Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

header-logo

11:58 Infotund

12:00 Esimees Jüri Ratas

Head ametikaaslased! Austatud Riigikogu liikmed! Austatud valitsuse liikmed! Alustame 7. aprilli infotunniga. Kõigepealt viime läbi kohaloleku kontroll. Kohaloleku kontroll.

12:00 Esimees Jüri Ratas

Kohale registreerus 38 Riigikogu liiget ja puudub 63.

Tänases infotunnis osalevad järgmised valitsusliikmed: peaminister Kaja Kallas, ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt, tervise- ja tööminister Tanel Kiik. Head ametikaaslased! Kuna on eelregistreeritud ja esitatud 16 küsimust, siis ma teen ettepaneku, et võtame igas küsimuses ka siit saalist ühe täiendava küsimuse.


1. 12:01 Peaministri vastutus

12:01 Esimees Jüri Ratas

Lähme küsimuste juurde. Esimene on protseduuriline küsimus. Jevgeni Ossinovski, palun!

12:01 Jevgeni Ossinovski

Aitäh, austatud istungi juhataja! Mul on protseduuriline küsimus, mis puudutab peaministri esinemist poliitilise avaldusega vaktsineerimise korralageduse teemal, mille osas Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsioon on palve esitanud. Me arutasime seda põgusalt esmaspäeval, siis ei olnud veel teadmist, peaministril oli teisipäeval palju muid ülesandeid, nagu ma aru saan. Aga eile tuli meile meedia vahendusel sõnum, et peaministril ei ole midagi öelda ja sellepärast, et ta ei soovi meie ette tulla. Ta ise saab loomulikult seda ka kommenteerida infotunni käigus. Infotund ju loomulikult ei asenda, siin paariminutilised repliigid, tegelikku sisulist arutelu selle ühiskondlikus mõttes nii kriitilise teema osas. Mis teie täna hetketeadmine on selles osas, millal peaminister suvatseks siis parlamendi ette tulla, et põhjalikku arutelu selles olulises küsimuses pidada?

12:02 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Nii nagu on peaminister öelnud, et ta on kindlasti täna infotunnis, siis ta on kohal. Minul on olnud täna peaministriga jutuajamine. Peaministril on soov esineda minu info kohaselt sellel nädalal, homme poliitilise ettekandega. Nii et kui see avaldus meile tuleb, siis loomulikult olen ma valmis seda päevakorda homseks täiendama.

Nii, ma rohkem ei näe protseduurilisi küsimusi. Siis ma teen ettepaneku minna päevakorra juurde, küsimuste esitamise järjekorra juurde. Esimene küsimus on Riigikogu liikme Helle-Moonika Helme poolt, sellele vastab valitsuse liige peaminister Kaja Kallas, ja teemaks on peaministri vastutusest. Helle-Moonika Helme, palun!

12:03 Helle-Moonika Helme

Aitäh, hea eesistuja! Lugupeetud peaminister! On väga kena teid üle pika aja siin näha ja ma tunnustan seda, et te olete ka füüsiliselt siia kohale tulnud. Kahju ainult, et juba teist korda ei soovinud te siia parlamendi ette tulla, et jagada meiega plaane, mida te kavatsete ette võtta, et riik sellest kaosest ükskord ometi välja tuua. Opositsioonis olles oli teil küll kogu aeg mingi suur ja parem plaan, aga millegipärast hoiate seda seni kiivalt enda teada. Hoiate kõrvale ka parlamendi ette tulemisest. Nagu me praegu kuulsime, siis neljapäeval teil selleks mingi plaan on, nii et saame siis näha.

Aga nüüd peaministri vastutusest. Te jõudsite juba enne vaktsineerimistalguid öelda, et vaktsineerimise eest vastutab ainuisikuliselt minister Kiik, ja olete seda ka pärast kinnitanud. Aga kui teie valitsusjuhina ei kaasvastuta oma ministri töövaldkonna eest, ja ma järeldan, et selle loogika järgi käib see kõigi teie valitsuse ministrite kohta, siis tõusetub põhimõtteline küsimus, et mille eest peaminister Kaja Kallas üldse vastutab ja kui ta vastutusest kõrvale hiilib, siis milleks teda üldse vaja on. Me oleme olnud riigina kriisis juba tükk aega ja teid pole praktiliselt üldse näha olnud. Eelmine valitsus kehtestas tervisekriisi alguses kohe eriolukorra ja määras kriisistaabi juhiks peaministri. Mul on üha rohkem tunne, et teie vältisite eriolukorra väljakuulutamist, kuna andsid endale aru, et te pole võimeline seda kriisi juhtima. Las teeb seda teadusnõukogu, kelle kohta te opositsioonis olles põlglikult ütlesite "poliitviroloogid", ja terviseamet. Nüüd ehitate pandeemia varjus veel ka politseiriiki, seda teevad muuseas vaid nõrgad ja läbikukkumise hirmus juhid. Aga kui nii, siis mul on ikkagi küsimus: milleks meile üldse selline peaminister, kes millegagi hakkama ei saa ja millegi eest ei vastuta?

12:05 Esimees Jüri Ratas

Ma palun nüüd vastata peaminister Kaja Kallasel. Palun!

12:05 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Kõigepealt on mul hea võimalus õnnitleda Riigikogu uut juhti. Ma ei ole siin Riigikogus tõepoolest pärast seda valimist veel olnud, nii et palju jõudu Riigikogu istungite juhtimiseks. Teiseks ma tahaksin öelda, et mul on tõesti väga suur rõõm kuulda, kuidas te minust puudust tunnete. Ma pean tunnistama, et tundub, et teie tunnete minust rohkem puudust kui mina teist. Aga ma tõepoolest ei tööta enam Riigikogus, nii et te ei saa mind iga päev siin Riigikogus näha. Loomulikult ma tulen siia Riigikokku nii, nagu Riigikogu kodu- ja töökord ette näeb. Ja Riigikogu kodu- ja töökord näeb ette arupärimiste formaadi, mille korral Riigikogu liikmed saavad esitada oma küsimused, mida nad tahavad peaministrilt küsida, ja kutsuda peaministri siia ette. Siis mina pean nendele küsimustele vastama, teie saate küsida lisaküsimusi ja saate ise veel lõpuks kommenteerida. Lasin kontrollida, mitu arupärimist on Riigikogu liikmed teinud peaministrile. Ühe, Isamaa Erakonna poolt. Tegelikult te ei ole ise küsinud neid küsimusi, et kutsuda mind siia Riigikogu ette, nii nagu kodu- ja töökord ette näeb, kuidas peaministrit on võimalik siia ette kutsuda. Loomulikult ma käin Riigikogus täpselt nii, nagu kohustused ette näevad.

Nüüd teie küsimuse juurde. Meil on valitsuses erinevad valdkonnad, mille eest vastutavad erinevad inimesed, ja on erinevad ministrid, kes vastutavad oma tööülesannete eest. Kriisis ongi väga palju erinevaid tööliine, mille eest vastutavad erinevad ministrid. Aga kokkuvõttes vastutab kogu valitsuse töö eest loomulikult peaminister. Selle vastutuse eest mina mitte kuhugi ei põgene ja seda vastutust ma kannan ja seda tööd ma teen, nii et ma ei saa teie etteheitest aru. Ma vastutan igal juhul kokkuvõttes kogu valitsuse töö eest.

12:07 Esimees Jüri Ratas

Ja nüüd siit kohapealt registreeritud ... Vabandust! Täpsustav küsimus, Helle-Moonika Helme, palun!

12:07 Helle-Moonika Helme

Aitäh! Ma ikkagi läheksin selle vastutuse teemaga edasi. Vaadake, vaktsineerimine kukkus teil suures osas läbi. Plaan oli vaktsineerida 24 000 inimest, aga reaalselt vaktsineeriti 17 000. Ja nüüd süüdistatakse appi rutanud Medicumi ja Confido tohtreid. See on juba täiesti piinlik. Aga võib-olla te ei teagi sellest midagi, te olite ju ka kogu selle vaktsineerimistalgute aja kadunud. Jaa, õigus, nädalavahetusel ju meil peaministrit ei ole, sellepärast et te olete oma perega, et mitte läbi põleda. Aga sel ajal põlevad läbi arstid, õed ja teised ministrid, aga vaat peaminister, tema puhkab.

Te olite vahepeal pikalt ära, aga kas te ise ka aru saate, et olete praeguseks juba totaalselt läbi kukkunud? Koroona läks teil käest ära, vaktsiine ei jätku ja nende vähestegi jaotamisega jäite kohe jänni. Perearstid on rahulolematud, piirangud tapavad majandust, laenukoormus hüppab lakke, inimesed on mässu äärel, kehtestate siin mingit politseiriiki, propagandasse olete paigutanud miljoni, aga see väljendub vaid ähvardustes ja prime time'i uudistes süstivaid inimesi näidates, mis on ausalt öeldes üsna ebameeldiv. Väljumisstrateegia asemel pakutakse nüüd mingit värvilist lastekirjandust pealkirjaga "Valge raamat". Vabandust, aga see on naljanumber! 

Minu küsimus on ikkagi selline. Äkki te muudaksite oma hoiakuid ja hakkaksite lõpuks tööle, nagu üks riigijuht peab töötama, eriti kriisis või isegi sõjas – te olete ju ise ka sellist retoorikat kasutanud. Lõpetage oma töölaua taga tehtud ja photoshop'itud ilupiltide postitamine Facebookis, võtke ennast ükskord kokku ja võtke vastutus, kui olete selleks võimeline! 

Ja nüüd ma küsin teie käest nii, nagu te ise tavatsesite eelmise valitsuse ministritelt ja peaministrilt ikka küsida: kas teil häbi ka on?

12:09 Esimees Jüri Ratas

Palun, Kaja Kallas!

12:09 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Seda teie kirjeldust lugedes, siis mina küll ei tahaks teie kurjust täis maailmas elada. Tõepoolest, niivõrd palju sellist kurjust. Aga ma vastan nendele etteheidetele, mida te seal ütlesite. Esiteks, loomulikult peaminister olen ma 24 tundi seitse päeva nädalas, täpselt nii ongi. Tõepoolest, vahepeal juhtus see, et ma sain COVID-i viiruse ja see oli väga raske haigus, ja ma tõepoolest olin haige, nii nagu ka soovitatakse mitte tööd teha, kuna see haigus käib väga üles-alla.

Loomulikult vaktsineerimisega me tegeleme iga päev. Ja kui teie ütlete, et see oli läbikukkumine või vaktsineerimine on läbikukkumine, siis mina nii ei arva. Aga miks? Sellepärast, et me oleme suutnud vaktsineerida juba ligi 300 000 inimest, 21% Eesti elanikkonnast. Ja kui me võtame teie valitsuse ajal, siis vaktsineeriti 23 000. Ehk siis ülejäänud on kõik vaktsineeritud sellel ajal, kui meie valitsus on olnud ametis.

Mis puudutab seda nädalavahetuse suurvaktsineerimist, siis mina olen küll tänulik erasektorile, kes meid aitab. Ja mitte ainult Confidole või Medicumile, kes neid suurvaktsineerimisi korraldavad, vaid ka näiteks Sixfold, kes tuli appi ja tegi andmebaasi, mis oleks tulnud teha eelmisel suvel tõepoolest. Millega teie siis tegelesite, ma ei tea. Aga siis oleks tulnud teha see andmebaas, kuidas saaks jaotada neid vaktsiine vastavalt riskirühmadele, perearstidele, kuidas see pigem kiiresti nende perearstideni jõuaks ja kuidas perearstid saaksid jälgida, kus see vaktsiin parasjagu on.

Eelmisel nädalal oli meil eesmärk vaktsineerida üle 40 000 ja selle eesmärgi me täitsime. Igal nädalal oleme me vaktsineerinud rohkem inimesi kui varasemalt, v.a need nädalad, kui meil tuli vähem vaktsiine. Tõepoolest, praegu meil on vaktsiinide defitsiit, meil ei ole piisavalt vaktsiine ja me ei saa seda pakkuda kõigile Eesti elanikele. Mis oli nädalavahetuse üks suur õppetund või isegi mitte õppetund, aga positiivne pool, oli see, et suurvaktsineerimine erasektori toel töötab, siis kui meil vaktsiine piisavalt on, et me saame selle anda vabaks siis kõigile, mitte ainult riskirühmadele. Senikaua on meil see plaan ikkagi see, et me põhiliselt süstime riskirühmi, me põhiliselt süstime eakaid, selleks et neid tuua sellest riskist välja. Ja miks? Selleks et vähendada koormust meditsiinisüsteemile, et meie haiglavõrk peaks vastu.

12:12 Esimees Jüri Ratas

Nüüd üks lisaküsimus. Kert Kingo, palun! Austatud Kert Kingo, kahjuks ei ole teid kuulda saalis. Et kas me saame korraks uuesti proovida, ühendust luua? Kert Kingo, palun! Ma loodan, et te mind kuulete, et teid ei ole jätkuvalt kuulda infotunnis. Kas on mõeldav, et te panete korraks Chrome'i kinni ja siis uuesti avate? Sellest on olnud abi eelnevatel kordadel. Proovime uuesti luua ühendust Kert Kingoga, palun.

12:13 Kert Kingo

Kas mind on nüüd kuulda?

12:13 Esimees Jüri Ratas

Teid on nüüd kuulda ja on ka pildis näha. Palun!

12:13 Kert Kingo

Lugupeetud istungi juhataja! Hea peaminister! Oleme juba korduvalt kogenud, et te ei soovi tulla parlamenti andma ülevaadet riigis leviva epideemia kohta. Te ei pöördu teleekraani vahendusel otse oma rahva poole, näitamaks oma toetust sellel keerulisel ajal ja väljendamaks mõistmist  ning hoolivust. Te eirate parlamenti ja oma rahvast. Ja see, et te teete postitusi sotsiaalmeediasse, ei vabanda teid mingit moodi välja. Peaministrile ei ole kohane suhelda avalikkusega ainult sotsiaalmeedia vahendusel. Mäletan, et parlamendiliikmena oli teie üks meelisväljendeid sõnaühend "poliitiline vastutus". Kasutasite seda peaaegu iga eelmise valitsuse ministri puhul ja nõudsite poliitilise vastutuse võtmist. Arvestades, et te pole senini mõistnud peaministri vastutust ja ülesandeid, pole saanud hakkama ei riigi ega kriisi juhtimisega ning olete lõpuks saanud oma CV-sse soovitud rea, siis kas te näitaksite oma tegudega, et te ise teate, mis on poliitiline vastutus, ja teil on nii palju vastutusvõimet, et võtate poliitilise vastutuse ning astute tagasi?

12:14 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

12:14 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh selle küsimuse eest! Esiteks, ma suhtlen Riigikoguga. Eile olin riigikaitsekomisjonis, täna olen siin, hommikul olin vanematekogus, täpselt nii, ja kui te soovite küsimusi küsida minult, mind siia suure saali ette, siis selleks on Riigikogu kodu- ja töökorras formaat, mis on arupärimised. Arupärimisi te mulle esitanud ei ole. On esitanud Isamaa fraktsioon, tulen vastama järgmisel esmaspäeval ja niimoodi vist, või ülejärgmisel esmaspäeval. Aga selline formaat on ette nähtud, niimoodi, sellega saab planeerida ka peaministri töökava.

