Riigikogu
Jäta navigatsioon vahele

Riigikogu

header-logo

13:57 Istungi rakendamine

14:00 Aseesimees Hanno Pevkur

Tere, kallid kolleegid! Alustame Riigikogu täiskogu V istungjärgu 4. töönädala kolmapäevast istungit. Kuna eile tuli saalist palve, et juhatajal võiks mask istungi juhatamise ajal ära olla, et oleks paremini kuulda, siis ma loodan, et te annate mulle andeks, et ma olen täna siin ilma maskita. Leppisime ka istungiosakonnaga selle kokku, et oleks paremini kuulda. Ja nagu ikka, istungi alguses on võimalik anda üle eelnõusid ja arupärimisi. Aga enne veel annan sõna Kalle Grünthalile. Palun!

14:00 Kalle Grünthal

Aitäh! Lugupeetud istungi juhataja, te võtsite nüüd maski eest ära, aga kas te annate garantii, et te rohkem oma kolleege siin Riigikogu saalis ei nakata? Aitäh!

14:01 Aseesimees Hanno Pevkur

Ma tänan selle küsimuse eest! Selle garantii on mulle andnud arstid, kes on mind terveks tunnistanud ja lubanud tagasi tööpostile. Nüüd läheme eelnõude üleandmise juurde. Arupärimised ka, kui kellelgi on. Eduard Odinets on esimesena registreerunud. Palun!

14:01 Eduard Odinets

Aitäh, härra aseesimees! Head kolleegid! Mul on au üle anda arupärimine haridus- ja teadusministrile, see puudutab hariduse kvaliteeti koroonakriisi tingimustes.  Arupärimisele on alla kirjutanud 11 sotsiaaldemokraati. Nagu me teame meediast, uuringutest ja ka Haridus- ja Teadusministeeriumi teadaannetest, on juba teine õppeaasta, mis kulgeb koroonakriisi tingimustes, jätnud väga sügava jälje meie haridusele, haridussüsteemile ja õpilastele. Ilmselt annab see tunda veel mitu aastat. Õpilaste mahajäämus on märkimisväärne, hariduslik ebavõrdsus on kasvanud, õpilaste psühholoogiline seisund on halvenenud, õpiraskustega õpilaste arv on mitmekordistunud. Ja kõik need probleemid, nagu ma juba ütlesin, mõjutavad noorte inimeste edasist arengut, nende tulevikuväljavaateid.

On selge, et me peame viivitamatult riigi tasandil sekkuma. Meil peavad olema kindel plaan ja ressursid. Ja sellepärast me esitamegi arupärimise haridus- ja teadusministrile, teada saamaks, millised on konkreetsed sammud, mida Haridus- ja Teadusministeerium plaanib ette võtta, et hariduslik ebavõrdsus edaspidi veelgi ei süveneks. Aitäh! Annan selle teile üle.

14:03 Aseesimees Hanno Pevkur

Järgmisena Helle-Moonika Helme, palun!

14:03 Helle-Moonika Helme

Hea eesistuja! Head Riigikogu liikmed! Annan Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna nimel üle karistusseadustiku muutmise seaduse eelnõu. Eesti Vabariigi põhiseaduse kohaselt on ette nähtud, et igasugused ühingud ja liidud, sh äriühingud ja erakonnad, mille tegevuses esineb kuritegelik käitumine, on keelatud. Paraku juhiti meie õiguskord 2014. aastal läbi viidud karistusseadustiku reformiga, mis hakkas kehtima 1. jaanuaril 2015, rajale, kus kuriteo sooritanud ühing on muudetud likvideerimatuks karistusseadustiku alusel ja sellest tulenevalt. Sellisel moel tekitati ühiskonnas õiguslik olukord, mis ei vasta põhiseaduse mõttele ega regulatsioonile ning on karjuvas vastuolus ühiskonna ootustega.

Käesoleva seaduseelnõu eesmärk on olukorda muuta ja taastada võimalus juriidilised isikud, sh erakonnad likvideerida, juhul kui nad on sooritanud kriminaalse iseloomuga teo. Eelnõu kohaselt muudetakse karistusseadustiku regulatsioone selliselt, et sisuliselt taastatakse 2015. aasta 1. jaanuarile eelnenud olukord, kui karistusseadustik sisaldas norme juriidiliste isikute sundlõpetamise kohta. Poliitiliste otsuste ajel viidi need normid karistusseadustikust välja.  Aitäh!

14:05 Aseesimees Hanno Pevkur

Ja nüüd ühineb meiega elektrooniliste vahendite kaudu Erki Savisaar. Palun sõna Erki Savisaarele!

14:05 Erki Savisaar

Austatud juhataja! Hea Riigikogu! Seoses Eesti Panga Nõukogu liikme Andres Suti volituste ennetähtaegse lõppemisega ja lähtudes Reformierakonna fraktsiooni ettepanekust, otsustas rahanduskomisjon oma eilsel erakorralisel istungil anda menetlusse Riigikogu otsuse "Riigikogu liikmetest Eesti Panga Nõukogu liikme nimetamine" eelnõu. Kui Riigikogu seda otsuse eelnõu toetab, asub Eesti Panga Nõukogu liikmeks Andres Suti asemel Jürgen Ligi. Dokumendid on edastatud elektrooniliselt.

14:05 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! Ja nüüd palun Heljo Pikhof!

14:06 Heljo Pikhof

Austatud juhataja! Head ametikaaslased! Mul on au esitada grupi sotsiaaldemokraatide nimel arupärimine kultuuriminister Anneli Otile. Soovime teada, kas Kultuuriministeerium on teinud kõik selleks, et enam ei korduks sellised juhtumid nagu Tartu Kunstimuuseumis, kus piletite müümisel alavääristati ja diskrimineeriti ühe vanemaga peret. Soovime teada, mida on Kultuuriministeerium ette võtnud, et vältida niisuguseid seaduserikkumisi teistes riigiasutustes. Eestis on ju tuhandeid peresid, kus laste kasvatamine on jäetud ühe vanema hooleks. Ja kui me vaatame praegusi õigusakte, siis muuseumiseadus ütleb üheselt, et muuseumipileti hinna määramisel tuleb kehtestada eraldi hind piletile, mis võimaldab ühise soodsama sissepääsu muuseumisse kuni kahel täiskasvanul koos alaealiste lastega. Aitäh!

14:07 Aseesimees Hanno Pevkur

Palun, Marko Mihkelson!

14:07 Marko Mihkelson

Lugupeetud Riigikogu aseesimees! Head kolleegid! Annan 57 Riigikogu liikme nimel, kes esindavad kõiki viit fraktsiooni siin Riigikogus, üle avalduse eelnõu. Tegu on avaldusega Euroopa Liidu ühtse välispoliitika toetuseks ja kodanikuvabaduste kaitseks Venemaal. Meie avalduse eelnõu koostamise on tinginud, ma usun, kõigile väga hästi teada sündmused meie naaberriigis Venemaal viimaste nädalate jooksul. Aleksei Navalnõi kaasuse, kuid mitte ainult tema puhul on näha olnud väga jõulist repressiivset käitumist, mida Venemaa jõustruktuurid on oma kodanike vastu rakendanud. Nii Navalnõi vangistamine kui ka paljude teiste poliitvangide kohtlemine on näidanud, et Euroopa Nõukogu liikmesriik Venemaa ignoreerib juba aastast 1996 järjekindlalt neid kohustusi, mis ta on rahvusvaheliselt võtnud.

Teine väga oluline ja fookuse mõttes ehk isegi tähtsam moment selle avalduse eelnõu puhul on see, et lähimal ajal hakkavad Euroopa Liidu välisministrid ja peaministrid üle vaatama ja värskendama-uuendama Euroopa Liidu poliitikat Venemaa suunal. Selle avalduse vastuvõtmisega loodetavasti juba järgmisel nädalal me kindlasti anname ka Riigikogu panuse Eesti jaoks väga olulise Euroopa Liidu ühispoliitika kujundamisse. Aitäh!

14:09 Aseesimees Hanno Pevkur

Nii, olen Riigikogu juhatuse nimel vastu võtnud kolm eelnõu ja kaks arupärimist. Loomulikult juhatus otsustab nende edasise menetlemise vastavalt kodu- ja töökorra seadusele. Järgmisena palun kohaloleku kontroll. 

14:10 Aseesimees Hanno Pevkur

Kohalolijaks registreeris ennast 91 Riigikogu liiget, puudub 10. Saame oma istungiga kenasti pihta hakata.


1. 14:11 Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (227 SE) kolmas lugemine

14:11 Aseesimees Hanno Pevkur

Tänane esimene päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu 227 kolmas lugemine.  Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku ... Nii, härra Randpere, kas teil on midagi öelda? Te olete vist elektrooniliselt liinil. Kas me saame härra Randpere ekraanile? 

14:11 Valdo Randpere

Aitäh! Mul on protseduuriline küsimus. Registreerisin ennast saalis infotunniks ja nüüd, kui ma proovisin ennast registreerida istungist osavõtuks oma kabinetis, siis see ei õnnestunud, kuna süsteem leidis, et ma juba olen kohal, ja avas mulle tegelikult võimaluse osaleda alles pärast seda, kui kohaloleku kontroll oli lõppenud. Ma tahaksin tähelepanu juhtida, et süsteemis on selline puudus. Paluks seda süsteemi arendada nii, et mingi hetk ikkagi lastakse inimestel ennast sisse logida ka kabinetis, kui nad seda soovivad. Nad ei pruugi olla saalis infotunni lõpuni ja istungi alguseni.

14:12 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! Istungi rakendamine toimub, jah, kell kaks. Infotunnis istungi rakendamist sellisel kujul ei ole. Ja kui sa ei jõua või kui keegi teine Riigikogu liikmetest ei jõua päris õigel hetkel kohaloleku nuppu vajutada või on mingi muu probleem, aga inimene on süsteemi sisse saanud ja hääletustel osaleb, siis see tähendab, et istungil osaletakse. Istungi rakendamiseks on meil vaja teada lihtsalt seda, kas kvoorum on koos ja kas meil õnnestub istungit alustada. Praegu me saame istungit kenasti alustada, aga kontrollime Valdo väite üle ja vaatame tehniliselt ka, mis seal siis täpselt toimus. Aga me saame ikkagi istungi juurde minna.

Esimene päevakorrapunkt: Vabariigi Valitsuse algatatud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu 227 kolmas lugemine. Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi eelnõu lõpphääletus. Aga enne, nagu me kõik teame, on võimalik fraktsioonidel sõna võtta, nii et kui keegi fraktsioonidest soovib sõna võtta enne lõpphääletust, siis palun andke nüüd märku. Ei soovi. Siis läheme lõpphääletuse juurde. Kuna me just tegime kohaloleku kontrolli, siis kas saal on nõus, et me läheme lõpphääletuse juurde? Ma loodan, et ka veebi kaudu osalevad inimesed on sellega päri.

Niisiis, panen hääletusele eelnõu 227. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

14:14 Aseesimees Hanno Pevkur

Eelnõu vastuvõtmise poolt hääletas 88 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Eelnõu on seadusena vastu võetud.


2. 14:15 Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu (245 SE) kolmas lugemine

14:15 Aseesimees Hanno Pevkur

Teine päevakorrapunkt tänases päevakavas on Vabariigi Valitsuse algatatud Euroopa Liidu ühise põllumajanduspoliitika rakendamise seaduse muutmise seaduse eelnõu 245 kolmas lugemine. Ja jällegi on võimalus fraktsioonidel sõna võtta. Seda soovi ei ole, järelikult läheme lõpphääletuse juurde.

Juhtivkomisjon on teinud ettepaneku viia läbi 245 SE lõpphääletus. Panen selle eelnõu hääletusele. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

14:15 Aseesimees Hanno Pevkur

Eelnõu poolt hääletas 85 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Eelnõu 245 on seadusena vastu võetud.


3. 14:16 Käibemaksuseaduse ja tolliseaduse muutmise seaduse eelnõu (239 SE) kolmas lugemine

14:16 Aseesimees Hanno Pevkur

Kolmas päevakorrapunkt on Vabariigi Valitsuse algatatud käibemaksuseaduse ja tolliseaduse muutmise seaduse eelnõu 239 kolmas lugemine. Kas fraktsioonid soovivad alustada läbirääkimisi? Ei soovi. Siis on ettepanek minna lõpphääletuse juurde.

Juhtivkomisjoni ettepanek on viia läbi 239 SE lõpphääletus. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

14:16 Aseesimees Hanno Pevkur

Eelnõu poolt hääletas 83 Riigikogu liiget, vastuolijaid ega erapooletuid ei olnud. Eelnõu numbriga 239 on seadusena vastu võetud. 


4. 14:17 Vangistusseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (arestimaja ülesannete üleandmine) eelnõu (275 SE) teine lugemine

14:17 Aseesimees Hanno Pevkur

Nüüd vangistusseaduse muutmise seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (arestimaja ülesannete üleandmine) eelnõu 275. Teisel lugemisel teeb õiguskomisjoni nimel ettekande Vilja Toomast. Palun!

14:17 Vilja Toomast

Austatud aseesimees! Head Riigikogu liikmed! Vangistusseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse (arestimaja ülesannete andmine) eelnõu algatas Vabariigi Valitsus 19. oktoobril 2020. aastal. Eelnõu peamine eesmärk on luua võimalus vanglas lisaks süüdimõistetutele ja vahistatutele kinni pidada ka vastava piirkonna arestiga karistatud arestialuseid, lühidalt ehk kuni 48 tunniks kinni peetuid, samuti kainenema toimetatud isikuid.

Eelnõu 275 esimene lugemine toimus 11. novembril möödunud aastal ja muudatusettepanekute esitamise tähtajaks, 25. novembriks Riigikogu fraktsioonid ega liikmed eelnõu muutmise ettepanekuid ei esitanud. Õiguskomisjon küsis eelnõu kohta arvamust ka Eesti Advokatuurilt, Eesti Linnade ja Valdade Liidult ning Kohtutäiturite ja Pankrotihaldurite Kojalt. Oma arvamust eelnõu kohta ega ettepanekuid eelnõu muutmiseks huvigrupid ei esitanud.

Õiguskomisjon arutas eelnõu teiseks lugemiseks ettevalmistamist neljal korral: 14. detsembril, 11. ja 25. jaanuaril ja 8. veebruaril. Nendel istungitel osalesid lisaks õiguskomisjoni liikmetele ka Justiitsministeeriumi, Siseministeeriumi ning Politsei- ja Piirivalveameti esindajad. Küll algatas ühe muudatusettepaneku õiguskomisjon ise koostöös Justiitsministeeriumi, Siseministeeriumi ning Politsei- ja Piirivalveametiga. Muudatuse sisuks on seaduse jõustumissätte ajakohastamine. Ettepanek näeb ette, et seadus jõustub Riigi Teatajas avaldamisele järgneval päeval.

Nüüd on mul ees neli protokolli, püüan nende nelja protokolli põhjal teha meie komisjoni aruteludest lühida ülevaate – nii lühidalt, kui see mul õnnestub. Nagu ütlesin, esimene õiguskomisjoni istung sel teemal toimus 14. detsembril eelmisel aastal. Esimesena võttis sõna Kert Kingo, kelle sõnul takistaks eelnõus toodu kriminaalpolitseiametnikel ja jälitusega tegelevatel politseiametnikel oma tööd operatiivselt tegemast, ka  pikeneksid menetlustähtajad. Nii Priit Kama kui ka Veiko Kommusaar kinnitasid, et uurijate töötingimused ei muutuks. Kokkulepe on, et vanglasse isikute vastuvõtmine ja sealt väljaandmine on tagatud 24 tundi ööpäevas ning vanglas on võimalik edasipidigi viia läbi menetlustoiminguid – täpselt samamoodi, nagu ka praegu Politsei- ja Piirivalveameti uurijatele tagatakse lisaks üldkasutatavatele menetlusruumidele täiendavalt kolm menetlusruumi uuringute ja toimingute läbiviimiseks. Ka patrullpolitseinikele on Tartu Vanglas tagatud eraldi ruum menetlustoimingute tegemiseks. Praegu on juba tehtud Siseministeeriumi eelarves vajalik muudatus ja eelarvevahendid on kantud üle Justiitsministeeriumi eelarvesse.

Veiko Kommusaar lisas veel, et eelnõu tõusis päevakorrale seetõttu, et ligi pooled kinnipidamisasutused üle Eesti seisavad tühjalt. Riigi raha seisukohalt on vaja leida mõistlik lahendus ja põhjaliku analüüsi tulemusel leiti, et võimalik on Jõhvis ja Tartus arestimaja vangla juurde tuua. Olgu öeldud, et Jõhvi arestimaja asubki Viru Vangla territooriumil.

Kert Kingo jätkas oma küsimusi ja nentis, et näiteks Tartus ei olnud arestimaja oma olemuselt üksnes kinnipidamiskoht, vaid Tartu arestimajas töötasid alaliselt ka kriminaalpolitseinikud ja jälitusametnikud ja nende kasutada oli pool arestimajast. Veiko Kommusaar kommenteeris ja vastas, et arestimaja mõte on olla ajutine kinnipidamisasutus ja Tallinna arestimajas, mis asub Rae vallas, ei tööta uurijaid. See on Tartu puhul erandlik olukord, millest Kert Kingo rääkis. Nii, see oli vist kõige olulisem, mis läbirääkimiste ajal komisjonis toimus. Otsustati komisjoni arutelusid jätkata. Rohkem otsuseid sellel istungil ei langetatud.

Läheme 11. jaanuari istungi juurde. Ka seal selgitas Veiko Kommusaar, et eelnõu jaoks on tehtud pikalt ettevalmistusi ja põhjalik analüüs, kuidas kinnipidamiskohtade töö paremini korraldada, pidades silmas, et Eestis ei oleks nii palju vaba vanglapinda. Eelnõu oli ajendatud sellest, et Eestis on 40% vanglakohtadest täitmata ja vanglakohtade järele ei ole nii suures koguses vajadust. Kert Kingo andis teada, et ta külastas Tartu Vanglat ja arestimaja. Veiko Kommusaar andis teada, et koos Kert Kingoga tehtud külastus andis ametnikkonnale kinnitust, et uurijatele on tagatud piisaval hulgal ülekuulamistubasid. Uurijatel tekib juurdepääs Siseministeeriumi võrkudesse ja nad saavad ligi töödokumentidele ja andmebaasidele. Uurijad saavad rahulikult toimetada vangla territooriumil nende kinnipeetavatega, kes varem arestimajas olid, ja lisaks tekitatakse uurijatele ka puhkeruumid.

Kert Kingo küsis, kuidas see muudab paremaks kodaniku elu. Veiko Kommusaar vastas, et kuriteo ohvri seisukohalt eelnõu midagi halvemaks ei tee. Näiteks olukorras, kui on kiiresti tarvis täpsustada ohvri ja kinnipeetava ütlusi ning kui on vaja tuua isikuid toimingute jaoks Tartu politseimajja, siis on Tartu politseimajas tingimused isikute ajutiseks kinnipidamiseks olemas ning uurijate töötingimused on tagatud. Veiko Kommusaar möönis, et ehituslikult on vaja seal mõningaid täiendusi teha, kuid see saab tehtud. Tagatud on videoülekuulamised nii arestimajades kui vanglates.

Kert Kingo jätkas küsimusi. Vangla sisekorraeeskiri näeb ette, et joobeseisundis on vangla territooriumil keelatud viibida. Tartu Vanglast läheks otseliin kainestusmajja, kuhu viiakse alkoholijoobes isikuid. Veiko Kommusaar vastas, et selleks tehaksegi vangistusseaduses muudatusi, et isikute gruppe, keda praegu vangla territooriumil kinni pidada ei saa, saaks edaspidi kinni pidada. Need isikud, keda on vaja kinni pidada ja kes on alkoholijoobes, oleksid kindlasti eraldi sektsioonides.

Urve Tiidus küsis, kas see muudatus puudutab ainult Tartut ja Jõhvit ja mis saab väiksematest linnadest. Veiko Kommusaar kinnitas, et tõepoolest, see puudutab Viru Vanglat ja Tartu Vanglat ja väiksemates kohtades jäävad lühiajalise kinnipidamise kohad alles.

Paul Puustusmaa märkis, et Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon on meeskonnatööle orienteeritud, aga praegu on selle eelnõu osas fraktsioonisisene erimeelsus, mis tuleb lahendada. Alles siis on võimalik fraktsioonil tervikuna selles küsimuses edasi minna.

Veiko Kommusaar täpsustas vastust Jaanus Karilaidi esitatud küsimusele. Jaanus Karilaid küsis, kas Siseministeeriumi ja Justiitsministeeriumi esindajad saaksid veel korra välja tuua need head mõtted, milleks me seda eelnõu menetleme. Veiko Kommusaar kinnitas, et elu läheb Eestis turvalisemaks, sest need töötajad, kes praegu arestimajades valvavad, saavad minna tänavatele turvalisust tagama. Tähelepanuta ei saa jätta ka õiguskantsleri märkusi selle kohta, millised on Eestis tagatud kinnipidamistingimused. Vanglad on põhiõiguste tagamise kontekstis väga heas olukorras. Arestimajade tingimusi on ajas parandatud, aga tingimused ei ole seal sama head kui vanglates. Liisa Abel lisas, et Piinamise ja Ebainimliku või Alandava Kohtlemise või Karistamise Tõkestamise Euroopa Komitee on juhtinud tähelepanu sellele, et Eestis ei ole inimõiguste kontekstis arestimajas kinnipeetute tingimused tagatud päris nii, nagu vaja. Ja kui neid inimõigusi pole täidetud, saavad kinnipeetavad pöörduda oma õiguste kaitseks Euroopa Inimõiguste Kohtusse. Selle tagajärjel võivad saabuda tohutud kahjunõuded. Eesti soovib olla inimõigusi austav riik.

Ka sellel komisjoni istungil me mingite menetluslike otsusteni ei jõudnud, lihtsalt otsustati, et räägime veel. Las siis EKRE fraktsioon saab oma erimeelsustest üle.

Kolmas istung toimus 25. jaanuaril. Sellel istungil oli suhteliselt lühike arutelu ja me läksime menetluslike otsuste juurde. Enne seda teatas Kert Kingo, et taandab end komisjonipoolse ettekandja kohalt. Kert Kingo sõnas, et ta ei toeta eelnõu sisu ja seetõttu oleks tal keeruline eelnõu tutvustada. Selle peale tegi Jaanus Karilaid ettepaneku määrata uueks ettekandjaks Vilja Toomast. Sellel istungul langetatud otsused: teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu päevakorda 10. veebruariks ehk siis tänaseks. Poolt oli kuus õiguskomisjoni liiget: Marek Jürgenson, Jaanus Karilaid, Toomas Kivimägi, Heljo Pikhof, Urve Tiidus ja Vilja Toomast. Vastu kaks: Kert Kingo ja Paul Puustusmaa, erapooletuid oli üks: Tarmo Kruusimäe. Teine otsuse punkt oli teha ettepanek teine lugemine lõpetada. Poolt oli kuus häält: jälle Marek Jürgenson, Jaanus Karilaid, Toomas Kivimägi, Heljo Pikhof, Urve Tiidus, Vilja Toomast. Vastu olid Kert Kingo ja Paul Puustusmaa ja erapooletuks jäi Tarmo Kruusimäe. Kolmas otsus: kui teine lugemine lõpetatakse, teha ettepanek võtta eelnõu täiskogu 17. veebruari istungi päevakorda ja viia läbi lõpphääletus. Kuus poolt: Marek Jürgenson, Jaanus Karilaid, Toomas Kivimägi, Heljo Pikhof, Urve Tiidus ja Vilja Toomast, kaks vastu: Kert Kingo ja Paul Puustusmaa. Erapooletuid oli üks: Tarmo Kruusimäe. Ja neljas punkt: määrata ettekandjaks Vilja Toomast. Selle otsuse poolt olid kõik komisjoni liikmed.

Ja nüüd veel viimane komisjoni istung, mis toimus selle nädala esmaspäeval ehk 8. veebruaril. Siis me lihtsalt kinnitasime teiseks lugemiseks suurde saali esitatavad dokumendid. See oli ka kogu otsus ja see langetati konsensusega. Minu poolt kõik. 

14:30 Aseesimees Hanno Pevkur

Teile on ka küsimusi. Kalle Grünthal alustab. Palun!

14:30 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Ma olen oma eelmises ametis käinud peaaegu kõikides Eesti vanglates ja külastanud ka paljusid arestimaju, seda küll kaitsjana. Seetõttu ma tean, kui tähtis on operatiivne võimalus kuulata üle kuriteos kahtlustatavad. Arvestades seda, et nüüd tahetakse isikud viia hoopis teise piirkonda ja see seondub transpordiga, ja arvestades ka praegu eeluurimisel olevate asjade mahtu, ma tahaksin väga täpselt teada saada, kui palju suureneb eelarveline kulu seoses nende vangide transpordiga. Ja teine pool küsimusest on see, et teatavasti vangistusseaduse alusel ei tohi vangla territooriumil viibida alkoholijoobes isikud. Teie selgitusest tuli välja, et te muudate seda ja teete mingi uue sektsiooni. Kas siis vangistusseadus võimaldab selles käsitluses erisusi teha?

14:31 Vilja Toomast

Alustan tagumisest osast, sellest joobes isikute viibimisest vangla territooriumil. Tõepoolest, seadusesse viiakse sisse märge, et kainenema toodud inimesed võivad viibida nendes ruumides, mis on ette nähtud lühiajaliseks kinnipidamiseks ehk arestiks. Eraldi sektsioon tähendab seda, et vangla territooriumi need osad ehitatakse natuke ümber ja kainenema suunatud isikuid peetakse kinni teistes ruumides või teises sektsioonis – kuidas me seda nimetamegi – kui tavalisi kinnipeetavaid, sh ka karistust kandvaid isikuid.

Nüüd esimene pool küsimusest, kui operatiivne see töökorraldus on ja kui palju suurenevad transpordikulud. Minu andmetel – nii palju kui komisjonis sellest juttu oli – vähenevad järgmistel aastatel just nimelt arestimise ja muu kinnipidamisega seotud kulud miljon eurot aastas. Praegusest eelarvest kantakse suur summa, umbes 800 000 eurot üle Siseministeeriumi eelarvest Justiitsministeeriumi eelarvele. Ja nagu ma ütlesin, nii vabaneb politseijõude, keda saab suunata patrullima tänu sellele, et siis ei peaks nii palju politseinikke eri arestikohtades korda hoidma. Ma loodan, et ma vastasin teile.

14:33 Aseesimees Hanno Pevkur

Peeter Ernits, palun!

14:33 Peeter Ernits

Hea juhataja! Hea ettekandja! Jah, kõike võib seletada: miks muudatus on kasulik ja kas uurijad peavad töötama siin või seal või kui kaugel kesklinnast peab asutus olema. Aga sageli ei räägita asjadest, mis taamal hõljuvad. Ma peatun Tartul. Teatavasti nii Tallinnas kui ka Tartus peab politsei leidma uued ruumid. Minu küsimus on: kas praeguse arestimaja kaotamine Tartus on kuidagi seotud selle uue nägemusega, kus koha peal peaks mingid hooned olema? Kas see on selline sööstlahendus, mille taga on tegelikult hoopis kinnisvaraarendused ja ka Lõunakeskuse laiendamine? On sellest juttu olnud nendele arvukatel kohtumistel?

14:34 Vilja Toomast

Lühivastus oleks see, et seda komisjonis ei arutatud ja kinnisvaraarendustest ei tea ma mitte midagi. Samas ei ole praegu tõesti teada, kas Riigi Kinnisvara Aktsiaselts müüb Tartu arestimaja maha või mitte. Nii Tartu arestimaja kui ka Jõhvi arestimaja kuuluvad Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsile. See on nende otsustada, sellest komisjonis juttu ei olnud. Jõhvi arestimaja paikneb füüsiliselt niikuinii Viru Vangla territooriumil. 

Põhimotiiv, ma kordan veel, kui ma enne võib-olla väga ebaselgelt seletasin, oli ikkagi see, et kuna nii Viru Vangla kui ka Tartu Vangla täitumus on väike – Viru Vanglal ei ole 20%-gi ja Tartu Vanglal on natuke rohkem –, siis ei ole mõistlik eraldi arestimaja üleval pidada. See on kallis. Ja nagu ma ütlesin, sealt vabaneb ka politseijõudu. Ja teiseks, igal aastal vabaneb riigieelarvesse miljon eurot vaba raha, mida saaks kasutada muul turvalisuse otstarbel.

14:35 Aseesimees Hanno Pevkur

Imre Sooäär veebi kaudu, palun!

14:35 Imre Sooäär

Aitäh, hea juhataja! Austatud ettekandja! Kas komisjon arutas või kas komisjonil on ka mingit ülevaadet sellest, milline on seesama vanglate olukord meie naaberriikides? Ma pean silmas eelkõige meie naaberriike Euroopa Liidus. Mu küsimus on ajendatud sellest, et viimasel ajal on olnud ühismeedias artikleid ja kõlanud arvamusi, et meil on olukord juba nii hea, et parem on mingisuguse väikese asja eest plate peale saada. Saad kolm korda päevas süüa ja hoolitsemine on väga hea, milleks 15-kraadises külmas väljas olla. Milline on olukord meil võrreldes eelkõige põhjanaabritega? Eeldan, et Euroopa Liidu nõuded meie vanglates on niikuinii täidetud juba ammu. 

14:36 Vilja Toomast

Aitäh küsimuse eest! Nagu ma ütlesin, tõepoolest, olukord Eesti vanglates – meil on ju viimasel ajal ehitatud mitu uut vanglat – on tõepoolest palju paranenud. Juttu oli lühidalt Soome riigist, küll selles kontekstis, et ka Soomes asuvad arestimaja ja vangla ühes ja samas hoones. Rohkemate riikide kohta komisjonis arutelu ei tekkinud. Aga sellest, kas keegi tahab sellepärast sulitempe teha, et vanglasse saada, kus on õigus kolmele toidukorrale päevas, võime lihtsalt omavahel heietada. See ei olnud komisjonis tõsiselt arutatud teema.

14:37 Aseesimees Hanno Pevkur

Peeter Ernits, palun, teine küsimus!

14:37 Peeter Ernits

Ma ei küsinud Jõhvi kohta, ma tahtsin ainult Tartust rääkida. Sa mainisid, et vangimajades on uuemal ajal palju ruumi ja nüüd viime arestimaja Tartus sinna, aga ikka ruumi jääb üle. Kas on komisjonis arutatud, et võib-olla peaks karistusseadustikku hakkama tõsiselt ümber töötama, et leiaks rohkem paragrahve, mille alusel saaks rohkem inimesi vanglasse saata? Siis ei oleks seda probleemi, et lihtsalt niisama kütame ja valvame neid ruume. Ja teine küsimus. Kui nüüd arestimaja sinna viiakse, siis see on tõesti väga väike osa sellest, nii et ruumi jääb ikkagi üle. Kas oli arutlusel ka, et mingeid muid asutusi, mis nõuavad ka korralikku valvet ja sooje ruume, võiks sinna viia? Ma peatun ainult Tartul praegu, Tartu Vanglal.

14:38 Vilja Toomast

Võtame siis Tartu Vangla, kuigi ma arvan, et see vastus on siiski üldine. Ei, tõepoolest, komisjon ei arutanud, mida sinna võiks veel üle viia. Küll arutati seda teemat, et kui sinna arestimaja üle viiakse, siis luuakse tingimused kõikidele uurijatele ja menetlejatele ja nii edasi. Aga et eraldi mõni asutus sinna veel juurde viia, seda arutelu komisjonis ei olnud. Teine küsimus puudutas seda, kas peaks nagu kuritegusid juurde hakkama fabritseerima. Mina ei tea, minu mõtteviis ei suuda selleni küündida ja ma loodan, et mitte ühegi teise õiguskomisjoni liikme mõtted ei liigu sellel rajal.

14:39 Aseesimees Hanno Pevkur

Kalle Grünthal, palun, teine küsimus!

14:39 Kalle Grünthal

Aitäh, lugupeetud istungi juhataja! Hea ettekandja! Minu küsimus on ajendatud Peeter Ernitsa küsimusest, mis saab Tartu arestimajast, mis sellega tehakse. Teie vastus oli, et see on nende asi, mis nad sellega teevad – kas müüvad maha või midagi muud. Minu küsimus on selline, ütleme, natuke emotsionaalne, aga samas ka väga päevakajaline. Nimelt ei ole ju kellelegi saladus, et valitsuses olevad erakonnad on üle uputatud korruptsiooniskandaalidest. Ja seetõttu ma küsin teie käest, kas komisjon või teie isiklikult olete uurinud, kes on selle võimaliku mõjutuse taga, et Tartu arestimaja vabanev krunt võiks saada mingisuguseks äriobjektiks. Noh, ütleme lihtsalt: kas te olete tausta uurinud? Kas on võimalik, et mängus on korruptsioonitehingud?

14:40 Vilja Toomast

Aitäh! Ma ei öelnud, et see on arestimaja enda asi. Ma vastasin väga täpselt, et Tartu arestimaja kuulub Riigi Kinnisvara AS-ile ja Riigi Kinnisvara AS otsustab, mis ta selle majaga edasi teeb. Küsimuse teisele poolele ma oskan ainult vastata, et õiguskomisjon minu arvates ei ole uurimisorgan. Me ei uuri, kas keegi tahab teha korruptiivseid maatehinguid või mitte. Komisjon ei ole seda vajalikuks pidanud ja tõepoolest komisjonis seda ei uuritud. Ma võin veel kord lugeda ette selle tiraadi, mis on eelnõu eesmärk, milleks neid seadusi muudetakse. Ma võin otsast peale alustada või loete te ise eelnõu.

14:41 Aseesimees Hanno Pevkur

Tarmo Kruusimäe, palun, teine küsimus!

14:41 Tarmo Kruusimäe

Tänan, hea aseesimees! Hea ettekandja! Siin kerkis välja ka, et alatäitumus on üks probleem. Päris paljudes riikides propageeritakse šokivangistusturismi. Meil on rasketel aegadel, kui jälle uus ralli tuleb, ööbimiskohtadega kitsas. Me saaksime seda võimalust välja pakkuda. Peaksime ehk sealtkaudu lähenema. Ja samas, kas eluaegsetel vangidel võib tekkida põhjendatud ootusi, et vana hoonet maha ei müüdaks? Ja kas neile hakatakse siis kui eluaegset vangistust kandvatele inimestele mingeid vanglaosakuid müüma?

14:42 Vilja Toomast

Ma tänan küsimuse eest! Ma saan jälle vastata, et selliseid asju komisjonis ei arutatud. Tõepoolest nii ka oli. Ja ma ei oskagi muud vastata – mida sa ikka vastad. Vanglaosakuid? Okei, räägime sellest koridoris.

14:42 Aseesimees Hanno Pevkur

See on kindlasti hea ettepanek. Helle-Moonika Helme, palun, teie küsimus.

14:42 Helle-Moonika Helme

Aitäh, hea eesistuja! Hea ettekandja! Ma küsiksin sellise küsimuse, see on jällegi spetsiifiline küsimus Tartu Vangla kohta. Senise korra kohaselt on olnud nii, et kui nädalavahetusel või õhtusel ajal toimus mingi intsident, siis kannatanu sai pöörduda arestimajja, kus on valveuurijad, kes teostavad kõiksugu toiminguid. Ütleme, kui oli mingisugune seltskond kinni peetud, siis kannatanu sai seal kohapeal tuvastada, et vaat see oli see inimene, kes mind ründas. Kuidas nüüd uue korra kohaselt saab see olema? Kas kannatanu peab pöörduma vanglasse, kus on olemas kõik need võimalused, mis on seni olnud arestimajas? Aga Tartus on konkreetselt selline olukord, et kui seni oli kannatanutele see ligipääsetavus nagu hästi inimlik, siis Tartu Vangla asub suhteliselt kaugel linna ääres ja kannatanutele, kuriteo ohvritele tekib väga ebamugav olukord. Kuidas te seda kommenteerite?

14:43 Vilja Toomast

Aitäh! No me kõik teame, kui suur on Tartu linn. Vähem kui viis kilomeetrit vana arestimaja ja Tartu Vangla vahel ei ole nii pikk maa, et kannatanud ei saaks kohale minna. Selle seaduseelnõu kohaselt ja ka Justiitsministeeriumi ja Siseministeeriumi esindajate kinnitusel on kannatanutele tagatud 24/7 juurdepääs ka edaspidi – täpselt nii, nagu on nüüd. Muutunud on ainult asukoht. Arestimaja, kuhu inimesed on tahtnud pöörduda, on alles, ainult see hakkab asuma Tartu Vangla territooriumil. Muud vahet ei olegi.

14:44 Aseesimees Hanno Pevkur

Kert Kingo, palun!

14:44 Kert Kingo

Aitäh, istungi juhataja! Hea ettekandja! Ma palun täpsustada seda nägemust. Kui ma veel õiguskomisjonis olin, ega ma ei saanud ammendavaid vastuseid, kuulsin ametnikelt sihukest ilusat ümmargust juttu. Kas see seaduseelnõu näeb tõesti ette, et kannatanu hakkab öisel ajal läbima seda viit kilomeetrit, mis võib-olla Tallinna mõistes ei olegi nii suur vahemaa, aga Tartus asub vangla praktiliselt tühermaal, linna ääres. Ja nüüd siis kannatanu peab öösel näiteks pärast tema suhtes toime pandud röövimist sinna jalutama ja öösel pimedas tagasi jalutama? Või kuidas see asi hakkab käima? Kas ehk hakatakse vahetult peale kuritegu kinni peetud kurjategijat kannatanu juurde kuskile transportima? Sest teatavasti seal, kuhu need töötajad üle viidi, on ajutine, maksimum tunni-kahe jooksul kinnipidamise võimalus ainult. Kas  sellest räägiti täpsemalt? 

14:45 Vilja Toomast

Aitäh! Me tõepoolest ei arutanud seda, kuidas politseiametnikud oma igapäevast tööd teevad. Kui kannataja tahab pöörduda politsei poole, siis tal on erinevad võimalused. Kas ta helistab politsei telefoninumbril ja politsei tuleb tema juurde, ta ootab seda kodus, või ta läheb millalgi sinna kuriteost teatama ja ütlusi andma. Selliseid politseitöö üksikasju me tõepoolest ei arutanud selle seaduseelnõu menetlemise käigus.

14:45 Aseesimees Hanno Pevkur

Kert Kingo, teine küsimus, palun!

14:45 Kert Kingo

Nii palju ütlen veel kommentaariks, et jutt on ometigi seaduseelnõu sisust, aga seda, keda konkreetselt see puudutab, te ei arutanud. Mul on aga selline küsimus. Märkisite enne, et arestimaja töötajate näol vabanenud politseiametnikud saab suunata patrullitööle. Tartu arestimajas ja üldiselt valdavalt enamikus arestimajades töötavad politseipensionile läinud inimesed, nad on vanuses keskmiselt, ma arvan, 60 aasta ringis. Nemad ei kvalifitseeru enam patrullitööks. Sellest oli meil õiguskomisjonis juttu, võib-olla oli teil ka. Mis selle kohta öeldi, kuhu nad siis tööle lähevad?

14:46 Vilja Toomast

Kuidas ma sellele vastan? Vastan selliselt, et tõepoolest on erinevas vanuses ja erineva staatusega politseiametnikke. Loomulikult ei ole selle seaduseelnõu eesmärk saata politseipensionil olevaid inimesi tänavatele patrullima, aga politseil vabaneb vaba ressurss nii raha kui ka inimeste näol ning nad saavad ise oma ümberkorraldusi teha. Mina küll ei mäleta, et sellel komisjoni istungil me oleksime paigutanud politseitöötajaid ümber. See ületaks meie pädevuse. Kuidas politsei oma tööd korraldab, kuhu ta inimesed tööle paneb, kelle saadab patrullima, on tema otsustada. Minu arvates see ei oleks mõistlik olnud, kui me oleksime tegelenud asjadega, milleks meil puudub pädevus.

14:47 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh, hea ettekandja, rohkem teile küsimusi ei ole. Enne kui me läheme läbirääkimiste juurde, annan teada, et me täpsustasime Valdo Randpere tehnilise probleemi. Head kolleegid siin- ja sealpool ekraani! Palun hoidke endal meeles, et kui te tulete siia saali ja registreerite ennast kohale ja seejärel lähete kaugistungile üle, siis te peaksite oma kaardi välja võtma. Muidu te nagu olete siin saalis kohal ja osalete ka elektrooniliselt – tõepoolest, kahes kohas korraga ei saa olla. Nii et fraktsioonide juhid, palun andke fraktsioonidesse info edasi, et kõigil oleks ühtemoodi arusaamine: saab olla vaid ühes kohas.

Nüüd on läbirääkimiste aeg. Esimesena on sõnavõtusoovi avaldanud Kert Kingo. Palun!

14:48 Kert Kingo

Lugupeetud istungi juhataja! Head kolleegid! Seadusi muudetakse eesmärgiga midagi paremaks muuta või mõnda õigusnormi täpsustada või selgemini sõnastada. Seaduseelnõu 275, millega antakse Tartu ja Jõhvi arestimaja ülesanded üle kohalikele vanglatele, paraku kumbagi eesmärki ei täida.

Arestimajade ülesannete üleviimist vanglatesse on ametnikud põhjendanud vajadusega riigi kulusid kokku hoida. Õiguskomisjonis eelnõu tutvustades selgitati, et nii Jõhvi kui ka Tartu arestimaja on alakoormatud, kuna kinnipeetavaid ja kainenema toodud isikuid on väga vähe, vaid üksikuid. Köetakse tühje maju ja makstakse töötajatele palka, kuigi tööd ei ole. Samal ajal olevat ka vanglas palju tühja pinda. Kõik kõlab loogiliselt ja mõistlikult.

Paraku ei vasta need põhjendused täies ulatuses tegelikkusele. Tartu arestimajal on kokku koos keldrikorrusega neli korrust. Maja kahel ülemisel korrusel on maja valmimisest alates töötanud kriminaalpolitsei ametnikud, uurijad ja jälitajad. Ka mina olen Tartu kriminaalpolitseis uurijana töötades selles majas töökabinetti omanud. Selline töökorraldus ja tööruumide paiknemine oli läbimõeldud ja põhjusega sisse viidud. Kriminaalpolitseinikel oli kahtlustatavana kinni peetud või kainenema paigutatud kurjategijaga lihtne toiminguid läbi viia, kui ta asus sama maja alumisel korrusel. Ei kulunud liigselt aega punktist A punkti B minekuks ega kontrollvärava juures läbisaamise ootamiseks.

Samamoodi oli töö korraldatud Jõhvi arestimajas ning on enamikus teistes arestimajades. Eesmärk on tagada kriminaalpolitsei võimalikult operatiivne tegutsemine ja kiirem kuritegude avastamine. Tartus asuva politsei peamaja asukoht valiti omal ajal võimalikult arestimaja lähedale. Ikka selleks, et politseil oleks võimalik oma tööd võimalikult efektiivselt teha. Ma räägin minevikuvormis, sest kuigi täna on saalis selle eelnõu teine lugemine, siis tegelikkuses on selles toodud ja alles plaanitavad ümberkorraldused juba tehtud – ilma kehtiva seaduseta.

Mis on selle eelnõu seaduseks saamise tulemus? Võin teile öelda. Ümberkorralduste tagajärjel kannatab kodanike kindlus- ja turvatunne. Uurijate ja jälitajate aeg hakkab kuluma toimingute tegemise huvides ühest linnaotsast teise sõitmisele, lisaks veel vangla sissepääsu juures läbipääsuloa ootamisele. See toob kaasa menetluste tähtaegade pikenemise. Kas see tähendab, et senised keskmiselt 2–3 aastat kestnud menetlused on ajalugu ja uueks normaalsuseks saab 4–5 aastat kohtueelset menetlust? Tõenäoline! Elame-näeme! 

Kuna vanglasse hakatakse nüüd transportima nii lühiajaliselt kinnipeetavaid kurjategijaid kui ka joobes isikuid, siis võite ette kujutada, mis toimuma hakkab. Vanglast saab läbikäiguhoov. Kui tõhus saab sellistes tingimustes olla vangla territooriumi valvamine? Kindlasti oluliselt vähem tõhus kui seni. Lõpptulemusena kannatavad selle tõttu Tartu linna elanikud, sest kodulinn ei ole enam ohutu. Nad ei saa ennast oma kodus piisavalt turvaliselt tunda. Ma väga loodan, et selle mõtlematu ja kriminaalpolitsei operatiivsust hävitava ümberkorralduse põhjuseks ei ole maatükk, millel asub Tartu arestimaja ja mida juba aastaid mitmed ärimehed ihalevad. Eks seda näitab tulevik.

Kõige eeltoodu tõttu Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon seda seaduseelnõu ei toeta ja palub eelnõu 275 teine lugemine katkestada. Aitäh!

14:52 Aseesimees Hanno Pevkur

Aitäh! Rohkem läbirääkimise soove ei ole. Aga me peame läbi vaatama muudatusettepanekud. Õiguskomisjon on teinud ühe muudatusettepaneku, seda ettekandja teile ka tutvustas ja juhtivkomisjon on arvestanud seda täielikult. Oleme muudatusettepanekud läbi vaadanud.

Kuna Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon on teinud ettepaneku eelnõu 275 teine lugemine katkestada, siis tuleb meil seda hääletada. Head kolleegid, tuletan teile meelde, et me arutame Vabariigi Valitsuse algatatud vangistusseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu numbriga 275 ja Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsioon on teinud ettepaneku eelnõu lugemine katkestada.

Panengi teie ette hääletusele Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna fraktsiooni ettepaneku Vabariigi Valitsuse algatatud vangistusseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu teine lugemine katkestada. Palun võtta seisukoht ja hääletada!

14:56 Aseesimees Hanno Pevkur

Seda ettepanekut toetas 18 Riigikogu liiget, vastu oli 56 liiget. Ettepanek toetust ei leidnud.

Vangistusseaduse muutmise ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seaduse eelnõu 275 teine lugemine on lõpetatud. Me oleme tänase päevakorra ammendanud. Head kolleegid, jõudu tööle! Näeme homme hommikul kell 10.

14:57 Istung lõppes

Lossi plats 1a, 15165 Tallinn, tel +372 631 6331, faks +372 631 6334
riigikogu@riigikogu.ee