Riigikogu
Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

header-logo

09:58 Istungi rakendamine

10:00 Aseesimees Hanno Pevkur

Austatud Riigikogu! Alustame Riigikogu täiskogu V istungjärgu 6. töönädala teisipäevast istungit. Nagu ikka on võimalus üle anda eelnõusid ja arupärimisi. Seda soovi ei ole, millest tulenevalt saame minna kohaloleku kontrolli juurde. Kohaloleku kontroll.

10:00 Aseesimees Hanno Pevkur

Hetkel registreeris ennast kohalolijaks 81 Riigikogu liiget, puudub 20.


1. 10:01 Alkoholi-, tubaka-, kütuse- ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu (297 SE) teine lugemine

10:01 Aseesimees Hanno Pevkur

Saame tänase istungiga kenasti pihta hakata. Esimene päevakorrapunkt on rahanduskomisjoni algatatud alkoholi‑, tubaka‑, kütuse‑ ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu nr 297 teine lugemine. Teisel lugemisel teeb rahanduskomisjoni ettekande rahanduskomisjoni aseesimees Aivar Kokk. Palun!

10:01 Aivar Kokk

Hea juhataja! Head kolleegid! Alkoholi‑, tubaka‑, kütuse‑ ja elektriaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõu 297 teiseks lugemiseks ettevalmistamine toimus rahanduskomisjonis 15. veebruaril. Esimene lugemine toimus 16. detsembril, muudatusettepanekute tähtajaks, 31. detsembriks muudatusettepanekuid ei tulnud.

Eelnõu eesmärk on anda energiamahukatele ettevõtjatele paindlikkus aktsiisisoodustusele kvalifitseerumisel. Eelnõu kohaselt antakse energia aktsiisivabastuse luba taotlevatele ja luba omavatele ettevõtjatele paindlikkus valida soodustusele kvalifitseerumise hindamisperioodi pikkust. Kui kehtiv seadus annab võimaluse hinnata elektrointensiivsust ja gaasitarbimise intensiivsust viimase lõppenud majandusaasta andmete alusel, siis eelnõu kohaselt saab ettevõtja hindamisperioodi pikkuseks vabalt valida lõppenud üks kuni neli järjestikust majandusaastat.

Praeguse seisuga saab elektriaktsiisisoodustust üheksa ja gaasiaktsiisisoodustust neli ettevõtjat. Elektrointensiivsuse ja gaasitarbimise intensiivsuse hindamisel arvestusperioodi pikendamine ühelt majandusaastalt kuni neljale majandusaastale annab ettevõtjatele volatiilses majanduskeskkonnas suurema paindlikkuse ja vähendab lühiajaliste majandusraskuste mõju hindamistulemusele. Muudatus on kooskõlas Euroopa Liidu nn energiamaksustamise direktiiviga, mis annab liikmesriikidele vabaduse ise otsustada, kui pikka arvestusperioodi kasutada ettevõtja energiamahukuse hindamisel.

Komisjonis tutvustas Marek Uusküla eelnõu ja lühidalt ka kehtivat regulatsiooni. Ta lisas, et eelmise aasta lõpus pöörduti ministeeriumi poole probleemiga, et COVID‑ist tingitud majanduslanguse tõttu on tekkinud probleem, et seaduses sätestatud lisandväärtus võib osutuda negatiivseks. Lihtsustatult: sisendihinnad osutusid kõrgemaks kui väljund, muud näitajad olid nagu varem, negatiivse lisandväärtusega ei osatud kehtiva regulatsiooni väljatöötamisel arvestada.

Rahanduskomisjon tegi koostöös Rahandusministeeriumiga eelnõus muudatuse, millega õigusselguse huvides täpsustatakse eelnõu teksti viiteid.

Komisjon tegi konsensuslikult kolm otsust: teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 23. veebruariks, teha ettepanek teine lugemine lõpetada ja kui teine lugemine lõpetatakse, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 9. märtsiks ja viia läbi lõpphääletus. Aitäh!

10:04 Aseesimees Hanno Pevkur

Hea ettekandja, teile ... Siiski, siiski. Aivar Sõerd, palun!

10:04 Aivar Sõerd

Aitäh, austatud juhataja! Austatud ettekandja! Mul on üldine küsimus. Esimesest lugemisest on ka tükk aega juba möödas. Kuidas sellega nüüd on? Näiteks gaasisoodustuse saajaid on ainult neli, neid on hästi vähe. Eelmisel aastal lisandus näiteks ainult üks aiandusettevõtja ja üks puitmassitootja. Kas on oodata, et neid intensiivseid, näiteks gaasi-intensiivseid ettevõtteid, mida praegu on ainult neli, on juurde tulemas? Kui neid on juurde tulemas, siis kõik need mõjuanalüüsid ju ka muutuvad. On neid juurde tulemas või jääbki ainult neli gaasi-intensiivset ettevõtet, kes seda soodustust saavad kasutada?

10:05 Aivar Kokk

Aitäh! Nagu me teame, kvalifitseerumise tingimuslik miinimumlävend on see, et elektrointensiivsuse tase peab olema 20% või gaasitarbimise intensiivsuse tase 13%. Kui seda seadust tehti, siis seal nimekirjas oli natuke üle 20 ettevõtja, kes teoreetiliselt võiks, kui nad neid tingimusi täidavad, seda soodustust saada. Aga jah, eelmine aasta me rahanduskomisjonis tegime ühe paranduse (või üle-eelmine aasta tänase seisuga), et sinna alla läheksid ka katmikalad. Minu teada on üks katmikala sinna juurde tulnud. Me teame, et ettevõtja, kes Rahandusministeeriumi poole murega pöördus, oli 2019. aastal Eesti kõige tublim ettevõtja, kahe  ettevõtja hulgas n‑ö, kes seda taotlust on teinud. Nad maksavad palju makse. Maksutulu tuleb riigieelarvesse. Paljudes Euroopa riikides ongi seda pikendatud: see periood ei ole mitte üks aasta, vaid see periood on pikem, mille alusel ettevõtjad saavad seda otsust teha ja see tehakse audiitori kaudu. Ettevõtja peab olema majandussuutlik, et üldse seda soodustust saada.

10:07 Aseesimees Hanno Pevkur

Imre Sooäär, palun!

10:07 Imre Sooäär

Aitäh, hea juhataja! Austatud ettekandja! Kas te palun avalikustaksite, kes need kaks ettevõtjat siis olid, kes taotlesid? Te juba seda nimetasite, tooge siis nimed ka välja.

10:07 Aivar Kokk

Aitäh küsimuse eest! Ma tean seda, kes on Rahandusministeeriumi poole pöördunud. See on Estonian Cell. Aga ma ütlesin, et kaks ettevõtjat said 2019. aastal Eesti parima tiitli, mitte nad ei olnud taotlejad. Üks nendest on küll taotleja, see on Estonian Cell.