Nüüd see, et teie küsimus, et kas ma astun tagasi. Juhin tähelepanu, et isegi see tavaline 100 kriitikavaba päeva, mis valitsustele antakse, ei ole veel mööda läinud. Et te olete muidugi väga jõuliselt alustanud ja selles suhtes suur tunnustus, aga ma ei näe mingit põhjust, miks ma peaksin tagasi astuma, just sellel põhjusel, et seda kriisi on vaja praegu lahendada. Me tegeleme sellega, et rohkem inimesi saaks igapäevaselt vaktsineeritud, me tegeleme sellega, et saada vaktsiine Eestisse juurde, me tegeleme sellega, et siis meditsiinisüsteemi hoida koormuse alt või tuua koormuse alt välja, ja me tegeleme sellega, et ühiskonda nii palju kui võimalik avatuna hoida. Kõige sellega me tegeleme ja see on meie töö. Aitäh!

12:16 Esimees Jüri Ratas

Tänan! Sellega lõpetan küsimuse käsitlemise. 


2. 12:16 Vaktsineerimine ja testimine

12:16 Esimees Jüri Ratas

Liigume edasi teise küsimuse juurde, selle on esitanud Riigikogu liige Helir-Valdor Seeder, sellele vastab peaminister Kaja Kallas ja teemaks on vaktsineerimisest ja testimiseks. Helir-Valdor Seeder, palun!

12:16 Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Austatud peaminister, me tõepoolest tunneme siin Riigikogus teist puudust ja ma loodan, et teie ikka meist ka. Vähemalt mina küll kindlasti. Millegipärast ajakirjanik Toomas Sildam väidab, et ma ei tahtvat teiega suhelda. Ma ei tea, kust see informatsioon pärit on, ega see algallikas ometigi teie ei ole? See on mul niisugune sissejuhatav küsimus. Aga nüüd sisulise küsimuse juurde. Teie varasematest vastustest nii siin infotunnis kui ka mujal on jäänud mulje, et te olete eelmise valitsuse ohver ja eelmise valitsuse halbade otsuste pantvang ja iseseisvat agendat peaministrina kehtestada ei saagi. Ja nii ka kiirtestimise puhul me teame, et minister Tanel Kiik on olnud väga skeptiline kiirtestimise puhul kiirtestide osas ja nende kasutusele võtmise osas,  mida väga mitmed riigid on edukalt rakendanud nii-öelda ennetava informatsiooni saamiseks ja mis on olnud oluliselt abiks nakkuse leviku avastamisel. Ja võimalik on siis olnud ka inimesi vastavalt üritustele lasta. Me teame, et haridusministeeriumil on plaan nüüd seoses eelseisvate eksamite ja koolilõppude ja sisseastumistega võtta kasutusele testimine, ja ma arvan, et see on õige. Aga lisaeelarves on väga napilt ette nähtud selleks raha, mis ei võimalda laialdaselt seda kasutada. Minu küsimus on: miks see nii on ja kas selle põhjus on ka minister Tanel Kiik, kes on olnud väga skeptiline juba eelmises valitsuses ja on nüüd jätkuvalt ja kehtestab ikka jätkuvalt ka eelmise valitsuse agendat? Aitäh!

12:18 Esimees Jüri Ratas

 Kaja Kallas, palun!

12:18 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Kiirtestid on Terviseameti poolt lubatud ja nad on ka müügis. Ma tean, et paljud ettevõtted k neid kiirteste kasutavad. Ma tean ühte ettevõtet, kes ütles, et ta tegi kiirtestid ja inimestel ei olnud mingeid sümptomeid, aga ta sai oma ettevõtte pealt 30 inimest, kellel see test näitas positiivset tulemust. Minu meelest on positiivne see, et ettevõtted neid teste kasutusele võtavad. Jah, nad ei ole nii täpsed kui PCR-testid, aga nad annavad ikkagi mingi esialgse indikatsiooni.

Haridus- ja teadusminister on koostöös Terviseametiga tõepoolest otsinud neid lahendusi, kuidas eksamitel kontrollida, et seal ei tekiks mingit viiruse levikut. Esialgu oli plaan kasutada ka neid kiirteste, aga kuna need endiselt hõlmavad ninast sügavalt proovi võtmist, siis seda laste puhul või noorte puhul pigem peljati ja seetõttu mindi selle lahenduse peale, et tehakse süljetestid. Aga kui teie küsimus on see, kas me kavatseme kiirteste asendada PCR-testidega, siis seda plaani meil praegu ei ole.

Aga küsimus selle kohta, kas võtta neid ulatuslikumalt kasutusele praegu selle viiruse tuvastamiseks. Me oleme siiski kasutanud PCR-teste, mis on täpsemad kui kiirestid, aga see ei tähenda, et kiirtestide kasutamine oleks kuidagi keelatud või neid ei oleks juba suures hulgas kasutusel. Ja ettevõtted seda teevad. Aitäh!

12:20 Esimees Jüri Ratas

Palun, täpsustav küsimus, Helir-Valdor Seeder!

12:20 Helir-Valdor Seeder

Aitäh! Ei, me ei ole tõesti silmas pidanud mitte nende PCR-testide asendamist, vaid ikka kiirtestide laialdasemat kasutuselevõttu. Ja see vastus, et te ei takista või ei keela, et on kättesaadav, on üks asi, ja et ka tööandjad kasutavad, on väga hea. Aga minu küsimus just ongi, et miks me ei soovi haridussüsteemis neid laialdasemalt kasutada. Ja praegune summa lisaeelarves ei võimalda neid kiirteste nii palju soetada, et seda saaks laialdasemalt kasutada. Me oleme teinud lisaeelarve menetlemisel ka vastava ettepaneku, et suurendada vastavat kulurida. Koalitsioonisaadikud ei ole seda toetanud. Ma küsin veel kord üle, et miks me ei soovi neid laialdasemalt kasutusele võtta ja mitte teisi teste asendada, vaid abistava vahendina, mis võimaldaks haridussüsteemis, ma arvan, et tööd paremini korraldada ja kiiremini normaliseerida.

Ja teine küsimuse pool. Ma tuletan ikka meelde, et kas teie olete ajakirjanik Sildamit informeerinud, et kuidagi me omavahel ei saa suhtlemisega hakkama. Minul ei ole küll mingeid probleeme, mina hea meelega suhtlen teiega ja sagedamini, kui me seni oleme seda saanud siin teha põgusalt.

Ja kolmas asi, mida ma tahan küsida. Tänasel vanematekogul te väitsite, et Eesti põhiseadus takistab vabat tegutsemist kriisi ohjamisel, et piiridel ei ole võimalik inimesi testida, kes saabuvad, kõiki, et põhiseadusest tulenevalt seda rakendada ei saa Eestis, karantiini suunamine on takistatud, sest põhiseadus ei võimalda seda, ei võimalda ka koroonahotellide asutamist jne. Kas tõepoolest on meil siin ilmnenud nüüd, et kriisi ohjamisel on takistuseks kehtiv põhiseadus, või on arutelul olnud, et saaks siis põhiseadust hakata muutma selles osas, et tulevikus neid kriise võimalikult paindlikult ja efektiivselt ohjata?

12:22 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

12:22 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Palju küsimusi, katsun järjest vastata. Kiirtestide laialdasem kasutuselevõtt koolides. Selle põhipõhjus, miks me seda ei tee, on see, et Terviseameti soovitusel peaks neid teste tegema, kiirteste ka tegema meditsiinipersonali juuresolekul. Ehk siis igaüks ise ei saaks neid teha ega ei saaks ka teha õpetajad. Ja see, nagu ma ütlesin, see kiirtest ikkagi hõlmab seda, et sa pead selle tiku endale sügavale ninna ajama, ja lapsed seda kardavad ja see liialt lapsi ka traumeerib. See oli ka põhjus, miks me siis eksamitel siis tegime selle pingutuse, et oleksid need süljetestid või kurguloputusvedelikutestid.

Nii. Nüüd teine küsimus. Ma ei tea, mida väidab ajakirjanik Toomas Sildam, aga mina ei ole temaga teist rääkinud, et seda ma teinud ei ole. Nüüd küll oli siin korra Riigikogu infotunnis, kui Reinsalu väga siis ründas, et mina ei soovivat temaga suhelda, et lihtsalt tema minuga ei soovinud kordagi suhelda, kui ma olin opositsiooni kõige suurema erakonna juht, siis vaata, need asjad muutuvad, et nüüd, kui oled sina opositsioonis, tahad sina minuga suhelda, võib-olla mina ei taha praegu sinuga väga palju suhelda, kui see enne oli vastupidi. Aga ma arvan, et me leiame teineteist ja saame suheldud, kui on konkreetsed teemad, nagu me oleme ka rääkinud, kui me rääkisime vaktsineerimisest, ma helistasin, sa võtsid telefoni vastu, täpselt nii kõik toimib.

Nüüd kolmas küsimus, põhiseadus. Need asjad, mida ma tõin vanematekogus välja, põhiseadus ütleb, siin mul seda kaasas praegu ei ole, aga sõnastuse mõttes see mõte, põhimõte on inimese kehaline puutumatus. Nüüd kui me räägime testidest, siis see põhiseadus takistab inimesi sundtestida. Ma arvan, et siin on nii mõnigi Riigikogu liige, kes hakkaks selle vastu väga protesteerima, kui inimesed, kes tulevad, siis võetaks kinni, surutaks neile kindlasti see vatitikk ninna. Mida me oleme võimaldanud? Me oleme teinud reeglid, et sa pead olema kas isolatsioonis või sa saad ennast n-ö sellest isolatsioonist vabastada negatiivse testiga. Me oleme loonud inimestele selle võimaluse. Nüüd teine, suruda inimesed nendesse koroonahotellidesse, põhiseadus tegelikult keelab inimeselt vabaduse võtmise sundkorral ilma sellise põhjuseta, mis põhiseaduses on sätestatud või karistusseadustikus. Nii et need on need põhjused. Põhiseadus ei takista kriisi ohjamist. Seda ma ei ole öelnud. Ma rääkisin nendest kahest konkreetsest asjast: sundtestimine ja sundkorras siis koroonahotellidesse inimeste vangistamine, kes tulevad reisilt. Aitäh!

12:25 Esimees Jüri Ratas

Ja nüüd üks lisaküsimus siit. Kalle Grünthal, palun!

12:25 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud peaminister! Mulle tundub isiklikult, et teie juhtimisel viiakse praegu läbi Eesti inimeste osas ebaseaduslikult tervise- ja teadusuuringuid ja seda järgmistel põhjustel. AstraZeneca vaktsiini pakendilehel on kirjas, et selle vaktsiini järelmõjud ei ole teada vanemate inimeste osas 60. eluaastast alates, samuti ei ole teada seda, millised on järelmõjud ka noorte hulgas. Ja põhimõtteliselt on ka öeldud seda seal, et kui te saate teada mingeid probleeme, siis andke aga julgesti teada Terviseametile. Seega puudub meil vaidlus selles osas, et neid asju ei ole täpselt uuritud, nii nagu vaja.

Edasi. Maris Jesse, vaatamata sellele, et 60. aastaste inimeste osakaal ei ole teada, on ta saatnud välja 22. märtsil kirja, kus ta teeb ülesandeks hakata üle 60-aastaseid vaktsineerima. Ja nüüd on kummaline olukord see, et absoluutselt pole saanud infot selle kohta, mis on need tingimuslikud lepingud, tingimuslik kasutusõigus sellele ravimile. Ja seda ei saa Ravimiametist ega ei saa ka Jaak Aabi käest, kelle käest ma olen neljal korral seda küsinud. Väga huvitav on see, et möödunud neljapäeva hommikul Kuku Raadios öeldi selline uudis, et teie olete teinud pakkumise firmale Johnson & Johnson vaktsiinide saamiseks, ja pakute vastu teadusuuringuid ja meditsiiniuuringuid ja sama ütlesite ka ETV saates. Öelge nüüd ausalt ära, tähendab, kas Eestis käib inimeste ebaseaduslik vaktsineerimine, mis on vastuolus §-ga 12 põhiseaduses, kuna inimesi ei tohi nende teadmata allutada teadus- ja meditsiinikatsetele.

12:27 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

12:27 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Ei, ei käi. Teie vandenõuteooriad on muidugi väga hoogsad, aga mina ei ole lugenud vaktsiinipakendit ega  infolehte, ma imestan, et te seda olete teinud. Aga mis puudutab nüüd Euroopa Ravimiameti soovitusi, siis tõepoolest alguses öeldi, et ei olnud soovitust kasutada seda vaktsiini üle kuuekümnestele, kuna polnud piisavalt teadusuuringuid. Natuke hiljem, kuupäevasid ma peast ei tea, tuli Euroopa Ravimiameti otsus ja ka Eesti immunoprofülaktika komisjoni otsus, et nüüd on piisavalt uuritud ja pole vanematele inimestele ohtu. Selle tulemusena siis soovitati seda kasutada kõigil. 

Nüüd edasi, tõepoolest, need sõnumid on olnud ka Euroopa Ravimiameti poolt eksitavad. Aga kui te küsite, et teie see teooria, et justkui on mingi tohutu, ma ei tea, plaan inimesed sundvaktsineerida ja teha kõike, ma ei tea mis hulle asju, siis mul selliseid plaane ei ole.

12:29 Esimees Jüri Ratas

Sellega lõpetan antud küsimuse käsitlemise.


3. 12:29 Tervisekriisi juhtimisest

12:29 Esimees Jüri Ratas

Liigume edasi kolmanda küsimuse juurde infotunnis. Selle on esitanud Riigikogu liige Indrek Saar ja sellele vastab peaminister Kaja Kallas,  teemaks on tervisekriisi juhtimisest. Indrek Saar, palun! Vabandust, Indrek Saar, ma ... Andke andeks, ma korraks pean teid katkestama. Helle-Moonika Helme, protseduuriline küsimus, palun.

12:29 Helle-Moonika Helme

Aitäh! Mul on tõesti protseduuriline küsimus. Lähtudes peaministri vastusest, jäi mulle üks asi ebaselgeks. Kas ei tohi küsida kriitiliselt ja juhtida tähelepanu riigis toimuvale? Kas kusagil töö- ja kodukorras on kirjas, et me peame oma küsimustega peaministrit nunnutama, ja kui küsida kriitiliselt ja asjalikult, siis siin see sildistatakse kohe kurjuseks?

12:29 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ei, küsimuste sisu pole kuidagi reguleeritud. Riigikogu liikmel on vabadus küsida neid küsimusi, mis on südamel, ning peaminister ja valitsuse liikmed vastavalt nendele küsimustele nii, nagu nad soovivad. Seda ei ole kuidagi reguleeritud. Saame siit edasi minna. Indrek Saar, ma vabandan, nüüd on sõna teil, palun!

12:30 Indrek Saar

Aitäh, lugupeetud juhataja! Austatud peaminister! Ma kõigepealt sooviksin teid tunnustada nende sõnumite eest, mis eile õhtul avalikkuseni jõudsid. Ehk siis ma saan aru, et valitsus lõpuks on jõudnud sinnamaani, et kavandamisel on see, mida teie olete nimetanud valgeks raamatuks. Nende esimeste signaalide järgi võib aru saada, et te püüate vähegi pikemalt ette ühiskonnas kokku leppida, kuidas me peaksime selles tervisekriisis käituma erinevate stsenaariumide puhul. See on midagi, mis põhimõtteliselt sobib sotsiaaldemokraatidele ja ka mulle isiklikult palju paremini kui selline isside valitsus, kus patroneeritakse ja öeldakse iga päev, millised sokid hommikul peab jalga panema ja mida päeva jooksul tegema peab. Selline vähegi pikem vaade on minu arvates väga-väga teretulnud ja ma väga loodan, et valitsus sellega siiralt tänasel päeval tegeleb. Lisaks on see ju midagi, millest me oleme siin viimastel kuudel mitu korda rääkinud. Koos me nõudsime seda kuude kaupa eelmiselt valitsuselt ja mina olen küsinud korduvalt peaministri käest. Siiamaani on see vastus olnud hägus, aga nüüd ma saan aru, et te tegelikult tegutsete. See on väga tore

Aga siiski, millega ma ei saa absoluutselt nõus olla, on see, et kogu selles vaktsineerimise segaduses, mis viimastel nädalatel on kerinud ennast meie ees järjest rohkem lahti, ütlete te, et arupärimine on see formaat, millega Riigikogu peaks teema arutamisel piirduma. Arupärimine võtab reeglina aega nädalaid, et mitte öelda kuid, enne kui ministrid sellele vastamiseks tavaliselt Riigikogu ette jõuavad. Nii aktuaalses teemas ei tohiks see arutelu kindlasti toimuda nädalate pärast. Sellepärast on mul küsimus: miks te olete oma varasematest seisukohtadest, kui me oleme koos eelmiselt peaministrilt nõudnud, et ta tuleks kiiresti Riigikogu ette kriitilises situatsioonis – miks te olete selles nüüd mööndusi teinud ja ütlete, et teil ei ole Riigikogule selles situatsioonis midagi öelda?

12:32 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

12:32 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh selle küsimuse eest! Kõigepealt see, millele ma viitasin ja mille kohta me tegelikult ju Riigikogus koos opositsioonis olles tegime ka ettepanekuid, oli see, et arupärimistele vastamise aeg peaks olema lühem. Riigikogu kodu- ja töökorda võiks muuta just selle pärast, et just nende aktuaalsete küsimuste käsitlemiseks peaks olema selline formaat, et kiiresti saab inimesi Riigikogu ette kutsuda. Õigusriigis me peame lähtuma seadustest ja mul on ettepanek Riigikogule muuta seda seadust niimoodi, et arupärimiste tähtaeg oleks lühem.

Nüüd sellest, mis oli tol korral, kui me olime opositsioonis. Siis oli selline olukord, kus peaminister oli öelnud, et ta tuleb poliitilise avaldusega, ja meie küsimus oli, et miks ta ei tule sellega varem. See oli seotud selle ajastusega. Loomulikult, seadus näeb ette võimaluse esineda poliitilise avaldusega ja täpselt selle poliitilise avaldusega ma tahaksingi homme esineda. Ma olen esitanud Riigikogu juhatajale palve, et tulla tutvustama seda valget raamatut.

Selle valge raamatuga seoses on mul veel see mõte, et kuigi homme me saame selle mingisse sellisesse esialgsesse formaati, et seda tutvustada, aga me tahaks kindlasti teha ka arutelusid, et tekiks n‑ö alt üles lähenemine, et mitte, et me oleme kõik selles olukorras olnud, kõik ühiskonna liikmed, et see ühiskond ei käiks kogu aeg kinni-lahti, vaid tegelikult igaüks juba teab, mida peab tegema, ja pakuks ka omalt poolt välja. Hea näide oli ju see, kui siin kriisi ajal kaubanduskeskustega minister rääkis läbi, millised on meetmed, enesekorralduslikud reeglid, mida nad ise saavad teha, ja nad tulid sellega välja. Sellised [meetmed] peaksid olema ka teistes valdkondades just selleks, et igaüks meist teaks, mis me sel hetkel peame tegema ja kuidas käituma, kui ohutase on kollane või oranž. Aga me jõuame sellest rääkida ka Riigikogus erinevates formaatides, et kuulata kindlasti ka teie ettepanekuid.

12:34 Esimees Jüri Ratas

Aitäh, ma korra sekkun info edastamisega. Kuna see küsimus ka seda antud teemat puudutab, siis tõesti on tulnud taotlus peaministrit, et tulenevalt Riigikogu kodu- ja töökorra seaduse §‑st 155 soovib peaminister Riigikogus 8. aprillil, see on homme, istungil esineda poliitilise avaldusega koroonaviiruse mõjude leevendamise kavast kestusega kuni 15 minutit. Peaministriga on ka räägitud, et Riigikogu liikmetel oleks võimalik üheks küsimuseks. Ma olen täiendanud homset päevakorda selle poliitilise avaldusega esimese päevakorrapunkti osas. See on infoks praegu. 

Aga lähme edasi. Täpsustav küsimus, Indrek Saar, palun!

12:35 Indrek Saar

Tuleb tõdeda, et siiski need asjad, millest sotsiaaldemokraadid räägivad, küll aeg-ajalt pika vinnaga, aga vähemalt mingilgi kujul saavad ikkagi teoks. Ma loodan, et tulevikus reageerimistempo tõuseb, nii nagu ma loodan, et kõik see, mis puudutab kogu vaktsineerimisprotsessi, selle juhtimiskvaliteet hakkab oluliselt tõusma. Sest me oleme näinud nädalate kaupa seda – no sellest on oma omamoodi saanud samasugune saaga, nagu eelmisel valitsusel oli see pühapäevane raadiosaade, kui hirmuvärinal paljud ootasid, mis siis pühapäeval raadios öeldakse, ja järgmine nädal valitsus oli sunnitud sellega tegelema –, et korduvad vaktsineerimise aktsioonid, mida siis tagantjärele, kui nad on läbi kukkunud, pilootideks nimetatakse, tähendavad seda, et järgmisel nädalal tuleb tegeleda selle selgitamisega, miks need asjad niimoodi läksid, mida tegelikult mõeldi, miks need asjad ei olnud läbi mõeldud ja miks tekkis nii palju segadust. 

Ehk siis selles selles kontekstis on minu küsimus teile, lugupeetud peaminister, kes te olete öelnud, et vaktsineerimine on absoluutselt prioriteetne tegevus selle jaoks, et viiruse levik saada kontrolli alla, et me mingilgi määral saaksime oma tavapärase elu rutiini juurde hakata tagasi pöörduma, kogu selles segaduses: mis on teie kava? Mida te kavatsete selle vaktsineerimiskorralduse poole pealt riigi juhtimise koha pealt lähiajal ümber korraldada selleks, et me võiksime olla kindlad, et need järjest ja järjest kuhjuvad segadused hakkavad saama lahendust? Aitäh!

12:37 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Ma ei ole teiega nõus, et vaktsineerimine on mingi täielik korralagedus. Kui me vaatame seda, et vaktsineerimine on Eestis kulgenud edukalt, me oleme üle 21% Eesti elanikkonnast juba vaktsineerinud, täisealisest elanikkonnast. Nüüd, 200 000, üle 231 000 inimese on saanud vaktsiini ja Euroopa Liidus oleme kolmandal kohal oma vaktsineerimise kiiruses. 

Loomulikult vaktsineerimine on seotud nende vaktsiinidoosidega, mis Eestisse saabuvad, ja paraku need ei ole läinud vastavalt sellele, mida on meile lubatud. Neid doose on tulnud vähem, seetõttu me tegutseme vaktsiini defitsiidi tingimutes. Me oleme kokku leppinud, et kaks kolmandikku peab vähemalt minema riskirühmade vaktsineerimiseks ja üks kolmandik eesliinile. Kui meil on tulnud vaktsiine vähem, siis me oleme selle vaktsineerimisega siis peatanud just eesliinil, et saaks meditsiinisüsteemi koormuse alt välja vaktsineerida just riskirühmi.

Eelmisel nädalal me eesmärk oli vaktsineerida 40 000 inimest, me vaktsineerisime 41 000. Pühadeaegsel kolmel päeval oli meie eesmärk vaktsineerida 20 000, me vaktsineerisime ära 17 000, ja just sellel põhjusel, et saada kätte neid vanemaealisi. Jah, sellest nädalavahetusest on õppetund. Õppetund on see, et kui me teeme suurvaktsineerimisi, siis vanemad inimesed, keda me eelkõige soovime praegu vaktsiini defitsiidi tingimustes vaktsineerida, tahavad personaalsemat lähenemist. Nad tahavad seda, et nad saaksid perearstiga suhelda ja nad tahavad ka seda, et nad saaksid kodu lähedal seda teha.

Ja kui me vaatame erinevaid linnasid, siis paljudes linnades läks ka nädalavahetusel väga hästi. Näiteks Pärnu, kes sai kätte nii need riskirühmad, keda me soovisime saada, kui nad said tegelikult kõik doosid vaktsineeritud. Ja sellepärast, et seal oli üks koht, kõik eakad teadsid, et sinna saab minna, sealt saab seda vaktsiini. Tallinn on niivõrd suur, et mida me saime teada eakatelt, on see, et kui on vaktsineerimine korraldatud kuskil Lasnamäel, siis Nõmme eakas ootab, kui see vaktsineerimine pigem tuleb tema kodu lähedale. Ja seetõttu ka ta tahab konsulteerida, ta tahab minna oma perearsti juurde, kes teab tema varasemaid muresid, ta tahab rohkem suhelda. Nii et seetõttu me kõik need vaktsiinidoosid, mis jäid üle nädalavahetusest, suunasime edasi perearstidele, et nad saaksid just neid riskirühmi kätte.

12:40 Esimees Jüri Ratas

Ja nüüd üks lisaküsimus, Kalle Grünthal, palun!

12:40 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud peaminister! Kui ma küsisin teie käest eelmine kord siin küsimuse, mis puudutas pakendilehe sisu, kus ei ole teada vanemate inimeste osas selle vaktsiini kõrvaltoimed, ei ole teada noorte inimeste osas selle kõrvaltoimed. Kui te saate teada nendest kõrvaltoimetest, siis on vaja seda informeerida. Ja ma ütlen, kuulates teie vastust, tähendab, mulle jäi selline mulje, et kas vastuste andja osas istub mingi peaminister või mingi naljanumber. Tähendab, te tegelete valitsuse tasandil kõige kõrgemalt vaktsineerimisega ja te ei ole kursis vaktsiini pakendilehel kirjutatud kõrvaltoimete asjaoludega. Te nimetate seda vandenõuteooriaks. Kas siis kõik arstimid, mis on, tähendab, on vandenõuteoreetikute poolt kirja pandud?

Ja nüüd te sõlmite mingisuguseid diile, tähendab, Johnson & Johnsoniga, pakute välja, tähendab, uuringuid, teadusuuringud Eesti rahval. Ma ei tea, kas te kunagi ütlesite Jüri Ratasele niimoodi, tähendab, et Jüri Ratas müüks Eesti maha esimesel võimalusel. Aga kui Ratas seda teeb, siis on ta väga kaval ja tark, aga teie lihtsalt naiivselt müüte selle maha.

Kuidas on võimalik liigitada informatsioon pakendilehel vandenõuteooriate ossa? Öelge, palun, mikste ei ole kursis sellega, tähendab, mida need vaktsiinid endaga kaasa toovad. Teie juhite valitsust ja ütlete, et kannate kõige kõrgemat vastutust. Aitäh!

12:42 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

12:42 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Mina ei ole meditsiinitöötaja, mina olen hariduselt jurist ja mina ei tea kõike seda, mida peavad tervishoiuteenuse osutajad teadma. Küll aga olen ma loomulikult lugenud Euroopa Ravimiameti ravimiohutuse riskihindamise komitee otsuseid, ja siit ma tean väga hästi: komitee hindas vaktsiini võimalikku seost trombijuhtudega ja leidis, et vaktsiini kasu võitluses COVID-19 haigusega kaalub jätkuvalt üles kõrvaltoimete riski. Vaktsiin ei ole seotud trombemboolia üldise suurema tekkeriskiga, vaktsiinil ei ole kvaliteedi või tootmise probleeme, mis võiksid kõrvaltoimeid põhjustada. Siiski võib vaktsiin olla seotud väga harvaesinevate trombidega, mis esinevad koos vereliistakute vähesusega ja kaasnevad veritsused.

See otsus oli 18. märts. Selliseid trombijuhte 16. märtsi seisuga ... Vaktsiini üle maailma on saanud üle 20 miljoni inimese, vabandust, Ühendkuningriigis ja Euroopa Majanduspiirkonnas, üle 20 miljoni inimese. Euroopa Ravimiametil on teada seitse juhtu tromboosist ja 18 juhtu ajuveenide trombidest. Nüüd, kui me võtame lendamise, lennukiga lendamine, 30 miljoni reisija kohta tuleb 20 000 trombijuhtu. 20 000 trombijuhtu, kellest 2000 surevad. Ehk siis see, mida on öelnud Euroopa Ravimiamet, loomulikult me kõik jälgime. Me jälgime ka seda, mida ütleb Eesti immunoprofülaktika ekspertkomisjon nende vaktsiinide kohta. Aga mina isiklikult ei ole meditsiinitöötaja, ei ole valmis seda hindama. Nemad ütlevad, et see vaktsiin on ohutu, see vaktsiin on kvaliteetne ja ta annab efektiivse kaitse COVID-i eest. Ja COVID-isse suremuse tõenäosus on suurem, kui saada see haruldane efekt.

Ma tean, et Euroopa Ravimiamet tegeleb sellega edasi ja Euroopa Ravimiametil minu teada täna või isegi võib-olla täpselt praegusel hetkel toimub pressikonverents, kus nad seletavad veel AstraZeneca kõrvaltoimeid. Ma ei eita seda, et AstraZenecal on kõrvaltoimed. Me teame, et on – palavik tõuseb jne –, aga need ei ole inimestele ohtlikud. Palju suurem oht on saada see haigus just vanematel inimestel, jääda sellesse haigusesse ja sellesse haigusesse surra.

12:45 Esimees Jüri Ratas

Sellega lõpetan küsimuse käsitlemise.  


4. 12:45 Haldusalas toimuv

12:45 Esimees Jüri Ratas

Liigume edasi neljanda küsimuse juurde. Selle esitab Martin Helme, sellele vastab ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt ja teemaks on haldusalas toimuvast. Martin Helme, palun!

12:45 Martin Helme

Mul on jah küsimus natuke niimoodi laiemalt rindelt. Lugupeetud ministri haldusalas on sellised toredad asutused nagu EAS ja KredEx ja nendel asutustel on eriti pandeemia ajal tulnud oluliselt suuremad rahalised vahendid juurde, sealtkaudu käivad nii erakorralised toetused kui ka uued erinevad eurorahad, mistõttu tuleb nendes asutustes minu meelest väga hoolikalt jälgida, et oleks raha kasutamist väga täpselt kontrollitud. Eelmisel aastal KredExi juhatuse esimees lahkus ametist, enne seda oli KredExis hakatud arutama ja hiljem ka eraldati raha mitmele asutusele. Nendest kaks tükki siis ma tooksin nimeliselt välja, üks on Milrem Robotics ja teine on Magnetic MRO. Ja nüüd, niipalju kui mina näen avalikult kättesaadavatest andmetest, on siis Lehar Kütt liikunud nendesse mõlemasse asutusse, kellele eraldati KredExist raha sel ajal, kui tema oli juhatuse esimees, tööle. Ja mul on küsimus, et kas selline käitumine oli tema töölepinguga kuidagi ka pärsitud, takistatud või karistatav, kas seda on järgitud ja kui ei olnud, kas see on teie meelest normaalne. Aitäh!

12:46 Esimees Jüri Ratas

Palun, Andres Sutt!

12:46 Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt

See, mis nüüd puudutab eelmise KredExi juhatuse esimehe ametilepingut, on eelmise KredExi nõukogu ja juhatuse esimehe vahelise lepingu sisu, milles nad on kokku leppinud. Kui me vaatame tänaseid muudatusi, mis KredExi nõukogus on tehtud, siis minu soov oli sinna tuua erialast kompetentsi. Kui me võtame näiteks Helo Meigase, kellel on pikaajaline rahvusvaheline panganduse kogemus, siis see on just see kompetents, mida me vajame selleks, et organisatsioon oleks hästi juhitud, või kui me võtame Veiko Hintsovi, kes on väga pikaajalise audiitorkogemusega, on olnud Deloitte Eesti juhtivpartner ja asutajate ringis, või kui me võtame ka kaubandus-tööstuskoja nimetatud Mait Paltsi, siis ka Mait Paltsil on just pikaajaline ettevõtlussektori ja poliitika kujundamise koostöökogemus. Nii et ma arvan, iga organisatsiooni tugevus algab tugevast nõukogust, ja siin on minul küll väga kindel tunne, et KredExi nõukogu seda kompetentsi omab.

Nüüd see, mis puudutab konkurentsipiirangut, nii nagu see on väga paljudes erasektori lepingutes või näiteks ka tegelikult Euroopa Keskpanga Süsteemis rahvuslike keskpankade juhatuse liikmetel, et mingisuguse perioodi vältel ei tohiks nad või ei saa nad minna tööle siis kas järelevaatavatesse organisatsioonidesse või eraettevõtlusesse nagu otsese konkurendi juurde, siis vastavalt sellele, mis valdkonnas ettevõte tegeleb, ja üldjuhul nendes piirangutes on ka ära mainitud siis, mis tingimustel see on lubatud, ja üldjuhul see eeldab, eks ole, selle organisatsiooni enda kirjalikku nõusolekut. Kas sellist põhimõtet võiks avalikus sektoris, ütleme siis, riigi omanduses olevates äriühingutes või riigi asutatud sihtasutustes rakendada? Ma arvan, see on kindlasti arutamist väärt koht. Aitäh!

12:49 Esimees Jüri Ratas

Palun esimene täpsustav küsimus, Martin Helme!

12:49 Martin Helme

Aitäh! No küsimus ei ole konkurentsikeelus, küsimus on selles, et seesama asutus, mida ta juhtis, määras rahasid või andis laenusid ja garantiisid ettevõtetele, kuhu ta hiljem läheks palgalisele tööle. Meil on siin üks suuremat sorti kriminaalasi algatatud oluliselt vähem silmapaistva huvide konflikti pealt.

Aga mul on küsimus. Nõukogust tuli juttu. Nüüd te olete nõukogu koosseisu oluliselt muutnud. Eelmise aasta lõpus KredExi nõukogu andis ühehäälse otsusega KredExi juhatusele kohustuse teha kuriteoteade seoses Startup Estoniaga. Nüüd, Startup Estonia suhtes algatati eelmise valitsuse ajal ka sisekontroll ja see sisekontroll minu meelest peaks tänaseks päevaks valmis olema. See sisekontroll muidugi kuskil mingit probleemi ei leidnud, aga mina näen probleemi sisekontrollis endas. Nimelt, sisekontrolli viib läbi EAS-i auditikomitee, mida juhib ministeeriumi asekantsler Lubi, kes on ühtlasi ise kogu selle poliitika kontrollija ja selle raha eraldaja. Ehk ta kontrollib iseennast. Samuti on KredExi nõukogu juht jätkuvalt ministeeriumi kantsler Ando Leppiman, kes täpselt samamoodi sellisel juhul nõukogu liikmene kontrollib iseennast, kui ta seal kontrollib neid asutuste rahaeraldisi. Kas te saate meile anda lühikese ülevaate, mida siis tuvastas see sisekontroll? Ja kas te olete rahul sellega, kuidas sisekontroll on teil praegu üles ehitatud niimoodi, et kontrollijateks on rahaeraldajad ise? Aitäh!

12:51 Esimees Jüri Ratas

Andres Sutt, palun!

12:51 Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt

Aitäh selle küsimuse eest ka! Olen väga selgelt väljendanud seda soovi omanike ootustes. Muuseas, see on esimest korda, kui KredEx organisatsioonina ja ka EAS organisatsioonina omanike ootused saab. Ettevõttel või organisatsioonil on toimiv sisekontrolli süsteem, selle loomise eest on vastutus juhatusel ja nõukogul. Ma arvan, et see on kõige kindlam viis, kuidas tagada hea juhtimistava. Ma olen soovinud, pannud sinna kirja ka põhimõtte, et mõlemad organisatsioonid peavad oma tegevuses vastama hea ühingujuhtimise tavale, mida kasutatakse näiteks börsiettevõtete puhul, ja ma arvan, et selle koha pealt ette vaadates on kindlasti kogu juhtimisstruktuur ja riskijuhtimine tugevamini korraldatud, kui see võib-olla siiamaani oli.

Nüüd, mis puudutab seda, kas majandusministeeriumi inimesed võiksid või ei võiks olla vastavalt EAS-i või KredExi nõukogu liikmed. Ma arvan, see, et see side ka ministeeriumi kui poliitika kujundaja ja riigiasutuse kui selle poliitika rakendaja vahel on oluline. Ja ma pean jätkuvalt õigeks, et ministeerium oleks seal esindatud. Jällegi, üks inimene ei nõukogu liikmena ega ka nõukogu esimehena ei mõjuta ega kontrolli kogu nõukogu tööd. Oluline on, et nõukogu koosneb inimestest, kellel on kogemus ja kompetents ning kes oma eelneva tegevuse põhjalt täiendavad üksteist.

Mis puudutab seda konkreetset siseauditit, millele te viitate, siis ma arvan, et see on kohane, kui sellega on tutvunud juhatus, on tutvunud nõukogu. No kindlasti kõik siseauditi tulemused ei jõua ministri lauale, aga kuna te olete täna siin minu käest seda küsinud, siis ma kindlasti vaatan ka ise üle ja küsin nõukogu käest, millised järeldused nad selles küsimuses on teinud.

12:53 Esimees Jüri Ratas

Ja nüüd üks lisaküsimus siit meie Riigikogu liikmete hulgast. Kert Kingo, palun!

12:53 Kert Kingo

Lugupeetud istungi juhataja ja hea minister. Selle aasta märtsikuu lõpus avaldati Tartu Ülikooli doktorandi Arnis Parsopsi doktoritöö Eestis kasutatavate ID-kaartide teemal. Oma töös jõudis autor avastuseni, et ID-kaardi eelmine tootja Gemalto rikkus turvanõudeid ja lõi väljaspool süsteemi privaatseid ID-kaardi võtmeid. Niimoodi tegutses Gemalto viis aastat, ilma et turvaauditid asjale jälile oleks saanud. Riigi Infosüsteemi Ameti juht ütleb selle kohta, et siseauditi siis polegi mõeldud maandama kõiki võimalusi. Kõiki turvariske audititega kontrollitakse pigem, kas asutus või protsess vastab sellele seatud nõuetele ja standarditele. Lisades, et kui need nõuded ja standardid on juba ise puudulikult, siis ega siseaudit ka puudujääke välja ei too. Minu küsimus on, et mida olete teinud või kas plaanite teha midagi selleks, et oleks võimalik edaspidi tuvastada ID-kaardi turvanõuete rikkumisi ja kuidas tagada inimestele kindlustunde ID-kaardid turvalisuse üle?

12:54 Esimees Jüri Ratas

Andres Sutt, palun!

12:54 Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaminister Andres Sutt

Aitäh selle küsimuse eest! Kindlasti ei ole ühelgi Eesti ID-kaardi omanikul põhjust tunda muret selle üle, et ID-kaart ei ole turvaline. Küberturvalisus ja riigi infosüsteemide turvalisus on väga selged prioriteedid ja on olnud ka varasematel aastatel. Ma arvan, et siin ei ole selle järjepidevuses mingistugust küsimust.

Aja jooksul loomulikult standardite nõuded kõrgenevad ja ma arvan, et oluline on see, et mitte ükski turvaintsident ei jääks tähelepanuta. Riik investeerib sellesse, et erinevaid riske minimeerida, aga mitte kunagi ei saa ühtegi riski viia täielikult nullini. 

Ma arvan, et kõige olulisemad sihukest kaks põhimõtet, mis on Eesti, ütleme, kogu e-riigi usalduse juures alati olnud kesksel kohal, on läbipaistvus ja turvalisus ja usaldus. Siinkohal ma arvan, et riik, kus on 99% avalikest teenustest saadaval üle interneti digitaalsel kujul, on kindlasti suur saavutus. Ja ID-kaardil, mobiil-ID-l, Smart-ID-l on kõigil oma oluline roll selles, et see digiriik toimiks.

Ja kui te küsisite selle konkreetse 2011. aasta juhtumi kohta, siis tegelikult seal mingisuguseid riske täiendavaid ei realiseerunud. Need vead, mis olid, said korda tehtud ja süsteem toimib edasi. Nii et küberturvalisust, meie kodakondsuse aluspõhimõtet me Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis hoiame väga kõrgel ja minu jaoks isiklikult on need prioriteetsed. Aitäh!

12:57 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Sellega lõpetan antud küsimuse käsitlemise. 


5. 12:57 Vaktsineerimine

12:57 Esimees Jüri Ratas

Liigume edasi viienda küsimuse juurde. Aga enne seda teeme ühe protseduurilise küsimuse. Helle-Moonika Helme, palun!

12:57 Helle-Moonika Helme

Aitäh! Mul on tõesti protseduuriline selline märkus ja ka küsimus. Kas peaministri poolt kõigi nende inimeste, kes loevad ravimitega pakendis kaasas olevaid infolehti, kas nende sildistamine vandenõuteoreetikuteks on ikka viisakas ja sobiv? Kas peaministri arusaam sellest, et justkui kogu maailmas kehtiv kord, et ravimiga ja ka vaktsiinidega kaasas käiv infoleht, mis on trükitud tavainimestele, sealhulgas ka peaministrile ja juristidele, kas see on nagu mõttetu ja mõeldud vaid spetsiaalselt vandenõuteoreetikutele, kas selline arusaam on ikka mõistlik? Äkki koosoleku juhataja teeks peaministrile märkuse, et selline sildistamine, kurjus, ja ütleksin isegi, et vihakõne murelike inimeste suunal, kes loevad ja kõigest tarbivad seda infot, mis on neile seaduslikult kaasa pakendatud, et see ei ole kohane. Aitäh!

12:58 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Aga ma ei loe seda protseduuriliseks küsimuseks. Liigume edasi päevakorras järgmise küsimuse juurde. See on viies. Selle esitab Riigikogu liige Sven Sester. Sellele vastab Vabariigi Valitsuse liige, tervise- ja tööminister Tanel Kiik. Ja teemaks on vaktsineerimisest. Sven Sester, palun.

12:58 Sven Sester

Aitäh, lugupeetud juhataja! Hea minister! Vaadates ka tänase infotunni küsimusi, siis ma vaatan, väga palju küsimusi on Kaja Kallasele ja seotud just vaktsineerimiste ja tervishoiu, kogu selle koroonatemaatikaga. Peaminister ise on öelnud viimasel nädalal ja viimastel päevadel, et miks te mult seda küsite, et tegelikult on Tanel Kiik kapten paadis hoopis nendel teemadel. See ka põhjus, miks ma olen selle teile adresseerinud. Kui kapten on Tanel Kiik, siis tuleb küsida kaptenilt. Ja minu küsimused on tegelikult ajendatud viimase nädalavahetuse massvaktsineerimistest. Ma ise võtaks selle kokku selliselt, et tegemist oli hullumeelse kommunikatsiooni ja organisatoorse katastroofiga. Vaadates kogu seda olukorda, siis ma arvan, et minu jaoks nagu teistsugust kokkuvõtet ei ole. Kui te küsite, miks see nii on, ma arvan, et seda ütlevad teile ka erinevaid ühiskonnategelased, aga vaadates ka reaalselt vaktsineerimistempot, mis sel ajal toimus, et tõesti siin Tartu Ülikooli Kliinikumis 2000 doosi anti reaalelus, talgulisi oli alla tuhande, 834, Tallinna Lastehaiglas 800 doosi reaalelus, 346 huvilist oli kohal. Peaminister tõi näitena Pärnu Haigla. Tõsilugu, et enamus doose sai seal ära antud, aga isegi Pärnu Haiglas tegelikult 70 doosi jäi välja jagamata. Tundub, nagu ei olekski meil praegusel hetkel mingisugust defitsiiti, kui 70 doosi lihtsalt jääb välja andmata. Minu meelest on siin suur probleem. Ausalt öeldes sellest tulenevalt on teile paar lihtsat küsimust. Esiteks, tagasivaatena viimasele nädalavahetusele: kas te näete, et oli probleem? Ja teine küsimus sellest jätkuna loomulikult on see: milliseid samme te tegelikult tahate teha, et kommunikatiivseid ja organisatoorseid katastroofe vältida? See ei ole tegelikult esimene kord, kui me nendel teemadel peame siin rääkima ja ka küsima, varasemalt peaministri käest, nüüd teie käest. Aitäh teile!

13:00 Esimees Jüri Ratas

Tanel Kiik, palun!

13:00 Tervise- ja tööminister Tanel Kiik

Lugupeetud Riigikogu esimees! Austatud Riigikogu liige! Tänan küsimuse eest! Ma alustan võib-olla hinnangu andmisest nädalavahetusele. Et kindlasti oli nädalavahetusel murekohti, oli probleeme, oli neid õnnestumisi ja ka kohti, kus järgmine kord tuleb teha paremini. Küll aga nimetada, nagu te väljendusite, katastroofiks, olukorda, kus vaktsineeriti ära üle 17 000 inimese pühade jooksul, panustasid kümned tervishoiuasutused, sajad tervishoiutöötajad, arvukad vabatahtlikud ja kõik tublid inimesed, kes ennast vaktsineerima tulid. Tegelikult me liikusime väga selgelt taas edasi Eesti vaktsineerimisega. Kokku tõesti eelmisel nädalal tehti üle 40 000 vaktsineerimise. See on nüüd viies nädal järjest, kus vaktsineeritavate hulk, vaktsineerimiste arv on üle 30 000 ehk tegelikult tempo on olnud Eestis võib-olla päris kiire. Ja mis seal salata, eks me ikka võrdleme ennast teiste riikidega, Baltimaade arvestuses, Põhjamaade arvestuses oleme kõige kiiremad vaktsineerijad, Euroopa Liidu edetabelis oleme hetkel kolmandal kohal, mis kindlasti 27 riigi arvestuses ei ole ju tagasihoidlik tulemus. Loomulikult olen teiega nõus, et tuleb võimalikult kiiresti Eesti elanikele vaktsineerimise võimalus pakkuda, aga tuleb keskenduda eeskätt riskirühmadele, nii nagu on välja toonud nii COVID-19 teadusnõukoda, riiklik immunoprofülaktika ekspertkomisjon, vaktsineerimise juhtrühm, mida ütlevad ka arstid, tervishoiuvaldkonna eksperdid. Selleks et vähendada haiglaravikoormust, selleks et aidata just nimelt riik järk-järgult kriisist välja, on vältimatult vajalik, et valdav osa vaktsiine läheb just nimelt neile, kes on sellest haigusest enim ohustatud. Selles vaates olen hästi nõus sellega, et kiirus on oluline, aga oluline on just nimelt kiiresti jõuda õige sihtrühmani ehk mitte lihtsalt nii-öelda kiiresti, kiirkorras vaktsiin ära teha, vaid just nimelt keskenduda neile, kes seda kaitset vajavad. Ja selles vaates nädalavahetusel samuti võib öelda, et kaks kolmandikku vaktsineerimistest tehti 60+ vanuserühmale, kellest me teame, kes moodustavad tegelikult 75% haiglaravikoormusest ja kes on enim ohustatud sellest COVID-19 haigusest. Nüüd, mis jäi nädalavahetusel üle, loomulikult nende vaktsiinidega jätkatakse vaktsineerimisi. Eile õhtul oli meil eraldi koosolek ka perearstidega, kuidas ka siin seda töökorraldust, logistikat, nende murekohti paremini adresseerida. Igal juhul siin on, igal tasandil võib öelda, mingeid kohti tuleb paremini teha. Kindlasti ma ei tule teie ette väitma, et vaktsineerimisel on kõik täiuslik. Aga väita ka teistpidi, et on katastroof – elu ei ole mustvalge. Ehk et loomulikult on kohti, mida tuleb teha paremini, teemegi paremini, teeme põhjalikumad kokkuvõtted nii erasektoriga, kohalike omavalitsustega, haiglatega nädalavahetusel toimunust. Esmased järeldused on tehtud, põhjalikumad ettevalmistused järgmiseks korraks, kui taas suurem vaktsiinikogus Eestisse jõuab, tehakse. Loomulikult jätkuvalt arvestame ka siis vanuselisi soovitusi ja erinevate teadlaste, tervishoiuvaldkonna ekspertide hinnanguid, et kellele praegu on õige fokuseerida. Aitäh!

13:03 Esimees Jüri Ratas

Ja nüüd täpsustav küsimus. Sven Sester, palun!

13:03 Sven Sester

Aitäh! Lugupeetud minister! Hea, et te tõite oma vastuses sisse ka sellise sõna nagu erasektor. Ma ise olen alati seda meelt olnud erinevates tegevustes, mida riik teeb, et kui on vähegi võimalik erasektorit kaasata, siis seda tasuks teha. Erasektoril üldjuhul on efektiivsus, kiire mõtlemine jne. Ma kindlasti näeksin, et seda tulevikus teeksite veelgi intensiivsemalt. Siit kindlasti on üks jätkuküsimustest see, et vahepeal käisid jutud sellest, et hakatakse osasid erasektorist – Confido, Medicum, kes seal olid –, hakatakse karistama. Ma saan aru, et siis hiljem tuli välja, et seda siiski ei tehta, et rahumeelselt lepiti omavahel kokku, anti ühine pressiteade välja. Võib-olla paari sõnaga kajastage seda poolt, milline see koostöö teie nägemuses erasektoriga on.

Teine küsimus, kui mul on võimalus teilt täna küsida. Väga palju on viimasel ajal sest vaktsiinide teemadest räägitud, AstraZeneca puhul ka, et kunagi oli ta pigem noorematele, siis anti signaal, et pigem üle 60-stele jne. Äkki te annaksite ka, tõesti, nüüd teil on see võimalus ministrina, kes selle eest vastutab, anda ka sellest ülevaade. Mis lähiajal on tulemas meile, millised vaktsiinid, kas nad on meile ohutud? Andke selline konkreetne, selge ülevaade Eesti ühiskonnale. Mina siinkohal ütlen, et kindlasti tasub kõiki vaktsiine, mis Eestis on ja Euroopas loa saanud, kasutada. Aga hea oleks seda teie kui ministri käest ülekorratuna kuulda. Milliseid vaktsiine üldse on Eestis siin lähiajal veel tulemas, lisaks sellele kolmele, ja kas need kõik kolm on ohutud erinevatele vanusegruppidele jne? Inimestele on see oluline, kuna seda segadust on niivõrd palju olnud, mida tohib ja mida ei tohi, mida arstid ütlevad, mida Terviseamet ütleb jne. Olge kena.

13:05 Esimees Jüri Ratas

Tanel Kiik, palun!

13:05 Tervise- ja tööminister Tanel Kiik

Lugupeetud Riigikogu esimees! Hea küsija, suur tänu väga asjalike ja tähelepanekute küsimuste eest! Erasektori kaasamist kindlasti pean ka mina mõistlikuks. Oleme teinud seda väga mitmes COVID-19 kriisi lülis, on ta siis testimise korraldamine või on ta teatud IT-arenduste tegemine. Väga palju tuge on olnud ka vabatahtlikest, nii kevadel erinevate lahenduste väljatöötamisel, transpordi korraldamisel, näiteks testide puhul, kui ka nüüd sügistalvisel ajal järgmise laine muredega silmitsi seistes.

Kindlasti minu positsioon oli algusest peale see, mida ka eile väljendasin, et nädalavahetuse aktsioonist tuleb teha omad järeldused ja saada oma õppetunnid kõigil osapooltel, aga kellegi sanktsioneerimine ja karistama hakkamine ei ole mõistlik ega põhjendatud. Ehk paratamatult eakate huvi teatud vaktsineerimiskeskustes oli madalam, kui me eeldasime, ja see oli meie n-ö prognoosi viga. Nüüd tuleb järgmiseks korraks mõelda, mida me teeme sarnases olukorras, kui me näeme, et inimesi ei tule – kas me hakkame neid vanusepiire muutma, kas me jaotame vaktsiine operatiivselt ringi? 

Loomulikult oleks vaja ka seda kommunikatsiooni teha pikemalt ette, aga seda on seni takistanud asjaolu, et vaktsiinitarned on olnud piisavalt hektilised, paraku eriti just nimelt AstraZeneca vaktsiini puhul, mis mõnel nädalal jõuab Eesti riiki koguses null doosi, teisel nädalal 40 000 või 50 000 doosi, ja tihtipeale pole ka etteteatamisperiood väga pikk. Praegugi me tegelikult päris täpselt ei tea kõiki järgmiste nädalate tarneid, st peame vajaduse korral operatiivselt reageerima ja graafikud ümber tegema.

Mis puudutab teist poolt, mis riiki tulevad vaktsiinid on, siis aprillist kuni juuni lõpuni on Eesti riiki oodata suurusjärgus miljon vaktsiinidoosi. Täpseid tarnegraafikuid on edastanud eeskätt Pfizer-BioNTech, kellelt on oodata igal nädalal sisuliselt 25 000 doosi. See arv järk-järgult kasvab ning jõuab 30 000 ja enama doosini. Ehk nende puhul me teame suhteliselt kindlalt juuni lõpuni graafikuid ja taotleme lisadoose veel teise lepingu n-ö lisadooside arvel ning ka vastavalt sellele 10 miljoni jaotusele, mis on ka meedias kõlanud. Pfizer-BioNTech-i vaktsiini võib kasutada alates 16. eluaastast kuni kõrgemate vanuserühmadeni välja. 

Moderna vaktsiine tuleb mõnevõrra vähem, suurusjärgus 10 000 või natuke alla selle, teises kvartalis. Selle puhul samuti on vanusepiirang 18+ kuni kõrgemate vanusteni ehk ülemist piiri ei ole.

Janssen Pharmaceutica vaktsiinitarned algavad aprilli teises pooles, 19. aprilli nädalaga. Seal ei ole veel lõplikke tarnegraafikuid, aga meile on lubatud teises kvartalis üle 100 000 vaktsiinidoosi. See on tegelikult väga positiivne, kuna 100 000 vaktsiinidoosi antud juhul tähendab 100 000 inimest, kuna see on ühe doosiline vaktsii.

AstraZeneca puhul tõesti hetkel kehtib riikliku immunoprofülaktika ekspertkomisjoni soovitus kasutada seda 60+ vanuserühmas ja lõpetada pooleliolevad vaktsiinikuurid ära teise doosiga, aga mitte alustada praegu uusi vaktsineerimisi nooremate kui 60-aastaste puhul. 

13:08 Esimees Jüri Ratas

Ja nüüd üks lisaküsimus. Mart Helme, palun!

13:09 Mart Helme

Aitäh, härra eesistuja! Lugupeetud minister! Ma ilmselt ei jõua oma küsimuse järjega sinnamaale, mis on registreeritud küsimus, seetõttu ma kasutan lisaküsimuse võimalust ja küsin kommunikatsiooni kohta. Me oleme näinud juba mõnda aega, võib-olla isegi pikka aega täielikku kaost COVIDi-teemalises kommunikatsioonis. Kommunikatsiooniga esinevad kõige erinevamad inimesed – need, kes on asjasse puutuvad, ja need, kes ei ole asjasse puutuvad. Ja nüüd me oleme jõudnud olukorda, kus kogu selle kaootilise kommunikatsiooni tulemusena on inimestes tekkimas üha suurem kõhklus vaktsineerimises osalemise suhtes. See tähendab seda, et ühed teadlased ütlevad, et üle 60-aastastele võib AstraZenecat süstida, teised ütlevad, et ei või. Siis ilmub keegi, kes räägib, et Pfizeri puhul on kõrvaltoimete võimalus väga suur. Siis räägitakse, et tulemas on uued vaktsiinid, mille puhul on juba kõiki neid varasemate vaktsiinide puudusi arvesse võetud ja need kõrvaldatud ja seetõttu on need uued vaktsiinid oluliselt efektiivsemad, kauakestvama mõjuga jne. Kuidas teie vastutava ministrina kommenteerite seda kaootilist kommunikatsiooni ja seda, et tulemuseks on inimeste skeptilisuse kasv vaktsineerimise osas?

13:10 Esimees Jüri Ratas

Tanel Kiik, palun!

13:10 Tervise- ja tööminister Tanel Kiik

Suur tänu küsimuse eest! Kommunikatsiooni puhul on loomulikult hea, kui saab olla järjepidev, aga kriisi ajal tihtipeale olukord ongi muutuv. Konkreetselt AstraZeneca vaktsiinist rääkides oli alguses tõesti vähe uuringuid kõrgemates vanuserühmades. Väga paljud riigid, sh Eesti, tegid esialgu vanusesoovituse kasutada seda kuni 70. eluaastani. Ütlesime kohe ära, et see soovitus võib muutuda, kui uuringud märtsikuus tulevad. Aga loomulikult jäi kõlama see vanusepiir, kõlama jäi see sõnum, nii nagu mujal Euroopas, nii ka Eestis. Sellest hoolimata jõudsime vaktsiini tegelikult edukalt kasutada, meil ei jäänud seda suurtes kogustes kasutamata, nagu mitmel pool Euroopas oleme näinud.

Nüüd, kui need uuringu tulid ja vahepeal tuli ka täpsemat infot kümnete miljonite inimeste kohta, kes seda vaktsiini on kasutanud ka nooremas vanuserühmas, siis tõesti andis Euroopa Ravimiamet teatud suuniseid ja täpsustusi selle kohta, mis puudutab vaktsiini kõrvaltoimed ja võimalike, kuid väga harva esinevaid terviseriske noorematel kui 60-aastastel inimestel. Praegu reaalajas käivad need arutelud edasi. Euroopa Ravimiameti ravimiohutuse komitee ka veel eraldi arutab seda ja annab täna omalt poolt sõnumeid välja. Ja õhtul kogunevad Euroopa tervishoiuministrid, et saada mõnevõrra see kommunikatsioon heas mõttes ree peale, kuna tõesti on erinevates riikides erinevad käsitlused, erinevad lähenemised. Mõned riigid kasutavad AstraZeneca vaktsiini kõigis vanuserühmades, teised riigid kasutavad seda just nimelt kõrgemates vanuserühmades, kas 55+, 60+ või 65+. Ka siin on erinevusi. Ja on riike, kes hetkel on jätnud selle vaktsiini üldse ootele täpsemate andmete saamiseks, täpsemate uuringute tegemiseks, eeskätt on need üksikud Põhjamaad. Valdav osa Euroopa Liidu riike jätkab sellega vaktsineerimist, kuna loomulikult on kasud vaktsiini kasutamisest palju suuremad kui terviseriskid. Olukorras, kus me oleme keset pandeemiat, pole meil paraku aega lõputult uuringuid teha ja arutada. Me peame tegema otsuseid piiratud info pinnalt, see on paratamatu kriisi tunnus. Eks seda on pidanud tegema Euroopa Ravimiamet, on pidanud tegema riiklikud ravimiametid, immunoprofülaktika eksperdikomisjon, ka Vabariigi Valitsus.

Mis puudutab seda kommunikatsiooni poolt, siis siin ma olen igati nõus sellega, et mida ühtsemad me oleme, seda parem. Mida selgem on sõnum, et tulge vaktsineerima, see on mõistlik tegevus, seda parem. Loomulikult mul on väga hea meel, et hoolimata teie viidatust soovib tegelikult 75% Eesti elanikest ennast vaktsineerida ja see huvi on pigem kasvav. Aga ma pean ütlema ausalt, et siin mängib oma rolli väga selgelt mitte ainult valitsuse kommunikatsioon ja tervishoiuvaldkonna kommunikatsioon, vaid ka iga Riigikogu liikme kommunikatsioon, iga erakonna kommunikatsioon olukorras, kus väga selgelt on hetkel – ka teie enda koduerakonnas – antud väga palju vastukäivaid sõnumeid vaktsineerimise teemal, kahjuks on aidatud kaasa ka teatud kuulujuttude ja vandenõuteooriate levikule. Siin tuleb paratamatult ka endalt küsida, kas teie enda erakond annab endast parima Riigikogus ja laiemalt, et Eesti elanike huvi ja usaldust vaktsineerimise vastu tõsta.

13:13 Esimees Jüri Ratas

Tänan, sellega lõpetan antud küsimuse käsitlemise.


6. 13:13 Omastehooldusest

13:13 Esimees Jüri Ratas

Liigume edasi järgmise küsimuse juurde, see on kuues. Selle on esitanud Riigikogu liige Heljo Pikhof, sellele vastab peaminister Kaja Kallas ja teemaks on omastehooldusest. Heljo Pikhof, palun!

13:14 Heljo Pikhof

Aitäh, lugupeetud juhataja! Austatud peaminister! Uuringud näitavad, et juba enne kriisi oli iga neljas inimene Eestis vaesusriskis. Nende inimeste arv oli 2018. aastal 200 000, ja seda ajal, kui Eesti majandus õitses. OECD uuring toob välja, et ligi kaks kolmandikku sellest 200 000-st on kimpus pereliikme hooldamiskohustusega. Hooldamiskohustust peab rahvusvaheline uuring isegi nii suureks murekohaks, et soovitab muuta sotsiaalpoliitikat, et omastehooldus siis niigi vananeva rahvastikuga riigi parimas tööeas elanikkonda vähem pooks. Nimelt langeb suur koormus siis pereliikmetele, nii hooldamisel kui ka ... (Halb kuuldavus.) ...

13:15 Esimees Jüri Ratas

Austatud Heljo Pikhof!

13:15 Heljo Pikhof

... lähedaste maksevõimest.

13:15 Esimees Jüri Ratas

Hea küsija!

13:15 Heljo Pikhof

Austatud peaminister, millal me saame öelda, et kõigil abivajajatel on taskukohased hooldusteenused ja vajadusel hooldekodukoht?

13:15 Esimees Jüri Ratas

Austatud Heljo Pikhof, ma loodan, et teil on nüüd oma arvutis mikrofon sees ja te kuulete mind. Teie küsimusest üks minut oli väga hästi kuulda, seal vahel oli täielikult hääl 20 sekundit kadunud. Kui te saaksite korraks mõelda ise tagasi oma küsimuse, siis palun täpsustage see osa, mis ära kadus. Ma palun uuesti mikrofon Heljo Pikhofile. Heljo Pikhof, palun!

13:15 Heljo Pikhof

Mul on mikrofon sees, kas nüüd on kuulda?  

13:16 Esimees Jüri Ratas

Teid on kuulda.

13:16 Heljo Pikhof

Kus ma pooleli jäin? Ma kordan küsimuse algusest peale.

13:16 Esimees Jüri Ratas

Aga võib-olla teete sellise lühikese kokkuvõtte, üks minut on teid väga hästi kuulda, et äkki te teete lühikese kokkuvõtte. Täpne küsimus peaministrile, palun!

13:16 Heljo Pikhof

Tegelikult, mida ma tahan öelda: suur koormus langeb täna pereliikmetele, seda nii hooldusel kui ka hooldusteenuste eest tasumisel. Ja teenuste kättesaadavus sõltub üha enam teenuse kasutaja ja tema lähedaste maksevõimest. Küsimus peaministrile: millal me saame öelda, et kõigil abivajajatel on taskukohased hooldusteenused ja vajadusel hooldekodukoht?

13:17 Esimees Jüri Ratas

Palun, Kaja Kallas!

13:17 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh selle küsimuse eest! Tõepoolest, Eestis on vananev elanikkond ja kui ma vaatan neid numbreid, siis 2019. aastal oli 65-aastaste ja vanemate osakaal rahvastikus 19,8% protsenti. Samas prognoosi järgi suureneb see 2040. aastaks 25,6%-ni ja puudega inimesed moodustavad märkimisväärselt suure osa ehk circa 12% elanikkonnast. Ja see on samamoodi kasvav: 2040. aastaks 17% rahvastikust. Inimesi, kes hooldavad oma pereliikmeid, on on samuti palju: 32 800. 

Mida valitsus on teinud? 25. märtsil me arutasime 100 päeva plaanis ette nähtud ülesannet töötada välja ettepanekud omastehooldajatele tugisüsteemi toetamiseks ja otsustasime seda, et sotsiaalkaitseminister koostöös riigihalduse ministriga tuleb ettepanekutega. Esiteks, jätkata pikaajalise hoolduse teenuste korraldamisel kohaliku omavalitsuse üksuste ja riigi partnerlusmudeli väljatöötamist ja tulla sellekohase seaduseelnõu väljatöötamiskavatsusega 22. aasta märtsis. Lisaks esitada pikaajalise hoolduse teenuse rahastusmudelite allikate alternatiivid valitsuskabineti nõupidamisele ja samamoodi esitada Vabariigi Valitsusele väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse kolmepoolset rahastamist käsitleva seadusmuudatuse eelnõu.

Kogu selle asja mõte on just see, et toetada nende pereliikmete tööturul osalemist, kes oma pereliikmeid hooldavad, vähendada seda hoolduskoormust ja siduda ka kohaliku omavalitsuse makstav rahaline toetus, selle suurus omastehooldaja tegeliku hoolduskoormusega. Mida see tähendab? See tähendab seda, et võetakse arvesse, kui palju on takistatud omastehooldaja töötamine ja tavapärase elu elamine ja sellest johtuvalt ka majanduslik toimetulek.

13:19 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ja nüüd üks lisaküsimus siit. Siim Pohlak, palun! Siim Pohlak, teid ei ole kuulda. Kas me saame uuesti katsetada? Palun uuesti mikrofon Siim Pohlakule. Heljo Pikhof, teil on protseduuriline küsimus. Palun!

13:20 Heljo Pikhof

Tegelikult pole mul protseduuriline küsimus. Mul on lisaküsimus, aga ma ei saanud nii ruttu üles panna oma kätt.

13:20 Esimees Jüri Ratas

Selge. Aga pange uuesti ennast kirja. Te olete registreerinud oma küsimuse, teil on tõesti olemas võimalus üheks täpsustavaks küsimuseks, nii see on, Heljo Pikhof. Ma palun uuesti mikrofon Siim Pohlakule lisaküsimuseks, palun. Ma palun mikrofon Siim Pohlakule lisaküsimuseks. Hea Riigikogu liige Siim Pohlak, teid ei ole jätkuvalt kuulda. Mul on palve, et kui te mind kuulete, siis proovige korraks ka see Chrome välja lülitada ja uuesti sisse lülitada. Me tuleme kohe teie lisaküsimuse juurde tagasi. Nüüd täpsustav küsimus. Heljo Pikhof, palun!

13:21 Heljo Pikhof

[...] kui 10 aastat ja oleme ka sotsiaaldemokraatde eestvedamisel siin Riigikogu suures saalis korduvalt arutanud omastehoolduse teemat, teinud ettepanekuid olukorra parandamiseks. Ja ei ole kuidagi normaalne, et kogu elu töötanud ja makse tasunud inimestel ei piisa pensionist, et maksta näiteks hooldekodus elamise eest. See on pannud siis abi vajava inimeste lähedastele ülekohtuselt suure koorma. On täna  lapsed ja lapselapsed need, kes maksavad kinni vahe, ja nende koormus on hüppeliselt tõusnud. Sugulaste omaosalus Eestis on pretsedenditult suur. Omavalitsustel on kohustus küll appi tulla, aga näiteks meil Tartus ainult tingimusel, kui hooldekodukoha eest maksjal jääb endale kätte vähem kui 220 eurot. Kuid kujutage nüüd ette üksikvanemaga kahelapselist perekonda, kes peaksid koos toime tulema 660 euroga ja nõnda näiteks kogu laste kasvuaja. Ja minu küsimus ongi, et millal on kavas asuda sõnadelt tegude juurde, et lõppude lõpuks välja arendada moodne ja terviklik hooldusesüsteem. Kordan üle, et me oleme siin kuulnud seda, et kõik on juba olemas, kohe tuleb, aga ... Aitäh!

13:22 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

13:22 Peaminister Kaja Kallas

Jaa, nagu me otsustasime 25. märtsil, siis kui me arutasime seda 100 päeva plaani siis üks ettepanek oli seal omastehooldajatele tugisüsteemi loomine. Ja kui te küsite konkreetseid kuupäevi, nagu te küsisite, siis seaduseelnõu väljatöötamiskavatsus 2022. aasta märtsiks ja pikaajalise hooldusteenuse rahastusmudelite allikate alternatiivid samamoodi 2022. aasta märtsiks. Et põhisuund on seal just toetada nende pereliikmete tööturul osalemist ja toetada seda hooldusvajadusega inimeste toimetulekut ja kodus elamist nii kaua, kui võimalik. Kui rääkida eakamate inimestega, siis nende paljude mure on just see, et ma saaksin olla kodus, kui ma vajan abi, siis kuidas seda abi korraldada nii, et seda ei peaks tegema ainult pereliikmed, kellele see koormus siis paratamatult langeb. Ja kui sa teed midagi, aitad oma abivajajat kodus, siis tihti need inimesed jäävad tööturult eemale. Ja väljakutse on leida see rahastamismudel, millega vähendada inimeste lähedaste siis panust väljaspool kodu osutatava üldhooldusteenuse rahastamisel. See on nende inimeste puhul, kes väljaspool kodu abi vajavad. Ja selle mudeli väljatöötamisega tegeleb Sotsiaalministeerium. Ja põhiline lähtehoiak on see, et see omastehooldajate hooldamise tõttu mittetöötamine saab olla erandlik olukord, et me tahame, et tööeas olev elanikkond töötab ja saab toimetada väljaspool kodu, et nad ei oleks sunnitud olema ainult hooldajad. Ja see tugi peab olema tagatud esmajärjekorras siis hüvede kaudu, mitterahaliste hüvede kaudu: info jagamine, koolitused, toetavad teenused ja muud sellised ettepanekud. Aga konkreetsem plaan tuleb 2002. aasta märtsis. Aitäh!

13:25 Esimees Jüri Ratas

Proovime nüüd uuesti lisaküsimus. Siim Pohlak, palun!

13:25 Siim Pohlak

Aitäh, lugupeetud ... Tundub, et olen nüüd kuulda. Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea peaminister! Enne oli juttu 100-st kriitikavabast päevast, mida eeldate. Meenutage 2019. aastat, kuidas Reformierakond valitsusele kallale tormas, kuulutas Eesti meedias riigi lõppu ja sonis fašismist. Kas pole natuke topeltstandardid? Aga asjast ka. Mina küsisin koroonaolukorra teemal. Vaktsineerimine käib, Eestis on piirangud ja nende koosmõjus võiks olla lootus, et riiki on võimalik suveks avada. Kahjuks te mängite endiselt ruletti,  äkki isegi Vene ruletti Eesti rahva ja majandusega. Teie valitsus ei pea jätkuvalt vajalikuks võtta olukorda täie vastutustundega ja kontrollida piiridel toimuvat, testida riiki saabujaid, nõuda negatiivsete koroonatestide olemasolu. Kas teie valitsus on maailma kõige targem või siiski mitte? Kui vaadata teisi riike, siis kahjuks pigem mitte. Näiteks Iisraelis suur osa elanikkonnast on vaktsineeritud, riiki avatakse, aga piiridel sisenemine jääb endiselt ülirangelt kontrollituks, kuna Iisraeli teadlased on ettevaatlikud uute tüvede osas. Sarnast vastutustundlikku poliitikat ajavad ka teised riigid, kus koroonanumbrid on täna nullilähedased ja piirangud minimaalsed. Olen täiesti veendunud, et nii rahaliselt kui ka igas muus mõõtmes on oluliselt efektiivsem suruda Eestis viirus piirangutega maha, jätkata vaktsineerimist, aga samal ajal hoida riiki sisenemine kontrollitud ning elada Eestis sees minimaalsete piirangutega. Kas te saate aru, et teie tahtmatusest olukorda piiridel kontrollida, sõltub võib-olla 2021. aasta suvel ja sügistalvel tuhandete Eesti ettevõtete ellujäämine, inimeste töökohad, heaolu ja stabiilsus riigis? Teie ja teie valitsuse ministrid on varasemalt korduvalt viidanud, et ei näe vajadust piiridel kontrolli tõhustada. Küsin otse: kui aasta lõpuks selgub, et vastutustundetu suhtumine oli ekslik ja toob kaasa keerulise olukorra jätkuva kestmise läbi suve ja probleemid uute viirustüvedega või sellest tulenevalt ka uued suured piirangud sügisel-talvel, kas te siis tunnistate, et ei saanud hakkama, võtate vastutuse ja astute tagasi? (Kelluke.) Te pole peaminister hea ilma ja peegelsileda merega. Te olete peaminister ettearvamatu tormi olukorras, kus ettevaatamatusest on väga lihtne riigilaev külili keerata.

13:27 Esimees Jüri Ratas

Austatud küsija, teie aeg ... Kaja Kallas, palun!

13:27 Peaminister Kaja Kallas

Jaa. See küsimus ei ole küll kuidagi seotud omaste hooldamisega, aga ma vastan siiski. Ma ei eelda sadat kriitikavaba päeva. Ma absoluutselt ei eeldanud ega oodanud seda, ma lihtsalt juhtisin sellele tähelepanu, et teile võib-olla tundub, et see on olnud väga pikk aeg, aga see ei ole olnud nii pikk aeg, kui see valitsus on toimetanud. See muidugi ei tähenda midagi, selles mõttes, et valitsus peab toimima korrektselt, valitsus peab oma tööd tegema. Me tõepoolest sisenesime sellesse valitsusse keset kriisi ja ongi väga keeruline olukord kõikidel rinnetel.

Nüüd teie küsimus selle kohta, et negatiivsete testide nõudmine piiril. Meil on põhiseadus ja põhiseadus ütleb, et inimeste kehaline puutumatus on nende oluline põhiõigus. Minu teada teie enda erakond ajab seda juttu, et me ehitame mingit politseiriiki ja on liiga suured sekkumised inimeste eraellu. Kui me paneme selle negatiivse testi kohustuse, see tähendab, et sundtest on, et inimest peab siis [sundima], kui ta ei ole nõus seda testi tegema. Meil on see testi tegemise võimalus praegu loodud. Kui inimene ei ole nõus seda testi tegema, siis peaks teda kuidagi vägivaldselt testima. Ma tahaks näha, kuidas see oleks võimalik. Me ei saa keelata oma kodanikke koju naasmast. Ja need on need inimesed, kes praegu ju põhiliselt tagasi tulevad.

Nüüd nendest haigusjuhtudest. Eelmisel nädalal 5524 haigusjuhtu, olid siseriiklikud ja 127 juhtu toodi väljastpoolt, see on 2,2% kõigist juhtudest. Nüüd üks asi, mida me oleme teinud ja mille me muutsime ära, mis teie valitsuses oli, oli see Balti mull, mis võimaldas reisida Lätist, Leedust ja Soomest ilma isolatsiooninõudeta ja ilma testi nõudeta. Selle me muutsime ära. Sellised, samasugused nõuded on nüüd kõikidele, kes tulevad ka naaberriikidest. Eelmise nädala sekveneerimise tulemused ütlevad seda, et näiteks Lõuna-Aafrika tüve toodi meile sisse neli tükki Soomest ja viis tükki oli sisene levik. Ehk siis tegelikult need on need Soome ja Balti riigid, mida me oleme nüüd piiranud ja täpselt samasugused kohustused kehtivad kui kolmandatest riikidest Eestisse tulekul. Aitäh!

13:30 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Sellega ma lõpetan küsimuse käsitlemise. 


7. 13:30 COVID-19 vastase vaktsineerimise kommunikatsioon

13:30 Esimees Jüri Ratas

Liigume edasi järgmise küsimuse juurde, see on seitsmes. Küsib Riigikogu liige Rene Kokk, vastab valitsuseliige, tervise- ja tööminister Tanel Kiik. Teemaks on COVID-19 vastase vaktsineerimise kommunikatsioon. Rene Kokk, palun! Hea Rene Kokk, teid ei ole kuulda hetkel saalis. Püüame korra uuesti! Nüüd me kuuleme suurepäraselt ja näeme ka pilti suurepäraselt. Palun!

13:31 Rene Kokk

Aitäh, austatud esimees! Lugupeetud minister! Me loeme viimasel ajal juba igapäevaselt kahjuks segase sisuga uudiseid sellest, kas AstraZeneca vaktsiin on ohutu ühele või teisele vanusegrupile. Eilne segadus Riigikogu liikmete ning erinevate ametnike vaktsineerimise osas, kus Riigikantselei otsustas juba vaktsineerimise nimekirjas olevate isikute Pfizeri vaktsiiniga vaktsineerimise ära keelata ning käskis vaktsineerida AstraZenecaga, kuigi ajad olid juba kokku lepitud paljudel. Teadusnõukoja esindaja räägib AstraZeneca osas ühte juttu, Terviseamet teist juttu. Teie ise valdkonnaministrina üritate tõlkida oma sõnavõttudes inimestele, mida üks või teine pool oma sõnumiga mõtles. See käitumine paistab ja need sõnumid paistavad küll siit sõnumi saajate poolt vaadates ikka üsna skisofreenilised välja.

Palun nimetage need konkreetsed tegevused ja sammud, mida te olete viimase seitsme päeva jooksul ette võtnud oma juhitavas haldusalas inimestele tulevikus ühtselt arusaadavate ja kommunikatsiooni mõttes arusaadavalt riigi poolt sõnumite edastamiseks! 

13:32 Esimees Jüri Ratas

Tanel Kiik, palun! 

13:32 Tervise- ja tööminister Tanel Kiik

Lugupeetud esimees! Austatud Riigikogu liige, tänan küsimuse eest! Taas pean olema nõus küsijaga, et need sõnumid on olnud muutlikud ja arusaadavalt tekitanud ka vastuvõtjates ehk elanikkonnas küsimusi. Aus vastus ongi, et AstraZeneca vaktsiiniga seonduvad soovitused ja suunised ongi ajas muutunud ja tuleb ausalt tunnistada, et samasuguseid muutusi võib tulla ka teiste vaktsiinide puhul. Laiemalt tulebki ette ravimite puhul, mis on alles lühikest aega kasutusel olnud ja kus seda infot reaalajas pidevalt juurde tuleb. 

Ka praegu tegelikult tõesti käivad alles arutelud Euroopa Parlamendi tasandil. Täpsemalt siis Euroopa Ravimiameti ravimiohutuse ja riski hindamise komitee kogunes eile ja täna, et arutada erinevates riikides ette tulnud tervisemuresid ühe või teise vaktsiiniga seonduvalt, keskendudes AstraZeneca vaktsiinile.

Tõsi on see, et need erinevad riskid on olnud väga madalad, on olnud väga väikesed. Aga alati on kaalutluskoht, kust maalt peaks sellest riskist laiemalt elanikkonda teavitama, kust maalt peaks seda välja tooma. Loomulikult on õige toimetada läbipaistvalt, avalikult ja kirjeldada neid muresid, neid terviseriske, reaalseid juhtumeid, mis on ette tulnud kõigi ravimite puhul ja nii ka vaktsiinide puhul.

Täna kogunevad sel teemal lisaks Euroopa Liidu terviseministrid erakorralisele koosolekule, kuna Euroopa tasandil on praegu, võib öelda veel enam vastukäivaid soovitusi ja suuniseid, kui Eestis on kuulda olnud. Eestis oleme juba rääkinud tegelikult nädalaid, alates 18. aprillil kogunenud riikliku immunoprofülaktika ekspertkomisjoni soovitustest, keskenduda eelkõige 60 pluss vanusrühmale. Ja kui võtta arvesse, et madalamates vanuserühmades on ette tulnud harva esinevaid, aga tõsiseid terviseriske.

Teistes riikides, kui vaadata praegu Euroopa kaarti, on selliseid riike, kus kasutatakse seda vaktsiini kõigi puhul ilma mis tahes vanuselise soovituseta. On riike, kus kasutatakse seda kõrgemates vanusrühmades, eeskätt soovituslikult või suunise mõttes. Näiteks Eesti, näiteks Soome, näiteks Saksamaa ja neid on veel. Ja on riike, kes hetkel on ajutiselt pausile pannud.

Eks me siin tahamegi selgusele jõuda. Kindlasti ka Eesti-siseste sõnumite selgemaks kommunikeerimiseks on oluline ka Euroopa tasandil selgus. Paratamatult jõuavad meie elanikeni ka Euroopa Liidu otsused, on need Euroopa Parlamendi, on need teised riigid. Ja meil tekib automaatselt küsimus, et kui üks riik otsustab kõrval nii, näiteks teine riik teisiti, kolmas kolmandat moodi, siis kelle sõnumit uskuda ja kelle suunistest lähtuda.

Me oleme sel teemal suhelnud nii COVID-19 teadusnõukoja kui ka valitsuse liikmetega, Ravimiameti juhi ja teiste esindajatega, et võimalikult ühetaoliselt ja selgesõnaliselt sõnumit kommunikeerida. Aga olukorras, kus need muutuvad selle nädala jooksul, tegelikult ongi sõnum, mida Euroopa Parlament annab, muutunud ja täpsustunud. Ja veel täna õhtulgi võib tulla uusi uudiseid. Ongi väga raske ja keeruline seda teha, aga anname endast igal juhul parima.

13:35 Esimees Jüri Ratas

Ja nüüd palun täpsustav küsimus, Rene Kokk.

13:35 Rene Kokk

Aitäh, austatud esimees! Lugupeetud minister! Ega te nüüd päris selgelt mulle ei vastanud küll, et milliseid tegevusi te viimase seitsme päeva jooksul olete ette võtnud või algatanud, et seda vähendada. Kuna selgelt näha on, et COVID-i viirusega ja sellega kaasnevate vaktsineerimisteemade sõnumite esitamise puhul igasugune koordineeritus küll täna puudub, siis küsin, hea minister, et millal te nimetate konkreetselt ühe COVID-i teemade eest vastutava ametiisiku, kes hakkab siis selgelt ja arusaadavalt kommunikeerima nimetatud infot kõigile üheselt arusaadavalt ja tooma seda sellele sihtgrupile selgelt, missugune on riigi nägemus ja riigi soov, et me igaühelt ei kuuleks erinevaid versioone. Millal selline konkreetne vastutav saab nimetatud? Aitäh!

13:36 Esimees Jüri Ratas

Tanel Kiik, palun!

13:36 Tervise- ja tööminister Tanel Kiik

Suur tänu küsimuse eest! Mul jah sai aeg otsa, oleksin veel jätkanud, aga ma jätkan sealt, kus siis pooleli jäi. Nagu viitasin, oleme tegelikult kommunikatsioonialaselt neid koosolekuid teinud nii teadusnõukoja liikmetega, valitsuse vahel, samamoodi ka rääkinud Ravimiameti esindajatega, et need sõnumid oleksid võimalikult selged, ühesed. On välja antud ka täpne pressiteade riikliku immunoprofülaktika ekspertkomisjoni soovitustest, mis on kättesaadav kõigile. See pressiteade läks välja eile, komisjon ise kogunes üleeile õhtul. Ka seal me tegelikult andsime selged suunised. Ehk need on need, millest ka riigi tasandil tuleb lähtuda. Need saadeti laiali tervishoiuasutustele, saadeti laiali ka ajakirjandusele. Kõik, kellel on vaktsineerimiskuur pooleli AstraZeneca vaktsiiniga, sealhulgas ma ise, kuulume rühma, kelle vaktsineerimine jätkub, kõik, kes on 60+ vanuses, neile on see vaktsiin jätkuvalt soovitatud, näidustatud, ja need, kes on alla 60 aasta vanuserühmas, nende puhul tõesti siis peab olema tervishoiutöötaja kaalutletud otsus, kas seda vaktsineerimist alustada või oodata mõne muu vaktsiini kättesaadavuseni. Täiendavalt on täna just nimelt 23 minuti pärast algamas ka eraldi pressikonverents, kus on kohal ka professor Irja Lutsar, seal olen ka mina, kus me taas tegelikult kommunikeerime, selgitame neid sõnumeid. Ja loomulikult, kui tuleb Euroopa Ravimiametilt täpne info, siis vajadusel koguneb ka meie enda riiklik komisjon uuesti, et neid suuniseid veel täpsustada, värskendada ja anda avalikkusele neist operatiivselt teada.

Mis puudutab seda vastutaja määramist, siis mis seal salata, COVID-19 kriis ja see võitlus on niivõrd lai teema, et loota, et meil on võimalik ühele inimesele panna korraga kogu selle kommunikatsiooni haldamise kohustus, ei ole kahjuks realistlik. Ehk olukorras, kus meil tuleb anda infot ravimiohutuse kohta, vaktsineerimise logistika kohta, Euroopa Liidu läbirääkimiste kohta, siseriiklike plaanide, riskirühmade jaotuste kohta, samal ajal laiemalt COVID-19 meetmete, testimise korralduse, järelevalve, seadusandliku poole, valitsuse korralduste ja nii edasi üle, siis paratamatult neid ekspertiise omavad erinevad inimesed. Ehk on COVID-19 teadusnõukoda, on Ravimiamet, on Terviseamet, on haigekassa, on tervise- ja tööminister, erinevad muud osapooled, kellel kõigil on oma roll selle kriisi lahendamisel. Ja loomulikult, selline koondvastutus tervisevaldkonna eest lasub minul, tervise- ja tööministrina seda vastutust olen kandnud viimased kaks aastat, kannan edasi, kuniks mind selles ametis usaldatakse. Ja loomulikult annan endast parima, et ka need kõikvõimalikud asutuste juhid ja sealhulgas ka teadlaskond annaks välja elanikkonnale võimalikult selgeid ja arusaadavaid sõnumeid muutuvas infoväljas, kus isegi täna öeldud lause võib homme olla ebatäpne, ja ongi see kahjuks väga keeruline. Aga anname endast parima. Sama probleemi nagu oleme näinud Eestis näeme kahjuks üle Euroopa, olen palju suhelnud ka oma kolleegidega. Ega siin polegi mingit imelahendust seni ka mujal riikides suudetud välja pakkuda. Aitäh!

13:39 Esimees Jüri Ratas

Ja nüüd üks lisaküsimus. Kalle Grünthal, palun!

13:39 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Austatud minister! Ma poleks elu sees uskunud seda, et te oma küsimusele vastamisega teete EKRE-le tohutut reklaami. Kui me olime valitsuses, me olime meeletult mõjuvõimsad, me tegime seda, mis me tahtsime. Nüüd me oleme opositsioonis. Nüüd on jälle häda, sest te ei saa valitsemisega hakkama, kuna EKRE domineerib igal pool. Mart Helme küsis ilusa küsimuse, et mikspärast teie poolt esitatud kommunikatsioon on vastuoluline. Kord on vaja vaktsineerida siin 60-aastaseid, kuna see on mõistlik, ja kord ei ole vaja neid vaktsineerida, ja AstraZenecat ei tohi vaktsineerida alla 50–60-aastastele inimestele. Mikspärast selline kommunikatsioon on vastuoluline? Ja teie ütlete selle küsimuse peale kenasti välja, et kahjuks meie erakond ehk EKRE erakond annab vastuolulist kommunikatsiooni. Minule jääb tõesti mulje, et püha jumal! Tähendab, kuidas siis EKRE saab mõjutada praegu valitsuse tegevust, kui teie annate iga päev iga nädal pressikonverentse, räägite kõikidest asjadest ja EKRE on ikkagi see, kes suunab kogu seda majandust ja koroonakriisiga kokkupuutumist. Nii et ma tahaksin ... Öelge, milline on tõenduslikult see vastuoluline kommunikatsioon, punkt üks. Ja teine küsimus on see, et rahvas saatis mulle sõnumeid, et tahab siin Riigikogu ees kangesti teiega kokku saada. Kas te olete valmis välja minema ja nendega vestlema? Ma loodan, et te ometi oma rahvast ju ei karda. Nii et kaks küsimust selles.

13:41 Esimees Jüri Ratas

Tanel Kiik, palun!

13:41 Tervise- ja tööminister Tanel Kiik

Suur tänu küsimuse eest! Minu sõnumi mõte oli see, et kui me tahame, et kommunikatsioon oleks ühtne, kui tahame, et elanikkonna teadlikkus ja teavitustöö oleks võimalikult selge, siis panustama peavad kõik osapooled. Ehk arusaadavalt ei arva mina, et EKRE domineerib Eesti poliitikat, seda ta ei tee. Seda ma ei ole öelnud. Aga arvestades seda, et igal parlamenti valitud erakonnal on rahva mandaat, on teatud kogus valijaid, teatud kogus jälgijaid, teatud meediakanalid, ka sotsiaalmeedias, siis loomulikult neid sõnumeid jälgitakse ja ka nendest sõnumitest tehakse kas siis järeldusi või vähemasti tekitavad nendes inimestes segadust ja kahtlusi. Ja paratamatult ei tasu endalt seda vastutust ära võtta ja suunata seda kõike mujale olukorras, kus kõigil meil on arvestatav jälgijaskond, on ta läbi sotsiaalmeedia, on ta meediasõnavõttude, videopöördumiste, ka kõikvõimalike vandenõuteooriate levituse korral. Ja need vandenõuteooriad kahjuks õõnestavad ainult seda usaldust.

Aga laiemalt, nagu enne viitasin, 75% elanikke soovib vaktsineerida. Tegelikult võib öelda, et me oleme järk-järgult seda huvi tõstnud, on see olnud teavituskampaania, on see olnud üldine inimeste enda lugemus, teadlikkus ja ka järkjärguliselt tulevad uudised selle kohta, kuidas vaktsineerimine tegelikult aitab, on juba aidanud haiglaravikoormust oluliselt leevendada, aitab seda ka edaspidi teha ja kaitsta inimeste elu ja tervist.

Mis puudutab seda teist poolt küsimusest, siis hetkel olen tõesti ministeeriumis, kus algab 17 minuti pärast pressikonverents. Hetkel pole kahjuks võimalik parlamendi ette tulla, ja sellele järgnevad teised nõupidamised. Kindlasti Eesti elanikke ma ei karda, ei ole selleks mingit põhjust. Vastupidi, Eesti inimesed mulle meeldivad, nagu laiemalt maailmaelanikud. Aga eks ikka oma kodumaarahvas on meile kõigile kõige armsam.

13:43 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Sellega ma lõpetan antud küsimuse käsitlemise.


8. 13:43 Viljandi uue haigla ehituse rahastamine

13:43 Esimees Jüri Ratas

Liigume edasi üheksanda küsimuse juurde. Selle esitab Riigikogu liige Helmen Kütt, sellele vastab valitsusliige tervise- ja tööminister Tanel Kiik ja teemaks on Viljandi uue haigla ehituse rahastamine. Helmen Kütt, palun! Helmen Kütt, ma vabandan, üks hetk! Helmen Kütt, ma vabandan, üks hetk! Protseduuriline küsimus, Kalle Grünthal, palun! Palun, mikrofon Kalle Grünthalile.

13:44 Kalle Grünthal

Aitäh! Ma ei saa aru sellest ideoloogiast, mis siin praegu toimus. Praegu toimus nobedate näppude voor ja mina saavutasin jälle võidu selles võidujooksus ja ühel hetkel tõmmati kogu see list maha ja alustati otsast peale. Rääkige, mis toimub!

13:44 Esimees Jüri Ratas

Aitäh! Ka mina näen seda ja ma vaatan, et teil on väga hea reaktsioon, härra Grünthal. Aga ma arvan, et toimus see, et arvati, et me läheme kaheksanda küsimuse juurde, mille esitab Urmas Reinsalu. Ent kuna Urmas Reinsalu minuga varasemalt rääkis ja ütles, et tal on hetkel teatud töökohustused, kahjuks kaks asja on kokku langenud ja teda ei ole saalis, siis me läksime üheksanda küsimuse juurde. Ja ju siis mindi üheksanda küsimuse juurde ja sealt tekkiski see ümberreastumine. Ma arvan, et see oli põhjus. Aga liigume nüüd ... Härra Grünthal, on teil veel protseduuriline küsimus?

13:45 Kalle Grünthal

Jah, ma ei saa üldse aru, mis siin saalis toimub.

13:45 Esimees Jüri Ratas

Infotund, toimub infotund, 7. aprill. (Kalle Grünthal selgitab midagi kohapealt.) Palun anname mikrofoni härra Grünthalile, siis ta saab küsida ilusti mikrofoni. Palun, härra Grünthal! Näete, nüüd on teil mikrofon olemas.

13:45 Kalle Grünthal

Ma ei saa aru, tähendab, mis praegu toimub, te kustutate lihtsalt ära nimekirja, kes on kiirema reaktsiooniga. Kui on toimunud mingisugune selline situatsioon, nagu te mainisite, siis oleks pidanud seda eelnevalt ütlema. Tähendab, ma ei nõustu teiega selles osas, kogu selle protsessi läbiviimisega. See on vastuolus, ütleme, ka meie töö- ja kodukorra eeskirjaga.

13:45 Esimees Jüri Ratas

Selge, aitäh! See õigus teil on, kas te nõustute või mitte. Ma selgitasin, et järgmine küsija oleks pidanud olema Riigikogu liige Urmas Reinsalu, aga ta ise tuli ja ütles isiklikult, et kui teda hetkel ei ole siin Riigikogu saalis, siis ta kahjuks ei saa küsida. Nii et me oleme tõesti üheksanda küsimuse juures. Helmen Kütt, palun, sõna on teil!

13:46 Helmen Kütt

Suur tänu, austatud eesistuja! Hea minister! Sotsiaaldemokraatidest tervise- ja tööministrite ettepanekul leiti Viljandi Haigla ja tervisekeskuse ja Tervikumi ehituseks rahalised vahendid riigieelarvesse. Seda on peetud väga oluliseks ka tänases valitsuses. On ministrid, kes räägivad sellest heast praktikast, kuidas tervisekeskus-haigla hakkab inimkesksemaks teenust pakkuma, kuidas sotsiaaltöö ja tervishoid on paremini ühendatud kas või näiteks PAIK projekti raames. Täna tuli välja ka pressiteade, mille alusel on teada, et see projekti kogumaksumus on tunduvalt suurem kui senised rahalised vahendid. Need on 31,5 miljonit Euroopa Liidu vahendeid, 4,5 miljonit riigieelarvelised vahendeid ja 11,4 miljonit on SA Viljandi Haigla eelarvest ja laenudest. Ja on ka teada see, et Euroopa Liidu vahendeid korral on selline ajaline piir ehk need peaksid olema siis kasutusele võetud 2023. aasta suve lõpuks. Kuidas te olete plaaninud või kas te näete siin võimalust täiendavate riiklike rahastuste leidmiseks ja vahenditeks? On selge, et haigla ja tervisekeskus ja see projekt on väga oluline. See on kindlasti ka regionaalne investeering, sest me kõik teame ka Tallinna Haigla korral, et see väga kiiresti leidis eelarvelise lahenduse. Mis on teie plaanid? On tänuväärne, et erinevad valitsused on pidanud oluliseks nimetatud projekti.

13:47 Tervise- ja tööminister Tanel Kiik

Lugupeetud esimees! Austatud küsija, Riigikogu liige, tänan väga olulise teema eest! Te ütlesite väga õigesti, et Viljandi Haiglat on pidanud oluliseks erinevad valitsused, erinevad ministrid, sh peaministrid, ja loomulikult pean oluliseks sellega edasiliikumist ka praeguse uue info pinnal mina. Viljandi Haigla rahastus tõepoolest on saanud toetust läbi erinevate Euroopa Liidu fondide ja ka riigieelarvest, vahepeal ka siis Euroopa Liidu varem kasutatud perioodide jääkide ümberjaotamisest. Ning nüüd on esitanud täiendava taotluse Viljandi Haigla tulenevalt tõesti hanke pakkumiste kallinemisest võrreldes algse prognoosiga.

Tervise- ja tööministrina viin selle teema valitsuse kabinetinõupidamisele riigi eelarvestrateegia arutelude raames. Ehk oleme esitanud ametlikult lisataotluse vajaliku täiendava raha leidmiseks, see summa oli suurusjärgus 10,9 miljonit eurot, peast ütlen, 10,92, sh 2022. aastal on see vajadus suurusjärgus 1,1 miljonit ja 2023. aastal suurusjärgus 9,8 miljonit. Igal juhul töötame selle nimel, et see lahendus leida, kuna ma olen väga nõus, et Viljandi, nii nagu tegelikult kõik Eesti maakonnad, väärib kaasaegseid mugavaid kliendisõbralikke tervise- ja sotsiaalvaldkonnakeskuseid.

Tegelikult tahame Euroopa Liidu vahendite toel ja erinevate riiklike võimaluste toel järk-järgult korda teha, uuendada või lausa uusi hooneid rajada veel mitmesse Eesti maakonda. On neid arutelusid olnud nii Saaremaa teemal, Kuressaare Haigla kontekstis, on need arutelud olnud Narva linnapeaga Narva uue haigla rajamine vaates ja mõtteid on tegelikult veelgi laiemalt, et mitmel pool Eestis regioonides. Ja Tallinna Haigla on üks nendest paljudest suurtest projektidest, mida kindlasti samuti nii eelmine kui ka praegune valitsus õigeks peab. Euroopa Liidu vahendeid taotleme, aga väga oluline on ka tervikliku tervisevõrgustiku väljaarendamine nii esmatasandi kui ka haiglate sotsiaal- ja tervishoiuvaldkonnakeskuste taristu näol.

13:50 Esimees Jüri Ratas

Ja nüüd täpsustav küsimus. Helmen Kütt, palun!

13:50 Helmen Kütt

Suur tänu, austatud minister, selle vastuse eest! Mul otseselt täpsustavat küsimust ei ole, aga ma soovin teile väga edu eelarveläbirääkimistel. Ja kui vaja on, siis sotsiaaldemokraadid igal juhul on sada protsenti teie taga ja toetamas. Nii et edu teile ja suur aitäh teile vastuste eest veel kord!

13:50 Esimees Jüri Ratas

Kas minister Tanel Kiik soovib sellele kommentaarile vastata? Ei soovi? Palun!

13:50 Tervise- ja tööminister Tanel Kiik

Tänan! Ja jään lootma edukatele läbirääkimistele.

13:50 Esimees Jüri Ratas

Ja nüüd üks lisaküsimus. Imre Sooäär.

13:50 Imre Sooäär

Aitäh, hea juhataja! Austatud minister! Kõigepealt klaariks ühe varasema asja ära. Erinevalt hea kolleeg Kalle Grünthalist mina ei arva, et te olete oma tööga viletsasti hakkama saanud, ja ma arvan, et teie reitingud näitavad seda, et te olete paremini hakkama saanud kui üsna paljud ministrid erinevates valitsuses. Selle eest suur tänu teile!

Mis puudutab praegu Viljandi Haigla teemat, ma arvan, et see on väga hea küsimus, mille kolleeg Helmen Kütt tõstatas. Aitäh, et te vastuses mainisite juba Kuressaare Haiglat, see tegelikult puudutab väga paljusid kohti. Aga mul on seotud, hooldusteenust pakutakse mitte ainult haiglates ja hooldekodudes, aga mul on teema, mis seondub omastehooldamisega, kes on tegelikult minu arvates ka eesliinitöötajad. Kas omastehooldajaid ei võiks lugeda eesliinitöötajateks, et nemad saaksid samuti eelisjärjekorras vaktsineerimise? Sest nad on sunnitud olema kontaktis hooldatavatega, paljudel neist on vilets tervis ja kõik ei saagi haiglatesse, ei Viljandisse ega Kuressaarde. Kas kuidagi omastehooldajate suhtes võiks näidata üles ka sellist arusaamist, et nemad on sisuliselt ka ju oma tööga eesliinitöötajad, kuna nad on iga päev kontaktis oma hooldatavatega? Aitäh!

13:51 Esimees Jüri Ratas

Tanel Kiik, palun!

13:52 Tervise- ja tööminister Tanel Kiik

Lugupeetud Riigikogu esimees! Austatud küsija, tänan igati asjaliku küsimuse eest! Omastehooldajaid tõesti me käsitleme tegelikult eesliinitöötajatena. Meil ei ole riiklikku andmebaasi kõigi omastehooldajate kohta, me teame neid, kes saavad ametlikult hooldajatoetust läbi kohaliku omavalitsuse. Me teame inimesi, kes on ametlikult näiteks hooldekodudes, erihoolekandeüksustes tööl, aga laiemalt neid inimesi, kes võivad olla täna  ametis osaliselt või täielikult mõne lähedase hooldamisega, sellist riiklikku baasi otseselt ei ole. Aga see suurusjärk ulatub tõesti seal kümnetesse tuhandetesse, ligi 70 000 võib-olla neid inimesi. Me oleme kokku leppinud ka tegelikult perearstidega, et kui nende nimistus on mõne oma lähedase eest hoolt kandev inimene, kes vaktsineerimisvõimalust soovib, et ka talle seda eelisjärjekorras võimaldada, just nimelt seetõttu, et ühest küljest kaitsta seda hooldatavat, kes võib nõrga tervisega ise kodus olla, ja samal ajal tagada, et tema hooldaja oleks piisavalt tugev ja terve, et seeläbi ühest küljest vähendada siis nakkuse ülekandmise riski ja teisest küljest tagada, et oleks inimene oleks terve, kuna temast omakorda sõltub teiste inimeste elu ja tervis. Aitäh!

13:53 Esimees Jüri Ratas

Sellega lõpetan küsimuse käsitlemise. 


9. 13:53 Korduvalt on minu poole pöördunud lapsevanemad ja eriti on mures lapsevanemad, kelle lapsed õppivad mitte emakeeles, et neil on suured probleemid laste koduõppel olemise pärast. Kuidas on plaanis valitsusel see probleem lahendada ja millised on ajalised piirid?

13:53 Esimees Jüri Ratas

Liigume edasi 10. küsimuse juurde. Selle on esitanud Riigikogu liige Riho Breivel. Vastab peaminister Kaja Kallas. Teemaks on: "Korduvalt on minu poole pöördunud lapsevanemad ja eriti on mures lapsevanemad, kelle lapsed õpivad mitte emakeeles, et neil on suured probleemid laste koduõppel olemise pärast. Kuidas on plaanis valitsusele see probleem lahendada ja millised on ajalised piirid?" Riho Breivel, palun! (Vaikus.) Austatud Riho Breivel, teid ei ole kuulda hetkel. Proovime uuesti ühenduse luua. Ma palun mikrofon Riho Breivelile. (Vaikus.) Teid, kahjuks jätkuvalt ei ole kuulda. Hea Riigikogu liige Riho Breivel, kas ma tohin ka teilt paluda, et kui te mind kuulete, siis te korraks Chrome'i välja lülitaksite ja siis uuesti sisse? (Vaikus.) Proovime uuesti! Palun mikrofon Riho Breivelile, kui ta on uuesti ühenduse loonud. Palun, Riho Breivel! Teid on näha, aga kahjuks teie häält ei ole kuulda. Me ei kuule teie häält, härra Breivel. Võib-olla saate proovida küsimuse esitada ilma videosillata, ilma pildita, ainult häälega. (Vaikus.) Kahjuks ei kuule teie häält, härra Breivel. Kas on mikrofoninupp kuskil arvutis vales asendis või teil selle mikrofoni juhtme küljes? Kahjuks see ei ole hetkel tulemust andnud. Aga kui püüate ilma kõrvaklappideta? Püüame korra ka nii, et otse arvutisse rääkida. Võtke see juhe arvuti tagant ära, äkki siis on kuulda. 

13:55 Riho Breivel

Püüan otse rääkida.

13:55 Esimees Jüri Ratas

Vot, härra Breivel, teil õnnestus! Nüüd on teie häält hästi kuulda ja palun alustage uuesti. Palun sõna on teil!

13:56 Riho Breivel

Lugupeetud juhataja! Hea peaminister! Nii nagu ka juba vormistasin küsimusele pikemalt, arvestasin, et äkki ei ole kuulda, siis saab vähemalt selle järgi vastata. Kuna Ida-Virumaal on väga palju inimesi ja just selliseid õpilasi, kellel ei ole kodukeel eesti keel, siis on neil läbi interneti õppimisega tõsiseid probleeme. Ja sellepärast minu poole on pöördunud paljud lapsevanemad, et kuidas seda asja saaks lahendada ja millised on valitsuse nägemused, kuidas jõuame lõpuks selleni, et lapsed saaksid oma hariduse täisväärtuslikult kätte?

13:56 Esimees Jüri Ratas

Kaja Kallas, palun!

13:56 Peaminister Kaja Kallas

Aitäh! Haridus on väga tähtis. Esiteks, mida me tahaks teha, on see, et lapsed ei ole distantsõppel mitte ühtegi päeva rohkem kui vältimatult vajalik. Ja seetõttu me vaatame, kuidas lapsed kontaktõppele tagasi saaks. Uuringud näitavad seda, et see distantsõpe sobib umbes 31%-le õpilastest ja 41% õpilastest ei näe erilist vahet, kas on distantsõpe või ei ole. 

Mida me oleme teinud, et aidata nii õpilasi kui õpetajaid? Meil on Tallinna Ülikooli, Tartu Ülikooli õpetajakoolituse üliõpilased pakkunud ennast abiõpetajateks koolidele, sh ka vene õppekeelega koolidele. Teadaolevalt on vene õppekeelega koolides abiõpetajaid seitsmes sellises koolis ja neil on valmisolek abistada veel rohkemaid. Lühiajalist asendusõpetaja teenust pakutakse ka, aga see võib-olla ei ole otseselt kodusolevatele inimestele, kuivõrd õpetajatele.

Nüüd, meil hetkel töötatakse välja ka suviste õpilaagrite toetusmeedet ja see on just selleks, et aidata järgi neid õpilasi, kes on maha jäänud ja seal on samamoodi erineva emakeelega noortele suunatud õpilaagrid. Me pakume tuge ka vene õppekeelega koolide õpetajatele venekeelse tugiliini näol ja see on teisipäeviti kella 12–20 lahti ja see number on 7 350 760, kus õpetajad saavad abi sellele tugiliinile helistades. Esimene, kes kõige lähedasem on õpilasele, on ikkagi õpetaja, kes siis aitama peaks. Aga me teame neid probleeme mitte ainult vene keelega õpilaste puhul, kuivõrd kõikide õpilaste, ja me püüame esiteks viia koolid tagasi kontaktõppele nii palju, kui vähegi viiruse olukord võimaldab. Ja teiseks näha erinevaid toetusmeetmeid just selliste õpilaste järgi aitamiseks.

13:59 Esimees Jüri Ratas

Jaa, suur tänu! Kuna infotunni aeg saab kohe otsa, siis sellega ma lõpetan antud küsimuse käsitlemise. Ma tänan kõiki Riigikogu liikmeid teie küsimuste eest. Ma tänan valitsusliikmeid vastuste eest. Sellega on infotund lõppenud.

13:59 Istung lõppes

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee