi arutelu selle üle, et me võime küll väga kenasti kuhjata kusagile mingid varud, aga kriisiolukorras peavad need varud jõudma ka abivajajateni, ja kui on mingisugune massiline hädaolukord, siis on võib-olla neid hädasolijaid sadu tuhandeid inimesi. Kuidas on korraldatud logistika, kes selle eest vastutab? Niipalju kui mina tean, praegu Päästeamet ei ole piisavalt minu arvates sellesse kaasatud. Aitäh!

21:36 Urmas Reinsalu

Aitäh! Ei, sellest juttu ei olnud ja ka seaduseelnõu ei sisalda tegelikult varunimistut. Ja nagu ka majandusminister ütles, et teatud varude osas veel analüüsid ja uurimised käivad. Nii et see, mis puudutab seda laialijaotamist, logistilist poolt, nii detailselt komisjon ei käsitlenud seda. Aitäh!

21:36 Aseesimees Hanno Pevkur

Helle-Moonika Helme, palun!

21:36 Helle-Moonika Helme

Aitäh, hea eesistuja! Hea ettekandja! Siin seletuskirjas on siis öeldud, et selle seaduseelnõuga antakse Siseministeeriumi pädevused, volitkused ja ülesanded kriisireguleerimise koordineerimisel üle Vabariigi Valitsusele ja Riigikantseleile. Ja eesmärk on, et see eelnõu looks eelduse toimivaks logistikaks. Kas komisjonis räägiti lahti ka see, kuidas see praktiliselt on teostatav? Ja ma küsiksin ka seda, kui härra minister jäi natukene hätta, vastamaks küsimusele, mida tähendab termin "meditsiiniline hädaolukord", siis äkki teie oskate selle termini lahti seletada või kuidas teda siis, miks seda kasutatakse siis selle seaduse kontekstis? Aitäh!

21:37 Urmas Reinsalu

Aitäh! Ei, seda konkreetset terminit, ma saan aru, et hädaolukorrale võib sõltumata hädaolukorra tüübist lõpmatult klammerdada külge ju valdkonnanimetusi. Ükskõik siis, on see ökoloogiline hädaolukord või tulekahjuline hädaolukord või tuumakatastroofi hädaolukord.

Aga see, mis puudutab nüüd seda korralduslikku poolt, siis tõepoolest, selle korraldusliku loogika järgi need ettevalmistused, kuidas see skeem alles toimima hakkab, on riigisekretäri kinnitusel, need seisavad alles ees ja on ettevalmistamisel, arutamisel. Nagu aru saada, tõstetakse siin, nagu härra minister ütles, siin ametnikke Siseministeeriumist ümber Riigikantseleisse. Kindlasti on, see on minu isiklik vaade, mida ma ka komisjonis väljendasin, et iseenesest küsimus on selles, et kriis on haripunktil, et kas meil tegelikkuses kogu kriisijuhtimismudelit ümber ehitama, kas see on päris õige hetk, et kas meil ei oleks mõistlik püüda kehtivate tööriistadega see kriis lahendada ja siis selle järelduste pealt kriisikorraldust ümber hinnata? Praegu minu meelest me tegeleme, praegu küsimus on, akuutsed probleemid on hoopis mujal, minu hinnangul, eheda kriisi lahendamise puhul. Teoreetiliste konstruktsioonide ülesehitamisega, ma arvan, ametnikega, kes kriisi lahendamisega peavad tegelema, aega röövida, ma ei arva, et see on kõige ratsionaalsem valik, aga see on mu isiklik hinnang. Aitäh!

21:38 Aseesimees Hanno Pevkur

Henn Põlluaas, palun. 

21:38 Henn Põlluaas

Aitäh, hea eesistuja ja hea ettekandja! Minister oma tutvustuses mainis, et Päästeamet saab endale õiguse liiklust korraldada, kui nad evakuatsiooni läbi viivad, aga tegelikult tundub, et nende mandaat antakse palju suuremaks selliseks politseitööks ja selle ülevõtmiseks – küll läbiotsimisteks ja inimeste kinnipidamiseks ja nii edasi ja nii edasi. Kas ka sellest oli komisjonis juttu?

21:39 Urmas Reinsalu

Eraldi ei olnud, aga seaduseelnõu seletuskiri toob välja täiendavad jõu rakendamise ja võimu volitused, mida Päästeamet saab: isikuandmete töötlemine, sõidukite peatamine, isikute kinnipidamine, turvakontroll, isikute läbivaatus, vallasasja hoiule võtmine. Need on lisanduvad pädevused päästeametnikele.

21:39 Aseesimees Hanno Pevkur

Kert Kingo, kahjuks on selle küsimuse või selle arutelu juures meil kaks küsimust mõlemale ettekandjale kokku. Rohkem küsimusi ei ole. Tänan, härra Reinsalu! Nüüd avan läbirääkimised. Esimesena palun Isamaa fraktsiooni nimel Helir-Valdor Seederi.

21:40 Helir-Valdor Seeder

Aitäh, austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Viimasel ajal on meil siin Riigikogus tegemist järjest ja järjest erinevate Brežnevi paketikestega, mille puhul on väga keeruline käituda. Mingit osa nagu tahaks toetada ja mingi osa on täiesti mõistlik, aga samas on sinna külge poogitud ka täiesti vastuvõetamatud sätted ja punktid. Lõpptulemus on see, et tuleb hääletada nii, et ka need head punktid ei leia toetust. 

Ma ei tea, miks valitsus praegu massiliselt selliste eelnõudega välja tuleb. Seni on see praktika olnud selline, et jah, erandjuhtudel küll nii, aga praegu on meil menetluses neid hulgi, näiteks seesama nakkushaiguste ennetamise ja tõrjumise seadus, täna menetletud meediateenuste seadus, nüüd hädaolukorra seaduse muudatusi jne.

Antud eelnõu puhul on tegemist jällegi ühe poolega, mis räägib varude soetamisest ja hoidmisest, mis on täiesti arutatav teema, et see ümber korraldada. Kuigi ka siin on mõningad probleemid, näiteks, kas nii laiade pädevuste andmine ühele aktsiaseltsile, et ta tegeleb kütusest kuni retseptiravimiteni ja on pädev tegema, seda eriti veel niisugusel kujul, nagu minister minu küsimusele vastates ütles, et ega peamine ülesanne ei olegi iseenesest nende varude hoidmine ja soetamine, vaid pigem lepingute hoidmine ja sõlmimine. No lepingute hoidmine ja sõlmimine ja see pädevus valdkonna ministeeriumidel on kindlasti ka täna olemas ja see ei ole väga kulukas, et seda peaks koondama ühte riiklikku äriühingusse tingimata. Nii et ka see on arutust väärt teema, ilmselt on seal oma mastaabiefekti ja see on täiesti mõistlik arutlusobjekt.

Aga Isamaa fraktsiooni jaoks tekitab probleeme seaduse teine pool, mis puudutab pädevuste ümberjagamist või õigemini suurte pädevuste koondamist Riigikantselei juurde. See protsess on olnud ka varasemalt juba ühesuunaline ja see jätkub. Nii nagu me ka täna siin valitsuse esindajalt kuulsime, tegemist saab olema ka kriisijuhtimisel valdavalt kollektiivse vastutusega, kollektiivse koordineerimisega. Minister vältis sõna "juhtimine". Kollektiivne koordineerimine, no sisuliselt on see ju juhtimine, kus paistavad selle tagant, valitsuse koordineeritud juhtimise tagant ka peaministri kõrvad. Tegelikult on see vastutuse hajutamine, juhtimisskeemi hajutamine ja see kindlasti ei ole mõistlik. Ja Riigikantselei juurde nii ulatuslike volituste koondamine ei ole praktiline, seda enam, et ega seda pädevust ei saa ära viia ei Siseministeeriumist, Kaitseministeeriumist ega teistest ministeeriumidest, vaid hakkab toimuma dubleerimine. Nii väikese riigi puhul nagu Eesti ei ole see ka rahalises mõttes kindlasti mõistlik.

Teiseks, Siseministeeriumi pädevuse üleandmine Riigikantseleisse, nii nagu ütleb siin seaduse tekst: "antakse Siseministeeriumi pädevused, volitused ja ülesanded kriisireguleerimise koordineerimisel üle Vabariigi Valitsusele ja Riigikantseleile." No me kindlasti seda ei toeta.

Ja edasi, mis veel Riigikantseleile antakse, mis vajab täiesti lahtimõtestamist: "sätestatakse õigusaktide väljatöötamise ülesanne Riigikantseleile valitsemisalade ülese valdkonna koordineerimisel." No Eesti elus on nii palju asju, mis on mitme valdkonna vahelised või ülesed. Kas tõepoolest kõik selline, mis ei ole isegi kriisiga seotud, nagu ma siit välja loen, valdkondade ülene seadusandluse väljatöötamine ja selle koordineerimine antakse Riigikantseleile? Ei ole mõistlik ja me ei saa seda toetada.

Küsimuste-vastuste korras on siin juttu olnud juba Päästeametile ulatuslike volituste andmisest, mis on omaette keeruline teema. See, et nüüd päästjad hakkavad tegelema politseinike ülesannetega ja politseinikud meditsiinitöötajate ülesannetega jne, ka väga praktiline ei ole ja sellega me kriisi juhtimise ja kriisi lahendamise kvaliteeti ei tõsta.

Seetõttu, et see eelnõu ei ole küps parlamendis arutamiseks ja piisava kvaliteediga, teeb Isamaa fraktsioon ettepaneku tagasi lükata Vabariigi Valitsuse algatatud hädaolukorra seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 350. Aitäh!

21:45 Aseesimees Hanno Pevkur

Asi selge. Mart Helme Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni nimel, palun.

21:45 Mart Helme

Aitäh, lugupeetud eesistuja! Head kolleegid! Varude loomine ja varude koordineeritud haldamine, logistikasüsteemi väljatöötamine, erinevate varude kvalifitseerimine vastavalt võimalikule vajadusele, kättesaadavuse tagamine absoluutselt igas Eesti nurgas igale Eesti inimesele, need on kahtlemata väga olulised asjad ja nende küsimuste lahendamise vastu ei ole meil absoluutselt mitte midagi.

Aga ma pean jätkama siin selle koha pealt, kus eelkõneleja lõpetas. Ja see on nimelt Päästeametile erakorraliste volituste andmine. Ma võin kinnitada, et Päästeamet ei ole ei huvitatud ega valmis neid uusi ülesandeid vastu võtma. Miks? Mul oli täna hommikul kohtumine Päästeameti juhtidega. Ja mis olid seal teemadeks? Teemadeks olid päästeametnike pensioneerumine ja sellega seoses päästeametnike ees seisev valik lähemal ajal: kas võtta vastu väljateenitud aastate pension või jätkata tööd. Kahte korraga tulevikus enam ei saa. See võib tähendada teoorias kuni 350 päästeametniku kaotamist, sõna otseses mõttes, valdkonnale. Ja kui meil kokku on umbes 4400 töötajat Päästeametis, siis võite ise ette kujutada, et nii suure hulga inimeste lahkumine või kõrvalejäämine süsteemis on äärmiselt suur probleem. Seega, palgaküsimuse ja pensioniküsimuse, aga ka töötingimuste küsimuse lahendamine on Päästeametile prioriteetne küsimus. Mitte see, kas nad saavad mingisuguseid erivolitusi või mitte. Ja praktika on tõe kriteerium ja praktika näitab meile seda.

2019. aasta sügistorm Kagu-Eestis tõendas must valgel, et ainus amet, kes oli võimeline päästetöid ja hädaolukordi koordineerima, likvideerima, oli Päästeamet. Ja Päästeamet on praegu meil ka regionaalsete koordinatsioonikogude, ka hädaolukorras või siis ka COVID-i olukorras, juht. Seega, tegelikult Päästeamet juhib juba meil hädaolukordi, erakorralisi olukordi, kriisiolukordi, ja Päästeametil on piisavalt ülesandeid ja piisavalt volitusi. Seda esiteks.

Teiseks, kui me koondame kõik selle Riigikantselei alluvusse sinna kenasse, toredasse Toompea Stenbocki majja, siis see tähendab seda, et meil tekib tsentraliseeritud vertikaalne süsteem, mis ei hakka kriisiolukorras toimima. Seda me nägime nii 2019. aasta tormi puhul, kui oleme näinud ka praegu COVID-i kriisi puhul. Riigikantselei ei ole võimeline üksikjuhtumite, üksikregioonide, üksikute omavalitsuste tasandil kõikide probleemidega efektiivselt, kiiresti ja paindlikult toime tulema. See on läbikukkunud süsteemi loomine ja see süsteem tuleb ära muuta pärast seda, kui me oleme praktikas kogenud, et see ei tööta nii või teisiti. Ärme hakka katsetama oma inimeste, oma rahakoti ja oma ametnike peal seda, mille kohta praktikud võivad juba praegu öelda, et see ei hakka tööle.

Seetõttu ma toetan täielikult eelkõneleja ja Isamaa fraktsiooni seisukohta, et see on ebaküps, ja tegelikult sellisel kujul, ma rõhutan, sellisel kujul – ja jutt ei ole varudest ega varude agentuurist – sellisel kujul ebavajalik seaduseelnõu, mis tuleks ministeeriumil tagasi võtta ja uuesti töösse võtta ning parandatud ja täiendatud ja realistlikul kujul uuesti Riigikogule üle anda. Aitäh!

21:50 Aseesimees Hanno Pevkur

Rohkem kõnesoove ei ole. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku esimene lugemine lõpetada, aga Isamaa fraktsioon palub Vabariigi Valitsuse algatatud hädaolukorra seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu tagasi lükata. See on meil vaja läbi hääletada. Austatud Riigikogu, panen teie ette hääletusele Isamaa fraktsiooni ettepaneku lükata tagasi Vabariigi Valitsuse algatatud hädaolukorra seaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

21:52 Aseesimees Hanno Pevkur

Tagasilükkamist toetas 27 ja vastu oli 58. Ettepanek ei leidnud toetust. Sellega oleme eelnõu 351 SE lugemise lõpetanud ja määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks 21. aprill kell 17.15.


5. 21:53 Karistusseadustiku muutmise seaduse (mittesularahalised maksevahendid) eelnõu (351 SE) esimene lugemine

21:53 Aseesimees Hanno Pevkur

Meie viies päevakorrapunkt on täna Vabariigi Valitsuse algatatud karistusseadustiku muutmise seaduse (mittesularahalised maksevahendid) eelnõu numbriga 351 SE. Valitsuse poolt tutvustab seda justiitsminister Maris Lauri. Palun!

21:53 Justiitsminister Maris Lauri

Lugupeetud istungi juhataja! Hea Riigikogu! Antud eelnõu on üpris lühike ja selle käigus või selle eesmärgiks on võtta üle üks Euroopa direktiiviga seotud muudatus. Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiiv, mis käsitleb mittesularahaliste maksevahenditega seotud pettuste ja võltsimise vastast võitlust, on siis see, mida peaks tegema, et oleks täielikult meil ta rakendatud, ja ülevõtmise tähtaeg on selle aasta mai lõpp.

Nagu öeldud, on selle direktiiviga seotud mittesularahaliste maksevahenditega tehtavad pettused ja võltsimised. Siin sellisteks vahenditeks võivad olla näiteks pangakaardid tervikuna, kuid ka kaardil olevad andmed eraldiseisvalt, kuna nende abil võib ja on võimalik sooritada veebis makseid. Direktiiviga on ette nähtud vastutus nii maksevahendiga seotud pettuste toimepanemise kui ka maksevahendi õigusvastasel teel omandamise ja/või käitlemise eest pettuse toimepanemise eesmärgil.

Eestil on need direktiiviga kehtestatud nõuded suures osas täidetud, kuid on vaja siis omastamise koosseisu, mis on karistusseadustiku §-s 201, tõsta karistuse ülemmäära ühelt aastalt vangistuselt kahele aastale. Nüüd see tõstmine, see võib tekitada küsimuse, et mis siis edaspidi juhtub. Üldjuhul hakatakse karistusi, on nagu juhend, Riigikohtu praktika kohaselt, et karistust alustatakse n-ö keskmisest punktist määramisele, olenevalt siis raskusastmest liigutatakse ülespoole või allapoole, ja nüüd tõstes seda ülemist määra, siis võidakse jõuda selleni, et karistused võivad mõnevõrra tõusta. Aga alati tuleb ju kohtul arvestada seda, et see määratav karistus oleks proportsionaalne tehtud teoga. Nii et see tõus või võimalik tõus ei pruugi olla suur ja võib ka tulemata jääda. Ja see ongi tegelikult selle eelnõu sisu. Ja siin on jah üks normitehnilise märkuse lisamine ka, mis on vajalik juriidilise korrektsuse saavutamiseks. Minu poolt kõik. Aitäh.

21:56 Aseesimees Hanno Pevkur

Kert Kingo soovib küsida.

21:56 Kert Kingo

Lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Ma saan aru, et jutt on netikuritegudest. Mul on küsimus, et karistuse määr on kuni kaks aastat. Kas see sõltub ka näiteks omastatud summa suurusest või see sõltub ainult kohtuniku otsusest. Kas on konkreetselt välja toodud, et mingist summast alates on see määr, näiteks vangistusaeg kaks aastat ja mingi summa ulatuses on näiteks üks aasta ainult?

21:57 Justiitsminister Maris Lauri

Nagu öeldud, tehakse muudatus üksnes selles, mis puudutab karistuse ülemmäära, kus praegusel juhul kehtib üheaastane ja muudatuste sisseviimisel hakkab kehtima kaheaastane maksimumkaristus. Muid muudatusi kehtivas seaduses ei tule.

21:57 Aseesimees Hanno Pevkur

Proua minister, rohkem teile küsimusi ei ole. Aitäh! Õiguskomisjoni poolt tutvustab eelnõu Anti Poolamets. Palun!

21:57 Anti Poolamets

(Heli ei ole.) ... teiseks lugemiseks ettevalmistamine 25. märtsil. Peale seitsme komisjoni liikme ja justiitsministri viibis komisjonis ka Justiitsministeeriumi kriminaalpoliitika osakonna karistusõiguse ja menetluse talituse nõunik Martin Ziehr. Komisjon kuulas ära justiitsminister Maris Lauri ettekande. Tema ettekande sisu ma siin põhjalikult käsitlema ei hakka, sest ta just esitas samu seisukohti. Ühe asja siiski ütlen. Ta tõi välja, et teise variandina oleks olnud võimalus täiendada karistusseadustikku uue erikoosseisuga, mis oleks puudutanud üksnes mittesularahalisi maksevahendeid, aga see ei tundunud mõistlik, kuna see tooks kaasa põhjendamatu vahetegemise mittesularahaliste maksevahendite ja muu vara suhtes toime pandud süütegude eest mõistetud karistustel.

Komisjoni liige Urve Tiidus küsis justiitsministrilt, kas on informatsiooni, kui palju on kantud varasemalt vähem karmimat karistust mittesularahaliste vahenditega tehtud pettuste pärast. Justiitsministeeriumi nõunik Martin Ziehr selgitas, et eelnõuga tõstetakse karistuse ülemmäära ühe aasta võrra, kuid selle prognoositav mõju on väheoluline. Statistikat konkreetsete maksevahendite kohta Eestis ei ole, sest seda statistikat peetakse üldisel kujul. Martin Ziehr selgitas, et talle teadaolevalt jäävad need juhtumid, kus on toime pandud maksevahendi omastamine, Eestis arvuliselt pigem kümnetesse.

Komisjon tegi istungil järgmised menetlusotsused: teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 7. aprillil, teha ettepanek esimene lugemine lõpetada ja määrata siinkõneleja eelnõu tutvustama komisjoni poolt. Otsused tehti konsensuslikult. Aitäh!

22:00 Aseesimees Martin Helme

Ettekandjale on võimalik ka küsimusi esitada, aga ma ei näe ühtegi küsimust. Aitäh! Siis on niimoodi, et eelnõu 350 ... Ahjaa, läbirääkimised ka. Vabandust! Avan läbirääkimised. Läbirääkimiste soovi ei ole. Sellisel juhul on eelnõu 351 SE esimene lugemine lõpetatud ja määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks k.a 15. aprilli kell 16. Esimene lugemine on lõpetatud.


6. 22:01 Nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (358 SE) esimene lugemine

22:01 Aseesimees Martin Helme

Läheme edasi kuuenda päevakorrapunkti juurde: Vabariigi Valitsuse algatatud nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu 358 SE. Tegemist on esimese lugemisega ja ettekandjaks on kutsutud tervise- ja tööminister Tanel Kiik. (Vaikus.) Ei ole häält, ei ole häält, Tanel! (Vaikus.) Härra minister, häält ei ole! (Vaikus.) Nüüd ei ole pilti ka. No proovime uuesti.

22:01 Tervise- ja tööminister Tanel Kiik

(Räägib, aga midagi ei ole kuulda.)

22:01 Aseesimees Martin Helme

Ei ole. Ei ole häält, Tanel. Härra minister, häält ei ole. Ei ole häält, nüüd ei ole pilti ka. No proovime uuesti. Nüüd töötab, jaa. Palun!

22:02 Tervise- ja tööminister Tanel Kiik

Kas ma nüüd olen kuulda?

22:02 Aseesimees Martin Helme

Korras kõik. Võid alustada.

22:02 Tervise- ja tööminister Tanel Kiik

Selge. Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Austatud Riigikogu liikmed! Annaksin ülevaate nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõust 358. Konkreetse seadusega täiendatakse nakkushaiguste registri andmeid ja täpsustatakse seetõttu ka registri eesmärke. Ühtlasi kehtestatakse selge viide, et Terviseametil tuleb tagada oma ülesannete täitmisse kaasatud korrakaitseorganitele ja neile vajalikud andmed, et ülesandeid oleks võimalik ellu viia. Ja Terviseametil tekib õigus edastada lähikontaktsete andmeid tervishoiuteenuse osutajale teatud kindlates olukordades, näiteks hädaolukorra oht, näiteks hädaolukord, näiteks eriolukord. Ehk eeskätt siis, kui meil on tõesti tegemist tervishoiuvaldkonna vaates juba tõsise rahvatervise ohuga.

Ühtlasi maksukorralduse seadusesse lisatakse õigus avaldada Terviseametile ja Sotsiaalministeeriumile töökohaga seotud üldisi andmeid, nagu isiku tööandja ja töökoht. Ma hiljem natuke täpsemalt põhjendan, miks need muudatused on meie hinnangul, valitsuse hinnangul vajalikud.

Nakkushaiguste registriga seonduv tänane probleem on see, et registrisse kogutakse hetkel andmeid ainult nakkushaigete kohta, kuid kriisi lahendamiseks on vajalikud ka negatiivse testitulemused, vaktsineeritute lähikontaktsete andmed. Need andmed on täna olemas tegelikult Terviseameti enda asutusesisestes infosüsteemides, kuid andmehaldus on seetõttu killustunud. Kriis on näidanud, et selline andmevajadus ei kao ja pigem see vajadus on kestev, seetõttu ei saa seaduses sätestatud põhiülesannete täitmisel tugineda ainult andmetöötluse ameti abile, vaid on asjakohane tagada piisav läbipaistvus ja õigusselgus ning puuduoleva reguleerimiseks on asjakohane koht nakkushaiguste register, kuhu on juba varem koondatud kõik nakkushaigustega seonduv.

Muudatuse kohaselt täiendatakse registri andmeid üksnes epideemilise leviku korral – rõhutan: üksnes epideemilise leviku korral – negatiivse testi andnud isiku, lähikontaktse ja vaktsineeritu andmetega. Neid andmed saab Terviseamet kasutada nii epidemioloogiliste uuringute, näiteks mõne nakkuskolde tuvastamisel, nakkushaiguste leviku tõkestamise kui ka järelevalve teostamisel. Lähikontaktsus aitab määra ohutaset ja hinnata tegelikke riskirühmi ühiskonnas ning hinnata leviku kiirust, nakkuse levimise viise erinevate nakkusgruppide lõikes. Samamoodi aitab lähikontaktsete kaardistamine määrata kollete suurust ja hinnata rakendatud meetmete tõhusust. Negatiivse testi tulemusi on oluline teada, et hinnata edasise nakatumise levikut, määrata võimalike lähikontaktsete arvu ja leviku mustreid riigi tasandil, samuti selleks, et hinnata ohu realiseerumist ehk just positiivsete arvu konkreetse kolde raames ja teha ka riskianalüüse ning näha ette asjakohaseid tõrjemeetmeid ja abiraha. Immuniseerimisandmed on olulised, et hinnata erinevate meetmete tõhusust, näiteks, kui kaua see kaitse püsib, samuti teha mõistlikke otsuseid, kaalutletud otsuseid epideemia korral, et teada vaktsineeritute hõlmatust ja ohuhinnanguid regiooniti konkreetselt sektorit lõikes. Nii et kui me tahame teha mis tahes meetmeid, mis tahes täiendavaid teavituskampaaniaid, siis me teame, kus on meil tegelikult murekohad, kus on meil vaktsineeritusega hästi. Samamoodi aitab see korraldada seiret ja anda õigeid valdkondlikke juhiseid nakkushaiguse epideemia tõrjel.

Ühtlasi seadusemuudatusega nähakse ette, et Terviseamet tagab tema ülesannete täitmisse kaasatud korrakaitseorganitele vajalikud andmed samast registrist. Terviseametil on õigus edastada lähikontaktsete andmed tervishoiuteenuse osutajale, mis on teine selline suurem muudatus. Selle mõte ja probleemi tuum on see, et Terviseamet selgitab praegu küll välja lähikontaktsed, kuid teatavasti ei tegele asutus haigete raviga, haiguse ennetusega ja tervisealaste suuniste andmisega. Seda tööd saavad teha siiski tervishoiutöötajad. Perearst aga praegu paraku ei ole kursis ega tea, kes on tema nimistust lähikontaktne, kui inimene ise pole talle seda infot edastanud. Ehk selleks, et tagada isikute teadlikkus nakkushaigusesse haigestumise riskidest, mõistlikust tervisekäitumisest, võimalike terviseuuringute vajadusest ja kahtlemata ka konsulteerimise vajalikkusest, on oluline, et perearstil oleks vajalik info oma nimistu liikmete kohta, kes on haiged, kes on lähikontaktsed, siis ta saab ka neile parimal viisil toeks ja abiks olla. Selle eelnõu sättega muudetaksegi seadust nii, et Terviseametil on õigus hädaolukorra ohu korral ning hädaolukorra ja eriolukorra lahendamise juhul edastada nakkushaige kontaktse isikuandmeid tervishoiuteenuse osutajale. Ehk see ei kehti tavapärasel ajal, see ei kehti mis tahes muude kõikvõimalike viirushaiguste korral, vaid kehtib siis, kui on tegemist siiski epideemilise leviku või epideemilise leviku ohuga või juba sootuks eriolukorraga, mida on seni teatavasti ainult ühe korra Eesti ajaloos ette tulnud.

Kolmas suurem teema on töötaja ja tema töökoha andmete töötlemise õigus, nagu viitasin, Terviseametile ja Sotsiaalministeeriumile. Siin on küsimus selles, et tervishoiutöötajad täna ei ole kursis, kas isik kuulub riskirühma, näiteks töökohast tulenevalt, või kas isiku tervisemured ja teatud terviseriskid võivad olla seotud töökohaga. Sotsiaalministeeriumil samal ajal puudub võimalus teha immuniseeritute ehk vaktsineeritud inimeste ja töökohtade lõikes statistikat, hinnata ressursivajadust ja kommunikatsiooni sihitatust jms. Ehk näiteks see, kui me teame, et teatud sektorites on kõrgem nakatumise risk, samal ajal madalam vaktsineerituse tase, on väga oluline juhtimisinfo, mille alusel edaspidi just nimelt sinna valdkonda, sinna piirkonda või sinna ametiasutusse täiendavaid vaktsineerimisvõimalusi pakkuda.

Terviseametil puudub praegu ka võimalus määrata kollektiivseid koldeid, et hinnake neid riske, mõju ja suurust ning anda konkreetsetel juhtudel täpseid käitumisjuhiseid, läbi viia epidemioloogilist riskianalüüsi ja riskihindamist nakkushaiguste leviku tendentside kohta.

Need on kõik need murekohad, mis on tulnud välja esimese ja teise laine jooksul, töö käigus ametkondade vahelises suhtluses nii meetmete kehtestamisel, nende üle järelevalve teostamisel kui ka teavitustöö tegemisel ja sihitatud meetmete elluviimisel, et maksimaalsel määral toetada inimeste tervise hoidmist ja vaktsineerituse hõlmatuse tõstmist. Nii et selle muudatusega me anname Sotsiaalministeeriumile ja Terviseametile õiguse teatud isikuandmeid registrist töödelda. Eeskätt, nagu viitasin, need ei ole terviseandmed, vaid isiku üldandmed, tööandja andmed ning ametikoht. Siis annab see võimaluse oluliselt täpsemalt rakendada nii võimalikke piiranguid, võimalik meetmeid kui ka eeskätt just toetavaid tegevusi, selleks et viiruseohtu vähendada ja vaktsineeritute hulka eri sektorites tõsta.

See oli lühiülevaade planeeritavatest muudatustest. Hea meelega vastan täpsematele küsimustele. Aitäh!

22:09 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Küsimusi tõepoolest on. Peeter Ernits, palun! 

22:09 Peeter Ernits

Hea juhataja ja härra minister! Meil on olemas hädaolukorra seadus, ja seal on paragrahv, kui ma õigesti mäletan, 55, mis tegelikult rahuldaks politseid. Kui on eriolukord välja kuulutatud, siis see on kuupäevast kuupäevani. Ja poleks kõiki neid praegusi asju, mis puudutavad politseile võimekuse tõstmist, vaja anda. Kas sa oled kaalunud seda? Sellisel juhul võtaks pinged maha ja oleks ka politsei rahul, sest seadus on olemas. Kuulutame välja eriolukorra, see on kuupäevast kuupäevani ja rahu majas. Aga muidu, miks mitte, eelnõu?

22:10 Aseesimees Martin Helme

Heli ei ole. Stopp-stopp, Tanel, heli ei ole.

22:10 Tervise- ja tööminister Tanel Kiik

Kas nüüd olen kuulda?

22:10 Aseesimees Martin Helme

Nüüd on kuulda.

22:10 Tervise- ja tööminister Tanel Kiik

Vabandust! Aitäh ütlemast! Lugupeetud Peeter Ernits, tänan küsimuse eest! Kui me räägime puhtalt epideemiatõrjest, näiteks aktiivse leviku faasis või kasvutrendis, siis kahtlema eriolukorra väljakuulutamine ja kasutamine on üks järele proovitud ja efektiivne meede selle kontrolli alla saamisel. Kui me räägime pigem antud juhul pandeemiast väljumisest ja just sellistest lokaalsetest kolletest, nende isoleerimisest, tuvastamisest ja ka laiemalt, nagu viidatud vaktsineerimisalase hõlmatuse tõstmisest just nimelt sihtrühmade lõikes, siis siin ei ole ju tegelikult eriolukorra väljakuulutamine enam põhjendatud. See konkreetne seaduseelnõu just nimelt aitab ka mitte ainult kriisi haripunktis, vaid ka kriisist väljumise raames ja ka võimaliku uue epideemilise leviku ennetamise vaates vajalikku andmevahetust asutuste vahel tagada, ja teeb seda väga selgelt ja reglementeeritult, ehk mis olukordades nende õigused on, mis olukordades neid ei ole, nagu viitasin. Me ei räägi sellisest n-ö tavaolukorra raames tegutsemisest, vaid siiski  epideemia ohjamisest ja epideemilise leviku järgsest vaktsineeritute ja erinevate lähikontaktsete ja negatiivse testi andnute andmete kasutamisest selleks, et tervikuna riiki kiiremini kriisist välja juhtida.

22:11 Aseesimees Martin Helme

Paul Puustusmaa, palun!

22:11 Paul Puustusmaa

Suur aitäh, juhataja! Hea minister! Meil ongi siin Peeter Ernitsa poolt väga õige märkus ja viide sellele, et meil on siin väga jõuliselt tavaolukorda segaseks aetud. Jah, meil on olemas hädaolukorra küsimus ja eriolukorra võimalus, aga neid kuidagi ei taheta rakendada. Ka praegune minister ise rõhutas, et selle eelnõu mõte on, et need andmekogu volitusnormid täiendatakse just hädaolukorra ja eriolukorra viidetega nendest konkreetsetest juhtudest. Aga kuna meil on juba tavapäraseks saanud ka, millele peaminister on korduvalt viidanud, et meil ei ole mitte hädaolukord ega ka tavaolukord, vaid meil on, kuidas see nüüd oli, sisuline eriolukord. Kas nüüd, ütleme, seesama tundlike isikuandmete laiendamise küsimus puudutab ka seda nii -öelda sisulist eriolukorda või mitte?

22:12 Tervise- ja tööminister Tanel Kiik

Lugupeetud Riigikogu liige, aitäh küsimuse eest! Tegelikult ei puuduta või õigem oleks öelda, et võib puudutada. Ehk juhul kui riik on parasjagu, nagu viitasin, kuskil aktiivses kriisifaasis, mis on võrreldav eriolukorra olukorraga, siis loomulikult on ka valitsuse tasandil võimalik jätkuvalt eriolukord välja kuulutada, kui seda valitsusliikmete enamus või konsensuslik otsus mõistlikuks peab.

Aga see konkreetne seaduseelnõu aitaks ka sel hetkel, kui näiteks on juba see aktiivne n-ö kriisi tulipunkt möödas, aga on vaja jätkuvalt tegeleda erinevate kollete lokaliseerimisega, on vaja tegeleda just nimelt nende haigestunute profiili sektoriaalse jaotuse tuvastamisega, et  võimalikult sihitatult meetmeid rakendada, uusi koldeid ennetada ja viiruse laialdasemat levikut vältida. Täpselt niisamuti, kui me tegeleme, näiteks ma viitasin praegu, palju immuniseerimise poolega, siis ilmselt mõjuks arusaamatult, kui me kuulutame välja eriolukorra, selleks et vaktsineerituse hõlmatust ühes või teises sihtrühmas tõsta.

22:14 Aseesimees Martin Helme

Uno Kaskpeit, palun!

22:14 Uno Kaskpeit

Austatud eesistuja!Lugupeetud minister! Kus on Eesti ühiskonnas see probleem, mida uue regulatsiooniga soovitakse lahendada ning mida kehtiva seaduse alusel lahendada ei saanud? Aitäh!

22:14 Tervise- ja tööminister Tanel Kiik

Aitäh küsimuse eest! Probleem on tõesti, nagu enne viitasin täna, sellises andmekogude selges killustatuses. Kogutakse palju erinevaid andmeid tulenevalt epideemiatõrjest Terviseameti enda poolt, on nad siis lähikontaktsete informatsioon, on ta siis negatiivse testi teinute kohta, aga ei ole sellist tsentraalset lähenemist ja ei ole ka tegelikult õigusselgust, kuidas käib nende andmete töötlemine, mis hetkeni neid säilitatakse, kaua neid säilitatakse. Kui me loome sellise põhjalikuma, selgema seadusandliku baasi ja ka vastavasse registrisse täiendused teeme, siis kõik need registri põhimäärused loomulikult kooskõlastatakse ka Andmekaitse Inspektsiooniga, vaadatakse just nimelt üle, et kõik nende andmete säilitamised, nii nende säilitamise tingimused turvanõuete vaates kui ka tähtaja mõttes oleks põhjendatud, oleks mõistlikud, et kellegi andmeid ei hoita kauem kui vaja ja ei ole seal isegi ajutisi, võib-olla arusaamatul alusel, n-ö ad-hoc-korras koostatud andmebaase, vaid on selge tsentraalne lähenemine, mis aitab, nagu öeldud, nii selle kriisi ajal kui tulevaste kriiside ajal operatiivselt reageerida ja edukamalt kohe viirusetõrjeks vajalikke epidemioloogilisi uuringuid kui ka tõkestamise meetmeid kasutusele võtta. Ja teine pool, nagu viitasin, mis puudutab kogu seda lähikontaktsete enda toetamise poolt, siis on küsimus selles, et täna tervishoiusektori sees need andmed paraku ei liigu. Olukorras, kus, ma olen ennegi viidanud, Terviseametil on suurusjärgus 200–250 oma töötajat, mõnevõrra täiendavat tööjõupersonali kaasatud. Aga meil on olnud hetki, kus näiteks lähikontaktseid on kümneid tuhandeid Eesti riigis. Ja need kümned tuhanded inimesed vajavad samamoodi nõustamist, vajavad teatud konsultatsioone, mida paremini saaks teha nende enda perearsti, pereõe poolt, aga praeguse seaduse alusel ei ole õigust neil perearstidel seda infot Terviseametilt saada. Nad saavad selle info ainult siis, kui lähikontaktne ise on endast märku andnud. Aga tegelikult seeläbi paratamatult saavad inimesed üha vähem vajalikku nõustamist, vähem vajalikku hoolt terviseriskide maandamiseks, kui nad võiksid saada. Ja nagu ma viitasin, need konkreetsed normid, mis puudutavad perearstidele, tervishoiuasutustele andmete edastamist, kehtiksid just nimelt hädaolukorra ohu, hädaolukorra ja eriolukorra lahendamise puhul ja eeskätt räägime nakkushaigete kontaktsetest ehk nii-öelda tavakeeles lähikontaktsetest. Need on mõned kohad, mida tänane seadusandlus ei ole võimaldanud efektiivselt lahendada, ja need on kohad, mis on tulnud välja selle kriisi käigus. Võib isegi öelda, et eeskätt just nüüd teise laine ajal, kuna need mahud ja mastaabid on lihtsalt niivõrd palju suuremad. Ilmselt olete kõik näinud uudiseid, kuidas vahepeal lihtsalt Terviseamet ei jõudnud ja ei suutnud enam seda tööd teha ja just inimressursi piiratuse tõttu. Me teame, et üle Eesti meil on perearstide ja pereõdede meeskondades töötab 2000 inimest, tervishoiutöötajat, professionaalset, kes tunneb ja teab oma patsiente, siis tegelikult nende kaudu lähikontaktsete nõustamine, tervisemuredele ja küsimustele vastamine oleks kindlasti efektiivsem meede, kui seda teha läbi Terviseameti ametnike, kes ei ole tegelikult tervishoiutöötajad ja kellel ei ole ka niivõrd laiapõhjalist pädevust inimeste raviprobleemide lahendamisel. Aitäh!

22:17 Aseesimees Martin Helme

Kalle Grünthal, palun!

22:17 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! Ma kuulan teie juttu ja hakka või uskuma, aga üldiselt, nagu öeldakse, saatan peitub detailides. Te räägite hädaolukorrast eriolukorra ajal jne, aga teil on ka üks sihukene väga hull lause siin sees: "hädaolukorra ohu korral". See on määratlemata õigusmõiste, mis annab võimaluse absoluutselt igas olukorras seda sätet kohaldada. Kui siia juurde lisada veel nakkushaiguste tõrje seadus, mille üle siin Riigikogu ees protesteeritakse, siis andmed lendavad kenasti politseile ja politsei läheb sellesama egiidi all nakkushaigust likvideerima. Paneme siia juurde hädaolukorra seaduse, kust ka analoogsed õigused tulevad, siis veel ka päästetöötajate, pluss meediateenistuste seadus ja vihakõne seadus – meil on tulemas diktatuuririik. Öelge mulle palun, kes on selle eelnõu koostaja olnud ja kes on selleks käsu andnud. Palun nimetage selle inimese nimi!

22:19 Tervise- ja tööminister Tanel Kiik

Lugupeetud Kalle Grünthal, aitäh küsimuse eest! Ma arvan, et nii teie, mina kui ka kõik Riigikogu liikmed väga hästi teavad, et antud eelnõu ei täida neid eesmärke, millele te viitasite, ei taotle neid eesmärke, millele te viitasite. Ei taotle seda praegune valitsus ega praeguse parlamendi koosseisu, ma julgen öelda, mitte ükski liige. Nii et neid muresid ja hirme ei ole vaja külvata.

Konkreetne eelnõu, nagu ma viitasin, on koostatud Sotsiaalministeeriumi eestvedamisel koostöös erinevate ametkondadega – Terviseameti, PPA, Siseministeeriumiga –, erinevate tervisevaldkonnasiseste tagasisidede tulemusena, et mis on need kohad, mis on olnud selles kriisis võib-olla hästi, ja mis on need kohad, mis oleks võinud olla paremini. Me teame, et COVID-19 ei kao maailmast kuskile. Me teame, et paratamatult tulevad varem või hiljem taas järgmised pandeemiad ja siis paratamatult küsitakse ka meie kõigi käest, milliseid järeldusi, milliseid vajalikke õigusaktide täiendusi me oleme teinud selleks, et olla nüüd valmis paremini, kui olime COVID-19 esimese või teise laine ajal. Ja see konkreetne seaduseelnõu just nimelt seda eesmärki täidab, et riik tervikuna oleks võimeline operatiivsemalt, teaduspõhisemalt, süsteemsemalt reageerima ja viiruse levikut võimalikult varajases staadiumis efektiivselt tõkestama.

22:20 Aseesimees Martin Helme

Kalle Günthalil on protseduuriline.

22:20 Kalle Grünthal

Jah, ma sooviksin teada, kas meie töö- ja kodukorra seadus sätestab selle ära, kui ma küsin konkreetselt inimese nime ja mulle räägitakse hoopis teistsugust juttu. Kas selline õigus on ministril olemas meie töö- ja kodukorra seaduse järgi?

22:20 Aseesimees Martin Helme

Minister peaks püüdma vastata nii täpselt, kui ta oskab, aga kindlasti on see nimi tuvastatav. Kert Kingo, palun.

22:20 Kert Kingo

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea minister! Te rõhutasite siin tutvustades, et eelnõu hõlmab eri- või hädaolukorda. Peaminister on praegust olukorda nimetanud meditsiiniliseks hädaolukorraks. Seadus sellist olukorda ei sätesta ehk me lähtume, et on tavaolukord. Ja nüüd selle eelnõuga kavatsetakse hakata inimeste terviseandmeid, mis senini olid delikaatsed isikuandmed, hakata jagama epideemiaga võitlemiseks politseile ja ka kohalike omavalitsuste ametnikele, kes hakkavad täitma Terviseameti ülesandeid. Minu küsimus on, et kas siis terve isiku terviseandmed enam ei olegi delikaatsed isikuandmed, et neid nii vabalt ja lõdvalt igale poole jagatakse.

22:21 Tervise- ja tööminister Tanel Kiik

Tänan küsimuse eest. Tervisealane hädaolukord on loomulikult seaduses defineeritud, mõiste on seal olemas. Terviseametil on õigus seda hinnata ja vajadusel teavitada avalikkust, et oleme sinna jõudnud. Kus me ka hetkel oleme.

Mis puudutab terviseandmeid, siis ma julgen teile kinnitada, et ei ole ühtegi ministeeriumi ega ühtegi valdkonda kui Sotsiaalministeeriumi tervisevaldkond, kes nende andmete kaitstuse nimel rohkem tööd teeks ja rohkem nende ... hoiaks. Ka siis, kui meedias ilmuvad tihtipeale erinevad uudisnupud, nõutakse nii meilt kui kui ka tervishoiutöötajatelt täpset infot ühe või teise isiku tervise kohta, siis neid andmeid ei avaldata ja just põhjusel, et terviseandmed on pühad, peavad olema kaitstud, on väga delikaatsed.

See puudutab ka erinevate valdkondade vahelist andmete liikumist. Kõik sellised muudatused on põhjendatud ainult siis, kui me räägime tõesti kas epideemiliset levikut, kas hädaolukorra ohust, hädaolukorrast, eriolukorrast. Me ei räägi siin antud juhul ju terviseandmete edastamisest suurtes kogustes tavaolukorra ajal, vaid me räägime just nimelt epideemiatõrjest, räägime kriisikeskkonnast kriisi tingimustes, kus nende andmete kiire liikumine erinevate ametkondade vahel, et näiteks viiruse leviku tõkestamise järelevalvet teostada, on mõistlik ja vajalik suuremate tervisekahjude ärahoidmiseks, inimeste elu ja tervise kaitseks. Ja see on see kandev mõte, miks me selliseid ettepanekuid oleme valitsuse tasandil algatanud ja parlamendi ette toonud. Aitäh! 

22:23 Aseesimees Martin Helme

Helle-Moonika Helme, palun!

22:23 Helle-Moonika Helme

Aitäh, hea eesistuja! Hea minister! Siseminister põhjendas eelnõu 347 debatis teemat, mis haakub ka selle eelnõuga. Ta kirjeldas olukorda, et politsei peab saama võimaluse näiteks tungida valdusesse, kus on teada, et on suurem seltskond ja kus viibib ka kolm koroonapositiivset. Vaat selle näite varal tekkis nii minul ja ma arvan, et ka tuhandetel inimestel küsimus, aga kus politsei seda teab. Vaat nüüd ma näen, et siin selles seaduseelnõus ongi see võti, mis annab politseile selle teabe inimeste terviseandmete kohta. Mina aga väidan, et kui me anname politseile üle inimeste terviseandmed, mille alusel nad saavad läbi viia karistusoperatsioone, rikkudes inimeste põhiõigusi ja -vabadusi, siis anname nende kahe seaduse koostoimes võimaluse ebaseaduslikuks jälitustegevuseks ja see on juba suureks ohuks demokraatlikule riigikorrale. Kinnitage või lükake ümber.

22:24 Tervise- ja tööminister Tanel Kiik

Suur tänu! Demokraatlik riigikord ei ole ohus. Vastupidi, see, et me väga selgelt seaduse tasandil reguleerime, millises olukorras, milliseid andmeid, kellel on õigus saada ja kellel ei ole õigust saada, mis ajaks on õigus saada ja kasutada, see on just mõistlik ja õigusriigile omane. Et ei oleks mingit andmete või õiguste kuritarvitamist, vaid oleks väga selgelt reguleeritud, millised on õigused, millised on vastutused ja millised on need olukorrad, kus me eeldame riigiasutustelt väga operatiivset omavahelist koostööd, ka andmete liigutamist, selleks et suuremat kahju ära hoida.

Antud juhul me räägime natuke läbisegi kahest eelnõust, aga tõsi, need ongi omavahel seotud, absoluutselt, seda ma ei eita. Ehk nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse muudatused ongi mõnes mõttes kompaktsed ehk nende eesmärk on tagada ühest küljest asutustevaheline parem koostöö, ja teisest küljest ka nende andmete pool. Muudatuste pakett on loomulikult laiem, kuna nagu viitasin, siis sees on siin erinevad kriisi ajal välja toodud kitsaskohad, murekohad, mida oleme parlamendi ette toonud. Ja kindlasti nendes ei tasu näha ühtegi sellist riski. Pigem ma ütleks vastupidi – õigusselgus. See, et on seadusandlikud raamid, see, et on paigas, et on kooskõlastatud erinevate ministeeriumite vahel, erinevate ametiasutuste vahel, sh Andmekaitse Inspektsiooniga, on just mõistlik lähenemine, selleks et vältida mistahes kuritarvituse riske või ebaselgeid momente või potentsiaalseid riske.

22:26 Aseesimees Martin Helme

Urmas Reitelmann, palun!

22:26 Urmas Reitelmann

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud minister, valitsuse visadus ja leidlikkus tervisegestaapo loomisel on muidugi muljet avaldav. Aga Eesti tervishoiu üks kroonilisemaid hädasid on olnud see, et on palju andmebaase, mis omavahel ei ühildu. Kas nüüd see uus süsteem või uus arhitektuur, mida te tahate luua, eeldab ka seda, et te tulete, käsi pikalt, ja ütlete, et on vaja luua uus mingisugune, mingi baas, elektrooniline, ja sellel on hinnalipik, no ma ei tea, 50 miljonit? Aitäh!

22:27 Tervise- ja tööminister Tanel Kiik

Lugupeetud Riigikogu liige, aitäh küsimuse eest! Ei tule küsima hetkel täiendavaid rahalisi vahendeid. Loomulikult, tervisevaldkonnal on alati hea meel, kui Riigikogu liikmed toetavad inimeste elu ja tervise hoidmist ja suunavad tervishoiuvaldkonda lisaressurssi, on ta läbi lisaeelarve, on ta läbi riigieelarve või läbi muude seaduseelnõude menetluse. Konkreetselt needsamad andmed, nagu viitasin, paljuski on täna juba ka kogutavad, need lihtsalt on erinevates andmebaasides, kriisi ajal loodud, kuna sellist pandeemia levikut, pandeemilist levikut ei ole ju käesoleva, võib öelda, Eesti Vabariigi iseseisvuse perioodi ajal ette tulnud. Ehk varasemalt pole sellist kriisi haldamise kogemust riigil tegelikult olemas, eriti just nimelt e-riigi võtmes. Ja nüüd oleks mõistlik lihtsalt, et need andmete kogumised ei toimuks sellises kiirkorras loodud andmebaasides ainult ajutiste lahenduste pinnal, vaid oleks konkreetses nakkushaiguste registris, mis on täna olemasolev register, kus on ka täna kogutud teatud andmeid just nimelt selleks, et teatud terviseriske maandada, inimestele vajalikku nõu ja tuge pakkuda. Ja nüüd needsamad andmed kogutakse lähikontaktsete kohta ja muu taoline oleksid sealsamas registris ühetaoliselt olemas ja väga selge kuupäevaga, kauaks neid kogutakse, kuidas neid säilitatakse, kellel on õigus ligi pääseda ja nii edasi. Ehk pigem me rahalises vaates lisataotlust sellega ei esita, küll aga pikemas plaanis on, ma arvan, andmete tsentraalne kogumine turvalisem viis kui mitme erineva killustunud andmebaasi omamine. Aitäh!

22:28 Aseesimees Martin Helme

Tarmo Kruusimäe, palun! 

22:28 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Hea ettekandja! Mulle meeldis, et te ütlesite, et õigusselgus. Mina tahaksin seda õigusselgust teada saada. Mis olukorras me oleme? Peaminister ütles enne, et me oleme sisuliselt eriolukorras, mis tähendab, et tegelikult on tavaolukord. Nüüd ta räägib, on meditsiiniline hädaolukord, aga seda üldse ju kehtestab tegelikult Terviseamet. Millist infokandjat peaksid lugema Riigikogu liikmed selleks, et öelda enda valijatele, milline olukord meil praegusel hetkel on? Ja nüüd ma saan aru, et me valmistame siis seda ette hädaolukorras, aga mis siis eriolukorras, kas eriolukorras neid andmeid enam ei olegi vaja?

22:29 Tervise- ja tööminister Tanel Kiik

Suur tänu küsimuse eest! Täna oleme tõesti tervisealases hädaolukorras, kuna tegemist on hetkel ohtliku nakkushaiguse epideemilise levikuga Eestis. Pandeemilist levikut näeme maailmas. Ehk need seadusemuudatused on eeskätt kantud, mis seal salata, see pole kellelegi üllatus, just nimelt käesolevast kriisist ja kriisi ajal sündinud kogemustest ja soovist ühiskonnaelu järk-järgult avada võimalikult läbipaistvalt, läbimõeldult ja vältida uute ohtlike kollete teket ning samal ajal tehes asutuste vahel aktiivset koostööd, selleks et vaktsineerimise hõlmatust just nimelt riskirühmades, just nimelt potentsiaalselt madalama hõlmatusega või kõrgema nakkusriskiga sektorites tõsta.

Neid andmeid on kindlasti vaja ja mõistlik praeguses faasis koguda. On see eriolukord, on see hädaolukorra oht – teatud määral senine tervisevaldkonnaalane koostöö on mõistlik loomulikult aastaringselt, aga tavaolukorra ajal kõik need, mis ma enne nimetasin, näiteks lähikontaktsete andmete edastamine perearstidele ja tervishoiu ... ei ole ette nähtud sõnaselgelt seaduses, just niimoodi reglementeeritud, et oleks siin ka õigusselgus.

Ja samamoodi, kui me räägime nakkushaigiste registri täiendusest, siis me räägime epideemilisest levikust ehk see võib olla COVID-19 haiguse epideemia, see võib olla mõne muu viirushaiguse levik, mis tulevikus ette võib tulla. See ei ole mõeldud nii-öelda tavaolukorras jooksvate tervishoiuküsimuste lahendamiseks.

22:30 Aseesimees Martin Helme

Mart Helme, palun!

22:31 Mart Helme

Aitäh, eesistuja! Kallis Tanel, mul tohutu koorem veeres südame pealt maha, kui sa ütlesid, et demokraatlik kord ei ole ohus. Kui sina ütlesid, siis ilmselt nii on, seda enam, et sa oled ilmselt igavesti töö- ja terviseminister. Aga tõsisemalt rääkides, see seaduseelnõu on ju äärmiselt ebameeldiv näide bürokraatlikust algatusest, mis käsitleb inimesi puuhalgudena, mida võib loksutada ühe ministeeriumi kuurist teise, ühe ameti kuurist teise, See, et nad on elavad inimesed hingega, oma muredega, oma hädadega, mida nad võib-olla üldse ei soovi, et ka nende kõige lähedasemad teaksid, see pole tähtis. Need on puuhalud, millele me paneme lipikud külge ja loksutame ühest ametkonnast teise. Selline lähenemine on mulle täiesti vastuvõetamatu ja jällegi see meenutab mulle nõukogude aegu, kus KGB samuti koostas kõikvõimalikke andmebaase. Ja praegu ma näen, et koostatakse andmebaasi, kus süvariigil on in corpore võimalik kätte saada andmeid inimeste kohta, kelle kohta nad muidu andmeid kätte ei saa. Kas sul ei ole sellist tunnet, et sa tegeled tegelikult, kuidas ma ütlen, inimeste mahamüümisega süvariigile? Aitäh!

22:32 Tervise- ja tööminister Tanel Kiik

Lugupeetud Mart Helme, aitäh küsimuse eest! Ei ole sellist tunnet, ei ole sellist kahtlustki, teades, kuidas täna käib andmete ja taotluste raames andmete liigutamine, kuidas tegelikult just nimelt see andmete jagamine, just nimelt läbipaistvuse vaates on praegu, võiks öelda, vastupidi, vähem selge, vähem läbipaistev ja tulevikus selle seaduse raames muutuks ta selgemaks, reglementeeritumaks, korrektsemaks, kontrollitavamaks ja ka isikute vaates turvalisemaks, siis vastupidi, me hetkel tegeleme inimeste terviseandmete, isikuandmete kaitse tõhustamisega, mitte vastupidi. Sellega ma olen loomulikult hästi nõus, et kui me räägime inimestest, siis me ei räägi puuhalgudest, et siin ei ole meil ühtegi eriarvamust. Ja hästi oluline on ka kogu selle haiguse kriisi lahenduse vaates sellest aru saada, et need ettepanekud, muudatused just nimelt inimesi aitavadki ehk aitavad vähendada nakatumist, aitavad suurendada vaktsineerimisega hõlmatust, aitavad lähikontaktsetele, haigestunutele tagada paremat professionaalset nõustamist, tervishoiuteenuseid. Ehk see on inimkeskne lähenemine, mitte puuhalukeskne lähenemine. Aitäh!

22:33 Aseesimees Martin Helme

Kalle Grünthal, palun!

22:33 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! Ma küsisin selle inimese nime, kes on selle seaduseelnõu autor. Te ei öelnud mulle seda. Tuletan meelde ühte väga lihtsat asja: kui puu kasvab kunagi suureks, siis alati algab kõik ühest tegevusest ehk seeme pannakse mulda. Seda saab teha üksainukene isik, mitte keegi muu ei saa seda teha. Ja nüüd ma küsin teie käest, et kust teie saite esimest korda teada või kelle käest te saite teada, kui see teie enda idee ei ole, et selline seaduseelnõu välja tuua. Ärge vastamisel rääkige puude istutamisest, ärge rääkige mingit muud juttu, ma küsin konkreetselt selle inimese nime, kelle käest te esimest korda või kes tõi selle idee teie lauale või kui te olite ise selle idee autor, siis öelge seda. Ma tahan ainult nime saada, mitte mingit muud vastust.

22:35 Tervise- ja tööminister Tanel Kiik

Lugupeetud Kalle Grünthal, aitäh küsimuse eest! Päris ähvardavalt mõjute ausalt öeldes selle nime küsimisega, pean tunnistama. Aga loodan, et see on juhuslik, mitte taotluslik. Mis puudutab seaduseelnõude algatamist ja nende koostamist, siis see on kollektiivne protsess. See ongi aus vastus. Ei ole ühtegi seaduseelnõu, mis oleks algusest lõpuni kirjutatud ühe inimese poolt, vähemalt mina ei tea sellist. Võib-olla kunagi vabariigi algusaegadel võis see nii olla. Seaduseelnõusid koostavad ministeeriumid omavahelises koostöös vastavate ametialaste asutuste-ametite ettepanekute põhjal. Ka selle konkreetse eelnõu puhul on koostööpartnerite ring loomulikult laiem. Minu lauale jõudis see Sotsiaalministeeriumi tavapärasel iganädalasel koosolekul, kus vaatame tavaliselt üle 5–10, vahepeal 15–20 erinevat õigusakti, seaduseelnõu algatust, vastuseid ametlikele kirjadele, sh Riigikogu liikmete arupärimistele, kirjalikele küsimustele tavapärase tööprotsessi raames.

Kui te nüüd küsite, kas ma tundsin huvi, kes on see inimene, kes esimesena tuli selle peale, et nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seadust või maksukorralduse seadust on vaja täiendada, siis sellist küsimust ma ei küsinud, sest üldiselt käivad need protsessid kollektiivse tööna tulenevalt just nimelt tavapärase või antud juhul kriisiolukorra ajal välja tulnud murede lahendamise vaates. Minu jaoks on oluline see, kas need muudatusettepanekud on sisuliselt põhjendatud, kas need on kaalutletud, kas on alternatiividele mõeldud, mis on tänased lahendused, mis läheb paremaks, mis on ohukohad. Need on need küsimused, need on need mured, mida iga minister peab vaatama, kui ta mis tahes seaduseelnõu parlamendi ette ja enne seda veel ka valitsuse ette toob. Need arutelud, nõupidamised loomulikult meil toimusid, väga laiapõhjalised, mitme ministeeriumi vahel, samamoodi ka erinevate andmekaitse ekspertide vahel, enne kui ta jõudis valitsusse ja sealt edasi parlamendi ette.

22:36 Aseesimees Martin Helme

Kalle Grünthal, protseduuriline.

22:37 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Ma sooviksin teada, kas töö- ja kodukorra seadus sätestab ära ka selle asjaolu, et kui inimesel on nähtav tervisepuue, siis kas ta tohib tulla parlamendi ette rääkima? Sest ma küsin konkreetselt, et nimetage inimese nimi, aga ta räägib midagi muud. Ma ei saa aru, kas inimesel pole tervis korras või milles on probleem. Kas, ütleme, see seadus sätestab ära selliselt, et võib ka haige, ütleme terviseprobleemidega inimene tulla siia rääkima?

22:37 Aseesimees Martin Helme

Ei, sellist keeldu meil ei ole. Aga ma kinnitan, et hirmu ei ole vaja kellelegi tunda, seda enam, et te asute erinevates majades. Paul Puustusmaa, palun!

22:37 Paul Puustusmaa

Suur tänu, juhataja! Hää Tanel! Vaata, see õigusselguse asi, see on üks väga hea asi. Aga meil läheb see hetkel valitsev sisuline hädaolukord üha segaolukorralisemaks. Isegi Riigikogus on meil menetluses kaks NETS-i korraga, nii et ei meedia ega avalikkus ei saa enam aru, mis toimub ja miks neid kaks on.

Aga nüüd selle seaduseelnõu juurde. Seal on seletuskirjas öeldud, et see ei ole seotud Euroopa Liidu õigusega. Nii on öeldud seletuskirjas. Aga minu teada me oleme liitunud üsna hiljuti GDPR-iga, see on isikuandmete kaitse üldmäärus, mis konkreetselt käsitleb, kuidas riigiasutused isikuandmeid töötlevad ja millised kaitsemeetmed on inimeste jaoks loodud. Niisiis, küsin uuesti üle: kas te olete veendunud, et selle Euroopa Liidu aktiga see meie seadus, mida me praegu arutame, pole seotud? Ja kas te ei näe mingisugust vastuolu GDPR-iga?

22:38 Tervise- ja tööminister Tanel Kiik

Suur aitäh küsimuse eest! Loomulikult, selliseid analüüse ja seletuskirju koostavad erinevate ministeeriumide õigusosakonnad, omavahel heas koostöös, vaadates peale nii normitehnilistele küsimustele, erinevatel seadusandluslikele pooltele kui ka Euroopa Liidu õigusele. Kui teil on teistsuguseid ettepanekuid, mõtteid, siis loomulikult parlamendi töö käigus on võimalik täiendada seaduseelnõu, selle seletuskirja, viia sinna sisse muudatusi, kui neid vajalikuks peetakse. Loomulikult see on siis juba parlamendi täiskogu otsus, kas need on vajalikud ja põhjendatud või mitte. Mina tuginen siin oma ministeeriumi juristide heale tööle, neile, kes on seda eelnõu koostöös teiste ministeeriumidega, koostöös Terviseameti ja Andmekaitse Inspektsiooniga koostanud ja loomulikult vaadanud peale ka Euroopa Liidu õiguse küsimustele.

22:39 Aseesimees Martin Helme

Helle-Moonika Helme, palun!

22:39 Helle-Moonika Helme

Aitäh! Hea minister! Oma ühes vastuses te ütlesite, et seda kõike on vajaa sellepärast, et paratamatult tulevad üha uued pandeemiad, ehk teisisõnu, teie sõnade ennustuste kohaselt me saamegi elama permanentses tervisealases hädaolukorras. Kui kõik need seadused ... (Halb kuuldavus.) ... ei ole enam ... (Halb kuuldavus.) ... muutuvad püsivaks ja meie igapäevast elu mõjutavaks. Mina väidan, et permanentne hädaolukord nende seaduste valguses ei pruugi tõepoolest enam olla demokraatia, vaid sellel saavad olema kõik diktatuuri elemendid. Kuidas kavatsete seda vältida üha uute ja uute pandeemiate valguses, nagu te ütlesite? Ja ärge unustage, et teie hea tahe säilitada demokraatlikku riigikorda kõigest hoolimata ei pruugi kesta igavesti. Ja tulevikus võib see väga kurjasti kätte maksta. Me ju teame seda ütlust, et põrgutee on sillutatud heade kavatsustega.

22:40 Tervise- ja tööminister Tanel Kiik

Aitäh küsimuse eest, hea küsija! Ma arvan, et just nimelt seadusandliku võimu pädevuses on hinnata, kas mistahes seaduse muudatused aitavad õigusriiki tugevdada või vastupidi. Valitsuse roll on teha neid ettepanekuid, parlamendi roll on need vastavalt seadustena vastu võtta või seda mitte teha. Ja loomulikult meie ettepanek ja meie parim teadmine, hinnang on, et antud eelnõu aitab just nimelt õigusriigi põhimõtteid tugevdada, isikuandmete liikumist, terviseandmete liikumist selgemalt reglementeerida. Tänane kehtiv kord, ajutisi lahendusi kasutatakse ja pigem selge õiguslik raam aitab kaasa just nimelt õigusriigi tugevdamisele.

Ma kasutan korra võimalust, põikan tagasi ka eelmisele küsimusele. Tegelikult seaduseelnõu seletuskirjas on viidatud, et eelnõu on seotud isikuandmete töötlemisega isikuandmete kaitse üldmääruse tähenduses ja selle kohta on ka asjakohane mõjuanalüüs esitatud, mõjuhinnang, kus muude mõjude all punktis 6.2, et tegelikult on võimalik seal selle küsimusega veel põhjalikumalt tudeerida, kellel selle kohta huvi on, nagu oli eelmisel või nüüd antud juhul siis üle-eelmisel küsijal.

22:42 Aseesimees Martin Helme

Kert Kingo, palun!

22:42 Kert Kingo

Aitäh hea istungi juhataja! Hea minister! Te siin olete juba mitu korda väitnud, kuidas need isikuandmed on väga ilusti kaitstud ja hoitakse, aga tänaseks päevaks koroonatestimised, lähikontaktsus, koroonasse nakatumine, vaktsineerimine, need ju põhimõtteliselt ongi juba avalikud, täiesti avalikud, kuigi need on isiku terviseandmed ehk siis delikaatsed isikuandmed. Ja neid ju räägitakse, tööandja teab, haiguslehele pannakse selgitused, et on karantiin, kõik. Miks te valetate, et andmed on kaitstud? Need on ju igal pool avalikud, lehtedest loeme, tööandjad teavad, naabrid teavad, kõik teavad. On ju niimoodi? Aitäh!

22:42 Tervise- ja tööminister Tanel Kiik

Lugupeetud Kert Kingo. Minu mõte varasemates vastustes oli selgelt, et erinevate registrite andmete säilitamise korrad peavad olema selgelt reguleeritud ja nende säilitamise nii tingimused kui ka ajaline kestvus ja seda just nimelt antud seaduseelnõu aitaks paremini tagada. See, kui inimesed ise oma terviseandmeid kellelegi avaldavad või teeb seda nende eest keegi kolmas osapool, seda loomulikult sada protsenti kunagi välistada ei saa. Isikul endal on alati õigus neid terviseandmeid avaldada, teiste puhul tõesti sõltub sellest konkreetsest olukorrast, aga üldjuhul isikute terviseandmeid teised osapooled avaldama ei peaks. See, mida te viitasite, et kuskil on info kellegi kohta, vaktsineeritute kohta või mitte, siis ma arvan, et ma ei eksi, kui ma ütlen, et mina ei ole küll ühegi inimese terviseandmeid sellisel viisil avalikkusega jaganud peale iseenda. Aitäh!

22:43 Aseesimees Martin Helme

Andres Metsoja, palun! 

22:43 Andres Metsoja

Aitäh, lugupeetud Riigikogu aseesimees! Väga lugupeetud minister! Mäletan tavaolukorra debatti ajateenistusse võtmise kontekstis, kus väga selgelt Sotsiaalministeerium ka oli seisukohal, et see on põhiseaduslik riive, kui kodanik keerab kinni oma terviseandmed ja arstlikule komisjonile ehk riigile, kes soovib võtta teenistusse ühte noort meest või naist, neid andmeid ei näita. Ehk tegelikult riik võtab vastutuse kodaniku eest, aga tegelikult ta päris täpselt ei tea, mis on selle inimese probleem või tervisetervisesituatsioon. Ma küsin, et kas see antud eelnõu annab ka siis hädaolukorras võimaluse riigi toimepidevuse tagamiseks, kui me värbame inimesi riigikaitsesse, tegelikult sellel arstlikul kolleegiumil näha digilugu. Aitäh!

22:44 Tervise- ja tööminister Tanel Kiik

Suur tänu küsimuse eest! Jah, neid debatte-arutlusi on tõesti olnud ja praegu on ikkagi nii, et inimestel on endal õigus digiloos otsustada, ks nendele ligi saavad ja neid näevad. See õigus jääb alles inimestele ka edaspidi.

Antud eelnõu ei puuduta muid valdkondi ehk antud eelnõu fookus väga selgelt on epideemilise leviku tõkestamine. Just nimelt selles valguses, kriisi valguses, epideema ajal asutustevahelise koostöö selgem reguleerimine, vajalike seadusemuudatuste tegemine, registri loomine. Me tegeleme puhtalt rahva tervise kaitsega kas COVID -19 kriisi või mis tahes muu sellise laiaulatuslikuma viirushaiguste leviku korral. Muude küsimustega tegeletakse eraldi valitsuses ja parlamendis debati käigus, aga mitte selle eelnõu raames.

22:45 Aseesimees Martin Helme

Tarmo Kruusimäe, palun!

22:45 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Hea ettekandja! Eesti rahval on sihuke vanasõna, et täi mõtleb ikka alati saunale. Kui ma meenutan presidendi eelmisel kevadel tagasi saadetud kobareelnõu, siis ainukeseks mureks oli see, et see infoliin, mis seal on, seal hakkavad siis vabatahtlikud hirmsasti ja koledal kombel terviseandmetes hullama. Teie koalitsioonipartner oli just see, kes kogu aeg seda küsis. Ma küsin küüd, kas te olete täheldanud, et teie koalitsioonipartner juba nõutab neid terviseandmeid välja, selleks et siis, ütleme, ravimifirmadele näiteks juba teatada, kus regioonis mis ravimeid inimesed näiteks võiksid vajada, seal tekitada kunstlikku defitsiiti, et saaks ka hinda kergitada. Olete te täheldanud juba nende andmete väärkäsitlemist teie koalitsioonipartneri poolt?

22:46 Tervise- ja tööminister Tanel Kiik

Suur aitäh küsimuse eest! Ei, midagi sellist täheldanud ei ole, ei koalitsioonipartneri ega ühegi opositsioonipartneri poolt.

22:46 Aseesimees Martin Helme

Mart Helme, palun!

22:47 Mart Helme

Aitäh, eesistuja! Lugupeetud minister! [...] Tarmo Kruusimäe ... [...] 

22:47 Aseesimees Martin Helme

Vabandust, vabandust, see ei toimi.

22:47 Mart Helme

[...] kriiskasid [...] see on äärmiselt silmakirjalik. Kui te räägite seal, et oi, see on kõik seadusandja teha ja teie otsustate ja kui teie vastu võtate, siis nii on ja see on seadusandja tahteavaldus. Te teate väga hästi, et te rammite selle läbi, te kavatsete selle läbi rammida, me muidugi üritame seda takistada, ja teate väga hästi, et arvestatav osa Riigikogu saadikutest on sellele, aga ka teisele NETS-i eelnõule vastu. Te teate väga hästi, et juba üle nädala kestavad Riigikogu ees meeleavaldused, sest inimesed ei soovi niisugust enda süvariigile ja politseiriigile allutamist. Ja ometi te teete sellist küüniliselt iroonilist nägu, et see on teie otsustada. Ärge palun tehke! Aitäh!

22:48 Tervise- ja tööminister Tanel Kiik

Aitäh! Ega siin küsimust väga ei olnud, aga ma julgen soovitada teile, et rohkem võiks olla usku Eesti riiki ja vähem hirmu mis tahes süvariikide ja muude riikide ees. Eesti riik on ikkagi tugev õigusriik ja seda üheskoos me ehitame. Aitäh!

22:48 Aseesimees Martin Helme

Urmas Reitelmann, palun!

22:48 Urmas Reitelmann

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud minister! Ma võin kinnitada, et usku Eesti riiki on ja jääb ülegi, aga usku tänasesse valitsusse ei ole. Valitsus on eriliselt läbi kukkunud oma tauditõrjemeetmetega. Aga mul on küsimus. Te korjate ja vahetate plaanide kohaselt tulevikus kõiki andmeid. Selle Hiina katku B.1 tüvi on otsaga Rootsis ehk vaktsiinidele resistentne ja poole nakkusohtlikum. Piirid on meil endiselt lahti. Kas valitsus korjab andmeid, kes meie riiki sisse tulevad? Ja kui, siis mil moel on need ühildatavad selle uue loodava andmebaasiga?

22:49 Tervise- ja tööminister Tanel Kiik

Aitäh küsimuse eest! Kui me räägime tegelikult praegusest eelnõust, siis me räägime eeskätt Terviseameti igapäevasest tööst ehk kriisi ohjamisest nakkushaigete lähikontaktsete puhul, nende isikuandmete ja tervise toetamiseks vajalike toimingute tegemiseks läbi perearstide. See ei käsitle niivõrd isikuid, kes näiteks välismaalt saabuvad, need on juba eraldi Politsei- ja Piirivalveameti rida otsustada. Omakorda oma õiguslike pädevuste raames erinevate andmebaaside moodustamine, nende andmebaaside täitmine nii, nagu täna seda tehakse riiki sisenejate kohta, eeskätt, kui me räägime kolmandatest riikidest, kui räägime teistest kontrollidest. See konkreetne eelnõu ei käsitle neid teemasid, see käsitleb eeskätt epideemia vaates vajalike andmete liigutamist nakkuskollete vähendamiseks, vaktsineerimise hõlmatuse tõstmiseks ja inimeste, nakkushaigete lähikontaktsete parema arstliku järelevalve ja toe pakkumisel.

22:50 Aseesimees Martin Helme

Peeter Ernits, palun! 

22:50 Peeter Ernits

Hea juhataja! Hea minister Tanel, ma olen nende viimaste nädalate jooksul väga-väga paljude inimestega isiklikult suhelnud, eriti meilide teel, kes on väga mures, et sinu valitsus ehitab politseiriiki. Ja täna hommikuni, täna lõunani välja olen seda teinud ja need ei ole nii-öelda lamemaalased. Need on hästi haritud noored keskealised inimesed. Ja ütle mulle nende rahustamiseks, jah, eelkõige nende rahustamiseks, et nad ei saa üldse asjast aru. Aga miks valitsus või kes saatis nii palju politseinikke täna Toompead piirama? Ma ei ole kaua aega seda näinud. Milleks seda vaja oli? Keda te kardate? Või sina võib-olla ei karda.

22:51 Tervise- ja tööminister Tanel Kiik

Suur aitäh küsimuse eest! Ei karda kindlasti Eesti inimesi –  miks peaks? Eesti inimesed on mõistlikud, vastutustundlikud ja tahavad üldjuhul head. Mis puudutab Riigikogu ees toimunud meeleavaldusi või ka Politsei- ja Piirivalveameti tööd inimeste turvatunde tagamisel, siis neid küsimusi oskab kindlasti paremini kommenteerida politseiameti juht, siseminister. Tervise- ja tööminister tõesti ei tegele. meeleavaldustel vajaliku turvalisuse tagamisega.

22:52 Aseesimees Martin Helme

Leo Kunnas, palun!

22:52 Leo Kunnas

Austatud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Mis seos saab sel uuel andmebaasil või -kogul olema TIS-iga ja kas analoogselt tervishoiu infosüsteemiga tekib ka siin inimestel või antakse neile võimalus piirata juurdepääsu oma isikuandmetele, nii nagu see TIS-is on? Ja nii nagu kolleeg Andres tõi hea näite siin meile sellest, et kaitseväe arstid ei pääse näiteks juurde ajateenija andmetele, kes neil väeosas teenib. Aitäh!

22:53 Tervise- ja tööminister Tanel Kiik

Lugupeetud Leo Kunnas! Aitäh küsimuste eest! Tervise infosüsteem ei ole seotud tegelikult antud eelnõuga ega nakkushaiguste registriga. Ehk kõik, mis puudutab enne viidatud siin kaitseväe valdkonda ja laiemalt tervise infosüsteemides oma andmetele ligipääsu piiramist või võimaldamist, need on eraldi asjad. Ehk nakkushaiguste register on Terviseameti andmekogu ja seal tõesti need andmed, mida sinna kogutakse, tehakse vastavalt vajadusele, nagu viidatud, epideemilise leviku korral või muul siis enne viidatud olukordades, ning inimeste andmed säilitatakse seal teatud aja, et inimene ise ei saa siis konkreetselt valida. Kui ta on nakkushaige või lähikontaktne, siis loomulikult see info peab olema ju seal olemas ja teada, nii nagu ta täna on tegelikult andmebaasis, et oleks võimalik tagada valitsusel kehtestada näiteks korralduste täitmise järelevalve, et inimene püsib eneseisolatsioonis, ei haigesta teisi ja ka ta enda tervis ja elu on seeläbi paremini kaitstud, kui ta mõistliku ajaperioodi, tavapäraselt siis 10 päeva, kodus veedab ja veendub, et tal ei ole haigussümptomeid, saab tavapärase elu juurde naasta. Aitäh!

22:54 Aseesimees Martin Helme

Oudekki Loone, palun!

22:54 Oudekki Loone

Aitäh! Aitäh, härra minister, selle väga põhjaliku ettekande ja rahulike ja kindlate vastuste eest! Ma olen kindel, et see rahustab kõiki inimesi, kes jälgivad murega selle eelnõu menetlemist. Aga ma natukene jätkan eelküsija teemat. Palun teilt samasugust selgitust ühele murele, mida mitmed inimesed on tõstatanud. Vaatleme sellist hüpoteetilist olukorda, kus riigis on kehtestatud maski kohustus avalikus ruumis, politsei näeb ühte inimest, kes maski ei kanna, tuleb ja tuletab talle seda kohustust meelde. Inimene ütleb, et ta oma tervisliku seisundi tõttu maski kanda ei saa. Kui me selle seaduse vastu võtame, kas politseil tekib kuidagi ligipääsuõigus inimese terviseandmetele, et näha, mis seisund see täpselt on või ta peab nagu praegu inimest uskuma või maksimaalselt küsima mingit paberil tõendit?

22:55 Tervise- ja tööminister Tanel Kiik

Suur tänu küsimuse eest! Tavapärast inimese terviseandmetele mingit täiendavat ligipääsu selle eelnõuga ei teki. Ehk selle eelnõu puhul tõesti me räägime konkreetsete, eriti ohtlike nakkushaiguste puhul inimeste lähikontaktse staatusest või tema nakatunu staatusest. Me ei räägi mingitest muudest diagnoosidest, mingitest muudest tervisemuredest, mis inimestel võivad olla, mis on tõesti infosüsteemis ja mujal andmebaasides olemas ja neile ligipääsu sellega ei võimaldata.

Mis puudutab konkreetset küsimust, näiteks maskikandmise kohustuse kohta, antud juhul siis uue ninakatmise kohustuse kohta, siis hetkel kehtib ta tõesti nii, et ei ole inimesel vajalik seda mittekandmist muul viisil põhjendada, kui selgitada ära, et tal on selline tervisealane vajadus või muu veenev põhjus ja kedagi selle eest ka sanktsioneerita.

See, kas kunagi tulevikus otsustab valitsus teha täiendavaid viiruse tõkestamise ettevaatusabinõusid, see sõltub juba valitsuse võimalikest otsustest ja siis tuleb loomulikult ka paika panna selle konkreetse otsuse raames, mis juhtub olukorras, kus inimene ütleb, et tal on näiteks mõni tervisealane põhjendus seda maski mitte kanda või muu taoline veenev põhjus ja vajadus. Igal juhul ma isiklikult toetan siin sellist, heas mõttes, liberaalset lähenemist, kus me eeskätt arvestame inimeste tervemõistuslike valikute ja käitumisega. Nii nagu tegelikult on ka Politsei- ja Piirivalveamet kinnitanud, et valdav osa elanikest Eestis täna täidab erinevaid juhiseid, kannab ka maske just nimelt seetõttu, et omaenda ja lähedaste tervist kaitsta. Ja mis tahes selliste tõendite kogumine või muul viisil väljastamine, esitamine, ma arvan, et see pole asjakohane, sest ega maski kandmise mõte ei ole ju kedagi kuidagimoodi piirata, inimeste vabadusi. Vastupidi, aidata üheskoos meil sellest kriisist kiiremini välja tulla ja igaühe individuaalset tervist hoida.

22:57 Aseesimees Martin Helme

Henn Põlluaas, palun!

22:57 Henn Põlluaas

Aitäh, austatud aseesimees! Hea minister! Minule on jäänud siiski väga arusaamatuks need põhjused, miks on meil tuldud siia Riigikokku kahe eraldiseisva eelnõuga. Kui meil üks NETS on juba valitsuse poolt esitatud, siis miks ei oleks saanud ka seda eelnõu sinna juurde liita? Miks me peame neid eraldi käsitlema? Äkki oskate mingit mõistlikku selgitust sellele anda?

22:58 Tervise- ja tööminister Tanel Kiik

Suur tänu küsimuse eest! Igati arusaadav küsimus. Tegelikult tõesti neid muudatusi on rohkem, eks ole. Kui me vaatame 347 SE-d, siis seal sees on ka erinevad haiguslehtede hüvitamise küsimused, karantiini küsimused. Toona me valitsuses arutasime tegelikult ka võimalust algatada kõik need eelnõud ühe paketina, aga kuna teatud küsimused just nimelt selle 358 puhul vajasid täpsemat arutelu andmekaitse inspektsiooni ja Õiguskantsleri Kantseleiga, just nimelt veendumaks, et kõik need riskid oleksid maksimaalselt maandatud, õigusselgus oleks tagatud, siis seetõttu algatati 347 SE tänasel kujul valitsuse poolt mõnevõrra varem ja anti ka parlamendile varem üle. Loomulikult parlamendil on õigus ja võimalus oma töö käigus eelnõusid omavahel siduda või muul viisil nende menetluse üle otsustada. Väga selgelt need omavahel seotud on ja seda ma enne ka viitasin, et selles vaates võib kindlasti neid koos käsitleda. Aga teemade ring kahe eelnõu peale on päris suur. Siin on sees tõesti haiguslehtede küsimused, karantiinilehtede küsimused, järelevalve küsimused, erinevate andmekogude temaatika ja ka sellised vajalikud jooksvad tehnilised muudatused.

22:59 Aseesimees Martin Helme

Andres Metsoja, palun! 

22:59 Andres Metsoja

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! Te mainisite oma ühes vastuses, et mõnda aega need andmed seal andmekogus püsivad. Ma küsin siis niipidi, et kuidas sätestatakse see aeg, kui kaua nad seal püsivad, ja kuidas ikkagi see andmekogu suhtleb teiste andmekogudega. Ma saan aru, et nii nagu kolleeg Oudekki Loone küsis maski kandmise kohta, on seal veel sugemeid, näiteks sellest, kas inimene on vaktsineeritud. Ja see omakorda tingib selle andmekogus püsimise ja selle andmekogu kasutamise kuni sinnamaani välja, et tööandja käest saadav info, et kas see inimene saab tööl osaleda või peab ta olema mõnda aega töölt eemal kuni lähikondset ringini välja. Kas see on eraldi sätestamise teema? Äkki natukene selgitate seda poolt ka. Aitäh! 

23:00 Tervise- ja tööminister Tanel Kiik

Aitäh, väga arusaadav küsimus! Tõesti, kui räägime nakkushaiguste registrist, mis on, nagu öeldud, Terviseameti andmebaas, siis eraldi õigusaktiga määrataksegi nii andmekoosseisud, nende säilitamise tähtajad, nagu üldse riigi puhul andmekogude puhul on tavaks. Ja andmekogu põhimäärus kooskõlastatakse ka Andmekaitse Inspektsiooniga, et just nimelt oleks täidetud kõigi Eesti ja  rahvusvaheliste seadustega ettenähtud normid ehk milliseid andmeid kogutakse, kui kaua kogutakse, kellel on õigus neile ligi saada. Kõik sellised küsimused.

Kui me räägime sellest nakkushaiguste registrist, nagu ma viitasin, siis soov on sinna täiendavalt lisaks nakkushaigetele koguda just nimelt neid andmeid, mis puudutavad siis negatiivse testi andnud inimesi, puudutavad vaktsineeritud lähikontaktseid, et oleks terviklik ülevaade, mis on vajalik viiruse leviku tõkestamiseks ja ka nende võimalike valitsuse korraldustega,  mis täna kehtivad  nii eelmise valitsuse kui ka praeguse ..., nende täitmise kontrolliks.

23:01 Martin Helme

Nõndaks. Ministrile rohkem küsimusi ei ole. Aitäh! Kutsun sotsiaalkomisjoni poolt ettekandjaks sotsiaalkomisjoni esimehe Siret Kotka.

23:01 Siret Kotka

Halloo!

23:02 Aseesimees Martin Helme

Kuuleme. Näeme ka.

23:02 Siret Kotka

Lugupeetud Riigikogu juhataja! Head Riigikogu liikmed! Riigikogu sotsiaalkomisjoni istungil käsitleti nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu (358 SE) 22. märtsil k.a. Tervise- ja tööminister Tanel Kiik tutvustas eelnõu sisu ja eesmärki, mida ta tegi ka siin väga südikalt ja seetõttu ma ei hakka seda teile ümber jutustama. Muidugi vastas ta ka komisjoni liikmete täiendavatele küsimustele.

Küsimused, mida komisjoni liikmed küsisid, olid sellised. Kuna ka perearstidele on tänu haiguslehtede väljastamisele lähikontaktsed teada, siis küsiti, kas nüüd hakkavad perearstid saama täiendavat informatsiooni. Selle peale minister vastas, et perearstid saavad hetkel informatsiooni ainult nende lähikontaktsete kohta, kes ise arsti poole haiguslehe saamiseks pöörduvad. Edaspidi on eriolukorra ajal võimalik perearstikeskustele edastada nimekiri inimestest, kes nende nimistust on lähikontaktsed. Seejärel saab perearst ise patsiendiga ühendust võtta ja vajalikud juhised anda.

Siis küsiti sellesama asja kohta, millele Andres Metsoja siin juba viitas, ehk kas siis, kui mõni inimene paneb oma digiloos oma haigusloo kinni, muutuvad need andmed ikkagi kättesaadavaks. Minister ütles nagu ka siin juba sellele küsimusele vastates, et nii see ei ole, küll aga saab perearst patsiendiga endiselt ühendust võtta, sest selle nakkushaiguste registri kaudu tuleb teade, kui keegi on lähikontaktne, ja perearst saab siis sellele inimesele anda vajalikke juhiseid ja ka informatsiooni.

Tunti ka huvi, kas Andmekaitse Inspektsiooniga on eelnõu kooskõlastatud. Seda kinnitasid nii minister kui ka Sotsiaalministeeriumi erinevad ametnikud, et Andmekaitse Inspektsiooniga on eelnõu kooskõlastatud ja inspektsioon on selle heaks kiitnud.

Ja siis tehtigi alljärgnevad otsused: võtta eelnõu täiskogu päevakorda 7. aprilliks (sellega oli konsensus), teha ettepanek esimene lugemine lõpetada (oli konsensus), määrata juhtivkomisjoni esindajaks Siret Kotka (oli konsensus) ning vastavalt töö- ja kodukorrale määrata kümme tööpäeva muudatuste esitamise tähtajaks. Aitäh!

23:05 Aseesimees Martin Helme

Ei näe ettekandjale küsimusi. Avan läbirääkimised. Kert Kingo Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni poolt, palun. 

23:05 Kert Kingo

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Käesoleva seaduseelnõu ehk nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse seletuskirjas on toodud peamine eesmärk, et selle seadusega toetada Eestis kehtestatud tervishoiualase hädaolukorra lahendamist. Sellesse eelnõusse sisse vaadates ja seda põhjalikumalt analüüsides näeme aga, et lisaks kogutavate isikute terviseandmete ulatuse laiendamisele, siin pean ma silmas järjest detailsemate ja spetsiifilisemate andmete kogumist, plaanitakse seadusesse lisada ka punkt, mille kohaselt Terviseamet tagab tema ülesannete täitmisse kaasatud korrakaitseorganile vajalikud andmed registrist. Silmas peetakse neid samu andmeid, mida kogutakse inimeste kohta tervise infosüsteemi. See tähendab seda, et kui paralleelselt Riigikogus menetluses oleva eelnõuga 347 SE nähakse ette anda politseile õigus täita Terviseameti ülesandeid ja sellega seoses ka õigus kasutada isikute suhtes erinevaid sunnivahendid ning korrakaitseseaduses sätestatud riikliku järelevalve meetmeid, plaanitakse selle eelnõuga anda politseile juurdepääs ka isikute terviseandmetele. Seega soovitakse valitsuse initsiatiivil koroonaepideemiaga võitlemisel visata kõrvale meie põhiseaduses sätestatud õigused, nagu igaühel on õigus perekonna ja eraelu puutumatusele, igaühe omand on puutumatu ja võrdselt kaitstud, kodu on puutumatu. Samas ütles peaminister täna infotunnis, et riiki sissesõitjate puhul ollakse kohustatud järgima meie põhiseadust. Silmakirjalik selektiivsus, kas pole? Samuti on justkui unustatud termin "delikaatsed isikuandmed", nende kaitse ja selle olulisus. Sujuvalt on muutunud näiteks koroonatesti tulemus, lähikontaktsus või vaktsineerimine tööandja, naabri või koolikaaslase jaoks avalikuks ja lausa kohustuslikult edastatavaks infoks. Enam nagu ei olekski inimese terviseandmed delikaatsed isikuandmed, mida senini kõrvalistele isikutele edastada ei tohtinud, kuigi alles nad seda olid.

Koroonaga võitlemise ehk nagu selle eelnõu seletuskirjas on toodud, Eestis kehtestatud tervishoiualase hädaolukorra lahendamise toetamise nimetuse all püüab praegune valitsus salaja ja alatult rikkuda meie inimeste põhiseaduslikke õigusi, tehes seda läbi teiste seaduste, silma pilgutamata, rääkides ise samal ajal õigusriigist ja sellesse uskumisest. Selline tegevus ja käitumine ei ole kohe kindlasti kohane õigusriigile, õigusriigile, nagu enamus rahvast seda mõistab. Selle eelnõuga ei saa kuidagi nõus olla ja seda toetada ning seetõttu teeb Eesti Konservatiivne Rahvaerakond ettepaneku eelnõu 358 tagasi lükata. Tagasilükkamise ettepanek on esitatud Riigikogu juhatusele elektrooniliselt. Tänan!

23:08 Aseesimees Martin Helme

Rohkem sõnavõtusoove ma ei näe. Meile on laekunud tagasilükkamise ettepanek Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioonist. Läheme selle hääletamise juurde. Enne seda saalikutsung. Lugupeetud Riigikogu, panen hääletusele Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni ettepaneku lükata esimesel lugemisel tagasi Vabariigi Valitsuse algatatud nakkushaiguste ennetamise ja tõrje seaduse ja maksukorralduse seaduse muutmise seaduse eelnõu 358 SE. Tuletan teile meelde, et kui elektroonilises süsteemis ei saa hääletada, siis tuleb enne hääletustulemuste väljakuulutamist sellest märku anda, muidu ei ole võimalik meili teel häält saata. Panen hääletusele ettepaneku eelnõu 358 tagasi lükata. Palun võtke seisukoht ja hääletage! 

23:11 Aseesimees Martin Helme

Ei ole kusagilt tulnud proteste. Ettepaneku poolt on 19 saadikut, vastu 58 saadikut. Ettepanek ei leidnud toetust. Sellega on esimene lugemine lõpetatud. Määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks k.a 21. aprilli kell 17.15.


7. 23:12 Eesti Vabariigi ja Saksamaa Liitvabariigi vahelise 1996. aasta 29. novembril allakirjutatud tulu- ja kapitalimaksudega topeltmaksustamise vältimise lepingu muutmise protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu (352 SE) esimene lugemine

23:12 Aseesimees Martin Helme

Läheme edasi, päevakorrapunkti nr 7 juurde. Vabariigi Valitsuse algatatud Eesti Vabariigi ja Saksa Liitvabariigi vahelise 1996. aasta 29. novembril allakirjutatud tulu- ja kapitalimaksudega topeltmaksustamise vältimise lepingu muutmise protokolli ratifitseerimise seaduse eelnõu (352SE) esimene lugemine. Meil on ettekandjaks rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus.

23:13 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

Head Riigikogu liikmed! Vabariigi Valitsus on esitanud Riigikogule ratifitseerimiseks just etteloetud pika nimega lepingu muutmise protokolli ehk Eesti ja Saksamaa vahel 1996. aastal sõlmitud topeltmaksustamise vältimise lepingu muutmise protokolli. Selle protokolli sõlmimise peamine ajend on olnud vajadus viia leping kooskõlla OECD-s välja töötatud miinimumstandardiga, et vähendada võimalusi maksubaasi kahandamiseks ja kasumi ümberpaigutamiseks rahvusvahelisel tasandil.

Maksudest kõrvalehoidumise tõkestamiseks lisatakse lepingusse üldine kuritarvituste vastane reegel. Ja see reegel võimaldab maksuhalduril jätta maksulepingus ettenähtud soodustused kohaldamata, kui asjaolude põhjal saab järeldada, et soodustuse saamine oli tehingu üks peamistest eesmärkidest.

Teie ees oleva protokolliga muudetakse ka lepingu preambuli ja pealkirja. Pealkirja lisatakse viide sellele samale eesmärgile tõkestada maksudest hoidumist ja maksupettusi. Preambulis täpsustatakse ka, et lisaks topeltmaksustamise vältimisele on maksulepingu eesmärk tagada, et maksupettuste tõttu ei jääks ükski tulu maksustamata.

Lisaks nendele nimetatud muudatustele täiendatakse protokolliga ka lepingu artikleid 9, 10 ja 13. Artiklisse 9, mis on siis seotud isikute artiklisse lisatakse uus lõige, mis sätestab ühes riigis siirdehindade korrigeerimisel vastu korrigeerimise tegemise kohustuse teises riigis. Dividendide artiklis, mis on artikkel 10, täpsustatakse tuluallikariigis soodsama tulumaksumäära rakendamise tingimusi dividendide väljamaksmisel. Ja artiklis 13, mis on vara võõrandamisest saadava kasu artiklisse lisatakse uus lõige, mille kohaselt kinnisvara asukohariigil on esmaõigus maksustada sellise osaluse võõrandamisest saadav kasu, mille väärtus tuleneb ükskõik millisel ajal 365 päeva jooksul enne võõrandamist vähemalt 50% ulatuses otseselt või kaudselt kinnisvarast. Ma palun seda /.../, ent väga olulist eelnõu toetada. Aitäh!

23:16 Aseesimees Martin Helme

Ettekandjale on ka küsimus. Palun, Dmitri Dmitrijev!

23:16 Dmitri Dmitrijev

Aitäh, austatud istungi juhataja! Lugupeetud rahandusminister! Parema selguse huvides küsin protokolli neljanda artikli kohta, millega muudetakse lepingu artiklit 10, mis puudutab dividendide maksustamist. Ja siinkohal küsin, kas ja kuivõrd Saksamaaga sõlmitud leping üldse mõjutab nii mitteresidendist füüsilisele isikule kui ka mitteresidendist äriühingule makstava dividendi maksustamist.

23:16 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh! See on hea küsimus ja vastus on, et see ei mõjuta seda. Saksamaaga sõlmitud leping ei mõjuta mitteresidendist füüsilisele isikule makstava dividendi maksustamist ja ei mõjuta see konkreetne leping ka äriühingule makstava dividendi maksustamist. Need varasemalt kehtivad regulatsioonid jäävad paika ka pärast selle protokolli ratifitseerimist.

23:17 Aseesimees Martin Helme

Rohkem küsimusi ma ei näe. Aitäh! Läheme kaasettekande juurde. Kaasettekandjaks on rahanduskomisjoni liige Dmitri Dmitrijev.

23:17 Dmitri Dmitrijev

Head kolleegid! Rahanduskomisjon arutas eelnõu käesoleva aasta 23. märtsil ja rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus andis meile ülevaate eelnõu sisust ja eesmärgist. Ülevaade oli piisavalt detailne ja komisjoni liikmetel ei tekkinud eriti sisulisi küsimusi ja seega komisjon langetas järgmised konsensuslikud otsused: võtta eelnõu Riigikogu täiskogu päevakorda kolmapäeval, 7.  aprillil, esimene lugemine lõpetada, muudatusettepanekute tähtajaks, määrata 10 tööpäeva, see tähendab kolmapäev, 21. aprill kell 17.15. Aitäh!

23:18 Martin Helme

Teile on küsimusi. Peeter Ernits, palun.

23:18 Peeter Ernits

Hea juhataja ja ettekandja, mul on selline küsimus, et taolisi eelnõusid on siin küll olnud, et kas oleks, on üldse võimalik sellisele eelnõule vastu olla. Aitäh!

23:18 Dmitri Dmitrijev

Aitäh, hea kolleeg! Praktika näitab, et igale eelnõule on võimalik vastu hääletada, aga mina, nii nagu rahandusminister, kutsun üles ikkagi seda eelnõu toetama.

23:18 Aseesimees Martin Helme

Tundub, et rohkem küsimusi ei ole. Me saame minna läbirääkimiste juurde. Kas fraktsioonidel on läbirääkimiste soovi? Ei näe fraktsioonidel ka läbirääkimiste soovi. Siis sellisel juhul juhtivkomisjon on teinud ettepaneku 352 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud. Määran muudatusettepanekute esitamise tähtajaks k.a 21. aprilli kell 17.15.


8. 23:19 Riigikogu otsuse "Euroopa Liidu taaskäivitamise kava rahastamise ja Euroopa Liidu Nõukogu otsuse omavahendite süsteemi kohta heakskiitmine" eelnõu (353 OE) esimene lugemine

23:19 Aseesimees Martin Helme

Läheme tänase päevakorra viimase punkti juurde. Kaheksas päevakorrapunkt: Vabariigi Valitsuse esitatud Riigikogu otsuse "Euroopa Liidu taaskäivitamise kava rahastamise ja Euroopa Liidu Nõukogu otsuse omavahendite süsteemi kohta heakskiitmine" eelnõu (353 OE) esimene lugemine. Ettekandja on rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus. Palun!

23:20 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

Hea asespiiker! Austatud Riigikogu, ma tänan selle võimaluse eest hoolimata hilisest õhtutunnist sellel olulisel teemal parlamendis arutelu pidada.

Möödunud aasta juulis, see oli loetud kuud pärast masendava mastaabiga tervisekriisi Euroopasse jõudmist, leppisid Euroopa Liidu riikide valitsusjuhid kokku erakordse paketi Euroopa Liidu poliitikate rahastamiseks aastatel 2021 kuni 2027. Ja oli selge, et sügav tervisekriis, millega kaasnes ka järsk majanduslangus, nõudis kiiret ja jõulist käitumist, nõudis ühiseid samme.

750 miljardi euro suuruse Euroopa Liidu taaskäivitamiskava loomise tähtsus on suur tegelikult mitte ainult koroonaviirustest ülesaamise kontekstis. Tegu on olulise märgilise nihkega päriselt koos ja ühtselt tegutseva Euroopa suunas, Euroopa Liidu suunas.

Pole mingi saladus ega üllatus, et Eesti jaoks on Euroopa Liidu püsimine ja toimimine, kosumine ja uus kasv eksistentsiaalne huvi. Selline  killustunud Euroopa Liit, kus igaüks võitleks ainult iseenda eest või oleks küüned enda poole, oleks meie jaoks, Eesti jaoks hukutav, ükskõik, kas siis majanduse, julgeoleku või ka inimeste igapäevase eluolu ja igapäeva elu vaates. 

Taskäivitamise kava, mis aitab selles kriisijärgses olukorras või tegelikult veel kestvas kriisis just neid riike, kes endast sõltumatutel põhjustel kõige rohkem haiget on saanud, kõige rohkem pihta on saanud. Kogu see rahastu, mida rahastatakse ühiselt, teeb kindlasti Euroopa Liitu tugevamaks ja teeb ka tuleviku kindlamaks. Ja see eelmisel aastal, eelmise aasta südasuvel tehtud otsus on, võib julgelt öelda, ka otseselt Eesti huvides.

Taaskäivitamise kavast 390 miljardit eurot suunatakse Euroopa Liidu eelarve kaudu toetustena liikmesriikidele –selleks, et liikmesriikide ja Euroopa Liidu majandus tervikuna kasvas, kasvaks kriisist välja tugevana.

Sisuliselt otsustati lühiajaliselt ühise laenamise abil võimendada Euroopa Liidu eelarvet rohkem kui kolmandiku ulatuses. Siis mitte ainult liikmesriikide, vaid ka Euroopa Liidu enda tervikeelarve reageeriks sellele tekkinud surutisele vastutsükliliselt.

Peaaegu 10 kuud tagasi, 15. juunil 2020. aastal andis ka tollane valitsusjuht, peaminister parlamendile põhjaliku ülevaate taaskäivitamise kavast ja selle rahastamisest. Nii et see arutelu on parlamendisaalis juba õige mitu aega tagasi peetud. Praegu tuleb öelda, et 2021. aasta esimene veerand läbi, aga kriis on jätkuvalt meiega. Aga mida Euroopa Liidu kodanikud ikka veel ei näe, on on paraku lubatud Euroopa taaskäivitamise raha. Ja just sellepärast ka see tänane eelnõu teile esitatud on.

Euroopa Komisjon ei saa Euroopa Liidu nimel turult taaskäivitamiseks raha laenanud enne, kui tõesti kõik liikmesriigid on lõpetanud enda siseriiklikud toimingud omavahendite otsuse heakskiitmisel. Esimesed selle ühise laenu arvel rahastatava kava maksed oleks kavas riikidele teha suvel – eeldusel, et kõik liikmesriigid  on selleks ajaks selle otsuse heaks kiitnud. Tänase seisuga on otsuse ratifitseerinud 13 liikmesriiki ja on teada, et enamus liikmesriike plaanivad selle otsuseni jõuda mai lõpuks.

Ja arusaadavalt Riigikogu mandaat on samamoodi vajalik. Ilma Riigikogu heakskiiduta ei saa Euroopa Liidu taaskäivituskava ellu rakendada ega rakenduda.

Euroopa Liidu taas0käivitamiskava on iseenesest ka selline hea tõestus või märk Euroopa Liidu solidaarsusest. Sellest tuge saavad rohkem need riigid, kes kriisis kõige rohkem pihta on saanud, kes kõige rohkem kriisis on kannatanud ja kannatavd siiamaani.  Samal ajal laenu tagasimakse koormus sõltub ikkagi peamiselt liikmesriigi jõukusest. Mida suurem on riigi osa Euroopa Liidu rahvuslikus kogutulus, seda suurem on selle konkreetse riigi koormus laenu tagasimaksmisel.

Eesti saab taaskäivitamiskavast tuge suurusjärguna kuni 0,8 protsenti SKP-st kuue aasta jooksul. See on praeguste teadmiste järgi ja arvutuste järgi kokku orienteerivalt poolteist miljardit eurot. Ja Eestile antud tugi on siis 0,39% Euroopa Liidu taaskäivituspaketi toetuste kogumahust, samal ajal kui meie keskmine tagasimakse koormus saab olema orienteerivalt 0,26%.

Miks ma neid numbreid rõhutan või välja toon? Kui keegi puhtalt, ütleme siis, nagu selles võtmes küüniliselt proovib läheneda või arvutusi teha, siis taaskäivitamiskava on lisaks Euroopa Liidu ühisele kasule Eestile ka eraldi vaadates sõna otseses mõttes tulus. Meile jõudev tugi on ligikaudu 48% suurem, kui me pika aja jooksul tagasi maksame.

Väga oluline on teadvustada seda, et ühine on see laenamine ainult selles tähenduses, et Euroopa Komisjonil tekib õigus emiteerida liidu nimel võlakirju ühiste poliitikate elluviimiseks. Ehk teisisõnu, ükski liikmesriik ei garanteeri teise riigi tagasimakse kohustust, iga riik vastutab oma tagasimakse osa eest ise. Ja kui liikmesriik peaks otsustama võtta Euroopa Liidu taakäivitamiskava laenuinstrumendist lisaks laenu – kokku on see võimalus siis Euroopa Liidu taasteerahastu kaudu kuni 360 miljardit eurot üle Euroopa Liidu –, siis need laenud, mida liikmesriik otsustab ise võtta, ei käi loomulikult üldse läbi Euroopa Liidu eelarve ja ei puutu üldse teistesse liikmesriikidesse.

Euroopa Liidu eelarve kulupoliitikate 390 miljardi võrra suurendamiseks võetava laenu tagasimaksmine saab toimuma rohkem kui 30 aasta jooksul ühtlase graafiku alusel ja see saab toimuma Euroopa Liidu eelarve sissemaksu kaudu.

Soodsast intressikeskkonnast kasu lõikav pikk laenugraafik võimaldab jaotada tagasimakse ka väga pikale ajale ja laenu teenindamise kulu saab olema keskmiselt tõenäoliselt alla 5% Euroopa Liidu eelarvekuludest.

Hea Riigikogu! Omavahendite otsus, mis teie ees on , , sisaldab ka ühte teist olulist muudatust, mida ma tutvustada soovin. See on nii, et esmakordselt Eesti liitumise järgsel ajal juurutatakse Euroopa Liidu eelarve finantseerimiseks ka uus turvaallikas,  uus omavahend, mis on ringlusse mitte võetud, ringlusse võtmata jäänud plastikpakendi kogusel põhinev omavahend.

Uute tuluallikate debatt ise on kindlasti kõigile silma jäänud, kestab juba pikka aega, kestab juba aastaid. Ja järjest tugevamaks on muutunud ka Euroopa Parlamendi hääl ja roll nende uute omavahendite eest seismisel.

Miks selliseid asju üldse vaja teha on või miks see vajalik on? Kokkuvõtlikult saab öelda, et tegu on muu hulgas ka sooviga stimuleerida või motiveerida ka Euroopa Liidu tulude kogumise kaudu Euroopa Liidu ühiste poliitikaeesmärkide täitmist.

Igal juhul on Euroopa Liidu üks üks olulisi eesmärke ka looduskeskkonna ja kliimahoid. Samal ajal plastikust, plastikpakenditest, mida ei võeta ringlusse, vaid mis jõuavad otsapidi kas loodusesse või prügimäele, on saamas üks suuremaid üleilmseid keskkonnaprobleeme. See on teema, mis kindlasti vajab sekkumist nii liikmesriikide kui ka Euroopa Liidu tasemel.

Andmed pakendite ringlussevõtu kohta kindlasti vajavad kriitilist korrastamist. Praeguse teadmise järgi tekkis Eestis 2018. aastal, see on viimane aasta, mille kohta meil praegu andmed olemas on, üle 55 000 tonni plastpakendijäätmeid ja 35000 tonni nendest jäätmetest jäi ringlusse võtmata ehk ligi 60% on see kogus, mida ringlusse võtta Eesti ei suutnud. Ja tuleb tunnistada, et praeguse seisuga me oleme oma ringlussevõtu suutlikkuselt Euroopa Liidus keskmisest nõrgem. Võrdluseks:  Euroopa Liidu keskmine on umbes 42% – oli 2018. aastal umbes 42%. Ja Eestis oli see protsent sel aastal umbes 38. 

See kindlasti on seda tüüpi probleem, mis vajab eelkõige sellist üsna otsustavat, laia käitumise käitumise muutust. Ja uus Euroopa Liidu omavahend, mille suurus lõpuks ja ka riigi poolt siis Euroopa Liidu eelarvesse makstav summa sõltub ikkagi konkreetselt liikmesriigis ringlusse võetud plastpakendite kogusest. See on täiendav motivaator, mis omal moel sunnib praktilistel rahalistel põhjustel liikmesriike kiiremini leidma leidma selliseid töötavaid lahendusi ühe suure keskkonnaprobleemi jaoks.

Pakendipõhine uus omavahend iseenesest suurendab praeguse seisuga Eesti sissemakseid Euroopa Liidu eelarvesse. Hinnanguliselt neidsamu 2018. aasta andmeid aluseks võttes on see suurenemine umbes 11 miljonit eurot aastas. Aga muidugi on tõsi, et mida ambitsioonikamad me oleme pakendijäätmete ringlusse võtmisel, mida suutlikumad me oleme pakendijäätmete ringlusse võtmisel, seda vähem ka meie sissemakse kasvab. Nii et tegu peaks olema loodetavasti ajas kahaneva ja keskkonnale olulist kasu toova omavahendiga ja tuluallikaga, mis paneb liikmesriike kiiremini efektiivsemalt tegutsema.

Austatud Riigikogu liikmed! Ma palun teil teie ees olevat eelnõu toetada. Ka sellest otsusest sõltub, kui kiiresti meil on taastekava ja taasterahastust võimalik kasutusele võtta. Aitäh! 

23:34 Aseesimees Martin Helme

Aitäh! Ettekandjale on ka küsimusi. Urmas Reitelmann, palun!

23:34 Urmas Reitelmann

Tänan, härra eesistuja! Proua minister! Päris armas on kuulata, kuidas te uut maksu defineerite, nimetades seda omavahendiks. Aga ma tuletan meelde, et maks jääb maksuks, nimetame seda kuidas tahes. Eelmisel reedel sisuliselt võeti Saksamaal Bundespräsident'i näppude vahelt ära sulepea, millega ta pidi sellesama laenulepingu allkirjastama. Asjad on Saksamaa põhiseaduskohtus. Asi venib, teadmata kui pikalt, ja ka väga paljud põhiseadusjuristid Euroopa ülikoolidest väidavad, et selline ühise laenu võtmine on räiges vastuolus Euroopa Liidu alusdokumentidega. Ja Euroopa Liidu tegutsemislepingu §-des 310 ja 311 täiesti must valgel kirjas, et Euroopa Liit ei tohi võtta laenu rahaturgudelt. Seal on must valgel kirjas, seal ei olegi teist võimalust üldse. Euroopa Liit on muutumise faasis ja ohtlikus muutumise faasis. Öelge, kas meil on, kas teil ministrina või Rahandusministeeriumi ametnikel on lootust, et see äärmiselt kahjulik ideoloogiline laen läheb meist mööda? Aitäh!

23:36 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh küsimuse eest! Siin oli palju väiteid, millega võiks muidugi pikalt vaielda. Kõigepealt ei ole teie ees olevas eelnõus ühelgi kombel mingisugust uut maksu sees. Kui te just oma fraktsiooniga ei taha tulla uue maksu kehtestamise ettepanekuga välja, siis ei ole sellist ettepanekut keegi Eestis ka parlamendierakondadest teinud. Ja Saksamaa viide. Saksamaa konstitutsioonikohtus olev vaidlus on teada. Ja seda, millal see Saksamaal olev tupikseis täpselt laheneb, kindlasti praegu keegi täpselt öelda ei oska. Aga Saksamaa valitsus on selles osas optimistlik. Ja sellele saan ja saame me kõik ka viidata, ega meil muud teadmist selles osas ei ole, mis puudutab Saksamaal käimas olevat vaidlust.

Aga nüüd teie viide Euroopa Liidu toimimise lepingule ja artiklile 311. Muidugi on see ilmselt omapärane tõlgendus. Tegelikult artikkel 311 ütleb muu hulgas, et liit varustab end oma eesmärkide saavutamiseks ja poliitika elluviimiseks vajalike vahenditega. Kogu seda õiguslikku poolt on muidugi päris põhjalikult analüüsinud nõukogu juriidiline teenistus, kõikide liikmesriikide juriidiliselt teenistused. Ka eelmisel aastal tollane valitsus, Eesti valitsus tellis Tartu Ülikoolilt õiguslikku analüüsi ja seesama tollase valitsuse teeninud tellitud õiguslik analüüs ütleb, et mingit vastuolu aluslepingutega ei ole. Nii et sellele on võimalik meil tugineda.

23:38 Aseesimees Martin Helme

Peeter Ernits, palun!

23:38 Peeter Ernits

Head lähenevat keskööd, proua minister ja hea juhataja! Mõnus on siin südaöö eel rääkida suurest rahast, aga konkreetne küsimus on, et kui makse ei tule, nagu te kinnitate meile, aga võlg on ikka võõra oma, siis kui palju me peame hakkama tagasi maksma ja mitu aastat me peame sellega arvestama, lugupeetud proua minister.

23:39 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh küsimuse eest! Selle laenu põhiosa tagasimaksed algavad 2027. aastal ja need kestaksid ühtselt jaotunult kuni aastani 2058, nii et pisut üle 30 aasta. Eesti osa sellest tagasimaksest on ligikaudu 34 miljonit aastas ja see tähendab, et meie SKP-st on see tagasimakse umbes 0,13%. See protsendiosa muidugi arusaadavalt väheneb, sest eeldatavasti meie SKP siiski hakkab kosuma jõudsalt pärast seda, kui kriis läbi saab. Ootame juba selle aasta teisest poolest majanduse uut kiiret kasvu.

23:40 Aseesimees Martin Helme

Helle-Moonika Helme, palun!

23:40 Helle-Moonika Helme

Aitäh, hea eesistuja! Hea minister! Meie majandus on tõepoolest päris kõvasti kannatada saanud ja ma usun, et me oleme suutnud ja suudame ka jätkuvalt üsna täpselt ära defineerida, kus on need kõige suuremad valukohad ja kus on kõige suurem vajadus selle raha järele või järeleaitamise järele üldse. Aga mina küsiksin, kas te suudate mõelda ka selle võimaluse peale, kui me äkki ise võtaksime endale vajalikus määras laenu ega ei osaleks selles ka Euroopa Komisjoni poolt, Euroopa Liidu poolt kaasapandud kasutusjuhendiga tugevalt ära määratud ja selles mõttes ka meie suveräänsust rikkuvas ühislaenus, et äkki me saaksime palju rohkem oma taaste-eesmärke täita ja teha seda nii, et me saame suunata toetusi sektoritesse, mis on tõepoolest meie riiklikes ja rahvusliku majanduse huvides. Ja ma küsiksin veel, et kuidas see otsus on kooskõlas meie 2003. aasta referendumi mandaadiga, mis lubas liituda riikide liiduga, aga nüüd me oleme jõudnud Euroopa ühendriikideni, kus on kooslusel oma maksud, oma võlg, oma eelarve. Aitäh!

23:41 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh! Oma eelarve on Euroopa Liidul olnud küll õnneks pikalt ja see on võimaldanud kindlasti sellistel riikidel, kus inimeste elatustase on ikka veel alla Euroopa Liidu keskmist, nende hulgas ka Eesti, oluliselt kiiremini oma majandust arendada, oluliselt kiiremini teha reforme, mis on kokkuvõttes nii inimeste sissetulekuid aidanud kasvatada kui aidanud hoida töökohti ja luua töökohti. Ja selle taaste- või taaskäivitamise kava tervikuna, taaskäivitamise rahastu kindlasti on väga suur võimalus selleks, et me saaksime teha nii reforme ja tegelikult aidata kriisist välja just nimelt tugevamana neid sektoreid, kus seda sellist täiendavat hoogu väga vaja on. Taaskäivitamise rahastu kaudu on meil võimalik umbes suurusjärguna miljard eurot, lõplik suurusjärk, nagu me teame, sõltub sellest, kui kiiresti meie majandus kriisist taastub ja kui see taastumine on kiirem, siis ka täiendav tugi, mida me vajame, on väiksem, aga praeguse teadmise järgi suurusjärgus miljard suunata nii digihüppesse, nii uutesse tehnoloogiatesse, aga tegelikult ka tervishoiuvaldkonda, mis kindlasti tuge vajab. Meil on sellesama taaskäivitamise kava kaudu võimalik muu hulgas maaelu arengu fondi suunata lisaraha, õiglase ülemineku fond, mis aitab kindlasti Ida-Virumaad väga olu