10:07 Aseesimees Hanno Pevkur

Rohkem teile küsimusi ei ole. Aitäh! Nüüd avame läbirääkimised. Palun, kas on sõnasoovi? Neid ei ole. Rahanduskomisjon on teinud eelnõu kohta ühe muudatusettepaneku. See on heaks kiidetud. On tulnud ka ettepanek teine lugemine lõpetada. Oleme eelnõu 297 teise lugemise lõpetanud.


2. 10:08 Kaitseväeteenistuse seaduse § 15 muutmise seaduse eelnõu (324 SE) esimene lugemine

10:08 Aseesimees Hanno Pevkur

Tänane teine päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud kaitseväeteenistuse seaduse § 15 muutmise seaduse eelnõu 324. Vabariigi Valitsuse nimel tutvustab seda kaitseminister Kalle Laanet. Palun!

10:09 Kaitseminister Kalle Laanet

Aitäh, austatud aseesimees! Head kolleegid! Kõigepealt soovin teile head lähenevat vabariigi aastapäeva, et teil oleks võimalus olla tervena pereringis ja tähistada meie Eesti Vabariigi 103. sünnipäeva.

Aga minnes selle eelnõu juurde, ütlen, et selle eelnõu eesmärk on luua kodanikuga suhtlemiseks üks kanal. Kuna internet on saanud osaks igapäevaelust, siis dokumentide elektrooniline kättetoimetamine teabevärava @eesti.ee kaudu oleks kindlasti parim lahendus dokumentide kättetoimetamiseks. Miks? Põhjendus on väga lihtne. Praegu saadetakse igal aastal praktiliselt 25 000 kutset ja teatist arstlikku komisjoni või ajateenistusse ilmumiseks. 90%‑l juhtudest saadetakse dokument paberil ja posti teel allkirja vastu, sellele lisanduvad veel Kaitseväe saadetavad õppekogunemistele ilmumise kutsed. Ligi neljandik ei saa erinevatel põhjustel neid kutseid kätte.

Vaatame, mis statistika räägib. Tänapäeva noored, 98% neist, ju kasutavad internetti. Kindlasti on võimalus saada interneti teel kutse kätte neile tunduvalt parem kui see, et saada see kätte kirja teel. See tähendab aga ka seda, et esimene kutse läheb igal juhul paberil ja kõigil neil, kes soovivad, et nad ka jätkuvalt saaksid teateid paberil, on võimalik seda teada anda ja see niimoodi siis ka toimub.

Millal uus süsteem võiks rakenduda? Kui lugupeetud Riigikogu on selle ettepanekuga päri, siis see võiks jõustuda 1. jaanuaril 2022.

Kõige olulisem on aru saada, millal võiks lugeda kutse kättesaaduks. Kutse loetakse kättesaaduks 30 päeva järel, [arvestatult] väljasaatmise päevast. Teiseks on kindlasti oluline, et  inimene, kes soovib kutseid saada elektroonselt, võiks tekitada omale seadistuse, et see teade, mis tuleb eesti.ee peale, annaks mingi teavituse kas tema isiklikule e‑postile või saadaks SMS‑i telefoni.

Kuna me elame internetimaailmas, siis kindlasti see muudatus loob, veel kord, parema võimaluse edastada efektiivsemalt kutseid vajalikele inimestele. Ma usun, et see kindlasti mõjutab ka noori, 17–27‑aastaseid, aktiivsemalt osalema kaitseväeteenistuses. Sissejuhatuseks, ma arvan, aitab praegu. Aitäh!

10:12 Aseesimees Hanno Pevkur

Teil on tõesti see õigus nii arvata. Erki Savisaar, palun!

10:12 Erki Savisaar

Aitäh! See, et interneti kaudu saab teateid edastada, on kahtlemata väga positiivne. Aga mul on küsimus selle tingimuse kohta, kuidas loetakse teade kättesaaduks. Varem anti teade kätte allkirja vastu, mis on selge tõend selle kohta, et inimene on tõesti teate kätte saanud. Nüüd on plaan see lihtsalt kusagile saata ja kui 30 päeva on möödas, siis loodetakse, et midagi on juhtunud. Miks niimoodi? Kõigi teiste teadete puhul, mida minu teada saadavad välja näiteks politsei või kohtud, ikkagi soovitakse, et inimene logiks vähemasti ID-kaardiga sisse, kui ta seda teadet lugema hakkab, et jääks mingisugunegi märk maha. Miks selle teate puhul seda kinnitust ei soovita?

10:13 Kaitseminister Kalle Laanet

Kõigepealt aitäh küsimuse eest! Ma olen enam kui veendunud, et kui sisse logitakse, siis jääb jälg maha. Sa saad vaadata, millal keegi on seda teadet lugenud või et ei ole lugenud. Praegu on tõesti selline ettepanek, et loetakse kättetoimetatuks dokument, mille saatmisest on möödunud 30 päeva ehk jämedalt võttes üks kuu. Selline on see ettepanek. Kui seda saab paremaks tuunida, siis kindlasti tuleks seda teha.

10:14 Aseesimees Hanno Pevkur

Peeter Ernits, palun!

10:14 Peeter Ernits

Hea juhataja! Hea minister! Jah, kõik on tore, mida sa Erki küsimusele vastasid, aga kui näiteks võrk on maas, siis ei ole oluline, kas on sisse logitud või ei ole. Ja kriitilistes olukordades võib see kergesti juhtuda. Polegi, kuhu saata. Mis siis?

10:14 Kaitseminister Kalle Laanet

Ega me ei saa tõesti praeguses muutuvas ühiskonnas sada protsenti tagada, et võrk on kogu aeg olemas. Siis tulebki kasutada teisi võimalusi. Nagu ma ka ütlesin, esimene teavitus on igal juhul paberil. See eeldab suhtlust Kaitseressursside Ameti ja selle noore vahel, kellele on see kutse orienteeritud. See eeldab nende omavahelist tihedat suhtlust. Ega me ju tänases muutuvas maailmas mingit sellist süsteemi luua ei saagi, mille  toimimine oleks sada protsenti garanteeritud. See peab olema paindlik.

10:15 Aseesimees Hanno Pevkur

Rene Kokk, palun!

10:15 Rene Kokk

Aitäh, hea aseesimees! Lugupeetud minister! Küsimus on selline: kas meil on teada, kui paljud vanusegrupis 17–27 on eesti.ee‑s oma email'id suunanud edasi mõnele muule meiliaadressile või siis regulaarselt seda kasutavad? Kas meil on olemas mingi info selle kohta?

10:15 Kaitseminister Kalle Laanet

Aitäh! Hetkel mul seda informatsiooni ei ole, kuid ma täpsustan ja annan teile teada.

10:15 Aseesimees Hanno Pevkur

Paul Puustusmaa, palun!

10:15 Paul Puustusmaa

Suur tänu! Hea ettekandja! Kui inimene 30 päeva juhuslikult ei kasuta internetti, kas siis tulemuseks on kohe karistus või kuidas?

10:16 Kaitseminister Kalle Laanet

Aitäh küsimuse eest, hea Paul! Kindlasti ei ole eesmärk karistada, vaid eesmärk on, et inimesed tuleksid vabatahtlikult, motiveeritult kas kogunemisele või aega teenima. Eesmärk ei ole absoluutselt karistada, eesmärk on motiveerida.

10:16 Aseesimees Hanno Pevkur

Peeter Ernits, palun!

10:16 Peeter Ernits

Hea juhataja! Hea ettekandja! Sa ütlesid, kui ma õigesti mäletan, et 98% on internetis. 2% järelikult ei ole. Kui suur osa, kui palju poisse siis ei ole üldse internetiga seotud? Kas seda 25 000 tuleb siis korrutada? Kui palju neid on, kes ei ole üldse seotud internetiga?

10:17 Kaitseminister Kalle Laanet

Aitäh, hea Peeter! Nii täpseid uuringuid ei ole selle kohta tehtud. See on selline üldine uuring, et 98% noortest vanusegrupis 17–27 kasutab internetti. Nii lahti seda löödud ei ole. 

10:17 Aseesimees Hanno Pevkur

Martin Helme, palun!

10:17 Martin Helme

Aitäh! Minu meelest, kui ma täpselt mäletan, siis õige number selle kutsealuste vanusegrupi kohta, kes seda eesti.ee-d on kunagi ühe näpuotsaga puudutanud, oli paarkümmend protsenti. Aga minu põhiküsimus on see, kas meil ei teki siin põhiseaduslikku probleemi, kui me kutsealuseid kohtleme ühtemoodi, aga näiteks maksuteateid või kohtukutseid või muid riiklikke teateid saadame välja hoopis teistmoodi. Mul ei ole midagi selle vastu, et me saame kutsealustega hästi ja kiiresti kontakti, aga miks me neid nagu teistmoodi kohtleme kui kõiki teisi kodanikke?

10:18 Kaitseminister Kalle Laanet

Aitäh küsimuse eest ja aitäh täpsustuse eest! Justiitsministeerium ja teised ministeeriumid ei ole näinud probleemi või võimalikku põhiseadusega vastuolus olemist. Teiseks, kindlasti see nõuab, juhul kui Riigikogu selle seadusemuudatuse vastu võtab, tõsist teavituskampaaniat, et noorteni jõuaks see informatsioon, kuidas neile teateid edastatakse, ja mitte ainult noorteni, vaid ka reservväelasteni. 1. jaanuarini 2022 on väga tõsine teavituskampaania planeeritud, selleks et noored ja kõik need sihtrühmad, kes neid kutseid peavad saama, teaksid, kuidas see võiks toimuda.

10:18 Aseesimees Hanno Pevkur

Oudekki Loone, palun! Mikrofon, palun! Oudekki, pane mikrofon palun sisse! Oudekki, palun pane mikrofon sisse!

10:19 Oudekki Loone

Kas ma nüüd olen kuulda?

10:19 Aseesimees Hanno Pevkur

Nüüd oled kuulda.

10:19 Oudekki Loone

Väga hea! Aitan natuke kaasa. Eelnõu seletuskirjas on mainitud, et eesti.ee keskkonda kasutab 36% Eesti elanikkonnast. See statistika tekitab minus natukene kahtlusi, kas praegu see viis on kõige parem, et suunata võimalikult palju inimesi entusiastlikult tulema õppekogunemistele ja aega teenima. Võib-olla peaks alustama sellest, et see keskkond oleks kasutatav, et inimesed oskaksid seda kasutada, inimesed harjuksid seda kasutama. Luua sedalaadi seadus, mis sisuliselt ütleb, et kui see [kutse] vedeleb kuskil keldris väljapanduna 30 päeva, siis te olete selle kätte saanud ... Kas te olete mõelnud, et seda peaks enne tugevamalt arendama? Kas võiks olla, et iga teate kohta vähemalt saadetaks sulle SMS, või et see oleks kuidagi efektiivsem, nii et inimene päriselt selle teate kätte saaks? Praegu jääb mulle ikkagi mulje, et riik ütleb, et see on üks avalikult kasutatav kelder, kuhu kõik saavad minna, ja selle keldri taganurgas on sinu Kaitseväe kutse. Ma ei näe, kuidas see olukorda praegu lihtsalt parandab. Äkki te selgitate seda natuke rohkem lahti.

10:20 Kaitseminister Kalle Laanet

Esiteks, ma arvan, et eesti.ee ei ole kelder. Teiseks, nagu ma tutvustavalt ütlesin, internet on meil igapäeva osa ja üha rohkem noori on seal. Selle jaoks, et noored teaksid, mismoodi käib ajateenistusse kutsumine, reservistide kutsumine, selle eesmärgi jaoks, nagu ma eelnevalt ütlesin, oleks meil sisuliselt vähemalt pool aastat aega ja on planeeritud väga tõsine teavituskampaania just nendele sihtrühmadele. Me võime ju arutada, kas muna on enne kui kana või kana on enne kui muna – see on selline lähtepunkti küsimus.

10:21 Aseesimees Hanno Pevkur

Erki Savisaar, palun!

10:21 Erki Savisaar

Elektrooniline teavitamine on kindlasti õige suund. Ma olen nõus, et teavitamist saab teha palju paremini, kui seda tehakse täna. Aga te ütlesite ka seda, et esimene teavitus läheb igal juhul paberi peal. Eelnõus on aga välja toodud, et kui hakata elektroonilist teavitust kasutama, siis tekib tohutu rahaline kokkuhoid. Kust see kokkuhoid tuleb, kui sisuliselt hakatakse paralleelselt kasutama kahte kanalit: paberteavitust ja elektroonilist teavitust? Kus on see kokkuhoiukoht?

10:21 Kaitseminister Kalle Laanet

Esiteks on kindlasti kokkuhoiukoht see, et kui sa korduskutseid, kordusteavitusi saadad, siis tekib teatud kokkuhoid. Milline see täpselt on, ma teile praegu öelda ei oska, aga kindlasti on Kaitseministeeriumis mingid arvestused selle kohta tehtud.

10:22 Aseesimees Hanno Pevkur

Aadu Must, palun!

10:22 Aadu Must

Aitäh! Kas Kaitsevägi on kindel, et kampaania tuleb nii tugev, et kasu on kohe mitmekordne? Nii et ühelt poolt läheb Kaitseväel asjade ajamine lihtsamaks ja teiseks on lootust, kui seda väga tõsiselt teha, et toimub põlvkondade teadmistes nihe ja internet muutubki riigiasjade ajamisel veelgi jõulisemalt meie elu igapäevaseks osaks. Kas te teete seda nii tõsiselt?

10:22 Kaitseminister Kalle Laanet

Aitäh, professor Must, küsimuse eest! Ma just eile külastasin Kaitseressursside Ametit. Meil oli väga tõsine diskussioon, kuidas üldse paremini motiveerida noori osalema ajateenistuses ja oma riigikaitselise kohustuse täitmises. Nemad olid küll väga selgelt seisukohal, et see on kindlasti üks võimalusi, mis motiveerib inimesi lihtsamini aru saama, kuidas või mismoodi nad peaksid oma kohustusi täitma.

10:23 Aseesimees Hanno Pevkur

Andres Metsoja, palun! 

10:23 Andres Metsoja

Aitäh, hea eesistuja! Austatud minister, edu ametis! Aga sellest diskussioonist jääb natukene nagu mulje, et Eesti noored mehed ja naised on justkui kuskil keldris peidus ega taha väga Eesti riiki teenida, oma kodanikukohust täita. Äkki kerge kommentaar selle koha pealt? Minu meelest statistika näitab, et kodanikukohuse täitmine on üha rohkem au sees ja seda soovitakse teha. Tuntakse, et meil on oma riik ja selle eest tuleb vastutada ka seda kaitstes. See on üks pool küsimusest.

Ja teine pool: kui te eile Kaitseressursside Ametis olite, kas te natuke rääkisite ka terviseandmetest ja just sellest, et me saaks noored terved inimesed võimetekohasele positsioonile? See on pigem olnud keerukam probleem, millele lahendust ministeeriumid koosmõjus ei suuda leida.

10:24 Kaitseminister Kalle Laanet

Aitäh, hea Andres, küsimuse ja kommentaari eest ka natukene! Tõesti on üle 54% noorte hulgas neid, kes on teadlikud ja soovivad vabatahtlikult astuda kaitseväeteenistusse. See protsent on iga aastaga kasvanud ehk arusaam järjest paraneb, soov ja motiveeritus kasvab. Võib-olla toon veel lisaks sellise numbri, et kutsealuste ja ajateenistuse läbinute seas tehtud uuring näitab, et eelistatavaimaks Kaitseressursside Ametiga suhtlemise kanaliks enne ajateenistusse minekut peetakse internetti. E-posti vahendusel eelistaks Kaitseressursside Ametiga suhelda 78% küsitletuist.

Mis puudutab terviseandmeid, siis see on kindlasti üks debatikohti, kuidas see asi peaks olema, kas vabatahtlikult ajateenistusse minev inimene avab oma terviseandmed riigile või on lähtekoht see, et riik paneb noorele teatud kohustusi, võttes sellega ka vastutuse sellel ajal, kui see noor on riigi teenistuses. Aga kuidas ta seda vastutust saab võtta, kui tal ei ole terviseandmeid, kui ta ei tea, milline selle noore terviseseisund on?

Minu isiklik seisukoht on see, et kui riik paneb kohustuse, siis ta peab võtma vastutuse. Aga vastutuse saab ta võtta siis, kui ta selgelt teab, mille eest ta selle vastutuse peab võtma. Siin on minu seisukoht küll natukene teistsugune, kui on Sotsiaalministeeriumi seisukoht. Me oleme ju ka eelnevalt seda teemat arutanud. Olles varem olnud riigikaitsekomisjoni liige, ma mäletan küll, et riigikaitsekomisjoni liikmete seisukoht oli, et kui riik paneb kohustuse, siis ta peab võtma vastutuse. Vastutust saab võtta siis, kui ta teab, mille eest ta seda võtab.

10:26 Aseesimees Hanno Pevkur

Imre Sooäär, palun!

10:26 Imre Sooäär

Aitäh! Hea minister! Ma arvan, et digitaalne teavitamine on iseenesest väga hea idee. Loomulikult, ühiskond järjest selles suunas liigub. Aga ma ei jaga su optimismi. Nendest 78%‑st, keda sa just nimetasid ajateenistusse kutsutavateks – ma julgeksin siin lahjemat mürki võtta –, enamus ei ole kunagi eesti.ee‑s üldse käinud, sest neil pole selleks vajadust olnud. Kas siiski ei peaks olema võib-olla esimene kutse see, et nad üldse läheksid oma eesti.ee-d vaatama, kas või tekstisõnumi kujul? Nad küll mainisid vastuseks, et nad soovivad e-mail'i teel kommunikatsiooni, aga mitte minnes eesti.ee‑sse, seda postkasti seal keegi ei vaata. Kas ei tuleks siin ehitada kõigepealt see sild, et nad sinna läheksid?

10:27 Kaitseminister Kalle Laanet

Aitäh, hea Imre! Tõesti, sa ise ka parandasid, et e‑posti vahendusest oli jutt nende 78% küsitletute puhul, mitte eesti.ee‑st konkreetselt. See on töö, millega peab tegelema Kaitseressursside Amet ja Kaitsevägi – info jagamine. Aga juhul kui te olete seisukohal, et see kindlasti peaks teistmoodi olema, siis on alati võimalik teha eelnõu kohta ju muudatusettepanek. Seda muudatusettepanekut me saame arutada.

10:28 Aseesimees Hanno Pevkur

Leo Kunnas, palun!

10:28 Leo Kunnas

Austatud istungi juhataja! Hea Kalle! Ma komisjonis juba soovisin sulle jõudu uues vastutusrikkas ametis. Nüüd teen sedasama ka siin suure saali ja Eesti rahva ees. Kohe kui ID-kaart välja tuli, põhimõtteliselt 2000-ndate alguses, nägime seda, et oleks vaja teha digitaalne kutsumis‑ ja mobilisatsioonisüsteem senise pabersüsteemi kõrvale, nii et mõlemad süsteemid jääksid püsima ja mõlemad oleksid erinevates olukordades kasutatavad. See on hea, et nüüd me oleme teinud selles suunas sammu edasi. See on repliik, küsimust ei ole.

10:29 Kaitseminister Kalle Laanet

Aitäh, hea Leo, soovide eest! Kindlasti me saame koostöös teha Eestit turvalisemaks.

10:29 Aseesimees Hanno Pevkur

Madis Milling, palun!

10:29 Madis Milling

Suur tänu, austatud istungi juhataja! Kõigepealt kommentaar. Kindlasti saab noorte riigiportaali juurde suunamisel olema suur roll ka gümnaasiumide ja kutseõppeasutuste riigikaitseõpetuse kursusel, et õpetada noori suhtlema riigiportaaliga veel enne, kui nad hakkavad Kaitseväelt kutseid saama. Aga minu küsimus, ma vabandan, kui mul see ... (Ühendus katkeb.) ... Kui palju kutsetest jääb kätte toimetamata või vähemalt väidetakse, et neid kutseid ei ole kätte saadud?

10:30 Kaitseminister Kalle Laanet

Aitäh, hea Madis, kõigepealt kommentaari eest! Kindlasti on see oluline tähelepanek, et selline teavitustöö hakkaks juba riigikaitseõpetuse tundides pihta. See annab tunduvalt selgema pildi, kuidas on võimalik informatsiooni kätte saada. Mul on hea meel praegu kiita riigikaitseõpiku koostajaid. Mul oli võimalus seda ise lugeda ja see oli mitu nädalat minu öökapiraamat, selles mõttes, et ma saaksin selles valdkonnas targemaks. See on tõesti väga kihvtilt üles ehitatud, lihtne ja konkreetne. Aga nüüd, Madis, sinu küsimuse juurde. Ligi neljandik möödunud aastatel õppekogunemistele kutsutuist ei saanud kutset kätte. Ligi neljandik! 2019. aastal oli see number, viimane number, mis meil on, 21,7%.

10:30 Aseesimees Hanno Pevkur

Marko Šorin, palun!

10:30 Marko Šorin

Aitäh, hea juhataja! Hea esineja! Ma tahan ühineda eelkõnelejaga, et asi hakkab pihta ikkagi kasvatusest ja samuti riigikaitsekursustest, mis koolides on. Viisin kodus läbi uuringu, küsisin noormehe käest, kes peaks järgmine aasta võib-olla sellist kutset ootama. Tema ei ole elu sees oma eesti.ee meilikontot vaadanud. Võib-olla on see tõepoolest mõtlemise koht, et anda seda informatsiooni riigikaitsekursustel, kus neid noormehi ja ka tütarlapsi ette valmistatakse, et nad seda vaataksid. Aga muidugi tahan kiita initsiatiivi eest tegeleda noortega, sest ka meie saalis ei ole just väga palju neid, kes riigikaitsekohustuse on riigi ees täitnud.

10:31 Kaitseminister Kalle Laanet

Aitäh, hea Marko, selle kommentaari eest! Ma olen absoluutselt päri, et see on tõesti tervikring, erinevad teavitused eri vanusest peale. See ei ole lihtsalt see, et me saadame ühel hetkel mingi meili.

10:32 Aseesimees Hanno Pevkur

Alar Laneman, palun!

10:32 Alar Laneman

Aitäh, austatud istungi juhataja! Väga austatud minister! Nii selge visiooni ja sõnumiga ministrit oli viimati näha eelmise koalitsiooni ajal. Igal juhul tahaksin soovida kõigepealt jõudu, sest minu arust on teil kõik tööriistad ja kogemused selleks tööks olemas. See ei olegi küsimus, pigem mõtisklus või katse leida abi. Kõik need hinnangud kättetoimetamise ja kutsumise kohta, et kas see info jõuab kohale, põhinevad ikkagi nendel andmetel, mis me oleme kogunud rahuajal. Kui tekib kriis või midagi suuremat, siis on segadus suurem, tehnilised võimalused rohkem häiritud. Kas peaks mõtlema ka veel kuidagi madalamal tasemel, näiteks KOV‑ide tasemel, millegi kaasamisele? Vanasti näiteks kasutati käskjalgu, oli ka selline varuvariant. Midagi selles suunas.

10:33 Kaitseminister Kalle Laanet

Aitäh, hea Alar, eelkõige nende soojade sõnade eest! Ma arvan, et me koos, tervikuna, Riigikogu ja valitsus, saame kõiki neid asju paremaks teha. Jah, me oleme kuidagi nagu kogu aeg seda meelt, et internet on ühiskonna igapäevaosa, mida ta ühtepidi ongi. Aga teistpidi: see väga lihtne asi, et kui kaob elekter, siis kaob internet, aga informatsioon peab kuidagi levima. See on kindlasti üks mõttekohti, kuidas me kriisiolukorras suudame sõnumeid edastada, kuidas me suudame inimesi kokku kutsuda, millistesse kohtadesse. Täna, kui pandeemia teine laine on tõusuteel ja kriisiajal tegutsemine on päevakorral veelgi enam ja tähtsam kui kunagi varem, me peame kõikideks nendeks asjadeks valmis olema. Täna on meil õnneks internet, täna on meil õnneks elekter. See, ütleme niimoodi, õppeperiood, nimetame seda selleks, võiks olla selline, et me suudaksime teha tõesti targemaid tulevikuotsuseid ja mõelda nende tagauste peale, varukäikude peale, mis ikkagi ülitõsise kriisi ajal meid aitaksid.

10:34 Aseesimees Hanno Pevkur

Imre Sooäär, palun!

10:34 Imre Sooäär

Aitäh, hea juhataja! Austatud minister! Sa just mainisid, et neljandik ei ole seda kutset kätte saanud. Ma arvan, et ei saa kohe eeldada, et need on kindlasti ka kõrvalehiilijad, osa nendest tõepoolest ei olegi kutset kätte saanud. Kui me nüüd palume neid või loodame, et nad lähevad sinna eesti.ee‑sse, kus nad pole kunagi käinud, nagu siin ühe eelkõneleja kodu-uuringust selgus, siis kas ei oleks mõistlik ikkagi näiteks esimene teade saata välja SMS‑iga, et nad üldse läheksid eesti.ee‑d vaatama? Praegu COVID‑i ajal on päris hästi käima läinud teavituste süsteem, sulle teatatakse, et sa pead minema proovi andma. See tuleb sulle automaatse tekstisõnumiga. Miks ei võiks olla täpselt samasugune kutse tekstisõnumiga minna vaatama seda kutset eesti.ee lehekülje peal?

10:35 Kaitseminister Kalle Laanet

Aitäh ettepaneku eest! Arutame seda. Võib-olla tõesti. 

10:35 Aseesimees Hanno Pevkur

Enn Eesmaa, palun!

10:35 Enn Eesmaa

Suur tänu! Austatud minister! Me oleme selline rahvas, kes ennast alati tahab võrrelda naabrite ja kaugemate kolleegidega. Mõnikord unistame sellest, et me oleks esimese viie hulgas, mõnel teisel tasandil oleme nukrad, kui oleme sattunud viimase viie hulka. Kui me sellest konkreetsest tasandist räägime, Kalle, siis kas me oleme pioneerid, eelkäijad, või on mõnes riigis mingi sarnane süsteem juba kasutusel, ja kui on, siis kui hästi neil on läinud?

10:36 Kaitseminister Kalle Laanet

Austatud komisjoni esimees! Ma jään vastuse võlgu, aga ma annan kindlasti teada.

10:36 Aseesimees Hanno Pevkur

Riho Breivel, palun!

10:36 Riho Breivel

Lugupeetud minister! Ma pean ka tänama ja ütlema head sõnad. Sinuga on kindlasti hea koostöö. Seesama piirivalvele kaitseülesannete andmise küsimus, mida me oleme arutanud, ja võimelünkade täitmise probleem tuleb ära lahendada. Ka see probleem on väga tõsine ja ma toetan kindlasti, et saaks need asjad korda. Küsimust on võib-olla niipalju. Sellest on siin küll ka räägitud. Kuidas ikkagi viia see selleni, et saaks kasutada ka kõiki teisi võimalusi, mitte ainult ühte, elektroonilist? Meil on palju inimesi, kes elavad kohtades, kus üldse internet puudub.

10:37 Kaitseminister Kalle Laanet

Aitäh, hea Riho, kommentaari eest! Ma olen nõus, et me peamegi olema oma riigis, Eesti-suuruses riigis hästi paindlikud, leidma lahendusi oma eesmärkide saavutamiseks. See ongi meie riigi toime ja edukuse üks võtmeküsimusi.

10:37 Aseesimees Hanno Pevkur

Peeter Rahnel, palun!

10:37 Peeter Rahnel

Lugupeetud istungi juhataja! Lugupeetud minister! Ma olen seda meelt, et peaks olema kindlasti võimalus [kutseid] digitaalselt saata, kuid ma tean ka oma pere kogemustest, et tihtipeale ei jõua see digitaalne või e-kiri adressaadini. Kas ei oleks mõttekas ikkagi alguses dubleerida paberkandjal või SMS‑iga ja panna üleminekuaeg paika siiski mingite aastatega, et see üleminekuaeg oleks piisav?

10:38 Kaitseminister Kalle Laanet

Aitäh ettepaneku eest! Arutame seda asja. Täna on pandud selline eelnõu esimesele lugemisele. Kui on häid ettepanekuid, kuidas seda paremaks teha, siis see ongi ju Riigikogu võimalus kõiki asju paremini teha.

10:38 Aseesimees Hanno Pevkur

Madis Milling, palun!

10:38 Madis Milling

Suur tänu, austatud istungi juhataja! Hea Kalle, tuleks seaduse juurde. Täna on seaduses kaitseväekohuslase kohustus teavitada vastavaid instantse oma elukoha või sidevahendite, näiteks telefoninumbri muutumisest. Kuidas seda kohustust täidetakse ja kuidas see peegeldub teavituse suuremas pildis?

10:39 Kaitseminister Kalle Laanet

Aitäh, hea Madis, sellise suunava küsimuse eest! See on kindlasti üks võimalusi anda selgemat pilti SMS‑teavituste kontekstis. Ma ei oska sulle praegu vastata, aga ma teen selle selgeks ja annan sulle teada.

10:39 Aseesimees Hanno Pevkur

Hea minister, rohkem Riigikogu liikmetel teile küsimusi ei ole.

10:39 Kaitseminister Kalle Laanet

Aitäh! Tervist kõigile! 

10:39 Aseesimees Hanno Pevkur

Nüüd on meil võimalus ära kuulata riigikaitsekomisjoni arvamus eelnõu kohta. Seda tutvustab meile Mati Raidma.

10:39 Mati Raidma

Austatud istungi juhataja! Head kolleegid! Lugupeetud kaitseminister! Kaitseväeteenistuse seaduse § 15 muutmise seaduse eelnõu 324 esimene lugemine. Vabariigi Valitsus algatas eelnõu k.a 8. veebruaril. Riigikaitsekomisjon arutas eelnõu enne esimest lugemist oma k.a 16. veebruari istungil. Sellel istungil osalesid eelnõu algataja esindajatena kaitseminister Kalle Laanet ja Kaitseministeeriumi kaitseväeteenistuse osakonna juhataja Anu Rannaveski.

Eelnõu üldpõhimõttest. Nagu kaitseminister oma põhjalikus ettekandes ja küsimustele vastates kirjeldas, siis eelnõuga muudetakse kaitseväekohuslastele, kelleks on kutsealused ja reservis olevad isikud, dokumentide kättetoimetamise regulatsiooni nii, et andmete saamine muutub digitaalseks, paberkandjal saamise asemel. Kaitseväekohuslase põhjendatud taotlusel või dokumendi koostaja muul kaalutlusel võib riigikaitsekohustust sisaldavaid dokumente kätte toimetada ka muu kanali kaudu või muul viisil, näiteks posti teel.

Eelnõu algataja nõusolekul ja tuginedes Riigikogu kodu‑ ja töökorra seaduse § 98 lõikele 1, esitas riigikaitsekomisjon eelnõu esimesele lugemisele muudetud kujul. Muudatuseks on eelnõu pealkirjas olev osutus kaitseväeteenistuse seaduse §‑le 15, mida eelnõu ainsana muudab. Tegemist on normitehnilise täpsustusega. Muudatus on kooskõlas Riigikogu ja Vabariigi Valitsuse normitehnika eeskirjadega, mis sätestavad, et kui eelnõuga muudetakse seaduses vaid ühte paragrahvi, võib paragrahvi numbri esitada pealkirjas. Komisjon leidis, et uut seletuskirja muudetud kujul eelnõu kohta ei esitata, sest tegemist on vaid eelnõu pealkirja normitehnilise täpsustusega, ning eelnõu esimesel lugemisel jääb kehtima algatatud eelnõu seletuskiri koos lisadega.

Komisjoni menetluslikud otsused. Käesoleva aasta 16. veebruari istungil otsustas riigikaitsekomisjon konsensusega esitada arutluse all olev eelnõu algataja nõusolekul esimesele lugemisele muudetud kujul ja teha Riigikogu juhatusele ettepanek lülitada eelnõu esimeseks lugemiseks Riigikogu tänase istungi päevakorda. Lisaks otsustas komisjon konsensusega teha Riigikogule ettepaneku eelnõu esimene lugemine lõpetada ning määrata siinkõneleja komisjoni ettekandjaks. Eelnõu kohta muudatusettepanekute esitamise tähtajaks oleks k.a 10. märts kell 17.15. Tänan! Õnnitlen ka omalt poolt meie riigi saabuva sünnipäeva puhul!

10:43 Aseesimees Hanno Pevkur

Hea Mati Raidma, küsimusi teile kolleegidel ei ole. Tänan! Avan läbirääkimised. Kas kellelgi on fraktsiooni nimel soov sõna võtta? Oudekki Loone, palun, keskfraktsiooni nimel!

10:43 Oudekki Loone

Tere! Ja aitäh kõigile selle huvitava arutelu eest! Tõepoolest, kui vaadata seda eelnõu iseenesest, siis muidugi arendab see edasi Eesti digiriiki, lihtsustades Kaitseressursside Ameti tööd, kui otsitakse taga kõiki võimalikke kutsealuseid, neid, kes on välismaal, neid, kes ei ela pidevalt ühes kohas, või ka lõpuks neid, kes kaitseväekohustust väldivad. Riik suhtleb inimesega riigiportaali kaudu, ole, kus tahad. Enda aja kokkuhoid, ametniku aja kokkuhoid. Samas jäetakse alles ka mõningane paberil suhtlemise võimalus. Tundub iseenesest mõistlik.

Aga küsimus on alati detailides, nagu ka meie arutelust välja tuli. Kõige suurem probleem on selle eelnõu ja selle lähenemise puhul see, et natukene on ära unustatud, et riigi teenused peavad olema mugavad ja lihtsad eelkõige kodanikule. Kui meie küsimus on see, miks inimesed ei saa teateid kätte, siis praegune eelnõu küsib riigiametniku seisukohalt: kuidas saaks teha nii, et ma saaks kindlasti öelda, et need teated on kätte saadud? Ja leiabki lahenduse: paneme need ühte internetiportaali. Kui 30 päeva on need seal portaalis olnud, siis, kuna kõik ju tänapäeval internetti kasutavad, on nad järelikult selle teate kuidagi kätte saanud.

No paberil küll, aga kas me tegelikult parandame olukorda ja parandame kutsete kättesaamist? Näiteks, seesama eelnõu seletuskirjas mainitud inimeste küsimus, kes on läinud välismaal ülikooli. Kuigi nad on koolis riigikaitseõpetust saanud ja nad on tõenäoliselt isegi keskmisest parema digikirjaoskusega, aga ikka nad on unustanud ajapikendust küsida. Kuulge, nad unustavad portaali ka vaadata!

Seda reaalset probleemi, et inimesed teateid kätte ei saa, seda reaalset probleemi, mida mainiti, et õppekogunemiste teateid ei saada kätte 20–30%‑l juhtudest, see seadus lihtsalt ei muuda. Sellepärast ongi väga oluline, et me parandame eelnõu selles suunas, et inimeselt küsitaks tagasisidet, kas see teade on temani jõudnud. Allkirja vastu teate andmise mõte ei ole mitte niipalju see, et postiljonidele tööd anda, kuigi kindlasti seda ka, vaid see, et saada inimeselt reaalset tagasisidet, kas ta teab, et nüüd on riik temaga suhelnud. Muu hulgas on see eeskuju ka kõikvõimalike teiste teadete puhul, see on ju siiski ainult üks osa meie digiriigist. Seetõttu tuleb kindlasti vaadata, et digiversioonis jääks alles see linnukene, see teade, see info, mille inimene annab riigile vastu: jah, ma tean.

Lisaks, selleks, et eesti.ee portaali ei kasutaks mitte 35% inimestest, vaid 89%, nagu võrdluseks valitud Taanis [samasugust portaali], tuleb ka üldiselt digiriiki parandada ja edasi arendada niimoodi, et see portaal vastaks ka noorte harjumustele, et ta oleks hea ja lihtne kõigepealt tavakodanikele, ja ta vastaks sellele loogikale, mis on kõigis teistes nende tavaliselt kasutatavates programmides. Rääkimata nendest probleemidest, et eesti.ee‑st edasi suunatud kirjad, kui inimene on ütelnud, et jaa, ma tahan suhelda, jäävad spämmifiltrisse, sest sinna pannakse linke või sõnu, mis lihtsalt sellest läbi ei lähe. Rääkimata sellest, et me võiksime siduda selle keskkonna mugavalt mobiiltelefoniga ja inimesed saaksid SMS‑teavituse: sulle on tulnud kutse või toimub õppekogunemine või on mingid muud seda laadi küsimused. Rääkimata sellest, et kindlasti peab jääma nii täna kui ka tulevikus riigil alles analoogversioonis, paberil isiklikult suhtlemise kohustus selle 10% huvides, kes võib-olla tuleks väga suure entusiasmiga kaitseväeteenistusse, aga ta ei kasuta internetti, ta ei saa kasutada internetti. Kui meil see analoog, see paber, see tavasuhtlus on alles, siis igas kriisiolukorras, kui näiteks elekter ära läheb, me saame võtta selle süsteemi ja kohe suurele tasemele laiendada.

Seega, Keskerakond seda eelnõu iseenesest laias laastus muidugi toetab, edasiminekut ka toetab, aga me peame kindlasti sellega veel tööd tegema. Seda tuleks parlamendis arendada just selles suunas, et see tegelikult lahendaks probleemi, et meie noored saaksid kutsed kätte ja et see kättesaamine oleks kodanikule mugav ja vastaks tema vajadustele. Aitäh!

10:48 Aseesimees Hanno Pevkur

Kui fraktsioonidel rohkem sõnavõtusoove ei ole, siis soovib minister öelda paar sõna. Palun!

10:48 Kaitseminister Kalle Laanet

Aitäh, hea juhataja! Jah, ma täpsustan paari asja. Hea komisjoni esimees tuletas mulle kiirelt meelde, et me oleme auväärsel teisel kohal oma innovatiivse lähenemisega. Taani oli esimene, kes elektroonseid kutseid rakendas, nii et tegelikult on selline samm juba toimunud.

Punkt kaks on see, et me oleme orienteeritud kuidagi ainult kutsetele ja kutsepõhisusele. Tegelikult peaks meie eesmärk olema kaasata noori inimesi tervikuna rohkem sarnasesse inforuumi riigikaitse seisukohalt ja üldse turvalisuse seisukohalt. See ei ole lihtsalt kutsepõhine lähenemine, vaid suurem suhtlus, ja seda suuremat suhtlust tahavad noored näha interneti ja e-kutsete kaudu.

Kolmas asi, mis ma tahtsin veel öelda, on see, et neil noortel ja mitte ainult noortel, vaid ka reservistidel, kellel ei ole võimalust saada kutset elektroonselt või kes ei soovi seda, on võimalik ju öelda, et palun saatke mulle kutse paberkandjal. Aitäh teile!

10:49 Aseesimees Hanno Pevkur

Oleme läbirääkimised lõpetanud. Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud ja muudatusettepanekute tähtajaks määran 10. märtsi kell 17.15.


3. 10:50 Finantsinspektsiooni seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu (326 SE) esimene lugemine

10:50 Aseesimees Hanno Pevkur

Kolmas punkt tänases päevakorras on Vabariigi Valitsuse algatatud Finantsinspektsiooni seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 326. Vabariigi Valitsuse nimel tutvustab seda rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus. Palun!

10:50 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh, hea juhataja! Austatud Riigikogu liikmed! Teie ees on seaduseelnõu 326 ehk Finantsinspektsiooni seaduse ja teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu, mille sisu on Euroopa Liidu direktiivi ülevõtmine. Omakorda selle direktiivi eesmärk on olnud eelkõige Euroopa järelevalveasutuste pädevuse täpsustamine.

Tehtavate muudatuste algus, kui nii võib öelda, pärineb 2019. aastast, kui Euroopa Liidu tasandil lepiti kokku, et teatud valdkondades tuleb Euroopa järelevalveasutuste pädevust täpsustada. Need asutused, millest me räägime, on Euroopa Pangandusjärelevalve Asutus, Euroopa Kindlustus‑ ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutus ja Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutus.

Muudatustest. Esiteks, aruandlusteenuste osutajate üle hakkab edaspidi järelevalvet teostama Euroopa Väärtpaberiturujärelevalve Asutus. Etteruttavalt ütlen seda, et Eestis ühtegi aruandlusteenuse osutajat ei ole asutatud. See tähendab, et me peame küll selle muudatuse oma õigusesse üle võtma, kuid mõju meile tegelikult sisulises mõttes siseriiklikult puudub. Selliseid aruandlusasutusi ei ole ka lähiriikides. Võib-olla lihtsalt selgituseks, et aruandlusasutustest kõige tuntumad, mis teada on, on näiteks Bloomberg Data Reporting Services Limited ja ka London Stock Exchange – et lihtsalt oleks aru saada, millest jutt on. Nende teenuseid kasutavad ka Eesti investeerimisühingud.

Teiseks, kindlustuses tõhustatakse ülepiirilist finantsjärelevalvet ja ka teabevahetust. Antakse ka võimalus Euroopa Kindlustus‑ ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutusele luua koostööplatvorme, mis sisuliselt on mõeldud informatsioonivahetuseks, kui selleks vajadus võiks tekkida. Kui esineb oht, et on vajadus kindlustuse kliente kaitsta, siis ka Eesti Finantsinspektsioonil on võimalus teha ettepanek vastava koostööplatvormi loomiseks.

Lisaks kohustatakse Finantsinspektsiooni teavitama Kindlustus‑ ja Tööandjapensionide Järelevalve Asutust, kui kindlustusandja soovib kapitalinõuete arvutamisel kasutada sisemudelit. Hetkel keegi Eestis seda ei kasuta, aga loomulikult ei saa välistada, et kunagi tulevikus selle järele vajadus ja selle vastu huvi tekib.

Võib-olla viimane muudatus on see, et sellesama 2019. aasta viidatud kokkuleppe kohaselt anti Euroopa Pangandusjärelevalve Asutusele Euroopa Liidu tasandil juhtiv, koordineeriv ja järelevalveroll rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamisel. Need õigused on kirjas Euroopa Liidu määruses. Eelnõuga tehakse rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduses viited Euroopa järelevalveasutuste asemel konkreetselt Euroopa Pangandusjärelevalve Asutusele.

Kaks muudatust, mis otseselt ei tulene direktiivist, aga mida see eelnõu sisaldab, puudutavad vajadust seaduse tasemel määratleda õiguskantsler riikliku taustaga isikuna rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse tähenduses. Samuti nähakse ette, et kohustatud isikud võivad muu hulgas vahetada teavet rahvusvaheliste sanktsioonide rakendamisega seonduvalt.

Turuosalistele kohustusi selle eelnõuga ei kaasne ega tule. Mõju on küll Finantsinspektsiooni tegevusele, aga seegi minimaalne, nii et mingisugust halduskoormuse kasvu selle eelnõuga kaasa ei tule. Aitäh! Palun seda eelnõu toetada!

10:54 Aseesimees Hanno Pevkur

Hea minister, teile on vähemalt üks küsimus. Peeter Ernits, palun!

10:54 Peeter Ernits

Hea juhataja ja hea minister! Ma vaatan neid mõjusid: majanduslikku mõju ei ole, mõju kindlustusandjatele on minimaalne, pigem teoreetiline, mõju aruandlusteenuse osutajatele on samuti peaaegu olematu, mõju klientidele on samuti pigem sümboolne jne. Muud mõjud – neid ei hakkagi lugema. Mu küsimus on, et kas see ongi see peenhäälestuse eelnõu. Kas me tegeleme peenhäälestusega?

10:55 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

Aitäh, hea küsija! Kindlasti on teil võimalus see küsimus esitada ka eelmise valitsuse rahandusministrile, kes oli minister sel ajal, kui vastav kokkulepe Euroopa Liidu tasandil sõlmiti. Selle eelnõu sisu, nagu ma tutvustuses ütlesin, on eelkõige Euroopa Liidu tasandil järelevalveasutuste pädevuse täpsustamine. See on põhjus, miks just nimelt selliste täpsustuste ülevõtmine meie seadustesse vajalik on.

10:56 Aseesimees Hanno Pevkur

Urve Tiidus, palun! 

10:56 Urve Tiidus

Aitäh, lugupeetud juhataja! Lugupeetud minister! Minu tähelepanu äratas see muudatus, mis puudutab õiguskantslerit. Ta määratletakse riikliku taustaga isikuks rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse tähenduses. Mida see praktikas võiks tähendada?

10:56 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

Praktikas tähendab see seda, et kuna tegu on õiguskantsleri pädevusega, siis see peab olema reguleeritud eraldi ka seaduse tasemel, kuigi madalamatel tasemetel juba käsitletakse õiguskantslerit sellise taustaga isikuna. Lihtsalt seadusest ja õiguskantsleri rollist tulenevalt on vaja see täpsustus sisse viia ka seadusesse. Sisulises mõttes see mingeid muudatusi kaasa ei too.

10:56 Aseesimees Hanno Pevkur

Peeter Ernits, palun!

10:56 Peeter Ernits

Jah, küsimus on sellesama kohta, mida Urve küsis. Ma loen mõjude alt, et eelnõu ei mõjuta õiguskantsleri tegevust. Siin on eesti keeles öeldud, et eelnõu ei mõjuta õiguskantsleri tegevust. 

10:57 Rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus

Sõna-sõnalt [eelnõu põhjal oli öeldud] ka see, mida ma Urve Tiidusele praegu vastasin, et täpsemalt on määruse sisuks, mis kehtestatakse seaduse alusel, loetelu Eesti ametikohtadest, mille täitjaid loetakse riikliku taustaga isikuteks. Nende hulgas on ka õiguskantsler, määruse tasandil. Aga korrektne lihtsalt on, kuna tegu on õiguskantsleriga, et see ei ole määratletud mitte ainult määruse tasandil, vaid ka seaduses on vastav viide sellele, et õiguskantslerit loetakse riikliku taustaga isikuks. Sisulist muudatust, nagu ma ka Urve Tiiduse küsimusele vastasin, sellega ei kaasne.

10:58 Aseesimees Hanno Pevkur

Rohkem teile küsimusi ei ole. Suur aitäh! Nüüd tuleb meil ära kuulata rahanduskomisjoni ettekanne. Selle teeb rahanduskomisjoni esimees Erki Savisaar. Palun!

10:58 Erki Savisaar

Komisjon arutas eelnõu k.a 15. veebruaril toimunud istungil. Eelnõu tutvustas algatajate esindajana rahandusminister Keit Pentus-Rosimannus. Ta andis ka komisjonis sama põhjaliku ülevaate eelnõust nagu hetk tagasi siin saalis. Ma ei hakkaks seda kordama. Komisjonis küsimusi ei tekkinud. Otsustati (konsensuslikult) esimene lugemine lõpetada ja määrata muudatusettepanekute tähtajaks kolmapäev, 10. märts kell 17.15. Aitäh!

10:59 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh, Erki Savisaar! Kas fraktsioonidel on soovi alustada läbirääkimisi? Seda soovi ei ole. Oleme ka läbirääkimised läbi teinud. Juhtivkomisjoni ettepanek on eelnõu 326 esimene lugemine lõpetada. Esimene lugemine on lõpetatud ja muudatusettepanekute tähtajaks, nagu kuulsite, on ettepanek määrata 10. märts kell 17.15. Nii on see ka määratud.

Head kolleegid! Oleme tänase päevakorra kenasti läbinud. Soovin teile väga ilusat saabuvat vabariigi sünnipäeva! Nii nagu sellel aastal kombeks on, soovitan jälgida massimeedia kaudu kõiki neid ülekandeid, mida vabariigi aastapäeva puhul meile pakutakse, ja hoida tervist, hoida distantsi ja hoida üksteist. Head kolleegid, kohtume neljapäeval.

11:00 Istung lõppes

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee